messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAlustame ühe sõnumiga, millele järgneb kommentaar. Valitsuse tänase kabinetiistungi kolm põhiteemat on 1994. aasta riigieelarve projekt 93. aasta teine lisaeelarve ja selle projekt ning tulumaksuseaduse eelnõu riigikantseleis teatati etale, et Eesti riikliku sümfoonia orkestri staatuse ja teisi põhimõttelisi orkestri tegevusega seonduvaid küsimusi ei arutata. Otsustatakse vaid ERSO finantseerimise maht. Eesti raadio peadirektori asetäitja Paul Himma, kas see teade muudab nüüd seoses selle ERSO ümber puhkenud skandaaliga tänase päeva seisuga midagi? Eesti Raadio tunneb jätkuvalt vastutust ERSO käekäigu pärast ja meie omalt poolt tahame teha kõik, mis on meie võimuses, et selleks, et seda olukorda võimalikult ruttu lahendada ja me ei saa siiski hetkel jääda ära ootama seda aega, millal valitsusel on seda aega arutada, vaid omalt poolt oleme ette võtnud sellised sammud, et tänase kuupäevaga on alla kirjutatud Eesti Raadio peadirektori käskkiri kus vastavalt Eesti Raadio põhimääruses sätestatutele luuakse Eesti raadio juurde juriidilise isikuna iseseisev struktuuriüksus ERSO. See annab täiendavaid võimalusi lisaks Eesti raadio juhtkonna tegevusele ERSO juhtkonnale, valitsusasutuste uste kulutamiseks ja ka Toompeal liikumiseks. Nad saavad paremini ajada oma asja lisaks ka Eesti raadiole ja teiselt poolt annab see märksa parema võimaluse kõigile huvitatutele ja kõigile neile, kellel on selleks õigus kontrollida nende finantside kasutamist ja eraldamist, mis on mõeldud ERSO finantseerimiseks. Ning lisaks sellele kavatseb Eesti raadio oma raadio kahe kaudu käivitada ulatusliku aktsiooni ERSO toetuseks. Aga ikkagi see küsimuste küsimus, kui nüüd ERSO saab ka iseseisvaks juriidiliseks üksuseks Eesti raadio juures, kust tulevad finantsid? Finantsid peab siiski eraldama valitsus. Nii et see teie praegune teade ja sõnum, mis tuli eta vahendusel, et otsustatakse ERSO finantseerimise maht, see on valitsuse pädevuses. On ja selle vastavad taotlused ka Eesti raadio poolt on sinna antud ja nii nagu ma olen ka kuulnud, need siiski olevat sinna ka pärale jõudnud, mõnikord nad lihtsalt kaovad. Ja siis kaovad ära ka sellised. Kuluaarides levivad süüdistused nagu Eesti raadio kandiks raha ERSO arvel mingisugust sse muudesse projektidesse. Jah, see on omaette probleem ja need on väga tõsised asjad ja nendega me hakkame jätkuvalt tegelema ja ja ma arvan, et siin tulevad nii mitmedki diskussioonid ka raadiokuulaja jaoks, et seda probleemi selgeks rääkida. Igal juhul hoiame sellel teemal pidevalt silma peal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik lõpeb lõpukõlliga. Kavas kell 12:00 uudistesaates 09.09.1993.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel möödunud aasta lõpus saatis SAS peaminister Andrus Ansipile kirja, kus lubas paigutada Estonian Airi lisakapitali, kui Eesti riik oma 34 protsendilise osaluse Estonian Airis SAS-ile maha müüb. Nüüd on SASi otsuse taga muudatused lennuettevõtte strateegias, ütles Estonian Airi juhatuse esimees Andrus Aljas. Nad keskenduvad eeskätt oma olemasolevatele Skandinaavia lennufirmadele ja sellega seoses müüvad siis siis kõik nii-öelda mitte selle põhitegevusega seotud ettevõtted ja osalused neis. Kas Estonian Air teadis sellest plaanist juba varem või, või tulid ka täna teieni alles need teated? No lõppotsus tuli ikka täna, ega ettevõte omanike võimalikele muutustele ei saa kuidagi reageerida, et meie jätkame oma tegevust ja, ja, ja eesmärk. On on kindlustada Estonian Airi kasumlikkus ja jätkusuutlikkuse, olenemata sellest, kes on meie omanikud. Ja loomulikult ei tähenda SASi otsus seda, et meie strateegiline koostöö SAS-iga peaks katkema, et vastupidi, et Me teeme, teeme nendega head koostööd ja selles osas küll mingisuguseid muudatusi plaanis ei ole. Keda Estonian Air võimaliku ostjana näeb? Ma arvan, et, et me oleme, oleme ettevõte, kelle, kelle vastu peaks olema huvi nii mõnelgi investoril, aga jah, täpsemalt täna küll ei oska midagi midagi öelda. Kui kerge praeguses mitte just väga lihtsas majandussituatsioonis on neid investoreid leida. Noh, ma arvan, kellel tõsine huvi on, et sellel on kindlasti võimalus ka ka mingisuguseid variante, variante leida ettevõtte ostmiseks, aga ega siis see ei tähenda seda, et nüüd SAS teeb oma oma tehingu homme või, või ülehomme, et iga ettevõtte osaluse müük on pikem protsess ja, ja ma ei usu, et siin nagu väga kiireid lahendusi tuleb Kui palju siin võis SAS-i otsuse taga olla ka see, et Estonian Airi majanduslikud näitajad pole just kõige paremad? Ses majandusseisus on maailmas enamus lennufirmasid kahjumis, nii et see kindlasti ei ole selle selle otsuse otsuse tagamaa, et pigem on tegemist ikkagi täiesti selgelt SOSi enda strateegilise nägemuse muutusega Estonian Airi igapäevaseid tegevusi ja, ja koostöös tööd SAS-iga läbi koodi jagamise, euroboonuse ja, ja muude muude koostööprojektide, et, et see, see, see ei muutu kindlasti kindlasti peale tänast otsust, et et me jätkame, jätkame oma tegevust endist viisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Skandinaavia lennufirma SAS teatas, et kavatseb maha müüa oma 49-protsendilise osaluse Estonian Airis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu riigijuhid kogunesid Brüsselis otse kui täiusliku tormi keskel. Esiteks on Euroopa ühiskonnad juba väsinud koroonaviiruse laastavast mõjust. Kuna omikrontüve nakatumist arv osades riikides on kasvanud hüppeliselt, siis pole ka liidrite arutelu täna selline, mida nad sooviksid. Juba enne kohtumise algust tõmbas võimalikule ühtsusele vee peale Itaalia peaminister Mario Traag kes eile õhtul teatas testi nõudest riiki sisenemiseks. Peaminister Kaja Kallas. See on tõesti suur probleem, mis, mida paljud valitsusjuhid on siin tõstatanud ka, et see läheb täpselt vales suunas sellega, mis me oleme kokku leppinud, et meil oleksid ühtsed reeglid. Ja täna me hakkamegi seda arutama, et selliseid samme ei tehtaks, vaid me käituksime ühtselt Koroonaküsimuses tuleb ära lahendada ka sertifikaatide kehtivusaja pikkus, sest riigiti on praktika erinev. Teiseks, riigijuhtide peavaluks on Venemaa agressiivne käitumine. Oma esimesel Euroopa ülemkogul osaleva Saksamaa liidu kantsleri Olaf Shortzi sõnul tuleb teha kõik selleks, et konflikte ära hoida. Küsimus on vägede liikumises Ukraina piiril. Me rõhutame täna uuesti, et territoriaalse terviklikkuse rikkumatus on üks kõige olulisemaid Euroopa rahualuspõhimõtteid. Me teeme koos kõik kindlustamaks, et selle terviklikus säiliks, sõnas Solts. Ukraina küsimuse olulisusest rääkisid enne ülemkogu kõik riigijuhid, Nende seas ka Poola peaminister Matteu moravitski, kes arutelu tulemuse suhtes on optimistlikonni. Mis puudutab Venemaad, kes on hakanud Ukrainat piirama, siis meil on märkimisväärsed erimeelsused mitmete Lääne-Euroopa riikidega. Samas olen endiselt optimistlik, et tulevad ühised järeldused ja avaldused, mis näitavad, et me reageerime, kui keegi peaks Ukrainat ründama, sõnas Moravjetski. Nagu neist kriisidest veel vähe oleks, peavad riigijuhid rääkima ka energiahindadest ja olukorrast Valgevene piiril. Kuivõrd problemaatiline teemade ring on lai, tõotab tänane õhtu Brüsselis riigijuhtide jaoks tulla pikk. Joosep Värk Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigijuhid otsivad ühtsed keelt koroonaviiruse omikroni tüvele reageerimisel. Terve päeva toimuval kohtumisel tuleb leida ühtne joon nii Ukraina kui ka koroonaviiruse omikroni tüve kriiside lahendamisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuusemüüja Sergei Malinovski müüb kuuski juba üheksandat aastat. Kuidas tuleb miinuskraadidega toime müüa, räägib Sergei Malinovski, kuidas tänane tööpäev on olnud? No üsna jaheda võitu, aga tegelikult pole päris hullu, nii et aus olla, siis see aasta ongi kõige hullem talv üldse on mis, mis mul nagu müügi müügi osas olnud on, õnneks õnneks olen, olen juba harjunud sellega tegelikult. Oma kogemusest pakasega räägib Tartu jõululinna kohvikutöötaja Karmel Poom. No ütleme nii, et kui tööd on, siis saab hakkama, aga teadagi inimesi nii palju ei liigu, sellise külma ilmaga nii hull liigub, et, et tulevad uisutama, sportima ja siis kiire glögi ka sisse. Aga sellist perega ajaveetmist siin sellise miinus 20 ikka ei ole, on niisugune passimine ja siis hakkab jahe, et päris raske on. Kuna tööpäevad on õues pikad, siis on ka riidekihte palju. Sergei Malinov ski. No mul on, ma arvan, üks neli ketiriideid seljas, sest muidu vähemaga ei tohiks leppida, sest et muidu hakkab liiga külm. Riidekihte loetleb Karmel Poom. Mul on alussärk, siis on sviiter, siis on veel üks särk, siis on kampsun, jope. Siis on kolm paari pükse, mõned sokid, kindad, müts, sall. Jah, et see teeb vist kokku nii viis kuus kihti. Milliste nippidega end soojendatakse, räägib Sergei Malinovski. No õnneks Rimi lähedal on võimalik kohvi endal teha, et, et ja, ja ma ise liigun kogu aeg tegelikult ringi, et kui, kui külm peaks hakkama, siis on enda süü natukese, et tuleb alati liikuda ikka siis siis on soe ka. Kuidas hoiab end soojas Karmel Boom? Teed on väga hea juua natuke ka hõõgveini, õhtupoole juba. Ja liigutada varbaid. Hoolimata miinuskraadidest ja jäätunud kuuskedest on Sergei Malinovski optimistlik ning usub, et nädalavahetusel on õues soojem ning inimesed leiavad teega kuuskede juurde. Isegi kui õues on miinus 20 kraadi, jäävad ka kohvikuuksed avatuks. Karmel Poom. Ei meie ikka ootame heal meelel kõiki uksed on avatud ja kui masinad töötavad, siis töötame ka meie.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Tartus sadas korraga maha paks lumekiht ning temperatuur langes koguni miinus kahekümne viie kraadini, siis õues töötavad tartlased ei lase end pakasest heidutada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuuendal oktoobril 1958 läks eetrisse esimene Päevakaja saade, kuidas saade sündis ning millist rolli see toona meediamaastikul mängis, sellest rääkis lähemalt pikaaegne raadioajakirjanik ja raadio ajaloo uurija Vello Lään. Juba see, et ta kõige vanem elektroonilise meediasaade üldse siiamaani on, eks see ongi üks parim näitaja, et, et väärt asjaga, seda valmistati esimest saadet kolm päeva, kusjuures ametis olid tolle aja kõige paremad tegijad Aadus Luts, kes selle asja taga oli? No tema algatas palju väärt asju, ütleme meie raadios. No ma ise olin kah peaaegu esimesest saatest peale olin ka ametis ja seda oli põnev teha. Muidugi optimismi tegi reporterite seas ka selles mõttes, et ta oli uus, ta oli värske, kasutati ka nii palju seda moodsat tehnikat kui tol ajal teda oli näiteks kaasaskantava magnetofon reporter üks nimi aga vändati nii nagu vanasti grammofoni, sest muidu oleks ta seisma jäänud ja kulus mitukümmend aastat, enne kui tuli siis kassettidega reporter seitse rahvas võttis ta ruttu rõõmuga omaks. Tegijal juhtub ikka ja nii on ka päevakaja pika ajaloo vältel eetris apsakaid ette tulnud. Lään meenutas lugu 60.-test, kui tehti reportaaž Kihnu lennanud esimesest lennukist. Reporter oli kaasas ja noh, eks ta rääkis, mis ta seal nägi ja nii edasi oli ka üks põline raadiokuulaja, kes rõõmustas ja lõpuks kõige otsa ütles, et no nüüd ma olen ka Kihnu ära näinud ja võin nii öelda kõrvad peale panna, teatavasti raadiotöös ikkagi saateid tehakse lühemaks, eetrisse jõudis ka nii, et, et see, kes kaasa sõitis, ütles, et no nüüd eluunistus on täitunud ja võiks kasvõi kõrvad peale panna ja selle peale kõlas reporteri all ja ongi aeg. Lääne hinnangul on vaatamata onlain meedia vohamisele päevakaja ka tänapäeval täiesti omal kohal. Ma ikkagi näen, et üks selline saade peab olema, kus ma saan kõik asjad korraga kätte, tõsi, arvuti teeb siin oma tööd ja muudab asju, aga kui ma näiteks olen tööinimene, mul ei tule kõne alla, et ma kogu aeg kontrollin, mis sealt tuleb, nii et ikkagi on üks ea kindel, kusjuures ka arvutist tuleb seesama saade, nii et ma leian, et vähemalt esialgu küll ma ei näe, et päevakaja sugused saated peaks ära kaduma. Piret Ehrenpreis Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "6. oktobril 1958 läks eetrisse esimene Päevakaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskmiselt 50 euro eest päevas tellib riik majutusasutustelt sõjapõgenikele ööbimiskoha ja toitlustamise, näiteks Tartus majutatakse inimesi kolme hotelli, neist viimases on abilinnapea Mihkel Leisi sõnul veel mõned kohad jäänud. No mina ennustan, et meil on vaja uut hotelli juba tänase päeva jooksul, hiljemalt homme hommikul. Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütleb, et neil täitusid sotsiaalkindlustusameti pakutud hotellikohad. Eile õhtul. Me suutsime majutada kõik öösel saabunud põgenikud ka ajutiselt linnaasutustes ja väga suurt abi meile pakkus ka Anija vald, kuhu me bussidega umbes 100 inimest öösel ka toimetasime. Hommikuks suutis sotsiaalkindlustusamet Tallinnas hotellikohti juurde leida. Sveti sõnul otsib võimalusi ka Tallinna linnavalitsus. Sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi juht Kaisa Üprus Tali ütleb, et majutuskohtades tegelikult puudust ei ole. 44. kohas saab ööbida kokku 7500 sõjapõgenikku. Tänapäeval oli täidetud 2000 kohta. See, et inimesed jõuavad Eestisse, ei tähenda ilmtingimata seda, et nad peavad majutuma, kui nad vajavad riigipoolset majutust, ei pea majutama ilmtingimata Tallinna linnas või Tartu linnas. See tähendab, et keerukoht tekkis pigem seal, kus oli vaja inimesi üle Eesti laiali viia. Sellega me täna juba terve päev läbi ka tegeleme, selle nimi on transpordiraamleping, mille raames siis vajadusel tellitakse lepingupartneri käest vastavalt kas suurem või väiksem buss ja siis viiakse siis inimesed sinna, kuhu vaja on, kui seesama buss, mis nad tõi, ei saa juba ütleme inimesi edasi viia. Suurem osa Eestisse jõudnud inimesi pole riigilt töömaja vajanud. Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul oli täna hommikuks Eestisse jõudnud üle 12000 sõjapõgeniku, kellest umbes 3000 soovivad põhja poole edasi liikuda. Tema hinnangul võiks ka vabatahtlikud inimest Eestis laialivedamisel kaasa lüüa. Vabatahtlikult korraldatud suuremahuline inimeste Eestisse toomine võiks hetkel natukene pidurduda ja me võiksime ära lahendada need majutusmured, mis meil siin on.",
"role": "user"
},
{
"content": "ÜRO andmetel on Ukrainast lahkunud 2,3 miljonit sõjapõgenikku. Eestisse oli täna hommikuks jõudnud kokku umbes 12 000 põgenikku, neist umbes 3000 kavatseb siit edasi liikuda. Sõjapõgenikele mõeldud majutuskohad Tallinnas ja Tartus hakkavad täis saama, aga väiksemates kohtades on Sotsiaalkindlustusameti kinnitusel ruumi piisavalt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohtuistung puudutas Keskerakonna varjatud rahastamist 2011. aastal, mille kohtuprotsess algas. Kuus aastat tagasi. Keskerakonda juhtinud Edgar Savisaar lahkus mäletatavasti Tallinna linnapea kohalt skandaaliga. Pärast seda on tema tervis halvenenud ja protsessist on ta tervislikel põhjustel vabastatud. Kohtu all on seoses Keskerakonna seadusevastase rahastamisega tunnistusi andnud rida poliitikuid ja ärimehi. Süüdi on seni end tunnistanud ettevõtja Hillar Teder, kelle kriminaalasi lõppes mullu oportuniteediga. Harju maakohus mõistis täna süüdi kuriteole kaasa aidanud riigikogu liikme Kalev Kallo, kes sai karistuseks aastase tingimisi vangistuse. Kalev Kallo vastas Tiina Jaaksoni küsimustele. Ma arvan, et ma ei ole seadusega paukssse läinud ja tõenäoliselt kaeban edasi. Kas te riigikogust lahkute, kui kohtuotsus jõustub, siis loomulikult, aga kuni ta pole jõustunud, ei lahku. Ettevõtjad Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmani mõistis kohus õigeks ärimees Alexander Kofkini suhtes lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu. Prokurör Taavi Pern. Arvestades seda, et kohus ei nõustunud prokuratuuri taotlustega süüdistatavate süüdimõistmisel, siis suure tõenäosusega prokuratuur vaidlustab kohtuotsuse. Aga loomulikult lõ oli seisukoha saame öelda alles siis, kui me oleme täis otsusega tutvunud. Ma saan öelda seda, et üldmenetluses lahendatakse kohtutes alati ikkagi kõige keerulisemaid juhtumeid ja neid juhtumeid, kus ongi seda tõde keeruline tuvastada. Ja sellepärast need asjad jõuavad ki kohtuvaidlusteni, et ma arvan, et kohus on teinud oma tavapärast tööd ja prokuratuur on ka teinud oma tavapärast tööd. Ja me oleme julgenud kohtujate tuua siis ühe keerulise juhtumi, kus me oleme soovinud just kohtutelt lõplikku hinnangut. Juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalide kohta avas kohus eraldi menetluse, kuna partei avaldas soovi minna riigiprokuratuuriga kokkuleppele. Seega sündis ning keskerakonnale on tulnud tasuda riigituludesse 25000 eurot. Tervise pärast kohtu alt vabastatud Edgar Savisaar leiab endiselt, et kohtuprotsess Keskerakonna keelatud rahastamise kohta on algusest peale olnud poliitiline. Minu meelest Kallo on Eesti poliitika kõige ausam inimene ja ma usun, et riigikohus kolmandas astmes mõistab ka tema õigeks. Mis puutub protsessi tervikuna, siis eesmärk oli ju selge, see oli see, et ega ei olnud, et.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju Maakohus mõistis Keskerakonna endise juhi Edgar Savisaare korruptsioonisüüsjas süüdi vaid Riigikogu liikme Kalev Kallo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm katalaanidest iseseisvusest viibivad alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast Belgias eksiilis. Eksiilis olemise põhjus peitub nende püüdlustes Katalooniat Hispaaniast eraldada. Hispaania valitsus kuulutas nende püüdlused seadusevastaseks. Hispaania esitas jaanuaris parlamendile taotluse võtta katalaanidest iseseisvuslaste saadiku puutumata Riho Terras. Euroopa rahvapartei fraktsioonist hääletab iseseisvuslastelt saadikupuutumatuse äravõtmise poolt. Ma usun, et Hispaania riik oma kohtusüsteemiga suudab tagada õiglase kohtupidamise ja kui me ei usalda seda riiki, siis ju seame kahtluse alla Hispaania demokraatia. Terras lisab, et põhjuseid, miks saadikupuutumatus ära võtta, on veelgi. Ja antud juhul ei ole tegu küsimus mitte Kataloonia iseseisvusest, vaid konkreetsete süüdistustest, mis nendele inimestele on esitatud asjade eest, mida nad tegid enne, kui nad olid europarlamenti valitud. Yana Toom Euroopa demokraatide ja liberaalide fraktsioonist ei ole seisukohta kujundanud. Ma jään erapooletuks, ma lihtsalt olen seda meelt, et õigusorganid peavad oma tööd tegema. Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ütleb, et hääletab südametunnistuse järgi. Ma olen enda jaoks selle küsimuse väga põhjalikult läbi mõelnud ja ma tean, kuidas ma hääletan ja ma võin öelda nii palju, et ma ei jää erapooletuks aga midagi enamat ma ka ei ütle. Sellepärast et tegemist on salajase hääletusega ja lõppude lõpuks puudutavad need peod aastat 2017, kui mitte ükski nimetatud isikutest ei olnud Euroopa Parlamendi saadik. Ja Euroopa Parlamendi põhimõte on, et puutumatus antakse ainult saadikuvolituste ajaks ja nende tegude eest, mis pandi toime saadikuks, olles. Sotsiaaldemokraat Sven Mikser nõustub Marina kaljurannaga ja hääletab samuti südametunnistuse järgi. Urmas Paet Euroopa demokraatide ja liberaalide fraktsioonist arvab, et Hispaania ja katalaanidest iseseisvuslased suudavad konfliktile õiglase lahenduse leida. No kaks asja kõigepealt tegemist on salajase hääletusega, mis tähendab, et enne hääletust kindlasti ma ei pea korrektseks avaldada seda, kuna tegemist on salajase hääletusega ja teiseks olen ma põhimõtteliselt seisukohal, et poliitilised vastasseisud tuleb lahendada poliitiliste vahenditega ja dialoogiga. Kui Euroopa parlament peaks hääletama saadikupuutumatuse äravõtmise poolt, lubavad katalaanid abi küsida Euroopa Inimõiguste kohtust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas kavatsevad hääletada Eestist valitud europarlamendi liikmed?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et teadust teha, on vaja teadustaristut. Tippteaduse puhul tähendab see tihti kallit aparatuur, selgitab Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil. Magnetresonants tomograafid, mass-spektromeetreid, nii-öelda seadmed, mis võimaldavad meil näha ja töötada materjalide või elementidega, mida me palja silmaga või niisama nii öelda tühjas ruumis valge tahvli ees seistes ei näe meil kokku nii-öelda noh, soetusmaksumusena arvel on umbes sajakonna miljoni eest seadmeid. Kuna teadus kombib pidevalt piire, vananeb see aparatuur kiiresti. Seega on algse hinnaga võrreldes ülikooli seadmete väärtus praeguseks viis korda väiksem. Et tippteadus teha, on vaja neid seadmeid pidevalt uuendada. Just alanud Euroopa Liidu rahastusperioodil nihkub rõhuasetus teadustaristu investeeringutelt koostööle ettevõtlusega. Me oleme praegu selles olukorras, kus me peame nii-öelda väljuma Euroopa Liidu rahastusinstrumentide sõltuvuses. Vassili ütleb, et kindlasti peab laboritele leidma rohkem rakendust ärisektori teenistuses kuid see ei pruugi iga seadme puhul lihtne olla. Noh, väga keerulist aparatuuri kiiresti ümber seadistada on väga kulukas ühe või teise konkreetse ettevõtte vajaduse jaoks Sellest üksi ei piisa, ülikoolid ja riik peavad oma panust teadustaristusse tõstma. Selleks, et nii-öelda tagada riiklikult olulise infrastruktuuri toetamine on meil aastas võimalik kasutada riiklikest vahenditest umbes suurusjärk miljon eurot. Seda mahtu on vaja drastiliselt suurendada. Võrdluseks näiteks Tartu Ülikooli geenivaramus olev üks sekrenaator maksab üks miljon ja, ja see on meil juba tegelikult vananenud ja me peame uue soetama. Et riigi toetust teadustaristule peab tõstma, tõdeb ka haridus ja teadusministeeriumi teadustaristu valdkonna juht Martin Eessalu. Eessalu nendib, et on ka aparaate, mille uuendamisest peab siiski loobuma. Tuleb olla aus ja öelda, et neid kõiki ei peagi taastama kõikide nende väärtust ja, ja võimekust ei peagi taastama. Et, et ei ole asutused ega riik olnud kunagi absoluutselt ennustajad, kes tegelikult suudaks ette ennustada, et, et nüüd kuni järgmised 50 aastat kindlasti on kõiki neid võimekusi vaja. Vassil muretseb, et muutusega võib veel enam süveneda mure, et alusuuringuteks on rahastust leida raskem kui rakendusuuringuteks. Kui aga alusuuringute tase kukub, ei ole lõpuks uusi teadmisi, millele rakendust otsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alusuuringuteks vajaliku tipptehnika soetamiseks Euroopa Liit enam sama heldelt kui varem toetust ei jaga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa parlamendis on üle 700 liikme ja niisugust ükshaaval ametivande andmist nagu Riigikogus seal ei toimu. Nimekirjad, kontrollimine ja allkirjade andmine toimub roosalisemalt, aga Siiri Oviiri sõnul on õhkkond siiski pidulik. Esimest istungit juhatab ametist lahkuv president, kes oli Saksamaalt valitud Hans Pötering. Nii nagu ma mäletan, eelmisest korrast oli õhkkond üle ja on ka seekord õhkkond üle, sest väga palju on uusi, aga tegelikult kogunesid saadikud, eile toimus avalik kontsert, mis oli parlamendi ees suure platsi peal esines Strasbourgi sümfooniaorkester. Nii et selline ülev üritus, aga täna on täis töö ja kuna iga institutsioon vajab kõigepealt oma juhte, siis sellega ka alustatakse. Tunne Kelami hinnangul kulgevad parlamendi presidendivalimised valutult, sest kokkulepped on juba saavutatud. Põhiline kandidaat on Poola konservatiiv Busek, endine peaminister, ainukene vastaskandidaat võib tulla tegelikult vasakpoolsete hulgast, see tähendab, et Buseki valik täna on praktiliselt see otsustatud. See on valimisprotseduuri küsimus. Sellele järgneb siis parlamendi midagi 15 asepresidendi valik. Neid kandidaate on iga poliitiline grupp vastavalt oma suurusele välja pakkunud. Homme on kvestorite valik jällegi iga poliitiline grupp pakub välja oma kvestorite kandidaadid. Need on siis parlamendiliikmete volitatud isikud, kes peavad vastutama distsipliini heade kommete reeglite järgimise eest. Istungi homsesse päeva on kavandatud Euroopa Liidu endise eesistuja tšehhi ülevaade ja seejärel räägib oma plaanidest uus eesistuja Rootsi. Seal kavatseb sõna võtta ka Tunne Kelam. Rootsi vedas valitsuste seas Läänemere strateegiat ja kuulutas selle üheks oma eesistumise prioriteediks. Kindlasti meil on sõnum Rootsi valitsusele selles suhtes, sest just majandus, mis tingimustes on Läänemere strateegia, ma ütleksin midagi valge laevataolist, kui me saame Euroopa liidult abi ühtse strateegia läbiviimiseks Läänemere piirkonnas. Ma usun, et see aitab meil ka kriisist kiiremini väljuda. Siiri Oviir ootab eelkõige eelmisel koosseisul pooleli jäänud eelnõude arutelu. Üks on patsiendi õigused, mis nüüd teine lugemine tuleb sotsiaaldemokraatide mängude tõttu. Me teist lugemist ei saanud ära teha, sest siin ei, ei rullita üle, otsitakse kooskõla ja tööaja direktiiv, mida me muutsime, aga nõukoguga siin ei saanud konsensust, ma olin nimelt lepituskomitees, nii et me alustame sellega uuesti. See, et me konsensust nõukogu ei saavutanud, on minu meelest hea. Sellega me päästsime arstide ja päästeametnike positsiooni, nii et need on kohe, mida ma tean, mis kohe lahti lähevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Europarlament koguneb esimesele istungile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMehed, kes on nii Rumeenia kui Moldova kodanikud, said karistuseks seitsme kuu ja nelja päeva pikkuse šokivangistuse ja võisid täna vanglast välja jalutada, sest nad vahistati juba mullu septembris. Ülejäänud karistuse mõistis kohus meestele tingimisi viieaastase katseajaga. Ühel on see kolm ja pool aastat, teisel, kaks aastat ja kaheksa kuud. Lisakaristusena mõistis kohus mõlemale mehele Eesti vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga. Ühel on see kaheksa, teisel seitse aastat. Prokuröri arvamuse järgi oleks mehed pidanud aastateks vangi minema. Lääne ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe. Prokurör taotles kohtul mõlema isiku karistamist reaalse vangistusega ühe isiku puhul, prokurör taotles nelja-aastast vangistust, teise isiku puhul kolmeaastast vangistust. Kohus mõistis mõlemad isikud täna süüdi ühele isikule mõistis karistuseks nüüd kolm ja pool aastat vangistust, teisele kaks aastat ja kaheksa kuud, küll aga tingimuslikult ehk siis mõlemad isikud vabastaks täna kohtusaalist ja see ülejäänud vangistus jääb kandmata, see jääb siis tingimuslikult viie aastase katseajaga. Aga mis saab siis, kui prokurör kohtuotsusele apellatsioon kaebuse esitab Kaido tuulemäe. Juhul kui prokurör esitab apellatsiooni ja kui kõrgemal seisev kohus peaks mõistma rangema karistuse või nii-öelda reaalse vangistuse. Kui selline otsus jõustub, siis tuleb mõlemad isikud Eestisse toimetada, karistust kandma, või on ka mingid võimalused, nad kannavad kodumaal, aga jah, need on juba detailid. Kui mehed meie vanglas karistust ei kanna, hoiame ju Eestis raha kokku. Kaido Tuulemäe. See vastab tõele, et kui isikuid Eesti vanglas ei ole, siis selle raha me hoiame kokku, aga siin tulebki küsida, et mis siis meie karistussüsteemi eesmärk on, et kas karistus peaks siis vastama ka ühiskonna soovidele ja ettekujutusele, kuidas ühte karistust tuleb kanda, kui raske üks karistus peab olema või on ainuke eesmärk, et see oleks võimalikult soodne, et eks see on arutelu koht. Prokuröri silmis on oluline see, et isikud on pärit küllaltki kaugelt Moldova riigist, et tulla Moldovast ligi 2000 kilomeetrit Eestisse kuritegu toime panema. See on märkimisväärne. See peab olema korraldatud hästi organiseeritud. Lisaks kohtuliku uurimisega me tuvastasime, et sel hetkel, kui nad sularahaautomaatide kallal toimetasid, seal puurisid auke ja proovisid juhtmetega ühendada, olid nad kontaktis ka telefoni teel meile teadmata isikutega. Seega selge viide, et Nad ei toimetanud kahekesti, vaid kindlasti oli veel distantsilt, kes nende tegevust koordineeris ja juhendas. Märkmikus oli omakäeliselt märgitud lisaks sindile veel sellised kohad nagu Saue, Mustla kui ma mäletan, siis ka Karksi- Nuia ei oska öelda, võib-olla need olid võimalikud asukohad, kus nad veel tahtsid käia või käisid vaatamas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Maakohus tunnistas täna süüdi kaks Moldovast pärit meest, kes üritasid Raplas, Sakus ja Sindis sularahaautomaatidest raha kätte saada, aga see ei läinud korda ja Sindis plahvatuse korraldamise järel pidas politsei nad kinni.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMiks see see säärane otsus langes, et tegelikult on ju järgmise aasta suveni päris palju aega. Otsus sai langetatud sellepärast, et siin viimased kuud on juba toimunud pikem arutelu ja analüüs ja püütud aru saada sellest olukorrast, kus me oleme nõu peetud kollektiivi juhtidega nõu peetud erinevate korraldusosapooltega ja sai selgeks, et nüüd olukorras, kus kriis on hoidnud koorid rahvatantsurühmad orkestri tööst eemal juba varsti, poolteist hooaega. On tarvis lisaaega selleks, et selleks noorte laulu ja tantsupeoks valmistuda. Ja täpselt nii nagu see uudis pikenebki just nimelt see ettevalmistusperiood, ehk et registreerimine algab meil siis septembrist käesoleva aasta septembrist juba sel samal sügistalvel jõuavad osalejateni ka siis õppematerjalid ja leiame siis viisi, kuidas see õppeprotsess korraldada siis pikema perioodi jooksul selliselt, et seda võimalikku pandeemia mõju võimalikult siis palju leevendada ja vähendada, et, et minna vastu siis üheskoos targemini 23. aastal turvalise noorte laulu ja tantsupeo poole. Kas repertuaar jääb samaks? Repertuaar jääb samaks ja kui nüüd võtta seda laulu ja tantsupeo korraldusprotsessi, siis tõepoolest niiöelda see esimene ots on kulgenud vaatamata koroonale Eestis suhteliselt plaanipäraselt. Töö on toimunud just nimelt võib öelda siis nagu klaveri taga ja arvuti taga ehk et töö on toimunud repertuaariga koroona ei ole väga palju seda tööd seganud, repertuaar on valmis ja osaliselt juba kirjastamisel või valmimas ja osaliselt kirjastamisel ja ütleme, kui me vaatame selle peo teist otsa, seda peo ettevalmistus Tallinnas, ega siis sealgi ju see pidu pikemaks ei saa venida või seal olulisi muutusi. Loodetavasti ei ole näha, kui nüüd see koroona meid lubab pidu pidada. Aga just nimelt mis võib saada kannatada, on see õppeprotsess, mis nüüd nagu ma ütlen selle aasta sügistalvest juba kollektiividele saab tavapärasest rahulikumas tempos pihta hakata.",
"role": "user"
},
{
