messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui oktoobri algul oli nende koroonaviirusesse nakatunud patsientide arv haiglates, kes ei olnud sinna toodud mitte Covid 19 tõttu vaid mõne muu haigusega 39 ehk 16,5 protsenti, siis täna 108 ehk 26,2 protsenti. Küsisin Tartu Ülikoolii kliinikumi juhatuse liikmelt Joel Starkopilt. Kuidas seda seletada? Seda seletab ikka ainult üks asi, koroonaviiruse laialdane levik. Viirus levib kõikjal ühiskonnas, sealhulgas ka haiglates. No toon näite. Kevadel oli see probleem rohkem põhjahaiglates. Nüüd sügisel saime ka meie seda tunda. Psühhiaatriahaigla. Seal on inimeste nii-öelda isoleerimine üksteisest keeruline, nad on haiglasse võetud psühhiaatrilise diagnoosiga. Tõsi, me testime neid haigeid haiglasse vastuvõtmisel aga osutub, et esimene päev on test negatiivne. Kolmandal päeval on test positiivne. Selgub, et patsient on ikkagi viirusekandja viiruse levitaja. Testime ümber olevad patsiendid, 10-st, kolm või 10-st neli on nakatunud ja vajavad täismahus isoleerimist. Nii et see viirus toob meile väga tõsiseid väljakutseid. Aga kas see on loogiline, et see protsent on noh, kasvanud 10 protsendi võrra oktoobri kuu jooksul? No see on, ma ei oska öelda siin nüüd loogilisust seda seletab lihtsalt meie puhul kliinikumis kaks või kolm puhangut, mis meil osakondades on olnud just sarnaselt, nagu ma siin eelnevalt seletasin. Täna ma saan öelda, et nende osakondade olukord, kõik on kontrolli all, patsiente jälgitakse tähelepanelikult. Mõned haiged nende hulgast on vajanud ka ravi Covid 19 haiguse tõttu. Nii et nii see olukord täna on loogilisust kogu selles koroonaviiruse käitumises. Noh ei olegi alati kerge leida. Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar lisab omalt poolt See on nagu selle, ütleme selle delta viiruse tõesti omapära, et delta viirus levib oluliselt kiiremini ja, ja ütleme nii, nii palju siit haiglasiseseid nakatumis me tõesti kevadisel perioodil ei näinud, kui me, kui me praegu näeme, et eks haiglas on oma need infektsioonikontrolli reeglid kõik üle vaadanud, aga jah, see viiruse noh, leviku kiirus on ka ka märksa suurem, küll peab ütlema, et paljud nendest haigetest ei ole väga raskelt haiged, aga aga seda jälle me kunagi ei tea ju, kes haigestub raskelt või kes mitte, aga ma väga loodan ja, ja, ja usun ja olen kindel selles, et et haiglad selle probleemiga igapäevaselt ka tegelevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega nakatunud patsientide arv haiglates kasvab ja see ohustab plaanilist ravi. Voodikohti võtavad ära ka haiged, kes on koroonasse haigestunud alles haiglas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTüri lillelaat, see on 700 kauplejat ja 3500 meetrit kauplemispinda. Kohati oli täna tunne, et Soome ja rootsikeelset juttu kostus rohkemgi kui eesti keelt. Türi aianduse ja mesinduse seltsi juhatuse esimees Pille Marandi. Teada on ikka mõned sajad ennast andnud. Aga tuleb ka vautšeritega tuleb Viking Lineist ja tulevad ka, noh, niisama niimoodi, et meile antakse teada, et tulevad. Täna jäid mikrofoni ette peaasjalikult taime ja istikumüüjad, sest talv oli lumerohke, kevad jahe ja tuuline ning kasvuhooneid tuli kauem kütta. Ometi kõik see kauba hinnas ei kajastu. Taimekasvataja Tartumaalt Kairi Kliimand. Kulutusi on omajagu tehtud ja oleme praegu müünud sama hinnaga, mis eelnevatel aastatel. Mis siis kõige paremini läheb? Lähevad maitsetaimed võib-olla kõige paremini? Jah. Püsilillede kasvataja Põlvamaalt Signe Mändmets. Kui meie inimesed kannatame ära selle külma jaheda ja kõik need pahad asjad, siis taimed on väga õnnetud, nad ei taha maa seest välja tulla, nii et ma pidin ikka natukene kasvuhoone abiga kasutama. Istikukasvataja Tartumaalt Krista Liiv Kalbus. Jahedus ei ole see kõige suurem probleem, aga kevad on olnud väga kuiv, et vihma praktiliselt ei ole olnud. Maa ei olegi nagu valminud isegi lume sulamist, kui niisugust lumi nagu auras ära. Viljapuid ja marjapõõsaid osteti täna kõige rohkem, eriti popiks on aga saanud eksootilised virsiku ja aprikoosi puud. Viljandimaa istiku müüjad Elmar Simmer ja Hillar Nassar. Omast meelest panime kolme päeva koorma peale, aga marjapõõsad on läinud. Nüüd helistasin koju, et öösi paneme juurde, et homme ja ülehomme ka jätkuks midagi. Kes saab nagu ploomipuu kasvatamisega hakkama saab ka abrikus ja virsikuga hakkama, on kindel, et kannab ka vilja ikka. Reeglina ma alati soovitan ikka paari aeda panna, et siis on viljakus suurem. Aiandushuviline Tammsalust Riho Kivila. Ma olen proovinud siin varemalt arbuusidega ja ka need tulevad välja, et ma ei tea, kliima on kogu aeg läheb soojemaks, et peate hakkama uusi asju proovima ja katsetama. See mulle meeldib. Lillelaat ootab külastajaid pühapäeva pärastlõunani rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hoolimata kaheaastasest koroonapausist pole aiasõprade huvi Türi lillelaada vastu raugenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu huvitab kõiki lihtne küsimus, kumb küsitlustes juhib, kas demokraatide kandidaat Joe Biden või ametis olev president Donald Trump. Iseenesest seda polegi nii lihtne öelda. Üle riigi tehtavad küsitlused näitavad enamasti selgelt, kumb on populaarsem. Aga valimistulemuste ennustamiseks pole need just kõige paremad. Joe Biden on Donald Trump ist üleriiklikes küsitlustes ees olnud suurema osa ajast sel aastal. Ta juhib umbes 10 protsendiga, kui trump on viimastel päevadel kergelt järele võtnud. USA valimissüsteemi arvestades pole see palju hääli, sa saad nii tähtis kui see, kus sa need saad. Enamik osariike hääletab peaaegu alati ühtemoodi, mis reaalselt tähendab, et on ainult käputäis osariike, kus mõlemal kandidaadil on võimalus võita. Just seal otsustatakse, kes võidab ja kes kaotab ja neid teatakse kaalukeele osariikidena. Hetkel juhib kaalukeele osariikide küsitlustes Joe Biden. Ta on eriti heas seisus Michiganis, Pennsylvanias ja Wisconsinis, kus tema vabariiklasest rivaal võitis eelmine kord väga napilt. Kuid muret teevad Bideni meeskonnale hoopis need osariigid, kus trump võitis 2016 suurelt. Need on iova ja Texas praegu näitavad olid neile seal enam-vähem võrdset seisu. See võib seletada, miks trump asendas juulis oma tagasi valimiskampaania juhi ja miks ta vihjab kogu aeg võltsitud küsitlustele. Trumpi populaarsus oli tipus, kui ta kuulutas koroona tõttu välja eriolukorra ja tegi osariikidele kättesaadavaks 50 miljardit dollarit viiruse leviku peatamiseks. Kui suur iganes demokraatide toetus presidendi tegutsemisele siis ka polnud, on see nüüdseks kadunud. Päris viimane küsitlus näitab, et ka vabariiklased on hakanud kahtlema presidendi võimes uute viirusepuhangutega hakkama saada. See võib jälle seletada seda, miks trump viimasel ajal enam ei räägi, et küllap viirus varsti kaob, vaid hoiatab, et enne kui olukord paraneb, läheb veel hullemaks. Kas küsitlusi saab usaldada? BBC arvates on kerge öelda, et need olid valed 2016 ja trump seda ka pidevalt ütleb. Aga see pole päriselt nii. 2016 oli mitu probleemi ja üks neist oli üsna märkimisväärne. Nimelt ei võtnud küsitlus piisavalt arvesse ilma kolledžiharidus ja valijaid, mis tähendab, et trumpi eeliseid mõnes kaalukeele osariigis ei märgatud, enne, kui oli hilja. Enamik küsitluse on selle vea praeguseks parandanud kuid sel aastal on ebaselgust veel rohkem, arvestades koroonat ja selle mõju majandusele. Seega küsitlus tulemustest tuleks BBC hinnangul suhtuda skeptiliselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rühm BBC ajakirjanikke tegi kokkuvõtte USA presidendivalimiste küsitlustest. Nad püüdsid välja selgitada, kui palju küsitlused üldse võivad võitjat ette öelda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiret Sihver on Järvamaa turismiinfokeskust juhtinud 22 aastat. Keskuse sulgemisest kuulis ta vahetult enne jõule. Temaga eelnevalt läbi ei räägitud. Infokeskus kuulub Järvamaa arenduskeskusele, mille nõukogu esimees Rait Pihelkas ütleb, et edaspidi tehakse turismitööd efektiivsemalt. Koostöös Jõgeva ja Viljandi maakonnaga. Kolme maakonna turismiinfokus võiks asuda tikupoisis, mis on Baieristis Tallinn-Tartu maantee ääres, millel on väga suur turistide läbi hulk ja teine oleks siis Paide linnas kas siis ajakeskuses või siis Paide linnavalitsuse ruumides. Tikupoisist ja Paide raekojast rääkides käib jutt mehitamata infomaterjalide letist, kust asjatundliku nõu ei saa ajakeskuse Widenstein. Uus tegevusmuuseum paides Tallinna tänava ääres valmib aga alles aasta pärast. Ajakeskuse juhataja Ants Hiiemaa. Ehitushange on lõppenud, kohe saame teada ka, kes on ehitaja ja me tahame siis järgmise aasta lõpus valmis saada. Ajakeskuse juhataja Ants Hiiemaa ütleb, et rohelist märki kandev turismiinfokeskus võiks tõesti asuda muuseumi ruumes, kuid arenduskeskus pole temaga sellest plaanist veel rääkinud. Suurepärase asukohaga Eesti kauneimaks tunnistatud ja parima teenindusega turismiinfokeskus paides paneb uksed kinni tuleva aasta esimesel aprillil. Taaskord Rait Pihelgas. Kui me vaatame turismiinfokeskuse külastavatus, siis on ikka see väga-väga väike ja täna on oluline see, et inimene saaks kätte matil, kuhu minna ja kui me vaatame ajakeskuse külastajatus, see on väga-väga suur tegelikult. Me umbes teenindame neli-viis 1000 klienti aastas. Infokonsultant Piret Sihver ütleb, et see on teiste Eesti infokeskustega võrreldes keskmine näitaja. Oma töös peab ta kõige olulisemaks erapooletu info jagamist ja inimestega suhtlemist. Nii palju on inimesi, kes tahavad rääkida oma kodust, et kust nad tulevad, kuidas neil seal on. Tegelikult see suhtlemine on tohutult tähtis ja see on see minu jaoks on see minu tassike teed. Mulle väga meeldib. Järvamaa turismi infokeskuse majandamine maksab tänavu 34000 eurot, millest peaaegu pool kulub ruumide ja kommunaalkulude eest tasumiseks. EAS maksab 13000 euro suurust toetust veel aasta, edasine pole otsustatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa Arenduskeksus otsustas kevadise turmishooaja eel sulgeda Järvamaa Turismiinfokeskuse, mis on ainus rohelist \"i\" märki kandev turisimiinfokeskus Järvamaal, kus jagatakse turismialast teavet nii Järvamaa kui kogu Eesti kohta. Euroopa maksumaksja kulutas Järvamaa Turismiinfokeskuse ruumide korrastamisele 300 000 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜliõpilaste suurest vastuseisust hoolimata astus Jaak Aaviksoo täna rektori ametisse andes terve koolipere eest tõotava ametivande. Aaviksoo kinnitamine Tallinna tehnikaülikooli rektoriks võttis aega lausa mitu kuud, kui lõpuks veenduti, et mingeid õigusakte ja valimiskorda pole rikutud. Jaak Aaviksoo ütles oma troonikõnes, et tema eesmärgiks on toetada just neid üliõpilasi, kes ise teavad, mida nad tahavad samuti üritada tõusta Läänemere juhtivaks tehnikaülikooliks. Näengi enda peamise ülesandena kasvatada nende arvu, kes teavad ja tahavad ja suudavad neid toetada, anda neile võimalus ning ühendada nende pürgimused ülikooli visiooni tegelikkuseks muutmise teenistusse. Ülikooli visioonina oli sõnastatud Läänemere juhtivaks tehnikaülikooliks olemine. Kuratooriumi heakskiidul on pilk tõstetud Läänemerelt Põhjamaade täistaevasse, olla seal priimus interpaaris. See on vääriline väljakutse. Aga tark on teada ka seda, kus jookseb võimete ja võimaluste piir. Ometi ei seisaks ma siin, kui ma ei usuks selle visiooni võimalikkuse. President Toomas Hendrik Ilves andis rektor Jaak Aaviksoole üle ametiraha ning rõhutas oma kõnes, et põhieesmärgiks ei tohiks olla ainult rahvusvaheline tunnustus ja auhinnatud esikoht maailma parimate kõrgkoolide seas. Olen kindel, et Tallinna tehnikaülikool hoiab ambitsiooni olla maailma parimate kõrgkoolide seas. Muidugi ei saa see olla eesmärk iseenesest, sest tõesti edukas ülikool peab vaatama kaugemale vaid homsest. Olgu teie üheks eesmärgiks olla üks nendest ülikoolidest, kes pakub meie noortele hea ja vajaliku põhjuse jääda õppima eesti keeles Eestisse ning seejärel jääda tööle Eestisse. Tallinna tehnikaülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees Raul Hanssoni sõnul on tänaseks üliõpilased uue rektori Jaak Aaviksooga leppinud ning nüüd jää üle muud kui hakata koos tegutsema. Hanson lisas, et Aaviksoo oodatakse kindlasti eelkõige tõhusat koostöövalmidust ja suhtlemist üliõpilaskonnaga. Ülikool tervikuna on kogunemas, tema taha ja ühtsena minnakse vastu väljaseisva eesseisvatele väljakutsetele ootaksime koostööd üliõpilastena. Kõige suurem ootus on ikkagi saada võimalikult kvaliteetne haridus ja seda on ka Jaak Aaviksoo varasemalt välja öelnud, et Tallinna tehnikaülikooli või ühe üksteise, mis ülikooli kõige suurem väärtus on tema lõpetaja, et kui selle me suudame saavutada, et haridus kvaliteedi tase tõuseb seal seeläbi, siis sellega tudengid rahul ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikoolis andis ametivande akadeemik Jaak Aaviksoo, kellest saab viieks järgnevaks aastaks uus rektor.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanatehnika paraadiks koguneti seekord uues kohas ehk mere ääres vasikaholmil. Põhjus oli lihtne. Linna läbival posti tänaval on remont ning teekond läbi vanalinna seetõttu tavapärasest erinev. Enne paraadi rivistati platsile üles hulgaliselt vanu sõiduautosid, mootorrattaid, jalgrattaid, buss ja veokeid. Osalejatel olid oma kindlad lemmikud, jätkab nostalgiapäevade külastaja Ojar. Mootorrattad, jalgrattad, aga miks just need tolleaegsed jalgrattad, mootorrattad huvitavad on? No nende stiil on ju, nad on vana vana mees ja vana stiil. Nostalgiapäevi peetakse Haapsalus juba seitsmeteistkümnendat korda, kuid leidub ka neid, kelle jaoks on see üritus uueks avastuseks jätkab nostalgiapäevade külastaja Saimaa. Esimest korda olen ja koos pojaga. Mis teid siis kohale meelitas? Vanad masinad. Ja, ja see assart vanainimesel veel. Veidi peale keskpäeva alustasid sõidukid paraadi, mille lõpp-punktiks oli piiskopilinnuse kõrval asuv krahviaed, kus peeti nostalgia päevade raames suurt laata. Vestlesin nostalgia päevade külastaja Enrikuga. Te tegite siin päris hoolsalt pilti, et mis teile selle vanatehnika puhul kõige huvitavam tundub? No lapsepõlv tuleb meelde ikkagi kõigepealt, et kõik need šigulid ja Moskvitšid ja isegi on kunagi alustatud Moskvitšiga sõitmist, 408 oli mul esimene auto ja esimesed sõidutunnid vanaisa null ühega. Et see kõik tundub selline kuidagi hingelähedane. Haapsalu nostalgiapäevad kestavad homseni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus peetakse sellel nädalavahetusel taas nostalgiapäevi. Täna kulges läbi linna vanasõidukite paraad ning Haapsalu krahviaias oli suur laat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui ettevõte soovib ka juunis töötukassalt palgatoetust saada, siis peab tema käive olema kukkunud vähemalt 50 protsenti. Lisaks peab ettevõte täitma ka ühe tingimuse kahest ehk kas tal pole kokkulepitud mahus võimalik tööd pakkuda vähemalt pooltele töötajatele või on vähemalt poolte töötajate palk langenud 30 protsendi võrra või alampalgani. Lisaks muutub ka see, et töötukassa hüvitab juunis töölepinguga töötajale kuni 50 protsenti varasemast keskmisest palgast kuid mitte rohkem kui 800 eurot ning mitte vähem kui alampalk. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et tingimused muutusid karmimaks, sest riigi rahavarud on piiratud. Me oleme arvestanud kokku nüüd siis selle eelmise nii-öelda meetme, nüüd uue meetme peale võimalik vastavalt seaduse eraldada suurusjärgus 300 miljonit eurot ja kõik kokku nüüd selle nelja kuu jooksul ehk märtsist kuni juunini hinnanguliselt ära kulub, nüüd ongi vaja omakorda valitsusel hinnata, kas see töötukassa ettepanek sobib. Kiige sõnul leppis täna töötukassa nõukogu kokku, et arutab valitsusega ka seda, kas ja kuidas oleks võimalik toetusi pikendada ka juulis. Augustis. Võimalikud sektorivõisid toetasid, et kas on veel mingeid mõtteid siin, kuidas siis nii-öelda riigi toel hüvitistega võiks jätkata edaspidi ehk töötu, kas see nõukogu saab otsustada siiski ainult seda, mis on seaduse raames võimalik rahaliselt eraldada? Lisaraha arutelusid on tõesti juba enne peetud, meil on teada teatud Euroopa Liidu mehhanismid, mis samuti võimaldaks sid lisatuge taotleda, need on reeglina ehitatud üles nii-öelda laenurahale. Ka see eeldab just nimelt parlamendi toetust, eeldab teist lisaeelarvet. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp on töötukassa nõukogu otsusega väga rahul ning tema sõnul oli ka liidu ettepanek see, et toetuse saamiseks peaks olema ettevõtte käive langenud rohkem kui 30 protsenti. See, et nüüd ka väljamakstavad summad on vähenenud, saame ka aru, ega ei ole lõputult võimalusi suuri rahasid maksta, aga see on hea otsus. No ütleme, me maksimumprogrammi pakkusime ka välja, et see peaks olema meie sektorile kuni aasta lõpuni. Kuid juuni, juuli kindlasti. Käpp ütleb, et praegune meede, kus toetust said ka 30 protsendilise käibelangusega ettevõtted oli liiga leebe. Noh, eriti kus me ise näeme meie rasket olukorda ja tänases kontekstis öelda, et kas me oleksime 30 endise käibelangusega nii hädas, et me tahaksime mitmed kuud riigiabi, siis pigem me saaksime ise hakkama praktiliselt aga olukorras, kus meil on 100 protsenti langenud, et siis noh, oligi see mure, et see jagatud raha lihtsalt lõpeb väga ruttu otsa. Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on aga praegu oluline vaadata ka juba töötuna arvel olevaid inimesi ning nende aitamist. Seetõttu me oleme natuke kahtlevad, et kui palju me tohime veel siis neid töötukassa reserve kasutada töökohtade hoidmiseks ja kui palju me peaksime tegelikult parandama just nende töötute olukorda, tuleks lubada tööampse, et selles osas me oleme peaaegu kokku leppinud ja hetkel siis oleme seal kokkulepe lähedal teemaga, kui töötus kasvab väga suureks, et siis töötukassa nõukogul teha ettepanek siis töötuskindlusperioodi pikendamiseks, et inimesed ei leia tööd, aga raha on vaja ja et nad nende side töötukassa ga säiliks kauem. Teine on siis see, kui palju töötu saab näiteks esimese 100 päeva jooksul hüvitist. Praegu on siis Tanel Kiik pannud lauale ettepaneku 70 protsenti. Me peame tagama, et selleks oleks ka raha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa toetab palgahüvitiste maksmist ka juunis. Küll aga muutuvad rangemaks tingimused, näiteks 30% käibelangusega enam ettevõte palgatoetust ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku pakutakse omavalitsustele ligi kolme tuhandet neljasadat kilomeetrit teid, sealhulgas sadat silda. Maanteeameti teedetalituse juhataja Julia Bergstein ütleb, et sellest võidaks kõige enam kohalik kogukond sest omavalitsus saaks ise prioriteete seada. Väga palju on ka selliseid paralleelteid, mida võib-olla mõlemat korraga ei ole mõistlik üleval pidada. Et võib-olla siis kohalik omavalitsus oskab paremini hinnata kohalikke olusid ja elanike liikumisvajadust ja võib-olla siis saaksid ka siis teed paremini korras hoitud? Aga omavalitsusjuhtide sõnul saavad teed paremasse korda siis, kui selle jaoks rohkem raha on. Aasta alguses tutvustas majandus ja kommunikatsiooniministeerium omavalitsustele viisi, kuidas teedega kaasnevat lisaraha arvestatakse. Seal on kirjeldatud nii kulutused teede igapäevaseks hoolduseks kui jooksvaks remondiks ehk see, mida läheb vaja, et teede seisukord ei halveneks. Rõuge vallavanem Mailis Koger aga ütleb, et kiita ei saa ka teede tänast seisundit. Meil on ainuüksi circa 128 kilomeetreid kruusateid, mida riik soovib üle anda, seal selline kandevõime teedel on suhteliselt olematu. Me oleme teinud selle arvutuse, põhimõtteliselt praeguse rahastusmudeli alusel oleks meil hoolduse ks circa 1100 eurot kilomeetri kohta. See ei ole mitte kuskilt otsast nagu piisav. Paide linnapea Priit Värk ütleb, et nende arvutuste järgi nõuaks riigi pakutud teede hooldamine umbes 15 protsenti rohkem raha kui riik selleks ise hindab. Omavalitsuste tõrksust aitab ehk selgitada seegi, et riigiteede remondivõlg kokku on umbes 840 miljonit eurot. Just nii palju raha kuluks, et kõik riigiteed korda tehtaks. Priit Värk. Tuleb ka arvestada sellega, et mitmed need teed hakkavad lähiaastatel nõudma ka investeeringuid ja ma arvan, et nii Paide linnale kui ka ülejäänud Eesti omavalitsustele lihtsalt rahalisi vahendeid ei ole, et suudaks teedest investeerida veel rohkem. Julia Berkstein ütleb, et ministeerium ootab omavalitsustelt konkreetseid ettepanekuid, kuidas riigiteede üleandmist sujuvamalt korraldada. Ta lisab, et ehkki iga omavalitsus ja tee on erinev, tuleb üleandmise põhimõtted keskelt kokku. Riigi haldusminister Jaak Aab tõdeb, et kuniks kokkulepet pole, ei saa ka teede üleandmisega edasi liikuda. Märtsis peaks asja arutama vabariigi valitsus, kuid jõulist reformi sellele tõenäoliselt ei järgne. Minister Taavi Aas ütles, et temal ei ole küll plaanis kuidagipidi teha sellist otsust. Valitsus sunnib nüüd üle võtma, kui majandus -kommunikatsiooniministeerium soovib tutvustada seda seisu, mis praegu on, eks ju võib olla oma plaane, siis see on teretulnud, aga mina ütlen küll, ma olen realist. Kui ei tule sellist põhimõtteliselt kokkulepet omavalitsusliitudega läbirääkimistel, siis ei ole võimalik sunniga neid kindlasti anda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitab, et jõuga teid üle andma ei hakata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me räägime praegusest ajast, kas Rootsi oleks valmis NATO-ga liituma koos Soomega või veidi hiljem, aga ikkagi üsna varsti, kui palju rootslase seda pooldab? See on väga keeruline, dünaamiline küsimus rootslasele ja Rootsi parteide le Rootsis on veel üks, aga selleks on valimised, mis septembris toimuvad ja nüüd moderaadid, üks Rootsi partei, kes tahab võimule saada, praegu on võimul, sotsid, teeb selle NATO küsimuse muidugi valimisküsimuseks, siin on veel teine asi ka, mida teeb Soome, kui Soome on NATO poolt, siis ilmselt Rootsil ei jää ka muud üle, kui NATO-sse astuda, sest Rootsi ja Soome kaitsekoostöö on niivõrd tihe. Kuid NATO küsimuse on Rootsis väga palju ka teisi aspekte ja üks nendest on näiteks julgeoleku küsimused loomulikult ja need on paljuski salajased. Need tuleb avaldada, sotside puhul on asi lihtne. Mida vanem on sotsiaaldemokraat, siis, seda rohkem on ta nagu NATO vastu ja asi on nagu selles, et kaks eelmist sotsi peaministrit paran ja Leven on ütelnud, et nende isiklik seisukoht on, et mitte NATO-sse, astu. Mida rootslased tegelikult arvavad, küsitlusi ikka on ju tehtud, eks ole? Rootslastest pooldab NATOsse astumist umbes pool rusikareegli järgi, kusjuures sellest teisest poolest umbes pooled seal 25 protsenti ei tea, mida arvata, sest küsimus on nii keeruline ja see lööb rootslase maailmapildi väga segi. See on Rootsis tõesti kuratlikult keeruline küsimus neile ära otsustada ja see on niivõrd suur samm, et selleks peab olema tasakaal, et seda teha praegu seda tasakaalu veel kahjuks. Rootsi ühiskonnas ei ole poolehoid, nagu killustub parteide vahel 50 protsenti sotsidest pooldab NATO-sse astumist vasakpoolsed muidugi kommunistid, keda on ka kuskil 11 protsenti, need on NATO vastu. Rootsi demokraadid, kes olid enne nagu NATO vastu on asunud NATOt pooldama. Nii et mina küll arvan isiklikult, et kui Soome leiab, et tuleb astuda NATO-sse, siis seda teeb ka Rootsi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome võimaliku NATO-ga liitumise kõrvale on tõusnud võimalus, et ka Rootsi liitub sõjalise liiduga. Mall Mälberg küsis Rootsis elavalt õigusteadlaselt ja endiselt diplomaadilt Eimar Rahumaalt, kuivõrd Rootsi on valmis sõjalise blokiga ühinema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerve põlvkond lapsi on üles kasvanud mõmmi aabitsaga, nüüd võib uusi ja põnevaid lugusid leida mõmmi lugemikust. Lisaks vanadele tuttavatele on seal ka uusi tegelasi, kes maailma asjade üle arutavad ning lugemis ja avastamisrõõmu on seal paljudele. Kuidas mõmmi lugemik sündis, räägib Heljo Mänd ise. Ma olen kirjutamisele pannud natuke rõhku mitmele tasandile, sest kui mina ise praegu, eks ole, lastelastele loen siis ma alati tahan, et raamatus oleks sees ka midagi emadele, et ei oleks nagu ainult lapsele, emal ei ole siis lugemisrõõmu, eks ole, tema tahab ka ju midagi saada, mitte ainult see, et ta on ette lugeja. Aga ma olen püüdnud ka tungida lapse mõttemaailma ja seal on nagu laste arutelud mingisuguse nähtuse kohta, mis last huvitab. No näiteks ma toon siin kuulsuse teema sisse, lastel on ju nende lemmikkaru mõmmi beebi, eksole, kes juba omal ajal, kui mõmmi oli väike, oli tema mängukaaslane ja, ja nüüd mõmmi on suureks saanud kooli direktor juba, aga tema lapsed mängivad edasi selle mõmmibeebiga. Ja vot nüüd see mõmmi beebi ärkab ellu ja, ja siis ta saab äkki väga kuulsaks ja ometigi ta ühel päeval saab aru, et ega see kuulsus ei olegi nii hea asi. Vot niimoodi ma võtan täiesti ootamatult mõne niisuguse teema käsile ja, aga ikka põhiliselt ka metsa elu ja kas teil ka lemmiktäht ja lemmiklugu raamatus endal on? Tähendab, minule meeldivad jänesed, mul on kõige armsam seal praegu jänku ja järgmises raamatus mul tulebki väga palju jänku jänku peale ja ma juba lapsepõlvest saadik olen väga armastanud jäneseid, ma olin niisugune laps, kes jutustas endale ise muinasjutte. Ja ma jutustasin Endale jänestes. Nad elasid täpselt samasugust elu, nagu ma ise elasin või minu sõbrad või noh, nagu kõik lapsed, eks ole. Aga nad olid jänesed, siin ma siis nüüd teostan seda, mis ma olen terve eluaeg tahtnud teha. Et nad on küll loomad, aga nad käituvad tõesti nagu inimesed. Ja siis muidugi selles raamatus on küllaltki palju soojust, seda karumemme soojust. Heljo Männi mõmmi lugemiku valis UNICEFi Eesti rahvuskomitee raamatuks, mille kaudu toetada oma projekti. Väike kool ei ole üksi, sest UNICef arvab, et mõmmi lugemisn seda tüüpi raamat, mis kestab sama kaua, kui kestab meie rahvuskultuur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjanik Heljo Mänd esitles \"Mõmmibeebi lugemikku\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVene lennufirma Aeroflot plaanib augustist alustada Tallinna ja Moskva vahelisi lende. Paraku tuleb Eestist Venemaale ja tagasireisijatele arvestada hulga nõuetega. Venemaale saabuvad välismaalased peavad alates homsest esitama piiril tõendi, et nad ei ole nakatunud koroonaviirusega või tegema kolme päeva jooksul vastava testi. Positiivse tulemuse korral tuleb isikul jääda kaheks nädalaks karantiini. Narva piiripunkti juhi Üllar Gustala sõnul on piiriületuse maht võrreldes eriolukorra eilse ajaga oluliselt langenud. Kui toona ületas Narva Ivangorodi piiri ööpäevas 10000 inimest, siis nüüd teeb seda 200. Eestist Venemaale minekut ei takistata, ent Gustav sõnul tuleb tavakodanikel naastes arvestada kahenädalase karantiiniga. Vene Föderatsioonist Eestisse tagasi tulles, kui ta ei ole nüüd mingi erisuse all tegutsev ametiisik, On ta siis seal veoautojuht või rahvusvahelise kaubareisirongimeeskonna liige või siis mingit tervishoiuteenust või, või elutähtsat teenust toetav tegelane, siis me paneme ta karantiini. Turisti viisaga inimesi Venemaalt Eestisse ei lubata, ent siin leidub ka erisusi. Täna on küll deklareeritud, et piiri Venemaalt Eestisse võivad ületada siis Euroopa Liidu kodanikud elamisõigust omavad isikud, kellel on siis rahvastikuregistri järgi Eestis sissekirjutus või, või neil on mingi viibimisalus või siis transiidina oma koduriiki minekuks siis politsei ja piirivalveameti kodulehelt on välisveebilehelt on võimalik leida aadresse, on siis ppA.politsei.ee ja iga inimene, kes soovib, nagu Eestisse tulla, saab kirjutada siis selle taotluse, milles ta toob ära põhjenduse, et miks ta peaks riiki sisse saama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piiriületus Narvas on võrreldes eriolukorra eelse ajaga vähenenud 50 korda. Eesti ja Venemaa vahel reisivad kodanikud peavad arvestama rea tingimustega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla ütles, et võrreldes eelnevate aastatega on tõusnud suitsiidide arv alaealiste seas. Salla arvas, et koroonaviiruse leviku tagajärgedel on selles tõusus roll. Kui aasta-aastalt ikkagi Eestis laste ja noorte suitsiidide arv on, on vähenenud siis sellel aastal kaheksa kuuga tegelikult oli juba 12 last, kes siis olid enda elu võtnud nooremad kui kaheksateistaastased võrdluseks 2019. aastal, Tal oli kaheksa kuuga selliseid lapsi kolm ning ta tegelikult mitmeid aastaid, mis see number ka kogu aasta lõikes oli püsinud alla 10, aga nüüd me oleme siis teinud tegelikult sellise päris järsu tõusu ülesse, kui me nüüd paneme seda sinna koroona aja konteksti jäi ära kool kui selline, mis väga oluline ennetusvahend oma tugisüsteemidega ja oma kontaktidega. Peaasi keskuse tegevjuht ja nõustaja Anna Kaisa Oiderma sõnul pöördus septembrikuus keskuse poole rekordarv inimesi. Põhjuseks tõi Oidermaa koroonaviirusest tingitud stressi ja hirmu. Kardetakse ikkagi väga ise haigeks jääda või, või oma lähedaste pärast. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kätlin Mikiver jagas infot uuringutest leitu kohta. Küsitlused, mis tehti, need näitasid, et kõige rohkem sellist stressi ja pinge, olukorda või sellist tunnet kogevad inimesed vanuses 25 kuni 49 ja ka siis olid noored nii-öelda siis koolilapsed ja sarnased tulemused jõuti mitmes erinevas siis uuringus, et need uuringud viis läbi tervise arengu instituut viis läbi ka Tallinna ülikool. Anna-Kaisa Oidermaa andis nõu, kuidas lähedased saaksid abivajajale toeks olla. Meil on ühiskonnas olnud ju päris rasked ajad ja ja kõige rohkem ongi saanud pihta need, kes on kõige nõrgemad, kõige haavatavamad ja, ja need on lapsed ja noored, et me ei ole ühiskonnana leidnud piisavalt ressurssi, et neid kaitsta ja hoida. Tõesti, tähtis on ju ikkagi ka 11 toetada inimlikuse mõttes ja, ja oma lähedastele osata sellist esmast abi ja tuge anda ja, ja kontaktis olla, teadlikud suhteid tugevdada, sellepärast et noh, see on nagu see kõige käepärasem asi ju igale ühele",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juhi Gleb Denissovi sõnul sooritati selle aasta esimese kaheksa kuuga esialgsetel andmetel 130 enesetappu. Eelmisel aasta oli sama perioodi jooksul 133 enesetappu. Kasvanud on alaealiste suitsiidide arv.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud nädalavahetusel looklesid Euroopa suurimates lennujaamades turvakontrolli järjekorrad kohati terminalidest välja. Nii juhtus näiteks Dublini lennujaamas, kus üle 1000 reisija jäid oma lendudest maha, kirjutab BBC. Ryanair soovis panna lausa Iiri sõjaväelased turvakontrolli tegema. Kuigi armeed siiski appi ei saadetud, siis Iirimaa reisikorraldajad kritiseerivad, et lennujaama läbikukkumised toovad Iirimaale mainekahju. Iirimaa valitsus ootab nüüd lennujaamalt tegevusplaani, kuidas reisijatevooga toime tulla. Kuigi Dublini näide on üks tõsisemaid kimbutab sama mure ka teisi Euroopa lennujaamu, selgitab Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe. Viimase kahe kuu taastumine on olnud erakordselt kiire. Tallinnas me võime öelda, et me oleme jõudnud oma kogumahtudes reisimahtudes 90 protsendini 2019 tasemest ja tiputundidel me tegelikult ületame 2019 taset, ehk siis taastumine on olnud juba juba peaaegu täielik ja samasugune on see pilt kõikides Euroopa lennujaamades. Ja tänasel hetkel noh, kõige suuremad probleemid on olnud jah, Amsterdamis, Manchesteris, Dublinis võib-olla. Pärgmäe toob võrdluseks, et möödunud aastal samal nädalal teenindas Tallinna lennujaam 12000 reisijat. Sellel nädalal teenindab lennujaam 61000 reisijat. Ehk siis nii lennujaama kui julgestustöötajatel ei ole viimased kaks aastat lihtsalt täismahus olnud tööd anda. Kiire taastamine nüüd tähendab seda, et reisijad on kahe kuuga tagasi tulnud aga lennujaama töötaja koolitamine võtab aega kuni kuus kuud. Ehk siis, kui täna hakata värbama, mida me juba teeme, tegelikult siis uued inimesed jõuavad rivi suve lõpuks. Kuigi mure hakkas tekkima juba aprilli keskel, tähendas pikk nädalavahetus nii Saksamaal kui ka Inglismaal et just möödunud nädalavahetus koormas Euroopa suurimad lennujaamad üle Tegemist ei ole enam tormihoiatusega, vaid probleem on täies mahus kohal ja ma arvan, et see probleem saadab mitte ainult ka lennujaamu, aga, aga juba on ka sadamates probleemid Inglismaal, et see probleem saadab Euroopa suuri transpordisõrmesid kogu selle suve. Tallinna lennujaamas on olukord siiski leebem ooteaeg turvakontrollis ei ole olnud Pärgmäe sõnul pikem kui tund. Kuigi täna hommikul see sinna küündis, oli tegemist tehnilise rikkega, mitte personalipuudusega. Mida soovitame kindlasti vähemalt kaks tundi enne kohale tulla ja teine punkt on see, et kui vähegi on võimalik minna reisile ja käsipagasiga, siis võib juhtuda ka nii, et see on mõistlikum valik, sest sellisel juhul tšekinis järjekorras seismine jääb ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vastu suve tekkinud suur reisihimu on lennujaamad üle koormanud. Koroonaaja väheste reisjatega harjunud lennujaamad ei jõua töötajaid piisavalt kiiresti juurde palgata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase ühinemise puhul on Eestimaa rahvaliit ilmselgelt liitja ning uus Eesti liidetav. Uue Eesti esimees Ülo Nugis ütles, et mõnes mõttes on selline olukord isegi parim. Rahvaliit on praegu päris ja positsiooniga erakond Eesti poliitilisel maastikul lähtudes ka sellest pisikeses Eestis, me oleme kõik enam-vähem omavahel tuttavad, kui me peame silmas, kui nii võib öelda poliitilist eliiti, neid inimesi, kes on pikka aega olnud siin Toompeal siis me oleme Varksi avalikult üksteise järele vaadanud juba pikkad aastad jooksul. Nii et, et inimestevahelised suhted kontrollitud koostöö pikkade aasta jooksul on määrav. Ja teine, mis võib-olla isegi on tähtsam, on see, et et maailmavaade, programmilised seisukohad on praktiliselt kokku langevad võib-olla erinevas redaktsioonis. No nii või naapidi, meie parteistumise protsess ühel ajal peab jõudma ikkagi sinnamaani, kus subjektiivsed põhjused langevad ära, et on õigustamata põhjustel mitu samasuguse positsiooniga erakond ja see on üks osa erakonna maastiku korrastamisest. Igal tehingul on siiski vähemalt kaks poolt. Rahvaliidu ajendit võttis kokku erakonna esimees Villu Reiljan. Eestimaa rahvaliit on koondamas sama ilmavaatega ja suhteliselt konservatiivseid Eesti -keskseid jõude. Ja loomulikult on meil olnud läbirääkimisi ka uus Eestiga ja uus Eesti mehed on avaldanud soovi koostööd teha, tulla. Rahvaliidu nimekirjas kohalikel valimistel valmistute riigikogu valimisteks ja ühineda rahvaliiduga. Tõepoolest, ühendaja roll jääb siin küll rahvaliidu le.