messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavolikogu eilses päevakorras oli ka alkoholipiirangute eelnõu, ent linnavalitsuse palvel võeti see sealt välja. Linnapea Mihhail Kõlvart põhjendas seda vajadusega eelnõu veel kord läbi kaaluda, sest ettepanek sai palju kommentaare ja kriitikat. Vaatamata kriitikale me arvame, et, et see on õige otsus. Samas me näeme vajadust neid võimalikke tingimusi veel üks kord üle vaadata ja just ka sellepärast, et tõepoolest ettevõtluse esindajad pöördusid meie poole nende konkreetsete ettepanekutega, aga mitte ainult ettevõtjad. Ka teised arvamusliidrid, poliitikud, meedia juhtisid tähelepanu, et võib-olla piirangud peaksid olema veel rangemad näiteks kasiinode osas. Praeguse plaani järgi kehtestas linn alkoholimüügi ja reklaami piirangud järgmise aasta esimesest juunist. Kas see võib pärssida Tallinna ettevõtlus t? See on just see riskikoht, mida me soovime ka veel üks kord läbi analüüsida. Samas kui kaalu peal on inimeste turvalisuse inimeste tervis siis minu arvates minu arvates see on palju kaalukam kui ettevõtluse tulu. Tallinna volikogu liige, Reformierakonna esindaja Kristen Michali meelest on eelnõu tagasivõtmise taust mitmekülgne. Ühelt poolt ei mõista osad keskerakondlased vist Kõlvart plaani kasiinodele eelis teha ja seda kostus sealt saalist, nagu ka avalikkus on olnud selle suhtes küsiv ja teisel poolel kindlasti on huvirühmade ja, ja avalikkuse selline küsimärk kogu selle plaani kohal, sest oleme ausad arutelu selle üle on olnud pigem näiline, kus linnaosa vanemad on raport raporteerinud oma toetusest linna peale, aga tegelikku arutelu nagu arutelu võibolla kaasaegsema ideede üle nagu Amsterdamis, Pariisis, Londonis, kus iganes suuremates linnades, kus on rikas ööelu ja kultuurielu, kus oleks öölinna ja seda ju tegelikult pole toimunud. Võimaliku piirangu taustal räägiti sellestki, et ehk vajab pealinn hoopis hoolikalt läbimõeldud ööelu ja meelelahutuspoliitikat. Me peame ära kuulama ka ettevõtluse valdkonna esindajaid, kindlasti me peame ära kuulama ka neid inimesi, kes suhtuvad kriitiliselt nende piirangute suhtes. Sest see oli ka meie algne plaan, et seda tuleb maksimaalselt sügavalt läbi analüüsida. Aega, millal eelnõu ringiga uuesti linnavolikogusse jõuab, Kõlvart praegu välja ei pakkunud. Samas pole linnavalitsus valmis sellest loobuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart lubab alkoholimüügipiirangute eelnõu naasmist volikogusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillega ikka hobuste edenemist mõõta, kui varssade arvu järgi, ütleb Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevjuht Krista Sepp. Aasta lõpp ongi paras aeg natuke tagasi vaadata ja väike kokkuvõte teha. Aasta lõpp on käes ja terve suvi ja terve aasta on tegelikult toimetusi täis olnud, seda talverõõmu nüüd tahaks nautida hobustega, aga vot saani ette veel panna ei saa, nagu näeme, maa on roheline, aga aasta kokkuvõttes loeme ju sügiseks kokku ka varsad ja vara-aasta on olnud parem kui eelmine aasta. Just Eesti hobusekasvatajaid võib kiita Eestis üldse on praeguseks hetkeks registreeritud ligi 550 varssa Eesti hobusekasvatajate seltsis on neist arvel 235, hetkel viimased peakesed lähevad kohe ka saavad passid kätte. Kui palju neist on torihobuseid siis, kes on väga ohustatud tõug? Meil Torihobuste varssu on see aasta sündinud ligi poolsada. See on muidugi väike arv, aga tõuramatus on Tori hobuseid ainult 1000 hobust, nii et loodame, et Tori hobusekasvatajad leiavad seda jõudu ja särtsu. Järgmine aasta? Ikka torihobuse varstu rohkem sünniks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Hobusekasvatajate Selts võib aasta lõpul tõdeda, et oli hea aasta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp tegi ülevaate nakatumise trendidest Nakatumine on meil jätkuvalt kasvutrendis ja eelmisel nädalal kasvas haigestumine väga oluliselt on näha, et haigestumine on hakanud kasvama ka vanemaealiste hulgas ja eriti just üle 80 aastaste hulgas, et see on kindlasti väga murettekitav fakt ja, ja kindlasti mõjutab see ka meie haiglaravi võimekust. Eestis on täna hommikuse seisuga haiglaravil kokku 236 inimest, neist suur enamus on vaktsineerimata. Üks enim koroona patsiente raviv Tartu Ülikooli kliinikum tõstiski tänasest Covid 19 ohutaseme punasele, mis tähendab, et kõigil haiglaravile saabuvatel patsientidel tuleb teha koroonatest. Valitsus on öelnud, et koroonapiirangud võetakse maha, kui 70 protsenti elanikkonnast saab vaktsineeritud kuid vaktsineerimine edeneb väga visalt. Töö ja terviseminister Tanel Kiik ütles, et päris ühest numbris piirangute leevendamine siiski ei sõltu. Valitsus ei ole otsustanud konkreetset piirmäära, minu enda positsioon on see, et esmalt tuleb saada kindlasti täis 70 protsenti täiskasvanute arvestuses lõpetatud vaktsineerimiskuuriga aga oluline on ka siin vaadata just riskirühmade kaitset, mis peab kindlasti olema kõrgem ehk eakate hulgas. Täna on 73 protsenti juba vaktsineeritud, teatud hulk läbi põdenud. Meie siht on kindlasti, et vähemalt 90 protsenti eakatest oleks antikehadega ehk teatud immuunsusega haiguse vastu kas läbi vaktsineerimise või läbipõdemise. Ja loomulikult tervise, teadlikum ja ohutum viis on läbi vaktsineerimise. Veel ütles kiik, et soovijad on end juba vaktsineerinud, kuid mitte vaktsineeritute seas. On küllalt veel neid, kes põhimõtteliselt vaktsiinist ei keelduks. Ta rääkis, mida valitsus nende motiveerimiseks teeb? Praegu on tõesti mõned sihtrühmad, nagu viitasin, ravikindlustatud isikud, kellega tuleb eraldi tööd teha, kelle hulgas ilmselt pole, võib olla levinud see info, et vaktsineerimise võimalus on ka neile tasuta kättesaadav ja teine pool on kindlasti need inimesed, kes on haiguse läbi põdenud. Me teame, et nii-öelda positiivse testi on andnud üle 150000 inimese, kellest umbes pooled on täna vaktsineeritud, teine pool on veel vaktsineerimata. Ja tegelikult nii-öelda läbipõdenud hulk ühiskonnas on on veel kõrgem, lihtsalt kõikjal alati läinud testima. Ning loomulikult on siis laiem selline riskirühmade kaitse ja kogu elanikkonnale vaktsineerimise võimaluse pakkumine, et, et järk-järgult, päev-päevalt siiski need näitajad tõuseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elanikest on lasknud end Covid-19 vastu vaktsineerida 760 878 inimest ehk umbes 63 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Selle näitajaga on Eesti Euroopas viimaste seas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRändeasjatundja Uku Särekonna ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul kuulamisel, et rändeprobleem on üks tõsisemaid, millega Euroopa liit silmitsi seisab ja tema hinnangul võib see Euroopa liidu lausa tükkideks rebida. Särekonna tõi näiteks 2010. aasta, mil algas Araabia kevad ja kardeti massilist sisserännet. Hirmud olid suured ja, ja esimene asi, mis lauda võeti, toona oli, oli Schengeni vaba liikumine, et peale seda arutati ligikaudu kaks aastat sel teemal, et kuidas Schengeni reformide, et on väga habras teema, et. Serekonna arvates tuleb Eestil probleemi lahendamisega kaasa minna, sest meie huvides on, et Euroopa Liit püsiks ja püsiks ühtsena. Mis puudutab massiimmigratsiooni ja rahvuse säilimist, siis isegi, kui me võtame aluseks need 1000 inimest, kes meile praegu on ette nähtud see tähendaks siis 500 inimest aastas, siis need numbrid ei ole tegelikult võrreldavad ikkagi 60.-tega, kus meil asustati ümber siia kuskil 50000 inimest aastas. Kui me võtame nüüd nagu statistikat Eestist kõrvale, siis iga-aastaselt on meil kuskil elamislubade alusel töötavaid inimesi kuskil 23000, nii et ma usun, et me oleme suutelised nende numbritega hakkama saama, mis ei tähenda seda, et me ei peaks neid numbreid üritama alla rääkida. Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson ütles, et riikidel on võimalik vabatahtlikult sõjapõgenike heaks rohkem ära teha ka ilma Euroopa komisjoni otsuseta. Näiteks kui enne Süüria sõda anti süürlastele keskmiselt 30000 viisat aastas, siis nüüd sama hästi kui mitte ühtki. Nii et neil polegi muud võimalust Euroopasse tulla kui eluga riskides ja smugeldajatele suuri summasid makstes. Lahendus on ka humanitaarviisade väljaandmine ilmselgelt kaitset vajavatele inimestele või siis üleüldine viisatingimuste lõdvendamine gruppidele, kes näiteks süürlastele Eestil on tegelikult strateegilistes kohtades ka saatkonnad selle jaoks olemas. Janson tuletas meelde, et paljud põgenikud on hea haridusega või valmis õppima nii, et neist võiks Eestile kasu olla ja just neid võiks töö ja õpperände kaudu siia kutsuda, nii et lahendusi on. Minu ettepanek oleks mitte kaasa võtta Euroopa komisjoni juurde minnes negatiivset sõnumit ainult see, et meile koodid ei meeldi ja, ja kohustuslikkus samamoodi, vaid võtkem kaasa ka positiivne programm nii selles osas, mida Eesti saaks kohe hakata tegema, kui ka laiemad ideed selles osas, missugune ikkagi Euroopa Liidu ühtne varjupaigasüsteem võiks välja näha. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm tõi hiljuti ühelt riigikogu liikmelt kuuldud näite, mis tuletab Eestile meelde solidaarsust. Me Eestis ei ole üldse märganud, et jaanuarist kuni aprillini patrullisid Eesti õhuruumi Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi Itaalia hävitajad, mis Itaalia maksumaksjatele läks maksma päris kena kopika, aga kui nüüd itaallased ootavad meie poolt, et me jagaksime natukese nende põgenikukoormat, siis see tuleb meile kuidagi kuidagi väga sellise suure üllatusena ja, ja me süüdistame neid selles, et nad ei saa oma riigipiiri valvamisega hakkama. Soomel on juba aastatepikkune kogemus põgenikega olemas. Suursaadik Kirsti Narinen ütles, et neil algas selleteemaline arutelu juba mõni aeg tagasi ja tehtud on palju selgitustööd. Muuhulgas käis mööda Soome telk, kus pandi inimesi tundma, mida tähendab elu põgenikelaagris ja vastuseis põgenikele vähenes. Praegu istub Euroopa Liidu asjade komisjon isekeskis koos ja umbes ühe paiku peaks otsus valmis olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu Asjade komisjonil oli avalik kuulamine pagulaste asjus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, peaminister Benjamin Netanyahu ega tema peamine rivaal, endine armeejuht Beni Kans suutnud valitsus pärast septembri valimisi kokku panna. Kanti sinivalge alliansi sai valimistel 33 Netanyahu 32 kohta. Pärast seda, kui kumbki ei saanud enda taha 61 kohalist enamust. 120 kohalises knesseti tegi president neile ettepaneku moodustada rahvuslik ühtsusvalitsus. Kuid ka võimu jagamises ei jõudnud mehed üksmeelele. Nad ei suutnud kokku leppida, kumb esimesena peaministri rolli saab. Praegune seis tähendab, et need on jahu ja peaministriks edasi läinud kuule, esitas Iisraeli peaprokurör Netanyahule süüdistuse korruptsioonis, pettuses ja seaduserikkumises. Natanyahu eitas kõike ja nimetas süüdistusi riigipöördekatseks. Ta ei ole veel teatanud, millal palub parlamendilt puutumatust süüdistuse vastu. Kuid see õigus tal on ja teda oodatakse seda kindlasti tegevata. Benigans süüdistab, need on, jahuta, et just tema pärast läheb riik kolmandatele valimistele aasta jooksul, kuna Netanyahul on vaja end süüdimõistmise eest kaitsta. Peaministri koht seda teeb. Vähe sellest, et Iisraeli liidrile on esitatud korruptsioonisüüdistus. Teda ootab ees ka tõsine väljakutse oma parteis. Nimelt toimuvad 26. detsembril Likudi juhi valimised. Kui Netanyahu jääb edasi parteijuhiks, ta on Likudi juhtinud üle 10 aasta, siis läheb ta märtsi valimistel jälle vastamisi oma. Teisipäeval avaldatud küsitluse järgi saab kantsi sinivalge alliansi 37 anti 33 kohta. Veel üks probleem tuleb juurde. Kuna üheksa miljoni elanikuga Iisraelis on juba ligi aasta üleminekuvalitsus ei ole jaanuarist alates riigieelarvet. See tähendab, et paljud valdkonnad nagu transport, infrastruktuur, sõjavägi, jäävad raha ja see läheb nii rahvuslikele huvidele kui inimestele korralikult maksma. Ega see vaatlejate arvates inimeste usaldust poliitilise süsteemi vastu ei vähenda, kuna see on juba niigi nii madal kui üldse võimalik. Ja ega pole ka mingit tagatist, et järgmised valimised poliitilise ummikseisu lahendavad. Osa poliitikuid teebki juba nalja, et peaks ka neljandate valimiste päeva kindlaks määrama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraelis tulevad vähem kui aasta jooksul kolmandad valimised. Läinud keskööl möödus viimane tähtaeg koalitsiooni moodustamiseks ning parlament saadeti laiali. Uued valimised on 2. märtsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2015. aastal Isamaa viskas välja need inimesed, kes korraga astusid Isamaasse ja selgus, et seal on väga palju kriminaalkorras karistatud inimesi. Et mida te praeguses olukorras erakonnale soovitaksin. Ja teatud mõttes on see kõik ju toimunud erakonnas ja ja noh, kurb on see, et erakonna liikmed ei ole sellest teinud võib-olla piisavaid järeldusi. No ilmselgelt selline olukord vajab eestseisuse arutelu, mina saan aru selles info väljas täna olles, et tegelikult erakonna liikmeks veel saanud ei ole need isikud ja need väited, mis siis meedias liiguvad, need vajavad kindlasti nagu selgitamist. Mida siis erakonna siselistis praegu täna hommikul kirjutatakse? Ei midagi uut siin päikese all, et eks see erakonna rektsioon on, ma arvan, samasugune nagu laiemale avalikkusele, et loomulikult kui sellised asjad juhtuvad, tekib mainekahju, teatud inimestes, tekib nõutus, mõnel selles inimeses tekib viha ja teadasaamisejanu ja, ja kiire reaktsioon ikkagi peaks olema ja, ja kokku saamine ja see arutelu antud teemal peakski toimuma, sest ega kui me mõtleme tagasi kunagi selle Pärnu kaasusele, siis noh, tõepoolest erakonna liikmed ikka tuuakse ja keegi toob mingi hulga inimesi, noh, võibolla 400 on selline. Eeldan, et kui ikkagi erakonnaga liituvad inimesed siis nad teevad seda hea suhtlus ja teine pool, et kuidagi raske on arvata, et tegemist on siis kurjategijatega. Pärnu puhul oli see kaasus küll suures osas kantud sellest, et nad olid kunagi midagi toime pannud, aga, aga tõesti toona ei löönud lamp põlema selles mõttes, et peaks minema karistusregist nende inimestega tegelema ja, ja tausta uurima. Ma saan aru, et seda nüüd on küll erakond teinud, aga siin on natukene nüüd teised ilmingud. Aga jah. Pigem oleks mõistlik vaadata nende uute liitujate avaldused uuesti läbi ükshaaval, vestelda inimestega, et panna see liitumisprotsess ikka praegu pausile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et erakonda Isamaa värvati uusi liikmeid lubades neile raha ning pakkudes neile võimalust osaleda erakonna sisevalimistel. Korraga liitus ligi 400 endise Rahva Tahte Erakonna liiget.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna varahommikul Haapsalu äärelinnas teele läinud abi saadetise üks osa on kasutatud kiirabiauto, mille annetas Haapsalu Rotari klubile Ukrainasse saatmiseks oma kogust Haapsalust pärit näitleja Sepo Seemann. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul tuli linnarahvas Haapsalu sõpruslinna abistamisega usinalt kaasa ja seda nii rahaliselt kui ka esemeannetustega. Haapsalu sotsiaalmajja toodi erinevaid esmatarbekaupu, toodi mähkmeid, toodi uhiuusi, karkusid mida iganes, siis seal praegu vaja võiks minna. Inimesed on väga väga lahked olnud, see on täiesti uskumatu. Oleme kõigile väga tänulikud. Kuna Haapsalu sõpruslinnu maan asub Kesk-Ukrainas, on abisaadetise ja kiirabi kohaletoimetamine mitmest osast koosnev protsess, jätkab Tõnu Parbus. Täna siit alustame siis kahe masinaga, et üks on siis kiirabiauto, mis on täis pandud erinevat kraami ning teine on siis buss, millele me paneme järgi käru ja siis piiri peal tõstame selle käru kiirabiautole taha ja siis meil on kaasas ka üks ukrainlane, kes viib selle auto koos kraamiga üle piiri ja ise läheb sõdima, siis jah, sõpruslinnast on meil ka autojuht vastu tulemas ja siis võetakse seal piiri peal see auto üle ja saabki abivajajateni. Tõnu Parbuse sõnul loodetakse saadetis piiril üle anda homme. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna varahommikul läks teele Haapsalu Rotary klubi ja linna poolt ühiselt kogutud abisaadetis, mis mõeldud Ukrainas asuvale Haapsalu sõpruslinnale Umanile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt, ma olen päris kindel, vaadates ka neid tänaseid kandidaate, et see augustis või siis ka septembris valitav president ei ole kindlasti Lennart Meri moodi, ei ole kindlasti Arnold Rüütli moodi ja ei ole ka kindlasti Toomas Hendrik Ilvese moodi see saab olema täiesti uus inimene meie kõigi jaoks. Ja ma ise olen leidnud, et selles olukorras, kus meil siin viimase paari aasta jooksul meeletult palju vaidlusi, kusjuures teemadel, kus me enne ei olegi vaielnud et see president võiks olla inimene kelles siis reporter või kaameramees tunnevad natukene ära iseennast või oma naabrimeest või oma naabrimehe naabrimeest, et et neid nii teravaid eriarvamusi ei saa lahendada sellel moel, et keegi loeb meile loengu, siis me teeme arvestuse või anname eksami ja siis ütleme, et kõik on korras ja seda ei saa ka ilmselt teha sellel moel, et neid inimesi, kellel on täna kartusi või isegi kohati hirm. Et, et me ütleme lihtsalt inimestele oi, et ei saa aru, ei, seda ei tohi teha. Ja ma arvan, et võikski see president olla siis selline inimene, kes on võimeline rääkima selges keeles, nii et inimesed aru saavad. Ja siis selle pideva suhtluse ja avatud suhtumise kaudu ongi võimalik niivõrd tõsiseid vastuolusid lahendada käsuga ei saa. Õpetamine võib võtta kaua aega, aga ka sellesse ma hästi ei usu. Nii et lihtsalt on vaja rääkida ka nende kõige käredamatega. Aga eriti ja kindlasti nende inimestega kõige uue ees täna ennast tunnevad, kõhedalt. Ega maakera teistpidi pöörlema ei pane, väga paljud probleemid on sellised, mis jõuavad meieni. Ilme, et ma ilma, et me ise neid siin välja mõtleks ja ilmselt üks loodusseadus nii-öelda tänases maailmas on see, et kõik jõuab inimesteni kiiresti, me elame uues ühiskonnas ja sinna midagi parata ei ole, et nii see on. Ja informatsioon aeglasemini liikuma ei hakka. Nii et oleme avatud, edukad, teame, kes on meie sõbrad, liitlased ja, ja siis on ka meie põhiseaduses sätestatud mõtted Eesti riigi, rahvuse ja kultuuri igavese keskmisest kaitstud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatide volikogu istungi järel arutleb Eiki Nestor, milline peaks olema järgmine president.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAga ma tahaksin teile ütelda, et tegelikult olukord kogu aeg on Eestis olnud kontrolli all ja mingisugust ohtu põhiseaduslikule korrale demokraatiale ei ole olnud pädevad ametkonnad on tegelenud oma asjadega ja see, kui üks minister ei ole kabinetis, see ei tähenda seda, et Eestis on midagi lahti. Tähendab, te ei ole nõus opositsiooniliidrid väljendiga, et peaminister ei tule valitsuse juhtimisega toime? Opositsiooni liidrid on oma arvamuse esitanud. Ma arvan, et kõiki ettepanekuid tuleb kaaluda, aga me arutame läbi järgnevad sammud eelkõige Koonderakonna ga pärast seda koalitsiooni partnerid teistega. Ma arvan, et üsna sageli on olnud opositsiooni ja koalitsioonil erimeelsusi. Kas koalitsiooni lähenemine on nüüd toimunud? Koalitsiooni lõhenemine? Ei ole praegusel momendil toimunud. Praegusel momendil oleme me olen mina otsustanud peaministrina Edgar Savisaare osas teha presidendile ettepaneku, et Edgar Savisaar vabastada siseministri kohast. Kuid mis puutub koalitsiooni, siis siin mina ei saa üksinda vastu võtta otsuseid peaministrina. Ma pean läbi rääkima eelkõige Koonderakonna ga Koonderakonna juhatusega teiste partneritega ja pärast seda saan ma teha otsuseid. Missugune on ametlik põhjus tema vallanduses. Antud momendil liiga suured skandaalid, kuhu ta on otseselt segatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskriis ja lindiskandaal 1995. a sügis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoomulikult oleme mures selle olukorra pärast, meie soov on see, et nii kiiresti kui võimalik, see olukord eskaleeriks. Kindlasti me mõistame hukka balistiliste rakettide tulistamise. Oleme solidaarsed koos oma liitlastega ja oma sõduritega, aga sõdurid jäävad sinna, kus nende missiooni koht on tänase seisuga kindlasti, et me seda konsulteerime ju pidevalt koos oma liitlastega eeskätt Ameerika Ühendriikide ja taanlastega, kellel Eesti sõdurid on. Kuivõrd on võimalik ka see näiteks, et Eesti sõdurite hulka seal võidakse? Suurendada juhul kui nüüd olukord muutub keerulisemaks ja liitlased oma vägesid seal suurendavad. Eks meie saame käituda selle mandaadi alusel, mida riigikogu on meile andnud, aga. Praegu ei ole küll mingeid märke sellest, et kontingenti suurendatakse. Ma meenutan, et need mehed, kes meil seal on, on instruktorid. Nad ei ole lahingväeosa. Nii et selles mõttes, kui lahingud intensiivistuvad, siis nende roll ei saa seal olla aktiivne. Meie lootus on ju praegu, et toimub eskalatsioon ja kui me vaatame ka näiteks president Trumpi viimast viiti, siis jääb mulje, et otsitakse ka mingisugust olukorra pingestumise vältimist ja see on muidugi meile väga rõõmustav. Nii et praegu ei ole põhjust rääkida vägede juurdetoomisest vaid olukorra eskaleerimisest. Mul on väga hea meel, et Eesti kaitseväelastega on kõik korras, nad ei viibinud baasis rünnaku hetkel, nüüd on nad al-Assadi baasist tagasi, seal ümbruskonnas on praegu kõik rahulik ja me muidugi loodame, et see jääb. Aga me oleme nendega pidevas kontaktis, saame sealt informatsiooni ja päeva jooksul otsustama ka, millised on meie edasised sammud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtumise järel andsid kommentaarid peaminister Jüri Ratas ja kaitseminister Jüri Luik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti-Vene läbirääkimiste seitsmeteistkümnenda vooru võib kokku võtta hinnanguga, et edu ei saavutatud ja Venemaa on taganenud oma senistest lubadustest viia oma väed 31.-ks augustiks siit maalt minema. Venemaa omakorda on seisukohal, et Eesti on taganenud omapoolsetest lubadustest. Eelmise läbirääkimiste vooru lõpuks võisid kõneluste osapooled väita, et vägede väljaviimise üldleping on peaaegu et valmis. Lahendamist vajas vaid vastastikuste nõuete küsimus, kes, kellele ja kui palju kompenseerib kahjusid Eesti Venemaale siia jäävate hoonete eest ja Venemaa Eestile looduskahjustuste eest. Jutuks oli null variant, mille suhtes nüüd jõuti kokkuleppele. Nüüd aga on Venemaa soovinud parandada juba kooskõlastatud teksti. Vassili Svirin kinnitas, et Venemaa välisministeeriumi esindaja Udaltsovi avaldus pole vene riigi seisukoht, vaid poliitiku järjekordne arvamus. Eesti delegatsiooni juhi Väino Reinarti arvates aga näitas lõppenud läbirääkimine, et Vene esindus lähtub siiski samadel arusaamadest kui udaltsovki. Siinkohal viitas Väino Reinart Vene delegatsiooni tehtud avaldusele, milles seatakse vägede väljaviimise eeltingimuseks juba kolm asja. Peaküsimus on endiselt vene sõjaväepensionäride probleem, kellele nõutakse sotsiaaltagatisi. Ennekõike nimetas Vassili Svirin vene sõjaväepensionäridele korterite päriseks andmist teda küll seadusega ette nähtud korras. Seega tähendaks vene sõjaväepensionäridele kollaste kaartide väljajagamist või midagi sarnast samuti elamis ja töölubade ning kodakondsuse võimaldamist. Sellekohase lahenduse võimalikkust olevat Eesti Venemaale lubanud. Venemaa nõuab ka kahtekümmet kolme miljonit dollarit vene sõjaväelastele korterite ehitamiseks, väites, et Eesti olevat ka seda varem lubanud. Avalduses märgitakse, et Eesti on loobunud varem lubatust ja nüüd otsustab Venemaa ise, millal oma väed ära viib. See kuupäev ei pruugi olla ja tõenäoliselt ei olegi. 31. august 1994. Vassili Svirin väidab, et Venemaa nõudmistes pole midagi ennekuulmatut. Samas on Eesti veendunud, et vene sõjaväepensionäride puhul pole tegu siiski üksnes vanade ja põdurate inimestega, nagu väidab virin. Vaid nende hulgas on palju elujõus, umbes 50 aastaseid mehi. Eesti lükkab tagasi ka Venemaa väite, nagu oleks Tallinnast Moskvale lubatud 23 miljonit dollarit elamute ehitamiseks. Eesti valitsus on lubanud aktiivselt osaleda selles, et rahvusvaheliselt neid programme finantseeritakse. Eesti ehitajad on lubanud võimaluse kohal neis ehitustöödes osaleda kolmanda punktina, nagu oleks Eesti lubanud teha mingisuguseid muudatusi välismaalaste seaduses. See ei ole sugugi mitte nii. Eesti seisukoht on, et see erusõjaväelaste sotsiaalkindlustuse seadus ei käsitle nende inimeste ringi, kellele selle lepingu järgi. Makstakse pensione, kellele makstakse selle lepingu järgi arstiabi eest. See leping sätestab seda, kuidas need rahad Venemaalt selle maksmiseks siia saabuvad. Kuidas toimub nende rahade väljamaksmine, väide siin, et Eesti pool oleks teatanud, nagu ta oleks nõustunud sellega, et välismaalaste seaduse üheksas ja 12. paragrahv ei kehti nende inimeste kohta, et need sätted, mis on, mis on kooskõlastatud enne esimest septembrit, need just nagu muudaksid välismaalaste seadust, see ei ole sugugi mitte nii, tähendab see, milles on tõesti nõustutud, on see, et erusõjaväelaste sotsiaalkindlustuse lepingu need sätted, mis on enne esimest septembrit kooskõlastatud, jäävad jõusse. Küsimus on aga selles, et Venemaa tõlgendab siin nende sätetena ka Venemaa ettepanekuid mis ei ole olnud kooskõlastatud ja mis seega ei ole tõlgendatavad, kui kokku lepitud sätted tegemist on, on täiesti täiesti suvalise viitega nüüd ma peatun hetkeks veel ka korraks sellele, et kui möödunud läbirääkimiste voorul Venemaa sidus vägede väljaviimise üldlepingule allakirjutamise sõjaväepensionäride sotsiaalkindlustuse lepinguga, siis nüüd, sellel läbirääkimiste voorul on ta sidunud selle väljaviimise väga mitmete asjaolude ga mis on täiesti vastuolus Venemaa varasemate lubadustega, mis on täiesti vastuolus kõigi nende rahvusvaheliste dokumentidega, mis on vastu võetud Venemaa vägede siit väljaviimise kohta selles suhtes. Tegemist on kahtlemata väga tõsise avaldusega, mis kahtlemata muudab Eesti ja Vene riikide vahelisi suhteid. Milliseks võib kujuneda valitsuse otsus, milliseks võib kujuneda delegatsiooni taseme muutmine, seda ma praegu hea meelega ei kommenteeriks. Samas Eesti ei ole huvitatud läbirääkimiste katkestamisest, küll aga võidakse Venemaa seesuguse poliitika jätkumisel muuta läbirääkimiste esinduse taset. Seda peab aga otsustama valitsus. Piiriküsimust pakkus Eesti lahendada Haagi rahvusvahelises kohtus või rahvusvahelise osalusega läbirääkimistel. Venemaa lükkas selle ettepaneku Reinarti sõnul ühemõtteliselt tagasi. Vassilis virin ütles pressikonverentsil, et vastavalt rahvusvahelistele faktidele pole Venemaal põhjust kahelda praeguse piiri õigsuses. Kui Eesti tahab pöörduda Haagi kohtusse, siis on see Eesti õigus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene läbirääkimiste 17. voor andis tuntavaid tagasilööke riikidevaheliste lepingute (peamiselt vägede väljaviimise lepingu) kooskõlastamisel. Räägivad: 00:01:46 Vene delegatsiooni juht Vassili Svirin ja 00:02:57 Eesti delegatsiooni juht Väino Reinart.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaküsitluse korraldajad Narvas päris tööta ei istu. Korraldajate sõnul on täna osavõtt eilsest loium, sest hääletajate põhimass on jaoskondades juba käinud. Keskpäevaks oli hääletamas käinud 41,8 protsenti narvakatest. Narvas on 15, hääletusjaoskonda 16. jaoskond on hääletusbuss, mis käib Narva-Jõesuus. Narva-Jõesuu võimud on aga keelanud sellise hääletusbussi tegevuse. Narvas on näha plakateid ja üle tänava riputatud kangaid, millel kirjas. Igast häälest sõltub meie saatust. Meie häältest sõltub meie poegade ja tütarde tulevik. Hääletusjaoskonnas number kaheksa, mis asub Narva kesklinnas kultuurimajas. Rukoti ehib hääletusruumi Eesti lipp. Ka hääletusurn on sinimustvalgeks värvitud. Jaoskonnakomisjoni esimehe sõnul on see loomulik, sest Narva on ja jääb Eesti vabariigi koosseisu. Enamus hääletanutest, keda me küsitlesime, ei osanud öelda, kuidas nad kujutavad ette Narva rahvuslik territoriaalset autonoomiat. Ometi oldi veendunud, et referendum muudab elu paremaks. Oli neid, kes Narva autonoomiat näevad majandusliku iseseisvusena ja nad selgitasid, et Narva tahab ise sõlmida majanduslepped. Narvalasi pahandab, kui mõni Eesti valitsuse või riigikogu esindaja neid rubla tsooniga hirmutab. Rubla tsoonis olla ei taheta. Mitmed vanemad inimesed kinnitasid, et neil on häbi peaminister Mart Laari eilse esinemise pärast. Hääletusjaoskonnad suletakse kell 20. Südaööl annab keskkomisjon pressikonverentsi. Indrek Treufeldt Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "\"Päevakaja\" dessant Kirde-Eesti autonoomiareferendumile. Helilõik lõpeb lõpukõlliga. Kavas kell 15:00 uudistesaates 17.07.1993.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätis on üldiselt olnud põhimõte, et toetatakse mõlemaid ja just see on olnud põhjus, miks koalitsiooni heakskiitu ei ole saanud praeguseks veel idee langetada käibemaksu siis näiteks elektri ja gaasi puhul viiele protsendile, see just siis eratarbijaid kuigi palju ei aitaks ja seetõttu on mõeldud siis teistele meetmetele. Juba mitu kuud on Lätis võrgutasu elektrivõrgutasu langetatud poole võrra, siis on 57 protsenti odavam kohustuslik elektrienergia ostukomponent, ehk siis see taastuvenergiaga seotud tasu ja homme valitsuse istungil on siis nüüd ettepanek viia need üleüldse nulli, no sellest mõlemast peaks siis võitma nii kodutarbijad kui ka ettevõtted ja samamoodi laiendatakse ka veel teisi toetusi. No kui praegu näiteks on seenioridele siis 60 pluss vanuses 20 eurot viieks kuuks siis kuukaupa toetust neile, kes on vaktsineeritud, siis alates juba nädala pärast võiks siis olla veel teine 20 eurot juures eraldi 50 eurot kuus kavatsetakse toetada lapsi peredes siis ühe lapse kohta sellist toetust anda, eluasemetoetused suurenevad, need pikenevad aasta lõpuni. Kuid kaks kõige olulisemat meedet, mis peaks kajastuma arvetel kodutarbijate arvetel, siis Lätis nimelt leitakse, et mõttekas oleks seda bürokraatiat vähendada ja teha nii et, et, et see arvetel juba see toetus kajastuks on siis kaugküte ja gaasikütte. Kallinemise kompensatsioon ja see tähendab seda, et siis arvel ei tohiks olla kaugkütte hind kallim kõrgem kui 68 eurot. Megavatt-tund ja gaasi hind juhul kui köetakse, ei tohiks olla kõrgem kui 34 eurot megavatt tund kõrgemat hinda siis kompenseeritakse võrguettevõtete kaudu ja tarbijad saaks, peaks saama siis juba väiksemad arved. Esimene meede, eks puudutama siis ligi 80 tuhandet majapidamist ja teine rohkem kui viitkümmet tuhanded. Nii et see on ikkagi päris suur tarbijate arv, keda see meede võiks aidata. Ja kui rääkida rahast, siis kokku kokku võiks see maksma minna umbes 250 miljonit eurot, juhul kui valitsus homme kogu selle paketi eriti heaks kiidab, aga samas on muidugi kogu selle asja juures ka negatiivne pool on see, et Läti eelarve defitsiit on praegu juba Euroopa riikidest üks suuremaid, nii et lõputult seda ka suurendada ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus valmistub homsel istungil heaks kiitma teist kõrgete elektri- ja küttehindade kompenseerimiseks mõeldud meetmete kava. Kas see hõlmab peamiselt eratarbijaid või toetatakse ka ettevõtteid?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIraani parlamendis on 290 kohta, mida taotleb üle 7000 kandidaadi. Iraani parlament on segatud süsteem demokraatlikust ja religioossest juhtimisest, mille kohaselt Ali Hameneil on enamiku tähtsamate teemade puhul viimane sõna. Need on esimesed valimised Iraanis pärast seda, kui USA kehtestas islamiriigile tuumaprogrammi tõttu uued sanktsioonid, mis on tekitanud Iraani majandusele väga suurt kahju. Parlamenti kandideerivad peamiselt konservatiivid ja karmi käe poliitika pooldajad. Tuhanded mõõdukad ei saa valimistel ühe või teise keelu tõttu osaleda mõõdukat presidenti Hassan Rouhani nõrgendab see poliitiliselt ilmselt veelgi, kuigi täna oli ta üsna optimistlik. Loodetavasti leiavad just parimad jumala abiga teie parlamenti ja loodetavasti tuleb see aktiivsem ja kirglikum parlament, ütles Ruhani. Tema sõnul saab see olema niisugune parlament, mis leiab inimeste eluprobleemidele lahenduse. Vaatlejad märgivad, et võimud loodavad kõrget valimisaktiivsust, mis näitaks rahva toetust režiimile. Iraani juhtide kriitikud kutsuvad rahvast aga loobuma hääletamisest, näitamaks, et nad ei ole rahul inimõiguste rikkumise ja teisiti mõtlemise maha surumisega. Iraan on olnud USA ja suure osaga lääneriikidest vanujalal 1979. aasta revolutsiooni saadik, kui radikaalsed šiia moslemiliidrid võimule said. Alihamenei kinnitas, et parlamendivalimistel hääletamine on usuline kohustus, mis peab näitama rahva vastuseisu USA surve le Iraani muuta. Iraani sotsiaalmeedias on inimeste väga erinev suhtumine valimistest eriti selgelt näha. Pole aga selge, kui paljud seisukohad lõpevad hääletamisega, sest iraanlased on vihased viletsa majanduse ja sellepärast, et president pole suutnud inimeste vabadusi kaitsta. Opositsioon riigijuhtidele on suurenenud ka pärast hiljutiste valitsus vastast meeleavalduste räiget mahasurumist. Seega usuvad vaatlejad, et valimistest osavõtt tuleb pigem leige, mis on islamivabariigile teatud mõttes probleem, sest selle legitiimsus, nagu liidrid ütlevad, põhineb rahva tahtel. Valimiste tulemused võivad anda ka vihjeid tuleva aasta presidendivalimiste tulemuste kohta. Näiteks veel karmima käega valitsus ja veel konservatiivsem parlament võivad tähendada seda, et pinged läänega suurenevad veelgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iraanis toimuvad parlamendivalimised, mille tulemusena muutub parlament tõenäoliselt veelgi lojaalsemaks riigi kõrgeimale juhile ajatolla Ali Khameneile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa reedaksin oma erakonnakaaslased, ma reedaksin oma kaaskandidaadid ja reedaksin ka nende valijate usalduse, kes on Res Publica toetanud, kui ma ütleksin, et ma ei ole pettunud jah, Res Publica jaoks, nagu igal erakonnal on helgemaid päevi ja on nukramaid päevi, täna on see päev, kus on põhjust mõelda, mida on tehtud valesti või mida on tegemata jäetud, nii et jah, on põhjust selgelt olla pettunud, rahulolematu, aga nüüd on küsimus selles, et meie erakonna jaoks ei kanaliseerusee rahulolematus mitte käega löömiseks vaid suuremaks töötahteks. Ma loodan seda, aitäh.",
