messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNurjunud palgaläbirääkimiste järel streigi kasuks otsustanud Rakvere lihatööstuse ametiühingu liidrid Andrus Saaremägi ja Erki Kurvits lootsid hommikul enne kella kuut, et kell seitse. 30 alanud streigiga liitub vähemalt 40 inimest. Lõpuks andis esimesel päeval streigilehele nõus oleva allkirja 26 inimest. Eesti ametiühingute keskliidu organisatsiooni sekretäri Artjom Marhangelskit valdasid streigipäeva õhtul kahetised, tunded. Ootasime rohkemat, et tuleb rohkem inimesi toetama ja mis puutub toetusstreikijat teistes osakondades, aga, aga mind rõõmustab see, et tapamaja põhiliinist, kus töötab 30 inimest, 23 streigib, et, et see on väga hea näitaja. Rakvere lihatööstuse omaniku HKSkan Estonia juhatuse esimees Anne Mere tundis head meelt, et 785-st töötajast liitus streigiga vaid imeväike, kuigi oluline osa. Kahetsusväärne, et selline streik üldse toimus meil ettevõttes, et tapaliin jah, enamuses streikis, aga me suutsime need kohad ära täita, nii et tegelikult tänane tapamaht oli meil täitsa tavapärane keskmine tapamaht, mida me tavaliselt kombinaadis teeme. Liinitöötaja Aivar Alles oli streigi asemel töö valinud kolleegide käitumise pärast nördinud. Kollektiiv on muidu enam-vähem, siin aga on nagu lõhestatud, et osa ju töötab ja ei ole meiega. See on kahetsusväärne, et nad töötavad selles mõttes, et ei toeta seda olukorda, sest kui me saavutamegi selle tahtmise, siis nad saavad ka sellest kasu. Et, et võiks tegelikult olla selle eest ka väljas, et nagu selles mõttes on väga paha meel Ametiühingu juht Peep Peterson ütles, et streigist loobujatel võivad selleks olla erinevaid põhjuseid. Seal on see kindlustunde küsimus, et kas see kindlustunne on nii hea, et, et kindlasti ühinetakse või on seal mingisuguseid nagu noh kahtlusi tekkinud, et, et see on üsna tüüpiline olukord, kus tegelikult tuleb streik kätel kätt hoida ja sisuliselt ööpäevaringselt, sest sa kunagi ei tea, millal tal võib tekkida mingi kahtlus. Rakvere lihatööstuse teine streigipäev algab kolmapäeval kell seitse 30 Rakverest, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikul kell pool kaheksa algas HKScan Estonia Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajate tähtajatu streik. Streigiga nõutakse tapamaja töötajate põhipalga tõstmist kuueteist protsendi võrra alates käesolevast kuust ja lisaks veel põhipalga tõstmist kuueteist protsendi võrra esimesest juulist. Samuti nõuavad streikijad, et tulemuspalga arvestamist ei muudetaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee otsus, et ka need arved, mis veebruari keskpaiga seisuga esitatud on, et need tuleb tasuda, see otsus on valitsuskabinetis tehtud ja ma loodan, et tõesti sellele, mitte kõige meeldivamale loole saab joone alla tõmmata. Need sõnad ütleb rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus 216 päeva pärast seda, kui lõppes leping rahandusministeeriumi ja Washingtoni advokaadibüroo Frees Parkin and Sallivan vahel. Enne selle aasta jaanuari oli juba tasutud 581000 eurot, täiendavalt siis jaanuari ja osa veebruari eest on arveid suurusjärguna 190000 eurot. Just selle viimase summa pärast saadeti üle ookeani terve hulk kirju värskelt ametisse saanud valitsuse ja meid rahapesu uurimises aitama palgatud tippadvokaadi suusad läksid risti juba üsna alguses. Veebruaris jõudis meie valitsusliikmete postkasti mitu kirja, kus Loui Free kiitis oma tööd ja märkis, et kui leping lõpetatakse, jätab see USA võimudele kehva mulje. Niimoodi ei pruugi me osa saada rahast, mille USA Skandinaavia pankadelt välja nõuab, märkis Free. Frie rääkis korduvalt sellest, et Ühendriikide president Joe Biden on tema pikaajaline naaber, kuid Kaja Kallasele saadetud kirjas lisas ta ka teravamaid kommentaare. Kõrgelt hinnatud advokaadina nõustute kindlasti tõsiasjaga, et olen olnud väga laimavate avalduste ja valeväidete siht märkeriti ühe teie erakonna aseesimehe poolt, kes näib olevat pisut segaduses, märkis Free, kelle sõnul oli ta kõik inetud väljaütlemise kirja pannud. Need on hagitavad nii USA kui Euroopa Liidu kohtutes, eriti lepingu meelevaldse lõpetamise kontekstis, lisas ta. Võib -olla on siis rahvusvaheliselt ka selliseid turge, kus taolise taktika kasutamine on varasemalt edu toonud, noh, Eestis see kindlasti nii ei ole. Valitsus otsustas lepingu siiski lõpetada, kuid Free jõudis ette. Tema soovil lõppes leping 19. veebruaril. Pärast seda proovis Eesti kätte saada materjale, mille advokaadibüroo kogunud oli. Suurem osa jõudis siia kevadel, kuid töö käigus tehtud intervjuusid ei nõustunud büroo välja andma. Tunnistajad osundasid sageli küsimustele nagu endise pangajuhi salapärane surm, mida pole neile siiani piisavalt selgitatud, viitas advokaadibüroo. Ameeriklaste sõnul lubati tunnistajatele, et nende isikud jäävad rahandusministeeriumi eest saladuseks. Oleks olnud väga kummaline, kui siis nüüd sellele, kellele esitatakse arveid, öeldakse, et me tööd tegime, aga me ei ütle teile, mis tööd me tegime, et nii, nii see muidugi olla ei saa, nii et nii intervjueeritavate nimekiri kui siis selline lühike lakooniline kokkuvõte sellest, mida siis intervjuu käigus räägiti, see meile väljastati jah, aga sealt väga palju sellist olulist uut teadmist ei lisandunud. Mida me siis 770000 euro eest saime? Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna memo teatab, et suurt mitte midagi kuigi tehtud töö ei paku Eestis selle uurimisele erilist lisandväärtust ja pole praeguseks hetkeks toonud olulisi uusi teadmisi ja kontakte on ikkagi väga raske väita, et see töö pole olnud kooskõlas ootuste ja lepingutega. Kuna nende formuleering oli samuti üsna laialivalguv ja vähe konkreetne, tõreb auditi osakonna juhataja Gert Sults.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestit rahapesu uurimises aitama palgatud advokaadi Louis Freeh lepingusaaga jõuab lõpule. Freeh advokaadibüroo ja Eesti rahandusministeeriumi kirjavahetuses kõlasid meelitused ja varjatud ähvardused - seda kõike umbes 200 000 euro ja hulga kasutute dokumentide pärast.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMääruse tasemel on öeldud nii, et, et lapsed, kes tulevad teatrisse, peavad olema meditsiinitöötaja poolt testitud ja selle testimise kohta peab ette näidata olema neil mingisugune paber või mingi muu kirjalikult taasesitamist võimaldav versioon. Aga me teame, et see on praegu saanud kõige suuremaks takistuseks koolides. Lapsi testitakse kaks kuni kolm korda nädalas ja koolid usaldavad neid testi tulemusi kuni sinnamaani, et isegi lapsed võivad täna juba teste kodus teha. Küsimus on see, et kuidas seda kooliusaldust edasi kanda ka teatrisse, kui kui lapsed tulevad üheskoos mõnda etendust vaatama kutsusime appi endale natuke nõu andma Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ja Pärnus Tevaka gümnaasiumi direktori Andres Laanemetsa. Ja ka nende mõte oli see, et kui, kui koolid suured kollektiivid usaldavad neid teste, mida siis kas lapsed on kodus teinud või, või ka klassiruumis teinud. Et neid teste kindlasti peaks saama ka usaldada teatri või muuseumi või kontserdikülastusel. Teatrisse tuleku puhul ju võiks kindlasti seda testi vahetult samal päeval teha ja, ja kui õpetaja need lapsed, kes on andnud negatiivse tulemuse kindlalt võtab teatrisse kaasa, siis me saaksime neid õpetajaid usaldada, teatrit kindlasti usaldavad, aga nüüd tuleks see ka kuidagi seadustada, sest noh, täna me ühelt poolt ei taha ju õpetajad seda riski võtta, et nad tulevad ebaseaduslikult teatrisse ta teistpidi ei taha teatrit seda riski võtta. Nii et seda me arutasime ja, ja siis me leidsime, et me teeme selle ettepaneku, kui kindlasti kultuuriministeeriumile ja, ja minister seda ka meie kohtumisel tõepoolest lubas, et, et kindlasti see teema tuleb valitsuse lauale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatrites ja muudes kultuuriasutustes on lähenemas koolide ühiskülastuste aeg. Samas ei pääse sinna 12-17aastased lapsed üksnes kiirtesti alusel, kuigi koolides neid teste usaldatakse. Teatrijuhid arutasid täna, kuidas olukorda lahendada ja teevad kultuuriministeeriumile ettepaneku tunnustada koolides tehtud teste ka teistes asutustes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLisaks kriitikale jätkus jõuluvanal ka kiitust. Keskerakonna fraktsioon on tänu oma noortele ja võimekatele fraktsiooni juhtidele selgelt mässumeelseim ja tänu sellele ka poliitiliste vastaste jaoks hoopis tõsiseltvõetavam ja jõulisem kui kunagi varem. Keskerakonna fraktsioon sai kingiks vastukaaluks moodsale eurostardikomplektile krooni finišikomplekti. IRL on jäänud väga väärikalt oma lipulause, õnn ei ole rahas juurde ning kuigi koomilisena näinud suurkampaaniale heideti ette mida iganes, ei tähenda see, ega ei vähenda see sugugi selle teo väärtust inimestega tõepoolest otse suhelda. Ja Isamaa, Res Publica liit sai kingiks telefoniraamatu koos aadressidega. Nüüd sotsiaaldemokraatidest. See erakond on muutunud täiesti tõsiselt lubadusi jagavast, erakonnast lubadusi pidavaks erakonnaks ja see on super tulemus, tubli töö. Sotsid said väga praktilise kingituse, pudeli kodumaist veini, sest nende veini maaletooja Jüri Tamm läks ju erakonnast ära. Rohelised on jätnud viimaks selle paroodiaks kätte läinud tuulepuuksuga heitlemise on asunud pärast noorpoliitiku aega sellistele tõsisematele tegudele. See on muuseas väga tubli tegu. Tõsta toimetulekutoetusi ja see oli just nimelt teie teene. Noor parlamendipartei sai diplomi, täname tubli osavõtu eest ning Reformierakond Nad on suutnud teha luua sellisele sõnale nagu stagnatsioon täiesti uue tähenduse positiivses mõttes. Sellist stabiilsust saab riigile tagada üksnes väga enesekindel või siis oma eksimatuses täiesti veendunud erakond. Nemad said vil Kevin Costneri tuntud filmi Ansip Untidega, vähemalt nii kinnitas jõuluvana. Rahvaliidu esindaja Mait Reial sai aga lipu koos vardad, et seda kõrgel hoida. Ja muuseas, mai, mul on üks asi veel, see on natukene sinu nimega seotud, need on treimise peitlid. Et tore treial, nagu sa oled ja nüüd on siis õnneks ka see aknaalune igasugust toredat materjali täis. Tamm, mänd, õunapuu, lase käia. Aga kinkidest tuli ka esineda, Keskerakond luges luuletuse valimissoovidest. Kadri Simson. Et lapsed koolis süüa saaks, isad, emad leiaks tööd, et Eesti rahvas välismaalt tahaks leida koduteed riik, et valdu linnasid partnerina arvestab ja ta leiaks rohkem teid näidata end riigina, et õpetajaid politseid ei koheldaks võõrliigina. Ja IRL-i poolt esines luuletusega Mart Laar. Teab jõuluvana, iga põhjapõdra nime, kes peab saani. Me samal ajal peame, olgem ausad, käima läbi päris mitu linna valda, küla, alevikku, lihtsa tutvustusega. No tere, mina olen saadik. Rohelise poliitilise manifesti esitaja oli Mart Jussi, selle poliitiline osa kõlas nii. Kevadises looduses on elu tumerohelised ussid söövad helerohelise sisalikka. Valges rohelises majas rohelise laua taga küürutavad mustas roheliste kirgedega mehed mänguvõimsas närvipingutuses ärritusest roheliste nägudel. Kaks pala olid muusikalised esmalt sotside Kihnu ballaad. Siin meie seltsis selle aasta siin meie seltsis selle aasta jumala teab, kust tuleva aasta jumala aga teab, kust tuleva aasta. Ning kahtlemata oli esinemiste nael Reformierakonna ja Katrin Karismaa poolt, kelle kuue osaline temaatiline laulude valik oli pühendatud igale fraktsioonile eraldi kuulame viimast. Rahvaliidu üksikule liikmele Mai treialile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli jõuluvana.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinnas Tõnismäel asuv pronkssõdur aljasala piirati täna hommikul kaevetööde alustamiseks metallist piirdeaiaga ettevalmistusi turvas hulk politseinikke ja julgeolekuüksus fikseeriti siiski vaid üks vahejuhtum, kus eriüksus kolme inimese suhtes jõueteid kasutas. Aeda ümbritseb ahelik 30-st 40-st politseinikust, ka ümberkaudu on kesklinnas politseinikke tavalisest rohkem. Tund aega tagasi, kui sealt mööda tulin, käisid aia sees ettevalmistused telgi paigaldamiseks. Töid uudistas paarkümmend inimest, neist pooled fotograafid või ajakirjanikud. Ala ümbrus on liiklemiseks vaba, kõik oli rahulik ja on kuulu järgi rahulik ka praegu. Peaminister Andrus Ansip oli aga täna hommikul Eesti Televisioonis ja kommenteeris sündmusi. Praeguseks on otsustatud alustada välja kaevamistega ja identifitseerimistöödega. See otsus on langetatud. Kui pikalt need väljakaevamise aega võtavad, on raske prognoosida. Väljakaevajad on öelnud, et kaks nädalat on miinimum aeg kuid kui leitakse veel mingeid esemeid varasematest perioodidest, siis võib tähendada väljakaevamine seda, et, et see kestab kolm-neli kuud koguni ja missugused on järgnevad otsused, see sõltub juba väljakaevamiste tulemustest. Kui otsustatakse säilmed ümber matta surnuaiale, siis ühes sellega läheb surnuaiale ka seesama hauatähis ja ja jääb sinna igaveseks ajaks. Kuid valitsuse tasandil seda otsust pole veel langetatud. Millised on käitumismallid, kui midagi peaks juhtuma? Kindlasti peavad kõik inimesed alluma politseikorraldustele ja kui politseikorraldustele ei alluta, siis politsei käitub vastavalt eeskirjadele ja, ja loomulikult ka meie politseinike elu on kallis ja, ja mitte mingil juhul me ei ole nõus sellega, et, et see elu või tervis politseinikel võiks kuidagimoodi ohtu sattuda. Kindlasti meie inimesed ei, ei peaks alluma igasuguste provokatsioonidele, aktsid säilitama rahu ja, ja hoiduma igasugustest konfliktideks. Ma loodan väga, et mingeid konflikte ei tulegi, kuid alati peab selleks valmis olema ja me oleme selleks valmis. Ohuhinnanguid koostatakse, neid uuendatakse pidevalt. Sündmused on kontrolli all, inimesi on piisavalt erinevaid. Tegevusalasid kureerivad erinevad inimesed. Korra tagab siseministeerium. Mis saab üheksandal mail, kas pronkssõduri juurde pärgi saab viia või mitte? Sinna kindlasti mitte suure tõenäosusega pronkssõdur selleks ajaks ei ole teisaldatud. Seda otsust ei ole praegu veel vastu võetud, kuid kaevamistööd selleks ajaks ei ole ilmselt lõppenud ja ka on mõistlik kaitseväe kalmistu hoida avatuna. Me ei ei tahaks seda, et ei ole võimalik minna siis lilli viima ei Tõnismäe ega ka kaitseväe kalmistule. Üks koht peab olema avatud ka kaitseväe kalmistule. Ümbermatmine on aeganõudev protsess. Seda ei saa teha lihtsalt üleöö. Nii et kõik see võtab aega suure tõenäosusega. Tõnismaa ala on siis endiselt piiratud taraga. Missugused tööd seal tara taga käivad, seda on mul praegu raske ette ennustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas kaevetööde ettevalmistamine Tõnismäel. Hommikune olukord ja peaminister Andrus Ansipi seisukohad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIstutamisega alustati peenardel kuninga tänavaliiklusringis, sinna said kõigepealt maha kollased võõrasemad oskuslikult käes läks töö lennates ja tõsi, mis tõsi, kohe kui lilled mullas, oli ka palju rohkem kevadet kohal kuninga tänava koolimäe ette aga istutati pisut teist värvi võõrasemad valged ja lillad. Selgub, et paar kraadi öökülma ei kujuta neile lilledele mingit ohtu ja üldse sobibki neile jahedam ilm. Pärnu linnaaednik Anu nurmesalu. Haljasaladele betoonfaasidesse, et loodame jah, siin selle nädala-paari jooksul täita lilleiluga 5000 võõrasema istikut tuleb maha, aga praegu mingi paar kraadi, mis nüüd kindlasti öösel tuleb, see ei tee midagi, ei võõrasemale, ei tee, et ta isegi tahab, et natuke oleks jahedam, et, et see suve väga suur soojus venitab taimed pikaks ja nad õitsevad ruttu ära. Et tegelikult niisugune jaheda möö ja, ja niisugune normaalse soojuse ga päev on väga hea võõras emale. Linn on viimastel aastatel ilmunud ka väga palju koseid, mis just praegu, kui muru veel pole ja kõik on hall. Rõõmsalt silma torkavad tulbid alles pistavad oma nina välja, aga ka neid on linnas juba umbes niisama palju, kui on elanikke ikka kümneid tuhandeid. Just esimesed kevadõied soojendavad südant kõige rohkem. Hiljem tundub kõik see juba kuidagi harjunud ja tavaline. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus istutati mitu tuhat võõrasema. Linn näeb välja tunduvalt rõõmsam.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna kiirabi juhi Raul Adlase sõnul kirjutati vaktsineerimiskohustus töötajate kvalifikatsiooninõuetesse sisse pärast riskianalüüsi. Ta selgitab, et puhtalt kaitsevahendite kasutamisest patsientide tervise hoidmiseks ei piisa. Inimesed satuvad erinevatesse situatsioonidesse, nad töötavad ööpäevaringselt, nad on koos väga erinevate patsientidega, kes võivad ka väga rahutud vahel olla. Sellest lähtuvalt me leidsime, et ainukene teaduspõhine meetod täna tagada maksimaalne kaitse meie patsientidele selle eest, et kiirabi töötaja neid kogemata väljakutse ajal nakatatakse ohtliku nakkusega, on nende immuniseerimine. Umbes 40 Tallinna kiirabi töötajad pole end vaktsineerida lasknud Neist ligi pooled on lapseootel ning lähevad niikuinii peagi puhkusele. Ülejäänutel tuleb oluline otsus langetada järgmisel nädalal, kui jälle vaktsineerida saab. Mai, kolmas nädal on siis see, kus me peaksime siis otsustama, kuidas me edasi jätkame nende inimestega, kes siis jätkuvalt ei ole tahtnud, ei ole saanud seda vaktsiini teha. Ligi 20 aastat Tartu kiirabi juhtinud Ago Kõrgvee toetab Adlase otsust, peagi võtab ta üle Narva haigla juhtimise. Kõrgvee loodab haigla töötajaid vaktsineerima meelitada läbi isikliku eeskuju, kuid siiski tuleb ka temal ühel hetkel langetada otsus, kas vaktsineerimata töötaja tuleks lahti lasta. Ma arvan, et kui ta töötab kõrge riski kohas, nagu on kiirabi või erakorraline meditsiiniosakond või siis tegelikult ikkagi kogu haiglas, siis tullakse täiesti kõne alla. Haigekassa andmetel on praegu vaktsineeritud 85 protsenti arstide, st 73 protsenti õdede st ja 77 protsenti ämmaemandatest. Sotsiaalministeeriumi tervise valdkonna spetsialistid ega ka töö ja terviseminister Tanel Kiik pole kohustuslikust vaktsineerimisest juttu teinud. Küll aga ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo juba märtsi lõpus, et hooldekodude töötajatele peaks vaktsineerimine kohustuslikuks saama. Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaie Saarep rääkis tänases uudis plussis, et tööandja võib töötajale uusi nõudmisi kehtestada siis, kui selleks on eelnenud põhjalik riskianalüüs. Riskide hindamine, meetmete kavandamine, töötervishoiu arstiga läbirääkimine, et kas see vaktsineerimine on vajalik ja sobiv ja nii edasi ja alles siis, kui on leitud, et kõik muud meetmed ei ole päris piisavat sellel tegevusalal, et siis tööandja kehtestab tõesti sellise vaktsineerimise nõude. Samasugust protsessi on läbi tegemas Eesti suurim Iru hooldekodu. Eilses reporteritunnis rääkis hooldekodu juht Jaanika Luus, et uusi töötajaid värvates seab Iru hooldekodu vaktsineerimise juba praegu üheks tingimuseks. Peagi laieneb vaktsineerimiskohustus ka olemasolevatele töötajatele. Kuut hooldekodu pidava Lõuna-Eesti hooldekeskuse juhatuse liige Ülo Tulik nimetab töötajate vaktsineerimiskohustust radikaalseks. Meie oleme seda meelt, et jääb raudselt vabatahtlikuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kiirabis nõutakse töötajatelt vaktsineerimist ning need töötajad, kes end vaktsineerida ei luba, võidakse töölt vabastada. Sama tehakse näiteks Iru hooldekodus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks ja pool nädalat kestvad olümpiamängud on neli aastat vältava teekonna ehk ühe olümpiatsükli pidulik lõpp. See teekond tähendab traditsiooniliselt mängudele kvalifitseerumist oma parima vormi saavutamist ja selle olümpial realiseerimist. Praegu on aga olümpiaunistuse püüdmisel vaja arvestada veel ühe väga olulise takistuse ehk koroonaviirusega. Niisiis läbida tuleb ka lisakvalifikatsioon ja antud takistuse ületamine ei sõltu paljudel juhtudel, vaid sportlase enda tublidusest ja valmidusest. See on seotud ka õnnega. Täiesti terve sportlane võib halbade asjaolude kokkusattumisel istuda Pekingisse viivas lennukis, lähestikku mõne inimesega, kes annab Hiinasse saabudes positiivse koroonaproovi. Lähikontaktseks loetava sportlase jaoks tähendab see koheselt konkurentidest oluliselt piiratumat liikumist ja lisastressi. Treeningutega tohib ta siiski jätkata. Aga milline on vintsutuste mõju meeleolule ja vormile? Neljandal veebruaril algavate Pekingi taliolümpiamängude võrdlemine klassikaliste spordipidudega on ebamõistlik tegevus. Paralleele tasub tõmmata vaid möödunud suvel peetud Tokyo suveolümpiamängudega, mis peeti samuti koroonapandeemia tingimustes. Samas ütlevad kohale jõudnud eestlased, et ka võrdlus Tokyoga tundub karm. Praegune situatsioon on sundinud hiinlasti kehtestama väga range turvameetmeid. Pärast treeninguid keerlevad põhilised jutud selle ümber, kas keegi on jälle karantiini paigutatud. Tasub loota, et mängude alates kõik võimaluste piires normaliseerub sest siis saab sõna sport ise. Ja ajalooline kogemus näitab, et tähelepanu koondub olümpiamängudel toimuvatel spordivõistlustele nende võitjatele ja kaotajatele inspireerivatele, isiksustele, omapärastele lugudele, mis iseloomustavad just olümpiamänge ja sporti. Seda isegi siis, kui maailma tugevaima jäähokiliiga mängijad olümpiale kohale ei tule. Isegi siis, kui riikidevahelised poliitilised suhted on parajasti väga pingelised. Ja isegi siis, kui korraldajamaa ühiskonnas toimuv on kaugel demokraatlikusest. Siiski see siin tundub olevat midagi muud ja midagi tundmatut, kui koroonaviirus nõuab kriitiliselt suure hulga langejaid, ka favoriitide seas räägitakse üllatusvõitjate kõrval sama palju ikkagi spordivälisest Tokyos seda ei juhtunud koroonaga langejaid oli vähe ja sport võitis. Aga milline on Pekingi reaalsus? Venemaa suusaliidu president Jelena Välbe on tuntud oma jõuliste sõnavõttude poolest, mis tihti paljudele ei meeldi. Tema eelmisel nädalal välja öeldud tõdemus, et rõõmsaid mänge ei tule ja parem olnuks olümpia aasta võrra edasi lükata tundub aga täiesti asjakohane. Muide, mingi sisemine tunnetus ütleb mulle, et kui praeguses olukorras oleks taliolümpiat pidanud korraldama Jaapan olekski need mängud edasi lükatud. Hiina ikkagi üritab kõigele vaatamata. Ja siis mõtled, et paljude sportlaste, võib-olla ka Kelly sildaru Martin Liivi või Kristjan Ilvese jaoks võib just see olümpia olla nende karjääri parim võimalus. Julgust parimat loota annab teadmine, et Eesti olümpiakomitee personal on oma tegevuses ja sportlaste eest hoolitsemises üles näidanud väga suurt avatust ning professionaalsust. Olümpiakvalifikatsiooni viimane etapp ehk koroonast möödahiilimine on täie hooga käimas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks ja pool nädalat kestvad olümpiamängud on neli aastat vältava teekonna ehk ühe olümpiatsükli pidulik lõpp. See teekond tähendab traditsiooniliselt mängudele kvalifitseerumist, oma parima vormi saavutamist ja selle olümpial realiseerimist. Praegu on aga olümpiaunistuse püüdmisel vaja arvestada veel ühe väga olulise takistuse ehk koroonaviirusega. Ja antud takistuse ületamine ei sõltu paljudel juhtudel vaid sportlase enda tublidusest ja valmidusest. See on seotud ka õnnega, ütleb Johannes Vedru oma kommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas Aleksandr Lukašenko jäi edasi Valgevene presidendilossi valimispettusega? Jah, on kümneid lugusid, mis näitavad, kuidas ta varastas üheksandal augustil valimiste tulemused alates enda konkurentide vangistamisest kuni vaatlejate mittelubamiseni häälte lugemise juurde. Need valimised ei olnud ausaed. Kas Valgevene paljud inimesed on selle peale nördinud ja otsivad neilt ära võetud õigust? Jah, seda näitavad kümnete ja sadade tuhandete valgevenelaste protestimarsid või meeleavaldused Minskis ja teistes linnades. Neid toimub pärast libavalimisi igal päeval. Kas Valgevene võimud vastavad rahva pahameelele vägivalla ja repressioonidega? Jah, ja see vastus on jõhker. Tudengid laulavad ülikooli fuajees inglise keeles. Marseljeesi kohale tormavad erariides eriüksuslased, kes topivad osa üliõpilasi numbrimärkideta väikebussidesse. Ajakirjanikud pildistavad Minskis meeleavaldusteja. Kohtunik määrab neile kolm päeva aresti. Need on veel leebed näited Valgevene viimasest kuust sest arestimajadesse on viidud tuhandeid rahumeelseid meeleavaldajaid. Sajad on kumminuiadega läbi pekstud, paljud on saanud kannatada pisargaasi ja valgusgranaatide plahvatustes. On ka hukkunuid. Miks peaks aga see kõik Eestit või üldse Euroopat huvitama? Maailmas on ehk kümneid riike, kus president istub ametis valimispettuse või vägivaldse võimuhaaramise tulemusel. Oma rahva rahumeelsetest meeleavaldustest häiritud Lukašenko tegi nüüd välispoliitilise tagasipöörde. Ta lõpetas suhete silumise läänega ja klammerdus uuesti Venemaa külge. Kreml ongi praegu tema suurim, kui mitte ainus toetaja, sest kreml ei taha näidet, kus protestiv rahvas vahetab presidenti. Selle toetuse eest on Lukašenka valmis maksma ükskõik millist hinda ka näiteks lubama Valgevenesse vene sõjaväebaasid, millele ta seni vastu seisis. Ja siis veel moraalne aspekt. Kas Eesti vaatab tõesti vaikides pealt, kuidas võltsitud valimistega presidendiks jäänud mees laseb Euroopas peksta ja vangistada rahumeelseid meeleavaldajaid või otsib Eesti liitlasi, et öelda Aleksandr Lukašenko peatuge. Eesti on otsinud liitlasi ja neid leidnud. ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik istung Valgevene olukorra arutamiseks mille Eesti neljandal septembril kokku kutsus, oli selle kinnituseks. Muidugi saab küsida, et kuidas aitavad sõnade deklaratsioonid Valgevene meeleavaldajaid. Aga mõnikord ongi just sõna rahvusvahelises suhtlemise see suurim tegu, mida teha saab. Võib kõlada õõnsalt, kuid toetussõnad Valgevene rahvale ja kriitika sõnad Lukašenko režiimi pihta näitavad tõepoolest, et demokraatlikud riigid ei keera pead kõrvale. Et nad ei ütle enam nii, nagu ütlesid meie tänased liitlased 30 aastat tagasi laulva revolutsiooni ajal Baltimaade rahvajuhtidele ärge kõigutage paati.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene teema arutamine ÜRO Julgeolekunõukogus oli oluline samm, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna pidi Tartu maakohtus jätkuma ligi 1,8 miljoni euro suuruse soodustuskelmuse protsess, kuid istung jäi ära. Eriasjade prokurör Margus Gross palus mõtlemisaega, et vastata advokaatide juhul oluline osa kriminaalasjas kehtetuks kuulutada. Suurtes kriminaalasjades jookseb prokuratuur ajaga võidu. Kui teise astme kuritegu viie aastaga kohtusse ei jõua, siis kriminaalasi lõpetatakse Kajar Lemberi ja veel mitme inimese ning ettevõtte toimikut. Siis prokuratuur kohtusse eelmise aasta augustis. Aga suur osa väidetavatest kuritegudest tehti enne 2000 neljateistkümnendat aastat. Sellegipoolest uskus prokuratuur, et aegumise pärast muretsema ei pea. Siis, kui uurimine veel käis, seadis kohus väidetava kurjategijate varale hüpoteegi. Prokuratuur arvas, et hüpoteegi seadmisega katkes ka kuriteo aegumine. Seadus ütleb, et kuriteo aegumine katkeb, kui kahtlustatava või süüdistatava vara arestitakse. Aga hüpoteegist see seadus ei räägi. Kajar Lemberi advokaat Margo Lemetti ütleb, et Lemberi kaheksast väidetavast kelmuse episoodist seitse jäävadki aega enne 2014. aasta suve. Meie oleme sellele samale asjaolule viidanud, et kuriteod on aegunud juba 2018, kui me saime kriminaalasja materjalidega tutvuda ja siis me tegime prokuratuurile esimest korda juba kohese taotluse, et need PRIA ga seotud episoodid on aegunud. Seda on korratud menetluses vähemalt kolm korda. Sarnaseid vaidlusi on erinevate kohtuasjade raames peetud juba mitu aastat. Eile tegi riigikohus otsuse, mis puudutas ühte Saaremaid ettevõtet. Riigikohus ütles, et hüpoteegi seadmine ei ole arestimine, järelikult ei katkesta hüpoteegi seadmine ka kuriteo aegumist, lisas kohus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Juhan Sarv meenutab, et ühes varasemas kaasuses argumenteeris prokurör, et kohtulik hüpoteek on vara arestimise üks alaliik. See oleks umbes sama nagu väita, et rahaline karistus on vangistusalaliik vararest tähendab käsutuskeeldu, ehk siis seda, et omanik ei tohi seda vara võõrandada sinna mingisuguseid piiratud asjaheidusid seada mitte midagi. Kohtunik hüpotees ei takista asja käsutamist. Tartus peetavas soodustuskelmuse kohtuasjas ootavad kaitsjad kriminaalasja osalist lõpetamist nelja inimese ja kolme ettevõtte puhul. Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul on prokuratuuril aega nüüd, 26. juunini, et kaitsjate taotlusele omapoolne hinnang anda. Loomulikult riigikohtu lahendid on ju täitmiseks kohustuslikud ja ühtse praktika kujundamisel äärmiselt olulised, ehk siis oleks vale öelda, et see lahend absoluutselt mingisugust mõju ei oma, aga millist täpselt, mis mahus, et see selgub lähiajal. Juhul, kui prokuratuur taotleb kohtult kriminaalasja osalist lõpetamist, oodatakse arvamust omakorda kaitsjate käest ja järgmine kohtuistung toimub neljandal augustil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu endist abilinnapead Kajar Lemberit puudutav soodustuskelmuse kohtuasi võib veel enne suve lõppu oluliselt õhemaks jääda. Riigikohtu eilse otsuse valguses loodavad kaitsjad, et paljud kriminaalasja episoodid kuulutatakse aegunuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on teile siin hea uudis, et programmiline kokkulepe sai äsja lõpule viidud. On muidugi veel mõningaid lahtisi otsi, mida mõlemad pooled peavad oma fraktsioonides arutame ja parteide juhatustes, sellepärast me avalikustame selle homme pärast seda, kui on toimunud nii Reformierakonna volikogu kui ka Keskerakonna juhatus ja fraktsiooni koosolek. Mis puutub personaaliasse, siis me jõudsime kokkuleppele kõige tähtsamaks, et selle loodava koalitsiooni peaministri kandidaat on Siim Kallas. Valitsus ei ole veel koos, on mõningaid lahtisi kohti, nagu Edgar Savisaar ütles ja me räägime läbi oma oma inimestega, võimalikud variandid. Nii et homme kuskil lõuna paiku saab lõplikult selgeks, kes, kus, mis koha peal on ja on üsna paha, nagu hakata tükikaupa välja kiskuma üksikuid positsioone ja üksikuid nimesid. Ettekujutus on enam-vähem olemas, mis toimuma hakkab, aga me vajame oma erakondade aktsepti nendele variantidele ja mõned asjad on ka veel variantidena lahti. Meil on praegu koalitsioonilepe koostatud kahe erakonna vahel. Kuid kahel erakonnal, nagu te väga hästi isegi teate, ei ole täit viitekümmet ühte häält riigikogus ja me alustame läbirääkimisi toetuse leidmiseks vajaliku toetuse leidmiseks. Selleks on erinevaid variante. Üks variant on loomulikult ka koalitsiooni kaasamine ja võib-olla me saame mingi muu tüüpilise koostöö kokkuleppe. Eks me räägi kõigi riigikogus asjast huvitatud seltskondadega ja on nii üksikriigikogu liikmeid kui ka kui ka rahvaliit, kui ka neid rahvapaati, nii et kontakteerun nende kõigiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond ja Reformierakond jõudsid esialgsele kokkuleppele koalitsiooni moodustamise osas.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi öö möödus Pärnumaal oodatust rahulikumalt, näiteks kohalikust häirekeskusest öeldi Eesti raadiole, et päästjatel tuli koristada vaid üks kanaküla kandis teele langenud puu ning ka veetase Pärnu lahes püsib juba tunde 122 123 sentimeetri peale üle Kroonlinna nulli, ei saa maavanema, Pärnu Kriisikomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul häire lõppu välja kuulutada. Kindlasti mitte sellepärast, et tuul on jätkuvalt tugev 14 15 meetrit sekundis ja tuule suund on jätkuvalt meie jaoks ebamugav, seetõttu ka Eesti meteoroloogia- hüdroloogia instituudi prognoos on ikkagi veel veetaseme tõus ja isegi kõige halvema stsenaariumi korral veetaseme tõusu kuni kahemeetrine üle krooniline nulli, aga kaks meetrit on meie jaoks kindlasti problemaatiline osade piirkondade jaoks, mistõttu meil ei ole vähimatki põhjust nii-öelda häireolukorda maha võtta. Samas olete teinud meie ametlike ilmaennustajate suhtes kriitikat? Jah, tõesti, minu jaoks see on ikka suht müstiline ja, ja arusaamatu, et mul oli tõesti laua peal ka eile härra Tarmo kõutsi poolt mereteadlase Tallinna tehnikaülikooli juures tema poolt tehtud prognoos iga tunni kaupa ja kui ma vaatasin nii-öelda siis tegelikkust võrreldes tema prognoosiga, siis see tegelikkus kõige rohkem erines 20 sentimeetrit ja tema poolt kõige kõrgem pakutud tipp oli 150 sentimeetrit üle krooniline nulli. Samas, kui me võtame Eesti meteoroloogiatroloogia instituudi prognoosi, siis nende eksimus oli 120 sentimeetrit võrreldes sellega, mis oli siis tegelik, kõige suurem eksimus, see tähendab seda, et eksimuse vahe on kuus korda, meil on olemas endal teadlased, kes oskavad kordades täpsemini nii-öelda ennustada ja prognoosida veetaseme tõusu, kui seda ilma jäm siiamaani on suutnud ja minu arvates oleks kuritegelik neid inimesi mitte kinni maksta, see tasub meile kümneid sadu kordi nii-öelda teistpidi positiivset tagasi. Küsimus on ka selles, et, et okei, see selleks korraks, et oli meie jaoks järjekordne selline õppus, aga, aga kui neid kordi saab tõesti väga palju olema, kus selline tegelikult prognoositakse kordades üle, siis ühel heal hetkel inimesed ei võta neid prognoos enam tõsiselt ja siis, kui ühel heal hetkel on tegelik tõsine prognoos siis ja vastab ka tegelikkusele, siis sellisel juhul ei pruugi jällegi inimesed olla nii-öelda valmis selleks tegelikuks ohuks või reaalseks vajaduseks, nii et selle tõttu nagu ikkagi nii palju mööda prognoosida noh, korduvalt ei saa, see oli juba tegelikult teine selline tõsine tõsine eksimus, et esimene oli ju vahetult peale üheksanda jaanuari tormi, kui oli nii-öelda teine tormi ööatis ka siis oli tegelikult eksimine väga suur, ma tahaks küll väga loota, et see teine jääb nagu viimaseks uskuvat. Asja võib praeguse seisuga nimetada õppuseks? Jah, ma just nimetan seda õppuseks, sest noh, tegelikku sündmust ju ei saabunud, et mul on ühteotsa praegu väga hea meel, et tegelikult ajakirjandus vist ei ole kunagi nii aktiivselt reageerinud sellele olukorrale ja minu jaoks ajakirjandus on küll meie kõige parem sõber sellises olukorras, et ei ole paremat inimeste teavitamise vahendit ja efektiivsemat ja operatiivsemat, kui on seda massimeedia, ennekõike raadio ja televisioon, aga ka igasugused netiväljaanded, et ma küll vabandan nende eest, sest nende jaoks seda oodatud sündmust ei saabunud, mille pärast nii suured jõud siia paisati, aga ma arvan, et meie rõõm on kõigil tegelikult lõppkokkuvõttes suur, et selline negatiivne tagajärg jäi seekord praeguseks hetkeks olemata ja loodame, et aga tänase päeva jooksul üle väga kriitilise piiri ei lähe. Lõpp hea, kõik hea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üleujutus Pärnus jäi sedakorda ära, ilmajaama prognoos oli ekslik.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaarikümne aasta jooksul, mil ma olen tihedalt seotud Tartu arengu ja planeerimisküsimustega olnud ei ole olnud ühtegi niivõrd Tartu nägu, suur projekti meid laua peal olnud. Tegemist on kõrgtehnoloogilise ettevõtte rajamise ettepanekuga mis loobub tipptasemel töökohti, tipptasemel spetsialistide töökohti. Sellel on oluline positiivne mõju Tartu Ülikooli maine suurendamisele euroopalise tähtsusega teaduslinnana. Kindlasti on seal ka majanduslik oluline tähendus. Ma vaatasin majandusprognoose, tegelikult on märgitud tasuvuspunktiks sellel ettevõttel viis aastat mis on noh, väga sümpaatne. Ja loomulikult peab olema riigil tema julgeoleku garanteerimiseks ka tervishoiujulgeolek, ravimi, julgeolek ja selles mõttes kriisid tulevad, kriisid lähevad, viirused tulevad, viirused lähevad, aga selline teadlaste kollektiiv, kes on võimeline tegema viirusi ja ravimeid ka erakorraliste õnnetuste jaoks on lihtsalt Eesti rahvale vajalik kõik meie arengukavad ja prognoosid, mis räägivad seda, et me peame vältima ajud äravoolu ja arendama kõrgtehnoloogiat ja kõiki muid väga sümpaatseid asju, soosima teaduspõhist tootmist, kõik need on selles projektis olemas ja seetõttu me teeme Riigikogus omalt poolt kõik, et seda projekti võimalikult edukalt rakendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus otsustas Tartu piirkondliku arengu toetusrühm teha kõik, et akadeemik Mart Ustavi initsiatiiv ravimitehase rajamisest Tartusse toetust leiaks. Rühma kuuluvad kõikide fraktsioonide esindajad ja selle juht Aadu Must ütleb, et tegu on tõeliselt väärtusliku initsiatiiviga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et tulekahju korral kortermajades päästetöödeks kasutatavad trepikojad oleksid puhtad, on päästeametnikud teinud palju selgitustööd ida päästekeskuse ohutusbüroo peaspetsialist Irina Peliku sõnul sel nädalal Virumaal toimunud reidid midagi head ei näidanud. 90 protsenti kontrollitud kortermajadest on mistega puudustega. Olukord ei olnud nii päris hea, nagu võiks eeldada rohkem nagu rikutud põlevmaterjali hoidmise tulenõuded ja okutsiooni nõuded, kuna põlevmaterjal, mis on vokatsiooni tee trepikoes, mis on evokutsiooni ks mõeldud üks väljapääsutee ei ole nagu vaba ja puhas ja nagu põlevmaterjal võib tekitada suitsutule levikut ja suurendada põlemiskoormust. Jõhvis kuue korteriühistu juhatusse kuuluv Arkadi Sakarluka ütles, et päästeametnike reidid on hea võimalus korteriomanikele meelde tuletada, et päästeteede puhtana hoidmine on nende endi huvides. Sakarluka tunnistas, et väga lihtne korteriomanikeni seda teadmist viia ei ole. Me tõesti proovime leida kompromisse ja teha selgitustööd. Elu on näidanud, et trahvidest efektiivsem on suheldes ühise keele leidmine, lahendusi saab leida vaid üksteise mõistmise ja koostöö kaudu. Ohutusbüroo peaspetsialisti Irina Peliku sõnul põhjendavad korteriomanikud asjade trepikodadesse viimist tihti sellega, et see ladestamine on ajutine. Päästeameti jaoks ei ole ajutist nahtust, kuna tulekahju võib tekkida iga hetk kutsuni idee peab olema puhas ja vaba. Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal Virumaal toimunud päästeametnike reidid näitasid, et aastaid kestnud selgitustöödest hoolimata on kortermajades endiselt probleeme evakuatsiooniteede puhastamisega asjadest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOleme taas kuuldel Liberetsis ja meist 15 kilomeetrit klassikalises sõiduviisis on jõudnud lõppfaasi. Andrus veerpalu on lõpetanud nii nagu ka Jaak Mae ja lõpetanud meestest veerpalu on juhtimas 38 minuti 54,4 sekundiga. Soomlane Mati Heikinen kaotas meie mehele 16,4 sekundit on hetkel teine Ühendriiklane Krist Freeman, kolmas Jaak Mae lõppaeg on praegu neljas kui Lukas Bauer. Kilomeeter enne lõppu läks uuesti Andrus est ette seda 0,4 sekundiga. Veel ei ole tulnud vaheaega selle viimase tõusu enne staadioni tõusu Lukas Poweri kohta, aga sel hetkel veerpalu edestas Heikeneni 12,2 sekundiga ja võitis veel viimase poole kilomeetriga neli sekundit juurde. Samas võime öelda, et kui praegu Jaak Mae on neljas, siis ainult Bauer, on see mees või võib-olla Kaari kolonia, kes võivad Jaaku tahapoole tõrjuda, nii et kaks meest esikümnes üks mees pedestalis. Pukas power 4,8 maas veerpalu, see on eelvaheajapunkt siin staadionil. See tähendab väga uhke ja suurt, see tähendab midagi üli üliuhket, mille kirjeldamiseks isegi sõnu ei jätta, kui Lukas Baueril on veel tulla, ei ole tulla palju, aga kaotus Andrusele oli juba pea viis sekundit. Andrus sai sõita tühjas jäljes oma viimast sadat meetrit. Või tähendab, tal oli ees lükkaja, kes lükkas jala jälge tühjaks. Bowuer peab üksinda murdma läbi selle lume, 4,8 sekundit oli natukene neljaheauerit, ei ole veel suusastaadionil näha, sel käib Johan sonile, kes võib ohustada Jaak Mae kohta, aga see pole praegu oluline ja nüüd on nukas auer viimast 100 meetrit sõitmas oma koduniku ees. Kas see aitab meie mehe vastu? 10 sekundit on jäänud, 90 meetrit on aur. Andrus Veerpalu, kas tõesti taas kord maailma parim klassik, kolm sekundit, kaks sekundit ja Andrus on tagasi ja kuningas on tagasi klassikakuningas veerpalu taas maailmameister 15 kilomeetri klassikasõidus ja Andrus Veerpalu maailmameister, 15. kilomeetris klassikas ja maailmameister sellel distantsil ta veel seni olnud polegi. Ja Luke Bouer, nii nagu olümpiamängudel Torinos peab leppima ka nüüd teise kohaga ja vahe veerpalu power 6,3 sekundit. Mati Heikimen, kolmas võitjad maas, ehk meie mehed maas 16,4 sekundit, Jaak Mae, praegu veel viiendal kohal. Vaheandrusega 30,7 sekundit ja minuti jooksul peaks jõudma ka kuumagrupi viimane mees mail mailma karikavõistluste liider Dario Kolonna finišisse. Ja siis võime öelda, kas kaks meie meest on kuue hulgas, aga see on teada, kuigi rajal on veel 25 meest, kuid vaheaegade põhjal ei ole tagant ohustajaid. Dario Colognal on üheksa sekundit aega, et lüüa Heikineni, aga ei tule šveitlane esikolmikusse ja nüüd vaatame, kas Colonna lööb Jaak Maed ja tõuseb ise viiendale kohale. 