messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVärska sanatooriumi ja veekeskuse juhataja Vello Saar ütles, et kuigi veekeskus on suletud, saab sanatoorium pakkuda raviteenuseid. Värske sanatoorium kui ettevõte saab toimetada teatud teenuste osutamise läbi ja nendeks teenusteks on siis ravi ja rehabilitatsiooniteenused, mis on siis nii-ütelda majutusega, teenused ja suletud alates 22.-st veebruarist on siis veekeskuse maja suletud, on toitlustuskohtade näol kohvikud ja oluliselt on loomulikult ka piiratud siis selliseid meelelahutuse osasid ruumides. Selle suunaline tegevus on lõpetatud ja ainult siis õues on võimalik selliseid liikumisasju läbi viia kas matkade näol või siis neid kaks pluss kaks reegleid järgides. Kliendid omapäi toimetavad. Aqva spa juht Roman Kusma. Nagu kõik spaad, et me oleme, ütleme, praktiliselt küll suletud, sest suletud on meie vee ja saunakeskus. Suletud on ka restoranid, toimib ainult kaasa müük, kuid jah, avatud on hotell ja meie puhul ka siis nii-öelda hoolitsused ehk massaaži saab ja iluteenuseid saab. Kus ma sõnul on tänavune spa sulgemine ettevõttele raskem? Kui eelmine aasta suleti meid mingilt tasemelt, siis täna oleme oma nakatumistasemel kindlasti mate kolm korda kõrgemal vist, et et me tõesti täna ei tea keegi, millal meid avatakse. Kaua see kestab, et see mure on täna ikkagi väga suur. Raadio uudistele Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Spaaettevõtted püüavad elus püsida piirangute alla mittekuuluvate teenuste pakkumisega. Üldiselt on koroonapiirnagute ajal spaa- ja veekeskused suletud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on ainuke riik, kes sportlastele olenemata nende päritoluriigist siia võistlema, tulemisel erandit ei tee. Eile antud intervjuus ütles kultuuriminister Tõnis Lukas, et sellise otsuse poolt olid erakonna EKRE esindajad. Teiste hulgas ei poolda valitsuse otsust peaminister Jüri Ratas, kes tõdes, et selle küsimuse juurde peab tagasi tulema ja sportlased on hammasrataste vahele jäänud. Kõik see viitab sellele, et valitsuse enda sees on kommunikatsioon antud teemal olnud puudulik. Lukas nimetas otsuse vastuvõtmist puusalt tulistamiseks. Täna selgitas kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn, mida selle all mõeldi. See puusalt tulistamisväljend kindlasti illustreeris seda, et ühtegi konkreetset argumente, miks seda mitte teha, ei ole välja toodud ja kuna terviseameti ja sotsiaalministeeriumiga on kõik läbi arutatud kõiki neid meetmeid, mida me seal välja oleme toonud, peetakse piisavateks, siis sealtpoolt probleemi ei ole. Kuna ühtegi argumenti pole välja toonud, et siis ta noh, kvalifitseerub täna selliseks puhtalt noh, poliitiliseks otsuseks. Meil ei ole mitte mingisugust ettekujutust, mis võib olla sisuline põhjus, miks neid, mitte spordivõistluste puhul riiki mitte lasta. Kõige otsesemalt mõjutab tehtud otsus hetkel Eesti jalgpalli ja korvpalli, kuna just nendel aladel on siia lähikuudel oodata sportlasi riikidest, kust ilma kahenädalase karantiinita siseneda ei tohi. Eriti keeruline on olukord BC Kalev Kramo korvpalliklubi jaoks, kes mängib teatavasti WTB ühisliigas 12. konkurendi, st tervelt 11 ei tohi vabariigi valitsuse otsuse tagajärjel Eestisse mängima tulla. Kalev Kramo mänedžer Ramo kask. Loomulikult see paneb meid väga keerulisse olukorda, et VTB osas on selge foon, et meie, näiteks Riias ei saaks korraldada oma mänge. Me peame tegema oma kodumängu siis, kui Eestis ei lubata tegema mõnes Venemaa saalis, Valgevene saalis või Kasahstani saalis või Poola saalis. Et kui me eelarvele otsa vaadata, siis see kindlasti nõuaks liiga abi, mida on väga keeruline sealt niimoodi kätte saada, sest see on nagu pigem meie valitsuse poolne otsus. Tarvi Pürn loodab siiski, et otsus pikalt kestma ei jää. Aga esimeses järgus ma ikkagi loodan, et küsimus läheb järgmisel teisipäeval uuesti arutelusse ja see otsustatakse ära, sest et noh, siin ei ole, siin ei ole sisulisi vastuargumente.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas kolmapäeval, et väljastpoolt Euroopa Liitu või Schengeni viisaruumi saabuvatele sportlastele erandit ei tehta ja neile kehtib neljateist päeva pikkune karantiininõue. See tähendab aga, et mitmed Eestis toimuma pidanud võistlused peavad aset leidma mujal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks teemadering oli NATO laienemine ja partnerlusmissioonidel. Peaminister Andrus Ansipi sõnul langesid ses suhtes seisukohad kokku. On oluline, et Afganistanis panustaks Euroopa liit ka tsiviilühiskonna ülesehitamisse ja me ei üritaks kõiki probleeme Afganistanis lahendada sõjaliste meetoditega. Meie jaoks oli väga oluline ka sõnum, et õhuturvalisuse tagamine saab ka edaspidi olema naa ülesanne ja et Eesti ei pea muretsema selle pärast, kuidas kaitsta taevast meie maa kohal. Kuidas võiksid Eesti ja Ameerika Ühendriigid näiteks teha koostööd uute demokraatiate kaitsmisel, et mismoodi see koostöö võiks välja näha? Eestil ei ole väga suuri rahalisi ressursse, millega abistada tärkavaid demokraatiaid kuid meil on võimalik jagada oma kogemust ja selline koostöö mõjuvõimsate riikidega, kellel on majanduslike võimalusi, võib olla väga ei tiivne. Täna oli meil kõne all eelkõige Gruusia, aga ka Moldova ja Ukraina toetamine ja Gruusia peetakse intensiivistatud dialoogi NATO liikmelisuse küsimuses. No viisa probleem tuli tõenäoliselt jutuks, mida president arvas. President Bush leidis, et me keskendume mehaaniliselt kolme protsendi külge, et ehk siis kolm protsenti võib-olla ainult viisadest keeldumisi ja siis on võimalik tõsta päevakorrale viisavaba liikumise teema, et see on liiga mehaaniline ja tuleks lähtuda eelkõige ohust, mida viisavaba liikumise kehtestamine siis Ameerika ühendriikidele võiks tähendada. Kuna me oleme partnerid terrorismivastases võitluses, siis tähendab see seda, et kindlasti me ei ole osa probleemist. Seega kui informatsioonivahetus on tagatud, siis peaks olema võimalik viisavaba liikumine ilma et seda kolme protsenti keeldumisi tiseeritaks. Aga ta ei öelnud, et ta teeb niisuguse ettepaneku kongressile. Ta ütles, et ta teeb oma parima ja ta uskus, et kongressi toetuse võiks tema ettepanek pälvida. Ajakirjanike ees Toompeal tunnustas Ameerika Ühendriikide president Eesti majandusedu ja ka Eesti e-võimekust. President avaldas tunnustust Eesti majanduse arengule ja tänas panuse eest rahumissioonidel, kuid Eesti e-võimekuse kohta lausus ta, et seda süsteemi võiksid kadestada paljud riigid.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president George Bush Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKunagine tuntud jalgpallur Raio Piiroja on viimastel aastatel olnud kalur ja selle ameti kõrvalt püüab ta tänavu talvel raeküla suusaradu hooldada. Linnaga sõlmiti leping juba kevadel ja nüüd saab tööga pihta hakata Raio Piiroja. Mina olen lihtsalt rajameister, et minu traktor ja linn ise teeb kunstlume valmis. Minu ülesanne on suusarajad korras hoida ja neid hooldada. Oskad sa hinnata, kui suur ja raske töö see olla võib? Ei tea, ei ole nagu täishooaega kunagi teinud. Põgusalt olen jõulumaa meestega koos käinud asja uurimas. Sellega kogu minu kogemus piirdub. No mis sa arvad praeguse ilma ja lumeoludega, millal esimene suusarada siin valmis saab? Kõik oleneb, palju lund täna ja homme juurde tuleb, et kas tuleb loodusliku lund piisavalt, et, et saab mingil kujul vaja teha, et kui öösel lund juurde tuleb, siis kindlasti proovime midagi valmis teha. Pärnu abilinnapea Meelis Kuke arvates saab looduslikku lund tõenäoliselt juba täna tallama hakata, aga kunstlume tootmisega peab veel ootama seda just kõrge elektrihinna tõttu. Kunstlumega nüüd on nii, et ikkagi ootame selliseid tõsisemaid külmakraade seitse-kaheksa kraadi, sest siis kunstlume tootmise mahuline efektiivsus kasvab. Elektrienergia hinnad on ju hästi kõrged, et kahe kuni nelja külmakraadiga tootlikkus on madal, lume kvaliteet on kehv. Sellistes oludes, kus pealegi on olemas looduslik lumi, ei ole põhjust tootma hakata. Aga nädala lõpp lubab. 10 kraadi lähedast või enamgi külma, nii et siis kindlasti ka lumekahurid tööle paneme. Ester Vilgats.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Raeküla suusarada hooldab tänavusel talvel Raio Piiroja. Kui öösel on korralikult lumelisa tulnud, hakkab Piiroja täna tööga pihta. Kunstlume tootmisega tehakse algust nädala lõpu poole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti naiste varjupaikade liit on ka varasematel aastatel teinud ettepanekuid, mille järgi pakuksid tulevikus naiste tugikeskuse teenust ainult kohalikud omavalitsused. Praegu toimub teenuse pakkumine nii sotsiaalhoolekande seaduse kui ka ohvriabi seaduse alusel. Esimene neist kohustab just omavalitsuse turvakoduteenust pakkuma kõigile, kes seda vajavad, ütleb naiste varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann Eesti rahvusringhäälingule saadetud kirjalikus kommentaaris. Reitelmann viitab, et ka praegune kriisiolukord on näidanud, kuidas kohalikul omavalitsusel on vajadusel suurem võimekus leida ajutine majutus näiteks ka nendele naistele, kes kannatavad pere vägivalla käes kuid keda teiste naistega ühe ootuse alla paigutada ei saa, sest kannatanul on diagnoositud koroonaviirus. Vabaühendustel teenusepakkuja kui atena seesugust isoleerimise võimekust ei ole, lisab Reitelmann. Naiste tugi ja teabekeskuse tegevjuht Pille Zopp. Pagan, ütleb aga, et naiste varjupaikade liidu poolt välja pakutud ideel on puudusi. Näiteks kui riik hakkab kulusid kokku tõmbama, siis paratamatult on sopp pagana sõnul sotsiaalvaldkond see, mis esimesena pihta saab. Ja siis hakkab kov oma teenuseid lihtsalt optimeerima ja optimeerimine võibki tähendada seda, et kokku pannakse erinevad tegevused ja erinevad teenused, mis tähendab, et see, mida Istanbuli konventsiooniga on ette nähtud ei pruugi enam saada pakkuda sellist olukorda tegelikult Norras on näiteks läinud varjupaigad selliselt sooneutraalseks. Seega ütleb Zopp pagan, et kui Eesti eesmärk on täita Istanbuli konventsiooni ehk pakkuda abi perevägivalla all kannatavatele naistele ja lastele on mõistlik edasi minna praeguse süsteemiga. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna teenusejuhataja ja Andrea Kink möönab, et kriisiolukorra põhjal tuleb turvalise majutuse teenuse pakkumine uuesti üle vaadata. Kink ütleb, et eesmärgiks võiks olla see, kuidas koostööd vabaühenduste ja omavalitsuste vahel paremaks. Mitte see, et teenus täielikult omavalitsustele üle anda. See nüüd, et varjupaiga tagamise alused on sees mõlemas seaduses, mina isegi antud olukorras ütleksin, et see annab meile rohkem võimalusi, et naiste tugikeskustel tõesti kõigil maakondlikult on oma turvaline majutus ja suuremates maakondades on isegi mitu. Praeguses olukorras me saame kasutada ikkagi eelkõige esmalt neid varjupaiku olukordades, kus meil on vaja rohkem ruumi, kus meil on vaja näiteks siis tänases eriolukorras haigestunud naisi eraldada, teistes saame me kasutada siis tõesti meie heade koostööpartnerite kohalike omavalitsuste abi ja nende ruume.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pöördumises Sotsiaalministeeriumile kirjutab Eesti Naiste Varjupaikade Liit, et edaspidi tuleks muuta turvalise majutuse pakkumine täielikult kohalike omavalitsuste ülesandeks. Praegu toimub naiste tugikeskuse teenuse osutamine pralleelselt kahe seaduse alusel. Seesugune dubleerimine pole aga liidu hinnangul mõistlik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle küsitluse kohaselt said põlissoomlased kaks protsenti toetust juurde jälle teisel kohal oleva kogemusega on vahe juba kuus protsenti. Peaministripartei sotsiaaldemokraatidega on lood päris viletsad, praegu valimistel koguni neljandaks. Nad on langustrendis olnud kevadistest valimistest saadik, aga nii väike oli nende toetus viimati viis aastat tagasi. Üleküsitlusest selgub, et põlissoomlased on kasvatanud oma toetust peamiste konkurentide arvel, kuid Neil on õnnestunud ärkvel aja taga niinimetatud tukkuvaid valijaid. Põlissoomlaste tõus tuleb üsna võrdselt sotsiaaldemokraatidelt keskust, alt ja kogemuselt, ütleb uuringu üks korraldajatest Duomo Turja. Tema sõnul tulevad pooled uued valijad põlissoomlastele juurde teistest teidest ja pooled on seni tukkunud valijad, nagu soomlased ütlevad. Põlissoomlasi on hakanud märkimisväärselt toetama töölised ja pensionärid, kes varem hääletasid sotsiaaldemokraatide poolt. Eriti on põlissoomlaste populaarsus kasvanud Helsingis ja väikelinnades. Küsitlus näitab ka, et põlissoomlased on saanud toetajaid juurde meeste hulgas alla 25 aastastelt ja niinimetatud parimas tööeas olevatelt 35 kuni 64 aastastelt. Kliima, toidu ja migratsiooniteemad on jaganud soomlased varasemast enam erileeridesse. Poliitilised vaidlused käivad juba mõnda aega ümber selliste teemade, mille suhtes põlissoomlased on olnud parlamendierakondadega eriarvamusel. Äge vaidlus käib ennekõike liha söömise vähendamise ja teadlaste pakutud kütusenormide üle. Need on seotud kliimamuutuste ja valitsuse eesmärkidega, vähendada saastet. Põlissoomlased on olnud nendes asjades selgelt oma seisukohtadel ja see tundub olevat neile kasuks tulnud. Hääli on juurde tulnud nii sotside kui parempoolsetelt. Samuti eristuvad nad migratsioonivastase parteina ja seega sobiv võimalus migratsiooni vastu olevatele valijatele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui Soomes oleksid valimised sel nädalavahetusel, saaksid Põlissoomlased 23% häältest, peaministripartei ehk sotsiaaldemokraadid 14%. Esimeste toetus kasvab kogu aeg, teise oma langeb. Miks Põlissoomlaste toetus suureneb? Mall Mälberg annab ülevaate Soome rahvusringhäälingu YLE viimasest küsitlusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates detsembri keskpaigast on tulnud üha enam teateid selle kohta, et malis tegutsevad Venemaalt pärit relvastatud üksused. Prantsusmaa väljaanne Lemon kirjutas oma allikate põhjal otsesõnu, et läinud nädalal sai malissurma üks ning vigastada kolm vene eraturvafirma vagner võitlejat. Seda, et Venemaalt tulnud sõdurid Malis liiguvad, ütleb ka kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Tuuli Tüneton. Me ei saa otseselt ei kinnitada ega ümber lükata seda, et tegemist on Vaagneri võitlejatega, sellepärast et riigid üldiselt oma luureinfot ei kinnita ega lükka ümber. Tünetoni sõnul on venelasi nii maali pealinnas Bamakos kui riigi keskosas. Nad liiguvad ringi ning tutvuvad kohalike oludega. Ja no nende eesmärk on ilmselt üleüldse saada aru, et milline on maastik, millised on erinevad tegijad konkreetsete piirkondades, olgu see siis nii kohalikud elanikud kui ka erinevate terrorismiorganisatsioonid. Milleks maad kuulavad venelased valmistuvad, sõltub Tõnetoni sõnul suuresti sellest, missugune on nende ja mali üleminekuvalitsuse vaheline kokkulepe. Üks võimalus on see, et kasutakse terrorismivastasesse võitlusesse koos maali kaitseväeüksustega. Teine võimalus on see, et soovitakse ka anda teatud väljaõpet maali kaitseväelaste le. Septembris enne seda, kui riigikogu asus pikendama Eesti vägede mandaati Malis tegutsemiseks, ütles kaitseminister Kalle Laanet, et kui Mali valitsus hakkab Vaagneriga koostööd tegema, toob Eesti oma väed koju. Riigikogu riigikaitse komisjon saab Mali teemal põhjalikuma ülevaate neljapäeval. Tuuli Tünet on ütleb, et kõik otsused võimaliku Malist lahkumise või väljaõppe ajutise peatamise kohta tehakse koostöös liitlastega. Me ei soovi anda Venemaale ka maalis kiiret võitu, nii et tegelikult me vaatame sõltuvalt sellest olukorrast tema sellest julgeoleku hinnangust otsustame selle iga kord eraldi. Venemaa tegevus Malis muutub üha intensiivsemaks, olukorras, kus riigisuhted nii Prantsusmaa kui oma naabritega on selges madalseisus. Veel läinud aastal lubas riigis võimu haaranud kolonel Assimi koita, et tänavu veebruaris toimuvad valimised ning mali saab tagasi tsiviilvõimu. Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse kovas reageeris sellele teatele karmilt. Eile suleti maliga nii maisma kui õhupiirid. Maliriigi varad Lääne-Aafrika ühenduse keskpangas ja kohalikes kommertspankades külmutati. Suurem osa kaubavahetusest lõppes tetati. Täna varahommikul teatas mali valitsus kohalikus riigitelevisioonis, et sanktsioonid on ebaseaduslikud ning vastuseks kutsub ta Ekovassi riikidest suursaadikud tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kaitseministeerium kinnitab, et Malis kuulavad maad Venemaalt pärit võitlejad. Kas tegemist on Vene Föderatsiooni esindajatega või Wagneri palgasõduritega, ministeerium luureandmetele viidates ei kommenteeri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus otsustas täna, et kaheksast Lõuna-Aafrika riigist, samuti Egiptusest ja Türgist tulijad peavad ennast testima, kes ei testi, seal tuleb 10 päeva eneseisolatsioonis viibida. Tervise ja tööminister Tanel Kiige sõnul kehtib see reegel nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimestele. Hinnatakse seda, et kus riigis ikka inimene oma reisi alustas, kui ta on tulnud nendest Lõuna-Aafrika piirkonna riikidest, täpsemalt need on Lõuna-Aafrika vabariik, otsana Malavi, Lesoto, Saasimaa, Namibia, Mosambiik, Simpabe ning täiendavalt siis Egiptus ja Türgi, kehtib nii testimise nõue kui eneseisolatsiooni kohustus. Kui inimene testimisest loobub Eneseisolatsioonis peab olema ka seni, kuni PCR testi tulemust oodatakse. Tallinna lennujaamas on testimine tasuta. Testimist soovitatakse kõigile Eestisse tulijatele, ka nendele, kes tulevad Euroopa Liidust, aga niisugust kohustust valitsus ei pannud. Ja seda ei pea praeguses olukorras mõistlikuks ei terviseamet ega ka Euroopa nii-öelda nakkushaiguste tõrjekeskus. Valitsus arutas põgusalt ka seda, mida teha praeguste koroonapiirangutega. Siin praegu leevendusi ei ole tehtud, me ootame ära täpsemat info ja teadmised hommikul tüve kohta ning tuleme selle küsimuse juurde tõenäoliselt järgmisel nädalal, et ka ürituse korraldajad saaksid siis planeerida enda üritusi, tegevusi, et kas see lõpuaeg peab olema kell 23, null null või saab see olla ka hilis?",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümnest riigist tulijad peavad ennast pärast Eestisse jõudmist testima. Uue omikroni tüve leviku tõttu jättis valitsus jõusse ka kõik senised koroonapiirangud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVõitlus pühajärve põhikooli pärast on kestnud eelmisest kevadest, siis tegi Otepää vallavalitsus esimese katse seda kooli sulgeda. Seekord pole aga esmajärjekorras juttu kooli sulgemisest, vaid selle liitmisest Otepää gümnaasiumiga. Juba 23. novembri vallavolikokku läheb arutamiseks ka vastav eelnõu. Samas pole pühajärve põhikooli lastevanemate esindaja, kooli hoolekogu liikme Teet Reedi sõnul nendega kooli tulevikku arutatud. Senikaua oli vaikus sisuliselt, kui 11. novembril ehk möödunud reedel ilmus Otepää teatajas teave, et vallavalitsus plaanib esitada volikogule eelnõu, mille kohaselt siis suletakse püha järve põhikooli ja õpilased saadetakse Otepää gümnaasiumisse. Ennem seda on toimunud kaks kohtumist selle aasta oktoobrikuus põhikooli õpetajate ja vallavalitsuse vahel, aga ka nendel kohtumistel minule teadaolevatel andmetel pühajärve põhikooli sulgemist ei käsitletud. Kuidagimoodi ei saa öelda, et Otepää kandis kogukonnaga mingeid asju räägitakse või arutatakse. Reedi lisas, et neile pole ka arusaadavalt selgitatud, mis kasu koolide liitmisest vald saab. Seepärast paluti seda teha vallavalitsusel, kuid vastust pole saadud ka homseks planeeritud kohtumisele vallavalitsuse ja valla lastevanemate vahel pole pühajärve koolivanematel asja, rääkis Reedi. Kui infot pole, siis mis sa ikka aru, lisas ta. Vallavanem Andres Visnapuu sõnul on aga infot piisavalt, kuigi see pole võib-olla kõigi ni lihtsalt jõudnud. No see on nüüd kahepoolne arvamine, et rahvast on hästi palju vallas elab üle 4000 inimese, kõigiga ei suuda rääkida ja me oleme hästi palju rääkinud õpetajatega, teadlased, noh, nii edasi minna ei saa ja ma usun, et täna me oleme enda jaoks teinud kõvasti kodutööd ära näinud tegelikult kulud, näeme ilusti laste sündivust, reaalsuse tuleb võtta ikka otsavaadet reaalselt. Reedi hinnangul pole aga jutt majanduslikest nõuetest Otepääl pädev. Pühajärve põhikooli sulgemine ei anna vallale mingit olulist kokkuhoidu, on ta kindel. Samuti on lapsevanematel kindel plaan võitlust kooli säilimise eest jätkata, mismoodi seda esialgu ei avalikustata? Toomas Kelt. Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühajärve Põhikooli saatus tekitab taas Otepääl pingeid. Vallavõim tahab kooli liita Otepää Gümnaasiumiga, tuues põhjenduseks õpilaste arvu vähenemist ja majanduslikku kokkuhoidu, lapsevanemad aga heidavad vallavõimule ette salatsemist ja nendega mitte arvestamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nStockholmis ja selle ümbruses oodatakse sellest nädalast vaktsineerima neid, kelle sünniaasta on 1946 või varasem ehk üle 75 aastaseid. Huvi on väidetavalt olnud suur, kuid sellegipoolest on kuni 11. aprillini kestva vaktsineerimiskampaania raames üle 6600 vaba süstimisaja. Rootsis vaktsineerivad perearstid ja ka neli spetsiaalset vaktsineerimiskliinikud. Ahis, Zulnas ja Stockholmi südalinnas. Teisipäevased andmed näitavad, et pool piirkonna 75 kuni 79 aastastest on saanud esimese vaktsiinidoosi kuid üle 80 aastastel on vaktsineeritud lausa üle 85 protsendi. Enamik ühe doosiga aga siiski vaktsiini aegu broneeritakse aga rakenduse alwayse Open kaudu ja broneerimiseks on vajalik. Mobiilide, kes ei saa digitaalselt broneerida, saavad seda siiski teha oma tervisekeskuse kaudu. Samas vabade aegade arv mõnel hetkel ka suureneb. Sõltuvalt vaktsiinide saabumisest vaktsineerimiskeskustesse ja kohale tuleb minna täpselt broneeritud ajaks. Stockholmi maakonnas on vaktsineeritute osakaal riigis kõige väiksem. Paljud on aga pahased ja on tulnud kriitikat, et inimesed ei teadnud, et saab aegu broneerida ja teiseks, et seda saab teha vaid digitaalselt. Mitmed Rootsi ringhäälinguga ühendust võtnud inimesed ütlevad, et tegemist on digitaalse tõrjutusega. Stockholmi regiooni tervishoiu ja meditsiinidirektor rektor Johan Pratt tunnistab, et natukene ebaõiglane see ju on. Homsest saadetakse täpsete juhistega kiri neile, kel digitaalset võimalust ei ole. See on natuke ebaõiglane, kuid me soovime vaktsineerida võimalikult paljusid. Püüdsime kasutada ülestõusmispühade nädalavahetust, nii et võimalikult paljud vaktsineeritakse võimalikult kiiresti aga siiski korrektselt ja broneeritu, ütleb harat. Teisalt oli veebis broneerimine nii hoogne, et süsteem jooksis eile lõunaks kokku, kuid mõne tunniga viga leiti. Aga võib arvata, et iga päevaga koguneb vaktsineerimisaja broneerida soovijaid üha rohkem kui kord jõuab nooremate kätte. Rootsi vaktsineerimisprogramm näeb üldiselt ette, et 65 kuni 69 aastaste vanuserühm saaks esimese vaktsiini annuse kätte aprilli lõpuks. Alla 60 aastased saavad esimese annuse eeldatavasti juulis ja nooremad sealt edasi augustis. Praeguseks on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 15,6 protsenti Rootsi elanikkonnast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Stockholmi vaktsineerimiskeskustes on vabalt saadaval üle 6600 tasuta vaktsineerimisaja eakatele. Vaktsineerimisele saab aga registreerida vaid digitaalselt, mida paljud vanemaealised ei valda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et koalitsioonilepingusse kirjutatud rahvaalgatuse mõtted eelnõuks vormida panid valitsuspartnerid kokku niinimetatud demokraatia töögrupi, räägib töögrupi juht Mailis Reps. Kõik need arutelud põhiseaduse muutmise vajalikkusest otsedemokraatia osas olid kindlasti äärmiselt vajalikud, aga jah, tõesti, seal olid üsna sellised põhimõttelised arutelu takistused, miks sellega edasi ütleme, pooleteise aastaga ei jõutud ja, ja peamine oli siis selle lävendi küsimus. Koalitsioonilepingu järgi piisanuks 25000 kodaniku allkirjast, et algatada eelnõu ja see riigikogu lõpphääletusele saata. Töögrupi liige Jaak Valge pakkus välja, et kui niisugune eelnõu parlamendis tagasi lükatakse, võiks allkirjade kogumist jätkata. Ja kui tuleb 50000 kokku, et siis läheb see rahvahääletusele ja kui ei tule 50000 kokku, et siis sumbub. Sellest mõttest asja ei saanud ja niikuinii oli koalitsioonilepingus kirjas, et rahvahääletuse algatamiseks tehakse eraldi menetluskord. Iseenesest oli kirjas ka üsna mitu detaili neist kõige olulisem, et rahvahääletuse algatamine vajab viitekümmet tuhandet allkirja. Ometi oli töögrupil omajagu peamurdmist. Ta ikkagi arutati põhiliselt selle üle, et kuidas siis tagada see olukord, et rahvahääletuse saaks küll esile kutsuda, aga et otsedemokraatia ei kujuneks siis esindusdemokraatia konkurendiks, vaid ta siis ikkagi täiendaks esindusdemokraatiat. Ehk lihtsustatult paika pidi panema sellesama lävendi küsimuse, mida mainis ka Mailis Reps, arutati näiteks teemapiirangute üle, kas nimekirjale, et rahvahääletusele ei saa panna riigi rahaliste kohustuste, välislepingu või riigikaitse küsimusi, võiks veel midagi lisada. Olulised olid ka erinevad künnised. Noh, näiteks see künnis, et rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek kiidetakse heaks, kui selle poolt hääletanutest vähemalt viis protsenti rohkem kui vastu. EKRE proovis koalitsioonipartneritele ka väiksemaid künniseid pakkuda aga edutult. Põhiseaduse muutmiseks tarviliku eelnõu põhimõtted said detsembris nii palju kirja, et need saadeti edasi põhiseaduskomisjoni esimehele. Tema oleks pidanud eelnõu juriidiliselt korrektsesse vormi lihvima. Tegelikult jäi üks asi ikkagi kokku leppimata, nimelt oli koalitsioonilepingus kirjas ka kvoorumi nõue ehk rahva algatatud rahvahääletusel pidanuks otsuse vastuvõtmiseks osalema vähemalt 50 protsenti kodanikest. Selline nõue provotseerib, ei poolt üles kutsuma referendumi boikoteerimisele, noh praktika näitab seda, et väga paljudel juhtudel see ka õnnestub, sest referendumitel osalemise protsent on kusagil 10 kuni 20 protsenti väiksem kui valimistel osalemise osakaal. Samas ei kahtle valge, et lõpuks oleks ka sobilikus kvoorumis kokku lepitud, aga valitsus lagunes ja lõpliku eelnõu valmis ei saadudki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärast poolteist aastat arutelusid oli põhiseaduse muutmiseks tarvilik eelnõu peaaegu valmis, aga siis läks valitsus laiali.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigi 70 protsenti ettevõtetest mainis eriolukorra kehtimise esimesel nädalal konjunktuuriinstituudi küsitlusele vastates, et koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud piirangud avaldavad neile suurt mõju. 76 protsenti ettevõtetest prognoosis seejuures, et nende käive teises kvartalis väheneb ja seda keskmiselt 56 protsendi võrra. Majutus, turismi ja restorani ettevõtted olid veendunud, et nende käive kukub 90 protsenti või veelgi rohkem. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Kõige suurem probleem ongi nõudluse kadu, tegemist on ju väga selline maailmas majandusaasta kaalse sündmusega, kus riigid, valitsused, inimeste tervise ja elude säästmise nimel sulgevad ettevõtted, nõudluse kadu. Seda nimetas siis märtsi keskel 67 protsenti ütles kolme kuu jooksul arvas, et see on 70, kahele protsendile ettevõtetele suur probleem ja kuue kuu pärast endiselt 56-le protsendile. Lisaks vähenenud nõudlusele nimetasid ettevõtted suuremate probleemidena töötajate puudumist ja tekkinud lisakulusid. Konjunktuuriinstituut uuris ka, mida ootavad ettevõtjad valitsuselt. Vastustes nimetati muuhulgas likviidsusabi abi tööjõukulude katmisel, käibepuuduse korral ning riigi tellimuste kasvu. Küsitluse tulemusi kommenteerinud majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo reede märkis, et riik on astunud mitmeid samme, et ettevõtjaid praegusel keerulisel ajal toetada. Tõsi on see, et ega praegu keegi täpselt ei oska öelda, mis saab majandusest see, mis siis majanduse pikem vaade on, et see selgub reaalselt mõne kuu pärast. Siinjuures ongi oluline, ma arvan, et need otsused, mis on tehtud, et kõigepealt tulla appi töötajatele tulla appi likviidsuse tagamisega. Nüüd me teame, valitsuses on tehtud ka otsuseid turismisektori eraldi toetamiseks. Marje Josing rõhutas, et majandus tervikuna ei mõjuta ainult olukord Eestis, vaid oluline on jälgida, mis saab teistes riikides. Tema sõnul on aga igasuguseid majandusprognoose praegu väga keeruline teha. Kuni esimese maini ja niisugune väga kiire taastumise korral oleks meie majanduslangus olnud viis protsenti ja töötus oleks 10 protsenti, aga ka juba praegu peame ütlema, et pilt saab hullem olema ja tegelikult, et siin pole nagu majandustegevuseidagi prognoosida, me ei tea praegu sellest covid 19-st kõike.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul jääb koroonaviirus majandust veel pikalt mõjutama. Tavapäraste prognooside tegemine on tema sõnul praeguses olukorras kasutu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuu aja pärast, 14. aprillil kandideerib ainsana Reformierakonna juhiks Kaja Kallas. Täna erakonna juhatuse istungi järel ajakirjanike ette astunud Kallas jäi napisõnaliseks ega täpsustanud, mis oli Tõnis Kõivu lahkumise tegelik põhjus. Me otsustasime kokkuleppel selle lepingu lõpetada tegelikult Tõnis Kõiv, jätka peasekretäri na siis, kui tuleb uus juhatus ja oli aus kõigi suhtes, et me selle siis lepingu praegu lõpetame. Kes võiks olla Tõnis järeltulija? Jah, kas te olete temaga rääkinud ja kas ta on nõusoleku andnud? Jah, olen rääkinud ja on nõusoleku andnud, seda ütlen siis, kui see õige aeg tuleb. Inimestevahelised suhted on olulised ja on väga oluline, et peasekretär ja esimees saaksid omavahel läbi hästi, ja kuna ma olen leidnud inimese, kellega meil visioonid kattuvad, siis ma arvan, et see on mõistlik. Kuni uue peasekretäri kinnitamiseni täidab kõiki ülesandeid kantselei direktor Ene Kaups. Väidetavalt heidavad mitmed reformierakondlased kõivule ette, et erakonna rahaasjad pole korras. Erakonna praeguse esimehe Hanno Pevkuri sõnul kõivule etteheiteid ei ole. Vaatasime otsa ka loomulikult erakonna rahalise seisule, mis on siin meedias läbi käinud. Me teame täpselt, palju meil on veel valimistest võlgnevusi üleval, teame seda, et millised on olnud varasemad seisud, midagi erakorralist ei ole, kõik on tavapärane ja valimiskulud versus nii-öelda peakontori eelarve ongi loomulikult erinevad, aga pealiskaudsel lugemisel võib jääda mulje, et mingi mure on. Ei, muret ei ole. Tõnis Kõiv saab peasekretäri ametist lahkumise korral kompensatsiooni. Nii nagu leping ette näeb, ehk siis 28. veebruarini 2019, see on kuni selle kuupäevani ette nähtud palk ja see suurusjärk on 30000. Vana põhikiri Reformierakonna nägi ette, et peakontori juhiga ehk siis peasekretäriga sõlmitakse tähtajaline leping. Selle nii-öelda lõpetamisel on kompetatsioon kuni tähtaja lõpuni minu eestvedamisel tehtud uus põhikiri tegelikult annab juba võimaluse sõlmida peasekretäriga ka tähtajatu leping, mis siis nii karm ei oleks. Tõnis Kõiv ütles veel kommentaariks, et ootamatult ei tulnud talle mitte niivõrd praegune otsus, kuivõrd oli ootamatu juba Hanno Pevkuri detsembrikuine teade, et erakonna esimeheks võib saada Kaja Kallas. Sest ega need protsessid hakkasid sealt ja peale on mõistetav ja, ja loogiline, et kui tuleb uus esimees ja see on ju nüüd, 26.