"role": "user"
},
{
"content": "Res Publica liikme Urmas Reinsalu kommentaar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuidas teie haldusalas hommik piiridel alanud on, nii lennujaamas, sadamas kui ka väiksemates piiripunktides? Piiridel on üsna töine, ega, ega siin ei ole teistmoodi öelda. Küll on see, et me oleme juba piiridel toimetanud juba mõni aeg seda juba möödunud nädalast saati, kui me oleme ka infomaterjale jaganud. Ja eilne nii-öelda öine valitsuskabineti otsus nüüd täna seda, et, et me lihtsalt muudame ja hakkame täiendama oma tegevusi, ehk me hakkame küsima inimeste nii-öelda liikumist, kus nad on tulnud, kas nad on kokku puutunud võimalike nakkusohtlike inimestega või olnud ka piirkondades ja, ja seda kõike selleks, et juhul kui on vaja nende inimeste kontakti võtta ja tuvastada juba siin Eestis nende kokkupuuted erinevate inimestega, et seda oleks võimalikult mugav ja kiire teha. Inimesed ise suhtuvad sellesse korraldusse rahulikult. Ja ei ole täheldanud küll seda, et, et et inimesed oleks vastumeelt küll, ma pean täpsustama nagu seda, et nüüd reaalselt nende ankeetide täitmine selles mõttes algab alles täna ja, ja see, nagu me oleme kokku leppinud kõik nii-öelda protseduuriliselt detailid. Ja, ja siinkohal me räägime ikkagi nii-öelda suurematest piiriületuskohtadest, Eesti välism piirist või Schengeni välispiiri sadamatest ja ja, ja siis ka Lõuna-Eesti poole peal suuremad nii-öelda piiriületuspunktid Ikla ja Valga, et need on need, mida me esialgu selles mõttes. Kui loomulikult tekib vajadus ja ootused on seda enam vaja teha, siis loomulikult me laiendame oma tegevusi. No inimesed praeguses olukorras reisivad üldiselt vähem, aga kas te olete valmis selleks, et piiriületusel võivad tekkida mõningased ummikud? Me oleme loomulikult enda jaoks selle kõik juba läbi nagu ka planeerinud ja me oleme täna juba kaasanud meie häid partnereid maksu -Tolliametist, kaitseliit on meiega kohe nii-öelda liitumas ja kaasa aitamas. Me oleme proovinud üles ehitada oma süsteemi selliselt võimalikult vähe inimesi häirida ja kinni kinni hoida seal piiril. Loomulikult see võib tuua kaasa teatud pikemaid ootamisi, kuid ma loodan, et inimesed on mõistvad ja saavad aru, et, et tegelikult see on ju meie enda kõigi tervise nimel. Kuidas nendes väiksemates piiripunktides töö on korraldatud, kus käib ka ilmselgelt vähem inimesi üle piiri lilli näiteks või, või need Valga kolm punkti? Loomulikult nagu ma mainisin, siis Valga on ka meile niiöelda ehitatud ja, ja ka seal hakkab vastav nii-öelda andmete kogumine lilli samamoodi ka seal hakkab aga veel kord, ma rõhutan nagu seda, et, et kindlasti need väiksemad piiriületuskohad, mida lõunapiiril on kindlasti mitmeid on ennekõike selline kohalikud inimesed, kes käivad võib-olla seal külas oma sõpradel tuttavatel ja liiguvad edasi-tagasi. Ja, ja see tõenäosus, et võib-olla sealtkaudu sellise viiruse ületoomine on mõneti väiksem. Me täna ikkagi fokusseerime ennast sellele, et kus on suuremad kolded ja sealt tuleb tulevatele inimestele, kes siis võivad täiendavalt juurde tuua viirusekandjaid Eestisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Piiriületuspunktides peavad inimesed riiki sisenemisel täitma ankeedi, et oleks võimalik kindlaks teha nende päritolu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuglase seltsi tegevjuht Jaana Vasama ütleb, et seltsil tegelikult vedas, sest juba enne koroona algust oli hakatud korraldama keelekursuse neti kaudu ka kultuuriürituste est. Tehti ülekandeid netis. Aga muidugi, mis on kurb, et ühtki reisi me ei saanud korraldada. Lisaks sellele, et soomlased ei pääse Eestisse, ei pääse ju ka Eesti kirjanikud, näitlejad ja muud kultuuriinimesed. Soome Jana Vasama ütleb, et seegi ei ole takistuseks saanud. Kõik on juba harjunud Soomi ja Tiamsiga. Me oleme intervjuud saanud siiski teha siis, kui piirangud ei olnud veel nii ranget ja eks meil oli seal programmi ka, mida inimesed ei olnud näinud. Kõige populaarsemad on intervjuud Eesti kirjanikega, aga on ka palju muud huvitavat, ütles Jaana Vasama. No kõige uuem on Sofi Oksanen, kes rääkis, et mis on positiivne rahvuslik identiteet, et see ilmus sellel nädalal ja järgmine meil tuleb nüüd kevadel, kohalikud valimised on tulemas Soomes, et, et me tahame nagu tutvustada seda jälle siin elavatele eestlastele. Vasama sõnul on väga huvitav ka kuueosaline sari Lahten aga soomlaste ja nende eesti sõprade kohtumisest. Näiteks Juhani Salokannel ja Jaan Kaplinski räägivad oma kohtumisest ja on ka lugu sellest, kuidas Tarja Halonen hakkas eesti keelt õppima. Tuglase seltsil on kavas teha ka disainisaateid. Vasamaa lisas, et Eesti majas on uus Eesti disaini sõu ruum. Esimene külaline on disaini stuudio Ott Oot. Koroonast hoolimata on see olnud väga populaarne, kinnitas Tuglase seltsi tegevjuht. Tuglase selts loodab, et veel sel aastal saab taas Eestisse reise korraldada. Sügiseks on reisiplaanid valmis. No vihmapuu kirjutas juba aasta 24, mis oli, et see kevad tuleb teisiti, et kui me saame sellest kevadest üle, siis on olukord teine. Nii et soomlased tunnevad vaatamata koroona tekitatud pausil endiselt huvi Eesti ja meie kultuuri vastu. Neljandal märtsil on Tuglase seltsi aastakoosolek ning Eesti suursaadik Sven Sakkov ja Soome endine suursaadik Eestis Kirsti Narinen arutavad Eesti ja Soome suhteid. Ka seda saab jälgida neti kaudu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes Eesti kirjandust ja kultuuri tutvustav Tuglase Selts kinnitab, et soomlaste huvi Eesti vastu ei ole koroona ajal vähenenud. Soomes on populaarsust kogunud ka Eesti disain.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee oht on alati olemas, kui riik kehtestab eriolukorra ja alati see piir selle vahel, et kus siis nüüd eriolukorra puhul on see demokraatia järsenev rikkumine, kus on see nagu selline vältimatu asi, see piir on ju tegelikult väga õhuke Ungari puhul, kui siis parlament andis peaministrile võimaluse praktiliselt riiki valitseda oma dekreetide ja määrustega, see on kindlasti väga ohtlik tendents. Aga kui nüüd vaadata laiemalt, siis tegelikult need tendentsid, mis on siis Ungaris olnud, et need on ju tegelikult ka Euroopa Liidu riikides olnud pikemat aega. Küsimus on jah, selles, et Ungari puhul see liikumine autoritaarse režiimi poolel on olnud selline küllaltki efektiivne, kas on olnud võimul sotsialistid või siis Fides. Siseriiklikult on peale võimule tulekut tegelikult kõik tähtsamad juhtpositsioonid, rääkimata valitsusest, kõik on ära vahetatud, mis teinud ka küllaltki efektiivseks Ungari puhul need asjad. Teine asi on see, millega kindlasti orban oma riigis kui ka rahvusvaheliselt oma toetust ja tunnustust. Väljund on see, et ta räägib väga otse, et mõned võivad öelda, et Ungril absoluutselt puudub igasugune avalikkusega suhtlemise oskus ja käitutakse absoluutselt teistpidi, kui riigi imagol oleks vajalik. Aga võib öelda, kas see on ka selline teadlik lähenemine mingis mõttes. Kui nüüd hakata erinevaid kriise ja suhtumisi, kus siis Orbon on pärjunud kriitikat lahti võtma, siis kindlasti nende lähenemise sees on olnud ka neid, mis hiljem on Euroopa üle võtnud. Tuletan meelde 2015. aasta migratsioonikriisi ja Ungari seisukohti ja tegelikult see migratsiooni piiramine, piiride kinni panemine ja muud asjad said tegelikult ka teistele riikidele üsna omaseks üsna varsti. Mis tähendab seda, et Orban on omamoodi nagu sellised prohveti kuulsuse saanud nii oma riigis kui ka väga paljude teiste riikide erinevate parteide hulgas ja see on olukord kindlasti Euroopa liidule mitte kergemaks teinud. Aga jah, signaalina see, mis Ungaris toimus, on kindlasti väga halb. Teisest küljest võttes. Kuna Ungari juhtpartei kontrollib enam kui kahte kolmandikku parlamendis, siis tegelikult nendel oleks võimalus neid igasuguseid muudatusi asju viia läbi, ilma et oleks eriolukorra puhul endale sellist spetsiaalset valitsuse võimalust andnud. Aga kindlasti märgib siin ka see roll, et võib-olla Viktor Orban lihtsalt ei viitsinud kogu parlamentaarsed asja kuidagi läbi viia, et see võtab aega ja nii edasi, mis on väga tüüpiline näitaja nende riigi liidrite juhtide puhul, kes on liiga pikalt võimul olnud ja Viktor Orban on peaminister olnud nüüd ühtekokku 14 aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari parlament kiitis heaks eelnõu, mis annab peaminister Viktor Orbánile ulatuslikud volitused, mida valitsusjuht vajab enda sõnul võitluseks koroonaviiruse pandeemiaga. Kriitikud on öelnud, et tarbetu ja piiramatu võim aitab tal pigem tugevdada oma positsiooni kui võidelda viirusega. Selliste piiramatute volituste saamist on isegi nimetatud autoritaarseks riigipöördeks. Küsisime Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Rein Oidekivi käest, kas selline oht on olemas?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMadalmaades Delfti tehnikaülikoolis läbi viidud katse käigus loodi sidemed kolme kvantpõimitud punkti vahel mis sillutab teed niinimetatud üliturvalise interneti poole. Praegu kasutatavate krüptograafiliste võtmesüsteemide puhul on alati oht, et piltlikult öeldes keegi kuulab andmevahetust pealt, ilma et me sellest ise aru saaks. Tartu Ülikooli teoreetilise füüsika labori teadur Veiko Palge selgitab. Tegelikult ei ole võimalik väga lihtsalt öelda, et keegi kuulas meid pealt pahatahtliku, võiks teada seda, mis see võti on ja teha siis selle side juures igasugust pahandust, seal. Kvantmaailmas on aga uudishimulike silmu ja kõrvu võimalik täie kindlusega tuvastada. See on organiseeritud kvantmaailma füüsilisel tasemel. Võib-olla teiste sõnadega öeldud, et kvantmaailm on selline, et kui keegi meid pealt kuulab, siis meie näeme selle ära lihtsalt sellest füüsikalisest maailmast. Ehk lihtsustatult on see justkui valgusfoor punane näitab, et on oht roheline, et võib edasi liikuda. Tänu sellele on võimalik kokku leppida krüptograafiline võti, mida mitte keegi teine maailmas ei tea ning viia seeläbi küberturvalisus uuele tasemele ehk luua üliturvaline andmeside. Ehkki õhku on visatud ka idee täiesti uut tüüpi kvant internetist toetub värske saavutus endiselt niinimetatud klassikalisele internetile. Vaid uuendusliku kolmepoolne võtmevahetus ise toimub kvantmaailmas. Edasi liigub aga tuttavaid valguskaableid pidi nagu krüptograafias ka praegu kombeks. Küll aga on madalmaade teadlaste saavutuste valgusel võimalik asuda praktiliselt töötama selle nimel, et kvantosa kasvatada ning ehitada selle abil üles rakendusi, mida praeguses internetis luua ei saa. Kui nüüd edasi minna siit siis oleks võimalik mõelda uut tüüpi gravitatsioonilainete sensorite ehitamisele. Mis oleks tundlikumad, kui praegused parandatakse oluliselt suurte teleskoopide lahutusvõimet. Palju need rajanevad tegelikult võimele sünkroniseerida aega paremini, kui see oleks, on võimalik, praeguste vahenditega. Ilmselt koorub sel nädalal ajakirjas Nature avaldatud läbimurdest ka mitmeid inimeste praktilist elukorraldust mõjutavaid uuendusi. Mis need täpselt olema saavad, on praegu öelda veel vara.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kvantfüüsikas toimus arenguhüpe üliturvalise interneti suunas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVanemuise bränd peab teatrimaastikul uuesti ausse tõusma kuhjunud pingetele ja hädadele peab lahenduse leidma kultuuriminister Urmas Paeti poolt ametisse pandud suurte kogemustega Eesti kontserdijuht Aivar Mäe ennelõunal kohtuski ta Vanemuise stega kokkusaamine oli emotsionaalne ja huvitav. Aivar Mäe kinnitas, et teda ei tule kui olukorda lahendama saadetud kohtuniku. Kuigi ta teab, kes on süüdi. Asjad peab tulevikus panema toimima käsuliine pidi. Toimub kiire tööülesannete ringijagamine, hierarhia, paikapanek ja inimesed saavad oma konkreetsed vastutused, mida täna ei ole. Vanemuisel on hetkel bilansis kolm maja ning nende ülevalpidamine on kulukas. See on väga kallis lõbu. Kas Vanemuisel on vaja kolme maja, see on ka üks probleem, üks, mille üle me arutame, aga mitte pikalt. Otsused langetame juba järgmisel reedel. Sadama teatrist loobutakse. Kaheldamatult ega suurest majast loobuda ei saa. Tal on kaks väikest maja, millest konkreetselt loobutakse, seda näitavad läbirääkimised rentnikega. Kriitiliselt tuleb kogu senine repertuaaripoliitika üle vaadata ja otsustada, mida mängukavasse võtta. Piirangud seab raha. Tuleb uus lavastusi, aga mitte nii nagu saeveskist laudu, et praegu oli vist esimese poolaasta ette nähtud uuslavastusi. Ma ei tea. 12 15, see on nonsenss. Ma võin öelda teile, et rahvusooper Estonia, kelle eelarve on veel suurem, suudab välja tuua kaks esietendust, hooajas Vanemuises on, ma arvan, et see oli 12 uuslavastust pool aastas. Nii rikast teatrit maailmas veel ei ole olemas. Ametist lahkunud teatrijuhi Jaak Villeri kohta on Tartu peal räägitud, et ta jätkab nõunikuna Aivar Mäe. Jaak Viller ei jää nõuandjaks, vaid tal on kohustus asjad korrektselt üle anda. Kuna masinavärk on suhteliselt suur, siis ma arvan jah, selleks läheb aega kaks-kolm-neli kuud ja kuna ka dokumentatsioon ei ole piisavalt korras sisse tulnud võõral inimesel ei ole võimalik nende dokumentatsiooni põhjal adekvaatseid otsuseid langetada, jääb nõuniku staatusesse nii kauaks kui Vanemuise teatris ta vajab. Esimesi konkreetseid tulemusi, mis laiemat avalikkust ja ajakirjanikke huvitab, lubas Aivar Mäe reedeks. Nelja-viie kuuga võib kriisis vahelev teater makseraskustest välja tulla. Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatri Vanemuine direktori kohusetäitja Aivar Mäe mõtleb, kuidas teater edasi elab.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna ennelõunal arutasid Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide poliitikud sotsiaalpoliitika ja tervishoiu küsimusi rohkem kui ravi järjekordade vähendamine ja osalise töövõimega inimeste kaasamine tööturule huvitas ajakirjanikke aga see, kuidas toimus omavaheline koostöö olukorras, kus Reformierakonna delegatsioonil oli uus juht. Sven Mikserilt küsiti kohe, kas see muudab midagi. Mikser ütles, et teatud määral. Me kindlasti peame läbi rääkima nüüd uue peaministrikandidaadiga ka need asjad, mida oleme seni rääkinud omavahel kahepoolselt Siim Kallasega. Uus peaministrikandidaat Taavi Rõivas arvas, et läbi käidud küsimustega midagi ei muutu. Ja mina usun, et meil on võimalik sellelt baasilt edasi minna, ma kinnitasin täna nii, nagu ma olen kinnitanud juba eile ka Svenile personaalselt. Et mina ei muuda Siimu poolt juba läbi viidud või, või siis ütleme juba konsensuse leidnud punkte, ma, ma ei soovi neid uuesti avama hakata. Kui me näeme detaile, mida, mida uuesti veel arutada, siis siis praegu on, on selleks loomulikult võimalus, aga, aga mingeid põhimõttelisi kursimuutusi plaanis ei ole. Mikser omakorda täiendas veel ka mõtet, mis muutub Siim Kallase asendumisel Taavi Rõivasega. Selge on, et Siim Kallase tagasitulek Eestisse oli suurel määral kantud, nagu ta ise ütles soovist tuua Eesti poliitikasse arvamus festivali vaimu ja tema nägemus sellest, kuidas nii-öelda panna kokku valitsev koalitsioon ja millist sellist avalikku sõnumit see peaks kandma, oli kantud soovist põhimõtteliselt muuta valitsemisstiili. Et me tahame kindlasti veenduda, et Taavi Rõivas on sellel samal arusaamal. Mikserilt küsiti, kas sotsiaaldemokraatide positsioon läbirääkimistel on nüüd tugevnenud ja kas nad saavad seda ära kasutada. Me lähtume oma programmilistest põhimõtetest, lähtume nendest ideedest, mis on meie jaoks olulised. Et ega me ei kavatse nii-öelda üritada kellelegi nüüd kuidagi pähe istuda kellegi hetkelise nõrkuse nii-öelda momendil, et see kindlasti ei ole alus konstruktiivseks koostööks valitsusliidus ja samal ajal on selge, et olukord on, on täiesti uus peaministrikandidaat on uus, kui nii-öelda pruut poolel teel altari ät asendatakse, et siis kindlasti ei saa öelda, et päris sama olukord on. Praegu on peal õhtune konsultatsioonivoor, räägitakse majanduse, kultuuri, spordi ja demokraatia teemadel. Aga eilne arutelu, kas Taavi Rõivas on ikka õige peaministrikandidaat, jätkus täna ka valitsuse pressikonverentsil. Peaminister Andrus Ansip. Kui Siim Kallasele heideti ette seda, et, et tal polnud rahva mandaati, siis jah. Taavi Rõivasel on üks tugevam rahva mandaat, mis viimastel riigikogu valimistel üldse anti. Noole öeldud, et näiteks IRL-i liikmetest edestas teda häälte arvult ainult Mart Laar. Temast jäi maha Juhan Parts ja kaugele kaugele maha jäi Urmas Reinsalu. Mandaadi puudust nagu ette ei heidaks. Mis puutub noorusesse, siis märkis Ansip, et rõivas kuulub samasse põlvkonda erakonna juhtide Mikser ja Reinsaluga samuti Urmas Paet, Hanno Pevkuri ning teistega. Haridusminister Jaak Aaviksoo märkis aga, et tema meelest omistatakse nendele kõnelustele liiga palju tähelepanu ja see viib meid kõrvale riigi põhiseaduslikust mõttest. Praegusel hetkel on kogu vastutus selle stabiilsuse eest Eesti vabariigi presidendil. Tema peab leidma inimese, kes tagab selle stabiilse valitsuse, suudab selle kokku panna. Tema peab otsima kõikide Eesti võimalike poliitikute ja nende ääretingimuste raamides, mis parlamendis on vaieldamatult parima isiku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid jätkasid konsultatsioone.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKreenholmi arengu toetuseks valitseb Narva volikogus harvanähtav üksmeel kultuurikvartali sihtasutuse loomise poolt hääletasid nii võimulolijad kui opositsioon, räägib volikogu aseesimees, keskerakondlane Tarmo Tammiste. Kreenholm on siiski, ütleme ainus selline tervikkompleks, mis on nagu enam-vähem säilinud sellest vanast Narvast. Nüüd on nagu selline reaalne võimalus, et tõesti sinna tuleb elu sisse, see tekitabki ühe koha jällegi, miks inimesed võiksid, võiksid või peaksid Narva tulema. Peale sihtasutuse moodustamist palgatakse projektijuht, kes hakkab kultuurikvartalile selgemat kontseptsiooni välja töötama. Kreenholmi kultuurilinnakusse kavandatakse näituse kontserdisaale. Samas pole välistatud, et ka Narva linn võib Kreenholmi mõne kultuurikolde tekitada. Riik toetab ettevõtmist 15 miljoni euroga. Sama suur on Kreenholmi omaniku, osaühingu Narva geit panus. Kui palju Narva linn Kreenholmile kulutada kavatseb, pole veel teada, jätkab Tarmo Tammiste. Me peame muidugi aru saama sellest, et 15 miljonit Narva sinna ei panusta, nii nagu panustab sinna riik ja sinna peab panustama siis ka Narva kiit. Milline see summa on, ma ei oska küll täpselt öelda, aga, aga kindlasti me ei räägi 15-st miljonist, et see oleks nagu üsnagi absurdne. Narva volikogu opositsiooni hinnangul sõltub projekti edukus ehitushindadest ja osapoolte koostöövõimekusest, räägib Narva linnavolinik Katri Raik. Eks me teame, et praegu on igasugused ehitushinnad ju hiiglaslikud, eks ju, et et üks asi on see, kas selle ehitusega saab etteantud summades hakkama. Üks ohukoht kindlasti, aga eks siis nii nagu vaba lavagagi. Kui osalised on riik, eraettevõtja linn, siis võib tekkida ootamatuid vastuolusid, mille ületamine võib kujuneda üsna keeruliseks. Kreenholmi arendaja firma osaühingu Narva Keit tegevjuhi Jaanus Mikku hinnangul võiks eeltööd valmis saada kõige kiiremini aasta pärast ja siis võiks hakata riigilt toetust küsima. Kui kiiresti löögid pääsetakse, oleneb konkurentide võimekusest. No üldiselt, kes ees, see mees ja ma tean, et filmilinnakul on ehitusluba olemas, nemad saavad väga kiirelt edasi minna, küsimus on rahastuses, et millal rahakraanid lahti lähevad, et kes, kui palju peab ise ennem investeerima, et need küsimused on kõik lahti praegu, aga ma arvan, et me oleme sellise reageerimiskiiruse suhtes esimese kolme sees, aga riik toetab maksimum kahte projekti korraga. Jaanus Miku arvates võiks kiirelt tegutsedes kultuurikvartali avada juba kolme aasta pärast. Samas on see vaid tühine osa hiigel suurest Kreenholmi tööstusalast. Jaanus Mikku hinnangul tulebki Kreenholmi arendada ja täita inimeste tegevustega samm-sammult. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva asutab koos riigi ja osaühinguga Narva Gate sihtasutuse Kreenholmi kultuurikvartali rajamiseks. Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastamise pingereas teisel kohal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKudujate koopiaklubi käis Anu Rauale kindaid üle andmas tema kodus Kääriku talus. Kuna villased kindad ongi mõeldud külmal ajal kasutamiseks, laotati kõik 68 mulgimustriliste kinnaste täpset koopiat lumele imetlemiseks. Kinnaste originaalid on aga jätkuvalt Eesti rahva muuseumis. Anu raud ütles kingitust vastu võttes, et see on tema elu üks ilusamaid päevi. Kui tuli kiri sellest, kuidas koopia klubi naised koovad neid kindaid ja ma kujutasin midagi ette, et nad koovad ja see kiri oli nii ilus ja nii südamlik. Ja, ja siis, kui ma nüüd näen neid särava lume peal neid neid kindaid ja juhtub just olema selline õnnistatud päev, kus me saame puhata kliimasoojenemisest ja tõesti lumi sätendab ümberringi ja valge kõik on valge ja jõulune. Et see on, see on nii eriline. Mulgi tihedakirjaliste kinnaste kinkimise idee algatas Koopiaklubi liige Kristi Everst kui selgus, et Anu Raua keskus jäi välja riiklikult rahastatavate kultuuriobjektide seast selgitab pärandtehnoloog. Kudujate koopiaklubi liige Anu Pink. See tundus nii armas see mõte, et leidus kohe inimesi, kes arvasid, et jah, see on just see, mida me, mida me teeme. Ja siis me tõesti kuulutasime selle välja, see oli juba septembri alguses ütleme nii, et kolm kuud on inimesed neid kindaid kudunud ja, ja tõesti, kudumist alustas üle 70 inimese, et need ei ole ju lihtsalt kindlad, et need on, need on võimatult tihedad, need on võimatult pikka aega kootavad. Ja, ja need inimesed on kudunud neid lihtsalt armastusest ja austusest selle töö vastu, mis Anu raud on teinud siin Hinteris ja tegelikult selleks, et meie pärandist lihtsalt jätkuvalt hoolitaks. Mulgikinnaste kudumisel kasutati imepeenikesi, lõngu ja vardaid kindale mahutati sedavõrd palju mustrit, et silmuste arv küündis 200-ni või enamgi. Kuna mulgikindad pidid kaitsma kurja eest, kandis üks õige mulgi mees neid vöö vahel isegi suvel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Heimtalist Viljandimaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastalõpp kujunes tekstiilikunstnik Anu Rauale väga südamlikuks. Kudujate Koopiaklubisse koondunud naised üle Eesti andsid talle üle 68 paari imepeenest lõngast kootud mulgi-mustrilisi kindaid. Jaanuari lõpus rändavad need näitusele ja oksjonile Eesti Rahva Muuseumisse, käsitöörahvas annetab kogutud tulu loodavale Anu Raua Keskusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile vestles ajakirjanik Piret Kriivan vikerraadio saates Eesti lugu meie ühe põnevama ohvitseriga kolonelleitnant Eero Kinnuneniga, kes praegu on kaitseliidu Harju malevapealik. Nad ei rääkinud praegusest kaitseväest ega kaitseliidust, vaid sellest, kuidas kinnonen sõdis NSV Liidu ajateenijana sõjaväeluure eriüksuses aastatel 1986 ja 1987 Afganistanis. Kaks mõtet, mis valusalt kriipisid? Esiteks Kinnoneni, ta on Eesti kaitseväe ohvitserina võidelnud ka Iraagis ja samuti Afganistanis sõnad et sellest esimesest sõjast pole ta lahti saanudki. Teiseks tema arvamus, et riik võiks nüüd tähele panna neid mehi, kes sama hea kui lastega käsu korras sõtta saadeti. Aga neid nagu poleks olemaski, ütles Ginnonen, kuigi näiteks Tšernobõli tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijaid märgatakse. Võõras sõda, võib selle eelmise Afganistani sõja kohta öelda. Oli jah, võõras sõda ja aeg oli ka võõras. Aga poisid, kes seal katlast läbi käisid, on meie omad. Ja sõda oli ehtne, seal tapeti päriselt ning nähtavate haavadeta kojutulek ei tähendanud, et lapseohtu ajateenija polnud pihta saanud. Ajaloolase Küllo Arjakase andmeil osales aastatel 1979 kuni 89 Afganistani sõjas Eestist 1652 meest. Enamus neist 18 19 või 20 aastased ajateenijad kes võeti NSV Liidu sõjaväkke sunniviisiliselt. Praegu elab neist Eestis ilmselt 1000 mehe ringis kõik vanuses 50 60 aastat. Rahvusarhiivis on see nimekiri olemas. Jüri Ratase esimese valitsuse ajal võrdsustati represseeritutega Tšernobõli 1986. aasta tuumakatastroofi likvideerimisel käinud inimesed. Neile kehtib represseeritutele makstav toetus ja nad saavad viis aastat teistest varem jääda vanaduspensionile. Afganistani võõras sõjas sunniviisiliselt sõdinud. Meie poisid ei saa midagi. Nad ei ole Eestile midagi erilist. Tõsi, Eesti riik ei saatnud neid sinna sõtta, ei saatnud mehi ka Tšernobõli, aga ometi oskas neid oma inimesi paari aasta eest märgata. Niisiis oleks igati asjakohane lisada seadusesse täiendus, et represseeritutega võrdsustatud isik on ka inimene, kes saadeti Eesti territooriumilt sunniviisiliselt NSV Liidu relvajõudude ajateenijana aastatel 1979 kuni 89 lahingutegevuse piirkonda Afganistanis. Ja lisaks kõigele muule võiks tal olla õigus jääda näiteks kolm aastat varem vanaduspensionile. Miks, sest nad ongi represseeritud sellest võõras sõjas, seal Afganistanis pole paljud neist oma hinges tõesti lahti saanudki ja armid, mida sageli kohe näha ei ole, jäävadki nendega oleks ebaõiglane seda mitte märgata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildami nädalakommentaar räägib neist Eesti meestest ja poistest, kes olid Nõukogude Liidu lõpuaastatel olnud sunnitud minema Afganistani sõtta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKammerkoor kolleegium muusikale salvestas Erki-sven Türi teose läinud nädalal Eesti Raadio stuudios dirigent Endrik üks värava juhatusel. Esitusele tuleb see kolleegium muusikale kontserdil eeloleval laupäeval Tallinnas Jaani kirikus. Eraldi salvestus on plaanis ka filharmoonia kammerkooril ja orkestril. Erki Sven tür ütles Juhan Hepnerile teose kohta järgmist. Ma ei talu silmakirjalik kurjust ja see, mis juhtub tus Ukrainas ja mis seal praegu juhtub, see ületab kõik piirid, ses mõttes, et to ise hakanud naaberriigi tsaar koos oma bojaaridega valetab ju sellisel kombel, et isegi ma kujutan ette Kööbelskahvatuks selle kõrval. Ja sestap see tekst ongi just ühes osas suunatud selle valeliku kurjuse vastu ja teisalt otsib kaitset Ukrainale, see on selle teksti sisu. Mulle lihtsalt mõjus röövkallaletung. Nii et ma ei suutnud mitu päeva mitte midagi kirjutada. Ja, ja ma lihtsalt siis siis tundsin, et ma, ma ei saa nagu sellest blokeeringust, ma ei saa nagu välja, et. Ma tahan teha ühe ühe laulu, mis oleks otseselt seotud selle jubeda sõjaga. Erki-Sven Tüür, need tekstid siis sellele teosele, kus need tekstid siis täpsemalt pärinevad. Need tekstid pärinevad prohvet Jesaja ja prohvet Habakuki kirjadest. Need on juba 2000 602700 aastat vanad ja aja kullaproovi läbi teinud ja, ja seal kuulutataksegi häda nendele, kes pimeduse tahavad muuta valguseks ja headust nimetavad kurjuseks ja vastupidi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilooja Erkki-Sven Tüür kirjutas sõtta kistud Ukraina toetuseks piiblitekstidel põhineva teose \"Ukrainale\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTagandamisprotsessi eel avalikustatud 78 leheküljelises ülevaates rõhutasid endise presidendi Donald Trumpi advokaadid, et inimesed läksid kapitooliumi juurde isiklikel põhjustel, mitte trumpi mahitusel. Advokaadid lisasid, et demokraadid on soovinud aastaid trumpi karistada ja kuulutanud nüüd sõnavabaduse tagandamist väärivaks teoks, räägib USA senaator, vabariiklane Lindsy grayam. Minu arvates on tagandamispunkt põhiseaduse vastane, sest trump on Floridas. Ta ei ole ametis. Presidendi tagandamisprotsessi peab juhtima ülemkohtu peakohtunik. Ta ei ole kohal, sest trump ei ole president, räägib Donald Trumpi endine kampaanianõunik Jason Miller. Me juba teame, kuidas see kõik lõpeb ja ei ole mingisugust võimalust, et endine president tegelikult süüdi mõistetakse. Trumpi süüdimõistmiseks peavad demokraadid veenma endaga hääletama vähemalt seitseteistkümmet vabariiklast. Esindajatekoja prokuröride arvates pani trump toime tõsise põhiseaduse vastase kuriteo räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumer. Selleks on vaja tõde ja vastutust, kui soovime edasi liikuda, paraneda ja tuua meie riigi uuesti kokku sellise suure asja maha vaikimine ei too mingisugust paranemist, räägib USA esindajatekoja liige, demokraat Hakim Jeffris. Ma arvan, et erinevate seoste loomine on oluline osa esindajatekoja prokuröride tööst sest see näitab, kuidas kuuendal jaanuaril toimunu on seotud Donald Trumpi suure valimispettuse valega. Praeguse seisuga ei plaanita kohtuprotsessile kutsuda tunnistajaid ja kavatsetakse keskenduda hoopis videotõenditele. Mõlemale poolele antakse kokku 16 tundi oma argumentide tutvustamiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA senatis algab kohtuprotsess eelmise presidendi Donald Trumpi üle, keda süüdistatakse ülestõusule õhutamises. Trumpi advokaatide hinnangul on protsess põhiseadusevastane, sest ta on juba ametist lahkunud, kuid demokraadid leiavad, et ta on toime pannud tõsise kuriteo. Esindajatekoda otsustas Trumpi tagandada jaanuari keskel, vaid nädal pärast Kapitooliumi ründamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1044 koroonaviiruse esmast testi, millest seitse ehk 0,7 protsenti osutusid positiivseks. Hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 44 inimest, neist viis on juhitaval hingamisel. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 62 inimese elu. Eriolukorra juhi peaminister Jüri Ratta sõnul on Eesti ühiskond saanud viiruse leviku kontrolli alla. Seetõttu on valitsus asunud ka liikumispiiranguid leevendama. Tulevast esmaspäevast siis võib taas avada spordiklubid, jõusaalid, ujulad ning teha treeninguid siseruumides. Korraldada võib ka spordivõistlusi vabas õhus, kui need on pealtvaatajateta ning osaleb kuni 100 inimest. Me oleme leppinud kokku, et alates esimesest juulist võib korraldada välistingimustes avalikke üritusi, kus osalejate arv ei ületa tuhandet inimest. Siseruumides tohib hõivatud olla kuni 50 protsenti ruumi lubatud mahust, kuid korraga mitte mitte rohkem kui 500 pool 1000 inimest ja ürituste korraldamisel. Sise ja välitingimustes kehtib kaks pluss kaks nõue. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai hoiatas meie uudisteportaalile antud pikemas usutluses, et viirus pole taandunud ja kaks pluss kaks reeglist loobumisega ei tuleks kiirustada. Nii kaua, vähemalt kui me teame, et haigus on ühiskonnas levinud siis tuleb ikkagi mõtestada enda jaoks läbi need tegevused, et, et kokkupuude teiste inimestega, keda sa ei tunne nagu jätkuvalt, ütleme, kellegi nüüd riskirühma lähedasele küllaminek on seotud mingisuguse riskiga, et me saaksime rääkida, ütleme sellisest väga madalast riskist siis kui on see päev käes, kus me ütleme Meile teadaolevalt Eestis haigus koha peal ei levi ja me näeme seda nagu olukorda juba pikemat perioodi, me räägime nädalast kahest nädalast. Et siis me tegelikult saame ka rääkida sellest, et see risk nüüd kui kui rohkem inimesi kokku puutuvad, on, on ka äärmiselt madala, et inimesed ikkagi täna võiksid mõelda selle peale, et hea tervisekäitumine, nakkusohutus, käitumine on hästi oluline ja üks komponent sellest kindlasti on see, et võimalusel ja, ja mõistlikkuse piires siis vältida lähikokkupuudet võõraste inimestega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet hoidub veel 2+2 nõuet tühistamast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViru Keemia grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on madal nafta hind muutunud uueks reaalsuseks. Kiviter tüüpi õlitehaste sulgemine on pikaajaline otsus ehk paremate aegade saabumist enne paari aasta möödudes ei oodata. Meie toodete hind on otseselt seotud nafta maailmaturul nnaga ja see, et nafta maailmaturu hind on siin viimase 20 aasta madalaim, no kahtlemata mõjub meile väga raskelt, eks. Ja see otsus sulgeda Kiviteri tehased ongi selleks, et elada rasked ajad üle, me peame tegema ennast väiksemaks ja efektiivsemaks, töötades kolme uue, väga efektiivse Petroteri tehasega. 500 töötaja koondamine lähima kolme kuu jooksul mõjub Asmanni hinnangul kogu regioonile kahtlemata negatiivselt, kuid teist valikut äriettevõttel praegustes tingimustes pole. Lahendusi praegusel hetkel enam ei ole. Me usume, et töötukassal on võrdlemisi palju kogemust, ressurssi ja me kindlasti nii-öelda nendega koostöös loodame pakkuda maksimaalselt tuge neile inimestele, kes siis töö võivad kaotada. Ida-Virumaal on praegu arvel veidi üle 7000 töötu ja töötuse määr on 10,6 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on töötute hulk kasvanud umbes 1000 inimese võrra. Samas nagu kinnitab töötukassa Ida-Viru osakonna juhataja Anneki Teelahk, oli viis aastat tagasi töötuse määr maakonnas kaks korda kõrgem ja pakkuda oli oluliselt vähem töökohti kui praegu. Vaatamata kõigele sellele kurvale uudisele meil siiski täna tööpakkumisi on. Töötukassa täna vahendab 379 töökohta, mis meil praegu on tööandjatelt tulnud ja, ja mida me vahendame ja siin on siis nii-öelda rasketööstuselektri autoremondilukksepad, keevitajad, metallitöölised, neid tööpakkumisi on ka, loomulikult saab ju ka ümber õppida, püüame nii palju kui võimalik ikkagi igale inimesele leida talle hetkel parim variant, et aidata neid inimesi siis edasi ja toetada teenustega. Anneki Teelahk kinnitab, et 500 töö kaotanud inimese abistamine on neile jõukohane. Töötukassa esimene kohtumine VKG juhtkonna ja ametiühingutega toimub esmaspäeval, siis selgubki, milliseid teenuseid koondatavad enim vajavad. Eesti energia, millel on Ida-Virumaal samuti mitu õlitehast, ei ole õlitootmist vähendanud. Kontserni pressiesindaja teatel on antud turuolukorras nende eeliseks õli ja elektri koostootmine Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru Keemia Grupp sulgeb Kiviter-tehnoloogial töötavad põlevkiviõli tehased, põhjuseks nafta hinna drastiline langus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAntud juhul ei ole mitte mingisugune Bulgaaria ameti võim ega kohalik ametivõim meiega ühendust võtta ja meie käest midagi nagu küsinud ja ma leian, et antud uudisega on eelkõige tegemist natukene nagu ajakirjandusliku praagiga, kus siis lihtsalt mingist kontekstist on välja rebitud nüüd Davidi nimi ja on sellest puhutud üles suur uudis. David ei ole kindlasti Venemaale mingisuguseid eurosid üle kandnud, kui me räägime juhtumist. Aktsiaselts David on kõik need 15 aastat olnud väga seadusekuulelik ja korralik ettevõte. Meie järelevalveorgan on rahapesu andmebüroo, jõuame järeldusele, mis oli see algallikas, kui nüüd tõesti me saame sellest tõelist kahju, et ütleme, niisugune negatiivne uudis on välja tulnud, noh siis pöördume kuhu vaja. Küsimus on nagu selles, et me oleme alati käitunud vastavalt seadustele ja ma ei näe mitte mingisugust hirmu, et meid saaks kuskilt otsast süüdistada rahapesus, sellepärast et oma tegevuses oleme me alati teinud koostööd võimuorganite, mitte pättidega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Bulgaaria kohtuvõimud uurivad rahvusvahelist rahapesuskeemi, millega on väidetavalt seotud ka investeerimiskulla ja valuutavahetusega tegelev Eesti firma AS Tavid. Bulgaaria süüdistuse kohaselt saadeti riigis ringlusse vene organiseeritud kuritegevuse musta raha ligi miljardi euro ulatuses. Rahapesuskeemi on Bulgaaria meedia teatel lülitatud ka AS Tavid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnumaa kriisikomisjon alustas tööd juba laupäeva pärastlõunal, mil tormi hoiatus anti kiirelt alarmeeriti kõiki, kelle abi võib tormis ja vees abi minna. Näiteks ei pidanud ööl vastu pühapäeva raskeks loodusjõududega inimeste päästmise nimel võitlema minna ligi 120 kaitseliitlast. Milline on olukord Pärnumaal tänase pärastlõuna seisuga. Kohaliku päästeteenistuse juht Jaanus Teearu. On käidud läbi see rannikuala ja hinnatud nii-öelda olukorda Läänemaalt Pärnu piirini oli esialgne tähelepanek see, et probleeme on joogiveega ja, ja seda seetõttu, et merevesi on kaevud üle ujutanud ja joogivesi on mereveega nagu segunenud Tõstamaa piirkonnas nii-öelda on enamus kahjustustest, mis on tekitatud, on ikkagi suvilapiirkondades, väga vähe on see puudutanud alalisi elanikke, teedest on hävinud lao külas viivtee, mis on siis ära uhutud Pärnu linna piirist, kuni Iklani on probleemi küttepuudega inimestel, mis on siis vee poolt ära puhutud, samuti sellega, et kaevud on vett täis ja joogivett pole ja rannikualadel kuna need on suhteliselt madalad, on endiselt vesi kõrge ja see iseenesest ta nüüd merre tagasi nagu vaibumas ei ole. Pärnus täheldati ka samamoodi suuri tuulemurdusid nii parkides kui mujal linnas, endiselt on vesi tänaval, kuna ei tööta. Loomulikult on oluliselt kahjustatud ka siis üle ujutatud piirkonna eramud, need on paljud nagu elukülbmatuks hetkel muutunud. Hukkunud on kariloomi, näiteks uppusid ühes laudas 85 lammast. Ulukid kaotasid tormis oma tavapärase elukeskkonna, mistõttu võib tekkida marutaudi oht. Jätkuvalt on suurimaks probleemiks siiski elektri puudumine, mistõttu ei saa mitmel pool käivitada hoonete, st ja eriti keldritest vee välja pumpamistöid. Umbes neli viiendikku maakonna koolidest täna ei töötanud. Kadunud on hulgaliselt Paat. Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Võib jääda ekslik mulje, et materiaalses mõttes nagu äkki ei olegi see katastroof meie jaoks olnud nii suur, kui see võib tunduda esmapilgul see on selge tekslik arvamus, näiteks minu enda maja materiaalne kahju on suurusjärgus 40000 krooni ja kui korrutada see 40000 krooni ainuüksi näiteks 1000 majapidamises, see tähendab 40 miljonit krooni teine, millele tõesti varem ei olnud nagu välja toonud on see tuulemurd, see kannab endas väga suurt materiaalset kahju ja see on kindlasti kümnetes tuhandetes hektarites, mida on tuulemurdu, kui need nagu kokku liita, pluss äriühingute. Ma arvan, et ainuüksi tervise majanduslik kahju on mitmetes miljonites kroonides siia lisada kõik teised Pärnu äriühingud, kes on kahju kannatanud, tegelikult ma arvan, et see majanduslik kahju, mida Pärnumaa on kandnud, on suurusjärgus 100 200 300 miljonit Eesti krooni. Kuigi kaevud on reostatud, tuleb kraanist puhas vesi. Kriisikomisjon palus rõhutada sedagi, et hädaabi ja politseinumbritel tuleks helistada vaid väga tõsises hädas olles. Alustada võiks omavalitsuse poole pöördumisest palutakse jätkuvalt võimalusel autodega üleujutuspiirkondadesse mitte minna. Kuna näiteks läinud ööl suurenes Pärnus kuritegude arv, teostab politsei eeloleval ööl tõsist dokumentide kontrolli. Siinkohal üks vigade parandus. Pärnu linnavalitsuse haridusnõuniku Silvi Murulaugu kinnitusel alustab homme vastupidiselt meie poolt varem edastatud õppetööd ka Tammsaare tänaval asuv Vene gümnaasium ja teistesse lasteaedadesse paigutatakse vajadusel ümber mitte pöialpoisi, vaid Tammsaare tänava lasteaia lapsed. Kihnu koolis algab elektrikatkestuse tõttu töö kolmapäeval. Teiste maakonna koolide ja lasteaedade kohta hetkel kindlam info puudub. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 10.01.2005 - Pärnumaa kriisikomisjon tegi olukorrast kokkuvõtteid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiiumaa ettevõtja Andrus Ilumets viib oma töötajad töötervishoiuarsti juurde iga kahe aasta tagant. Tervisekontrolli vajalikkuses ta ei kahtle, kuid tuska teeb see, et Hiiumaal sellist spetsialisti pole. Mõeldud on töötervishoiubussi tellimise peale, kuid seal on omad takistused. Esiteks tellimuse tähtajad on pikad ja nende bussidega eriala arsti siia toimetamine on päris kallis, lõbu on vähemalt kaks korda kallim, kui seesama teenus maksab näiteks Saaremaal. Ettevõtja hinnangul võiks töötajate tervist kontrollida, kas perearst või vastava väljaõppe saanud meedik. Sellesisulise ettepaneku on sotsiaalministeeriumile teinud ka kaubandus-tööstuskoda. Sealse poliitika kujundamise ja õigusosakonna juht Marko Udras ütles, et eelkõige puudutab nende ettepanek töökohti, kus riskid on madalad, näiteks kontoritöötajaid. Et sellisel juhtudel võiks ka perearstidel olla lubatud töötaja tervisekontrolli läbi viia. Udrase sõnul tunnevad perearstid oma nimistu patsiente paremini kui töötervishoiuarstid. Teine põhjus on juba nimetatud kättesaadavus. Töötervishoiuarsti kättesaadavus üle Eesti ei ole nii hea kui perearstide puhul. Suuremates linnapiirkondades on olukord hea, aga maapiirkondades kättesaadavus ei ole nii hea. Tööinspektsioon on põhimõtteliselt ettepanekutega nõus, kuid nagu ütleb peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu on perearstidel juba niigi suur koormus. Samuti ei peaks tema hinnangul alahindama töötervishoiuarsti pädevust. Et need on ikkagi inimesed, kes on pikka aega õppinud ehk lihtsalt niisama noh, anda kellelegi töötervishoiu arsti õigused, kindlasti ei ole põhjendatud ja ei ole ka võimalik. Ehk töötervishoiu arstiks siiski tuleb õppida nii nagu teisteks nii-öelda eriarstideks. Erialaspetsialistide nappus võib Miidla-Vanatalu sõnul olla üks põhjus, miks Eestis on näiteks võrreldes Soomega kutsehaigused aladiagnoositud. Viimastel aastatel on Eestis tööst põhjustatud haigestumisi diagnoositud alla 100 aastas. Kutsehaiguse diagnoosi saab keskmiselt 20 inimest aastas. Diagnoosida kutsehaigus saab ikkagi erialaspetsialist, neid on vähe. Protsess on päris pikk.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööandjad on rahulolematud, sest seadus näeb ette töötajate tervise regulaarse kontrollimise, kuid töötervishoiuarste on ebapiisavalt ning teenus väljaspool suuri linnu raskesti kättesaadav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi lähipäevade ilmateade lubab sula, siis Kiviõli seikluskeskust see ei heiduta, kuna külmade ilmadega said nõlvad korraliku kunstlume põhja, räägib Kiviõli seikluskeskuse esindaja Tõnu Valdmaa. Eks see ilmaprognoos on alati selline tänamatu nagu asi, et õnneks ei saa seda kunagi uskuda, et vahest üllatab, et läheb ka külmemaks. Aga meil on see aasta lund nii palju, et see sula meie mäele midagi ei tee ja suusatada saab jaanipäevani. No kõige ideaalsem ilm on, kui päike paistab ja on niisugune, mõni kuni viis kraadi külma õues ja ei ole tuult. Kuigi eelmisel hooajal lasti suusatajad Kiviõlimäele alles viiendal jaanuaril, jäädi kaks ja pool kuud kestnud talvehooaja ga keskuses siiski rahule. Jah, eelmine hooaeg oli meil tõesti väga edukas, sest oligi niisugune ühtlane talv ja, ja mis ka kaasa aitas, oli see, et väga ei saanud reisida ja siis inimesed käisid ikkagi Eestis suusatamas. Kiviõli mäe nõlvad sobivad eri tasemel ja ka erivanuses suusatajatele. Kaheaastasest alates võib-olla kuni ikkagi ma julgen öelda, et 890 aastaseni välja, et eks ta selline suusahuviline peab ikkagi olema, aga rõõm on tõdeda, et ka iga päev käib väga palju täiesti esimest korda inimesi suusatamas ja saavad siin väga hea. Esimese koolituse. Kiviõli seikluskeskuse talvepark avati 2013. aasta veebruaris Kiviõlist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiviõli Seikluskeskuse talvepark avas uue hooaja. Talvepark avati uueks hooajaks möödunud nädalavahetusel. Seikluskeskuse eestvedajad nendivad, et neile on keeruline koroonaaeg tulnud kasuks selle poolest, et reisipiirangute tõttu on nende mäele jõudnud varasemast rohkem rahvast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas Eesti peaks hakkama tegema riskirühmadele ja üle 70 aastastele neljandat vaktsiinidoosi? Ja me seda oleme immuniseerimiskomitees väga-väga hoolega arutanud ja arutelud käivad ja mina arvan ka, et riskirühmad ja, ja ka ütleme teatud vanusest inimesed, noh, mis, mis tegelikult on ka ju riskirühm, et, et need kindlasti ka neljanda doosi vajavad. Nüüd on küsimus, kuna seda teha, et me teame väga hästi, et, et need doosid on väga efektiivsed vahetult pärast selle uue doosi tegemist. Aga, aga see efektiivsus ajas langeb. Kas praegu on näha ka mingisuguseid uusi tüvesid, mis levivad? Ütleme maailmas nüüd hommikroni päris uue kreeka tähe nimega tüve ei ole, aga omikroni enda sees on, on palju variante. No üks ühtegi niisugust päris uut ei ole tulnud, see pea neli, pea viis, kaks, punkt 12, üks need on kõik juba juba varasemalt tulnud. Mida me Eestis näeme ka iga nädal rohkem. Viroloogia professor Irja Lutsar märkis, et delta variatsioonid ei tekitanud uusi laineid. Hommik on uued variatsioonid aga tekitasid Lõuna-Aafrikas ja Portugalis uued puhangud. Lõuna-Aafrika see nakatumise tõus jäi suhteliselt madalaks, Lõuna-Aafrikas on juba see nakatumine languses, Portugal tundub mulle, et on kuhugi ära stabiliseerunud, aga päris korralikku langust veel näha ei ole, aga, aga ta tõusu ka enam ei ole. Kas sügiseks tehakse ümber praegu olemasolevaid vaktsiin, et kaitsta inimesi uute tüvede ja mutatsioonide eest? Jah, minu teada tehakse selliseid vaktsiine, nüüd seitsmendal tuleb koroona konverents siis seal ravimiametist just. Me ootame niisugust ettekannet, aga minu parima teadmise juures jah, vaktsiinitootjad optimeerivad või teevad oma oma vaktsiin ka kohandavad uutele tüvedele ja teevad ka niisuguseid vaktsiin, mis on siis nagu justkui mitmele tüvele mõeldud. Professor Irja Lutsar soovib inimestele panna südamele, et praegused vaktsiinid on väga efektiivsed omikroni vastu ja kes ei ole ennast vaktsineerinud või tõhustusdoosi teinud, peaksid seda lähiajal tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome Terviseamet soovitab teha neljandat vaktsiinidoosi riskirühmadele ja üle 70-aastastele inimestele. Ka Eestis käivad arutelud neljanda doosi üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva-Jõesuu õigeusu kirik on peale põlengut väljaspoolt vaadatuna üsna heas korras, kuid suurema hävitustöö tegi tuli kiriku sees. Hulk kiriku vara on hävinud, sealhulgas ka riikliku kaitse all olevaid kunstimälestisi. Samas kui esialgne kahju hinnang oli üsna karm, siis praeguseks on selgunud, et suurem osa kunstimälestistest saab päästa, räägib muinsuskaitseameti kunstipärandi valdkonna juht Linda Lainvoo. Esimene selline kiire hinnang on see, et, et kusagil kolmveerand materjalist tundub olevat selline, mida ikkagi restaureerimistööde käigus võiks olla võimalik korda teha. Söestumist ja kuumakahjustust on vähem, on tahma ja veekahjustus, mis tähendab seda, et, et selle tahma all suure tõenäosusega ikkagi näiteks maalingukihid on alles, et asjade nii-öelda hävin on väiksem kui tõesti esimesel pilgul võib-olla tundub. Kokku oli jumalaema kaaslane ikooni kirikus 105 kaitsealust kunstimälestist osa hinnalisi ikoone, mis olid pärit 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest pole võimalik taastada. Praegu on täiesti kindel, et kuuest kuningavärava ikoonist viis on söestunud ja hävinud ja samuti siis suur aujärje tagune ikoon, mis siis paiknes, kuna staasi taga altaris, kui väärtuslikud need ikoonid olid? Eesti õigeusu kiriku traditsiooni kontekstis on need need väärtuslikud asjad võib-olla üksikobjektidena, nad ei olegi tingimata nii väga väärtuslikud. Noh, kui me räägime näiteks turuhinnast, aga me ju ei hinda neid asju turuhinna järgi, vaid me vaatame seda konteksti ja me vaatame selle olulisust Eesti kultuuriruumile ja selles mõttes on nad väga-väga väärtuslikud. Linda Lainvoo sõnul saab üsna hästi taastada metallesemeid näiteks lühtreid ja ripplampe, millelt tahm tuleb kergesti maha, kuid vettinud ja tahmunud ikoonid vajavad hoiustamiseks ja taastamiseks eritingimusi. Ikoonid viiakse hoiule Narva Muuseumi kunstigaleriisse abi, käe on ulatanud ka Tallinna linnamuuseum. Vähem tundlikud esemed võttis oma tiiva alla kohaliku omavalitsus. Linda Laino arvates võiks nende taastamisse kaasata kohalikku kogukonda. Mul on tegelikult tõesti lootus, et see väga aktiivne ja tõesti südamega asja juures olev kogudus saab ka sellesse protsessi kaasatud, aga, aga täna on pisut liiga vara veel öelda, kuidas me täpselt seda tegema hakkame. Jumala ema, kaasane ikooni kirik ehitati ümarpalkidest 19. sajandi keskpaiku. Kõigepealt paiknes ta merikülas, kuid toodi üle Narva-Jõesuusse peale teist maailmasõda. Kirik süttis pühapäeva varahommikul. Põlengu suhtes on algatatud kriminaalasi. Prokuratuuri teatel on laual mitu versiooni, millest kõige tõenäolisem on süütamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühapäeval Narva-Jõesuus põlenud kirikuhoone kahjustuste täpsem hindamine võtab veel aega, kuid enamik väärtuslikku kunstivara on võimalik päästa.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui kaugel olete te täna koostöölepingust Keskerakonnaga? No ma arvan, et me oleme sellest kas mõne päeva või mõne nädala kaugusel ja ka volikogu andis delegatsioonile volitused leping sõlmida liidu seal on esimees, fraktsiooni esimees ja peasekretär. Mingid piirjooned on tõenäoliselt sellel koostöölepingul tänaseks olemas, homme kohtute uuesti Keskerakonnaga, kas siis on juba tulemust oodata? No tulemust me veel ikka homme ei oota. Ma arvan, et eks teda ikka mõõdetakse natuke pikemalt ja, ja tundub, et Keskerakond tahab ka natuke protsessi pikemalt nautida ja, ja miks ka mitte? Kas te ei karda, et Keskerakond mängib rahvaliiduga omamoodi topeltmängu? Täna kohtub Keskerakond Ene Ergmaga ja vähemalt väljaütlemistes on erakonna peasekretär öelnud selgelt, et Ene Ergma võiks olla sobiv kandidaat. Kui valitakse president riigikogus. Poliitiline analüüs näitab küll midagi muud, analüüs näitab, et et ei saa sellest Keskerakonnast väga suurt era toetajat, miks ma ei näe ühtegi motiivi selleks? Kui lähedal siiski Keskerakond täna on sellel, et ta võtab omaks rahvaliidu pakutava koostööleppe ja on nõus Arnold Rüütlit toetama. Keskerakond kogu aeg olnud nõus Arno Rüütlit toetama. Ta on uurinud ka tõepoolest neid teisi võimalusi ja ma ütleks niimoodi, et oli ju kunagi võimalus riigikogus ära valida. Kahtlemata president, aga kuna kõik Keskerakonna kandidaadid sealt välja arvati ja sobivad kandidaadid, siis võib, võib vaikselt raskusi tulla. Muidugi. Aga ma ütleks niimoodi, et ootame ikka meie vastavalt kokkulepetele, saame homme Keskerakonnaga kokku ja siis selle järel jääb meile kord kokku. Olete 100 protsenti kindel, et see lepe sünnib? Mina olen küll kindel. Volikogul arutasite ka valijamehi ja piirkonna kohta oli tehtud analüüs, kui palju valijamehi on Rahvaliidu ja kui palju keskerakonnale, kui palju kindlaid valijamehi, kellele te Villu Reiljan loota võite? Seda ei oska keegi praegu lõplikult öelda, kui palju neid saab olema. Aga ma väidan, et kui eelmine kord oli see seis nii 114 ja 72, siis ta ei erine sellest oluliselt. Ehk on natuke tugevam?",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu volikogu andis Villu Reiljanile volitused sõlmida koostööleping Keskerakonnaga presidendivalimisteks. (Keskerakond on kogu aeg Rüütlit toetanud ja seis on tugev).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu sõltub see, kui kaua inimesele hüvitist makstakse, tema töö staažist alla viie aasta töötanu saab hüvitist 180 päeva viis kuni 10 aastat töötanud 270 päeva ja see, kes on ametis olnud veel kauem, saab hüvitist kuni 360 päeva. Töö ja terviseminister Tanel Kiik märgib, et olukorda tööjõuturul praegune süsteem ei arvesta. Ja näiteks seda, kas majanduses on parasjagu paremad ajad tööd leida lihtsam või vastupidi ning see eelnõu, mille me oleme esitanud kooskõlastusele, soovib seda põhimõtet muuta ja viia siis sisse selline süsteem, et töötuskindlustushüvitise kestus hakkaks sõltuma nii majandusolukorrast Uues süsteemis on eriolukordadeks eri reeglid, neist esimene läheks käiku headel aegadel, siis, kui töötuid on viimase 10 aasta keskmisest vähemalt viiendiku võrra vähem ja vähemalt niisama vähe kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt kõige lühema tööstaažiga inimesi toetatakse nagu praegu 180 päeva, aga ülejäänudele määrataks kindlustus 60 päeva võrra vähemaks ajaks, kui praegu. Et lihtsalt toetada ja soodustada inimeste tööturule siirdumist sel perioodil ajal kui see on tegelikult kergemini teostatav. Kui kindlustusperiood jõuab lõpuni ja olukord enam nii roosiline pole, käivitub teine stsenaarium ning viie ja enama aastase staa iga inimestele makstakse hüvitist veel 60 päeva. Kui tööpuudus on aga järsult suurenenud ehk kasvanud viiendiku võrra suuremaks kui eelmise kolme aasta keskmine, pikeneb hüvitise periood veelgi 60 päeva võrra. Sellisel juhul saaks alla viieaastase staažiga inimene hüvitist kokku kui 240 päeva viie kuni 10 aastase staažiga 330 päeva ja veel pikema staažiga 420 päeva. Inimene saab sellest, kas tema hüvitiseperioodi pikendatakse, teada hiljemalt paarkümmend päeva enne perioodi lõppu. Loomulikult mõistlik on anda võimalikult aegsasti teada, et kui me juba näeme, et siin inimese õigushüvitisele kas pikeneb või jääb samale tasemele, mis talle määratud siis peame ka arvestama, et miks me suhteliselt lõpus seda mõõdame. See loogika, et tegelikult eesmärk on, et inimesed siirduksid tööturule Kui palju muudatus riigieelarvest lisaraha võtab, sõltub majanduse käekäigust. Võrdluseks on arvutatud, et kui plaanitav süsteem kehtinuks 2019. ja 20. aastal võtnuks see kokku umbes 18 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötuskindlustushüvitise saamise pikkus võib hakata sõltuma olukorrast tööturul. Kehvematel aegadel saaks kümneaastase staažiga inimene kodus olla kuni 420 päeva, parematel aegadel 300 päeva.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMicrosofti teatel pole mingit kahtlust, et välismaised rühmitused on valimiste eel agaramalt tegutsema asunud. Ligi püütakse pääseda nii president Donald Trumpi kui tema demokraadist rivaali Joe Biden i kampaaniale. Kokku on Vene rühmituse stronsium akkerid sihikule võtnud üle 200 organisatsiooni, millest paljud on seotud ühe või teise USA partei Teie. Sarnaselt nelja aastataguse ajaga üritatakse nüüdki koguda inimeste kasutajatunnuseid ja salasõnu või muuta nende kontod muul viisil haavatavaks eesmärgiga aidata luureteenistustel infot koguda või nurjata nende inimeste tegevust. Hiina häkkerite tegevusvaldkond on Microsofti teatel mõneti kitsam. Nemad üritavad luurata Bideni kampaaniaga seotud inimeste järel. Vastupidiselt on Iraani häkkerid keskendunud just trumpiga seotud isikute kontodele sissemurdmisele. Microsoft rahustab, et enamik seekordseid küberrünnakuid on ebaõnnestunud. Nagu eelmiste valimiste ajal, üritatakse nüüdki pihta saada mitte ainult presidendikandidaatidele ja nende kampaaniameeskondadele, vaid ka kõigile neile, kes kampaania korraldajaid võtmeküsimustes nõustavad. Microsoft soovitab kõigil inimestel ja organisatsioonidel, kel on potentsiaali häkkeritele jalgu jääda kasutada küberkaitsevahendeid ning ilmutada tervet kübertaipu. Infotehnoloogia Hiiu hinnangul on väga suurt abi isegi tasuta või odavate küberturvavahendite kasutamisest. Samas peab arvestama, et mida lähemale valimiste päev saabub, seda ägedamaks lähevad ka küberrünnakud. Kuigi USA vastuluure jõudis möödunud kuul järeldusele, et Hiina pigem toetab neil valimistel Bidenit, püüab Hiina üllatuslikult just Bideni meeskonda enda kontrolli alla saada. Siiski on Hiina küberluurajate sihikul ka vähemalt üks kõrge trumpi administratsiooniga seotud inimene. Kandidaatide ja kampaaniaga otseselt mitte seotud inimeste hulgast on häkkerite huviorbiiti sattunud mitu tunnustatud välispoliitikavaatlejat akadeemilisi institutsioone ja mõttekodasid. Peamiselt püüab nende neti tegevust jälgida Hiina rühmitus. Tsirkoonium. Microsoft avaldas oma aruande kõigest päev pärast seda, kui USA sisejulgeolekuministeerium teatas, et on sattunud surve alla näidata Venemaa valimistesse sekkumise võimalust tegelikust väiksemana sest tõe avaldamine seaks president Trumpi halba valgusesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA tehnoloogiaettevõtte Microsoft teatel on Venemaa, Hiina ja Iraani küberründajad võtnud sihikule inimesed ja organisatsioonid, kes on seotud eelseisvate presidendivalimistega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi esindaja Soren Kismeier selgitas, et põllumajanduse otsetoetuste määramisel on ees tajutavad muudatused. Nüüd, mil toetusteks makstavad summad tõusevad, on ka komisjonis kokku lepitud, et need muutuvad liikmesriigiti ja uus põllumajanduspoliitika reform pakub tõepoolest muudatusi. Otsetoetused Eestile kasvavad aastatel 2014 kuni 2019 33 protsenti Prantsusmaa toetused, näiteks vähenevad kolm protsenti Taanis kuus protsenti Saksamaal neli. See on protsessi algus. Ma tean, et mikmed, liikmesriigid tahavad ühesuguseid toetusi hektari kohta, aga minu arvates pole ka see õiglane, sest tootmiskulud on näiteks Hollandis ja Saksamaal suuremad kui Eestis. Nii ütles siis Soren Kismeier Euroopa komisjonist. Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm laiendab teemat pisut. Täna tänu sellisele meeleolukule ja vahvale demonstratsioonile põllumeeste poolt tähelepanu keskendus põllumajanduse otsetoetustele. Tegelikult on välja tulnud juba ka pakkumine regionaaltoetuste kohta, ehk et kogu Euroopa Liidu järgneva seitsme aasta eelarve kohta seal on erinevaid osi, on põllumajanduse otsetoetused, on maaelutoetus, on näiteks ühtekuuluvusfondi toetused, mis on veel kordades suuremad põllumajanduse toetustest ja kõiki neid asju arutatakse koos. Ja loomulikult esialgne pakkumine ei tähenda, et midagi oleks lukku löödud. Neid summasid jagatakse kindlasti vaidluste käigus ümber ja Eesti jaoks, nii nagu iga teise liikmesriigi jaoks on vaja saavutada võimalikult hea tulemus ja mõelda enda jaoks läbi, millises eelarve valdkonnas eelkõige Eesti parimat tulemust tahab, et on see nüüd põllumajanduse otsetoetuste osas, on see näiteks ühtekuuluvusfondi võimalikult suures ärakasutamises. Need kõik asjad on omavahel seotud ja see arutelu tuleb kindlasti päris pikk ja päris keeruline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis tutvustati Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste perspektiive.