"content": "XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistusperiood pikeneb aasta võrra.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMarvini tütred üheks peategelaseks on kange iseloomuga naine Bessi, kes kaua hooldanud oma voodihaiget isa ja ekstsentrilis tädi rutt. Ühel hetkel haigestub pessi ise aga leukeemiasse ning pöördub oma õe lea poole, et uurida temalt luuüdi siirdamise võimalust. Selleks hetkeks pole õed üksteisega suhelnud paarkümmend aastat. Kuigi haigused on justkui esiplaanil, on loo sügavam tuum siiski peresidemetes, mis kunagi katkenud ja mida peab hakkama uuesti sõlmima, ütleb näidendi lavastaja Tiit Palu. Tänapäeval on pere sidusus ka meil Eestis ju üha hapram, palju hapram kui 90.-te alguses, et inimesed toimetavad oma mullides. Kõigil on kiire, kõigil on oma professionaalsed karjäärid. Maailm on muutunud väiksemaks, me kõik teame oma peredes seda teemat, et kui kiiresti möödub aeg ja kui kergelt võivad ununeda need olulised liitvad asjaolud perekonnas. Kuigi Marvinit ennast laval väga palju ei näe, on mehel isana siiski nii tütarde suhetele kui ka teatriruumile oma mõju olles mingit pidi justkui kogu aeg kohapeal olemas. Mitte siis isa vaim hamletlikult, aga kuidagi see isa soojuse ja armastuse atmosfäär mõjutab kõiki neid inimesi, kes siin toimetavad. Peategelast bessit mängiv näitleja Piret Laurimaa räägib, et roll on tema jaoks väljakutsuv, sest pessi on väga sissepoole inimene. Kõik emotsioonid, kõik, kõik lähevad tema sisse ja kui käib etenduses see lõpumuusika, siis mul endal on tunne, et tahaks nagu seda kõike välja karjuda, et saaks enda seest selle kõik välja. Nii välja kutsub ta täpselt ongi. Kuna see lugu räägib ikkagi armastusest ja sellest, kui vähe meil on aega siin elus, siis miks mitte seda kasutada elamiseks ja armastamiseks selles mõttes ma lasen selle väga lähedale endale. Ameerika näitekirjanik põdes ise AIDsi ja suri sellesse kirjutades Marvini tütred aasta enne oma surma. Nii võib palu sõnul loos ära tunda ka paljuski AIDSi ja vähiga kaasnevad tabu teema ja tigma. Siin on juttu millestki, sellisest, mis inimeses kuidagi hakkab elama oma elu, mis tekitab selliseid kahetisi tundeid, et sellest on tegelikult ka kirjanikud ja, ja, ja filosoofid kirjutanud. Aga ma arvan, et see teadasaamise teema ja perede ühinemise teema, et see on üldinimlik ja ajatu",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanemuises esietendus Scott McPhersoni \"Marvini tütred\". Lavastaja Tiit Palu sõnul on see kurbnaljakas draama peresidemetest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud aasta sügisel veeti memoriaali ja selle obeliski ümber võrkaed sest ehitised olid muutunud varisemis ohtlikuks. Aastaid lihtsalt seisnud memoriaaliga pole osatud midagi peale hakata. Tegemist on vaieldamatult arhitektuurilises mõttes tippsaavutusega kuid selle püstitamise ajendid on kaheldavad eelmise valitsuse siseminister Mart Helme soovitaski selle lihtsalt maha tõmmata, kui nõukogudeaegse jäänudki. Keskerakonna eestvedamisel üritati memoriaali alust maad Tallinna linnale üle anda kuid ei Isamaa ega EKRE näidanud üles erilist initsiatiivi. Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf loodab, et uus valitsus suhtub memoriaali taastamisse soosivamalt. Selle kinnituseks läks linnavalitsuses teele ka vastav kiri. Meil on asi nii kaugel, et me praegu tegeleme projekteerimistingimuste kokkupanemisega, meil on erinevate spetsialistidega küll maastikuarhitektidega, küll ütleme, muusikaspetsialistidega me oleme praegu kontaktis ja, ja proovime nagu leida nendega ühiseid mõtteid, kuidas seda korda teha, ja siis, kui meil need mõtted on valmis, teeme projekteerimistingimused, kuulutame hanke välja projekteerimise peale ja ja kui asjad kõik väga nagu sobivad ja kui me saame ka riigilt ilusti selle maa, siis me siis me juba võimalik, et aasta lõpus või vähemalt järgmisel aastal oleme teliselt seda nagu ka ehitama hakata. Kas aga memoriaal soovitakse vaid autentsel kujul taastada või saaks sinna kujundada vabaõhuürituste ja kontsertide paiga? Eks projekteerimise käigus see kõik selgub eelkõige, mis, mis nüüd meid puudutab, on see, et seal puudub täielikult valgustus seal just seal kompleksi ümber ja seal puudub vee äravoolu võimalused, et me peaksime sinna tegema ka vee äravoolu võimalused sadevee varustuse panema. Miks me räägime koorijuhtide ja muusikutega, et me tahaksime teada, mis olukorras praegu see, see ütleme, kus need tribüünid on, et milline akustika seal on, et kas seal on vaja akustikat kuidagi parandada või mitte parandada ja samas me ka arutame maastikuarhitektide ja kõigi spetsialistidega, kas sinna mingisugust uut sisu ka tuua, siis et mis siis edasi sisu poole pealt, et iseenesest me selles mõttes muutma ei hakka, me obelis ju lammutama ometigi ei hakka, eelkõige me ikkagi teeme selle korda, sest see on ikkagi maastikuarhitektuuriline, selline väga-väga võimas ansambel. Mida teist Eestis sellist ei ole?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus saatis uuele valitsusele kirja, milles palutakse linna omandisse Nõukogude ajal rajatud Maarjamäe memoriaali alust maad. Otsuse peaks tegema valitsus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see on väga kahetsusväärne, et Vene välisministeerium on sellise seisukoha kujundanud, sest Eesti on ju näidanud üles head tahet Eesti-Vene piirilepped ratifitseerinud. Täna on ka president välja kuulutanud Eesti-Vene piirilepete ratifitseerimisseaduse, seega on kõik eesti-poolsed tegevused Eesti Vene piirilepet ratifitseerimiseks tehtud ja, ja lõppenud, et selles kontekstis on väga kahetsusväärne, et, et Vene pool on täna sellise seisukohaga esinenud sest ka Eesti oma ratifitseerimisotsuses ei ole piirilepete ratifitseerimist sidunud mitte uute nõudmiste või tingimustega. Nii et, et, et selles kontekstis on, on selline käitumine pehmelt öeldes arusaamatu. Eesti parlament on oma seisukoha võtnud esmaspäeval, kui ta ratifitseeris Eesti-Vene piirilepped, väljendades selget tahet, et Eesti-Vene piir saaks lõplikult fikseeritud ja paika pandud viie lõpule 12 aastat kestnud protsess nende piirilepetega ettevalmistamisel. Nii et selles osas on Eesti kõik teinud, et tegelikult on Vene pool see, kes nüüd peaks samamoodi piirileppet ratifitseerima, sest see on eeldus selleks, et Eesti-Vene piir saaks selgelt ja kokkulepitud, fikseeritud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Paet kommenteerib Venemaa Välisministeeriumi avaldust, et piirileppeid ei saadeta Duumasse ratifitseerimiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esindaja Rene Kokk, mis on need peamised sellised suured asjad, mida nüüd nelja aasta jooksul siin Raplas tahetakse ära teha? Nagu ikka, sotsiaalvaldkond on oluline, lapsed on olulised ettevõtlus, see kõik on oluline, selle kõigega jätkame ja igaüks saab tutvuda meie koalitsioonilepinguga. Aga kui me räägime suurematest rahaliselt asjadest, siis kahtlemata nii, nii EKRE kui ka Reformierakonna üks lubadus on olnud see, et Raplasse ehitada siis ujumis ja saunakeskus ja see on kindlasti üks üks suuremaid väljakutseid ja, ja rahalisi ettevõtmisi, mis tuleb ära teha. Valimised võitis Raplas ju valimisliit Rapla vallakodanike liit 10 häälega EKRE sai üheksa. Miks te neid punti ei võtnud? Eks väga lihtne. Et koalitsioonide moodustamine on alati ju selline, et vaadatakse kõige suurema ühisosaga partnereid ja, ja siit see loogika ongi, et kindlasti me teeme head koostööd ka tulevikus ja, ja õnneks on Rapla vallas olnud väga mõistlik läbisaamine üldjuhul läbi aegade, nii et, et kindlasti me teeme head koostööd, aga lihtsalt täna on pragmaatiliselt vaadatud kõige suurema ühisosaga partnereid. Kalle Toomet Reformierakond on siis teine oluline koostööpartner selles koalitsioonis. Millised on need teie poolt lepingusse pandud punktid, mida te kindlasti tahate täita? Ja kindlasti me oleme väga suure ja tähelepanu pööramaks ruumi planeerimisel ja nii nagu mul ka siin eelkõneleja ka täpselt ütleb, et noh, millised on meie tegevused, et olgu ta siis veekeskuse arendamine või muud ruumilised tegevused, see kõik sõltubki meie planeerimisest ja ja meie oleme tõesti nagu sellel planeerimisel põhirõhku panemaks. Kalle Toomet te olete öelnud, et et Rapla valitsemine peab muutuma avatumaks, on sellega siis probleeme? Eesti me saame olla paremad. Tahame suhelda avalikkusega paremini. Samuti me tahame, et ka avalik meedia oleks nagu see, kellele me saaksime oma sõnumit paremini nagu edastada. Aitäh selle intervjuu eest ja edu kohaliku võimu teostamisel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk Rapla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla valda asub juhtima Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Reformierakonna ja valimisliidu Sidus Rapla võimuliit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et võõrtööjõule lootmise asemel peab puuduolevad töötajad leidma Eestist. Meie vaatest kõige suurem kriis on ikkagi see, et Eestis on üle 50000 inimese, kellel ei ole tööd täna see on see kõige tõsisem mure, mis peaks meil olema kõigil. Kui selle 53000 hulgast ei leia nüüd kolme ja poole kuu jooksul endale vajalikku tööjõudu, siis mu meelest ei ole piisavalt püütud. Helme sõnul on veel üks argument, miks EKRE välistööjõule kehtestatud riigis viibimise tähtaega pikendada ei taha. Ja niipea, kui me vaatame üldse mitte kaugele naaberriikidesse siis seal on nakatumisnäitajad tõusul inimesi sureb nagu kärbseid ja ainus viis, kuidas me hoiame oma näitajaid jätkuvalt heana, on see, kui me ei ava piire siin ülepea kaela. Riigikogu esimees Henn Põlluaas kutsus 42 riigikogu opositsiooniliikme ettepanekul kokku riigikogu erakorralise istungjärgu järgmiseks esmaspäevaks, et arutada välismaalaste seaduse muutmise seaduseelnõu. Eesmärk on pikendada võõrtööjõuliste Eestis viibimise aega juuli lõpult käesoleva aasta lõpuni. Peaminister Jüri Ratas rõhutab otsuse tegemisel terviseküsimust ja koroonakriisi arenguid. Ma arvan, et parim põhimõte on see, et kui me suudame minna normaalse elurütmi juurde tagasi ja täna me teame seda, et Euroopa Liidu soovituse kohaselt hetkel me veel täitsa tavarütmi juurde tagasi minna ei saa on tõesti teatud võimalused või teatud, ütleme siis leevendused, nii nagu ka välisminister ütles loomulikult koos usaldusmeetmetega, mida tegelikult saab rakendada, olgu nad siis välisüliõpilased, olgu nad põllumajandustöötajad, hooajatöötajad. Ka välisminister Urmas Reinsalu sõnul tuleb arvesse võtta üle euroopalisi otsuseid inimeste liikuvuse kohta. Loomulikult rahvatervise kaalutlused on Euroopa liidul olnud aluseks nende kokkulepete tegemisel järk-järgult siin neid kolmandate riikidega suhtlemist taastada ja püüda kehtestada niisugust Euroopa mulli sest Euroopa on tõesti unikaalses olukorras võrreldes muude maailma kontinendidega, kus mujal viirus on kasvufaasis meil langus faasis. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja maaelukomisjoni liige Siret Kotka ütles ERRile, et keskfraktsioon alles kujundab oma seisukohta seoses esmaspäevase istungjärguga. Kas koalitsioonis on üksmeel? Peaminister Jüri Ratas? Ma ikka töötan selle nimel, et koalitsioon käitub ühiselt ja astub ühte ühte sammu ja me oleme siiamaani seda seda suutnud saavutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme kinnitusel ei kavatse valitsus välistööjõule kehtestatud riigis viibimise tähtaega 31. juulilt pikendada. Peaminister Jüri Ratase ja välisminister Urmas Reinsalu sõnul on võimalik põllumajandssektoris tegutsevatele hooajatöölistele teha erandeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti jaoks palju, mida pakuti juba reaalsus, see, kuidas meie oma hooneid sooja pidavamaks renoveerime saab olema üldine trend Euroopas. Ka meie hoonete keskküte on juba praegu kaetud missioonikaubanduse põhimõtetega. Väga paljudele Euroopa saab see olema uudseks lahenduseks. On seal midagi veel, mis on meie jaoks ütleme, riigi jaoks problemaatiline või meie majanduse jaoks. Kuna ambitsioon on märkimisväärselt kõrgem kui oli seni siis absoluutselt iga Euroopa liidu liikmesriigi jaoks on ambitsioonivääriliselt käitumine suur väljakutse. Aga, aga samas Nende eesmärkide täitmine võimaldab ka siis igal riigil vähendada oma sõltuvust impordist seda kodus toodetud taastuvenergiaga. Nii et Ta vajab mitmes valdkonnas kiireid investeeringuid, aga pikas perspektiivis tegelikult loob kohapeal töökohti ja tegelikult ka tasakaalustab, tasakaalustab ka kaubandusbilanssi. Miks me julgeme küsida liikmesriikidelt nii palju suuremat panust juba sellel kümnendil on see, et Meile on liikmesriigid esitanud oma taastekavad ja me näeme, et väga suur osa Covid kriisist taastumiseks mõeldud vahendeid ongi liikmesriikide poolt planeeritud energiatõhususe meetmeteks ja ka taastuvenergia projektideks. Nii et see valmisolek nii riikide poolt aga veel suurem valmisolek erasektori poolt on ilmselgelt olemas. Ja, ja see oli teada, et, et kui kui me oleme kokku leppinud kliima neutraalsuse aastal 2050, siis ei saa selle suunas liikuma hakata. Kümnendist muutust on vaja kohe, sest et, et kliima neutraalsuse saavutamiseks peavad muutuma peaaegu kõik sektorid, mis meid igapäevaelus saadavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestil on mitmed Euroopa Komisjoni kliimapaketi nõuded täidetud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProjekteerimisfirma EMP A ja I juhatuse liige Tarvo Trei ütles, et üle kahe ja poole miljoni euro maksma läinud katlamaja projekteerimine oli oodatust huvitavam väljakutse. On väga oluline siin võib tunduda, et sellise kattemaja tegemine on kallis, kuid tegelikult tegelikult see esteetilise poole tagamine ei ole nii kallis, kui ta võiks tunduda. Pigem on see küsimus tellija, soovides ambitsioonides seda seljatagust maja projekteerides, mida te pidite arvestama. No eelkõige lähtusime me kolmest aspektist, et esiteks sellest, et, et hoone oleks funktsionaalne, mis tähendab seda, et siin oleks võimalik toota täis automaatse režiimis võimalikult soodsa hinnaga soojusenergiat. Teiseks oli meie jaoks oluline kriteerium keskkonnasäästlikkus ja selleks ongi see katlamaja varustatud nüüd firma Jonitech uue põlvkonna elektrifiltriga. Ja kolmandaks loomulikult oli oluline meie jaoks selle hoone esteetilisus, et ta sobituks ümbritsevasse keskkonda ja ilmestaks seda Eestis üle 20 võrgupiirkonna teenindava soojatootja Energy juhataja Ahto Tisleri sõnul oli uue katlamaja tegemine neilegi omamoodi suunanäitaja, sest sinna paigaldati efektiivsem elektrifilter. Kui seadus nõuab. Tegemist on meie kõige uuema katlamaaga, ta on vastab kõige rangematele tehnoloogilise ja keskkonnanõuetele töötab biomassiga. Tänu tänu sellele on terve Tapa linna ja sõjaväelinnaku küte praegu täielikult biomassil, mis jälle omakorda annab võimaluse meil alandada hinda esialgu nendega, kellega me oleme suutnud uued soojuse ostumüügi lepingud sõlmida. Kuni aastaks saab olema hind 48 eurot, megavatt-tund pluss käibemaks. Teine oluline asi, et siin on rakendatud elektrifilter, mis kindlustab õhupuhtuse isegi suuremal määral, kui, kui praegu Eestis kehtima hakanud Euroopa Liidu nõuetele vastav norm ette näeb. Meie täidame selliste riikide nagu Austria ja Saksamaa puhtamate piirkondade norme. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul võib Eestis täheldada suunda, et inimesed soovivad kaugkütteühendust taastada. Valdavalt kus on võetud need biokütused kasutusele, siis hinnad tulevad alla ja kui hinnad tulevad alla, siis on tegelikult inimesel ikkagi väga-väga lihtne valida, et kui, kui ta peab vähem maksma, siis ta lülitab kaugküttele, ta lülitab oma oma korteri, elektri, elektri küttelt välja, ühendab uuesti kaugkütte süsteemiga. Et sama tegelikult näitab ka siin hiljuti üks riiklik investeeringutaotluste voor, kus rahastati kortermajade ühendumist kaukade võrkudega ja seal oli huvi väga suur. Tapalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Tapal sai sel nädalal kasutusloa üks Eesti esimesi väga õhusõbralikke katlamaju, mille ehitamisel seati lisaks keskkonnapoolele eesmärgiks seegi, et hoone oleks silmale kaunis vaadata. Projekteerimisfirma EMP A&I juhatuse liige Tarvo Trei; N.R.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIkla piiripunktis suunatakse Pärnu vastuvõtukeskuse need pagulased, kes jäävad Eestisse ega suundu siit Soome-Rootsi või mujale. Lääne politseiprefekt Kaido Kõplas. Meil on vaja sättimist veel, et ideaalne ta kindlasti ei ole, kindlasti saab veel paremaks minna, aga me tegeleme sellega ja iga tund läheb paremaks. Pagulaste arv on märgatavalt vähenenud, kui eelmisel nädalal tuli neid üle piiri ligi 1200 ööpäevas, siis nädalavahetusel langes see arv 800-ni. Kaido Kõplas ütleb, et neil, kellel pole vaja Poolast ära tuua just sugulasi, sõpru või töökaaslasi pole ka mõtet sinna sõita, sest praegu toimub põgenike Eestisse toimetamine. Koordineeritult, küsin Kaido Kõplaselt veel, kuidas on pagulaste tervis? Näiteks täna saabunud bussist viidi üks laps haiglasse. Et siia punkti on loodud ka meil kõik tingimused selle jaoks, et alustame koroonatestimisega, siis on meditsiiniline kerge läbivaatuse, kellel meditsiinilise abi on vaja. Täna näiteks on praegu kaks inimest vajanud meditsiinilise abi, nendega tegeldakse, pakutakse igasugust tuge ja abi ja siis alles algab menetlus, et täna seda koroonat massiliselt siin ei ole. Ka meie ametnikud on vastu pidanud. Kõplasele meenub, et ühel päeval andis neli pagulast positiivse koroonatesti päevi, hiljem tuli veel üks positiivne. Kui arvestada põgenejate suurt arvu, pole seda palju, nentis Kõplas vastuvõtukeskuse juhilt Andris Avamerelt. Küsin keskuse töötajate arvu. Seda võib-olla kõige täpsemini, ma oskaksin öelda paari päeva pärast, kui palju siin tegelikult vajadus on, aga hetkel on umbes 40 inimese ringi korraga nagu pidevalt töös, kes siis tegelevadki konkreetselt ikkagi abivajaduse menetlemisega lisaks siis tugipersonal, kes juhendavad, kes aitavad, kes nõustavad, psühholoogiliselt või meditsiiniliselt abiks, on neid, on siis ka kusagil umbes sama palju, nii et ütleme, 70 kuni 80 inimest on järjepidevalt siin majas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina sõjapõgenike vastuvõtukeskus Pärnus on tänasest täies mahus käivitunud. Seal töötab ligi 80 inimest, kes on Ukrainast saabunuile abiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon andis täna teada plaanist, kuidas vähendada juba lähema aasta jooksul siis sõltuvust Venemaalt tulevast gaasist kahe kolmandiku võrra, et kui siin on oodata, et Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannia teatavad lähiajal täielikust nii-öelda keelust Venemaa nafta ja gaasitoodetele, siis siis Euroopa Liit ütleb, et täna, mis on võimalik teha, on kaks kolmandikku vähendada gaasiimport ja see põhiline põhiline koht, kus võit peaks siis tulema, on see, et, et imporditakse rohkem LNG see on gaasi, aga samuti hakatakse Euroopa komisjon hakkab organiseerima siis koos gaasi ostmist muudest allikatest või teistest nii-öelda riikidest, see võib-olla siis nii Lähis-Idast, aga ka mujalt. Samuti kuulutatakse maagaasi infrastruktuur kriitiliseks infrastruktuuriks ja antakse ka kohustus kõikidel riikidel. Kui neil on maagaasi maardlajad, siis need maagaasimaardlajad peavad olema esimeseks oktoobris 90 protsendise täituvusega. Ja samuti otsustati, et, et veel kiiremini tuleb anda liikmesriikides kasutus ja ehitusload päikese ja tuuleenergia projektidele. Nii et, et see, kuidas Euroopa Liit kavatseb Vene gaasi sõltuvuses lahti saada, on selline Euroopa liidule tavapäraselt keerukas lahendus, mis ei ole. Mis ei ole niivõrd lihtne kui see, mida Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia nüüd täna ilmselt teatavad. Praktilised sammud, mida kavatsetakse teha nüüd, mitte otseselt gaasiga seonduvad aga minu teada praegu käib kibekiire töö juba uute sanktsioonide kallal, mis võiksid puudutada Venemaa siis laevandust Euroopa liidus ja samuti puudutada ka järgmisi nii öelda oligarhe ja nende perekondasid, et neid veelgi sanktsioneerida, nii et, et see peaks olema paber või need peaksid olema sanktsioonid, mis nüüd kohe lähipäevil peaksid saama heakskiidu ja avalikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon astub samme, et lõpetada sõltuvus Vene fossiilkütustest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates homsest võetakse Jeldveni Rakveres asuvas tehases kasutusele uus 12 tunnine töögraafik. Tehase võimsust hakatakse järk-järgult tõstma vastavalt sellele, kui edukas on töötajate värbamise protsess, räägib Jeldveni Rakvere tehase juht Oleg Lavrenov. Selle aja jooksul, kui maailmas oli pandeemia, õnnestus meil oma turupositsiooni tugevdada. Võitsime uusi turge ja uusi kliente ka vanadel turgudel. Nõudlus meie toodete järele on kasvanud üle 30 protsendi. Sellest tulenevalt peame avama uue vahetuse ja vaja on uusi inimesi. USA juurtega ettevõte Euroopa osa suurim tehas annab Rakveres tööd 800-le inimesele. Meie töötajate palga skaala on väga lai, kõik sõltub inimeste võimekusest, palgad algavad lihttöölistel 700-st eurost, kuid kui inimene on õppimisvõimeline ja on valmis võtma endale suuremat vastutust, siis võib palk kerkida ka 2500 euroni. Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Kristi Muldau sõnul on väga erakordne, et üks ettevõte otsib Lääne-Virumaal 100 kuutekümmet uut töötajat. Muldau hinnangul on praegu tööjõuturul olukord kahetine. Töötukassas on end arvele võtnud palju tööharjumusega inimesi, kes on olnud tööta lühikest perioodi. Samas on inimeste suhtumine tööaega muutunud. Kristi muldau. Meil on inimesi ju töötuna arvel päris palju, kes soovivad ikkagi tööle naasta, aga jah, võib jääda selliseks komistuskiviks siis sellised öövahetused ja mis siis selle tööga kaasnev siiski tänapäeval inimene juba eeldab ja ootab palju sellist paindlikumat tööaega, osalist tööaega. Kokku otsib töötukassa kaudu Lääne-Virumaal tööd 2000 inimest Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täispuituksi ja lenge tootev JELD-WENi Rakvere tehas elas koroonaaja edukalt üle ning tänavu on kavas tootmismahtu kasvatada kolmandiku võrra. Tootmisvõimsuse suurenemise tõttu võtab tehas tööle 160 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA valitsus kavatseb anda 17 miljonit dollarit mittetulundusühingutele, et kasvatada vähemuskogukondade usaldust koroonavaktsiini ja võidelda valeinfo levikuga. Paul Greens'i apteeker, Melani Ouens. Kui see on võti selleks, et saaksime edasi liikuda ja naasta normaalse elu juurde, siis ma arvan, et valitsus peaks seda tegema. Samuti seistakse silmitsi vaktsiinide tarne probleemidega. Tootjad lubasid kongressi kuulamisel, et üritavad olukorda lahendada. Pfizeri ärijuht John yong. Me oleme pidanud looma tootmisprotsessi vaktsiini jaoks, mida me pole kunagi valmistanud. Toormaterjali kättesaadavus on piiratud, aga ennustame, et oleme peagi tagasi ree peal ja suudame tarnida lubatud 300 miljonit doosi juuli lõpuks. Selle nädala lõpuks peaks toidu ja ravimiamet andma loa Johnson ja Johnsoni ühe doosi vaktsiinile. Ettevõtte asepresident Richard Netls. Me oleme valmis tarnimisega kohe alustama, et märtsi lõpuks oleks olemas piisavalt üksikdoose, et vaktsineerida rohkem kui 20 miljonit ameeriklast. Sellel nädalal peaks esindajate koda vastu võtma ka kahe triljoni dollari suuruse abipaketi, mis on juba tekitanud pahameelt senati vabariiklastes. Nende hinnangul on rahasumma lihtsalt liiga suur, kuid läbirääkimised valge majaga on seiskunud. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel. Nad üritavad selle ainult oma erakonna häältega läbi suruda. Ma arvan, et võin rääkida kõikide oma erakonnakaaslaste eest, kui ütlen, et meie arvates on abipakett märkimisväärselt suurem, kui praeguses olukorras oleks vaja. Seal on sees ka mitu asja, mis ei ole kuidagi seotud koroonaviiruse leevendusega. Nii et see saab olema vastuoluline. USA senati demokraatide juht Jack Shumer. Ükskõik millises osariigis käime, kõik ütlevad, et võtke abipakett vastu. Enamik vabariiklaste valijaid toetavad seda. Tundub, et ainsad inimesed, kes abipaketti ei toeta, on vabariiklastest senaatorid siin Washingtonis. Eile õhtul jäeti aga poliitilised erimeelsused kõrvale ja kongressi liikmed mälestasid kapitooliumi treppidel viitesada 1000 ameeriklast, kes on pandeemia tõttu surnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kongressi kuulamisel lubasid vaktsiinitootjad, et nad üritavad ree peale tagasi saada ja sõlmitud lepinguid täita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaba Tallinna kodanikujuht Erik Vest ütles, et täna oli esimene töine kohtumine ja edaspidi hakatakse kohtuma igal nädalal. Kas tegusa Tallinna a ka ühise nimekirjani jõutakse, selgub alles septembri alguseks. Täna räägiti läbi, milliseid koostöövõimalusi teiste valimisliitudega nähakse. Erik Vest. Me ei soovi teha koostööd nendega, kes on korruptsioonis süüdi mõistetud ja kes on kahtluse alla sattunud või kellel on üldse mingi kriminaalne taust, mis tegelikult ei anna ju meie kuvandile midagi juurde, kui me tahame ütelda, et me tahame linna juhtimist muuta korruptsiooni välja juurida. Ühesõnaga, see peaks siiski välistama Savisaare valimisliiduga koostöö tegemist. Edgar Savisaar on kahtlustuse saanud ja korruptsiooniteemaline, noh ütleme siis, kohtuprotsess käib, et jah, see sõnum on see, et me ei saa temaga koostööd täna teha. Tegu sa Tallinna valimisliidu eestvedaja Jüri Mõis nii kategooriliselt ud. Me küll kaardistasime täna ka mõningaid probleeme ja see oli üks koht, kus meie valimisliit on praegu teistsugusel seisukohal kui Vaba Tallinna kodaniku valimis liit ja kõige suurema tõenäosusega meil seda probleemi tegelikult ei tulegi üldse, et see ühel või teisel või kolmandal viisil pöördub selliseks, et meil seda lahendada ei tule, seda küsimust. Ühel meelel on valimisliidud selles, kuidas peaks Tallinna juhtima Mart Luik tegusast Tallinnast. Linna juhtimine tuleb nii-öelda depolitiseerida viia professionaalseks et inimesi ei kaasata sinna mitte parteipileti järgi, vaid selle järgi, et nad lihtsalt oskavad teatud asju palju paremini teha ja kaasamine kõige laiemas mõttes ka seal, kui tulevad kokku volikokku valitud inimesed, siis lähevad arvesse ka nende inimeste hääled, kes on nii-öelda opositsiooni sed. Opositsiooni koalitsiooni vahe oma olemuselt kaoks ära. Inimestel oleks hääl selle järgi nii, nagu linnakodanikud neid valisid. Kes tegusa Tallinna valimisliidu nimekirjas veel kandideerivad, täna asjaosalised veel avaldada ei soovinud. Küll oli täna kaalumisel juba võimaliku ühise valimisliidu nimi Mart Luik. Võib-olla panemegi mõlemad nimed kokku selles mõttes, et, et valimisnimekiri on ühine, aga see pikk nimetus on, kus on hõlmatud nii vaba Tallinna kodanik, kui tegu, Tallinn seda lõplikult lukku ei pannud. Ja siis nädala pärast saame uuesti kokku, et siis saame juba konkreetselt ilmselt nimedega valimisnimekirjade osas edasi liikuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Tallinna Kodanik ja Tegus Tallinn kohtusid, et arutada võimalikku ühist nimekirja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäinud ööl arvasid üsna paljud vabariiklastest seadusandjad, et president Trump on kõvasti kahjustanud vabariiklikku parteid ja et ta vastutab poliitiliselt ka selle vägivalla eest, mis Washingtonis juhtus, sest tema küttis oma toetajaid üles, kinnitades ikka veel, et temalt varastati valimised. Aga öösel oli koos osa tema kabinetist ja väidetavalt oli kõne all põhiseaduse paragrahv 25, mille alusel saaks presidendi kohe teovõimetuks kuulutada just poliitilise vastutuse tõttu. Kas Trumpi ametist kõrvaldamine hetkeolukorda arvestades oleks tõenäoline? See on täiesti võimalik, aga ma arvan, et see ei teostu, sest jäänud on ju napilt kaks nädalat 20. jaanuarini. Iseenesest see oleks väga sümboolne, aga noh, pigem püütakse saavutada rahu. Mõne aja eest tegid USA endised kaitseministrid avaliku pöördumise, milles kinnitasid, et presidendivalimised on läbi ja trumpi õõnestamispüüded ohustavad riiki. Paljud vaatlejad on selle kirjaga seoses viidanud julgeolekuohule, mida kaitseministrid kartsid. Trump kinnitas täna küll, et võim antakse 20. jaanuaril rahulikult üle. Oht julgeolekule on olnud trumpiga seoses pidevalt üleval nii kaudselt kui kõige otsesemalt ja ma arvan, et need eilsed sündmused kapitooliumis näitasid, milline julgeolekuoht ta tegelikult on, nii oma riigile kui maailmale. Minu jaoks on hämmastav, et tähendab, trump vaatas pealt seda show' d, ta ise ju kutsus seda esile. Et, et kuidas sai USA parlamendihoone nii-öelda nagu demokraatia sümbol maailmas olla piltlikult kaitsetum, kui meie Balti jaam tähendab, et märatsejad saavad lihtsalt sisse marssida ja teha mida iganes. Tahtsin, nii et et need sündmused jäävad veel noh, nendest räägitakse veel kaua ja, ja kindlasti jäävad ringlema ikoonilised, videod ja pildid näiteks esindajatekoja spikri ans Balosi kabineti ongi nud vandaalist, kes laiutab seal tema töölaua taga tugitoolis. Kui sellised inimesed, märatsejad kutsutakse välja, neid ässitatakse ja siis vaadatakse pealt, kuidas tahetakse võimu surpeerida, see oli, võib seda nimetada ka riigi reetmiseks, putsi katseks, milleks iganes. Ma tulen veel korraks tagasi selle kaitseministrite kirja juurde, mida nad ikkagi konkreetselt kartsid, kas ta võiks välja kuulutada sõja seisukorra ja mis sellega siis kaasneb? Eks just nimelt ja ta võib kuulutada välja sõjaseisukorra, ta võib kuulutada mingisuguse sõja või mingisuguse riigile, et viia tähelepanu mujale. Tähendab, selle inimese käes on tuumanupp. Selle inimese võim on üüratu, ta ei pelga mitte midagi. Ja sellest on ka varem ju öeldud, et et ta läheb kuni lõpuni, võib teha mida iganes selleks, et oma positsiooni kaitsta ja mitte välja näha. Kui kaotaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA Kongress kinnitas täna Joe Bideni ametlikult Ameerika Ühendriikide presidendiks. Kongressi kogunedes tungisid Kapitooliumi juurde kogunenud Donald Trumpi toetajad läbi politsei turvatõkete Kapitooliumisse. Rahutuste käigus hukkus neli inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTaavi Rõivase kõne põhipunktid olid Eesti majandus, inimeste toimetulek, ettevõtluse julgustamine, laste olukord, riigijuhtimise paindlikkus, võitlus alkoholismiga, keskkonnakaitse lubadusi on uuel koalitsioonil palju ja peaministrikandidaat lubab, et nende täitmine ei käi üle jõu. Meie otsuste rahaline mõju 2015. aasta eelarvele on rahandusministeriumi arvutuste kohaselt 172,1 miljonit eurot ning täpselt sama suur on ka katteallikate maht. Ehk teisisõnu need otsused ei muuda valitsussektori tasakaalu positsiooni. Riigi rahaasjade korrasolek on jätkuvalt kõige alus. Meie oma lastele võlgu ei päranda. Kui aeg-ajalt on ikka kritiseeritud praegust Eestit seetõttu, et meil puudub suur eesmärk või narratiiv siis Taavi Rõivas ütles välja oma seisukoha Me usume, et Eestil ei ole vaja suurt narratiivi, ainus narratiiv, mida me vajame, mida Eesti vajab, on saatus me eneste kätes. Ehk lootus paremale homsele, mida igaühel on ise võimalik ehitada, see on Šveitsi Põhjamaade iga õnnestunud riigi narratiiv. Kumbki uue opositsiooni liikmetest ei ole koalitsioonilepinguga rahul ja nad leiavad selles mitmeid puudusi. Isamaa, Res Publica Liit kohtus täna Taavi Rõivasega, mis küsimusi tõstatati, fraktsiooni juht Kaia iva. Esimene nendest küsimuste plokist oli see, et kuidas uus koalitsioon kavatseb uuele majandus ja julgeolekusituatsioonile vastu minna. Teine küsimus oli see, et kust leitakse rahaline kate konkreetsete lubadustele ja kulutuste kasvu suurendamisele ja kolmas puudutas olulisi ja nende jätkumist. Ja ma julgen küll öelda, et üheski nendes teemaplokkides me päris konkreetseid ja lõplikke vastuseid ei saanud. Kui rääkida juba kasvõi nendest samast kulust tulust siis on küll välja öeldud, et on olemas need arvutused, aga ka täna me veel ei saanud konkreetselt paberi peal neid arvutusi, mis siis näitavad, kust see raha täpselt tuleb. IRL-il on küsitavusi ka haldusreformi ja vanema pensioni osas, aga milliseid puudusi leiab keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Taavi Rõivase poolt esitatud koalitsioonileppes on meie jaoks väga olulised punktid täiesti kajastamata. Oleme seda juba ka presidendile öelnud, et see aastane valitsus ei tegele üldse Eesti väljarände küsimusega. Nüüd, kui koalitsioonilepe on avalikuks saanud, näeme me ka seda, et ei ole tegelikult kandvaid ideid, kuidas Eesti maksusüsteemi niimoodi muuta, et oleks võimalik ausalt riigile pandud kohustusi kanda. Ja loomulikult teeb meid murelikuks ka see, et see valitsusliit ei paku enda poolt välja võimalikke lahendusi selleks, et Eesti regioonid areneks. Kui enamik etteheiteid on koalitsioonilepingule selles vallas, et lubadused ei ole täidetavad või mõnda valdkonda ei olegi puudutatud siis üksikisiku tulumaksu langetamine on keskfraktsiooni meelest täiesti vale samm. Kumbki opositsioonierakond Taavi Rõivase kandidatuuri täna ei toetanud, kuid talle jätkus ka koalitsiooni häältest. 