50 meetrit jääb šveitlasel veel ja Jaak Mae aeajani veel läheb, neli sekundit ei suuda ta ka Jaak Mae aega ümber sõita ja nii võime öelda, et Andrus veerpalu Liberetsi maailmameistrivõistluste meeste 15 kilomeetri kullavõitja Jaak Mae. Viies täpselt samad kohad, samad mehed kolm aastat tagasi olümpiamängudel. Täna on Eesti suusatamises järjekordne ajalooline päev ja võime uhked olla, et Andrus veerpalu on maailmameister, aga saatekava vikerraadio lainel läheb edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas Andrus Veerpalu maailmameistriks tuli meeste 15 km klassikalises sõidustiilis. Otselülitus Liberecist kella 15 uudistesaatesse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäti-Venemaa piiriehitus pidi lõppema eelmisel aastal, kuid töö on veel pooleli ja lõpetamiseks vajalikust rahast on alanud aasta eelarves vaid viiendik. Samuti peaks algama tööd Valgevene piiriehitusel. Läti riigikontrolli juhtide meelest pole sellist vastutustundetust ja seadustega mitte arvestamist ammu olnud. Läti piirivalve on seadusi tõlgendanud omamoodi, tulemuseks on see, et tööd ületavad eelarvet ja tähtaegu. Läti riigikontrolli nõukogu liige Ilse Greenhova. Ütleksin, et tegu on kõike hõlmava seaduserikkumisega rikutud on nii ehitusnorme kui ka avalike hangete korda ja riigivara haldamist. Meie hinnangul on üle seitsme miljoni euro kasutatud ebaseaduslikult, räägib Kreen. Hova. Metsa on maha võetud rohkem kui 12 meetri laiuselt alalt. Langetatud metsamaterjal on aga kuhugi kadunud. Kuigi puid hakati maha võtma juba 2015. aastal, hakati selle üle arvet pidama alles eelmise aasta kevadel. Siseminister Sandis Girgens. Mida te ootate, piirivalvureid, kuidas nad saavad vastutada ehituse eest, kui nad on õppinud piirivalve kolledžis piirivalvuriks, neil pole mingit pädevust ehitustööde korraldamiseks, räägib minister Dirgens. Ka Eesti piiri korrastamiseks tehtud tööd tekitavad küsimusi. Riigikontrolli nõukogu liige Ilse Kriinhofa. Eesti ja Leedu piiril on miljon eurot kasutatud ebaseaduslikult, räägib Greenhofa. Huvitav on ka asjaolu, et pole selgust, milliseid töid neil piiridel on üldse vaja teha. Rahvusvahelistes lepingutes pole konkreetseid töid fikseeritud, iga riik peab seda ise määratlema. Läti valitsus pole aga seni konkreetseid nõudeid välja töötanud, et milliseid töid siis piiril lõpuks teha tuleb, räägib rinhova. Riigikontrolli hinnangul ei peaks piiri väljaehitamine ja korrastamine olema üldse piirivalve asi. Siseministeeriumi sisekontrollibüroo menetleb praegu kriminaalasja piirivalve endiste juhtide vastu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti piirivalve on idapiiri ehitades rikkunud seadusi ja tekitanud riigile olulist kahju, leiab Läti riigikonroll. Probleeme on ka Eesti ja Leedu piiriala puhastamise ja korrashoiuga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabariigi aastapäeva üritused algasid lipu heiskamisega Toompeal laulsid Eesti meeste laulu seltsi meeskoorid, mängis piirivalveameti puhkpilliorkester, kõneles riigikogu esimees Toomas Savi. Möödunud 10 taasiseseisvuse aasta jooksul oleme me tõestanud maailmale ja kõigepealt aga iseendile. Et me ainult mitte ei taha vaid ka suudame ehitada riiki, mis on tunnustatud liikmeks Meie kultuurilises ja ajaloolises kodus. See on Euroopas Läänemere ääres, Põhjalas. Me näeme oma selget sihti liitumises kõigi oluliste Euroopa majanduslike ja julgeolekustruktuuridega. Ja ma usun, et me mõistame täiel määral oma vastutust nende loomuliku liikmena. Maailma julgeolek ja rahvaste heaolu sünnib pidevas koostöös. Julgeolekut ei saa aga oodata, seda tuleb ka ise luua. Alles siis, kui me tajume endid mitte ainult saajate, vaid ka andjatena saame me maailmapere enesestmõistetavateks liikmeteks. Ent kõigepealt mõistagi elab riik oma raha ja pole kõrgemat tema eksisteerimise mõtet, kui tagada oma rahvale vabadus ja heaolu. Kui kriitilised me ka poleks olnud oma poliitika argipäeva suhtes, oleme rahvana kaotanud kunagi seda tunnet, et Eesti riik on meie eneseriik ja meie eneste kujundada. Järgmine pidulik aastapäeva üritus oli paraad Vabaduse platsil. Paraadi juhatas kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru. Vastu võttis president Lennart Meri. Härra vabariigi president. Eesti vabariigi iseseisvuspäeva tähistamiseks ja eesti rahva austamiseks on Vabaduse platsil rivistatud sõjaveterani. Kaitseliidu, kaitseväe, piirivalve, päästeameti allüksused ja noorkotkad. Varad juhatab, olen Tiru. Paraadil osales pea 1000 meest, lisaks lahingtehnika. Kolonel Tiru rõhutas oma kõnes samuti rahvusvahelise koostöö tähtsust. Laiaulatuslik rahvusvaheline koostöö kõikides valdkondades, sealhulgas ka kaitsealastes küsimustes on meie julgeoleku ja püsimajäämise üks nurgakividest. Ei ole üksi ükski maa, ütlevad laulusõnad ja see on aegadest olnud nii. Tänases Eestis on meile igapäevaseks asjaks erinevates sõjaväemundrites inimeste kohalolek ja mul on au tervitada neid kümneid ja kümneid välisriikide sõjaväelasi, kes täna abistavad, õpetavad ja nõustavad Eesti kaitseväge. Eestlane ei ole eriti militaarne oma loomuselt, aga kui ta on pannud selga sõdurimundri, siis ta on tõeliselt hea sõdur ja ma tunnen uhkust selle üle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lipu heiskamine ja paraad Vabaduse platsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis ei ole ühtki päriselt muuseumiks ehitatud hoonet ja lootus oli, et ehk uue kunstimuuseumi ehitus sujuv nüüd tõrgeteta ei läinud. Nii 96. aasta novembris otsustas riigikogu, et kunstimuuseumi ehitust alustatakse 99. aastal ja nüüd lükkas praegune valitsus selle alguse aastasse 2001. Kuid 98. aasta sügisel otsustas taas riigikogu eraldada 5,6 miljonit krooni riigieelarvest, et saaks alustada projekteerimist. Niisiis töö algas, viidi läbi riigihanke, konkursid kaasati konsultandid, töötavad nii Eesti kui ka Soome poolne projektijuht. Kui lähtuda ideaalvariandis, oleks tuleva aasta eelarvesse olnud vaja 100 miljonit krooni tagasihoidlikumalt aga 30 miljonit, et töö ei katkeks. Tegelikult seisab järgmise aasta rea peal null. See tähendab, et ilus lubadus hakata ehitama aastal 2001 ei saa pidada paika, sest enne seda peab ikka projekteerima. Investeerimisest ei pääse riik ikkagi. Rüütelkonna hoones on avastatud vamm. See tähendab, et sellest majast peab muuseum igal juhul välja kolima ja kui uus muuseum viibib, siis pikem peatuspaik leida. Muuseumi direktor Marika Valk. Ja see ei ole mitte odav asi, see läheb maksma meile miljoneid kroone. See on täiesti mõttetult maha visatud raha minu meelest, aga seis on praegu selline. Ja juba kostab Eestis ka hääli ja kirjutatakse, et kas selle projekti järgi ikka peabki ehitama, sest see on vananenud arhitekt ja kunstnik Leon Hart. Lapin ei pea seda juttu mõistlikuks. See projekt vananeb võib-olla 10 aasta pärast, nii et need inimesed, kes on esinenud sõnavõttudega või kirjutistega, et muuseum on vananenud, on asjatundmatud lihtsalt. Kui nüüd jäetakse projekteerimine pooleli, siis siis on tõesti tegemist raha raiskamisega, sest praegu on näinud raha nagu õige asja ette. Muuseumi projekt ja muuseumi ehitamise protsess on kogu aeg edenenud. Sama arvab ka arhitekt Beka vabavoori, kelle töö rahvusvahelisel konkursil võitis. Sel juhul läheb kaotsi palju tööd, mis on juba tehtud ja kui tuleb uuesti alustada, siis võtab see igal juhul lisaraha, arvab Pekka vabavoori. Kuni Eesti pusib ja komisjone loob, on eestlased väljaspool Eestit asunud uut muuseumi toetama. Toetusfond Kanadas on tegutsenud juba aasta ja edukalt. Rootsi eestlaste toetus on Stockholmis loodi paari nädala eest. Nüüd on aeg siin Eestis väljendada suhtumist uude kunstimuuseumi, nagu ütles Marika Valk, tähtis pole summa. On see kroon või 10, tähtis on väljendada selle kaudu oma suhtumist. Hansapanga on avatud, arve toetus, ond tsirkulas. Leidke see number pangast või muuseumis või ajalehtedest. Kõige hullem on aga see, kui toimima hakkab stsenaarium, millele vihjeid juba on aduda võinud eestlaste võimetus olla üle erakonnapoliitikast ja pöörata ka äkki kunstimuuseumi ehitust selle kännu taha. Ma loodan siiralt, et me pääseme nii häbiväärsest olukorrast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstimuuseumi (KUMU) ehitamise perspektiivist. 2000. aasta eelarves raha selleks eraldatud ei ole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu me ka alguses lubasime, et me sellesse protsessi kaasame ka erinevaid tippdisainereid, et jõuda parima tulemuseni siis selle töö ja protsessi käigus me saime aru, et, et nende kavanditega me sinna kõige paremini ei jõua. Ja siis arutledes ja pidades nõu erinevat osapooltega erinevate disaineritega, tegime selle otsuse, et, et me selle konkursiga ei jätka sellisel kujul. Nüüd on riigi brändi meeskonnal plaanis märtsi keskpaigas kokku kutsuda disaineritest ja riigi esindajatest koosnev ümarlaud, et arutada, kuidas ikkagi jõuda parimate visuaalsete lahendusteni Eesti tutvustamiseks. Kindlasti me vajame riigina mingisuguseid ühtseid visuaalseid lahendusi, et kui me mingisuguseid esindusmaterjale teeme või kusagil väljaspool Eestit tutvustame et siis need näeksid võimalikult ühtlased välja, et igaüks ei tiriks nii-öelda vankrit oma suunas. Mis saab nendest kavanditest, mis praegu selle top viie hulka jõudsid? Kavandit selles mõttes autoriõigused kuuluvad autoritele ja, ja nendel autoritel on võimalus neid kavandeid ka edasi kasutada. Kindlasti need kavandid võetakse ka sellesse arutelulauda ja sellesse edasise töösse. Ja sealt pealt on siis juba näha, et, et kas üldse ja milliseid võib-olla lahendusi saab sealt kaasa võtta, edasi arendada. Teleshow'd ja hääletust enam ei tule. Ma ka sellele ei oska praegu kohe vastata, et teleshow'd ei ole meil kunagi olnud plaanis teha vaid telesaadet, kus nendest teemadest rääkida ja, ja ühtlasi arutleda ka siis nende märkide sümbolite üle. Ja kas me peame nüüd vajalikuks teha televisiooni ekraanil hääletust, et see tegelikult selgub ka ju siis selles selle edaspidise protsessi käigus. Aga millal siis võiks selguda midagi? Noh, täpselt kuupäev ei oska lubada, aga kindlasti märtsi teine pool on meil eesmärgiks jõuda nende aruteludega väga konkreetsete tulemusteni ja sealt edasi siis see protsess, eks ole, käivitada, et meie teekond hakkas üle-eelmise aasta lõpu lõpus ja, ja tegelikult see lõpptärmin on meil seotud aastaga 2018. Kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa ja me tähistamine ti vabariigi sünnipäeva, nii et see on meie jaoks nii öelda lõpptärmin mõnes mõttes, kus siis näidata Eestit ühtsete lugude ga ja lahendustega. Aga kindlasti see, need lähemad etapid peavad valmis saama varem kui, kui 2018, nii et noh, see aasta kindlasti on väga oluline, et need asjad oleks tehtud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti märgi ideekavandi konkursi meeskond otsustas võitjat mitte välja kuulutada, auhinnafond läheb jagamisele viie parema kavandi autori vahel. Kristi Sobak küsis Eesti riigi brändi uuendamise eestvedaja Paul Kristjan Lilje käest, miks selline otsus tehti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAlusharidusjuhtide ühenduse esimees ja Tartu meelespea lasteaia juhataja Heda Kala kirjeldab, et kohati on rühmades kohal vaid paar last. Lasteaed ei tea, kas on tegemist koroonaviiruse nakkuse ga või tavapärase külmetusega. Juhul, kui vastutustundlik lapsevanem on lasknud lapse testida, selgub, et jah, tõesti ongi, ongi Covid positiivne ja, ja meil on olnud neid juhte ka kõige tillematel ehk laste hoius kahe aastaste laste puhul. Nii et kui siis ühe ühe vanema puhul selgub või lapse puhul, et laps on positiivne siis alles ka teised vanemad Kala lisab, et statistikas kajastuvad vaid testiga kinnitatud haigestumised. Järelikult ütleb kala. Me ei tea, kui palju on testimata nakkusohtlikke lapsi. Haridustöötajate Liidu tegevjuht Reimo Voltri ütleb, et ka lasteaedades võiks lapsi regulaarselt testida. Noh, see on juba natuke hilja, kui noh, õpetaja läheb haigusnähtude tõttu, läheb testima, saab teada, et tema on positiivne, noh siis on suure tõenäosusega seal juba pool rühma või reservrühm, aga aga kui me ikkagi mitte midagi ei tee isegi, siis me ei testi neid ega ei ütle, et, et ei saa teada, et kus kohas ja kui paljudel see viirus nüüd siis on, et seega siis ka kodudel tegelikult jääb info saamata, et kui palju siis tegelikult seda viirust seal rühmas on. Haridusministri nõunik Mario kadastik selgitab, et viiruse levik on selgelt seitsme kuni üheksa aastaste laste seas kiirem. Seega hakatakse koolides regulaarselt õpilasi testima. Kadastik tunnistab samas, et nakatumine lasteaia laste seas võib olla kõrgem kui statistika seda kajastab. Kas seda mingisugust seiremeetodit ka rakendada lasteaedade mingi intervalliga, ütlen ausalt ei ole otseselt halb mõte. Võime kaaluda, hetkel seda otseselt plaanis ei olnud, aga samas ma ei näe otseselt ka nagu põhjust, et noh, ma ei oska nüüd öelda, kuidas lapsevanemad suhtuvad sellesse, et eks seal tõenäoliselt sõltub ka sellest testivõtmise metodoloogiast võib-olla see, mis hetkel nagu ajalistel kaalutlustel koolide osas ära jäi see lollipopimeetod võib-olla seda rakendada siis lasteaedades, et see on, see on asi, mida me võime mõelda. Pulgakommi meetodil võetud proov nõuab lapselt vaid tampooni lutsutamist. Kadastik pakub, et kohalik omavalitsus saaks lasteaiapidajana ka praegu sellist testimist korraldada. Lisakaitsemeetmeid võib KOV rakendada küll, et meil ei ole midagi selle vastu ja ma usun, et kui, kui selle vastu on suuremat huvi siis kindlasti ka kriisimeetmetest, kui asi jääb puhtalt mingite testide taha on võimalik leida neid kuidagi viisi vahendeid, kuidas seda testi saada. Noh, see on juba nii eraldi aruteluteema, et sisulise küsimuse mõttes on noh, KOV ide endal ka täiesti olemas võimekus ja pädevus seda teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lasteaialapsed põevad üldiselt viirust kergelt, aga võivad seda edasi kanda asümptomaatiliselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuurimad valupunktid on Viljandimaal, praegu elektrikatkestused ja Viljandi haigla valmisolek kriisiolukordadeks. Viljandimaad varustab elektriga kolm liini ja eilse tormi tõttu lakkasid töötamast kõik kolm. Praegu on kolmest liinist töökorras ainult üks ehk niinimetatud Tartu liin ja sellepärast on Viljandimaal ka praegu veel suured elektrikatkestused. Praegu on täielikult elektrita mõisaküla Abja Karksi-Nuia. Suured probleemid on ka Kõpus, sest sealse elektriliini on torm täielikult nii-öelda maha murdnud. Eile kaks ja pool tundi elektrita olnud Viljandi haigla põhiprobleemid algavad sellest, et põhimaja elektrigeneraatorit saab tööle rakendada ainult siis, kui elektrikatkestus kestab mitu päeva. Kui elektrikatkestus on aga tundides, siis on generaator praktiliselt kasutamiskõlbmatu, sest generaatori taga pole võrku ja tehnilist seadmestikku, mis generaatori voolu vastu võtaks. Täna koguneb sihtasutus Viljandi haigla juhatus teemat arutama. Piret rist, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 10.01.2005 - Piret Rist - ülevaade olukorrast Viljandis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeamine sõnum on see, et NATO on ühtne ja NATO aitab ja toetab balti riikide ja Poola püüdlusi ja muuhulgas ka siis Euroopa Liidu välispiiri kaitset. See on nagu kõige olulisem sõnum, mida tegelikult ka Läti välisminister Edgars Rinkevics on soovinud sellelt kohtumiselt ja see põhimõtteliselt on ka täitunud, sest NATO peasekretär Jens Stoltenberg on Riias nüüd juba neljandat päeva. Tal on olnud väga palju erinevaid kohtumisi ka selle välisministrite kohtumise kõrvalt näiteks oli väga huvitav ka avalikkusele suunatud väitlusring, kus räägiti NATO teemadel ja ka idapiirikaitse teemadel. Ja Stoltenberg on rõhutanud, et tegelikult välisministrit kohtumine keskendus kolmele teemale kõigepealt siis Venemaa vägede koondamine Ukraina piirile siis Lukašenko režiimi tegevus ja, ja probleemid sellest ja NATO juhtiv roll siis relvakontrollis. Need olid kolm olulist teemat, millest räägiti. Ja loomulikult räägiti ka siis NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, mis peaks vastu võetama juunis NATO tippkohtumisel Madridis on täiesti selge, et maailm on muutunud selle 10 aastaga, mil senine strateegiline kontseptsioon on kehtinud näiteks Venemaa on seal märgitud praegu kui strateegiline parti partner paljude NATO, et mitte öelda kõigi NATO liikmete arvates siis enam nii ei ole. Venemaa roll tuleb ümber sõnastada, küsimus on ka Hiina kasvavas rollis ja sama samamoodi ka hübriid ja küberrünnakutest terrorismis. Kõik need on teemad, mis vajavad lahtirääkimist, aga Läti on uhke, et ta suutis selle välisministrite kohtumise nii suurejooneliselt ja hästi läbi viia. Läti on uhke selle üle, et Lätis asub NATO väegrupp, mis koosneb siis üheksa riigi esindajatest ja Läti on uhke ka selle üle, et 2,36 protsenti sisemajanduse kogutoodangust eraldatakse kaitse-eelarvele ja see paistis ka NATO esindajatele ja välisministritele välja, nii et võiks öelda, et kuigi niisugust noh, ütleme konkreetset tulemust sellel kohtumisel ei ole, sai võib-olla palju asju selgemaks ja kindlamaks, kui nad seni olid.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO liikmesriikide välisministrid lõpetasid Riias toimunud kahepäevase kohtumise. Kohtumise raames kohtuti ka Ukraina ja Gruusia välisministriga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohtuotsuse said täna teada Ivo Parbus, Tõnu Korts, Toivo Susi, Elmar Sepp, Aleksander Raide, Peeter Palusaar, Raivo Unt ning firmad Merko Ehitus, osaühingu metsailu, osaühingu Konstantia, osaühing Voodi, Tallinna farmaatsiatehas, Jüri Vilmsi sihtkapital, TLS Invest ja kaupmehe arendusosaühing. Kohtunik Merle Parts põhjendas tänast otsust. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse mõistmisel käesolevas kriminaalasjas on ilmselgelt tähtis üldse preventatiivne aspekt ja see, et korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist ja seetõttu on vajalik anda ühiskonnale selge signaal suhtumisest sellistesse kuritegudesse. Korruptiivsed kuriteod on tõusutendentsil Eestis ja mis puudutab nüüd linnavalitsuses toimuvat, siis asjaolu, et ajal, mil toimus pargusemenetlus jätkus kuritegude toimepanemine, kuna vahepeal on õige süüdimõistev kohtuotsus ka istu suhtes tehtud, siis järelikult ei ole senised leebed karistused olnud, mõjuvad ja mõjust. Ja siis tuli kohtuotsus. Süüdi tunnistada Ivo Kargus karistusseadustiku paragrahv 293 lõige kaks punkt üks kaks neli järgi ja karistada teda vangistusega kolm aastat, karistusseadustiku paragrahv 68 lige üks alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, siis on kuus kuud vangistust, karistuse hulka ja lõplik kandmise kuuluv karistus on kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Süüdi mõisteti ka kõik teised ja politsei võttis nad otse kohtusaalis vahi alla. Ainsana kõndis kohtusaalist vabana välja Peeter Palusaar, kelle karistus loeti kantuks Elmar Sepale. Endisele linnaametnikule ja linnavolikogu liikmele mõisteti kaks aastat ja kuus kuud vanglat ja kohe tuleb sellest ära kanda viis kuud. Juriidilised isikud mõisteti samuti kõik süüdi ning kohtu poolt määratud rahaline karistus jäi vahemikku 50000 kuni 300000 eurot. Kuidas hindab kohtuotsust Iva, Barbuse advokaat Marina Leis? Me muidugi ei ole rahul ja vaidlustame kohtuotsust kindlasti. Ivo Parbuse kommentaar vastuseks ajakirjaniku küsimusele Varsti näeme suve. Ja prokurör Kadri Väling Ma olen väga rahul kohtuotsusega, sest suur töö on ära tehtud ja ma leian, et kohus on õigel teel olnud ja minu argumente kuulda võtnud. Kohtuotsus on 300 lehekülge pikk ja, ja kohtu poolt välja toodud argumendid on olnud suhteliselt lühikesed, et on vaja tutvuda materjaliga, et aru saada, missuguseid argumente on kohus kasutanud ühe või teise otsustuse tegemisel, et see võtab aega. Aga põhimõtteliselt olen ma kohtu seisukohtadega nõus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maakohus mõistis täna Tallinna abilinnapea eksnõuniku Ivo Parbuse süüdi korduvas pistisevõtmises ning karistas teda reaalse vangistusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhisündmusi oli kaks presidendi kõne ja juhatuse valimine. President Kersti Kaljulaid kutsus oma kõnes üles olema konservatiivne ja mitte lammutama. Ta kutsus ka üles austama põhiseaduslikke väärtusi, kuid mitte kuritarvitama sõnavabadust ning tunnistas, et Eestis on väärtuste kriis, kuid mitte demokraatia. Kriis. See, mis meie Eesti riigis täna toimub on toimiv demokraatlik protsess. Demokraatiaga Eestis ei ole midagi valesti. Oli valija vastutus panna kokku uus riigikogu ja valija on seda teinud. Valimised toimusid, võitja on selgunud. Erakonnad on vabad arutlema võimaliku valitsuskoostöö üle ja riigikogu iga liige on vaba hindama. Peaministrikandidaate presidendina ei ole minul õigust hinnata, milline võiks olla riigikogu liikmete toetus ühele või teisele peaministrikandidaadile. Ainuke tee seda välja selgitada, kellel on riigikogus toetus, viib läbi selle saali. On loomulik, et toetuse otsimisega siin saalis. Riigikogu juhataja kandidaatideks esitati Enn Põlluaas EKRE-st ning Sven Mikser sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Küsimus oli, kas lisaks Raimond Kaljulaidile jätab ka mõni teine praeguste valitsuskõneluste vastane põlluaasale oma hääle andmata? Ei jätnud. Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv Henn Põlluaas 55, Sven Mikser 45. Vabariigi valimiskomisjon otsustab tunnistada Henn Põlluaas valituks riigikogu esimeheks. Nagu märkasite oli häälikokku 100 Isamaa liige, Mihhail Lotman, oli täna puudujate hulgas aga järgnes aseesimeeste valimine kandidaadid Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast ning värske esimees Enn Põlluaas sai teatada. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte arv. Heli-Valdor Seeder 55 häält, Siim Kallas 44 häält. Istung lõppes peaminister Jüri Ratase teadaandega valitsuse tagasiastumisest, kuid muidugi jätkab praegune valitsus uue valitsuse ametisse astumiseni. Uus juhatus andis aga pressikonverentsi. Henn Põlluaas tunnistas, et õhkkond on poliitiliselt laetud, kuid lisas. Ma olen kindel, et rahvasaadikud suudavad ka tulistes vaidlustes oma ametikaaslastest lugu pidada ja teha oma tööd hästi vastavalt täna antud vandele. Soovin nii isiklikult kui Isamaa fraktsiooni kaudu selles koosseisus suurendada parlamendi autoriteeti, otsustusõigust laiendada neid raame, mis Eestis kujunenud on, sellepärast et minu arvates üks probleem, mis Eesti ühiskonnas ja poliitikas on toimunud on ikkagi see, et läbi mitme erineva riigikogu koosseisu täitevvõimu roll ja tähendus ja tähtsus on kasvanud ja parlamendi roll on järjest väheneb. Ning Siim Kallas omalt poolt Olen samamoodi veendunud, et ühiskonna ja demokraatliku riigi juhtimisel on ju see juhtimine väga komplitseeritud. Ja viimastel aegadel on tõepoolest olnud kogu aeg nii, et see parlamendi maine on nagu kuidagi viisi rünnaku all. Juhatus kinnitas, et annab meeskonnana oma parima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus Riigikogu alustas tööd.