-st veebruarist alates selge, kui kandidaadid on kinnitatud, et ta loob oma meeskonna ja nii-öelda sellist mitteusaldamismomenti ei ole tekkinud, aga oma meeskonna soomise loov on täiesti õigustatud, et ei mingit tüli. Mina olen oma erialal jurist ja ma tegelikult tulin ju juristibüroost peasekretäriks ja nüüd ma loodan siis tagasi siirduda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus vabastas täna partei peasekretäri ametist Tõnis Kõivu poolte kokkuleppel. Erakonna tulevase esimehe Kaja Kallase sõnul on uus kandidaat sellele ametikohale olemas ja oma nõusoleku ka andnud. Kuni uue juhatuse valimisteni on erakond siiski peasekretärita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas siis nüüd, pärast kabinetiistungit võib öelda, et valitsuskriis on süvenenud, olukord on samasugune või on paremaks läinud? Olukord on samasugune kabinetiistungil me saime ülevaate välisministrilt olukorrast, riigi salatasega välisministeeriumis ja mõnes mõttes on pilt selgem, teisalt jälle tekitanud hulga küsimusi juurde. Näiteks saime me täna teada, et Siim Kallase süüdistamine kaheksa salajase dokumendi kaotamises on täiesti alus, et mitte ühtegi paberit ei ole välisministeeriumis, mis kinnitaks, et need dokumendid peaksid olema Siim Kallase käes. Kahju, et niisugune informatsioon on liikvele läinud. Kas tänase valitsuskabineti istungil oli kõne all ka Res Publica ja Reformierakonna edasine koostöö? Ei sellest. Kas valitsuskoalitsioon jääb püsima. Kui kaua te aega võtate? Ma loodan, et peaminister teeb oma järeldused ka meievahelistest kõnelustest ja ma saan ainult korrata seda, mida ma olen varem öelnud ja ma ei pea tavaliseks seda käitumist, kus peaminister ainuisikuliselt ilma koalitsioonipartneritega kooskõlastamata otsustab vabastada ühe ministri ametist. Sellises õhkkonnas ei saa rääkida koosmeelest, ei saa rääkida usaldusest. Usalduslik õhkkond on vaja taastada. Kui usalduslik õhkkond taastub, siis me saame kõnelda ka selle koalitsiooni jätkamisest. Millega saaks taastada usalduslikku õhkkonda praegusel hetkel? Kriisi lahenduse võti on peaministri käes. Peaminister on selle kriisi tekitanud, peaminister peab selle kriisi ka lahendama. Peaminister ütleb, et ta ei hakka isegi kaaluma võimalust, et ta võtaks presidendilt tagasi avalduse, et välisminister ametist vabastataks. Lahendusi võib olla mitmeid, praegu pole küsimus, ei saladustes, ei välisministri nimesid. S on peaministri ebaadekvaatses käitumises, küsimus on selles, et väga olulises küsimuses on peaminister jätnud konsulteerimata koalitsioonipartneritega. See on probleem. Kas sein on väga püsti ees? Sõltub poolt heast tahtest, millal pooled järgmine kord kohtuvad. Me ei ole mingeid konkreetseid kohtumisi kokku leppinud. Me ootame peaminister samme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinetis arutati salajaste dokumentide olukorda Välisministeeriumis. Peaminister on usalduse kaotanud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui ei ole just kõige suurem tulekahju ja ja häda käes siis inimestega niimoodi ei käituta. Nii drastilisi ja järske meetmeid ei ole ilus võtta. Karl Martin sinijärve sõnul ei tea nad, missugused on taustad, kuid kui meil on üks traditsioonidega kultuurileht, siis üritada seda paari päevaga lammutuslikult ümber korraldada on käitumine, mis tekitab ebakindlust selle riigi toimimise suhtes ja seda ei tahaks, ütles Karl-Martin Sinijärv. Seepärast loomeliitude ühisavaldus kutsub ministeeriumi esindajaid sihtasutuse kultuurileht, nõukogu ja loomeliitude esindajaid kokku saama. Et sellele olukorrale peale vaadata, selgitada, mis tegelikult toimus, mis meediasse läinud informatsioonist vastab tõele ja, ja, ja mis mitte ja miks oli praegu tarvis niimoodi käituda. Seni kuni informatsioon on ebapiisav, on kaunis keeruline niisuguseid põhjapanevaid järeldusi teha, aga nii palju, kui on väljapaista olnud, kõik on matslik ja, ja inetu, aga ei tahaks, et kultuuriga seonduksid ebameeldivad matslikud ja inetud asjad. Kas võiks siis ühtlasi arutada koos loomeliitudega missuguseks võiks kujuneda sirp. Kui või peaks muutma? Ja juhul kui kultuurileht, sirp või selle väljaandja sihtasutus kultuurileht vajavad juhtimises ja korralduses sisulisi muudatusi peavad kaasa arvatud kaasatud olema kõik asjasse puutuvad osapooled. Tulevikus ei saaks säärane olukord korduda, vaadates seda, kui kiiresti see protsess on käima läinud või lükatud. Ega siin midagi venitada ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti loomeliidud nõuavad oma ühisavalduses arutelu kõikide loomeliitude, ministeeriumi ja sihtasutuse Kultuurileht nõukogu vahel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPalju juttu on olnud Rebeca Totermiee raamatust jakominus, kainsporu paremad päevad, see on väga ilus, väga sügav raamat, aga sinna kõrvale ma paneksin hoopistükkis Urmas viigi joonistatud Muhu Vasselid, kuhu on Anu Kabur kirjutanud sisse muhu keeles lood sellistest tublidest muhu meestest saame teada, kuidas vastsel koroonatesti tegi, ta läks selleks keldrisse ja maitses head ja paremat maitsemeel oli täitsa alles. Ja saame teada, kuidas tehakse nurru maitselist õlut, sellised tahedad lood ja väga ilusad pildid ning vahepeal on ka pisut koomiksilaadsed. Üks raamat, mille üle mul on siiras, hea meel ja ma silitan teda õhtul ja hommikul ja loen. See on Piret Pääri koostatud muinasjutukogumik õnneliku inimese särk. Raamat on ilus nagu ime. Siia Katrin Erlich pildid teinud ja Piret Päär on valinud muinasjutud, mis kõnetavad, kõnetavad igas eluetapis. Ja need lood on otsitud valitud arhiivist, need ei ole ära leierdatud lood ja need on Piret päri moodi kenasti sõnastatud ehk siis moodi pandud. Ja lausa tema häält on pisut nagu kuulda, kui, kui neid lugusid lugeda. Ja noh, mida arvata loost, mis algab aga Moskva kaupmehe Ivan Vassiljeviti naine oli nõid igas mõttes oskas toda nõidumis asja, aga loomult oli kuri ja halb. No on ju juba hästi huvitav. Nii, aga kui me oleme nüüd juba väiksemate laste juures, kuigi need muinasjutud ei ole väiksematele lastele, siis anti saare suur koogitegu, lugege koos, lugege, mitu korda, lugege eraldi suured ja, ja väikesed ja Anti saar ja võib suvel puhata, aga palun, palun, palun kirjuta veel raamatuid. Miks mitte välja otsida Eno Raua lugu lendavate taldrikutega ja päris kriminaalne lugu ja, ja telepaatiline lugu, et vana kuld ja uut kulda kirjutab juurde Jaanus Vaiksoo. Kindlasti tasuks suvel lugeda tema kinga number 39 ja kinga number 40. Et ongi suveseiklused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suvisel koolivaheajal on laste jaoks väärt ajaviide ka lugemine. Kui vanemad ise kirjandusilmal silma peal ei hoia, tasub lugemisvara valikul nõu küsida kohalikust raamatukogust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi opositsioonipoliitikud püüavad tõenäoliselt eelarvele vastu olla, seisab koalitsioon aegade suurima riigieelarve vastuvõtmise eest. Samas koalitsioonil ei ole riigikogus kindlat ülekaalu. Opositsioon leiab küll, et eelarves on rohkem neid punkte, mis hea meel teevad, kui neid, millega rahul olla ei saa. Palju tähelepanu on pööratud julgeolekule. Õpetajate, päästjate ja politseinike palgad käivad ajaga kaasas, samuti tervishoiu rahastamine, aga suured vead tehti juba eelmise riigieelarvega, ütleb Taavi Rõivas Reformierakonnast ja peab sellega silmas maksukaost, mis tuleb uue eelarvega likvideerida. Parlamendi võimalused selleks on üsna piiratud, et valitsuse esitatud eelarvet kapitaalselt muuta. Kuigi me plaanime tõenäoliselt ka maksu kaose muutmise ettepanekuid veel selle koosseisu ajal teha, siis realistlikum on see, et peale järgmisi valimisi tuleb need kõige suuremad sammud ette võtta. Rõivas ütleb, et tegemist on väga vähese ambitsiooniga eelarvega. Kus eelarve kasv, mis tuleb tänu heale sotsiaalmaksu ja tulumaksu ja, ja osalt ka käibemaksu laekumisele, on tegelikult lihtsalt ära pudistatud siia-sinna regionaalseteks investeeringuteks, millest osad võivad olla ka mõistlikud, aga mille hulgas on ka selliseid, mis, mis väga suuri probleeme tekitavad. Et mingeid selliseid ütleme reforme või, või asju, mis Eesti Eesti elu paremaks teevad, selles eelarves liiga palju ei paista. Palju on sellest eelarvest välja jäänud, leiab rõivas. Kindlasti on võimalik juba järgmise aasta eelarvega teha korda see, et, et töötavad pensionärid ei peaks maksma kõrgemat maksu, nii nagu see jällegi möödunud aasta eelarvega kehtestati. Tuleks taastada abikaasat. Ühisdeklaratsioon tuleks oluliselt suurendada idapiiri väljaehitamise investeeringuid. Riigieelarve on kolme osapoole kompromiss ja kripeldama jäävad eelkõige aktsiisid, ütleb Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Me oleksime tahtnud näha, et me oleksime suutnud minna ka aktsiiside alandamise teed ka mitte ainult alkoholiaktsiis, vaid arutuse all oli ka elektriaktsiis, oli ka kütuseaktsiis, et me nendes küsimustes ei suutnud koalitsioonis ühiselt kokku leppida ja teiseks, kus me oleks astunud suurema sammu edasi. Teaduskulutused, me ei ole suutnud null koma 81-st protsendist enamat, kuigi eesmärk on jõuda ühe protsendini. Kui seeder leiab, et uut eelarvet ei saa kindlasti pidada raiskamiseks, siis EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme on vastupidisel seisukohal ja toob esimese asjana välja Rail Balticu projekti. Jälle meil läheb üle 30 miljoni euro projektile, mis on täiesti perspektiivitu, kohutavalt kallis ja Eesti loodust hävitav. Meil on raiskamist ja ütleme siis süsteemitud kulutamist selles riigieelarves pööraselt. Me elame väga heal ajal majanduskasvu ajal. Maksulaekumised on suurepärased, see on ka ainus põhjus, miks valitsus saab jätkuvalt lolli mängida oma aktsiisipoliitikaga Läti suunal. Aga negatiivne külg on, et meil on riigieelarve täis arulagedat raha loopimist vasakule ja paremale. Mis edasi saab? Me teame, et praegu on ju valitsusel 50 kindlat häält, kõik nad päris kindlad ka ei ole enam. Noh, ma siiski arvan, et lõpuks läheb see eelarve läbi. See lihtsalt ei ole hea eelarve, mille me siin vastu võtame. Ei ole veel väga konkreetseid ettepanekuid, sellega on veel aega ja siin on veel paar nädalat aega enne teist lugemist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu opositsiooni hinnangul on 2019. aasta riigieelarve vähese ambitsiooniga ja raha raiskav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna see isik, kes eile Narva piiripunkti tõkkepuid ja väravaid maasturiga rammides Eestisse kihutas, see mees, kes eile ka politsei poolt kinni peeti. Ta oli täna kohtus ja talle mõisteti kokkuleppemenetluses kolm kuud vangistust, siis riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest ja politseiniku peatumismärguande eiramise eest. Ja selgus ka, kes see mees on, see on Anatoli Bogdanov, 47 aastane Venemaa kodanik. Pärit on Peterburist ja ta ise nagu ei oskagi selgitada, mis täpselt teda ajendas Eestisse niimoodi sõitma. Et mingit konkreetset plaani tal polnud, ta ise räägib, et tal oli suur psüühiline pinge, et ta polnud kodumaal nõutud ja mingil hetkel ta siis hakkas Eesti poole kihutama. Samas mees oma tegu kahetses, kavatseb menetluskulud tasuda ja vangis olles ka eesti keelt õppida ja peale peale seda Eestisse jääda. Ja huvitav oli ka see, et ta Eestisse jõudes kutsus ise omale politsei välja, nii et ta tõesti nii-öelda kahetses oma tegu samas aru saamata, kuidas ta ilma dokumentideta Vene piiri ületas. Mees väidab, et samamoodi tõkkepuid trammides, samas Vene uudistes sellest mingeid andmeid ei ole. Prokuratuur nõudis talle esialgu kokkuleppemenetluses poolteist kuud, kuid kohtunik pidas seda liiga leebeks, sest keskmine karistus sellise kuriteo eest on kuus kuud vangistust ja lõpuks lepiti kokku siis kolme kuu peale, mida mees ka kandma viidi. Ei prokuratuur ega kohus ei kaalunud lisakaristusena riigist väljasaatmist. Mis aga puudutab Narva piiripunktile tekitatud kahju korvamist, siis tehakse seda eraldi menetlusena ja selleks peab haginõud esitama riigi kinnisvara aktsiaselts.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru maakohus mõistis Narva piiripunkti väravaid ramminud autojuhi kolmeks kuuks vangi. Riigist väljasaatmist kohus piiririkkuja suhtes ei kohaldanud. Venemaa kodanik tegi ebaseadusliku piiriületuse kihutades läbi kinniste piiriväravate Eesti territooriumile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaust on nukker, sest soome-ugri hõime jääb arvuliselt üha vähemaks ja põhjarahvaste kultuuri ohustab peale suurrahvaste kesksete ja poliitiliste otsuste ka kliima soojenemine. Tõnu Seilental, kes on soome-ugri maailma kongressi aidanud korraldada nende algusest peale 1992.-st aastast saadik, ütleb, et apoliitilised maailma kongressid on väikerahvastele oluline foorum kus saab kindlust, et neid pole unustatud. See on selline ühesolemise vorm, me ühtegi riiki nii-öelda ei õpeta, et, et me räägime omavahel ja ütleme, et mida võiksid inimesed teha, et seda nähtakse, et, et mida on võimalik teha, sest kurvad uudised, eks ole, hariduselus, mis Venemaa Föderatsiooni poliitika on muutunud tunduvalt tsentraliseeritumaks ja nii edasi, samamoodi tagakarpaatia ungarlastel on väga suured probleemid ungari keelsete koolidega, nüüd sest Ukraina reformib oma haridusseadust ja, ja tahab tugevdada, eksole. Ukraina keele rolli. Soome-ugri tänavusele maailma kongressile on kutsutud ka Venemaa, Ungari ja Soome president, vene presidendi kantseleilt pole veel vastust tulnud. Soome-ugri maailma kongressi keskseks toimumispaigaks on Eesti Rahva muuseum, kuid sellega seonduvaid ettevõtmisi on ka mujal Tartu linnaruumis. Sellest, mis toimub siis juunis Eesti Rahva Muuseumis, räägib nüüd ERMi suhtejuht Kalmar Kurs. Kokku tuleb lisaks meie püsinäitusele Uurali kaja kuus erinevat näitust, mis jäävad mõni neist päris pikaks perioodiks näiteks koostöös Venemaa etnograafia muuseumiga. Fotonäitus meie galeriis jääb mitmeks kuuks muuseumi. Kaks kinni ei panda, et, et paralleelselt saab ikkagi seal käia, saab käia paralleelselt muuseumis. Aga nagu on juhtunud väga üksikutel kordadel, kas korralduslikult või turvalisuse põhjustel on tulnud muuseum lühiajaliselt sulgeda see kas soome-vi maailmakongressi ajal mingiks lühikeseks perioodiks kogu muuseum suletakse, teistele külastajatele, sõltub ikkagi turvalisuse ettekirjutustest ja korraldusest sõltuvalt presidentide osaluse, st siin ka oleme paindlikud. Sest et muuseumi on kaks sissepääsu. Eestis on soome-ugri rahvaste maailmakongress toimunud varem 2004. aastal, kui võõrustaja linnaks oli Tallinn järgmine maailmakongress järjekorras üheksas toimub Venemaal ja korraldajaks on ingerlased.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu suvel Tartus peetav soome-ugri kaheksas maailmakongress keskendub keele ja kultuuri säilitamisele muutuvas maailmas. Kongressi teema on \"Kultuurimaastikud - keel ja meel\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesena kutsuti ette Keskerakond, Märt Sults ja Toomas Väinaste olid seekord konservatiivsed. Tasuks hoiupõrsas, mis kohe raha tagasi annab ja piparkoogimaja maha müüdud kontori asemel. Vabaerakonna poolt esitas Ain Lutsepp seekord mitu luuletust, aga üks näide. Mööda lõpmata teed lähevad reed kuu kahvatul kumal ehapunal kaugele. Kuna vabaerakonna ideed ja mõtted on liiga intelligentsed, said nad pataka seltskonna kirjandust. Lugege natukene rohkem, viige madalamale ja saate võib-olla mõne sellise mõtte peale tulla, mis inimestele huvi pakub. EKRE esines taas lauluga. Tunnistan ma taas jõulust just nagu lapsepõlve aal. Ekre sai dalai-laama teose kestvast õnnest ja teose ütlen sulle, head Isamaa Res Publica poolt oli luuletus ja Tarmo Kruusimäe. Kuniks on sinu sõnades tera kuniks on sinu mõtetes tuum, seniks olla võid siin sinu päralt on päike ja maailma ruum. Tasuks mälupulk estgoinidega, mida pidi olema 10 kilo. Riigikogu juhatus esines luuletusega sellest, kuhu jõuab jõuluvana. Lõpuks leidis suure maja, kus kõik rahvaesindajad päevast päeva seadust loovad. Eesti rahval õnne toovad. Tasuks igale liikmele teokarp, kust lärmaka saali korral saab kuulata vaikust ja merekohinat. Aknaalused, Tsahkna ja Mihkelson pälvisid kamuflaasi kreemi ja maskeerimisvõrgu saab märkamatult liikuda saalis ringi mõne teise erakonna juurde ja seal hääletada. Viimased kaks esinemist olid päevakajalised. Esmalt sotsid Hardi Volmer ja Tõlge Barbi Pilvre. Ma olen eestlane. Ma tahan osta viina ja õlut. Tasu oli vastavalt teemale kolm pudelit Riia palsamit ostetud Eestist ja Reformierakond. Hallil ajal väga ammu oli Hiinas siidi tee eesti rahvas. Täna sammub Läti järgi viinale. Neile kingiti ussisõnade vastane ja eluterve kärgpere käsiraamat ja jõuluvana lõpusoov. Mingu teil järgmisel aastal kõik head mõtted, mis pähe tulevad. Mingu need täide ja kõik lollid mõtted, need mingu kohe alguses lörri, et nendest kellelegi midagi kasu kahjuliku ei jõuaks tekkida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esinejad - Märt Sults, Toomas Väinaste, Keskerakond; Ain Lutsepp, Vabaerakond; EKRE fraktsiooni liikmed; Tarmo Kruusimäe, IRL; Enn Eesmaa, Riigikogu juhatus; Hardi Volmer, Barbi Pilvre, SDE; Madis Milling, Reformierakond; Jõuluvana; reporter Uku Toom.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti ametiühingute keskliit tegi ettepaneku võrdsustada alampalk ja tulumaksuvaba miinimum 700 euro tasemel alates esimesest juulist. Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul aitaks muudatus alampalga saajatel tulla toime eluaseme, kütte ja toiduga seotud sundkuludega. Kui meil isegi tavaline inflatsioon on juba 19 protsenti 20 protsenti, siis ma arvan, et meie arvutused, et inimestel jääb puudu 120 eurot iga kuu, mida neil kuskilt võtta ei ole, et see peab paika ja nüüd tegelikult selle käigu mõte ongi see, et tulla inimestele reaalselt appi mitte selliste nii-öelda toimetulekutoetuste või mingisugust muude asjadega, vaid sellega, et nad käivad tööl ja siis 120 eurot siis jaguneks ära, siis osa jääb inimesele endale katta ikkagi leida viise üks osa jääb siis tööandjatele tõsta palka ka kolmas osa jääks siis riigile, et, et ühesõnaga kõik kolm osapoolt natuke võtaksid kanda seda koormust. Peep Peterson selgitab, milliste vahenditega erakorralist muutust katta. Üks on energiahindade tõus ja teine on see üldine nagu majanduse nominaaltõus, kust noh, numbril selt on ju pilt väga ilus, et selle arvelt tegelikult peab jõudma just ütleme tööturu alumise poole, mingi väike leevendus, et me ei jätaks kedagi maha. Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et tulumaksuvaba miinimum on küll ajale jalgu jäänud, kuid samas on tegemist niivõrd poliitilise ja niivõrd kalli otsusega, et keeruline on uskuda kiiretesse lahendustesse alampalga tõstmist. Tööandjate keskliit arutas ja seda nad ei toeta. Arto Aas jätkab. Tuletame meelde, et selle aasta alguses alampalk tõusis 12 protsenti, see on täpselt samas suurusjärgus nagu tänavuseks aastaks. Eesti pank ja rahandusministeerium on inflatsiooninumbreid ennustanud ja ta on jätkuvalt kiirem kui keskmise palga kasv. Nii et, et me soovime sellise alampalga numbriga vähemalt sel aastal hakkama saada, aga kindlasti juba siin, suvel alustame läbirääkimisi, et milline võiks olla järgmise aasta alampalga number ja kindlasti tuleb sinna kõvasti kasvu juurde. Me usume, et kõik, kes saavad nagunii, tõstavad palka, et me ei peaks regulatiivselt praegu sekkuma. Aga selge, et, et see palga surve on turul päris suur. Ametiühingute ja Tööandjate Keskliidu ning sotsiaal ja rahandusministeerium kohtuvad läbirääkimisteks ühise laua taga sel kolmapäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühingute keskliit kohtub kolmapäeval Tööandjate keskliidu, Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ühise laua taga, et arutada võimalust tõsta erakorraliselt alampalka ja tulumaksuvaba miinimumi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaani Danske pank teatas oma sisejuurdluse tulemusi tutvustades, et ei suuda täpselt hinnata, kui suures mahus tehti läbi panga Eesti filiaali kahtlasi tehinguid. Kokku olid vaatluse all umbes 15000 kliendi tehingud, mille kogumaht oli 200 miljardit eurot. Danske banki juht Toomas Borgen teatas, et astub panga Eesti harus toimunud võimaliku rahapesu tõttu tagasi, jätkab Kadri Põlendik. Üks olulisemaid infokilde tänaselt Danske Banki juhtide pressikonverentsilt oli teade, et pank on tuvastanud konkreetsed Eesti filiaalis töötanud inimesed, kes võisid rahapesule kaasa aidata. Neist on ka vastavatele ametivõimudele teada antud. Raportist selgub, et Eesti filiaalis tegeles mitteresidentidega umbes 75 inimest. Panganõukogu juht Ole Andersen ütles, et neist 42 töötaja tegevust hindas raport kahtlaseks. Nende kohta on info antud ka Eesti rahapesu andmebüroole. Pole tõestatud, et Eesti töötajad saatsid korda kriminaalseid tegusid, kuid me oleme teinud politseile avalduse Eesti aru kaheksa endise töötaja kohta kriminaalasja algatamiseks. Eesti prokuratuur kinnitas, et Danske on avalduse esitanud ja see on käimasoleva kriminaalasjaga liidetud. Nende kaheksa inimese hulgas ei ole panga endisi juhte Aivar Rehet ega Ivar Paed. Kõnealustel niinimetatud rahapesuaastatel Eesti filiaali juhtinud Aivar Rehe pole alates möödunud aasta septembrist sel teemal ühtegi kommentaari andnud. Raporti järgi oli esimesi rahapesu ohumärke näha juba 2007. aastal, kui toimus Sampo panga ülevõtmine. Toona tegid hoiatusi nii Taani finantsinspektsioon kui ka Vene keskpank. Hilisematel aastatel tegi hoiatusi ka Eesti finantsinspektsioon, kuid neid eiras pank väga pikalt. Raporti järgi ei tuvastatud probleeme üksnes Eesti harus, vaid kogu pangas. Täna hommikul enne raporti avaldamist esitas Danske panki tegevjuht Toomas Borgen ka lahkumisavalduse. Danske Banki nõukogu asepresident ja riskikomittee juht Karol Sergent ütles, et kogu sisejuurdluse sisu ei saa avalikustada, ent see edastatakse kogu mahus finantsinspektsioonidele. Detailseid andmeid uurimise kohta jagatakse Taani ja Eesti finantsinspektsiooniga. Sealhulgas on informatsioon kahtlaste klientide ja töötajate kohta, mida me ei saa avalikuks teha. Taani riigiprokurör ütles rahvusringhäälingule Kopenhaagenis antud intervjuus, et Danske Banki juhtum on vaid osa laiemast uurimisest, mille raames tehakse tihedat koostööd Eesti prokuratuuriga. Kopenhaagenist jätkab Johannes Tralla. Taani opositsioon nõuab valitsuselt Danske panga osas jõulisemaid samme. Parlamendi rahanduskomisjoni liige Lisbet Paulsen ei mõista, kuidas saab pank omaenda arvatavalt uskuritegusid uurida. Ma olen küsinud ikka ja jälle, millega tegelevad ametivõimud, miks me ei näe juba tagajärgi, ütleb sotsialistliku rahvapartei liige Lisbet Paulsen. Taani finantsinspektsioon ütleb, et sellega peaksid tegelema Eesti võimud ja Eesti võimud ütlevad, et see on jälle Taani vastutus. See ei ole vastuvõetav, see on peaaegu nali. Tegemist on ühe tõsisema Euroopa rahapesuskandaaliga, ütleb Paulsen. Taani riigiprokurör ütleb, et kevadel algatatud uurimine hõlmab suuremat pilti kui täna avalikustatud panga raport. Deba. De mi vestigatin Danske raport on osa meie kriminaaluurimisest, aga on väga oluline rõhutada, et see on vaid väike osa meie laiemast uurimisest, mis peaks selgitama, kas kedagi on võimalik selle potentsiaalse kuriteo eest karistada, ütleb Taani riigiprokurör Morten Jakobs ahvusringhäälingule. Meil on väga lähedane koostöö oma sõsarorganisatsiooniga Eestis. Hindan seda kõrgelt ja meil on ühine uurimisrühm, ütleb Jakobson. Küsin, kas ei ole liiga hilja alustada uurimisega, mille puhul Eesti finantsinspektsioon lõi häirekella juba aastaid tagasi. Me oleme seda kaasust jälginud väga pikalt, ütleb riigiprokurör ja alustasime uurimisega sobival ajal. Kopenhaageni südalinnas asuva päevalehe Berlinske toimetuses töövõite täna ei tähistata, kuigi oleks põhjust. 18 kuu eest kirjutati just siin esimene artikkel Danske Panga Eesti harus toimuvast arvatavasti rahapesust. 18 kuud hiljem ei ole Taani suuremal pangal tegevjuht ja nõukogu esimees lahkub samuti paari kuu pärast, nii et palju asju on. On juhtunud, ütleb ajalehe Berlinski majandustoimetaja Peeter Penson. Arvatavast rahapesust teenitud kasumi annetamine heategevuseks on osa näo päästmisest, millega panga peakontor praegu tegeleb, leiab ajakirjanik. Berlinske uurivad ajakirjanikud püüavad nüüd välja selgitada, millises ulatuses rahapesu tegelikult käis. Me ei tea seda ja selles ongi küsimus, ütleb majandust oimetaja. Me teame, et rahapesu võis käia märksa suuremas ulatuses, kui me arvasime, aga järgmised nädalad ja kuud näitavad võimud peavad sügavamale kaevuma ja ka meie kaevame edasi. See lugu pole sellega lõppenud, ütleb Berlinski majandustoimetaja Peeter Penson. Johannes Tralla Kopenhaagen. Taani Danske banki sisejuurdluse tulemusi kommenteeris ka peaminister Jüri Ratas. Tema sõnul oli avaldatud raporti andmetel kahtlane tegevus pangas ulatuslikum, kui siiani teati. No kõigepealt üks Eesti ei saa kindlasti olla riik, kus sellised musta rahapesu tehingud aset leiavad ja selle vastu Eesti kindlasti koos oma finantsinstitutsioonidega ja uurimisasutustega kindlasti me astume nüüd tänane raport näitab seda, et see on olnud tundub, et ulatuslikum, kui see on hetkel meile teada, mida on tehtud, on tehtud seda, et igasugused karistused ja sanktsioonid ja määrad et neid on muudetud, teiselt poolt kindlasti koostöö nii finantsinspektsiooni kui ka rahapesu andmebüroo poolt ja ka rahvusvaheline koostöö selle kaasuse puhul on oluline, me näeme seda, et mitteresidentide tegelikult arvelduse, ütleme, maht või hoiuste maht on vähenenud, see oli ka toona üks soovitus. Nii et minu meelest Eesti peab võtma väga tõsiselt seda. Ma tean seda, et nii siseministeerium on väga tõsiselt suhtunud sellesse uurimise läbi PA ja ka riigikogu õiguskomisjon Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kesler ütles, et Danske banki sisejuurdlus kinnitab finantsinspektsiooni poolt läbi viidud kontrollida tulemusi ning tunnistab pangas eksisteerinud probleemide ulatust. Ka pangaliit on Danske banki varasema tegevuse suhtes kriitiline, jätkab Kadri Põlendik. Eesti finantsinspektsiooni juht Kilvar Kesler ütles, et selline panga sisejuurdluse raporti avaldamine on pretsedenditu. Küll aga on sealt raportist näha millised on puudujäägid Danske pangaorganisatsioonis. Selgelt ei ole panga riskiisu ja riskikontroll tasakaalus ja, ja see on täpselt see, mida finantsinspektsioon siin oma järelevalve tegevuse käigus läbivalt on järeldanud ja on ka ettekirjutusi teinud pangale. Seda, et panga tegevuses oli puudujääke, leidis ka Eesti Pangaliidu juhatuse liige ja LHV Panga juht Erki Kilu. Iga pangajuhi ülesanne on ikkagi tunda huvi selle äri vastu, millega pank tegeleb ja kui ollakse riskantsemas sektoris siis kindlasti ka tagada vastavad kontrollimehhanismid. Kilu hinnangul tegi Eesti finantsinspektsioon kahtlustuse kerkides head tööd, ent Danske panga filiaalid kuuluvad Taani järelevalve alla, kelle töös nägi kilu puudujääke. Muret teeb just selline Taani järelevalve poolne tegevusetuse. Siiamaani ei ole ju Taani järelevalve minu teada vähemalt ka selle aruande järgi siin ühtegi kohapealset kontrolli teinud selles küsimuses. Kilvar Kesler ei kippunud kolleegide tööle hinnangut andma. Kui tänava peal keegi liikluseeskirju rikub, kas mõni jalakäija või, või autojuht, siis ikkagi ju neid eeskirju rikub see, kes neid on rikkunud ja, ja siin antud juhul on ju selgelt ka pank näidanud omaenda sisejuurdluse raporti kokkuvõttes, et pank on eiranud pikaaegselt teatud reegleid. Sisejuurdluse raport on niisiis meie Taani kolleegidele kui ka meile väga heaks ka üheks sisendiks, et analüüsida ka enda nii-öelda minevikutegevusi kui ka tuleviku tegemisi. Erki Kilu kinnitas, et sellisel kujul Eestis enam kindlasti rahapesu toimuda ei saa, sest pangad on kontrolli märkimisväärselt tõhustanud. Samas on kahju juba tehtud. Eesti panganduse maine on saanud kahjustada ja ma arvan, et kõik pangaliidu liikmed peavad nüüd tegema tööd, et seda mainet saaks parandatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "* Taani Danske Bank teatas oma sisejuurdluse tulemusi tutvustades, et ei suuda täpselt hinnata, kui suures mahus tehti läbi panga Eesti filiaali kahtlasi tehinguid. Kokku olid vaatluse all umbes viieteist tuhande kliendi tehingud, mille kogumaht oli 200 miljardit eurot. Tema sõnul oli avaldatud raporti andmetel kahtlane tegevus pangas ulatuslikum, kui siiani teati. Peaminister Jüri Ratas * Eesti finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler ütles, et Danske Banki sisejuurdlus kinnitab finantsinspektsiooni poolt läbiviidud kontrollide tulemusi ning tunnistab pangas eksisteerinud probleemide ulatust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmisel nädalal jõustuva määruse järgi saab sel aastal hoonete, aga ka rajatiste lammutamiseks taotleda abi viie miljoni euro suurusest raha pajast, millest oma osa võib saada ükskõik missugune kohalik omavalitsus, hoone või ka rajati iselikvideerimiseks, ütleb majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo. Kohalikele omavalitsustele siin sõnum, et hakake juba taotlema ja hakake juba dokumente kokku panema. Rahasumma on küll suur, aga arvestades neid suhteliselt soodsaid tingimusi, see on ikkagi piiratud ja võib eeldada, et see raha kasutatakse ikkagi tervikuna ära ja tegemist on kriisimeetmega, et võimalikult kiiresti tuleb nii-öelda lammutama hakata, et inimesed saaksid tööd. Soodsate tingimuste all mõtleb Jaaniso seda, et riigi makstava toetuse määra suurendatakse 90 protsendini. Seega väheneb kohalike omavalitsuste omafinantseering 10 protsendini. Senised määrad olid vastavalt 70 ja 30 protsenti. Lisaks toetatakse meetmest määruse järgi 20 protsendi ulatuses haljastamisega seotud kuludele ka haljasala kujundamiseks tehtavaid kulutusi. Tegelikult see lammutuse meede ei ole lihtsalt meede selleks, et likvideerida võimalikke ohtlikke ehitisi. Eesmärk on luua uut, funktsionaalset ruumi selle ruumi asemele, mis muidu seisab kasutuseda. Võib-olla kui ütleme, see haljastatud mingis mõttes kasutusel, uus plats leiab rohkem kasutust, siis võib-olla see jääbki linnapargiks või siis kujundatakse sinna mingisugused käigualad, et sellel on päris suur mõju tegelikult asula kujundamisele. Seesuguseid muudatusi lammutustoetuse taotlemise korras on pikisilmi oodatud näiteks Elva vallas. Abivallavanem Mikk Järv ütleb, et uute reeglite järgi saab lõpuks toetust küsida näiteks ühele vanale meierihoonele, aga ka Nõukogude Liidu aegsele kortermaja vundamendile, mis lammutamist oodanud ligi 30 aastat, olles selle aja jooksul olnud nii mõnegi pahanduse toimumise paigaks jätkab Mikk Järv. Küll oli seal erinevad päästeteenistused ja, ja operatiivteenistus tel käinud, et meie jaoks saab kindlasti sellel suvel see mure nii-öelda lahendatud, et kui me selle viimase osa sealt ära lammutame ja ära taastame, selle pinnase. Rahalises vaates aitavad muudatused Elva vallal näiteks kortermaja vundamendi lammutamise pealt kokku hoida 2000 eurot ehk kui vundamendi kogulammutus maksab 10000 eurot, siis senise 3000 euro asemel on valla panuseks praegu 1000 eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks ehitussektori kriisiabipaketi, mille riik läbi Kredexi sektorisse suunab. Paketi üheks osaks on näiteks viie miljoni euro ulatuses ehitiste lammutamiseks mõeldud toetus, mille seniseid tingimusi muudeti leebemaks. Määruse järgi kasvas nii toetuse määr, kaotati ära Tallinna ja Tartu piirmäärad ning lisaks hoonetele saab nüüd toetust küsida ka teistele rajatistele, mis lammutamist vajavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti olümpiakomitee täiskogul andsid oma hääle kõik 121 EOK liiget, presidendiks saamiseks oli seega vaja koguda 61 liikme toetus. Esimeses voorus sai Jüri Ratas 55, Urmas Sõõrumaa 37 ja Tõnu Tõniste 29 häält. Kõige vähem hääli saanud Tõniste langes konkurentsist ja teises voorus määras valimiste lõpptulemuse üks hääl. Sõõrumaa kogus 61 ning ratas 60 häält. Eesti olümpiakomitee uus president Urmas Sõõrumaa. Esimeseks sammuks on muidugi kutsuda kokku täitevkomitee ja kiiresti jagada rollid laiali, sest ees ja ootab kohe Riia olümpiamängud. Sinna tuleb väärikalt minna, tuleb vaadata kiiresti üle, mida on veel vajaka, mida, mida tuleb teha ja loomulikult aeg läheb ju siin elus kiiresti aasta pärast on jälle täiskogu ja ma kuidagi ei taha seal täis kogu ees silmi maha lüüa. Ma tahan oma lubadusi täitma hakata kohe. Sõõrumaa sõnul on äärmiselt oluline ka spordi rahastamise süsteemi selguse ja läbipaistvuse tagamine. Läbipaistvus loomulikult, see on minu, minu lubadus kõigile, eriti väiksematele alaliitudele, kust ka paljud minu hääled tulid, et raha, raha saamine ei pea olema ainult nende jaoks, kelle käsi pikem, vaid reeglid peaks olema kõigile ühtviisi arusaadavad ja selged. Ega inimesed ei tahagi palju, Nad tahavad tihtipeale natukene ja tunnustust ja aru saavat keskkonda. Spordi rahastamise korrastamise eest lubas edaspidigi seista ka Jüri Ratas, kes jätkab tööd riigikogus ja Eesti korvpalli liidu presidendina. Jüri Ratas. Kui te suudaksite anda spordis välja kaks kuldmedalit, see oleks ju tore. Aga kõik, kes tulevad stardijoonele, teavad, et finišis on üks kuld. On üks hõbe ja on üks pronks. Seda teadsin ka mina ei olnud tegelikult kordagi ühte soosikut. Ma ei ole kunagi arvanud mingite kambakate teooriasse suhtunud tõsiselt. Olid ausad valimised ja võitis see nii nagu spordis ikka. Kes oli, kes on parem? EOK asepresidentideks valiti Tõnu Tõniste ja Jüri Tamm. Tõniste usub, et koos moodustatakse meeskond, mis suudab Eesti spordis teha vajalikke muudatusi. Tõnu Tõniste. Kindlasti on kahju, et nii läks, lootsin ikka südames, et äkki tuleb võit, sportlasena ei saagi püssi põõsasse visata, loodad ikka maksimumi peale, kui vähemalt teoreetiline võimalus on, aga noh, tõe hetk on nüüd käes. Ma arvan, et täna on võib-olla natuke liiga palju poliitikat spordis ega seda poliitilist raha jagamist, et selles mõttes Meil võib-olla Urmasega oli natuke rohkem seda ühisosa, et me mõlemad tahtsime seda vähendada. Mõlemad oleme ka äritaustaga ehk et ma arvan, siia EOK-sse oleks täna vaja natuke teistmoodi mõtlemist, natuke mitte natuke päris, võib-olla olulisi muudatusi sisse viia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Olümpiakomitee sai endale uue presidendi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaske on välja arvata kedagi, kes on iseennast asetanud väljapoole erakonda. Mõttekaaslaste ühendus ja erakonna liikmed on leidnud, et nad ei soovi enam olla nimetatud isikuga ei ühes ruumis ega ühes meili listis ja see ongi see põhjus, miks täna juhatus otsustas kinnitada piirkonna organisatsiooni otsuse arvata Silver Meikar Reformierakonna ridadest välja ja põhimõtteliselt oli, oli see tee lahku läinud juba päris ammu siis kui Silver Meikar ei soovinud rääkida oma erakonnakaaslastega, vaid ta valis mingisugused muud vahendid selleks, et oma isiklikke eesmärke saavutada. Silver Meikar isegi ei üritanud omade keskel mingisugust lahendust leida. Me kaalusime kõiki argumente, aga juhatuse otsus oli ühehäälne, vastuargumente ei esitanud keegi. Mul on aega olnud mõelda päris pikalt alates sellest ajast, kui kui Silver Meikar sisuliselt erakonnast eemaldas, mul on olnud mõtteid selliseid ja, ja teistsuguseid, aga ma ühinen täiesti nendega, kes on leidnud, et praegu on valikukoht, kas erakonda jääb meikar ja lahkuvad nemad või lahkub meikar ja jäävad nemad. Mõelda sellele. Sellel inimesel, kes on tahtnud kõik ausalt südamest ära rääkida, tuleb alles ajakirjanduse surve peale meelde, et jah, tõepoolest, ta on saanud ka mitmetelt ettevõtjatelt annetusi ja siis ta ütleb täiesti süüdimatult, et ta ei mäleta, kuhu ta need annetused kulutas kas erakonna tarvis või perekonna tarvis, kui keegi saab erakonna toetusena annetuse ja jätab selle perekonna eelarve katteks, kuidas teie seda asja kutsuksite? Ma ei tahaks nüüd hakata rääkima äraandjatest. Ma ei ei arva, et kõnealune isik, kes kuulus meie erakonda, oleks olnud oma käitumises aus. Raske on öelda, mida see kriis andis? Ta on kindlasti tekitanud väga paljudele inimestele solvumistunde. Kõiki on poriga üle kallatud ja mitte ainult meie erakonnast, vaid et poriga on üle kallatud ka teisi poliitikas aktiivselt kaasa löövaid inimesi. Neid on alusetult süüdistatud ja ja kindlasti ei saa öelda, et, et see oleks kellelegi mingeid positiivseid tundeid tekitanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus otsustas Silver Meikari erakonnast välja visata. Erakonna esimees Andrus Ansip põhjendas otsust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit võib avada oma piirid kolmandatele riikidele esimesest juulist. Kolmandate riikide hulka kuulub ka Venemaa. Kas see tähendab, et roopa Liidu riikide piirid, sealhulgas ka Eesti piir läheb vene turistide jaoks igal juhul lahti või vaadatakse ikkagi pandeemia asjaolusid ka Märt Valmer ütleb, et Venemaa on Euroopas nakatumis poolest kahjuks esiviisikus ja see seab oma tingimused. Olukord seal on siiski veel kaugel sellest, mida võiks kutsuda nagu normaliseerumiseks. Praegu on kujunemas seisukoht, et me Euroopa Liidu liikmesriikide ühiselt pikendame riikide sissesõidukeeldu ilmselt vähemalt juunikuu lõpuni. Praegu kehtiv piirang lõpeb 15. juunil ja see on siis juba viie päeva pärast ja hetkeks ei ole veel Euroopa Liit suutnud omavahel kokku leppida, mis on siis need kriteeriumid ja tingimused, kuidas me hakkame ennast kolmandatele riikidele avama? Millal see otsus siis nüüd tehakse, kui tõesti ainult viis päeva aega on? See pikendamise otsus ilmselt tehakse nüüd sel nädala jooksul ära. Tundub igati tõenäoline, et kuni juunikuu lõpuni kolmandatest riikidest Euroopa liitu sissesõidupiirangud kehtima jäävad, et see on, see on üsna. Aga nüüd siiski pandeemia asjaolud. No see ongi see, mida me nüüd oma Euroopa sõpradega nüüd lähema selle kolme nädala jooksul, mis jääb kuni juuni kuu lõpuni läbi räägime. See kokkulepe liigub selles suunas, et, et me hindame neid kolmandaid riike põhiliselt lähtuvalt tervisekriteeriumist. Kui palju seal on nakatumisi näiteks 100000 inimese kohta, kui usaldusväärne on see statistika nendes riikides, kuidas meditsiinisüsteem on hakkama saanud, et selline kompleksasja ilmselt, mida Euroopa liidu poolt vaadatakse, millest lähtuvalt siis loodetavasti me suudame jõuda kokkuleppele siis mingis nimekirjas riikidest või pigem ütleme tingimustes kust Euroopa Liit hakkab inimesi sisse lubama ja, ja ka see ei ole kindel, et me siis kohe kõik lubame, see võib toimuda nii, nagu avamine oli Euroopa Liidu sees, kõigepealt võib-olla tööränne ja sellised olulised põhjused seejärel natuke rohkem põhjuseid, et need küsimused ja kõik ongi hetkel arutelul. Kas mingid eriolukorrad tulevad ka kõne alla, näiteks mõnel vene kodanikul on vaja tulla Eestisse sugulase matustele? Ja meie saatkonnad Moskvas ja Peterburis ja, ja Pihkvas väljastavad viisasid sellisteks erakordseteks asjaoludeks ja selleks on siis vaja politsei, -Piirivalveameti eriluba ja viisat ja nendel asjadel saavad inimesed ikka juba ka praegu erandjuhtudel liikuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäevast alates võivad moskvalased liikuda mööda linna kuhu ja kuidas iganes soovivad, sest kõik piirangud on maha võetud. Paljud peavad seda ennatlikuks sammuks, kuna siiamaani nakatub Venemaa pealinnas 2000 inimest päevas. Varsti on ees aga Euroopa Liidu piiride avamine teiste hulgas ka Venemaa kodanikele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuhkrutrahv tuleb, see oli meile selge juba eelmise aasta lõpul. Kui suur see tegelikult on, sai selgeks aga alles mais. Euroopa komisjon langetas otsuse, et Eesti üleliigse suhkruvaru suurus on 91464 tonni mis oli Euroopa Liidu uusliikmetest suurim. Ei aidanud ka seletused, et Eesti on moosikeetja rahvas. Trahv rohkem kui 700 miljoni krooni ulatuses tuleb Euroopa liidule ära tasuda. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Veel aprillis. Põllumajandusministeerium on endiselt seisukohal, et era tarbimiseks ostetud suhkrut ei käsitleta üleliigse laovaruna ja seda me endiselt teavitame Euroopa komisjonile. Nii endine rahandusminister Taavi Veskimägi kui ka endine põllumajandusminister Tiit Tammsaar püüdsid süüd teineteise kaela veeretada. Miks saaks põllumajandusministeerium pidi sellega tegelema, kõigepealt oleks pidanud peaminister ära otsustama, mis teha ja sellest lähtuvalt ka küsimusega tegelema. Põllumajandusministeerium tuli välja küll ettepanekuga, et kõigis on süüd nii nii-öelda liberaalne majandus ja kaubanduspoliitika, aga kahjuks see oli vähe selleks, et konkreetselt üleliigsete põllumajandussaaduste varude osas mingeid konkreetseid meetmeid rakendada. Talve hakul selgus riigikogu põhiseaduse järelevalvekomisjoni järeldustest, et põhisüü langeb Res Publica peaministrile Juhan Partsile, kes polnud võimeline valitsust laovaru tekkimise vastu võitlemiseks mobiliseerima. Noh, mis ma siin nüüd kommenteerin, ma arvan, et see on selline poliitiline ärategemise soov ja muud ei enamat. Aastat iseloomustasid lisaks suhkrutrahvile ka skandaalid, mis seotud Eesti finantsilma vaprate ja ilusatega avalikkuse ette imbus. Et Ain Hanschmidt oli saanud 700 miljoni krooni võrra rikkamaks, saades avansiks Enn, pandi palgal asumise eest Tallinki aktsiaid. Samasse skandaali oli segatud ka keskpanga värske juht Andres Lipstok, keda tabas äkitselt mälukaotus. Ma ei olnud kursis ei ühegi laenuga ei ühegi kokkuleppega, mis meedia jutu järgi on sõlmitud. Tallinki juht Enn Pant põhjendab, et oli sunnitud Hanschmidtile kuldseid käeraudu pakkuma. Et kui sa tahad saada endale head juhti, siis sa pead ka midagi pakkuma ja eks me natukene 2004 need vormistati, aga eks neid jutte räägiti tükk maad varem, siis ükskord suutsime nagu kokku leppida. Tallink ise läks detsembris aktsiatega Tallinna börsile ja vaatamata sellele, et firma tuli aasta lõpus välja mitme positiivse uudisega ning aktsiaid ostis rohkem kui 16000 eestimaalaste on aktsia hind püsinud esimestel nädalatel alla emissioonitaset. Novembris tuli löögina selges taevast teade, et kaks investeerimispanga LHV töötajat on teeninud konfidentsiaalset börsiinfot, kasutades USA väärtpaberiturul 100 miljonit krooni ebaseaduslikku tulu. Kuigi LHV püüdis varjata klientide nimesid, kelle varaga Oliver Peek ja Kristjan Lepik tehinguid tegid oli LHV juhatuse esimees Rain Tamm sunnitud peagi tunnistama, et tehinguid tehti ka Rain Lõhmuse kontodelt. On ilmnenud, et Oliver Peegi ühe firma klientide hulgas on olnud ka Rain Lõhmusega seotud firma ehk Rain Lõhmusele sajaprotsendiliselt kuuluv investeerimisettevõte. Kohus Peeki ja lepiku üle jätkub ning jätkuvalt on külmutatud osa LHV klientide kauplemiskontodest. Ning aasta lõpus lausa selle viimastel päevadel ilmutas Eesti raudtee suuromanik PRS soovi müüa raudteefirma aktsiat Tallinna Sadamale. Müügipakkumisele eelnes BRS-i Eesti poolsete osanike Jüri Käo ja Kuido Sammelsile soov raudteerist lahkuda. Jüri Käo kommentaar. Meil oli viieaastane investeeringute nägemus ja nüüd on see aeg, on on täis. Kuna PS polnud teinud ka ette nähtud tähtajaks lubatud investeeringuid Eesti raudtee infrastruktuuri ähvardas riik Eesti raudtee omanikfirmat 15 miljoni kroonise trahviga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti majandus 2005. aastal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti rootslaste le oli eelmine aasta tegus Haapsalus peeti oma neljas laulu ja tantsupidu ning Eesti rootslaste kultuuriomavalitsuse esimehe Ülo Kalmu sõnul saadi valmis rannarootsi kultuuriruumi strateegiadokument. Nüüd ootab ees tunnuslause leidmine, jätkab Ülo Kalm. Mis veel puudu oli? Lipp on meil olemas, aga tunnuslauset ei olnud ja, ja nii sai välja kuulutatud tänavu konkurss, leidmaks meile ühte kokkuvõtvat ilusat tunnuslauset. Millistest põhimõtetest võiks aga üks rannarootsi kultuuriruumi iseloomustav tunnus lause lähtuda, jätkab Ülo Kalm. No kindlasti ma arvan, et ta võiks olla üks ühendav lause kuna paljud eesti rootslased on ju ajaloo keskel pidanud jätma oma kodud siin Eestimaal ja asuvad teispool Läänemerd, et võib-olla ta ongi meid ühendav. Võitja selgitamisel kaasatakse Ülo Kalmu sõnul nende omavalitsuste esindajad, kus on ajaloolised, eesti, rootslaste asualad, tunnuslause ja märksõnade. Konkursile oodatakse ettepanekuid esimese aprillini. Täpselt kuu hiljem, esimesel mail, kuulutatakse välja võitja rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestirootslaste kultuuriomavalitsus algatas konkursi, et leida rannarootsi kultuuriruumi iseloomustavad märksõnad ja tunnuslause. Võidulause selgub tänavu 1. mail.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuurivaldkonna maht on eelarves 290 miljonit eurot, mis moodustab kogu eelarve kuludest ja investeeringutest kaks protsenti. Tuleval aastal tõuseb pärast kaht aastat paigalseisu kultuuritöötajate riiklik miinimumpalk 1400 euroni. Jätkub ka laulu ja tantsupeo kollektiivi juhtide palgatoetusmeede, kuhu lisandub 2,7 miljonit. Augustis lootis kultuuriminister Anneli Ott saada riigieelarvesse sisse niinimetatud kultuuriranitsa ehk põhikooli õpilaste kultuurisündmustel käimist toetava meetme. Selleks läks minister eelarvest küsima seitset miljonit eurot, mis oleks ühe põhikooli õpilase kohta teinud umbes 53 eurot aastas. Riigikokku minevasse eelarvesse on seitsmest miljonist jäänud miljon. Anneli Ott. Jah, ligi seitse miljonit oli planeeritud siis nii, et me alustame täismahus kõikide üheksanda klassi õpilastega aga eelarve läbirääkimiste lõpuks siis tõesti üks miljon oli võimalik saada selleks, et, et piloodina seda alustada, kuigi see üks miljon on nüüd iga-aastaselt ka baasrahastus ja, ja loodetavasti siis järgnevatel aastatel see summa kasvab. Aga kindlasti on oluline see, et kultuuri valdkonda see lisaressurss tuleb. Kultuuri kättesaadavuse parandamiseks mõeldud raha hakatakse jagama pearaha jagamise põhimõttel ja sellega tegelevad kohalikud omavalitsused. Läbi kohalike omavalitsustega koostöös koolidega, kus õpetajad siis oma programmi esitavad, noh, eks summa on selline, et me ei saa täismahus tõesti, aga me olime arvestanud seda siis, et iga õpilane saab käia mitmel teatrietendusel näitusekülastusel või kinofilmi vaatamas, aga kui nii suure mahuga ei saa, siis alustame väiksema sammuga, aga siiski nii palju, kui siis õpetajad näevad, et, et nad saavad pakkuda lastele seda võimalust, et detailide praegu veel rääkida ei saa, aga kohalike omavalitsustega koostöös me kindlasti need välja töötama. Kuidas lahendas kultuuriministeerium kevadel valitsuses kokku lepitud eesmärgi, et iga ministeerium kärbib oma haldusalas kulusid viie protsendi võrra? Kultuuriministeeriumil kindlasti kriisi ajal on kokkuhoiu küsimused keerulised, kuid meie peamine eesmärk oli see, et me ei läheks toetusi kokku hoidma, et sealt, nagu seda kärbet ei tule. Nii et see 700000, mis kokkuhoiukava oli, et selle me tegime, siis investeeringute kultuuriministeeriumi enda kulude pealt ja toetusi ei kärbi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tuleva aasta riigieelarve eelnõu ning saadab selle nüüd Riigikokku. Eelarvesse jäi sisse kultuuritöötajate riiklik palgatõus, kultuuriranitsa toetusmeetmele jagus raha loodetust vähem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti kaitsepolitsei ehk uue nimega kaitse teenistus on teatanud, et viis eile läbi palju läbiotsimisi nii Riias kui ka selle lähistel. Detsembri teisel poolel alustatud kriminaalasja raames uuritakse, kas ja kuidas isikute rühm võimaldas Euroopa Liidu rahvusvaheliste sanktsioonide all olevale inimesele ligipääsu rahale ja materiaalsetele vahenditele. Selle isiku vastu on kehtestatud sanktsioonid, sest ta on tegutsenud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse vastu. Läti kaitseteenistus ega prokuratuur ei täpsusta ühtki nime ega firmat, kuid jutt käib kõiki Baltimaid hõlmavast venekeelsest meediagrupist. Baltias meediu alliansi, mille keskus asub Riias. Uurimine ei puuduta telekanalit PBK ega teisi kontserni kuuluvaid kanaleid ja nagu teatas täna grupi kommunikatsioonijuht Sindia Friedenberga, jätkavad kõik kanalid ka tööd. Kahele isikule on kaitseteenistuse andmeil esitatud kahtlustus. Aresti pole tõkendina kasutatud ja veel mitme inimese suhtes käib kriminaaluurimine. Praeguseks pole õiguskaitseorganid ka täpsustanud, kuidas sanktsioonide all olevale isikule siis see rahale juurdepääs täpsemalt võimaldati. Läti meedia andmeil on üks kahtlustatavaid meediagrupi asutaja ja üks omanikke Oleg Solodov. Ta pole pika Lätis tegutsenud aja jooksul, kui ta suurt venekeelset meediaimpeeriumi üles ehitas, just eriti tahtnud intervjuusid anda ja jäi avalikkuse eest varju ka täna. ERR-ile vastati kontsernist nii. Ei, täna me midagi ei kommenteeri, teatas hääl telefonis. Homse kohta ei oska veel vastust anda. Soolotovil oli Läti prokuratuuriga kokkupuude juba üheksakümnendail, mil ta isegi Lätist lahkus. Täna pole infot, kuidas toonane hoiustajate ja dokumentide võltsimise juhtum lõppes. Toona oli Soldovil investeerimisfirma, Balti meediaalliansi lõi ta hiljem. Teada on, et Solodovil on olnud tihedad sidemed paljude Lätis tegutsevate vene poliitikute eeskätt Nils Ussakovsiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti kaitsepolitsei ja Läti julgeolekuteenistus otsisid BMA kontorid läbi seoses rahvusvaheliste sanktsioonide seaduste rikkumise kahtlusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEpideemia kõige raskemal hetkel kukkus rongi reisijate arv kuni 90 protsenti. Eesti raudtee juht Kaido Simerman ütleb, et tänaseni pole huvi täielikult taastunud. Plaan on, et võib-olla järgmise aasta lõpuks saame me reisijate arvult siis sama kaugele, kui me olime enne COVIDit, siis juba edaspidised tõusud, sõltuvalt sellest, kui kiiresti need uued rongid tulevad ja et, et saab rohkem vaguneid rohkem ronge töösse panna, sest täna, nagu me teame, on teatud kellaaegadel ja päevadel on inimesed peavad püsti seisma Tartu ja näiteks Tallinna vahelistes rongides. Aastal 2024 saabuvad Elronile leevenduseks kuus uut elektrirongi. Majandus ja taristuministri. Taavi aasa sõnul on ka tõenäoline, et järgmise kahe aasta jooksul otsustatakse tellida juurde veel 10 rongi. Olemasolevate Elroni rongidega, eks me peame mõtlema seda selles järjekorras, kuidas kuidas me liigume edasi elektrifitseerimisega, sellepärast et kui meil aastaks 27 on on raudtee elektrifitseeritud 27 28 põhisuundades siis kindlasti selleks ajaks peab hakkama ka olemasolevaid diiselronge ümber ehitama, on see siis vesinik või on see siis elekter? Kuigi huvi on olemas, ei jagu praegu näiteks ronge-Riia ja Tartu vahelise ühenduse loomiseks. Simerman pakub, et kui Tartust Tallinna suunal hakkab, hakkavad sõitma uued elektrirongid saaks diiselrongi sõitma panna Riiani. Kuni see juhtub, arutatakse võimalust, et Tartusse hakkavad sõitma Läti rongid. Täna nad seisavad mõnda aega seal Valgas, enne kui tagasi Riia poole sõidavad ja nendel oli huvi pikendada neid ka Tartuni, aga see eeldab siis eraldi läbirääkimisi ja graafikute koostamist, nii et sellega me siin hakkame lähiajal siis tegelema ja vaatama, kas need graafikud, mis siis nende rongide sõidust Tartuni näiteks tulevad, et kas need sobivad meie inimestele või ei sobi. Aastaks 2026 loodetakse valmis saada Haapsalu raudtee ja Rail Baltic seega on ronge juurde vaja hulgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vahetult enne koroonapandeemia puhkemist teatas Elron, et võrreldes praegu kasutusel olevate rongide eelse ajaga on rongisõidu populaarsus kahekordistunud. Kui see suundumus viiruseohu taandumisel jätkub, võib rongide nappuse probleem süveneda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeel mõned aastad tagasi oli üsna tavaline, et kui hooldekodusse mindi kontrollkäigule, leiti eest ebaseaduslikult lukustatud uksed ja märgid loata antud rahustitest. Nüüd räägib vinni valla sotsiaaltöö spetsialist Martin Kasemaa klientidest, kes käivad ise poes ja raamatukogus. Näiteks ühe meesterahvaga oli see teema, et tema mõningal hetkel otsustas nagu nii-öelda koju minna, mis asus kuskil circa 60 kilomeetrit eemal ja siis ta hakkas mööda teed vantsima. Aga meesterahvaga oli kaasas GPS seade, mis tähendab, et tema teekonda võis kaardi peal jälgida. Kuna oligi seal hästi hea ülevaade, et mis ja kus ta liigub seal, et siis lasime tal täiesti rahumeeli nagu nagu toimetada ja jalutada. Martin Kasemaa räägib ka elupõlisest metsavahist, keda sugugi metsast eemal ei saanud hoida. Kui tal on see suur kirg ja eluaeg on ta korjanud marju ja seeni, et siis palun väga, mingu ja korjaku, aga vot, et kui ta nüüd teatud kell ei tule tagasi, siis metsasid, mida ta võib-olla teab suurepäraselt, aga mida ju töötajad ei tea, et siis me saame kiiresti tegutseda. Rakvere politseijaoskonna piirkonna vanem Kristi rist räägib vinni valla lahendusest ülivõrdes ja soovitab seda ka teistele hooldekodudele. Tänavu on Lääne-Virumaal otsitud juba kümmet hooldekodust lahkunud inimest, õigemini mõnda inimest on otsitud koguni mitu korda. Mitut hooldekodu pidava Viru haigla aktsiaseltsi juhatuse esimees KadriAnt Ivason, samuti GP-seadmete huvitatud hiljuti käis ta Rootsis kogemusi hankimas. Inimestel on siis väga modernsed ja asjalikud käekellad, mis siis võivad ka GPS seadmega ära, kus kohas kliente parasjagu asub, sellist lahendust oleks ilmselgelt Eestile väga vaja ja ülemaailma on praktika, et alates kuni kinga sisse käivatest sisetaldadest, mis siis on nagu GPS seadmega siis varustatud vastavalt kuni tõesti see, et, et sul on nagu ka siis väga peened käekellad. Kadrian tiivas lisab, et jälgimisseadmetest ei pruugi kasu olla ainult hooldekodudel, vaid ka inimestel, kellel dementne lähedane kodus on. Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Rene Randver tõdeb, et GPS seadmete kasutamist on Eestis veel küllalt vähe arutatud ja ka selle õiguslik külg on üsna lahti, rääkimata näiteks, mis inimese õigusi rohkem piirab ka see, kui uks või värav tema ees lukku on keeratud või see, kui hooldekodu pidevalt asukohta näeb. Ma usun, et me peamegi tegelikult need rahvusvahelised juhtnöörid ja head praktikad, nõuanded ekspert ja partnerite ja osapooltelt tegelikult kokku panema ja mõtlema, et ma usun, et see ongi selline juhtumipõhine suuresti, et mis on nagu ühel või teisel viisil parem, kuidas inimese heaolu oleks nagu paremini toetatud, seetõttu ongi hästi oluline, et seda ei otsustataks kusagil vaakumis. Omaette.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki praegu kasutavad oma klientide jälgimiseks GPS seadmeid ainult ühe valla hooldekodud, pälvib uus lahendus kiitust nii teistelt hooldekodudelt kui politseilt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsuse umbusaldamist toetas 181 parlamendiliiget 349-st moderaadid, vasakpartei, Rootsi demokraadid ja kristlikud demokraadid vastu oli 109 ning erapooletuks jäi 55. Parlamendiliik. Peamine põhjus peaministri umbusaldamiseks oli korterite üürihinna piirmäära vabaks laskmine. Valitsusprogrammis on kokku lepitud, et uute üürikorterite ehitamisel minnakse üle turupõhistele üürihindadele. Kriitikute sõnul toob see kaasa üüritõusu ka teiste üürikorterite puhul. Eile kutsus peaminister Löven parlamendierakondi kompromissile ja uutele aruteludele, kuid tulutult. Kõige tulisem üürihindade vabaks laskmise vastane on vasakpartei, kes näeb kompromissina selle teema koalitsioonileppest väljavõtmise. Leven on kritiseerinud valitsus kriisi esilekutsumist keset pandeemiat. Mul on kaks valikut, astun tagasi või kuulutan välja erakorralised valimised, ütles Löven. Olenemata sellest on mul ja minu erakonnal võimalik anda vastutust riigijuhtimise eest. Räägime, proovime erinevaid viise ja tagame, et riik saaks võimalikult kiiresti valitsuse. Leven ei avaldanud tänasel pressikonverentsil, kumba kahest alternatiivi ta kaalub. Hiljemalt nädala pärast on selge. Uueks võimalikuks valitsusjuhiks peetakse moderaatide juht Erf Christersoni. Ma olen valmis valitsust moodustama iga päev, kui erakonnad tahavad paremat valitsust, peavad nad ise otsustama, millist soovitakse. Ma arvan, et väga vähesed rootslased unistavad lisavalimisest üks aasta enne järgmised valimisi. Kuid isiklikult vastutab Stefan Löven. Ainult tema saab otsustada, kas Rootsis peaksid toimuma, lisavad. Meie oleme nendeks valmis, rääkis Kristersen. Ennetähtaegsed valimised toimuksid suve lõpus või varasügisel. Uue valitsuse ametiaeg kestaks aasta, sest järgmise aasta 11. septembril on korralised valimised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi parlament avaldas peaminister Stefan Löfveni valitsusele umbusaldust. Nüüd on Lövfenil aega nädal otsustamaks, kas astuda tagasi või kuulutada välja erakorralised valimised.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100000 elaniku kohta on 166,5. Enim tuli uusi haigestumisi juurde Harjumaale ja Tallinnasse, kus koroonaviirus tuvastati 240-l inimesel. Ida-Virumaal tuvastati 60 nakatumist, esmaseid koroonateste tehti 3207. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma selgitab, et kuigi viiruse levik laieneb, peegeldab kõrge positiivsete testide arv ka testimise strateegiat. Mis tänast eristab eelmistest päevadest on see, et me hakkasime saatma just siin, Tallinnas, Harjumaal testimisele ka asümptoomsed, lähikontaktseid, et kui inimesel tuvastame ära lähikontaktsed, et siis lähikontaktsed saadetakse nüüd ka esimesel võimalusel, kui ka siis 10. päeval, siis testile. Peaminister Jüri Ratas kordas, et esmaspäevast hakkab kaubanduskeskustes kehtima kaks pluss kaks reegel. Meelelahutus ja toitlustusasutuste lahtioleku aegu piiratakse südaööst kella kuueni hommikul. Lisaks võib seal lähestikku olla kuni 10 inimest, nii et järgmise grupini oleks kaks meetrit vahet. Ratas lisas, et kuigi maski kandmist kohustuslikuks ei muudeta, on see tungivalt soovituslik. Ta ei ole täna kohustus, ta on tõesti väga tungiv, väga konkreetne soovitus, et tuleb maski kanda kaubanduskeskustes, ühistranspordis. Kui ta muutub kohustuseks, siis loomulikult on ka seaduses ette nähtud sanktsioonid. Nii et hetkel neid sanktsioone loomulikult ei rakendata, sest et ta on tõesti nagu me oleme öelnud, väga konkreetne, väga selge. Niisugune viimane soovitus. Justiitsminister Raivo aeg kinnitas, et juriidiline alus maski kandmise kohustamiseks on olemas. Justiitsministeeriumis me oleme läbi viinud sellekohase analüüsi ja oleme jõudnud järeldusele, et tõepoolest nii terviseametil kui ka vabariigi valitsusel on õigus kehtestada kas maski kandmise me oleme seda laiendanud suu ja nina katmise kohustus ja see tuleneb siis nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse paragrahvist 28. Väga oluline on ka see, et selle kohustuse, kui me peaksime kehtestama, siis ta peaks olema ajaliselt piiratud. Ta ei saa olla lõpmatu tähtajaga. Rahandusminister Martin Helme selgitas, et viiruse leviku piiramisel on maskid üks meede teiste kõrval. Kõige olulisem vaidlus meil on ikkagi selles, et kas me tahame, et Eesti oleks selline riik, kus politsei põhiressurss läheb selle peale, et kimbutada kodanike maskid eemal. Vastus on, et ei taha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval hakkavad kehtima uued piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Poodidele ja kaubanduskeskustele kehtestatakse 2+2 piirang. Soovituslik on kanda maske ühistranspordis ja avalikes siseruumides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanematekogu otsustas jätta samaks protseduur, nagu ta on. Esiteks, vastavalt seadusele ei saa antud riigikogu muuta seadust nii kuluhüvitiste kohta kui ka palga kohta, järgmise riigikogu jaoks on võimalik seda teha vastavalt põhiseadusele. Ja teiseks leiti, et antud süsteem, mis praegu on olemas, on küllalt läbipaistev. Tundub, et on tekkinud lihtsalt kommunikatsioonivead, mida ajakirjanikud on välja toonud. Me rääkisime kokku selleks selleks, et riigikogu kantselei valmistab iga kuu lõpuks ette koondtabeli, mille eest ta vastutab. Iga ajakirjanik võib kontrollida selle tabeli õigsust. Kuid see tabel on aluseks siis. Kas oli ka vastuseisukohti, kas see otsus oli üksmeelne? See otsus oli üksmeelne. Te ise isiklikult olete samal arvamusel, kuigi mul jäi mulje või tähendab inimestel võis jääda mulje, et kui te sellise nõupidamisel kokku kutsusite, siis teie seisukoht võib olla teistsugune. Vaadake, ma arvan, et väga palju asju tuleb rääkida, inimesed olid siin tõesti kergelt stressis, kuna massimeedias ilmusid andmed, mis on täielikult valed ja riigikogu esimees peab ju selle eest ka hoolt kandma, et riigikogus oleks normaalne töömeeleolu. Kui vaadata Res Publica valimiseelseid avaldusi, siis nüüd võiks ju tegelikult väita, kuigi see on eelmise riigikogu poolt tehtud otsus, et praegu on igal riigikogu saadikul oma ametiauto. Igal riigikogu liikmel ei ole, ei ole oma ametiauto, aga on auto, mida ta kasutab oma tööülesande täitmiseks. Vaadake, kui meil on inimesed on valitud Võru ja Valgamaal. Ja kui te teate, kui pingeline on riigikogus inimestel tööpäevad tähendab, kui ta valib välja ühe päeva, siis selle ühe päeva jooksul ta peab kohtuma viies-kuues erinevas kohas. Kas te kujutate ette, et bussiga on võimalik seda teha? Kujutage seda ette natukene, mina kujutan väga hästi, mina sõitsin 16 päeva mööda Eestimaad ringi. Ma esinesin igas maakonnas kuues-seitsmes kohas. Kui ma oleks seda teinud bussiga, siis ma oleks ilmselt jõudnud ainult ühte kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu juhatus arutas saadikute esinduskulude hüvitamise korda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErinevalt mitmest eelmisest aastast täna kiidukõnesid ei peetud. Üldiselt valitseb murelik meeleolu ja seda mõningase tonaalse erinevusega nii koalitsiooni kui opositsiooni ridades, sest kuigi eelarve, mille kulud on tuletame meelde 98,4 miljardit krooni, on paberil tasakaalus, ei usu tegelikult keegi, et aga tegelikult tasakaalus on. Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi selgitas korduvalt, miks eelarve ikkagi selline on ja ka seda, et tänase hääletusega pole midagi lõppenud. Minu kartus on küll, et eelkõige peaksime tegelema alates juba jaanuarikuust riigieelarve jäikuse teemaga ja rahandusminister on ka lubanud tulla uuesti ühe sellise nimekirjaga, mis seda jäikust siis kirjeldab, et me suudaksime reageerida siiski halvenenud majandusolukorrale. Opositsioon on alati eelarvet kritiseerinud, viimastel aastatel on traditsiooniliselt nimetatud eelarvet kõigi aegade halvimaks. Täna seda kummalisel kombel ei tehtud, kuid kriitikat muidugi oli Tarmo Mänd rahvaliidust. Vaja oleks olnud tulusid vähendada, arvestades reaalset tulude mahtu ja siis kulud jaotada see väide, et seda pole võimalik teha, mina ei pea seda ka kindlasti tõeks. Selleks aga, et neid seadusi muuta, oleks tulnud koalitsioonipartneritel kokku leppida, mis vähendustega nad nõustuvad. See tähendaks tegelikult valija ees selja sirgeks ajamist ja tunnistamist, et andke andeks, petsime teid täna, me ei suuda neid lubadusi täita, mis me teile andsime ja nad vajavad korrigeerimist, aga olge armsad, valige meid taas uuesti. Selleks ei olnud koalitsiooniparteid kahjuks suutelised ja see ongi täna peamine põhjus, miks me räägime sellest, et me ei suuda oma tulusid kulusid õiget hinnata. Endine rahandusminister, Isamaa ja Res Publica liidu liige Taavi Veskimägi oli samuti üsna skeptiline. Tegelikult ei ole vaja olla raketiteadlane, et saada aru, et 2009. aasta eelarve defitsiit on kindlasti suurem kui 2008. aastal prognoositav, aga lisaks kohe veel olulisem kui see, mis on, et mis on toimunud, on see, mis tegelikult saab. Ma arvan, et meil on küsimus, kus meil võib olla potentsiaalselt 10 miljardit defitsiiti, järgmine aasta ehk minu meelest esimene ja väga tõsine seisukoht peaks olema see, et kui tulud ei laeku, siis me jõuaksime veebruaris, märtsis siin riigikogus selgelt kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu juurde, sest tõesti me ei saa lubada 2009 endale üle kolme protsendilist defitsiit ja seda eelkõige 2011 ja euro. Ma arvan, et sellele poliitikale tuleb vallutada kõik teised poliitikad. Tegelikult me ilma struktuursete reformideta ei saa nendes valdkonnas, kus eelarves on tegelikult raha ehk need on selgelt pensioni, sotsiaalhoolekanne, haridus, tervishoid, majandus, see tähendab eelkõige teehoid, aga loomulikult ka üldine riigi valitsemine. Eelarve võeti vastu häältega 60 poolt, 29, vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNordea Eesti juhataja Vahur Kraft alustas USA endise kaitseministri Donald Rumsfelti tsitaadiga. On asju, mida me teame, et me teame samuti teame, et on asju, mida me ei tea, kuid on ka asju, mida me ei tea, et me ei tea, ehk tegelikult tihtilugu asjad sõltuvad mitmesugustest kombinatsioonidest. Mis tähendas, et me peame vaatama erinevaid kombinatsioone ja asju koosmõjus. Krahv tõi välja ülesanded, millega Eesti majandus peab praegu tegelema. Minu arust on meil ees neli dilemmat eelarve defitsiit versus majanduskriis võtta laenu või, või mitte, valitsuse seisukohalt reaalpalkade langus või tööpuudus ning anda laenu või mitte pankade seisukohalt. Nende dilemmade lahendus määrab, et kui leevendatakse majanduslangust, toob see kaasa suurema eelarve defitsiidi. Kas võtta laenu, et katta omalt poolt Euroopa raha kasutamist, kas külmutada palgad või leppida ettevõtete konkurentsivõimetuse ja järjest suureneva tööpuudusega. Kas pankadel olla ettevaatlik või jätkata laenude andmist ja püüda sellega reaalmajandust elavdada. Ja kõige selle taustal eesmärk üleminekust eurole. Nii et see kõik on nagu malemäng, arvas Vahur Kraht. Mõne ohverdamisega võib lõplikus kombinatsioonis edu saavutada, aga võib ka kõik maha mängida. Esialgu hinnang, eriti positiivne ei ole. Arvamus on, et me kindlasti oleme veel selle negatiivse tsükli alguses, et me ei ole näinud ka pankurite seisukohalt kõige kehvemaid kehvemaid aegu ja, ja raskused on kindlasti meil veel ka ka ees. Järgmiseks aastaks prognoosib Nordea Eestis 3,3 protsendilist majanduslangust. Esimesi tõusumärke võib oodata 2010. Seejuures jätkub esialgu majanduse jahtumine ka mujal Baltikumis, samuti Poolas ja Venemaal. Aga siiski, tunneli lõpus on valgus kiir. Kui nüüd need suured abipaketid, mida erinevad riigid on nii finantssektori kui reaalsektori abistamiseks andnud, hakkavad ühel hetkel mõju avaldama ja see on enam kui kindel, et nad peavad mõju hakkama avaldama, sest nii suur hulk raha on tegelikult sisuliselt ka sektoritesse paigutatud ja kui see hakkab mõju avaldama meie kaubandusturgudele, siis see aitab ja paratamatult mõjutab ka meie kasvutsüklist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nordea pank prognoosis majanduslanguse käiku.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa mõistagi piiril, näiliselt on kõik rahulik. Me käisime päris kõrvalises kohas ühes metsas, kus kulgeb siis Läti Valgevene piir. No välja näeb ta lihtne üles küntud, selline metsaalune ja piiripostid, üksikud mingisuguseid tehnilisi seadmeid ega, ega ka piirivalvurid meile siin-seal silma ei torganud. Küll aga kui me seal olime juba umbes pool tunnikest ringi jalutanud tulid teisel pool piiri, siis ärevate nägudega Valgevene piirivalvurid ja ja telefoniga meid siis filmiti ja, ja, ja sellega meie põgus kohtumine lõppes, aga üldmulje ikkagi piirilt on, ütleks nii, et kurvavõitu ma ei ole kahjuks külastanud Eesti-Vene piiri lähemalt, aga, aga see, mida ma nägin Läti ja Valgevene piiril, on pehmelt öeldes kurb. Ehk et me saaksime teha sellest pagulaskriisist ainult ühe järelduse, et ka Eesti-Läti-Leedu kõik, me peaksime väga hoolega praegu mõtlema oma riigipiiri kindlustamisele. Kas Läti poolelt oli ka juttu sellest, et oleks vaja ka Eesti abi, kuid mingil määral? Me tegime ka aktuaalse kaamera ja, ja vikerraadio tarvis, mõistagi intervjuu Läti siseministri Maria Kolupeaga ja küsisime täpselt ka seda. Minister ütles, et ta tänas selle küsimuse eest ja selle abipakkumise eest, aga aga ta leidis, et praegu saab Läti riik selle pagulaskriisiga ise hakkama ja kui tal peaks olema Eesti või teiste Euroopa Liidu riikide abi, siis seda kindlasti ka küsitakse. Aga praegu sellist abi nad ei vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis peeti täna kinni 77 üle Valgevene piiri tulnud ebaseaduslikku sisserändajat. Läti-Valgevene piiril käinud ERR-i korrespondent Olev Kenk rääkis Tõnu Karjatsele, milline olukord piiril valitses.