55 toetushäälega 36 vastu sai Taavi Rõivas volitused valitsuse moodustamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaministrikandidaat Taavi Rõivas sai riigikogult volitused valitsuse moodustamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäti seim lõi väga kiiresti õiguslikud eeldused, kuidas vabatahtlikuna Ukrainasse appi minna ajateenijalemesars ehk siis kodukaitse liikmetele on see keelatud. Eile aga kinnitasid konservatiivse partei esindajad, et nende seimi fraktsiooni juht ja parlamendi õiguskomisjoni esimees Juris Juras on vabatahtlikuna ukrainlastele appi läinud. Turvakaalutlustel küll ei öelda, mida juras seal täpselt teeb, kuid arvestades tema õiguskaitseorganis töötamise tausta, võib ta anda seal julgeolekunõu. Seim võttis Ukraina sõjapõgenike toetamiseks vastu ka eraldi seaduse, mis peaks lihtsustama nende majutamist, toetuse ja meditsiiniabi saamist ning töötamisvõimalusi Lätis. Ühe aasta jooksul. Riia linnapildis näeb praegu Ukraina lippe rohkem kui Läti omi. Kongresside maja, mis lähiaastail ehitatakse ümber akustiliseks kontserdisaaliks on praegu muutunud põgenike vastuvõtukeskuseks. Asub see muide otse Venemaa saatkonna vastas. Seal on juba registreeritud ligi 900 põgeniku. Läti on juba ammu teatanud, et suudab neid vastu võtta kuni 10000. Tänav, mis ühendab Venemaa ja Ukraina saatkonda, on täis sõjavastaseid loosungeid Ukraina lipuvärvides, linte ja õhupalle. Siin on ka tuhandeid küünlaid. Riias on toimunud Ukraina toetuseks juba kaks väga rahvarohket miitingut. Kuid paljud Lätis elavad venekeelses keskkonnas ja endiselt on suur ka mittekodanike hulk. Alles viimasel aastal ei sünni neid enam juurde. Pärast seda, kui toonase presidendi Raimonds Vejonis eestvõttel hakkasid Lätis sündivad mittekodanike lapsed saama automaatselt Läti kodakondsust. Peaminister Krisjanis Karins on kutsunud rahvast ühtseks jääma. Samas otsivad nii lapsevanemad kui ka õpetajad abinõustajailt, kuidas klaarida Läti ja vene laste omavahelisi erimeelsusi ehk teha nii, et nad saaks klassis ühes pingis edasi istuda. Rahvuslaste ühenduse meelest on aga praegu õige aeg tegutseda ja minna kohe alates sügisest kõigis põhikoolides üle riigikeelsele õppele. Lätis on mitme aastakümne visa töö tulemusel jõutud sellega niigi kaugemale kui Eestis kuid ikkagi võiks kohene üleminek tekitada pingeid juurde. Samas leiab koalitsiooni kuuluv rahvuslaste ühendus, et just nüüd on parlamendil õige aeg näidata, et toetatakse sõltumatut rahvusriiki, mille üks oluline osa on ka läti keel. Seim lükkas selle ülemineku praegu tagasi. Rahvuslaste teine idee oli lõpetada kolme kuu pärast Lätis olevate vene kodanike elamisluba. Viimastel valimistel sai Putin Lätist 20000 toetushäält. Koalitsioonipartnerite soovil muutus see ettepanek pehmemaks. Elamisluba plaanitakse ära võtta neilt, kes seda õhutavad või toetavad ja ohustavad Läti julgeolekut. Sein pole ka otsust veel vastu võtnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis on toetust Ukrainale tunda nii Riia linnapildis kui ka Läti seadusandlikes ja praktilistes otsustes. Peaminister kutsub ühiskonda jääma ühtseks, samas pole aga head lahendust, kuidas kohalikke venelasi nende emakeeles teavitada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuna viirusekriis mõjutab kõiki riike, pole ka välismaine töökoht kindel. Paljud on töötuks jäänud ka seetõttu, et kui piirid kinni pandi, otsustasid nad Eestisse jääda. Töötukassa spetsialisti Katrin Popsi sõnul on välismaal töötuks jäänute avalduste arv rohkem kui kahekordistunud. Kui meil on keskmiselt hüvitise hüvitiste taotluste arv kuus, 250 300 avaldust, siis aprilli kuu avaldusi on pisut üle 500, nii et noh, oluliselt on tõusnud jah, enim siis Soome, Rootsi, Norra, aga tegelikult on ka kõikidest muudest Euroopa Liidu liikmesriikidest avaldusi. Üldiselt saab ise valida, kas soovitakse töötushüvitist saada Eestis või selles riigis, kus ta töötas. Inimene peaks tegelikult endale ise selgeks tegema, kas tal on õigus töökoha riigis hüvitist saada või mitte ning kumb talle kasulikum on. Meie soovitame taotleda hüvitist oma viimasest töökohariigist, kui tal tekib selles riigis hüvitisele saamise õigus. Sest et sellisel juhul arvutatakse hüvitise suurus ja määratakse hüvitis siis selle riigi seaduse alusel, mis tihtilugu on siis soodsam kui Eestist hüvitist taotledes. Pops tõi aga näiteks Soome, kus paljudel eestlastel töötuhüvitise õigust pole. Soome puhul näitena on selline, et inimene on töötanud Soomes, on maksud maksnud Soome, aga tema sissekirjutus on Eesti siis sellisel juhul Soome talle hüvitist ei maksa, sellepärast et tema elukoht on siis Soome silmis Eestis ning tema peaks tulema hüvitist taotlema. Eesti. Eraldi tõi ta välja ka välismaal sundpuhkusele saadetud inimesed. Neil pole üldse Eesti töötukassast midagi loota. Kui tegemist on sundpuhkusega, siis Eesti seadus käsitleb seda kui kehtivad töölepingud. Sundpuhkuse korral on õigus arvele võtta ennast näiteks Soomes ja taotleda töötuskindlustushüvitist Soomest. Ehk et enne riigist lahkumist tuleks inimesel kindlaks teha, kas tema tööleping on lõpetatud või ta on saadetud sundpuhkusele. Kindlasti tuleks välismaal töötuks jäädes enne Eestisse naasmist endale vajalikud paberid muretseda, sest piirid on ju praegu kinni ja töökohariiki tagasi asju ajama ei pääse. Telefoni ja kirja teel asju ajades võib hüvitise saamine aga kaua aega võtta, hoiatas Katrin Pops. Soovitame ka taotleda välisriigi asutuselt kindlustusstaasi kinnitavad tõendit. Üks kui ta on see tõend olemas, siis sellisel juhul me saame töötukassas teha hüvitise määramise osas otsuse siin 14 päeva jooksul. Kui seda tõendit ei ole, siis me taotleme tõendit ise inimese ees, aga lihtsalt sellisel juhul tuleb arvestada. On juhtumeid, kus väljastamise aeg võib olla pool aastat näiteks, aga kõik see aed ei saa meie otsus teha ega inimesele mingisugust hüvitist või toetust määrata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassasse pöördub aina rohkem välismaal töö kaotanud inimesi. Kui aga vajalikud dokumendid töökohast küsimata jäid, võib toetuse saamine kaua aega võtta. Välismaal sundpuhkusele saadetud töötajad Eestis mingit toetust ei saa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaid viis korda mängitava näidendi on kirjutanud robot ehk tehisintellekt hüüdnimega Džon kes või mis on selleks läbi töötanud Anton Tšehhovi kõik kuus täispikka näidendit. Lavale jõuab etendus iga kord uutmoodi. Robotid on ka etenduse lavastanud, kujundanud, helindanud ja lõpuks ka mängivad ise. Robotiteatri kunstiline juht Liina Keevallik lubab, et laval saab näha ootamatuid tehnilisi lahendusi, vaimukaid dialooge, aga eelkõige oma tundeid, poeetiliselt väljendavaid roboteid. Me oleme kaks aastat õpetanud ühele robotile või siis täpsemalt öeldes tehisintellektile, Tšehhovi näidendeid, selleks et ta suudaks kirjutada sama hästi kui Tšehhov. Milline on inimese roll etenduses, kirjeldab robotiteatri produtsent Ermo seks. Inimene peab seal tegema nii palju tööd, et otsima tema jaoks välja ja märgendama ära, et mida on mõelnud selle teksti autor, kes siis on inimesena selle teksti autor, mida ta on mõelnud armastuse all, mida ta on mõelnud viha all. Milline on satiir? Liina Keevallik ütleb, et John on kirjutanud Tšehhovi teoste põhjal umbes 37 näidendit, millest suure osa on inimene kahjuks kõlbmatuks tunnistanud. Me oleme mitu korda talle öelnud, et ei, see ei lähe, proovi uuesti, ta on kirjutanud umbes 37 näidendit. Ja seal on kõike, mida Tšehhovi näidendis on, seal on armastus, armastus, isegi kolmnurk, võib öelda. Seal on paar enesetapu kahjuks. Seal on unistusi ja unistuste konflikte ja kõike nagu peab ja eriti tore on minu meelest see, et ta on õppinud kirjutama väga tšehhovlikus stiilis, selles mõttes, et ta on võtnud suured metafüüsilised mõtted ja siis hüppab hästi ootamatult söögile. Laval on näiteks ventilaator, tolmuimeja, laualamp, kleit ja sein ning iga etendus on omamoodi, ütleb Ermo Säks. Sest etenduse jooksul, meil on küll põhinäidendi, stsenaarium on siis olemas, aga on hetked, kus see tehisintellekt John improviseerib etenduse käigus, nii et me mitte keegi ei tea, mida ta sinna mingitest hetkedesse sisse toob. Robotiteatrit saab Kanuti Gildi saalis vaadata veel homme ja ülehomme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kanuti Gildi SAALis esietendub \"Tundekasvatus robotitele\". See on esimene tehisintellekti loomingulist võimekust uuriv eksperimentaalne teatriprojekt Eestis. Kogu lavastuse on teinud robotid - alates näidendi kirjutamisest kujundamise ning esituseni välja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö juht Kristi Kerge ütleb, et esmatähtis on aidata Ukraina päritoluülikooli peret. Kohtumistel on siis selgunud, et kõige enam vajavad nad rahalist ning vaimset tuge erinevas vormis. Psühholoogilise nõustamise võimalused on ülikool juba teinud kättesaadavaks. Eile otsustas ülikool kevadsemestril Ukrainast pärit üliõpilastelt õppemaksu mitte küsida. Veel luuakse juurde stipendiume. Siin ma teeks võib-olla väikese üleskutse vilistlastele ja ülikooli sõpradele toetada meie ukrainlasi, et nende õpitee ei katkeks, et nad saaksid siis rahulikult oma õpinguid jätkata, kui perede toetus sealtpoolt on kadunud. Ülikool on valmis ka majutust pakkuma. Tartu Ülikooli ühiselamutesse saab majutada kuni 400 inimest eelkõige ootamegi siis oma üliõpilaste ja töötajate pereliikmeid. Lisaks ootame ka partnerülikoolides tulevaid akadeemilise kogukonna liikmeid, et kes saaksid siis Tartu Ülikoolis oma, kas õpiteed jätkata või töötamist jätkata. Me peame muidugi saama teada, kui kaugele ta oma õpingutega seal on jõudnud. Ja praegusel hetkel on väga raske meie partnerülikoolides ja üldse Ukraina ülikoolides infot saada. Aga me teeme endast kõikvõimalikud, et nad saaksid siin jätkata. Gerge rõhutab, et ukrainlased on ülikooli pere hulgas hinnatud ja oodatud moraalne tugi on tema sõnul oluline ning ta lisab, et olukorras tekkinud stressiga arvestatakse ja tudengite koormust saab vajadusel vähendada. Näiteks võib eksameid edasi lükata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikool vabastab ukraina tudengid õppemaksust ja valmistab majutama tudengite ja töötajate peresid. Veel tahab ülikool pakkuda võimalust Ukrainas sõja tõttu katkenud õpinguid jätkata Tartus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestist saab 33. riik, mis võõrustanud autoralli maailmameistrivõistluste etappi. See juhtub ajal, mil Ott Tänak ja Martin Järveoja on alavalitsevad maailmameistrid. Maailma mastaabis seisneb rally Estonia tähtsus aga faktis et just siin toimub esimene koroonapausi järgne MM-etapp. Kui Eesti on maailmameistrivõistluste korraldamist tõsiselt oodanud, vahest paar aastat, siis WRC sari hooaja jätkumist viis ja pool kuud. Raske isegi öelda, milline neist ootamistest omas kontekstis pikem või vaevalisem on tundunud räägib tänaku ning järveoja tööandja ehk Hyundai WRC meeskonna pealik Andrea Adamo. On olnud kummaline aeg, see pole muide täielikult möödas kuid koos mõningate piirangute ja kompromissidega oleme vähemasti tagasi. Näis, mis saab. Tähtis oli kuidagimoodi taas alustada. Vähemasti toimuvad uued MM rallid Eestis ja Belgias, paikades, kus autoralli omab spordialana väga põhjalikku toetust ning kus seda jälgitakse. On hea minna lõpuks kohtadesse, kus autoralli on oluline. Niisiis nenditakse, et MM-etapi toimumiseks tuleb teha kompromisse. Neljapäeval teatati, et maskide kandmine on kogu ralli vältel kohustuslik ka 16000-le ralli pealtvaatajale. Seda kõikides pealtvaatamisalades, karmidel ja mõne jaoks ilmselt ülepingutatud tervisemeetmete on kaks selget põhjust. Ühelt poolt riskide minimeerimine, et koroonaviirus neil päevil Rally Estonial mingil viisil ei leviks. Teine oluline põhjus peitub aga selles, et tänavune autoralli MM-sari ei lõpe rally Estonia ga vaid toimuma peaks veel kolm etappi. Eesti korraldajad peavad näitama eeskuju ja pakkuma efektiivseid lahendusi. Karta võib, et järgmistel kuudel on viirusega seotud olukord veelgi keerulisem. Siis on Rally Estonia kogemusest autospordimaailmale väga palju kasu. Tartu linnapildis on ralli toimumist paari päeva taguse ajaga võrreldes nüüd juba rohkem näha. Suurest festivalist aga reede hommikuks veel märke pole ja küllap parem ongi kaks sõna ka sportlikust poolest. Ilm on olnud vihmane. Vaadates stardijärjekorda võib see veidi parandada kuulsa prantslase Sebastian osjee võimalusi. Kas ott Tänaku jaoks seis kehvemaks läheb, ilmselt mitte oluliselt. Täna õhtul avatakse Rally Estonia juba ametlikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestist saab 33. riik, mis võõrustanud autoralli maailmameistrivõistluste etappi. Täna õhtul algab Tartus Eesti Rahva Muuseumi alal autoralli maailmameistrivõistluste sarja kuuluv Rally Estonia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäidetavalt on NATO peasekretär Stoltenberg viimastel kuudel, kui Venemaa on Ukraina piiride lähistele oma vägesid koondanud, korduvalt pakkunud Moskvale dialoogi võimalust, kuid Venemaa ei ole sellele positiivselt vastanud. Mida Moskva tahab, kas nõukogu edasilükkamist, kas see toimub teie hinnangul? Välisagentuurid tunduvad arvavad, et Moskva on see, kes praegu dikteerib. Ei, Moskva kindlasti ei ole see, kes dikteerib meie oleme pakkunud NATO-Vene nõukogu toimumist viimastel aastatel mitu korda ja meie all peame silmas muidugi NATO tühisena. Venemaa on need tagasi lükanud, me oleme alati arvanud, et kõikvõimalike valesti arusaamiste vältimiseks on mõistlik omavahel laua taga kokku saada. Nüüd seekord tundub tõesti, et see kohtumine jaanuari keskpaigas on toimumas loomulikult enne, kui see kohtumine ei ole toimunud, ei maksa midagi lõplikuks lugeda, aga selles kohtumisest iseenesest muidugi mingisugust põhjapanevat tulemust oodata ei maksa ju, Venemaa kordab seal neid seisukohti, mida ta on esitanud ka avalikkuses. Me oleme nendele seisukohtadele oma hinnangu andnud, eks esitame oma muresid meiegi. Ka neid oleme avalikkuses varem ju tutvustanud. Loodetavasti õnnestub see ka õhu mõnes mõttes puhtamaks lüüa ka selles mõttes, et Venemaa näeb oma silmaga, et liitlased oma julgeolekut puudutavaid küsimusi arutavad ühiselt ja mingisuguseid põhimõttelisi järeleandmisi Euroopa julgeoleku alus põhimõtete osas teha. Loomulikult ei kavatse. Nüüd nendest nõudmistest, mis pooltel on, kui palju saab rääkida, mis täpsed nõudmised on? Venemaa on oma nõudmised teinud ka avalikuks. Neid nõudmised on muidugi esitatud järjepidevalt ja midagi iseenesest üllatavat nendes ei ole, kes vähegi on Venemaad jälginud, kõnesid kuulanud, mida Venemaa liidrid on pidanud, need tunnevad selle mustri sealt ilmeksimatult ära ja kui tahta seda kuidagi lihtsasse eesti keelde ja lühidalt ümber panna, siis mida taotletakse, on aja tagasi keeramine umbes 30 aastat ja see loomulikult võimalik ei ole. Millegipärast on nüüd tekkinud nähtavasti siis Moskvas otsustavatel inimestel arvamus, et nüüd tasub veel proovida. Loodud on ka päris terav pinge Euroopas julgeolekusse, nende vägede koondamisega Ukraina piiridele, aga muidugi aega ka nende pataljonide piirile toomisega kuidagi tagasi ei keera. Ja seda võimalust, et Euroopa julgeoleku põhimõttelise küsimusi hakkavad kuidagi üle Euroopa riikide pead suurriigid arutama ja kokku leppima. Seda võimalust ka ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis peaks 12. jaanuaril toimuma NATO-Vene nõukogu istung suursaadikute tasemel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik koalitsiooni osapooled, sotsiaaldemokraatlik Erakond Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit ütlesid, et tänane arutelu viis asja edasi. Kõige kriitilisem oli sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. Meile jätkub otsustusvõimet, teha julgeid ja õigeid otsuseid ja sellega halvendada oma eelarvedistsipliini. Samas leidis ka tema, et asja sai Tulemus on kasvõi see, et ma sain nii-öelda esialgse hinnangu kõikidel oma ettepanekutel, kus kulusid kärpida, selge see, et oleks eeldanud suuremat edu. Aga, aga homme lähevad ju läbirääkimised edasi. Täna oli, kui rääkida ka nüüd tuludest maha minevaid kulusid, siis suurusjärgus kolm, pool miljardit on see tänasel juhul arutelu nüüd? No otsuseid tegelikult on olemas kusagil kahe miljardi ulatuses, aga nad on absoluutses enamuses seotud kõik sellega, et kui on tulusid, siis tulusid lähevad ka kulusid vähemaks, no kõige suurem, näitan võibolla siis sotsiaalmaksu laekumine ja haigekassa eelarve puhul on, on selge, et suurusjärgu 900 miljonit krooni selle vahet, et, et nüüd tulud on vähemad tänasel jõul ja ehk siis tuleb kõikidele tegevustele selgelt silma vaadata. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi Reformierakonnast ütles, et koalitsioon ei otsustanud täna lõplikult midagi. Meil on laual peale rahandusministri toodu veel teemasid, aga kuni need kõik ei ole kokku lepitud, siis võib öelda, et tegelikult kokkulepet ei ole. Edusamme oli, mingid numbrid teil laual olid, mingid numbrid olid, aga need on mitteametlikud ja ebatäpselt selle tõttu need ei ole kokku lepitud lõplikult, meil on vaidlusi üleval suurte summade osas ja on kindel, et kõigele heakskiitu fraktsioonidelt ministritelt ei tule. Kas täna ei olnud koalitsioonierakonnad ka ühte meelt võimalike kärbete suhtes? Õhkkond oli hea, ma ütlen, aga lahtised otsad loomulikult olid eriarvamused, mis on need suuremad lahtised otsad näiteks igasugu tegevuskuludekärpe nõuavad ikkagi tõsist analüüsi seisus, mingi ministeerium on, ühtse numbri kehtestamine on on kindlasti keeruline, aga võib-olla paratamatult vaatame. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni juht Mart Laar kinnitas, et erakondade vahel oli eriarvamusi, kuid et sellele vaatamata sai osa vajalikke kärpeid leitud. Noh, siin oli asjad, mis kõikidele erakondadele vastuvõetamatud aga tervikuna tervikuna ma arvan, et oleme meie selles suhtes selle aruteluga rahul, kuna me liikusime jälle suurema kärpe poole, kui me võibolla mõni hetk tagasi olime, nii et, et selles suhtes me esitasime teise täiendavaid ettepanekuid kärbete suurendamiseks, nii et ma arvan, et oli see igati tõsine arutelu. Kui palju veel on vaja leida raha, kui suuri kärpeid veel peaks tegema? No ma ei ütleks seda summat välja, mille poole me siirdume, sest et võib-olla pärast on siis kas ta suurem või väiksem ja meil on noh, mingisugune oma siht olemas ja ega me liigume sinnapoole, ma arvan, et praegusel hetkel tuleb võtta aega, et neid asju arutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioon arutas eelarvekärpeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLepingute alusel suureneb arvestuslik uue vastuvõtu rahastamine võrreldes 2012. aastaga 12-lt miljonilt eurolt 18-le miljonile, mis on kolmandiku võrra suurem senisel riiklikul koolitustellimusel põhinenud vastuvõtueelarvest. Haridusminister Jaak Aaviksoo kinnitas, et sellest kõigest tõuseb kõrgharidusele kasu ning lisas. Selle taustal on kindlasti üliõpilased, kes peaksid ja loodetavasti ka saavad selgemad reeglid ja suurema toetuse pingutamisele. Need kolm märksõna nende muudatuste taga, mis pooleteise aastaga on aset leidnud, on kvantiteedi asemel kvaliteet, tulemuslikkus mugavuse asemel ja suurem õiglus. Kui ministeerium nimetas allkirjastamistseremooniat kõrgharidusreformi lõpuürituseks, siis maaülikooli rektor Mait Klaassen nendib, et kõrghariduse reform sisuliselt alles algab ja kestab ta mitmeid aastaid. Ma arvan, et kõrgharidusreform kestab kuskil veel 10 aastat, sest see fluktuatsioon, mis seoses sündimuse vähenemisega on toimunud see annab tunda ennast päris pikalt ühiskonnas. Ning tuleviku suhtes arvab Klaassen. Kui inimene tõepoolest tahab õppida, ta tahab õppida sellist eriala, mis ka riigile vajalik on ja temal endal ka 40 aasta pärast annab võimaluse tööd leida ja sellel baasil kas või täiendkoolituse kaudu edasi minna, siis ta on igatepidi õige teel. Kui aga massiliselt minnakse õppima erialadele, mis ei anna leiba lauale tulevikus ega ei anna baasi, millega tulevikus enda peret ja ennast toita ja minnakse lihtsalt mingit väga huvitavat eriala õppima, siis mina nagu sellega päris nõus ei ole, et, et täiesti vaba turg ülikooli hariduse tegelikult meil tekkida ei saa ja nüüd, kui me tulemuslepingu täna alla kirjutasime, siis suunduski see otsustus ülikooli sisse, mida, kui palju tegelikult koolitatakse, mis erialasid ja sellega ülikoolide tegelik vastutus suurenes ka veel selle võrra, et ei, õpitakse erialased, mis tulevikus ei anna rakendust. Ka Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm on nõus, et ülikoolide tegevuses muutub päris palju. Mitmed otsused, mida enne tehti ministeeriumi tasemel, tehakse nüüd ülikoolis näiteks see, kui palju ühte või teist eriala rahastatakse. Enne tuli see koos riigi koolitus tellimisega ministeeriumist üsna selgelt. Sel aastal ja ilmselt ka tuleval aastal väheneb esimese hooga meil eraraha sissetulek, kõrghariduse aga suureneb õige mitmes valdkonnas otsustusõigus näiteks, kui palju täpselt ühele teisele eri erialale vastuvõtukohti anda, mil määral täpselt neid finantseerida. Siis vabastab see ülikooli survest, kus siiamaale tihtilugu tehti uusi õppekavasid juurde, selleks, et saada suurendada ka vastuvõttu. Nüüd see surve on kadunud, me pigem läheme õppekavade vähendamisele, selle taustal võime ja ka suurendame hoopis vastuvõttu tasuta õppekohtadele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusminister allkirjastas avalik-õiguslike ülikoolidega tulemuslepingud. Lepetega suureneb ülikoolide otsustusõigus ja vastutus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeoseid eksponeeritakse ligi 50-lt kunstnikult, nende seas näiteks Karl Pärsimägi, Jaan Koort ja Eduard Viiralt. Eriliselt tõstab näitus esile Eduard Timbermanni, kelle erakordne looming on jäänud siiani väärilise tähelepanuta. Näitusel ja sellega kaasnevas raamatus uuritakse, kuivõrd on Lõuna-Eestist pärit kunstnike loomingus mänginud rolli kohavaim, kuidas kujundasid Lõuna-Eesti kuvandite vanavara kogumisretked, millisena on kunstnikud näinud sealset loodust, kultuuri ja inimest, nii ütleb näituse kuraator Liis Pählapuu. Ilmselt on paljude nende Lõuna-Eestist pärit nagu kunstnike kunstnikuks saamisel üldse sellel Lõuna-Eesti täiesti loodusel ja keskkonnal suur roll, niisugune mosaiikne maastik ja, ja kõik see, mida Lõuna-Eestis leida on, on ka käivitanud sellist omalaadset, fantaasiat see on võib-olla jah, see kõik kõige selgem side selle koha paiga vaimuga ja sealt välja kasvanud kunstnike vahel. Pählapuu sõnul peaks näitust vaadates ja kaasa mõeldes üsna hästi eristuma nii-öelda Lõuna-Eesti mentaliteet või karakter. Mitmete kunstnike pinnal tuleb ka välja see, et nad on väga sellised värvijulged väga väljapaistvad koloristid ongi ju kõik tegelikult sellest ajast just Lõuna-Eestist pärit me võime siin nimetada Karl Pärsimäge, Jaan Vahtrat, rääkimata Konrad mäest loomulikult. Et värv on nende primaarne, huviala olnud ja noh, eriti just pärsime puhul see, kui tugevasti on ta seotud niisuguse oma koduse ümbruskonna taluõue, ütleme dünaamikaga, mida ta siis oma varastes akvarellides on fantaasiarikkalt nagu kajastanud ja raamistuse vabalt nagu käsitlenud, see on nagu minu meelest väga otseselt, et seotud nende teiste niisuguste mõtetega, mida Lõuna-Eesti puhul on veel välja toodud, see fantaasiarikkus, niisugune mängulisus, rõõmsameelsus võib-olla meelelaadis ka Lõuna-Eestis sündisid ka 20. sajandi alguse radikaalseimad kunstiuuendused. Kui me ühelt poolt näeme, et Lõuna-Eestit on käsitletud sellise romantikute asukohana näiteks siis luules või kirjanduses, aga samas on selle romantilisuse kõrval ka see radikaalne pool, et nii romantiline kui radikaalne teatavasti ju just Võrus sündis Eesti kunstnikute rühm. Kõik esimesed kunstnikute rühma näitused toimusid Lõuna-Eesti erinevates väikelinnades ja kõik see tuumik oli Lõuna-Eesti taustaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "KUMU kunstimuuseumis avati Lõuna-Eesti kultuurile ja sealsete autorite loomingule pühendatud näitus \"Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad\", kus vaadeldakse lähemalt kunstnike ja kohavaimu suhet ning Lõuna-Eesti mõju Eesti kunstimaastikul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHeimtali vanas rahvamajas oli mehi täna rohkem kui käsitöörahva kogunemistel tavaks. Räägiti puidu kui paljude käsitööalade jaoks olulise materjali liigirikkusest ja iseärasustest. Näitus müügil sai põnevaid asju kaasa osta ja uudistada, kuidas neid valmistatakse. Siit peaks tulema nüüd, kui kõik õnnestub, siis painutatud kerega karp. Roland Purk õpib rahvuslikku käsitööd eraviisiliselt ühe tuntud meistri juures, esialgu lihtsalt huvi pärast. Ta leiab, et ainult käsitööga pole praegu võimalik peret toita. Inimesed praegu veel ei väärtusta seda käsitööd, plastmassi ja muud vineeri on nii palju siin maailmas, et selle päris käsitöö kõrval on see päris käsitöö siis nii kallis, et pigem vaadatakse siis ikkagi odavamalt. Kui palju on Eestis käsitööhuvilisi mehi või kellele toob see leiva lauale rahvakunsti ja käsitöö liidust öelda ei osata. Nagu ütleb liidu esimees Liina Veskimägi. Illiste osaleb näitustel umbes 30 meest. Tänu võimalusele õppida Viljandi kultuuriakadeemias rahvuslikku käsitööd on paljud jõudnud tema sõnul juurte juurde. No ma võtan kasvõi siin metalli ja luu ja sarvet, sellised huvitavad materjalid, mida võib-olla vahepeal ei tehtud, sest et see oli kuidagi selline nagu teistmoodi, seda oli keeruline leida ja võib-olla ka keeruline müüa. Koroonapandeemia laastas käsitöö valdkonda tublisti müügivõimalused kadusid ja loota saab vaid siseturistile. Ja meil on olnud ka riigi poolt natukene liiga vähe toetust meie ettevõtjatele, et seda ma sooviks küll, et meiega arvestatakse rohkem. Mees käsitööpäeval koguti raha Anu Rauakeskuse toetuseks ja nagu Anu raud kinnitab, on keskuse rajamiseks loodud sihtasutusele raha saatnud juba paljud inimesed. Mul oli endal pandud seeme sinna 2700 euri, selle sihtasutus raudvara kontole ja täna hommikul oli seal 9350 euri, nii et see on, see on uskumatu 10000, selline väike raha juubel ja kui selline summa on juba taskus, see tähendab, et sa võid midagi ette võtta 10000-ga ei saa miljonilise asja valmis ehitada, aga, aga küll saab mätaskeldrit paigata, küll saab lambaaeda teha, küll saab õhk soojuspumba peale, saab mõelda septiku peale, mida on üpris üpris hädasti vaja siin siin niimoodi mõnusalt inimlikult edasi elada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti käsitöörahvas kogunes täna Anu Raua keskuse toetuseks Heimtalisse seminarile ja näitus-laadale. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on tänavuse kuulutanud meeskäsitöö aastaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis esimest korda nullindate kunsti esindav väljapanek kannab pealkirja kunstmugavustsoonis ja eksponeeritakse paljude toona ja ka praegu kunstielu mõjutanud kunstnike olulisi teoseid. Enamik neist kunstnikest tegutseb aktiivselt siiani, kuid toona tõid nad kunstimaastikule uued teemad ja uue sõnavara. Näitusel osalevad teiste seas näiteks Kaisa Eihe, Mina, Hint, Sandra Jõgeva, flo kasearu Kiva, Marko Mäetamm, Herki Erich Merila, Marge Monko naiskunstnike laulu ja mänguselts puhas rõõm. Näituse üks kuraatorid Triin Tulgiste räägib lähemalt. Nullindad ongi minu jaoks selline suur nagu transformatsioonikümnend algab 90.-tega hästi selgelt 90.-te mõjutustega, aga seal vahepeal juhtub midagi ja mida ongi väga raske tegelikult kokku võtta kuidagi lühidalt, et mis see on, sest et kümnendi lõpus suuresti tekib see kunsti pilt, milles me elame täna, et annab meile selle praegu parimas loomeeas kunstnike kuidagi selle stardipositsiooni. Tulgiste ütleb, et toona oli ka hästi palju tugevaid debüüte ja sel perioodil esile kerkinud autoreid iseloomustab oskus oma ideid selgelt artikuleerida. Et kunstnikud juba oma esimeste komplektide või esimeste näitustega nad suutsid tuua tihti mingisuguseid täiesti uusi teemasid või siis sõnastada mingeid suuremaid kuidagi juba mõtteid, mida nad jätkasid kas siis järgmisel kümnendil või üldse lihtsalt oma järgmistes teemades, et väga sellised tugevad algused, mis on ka nullindatele iseloomulik. Oluline märksõna sellest perioodist on sotsiaalkriitiline kunst. Mis siis suunas oma pilgu nii-öelda ühiskonnale, selle valupunktidele sekkus, otsis mingisuguseid uusi lahendusi teisalt huvi keskkonna vastu, huvi linnaruumi vastu, mis avaldus nii selles monumendi teemas kui üldiselt selles tohutult kiirelt muutuvas linnaruumis, mis siis kogu selle ehitusbuumi ja ja kogu selle teemaga kaasnes. Muutus ka feministlik kunst, ütleb Tulgiste. Ta pöördub rohkem ajaloo poole ja hakkab sellise kriitilise teooria tööriistadega vaatama mingeid naise konstrueerimise kuvandeid, aga samas tulevad ka erinevad Queerine identiteedid Annastina loomingus, näiteks uus naise identiteedikäsitlus, mis on väga väga oluline just kümnendi feministlikule kunstile. Näitusel on hästi esile toodud ka installatsiooni ja skulptuuridialoog. Üheksakümnendad paistsid silma sellega, et paljud traditsioonilised meediumid kuidagi heideti kõrvale videokunsti ja ja selliste uute meediumide kõrval, aga, aga nullindatel on näha seda kuidagi esiteks maalis hakkavad toimuma jälle mingisugused uued arengud, maalikunst Tõnis Saadoja näiteks võimsad seeriad, selline kontseptuaalne maalikunst tuleb aga et kas kultuuris ja installatsioonis, et on näha, et Jass Kasela Edit Karlson, Jevgeni Solotko, sellised tõeliselt võimsad autorid tulevad uuesti, kes hakkavad siis mõtestama, et mida, mis see kuidagi skulptuuri ja installatsiooni vahekord võiks olla ja mis see ruumilise kunst üldse võiks olla? Kaks kolmandikku näitusest on nii Eesti kui ka Tartu kunstimuuseumi kogudest ning annab kuraator Triin Tulgiste sõnul üsna hea ülevaatega muuseumile endale, mis kogudes olemas on, mis on puudu või millele peaks edaspidi tähelepanu pöörama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avati Kumu kunstimuuseumis esimene 2000. aastate Eesti kunsti käsitlev ülevaatenäitus \"Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis\". Näituse kuraatorid on Eha Komissarov ja Triin Tulgiste.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on uus haigla linna jaoks prioriteetne objekt ja see tähendab, et linn leiab kindlasti vahendeid projekti lõpuni viimiseks. Kõlvart rääkis ka haigla rajamise põhjustest. Me ei saa kasutada Tallinna keskhaiglate hooneid ja tõepoolest kui me räägime haiglatest, siis 10 aastane perspektiiv on operatiivne, olukord kõigepealt hakkab kannatama kvaliteet. Ja siis me peame tunnistama, et see füüsiline keskkond on nii palju vananenud, et ei ole enam ohutu nii personalile kui ka patsientidele. Kõlvarti sõnul on Tallinna haiglas üleriigiline tähendus, kuivõrd tegu saab olema Eesti suurima haiglaga. Me planeerime 127000 ruutmeetrit 537 voodikohta ja vajadusel seda saab ka suurendada. Asi on eelkõige selles, et sinna me loodame kontsentreerida nii meditsiinitöötajate pädevust kui ka tehnoloogiate võimalusi ja me teame, et see haigla hakkab teenindama umbes 600000 inimest ja suurem osa nendest ei ole Tallinnased. Sotsiaal ja tervishoiuameti juhataja Raimo Saadi sõnul on haigla valmimise graafik pingeline ning Euroopa komisjon on pannud projektile seitse teetähist. Eesmärgiks on seatud jõuda 2026. aasta suveks haigla ehitusega nii kaugele, et haigla tervikuosale on võimalik alustada kasutusloa menetlust ja lõpliku sissekolimine on planeeritud 2027. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna esitles peatselt rajatava Tallinna Haigla projekti ja allkirjastas hanke võitjaga projekteerimislepingu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeerium on teinud töörühma, arutamaks muukeelsete laste õpingute aitamist eestikeelsetes koolides. Ministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Tubalasovi sõnul on võetud eesmärgiks, et 31.-ks maiks esitab töörühm ministrile oma ettepanekud, mis tuginevad ekspertide ja praktikute soovitustele. Sõlmküsimused, eks ole, millele ka me täna head praktikud kaasabil nagu vastuseid otsisime, et mis on ikkagi see, kuhu peaks täna ütleme siis mingi tugimeede olema suunatud, on see raha või miski muu, on see koolitus, et see on kindlasti üks suur küsimus, kes on sihtrühm, kas see peaks olema õpilasepõhine, on see tunnipõhine, on see seotud mingi õpetajate näitajaga, kui suur see raha peaks olema, kas tugimeetmel peaks olema konkreetne aeg, et ta on piiritletud, et me pakume mingit konkreetset mingil ajal, mitte kogu õppeperioodi jooksul ja, ja nii edasi, need on niisugused nagu kesksed küsimused. Ühe võimalusena kaalutaksin Kardo Bolazovi sõnul seda, et programm pluss üks õpetaja käivituks sügisest lisaks vene koolidele ka Eesti koolides ehk siis saaks vene kodukeelega lastele anda eestikeelses tunnist tuge. Ida-Virumaa koolijuhtide ühenduse juhatuse liikme, Kohtla-Järve Järve kooli direktori Anne Endjärve sõnul oleks programmi pluss üks õpetaja rakendamisest palju abi. See võimaldaks kahte inimest kasutada nii, et tunnis on lapsel igal lapsel suurem tähelepanu võimalik saada õpetajalt ja väga kiiresti on võimalik siis mobiilselt jaguneda kaheks ja teha nii-öelda praktilist grammatilist tööd või, või sõnavaraga tööd. Ehk siis suhtlus oleks nagu koos rohkem, et me ei eralda neid õpilasi, aga et kohe on võimalik kiiresti ja pidevalt aidata nii-öelda järgi lapsi, kellel on keeles või sõnavaras või, või mõistetes kuskil on mingid puudujäägid, et eraldada ära väike rühm kohe teise õpetajaga kõrvale, et säiliks nii suhtlus kui grammatika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna lõpuks toimunud veebikohtumisel arutati, milline võiks välja näha riigipoolne eestikeelsete põhikoolide toetamine muukeelsete laste õpetamisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkrainlaste soov on saada mitmikraketisüsteeme meres, mis suudavad tulistada rakette kaugemale kui ükski teine praegu ukrainlaste käsutuses olev relv ja arvatakse, et nende saamine võib muuta sõjakulgu. Kas võib teie hinnangul, milleks need raketisüsteemid üldse võimelised on? Kindlasti on ukrainlastel vaja palju võimekamaid relvasüsteeme sest kaitselahingud on üks asi, aga et territooriumi tagasi võita, peab olema võimalik mõju vastast kaugemale distantsile. Ega see süsteem ise ei ole kauge või lühike, vaid selle sees olevad raketid, ehk et nii MLRS-id kui Himarsid saavad lasta ka neid rakette, mis lendavad kaugele. Need on muidugi väga kallid ja mõistetavalt ühele riigile anda sellist relvasüsteemi ära, tahab otsustamist, aga kõik peavad aru saama, et täna võitleme Ukrainas kogu läänemaailma eest. Seetõttu minu arust tuleks neid relvasüsteeme igal juhul anda ja kiiremas korras. Neid otsuseid on olnud juba mitmeid, aga kohale pole jõudnud tuhkagi. See on ukrainlastel väga suur kartus ka, et kõigepealt, kui nad teatavad ametlikult tuleval nädalal, et saadavad relvi, siis saatmine võtab aega, ukrainlaste väljaõpetamine võtab aega. Ameeriklased pelgavad ka seda veel, et, et neid relvi, mis nad Ukrainasse saadavad, võidakse kasutada Venemaa territooriumil rünnakute korraldamiseks. No neil on palju hirme, aga ukrainlased usuvad, et kui ameeriklased juba raketisüsteeme saadavad, siis teised järgivad nende eeskuju. No britid on juba öelnud, et britid on üldse selles konfliktis olnud pigem selline eesrind pool relvade saatmisega, selleks, et olukord rindel Ukraina kasuks muuta, ei piisa ühest-kahest ega 10-st süsteemist, vaid neid peab olema rohkem ja see on asi, mis tahab organiseeritud panustamist. Samamoodi on ukrainlastel endiselt puudu õhutõrjesüsteeme ja ka lennukeid. Üks võimalus oleks saata Ukrainale lühimaa raketisüsteeme, seda ka kallutakse. Need on odavamad raketid, neid saab ilmselt rohkem saata, aga, aga vaja oleks mõlemat ja rohkem. Küsimus on selles hulgas ka. Ja saatmise kiiruses. Jah, me oleme siin juba sõja neljandal kuul ja noh, ei näe me kuidagi, et need asjad kiiremini liikuma hakkaksid. Saksamaa üritab oma kahepalgelise poliitikaga kogu aeg öelda, et jah, me saadame, aga no me, nad jõuavad kohale aasta lõpuks ja lootuses, et äkki siis on sõda läbi. No tegelikult on ikkagi asi väga selge, Ukraina vajab relvi täna ja nii palju, kui neid olemas on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina on korduvalt palunud lääneriikidelt relvi, ennekõike pikamaa raketisüsteeme. Nüüd teatas CNN, et ameeriklased valmistuvad neid saatma. Sellest antavat ametlikult teada järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJulgeolek on kallis kaup, julgeoleku puudumine on veel kallim kaup. Oleme selle eest maksnud ränka hinda. Oleme kaotanud Eesti mehi, Eesti naisi, Eesti lapsi suhtarvult enam kui ükski riik. Elu olgu tänane võidupäev selleks päevaks, kus ma võin teile kinnitada, see kaotuste raske aeg ei kordu mitte kunagi enam Eesti ajaloos. Me pärandame oma lastele Eestimaa, mis on demokraatlik, jõukas ja kaitstud meie ühise tahtega. Eesti kaitsetahe on alati olnud tugev. Täna võin ma teile kinnitada, liitub Eesti kaitsetahtele Eesti kaitseoskus. Ma toetan tugevasti kaitseväe juhataja ja kaitseministri reforme moodsa ja euroopaliku sõjaväe loomiseks. Sõjaväes ja kaitseliidus peab valitsema vabadussõja vaim. Kuid sõjavägi ja kaitseliit ei saa olla vabadussõja aegs. Täna ja homme peame vastu seisma ohtudele, mis tulenevad moodsa aja konfliktidest. Meil peab olema suur reageerimiskiirus, suur liikuvus ja ehtne kaitseoskus. Eesti kaitsejõud ammutavad minevikust oma isamaa-armastuse kuid vaatavad tulevikku. Viimased poliitilised arengud Euroopas näitavad, et meie saamine Põhja-Atlandi liidu liikmeks ei tarvitse olla mägede taga. See seab juba täna meie kaitsejõududele uusi ülesandeid. Veel olulisemaks muutub meie koostöövõime NATOga sealhulgas keeleoskus ja Nato kriteeriumide ja standardite täpne täitmine. Eesti Kaitsevägi Nato alane võimekus seisneb eelkõige Eesti ja Nato ühtses mõtteviisis, ühtses mõistet ja võitlusvõtete süsteemis. Arvamused, et me ei vaja Euroopa liitu, sest me astume NATO-sse, näitavad hiilgavad võiklikkust välispoliitika tundmises. Lubage mul ühineda kõigi Eesti diplomaatidega. Rõhutavad, et Euroopa Liidu vastasus võib meid ka NATOst välja jätta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõik president Lennart Meri kõnest Võidupüha tähistamisel Pärnus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome uus valitsus ajab Eesti siseministri ihukarvad püsti, sest teda tsiteerides ühest müüja tüdrukust on saanud peaminister. Tegelikult on nüüd ihukarvad püsti hoopis meie diplomaatidel, kes hakkavad klaarima siseministri sõnu, mis ilmselgelt solvavad sõbralikku naaberriiki. Mart Helme esinemisele väikeses tree raadios ei peaks tõesti tähelepanu pöörama, kui see oleks vaid EKRE esimehe sissevaade Eesti ühiskonda. Aga kui Eesti siseminister solvab Soome valitsust, siis ei ole see enam EKRE toetajate ja EKRE oponentide omavaheline asi. Sel juhul tõuseb see Eesti-Soome suhete küsimuseks, sest ütleja on Eesti valitsuse liige. Just nii. Täna juhtus tre raadiosaates, räägime asjast. Võttis siseminister Helme kritiseerida ja halvustada äsja ametisse astunud 34 aastase sotsiaaldemokraadi Sanna Marini juhitud Soome valitsust. Midagi nii mõistusevastast kui praegu Soomes toimub, ei ole seal ilmselt toimunud juba mitu sajandit ütles Eesti siseminister ning lisas, et ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige. Veel enam, Eesti siseminister meenutas Soome kodusõda 1918 ja arvas, et praegu võime seal näha, kuidas toimub punaste ajalooline kättemaks valgetele. Siis punased, kes tahtsid juba siis Soome riiki likvideerida, on nüüd saanud võimule ja üritavad meeleheitlikult Soome riiki likvideerida, teha Soomest mingit sorti europrovintsi. On vaid üks lihtne mõtteharjutus. Me ei kujuta ju ette, et Soome siseminister Maria Ohisalo rohelise liidu juht imestas mõnes raadiosaates, kuidas küll autopesulate omanikust on saanud Eesti peaminister, mis siis, et 1999 kuni 2006 oli Jüri Ratas seotud osaühinguga värvilised, millele kuulus kolm autopesulat. Paari päeva eest kinkis Jüri Ratas Soome uuele valitsusjuhile Sanna Marinile Brüsselis Euroopa ülemkogu ajal imeilusa lillekimbu, milles olid soomlaste lipuvärvides valged ja sinised õied. Sanna Marina võis tunda heameelt, sest Eesti ja Soome on tõesti olnud lähedased. Kummalisel kombel kinnitas seda kuu aja eest ka siseminister Helme ise, kui rääkis Soome ajakirjanikele, kuidas NATO kõrval vajab Eesti julgeoleku hoidmiseks plaani B, mis tähendab kaitsekoostööd Läti ja Leeduga. Kui talt siis küsiti, kas ka Soome on selles müstilises varuplaanis, oli Mart Helme vastus ühene. Soome on seal alati, sest kui see puudutab Eestit, puudutab see ka Soomet. Nüüd Soome valitsus solvates jättis ta mulje, et Eesti ei vaja enam Soome tuge, mõistmist ja koostööd mis ei vasta absoluutselt tõele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakirjanik Toomas Sildam kommenteerib siseminister Mart Helme üllatuslikke väga kriitilisi sõnu Soome uue valitsuse aadressil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna lennujaama juhtimistornist peaks iseenesest nägema tervet kolme ja poole kilomeetrist lennurada, aga torni ja lennuraja vahel kasvatab võsa vähem kui hektari suurune maatükk, räägib aktsiaselts lennuliiklusteenistuse juhatuse liige Üllar Salumäe. Siin on mõned sellised puude salu, mille tipud katavad siis ära mingisuguseid sellised väiksed rajatükid just eriti siin lõunapoolses servas. Kui raja põhjapoolset serva vaadata, siis ta on täies ulatuses nähtav, isegi raja keskjoon on praktiliselt täies ulatuses nähtav. Iseenesest on selleks, et puudest lahti saada, seaduses mehhanism olemas, ütleb transpordiameti ohutuse ja järelevalveteenistuse juhataja Tanel Rautits. Omanik võib nõustuda ja siis lõigatakse mets maha ja see kompenseeritakse ja kui omanik keeldub, siis lõigatakse mets maha, siis lennundusseaduse järgi. Aga nüüd on selline olukord, et omanik ei ole nõustunud ja ei ole keeldunud. Teiste sõnadega, omanik suri pool aastat tagasi ära, pärimismenetlus käib ja praegu pole kedagi, kes vähemalt keeldumisestki teatakse. Transpordiamet uurib nüüd majandus ja kommunikatsiooniministeeriumilt, kuidas asjaga võimalikult kiiresti edasi liikuda. Kui majandus-kommunikatsiooniministeerium ei oska vastata, et eks me siis peame ilmselt justiitsministeeriumi poole pöörama ka kõik see venitab seda asja. Lennujuhtide pilgu eest varjule jäävad alad jaotuvad umbes 500 meetri pikkusele lõigule Ülemiste järve poolses otsas. Üllar Salumäe ütleb, et tegelikult pole asi sugugi hull. Meil on olemas maaseire radar tegelikult, mis näitab ära mingisuguse suurused objektid seal raja peal, sealhulgas ka selles nii-öelda varjatud kohtades. Ka Tallinna lennujaama juhatuse liige Einar Bambus ütleb, et ohutus on lennurajal tagatud. Maandumisprotseduurid on ohutud, julgen mina väita, nii et siin ei peaks küll muret tundma. Maaseire radar siiski päris iga objekti ära ei tunne. Tanel Raudits ütleb, et võimalusi ohutust veel suurendada on päris mitu. Põhimõtteliselt saab üles panna kaamerad ja pilt torni viia ja põhimõtteliselt ilmselt saab ka lennujaama rajameister iga kord teavitada, et rada on tühi ja puhas. Üllar Salumäe sõnul plaanitakse tulevikus kogu lennurada kaameratega katta, kuid see on pikem projekt ja nõuab sertifitseeritud tehnikat. Kõikide nende asjade paigaldamine on võimalik ka tegelikult ennaktempos. Küsimus on lihtsalt selles, et mis on nende asjadega kaasnev kulu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Lennujaam tahaks maha võtta metsatuka, mis varjab lennujuhtide vaadet lennurajale, kuid maatüki omanik suri ära ja käimasolev pärimismenetlus teeb metsa eemaldamise juriidiliselt keeruliseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKokkulepe, millega määratletakse järgmise aasta esimesest jaanuarist alates riikliku tunnipalga alammäära ks üheksa krooni 40 senti ning kuupalga alammääraks täis tööaja korral 1600 krooni sai teoks pärast Eestile senini mitte omast läbirääkimiste maratoni. Peaminister Mart Laar. Ma olen väga tänulik mõlemale osapoolele, kellel õnnestus küll tihtipeale üsna visade aeganõudvate vahepeal ka juba natukene närvilistegi, aga ikkagi alati läbirääkimiste s jäänud läbirääkimiste käigus jõuda kokkuleppele. Ametiühingute keskliidu esimees Kadi Pärnits. Aitäh tööandjatele, et nad on tööandjad ja andsid seda ka väga tõsiselt tunda, et nad oma tööjõu eest hoolivad ja aitäh valitsusele, et ta siiski tuli õigel ajal ja et läbi selle tegevuse, selgus ka valitsuse palgapoliitika ja see on, et palka tuleb tõsta. Ning tööandjate ja tööstuse keskliidu tegevdirektor Henn Pärn. Me räägime ikka ja alati, et Eesti põhiline ressurss on Eesti inimene, meie tööjõud. Ja siis, kui jõuame selle väärtustamiseni palga maksmise, siis tekivad ikka lahkarvamused, et mida see tööjõud siis meil maksab. Käesolevad läbirääkimised olid mitmeski mõttes väga õpetlikud, me saime selgeks, et kelle eest me võitleme, kui palju neid inimesi on ja mida see alampalk üldse üldse tähendab?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektor Henn Pärn.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSkulptuur kujutab jalutuskepile toetuvat Konstantin Pätsi, kes oma suveresidentsi juures jalutades justkui millegi üle mõtiskleb. Skulptuuri autor on Aivar Simson, kunstniku nimega Simson von sea küll ja tema sõnul sai ta töö käigus presidendiga nii sõbraks, et teab täpselt, mis pätsil tol hetkel hinge peal oli. See on just see aeg, kuidas ellu jääda, kuidas Eesti rahvas ellu jätta, kaks põrgukoera oli lahti lastud, kes valvasid üksteisele kõri, kalla karata ja nii kaua õgisid neid väiksemaid. See on väga raske valik tal, et seda, mis ta tegi seal, eks ole. Ja tänu sellele ta on suur mees. Me jäime elama, et tuleb lõpetada see jutt ära, et vastu hakata ja Poola armee ei saanud mõõkadega saksa tankide vastu. Me poleks mitte püsi tankide vastu samamoodi saanud ja ta pidi seda. Ta hakkan elu lõpuni kaasa kandma. Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste kinnitab, et Toila oru lossi parki ausamba püstitamisega tasusime me Konstantin Pätsile auvõla. Eesti on olnud 30 aastat vaba, aga riigi pealinnas avalikus ruumis ei ole veel mälestusmärki. Esimesele valitsusjuhile, esimesele presidendile ja täna siin Toila orul, kus oli tema suvekodu, on nüüd see mälestusmärk olemas ja see on kahtlemata auvõla tasumine, aga ma loodan, et teine auvõlg tasutakse veel enne selle aasta lõppu ka riigi pealinnas. Kuhu siis loodetavasti kerkib ka selline mälestusmärk Konstantin Pätsile, millega rahvas omaks võtab. Ausamba püstitamise eestvedajaks oli Toila vald, vallavanem Eve East ei julge väita, et sõjas hävinud presidendi suveresidents ka kunagi taastatud saab. Kuid koos presidendiga hakkavad Toila oru pargis asjad edenema. Orupargis on olnud presidendi talveaed ja tegelikult see on üsna reaalne, et me hakkame selle projekteerimisega tegelema, sest siia on vaja sellist külastuskeskust, mida inimesed ammu juba ootavad. Nii et see on nüüd üks reaalne samm, mida me teeme. Konstantin Pätsi ausamba püstitamisele kulus 45000 eurot. Raha kogumist alustas Toila vald ja suurema osa summast saadi tänu annetustele uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oru mõisa lossipargis on nüüd kunagise riigipea Konstantin Pätsi skulptuur. Kuju autor on Seaküla Simson ehk Aivar Simson. Toila vallavanem loodab, et Pätsi skulptuur annab tõuke pargi arengule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsmaspäeval sisenes Türgi esmoloogilise uuringu laev Kreeka rannikuvetesse. See samm on osa Ankara suuremast plaanist otsida energiaallikaid Vahemere idaosast. Ekspeditsiooni vastu on Kreeka ja Küpros, kes peavad alasid osaks enda mandrilavast. Uuritavad alad jäävad rooduse saarest lõunasse. Türgi tegi sammu mõni päev pärast seda, kui Kreeka ja Egiptus leppisid kokku merepiiris. Türgi seda kokkulepet ei tunnusta. Samuti alustas Türgi sõjavägi harjutusi oma Kreeka saarte vahele jäävates vetes. Kreeka valitsuse väitel soovitab nende laevastik regulaarselt uuringute laeval kõnealuste vetest lahkuda. Kreeka välisminister nimetas Türgi samme nende territoriaalvetes ebaseaduslikeks ja olukorda eskaleerivaks. Kreeka ei nõustu väljapressimisega, me kaitseme oma suveräänseid õigusi, ütles välisminister. Türgi välisministeeriumi ametnike sõnul on olukorra pingestajaks hoopis Kreeka Egiptuse kokkulepe. Türgi välisminister ütles eile. Boris Briti aasta Meie laev sõitis sinna piirkonda ja me oleme välja selgitanud oma mandrilava läänepiiri. Augusti lõpuni jätkame me seal kõigi seismoloogiliste puurimistega. Praegusel hetkel ei saa keegi väita, et Türgi poleks näidanud üles head tahet. Me tegime seda, aga teisel pool on riik halbade kavatsustega. Seega kui kedagi tahetakse süüdistada, siis. Olema Kreeka sarnasele konfliktile oldi lähedal ka juuli lõpus. Toona sekkus olukorda Saksamaa ning läbirääkimistega jätkati. Türgi presidendi Retzeptaip. Ardo ani sõnul ei pidanud Kreeka toona antud sõna, sest sõlmis kokkuleppe Egiptuse ga ikkagi. Olukorra muudab pentsikuks fakt, et mõlemad riigid kuuluvad NATO-sse. Selle peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul peab lahendus olema liitlaslikult solidaarne ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas. Kreeka välisministeeriumi hinnangul on see aktsepteerimatu, et Stoltenberg osapooltesse võrdselt suhtub. Kreeka kutsus kokku ka rahvusliku julgeoleku komitee, et arutada võimalikku vastust Türgile. Kohtumise tulemusena pandi riigi sõjalised jõud kõrgendatud valmisolekusse. Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi ametnikud soovitasid Türgi uuringutest loobuda. Nende hinnangul aitaks see pingeid regioonis vähendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsuse president Emmanuel Macron teatas, et suurendab Prantsusmaa sõjalist kohalolekut Vahemere idaosas seoses seal pingestunud olukorraga Kreeka ja Türgi vahel. Pinged tõusid haripunkti esmaspäeval, kui Türgi laev sisenes Kreeka vetesse seismoloogilisteks uuringuteks. Kreeka seadis vastusammuna oma sõjalised jõud kõrgendatud valmisolekusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia nõukogu ei pidanud täna pikalt vaagima, et neljast kandidaadist ettevõtte juhatuse esimehe kohale on parim Sandor Liive kandidatuur. Ettevõtte nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa. Eks Sander Liive plussid olid ikkagi põhimõtteliselt tema pikaajaline kogemus ettevõtte juhtkonna osalemisel ja viimane aasta ka juhina ja energeetika on juba kord selline konservatiivne ärivaldkond, et siin on raskem teha uusi otsuseid, kui, kui mõnes teises ärivaldkonnas. Sandor Liive peab ettevõtte ees seisvate ülesannetena olulisemateks kolme valdkonda. Esiteks kodukorda ja sellel ma mõtlen seda, et, et jaotusvõrgu teenuse kvaliteet peab kasvama ja pingeprobleem, mis meil täna veel paljudel klientidel on eriti marandes kaduma ja, ja elektriline tahame ka vähendada. Teiseks on see, et valmistume tulevikuks, me peame täna juba tegema järgmisi investeeringuid elektri tootmise poole pealt, et et meil oleks elektrit, mida tulevikus oma klientidele müüa. Kolmas laiem teema on laienemine ja valmisolek tugevaks konkurentsiks, mis meil õige pea ees seisab. Et võib öelda nii, et kui Eesti energia on olnud ja saanud siiani edukaks monopoliks, siis nüüd meie ees seisab suur väljakutse saada edukaks vaba turuettevõtteks. Liive sõnul peab Eesti energia aktiivselt jätkama alternatiivsete energiaallikate otsimist. Tuumaelektrijaama rajamine Eestisse tema ameti ajal arutlusele ei tule. No eelkõige me tahame lõpuni viia algatatud tuumajaama uuringu võimaliku tuumajaama kohta Leedus. Selle aasta lõpuks peaks olema meil esialgne raport olemas ja siis me saame otsustada, kas me nende uuringutega jätkame või mitte. Me teame, et Soome planeerib juba kuuenda tuumaelektrijaama rajamist. Viies teatavasti käib, on ehitusel. Kindlasti mängime protsess, mis toimub Soomes, kuid ma arvan, et Eestis tuumajaama rajamine täna teadaoleva tehnoloogia järgi ei ole tõsine teema pikemas tulevikus, kui tehnoloogiad arenevad, ei välista ks midagi, kuid täna, kui me räägime tuumajaamast, pigem uuris võimalusi Leedus ja Soomes kaasa lüüa Liive ei näe lähiajal vajadust ka elektrienergia hinna tõstmiseks. Elektri tootmiseks põlevkivi hind ei ole kasvanud ja siit me näemegi. Milline suur väärtus on põlevkivil elektritootmise allikana? Põlevkivi hind ei sõltu nafta maailmaturu hinnast. Seega Eesti energia ei kavanda enne aasta lõppu uue hinnataotluse sisseandmist. Seda võib öelda küll jah, et meie ei pea sellist kavasid praegu. Liive peab vajalikuks Eesti Energia tütarfirmadele senisest suurema iseseisvuse andmist. Ta soovib tütarettevõtete nõukogudesse kaasata ka sõltumatuid eksperte. No põhivõrgu sõltumatuse küsimus on, on teema ja see ettepanek kaasata sinna põhikirja nõukogusse kaks sõltumatut nõukogu liiget on just ajendatud sellest, et põhivõrgu sõltumatust suurendada. Ma ei välista aks ka mõningate teiste tütarette puhul seda, kuid põhivõrgu puhul on minu meelest see kõige olulisem. Tähendab, ja selle ettepaneku ma tegin. Urmas Sõõrumaa ütles, et nõukogu on andnud talle volitused juhatuse esimehega palgatingimuste üle kokkuleppele jõudmiseks. Liive palk ei tõuse tema sõnul märkimisväärselt. Palk on enam-vähem selles skaalas, mida Eestis suurettevõtteid juhitakse, on ka kindlasti kohti, kus makstakse oluliselt rohkem, et kas ta 100 protsenti samaks jääb, kindlasti oluliselt ei tõuse. Liive teenistus, lepingu järgne kuupalk on praegu 115000 krooni. Uus leping astub jõusse detsembrist ja kehtib kolm aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia juhatuse esimeheks valiti taas Sandor Liive.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBalti presidentide kohtumisel USA presidendi Donald Trumpiga keskenduti peamiselt julgeolekuolukorrale ja NATOle. Samuti oli teemaks Venemaa. Eesti rahvusringhääling uuris president Trumpilt, kuidas ta käitub Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kas too on vaenlane või on temaga võimalik dialoogi pidada. Ma arvan, et mul võib olla Venemaaga ja president Putiniga hea suhe ja kui nii oleks, siis see oleks hea asi. Samas on suur võimalus, et seda ei juhtu. Kes teab? Trump rõhutas, et keegi ei ole Venemaaga olnud karmim kui tema. Ta tõi näiteks, et USA saatis pärast Suurbritannia närvigaasirünnakut välja oluliselt rohkem diplomaate kui Euroopa Liidu suurriigid. Trump lisas, et Ameerika kaitse-eelarve kasvab järk-järgult, mistõttu muutub nende sõjavägi tugevamaks kui eales varem. See ei ole trumpi arvates hea uudis Venemaale. Lisaks võtsid presidendid kohtumisel vastu julgeolekudeklaratsiooni, milles kinnitati taaskord, et USA eraldab balti riikidele 170 miljonit dollarit väljaõppe ja varustusprogrammideks ning laskemoona hankimiseks. Samuti mainiti deklaratsiooni õhutõrjet, räägib president Kersti Kaljulaid. Me kogu aeg räägime sellest, mida võiks teha selleks, et kaitse oleks usutav, ei taha üle investeerida, aga kindlasti me seisame selle eest, et ka need väed, NATO väed, kes täna on balti riikides ja Poolas, et ka nemad tunneksid ennast turvaliselt. Õhukaitse on oluline element. Samuti kinnitati deklaratsioonis, et USA jätkab sõdurite perioodilist saatmist balti riikidesse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riikide presidendid kohtusid Valges Majas USA presidendi Donald Trumpiga. Eesti Rahvusringhäälingu küsimusele vastates ütles Trump, et keegi ei ole olnud Venemaaga karmim kui tema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuviti on aina enam saanud kultuurimaastiku tõmbenumbriteks välikinod, mis on aastate jooksul populaarsust kogunud üle kogu Eesti. Hiiumaa kino juhi Arno Kuuse sõnul võib välikinode populaarsuse taga olla klassikalises kinost erinev õhkkond. Kindlasti on see, et meie suvi nii üürike kui see on, et pigem inimesed ikkagi tahavad viibida välitingimustes ja, ja kuna tehakse võimalikke asju õues, siis miks mitte ka kino teha ja, ja filme nautida üheskoos ja, ja eks see selline vabas õhus olek annab veel võimaluse, noh, kes, kes võtab mõne värskendava joogi või mõne ampsu kõrvale, et kuidagi see sobib sinna selles mõttes välitingimustesse väga hästi, et õhtune kellaaeg, päevased toimetamised, kõik on juba tehtud ja, ja ongi mõnus. Niimoodi sellist ilusat suvist ilma ja meelelahutust. Tartu elektriteatri meeskonna liige Mihkel Salk toob välja, et iga film välikinosse ei sobigi ning programm koostatakse vastavalt keskkonnale. Sinna välikinosse sobivad pigem hästi sellist kuidagi nagu kergema ja kiirema hooga filmid. Et midagi sellist väga aeglast on võib-olla natukene keerulisem vaadata väljas, et sellepärast sobivad väga hästi lühifilmid sinna õue vaatamiseks. Draamat on õues pisut keerulisem vaadata. Filmindusteadlase Tiina Loki sõnul on väikseid kinosid vaja nii vaataja harimiseks kui ka filmimaailma mitmekesisuse säilitamiseks. See nagu muusikamaailmas on ka väga mitmed erinevad voolused, on olemas tõsine klassikaline muusika, on olemas pope, estraad, džäss, et filmis on tegelikult täpselt seesama, et tegelikult selleks, et seda paljusust säilitada, selleks on meil vaja neid väikeseid kinosid, on, meil on vaja neid erinevaid eri filmiüritusi, sellepärast et enamus jaolt on ka need, siis on filminädala pühendatud ühele või teisele režissöörile, et see on vaataja kasvatamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Palav ilm kultuurielamuste otsijaid ei heiduta ning meelelahutuslikuks tõmbepunktiks on saanud välikinod. Õues on filmivalik teistsugune kui siseruumides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA seisis selle aasta alguses silmitsi oma energiakriisiga, kui maagaasitaristu ei pidanud vastu erakordselt külmale ilmale jättes Texase osariigis miljonid inimesed elektrita. Euroopa ja Aasia praegune energiapuudus ja märkimisväärne hinnatõus, aga tõenäoliselt ameeriklasteni ei jõua. Maagaasi ettevõte, ellurian juht Cari Suki. Meil on piisavalt varusid, et rahuldada USA nõudlust ja tarnida hulgaliselt ka muule maailmale. Nii et võime tulevikus teisi riike lisagaasiga aidata, kui tekib selline olukord, nagu on nüüd Euroopas. Suki sõnul ei saa USA praegu Euroopa ja Aasia heaks palju ära teha, sest kõikide osapoolte taristu on puudulik. Olukord on aga ärgitanud maagaasi ettevõtteid uutesse projektidesse investeerima. Energiaettevõte EK T juht Toby Rice. Me peame mõtlema maagaasist kui mitte ainult kodumaisest tootest, vaid vahendist, millega suudame kogu maailma varustada. Selge on see, et meil on vaja laiendada torujuhtme taristut, et saaksime USA kildagaasi hüve maailmaga jagada. Rice sõnul võib järgmise kahe aasta jooksul saada USAs rohelise tule viis uut projekti sealhulgas need, mis on seotud olemasoleva taristu laiendamisega. Ameeriklased on juba pikka aega soovinud gaasitarneid Euroopasse suurendada, et vähendada liitlaste sõltuvust Venemaast niikaua, kuni rohepööre on hoogustunud. Pikemas vaates liigub president Joe Bideni administratsioon aga endiselt maagaasi, st pigem eemale. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA ei saa Euroopat ja Aasiat energiakriisis eriti aidata, sest kõikide osapoolte taristu on puudulik. Samas on tekkinud olukord ärgitanud ameeriklasi investeerima uutesse maagaasiprojektidesse, mis võivad tulevikus energiaturgu mitmekesistada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaksumaksjate liidu hinnangul ei olnud 2010. aasta maksumaksjal eriti halb, sest suuri muutus maksuasjades ei toimunud. Maksumaksja vaenlase nominente oli mitu. Esile tõsteti näiteks riigikogu rahanduskomisjon saamatuse eest kütuseäris vohavaid käibemaksupettusi tõkestavate seadusemuudatuste menetlemisel ning justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik elektroonilise aastaaruandesüsteemi lohaka rakendamise eest. Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme asse Lehise sõnul oli muudatus küll hea, aga selle selgitamine ja inimestega suhtlemine oli kehv. Maksumaksja vaenlaseks kuulutati siiski Tallinna volikogu koalitsioon ja linnavalitsuse eesotsas linnapea Edgar Savisaarega müügi ja paadimaksu kehtestamise eest. Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Jüri Allikalt. See tõi kaasa umbes üle 80 miljoni täiendavat kulu maksumaksjale, aga me peame silmas pidama ka seda, et see ei olnud ju kitsalt Tallinna oma, sest et selle mõju ulatus kogu Eestile tegelikult nii, et mitte ainult Tallinnale. No paadimaks küll, võib olla jah, kitsalt Tallinnale, aga müügimaks ulatus igal juhus laiemalt. No sellest kasvas välja ka midagi head, poliitilised vaenlased nii-öelda tegid ära ja nüüd ei ole kuskil Eestis enam varsti müügimaks võimalik. Jah, eks ta tõi kaasa jah, teiselt poolt selle, et kui ei oleks seda Tallinna olukorda toimunud, siis ilmselt oleks nendes valdades, kus ta kehtis, juba hulga aastaid oleks ta kehtinud ka edasi ja võib-olla poleks keegi nagu märganudki, et aga lihtsalt, et kuna Tallinn nii suur linn, siis lihtsalt selle mõju avaldus teravamalt ja noh, tõenäoliselt ka ilmselt poliitilises mõttes teravamalt, et noh, arvestades isikuid Allikalt rõhutas, et maksumaksjate liit ei ole poliitiline organisatsioon ja valiku tegemisel lähtuti peamiselt sellest, missugused otsused on maksumaksja elu raskendanud ja missugused kergendanud. Maksumaksja sõbraks kuulutati Jõgeva ja Harku vallavolikogu liikmed, kes toetasid maamaksu kaotamist kodualuselt maalt. Samalaadse otsuse tegi ka Rae vald, aga tema maksumaksjasõbra tiitlit ei saanud. Rae vald tegi küll niimoodi, aga me täna teda esile ei tõstnud selle tõttu, et ta samal ajal ka suurendas teisel viisil seda maksu, et selle tõttu ikkagi lõppkokkuvõttes midagi maksumaksjale kasu ei toonud. Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk ütles, et vald on ikka üritanud oma inimestele soodustusi teha. Eriti siis, kui on majanduses kriisi ajad, tuleks ikkagi vallal alati volikogul vaadata eelarvet läbi sellega pilguga, et oma inimestele võimalikult vähe maksukoormust oleks. Kui palju see teie valla eelarvest hammustas, see, et inimesed said oma kodualuse maa maksuvabaks. Tegelikult, kui vaadata eelarve mahtu ja vaadata seda summat, mis on suurusjärguga kuni 200000 krooni, siis see on see väga väike summa. Teistpidi on väga paljudele peredele 200 ja 300 krooni väga suur raha. Me loodame ise, et see toob rohkem meil inimesi siia piirkonda ja et see on lootus, et siia noored pered jäävad ja, ja ka sellega tulevad ka maksud meile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maksumaksjate Liit kuulutas maksumaksja sõbraks Jõgeva ja Harku vallavolikogu liikmed. Vaenlaseks valiti Tallinna volikogu ja linnapea Edgar Savisaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme olnud valmis oma sisemusest tegelikult juba alates umbusalduse sisseandmisest juba sellest hetkest juba. Kas te peate läbirääkimisi samaaegselt ka Keskerakonnaga? Ei, meil ei ole konkreetseid kokkusaamisi, on olnud mitmeid vihjeid meie mitmetele erakonna liikmetele sooviga saada kokku. Aga peab küll nentima, et meil ei ole ühtegi kokkusaamist olnud tänaseks päevaks. Kes oleksid teie poolt väljapakutavad kandidaadid linnapea kohale, kui teile seda kohta pakutakse? Tallinna piirkonna juhatus on Res publikaanidel arutanud seda teemat küll mingitel ajahetkedel ja ja ma usun, et meil on välja pakkuda täna päris mitmeid kandidaate. Kas nende hulgas on Tõnis Palts Sven Sester ja Kaupo reede? Kas hääled Keskerakonna esimehe Tallinna linnapea Edgar Savisaare umbusaldamiseks on teil olemas? Me kinnitame kindlasti seda, et, et meil on täna olemas 17 Res Publicani, kes on selgelt avaldanud oma meelt, ma kujutan ette, et need tänased signaalid, mis on tulnud, annavad alust arvata, et et me oleme lähemal oma nägemuse teostamisele kui kunagi varem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohal on 51 riigikogu liiget, seega on täiskogu otsustusvõimeline. Tänan. Meie tänase täiendava istungi päevakorras on 38 riigikogu liikme algatatud otsuse eelnõu umbusalduse avaldamine rahandusminister Siim Kallasele. Kolleegid, kuna me oleme kõik veidike väsinud tänasest öisest istungist, lubage mul lühidalt tutvustada nimetatud otsuse eelnõu menetlemise protseduuri. Kõigepealt me alustame eelnõu algatajate esindaja ettekandega ja selleks on meie kolleeg Peeter Kreutzberg. Edasi saavad riigikogu liikmed esitada suulisi küsimusi, kirjalikke ei esitata. Vabariigi valitsus on kaasettekandest loobunud. Siis avatakse päevakorra küsimuses läbirääkimised ja läbirääkimistel saavad sõna ainult fraktsioonide volitatud esindajad. Edasi on lõppsõnad ja lõpphääletus. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik loomulikult täiskogu koosseisu häälteenamus. Lugupeetud riigikogu, võtame arutusele otsuse eelnõu 251, see on umbusalduse avaldamine rahandusminister Siim Kallasele. Lugupeetud kolleegid, ma palun ettekandeks täiskogu kõnepulti kolleeg Peeter Kreitzbergi. Austatud, härra esimees, lugupeetud kolleegid. 37 riigikogu liikme poolt on allkirjastatud riigikogu otsuse eelnõu umbusalduse avaldamine rahandusminister Siim Kallasele. Mulle on langenud osaks mõneti ebameeldiv kohustus selle sisu ette kanda. Umbusaldus lähtub rahva seas laialt tuntud 10 miljoni dollari kadumise asjaoludest ja Siim Kallase rollist selles. See juhtum kuulub paljude teiste väiksemamahuliste seadus rikkumistega ühte ritta, mille otsad Eesti riigis reeglina vette kaovad ja mis mõjutavad Eesti riikluse mainet nii kodu kui välismaal. Paljud inimesed on nördinud sellest, et mees, kelle käitumises on tuvastatud rida seaduserikkumisi mis soodustasid suure materiaalse kahju tekkimist ning takistasid asja õigeaegset ja tulemusliku uurimist on praeguse Eesti valitsuse üks tähtsamaid liikmeid. Kuigi õiglust, unne ja õigus ei lähe dollari loo puhul omavahel siiani hästi kokku, austan me süütuse, presumtsiooni ega soovi härra Kallasele ette heita mitte midagi enamat, kui sisaldub riigikohtu otsuses ja määruses. 29.-st oktoobrist 1999. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 1999. aasta. Otsusega tühistati Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1999. aasta kohtuotsus ja Tallinna linnakohtu viienda märtsi 1999. aasta kohtuotsus Siim Kallase õigeks mõistmise osas kriminaalkoodeksi paragrahv 148 lõige üks järgi mis käsitleb ebaõigete andmete esitamist ning saadeti kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna linnakohtule teises koosseisus, kuhu loodetavasti seekord ei kuulu mõni kohtualuse Siim Kallase, Viimsi. Või majanaaber või lähituttav. Oma otsuses leidis riigikohtu kriminaalkolleegium et Siim Kallase õigeksmõistmise kriminaalkoodeksi paragrahv 148 lõige ühe järgi on alusetu ning kohtud on seda tehes ise rikkunud seadust, jättes kohaldamata kohaldamise kuuluva seaduse. See on sellesama paragrahvi 148 lõige üks, mida nad oleksid pidanud Siim Kallasele kohaldama. Seega lähemas tulevikus tuleb Siim Kallasel järjekordselt kohtualuse rollis oma tegudest aru anda, kusjuures teda süüdistab sama riigi esindaja, mille rahandusminister ta on. Kuna selline olukord on mõeldamatu, ükskõik millise arenenud demokraatia ja õiguskorraga riigis siis kahtlemata kahjustab ametis olevat ametis oleva rahandusministri. Üle kohtupidamine Eesti rahvusvahelist mainet, eriti veel nii tundlikus valdkonnas, nagu seda on rahandus. Muidugi otsustab kohus, mitte parlament, kas Siim Kallas on kurjategija või mitte. Vatades riigikohtu otsuse sisu ja formuleeringut ning majanaabri eeldatavat puudumist kohtukoosseisust, võib arvata, et rahandusministril on seekord tunduvalt väiksemad võimalused temale soodsa kohtuotsuse saavutamiseks kui eelmisel korral. Meie alla kirjutanud riigikogu liikmetele on riigikohtu sõnum igal juhul selge ning ilmselt peab ka Tallinna linnakohus seekord vajalikuks kohaldada riigikohtu otsust järgides kohaldamisele kuuluvat seadust. Selge on ka see, et rahandusministri ja kohtualuse rollide ühitamine on endast lugupidavas riigis kohatu. Milline on linna, milline linnakohtu lahend ka ei tuleks, on riigikohtu 29. oktoobri erimäärusest tulenevalt selge, et Siim Kallas on kõlbmatu juhtima riigi institutsioon. Teadmiseks, et kohtu erimäärusega juhib kohus riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse või ametiisiku tähelepanu kriminaalasjas tuvastatud seaduserikkumisele ning kuriteo toimepanemist soodustanud põhjustel ja tingimustele. Siim Kallase kui Eesti pangajuhi tegevuses leidis riigikohus olulisi seaduse ja muude õigusaktide rikkumisi, mis lõppkokkuvõttes soodustasid suurevaralise kahju kokku üheksa miljoni USA dollari ehk 120 miljoni 621000 Eesti krooni tekkimist ning takistasid asja õigeaegselt ja tulemusliku uurimist, mille tõttu aegumise tõttu ei ole enam võimalik selgitada paljude isikute võimalikku süüd antud asjas. Muuhulgas on riigikohus tuvastanud järgmised faktid. Eesti Panga president Siim Kallas ignoreeris Eesti Panga nõukogu ajutise reglemendi punkt viis üheksa, mille kohaselt Eesti pank võis osaleda ettevõtluse vaid panganõukogu otsusel selle asemel teiseks, selle asemel, et anda hinnang oma alluva Urmas Kaju poolt ametivolituste ületamisele kirjutas Siim Kallas alla täisvolitusele, millega Urmas Kajule anti õigus esindada Eesti panka läbirääkimistel finantsorganisatsioonidega Šveitsis ja kirjutada alla investeerimislepingule 10 miljoni USA dollari väärtuses. Kolmandaks, Eesti pank ei täitnud nõuete kohaselt järelevalvefunktsiooni Põhja-Eesti panga suhtes mehitas viimase ebaseadusliku tegevust ega järginud Eesti panga seaduse paragrahv 22 lõige kolm nõudeid mille kohaselt Eesti pank peab teatama krediidiasutustest avastatud õigusrikkumisest, millel võivad olla. Kuriteo tunnused. Viimane asjaolu on ka üheks põhjuseks, miks. Minaalasi algatati eelnimetatud tegude toimepanemisest üle kolme aasta hiljem ning käesoleval ajal pole seoses aegumisega enam võimalik läbi viia täiendavat eeluurimist, selgitamaks reaisiku võimalikku vastutust. Arvestades kõike eelöeldut ei pea me võimalikuks reformierakonda kuuluva Siim Kallase jätkamist Eesti vabariigi valitsuse liikmena. Aitäh. Suur tänu, Peeter Kreutzberg, kas riigikogu liikmetel on ettekandjale küsimusi? Kolleeg Koit Pikaro, palun esimesena. Tänan, härra esimees, lugupeetud ettekandja. 1995. aastal oli tagaotsitav relvaärimees ja kelm keskvanglast põgenenud Vello Kütt. Kui politseis tegeles tema tagaotsimisega, siis selgus, et tagaotsitava kasutada olnud mobiiltelefoni olid mõned kõned tehtud Siim Kallasele. Ja minu küsimus on selline. Kas peate normaalseks, et Eesti vabariigis on rahandusministri rahandusministriks tagaotsitavaga telefonilist sidet pidanud isik, kelle enda praegune staatus on samuti kohtualune? Tänan. Aitäh, ma ei oska siin päris otsest sidet näha sellega, et pidada rahandus, rahandusministrit, pädevaks või ebapädevaks. See ikkagi sõltub vist sellest, mida täpselt telefoni teel räägiti. Telefoniga kõnelemise fakt ise ei ole ühe tähenduse minu arvates aitäh. Kolleeg Janno Reiljan, palun. Aitäh, härra eesistuja, härra ettekandja. Tõsiselt kahju, et siin meie ees ei esine mitte Siim Kallas vaid meid tuleb läbi ajada ilma temata. See küsimus oli mõeldud tegelikult temale, kuid ma püüan siiski teie käest vastust saada. Kas vastab tõele, et nimetatud 10 miljoni dollari kriminaalasja eeluurimisel leidsid kapo uurijad Urmas Kajult ära võetud arvutist faili, kus sisaldus tehingu kasumijaotusplaan nimelt selle 10 miljoni dollari tehinguga kasumijaotusplaan? Selles plaanis oli ette nähtud osad arvuti omanikule ehk ajule härra Kallasele ja veel mitmetele teistele isikutele. Kõnealust faili ei pidanud kohus tõendusmaterjaliks ja see ei ole ka imestama panev, sest võib-olla kajugi nagu kallas meeltesegaduses, kirjutas alla teatud paberitele kaju meeltesegaduses koostas teatud faile, kuid ma küsin, kas selline fail ei ole siiski ühe poliitiku jaoks piisavaks kompromiteerivaks materjalist, et mitte ronida valitsusse, kus ta kompromiteerib juba tervet Eesti riiki? Aitäh. Aitäh, ma pean tunnistama, et ma ei ole ühelgi ajahetkel selle uurimistegevusega tegelenud ja ma ei oska ei kinnitada ega ümber lükata seda, mida te räägite. Aitäh. Tänan, kolleeg Koit Pikaro, teine küsimus, palun. Tänan, härra esimees, lugupeetud ettekandja. Kriminaal ja kohtuasjas üheksa miljoni USA dollari kantimisega Šveitsi on tunnistajaks keegi Abram Sher hüüdnimega Viru Abram. Viimane pole isegi ajakirjanduses eitanud oma seost niinimetatud 10 miljoni tehinguga. Tegemist on isikuga, kes on varem kohtu poolt karistatud olnud seotud organiseeritud kuritegevuse esindajatega ja enne selle tehingu sõlmimist liikus Tallinnas aktiivselt ringi ning otsis isikuid, kes oleksid valmis viie protsendilise tasu eest valmis organiseerima või osaleme selles tehingus, leidis ta selliseid Põhja-Eesti pangast ja Eesti pangast. Ja minu küsimus on, kas te peate õigeks ja saate usaldada rahandusministrit, kelle tutvusringkonda kuulub läbi oma abi varem kohtu poolt karistatud esimese põlvkonna niinimetatud ärikas? Tänan. Aitäh. Tavakodanikuna ma ausalt öelda sellist inimest hästi usaldada ei saaks. Aitäh. Tänan, kolleeg Kalev Kallo, palun. Aitäh, härra eesistuja, lugupeetud ettekandja. Kuidas te kommenteerieeriksite Sellist fakti, et vabariigi kõrgem kohus juba 29. oktoobril tegi otsuse, mis tühistas allinstantside õigeksmõistvad otsused ja selle aja jooksul ei ole ei vabariigi esimene mees, ma pean silmas presidenti, rääkimata peaministrit selle selles asjas mingit seisukohta võtnud, aitäh. Aitäh, ma pean seda kahetsusväärseks ja pean seda mõneti ka hinnanguks sellele, mis Eesti Eestis on tähtis, mis vähetähtis ja paraku on väga kurb, et me oleme harjunud juba sellega, et majanduskuriteod ja igasugused sedalaadi asjad ei ei pälvi meie tippjuhtide tähelepanu ega hukkamõistu. Ja ma natukene kahtlen, et see juhtub täna siin saalis samuti aitäh. Suur tänu, Peeter Kreutzberg, kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Kuna vabariigi valitsus on kaasettekandest loobunud, siis, lugupeetud kolleegid, avan päevakorra küsimuses läbirääkimised, tuletan meelde, läbirääkimistel saavad sõna ainult fraktsioonide volitatud esindajad. Sooviavaldusi ei näi olevat. Kas võime läbirääkimised lugeda peetuks ja lõpetatuks? Tänan, läbirääkimised päevakorra küsimuses on lõpetatud. On lõppsõna võimalus. Kas ettekandja soovib lõppsõnaks sõna? Ei, kaasettekandjat ei ole. Sellisel juhul, lugupeetud kolleegid, asume otsuseelnõu lõpphääletusele. Austatud kolleegid, kas võime alustada? Austatud riigikogu, panen lõpphääletusele riigikogu otsuse umbusalduse avaldamine rahandusminister Siim Kallasele vastuvõtmise paluvate seisukoht ja hääletada. Otsuse vastuvõtmise poolt on 37 riigikogu liiget, vastu on 51, erapooletuid ei ole. Otsus jäi vastu võtmata ning riigikogu rahandusminister Siim Kallasele umbusaldust ei avaldanud. Tänan. Meie täiendav istung lõppenud, nägemiseni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli arutlusel umbusaldusavaldus rahandusminister Siim Kallasele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMali sõjaväeline üleminekuvalitsus lubas veel möödunud kuul korraldada sügisel referendumi põhiseaduse ülem. Samuti oli järgmise aasta veebruariks plaani võetud presidendi ja parlamendivalimised. See oli osa ülesandest, mis sõjaväelisele üleminekuvalitsusele oli seatud ehk juhtida Mali 18 kuu jooksul tagasi tsiviilvõimu alla. Selle nädala alguses sundis aga mali sõjaväeline liider Assimi Koita, president Bahnavi ja peaminister taani kaht üleminekuvalitsuse liidrid ametist lahkuma. Küsimus on nüüd, kas lubadused tsiviilvalitsusele üle minna ka peavad, kuna islamiäärmuslaste rünnakud on suurenenud ning sellest tulenevalt on kasvanud ka ühiskondlikud pinged. Ka 19 miljoni elanikuga Mali naabrid Nigeeria ja Burkina Faso on terroristlike rühmituste üha kasvavad rünnakute all. Lisaks sadadele hukkunutele on Le mond'i andmetel nendest riikidest kasvanud ka väljaränne. Prantsusmaa mõistis Mali ajutise valitsuse kukutamise hukka. President Emanuel Macron ähvardas sõjaväelisi liidreid Euroopa Liidu sanktsioonidega. Välisminister Jean-Y ütles parlamendile, et Prantsusmaa soovib ÜRO julgeolekunõukogu kiiret kogunemist olukorra arutamiseks. Vaatamata valitsus ähva laed tustele tugevdab piirkonna kasvav ebastabiilsus aga rahulolematust seoses saheli piirkonna missioonidega. Prantsuse välisluureagentuuri juht Bernar Emie ütles hiljuti Leonile, et mali islamiäärmusliksed plaanivad rünnakuid Euroopas. Muide, prantsuse välisluureagentuuri juht võtab meedias sõna väga harva. Seda enam pälvis mehe sõnavõtt tähelepanu. Peamine prantslaste operatsioon ara, mille raames on kohapeal 5000 prantsuse sõdurit, on kestnud juba kaheksa aastat. Teise suurema missiooni ehk ETM-i eesmärk on kohalike sõdurite väljaõpe ja see on koostöös Euroopa liiduga. Sõdurid, keda välja õpetatakse, korraldavad aga riigipöördeid ja tapavad tsiviilelanikke. Möödunud kuul kirjutas vasakpoolne Päevaleht liberasion, et Euroopa parlamendis pole sel teemal piisavalt räägitud ja riikidevaheline koordineeritud koostöö jätab soovida. Presidendipalee on tunnistanud, et operatsioonid on keerulised. Seni on õnnestunud läbirääkimisi pidada vaid mõnede eraldiseisvate islamiäärmuslaste rakukestega, kuid peamiste vaenlaste ISISe ja al-Qaedaga ei ole veel ühise laua taha istutud. Ajakirjandus küsis veel selle aasta alguses, kas Prantsusmaa ei peaks oma vägesid sealt üldse välja tõmbama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa mõistis Mali ajutise valitsuse kukutamise hukka. Prantsusmaal suureneb aga rahulolematus seoses riigi missioonidega Saheli piirkonnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNäiteks, mis minu jaoks on kõige olulisem Teder oma seisukohast lükkab ümber Toompea koalitsiooni põhiväite, millega Reinsalu on välja tulnud. Nimelt Reinsalu ütles, et Meie otsused on ebaseaduslikud seetõttu, et me kaotame linnaosade eelarve aasta kestel. Õiguskantsler Teder ütleb seoses sellega, et see ei ole iseenesest takistuseks haldusreformi läbiviimisele. Meie püüd on omavalitsuste tegevust parendada. Väide, et ametid on justkui illegaalsed ei ole tõene, sest et ametite olemasolu on seaduses ette nähtud ja lubatud ja kuskil pole öeldud, mis laadi need ametid peavad olema. Enamus sellest kriitikast, mis õiguskantsler esitab, tegelikult käib samamoodi ka regionaalminister Kiisleri esitatud reformi projekti sisu kohta. Erinevalt õiguskantsleri, meie oleme seisukohal, et haldusreform Tallinnas on sisuline ja me usume, et Tallinna volikogu suudab seda ka tõestada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Edgar Savisaare kommentaar õiguskantsleri Indrek Tederi ettepanekule viia linnaosade tegevuse lõpetamise otsus kooskõlla põhiseadusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on siis Prantsusmaa juhitud koalitsiooni otsusega, kuhu ka Eesti panustab sihtüksuste Kuuba raames ja Eesti on koos selle Prantsusmaa juhitud koalitsiooni liitlastega otsustanud. Et need kohapealsed tingimused, mille siis Malis sõjaväelise Hunto valitsus kahjuks tänaseks loonud, ei võimalda meil seda operatsiooni Malis jätkata. Millal väed ära tulevad? Otsused on tehtud ja nüüd otsusejärgselt hakataksegi välja tulekut planeerima, et kuivõrd igal riigil on selle operatsiooni raames oma ülesanded, siis neid ülesandeid ja operatsioonilisi vajadusi võetakse siis ka planeerimisprotsessis arvesse. Kas saheli piirkonnas jätkatakse või tullakse igalt poolt saheli piirkonnast ära? Terrorismivastane võitlus saheli regioonis on Eestile väga oluline, kuivõrd see panustab oluliselt ja otseselt ka Euroopa julgeolekusse. Küll aga on täna järgmistest sammudest veel vara rääkida, kuidas panustamine regioonis võiks tulevikus välja näha. Kas on teada juba, kuhu Eesti sõjaväelased lähevad, need, kes malist ära tulevad? Täna selliseid otsuseid ei ole tehtud. Nagu öeldud, on täna jutt siiski Malis Prantsusmaa juhitud koalitsiooni raames. Opereerimist puudutab otsusega ja jätkuvaid otsuseid ei ole veel tehtud ja kõike arutame siis koalitsiooni raames, et mis võiks olla edasi ja ka Eesti-siseselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa ja ta Euroopa liitlased teatasid, et toovad oma väed Malist ära. Malis on rahutagamisoperatsioonil ka Eesti kaitseväe üksus. Prantsusmaa rahutagamisoperatsioon rahutus Malis ja Saheli piirkonnas Ida-Aafrikas kestis üheksa aastat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseamet ei osanud pressikonverentsil öelda, kas Saaremaa suure nakatunud arvu taga on laustestimine mõnes hooldekodus või mitte. Samuti ei teadnud amet, kui suure osa üldtestidest moodustavad kordustestid. Küll aga ütles terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik, et vaatamata kodus püsimisele ja kõikidele terviseameti ja kriisikomisjoni soovitustele võib koroonaviirusesse siiski nakatuda. Arvestatav hulk inimesi nakatub ka positiivse proovi andnud lähikondse kaudu ehk et piltlikult öeldes, kui pere on neljaliikmeline, keegi pereliikmed est on saanud positiivse testi tulemuse viibib kodusel jälgimisel ja ravil ka tema pereliikmed. Lähikontaktsed täna on erilise tähelepanu all ka terviseameti vaates saanud juhised ja nõu selle kohta, kuidas käituda. Siis ikkagi võib juhtuda nii et nakatunud pereliige nakatab ka teisi oma pereliikmeid, siis on ka selliseid võimalusi, et inimesed ju ikkagi mingis osas liiguvad ringi täna. Seda me näeme nii ühistranspordis, kauplustes kui mujal liigutakse ringi. Nakatutakse loomulikult ikka juhtub nii, et mingil määral lisandub nakatunuid. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ütles, et sotsiaalsüsteemi jaoks hakkab kriis alles oma mõju avaldama ning sotsiaalsüsteemi võimekust tuleb suurendada. Kaheksandal aprillil võeti vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused ja puudega laste vanematele hakatakse maksma toetust makstakse nendele puudega laste vanematele ja eritoega õppivate laste vanematele, kes mujalt tuge hetkel ei saa ja sotsiaalkindlustusameti lehelt saab täpsemat informatsiooni. Nüüd keegi taotlema minema tõesti ei pea, et, et alates esmaspäevast sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses tehakse nendele konkreetsetele inimestele pakkumine ja siis esimesed toetused makstakse välja 20. aprillil. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti tehnika osakonna juhataja Ingrid Teinemaa ütles, et kasu on nii apteegi kui ka ise tehtud maskidest, kuid neid tuleb õigesti kanda. Maski ei ole kindlasti vaja kanda igal pool kogu aeg vaid kui seda kanda, siis soovitatav eelkõige seal, et kus on rohkem rahvast, näiteks poed, meditsiiniasutused, ühistransport, seal on see pigem mõeldud teiste inimeste kaitseks sest antud juhul, kuna tegemist on sellise viirusega, mis on väga-väga nakkav siis ka bioloogide sõnutsi me peame käsitlema kõiki inimesi justkui võimalikke nakkusallikaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1574 COVID-19 viiruse testi, millest 46 proovi osutusid positiivseks. Enim tuli uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal 25 ja Harjumaal 12. Täna hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 146 inimest, kellest 11 on juhitaval hingamisel. Viimase ööpäeva jooksul uutest COVID-19 viiruse tõttu surnud inimestest ei teatatud, kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 24 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus on pidanud pikki arutelusid erinevate meetmete üle ning ühisosaks on arusaam, et vaktsineerimise toetamiseks on vaja juurde luua positiivseid stiimuleid. On arutusel siis perearstidele täiendavate preemiate maksmine, kui nad saavutavad mingi kokkulepitud, samuti eesmärkide saavutamisel ka omavalitsuste premeerimine, et nad siis veel täiendavalt teeksid pingutusi. Mina isiklikult inimestele reaalset raha maksmist vaktsineerimise eest ei toeta, see on ikkagi ravim ja on ravimiamet ju öelnud ka, et selliseid asju ei tohiks omavahel kokku siduda. Valitsus andis politsei ja piirivalveametile korralduse jätkata koroonapiirangute kontrolle senisest suunatumalt, keskendudes rohkem asutustele ja ettevõtetele, mis reeglitest kinni ei pea. Maski kandmisele politsei ei keskendu. Siseminister Kristian Jaani. Rohkem tähelepanu pöörata sellistesse kohtadesse, kus ettevõtja peab viima läbi selle kontrolli, et tema juurde saavad tulla ainult siis inimesed, kes on siis vaktsineeritud, testitud mida iganes siis täna need korrad ette näevad ja sest me ju väga palju ka sotsiaalmeedias näeme. Viimane näide on siin spordiklubi, kes ütles, et tema vilistab kõikidele piirangutele ja kõik võivad käia, olgu nad vaktsineeritud või mitte ja vot sinna sihtgruppi tuleb seda järelevalvet tegelikult rohkem sihistada, mitte mahte suurendada, aga olemasolevate mahtude sees paremini sihistada siis maskide kandmine politsei piiraameti hinnangul täna see on väga üldine, üle terve Eesti peale on seal kuskil 86 87 protsenti, tegelikult ka sellele tuleb tähelepanu pöörata, sest täna kord näeb seda tõepoolest ette, aga teadlased on öelnud, et ega maski kandmine kindlasti aitab. Aga veel kord, et kui me räägime sinna, kuhu tuleb nagu eelkõige suunata seda tähelepanu, siis see on see, et oleks meil aus konkurent. Tervise ja tööminister Tanel Kiik kutsus avalikkust politseiga koostööd tegema. Ma kutsun kõiki Eesti elanikke üles andma oma panuse, et kui me näeme, et on mingi koht, mis neid reegleid ignoreerib, seda kuulutab, esiteks andke sellest teada terviseametile, andke teada PPAle ja teiseks, mis on võib-olla veelgi efektiivsem eirake selliseid kohti, ehk et kui kuskil on mingisugune restoran või toiduasutus või mis tahes muu valdkonna ette võtta, mis teatab, et tema Covid reeglitest ei hooli, siis see peaks inimese jaoks võrduma samaga, kui näiteks toitlustusasutus peatab üles uhkelt, et meie desovahendeid ei kasuta meie nõusid, ei pese meie hügieenireegleid, eirame, tulge kliendiks, no ei lähe, eks ole. Täpselt sama loogika peaks siin olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse leviku risk on nakatumisnäitaja poolest tõusnud Eestis kõige kõrgemale ehk punasele tasemele. Seitsme päeva keskmisena nakatub päevas tuhat ja enam inimest. Nakatumine levib laialt ja nakatumiste koguarv kasvab kiiresti. Peaminister Kaja Kallase sõnul jätkab valitsus arutelu täiendavate piirangute üle. Järelevalves keskendutakse tema sõnul eelkõige ettevõtetele, mis ei kontrolli tõendeid ning ei rakenda kehtestatud meetmeid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast otsuse teadasaamist ootasid Roger Stonei Washingtoni kohtu ees toetajad, kes nõudsid, et talle antakse armu. Viimasel nädalal on president Donald Trump andnud armu mitmele kurjategijale, kellest mõned on temaga otsesemalt või kaudsemalt seotud. Seetõttu arvatakse, et trump võib ka stoni karistuse enneaegselt lõpetada, räägib USA president Donald Trump. Ma teen mingil hetkel otsuse, aga Roger Ston'i ja kõiki teisi tuleb õiglaselt kohelda ja see ei ole olnud õiglane protsess. Stonile määratud üle kolme aastane vanglakaristus on poole väiksem sellest, mida prokurörid esialgu soovitasid. Suurt rolli mängis siin justiitsminister William Bare, kes ei nõustunud pakutud karistusega, minnes nii vastuollu enda alluvatega. USA meedias on spekuleeritud, et pari otsust võis mõjutada president Trump, kes on stone kohtuasjaga seoses mitu korda kritiseerinud justiitsministeeriumi tööd. Barr on seda eitanud, kuid tunnistanud, et presidendi kommentaarid on häirivad. Batsar kui ministeeriumi kohta tehakse avaldusi ja säutse, siis see muudab minu jaoks töö tegemise võimatuks. Seetõttu arvatakse, et Parr võib lähiajal justiitsministri kohalt tagasi astuda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump ei välista, et võib armu anda oma pikaajalisele liitlasele Roger Stone’ile. Neljapäeval mõisteti Stone’ile 40 kuu pikkune vanglakaristus kongressile valetamise, tunnistajate mõjutamise ja õigusemõistmise takistamise eest. Tema juhtum sai alguse eriprokurör Robert Muelleri juurdlusest, mis puudutas Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti kriisistaabi juht doktor Urmas Sule ütles, et olukord haiglates on jõudsalt paranenud kuid patsientide absoluutarvud on endiselt väga kõrged. Ja see üldine trend noh, haiguskoormuse langemisel üleriigiliselt sümptomaatilise Covidiga patsiente on vähem hospitaliseerima, see trend on ka väga selgelt tunnetatav. Eilse ööpäeva jooksul oli kokku siis 14 patsienti, kes vajasid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid haiguse tõttu ja muid patsiente, kes teistel põhjustel sai hospitaliseeritud oli kokku siis 15. Numbrid on ikkagi võrreldes eelmiste nädalatega väga, väga, väga väiksed ja harjumatult väiksed, aga haiglates Covid haigeid on ikkagi piisavalt palju. Eelmisel nädalal kaotati Eestis mitmeid koroonapiiranguid. Olulisem neist oli koroonapassi nõude kaotamine, kuid ei loobutud maski kohustusest avalikes siseruumides. Teadusnõukoja juht, professor Toivo Maimets ütles, et me oleme sinnapoole teel. No me saame selle kohustuse maha kindlasti, kuna on see õige ajahetk, eks see on jälle sellele optimeerimise ülesanne. Praegu tõepoolest on, on hea vaadata seda, et uued nakatumised lähevad allapoole Hospitaliseerimised COVIDi tõttu, eelkõige hospitaliseerimised on meil alla läinud, täna tali vist 21,4, see müstiline 10 viimase päeva hospitaliseerimis number. Teisest küljest jälle, kui me vaatame, siis meie nakatumise suhtarv üle 2000 100000 kohta 14 päeva on ikka päris päris kõrge, aga, aga me väga aktiivselt jälgime seda situatsiooni. Me väga aktiivselt arutame, arutame terviseametiga, arutame sotsiaalministeeriumiga ja, ja esitama valitsusele oma seisukohti sel hetkel, kui nad küsivad. Valitsus ei ole veel siiani küsinud seda, valitsus ei ole küsinud seda küsimust, mis päeval maskid kaotada. Aga ikkagi, milliste kriteeriumide alusel maski kohustuse kaotamine otsustatakse, kui palju peab nakatumine haiglas olevate patsientide arv veelgi langema. No väga halb on kuskile fikseerida ennast praegu siia sellepärast et pärast ütlete, kuulge, et see näitaja läks alla ja kus te olete, aga päris selge, kui me praegu täna oleme riskimaatriks, siis selles värvilises, mis meil kehtib, oleme ikkagi punases, siis me tahaksime ikka sinna kuskile kollasesse see selgelt jõuda. Me tahaksime näha ikkagi püsivat langust, tõepoolest, otsime seda tasakaalu kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikuse seisuga oli raskeloomulise koroonahaiguse tõttu Eestis haiglaravil 210 inimest, kokku oli haiglaravil 527 koroonaviirusega nakatunut. Ööpäeva jooksul avati haiglates 28 uut haigusjuhtu ning suri viis inimest. Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 667 inimese nakatumine. Ööpäeva jooksul manustati 154 vaktsiinidoosi, esimese süsti sai 26 inimest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme sõnul on Eesti riigi maine viimastel aastatel mitmes rahvusvahelises rahapesu juhtumis tugevalt kannatada saanud ning Ameerika Ühendriikide advokaadibürooga on läbirääkimised käinud mitu kuud. Me räägime minevikus toimunud rahapesujuhtumitest ja me soovime teada saada tõde see. On meile väga oluline, sest et Eesti riik on nendes rahapesujuhtumites tegelikult kannataja pool, meie mainet on kahjustatud, meie rahanduse toimimist on kahjustatud ja meil on vaja see episood enda jaoks sulgeda. Ja siis saab lõplikult edasi minna. Keegi peab lõppkokkuvõttes ka kõige selle toimunu eest vastutama. Eesti riiki nõustava meeskonna juht LouiFree on olnud New Yorgi lõuna ringkonnakohtunik ja ka föderaalse juurdlusbüroo peadirektor. Ta rõhutas pressikonverentsil, et tema meeskonnatöö ei ole leida rahapesuskandaalis süüdlasi, vaid olla väline nõustaja ja tagada, et Eesti oleks hästi esindatud. Samuti on frii sõnul tähtis tagada, et edaspidine tegevus oleks seaduse silmis korrektne ning et Eesti tegevus rahapesu tõkestamiseks oleks läbipaistev. Teenus läheb Eestile maksma kolm miljonit eurot. Martin Helme lisas, et Eestist on protsessi kaasatud ka Lextali advokaadibüroo. Praegu on uurimine ette nähtud kaheks aastaks. Kui peaks juhtuma, et siis selle, nende menetluste või uurimiste tulemusel Ameerikas määratakse pankadele ka suuremad trahvid siis loomulikult meie kui üks peamisi kannatajaid soovime olla nende trahvirahade jagamisel osaline Me ei oska täna rääkida siin summadest, aga me selles mõttes soovime kahtlemata protsessis olla kaasatud kogu aeg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Martin Helme sõlmis kokkuleppe Ameerika Ühendriikide advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLP-ga Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes. Teenus läheb maksma kolm miljonit eurot ja leping on sõlmitud kaheks aastaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu oleme Kaarel Tarandiga Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuhiga ruumis, kus kostab regilaul selliseid teema ruume. Kaarel Tarand, siin on küllalt palju. Jah, ainuüksi Eesti püsinäitusel kohtumised on meil lisaks sellisele põhiliselt ajateljel kulgevale, kultuuri ja ajaloo näitusele on veel 12 teemaruumi, väga erinevad inimese elu aspektid, aga ühine joon on kõiges selles, et kuna Eesti rahvas, muuseum on ikkagi rahvakultuuri ja argielu uurimise asutus, siis me räägimegi ja jutustamegi inimestele sellest oma näitustel, et mida kõik inimesed on teinud või mida väga paljud inimesed on ajaloos teinud. Aga jalutamegi sinna ajajoonele, siin võib epsisse natukenegi osta kopsimist Kaarel Tarand. Avamispeoni on jäänud loetud tunnid, kas maja on valmis? See osa, mis me kavatsesime teha praeguseks ajaks valmis, on valmis ja väga paljud asjad, eriti, mis meil on seotud andmebaaside ja tehnoloogiakasutuse ja rakendustega, neid me arendame järgmises etapis edasi. Nüüd me olemegi jõudnud siia ajajoonele, me seisame aabitsa kuke kõrval, vasakule jääks meist kiviaeg. Kui me kõnniksime nüüd paremale, siis me jõuame päris lähiajalukku. Me ju uurime tänast päeva ja eilset päeva meie teadustööna ja selle tõttu selle uurimise tulemusi me tahame ka kohe esitleda, küsimus ei ole ainult selles, et me jälle ja ikka ja jälle uurime uuesti mingisuguseid ainult vanemaid perioode. Nüüd Kaarel Tarand pani oma kaardi eelugeri lähedale ja eeluger muutis keelt. Nii see on ja neid keeli on meil siin lisaks praegu näidatud inglise keelele veel vene keel tuleb soome keel ja järjest tuleb keeli juurde, nii nagu me jaksame tõlkida seda mahukat teksti, mis meie infotahvlitel etikettidel on, seda on kokku kuni 500 lehekülge, aga me tahame saada sellesse süsteemi siin lähiaastate jooksul võib-olla, et kuni 50 keelt. Nüüd me oleme jõudnud võib-olla et Eesti Rahva muuseumi ühe kõige olulisema eksponaadi juurde, Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja. Meie oleme siis si sinimustvalge lipu juures, mis on asetatud vandalismi kindla vitriini klaasi alla, tegemist on siis erilahendusega vitriiniga, mille sisse on paigutatud ka mikrokliimaseade Just nimelt, et kui inimesed tulevad siia, nad näevad neid museaale, siis tegelikult Eesti Rahva muuseum on palju-palju-palju rohkem, ehk siis kõige selle taga on väga suur teadus. Jah, teadust on siin omajagu, kui siia saali nüüd siseneda, siis paljudel võib tekkida ka see küsimus, et miks siin nii hämar on, hämar on ta sellepärast. Me ei säilita esemeid mitte ainult püsiekspositsiooni kestvuse ajaks, vaid ka pikemaks tulevastele põlvedele ja seetõttu on siin ka see valgustugevus võimalik miinimumini reguleeritud. Nüüd meie jätame siit muuseumi rahva askeldama. Täna õhtul saab igaüks osa Eesti Rahva Muuseumi avamisest Eesti televisiooni kaudu ja laupäeva hommikul kell 10 tehakse uksed päriselt lahti ja kõik saavad siia tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avatakse Eesti Rahva Muuseum.