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo vara on praegu rääkida mingisugusest tulemusest, aga arutelu tõesti oli kandidaatide ümber ja, ja arutelust käis läbi erinevaid nimesid. Aga riigikogu esimees Jüri Ratas käis välja ja palus erinevatel fraktsioonidel arutada Tarmo Soomere kandidatuuri rõhutades, et see ei ole kokku lepitud ametlikult koalitsioonikandidaat, vaid see on tema arvates kandidaat, kelle puhul võiks arutada fraktsioonid ja, ja võiks otsida ühisosa ja kus oleks võimalik teoreetiliselt vähemalt saada ka piisav toetus riigikogus. No üldine arvamus oli, et eks kõik fraktsioonid nüüd siis mõtlevad ja arutavad ja kujundavad oma seisukohad ja arvamused. Loomulikult on vajadus ju kandidaadi puhul kohtuda ka konkreetselt inimese endaga ja ja saada teada, milline on tema seisukohad Eesti olulistes küsimustes. Ja kokkulepe jäi, et kolmapäeva õhtul esimehed omavahel kohtuvad uuesti ja siis on vast selgem, kas fraktsioonid on jõudnud kohtuda. Tarmo Soomerega. Kas on saanud oma küsimustele vastused? Millised on erinevate fraktsioonide seisukohad, kuidas edasi minna kas on ka teiste kandidaatide puhul põhjust arutada, sest täna võimalikult teised kandidaadid käidi rohkem küsimusena välja, et kas ollakse valmis ka arutama? Loomulikult teiste kandidaatide puhul ei ole. Ei küsitud valmisolekut, kas nad on valmis kandideerima ja nii edasi, nii et ütleme, et see oli selline esimene esimeste arutelu, mis jätkub siis kolmapäeva õhtul. Kas Isamaa tänasel presidendikandidaat arutelul käis välja ka oma kandidaadi? Ei, me ei teinud ettepanekut, meil oli küsimusi erinevate inimeste osas, meil oli mitmeid küsimusi, aga noh, see oli kitsa ringi arutelu ja ja ma ei hakkaks spekuleerima mitte mingisugust nimedega, aga saan öelda, et Meie omapoolselt mingisugust alternatiivset ettepanekut ei teinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus täna hommikuks Toompeale Riigikogus esindatud erakondade juhid, et arutada presidendikandidaate. Opostisoonis oleva Isamaa liider Helir-Valdor Seeder ütles, et uuesti kogunetakse tuleval nädalal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRail Balticu trassile on Eestis planeeritud ka 12 kohalikku peatust, Harjumaal neli, Raplamaal kolm ja Pärnumaal viis. Pärnumaal peatub rong Kaismaal, Tootsi Suurkeel ehk endise nimega Kilksamaal surjus ja häädemeestel. Nii sõidab Rail Balticu trassil peale selle kiirrongi, mis Tallinnast vahepeal peatus, i tegemata Pärnusse kihutab. Ja siit edasi Riia poole läheb ka veel pisut aeglasem rongiliin Rail Baltic Estonia kohalike peatustega tegelev projektijuht Rauno Lee. Raudtee läbilaskevõimet on Rail Balticu trassi peal omajagu esiteks juba sellepärast, et kaherajaline on see raudtee pluss Eestisse on planeeritud ka nii-öelda möödasõidujaamad ja see siis pannakse eraldi graafikute ja eraldi dimensioneerimisega paika võimalikult kohalikke rongi ajal, et ei hakkaks segama nii rahvusvahelist rongiliiklust kui samuti kaubarongiliiklust. Kohalikud rongid hakkavad sõitma 200 kilomeetrit tunnis, rahvusvaheliste rongide kiirus on 250 kilomeetrit tunnis. Rauno Lee. Seal on lihtsalt see tehniline aspekt, et kui peatusi on tihedalt, siis rom mõne peatuse puhul ei jõua seda kiirust isegi seal võib-olla vahepeal üles võtta või siis ei ole nii-öelda otstarbekas. Euroopa Liit toetab kohalike peatuste puhul esialgu vähemalt nende projekteerimist. Oleme saanud Euroopa Liidult positiivse rahastusotsuse kohalike peatuste projekteerimiseks ja ehituse poole pealt on plaanis samuti edaspidi vastavaid siis taotlusi esitada. Projektid on valmis 2023. Aasta. Lõpuks. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Peale rahvusvahelise kiirrongi, mis kihutab Tallinnast peatumata Pärnusse ja sealt Riiga, hakkab Rail Balticu trassil sõitma ka pisut aeglasem rong. See peatub kohalikes peatustes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmest 2018. aasta üheksanda jaanuari hommikul kaitsepolitsei poolt kinni peetud naisest ühe jõhvi valla sotsiaalteenistuse toonase juhi Sirli Tammiste vastu on tänaseks süüdistustest loobutud. Altkäemaksu süüdistuses ootavad kohtuotsust jõhvi volikogu liige Niina NEglasson ja tervishoiuteenuseid osutava OÜ korrigo juht Tiiu Sepp. Niglassoni kahtlustatakse aga toimingupiirangute rikkumises. Protsessi käiku kajastava ajalehe põhjarannik tegevtoimetaja Erik Kaldale jäi arusaamatuks, miks oli vaja teha nii jõulisi samme kahtlustatavate kinnipidamisel. Kolm naisterahvast käigu pealt peeti kinni, pandi ööpäevas arestikambrisse, see ei tundu kuidagi põhjendatud millegi muuga kui psühholoogilise surve avaldamisena, et inimesed, et nagu psühholoogilisest rivist välja viia ja siis on võimalik nendelt sellise surve all võib-olla saada tunnistusi mida nad tavaoludes ei teeks ega ei ütleks enda vastu, et see on selline kahetsusväärne praktika, mida mõnikord meie õiguskaitseorganite puhul võib täheldada. Ringkonnaprokurör Kalmer Kask loobus süüdistuse sellest osast, et jõhvi volikogu esimehena Korigole väidetavalt sobivaid otsuseid teinud nina Neglasson sai ettevõttele töötervishoiu ekspertarstina teenuseid, osutades teiste arstide ees eeliseid, mida saaks käsitleda altkäemaksuna. Erik Kalda sõnul ootab ta huviga, kas kohtunik leiab süüdistuse alles jäänud episoodides korruptsiooni tunnuseid. Selles asjas mindi väga sõjakalt peale olles kindlad, et, et tegu on sajaprotsendilise juhtumiga, kui me nägime neid pressiteateid, kus oli väga kindlas kõneviisis räägitud nende inimeste väidetavatest süütegudest, tundub, et kui vaadata kogu seda süüdistust siis minu tunde järgi on õiguskaitseorganid tegutsenud sellisel põhimõttel, et kraabime võimalikult palju asju siia kokku viime kohtusse ja eks siis vaatame, et midagi ikka külge jääb. Nüüd on üht-teist ära kukkunud küljest suured tükid, eks ole, noh, väiksed tükid on jäänud külge. Noh, eks siis saab näha, nüüd on kohtuotsused, kas need viimased tükid jäävad või ei jää. Kohtuotsus kuulutatakse välja juunikuu viimase päeva hommikul jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimeses kohtuastmes on lõpule jõudmas Jõhvi korruptsiooniprotsess, kus algsed süüdistused on osaliselt kokku sulanud. Prokurör nõuab kohtualustele rahalist karistust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu reformierakondlasest linnapeaa Väino Hallikmägi kriitika Keskerakonna esindav abilinnapea Eino Jüri Laarani ja teda Hallikmägi arvates mitte piisava kiirusega välja vahetanud Keskerakonna suhtes viis niisiis selleni, et Pärnu linn hakkab lähitulevikus tõenäoliselt juhtima seni ainsana kohalikus opositsioonis olnud Res Publica ja Keskerakonna võimuliit. Kahepeale on Keskerakonnal ja Res Publica Pärnu 33 liikmelises volikogus hääli 18 kuid Keskfraktsiooni liige Koit Pikaro on öelnud, et tema uue koalitsiooni moodustamist ei toeta. Isamaaliit, keda uude koalitsiooni samuti kutsuti, vastas eitavalt. Uuest koalitsioonist lubavad eemale jääda ka kaks ühendatud rahvapartei esindajat. Nii püsiks uus võim üsna õhukesel toetus pinnal 17 häält 16 vastu. Res Publica linnapeakandidaat ja Pärnu volikogu fraktsiooni esimees Ahti kõo lubab siiski tegusat linnavõimu. Me tahame pöörduda rohkem linnarahva poole, et saada informeerida meie kavandatavatest otsustustest linnakodanikke, et neil oleks võimalik eelnevalt oma arvamust avaldada, sõna sekka öelda. Teiseks me soovime kindlasti alustada muudatustega linna äriühingute juhtimise ja majandamise ümberkorraldamisel, nii et see ei oleks pelgalt mõnedele isikutele kasu saamise allikaks, kas nõukogu liike või või juhatuse liikmena linnale kuuluvad ja linnaosalusega äriühingud peavad hakkama linnaeelarvesse tulu tooma. Ütlen ikkagi nii, et kõike ei saa kuue kuu jooksul teha, aga palju saab alustada. Täna hommikul olid Pärnu uue võimuliidu koalitsioonileppe allkirjastamise juures ka Keskerakonna peasekretär Kadri Must ja Res Publica juures samas ametis olev Ott lumi. Kadri Must alt palusin hinnangut Pärnus poolteist nädalat tagasi alanud ja uue koalitsiooni moodustamisega kulmineeruvale võimutülile. Pikka aega viimasel ajal Keskerakond ja tema partnerid Reformierakond ja Isamaaliit ei tegutsenud enam ühe meeskonnaga. Probleeme lahendati lõpuks juba lausa meedia vahendusel ja nii ei ole kasulik seda linnavõimu pidada ei linlasel ega ka meie erakonnal. Res Publica peasekretär Ott lumi näeb tekkival Pärnu võimuliidul ka pikemat perspektiivi. Ma kõigepealt loodan, et see valitsemise stiil ja need inimesed ja need mõtted annavad Pärnule selle viie kuu jooksul teatud arengutõuke ja loodame, et meil on võimalik avaliku võimu teostamist ka pärast valimisi Pärnus jätkata me selle poole pürgime. Ülehomme on Pärnu volikogu istung, kuhu Keskerakond ja Res Publica võtavad kaasa umbusaldusavalduse praeguse Reformierakonnast, Keskerakonnast, Isamaaliidust ja ühendatud rahvaparteist moodustatud koalitsiooni suhtes. Hääletamisele tuleb see järgmiseks neljapäevaks planeeritud volikogu erakorralise istungil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus kirjutasid Keskerakond ja Res Publica alla koalitsioonilepingule.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse tuvastamiseks organismis kasutatakse laialdaselt PCR testi, mis oma tundlikkuse tõttu võib anda ka positiivse tulemuse juhul, kui inimene on viiruse juba seljatanud. Tervise ja tööminister Tanel Kiik rõhutab, et kindlasti ei ole ainult pooled täna positiivse proovi andnud inimestest nakkusohtlikud. Isegi kui nad oleks pooled neist nii-öelda nakkusohutud, teine pool on ikka nakkusohtlik ehk et kui võtame näiteks 1200 näitaja tänase, siis vähemalt 600, neist on ikkagi nakkusohtlikud tõenäoliselt rohkem, kuna ilmselt need inimesed, kes pöörduvad perearsti poole, ei ole juhuvali, vaid need on ikkagi inimesed, kellel on mingid tervisemured, kas on kellegi lähikondaktsed olnud või neile enda sümptomid tekkinud. Ehk igal juhul laiadane testimine ongi kindlam viis ja haigete inimeste tuvastamiseks võimaluseks lähikontaktsete eneseisolatsiooni testimismahtusid me kindlasti ei vähenda. Perearst Karmen Joller seletab, et kui juhu valimiga võib selguda, et pooled positiivse proovi andnud ei ole nakkusohtlikud, siis perearstid ei suuna testimisele juhuslikult. Me ju näeme ka seda, et on tõusnud haigla patsientide arv, ka näeme seda, et on pöördumiste arv tõusnud. Meie ei saada ilma sümptomiteta inimesi testimisele, isegi siis, kui inimene seda küsib, sellepärast me teame, et see ei ole väga näidustatud. Ja lisaks meil on piisavalt haridust ja oskust, et välja selgitada, kas inimene on jääkpositiivne või ta on positiivne, et selleks on ka omad meetodid. Jälgime, uurime sümptomeid, küsitlema ja nii edasi. See haigestumus, mida me praegu näeme, on päris pesuehtne. Haigestumus ei ole lihtsalt testi tulemuste järgi leitud mingisugune pseudo haigestumi, see on päris. Viroloog Andres Merits seletab, et uuringu tulemused on ootuspärased. Sisuliselt on juba aasta aega teada, et PCR test võib osutuda positiivseks ka mitte nakkusohtlikel inimestel. Praegu segab see fakt peamiselt viiruse leviku tuvastamist, kuid niikaua kui ka kõik teised näitajad tõendavad viiruse leviku laienemist, on mure teisejärguline. Kui me oleksime nii-öelda olukorras, kui epideemia või siis viiruse levik väheneb siis see tähendaks automaatselt seda, et protsent nendest inimestest, kes on jääkpositiivsed aga kättesaadavad, suureneb olukorras, kui levik absoluutselt kindlasti kõikide märkide järgi laieneb, on selle jääkpositiivses mõju üldisele olukorrale väiksem ja olulisem on inimeste kiirem isoleerimine. Test on tähtis, näiteks kui te tahate inimesi võtta haiglasse plaanilise ravile, siis ma ei näe talle erilist alternatiivi ja olukorras, kui haiguse läbi põdenute, kuid veel positiivsete inimeste hulk on oluliselt suurem kui nendest, kes on haiguse aktiivses faasis muutub see probleem aktuaalsemaks. Meritsa sõnul oleks teoreetiliselt võimalik BCR meetodi abil eristada jääkpositiivset ja kindlasti nakkusohtlikud inimesed. ERR-i portaalile novaator ütles sünn läbi Eesti infektsiooni haiguste valdkonna juht Paul naaber, et praegu ei ole see siiski võimalik. Täpsemalt testimise kohta saab lugeda novaator.err.ee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda kutsus äsjase seireuuringu tulemustele toetudes arutlema testimise korralduse ning selle üle, mis järgneb koroonapositiivse avastamisele. Ülikooli hiljutisest juhuvalimiga uuringust ilmnes nimelt, et ligi pooled positiivse koroonaviiruse proovi andnud ei olnud nakkusohtlikud. Nad olid jääkpositiivsed ehk haiguse millalgi varem läbi põdenud. Valitsuse ja ekspertide sõnul ei tähenda see, et testimist peaks teisti korraldama.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeni pole elektrilised rulad ja üha populaarsemaks muutuvad elektrit ukerattad kuidagi reguleeritud. Nüüd tuli seadusesse uus mõiste kergliikur. Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva selgitab, et kergliikur on niisugune aparaat, millel on võimsust kuni üks kilovatt ja mis suudab sõita kuni 25 kilomeetrit tunnis ja nad tohivad sõita väga paljudel teedel ehk siis jalgratta teel jalgrattarajal, jalgratta ja jalgteel, jalgteel ja kõnniteel ning samuti teatud mööndustega ka autoteel. Alla 10 aastane laps ei tohi sõita kergliikuriga sõiduteel ja kuni kuueteistaastasel peavad olema olemas rattaload ja kiiver peas. Kõnniteel sõites peab kergliikleja arvestama jalakäijaga. Jalakäija vahetus läheduses peab sõitma kiirusega, mis oluliselt ei erine selle jalakäija kiirusest, mis võimaldab jalakäijast mööduda ohutult. Kuidas seda kontrollima hakatakse, seaduseelnõu seletuskirjast ei selgu. Kalvi Kõva möönab, et see on ikkagi politseitöö aga samas rõhutab ta, et esmajärgust tuleb kõigil liiklejatel endal õigesti käituda. Teine oluline muudatus puudutab nii kergliikureid kui jalgrattaga sõitjaid. Kui tänasel päeval tohib jalgrattur sõita üle sera suvalise kiirusega, siis nüüdsest selle eelnõu kohaselt tohib ta seda teha jalakäija tavakiirusega. Tulevikus peavad jalgrattur ja kergliikleja ette vaatama ka siis, kui nad sõidavad mööda ratta või kõnniteed ja ühtegi jalakäijat ei paista. Seda juhul, kui ratta või kõnniteega kohtub hoovi sissesõidutee varjaku nähtavus, hekk, kõrge aed või maja sein. Jalgrattur ja kergliikleja peavad iga kord kontrollima, ega nurga tagant au autot ei tule. Loomulikult nendel on õigus sõita, nad ei pea peatuma, nad ei pea sellele autole teed andma, aga nad võiksid või peaksid olema kindlad, et see autojuht, kes hoovist välja tahab sõita, neid ikka ka märksa ärkab. Kui selle seaduse punktiga kas või mõni intsident nendelt hoovilt väljasõitudelt jääb vähemaks, siis on see seadus oma eesmärgi täitnud. Kalvi Kõva rõhutab, et õnnetuse korral vastutab igal juhul to juht. Aga kangi alt või kuskilt hoovist võib välja kõndida ka inimene ja kui talle sealt kihutab otsa jalgrattur, siis noh, ka neid õnnetusi peaks vältima. Seadusemuudatuse kolmas punkt puudutab kolmerattalisi mopeede, ka neid ostetakse Eestis üha rohkem ja tihtipeale kasutavad neid vanemad inimesed näiteks alevikeskusesse poodi minemiseks. Seni võisid kolme ja neljarattalised mopeedid sõita ka kergliiklusteel, kuid uus seadus lubab neid ainult sõiduteele. Kalvi Kõva ütleb, et siis, kui liiklusseadus uuesti Riigikokku jõuab, peaks selle muudatuse ülevaatama ja võib-olla ka siis puuetega inimeste koja pensionäride ühendustega nii-öelda läbi rääkima, et mis need murekohad täpselt on ja kuidas seda saaks reguleerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis täna vastu elektritõukerattaid reguleerivad liiklusseaduse muudatused. Uue seadusega suunatakse kergliikurid pigem jalgratta- ja kõnniteedele aga nõudega, et jalakäijast peab mööduma aeglaselt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti põhisõnum on praegu see, et koroonaviirusesse nakatumise juurdekasvu kiirus on praegu Eestis kõrgem kui Euroopa keskmine. Haigestumine on kasvanud üle üheksa 100000 inimese kohta kuid seda võib lugeda ootuspäraseks. Eripäraks on suurem nakatumine noorte hulgas. Terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma. Haigestunud on peamiselt nooremaealiste seas 20 kuni 29 ja siis siit edasi 30 40. Tänase teadmise juures lastelt lastele see haigus ei taha levida ja ka lastelt täiskasvanutele neid haigusjuhtumeid esineb harva. Ja kui me vaatame eelseisvat kooliperioodi kooliaega, siis hetkel teame, et koolikeskkonnas on väga harva lapsel lapsele või siis lapselt õpetajale levikut esinenud. Sotsiaalminister Tanel Kiik teatas, et peatselt võtab Eesti kasutusse ka viiruse jälgimise rakenduse nutitelefonidele. Nii-öelda kontakti hoiatus, rakendus nimega hoia, see on hetkel testimise vaates lõpjärgus, oleme saanud arendajatelt kinnituse, et iseseisva taastamise päevaks, et 20.-ks augustiks peaks olema Eesti inimestel allalaetav Google Play Appstori kaudu, loodame, et nii ka läheb. Eks see rakendus tõesti näitab seda, et et kui inimene ise ei pruugi mäletada, kellega ta näiteks ühistranspordis kokku puutus, mõnes restoranis, mõnes muus asutuses lähikontaktis viibis, siis mobiiltelefon mäletab ja, ja läbi bludufi siis omavahel telefonid suhtlevad, vajalikke koode vahetavad, ehk kui näiteks selgub, oled olnud kontaktis mõne koroonaviiruse hiljem siis positiivse testi teinud inimesega, siis sulle tuleb vastav teavitus, Sul ei tule teavitus, kes see inimene oli sul, sul tuli teavitust nii-öelda detailide kohta tema terviseandmete kohta, aga sul on võimalik ise vajadusel siis jääda koju eneseatsiooni, pöörduda perearsti poole, igaks juhuks, paluda testimise saatekirja igal juhul olla ettevaatlikum ja olla teadlikum sellest, kus sa võisid selle viiruse saada. Kui näiteks sul peaksid ka ilmnema sümptomid. Lõuna-Eesti ralli toimumine otsustatakse lõplikult kas täna või homme, kinnitas terviseamet. Rahvusvaheline autode võidu kihutamine ehk Rally Estonia hetkeseisuga toimub nii, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti teatel lisandus ööpäevaga kaheksa uut koroonaviirusse nakatunut. Kolm positiivset tulemust tuli Tallinnasse, kahel juhul oli haigus sisse toodud Prantsusmaalt. Kolmapäeval toimus ka Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi ühine pressikonverents.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi täideta oma lubadust, kõik need otsused ja kõik see, mida, mida on räägitud ja mida katsutakse kuidagi koalitsioonileppes kirjas olevaga kooskõlla viia, tegelikult ei vasta praegu Eesti arengu huvidele, ei saa mina aktsepteerida seda privatiseerimise poliitikat, mis käimas on. Siiamaani ei leia ma kuskilt regionaalpoliitika algeid, mis võiks olla ja mis peaks olema eriti olukorras, kus erinevused metropoli ja selle külakolka vahel üha suurenevad. No eelarvest ma ei tahaks üldse mitte midagi rääkida, sellepärast et nullbaasilisest eelarvest on asi kaugel ja, ja käib mingisugune tants samamoodi, nii nagu omal ajal Otman leidis raha, kui valitsus leidis, et, et peab eelarve suurem olema, samamoodi leiab täna Kallas raha, see ajab lausa naerma. Ei ole nagu suurt mõtet sellist valitsust esindada ja mul on niisugune tunne, et Ma ei ole suuteline ausale ja lihtsale maainimesele näkku vaatama, talle valetama ja seletama asja, mida ma ise õigeks ei pea. No haldusreform on olnud üks märksõna, millega te justkui rahul ei ole, et see on venima jäänud ja teistpidi tean ma ka seda, et siseminister on kinnitanud, et haldusreform kulgeb päris tavalist rada mööda. Mis teie ütlete siia juurde? No ta võib ju eneserahustuseks selliseid asju öelda, aga haldusreformi ei kulge üldse mitte ja teatavasti on see asi reform, mis nõuab ka teatud vahendeid. Kui neid vahendeid isegi eelarvesse ette ei nähta, siis tundub, et seda eriti keegi ei planeeritavagu. Kinnitus kogu sellele asjale, kas on antud mingid tähtajad haldusterritoriaalse jaotuse korrastamiseks, nõnda kusjuures samas tuleb terve rida läbimõtlematuid otsuseid, ütleme kas või seesama eelarve baasi ümberkujundamine 66-le protsendile üksikisiku tulumaksust, kui küsitlus siis kui haldusreform veel aktuaalne oli, näitas seda, et kui ka 100 protsenti üksikisiku tulumaksu laekuks valda et ka siis ei suudaks kõik valla oma lastele haridust anda, nii et selles mõttes ei ole mõtet ju Janalinnu kombel pead liiva alla panna ja, ja. Kes saab asemele Võru maakonna etteotsa? Ei ole au teada, see on peaministri ettepanek ja minu käest ei ole ta nõu küsinud ja minuga ei ole ta üldse suutnud või viitsinud eriti enam vestelda. Peale seda, kui ma võtsin kriitilise hoiaku tema tema tegude suhtes ja julgesin välja öelda, et ta oma lubadusi ei pea. Mina kinnitasin fakti, tema leidis, et ilmselt on vaja sellest solvuda, et mis see maavanem seal ikka plõksib. Võib-olla te võtsite liiga valuliselt lihtsalt seda oma idee purmustamist. See ei olnud minu ideega põrmustamine, vaid see oli peaministri enese poolt küsitud ettepanek ja ta leidis selle väga hea olevat, kui ma talle selle üle andsin. Nii et see ei ole mitte mingisugune niisugune suure maakonna tekitamine teiste kellegi arvelt vaid see mõte sisaldas hoopis midagi muud. See mõte sisaldas ka maavalitsuse funktsioonide ümbervaatamist. See see oleks võimaldanud optimaalselt korraldada ühistranspordi nendes kolmes maakonnas, see oleks võimaldanud päris kergesti meditsiinivõrku korrastada haridusvõrgust rääkimata. Nii et see ei olnud mitte mingisugune niisugune. Me teeme ühe suure vägeva ja matan olla seal maavanema, sinna oleks, võin minna maavanemaks minu meelest. Kas sul Põlva ja Valga kolleeg ja poleks midagi hatki olnud?",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru maavanem Robert Lepikson esitas 18.augustil tagasiastumispalve.