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKesk-Eesti põldudel käib rohusööda varumine siloks juba teist nädalat Türi külje all tegutseva aktsiaseltsi takkettevõte agregaatle. Toome ütleb, et silo hakati valmistama mõne varasema aastaga võrreldes pisut hiljem, sest öökülmad pärssisid rohukasvu. Ööd olid jahedad, rohi kasvanud, et nüüd on ta hakanud ka rohi on paremini kasvama hakanud ja massi on parasjagu. Kuidas siis saak on? Saak on keskmine, ütleme, et viie, kuue tonni pealt on massi, et võiks muidugi rohkem olla, aga meil on ka eelmise aasta silod alles veel, et tuleme sellega välja. Esimese niitega peaks pool ära saama. Hoogne silotegu on käsil ka Jõgevamaal aktsiaseltsi Pajus ja ABF põldudel. Ettevõtte juht ja omanik Lembit Paal ütleb, et sealkandis ki tehakse silo juba teist nädalat, kuigi tööde alustamisega jäädi pisut hiljaks. Täna on tõesti see suur-suur, võidujooks loodusega, sest rohukasv on metsik lausa aga no loodame, et lõpetame ikkagi siin enne jaani ära selle esimese niite ka. Aga siis ometi peaks põllumees rõõmustama. No selles mõttes on tore jah, et on aastaid olnud, kus meie piirkonnas põua tõttu üldse rohi ei kasva. Meie tavapärase ühe niite maht on umbes neli pool 1000 5000 tonni ja oli aasta, kus me saime ühest niitest ainult 600 tonni, nii et aastad pole vennad. Et selles mõttes on tore, kui ka põllumehel tekivad väikesed varud, et võib juhtuda, et järgmine aasta pole nii hea söödavarumisaasta. Lembit Paal lisab, et kuna hoidlates on üksjagu alles eelmise aasta silo, on tekkinud omapärane mure sellega, kuhu silo panna. Esimese niite rohi kuivaks heinaks aga hästi ei sobi. Kas silo on võimalik põhimõtteliselt maha ka müüa? Kümmekond aastat tagasi oli see arvestatav kaubaartikkel, mida sai siis täitsa eduliselt müüa, kui juhtus teda omal rohkem olema? Täna kahjuks küll teda kellelegi müüa ei ole, et see on küll imearv juhus, kui keegi silo osta soovib, aga võib-olla tuleks siis rohkem varuda kuiva heina, seda tuleb ka teha, aga, aga eks siin on ka omad riskid, et päris noorelt rohust on seda keeruline teha, et kipub ikkagi hallitama minema ja, aga noh, ega me heina teeme ka, ikka mitmeid-mitmeid tuhandeid rulle. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumehed alustasid soojade ilmade saabudes söödavarumist. Kui näiteks Järvamaal Türi voortel on heinasaak üsna tavapärane, siis Jõgevamaal Pajusis on rohukasv nii võimas, et seda ei jõuta ära koristada ja hein kipub põllul üle kasvama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKalevipoja kuju eeskõne pidanud kaitseväe akadeemia rektori asetäitja kolonel Riivo Valge kutsus üles mälestama neid üle 40 kaitseväe arsti ja ohvitseri, kes vabadussõja ajal viirus nakkuste tõttu hukkusid. Ka vabadussõja ajal levisid rasked nakkushaigused ja viirused. Me mäletame, et sellel ajal olid levinud Hispaania gripp, tühhus, teised haigused, millele ei olnudki tollel ajal tõhusat ravi. Viimase aasta pandeemia kogemustes. Ma julgen väita, et me mõistame palju isiklikumalt, palju lähedamalt kuidas keset lahingumöllu tuli rinda pista ka tolle aja haigustega ja me mäletame, et vaatamata toonastele raskuste le vabadussõda, jätkati, võitlus võideti, leping sõlmiti. Sõnavõtuga esinenud Tartu linnapea Urmas Klaas rõhutas Tartu rahuga kätte võidetud vabadust kui alust mille pinnalt saab nii teha tööd kui pidada pidu. Veel kasutas klaas aastapäeva, et tuua esile koostöö tähtsus nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Meil seisab ees suur võimalus aastal 2024 rääkida kogu Euroopale Euroopa kultuuripealinnana, mis on Eestile tähtis, mida meie kalliks ja armsaks peame. Mida tähendab olla eestlane ja me saame teha seda Euroopa Liidu täieõigusliku liikmesriigina. Tartu rahu räägib ka meile sellest et meie tööd ja tegemiste üks mõõt peab olema see, et me mitte kunagi enam ei jää üksi, nagu teise maailmasõja keerises. Veel asetati pärjad Pauluse kalmistul asuvale vabadussõja memoriaalile Raadi kalmistul, Julius Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale. Ka toimus Tartu rahu aastapäevale pühendatud gümnaasiumi õpilaste kõne koosolek.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on Tartu rahu 101. aastapäev, mida tähistati üritustega paljudes kohtades üle Eesti. Tartus toimus Vabadusõjale pühendatud mälestustseremoonia Vabadussõja mälestussamba juures.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõjapidamise tulevikuks nimetatud mehitamata maismaasüsteemid ei vaja ainult puldidel juhitavat soomusmasinat, vaid ka sellega sobivaid navigatsiooni ja sidesüsteeme või näiteks kaitset küberrünnakute eest. Et niisugust komplekti ette valmistada, algas läinud aasta detsembris üle euroopaline projekt Aimaag, räägib kaitseinvesteeringute keskuse projektijuht Martin jõesaar. Eesti suutis kaasata seitse ettevõtet, kes siis leppisid kokku omavahel, mis tingimustele võiks siis vastata järgmine versioon nendest mehitamata süsteemidest, mida kaitseväed ka tahaksid kasutada ja seal on erinevad moodulid ja edaspidi siis kõik need riigid saavad neid samu mooduleid kasutada. Meie jaoks teeb asja eriliseks see, et kogu projekti juhib Eesti ettevõte Milrem robootiks suurem osa ehk 30,6 miljonit eurot projektis vajalikkust rahast tuleb Euroopa Liidult, kusjuures Euroopa komisjon kandis 90 protsenti sellest rahast juba ettevõtete vahelise konsortsiumi pangaarvele. Aga et iga ettevõte sealt seda saaks kasutada, peavad nad täitma Euroopa komisjoni reeglid. Üks nendest on näiteks see, et ettevõte, kes selle rahastuse saab, tal peab olema samas suurusjärgus näidata käibekapitali või siis eelmise aasta käive peab olema seal kordades suurem, mis, mis ei ole mingisugune probleem Euroopa suurtele kaitsetööstusettevõtetele ja nemad said enda osa ilusti kätte. Projektis osalevatele Eesti ettevõtetele on tollest potist ette nähtud umbes 10 miljonit eurot, aga vaba raha panga arvel või sellest kordades suuremat käivet pole neil ette näidata. Et seda ettemaksu sealt kasutada, nad peaksid võtma sama suures ulatuses laenu ja hoidma raha enda kontol. Ettemaks kaotaks põhimõtteliselt oma mõtte tänu nendele lisalaenu intressidele. Niisiis pöördus Mil remm abi palvega riigi poole. Et siis lihtsalt nad ei peaks Euroopa komisjoni neid rangeid nõudeid täitma, et nad saaksid selle toetuse Eesti riigi poolt ja hiljem siis nad annavad selle tagasi. Läinud aasta lõpus jõudis küsimus valitsuse ette, valitsuse hinnangul oli tegu riiklikult olulise projektiga ning Kredex sai rohelise tule, et laenutingimused täpsemalt läbi rääkida. Kredexi laenuotsuse pidi valitsus hiljem heaks kiitma niimoodi, nagu kiideti heaks näiteks porto Franco Alexela võit Tallinki laenu andmised, aga märtsi lõpus muutis valitsus toetuse üldtingimusi. Muuhulgas võeti tingimustest välja ka võimalus riiklikult olulistele projektidele laenu anda. Ettevõtluse infotehnoloogiaminister Andres Sutt, et ütleb, et aimagi projekti olulisuses ei kahtle keegi. Nüüd tuleb lihtsalt teistsugune lahendus leida. Kindlasti on minu esimene eelistus, et need projektid leiaksid rahastuse KredExi meetmete raames, et neid meetmeid on ju nüüd ka täiustatud ja noh, kindlasti käendus, juhul kui on olemas pangapoolne finantseerimine koos, siis KredExi käendusega oleks ma arvan, üks väga hea alternatiiv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riiglikult olulise projektina pidi KredExi laenu saama ka rahvusvahelist arendust juhtiv Eesti kaitseettevõte.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n1900 kolmekümnendatel kirjutatud, kuid alles 2005. aastal trükivalgust näinud regivärsilise poeemi püha rist ettelugemine algas koguduse pastoraadis hommikul kell 10 ja kestab hilisõhtuni. Poeem on 350 lehekülge pikk. Ettelugemise idee autor Raul Tammet ütles, et tegemist on väga erilise teosega Eesti kultuuriloos. No eriline on see, et inimene on võtnud julguse kokku uuest testamendist esitada Jeesuse Kristuse elulugu ja seda poeemi vormis ja, ja mitte niisama poeemi, vaid regivärsilise poeemi vormis. Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk ütles, et koguduse ja kiriku aastapäeva tähistamise kavasse pandi eriilmelised sündmused alates jumalateenistustest ja püha risti ettelugemisest kuni laupäeval peetava kihelkonnapäevani, et kõnetada nii võimalikult paljusid. Praegu on külad väga väikesteks jäänud ja, ja asustus on väga hõre, et, et seda tuua kokku ühe väljaku peale ühte ruumi. Et see on, on see nende päevade ülesanne ka, et 11 paremini tundma õppida ja, ja üksteise peale saab siis ka loota, kui me teame, kes meie kõrval elavad. Püha rist ei ole laiema publiku hulgas seni väga tuntud ja Raul Tammeti sõnul on ettelugemise üheks ajendiks soov seda rohkem esile tõsta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Ridala.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ridala koguduse esmamainimise 800. ja Ridala kiriku 750. aastapäeva nädala raames loetakse täna 22 lugeja abiga 13 tunni jooksul järjest ette Villem Grünthal-Ridala suurpoeem \"Püha Rist\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas ära valitsuse seisukoha selles suhtes, mis võetakse edaspidi ette meie suhkrupoliitikas ja kuidas vältida olukorda, et Eesti peab ikkagi maksma 800 miljonit krooni trahvi. Komisjoni aseesimees Liina Tõnisson ütles, et tema isiklikult valitsuse seletustega päris rahul. Valitsuse esindajad püüdsid siiski meile põhjendada seda väga suurt trahvi asjaoluga, et Eesti inimesed on lihtsalt nii palju suhkrut kokku ostnud eraisikutena ja sellepärast me peamegi nüüd need trahvid maksma. Aga samal ajal me igati aktsepteerimine seda valitsuse seisukohta, et valitsus ei ole lõplikult nõustunud selle trahvi summaga ja jätkab oma selgitus uste andmist komisjonile ja me arvame, et meil on ikka fakte ja põhjendusi, et me ei peaks maksma sellist suurt suhkrutrahvi. Eestis asuv üleliigne suhkruvaru on teatavasti põhiliselt erakätes. Seni on Liina Tõnissoni sõnul ainult üks firma teatanud, et viib enne esimest maid oma üleliigse suhkruvaru kolmandate se riikidesse. Teised arvavad, et nad saavad kohtuvaidlustes Eesti riigi vastu õiguse ega kavatse suhkrut Eestist välja vedada. Nende ettevõtetega, kes pole üldse deklareerinud oma üleliigset suhkrutagavara, tegeleb põllumajandusministeeriumi andmetel maksu ja tolliamet, kes teab, kui palju Eestisse on suhkrut sisse toodud ja saab kontrollida, kas mõnel firmal pole peidetud varusid. Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolekul oli kõne all ka rahvusvahelise advokaadibüroo palkamine, et kaitsta oma huve Euroopa komisjoni ees. Meie soovitasime valitsusele küll tegeleda, nende probleemidega tähendab palgata head juristid. Kui Euroopa komisjon ikkagi teeb lähiaegadel otsused meie trahvisumma ja üleplaanilised varud on tõesti nii suured, nagu praegu on komisjoni poolt fikseeritud siis pidas täna komisjon ühiselt õigeks, et valitsus suunduks Luksemburgi kohtusse. Samas muidugi me olime sunnitud meenutama, et valitsus peaks jälgima, et pärast õiguskaitseteenused ei osutuks kallimaks kui suhkruta. Aga nii või teisiti me leidsime, et õigust on meie poolel küll, aga et mitte lihtsalt niisama loobuda. Meie valitsuse esindajad püüavad veel ja veel teha kõik, et seletada komisjoni liikmena põhjuseid, asjaolusid ja õigustavaid fakte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esile kerkib taas suhkrutrahviteema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järvel on linnavalitsus teatanud, et tänava hooldusfirma nja veetöö jätab soovida paremat ja rakendatakse leppetrahve. Sama kaalutakse ka Kohtla-Järve linnaosade keskel asuvas jõhvi vallas, kus tänavate puhtuse eest vastutab samuti Enn ja vee olukorrast, räägib jõhvi vallavanem Maris Toomel. Kindlasti esimese tuisuga oli ka väga selliseid palju emotsioone, mida me nendega proovisime siis maha võtta ja kokkuleppele jõuda, aga kahjuks täna on olukord selline, et nad soovivad lepingus taganeda ja, ja meie mitte, nii et tegelikult on täna see juba juristide pärusmaa, loomulikult me oleme selle nädala pooleteise jooksul väga palju fikseerinud, me oleme valmis saanud ettekirjutuse hoiatuse ja edasised sammud on kindlasti järgmised. Kui teeolud ei muutu, on siis ka võimalik üks meede trahv. Kohtla-Järve seisukoha edastas Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin Ma ei ütleks, et halvasti koristatakse, kuid kogu jõud läheb läbipääsu teede tegemiseks ja puhastustöödeks. Lume koristamiseks ja liiklemise turvalisuse tagamiseks enam ettevõttel jõudu ei jätku. Põhiline etteheide on ristmike kehv puhastamine. Osaühing Enn ja vee, kelle hooldajad on alates eelmisest sügisest ka Ida-Virumaa. Riigiteed nentis, et lumerohkuse tõttu on olukord keeruline, seda enam, et paljud töötajad on haiged. Samas nenditakse, et tihti ei saa inimesed aru, et kõiki teid ei saa korraga puhtaks teha, räägib osaühingu N ja V territooriumide heakorrajuht Igor Safajev. Elanikud ei saa tihti aru, et tänavad ja teed on erinevate kategooriatega ja kui inimese majast pole traktor mööda sõitnud, siis ei tähenda see veel seda, et teda ei ole. See tähendab, et traktor on parajasti mujal tähtsamal objektil. Jõhvis mõõdeti teisipäeval lume paksuseks 55 sentimeetrit, mis on Eesti suurim näitaja Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru omavalitsused ei ole rahul lumetõrje kvaliteediga. Lume lükkajad viitavad lume rohkusele ja paluvad inimestelt mõistvamat suhtmist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile ei lisandunud Hiinas ühtegi siseriiklikult levinud koroonaviiruse juhtu, mis on nii esimest korda peale juuli keskpaika, teatas kohalik terviseamet. Esimene kiiresti leviva delta tüve nakkus toodi riiki 20. juulil, millest algas laialdasem uus koroonaviiruse laine. Siiski pole see võrreldav paljude teiste suurriikidega, sest kuigi tegu on nakatumiselt riigi suuruselt teise koroonalainega, siis seni on koroonaviirus tuvastatud kokku vaid 1200-l inimesel. Nakatumiste nullilähedaseks viimine on saavutatud aga läbi rangete piirangute, kus inimesed ei saa pea mitte midagi peale kodus olemise teha, vahendab CNN. Nii on liikumispiirangud kehtestatud kümnetele miljonitele elanikele, samal ajal kui riiki välismaalasi peaaegu ei lastagi. Samuti on riigis ulatuslik koroonaviirusega nakatunud inimeste jälgimine ja kõigi kokku puutunute pidev testimine. Kuigi inimeste liikumine on väga piiratud, siis vähemalt koroonaviirusega nakatumise on see suutnud alla viia. Viimastel päevadel lisandub Hiinas päevas alla 100 nakatunu ning langustrend paistab püsivat. Nagu öeldud, siis eile ei nakatunud mitte ükski inimene siseriiklikult nakkust saades ning 21 inimest, kelle proov oli positiivne, tulid kõik riiki välismaalt. Lisaks tuvastati veel 16 asümptomaatilist viirusekandjat, mida on oluline mainida eraldi, sest Hiina ei pane nakatunute statistikasse ilma sümptomiteta inimesi. Peale delta. Tüve levikut on ülikarme piiranguid kehtestanud ka mõned teised riigid, nagu näiteks Austraalia, Uus-Meremaa ja Singapuri. Täpselt niisamuti hoitakse kinni piire, jälgitakse inimeste liikumisi ning kästakse kodus püsida. Samas on siiski kõlanud ka väiteid, nagu ei jääks neis riikides nii karmid piirangud enam tavaliseks. Austraalia peaminister Scott Morrison teatas, et kuigi ranged piirangud on praegu vajalikud, siis pikka aega neid hoida ei saa, vihjates leebemale poliitikale. Samamoodi käitub ka Singapur, kes teatas nüüd, et arutab plaani, kus koroonaviirusega elamine on uus normaalsus Hiina aga leebemat teed veel minemas pole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina kasutab rangeid piiranguid koroonaviiruse leviku mahasurumiseks. Ametlikel andmetel on 1,4 miljardi elanikuga riigis viimastel päevadel lisandunud alla saja juhtumi päevas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn juba tavaks saanud, et neljapäevase valitsuse pressikonverentsi ajaks kogunevad Stenbocki maja juurde inimesed, kellele ei meeldi praegused koroonapiirangud. Nende hinnangul peaks kohvikusse ja üritustele lubama ka neid, kes ei ole koroonaviirus läbi põdenud või vaktsineeritud. Tänase pressikonverentsi järel tõdes riigihalduse minister Jaak Aab, et praegune olukord tekitab ühiskonnas pingeid. Meie ikkagi arvame, et ühiskonnal oleks kasu, kui me leevendaks neid pingeid, võtaks neid vahesid maha. Aabi sõnul on Keskerakond kabinetinõupidamisel juba paar kuud rääkinud, et kiirtestidega, kohvikusse, kinno ja üritustele lubamist tuleks uuesti kaaluda. Noh, ettevaatlikult küll, sest me oleme kuulanud ja alati ekspert ja terviseametit ka ja kui öeldakse, et me ei tea veel täpselt jälgima olukorda, me ei tea, mis haiglatega juhtub, siis kindlasti tulebki mõelda edasi. Jaak Aab rõhutab, et võrreldes varasema ajaga, kui peamiselt levis delta tüvi on asjaolud muutunud. See tüvi on teistsugune, kogu olukord on teistsugune ja siin hoida kuskil, teha vahesid või, või hoida neid pingeid üleval. Meie arust on see ebaproportsionaalne ja kõrval on ikkagi ka see hädas on ka ettevõtjad, see on ikkagi teatud hulk potentsiaalseid kliente ja teiselt poolt ikka inimese liikumise piiramine on suht karm, tegelikult ütleme, et kui ta vaba aega ikka teatud kohtades veeta ei saa, siis see on suht karm piirang. Peaminister Kaja Kallase sõnul on koalitsioonipartneritel siin erinevad seisukohad. Eks me hakkame vaidlema, aga jah, minu tunnetus on see, et kui me oleme selles hiidlaine keskel, siis igasuguste leevenduste tegemine keset seda tekitab lihtsalt segadust juurde ja annab võib-olla vale signaali, justkui see poleks üldse ohtlik. Kallas lisab, et kiirtestitud, kuid vaktsineerimata või läbipõdemata inimeste kohvikusse ja kinno lubamist ei toeta praegu ka terviseameti ega uus teadusnõukoda. Ta märgib, et esiteks levib Eestis endiselt ka ohtlikum delta tüvi. Teiseks kardab valitsus, et laialt leviv omikron toob Eestisse kiirtestide puuduse. Ja siis, kui me sellise reegli loome, siis noh, ei pruugi lihtsalt saada siis kiirtestida, see tekitab täiendavat kaost. Jaak Aabi sõnul antakse tuleval teisipäeval terviseametile ning teadusnõukojale ülesanne võimaliku muudatuse riskid läbi hinnata. Kümme-viisteist protsenti on need, kes ei ole läbi põdenud, kes ei ole vaktsineeritud nende kontaktide hulk, kui ta teeb kiirtesti, et see risk on niivõrd väike, et miks me peaksime neid endiselt hoidma kuskil eemal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on Keskerakond juba viimased paar kuud rääkinud valitsuspartnerile mõttest lubada vaktsineeritute kõrval kohvikutesse ja üritustele ka kiirtesti teinud inimesi. Peaminister Kaja Kallase sõnul uus teadusnõukoda ja Terviseamet sellist muudatust aga ei soovita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlmastikukindlamaks ehitatud püssi alajaama elektriühenduste mõjupiirkonda jääb üle 6300 kliendi, Viru Kabala külast, Kohtla-Järve linnani, rääkis elektrilevi vara haldusjuht Rasmus Armas. Et me vaatasime tegelikult siinsamas lähedal asuva Aidu alajaama rekonstrueerimise puhul seda piirkonda laiemalt ja kuna Aidu karjäär enam ei toimi, siis tegelikult sinna ei olnud mõtet uut alajaama ehitada vaid selle asemel sellesama püssi jala jaama siin taga rekonstrueerisime, ehitasime siia juurde uue jaotusseadme jaatla ja koos sellega teeme keskpinge võrgus suuremaid töid, mis siis hästi paljusid tarbijaid siin piirkonnas mõjutavad. Mis olid kõige keerulisemad tööd. Ühelt poolt selle keskpinge võrgu maakaablite paigaldamine, et siin lähedal on ka kaks suuremat jõge, millest oli vaja alt läbi puurida et see kindlasti natukene teistsugune kui igapäevane. Ja teiselt poolt on siin lähedal repuvabrik, mille toite väljaehitamine oli samamoodi natuke teistsugune väljakutse, kuna neil on ka selline mikrovõrgu lahendus iseendal olemas. Tehtavate tööde eesmärk on vältida selliseid pikalt kestvaid elektrikatkestusi, nagu näiteks kaasnes üle-eelmisel sügisel möllanud tormiga Lõuna-Eestis Rasmus Armas. Ühelt poolt seesama alaja, mis siin nüüd uus on, et selles olev uus automaatika aitab palju kiiremini ümber lülitada ja reageerida, kui midagi juhtub võrgus ja teiselt poolt koos selle tööga me teeme hästi palju keskpingevõrgu ümberehitust ka, et need 35 kilovoldi liinid, mis siin jooksid ühelt sondo poole teise poole, siis välja, et nende ümberehitamisega me teeme ka tegelikult võrku töökindlamaks toome samamoodi väiksemaid automatiseeritud alajamised juurde ja kõik see võimaldab klientide jaoks selliseid rikkelisi katkestusi vähendada või siis ka kiiremini toide taastada, kui midagi juhtub. Elektrilevi jaoks on tegu väga suure investeeringuga, nentis elektrilevi vara haldusjuht Rasmus Armas. 5,5 miljoni euroseid projekte meil ikkagi väga palju ei ole, et sellise mahuga, kui me vaatame, et on küll mitmes etapis aga sellise laiema mõjuga projekte on meil tegelikult vähe. Et üldjuhul me teeme väiksemaid projekte korraga võib-olla mõni miljon eurot, miljon eurot, aga, aga nii suurelt kindlasti väga, väga suur projekt meie jaoks. Mille järgi te vaatate, kuhu, kui palju investeerida, vaatame erinevates võrkudes natuke erinevalt seda, aga peaasi me vaatamegi läbi selle, et, et kus on selline risk kõige suurem, et midagi võiks juhtuda. Ja teiselt poolt vaatame ka alati seda, et kus siis kliente on, kelle jaoks see suurem mõju tuleb, et me vaatame seda üle Eesti täpselt ühe moodi igal pool ja, ja selle järgi siis leiamegi, need kohad, kuhu täna on vaja minna ja teeme seda tegelikult iga aasta järjepidevalt. Püssist raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Virumaal on käimas elektrivõrgu töökindluse paremaks tagamiseks uuendustööd, mis lõpevad 2023. aasta alguses ja lähevad maksma 5,5 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKüprose valitsus ei lõpetanud niinimetatud kuldse passi programmi, vaid ainult peatas selle ning alustas uurimist, kuidas väärteod olid võimalikud. Al Jazira ajakirjanike dokumentaalfilmis uhkustab riigis võimu poolest teisel kohal olev parlamendi spiiker Demetri oma oskusega probleeme lahendada, kui kriminaalkuriteos süüdi mõistetud Hiina investor ei pruugi saada Küprose kodakondsust. Kriminaalkuriteos süüdimõistetu ei tohi vastavalt Küprose seadusele kodakondsust saadagi. Sellele vaatamata oli neid inimesi tuhandeid. Parlamendi spiiker teataski, et taandub ametist alates järgmisest esmaspäevast ajutiselt kuni uurimine läbi. Niisamuti teatas üks parlamendisaadik Kristakis Jovani, kelle luksuslik ehituskompanii kaudu tuli investeerida vähemalt kaks miljonit eurot. Et lahkub parlamendist. Kristakis nimetatakse probleemide lahendajaks, kellel on ministeeriumide kantslerite tugi ja abi. Mitteametlikult loomulikult tegemist ei ole esimese korraga, kui Al Jazira ja ka teised väljaanded on Küprose skeemi paljastanud. Saareriik lubas varasematel kordadel süsteemi parandada ja jätkas. Aastatel 2017 kuni 2019 sai ajakirjanike andmeil kuldpassi 1400 inimest, kelle kontol lisaks rahale ka erikuriteod. Seega ei tundu järjekordne ajutine peatamine, millest Küprose valitsus uhkusega teatas eriti tõsiseltvõetav. Pigem otsitakse süüdlasi, kelle tõttu palju raha sisse toonud skeem uuesti paljastus. Euroopa komisjon kutsus liikmesriike juba eelmisel aastal karmistama oma hindamissüsteemi. Peale Küprose oli samasugune süsteem paigas ka Maltal ja Bulgaarial. Nende riikide kodakondsuse saamine annab õiguse elada ja töötada ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kuid Schengeni viisainfo kodulehe teatel pakub sarnast võimalust Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia, Šveits, Austria ja Belgia. Kui Hispaanias või Portugalis pead investeerima kinnisvarasse pool miljonit eurot, et elamisluba saada, siis Austria tahab, et investeering looks otseseid töökohti. Al Jazira tõestas, miks läheb uurivat ajakirjandust vaja ja tuletas meelde, et isegi kui tundub, et võimuesindaja näiliselt vea korda teinud tuleb seda ikka ja jälle kontrollida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Küpros peatab ajutiselt alates 1. novembrist kodakondsuse investeeringute programmi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPISA uuringu kohaselt on Eesti viieteistkümneaastaste põhikooli õpilaste tase maailma parimate seas ja Euroopa esikümnes. Loodusteadustes jagab Eesti Euroopas esimest kuni teist kohta Soomega. 65 maailma riigi võrdluses jagavad Eesti noored loodusteaduses neljandat kuni seitsmendat kohta. Jaapani, Soome ja koreaga. Lugemises ja matemaatikas on Eesti maailmas 11. kohal ning jagab Euroopas kolmandat kuni kuuendat kohta. Üheks murekohaks on koolide tasemevahe. Kui erineva sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste oskuste erinevused on Eestis väikesed, siis koolide tase kõigub palju rohkem. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Meil on koolide vahelised erinevused, on lubamatu, suured siinsamas Tallinnas siinsamas Tallinnas, on koole, kelle tulemused on kahe kuni kolme aastase õppimisega otsustatud erinevused 120 punkti, erinevad koolid, seda on liiga palju. Lugemistesti tulemustest selgub, et Eestis on poiste lugemisoskus võrreldes tüdrukutega 44 punkti ehk pea ühe õppeaasta võrra kehvem. Tallinna Ülikooli lektori helin Puksandi sõnul võib siin põhjuseid otsida poiste ja tüdrukute erinevas keelelises arengus. Me oleme mõelnud siin nüüd erinevaid erinevaid põhjuseid, et tasuks uurida ka seda, et kuidas neid poisse ikkagi õpetatakse, et võib-olla tulevik oleks hoopis poiste ja tüdrukute eraldi klasside õpetamises, et see võiks olla üks üks mõtlemiskoht ja uurimiskoht just siin, Eesti-siseselt, teised riigid on saanud samamoodi väga häid tulemusi ja siin on Soomet aastaid nimetatud, aga Soome poiste ja tüdrukute erinevus on poolteist aastat. Nii et veelgi suurem, et me ilmselt peaksime ikkagi rohkem arvestama poiste eripäraga ja kelleliselt ongi poisid pisut aeglasema arenguga. Kolmanda probleemina kerkis uuringust välja tõsiasi, et praeguses haridussüsteemis jääb tihti võimekamate õpilaste arengupotentsiaal välja arendamata Maie Kitsing haridus ja teadusministeeriumi nõunik. Milline on õppetöö klassis, selle paneb paika õpetaja ja millele ta keskendub? Kas kas mälu treenimisele või mõtlemisoskuste arendamisele. Tulemused hakkavadki seda näitama, millele on tegelikult tähelepanu pööratud. 15 aastaste õpilaste matemaatika, funktsionaalse lugemisoskuse ning looduse duste teadmisi mõõtev PISA test viidi seekord läbi 65. riigis. Seekordne peamine hindamisvaldkond oli matemaatika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Avalikustati rahvusvahelise PISA testi tulemused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarjumaal Saue vallas porgandi, kapsa ja peedi kasvatamisega tegelevas osaühingus Kadarpiku köögivili vajatakse veel nädala jagu ilusat, ilma, et kogu saak saaks hoidlasse. Toimetatud. Tootmisjuht Ville pakk ütleb, et saagile jättis oma jälje suvine kuumalaine ja kuivus. Keskmine saak, ei midagi ekstra ega midagi, väga hullu, et keskmine saak meil nagu peaks porgandit jätkuma kevadeni, praeguste müügimahtude juures. Aga kapsaga muidugi on keerulisem, et võib ka puudu tulla. Raplamaa kartulikasvataja Kalle Hamburg ütleb samuti, et tänavune sügis rekordsaaki ei toota. Ei ole rekordaasta, aga ei ole ka igal saasta suht keskmine, et tänavu aasta pigem on see, et kartulid pesad on väiksemad, aga samas need, mis on kasvanud, need on pigem on ülekasvanud kui alamõõdulised, see on paraku ka ikkagi sõltub väga piirkonnast, et kes selle jaanipäeva vihma sai ja kes ei, kes ilma jäi. Kas kodumaist kartulit jätkub ikka toidulauale kevadeni? Ma arvan, et jätkub. Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul mõjutab tagasihoidlikum saak kindlasti ka köögivilja müügihinda kauplustes ja turgudel. Samas on köögiviljalju aastaid olnud tarbijale väga soodne kaubagrupp, mistõttu praegune hinnatõus tarbimisharjumusi oluliselt ei mõjuta. Kui me mõtleme nüüd eelmisele aastale, siis me peame rääkima rekordiliselt odavatest köögivilja jaehindadest oli kauplustes näha selliseid lahtise kartuli hindu nagu 15 senti kilogramm, porgand seal 30 sendi ringis, kapsas kasal 30 sendi ringis, sibulahinnad 30 40 senti kilogramm. Köögivili on olnud suhteliselt soodne tarbijale siis selle aasta jaehinnad tarbijale köögivilja osas on kallimad mõnevõrra kui eelmine aasta olid eriti näiteks turgudel hakkab see silma, kui seal räägime mingist kotiga karu, kartuli ostmisest, seal on hinnatõus eelmise aastaga võrreldes umbes 50 protsenti ja, ja sama kehtib ka siis sellise kiloostmise lahtise kartuli kohta, et, et praegu turul on hinnad üks, 21 51 60, natukene on kõrgemad ka kapsas ja, ja porgand turgudel, aga no hinnavahe ei ole nii suur kui kartuliga. Kui inimene on nüüd hinnatundlikum, eks, et siis tasub kindlasti minna suurde poodi, eks, et seal köögiviljad on odavamad kui turgudel ja, ja ka seal on kerge tõus võrreldes eelmise aastaga iseenesest hinnatõus on suur, aga ta ei ole nii, nii kallis kaup, et nüüd ta nüüd ostmata jääks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Konjunktuurinstituudi hinnnagul on kodumaise köögivilja hinnad meie kauplustes ja turgudel hakanud taas kerkima, aga kuna köögiviljad on endiselt suhteliselt odav kaubagrupp, siis hinnatõus inimeste tarbimisharjumusi oluliselt mõjutada ei tohiks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVene õppekeelega kool püüab säilitada vene rahvakultuuri, mis on Peipsi ääres aastasadu olnud haridus on ju üks kultuurikandja, me püüame läbi vene kirjanduse kunsti seda traditsiooni jätkata. Ma tean, et ka siin kooli lähedal on kohe vanausuliste muuseum, kas see muuseum on ka koolist alguse saanud? Aastate lõpus tegime jah, sellise alguse kõigepealt meie siin kooliruumides ja nüüd on ta sellest välja kasvanud, selle loomisele on kaasa aidanud meie endised õpilased, praegused lõpetajad, lapsevanemad, kõik, kes siin Peipsi ääres elavad. Kuidas on saavutatud seda, et teie kooliõpilaste üks meelisõppeaineid on eesti keel ja kirjandus? No see on täiesti loomulik, me elame Eesti vabariigis ja nii palju, kui need küsitlused, mis me oleme õpilaste hulgas teinud kõik nad soovivad jätkata õpinguid Eesti vabariigi kas kõrgkoolides või siis kutsekoolides ja seetõttu peab eesti keele oskus olema küllaltki hea ja ega need riiklikud tulemused, mis meil on olnud, siin ma mõtlen gümnaasiumi lõpetajatel ja ka põhikooli lõpetajatel on väga head olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üks vanemaid Eestis asuvaid vene õppekeelega koole - Mustvee Vene Gümnaasium - tähistas 160. sünnipäeva. Praegu õpib koolis 190 last ja paljude lemmikaine on eesti keel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome lahe ja sõtke jõe vahel asuvale poolsaarele ehitatav merepromenaad läheb maksma neli miljonit eurot 13000 elanikuga linna nelja sillaga ühendav promenaadipeaks tulema nii vastupidav, et rüsi talle ohtlik ei ole, räägib Sillamäe linnavalitsuse ehitus ja maakorralduse osakonna juhataja Vladimir Sokušev. Projekt on tehtud selle arvestusega, et tulevad päris suured koormused ja kaldakindlustus on tehtud väga tõsiselt ja loodame, et jää, jää, surve, ta on vastupidav ja eluiga on päris suur. Sillamäe elanikud ootavad promenaadi valmimist huviga räägivad Sillamäe elanikud Aliina Anatoli ja delina. Mereäärsete ujumisalade korras hoidmine on hea ja kui sellele lisaks rajati promenaad, siis on see suurepärane. Minule tähendab promenaad värskes õhus jalutamise võimaluse laiendamist. Meil on juba siin terviserada ja hea, et nüüd valmib ka promenaad. Usun, et promenaadil saab kauneid pilte teha, kindlasti on hea seal jalutada ja vaadet nautida. Linnaametnik rahustas neid inimesi, kes on avaldanud sotsiaalmeedias kartust, et rannapromenaadi piirkonnas kaovad ära ujumiskohad. Vladimir Sokusev. On arvestatud, et tuleb ka rand, kus inimesed saavad veeta oma vaba aega ja saavad supelda ja päevitada ka. 760 meetri pikkune promenaad on kavas jalutamiseks avada detsembrikuus, lõplikult peaks ta valmis saama kevadel. Merepromenaadi on kavas pikendada ida suunas, kuid need plaanid on alles paberil Sillamäelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sillamäel hakkab valmis saama merepromenaad, mille eesmärk on suletud linna kuulsust omanud Sillamäe avamine merele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et kõiki kavandatud ehitusobjekte kindlasti sellel aastal käsile võtta ei jõuta. Esialgne kava nägi ette, et Peterburi tee rekonstrueeritakse aastatel 2022 kuni 24. Tegelikult praegu me näeme, et selles tempos, mis meil oli ette nähtud, me kahjuks edasi liikuda ei suuda. Aga objektist me ei loobu ja üks võimalik variant on alustada järgmisel aastal osaliselt. Et kuna see objekt on jagatud kaheks lõiguks, siis ühe lõiguga. Ma arvan, et oleks vaja ikkagi järgmisel aastal alustada. Esimene rekonstrueeritav lõik ulatuks siis majaka tänavalt kuni VäikePala tänavani. Abilinnapea Vladimir Svet ütles, et Peterburi tee esimese lõigu remont kulgeb vahetult Rail Baltic kui reisiterminali ehitusega, millele rajatakse ka ju juurdepääsuteed. Tema sõnul on mõistlik need korraga valmis ehitada. Väike-Paala tänavast kuni Väo ristmikuni soovitakse aga aeg maha võtta. Esiteks on Peterburi teeäärsete äride