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeedu peaminister teatas, et valitsus võib uuesti kehtestada riigis karantiini, et teha maski kandmine avalikes siseruumides kohustuslikuks. Leedu nakatumisnäitaja on kõvasti tõusnud 100000 elaniku kohta kahe nädala jooksul üle 500 koroona. Patsientide arv haiglates on tõusnud 15-lt ligi 1000-ni. Samas on ka vaktsineerimise tempo järsult tõusnud ning praeguse seisuga on Leedus täielikult vaktsineeritud 64 protsenti elanikest ligi 10 protsenti rohkem kui Eestis. Kui võrrelda viimase kahe nädala nakatumise, siis Eestis on neid vähem kui Leedus ja Lätis kõige vähem. Lätis on vaktsineeritud ligi 48 protsenti elanikest. Soomes on täielikult vaktsineeritud praegu üle 66 protsendi. Eesmärk on jõuda 80 protsendini oktoobris, novembris, kui 80 protsenti üle 12 aastastest soomlastest on vaktsineeritud, kavatseb valitsus eemaldada kõik Covid 19 piirangud. Soome parlament kiitis eile hilinenult heaks kava üleriigilise koroonapassi kasutusele võtmiseks kuid seda ei pruugita üldse kasutusele võtta, kui piirangud kaotatakse. Küll aga võib sellest kasu olla siis, kui epideemia olukord halveneb ja jälle on vaja piiranguid kasutusele võtta. Arvatakse Soomes. Rootsi võttis Euroopa Liidu koroonapassi kasutusele juulis, kuid siseriiklikule üksnes reisimisel Euroopa riikides. Augustis ootsis esitlus, milles kuus vastajat 10-st soovis, et Rootsi hakkaks teiste maade eeskujul ka koroonatõendit nõudma. Rootsi jäähokiliit pöördus eraldi valitsuse poole, et koroonapass kasutusele võetaks, kuna siis saab mänge vaatama rohkem publikut. Norras otsustati, et koroona saab nüüd võrdsustada teiste hingamisteede haigustega nagu gripp näiteks mis esineb igal hooajal. Norras on 83 protsenti üle 18 aastastest vaktsineeritud. Kuigi koroona levib, on haiglaravil vähe inimesi. Seetõttu ei ohusta koroona enam ravisüsteemi võimekust. Taani valitsus tühistas 10. septembril kõik alles jäänud koroonaviiruse piirangud, teatades, et Covid 19 ei ole enam haigus, mis kujutaks endast ühiskonnale erilist ohtu. Taanlased saavadki nüüd minna igale poole ilma koroonapassi ja maskita just nagu enne pandeemiat. Taanis on 76 protsenti elanikest täielikult vaktsineeritud. Algul kardeti, et pärast kõigi piirangute kaotamist hakkab nakatumist arv kasvama, aga läks vastupidi, see väheneb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas on lood koroonaviiruse olukorraga meie lähiriikides, uuris Mall Mälberg.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti valitsus ostis 51 protsenti riigi suuruselt teises kommertspangas Parek panka, mil on oma harukontorid ka Tallinnas, Tartus ja Narvas. Läti peaminister Ivars omanis kinnitas, et hoiustajaid panga ülevõtmine ei ohusta. Ta välistas ka võimaluse, et sarnast käiku kaalub valitsus veel mõne Läti panga osas. Eesti peaminister Andrus Ansipi sõnul on Läti valitsuse otsus omandada parekpanga kontrollpakk õige ja õigeaegne. Eestis sääraseid samme aga vaja pole, sest meie pangandussüsteem erineb Läti omast, alkinnitas Ansip. Eesti rahandusministeeriumi finantspoliitika asekantsler Veiko Tali ütles, et tegemist on Eesti jaoks positiivse sammuga, kuna ülevõtmine tagab panga ja riigi finantssüsteemi edasise tegutsemise. Läti riigi sammude eesmärk on siis see, et, et prekpank jätkaks oma tegevust, järelikult siis prekpanka filialikliendid Eestis peaksid olema nii-öelda kaitstud ja noh, loomulikult me peame jälgima, mismoodi siis need sammud raliseeruvad ja mismoodi ka hoiustajad ja pangakrediitorid reageerivad. Ka Eesti Panga asepresidendi Andres Suti sõnul võivad hoiustajad tunda ennast kindlalt. Et kindlasti see valitsuse otsus pangas enamus osalus omandada toetab Läti finantssüsteemi usaldusväärsust ja mõjub positiivselt ka tegelikult kogu regioonile, nii et, et ma arvan, hoiustajad ei peaks sellepärast mingeid valikuid või suguseid otsuseid tegema. Suti sõnul mõjutas Läti valitsuse otsust üldine olukord maailma finantsturgudel ning Läti samm ei ole muude maade eeskuju silmas pidades kindlasti mitte erandlik. Eesti võib ennast Lätist kindlamana tunda, kinnitas Andres Sutt. Lätis on tõesti siis kodumaisel kapitalil põhinevaid pankasid oluliselt rohkem ja ja see kindlasti on üks, üks olulisi erinevusi ja, ja võib-olla praeguses niisuguses maailmaturu konjunktuuris, kus usaldus finantssüsteemis ja pankade vahel on, on niisugune üsna õrn, et, et, et siis neid riske ja muresid nähakse, nähakse kindlasti suurema nagu varasemalt ja selle koha pealt noh, tõsiasi, et, et Eesti pangandussüsteem suures osas on integreeritud Põhjamaade pankadega, et see on kindlasti meie tugevus tänasel hetkel Finantskriis Eestit nagu põhimõtteliselt tabada ei saa, et, et see siis on tõsi. Jah, me oleme selles mõttes väga kindlalt seda meelt, et kõik need pangad, kes Eestis tegutsevad, et, et nende kapitali ja likviidsuse on piisavad ja, ja selles mõttes kliendid ei peaks muretsema, et noh, need kapitali ja likviidsusnõuded, mis Eestis kehtivad, on palju rangemad kui maailmas standard või Euroopa standard ja selles mõttes on tänases niisuguses turuolukorras, kus finantssektori ja finantsinstitutsioonide omavaheline usaldus on, on üsna õrn, et, et niisugune tugev kapital ja, ja tugevad liikluspuhvrid, et need kindlasti toetavad. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini kinnitusel jätkab pareks panka Eesti filiaal oma tavapärast tegevust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus ostis 51% Parex pangast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaaskäivitamise kava maht on 750 miljardit eurot millest 390 miljardit on toetused ja 360 miljardit laenud. Need summad on mõeldud järgmise kolme aasta jooksul kinnitatud projektidele ning kasutamiseks on kokku kuu aega kuus aastat. Lõviosa taaskäivitamise rahast läheb käiku kava alusel, mis on rahandusministeriumis alles koostamisel ja esitatakse valitsusele lõplikult aasta lõpuks. Eesti saab kasutada taaskäivitamise fondist kokku kolmel aastal üle pooleteise miljardi euro toetusi. Näiteks on valitsus juba soovinud kasutada sellest 340 miljonit Tallinna uue haigla ehitamiseks. Millised projektid veel raha saavad, on praegu veel ebaselge. Ebaselgus on ka rahajagamise põhimõtetes. Valitsus on rahajagamisel ka jooksvalt oma põhimõtteid muutnud. Näiteks esialgu keelduti Kredexi kaudu porto Franco kinnisvaraarendusele raha laenamisest. Hiljem laenu andmise aluseid muudeti ja sadama arendus sai ikkagi raha. Kui suur on oht, et oluliselt suuremate summade puhul võib juhtuda sama? Küsisin seda Eesti Panga presidendilt Madis Müllerilt. Ma olen kõigepealt nõus sellega, et, et selline valitsuse poolt otselaenude pakkumine ettevõtetele, et see on üldse problemaatiline, et me oleme ka Eesti panga poolt soovitanud pigem ettevõtjaid toetades võiks eelistada käendusi ja jätta ikkagi sellise laenuriski hindamise ja intressimäära niimoodi sobiliku hindamise kommertspankadele ja teistele professionaalsetele laenuandjatele. Aga nüüd küsimus Euroopa taaskäivitamise fondist ja nendest summadest, mis võivad sealt tulla Eestile siis lähiaastatel investeeringute toetamiseks, siis ma arvan, et see on minu. Vaatan üks teine selline võtmeküsimus üldse riigi rahanduskomis. Eelarve puudujääk ja kuidas me selle ikkagi mõistlikult lähiaastatel kontrolli alla saaksime, aga teine pool investeeringutest rääkides on, on just see, et et tõesti arvestades neid oodatud summade suurust ja seda, kui positiivne võiks see mõju olla, kui me seda hästi ja targalt investeerime, siis on tõesti, ma arvan, väga tähtis, et see investeerimisobjektide valik ja nende projektide valik, et kuhu siis riik raha paigutab, see oleks võimalikult läbipaistev, hästi loogilistest põhimõtetest lähtuv ja tõesti siis hinnataks objektiivsete kriteeriumite põhjal, et milline siis riiklik investeering peaks olema eelistatud ja mitte. Aga vastasel juhul võib ka minna palju kehvem ni kui me ebaselgetel kaalutlustel selle raha ilma korralike aruteludeta investeerimi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saab järgmise kolme aasta jooksul lisaks euroliidu põhieelarvele Euroopa taasterahastust toetusi üle pooleteise miljardi euro. Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on väga tähtis nende objektide valik, kuhu riik raha paigutab. Tema sõnul peab see rahapaigutus olema läbipaistev ning lähtuma loogilistest ja objektiivsetest põhimõtetest ning selle kasu riigile peab olema võimalikult suur.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu töötavad omanike arendaja koos Eesti Arhitektide Liiduga välja arhitektuuri konkursi tingimusi ning ühe mõttena pakkus liit välja, et ehk tasuks kaaluda kaubamaja fassaadi säilitamist. Tehniliselt pole tegu küll kõige paremas korras rajatisega kuid sellel on kultuurilooline väärtus, ütleb Arhitektide Liidu president Indrek Allmann. See on kinnitanud meie rahva mällu eelkõige tänu kaubamaja enda oskuslikult marketingi tööle kes on aastakümneid eestlastele eksponeerinud oma identiteeti just läbi oma fassaadi. Kuigi ta ei ole arhitektuurselt nii väärtuslik, on tal kultuurilooline väärtus. Lisaks tahaks arhitektid kaotada ära praegu Viru keskust ja kaubamaja ühendava klaasgalerii Indrek Kalmann. Ma usun, et kõik inimesed, kes on sõitnud selle galerii alt läbi, nõustuvad minuga, et tegemist ei ole just kõige parema lahendusega. Probleemseks teeb asja juures see, et galerii ei ole Tallinna kaubamaja osa, vaid on tegelikult Viru keskuse osa. Selle galerii saatus sõltub väga paljuski sellest, kuidas naabrid omavahel läbi saavad ja kuidas naabrid omavahel kokku lepivad. Tallinna Kaubamaja tegevdirektor ja juhatuse liige Erki Laugus jätaks arhitektidele võimalikult vabad käed ega seaks fassaadi säilitamist omaette tingimuseks. Mis aga puudutab klaasgaleriid, siis sõltub kõik juurdepääsude lahendamisest. Erki Laugus. Tema funktsioon on tegelikult tagada ja inimestele võimalikult mugav juurdepääs hoonetele ühelt poolt siis kaubamaja teiselt poolt Viru keskusele selle konkursi käigus võiks üles kerkida päris huvitavaid uusi mõtteid, kuidas seda nii-öelda liikumist veel paremini korraldada ja miks mitte siis neid mõtteid välja pakkuda ka Viru keskuse poolele, nii et ega jah, see on nii-öelda ideede ja mõtete koht, et kuidas inimeste mugav liikumine lahendada, nii et see oleks ka linnaruumis ilus vaadata. Kaubamaja plaanib oma kvartali uuendada viie kuni seitsme aastaga, ehitustöödega suureneb kaubamaja pind kuni kaks ja pool korda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arhitektid soovivad kaotada kaubamaja ja Viru Keskuse vahelise klaasgalerii. Tõenäoliselt kuulutatakse uue aasta alguses välja Tallinna Kaubamaja kvartali rahvusvaheline arhitektuurikonkurss.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa omavalitsuste liidu õiglase üleminekuplatvormi koordinaator Hardi Murula toonitas, et isegi kui põlevkivi, st elektri tootmine Ida-Virumaal lõpetatakse, peaks ka tulevikus põlevkivielektrile alternatiiviks valiav juhitav elektritootmine jääma Kirde-Eestisse. Sellepärast, et siiani on selline kohapealse elektrivõimsuse olemasolu olnud väga oluline osa meie väärtuspakkumistest investoritele, et me saame alati öelda, et näete, meil on olemas elektrijaamad, on otseliini võimalus, mis tagab nagu selle, et On on ilma ülekande tasudeta ja, ja on pisut konkurentsivõime, et kui see ära kaob, siis tegelikult ei ole ainult need töökohad, mis täna on elektritootmises vaid, kui asemel ei teki samaväärset elektri tootmist, siis võivad ka jääda tulemata ja, või lahk nii-öelda kaduda ka need töökohad, mis täna elektrit kasutavad. Põlevkivitööstusele alternatiivse tööstuse tekkimine on oluline omavalitsuste arengule, sõnas põlevkivipealinna Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko. Meil on vaja ikkagi aastaid selleks, et tuua siia veel täiendavaid töökohti, see ei juhtu nii kiiresti ja selleks hetkeks, kui hakkavad tööle uued ettevõtted ma arvan, peaks olema üks, 30 40 50 aastat, kui saaks täies ulatuses nii palju töökohti, kui koondatakse tõesti, see teeb muret ja ma arvan, et linnal võivad tekkida mingil ajal raskused tulumaksu laekumisega sest kaks suuremat maksumaksjad ongi Enefit, kaevandus ja Viru Keemiagrupp. Kohtla-Järve linnapea sõnul on küll hea, et Kohtla-Järve tööstuspargis on esimene tehas valmimas, kuid kiiret põlevkivitööstuse asendamist ta sellest ei näe. Judmilla, Jantšenko. Praegu meil ehitamisel üks tehas, kuhu tuleb, noh, ligi 300 töötajat, aga rohkem ei ole, praegu on küll jah neid kohti seal ostetud välja ja uuritud ja, ja renditud neid krunte, kuhu saab veel ehitada ettevõtteid, aga millal see kõik juhtub ja millal need ettevõtted tulevad linna, seda on väga raske praegu prognoosida. See oleneb ju ka majandusolukorrast. Nii et selleks momendiks, kui me saaksime asendada põlevkivitööstus, aga tuleb ikkagi pikk periood. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal valmistutakse rohepöördeks ehk väljumiseks loodust saastavast põlevkivitööstusest. Kuna selle tööstusharuga on Ida-Virumaal seotud paljud ettevõtmised, siis on kohaliku elu edendajate sõnul oluline mõelda mitu sammu ette.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimeses etapis plaanitakse Prantsusmaal alates 28.-st novembrist avada mänguasjade ja aiatarvete poed. Samuti ootavad avamis järjekorras raamatupoed, kuid nendes hakkavad kehtima erireeglid ehk iga inimese ümber peab jääma kaheksa ruutmeetrit vaba ruumi. Teised kauplused, usuasutused ja avalikku teenust pakkuvad asutused peaksid oma uksed tasapisi samuti avama, kõneleb majanduse ja rahanduse aseminister Anies Bane. Teine etapp karantiinist väljumisel on jõulud, selleks puhuks on suurim taas kätte võidetud vabadus ühest regioonist teise liikumise luba. Seni tohtis viimase kuu jooksul ühest piirkonnast teise sõita vaid koolivaheajalt koju sõites. Nüüd lubab valitsus, et jõuluvaheajal tohib sõita ilma kirjaliku põhjenduseta ehk eriluba enam vaja ei ole. Viimane karantiinist väljumise etapp on ette nähtud järgmise aasta jaanuari algusesse. Kohaliku epideemialoogi sõnul ei ole Prantsusmaa eri piirkondade vahel liiklemine nakatumiste suurim allikas, vaid hoopis üritused, kuhu inimesed kokku kogunevad. Nagu näiteks eelseisev aastavahetus. Prantsusmaal on koroonaviiruse tõttu töötus tõusnud üheksa protsendi peale. Prantsusmaa rahvusringhäälingu teleuudiste vahendusel selgus, et vaid 25 protsenti kõrgepalgalistest tunnetavad kriisi mõju. Küll aga tunnetavad seda 74 protsenti kaupmeestest ja käsitöölistest, 56 protsenti töölistest ja 52 protsenti oma karjääri alustavatest noortest. Põhjus, miks need protsendid nii erinevad on, peitub kaugtöövõimalikkuses. Need ametid, mille puhul on võimalik kodus töötada, on ka ettevõtte majanduslik kahju väiksem. Teine põhjus on säästudes jõukam perekond, kes kulutab ka kultuurile ja vaba aja ettevõtmistele. Nendel on ka rohkem sääste, kuna kultuuri ja vabaaja asutused on karantiini ajal kinni ning raha saab kõrvale panna perekonnal kel aga pole võimalust selliseid kulutusi teha, ei saa ka säästa ning peab kriisi ajal varasemate säästude kallale minema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa hakkab tasapisi ühiskonda koroona-karantiinist välja tooma. Protsess on ette nähtud kolme etapilisena ning uueks aastaks peaks riik jälle tavapärasel moel toimima.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäti koolid on olnud karmide koroonapiirangute tõttu Eesti õppeasutustega võrreldes tunduvalt rohkem kinni, kuid see varsti juba pea poolteise aasta pikkune. Tavatu õppeaeg on pannud Lätit kiiresti välja, arendama digitaalseid õppeviise ja hankima õppevahendeid. Läti on selle ajaga muutunud riigiks, mille netipõhise õppekavu tuuakse eeskujuks kogu Euroopas ning mille arendamine jätkub pandeemiast sõltumata palju aastaid. Veel koduõppeks loodi eraldi kanal tavaklasse punktlv ehk sinu klass, mille asutamiseks eraldas valitsus läinud aasta kevadel 365000 eurot ja kuhu nüüd plaanitakse Euroopa Liidu toel eraldada digitaalsete õppevahendite loomiseks kuni ülejärgmise aasta lõpuni veel üle seitsme miljoni euro. Tegu on keskkonnaga, mida saab jälgida kahe üleriigilise vabalevis oleva telekanali vahendusel ja loomulikult internetis. Nii õppetund algab. Rohkem kui 100 pedagoogi üle kogu Läti on kokku pannud 20 minutilised videotunnid, mis hõlmavad esimese kuni kuuenda klassi põhiaineid ja ka huviharidust. Digitaalseid õppekavu on saanud kasutada ka üheksanda ja 12. klassi õpilased, kel oli neist tänavu eksamiks valmistudes palju abi. Teine pool on aga tehnilised lahendused, kuidas virtuaalne tarkus noorteni jõuab. Läti omavalitsuste ühenduse küsitlused näitavad, et kaugõppe kvaliteetseks korraldamiseks oleks vaja 87000 arvutit või nutitelefoni. See number ei tähenda, et neid on nii palju puudu vaid paljud neist on lihtsalt vananenud presidendi kantselei eestvõttel, kus seda projekti veab. Muide Java Ilves sõlmiti kuu aja eest seimi liikmete, ministrite ja omavalitsuste vahel. Memorandum arvuti igale lapsele, mille eesmärk on kindlustada igale õppijale ja õpetajale 2025.-ks aastaks arvuti. Ja see pole president Egis levitsi sõnul mitte lihtsalt ühekordne ost. See tähendab süsteemi loomist, ostetakse arvutid, teatud aja jooksul vahetatakse need välja, tagatakse tehniline hooldus ja ka arvuti kasutamise õpe, räägib president Egils Levits. Juba eelmisel aastal hakkas haridus ja teadusministeerium rohkem arvuteid ostma ja selle aasta teises pooles investeeritakse kahes Euroopa Liiduga arvutite ostmiseks ligi 11 miljonit eurot. Selle eest jõuab õppijate ja õpetajateni 20000 ühikut kaasaskantavat IT-tehnikat. Kui nii edasi läheb, pole igale lapsele arvutikava mitte ainult ambitsioonikas, vaid ka reaalne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti on pandeemiast tingitud koduõppe ajal alustanud kogu riiki hõlmavat ulatuslikku tegevuskava, mis peaks lähiaastail tagama arvutid kõigile õpilastele ja õpetajatele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu lennujaamast regulaarlende praegu ei välju, eelmine nädal toimus siiski 40 õppe või eralendu. Tartu Lennujaama haldava aktsiaseltsi Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütleb, et regionaallennujaamade pidamine on riigi tellimus. Seega doteerib ka Tartu lennujaama riik. Finnairi reisilendude lõpetamine Tartusse on sundinud neid ümberkorraldusi tegema, et just nagu kulude kokkuhoiu poole pealt, sest noh, meil ei ole mõtet hoida seal selliseid kulusid peale, kuna me isegi ei tea tänasel hetkel millal see liin võidakse uuesti avada, aga me säilitasime valmisoleku, et me mõne kuu möödudes suudame uuesti reisilennukid teenindada. Ja tänasel hetkel me väga loodame, et võib olla selle aasta sügiseks olukord paraneb ja me saame Finnairiga uuesti kokku leppida, mis hetkest saaks liini lahti teha? Peamine kokkuhoid on toimunud personali koondamisest. Eile toimus Tartu lennujaama arengu seminar. Seminari eestvedaja, Tartumaa arendusseltsi juhatuse liige Kristiina Tammets tahaks Tartu lennujaamas näha rohkem teadustööd. Meie lennujaam võiks olla ka üks selline, siis testlennujaam või pilootlennujaam siis sellistele uutele lennunduslahendustele jutuks oli lennutakso mehitamata lennunduslahendused ja sellised muud uudsed võimalused ka näiteks lennukite hoolduses ja ja tehnoloogilise poole pealt. Tartu linnapea Urmas klaasi sõnul on Tartu lennujaamal väga suur, ära kasutamata potentsiaal. Klaas nõustub, et teadustöö on üks oluline võimalik väljund, kuid rõhutab, et esimene eesmärk on taastada rahvusvaheline lennuühendus. Eelmisel aastal, kui Tartus toimis rahvusvaheline lennuliike pluss Tartu linn toetas Tartu lennujaama 200000 euroga. Ja sellel aastal linn on samuti valmis lennujaama toetama, et lennujaam saaks startida esimesel võimalusel taas rahvusvahelise lennujaama na kui olud paranevad. Aktsiaseltsi Tallinna lennujaam, kommertsjuht Eero Pärgmäe näeb ka võimalust luua otseühendus Stockholmiga. Me teame, et läbi Helsingi kõige enam ümberistumisega inimesi Tartust läks Stockholmi, nii et me hoiame silma peal ka Stockholmi võimalustel. Kaugemad lennud, ma arvan, lähimatel aastatel on on liiga keerulised veel planeerida ja unistada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmalt loodetakse taastada lennühendus Helsingiga, aga otsitakse ka võimalusi lennujaamas teostada rohkem teadustööd.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärnu lennuväljal käivad praegu lennuliiklusala ehitustööd ja nendega ollakse graafikus. Äsja lõppes terminali ehitushange, aga sellega hästi ei läinud. Ja eelmisel nädalal oli tegelikult siis aktsiaselts Tallinna lennujaama juhatus, olukorras, kus me pidime kõik viis laekunud pakkumust kahjuks tagasi lükkama, oli oodatust kõrgema pakkumisega tegemist ja, ja antud hetkel oleme siis olukorras, kus peame hakkama väga tõsiselt vaagima erinevaid alternatiive, kuidas edasi liikuda. Mis need projekti ka, seda ei saa välistada, et otsime nii-öelda soodsamaid lahendusi ja võib-olla ka mingeid mõistlikumaid lahendusi. Pambus ütles, et igasugune muudatus projektis tähendab mõistagi uut hanget, nii nihkuvad ka kõik varasemad tähtajad. Alguses pidi kogu lennujaam valmis olema järgmise aasta kevadeks, praegu aga jõutakse lennuliiklusala valmis järgmise aasta juulis augustis ja kui kõik hästi läheb, siis aasta lõpus valmib ka terminal. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu lennujaama terminali hange jäi toppama. Tallinna Lennujaama juhatus lükkas tagasi kõik pakkumused, mis esitati Pärnu lennuvälja reisiterminali ehitamiseks, sest ehitajad soovisid oodatust kõrgemat hinda. Kuidas asjaga edasi minna, seda alles arutatakse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaski kandmise nõue on tehtud eeskätt inimeste elu tervise hoidmiseks, et kindlasti selle asendamine soovitusega on lähiaja küsimus, kuna me näeme, et nii viirusenumbrid kui ka haiglaravikoormus langevad ja kui järgmisel nädalal valitsuskabinetis taas Covidi teemasid käsitleme, siis kindlasti arutame ka selle üle, et millise sammuga on võimalik edasi liikuda juba tehtud leevendustega. No COVID 19 teadusnõukogud on hinnanud, et eeldus võiks olla jõudma nende kollasele riski tasemele. Täna me oleme hiljuti langenud punaselt oranži ja näeme, et langustrend on hetkel nähtav üle välja. Kindlasti me ei räägi siin nende kuudest, vaid see lähinädalate küsimus ehk järgmisel nädalal saame peale vaadata, et milline on viiruse leviku seis, millised on prognoosid ja siis juba anda tõenäoliselt selgemaid sõnumeid, millal maski kandmise nõue võiks need ajalises vaates asenduda soovitusega. Võib-olla oleks mõistlik minna mingisugust erisuste teed, et kui me teame suurtes kaubahallides, kus on korralik ventilatsioon, et võib-olla seal ära kaotada, samas tõepoolest Tallinn-Tartu bussis inimesed istuvad üksteise kõrval ja seal võiks olla maski kohustus kauem aega. Kas te sellist lähenemist ei ole mõelnud? Eks neid mudeleid on tõesti erinevaid ja, ja on ka riike ju, kus on, kas ta nii-öelda kehtestatud võib-olla järk-järgult ka Eestiski oli alguses oli aktiivsemalt kui rääkis ühistranspordist ja hiljem üha rohkem ka laiemalt siseruumidest. Et loomulikult see on olnud üks koht ja üks nii-öelda kaalumisvõimalus, aga ma ise olen pigem seda meelt, et kui me näeme sellist kiire langustrendi jätkumist, siis me saame need otsused teha ära ülevälja. Aga see eeldab tõesti juba valitsuskabineti siis nõupidamisel se kava kohaselt järgmise nädala teisipäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglaravi vajaduse kiire langus on taas valitsuse lauale toonud küsimuse, millal kaotada Eestis maskikohustus avalikes siseruumides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadlased on pandeemia puhangust saati üritanud välja selgitada, kust täpselt koroonaviirus pärineb. Viroloogia professor Irja Lutsar ütleb, et lõplikku selgust ei ole siiani kuid üsna kindel võib olla, et viirus ei ole inimeste loodud või valla pääsenud laborist. Suured vaidlused on, et kas see on Hiina või Laos või kus, kust see originaalne tüvi pärineb, aga ikkagi seesama esialgne teooria, et on loomariigilt hüpanud üle inimestele, et see teooria tundub, et on kõige prevaleeruvam, aga, aga uuringud käivad edasi. Mitmeid ekspeditsioone on tehtud, Hiina ise ei ole ka kõige kergemaks teinud rahvusvahelistele ekspertidele selle asja uurimist. Hiina võimude troo tsensuuri näiteid kuuleb viiruse mõjude all ägavas Shanghaist. 22. aprillil püüdsid hiinlased tsensuurist läbi murda, levitades videot aprillihääled. Videost kuuleb inimesi, kes on ilma toiduta, arstiabita, keda on vägisi kodudesse lukustatud. Sarnased salvestused näiteks videod, kuidas kortermajade ette keevitati, raudtarasid, kuidas tänavatel valvasid üleni valgetes kaitserõivastes tervishoiutöötajad levisid Hiinas sama kiiresti kui riiklik tsensuur suutis neid kõrvaldada. Lutsar ütleb, et tõenäoliselt pärineb viirus ikka Wuhani turult, kuid kui sarnane tsensuur kimbutab ka teadlasi, ei ole võimalik tõeni jõuda. Võib-olla see on võimalik, aga sellisel juhul peab väga suur koostöö olema Hiina rahvavabariigiga ennekõike. Et need laborid muutuksid täiesti avatuks ka rahvusvahelistele teadlastele. Kuigi Lutsar kahtleb, kas sarnast pandeemiat oleks võimalik tulevikus ära hoida, siis teadmine, kuidas täpselt koroonaviirus tegi hüppe loomariigist inimesele annaks selleks võimaluse. Kui me saame teada, et missugune on see sündmuste ahel, ega ükski asi ei juhtu nagu äkki missugused seal loomariigis need, missugused viirused hakkavad ringlema või mis sellele protsessile eelnevad, et missugused mutatsioonid juba tekivad, millele me peaksime siis rohkem juba ka loomariigis nagu tähelepanu pöörama, kui me oleksime näinud juba nahkhiirte hulgas, ringleb mingi niisugune viirus, millel on väga suur potentsiaal muutuda inimesele ohtlikuks, kui me selle saame nagu varem teada, me oleme inimestena paremini valmis ja võib-olla me saame ka loomariigis midagi ette võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi senised uuringud kinnitavad pigem teooriat, et koroonaviirus kandus loomadelt inimesele, ei ole üksikasjad seni teada. Tõeni jõudmist takistab tugev Hiina tsensuur.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud aastal oli plahvatusi 257, millega Rootsis seda seostatakse. Terrorism on vist välistatud. Seda küll, Rootsi on ise ka hämmingus tegelikult ja on mitmesuguseid teooriaid selle kohta, et 13. jaanuaril oli Stockholmi peenes linnaosas plahvatus, mis viis aknad lähedlevatelt hoonetelt ja ööklubi juures. Samal päeval oli uksealas plahvatus. Nüüd on siis ridamisi toimunud plahvatusi. No Dagentsindustri tsiteerib politsei luureülemat Linda strahi, kes ütleb, et olukord on väga tõsine, nii et enamus inimesi ei pea muretsema, sest neid see ei taba. Muidugi, kui statistikat appi võtta, siis on tal ju õigus, aga poliitikal ja statistikal pole kunagi otsesõltuvust. Tunded on vahel. Avalikkus tuletab meelde, et olukord on ikkagi kardinaalselt muutunud. Kui enne plahvatasid käsigranaadid, siis nüüd on suured lõhkelaengud 20 30 kilosed lõhkelaengud, mis plahvatavad, mis viivad aknad ümbruskonna korteri. Kui enne toimusid plahvatused just kas restoranides ööklubides, siis nüüd on rünnak nagu suunatud inimeste korterite vastu ja samamoodi toimub nagu massiline luksusautode röövimine. Relvaähvardusel. Kui nii palju juhtumeid on teada, nii palju detaile on teada, kas on siis ka tegijad teada lõpuks. Ma võin selle kohta tuua kaks näidet, see plahvatus, mis östermal, mis toime pandi, selle kohta on üks kahtlusalune kinni peetud 36 aastane mees, kes on kriminaalregistris üle 20 episoodiga ja kes just vabanes taristusest, kuna ta pidas ennast hästi ülal. Kristerson opositsiooniliider ütles, et tuleb karistusi karmistada, sest Rootsi karistus on liiga leebed. Praegu on nagu kahtlus suunatud sellele, et kuna tegemist on suure sisserändega, siis tulevad sisserändajatega koos uued kuritegelikud grupeeringud, kes püüavad mõjuvõimu saada ja need plahvatus on suunatud nagu vanade vastu. See võib osaliselt olla ka õige. Tegemist on uue võimu kehtestamisega. Ja Kristerson ütles, et kõikide teiste välja arvatud valitsuse jaoks on ju selge, et jõukude kriminaalsus on seotud suure sisserändega esmakordselt, kus rootsi nagu tõstab esile tõesti selle, mida Rootsi demokraadid on aastaid rääkinud, et kuritegevuse suur sisseränne ja väga vilets lõimumine on omavahel seotud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis ei ole pommiplahvatused kortermajades enam mingi uudis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHiinas kirjutati arvatavasti ümber kogu Hongkongi õigussüsteem, praegu pole kellelgi aimu, mida see täpselt tähendab. Hiina kommunistliku partei kontrollitavas meedias leiduvate teadete kohaselt tahetakse seadusega kriminaliseerida Hiina keskvalitsuse vastuastumine, terrorism ja kokkumäng. Välisjõududega üksikasjad jäävad ebamääraseks. Eilsel pressikonverentsil pareeris Hongkongi Pekingimeelne liider Carelem seadust puudutavad küsimused sest talle ei sobivat seda kommenteerida. Mitu opositsiooniparteid olid aga juba eile pärastlõunaks laiali läinud. Liikmed kartsid vastutusele võtmist õõnestamissüüdistustega, mida Hiinas rakendatakse valitsusvastaste eriarvamuste mahasurumiseks. Tuntud aktivist Joshua Wong lahkus enda neli aastat tagasi asutatud erakonnast. Talle järgnesid teisedki parteijuhid. Ka endine parlamendisaadik, nathen Lo. Partei järele jäänud juhatusel ei jäänud üle muud, kui tegevus lõpetada. Teine aktivist Agne sow tõmbus samuti tagasi. Tema kuulub erakonna Demosisto koosseisu, mis nõuab Hongkongi õigust otsustada ise oma tuleviku üle, sealhulgas Hiinast lahkulöömise üle. Vong lo je show on tihedalt seotud ka rahvusvahelise lobitööga Pekingi survestamisel Hongkongi küsimuses, mis nüüd liigituks kokkumänguks välisjõududega. Veel kaks iseseisvusmeelset erakonda lõpetasid tegevuse, kuid jätkavad välismaal. Eile õhtuks olid ka poed ja ettevõtted, kes olid seni linna protestiliikumise nähtavad toetajad, võtnud maha sildid või plakatid, mida vähegi ebaseaduslik ks saanuks pidada. Hongkongi advokatuuri esimees Philip Taiks kutsus valitsust üles selgitama, kuidas tagatakse kodanike minimaalsed õigused. Sõltumata sellest, kuidas õiguse rikkumisi kirjeldatakse või karistusi kehtestatakse, jälgivad ilmselt kõik, kuidas politsei neid täitma asub. Peaproov on täna, kui möödub 23 aastat Hongkongi saamisest Hiina erihalduspiirkonnaks. Traditsiooniliselt on sel päeval olnud valitsus vastane marss läbi linna kuid nüüd on selline protesti ju keelatud. Korraldajate sõnul lähevad nad ikkagi välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina uued Hongkongi riiklikku julgeolekut käsitlevad õigusaktid kirjutati ja võeti vastu suletud uste taga. Tõenäoliselt jõustusid need juba eile, kuigi selgelt seda öeldud pole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Riigikogus arutati Mart Laari kandidatuuri Eesti Panga nõukogu esimehe kohale, kinnitasid tema pooldajad, et Laar on juba ammu Eesti sisepoliitikast eemaldunud. Eile avalikustatud kirjaga tõestas Laar, et seni seda siiski juhtunud ei ole. Aga kirja enda juurde Mart Laari kirja nimetatud lahkumise manifestiks Margus Tsahkna ja poliitiliseks enesetapurünnakuks Edgar Savisaare poolt. Nagu seda tihti juhtub, tõlgendab igaüks ka seda kirja, nagu talle meeldib. Ning mõnelegi jääb kõigepealt silma lause. Isamaa ja Res Publica liidul on praegu võimalus koalitsioonist lahkuda ja see lause varjutab kõik ülejäänu. Mart Laar ise oma kirja meediale ei kommenteeri. Ta on andnud selle õiguse IRL-i esimehele Urmas Reinsalule, kes teeb seda nii. Minu jaoks on väga selge see, et see küsimuse püstitus kindlasti IRL-i jaoks ei saa olla täna see, et kas valitsust ära minna või mitte, et küsimuse püstitus peab olema see, et me oleme valitsuserakond, kes kannab väga suurt vastutust, konservatiivne, rahvuslik, sisuliste poliitikate elluviimisest ja ma arvan, et see on teema, mida kindlasti erakonna laiendatud eestseisus peaks lähiajal arutama. Nagu väljendab teine IRLi juhtpoliitik, Margus Tsahkna on tõstatanud küsimus koalitsiooni töövõimest suutlikkusest võtta vastu põhimõttelisi ja suuri otsuseid ja selle võimekuse puudumist on koalitsioonile ette heidetud juba ammu tunduvalt enne elamu ja valimisskandaale. Kas Laari kiri sellele töövõimele kaasa aitab, on omaette küsimus, sest räägib ta ju ka Reformierakonna seebiooperist, mis ajab teadagi tigedaks, sest IRL-i enda elamislubade skandaali ajal hoidis Reformierakond madalat profiiti. Nii teatabki. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi. No see on päris alatult öeldud, aga ma panen selle ikkagi mardi eemal oleku ja teadmatuse arvel, et see vabandab. Ja kohe see kõigile parastajatele tahakski tähelepanu juhtida. See on väga reformierakonna siseasi, see ei ole küsimus sellest, kas poliitika on räpane ja kas Eesti poliitika on korrumpeerunud. See ei ole küsimus sellest, see on piiritletud probleem. Paljud näevad Laari kirja kui käiku enne valimisi erakonnale tähelepanu tõmbamiseks ja häälte võitmiseks. Edgar Savisaare arvates on see käik isegi Reformierakonna ga kokku lepitud. Tõsi, täna Toompeal reformierakondlaste reageeringuid kuulates see nii küll ei tundunud, aga olgu sõnad millised tahes, selles, et koalitsioon püsib ja mingit lagunemist ei tule, on tegelikult kõik üksmeelsed. Nii keskerakondlase riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Ma täna seda võimalust eriti ei näe, et tänased kaks erakonda taanduvad ja tulevad asemele kaks keskvasak erakonda, põhimõtteliselt see võiks muidugi nii olla, aga tänane poliitiline valik või läbilõige Riigikogus seda võimalust ei anna. Kui sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser Selge on, et selle koalitsiooni tervis on, on kehvem, kui ta on pika aja jooksul olnud. Aga noh, lõppude lõpuks, eks kõik partnerid ikkagi arvestavad ka sellega, et, et mis siis juhtub nii-öelda päeval pärast seda, kui uks promuuga kinni lüüakse ja ega siin ei ole IRL-i jaoks mingisuguseid meeldivaid valikuid olemas, nii et ma arvan, et küllap nad ikka ära lepivad. Kehvadest valikutest räägib ka Urmas Reinsalu. Selge on see, et reaalne alternatiiv või tegelikult reaalne alternatiiv praegu oleks vasakpööre ja see vasakpööre tähendaks väga paljude meie jaoks maailmavaateliselt oluliste küsimuste küsimärgi alla sattumist. Seda ma pean väga tähtsaks ja keskseks vältida. Igal juhul on poliitika taas kõneaineks ja meedia jääb ootama IRLi järgmise nädala laiendatud eestseisust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitikud näevad Mart Laari erakonnakaaslastele saadetud kirjas pigem katset enne valimisi Isamaa ja Res Publica Liidule tähelepanu tõmmata, koalitsiooni lagunemisse ei usu keegi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ei ole kellegi mõjuagent, ma ei ole erakonnale raha küsinud ja ma ei ole mingeid rahasid ka saanud. Kõik see, mis on kokku lepitud Andrei Pervosvani fondiga see on meile tulnud, tähendab, mitte meile tulnud, vaid ta on tulnud kirikule ja ta on tulnud õigeusu kiriku ehituseks, nii nagu oli kokku lepitud. Ja pressikonverentsil osalenud erakonna aseesimees Kadri Simson lisas. Meie annetused ja meie liikmemaksud on täiesti läbipaistvad. Nii et kuna annetusregistris ei tule ühtegi vene kodaniku annetust, siis te võite kindlad olla, et meil ei ole tulnud Venemaalt annetusi ja Keskerakonna kohustusi on küll refinantseeritud pangalepingutega, aga need pangad kuuluvad meile sõbralike Euroopa Liidu riikide omanikele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kinnitas tänasel pressikonverentsil, et mingit raha erakond Venemaalt saanud ei ole, erakonna aseesimees Kadri Simson toetas teda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGildipäevad on traditsiooniline laat, kus käsitöölised oma kaupa pakuvad. Uudistama tuleb suur hulk rahvast ja enamik tõenäoliselt käibki ringi nagu näitusel sest ilusaid asju on tohutult ja kõike, millele silm peale jääb, joosta ei jõua, näiteks keraamikat pakutakse väga palju ja liialdamata võib öelda, et kõik on ilus ja maitsekas. Käsitöölised ostjate vähesuse üle siiski ei kurda. Osaühingu eks ole, juhataja Helen Sang. Ei ikka ostjaid on ka ja tuntakse huvi ja nauditakse ilma ja seda head käsitööd, mis siin pakutakse, kas tulla välja? Kindlasti tasub ennast näitama ja, ja kindlasti tasub ka vaatama meid siia tulla. Tegelt muidu tihti sellistel laatadel sel aastal on natuke halvemini, kuna laatasid ju ei ole olnud, aga muidu sellel ladal olen tõesti päris mitmendat korda. Paikuse sepp Jaan Kukk ütleb, et laadal tasub käia juba sellepärast, et siin tullakse ligi ja soovitakse mõnda asja tellida. Aga muidugi, huvitundjad on väga palju, sest sepatööd on ju harva saada. No muidugi eriti soovitakse just tellida üht kui teist sepist. Muidugi laadal ei tea ju kõiki asju teha, aga siis on sepal ka palju parem meel, kui saab inimesele vastavat tellimusele tööd ära teha. Keraamik ja dileet jääb ka kildi päevade ajal oma potitehasesse. Töö käib kogu aeg, aga palav on siin muidugi, sest aeg-ajalt töötab põletusahi. Ja eile oli 35 kraadi siin kuni õhtuni välja ja mõni jooksis välja ja ütles, et oi kui palav, aga nad unustavad ära, et mina selle suve teengi. Mul on aknad lahti ja minu soojus lähebki välja ja vahepeal oli puhkus, sellepärast oligi siuke kehva ilmakene väljas ja. Gildipäevade üks korraldajaid Leili Kokk No meil on ikka traditsiooniliselt, me jääme selle juurde, et kauplejad on kõik need, kes on ise midagi teinud. Meil ei ole niisugust vahenduskaubandust ehe Eesti käsitöö ja toit, samuti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu südalinna tõid eile ja täna rahvast täis 23. Rahvast oli eriti palju, sest enamik laatu on tänavu ära jäänud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhan Parts tegi ajakirjanikele avalduse, kus kinnitas, et uue valitsuse aluspõhimõte on kõik see, mis Eestis on juba hästi. Juhan Parts lubas kohe asuda moodustama uut valitsust. Täna allkirjastatud koalitsioonileping aastateks 2003 kuni 2007 on niisugune tööplaan, mis lubab Eestil kiirelt ja kindlalt edasi liikuda, ütles Juhan Parts. Kujunenud koalitsiooni on toetanud üle 273000 valija mis loob väga head eeldused selleks, et suudame saada liikuma Eesti jaoks nii oluliselt arenguperioodil ühiste eesmärkide nimel. Kogu rahva uus valitsus peab tegema kõik jõupingutused, et taastada inimeste usk riiki ja poliitikasse ning ausasse ja tõhusasse valitsemise. Seda saab saavutada vaid läbi konsensus, poliitika ja koosmõju. Ma tahan rõhutada, et valitsus, mille moodustamiseks sain vabariigi presidendi mandaadi peab andma kindla pitseri Eesti jõupingutustele liituda Euroopa Liidu ja NATOga. Kuid veel enam, see valitsus peab Eesti maailmas kehtestama rahva lõimimine tegutsemaks üheskoos valitsusega ühiste eesmärkide nimel nõuab valitsusest ainelt meelt ja täielikku vastutusvõimet. Ja ma loodan, et kahekõne rahvaga ning reaalne vastutusvõime ka võimalike tekkivate eksimuste eest on kesksed ankrud, millele peavad arvestama kõik tulevased valitsuse ministrid. Küsimusele, millal läheb peaministrikandidaat riigikogu ette, vastas Juhan Parts. Nii. Kui kõik läheb sujuvalt, siis järgmine esmaspäev pärast seda kuju päev kaks, et ka valitsuse ministrid esitada vabariigi presidendile kinnitamiseks, nii et ma loodan, et valitsus saab astuda ametisse neljapäeval, 10. aprillil riigikogu ees vande andmisega. Uue valitsuse peamine eelistus on rahvastikupoliitika ja iive ja hariduspoliitika. Valitsuse põhilisteks eelistusteks peab olema rahvastikupoliitika ja ennekõike iiv küsimused ja teiseks hariduspoliitika selleks, et mitte ainult Eesti laps ei käiks koolis, vaid et Eesti laps käiks niimoodi koolis, et ta saab elus väga hästi hakkama ja loob väärtust kogu ühiskonnale. Need on kaks kõige tähtsamat eesmärki, mida president välja tõi. Kas need on ka teie? Absoluutselt sõlmitud valitsusprogramm kaks kõige olulisemat peatükki on just ju pühendatud neile.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel tegi Res Publica esimehele Juhan Partsile ülesandeks moodustada valitsus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et peamised murekohad seoses viiruse levikuga tulenevad ööklubidest ja meelelahutusasutustest. Sel põhjusel on Tartus ja Ida-Virumaal öine alkoholi müügi piirang juba kehtestatud, ent seda võidakse laiendada üle Eesti. Alkoholi müük, mis automaatselt tähendab ka selliste, võib-olla siis öise iseloomukasutuste varasemaid sulgemisi, ehk on üks väga ütleme siis efektiivne meede, mis tegelikult sellist laiemat ühiskonna toimimist majandust tööelu haridusvaldkonna tervise valdkonda mingil määral ei takista, pigem võiks öelda teatud valdkondades, ta tuleb veel kasuks, kui me räägime siseturvalisusest, kui me räägime tervisevaldkonnast. Aga samal ajal ta aitab tõesti neid lähikontakte vähendada, aitab vähendada selliseid olukordi, kus inimesed hommikul ei pruugi alati mäletada, ei pruugi alati teadagi, kellega nad on õhtu või öö jooksul lähikontaktis olnud, kellel võib-olla selle haiguse on saanud ja kellele võib-olla see on edasi andnud. Ehk see on kindlasti koht, mida valitsus peab juba, ma arvan, see neljapäeval tegelikult arutama, et kas me hakkame liikuma edasi selliste üleriigiliste lähenemiste suunas. Kiige sõnul on riigiüleste piirangute rakendamine mõttekohaks seisus, kus nakatumine on taas tõusma hakanud. Selle jätkumisel võivad Eestil tekkida reisipiirangud ja tõrked laevaühenduses Soomega, mille piirangud on teistest Euroopa Liidu riikidest märksa rangemad. Kiige sõnul on Soome valmistamas ette niinimetatud foorisüsteemi, mis paneb paika, kust läheb nakatumiste sihtase, millest alates on keelatud turism ja millise taseme juures peatub ka tööränne Eestiga. Soome on kehtestanud karantiinita riiki sisenemise piiriks vaid kaheksa nakatunud 100000 inimese kohta samas kui Euroopa liidus on see keskmiselt 16. Euroopa Liidu riikidele on Soome kohaldanud piirmäära, mis jääb vahemikku kaheksa kuni 10 nakatunud 100000 elaniku kohta ja sellesse mahub ka Eesti. Teise küsimusena arutab valitsus isikuandmete kogumist kultuuri ja meelelahutusasutustes. Kiik pakkus välja hea tavakokkuleppe tegemise, mis vastavalt juristide näpunäidetele paika pandaks. Muuhulgas vajab selgeks rääkimist, kas andmete kogumine saab olla kohustuslik või peab jääma vabatahtlikuks ja kellele ning mis hetkel neid andmeid edastada tohib. Et välistada andmete kuritarvitamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus asub neljapäeval arutama, kas on vaja karmistada koroonaviiruse tõttu kehtivaid piiranguid või kehtestada uusi nõudeid. Muuhulgas hakatakse kaaluma, kas kehtestada öine alkoholimüügi piirang üle riigi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesed kaks nädalat, mis meil nüüd lapsed kooli tagasi tulevad, peaks kindlasti lapsi testima vähemalt kaks korda nädalas ja kõiki ehk siis sõltumata vaktsineerituse tasemest. Kuna me hommikuroni puhul ikkagi näeme, et see murrab läbi ka vaktsiinibarjäärist arvestataval juhul siis kuigi noh, lastel on enamuses too saadud hiljem kui paljudel täiskasvanutel siis igaks juhuks seda testimist teeks ikkagi vähemalt alguses kõigil ja üritaks sellega siis võimalikult varakult tuvastada, et nendes koolides, kus anti testid koju kaasa enne koolivaheaega oleks siis jah väga hea, et need testid teostatakse enne esimest koolipäeva juba kodus hommikul ära et võimalikult varakult siis asümptomaatilisi lapsi tuvastada. Ja loomulikult igasugused kergemad haigusnähkuna hommikul on väga tihti esinebki sellise kerge kurgukraape või õrnanohuna või ka mingi seedehäirena tuleks jääda kindlasti koju, et praegult eriti piirkondades, kus nakatumisnäitaja on kõrgem Tartu ja nii edasi peaks olema kindlasti igasugune väiksem haigusnäht on kodus olemine. Kas peate ka vajalikuks jätta alles seda senist reeglit, et, et kui ikkagi leitakse, et on olnud koolis keegi haigusega ja, ja seda on, seda on levinud mitmele inimesele, näiteks klassis, et siis tuleks osaliselt jällegi sulgeda? See kaalutlus jääb igal juhul alles, et kui ikkagi on näha, et toimub levimine ehk siis ei ole mitte ainult üks vaid juba mitu nakatunud klassi või aluse grupi kohta siis tuleks kas see klass või vanuserühm saata tõesti distantsile. Eomikroni puhul võib see osutuda isegi rohkem vajalikuks, sellepärast et ta nii massiivselt levib. Eks me seda nüüd jälgime ka, et kuidas see reaalne nagu dünaamika olema saab, aga jaa ei see selles mõttes kui ikkagi reaalne kolle on sees, siis pigem võiks klass minna distantsile kui see, et terve kool läheb nakatumise edasi. Eks me peame selle omikroniga nüüd õppima koos elama, et kui ta on nüüd indikatiivselt, tema on 10, siis, siis ta on oluliselt nakkavam kui delta ja tuleb nagu vaadata, kui palju meil õnnestub seda nagu vältida. Aga noh, loodetavasti ikkagi õnnestub sedasi, et isegi halvimal juhul, kui meil üks klass läheb distantsile, ei lähe kogu koolimaja, selles õnnestub ikkagi enamus klassi hoida endiselt kontaktõppes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuest nädalast algab taas kool. Millega peaks koolid ja koolilapsed arvestama seoses koroonaviiruse omikrontüve levikuga?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu oli oodata, rõhutas patriarh õigeusu kirikuvarade tagastamise küsimust. Me elasime üle 10 rasket aastat, kui õigeusu kirik ei olnud Eestis registreeritud, nüüd on ta saanud juriidilise staatuse ja me loodame, et lähemal ajal lahendatakse ka kirikuvarade tagastamisega seotud küsimused, mis võimaldab õigeusu kirikul osaleda senisest paremini ja aktiivsemalt Eesti kultuurielus. Aleksius teine tegi komplimendi president Rüütlile, aga ka Juhan Partsi valitsusele, öeldes, et olukord on just sel ajal paremaks muutunud. Ta rõhutas oma Eesti päritolu ja ütles, et seetõttu on imeliku ja õigeusu kirikut okupatsiooni kirikuks on nimetatud, mis okupatsioon. Kohtumine ise toimus Danilevski kloostris, mis on Moskva vanim klooster ja mis oli esimene, mille nõukogude võimud 1983. aastal õigeusu kirikule tagastasid. Ja kus küll, nagu ütles patriarh Aleksius, kõik, mis purustada andis, oli ka purustatud. Uku Toom Eesti raadio, Moskva.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel kohtus Moskvas patriarh Aleksiuse ja Venemaa õigeusu kiriku esindajatega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriaasta lõpu tähistamiseks toimus kaks kaalukat sündmust filmiprojekt 60 sekundit aastal null kruiisisadamas ja kellade mäng Vabaduse väljakul. Kultuuriaasta lõputseremoonia lavastati meremuuseumi filiaalis lennusadamas, mis peatselt ka avalikkusele avatakse. Mis jääb siis meelde kultuuriaastast Tallinn 2011 NO üheksa teatri eestvedaja Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo. No meie väikse teatri jaoks, ma arvan kõige rohkem kolm suurt projekti, mis me tegime, me alustasime selle Raisand Wall of Estonia ga, siis tuli põhuteater ja siis tuli lõpuks see Tree kingtoms, ehk siis nagu koostööprojekti kolme teatri vahel. Eesti-Saksa ja Inglise. Ma arvan, et selle aasta jooksul on, on nagu erinevaid kultuuriprojekte ja erinevaid üritusi olnud nii palju, et, et see aasta ma arvan, et jääb meelde suhteliselt õnnelikuna, et kes jõudis kuhu, et igale poole loomulikult ei jõudnud ja, ja igale poole ei saanudki keegi jõuda, aga et et ma arvan, et see andis tallinlastele nagu väga hea ettekujutuse, et missugune võiks nende linn tegelikult olla, ma arvan, et see kultuuriaasta me kõik teame igasugustest eelarvekärbetest ja raskustest, selle läbiviimisega ja poliitilistest mahhinatsioonidest, aga et ma arvan, et see, mis selle kultuuriaasta jooksul juhtus, et see võiks olla umbes normaalne, mis Tallinnas igal aastal juhtub Arhitekt Argo Peever märkis, et sündmuseks kujunesid ka need projektid, mis ei teostunudki lift 11 raames tehtud Faceity projekt, mis kuvandina jõudis väga paljude inimesteni, aga füüsiliselt keelati ära selle tore saaga, kuidas Tallinna linn ise nagu andis selle jaoks raha ja teine käsi keelas selle tegemise ära. Et väga huvitav on olla keelatud kunstnik. Eelolev aasta näitab, kuivõrd elavaks kujuneb Tallinna kultuurielu ühtse koondava sildi ja kultuuripealinna projekti rahata. Kirjanik Jürgen Rooste. Tahe oli õige ja püüdlus oli õige, see on nagu budistliku tee, tead, mitu sammu, mitu sammu juba astuti. Võib-olla see õigest teost ja õigest sõnast jäi mõnikord veel puudu. Aga, aga sellest pole hullu. Ebakindlus jäi meelde ja, ja ebakindlus on ju loov element või tähendab ebakindlus sunnib sind valvel olema ja, ja tegutsema. Tallinn 2011 pani aluse ka rahvusvaheliselt tunnustust leidnud Eesti muusika eksportprojektile Tallinn Music leek. Džässmuusik Jaak Sooäär. Ma arvan, et teadusmuusika poole pealt, see oli küll väga tugev investeering. Ma arvan, et Meie võimalus suhelda tipptasemel välismaa muusikute ja organisaatoritega ja neelata, mis meil siin on nagu imbuda sellele rahvusvahelise pildile, et see oli hoopis hoopis teine asi kui tavaliselt, tõesti, mul on hea meel, et me sinna kavasse saime ja see kõik toimus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppes kultuuriaasta Tallinn 2011.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm nädalat tagasi oli kaitseväes 125 COVID positiivset inimest, neist enamus ajateenijad. Kaitseväe peaarsti kolonel Targo Lusti sõnul on tänane seis märgatavalt parem. Need meetmed, mida me nagu oma plaanis ette nägime, on olnud piisavalt efektiivsed ja täna me räägime sellest, et isoleerituid kaitseväes üleüldse nii kodus kui väeosas on 230 ja positiivseid ajateenijaid on tänase hommikuse seisuga või lõunase seisuga ainult 16. Koroonaviiruse teise laine tõrjumiseks on kaitseväel kulunud üle 100000 euro. Lusti märgib, et palju oli abi hoogsast testimisest. Et koheselt testida ühe positiivse vastuse järel ka lähikontaktseid, tuvastada võimalikult kiiresti need ja siis panna isolatsioonimeetmed peale. Meil on olnud näiteks esimese brigaadi puhul, kus näosed on tapas ja jõhvis laiali tapal üks eraldi ala, kus Covid posit tiivseid oleme hoidnud ja ravinud ja Tallinna linnakutes, kus hajutatud linnaku sees on natukene keerulisem teha, siis oleme kasutanud helis asuvat taastusravi nii-öelda pinda selleks. See, et kaitseväest on koroonaviirus eemale tõrjutud, annab hingamisruumi ka ajateenijatele, kes tavaliselt novembris puhkusele lubatakse. Nüüd algab suurema osa ajateenijate puhkus 18. detsembril ja kestab kuni kolmanda jaanuarini. See võib täheldada teatud erisusi, aga ma arvan, et need erisused on plaanitud juba selliselt, et kes peaksid kas korrapidamisteenistuse tõttu või muul põhjusel vaesus veel edasi olema, need on oma tegemised graafikule vastavalt ära ja siis puhkusele. Ja see sõnum on kindlasti kõikidele, kõik saavad oma puhkused kätte, kellelgi ei jää midagi õhku rippuma või midagi saamata. Targo lusti märgib, et mõnes mõttes on puhkuse edasinihkumisest ajateenijatele ka kasu. Kui tihtilugu tuleb ajateenijad valida, kas saada linnaloale jõulude või aastavahetuse ajal, siis nüüd saab suurem osa neist kogu pühade aja kodus olla. Aga veel kord tahaks kindlasti meelde tuletada kõigile, et peaks püsima võimalikult kodune ja perekeskne, et kontakte maksimaalselt vältida. Kaitsevägi lubab toetust ka selleks, et ajateenijad võimalikult ohutult koju jõuaks. Väeosad panevad teatud ekspressliinid käima väeosade ja suuremate linnade vahel ja on ka niisugused väiksemad sihtkohtadega sõidud siis oligi ajateenijate grupp ütles, et neil on vaja Kuusalusse paidesse kuskile minna, siis sellised on tehtud ja ka Ekspressi pealt saab nõudepeatusi teha ja samamoodi on see tagasitulek korraldatud selliselt, et kaitsevägi teeb võimalikult lihtsaks ja turvaliseks ajateenijate liikumise siis jaanuaris tagasi väeossa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväes on veel ainult 16 koroonaviirusesse nakatunud ajateenijat. Hoogsast testimisest ja isolatsioonist oli abi ning alates reedest hakatakse ajateenijaid puhkusele lubama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaljudel autojuhtidel on meeles Narva maanteel loo Maardu teelõigu ümberehituse ajal Maardu läheduses olnud suured ummikud, seda eriti pühapäeva õhtuti. Toona oli avatud mõlemas sõidusuunas vaid üks sõidurada. Nüüd on aga selgunud, et tegelikult nähti ette sinna kaks pluss kaks sõidurajad. Kuid toonane maanteeameti peadirektor Tamur Tsakko lubas ehitaja ehitada mõlemas suunas ajutiselt vaid ühe sõiduraja. Riigiprokurör Steven Hristo Evestuse sõnul tekitas säko riigile suure kahju. Süüdistus akti kohaselt heidetakse ette konkreetselt loomaardu teelõigu remondiga toimunud hanketingimuste rikkumist nimelt oli hanke dokumendis sätestatud siis kaks pluss kaks sõidurea asemel antud lubadus ehitada üks pluss üks sõidurida. Ja see kõik leidis aset 2010. aastal ja sellise lubaduse andmine ei olnud seadusega kooskõlas konkreetselt vastuolus siis riigihangete seadusega ja sellega siis loeti tuvastatuks ka circa 33000 eurosuuruse kahju tekitamine riigile. Kas aga prokuratuur arvutab kokku kahju, mida sako otsus tõi kaasa ummikus istuvatele autojuhtidele ja kaasreisijatele? See asjaolu kuulub kindlasti kriminaalmenetluses ka kohtumenetluses täiendavalt uurimisele ja tõendamisele ja selle kohta on ka kogutud tõendeid, et missugusel moel avaldus kahju siis nii-öelda lõpptarbijatele ehk siis teekasutajatele. Aga antud juhul jah, karistusseadustik näeb ette konkreetse varalise kahju nende kuriteo koosseisude puhul, et seda selliseks koosseisuliseks asjaoluks kuriteo mõttes pidada ei saa ja seetõttu läbi selle ei ole sisustatud ka süüdistusaktis Tamur Sakole ette heidetud tegevust. Juhul, kui ta süüdi mõistetakse, milline karistus teda ootab? Karistusseadustiku näeb usalduse kuritarvitamisest ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse ja riigihangete nõuete rikkumise eest kuni ühe aastase vangistuse. Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse aruvalla Kose teelõigu hankemenetluse käigus toime pandud konkurentsialaste süütegude osas, kuna uurimise käigus ei leidnud piisavat tõendamist kriminaalmenetluse alus. Selles menetluses oli uurimise all ka majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametist lahkunud Maanteeameti endisele peadirektorile Tamur Tsäkkole esitati kriminaalsüüdistus, mis puudutab Loo-Maardu teelõigu ehitamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve puudujäägi vähendamine ja uus töölepinguseadus on küsimused, mis valitsusliidu lõhki võivad ajada. Pärastlõunal toimus Toompeal koalitsioonipartnerite koosolek, millel jõuti küll mingile kokkuleppele, kuid peaminister Andrus Ansip polnud selle üle kuigi rõõmus. Jõudsime, kuid mitte väga heale kokkuleppele, ehk siis on selge see, et lapingu seaduse osas me sellisele lahendusele lähemale ei nihkunud, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kuid see on ülimalt oluline teema ja ilma selle küsimuse lahendamiseta on raske ette kujutada, kuidas me suudaksime säilitada riigi rahandusliku usaldusväärsuse. Kuid me otsustasime puhkpragmaatilistel kaalutlustel täna kell viis koguneda kabinetinõupidamisele siis negatiivse lisaeelarve küsimusi, jättes kõrvale töölepinguseaduse. Ütlematagi on selge, et ega need otsused erakonnapoliitiliselt ei saa ühelegi erakonnale olla. Väga meeldivad, kui suur valmidus on erinevatel erakondadel sellisteks otsusteks, seda näitavad arutelud. Sotsiaaldemokraatide juht, siseminister Jüri Pihl leiab, et töölepinguseadus ei olegi riigieelarve tasakaalu osas kuigi oluline. Ega see töölepinguseadus ka praegustes oludes, mis meil on erimeelsused, eksole, ei mõjuta riigieelarvet ja selle tasakaalu, see on pigem tööjõuturu paindlikkuse küsimus. Nende hüvitiste osas, mida tööandjad peavad tegema. Tuleb leida mõistlikud kokkulepped ja riiki valitseda keerulistes situatsioonides ja me teeme seda täpselt nii kaua, kui meil lastakse seda teha. Peaminister Andrus Ansip andis mõista, et Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica liit jätkavad siiski kõnelusi uue koalitsioonipartneri leidmiseks. Roheliste erakond tegigi oma ettepaneku olukorra lahendamiseks, ütles roheliste eestkõneleja Marek Strandberg. Meil on olemas valmidus toetada nende kahe erakonna vähemusvalitsust, kui selleks vajadus on juhtudel, kui nende erakondadega koostöös on võimalik selgeks rääkida Eesti majandust sisuliselt toetavate meetmete pakett, mis meie meelest peab siis olema seotud eelkõige energiaturu liberaliseerimisega, energiasäästulahenduste jõulise toetamisega ja mis peab olema seotud just nimelt sellise sisemajanduslike mehhanismide, eelkõige väike ja mikrotoote mise toetusmehhanismide käivitamine. Ja teine asi, et sisulisi, nii-öelda arutelusid hakatakse pidama uuesti riigikogu komisjonides, mitte need ei ole pelgalt avalikkuse eest varjus olevad Vähemusvalitsuse moodustamine oleks riskantne samm, kuid vähemalt on nüüd see võimalus reaalselt lauale pandud, ütles IRL-i juht Mart Laar roheliste ettepanekuid kommenteerides. Ta märkis, et rohelistega on neil arusaamades mitmeid kokkupuutepunkte. Suurim opositsioonipartei Keskerakond tuli aga täna välja ettepanekuga moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus, mille peaminister ja rahandusminister oleks erakondadesse mitte kuuluvad apoliitilised eksperdid. Keskerakondlane Aadu Must. Praegu on olukord, mis nõuab lähenemist asjadele, nii-öelda erakondade üleselt tuleb teatud poliitilised erinevused tahaplaanile suruda ja näidata, et poliitikutel on ka üks professionaalne oskus, mida nad peavad valdama, muidu nad ei ole poliitikud, see on võime teha kompromisse. Peaminister Andrus Ansip Keskerakonna ettepanekut ei toeta. Ma ei pea selliseid poliitilise süsteemi pea peale pööramise ettepanekuid väga tõsiseltvõetavateks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasted kõnelustest poliitilise olukorra üle.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVäinamere liinide teenindusjuht Anu Hiiu väin kinnitas meile varahommikul, et eile hilisõhtul teatas sadama valdaja aktsiaselts saarte liinid, et Heltermaa sadamas on Muhumaa sildumiskohas veesügavus liiga väike. Heltermaa sadama juhataja Riho Sõrmus. Põhjakindlustusplaadid on hakanud liikuma, praegu võetakse jah, üks plaat, mis on kõrgemal, kui 5,2 üritatakse välja tõsta, põhjaplaadistus tehti sinna, see sai valmis ja nüüd, kui tuli laev sõitma, siis laev on kuskil kaks, kaks kuud sõitnud ja, ja selle ajaga on selle põhjaplaadistuse kõige merepoolsem serv hakanud plaadid nihkuma. Sellepärast see laev nagu päris suures koguses teisaldab sadama põhjapinnast ümber. Lihtsalt nii, nii võimsad vindid on, et. Helterma sadama kapten Mati Voogla Tähendab, nii nagu deklareeritud on ta kogu aeg olnud, aga praegu on see, mida laevakompanii tahab, seda viit koma kahte, see on ka olemas, nii et meie arvates peaks laev olema võimeline sõitma sõitma, kui ta tahab seal kõigepealt, kui ilm paremaks läheb ja vesi on näh, nähtavus natuke paremaks, siis paneme selle plaadi tagasi, aga, aga see mingi lahendus tuleb leida. Esialgu planeeriti ära jätta kaks väljumist ja Muhu maa liinile tagasi saada kella poole kolmeks pärastlõunal. Nii aga ei läinud. Laeva operaatorfirma Väinamere liinid esitas aktsiaseltsile saarteliinid sildumiskai kohta järelepärimise. Laevakompanii juht Urmas Treiel. Me tahame teada saada, et mis seal merepõhjas siis ikkagi toimus, millest see oli tingitud kas ehituslikest probleemidest, mingitest muudest lihtsalt pinnasest või mis on saarteliinid teinud selle kõrvaldamiseks. Ja loomulikult kõige olulisem on see, et sajaprotsendiliselt on tagatud ohutu laevaliiklus alati kas või kindlustuse puhul, kui midagi juhtub, näiteks laevaga, lendab see järgmine plaat sealt üles vastu laeva põhja, siis kõik kindlustusriskid jäävad vedajale, rääkimata ju inimestest, kes seal laeva peal on. Ühesõnaga, teie Muhumaad enne liinile ei saada, kui olete saanud vastuse, miks ja kuidas ja, ja. See ei ole teistpidi üldse võimalik. Parvlaeva Muhumaa kaptenite Aidar Lees Leesmaa ja Andrus Saadi sõnul valmistab Heltermaa sadama olukord tõsist muret. Kaptenid kinnitavad, et neil lasub täielik vastutus selle eest, et ohutus oleks sajaprotsendiliselt tagatud nii laevale, reisijatele, pardal olevale lastile kui ka laevaperele. Ükski kapten ei saa oma laeva sellisesse sadamasse lubada, kinnitavad nad pöördumises. Täna pärastlõunal kogunes majandus ja kommunikatsiooniministeeriumis nõupidamine, kus asja arutati, kas oli projekteerija või ehitaja viga, selle väljaselgitamisega praegu ei tegeleta. Mõlemad teevad aga pingutusi, et esmaspäeval saaks alustada töödega merepõhjas ja nii, et see segaks võimalikult vähe või üldse mitte laevaliiklust. Saaremaa laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis Rifki sõnul on aktsiaselts saarte liinid käitunud parvlaeva Muhumaa ohtu, pannes vastutustundetult saarte liinid. Küll möönis viga, et ei paista tajuvat olukorra tõsidust. Saarteliinid olid kaasatud uute laevade tellimisprotsessi, nad olid täielikult teadlikud ka uute laevade kõigist parameetritest ja jõudlustest ja neil oli piisavalt aega teha sadamat kõlbulikuks uute laevade vastuvõtmiseks, leiab rivk. Ka eeldab rihk, et lisaks Heltermaa sadamale kontrollib saarte liinid põhjalikult üle ka teiste sadamate ohutuse ning monitoorib erilise tähelepanuga käimasolevaid ehitustöid Kuivastu ja Virtsu sadamas. Indrek Kiisler sai Tõnis Rifki ka telefonile. Olukord on praegu väga tõsine, meie uus kolleeg, Muhumaa seisab, inimesed on teenindamata, laev sõita ei saa ja seda, kes, mida tegemata on jäänud, seda siis arutatakse, et, et ta oli väga tõsine kohtumine ministeeriumis, otsitakse lahendusi, nii et nii et loodame, et iga mees teeb oma tööd ja, ja lahendused tulevad. Millal parvlaev Muhumaa võiks liinile laasta? Niipea, kui oleme saanud sadamalt kinnituse, et ohtu laevaliikluse ei ole, ohtu inimestele laevale on, võib laev sõitma hakata. Millal see võiks juhtuda? Ei oska kommenteerida, seda peate küsimus artiliini käest. Tänasel nõupidamisel seda vastust ei tulnud, on ju, et esmaspäeva ni anti meestele uus tähtaeg, on ju nii-öelda koduse töö tegemiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "AS Väinamere Liinid peatas täna mandri ja Hiiumaa vahelised sõidud parvlaevaga Muhumaa, sest laeva sildumiskai Heltermaa sadamas oli muutunud parvlaevaliiklusele ohtlikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiduliku sündmuse puhul kutsuti kokku pressikonverents, kus Helve Särgava ajakirjanike ees kirjutas alla avaldusele keskerakonda astumiseks. Suvel sotsiaaldemokraatide erakonnast lahkunud ja nüüd ka volikogu fraktsioonist välja arvatud särgava ütles, et sooviks veel poliitikas aktiivselt jätkata ja pärast pikka kaalumist otsustas Keskerakonna kasuks. Põhjustena tõi ta välja asjaolu, et Keskerakond on lihtsa inimese erakond ja tema on lihtne inimene, aga ka soovi võidelda korruptsiooni ja lähisuhtevägivallaga ning korteriühistute probleeme lahendada. Muidugi pole mõtet kutsuda kokku pressikonverentsi, kui fraktsioon saab juurde lihtliikme. Seega otsiti vastust küsimusele, kas vastavad tõele jutud Elve särgava saamisest Tallinna volikogu aseesimeheks. Särgava ja volikogu esimehe Tiit Eeriku kommentaarid. Kahtlemata on ka olnud selle teemalisi jutuajamisi. Tõepoolest, ma kommenteerin siia juurde, et see on volikogu otsus ja, ja, ja see, kui siin uudistest on läbi käinud see versioon, et proua Särgava võiks saada volikogu aseesimeheks ja Mart Luigelt selle tänase positsiooni ära võtta, siis ma arvan, et see on väga halb mõte. Sellepärast et ma olen sügavalt veendunud, et opositsioonierakonnal peab olema võimalus osaleda volikogu ka juhtkonna töös. Ja Mart Luik aseesimehena kindlasti opositsiooni kandidaadina sellel kohal töötades on mõistlik mees ja kindlasti see võimalus peab olema nüüd see mõte, aga et kas proua särgavast võiks saada volikogu aseesimees siis jah, see võiks olla üks stsenaariumid, aga ma rõhutan, et kindlasti ei saa see tulla opositsiooni aseesimehe positsiooni arvelt. Niisiis peab ilmselt oma positsiooni loovutama keskerakondlane Toivo Tootsen. Kogu selle tänase sündmuse võiks kokku võtta Elve särgava tõdemusega. Mina tahaksin tegutseda ja tõepoolest ma hea meelega võtaksin vastu selle ameti, kus ma näen, et mul nagu tegutsemise piirid on laiemad. Jah, vastab tõele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ekskohtunik ja endine sotsiaaldemokraat Helve Särgava liitus Keskerakonnaga ja saab ilmselt Toivo Tootseni asemel Tallinna volikogu aseesimeheks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigilipu heiskamise ajaks oli varahommikul Toompea lossi hoovi kogunenud tohutu rahva hulk nii vanu kui noori, mõned koguni päris tillukesed ja paljudel olid kaasas sinimustvalged lipud. Riigikogu esimees Ene Ergma rõhutas oma pidupäeva kõnes traditsioonide hoidmise tähtsust, viidates sellega hiljuti kõne all olnud teemadele. Meie lipp elas üle pika okupatsiooniperioodi salajase rahvuslipuna hingelipuna. Tema heiskamine tänasel pidulikul viisil puudutab meie hingekeeli ja ma tahan uskuda, et see traditsioon elab kogu oma ülevuses veel ka aastate pärast. Miks peaksime oma traditsioone kergel käel muutma põhjusel, et mujal nii ei tehta või mujal tehakse hoopis teisiti. Meie lipp on meie Eesti lipp. Traditsioon on kui kord küntud vagu mis ümberkündmisel kõveraks kiskuma kipub. Riigikogu esimees meenutas, et 90 aastat tagasi tundsid Eesti inimesed iseseisvuse väljakuulutamise üle ühiselt rõõmu. Hoidkem Eesti riiki. Eesti riik on Eesti inimesed. Riik on tugev, kui ta on meie südames. Head vabariigi aastapäeva, elagu Eesti. Et iseseisvus ja oma riik olulised on, oli täna hommikul Toompea lossi hoovis uuesti tunded. Üle ootuste emotsionaalselt on tänane päev alanud ja väga emotsionaalselt. Kas ootasite, et nii palju rahvast siia kokku teate? Ausalt, me mõtlesime, et me peame juba kuskil mujal tegema, sest lossihoov hakkab väikseks jääma ja see oli tõesti fantastiline tunne. Tudengite juhtimisel suundusid riigilipu heiskamist jälgima tulnud tuhanded inimesed ühiselt. Allinna kolonn oli nii pikk, et Tõnismäe. Toompea poole vaadates polnud lõppu näha admiral Pitka mälestusmärgile Toompea jalamil ja reaali poisi juurde jäeti lilled.