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVon der Leyen tegi hiljuti teatavaks era inkubaatoriks nimetatud biokaitse valmisolekuplaani. Eras teevad koostööd teadlased, biotehnoloogia ettevõtted, tootjad ja riigiasutused, kes monitoorivad võimalikke uusi ohte ja püüavad vaktsiini kohaldada. USA-s on selline infrastruktuur olemas ja see on tugev eelis, ütles von der Leyen. Euroopas seda pole. Euroopa peab selle tema sõnul üles ehitama, et olla valmis ka järgmisteks võimalikeks epideemiateks. Nagu Fonder Laien Financial Timesile ütles, on Euroopa Liit koroonavaktsiini tarnete osas endiselt kõige raskemas kvartal. Liikmesmaad protesteerivad kõvasti vaktsiini tarnete hilinemise ja vähenemise pärast. Läinud neljapäeval kohtusid Euroopa Parlamendi saadikud vaktsiinitootjatega, nii nagu ütles Eesti eurosaadik Yana Toom. Tema meelest peale uute lubaduste muud suurt ei jagatud. Von der Laien näeb kvartalis muutusi, kuna siis algab Euroopa Liidu teine. Samuti tuleb kasutusele Johnson ja Johnsoni koroonavaktsiin. Von der Laieni sõnul loodab Euroopa Liit saada teises kvartalis 300 miljonit koroonavaktsiini. Von der Laien tunnistas veebruari alguses Euroopa Parlamendile, et Euroopa Liidu vaktsineerimisprogrammis on tehtud vigu, mille tõttu jäädakse maha USA-st ja Suurbritanniast. Kõige enam on praegu tootmisprobleeme Astra Sane ka Euroopa tehastes, mille kohta Euroopa Komisjoni president ütles, et ehkki see on hea, et nad tarnivad vaktsiini üle maailma. Aga nad peavad kinni pidama oma lepingutest ja meie tahame oma osa kätte saada. Von der Laien toetas ka Prantsusmaa presidendi Emanuel Makrooni ettepanekut jagada kuni viis protsenti vaktsiini tarnetest arengumaade tervishoiutöötajatele. Kuna viirus taganeb ainult siis, kui kõikidel on juurdepääs vaktsiinidele. Von der Laien lisas, et kõige enam peab Euroopa Liit muretsema siiski arengute pärast oma liikmesriikides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul peab Euroopa Liit tugevdama meditsiinisektorit, et tulla toime pandeemiate ajastuga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu kultuurikomisjonile laekus tähtajaks ideekavandeid 29 kultuuriehitise või ehitiste kogumi kohta, mille ehitamist või renoveerimist toetada järgmistel aastatel kultuurkapitali vahenditest. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles aga ühes ERR-il augustikuu lõpus antud intervjuus, et piirduda ei tohiks ainult kultuurkapitaliga, sest riik investeerib igal aastal eelarvest samamoodi. Investeeringud tuleb ära teha, sest Eesti kultuuril on väga palju olulisi ideid ja on muinsuskaitseobjektid, mis vajaksid raha kohe. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütleb, et tõepoolest kolmandik ehitismälestistest on halvas ja avariilises seisus. Ilmselge on see, et osade hoonete remondivõlg on tänaseks nii suur noh, nähtavas tulevikus tuleb teha mingid otsused nende säilitamise osas, muidu meil varsti ei ole enam midagi säilitada, vaadates lihtsalt sellist nõudlust, kui palju võiks või peaks olema mälestistele ja muinsuskaitseala hoonetele toetusi siis, et kui riigil oli kui eelmine aasta toetusteks umbes kaks ja pool miljonit eurot aga samal ajal 2020.-ks aastaks esitati taotlusi 12,55 miljoni eest. Seega loodab muinsuskaitseamet, et järgmiste aastate riigieelarve planeerimisel arvestatakse selle vajadusega nii eelarve kui struktuurivahendite planeerimisel. Nüüd ja praegu on see viimane aeg, kus mõningatesse objektidesse investeerida. Saate te tuua mõne näite, mis on näiteks selline objekt, mis vajaks nagu kohe sekkumist. No seda ei pea väga kaugelt otsima, linnahall on noh, kohalikule omavalitsusele kuuluv mälestis, millesse investeerimine on viimased 20 aastat seisnud või siin on ka mõningad pühakojad, mõned mõisahooned ja mõisate kõrvalhooned. No mingi osa näiteks linnuseid vajavad pidevalt hoolte konserveerimist, mis asja nad ongi juba täna kaitse all varemetena, muidu saab nendest varemetest varsti a arheoloogia. 80 protsenti mälestistest on Eestis eraomandis, ütleb Siim Raie. Ega ju muinsuskaitseseadus ei kohusta omaniku muuks kui säilitamiseks, et selle olukorra säilitamine, millisena on asi kaitse alla võetud ja, ja meieni jõudnud? Meil on väga suur hulk positiivseid näiteid, ka iga aasta me anname aastas umbes 1500 luba töödeks mälestused, mis tähendab seda, et noh, väga suurel hulgal mälestisel ikka tööd käivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Selleks aastaks laekus ehitismälestiste remondiks ja säilitamiseks taotlusi 12,5 miljoni eest. 80 protsenti ehitismälestistest on eraomandis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa on üks suuremaid naftatootjaid ja kui riigieelarve tehti, siis nad arvestasid, kui ma nüüd ei eksi, 40 dollariga barrelilt. Kas see Hiina langus tabab Venemaa tugevamalt või karmimalt kui paljusid teisi riike? Tõsi, ta on, Venemaa sõltuvus naftast on märkimisväärne, ekspordituludest ligi 40 protsenti on naftaga seotud. Nüüd eripära on muidugi selles, et ei maksa ennast lasta eksitada nendest tohututest langusnumbritest. Need olid seotud paberi peal nafta müümise turu eripäradega, sest naftat müüakse päriselt ja müüakse ka paberi peal ja see oli nüüd see paberikoht. Nüüd hind tõusis. 23 25 dollarini barrelit juuni tarnetele, aga nüüd häda on selles, et Venemaa nii-öelda eelarve tasakaalupunkt on tegelikult arvestuslikult 42 dollarit barrelist ja miinus 17 dollarit lähimate kuude jooksul tähendab ikkagi seda, et Venemaal jääb saamata kuni 250 miljonit dollarit sõna otseses mõttes eksporditulu päevas ja see on ikka päris päris valus igal juhul täna Venemaa on sunnitud kokku tõmbama kõik sotsiaalsed programmid, ka neid toetusprogramme, mis praegu on siin seoses koroona ga tõmmanud kokku isegi relvastuse poole pealt see näitab, et asi on ikka karm. Keegi ei tea, kuidas sellest praegu täpselt välja tulla. Strateegilised reservid on ka igal pool täis, loodetakse näiteks te ei usu seda praegu, aga loodetakse näiteks Ameerika peale, sellepärast et Ameerika on eriti Texases asuv naftatöötluskompleks on siiamaani töötanud Venezuela raske nafta peal, aga Venezuela on nüüd sanktsioonide all, naftatarned on sealt katkendlikud ja praegu Ameerikast ei osta. Ja, ja nüüd ostavad aeg-ajalt siis venelastelt nende rasket naftat, mis sobib selle rafineerimistehnoloogiaga, mis seal Texase kompleksis on. Aga see on jällegi niisugune seis, mis praegu ei ole kindel enam, sest ka Ameerikas endas on läinud hinnad tohutult alla. Kaua selline olukord võiks püsida, selline väga madal nafta hind. No tegelikult see on nüüd küsimus, millele vastus ei ole isegi nafta käes nii palju, kuivõrd turunõudluse küsimus, ehk siis kui kiiresti avanevad majandused maailmas, kui kiiresti hakkab kõik uuesti tööle, seal on tegelikult võti, siis suureneb ka nõudlus ja siis asjad jälle lahenevad ka nafta jaoks. Kas Venemaa olukorral on otsene mõju Eestile ka? No ikka on, ütleme siis niimoodi, et väga suure tõenäosusega ilmub turule uuesti ka vene naftatoodete ekspordivõimalusi nendest tehastest, kellel ju kuhugi mujale müüa, loodetakse järsku siitkaudu midagi viia või ka meie mahutid hakata kasutama. Teiseks muidugi üldine reegel on selline, et kui naftahinnad on madalad, siis Venemaa nii-öelda välispoliitiline aktiivsus on teistlaadne palju rahumeelsem, kui tavaliselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA toornafta hind läks eile õhtul pöörase tempoga vabalangusse. Midagi taolist pole kunagi varem juhtunud. Räägime naftahinna languse mõjust Venemaa majandusele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTurismimaksu teema tõstatas poolteist aastat tagasi tolleaegne Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart. Eile rääkis sellest taas praegune volikogu esimees Tiit Terik kohtumisel Veneetsia delegatsiooniga. Seal hakkab taoline maks kehtima. Selle aasta juulist. Linnapeaks saanud Kõlvart leiab, et idee on ka Eestis jätkuvalt aktuaalne. Mulle tundub, et selleks, et seda realiseerida, on vaja saavutada kokkulepet valdkonna esindajatega. Selleks et meil oleks ühine arusaam, mis on selle maksu eesmärgid ja kes võidab mina jätkuvalt usun, et võidavad, mitte ainult omavalitsused ja jutt ei ole ainult Tallinna linnast, noh mulle tundub, et see huvi kindlasti võiks olla Pärnu puhul Narva-Jõesuu puhul ja see on just see koht, kus peakski tekkima ühine arusaam omavalitsustel, aga ka ärisektoril. Et need vahendid, mida saab turismimaksust, saab suunata just turismi arendamiseks, aga see turismi arendamine samal ajal tähendab ka seda, et areneb ka linna keskkond ja võimalused, mida me saame pakkuda nii turistidele kui ka meie inimestele. Probleem on muidugi selles, et turismimaksu kehtestamine vajaks muudatust kohalike maksude seaduses ja Kõlvart nendib. Praegu ma näen Et poliitilist üksmeelt selles küsimuses ei ole, et riigikogus selline võimalik seadusmuudatusettepanek ei lähe läbi ja sellepärast mina arvangi, et praeguses olukorras omavalitsused peavad seda teemat läbi rääkima just ärisektori ehk siis turismi valdkonna esindajatega. Muidugi ei ole lihtne ka turismifirmade veenmine, sest nad kardavad, et see peletab turiste, kuigi Kõlvart meelest ei muuda see euro või paar midagi. Aga kõik toob ka lisasekeldusi, mida keegi ei soovi, kui kindlat kasu näha ei ole. Nii et selgitust ö seisab ees. Võimalus on muidugi ka teha tööd erakonnas, et saada see punkt sisse järgmisse koalitsioonilepingusse. See võludokument lahendab teatavasti paljud probleemid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Turismimaksu vajaduse teema kerkib aeg-ajalt üles ja vajub siis jälle tagaplaanile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhendkuningriigi peaminister Boris Johnson käis täna Eestis. Ta kohtus peaminister Jüri Ratase ja tapal teenivate briti kaitseväelastega. Astrid Cannel küsis Johnsonilt, kas NATO on ajusurmas, nagu ütles seda Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Isegi Emmanuel peab nõustuma, et NATO on väga oluline, see on ajaloo kõige edukam sõjaline liit viimase 500 aasta jooksul ja sellel on suurepärane tulevik. Siin me näitame aga Suurbritannia tuge Eestile ja et me usume siinsesse kohalolekusse. Ma toetan tugevalt seda, mida me tapal teeme. Need inimesed minu taga on mehed ja naised, kes on tapa Suurbritannia kaitseväelasest ja nad jäävad siia väga pikaks ajaks. Peaminister Jüri Ratas ütles, et tal on Boris Johnsoni visiidi üle väga hea meel. Ratase sõnul näitab kahe riigi lähedasi suhteid see, et peale eelmise nädala Suurbritannia valimisi otsustas Johnson just Eestit külastada. Ma hindan seda väga, ma olen peaminister Johnsonile selle eest väga tänulik. Kindlasti ma loodan, et kui on Brexit läbi koos lepinguga, siis Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhted saavad olema väga erilised, saavad olema väga lähedased, saavad olema väga tugevad liitlassuhted ja loomulikult meie kahepoolsed suhted Suurbritanniaga. Need on ajalooliselt olnud väga head, need on täna ainult tugevnenud, kasvanud olgu see FB, olgu see õhuturve, olgu see erinevad harjutused näiteks käesoleval aastal, mis siin Eestis on toimunud, kindlasti ei saa ka mainimata jätta nende panust rohkem kui 100 aastat tagasi. Ratase sõnul peab Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumine olema koos lepinguga väga selge. See puudutab meid väga otseselt ju, et kas või võtame meie, üliõpilased ülikoolides, et aega on ülivähe. Viimasel ülemkogul öeldi, et on väga suur oht, et võib-olla kõiki teemasid täiesti lõpuni ei suudetagi minna, aga ma usun, et kui kahel pool on selline tahe olemas ühelt poolt 27-l riigil, teiselt poolt Suurbritannia, siis on võimalik sellega leppida ka tuleviku suhe kokku. Tõsi, seal on reeglistikus võimalus ka teatud hetkel teha pikendus selles osas, aga ma arvan, et pigem mõlemad pooled pingutavad selle nimel, et tulevikusuhe saab kokku lepitud aasta 2020 jooksul. Endine kaitseminister ja välisminister Sven Mikser ütles, et Johnson il on ees keerulised kõnelused ning Euroopa riikide külastamine on arusaadav. Kuigi võib öelda, et Johnsoni päris veenva valimisvõidu valguses Brexit ülekaaluka tõenäosusega jaanuari lõpus tõepoolest toimub, siis sellega ei ole ju loole lõpp. Järgnevad pikad läbirääkimised tulevaste suhete, sealhulgas kaubandussuhete üle. Et kindlasti peaministril oma uue ametiaja alguses vaja hoida ja tugevdada suhteid Euroopa liidritega. Kindlasti on Suurbritannial eriline julgeolekualane suhe Eestiga, on ju just NATO eelasutus või too nii-öelda tugevdusjõudude koosseisus peamiselt Briti kaitseväelased Eestis seda heidutust teostamas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Boris Johnson kohtus peaminister Jüri Ratase ja Tapal teenivate Briti kaitseväelastega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamisest oli põhjustanud vaidlus juba esimesel ja teisel lugemisel. Üleeile ei saanud ettepanek teine lugemine katkestada toetust. Ja täna oli võib-olla loogiline, et see katse eelnõu vastu võtta kukkus läbi, kuna oli vaja koosseisu häälteenamust ehk viitkümmet ühte poolt. Häälteeelnõu poolt oli aga 49 saadikut, kuigi isegi ka mõni reformierakondlane. Aga vastu oli 16, seega hääletas 65 riigikogu liiget, mitmed ei hääletanud. Kohal oli ennast registreerinud 78, nii et kõigega tuleb otsast peale alustada. Aga siis tuli jõuluvana ja kuulame mõningaid tema mõtteid. Teil oli kõva tööpäev, nägin ja eks selle keskkonna ga ongi selline asi, et temaga kipub teinekord tulema emotsionaalne side. Ja võib-olla kui on veel, saab äkki äkki ühe seaduse veel panna. Päevakorda võib-olla peaks võtma vastu seaduse keskkonnaga emotsionaalse sideme lõpetamise kohta. Sellepärast et see kütab kirgi, ajab segadusse ja, ja tekitab ka inimestes võib-olla asjatut sellist poleemikat, mille eest veel tahaks teid kiita. Tööd olete kõvasti teinud, riigieelarve on mõnus vastu võetud. Opositsioonile muidugi ei meeldi ükski asi selle juures nagu tavaliselt on, ikka räägitakse, et peaks koguma. Kui on hea aeg, aga anname käega märku, kellel õn õnnestunud koguda siis kui raha on palju. Järgnesid salmid ja kingitused ja enamikus loetigi luuletusi siiski Keskerakonnalt oli ka laul ja vabaerakonnal filosoofiline etteaste lavastusest Koduod oodates kingitustest EKRE sai näiteks sangpommi, et nad ikka maa peal püsiksid. Sotsid said mikrofoni, et nad ei peaks seda teiste käest ära rebima Isamaa raamatu Eesti lindude rändest, et nad õpiksid paremini selgeks. Ränderaamistikureeglid. Vabaerakond sai oma filosoofilise etteaste järel ajakapsli, kuna praegu neid ei mõisteta ja ei saada aru, mida nad ütlevad. Ehk juhtub see tulevikus. Keskerakonnale anti muuhulgas tasuta transpordi eest üle-Eesti line roheline kaart ja igaks juhuks ka üks kokkupandav tool. Ning Reformierakond sai koristaja varustuse, sest nad kordavad kogu aeg, et peavad valitsuse järel koristama. Ja siis nad said ka vitamiini korvi, et nad koristajaks ei jääkski.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus ei leidnud toetust valitsuse algatatud keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühendamise seadus. Pärast istungit käis riigikogu liikmeid rõõmustamas jõuluvana (Gaute Kivistik).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti suursaadik Soomes Sven Sakkov rõhutab, et tänane päev on Soomes kahtlemata väga oluline. Ei saa nüüd öelda, et Helsingi tänavatel inimesed kuidagi teistmoodi käituksid, tantsiksid ja laulaksid, aga muidugi on ajalooline hetk, see on sama ajalooline kui siis, kui otsustati Euroopa Liidu tee jalgala võtta 90.-te aastate alguses. Muidugi olukord praegu rahvusvaheliselt pingestunud olukord tulenevalt vene agressioonist paneb sellele oma pitseri ja võib-olla see tunne, mida, kui ma prooviksin kirjeldada, kuidas soomlased tänast päeva ja järgnevaid päevi vaatavad, Ongi murelikult, et mis vastu sammusid Vene Föderatsioon nüüd võib ette võtta, soomlased ongi olemuslikult väga muretsev rahvas, mis puudutab julgeoleku küsimusi ja nii-öelda väga palju Soome ajakirjanduses ja avalikkuse ees just nimelt seda võetud, et mis vastusammud võivad olla, kas küberrünnakud, mingi sõjaline surve, migratsioonilaine ja muud sarnast, sest tõesti Vene ametiisikud on korduvalt öelnud, et nad võtavad mingeid poliitilisi sõjalisi samme ette juhul kui Soome ja või Rootsi peaksid selle otsuse vastu võtma. Soome välisminister Becka Haavisto ütles Euroopa Parlamendi välisasjade komisjonis esinedes, et kuigi Venemaa invasioon Ukrainasse on muutnud Euroopa ja Soome julgeolekuolukorda, ei tunneta Soome vahetut sõjalist ohtu. Beka Haavisto märkis veel, et kui Soome oma liitumistaotluse esitab, tugevdab Soome liitumine Läänemere piirkonna ja Põhja-Euroopa stabiilsust. President Sauli Niinistö ütles eile õhtul Briti peaministrile Boris Johnson'ile, et Soome ühinemine NATO ga ei ole ühinemine kellegi vastu. Me tahame NATO-ga liitudes igal juhul maksimaalselt tugevdada oma julgeolekut, kinnitas Niiniste. Reuters tuletab tänase päevaga seoses meelde Soome ja USA presidendi märtsikuist kohtumist. Joe Biden ütles, et Soome on Ühendriikidele oluline partner, tugev kaitse ja NATO partner, eriti julgeoleku kindlustamisel Läänemere piirkonnas.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul kujuneb Soome liitumisprotsess alliansiga sujuvaks ja kiireks, juhul kui Soome liitumistaotluse esitab. Tema sõnul on Soome NATO üks lähemaid partnereid ning oluline panustaja euroatlandi julgeolekusse. Soome president Sauli Niinistö ja peaminister Sanna Marin teatasid täna varem, et Soome peab esitama esimesel võimalusel avalduse NATO-sse astumiseks. Nad avaldasid lootust, et selleks vajalikud sammud tehakse riigis juba lähipäevil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu esitatud esimehe kandidaat Villu Reiljan kogus täna 830-l kongressi saadikult 532 häält. Vastaskandidaat Ants Käärma sai 273 häält. Vast valitud rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul loodi täna kahtlemata Eesti suurim erakond, mis jääb tsentrisse stardipunkt, iseloomustab Villu Reiljan. Nii. Põhiline on see, et on kokku lepitud üks põhikiri, mis on heaks kiidetud ja on kokku lepitud kolme erakonna koostöös, mis on ka maakondades heaks kiidetud programme. Ja nüüd on tõepoolest ka uute organite valimised, siis tuleb hakata tööle, sest me oleme küll suurerakond, see on õige, meil on kui palju veel ja me peame palju arendama ja kõigepealt tasakaalustama veel oma erakonda niimoodi, et tõepoolest üle Eesti paneb kõik otsima väga palju tuge ka linnadest. Sest sest see eestlus ja Eesti tasakaalus areng on tegelikult kõigi asi, loomulikult opositsiooni aeg on just partei täiustamise regenereerimise. Jah, ja noh, ütleme uue impulsi aeg ja, ja me peame seda kasutama ja see on suur ja pikk töö, enne kui muskel suureks läheb. Ütleme nii. Kuigi rahvaliitu ühinenud endise Eesti maarahva erakonna esimees Arnold Rüütel ei kandideerinud täna rahvaliidu juhtkonda, on ta ühinenud erakondade senise tööga rahul. Ma arvan, et iga erakond on täitnud väga hästi oma nii-öelda valijate taotlusi. Nimetame siin kas või pensionäride Perede erakonda, kes on väga aktiivselt töötanud, nende liikmeskond on väga suur olnud ja ma arvan, et see on üpris oluliselt mõjutanud Eesti poliitilist maastikku. Sest et kui nad ei oleks nii aktiivselt töötanud, sellisel puhul oleks võib-olla pensionäride olukord oluliselt raskem, kui ta on praegu. Kindlasti võis täna paljudel küsimus tekkida, miks Arnold Rüütel ei kandideerinud erakonna esimehe või aseesimehe kohal. Ma tõesti ei kandideerinud ja ma arvan, et see oli õige. Sellepärast et kõigepealt nii suure erakonna juhtimine nõuab väga palju lihtsalt jooksvat tööd. Ma saan pühenduda selle tõttu palju rohkem sisulisele tööle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kommenteerivad: Villu Reiljan ja Rahvaliidu aseesimees Arnold Rüütel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaanjas suure munamäe lähistel elav saunanaine Eda Veeroja, kes hoiab elus Võrumaa saunatraditsioone, peab sauna pühaks paigaks, kus käimine mõjub inimesele tervistavalt. Arva, et kõige rohkem köit inemisi kõik tuu, mis on siiras ja mis on kestnud põlvkondi aastaid, sadu tuhandeidki ja küladena alale komme, et sannan suheldes esihinda oma ihu, oma henge ja oma esivanemiga ja ka ettepoole tulevaste põlvedega. Et hoid nagu tervet, ilma ja tervet inemise mõtteviisi kuu. Eda Veeroja arvates ei kujuta ta Võrumaal paljudes peredes pühasid ilma saunata ettegi. Ühe AIongi tolle ja et sa teed asju, mis sulle meeldis ja mis su tervisele häma ja mis su peret ja sõpruskonna koon hoida. Sannan käimine, mõni päev vaiksemalt ja mõteluse, Tõnepäi, võib-olla mõne pereliikme või mõne sõbraga kuunet erineva seltskonna loo, erineva sanna ja ja seal on ma erineva jutu ja erineva mõtte ja erineva tunde. Saunanaine eda rõhutab, et lisaks hästi köetud kerisele ning õigesti valitud vihale on olulised saunaliste mõtted ja hoiakud, millega sauna minnakse. Aga üks, mis kimme sotsioopühadehaig on kasu kuu ja Sanan es olema kimmas ja rõõmus miil. Saa alati võimendas neid mõtteid ja tundeid, mis su peenom, nii et anname tasuks alati valmis saada oma päev positiivsete ja edasi viivate heade mõtete peri küll siis, et vahtse naastaga hästi. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrumaal peetakse au sees vanu saunas käimise kombeid, mida püütakse pühade ajal täita. Kuna esivanematelt päritud kombeid on palju, siis peavad jõulusaunas käijad valima need traditsioonid, mis just neile kõige paremini sobivad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigisaladuse kaitseks on seatud üsna karmid reeglid. Inimesel võib olla küll riigisaladuse luba, kuid praegu pole mõeldav, et ta saladusi kellegagi mobiiltelefonis jagaks. Maailmas on mitmeid näiteid ka selle kohta, et tegelikult ei pruugi mobiiltelefon olla turvaline isegi tavaliste ks töökõnedeks. Miks seda selgitas kevadel riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse juht Sven Heil. Kui me räägime tavasidest, siis see ei ole professionaalidele eriline kunst sealt vahele häkkida või kuskile sisse murda. Sihtasutus on juba mõnda aega vaeva näinud, et olulised inimesed saaks endale krüpteeritud mobiiltelefonid. Nüüd on need välisluureametis heaks kiidetud ja tehniliselt kasutamiseks valmis, räägib riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsiooni direktor Indrek Sirp. See on tavaline mobiiltelefon, mida on võimalik osta telefoni poes, aga ta erisus on see, et sinna peale pandud siis vastav tarkvara. Riigikantseleis ette valmistatud määrusemuudatus annab niisugustele telefonidele ka õigusliku tähenduse. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, võib piiratud tasemel riigisaladust vahendada ka avalikus ruumis. Selle mõte on see, et siis riigi juhtkond saaks operatiivselt sellist teavet vahetada mitte ainult nii-öelda nelja seina vahel ja ühtlasi tagada siis seda, et vaenulikel teenistustel oleks võimalikult vähe võimalusi seda, seda kõike pealt kuulata. Näiteks võib tuua olukorra, kus peaminister on Võrumaal väljasõidul, aga oluline koosolek ei malda oodata. Peaminister saab minna kuhugile eemale, vaadata, et keegi sealt otseselt pealt ei kuula ja saab oma jutud ära ajada selle telefoni abil. Piiratud tasemega riigisaladus on riigisaladuse kõige leebem aste. Näiteks kui asi puudutab välissuhtlust ja välispoliitikat ja on piisavalt tundlik, siis selline teave võib olla piiratud tasemel riigisaladus ja peaminister ja mitmedki teised ministrid kindlasti sellist teavet sageli vahetavad. Riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse arengukava näitab, et tänavu peaks turvalise telefoni saama kuni 240 inimest. Tuleval aastal loodetakse nende inimeste ringi 500-ni laiendada veel kord Indrek Sirp. Kui see nii-öelda esimese ringi kasutusse võtmine läheb hästi ja edukalt ja siis on seda võimalik laiendada, aga noh, esimeses järjekorras on loomulikult oluline strateegiline juhtkond ehk siis valitsus, liikmed, kantslerid, asutuste juhid, kellel on puutumus, julgeolekuteemadega, aga ka vabariigi president, riigikogu juhatus ja nii edasi, et see ring oleks esimene, kes peaks sellise võimaluse saama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu võib kuni 240 riigitöötajat saada spetsiaalse krüpteeritud mobiiltelefoni. Kui valitsus plaanitava määrusemuudatuse heaks kiidab, tohib sellise telefoniga vahendada ka piiratud tasemega riigisaladust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu instinkt kuidagi ütleb, et Eesti kindlasti vajaks ehk rohkem praegu sellist sotsiaalselt tasakaalustatud valitsust sest kui me tahame ületada seda lõhet, mis on olemas ükskõik, see on väga, väga selline jäme jaotamine, esimene, teine Eesti või kolmas Eesti siis siiski see niisugune sotsiaalne hoolivus nende suhtes, kes on vähem edukad või kes on sattunud probleemidesse. Sellist sõnumit ma arvan, üks praegune valitsus peaks saatma ja võib-olla need jäigad klammerdumised oma reformidesse ei ole olnud kõige edukam lahendus, nagu me juuresolevalt pildilt näeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaaliidu esimees Tunne Kelam valitsusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba 80.-test, vähemalt kui mitte varem on otsitud sellist lahendust, kus siis ei oleks selline suur autodele mõeldud ala, vaid et see oleks inimestega jagatud ala ja linnasüdamele siis vääriline koht uue arhitektuurikonkursiga tehtud tööga ja tänase ehitusega me täpselt sellesse kohta siis olemegi jõudnud, kus autodele on jäänud üks läbiv suund ja osa parklad ja ülejäänud osa on siis inimestele mõeldud erinevas vanuses, kes saavad siia tulla nii turg kui mänguväljak. Kas see kevadine eriolukord ka kuidagi ütleme siin takistuseks oli, kas see lükkas mingeid töid edasi või sai sellest hoolimata siin nagu asjad plaanipäraselt kulgeda, et graafikust maha selle tõttu ei jäänud? Graafikust maha selle tõttu jäänud, et iseenesest pean siis tänama politsei ja piirivalveametit, kellega koostöös me ühekaupa kooskõlastasime ehitajate siin olemise, kes siis ja kellel oli vähegi võimalik, viibis kohal vähemalt kaks nädalat, ära ei käidud igal nädalal ja noh, teine asi on muidugi, et ehitaja on hästi palju hiidlased kasutanud, mis on ka väga tore.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kärdla keskväljak sai nurgakivi. Kärdla keskväljak on üheksas väljak, mis valmib Eesti Vabariik 100 programmi \"Hea avalik ruum\" raames. Arhitektuurilise lahenduse autor on büroo MARELD koostöös bürooga Bornstein Lyckefors ja selle ehitab aktsiaselts Merko Ehitus Eesti.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli Maarjamõisa teaduslinnakus asuvad praegu ainult õppehooned nagu näiteks biomeedikum, füüsikum ja tehnoloogia instituut. Siiski, hoonete kõrval asub ligi 20 hektari suurune tühermaa, kuhu Tartu ülikool tahab arendada ülikooli linnakut. Et kogu hoonete kompleks oleks ühtne. Ülikooli plaane tutvustab kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel. Et noh, loomulik, et linnas ikkagi võiks olla mingisugune arendus selle platsi peal, nii et, et noh, me oleme orud eeldused, et sinna võiks siis tulla ka nii hoonestusõiguse s kui ka pargialad kui ka näiteks noh, võimalik ka siin ehitada näiteks spordi, spordihalle ja ka muid alasid Linnakut hakati planeerima juba 2016. aastal, aga esimeste tulemuseni jõutakse tuleval aastal. Kinnisvaraosakonna juhataja sõnul on selliste suurte arengute planeerimine ajamahukam ning tulevane kauplus oleks esimene linnaku ehitusetapp. Lähemalt rääkis Heiki Pagel. See on ka üks nagu selle välja nagu arendus, eesmärk, et see, ütleme, kui me räägime mingist linnaosast, linnakust, eks ole, võiks olla ka hästi mitmekesiselt kaubandus, natukene sporti, vaba aja veetmisvõimalusi, et noh, et kaubanduse kinnistul nüüd üks esimene, siis mis me sinna nagu sellise võimaluse loome. Kinnisvara osakonna juhataja sõnul on poe ehituse algus planeeritud järgmise aasta kevadesse. Ehituse ajakavast rääkis Tartu Tarbijate kooperatiivi turundusjuht Sigrid piir. Järgmine aasta on plaanis ajakava on siin sügis talv 2022 aga täpsemalt me nagu hetkel sellest ei räägiks. Lähiaastatel pole suur ehitusplaani rinnaku jaoks ette nähtud, kuna Tartu Ülikool ise on ainult ühe hoone ehitusest huvitatud. Ülejäänud maale on varasemalt kutsutud partnereid hooneid rajama. Viimasel poolaastal pole arenduse vastu huvi tuntud. Praegu on ülikooli jaoks esimene prioriteet linnaku keskele jääva pargiosa väljaehitamine. Plaane selgitab kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel. Teeme konkursi, projekteerime ta valmis ja ikkagi selle peaks nagu välja ehitama, see on see, mida tuleb niikuinii teha. Et, et see oleks juba tegelikult väga suur asi selle selle linna külas, kui selle asja välja ehitaks, sinna. Kopi pood loodetakse avada järgmise aasta lõpus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikool arendab edasi Maarjamõisa teaduslinnakut, muuhulgas kerkib sinna Coopi toidupood.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta tagasi küsis vabalava Narva teatrikeskus Narva linnavõimult 80000 eurot. Narva linn toona vaba lava tegevust toetada ei soovinud ja sulgemisohtu sattunud teatrikeskuse päästis hullemast. Valitsuse rahaline abi tulevaks aastaks küsib vabalava teatrikeskuse ürituste toetuseks ja majanduskuludeks linnalt 100000 eurot. Teatrikeskuse juht Anželika Štekalov loodab, et Narva mõistab vabalava tegevuse vajalikkust. See uus satsiif toetab linna arengud kutsub siia erinevaid spetsialiste nii väljaspoolt kui ka Eestist, annab võimalust teistmoodi veeta oma vaba aega ja see kõik oleks märkimisväärne, eriti kui kohalikud võimud toetaksid seda asutust. Narva linna võim peab vaba lava sihtasutuste äriettevõtteks, mis peaks ise ots-otsaga kokku tulema, räägib volikogu esimees Irina Janovitš. Minu jaoks on need vabalava palved olnud alati imelikud, sest nad müüvad etendustele pileteid ja teenivad kasumit. Meie nende tegevusse ei sekku. Mulle näib, et see taotlus pole päris kohale. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov arvab, et vaba lava äritegevus on halvasti korraldatud. Äri nii ei tööta. Ettevõte avades peab tegema täpse äriplaani, kuidas sa toime tuled. Selles olukorras pole seda arvatavasti tehtud või on midagi valesti läinud. Samas läbirääkimistele linnapea kätt ette ei pane ja on valmis vaba lava juhtidega olukorda arutama. Narva teatrikeskuse juht Angelika Stekalov üritab Narvale tõestada, et vaba lava pole äriettevõte. Äriettevõttena meid on väga raske nimetada, kõik teavad, et kultuuri peab toetama. Küsimus on selles, kas võimud on üldse huvitatud, seda huvi pole näidatud siiamaani, et oleks keegi rääkinud, okei, me oleme nõus näiteks väiksema summaga teid toetama ja siis me nagu saaksime arutada seda, aga sellise dialoogi pole kunagi tekitatud. Vabalava andmeil on ühe aasta jooksul Narva teatrikeskuses toimunud üle 200 etenduse ja ürituse, mida külastas üle seitsmeteistkümne 1000 inimese. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava Narva teatrikeskus palub Narva linnalt tuleva aasta tegevustoetuseks 100 000 eurot. Narva linnavõimu arvates on Vaba Lava äriettevõte, mis peab ise ots otsaga kokku tulema.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüdamlik tunne jäi Eesti TV aastakonverentsist. Küllap Valdo Pant oleks täna mõnelegi esinejale ja meenutustunnis osalejale öelnud seda ainult temale omaselt muheda jõulukustusega. Pole viga, juba hakkab tulema. Ja hakkas hulgikoorus Valdo Pandi, kolleegide reporterite ja paljude ametimeeste jutust detaile. Tähelepanekuid pandi andest töökusest reporteri oskusest näha tühiseimagi fakti taga üldist rääkida põnevaks ja suureks iga nähtus. Täna oleks Valdo Pant saanud 60 aastaseks. Täna oli televisioonis Valdo Pandi päev. Esimese stuudio fuajees avati Valdo Pandi püst, mille lõi skulptor Olav Männi. Aarne Rannamäel, Juhan Peeglil ja Ivar Trikkelil oli tänuväärne teema. Valdo Pant ja ajakirjanduslik aeg. Mati Talvik juhtis meenutuste tundi. Paarkümmend jõudsid meenutada ja sadakond ajakirjanikku kuulas ja elas kaasa Valdo Pandi reportaaži ja eludetailidele. Sellest mosaagist tekkis iseenesest tervik ja veel midagi seletamatut. Rääkisid sõjaveteranid ja kangelased ja lauljad. Kohal oli kvartetta üks. Siiamaani on mul jäänud mõistatuseks, millal tema puhkas ja millal ta ennast nii-öelda kodus. See, see, see on fantastiline mees, oli. See pole asfalt, me üheksa korda tegime seal kaasa, seal oli meil grupikene laule, kolm-neli laulu. Iga kord, Valdo Pant tahtis, et oleks üks, üks laul sees ka natuke üürilist laadi ole. Sõjameeste laulude kõrval, aga seal olid niisugused laulud nagu, miks vaatad teile ja aia teel ja sinu silmade tuld ja lainetel Valts ja, ja siis ka laul, ma tahaksin kodus olla, ega see meie repertuaaris ei olnud, see oli, pandi palve seda laulu laulda. Kuigi täna kõneldi palju Valdo Pandi telerollist, siis oma olemuselt jäi ta lõpuni ringhäälingu reporteriks, kes seadis esikohale mõtte ja sõna. Ja siis anti välja tele raadiokomitee. Valdo Pandi nimeline publitsistika preemia kõneleb teleraadiokomitee esimees Allan Kullaste. Kolleegium arvestades kõiki asjaolusid võttis vastu üksmeelselt niisuguse otsuse et määrata Eesti NSV riikliku televisiooni ja raadiokomitee Valdo Pandi nimeline publitsistika preemia summas rubla 500 Eesti raadioprogrammide peadirektorni programmide osakonna eri korrespondent Lembit Laurile sotsiaalselt kaalukate probleemide käsitlemise eest Eesti televisiooni sari saates top kaader ja Eesti raadio sari, saates kirjutamata memuaare. Austatud Lembit luba soovida võib-olla kõige rohkem ihaldatud preemia Valdo Pandi-nimelise aastapreemia Lauraadi tiitli ja selle preemia puhul. Tänan sind, Hubert. See tuli tõepoolest suure üllatusena. Väga ootamatult. Olen rõõmus ühtlasi, ma ei kadesta sind praeguses rollis, sest ei ole midagi ebamugavamat, kui intervjueerida kolleegi. Jah, aga rõõmu peab tundma sellest ka, mis kolleegid on. Tänan sind. Läksime metsakalmistule Valdo Pandi Kalmule. Küünlatuli märgib seal tänast päeva ja seda päeva 20 esimest jaanuari lõpetab Valdo Pandi mõte ja hääl nüüd helilindilt. Millega võrrelda tema sära, kui ta puhka? Ja millega võrrelda tema kustumist ja suurt tühjust, mis järele? Aeg aga ei peatu. Elu läheb edasi. Need kaks ei peatunud ka tõeliselt rasketel aegadel. Ei mõtlegi peatuda nüüd, kui raskem on ammu ammu selja taga. Ajaratas, veereb oma rada. Kõik muu oleneb meist endist. On hästi rikas tunne, seistes praegu siin telemaja suure stuudio fuajees. Sadakond üle Eesti tulnud ajakirjaniku, ajakirjandusteadlase ühiskonnateadlase juuresolekul avati Valdo Pandi püst, mis loodud skulptor Olav Männi poolt. Avamisel ütles Mati Talvik, et tänane päev on kuulutatud Valdo Pandi päevaks. Täna oleks Valdo Pant saanud 60 aastaseks. Eesti televisioonis toimub aastakonverents, mis pühendatud meie legendiks muutunud kolleegile Saaremaa mees Harri Õnnis. Mis toob üle Eesti neid sulemehi siia majja, mida Valdo Pant ajakirjanikele ehk ajakirjandusele näiteks Saaremaa mehele andis? No isiklikult minule on tema eeskujuks olnud oma suhtumisega töösse muidugi oma suure erudeeritusega ja sellise inimliku laheda ütleme viisiga mõtteavarusega. Ja üks asi muidugi veel, mis Saaremaa kohta praegu võiks öelda. Meile on hea meel, et meie toimetuses töötab praegu ka raadio heaks või raadio jaoks. Aga edukalt haare Laine kes on seda öelnud, et temal oli ant paljus eeskujuks oma töös. Et me Saaremaalt tulime siia kahe inimesega, see on austus. Pandi töö tema mälestuse vastu. Austatud Juhan Peegel, kas on võimalik, Valdo Panti ja, ja tema tööd lühidalt iseloomustada? Lühidalt on muidugi raske seda teha. Ta on üks nendest, kelle töö on niisuguse püsiväärtusega. Ja selle päris otsest mõju Eesti nõukogude raadio ja teležurnalistikasse nüüd jälgida võib-olla ei ole eriti raske. Aga võib-olla selle päris noh, õiget suurust selleks see aeg on võib-olla liiga lühike, see on ainult 12 aastat, kus ta meie hulgas enam ei ole ja ma arvan, et kui me tuleme tema järgnevale mälestuspäevale kokku selle osa suurus ja, ja mõju võibolla on meil siis selge kahju on võib-olla ühest, et siiamaani ei ole nii raadio kui teletegijal otse leidnud mahti Valdo Pandi alles jäänud materjalide see pärandis põhjalikumalt uurida või tuustida või läbi käia. Nojah, see on nüüd etteheide ka ülikooli ajakirjanduskateedrile muidugi. Meil on diplomitöid. Sel teemal kandist on muidugi olemas, aga asi väärib kindlasti jätkamist ja süvenemist, sest teema on seevõrra suur ikkagi. Aga unustanud me seda sugugi ei ole. On vist tõepoolest nii, et need kes on lipukandjad, nii nagu tema oli, need on tõepoolest terviklikud. Ja selles mõttes võib-olla see hinnangu andmine on, on seda raskem muidugi, aga muidugi ka seda huvitavam. Mis huvitab meie kirjanduskriitikuid, Valdo Pandis, Aksel Tamm, mina tulin siia seda mälestuspäeva vaatama õieti niisuguse isikliku sunni tõttu, sest et kunagi olen ma natuke aega paar päeva pandi ga koos töötanud ja mul on see üldiselt ka meeles. See oli niisugune kena aeg, kui rida noori inimesi saadeti tegema reportaaže mingisuguse tähtsa aastapäeva puhul. Ja siis leiti, et tamm võiks ka ühe niisuguse teha ja saadeti mind siis Rakverre kus ma kole palju puterdasin ja ilmselt ka pinnapealselt ja mitte targalt neid asju ei ajanud ja siis tuli pant, kes pidi niikuinii tulema sinna, seda lõputööd tegema ja niimoodi rõõmsa ja kerge käega ajas nii lastekodus kui pedagoogidega kui tänaval ja järsku see saade, mis, nagu minu saade pidi olema, muutus kaunis ja kenaks ja muidugi pandi saateks. Ja kui ma nüüd tuleksin, siis jah, selle juurde, mis, mis huvitab kirjanduskriitikut mind pandi juures siis nähtavasti see tema oskus loomulikult asjadele läheneda ja vaadata asjadele otse näkku ja rääkida inimese moodi juttu. Vaatamata sellele, et seda tuleb rääkida mikrofoni, et seda tuleb rääkida nagu televisiooni puhul ekraani ees. Ja selles mõttes kohutavalt tänane inimene. Praegu toimuvad põhiettekanded. Aarne Rannamäe rääkis pandi teletööst Juhan Peegel teemal Valdo Pant ajakirjanduslikus ajas. Ja Ivar Trikkel kõneleb praegu ajakirjanduslik aeg pärast Valdo Panti. Hiljem on meenutuste tunnid ja kuulutatakse välja tele raadiokomitee, Valdo Pandi nimeline publitsistika preemia laureaat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaks helilõiku uudistesaatest 21.01.1988. Helilõik on muusikaliselt kujundatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajanduskoostöö arenguorganisatsiooni hiljutine uuring näitab, et 40 protsenti Eesti õpetajatest soovib lähema viie aasta jooksul ametist lahkuda. Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reimo Voltri sõnul on üks põhjus selles, et õpetajate palk ei ole võrreldes teiste kõrgharidusega spetsialistide a konkurentsivõimeline. Õpetaja on magistriharidusega spetsialist ja me peame võrdlema Eesti õpetaja palka teiste sarnaste haridusnõuetega töökohtadega ja Eestis on kõrghariduse spetsialistide töötasu 20 protsenti kõrgem kui keskmine töötasu ja sellest jääb ikkagi õpetajate keskmine töötasu ikkagi peaaegu kolmandiku võrra noh ütleme 30 protsenti madalamaks. Poliitikud armastavad rääkida sellest, et haridus ja õpetajate palk on prioriteet. Voltri nentis, et tegudes seda näha ei ole. Kuigi ütleme, rahandusminister siin ütles, et õpetajate töötasu on riigitöötajate töötasu on eelmisel aastal siin oluliselt eelistatud, siis noh, tegelikult see päris nii ei ole, ehk siis tõesti, kui see ja järgmine aasta ütleme prognoosid kokku võtta, siis keskmine töötasu tõuseks Eestis poolteist protsenti ja õpetajatel 2,5 protsenti, noh siis siin olulisest eelistamisest mina küll eriti hästi aru ei saa, kui päris aus olla. Riigieelarve kõnelused alles käivad ja poliitikud ei taha praegu õpetajate palga teemal sõna võtta. Haridus ja teadusminister umi kantsler Mart Laidmets ütles, et riigieelarve läbirääkimistel ei ole ministeeriumi õpetajaid unustanud. Läbirääkimistele me oleme ikkagi läinud, et meie, meie põhiprioriteedid on õpetajate, õppejõudude palk, teaduse rahastamise kasv ja muukeelsete õpilaste järgiaitamine. Kantsleri jutust siiski palgatõusu lootust ei paista. Strateegiates on pandud paika, et õpetaja palk peaks olema 120 protsenti Eesti keskmisest aga arvestades muidugi praegust majandusolusid seda on ikkagi väga, väga keeruline saavutada, sest noh, tõepoolest ei ole ju ilmselt mõistlik laenuraha eest palkasid tõsta. Reemo Voltri tuletab meelde, et haridusse suunatav raha ongi investeering. Me peaksime vaatama, kuidas käituvad teised hea haridusega riigid, seal on siiski ka majanduslikult rasketel aegadel just mõeldud sellele, et mis tulevikus tooks nii-öelda seda majanduslikku edu jälle tagasi ja on aru saadud näiteks Soome, et, et see on just haridus ja just ka rasketel aegadel on panustatud just hariduse ja õpetajate palkadesse. Paraku ei ole Eestis seda ei haridust kunagi riiklikul vähemalt tegudega tähtsaks peetud sõnades tuleb tunnistada, on seda küll tehtud, jah?",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal algavad õpetajate palgakõnelused. Haridustöötajad tuletavad valitsusele meelde palgalubadusi ja hariduse väärtustamist. Eesti Haridustöötajate Liidu juhi Reemo Voltri sõnul ei ole õpetajate palk võrreldes teiste kõrgharidusega spetsialistidega konkurentsivõimeline.