ja kinnistute omanikud esitanud palju ettepanekuid tulevase uue maantee mahasõitude osas ja endiselt pole ka selgust smuuli tee ristmiku lahenduse suhtes. Ei hakka varjama, et igasuguste viaduktide ja tunnelite rajamine on alati keeruline küsimus. Ühelt poolt seetõttu, et alati tuleb mitu korda hinnata, kuivõrd nad just linnaliku ruumi sobivad. Ja teiseks seetõttu, et just nemad väga palju mõjutavad ühe või teise taristuobjekti maksumuse. Lisaks on veel ka ebaselge Tallinna väikese ringtee ehitus, see peaks alguse saama just Smuuli tee pikendusest ning suunduma tunneli kaudu lennuvälja alt läbi Tartu maanteele. Meie algne eesmärk oleks olnud hiljemalt aastaks 25 Peterburi tee korda teha. Nii nagu me oleme ka enne valimisi tallinlastele lubanud. Kuivõrd meil õnnestub nüüd seda eesmärki täita, näitavad eelseisvad kuud. Juhul, kui seda Lasnamäe poolset osa Peterburi teest ikkagi ei jõuta teha, lihtsalt raha ei ole, ehitusvõimsus ei ole kas seal oleks mõistlik teha siis mingisugune vaheremont, et need teeolud on seal tõesti väga-väga kehvad? No ma tuletan meelde, et osa sellest teest on betoonis, me ei hakka mingit vahepealset poolvarianti projekteerima, vajadusel ootame rohkem ja teeme korralikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Löögi alla on sattunud ka halvas seisus Peterburi tee rekonstrueerimine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaaliit ja Res Publica pidasid kolm nädalat läbirääkimisi ühise paremerakonna moodustamiseks ja hoidusid kuni tänaseni seda avalikkuse ees kommenteerimast. Täna mõlema erakonna esimehe poolt alla kirjutatud ühiste kavatsuste deklaratsiooniga pannakse alus uue paremerakonna erakond Eesti eest sünniks. Erakonnal on kaks volikogu, kaks juhatust ja kaks esimeest. Ühise parempartei loomise peavad kinnitama mõlema erakonna üldkogud eeloleval suvel. Isamaaliidu volikogu koguneb juba sel nädalavahetusel Viljandimaal Tõnis Lukas. Jah, meil on volikogu ja me võtame ka volikogu päevakorda punkti kokku, lingu kiidaks heaks juhatuse ettepaneku. Kuid kui on vaja selgitust, ööd teha, kauem rääkida, argumenteerida, arvestusi teha nagu teidki, huvitab, kui palju kohti kuhugi siis saame me ju kokku kutsuda mõne aja pärast ka erakorralise volikogu. Res Publica esimees Taavi Veskimägi ütles, et mõlemad erakonnad tegid uue erakonna moodustamise nimel kompromisse, milliseid nimelt ei soovinud ta nimetada. Täna rääkida nendest valdkonna poliitilisest kompromissidest on kindlasti liiga vara ja vara lähtuvalt sellest, et me teeme uue poliitilise erakonna, loomulikult väärtused on paigas, väärtused tulebki nüüd selle ühise programmi töö tulemusena täita selle sisuga, milles siis erakond seisma hakkab. Loomulikult võttes mõlemast erakonnast kaasa need positiivsed pooled need tugevused, mis on nendel kahel erakonnal olnud, aga see, mis on peamine kompromiss, on see, et me siin täna Tõnis Lukasega kahekesi istume. Sul on väga raske seda teha? Ei vastupidi. Mul on selle üle väga hea meel. Mul ka minul ka. Uue erakonna eesmärk on kujuneda suurima liikmete arvuga erakonnaks Eestis. Mõlemad erakonna esimehed kinnitasid ka kavatsust võita riigikogu valimised järgmise aasta märtsis. Valimiste võitmiseks on vaja saada kõigist ringkondadest kindlasti kaks mandaati. Kui me siia natukene juurde mõtleme, siis kuni 30 kohta, sellise ühise jõuga ja uue energiaga on täiesti võimalik. Kas võib öelda, et sellega te kindlustate Res Publica liikmetele kohad ka järgmises riigikogus? Res Publica kindlasti ka iseseisvalt 2007. aasta riigikogu valimistel saavutaks rahuldava tulemuse. Loomulikult me ei suudaks korrata seda edu, mis me saavutasime 23. aasta riigikogu valimistel, kuid me suudaksime saavutada rahuldava tulemuse seista nende väärtuste eest, mille pärast Res Publica ka on loodud. Me näeme, et Eesti vajab tugevat paremkonservatiivset erakonda ja loomulikult me näeme nii nomenklatuurse mõtteviisi, vasakpopulismi kui ebaeetilise käitumise pealetung on need protsessid, mille tõttu me peame oma seljad kokku panema, et seista avatud demokraatlike väärtuste eest. Kui paremerakonda peaks saatma edu järgmistel parlamendivalimistel, kavatsevad nad esitada ühise peaministrikandidaadi. Erakonna ühine esimees kavatsetakse valida alles järgmise aasta suvel. Tõnis Lukase sõnul kandideerivad erakonna esimeheks mõlemad tänased esimehed. Kahtlemata on praegusel juhul kõige tõenäosem, et erakonda hakkab juhtima üks meist. Meie selle erakonna üles ehitas me juhul, kui volikogu ja üldkogu seda meelt on. Ja kahtlemata tuleb vaadata kõigepealt meie otsa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaaliit ja Res Publica teatasid ühinemisest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTundub, et see töötab ja, ja teiseks, ega see, et meil on mõned päevad nagu väiksemad numbrid, ei tähenda kaugeltki, et midagi oleks möödas. Et, et me peame väga hoolega vaatama ja tundub, et see, see niisugune alkoholipiirang, vähemalt viimased puhangud või mis on tulnud, need ei ole tulnud ei ööklubidest ega pidudest pidudelt, mis on väljaspool perekonda või, või, või väiksemat seltskonda, nii et et jah, teadus, nõukogu, selle alkoholipiirangute jätkamist praegu toetab ka teadusnõukoda, ütles et ega, ega see, et, et Eestil on praeguseni läinud nii, nagu on läinud ongi ühelt poolt jah, et, et on, on otsustajad teinud mingeid otsuseid, aga teiselt poolt ka, et inimesed on neid otsuseid järginud. Et, et ega need reeglid ei saanud püstitatud, sellepärast Nendest tingimata peab leidma võimalusi, kuidas neist mööda saada. Et pigem minule meeldiks niisugune ühiskond kui ilma, ilma et valitsus käseb või keelab inimesed ise teeksid need otsused ja, ja ma arvan, et praegu on selline aeg, kus distantsi hoidmine on äärmiselt oluline. Endiselt sellest me kindlasti mööda ei saa, kui on, kui on siseruumides distantsi hoidmine võimatu ja seal tuleb kauem viibida, siis seal maskide ette panemine eriti piirkondades, kus nakatumine on kõrge. Mis siis Eestis on nagu Ida-Virumaa ja võib-olla teised kohad? Jah, ei, ei ole väga kõrge nakatumisega praegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoda soovitab jätkata seniste alkoholipiirangutega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaljud pruutpaarid otsustasid olenemata koroonakriisist abielu eriolukorra ajal registreerida. Eriolukorra ajal registreeriti päevas kaheksa kuni 12 abielu. Tallinna perekonnaseisu ameti juhatuse asetäitja Kristi Kaili sõnul mõjutas abieluavalduste esitamist suletud piirid. Mida me küll näeme, on see, et mõningal määral ehk on mõjutanud abieluavalduste esitamist vahepeal suletud olnud piiride taasavamine. Kuna Tallinna perekonnaseisuametis sõlmitavatest abieludest abiellujatest umbes 15 protsenti on välisriigi kodanikud Kuigi abielu registreerimise eriolukord palju ei mõjutanud, siis kevadised pulmapeod pidi edasi lükkama, räägib Storistorpeo ja pulmakorralduse agentuuri juhataja Irina Jakobson. Kui meil siin märtsi alguses tegelikult alles hakkas selgemaks saama, et mis see koroonakriis meile siis piirangutega tähendab, siis meil pidi olema üks pulmapidu väiksemas pereringis, 40 külalisega 20. märtsil ja me lükkasime selle siis väga positiivse lootusega kolmandale juulile, mille me siis nüüd rõõmsalt saime tegelikult ka ära pidada ja on pulmi, mis maikuust ja juunikuust tegelikult liikusid augusti ja ka isegi septembrisse, et inimesed tahavad siiski olla kindlad, et kõik saavad seda nautida ka vanem generatsioon, et saaks nautida seda ilma hirmutundeta. Jakobsoni sõnul mõjutas eriolukord enim rahvusvahelisi pulmapidusid. Kõige tugevamalt andiski just tunda siin Austraalia, Eesti, Šveits, Eesti, Saksa Eesti, et kõik sellised pulmad tegelikult. Me siiski lükkasime 2021 aastasse, et kus oli ka väga palju lihtsalt külalisi, et võib-olla küll pruut egmees ise mõlemad Eesti Eesti riigis tegevad, aga külalisi tulemas üle maailma, et siis ikkagi lükkas praegu neid pulmi, et saaks kõik ka kohale tulla, keda siis oodati? Jakobson ütles, et praegu korraldavad pruutpaarid pulmapidusid juba üsna julgelt. Kui vahepeal isegi tekkis selline väike paus ja mõned pruutpaarid, võib-olla panid oma korralduse pausi peale, siis täna on see uuesti kõik aktiviseerunud inimesed on optimistlikud, need, kes oma pulmad aastasse 2020 planeerisid ja saavad seda teha, siis need teevad selle ära ja täpselt samamoodi ikkagi 2021 aastat. Pigem on täna kalendri tihedamad tegijatel tänu nendele siis rahvusvahelistel edasi lükatud pulmadele, nii et 2021 aasta pruut baaril on võib-olla keerulisem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud rahvusvahelised pulmad jäävad sellel aastal koroonakriisi tõttu pidamata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAh, ütleme ei salga, ega niisugune eri kutsus, ei olnud, aga põhiline oli see, et, et kui Eestile on antud võimalus esitada kultuuripealinn, siis me leidsime, et me peaksime minema Euroopasse väga jõuliselt ja tugevalt ja, ja kaardistades mõlema linna taotlusi, leidsime, et, et noh, Tallinn on see, kes, kes kindlasti oleks võimeline kogu oma programmi ellu viima ja kes oleks nagu maksimaalselt ütleme siis kasulik Eesti kultuuri Euroopas. Millised Tartu poolt välja pakutud ideed peaksid nüüd kindlasti olema ka selles Tallinna programmis? Tartu oli väga palju pannud oma tähelepanu noortesse ja inimestesse kuna ju tead, et, et Tartu suure osa elanikkonnast on selline vanus nooruslik ja, ja üliõpilased. Ma arvan, et kõik see, mis puudutab niisugust noorusliku ellusuhtumist, et Tallinnas võiks nagu seda veel kord nagu noh, nii-öelda veel forsseerida. Kuidas nüüd tagada seda, et Tartu tegelikult kõrvale ei jääks ega solvuks? No ma arvan, et see on puht majanduslik otsus, et, et mõttetu on ju ennast kõrvale tõmmata, kui sa tead, et kahe tunni autosõidu kaugusel on, on kultuuripealinn, kuhu voolavad turistid ja, ja voolab välisraha. Et ma arvan, et niisugust Andrese ja Pearu asja ei hakka kindlasti toimuma, teades Tartu inimesi, ma arvan, et nad on, saavad sellest otsusest nüüd paari tunniga üle ja on valmis nii-öelda tegema koostööd, et, et kasu veel lõigata sellest. Mida arvab komisjoni otsuses Tartu kultuuripealinna projekti koordinaator Hannes Astok? Tuleb selle otsusega rahul olla. Aga kui tõsisemalt rääkida, siis noh, eks see, kui komisjon jah, seal nagu lühidalt põhjendas, et arvamus oli see, et Tallinnas on rohkem inimesi ja raha, noh siis ütleme, et selle, selle teadmiseks ei oleks pidanud ju konkurssi tegema, et eks see ole üldlevinud fakt, et Tallinnas on neli korda rohkem elanikke kui Tartus ja eelarve ka natuke suurem. Ma arvan, et me oleme nagu võitjate poole, sellele vaatamata, et me oleme teinud nii tubli kodutöö ja iseendale nii paljud asjad selgeks mõelnud, et me Kas kavatsete siiski ka lüüa kaasa ja osaleda selles projektis siis lihtsalt ühe linnana, nagu paljud teised Eesti linnad? Noh, ma arvan kindlasti, et oma oma roll seal Tartul seal kindlasti on, et eks see sõltub sellest, mis on, mis on Tallinna ootused ja millised mõttekäigud seal tulevad, et kui need meie omadega klapivad, siis ma, ma ei näe selles kindlasti probleemi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeeriumi komisjon valis Euroopa kultuuripealinnaks 2011. a Eestist Tallinna. Kommenteerivad komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles ja Tartu linnavolikogu aseesimees Hannes Astok.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Kristi Talving ütleb, et praegu on väga hästi hoitud riigi vedelkütuse varu, aga ülejäänud varudega on seis kehvem. Sellepärast muudetakse tuleva aasta juuliks Eesti vedelkütuse agentuuri struktuuri ja ülesandeid ning sellest saab Eesti varude keskus. Esmased varud, millest me räägime, eelkõige on toiduvarud tervishoiuvarud ja täna jätkuvalt ka vedelkütuse varud ja suurem valdkond veel lisaks on siis ettevõtete toimepidavuse tõstmine, valitsus on selleks eraldanud iga-aastaselt 6,1 miljonit riigieelarvelisi vahendeid, et selle raames siis ka need varud tekitada. Varude loomiseks jätab vastvalminud eelnõu kaks võimalust. Üks võimalus on tarvilikud kaubad välja osta ja kuhugi riigi lattu seisma panna. Teine võimalus on luua nii-öelda delegeeritud varusid. Et riik teeb ettevõtjatega, on nad siis tootjad, maaletoojad, edasimüüjad, lepingud, millega siis ettevõtjad ise hoiavad oma ladude suuremat toodete kogust, kui võib olla täna? Seda võimalust hakataksegi tõenäoliselt rohkem kasutama. Sellepärast, et ükskõik millisest tootest me räägime, nendel on aegumistähtajad ja kui ettevõtjad hoiavad neid tooteid enda juures ladudes, siis on võimalik neid tooteid jooksvalt roteerida vastavalt siis aegumiskuupäevadele, nii nagu see tavaline tootmisprotsess ja logistikaprotsess ettevõtetel ka täna käib. Värske seaduseelnõu järgi tuleb varusid hoida niimoodi, et need saaks alati kätte, seda ka elektri või sidekatkestuse korral. Üldjuhul tuleb riiklike varusid hoida Eestis. Samas jäetakse valitsusele võimalus lubada osavarude hoidmist ka välismaal. Teatud juhtudel võib-olla, et kui varudeks tulevad sellised tooted, mida Eestis ei toodeta ja tootmine on naaberriikides, siis on võimalik ka teha rahvusvahelisi koostööleppeid kahe riigi valitsuse vahel. Selle, et mõni varu tuleb kasutusele võtta, otsustab samuti vabariigi valitsus. Eesti varude keskusel saab olema ülesanne siis tagada see, et nende varude laialijagamine oleks võimalikult kiire ja efektiivne. Ühtlasi tuleb Eesti varude keskusel pidevalt kontrollida, et kõik lepingutes lubatu ladudes olemas oleks. Muuhulgas seab värske seaduseelnõu karistusmäärad neile, kes loata riiklike varude kallale kipuvad. Füüsiline isik võib sellisel puhul saada kuni 1200 eurot trahvi. Juriidilist isikut võib varude omavolilise kasutamise eest karistada kuni 400000 eurose trahviga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleva aasta 1. juulil luuakse Eesti Varude Keskus, mis peab hoolitsema selle eest, et Eestis oleks kriisi ajaks piisavalt toitu, kütust ja meditsiinivahendeid. Suuremat osa riiklikest varudest ei osta riik kohe välja. Pigem lepitakse ettevõtjatega kokku, et nad hoiaks kriisiks tarvilikku kaupa ladudes rohkem kui tavaliselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk leiab, et valitsus peab kiiremas korras hakkama otsuseid tegema. Oluline on, et seaduse parandus eelnõu jõuaks riigikokku juba järgmisel nädalal. Meie tanklates hinnad on nii palju erinevad, et piirikaubandus on uuesti elujõus ja, ja suured transpordifirmad viivad oma autod kindlasti tankimiseks latti. Kui suurest aktsiisilangetusest me räägime? Tänasel hetkel, kui raha võtta, siis biodiisli puhul on see kaheksa kuni 12 senti liitri kohta on arvestuslikult arvestatud tanklasse, bensiini hinnale juurde nii-öelda biolisandi komponent. Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori ütles, et odavamad kütusehinnad Lätis panevad ettevõtjad oma logistikat muutma, mis tähendab, et kütust tangitakse seal, kus on odavam. Loomulikult võideldakse palju sellise odavama kütusega, sest kütusekulu igal vedajal noh, olenevalt sõidukis muidugi on kuluna 35 kuni 40 protsenti, mis on väga suur osatähtsus. Lahendus oleks, et kõik balti riigid käituvad kütuse osas samamoodi veel kord Villem Tori. Kui üks riikidest alandab ükskõik millist kütuse komponenti, siis peaks ka Eesti seda tegema, ehk siis põhimõtteliselt sama, mida on nüüd siis Läti teinud, peaks ka Eesti tegema. Kaupade hinnad, mida on võimalik tarbida ka naabrite juures, nagu kütus peavad olema konkurentsivõimelised, jätkab majandusekspert Heido Vitsur. Mis oli aastat neli tagasi kütuseaktsiisi liiga palju tõsteti, turg reageeris sellele väga tormiliselt, eelarve ei võitnud ja tarbimine läks mujale. Et aktsiis kindlasti mõjutab, kuid aktsiisi muutmisel peab alati vaatama, mida naabrid teevad. Sest tookord me ei vaadanud ja lõikasime sõrme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti valitsus otsustas kaotada järgmise aasta lõpuni biokütuste segamise kohustuse. Sellega loodavad lätlased kütusehindasid alandada kuni 14 senti liitri kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNokia kontserdimaja on üks osa Solarise keskusest, lisaks on keskuses ka kinokompleks ja muud ruumid, näiteks tuleb sinna tantsuakadeemia. Suure kontserdisaali pindala on ligi 4000 ruutmeetrit ja seal on 1800 istekohta. Iseloomulikud on aga saalile kõrged rõdud, mis võimaldavad ka teiselt rõdult laval toimuvat hästi näha. Solarise juht Aivar Sirelpuu ütles, et saalis tuleb võrratu akustika. Tehnoloogiliselt akustiliselt üks parimaid Euroopas süsteeme, mis see on ehitatud ja suures jaos oleme ka siia saanud EAS-ilt tuge. Et EAS-i toega ehitama siis selletra akustikasüsteemi siia, mis on digitaalselt ise muunduv, jälgides inimeste arvu, muusikatüüpi, valjusust, et praktiliselt kõikides istekohtades, mis rõdude all oleks samasugune heli ka nagu tagatud, nagu ütleme siin esimestes ridades. Et pult on meil digitaalne, seal on 70 vabandust, 67 kanalit otse salvestamiseks pluss 96 kanalit üldse kokku, mida me saame siis ühendada ja tuua seda heli. Kui kaugel on aga ehitustööd? Tähtaeg on üheksas oktoober, käesoleval aastal peab jõudma, see on ju alati niimoodi olnud, et, et üheksandal, kui on õhtul avamine, hommikul, käib veel kopsimine ja saagimine, et, et see teeb sulle elu juurde, aga täna on tubli ehitaja tublisti tööl ja nagu te näete, on mehi nagu mesilasi ja ja töö käib 24, seitse, nii et, et ma arvan, et me oleme valmis ja me võrdleme seda saali vana Sakala saaliga, mis siin on teistmoodi, siin on kõik teistmoodi, see on täiesti uus saal täiesti uute tehniliste parameetritega. Esiteks on siin, nagu te näete, tegemist ikkagi teatri ja kontserdisaaliga, mis on mõeldud selleks, et inimesed saaksid siin nii-öelda teatrikunsti ja, ja, ja muusikat nautida, rääkimata akustilisest koolist, et see on eelkõige väga funktsionaalne saal väga erinevate ürituste tarbeks. Mida ta võrreldes eelmise saaliga, mis oli monofunktsionaalne ja koht, on selline koosolek, võttes algus, tegelikult laval ju ei ole praktiliselt olemaski, siis siin on need tehnilised võimalused lavatehnoloogia poolest väga head ja annavad võimaluse tõesti teha igasuguse rinad üritusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Solarise keskuses valmivat Nokia kontserdimaja tutvustati ajakirjanikele ning näidati, millised võimalused seal on.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikontroll teatas kolm nädalat tagasi, et viiele läinud aastal toetatud projektile poleks tohtinud hasartmängumaksuga kogutud raha anda. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas võib hasartmängumaksu raha jagada neile projektidele, mis tegelevad meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusult. Viis analüüsitud projekti tegelesid riigikontrolli hinnangul pigem võrdsuspoliitikaga. Sotsiaalministeerium vastas, et võrdsuspoliitikat tuleb laiemalt vaadata. Näiteks projekt nimega seksuaal ja soovähemuste teemaline teavitus ja huvikaitsetegevus on ministeeriumi hinnangul seotud nii perede kui vaimse tervisega. Rahandusminister Martin Helme sotsiaalministeeriumi selgitusega ei leppinud. Ta käskis riigi tugiteenuste keskusel viiele projektile mõeldud väljamakset peatada. Minister jättis aga tähelepanuta, et tema kirjas mainitud projektidel puudub riigi tugiteenuste keskusega igasugune side. Pealegi lõppesid projektid juba läinud aastal ja vabaühendused on raha juba kätte saanud. Martin Helme pöördus ka sotsiaalministeeriumi poole ja palus vabaühendustele välja makstud toetuse tagasi nõuda. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul ministeerium seda teha ei plaani. Esiteks usub ministeerium, et raha maksti reeglite järgi. Teine põhjus on puhtjuriidiline. Puudub igasugune õiguslik põhjendus nende projektide saajatelt millegi tagasi nõudmiseks või siis nende projektide otsuste taasavamiseks ja noh, ma lisan ikkagi siia juurde nagu selle, et, et tõlgenduse muutmine nagu juhul, kui seda nagu teha, et siis ka see ei muuda neid tegevusi projekte siis nii-öelda õigustühisteks või, või kehtestataks Samuti ei muutu midagi nende projektide jaoks, mis veel käivad. Ehkki projektitaotluste hindamiskomisjon on endiselt sotsiaalministeeriumi juures, teeb rahastamise lõppotsuse nüüd riigi tugiteenuste keskus ja sealtkaudu liigub ka toetusraha. Muuhulgas saavad kuni 2021. aastani toetust üks Eesti Inimõiguste keskuse projekti ja üks Eesti naisuurimus ja teabekeskuse projekt. Mõlemad vabaühenduste saanud ühe väljamakse ja seitse väljamakset ootavad veel ees. Neid projekte riigikontroll ei analüüsinud, aga kuna ka need on seotud võrdsuspoliitikaga, mängime mõttega, et rahandusminister saadab uue kirja ja nõuab ka nende väljamaksete lõpetamist. Riigi tugiteenuste keskuse toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams ütleb, et haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerib haldusmenetluse seadus. Kindlasti meie niimoodi käituda ei saa, et kellegi märgukirjale viidates meie saaksime loobuda oma toetusotsustest, sest meie toetuse saajad on ju heas usus toetust taotlenud, toetust saanud ja rakendavad projekte. Meie saame käituda ainult nii, nagu meie reeglid ette näevad. Tiina Kams kinnitab, et toetusotsuse kehtetuks tunnistamiseks peab olema seaduslik alus ja mainitud projektide puhul niisugust alust ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium ei plaani ühendustelt hasartmängumaksust saadud toetust tagasi võtta. Rahandusminister Martin Helme nõudis hiljuti, et osadelt hasartmängumaksust toetust saanud ühendustelt raha tagasi küsitaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna lõpliku heakskiidu saanud Euroopa parlamendi tulevast suurust puudutanud resolutsioon sai ülekaaluka saadikute heakskiidu aasta pärast. Valimistel vähendatakse Euroopa Parlamendis kohti 751-lt 705-le ning Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise järel tühjaks jäävast 73-st kohast 27 jaotatakse 14 vähem esindatud Euroopa Liidu liikmesriigi vahel, mis tähendab ühe koha lisandumist ka Eestile. Yana Toomi sõnul annab see teoreetiliselt Eesti saadikutele juurde võimekust midagi Euroopa huvides ära teha. Yana Toom. Protsentuaalselt see oleks ju väga tugev kasv, arvestades seda, et tuleb juurde üks ja väheneb kogu selle nagu koosseisu nagu arv, nii et see, see on väga suur samm, ta kõlab võib-olla mitte nii veenvalt, aga tegelikult kuus Eesti saadikud on alati osanud nagu seljad kokku panna ja ikka seista õige asja eest kodus me võime kakelda kuidas iganes, aga siin me seda kindlasti ei tee. Eesti staažikam Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kes on juba kolmandat koosseisu parlamendis, ütles, et eriti suur abi on see, et nüüd suudavad saadikud panustada veel vähemalt ühe komisjoni töösse. Tunne Kelam. Meil on 20 alalist komisjoni ja seitse saadikut tähendab, et seitse komisjoni on alalise liikmega kaetud ja ega see oluliselt midagi ei muuda. Pealegi selleks ajaks peab siis Suurbritannia oleme Euroopa Liidust lahkunud, nii et me ehitame natukene oraste peale. Me kirjeldame ja otsustame olukorda vastavalt sellele, mis saaks siis, kui Brexit on lõpule viidud. Teist koosseisu järjest Brüsseli ja Strasbourgi koridoridest tegutseva Indrek Tarandi sõnul siiski eriti palju ei sõltu vaid lisakohast. Oluline on hoopis see, kui pühendunud on need järgmisesse koosseisu Eestist valitavad saadikud ja ka lisakoha saaja Indrek Tarand. Kuus või seitse, eks ole, ühe või kaks komisjoni, saame paremini katta. Sõltub ka muidugi valimistulemusest. Mõ fraktsioon või kessugune partei, selle saab aga palju suurem probleem on see, et juba mitmendat nädalat ma ei näe üldse Euroopa Parlamendis meie liiget Kaja Kallast, kes hoiab kohta kinni ja võtab palka. Samal ajal ideede pulbitsev Igor Gräzin ei ole saanud oma kohta siin sisse võtta ja see teeb mulle muret, et kui inimene siin tööl ei käi ja palka võtab samal ajal Eestis ka midagi ei tee, siis see vähendab kindlasti Eesti võimet asjades kaasa rääkida. Lisaks Eestile saavad lisakoha uues Euroopa Parlamendi koosseisus Horvaatia, Soome, Slovakkia, Taani, Austria, Rootsi, Rumeenia ja Poola. Viis kohta saavad juurde Hispaania ja Prantsusmaa, kolm kohta Holland ja Itaalia. Iirimaa saab Euroopa parlamendis juurde kaks kohta. Mirko Ojakivi, Strasbourg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisanduv koht annab mitmete praeguste Eesti saadikute hinnangul senisest enam panustada komisjonide töösse ja seega saavad Eesti huvid senisest paremini esindatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaas toob Vene-Ukraina sõjateema igasse korterisse ja majja, kus teevesi soojeneb helesinise leegiga. Pensionäri paari elena ja Sergei on põlised kiievlased tavalisest pealinna kortermajas. Meil on hetkel pisut paradoksaalne olukord, kus osa inimesi sõdib ja osa istub baarides nagu midagi poleks juhtunud ning jätkab oma tavapärast elu. Pärast kuude pikkust revolutsioonitandriks olekut on Kiievi võimud muutnud maidani taas väljakuks, kus tänavasilutis on maas põlenud ametiühingute hoone on saanud ilusa ja värvikirjava patriootilise sirmi ning esmapilgul ei meenuta miski, et tegu oleks sõdiva riigi pealinnaga. Välja arvatud üks mees, kes kogub vabatahtlikke annetusi Ida-Ukrainas sõdivale pataljonile. Donbass. Päris palju inimesi näitab üles teadlikkust ja abistab meid, kuid nende osa kogu rahvast pole siiski suur, tahtnuks näha rohkem mitte ükskõikseid inimesi. Maidani korrastamisest hoolimata pole selle haavad veel päriselt paranenud. Kõikjal on meenutas, et veebruaris toimunud verisest lõppmängust, mis andis keskväljakule mitu tähendust väljaku ümbrus on muutnud hiiglaslikuks ekspositsioonipaigaks, kus on kohta muuhulgas ka poliitilisele ja katuurile ning päevakajalist. Olukorda iseloomustab kõige paremini pilt, mis kujutab Euroopa liidrid Ukraina küsimuses pead liiva alla peitmas. Jevgeni ütleb, et tema ei tunne Kiievis sõjaolukorda, küll aga nooremad inimesed, kes saavad sõjaväekutse. Üks neist, kes sai äsja mobilisatsiooni käsu, on homme teise klassi mineva joonistamishimulise tüdruku Julia isa. Ma ei tea, mis saab edasi ja kes hakkab minu tütart kooli viima, kuidas elu saab korraldatud, aga kutse on käes, tähendab, et ma pean minema ja oma riiki kaitsma. Oleme valmis palju kannatama, räägib kirjanik ja diplomaat Sergei. Peaasi, et kõik laheneks vene vanasõna järgi, et jõuga armastust peale ei suru ja saaksime selle lahutuse lõpuks kätte. Tema abikaasa Jelena lisab, et kiievlaste korteritest kuuma vett kraanist ei tule. Linn on kokku režiimil oktoobri keskpaigani. Ja kaasil toimiv toasoe saab kiievlaste jaoks olema otsesõnu kullaväärtusega. Igor Taro rahvusringhäälingule Ukrainast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina pealinnast Kiievist vahendab meeleolusid Igor Taro.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates juulist on Tallinna Ülikooli ajaloolaste valduses Eesti kliimaajaloo tigistatud andmebaas. Selle koostamist alustasid 1900 seitsmekümnendatel aastatel geograaf Andres Tarand ja tema abilised dotsent Kaarel Vanamöldri sõnul ei piirdunud tarand andmeid kogudes ajalookroonikatega, vaid ühendas omavahel väga erinevad allikad, jätkab Kaarel Vanamölder. Ta võttiski kasutusele hoopis teistsugused allikagrupid nagu näiteks sadamatega seotud materjalid, milles kajastub näiteks see, et millal jää tuleb, millal jää läheb ja siis sinna juurde veel ka omaaegsete äriühingute või selliste ärifirmade materjalid, mis on seotud ka jällegi näiteks meresõiduga, kaasates sinna sisse meie ajaloos nagu hästi tuntud mitmesugused sellised allikad nagu näiteks Hupel ja nii edasi 18. sajandi kirjavara ja lisaks nüüd siis veel see kolmanda komponendina ajakirjandus. Nüüd tahab uurimisrühm anda tarandi andmebaasi üle Šveitsis asuvale Berni ülikoolile, kus see liidetakse Euroopa suurimasse ajaloolise kliima andmebaasi. Professor Ulrike Plati sõnul põhineb Berni andmebaas aga keerukal. Koodisüsteemil jätkab Olrike bloth. Mida meie siin peame tegema, eks me peame siis sellisest allika tekstist täiesti tavalisest tekstist selleks, et seda saaks toppida suurema andmebaasi sisse, pärni andmebaasi sisse teha seda võrreldavaks, ütleme Euroopa teiste andmetega. See tähendab, et kui allikas on kirjas lugu keravälgust, mis tungis Liivimaal talutarre, tappis pererahva ja jättis ellu vaid ühe välgu kujulist armi kandva lapse, jõuavad perni andmebaasi vaid üksikud märksõnad, nagu käravälk või ohvrid. Plati sõnul on praeguste ajaloolaste väljaõpe selliste andmetega tegelemiseks puudulik ja vaja oleks noori mitmekülgseid. Uurijaid. Meil on tegelikult vaja noored, kes teavad, mis asi on tõesti klimatoloogia, mis orienteeruvad ajaloos väga sügavalt allikatest ja mida rohkem, eks ju nad oskavad ka mingi proksi materjali võtta, tähendab puurõngad või mingi muu asjad, mida veel looduslikus materjali saab analüüsida, seda parem. Aga siin on veel veel tükk maad minna, et, et selline uus põlvkond tekiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ajaloolise kliima andmebaas koosneb praegu väikestest tekstilistest lugudest. Rahvusvaheliseks kasutuseks tuleb need lood tõlkida suure andmebaasi koodikeelde.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusega nakatumist arvu kasv on jõudnud kõrge ehk oranži riskitasemeni. Terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma ütles, et nakatumine levib laste ja lastevanemate seas kuid koolides ei kasva siiski sellise tempoga, nagu algselt prognoositi. Üldiselt oleme me nakatunute arvult samas seisus kui veebruari algul. Kuigi meil nakatumise arvud kasvavad, siis me näeme, et tänu vaktsineerimistele on haiglaravi koormus aeglasemas kasvus aga me ei saa välistada, et seetõttu, et me veel ei ole vaktsineerimisega piisavalt kaugele jõudnud, ei tule rakendada lähiajal täiendavaid meetmeid, et siis, et me ei jõuaks just haiglaravi mõttes sinna kõige kriitilisemasse tasemesse, kuhu me eelmise laine haripunktis siis peaaegu välja jõudsime. Härma ütles, et terviseamet kaalub laste isolatsiooni ja testimise strateegia muutmist, aga ka muudatusi laiemalt. Ja kuna Eesti eesmärk kolmandas viiruse laines tõepoolest on taluda kõrgemaid nakatunute arve eeldusel et haiglaravi võimekus sellele vastu peab, siis tuleb lähiajal. Vaadates nüüd seda järjest kasvavad nakatunute arvu tuleb lähiajal ka üle vaadata. Eestile tervikuna kehtivad isolatsiooni määramise põhimõtted ja testimise strateegia ja terviseamet koostab ettepanekut siis selle uue nägemuse uue strateegia ettepanekud siis kaheksandaks oktoobriks. Tervise ja tööminister Tanel Kiik võttis omalt poolt hetkeolukorra kokku. Meil on vaja üle riigi saavutada täiskasvanute arvestuses selline noh, ütleme vaktsineerimise hõlmatus üle 70 protsendi täiendavalt siis läbipõdemine sinna juurde ja siis me saame tõesti juba jõuda oluliselt vabama ühiskonnani järk-järgult neid erinevaid kontrollireegleid, neid erinevaid meetmeid, mis täna jõus on leevendama hakata, et oleme selles mõttes kolmanda laine vaates, võib öelda olukorras, kus kehtib ütlus, et kõige pimedam on ikka enne koitu ehk praegu näeme veel nakatumise haiglaravi tõusu. Aga ühiselt pingutades vaktsineerimisega jätkates olen veendunud, et õige pea me hakkame nägema nende numbrite stabiliseerumist langustrendi ja saame juba liikuda üha enam tavapärasema elu suunas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ööpäeva jooksul suri üks nakatunu. Viimase ööpäevaga tuvastati 747 uut nakatunut. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on ligi 67 protsenti. Terviseamet plaanib lähiajal üle vaadata piirangud ja testimise strateegia.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarvas on kümmekond linnale kuuluvat või linna osalusel tegutsevat äriühingut ja sihtasutust, mille nõukogudes istuvad võimukoalitsiooni saadikud. Rahakamad ettevõtted, nagu Narva vesi või Narva haigla maksavad nõukogu liikmetele 500 kuni 700 eurot kuus. Nii et üks tubli võimukoalitsiooni liige, kes lisaks saadikutööle veel volikogu komisjoni juhib ja linnale kuuluva äriühingu nõukogus tegutseb, võib oma kuupalgale julgelt üle 1000 euro lisa teenida. Saadikute lisatasud on Narva poliitilise kultuuri pikaajaline ja lahutamatu osa ning kui uutmoodi ja puhast poliitikat võimule pürgivat ka ei lubaks, taandub lõpuks ikka kõik nõukogude kohtade jagamisele. Kõige pikem koosolek meil toimus, kui me nii-öelda jagasime need nõukogudes kohti. Et ühelt poolt proovisime vaielda, et igas nõukogus kindlasti peavad olema vähemalt need inimesed, kes saavad aru, et mis üldse selles valdkonnas toimub, aga teiselt poolt vaidlesime Katrega ka selle vastu, et üks nimi ei saa võtta enda peale mitu kohta erinevates nõukogudes. Jana Kondrašova pääses volikokku Katri Raigi nimekirjas ja lahkus fraktsioonist Narva tulevik peale seda, kui nõukogu liikmete kohti hakati jagama fraktsiooni üle jooksnud keskerakondlastele. Mul on väga raske töötada inimestega, kelle poliitika enne valimisi oli üsna teine. On väga raske ette kujutada, kuidas meie programm saab ellu viia. Narva linnapea Katri Raik, kes varem välistas valimisjärgse koostöö Keskerakonnaga, tunnistab, et olukord on segane ja sisulised muutused Narva linna juhtimises võiksid teoks saada alles nelja kuni viie aasta pärast. Praegu aga peab arvestama volikokku pääsenud inimeste soovidega. Narva elu ei ole väga roosiline, kui keskmine palk on 1000 euro ringis ja ütleme ausalt, et lisaks tööle ja ajakulule, mida need nõukogud ja komisjoni endaga kaasa toovad, on siiski märkimisväärne raha, mis rahvasaadiku taskusse jõuab. See on alati Narvas niimoodi olnud, ma olen ise seda väga tugevasti kritiseerinud, aga tõsi ta on, et iga koalitsiooni saadik pidi saama endale nõukogu koha. Kiired muudatused kahjuks maailmas ei ole tihti võimalikud. Katri Raigi sõnul on munitsipaalettevõtete nõukogude liikmete tasusid siiski ühtlustatud ja suuremaid neist kolmandiku võrra kärbitud, kuid päris ilma nendeta Narvat juhtida ei saa. Kui võtta ära tasud või tasusid vähendada näiteks kõiki 100-le eurole, ütleme siis, ma arvan, et see linnapea, kes selle liigutuse teeb, võib ühtlasi kirjutada valmis ka lahkumisavalduse. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva võimukoalitsiooni koospüsimises on märkimisväärne roll saadikute lisatasudel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNüüd oleme kohvik Moskvas, kus on koos Reformierakond, Siim Kallas, kuidas olete rahul oma tulemusega terves Eestis? No praeguste andmete põhjal on see ootuspärane. Võtame selle tulemuse, mis me oleme nagu lootnud, on enamuses kohtades just niisugune nagu tuleb, muidugi on siin ka on kaotusi nagu Haapsalu, kus Res Publica meid võitis ja mis seal ikka teab, Res Publicale tuleb au anda, nad on teinud väga ägeda kampaania ja, ja saabunud väga hea tulemuse, et see on kindlasti üks oluline näitaja selles valimiskampaanias. Aga ei, ega me põhimõtteliselt ei kurda, ma arvan, et eks me ootame veel Tallinnat, see on nagu kõige võtmeküsimus, et saab, saaks teada, kuidas Tallinnas läheb, praegune pilt on selline, et see on täpselt see, mis me oleme enda jaoks ootnud, ainult et läheb mööda Res Publica meist ja, ja noh muidu muidu meie tõenäoliselt võtame oma toetajaskonna hääled ära, see on nagu see põhiline. Nii et hindate Res Publica tulemust väga kõrgelt. Ka ootuspärane ikka üldiselt suur ja hea tulemus, kindel, esimene koht ikka üldiselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade juhtide kommentaar valimiste tulemuste kohta 24.00.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul pärast kella üheksat andsid Soome ja Rootsi NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile üle nende kahe riigi liitumistaotlused NATO-ga. Üks etapp on sellest kõigest nüüd möödas. Soome ja Rootsi jaoks saabub aeg, kus nad on mures oma julgeoleku pärast. Paljud riigid on lubanud neid aidata. Soome-Rootsi otsustega on tõesti üks protsess läbi saanud, nüüd järgneb sellele NATO-poolne otsus, see on, võib üldistatult öelda kaheosaline, kõigepealt peavad NATO riikide valitsused otsustama, mida sellega edasi teha. Selle jaoks koguneb Põhja-Atlandi nõukogu ja loomulikult Põhja-Atlandi nõukogus on vaja kõigi 30 NATO liitlase nõusolekut läbirääkimiste alustamiseks ja lõpuks ka nende läbirääkimiste lõpetamiseks. Kui need läbirääkimised alustatakse, siis tõenäoliselt kestavad nad väga lühidalt, sest me teame, oleme pikalt Soome-Rootsiga lähedast koostööd teinud, ka sõjalist koostööd teinud. Nad on absoluutselt koos tegutsemisvõimelised NATO protseduurid NATO vägedega aga lõpuks. Kuna tegemist on Põhja-Atlandi lepingu selle niinimetatud Washingtoni lepingu muutmisega kahe täiendava liitlased tekkimise näol, tuleb see ratifitseerida kõigist 30-st parlamendist. Meie riigikogu esindajad on öelnud, et meie parlament teeb seda meeleldi ja teeb seda kiiresti. Aga loomulikult 30 parlamenti 30. riigis 30 erineva poliitilise olukorraga, 30 erineva protseduurikaga. See võib võtta omajagu aega. Selleks, et selles vahepealses perioodis, kui Soome ja Rootsi on oma liitumissoovist teada andnud, aga veel liitunud ei ole ja veel NATO julgeolekugarantii alla ei tule, on mitmed olulised liitlased mõista andnud, et nad vaatamata protsessi pooleliolemisele siiski Soomet ja Rootsi hädakorral üksi ei jätka. Kas on teada, mida täpsemalt Türgi soovib, et oma jah- sõna öelda? No väga täpselt ei ole ja väga täpselt neid arutelusid ka avalikkuse ees ei peeta, aga ma võin kinnitada, et arutelud käivad üliintensiivset. Lõpuks on tegemist ju olulise asjaga. Me anname kõik üksteisele kõige olulisema julgeoleku garantii, mida Euroopas anda saab. Sõjaolukord tõenäoliselt kiirendab seda protsessi. No kiirendan nii palju, kui on võimalik ja ma arvan, et mitte ainult sõjaolukord, vaid ka valdavalt jagatud arusaam, et Põhja-Euroopa ühinemine NATO-sse on kasulik Põhja-Euroopale, kasulik NATOle, kogu Euroopale ja see on ka põhjus, miks meie nii tugevalt Soome ja Rootsi liitumist tervitama ja seda mitte ainult sellepärast, et meile Soome ja Rootsi meeldivad, vaid me tõepoolest näeme, et tegemist on strateegilise muudatusega positiivsuse suunas meie regioonis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome ja Rootsi NATO-liikmesuse taotlused on alliansile üle antud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜtleme siis tõesti sugulastele külla, tulemisi on töö tõttu reisimisi, et väga selget domineerivat põhjust ei ole. Kas need 183 inimest on nad olnud ilusasti ka isolatsioonis? Valdavalt ikkagi on, et reeglina ikkagi peetakse kinni isolatsiooninõuetest, aga, aga loomulikult on ka erandeid. Raadiokuulajad kindlasti huvitab, et need sisse toodud juhtumid, ükskõik, on nad Venemaalt, on nad Hispaaniast. Ma vaatasin, et isegi Afganistanis oli, et kui suur see nakkuskordaja on, et kui paljudele inimestele nad siin Eestis veel siis on seda viirust edasi andnud. Kahjuks ma selle vastuse jään praegu võlgu väga suuri puhanguid või koldeid. Praegu ma ei tea, et oleks olnud sisse toodud juhtude tõttu aga, aga ikkagi, kui on sisse toodud juht, kes võib-olla reisimise tõttu tõi selle Eestisse siis on ikkagi pereringis nakatumine tõenäoline ka siis, kui peetakse kinni isolatsiooninõuetest. Põhimõtteliselt inimene tuleb siia tööle, selgub, et tal on koroona, ta on ilusasti isolatsioonis, ta ei ole kellelegi ohtlik, et siis on ju kõik tegelikult hästi. Just et kui inimene tuleb Eestisse, tal diagnoositakse see haigus, aga ta on eelnevalt juba teadlik olnud, et tal on liikumisvabaduse piirang ja seetõttu ta peab olema kodus ja isoleeritud ja neil on kohustus olla isolatsioonis siis seeläbi nad juba nii-öelda piiravad seda haiguse levikut siin Eestis. Kui me neid numbreid vaatame, et kas nende numbrite baasil peaks tegema midagi teisiti, kui me räägime Ukrainast ja Venemaast, et ukrainlaste puhul on kindlasti see probleem ju, et nad ei tule Eestisse otse, meil otselendu ei olegi, et nad tulevad läbi teiste riikide ja tegelikult meil väga head ülevaadet ju ei olegi, millal nad saabuvad kuhu nad saabuvad, et kas me peaks menetlema neid riike kuidagi teistmoodi võrreldes läänepoolsete riikidega. Kui tullakse kolmandast riigist, mis siis Ukraina ja Venemaa on, et siis on inimesel, ta saab siia tulla kõigepealt siis kutsumise alusel, vaid, kui ta tuleb tööle, siis oleb, tööandja peab talle tegema vastava kutse. Ja see kutsuja, kelleks on siis tööandja, tema peab siis tagama selle, et see inimene saaks testitud siia saabudes, et ta oleks isoleeritud, talle oleks tagatud kõik tingimused ohutuks isoleerimiseks, isolatsioonis, paiknemiseks ja, ja tõesti siis 14 päeva möödudes tegema uue testi, et see on kindlasti oluline koht, mis meie ohte nii-öelda täna siis maandub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobris tuvastatud välismaalt nakkuse saanutest on suur osa selle sisse toonud Venemaalt ja Ukrainast. Kõige kiiremini on kasvanud Venemaalt sisse toodud juhud, mis on kasvanud iga nädalaga. Kokku on oktoobris tuvastatud 66 Venemaalt nakkuse toonud inimest, neist ainuüksi 37 lisandus möödunud nädalal. Kokku on oktoobris tuvastatud 183 välismaalt sisse toodud koroonajuhtumit. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp ütles, et väga keeruline on välja tuua, mis põhjusel inimesed on Eestisse saabunud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuuseumi pööningu korrusel asuv Peeter Lauritsa näitus väljasõit teine katse mõtiskleb nii keskaegset Tallinna käsitleva fotograafilise koomiksi kui ka lähitulevikule pühendatud loomingu kaudu ühiskonda. Tabavate muutuste üle jätkab Peeter Laurits. Ajalugu, ta ei käi sellise sellise ühtlase taktiga ühtlast sammu, vaid ajalugu on umbes nagu konn. Et ta ühe koha peal istub, on ja on ja on ja siis järsku hopsti on ta teises kohas. Ja me oleme praegu minu meelest just sellises faasis, kus väga suur hüpe hakkab toimuma. Muuseumi teisel korrusel on väljapanek Evald Okase rikkalikust loomingust illustraatorina. Näituse kuraator Mai Levin ütleb, et okas oli 1940.-test kuni 70.-teni üks olulisemaid raamatukujundajaid Eestis. Aga tegelikult on see natukene unarusse seni unarusse jäänud osa okase loomingust, mida ei ole nii palju käsitletud ja reprodutseeritud, nii et sellepärast me tahtsimegi sellele tähelepanu juhtida. Esimese korruse galeriid täidab krista esi näitus väike moodne tekstiilisõnastikus. Esmakordselt saavad kokku mitu varem valminud suure formaadilist teost ja uued üllatused. Tekstiilikunstnik Krista Leesi. Kuna ma olengi nagu läbi aegade tegelenud sellise tekstiilse sõnavara nagu tõlgendamisega erinevatesse tekstiilsete tehnikatesse, et siis siin oli nagu võimalus jälle sellist suuremat kollektsiooni näidata, mis on siis mitmete aastate jooksul nagu tekkinud Neljandaks, uueks näituseks on muuseumi hoovitoas külastaja ootab üla koppeli poolt kureeritud raku ja puupõletuskeraamika väljapanek rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus Evald Okase muuseumis ootab alates tänasest külastajaid neli uut näitust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle kohta ei ole me lõplikku otsust langetanud sest väga palju sõltub muidugi sellest, kui kaua see kriis kestab. Selge on see, et Eestis peab olema kaitsejõudude ressurss pidevalt olemas. On mõeldamatu, et Eesti armee läheb koju. Nii et selles mõttes me proovime leida lahendusi. Aga väga palju sõltub sellest, kui kaua kriis kestab. Ma meenutan, et praegune eriolukord kestab siis valitsuse otsuse järgi esimese maini. Loomulikult me peame vaatama, milline olukord siis on. Haridusminister ütles ikkagi, et lõpueksamid võivad lükkuda juulikuusse. No mis tähendab, et juulikuus ei saa võtta ajateenistusse koolilõpetajaid. No jällegi tegemist on väga keeruliste otsustega, mis puudutavad Meie kaitsejõudude võimekusi. Väga raske on praegu spekuleerida, kuidas see kõik toimub loomulikult koos kaitseväe juhatajaga. Jälgime pidevalt olukorda sellel alal. Eesti kaitse- eelarve lähiaastail ilmselgelt väheneb, sellepärast et SKT väheneb. See on väga tõenäoline tõepoolest aga kuna meie eelarve on seotud SKT-ga väga otseselt, siis loomulikult on see asi, mida me peame ka oma kaitsejõudude arendamisel arvestama. Olete juba mõelnud, mis jääb ostmata, mis jääb tegemata? On kaugelt-kaugelt liiga vara sellega tegeleda. Praegu me elame päev korraga. Kui õige on väide, et praeguses topeltkriisist tervishoiu ja majanduse kriisist väljuvad tugevamana need riigid, keda demokraatlik maailm on seni vaadanud pehmelt öeldes ettevaatliku pilguga No kindlasti on praegune kriis andnud võimaluse sellistele riikidele nagu Hiina. Tegelikult ka Venemaa, Venemaa puhul on oluline, et ei ole päris selge, milline on tegelikult koroona viiruse epideemia olukord Venemaal, kuidas see Vene majandust mõjutab, nagu me näeme vene meediast, siis vene valitsuse kommentaarid pigem rõhutavad, et Venemaal see probleem on suhteliselt väike. Hiina on siin tegelikult käitunud väga avameelselt ja rääkinud ju ülimalt palju sellest mis on toimunud Wuhan'is. Ja praegu Hiina eksperdid üle maailma nõustavad ka Euroopa valitsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik: kaitse-eelarve maht lähiaastatel tõenäoliselt väheneb. Sildam küsis kaitseminister Jüri Luigelt muuhulgas, mis saab tänavu suvel ajateenistusse võtmisest, kui koolilõpetajate riigieksamid lükkuvad juulikuusse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks see tunne, et valitsuses ei taheta olla ja see nii-öelda valitsuses oleku hind on väga tagasihoidlik, on hästi tajutav, aga mis minu arvates on esiteks kummaline, sest et Riigikokku ju erakonnad soovivad tulla selleks, et oma eesmärke saavutada. Seda saab eelkõige ja kõige lihtsamalt teha valitsuses olles. Aga see tahtmatus tulla ka valitsus võib ja olla valitsuses võib tähendada seda, et ei taheta mitte niivõrd riigimehelikult vastutust võtta ka Eesti tuleviku eest, vaid on mingid muud eesmärgid, et see tekitab sellist kummalisi tundeid, ütleme minus küll, ütleme miks sa siis üldse tikud. Mis on see eesmärk riigi juhtimises osaleda? Et raskused riigijuhtimises on täiesti tavalised probleemid, et neid tuleb ja need tulevad ootamatult ja kui inimene selliste asjade eest soovib põgeneda, siis minu küsimus on see, et mida ta üldse siis teeb poliitikas, see on nii nagu ka juhtidega, et juhid peavad lahendama keerulisi olukordi ja kui ei olta valmis neid lahendama, siis ei ole see koht, kus ollakse, nii et kindlasti tasuks riigikogu liikmetel mõelda ka isiklikul tasandil, et milleks nad poliitikas on ja, ja mis nende eesmärgid on. Mina julgen küll öelda, et meie oleme oma erakonnas arutanud neid samme, teades, et tõesti asjad võivad siin, sügisel ja talvel väga keeruliseks osutuda neid erinevaid samme ja võimalusi omavahel arutanud ja, ja kaalunud, asunud niimoodi kaaluma ja hindama mingite sammude võimalikkust. Nii et et kui kellelgi tundub, et valitsusel puudub plaan, siis võib-olla on tõesti küsimus selles, et valitsuse teise osapoolel ei ole neid mõtteid veel väga-väga selgeks läbimõeldud või mõeldakse väga kitsalt. Meil küll Reformierakonnas me oleme neid asju arutanud nii, et mida võiks teha. Aga ma ei julge muidugi öelda, et mida me teeme, nii et eks neid tuleb täpselt samamoodi läbi kaaluda ja see sõltub ka konkreetset, st olukordadest, kuidas rakendada ja mida teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu otsustas eilsel istungil esimesel lugemisel tagasi lükata valitsuse algatatud eelnõu, millega sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Eelnõu tagasi lükkamise poolt hääletas ka valitsusse kuuluv Keskerakond. Opositsiooni kuuluv Isamaa hääletas aga koos Reformierakonnaga eelnõu tagasilükkamise vastu. Sotsiaaldemokraatlik Erakond jättis hääletamata. Riigikogu saalis toimuv näitab üha selgemalt, et valitsusliidu koostöö on lõppenud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal tutvustatud maailma Altseimeri aruande 2019 suhtumine dementsusesse järgi elab maailmas praegu üle 50 miljoni dementset inimest. 2050.-ks aastaks prognoositakse arvu kolmekordistumist. Seesugune kasv puudutab ekspertide arvates peamiselt madala ja keskmise sissetulekuga riike, sealhulgas ka Eestit. Veel kümmekond aastat tagasi räägiti dementsusest Eesti tervishoius ja hoolekandes väga vähe. Mida aega aga edasi, seda rohkem on erinevad huvija huvigrupid leidnud, et dementsusega inimesi, aga ka nende lähedasi on vaja paremini informeerida ja neile tuge pakkuda. Seega on ka dementsuse kompetentsikeskuse poolt eelmisel aastal loodud dementsuse infoliin üks võimalus, kuidas abivajajate häält kuuldavamaks teha. Keskuse tegevjuht Miret Tuur ütleb, et kui infoliiniga aasta aega tagasi alustati, siis tegelikult polnud aimugi, kui suur üldse seesuguse teenuse järele võib vajadus olla. Arvestades sellega, et hinnanguliselt on Eestis üle 21000 dementsusega inimesi, siis loomulikult me ikkagi ootame, et inimesed meid paremini üles leiaksid ja kõnesid tuleks rohkem. Praegu töötab infoliini meeskonnas 10 inimest, liin on avatud tööpäevadel neli tundi ja keskmiselt on ühe kõne pikkuseks veidi üle 10 minuti. Teemad ja probleemid, mille pärast infoliini number valiti, on tuuri sõnul erisugused. Selliseid niisama helistajad ilmselt, et kellele üldse kokkupuudet ei ole, neid ei olnud, et ikkagi need inimesed, kellel oli mure tekkinud või oli mingi konkreetne situatsio. Kui näiteks lähedane, kui lapsed näiteks kahtlustavad oma eakatel vanematel emal isal dementsust, et kuidas me saame arsti juurde minna, et kui just inimene nii-öelda ise ei taha või ei ole nõus arsti juurde pöörduma ja ka siis, kui ikkagi inimesed ei ole enam ei saa hakkama kodus, kui mõeldakse näiteks hooldekodu koha peale, kuidas siis edasi toimida? Tagasiside ja kõnede põhjal on tuuri hinnangul dementsuse infoliin õige asi vajalikus kohas sest on palju neid inimesi, kes vajavad küll abi või nõu, aga kes ei julge näiteks oma murega kohaliku omavalitsuse poole pöörduda. Dementsuse teema ikkagi on veel natukene ühiskonne stigmatiseeritud, seda häbenetakse, et kui meile helistatakse, siis me selles mõttes me ei küsi, et kes te olete ja me kuidagi isikut ei tuvasta. Tuur loodab, et käesoleval aastal pöördub infoliini poole ja saab sealt ka abi või vajalikku informatsiooni. Rohkem inimesi kui möödunud aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis avati mullu dementsuse infoliin. Selle eesmärk on nõustada ja pakkuda tuge. Aastaga tehti infoliinile üle 350 kõne. Infoliini võimekus on aga suurem.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeidi rohkem kui aasta tagasi peatas Leedu Valgevenest elektriostmise, kuivõrd peab sealset tuumajaama ebaturvaliseks. Eesti ja Läti tulid vastu ning vähendasid seejärel Venemaaga elektrikaubanduse mahtu ning nõuavad Venemaalt ostetavalt elektrienergiat sertifikaate, mis tõendab s, et see ei pärine Valgevene tuumajaamast. Eile õhtul teatas aga majandus ja taristuminister Taavi Aas, et praegu käivad kolme balti riigi vahel läbirääkimised Valgevene ja Vene elektri osakaalu suurendamiseks. Balti elektriturg on üks ja väga palju sõltuvad siin balti riikide koostööst ja ma tean, et täna on süsteemihaldurid omavahel ka konsulteerinud ja Leedu on valmis oma osa elektrikaubanduses suurendama, aga see mõjutab meid kõiki, ehk et ma väga loodan, et see nii ka läheb, mis tähendab, et me anname võimaluse suuremal hulgal odavamal kolmandate riikide elektri tulla meie turule. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster tunnistas, et läbirääkimised süsteemi haldurite vahel tõesti käivad. Tõesti oleme eelkõige siis Leedu kolleegidega olnud kontaktis eile ja kindlasti need kontaktid siin üsna intensiivselt neil päevil jätkuvad. Eelkõige just Leedu kolleegide soovist lähtuvalt oleme seda vene elektri impordi võimalusi ajas siin väiksemaks keeranud ja praegu on siis tõesti arutusel, et kas saaks seda piltlikult öeldes kraani siis natukene uuesti lahti keerata, aga hetkel me veel ei saa öelda, et mis need täpsed numbrid on, selle üle siin veel arutelud käivad. Ega me ju ette ka ei tea, kuivõrd on Venemaal seda elektrit üldse pakkuda, kui me võime küll selle toru nii-öelda jämedamaks teha. Aga et kas Venemaa toru see elektri paneb, kas ta on huvitatud ja kas tal on elektrit meie piirkonda müüa? Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rõhutas, et isegi kui Vene elektrit tuleb meie turule juurde, ei tähenda see tarbijale hinnalangust. See, et meil on tõesti siin väga karmid talveolud ja madalad temperatuurid, noh see on fakt ja see, et see elektrituruhind on väga kõrge sisuliselt igal pool, aga eriti praegu siin Baltimaades ja Soomes on ka fakt, et et selles mõttes seda olukorda ei leevenda pelgalt see, et nüüd kolmandate riikide elektritarne veidi veidi suureneb, et see kindlasti on üks faktor, mis, mis muudab turul pakkumist veidi suuremaks, aga ma ei julge öelda, et see nüüd kuidagi hinnad kähku normaliseerib. Hinna põhjused ikkagi tulevad ja sellest hästi külmast ilmast, vähesest taastuvenergia toodangust ja kõrgest fossiilkütuse hinnast ja ka CO kahe hinnast, eks ju. Siin on nagunii palju neid erinevaid elemente, mis, mis on hetkel nagu kokku langenud. Leedu, Läti ja Eesti plaanivad oma elektrisüsteemi Venemaa ja Valgevene võrgust lahti ühendada ning Euroopa süsteemiga sünkroniseerida. 2025. aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni on Leedu sellele vastu olnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViljandi linnavalitsuse töötajad kogunesid keskpäeval raekoja ette, et üheskoos kassisaba tänavaäärt Hispaania teetigudest puhastada. Selgitusi jagab Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Villem Kuti. See on nüüd viimase paari aasta jooksul tõusnud päris suureks probleemiks, see on ka põhjus, miks me nüüd teist aastat teeme kampaaniat keskkonnainvesteeringute keskusega, kes siis andis meile tigude konteinerite jaoks rahasid, et siis organiseerida tigude korjamine pluss siis propageerida linnakodanike seas seda, et nad korjaksid, tigusid. Põhiprobleem on meil siin oru tänaval, pluss siis järve ääres järve ääres on meil kaks konteinerit oru tänavale panime ühe konteineri ja siis loomulikult ka musta tee. Ja see musta tee asurkond on tõenäoliselt ei taha kedagi süüdistada, aga tõenäoliselt on aiandist pärit. Mis on kõige efektiivsem nende teetigude vastu lihtsalt ärakorjamine täiesti puhtalt füüsiline ärakorjamine, et ega talle looduslikke vaenlasi väga ei ole. Olen kuulnud sellisest linnust nagu India jooksupart, kes teoorias võib-olla sööb neid, seda ei tea. Jah, ära korjamine. Ja õllepüüniseid, võibolla kodanikele ma soovitakski, kes ei, võib-olla nii usinalt ei jõua enda aiast korjata, et teha õnlepüüniseid ja proovida. Mida teha, et me kogemata kohalike nälg liike ära ei hävitaks? Eristamatu on nüüd uus võõrliik, kes meil on sisse tulnud, on Mustpeanälkjas, kes on natukene kohaliku liigiga sarnane, aga Hispaania teetigu on tegelikult päris eristatav ennekõike selle oranžika värvuse järgi, pluss neil on külje peal hästi suured õhuavad. Türilane Peeter Eek on omal käel Hispaania teetigusid kogunud ja hävitanud juba kolm aastat tema kinnistu piirile jääb metsaga kaetud ala Pärnu jõe ääres, kus ta kogub parematel päevadel kokku 40 kuni 50 isendit. Mina tunnen ennast siin natuke nagu piirivalvur, et tõenäoliselt ma ei saa neist enam kunagi siit lahti ja lihtsalt siis, kes tulevad nii-ütelda sellest veidike metsikust osast välja, neid ma siis korjan. On mingeid nippe ka, millal seda koritööd teha ja kuidas? No mina olen tavaliselt teinud nüüd hommikul esimese jalutuskäiguna ja õhtul viimasena ja, ja õhtuti. Lähen juba suisa kuskil seal kella 12 paiku, kui juba hämaraks on läinud ja taskulambiga siis lihtsalt. Tundub, et saak on suurem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aina laialdasema leviku tõttu on hakatud seda meie loodusesse sattunud võõrliiki organiseeritult ja ka omal käel hävitama. Täna peeti võitlust Viljandis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas teeb veel täna õhtul president Alar Karisele ettepaneku kultuuriminister Anneli Oti ametist vabastamiseks ja uue kultuuriministri ametisse nimetamiseks. Kultuuriministri kandidaat Tiit Terik on olnud Pirita ja Nõmme linnaosavanem. Aastatel 2016 kuni 19 oli ta riigikogu liige. 2019.-st aastast on ta olnud Tallinna linnavolikogu esimees ja samast aastast ka linnade ja valdade liidu juhatuse esimees. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul tahtis erakond praegusel keerulisel ajal leida juhtimiskogemusega inimest, kellel oleks ka tugev regionaalne tunnetus. Ma arvan, tänases pandeemiakriisis on vaja tugevat juhtimiskogemust et tuua valitsuse liikmena meeskonna liikmena sellest pandeemiast läbi ka kultuurivaldkond. Kultuurivaldkond teatavasti on Eestis ääretult oluline tähtis ja see on väga lai ja selleks on vaja ministrid, kellel on juhtimiskogemus. Tiit on olnud pikalt Tallinna linna volikogu esimees. Samuti on Tiit panustanud tugevasti linnade ja valdade liidu juhina ja minu meelest see annab just seda regionaalset mõõdet. Kultuur ei ole ainult siin, Tallinnas ega suuremates keskustes, vaid on üle Eesti ja ka väiksemates kohtades ja regionaalne tunnetus on kindlasti oluline. Kultuuriministrikandidaat Tiit Erik. Keeruline aeg, kus siseneda vabariigi valitsuse liikmeks kus kultuur on kõvasti pihta saanud, meie etendusasutused ja, ja, ja kõik see, mis on seotud publiku ja kontaktidega. Kas siit on kiiresti ministrivahetusena tuua sektorile suurepäraseid uudiseid? Ma usun, et nii lubada esimese hooga ei saa, et, et homsest päevast on kõik hoopis teine ja, ja, ja kriis seda valdkonda ei puuduta. Küll aga on ääretult oluline see, et minister viiks kultuurisektori soovid poliitikute laua taha, kust siis saab selle sektori jaoks vajalikke otsuseid ka teha. Ilmselge on see, et kultuuri ei saa panna pausile seisev ja pausile pandud kultuur ei arene ja pigem hääbub. See on väga, väga oluline roll, millega siit minna?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tiit Terik on olnud Pirita ja Nõmme linnaosavanem. Aastatel 2016 kuni 2019 oli ta Riigikogu liige. 2019. aastast on ta olnud Tallinna Linnavolikogu esimees ja samast aastast ka Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees. Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul tahtis erakond praegusel keerulisel ajal leida juhtimiskogemusega inimest, kellel oleks ka tugev regionaalne tunnetus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii kõlas kord kella kolmese saate algus, kujundus ja kell saigi just kolm rahvuslik häälingust uudiseid. Saatejuht on Ivar Trikk, teadustaja Urve koni. Miks seepärast, et täna saab päevakaja 35 aastaseks. Sisust. Riigikogu juhatuse valimised 14. oktoobril. Politsei erimeetmete probleem riigikohtusse. Jaak Mosina asüülitaotluse arutamisel Tallinna Tapa rongiliiklus häiritud ja eriuudis helidokumente Haljalas Saaremaalt ja Tartust välisinfo Moskva sündmuste järelmeid. ÜRO rahvasaadik. Rahusaadik kohtub Abhaasia esindajatega Pakistani täna parlamendivalimised. Ilmast lääne-Euroopas madalrõhkkond. Alustame Moskvast. Moskva kliinikutesse viiakse ikka veel relvakokkupõrgete ohvreid. Tervishoiuorganite ametlikel andmetel on kahe vägivalla päeva ohvrite esialgne arv 118. Valitsuse allikatel on see arv mõnevõrra suurem umbes 150 inimest. Täna teatas president Jeltsin, et laiali saadetud parlamendisaadikutele, kes jäid valgesse majja, kuni väed selle vabastasid, ei maksta vallandustoetust. Venemaa konstitutsioonikohtu esimees Valeri Sorkin on ametist lahkunud. Neli konstitutsiooni kohtu liiget nõudsid täna sorkini tagandamist seoses usalduse kaotamisega. Sorkin täna tööle ei tulnud ja teatas, et ta on haige. Arstid nõudsid sorkini paigutamist haiglasse. ÜRO rahusaadik Šveitsi diplomaat Eduard Bronner kohtub täna Genfis Abhaasia esindajatega, teatas ÜRO pressiesindaja Teres Kastom. Brunneri läbirääkimised apsuate esindusega kestavad täna ja homme hiljem on tal plaanis eraldi kohtuda Gruusia valitsuse esindajatega. Šveitsi diplomaat on juba mitu nädalat edutult püüdnud tuua Abhaasia konflikti osapooli läbirääkimiste laua taha. Pakistanis toimuvad täna parlamendivalimised, need on juba kolmandad viimase viie aasta jooksul 200 seitsmeteistkümnele kohale. Parlamendis kandideerib 64 parteid. Suurimad võidu võimalused on rahvaparteil ja moslemiliidul. Mõlema partei eesotsas on endised peaministrid, vastavalt Benairbuto ja Navas Šarif. Kuulame nüüd tähtsamaid uudiseid Eestist. Riigikogu juhatuse valimised on 14. oktoobril kell 10 nii ütles Etale valimiskomisjoni esimees Aavo Plankin. Seni pole kandidaate üles seatud, seda tehakse istungil suuliselt ja kinnitatakse kirjalikult, lausus Plankin. Samuti tuleb kandidaadil esitada suuline nõusolek ja seda ka kirjalikult kinnitada. Valimiskomisjon tuleb kokku 14. oktoobri hommikul enne riigikogu istungi algust kell üheksa. Õiguskantsler Eerik Juhan Truuväli esitab operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise määruse koos politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse ühe osaga riigikohtule arutama. Valitsus pidi eilsel istungil tühistama 23. juulil vastu võetud määruse, kuid siseminister Lagle Parek tegi ettepaneku küsimus päevakorrast välja jätta. Õiguskantsleri sõnul Parek oma ettepanekut ei selgitanud, kuid tõenäoliselt oli see poliitiline otsus. Õiguskantsler otsustas saata erimeetmete määruse riigikohtule arutamiseks. Õiguskantsler leidis, et valitsuse määrus on põhiseadusega vastuolus. Määrus näeb ette posti, saadetiste vaatlust, telefonikõnede pealtkuulamist, ruumide ning nendes olevate objektide varjatud vaatlust. Truuväli lisas, et ta esitab riigikohtule ka politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse selle osa, mis annab kaitsepolitseile õiguse kasutada operatiivtehnilisi meetmeid. Nagu juba teatanud oleme, alustas Eesti välisministeerium esmaspäeval Rootsi võimudega läbirääkimisi Läänemaa vabatahtliku jäägrikompanii endise asekomandöri Jaak Mosina väljaandmiseks. Selleks saabus Eestisse Rootsi välisministeeriumi konsulaarametnik. Mosin palus teatavasti Rootsi võimudelt poliitilist varjupaika 29. septembril, kinnitades, et kardab vene maffiat, mis teda Tallinna eeluurimisvanglas ohustada võib. Varjupaika palus masin ajutiselt, kuni tagatakse tema julgeolek Eestis. Politseiameti keskuurimisbüroo peadirektor Ain Seppik ei pea Jaak Mosina poliitilise varjupaigataotlust põhjenda tuks. Kuigi musin oli andnud allkirja elukohast mittelahkumise kohta, ei saa teda selle rikkumise eest kriminaalkorras karistada. Ain Seppiku sõnul võib vaid valida raskema tõkendi eeluurimisvanglasse paigutamise, edastab BNS. Helidokumentide reas andkem esimesena sõna igipõlisele päevakaja hallloomehele Ott koolile. Juba 1967. aastal ilmus temalt esimene raadiomeditatsioonide raamat tähed allikas. Täna muretseb ta hall rahva pärast. Sündmus aljalas, mis on iseenesest kohaliku tähtsusega, kuid tal on ka laiem sotsiaalne kõlapind. Ja see on, kuidas inimesed oma keskkonda mõistavad, kuidas nad ennast püüavad kaitsta ülekoormuse vastu. Te praegu kuulete, et haljala on üldiselt üsna mürarikas asula, siis käivad suured teed läbi ja ja suured masinad sõidavad ringi. Aga haljalasse tuli üks aekaater hakkas tööle täiesti elamurajoonis abi. Vallavanem härra Mati Krull, teil jätkus jõudu ja tahtmist aktsiaseltsile selgeks teha. Tal tuleb oma töö lõpetada, minu osa oli siin nagu täide viiv, otsuse tegi ka lõpuks vallavolikogu, siin on ikkagi rahva initsiatiiv, oli siin olulise tähtsusega, aga pean ka ausalt seda tunnistama, et ega ta võttis rohkem aega meil kui oleks pidanud võtma. Raske on isegi öelda, kes siin siis süüdi, nagu on aktsiaselts Emo tt rentis noh, isegi temale hetkel mittekuuluvast maast teatud osa aktsiaseltsile Lindeman Nordic, see on Tartus registreeritud aktsiaselts, kes hakkas siis saagima seal laudu saekater töötas traktoriga ja see oligi suurem müraallikas kui see, mida see palgilõika ise tegi. Mina arvan ka seda, sest ma olen seal käinud kuni neli-viis korda, et saada kätte selle aktsiaseltsi esimest neid asju korda panna, aga teda oli väga raske tabada. Nii meil kui ka selle aktsiaseltsi aktsiaselts oli registreeritud Tartus ja ja, aga nüüd, kui see põhikiri lõpuks meieni jõudis, siis selgusid seal veel mõned asjad, näiteks see tema põhikirjalises tegevuses üldse ei olegi niisugust tootmisviisi ette nähtud, nagu puidutöötlemine. Võib nüüd öelda, et ta on siis tänasest vait, masin enam ei tööta, nähtavasti on see üks tema niisugune osa siin ainult sellest aktsiaseltsi tegevusest haljalas, kuidas edaspidi võib kujuneda, leiab ta endale uue koha või lõpetab ta päriselt tegevuse? Siin minul on üsna raske öelda, mis nüüd vaigusse puutub, siis hommikust peale see saak seal enam ei töö. Aga põhimõtteliselt me oleme leidnud talle ka valla pinna peal koha, nii et kui ta tahaks haljala valla pinnal oma töötust jätkata, siis me talle pinna soovitame. Vallal oleks muidugi kasulik. On küll väike ettevõte, aga midagi tuleks ka vallakassasse sellest. No selles mõttes tuleb, et iga töökoht, mis vallas juures on tänu tuld. Äsja jõudis raadiomajja helilind Saaremaalt. Vanad saarlased on pahased ja õiguse nõudmis himu täis. Aare Laine. Saaremaa pensionäride ühenduse volikogu esimees Johannes Truu ilmselt oota te praegu kõik, et sellele pisikesele pensionirahale tuleb natukenegi lisa. Aga selle arvestamisega läheb aega. Ooteaeg on pikk, arhiivi on koormatud ja sellepärast Ei ole suudetud arvestada lisasid Saaremaa pensionäride ühendus ootabki pensionäre. Pühapäeval, 10. oktoobril kell kaks Kuressaare kultuurikeskuses arutelu koosolekule Saare maavalitsuse konsultant Leevi Häng Teie olete pensionäre aidanud ja näete, kuidas võiks asjaajamist kiirendada. Tundub, et üldiselt ka Eesti vabariigi ütleme siis riigikogu ja valitsus ja nad on väga hoolikad, nad hoolitsevad selle eest, et pensionäridele ei tekiks noh, niisugust igavustunnet pidevalt antakse võimalus nendele ühest sabast teise käia ja igasuguseid pabereid ja dokumente hankida, mille nüüd põhimõttelises vajalikkuses ma mõnikord kahtlen. Ja siis seatakse veel sellised toredad ajalised piirid nende dokumentide esitamiseks, noh näiteks selle pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kuus kuud, mis nüüd on juba möödas. Ma usun Toompea lossitornist peaks ju inimesed nägema, millised sabad on arhiivide uste taga ja nad peaksid teadma, et isegi teoreetiliselt on võimatu selleks ajaks neid dokumente hankida. Eestimaa ja eestlase päev on probleeme ja muresid täis. Rongiliiklus