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVärske arvamusuuring toetab seniste arvamusuuringute tulemusi mis näitavad, et kooseluseadusele ollakse pigem vastu kui toetatakse. Uus uuring ei käsitlenud nüüd mitte seadust, vaid sellega seotud teemasid. Nagu näiteks see, kas pidada homoseksuaalseid suhteid moraalseks ja kas pooldada homoseksuaalsete suhete tutvustamist lasteasutustes. Uurisin sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks eestvedajalt Varro Vooglainult. Kas uuring täitis oma eesmärgi? Ma arvan küll, täitis küll oma eesmärgi, et meie eesmärgiks oli saada faktipõhist informatsiooni selle kohta, kuidas ühiskond suhestub homoseksuaalsetesse suhetesse, millised on nende hoiakud, tõekspidamised, ootused ja nii edasi. Ja seda see uuring meile pakub, et nüüd see uuring on kõigile kättesaadav, kõik saavad sellega tutvuda, sealhulgas parlamendi liikmed ja meie eesmärk oli kitsamas mõttes, pakkudes parlamendiliikmetele võimalikult täpset arusaamist selle kohta, millised on ühe või teise otsuse tagamaad. Kooseluseaduse pooldaja Helen Talalaev ütles, et selle uuringu juures on oluline vaadata ka esitatud küsimusi. Eriti võib olla huvitav küsimus, neljas küsimus, kus on küsitud, et kas inimesed toetavad homoseksuaalsete suhete tutvustamist lasteasutustes? Et noh, ilmselt, kui küsida seda küsimust, et kas inimesed toetavad heteroseksuaalsete suhete tutvustamist lasteasutustes, siis ei ole need vastused oluliselt erinevad. Kuna kolm uuringut on sel aastal tulnud, on selge, et suur hulk inimesi Eestis ei toeta kooseluseadust. Samas päris suur hulk toetab ka ja, ja kindlasti on oluline mõelda nende põhjuste peale ja võib-olla olulisem on isegi välja tuua see, et uuringud on ka näidanud, kui vähe inimesed oma igapäevaelus puutuvad kokku samasooliste paaridega. Kui väike on isiklik kontakt ja see omakorda võimendab sellise demoniseerimise tekkimist või sellist tunnet inimestele, et tegemist on võõra ja, ja kummalise inimgrupiga. Küsitavusi on veel uuringu koostöö Emori ekspert Gerda Möller. Kõige suurem vahe tuli seal välja selle moraalsuse küsimuse juures ehk 55 protsenti peab neid nii-öelda mitte moraalseteks homoseksuaalseid suhteid, aga samas 45 protsenti peab neid moraalseteks, et seal on siis kokku liidetud nagu pigem ja täiesti nagu vastuse variandid. Et noh, selles antud punktis ma ütleks küll, et, et ei ole nii, nagu et enamus on ühte või teist meelt, et hinnangud jagunevad nagu suhteliselt võrdselt. Varro Vooglaid kinnitas, et traditsioonilisi perekondi kaitsev sihtasutus jätkab oma tegevust ka pärast seda, kui vaidlusalune seadus vastu võetakse. Selle me oma südameasjaks kahtlemata teeme, et pühendada jaanuar ja veebruar ennekõike sellele, et inimesi võimalikult hästi ja võimalikult ulatuslikult informeerida, kes olid need poliitikud, kes hääletasid selle seaduse poolt, juhul kui see vastu võetakse ja kelle puhul siis riigikogu valimistel ei tohiks mingil juhul hääletada, kui te ei tahaks, et need inimesed tagasi saavad võimupositsioonidele? No teil on ka ju kodanikualgatuse rühm, kas sellise rühmana te riigikokku ei taha pääseda? Ei, meil ei ole sellist ambitsiooni, meile on selline parteipoliitiline kemplemine sügavalt vastumeelne. Ma olen ka näinud riigikogu tööd seestpoolt, milles see seal lähemalt seisneb, kuidas erakonnad survestavad oma liikmeid? Mina ei taha ennast sellisesse keskkonda paigutada, minu kaaslased ka ei soovi. Me tunneme, et me saame ühiskonnas toimuvaid protsesse palju ulatuslikumalt mõjutada, luues reaalse kodanike liikumise, mille taga on kümned tuhanded inimesed. Kui asutades järjekordse partei.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kooseluseaduse vastu loodud SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks tellis TNS EMORilt uuringu, mis näitab enamuse vastuseisu samasooliste paaride tunnustamisele perekonnana.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaettevõte Ragnsell soovib elektri tootmisest tekkinud tuhast eraldada väga puhast lubjakivi, mida saaks kasutada plasti, paberi ja ehitusmaterjalide tootmises. Paar aastat tagasi taheti tehas ehitada Eesti elektrijaama juurde kuid see plaan ei meeldinud Narva-Jõesuu linnale, sest kui tuhk läheb tuhamäe asemel töötlemiseks, jääb omavalitsus ilma keskkonnatasudest. Nüüd kavatseb Ragnsel ehitada ringmajandustehase Narva balti elektrijaama territooriumile, kus on olemas raudtee ühendus, vesi, elekter, soojus ja mis peaasi põlevkivituhk, räägib Ragnsel osaprojektijuht Alar Saluste. Esimeses järgus on plaanis 20 24 rajada demotehas ja seejärel 27.-ks aastaks panna tööle tööstuslik tehas. Demotehase mõte on demonstreerida kogu meie arendatud ja välja töötatud projekti töötamas lihtsalt väiksemal kujul põhitehas. Kui vaadata seda, kui palju tuhka on Narva territooriumil olevas tuhamäel siis jätkuks sellest toast umbes 100-ks aastaks. Alar Saluste sõnul saab Narva põlevkivituha töötlemise tehasest Põhja-Euroopa suurim ringmajandusettevõte, mis toodaks CO kahe negatiivset kaltsiumkarbonaati. Kuna tuhas sisaldub kaltsium ja kui me selle kaltsiumi välja võtame, siis meil on vaja toormaterjalina CO kahte ja CO kahe sidudes kaltsiumiga, saame kaltsiumkarbonaadi ja sealt tuleneb ka siis see fakt, et meie tootmise käigus me seome rohkem CO kahte, kui me emiteerime. Meile teadaolevalt ei ole turul ühtegi CO kahe negatiivset kaltsiumkarbonaati ja nõudlus. Sellise toote järgi on täna väga suur. Kui demo tehase rajamiseks kulub kuni 20 miljonit eurot siis täismahus tehase ehitus maksab 250 miljonit. Tehases ei toimu põlevkivituha kuumutamist, see tähendab tootmist ilma haisu ja tossuta. Narva linnapea Kadri Raik näeb uues tehases maineprojekti. Oluline on see, et niimoodi aegapidi kaovad suured tuhamäed, mille peale inimesed ka vahel pahandavad nagu lagunenud majade peale ja lõpuks töökohad kas või kaudsed töökohad, mis tekivad ja, ja mida toob kaasa ehitus on muidugi ka linnale vajalikud. Mina arvan, et linn peaks igati positiivselt suhtuma. Ragn selles lubab, et põlevkivi tuha töötlemisel jääkaineid ning seega ka uusi aherainemägesid ei teki kokku Narva elektrijaamade kõrvale aastakümnetega kogutud ligi 600 miljonit tonni põlevkivituhka Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ragn-Sells ehitab Narva põlevkivituha väärindamise tehase, mis suudab aastaga töödelda kuni miljon tonni tuhka.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoetud tundidega muutus olukord totaalselt ja praegu tundub Euroopa superliiga käivitumine väga vähetõenäoline. Eile hilisõhtul ja järgnenud öötundidel teatasid superliigaga seotud kuus Inglismaa klubi, et loobuvad avalikkuse vastuseisu tõttu projektis osalemisest. Otsa tegi lahti Manchester City. Viimaste tundide jooksul astusid kõrvale ka Madridi Atletikoja, Milano Inter. Niisiis on superliiga initsiatiiv, st projekti taha jäänud veel kaks Itaalia ja kaks Hispaania klubi. Superliiga eestkõnelejaks kujunenud Torino Juventuse president Andrea Anielli ütles esialgu, et projektiga minnakse edasi, sest klubide vahel on verevanne. Hiljem tunnistas ta siiski, et ilma Inglismaa klubide kaasamiseta ei ole võimalik jätkata. Pühapäeva õhtul avalikustatud superliiga plaanile avaldati väga tugevat vastuseisu nii jalgpalliorganisatsioonide, poliitikute, fännide kui mängijate poolt. Palusime sündmuste arengule kommentaari Nõmme Kalju presidendilt ja Euroopa klubide assotsiatsiooni ehk CA juhatusse kuuluvalt Kuno Tehvalt. Strateegiad, mis on välja töötatud nii Euroopa klubi jalgpalliliidus, tipptasemel kui ka UEFAs on õnneks olnud edukad, on olnud minu arust märkismääre see, et Inglismaa lõhestunud ühiskonda on liidetud tänu jalgpalli suurele murrangulisele probleemile ühtseks ja sellega ei ole hakkama saanud ükski poliitik. Ja ma arvan, et see reaktsioon on olnud väga-väga suureks abiks. Täna tõsise kriisi toonil oli selgelt näha, et see ühtsustunne, mis ütleme siis tugineb kultuurile ja väärtustele tõi kõik osapooled üheskoos välja koostöös selle nii-öelda väga-väga alatult algatatud projekti vastu. Kuidas tuleks tema hinnangul käituda suurklubide ja inimestega, kes on Euroopa senise jalgpallisüsteemi vastu superliiga projekti kaudu protesti avaldanud? Ma arvan, et siin selekteeritakse välja inimesed, kes on selle asja taga olnud initsiaatorid ja, ja ma usun, et nendega on raske näha, et koostöö jätkub ja siis on grupp inimesi, kes on olnud mõjutatud teatud seltskonna väiksema seltskonna poolt ja ma usun, et nendele nendele on võimalik ka andestada neid asju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval jalgpalliavalikkust šokeerinud Euroopa superliiga projekt kukub tõenäoliselt läbi, sest 12-st tippklubist pooled ehk kuus Inglismaa meeskonda otsustasid sellest loobuda. Praeguseks on loobujaid kokku kaheksa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolör Janar Holmi sõnul toimetab haigekassa pettuste käsitlemisel siid kinnastes ning nende tegevus peaks olema palju otsustavam. On vaja pettuste vastu astuda kas leppetrahvide lepingu lõpetamisega või vähemalt avalikustamisega. Teiseks me näeme, et ennetamise jaoks kasutatakse võib-olla liialt automaatseid kontrolle. Tegelikult oleks palju parem ja mõistlikum teha sihtvalikuid. Kolmandaks on võimalik patsiente palju rohkem kaasata, nimelt ju paljud sellised pettused on ka meedia kaudu välja tulnud tänu patsientide abile. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et ta on riigikontrolli märkustega laias laastus nõus kuid mõnes olukorras ongi haigekassa nii-öelda kahvlis. Näiteks kui auditist selgub, et haigekassa ei tee piisavalt palju maksimaalses ulatuses leppetrahve, siis Laane sõnul ei saa sellega alati nõus olla. Kui meil on teenuse osutaja, kes mõnes piirkonnas on näiteks üksi ja kui me teeme talle maksimaalses ulatuses leppetrahvi, siis selle tulemusena on see, et inimesed kas lühemaks või pikemaks ajaks selles piirkonnas võivad jääda ilma arstiabita. Me oleme teinud viimastel aastatel ka maksimaalses ulatuses leppetrahve ja me oleme võtnud selle lähenemise, et raviasutused on eelkõige meie partnerid ja kui tegemist on näiteks suurema ettevõttega, siis tuleb üles otsida see konkreetne koht, kus see pettusekolle tekkis ja see koht ära likvideerida. Holmi sõnul selgus auditist, et haigekassa petmiseks on aga võimalusi palju. Palju räägitud, topelt arved, et võidakse võtta nii-öelda siis patsiendi käest raha ja võetakse veel haigekassa, st raha võidakse võtta raha haigekassa siis nende külastuste eest, mida ei ole olnud, noh, seal on erinevaid võimalusi. On ka sellised kaudsemad, kus näiteks ebaõiglase moment on juures, et kui, kui patsient saab nii-öelda tasulise aja, siis on tal lihtsam saada järgmist külastust nii-öelda tasuta ajale ja kiiremini see, see maailm on keeruline, et see, see ei ole lihtne, seal on väga palju neid kohti, mida haigekassa peaks põhjalikumalt jälgima. Kogu eelarve maht, mida haigekassa jagab, on üle miljardi euro on 11 miljonit raviarvet aastas. Ma jään võlgu vastuse, kui palju säästa võib, aga süsteem peab olema õiglane patsientide suhtes, ta peab olema õiglane teiste tervishoiuteenuste suhtes ja riiki vette ei tohi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontroll viis läbi auditi, milles uuris haigekassa kontrollitegevust tervishoiuteenuste rahastamise üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n24. märtsil kehtestatud kaks pluss kaks reegel on paberi peal tänagi. Väljaspool kodu tuleb kõigiga hoida vähemalt kahemeetrise vahet. Maksimaalselt võivad üksteisele lähemale minna kaks inimest korraga. Erand tehakse koosviibivatele perekondadele põhja. Prefekt Kristian Jaani sõnul näeb ka politsei, et kaks pluss kaks reegli täitmine on inimestele üha raskem. Seda ju näitab ka meie viimane avaliku arvamuse uuring, kus teadlikkus reeglitest on jätkuvalt väga kõrge, aga langenud on siis nii-öelda valmisolek nendest reeglitest kinni pidada. Kristjan Jaani märgib, et politsei saab ka üha vähem teateid reeglite rikkumise kohta. Näiteks kui aprilli alguses võis meil ööpäeval siin Harjumaal olla ligi 200 sellist informatsiooni, mis tuli inimeste poolt, siis viimastel päevadel võib see jääda sinna 30 kanti kuskile. Samas politsei taktika Kristian Jaani sõnul muutunud ei ole. Kui üksteise ligidal nähakse rohkem kui kahte inimest siis politsei sekkub. Neid on ligi 30 protsenti täiendavalt väljas, võrreldes siis eriolukorrale eelneva ajaga, aga tõepoolest, inimestes on seda väsimust aina rohkem ja rohkem näha, et see reeglitest kinnipidamine on aina raskem. Kristian Jaani rõhutab, et varasemast rohkem menetlusi politsei reeglirikkujate pärast algatanud pole ja sunnirahagi määratakse sama palju kui varem. Päris mitmetel juhtudel on nii, et ainuüksi politseiauto nägemiseks piisab sellest, et inimesed võtavad selle kaks pluss kaks reegli täitmiseks ja tihtipeale isegi ei ole vaja verbaalset enam sekkuda, et see sõnumi viimine inimestel on jätkuvalt meie poolt äärmiselt oluline. Kui inimese politseiautot nähes kahemeetrise vahet sisse ei võta, siis esimese asjana püüavad ametnikud neile reeglite mõtet selgitada. Tavaliselt sellest piisab. Kogu eriolukorra vältel on politsei Harjumaal sunniraha määranud 79-le reeglirikkujale ja selle nimel tuli neil inimestel tublisti pingutada. Me oleme teid vähemalt paaril korral. Me oleme teile peale suulist hoiatamist näiteks teinud ka kirjaliku ettekirjutuse, kus me teid ka hoiatame, näiteks sunnirahaga, ja kui ta ikka ei ole aru saanud, näiteks see kolmas kord jääte uuesti vahele ja eirate neid reegleid, näiteks kolmandal korral päädib see juba sunniraha kirjutamisega. Teile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki 2+2 reeglit rikutakse üha avalikumalt, ei tõtta politsei inimesi trahvima. Pealegi oskab suurem osa inimesi politseiautot nähes kahemeetrise vahe sisse võtta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja sõnul kuhjub iga päev tõendeid, et Venemaa ründab Ukrainas tahtlikult tsiviilisikuid. Kromatorski raudteejaamale tehtud raketirünnak ei ole erand. Valge maja pressiesindaja Jen saki. See on järjekordne kohutav metsikus, mille Venemaa toime pani, rünnates tsiviilisikuid, kes üritasid evakueeruda ja turvalisse paika jõuda. Me kavatseme toetada püüdeid seda rünnakut uurida, et dokumenteerida Venemaa tegevusi ja panna nad nende eest vastutama. USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kury. Me ei usu Venemaa väiteid, et nad ei olnud rünnakuga seotud, eriti olukorras, kus ministeerium andis sellest teada ja kui nendeni jõudsid teated tsiviilisikute hukkumisest, siis üritati teha kannapööre. Gurby sõnul ei aruta ameeriklased ukrainlaste ega taktikalisi plaane, küll aga jagatakse teatud luureinfot. Me üritame nendega jagada kasulikku infot ja luureandmeid, mida neil on Venemaa sissetungi ajal vaja kaitseks, vastupanuks tõrjeks võitlemiseks. Kui nad kasutavad seda infot vasturünnakuks, siis olgu nii. Valge maja kinnitusel kavatsetakse Ukrainale antavat sõjalist abi suurendada ja selle üleandmist kiirendada. Veel kord valge maja pressiesindaja Jen saki. Me töötame kogu aeg, et täita Ukraina esmaseid julgeolekuabi palveid. Saadame relvi USA olemasolevatest varudest ja vahendame liitlaste ja partnerite relvasaadetisi, kui nende süsteemid katavad Ukraina vajadusi paremini. Saagi sõnul on Ukrainasse jõudnud kõik tanki ja õhutõrjesüsteemid, mis USA märtsis kinnitatud julgeolekuabiga saat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitsus on kindel, et Ida-Ukraina Kramatorski linna rongijaama rünnaku taga oli Venemaa. Ukrainlaste kaitsevõimekuse suurendamiseks kavatsevad ameeriklased jagada rohkem luureinfot ja saata veelgi enam julgeolekuabi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnapea Urmas Klaas ütles nädalapäevad tagasi, et eriolukorra väljakuulutamisest alates on märgatavalt vähenenud lasteaias käivate laste arv. Sellele vaatamata hoiab Tartu linn avat tuna valverühmasid ning ühte ööpäevaringselt töötavat lasteaeda. Sama muster on omane nii mõnelegi teisele kohalikule omavalitsusele. Nii näiteks käib Elva valla üle 800-st lasteaialapsest praegu valla 11. lasteaias kokku kuni 20 last, jätkab Elva abivallavanem Marika Saar. Elva valt otsustas lasteaed kõik avatuks, aga meil on ka lasteaed, mis on näiteks terved nädalad olnudki kinni lihtsalt sellepärast, et lapsevanemad ei too sinna, mitte et meie oleks otsustanud, et nad on suletud. Meie valmisolek nii-öelda võtta lapsi vastu on olemas nagu iga hetk, me lihtsalt väga soovime. Vanemad, kes peavad tööl käima ja kes peavad meid kõiki selles eriolukorras ja ühiskonna toimimisel kaasa aitama, et nendel vähemalt oleks oma lapsi kuhugi tuua. Ka Põlva valla seitsmest munitsipaallasteaiast on avatud üks kuni mitu valverühma, olenevalt siis lasteaia suurusest, et tagada hajutatus kõiki valverühmasid külastab praegu kokku paarkümmend last, räägib abi vallavanem Jaanika Usin. Siis, kui riigis eriolukord välja kuulutati, siis kohe võtsime oma haridusasutuste juhid laua ümber ja tegime siis sellise plaani ja tõesti terve nädalavahetuse kaardistati ja tehti selgeks kõikide lastevanemate soovid lasteaiakoha vajaduse järgi. Saaremaal töötab aga näiteks üks lasteaed Kuressaares, kuhu lapsevanemad saavad koha läbi Saaremaa vallavalitsuse otsuse koht võimaldatakse just neile eesliinide inimestele, kes tingimata peavad tööl olema. Lisaks kehtib kõikides eelnimetatud lasteaedades reegel, et võimalusel tuleb laps koju jätta ning lasteaedadesse võetakse vastu ainult terveid lapsi. Tartu Ülikooli lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst õppejõud Eda Tamm ütleb, et eriolukorrale vaatamata ei saa kõiki lasteaedasid kinni panna. On üksikvanemaid ja perekondi, kus inimesed tingimata Ta tööl peavad käima. Mida aga tasuks tamme sõnul tähele panna, on see, et kui lasteaias käiva lapse perekonna liikmetest on keegi koroonaviirusesse nakatunud, peaks ka laps, isegi kui ta on terve raviperioodiks siiski koju jääma. Lapsevanematele mina paneks ikkagi väga südamele seda, et ka väikesi lapsi juba maast madalas tuleb õpetada, kuidas väga korralikult käsi pesta, õpetada nina nuuskama ka köha, selline etikett peaks olema korrektne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra ajal jäi lasteaedade ja lastehoidude lahtioleku ning töökorralduse üle otsustamine pidaja ülesandeks. Otsustamisel tuleb lähtuda nii konkreetse piirkonna vajadusest kui ka olukorrast. Seda põhimõtet on kohalikud omavalitsused ka rakendanud. Nii töötavad lasteaedades valverühmad, kuhu peamiselt oodatud terved lapsed, keda näiteks vanemate töö tõttu pole võimalik koju jätta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandis elavale soomlasest ettevõtjale munitsipaalpoliitikule ja mittetulundusühingu meie Viljandi juhile Harry Juhani Altonenile meeldivad Jaak Joala romantilised laulud. Viljandis sündinud Jaak Joalale ausamba püstitamisest hakati volikogu koalitsioonis, kuhu ka Altonen kuulub rääkima juba kevadel. Siis pakkus võimaliku idee lahenduse välja skulptor Mati Karmin. Meie Viljandi juht Altonen saatis juuli lõpus rahataotluse linnavalitsuse poole teele. Oktoobri alguses tuli vastus, et nii palju raha ei saa, kui me tahtsime ja linna on, on 50000 nõus panustama sellele te küsisime, kui palju, 68400, kust te teate, et see just kõik nii palju maksab? Ei, me ei teagi, et, et see täpselt nii palju maksab, et see on alati, eks ta konkursiga tuleb see idee, aga aga kuskilt on nagu vaja alustada ja me teame palju, meil endal on võimalus seda panustada. Viljandi abilinnapea Jaanika Gedvil ütleb, et Jaak Joala mälestuse jäädvustamisest on koalitsioonis tegelikult räägitud juba neli-viis aastat. Mõte käis välja eelmine linnapea Ando Kiviberg. Me oleme arutanud erinevate kujude püstitamist, mälestus, ahtite loomist ja nüüd, kui siis üks kodanikualgatusena tuleb soov, et me teeme selle ära, miks siis linn ei peaks sellega kaasa minema, ikka kodanikualgatuse tuleb toetada. Kuulsa laulja ausammas kerkib Posti ja Koidu tänava nurgal asuvasse parki. Eesti kujurite ühenduse nimel linnavalitsusele pöördumise saatnud Gea Sibola Hansen mikrofoni ette tulla ei taha kuid teda häirib see, et ausamba konkurss on liiga lühikese tähtajaga ja pealegi veel suunatud pakkumisega, milles ta ühenduse liikmeil osaleda ei soovita, selgitab taaskord Harri Juhani Aaltonen. Tunnistan, teen esimest korda elus sellist asja ja tõesti olen harjunud eraettevõtluse, nii et asjad peavad liikuma kiiresti ja, ja oli 14 päeva aega selle ideega välja tulla. Harri Juhani Aaltonen lubab Jaak Joala ausamba avada veel tänavu. Viljandi linnakunstnik Kristi Kangilaski ütles kujurite ühendusele saadetud vastuses, et ta soovitas Altonenil mälestusmärgi kavandamise ja püstitamise ajakava ümber vaadata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kujurite Ühendus peab Jaak Joala ausamba Viljandisse rajamise kunstikonkurssi formaalseks ja vastutustundetuks ning soovitab oma liikmetel selles konkursis mitte oslaeda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgal riigikogu fraktsioonil on õigus tõstatada istungjärgu jooksul üks olulise tähtsusega riiklik küsimus. Hiljuti käsitleti rahvaliidu initsiatiivil tööpuuduse ja tööhõive probleeme. Täna tõstatasid sotsiaaldemokraadid laste vaesuse teema. Eksperdid esinenud Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar nentis, et olukord Eestis on murettekitav. 39 protsenti ühe vanema perede t on alla vaesuspiiri 21 paljulapselistest ja 89 protsenti töötuvanematega leibkondadest, kusjuures kumbki vanem ei töötanud seitsme protsendi laste puhul nii, et see on märgutuli ja üheksa protsenti täistööajaga töötavate vanemate leibkondadest elavad töises vaesuses. Opositsioon süüdistab koalitsiooni lastevaenulikus poliitikas sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof. Ma pole näinud kahjuks valitsuskoalitsiooni poolt ühtegi märki selles suunas, et natukenegi soovitaks vaesust leevendada nendes peredes, kes täna väga raskes olukorras on. Koalitsioon erilisse diskussiooni sel teemal laskunud ei ole, ka täna nende poolt küsimusi ei esitatud. Reformierakonna fraktsiooni nii öelda kohustuslik sõnavõtt Tatjana Muravjovalt algas aga nii. Uuringud kinnitavad, et laste suhteline vaesus Eestis 2007. aastal oli keskmisel tasemel Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas ja ulatus seitsmeteistkümnenda protsendini, mis on kahe protsendi punkti võrra madalam kogu elanikkonna vaesusest. Euroopa keskmine keskmised andmed on vastavalt 19 ja 16. Laste suhtelise vaesuse vähendamist toetab oluliselt Eestis kehtiv peretoetuste süsteem mis väärtustab kõiki lapsi. Ja edasi samas laadis, mille järgi võis aru saada, et kõik on korras ja et lastekaitseliidu presidendi Katrin Saksa väide, et meil ei taheta vaesust tunnistada, vastab tõele. Valdav on olnud usk, et vaesuse kaotab ülikiire majanduskasv kuid ühiskondade suureneb, materiaalne heaolu ei vähenda riske, vaid suurendab neid heaolu kasvades. Tegelikult tugevneb ühiskonnaliikmete individualistlik hoiak ja püüd tagada eelkõige enda isiklik turvalisus. Teine koalitsiooni esindaja Liisa Li Pakosta rõhutas, et ka vaesuses tullakse erinevalt toime ning kõige enam kannatavad need, kes alluvad käega löömismeeleoludele ja lisas. Ma siiski tuletaks meelde, et mitte ainult Eestis, vaid kõikides Euroopa liikmesriikides tõdetakse üksmeelselt, et laste vaesuse vastu võitlemise valem koosneb kolmest komponendist, millest vaid üks on sissetulekutoetused. Täpselt sama olulised on tööhõive võimalused ehk töökohtade olemasolu üleüldse. Ja teiseks töötamist toetavad teenused. Üldiselt jäi täna siiski kõlama mõte, et raha tuleb juurde anda nii toimetulekupiiri kui muude toetuste suurendamise osas kusjuures osalt võiksid need toetused olla sihitud otse lapsele, mitte läbi perekonna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena võitlust laste ja noorte vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsustasime seda, et me nõuame peaminister Ansipilt Reiljani vabastamist esmaspäevaks, kui Ansip esmaspäevaks ei ole Reiljanit ametist vabastanud selle keskkonnakatastroofi tõttu ja nende tegematajätmise tõttu, mis keskkonnaministeeriumi valitsemisala juhtimisel on olnud, siis opositsioon annab esmaspäeval umbusaldusavalduse Villu Reiljani vastu nende tegematajätmiste ja puuduste tõttu keskkonnaministeeriumi valitsemisalas sisse siin parlamendis. Nii et opositsioon jõudis järeldusele, et põhivastutaja on keskkonnaminister, mitte siseminister? Jah, kuna ka vabariigi valitsuse seaduse loogika ütleb üheselt, et keskkonna ja ökoloogilised küsimused kuuluvad keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Keskkonnaminister ja keskkonnaministeerium on siin üheselt nii-öelda peakoordinaator, kes peab välja töötama ka kriisiplaani selliste ökoloogiliste katastroofide jaoks. Kõik teised ministeeriumid on siin ikkagi pigem toetavad funktsioonis oma konkreetset lõiku täitmas. Keskkonnaminister ja keskkonnaministeerium aga peavad üldiselt riigist tagama seda, et oleks valmisolek sellisteks ökoloogilisteks katastroofideks, infotunnis ma ei tea, kuidas seda öelda, opositsioon ei kandnud võib-olla päriselt infotundi välja, sellepärast et see ei selgunud, ütleme nii, see infotunnis siin jäi nagu rohkem vastutus siseministri peale. Siseminister oli lihtsalt ausam ja siseminister andis ausalt neid vastuseid ja kindlasti ka on see üks põhjus, miks me Kalle Laaneti puhul jätsime praegu kõrvale umbusalduse avaldamise algatamise. Esiteks, keskkonnaministeerium ja keskkonnaminister on peavastutaja, teiselt poolt ka siseminister täna infotunnis noh, üheselt tunnistas, et tal ei ole ei raha, võimalusi ega suutlikkust olnud seda asja teha, keskkonnaminister ester talle omaselt lihtsalt tund aega rääkis mitte millestki konkreetseid vastuseid meie küsimustele andmata. Nii et jah, me näeme, et, et see vastutus on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ja meie mure on just kantud sellest, et kuidas tegelikult keskkonnaministeerium suudaks tulevikus selliseid katastroofi ennetada, kuidas meil oleks vastavad kriisiplaanid valmis ja tõesti ei oleks selliseid tagajärgi nagu selle katastroofi puhul meil ei ole usku, et Villu Reiljan, kes nii nagu ta ise siin infotunnis rõhutas, on pea poole kogu taasiseseisvunud ajast olnud keskkonnaminister, et Villu Reiljan suudaks nende ülesannete täitmisega olla sellisel tasemel, et sellised asjade juhtumise juures oleks riik palju suutlikum ja sellist segadust ei oleks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioon annab esmaspäevani aega keskkonnaminister Villu Reiljani vabastamiseks (seoses merereostusega).