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliit ja Uus Eesti kirjutasid alla koostööleppele kohalikeks valimisteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlaanitava Rail Balticu trassi koridor on palistatud vaidlustega, ettevõtted soovivad raudtee rajamiseks kruusa või paekivi kaevandada. Kohalikud omavalitsused seisavad paljudele taotlustele kindlalt vastu. Juba mõned aastad tagasi hakkas ministeeriumide idanema mõte, et kaevandamise üle otsustamine ei tohiks olla juhtumipõhine, vaid lähtuma varem paika pandud plaanist. Esimene lõik sellest plaanist ehk Harjumaa maavarade teemaplaneering Peaks rahandusministeeriumi nõuniku Alan Roodi sõnul valmima nelja aasta pärast. Geoloogiateenistus on juba välja uurinud, kus põhimõtteliselt maavarasid leidub. Planeeringu esimeses etapis pannakse paika metoodika läbi, mille hinnata, kus võiks kaevata ja kus mitte. Seda me plaanime siis teha võimalikult laias ringis, koostöös kohalike omavalitsustega, mäetööstusettevõtetega kaasame kohalikke kogukondi, et oleks võimalik piisavalt head kriteeriumid paika panna, mille alusel siis hakata määrama tulevasi maardlaid. Alan Rood pakub, et eriplaneeringuga paika pandud reeglid võiks kehtida 30 aastat ja kauemgi. Ta selgitab, et kui planeeringule joonistatakse paekivi karjäär, siis tõenäoliselt sinna ükskord ka karjäär tuleb. Eesmärk on ikkagi just selle planeeringu koostamise käigus jõuda kokkuleppele omavahel, et kaevandused just sellistes asukohtades ja sellistel ajavahemikel avatakse. Ja kui kohalik omavalitsus on sellise lahendusega nõustunud ja selle kooskõlastanud, siis neil puudub edaspidi meie hinnangul alus sellest keelduda. Samas ei pruugi kõik kooskõlastused kergelt tulla, näiteks Tallinna linn märkis novembris, et juba niisuguse teemaplaneeringu ettevalmistamine rikub omavalitsuse õigust ise oma asju korraldada. Alan Root selgitab, et planeeringu ei saagi päris niisama kooskõlastuseta jätta. Selleks peab olema seaduslik alus. Et kui sellist alust ei ole, siis põhimõtteliselt saab ikkagi lugeda, et nad on selle asja kooskõlastanud. Root tõdeb, et eesseisvad läbirääkimised ei pruugi tulla kerged. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja usub, et planeeringu algatamine on samm õiges suunas. Tema sõnul sõltub kokkuleppe saavutamine suuresti ka riigikäitumisest. Kuivõrd avatud ta kõikidele erinevatele ettepanekutele ja jutetele on, kui lähtutakse ainult kitsalt siis senistest arusaamadest ja üritatakse seda lihtsalt sinna planeeringusse sisse suruda, siis see tähendab kindlasti pikki järjekordseid vaidlusi. Järgmisel aastal plaanib riik sarnase planeeringu algatada Rapla ja Pärnumaal ning seejärel Järva maakonnas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik loodab nelja aasta jooksul ettevõtjate ja Harjumaa omavalitsustega kokku leppida maavarade teemaplaneeringus. See peaks aastakümneteks paika panema, kus tohib ja kus ei tohi maavarasid kaevandada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul toimunud USA välisministri Anthony Blinkeni ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi järjestikused pressikonverentsid olid otsekui koreograafia, mis mõeldud ühtsuse demonstreerimiseks. Kõigepealt rääkis Blinken, kes selgitas, mis on USA poolt Venemaale üle antud kirjas. Ilma minemata kirja detailidesse saan ma öelda, et see kordab seda, mida oleme öelnud viimaste nädalate viimaste aastate jooksul NATO avatud uste põhimõtte kohta. Olen viimaste nädalate jooksul korduvalt kinnitanud, et peame sellest endiselt kinni. Dokument kirjeldab väga selgelt meie põhimõtteid. Lähtume ja mida on avalikult väljendatud ja see puudutab ka avatud uste poliitikat, ütles Blinken, viidates sellega Ukraina ja Gruusia võimalikule liitumisele tulevikus. Ta kordas pressikonverentsil taas üle, et Venemaaga ollakse valmis jätkama diplomaatiat ent reageerima ka võimalikule eskalatsioonile. Blinkeni sõnul oleks selle hind Venemaale läbi sanktsioonide väga kõrge. Sammud, mis koos liitlastega teeksime, puudutakse otseselt kõike, millest president Putin väga hoolib. See puudutaks Venemaa majanduslikke ja finantsilisi võimalusi, samuti ka võimalust arendada tehnoloogiaid sektorites, millest ta kõige enam hoolib nagu näiteks kaitse või kõrgtehnoloogilised valdkonnad. Nagu president ütles, siis kõik on laual, sõnas plinken. NATO peasekretär Jens Stoltenberg selgitas Blingeni järel samuti, mida organisatsioon Venemaale kirjutas. Tema sõnul on Venemaa jätkanud olukorra eskaleerimist ka viimati te konsultatsioonide vältel. Pinged on kasvavad, Venemaa jätkab vägede juurdetoomist. Me näeme mitte ainult rohkem sõdureid Ukraina ümber, aga ka Valgevenes, kuhu Venemaa saatis tuhandeid sõjaväelasi, sadu lennukeid, st neli, 100 õhutõrjekomplekse ja palju muud kõrgelt arenenud võimekusi. See leiab aset õppuse maskeeringu all, aga kaasneb Venemaa ja Valgevene relvajõudusid ja need on kõrges lahingvalmiduses sõdurid, hoiatas Stoltenberg. Ta tuletas meelde, et NATO tõstis paar nädalat tagasi oma kiirreageerimisjõudude valmisolekut. See üksus koosneb viiest 1000-st mehest ning on valmis reageerima paari päevaga. Üksuse tegevust koordineerib Prantsusmaa. Kuigi saadetud kirjadele ei oodata paberile pandud vastuseid, eeldatakse ikkagi Moskva reaktsiooni. Analüütikute hinnangul on Kremlil võimalik neid kasutada nii edasiste konsultatsioonide käivitamiseks kui ka sõja õigustamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ja NATO saatsid eile õhtul kirjalikud vastused Venemaa julgeolekunõudmistele. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on Venemaa jätkanud olukorra eskaleerimist ka konsultatsioonide vältel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu tervishoiu kõrgkoolis lõppenud vastuvõtt toob tervishoiu erialadele õppima üle 100 esmakursuslase, ütleb kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar. Kuigi populaarsemaks erialaks kujunes talvisel vastuvõtuperioodil füsioteraapia, oli arvestatav konkurss ka meditsiiniõe erialale, jätkab Kersti Viitkar. Selle aasta talvine vastuvõtt oli oluliselt kõrgema konkursiga, kui oli eelmise aasta talvine vastuvõtt ligikaudu kolm kandidaati ühele kohale, vastu võtame 78 õde ja õpe hakkab toimuma tsükliõppena. Õe erialale kandideerijate puhul torkas viitkari sõnul silma, et varasemaga võrreldes oli elukutse kasuks otsustanud senisest rohkem kuld või hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetanud inimesi. Põhjustena, miks õe eriala on viimasel ajal nii-öelda rohkem hinda läinud, nimetab Viitkar näiteks kutseala maine tõusmist ja eriala tähtsusele suurema tähelepanu pööramist. Õdede roll ühiskonnas on väga selge, selle tähtsus on väga näha ja praegune koroonaaeg võib-olla tõstatas selle ka veelgi rohkem esile õdede töötingimustes. Õdede palgateemadel on järjest rohkem avalikke arutelusid. Viitkar ütleb, et statistika järgi jääb enamus tarti Tartu tervishoiukõrgkooli lõpetanud õdedest ka Eestisse tööle. Tegelikult pole alustavatest õe eriala tudengitest kasumite aastate pärast, vaid juba praegu saavad Tartu tervishoiukõrgkooli tudengid vabatahtlikkuse alusel kaasa aidata ka Tartu Ülikooli kliinikumi töös. Ja kliinikumi on praegu teada andnud üle 30 meie õppuri, kes on valmis sinna minema. Põhiliselt on tegemist siis esimese teise kursuse üliõpilastega, aga mitte ainult õe õppekava, vaid ka teistelt õppekavadel ja esimene teine kursus ilmselt ka sellepärast, et meie vanemate kursuste õppekava üliõpilased on valdavas osas juba abiõdedena või hooldajatena tööl ja panustavad läbi selle koroonakriisi lahendamisse. Ja üliõpilased on andnud teada ka, et nad on valmis minema ka näiteks Ida-Viru keskhaiglasse. Nad on valmis vajadusel minema ka hoolekandeasutustesse. Tartu Ülikooli kliinikumi ülemõde Tiina Freimann räägib, et Tartu tervishoiu kõrgkool on kliinikumile hea koostööpartner ja tänu seesugusele koostööle on kliinikum suutnud korraldada igapäevatööd nii tavaolukorras kui ka koroonakriisi ajal. Praegu töötab kliinikumis abiõena kokku kokku ligi 140 kõrgkooli üliõpilast. Paljud on vabatahtlikult abiks ka COVIdiga seotud osakondades. Üliõpilased on saanud tegutseda väga paljudes nõndanimetatud eesliini töölõikudes, näiteks erakorralise meditsiini osakond, intensiivravi, nakkushaiguste, Hoonete peauste juures ja Covid proovi võtmise kabinetis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis lõppes talvine vastuvõtt. Hoolimata tavapärasest lühemast vastuvõtuperioodist oli kandideerijaid õppekohtadele võrreldes mullusega rohkem. Populaarseim eriala oli füsioteraapia, aga märkimisväärselt on tõusnud huvi ka meditsiiniõe kutse omandamise vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaridusministeeriumi personalijuht Kristi Mikiver ütleb, et neil on koos haridus ja noorteametiga napilt alla 700 töötaja. Nendest alla 10 protsenti teevad tööd nagu nõustamine, mida ei saa kodus teha. Mikiver lisab, et kuna nende asutused on üle Eesti eri paikades, olid nende töötajatel kaugtöö oskused juba enne kriisi lihvitud. Me oleme neid nii-öelda kontoriskäike vähendanud kogu selle perioodi jooksul ja eriti just viimased kuud on meie sisereeglid olnud sellised, et kontorid mitte viibida. Täna me teame ka, et me oleme kuni märtsi lõpuni aga kui olukord jällegi muutub, siis võib-olla me pikendame seda aega siis jälle nagu aprilli lõpuni. Mikiveri sõnul on kõige keerulisem hoida üleval üldist meeskonnavaimu. Ka näiteks haridus ja noorteameti poolelt, kes loodi ju esimesel augustil, et just selline sama organisatsioonikultuuri ja organisatsiooni tunnetuse tekitamine sellistes oludes ei ole olnud lihtne. Transpordiameti personali juht Annika Kitsing tõdeb, et ka esimesel jaanuaril tööd alustanud transpordiameti mure on sarnane. Meie kõige suuremaks väljakutseks on täna leida neid võimalusi, et üheks organisatsiooniks kokku kasvada, seda meie tunnet tekitada, et et need võimalused on hetkel väga piiratud ja me saame ainult arvestada selle virtuaalse mänguruumi, mida olud meil lubavad. Kitsing lisab, et nende 800-st töötajast on ligikaudu 600 kaugtööl. Need on peamiselt kontoritöötajad, kellest osa on ajutiselt koju kaasa võtnud. Lausa kontoritooli. Riigisaladust aga koju viia ei saa. Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooniosakonna juhataja Susan Lilleväli seletab, et seadus kohustab osa tööd tegema kindlas asukohas. Kaitseministeeriumi sellistest ülesannetest tulenevalt ei ole meil sajaprotsendiline kaup töö võimalik. Küll aga on meil kokkulepe siis majas, et 11 otseselt asendavad inimesed korraga tööl kontoris ei ole, ligikaudu pooled umbes on kaugtööl ja pooled siis kontoris ja vastavalt siis vajalike vahetustega. Valitsuskommunikatsiooni direktor Eero Raun ütleb, et ministrid teevad oma tööd kohapeal siis, kui oluline on vahetu kontakt. Näiteks istungitega saab ühineda ka digitaalselt. On kokku lepitud, et istungisaalis viibib istungi või kabineti nõupidamise ajal peaminister ja soovi korral minister kelle esitatud teemat põhjalikumalt arutatakse. Aga üldiselt kõik teised valitsus liikmed siis saavad osaleda videoühenduse kaudu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti loodud ametite jaoks on aga suurim väljakutse hea meeskonnavaimu saavutamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle kuu lõpus, 31. augustil, on viimane päev esitada riigikogu kultuurikomisjonile oma ettepanek kultuuriehitise kohta mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada. Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirjas olid näiteks ERM ning muusika ja teatriakadeemia uus saal. Täna tulid oma ettepanekuga välja Eesti riiklik sümfooniaorkester ja filharmoonia kammerkoor, kelle nägemus on rajada Tallinna Kaarli Puiestee äärde vabamu vastu uus kontserdimaja. Kuigi Tallinnas on palju kontserdisaale juba olemas, ei vasta need ERSO peadirigendi Olari Eltsi sõnul kõigile vajadustele. ERSO senine kodu Estonia kontserdisaal on aga jäänud väikeseks. Selleks muusikaks, miks see 20. sajandi alguses ehitati, võib-olla väga selleks muusikas, mis on kirjutatud 19. sajandil, tegelikult see saal on ehitatud hoopis teisi tingimusi ja olukorda silmas pidades siin ei ole lihtsalt ruumi ja akustilisi tingimusi selleks et ka orkester saaks piisavalt areneda. Samamoodi Eesti filharmoonia kammerkoor, kellel ei ole kodu, kes tõesti samamoodi on, töötab nii-öelda alternatiivpindadel see ja see peaks olema ka selline maja, mis ühendaks kogu muusikaelu, mis oleks avatud hommikust õhtuni. Nii nagu ka tegelikult Estonia teatrimaja ehitusel algselt oli planeeritud. See peaks olema maamärk ka turistidele ja, ja noh, ma nagu ühtegi miinust otseselt ei saakski nagu välja tuua siin. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles ERSO ettepaneku kohta, et kõiki variante riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja kontekstis tuleb tõsiselt kaaluda. Meie professionaalsete kollektiivide jaoks oleks ühte nii-öelda filharmoonika saali tarvis aga loomulikult tuleb kaaluda seda sellel taustal, millised on Eesti kultuuri üldised vajadused ja võimalused. Ja selliseid, väga huvitavaid ja vajalikke projekte on kindlasti teisigi. Ideid tuleb ja eks riigikogu hakkab neid kaaluma. Kas me vajame niisuguseid sümbolobjekte? Suuri? Selle loetelu jätkuks, nagu olid kumu ERM ja muusikaakadeemia või on vaja rohkem regionaalset tasakaalu ja kultuuriobjekte igale poole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor soovivad Tallinnasse Kaarli puiestee äärde ehitada uut kontserdikeskust, milles oleks tänapäeva nõuetele vastav kontserdisaal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvine elektritarbimine on Eestis alati madalam kui talvel, see tuleb soojematest, ilmadest ja pikematest päevadest siiski. Eesti kimbutanud kuumalaine pani eestlased otsima jahutust, ventilaatorid kadusid poelettidelt nagu soojad saiad ja konditsioneerid pandi taas tööle. Kõik see viis juunis elektri tarbimise kõrgemale. Elektrilevi võrguteenuse tootejuht Tõnu Roosve. Mis sellel aastal nüüd oli, natukene teistsugust, on võib-olla see, et tarbimine oli ligi nelja protsendi võrra kõrgem, kui oli eelmisel aastal ja, ja siin võib-olla on kaks poolt, et ühelt poolt majandus on elavnenud ja teises vaates siis kuu, teine pool oli temperatuuri poolest märgatavalt soojem, ehk me oleme täheldanud, et kui niisugune ööpäevane keskmine temperatuur läheb üle 20 kraadi, siis see lisab täiendavat tarbimist üldiselt võrku. Kuumade ilmadega jahutuse otsimine on täiesti loomulik, siiski on Tõnu Roosvee sõnul mõned nipid, mida järgides saab elektritarbimist vähendada. Üldine soovitus kulude vaates kokku hoiaks, on jah, et, et kasutada neid seadmeid, mille kasutamine on vähegi võimalik, siis valida selleks madalama hinnaga perioodid, mis siis üldjuhul on öine aeg ja on nädalavahetused praeguses vaates, kus meil on hästi kuumad ilmad, on, on võib-olla üheks soovituseks üle vaadata, et ega juhuslikult ei ole talvised kütteseadmed sisse jäänud, mis võivad veel tarbimist lisada. Eleringi energiaturu osakonna Erki Sappi sõnul on lisaks ammu teada nippidele olemas ka nutikaid lahendusi. Turule on tulemas ka aina rohkem seadmeid, mis teevad seda meie eest ja on võimelised jälgima elektri hinda ning sättima oma toimimist siis vastavalt börsielektri hinnale, tagades siis samal ajal tarbijale samaväärse mugavuse taseme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juunikuised kõrged temperatuurid panid eestlased rohkem elektrit tarbima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViis noort Eesti naist, leib Baltikumis ainulaadse veebikeskkonna nimega materjalivoog läbi mille saab vahendada erinevaid tootmisjääke platvormil on ettevõtetel võimalik enda jääke seal müüa ja neil, kes soovivad jääke taas kasutada, on võimalus sealt neid osta. Noorte eesmärgiks on süvendada ringmajandust ja vähendada korralike materjalide äraviskamist. Materjalivoo ühe asutaja Mairi Tiido sõnul oligi idee teha taaskasutusettevõtetele lihtsamaks. Samal õhtul oli ka tegelikult Negavatti tähtaeg ja siis meil oligi kolm tundi aega, panime oma selle idee kiirelt kirja, et hakkamegi nagu mõtlema ja uurima, et mis nendest tootmisäkidest siis saab ja et äkki on sellist platvormi Eestis vaja, kus siis ühelt poolt ongi pakkujad pakuvad, mis neil on, ja ostjad siis saavad osta, mida nad tahavad osta. Materjalivooplatvorm annab ettevõtetele hea ja lihtsa võimaluse, kuidas enda jäägid saata teisele ringile. Siiski võtab platvormile toodete lisamine ja selle ostjatega suhtlemine rohkem aega kui materjali hävitamine. Spordi rõivaid tootva firma disainer Anni robet leiab, et see jätkusuutlikkus ja taaskasutus kaaluvad aja kulu üles. Me oleme selle mõttega, et head asjad võtavadki kauem aega, me oleme valmis panustama oma aega, et siit tuleks midagi head. Samuti on firmadel, kes jääke taaskasutavad, platvormil mugav endale selleks materjali otsida. Ettevõtja Karin Ras, kelle firmad ongi üles ehitatud taaskasutuse põhimõttele, leiab, et selline platvorm teeb tema elu mugavamaks. Ja siiamaani ma olen neid tehaseid otsinud ise ja võtnud ühendust ja leidnud endale koostööpartnerid ja see platvorm, ma arvan, lihtsustab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti noored lõid platvormi, mille kaudu saavad tööstusettevõtted enda tootmisjääke vahendada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane pärastlõuna Otepää raekoja ees oli ärev, ligi sadakond inimest, nende hulgas palju koolilapsi, avaldasid meelt vallavolikogus arutlusele tuleva pühajärve põhikooli ja Otepää gümnaasiumi ühendamise eelnõu vastu. See on pühajärve põhikooli lõpp, ütlesid meeleavaldajad. Kooliga seotud inimeste arvamuse võttis kokku ku hoolekogu liige ja lapsevanem Teet Reedi. Täna me olemegi siis selles situatsioonis, kui taas kord öeldakse, et me soovime kinni panna. Pühajärve põhikooli. Taas kord on päevakorras eelnõu pühajärve põhikooli sulgemisest ja taas kord seda sõnagi asjasse puutuvate inimestega läbi arutamata. Rahva haardesse sattus ka volikogu esimees Aivar Nigol. Isiklikult võin kinnitada, olen osalenud kõikidel välja kuulutatud kohtumistel, ka olen ise initsieerinud, olen aidanud kokku viia, olen kutsunud täpselt seesama, mis toimus saalis, kui olid kooli esindajad. See oli peale esimest oktoobri, kui pidi esitatama kavad, mida edasi teha selle kooliga kus kohas on fikseeritud, et pidi esitatama kava. Ka volikogu saal sai rahvast pungil täis pealtvaatajate sumina, plaksutamise ja pahameeleümina saatel viidi läbi otsuse menetlemine ja otsus oli kindel, koolid ühendatakse loodetavasti, selgitab vallavanem Andres Visnapuu. Ma usun seda, et meil ikka jätkusuutlik üks tugev kool püsib edasi sellepärast et laste arvutivaid Eesti, ma usun, mitte kellelegi võõras teema ja üle Eesti pannakse koole kinni selleks, et tagada väga hea haridus kõigile. Samalaadse selgitusega pidi leppima ka volikogu, mille koalitsiooniliikmed ei esitanud mitte ühtegi küsimust. Palju on aga rahaline kasu vallale ei ole vallavanema sõnul veel selge, selge on aga see, et asi pole veel lõppenud. Volikogu opositsioonisaadik iivika nõgel. Nii nagu ütles Viimse ralik ja lõik siin lõpus, mida rahvas lasi, et see ei ole lõpp, meie üritus läheb edasi. Kuna see otsus on vastu võetud igasuguste tavade vastaselt ilma dialoogita osapoolte ga ilma hariduskomisjoni poolt menetlemata, siis loomulikult läheb kogukond selle vastu kohtusse. Avaldus peab kohtusse jõudma 20 päeva jooksul. Toomas Kelt Otepää.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väga kiirelt toimunud Pühajärve põhikooli teistkordne sulgemiskatse pälvis täna Otepää vallavolikogu heakskiidu. Pühajärve põhikooli lapsevanemad heidavad vallavõimule aga ette salatsemist ja kogukonnaga mittearvestamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna peasekretär Rain Kabal ütles, et valimisnimekirjas järjestatakse erakonna liikmed vaheldumisi vabade kandidaatidega. Kabal lükkas ümber väite, nagu üritaksid rohelised sõltumatute kodanike abil riigikogusse pääseda. Tema sõnul avardasid vabalt mõtlevad kodanikud Eesti poliitmaastikupilti. Ma arvan, et rohelised ületaks valimiskünnise ka oma jõududega, minu meelest eranditult kõik sõltumatud kodanikud, kes meiega on ühinenud, on autoriteedid omas valdkonnas, mida nemad tunnevad. Nad annavad kindlasti meile juurde kompetentsi ja laiemat tuntust, aga sellest kaugelt olulisem on see, et meie mõte avardub, kandub üle suuremale toetuspinnale ja see on olulisem kui riigikogus olek või mitteolek. Roheliste nimekirjas kandideerib vabakodanikuna ka sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Kehtiv valimisseadus seab puhta üksikkandidaadi palju kehvematesse tingimustesse valimistehniliselt see on üks põhjus ja teine põhjus on see, et inimene peab ju, kui ta tahab minna ühiskondlikule tööle, demonstreerima oma koostöövõimet. See on ju üks ja keskne asi, et me peame olema võimelised koostööks ja kokkulepeteks. Selleks on parlament ja, ja kui sa oled nii kange, et sa kellegagi koostööd ei tee, siis ei ole parlamendis ka väga võimalik. Kui õnnestub avalikku toetust saada, siis ma olen tööst riigikogus väga huvitatud. Riigikogus näeb Tarand endal misjonäri rolli, kes ühelt poolt tahaks muuta kvaliteetsed teadmised ühiskonnas laialdasemaks ja tasuta kättesaadavamaks. Teisalt sooviks ta seista hea selle eest, et riigikogu tööprotsess muutuks efektiivsemaks ja läbipaistvamaks. Tõtt-öelda on see loeng väga pikk, seal on väga palju on teha nii, alustades juba riigikogust endast, tema töökorraldusest võimalustest seal ikkagi kõiki arvamusi tõsiselt kaaluda ja arutada enne otsustamist. Järgmine samm on kogu riigikorraldus ehk siis valimisi, erakondi ja riigivõimu ülesehitust puudutavad mängureeglid, mis praegu ei ole laitmatult korras ja on soosinud seda parteilist betoneerumist, mis on meil praegu käes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Eestimaa Rohelised reastas riigikogu valimisteks ühist üleriigilist valimisnimekirja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaak Joala pärijad on täna hommikul teatanud, et katkestasid teiega läbirääkimised ja jäävad nõudmise juurde monument eemaldada. Mis nüüd siis saab, kas te siis võtate monumendi maha? Mina saatsin eelmise nädala esmaspäeval ettepaneku, millele andis heakskiidu ka Mati Karmin, aga mitte ühtegi piiksu pole kuulnud enne, kui täna, siis Delfi lugesin. Mis ettepaneku teie saatsite Maire Joalale ehk et mida te olete valmis ausamba juures muutma? No mina võin kõike olla nõus, aga, aga küsimus on, mida Mati karmin on siis autor on, on nõus. Ma siiski nagu ma ütlesin, mina ei peaks neid läbirääkimisi pressi kaudu, ehk siis ajakirjanduse kaudu, et ma kommenteeriksin siis kui tõesti on selge, et mingid läbirääkimised ei, ei enam käi. Harri Juhani Aaltonen, aga linnavalitsus on ju teile selgelt mõista andnud, et kui te ei saavuta kokkulepet Maire Joalaga monumendi kooskõlastamise suhtes, siis MTÜ-l tuleb linnale 50000 eurot tagastada. Kui reaalseks te peate, et nii lähebki? No ma siiralt loodan, et ei peaks tagastama ja teine asi, nii palju, kui mina olen aru saanud, erinevad advokaadid, kes teemaga tegelevad, on seda meelt, et Maire Joala isegi ei saaks seda keelata monumendi püsti panna, sest temal on kaubamärk registreeritud muusika esitamisel, muusika salvestamisel ja kontsertidel. Aga miks te ikkagi tetegite patendiametile avalduse, et teatud valdkondades Jaak Joala nimi saada enda enda kätte? No eks ta ikka selle monumendi kaitseks Mis teie hinnangul nüüd edasi saab, kes peab tegema järgmise käigu või kes peab astuma sammu tagasi? Kuna ei Mair ei ole, ei MTÜ meie Viljandi ja minu teada ka mitte Viljandi linn pole katkestanud nõupidamisi, siis ma arvan, et pole oluline see, kes teeb selle sammu, aga kindlasti uurime maad ja, ja proovime nendel, kas nad tõesti tahavad kokkuleppele jõuda, mida ma siiralt loodan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaak Joala pärijad katkestavad Joala monumendi üle toimunud läbirääkimised MTÜ Meie Viljandiga. Pärijad jäävad oma nõudmise juurde monument eemaldada. Pärijate advokaadi sõnul ei maininud MTÜ Meie Viljandi esindaja Harri Juhani Aaltonen, et on jaanuari keskpaigas esitanud Patendiametile taotluse sõnamärgi \"Jaak Joala\" registreerimiseks kaubamärgina.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuurbritannias tõusis koroonaviirusesse surnute arv eile juba pea 3000-ni, selle juures on kasv eelnevaga aga märkimisväärne. Ööpäeva ga tuli surmasid juurde pea 25 protsenti. See uudis tuli aga peale seda, kui ühendkuningriigi meedikute liit BMA andis arstidele ette uued eetilised juhised, mille järgi peavad nad tugevalt kaaluma, kas riskigruppi kuuluvaid patsiente, kel on suurem tõenäosus haigusele alla vanduda on mõtet hapnikuaparaatidega toetada või mitte, vahendab CNN. See puudutab eelkõige vanemaid ning eelnevate krooniliste haigustega inimesi. Juhiste eesmärk on anda niigi väikeste ressursside juures hapnikuaparaadid tervematele patsientidele. Seejuures ütlesid ametnikud siiski, et selline teguviis on kaudselt diskrimineeriv ning ühtegi kohustust arstidele peale ei panda, sest see oleks ebaseaduslik. Ühendkuningriik on varem teatanud, et kui sotsiaalset isolatsiooni ei täideta, siis ei tule riigi meditsiinisüsteem survega toime. Võib oletada, et see ongi põhjus, miks selliste lahenduste peale mõeldud on. Valitsuse kriisistaabi allikas teatas Reutersile, et kõige rängema stsenaariumi korral võib oodata riiki kuni 50000 surma. Seda juhul, kui inimesed ei rakenda isolatsioonireegleid. Samas lisas allikas, et ühendkuningriik praegu sellel kursil pole. Allika teatel saabub haiguse kõige traagilisem päev 12. aprillil, mis langeb kokku ka seal suurelt tähistatava kevadpühaga parimaks stsenaariumimiks, kui seda kuidagi üldse niimoodi saab nimetada, ütles allikas 20000 surma. Briti tervishoiutöötajad avaldavad aga nördimust vähese testimise üle ning seda on teinud ka suuremad Briti väljaanded. Viimased tugevad kriitikanooled tulevad nädal peale seda, kui peaminister Boris Johnson teatas, et kavatseb igal nädalal märkimisväärselt testimiste mahtu suurendada. Seni tehtud tööga aga rahul pola. Briti terviseminister Matt Hancock andis oma plaanid üle eile õhtul ning eesmärk on ühendkuningriigis suurendada testimis 100000 testini päevas aprilli lõpuks. Aprilli keskpaigaks peaks riik suutma testida 25000 inimest päevas. Samal ajal tehakse juba praegu Saksamaal üle 70000 testi päevas. See ongi kaasa toonud palju kriitikat, kuid valitsus kinnitas, et sakslastega tehakse pidevat koostööd, et testimist kasvatada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigis anti arstidele suunis pakkuda elutähtsate aparaatide abil tervenemist eelkõige neile, kel on suurem tõenäosus koroonaviirusest paraneda. Samal ajal saab riik tervishoiutöötajatelt kriitikat vähese testimise eest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas laevakaitsjad on nüüd oma majutuskohas, nendega on kõik korras. Kas nende tervis on korras? Enam-vähem. Mul puudub täpne informatsioon nende tervise kohta, aga nad on ajutises majutuskohas, nad on kindlasti saanud süüa ja ma loodan, et et nende tuju on ka hea. Kas nad on saanud koju helistada selles mõttes, et kas neile on antud või on nad saanud osta mobiiltelefoni? Me saatkonnas hoiustasime nende isiklikke asju, sealhulgas ka mobiiltelefone, sel ajal, kui nad olid viimast korda kinnipidamisasutuses ja need kõik telefonid said kenasti nende kätte täna toimetatud meie konsuli poolt, nii et ma loodan, et, et kõik nad on saanud oma telefoni akud täis laadida ja luua kodustega ka ühenduse. Kas teil on mingit jutuajamist olnud konsuliga või mõne India ametivõimuga, et mis kavatsused India prokuratuuril võiksid olla, see on see kõige tähtsam küsimus. Kas nad kaebavad edasi selle kohtuotsuse või ei. Suhtleme India ametkondadega jooksvalt ja vahetame informatsiooni ja, ja teeme kõik, et protsess nende koju jõudmiseks oleks võimalikult lühike ja valutu. Hetkel ei ole võimalik küll öelda seda, et kas India poolt siis tamil nad osariik kavatseb kasutada oma üheksakümnepäevast õigust. Ma saan ainult loota, et nad seda ei tee. Ja me töötamegi selle nimel, et seda eesmärki saavutada. Kas meeste passid on nüüd teie käes, nagu olid nende telefonid ja kogu muu maine vara või India võimude käes? Nende passid, mis meil olid Indias viibimise ajal, ei ole meestele teadaolevalt tagastatud aga nende Eestisse toomiseks. Põhimõtteliselt ei ole need passid ka üleliia olulised, me saame võimaldada neile Eestisse koju jõudmist ka tagasipöördumistunnistuste alusel, kui aeg on selleks küps. Ja see oleneb nüüd ainult India prokuratuuri otsusest, eks ole, millal nad võiksid koju saada. Laias laastus on see küll niimoodi jah, tagasisõidulubade väljastamiseks on vajalikud läbida teatud protseduurid, millega me praegu tegeleme siin saatkonna poolt ja konsuli poolt šennise. Loodame, et need protsessid saavad olema võimalikult lühikesed ja, ja me näeme varsti mehi kodus, kuid nagu ka varem on öelnud paljud lubadusi kiire koju mise osas on hetkel veel võimatu anda. Ütleme, et läheb käiku äärmiselt must stsenaarium ja India prokuratuur otsustab õigeksmõistva kohtuotsuse edasi kaevata. Mis saab siis konkreetselt meestest, kas nad viiakse tagasi vangi või jäävad nad vabadusse ikkagi esialgu? Mul on sellele küsimusele väga keeruline vastata, ma ei tahaks spekuleerida võimalike arengute osas. Meie praegune eesmärk on saavutada see, et Eesti poisid saaksid võimalikult kiiresti koju naasta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mall Mälberg sai New Delhis telefonile Eesti suursaadiku Indias Riho Kruuvi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle otsuse tegi Euroopa kogu täiskogu mis koguneb aru harva ja selle otsus tehti esimest korda nii-öelda live ülekanne otsuse kulutamiseks kindlasti juba seesama kaks asjaolu kokku panduna on Euroopa Liidu tuleviku mõttes väga olulised küsimused, aga sisu poolest on oluline just see, et, et Poola ja Ungari kurtsid selle üle, et artikli seitse alusel lepingus on vaja selliste sanktsioneerimise jaoks ühehäälsust ja seal oli neil nagu ühine võimalus 11 kaitsta. Aga Euroopa kohus leidis siin täiesti uue lähenemise selles mõttes ta ütles niimoodi, et õigusriigi põhimõte ja solidaarsuspõhimõte ja nii edasi, et need on ka vajalikud selleks, et kui Euroopa liit annab oma raha liikmesriigi kätte, et siis ta saaks veenduda, et seda raha ei kuritarvitata või sellega midagi valesti ei tehta ja siis Euroopa kohus leidiski, et see meetod ei ole mitte liikmesriikide karistamiseks, vaid see on selleks, et kaitsta Euroopa Liidu eelarvet rikkumiste vastu. Et selle nurgal need kaks meediat tõesti kannavad erinevaid eesmärke. Kas vajaduse korral saab võtta rahasid vähemaks praktiliselt kõikidest toetusmeetmetest või see puudutab ainult siis seda 800 miljoni euro suurust ühislaenu? See on ikkagi laiem kui, kui see ühislaen selles mõttes, et vähemalt see, mida Euroopa kohus ütles, on just seesama, et see, see võib puudutada nii konkreetseid eelarvest eraldatavaid vahendeid kui ka erinevaid meetmeid, et, et selles mõttes see loogika klapib tulevikus ka väga erinevate rahastamisvarmide kohta, mitte ainult next Generation Ve jaoks. Ehk siis tegelikult on võimalik liikmesriiki rahalises mõttes päris korralikult karistada. No see ongi nüüd see sama loogika, mis Euroopa kohtu lahendis prominentsel kohal on, et see ei ole mitte karistus, vaid et ilma nende õigusriigi põhimõtet põhimõttest tulenevate tagatisteta ei saa Euroopa Liit olla kindel, et nende raha ei kasutata eesmärgi vastaselt. Ehk siis see on justkui eelarve kaitse nagu finantsvaatenurgast, kas seda uskuda või mitte või kas see No see tundub ikkagi karistusena, see on teine küsimus, mida Euroopa kohus ütles siin väga huvitavalt, on just, et kui Kopenhaageni kriteeriumide alusel 93. aastal olid sellised kriteeriumid loodud, et kui me nende kriteeriumite alusel astume Euroopa liitu ja üheks selleks kriteeriumiks on õigusriigi põhimõtte järgimine et siis ei ole loogiline, et sa kuskil liikmeks olemise käigus saad sellest põhimõttest siis olulisel määral loobuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Kohus lükkas tagasi Poola ja Ungari kaebuse õigusriigi reeglite järgmise ja Euroopa Liidu toetuste sidumise kohta. Euroopa Liit on juba varem külmutanud 36 miljardi euro eraldamise Poolale ja 7 miljardi euro eraldamise Ungarile pandeemia taasterahastust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna tulevikku me näeme ikkagi positiivsena sellepärast et nagu näha, on Eestis väga palju erinevaid keskkonna ja muid probleeme, mis on tänu rohelistele pikalt eemal olemisele riigikogust juhtuda saanud ja, ja roheliste tööpõld on, ütleks nii, et väga lai Teie märksõna, mis teiega seostub, on kohe ökoriik, mismoodi see peaks välja nägema või mida see nagu tähendab Ökoriigini on meil muidugi veel pikk tee minna, aga esiteks meie kõige suurem ja kõige saastavam sekt, mis on siis energiasektor, mis, mis töötab põlevkivienergeetika, et sellest vaikselt taanduda, et selle märksõnaks on siis põksit, mis on veel ökoriigis ökoriigis on lapsed ja inimesed saavad süüa pestitsiidide vaba toit mis on kasvatatud siin kohapeal Eestis ja needsamad põllumehed, kes siis seda kasvatavad, saavad omale sellest ka kindlat teenistust, et suuremate probleemidena ma näen Eestis praegu veel ka seda, kuidas elavad meie vanemad inimesed ja, ja ka lapsed, et, et väga palju lapsi on tegelikult suures vaesuses ja selliseid väga julmi asju nii väikeses riigis ei tohiks olla. Kuidas tema häält kavatsete kuuldavaks teha? Kavatseme nendesamade teravate küsimuste tõstatamisele, et eelnevad valitsused ei ole meie arust nagu väga suurt tööd teinud, et pigem on nagu räägitud viie rikkama Euroopa riigi hulka, aga aga nagu me praegu näeme, et tegelikult oleme me rohemajandusindeksi järgi Euroopas hoopiski viimasel kohal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestimaa Roheliste üldkogu valis oma uueks juhiks Noorte Roheliste liidri ja looduskaitsja Züleyxa Izmailova. Millised on tema eesmärgid ja millisena näeb erakonna tulevikku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes on viirus olukord üldiselt parem kui teistes Euroopa Liidu maades, aga nagu teisteski riikides, on pealinna piirkonnas nakkust rohkem kui mujal Soomes. Juba reedel kuulutas Helsingi linnapea Jan Vabavoori välja uued piirangud. Siseruumides ei tohi koos olla rohkem kui 20 inimest, mis tähendas sisuliselt teatrite sulgemist. Keelati rühmatreeningud põhikoolide vanemas astmes kehtestati maski kohustus, gümnaasiumiaste määrati nädala kaupa distantsõppele. Nädalavahetusel suurenes aga haiglaravi vajavate patsientide hulk. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru esines talle omaselt emotsioonidest tulvil sõnavõtuga, kritiseerides kohalikke omavalitsusi, et nad ei tee piisavalt viiruse tõkestamiseks. Tänaseks kutsus Kiuru kohalikud juhid enda juurde nii-öelda vaibale. See pani eriti pealinna piirkonna omavalitsusjuhid kulmu kergitama, sest äsja just täiendavaid meetmeid ju rakendati. Ja täna hommikul teatas Helsingi linnapea Jan Vabavaari, et pealinna piirkonnas ehk Esposvandal ja Helsingis kuulutatakse selle nädala jooksul välja kõik piirangud, mis omavalitsuste võimuses on. On juba hoomata, et. Tuleb märkida, et linnade volitused on siiski mõnevõrra piiratud. Kui tahetakse veelgi karmimaid meetmeid, siis see nõuab riigivõimude tegutsemist, ei jätnud vabavoori ministrile vastutorget tegemata. Helsingi piirkonnas saadetakse nüüd ka põhikooli vanemad klassid, koduõppele suletakse linna raamatukogud, ujulad ja võimlad ning sama soovitatakse ka eraomanduses olevatele spordisaalidele. Ametliku otsuse uute piirangute kohta peaks pealinna piirkonna koroonakomisjon tegema neljapäeval. Homme arutab Soome valitsus, kas peaks ehk välja kuulutama taas eriolukorra.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome pealinna Helsingi piirkonnas karmistatakse veelgi koroonavastaseid meetmeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜmarlaud on seisukohal, et kaua aega kultiveeritud suhtumist, mille kohaselt suurearvuline, enamikus venekeelne migrantide kogukond on julgeolekuohuks Eesti riigi eksistentsile ja mida vähem neid on, seda parem on aeg muuta. Eesti ees seisvad põhiprobleemid on muutunud, ütleb filosoofiaprofessor Tõnu Viik. 20 aastat tagasi oli meie väljakutseks selgelt see, kas me suudame üldse riigi üles ehitada ja me tegime seda nii, nagu oskasime nende tunnete baasil, mis meil siis olid nüüd 20 aastat hiljem, me peame tõepoolest tõdema, et see ei ole enam Eesti riigi strateegiline eesmärk riiki üles ehitada, sest see, see on meil olemas, me oleme selle saavutanud ja nüüd, mis on Eesti eksistentsiaalne väljakutse täna 21. sajandil siis me näeme, et see on täiesti selgelt seotud meie püsimajäämisega niisuguse rahvastiku alles jäämise mõttes. Meie riigi eesmärk on ju on ju deklareeritud selliselt, et see on eesti keele ja kultuuri alal hoidmise instrument. Ja kuskil minu arvates lihtsalt jookseb see kriitiline piir. Kui palju peab siin olema inimesi, töötajaid, maksumaksjaid, sellesse ühiskonda, panustajaid, selleks, et me jõuaksime hoida alal siis ühiskonda, kus on omakeelne kultuur, omakeelsed ülikoolid või kas või ainult üks ülikool, omakeelne rahvusringhääling ning me teame, et kõikide meie, meie rahvastikuprognooside järgi meil on siin lähiajal tegemist niisuguse kahe seotud protsessiga. Esiteks meil rahvastiku vananeb, töötegijaid jääb võrreldes ülalpeetavatega aina vähemaks ja teiseks meie rahvastik kahaneb. Kui me nüüd mitte midagi ei tee, siis me jõuame kuskil niisuguse piiri peale, kus me enam ei jõua üleval hoida sellist ja selliste funktsioonidega riiki, nagu me seda 90.-te algul üles ehitama hakkasime. Mida siis teha? Mõned inimesed räägivad sellega seoses massiivsest immigratsioonist, mõned inimesed räägivad riigi funktsioonide olulisest kärpimisest. Aga kui me ringi vaatame, siis meil on ju siin juba olemas juba kohal arvukas võõrkeelne kogukond eelkõige siis venekeelne kogukond, kellesse me oleme seni suhtunud kui ajaloolise ebaõigluse tulemuse, kui probleemi, mida hambad ristis või võib olla lääne poole suunatud. Naera gatusega, aga me peame kuidagi suutma lahendada. Tegelikult tuleks endale aru anda, et kui neid inimesi nüüd siin ei oleks, mida me siis teeksime ja kui palju me oleksime siis juba lähemal sellele lisele seisule, millest ma siin, millest ma siin ennist rääkisin, nii et võib-olla tuleks lihtsalt muuta oma suhtumist kohal olevasse venekeelsesse kogukonda ja näha selles kui Eesti riigi strateegiliste võimalust ikkagi võimalust, mis puudutab lihtsalt meie rahvastiku arvu ja selle riigi funktsioneerimise minimaalse numbri tagamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Koostöö kogu Rahvuste Ümarlaud kutsub väärtustama Eesti inimvara, olenemata rahvusest ja keeleoskusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal tõusid NATO hävitajad Leedu Šiauliai ja Eesti Ämari lennuväljalt tuvastuslennuks õhku kokku 200-l korral. Valdavalt oli tegu reageerimisega Venemaa lennukite kahtlaselt tegevusele. Aasta varem oli tuvastuslendude hulk 145. NATO seletab suuremat aktiivsust enda suurema valvsusega ja õppustega. NATO ühendatud õhuoperatsioone juhitakse Põhja-Euroopas Saksamaa üdemi keskusest. Selle keskuse ülem Klaus Haabersetser ütleb, et Venemaa aktiivsuse kasvust ei ole praegu põhjust rääkida. Tipp oli aastatel 2015 2016, viimastel aastatel näeme me enam-vähem samal määral tegevusi õhus, aga see kõik sõltub ka õppustest NATO ja Venemaa poolel. Kui meil on õppused, siis nad püüavad meid jälgida, meie teeme sama, see on professionaalne lähenemine. Me oleme kohal Šiauliais ja Ämaris ja see saadab tugeva sõnumi meie valmisolekust oma taevast kaitsta. Leedus Šiauliais on NATO õhuturbemissioon hetkel Belgia õhuväe kanda. Belglased on balti missiooni suurimad panustajad ja nad olid ka esimesed. Piltlikult öeldes ei olnud tint balti riikide liitumislepingutel NATOga veel jõudnud kuivada, kui hävitajad Brüsseli lennuväljal õhku tõusid ja nina Leedu poole keerasid. Tänane Belgia õhuväe staabiülem Herte Deker oli üks toonastest pilootidest. Kui me esimest korda baasi saabusime, siis ei olnud see valmis F 16. Hävitajate vastuvõtmiseks. Me pidime kohanema ja koos kohalikega oleme me asju muutnud. Kui me läheme nüüd tagasi samasse baasi, siis infrastruktuur on kõvasti muutunud, kogu baas on kõvasti muutunud ja pea miski ei meenuta enam seda, mida me esimesel koik ral nägime. See näitab, et kõik Balti riigid pingutavad selle nimel, et me oleksime seal ja saaksime töötada täiuslikes oludes. Järgmine Baltikumi unistus on jõuda õhukaitsevõimekuse ni võimaliku kriisi või konflikti korral. Mitmed sammud info ja juhtimissüsteemi parandamisel loovad selleks eeldusi. Lisaks Leedule avati sel aastal õhuoperatsioonide juhtimiskeskused Eestis ja Lätis. Samuti liitub Baltikum tulevikus ühtse õhuoperatsioonide juhtimissüsteemiga. ACCS, Belgia õhuväe staabiülem kolonel Herto teker. See on esimene kiht situatsiooni teadlikkuse osas. Õhu kaitseks on vaja muidugi rohkem võimekusi selle peal, aga ACCS süsteem annab esimese vaate ja indikatsiooni, nii et see võib aidata. Käsuliin ja kontroll paraneb selle süsteemiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp Ehand.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti õhuturbemissiooni hävitajad tõusid eelmisel aastal õhku rekordpaljudeks tuvastuslendudeks. NATO ühendatud õhuoperatsioonide Uedemi keskuse ülema hinnangul püsib Venemaa aktiivsus meie piirkonnas siiski tavapärasel tasemel. Sammud õhuoperatsioonide seire- ja juhtimissüsteemide arendamisel loovad eeldusi õhukaitsevõimekuseni liikumiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPealinnas korraldab bussi, trammi ja trollivedu Tallinna linnatranspordi aktsiaselts linnakassas saab ettevõtte tänavu üle 70 miljoni euro, kusjuures käibemaksu selle summa pealt ei tasuta. Rahandusministeeriumi tolli aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk selgitab, et käibemaksu tuleb maksta niisuguse toetuse pealt, mis on otseselt seotud teenuse või kauba hinnaga. Näiteks kui linn annaks põllumehele miljon eurot, et see müüks kartuleid poole odavamalt, siis tuleb riigikassasse maksta 200000 eurot käibemaksu. Selline tekst on ka käibemaksu direk, eks. Kuid praegu on seaduses antud volitusnorm rahandusministrile, et ta kehtestab korra ja selle korra kohaselt ei maksustatakse hinnaga otseselt seotud toetusi, vaid see sõltub sedasi, kuidas ta on riigieelarves või kohalikus eelarves kirja pandud. Niisiis tõlgendavad erinevad riigiasutused ja omavalitsused käibemaksureegleid erinevalt ühed tasuvad ühistranspordi eest, makstes käibemaksu, teised ütlevad, et toetus pole otseselt piletihinnaga seotud ja jätavad käibemaksu tasumata. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb nüüd ministri 16 aasta vanune määrus kehtetuks tunnistada ja see seadusepügal, mis määrus üldse ette nägi, seadusest välja võtta. Me kavandame seda muudatust teha 2022.-st aastast, et siis saaks eelarvetes sellega arvestada. Riik peaks hakkama käibemaksu tasuma raudtee laeva ja lennuliikluse toetamise, samuti maakondliku bussiliinide toetamise eest kokku umbes 19 miljonit eurot aastas. Veel 15,6 miljonit käibemaksu eurot peaks rahandusministeeriumi hinnangul lisanduma kohalikelt ühistranspordi toetustelt, räägib Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. Aastas tähendab see näiteks Tallinna puhul 14,6 miljonit eurot täiendavat kulu. Nii lihtne see ongi. Andrei Novikovi sõnul on ebaõiglane, et see käibemaks, mida peab lisaks maksma riik liigub sisuliselt ühest riigi taskust teise. Aga see, mida maksab omavalitsus, liigub linnakassast riigikassasse. Ehk siis doteeriks riiki summas 15 miljonit eurot. Novikov lisab, et rahandusministeeriumi plaan on ka juriidiliselt vale. Linn püüab ministeeriumile selgeks teha, et toetus, mida nad Tallinna ühistranspordi aktsiaseltsile maksavad, pole kuidagi seotud bussi või trammipileti hinnaga ning sestap ei saa selle pealt ka käibemaksu nõuda. Novikov lisab, et kui linn peab tõesti hakkama käibemaksu tasuma, kannatab sellest ühistranspordi kvaliteet. See konkreetselt lööb Tallinna maksumaksja pihta ja seab Tallinna linna raskesse seisu. Poliitiliselt võib see olla kellelegi kasulik, kuid üldiselt ma arvan, et see on lubamatu. Ma pöördun ka valitsuse ja riigikogu poole, et palun mõelge, mida te teete.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium plaanib käibemaksureeglites muudatust, mis teeks Tallinnale tasuta ühistranspordi pakkumise üle 14 miljoni euro kallimaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt räägib Eesti turba liidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann projektist Tartu ülikooliga. Selle projekti esimene eesmärk on see, et välja selgitada, palju siis meie saasted tegelikult on, sellepärast et täna hinnanguliselt on kogu turbasektori, ma pean silmas nüüd Baltikumi, Skandinaavia, Kanada kõik kokku, siis meie missioon kogu maailma bilansist on kuskil 0,03 protsenti. Tietermann rõhutab, et peab silmas kogu maailma turbatööstuse süsiniku emissiooni. Loomulikult, see on jalajälg, mida võiks vähendada ja üritame selgeks saada, palju meie tegelik saaste on. Teine küsimus on see, kuidas on kõige ratsionaalsem taastada pindasid Need on need pinnad, mis on tootmisest välja läinud. Selle me oleme pannud oma liidu liikmete südameasjaks, et nendega tuleb hästi kiiresti hakata tegelema. Ja kolmas, kõige ambitsioonikam projekt on see, et me üritame leida moodused, kuidas saaks seda substraati taaskasutada. See tähendab, et näiteks Hollandi aednikud korjavad kasutatud turbasegu kokku. Korjavad selle substraadi kokku nii suures mahus, kui see võimalik on, kas me teda ladustame tingimustes, kus ta ei lagune edasi või siis me töötame ümber mingisugusteks kolmandateks, toodeteks. Lisaks sellele on algatatud ka Eesti turbatööstuse sotsiaalmajandusliku mõju hinnang see projekt praegu ettevalmistus staadiumis, mida hakkab läbi viima Ersten Jong, et aru saada, mis on kogu majanduslik panus turbatööstuse Eesti vabariigi eelarve. Me tahame anda riigi valitsejatele valmis lahenduse, et vähendada meie jalajälge. Diedermanni jutu järgi oleks turbatootmise lõpetamine Eestis muidugi kõige lihtsam, aga globaalselt ei muudaks see midagi. Siis tootmine kolib üle kolmandatesse riikidesse sellepärast et turvas tootmata. Maailmas ei jää.",
"role": "user"
},
{
"content": "Turbatootjad muretsevad selle üle, et Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks tahetakse siinset turbatootmist oluliselt koomale tõmmata, ja on mitu projekti käima lükanud, et tegelikku süsinikuheidet ja selle vähendamise võimalusi välja selgitada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu keskfraktsioon andis lisapuhkepäevade eelnõud sisse juba poolteist aastat tagasi. Keskfraktsiooni praeguse esimehe Kersti Sarapuu sõnul oli eelnõule toetus olemas siis kõigilt fraktsioonidelt. Nüüd oodatakse justiitsministeeriumi mõjuanalüüsi, mida lisapuhkepäevad tähendaks riigieelarve või ettevõtluse le. Kõik fraktsioonid olid, kui me esitasime, siis esialgselt sellise eelnõu ja sellised seisukohad olid sellega päri ja oligi just siis oluline aspekt selles, et saaksid tehtud need mõjuanalüüsid riigieelarvele ja ettevõtjate eelarvetele või siis ka ütleme siis nende majandusprognoosidele. Sarapuu sõnul on asenduspuhkepäevi vaja eelkõige selleks, et väärtustada perega veedetavat aega. Reformierakonda kuuluv majandusanalüütik maris Lauri on lisapuhkepäevade sisseseadmise koha pealt pigem ettevaatlik. Alati tuleb kaaluda seda, kui me lisame puhkepäevi just nimelt pühade mõttes, et miks me seda teeme, et meil on päris palju pühasid, mida inimesed võib-olla ei mäletagi. Vaba päev lihtsalt ja, ja me kindlasti peame mõtlema ka sellele, et iga vaba päev tähendab seda, et me toodame ka vähem, see mõju on aasta peale võib-olla väiksem, aga kui me vaatame selliseid aastaid, kus on vähe selliseid pühadest tulenevaid puhkepäevi, siis see annab natukene juurde majandusele rohkem pühasid, siis annab vähem. Eks see on niisugune kahe otsaga ärk, et kui inimesed on puhangud, on kindlasti energilisemad ja teotahtelisemad. Aga noh, ettevõtjatele see kindlasti väga jälle ei meeldi, eks, et see on diskussiooni koht, kus me peamegi arutama, et kas meile on seda asja vaja, mida me siis pühitseme. Kas see on ikka see tõeliselt väärt püha? Tööandjate Keskliidu esimees Toomas Tammsaar leiab, et kui riigieelarves raha napib ja sotsiaalsüsteem on tagatiseta, on lisapuhkepäevad liiast. Ma arvan seda, et meil on praegu üsna heas tasakaalus tegelikult see, see puhkepäevade ja, ja tööpäevade suhe jah, ma arvan, et juurde küll ei oleks praegu vaja. Tõepoolest, on palju riike Euroopas, kus on aupäevi rohkem sageli need riigid on ka jõukamad, aga see, see loogika ei ole mitte seda pidi, et, et mida vähem töötad, seda jõukamaks saad, vaid ikka sedapidi, et saad tegelikult hoomapäevi rohkem siis, kui majandus on paremal järjel ja sissetulekud on suuremad, nii et noh, ja ma arvan, et, et see ei ole ka kooskõlas Eesti terve mõistusega, et proovida ennast rikkamaks, puhata ikka tavaliselt saadakse jõukamaks töötades. Justiitsministeeriumi analüüs lisab uhkepäevade mõjust riigieelarveliseaks valmima mai keskpaigaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskfraktsioon ootab justiitsministeeriumilt analüüsi eelnõule, mis seadustaks ka teise ülestõusmispüha puhkepäevana. Sama eelnõu käsitleb ka nädalavahetustele langevate riiklike pühade kompenseerimist vabade päevadena nädala sees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud aastal septembrikuus valitsuse poolt algatatud soolise võrdõiguslikkuse ning sellega koos mõne muu seaduse muutmise eelnõu menetlemine käis ilma erilise tähelepanuta oma rada, kuni jäi jalgu poliitilisele võitlusele pealinna pärast. Eelnõu teine lugemine sattus just sellele ajale, mil koalitsiooni oli vaja imekiiresti võtta vastu seadus, mis ei laseks muuta pealinna üheks ja ainsaks valimisringkonnaks. Kuna see muudatus ähvardab toimuda juba ülehomme ehk neljapäevasel Tallinna volikogu istungil, polnud aega tegeleda uue eelnõuga. Niisiis tegi põhiseaduskomisjon eile paranduse eelpool nimetatud seaduseelnõusse. Koalitsiooni samm ajas Keskerakonna teadagi raevu hinnanguid oleme kuulnud ja seda mõlemalt poolt. Täna tuli Keskfraktsioon välja seni veel mitte kasutatud obstruktsioonitaktikaga, kus anti sisse kümneid arupärimisi, kusjuures oluline polnud nende sisu, vaid aeg, mis esitamiseks kulus. Järgnes küsimuste laviin komisjoni esindajale Urmas Reinsalule, mis oli selles mõttes asjakohane, et just tema oli vihatud paranduse esitaja kogu selle protsessi illustreerimiseks üks küsimus Marika Tuusilt ja Urmas Reinsalu vastus. Te olete seal puldis täpselt niisuguse näoga, nagu te tegeleks õigluse loomisega ja mingisuguse auasjaga. Tegelikult on see, mida te teete, üks räpane tehing, üks madal tehing, üks lapsik tehing. Ja ma küsin, miks te loote pretsedendi, kus mis tahes seadusele võib liita mis tahes seadusemuudatusettepaneku, miks te seal puldis praegu seadustate seaduse rikkumist? Ma tõesti väga ootaks sellele vastust. Selles mõttes, et seaduserikkumist tuleb takistada, teil on täiesti õigus sellisel erakorralisel viisil, parlament peab oma võimu pruukima, katsed parlamendi käest võimu ära võtta, ükskõik kas obstruktsiooniga, parlamendi blokeerimisega või muul moel võivad olla võib-olla lühiajaliselt kasumlikud, aga nad kindlasti Eesti vabariigi õigusriiki ei muuda tugevamaks. Mis puudutab seda, et nii-öelda moraalset hinnangut, siis ma tsiteeriksin meie eelmist õiguskantsleri Allar Jõksi, kes kommenteerides neid avantüüre ja tempe, mis tehti 2005. aastal valimistel, ütles, et valimised lisaks sellele, et need peavad olema vabad, peavad olema ka ausad ja Allar Jõks ei kujutanud ette, et ta peaks ütlema, et peavad olema ka seaduslikud. Täna ma ütlen seda, et me oleme jõudnud juba sellisesse olukorda, et me peame seisma seaduslike valimiste eest Tallinnast põhiseaduspäraste valimiste eest. Ja me teeme seda. Poliitiline võitlus, mille kohta on hinnanguid seinast seinani, jätkub homme. Koalitsioonil on vaja teine lugemine lõpetada ja seadus neljapäeval kolmandal lugemisel enne Tallinna volikogu istungit vastu võtta. Opositsioon teeb kõik, et seda takistada. Käitumisvariante on mitmeid, kuidas kõik kujuneb, näeb homme õhtul, võib-olla öösel ning neljapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaidluse soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise teemadel algas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Marianne Härma tõi pressikonverentsil välja, et koroonaviirusega nakatumine on viimase nädala jooksul Eestis langenud. Kui teisel oktoobril oli kahe nädala nakatumis juhtumeid 100000 inimese kohta 53, siis tänase seisuga on see näitaja 43,5. Haigestumine endiselt on kõrgem siis Harjumaal ja Ida-Virumaal, kus on ka siis Eestis praegu kõige rohkem koldeid. Kui me vaatame põhja regiooni, siis põhjaregioonis domineerivad eelkõige töökoha kolded ja kui me vaatame ida, regiooni ja Ida-Virumaad, siis seal domineerivad meil koolikolded. Terviseameti andmetel oli tööealiste hulgas eelmisel nädalal kolmandik nakkusjuhtumeid saanud alguse töökohas ja viiendik kodus. Reisimisega seotud juhtumite osakaal tõusis aga viiendikuni. Härma sõnul registreeriti möödunud nädalal 45 sisse toodud juhtu, mis on viimase seitsme kuu kõrgeim näitaja. Kui me neid eelmisel nädalal reisilt tulnud juhtusid, vaatame siis selgelt eristuvad praegu Ukrainast ja Venemaalt sisse toodud juhud ja seejärel siis Rootsi kolme juhuga valdav osa reisimisega seotud juhte suurem enamik tuvastati selle isolatsiooniperioodi ajal. Kui need inimesed olid, siis viibisid isolatsioonist Me näeme, et haigestumine sisse toodud juhtude osakaal on praegu kõrge. Me nägime seda eelmisel koolivaheajal samamoodi kevadisel koolivaheajal, kuidas reisimisega seotud juhud kasvasid ja me prognoosime ka selleks koolivaheaja järgselt, et tuleb sisse toodud juhtude arv suurem. Terviseamet soovitab järgmisel nädalal algaval koolivaheajal reisida kodumaal, sama sõnumi edastas ka sotsiaalminister Tanel Kiik. Ja loomulikult koolivaheajal me kõik soovime võtta natuke rahulikumalt, kes kelle lapsed on kooliealised ja nii-öelda akusid laadida, perega aega veeta. Minu sügav soovitus jätkuvalt on teha seda kodumaal, teha seda pereringis, teha seda värskes õhus nii palju kui võimalik. Praegu väga ilusad ilmad, loodetavasti need jätkuvad, annavad võimaluse külastada Eestimaa looduskauneid kohti maapiirkondi ja pigem mitte tõesti reisida on väga vähe riike, kus saab väita, et Eesti nakatumis tase on Eestiga võrreldav või Eestist väiksem ja nende riikide nimekiri võib selle nädala lõpuks veelgi lüheneda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaal saadud koroonanakkuste arv kerkis läinud nädalal viimase seitsme kuu kõrgeimale tasemele. Terviseamet soovitab hoiduda välismaale reisimisest ka järgmisel nädalal algaval koolivaheajal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelolevast keskööst suletakse Uusimaa piirid. Kuidas see kohaliku elu on mõjutanud, sinna sisse jääb Helsingi vandaalikõike. Tahaksime me muidugi teada, et kas lennuki pealt vandaalilma takistusteta sadamasse laeva peale. Siiamaani lennuväljal on olnud üsna lõps, võib istuda rongi, võib istuda bussi, sõita oma kodu kohta, nüüd plaanitakse siis, et need, kes tulevad Vanda lennuväljale lennukiga Need viiakse ühte hotelli ja nad istuvad seal karantiinis nii-öelda valve all, et nad ei pääseks sealt kuskile kuskile minema. Ja ma arvan, et kui on keegi alalise elukohaga Soomes eestlane, siis temaga juhtub täpselt seesama, et ta istub kuskil kindlas kohas karantiinis. Uusimaa piiride kinnipanek on nüüd niimoodi, et tavaliselt üle andmed eel sõidab enam-vähem 100000 autot päevas edasi tagasi üle Uusimaa piiri. See nüüd lõpeb ära vähemalt nende osas, kes sõidavad ainult mingi vaba aja sõidule näiteks oma suvilatesse mökkidesse. Et üks asi on see, et ei taheta helsinglased, kus on kõige rohkem loomulikult nakatunud, et nad viiksid suvilasse ka nakkuse kaasa. Ja teine asi on see, et need väiksemad omavalitsused, nad ei ole valmis, et elanike arv kasvab, ehk et kui sinna viiakse nakkus, sinna lähevad inimesed, siis vajavad nad tõenäoliselt ka arstiabi peagi. Ja need kohalikud omavalitsused lihtsalt nende tervishoiusüsteem ei pea seda survet vastu, et see on see põhjus, miks tegelikult need uusima piiri kõik kinni pannakse. Sest siin on näha ikkagi, et nädalavahetusteks inimesed sõidavad Helsingist välja, kas nad nüüd just pikemaks ajaks sinna sõidavad, see on eraldi küsimus, sest et tegelikult need mökid ei ole paljud mõeldud aastaringseks elamiseks. Pole isegi tahtnud, et seal oleks näiteks veesüsteem sees, vett tuuakse ämbriga, nii et, et selline pikemaks ajaks mökise evakueerimine ilmselt on harvem. Aga ka siin kodukülas umbes 60 kilomeetrit Helsingist on siiski ka praegu näha, et kuigi hoiatatakse, et inimesed välja ei läheks ja, ja ringi ei liiguks, nad ikkagi tulevad nädalavahetuseks siia oma suvilatesse. Miks ma küsisin, kuidas pääseb vande alt sadamasse, sellepärast et Eestil ja Soomel on kokkulepe, et Finnairi lennukid toovad mööda maailma ikka veel laiali olevad eestlased koju, eilse seisuga oli neid ligi 300. Kes tulevad lennukiga lennuväljale, pannakse kaheks nädalaks sundkarantiini, selle otsusega ei ole nad veel võib-olla valmis päris saanud, aga igatahes, kas täna või homme tuleb see see käsk? Eduskond hakkab veel täna õhtul detaile arutama. Ja neil on erimeelsused, aga kuna põhimõtteline otsus on olemas, siis ilmselt seal ongi just selliste üksikasjade kokkuleppimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes uudisteagentuuri STT teatel langetab Soome parlament täna otsuse Uusimaa maakonna piiride sulgemise kohta koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis teid üldse ajendas kandideerima Kultuurkapitali juhiks? Mind ajendas kandideerima see, et olen ühel või teisel moel olnud energia avastuskeskuse, ehk siis külastuskeskkondade muuseumide sektoriga seotud 19 aastat. Täna tundub, et kuna see sektor on nii suurtes muutustes, et võib-olla oleks avastuskeskusele kasulikum, kui, kui tuleks keegi, kellel on natuke värskemat pilku ja, ja sellist värskemat verd siia, mis on kultuurkapitalis esimene asi, mida te tahate teha, esimene samm. Ma tahaks vaadata natukene seda, mis võiks olla kultuurkapitali roll täna, ta ei ole enam päris see organisatsioon, mis nüüd 90 aastat tagasi on asutatud ja mis Eesti taasiseseisvumise ajal on, on, on taasasutatud, maailm muutub väga kiiresti ja kultuurkapitalil võiks olla natuke erinevamaid rolle ja rohkem rolle kui see, mis tal täna on olnud. Ja kindlasti võiks tema tegevus natuke paremini ühiskonnas välja paista. Kas te võite täpsustada, mis võiks see roll olla teie silmis ja mida te tahaksite muuta? Ma tahaks eelkõige näha seda, et, et kõik need kunstnikud ja kultuuriinimesed, kes on saanud kultuurkapitalist toetust paistaks välja ühiskonnas ka nende töödega, mille jaoks nad selle toetuse said, et inimesed saaksid teada, mida kultuurkapital toetab. Ja teistpidi saaksid ka teada, mis suunas Eesti kultuur liigub ja kus ja kuidas seda üldse tehakse. Kui te lähete esimesel päeval tööle, kui kultuurkapitali juht, mis on see esimene asi, mida te teete? Küsin soovitusi tänaselt kultuurkapitali juhilt selle kohta, millised tööd on praegu pooleli ja mida peaks hakkama kohe tegema, kindlasti viin ennast kurssi sellega, mida kultuurkapital tänaseks on teinud ja tulen välja ettepaneku mida võiks tulevikus teha teistmoodi ja rohkem. Valimisprotsess võttis suhteliselt kaua aega, et mis sai teie meelest määravaks, et teie valitud saite? Esimesel korral ei kandideerinud ja valimisprotsess oli tõesti väga pingeline. Ma arvan, et see võis olla see kommunikatsiooni taust, doktorikraadi kaitsnud ajakirjandus ja kommunikatsiooniosakonnas, Tartu ülikoolis ja tegelikult uurinud ka kultuuri, küll Eesti ajalehtede toimetamiskultuuri. Aga olen harjunud oma töödes süvitsi minema ja vastuseid otsima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Indrek Saare sõnul valiti inimene, kelles on palju kultuuriarmastust, pädevust ja kirge selle valdkonna vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas teie kohtumine Vladimir Makeiga oli välisministeeriumiga kooskõlastatud? Ja minu kohtumine oli kooskõlastatud välisministeeriumiga ja loomulikult minu tegevus ongi välisministrina kooskõlas Eesti välispoliitikaga. Ja seda kujundab meie välisministeerium ja ÜRO on see formaat, kus riigid kasutavad võimalust kohtuda ka nende riikidega, kellega on suhted sedavõrd pingelised, et kahepoolsed visiidid ja selline tavapärane suhtlus riikide vahel ei toimi. Kas see on märk sellest, et Eesti liigub Valgevene režiimi tunnustamise poole? Eesti on Euroopa liidus koos oma partneritega täiesti samameelne selles küsimuses, et eelmise aasta valimisi ei tunnustada, neid ei peeta ausat. Ja me oleme ka kokku leppinud. Need sõnumid, mida me ühtselt Valgevenele esitame ja need on üleskutse korraldada Valgevenes demokraatlikud valimised. Vabastada kõik poliitvangid ning selleni saab vabade valimisteni saab viia üksnes dialoog ja neid sõnumeid on, oleme Eesti poolt Euroopa Liiduga koos esitanud nende nõudmiste juurde. Loomulikult me jääme, et siin ei ole teinud Eesti pool ühtegi järeleandmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus ÜRO peaassamblee raames mitme riigi esindajatega, teiste seas Valgevene režiimi välisministri Vladimir Makeiga. Eesti välisministeerium teatas pressiteate vahendusel, et kohtumisel arutati kahepoolseid küsimusi, Valgevene ja Euroopa Liidu suhteid ning julgeolekupoliitilisi pingeid regioonis. Euroopa Liit ei tunnusta president Aleksander Lukašenka valitsust ja on kehtestanud meeleavaldajatega jõhkrutsemise eest Valgevene suhtes sanktsioonid. Valgevene riikliku teadeteagentuuri Belta teatel on Makei viimastel päevadel ÜRO raames kohtunud ka Ungari ja Soome ministriga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on neli aastat kestnud uurimisprojekti lõpptulemusega Eesti barokkkunsti suurkuju loomingust. Töö käigus valmis ka Akkermanni teadusveeb Akkermann.ee. Niguliste muuseumi näitusel saab lähivaates tutvuda 60 Eesti kirikutele loodud skulptuuriga. Tänapäeva tehnika võimaldab näha lähemalt ka Akermanni skulptuuride, sisestruktuuri ja värvikiht. Näituse kuraator Hilka Hiop tõdes, et Niguliste näituse teebki eriliseks see, et skulptuurid on toodud tehniliste vahenditega sõna otseses mõttes vaataja nina ette. Kõige peamisem teema, millega me üldse tegelesime, oli see, et aru saada, et kui me räägime Akkermannist, et mis nendes kujudes või, või kunstiteostes üldse on see akkermann, sest noh, teadaolevalt on nad ju kõik hilisematel sajanditel ümber kujundatud, ümber ehitatud, üle värvitud, et aru saada, ette saada see tõeline barokne Akkermann sealt seest ja alt ja selleks oli meil siis tõesti kõik võimalik loodusteaduslik ja infotehnoloogilisi vahendeid vaja kasutada ja ka võimalus kasutada. Aga kui nüüd niisugune pommüllatus, siis võib-olla see pomm, üllatus on olnud see Koeru Kristuse saaga, mis avas ennast nii siis erakordselt virtuoos, nikerdaskunsti teosena kui ka siis sellest värvi aspektist, et see on siis ainus Akkermanni skulptuur, kus on tõesti perfektselt säilinud see algne värv kuju pinnal ja lisaks veel risti puul figuraalmaalingud, nii et see on tõesti olnud niisugune imeda ja leidude jada Tegemist on suuremahulise koostööga Akkermanni pärandi uurimiseks ühendasid jõud kunstiakadeemia kunstimuuseum ja Eesti evangeelne luterlik kirik. Omalt poolt abistasid ka Tartu Ülikool, keskkonnauuringute keskus ning maksu ja tolliamet, räägib maksu ja tolliameti tolliosakonna kiirgusohutuse spetsialist Priit Laatre. Tänasel päeval on ülejäänud maailm, kes jälgib meie tegemisi, väga üllatunud, et kuidas on võimalik, et riigiasutused suudavad seda koostööda teha. Meie jaoks ei olegi ühiskonnakaitse pelgalt sõjaline kaitse, vaid ka erinevate ametkondadega nii-öelda ristkasutus nendele kallitele seadmetele, et ka see on ühiskonnakaitse juba. Näitus Kristjan Akkermann, Tallinna Feidiasülbe ja andekas on Niguliste kirikus avatud teise maini. Seejärel jätkub näituseprogramm Akkermanni kodukirikutes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Niguliste kirikus on avatud Christian Ackermanni tööde ülevaatenäitus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänahommikuse seisuga on tühistatud veel üle 1400 lennu ja karmistatud koroonapiiranguid. Kõige enam on pihta saanud USA ja Hiina lennud, teatab lendude jälgimiskeskus. Ühendriigid nimetavad põhjuseks lennukimeeskondade positiivseid teste või isolatsiooni jäämist. Hongkong keelustas kõik Lõuna-Korea lennukompanii Koryan Air lennud kaheks nädalaks pärast seda, kui reisijate hulgas leiti nakatunuid. Kokku on jõulunädalavahetus alates reedest tühistatud rohkem kui 8000 lendu. Kuigi see pole kõikidest lendudest just väga suur protsent, on see siiski suur ja tuleb ajal, mil paljud olid teel perekondade juurde pühad koos veeta. USA võimud kontrollivad ka Ühendriikide vetes liikuvaid kümneid kruiisilaevu, mille pardal on avastatud koroonapositiivseid. AFP andmetel ei lubata osal laevadel Kariibi sadamatesse siseneda. Hoolimata sellest, et omikron on esmaste leidude järgi leebem kui muud koroonaviiruse variandid, muretsevad teadlased teadaolevate nakatumist tohutu hulga pärast terves maailmas. Täna tühistatud lendudest on suurem osa Hiina kompaniide China, Esternia Air China lennud. Kõige hullem on olukord Pekingi ja Shanghai lennujaamades, kus sajad lennukid seisavad samuti Põhja-Hiina Xiani linna lennujaamas. Seal on 13-l miljonil linnaelanikul üldse keelatud kodust väljuda. Hiina võimud pole olukorda kommenteerinud. Ameerika Ühendriikides on kõige halvemini läinud Unitedil. United hoiatas juba läinud nädalal, et omikroni levikul on otsene mõju nii lennukimeeskondadele kui ka lennuväljade tehnilistele töötajatele, kes lende ette valmistavad. Reisikaost on suurendanud ka ilm, lumesadu on katkestanud lende ja sulgenud teid paljudes osariikides. Ühendkuningriigis tühistas Briti Shairways täna lennujuhtimiskeskuse andmetel 42 lendu. Londonis Heathrow lennujaamas ootavad õhkutõusmist 47 lennuki reisijad. Inimesi hoiatatakse ka selle eest, et vana-aasta õhtul ei pruugi rongiliiklus plaani järgi toimida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroona tekitatud reisikaos on kandunud nädalavahetusest edasi ka alanud nädalasse. Järjest enam lende tühistatakse, muutes miljonite inimeste pühadeaja armetuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsmaspäeval toimub Euroopa parlamendi plenaaristungil otsustav hääletus, kas kolmelt parlamendiliikmest Kataloonia iseseisvuslaselt võetakse muniteet või mitte. Neist kõige tuntum on Kataloonia endine juht Carlos Buttemon 2000 seitsmeteistkümnenda aasta iseseisvumisreferendumi järel Pagesta Hispaaniast ning kandideeris hiljem eksiilis edukalt Euroopa parlamenti. Rahvusringhäälingule intervjuu andnud putsi sõnul on ta realist ning arvestab, et talt võidakse imuniteet võtta. Seda juba puhtalt veebruaris toimunud õiguskomitee hääletuse pinnalt, mis sammu toetas. Esmaspäeval piisab imuniteedi võtmiseks poolthäälte enamuses. Eks näis, mis tulemus on. Me teame, mis õiguskomitee otsustas. Enamus oli selle poolt, et võtta meilt immuniteet. Vaatame, mis on Euroopa Parlamendi viimane otsus, aga see ei ole meie jaoks viimane samm. Me võitleme lõpuni. Kui peaksime immuniteedi kaotama, siis on viimaseks sammuks pöörduda Euroopa Liidu kohtusse Luksemburgis Buts demon resideerub praegu Brüsseli lähedases väikelinnas Waterlus. See on koht, kus Napolio Bonapart 1815. aastal otsustavalt alistati. Putso sõnul tema ei alistu ning ta saatusele peaksid mõtlema ka teised parlamendiliikmed. Tahame rõhutada, et see pole hääletus Kataloonia iseseisvuse vastu või toetuseks. Neil kahel pole mingit seost. Parlamendiliikmed, kes hääletavad meie imuniteedi poolt, ei hääleta Kataloonia iseseisvuse poolt. Sellest olulisemgi on mure Euroopa demokraatia ja vähemuste kaitse pärast. Vähemuste nagu näiteks kataloonlased. Samuti tuleb kaitsta teisiti mõtlejaid, kellel peavad olema samad õigused, mis on ülejäänud parlamendiliikmetel. See on ilmselge poliitilise kohtupidamise juhtum. Kui Euroopa parlament lubab seda ning avab selle ukse, siis kes on järgmine, kes on järgmine parlamendi liige, keda on võimalik süüdistada tema poliitiliste vaadete eest? Küsis Buttemon. Eesti europarlamendi liige Riho Terras usub samuti, et Butstemon kaotab immuniteedi. Ma arvan, et et hääled on koos, sest et ka vastavast komiteest läks ta 60 protsendi toetusega läbi, eks ta on keeruline hetk, aga, aga antud juhul hääletatakse tõesti ju ainult seda, kas need süüteod või need tegevused, mida Bush mon enne seda tegi, kui ta Euroopa parlamenti valiti. Kas nende üle võib Hispaania demokraatlik süsteem kohtusüsteem, kas neile võib oma hinnangu anda ja, ja seetõttu ei ole see tegelikult küsimus katalaanide iseseisvust või mitteiseseisvuse, st, vaid sellest, kas me usume, et Hispaania on demokraatlik riik? Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament hääletab Kataloonia endiselt juhilt Carles Puigdemontilt immuniteedi võtmise üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjaloos on kummalisi kokkulangevusi, pidi siis linnavalitsus määrama vanalinna päevade teatripäeva, nimelt sellele päevale kaheksandale juunile 2010, mil neli aastat tagasi linnapea alla kirjutatud protokolli kohaselt pidi avatama uus renoveeritud hoonete kompleks ja samale päevale, mil 20 aastat tagasi pandi nurgakivi sellele samale uue teatrihoonele. Täna on lavaauk endiselt tühi, kuid direktor Raivo Põldma meenutab selle kaldal, kui töömehed samal ajal koristustöid teevad, et teatripäeva pidada saaks. Täna täpselt 20 aastat tagasi oli siinsamas, kus me teiega täna seisame, väga pidulik sündmus. Kohal oli kirikuõpetaja, kohal olid meeskoorid, kohal oli tolleaegne kultuuriminister, tolleaegne linnapea, terve hulk kultuurirahvast ja linnarahvast, kes siis olid tunnistajaks pidulikule sündmusele. Kui pandi pidulikult nurgakivi uue teatrimaja ehitusele Tallinnas, siis oli plaan see maja valmis ehitada üsna ruttu. Viie aastaga jäi see maja seal tookord ehitamata, tuli Eesti vabariik ja kadusid tolleaegsed ehitajad ja kadusid tolleaegsed kokkulepped. Mõni aasta tagasi võeti asi uuesti üles ja nagu öeldud, kirjutati alla protokoll, mille kohaselt pidi kultuuriaasta programmi kohaselt ehitatama valmis teatrisuursaal ja renoveeritama hooned. Meil on kõik uue teatrimaja projektid valmis, me teadupärast hakkasime ju täiesti uut maja projekteerima, me ei võtnud aluseks seda 90. aasta projekti, vaid võtsime uue projekti, nii et täna on siis veerand minu toast on nagu projekt paberkandjatel täis ja ehitusluba on meil ka ilusasti laua peal olemas, aga aga meil, linnavalitsus muutis meelt viimasel hetkel, ehk siis aasta lõpus novembris 2008, kui kummalisel moel hakati siis veiderdama ja, ja sellisel moel siis võimalust linnateatrile maja ehitamisest loobumisest teada anda. Tuletame meelde, tegu oli ajaloolise rahvahääletusega linnateatrihoone ja kultuurikatla rahastamise vahel. Osales veidi alla 7000 inimese ja 600 enamhäälega, võitis kultuurikatel. Noh, hiljem siis lisandus siia ka kõik see majanduslik surutis ja kõik see olukord, nii et praegu hetkel meil mingeid uusi tärme neid teada ei ole, üritame kuidagi vahendeid leida, et see lavaauk selles mõttes taas korda teha, et me saaksime siin etendusi andma hakata, et me jõudsime ju ehituse ootused ka kõik konstruktsioonid siin kokku panna ja ära lammutada ehitajatele mitte jalgu jääda, nii et me peame nüüd ka taastama oma lavaruumi siin lavaaugus ja sel suvel me seda ei jõua. Üritame järgmisel suvel siis uue lavastusega siin ka välja tulla. Kas siis kunagi uut maja ikkagi hakatakse ehitama? No hetkel on täielik vaikus, ma pöördusin ka linnapea poole, et antaks meile uued tärminid ette, aga hetkel nad ei julgenud seda anda. Ütlesid, et ennem kui majanduslik olukord stabiliseerub, siis võime hakata uutest tähtaegadest rääkima, nii et 2016 saab see teater 50 aastat vanaks, et võib-olla siis oleks loogiline uus tärnin kuskile sinna panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnateatri jaoks möödus 20 aastat nurgakivi panekust uuele teatrimajale. Ja täna pidi olema ka järjekordne tähtaeg uue teatrimaja avamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna on tõesti siis olnud kolm volinikukandidaadi kuulamist, päev algas Ungari uue, siis kandidaadi oli veervare lii kuulamisega ja tema nüüd ei ole siis Viktor Orbani sellisest valitsuse lähiringist, küll aga on ta siin olnud Ungari diplomaat Euroopa liidu juures ja väga innukas Viktor Orbani. Poliitikakaitsja ja selle kuulamise põhiteema põhiküsimus oligi siis see, et kuivõrd suudab ikkagi siis tulevane volinik kaitsta Euroopa Liidu põhimõtteid, õigusriigi põhimõtteid, tema portfell on ka laienemisvolinik, mis eeldab just selliste, ka väärtuste ja õigusriigi põhimõtete kaitsmist uutes võimalikes liikmesriikides. Ehk et kuivõrd ta suudab esindada neid väärtusi. Sest on ju Brüsselil Ungariga olnud just siis palju tülisid õigusriigi küsimustes. Ja ega päriselt ei suutnud Oliver Var Heli neid kahtlusi maha võtta, ta kordas sellise stamplausena, et ta järgib oma töös Euroopa Liidu väärtusi ja põhimõtteid. Aga kuidagi pidi ta ei püüdis ka mitte mingisugust varju heita Viktor Orbani valitsusele ja sellele, mis Ungaris toimub ja see kõik jättis ikkagi saadikutele sellise kaheldava mulje, nii et temalt on palutud nüüd järgnevaid vastuseid. Kirjalikus vormis. Ja pärastlõunal olid siis Rumeenia volinikukandidaadi ja Tiina Joana Valeani ja Dieri Bretoni kuulamine, mina ise olin siis Prantsusmaa kandidaadi Die Betoni kuulamisel kelle puhul oli siis põhiteema võimalik huvide konflikt, kuna ta on olnud suure IT-firma juht mille osaluse t on täielikult maha müünud. Ta suutis seda kõike põhjendada ja ütles, et tal puudub igasugune osalus. Ja kui räägiti ikkagi sellest, aga et teatud valdkondades te võib-olla ei saa nii vabalt siis sõna võtta ja, ja tegutseda, kuna teil on seal võimalik huvide konflikt, siis ta ikkagi ütles, et ta mingit huvide konflikti ei näe. Ja kui mingil hetkel peaks tema lauale jõudma mõni temaga varem seotud olnud firma juhtum, siis ta ennast hoiab seal otsuste tegemisest eemale. Rumeenia kandidaadi adiina, Iona Valani. Transpordivoliniku kandidaadi kuulamine tundus algusest peale siis kõige lihtsam. Aga samas, kui ta alguses esines niimoodi usaldusväärselt ja, ja väga hästi, siis lõpupoole hakkas silma paistma, et ta võib-olla ei ole nendes transpordiküsimustes nii pädev. Ja paljudel siis parlamendiliikmetel tekitas selliseid kahtlusi ja küsimusi, et kas ta on ikka õige inimene. Et nüüd nende pärastlõunaste kuulamiste kohta otsustatakse nüüd varsti, kas parlamendiliikmed tahavad midagi täiendavalt veel küsida või ei taha ja jäävad nad rahule. Aga jah, siis Ungari kandidaadil tuleb veel täiendavalt vähemalt kirjalikult vastata ja eks siis näeb, mis edasi saab, et praegu võib öelda, et on siiski õrn lootus, et uus komisjon esimesel detsembril alustab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis jätkuvad Euroopa Komisjoni uute voliniku kandidaatide kuulamised. Korrespondent Epp Ehand teeb ülevaate.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks me teame seda, et korteris viibis 46 aastane mees, kes siis oligi see joobes meesterahvas, keda pääste tegelikult sinna päästma läks. Kui pääste oli sisenenud teised operatiivtöötajad veel koridoris, siis toimus plahvatus tegelikult väga palju rohkem informatsiooni meil tänaseks ei ole. Me loodame, et me saame selle väga ruttu eelkõige selle tõttu, et see tähendaks, et need inimesed on paranenud, kes seal viga said? Me küsime nendelt, mis juhtus, me saame oluliselt rohkem informatsiooni, täna me saame ainult öelda seda, et jah, meil on alust arvata, et tegemist oli pahatahtliku plahvatuse tekitamisega. Kuidas, kas tekkis säde, kes selle tekitas? Me ei saa täna tõsikindlalt öelda, aga kuna kriminaalmenetlust on alustatud, siis me ei uuri seda kui õnnetust. Me uurime seda ikkagi kui tahtliku plahvatuse põhjustamist, mistõttu ei ole põhjust karta ja arvata, et et Tartu linnas gaasisüsteemiga midagi on valesti. Ei see ikkagi eelduslikult oli tahtlik, plahvatuse tekitamine. Võimalik teo toime pani ja see meesterahvas, kes seal korteris viibis on kahjuks tänaseks rasketesse vigastustesse surnud. See ei tähenda seda, et kriminaalmenetlus kuidagi selle tõttu lõppeks. Nagu ma ütlesin eelnevalt, kuivõrd kriminaalmenetlust on alustatud plahvatuse tekitamise uurimiseks, siis nende inimeste pärast, kes igapäevaselt meie turvalisuse pärast oma eludega riskivad, peame me tegema selles menetluses kõik endast oleneva, et tänaseks vastuseta küsimused ikkagi lõpuks vastatud saaksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu neljapäevase gaasiplahvatuse uurimisel loodetakse infot saada eelkõige neilt, kes praegu vigastatuna haiglas lebavad. Jaama tänava kortermajas toimunud plahvatuses sai vigastada üheksa inimest, neist kuus raskelt. End plahvatanud korterisse sulgenud mees suri õhtul haiglas. Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja ütles pressikonverentsil, et gaasiplahvatust uuritakse kui tahtlikult tekitatud plahvatust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVälisminister rõhutas, et keemiarelva kasutamine on erakordselt raske rahvusvahelise õiguse rikkumine Suurbritannia andmetel võis närvigaasi kasutamisel Solberi sellega kokku puutuda üle 130 inimese. Euroopa ülemkogu oli nõus Suurbritannia hinnanguga, et selle rünnaku korraldas väga suure tõenäosusega Venemaa. Sven Mikser kinnitas pressikonverentsil, et ta on selles veendunud. Eesti mõistis kohe pärast Solber rünnakut selle hukka ning avaldas solidaarsust ühendkuningriigiga, ütles välisminister. Täna pärastlõunal kutsusime välisministeeriumisse välja Vene Föderatsiooni suursaadiku Tallinnas ja andsime talle üle noodi, millega tegime korralduse siis riigist lahkuda. Vene saatkonna kaitseatašeel tegime seda seoses nimetatud diplomaadi tegevusega, mis ei sobi Viini konventsioonis kokku lepitud diplomaatilise tegevusega. See on ühtlasi ka siis osa Euroopa ühisest vastusest Venemaale. Praeguseks hetkeks, meile teadaolevalt on sarnaseid meetmeid rakendanud paljud Euroopa riigid jätkuvalt kindlasti me ootame, et Venemaa teeks täielikku ja avatud koostööd Suurbritannia ga ja rahvusvahelise kogukonnaga ja selline koostöö on möödapääsmatu, et rääkida mis tahes rahvusvahelise usalduse taastamisest. Ja loomulikult on selline koostöö ka vältimatult vajalik selleks, et võimalikult kiiresti teha kindlaks kõik need isikud, kes selle kuritöö eest vastutust kannavad. Vene kaitseatašee Oleg Afanasjevile antakse Eestist lahkumiseks nädal aega. Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teatas lõuna ajal, et 14 Euroopa Liidu liikmesriike on otsustanud saata vastuseks Solspõri närvimürgirünnakule välja Vene diplomaat. Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola on teatanud nelja vene diplomaadi väljasaatmisest. Tšehhi ja Leedu saadavad välja kolm Itaalia, Taani ja Holland kaks ning Läti ja Eesti, nagu öeldud, ühe USA on teatanud, et tema saadab välja 60 vene diplomaati ja paneb kinni Vene konsulaadi seatlis. Kanada on lubanud välja saata neliVene diplomaatia. Ukraina 13. Donald Tusk arvas, et lähipäevil ja nädalail ei saa välistada täiendavaid meetmeid, sealhulgas edasisi väljasaatmisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saadab vastusammuna Ühendkuningriigis Salisburys aset leidnud närvigaasi rünnakule riigist välja Venemaa saatkonna kaitseatašee. Välisminister Sven Mikseri sõnul usaldab Euroopa Liit täielikult Ühendkuningriigi hinnangut, mille kohaselt on rünnaku taga ülimalt suure tõenäolisusega Venemaa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe tahame teha igal pool nagu Tallinnas. Me tahame kogu Eesti elu käima panna, aga me saame seda teha ainult siis, kui me võidame. Ega Tallinna elanike arv ei kasva mingi ime läbi, vaid inimesed tulevad siia, et saada seda elu kvaliteeti, mida neile Keskerakonna juhtimisel pakutakse. Aga ega kõik inimesed ei taha Tallinnasse ja ei peagi tahtma. Kõik inimesed tahavad oma kodukohta sama soodsaks elukohaks muuta, nagu on seda Tallinn ja see on nende õigus. Kui me võidame, siis teeme igale poole tasuta ühistranspordi, kui me võidame, anname noortele peredele võimalused soodsaks eluasemeks, maksame pensionilisa ja teeme apteegikauba odavamaks. Keskerakond annab igale kodanikule rohelise kaardi, see on justkui roheline tuli. See tuli näitab, et omavalitsus hoolib oma kodanikust. Isamaa ja Res Publica liit pani ka täna paika oma Tallinna valimisprogrammi, põhipunktidest annab ülevaate IRL-i Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross. Kuna kõik algab juhtimisest ja poliitilisest kultuurist, siis meie selline alus põhimõte on see, et selleks, et parandada inimeste elujärge Tallinnas, selleks et elavdada majandust, tuleb kõigepealt likvideerida varastamine ja raiskamine ehk siis korruptsioon Tallinnas ja linn peab olema juhitud ausalt ja avatult ja meie põhipunktid põhisuunad nüüd. Valimisprogrammis koonduvad kahele asjale esiteks perede elu kvaliteet, pered, lapsed ja linna elamisväärsus just neile lasteaiakohad kodu lähedal, jalutuskäigu kaugusel kooli kohad, jalutuskäigu kaugusel, huviringides osalemise võimalus. Ja teiseks siis suurim mure mitte ainult Tallinnas, vaid vaid Eestis laiemalt on inimeste sissetulek. Me loomulikult tahame inimeste sissetulekut tõsta, aga see ei tähenda seda, et me saaksime hakata palku tõstma. Küll aga on linna ülesanne luua selline keskkond, kus majandus kasvab, kus ettevõtlusel on meeldiv tegutseda ja mis kokkuvõttes hakkab kasvatama inimeste sissetulekut. IRL-i Tallinna linnaosade esinumbrid on Haabersti Ken-Marti Vaher, Kesklinnas Eerik-Niiles Kross, Kristiine Tarmo Kruusimäe Lasnamäel Erki Nool, Mustamäel Juhan Parts, Nõmmel Urmas Reinsalu, Pirital Kalev Vaper ja Põhja-Tallinnas Liisa Pak, kosta aga Vaba Tallinna kodanik, valis oma linnapeakandidaadiks Ardo Aasmäe. Programmilised ideed kinnitati samuti. Esmalt aga sõna siis valimisliidu volikogu esimehe kandidaadile Karli Lambotile. Me soovime Tallinna linna juhtimise väga selgesti detsentraliseerida ja lahti parteistada ja pikas perspektiivis me peame õigeks, et Tallinna linna juhtimine sisuliselt liigub volikokku, kus on ka tema õige ja loomupärane koht, see võim, mis on ka samamoodi ära võetud linnaosadest, liiguks sinna samm-samma haaval tagasi, et halduskogud taastaksid oma sisulise rolli ja otsustusõiguse ja et linnaosa vanemad oleksid need halduskogude otsuste täideviijad ja väga pikas perspektiivis ka kindlasti näeme, et Tallinna linn võiks areneda asumipõhiselt. Ja nüüd siis Ardo Aasmäe, kes on olnud linnapea aastatel 90 kuni 92, mida tema tahaks nüüd pealinnas teha. Need ideed peaksid olema sellised, mis on nelja aastaga teostatavad ja, ja linnaosade viisi noh näiteks ikkagi täitsa selge on see, et see pikka aega vindunud teema tramm viia Piritale või Haabneeeme, see tuleb ära teha lihtsalt sellepärast, et seal on meill üks koht, kus on suured liiklusummikud, siis on üks asi, mis on täiesti selge, mis tuleb ära teha, on ju see, et Berliini eeskujul me peame muutma. Ma ikkagi prügiveo tasuta teenuseks, sellepärast et nii kaua, kuni meil ei olnud ilus prügipõletustehas, nii kaua oli ju loomulik, et sa prügiveo eest maksad, eks ole, tänasel päeval, kui see on muutunud kellegi jaoks tooraineks, kes toodab sellest elektrit ja sooja vett, et siis on täiesti selge, et tema jaoks on see juba tooraine ja, ja täiesti ebaõiglane, et linnainimesed ja ka mujalt peaksid selle prügi eest maksma. Praegu ju Iru jaam hakkab ostma ju ostma ju seda prügi ju Soomest, noh, ja sealt on see vedu ikka päris pikk. Ning täna õhtul on Nokia saalis koos ka Reformierakonna kuni 1500 saadikukandidaati üle Eesti, et oma plaane arutada. Erakonna peasekretär Martin Kuk. Keskendume sellele sõnumile, millele me oleme ka juba välja käinud. Et oleme uhked oma omavalitsuste üle ja selle üle, mis on Eestis tehtud ja kutsume üles inimesi, kes on uhked kaasa rääkima omavalitsuste arengus järgmise nelja aasta jooksul. Et ei ole Eesti korvpall ja jalgpall ainukesed asjad, mille üle me uhked kõik oleme, vaid ka oma kodukoha käekäik võiks olla see, mille, mille üle võiks inimesed rohkem mõelda, kaasa rääkida ja, ja ka tegutseda. Mul on hea meel selle üle juba järgmise aasta eelarves. Valitsusliidus on üksmeel selles osas, et on võimalik senisest suuremal tasemel pensioneid tõsta. Ja tänasel hetkel on on teada, et, et meil on võimalik pensionit tõsta ligi kuus protsenti, et see teeb keskmiselt peaaegu 20 eurot kuus iga eaka kohta. Ja samuti samuti teeb head meelt see, seda, et majanduskeskkond on võimaldanud ettevõtjatel ja tööandjatel palka tõsta ja see möödunud kvartalis avaldatud suur palgatõusu statistika teeb kahtlemata kindlasti head meelt, et inimeste elu-olu läheb paremaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toimus terve rida valimisüritusi ja programmide kinnitamisi. Keskerakonna kongressil kinnitas taas erakonna esimeheks valitud Edgar Savisaar, miks nemad peavad võitma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNRG tehingu lugu algab 1995. aasta suvel, mil võimul oli Koonderakonna maarahvaühenduse ja Keskerakonna valitsus Tiit Vähiga eesotsas. Kohtudes USA energia esindajatega, tekkis pooltel idee asuda arendama vastastikust koostööd eesmärgiga tuua Eestisse esimene suurem investeering Ühendriikidest. 1995. aasta sügisel toimusid USA senRK ja Eesti valitsuse esindajate esimesed ametlikud kohtumised Narva elektrijaamade baasil ühisettevõtte moodustamise küsimuses põhimõttel 50 protsenti, 50 protsenti. 1996. aasta märtsis kirjutati Washingtonis USA riigisekretäri asetäitja truup Talboti juuresolekul alla Eesti energia vabariigi valitsuse ja NRG vahelise kavatsuste protokollile. Sama aasta detsembris kirjutasid NRG, vabariigi valitsus ja Eesti Energia alla koostöö arengulepingule et kolmepoolselt koostada äriplaan Narva elektrijaamade baasil ühisettevõtte moodustamiseks. Loomulikult võib praegu arutleda, kas oli ikka õige alustada läbirääkimisi energiasüsteemi erastamiseks vaid ühe partneriga. Kuid tagantjärele tarkus ei vii meid paraku edasi. Sest kahjuks või õnneks ei muutnud seda otsust ka valitsuse tegevuse kohta. Tollal korduvalt huvi tundnud riigikogu, kes 1997. aasta 30. juunil aga otsustas, et strateegilises energia tootmisüksustes jääb Eesti riigile vähemalt 51 protsendi suurune osalus. Läbirääkimised Narva elektrijaamade erastamiseks muutusid sellega läbirääkimisteks strateegilise investori leidmiseks ja kaasamiseks. Samal päeval andis NRG valitsusele üle oma esimese äriplaani 49 protsendi osaluse hankimiseks Narva elektrijaamades mis sisaldas investeeringud kokku rohkem kui ühe miljardi Eesti krooni ulatuses. Vabariigi valitsus ei võtnud äriplaani vastu, küll aga pidas vajalikuks läbirääkimisi jätkata, esitades selleks NRG-le omapoolset kuus ettepanekut. Nimetatud ettepanekute põhjal koostas NRG järgmise äriplaani, esitades selle 1998. aasta mais valitsusele. Ning sama aasta suvel moodustas nüüd juba Mart Siimanni juhitud Koonderakonna ja maarahvaühenduse valitsus. Teede ja sideminister Raivo Vare juhitud komisjoni, mis sai ülesandeks analüüsida NRG esitatud teist äriplaani. Nimetatud komisjon esitas oma seisukohad valitsusele üheksandal septembril 1998. aastal millele tuginedes otsustas valitsusenergi esitatud äriplaani sellisel kujul mitte rakendada kuid samal ajal ka mitte lõpetada läbirääkimisi enne keegi, vaid otse vastupidi neid jätkata. 1999. aasta 30. jaanuaril alustas Mart Siimanni valitsus. Ma ei pea vist selle koosseisu nimeliselt üles lugema ametlikult Eesti vabariigi NRG vahelisi läbirääkimisi Narva elektrijaamade baasil ühisettevõtte moodustamiseks. Sama aasta 18. märtsil allkirjastati valitsuse, Eesti Energia ja NRG poolt kavatsuste kokkuleppe läbirääkimiste pidamiseks et jõuda kokkuleppele kõigis olulistes küsimustes seoses aktsiaseltsi Narva elektrijaama tasuta mise tegevusega. Veidi peale seda toimus valitsuste vahetus ning ametisse astus praegune valitsus, kes arutas loomulikult üsna kiiresti tekkinud olukorda kuid langetas Eesti vabariigi tegevuse järjepidevust, arvestades loogilise otsuse jätkata läbirääkimisi sealt, kus eelmine valitsus need pooleli jättis. 12. mail 1999 määrati läbirääkimiste eest vastutavaks majandusminister Mihkel Pärnoja, kes kinnitas sama aasta juuli lõpus riigiesindajaks läbirääkimistel Raivo Vare. Järgnes küllalt intensiivne läbirääkimiste periood. Mitmed vahe otsused valitsuses kuni käesoleva aasta juunini, mil valitsusele esitati läbirääkimiste delegatsioonide poolt erinevad Narva elektrijaamadega seotud põlevkivienergeetika ühtse väärtusketi arengumudelid. Põhjaliku kaalumise järel jõudis vabariigi valitsus 27. juunil otsusele kiita heaks tehingu põhitingimused ning kohustas Mihkel Pärno ja tagama nende detaliseerimine vastavates lepingutes. Järgnesid uued kohtumised, kus kontrolliti erinevate nõustajate poolt ülekokkuleppe finantsmudel. 24. juulil edastas Eesti delegatsioon NRG-l omapoolsed täpsustused ning täiendavad tingimused lepingule tulenevalt valitsuse 27. juuni otsusest. Esimesel augustil käesoleval aastal nõustus NG Eesti poole tingimustega. Majandusminister ja K fikseerisid lepingute põhitingimused, millega loodi võimalus nende allkirjastamiseks. Täna toimuval Eesti Energia nõukogu koosolekul langetab nõukogu oma otsuse lepingute sõlmimiseks ning hetkel minu teada veel mittemääratud kuupäeval kirjutatakse need põhitingimused alla, millele järgneb siis omakorda ilmselt ka kuudepikkune töö kõikide juba üksikute sellele tuginevate lepingute ettevalmistamiseks ning siis allakirjutamiseks. Lugupeetud riigikogu liikmed. Nagu eelpool toodud ülevaatest näha, on tegemist läbirääkimistega, mis on praeguseks kestnud viis aastat. Läbirääkimisi NRG-ga on pidanud kolm peaministrit. Tiit Väi, Mart Siimann ja Mart Laar ning viis valitsust, kus on erinevate koalitsioonide kaudu osalenud kõik siin saalis istuvad suuremad erakonnad. Nüüd on läbirääkimised lõppenud. Vabariigi valitsuse 27. juuni otsuses tuuakse välja olulisemad tingimused, mille täitmisel on valitsus valmis toetama Eesti Energia ja NRG vahelepingute sõlmimist. Esiteks ei taga Eesti vabariik tehingut mingil kombel. Tehingu sõlmijateks on Eesti energia ja energia. Teiseks ei kanna Eesti vabariik vastutust eelnevalt sõlmib eelnevalt tekkinud keskkonnakahjude suhtes ning lepinguga tagatakse vajalikud investeeringud keskkonnakahjude vältimiseks ning keskkonnaolukorra parandamiseks. Kolmandaks tagavad sõlmitavad lepingud teatud tasemel tööhõive sõltumata tootmise mahust. Neljandaks on lepingu lahutamatuks osaks sotsiaalfondi moodustamine Ida-Viru sotsiaalprobleemide lahendamisele kaasaaitamiseks. Viiendaks tagatakse võimaliku uue suurtarbija näiteks sankor juurdetulekul vajaliku põlevkivi kaevandamine selleks nõutavas koguses. Kuuendaks peavad strateegilised otsused aktsiaseltsis Narva elektrijaamad kontsernis kuuluma äriühingu nõukogu pädevusse, kus enamus on Eesti poole esindajatel ja seitsmendaks peavad lepingu kõik sätted olema täielikus vastavuses Euroopa Liidu õigusaktidega ja Eestile Euroopa Liidu liitumisest tulenevate kohustustega. Viimastel nädalatel on palju kõneainet tekitanud nG-ga sõlmitavate lepingute detailsete tingimuste avalikustamine. On arusaadav, et kuni lepingud pole, pole ka midagi avalikustada. Lepingute projektide valmimise järel muutusid nad vastavalt rahvusvaheliste tavad le ärisaladuste, eks mille avalikustamine saab toimuda vaid lepingu osapoolte ehk Eesti Energia NRG ühise otsuse alusel. Vabariigi valitsus on nii majandusminister, Pärnuja kui ka minu isikus soovitanud Eesti Energia juhtkonnal toetada lepingute avalikustamist ning mul on rõõm, et täna hommikul toimunud kohtumisel Eesti Energia ning Energia esindajate vahel esimene ots nendest lepingutest vastavalt siis ootekokkuleppele ka avalikuks tehti. Ja läbirääkimised nende täiendavate osas, mis lähevad avalikustamisele ka jätkuvad. Samal ajal rõhutan, on lepingu põhitingimused toodud valitsuse 27. juuni otsuses millele siis täna avalikustatud osad annavad ühes või teises punktis konkreetsemalt täiendust. Tihti on ka küsitud, mis siis olid need põhjused, mis sundisid valitsust langetama just sellist otsust, nagu ta langetas. Kindlasti polnud nende seas lootus oma kasvule või mingite isiklikele hüvedele ning on meeldiv, et ka lepingute kritiseerijat pole valitsus milleski sellises kahtlustanud. Küll mõjutasid valitsuse positiivset otsust mitmed Eesti tulevikku suunatud kaalutlused. Esiteks tagab Eesti energia ja energiahel sõlmitav leping 15 aastaks põlevkivile tuginevale energia tootmisele kindla ja selge tuleviku, tagades sellega ühtlasi nii tööhõive Ida-Virumaal kui ka Eesti energia. Poliitilise sõltumatuse. Võib lõputult arutada. Kas oleks võimalik, et lepingu mittesõlmimisel võiks mitmed arengud suunduda Eestile vahest veel positiivsemas suunas? Ei saa eitada, et see oleks võimatu. Samas on sama reaalne näha arenguid ka sootuks vastupidises halvemas suunas, mida kokkulepe NRG-ga aitab aga vältida. Otsust langetades oli valitsus igal juhul seisukohal, et me ei saa isegi riskida võimalusega olla viie-kuue aasta pärast sõltuvad Venemaad imporditud elektrit. Teiseks oluliseks faktoriks oli keskkonnakaitse vastavaks mitte Euroopa Liidu kõrgetele keskkonnanõuetele, vaid eeskätt siiski omaenda tervele mõistusele. On möödapääsmatu teha Narva elektrijaamade se tootmise jätkumisel suuri investeeringuid. Leping NRG-ga tagab seda võttes vastava investeeringute tegemise koormuse samal ajal ära Eesti vabariigilt, võimaldades meil oma rahasid kasutada teistes suundades ja teistel otstarvetel. Härra peaminister, kas te palute lisaaega, palun. Kolmandaks tõdes valitsus, et tehing NRG-ga on eriti vaadates 90 kahesele esitatud äriplaani muutunud Eestile tunduvalt soodsamaks. Ning neljandaks, loomulikult paljuräägitud julgeoleku aspekt. Kindlasti ei taga lepingu allakirjutamine NRG-ga Eestile pääsu NATO-sse. NG-ga lepinguga pole seotud mingeid salalepinguid ega salakausleid. NATO-sse viib meid meie endi töö ja NATO valmisolek meid vastu võtta. Küll tuleb aga tõdeda, et leping NRG-ga aitab meil selgelt nende eesmärkide poole liikuda. Pole mingi saladus, et nimetatud lepingul on Ühendriikide administratsiooni ja kongressi paljude liikmete tugev toetus. Otsus on loomulikult meie käes ning ainult ise suudame ja saame me otsustada, kas me soovime ajaloos midagi õppida või isoleerime end taas võimalikest liitlastest jätkates oma teed, nii nagu seda korraga teinud oleme üksi ja püstipäi. Vabariigi valitsus on veendumusel, et suletus ei tule Eestile kasuks. Praegune valitsuskoalitsioon on võtnud selge suuna muuta Eesti pöördumine läände pöördumatuks. See on meie selge eesmärk ja sellest ei kavatse me taganeda. Viimastel nädalatel on lepingu kiire sõlmimise kasuks lisandunud aga veel mitmed argumendid. Nende täpsemaks väljendamiseks tuleks vaadelda seda debatti, mis on nimetatud lepingu ümber Eesti ühiskonnas toimunud. Olen veendunud, et demokraatlikus ühiskonnas kuulub iga otsuse juurde õigus seda kritiseerida. Avalik debatt ja vaidlus aitab kõrvaldada kitsaskohti ning muuta asju paremaks sest tahaks kasutada võimalust tänada kõiki, kes on viimastel nädalatel aktiivselt NRG lepingu tingimuste arutamisel kaasa löönud. Eesti ettevõtjate mitmed ettepanekud aitasid valitsusel oma seisukohti paremini kaitsta. Kahjuks on selle asjaliku arutelu kõrval esinenud ka teistsuguseid sõnavõtte. Strateegilise investori kaasamise tingimuste arutamise asemel on algatatud kampaania Eestimaa müümise vastu välismaalastele. Asi on läinud nii kaugele, et kaks opositsioonierakonda on kinnitanud kogu maailmale, et kavatsevad võimule saades asuda teostama välismaalaste omandi natsionaliseerimist Eestis. Sellised avaldused ja aktsioonid lähevad Eestile kalliks maksma, sest kahjuks pole põhjust arvata, et neid maailmas tähele panda. Järjest rohkem küsitakse, kas Eesti kavatseb jätkata talle edu toonud avatust või muutuda maaks, kus õhutatakse viha muu maailma vastu sulgutakse ning loobutakse välisinvesteeringutest. Vastus sellele küsimusele huvitab väga paljusid välisinvesteerijaid kellel NRG tehingu ümber toimuva muutunud lakmuspaberiks. Eesti kui partneri usaldusväärsusest. Selle hoidmine on vähemalt praeguse valitsuse meelest üheks olulisemaks tagatiseks aga Eesti riigi püsimisele. Sooviksin lisaks sellele pöörata tähelepanu ka veel mõningatele valitsuse otsuse punktidele. Nimelt sisaldas see volituste andmise kõrval ka mitut teist ülesannet. Nimelt kohustati majandusministrit ette valmistama ning esitama valitsusele 2000. aasta septembri lõpuks ettepanekud Eesti Energiaturu avamise ning Eesti Energiasüsteemi Euroopa energiasüsteemiga ühendamise tegevuskava kohta. See on praeguse valitsuse jaoks prioriteetne ülesanne. Eesti Energia hinnangutel on tehniline lahendus selle jaoks olemas. See läheb maksma circa kuus miljardit krooni ning võtab aega vähemalt kuus aastat. Kui me tahame seda teostada, tuleb selle projekti juurde alustada, selle teostamist alustada viivitamatult. Eelpool toodud eesmärgid on kooskõlas ka Eesti orienteeritusega avatusele ja turgude liberaliseerimisele kuid peavad silmas ka laiemaid protsesse, millest leiavad aset energeetikavaldkonnas toimuvas innovatsioonid. Viimastel aastatel toimunud muutused majandusmudelitest väärtustavad üha enam teadmist ja oskusi osakaalu loodusressursside senisest efektiivsemat ja läbimõeldumat kasutamist. Energeetika ei ole globaalsest majandusest väljaspool asetsev suletud süsteem. Lähikümnenditel toimuvaid muutusi tuleb võrrelda info tehnoloogia ja telekommunikatsioonivaldkonnas toimuvatega ja nii ei jää meil muud üle kui tõdeda, et taastuvate energiaallikate suurem kasutamine on juba hetke realiteet ja Eesti jaoks olulise tähtsusega protsess, milles osalemiseks me peame senisest tõsisemalt suhtuma ka alternatiivenergeetika rakendustesse. Eesti senine edu on paljuski seotud maailmas toimuvate arenguprotsessidega kiire kohanemisega ja nende kasutamises Eesti arengu huvides. Täpselt samuti peame me haakuma alternatiivenergeetika kasvulainega ning majandusministrile kohustus paneb ka kogu valitsusele ülesande ja eesmärgi Eesti vabariigis seda ala tunduvalt tõhusamalt edendada. Mida öelda kokkuvõttes? Iga otsustamine, minister, aeg on läbi, ma palun teha lühike kokkuvõte. Valitsejad on seatud ametisse aga just selleks, et nad sööndasid ja suudaksid otsustada. Kindlasti oleks valitsuse hetkereitingule kasulik loobuda jutumärkides häbistavast tehingust ning astuda otsustavalt välja Eesti müümise vastu Ameerika imperialistidele. Uhke oleks seista. Ühendriikide saatkonna ühise piketil ning kinnitada, et Wilson Arina eest ma oma elektrit juba ära ei anna. Õnneks peavad valitsused aga vastutama ja mõtlema mitte oma hetkereitingule, vaid Eesti tulevikule. Sellest oleme me oma tegevusest ka lähtunud, aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laari esinemine erakorralisel Riigikogu istungil Narva Elektrijaamade erastamise küsimuses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast ligi kaks tundi kestnud arutelu tõdes Reformierakonna esimees Andrus Ansip nagu eilegi, et uue valitsusliidu piirjoontest ei saa veel kõnelda. Paraku peab tunnistama, et on ikka veel vara rääkida. Ema on mitte ainult minu isikus ja ja Reformierakonna juhtivas rollis, vaid probleemid on ka mõõdikute küsimuses endiselt olemas. Isamaaliidu ja Reformierakonna arusaamine mõõdikutest on ühesugune ja, ja loomulikult Res Publicale on ta teistsugune, et kahjuks siin lähenemisi ei ole mitte mingisuguseid toimunud, aga, aga lähenemised selles küsimuses loomulikult eelduses koalitsiooni sünnile. Kuid tõepoolest on olukord selline, et siiani on initsiatiivi üles näidanud Reformierakond. Mina olen initsiaator olnud, kes on kõnelusi pidanud, kuid ma mõistan ka seda, et Res Publica erakonna liikmete jaoks Reformierakonna ja Andrus Ansipi juhtiv roll uues valitsuses on suureks probleemiks ja meie oleme valmis osalema teatud tingimustel muidugi koalitsioonides, mida võiksid juhtida kas keegi Isamaaliidu või Juhan Parts. Enne tänast erakondade kolmikkohtumist tegi Res Publica eestseisus avalduse, milles märkis, et praegu oleks mõistlik koalitsioon Reformierakonna ja Isamaa liiduga. Res Publica esimees Juhan Parts. Alternatiivid on, vaadake sellele, kui on vikerkaar, siis on seisak, kui on noh, vasaktuumik, siis on võimalik pööre kuhugi teisele kursile, mida minu arvates ei ole mõistlik teha Eesti jaoks. Juhan Partsi hinnangul tasuks täna koos olnud kolme erakonna konsultatsioone jätkata. Meie kujutlus oli, et me võiksime jätkata konsultatsioone ka enne presidendi otsust, aga praegu tundub, et Isamaaliit siin on õige selline ettevaatlik. Isamaaliidu fraktsiooni esimees Andres Herkel oli Res Publica, Reformierakonna ja Isamaaliidu koalitsiooni sünnis võrdlemisi kõhklev. No ma loodan, et selline koalitsioon Eestis kunagi tekib ja nimetame seda maailmavaate koalitsiooniks, millal see tekib, seda ma selle kohtumise järele ei julge öelda. Ma arvan, et peamine takistus on see, et kaks osapoolt tõesti on olnud ühes valitsuses päris pikka aega ja siit on jäänud uued hokkad kuhugi üles, et seesama personaali osas kokkuleppimine on vast üks sellistest. Puudutasime hästi põgusalt ka seda küsimust, mis oli seoses justiitsministriga üleval. Selles ühist arusaama ei ole. Res Publica juht Juhan Parts usub siiski, et vaatamata hiljutisele tõsisele konfliktile on valitsusliit Reformierakonnaga võimalik. Andrus Ansipi isik peaministrina on aga Res Publica jaoks tõsine probleem, tõdes Parts. Täna võtsime teadmiseks, et nii Reformierakond kui Isamaaliit näeksid Res Publicat juhtiva jõuna, eks me peame seda erakonna sees arutama ja arvestama ka nii-öelda seda poliitilise protsessi realiteeti, mis meil Eestis on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paremerakonnad peavad läbirääkimisi koalitsiooni loomiseks, aga ei jõua kokkuleppele. Reformierakonna esimees Andrus Ansip (peaminister võiks olla ka Juhan Parts). Res Publica esimees Juhan Parts (Andrus Ansipi kandidatuur on probleem).