Tallinna tapaliinil on tõsiselt häiritud, teatati le Eesti raudteelt. Metalli vargused on rivist välja viinud signalisatsioonisüsteemi. Autojuht palutakse seetõttu ülesõidukohtadel eriti ettevaatlik olla, sest signaaltuled ei pruugi rongi läänes põleda. Eesti raudtee palub reisijatelt vabandust, sest signatsiooni häirete pärast on ette näha nii lähi kui ka kaugrongide hilinemist. Eesti raudteelt öeldi, et tale, et olukord suudetakse normaliseerida kuu ajaga. Rummu asulasse vajatakse politseijaoskonda. Kinnipidamiskohtade ameti peadirektori Vello Rikase arvates on rummu asulasse vahetult teise koloonia lähedusse vaja luua politseijaoskond. Asulas, kus kolmes koloonias peetakse kinni üle 2000 vangi, on elanikud mures kahtlaste isikute liikumise pärast. Koloonia piirdeaia taga. Teise koloonia direktor Gennadi Sokolov ütles, et kinnipidamiskoha väravatornide juures peatuvad maffia uhked sõiduautod ning üle piirdeaia loobitakse vangidele raha. Alkoholi ja muud ruumid politseijaoskonna jaoks on olemas, kuid Harju prefektuur pole veel politseinike kohale saatnud. Läbirääkimised käivad, teatab, et. Ja eriuudis, mida olete kord juba kuulnud. Vikerkajas ju öeldi, et Jürist piibli 250. aastapäevaks püstitatud mälestussamblilt on kadunud pronksist piibel, mis kaalus umbes 100 kilogrammi. Pronksistus on arvatavasti varastatud. Kutsun risti inimesi aitama otsijaid. Ja nüüd üritame kontakti saada Tartuga, kus meil peaks olema otseühendus Urmas Paetiga. Tartu Vanemuise teatri haldusnõukogu esimees, Tartu linnapea Ants Veetõus me täna toimus järjekordne Vanemuise teatri haldusnõukogu istung, kus eelkuuldused järgi pidi paika pandama ka Vanemuise teatriuus direktor, kas seda tehti? Teatri halduskogu ei oma sellist funktsiooni, et paneb paika ühe direktori. Ta võib teha ettepaneku ja vastavalt päevakorrale. Halduskogu vaatas läbi laekunud avaldused ja võttis vastu seisukoha, et eeloleval kolmapäeval kohtutakse kõigi avalduse kirjutanud kandidaatidega ja pärast seda langetab halduskogu oma otsuse konkursi tulemuste kohta. Kes olid need kandidaadid? Need olid viis meeskodanikku. Tänane halduskogu istung kestis ligi neli tundi, mida te veel arutasite? Arutasime Vanemuise rahanduslikku majanduslikku olukorda siis samuti sõlmitud lepinguid Vanemuise ja teiste organisatsioonide vahel ja oli arutuse all ka reklaamiosakonna tööd ja tegemised. Teatavasti teise septembri halduskogu istungil tehti ettepanek tühistada Vanemuise teatri poolt sõlmitud leping siia kontserdisaali ühe usulahu kontserdid või kospelkontserdite esinemiseks, kuid need kontserdid ikkagi toimuvad. Tollel halduskogu istungil tõepoolest, ühelt poolt tehti ettepanek lõpetada leping, teiselt poolt anti mulle volitused läbi rääkida selle usuorganisatsiooniga, kuna leping oli sõlmitud ja selle läbirääkimiste tulemusena leitigi kompromiss, et see usuorganisatsioon kasutab nädal aega Vanemuise kontserdisaali ruume mitte kuu, nagu oli algselt planeeritud. Kultuuri ja haridusministeeriumi esindaja siin Vanemuise halduskogus Harri Taliga, kes on need viis kandidaati praegu Vanemuise direktori kohal? Avaldused on esitanud Toivo Raistik, Tarmo lehest, Mart Son, Jaan Voimann ja Alar Murd. Tarmo lehest on hetkel Vanemuises orkestri artist. Toivo Raistik töötas kuni käesoleva aasta suveni Teaduste Akadeemia SKP nii-öelda õigusjärglase direktorina, siis tema avalduses ta teatab, et siis see asutus likvideeriti. Mart Sonn on Tartu linnavolikogu liige. Alari murd on, ütleme niimoodi, ekstern, üliõpilane ja, ja osaleb korporatsioonide tegevuses. Jaan Voimann oli üliõpilasküla, pea raamatupidaja. Lääne-Euroopa kohal on madalrõhuala, see põhjustab vihmasadu Briti saartel. Ida-Euroopa kohal laiub kõrgrõhkkond Kesk-Euroopas, Skandinaavia lõunarajoonides ja Botnia lahe piirkonnas on paljudes kohtades udu. Hommikul oli Reikijavikis kolm kraadi külma, mujal olid soojakraadid Kiievis viis, Minskis ja Moskvas kuus, Vilniuses seitse, Peterburis ja Varssavis kaheksa, Tallinnas, Riias, Prahas ja Sofias üheksa, Helsingis, Madridis ja Budapestis 10, Londonis, Pariisis ja Stockholmis 11, Viinis, Berliinis ja Kopenhaagenis 12 ja Roomas 20 kraadi. Meil on pilves olulise sajuta ilm. Sooja on 10 kuni 14 kraadi. Õhtune ilm oluliselt ei muutu. Ivar, sina oled väga kaua aega olnud, kõrval uudisterattast, oled teinud tähtsamaid töid, mis maitse täna oli see magus maitse. Või nii, nagu sa ütlesid juba vikerkaja saates, et mingi nostalgilise niisugune meeleolu tuleb peale, sest olin ju mina ka esimeses päevakaja saates 35 aastat tagasi. Aitäh tulemast täna ja külalishääli on täna meie uudistesaadetes veel kuulmiseni. Proua Riina Eentalu viis saate lõpuni täistunnil, uued uudised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raadio pikemad uudistesaated 6. oktoobril 1993 \"Päevakaja\" 35. sünnipäeval. Uudised kell 15. Ott Kooli kaastöö Haljalast räägib keskkonnakaitsest (usutlus abivallavanema Mati Krulliga). Aare Laine võtab jutuks pensionäride probleemid Saaremaal, tema vestluskaaslased on Pensionäride Ühenduse esimees Aare Truu ja Saare Maavalitsuse konsultant Leevi Häng. Saatejuht Ivar Trikkel (kunagine \"Päevakaja\" toimetuse töötaja). Saate lõpus vestleb Ivar Trikkeliga toimetaja Riina Eentalu. Saate alguses on täistunnipiiksud ja saade algab ning lõppeb kujundusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonnasisene sõnasõda on jõudnud nii kaugele, et mitmed Isamaa juhtfiguurid nõuavad eestseisuselt, et parempoolsete esindajate Lavli Perlingu, Tõnis Konsi, Siim Kiisleri ja Kristjan Manasilja tegevus tuleb eestseisuses arutada. Erakonna peasekretär Priit Sibul tunnistas, et niimoodi enam jätkata ei saa ning tõenäoliselt tuleb osal parempoolsetest erakonnast lahkuda. Liiga palju erinevaid lahendusi selleks ei ole, sest tundub, et siis noh, niimoodi erakonnal ei ole võimalik järgmisteks valimisteks valmistuda. Aga see, millisele seisukohale me jõuame, seda me saame rääkida pärast seda, kui koosolek on lõppenud. Mis on aga tüli põhjus? Lavly Perling kaotas erakonna esimehe valimistel möödunud suvel Helir-Valdor Seederile kuid parempoolsed on jätkanud erakonna esimehe aetava liini kritiseerimist, tunnistas Kristjan Vanaselja. Me ei ole enam eestkõnelejad Eesti poliitilisel maastikul ei hariduses paraku ka julgeolekus, rääkimata majandusküsimustest, eks ju, need on need asjad, mis meid, mis, mis on olnud meie soov erakond tagasi juhtida nende teemade juurde. Muidugi oleme olnud kriitilised, ma saan ka tunnistada, võib-olla aegajalt ka liiga kriitilised, aga seda ma olen ka eestseisuses varem öelnud, et tegijatel juhtub. Priit Sibul ütles, et kriitikal ja kriitikal on vahe Erakonnasisene arutelu ideede üle on igati tervitatav, aga ei ole mõistlik ja põhjendatud erakonna ja erakonna seisukohtade pidev avalik kritiseerimine, et kui erakond on oma seisukohad kujundanud, noh see võitlus ideede ja seisukohtade üle peab käima enne nende otsuste tegemist ja see on erakonnas igati mõistlik ja tavapärane, aga, aga kui ei saa endale meelepäraseid otsuseid, siis nende avalik kritiseerimine see ei ole viljakas tegevus ja on erakonda kahjustav. Lavly Perling aga ütles, et Ukraina sõja taustal on absurdne tegeleda erakonna sees sisetüli õhutamisega ning ta lükkas tema vastu esitatud süüdistused tagasi. Need on kas naeruväärsed või sellised väljamõeldised, et nende kohta on raske midagi muud üldse alla. Selleks olete valmis, et täna võib olla viimane päev, kui te olete erakonna Isamaa liige. See oleks täiesti ennasthävitav otsus iga organisatsiooni ja juhi mõttes, nii et seda on kuidagi väga raske isegi kommenteerida, aga aga õhtu annab kindlasti vastuse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisipäeva õhtul koguneb Isamaa eestseisus, mis hakkab arutama kaht pöördumist, milles kaevatakse erakonna ühenduse Parempoolsed juhtide peale ning soovitatakse nende tegevusele anda hinnang, mis võib lõppeda ka mitme tuntud poliitiku erakonnast väljaheitmisega. ERR-i kasutuses on kaks pöördumist, mis on saadetud Isamaa esimehele Helir-Valdor Seederile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene kord, juuli keskel hukkus tulevahetuses 15 sõjaväelast ja üks tsiviilisik. 12 hukkunud aseri seas oli ka kõrge kindral, mis peale Bakuus toimusid meeleavaldused nõudmisega kätte maksta. Toona käis lahingutegevus rahvusvaheliselt tunnustatud piiril põhjaosas Gruusia lähedal, kuid nüüd raskerelvadega tulistamine toimunud Mägi-Karabahhis ehk siis kahe riigi keskja lõunaosas. Täpne põhjus suvisele tulevahetusele on jäänud selgusetuks ja nii nagu nüüdki, süüdistasid toona vaenupooled teineteist tulevahetuse algatamise. Rahvusvaheline kriisirühm, mis monitoorib pingekoldeid üle ilma, toob välja, et sõjaväepositsioonid ja kaevikud kontaktjoonel on nii lähedal et külaelanikud, kes nende vahel elavad, saavad kõva häält tehes sõduritega suhelda. Pigi 230 kilomeetrist piirilõiku elab kahel poolel 10 kilomeetri kaugusel piirist 150000 inimest. Mitte et nad kõik käiksid karjudes piiril suhtlemas, kuid see ehk annab aimu, kui palju tsiviilelanike piirkonnas ohus on. Pärast juulikuist tulevahetust kasvasid pinged, mida oli näha ka äsja alanud ÜRO peaassambleel. Ilham Alijev ja Nikol Pasina süüdistasid teineteist lahenduste asemel destruktiivses suhtumises läbirääkimiste võimaluse võõravihas ja sõjaks valmistumises. Bakuu süüdistas paar nädalat tagasi Jerevaniga Mägi-Karabahhi okupatsiooni põlistamises, kuna võttis vastu vähemalt ühe Armeenia rahvusest perekonna Süüria konfliktikoldest. Türgi jõuline toetus Baku ei olnud vaid sõnaline. Pärast juulit toimusid veel kahe riigi ühisõppused. Erinevalt 2016. aasta neljapäevasest sõjast, milles hukkus väidetavalt sadakond sõjaväelast ning juulikuist tulevahetust tundub Bakuu seekord tõsisemalt ette valmistunud olevat. Kuue-seitsme küla vallutamine näitab korralikku planeerimist. Kahju vaid, et Bakuu ja Jerevan lähevad hoogsalt kaasa Venemaa ja Türgi geopoliitilise mõõduvõtuga. Teisalt majanduslikelt ja koroonaprobleemidele on hea juhtida tähelepanu kõrvale piirkonnale, mis mõlemale tähendab palju. Võti taaskord on Moskvas, kes on viimaste aastate suurim relvaeksportija mõlema riigi jaoks ning Moskvale oleks ju vaja üht positiivset rahu vahendamise rolli. Valgevene meeleavalduste ja Navalnõi mürgitamise järel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Armeenia ja Aserbaidžaan alustasid sel aastal juba teist korda ägedat lahingutegevust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusasutuste puhul ei ole sellist ühest vastust, et kas neid oleks mõistlik varem koolivahele saata ja vastupidi õppetööd jätkata hajutatult. Haridusvaldkonna inimesed eelistavad loomulikult õppede jätkumist ja kui me vaatame ka konkreetselt ju erinevaid nakatumise tõuse, siis tihtipeale on need toimunud hoopiski koolivaheajal. Kui väga palju on erinevate inimeste vahelisi kontakte, perekondade vahelisi kohtumisi. Nii et ei ole veenvat võimalust väita, et pikem koolivaheaeg nakatumist tingimata, et ta langetaks, aga viiruse seisukohalt on hetkel näha, et Ida-Virumaa levik on kõige problemaatilisem. Et seal on toimunud selge tõus ja nakatumiskordaja on seal ka üle Eesti keskmise. Oleme lisajõude hetkel toonud appi Narva haiglale täiendavalt ka patsiente ringi paigutanud teistesse maakondadesse haiglatesse nii Tallinnas, Tartus kui Ida-Virumaa enda sees. Loomulikult on praegu peamine sõnum nii valitsuselt kui teadusnõukojalt Eesti elanikele tervikuna, et võimalikult palju teha kaugtööd, vältida kõikvõimalikke lähikontakte ära jätta suuremaid ja väiksemaid üritusi. Ja loomulikult haigustunnustega püsida kindlasti kodus. Ida-Virumaa teemat arutab valitsus edasi, et küsimus on selles, kas tänastest piirangutest, mis on sinna juba rakendatud ja võib öelda keskmisest Eesti piirkonnast rangemad piisab või oleks vaja lisameetmeid. Juhul, kui me peaksime lisameetmed teed minema, siis tekib loomulikult küsimus, kui näiteks sektorit minnakse sulgema, et mis on siis kompensatsioonipakett seejuures nii et need arutelud valitsuse tasandil jätkuvad. Kui kaugel on tegelikult see, et Ida-Virumaal kehtestada nii-öelda täielik lokdown? Arvan, et meil tuleb vaadata Eestit selles vaates tervikuna, et nakatuse näitajad on mitmes maakonnas keskmisest kõrgemad ehk Ida-Virumaa, Harjumaa, Tartumaa, praegu eeskätt me oleme ka neile maakondadele Ida-Virumaal Harjumaal teatud erireeglid teinud. Tõenäoliselt tuleb neid veel lähiajal juurde, aga sellist, ühegi maakonna nii-öelda täielikku sulgemist muust Eestis eraldamist õigeks ei pea. Et pigem on küsimus just nimelt selles, et, et et kuidas kohapealsed nii-öelda nakkuskoldeid vähendada, on need siis töökohad, on need siis huvitegevus erinevad spordivõistlused on see võib-olla ka seotud hooldekodude haiglatega tuleb jätta alles inimestele vajalikud liikumisvõimalused. Me teame seda, et erinevate maakondade vahel käiakse tööl, suheldakse perekonniti. Ehk selliseid nii-öelda maakondade isoleerimisi mina õigeks ei pea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikul toimus valitsuse istung kus kuulati ära teadusnõukoja soovitused. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et endiselt on kõige kriitilisem olukord Ida-Virumaal, ilmselt kehtestatakse seal täiendavad piirangud. Täna veel midagi ei otsustatud, samuti ei otsustanud valitsus saata koole lähiajal kiirendatud korras jõulupuhkusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2020. aastal suri tervise arengu instituudi andmete kohaselt 15643 inimest. Üldiselt on surmapõhjused püsinud aastate lõikes samad. Vähenenud on traumade ja mürgituste arv. Tervise arengu instituudi surmapõhjuste registrijuht Klep Denissov andis ülevaate eelmise aasta peamistest surmapõhjustest. Peamiseks surmapõhjuseks oli veresoonkonna haigused, mis võtsid 7687 inimese elu. Ja siis õnnetus, juhtumid mürgistuse draamad kolmandal kohal. Neljas ja viies koht on seede, oondite ja hingamisevundite haigused. Denissov ütles, et 2020. aasta jooksul suri koroonaviiruse diagnoosiga 201 inimest kõige rohkem detsembris, mil suri 89 inimest. Ta lisas, et tavaliselt sureb aastas hingamisteede haigustesse 500 kuni 600 inimest. Gripp võttis eelmisel aastal 20 inimese elu. Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori ja teadusnõukoja liikme Krista Ficheri sõnul on koroonaviiruse suremus olnud madal tänu piirangutele, kuid teise laine ajal on näha liig suremust. Nüüd sügisene laine või see teine laine, mis nüüd on peale tulnud, et siin on asjad natuke teisiti, et juba nagu kuskil novembrikuust alates on ikkagi selgelt näha, et on ületanud see üldsuremus ka sellise tavapärase varieeruvuse piirid mitte mitmekordselt, aga siiski oma kümme-viisteist protsenti vähemalt ja, ja noh, näitabki, et ikkagi mingil põhjusel on kogu aeg ikkagi surmasid rohkem ja see põhjus ei ole ju teadaolevalt mitte miski muu kui seesama koroona viirus. Fisher lisas, et koroonaviirus kaasuvate haiguste kõrval pole surmade puhul juhuslik. Aga siis peame mõtlema, et kui suur protsent inimestest on juhtumisi koroonapositiivsed, et kui me juhuslikult siin testime, et ta on hinnanguliselt kuskil üks protsent, võib-olla kaks, aga mitte rohkem ja päevas meil sureb keskmiselt 42 inimest. Et kui me võtame sellesama üks-kaks protsenti 42-st, siis ütleme, et võib-olla osadel päevadel nagu üks inimene võib-olla mõni päev juhuslikult kaks võivad olla need juhuslikud, aga viis-kuus, et seda me enam selle juhusega ära seletada ei suuda. Ta lisas, et tehtud on ka uuringuid, mis selgitavad, et suur osa kaasuvate haigustega inimestest oleksid koroonaviiruseta veel elus. Loomulikult elustiil, suitsetamine, rohke alkohol, vähene füüsiline aktiivsus, ebatervislik toit, kõik need lühendavad eluiga, aga neid ei saa kohe nagu öelda, et inimene suri täna sellepärast, et ta seda tegi. Madalat gripisurmade arvu põhjendas Fischer piirangute kehtestamisega, mis koroonaviirus pole suutnud sarnaselt ohjeldada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse diagnoosiga suri eelmisel aastal 201 inimest, selle aasta jooksul on viirusesse surnud 383 inimest. Teadusnõukoja liige Krista Fischer selgitas, miks koroona ja gripisurmade arv on madal võrreldes teiste peamiste surmapõhjustega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimise tempo Eestis kasvab ja vaktsiini tarned suurenevad teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga ligi kolm korda. Nii kinnitas tervise ja tööminister Tanel Kiik. Arvestatakse ligi miljoni vaktsiinidoosiga, mistõttu otsib sotsiaalministeerium vaktsineerimise projektijuhti. Kes eeskätt aitaks just selliste suuremate tarnete korral ka tihtipeale ebastabiilsete tarnegraafikute puhul lahendada neid vaktsineerimiskeskuste rajamise avamisega seonduvaid küsimusi operatiivselt vajadusel vaktsiini ringi suunata ja tagada ka selle, et me liigume hõlmatuse mõttes edasi võimalikult ühetaoliselt, et meil ei tekiks nii-öelda mahajäävaid, maakondi, mahajäävaid, piirkondi, olen tegelikult sel teemal vestelnud juba mõne inimesega ja on inimesi, kes on tahtnud mõtlemisaega ja on inimesi, kes on ka loobunud. Täna see inimene paigas ei ole, kindlasti peaks ta saama paika lähinädalatel. AstraZeneca vaktsiini ümber toimuva kohta kinnitas kiik, et kõik, kes on saanud esimese süsti, saavad ka teise. Kui just ei ole ilmnenud ohtlikke kõrvalmõjusid. Kõik poolelavad kuurid jätkatakse, sealhulgas minu oma vastavalt siis graafikule. Kui ei ole inimesel ilmnenud tõsisemaid tervisemuresid pärast esimest vaktsineerimist, pole alust arvata, et nad ilmnevad pärast teist vaktsiinidoosi. Samal ajal. Praegu on riiklik imunoprofraktika ekspertkomisjon andnud soovituse mitte alustada uusi alla 60 aastaste inimeste vaktsineerimisi vaid keskenduda eakamate sihtrühmale. Loomulikult tervisetöötajal ja patsiendiga konsulteerides on alati võimalik jätkuvalt kasutada aseneka vaktsiini ka nooremates vanuserühmades. Lihtsalt inimesed peavad teadma neid väga harvaesinevaid tõsisemaid kõrvaltoimeid, teadma ja oskama neid ära tunda ehk vajalikku kontseptsiooni eelnevalt läbima. Kiik tunnistas, et seoses AstraZenecale vanusepiiri seadmisega tehakse ümber ka riigi vaktsineerimiskava. Mis puudutab võib-olla olulisemad muudatusi tõesti on, on ta seotud ühest küljest valuses ülempiiriga, aga vaktsineerimise hõlmatuse eesmärgid ongi nüüd mõnevõrra kõrgemad, kui nad olid algses vaktsineerimise kavas ja seda lihtsal põhjusel, et jaanuaris, detsembris veel oli müügile saanud vaktsiine väga vähe tarnegraafikud olid suhteliselt lühiajaliselt ette teada ja ka need mahud olid väiksemad. Nüüd, kus meil on näha, et vaktsiin on tulnud juurde siis praegu on tõesti jõus eesmärk, et jõuda aprillikuu jooksul 70 protsendini 70 pluss vanuserühmas pakkuda teise kvartali lõpuks ehk juuni lõpuks kõigile täisealistele, kes seda soovivad, võimalus ennast vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineerida. Ja eesmärk on jõuda tõesti sügiseks täisealiste elanikkonnas 70 protsenti hõlmatuse juba siis kahe doosiga vaktsineerimisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium palkab eraldi inimese vaktsineerimise koordineerimiseks. Tänasel valitsuse pressikonverentsil oli fookuses loomulikult koroonaviirusega seonduv, eelkõige vaktsineerimise vaatepunktist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse levikust tingitud majandusraskuste tingimustes kehtestas valitsus ühe meetmena palgahüvitise, mida saab tööandja taotleda oma töötajatele, et hüvitada palk maksimaalselt 70 protsendi ulatuses. Esimene kuu, mille kohta sai palgahüvitise taotluse esitada, oli märts. Seejuures lubab meede hüvitada iga töötaja kohta kahe kuupalga. Seega need, kes said hüvitist nii märtsi kui ka aprilli eest, enam toetust ei saa. Selliseid inimesi on üle 10000, ütles töötukassa teenusejuht Liivia Laas. Tööandja ei tohi antud isikud, kes siis seda hüvitist on saanud koondada samal kuul või järgmisel kuul, kui ta seda hüvitist on saanud, nii et tõenäosus, et on teatud tööandjad, kes peale nende hüvitiste saamist ka koondama hakkavad, kindlasti on ja see tõenäosus on siis pigem siin juuni juulikuu. Töötute arv läheneb seejuures 50-le 1000-le ja töötukassa hinnangul võib selle nädala lõpuga ollagi Eestis vähemalt 50000 töötut. Enne eriolukorra kehtestamist oli töötuid veidi üle 30000. Kollektiivseid koondamisi on eriolukorra kehtestamise alguses teinud 94 asutust täna hommikuse seisuga. Need koondamised puudutavad kahte tuhanded 300 inimest. Eile tuli kaheksa koondamiste de estja hotellide grupilt, kus on kavas koondada 260 inimest. Kõrghooajal pakuvad aga need hotellid tööd 400-le kuni 500-le inimesele, ütles estja hotellgrupi tegevjuht Kaisa Mailend. Paarikuu-kolme-nelja kuu raames võiks see turistide osakaal tõusta ja me teeme oma plaane nii, et kasvu juures meil töötajaid oleks piisavalt. Ja kui tulevikus tõesti on vaja lisatööjõudu, siis minu jaoks on see ainult väga positiivne probleem. Me soovime teha esmajärjekorras siis pakkumise oma endistele töötajatele, kui nad veel loomulikult vabad on. Liivia Laasi sõnul on peamised koondajad just turismisektoris, majutusest ja toitlustusest, aga ka töötlevast tööstusest, mis kannatab keeruliste majandusolude ning vähenenud ekspordi ja impordi tõttu. Kui tõenäoliseks peab Laas aga seda, et mõni suur koondaja paari kuu pärast endised töötajad tagasi palka Seal on erinevaid variante, kindlasti ei ole ükski tööandja alustanud oma tegevust mõttega, et nad peavad lõpuks oma inimesi koondama, hakkama ja, ja tegevuse lõpetama. Ja ka varasem teadmine näitab, et hea töötaja võetakse kindlasti tagasi, kui tööandja see vähegi võimalust on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisi tõttu kehtestatud töötukassa palgahüvitist on kahe kuu jagu saanud veidi üle 10 000 töötaja. Alates suvest võib neid vajadusel koondama hakata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna on maadleja Heiki Nabi viimane võitlus dopingujuhtumis, kus tema proovist leiti eelmisel aastal keelatud ainet letrosooli. Kuivõrd Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse distsiplinaarkomisjon määras nabile selle eest kaheaastase võistluskeelu, pöördus ta rahvusvahelisse spordikohtusse. Täna toimuval istungil ongi Nabiülesandeks esitada kohtule kõik tõendid, mis näitaksid, et letrosool sattus proovi juhuslikult ning temal süüd pole. Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse juhatuse liikme Henn Vallimäe sõnul on kõige sellega siiski juba varasemat karistust määrates arvestatud. Meie ei ütle, et, et seda ei peaks arutama, aga me lihtsalt väidame, et need väited, mida, mida on esitatud, et need ei ole piisavad selleks, et lugeda nii-öelda see saastumine põhjendatuks ja siis alles kaaluda, kas nii-öelda see süü või hooletus puudus või mitte ja, ja vaada reeglid ütlevad väga selgelt, et kui see hooletust ei suudeta tõendada, siis on sportlane ikkagi on a priori süüdi, kuid talle kohaldatakse kergemat karistust, mida talle ka kohaldati nii-öelda nelja aasta asemel siis kahastana karistust. Ent Nabi kaitsetiim eesotsas advokaat Paul Keresega on spordikohtu istungiks kogunud lisaks tõendeid, mis võiksid süütust tõendada. Üheks neist on Šveitsis tehtud valedetektori test, mida spordikohus mõnel varasemal juhul ka arvestanud on. Henn Vallimäe hinnangul ei kõrvaldajaks siiski põhilist probleemi. Vale detektor ei võta maha nii-öelda selle hooletuse teemat, vale detektori ütleb, et jah, ma pole teadlikult kasutanud, mida võidaks ka nüüd arvestada, aga, aga keegi nagu teadliku ja tahtliku kasutamise nii-öelda tähendab meie ega antidopingu pool teadliku ja tahtliku kasutamist ei olegi nii-öelda etteheitnud, on etteheited, on, on keelatud aine. Palun tõendada ja isegi ei, ei ole mindud seda teed, et et nagu oleks nagu see tahtlik olnud, et me mööname, et, et see võis olla mitte tahtlik, aga, aga siis selleks, et nii-öelda hooletuse karistusest pääseda, milleks on poole väiksem võistluskeeld, selleks siis seda tuleb tõendada. Ja see vale detektori saab ainult kinnitada seda, et ta ei ole tahtlikult tarvitanud mida on juba tegelikult tema tänases karistus juba arvestatud. Heiki Nabi kaitsemeeskond enne kohtupäeva kommentaare jagada ei soovinud, kuid lubas seda teha kohtuistungi järel. Joosep Värk. Losan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toimub Šveitsis Lausanne’is Heiki Nabi dopingujuhtumiga seotud kohtuistung. Maadleja üritab Rahvusvahelist Spordikohut veenda, et keelatud aine sattus tema proovi juhuslikult.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulevik ei ole ju väga kaugel, kui me hakkame mitte Euroopa liikmesriigiga kaupa vahetama, kas need standardid on, on meiega võrdsed või on seal mingisugune hinnaeelis, mis sealt tuleb ja noh, paljud riigid on sellega tõeliselt mures ja, ja meie sealhulgas Kas need standardid püütakse paika panna nii, et kuidagi automaatselt ühendkuningriik peaks üle võtma siis meie standardeid, või on see ütleme sõnastatud niimoodi lõdvemalt, et põhimõtteliselt oluline on tulemus? Jah, me ka Eesti katsus saada sinna sisse seda paindlikkust, et Meie pealäbirääkija, keda me kõik usaldame, kellel avaldati toetust täna et, et tal oleks võimalus tagada see olukord, kus Euroopa Liit kindlasti ei jääks halvemasse seisu, kus meie konkurentsitingimus oleks saavutatud samas niimoodi, et, et, et Briti pool oleks sellega rahul ja see toimiks pikas pespektiivis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu liikmesriigid andsid oma heakskiidu mandaadile tulevikusuhete läbirääkimisteks Suurbritanniaga. Mandaadi kohaselt pakub Euroopa Liit Ühendkuningriigile ulatuslikku koostööd, mille keskmes on vabakaubandusleping ilma kvootide ja tollimaksudeta. Seejuures ootab Euroopa Liit aga, et Suurbritannia jääks paljuski järgima Euroopa Liidu standardeid ja reegleid, et tagada võrdne konkurentsiolukord. Suurbritannia on juba väljendanud oma soovimatust jääda seotuks Euroopa Liidu reeglitega. Epp Ehand küsis Eesti välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantslerilt Märt Volmerilt, kuidas see suhtlemine toimuma hakkab.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kell neli. 30 teatati häirekeskusele, et Väike-Maarja vallas vao külas põleb varjupaigataotlejate majutuskeskus välissein. Ja kohal käisid nii päästjad kui politsei ja kustutati sirka 10 ruutmeetri ulatuses põlenud välisseina. Juhtumi käigus keegi vigastada ei saanud kuid majas iseenesest oli põlengu tekkimise ajal üle poolesaja inimese, kellest 13 olid lapsed ja, ja selle tõttu oleks võinud tagajärjed olla väga rängad. Et tegemist oligi ikkagi süütamisega, siis. Praegu teadaolevatel andmetel oli tegemist süütamisega, kuna sellele viitavad olemasolevad tõendid. Paraku, ütleme selliste tegudega, me anname ise ka signaali nendele varjupaigataotlejatele või inimestele, kes seal elavad ja näitame oma suhtumist, et kas te olete valmis, et võib nagu korduda veel selliseid asju või kuidas neid ära hoida. No tegelikult on sealsamas vao varjupaigas neid erinevaid juhtumeid siin suve algusest juba päris mitmeid toimunud. Politsei on oma kohalolekut tugevdanud, kuid päris igal ajahetkel me ei saa seal olla, et omalt poolt kutsuks inimesi üles mõistlikult käituma selles mõttes, et selline varjupaiga vastu suunatud tegevus iseenesest ei lahenda pagulaste probleemi. Politseile annavad sellised käitumisjuhtumid, kus siis midagi seal toime pannakse, tegelikult tööd juurde, et kui meil enne suve algust oli circa üks, kaks väljakutset vao külla, siis, siis täna on neid oluliselt rohkem. Ja samas on meie ülesanne tagada kõigi Eestis viibivate isikute turvalisus, on ta eestlane, on ta turist või on ta pagulane? No ega ta ilmselt vist nende varjupaigaelanikega ise pärast seda põlengut olete vestelnud ka või ole mis nad ise nagu arvavad sellest või kuidas nad suhtuvad sellesse, kardavad ka. No täna peale seda juhtunut käis vao keskuses tegelikult ida prefektuuri prefekt kohal ja ka piirkonna politseinik, kuidas nad suhtuvad peale põlengut sellesse momendil ma jään vastuse võlgu. Arvata võib, et, et kindlasti neil tekivad oma eelarvamused peale sellist käitumist, mis nende vastu välja näidatud, on, et siiamaani on pagulased käitunud rahumeelselt. Momendil on nagu meiepoolne siis tegevus selline, mis neid pigem ärritada võiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Varahommikul pandi põlema Vao külas varjupaigataotlejate majutuskeskuse välissein. Politsei ja prokuratuur alustasid põlengu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavolikogu istung on alles järgmise nädala neljapäeval, aga eelnõud juba liiguvad ja mõned komisjonid on neid ka arutanud. Eelnõus kavandatakse linnapea palgaks 5000 eurot ja abilinnapeadele 4000 eurot kuus. Praegu on linnapea palk 3375 eurot, millele lisandub 20 protsenti esindustasu, mis teeb kokku 4050 eurot. Uuele palgale esindustasu ei lisandu. Abilinnapea teenivad praegu 3000 eurot kuus. Praegused palgad kehtestas volikogu novembris 2017 ehk siis peaaegu nelja aasta eest. Pärnu linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik. See on selline hea poliitiline tava iseenesest, et sa ei tõsta endale palka, vaid tegeled järgmise koosseisuga, et ma peast ei mäleta, kuidas nagu vanasti oli, aga selle volikogu koosseis küll neli aastat peaaegu neli aastat tagasi, siis näiteks volikogu esimehe palka kolm korda, et noh, sa endale, et see minu arust ei ole eriti ilus. Seekord jäi siis niimoodi, et praegu tulid kõik poliitikud kokku ja sid siis järgmise koosseisu, palganumbritest ja ka osavalu kogu palganumbritest ja linnapeast ja abilinnapea dest. Volikogu esimehe tasuvolikogu tööst osavõtu ja esimehe ülesannete täitmise eest on 2500 eurot kuus, praegu on see 2000 eurot. Volikogu esimehele hüvitatakse kuludokumentide alusel volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutusi kuni 20 protsenti volikogu esimehe tasust. Niisamuti tõuseb volikogu esimehe asetäitjatele, volikogu komisjonide esimeestele ja liikmetele makstav tasu, samuti osa vallakogu esimehe ja liikmete tasu. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavolikogu praeguse koosseisu viimase istungi päevakorras on linnajuhtide palgatõus. Rohkem raha hakkavad saama linnapea ja abilinnapead, volikogu esimees ja aseesimehed ning komisjonide esimehed ja liikmed.