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHetk tagasi eemaldati kate suurelt rändrahnul tagaranna poolsaarel Saaremaal Tamme sadama ehitustandril. Sellest peab saama siin Saaremaa süvasadam ristus laevade jaoks ja valmis saama juba järgmisel aastal. Teie Edgar Savisaar, majandus ja kommunikatsiooniminister ütlesite siin avamisel, et kahtlemata on tegu Eesti ajaloos äärmiselt olulise päevaga, mis tänase päeva oluliseks teeb. Sadamaid ei ehitata mitte aastateks või aastakümneteks, sadamaid ehitatakse ikkagi aastasadadeks. Ja see, et täna sellele sadamale nurgakivi pandi, see ikkagi oluliselt lahendab meid Euroopa südamega. See oluliselt lähendab meid teiste Läänemere maadega ja lõppkokkuvõttes selles peaks tekkima ikkagi väga tugev arengumootor. Vähemalt kogu Lääne-Eesti. Rääkimata Saaremaast. Tallinna Sadama juhatuse esimees härra Hain Kaljurand, miks Tallinna sadam võttis sellise kohustuse ehitada Saaremaa süva sadamat, õigemini olla tellija rollis? Me oleme pikalt juba läbi läbi aastate tegelenud kruiisilaevandusega ja võtnud neid kruiisilaevu vastu Tallinnas ning ning tegelikult oleme näinud, et Saaremaa on kindlasti see, kuhu lääne turist on väga meelsasti valmis tulema ja, ja see on ka põhjus olnud, miks me oleme tegelikult siia siia Saaremaa sees tulemas olnud ja muidugi kohalike huvi see on, see on alati määrav, et kui on, kui on initsiatiiv koha pealt, siis on alati kõiki projekte palju lihtsam ellu viia kui, kui ilma kohapealse initsiatiivi ehitus on kallis 76,6 miljonit krooni vähemalt ja teada on see, et päris aastaringselt sadam ei tegutse. Teie olete majandusorganisatsioon, kui suur tuleb selle sadama kahjum? No ma julgen täna väita, et me ei ehitaks seda sadamat, kui me teaksime, et sadam hakkaks meie tootma ainult kahjumit, ma leian, et siin ei ole, ei ole suuri probleeme, see sadam tööle rakendada kasumlikult küll, võib-olla loomulikult mitte esimeses etapis, aga, aga peatselt paari-kolme aasta pärast kindlasti juba sadam valmib järgmisel kevadel. Mitu laeva siin 2006 võiksid silduda? Olen ise alati olnud optimist ja arvan ka täna, et see arv võiks olla vahemikus 25 kuni 35 laeva ehk siis circa 20 kuni 30000. Kriisituristi võiks ja järgmine aasta tulla mustjala vallas sündinud ja kasvanud mees Vello Kald, kelle suvekodu on siit poole kilomeetri kaugusel, millised on nüüd kohalike elanike ootused, lootused või on hoopiski kartused suuremad seoses selle sadamaga, kartusi, lootusi, mõlemad kõik on olnud, aga no elu läheb edasi. Loomulikult see annab ikkagi üsna suure, tõuka siia mustal kandi arengule ja, ja valla arengu seda enam juurde. Päris kindel kohe selles tagaranna ots, tegelikult poosaar on välja surnud siin kusagil 10 20 inimest kokku elabki aastaringselt. Ja kohapealsed inimesed ütlevad isegi niimoodi ka, et, et noh, talvel on hirmus igav elu siin, aga suvel on ta palju-palju-palju lõbusam ja, ja kui ta liiga lõbusaks ei lähe ju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa süvasadamale pandi nurgakivi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUrmas Lennuki kirjutatud Inglise keskaegsele pärimusele tuginev Robin Huudi lugu on aktuaalne sõjauudistega pikitud tänapäevaski, räägib lavastaja Taavi Tõnisson. Vot sellepärast mulle see lugu vist väga korda lähebki, et ta on oma olemuselt universaalne ja täis teemasid, mis kõnetavad meid ka täna. Ütleme nii, et kui me oleksime eelmisel suvel mänginud, siis ta võib-olla ei olekski nii aktuaalselt kõlanud, kui ta kõlab täna. Robin hudi mängiv Madis Mäeorg Noh, ta ongi nagu ebaõigluse vastuseismise lugu ikkagi suurel siin on nagu suur ülekohus see rikaste ja vaeste ja, ja, ja ülikute nii-öelda see talurahva ahistamine ja kõik see vastuseis ja siis ikkagi sellest sündiv sihuke kangelase sünd ikkagi ka romantiline armastus, lugu. Kunda jõe kallastel mängitav Robin Hud on väljakutsete rikas suveseiklus nii näitlejatele kui lavastajale Taavi Tõnisson. Kõige suurem väljakutse minu jaoks on selle lavastuse puhul olnud just nimelt see tähelepanu juhtimine ja ma arvan, et täpselt sellel hetkel, kui inimene harjub ära teatud rütmiga, siis on hea seda pisut lõhkuda, teda natuke segadusse ajada, sest et ka see, et vahel toimuvad asjad paralleelselt ja täiesti erinevatel lava pooltel ja meie lava on nii suur, et sa pead vaatama ühele poole või teisele poole ka see on väga nii-öelda teadlik valik olnud. Madis Mäeorg lisas Mina olen jah ratsutamist siin õppinud pool aastat seda kindlasti, see oli täiesti uus minu jaoks vibu laskmist ja Viljandi kooli ajal oli meil lavavõitlust küll, aga noh, see oli päris ammu. Nii et selles mõttes oli suht ikkagi uuesti õppimine kõik. Näitemängus löövad kaasa enam kui 30 näitlejat ning hobused Tarilla ja Veiko lammas mält raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lammasmäel mängitava Urmas Lennuki \"Robin Hoodi\" lavastas Taavi Tõnisson Eesti Noorsooteatrist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti peab ülitähtsaks õigeaegset diagnoosimist ning haiguste ennetuse ja kontrolli. Keskuse spetsialistid kinnitavad, et kõigi 30 haigestunu puhul teatakse täpselt, kus nad võisid viiruse saada. Enamik on nakkuse kaasa toonud välismaalt, mõne puhul on viirus edasi kandunud pereliikmelt. Enamik on Riias, Eesti piirilähedases regioonis ametlikult veel nakatunud pole. Kergemate juhtumite puhul saab sõita oma autoga proovi andma Riia infektoloogiakeskuse telkidesse. Raskemas olukordades tuleb kiirabi eribrigaad koju. Viimase ööpäeva jooksul võeti 250 proovi. Neist vaid neli olid positiivsed. Läti hoiatused ja piirangud on seni olnud Eestiga võrreldes ajast ees. Haigestunute number 30 ei pruugi samas tähendada, et tõbiseid rohkem polegi ja et nende arv ei kasva. Läti tervishoiusüsteem on vajadusel valmis eraldama kuni 1000 voodikohta. Erakorraline olukord muutub teisipäeva esimesest minutist karmimaks, kogu rahvusvaheline lennulaevarongi ja bussiliiklus peatub. Läti transpordiministeeriumi kinnitusel võivad sellest ajast autoga riiki siseneda vaid Läti kodanikud ja Läti elanikud. Samas pole öeldud, et välismaalasi enam üldse riiki ei lubata. Pole näiteks selgust, kas jalgsi, nagu Valga ja Valka vahel paljud inimesed liiguvad, võib endiselt piiri ületada. Kaubaveole mingeid piiranguid pole. Lätis muretsetakse, kuidas saavad välismaalt koju tagasi need, kes homme õhtuks seda teha ei jõua. Läti välisministeeriumi poole on praeguseks pöördunud 600 inimest, Lätis soovitatakse koju tulla Tallinna lennujaama kaudu ja siis sõita oma autoga edasi Lätti. Lätlastel on aga peaaegu võimatu oma lähedastele Tallinnasse vastu vurada, sest Eesti ei luba alates teisipäevast välismaalasi riiki ja kõik sisenejad peavad jääma kaheks nädalaks karantiini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis on praeguseks koroonaviirusse nakatunuid 30 - neli korda vähem kui Eestis, ehkki elanikke on rohkem ja proove on võetud umbes sama palju. Lätis kehtib erakorraline olukord ja teisipäeva esimesest tunnist peatatakse Lätis kogu rahvusvaheline ühistranspordiliiklus. Läti transpordiministeerium täpsustab, et autoga võivad alates teisipäevast piiri ületada vaid Läti kodanikud ja seal elavad inimesed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPoliitikavaatlejate sõnul on Euroopa Liidu ja Poola vastasseisus keeruline kompromissi leida. Ajalehe Financial Times Euroopa toimetaja Ben hali sõnul ei ole veel Brexiti haavadest üle saadud, aga Euroopa Liidu liidrid pole ka valmis nägema ühiseid jooni Brexiti ja praeguse olukorra vahel. Poola valitsus on küll öelnud, et ei soovi Euroopa liidust lahkuda, aga nagu märgib hool ka Briti endine peaminister David Cameron tahtis ainult üle rääkida liikmeks oleku tingimused, et piirata töötajate vaba liikumist. Kuid Euroopa liit jättis ta enam-vähem tühjade kätega. Euroopa Parlamendi liige, Eesti endine välisminister Sven Mikser ütleb, et Euroopa liit ei saa leppida olukorraga, kus üks liikmesriik paneb kahtluse alla Euroopa Liidu seadused. Aga selget lahendust olukorral ei ole. Vastasseisu on juba jõutud nimetada ajakirjanduses ka selliseks jõllitamisvõistluseks, kus kumbki pool ootab, et teine pilgutaks. Tegemist on tegelikult teatud teatud mõttes sellise kaardistamata territooriumiga, sest sest sellist olukorda, kus Euroopa Liidu üks liikmesriik seab nii-öelda tõsise kahtluse alla Euroopa Liidu toimimisalus põhimõte, aga samas ei väljenda vähimatki soovi ka Euroopa liidust lahkuda, see on ju tegelikult liidu ajaloos esmakordne. Samuti Euroopa Parlamendi liige, endine välisminister Urmas Paet loodab, et Euroopa Komisjon ja Poola praegune valitsus lahendavad pinged ikkagi suhtlemise teel. Vastastikune ähvardamine ja võimalikud sanktsioonid ei vii kuhugi. Kui vaadata Euroopa Liidu olemus, seda, et 27 liikmesriiki praegu ikkagi peaksid ju paljudes asjades ajama ühist poliitik siis noh, selline omavaheline pingete kruvimine muidugi ei vii kuhugi ja noh, kui vaadata, mis näiteks sellesama Poolaga toimub Valgevene suunalt ehk siis see Valgevene hübriidrünnak immigrantide suunamise kaudu Poola. Et noh, see on üks näide, kus Poola ju tegelikult vajab kogu ülejäänud Euroopa tuge ja muidugi ka Euroopa liit iga päev teeb mingeid otsuseid, kus on vaja, et kõik liikmesriigid oleksid pardal, sealhulgas ka Poola. Euroopa Parlamendi soomlasest liige Ville Niinistö ütles Soome ringhäälingule üle, et siseturu toimimine, inimeste ja kaupade vaba liikumine põhineb sellel, et reeglid on kõikides riikides samad. Niinistö sõnul on aga Poolas mängus midagi veel tähtsamat ehk demokraatia toimimine. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit toetas igati õigusriigi põhimõtete toimimist, et demokraatia vastu peaks. Ville Niinistö märkis, et Poola valitseva õiguse ja õigluse parteil on praegu vaid väike ülekaal opositsiooni ees. Demokraatia on Poolas veel elus ja enamik rahvast usalda rohkem Euroopa liitu kui Poola valitsust. Seega on Euroopa liit ka Poola rahva võimutugi ja just see on tähtis, toonitas Ville Niinisto.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitme Euroopa Parlamendi saadiku hinnangul ei aita Euroopa Liidu ja Poola vastasseisus praegu ähvardamine ega karistamine, vaja on omavahel suhelda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõukogude ajast pärinevat sõjaväelennuvälja ei saa praegu NATO standarditele vastavana kasutada. Näiteks sooritavad Eesti õhuseiret NATO lennukid, mis alaliselt viibivad Leedus Kaunase lähistel. Ämari lennuraja kordategemine ja selleks vajaliku infrastruktuuri rajamine läheb maksma ligi 700 miljonit krooni. Eesti riik paneb välja 400 miljonit ja ülejäänud raha tuleb NATO julgeolekuinvesteeringute programmist. Ehitajaks on Merko. Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Alman. Sellesse kuuluvad lennurada, ruleerimisteed, tulede süsteem ja, ja palju teisi komponente, mis sellesse liiklusalasse veel kuulub. Põhimõtteliselt võib öelda, et tegemist on Ämari lennuvälja selgrooga põhilise objektiga, mis peab tagama selle et selle Ämari lennuvälja kaudu oleks oleks võimalik läbi viia kõikvõimalikke sõjalisi operatsioone, mis on vajalikud, olgu selleks õhuturbemissiooni läbiviimine otse Eesti territooriumil. Võimalused selleks paranevad tohutult, olgu selleks toetuse vastuvõtmine. Kui Eestil peaks kunagi abi vaja minema siis saab olema Ämari lennuväli selleks kohaks, mille kaudu muuhulgas seda abi hakatakse kohale toimetama. Ning see konkreetne leping tagab suures osas selle, et see abi ka kohale jõuaks. Allmani kinnitusel osales ehitushankel kuus firmat. Hispaaniast Saksamaalt, Bulgaariast, Türgist, Leedust ja Itaaliast, lisaks siis Eestile. Pakkumised olid oma hinnalt väga erinevad erinedes isegi kuni kaks korda. Merko juhatuse liikme Andres Agukase sõnul ei erine rahuotstarbeliste sõjaliste objektide ehitamine. See ei ole päris esimene objekt on ju, mida me ehitame kaitseministeeriumile, et me oleme kunagi Tapal sõjaväelinnakus on ju ühte osa sealt ja ega siis see sõjaline ehitusel ja tavalisest ehituses suurelt ei erine. Ta on oma otstarbetu, on ta ikkagi teedeehitus, seal elektriehitus, vee ja kanaliehitus, lihtsalt neid ehitisi ja rajatisi kasutatakse sõjaliseks otstarbeks. Ehitustööd Ämaris jätkuvad ka pärast lennuraja valmimist kahe aasta pärast. Juba lähiajal on oodata uut ehitushanke väljakuulutamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ämari lennuvälja ümberehitustööd algavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis ei ole enam keskvanglat emavangla. Sellega loeme Patarei vangla sulet. Tallinna keskvangla ehk rahvasuus patarei ehitati mereväekindlusena 1800 kolmekümnendatel aastatel. Eesti riigi esimestest aastatest võeti see kasutusele vanglana. Justiitsminister Märt Rask ütles oma kõnes, et sel ajal riik teadis, keda patareisse paigutada. Hoopis teistsuguse sümboli tähenduse sai see hoonete kompleks alates läinud sajandi 40.-test aastatest. Nende müüride vahelt on läinud läbi Eesti rahva kannatuste rada nende müüride vahel. On olnud inimesi, kes mõtlesid lihtsalt teisiti. Ja mis seal salata, nende müüride vahel on olnud tapjaid, vägistajad, röövleid. See hoonetekompleks on sümbol. Ta on eelkõige riigivõimu sümbol ja ta sümboliseerib seda, kas riigivõim on tugev või nõrk. Julgen öelda, et okupatsiooniaegne Patarei vangla oli totalitaarrežiimi nõrkuse tunnus. Jääb üle loota, et Eesti riik saab üle poisikese põlvest ja saavutab selge arusaadava karistuspoliitika endale mille tulemusena karistus ei ole kättemaks vaid karistus on see tugi, mille kaudu eksinud inimene saab ühiskonda tagasi pöörduda. Tartu vangla on üks ja seni Ida-Euroopa ainukene, mis on avanud selle tee. Et me saaksime hakata euroopalikult demokraatlikult lahti mõtestama karistuse olemust. Patareis on veel paigas umbes 160 haiget vangi ja nende teenindajat. Enamik vangla töötajaid saavad töökohad teistes vanglates. Patarei ülem Nikolai Kask läheb tööle muruvanglasse. Sellise taagaga majale nagu patarei on raske uut otstarve leida. Kui mõne aja eest tundus, et sinna läheb Tallinna ülikool, siis täna see enam nii kindel pole. Kui me räägime avaliku õiguslikust ülikoolist, siis Tallinna ülikool peaks saama oma seaduse ja seda osta parlament, ma ei ole nii optimistlik, et see on võimalik väga kiire aja jooksul parlamendis otsustada. Seetõttu mina justiitsministrina riigivara valitsejana tahaksin näha seda juriidilist kehandit, kellele see hoonete kompleks üle anda, sellepärast et justiitshalduse arengu siin perspektiiv ei ole. Panen lähiajal valitsusse küsimuse ikkagi selle hoonete kompleksi üleandmisest riigi kinnisvara aktsiaseltsile, et siin oleks hea peremees peale ja siis kõik ideed on ere, kuidas asjaga edasi minna. Mis võiks olla järgmine idee, kui ülikool ära langeb? Ma kaldun arvama, et maailma praktikas on olemas päris huvitavaid lahendusi, näiteks vanglasse hotellikompleksi rajamine. Aga see on erasfääri ja sel juhul tuleb teha väga selge otsustus leida see investor, kes on võimeline siia sisse panema, ma kujutan ette 400 või rohkem miljonit krooni, aga samaaegselt tegemist on ikkagi Tallinna kesklinnas asuva objektiga rannajoone ja kõige sellega, mis saab edasi üldse siit sellest kalarannarajoonis sellest kõigest, eks seda peab Tallinna linn otsustama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas suleti Patarei vangla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimaseks takistuseks sai rahvusvaheline tehnoloogia hange, mille tulemusel pidi paidesse jõudma tehase olulisim sisseseade, piima, vastuvõtu ja juustutehnoloogia. Et tehnika ja hoone on omavahel seotud, pole enne tehnoloogia väljavalimist võimalik ehitama hakata. E-piima juht Jaanus Murakas jääb hanke ebaõnnestumisest rääkides üldsõnaliseks. Hanke võitjaga toimus poolteist aastat küll väga tihe töö, lepingud olid allakirjutamise valmis, kuid hankevõitja teatud mõttes taganes oma hankes lubatud lubadustest sellisel määral, mida meil ei olnud võimalik enam aktsepteerida. Rahvusvaheline meeskond, kuhu kuuluvad ka Hollandi investori esindajad, on uue hanke dokumendid valmis saanud ja sellest tahetakse varasemaid riske välistada. Hange kuulutatakse nüüd välja 29 või 30 aprill. Meil on pandud kaunis kokku surutud tähtajad, kuna see on kordushange. Väga paljud, kes osalesid meie esimesel hankel, on huvitatud nüüd ka teises hankes osalema. Rusikareegel on see, et hanke väljakuulutamisest ehituse alguseni läheb umbes üks aasta. 27. veebruaril asutas e-piim koos Läti piimandusühistuga Piena Cells rahvusvahelise piimandusühistu SCE E-piim. Paide uues kombinaadis hakatakse töötlema mõlema riigi farmerite toodangut. Näiteks aasta tagasi meie esimese kvartali käive oli 13,5 miljonit, siis see aasta ühinenud oli meie grupi käive 18,5 miljonit. Nii et me oleme ligi 37 protsenti suurema käibega. Ja täna me opereerime 450 tonni piima päevas. Paide uus piimakombinaat suudab ööpäevas töödelda kuni 1000 tonni piima. Jaanus Murakas kinnitab, et tehase töös hoidmiseks vajalik piimakogus on e-piimal lepingutega kaetud. Täna on meil garanteeritult paides üle 800 tonni piima, me saame lepingutega maksimaalselt minna 900 tonnini. Aga loomulikult peab meil jääma reserv, et kui meil oma liikmete arv tõuseb või nende tootmine tõuseb, siis me saame ka selle piima vastu võtta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "E-Piima uue tehase vastuvõtu- ja juustutehnoloogia hanke võitja loobus. Ühistuline piimatööstus E-Piim kuulutab aprilli lõpus välja Paide uue piimatööstuse vastuvõtu- ja juustutehnoloogia kordushanke, sest eelmise hanke võitjaga jäeti leping sõlmimata. Kuigi uue tehase ehitus pidi algama juba möödunud sügisel, lüüakse kopp maasse alles aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaimond Valgre kella üheks lemmikesinemispaigaks oli just Pärnu kuursaal. Skulptuur valmib 27.-ks juuniks, mille sealsamas algab tema muusika festival. Savimudel sai eelmisel nädalal peaaegu valmis, eile said lõpliku kuju akordioni klahvid. Lähipäevil lõpetab Rait berg tööd vahtplastist pingi kallal, mille järgi valmib marmor teratsost istumisalus Rait. Savis modelleerimine on lõpukorral, tegelikult ma võiks nüüd selle ühe päevaga ära lõpetada, aga mul ei ole kiiret sellega sellepärast, et järgmisel nädalal alles tulevad kipsivaluvõtjad, kes võtavad selle kujult vormi ja toimetavad vormid ka Tallinnasse. Aga kuna ma olen siin niisugust võimalust inimestele pakkunud siiamaani, et nad võivad kogu seda protsessi vaadata ja seetõttu ma käin ikkagi siin, luban inimestel vaadata savikuju enne kipsivalu, nüüd järgmise protsessis nad näevad alles seda pronksis. See on vist esimene kord Pärnu ajaloos, kui skulptor lubab inimesed vaatama oma tööd, kui palju inimesi käinud on ja kuidas nad kujuga rahul on olnud. On käinud siiski väga palju inimesi ja inimeste arvamused kajastuvad ka siin külaliste raamatus. Inimeste kohalolek on tegelikult selle töö tulemusele ja kaasa aidanud. Nad on andnud mulle jõudu ja indu töö tegemiseks ja sellist positiivset energiat. Lisaks sellele on juhtinud tähelepanu ka mõningatele puudustele, kui tuleb, ütleb inimene, et seal on natukene vist ei ole päris korras ja tuleb teine inimene räägib sama juttu ja siis kolmas olen ära parandanud ja tõepoolest tulemus on paremaks läinud, nii et aitäh inimestele. Pärnu Rotari klubi algatatud Valgre skulptuuri loomine nõuab ligikaudu 700 tuhandet krooni, mis loodetakse kokku saada annetuste ja kultuurkapitali abiga. Praeguseks on koos 287702 krooni, kuigi puudu on veel 400000, on skulptor Rait Pärg kuju valmimises kindel. Mul ei ole kordagi sellist kahtlust olnud, et see raha nüüd kokku ei saada. Valgeroni niivõrd oluline persoon meie muusikaajaloos ja väga palju tuntud ärimehi on, on tõeliselt valge fännid. 27 juuni on kuju avamine ja sellega algab ka Valgre kolmas festival.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus valmib Raimond Valgre skulptuur.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKordas oma avakõnes üle, et Mailis Repsi süüdistatakse kahes kuriteos omastamises ja kelmuses. Prokuröril on kokku kuus köidet kirjalikke tõendeid, mille ülevaatamisega tehti algust juba täna seoses töökoormuse olulise suurendamisega suurendada töötasu, määrata lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest, maksta nõutavast tulemuslikuma töö eest, tsiteeris Tsasovoski üha uusi dokumente, kus raha anti neile, keda Reps kasutas väidetavalt oma laste teenindamiseks. Siis tulid dokumendid selle kohta, kuidas tohib kasutada haridus ja teadusministeeriumi sõidukeid. Ametiauto kasutamine isiklikuks sõiduks väljaspool Eesti vabariiki on keelatud. Ministeeriumi auto kasutamine puhkuse ajal on keelatud, välja arvatud eraldi kokkuleppel ja kütusekaardi kasutamine puhkuse ajal on samuti keelatud, luges süüdistaja paberil. Ka Repsi väidetavate sünnipäevapidudega seotud dokumente vaadati üsna hoolega, nii näiteks võeti ette restoran Mon Repo esitatud arve 2716 eurot ja Tallinna teeninduskooli pea 3200 eurone arve ministeeriumis pakutud toidu eest. Mailis Reps ennast süüdi ei tunnistanud. Tema kaitsja Anri Rohtla selgitas, et kõik, mida repsi ette ette heidetakse, on seaduslik. Ta lisas, et üksikute episoodide kontekstist väljatõmbamise asemel peaks prokuratuur vaatama suurt pilti ehk seda, milles ministri töö seisneb. Selleks kutsuvad kaitsjad tunnistaja pinki ka eelmise valitsuse ministrid, näiteks Jaak Aabi, Urmas Reinsalu ja Mart Helme. Teatud tööasju tuleb ajada teatud viisil ja vormis ja üksnes vormis on õhtuseks. Haridus ja teadusministeeriumi esindaja Marko Kairjak aga selgitas tänasel istungil, miks nõuab ministeerium Repsilt ligi 120000 eurot, samas kui prokuratuur süüdistab Repsi 7000 euro omastamises. Ministeerium pakub, et Repsil tuleks tasuda see summa, mis ta muidu oleks maksnud lapsehoidjale ehk 1000 eurot iga kuu eest ja ka see summa, mis tal oleks kulunud isiklikule autole, juhul, kui ta ministeeriumi autot kasutada poleks saanud. Kaitsja ütles seepeale, et kahju hüvitamise mõte on ikkagi kahju hüvitada, mitte arvutada, kui palju keegi kasu sai. Karjak vastas. Seda autot oleks saanud mingitel muudel otstarbetel kasutada, seda autot ei oleks võib-olla vaja olnud. Mis puudutab töötajaid, siis need töötajad oleks saanud samal ajal täita mingeid muid ülesandeid riigi huvides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Harju Maakohtus algas Riigikogu liikme, keskerakondlase Mailis Repsi süüasja arutamine. Prokuratuur süüdistab endist haridusministrit omastamises ja kelmuses. Episoodid puudutavad ministeeriumi raha ja vara kasutamist isiklikuks otstarbeks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas see suur vald tundub selline hea mõte või on see olnud nagu halb, kas elu on läinud paremaks, halvemaks? Ma ei ole vallavalitsusega otseselt seotud ja kõik see, mis mulle kuulub, on olemas, nii et ma ei, ma ei nurise. Ei, ei. Selline vestlus arenes näiteks Leisis. Inimeste huvi ja aktiivsus Saaremaa tuleviku suhtes kaasa rääkida oli tegelikult vägagi aktiivne Saaremaa valla abi vallavanem Kristiina Maripuu, milline siis peaks olema Saaremaa vald aastal 2030? Mulle meeldib selline vastus, mis on tulnud välja ka täna mitmete noorte käest, et Saaremaa vald aastal 2030 võiks olla mõnes mõttes üsna sarnane sellele, mis ta on praegu, ehk siis, et meil on jätkuvalt puhas looduskeskkond, et meil on rahu, et meil ongi võimalik olla siin saarel selline, nagu, nagu me siis oleme. Et just nagu ütles ka üks, üks noor neiutäna siin ma saan olla mina ise, et kui pakkuda sellist elukeskkonda inimestele teha ka siis neid tegevusi, mis inimeste elu veelgi siis parendaks. Kokku jõuti käia 19. erinevas kohas üle Saaremaa ja vesteldi üle 600 inimesega. Kas aga kogutud mõtetest ka abi on ja kuhu need ideed jõuavad veel kord, Kristiina Maripuu. Meil on tegelikult siis ideekorjas neli küsimust, et mis on hästi, mis halvasti, milline Peaks olema Saaremaa aastal 2030 ja mis on tõesti mõni heas mõttes hull idee ja mida saame küll öelda, et mis on sellised väga konkreetsed murekohad näiteks, tõesti, mingisugune tee on halvas seisukorras, et need mõtted jõuavad tõesti nagu õigesse kohta kohe praegu. Aga mis on sellised pikemaajalised plaanid, et siis seda ei saa garanteerida nii-öelda homme kohe tegema hakatakse, aga vähemalt kumab läbi see, et mida inimesed soovivad. Saaremaa valla arengukava kuni aastani 2030 on raamdokument, mida iga-aastaselt täiendatakse ja mine tea, äkki jõuavad sellesse dokumenti ka nende saarlased välja öeldud ideed, kes tahaksid silda hoopis Saaremaa ja Hiiumaa vahele või hoopis mõte sellest, et Kuressaare lossi taga jahisadamas saaks õhtuti nautida purskkaevude valgus ja muusikashowd. Margus Muld Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saarlased said reedeni kaasa rääkida ja oma ettepanekuid esitada, kuidas elu ja kogu Saaremaad lähitulevikus paremaks ja atraktiivsemaks muuta. Valla ametnikud käisid aga ka ise mööda Saaremaa maapiirkondi ringi, et inimestega vahetumalt rääkida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmise nädala nakatumise paigad või siis olidki jagunesidki niimoodi, et kolmandik haigestunutest said pereringis nakkuse umbes sama palju töö juures nakkuse ja siis 20 protsenti nakatunutest said siis nakkuse välismaalt. Kui me vaatame teadmata nakatunute osakaalu, siis see on praegu olnud langustrendis juba viimased neli nädalat. Eelmise nädala haigestunutest suurem, suurem osa olid sümptomitega ja siis niimoodi veerand natuke vähem, kui veerand olid siis sümptomaatilised. Nüüd, kui me vaatame sisse toodud juhtude arvu, siis sellel nädalal on ka sisse toodud juhte päris palju 40 sisse toodud juhtu. Peamiselt tulid siis haigestunud inimesed või nakatunud inimesed Venemaalt, Ukrainast ja seejärel siis Suurbritanniast, Austriast, Poolast ja teistest Euroopa riikidest. Nüüd eelmisel nädalal tehti natukene vähem teste kokku kui üle-eelmisel nädalal 7,6 testi 1000 elaniku kohta. See on endiselt piisavalt palju, et öelda, et Eestis ei ole hetkel ulatuslikku varjatud levikut. Ja sama sama teadmise annab meile ka siis võrdlemisi madal positiivsete testide osakaal, mis siis eelmisel nädalal oli 2,1, Euroopa keskmine haigestumine kasvab, mis siis viitab sellele, et ikkagi kui Euroopa kasvab, siis ei ole ka Eesti nii-öelda sellest ohuaknast väljas, kõik on võimalik. Täna me küll näeme ilusat pilti, aga senikaua, kuni sellest peab rääkima, siis seni senikaua ikkagi varitseb meil ka see võimalus, et ka Eestis võib hakata tugevamini, see haigestus kasvama ja ka hospitaliseeritud arv. Lolikum. Lätis on haigestumine kõrgem kui Eestis, Leedus sama lugu, Põhjamaade on ka Eesti on Norra enam-vähem samal tasemel, teised Põhjamaade riigid on Eesti haigestumise st kõrgemal. Ja siis kasvutrendis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud ööpäeval Eestis tehtud 1651 koroonatestist osutus positiivseks 44. Haiglaravi vajab hommikuse seisuga 29 patsienti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis tänavu toodetud elektrienergiast moodustas päikeseenergia hinnanguliselt neli kuni viis protsenti. Päikeseparkide kasv on olnud küll märkimisväärne, ent see peatus eelmisel aastal, kuna siis lõppes ära üks toetusskeem ning kõik pargid pole veel võrku liidetud. Täna on Eesti päikeseelektrijaamade koguvõimsus 400 kuni 450 megavati juures. Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni tegevjuht Andres Meesak prognoosis, et aastaks 2030 võib nende koguvõimsus jõuda kuni 1000 megavõtini. Kas see aga aitab leevendada energiavõimsuse kriisi ja tuua hinda alla? Andres Meesak? Iga lisanduv tootmisvõimsus, mis on madala süsinikuheitega, alandab tarbija jaoks elektri hinda. Meesaki sõnul pole Eesti riik viimase 15 aasta jooksul energeetika arendamiseks üldse pingutanud. Kui siinjuures välja arvata üks turuosaline Kui riik nagu ei taha väga vaeva näha, et, et need tootmisvõimsused ka reaalselt tuleksid, vaid ainult sellest räägitakse, siis me jõuamegi selliste hindadeni, nagu me siin nüüd viimase kuu aja jooksul börsil oleme näinud. Meesaki sõnul oleme kõik kuulnud saagadest, kus tuuleparkide arendajate huvid põrkuvad ametkondade, näiteks kaitseministeeriumi huvidega. Samamoodi päikeseparkide arendajaid kimbutatakse erinevate administratiivsete takistustega, see on see tulemus. Me ise ei taha oma tagahoovis tuulikuid ja päikesepaneele näha. Küll aga tahaksime näha odavat elektrit, aga need kaks asja ei käi enam koos, et kui meil tootmisvõimsust ei ole, siis paraku me peame ostma turult kõige kallimat elektrit, mis seal saada on. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga sõnul liideti mullu meie elektrivõrkudega 262 megavatti päikesepaneele. Võrreldes 2010. aastaga on see väga suur edasiminek. Uiga möönis, et Eestis on ajalooliselt üks suur ja meile kasulik energia ettevõte, ent taastuvenergia puhul saavad sellest väga paljud osa võtta. Kui me vaatame päikesepaneele, siis need ei ole paigaldatud mitte ühe ettevõtte poolt vaid kümnete sadade ettevõtete poolt ja tuhandete koduomanike poolt, kes on enda maja või mõne kuuri juurde otsustanud paigaldada päikesepaneelid ja seeläbi ka hakanud elektrit tootma. Kui suur on aga taastuvenergia potentsiaal ja millise osa võiks see kogu energia tootmisest moodustada? Eesti eesmärk praegu on aastaks 2030 tõsta meie taastuvelektri toodangut kaks korda võrreldes tänase tasemega praegu on umbes 20 protsenti, ka aastal 2030 võiks olla 40 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti eesmärk on aastaks 2030 tõsta taastuvelektri osakaalu 40 protsendini. Kas päikeseparkide laiemast levikust Eestis võiks olla abi energiavõimsuse kriisi lahendamisel ja kas see aitaks alandada praeguseid kõrgeid elektrihindu?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPunane torn, osa keskaegse Pärnu linna kindlustuse on pikalt kasutuseta seisnud, viimati pääses rahvas torni eelmise aasta mais, kui näidati ajalooliste relvade kollektsiooni. Õiget rakendust pole linnavalitsusel kunagisele vangitornile õnnestunud leida. Nüüd aga on asi nii kaugel, et torn on Pärnu muuseumile üle antud ja peatselt algavad restaureerimistööd. Nii saidki seal äsja kokku tellija, ehitaja, Pärnu rehvi ja muinsuskaitse esindajad, et plaani pidada Pärnu muuseumi juhataja Aldur Vunk. Me tahaks seda avada. Ta on läbi sajandite olnud kogu aeg niimoodi, et inimesed sinna väga sisse ei pääse või kui pääsevad, siis välja ei pääse enam. Me tahaks just, et inimesed nüüd pääseks vabalt sisse ja välja ja neid tuleks paljumida, nad seal siis teeksid, sinna tuleb ajalooline ringvaade. Tänapäeva tehnikaga püütakse siis viia inimesed kuni 11000 aastat tagasi, et nad sellelt kohalt näeks, kuidas ümbrus kõik muutub, kuni nad kasvavad jälle majade vahele ja enam midagi ei näe. Ringvaade tähendab paraamkino ja seda kasutatakse ka sellist terminit. Kuna tegemist on ajaloolise hoonega, on igasugune ehitamine paras proovikivi. Aga midagi teostamatut siiski pole. Muinsuskaitseameti Pärnumaa nõunik Helle Triin antsumäe. Takistusi ma arvan, et ei olegi, ma peavad olema inimesed, kellel on oskused vana asjaga ümber käia ja õigesti restaureerida, õigeid materjale kasutada ja ongi hästi selles mõttes ikkagi, et kui me restaureerimisiis me kasutame ikkagi vanu autentseid materjale, et loomulikult on erandeid, et kui me just räägimegi siin koosolekul rääkisime, tuletõkke ustest, et mingi mehhanism, see on loomulikult uus, sest siis ei olnud selliseid asju. Aga üldiselt ikkagi vana puhul me läheneme ikkagi vanade materjalidega. Tööd punases tornis peavad valmis olema järgmise aasta 15.-ks augustiks. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu vanim ehitis, XV sajandil rajatud Punane torn kuulub nüüd Pärnu muuseumi varade hulka ja sinna rajatakse peatselt panoraamkino, kus saab ajas 11 000 aastat tagasi vaadata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKalle Laanet tõdes algatuseks tõsiasja, et Venemaa sammud ehk sõjaväe koondamine Ukraina piiride äärde ja Valgevenesse on sündmusi regioonis pingestanud hoolimata lääneriikide märguannetest, et Venemaa võimalikest sammudest ja plaanidest ollakse teadlikud ja nendel on tagajärjed, ei ole Venemaa neid signaale kuulda võtnud. Diplomaatia on püüdnud väga selgelt eskaleerida sündmusi ära hoida võimalikku rünnakut Venemaa poolt Ukrainale. Nii et vaatame, kas see diplomaatia töötab või ei tööta või tegelikult töötab ikkagi see, et Venemaa arvestab ainult jõudu, tugevama positsiooni. Seda me tegelikult ju ka oleme ette valmistanud, et näidata ennast tugevana rahulikuna ja selgelt arusaadavana, et me teame, mida nad mõtlevad ja kuidas nad plaanivad käituda. Need päevad, mis on Meil sel nädalal ja ka järgmise nädala algul on kindlasti mingis mõttes ka pärast ajalookirjutajate jaoks olulised kas midagi juhtub. Ja kui juhtub, siis millises mahus? Kindralmajor Veiko Vello Palm lisas omalt poolt See, mis toimub praegu Ukraina piiride lähedal, see, kuidas Venemaa oma sõjavedru on üles vinnastanud, seda ei ole juhtunud viimase 30 aasta jooksul sellises mahus. Sellist asja meie ei ole näinud. Väga raske on aru saada, kuhu see situatsioon nüüd edasi kujuneb. Kallaletung Ukrainale, agressioon jätkub, agressioon Ukraina suunas. On üks võimalusi. Et üks asi on, on see, kui sa, kui sa ähvardab sõjaga või oled agressiivne oma käitumisel nii-öelda tühja koha pealt, aga praegu hetkel on olemas ka kõik riistad, et väga lühikese ettevalmistusajaga viia läbi ulatuslik agressioon Ukrainas. Ulatuslik sõda. Kõik asjad on praegu nii-öelda oma kohtadele asetatud. Kuid Palm ütles ka, et Venemaa jõud ei ole lõputud. Selleks, et selline jõudude kontsentratsioon nii maavägede õhudessantvägede, mereväealuste, õhuväelennukite, helikopterite kontsentratsioon Ukraina piiri lähedal aset leiaks, selleks on Venemaa praktiliselt tühjaks teinud kogu muu Venemaa. Me ei ole kunagi näinud nii vähe maaväeüksuseid ja nii vähe õhudessantüksuseid meie piiride vahetus läheduses, kui see on praegu. Nii et see kõik on väga murettekitav ja isegi kui võrrelda seda eelmise Venemaa rünnakuga Ukraina vastu 2014. aastal siis me räägime praegu ikkagi kordades suuremast grupeeringust. Nii et pilt on ausalt öeldes väga nukker. Lõpuks aga kinnitas minister Laanet Hetkel puudub sõjaline oht Eestile riskid sündmuste eskaleerimisel, et sõjaline oht võib tekkida. Me ei saa seda välistada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõjajõudude koondamiseks Ukraina piiride äärde on Venemaa tühjendanud oma ülejäänud piirkonnad. Kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm andsid täna ülevaate viimastest julgeolekualastest arengutest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEes seisab pikaajalisem madala kasvu aeg, nii võiks majandusprognoosi lühidalt kokku võtta. Kui varem prognoosis Euroopa komisjon euroala sisemajanduse kogutoodangu kasvuks sel aastal 1,2 protsenti, siis värske hinnang jääb 1,1 protsendi juurde. Samuti tõi komisjon allapoole järgmise aasta prognoosi ühelt koma neljalt protsendilt ühele koma kahele protsendile. Selliseks jääb ka ülejärgmise aasta kasv. Komisjon kutsub suure võlakoormaga riike kokku hoidma aga neid, kel võimalik investeeringutega majandusele hoogu juurde andma. Euroopa Komisjoni majandus ja rahandusküsimuste volinik PierMoskovitši. Kui on külm, siis peab kütet juurde panema. See ei tähenda, et me peaksime eelarvedistsipliiniga lõpparve tegema aga me teame, et riigiti on olukord erinev. Teatud riikides on võlg suur, Itaalias esmajärjekorras, Prantsusmaal samuti, kuigi need olukorrad ei ole võrreldavad. Need riigid peavad pingutama, et avaliku sektori kulutuste seisu parandada ja strukturaalset puudujääki vähendada. Samas on teised riigid, kus on suur ülejääk eelkõige Saksamaal ja Hollandil ja seal on manööverdamisruumi, mida saab kasutada investeerimiseks. Kuigi Euroopa Liidu majanduse murelab see Itaalia majanduskasv jääb endiselt nulli juurde ja võlg kasvab, ei ähvarda Itaaliat praegu Moscovic i sõnul siiski eelarvereeglite rikkumise menetlus. Küll aga kutsus ta Itaalia tegema vajalikke struktuurireforme. Eesti majandus kasvuks prognoosib komisjon sel aastal 3,2 protsenti, järgmiseks aastaks 2,1 protsenti ja ülejärgmiseks aastaks 2,4 protsenti. Valitsussektori puudujäägiks prognoositakse 0,2 protsenti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon alandas euroala majanduskasvu prognoosi. Selle põhjuseks on ebakindlus, mis tuleneb kaubanduskonfliktidest, kasvavatest geopoliitilistest pingetest, Brexitist ja tööstuse nõrkusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa riikide ja Türgi suhted on viimasel ajal muutunud üha halvemaks. Viimaseks tüli õunaks on olnud põgenike kinni hoidmise leppe järgimine ja Ankara sissetung Süüria põhjaossa. Järjekordne ühepoolne samm alustada kinni võetud ISISe võitlejate tagasisaatmist Euroopasse ei tekita lootust suhete paranemiseks. President Erdogan ütles reedel, et Türgi kinnipidamisasutustes on 1201 ISISe liiget kuid eile teatas Türgi ringhääling Haber, et kavas on välja saata 2500 võitlejat peamiselt Euroopa riikidesse. Kas need on võitlejad või on äkki juurde tekkinud ka põgenikke. Türgi hinnangul on Euroopa riigid olnud liiga aeglased oma kodanike tagasivõtmisel ja siinkohal on Türgil õigus. Samas ei taha ükski riik äärmuslast endale, sest see võib tähendada riikliku julgeolekuohu kasvu. Nende eemalehoidmiseks on näiteks Suurbritannia või Taani tühistanud mitme võitleja ja nende pereliikme kodakondsuse mis tekitab küsimuse, et kuhu Türgi nemad saadab. Sel nädalal kavatseb Türgi välja saata veel 23 ISISe võitlejat Taani, Iirimaale, Saksamaale ja Prantsusmaale. Berliin kinnitas kontakte ankaraga 10 inimese vastuvõtmiseks, kuid siseminister lubas, et kõigepealt hinnatakse iga inimese juhtumit eraldi. Kui taotlus tagasi lükatakse, siis kuhu ta jääb? Lennujaama transiittsooni ei kellegi maale Türgi-Kreeka piiril. Türgi võib ka võitlejate üle kohut mõista ja panna vangi, kuid ega ankara taha olla prügikast, kuhu Euroopa riigid saaksid kõik Euroopasse ihkavad pagulased ja endised kodanikud lihtsalt unustada. Põgenikega võrreldes on olukord keerulisem, sest kui võitlejat ei võtagi vastu, siis mida teha tema perega. Hollandis otsustas kohus, et riik peab aitama naasta kuni 12 aastastel lastel, kelle ema ühines ISISega kuid seejuures ei pea riik ema vastu võtma. Kohus leidis, et naised teadsid, millise julmuse ja kuritegusid teinud organisatsiooniga nad liitusid ning seetõttu ei ole vaja neid vastu võtta. Lapsed on aga vanemate tegude ohvrid, mistõttu tuleb neid aidata, põhjendas Haagi kohus 23-le naisele, kes soovisid riigi abi naasmiseks koos oma 56 lapsega. Nemad elavad praegu Süüria põhjaosas alHolli laagris, kus on punase risti andmeil 68000 inimest. Nii äärmusliksed kui nende pereliikmed. Kas Euroopa riigid maksavad nii nagu põgenike kinni hoidmise lepingu puhul Süüriale või Türgile, et nad ei laseks neid inimesi Euroopasse?",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi alustas eile ISISe võitlejate tagasisaatmist nende kodumaale, kuid kuidas täpsemalt on Ankaral seda kavas teha, ei ole veel selge. Türgi plaanib riigi meedia teatel peamiselt Euroopa riikidesse tagasi saata ligi 2500 võitlejat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLeedu transpordiminister Rimantas Sinkiavicius teatas hommikupoolikul, et Eesti, Läti ja Leedu transpordiministrid ei allkirjasta täna Rail Balticu ühisfirma asutamise deklaratsiooni. Ta tõi välja, justkui oleks Eesti pool vastu Leedu kaasamisele projekti. Eesti majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et tegelikult oli ühisdeklaratsiooni tekst valmis juba neljapäeval, kuid leedukad tahtsid veel veidi sõnastust muuta. Pärast üheksa kuud kestnud vaidlusi selle üle, kas kolm riiki suudavad ühisettevõtte luua ja kas seda vaja on, sai deklaratsioon täna siiski lõpuks allkirjad. Juhan Parts. Tänaseks vajalikud detailid ettevõtte käivitamiseks on kokku lepitud. Ma nüüd tahaks õudselt loota, et see käivitamine nüüd lähikuudel nagu läheb sujuvalt. Ühisettevõtte loovad kolm Balti riiki kokkuleppe kohaselt saavad ka Poola ja Soome hiljem aktsionäridena liituda. Nüüd tuleb Juhan Partsi sõnul tegeleda ühisettevõtte reaalse töölepanekuga. Samuti on tema sõnul oluline, et osapooled taotleksid Euroopa komisjonilt 85 protsendilist rahastust. Äsja loodud ühisettevõte loob ka eeldused, et projekt rahastuse saab veelkord Juhan Parts. See ettevõte ikka põhiülesanne on see projekt arendada ja investeerida ja hiljem siis ka seda infrastruktuuri hallata, et selles mõttes on see kaalukas ettevõte kõige lähim ülesanne, kui see ettevõte saab nüüd juriidiliselt ka moodustatud ja siis on kindlasti asjaliku tegevjuhtkonna tööle tööle võtmine, kellel on kogemused riikide üleste infrastruktuuri projektide arendamiseks. Rail Balticu ühisettevõtte peakontor hakkab asuma Riias, selle nõukogusse kuulub tulevikus igast balti riigist kaks esindajat. Juhatus kui tegevjuhtkond peab olema siis nõukogu poolt tööle võetud, aga seal enam ei ole selline riikide jaotus oluline, vastupidi, et juhatus peab olema siis nii-öelda professionaalne palgal ine tegevjuhtkond aga nõukogu ülesanne on muidugi see tegevjuhtkond siis leida. Eestisse jääb Rail Baltic ust umbes 250 kilomeetrit. Positiivse stsenaariumi järgi saaks Eestist kiirongi ga Euroopasse sõita kõige varem 10 aasta pärast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme Balti riigi transpordiministrid allkirjastasid Vilniuses leppe, millega luuakse kiirraudtee Rail Baltic ühisettevõte.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärjekorrad eri arstide vastuvõttudele varieeruvad mõnes päevas paari kuuni. Nii Tartus, Rakveres kui ka Kuressaares peab ootama enim just silmaarsti vastuvõttu, samuti neuroloogia ehk närvisüsteemi haiguste arsti juurde pääsemist ja raviga peab pikemalt ootama nii Tartu tus kui ka Kuressaares, suviti ka Tallinnas. Põhja-Eesti regionaalhaiglas kõneleb Tartu Ülikooli kliinikumi juht Marek Seer. Plaanilise ravi järjekorrad vastavad Eesti haigekassa poolt kehtestatud nõuetele. Meil on lubatud pikemad ooteajad optamoloogia neurokirurgia erialal. Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane Kui me, me loodame saada silma aasta järgmise aasta alguses päris täispühaga tööle, et siis see olukord peaks leevenema. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhi Agris Peedu sõnul on kriitilisem seis just nendel erialadel, kus erakorralisuse määr on kõrge. Ennekõike just need erialad, kus meile tuleb kõige rohkem kiirabidega patsiente olgu need siis näiteks neuroloogia või olgu selleks ka siis üldsisehaigused. Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane sõnul on lisaks suur nõudlus haiglas psühhiaatri, psühholoogi ning samuti ortopeedi ning füsioteraapia järele. Kuressaares saab praegu näiteks kopsuarstile kuu aja pärast ortopeedi, naha ja kõrvaarstile. Septembri keskpaigas. Ma arvan, et see on nagu Eestis need järjekorrad on üldiselt üks-kaks kuud ja mõnel erialal on see rohkem. Rakvere haigla juhatuse esimehe Ain Suurkaevu sõnul on suur nõudlus ka nina, kurgu kõrvaarstile. Lorrarst see, kelle tegevus on nagu kõige rohkem koormatud just eelkõige päevakirurgia mõttes, et küll ambulatoorsele vastuvõtule on võimalik siin ikkagi paari nädala jooksul pääseda juba, aga, aga sellele järgnevale võimalikule lõikusele läheb aega. Nii Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu kui ka Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev märgivad, et osa patsientidel on lükanud enda ravi edasi sügisesse. Peedu selgitab võimalikke põhjuseid. Et kas on vaja aiamajas toimetada või lastelastega olla? Ning suur kaev tagajärgi. Tänu sellele, et ka osa patsiente lükkasid oma aegu edasi, siis järgmised patsiendid, kes nüüd ravile peaksid tulema, siis nende ajad lähevad sinna veel kaugemasse tulevikku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Plaaniline ravi haiglates on taastunud, kuid mitte täielikult eriolukorraeelsel tasemel. Paljud patsiendid on ravi edasi lükanud sügisesse ning see omakorda mõjutab järjekorra pikkust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n300-st kilomeetrist on tolmuvaba kattega teid 50 kilomeetrit, ülejäänud on kruusateed ja just nendega tuleb enne talve tegeleda, räägib valla teedespetsialist Enn Raadik. Kuna on hästi palju tulnud vihma, siis kruuskattega teed on porised, aga me proovime kruusakattega teedele veel ühe hööveldamise teha, et ennem kui külmalt tulevad löökaugud välja saada, oleme päris palju pööranud tähelepanu ka teekraavide võsa, st niitmisele praegu teine selline töö käib. Teie valla alla käib ka üks, viie Baltika lõik, mis lõik see on ja kuidas sellega on? Meie vallas on Via Baltikal on Libatse nurme teelõik ja teatavasti püütakse sellel objektil rakendada esimest korda Eestis teedemajanduses PP projekti ehk siis kaasata erakapitali. Sellele lõigule on riigi tugiteenuste keskus teinud hanke, et leida selle projekti konsultanti ja selle konsultandi ülesandeks on siis ette valmistada ja aidata maanteeameti selle lõigu dokumentatsioon ja hanked läbi viia nii edasine ehitushange kui ka tööde järelvalvehange ja mida vald selle projektiga teeb, siis me oleme püüdnud nii palju projektile anda sisendeid ja teinud märkusi, kui vähegi võimalik. Just kogumisteede osas oleme pööranud tähelepanu bussipeatustele. Oleme vaadanud, et peale seda õpilasringid saaksid ilusti sõita, paljudele lähevad ju otse mahapööramised praeguselt viia Baltikalt kinni, et need inimesed saaksid omale kodudele tulevikus ligi, nii et tööd jagub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põhja-Pärnumaa vallas on ligi 300 kilomeetrit avalikke teid. Kuidas vald neid korras hoiab?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmuleiva sööja on 1848. aastal kuulsale vene näitlejale Mihhail tšepsini kirjutatud näidend. Paraku keelati näidend kui aadliseisust solvav. Lavale lubati see alles aastal 1862. Aasta enne näitleja surma. Vanemuise lavastuse tekstiversioon pärineb Mike Palton ilt, kes tegi selle 2013. aastal Inglise teatri old Wiki lavastuse tarbeks. Turgenievi näidendi tegevuspaik on kõrvalises kohas paiknev, õige peremeheta jäänud ja vaikselt allakäiv maamõis. Provintsliku oleskelu katkestab noore pärijanna ja tema abikaasa saabumine, kel on kindel soov elu mõisas käima panna. Ootamatult selgub, et majas on pikki aastaid elanud keegi härra, kelle seos suguvõsa ga on esialgu üpris selgusetu. Peaosas saame näha Aivar Toomingat. Tol ajal olid lihtsalt sellised vaesunud mõisnikud, kes aeg-ajalt jäid kellegi juurde elama ja ja siis olid tegelikult ju ainsad aadlikud seal mõisas, sest päris peremees ja perenaine elasid Peterburis või kuskil suures linnas. Ja see mõis toitis neid, aga siis see vaesunud aadlik oli nagu selle mõisa peremees, kuigi kuigi ta ise arvab, võib-olla nii, aga aga kõik need teenijad tunnevad ennast temast kõrgemal sellepärast et. Ta on tõesti. Tal ei ole mitte midagi, ta lihtsalt eksisteerib seal mõisas. Turgenev küsib, kas asjalik, materiaalne uus ajastu hoolib veel sellistest väärtustest nagu väärikus, eneseohverdus ja isaarmastus. Lavastaja Robert Annus. No nagu ikka ühes heas draamas ühes maa mõisas on läbilõige see ikkagi kogu ühiskonna sellisest tegelaste balletist, et siin on nii neid, kes on oma kasu peal väljas, teisi, kes otsivad armastust ja nende omavaheliste huvide kokkupõrge ongi ju see, mis meid siis huvitab. Annuse sõnul saab Turgenievi loos tõmmata mitmeid paralleele ka tänapäevaga. No tänapäeval on praegu meil muidugi hävingu hetk siin ja, ja, ja ka seal maamõisas tegelevad pärisorjad ja aadlid omavahel teatud vägivalla algete kasutamisega, seda siis niisugusel pehmel ja, ja väga viisakal moel. Aga see on selle vägivalla ja hävingu läte ja, ja, ja selle selle lahendamist või selle lahendamist sellele lahenduste leidmist me siin kõik üheskoos otsimegi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Vanemuise teatri lavale jõuab Ivan Turgenevi näidendil põhinev lavastus \"Armuleivasööja\". Lavastus toob vaatajateni 19. sajandi perekonnaloo ja sellega seotud saladuse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigimetsa majandamise keskus on peatanud kevadsuvised raietööd 2002.-st aastast saati. Erametsaliidu soovitusel on algatusega vabatahtlikult ühinenud ka paljud erametsaomanikud. RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu ütleb, et tänavusel kevadsuvel riigi majandusmetsas saed siiski täielikult ei vaiki et kõrvaldada kuuse kooreürask tekitatud kahjustuskolded ja vältida kahjuri levikut tervetesse metsadesse. Kõik plaanilised raied, oleme tänaseks lõpetanud, aga me raiume kindlasti ülaski kolletes. Kuna meie strateegia ütleb ka seda, et metsakaitselise ekspertiisi tulemusel raiume kahjustatud metsa siis sel kevadel, mai teisel poolel, juuni algul natukene ka aprilli lõpus on kindlasti näha metsas raietöid. Raierahu tuleb 99 koma üheksal protsendil riigimetsas ja see ala, kus me raierahu rikume, on 0,1 protsenti. 99,9 protsenti on lindudel-loomadel sigimiseks täiesti rahulikult. Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv ütleb, et raierahu pidamine on iga metsaomaniku otsustada kuid liidu soovitusel raierahu ajal metsaomanikud aktiivselt metsas siiski ei toimetab. Ka paljud erametsaomanikud kasutavad tänavuste raierahu kuusekooreüraski tõrjeks. See, mis praegu RMK-s kehtib see kaks kuud kuupäevast kuupäevani, siis noh, meie arvates ei ole kõige ratsionaalsem lähenemine, sest ega linnud kalendri väga hästi ei tunne. Küll on aga mõistlik jälgida seda, et mis looduses tegelikult toimumas on ja vastavalt sellele oma plaane ka sättida. See üraskite massiline paljunemine ilmselt tingibki. Seda, et nii RMK kui ka erametsaomanikud võib-olla neid raied, mida nad tavaolukorras ei oleks teinud siis just nende üraski kahjustuste leviku edasiseks laienemiseks on mõistlik ikkagi nendes kuusikutes, kus juba kolded on sees ka sellel perioodil raieid teha ja just nimelt sellel perioodil, sellepärast et kui selle raie tegemisega hilisemaks jääda, siis on juba raskeid laiali läinud. See, et oli soetaliselt kindlasti tähendab seda, et kogu selle aasta raiemaht tervikuna kindlasti saab olema väiksem, kui ta oli, oli eelmisel aastal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile algas Eestimaa metsades kaks kuud kestev raierahu, mille kehtestamisega välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAllar Kivila on sündinud 1953. aastal Kanadas väliseesti peres. Tema vanemad lahkusid Eestist teise maailmasõja ajal. Ta õppis Toronto ülikoolis filmindust ja tegutses operaatori assistendina. Praegu elab ta koos abikaasa Enega vaheldumisi USA-s ja Eestis. Kiviloo on filmimaailmas kõige kaugemale jõudnud eestlane, kes tegutseb 1997.-st aastast peamiselt Hollywoodis. Tema üles võetud filmidest on parima filmi Oscarile kandideerinud nimeka Ameerika jalgpalluri Michael Loheri elul põhinev spordidraama pimenurk. Lühifilmi Oscari on pälvinud Kanadas filmitud poisid ja tüdrukud. Oscaritele on kiviloo üles võetud filmidest kandideerinud veel põnevusdraama. Lihtne plaan. Kiviloo kaamera ees on mänginud näiteks Bros Willis Cameron Tias, Brigset Fonda, John Cusack, Donald Saterland ja paljud teised Hollywoodi tippnäitlejad. Miks Kivilo seekord valituks osutus, räägib PÖFFi juht Tiina Lokk. Tema on see mees, kes on ühelt poolt jõudnud sinna, kuhu võib-olla iga Eesti noor operaator unistab, et ta saaks kunagi sellepärast, et see on ikkagi professionaalsuse tipp ja võimalust tipp teha nagu tööd Hollywoodis. Ja seejuures on ta jäänud eestlaseks ja alati valmis tulema Eestisse, ma arvan, et Eesti kasutab seda liiga vähe, ma mõtlen ka loengute pidamiseks ja nii edasi, et sellel inimesel on meeletult palju kogemusi ja teadmisi, mida ta ehk hea meelega jagaks ja oleks inspireeriv meie tudengitele kindlasti. Alar Kivilo ise kommenteeris elutööpreemia pälvimist eilses ETV kahe saates plekktrumm järgmiselt. Mu elu on, on väga õnnega kaetud olnud ja, ja ma olen leidnud sellise tasakaalu, ütleme oma elukutse ja pereelu vahel. Ja, ja ma, ma olen reisinud Antarktikas Tarktikas. Ma olen filme teinud igasuguste kuulsustega. Mul on väga head loomingulised koostööd olnud lavastajatega ja võttegruppidega. Nii et veidi nagu, nagu lapsena on sünnipäev, kus sa oled hästi palju kinke saanud. Sul on kringlit ja torti antud ja nüüd libistatakse sulle veel magusat jäätist ette. Aitäh. Joonas Hellerma intervjuud saab uuesti vaadata täna õhtul kell 23. Null viis ETV-s. Teise elutöö auhinna saaja, kelleks on traditsiooniliselt välismaine filmitegija, kuulutab PÖFF välja. Festivali ajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pimedate Ööde filmifestivali elutööauhinna saab filmioperaator Alar Kivilo.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa jalgpallihiidude plaanist käivitada eraldiseisev Euroopa superliiga on räägitud juba mitu aastat ka enne koroonakriisi algust. Küsimus on paljuski majanduslik. Kuulsad jalgpalliklubid on rahaliste vahendite leidmise ja eelarve täitmisega hädas. Pandeemia neid tendents ainult süvendas. Raha toovad sisse atraktiivsed mängud tugevate vastastega. Praegu peavad suurklubid nagu Manchester United või Madridi Real Euroopa kõige tugevamas ja prestiižsemas klubisarjas ehk UEFA meistrite liigas kaasalöömiseks täitma sportlikud kriteeriumid. Ehk lõpetama kodused meistrivõistlused nelja parema hulgas. Euroopa superliiga puhul oleksid kohad aga garanteeritud, mis tähendab, et klubid saaksid eelarvet koostades suurte tuludega igal juhul arvestada. Samas lõhuks võistlussari praeguse üle-Euroopalise klubi jalgpallimudeli, mille põhimõte on, et võimalus tippu jõuda on kõigil tuleb vaid sportlikult piisavalt heal tasemel olla. Eile teatati rahvusvahelises meedias, et 12 klubi kuus Inglismaalt ning kolm Itaaliast ja Hispaaniast on andnud superliigaga liitumiseks oma nõusoleku. Euroopa jalgpalli avalikkuse reaktsioonid on olnud üsna üheselt hukkamõistvad. Teiste seas on idee vastu Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja Prantsusmaa president Emanuel Macron. Inglismaa kõrgliiga klubi South amptoni peatreener Ralf Hassen, Hütel. Uudised teevad mind murelikuks, kuid inglise kõrgliiga sõnum oli selles olukorras väga selge ja nõustun nendega täielikult. See, mis praegu kulisside taga toimub, on täiesti vastuvõetamatu. Ma arvan, et superliigat ei taha keegi, ka klubide fännid mitte. Loodetavasti leiame lahenduse, et superliigat ei tuleks. Palusime ka Eesti Jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku kommentaari praegusele olukorrale. Tahte nüüd kogu see, kuidas öelda kommertspool täiesti enda tahtele allutada, noh seda on õigus tunnetada, tunnetada reetmisena, eriti lähtuvalt sellest nii-öelda kultuuriruumis, kus jalgpall siiamaani toimetanud on. Kas tegemist võib olla puhtalt taktikalise käiguga, et superliiga loomine polegi päriselt laual, aga tippklubid üritavad UEFA le lihtsalt survet avaldada? Jah, ütleme nii, et ma loodan väga, et, et see pigem on, on, on selline variant. Euroopa jalgpalliliit ehk UEFA andis teada, et superliiga projektiga liituvaid klubisid ootavad ees sanktsioonid. Klubid eemaldatakse ülejäänud võistlustelt ja mängijad kaotavad võimaluse esindada oma kodumaad.",
"role": "user"
},
{
"content": "12 jalgpalli suurklubi avalikustasid plaani luua eraldiseisev Euroopa superliiga. Seda plaani on kritiseerinud nii jalgpalliorganisatsioonid, poolehoidjate ühendused kui ka mitmed poliitikud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Juhan Parts rõhutas, et järgmise nelja aasta kõige olulisem küsimus on inimeste sissetulekute kasv. Et seda saavutada, siin ei ole ühte hõbekuuli, kuid on väga palju samme ja ennekõike tähendab see valmisolekut muutusteks. Sama oluline on julgeolekusituatsiooni analüüs ja sama oluline on ka tegelikult, kuidas me käsitleme täna Isamaa Res Publica liidu võimalusi erakondade maastikul. Ja millised need võimalused on? Kõigil neljal erakonnal on võimalused need valimised võita. Nende valimiste põhiline valik suure osa Eesti valijate jaoks on, kellel on usutavam programm Eesti tulevikuks, kas Isamaa, Res Publica liidul või Reformierakonnal? Me suudame läbi viia muutusi, mis on seisnud otsustamatuse taga. Parts kritiseeris oma avalduses Reformierakonda, kuna see on olnud võimul liiga kaua ja teda ei huvita tavalised inimesed. IRL tahab Partsi sõnul madalapalgaliste maksureformi ellu viia kohe pärast valimisi. Me oleme jõudnud sellise arenguetappi, kus inimene, kes käib täis ajaga tööl, peab suutma saada normaalselt, ots-otsaga kokku ja pole õiglane võtta tulumaksu nendelt, kelle palk on võrdlemisi väike. Me räägime siis tulumaksuvabastusest inimesele, kes teenib kuus keskmiselt 500 eurot ja olulist tulumaksu kergendust inimestele, kes teenivad kuus keskmiselt 846 eurot ja vähem. Parts ütles veel, et Eesti majandus on jõudnud pöördepunkti. Praegu on küsimus, kas suudame end riigina üles töötada heaoluriikide sekka või jäämegi teise liigasse. Tõstame Eesti konkurentsivõimet Euroopa tööturul, väljaränne on Eesti majanduse jaoks kujunemas suureks väljakutseks, me kaotame tööjõudu, kaotades tööjõudu, kaotame tegelikult võimalusi uuteks investeeringuteks, seega tegelikult siin on vaja teha kohe samme. Valija määrab paljuski ka järgmise koalitsiooni. See valija sõnum tegelikult määrab väga palju, millised võimalused on kahtlemata meie jaoks on iseenesest mõistetav, et Edgar Savisaar ei saaks olla meie partner. Selle sügise märk on, et erakondadega on liitunud palju võimekaid noori ja nii ka IRL-iga. Tallinnas kandideerib ühe piirkonna esinumbrina Eesti Ekspressi senine ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja. Parts näeb selles võimalust laiendada toetuspinda ja jõuda rohkemate inimesteni. Viktoria Ladõnskaja. See ei ole lihtsalt nii, et sul on mingisugused konkreetsed isiklikud eesmärgid ja lähed nüüd poliitikas? Ei, ma pigem mõtlesin, et mul on olemas need eesmärgid, need ideed ja ma arvan, et võib olla, minust on kasu. Missugused on need lubadused, mis te, millega te valimistele lähete? Ma saan aru, et praegusel hetkel meil lõhestamine ei ole nagu lihtsalt niisama rahvusteemal, vaid pigem nagu puhtmajanduslike põhjustel. Riigi eesmärk ongi aidata neid inimesi, kes praegusel hetkel ei saa nagu hakkama hakkama. No teine asi, et kohe kindlasti ma olen märganud, et on olemas selliseid signaale, et vähemalt kaks erakonda hakkavad mängima rahvusteemadel. Sellest kõrini juba sellepärast, et ma arvan, et õige ühiskonna idee seisnebki selles, et me ei mängi rahvuse teemadel. Et on olemas ühised väärtused, ühised eesmärgid sellega peakski edasi minema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kinnitas valimisnimekirja eelseisvateks riigikogu valimisteks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnus oli eile pärastlõunaks e-keskkonnas esitatud 830 taotlust, esitamine oli pooleli 770-l, samuti on toetuse taotlusi tulnud e-kirjaga ja paberil, neid on kokku sadakond, mille kohta inimesed aga kõige rohkem küsimusi esitavad sellest räägib Pärnu linna sotsiaalosakonna toetuste peaspetsialist Raul Kivi. Küsitakse üsna palju selle kohta, mida kirjutada nende muude sissetulekute hulka, et mida sinna peab kirjutama, mida ei pea kirjutama. Taotlusel on vähe ruumi, sinna saab kirjutada palgatoetuse ja muu sissetuleku just selle viimase kohta, tihti päritaksegi. Me ei saa teha 20 rida mingeid erinevaid võimalusi, et inimene saaks valida, et kas oli seal hooldustoetus, dividendid ja muud asjad, sinna läheksid need andmed, mida meie mujalt andmebaasidest ei näe enamus andmeid me saamegi automaatselt kätte. Palk, pension, töövõimetoetus ja muud asjad on ju väike hulk, andmed on need, mis maksuameti registrites ja muudes registrites ei kajastu ja need peabki inimene siis ise. Raul Kivi ütles, et toetuste väljamaksmisega tehakse algust järgmisel nädalal ja edaspidi toimuvad väljamaksed kord nädalas. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus tehakse järgmisel nädalal esimesed energiatoetuste väljamaksed. Praeguseks väljaarvestatud toetustest on kõige suurem summa 761 eurot ja kõige väiksem 14 eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib öelda, et kõik läks nagu alati ja isegi paremini kui alati, sest saalis oli 432 saadik ja kõik nad toetasid presidendi seaduseelnõu, kõik tõsi, nagu nõukogude ajal, aga muidu on ka palju muudatusi, mida saadikutel on juba praegu pakkuda. Ja neid esitatakse, ma arvan enne teist lugemist ja teine lugemine toimub 11. veebruaril. Huvitav on see, et riigiduuma esimees Tetšelav oli, ei osanud tegelikult sisuliselt vastata lihtsalt küsimusele. Küsimus on selline, presidendi seaduseelnõu, seal on kaks paragrahvi, esimene puudutab just neid sama põhiseaduse muudatusi, aga number kaks on üle venemaaline hääletus mitte rahvahääletus, sest rahvahääletuse seadus on Venemaal olemas ja selge, et Kreml ei taha üldse mingit rahvahääletust, siis tema see hääletuse tulemused on kohustuslikud kõigile võimuorganitele. Vot just selle hääletamise protseduuri peavad duumasaadikud nüüd kuidagimoodi lahti kirjutama ja seletama, et kuidas see peab toimuma. Kui võetakse selle hääletamise seadus, siis automaatselt võetakse vastu juba kõik need põhiseaduse muudatusi ja siis tekib küsimus, milleks üldse midagi küsida vaja inimestel, sest niikuinii nende arvamus ei mõju juba midagi, sest seadus on juba vastu võetud ja presidendi poolt alla kirjutatud. Vot sellele küsimusele saadikud täna vastata ei osanud, rõhutasid vaid, et see pole nende initsiatiiv, et niimoodi pakkus president, president andis meile sellise ülesanne, et kirjutage lahti, kuidas seda üle venemaalise hääletuse läbi viiakse, vot sellega me hakkame tegelema, ütlesid meile saadikud, aga ei osanud öelda, et milleks seda hääletust üldse vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa riigiduuma arutas täna president Vladimir Putini põhiseaduse muutmise eelnõu. Duumas viibinud ajakirjanike hulgas oli ka meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabatahtliku ühinemise toetuse taastamise üks võimalik kriteerium ehk maakonna suurused omavalitsused tähendaks seda, et kui näiteks Võrumaa praegused viis omavalitsus liituksid tulevikus vabatahtlikult üheks suureks üksuseks saaks moodustunud omavalitsus riigi käest ka toetust. Kui aga vabatahtlikult liituksid viiest omavalitsusest ainult kaks, siis maakonna suurust üksust ei tekiks ja liitu teetuntud omavalitsused riigilt raha ka ei saaks. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et niisugune kriteerium võiks luua eeldused, et tekkivad omavalitsused on tugevamad, võimekamad ja ka regionaalpoliitiliselt jätkusuutlikumad. Me toetame väga tugevalt seda maakonnasisest, omavalitsuste koostööd ja otsustamist ja kõik otsused, ka investeeringuotsused, mis tulevad edaspidi. Me tahame teha nii, et selle otsuse langetatakse seal maakonnas, mitte ei näidata Tallinnast, et pange see investeering sinna või tänna. Ja see on ka suunatud sellele, et kui see koostöö toimib ja leitakse selle koostöö raames, et mõistlik on suurema omavalitsuse ga selles piirkonnas toimetada ka maakonna suuruse omavalitsuse ga, siis see on niisugune loogiline areng. Kuidas ja mismoodi täpselt toetuse andmise ja saamise kord välja nägema hakkab, see peaks abi sõnul selguma eelnõust, mis praegu koostamisel on. Minister loodab, et eelnõu jõuab Riigikokku ja saab vastu võetud selle aasta jooksul. Kuna see nõuab ka rahalist väljundit riigieelarve strateegias, siis ma peaksin tegema ka konkreetse ettepaneku nende võimalike ühinemistoetuste suuruse kohta ja tingimuste kohta. Kuna see on ka rahalise mõjuga tulevatel aastatel, siis ta tuleb paralleelselt riigieelarve strateegiaga käsitlemisel. Eesti linnade ja valdade Liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid ütleb, et plaanil on üldiselt positiivne kõla. Samas on idees Luhalaiu sõnul vastuolu. Tegemist on justkui vabatahtliku liitumist toetava meetmega. Samas paindlikkuse poole pealt on piir ees. Kui nüüd vaadata konkreetset kaardi peal näiteks noh, kas on väga mõistlik maakond paika omavalitsus näiteks Jõgevamaal moodustada, räägin subjektiivse arvamuse lihtsalt, et võib-olla Jõgevamaal on mõistlikum hoopis kolmest omavalitsust üks Ida-Viru poole üks Tartu poole üks Viljandi poole liituda ja noh, on palju selliseid maakondi veel, kus omavalitsus on väga väheks jäänud, näiteks Pärnumaad või Läänemaad. Kui me vaatame kõrvuti, siis Läänemaast ju peale eelmist reformi väga palju järgi ei jäänud, kui seal toimuks vabatahtlik liitumine, kuidas me siis seda nüüd käsitleksime? Lisaks võib ju küsida, kuidas tagada või kindlustada see, et suuremad omavalitsused ei too kaasa piirkondade ebavõrdset arengut. Siinkohal võiks ministri sõnul abi olla riigipoolsest olukorra jälgimisest, analüüsimisest, piirkondlikest toetustest, aga ka ühinemislepingutest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suuremate ja võimekamate omavalitsuste loomise soodustamiseks on riigihalduse ministri eestvedamisel koostamisel eelnõu, mis taastaks haldusreformi elluviimisel kaotatud ühinemistoetuse. Erinevalt aga 2016. aastani kehtinud toetusest, on seekord raha saamise üheks kriteeriumiks see, et vabatahtliku ühinemise tulemusena peaksid moodustuma maakonnasuurused omavalitsused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse otsuse projekti tutvustas täna riigikogu ees rahandusminister Jürgen Ligi. Otsuse eelnõu kohaselt kinnitab riigikogu Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa finantsstabiilsus fondi ühiseks maksimaalseks laenumahuks 700 miljardit eurot. ESM-i maksimaalne laenumaht on endiselt 500 miljardit, seega ei suurendata riigi kohustusi. Valitsus küsib ka riigikogu nõusolekut ESM-i teise kapitalimakse kiirendatud korras sissemaksmiseks. Minister kinnitas, et Eesti kohustused ei suurene, muutuvad tähtajad otsuse eelnõu esimesel lugemisel väideldi palju selle üle, kui suur on maksimaalne Eesti laenu ja garantiimaht ja kas tuleks arvestada kõige mustema stsenaariumiga või mitte. Ligi kinnitas, et variant, kus Eesti peab täitma need kohustused, mis maksimaalselt ulatuvad 2,3 miljardi euroni on nullilähedane. Kõige mustema stsenaariumi kirjeldamine on äärmiselt ebapraktiline, see on mõttetu, see hakkab oma elu elama, aga see ei vasta kuidagi reaalsusele. Ma ei hakka kirjeldama näiteks olukorda, kus siia maja peale langeb istungi ajal meteoriit, et ei ole mõtet selliseid jutte lihtsalt ajada. Otsuse vastased nentisid, et minister suhtub musta stsenaariumi liiga kergekäeliselt ja oleks pidanud täna asja igast küljest põhjalikumalt selgitama ning analüüsima. Lembit Kaljuvee. Mina, kui oleks ma koalitsioonis, siis ma hääletaksin selle poolt sellepärast et me oleme Euroopa liidus, meie liitu on vaja kaitsta. Meie raha on vaja kaitsta ja see on tulemüür, mis aitab seda teha. Kui ma olen opositsioonis ja ma kuulen sellist sellist selgitust ja seletust, nagu siit täna on tulnud, siis ma ei saa selle poolt hääletada. Keskfraktsioon jäi ka täna oma senisele ESM-i vastasele positsioonile kindlaks. Kadri Simson. Kuigi keskfraktsioon toetas kogu aeg seda, et kõik need arutelud ja laenupiiri suurendamised jõuaksid alati riigikogu suurde saali ja toetasime seda ka täna, andes omapoolse panuse kvoorumi kokkusaamisele, ei toetame me seda, et Eestile võetakse nii suuri kohustusi. Me ei toeta seda, et olukorras, kus Eestis on väga palju elutähtsaid valdkondi, mis vajavad lisatähelepanu, nendele valdkondadele tähelepanu ei pöörata. Küll aga pakutakse välja ülemäärast innukust Euroopas ennast lõhki laenanud riikide abipakettide sissemaksmisel. Riigikogu võttis otsuse vastu 52 poolthäälega 27 hääletasid vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu otsuse ESM maksimaalse laenumahu suurendamise ja teise kapitalimakse tegemise kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.