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lipu heiskamise tseremoonia vabariigi aastapäeva puhul.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPensioniea tõstmise küsimuses soovib koalitsioon teise lugemise lõpetada võimalikult vara ja homme seaduse kolmandal lugemisel vastu võtta. Opositsioon seaduseelnõu ei toeta ja asjale maksimaalse tähelepanu tagamiseks kasutab venitamistaktikat, et kogu protseduur veniks võimalikult pikaks. Mõlema poole seisukohad. Peaminister Andrus Ansip. Elanikkonna vananemine tingib mingid otsused, mis on täiesti paratamatud ja pensioniea tõus on üks nendest otsustest. See on vajalik selleks, et jätkuks töötegijaid maksta siis pensionikassasse raha meie pensionäridele, ehk siis kui me pensioniiga ei tõsta, siis tuleks pension alandada, tuleks makse tõsta sel juhul, kui jätta pensioniiga tõstmata ja kolmas tee võiks olla siis massiline võõrtööjõu Eesti riiki lubamine. Ning sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor Pensioniea tõus sellisel kiirustatud kirvemeetodil täna sisuliselt ei lahenda neid probleeme, mis meie pensionikindlustus on, need sisuliselt probleemid on mujal. Need on siiamaani reformimata sooduspensionid, mille asemel on vaja luua uus pensioniliik tööpensionid ja seni, kuni need on tegemata. Ja me kindlustame halbu ja mitte häid töötingimusi pensionikindlustuses, mitte mingis teises kindlustuses. Nii kaua ei saa ka mingit efekti loota sellest, et me pensioni ga tõstame. Eelnõu teine lugemine algas täna hommikul ja tööaja lõppemiseks jõuti sellega nii kaugele, et küsimuste esitamine sotsiaalkomisjoni esindajale Heljo Pikhofile oli veel täies hoos. Sotsiaaldemokraadist Pikhof ise samuti opositsiooni st oma vastustes eriti aega kokku ei hoidnud ja vastas abivalmilt igale küsimusele maksimaalse põhjalikkusega. Korduvalt kõlasid väljendid, nagu ma olen juba öelnud või ma veel kord siis räägin, üle teemat käsitleti kõikidest aspektidest. Taust oli siiski loomulikult see, et valitsus ei käitu õigesti. Nii alustataksegi täiendavat istungit küsimuste vooru jätkamisega ja siis läbirääkimistega. Eiki Nestor peab arutelu igal juhul vajalikuks. Teema, mis on tähtis, mis on sisuline vajab kõigepealt sisulist debatti ja ma loodan, et need küsimused ja vastused täna sellest ka märku annavad. Aga oleks vajanud ka vabariigi valitsuse poolt eriti suuremat kooskõlastust, läbirääkimist, suhtlemist. Eelnõu esimene lugemine selles mõttes oli õnnetu, et ega õieti debatti laskuda. Vabariigi valitsus ei soovinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutab teisel lugemisel pensioniea tõstmist. Opositsioon kasutab venitamistaktikat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseväele soetatakse küll juurde tehnikat ja laskemoona, kuid kõik see on ilma sõduriteta kasutu. Et sõdureid sõjas hoida, on kaitseväele oluline meditsiin räägib kaitseväe akadeemia sõja ja katastroofi meditsiinikeskuse ülemarstahti, varblane. Just seesama teadmine, et, et me ei ole suur riik ja, ja meil on iga inimene arvel. Sellepärast me oleme ka tõesti planeerinud, et, et iga vigastada saanu saaks ka maksimaalselt võimalikult hea ja kaasaegse ravi. Et see on ilmselgelt üks meie selline tegevuse alus, põhimõtteid. Seda põhimõtet harjutasid kaitseväelased Tartus möödunud nädalal läbi harjutati viga saanud sõduri aitamine lahinguväljalt välihaiglasse. Õppuse üldjuht Valter Voomets selgitab. Meil on ette valmistatud, grimeeritud, kannatanud, nemad on siis põllu peal vigastatud, sinna tulevad evakuatsiooniautod, parameedikud annavad lahingkannatanule põllu peal abi, tõstavad ta masinasse ning siis evakueerivad ta, ütleme siis pataljoni taseme välihaiglasse seal pataljoni taseme välihaiglas võtab vastu ta traumameeskond, seal on õde, seal on arst, erinev hulk parameedikuid ning peale siis esmast sellist arstlikku abi evakueeritakse kannatama edasi brigaadi välihaiglasse, mis siis on juba selline kirurgia ja intensiivravivõimekus ega haigla. Kohal olid ka liitlased Taanist ja Suurbritanniast. Võib väga vabalt ka juhtuda, et, et mõni siis meie evakuatsiooniauto võib meie kannatanuid taanlaste juurde või, või taanlaste kannatanud võivad meie juurde jõuda. Lahinguväljal kõige sagedamini tekivad vigastused on sellised, mille puhul saab kiire sekkumisega sõduri elu päästa, ütleb voomets. Lahinguväljal tapavad kolm asja. Põhiliselt on suured verejooksud jäsemetest kinnivajunud hingamisteed või siis pingeline õhkrind. Et need on kõik need asjad, mis siis on võimalik ka siis ümber pöörata või, või näiteks verejooksud on võimalik skutiga sulgeda. Ahti varblane tõdeb, et raskete traumade ravimist peab eraldi harjutama. Õnneks on Eesti on ikkagi suhteliselt rahumeelne riik, selliseid raskeid traumasid meile ei juhtu ülemäära palju ja, ja kui me tahame tagada nende käsitlemisoskust, siis see ei saa, ei teki läbi igapäevase töö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväe meditsiiniüksus korraldas Tartus õppuse, milles meedikud said harjutada sõjas tavaliste vigastuste ravimist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti maaülikool otsustas sel aastal riigieksamid sisseastumisel mitte arvestada. Eesti maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve. Käesoleval aastal, siis oleme seda asendanud lõputunnistusel olevate hinnete ja lõputunnistuse keskmise hindega. Tartu ülikool pikendas riigieksamitulemuste hilisema laekumise tõttu kandideerimisperioodi ühe päeva võrra. Samas on ülikool otsustanud akadeemilise testi pea täielikult ära jätta. Akadeemiline test toimub vaid psühholoogia ja hambaarsti teaduse õppekava kandidaatidele, teistel erialadel on eraldi sisseastumiseksamid. Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. Kirjalikke eksameid tehakse elektrooniliselt osadele õppekavadele, eriti juhul, kui eksamile järgneb vestlus, ehk siis saab veel kandidaadiga pärast ka rääkida. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pakub võimalust teha sisseastumiseksameid nii koha peal kui digitaalselt. Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektor Ave Matsin. Õnneks on vastuvõtuajagraafik niimoodi kujunenud, et sisuliselt samal ajal on ühes majas ainult ühe eriala vastuvõtukatsed, see tähendab seda, et tõesti, et me saame paigutada kõik sisse, astuda soovijad erinevatesse ruumidesse laiali. Eksamijärgsete vestluste puhul on ruumis inimesi vähem ja reegleid lihtsam järgida, sellegipoolest tehakse neid ka virtuaalselt. Samas on ka neid erialasid, kus katseid virtuaalselt teha pole võimalik. Muusika ja teatriakadeemia lavakunstikooli näitleja õppesuuna mitmevooruliste katsete esimest osa oli võimalik teha distantsilt, kuid järgmiste voorude, nõudlikumad ja füüsilised ülesanded vahemaad ei võimalda. Lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints. Et ainult video põhjal kedagi teatrikooli vastu võtta oleks vist liiga riskantne. Küsimusi tekitab veel välistudengite vastuvõtt, osa ülikoole on valmis ka vajadusel ingliskeelseid õppekavasid kohandama distantsõppeks või alustama hiljem. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik vol. Hetkel ei ole tõesti seda teadmist, kui kaua või millal need kolmandate riikide üliõpilased Eestisse jõuavad ja kõige halvemal juhul võib juhtuda nii, et nad ei jõuagi siin kahe või kolme aasta jooksul Eestisse. Eesti kunstiakadeemiasse kandideerimine lõppes välistudengitele 29. veebruaril. Osa tudengite kohaletulemise võimatuse tõttu korraldab akadeemia kordusvastuvõtu. Eesti kunstiakadeemia õppeprorektor Anne Pikkov. Teeme kordusvastuvõtu just nendel erialadel, kus võib-olla lõviosa sissesaanuid oli just kolmandatest riikidest, loodame sellega natukene siis kompenseerida seda, et võib-olla kolmandad riigid ei jõua siia kohe päris alguseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ülikoolide sisseastumiskatseid mõjutavad nii hiljem laekuvad riigieksamite tulemused kui nõue järgida ohutusreegleid. Muutusteta ei jäänud ühegi ülikooli sisseastumissüsteem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnas avatakse peagi autovabaduse puiestee, räägib Tartu abilinnapea Gea Kangilaski. Suur osa ettevalmistustööd, see on päris pikk töö olnud, on, on tehtud, ja esimesel juulil soovime avada, et praegu meil on ka liiklusohutuse audit laekunud. Sealt tulevad ka mõned soovitused, kuidas veel liiklusmärgistust parandada ja võtame need arvesse. Politsei ja piirivalveameti Tartu ennetus ja menetlustalituse juht Timo Reintal ütles, et pooldavad kaasaegset linnaruumi keskkonnahoidu ja tervislikke eluviise, kuid iga muutus peab olema liiklejatele ohutu. Aga igasugune liikluskorralduse muudatus toob kaasa endaga sellist ohtlikke olukordi ja seda eelkõige siis sellest tulenevalt, et inimeste selline igapäevane liikluskäitumine saab nagu puudutatud, nad on harjunud mingeid teatud manöövreid tegema ja nad ei pruugi tähele panna just seda, et nüüd on midagi muudetud. Linna sõnul on projekti turvalisus väga põhjalikult läbi töötatud, kuid liiklusohutusauditi sisu linnarahvaga veel ei jagata. Keha kangilaski. Ja kas see liiklusohutuse audit oli just nagu samadel eesmärkidel tehtud, et tuvastada, siis vaadata see projekt veel kõrvalpilguga üle sertifitseeritud audiitori inseneri poolt, kes siis veel kord kinnitab, et jah, tõepoolest on turvaline. Autovabaduse puiestee linnaruumis on juba praegu tehtud muudatusi. Tegime jalgrattateid tõmbasime koomale, et oleks võimalik autodel ilusti ümber paikneda niimoodi, et keskele tekib selline vaba rada operatiivsõiduki jaoks, kui tarvis. Abilinnapea Kangilaski lubas auditi tulemusi jagada järgmisel nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riia tänava jalgrattateede ohutuse kohta telliti liiklusohutusaudit, mille tulemused selguvad lähinädalatel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasel festivalil ja homsel siis on neli ansamblit vähemalt, kes kusagil mujal igal juhul Eestis esine ja need on siis Kalle Pilli Vint, et siis on Peteri Hasa ja politsei ja piirivalve pik vend koos Ivo linnaga ja loomulikult siis meie õhtu superstaar on Nilsland Kreen, kellega mul on olla laval suur au, mis teeb tema teie hinnangul väga erilise muusikuvot. See on nüüd selline isiklik asi, et see eeldab nagu väga pikka juttu, aga igatahes 97. aastal minu kätte sattus plaat sentimental Jerny ja kui ma kusagilt Lõuna-Eestist näiteks öösel ära sõitsin, ta mul alati mängis autos, ma olin lummatud sellest soundis, tema hääles, tema trombooni mängus ja see jäi mulle, mitte mitmeks kuuks sinna autosse, ma, nii kui ma panin, ta hakkas mängima ta, tegelikult ma olen selle plaadiga nagu kasvanud koos, seda on ju päris palju 24 aastat ja mingitel seletamatutel põhjustel äkki juhtus selline olukord, et me saime temaga kokku ja praegu oleme väga head sõbrad, nii et ma arvan, et see on selline isiklik olukord ja muidugi tema fanki Apa ja meil on plaanis ikkagi seda fanki Apat ka natukene inimestele esitada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus algab täna džässifestival TAFF:fest, mis pälvis mullu Haapsalu säravaima kultuurisündmuse tiitli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Kalle Laanet tegi siseministrile ja kultuuriministrile ettepaneku ühendada kaitseväe ja politsei ja piirivalveametiorkestrid ning viia ühendorkester sõjamuuseumi alluvusse. Laaneti nägemuses rahastab sid uut ühendorkestrit osaliselt kaitse ja osaliselt siseministeerium, samuti tekiks oma tulu teenimise võimalus. Me saaksime läbi selle siis riiklikud pidulikud sündmused ära kaetud ja teistpidi oleks avaram võimalus teenida ka oma tulu, sest sõjamuuseumil on õigus seda teha kaitseväel seda õigust ei ole. Näiteks on mingi erasündmus kutsutakse orkester kas täies mahus või teatud osistega esinema, siis neil on võimalik teenida sellega tulu ja see tulu läheks sõjamuuseumi eelarvesse ja orkestri ülalpidamise lisatuluks. Selliselt toimides hoiaks riik laaneti sõnul kokku miljon eurot aastas. Et kui täna on suurusjärgus 1,4 miljonit kaitseministeeriumi eelarvest, orkestri ülalpidamiskulu ja siseministeeriumi ehk politsei ja piirivalveametil on see suurusjärk 500000, siis kokku on see ütleme pea lähes kaks miljonit. Kui me või kahe arvelt tekitatakse uus, kõiki pillirühmi arvestades uus orkester, siis sealt tekib teatud kokkuhoid ja, ja, ja lisarahastus tekib oma tulu teenimise võimalusega. Politsei ja piirivalveorkestri juhataja Kristiina Veerde hinnangul on väga hea, et orkestrite jätkamisel otsitakse lahendusi, kuidas võiks tegelikkuses töötada. Kaitseministri ettepanek on praegu aga raske öelda, sest terve hulk küsimusi vajab enne vastuseid, ütles Veerde. Et mis vormis see hakkab siis olema, kui suur on see isikkoosseis mis see tegutsemisvorm täpsemalt hakkab olema, et sellega on hästi-hästi palju küsimusi. Kui see ühendorkester peaks hakkama nüüd teenindama kõiki nii kaitseministeeriumi siseministeeriumi mänge, siis ka välisministeeriumi ja presidendi kantselei tseremooniaid, et siis see koormus läheb väga-väga suureks, et see ühendorkester peab olema väga suure isikkoosseisuga, vähemalt kuuekümneliikmeline, see. Praegu on politsei ja piirivalveorkestris pillimängijaid 31 kaitseväe orkestris veidi üle 40. Juba varemgi on olnud olukordi, kus tuleb olla justkui kahes kohas korraga ja sellised sündmused ongi need orkestrid omavahel ära jaganud. Kristiina Verde tunnistas, et orkestri seisukohast ei ole vahet, millise asutuse või organisatsiooni all nad tegutsevad. Me oleme avatud igasugustele aruteludele ja see on väga tänuväärne, et selle probleemiga tegeletakse, üritatakse, üritatakse leida lahendus, nüüd loodame, et see lahendus oleks võimalikult hea, et säiliksid töökohad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ettepanek luua kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveameti ühendorkester ning viia see Sõjamuuseumi alla väärib asjaosaliste hinnangul kaalumist, kuid enne tuleb teema põhjalikult läbi rääkida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn mõistlik süsteemi ümber korraldada nii et lapsed ei peaks toidu järgi käima iga päev, vaid ainult kord nädalas. Kui seni sai soovi korral sooja koolitoidu kätte kooli juurest või kooli juurest kaasa, siis kuidas homme asi toimub ja ja kuidas hakkab asi toimuma edaspidi? Homme on ülemineku päev, lapsed saavad nii soe toitu kui ka nädala kaasa alates siis järgmisest nädalast. Lapsed hakkavad iga nädal saama toidupakki, mis ongi mõeldud terveks nädalaks ja praegu me otsustasime, et lapsed saavad toidupaki ka siis, kui algab koolivaheaeg. Koolid peavad jälgima ka seda, et kui perel on ka võimalikud raskused ja toidu järgi laps ei saa tulla siis tuleb leida võimalust ka koju seda toidupaki toimetada. Aga loomulikult praegu me ei saa seda kõigile lastele koju viia, aga meil on üles ehitatud ka koostöö linnaosadega. Et ka linnaosad jälgivad seda protsessi, sealhulgas selleks, et vahetada informatsiooni, kuna linnaosades on enda nimekirjad ka, et nemad omavad ka informatsiooni nendest peredest, kes vajavad ka toimetulekutoetust. Sellepärast see koostöö ja infovahetus on vajalik. Lapsed on erineva taustaga, vanemad peavad võib-olla olema tööl laps ise, võib-olla seal algkoolilaps. Et neil ei olegi tegelikult kodus kedagi, kes selle toidu valmistab. Kuidas info sellistest olukordadest peaks jõudma, kas siis koolini või sotsiaaltöötajani, et need lapsed ikkagi saaksid vähemalt korra päevas sooja toidu? No praegu informatsioon käib kas sotsiaaltöötajate kaudu või kooli kaudu, kuna Me näeme, et kontaktide arv ja vajadus viibida tänaval väljas on täiendav risk. Seega on ka vastu võetud praegu selline otsus, et lapsed ei peaks käima iga päev väljas, vaid kord nädalas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn hakkab alates 1. aprillist sooja koolilõuna asemel jagama õpilastele toidu valmistamiseks vajalikke toiduaineid. Toidupakil peab nädalas korra ise järel käima ning toidupakkide jagamine jääb endiselt kooli korraldada. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tingis sellise olukorra vajadus viia igasugused kontaktid ja väljas liikumine miinimumini. Tallinnas oli tänaseks sooja koolilõuna saamiseks soovi avaldanud 1500 õpilast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSanktsioonid kehtestati kokku üle 30-le inimesele ja ettevõttele, sest nad olid seotud USA valimistesse sekkumisega. Musta nimekirja pandi ka kuus Venemaa tehnoloogiaettevõtet, mis on aidanud luureteenistustel korraldada USA-vastaseid küberrünnakuid sealhulgas tunginud võrguhaldusettevõtte SolarWins süsteemidesse ja pääsenud niiviisi ligi ka USA valitsusasutuste informatsioonile räägib USA julgeolekuagentuuri juht Paul Nakasoni. Üks asi, mida peame mõistma, on see, et meie vastaste tegevuse maht, ulatus ja keerukus on midagi sellist, mida me varem pole näinud. USA finantsasutused ei tohi enam omandada Venemaa riiklikke võlakirju. Samuti saadetakse riigist välja 10 Venemaa diplomaatia, kellest osa on luureametnikud räägib valge maja pressiesindaja Jen saki. Me ei ürita olukorda eskaleerida, me üritame Venemaa valitsust karistada tegevuste eest, mis on meie hinnangul vastuvõetamatud. USA ja Venemaa president pidasid selle nädala alguses telefonikõne ja Joe Biden hoiatas Vladimir Putinit, et sanktsioonid on tulemas. Samuti rõhutas Biden, et Venemaa vägede koondumine Ukraina piiri ääres on murettekitav ja pingeid tuleks vähendada. Samal ajal üritavad ameeriklased leida võimalust, kuidas vastata teadetele, et venelased on ärgitanud Talibani ründama USA sõjaväelasi Afganistanis. Veel kord. Valge maja pressiesindaja enn sakir. Me ei kavatse lihtsalt pealt vaadata ja leppida, kui keegi, sealhulgas mõni välisriik võtab sihikule meie meeskonna. See informatsioon sunnib Venemaad ja nende valitsust oma tegevust selgitama. USA välisminister Antony Blinken tegi eile üllatusvisiidi Afganistani, kus ütles, et riigi muutumine terrorismitandriks pärast USA vägede lahkumist ei ole mitte kellegi huvides. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kehtestas sanktsioonid üle kolmekümnele Venemaa elanikule ja ettevõttele. Valge Maja kinnitusel ei soovi nad uute Venemaa vastaste sanktsioonidega kahe riigi vahelisi suhteid veelgi halvendada, kuid kuidagimoodi tuleb neid küberrünnakute ja valimistesse sekkumise eest karistada. Samal ajal otsivad ameeriklased võimalust, kuidas vastata teadetele, et venelased on ärgitanud Talibani ründama USA sõjaväelasi Afganistanis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii siis väljas, palun. Mul on siin küsimus millele ma sisuliselt nagu olen mitu korda vastanud ja ei tahaks ki, see on kuuendal juunil kohtumise Partlinna rajoonikomitee esimeste sekretäridega tegemist oli partei kolleegidega. Põhjendasite väga veenvalt, palun, ma loen ette küsimuse ja ei pea pädevaks, et mis minu kohta siin öeldud on väga veenvalt oma suhtumist Jeltsinisse. Ohutunne Jeltsiniku administratiiv ja käsu meetodi kaitsja, muljed Nikaraga kohtumistel. Arvan, et selleks tuleks rääkida ka täna. Peeter Raidla, kes võttis sellest kohtumisest osa. Lugupeetud seltsimehed, ma ei tahaks sellel küsimusel pikemalt peatada. Eile, kui te jälgisite meie delegaatide kohtumist televisioonis, siis juba kolleegid ütlesid selle kohta oma arvamuse. Samuti kirjutasid nad sellest ajalehes nii edasi rahvahääl kui ka Savetskaja Estonia. Kuid ajakirjanike küsimus on ajakirjanike küsimus ja mul pole nagu eetilise alust selleks, et sellele mitte vastata. Ma püüaksin olla äärmiselt lakooniline. Mind sundis esinema ja muutma oma sõnavõttu esialgset teksti, mida te arvatavasti ka teleekraanilt nägite. Ja uskuge mind, kerge seda teha ei olnud. No õhkkonnas ja kõigest sellest kolleegid ja seltsimehed juba rääkisid. Esimene ohutunne, poliitiline ohutunne. Küsimus on nimelt selles, et ei ole, oleks lapsemeelne arvata, et perestroika ja perestroika ideoloogiline kui ka organisatsiooniline kui ka ümberkorraldamisin pääseb võidule ilma võitluse ta nii vasakult kui parem. Selline võitlus on, seda me tunneme oma igapäevases elus, seda ütles seltsimees Garbatšov oma ettekandes sõna selgelt välja retsidiive. Kahtlemata tundsime me selles osas ka konverentsi. Miks pidasin ma oma kommunisti kohuseid lt seda teha. Ma ütlesin, et viie päeva jooksul tuli mul Jeltsiniga olla Nicaragoas koos. Need olid rasked päevad ja ma ei sooviks enam kunagi, et midagi taolist ette tuleks mitte ainult mulle, vaid kogu meie parteiorganisatsioonile kogu sellele kollektiivile, mis nõukogude valitsuse kui ka partei keskkomitee tahtel töötab selles rinderiigis. Ja see poliitiline ohutunne sundis ütlema selle inimese kohta väga suure tagasi hoitud pieteeditundega. Seda, mida ma arvan asjadest sellepärast, et asjad on sellised, vahetevahel poliitiline demagoogia rüütatud väga kaunisse toogasse võib tekitada ohtlikult ekslik illusioone. Selline on ka asi Jeltsin. Inimene, kes mitte ei hoolitse ei peres roika ega selle eest, vaid kellel on eelkõige esikohal ambitsioonid, kes võib rääkida väga ilusasti, kuid samas kuid samas tegu on absoluutselt teine. Ma võiksin tuua mitmeid ja mitmeid näiteid, mis sundis meid kaameks muutuma, kui me kuulsime, missugune on tema interpretatsioon peres troikas. See ei ole loomulikult selliseks laialdaseks ajakirjanduslikuks pruukimise, kui te tahate, ma toon ta fraasi, mis, mis meid jättis nagu soolasambaks, kui ta ütles, või ka rabotet abotet Nikaraagu, no ma ei saa kõike detaili detaile lihtsalt ütelda. Ja see inimene tõuseb partei konverentsi delegaadile ja valab pisarad, et vaadake, see, mis tema suhtes, kui partei organ võttis vastu otsuse tema ebaõigest esinemisest, et vaadake, missugust ülekohut, kas ei ole see retsidiiv, mis toob tagasi meile juba nii valusalt ajaloos meeles olevat asja. Aga need sõnad, ma tunnen neid mehi, kes olid tema poolt tema enda poolt juba pandud Moskva partei rajooni komiteede etteotsa. Te lugesite ju, mis kirjutati sellest, tähendab, kui traagiliselt ühe nendest aga tegelikult traagiliselt lõppes väga mitmel kuus või seitse tähendab ei ole enam nendest tööinimesed. Ja kui siis komsomoli endised kaaslased ütlesid, me läheme selle, kes oma elu lõpetas alla, tähendab. Aknast välja hüppamisega et me läheme tema matusele. Vastus oli Baijivernjoti. Meestel oli julgus ja eksi. Asi ei ole, tegemist ei ole nõndanimetatud nõndanimetatud poliitilise rehabiliteerimisega, ma ütlesin seda väga sõnaselgelt, seda võib teha. Aga parteilased on, peab olema oma südametunnistus ja asi on nimelt selles, et poliitiline ohutunne, mida kaheksa aastat ja viimased kaks aastat väga teravas poliitilises olukorras rindeolukorras on nähtavasti muutnud meele nii teravaks, et tunned, kus seda poliitilist ohtu on, sellist poliitilist ohtu ma tundsin ja pidasin oma poliitiliseks kohustuseks nimelt sellele sel kombel reageerida. Missugune oli selle asja vastuvõtmine, on mul raske otsustada, seda ütlesid juba delegaadid välja ja ma ei tahaks põrmugi enam selles osas tagasi pöörduda selle küsimuse juurde. Mul on esitatud ka küsimusi, kus on ridade vahel nagu, kas teie sõnavõtt oli teatava konjunktuurse maiguga, kas teile öeldi, tähendab, et te peaksite. Te mõtlete minust siiski sel puhul arvatavasti hinnaalanduse. Kui te arvate, tähendab, et ma võtaksin sõna kellegi käsu soovitusel või mõnel muul kombel sellisel juhul nähtavasti mind siia tarvis ei oleks olnud. Tänan, palun, kas siin on veel? Meil on, meil on veel küsimusi vastamata. Aga palun, kui see käib selle kohta. Seal on keskalatasa Puid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erisaade ajakirjanike kohtumisest NLKP 19. konverentsi delegaatidega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElurikkuse erakonna üks algatajaid Mihkel Kangur ütles, et rahvale antakse tagasi häälejõud ja suur unistus. See on mahe ja nutiriik, mis koosneb viiest peamisest elemendist. Esiteks on see kogukondlik riik, see on globaalne trend, sest keskvalitsused ei suuda tagada elanike heaolu, rääkis Kangur. Kogukonnad suudavad toime tulla ka turbulentsete aegadel ja seda me peame hakkama koos üles ehitama ehk siis tärkav külaseltside võrgustik. Osa neist on liitunud maakogusse. Samuti asumis heitsid linnades kõik sellised ühendused, mis on loodud alt üles. Tulevikumajandus on sinine ehk ökosüsteeme taastav majandus. See on meie jaoks strateegiline paratamatus, mitte enam valik juba nimetatud keskkonnaprobleemide tõttu, aga teine on ka, milleni põlvkond, kes tuleb oma nägemusega oma majandusjõuga selgelt turule ja on kujundamas just nimelt sinise majanduse järgi enda majandusotsuseid. Samuti on üks aluspunkte kõike hõlmav julgeolek ka julgus vastu võtta poliitilisi otsuseid. Selleks, et seda riiki luua, on kõige aluseks tark ja nutikas rahvas. Elurikkuse erakonna üks põhiprintsiipe on alt üles toimiv riik. Erakonna eestvedaja Artur Talviku sõnul ollakse maailmavaatelt postideoloogiline, kus esiplaanil on keskkond. Sellepärast alustatakse valimiskampaaniat rahvahääletusega. Rail Balticu projekti üle. Me tahame selle rahvahääletuse teha täielikult digitaalselt 28.-st jaanuarist kuni kolmanda veebruarini ja meil on selleks loodud sidisen, OS keskkond, ka erakonnana tegutseme me veidi teistmoodi. Meie need viis põhiprintsiipi, millest Mihkel rääkis, on tõstetud esiplaanile ja ülejäänud küsimustes me toimetame just nimelt selle digitaalse platvormi peal. Otsedemokraatia on selline asi, mis nõuab ka kultuurimuutust meie inimestes, sa pead ise hakkama vastutust võtma, neid otsuseid tegema hakkama. Võib-olla üldlausetest võikski olla, et osaleja pigem ära delegeeri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elurikkuse Erakond alustab valimiskampaaniat rahvahääletusega Rail Balticu trassi üle. Ka edaspidi on erakonnal olulistes küsimustes kavas toetuda rahva häälele ehk ehitada \"alt üles\" toimiv riik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina ei tea, mida minister Reinsalu siin mõtles, sellega võib juhtuda, et ta rääkis kartimi ja osaliselt ka Eesti riigi sellisest päris suurest projektist, millega tõesti tegeletakse, kuhu maailma tervishoiuorganisatsioon on kaasatud ja räägitakse siin Euroopa komisjoniga, et osaliselt nagu Eesti e-riigi selliste alustehnoloogiat kasutatakse ära ja osaliselt kardtime i, mis on siis Eesti selline tuubefirma, nende enda tehnoloogiate, ma arvan, et ta võis rääkida sellest plaanist Kuidas seda isikustamine just välja näeks, et kas siis inimene peaks selle läbi näiteks Eesti.ee ära isikustama ja siis selle kuu koodi sealt alla laadima? Ei, ilmselt mitte seda ei ole, eks ole, täna veel ju avalikkuse ette toodud, aga kui me sellest kartimi ja e-riigi lahendusest räägime, siis seal on ikkagi isikuandmete kaitse ja privaatsuse on selle põhifunktsiooni asemel kohe number kaks oluline teema. Ja see on päris hästi läbimõeldud tegelikult, et sisuliselt ei olegi võimalik, kui me räägime sellest kuR-koodist, et ei ole võimalik selle järgi tuvastada, tegelikult, kes see isik on, et sa pead näitama passiga koos. Aga see kood iseenesest üksinda ei sisalda isikuandmeid, nii et see on üsna selline tehniliselt keerukas ja väga mitmeosaline protsess, aga aga seda on võimalik jah niimoodi teha. Muidugi maailmas on ka palju selliseid lihtsakoelisemaid plaane, vaata kogu see asi saab ikkagi tööle hakata siis, kui ta on nagu mingilgi määral rahvusvaheliselt levinud, et noh, meie Eestis võime teha mingi supersüsteemi, aga noh, kui kasutame seda meie ja võib-olla veename veel üks-kaks siit lähiriiki ära siis on sellest vähe kasu, eks ole. Ma arvan, et olulisem, isegi kui see tehnoloogiline väljakutse siin on see küsimus, et kuidas me saame loetud kuude jooksul võimalikult suure osa maailmast jälgima mingit ühte tehnoloogilist sellist standardit. No kui tõenäoline see on, et riigid peaksid päriselt sellise süsteemi kõik koos nüüd paari kuuga alla neelama ja kasutusele võtma, et QR kood ja pass. Kui meil oleks tegu tavapärase olukorraga, siis ma ütleks, et loetud kuude jooksul sellise asja tekkimine rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelises mõõtmes oleks väga suur ime. Aga meil ei ole täna tavaline olukord, tegelikult riikidel on, on ma arvan, päris suur huvi, et noh, reisimine, turism taas hoo sisse saaks ja saaks turvaliselt, nii et ole sa mis riik tahes, sul on tegelikult keskmisest palju suurem huvi, et mingigi lahendus oleks olemas, et inimesed saaksid uuesti sinu juurde tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Reinsalu pakkus välja, et vaktsineerimispass võiks olla sisse kirjutatud QR-koodi. QR-kood ise on sisuliselt masinloetav kujund, millesse on peidetud tekst ning andmed. Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa hinnangul võib selline süsteem praegu koroonaviiruse leviku tõttu ka maailmas laialdast kasutust leida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtlike naiste assotsiatsiooni Saaremaa klubi algatas 1993. aastal toreda traditsiooni valida aasta naine, et siis naistepäeval valituks osutunule austust avaldada ja tiitel pidulikult üle anda. Austav nimetus omistati Orissaare Gümnaasiumi pedagoogile merendusala juhile Eve Männikule Saaremaa ennaklubi president Le Pihl. Mis vaekausi Evi Männiku kasuks kallutas? No eelkõige me tunnustame teda kui ettevõtlikku naist niisuguse suure tööga hakkama saada, et viia ellu paljude saarlaste unistus, et taastuks siin merendusõppe, et asutataks Saaremaale mere kool ta on selle saavutanud merendusklassi asutamise näol Orissaare gümnaasiumi juurde. Aasta naine, 2001 seebimännik, palju õnne, aitäh. Kuidas sai pedagoogilisühholoogist merenduserialade juht oma koolis, õigemini merendus. Jaa mina arvan sellepärast, et minule ei meeldi tingiv kõneviis peaks olema, võiks olla, minule meeldib kindel ja käskiv, teeme ära ja kuna sellest oli aastakümnete jooksul Saaremaal juttu, et peaks olema, siis mõtlesin, et miks peaks las olla ja nüüd ta on juba 10 aastat olnud. Kui palju poisse ja tüdrukuid, kes on teie käe all õpetanud praegu merd künnavat? No praegu on lõpetanud meil 130 õpilast, kellel on taskus viis kuni kuus ametitunnistust ja nende hulgas on, ma arvan, tüdrukuid lõpetanuid vähe, aga õpib praegu viis. Teie töö näitab seda, et Saaremaal on sellist kooli vaja, neid erialasid on vaja õpetada. Mis on teie edasine unistus? Noh, minu edasine unistus on, et Saaremaal ei oleks mitte mereklass, vaid oleks merekool, mis ta nimi on, ma ei tea, aga millegipärast ma arvan, et mul on pensionile minnes võimalik sellest uksest sisse astuda, mille kõrval on silt Saaremaa merekool või merehariduskeskus. See peaks ikka olema Orissaare mail. No kindlasti Orissaare mail, ma arvan, et kui sinna on loodud, siis selga kohta ja neid inimesi tuleks lihtsalt väärtustada ja hinnata tehtu eest, aitäh. Eesti Raadio uudistele Aare Laine Kuressaare.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaal kuulutati välja aasta naine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigid on aastaid arutanud, kuidas peatada hargmaiseid ettevõtteid, kes kasutavad ära erinevate riikide süsteeme, otsides madalamat maksumäära. Teisalt on madal maksumäär ju hea meede meelitamaks oma riiki suurettevõtteid. Seitsme rikka riigi ehk ke seitsme rahandusministrid jõudsid eelmisel laupäeval kokkuleppele vähemalt 15 protsendilise üldise ettevõtte tulumaksumäära kehtestamises. Selle eesmärk on lõpetada just nimelt see, mida USA rahandusminister neelan on nimetanud 30 aastaseks. Võidu jooksuks ettevõtte tulumaksu madalate määrade otsinguil, kus riigid konkureerivad rahvusvaheliste ettevõtete pärast. Suletud uste taga käivad aga läbirääkimised veenmaks madala maksumääraga Euroopa Liidu riike nagu Ungari, Iirimaa ja Eesti, kes teatavasti keeldusid OECD leppega ühinemast. Lepe näeb ette ettevõtte tulumaksu miinimumi seadmist 15-le protsendile. Iirimaal, kus asuvad Facebooki, Google'i ja Apple'i Euroopa Liidu peakorterid on ettevõtte tulumaks 12 protsenti. Ungaris on see üheksa protsenti ja Eestis maksustatakse peaeranditult vaid dividendimakseid. Iiri majandus on aga just hoogsalt tõusnud miljardite dollarite investeeringute sissevooluga rahvusvahelistelt ettevõtetelt ja Dublin ilmselt võitluse ta kõrgema miinimummääraga ei lepi. Nende kolme riigi toetus on aga võtmetähtsusega, sest miinimummäära saab vastu võtta vaid liikmesriikide ükshäälse toetusega. Kuidas aga ülemaailmne maksumiinimum töötaks välismaisele kasumile, rakenduks ülemaailmselt minimaalne maksumäär. Valitsused võiksid aga endiselt kehtestada mistahes kohaliku ettevõtte tulumaksumäära, kaotades nii kasumi ümberpaigutamise eelise. Maksureformi teine osa puudutab plaani maksustada firmade kasumite seal, kus see teenitud on. OECD plaanib uue maksurežiimi tööle saada 2023.-ks aastaks. Sellega kaovad ühtlasi riiklikud digitaalsed maksud, mille on kehtestanud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania. Euroopa Liit plaanib sel kuul teatada ka enda digimaksu plaanist, et rahastada oma 750 miljardi eurost viiruse järgset taastepaketti. USA on sellele vastu, kuna näeb USA tehnoloogiagigantide diskrimineerimist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veneetsias algab G20 riikide rahandusministrite ja keskpankurite kohtumine, mille keskmes on ettevõtete tulumaksu ülemaailmse miinimummäära kehtestamine. Saksa rahandusminister Olaf Scholz avaldas enne kohtumise algust lootust, et ka Euroopa Liidus jõutakse selles küsimuses lõpuks ühisele seisukohale. Euroopa Liidu riikidest ei toeta lepet praegu Eesti, Iirimaa ja Ungari.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAprillis teatas siseministeerium, et koroonakriisis hätta sattunud usulisi ühendusi võib riik toetada kuni kahe miljoni euroga. Tänaseks on ministeeriumini jõudnud pea 2,2 miljoni euro eest taotlusi. Raha küsisid kõik kirikute nõukogusse kuuluvad kirikuvalitsused, näiteks Eesti Evangeelne luterlik kirik palus riigilt 560000 eurot sellest suurem osa üle 300000 euro on mõeldud vaimulike palgakuludeks. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo au räägib, et palju küsitakse toetust ka igapäevaste halduskulude katmiseks. Sellepärast, et siin kriisi ajal inimesed ei saanud näiteks jumalateenistusteks koguneda kohale, annetusi vähenesid, aga samas ju kommunaalmaksud tuli maksta. Riigilt saavad abi ka need kogudused, mis kirikute nõukogusse ei kuulu. 21 iseseisva koguduse seas on näiteks Eesti juudiusu kogudus ja kaks budistlikku kogudust. Abi küsivad ka usuliste ühendustega seotud mittetulundusühingud ja sihtasutused, teiste seas päästearmee ning lootuse küla. Ilmo au märgib, et paljud sotsiaaltööga tegelevad ühendused elavad sarnaselt kogudustega annetuste najal ja vajavad nüüd abi püsikulude katmiseks. Samas näiteks Tartu pereraadio sooviks korda teha oma pikselöögist halvatud Tallinna saatja. Ta on nüüd läheb nüüd ka määruse selle punkti alla, et infotehnoloogiliste lahenduste parendamine, kui on mingisugune tehniline õnnetus juhtunud või ütleme, taotleja tahab oma tehnilist võimekust sealhulgas ka digivõimekust kasvatada tuleviku vaates, siis selline arendamine ja võimekuse kasv on igal juhul pikaajalise mõjuga. Ilmo au märgib, et kümned kogudused viisid eriolukorra ajal oma teenistused inimesteni veebi teel. Nüüd soovivadki paljud neist tehnilisi võimalusi parandada. Mida ka nüüd siin eriolukorra praktika näitas, et kui olid veebiülekanded, siis paari vaimulikuga, kellega ma olen rääkinud, oli ka tõdemust, et vaatajate arv oli suurem kui tavapäraselt teenistuses kohal käijate hulk, nii et võib prognoosida seda, et noorem põlvkond pigem kasutab rohkem tehnilist võimekust. Samas palutakse abi ka nende asjade jaoks, mille tarbeks siseministeeriumi meede mõeldud ei ole. Kõige markantsem näide, mis mul praegu meelde tuleb, on sõiduvahendi ostmine, et sellega oleks võimalik siis inimeste hulgas kuulutustööd teha. No see ei ole küll nüüd selle määruse eesmärk olnud. Ilmo au ütleb, et kui usuühenduste toetamiseks mõeldud kahest miljonist eurost raha üle jääb, korraldab ministeerium uue taotlusvooru.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisi järel toetab riik usuühendusi kahe miljoni euroga. Suuremat osa rahast taotletakse igapäevaste majandamiskulude katmiseks, kuid paljud ühendused soovivad abi ka selleks, et teenistusi tulevikus internetis näidata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEdgar Savisaart süüdistatakse korduvas altkäemaksu võtmises nii endale kui keskerakonnale. Kahtlustuse järgi on altkäemaksu andnud ärimehed Aivar Tuulberg, Aleksander Kofkin, Hillar Teder ja Vello Kunman. Raha ja muid hüvesid on aidanud vahendada nii Gundmanni partner Villu Reiljan kui keskerakondlasest Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo. Kuigi Keskerakond on kuritegelikku raha saanud, ei ole erakonnale kahtlustust esitatud. Riigi peaprokuröri Lavli Perlingu sõnul on kuriteo episoode neli. Me räägime kuritegudest, mis on toime pandud aastatel 2014 2015 ja põhjendatud kuriteo kahtlustuse kohaselt me räägime neljast kuriteo episoodist, esimene puudutab rendilepingu põhjendamatut pikendamist ja selle eest siis hüvede saamist. Me räägime puuduva ehitusloaga seotud ehitustööde jätkamisest ja siis selle eest lubatud varast. Me räägime kruntide vahetamisest ja selle eest lubatud hüvitisest. Ja me räägime hankemenetlusega seotud episoodist ja selle eest saadud vara saamisest. Peaprokurör rõhutas, et ei Edgar Savisaart ega kedagi teist pole vahistatud, vaid esitatud on kahtlustused. Täna otsiti läbi ka kahtlustatavate kontorid ja eluruumid, lisaks otsiti läbi ka Tallinna abilinnapead, Taavi aasa ja Eha võrgu kabinetid. Ei aasale ega võrgule pole kahtlustusi esitatud. Kahtlustust pole esitatud Keskerakonna peasekretär Priit Toobalile. Millised on järgmised menetlustoimingud ja kui kaua protsess aega võtab? Selgitava Perling. Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu See on loomulikult kauakestev menetlus ja prognoosida midagi siin on võimatu, et üks, mis on kindel, mida võib öelda, et Eesti kohtu võim on sõltumatu ja kui Eesti kohus kedagi süüdi mõistab, siis ta on süüdi mõistetud või õigeks mõistetud, et me juristide, na peame õigusrahu hindama, et iga kohtuotsus on jõustumisel seadusjõuga ja ega siin rohkem midagi öelda pole võimalik. Mõned menetlused võtavad aastaid, mõned vähem. Ma saan teile kinnitada seda, et me tegelikult anname endale aru, et tegemist on väga suure avalikkuse tähelepanu all oleva kriminaalmenetlusega, mis tähendab, et me peame endast kõik oleneva tegema, et see võimalikult kiiresti kohtu ette jõuaks, aga võimalikult kiiresti, muidugi tähendab selle asja mahtu arvestades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapead Edgar Savisaart kahtlustatakse nii endale kui Keskerakonnale korduvas altkäemaksu võtmises. Altkäemaksu aitas Kunmani poolt vahendada Villu Reiljan. Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot kahtlustatakse kaasaaitamises nii altkäemaksu andmisele kui võtmisele. Keskerakonnale kui juriidilisele isikule kahtlustust esitatud pole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuuremad leevendused on tulemas juuni keskpaigast ehk 14.-st juunist, kus tõusevad erinevad tegevuste puhul ja ürituste puhul siis osavõtjate piirarvud siseruumides, täpsemalt 600-ni välitingimustes 1000-ni ning jätkuvalt kehtib siis ka 50 protsendi hajutamise nõue. Täiendavalt oli teemaks ka maski kandmise pool või õigemini siis näokatmise küsimus on ta visiiri maskiga või muul viisil. Praegune valitsuse seisukoht on, et see jääb siseruumides usse ja tuleme küsimuse juurde tagasi kahe nädala pärast, hinnates vaktsineerimisega edenemist, nakatumise näitajaid, haiglate koormust ja muid selliseid Covid 19 mõõdikuid. Ehk olen ise jätkuvalt optimistlik, et, et kindlasti juunikuu jooksul meil on võimalik see kohustus asendada soovitusega, aga hetkel soovime siiski näha nakatumise tasemete langust ja vaktsineerituse kõlmatuse tõusu enne, kui me selle juurde tagasi tuleme. Iseenesest on valitsus samal lainel kui teadusnõukoda ja terviseamet siin, et kindlasti läbi suve see kohustus kehtima ei jää. Olen ka varasemalt välja öelnud, et suure tõenäosusega jaanilaupäeval on võimalik pidada ilma maski kandmise kohustuseta. Kuigi välitingimustes ei kehti see nõue ka täna. Et alates 31. Maist enam ei kehti siis avalike siiruumides kaks pluss kaks piirang, vaid on üldine hajutatuse nõue, ehk et mõte on selles, et tuleb jätkuvalt hoida mõistlikku distantsi, tuleb jätkuvalt hinnata ka nii-öelda täituvusi nii nii värskes õhus kui ka eeskätt siseruumides. Aga sellist rangelt nii-öelda kaks pluss kaks põhimõtet enam järgima ei pea. Kuna viiruse leviku olukord on läinud siiski paremaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutas täna koroonaviirusest tulenevate piirangute leevendamist. Maskikandmise kohustust veel ei kaotata ja suuremad piirangute leevendamised on tulemas juuni keskpaigast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga Soome elaniku deklareeritud aastatulu on olnud avalik teave alates 60.-test aastatest. Viimase paarikümne aasta jooksul on ajakirjanduses avaldatud kõikvõimalikke edetabeleid ühes või teises kategoorias kõige rohkem teeninud inimestest. Kuid kui Soome maksuamet andis läinud nädalal meediale üle kõige jõukamate soomlaste nimekirja, puudus loetelus tuhandeid nimesid. See põhineb Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusel, mida me maksuametis tõlgendame, nii et ajakirjandusele üle antav informatsioon rohkem kui 100000 eurot aastas teenivate inimeste kohta pole seadusega ette nähtud kohustus, vaid meie vabatahtlik teenus ning sellisel juhul on inimesel õigus oma andmete loovutamine ära keelata, selgitab Soome maksuameti peaspetsialist Noorakotro. Eelmisel aastal kasutas taolist võimalust vaid paarsada inimest, tänavu aga juba rohkem kui 4000. Helsingi Ülikooli professor Anu Kandole näeb uues trendis probleemi. Maksuteabe avalikkus on olnud oluline osa Soome ühiskondlikust sidususest. Meie jaoks on oluline teada, kuidas sissetulekud ühiskonnas jagunevad ning Soomes on rikkaid siiski nii vähe, et 4000 nime puudumine jätab selle info kindlasti lünklikuks, märgib kandola. Nimede varjamise vastu on sel nädalal protesteerinud Soome ajakirjandusväljaanded, Soome ajakirjanike liit ning seda on möödaminnes kritiseerinud isegi sotsiaaldemokraadist peaminister Sanna Marin. Maksuameti ollakse kriitika peale üllatunud. Tegelikult on teave sissetulekute kohta endiselt avalik. Andmete eemaldamine meediale igal aastal üleantavast nimekirjast ei mõjuta kuidagi seadusega ette nähtud maksu läbipaistvuse ehk et maksustatav tulu on Soomes avalik informatsioon ning maksuameti kontoritest on võimalik leida info igaühe sissetulekute kohta, toonitab maksuameti peaspetsialist Norakotro.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõigi kodanike sissetulekute läbipaistvus on olnud juba kaua Soome demokraatia oluline osa. Sel aastal on aga kõige rikkamate põhjanaabrite seas hakanud levima trend keelata oma sissetulekute avaldamine meediale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin ei ole midagi isiklikku, kuigi need tõepoolest puudutavad tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid eestlasi. Piirangud kehtivad kõikide alariikide elanikele, välja arvatud Island. Ja ega piirangute taustal on täiesti arusaadav vahe koroonaviiruse levikus Soomes. Koroonaviiruse levik on väga paljudes. Kes küll ütleme niimoodi, et tõsine, aga Eestiga võrreldes ikkagi peaaegu tühine ja nii kavatseb Soome seda olukorda ka hoida. Mis saab pärast 20 viiendat maid, seda veel keegi öelda ei oska, aga endiselt siis kehtivad piirangud, mille järgi on Eestist Soome võimalik sõita ainult teatud elualade esindajatel ja neid elualasid ei ole väga palju Soome elanikud või Soome kodanikel ning siis, kes mõjuval põhjusel lähevad kellegi lähisugulase juurde külla. Need tööreisid teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest keelati ära juba jaanuari lõpus koroona viiruse leviku tõttu on siis varem üle Soome lahe pidevalt pendeldanud inimeste jaoks tähendanud valikut, kas jääda Soome tööle või koju Eestisse ja need, kes jäid, on mõned olnud Soomes juba varsti kolm kuud. Soomest lahkuda on kogu aeg olnud võimalik, aga tagasi nad nende piirangute kehtides enam ei saa, kui neil ei ole registreeritud Soome elamisõigus ja siin. On hea uudis kõigile, et tegelikult elamisõiguse registreerimise kohustus tekibki pärast kolme kuu möödumist, nii et iseenesest, kui see elamisõigus ära registreerida, siis on võimalik Eestis käia ja uuesti Soome naasta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus arutas täna taas koroonaepideemiaga seotud probleeme, lahendused puudutavad ka otseselt eestlasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMaalehe peatoimetaja Aivar Viidik lõpetas närvipinge ja teatas aasta põllumehe tiitli saaja. Mul on väga-väga suur au anda tiitel aasta põllumees, 2010. Virsu talu ja Rannu seeme OÜ peremehele Madis Ajaotsale. Maalehe lugejahääletusel võitis Madis Ajaots ülekaalukalt ka rahva põllumehe tiitli. Ju siis on väärt mees. Maalehe on Madis Ajaotsa nimetanud kõrgete teraviljasaakide meistriks. Rekordsaak on kaheksa tonni hektarilt, viis tonni on keskmine, mis aga rääkis tema kasuks tiitlikonkursil. Žürii esimees, Maaülikooli dotsent Aare Selge. Innovaatilisus kindlasti madise avatus kõigele uuele Madist võiks iseloomustada kui kõige paremas mõttes tõelist põllumeest, kes on pühendunud oma tegevustele. Ja, ja tahaks veel ütelda, et Madis on suutnud kaasata kogu oma pere oma ettevõttesse. Ja see on üks tugev jõud. Aasta põllumees Madis Ajaots leidis, et eksportiv ühistu tooks riigile raha sisse ja riik võiks põllumeeste ühistegevust toetada käibemaksu kiirema tagastamisega. Ka Madis Ajaotsa vili jõuab ühistu kaudu laevaga Taani ja sealt edasi. Meie tulundusühistu Keviliga oleme alustanud seda just ühistegevust ja me näiteks tegime neljakesi ühe suure laeva, 3000 tonni panime Kunda ise kokku neljakesi ja meie liikmeskond on juba 150. Et seda ei saa nagu väga kiiresti ühistegevust käima panna. Et see tuleb rahulikult ja aega, võtab see asi. Aga mida arvab aasta põllumees Madis Ajaots toetustest üldse? Põllumees, tegelikult ei tahagi neid toetusi, aga kui teised riigid maksavad seda, siis me oleme konkurentsist väljas ja, ja Eesti on ääremaa Euroopas. Et me saame lihtsalt otsa niimoodi üks päev, kui, kui meid ei toetata. Põllumehe puhul kehtib eriti ütlemine aastad pole vennad ja sellega tuleb toime tulla. Aasta põllumees ei nurise ka tänavuse aasta üle. Kevad oli väga lootusrikas, aga vahepeal tuli kuiv ja, ja see võttis väga hea saagi lootus ära. Aga meie ei saa nuriseda, et see oli jälle omaette teistmoodi aasta. Punkti paneb proua Marge Aja ots. Kõik teavad, et ta on tubli põllumees aga ma saan öelda, et ta on lihtsalt hea mees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maalehe konkursil kuulutati välja aasta põllumees.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlikoolilinnas juuksurina töötaval maril on kaks väikest last. Sotsiaalmeedias paistab heleda päiste ära silmade elu muretu ja kaunis, samuti mari enda elu. Aga justiitsministriumi dokumendiregistris saime teada, et juuni alguses kohtus mari juristiga mari nime taha on kirjutatud sõna lahutus. Dokument, mida kõik ligi kuu aega lugeda võisid, pärineb osaühingult Hugo. See ettevõte pakub juba neljandat aastat tasuta õigusnõustamist. Selleks, et oma töö eest raha saada, esitab osaühing korra kuus justiitsministriumile. Tegevusaruande juunikuu aruandega läks midagi valesti ja enam kui 2000 õigus nõustamise episoodi said ministeeriumi dokumendiregistris avalikuks. Teiste seas koorus dokumendis lahti ka Tallinna algklassi tüdruku Liina lugu sotsiaalmeediast. Näeme pilte tema emast ja seda, et ta emale meeldib kuurija ja kättemaksukontor, aga justiitsministeeriumi dokumendiregistrist saime teada, miks ei leia internetist pilte Liina isast. Tüdruku nime taha on kirjutatud sõnapaar põlvnemine ja elatis. Kui paljude inimeste andmed lekkisid, on keeruline täpselt öelda, kuna mõned inimesed käisid juristi juures mitu korda. Hinnanguliselt võib öelda, et avalikult olid näha enam kui 1000 inimese andmed kohustus panna kirja kõigi õigusnõu saavate inimeste nimed, nõustamiskuupäev ja õigusvaldkond, milles inimest aidatakse, tuleb teenust kirjeldavast määrusest, räägib osaühingu ugo juhatuse liige Erki Pisuke. Justiitsministeerium esiteks monitoorib ka teenusega rahulolu, ma arvan, et kui tegemist ikkagi on ju riigi poolt toetatud teenusega, siis see on ka mõistetav, et iga sellise avaliku raha üle on ju ka teatud kontroll dokumentidele, mille viitsite, et jah, et näiteks on inimliku eksituse tõttu lihtsalt sinna andmekogusse sattunud ja nüüdseks ka sealt eemaldatud. Osaühing Hugo säilitab muuhulgas koopiaid ja õigus nõu saanud inimeste dokumentidest need õnneks avalikkusesse ei lekkinud, kuid vähemlevinud nimega inimesed saab ka ilma dokumendita välja selgitada. Näiteks Urmas tegi veel põhikooli ajal muusikat ja mängis kõrvalrolle paaris teatrietenduses, aga hiljem läks noormehe elus midagi valesti. Juuni keskpaigaks oli Urmase olukord juba nõnda täbar, et kella kolme ajal astus ta sisse õigusnõustaja uksest. Dokumendis saame teada, et meest ähvardab eraisiku pankrot. Omaette küsimus on, kas niisugust andmekogu üldse pidada tohib. Seadus ütleb, et advokaat on kohustatud hoidma saladuses tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Erki pisuke selgitab, et need reeglid teenusele jurist aitab, ei laiene. Hugo juristid ei ole advokaadid, et nemad advokatuuri ei kuulu, seega see nüüd printsiip siin nüüd otse ei rakendu. Pärast rahvusringhäälingu pöördumist võttis justiitsministeerium õigusnõu saanud inimeste andmed dokumendiregistrist maha. Ministeerium kinnitab, et neil on lekke pärast kahju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Justiitsministeeriumist lekkisid avalikkuse ette enam kui tuhande tasuta õigusnõu saanud inimese andmed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRektor akadeemik Ülo Jaak soo, kas te tänase aastapäeva puhul ja konverentsi puhul saate, et teha õige väikese kokkuvõtte? Ma võib-olla räägiks meestest, et mul tundub, et, et me peaksime tänase päeva puhul meenutama vähemalt ja, ja hea sõnaga meenutama kolme meest, need on akadeemikud Nikolai Alumäe, Boris Tamm ja Illar Aben, kes on seda instituuti vedanud. Akadeemik Nikolai Alumäe? Ikka esimene direktor. Tema oli looja ja kelle vaimu oleme? Jumal tänatud, kõik need 30 aastat tundnud oma instituudi kollektiivis teadusasutus kui üks loominguline kollektiiv, noh, peab olema vaimuorganisatsioon. Tal peab olema oma sisemine hingeelu ja välja kiirkav vaimsus, ainult sel juhul leida oma koha ühiskonnas. Ja siin peab ütlema tõesti suurt tänu. Akadeemik Nikolai alumäele. Akadeemik Boris Tamm oli suur organisaator. Tema valitsemisajal pandi alus arvutustehnika eri konstrueerimisbüroole. Loodi mitmed uued osakonnad ja kui me nüüd vaatame seda nii viieteist-kahekümne aastase tagasivaatega, siis me näeme, et need sammud olid väga õigeaegsed ja õiged ümberkorraldused olid siis tehtud. Ja need aitasid meil panna aluse uutele suundadele ja üldse tõsta küberneetika Instituudi renomeed. Kolmas tähtis mees instituudi elus oli akadeemik illar Aben, kes oli suurehitaja mitte ainult seda oma paberite järgi mitte ainult diplomi järgi, vaid ta ehitas meil üles ka maja. Ja lõi need suhteliselt head töötingimused ja, ja ruumid. Ja peale selle ta mõistis seda, et et teha head kõrgtasememist, teadust, on vaja rahvusvahelist koostööd. Ja tema oli see mees, kes lõi aluse rahvusvahelisele koostööle ja aitas leida instituudile turgu nii teadusmaailmas kui ka kui ka majandusmaailmas. Kas me saame praegu ka kõnelda mõnest teadussuunast teadustööst, millega meie küberneetikud on maailmas tuntuks saanud? Meie töötame muidugi selles valdkonnas noh ütleme informaatika ja tarkvara valdkonnas. Ja siin on, ühelt poolt on nii-öelda sügavad, tõsised baasuuringud vajalikud mida me ka teeme, kuid teiselt pool poolt, see teadus on küllalt sihtsuunitu rakendussuunitlusega. Ja ma arvan, et meil on siin mõlemad, tähendab see, et kas me oleme läbi löönud nii-öelda baasuuringute osas näitab seda, kas meie inimesed kutsutakse näiteks esinema ja loenguid pidama ja suurtel rahvusvahelistel kongressidel seda on olnud ja seda toimub praegu. Ja teiselt poolt me oleme ka läbi löönud noh, nii-öelda rakenduste suuna pealt. Mul on nüüd hea meel öelda, et täpselt pool tundi tagasi ma kirjutasin alla lepingu Rootsi firma Skandinaavia PC-ga tarkvaraproduktide müügiks, Ameerika Ühendriikides, Skandinaavia maades ja, ja Inglismaal. Nii et ma arvan, et me oleme oma koha leidnud maailmaturul. Austatud, akadeemik, Mikolai Alumäe, teie kui küberneetika instituudi looja täna saaksite öelda, mis on küberneetik küberneetikaks meie põlatud lääne arvates nimetatakse ühte terminit, mis on väga levinud Ida-Euroopas peamiselt ja ameeriklased ei saa aru, mis asi ongi küberneetika, nemad seda ei vaja, nendel on selle asemel matemaatikat ja ökonoomikat ja kõik muud ja juhtimise probleemid sedapidi ja teist pidi taeva all ja, ja maa peal. Aga küberneetika, see on lihtsalt üks tinglik väljendus selleks, et tegeleda mõningate asjadega, mis meile huvi pakuvad. Ma olen harilikult küsinud majandusteadlaste käest, kuulge, nemad opereerivad sellega, et on olemas põhilised majandusseadused, mida peab täitma ja ma olen nende käest küsinud, et öelge mulle üks põhiline majandusteadus. Selle peale nad pahandavad ja ei vasta. Ma tean küll, milline see põhiline on. Põhiline majandusteadus on see, et sa ei saa kulutada rohkem, kui sa ise ära teenida, eks ole, see on põhiline. Küberneetikas ei ole isegi niisugust majandusteadust olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Usutlus instituudi direktori Ülo Jaaksooga ja akadeemik Nikolai Alumäega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui õpilased esmaspäeval esimesse tundi lähevad, ootavad neid kõiki laudadel kiirtestid. Haridus ja teadusministri teadusnõunik Mario Kadastik kinnitab, et õpetaja juhendamisel saavad testimisega hakkama ka esimese klassi lapsed. Ta võtab selle vatitupsu välja natukene, keerutab nina ees osas ja siis paneb selle ühte topsikusse, seal keerutab natuke aega, siis valab sealt paarikas kassetile. Kadastiku sõnul on sama testi katsetatud Tallinnas Inglise kolledžis, aga ka Austria ja Saksamaa koolides. Ta on mõeldud siis kas professionaalselt arutamiseks või juhendatud. See ei ole mingisugune selline meditsiiniline test, mida oleks vaja kuhugile nina sügavustesse torgata spetsiaalselt välja koolitatud professionaali poolt. Testi tegemiseks lapsevanema luba tarvis ei lähe, küll aga saavad vanemad koolile märku anda, kui nad ei soovi, et nende last testitaks. Kadastik kinnitab, et laps, kes ei tee testi, saab kooli edasi jääda. Aga väga loodame, et kõik lapsevanemad siiski saavad aru, miks me seda teeme. Eesmärk on hoida koolid kontaktõppel. See õpilane, kelle test annab positiivse tulemuse, peab minema koju ja tegema PC R testi. Samuti peavad koju minema ja hiljem CR testi tegema tema vaktsineerimata ja läbipõdemata lähikontaktsed. Kadastik täpsustab, et esmaspäeval tehtavate kiirtestide puhul veel lähikontaktseid ei otsita. Kui see toimub nüüd selle kolmapäevase või reedese testimise käigus, siis nad on eelnevatel päevadel juba seal koos olnud, et noh, seal tõenäoliselt tuleb sellisel juhul seda lähikontaktsete protseduuri rakendada tõesti, soovitame koolidel, kui vähegi võimalik, kasutada fikseeritud ruume, fikseeritud istekohti, et oleks võimalik tuvastada, kes kellega lähikontaktsed on. Mõistame samal ajal ka seda, et väikeseid lapsi ei saa alati nagu niimoodi tuvastada, kellega kokku puutunud, et noh, siis halvimal juhul tuleb tõesti saata terve klass lähikontaktsete protseduuri kaudu testimisele. Koolis kohapeal tehakse testi esimesed kaks nädalat, esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Sealt edasi, võib-olla me saame minna kahe korra peale, et esmaspäevaks ja kolmapäevaks teha seda testimist ja siis oleks tõesti see mõte, et me annaksime karbitäie teste lapsele koju kaasa, et ta saab seda testi siis hommikul kodus ise teha. Masstestimiseks soetas haridus ja teadusministeerium kolm miljonit kiirtesti seitsme ja poole miljoni euro eest. Kadastik tõdeb, et varem plaaniti pisut teistsugust testimisviisi, aga neist plaanidest ei saanud asja ning sestap tuligi raha välja käia ilma riigihanketa. Tegemist on antud juhul kriisiolukorraga, kus meil oli vaja kindlalt koolikeskkonnas testitud teste, mida oleks logistiliselt võimalik reaalselt esmaspäevast saada. Pikema perspektiivi jaoks toimub hetkel turu-uuring, et tegeleme sellega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäevast algab koolides õpilaste masstestimine. Esialgu plaanitakse testida kolm korda nädalas. Paari nädala järel antakse testid lastele koju kaasa ja vähendatakse ka testimiste arvu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul tegid tuntud kodumaised filmitegijad ka omapoolse avalduse, millest tõdevad, et valitsuse plaan vähendada tuleval aastal kodumaiste filmide rahastust 42 protsenti tähendab siinse filmikultuuri hääbumist. Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp ütleb, et kui riigieelarve praegusel kujul vastu võetaks, näeksime tulemusena vaid üht kodumaist täispikka mängufilmi aastas. Kui see eelarve jääb tõesti nelja miljoni juurde, siis mängufilmide tootmine, millega me tegelikult neid võrdluse praegu teeme, meil jagub kusagil üheks pooleteiseks filmiks tegelikult seda rahastusest, et kui mängufilm saaks kokku kusagil poolteist, ütleme miljon 800000, aga ühe mängufilmi eelarve on juba miljon eurot, et nii ehk naa tuleb Eesti tootjatel leida see puuduolev summa kas siis Eestist erakapitalil või siis välismaalt. Ja kui me nüüd võtame seda rahastust veel vähemaks, siis need summad jäävad veel väiksemaks. Ja see variant, et need filmid saavad tehtud või oma eelarve kokku, on väga väike. Siinse rahastuse vähenemine annab löögi ka rahvusvahelisel kaastootmisel, sest välistootjad otsivad kindlaid partnereid ja Eesti filmi maine on praegu väga hea. Näiteks võib ju tuua Eesti kaastootmisel valminud filmide pääsemise Veneetsia ja Cannes'i filmifestivali võistluskava kunstivaldkonnas on rahavajadus juba pikaajaline. Pandeemia andis näituseruumide sulgemisega siia oma hoovi. Kunstnikud, kes on iseendale tööandjad, peavad ise maksma haigekassa, elades vaesuse piiril. Summad ei ole väga suured. Kunstnike liidu juht Elin Kard Kui me võtame niimoodi, et Eestis toimub iga aasta pisut üle 200 näituse, kui seal osaleks üks kunstnik igal näitusel ja ta saaks selle eest ka miinimumpalka, veel parem, kui miinimum-kultuuritöötaja palka siis juba see vajadus oleks kaugelt üle 100000 euro. Ja siin me räägime väga miinimumprogrammist, aga iga toetus on hädavajalik situatsioonis, kus meil need toetused puuduvad. Väärikat tasu suudab Eestis kunsti tegemise eest maksta vaid sihtasutusena tegelev Tallinna kunstihoone. Toetused vääriks aga ka väiksemad näitusemajad üle Eesti sest praegu on Eesti kunst väga heas vormis. Mida ootab siis kunstirahvas poliitikutelt, kui nad kogunevad tuleva aasta eelarvet aru. Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja. Esimene asi, mis olekski kõige pakilisemalt vaja ära lahendada, on see, et erinevatel näituste majadel oleks võimalik maksta kunstniku tasusid, mille eest siis ka kunstnik saaks omale sotsiaalsed garantiid. Kunsti valdkonnas tegutsevad institutsioonid tõdevad, et kindluse annaks pikaajaliste tegevustoetuste sisseviimine nii institutsioonide kui ka kunstnike tasemel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelseisvate eelarveläbirääkimiste taustal on kunsti ja filmisektor tõsiselt mures - filmisektorit ähvardab praeguste eelarvekärbete juures tagasilangemine kümne aasta tagusesse rahastuskriisi. Kunstivaldkonnas on aga hädasti vaja näitustel esinevate kunstnike töö tasustamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Bideni kinnitusel toetab USA täielikult Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga. Nad vastavad kõikidele NATO tingimustele ja veel mõnele kaks uut NATO liikmesriiki kaugel põhjas tugevdaksid alliansi julgeolekut ja süvendaksid igal viisil julgeolekukoostööd. Soome president Sauli Niinistö. Me loodame liitlaste tugevale toetusele ja meie liikmesuse kiirele ratifitseerimisele, kui selles on jõutud kokkuleppele. Ma usun, et USA saab olla teistele oluliseks eeskujuks. Niinistö sõnul ollakse valmis arutama Türgi muresid NATO laienemise pärast. Sama on rõhutanud ka USA valitsusametnikud, kes aga ei soovi öelda, kas Türgi on esitanud ka mingisuguseid nõudmisi ameeriklastele. Analüütikud leiavad, et kui USA kongress kinnitas lähiajal F 16 hävitajate müümise Türgile siis vastasseis murduks. Valge maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Oleme andnud märku, et kui saame kuidagi aidata, siis teeme seda, aga lõppkokkuvõttes on Türgi mured seotud Soome ja Rootsiga. See ei ole USA probleem. Samal ajal kinnitas USA senat 40 miljardi dollari suuruse julgeoleku ja humanitaarabi paketi Ukrainale. Selle vastu hääletas 11 vabariiklast USA senaator, vabariiklane rand palle. Tasuta lõunaid ei ole olemas. 40 miljardit dollarit ei teki tühjast õhust. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Kõige kulukam ja valusam asi, mida USA saaks pikas vaates teha, oleks see, kui lõpetaksime investeerimise suveräänsuse se stabiilsusesse ja heidutusse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valget Maja külastanud Soome ja Rootsi liidrid avaldasid lootust, et vaatamata Türgi vastuseisule võetakse nad kiiresti NATO liikmeks. USA valitsusametnikud lubasid teha kõik võimaliku, et Türgi muresid leevendada, sest nende hinnangul muudaksid Soome ja Rootsi alliansi märkimisväärselt tugevamaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHall lepikud moodustavad Eesti metsadest 6,6 protsenti. Riigimetsas on halli lepa 5,5 miljonit tihumeetrit, erametsas 26 miljonit tihumeetrit, ütleb keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Arvi Toss. Kindlasti on see kasutamata ressurss ja lihtsalt, kui me räägime halli lepa metsas, siis seda enamus sellest, mis tuleb, on küttepuu, seda tarbepuiduna kasutatakse äärmiselt vähem siis küttepuu hind, müügihind on madalam kui see ülestöötamiskulu, eks sa pead põhimõtteliselt peale maksma sellele. Dos selgitab, et energiakandjate hinnatõus on seda muutnud, sellele viitab ka erametsaliit. Liidu sõnul võiks aastas raiuda pool miljonit tihumeetrit halli lepa rohkem. Sellest piisaks, et asendada kütmiseks kasutatud Vene gaas. Pool miljonit ei mõjuta tegelikult meie suurt lepikute osa osakaalu nimetamisväärselt ega raiemahtu tervikuna. Hallilepa on ka nii palju, et selle raiumist ei tohiks looduskaitsepiirangud segada. Tos lisab, et riik lepa raiumist eraldi toetama ei hakka. Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. Ma arvan, et riik peaks tegelikult appi küll tulema, aga riik peaks ennekõike appi tulema nõudluse poolele. Et vaatame üle need kaugkütte lahendused, mis praegu maagaasil toimivad. Seal on kindlasti investeeringuid vaja teha, et loota, et see kõik toimub niimoodi turumajanduslikes tingimustes ja ja sellise normaalse arengu tulemusena, et see on, see on liiga optimistlik. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga ütleb, et juba on katlamajades rohkem nõudlust hakkepuidu järele, kui on pakkumist. Viiendik kaugküttesoojuse toodetakse siiski gaasist. Aga kindlasti praegused hinnatasemed motiveerivad sellistes kaugküttepiirkondades, kus neid uusi ja puidu katlamaasid teha võimalik on, motiveerivad seda ka tegema. Nende investeeringutega läheb mõni aasta aega või vähemalt aasta, et uued uued katlamajad vajavad projekteerimist ja vajavad reaalseid ehitustöid. Nende katlamajade rajamist on ministeerium varem toetanud Euroopa Liidu abil. Seda plaanitakse jätkata. Erametsaliit soovib ka, et riik ei kehtestaks uusi piiranguid metsamajandusele. Kuigi Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo nõustub, et halli leppa saaks rohkem kasutada, teeb see viimane nõudmine kuresoo murelikuks. Ta rõhutab, et energeetikas tuleb pigem senisest enam rõhku panna just tarbimise vähendamisele. Kütmises saab tarbimist vähendada läbi majade renoveerimise aga jah, sealt edasi ja majas soojaks saada, et mingisugust energiat nad siiski vajavad, et neid võimalusi tegelikult on natukene rohkem kui ainult gaas ja puit.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hall lepp kõlbab pea ainult küttepuuks, kuid selle raiumine ei ole siiani kulu tasa teeninud. Energiakandjate hinnatõus võib seda muuta ja nii võib hall-lepikust leida lahenduse Venemaa gaasist loobumisel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2016. aastal võitis senaator Berni Sanders New Hampshireis Hillary Clintonit üle 20 protsendiga. Seekordne edu Sauthbendi linnapea Bet Budigici ees oli aga kahe protsendi ümber räägib USA demokraatide presidendikandidaat Berni Sanders. Ma ütlen täna, et siinne võit tähendab Donald Trumpi lõpualgust, räägib USA demokraatide presidendikandidaat Bet Butikeegi. Ma tean, et me kõik kanname endas seda vaimu, mida kuulsime oma vabatahtlikelt ühe valimisjaoskonna juures, kes tervitasid vastas kandidaati hüüetega. Hääletage ükskõik millise demokraadi poolt. Üllatuslikult tegi New Hamshaireis väga hea tulemuse senaator Emi lobutsar, kes sai hoogu juurde pärast viimast teledebatti, kui umbes 3000 uut vabatahtlikku otsustas tema kampaaniaga liituda. Räägib Emi lobucari toetaja Treisi. Work it. Mulle tundub, et ta suudab mõlema poolega töötada ja tuua meie riigi taas kokku, räägib USA demokraatide presidendikandidaat Amig Lobuchar. Everyone out out kõik olid meid maha kandnud isegi veel nädal tagasi, aitäh. Arvamusliidrid. Ma tulin tagasi ja me olime edukad. Oodatust halvemini läks senaator Elizabeth Warenil, kelle koduosariik Massachusettsi on New Hamshairi kõrval Woreni neljas tulemus tähendab, et ta oli esimene, kes jäi selle osariigi delegatsioonib. USA demokraatide presidendikandidaat Elizabeth Woren. Võitlus meie demokraatia päästmiseks on väga raske, aga meie kampaania on loodud kestma. Samuti olid seekordsed eelvalimised kindlasti pettumus endisele asepresidendile Joe Bidenile, kes otsustas osariigist lahkuda juba enne tulemuste teadasaamist. Biden läks hoopis Lõuna-Karolinasse, kus ta loodab kahe nädala pärast võita, toetudes eelkõige mustanahalistele valijatele räägib USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Ülejäänud riik ootab ja seal on palju hääli, mida püüda, räägib Joe Bideni toetaja, juudi. Ta on tark mees ja ta teab, mida peab tegema, et saada meie järgmiseks presidendiks. Lisaks otsustas ettevõtja Andrew Yang ja ka senaator Michael Bennet pärast New Hampsairi eelvalimisi oma kampaania lõpetada. Järgmised demokraatide eelvalimised toimuvad rohkem kui nädala pärast Nevada osariigis rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s New Hampshire’i osariigis toimunud demokraatide presidendikandidaatide eelvalimised võitis napilt Bernie Sanders Talle järgnesid teineteise sabas Pete Buttigieg ja Amy Klobuchar.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringust selgub, et Eesti elanikud hindavad abielu tavalise kooseluga võrreldes kõrgelt. Abielus nähakse traditsioonide, edasikandjad ja truuduse kinnitust. Sotsiaalministeeriumi analüütik Andra Reinomägi kinnitab, et valikuid ei tehta sealjuures läbimõeldult. See teadlikkus ilmselt nendest sotsiaalmajanduslikest riskidest vaba kooselu puhul ei ole eriti kõrge ja samas ma arvan, et valik selle vahel kas abielluda või mitte, tehakse siiski pigem emotsionaalsetel kaalutlustel. Kuigi tegelikult tuli uuringust välja ka see, et abielu siiski peetakse laste saamise seisukohalt turvalisemaks. Pere seisukohalt kogu selle koosluse ja pikaajalise kooselu seisukohalt on abielu nii seadusandlikult kui ka sotsiaalmajanduslikult olukorralt. Ole kui me vaatame nii-öelda argipäeva olukorda, siis ei ole seal suurt vahet, probleemid tekivadki just siis, kui kooselu laguneb või kui üks partner lahkub või, või, või sureb atul kombel. Et tegelikult on siis see koht, kus need probleemid ilmnevad, kuna nii paljud inimesed elavad vabas kooselus, siiski on, on riigi huvi see, et neid riske sellisel juhul just maandada kooselu lõppemise puhul. Sotsiaalministeeriumile koostamisel ka perepoliitika arengukava, kuidas uuringu tulemused sellesse sobituvad, mari kalkun? Perepoliitika arengukava üks oluline teema on perede toimetulek. Meie huvides on siis, et tuleksid toime emad ja isad omavahel ja emad ja isad lastega ning et kui kooselu lõpeb, et siis oleks kaitstud lapse õigus mõlemale vanemale. Kui meil on vaba kooselu näiteks reguleerimata ja suhte üks osapool pärast kooselu lõppu, ei taha tegelikult teistest osapooltest enam midagi teada, siis kui on lapsed, siis see seab ohtu laste esimese õiguse õiguse mõlemale vanemale. Ehkki ministeerium ei rõhuta abielu kui instantsi vajadust, siis abielu kasuks räägib näiteks ühiskondlikus korralduses see, et Eesti seadusandluses käsitletakse kooselu vaid mõningatel juhtudel. See puudutab korruptsiooniseadust, kohtumenetluse ja vanglaseadust. Et aga vaba kooselu võib tihti viia ka abieluni, näitab juba laste sündimiste statistika veel kord Andra Reinomägi. Abielust sünnib rohkem teisi ja kolmandaid lapsi ehk abiellutakse siis, kui näiteks esimene või teine laps on juba sündinud ja, ja noh, seda, seda kinnitab ka sündida statistika, et, et üha väiksem osa lapsi sünnib meil abielust ja noh, teada on, et teisi ja kolmandaid lapsi on meil vähem. Ehk et nii-öelda need esimesed lapsed sünnivad pigem rohkem vabas kooselus ja noh, siis paarid kas otsustavad abielluda või jätkavad siis vabas kooselus tegelikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeeriumis valmis uuring, millega püüti selgitada Eesti elanike eelistusi abielu või vaba kooselu kasuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti keele külalisprofessori koht on Helsingi ülikoolis täitmata juba eelmise aasta sügisest, nüüd aga on ülikool otsustanud loobuda ka eesti keele ülikoolilektori kohast. Ülikooli dekaan Pirjo Hiina toob põhjusena välja rahapuuduse, mille on kaasa toonud teadusasutuste rahastuse vähendamine. Juba enam kui 10 aasta jooksul. Ülikoolide praegune kitsikus on läinud aastakümne keskel tehtud eelarvekärbete tulemus. Helsingi ülikooli kohtlesid need kärped eriti julmalt. Meil on praegu täitmata enam kui 30 ametikohta valdkondades, kus valitseb samasugune rahanappus nagu eesti keele puhul, ütles dekaan Hiidemaa ERR-ile. Kuigi Hiidemaa sõnul pakutakse püsiva ülikooli lektori asemele tunnitasulisi õpetajaid ning magistri ja doktoriõpe Helsingi ülikoolis ohus ei ole, on Soome eestlasest professor Riho Grünthal eriarvamusel. Siis jääb ikkagi juhendamine kõik koordinatsiooni ja, ja see, et oleme nagu kohal olemas, suhtleme ülikooli teiste ainetega, see on ülikoolis käib kogu aeg kavandamine ja tulevikuprogrammide koostamine, et et see töö jääb nagu kõik siis sealt ära. Helsingi Ülikooli vilistlase eesti filoloogi ning tõlkija Sanna Immaneni sõnul on eesti keele õppe närutamisest kahju ning praeguste sammudel võivad olla rasked tagajärjed kogu Eesti kultuuri ja keele leviku jaoks. Soomes. Sellel võib olla tõesti, et kohe homme mitte, aga kui noorte sellist pealekasvu ei tule, no see muidugi siis ei ole väga inspireeriv, nendele inimestele, kes praegu sellel erialal tegutsevad ja aastate jooksul hakkame nägema, puudub näiteks ilukirjanduse tõlkijaid. Dekaan Pirio Hiidema sõnul on praegune olukord siiski ajutine ning Helsingi Ülikooli humanitaarteaduskond teeb kõvasti tööd, et eesti keele õpe senises mahus ennistada. Vaja läheb raha aga ka teaduskonna sisest debatti teemal, kas raha peaks olema ikka seotud kõikjale sinna, kuhu ta praegu seotud on. ERR-i raadiouudistele Rain kooli. Helsingi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helsingi Ülikooli kavatsus tõmmata koomale eesti keele õpet teeb muret Soome estofiilidele. Professor Riho Grünthali hinnangul võivad kärped kaasa tuua eesti keele magistri- ja doktoriõppe lõppemise Soomes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed viis kohta suvalises järjekorras võiksid olla sellised, et, et kino Helios oli kaalumisel siis Salme kultuuripalee, siis Harju tänav seitse siis kuninga tänav üks, SuurKarja kaheksa on selline hoonete koma ja sauna tänav ise vist arvan, et ma ei jätnud midagi nimetamata. Ka eile istus komisjon koos ja me vaatasime üle selle informatsiooni, mis meil nende kõikide hoonete kohta oli. Teatavasti on igaüks neist seotud ju terve rea tingimustega kõigepealt, et kas õnnestub mingisugust objekti niisama kätte saada või tuleb selle eest maksta, kas ta on seotud mingisuguste arhitektuuri ajalooliste tingimustega või võib seal kõik maha lõhkuda ja alustada otsast peale või mis iganes, et kas on olemas kommunikatsioonid juba või tuleb hakata jälle uusi kommunikatsioon sinna kuidagi vedama, rajama? See informatsioon. Eilseks sai meil enam-vähem kõik kätte, aga, aga ta ei olnud ikkagi nii piisav, et mingisugust lõplikku otsust langetada. Komisjon töötab need variandid läbi ja teeb oma ettepaneku ehk ütleb siis oma prioriteedi, mis aitab siis juba valitsusel kujundada oma seisukohta. Ja see tulevane seisukoht saab olema läbirääkimiste ja ühiste kompromisside küsimus. Nii valitsuse, kultuuriministeeriumi, linnavolikogu kui ka siis sihtasutuse vanalinna teater vahel. Ühe alternatiivi ma unustasin siia siiski veel ju ütelda, et, et tegelikult kaalumisel on praegu variant Rotermanni kvartalis mõni täiesti uus kinnistu, aga, aga, aga noh, selge ka see, et see on ka seotud väga-väga suurte kulutustega. Õppe eesmärk peaks olema kaasaegne teatrihoone loodetavasti vanalinnas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanalinnastuudio teatrimaja ootab otsust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult ju taotlusi oli konkreetsele kohale ja konkreetse kivi suhtes ja kuigi kutsuti neid läbirääkimisel, siis läbirääkimise poole antud klubi ei tulnud ja siis saigi ainult volikogu võtta vastuse otsuse vastu, kas on jah või ei. Aga miks see kalmistu koht ei sobinud? Seal ikkagi inimesed ütlesid otse, et, et kui üritus korraldatakse, siis tallatakse nende autode peale. See kalmistu on väike kalmistu ja antud koht, kuhu ta esialgu pandi, pandi keskele, oleks ta kuskile serva pandud või taolist asja, et kohavalik ei olnud üldse hea. Ja veel täpsustuseks, et ma saan aru, et tegelikult teise maailmasõja ajal lahingutes langenud leegionäre kohalikke maetud tegelikult sinna kalmistul ei ole. Jah, kes Saksa sõjaväes siinkandis ei olnud taganemisel suuri lahinguid ja ükski saksa poole pealt siin hukka ei saanud ja sinna ei ole maetud. Sinna on küll meie teada maetud kolm kunagist leegionäri, aga need surid loomuliku surma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lääneranna vallavolikogu lükkas tagasi MTÜ Eesti Leegioni Sõprade klubi taotluse püstitada Lihula kalmistule mälestuskivi sealt 2004. aastal eemaldatud saksa mundris sõdurit kujutanud sambale. Sama kivi eksponeeriti mõne tunni jooksul mullu sügisel EKRE miitingul Lihulas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna Eesti aja järgi mõni minut pärast südaööd andsid lääneriigid teada oodatud sammudest Venemaale määratavate sanktsioonide kolmas pakett saab olema hirmuäratav. Esiteks tehti ära otsus, et mõned Venemaa pangad visatakse välja maksesüsteemist. Swift hetkel pole veel täpselt teada, millised, kuid see selgub ilmselt lähemate päevade jooksul. Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien. See kindlustab, et need pangad on lahti ühendatud rahvusvahelisest finantssüsteemist ja kahjustab nende võimalusi globaalselt toimida. Sir Ta on domineeriv maailma pankadevaheliste maksete süsteem. Pankade sellest lahti ühendamine peatab nende võimaluse teha enamike finantstehinguid rahvusvaheliselt ja efektiivselt blokeerib Venemaa ekspordi ja impordi, ütles von der Laien. Teiseks määratakse sanktsioonid Venemaa keskpangale, see tähendab, et nende tehingut külmutatakse ning Kremlil puudub võimalus neist varadest lahti saada. Seni on Venemaa erinevate sõdade majanduslikku lööki pehmendanud just suurte välisvaluutareservide kogumisega. Uued sanktsioonid muudavad neil USA dollarite eurode ja Suurbritannia naelade müügi üsna keeruliseks. Mitmed analüütikud on seda sammu pidanud senistest kõige võimsamaks. Kolmandaks otsustati minna Venemaa oligarhide kallale. Seni teadaoleva info pinnalt üritatakse neil takistada oma varade kasutamist lääne riikides, kusjuures see puudutab ka nende perekondasid. Samuti piiratakse võimalusi rikastel inimestel nii-öelda osta Euroopa Liidu pass, kui nad piisavalt mõnd liikmesriiki investeerivad. Kõikide nende sanktsioonide kehtestamiseks loodi ka Atlandi ülene meeskond, kelle ülesandeks saab olema sanktsioonide efektiivne elluviimine. Selle käigus identifitseeritakse ja külmutatakse kõik varad kõigis kokku lepitud jurisdiktsioonides, see tähendab Ameerika Ühendriikides, Euroopa Liidus, Suurbritannias ja Kanadas. Ja kuigi tänased sammud on juba märkimisväärse kaaluga, ollakse von der Leyeni sõnul nõus tegema rohkemgi. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon teatas eile hilisõhtul, et lääneriigid on jõudnud Venemaa sanktsioonide kolmanda paketini. Lisaks SWIFTist välja heitmisele, külmutatakse sellega ka Venemaa Keskpanga varad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriminister Laine Jänes teatas, et ERSO direktor Andres Siitan ei planeerinud ERSO tänavust eelarvet neis piirides, mis olid juba eelmisest suvest teada. ERSO direktor ei arvestanud eelarvevahendit suurusega ja sellega, millised olid ka parlamendi poolt vastu võetud eelarve suunised kärpida, üheksa protsenti polnud tehtud. Seetõttu jõuti siis olukorda, kus aasta lõpuks eelarve vahendite hulk oli vähenenud drastiliselt väga palju olid vähenenud ka oma tulud. Ja need mõistlikud meetmed lasid ennast oodata, neid ei tulnudki neid ettepanekuid, mis oleks võinud siis lahendada olukorra. Jänese sõnul on siit anERSO juhina rikkunud eelarvedistsipliini, teinud juhtimisvea ja viinud erso raskesse majanduslikku olukorda. Ministeeriumil ei ole võimalik lõputult oodata kui käib kauplemine nii-öelda ERSO tegelikult ellujäämise üle ja kui ainukesed meetmed on need, mis siis Andres Siitani poolt välja pakuti, et mängijatele neli nädalat miinimumpalgaga puhkust pluss 6,2 miljonit krooni Eesti Kontserdi eelarvest tõsta ERSO eelarvesse. Sellised ettepanekud ei ole tõsiseltvõetavad ja seetõttu lihtsalt ei ole võimalik enam oodata. Aeg läheb. Mängijad ei saa teha oma igapäevast tööd. Selline kodurahu on rikutud mitte ainult terves muusikaringkonnas, vaid ma arvan kultuuri üldsuses ja, ja üldsuse ees üldse. Andres Siitan ütles, et tema jaoks tuli ministri otsus väga ootamatult. Mulle ulatati kiri, millest lähtub, et alates homsest ma enam enam ERSO direktorina ei tööta. Ma nüüd hästi ei kujuta ette, kuidas homse päeva jooksul saab kogu selle kogu selle asjaajamise, mis seni on olnud minu käes ja minu ajada. Kuidas selle ühe päeva jooksul üle saab anda, seda ma veel antud hetkel hästi ette ei kujuta ja, ja selles mõttes see kiirustamine tuli mulle küll väga suure üllatusena. Siitan lisas, et soovib saada ministri otsuse kohta erapooletut hinnangut. Ma olen ikka ja jätkuvalt sellel seisukohal, et siin selles situatsioonis ei ole tegemist minu süülise käitumisega, olgu selleks süüliseks käitumiseks siis kas tahtlik finantsdistsipliini rikkumine või, või olgu see hoolimatusest tingitud. Et siin on olnud väga suured, väga-väga suured segadused nende reformidega, mida aasta alguses tehti, ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et see olukord, kus ma aasta alguses olin, et sisuliselt mul ei olnud selles olukorras võimalikki teha teistsuguseid otsuseid kui neid, mis ma tegin. Et siin on lihtsalt tegemist mõlemapoolse niisuguse läbirääkima tusega ja et ma siiamaani ei taha tunnistada tõesti seda, et tegemist on minu süülise käitumisega ja kindlasti ma olen selles olukorras praegu, et ma kindlasti tahaksin saada kellegi erapooletut hinnangut sellele olukorrale ja et see erapooletuhinnang peab tulema kellegi õigus õigusorgani poolt, olgu selleks riigikontroll, töö töövaidlus, aga ma lihtsalt olen selles olukorras, kus ma pean seda seda erapooletut sinna tingimata vajalikuks. Minister Jänese sõnul on ERSO selle aasta eelarve kolme miljoni krooniga puudujäägis. ERSO direktori kohuseid hakkab homsest täitma Anneli Unt, kes jätkab samal ajal ka Eesti filharmoonia kammerkoori direktori ametikohal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriminister Laine Jänes otsustas vabastada ametist ERSO direktori Andres Siitani.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTüri vallas on 400 kilomeetrit kohalikke kruusateid. Valla kommunaalettevõtte juht Enn Mäger ütleb keerutamata, et tänavune soe ja lumeta talv on mõjunud kruusateedele lausa katastroofiliselt. Kui muidu on nii, et sügisel on vihma, kreediredame ära, tuleb külm peale talvale on teed külmunud, kevadel teede lagunemine, siis tänavu võiks öelda, et on terve sügisest kevadeni teede lagunemine. No see väljendub selles, et vihm teeb teed nii märjaks ja pehmeks ja siis nagu liigutakse, tulevad augud ja nõrgema. Aga teed lähevad sisuliselt pealt nagu tainaks. Nii et pelgalt hööveldamine ei aita. Sellistes tingimustes hööveldamine teeb asja hullemaks, sest et muidu tavapärases olukorras ütleme suvel tuleb vihm, päike, tuul kuivatab, aga praegu seda kuivatamist ei toimu. Kui hööveldada seda purustatud kruusast kattekihti, siis ta tekitab niisuguse toreda tainakihi peale ja on asi hullem. Enn Mäger lisab, et omavalitsusel pole teha nüüd muud kui oodata ja loota, et ehk läheb külmemaks. Teine võimalus on kõvasti raha välja käia. Ainuke reaalne variant on kõige hullematele kohtadele puhast killustikku peale vedada mis teeb selle tugevaks, aga selle kilomeetri hind tuleb ka seal juba 20000 euro kanti. Kuivõrd meil on kruusateid üle 400 kilomeetri, siis me saame tugevdada tühise osa nendest. Olukord pole sugugi parem ka riigile kuuluvatel kruusateedel. Maanteeameti ida regiooni teehoiuosakonna juhataja Anti Palmi ütleb, et tänavune talv on justkui kuus kuud kestev lõputu kevad, mis tähendab, et nõutaval tasemel riik kruusateid korras hoida ei suuda. Muudkui aga sajab ja sajab ja kõik tee muldkehad on liigniisked. Mõned lagedamad kohad on suutnud nagu ennast ära kuivatada, aga kõik metsa vahe on liigniisked märjad ja väga keeruline on neid hooldada ehk et liiklejate ootustele vastavaks me kruusateid kindlasti väga kiiresti viia ei suuda. Praegu nad on pigem nagu kuidas öelda aeglaselt läbitavad ja teine asi on see, et me oleme püüdnud järjest teedele koormuspiiranguid peale panna, et raskete veoauto autodega neid teid veelgi rohkem ei lõhutaks. Nii et igal juhul liiklusmärgid on mõeldud täitmiseks. Just et need märgid, mis me tavaliselt paneme kuskil märts-aprill mai püsti, on juba meil praegu üleval ja loodame, et sohvrid neist kinni peavad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakordselt soe ja lumeta talv on hakanud massiliselt kruusateid lagundama. Teede hööveldamine siin ei aita, kus olukord hullem sinna tuleb kruusa peale vedada, mis muudab tänavuse teede korrashoiu plaanitust oluliselt kallimaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArmsad kirjandi kirjanikud. Eelmisel aastal käisime koos märkamisaja öölaulupeol ja pidasime keeletalguid. Just õpilaste osavõtt andis eesti keele iluotsinguil palju juurde. Kõlavad ju ilmekalt teie välja pakutud laused, nagu näiteks üle oja mäele. Kas olete kunagi mõelnud oma õpetajatele? Vaadake, kuidas nad teid täna jälgivad uhkuse ja lootusega, et teil hästi läheks? Kindlasti mitte seepärast, et kooli keskmine punktisumma neid üle kõige huvitab vaid pigem seepärast, et nad soovivadki teile head. Koos olete valmistunud täna algavaks eksamite ajajärguks koos rõõmustajatega tulemuste üle. Kirjandile järgneb veel hulk eksameid, aga just kirjand on eriline seepärast, et seda teevad kõik koolilõpetajad ilma erandita aga ka seepärast, et kirjand kehastab emakeele tähtsust rahvale. Tihti on räägitud emakeele kohast, kooli õppekavas, see on olnud oluline seni ja nii ka jääb. Emakeele ja kirjanduse tunde on teiste ainetega võrreldes suhteliselt palju. See on ka loomulik. Samas ei sõltu see, kuidas te kirjutate ja kas teil mõtteid ka on. Ju ainult sellest, kui palju tunde tunniplaanis oli. See sõltub ka sellest, kas te lugedes, kirjutades ja kõneledes olete mõttega asja juures. Emakeele saatus sõltub igast tema kasutajast sellest, kas me hindame ja armastame eesti keelt. Või on veel kõik üks ja seesama sau baka. Ega meie keel püsima jää, kui väljendame ennast primitiivselt. Keelt tuleb teadlikult hoida ja harida. Keelekasutuse avarus sõltub ka sellest, mida on tarvis selles keeles kanda ja edasi anda. Kui olete nõus, siis on mul teile veel üks suur palve. Alustage oma õpinguid kindlasti Eestis. Kinnitan teile, et Eesti ülikoolid ja kõrgkoolid pingutavad, et olla rahvusvahelisel tasemel. Selleks on neil ka teie abi vaja. Paljude erialade heal tasemel õpetamiseks on tarvis piisavalt hulgal üliõpilasi. Hapniku puuduses võib leek kustuda. Ainult teie jäämine Eestisse kindlustab eestikeelse tervikliku kõrgharidusruumi püsimise. Muidugi lugege hoolega ka informatsiooni muude õppimisvõimaluste kohta, kuid ärge võtke tõsiselt neid vahendajaid, kes ei muretse teie edasijõudmise pärast vaid püüavad teid lihtsalt teistesse riikidesse veenda. Nad ei pruugi olla kursis ka sealse õppesisuga. Ehk on neil mängus hoopis oma kasu ja roll laiemas värbamisstruktuuris. Paljudes kohtades on õppureid tarvis, aga sellisel äril ei saa me lasta kahjustada oma keelt ja kultuuri. Keele püsimajäämisel. Tänapäeva maailmas on eestikeelsel kõrgharidusel ja teadusel eriline roll. Ilma nendeta hääbuks varem või hiljem ka keel. Nii et peale edukaid eksameid ja ma ei kahtle, et need on teile edukad. Jätkake õpinguid Eestis. Küllap te leiate enda jaoks huvitava erialaga siinsetest õppekavadest välismaale ennast täiendama jõuate minna ka edaspidi? Olen kuulnud kirjandi kohta öeldavat, et kui seda kirjutada südamega hakkab pea valutama. Kui peaga hakkab süda valutama. Kasutage mõlemat, nii kirjandi kirjutamisel kui ka hiljem kogu elu jooksul. Siis sünnivad õiged otsused, pea jääb selgeks ja süda rahulikuks. Seda rahulikku, kuid ärksat meelt soovin teile kirjandi kirjutamiseks nii Rõngu keskkooli Hugo Treffneri gümnaasiumisse kui kõikjale, kus vaimumõõku ihutakse. Kohe on nad teravad, õhk säriseb ootusest, kohe mõõdetakse kätte teemad ja tormijooks sisukale elule algab kõike head teile eluteel, armsad lõpetajad ja õpetajad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadioesinemine enne küpsuskirjandi kirjutamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba siis, kui esimesed vaktsiini tarned Eestisse jõudsid, avastasime rõõmuga, et väga täpselt doseerides õnnestub viiedoosilisest viaalist kätte saada kuus vaktsiinidoosi see, et vaktsiini viali pannakse väike boonus Pole iseenesest tavatu vaktsiinitootjad arvestavad inimliku veaga, aga ka sellega, et viaali pistetavad süstlad ei pruugi kõik ühtemoodi täpsed olla. Aga ettevõte nägi klientide rõõmus võimalust ja pöördus taotluse ga Euroopa ravimiameti poole. Alates kaheksandast jaanuarist on asi ametlik ja ühest airi vaktsiiniviaalist saab kuus doosiga paberite järgi. Euroopa ravimiameti otsus ise ei muutnud midagi. Küll aga muutus ettevõtte käitumine. Lihtsustatult teatas Paier klientidele, et nüüd tuleb sama koguse vaktsiini eest rohkem maksta, räägib Covid 19 haiguse vastase vaktsineerimise juhtrühma juht Heli Laarman. Eelmisel nädalal tuli meile ikkagi arve veel viie doosi arvestuses ja sel nädalal siis nüüd on ka meile tulnud arve kuue doosi arvestuses. Ehk vana arvestuse järgi jõudis esmaspäeval Eestisse 9750 vaktsiinidoosi, aga raha tahetakse 11700 doosi eest. Kui uskuda Belgia eelarve ministrit, EDelekerit, kes detsembris Euroopa riiki toostetud vaktsiinide hinnakirja internetti riputas, maksab üks vaktsiini doos 12 eurot. See tähendab, et selle nädala vaktsiini kogus maksis meile 23000 eurot rohkem kui ootasime. Lisaks rahalisele hoobile toob Fizeri otsus veel tehnilise küsimuse. Kuidas teha nii, et viaalis tõesti need kuus doosi kätte saada. Selle ülemineku puhul ei ole antud piisavalt üleminekuaega, meil on selle kuue doosi väljavõtmiseks vaja teatud omadustega tüstlaid, nõelu. Eesti puhul on hea see, et me oleme väga kiirelt reageerinud ja terviseametil on olemas need. Samas ei tea me veel kindlalt, kas viaalist kuue doosi kättesaamine päris alati õnnestub. Me püüame sellest ülevaadet endale saada nüüd haiglate abiga ja eks me siis kaalume ja vaatame, mis need võimalused on. Faizeri uuele hinnapoliitikale on kõige teravamalt reageerinud Rootsi, kes teatas juba eile, et ei tasu ettevõtte esitatud arveid, kuni vaidlused selguse toovad. Rootsi vaktsiini koordinaator Richard Berkström nimetas Faizeri otsust vastuvõetamatuks. Heli Laarmani sõnul Eesti Rootsi sammu kordama ei tõtta. Üks võimalus oleks Laarmani sõnul leida Euroopa riikide tasandil ühine lahendus, sest lisaks Rootsile on teisedki riigid öelnud, et mitte alati ei õnnestu viaalist kuurt doosi kätte saada. Need erinevad lahendused, et kui me ka hakkame neid kasutama, siis me peame vaatama, et milleni need lahendused võivad viia. Teisiti öeldes Eesti ei taha suure ravimitootja aga ka tülli pöörata. Me ei saa päris suusad risti minna, vaktsiini tarne ed, me tahame, kuidas nüüd saada see mõistlik lahendus, nii et tarned jätkuks ja siis tõesti, kas kuusdoosi sealt välja tuleks alati, et meil oleks see kindlus, et seda me tahame tegelikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ravimitootja Pfizer otsustas vaktsiini eest rohkem raha küsida.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.