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ütles, et kuigi paljud õpilased on juba vaktsineeritud, on osadel õpilastel immuniseerimine veel pooleli. Meil on kolmas õppevaja praegu ja, ja praegu on koolis teada juba kolm-neli juhtumit, et see teeb meid murelikuks, et ühelt poolt töötajatest on ikkagi peaaegu 100 protsenti vaktsineeritud. Minule teadaolevalt suur osa õpilastest on ka vaktsineeritud või vaktsineerimise suurem pooleli, aga juhtumite arv teeb mind murelikuks. Kuidas teil koolis vaktsineerimine korraldada? Vaktsineerimine on kollati nõndaviisi, et töötajatele tegime juba kevadel, eksole, suurema vaktsineerimise ära õpilastele pakkusime me augusti alguses koolis vaktsineerimist aga mulle tundub ja andmed näitavad, et enamik õpilasi ikkagi on seda teinud kas haiglas või suurtes vaktsineerimiskeskustes. Haridus ja teadusminister Liina Kersna Ka noorte vaktsineerituse tase iga nädalaga kasvab väga kiiresti kõigis vanusegruppides, kõige kiiremini kasvab just 12 viieteistaastaste ja 16 17 aastaste noorte vaktsineeritud kui meil praegu näiteks üle Eesti on 12 viieteistaastastest pea 42 protsenti ühe doosiga vaktsineeritud ja 16 seitsmeteistaastastest 57 ja pool protsenti on esimese doosiga vaktsineeritud. Aga tõesti, me näeme, see on piirkondlikult väga erinev. Kagu-Eesti paistab silma sellega, et Kagu-Eesti õpetajad on väga kenasti vaktsineeritud aga laste vaktsineerituse tase ja ka üldine täiskasvanute vaktsineerituse tase on Kagu-Eestis madalam kui Eestis keskmiselt. Võru vallavalitsuse haridus ja kultuuri osakonna juhataja Siiri Konksi sõnul on kooliõed, kes vajadusel vaktsineerivad olemas kõigis Võru valla koolides. Võru valla erinevates koolides on meditsiiniõed olemas või seda teenust osutatakse enamuses koolides on meditsiiniõed kohal kahel päeval nädalas. Minister Liina Kersna kinnitas, et meditsiinitöötajaid leitakse kõikidesse koolidesse. Haigekassa on teinud lepingud kooliõdedega, et nad saaksid vaktsineerida ja et nad vajadusel saavad ka lisatööjõud pakkuda vaktsineerimiseks. Ja igal juhul on haigekassa kinnitanud, et nendes koolides ja neid koole on üle Eesti kümmekond kus ei ole kooliõe ega tervishoiuteenuse osutamise lepingut, et nende koolidega haigekassa tegeleb spetsiifiliselt ja leiab nendesse koolidesse ka lahendused. Raadio uudistele Võrumaalt, Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kooliaasta alguses ilmnenud koroonviirusesse haigestumise juhtumid Lõuna-Eestis on teinud koolijuhid murelikuks. Kuigi koolilaste vaktsineerimine edeneb kiiresti, püütakse leida kõigisse koolidesse meditsiiniõed, kes koostöös õpetajate ning lastevanematega saavad aidata koolilapsi viiruse vastu kaitsta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaare maakond on hetkeseisuga teiste maakondadega võrreldes vaktsineeritute hõlmatusega Eestis eelviimasel kohal. Eilse seisuga oli oma esimese vaktsiinidoosi Saaremaal kätte saanud terviseameti statistika alusel 184 meedikut. Kuressaare haigla juhi Märt Kölli sõnul ei soovi ka haigla personalist paljud uut vaktsiini siiski saada. Protsess on käima läinud ja meil on nagu sooviavaldusi esimese ringiga 300-st siis otseselt patsiendiga kokku puutuvast kodanikust 180. Omakorda me peame muidugi siin arvestama veel seda, et, et ligikaudu 20 protsenti siis personalist omas ka kokkupuudet eelnevalt. Nii et kui me siis selle 20 protsenti siia veel juurde paneme, siis me oleme siis üle 70 protsendi vaktsineeritusega nii-öelda või immuniseeritus, mis võiks olla täitsa rahuldav tulemus. Kuressaare haigla alustab veel sel nädalal ka Saaremaa hooldekodude personali ja elanike vaktsineerimisega. Vastavalt sellele palju vaktsiini Saaremaale saabub ka viie hooldekodu personali seas on ligi pooled, kes vaktsiini ei soovi. Marili Niits, Saaremaa valla abivallavanem. Võib praegu öelda, et esimeste andmete põhjal siis hooldekodu elanike seas ligi 80 protsenti on nõus vaktsineerima ja töötajate seas siis ligi 55 protsenti siin ajas siis ta võib veel suureneda, sest noh, teadlikkus vaktsineerimise kohta kindlasti tõuseb veel. Siin mängib ka näiteks rolli see, et kas inimene on eelnevad Covid viiruse läbi põdenud. Märt Külli aga ütleb, et tegelikult võib ka selliste vaktsineerimissoovidega siiski rahule jääda. Eks mingisugune risk siin ikkagi on, aga ma usun ka, et vaktsineerimise ikkagi põhiülesanne on viiruste leviku pidurdamine, mida peaks ikkagi siis juba juba selline 70 protsendiline immuniseeritus küll tagama? Saare maakonnas on terviseameti andmetel kokku 766 inimest andnud enam kui 33000-st elanikust positiivse koroonatesti. Margus muld Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaa kuues hooldekodus elab kokku ligi 300 elanikku ja nende eest hoolitseb ligi sajaliikmeline personal. Kolmapäeval algab järk-järgult nende vaktsineerimine, aga kuna see on vabatahtlik, siis on nii elanike kui ka personali seas märkimisväärne hulk, kes vaktsiini ei soovi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt, ega lapsed siis väikeste, nende sümptomitega kohe kasvatajatega korraldajate juurde jooksnud, et seal esimesed sümptomid olid kiiveldused ja tekkisid väikesed palavikud, et selgus, et lastel olid endal ka mingid ravimid kaasas olnud. Laagri korraldaja sai sellest haigestumisest teada, kui laps oli ikkagi juba nii haige, et ta pidi jääma ei tahtnud tegevustes osaleda. Nad ise tõid nagu selleks põhjuseks, et miks nad kohe ei kahtlustanud koroonat, et kuum ilm, lapsed ujusid palju, igasugune aktiivne tegevus sinna juurde. Nad arvasid, et lapsed olid lihtsalt saanud võib-olla külma või liiga kuuma, et sellest tekkisid need esimesed sümptomid. Mis nüüd edasi saab, kas neid ootavad mingisugused sanktsioonid või tuleb lihtsalt nüüd hakkama saada selle selle väikese puhanguga või suure puhanguga? Puhangu me oleme tegelikult juba lokaliseerinud, et, et kõik need lapsed on ju isolatsioonis, et loodetavasti siit perede se enam rohkem nagu nakatumist ei tule, et kui nad nii-öelda targalt käituvad. Aga noh, terviseamet nüüd selle juhtumi valguses haridus ja noorteametile saatsime edasi märgukirja, et nemad omapoolt koostaks kõikidele laagritele sellise omapoolse märgukirja, lähtudes siis terviseameti märgukirjast, et tuleb tähele panna ka kõige väiksemaid sümptomeid, mis võib-olla inimeste arvates ongi tingitud just sellest kuumast ilmast või konditsioneeritud õhust noh, või siis ujumisest, et, et ühtegi sümptomit ei tohi tähelepanuta jätta ja lapsed tuleb ikkagi suunata tervishoiutöötaja poole ja tervishoiutöötaja otsustab, kas last on vaja testida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal tegutsenud lastelaagris vallandus koroonapuhang. Kahes vahetuses osalenud 79 lapsest on praeguseks nakatunud 29. Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkam ütles, et teave viiruse leviku kohta lastelaagris jõudis nendeni 9. juulil, kui oli tuvastatud kaks nakatunut, kes laagris osalesid. Oldi talus toimunud laagri korraldajad ise Terviseametit laste haigestumisest ei teavitanud ja see soodustas ameti teatel nakkuse levikut. Samuti lubati laagrisse teine vahetus vaatamata sellele, et mitmel eelnevas vahetuses osalenud lapsel esinesid haigustunnused. Laagri korraldajad pidasid lastel ilmnenud haigusnähte kuuma ilma ja muude tegurite mõjuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaastavad tormituuled käisid Türi linnast üle laupäeva pärastlõunal kella poole kahe paiku aga veel täna hommikul olid maha murdunud puud ja elektriliinid Türi linna tänavatelt koristamata. Miks, selgitab Türi halduse juhataja Enn Mäger. Elekter on juhtmetes sees ja puht ohutus tehniliste kaalutlustel me ei saa oma mehi siia peale saata. Kes siin siis elektri peab tegelema? Minu teada on elektrilevi ja tema alltöövõtjad, tean seda kaudselt praegu, et on ka vähe lootust, et täna siin neid liine siin sättima hakatakse. Enn mäger lisas, et tema teada helistasid elektrilevile Türi päästekomando mehed ja andsid edasi teate maha langenud juhtmetest. Türi päästekomando pealiku Eilo Eesmäe sõnul päästjatel võrguettevõtte teavitamise kohustust pole, küll aga anti teade edasi häirekeskusele. Elektrilevi juhatuse liige Andres Tõnissaar kinnitas rahvusringhäälingule, et kuulis Türi linna tänavatel vedelevatest pingestatud kaablitest. Alles ajakirjanikult. Meil varasemalt seda informatsiooni nendest maas olevatest juhtmetest ei olnud, nüüd kui meil see informatsioon on olemas, siis ma tean, et kui nüüd juba veel brigaad seal kohapeal ei ole, siis ta kindlasti lähiajal sinna kohapeale saab ja, ja siis teeme sealt ka selle elektrivõrgu korda kindlasti veel tänase kuupäeva sees. Sarnane olukord oli ennelõunal ka Järva valla servital, kus puud olid langenud 0,4 kilo voldisest jaotusseadmest väljuvatele elektrijuhtmetele. Järva valla avalike suhete juht Maarja Kauge ütles, et nad siiski üritasid elektrilevi kohale kutsuda. Ootejärjekorra kõneliinil olid väga pikad ja küll saime kätte ja üritasime olukorda kiiremini lahendada. Aga tõesti, ootejärjekord on pikad. Elektrilevi kuulis ka Ervital vedelevatest pingestatud juhtmetest ajakirjanikult. Küll aga lubati kiiret abi taas kord. Andres Tõnissaar. Kui nüüd need juhtmed on sellises ulatuses, et nad on käeulatuses, siis me peame sinna viivitamatult reageerima. Rahvusringhäälingul ei õnnestunud välja selgitada, miks info tormikahjustustest võrguettevõtteni ei jõudnud. Elektrilevi on Andres Tõnissaare kinnitusel teinud kõik, et omavalitsused saaksid piirkondliku halduriga suhelda otse. Elektrilevil on kokku lepitud kohalike omavalitsustega kindlasti kontaktisik, aga need kontaktid selleks ongi, et ka sellistes oludes siis nendele halduritele helistada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maakohtades võib ikka veel leida pingestatud elektriliinidele langenud puid, mille kohta võrguettevõttel info puudub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle Eesti on praegu umbes neljandik muinsuskaitse all olevaid maju väga halvas seisus ja vajavad hädasti restaureerimist, et need päriselt ei häviks. Muinsuskaitseameti nõustamis osakonna juhataja Karolin Pihlapi sõnul läheb aga olukord järjest paremaks. Ja mitte ainult mälestused, vaid üldse kultuuriväärtuslik ehituspärand saab järjest rohkem korda. Inimesed ise otsivad aina enam ajaloolisi hooneid, millel on võimalikult palju säilinud ehtsaid ehedaid, originaalseid detaile ja tunnevad huvi restaureerimise vastu. Et see tendents on rõõmustav. Pihlap rääkis, et viimastel kuudel on muinsuskaitseametist läbi käinud projekte, kus täiesti lootusetus seisus olnud mälestised on saanud uued omanikud ja suured plaanid. Näiteks aegviidu veetorni on tulemas noorte inimeste kodu vana nursi, valitsejamaja, mis on seisnud aastaid halvas seisus õnnetuna tühjana. Praegu on uus tubli omanik, kes vahetab katust või põhjaka vesiveski varemed. Katust enam ammu ei olnud ja mõni aeg tagasi veel kasvas võsa sees. Ka sinna tuleb eramu. Kasvavad ehitushinnad kindlasti mõjutavad ka hoonete restaureerimist, tõdes Carolin Pihlap. Täna saab sama raha eest ju nii-öelda palju vähem korda kui veel mõne aasta eest, aga noh, kompenseerib õnneks see, et inimeste enda huvi on, on väga suur. Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik Keidi Saks ütles, et Saare maakonnas ei ole praegune majanduslik olukord pidurdanud suurt huvi vanade hoonete restaureerimise vastu. Hooneid, mis on näiteks Kuressaares, vanalinnas, nende puhul võiks öelda küll, et tõenäoline majanduslik olukord ei ole nagu tuntavalt avaldanud hoonete korrastamisele mõju. Saaremaal on kehvas seisus peamiselt suuremad hooned, näiteks mõisad, mis ei ole kasutust leidnud elamuna või ettevõtluses. Paljud väiksemad majad on aga saanud uued asjalikud omanikud. Keidi-Saks tõi näiteks koguva küla Muhu saarel, kus üks pere plaanib elama hakata vanas rehemajas. Kogu selles külas on sisuliselt 100 erinevat hoonet, mis on kaitse all. Osades nendes elatakse, osades suvitatakse, osad on kasutusel majutusasutusena. Kui mõnele inimesele tundub, et vana hoone restaureerimine on kallis, siis ka uue maja ehitamine on kallis, tõdes saks. Kui vanale majale panna katuseplekki või siis uuele majale katuseplekki, siis ega see katuseplekk maksab täpselt sama palju. Et asi on võib-olla mõtteviisis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suur osa muinsuskaitse all olevaid mälestisi on endiselt kehvas seisus, kuid koroonaviiruse leviku tõttu kasvanud huvi maapiirkondades elamise vastu on pannud inimesi muinsuskaitsealuseid hooneid taastama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääli alles loetakse senine seis Joe Bideni ja Donald Trumpi vahel on olnud üpris tasavägine. Washingtonis on meil ühendus nüüd Maria-Ann, Rohemäega Maria-Ann, kas Washingtonis on rahulik? Tere õhtust, praegu on Washingtonis väga rahulik ja ka eilne õhtu lõppes Washingtonis rahulikult. Inimesed, kes olid valge maja ette kogunenud, vaatasid ära president trumpi kõne ja läksid kuskil kahe-kolme paiku laiali. Aga praegu on juhtunud see olukord, mida tegelikult kardeti, et teatud kaalukeele osariigie on võitlus väga tasavägine nagu näiteks siis Michiganis ja Visconsinis või siis teistes kaalukeele teises olulises kaalukeele osariigis nagu Pennsylvanias on häälte lugemine hetkel peatunud ja oodatakse, et mis seal edasi saab. Et miks seda kardeti, on see, et kui eile õhtul läksid ameeriklased magama, siis Wisconsinis ja Michiganis juhtis president Donald Trump ja kui president trump pidas oma kõne siis ta ka ütles, et neil on hea edumaa ja neil on hea edumaa ka Pennsylvanias. Mis nüüd võib juhtuda, on see, et kuna öö jooksul on tulemused natukene muutunud, et vahed on küll väga napid, aga praegu näiteks Missigenis ja Wisconsinis juhib Joe Biden siis võivad president Trumpi toetajad näha seda kui teatud pettusena, et et kuidas sai nii olla, et justkui president juhtis suurelt. Aga, aga nüüd on olukord teistsugune ja hullemaks võib olukord veel minna, kui sama juhtub Pennsylvanias. Aga samamoodi kui näiteks peaks juhtuma, et president Trump on edukas Joe Biden kaotab nendes kaalukeele osariikides, siis tema toetajad võivad ütelda, et nii nüüd juhtus see, mida me kartsime, osasid posti teel saadetud hääli ei ole loetud, neid ei ole arvestatud. Nii et tekib selline segadus ja ma kujutan ette, et ükskõik kumb pool lõppkokkuvõttes võidab, mõlemad arvavad, et, et juhtus pettus ja me kindlasti näeme edaspidi teatud kohtuvaidlusi ja, ja see olukord püsib siin segasena veel tükk aega. Nii et niipea ei saa me teada, kes siis presidendiks saab. Ma kujutan ette, et mitte sellepärast, kui me vaatame neid kaalukeele osariike, siis praegu tundub Michiganis ja Wisconsinis, et need vahed on väga väikesed, et ma kujutan ette, et seal läheb häälte ülelugemiseks ja sealt võib siis ka tulla taka kohtuvaidluse. Teine asi on nüüd see, et me ootame, mis Pennsylvanias juhtub, et Pennsylvanias just pigem keskendutakse praegu nendele postide saadetud häältele, mida loetakse, aga, aga lugemine jäi öösel pidama, et, et jäi kuskil 64 protsendi juurde, kuigi praegu president Donald Trump seal suurelt juhib. Nii et kui need, need vahed on väga väikesed ja lõpptulemus on äärmiselt äärmiselt tasavägine, siis kindlasti võtab aega häälte ülelugemine ja ka need erinevad kohtuvaidlused, nii et me ei pruugi tõesti teada tükk aega. Aitäh Maria-Ann, Rohemäe sinna Washingtoni kõike head sulle. Kommunikatsiooniekspert Andreas Kaju veel võitjad samuti ennustada ei julge, kuid tõdeb, et Biden il võib-olla kerge eduseis. Mõnes mõttes tuleb öelda, et nelja aastaga on vähe muutunud. Ja olulisteks osariikideks ennekõike on taas suure järvistu ümber koondunud tööstuse osariigid, kes ka möödunud korral tõid Donald Trumpile võidu, mida ajalooliselt on peetud demokraatlikeks, seal on soe. Seal on Michigan Tetroit, suur autotööstuse keskus ja on loomulikult ka Pensil vanija oma 20 häälega valijameeste kogus. Need kolm on kindlasti väga olulised ja tulenevalt väga tihkest rebimisest on tähelepanu fookuses endiselt ka veel Nevada, mida eestlased tunnevad võib-olla lazvegase järgi, mis on selle suurim linn ja kõiki neid iseloomustab see, et muist hääli on veel lugemata ja valdavalt on lugemata kirja teel laekunud eelhääletuse käigus antud hääled. Nagu me teame nii teiste osariikide näidetel kui ka juba varasematest uuringutest eelhääletuse teel kippusid suure ülekaaluga oma hääli nendel valimistel andma just demokraadid, et sõltuvalt osariikidest seal 65 kuni 75 protsenti eelhääletuse teel antud häältest on demokraatide kasuks tulnud. Ma arvan, et pärast sellist heitlikk häälte lugemisprotsessi on mõistlik lasta Ameerikas tegelikult kõik hääled kokku lugeda. Et jah, arvestades seda, mida ma ka ennist ütlesin, tundub olevat eelis demokraatidele nendes kesk-Lääne tööstuse osariikides, sest et hääled tulevad veel linnadest ja need on posti teel antud, järelikult on nad demokraatlikud valdavalt aga, aga mitte alati, sest ka Nevada puhul näiteks. Nägime viimastel tundidel seda, kuidas ootamatult hoopis vahe vähenes. Biden juhib ka seal trumpi, sa vahe vähenes alla 100000. Millised on reaktsioonid presidendivalimiste senisele käigule olnud Brüsselis, sellest räägib meie Brüsseli korrespondent Joosep Värk. Euroopa liidrite reaktsioonid Ameerika Ühendriikide presidendivalimistele on olnud oodatult vaoshoitud. Kuivõrd valimistulemus sõltub nüüd juba üksikutest võtmeosariikidest, oleks enneaegne toetus, avaldas kummalegi kandidaadile võimalus endale vaid piinlikkust valmistada. Kõige kindlama sõnavõtuga on seni esinenud Sloveenia peaminister Janes Jansa, kes õnnitles Donald Trumpi võidu puhul sotsiaalmeedias. On üsna selge, et ameeriklased on valinud Donald Trumpi sõna Yana. Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borel kirjutas täna oma sotsiaalmeediakontol, et Euroopa Liit on valmis koostööks mõlema kandidaadiga. Euroopa Liit jääb valmisolekusse ehitada tugevat transatlantilist partnerlust, mis baseerub ühistele väärtustele ja ajaloole, ütles Borell. Prantsusmaa rahandusministri Bruno Lemeri sõnul pole Ameerika Ühendriigid olnud viimastel aastatel sõbralik partner. Tema hinnangul pole vahet, kumb kandidaatidest võidab, sest Ameerika on ennast Euroopast lahti ühendanud ning on Euroopa roll nende senised kohustused üle võtta. Temaga teist meelt on Prantsusmaa parempopulistliku erakonna juht Marine Le Pen, kelle hinnangul oleks trumpi võit kindlasti Prantsusmaale parem. Samuti kasutas ta võimalust kritiseerida arvamusküsitlusi, mis tema hinnangul sarnaselt 2016. aastal ebatäpsed olid. Hoogu on tulemuste kommenteerimisel läinud mitmed Saksamaa kohalikud poliitikud. Sotsiaaldemokraatide peasekretäri Lars Klingballi sõnul on tema optimistlik, et trump valimisi ei võida. Samal ajal on Saksamaa kristlike demokraatide esindaja Friedrich Merts öelnud, et hoolimata hetkeseisust peab Ameerika ise tulemuseni jõudma ja ei vaja Euroopa juhtnööre. Suurbritannia välisminister Dominic Raab ei tõtanud samuti õnnitlema kumbagi kandidaati, kuid näeb siiski vahet selles, kes valituks osutub. Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide suhetes võib tema hinnangul sõltuvalt võitjast toimuda väike nihe. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendivalimiste tulemuse otsustavad Pennsylvania, Michigani ja Wisconsini osariigi hääled, seni on võistlus presidendikoha pärast olnud tasavägine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMe rääkisime meie e-valimiste tervisest, kuivõrd vabariigi valitsuse liikmed seadsid selle kahtluse alla süsteemi laiemalt kui konkreetselt ka mitmete viimaste valimiste tulemused esitades süüdistusi valimistulemuste võltsimise kohta. Meie e-riigi ja sealhulgas ka e-valimiste eest vastutav väliskaubandus ja infotehnoloogia minister Raul Seem ja valimisteenistuse ja valimiskomisjoni juhid andsid riigikaitse nõukogule ülevaate milles lükati ümber üheselt kõik Mart ja Martin Helme poolt tehtud etteheited. Minister omalt poolt lisas, et neil on MKM-is täiendavaid ideid, kuidas veelgi paremini seda süsteemi analüüsida, läbipaistvamaks muuta ja tuua juurde silmapaare siis läbi MKM-i ja, ja Riia, selleks et oleks veelgi parem arusaam sellest, kuidas meie e-valimised ausalt toimivad. Nii et ma saan siinkohal kõigile Eesti inimestele kinnitada. Eesti e-valimised on turvalised, Teie andmed, valimisandmed on kaitstud. Kasutage seda võimalust nii nagu senigi valimistel julgelt. Nüüd teine teema, millest me täna rääkisime, on meie suhe meie liitlastega, peamiselt siis Ameerika Ühendriikidega. Ja me jõudsime järeldusele, et meil on olnud väga hea koostöö selle administratsiooniga kõigi varasemate administratsioonidega ja kindlasti saab meil olema ka väga hea koostöö järgmise administratsiooniga. Ja loomulikult tuleb rõhutada, et see on Ameerika Ühendriikide kodanike küsimus neile, kuidas nad oma valimisprotseduuriga ühele poole saavad. Ja ühelgi Eesti poliitikul siin mingisugust vajadust ega põhjust kaasa rääkida ei ole, mida me ka ei tee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumis kogunes riigikaitse nõukogu, et arutada Eesti valimissüsteemi ja liitlassuhteid Ameerika Ühendriikidega. President rääkis nõukogu arupidamise tulemustest äsjasel pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNäiteks Eestis on ju individuaalsete palga läbirääkimiste komme ja üks variant võiks siis see olla, et teavitada inimesi ka sellest, et, et alati ei pea tegema individuaalseid palgaläbirääkimisi või saab teha ka kollektiivseid läbirääkimisi. Aga tegelikult ikkagi kõik algab sellest, et me üldse seda mõtet natukene rohkem endale Selgeks teeme ja tuleks alustada analüüsist, et missugune seis on, sest ega päris igas ettevõttes seda nüüd ei pruugi juhtuda, et naised meestest vähem palka saavad, võib juhtuda ka seda, et mehed naistest vähem saavad palka ja igal ettevõttel kulub niisugune analüüs ära. Aga mingeid selliseid uuringuid või andmeid ei ole Eesti kohta, et mis valdkondades palgalõhe võiks just kõige suurem probleem olla. On olemas niisugune erasektori juhtide küsitlus, et, et 96 protsenti juhte ei ole viimase paari aasta jooksul üldse võrrelnud meeste ja naistöötajate keskmisi palku ja 73 protsenti juhte, noh ei oskagi selle peale tulla, et sellel mingi tähtsus või ja 66 protsenti ettevõtteid ei kasuta mingit tööde hindamise süsteemi, siin on, mille üle mõelda. No ühest küljest on juttu olnud ka sellest, et naised ei ole nii agarad nõudma endale mingisuguseid palgahüvesid või muid hüvesid kui mehed ja et seetõttu on see nii olnud, aga teisest küljest jälle ütleks terve mõistus, et kui ma isegi ei tea, palju mu naiskolleegid palka saavad, siis seda enam ei tea, palju mu mees meeskolleegid palka saavad, nii et mul ei olegi mingit võimalust nõuda teistega võrdset palka. Sellepärast ongi üks küsimus see, et kui mul on individuaalsed palgaläbirääkimised, ega ma ei tea, mis selles organisatsioonis teised inimesed palka saavad ja alati ei ole küsimus ju ka ainult palgas, et tuleb võrrelda ka muid tasustamisviise. Alustuseks on see võib-olla küllalt suur töö, kõigepealt üks töö ära kirjeldada, siis läbi analüüsida, hinnata kas mingit tööväärtus, kuidas ta siis oleks ja, ja lõpuks siis tööd ära liigitada, tööd, tööd jaotada võrdväärse tööde rühmadesse, see alguses nõuab nagu pisut rohkem pingutust, aga, aga inimesed on ju väga tundlikud ja, ja kui nad teavad, et nende tööd võrdväärselt hinnatakse, nad püüavad ka rohkem, nii et ühele ettevõttele võib sellest lõppkokkuvõttes mitmekordset tulu tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Transpordi ametiühing ja naiskogu Kadri on mures, et Eestis saavad naised võrdse töö eest 25% vähem palka kui mehed. Naiskogu Kadri president Reet Laja ütles, et sellest aitaks jagu saada palgasüsteemide ülevaatamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsiinisüsti pakutakse 1956. aastal või varem sündinutele ja lisaks 1961. aastal või varem sündinud riskirühma kuuluvatele inimestele. Tartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder pakub, et info ei jõudnud nädalavahetuseks kõigile kohale. Ja võib-olla eakamad inimesed, kes ei ole nii digipädevad, et kindlasti tahaksid kasutada telefoni, et nad saaksid läbi telefoni registreerida? No meil on kliinikumis, infotelefon seitse, kolm üks üheksa 100 millele siis helistades on võimalik aeg endale vaktsineerimiseks planeerida ja lisaks võib-olla, kui ei ole võimalik läbi digiregistratuuri noh, mingil põhjusel registreerida, siis on ka võimalik kliinikumi kodulehele minnes siis seal on vastav link täita lihtne vorm ära ja siis tegelikult saab ka seal registreerida ennast vaktsineerimisel, et, et võib-olla need lisakanalid registreerimise ks. Ma tahaks loota, et need võiksid meile edu tuua. Teder loodab nüüd nädalaga ülejäänud doosid ära süstida. No meil on täna avatud kuni 200 digiregistratuuri aega, ma nüüd seda viimast seisu ei tea, aga noh, ma arvan, et pooled nendest peaksid olema meil küll tänaseks broneeritud juba, aga noh, päev veel kestab, et me alustame kell neli täna. Siiski ootab kliinikum rohkem vaktsiinidoose. Tänased on mõeldud riskirühmale. Annelinnas ette valmistatud vaktsineerimiskeskus võetakse kasutusele, kui mahud on oluliselt suuremad. Meil ei ole vaja selleks minna sellisesse suurde keskusesse, kus me tegelikult oleme planeerinud teha ühes päevas tegelikult kuni 1700 vaktsiini süsti siis siis tegelikult noh, meil nende koguste ga, mida me täna saame. Et siis me suudame tegelikult täna siin need ära teenindada, et midagi ei jää seisma, midagi ei lükata edasi, miski ei jää viibima. Teder pakub, et ka pühad võisid inimesed kodus hoida. Neljapäeval saab anda hinnangu, kas nädalaga on siisi riskirühma esindajateni jõutud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli Kliinikum soovis nädalavahetuse koroonaviiruse vaktsiinisüsti teha 2000 inimesele. Kätte saada õnnestus napilt üle tuhande, nädalaga loodetakse puudujääk tasa teha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas lühikese jala väravas sügiseste kohalike valimiste loosungit tutvustanud sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser rääkis, et loosung tule meiega peaks tähendama eelkõige inimeste kuulamist ka valimistevahelisel perioodil. Me oma valimisloosungis kutsume inimesi, tule meiega. Me kutsume inimesi sellepärast, et me ei arva, et me tahaksime saada nende mandaati, et valitseda neli aastat inimeste eest vaid me kutsume neid endaga kaasa kõiki valijaid, et üheskoos langetada need otsused. Küsimusele, kuidas peaks igas väikeses omavalitsuses kodanike kaasamist parandama, nentis Mikser, et see on eelkõige iga piirkonna kandidaatide endi välja pakkuda kuid näiteid on võimalik leida igalt poolt. On erinevad, päris tuntud suured omavalitsused maailma eri riikides kasutanud sellist kaasavat eelarvestamise mehhanismi, kus tegelikult nii-öelda valitsuse poolt ette pandav eelarve tegeleb ainult teatud osa maksurahaga ja ülejäänu nii-öelda on siis huvigruppe ja inimesi otseselt kaasates laiali jagatud. See kindlasti ei saa olla iseäranis suur osa eelarvest, aga see võib olla just nimelt nii-öelda inimeste vahetut elu. Kõige otsesemalt puudutab sellist vaba aja veetmist linnaruumi või, või vallaplaneeringuid puudutav osa teatud investeeringuid puudutav osa, et kindlasti tasub seda eriti näiteks Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva puhul, aga miks mitte ka väiksemate omavalitsuste puhul tõsiselt kaaluda. Sotside Tallinna linnapeakandidaat Andres Anvelt tõi välja juba konkreetsed ettepanekud, kuidas pealinnas võiks otsustusprotsessid oluliselt ümber korraldada. Igas linnaosas, meil on olemas ju halduskogud ja halduskogud ju valitakse samadel põhimõttel nagu linnavolikogu, ehk tegelikult ongi väikene linnaosa parlament. Tänasel päeval on ta rohkem selline kuninga olukoda, kus mingid otsused vastu ei võeta. Arutatakse teemasid, aga sellest arutuskäigust, ütleme niimoodi, siin Vabaduse väljakul midagi ei sõltu. Ehk meie meie idee on selles, et halduskogule anda juurde sisulisi funktsioone. Varem sotsidele sarnaseid loosungeid, meiega võidad ja meiega võidavad kõik kasutanud Keskerakonna esimees, Tallinna linnapea Edgar Savisaar nentis, et praegu ongi õige aeg hakata oma kandidaate välja tooma. Minu jaoks ainult on see kaheldav, et kuidagi liiga juba kevadel hakati siin kandidaate määratlema ja rahval läheb sügiseks meelest ära ja need, kes esimesena esitatakse, on ju täna kõik auklikuks juba lastud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadid lükkasid käima oma valimiskampaania kohalike omavalitsuste valmisteks. Nende hüüdlause on \"Tule meiega!\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa rünnak Ukrainale on taas esile tõstnud küsimuse, kas siin elavad Venemaa kodanikud peaks saama kaasa rääkida, kes Eesti omavalitsusi juhivad. Näiteks ütles üle eile endine Isamaa esimees ja mitmekordne peaminister Mart Laar, et koalitsioonikõnelustel võiks Isamaa nõuda hääleõiguse piiramist. Tegelikult esitas selleks Isamaa eelnõu juba aprillis. Ettepanekut selgitab erakonna aseesimees Urmas Reinsalu. Esiteks, et kohalikel valimistel oleks valimisõigus siis Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel ja teiseks, et kolmandate riikide kodanikel valimisõigust ei oleks. Küsimusele, kas eelnõule toetuse leidmiseks võiks Isamaa eelistada koalitsioonipartnerina EKRE-t, Reinsalu sama konkreetselt ei vasta. See on tähtis küsimus, aga noh, ma ei, ma ei kataloogiseeri seda eriküsimuseks, et eks neid teemasid on, on, on, on teisigi olulisi ja ulatuslik. Sarnase eelnõu esitas EKRE juba 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Ka oli lubadus 2019. aasta riigikogu valimiste programmis, kuid pärast Keskerakonnaga võimuliidu moodustamist ütles erakonna esimees Martin Helme, et mure ei ole enam tänu halli passi omanike vähenemisele aktuaalne. Ka nentis Helme, et teema tõstatamine tähendaks tõsist konflikti valitsusliidus. Nüüd rõhutab EKRE aseesimees Jaak Madisson, et valimisõiguse piiramine on konservatiividele siiski oluline. Need kodanikud, kelle taskus on Vene pass. Nemad tõenäoliselt ei pea Eesti ideaaliks Eesti kui rahvusriigi säilimist. Kui EKRE ja Isamaa on üksmeelel, jääks lahendada sama mure, mis eelmises ühise võimuliidus. Kolmas võimalik pool ehk Keskerakond valimisõiguse piiramist ei poolda. Keskerakonna aseesimees Tanel Kiik. Meie eesmärk peab olema see, et Eesti vabariigis elavad inimesed on kõik ühel pool ehk Eestimaa pool ja selliste käikude otsustega me tegelikult seda lõhet ise tekitama. Ka ei ole tõenäoline, et mõte leiaks kõlapinda kahe veel mainimata parlamendierakonna liikmete seas. Reformierakondlane Hanno Pevkur kahtleb, kas selline muudatus oleks põhiseadusega kooskõlas. Ka hoiatab ta, et selline jäik otsus võib meie julgeoleku just ohtu seada. Meil on portsu omavalitsuse, kus tegelikult on määratlemata kodakondsusega inimestel või siis ka vene kodanikel, nad moodustavad üsna suure protsendi selle omavalitsuse territooriumist, noh, me teame, Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve kindlasti me peame vaatama, et me me siin ise endale näppu ei lõika. Sarnaselt Pevkurile ütleb ka sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets, et küsimus on küll oluline, kuid konservatiivide pakutud lahendus ei sobi. See ei suurenda ju nende inimeste lojaalsust Eesti suhtes, mina nagu püstitaks selle küsimuse teistpidi, kuidas me saame Eesti suhtes lojaalsemaid inimesi nendest? Vastust Läänemets ei paku lihtsat ja lühikest vastust, kuidas venemeelseid inimesi ümber veenda ei olegi, rõhutab ta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike omavalitsuste valimistel saavad oma hääle anda ka siinsed elanikud, kes ei ole Eesti ega mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanikud. Venemaa agressioonisõda Ukrainas on taas tõstatanud küsimuse, kas Vene kodanikud ja kodakonduseta inimesed peaksid kaasa rääkima selles, kes Eesti omavalitsusi juhivad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTexase osariigis Kalvestoni linnas nautisid turistid muusika saatel suve viimast nädalavahetust. Vaatamata sellele, et koroonaviirusega nakatumine on kasvanud räägib Texase osariigi väikeettevõtja RoyBaker. Ettevõttel läheb isegi paremini kui tavaliselt. Ma arvan, et kuna olime koroonaviiruse pärast nii pikalt nelja seina vahel siis nüüd, kui inimesed saavad välja minna, teevad nad seda igal pool. Terviseametnikud hoiatasid vaktsineerimata ameeriklasi, et nad hoiduksid pühade ajal reisimisest ja suurtes gruppides suhtlemisest, sest nii mõneski piirkonnas on haiglad taas ülerahvastatud, räägib aidaho osariigi arst James ossa. Me seisame siin silmitsi vaktsineerimata kaaskodanike pandeemiaga. Valge maja eesmärk on hiljemalt septembri lõpus alustada koroonavaktsiini tõhustasdooside süstimisega. Esialgu saavad ameeriklased tõenäoliselt ainult Faizer i vaktsiini, räägib Balori meditsiiniülikooli professor Peter hods. Iisraeli andmed azei vaktsiini kohta näitavad, et selle tõhusus on kuue kuni kaheksa kuu jooksul langenud 90-l protsendil 40 või 50 protsendini ja seda võis tegelikult eeldada. Sellel nädalal naasevad ka lapsed kooli, mis võib Hutsi sõnul nakatumisi veelgi tõsta. Möödunud nädalal avalikustatud andmete järgi on viiendik uutest nakatumistest just laste seas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirus on USA-s taas pead tõstmas. Päevaste nakatumiste arv on tõusnud 150 000-ni, surmade arv 1500-ni. Viimati oli olukord nii tõsine märtsikuus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTubakaseaduse muutmise seadusega laiendatakse seaduse reguleerimisala, et ennetada ja vähendada tubaka ja nendega seonduvatest toodetest tuleneva sõltuvuse ja tervisekahjude levikut ühiskonnas. Eelnõu ühe suurima muudatusena lisatakse tubakaseadusesse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete väljapaneku keeld ning nende kaubamärkide esitlemise keeld jaekaubanduse müügikohtades. Mis tulemusi oodatakse? Uuest muudatused räägib tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ootame laiemalt loomulikult igapäevasuitsetajate osakaalu vähenemist ja eeskätt muidugi üritame kaitsta noori, ehk siis piirata alaealiste ligipääsu tubakatoodetele. Tubakapoliitikas on kahtlemata võtmesõna, nagu ka alkoholipoliitikas on võtmesõnaks komplekssus ja meetmete selline pikaajaline planeerimine nende uute regulatsioonidega, mida me nüüd olemasoleva aasta jooksul oleme rakendanud. Kindlasti tahame sellist tubaka nähtavust ühiskondlikus ruumis vähendada, tahame vähendada selle atraktiivsust ja, ja loomulikult ka piirata selle kättesaadavust, eriti alaealistele, mis puudutab kontrollostude regulatsiooni, näiteks dokumendi küsimusi, regulatsiooni, nii et siin kindlasti on tegemist selliste oluliste tõhusate sammudega. Senisele piiriülesele kaugmüügi keelule lisandub eelnõu ka tubakatoodetele ja sigarettidele ka riigisisene kaugmüügikeeld. See tähendab, et edaspidi ei saa e-kaubanduse või kataloogi kaudu neid tooteid enam osta. Mis seisu aga satuvad uute muudatustega väikepoodnikud, räägib üle-eestilise väikekaupluste keti rektus juhatuse liige Rein Reinvee. Et kui pood on ikka tõsiselt väike, kui seal on üldse ütleme, kahe meetri jagu müügipinda kliendi teenindamise, et kuhu siis arvatakse, et kuhu võiks või peaks suitsutooted mahtuma, et ega ometi ei mõelda, et nüüd ühe meetri peale kahe peaks olema üks selline kastikene võib-olla meeter korda meeter, mis on äärmiselt inetu, täna on arvatavasti selle koha peal, on see siis loto või natukene nänni või midagi seesugust, et täita teatud nõuet väike poodi ikkagi väga raskelt kujutab ette, mis sellega kaasneda võib, on pakutud, on räägitud, kaalutud, et need suitsud võiksid olla otsapidi väljas, ei ole pilti, ei ole suurt nimetust kusagil, need suitsud peavad ju olema. Eelnõu kohaselt kehtestatakse nõuded ka elektroonilise sigareti nikotiinisisalduseta, vedeliku koostisele ja puhtusele ning keelustatakse tubakast erinevad maitsed e-sigarettides. Tubakaseaduse muudatustele on ülemineku aeg 2019. aasta esimese jaanuarini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis karmistab märgatavalt tubakatoodete müügipiiranguid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.