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel kevadel 750-l hektaril toimunud lendorava seire eesmärk oli avastada riigimetsast esimese kategooria looduskaitsealuse looma elupaiku, et piirata seal metsamajanduslikku tegevust, ütles RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seirespetsialist Margus Pensa lendoravate kaitseekspert Uudo Timm ütles ERR-i teadusportaalile novaator, et lendoravate arvukus on 2013. aastaga võrreldes tõusnud 27-lt leiukohalt rohkem kui 70-ni. Eelkõige seetõttu, et sajandi algusest on raiet piiratud, nii et ei lõhutaks ära liikumiskoridore. Uute elukohtade leidmine ei tähenda, et kunagi üle mandri Eesti levinud lendrava populatsioon pole varsti enam ohus, räägib RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa. Lendorav on ikkagi Eestis välja suremisohus olev liik, sellepärast et tema asuala on väga kitsas piirnedes üksnes valutaguse piirkonnaga. Kui maakondadest rääkida, siis Ida-Virumaa eelkõige Ida-Virumaa lõunaosa, Lääne-Virumaa idapoolne Servia, Jõgevamaa põhjaosa on see asu ala, et kui ta oleks üle Eesti levinud, siis võiks öelda, et tema seisund on paranenud, aga hetkel on ta ikkagi väljasuremisohus liik. Õõnsates puudes elavate öise eluviisiga näriliste kohta on tulnud infot ka Virumaa teistest osadest kuid need teated pole kinnitust leidnud. Margus Pensa. No üksikuid teateid aeg-ajalt tuleb ka, et lenduravat on nähtud ka ütleme, Ida-Virumaa põhjapoolses otsas, et sel aastal näiteks üks jahimees väitis, et ta nägi jõhvi ja Toila vahel, et käisime küll seal kontrollimas, aga ei suutnud tuvastada lendurava esinemist. RMK edastas lendoravate uute elupaikade info keskkonnaametile, kelle pädevuses on otsustada, kas need registreeritakse uute leiukohtadena või laiendatakse olemasolevaid. Seni on aladele rakendatud ajutine kaitse, mis on võrreldav rangelt kaitstava metsaga Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tuvastas kevadise seire käigus Virumaal üheksas uues kohas jälgi lendorava tegevusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiiklikud laborid uurivad suplusvee kvaliteeti, otsivad listeeriabakterit, analüüsivad ravimite koostist ja pinnase tihedust. Need näited on vaid killuke tööst, mida iga päev teeb üle 550 inimese. Aga ainult inimestest ei piisa, tarvis on ka kallist tehnikat, räägib rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Harak. Meil on laborites seadmed amortiseerunud, viimased sellised suuremate laborite sisseseaded on ostetud Euroopa Liiduga liitumise hetkel. Riigilaborite eelarve on kokku umbes 21 miljonit eurot, lähimate aastate investeeringuvajadus on umbes 15 miljonit euro, räägib maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk. Ja need vajadused oleme me edastanud ka rahandusministeeriumile iga-aastaselt, aga kui me vaatame ühe riigi finantsvõimalusi praegusel ajahetkel, siis need investeeringud on saanud väga väikesel määral, kui mitte üldse rahastust. Sellest, kuidas laboreid optimaalsemalt pidada, on räägitud aastaid. Tänavu juunis tutvustati valitsusele analüüs, mis pakkus kolm valikut. Esimene võimalus oleks ühendada laborite tugiteenused. Teine variant oleks laboriteenused valdkondade kaupa süstematiseerida. Aga valitsusele meeldis kõige enam kolmas ja pisut jõulisem lahendus. Ja saigi maaeluminister ülesande esitada analüüs lähtuvalt sellest, et millalgi lähitulevikus saaks riigis olema üks ühtne laborasutus, kes siis osutab teenust kogu riigi ja loomulikult sellega seotud sarnast teenust vajavale erasektorile. Lõpliku nimekirja peaks maaeluminister valitsusse viima novembris, praegu kaalutakse pigem keskkonnauuringute keskuse põllumajandusuuringute keskuse, veterinaar ja toidulaboratooriumi ning terviseameti ja ravimiameti laborite ühendamist. Millal laborid ühise juriidilise katuse alla saavad, pole veel kindel. Ka füüsiliselt ei tõsteta üle Eesti paiknevaid laboreid kohe ühte majja. Eks see ideaalis muidugi oleks hea, kui kõik saaks ühe katuse alla, see on kindlasti veel väga pikk tee käia, et tõesti ka selline kogu riigi laborite ühismaja tekiks, aga Tartus on tõesti see mõte ka olnud. Hendrik Kuusk selgitab, et Tartus töötavad väga kitsastes tingimustes nii terviseameti labor kui veterinaar ja toidulaboratoorium. Niisiis toimetab riigi kinnisvara aktsiaselts mõttega rajada nende kahe või ka rohkemate laborite jaoks ühine Tartu laborihoone. Valmis võiks see saada 2025. aastal. Mina olen näinud kolme nelja varianti alates sellest, et kaks liita kuni selleni, et on võimalik ka kuus liita ja siis lõplik keskissis otsustatakse tõepoolest selle järgi ära, kui palju on otstarbekas ja mahukas neid laboreid ühte paigutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartusse võib kerkida uus laborimaja, kus leiaksid koha kaks kuni kuus praegu eraldipaiknevat laborit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelliseid ebareaalseid asju nagu ei tahaks oma elus teha, aga, aga ma pean seda asja väga reaalseks vaadates ümberringi, mis maailmas toimub, siis sillaehitus on üks nagu lihtsamaid ja, ja arenevamaid protsesse infrastruktuuri ehitamises, nii et ma ei pea üldse seda võimatuks. Aga, aga loomulikult, kui sa küsid nii teistpidi, siis, siis seal on puhtalt riigi soov ja riigi huvi taga poliitiline toetus, kui et me teeme erarahadega selle asja valmis, aga riik peab andma nõusoleku selleks, et riik jagab kontsessiooni, milleks on siis kas maavarad või, või loodusvarade tarbimine või, või infrastruktuuride ehitamine, mis on tema nii-öelda pärusmaa ja, ja ta võib jagada selle õiguse välja kellelegi teisele. Meie teeksime ära selle kontsessiooni lepingu raames, ehk see tähendab finantseerimise, haldame ise, ehitame ise. Ja mida te siis riigilt tahate täpselt vastu saada? Õigust ehitada? Me tahame seda õigust, seda, seda, seda julgust võtta vastu Eesti riigi jaoks üks väga tähtis otsus, et lõpuks see sild tuleks ja, ja kuna riigil on nagu näha juba juba paarkümmend aastat raskusi selliste suurte infrat rajamisega, siis meil on natuke lihtsam, me teeme lihtsalt ära. Saate natuke avada ka, kes on need meie, millised investorid, kes on selle projekti taga? Praegu esimeses etapis, ametlikult olen mina ja Amserv grupp juhatuse esimees Raivo Kütt, kes me seda asja aktiivselt ajame, aga loomulikult nende viimase kolme kuu jooksul oleme me kohtunud ka väga paljude ettevõtjatega finantsasutuste fondide, inimestega, kes tunnevad selget huvi sellise asja sisse investeerimisest ja, ja nendel on loomulikult selline jah-sõna ütlemine kohe raske, enne, kui ei ole mitte midagi konkreetset neile ette näidata. Ehk siis see konkreetsus ongi see, et meie oleme saanud riigilt toetuse ja õiguse seda asja teha, siis tulevad ka investorid taha. Kuidas te selle oma raha, mis te sinna sisse panete, tagasi teenite, kas sinna tuleb mingi sillamaks või riik ostab selle silla nii-öelda teilt mingi osamaksuga ära, et kuidas te seda olete mõelnud? Jaa, nii nagu igal pool Euroopas, Eesti inimesed on ikka ringi käinud ja näinud, et, et osad sillad on tasulised ja osad maanteed on tasulised ja, ja silla puhul me võime praami nagu välja jätta mängust ja autoga saab otse üle, aga aga see hind on umbes samas klassis, mis praegu praami praami peale makstakse. Ja loomulikult riik on huvitatud, et ka Saare elanikud saaksid soodsamalt samamoodi ka üle silla, siis siis jätkub ka mingisugune dotatsioon saareelanikele nende piletite eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ärimees Raivo Hein loodab riigi soosiva suhtumise korral juba 2020. aastal alustada Suurele väinale silla ehitamist, mis peaks valmima kolme aastaga ja läheb maksma kuni 500 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaettevõte Ragnsell soovib elektrijaamade lendtuhast eraldada väga puhast lubjakivi, mida saaks kasutada plastipaberi ja ehitusmaterjalide tootmises. Kuna aga tehases töödeldavat tuhka tuhamägedesse enam ei ladustata, siis jääb Narva-Jõesuu linn ilma keskkonnatasudest. Narva-Jõesuu volikogu esimehe Aare Objarteli sõnul laekub omavalitsusele tuhaladestuse eest keskeltläbi 80000 eurot aastas ning koos vee erikasutusloa laekumistega võib linn ilma jääda kuni 250-st 1000-st eurost. Kui juurde arvata võimalik keskkonnareostus, siis vastab eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine linnaelanike huvidele. Aare Objartel. Iga väike raha, mis eelarvest ära võetakse, see mõjutab oluliselt ka sotsiaalset sfääri, et kui üks keemiaettevõte tuleb kogukonda ja ütleb, et ma tahan ehitada teile mingi tehase siia ja öelda samas, et aga jutu ka nii, et te jääte selle võrra ka rahast ilma, mitte et nagu raha anname teile, siis tekib ka küsimus, eks ole elada väga kehvas tingimustes seal, kus on haisud, kus on keemia õhk täis, eks ole, ja samas me peame ka sellele peale maksma veel omakorda, et kas see on siis meie eesmärk, ma arvan, ei ole. Eelnõu vastu hääletanud Narva-Jõesuu linnavoliniku Veiko Luhalaidi arvates loobuti Ragnsels ettepanekust liiga kergekäeliselt, arvestamata tehase ehitusega kaasnevaid investeeringuid ja töökohti. Otsuse põhjendused on Luhalaidi hinnangul absurdsed. Pange tähele, seda absurdsust linnal jääb saamata 80000 eurot, sellepärast et see tehas hakkab vähendama ladustatavat tuhajäädet, mis me paneme kaalukausile selle otsuse tegemise juures, et 80000 linna eelarve raha ja miljon tonni aastas jäädet, mida võiks tegelikult noh neutraliseerida ja samas kasulikuks toormeks teha. Aktsiaseltsi Ragnsells juhatuse esimehe Rain Vääna sõnul oleks omavalitsuse mureküsimused saanud vastused eriplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise käigus, nüüd aga Ragnsells. Narva-Jõesuuga sel teemal enam vaielda ei taha, vaid otsib tehasele teise asukoha. Rain Vääna. Loomulikult, mida saab teha, on ehitada mujale ja siis raha jääb saamata niikuinii. Tuha me võtame ikkagi mäest ära, aga ladestustasu jääb saamata. Nii et, et loomulikult peame ümberkaudsete valdadega nõu ja eks siis see, kes on kõige rohkem meist huvitatud, algatab eriplaneeringu. Ma usun, et siin riik ja kohalikud omavalitsused peaks aru saama, et see on eelis, et see võimalus mitte kellegi jaoks mingisugune suur kohustus. Eesti energia tegevuse tulemusena tekib aastas kuni üheksa miljonit tonni põlevkivituhka, millest läheb taaskasutusse alla kahe protsendi. Ragan, sel loodab aastas miljon tuhka väärindava tehase Ida-Virumaal käiku anda viie aasta pärast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva-Jõesuu volikogu jättis algatamata põlevkivituha töötlemise tehase eriplaneeringu. Selle tegevus jätaks omavalitsuse ilma keskkonnatasudest. Ragn-Sells peab otsust lühinägelikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParvlaeva Estonia uusi uuringuid juhtiva ohutusjuurdluse keskuse juht Rene Arikas tegi eile õhtul kokkuvõtted senistest tulemustest ja ütles muuhulgas. Vööriramp lebab paremas pardas, toetudes osaliselt laeva kerele. Võimalik on näha autoteki sisemusse, kus on autoteki lael palju erinevaid materjale. Senised uurimised on näidanud, et Estonia uppus pärast seda, kui laeva vööris tuli lahti visiir, mis omakorda rebis irvakile sellesama rambi. Tekkinud vahest tungis sisse vesi, mis laeva kreeni viis. Veel 2019. aastal, kui laeva käisid filmimas läinud aastal ilmunud dokumentaalfilmi auto oli ramp endises asendis ehk irvakil autotekile sealt vahelt minna ei saanud. Rene Arikas ütleb, et seda, miks ramp nüüd eest ära on, praegu veel öelda ei saa. Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur, laevaehituse insener Kristjan Tabri ütleb, et trump oli kinnitatud laeva külge kaheksa aasaga. Juba ka seal lõpparuandes oli kirjas, et neist kaheksast aasas terveks jäi kaks aasa ja need on paremal pardal olevad kaks aasa. Ehk nüüd, kui see laev on põhjas tagurpidi, siis ramp oma raskusega, mis võiks hinnanguliselt olla niisugune kümme-viisteist tonni ripub nende kahe aasa küljes. Tabri lisab, et kui keegi soovinuks rampi eest ära võtta, pidanuks ta ilmselt kinnitused läbi lõikama. Kas seda on tehtud, seda saab tegelikult neid purunemispindade vaatlusel päris kindlalt järeldada, kas see on nüüd inimtekkeliselt see ramp sealt lahti lõigatud või on ta lihtsalt aja jooksul lihtsalt niisugune väsimus purunemine tekkinud? Kristjan Tabri märgib, et laev pole merepõhjas kuidagi konserveeritud, vaid laguneb looduse meelte vallas tasapisi edasi. Ta lisab, et merepõhjas on ka küllalt tugevad hoovused. Kui see kinnitusaasad on kogu aeg koormatud selle laevarambimassiga ja need hoovused, seda lampi mingil määral liiguvad siis loomulikult seal ajas arvestades see piirkond ei ole korrosioonile ka väga hästi kaitstud, kuna seal on pidev pöördumine erinevate detailide vahel, et siis võib eeldada, et selle aja jooksul korrosiooni ja väsimuskoormuse baasmõju tulemusel võib, võib need deformatsiooni juurde tekkida ja ühel hetkel need kinnitused võivad ka puruneda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uppunud parvlaeva Estonia vööriramp leiti kolmapäeval tehtud uuringute käigus täielikult avatuna. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Kristjan Tabri märgib, et merepõhjas olev laev roostetab, lisaks mõjutavad seda hoovused. Niisiis võis parvlaev Estonia ramp eest ära tulla ka ilma inimkäte abita. Lõpliku vastuse annab siiski purunenud kinnituskohtade uurimine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValimisõhtul sai sotsiaaldemokraatlik Erakond tunda võidurõõmu üheksa saadikukoha üle Viljandi linnavolikogus 1140 häält kogunud Helmen Kütt ei varjanudki, et on valmis meerikoha vastu võtma. Kuid eile õhtul lõid Viljandis käed 27 liikmelises volikogus kaheksa kohta saanud Reformierakond, kuue häälega IRL ja kahe häälega Keskerakond. Sotsiaaldemokraadid ning kahe saadikuga EKRE peavad jääma opositsiooni. IRL-i valimiste eelne linnapeakandidaat Harri Juhani Altonen. Jah, eile õhtul lõime käed. Kas ka sotsiaaldemokraadid üritasid kuidagi teile läheneda? Mõlemad nii sotsid kui refi tegi meile pakkumise tantsule, aga mõtlesime, et kuna eelmise partneriga oli tantsu väga hästi välja tulnud, siis jätkame rehvidega. Aga miks te otsustasite veel Keskerakonna kaasata? No see on puhtalt matemaatiline, et meil 14 häält koos Reformierakonna ga ja liiga vähe natuke. Osapooled on otsustanud, et linnapea koha saab enim hääli kogunud Reformierakond. IRL saab volikogu esimehe koha. Harri Juhani Altonen kinnitas, et volikogu esimehe nime pole veel otsustatud, kuigi enne valimisi oli IRLi volikogu esimehe kandidaat Viljandis Helir-Valdor Seeder. Reformierakonna kandidaat linnapea kohale on juristiharidusega Madis Timpson, kes on töötanud Viljandi linnasekretärina ja viimasel kümnendil nõustanud Reformierakonna ministreid. Madis Timpson Reformierakonnast kas ma võin teid nüüd juba õnnitleda linnapea koha peatse vastuvõtmise puhul? Natukene vara vist on veel, et lõpliku otsuse teeb ikkagi ju volikogu, et aga kokkulepe meil on jah, kolme vahel, et Reformierakond teeb esimese valiku ja ja eks see linnapea valik on. Millest alustate ja kas plaanite ka linna juhtimises veel mingeid konkreetseid muudatusi teha? Juhtimises eilse konsultatsioonide põhjal ei näinud keegi, et peaks midagi radikaalset muutma. Nii meie kui IRLi programm oli väga sarnane niikuinii oma sisult. Keskväljak, veekeskus, koolide staadionid. Aga Keskerakonna valimislubadused on pisut erinevad, kuidas nendega toime tulla? No Keskerakonna kindlasti leiame ka neid rahuldavaid kompromisse, selles ma olen kui kahte koostöökohti selles mõttes on nagu päris palju. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Viljandis võitsid kohalikud valimised sotsiaaldemokraadid, jäävad nad uuest võimuliidust välja. Linnapeaks saab Madis Timpson Reformierakonnast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Alar Karise sõnul on Venemaa saavutamas sõjalist valmidust rünnata Ukrainat sooviga muuta sealset välis ja julgeolekupoliitika kurssi. Tahan rõhutada, et Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole. Nato ja Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti hästi kaitstud ent siiski puudutaks Venemaa sõjategevuse uuendamine Ukrainas kogu Euroopat ja tooks Eestilegi tagajärgi, milleks tuleb valmistuda. Olgu selleks võimalik põgenike vool, küberturvalisuse väljakutsed, majanduslikud mõjud või energiajulgeoleku küsimused. President Karise sõnul võiksid kõik kodanikud igapäevaselt mõelda oma isikliku valmiduse peale. Igaüks saab end aidata näiteks elementaarsete varude olemasoluga. Igaüks võib ette mõelda, kuidas saaksime 11 kogukondadest paremini toetada. Kuidas toimuks koostöö kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste vahel. Samuti juhin jätkuvalt tähelepanu küberturvalisusele. See on põhjus, miks palusin riigikaitse nõukogu istungile ettevõtluse ja infotehnoloogia mist ja Andres Suti. Peaminister Kaja Kallase sõnul on valitsusel hetkel kolm tegutsemissuunda. Üks neist on diplomaatiline suhtlus ja töö. Peamine eesmärk on NATO liitlaste ühtsuse hoidmine. Teine suund on Ukraina toetamine kõigi võimalike vahenditega. Need on poliitiline tugi, mida me saame siis teha oma liitlaste juures see on ka relvaabi, millest on palju räägitud, aga see on ka oskusteave, mida me siis Ukraina ga saame jagada näiteks küberkaitse küsimustes? Kolmandaks tegutsemissuunaks on Eesti enda kaitse ja heidutusvõime tõstmine. Peaministri sõnul tuleb võimalikuks kriisiks olla valmis, säilitades samal ajal rahu. Oluline on see, et meil on ametkondade ülene plaan ja sellist plaani ei ole varasemalt olnud, mis puudutab ka just elanikkonna kaitset, varasemalt on kõik kaitseinvesteeringud suunatud puhtalt siis kaitsevõime ja kaitsevõimete arendamiseks. Nüüd oleme me esimest korda näinud ette ka siis rahastuse just elanikkonna kaitseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karise kutsel kogunes pärastlõunal riigikaitse nõukogu, et arutada Euroopa julgeolekuolukorda. Nõukogu arutas tegevusi Venemaa-suunalise heidutuse tugevdamiseks, Ukraina toetamist ning kriisi mõjusid Eestile. Pärast kohtumist andsid president Alar Karis ja peaminister Kaja Kallas pressikonverentsi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal andsid 1200 Tallinna õpilast kiirtesti positiivse tulemuse. Kiirtestide läbiviimine on oluline, kuid juba praegu on tekkinud olukord, kus koolides on kiirtestid otsa saanud või otsa saamas. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul on aina rohkem Tallinna koole teatanud haridusametisse testide otsa lõppemisest. Tallinna linnal on aga keeruline koole aidata, sest ei arvestatud, et haridus ja teadusministeeriumi poolsed testid koolides otsa saavad. Järjest tuleb telefonikõnesid koolidest, kus koolid on kiiresti otsas ja järgmisest nädalast nad enam kiirtestimist korraldada ei saa, selles mõttes, et neil ei ole teste ja kindlasti on üks võimalustest ise soetada ja ka Tallinna linnal ei ole kiiresti varutud, sest et me ei olnud selleks valmis, et, et me peaksime neid kiiresti varuma ja selge on see, et haridus-Teadusministeeriumist on tulnud teade, et, et testid saabuvad alles veebruari lõpus. Nii et väga keerukas olukord, et kindlasti paljud koolid saavad kiirtestite ise kätte kuskilt ostes, aga, aga olukord ei ole üldse mitte ilus. Haridus ja teadusministeeriumi kriisijuhi Rain Sanniku sõnul otsitakse lahendusi, et olukorda, kus koolides enam kiirtestimisi läbi viia ei saa, ei tekiks. Üritame leida toimivat lahendust, et ei tekiks sellist olukorda, kus koolides testimises võib tekkida paus ja nii nagu ma eelnevalt ütlesin, siis selleks me siin nüüd täna-homme üritamegi leida lahenduse, et, et selliseid olukordi ei tekiks ja jätkuvalt loodame ja eeldame, et ka kohalikud omavalitsused nendes konkreetsetes koolides, kus tänaseks testid on otsa saanud, on leidnud ja me teame, et on leitud ja on ka leidmisel lahendusi, selliseid olukordi vältida, kus kus koolides tekiks nädal või nädalat, kus testimist ei ole võimalik läbi viia põhjusel, et pole teste. Päeval otsustaski ministeerium nakatunute arvu kiire kasvu tõttu osta koolidele täiendavalt miljon kiirtesti. Pajula sõnul on praegu Tallinna koolides haigusjuhtudega klasse üle kolmandiku. Seis on päris, mitte ilus, ütleks siis nii, et eelmisel nädalal haigusjuhtumitega õpilaste arv oli kuskil 1000 800728 õpilast õpetajaid haigeid oli 174 ja kui me räägime nüüd, et Tallinnas on kuskil 1800 klassikomplekti, siis nendest 412 on saadetud isolatsiooni ja kokku olid haigusjuhtumitega klasse 793 klassi ehk tegelikult tugev kolmandik ja rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiirtestid on koolides otsa saamas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe päeva jooksul on esindajatekoja prokurörid saanud võimaluse põhjendada, miks president Donald Trumpi asjaajamine Ukrainaga väärib tema ametist kõrvaldamist, räägib USA esindajatekoja prokurör, demokraat Adamsiv. Me ei kasuta ametlikku võimu, et küsida uurimist, alustamist poliitilistesse rivaalidesse ja saada nii poliitilist kasu. Valge maja õigusmeeskond on samuti sõna sekka öelnud ja andnud eelvaate, kuidas nad kavatsevad peagi presidenti kaitsta. Vahepeal on omavahelised vaidlused läinud päris tuliseks. USA esindajatekoja prokurör, demokraat Jerry Nadler. Nad valetavad ja valetavad ja valetavad. Näiteks on president Trump, kuid kurtnud, et esindajatekoda ei lubanud tal kutsuda ja küsitleda tunnistajaid ja nii edasi. Te, kuulsite, kuidas härra Sipullone kordas täna seda valet, räägib valge maja õigusmeeskonna liige Pätsi pollone. Härra Nädler tuli siia ja tegi valesüüdistusi meie meeskonna kohta. Ta tegi valesüüdistusi teie kõigi kohta. Ta süüdistas teid kinni mätsimises. Ta on teinud valesüüdistusi presidendi kohta. Ainukene, kellel peaks olema piinlik. Olete teie, härra Nädler. Senaatorid on kuulanud argumente vaikselt, kuid saalist välja astudes jaganud oma mõtteid USA senaator, vabariiklane Lindsy gream. Ma arvan, et nad tegid head tööd, võttes tõenditest tükke välja ja lappide sellest teki kokku. USA senaator, vabariiklane Kevingramer. Igal mööduval tunnil, kui nad ei ütle midagi uut, muudavad nad kahe vahel olevatele inimestele lihtsamaks nende seisukohtade vastu hääletada. Demokraatide sõnul käivad vabariiklastega endiselt läbirääkimised, et pärast avakõnesid kutsuda uusi tunnistajaid. Samas on demokraadid öelnud, et nad ei kavatse kutsuda senatisse eelmist asepresident Joe Biden it ja tema poega selleks, et saada vastu endise rahvusliku julgeoleku nõuniku John Bolti toni tunnistust. See aga muudab vähetõenäoliseks, et vabariiklased nõustuvad üldse tunnistajaid kutsuma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA esindajatekoja demokraatide võimalus senatis 24 tundi oma argumente esitada hakkab läbi saama ja seni ei ole nad suutnud vabariiklasi üllatada. Samal ajal valmistub Valge Maja õigusmeeskond president Donald Trumpi jõuliselt kaitsma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit ja Suurbritannia on liikumas kokkupõrke kursil, seda on kaubanduspoliitikas ennustatud juba mõnda aega. Nüüd on põhjust sama ennustust teha ka koroonavaktsiini jagamises. Nimelt on Euroopa liidus aina laialdasemaks kasvamas konsensuse, et AstraZeneca koroonavaktsiini eksporti tuleks piirata. Seda tegi korra Itaalia kaks nädalat tagasi Austraaliasse teel olnud paarisaja 1000 vaktsiiniga kuid tulemas võib olla suurem keeld. Eriti problemaatiline on vaktsiini vahetus Suurbritanniaga, kuhu Euroopa Liidust on tarnitud üle 10 miljoni vaktsiini doosi. Sealt siiapoole tulnud dooside hulk on aga ümmargune null. Sellele lisaks on Suurbritannia peaminister Boris Johnson pidevalt kritiseerinud Euroopa liitu võimaliku vaktsiini rahvusluse eest. Selle käigus on ta läinud otsesesse sõnasõtta ka Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charl Micheliga. Johnsoni sõnul polevat Suurbritannial vaktsiini ekspordi keeldu kuid see on ülimalt ühekülgne tõde, sest Suurbritannia ja ravimitootja vahel sõlmitud lepinguga ei tohi AstraZeneca vaktsiin sealt eksportida. Suurtel Euroopa riikidel nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia on Suurbritannia tülinorimisest aga küllalt saamas ning nad on valmis andma rohelise tule keelata AstraZeneca vaktsiini eksport. Selle tulemusel Euroopasse jäävate vaktsiinidooside abil oleks The Guardiani andmetel võimalik Euroopa Liidu vaktsiiniprogrammi kiirendada nädala võrra. Suurbritannia programmis tekiks aga kahe kuu pikkune viivitus. Teise Briti ajalehe The telegraafi andmetel võiks Suurbritannia sellele vastata keeluga eksportida Faizeri Jorkschi tehasest vaktsiiniks vajalikke komponente. See omakorda peatas Fizeri Belgia tehase töö ning nendest vaktsiinidest jääksid ilma nii Euroopa Liit, Suurbritannia kui muu maailm. See tähendaks täieulatusliku vaktsiinisõda. Seetõttu kujunes ka Euroopa Komisjoni tänane pressikonverents pingeliseks pingpongiks Briti ajakirjanike ja Euroopa Komisjoni kõneisiku Eerik Mameri vahel. Meie eesmärk on see, et lepinguid austataks ja selles kontekstis on president Ursula von der Laien öelnud, et Euroopa liidus toodetud vaktsiine on eksporditud üle maailma. Iseenesest on see hea asi, aga me tahame näha ekspordi vastastikust mõistmist ja proportsionaalsust. Asi ei ole reeglite kirjutamises, vaid me soovime olla kindlad, et saame need vaktsiinidoosid, mis Euroopale mõeldud on, ütles Mamar Suurbritannia peaminister oli möödunud nädalavahetusel ühenduses mitmete Euroopa Liidu riigijuhtidega ning on sel nädalal oma sõnumites tagasihoidlikum. Me kõik seisame silmitsi sama pandeemiaga, meil kõigil on samad probleemid. Ma arvan, et on mõtet muretseda sellepärast, et Kontinentaal-Euroopas on näha tõusmas kolmandat lainet. Meie inimestel ei peaks olema illusioone, mida varasemad kogemused meile on õpetanud. Kui see laine lööb üle pea meie sõpradel, siis jõuab ta ka meie kallastele, sõnas Johnson kujundlikult. Selle nädala teises pooles kohtuvad Euroopa ülemkogul Euroopa Liidu riigijuhid. Kindlasti arutatakse võimalikku ekspordikeeldu ka seal ning poleks üllatav, kui see stsenaarium lähinädalatel realiseeruks. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu ja Suurbritannia vaktsiinitüli kogub tuure. Välistatud ei ole AstraZeneca vaktsiiniekspordi keeld Euroopa Liidust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Olga Torogani sõnul ei taandanud korruptsioonikahtlustuse saanud volikogu liikmed end volikogu istungitel hääletustelt, kui otsustati nendega seotud äriühingutele kinnisvara tasuta võõrandamise küsimusi ja äriühingute rahastamist. Olga Torogan. Korruptsioonivastase seaduse see on keelatud tegevus, sest äriühingud on nendega seotud ja tekib huvide konflikt seoses sellega. Nad ei saanud hääletada istungitel nendel küsimustel, mis puudutasid nendega seotud äriühingut. Prokuratuur ei kommenteeri, kas seaduserikkumised olid seotud volinike teadmatuse või omakasuga. Prokurör ei välista, et kahtlusaluste ring võib laieneda, sest ülekuulamised veel käivad. Kõnealused hääletused leidsid Narva volikogus aset aastatel 2015 kuni 2017 ja on seotud uue linnale kuuluva äriühinguga ja asutusega, kus volinikud olid nõukogu liikmeteks või juhtideks. Ja nendeks on Narva linna arendus, sihtasutus, sihtasutus, Narva haigla, sihtasutus, Narva sadam, aktsiaselts Transservis, Narva sotsiaaltöökeskus ja Narva noortekeskus. Kriminaalasi algatati kriminaalseadustiku toimingu piirangute rikkumise paragrahvi alusel, mis süüdimõistmisel näeb ette kuni aastase vangistuse. Narva volikogu opositsioonifraktsiooni Meie Narva esimehe Katri Raigi arvates võib järjekordne korruptsioonikriis mõjutada Narva poliitilist juhtimist ja põhiroll oleks siin Keskerakonna peakontoril. On erakordselt ebamõistlik, kui Keskerakond siiski esitab linnavolikogu esimehe kandidaadiks või aseesimeheks mõne nendest inimestest, kes selleks ajaks on saanud kahtlustuse korruptsioonis. Variandid on minna edasi nii nagu on, et võidelda viimase veretilgani ja mitte ette võtta mitte mingisuguseid muudatusi. Ja me teame, et Narva Keskerakond ei ole Keskerakond, see on seltskond, kes kasutab Keskerakonna kaubamärki. Ja pigem on küsimus, kui palju Keskerakond Eestis talub, et nende kaubamärke sellisel viisil kasutatakse ja siit tulebki teine võimalus. Et siiski tekib praegusest Keskerakonna fraktsioonist kaks fraktsiooni, ühte jäävad siis nii öelda halvad ja teise tulevad nii-öelda head ja siis headega saab teha koalitsiooni. Keskerakonna Narva piirkonna juhatus arutab tekkinud olukorda tänaõhtusel erakorralise koosolekul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Volikogu Keskerakonna fraktsiooni esimeest Aleksei Voronovi ja volikogu aseesimeest Larissa Oleninat kahtlustatakse toimingupiirangute rikkumises.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg ütles keskpäevasel pressikonverentsil, et olulisi muutusi Ukraina rindejoonel ei ole. Venemaa koondab vägesid ja valmistab tõenäoliselt suuremaks rünnakuks Kiievile. Kiievit on peamiselt rünnatud täppisrelvadega, eelkõige siis kanderakettidega. Aga vaadates neid üksusi, mis siis viimasel ajal Kiievi ümber koondumas on eelkõige siis nepri idakaldal siis ka sinna on kogutud väga suur arv. Just nimelt suurtükke. Luurekeskuse ülem selgitab, et valimatu pommitamisega loodab Venemaa ukrainlaste moraali murda. Krosberg hindab, et vägede koondamine Kiievi isoleerimiseks jätkub veel kaks päeva. Ja siis jõutakse Kiievi nii-öelda eeslinnadesse. Ja tõenäoliselt siis algab operatsioon selleks, et Kiiev võimalikult laial maa ribal isoleerida ja lõpuks siis täielikult nii-öelda kinni panna ja asutada, alustada siis Kiievi survestamist. Videolindile jäänud sõjavangid viitavad Grosbergi sõnul seevastu sellele, et vene sõjaväemoraal on madal. Ja nende inimeste teadmine samamoodi, mida nad tegema lähevad ja kuhu on läbiv teema kõikide nii-öelda sõdurite osas, keda ukrainlased on küsitlenud ja mille klipid nad siis meediasse pannud on, et ei teata, mida tehakse, kus tehakse mis viitab sellele, et moraaliga on ilmselgelt väga-väga suuri probleeme. Grosberg lisab, et luurekeskuse andmetel ei ole veel Valgevene väed Ukrainasse tunginud. Eeldan või isegi arvan, et tegemist on ikkagi nii-öelda Lukašenko mingi hoova või piduriga, miks nad ei ole kaasatud kuidagi ta kuidagi ta on suutnud või ta suudab seda vältida. Ilmselgelt neid vägesi sõjalises mõttes vaja oleks. Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Tuneton lisab, et teine Eesti saadeti tankitõrje rakette. Javelin on Ukrainasse kohale jõudnud, lisaks saadetakse ukrainlastele välihaigla. Liitlaste tugevdusüksuste kohta ütleks nii palju, et siis Briti täiendav lahingugrupp peaks täies koosseisus jõudma Eestisse märtsi keskel paigaksja. Eile jõudis neist Eestisse siis juba neljas koosseis ja Prantsusmaa uus kompanii jõuab samamoodi märtsi keskpaigaks. Eestisse. Täna õhtul saabub Eestisse ka Briti kaitseminister Ben Wales, et homme kohtuda Eesti kaitseminister Kalle Laanetiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe luurekeskuse andmetel ei ole Venemaa Ukrainas viimase ööpäevaga oluliselt edenenud. Venemaa koondab vägesid, et Kiiev isoleerida ja pealinna rünnata suurtükitulega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu seisukoht on, et maksimaalne vaba liikumine Eesti ja Soome vahel peab säilima. Me kindlasti oleme valmis mingiteks täiendavateks usaldusmeetmeteks, et Soome riigil oleks kindlust, et mingit täiendavat viiruse voogamist või tulva Eestist Soome ei ole. Nädalavahetusel ma arutan seda Soome kolleegiga, ma olen teda kutsunud Eestisse, eeldatavasti ta nädalavahetusel tuleb Eestisse ja ma Eesti riigi ettepanekuid talle tutvustab või käsitlust. Soome on jaotanud riigid kahte kategooriasse. Tänase päeva seisuga. Eesti on selles esimeses kategoorias, kus ilma igasuguste piiranguteta inimesed saavad edasi-tagasi käia Soomes teine kategooria piiratud kategooria, mille puhul võib esile kerkida, et Soome seda Eestile kohaldada. Emas tulevikus on siis selline kategooria, mis meenutab sellist režiimi, kus me olime kevad-suvel ehk inimesed, kes elavad Soomes, kellel on töö Soomes Nendel inimestel oleks võimalik Soome siseneda ja siis jääb kahenädalane soovituslik karantiin. Meie huvi oleks kindlasti selline, et see ulatuslik inimeste võimalus edasi tagasi liikuda Eesti ja Soome vahel säiliks. Kas see asi jääb kehtima, et vabatahtlik isolatsioon, et seda saab asendada testiga? Valitsus on võtnud vastu põhimõttelise hoiaku või otsuse, et septembri algusest karantiini alternatiivina inimestel oleks võimalik testimine. Sotsiaalministeerium tegeleb praegu selle koordineerimisega ja homme siis sotsiaalministri tutvustab valitsusele võimalikku praktilist rakendatavust selles projektis. Seoses nende testimistega, mida saaks siis kohe teha, kas lennuväljal või sadamas, on üks asi veel, mis ei ole päris selge, kes maksab testide eest. Mis ettepanekuga teie homme valitsusse lähete? Valitsuse selline poliitiline hoiak oli, et Eesti inimestel see test oleks tasuta. Kui nüüd rakendamise korral on mingisuguseid kas kitsendusi või täpsustusi, siis sotsiaalminister neid homme siis valitsusele tutvustab, aga üldhoiak oli jah, valitsusele, et Eesti inimestele see testimine oleks tasuta. Nii ärireisijatele kui turistidele malevile. Kui me kõneleme turistidest, kes tulevad mujalt riikidest või lühiajaliselt Eestisse, siis need inimesed võiksid selle testi eest maksta. See ei peaks olema Eesti maksumaksja kanda. Ja ma loodan, et homme valitsus arutab ka jõuab seisukohtadele lennupiirangute muutust mise osas. Ma pean mõistlikuks seda, et strateegilistesse transiitlennujaamadesse oleks sõltumata selles viiruse nakke kordajast oleks võimalik Eestist Tallinnast lennata me piiranguna seda ei säilitaks, sest vastasel juhul see toob kaasa palju objektiivseid keerulisi probleeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome siseminister Maria Ohisalo ütles täna Eesti rahvusringhäälingule, et Soome valitsus soovib vältida lauspiirangute taastamist inimeste liikumisele Eesti ja Soome vahel. Viimase kahe nädala jooksul Eestis tuvastatud koroonajuhtumite arv saja tuhande elaniku kohta oli täna hommikul 10,3 ning ületas seega Soome seatud piiri. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Eesti on valmis ka täiendavateks usaldusmeetmeteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTiina Kangro tunnistab, et kuigi Isamaa tegi talle ettepaneku eelseisvatel valimistel kandideerida väga heal kohal väga heas piirkonnas, siis vastu ta seda ei võtnud. Tema hinnangul on Isamaa praeguses koalitsioonis olles kaotanud oma näo, samuti pole vaatamata erakonna käes olnud sotsiaal ja rahandusministri kohtadele ellu viidud mitte ühtki tema poolt erakonna valimisprogrammi kirjutatud punkti. Edasistest plaanidest rääkides ei välista Kangro mõne teise erakonna ridades kandideerimist, kuid tunnistab, et ühtegi ettepanekut talle tehtud ei ole. Mul ei ole praegu ühtegi teist valmisolevat varianti ja ma ei ole nagu kindel, et mul üldse oleks kevadeks nagu see plaan, et ma ilmtingimata peaksin minema. Kui mõni selline mõistlik variant tekib, millega süda võiks rahul olla, et siis ma ei välista seda, aga hetkel jah, ei oska öelda. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles Kangro lahkumist kommenteerides, et see ei tulnud suure üllatusena. Arvestades Kangro varasemaid sõnavõtte sotsiaalmeedias fraktsioonile, teatas Kangro oma otsuses täna hommikul. Seda, et Riigikogus vähemusse jäämine valitsuse tööd kuidagi segama hakkaks, seeter ei usu. Küll aga tõdeb ta, et edaspidi tuleb häälte nimel rohkem vaeva näha. Terve rida sõltumatuid saadikuid ei ole ennast määratlenud ka opositsioonierakondade hulka, nii ka Tiina Kangro minu teada ei ole ühinenud ühegi opositsioonierakonna, aga tõsi ta on, et absoluutset häälteenamus on riigikogu koosseisus koalitsiooni võib-olla keeruline kokku saada. Et selleks tuleb sõltumatute saadikutega läbi rääkida ja siis nendele eelnõudele, mis peaksid nõudma riigikogu koosseisu häälteenamus ehk rohkem kui viitekümmet ühte häält on vaja koalitsioonil rohkem vaeva näha. Kangro sõnul hakkab ta hääletama südametunnistuse järgi. Hakkan hääletama täpselt nii, nagu ma õigeks pean, et nagu ma ka fraktsioonis ütlesin, et mul ei ole kindlasti mul ei ole nendega mingit kanakitkuda, absoluutselt, et ma ei hakka mitte midagi hääletama risti vastu põhimõtte pärast, aga ma ei hakka ka hääletama midagi, sellepärast et keegi palub mul niimoodi hääletada. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et koalitsioon saab ka vähemuses olles hakkama. Sotsiaaldemokraatide juhi Jevgeni Ossinovski sõnul on koalitsioon juba suvest saadik arvestanud sellega, et eelnõudele on toetust vaja leida ka teistest fraktsioonidest või aknaalustelt. Meie suurim ja põhimõttelisem dokument on hetkel ju Riigikogus on riigieelarve ja ma olen täiesti veendunud, et sellele riigieelarvelisigikogus rohkem toetust kui ainult koalitsioonisaadikud isegi tänases olukorras, kui neid on 50, puhtnormaalset. Kui mõelda riigikogu alles jäänud kuudele siis enamikes küsimustes ma usun, on meil võimalik tegelikult leida riigikogus vajalik toetus nendele eelnõud le. Eriti, mis puudutab riigieelarvet ja, ja muus osas siis nagu öeldud, et olukord tegelikult niimoodi faktiliselt liiga palju muutunud ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmistel Riigikogu valimistel Isamaa nimekirjas riigikokku pääsenud Tiina Kangro teatas täna, et lahkub Isamaa fraktsioonist ja suundub niinimetatud aknaalustesse ridadesse. Valitsuskoalitsioonil on nüüd Riigikogus 50 häält 101-st. Peaminister Jüri Ratas usub, et koalitsioon saab ka vähemuses olles hakkama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiüle statistikat selle kohta, kui palju on parasjagu naisi lapse ootel ja mis ajal nad sünnitavad. Eestis ei ole juba sündinud laste arvu pealt on näha, et jätkub aastaid kestnud trend, kus lapsi sünnib üha vähem, sest sünnitusealisi naisi jääb vähemaks, ütles Pärnu naiste ja lastekliiniku juhataja Kadri Liina Vahula. Noh, jaanuar oli küll täitsa niisugune rõõmustav kuu, aga praegu veebruar on jälle rahulikum, sündimus tervikuna on ju langust endiga ja seda ennustati juba 20 aastat tagasi. Ehk et praegu on ju just nüüd see põlvkond hakkab sünnitama, keda meil oli ju kõige vähem see, see 90.-te esimese poole põlvkond. Haiglate lõikes on näitajad erinevad Pärnus sündide arv viimase aastaga kahanes, Tartus kasvas, kuid ülivähe rohkem on ka rasedaid Tartu Ülikooli kliinikumis arvel, märkis naistekliiniku juhataja Helle Karro. See arv on pisut suurem tõesti võrreldes 2019, aga väga suurt muutust ei ole toimunud. Võib-olla umbes 10 protsenti rohkem. Et beebibuumist päris rääkida ei saa? Beebibuumist rääkida ei saa praegu ja ilmselt ka vara sellest rääkida, et me ei tea, kuidas see mõjutab Ameerikas läbi viidud uuring, mis Gutmacher instituudi poolt tehti, et see näitas, et et covid võib mõjutada ka seda, et naised lükkavad sünnitamise soovi edasi. Kuid teisalt võib mõjutada ka nii, et otsustatakse just nimelt sünnitada. Tallinna haiglate ämmaemandad ongi märganud, et sünnitusi lükatakse edasi Pelgulinna sünnitusmaja näitel räägib vastutav ämmaemand Merit Tammela. On tunda, et perekonnad ei ole kindlad et pered pigem ootavad võib-olla õiget hetke rohkem kui muudel aastatel. Jätkab Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar. Esimesed lapsed sünnivad alati see sõltumata sellest, et kui ebast abiilne on majandus, sellepärast et niisugune taastootmine ütleme perekonna võtmes või kooselu võtmes, see on kindlasti nagu see, mis käib inimestel nagu normaalse elu juurde, enamikel juhtudel aga just sündimata jäävad need kolmandad ja, ja sealt edasi lapsed. Samuti näeb arusaar, et kodusünnituste arv eelmisel aastal kasvas. Lõplik statistika selgub sünniregistrist maikuus, aga praegu näib küll meil see teadmine olevat, et kodusünnituste arv tõusis ja sealhulgas ka siis need kodusünnitused, kus ei olnud juures tervishoiuspetsialisti. Teine murettekitav asjaolu kevadest oli see, et sünnitajad sõitsid ringi mööda Eestit, et minna leebemate piirangutega haiglatesse. Et aga mitte liiga mustas meeleolus lõpetada, võib Pelgu linna sünnitusmaja ämmaemanda Merit Tammela sõnul märts tuua siiski häid sõnumeid. Muidu Eestis loetakse märtsikuud jaanipäeva vallatuste kuuks. See võib ka tähendada seda, et ehk meil ikka tuleb see sündide arv suurem märtsikuu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Helsingis on näha sel kevadel ja suvel sündivuse kasvu võrreldes eelmise aastaga, siis Eestis jätkub langustrend. Haiglate teatel ei ole koroonaolukord sündidele veel positiivselt mõjunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOktoobri lõpuks peab varude keskus hankima viiendik kui Eesti aasta tarbimise ehk ühe teravatt-tunni jagu gaasivaru kohti, kust gaasi hankida, on kaks esiteks Leedu Klaipeda terminal, kust kuni septembri lõpuni on kogu läbilaskevõime ära broneeritud. Varude keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu ütleb, et broneeringuid saab järelturult osta. Kui ettevõttel on broneering olemas, et küll neil on ka plaan, kuidas see laev sinna kai äärde jõuab, et meie soov oleks ikkagi osta see broneering koos selle tarnega, see gaas jõuab sinna insukants ja mitte ettevõte, kirjuta nii-öelda oma kontole, vaid see siis kantakse üle meile, et see on see plaan. Lätis Insukalmsi gaasi hoidlas on juba praegu umbes 7,5 teravatt-tunni jagu gaasi. Teine võimalus ongi Eesti varusid selle arvelt suurendada. Umbes 80 protsenti insultantsi hoidlas olevast gaasist pärineb Venemaalt. 20 protsenti on tulnud lengeena mujalt. Hanke eesmärk on hankida sellist gaasi, mis ei tule värskelt Venemaalt, et see gaas ikkagi, mis on juba tänaseks sinna insugantsi paigutatud ja mille eest on varem Venemaal ära makstud, seda me selles mõttes nagu välistada ei saa, sest siis muutub see ülesanne juba liiga keeruliseks. Priit Ploombuu sõnul ei ole ka võimalik vahet teha, kust Eestile eraldatav gaasivaru pärineks molekulid on ikkagi ühesugused. Aga omanikul võivad olla seal erinevad tarned ja ta võib alati sulle öelda, et näed sinule, müün nüüd seda llenge juppi, eks ju. Gaasivaru soetatakse läbirääkimistega riigihankega, see tähendab, et potentsiaalsetel müüjatel palutakse pakkumine teha gaasi ostetakse sellelt, kes pakub odavama hinna. Üks asi, mille järgi me saame nagu hinnata, et kas üldse pakutakse, on see, et Elering tegelikult märtsikuus viis läbi sarnase hanke, et nemad hankisid siis kaitstud tarbijatele seda gaasi, see hange oli küll mahult 10 korda väiksem, oli siis 105 gigavatt-tundi, aga seal ikkagi pakkumisi tuli rohkem kui see, mis nemad siis lõpuks nagu vastu võtsid või mis neil oli vaja vastu võtta, et, et noh, see juba näitab, et tegelikult justkui pakkumist jäi üle. Priit Ploompuu usub, et esimene hange saab tehtud juuni keskpaigaks. Me ei prognoosi, et meil kohe esimesel hankel tekib siin nii-öelda see üks teravatt-tund täis, et pigem on see, et me saame seda hanget ka korrata. Võib-olla muudame mingisuguseid tingimusi tagasiside põhjal, mis me saame. Selleks ajaks on ka selgem, kuidas edeneb Paldiskisse plaanitud LNG ujuvterminali projekt. Kui seal tekib selline täiendav kindlus, et nüüd kindlasti tuleb siis ka turuosalistel, ilmselt tekib see kindlus, et võib osa varust meile parema meelega või või nii öelda suurema tõenäosusega ära müüa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti gaasivaru hankel konkureerivad võrdsetel tingimustel Leedu ja Läti gaas. Varude Keskuse juhatuse liige Priit Ploompuu usub, et esimesed lepingud riigi gaasivaru soetamiseks saavad allkirjad juuni keskpaigaks. Sõltuvalt hinnast võidakse soetada nii Klaipeda terminalist tulevad veeldatud maagaasi kui Läti hoidlates juba kohalolevat Vene gaasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSaksamaast võib saada pärast Austriat järgmine riik, kus rakendatakse nende suhtes, kes pole täielikult vaktsineeritud, karmimaid reegleid. Austrias on täna riigi sulgemise kolmas päev ja nakatumised purustasid senised päevased rekordid. Saksa uus koalitsioon on parlamendile oma seisukohad esitanud ja nende järgi ei saa sakslased ilma koroonapassi või negatiivse testita enam ei bussi ega rongi siseneda. Lisaks senistele piirangutele. Roheliste hinnangul on tegemist riigi sulgemisega vaktsineerimata inimestele. Dokument uute ettepanekutega läheb nüüd Bundestagi hääletusele. Saksamaal on täielikult vaktsineeritud umbes kaks kolmandikku elanikest, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas ning poliitikud on hakanud kasutama karmimat retoorikat ja meetmeid, et seda suurendada. Kantsler Angela Merkel ütles, et olukord on dramaatiline ja koroona nakatumine kõrgem kui kunagi varem. Pandeemia ajal. Vaktsineerimist on vaja kiiresti suurendada ja ma tahaksin siinkohal vaktsineerimise lobitööd teha. Pole hilja ka esimese süsti tegemiseks, toonitas Merkel. Igaüks, kes end vaktsineerib, kaitseb ennast ja teisi. Iisrael näitab, kuidas murda neljandat lainet tõhustas doosidega. Ma palun kõikide toetust tõhustusdoosidele kasutades kõike logistiliselt mõeldavat, mida me suudame korraldada. Et eelolevad väga rasked nädalad üle elada. Ka mujal Euroopas mõeldakse, mil moel vaktsineeritud te hulka suurendada. Ühendkuningriigis andis peaministri meister Boris Johnson mõista, et üsna pea tähendab täielikult vaktsineeritud inimene seda, et tal on tehtud ka kolmas tõustusdoos. Prantsuse valitsuse teadusnõunik Jean-Francois. Del Frasi ei välista olukorda, et võimud nõuavad kompaniidelt, et need saadaksid jälle rohkem inimesi kodutööle. Mis meil üle jääb, mida me pole veel kasutanud, kodus töötamine sõltub riigist ja äridest. Aga me võiksime ilmselt kaugtööd rohkem kasutada, arvestades, et viies laine on tulemas. Ma olen ettevaatlikult optimistlik. Bastööri instituudi mudelid näitavad, et meie praeguse vaktsineerituse juures on meil võimalik vähendada viienda laine mõju. Aga tuleb kasutusele võtta kõik vaktsineerimata inimeste vaktsineerimine, tõhustusdoosid, sotsiaalne distants ja tervisepassi rakendamine igal pool, ütles del rassi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka Saksamaal on nakatumine kasvutrendis ning kaalutakse uusi piiranguid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa valmistab Euroopale aina enam peavalu, sisuliselt pole ükski viimastest Euroopa Liidu välisasjade nõukogudest möödunud, nendest rääkimata. Täna tuli välisministritel arutada lausa kolme erinevat küsimust, mis seotud Kremli agressiivsusega geopoliitilises plaanis. Kõige kaalukam oli loomulikult Ukraina küsimus, seepärast liitus video teel peetud aruteluga ka sealne välisminister Dmõtro kuuleba. Pärast kohtumist kiitis Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Jase Borel Ukraina vaoshoituse eest ning mõistis hukka Venemaa vägede koondamise Ukraina piirile ja territooriumile. Edasise eskalatsiooni oht on ilmselge, kiidame Ukraina vaoshoitud reaktsioonide eest, kutsume üles Venemaad olukorda deeskaleerima. Välisministrite sõnum on väga selge. Toetame täielikult Ukraina suveräänsuse ning territoriaalset terviklikkust. See sisaldab ka Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamist, sõnas Borell. Borellilt küsiti ka seda, mille põhjal ta väidab, et Venemaa on Ukraina ümber koondanud 150000 võitlejat ning kas temale teadaoleva info pinnalt saab väita, et ka viimastel päevadel on vägesid veel juurde toodud. Vene vägede koondumine, mis sisaldab lahinguks vajalikke vahendeid, välihaiglaid ja sõjamasinaid, on olnud pidev. Ma ei saa teile avaldada, kust need arvud pärinevad. See on suurim vene vägede koondumine Ukraina ümber üldse. Ilmselgelt on see suur mure. Ukraina välisminister andis meile ülevaate haavatutest ja hukkunutest võrrelduna eelmise aasta sama ajaga. On ilmselge, et situatsioon on väga murettekitav. Loodame, et Venemaa lõpetab vägede koondamise, nagu on nõudnud ka näiteks Angela Merkel või Joe Biden, ütles porell. Esialgu polnud välisministritel kavas rääkida Aleksei Navalnõi vangistusega seotud probleemidest, nagu mitmel varasemal korral kuid uudised Venemaalt nõudsid kiiret reaktsiooni. Boreli sõnul peab Navalnõi saama ligipääsu arstile, keda ta usaldab. Saime täna teate, et Aleksei Navalnõi on saadetud piirkondliku vanglahaiglasse. Venemaa ametivõimud peavad talle tagama kohese ligipääsu arstile, keda ta usaldab. Käisin sellest Moskvas rääkimas veebruaris. Kahjuks meie nõudmisi ei võetud kuulda ja olukord muutub hullemaks. Meie ühine sõnum Venemaa ametivõimudele on see, et nad vastutavad Navalnõi heaolu ja tervise eest ning me võtame nad vajadusel vastutusele, sõnas Borell. Kolmanda Venemaa teemalise punktina andis Tšehhi välisminister ülevaate nädalavahetuse sündmustest. Nimelt saatis riik välja 18 Vene diplomaati, sest ilmnes, et Kremli kurikuulsad eriteenistused oli 2014. aastal ühes Tšehhi relvalaos toimunud plahvatuse taga. Välisministrid avaldasid Prahale toetust. Pressikonverentsil küsiti ka porellilt, kas kõige selle peale ei peaks Venemaal uusi sanktsioone määrama. Hetkel ei ole ühtegi sammu Venemaale rohkemate sanktsioonide määramiseks. Seisud võivad muutuda, aga hetkeolukord on selline, ütles Borell. Teadaolevalt on uute sanktsioonide vastu Berliin ja Rooma. Joosep Värk Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu välisministrid kohtusid täna, et arutada sündmusi Venemaal ja Ukrainas. Üheskoos nõudsid nad, et Venemaa lõpetaks vägede koondamise Ukrainasse ning tagaksid Aleksei Navalnõile ligipääsu usaldusväärsele arstile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal on palju räägitud teenindavas sektoris valitsevast nõrgast eesti keele oskusest, keeleinspektsiooni käed aga piisava keeleoskuseta. Teenindajate kullerite ja taksojuhtideni ei jõua nii, ütleb keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Tegelikult on küsimus vastutuses, et kes vastutab tavateenindaja keeleoskusnõude täitmise eest, vastutab tööandja aga renditööjõu puhul tööandja on hoopis võib-olla mõni Ukraina firma, mõni Poola firma, kes ei teagi, kuskohast see töötaja tööle hakkab, et kui näiteks üks meie teenindusettevõte võtab tööle renditöötaja, et kes siis vastutab selle eest, et minu arvates vastutama peab ikkagi see ettevõte, kes ta tööle võtab, kuigi tema tööandja võib olla keegi teine. Tomuski sõnul tuleks mõelda keeleseaduse muutmisele. Kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud, et kaaluda tuleks üldse keeleinspektsiooni muutmist keeleametiks, millel oleks suurem pädevus seaduseelnõude väljatöötamiseks ja keelepoliitika kujundamisel. Ilmar Tomusk ütleb, et seda küsimust on tõstatatud ka varem ning kunagi üheksakümnendatel on see amet ka juba eksisteerinud. Sel juhul oleks selline keelepoliitika kompetents ühes asutuses koos. Teistpidi üks põhjus, miks omal ajal keeleamet keeleinspektsiooniks tehti, seal oli muidugi ka poliitilisi põhjusi, aga üks põhjus oli see, et asutus, kes kontrollib keeleseaduse täitmist, ei peaks samal ajal neid seaduseelnõusid välja töötama, kuigi noh, võimude lahusus on nagunii tagatud, sellepärast et seadus ei võta vastu ei amet, ei ministeerium, vaid ikkagi riigikogu. Nii et argumente on siit ja sealtpoolt. Erakond Isamaa on öelnud ka, et kiiresti tuleks tegeleda kõrgharidussüsteemiga, kus toimub järk-järguline inglise keelele üleminek. Ilmar Tomuski sõnul saab see probleem alguse aga rohujuure tasandilt ehk lasteaedadest. Põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust ja ma usun, et see õigus peaks olema ka kõrgkoolides ja kui eesti keel kõrghariduse taandub, no siis tasapisi hakkab ta taanduma ka üldharidusest. Ja kui ma siin mõni aasta tagasi sõitsin autoga mööda Tallinna linna ringi ja nägin ühte kuulutust, et, et Eesti lastele pakutakse välja juba eestikeelset lastesõime siis me võime mõelda, kui kaugele see lõpuks võib viia, kui meil tasapisi ühelt või teiselt haridustasemel eesti keel ära kaob, aga seda me ju tegelikult ei taha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keeleinspektsiooni hinnangul on põletavamad probleemid Eestis teenindava sektori nõrk eesti keele oskus, samuti kõrgharidussüsteemi osaline üleminek inglise keelele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNSV Liidu ülemnõukogu istungjärgul võeti vastu otsused, mida üleliidulise raadio istungjärgu tööd valgustanud kommentaator nimetas esimese istungijärgu kõige tähtsamateks otsusteks seadused Leedu, Läti ja Eesti üleminekust isemajandamisele ja Leedu ja Eesti NSV üleminekust majanduslikult iseseisvusele. Ülemnõukogu istungjärgud toimuvad ka Vene NFSV-s, kasahhi NSVs ja Lätis. Läti NSV ülemnõukogu istungjärgu esimesel tööpäeval võeti vastu seadused vabariigi majandusliku iseseisvuse ja Läti NSV suveräänsuse kohta. EKP keskkomitees toimus kohtumine 21. juulil Tallinna linnahallis toimunud miitingu organisaatoritega. Võeti vastu otsus luua miitingul ja streigikomitee poolt esitatud nõudmiste läbivaatamiseks komisjon. Selle tööd juhib Arnold Rüütel. Komisjon alustab tööd reedel. Vabariiklikust riigikomitee liige Lõssenko tegi avalduse Eesti raadiole ja Eesti televisioonile. Avaldus poliitilisest streigist osavõtjaile informeerime kõiki töökollektiive jaki poliitilisest streigist osavõtjaid. Et 27. juulil 1989. aastal toimus jutuajamine, mille käigus saavutati kokkulepe ettevõtete streigikomiteede vabariikliku nõukogu, Eesti NSV töökollektiivide ühendnõukogu, Eesti NSV töötajate interliikme kumise, sõja, relvajõudude, veteranide ja sõjameeste internatsionalistide vabariikliku sektsiooni esindajate vahel ühelt poolt ja EKP keskkomitee esimese sekretäri seltsimees Väljase Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe seltsimees Toome Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi sekretäri seltsimees Allmani EKP Keskkomitee sekretäride seltsimees Aljoini anjušovi ja Titma vahel, teiselt poolt ettevõtete streigikomiteede vabariiklik nõukogu otsustas peatada poliitiline streik ettevõtetes. Ma toonitan, peatada ja alustada tööd 28. juulil 1989. aastal kell kuus hommikul. Jälgige läbirääkimiste käiku. Streigi komitee jätkab oma tööd. Veel kord kutsume töökollektiive kõiki töötajaid säilitama distsipliini ja organiseeritust. Ainult üksmeelse tegutsemisega töölissolidaarsusega võime me saavutada tulemusi võitluses oma õiguste eest. Ettevõtete streigikomiteede vabariikliku nõukogu ülesandel. Lõssenko gulkov Sokolov, kapotin Kolesnikov. Uudiseid välismaalt maailma paljudes paikades ollakse hädas stigiatega. India lõuna ja lääneosariikides hukkus paduvihmade tõttu ligi 600 inimest, üle 2000 inimese on aga teadmata kadunud. Maharashti osariigis India idaosas hukkus tsükloni läbi 336 inimest. Andra Bradesi osariigis on hukkunuid 140. Utar Bradesi osariigis uppus 55 inimest, jäljetult on kadunud esmaspäeval merele läinud 300 kalurit. India armee üksused aitavad kõikjal läbi viia päästeoperatsioone. Paduvihma oleks hädasti olnud vaja Birmasse, kus Mandalai linnas ligi 12 tundi möllas tulekahju. Tulekahju sai alguse ühe Hiina restorani köögist ja sellest põles maha 1554 maja, jättes peavarjuta ligi 10000 inimest. Kahju hinnatakse esialgsetel andmetel 34-le miljonile dollarile. Tulekahjud sedapuhku küll metsatulekahjud toovad suurt kahju Kreekas, Norras, Kanadas. Kui Euroopas ollakse endiselt hädas kuumusega, siis Kanada Ontario Manitoba ja Saskatva provintside metsatulekahjudele aitas lõppu teha eilne vihmasadu ja õhutemperatuuri langemine 11 kraadini. Aasta algusest on Kanadas tulekahjude tagajärjel hävinud ligi 1,7 miljonit hektarit metsa. Hoolimata ilma jahenemisest on ainuüksi Manituuba provintsis endiselt 225 tulekollet. Stockholmi linnakohus mõistis täna eluks ajaks vangi Olaf Palme mõrvari Krister Petersoni eluaegne vanglakaristus Rootsis tähendab seitsme kuni 13 aasta äraistumist üsna soodsates tingimustes meie poolt vaadates. Vangil on värviteleviisor rohkesti raamatuid. Ette on nähtud jalutuskäigud ja korraliku käitumise puhul puhkused nädalalõppudel. Üsna tõenäoline on ka see, et Peterson vabastatakse vanglast ennetähtaegselt. Hoolimata leebetest tingimustest kavatseb Petersoni advokaat esitada apellatsiooni kohtuotsuse ära muutmiseks. Tunneli ehitamine La Manche'i väina alla Inglismaa Prantsusmaa vahel läheb tunduvalt rohkem maksma, kui algul arvati. Täiendavalt on vaja üle kuue miljardi frangi, et osta 40 vedurit ja 500 vagunit. Summa on üle kahe korra suurem, kui planeeriti samaks otstarbeks 1987. aasta novembris. Agentuuri Franz press teatel võib tunnel väina all maksma minna kokku üle 53 miljardi frangi. Ginise rekordite raamatusse tuleb teha uus sissekanne. Ameerika ärimees Tom Gentry kihutas väikeses mootorpaadis üle Atlandi ookeani rekordilise kiirusega New Yorkist Suurbritannia edelarannikule jõudmiseks kulus tal kõigest 62 tundi, seitse minutit ja 47 sekundit. Eelmine maailmarekord oli 1986.-st aastast inglase Richard Brensoni nimel. Temal kulus Atlandi ületamiseks tervelt 18 tundi kauem kui Tom žentril. Madalrõhulohk liigub Skandinaavia kohalt Läänemerele. Täna öösel on oodata vähese pilvitusega, homme päeval vahelduva pilvitusega ilma Lääne-Eestis võib sadada hoovihma ja kohati tulla äikest. Puhuvad lõunakaarte tuuled kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja tuleb öösel 11 kuni 16, homme päeval 22 kuni 27 kraadi. Laupäeval ja pühapäeval sajab kohati hoovihma ja võib esineda äikest. Soojakraade tuleb öösel kaheksa kuni 13, päeval 18 kuni 23 kraadi. Metsad on tuleohtlikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Streigikomitee esimehe Mihhail Lõssenko avaldus streikide lõpetamise kohta (vene keeles + tõlge).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Põlva haigla Covidi osakonnas oli viiruse puhangu ajal kõik voodikohad täidetud, siis nüüd loodetakse, et on võimalik koroonaosakonnas voodikohtade arvu vähendada, ütles Põlva haigla juhataja Margot Bergman. Tänahommikuse seisuga me oleme nüüd oma Covid osakonna kohti oluliselt vähendanud, et meil oli pikka aega siis osakonnas 18 voodikohta, mis olid kogu aeg 100 protsenti ja isegi rohkem täidetud. Aga nüüd tänahommikuse seisuga oleme me siis kohti vähendanud kuueni. Kui me olime siin kimpus suuresti haiglasiseste puhangutega, mistõttu meil oli osakonnas tihtipeale üle 20 haige, siis juba eelmise nädala lõpus, reedel oli meil need viimased kuus haiget ja, ja nädalavahetusel toimus ka nende osas liikumist, nii et, et üks haige jäi meil osakonda sisse, aga kuna meil suur osa nendest osakonna patsientidest tulidki just nimelt majasisestest puhangutest, et siis me täna julgeme juba seda osakonna kohtade arvu vähendada. Sest EMO kaudu meil on siin eelmisel nädalal käinud läbi ainult kolm haiget, nii et on näha, et ka maakonnas ikkagi haigestumine on langustrendis. Lõuna-Eesti haiglas vajas eelmisel nädalal haiglaravi üle 15 koroonasse haigestunud inimest, tõdes Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. No koroona patsient jätkuvalt jätkub, et osakond on täna veel täis, kuigi me loodame, et nüüd järgmiseks nädalaks see olukord tasapisi ikkagi leeveneb. Paraku jätkub neid vaktsineerimata vana inimesi ja see koroona leiab nad ilusti üles. Päevas üks, kaks korraga ikkagi vajavad hapnikupuudus ja raske kopsupõletikuga haiglaravi. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi koroonaviirusesse nakatunute arv on vähenenud, ei saa Kagu-Eesti maakonnahaiglad koroonaravi osakondi niipea sulgeda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEAS rahuldas üle 1500 kriisi toetust küsinud turismiettevõtte taotlustest 70 protsenti ehk toetust sai üle 1000 ettevõtte. Toetuste kogusumma oli pea 19,5 miljonit eurot. Turismiettevõte Estravel tegevdirektor Anne Samlik rääkis, et see toetus võib aidata väiksemaid ettevõtteid, kuid suurtele sellest ei piisa. Me oleme tänulikud absoluutselt kõikide abi eest, aga aga kui me eelmisel aastal maksime tööjõumakse 1,1 miljonit eurot ja vastu saime 60000, kuna EAS-i meede oli üles ehitatud tööjõumaksudele ja 60000 oli lagi, siis kindlasti ei ole see piisav. See võis olla piisav ettevõtetele, kes on võib-olla aasta jooksul maksnud tööjõumakse 300000 400000, aga mitte ettevõttele, kes on maksnud 1,1 miljonit. EAS-i juhatuse liige Sigrid Harjo rääkis, et praegu veel edasiste toetuste plaani turismisektori osas pole, kuid ministeeriumiga koostöös selgub plaan lähikuudel. Praegu loodetakse, et turismisektorit hoiab elus siseturism, kuid seegi pole abiks. Igal pool. Praegu suvel läheb kindlasti hästi regioonidel, et võib-olla need suuremad suuremad linnad, suuremad hotellid Tallinnas ja ka Tartus on, on võib-olla rohkem raskustes kui kaugemad piirkonnad, sest ka siseturism siseturist läheb pigem ma ei tea kusagile Peipsi järgi või Võrumaale ilmselt ei ööbi vanalinnas. Estraveli tegevdirektor Anne Samlik rääkis, et seni veel suurt siseturismi kasvu näha pole, sest eestlased on alati suviti Eesti-siseselt reisinud. Samliku sõnul pole ka välisturistide osas olukord enam nii halb. Esimesena tegelikult aktiveerusid, huvitav, huvitav sakslased ja sakslased on juba nüüd juuni lõpust tulnud rühmadena kahjuks küll rühma suurused ei ole olnud nii nagu esialgu on broneeritud 30 inimest on tulnud kohale 12 15 inimest ja nüüd on tegelikult ikkagi alustanud ka mis soomlased ja, ja noh, muidugi meie lähinaabrid ikkagi Läti ja Leedu on ka noh, ütleme, et Lõuna-Eesti majutusasutused on meie naaberriikide lõunanaabrite turistidest Ta täiesti täidetud. Sigrid Harjo rääkis, et pärast suve sõltub turismisektor täielikult teise laine tulemisest või mitte tulemisest. Eks seda turismiteemat ongi hästi keeruline, nagu ennustada, et sügis, sügis näitab tegelikult, kes, kes jääb ellu ja, ja kuidas, kuidas edasi minna, praegu on küll, jah, käed-jalad turismiettevõtjatel tööd täis, aga sügis on ilmselt see tõehetk. Anne Samlik rääkis, et isegi kui teist lainet ei tule, siis taastumine on palju pikem nii ettevõtetele kui reisijatele. Kuna meie sulgesime ju esimesena meie äris esimesena kannatada ja siis tegelikult ka inimeste selline turvatunne reisimise puhul, see võtab kõik aega ja, ja sellepärast meie sektor taastub, kui läheb hästi, on aastaga ja kui läheb kehvemalt, on see see paar aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "EASi kriisitoetus ei pruugi olla piisav, et turismiettevõtteid jalul hoida. Suvel tööd on, aga sügisesse prognoositav teine laine määrab Eesti turismi tuleviku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänapäeval pole Nokia enam see kalossitootja, kellena enam kui sajand tagasi tegevust alustati, kuid mitte ka see mobiiltelefone tootev gigant, kellena üheksakümnendatel aastatel tuntuks saadi. Praegune nokia tegutseb samal võrgutehnoloogia turul, kus Huawei ning Ericson eile avalikustatud koondamiste laine on analüütikute hinnangul Nokia uue juhi beka Lundmarki samm ettevõtte praeguse struktuuri lihtsustamiseks. Investeerimisfirma Inderes. Positiivne külg on see, et see kulutõhusus, mida selle kokkuhoiuga saavutatakse, suunatakse tootearendusse. Nii võib Soome lõppude lõpuks isegi töökohti juurde tulla, märgib raudane. Samal ajal, kui Soomes tehtavasse tootearendusse panustatakse, võib töö kaotada kuni 11 protsenti Nokia 90-st 1000-st töötajast. Kuid kui kolme aastaseks plaanitud struktuuri ja strateegia muutus õnnestub, võib eelmise juhi Raži suri ajal konkurentidest maha jäänud ettevõte jälle jalad alla saada. Mihhail Raudane. Mobiilsete võrkude poole peal investeerib Nokia eriti just viis G tehnoloogiasse, et vahekonkurentidega tasa teha. Nokia seisukohalt on hea see, et globaalsel turul pole rohkem kui kolm suurt osaliste biilioperaatorid tahavad, et tulevikus rohkem konkurentsi oleks. Niisiis on Nokia jaoks koht olemas, leiab raudane. Nokia aktsia oli kolmapäeva õhtupoolikul siiski paar protsenti miinuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome telekomiseadmete tootja Nokia koondab järgmise kahe aasta jooksul kuni 10 000 töökohta. See on osa kulude vähendamisest 600 miljoni euro võrra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕigusteadlane Irene Kull ütleb, et üürikomisjon aitaks kohtute suurt koormust vähendada. Üürivaidlused on tihti õiguslikud lihtsad ja komisjoni abil saaks neid kiiremini ja odavamalt lahendada. Kohtusse minnes on ikkagi oht, et lõpuks kohus teeb otsuse, mis ei pruugi kummalegi poole liida eriti meeldida, aga kohtuväline lahendamine pakuks võib-olla ka niisuguseid lahendusi, mille peale pooled ise ei tulegi. Ei oska küsida kohtu, kui nad kohtusse vaidlema lähevad. Ja, ja see ka võib-olla lahendaks mitte ainult selle õigusliku vaidluse, vaid oleks ka mingil määral sellise sotsiaalse rahu taga ja. Tallinna üürikomisjoni esimehe Heli Hellamaa sõnul on siiski harv juhus, kui vaidlejad nende juurest sõpradena lahkuvad. Ega meie ei ole lepituskomisjon, et me peaksime nad kuskile ühele positsioonile suutma viia, et komisjon ikkagi kuulab pooled ära, kuulab ka nende argumendid ära, aga vaidluse lahendus on siiski õiguslikud regulatsioonile puhtalt tuginev. Hellamaa seletab, et komisjon lahendab aastaga ligikaudu 125 vaidlust. Peamine vaidlus on üürnike poolt nõutakse tagatisraha tagastamist, mis pärast lepingu lõppemist tuleb üürnikule tagastada. Hästi tihti on ka jälle üürileandjatel kahjunõue, et korterit on kahjustatud. Tartu linnasekretär Jüri Mölder meenutab, et kui komisjoni loomise võimalus tekkis, oli üürivaidlusi oluliselt rohkem. Mölder lisab, et linnavalitsus ei ole ideed ammu arutanud. Kui me aastal 2003 hindasime nii-öelda seda võimalikku positiivset kasu ja sellega seotud võimalikke kohustusi, siis me tegelikult jõudsime sellisele arusaamale, et, et kuna meil on ikkagi toimiv kohtusüsteem, selline omavalitsusliku vaidluskomisjoni moodustamine ei ole väga mõistupärane. Eriti kui arvestades vähemalt tolle aja numbrites oleks see tähendanud umbes miljon krooni aastas mida riik ei oleks ju linnale nii-öelda kompenseerinud. Abilinnapea Gea Kangilaski arvab, et komisjoni loomist võiks kaaluda Ja ma arvan, et me nüüd siis vaatamegi, et kuidas Tallinnas need asjad kujunenud on ja et kui palju seda teenust kasutatakse, kui suur on selle järele nõudlus. Sest praegu ma pean küll ütlema, et Tartus ei ole otseselt inimesed meie poole pöördunud ja sellise teenuse järele vajadust osanud tunda. Aga samas see ei tähenda, et linnas üldse sellist vajadust ei ole. Et ma möönan, et nii nagu näiteks töövaidluskomisjon on inimesele lähemal kättesaadavam ja odavam lahendus kui kohe kohtusse minna. Täpselt samamoodi võiks võib-olla see komisjon siis neid üürimuredes inimesi aidata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Omavalitsustel on võimalus luua komisjon, mis lahendab lihtsamad elamispindadaga seotud vaidlused kohtuväliselt. Tänaseni on selline komisjon ainult Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu valis täna erakonna uueks esimeheks Lauri Läänemetsa. Kokku jagunesid hääled järgmiselt. Lauri Läänemets 234 häält ja Riina Sikkut 197 häält. Sellest tulenevalt on erakonna esimeheks valitud Lauri Läänemets. Palun uuesti aplausi. Sotsiaaldemokraadid, sotsiaaldemokraatide uus esimees seadis oma võidukõnes eesmärgiks saavutada valimistel selline toetus, et erakonnast saaks peaministripartei. Lauri Läänemets ütles, et fookuses tuleb tagasi tõsta pereinimese ja tööinimese toimetuleku küsimused ning regionaalne areng. Selline neoliberaalne lugu, Eesti lugu, mis on 30 aastat Reformierakonna poolt loodud, et igaüks peab ise hakkama saama igaüks noh, ainult konkureerige, onju, ja siis saate õnnelikuks. Inimesed on näinud, et see ei tööta ja minu pakkumine. On see, et see võiks olla sotsiaaldemokraatlik lugu, selline koostööl põhinev, kedagi ei jäeta maha, lähme koos edasi ja näeme ka seda koostööd, noh mitte mitte ainult nii-öelda ühiskonnas ja kõigil niisugusel sotsiaalteemadel nagu sots on harjutud vaatama vaid ka majanduses. Tegelikult see puudutab täpselt samamoodi ettevõtjat, regionaalselt ettevõtjat, väikeettevõtjat on ju, või ettevõtjat, kes tahab kuskile areneda. Suurt kursimuutust Läänemets enda sõnul ei luba, kuid kinnitab, et eesmärk on tagasi pöörduda nii-öelda juurte juurde. Ehk sotsiaaldemokraadid on tugevad ikka neis teemades, mis on ajalooliselt sotsiaaldemokraatide teemad olnud ja, ja, ja siin koha peal ma kordaks ikka neid Peep Petersoni ametiühingute juhi sõnu. Parimad sotsiaaltoetused on ühtlaselt kõrged palgad, ikka töö ja palgateemad, et me ei pea ainult siis ühiskonna nii-öelda aukude lappimisega tegelema, kus sotsiaaltoetusi on vaja, vaid püüame seda kõike ennetada, et majandus, mis oleks selline selline tasakaalus, kus ei teki neid, neid kohti ja muresid, et inimesed ei saa endaga hakkama. Riigikogu liige Ivari Padar ütles, et kogu erakond peab taga tasavägises rebimises võidu saanud Läänemetsa toetama ning eesmärkide saavutamisel tuleb teha koostööd. Oleme ausad on olnud ju väga tasavägine konkureerimine kahe esimehe kandidaadi vahel ja eeldatavasti sellisel võtmekoht oli tänasel juhul võimalik, et ka need saalis peetud kõned. Ma arvan, et Lauri Läänemets suudab erakonda mobiliseerida Riina koos Riinaga koostööd teha. Et ta kindlasti seda suudab ja, ja ega siis tuleb ju kõiges siis uut esimeest ja ka uut formeeruvat juhatust toetada, et ega siin siin nurgas irisemine ei aita midagi. Viimase rahvusringhäälingu tellitud ja Kantar Emori läbi viidud küsitlus näitas, et sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus on seitse protsenti. Parlamendi erakondade seas on see madalaim näitaja, veel novembris toetas neid 12 protsenti küsitletutest. Lauri Läänemetsa sõnul on viimase aja keskendumine ainult paarile teemale viinud valijaid erakonna juurest ära. Inimene tahab näha ja tunda ennast meie poliitikates ära ju siis on võib-olla meie fookused või siis me oleme keskendunud ainult mingitele teemadele liiga palju, et paljud pole ennast meie poliitikates ära tundnud. Politoloog Tõnis Saarts peab toetuse languse põhjuseks ennekõike seda, et konkurents valijate häälte pärast on läinud tihedamaks. Valijaid on kaotatud nii EKREle kui Eesti 200-le. Uue juhi esmane ülesanne ongi erakond praegusest madalseisust välja tuua, ütleb Saarts. Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid on realistlikud ja saavad aru, et, et ilmselt partei toetus ei hakka järgmistel aastatel ulatuma seal 20 protsendi piirimaile. Aga see, kui saavutatakse noh, niisugune kindel jalgalune ja kuskil seal 10 protsendi lähedane pisitoetus ja veel arvestatav roll siiski Eesti poliitikas, nii et sotsiaaldemokraatidega tehakse ka koalitsioon, et noh, neid ei saa eirata koalitsioonide moodustamisel, et see on ilmselt see programm, mida eeldatakse. Erakonna uued aseesimehed on Riina Sikkut, Võru linnapea Anti Allas ja Nõmme linnaosavanem Lauri Paever, samuti Viljandi linnavolikogu esimees Helmen Kütt. Uus peasekretär on Eduard Odinets.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu valis täna uut juhti. Lauri Läänemets sai 234 ja Riina Sikkut 197 häält. Uus esimees seadis oma võidukõnes eesmärgiks saavutada valimistel selline toetus, et erakonnast saaks peaministripartei.Ta ütles, et fookusesse tuleb tagasi tõsta pereinimese ja tööinimese toimetulekuküsimused ning regionaalne areng.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varem elasid psüühilise erivajadustega inimesed mitmesaja kohalistes hooldekodudes, siis praeguseks on üle Eesti rajatud 28 taolist pereelamut. Sinna on kokku paigutatud üle 1200 inimese. Umbes 600 ootavad aga veel paremaid elutingimusi. Selleks tahetakse gi rajada Põlva linna keset elamurajooni sobiv elamu. Sellega ei ole nõus aga piirkonna kortermajade elanikud edasi, räägib kortermajade elanike esindaja Rene Gintsiraud. Inimesed tunnetavad seda, et neid ei ole kaasatud sellesse diskussiooni tegelikult ehk siis ühel hetkel lihtsalt nenditi fakti, et tuleme nüüd hakkama arutama hoopis seda, et mis värvi tuleb aed, eks ole, kui seda, et kas see asukoht üldse oleks sobilik. Sedapuhku on aga elamu ehitamine takerdunud kohalike elanike vastuseisu asemel hoopiski bürokraatiasse. Põlva vallavalitsus keeldub aktsiaselts hoolekandeteenused väljastamast projekteerimistingimusi, kuna sinna võib lihtsalt öeldes kehtiva detailplaneeringu järgi ehitada minimaalselt kolmekordse maja edasi, räägib hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa. Esitasime Paide Põlva vallavalitsuse otsuse peale sellepärast et me ei saanud päris täpselt aru, milliste põhjustaga keelduti rajamast korterelamut, maale, kuhu tegelikult tohiks seda ehitada, et nad viitasid määrusele, mis tegelikult juba üle 10 aasta ei kehti. Põlva abivallavanem Martti Rõigas aga pareerib See planeering on vastu võetud aastal 2000 ja see on vastu võetud nii-öelda teatud reeglistikus raamistikus ja me ei saa seda eirata, mis seal ümber on, et me täna ka menetleme ju mõnda planeeringut kehtetu seaduse alusel? Kõik osapooled nõustuvad, et Põlvasse on kahtlemata kõnealust elamut vaja, nii on vald pakkunud hoolekandeteenustele alternatiivset krunti. Hoolekandeteenuste arvates asub aga pakutud krunt tööstuspiirkonnas ega sobi nende eesmärkidega veel kord. Maarja Mändmaa. Me ei raja neid teenusüksuseid enam kuhugi metsaserva või tööstuspiirkonda kuhugi saekaatrite vahele, vaid et elamute keskel, et see on elamu, millest me räägime, see ei ole mingisugune tööstushoone. Nad soovivad krunti, kus juba oleks detailplaneering ja kus saaks projekteerimistingimustega asja ära lahendada. Aga selliseid krunte meil pakkuda ei ole. Ja nii kõlas siis Põlva abivallavanema Martti Rõigase vastulause. Põlva ei ole aga ainuke koht, kus selline probleem on üles kerkinud, sarnane probleem, kus kohalik omavalitsus, elanikud ja aktsiaselts hoolekandeteenused ei leia. Ühist keelt on üleval ka Narvas, Kuressaares ja Märjamaal raadiouudistele Põlvast. Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiettevõte AS Hoolekandeteenused tahab rajada Põlva linna psüühilise erivajadustega inimeste kodu. Kuigi kõik leiavad, et sellist elamut oleks Põlvasse vaja, on elamu rajamine takerdunud lisaks kohalike elanike vastuseisule ka bürokraatiasse. Samas ei soovi Hoolekandetenused kaaluda teist alternatiivset kinnistut, mida linn neile pakub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahe nädala pärast, 30. augustil alustab riigikogu Eestile uue presidendi valimist. Olulisem on teada, mida me valime, mitte, keda me valime, ütles eelmine riigipea Toomas Hendrik Ilves Eesti Päevalehele. Praegu ei tea me kumbagi uue presidendikandidaadi otsimist. Juhtivad Reformi ja Keskerakonna tipud Kaja Kallas ja Jüri Ratas on viimasel ajal rääkinud valdavalt sellest, kas kellelgi on hääled koos või mitte. Kuid tahaplaanile on jäänud küsimus, milline peaks järgmine riigipea olema. Ent vastuoludest tulvil maailmas. On oluline teada, mida arvab tsivilisatsioonide murdejoonel asuva Eesti president nii siseriiklikult, polariseerivatest küsimustest kui ka näiteks sellest, milline peaks olema Eesti hoiak ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena Afganistani teemalisel erakorralisel arutelul. Nõnda kuulubki nädala üks kuldlauseid endisele ministrile Kaimar Karule, kes pakkus ise end presidendikandidaadiks, kuid ütles seejuures terase otsime presidenti Eestile, mitte riigikogule. Tõepoolest, praegu on uue riigipea otsijad käitunud 101 piires rehkendavate noorte matemaatikutena. Samas on tõsi, et ilma 68 hääleta parlamendis presidenti ei vali, milleks on vaja vähemalt kolme erakonna toetust. Kaimar Karu võimalused pole teab mis suured, praegu pigem kesised nagu ka Estonia klaverivabriku juhil Indrek Laulul, kes saatis riigikogu liikmetele kirja, milles arutles presidendi institutsiooni, välismajanduse, ekspordi ja välissuhtluse üle. Kas see tähendab, et favoriit on Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere Keskerakonna esimehe esitatud kandidaat, kes ütles ajalehele Stolica pealinn, et riigipea peab oma isikliku arvamuse sügavale matma ning kelle valimisele saatsid toetuskirja mitmed kultuuritegelased, teadlased ja merendusega seotud inimesed? Soomere ei pruugi saada vajalikku toetust riigikogus kuid reformi ja keskerakonnal oleks jõudnud ära valida valimiskogus ning teema lõpetada. Aga kummagi erakonna parlamendifraktsioonis on neid, kes arvavad, et presidendikandidaati peaks edasi otsima kas see tähendab kandidaadi otsimisega algusesse minekut ja katset ümber veenda, näiteks endine kaitse ja välisminister suursaadik Jüri Luik, kes seni on poliitikutele ei öelnud või naasmist mitmekordse rektori, riigikontrolöri ja nüüdse Eesti Rahva muuseumi juhi Alar Karise juurde või siiski poliitikute leppimist, et valime Soomere riigipeaks ja asi tehtud või hoopis praeguse presidendi Kersti Kaljulaiu teist tulemist. Ja kas jääb selles segaduses üldse otsustajatel aega küsida, mida me valime?",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendikandidaadi otsimine ei ole veel vilja kandnud, homme peaksid viie erakonna juhid taas kokku saama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRakvere spordihalli otsasein püsis 17 aastat valgena, sellest nädalast katab seda seinamaaling, sport ja noored, mille autor on Rakvere gümnaasiumi 11. klassi õpilane Maria Pluutus. Teosel teevad Rakvere vallimäel Tarva ja linnu sees porti viis noort võidutööst räägib selle autor Maria Pluutus. Kohe alguses ma teadsin, et sinna peab tulema üks kas tõukeratta või rulaga, noor, sellepärast et siinsamas kõrval on siiski, et park ja siis ma hakkasin mõtlema, et mis justkui iseloomustab Rakvere. Ja siis ma jõudsin kohe järeldusele, et selleks on kindlasti korvpall ning jalgpall, mis on väga popp. Siis ma kavatsesin ka lisada ühe inimese, kes ei tegele konkreetselt ühe kindla spordialaga ning selleks jooksja, kes siis esindab neid, kes teevad ise, liiguvad ringi. Mul oli üks tühi koht veel seal ja siis ma pidin tegema otsuse, kas sinna tuleb tennis või võrd, võrkpall ja jäi võrkpall, kuna see näeb pildi peal parem välja. On teieni natuke jõudnud see mõte, et teie kunstiteos jääb siia juba aastateks. Ma arvan, et see päris kohale veel ei ole jõudnud, sest et praegu, kui seda tehakse, siis on küll niimoodi hakkab tasakesi juba jõudma kohale, et issand jumal, äkki kellelegi ei meeldi või niimoodi, aga mulle endale meeldis ning žüriile ilmselt meeldis, seega ma olen ikka õnnelik, et see siia seina peale sai. Rakvere abilinnapea Laila taluniku sõnul kasvas konkursi idee välja linnakunstniku soovis tähistada eriliselt metallpühvliaastat. Linnakunstnikul oli mõte, et kuskile pinnale me peaksime me tegema võib-olla tarva, võib-olla midagi selle teemalist küll, aga kui kevadel jäid lapsed uuesti distantsõppelaenu, et aga miks mitte kuidagi initseerida just nagu noorte loovust ja ja miks see, miks ise teha, et otsiks just midagi noorte hulgast, kuna ju spordikeskuses käib väga palju noori, et nad ise teeksid iseendale kaheksa tööd on seda palju vähe sellise konkursi jaoks. Ausalt öeldes me kino me natukene rohkemat, aga arvestades, kui keeruline on kogu kevad olnud kõigi kõigi jaoks lastevanemate, õpetajate ja eraasju nii-öelda kõrvalt on väga keeruline veel juurde üldse üldse võtta, et ennast motiveerida, siis selle võrra. Mul on hea meel, et oli ikkagi valikut. Seinamaalingu tegemine läks maksma 3500 eurot Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakvere spordihalli otsaseinale prinditi maal, mille autor leiti koolinoorte seas tehtud konkursi tulemusena. Kunstikonkursi võitis Maria Pluutuse töö \"Sport ja noored\", millel on sporti tegevate noorte taustal kujutatud Rakvere vallimäge tarva ja linnusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTranspordiamet tahab aastaks 2029 valmis ehitada Tartu põhjapoolse ümbersõidu. Hinnanguliselt 100 miljoni eurose maksumusega taristuprojekt on järgmise 10 aasta üks mahukamaid taristu investeeringuid. Transpordiameti projekteerimisosakonna juhataja Janno Sammul ütleb, et avalikkusele algsete plaanide tutvustamisel suuri muresid ei ilmnenud. Eks inimestele pakub huvi alati suures plaanis samad asjad, et kuidas toimub maade omandamine, kuidas kergliiklusteede lahendused on, kuidas juurdepääsud on lahendatud, et sellised klassikalised küsimused ja nendega siis peteerimise käigus tegeletakse. Indrek Haas, kes korraldab juba üle 10 aasta Emajõel kanuu matkasid, muretseb jõe loodusvaadete pärast. Praegu selle koha peal, kus on see planeeritav tiksuja sild, seal on selline miljoni vaade päikeseloojangule Emajõel matkasid korraldades, siis see on selline hea sihtkoht või koht, kus nagu on nagu meeldiv Emajõe peal viibida ja mure on nagu selles, et kui selle koha peale tuleb siis nüüd rekaliiklust kandev suur sild, et siis siis selline nagu sihtkohta või nagu ilus vaade nagu kaob ära ja see kindlasti on nagu negatiivne mõju. Silla rajamist haas siiski toetab. Lahenduseks oleks korraldada arhitektuurivõistlus. Meie ettepanek oleks, et sellest taristu objektist samast sillast siis võiks saada selline huvitav ja atraktiivne maamärk, et oleks nagu siis nagu kaks ühes asja korraga. See, kas võistlus korraldatakse, ei ole veel otsustatud. Janno Sammul ütleb, et projekteerimine on veel nii algses etapis, et ka maaomandi arutelusid on vara pidada. Veel ei ole selge, kuidas täpselt tee kulgema hakkab. Tõenäoliselt august 22, kui on keskkonnamõju hindamise aruanne vastavaks ka tunnistatud, et ja kogu see sisuline töö jätkub täna, tegemist on eskiisprojektiga ja eelprojekt läheb edasi ja samamoodi 22 aasta arvuga peaks saama valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Transpordiamet plaanib rajada Tartu lähistele liiklusõlme ja silla, mis lubaks põhja poolt tulijatel saada üle Emajõe Tartu linna läbimata. Kohalikud muretsevad maaomandi, müra ja ka uue silla välimuse pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIga päev lisandub USAs umbes 70000 inimest, kes on koroona viirusega nakatunud. President Donald Trumpi sõnul on see number nii suur, sest testimisvõimekus on märkimisväärselt paranenud. Enamik neist juhtumitest on noored inimesed, kes paranevad päevaga. Neil on väike nohu ja me testi me neid. Meil on kohti, mis hõõguvad ja kohti, mis põlevad. Florida on kindlasti pigem süttinud, aga saame selle kontrolli alla. Floridas on nakatunute arv ületanud 300000 piiri, nii nagu Californias ja Texases. Mitmel pool on uuesti kehtestatud erinevad piirangud. Näiteks Maiamis suleti nädalavahetusel rannas ja nende ümbruses asuvad meelelahutuskohad. Juba kell kaheksa õhtul räägib Maiami politseinik Ernestorariges. Me loodame, et kui sulgeme varem, siis see rahustab peod maha ja inimestel on võimalus minna koju tagasi hotellidesse või teistesse peatumiskohtadesse. Rahvaterviseeksperdid hoiatavad, et uus viiruselaine on tekkimas Georgias, senisiis Missööris ja kentakis, räägib endine USA toidu ja ravimiameti juht Scott Got Lib. Meil on rekordarv juhtumeid, haiglaravi vajavate inimeste hulk kasvab ja näeme, kuidas pandeemia kese on USA-s nihkumas. Samal ajal kaebas Georgia kuberner Brian Kemp kohtusse osariigi pealinna Atlant Amari Kesalane Botomsi, et tühistada sealne näomaski kandmise kohustus. Botoxs aga omakorda leiab, et kemp avas osariigi majanduse liiga kiiresti mistõttu hakkas viirus kulutulena levima. Arene Opener Stay. Kui kuberner avas meie osariigi, siis tulid siia inimesed üle kogu riigi. Me olime äritegevusele avatud, nagu me poleks pandeemia keskmes. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on aga peamiseks murekohaks Florida, kus viimase ööpäeva jooksul tehti 12 500 positiivset testi. President Donald Trump on kindel, et olukord saadakse seal peagi kontrolli alla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuue aasta eest soovisid Euroopa Liidu riigid, et ühiselt tasutaks tugevdama Euroopa strateegiliste autonoomiat ehk koos peaks Euroopa Liidu liikmesriigid arendama kaitsevõimet ja sünkroniseerima oma kaitseplaane. Sooviti moodustada lahingugrupp, mida vajadusel saaks lähetada Euroopa Liidu äärealadele. Nüüd kuulutas Euroopa parlament lahingugruppide projekti läbi kukkunuks. 2007.-st aastast, mil need loodi, pole neid kordagi kasutatud, sest liikmesriigid on liiga passiivsed. Aastaraporti variraport, ööri Urmas Paeti sõnul on kaitse koostöös probleeme ja olukord võiks olla eelnevaid kokkuleppeid arvestades parem. Urmas Paet. Et igasugune täiendav panustamine Euroopa riikides, Euroopa kaitsevõimekuse, noh meid meie tundlikus geopoliitilises asukohas igal juhul aitab et siin ei ole mingisugust konflikti näiteks NATOga või NATO arengutega, vaid vastupidi mida tugevam on Euroopa Liidu kaitse koostöö, mida tugevamad on Euroopa riigid, kaitse mõtte, noh seda tugevam on NATO ka. Miks ei ole suudetud siis neid eesmärke saavutada? Sest paljudel Euroopa riikidel puudub selline otsene ohutunne ühiskondades ehk alati ka nende riikide eelarvetes on justkui midagi tähtsamat, kui panustada näiteks kaitsevõimekuse suurendamisse. Suure ühisosa kaitsekoostöö tuleviku stsenaariumite osas on leidnud Euroopa parlamendis nii vasakpoolsed, aga ka paremas äärmusliksvad poliitikud. Euroopa tasandi kaitsetöö vastu on nii Itaalia kommunistid kui ka Briti konservatiivid aga ka Jaak Madisson. Põhjused on muidugi erinevad, kes räägib rahuliidust, kes soovib säilitada otsustusprotsessi liikmesriikides. Jaak Madisson. Antud raportöörid kutsuvad üles aktsepteerima kvalifitseeritud häälteenamust välis ja julgeolekupoliitikas ehk see tähendab ka täna meie kaitsejõudude ja välispoliitika otsuste delegeerimist Euroopa Liidu ülesele tasemele, kus me võime kaotada otsustusõiguse teatud küsimustes, kui me jääme vähemusse, seetõttu mina näen siin väga suurt ohtu, kus Euroopa Liit üritab enda alla haarata veel viimasedki poliitikavaldkonnad, mis on säilinud liikmesriikide kätte ning sellisel juhul me enam ei räägi riikide liidust, vaid me räägime täna juba föderaliseerunud superriigist nimega Euroopa liit. Mirko Ojakivi, Strasbourg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu ülene kaitsekoostöö ei toimi, liidul puudub siiani suutlikkus moodustada lahingugruppe ja riigid pole tõstnud oma kaitsekulutusi kahele protsendile. Need on vaid mõned olulisemad järeldused täna Euroopa Parlamendis vastu võetud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise aastaaruandes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDetsembris kokku lepitud teehoiukavaga võttis valitsuse eesmärgi Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteed 2030.-ks aastaks välja ehitada teehoiukava järgi mänginuks selles olulist rolli avaliku ja erasektori koostöö ehk PPP projektid, neist esimene pilootprojekt, et pidi olema Tallinna ja Pärnu vaheline libatse nurme teelõik. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles täna Vikerhommikus, et selle katsetuse jätab riik ära. Riik oleks saanud kallima hinna eest vähem kilomeetreid, näiteks viimane Tartu maantee neljarajalise tee lõik, mis oli umbes 22 kilomeetrit, maksis riigile 88 ja pisut peale miljonit. Seesama Nurme-Libatse lõik, mis sama pikkuselt oleks 21,6 kilomeetrit oleks selle PPP-na läinud maksma 195 miljonit. Majandus ja taristuminister Taavi Aas kinnitab, et võrreldes kohe riigieelarvest raha leidmisega või laenu võtmisega on PPP projekt kallim, aga libatse nurme PPP rojektist loobuti pigem muul põhjusel. Transpordiamet ütleb, et kui seda teha riigieelarvest, et siis sellega on võimalik varem pihta hakata, et tõenäoliselt EPP-ga läheb lihtsalt kauem. Aga see ei tähenda, et Pentus-Rosimannus PPP plaanidest täiesti loobuks. Me koos majandusministeeriumiga otsime sellist mõistliku mahuga projekti, kus oleks võimalus EPP lahendus Eestil ka läbi testida, aga see ei saa olla jah, sedavõrd mahukas, et kallinemine oleks nii suur. Endine rahandusminister Martin Helme meenutab, et Libatse nurme väljavalimisel peeti oluliseks, et teelõik oleks piisavalt läbi planeeritud. Aga tähtis oli ka see, et teelõik oleks nii rahaliselt kui töömahul piisavalt suur. Kui me räägime siin väiksematest summadest kui 50 miljonit tüki peale, siis me ei pruugi saada siin piiri tagant pakkujaid, kes tulevad oma uute insenertehnoloogilise lahendustega ja ka oma finantsvõimekusega. Aga mis saab edasi eesmärgist 2030.-ks aastaks Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Tartu maanteed valmis ehitada. Taavi Aas märgib, et teehoiukava vaatab hulga kaugemale kui riigieelarve strateegia. Ta ütleb, et praegu on kaks pluss kaks teede rahastus kindel aastani 2023. Ühtteist saab öelda ka 24. aasta kohta. Sest avanevad ka eurovahendid, kus on circa 160 miljonit sellele perioodile aga nüüd edasi aastast 25 tuleb otsustada, et kuidas me neid neljarealisi teid ehitame, et riigieelarve tuludest. Kas laenurahadest, kui need kaks varianti mingil põhjusel ei sobi siis jääb üle. Kolmas variant. PP. Taavi Aas tuletab meelde, et PPP-st hakati rääkima sellepärast, et nii meil endal kui Euroopa liidul olid väga ranged eelarve reeglid, mis suurt miinus ei lubanud. PPP-st loodeti, et sellega saab eelarve tasakaalureeglitest mööda minna. Kas need reeglid kord ka tagasi tulevad, Taavi Aas pakkuma ei hakka? Sellise ennustamisega ma küll tegeleda ei tahaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Libatse-Nurme teelõigul riik avaliku ja erasektori koostööd ei proovi. Ministri sõnul hakatakse niisuguseks pilootprojektiks lühemat ja odavamat teelõiku otsima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArheoloog Mati Mandel rääkis, et Eesti ajaloo muuseumi ekspeditsiooni käigus saadud leiud, mille seas on putkkirves ja ehted, pärinevad viiendast kuni kuuendast sajandist. Uluste küla lähedale otsustati kaevama tulla, sest juba varem oli detektorist leidnud sellelt põllult samast ajast pärit kirve. Arheoloogil oli lootus, et matmiskohast võiks saada infot veel varasema ehk kolmanda kuni neljanda sajandi kohta, mis jääks juba Rooma rauaaja perioodi aega, mis on Läänemaal seni suur mõistatus, jätkab Mati Mandel. Tegelikult Rooma rauaajast ei ole peaaegu üldse teada, kuidas maeti. On küll mõned oletused, et maeti ka tarand kalmetesse, mis olid siis kasutusel esimesel aastatuhande lõpul enne Kristust, aga, aga mingeid kindlaid tõendeid ei ole ja mõni meil on need kolm eset nemalt leitud, mis kuuluvad Rooma rauaaega üks sõlg, mis on sealt Ridala kandist ja siis kaks sõrmust, mis kindlasti kuuluvad Rooma rauaaega, aga muidu on nagu, nagu oleks auk, ei oleks üldse inimesed elanud. Meil on see suur puudujääk siin uurimises. Paraku olid siit saadud leiud umbes aastatest 450 kuni 550 ehk peale Rooma rauaaega ja Läänemaal Rooma rauaaega ümbritsev saladuseloor jäi püsima. Mati Mandel ütles, et puhtalt teaduslikust huvist lähtuvad kaevamised on Eestis üha haruldasemad. Põhjuseks on rahapuudus ja arheoloogidel tuleb seetõttu keskenduda peamiselt arendustega seotud päästekaevamistele, jätkab Mati Mandel. No kaevatakse linnas, kus on suured rahad taga, aga maakaevamise sisuliselt enam ei toimu, just nagu Eesti riik ei tunneks huvi oma muistse aja kohta, et kalmeid näiteks peale minu keegi ei kaeva enam kuigi palju on kaevanud Marika Mägi Saaremaal ja siis on veel Lõuna-Eestis, kaevab siis Heiki Valk linnuseid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner",
"role": "user"
},
{
"content": "Arheoloog Mati Mandel leidis Läänemaa ja Pärnumaa piiril asuvat matusepaika uurides nii luutükke kui ka 5.-6. sajandist pärit esemeid. Kui esialgu oli lootus, et hiljem põllumaana kasutusele võetud alalt õnnestub leida lisaks infot ka 3.-4. sajandi ehk rooma rauaaja kohta, siis selle perioodi Läänemaa matusekombestikku puudutavad saladused jäid jätkuvalt vastuseta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva muinsuskaitse seltsi nimel mälestusmärgi püstitamist taotleva Sergei Svetkovi loogika on lihtne. Kuna Narva elanike hukanud Eesti töörahva kommuun 103 aastat tagasi Aleksandri kirikus välja kuulutati, peaks kommunismi ohvrite mälestusmärk kiriku kõrval paiknema. Praegu on selleks sobiv aeg, kuna käimas on kiriku renoveerimise projekteerimistingimuste kinnitamine. Sergei Svetkovi ettepanek tuli üllatusena eeskätt kirikus tegutsevale Narva Maarja kogudusele räägib koguduse juhatuse esimees Ants Kuti. Kindlasti kogudus ei ole selle mälestusmärgi vastu, seda on vaja, aga me ei toeta, et mälestusmärk püstitataks Aleksandri kiriku territooriumile. Meil on kindel seisukoht, et mälestusmärk võiks olla ohvrite matmispaigas ja selleks on Narva vangilaagri kalmistu. Siivertsi linnaosas paiknevad vangilaagri kalmistud, kuhu on maetud suur hulk poliitiliste repressioonide ohvreid, mis on kultuurimälestisena kaitse alla võetud, kuid korrastamata eelistaksin a Eesti selts, räägib seltsi esimees Ants Liimets. Ei ole mõtet mingit uut kohta kasutusele võtta, kui meil on tegelik koht olemas ja kui panna mälestussammas, siis panna see sinna ja peale selle Narvas ei ole päris ilma kommunismi ohvrite mälestusmärkideta. Neid on isegi mitu. Idee autori Sergei Svedkovi hinnangul poleks mälestusmärgi püstitamine äärelinna töörahva kommuuni ohvrite suhtes õiglane. Need ohvrid, kes olid nõukogude sõdurite hulgast, neile on mälestusmärgi linnas püstitatud. Kuid mälestusmärk elanikele, kes terrori läbi kannatada said, soovitakse paigutada ääremaale, et linnas kõndivad inimesed neid ei meenutaks. See pole õige. Nii ühed kui teised ohvrid on tähtsad. Narva linnavõim on kiriku kõrvale kommunismi ohvrite memoriaali rajamise suhtes kriitiline, räägib linnapea Katri Raik. Arusaamatu on Aleksandri kiriku ja selle memoriaali tihe omavaheline side see, et töörahvakommuun ilmsesti seal välja kuulutati, mille kohta ei ole ühtegi ajaloolist tõendit, ei ole küll piisav põhjus sinna selle memoriaali rajamiseks. Pöördumise autorite algatusel toimub täna Aleksandri kiriku projekteerimistingimuste avalik arutelu, kus kõik memoriaali puudutavad seisukohad ka välja, öeldakse uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas toimub täna arutelu kommunismiohvrite mälestusmärgi püstitamisest Aleksandri kiriku kõrvale. Narva Maarja kogudus ja Narva Eesti Selts ei soovi kommunismiohvrite mälestusmärgi püstitamist Aleksandri kiriku kõrvale. Sobivaks kohaks peetakse endise vangilaagri kalmistut.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPostimehe toimetus valib aasta inimest juba seitsmendat korda. See traditsioon sai alguse kunagisest ajakirjast luup. Küsisin ajalehe peatoimetajalt Tarmo Tammerkilt, kui palju Eesti inimesi sellel aastal sõelale üldse sattus? Postimehe toimetuses käis valik tegelikult päris lihtsalt erinevatest toimetuse osakondadest hakkasid laekuma ettepanekud, üks nimi kordus nii spordiosakonnast, kultuuriosakonnast, uudisteosakonnast, majandusest ja see oli Mägironija, Alar Sikk. See tähendas, et mingit sellist tulist heitlust ei tulnudki pidada. Postimehe aasta inimese nimetamise eesmärk on leida üles isik, kes on aasta jooksul teinud midagi taolist, mis on teistele eeskujuks ja positiivseks märgiks. Mõtlesime, et jah, Mägironija Alar Sikk tegi nagu sümboliväärtusega teo. Ta läks maailma kõige kõrgema mäetipu otsa, et ega nüüd väga paljud meist ei unistagi sellest samast asjast. Aga igapäevases elus on meil ka, et väiksed mäetipud, mida tuleb kogu aeg ületada ja alistada. Järsku te ikkagi kergitate loor, kes olid veel kandidaatideks. Teisi kandidaate nimetati tegelikult suhteliselt palju vähem ja see konsensus tekkis niivõrd kiiresti. Teiste kandidaatide üle arutelu eriti ei tekkinudki. Just sellepärast, et see Postimehe aasta inimene ei peaks olema midagi samalaadset nagu ütleme, poliitikute populaarsusküsitlus kus keegi on täna populaarne, aga juba kahe nädala pärast on tema reiting kukkunud. Uurisin Postimehe aasta inimeselt Alar Sikkult, kas ajalehe otsus oli talle üllatuseks? Kas ma nüüd oskasin seda oodata, aga minu meelest on ta küllaltki kaalukas tunnustus. Enne Everestile minekut ei mõelnud ma selle peale, kui suured on preemiad, kui kallid kingitused, aga ma tegin seda enda jaoks ja kõik, mis on tulnud peale seda olen ma võtnud tänuga vastu. Ja ma saan endaga hakkama. Millele te mõtlesite siis, kui te ronisite seal? Mis oli see põhiline mõte? Elu kui palju see teie elu on muutnud, see Everisti otsa ronimine? Minu elus pole muutunud mitte miski. Kõik on täpselt jäänud nii nagu on ja ma arvan, et ka ma ise olen jäänud täpselt selliseks, nagu ma olen. Kuigi igasugu tuttavaid on tekkinud juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht Postimees nimetas aasta inimeseks Alar Siku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu erikomisjoni istungil ütlesid haigla juhid kui ühest suust, et kõige suurem mure on personali puudujääk. Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee rõhutab, et haigla ellujäämine sõltub sellest, et inimesed osad oma vabadused ohverdaksid. Seadust võiks siiski muuta ja kasvõi pandeemia tingimustes anda haiglatele ajutiselt õigus töötajatele täiendavate tööülesannete andmisele, mis ei ole nende töölepingutes nende tõstmise ja ümber. Ühes struktuurüksusest teise, lihtsalt korraldada sellised tööd, et rakendada ka seda personali, kes on täna olemas ja kellega nii-öelda läbirääkimiste käigus kuidagi ei jõua kokkuleppele. Abikäsi otsiti eeskätt tudengite seast erinevaid meditsiini tudengeid Tallinna tervishoiu kõrgkoolis, Tartu Ülikoolis ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis õppivate näol tuleb kokku üle 5000. Tallinna tervishoiu kõrgkooli rektor Ülle Ernits seletab, et nendest on siiski pea kõik juba rakkes. Me saame oma esimese kursuse, keda siis on 125, et need varem saata praktikale ja teiste praktikaid tõsta. Et noh, selliseid pistilisi nagu samme saab teha ja tegelikult neid kõike juba tehakse kui on vaja ja kui me saame käsu, siis loomulikult me korraldame kõik töö ümber ja õppijad lähevad sinna, kuhu vaja on. Kui esmakursuslaste hulgast võib kokku saada veel mitusada hooldaja asendajat, ei saa neid panna õe rolli. Põhja-Eesti regionaalhaigla õendusjuht Katre Sirel kurdab, et Eestis on ka tavaolukorras puudu 4000 õde. Regionaalhaiglas on üle 100 õe ametikoha täitmata tavapärases situatsioonis ja kui me räägime praegusest olukorrast, siis Covid osakondades on personali hulk tavapärasega võrreldes topelt suurem. Kaitseväe peaarst Argo Lusti ütleb, et nende 180 parameediku toel on võimalik täita 30 töökohta. Kuigi nendest oleks abi, ei ole ka nemad õe eest. Tõenäoliselt saaks venitada seda numbrit 30-st suuremaks, aga see ei oleks jätkusuutlik selles mõttes, et kui võtta haiglas üks valvekoht üks ametikoht ja seda nüüd 24, seitse ära täita siis selleks läheks vaja üle nelja inimese. Noh juba see, kui lubatakse, et me täidame ühte ametikohta kusagil siis võiks selle vabalt korrutada neljaga, see tähendab nelja inimese valmisolekut. Katre Sirel seletab, et viimane lootus on erasektor. Kui mujalt on pea kõik, kes saavad appi tulnud, saaks panustada veel erahaiglate ja raviasutuste õed. Kui siit ka abi ei leia, tuleb plaaniline ravi peatada. Et üks ressurss on see oma maja ressurss, need on osakonnad, mis täna veel töötavad, kes töötavad tegelikult mitte enam plaani tehes, vaid erakorralise haigeid teenindades ja, ja see muidugi kindlasti mõjub aegkriitilise patsient urile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglajuhtide suurim mure on hetkel personali puudus. Õdesid on võimalik juurde leida ainult erasekorist või töö ümberkorraldustest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänane ja homne päev on töövõimereformi tuleviku seisukohast otsustava tähtsusega. Esmalt kohtuvad täna tervise ja tööminister Urmas Kruuse ning sotsiaalminister Helmen Kütt riigikogu sotsiaalkomisjoniga ning homme toimub sotsiaalkomisjoni avalik istung sotsiaalpartneritega. Mitmed valitsuskoalitsiooni kuuluvad sotsiaalkomisjoni liikmed tunnistavad, et nendest kohtumistest sõltub eelnõu edasise menetlemise tempo. Samas tunnistab sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof, et eelnõu on täis puudusi, mille kõrvaldamine vajab aega ja samuti vajab eelnõuga erinevate huvigruppidega konsulteerimist. Heljo Pikhof. Päris kindlasti enne suvepuhkust seda vastu võtta ei saa, aga ma arvan, et esimese lugemise teeme küll enne suvepuhkust ära. Terve rida muudatusi tuleb sisse viia, täna on ju ta ikkagi nagu toores veel. Kui me vaatame kasvõi inimeste hirme, keda see reform puudutab, siis tuleb esiteks selgitada inimestele, et mis selle reformi käigus, nagu nende elus muutub ka siis terve rida seadusemuudatuse sisse viia, et ma olen juba ise nende peale mõelnud. Minister Urmas Kruuse hinnangul on eelnõu aga vastuvõtmiseks küps ning sügisesse, seda polevat tarvis parlamendil jätta. Urmas Kruuse. No see ennekõike tähendaks nende inimeste jaoks, kes täna ootavad läbi töötukassa ka tööturuteenuseid ja, ja, ja, ja võimalust kiiremini tööle saada, siis kindlasti on see nende inimeste vaatevingist negatiiv tiivne ja, ja, ja oluline on, et seadusandja võtaks seaduse vastu, annaks ka siis töötukassale signaali, et see reform rakendub, et ja sellega kaasneb ka see, et teatud programmide käivitamine on väga keeruline, kui valitsus ja riigikogu ei ole koostöös näinud ette, et seadus võiks jõustuda. Ka reformierakondlasest sotsiaalkomisjoni liige Rein Aidma pooldab eelnõu vastuvõtmist, sest see lahendab mitmeid olulisi probleeme. Rein Aidma. Me peame tegema maksimumi selleks, et analüüsida ka teiste riikide praktikat ja see tähendab ikkagi seda, et ei saa seda jah üle jala teha või nii-öelda üle päeva teha, aga teda tuleb teha igal juhul ja me peame selle asjaga jõudma, noh ma julgen küll öelda, et kas enne jaani või see on lisaistungeid, mis tulevad pärast jaanipäeva sellisel kujul umbes 100-le 1000-le sinna alla. Töövõimetuspensionärile ei ole jätkusuutlikult võimalik mingit inimväärset toetust tulevikus edaspidi maksta ja see tähendab seda, et me peame sellele süsteemile lähenema just nende inimeste tööle aitamise seisukohalt, kes on suutelised seda tegema. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskoalitsiooni kokkulepete kohaselt peaks riigikogu töövõimereformi vastu võtma veel enne suvepuhkust. Kuid suure tõenäosusega vajab seaduseelnõu täiendamiseks ja analüüsimiseks lisaaega ning selle vastuvõtmine võib lükkuda sügisesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAugust Kitzbergi näidendi neetud talu lavale toomise mõte tekkis lavastaja Katri Kaasi Kaaslavil eelmise aasta sügisel ja kuna Viljandimaal on paik nimega Karksi, Nuia ning Karksi Nuia lähedal asub Maie talu, mis oli ka kirjaniku lemmikkoht ning et Maie talus on praegu Kitzbergi tubamuuseum, tekkiski mõte lavastada neetud talu suvelavastusena peale Katri Kaasik. Kaslavi on neetud talu lavale toomisega vaeva näinud kunstnik Crista tool ja muusikajuht Celia Roose. Lavastaja Katri Kaasik. Aaslav ütles Eesti raadiole, et selle rahvusliku komöödia lavale toomisega tahtis ta väärtustada Eestimaad. August Kitzberg kirjutas oma näidendi neetud talu Eesti vabariigi algusaasta. Meie elame taasiseseisvumise järgsel ajal ja probleemid on samad. Kuidas saada lahti talust ja maast, kuidas teha maa ja metsa ga äri ja mida teha siis, kui vanemad ei luba taluga äri teha. Kuid ometi ei kujune etendus mingiks rahvuslikuks pilaks. Kitzbergi teksti ega tegelaste karaktereid ei ole kaasajastatud. Ühe olulise komponendina on lavastusse Katri Kaasik Kaaslav põiminud rahvuslikud ja isamaalised laulud. Eestlastel on läbi viimaste sajandite olnud minu jaoks kaks olulist märki on maa, et saada see maa omaks ja teine on laul ja nagu lauldud ennast vabaks, kui me räägime laulupeod Koidulast peale. Kui me räägime nõukogude ajal laulupidudest, mis tähendus oli laulupeol ja kui me räägime laulvast revolutsioonist, siis minu jaoks on see Eesti laul on on sama suure väega kui Eesti mets ja meri, tahtsin nagu neid komponente omavahel ühendada ja, ja siin nüüd see õnnestubki. Kuna etenduse paik asub Karksi ürgoru põhjas, mängib lavastuses rolli ka karksi ürgoru kaunis loodus. Ürgoru põhjas on valge lava lumivalge mulgituba lageda taeva all, ümberringi on kased. Kui me ümber toa istume ringi, siis me näeme otse, et kuusikuon taga on gaasik sõnaga, kaugele paistab veel, ütleme üks kahe kilomeetri jagu metsa ja põldu ja talud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Karksi-Nuia lähedal esietendub Ugala suvelavastus \"Neetud talu\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskmiselt 500 uut nakatumist päevas on pannud proovile kohaliku haigla võrgustiku võimekuse, kõneleb Michel Carl nissi haigla infektsioonhaiguste peaarst. Gota süüri piirkond on Lõuna-Prantsusmaa üks olulisemaid ristumispaiku. Esiteks on see üks olulisemaid turismisihtkohti. Teiseks läheb siit läbi palju migranti ja kolmandaks on tegemist piiritsooniga. Siin on piiri Itaaliaga. Need kolm faktorit loovad sellest kandist viiruse leviku mõttes strateegilise koha. Nii rääkis prantsuse ringhäälingule Michel Carl Nisi haigla infektsioonhaiguste peaarst mis on Prantsusmaa suuruselt viies linn. Uued karantiini reeglid tähendaks prantsuse valitsuse jaoks täiesti uut lehekülge viiruse vastases võitluses. Seni ei ole valitsuse tasandil regioonidele eritingimusi kehtestatud. President Emmanuel Macron suhtus ajakirjanduse teatel võimalikku kahenädalasse koroona karantiini. Nissi kandis leigelt. Kuna ühele piirkonnale karantiini kehtestamine avaks juhtumipõhisel lähenemisel justkui pandora laeka ja tekiks küsimus, kas ei peaks ka teistes regioonides vastavalt nakatumist arvule hakkama karantiini kohustust peale panema. Prantsusmaa ajakirjandus on tõstatanud ka küsimuse, miks pole riik veel välja töötanud oma koroonavaktsiini. Le Monde'i analüüsi kohaselt on probleem koostööpuudulikkuses avaliku sektori ja eraettevõtjate vahel. Uuringute rahastamine ei ole piisav. Suurem osa ravimite väljatöötamisest toimub aga ülikoolide juures. Pärast väljatöötamist on vaja vaktsiini või ravimit kaubandada ehk inimesteni viimiseks on vaja erasektori raha. Kõrghariduse teadusuuringute ja innovatsiooniminister Frederik Widal ütles hiljuti, et Prantsusmaa on võrreldes Ameerika Ühendriikide, Saksamaa või Šveitsiga valdkonnas vähemalt 10 aastat, aga möödunud aasta lõpus vastu võetud. Seadusest tulenevalt plaanib valitsus aga 2030.-ks aastaks investeerida valdkonda juurde 25 miljardit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa valitsus plaanib Lõuna-Prantsusmaal Nice’i piirkonnas koroonaviiruse vastased piiranguid kehtestada. Tegemist oleks pretsedendiga. 100 000 elaniku kohta on haigestumusnäitaja Nice’is 751, Prantsusmaal üldiselt aga 190.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome parlamendi väliskomisjoni esimees on perus soomalaste endine juht Jussi hallahu. Tema sõnul on kõige tähtsam, et Soome mingi otsuse teeks. Kas esitas taotluse NATOsse astumiseks või annaks raudse lubaduse, et ei liitu mitte kunagi NATOga. Halloho ise ütles oma seisukoha juba märtsis. Soome peaks taotlema NATO liikmeks saamist, sest sellega kaasnevad riskid on väiksemad kui muud variandid. Üldiselt on Soome parlamendi liikmed avaldanud toetust NATOsse astumisele. Peamine vastane on olnud vasakliit. Nende parlamendifraktsiooni juht Jussi Saramo on just väliskomisjoni liige. Vasakliidu seisukoht on alati olnud, et nemad ei saa kuuluda valitsusse, mis esitab taotluse Soome viimiseks NATO-sse. Paar päeva tagasi teatas vasakliit siiski, et enam ei ole NATO liikmetaotlus valitsusse kuulumise võtmeküsimus. Partei liikmetele jäeti parlamendihääletusel vabad käed. Eilsel kaitsekomisjoni istungil seisis vasakliidu esindaja NATO vastu. Väliskomisjoni kuulub ka mitu sotsiaaldemokraati, teiste seas Erkki Tuomioja, kes on korduvalt kutsunud üles kaaluma peale NATO siiski muid võimalusi. Sotsiaaldemokraatide ametlik otsus tuleb laupäeval toimuvalt kongressilt. Parlamendi väliskomisjonil pole siiski takistusi NATO teel ilmselt oodata. Niisiis on meeleolu Soomes selline, et NATOle avalduse esitamine on sama hästi kui otsustatud. Hiljemalt homme hommikupoolikul peaks oma seisukoha ütlema president Sauli Niinistö ja esmaspäeval hakkab NATOsse astumist arutama Soome parlament. Täna teeb kiirvisiidi Soome ja ka Rootsi ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson. Suurbritannia on tuumariik, mille sõjavägi on Euroopa eliitarmee ning ilmselgelt on Johnson i külaskäik seotud Soome ja Rootsi läheneva NATO otsusega. Välismeedias valitseb veendumus, et nii Soome kui ka Rootsi avaldus NATO-le tuleb. Wall Street Journal kirjutas, et NATO peaks Soome ja Rootsi vastu võtma nii kiiresti kui võimalik kuigi see muudab NATO kaitseplaneerimise palju raskemaks, sest Soomes on üle 1000 kilomeetri maismaapiiri Venemaaga ja Rootsil palju saari Läänemeres sealhulgas strateegiliselt tähtis Gotland ehk ojamaa, nii et artikkel viie rakendamine nõuaks põhjalikku ettevalmistust. BBC märkis, et Soome ja Rootsi vastuvõtmine tugevdab oluliselt NATO kaitsevõimet Euroopa põhjaosas, kus seni on vene vägede suurarvuline ülekaal. Samas nendib BBC julgeoleku korrespondent Frank Garner, et nii suur NATO laienemine otse Venemaa piiril ajab Kremli kindlasti närvi. Tema hinnangul on oodata peamiselt kahte asja, et Venemaa tugevdab oma piire, viies nii üksused kui relvad läänele lähemale. Ja võimalik on ka see, et küberrünnakud Skandinaaviale sagenevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome parlamendi väliskomisjon arutab täna NATO-ga liitumist. Kaitsekomisjon tõdes eile, et Soome peaks NATO liikmesust taotlema. Nii Soome vaatlejad kui ka välismeedia usuvad, et taotlus tuleb. Täna külastab Soomet ja Rootsit Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlmselt on paljudel belglastel hästi meeles veel eelmine oktoober, sest toona oli viimane kuu, mil restoranis või baaris käia sai. Need tegevused on kohalikel otse kui inimõiguste. Nendest ilmajäämine oli väiksemat sorti tragöödia. Belgia läks riigi täieliku sulgemise teed oktoobri lõpupäevil, mil nakatumisnäitaja oli 2150. Sama arv Eestis tol ajal oli 68 ligidal. Sellest ajast alates ongi Belgia ühiskonnaelu sisuliselt pausil olnud tulemuseks see, et täna on Belgias nakatumisnäitaja 300 lähedal ning Eestis tõusis eile esimest korda üle 1000. Siinkohal tuleb arvestada, et Belgia rahvastikutihedus on Eesti omast pea 13 korda suurem. Ühiskond on sellisesse riigi sulgemisse suhtunud pigem mõistvalt, sest valitsus ütles algusest peale välja konkreetsed arvud, mille juures ühiskond taas avatakse. Täna ollakse neist veel kolm korda üle ning ei ole paista, et lähiajal sinna ka jõutaks. Samas on ajapikku tehtud väikseid mööndusi erinevatele äridele. Detsembris lubati toidupoodide kõrval avada ka teised poed ning kaks nädalat tagasi võisid taas tegutsema hakata juuksurid. Alates eilsest anti luba ka tatoveeringu salongidele tatu. Kunstniku Angela sõnul on neil ukse taga pikk järjekord. Inimesed on oodanud seda, kaua saime päringuid isegi siis, kui riik oli täiesti lukus. Pidime klientidele ütlema, et nad peavad ootama, et asjad paraneksid. Meil on ootejärjekord, mis aina kasvab, järgmine kuu on täiesti broneeritud ja inimesi tuleb peale aina enam. Tatoveeringusalongides järgitakse kõiki nõudeid peensusteni, sest vastasel korral ähvardab neid taas sulgemine. Paigaldasime CO kaks mõõdikud on palju reegleid, millele peame tähelepanu pöörama, ei mingeid järjekordi ega retseptsioonis ootavaid inimesi. Aja saab kirja panna vaid emaili teel. See on alguses keeruline, aga tegime seda juba korra suvel, sõnas Angelo. Muide, Belgias pole võimalik siseneda mitte ühtegi poodi või muud ärisse ilma maskita. Seda ei käi kontrollimas politsei, sest ärid ise lihtsalt ei luba seda ja on otsustanud anda enda panuse viirusevastase sse võitluses se. Ent see ei tähenda loomulikult, et kõik inimesed reegleid järgiksid. Viimastel nädalatel on Belgias olnud väga kevadised ilmad ning temperatuurid küündinud 18 soojakraadini. Selle tulemusena olid viimastel nädalatel avalikud pargid üle rahvastatud ja politseil tuli inimesi laiali ajada. Seepärast on ka nakatumisnäitaja pöördunud vaiksele tõusule ning see ei lase ka valitsusel puhata. Belgia peaminister Alexander Dekro. Ma palun isiklikult teil olla väga ettevaatlik, ma tean, et me kõik tahame oma vabadust tagasi saada, aga viimastel päevadel on meil olnud haigla juhtumite arvu kasv. See on märk, et peame olema ettevaatlikud, kui oleme vastutustundlikud üheskoos, siis pöörame arvud jälle langusesse ja saame endale kevade, mida kõik loodame, ütles Tekroo ja loodavad seda tõesti ilmselt kõik. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia jätkab hoolimata suhteliselt madalast nakatumisnäitajast karmide piirangutega. Sisuliselt on riik juba viiendat kuud lukus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa peaministri Vladimir Putini kinnitusel annavad korrakaitsejõud endast kõik, et plahvatuse korraldajad tabada ja terroristid hävitatakse. Peaminister katkestas oma visiidi Krasnojarskis ja pöördus tagasi Moskvasse. Täna hommikul toimunud plahvatuses hukkus eri andmetel kuni 37 inimest ja vigastada on saanud senistel andmetel 65. Venemaa Föderaalse julgeolekuteenistuse FSB andmetel korraldasid Moskva metrooplahvatused kaks naisterroristi. Seda lubavad oletada sündmuskohalt leitud surnukehade jäänused, ütles julgeolekuteenistuse ülem Aleksandr Bortnikov. Bortnikovi sõnul on alust arvata, et tegemist on Põhja-Kaukaasia terrorirühmitustega. CNN teatas, et plahvatused võttis omaks Tšetšeenia iseseisvuslastega seostatav veebilehekülg kuid uudistekanal ei täpsustanud, missuguse veebilehe või rühmitusega tegemist on. Tegemist on ohvriterohkeima terrorirünnakuga Moskvas viimase kuue aasta jooksul. Homne päev on Venemaal kuulutatud leinapäevaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskva metroos toimus kaks plahvatust. (Riina Eentalu).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti niisugused jamad, nagu see selle avaldusega seoses oli ka need võiks igal juhul olemata olla, loodame siis uuest aastast paremat aga nende umbusaldusavalduse käitumise osas, kuidas käitutakse? Aga eks ta oli tegelikult siis ka oma rahulolematuse peegeldus, ma oletan selle selle avalduse suhtes, eks tegelikult need, kui ma mäletan, minu umbusaldusavalduse puhul ei hääletanud vist ükski koalitsiooniliige poolt, et eks neid seisukohti erakonnad kujundavad. Ja selles iseenesest midagi tavatut ei ole, aga fraktsioon arutas ta hommikul jõudis sellistele otsustele, nagu ma aru saan. Sellele otsusele, et ei hääleta jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa fraktsiooni liikmed peale ühe hääletusel ei osalenud. Küsisime isamaalasest välisministri Urmas Reinsalu käest, kas see oli kokku lepitud, et Isamaa fraktsioon ei hääleta ja kuidas tema hinnangul mõjutas see koalitsiooni koostööd.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on hinnanguliselt tehtud viimase aasta jooksul metsade lageraiet kokku 35000-l hektaril. Ideaalmaailmas istutaksid metsaomanikud mainitud hektaritele veel sel kevadel. Uued taimed tagasi. Päriselus on selge aga see, et kogu lageraie ulatuses metsauuendustei tehta ning nii mõnigi paik jääb loodusliku uuendused, sõnab keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. Kindlasti on meil ka metsaomanike kahjuks, kes kipuvad sealt metsast ainult võtma ja sinna mitte midagi tagasi panema, neid siis aitabki siis emakene loodus, kes uuendada metsas looduslikult ja, ja valdavalt siis lehtpuudega, ütleme meie, see hindamise tulemused on läinud aastatega järjest paremaks. Etverk ütleb, et isegi kui kõik metsaomanikud hoolitseksid lage raiutud alade eest jääks teatud osa metsade uuendamisest ka selle taha, et Eestis pole piisavalt istutamiseks sobilikke taimi. Näiteks toodi mullu omakasvatatud taimede nappuse tõttu juttu naaberriikidest juurde 5,3 miljonit taime. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim, mis moodustas kõigist sisse toodud metsataimedest üle 80 protsendi. Kas riikide nii-öelda lukus olemine võib sel aastal muuta istutamiseks sobilike taimede kättesaamise naaberriikidest veelgi keerulisemaks. Etverk ütleb, et praegu selliseid ohumärke ei ole. Kuna nii kohalikud Eesti taimemüüjad kui ka need, kes toovad kuskilt mujalt riikidest sisse või peavad kuskile mujale riikidesse välja, peavad esitama keskkonnaametile ka teatud aruandluse ja hetkel see aruandlus täiesti liigub, et on näha, et need taimed liiguvad. Nii et ma arvan, et hetkel selle eriolukorra tõttu küll ei tohiks mingit tagasilööki tulla. Eesti metsade istutamisel käesoleval kevadel. Küll aga võib eriolukord, et Verki sõnul mõjutada seda, kuidas ja kui pikalt metsa istutatakse. Varasematel aastatel on nii mõnigi metsaomanik on ju kutsunud inimesi üles, et tulge metsa ja aidake meil istutada ja veetke mõnus päev looduses käesoleval aastal. Selliste rahvarohkete metsaistutustalgute korraldamine on kindlasti keeruline. Nii näiteks on talgupäevad tühistanud riigimetsa majandamise keskus, kus sel aastal plaanitakse istutada rekordarv taimi, jätkab RMK metsakasvatus talituse juhataja Toomas Väät. Ehk siis umbes ühe kolmandiku me teeme ise RMK enda töötajad ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime, korraldame ja tellime siis selle teenuse väljast sisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra tõttu ei saa sel aastal korraldada aga suuri metsaistutamise talguid ja nii peavad metsaomanikud mõtlema, kuidas suurte rahvakogunemisteta oma lankidele noored taimed kasvama saada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRidala kihelkondliku õunapuuaia jaoks on valmis saanud sildid, mis näitavad, et jänesed pole siin oodatud. Puude ümber mässiti täna plastikust kate. Seda juhuks, kui mõni pikk kõrv neile einet otsides ligi pääseb ja puukoort proovida tahab, jätkab ridala koguduse õpetaja, küllike valk. No me püüame jänkusid tõrjuda et meil on küll aed kenasti ümber tehtud, selline võrkaed ja arvatakse, et ega see jänku siit vast sellest aiast läbi ei pressi ennast, aga mine sa seda jänkut tea ja kui talvel tuiskama hakkab, et mine sa siis tea, kuidas ta tuiskama hakkab, et äkki ta ikkagi tuleb, upsab üle, et me paneme õunapuude tüvede ümber plastikkatted. Et jänku ei saaks oma hambaga sealt siis läbi. Talgute raames tehti ära ka muid töid, kuna maa, millel õunapuuaed asub, on kivine ja noored puud vajavad rohkem toitaineid. Kui see pakub, siis saabus täna koorem sõnnikut, mis tuli laiali laotada. Õunapuuaed on läinud inimestel südamesse, jätkab talguline Mati Kukk. No ma olen üldse seda meelt, et, et kodukanti peab ikka hoidma ja ja Läänemaa ja ridala on ju ürgaegadest meile tuntud ja teatud. Ja et see siia sai see kihelkonnaaed, see oli minu meelest üks, üks väga õige ja väga suur ettevõtmine. Küllike valk selgitas, et kolme aasta eest rajatud õunapuuaia kõik puud on siiani püsima jäänud. Need sümboliseerivad asulaid Haapsalust kuni kõige väiksemate küladeni. Kus on siis esindatud ridala kihelkonna, kõik külad, kõik 56 küla, kaks alevikku ja võtsime linna ka, sest selleks ajaks oli toimunud juba haldusreformi. Ridala õunapuuaed rajati 2018. aastal Eesti vabariik 100 ürituste raames rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Ridala.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme aasta eest rajati Läänemaale Ridala kiriku lähedale ainulaadne õunapuuaed, kus igal kunagise Ridala kihelkonna territooriumile jääval külal ja muul asulal on oma õunapuu. Täna korraldati seal jänestevastased talgud, mille käigus kindlustati noori puid talve eel pikkkõrvade vastu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEne Koitla üles, et konkursikuulutust nähes otsustas ta kandideerida, sest töökoht tundus põnev. Pealegi huvitab haridus ja selle arendamine teda väga. Pärnus on kõik haridustasemed esindatud, siin on alusharidus, üldharidus, gümnaasiumiharidus, kutseharidus ja kõrgharidus. Selles suhtes on Pärnu linn hästi rikas. Koitla oli pikalt hariduse infotehnoloogia sihtasutuse juhatuse liige, tema põhivaldkond oli digiharidus. Sellele on tuge valus pandud, ütleb ta. Tänu koroonale nägime, et meie õpetajad said selles suhtes ikkagi ütleme hindele neli pluss ikkagi hakkama selle digi poole, aga. Koitla sõnul ei kavandata Pärnu hariduselus esialgu mingeid muutusi. Kõigepealt tuleb haridusasutuste juhtide ja töötajatega tuttavaks saada ning nende plaanid ja mõtted ära kuulata. Haridus abilinnapea varje Tipp ütleb, et Ene Koitla tuli Pärnusse õigel ajal, kuna just on koostamisel hariduse arenguks. On arengukavade tegemise aeg ja valminud on ka Eesti haridusstrateegia tark ja tegus Eesti 2035 ja valmimas on ka kohe kohe Pärnu arengukava, mida sai alustatud kevadel. See on just hea aeg eesmärkide ja sihtide seadmiseks. Kuidas siis edasi liikuda? Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavalitsuse haridusosakonna juhatajana töötab esmaspäevast Ene Koitla, kes enne töötas kaitseväe küberväejuhatuses, varem aga juhtis Viimsi keskkooli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeet Soorm ja Mati Tuvi eitavad kategooriliselt neile esitatud kahtlustust nii rahapesu kui omastamise suhtes ja väidavad, et tegemist on Hakakani juhtide karistusoperatsiooniga nende suhtes ning Eesti õiguskaitseorganitega üksnes manipuleeritakse. Homme lubavad mehed ajakirjanike ette ilmuda. Täna oli aga meedia huviorbiidis Teet Soormi elukaaslane, majandusminister Kadri Simson. Ja loomulikult esitati traditsiooniline küsimus, kas minister peab tagasi astuma. Simson on ise komandeeringus Brüsselis, kuid andis seal siiski intervjuu meie korrespondendil ep Ehandile. Ma lähtun ka sellest, mida prokuratuur enda poolt öelnud, et mind seoses selle uurimisega kuidagi ei seostata, et loomulikult on see emotsionaalselt väga raske ja seetõttu ma loodan, et uurimiseks ei kulu enam aega kui tarvilik. Ja loomulikult lähtun ma sellest, et Eestis kahtlustused ei ole veel süüdistused. Juttu nendes kahtlustustes on teatud lepingutest. Kas teil on nende kohta mingit infot? Ei, ei ole. Kas teil mingeid kahtlusi tema suhtes ei tekkinud, ei ole tekkinud. Mina tunnen teid Soormi inimesena. Ta on väga hea mees ja oma eraelu mõttes olen ma loomulikult teda igati toetamas. Toetan oma lähedasi nii heas kui halvas. Te ütlesite seda, et, et on õigus oma nime kaitsele ja teil ongi õigus loota, et see kõik lõpeb hästi teie jaoks, aga võib ka juhtuda nii et see ei lõpe hästi või et see on väga pikk ja väsitav protsess. Kas te näete siin ka seda ohtu, et see hakkab teie tööd segama, kuidas te mõtlete edasi minna? Ma arvan, et ma olen emotsionaalselt päris tugev ja suudan pakkuda tuge ka oma lähedastele, aga noh, tsiteerides siin kogenud poliithunt Jürgen Ligi, kes ütles, et kui spordi tegemine hakkab tööd segama, siis tema valib spordi. Kui mina pean valima, kas oma lähedased või oma töö, siis mina loomulikult valin lähedasi, aga täna ei ole ma selles seisus. Täna ei ole minu lähedased teinud midagi seesugust, mis minu tööd takistab. Ka peaminister Jüri Ratas ei näe mingit põhjust, miks Simson ei peaks ministrina jätkama. Mul on kinnitatud, et Kadri Simson ei ole mitte kuidagi antud kahtlusega seotud, seda on mulle kinnitatud prokuratuuri poolt. Ja minu meelest tuua siin eraeluline seik kilbile selles mõttes, et minister siis ei saa oma tööga hakkama või peab tagasi astuma. Siin kindlasti selleks alust ei ole. Valitsuse pressikonverentsil rääkisid koalitsioonikaaslased umbes sama, kui aga teed soormi juurde tagasi tulla, siis vähemalt maaelu edendamise sihtasutuse nõukogu liige ta enam ei ole. Maaeluminister Tarmo Tamm. Kui täna hommikul tööle jõudsin, siis Teet Soorm oli esitanud mulle arvutisse avalduse, kus ta palub ennast välja arvata sihtasutuse nõukogu liikmete hulgas ja mina ministrina, siis tegin otsuse kutsuda Teet Soorm sihtasutuse nõukogust tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teet Soorm ja Mati Tuvi peavad kuriteokahtlust HKScani karistuoperatsiooniks. Kahtlustuse saanud Rakvere lihakombinaadi endised juhid Teet Soorm ja Mati Tuvi tegid avaliku pöördumise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n80 aasta jooksul on Tartu kunstimuuseum asunud ülikoolilinna erinevates kohtades ja hoonetes. Peale sõda kolis muuseum näiteks pikemaks ajaks Vallikraavi tänavale, kust 1988. aastal omakorda praegusesse hoonesse, mis rahva hulgas tuntud Viltuse maja nime all. Muuseumi staažikam töötaja, juba 35 aastat peavarahoidja rolli täitev Mare Joonsalu meenutab viltusesse majja kolimise emotsioone. Nii. Siis meie näituse tegevus laienes, sest meil oli järsku rohkem ruumi. See maja tundus siin tohutult suur ja, ja järsku saigi teha rohkem näituseid, plaanis oli esialgu teha siis püsiekspositsioon siia majja ja vahelduvad näitused oleksid jätkunud siis valikravimajas. Aga elu läks nii, et valikravi maja tuli hoopiski kinni panna, kogu kasvasid ja näituste jaoks enam ruumi ei jäänud. Püsiekspositsiooni pole aga Tartu kunstimuuseumil praeguseni suuresti just ruumipuuduse näiteks muuseumikogu, mis koosneb rohkem kui 30. 1000-st ühikust. Maalid, graafika, joonistused, aga ka skulptuurid ja installatsioonid asub hoiul Eesti Rahva Muuseumi hoonetes. Joonsalu ütleb, et nii nagu muuseumi esimene direktor Voldemar Erm unistas suuremast ja kaasaegsemast pinnast, elab sama unistus edasi ka praeguste muuseumitöötajate mõtetes. Sellepärast just et need ruumid on siin väikesed, eriti kaasaegse kunsti jaoks. Siia sobib midagi kammerlikku Pallas sobib ideaalselt. Siia võiks teha Pallase püsiekspositsiooni aga moodsama kunsti jaoks ikkagi oleks vaja uuemaid ruume. Kõige suurem mure on muidugi selle maja kliima, sellesse vanasse majja ei ole võimalik teha sellist kliimat, mis oleks püsiv. See, mis vastaks rahvusvahelistele standardile ei saa tegelikult tuua välisnäituseid siia. Sest kui me esitame oma näitusemaja olukorra passi, siis see ei vasta absoluutselt mingitele nõuetele. Keegi ei annagi oma kunsti siia, nii et kui meil on välisnäitus, me võime tuua videosid näiteks. Aga maali juba mitte. Kui aga ruumiprobleemid kõrvale jätta, arvab Joonsalu, et Tartu kunstimuuseum on tegelikult veel väga noor institutsioon ja vaatamata sellele, et muuseumid nimetatakse ka igaveseks teiseks on riiklik kunstimuuseum Tartus ennast 80 aasta jooksul igati õigustanud. Me oleme nii väikesed, me oleme võib-olla hoopis mobiilsemad, kui on Eesti Kunstimuuseum. Me saame endale lubada võib-olla mingisuguseid alternatiivseid asju rohkem, me saame kiiremini otsustada. Ja muidugi see, et meie taga on terve Lõuna-Eesti, me tahaks pakkuda Lõuna-Eestile seda kunstielamust, kõik ei jõua ju Tallinnasse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Kunstimuuseum tähistab oma 80. sünnipäeva. Muuseumi rahva sõnul on juubilar veel virk ja kraps ning igati väärtuslike ja suursuguste Eesti kunsti kogudega. Sünnipäevalapse kingisooviks läbi aastate on olnud aga uued, suuremad ja kaasaegsemad ruumid, mis võimaldaksid korraldada ka kõrgel tasemel rahvusvahelisi näitusi ja annaksid rohkem võimalusi väljapanekutega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLennujaama kauaoodatud uuendamise esimese etapi valmimine oli põhjus kõik sellesse panustanud ettevõtjad ja poliitikud kokku kutsuda. Kes aastate eest juhtis Estonian Air'i, ütles oma kõnes, et selle teema puhul on pessimiste rohkem kui optimiste, aga tema usub sellesse. Ees seisab tõsine töö, sest tuleb leida lennufirmad, kes oleksid nõus Pärnusse lendama. Ja sellega see juhitav töögrupp tegeleb. Andrus Aljas. Et ei, me täna küll ei tea, kes siia lendama hakkab, et meil on küll mingid ideed, kes võiksid siia lennata, aga kõik see läbirääkimiste protsess lennunduses, eriti praegusel ajal, kus on turism keerulises seisus ja lennundus on keerulises seisus, et see võtab topeltaega ja esimeses etapis kindlasti Helsingi. Stockholm on kõige-kõige reaalsemad sihtkohad ja seda ju on ka Pärnus varem tehtud. Pärnu Stockholmi lennud on siin kolm aastat toiminud. Järgmisest juunikuus võiks juba hakata toimuma. Tallinna lennujaama juhatuse liige Einari Bambus Me oleme juba eelnevalt koostööd teinud nii kohaliku omavalitsusega kui ka Pärnu sihtasutusega, nii et ei, need on ühised jõupingutused ja just nimelt selle nimel, et me saaksime siia ka seda lennuliiklust elavdada ja kogu ärikeskkonda elavdada, nii et Tallinna lennujaama töö ei lõpe siin ja edaspidi on ka ju Pärnu lennujaam Tallinna lennujaama üks osa, nii et me jätkame kindlasti. Võtke palun see ehitusperiood nüüd natuke kokku ka, et palju see maksma läks siin selle algusega võib-olla oli pisut selliseid sekeldusi, aga peale seda, kui me saime lepingu sõlmitud lepingumaht maht oli 13,9 miljonit eurot ja selle sees on siis see lennuliiklusala koos külgmiste ja otsmiste ohutusaladega, lähenemistuled ruleerimistee, õhusõidukite parkimiseks mõeldud perrooni ala, kombineeritud angaar, pääste hoolde maapealset teenuste osutamise jaoks tehnoseadmed, mida oleme hankinud ja soetanud selleks, et lendamist toetada. Tööd on tehtud kõvasti ja see on kestnud enam kui poolteist aastat ja jätkub veelgi. Pärnu ettevõtjad ootavad võimalust endale Põhjamaadest kliente tuua pikisilmi. Rannahotelli direktor Oliver Paasik. Meile annab lennujaam ikkagi väga selgelt potentsiaalseid uusi turge lendamine, täna on teatavasti kõige mugavam kohale jõudmise või reisimise viis. Aitate ise ka kuidagi kaasa sellele? Igal võimalikul viisil Pärnu ettevõtjad peavad vaeva nägema, et leida siia lendaja. Selles osas aitame igakülgselt kaasa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pidulikult avatud Pärnu Lennujaama lennuliiklusala võimaldab alustada Ruhnu lendudega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatamata sellele, et ametlik hääletamispäev on täna, võisid Vene valijad hääletada juba alates 25.-st juunist. Nädala kestev hääletamine toimus Vene valimiste ajaloos esimest korda. Esmaspäeval teatas Venemaa avaliku arvamuse uurimiskeskus, et eelhääletamisel osales 34 protsenti vene valijatest, neist üle 70 protsendi toetasid põhiseaduse muudatusi. Eile õhtul teatas keskvalimiskomisjon, et hääletasid juba üle 45 protsendi valijatest. Moskvas ja nišiNovgorodis toimus tänase päevani ka hääletamine interneti kaudu. E-hääletusel osalesid peaaegu 90 protsenti neist, kes selleks ette registreerisid. Moskvas näiteks ületas see ühe miljoni inimese piiri. Reeglite järgi ei saa valija hääletada internetis ja siis pabersedeliga, kuid praktikas just nii mõnikord juhtuski. Palju on ka muid rikkumisi, millest teatavad iseseisvat vaatlejad ja opositsiooniaktivistid. Eile astus oma pöördumisega üles president Vladimir Putin. Oma lühikeses kõnes kutsus ta hääletama muudatuste poolt, sest tema sõnul annavad nad põhiseaduse tagatise sellistele väärtustele nagu tõde ja õigus austus tööinimese ja vanemate põlvkondade vastu, perekondadele ja patriootismile. Oma kõnes ei maininud aga president, et üks muudatustest annab talle võimaluse kandideerida presidendiks veel kaks korda ja sellega valitseda Venemaad. Kuni 2036. aastani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene kodanikud hakkasid sel nädalal hääletama muudatuste üle, mis muu hulgas viib Putini ametiaegade mõõtmise tagasi nulli, lubades tal kandideerida veel kaheks kuueaastaseks perioodiks. Muudatused näevad ette veel presidendiameti tugevdamist ja Vene seaduste ülimuslikkust rahvusvaheliste normide ees. Samuti keelustatakse põhiseaduses samasooliste abielu ja Vene põhiväärtusena pannakse paika \"usk Jumalasse\". Sätestatakse ka kõrgem miinimumpalk ja pension.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me nüüd vaatame nelja nädala taha, kus meil oli see rekordpäev, et viiendal aprillil oli meil kokku siis 727 haiget statsionaarse ravi siis täna on see number 407 ja see tundub päris pisikene juba. Aga intensiivravi vajadus on jätkuvalt väga kõrge, nii et meil on 62 patsienti kolmanda astme intensiivravi osakondades ja nendest 41 on siis juhitaval hingamisel nii et, et haigus on jätkuvalt väga raskekujuline ja, ja mida me oleme näinud, kui siin mõned nädalad tagasi või ütleme, kuu aega tagasi oli väike trend, et haigus muutus nagu nooremaks, et tuli rohkem nooremaid patsiente, siis viimastel nädalatel on jälle olnud vanemate inimeste osakaal kasvab ja praegu keskmine haiglas ravil viibijate iga on siis 69 aastat. Ma vaatasin terviseameti statistikat vaktsineerimise kohta ja ta selgus, et näiteks Ida-Virumaal on 80 pluss inimestest vaktsineeritud ainult 26 protsenti, 70 kuni 79 aasta vanusegrupist on vaktsineeritud 37 protsenti, et need on täiesti masendavad numbrid, kui me võrdleme seda teiste maakondadega. Kas meil tulevik ongi selline, et kuna idavirulased ei julge ennast vaktsineerida siis sealt me saame patsiente kogu aeg haiglatele peale? Tahaks loota, et ikkagi siin mingisugune läbimurre toimub ka teises suunas aga noh, nii naljakas kui sa ei ole, et kui inimesed põevad, siis nad oma olemuselt saavad ka sellega niisuguse immuunreaktsiooni kaasa, nii et kui Ida-Virumaal inimesed põevad rohkem, siis tegelikult oma olemuselt annab ta natukene sarnase tulemuse vaktsineerimisega. Tõsi küll, et sellist vaktsineerimist ei soovitaks kellelegi, et mina ikkagi loodan, et, et tasapisi need noh, ütleme, eta vaktsineerimised, kultuurilised erinevused hakkavad tasanduma ja saame Ida-Virumaal ka neid numbreid kõrgemaks, aga praegu jah, tuleb tunnistada, et tõesti see erinevus on hetkel hetkel väga suur. Aga kuna vaktsineerimine on ka noh, ütleme see kogukogukonna vaktsineerimine on ikkagi väga pikaajaline projekt, et siis noh, ei tasuks ka liiga negatiivselt sellesse olukorda suhtuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et haiglates langeb koroonapatsientide arv oluliselt aeglasemalt, kui üldised nakatumisnäitajad. Mõned haiglad võib lähitulevikus koroonahaigete ravist vabastada, kuid endiselt teeb muret vanemate inimeste osakaal haigalasse sattunute seas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.