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKultuurikorraldajad teevad juba plaane, kuidas ära kasutada praegust olukorda, kus üha rohkem inimesi on vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud. Senised publikupiirangud ei ole tõenäoliselt enam vajalikud. Üks kaalumisel olev võimalus on suurendada publiku arvu selle võrra, kui paljud osalejatest on vaktsineeritud, ütles selle teema üks eestvedajatest džasskaare produtsent Eva Saar. Piletit ostes saab lisada vaktsineerimisinfo oma vaktsineerimispassi number ja koha peal, siis kontrollida teatakse lisaks piletile vaktsineerimis passi ja isiku kokkulangevust. Aga me ei tohiks sellises olukorras kedagi eri kohelda ja on vaktsineeritud ja vaktsineerimata publikule samad võimalused. Ja see on olnud see mõte, millega siin jazzkaar on mänginud, aga ka teised suuremad korraldajad on selle peale mõelnud. Loomulikult, see sõltub ka hästi palju sellest, et kuidas ja millal võetakse kasutusele vaktsineerimise past ja kuidas siis neid andmeid saaks ühtlustada. Millistest publiku mahtudest võiks sel juhul rääkida, ei ole veel paigas, kuniks valitsus ei ole piiranguid muutnud. Küll aga on kultuurikorraldajad pidanud neis küsimustes nõu nii terviseekspertide kui ka ministeeriumite esindajatega. Kauaoodatud niinimetatud koroonapass ehk vaktsineerimistõendi lahendus saab Eestis valmis ilmselt aprilli lõpuks, lubab riigikantselei strateegia büroo diginõunik Martin Kaevats. Selle eesmärk on peaasjalikult ikkagi nagu rahvusvahelise nii-öelda liikumise või et saaks reisida ja vabamalt liikuda. Tõendamise eesmärk. Kas valmivat lahendust saaks kasutada ka inimeste kontsertidele ja festivalidele lubamisel vajab kaevatsi hinnangul ühiskondlikku debatti. Kui ühte kõrtsu minnes peab näitama või ei pea näitama, eks ju, et kas üldse näiteks sellel kõrtsu omanikul on seda õigus teha, et see on nagu tegelikult meie enda siseriikliku õigusruumi küsimus ja siin siin koha peal, mina ei oska nagu vastust anda peale selle, et võib-olla nad tõesti, et mina nagu isiklikus plaanis tõesti tahaks nagu, võib-olla natukene tantsida ja näha sõpru ja kui saab seda nii-öelda turvaliselt teha, siis mulle nagu meeldiks see. Aga see on nagu suurem ja laiem teema, et siin ei olegi nagu selget ja ühest vastust. Õiguskantsler Ülle madise hinnang on seejuures ühene diskrimineerimine ja ühiskonna lõhestamine on põhiseadusega keelatud. Koroona läbi põdenud või vaktsineeritud inimeste liikumisvabadust ei tohi piirata. Ka on põhiseaduse vastane selline mõtteviis, mille järgi antikehadega inimestele justkui loodaks eeliseid, kui nende õigusi ei piirata, leiab õiguskantsler.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kontsertide ja festivalide korraldajad otsivad lahendusi, kuidas muutunud koroonaolukorras publikut saali lubada. Üks võimalus on suurendada külastajate arvu sellevõrra kui palju on nende seas vaktsineerituid või läbipõdenuid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti regionaalhaigla õendusjuht Katre Sirel ütleb, et õed teevad kuni 50, üle tundi kuus. Kuigi väsimusest lahkujaid massiliselt ei ole, leidub ka neid, kes nii tööd teha ei taha. Ma võin jälle siia tuua näite, et mul on praegu üks intensiivraviõe lahkumisavaldus küll laual aga ta ei lähe päevapealt ära, ta on andnud natukene aega, et, et aasta lõpus ta sooviks lahkuda. Ta ütlebki väga selgelt, et ta ei saa jätta oma kolleege nii-öelda hätta, ega meedikud, jah, ei ole nagu väga aldid sellises raskes ajas lahkuma. Aga kui natukene järgi annab, siis, siis võib see ette tulla küll, jah. Ja kui me räägime sellest, et meil on defitsiit, siis iga töötaja lahkumine sektoris on, on tegelikult kaotus. Tartu Ülikooli kliinikumi õenduse ja patsiendi kogemuse juht Ilona pastarus ütleb, et ligi kolmandik kliinikumi õdede t teevad ühes kuus 40 tundi ehk nädala jagu ületööd. Tavaosakonna õe tunnitasu alammäär on 8,40 eurot, sellele lisanduvad erinevad lisatasud. Nii et see üks on tõesti meil see kollektiivlepingu miinimum, aga tegelikult, kui te tahate numbreid teada, siis me vaatasime Covidi eest aega 2020, siis keskmine töötasu oli kliinikumis 1890 eurot on kokku võetud ka see, et kliinikumi kuludest kuskil üle 60 protsendi on palgakulud, mis on tegelikult väga suur number, kui võrrelda ka mai tea Helsingi haiglat näiteks. Õdede Liidu president Anneli Kannus kritiseerib, et õdedeni jõuab kõrgem töötasu tänu oluliselt tõusnud töökoormusele. Lisaks otsivad kannuse sõnul haigla juhid igat võimalust raha kokku hoida. Ma olen nõus, et kui me räägime nagu sellisest majanduspõhimõttest, siis 65 protsenti kogu eelarvest personalikuludest tundub ebamõistlikult palju. Täna meie haigla tegelikkuses ei ole päris sellises tavalises majandusruumis ja majandusettevõtted, nagu me räägime teiste ettevõtete puhul, kus omanikud ootavad ja tegutsevad eelkõige kasumi nimel. Ma tooksin võrdluse näiteks paljud haridusasutused Eestis, seal kaasa arvatud näiteks kas või tervishoiukõrgkoolid on täna olukorras, kus nad peavad maksma oma personalile eelarvest ära 70 80 protsenti. Kuigi kannus toob õdede õiglase tasustamise asjus veel etteheiteid, on liidu ja haiglate ühine arvamus, et mure tegelik põhjus on lihtne. Tööd on liiga palju, õdesid liiga vähe. Pastarus selgitab, et töökoormuse vähendamiseks on kliinikum aasta alguses teinud juurde 51 õe ja hooldaja ametikohta. Isegi siis, kui me tõstaksime meil töötasud väga kõrgeks, sest ega neid lisainimesi meil tulemas oleks mujalt, kui nad juba kuskil olemas ja tööl on esmatasandi tervishoius teistes haiglates, et siis me lihtsalt seda olemasolevat ressurssi hakkasime ühest kohast teise liigutama. Kuigi eelmise kuu lõpus ütles haridusminister Liina Kersna, et õdede vastuvõttu suurendatakse 80 õppekoha võrra jääb ka see arv õdede liidu sõnul 100 võrra tegelikule vajadusele alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õdede puudus oli mureks juba enne pandeemia puhkemist. Tõusnud töökoormuse tõttu on osad õed meditsiinisisektorist lahkunud. Uusi õdesid ei koolitata piisavalt, et haiglad järgmiseks kriisiks paremini valmis oleks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOmniva põhjendab ümberkorraldusi postiljonide vähesusega ja sellega, et kojukanne on kallis. Juba tänavu algatab ettevõte katseprojekti väiksemate pakiautomaatidega, mis tulevikus võiksid asendada inimeste isiklikke postkaste. Samuti soovib ettevõte hõredalt asustatud piirkondades üha enam grupi postkaste või siis kasutada poodides asuvaid postipunkte saadetiste kättetoimetamiseks. Omniva juhatuse liige Andre Veskimeister rääkis eile sellest vikerraadio saates uudis pluss. Tõepoolest, igasse väiksesse külla me pakiautomaati panna ei saa, see on päevselge, aga inimesed ju liiguvad ka tänapäeval liiguvad autodega, liiguvad bussidega, liiguvad, liiguvad teistmoodi, kui nad kohtadesse, kus nad elavad ja me koostöös mobiilioperaatoritega oleme praegu tegemas sellist analüüsi kus me võrdleme seda, kus inimesed elavad ja kus nad tegelikult liiguvad. Ehk meie üks järgmine laienemissuund on tegelikult teede äärde, tõmbekeskustesse, sealt, kus inimesed liiguvad läbi, et me ei jõua tõepoolest iga metsataluni, aga võib-olla nendele ristmikutele, kus need inimesed paratamatult tööle minekuks või kooliminekuks läbi sõidavad, sinna me jõuame. Valitsuse pressikonverentsil olid ministrid Omniva kavade suhtes väga kriitilised näiteks rahandusminister Martin Helme. Ideoloogiliselt ütleks, et Eesti Post tegutseb ju väga paljudes oma nii-öelda tootevaldkondades avatud turul kus ta konkureerib kõikvõimalike teiste siis kande või postiteenuste ettevõtetega ja tal on sealt võimalik tulu teenida päris hästi, et noh, ütleme oma oma pakikande majandamisest teenib ta väga kena kasumimarginaali ja selle eest, et tal on võimaldatud ka kõiki võimalikke muid teenuseid pakkuda ja sealt tulu teenida, on talle pandud ka teatud kohustused, mida kellelgi teisel ei ole, eks see on siis see universaalne kanne. Ja mulle aeg-ajalt tundub, et nad tahaksid ära unustada seda, et see nii kindlasti ei saa, et kui, kui nad universaalset kanet ei taha, siis kaob riigi jaoks selle asutuse mõte ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Postil on plaan üha enam teenuseid pakiautomaatidesse suunata. Lisaks pakkidele soovib riigiettevõte tulevikus ka kirjad ja ajalehed paiguti pakiautomaatidesse suunata. See on tekitanud aga vastuseisu eriti maaelanikes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeisipäeval alanud rahandusministrite arutelu jätkuarutelu jõudis eile õhtul üsna kiiresti kokkuleppeni, millele kõik said alla kirjutada. See hõlmab Euroopa stabiilsusmehhanismi krediidiliini, Euroopa investeerimispanga laene ja laenuskeemi ajutiste palgasubsiidiumide maksmiseks. Üks suuremaid vaidluskohti oli ESM-i krediidiliiniga kaasnevad tingimused. Kokkuleppe kohaselt võimaldatakse seda laenu otseste ja kaudsete Covid 19 kriisi, tervishoiuravi ja ennetuse kulude katmiseks. Teiseks tüliõunaks kujunesid edasised sammud majanduse taaskäivitamiseks. Rahandusministrid lubasid töötada taastumisfondi ettepanekuga jätsid aga fondi täpsema iseloomu ja rahastamise allikad valitsusjuhtidele otsustamiseks eurorühma esimees Mario Jentena. Mõned liikmesriigid väljendasid arusaama, et seda fondi tuleks rahastada läbi ühise võlainstrumendi käikulaskmise. Teised liikmesriigid ütlesid, et tuleb leida alternatiivseid võimalusi. Kohtumise järel antud kommentaarid peegeldasid eriarusaamu, kas kokkulepe viib ühisele võlale lähemale või risti vastupidi. Lõunapoolsed riigid on soovinud majanduse turgutamiseks käiku lasta. Euroopa Liidu ühised koroona võlakirjad põhjapoolsetele riikidele on ühine võlg olnud vastuvõetamatu. Ka Eesti ei toeta koroonavõlakirjade mõtet. Erakorraline palgasubsiidiumide maksmise laenuskeem eeldab Eestilt laenu garanteerimist suurusjärgus 50 miljonit eurot. Samuti tähendab Euroopa investeerimispanga täiendav garantiifond võimalikku Eesti osalust laenutagamisel. Rahvusringhäälingu raadiouudiste leib, pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid majanduse päästepaketis kokkuleppele. Kokku läheb käiku mitu laenuskeemi rohkem kui poole triljoni euro ulatuses. Täiendavalt lubasid rahandusministrid luua taastumisfondi, mille mahus ja rahastamise allikates esialgu selgus puudub.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus otsustas täna, et Estonia vraki uurimisega tuleb edasi minna. Eriministrid on lubanud, et uurimisse kaasatakse kindlasti omaste esindajad ja ajakirjanikud. Samuti tehakse koostööd Soome ja Rootsiga. Siseminister Mart Helme. Me kaasame A ajakirjandust, et ei oleks sellist muljet isegi et midagi nad sealt alt leidsid, aga noh, teistele nad seda ei näita. Ja teiseks me kaasame ka laeval hukkunute omaste esindus, organisatsioone ja omaks id endid, kui vaja. Eestil on võimekus saata vrakki uurima sonar ja robot, hiljem tuleb kaasata ka tuukrid, kirjeldas politsei ja piirivalveameti mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla. Saame kasutada sonarit ehk siis skaneerida merepõhja, et leida esiteks frakk võib-olla saada selline esmane pilt sellest ümbritsevast olukorrast seal ja, ja siis seejärel tegelikult kasutada ka meil allveerobotit ja, ja selle roboti abil me saaksime siis tegelikult vrakki lähemalt vaadelda, me saaksime salvestada seda videopilti, mida ta edastab, saaksime teha fotosid sellega kindlasti on nagu oluline öelda, et see sonar ja allveerobot need annavad. Sellise üldise ülevaate detailsuse astet saab tõsta olulisel määral ainult siis, kui me kaasame pärast ka tuukrid. Sobivate tuukrite leidmiseks korraldatakse hange, mis suurendab märkimisväärselt uuringute kulu, selgitas Mart Helme. Kõige lihtsamad sonaritöö, läbiviimised ja põhjakaardistamised ja muu seesugune. See maksumus tuleks kusagil alates viiest miljonist viis kuni 20 miljonit. Kui me ka tuukritööd juurde paneme. Nüüd, kui rääkida laeva võimalikust ülestõstmisest, mis on hetkel ma rõhutan, hetkel täiesti teoreetiline siis selle maksumus algaks 100-st miljonist. Millal aga saab uuringutega alustada? Põhimõtteliselt tehniliselt ja laevastiku valmisoleku osas me võiksime sõita välja homme päev, kui ilm lubab. Aga meil on kindlasti vaja läbi tantsida ka teatud rituaalne tants suhetes Rootsi ja Soomega. Laev lamab Soome majandusvööndis. Kuigi ta on Eesti lipu all sõitnud laev siis Eesti on ühinenud hauarahulepinguga ja, ja siin see tekitab niisuguse väga mitmekihilise diplomaatilise suhtluse vajaduse. Täna ilmnes, et Estonia vrakis võib auke olla rohkemgi. Värske dokumentaalsarja musta materjali näinud Eesti eksperdid kinnitavad, et nägid videomaterjalis rohkem kui ühte vigastust laevakeres. Nad peavad võimalikuks, et need on tekkinud pärast laeva uppumist, kuid nõustuvad, et selles veendumiseks on vaja korraldada uus uurimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeeriumis tutvustati täna Eesti võimekust parvlaev Estonia vraki iseseisvaks uurimiseks. Estonia vraki uuringud lähevad Eestile maksma hinnanguliselt 5-20 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadiouudistele antud intervjuus kordas Somelar, et meediasse lekitatud salvestis tema kohatute väljaütlemistega haridusminister Mailis Repsi aadressil kasutati ära põhiteemal tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Somelari sõnul algatati tema vastane kampaania seoses sellega, et ta seisis RKSi juhatuse liikmena vastu riigihalduse ministri soovile tekitada äriühingule rahalist kahju. Nimelt ei pidanud Somelar õigeks endise riigihaldusministri Mihhail Korbi soovi võõrandada endine Eesti Rahva muuseumi näitusemaja Tartu linnale, mitte aga parema pakkumise teinud korporatsioonile. Sakala. Ministri otsus ei ole seadusega kooskõlas. Nõukogu pöördus ministri poole ühe ainsa küsimusega, et kas kooskõlastada müük Sakalale. Minister sellisele küsimusele vastavalt seadusele saab vastata kooskõlastamisekõlasta. Nõukogu ei palunud ministrilt ehk üldkoosolekult seda otsust, mille ta langetas ja vastavalt seda otsust ei saa ka ellu viia, ilma et tekitatakse ettevõttele siis kahju. Praeguse riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on Somelari katse siduda juhtunud muude otsuste ga kahetsusväärne. Sest see ei olnud asjaolu, miks ma palusin Urmas Somelarile tagasi astuda, see on tehtud eelmise riigihalduse ministri poolt see otsus. No mulle tundub, miks Urmas Somelar siis ei protestinud, kui antud otsust ette valmistati ja otsustati. Ta tuli selle protesti ka siis, kui talle oli tehtud konkreetne ettepanek tagasi astuda hoopis muul asjaolul. Aab kinnitas, et tegi Somelarile ettepaneku kohalt lahkuda seoses ebaeetilise käitumisega, mis ei ole sobiv riigi äriühingu juhile. Abi kinnitusel polnud taoline juhtum esmakordne. Minu käitumise või ettepaneku põhjuseks polnud ühtegi teist ajendit. Ma ei olnud selleks ajaks ei ühtegi sisulist teemat ega otsust läbi arutanud. Ei maja inimestega, ei oma kolleegidega mitte kellegagi. Nii et ainukene ajend ja põhjus oli tema käitumine. Kahetsusväärselt ei olnud see esmakordne juhtum, kus ta samasuunalise ebaeetiliste käitumisega on hakkama sai.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Kinnisvara AS-i juht Urmas Somelar teatas täna, et esitas nõukogule lahkumisavalduse.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa tahangi öelda seda, et mina olin see, kes lindistas neid, nüüd. Ajakirjanduses avalikuks tulnud Indrek Kanniku ja seda vestlusringi, milles osales ka Siim Kallas et neid kõiki neid kõnelusi olen lindistanud, mina Savisaar ei teadnud seda enne, kui umbes kaks nädalat tagasi, kui SIA skandaal puhas siis ma olin sunnitud talle üles tunnistama. Ja me võtsime omavahel seisukoha, et Savisaar võtab esialgu löögi enda peale, selleks, et kaitsta mind. Aga antud olukorras, kus noh, mänguruum on, konfliktsituatsioon on läinud nii tõsiseks, et mul ei olnud muud võimalust kui üles tunnistada ja tõtt rääkida. Miks ma seda tegin? Mul oli vaja saada seda materjali, mida Savisaar tegelikult rääkis, olles läbi elanud 91. 92. aasta Savisaare valitsuse kukkumise Oleme sunnitud tõdema, et mul ei ole olnud võimalik seda inimest kaitsta. Kui ma oleksin jälle nüüd niisama pärast ilma ilma tegeliku autentse tekstita rääkinud, siis oleks öeldud, et kes sind usub, sa oled ju Savisaare abi, sa räägid seda, mis on teile kasulik, mis on teile vajalik. Ja nii ma siis otsustasingi, et ma kogun tegelikult seda materjali ja maailma praktikas on see ju laialt levinud. Kasvõi viimane näide. 11. septembril avaldas Mauno Koivist tema memuaarid, kus ta ütleb välja, et ta on noh et ka tema mälestuste raamat põhineb lindistustel. Ja tema partnerid või need, keda lindistati, need tegelikult ei teadnud seda, et neid lindistati. Ja teiseks, ma arvan, et see ei ole õiguserikkumine, mida ma tegin. Siin oli juttu Indrek Kanniku ja Siim Kallase vestlustest, aga neid linte on ju väga palju. Kas vähemalt on kuulda, et neid on salapolitseis palju? Te, tahate öelda, et need on kõik teie lindistatud? Ma tahan öelda seda, et ma olen endistanud kaks jutuajamist Indrek Kannikuga ja vestlusringi, millest võttis osa Siim Kallas ja veel mõned teised poliitikud. Ma ei saa midagi rääkida nendest ajakirjanduses kirjutatud sadadest lintidest diskettidest. Ma saan rääkida ainult kolmest kohtumisest ja neljast lindist. Aga millega ikkagi seletada seda, et need lindid leiti SIA peakorterist? Kui ma selle ülesande ette võtsin või käsile võtsin, siis oli mul vaja leida ka selline diktofon, millega mul oleks võimalik raskemates tingimustes lindistada. Ja ma pöördusin SA poole Veiko Kulla poole oma tuttava poole, kes andis mulle Jaapani diktofoni lindistamiseks. Aga selle diktofoni linte ei olnud võimalik kuulata tavalise tavalise diktofoni või magnetifoniga ja ma viisin selle sinna tagasi palvega see mulle ümber lindistada. Tavalise kasseti peale. Kui jutt on nendest magnetafoni lientidest Siim Kallase ja Edgar Savisaare vahelise vestlusega siis paralleelselt on juttu ka videomaterjalidest. Kas see on mingi juhuslik kokkusattumus, et keegi samal ajal seda kohtumist videosse võttis? Ma saan öelda ainult nii palju, et mina seda videot ei ole teinud. Minu teada tegi seda üks tuntud ajakirjanik, kelle nime ma täna küll öelda ei taha. Ma arvan, et see ajakirjanik, saades informatsiooni, et selline kohtumine toimub, eeldas, et sealt on võimalik saada sensatsioonilist materjali ja tema tuli ja tegi oma tööd. Aga kuidas see lint, kuidas see lind SAasse sai, seda mina ei oska seletada. Kui me rääkima hakkasime, toonitasite te, et te olete siseministri endine nõunik, kas see tagasiastumine ongi seotud nüüd ikkagi sellesama lindistamisega? Jah, ma tundsin endas endal süüd, et ma olen kahjustanud Edgar Savisaare mainet ja ta temale kui siseministrile halva teinud ja ma ei pea tõepoolest võimalik võimalikuks edasi töötada tema nõunikuna. Ja ta rahuldust tee alla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskriis ja lindiskandaal 1995. a sügis. Vilja Laanaru avaldus salajaste lindistuste kohta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOlen siin kagupiiri ääres ja just on lõppenud esimese maismaa piiritaristu väljaehitamise pidulik avamine ja minu juures on siin valmis saanud piiritaristu juures siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits. Mis siin siis valmis on saanud? Täna avasime siis pidulikult Euroopa Liidu välispiiril Eesti-Vene piiril esimese 25 kilomeetrise, siis sellise piiriehituse etapi, mis algab siis sellest nurgast, kus on Läti-Vene Eesti piir. Kokku saavad ja liigub edasi sinna Peipsi poole, selle esimene etapp on nüüd pidulikult avatud, valmis on juurdepääsuteed, erinevad kommunikatsioonid, taristu, mis sinna juurde käib aiad, tõkkeaiad ja seda, mis siin tehtud on. Seda niiviisi nagu raadios läbi mikrofoni on üsna keeruline nagu seletada. Tehtud on väga palju tööd, mis on väga suurte, erinevate partnerite suur pingutus olnud. Et kui see otsus, et me peame oma piiri hakkama teistmoodi valvama, teistmoodi kaitsma, siin on vaja erinevaid piirirajatisi kaasaegset tehnoloogiat. See otsus tehti aastal 2014 poliitikute poolt. Viimased kaks aastat on toimunud aktiivsed ehitustegevused ja, ja see 25 kilomeetrit ei ole ainuke asi, mis valmis on tegelikult siit edasi Peipsi poole on valmis väga palju erinevaid juurdepääsuteid, ehitus käib erinevate nende nii-öelda trasside mahamärkimised ja nii edasi ja nii edasi. See tegevus liigub aktiivselt kuni aastani 2025 kus peavad meil olema need rajatised kõik valmis. Euroopa Liidu rahadega tuleb meil siia juurde veel kaasaegne tehnika, tehnoloogia, valvekaamerad ja nii edasi, nii et aastal 2026 võime öelda hiljemalt, et meil on siin Euroopa Liidu kõige paremini kaitstud ja kõige kaasaegsem välispiir. Mis põhjustas selle, et te saite varem valmis, kui oli kavandatud? Jah, ehitaja on kiire nobe olnud, et see, mis siin ehitatud on, oli esialgselt plaanitud, et saab valmis. Kolme aastaga sai valmis kahe aastaga. Meid on aidanud kindlasti see, et hea koostöö on toimunud ehitaja ja tellija vahel ja väga paljude erinevate osapoolte vahel, kes on see kõik oma panuse andnud ja kindlasti ka need erinevad talved, ehk siis ka ilmastiku, et on olnud võimalik siin ka talvel erineva ilmastikuga siin neid ehitustöid teha mida ei ole just võimalik iga märjatalvega. Merko ehituse Eesti juhatuse esimehe Ivo Volkovi sõnul pakkus piiritaristu väljaehitamine huvitavaid insenertehnilisi väljakutseid. Siin on kilomeetrite kaupa pontoonteid, mis aeg-ajalt sõltuvalt ilmastikuoludest lausa ujuvad. Siin on tavapärast kruusateed, siin on sood, siin on erinevad väga nõudliku pinnast, millele on tulnud ehitada need 23 kilomeetrit piirirajatist. Kindlasti on äärmiselt põnev ühel objektil teha nii palju eriilmelisi töid, seesama batoonteed näiteks kus peal, mis peavad kannatama ATVd ja ka kergemad sõidukid. Samamoodi piiri aia, selle viivitusaia ehitamine, siiasamasse ja kruusatee ehitamine on iseenesest ka sellisele pinnasele, nagu siin kohati on, on täitsa põnev. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Merko Ehituse ja GRK Infra esindajad andsid Võrumaal politsei- ja piirivalveametile üle välja ehitatud piirilõigu, mis algab Eesti, Läti ja Venemaa piiri kokkupuutepunktist ning kulgeb kuni Luhamaa piiripunktini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoolmeister Mihkel Turm on, mobiliseeriti tsaari armeesse 1915. aastal, pärast lühikest aega rindel olemist teenis ta Soldatina 1900 seitsmeteistkümnenda aasta keskpaigani Peterburis, mis kandis siis nime Petrograd. Turman saatis kodustele pidevalt kirju ja peale Eestisse naasmist kirjutas ta need ümber. Päevikuks jätkab romantikuna esimeses maailmasõjas ja Petrograadis autor Tiit Kaljuste. Tundub, et, et ta saatis kirju koju iga paari päeva tagant, vähemasti et neid oli väga palju ja sest kohapeal kohapeal, tal oli ka mingi ärkmiku, kus ta veel siis jooksvalt üles märgiks kõiki asju. Tiit Kaljustel oli raamatu tegemisel toeks ajaloolane Ago Pajur, kelle sõnul on Mihkel Turmani päeviku üks suur pluss see, et autor oli haritud koolmeister, kes oskas end kirja sõnas, hästi väljendada ja mõtles kaasa kõigega, mida ta nägi, jätkab Tartu Ülikooli Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur. Mis annab talle võib-olla ka laiema kandepinna, kui nüüd ainult Eesti huvilistele siis Mihkel Turman oli teenistuses Peterburis ja oli Peterburis ka 1900 seitsmeteistkümnenda aasta alguses veebruari revolutsioonipäevil ja seda veebruari revolutsiooni kirjeldust ühe lihtsõduri silme läbi. Nii head kirjeldust ei ole mina isiklikult mitte kunagi ega mitte kuskilt lugenud. Pajuri sõnul pole seni Eestis esimest maailmasõda eriti palju uuritud ja tollast kirjavahetust ning päevikuid on publitseeritud vähe. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läänlane Tiit Kaljuste kirjutas oma vanaisa Mihkel Turmanni päeviku põhjal raamatu \"Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis\". Turmann oli tsaariarmee soldatina Peterburis pealtnägijaks paljudele 1917. aasta pöördelistele sündmustele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiljuti kutsus rahvastikuminister kõiki rahvastikuregistris andmeid parandama, seepeale kustutada lisaaadressi realt kõik paigad, kus ma tegelikult ei ela. Selle eest saan siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase käest kiita. See on selline väli, kuhu kogunevad ka siis, kui te lähete näiteks politsei ja piirivalveametisse dokumenti taotlema ja ütlete mingisuguse aadressi, need andmed on kõik sinna kogunenud ja kuna keegi pole neid lõpetanud, siis nad seal jätkuvalt kehtivad. Kui ise nüüd minna sellesse rahastus.ee aadressile, saab need ära lõpetada, mis ei kehti enam. Aga ilma ühegi aadressita andmeväli paistab korraga tühi. Google'i kaardirakenduse abil vali enda jaoks välja mõned korterid ja mõned talukohad ja siis veel väikese vimkana registreerin end elama. Andorra piirilinna supermarketisse Enel pungas ütleb, et mingit tulu ma oma tobeduse eest ei saa. Lisaelukoha lahter loodi rahvastikuregistrisse läinud aastal, sest inimesel võib ka päriselt mitu elukohta olla. Ühes majas elab ta näiteks suviti, aga teises majas, siis, kui linnas tööl käib. Meil on seaduse järgi üks selline juriidiline aadress, mille järgi me makse maksame omavalitsusele ja valime ja saame teenuseid. Need teised aadressid on selles mõttes meie inimeste poolt vaadates informatiivset. Aga omavalitsusel võib õigetest registriandmetest palju abi olla. Näiteks mingi suvilapiirkonnas omavalitsus tegelikult ta ei tea, mis koormus tal suvel kas prügi või teedel sellel alal on, et see annab sulle võimaluse. Isiklikku kasu said inimesed lisaaadressi lahtris neljandast kuni kaheksanda maini. Nelja päeva jooksul võisid saartele sõita ainult need, kelle rahvastikuregistri aadress või lisa aadress oli märgitud saartele. Mõne päevaga said nii Saaremaa, Hiiumaa kui Muhu sadu uusi elanikke. Enel Pungas usub, et pahatahtliku valetajaid nende inimeste seas polnud. Ikkagi kasutasid seda inimest, kel vaja oli, et see oli ometi võimalus, mille läbi nad said näidata oma seost selle saarega, sest mina ei usu, et sinna läksid nagu turistid ikka oli kas vanaema või suvila või. Enel pungas lisab, et valed registriandmed annavad asutustele küll vale olukorra pildi, kuid inimestele sellest otsest kahju ei tõuse. Need, kelle kodud ma endale lisaaadressiks registreerisin, ei saa sellest isegi teada. Enel pungas märgib, et nüüd on avatud uks arutelule, milleks veel võiks inimeste lisaaadressi andmeid kasutada. Samas tõdeb ta, et mai alguses toimunud hoogne registreerimine pani ministeeriumi mõtlema ka hoolsamale kontrollile. Me peame ilmselt seda seadust muutma ja andma selle võimaluse omanikule kasvõi tagantjärele öelda, et seda inimest ei ole, aga kindlasti me ei tahaks teha nii, et me teeme ta sama jäigaks nagu elu puhul, et me ütleks, et omanik peab ütlema nõusoleku ja see tähendab seda, et tegelikult selle esitamine muutub kohmakaks ja inimesed ei esita seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra ajal märkisid sajad inimesed rahvastikuregistris oma teise elukohana mõne saare. Praegu ei kontrolli registrisse seatud lisa-aadressi õigsust keegi, kuid Siseministeerium mõtleb reeglite muutmisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu suur saal on juba mõni minut vaikne, tänane suure saali istung on läbi, aga kahtlemata oli põhiküsimus täna põhiseaduse muutmis eelnõu mis kaotab põhiseaduses siis kaitseväe juhtimist reguleerivad sätted. Seaduse jõustumise korral hakkab kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhtkonda kuuluvate isikute ametisse nimetamist reguleerima eraldi seadus ehk ta läheb valitsuse kompetentsi. Aga millised on võimalused seda muuta, seda võib ka öelda, on rahvahääletus, on kiirmenetlus ja on menetlus läbi kahe koosseisu. Komisjoni esindaja Mart nutt põhjendas Vabariigi presidendi soov oli algselt küll viia läbi kiirmenetlus, kuid kuna kiirmenetluse läbiviimiseks on vaja riigikogus äärmiselt laialdast konsensust, mida paraku põhiseaduskomisjonil ilmnes, et Riigikogus ei ole, siis põhiseaduskomisjon nõustus ka vastavasisulise ettepanekuga. Nimelt muuta põhiseaduse läbi kahe koosseisu. Selleks, et otsustada kiirmenetlus, ongi vaja 81 häält ehk nelja viiendiku parlamendi koosseisu toetus ja pärast kaks kolmandikku hääli ehk 68 häält, et seda vastu võtta, niisiis läbi kahe koosseisu, aga kuulame, mida on öelda nendel, kes selle menetluse vastu olid või õieti kogu selle paranduse vastu. Kadri Must Keskerakond. Täna on riigikogul ulatuslikud õigused sõja ja rahu küsimustes. Antud muudatused, mille eesmärk on tõhustada demokraatliku tsiviilkontrolli, tõrjuvad aga rahvaesinduse selle kontrolli teostamisest eemale. Tänane muudatuste versioon võib tõhustada bürokraatlikku kontrolli või parteilist kontrolli aga mittedemokraatliku tsiviilkontrolli selle sõna laiemas mõttes. Kui muuta põhiseaduse presidendi pakutud sõnastuses, siis riigikogul peavad olema senisest tõhusamad ja operatiivsemad mehhanismid, kuidas kontrollida valitsust riigikaitse korralduse küsimustes. See on vajalik nii julgeoleku kui poliitiliste riskide vähendamiseks ja seetõttu vajab läbitöötamist ka küsimus riigikogu enda põhiseaduslikust garantiidest järelevalvet asjakohaselt teostada. Ja Tarmo Mänd rahvaliit. Parlamentaarsel riigil on oma alustalad, mis tasakaalustavad poliitikat ja seisavad üle poliitika. Üks neist on kindlasti kaitseväe juhataja institutsioon. Kaitseväe juhataja institutsiooni väljaviimine. Põhiseadusest võib viia kaitseväe juhataja selle kaudu kogu kaitseväe politiseerimisele. See võib olla. See ei ole paranoia, mida ma väljendan. See kahtlus on olemas paljudes riigikaitset tundvate inimeste teadmises. See võib olla ka esimene samm kaitseväe juhataja institutsiooni kui sellise kaotamisele üleüldse. Ja nüüd koalitsioonist üks arvamus, Jürgen Ligi Reformierakond. Kaitseväe juhataja mainimine põhiseaduses annab ühiskonnale laiemalt ja huvigruppidele täiesti vale signaali nagu kaitseväe juhataja oleks mingisugune müstiline figuur, kes seisab kõrvuti riigikogu valitsuse kohtutega ja hoiab neid siseriiklikult vaos. Kaitsevägi on selgelt täitevvõimu element ja ta peab alluma täitevvõimule. Sellepärast ei saa jätta riigikooli mehhanismi sellesse sellesse juhtimise otseselt sekkuda. Niisiis 58 poolthäälega vastu keegi ei olnud, võeti see paranduse või kiideti see paranduse heaks, kolmas lugemine läbi, nüüd jääb kõik vaikseks, kuni järgmiste riigikogu valimisteni ja järgmise riigikogu esimene koosseis siis otsustab, kas muuta põhiseadust või mitte, siis on taas vaja 51 poolt häält, nii et põhimõtteliselt on asi järgmise riigikogu kätes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu toetas põhiseaduse muutmist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinu vastus on väga lihtne ja ühene, kõik need jutud ei vasta tõele. Ja juba Ilvese kohta ma võin öelda, et juba see on vale, et ta kutsus mind tagasi. Ta ei kutsunud mind tagasi, vastupidi minu Moskvas oleku aega pikendati paari kuu võrra. Ja, ja pärast Moskvat tulin ma asekantsler iks ja töötasin umbes aasta ilvesega koos välisministeeriumis. Need jutud minu tagasikutsumisest on juba iseenesest vale. Nüüd mis puudutab mingisuguseid rahaasju, siis sisuliselt süüdistavad nad ju mind selles, nagu ma oleks olnud mingisuguse kuritegeliku grupi juht, sest mitte ükski arve mitte ükski raha ei käinud minu käest läbi isiklikult kõik rahad käisid eelnevalt läbi välisministeeriumi raamatupidamisest ja saatkonna raamatupidamisest. Mina isiklikult raha asjadega üldse ei tegelenud, et jätta mulje, nagu mina oleksin seal mingisuguseid rahasid liigutanud ja sõnaraha kohvrid tassinud või ma ei tea, mida teinud. No see kõik on, on lihtsalt puru silma puistamine inimestele, kes süsteemi ei tunne ja, ja, ja, ja ma lihtsalt kategooriliselt ütlen, see on ilmselgelt E eestlaste poolt koordineeritud inforünnak, praegu kuuluvad nüüd sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Nii et see kõik on vale ja laim ja ma lükkan kategooriliselt kõik need veerandsada aastat tagasi toimunud sündmustel just nagu põhinevad süüdistused tagasi. Kas oma au ja väärikuse kaitseks te kavatsete pöörduda ka kohtusse? No vaadake seda muidugi ajakirjandus eriti ootaks, et see kirbutsirkus jätkuks siin ja ma pean nõu siin inimestega, mida nad soovitavad. Aga ma siin vargamäe Andrese moodi igipõliselt kohtuuksi kulutama küll ei, ei kavatse hakata, et avalikkusele näitemänge ja, ja igasugust lõbustust teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunagine Välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand kirjutab Eesti Ekspressis, et Mart Helme karjäär Välisministeeriumis lõppes omal ajal selle tõttu, et ta jäi ministeeriumi sisekontrollile vahele 500 000 Eesti krooni mittesihipärase kasutusega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuuremahuliste ehituste läbiviimine on omavalitsustele ajamahukas ettevõtmine, seetõttu ka Võru järve koolimaja ehituse ettevalmistusega tehti algust mitu aastat tagasi. Võru linnapea Anti Allas ütles, et uue koolimaja ehituse ja sisustamise jaoks on nüüd haridus ja teadusministeerium eraldanud üle kahe miljoni euro, millega praegu enam järve kooli uut koolihoonet ehitada ei saa. Kui me mõned aastad tagasi selle taotluse tegime, tegime tegelikult omast arust päris suure varuga siis ka tõesti olukord selline oli, et ilusti oleks selle rahaga saanud välja tulla ja normaalsetes oludes oleks saanud sellega välja tulla ka praegu. Aga kuna tõesti nüüd see koroona olukord igasuguste kaupade ja inimeste defitsiit on tekitanud nagu tõelise surve ehitusturule ja ehitushinnad on oluliselt rohkem kallinenud, kui me kuidagi suutsime ette näha ja kui me siis nüüd projekti valmides tegime selle arvutuse, et palju need tööd võivad maksma minna, siis need ületavad meie kõige noh, suuremaid numbreid ka umbes 400000 võrra. Merko ehituse Eesti juhatuse esimehe Ivo Volkovi sõnul on kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas oluline hinnamuutustega arvestada. Juhtum on see, et on tehtud projekt on tehtud sellele ligikaudne eelarve aga see kõik on toimunud ajas juba kas aasta tagasi või veel rohkem tagasi, ehk et see ajafaktor ja, ja praegune turbulentne majandusolukord mängivad kokku. Kui ühel hetkel jõutakse hankeni, siis ongi suur üllatus, et need on teistsugused hinnad. Võru linnavalitsus on pöördunud koolimaja ehitusel kuluva puuduoleva summa saamiseks haridus ja teadusministeeriumi poole, raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võru Järve Kooli uue õppehoone ehitamine võib lükkuda edasi, sest ehitushindade tõusu tõttu ei saa töödega alustada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuuni keskpaigas selgus, et usaldamatuse tõttu lahkub juuli algusest ametist terviseametit kolm aastat juhtinud Merike Jürilo. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et tema oleks soovinud Martin Kadai jäämist ametisse. Samas toetas Kiik Jürile lahkumist. Kevadise koroonakriisi ajal. Jürilo kõrval terviseameti tööd juhtinud Martin Kadai tõdeb, et tunneb kaas vastutust, kuid probleemseks on kujunenud infovahetus ja teineteise mõistmine valitsuse esindajatega. Ei ole infot vahetatud, mida see olukord tähendab, kuidas keegi sellest olukorrast on aru saanud ja mis on siis kõige õigem selles olukorras teha et siin on nagu olnud lõhkamist selles osas just et terviseameti loosung on olnud väga selgelt ja arusaamine, et see viirus väga suure tõenäosusega jääb, jääbki ringlusse, see on pikaajaline lugu ja tuleb tegeleda sellega kompleksselt ja tasakaalukalt. Ja meie loosung on olnud ka see, et väikse riigina piiratud ressursside tingimustes tuleb tegeleda sellega, mis on kõige efektiivsem ja mis annab kõige rohkem tulemust. Martin Kadai hinnangul sai Eesti tervishoiusüsteem viiruse esimese lainega hakkama, riigi valmisolek pole aga paranenud. Kogu riik ei olnud selliseks kriisiks valmis ja tõenäoliselt ei ole riik sellisteks kriisideks ka tulevikus valmis. Kriisivalmidus on vaja Eesti riigis süsteemset üle vaadata. Seda kriisivalmidus ja vastutust on vaja viia laiapindsemaks, kui see täna on üks asutus, ei saa vastutada kogu riigi isikukaitsevahendite olemasolu või nende toimepidevuse eest kriisi korral ja, ja sellega peab päris tõsiselt tegelema ja süsteemsemalt tegelema. Terviseameti peadirektori kohusetäitjaks määratud nakkushaiguste seire ja epideemiatõrjeosakonna juhataja Marianne Härma ütles, et tema eesmärk on hoida terviseameti stabiilsust uue juhi selgumiseni. Kuidas aga lahendada usaldamatuse kriis poliitikutega? Eks me hakkame seda nüüd otsast arutama, kindlasti süvenen ka sellesse. Võib-olla me saame juhivahetusega ka muuta seda dialoogi, võibolla me näeme asju nüüd teise nurga alt, et kõik on võimalik, oleme lootusrikkad, kindlasti on ministeeriumi poolt koostöö valmidus olemas. Kas olete saanud ka niimoodi olukorda hinnata, et võite nüüd öelda, et kui sügisel võib see teine laine tulla, siis Eesti tervishoiusüsteem peab ka selle vastu? Selleks oleme ettevalmistusi teinud juba kriisi haripunktis. Kindlasti on terviseamet täna võimekam. Kindlasti on õppetunde ka tervishoiutöötajatel haiglate põhiline, et kõik omavahel suhtleksid, oleksid teadlikud, mis meil on olukord, et ma usun küll, et, et siin ei väga ei maksa muretseda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai lahkub ametist. Terviseameti juhataja kohuseid hakkab täitma nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Harju vald on planeeringute alusel kai rajamiseks ehitusõiguse andnud ning samuti on eelnenud pikk ja põhjalik eeltöö, jätkab Lääne-Harju valla abivallavanem Erki Ruben. Kuivõrd toonase seadusandluse kohaselt oli tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga, kuigi tol hetkel riigi arvates ebaolulise, siis kohalikule omavalitsusele tuli endale võtta vastutus ja asuda koostama kohaliku tasandi teemaplaneeringut ja see teemaplaneering sai juba 2012. aastal valmis. Teemaplaneeringu raames koostati ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine. 2014. aastal kehtestas vald mandriosa ehitisi puudutava detailplaneeringu ja 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Kai rajamist puudutava detailplaneeringu. Järgmine samm ongi enne ehitustöid ehitusprojekti koostamine, ehitusele andmine detailplaneeringuga on antud ehitusõigus kuni 750 meetri pikkuse kai ehitamiseks. Võttes arvesse looduslikke sügavusi ja sellest tulenevalt vajalike süvendusmahtude miinimumini viimist. Kas rajatav kai võib hakata häirima lahe ääres peatuvaid suvitajaid ja küüsleid? Suvitajatest see kai lähim punkt on üle 10 kilomeetri kaugusel, et pigem suvitajad ei pruugi seda vaid isegi näha. Kindlasti ei häiri neid ja suvitajate häiringut ei ole küll keskkonnamõju strateegilise hindamisega kaalutud. Aga mis puudutab neid krüüsleid, siis krüüslid on väga olulised linnud siin Vakri poolsaarel ja nende jaoks on lausa sihtkaitsevöön määra Pakri poolsaarele ja nende elustik või häiring on keskkonnamõjudega väga detailselt läbi kaalutud. Abivallavanema sõnul pole valda ametliku ehitusloa taotlust tulnud. Ühena on kai ehitamise vastu huvi tundnud Alexela. Alexelaga seotud ettevõte oli nende teemaplaneeringute ja detailplaneeringute huvitatud isik, kes seda kaid hakkab rajama, seda ma tõesti ei oska öelda, seda öelda, aga Alexela on kindlasti suur roll selles Kaia lahemese teemas, sellepärast et tema käes on ju need ehitusõigused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pakri poolsaarele võib tulla veeldatud gaasi tankritele mõeldud 750 meetrine pikkune kai. Lääne-Harju vald on planeeringute alusel kai rajamiseks ehitusõiguse andnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElroni rongides pidi hakkama selle aasta esimeses pooles tööle uus piletimüügisüsteem, mida loob aktsiaselts Ridango. Reisijad ei saa aga siiani rongidesse paigaldatud piletimasinaid kasutada. Rahvusringhäälingule teadaolevalt on põhjus selles, et seni peamiselt bussidele piletisüsteeme loonud ettevõtte ei ole suutnud panna oma lahendust rongide jaoks toimima. Elroni müügi ja arendusjuht Ronni Kongo ütles esmaspäeval, et uus piletimüügisüsteem ei tööta veel laitmatult ja koostööpartneriga on probleeme. Seal taga on nüüd terviklik pilet, mis müügisüsteem, et küsimus ei ole ainult nendes piletimasinates, mis on rongides, ja niikaua, kui see süsteem laitmatult ei tööta, nii kaua me neid kasutusele võtta ei saa. Me praegu oleme püüdnud neid probleeme lahendada oma partneriga, kes meile neid seda süsteemi tarnib, aga hetkel ei oska öelda, et, et kas need probleemid saavad lahendatud või ei saa lahendatud. Milles täpsemalt probleemid seisnevad, ei olnud Elron nõus selgitama. Ettevõtte turundus ja kommunikatsioonijuht Maris Adamberg ütles kirjalikus vastuses napilt, et süsteemi testimise käigus on ilmnenud tehnilisi kitsaskohti, mis pole lahendust leidnud. Adambergi sõnul toimub augusti esimeses pooles nõukogu koosolek, kus seda teemat arutatakse. Riigihanke lõplik maksumus oli ligi 1,5 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Lepingu järgi maksab Elron selle summa välja osaliste rendimaksetena. Kui palju on riigifirma praeguseks Ridangole maksnud, ei soostunud Elroni kommunikatsioonijuht ütlema. Ridango ja Elron sõlmisid lepingu 2016. aasta mais. Toona teatas riigifirma, et lepingu järgi loob Ridango järgneva 12 kuu jooksul tervikliku elektroonilise piletimüügisüsteemi. Rahvusringhäälingule teadaolevalt ootavad ridangod tähtaja ületamise tõttu trahvid. Väidetavalt on Elronis olnud ka kõne all Ridangoga lepingu lõpetamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elron on hädas uue piletimüügisüsteemiga, mille looja pole suutnud kahe aasta jooksul lahendust tööle saada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoola piiri kindlustanud Eesti üksused kandsid nime visent, nendest viimane visent viis jõudis Eestisse tagasi aprilli lõpus. Üksuse ülem kolonelleitnant Marko land tõdeb, et eestlastele usaldatud ülesanne, peamiselt piiritõkete rajamine 50 kilomeetri pikkuse lõigul sai tehtud. Et olukord oli pigem rahulik, vähemalt alal, kus meie opereerisime, hübriidrünnak ise kindlasti kestab ja intsident meie, Poola kolleegid kahjuks ikkagi igapäevaselt registreerisid. Kuigi õnneks jah, kui me numbrile vaatame, siis on see olukord hetkel eskaleerunud. Selline Eesti kaitsejõudude lähetamine oli kahel põhjusel harukordne. Tegemist ei olnud missiooniga, mis nõuaks pidevat valmidust jõudu kasutada. See tähendas, et üksuse sai poola appi saata kiiresti, ilma et küsimust arutaks riigikogu. Teisalt käisid Poolas peamiselt kaitseliitlased ja reservväelased. Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet selgitab. Tegevväelased olid tõesti seal ainult suhteliselt vähesed ja nii-öelda juhtivates üksuse ülema rollides. Et see oli ka meie kaitseväe kaitseliidu jaoks sellise nii-öelda väga lühikese etteteatamise mõttes suhteliselt uudne ettevõtmine, see läks väga edukalt kaitseliitlaste nii-öelda väljaõppe tase, see, kui ruttu nad enne üksuse väljaminekut said kokku harjutatud ja see, kui hästi nad suutsid täita kohapeal neile pandud ülesandeid oli esmaklassiline, jättis tugeva mulje ja hea tunde nii meile endale kui ka poolakatele. Ehk Eesti sai kinnitust, et nii saab kaitseliitlasi meie naabritele uue hübriidrünnaku puhul appi saata ka tulevikus. See jääb, ma arvan, Eesti nii-öelda välis ja julgeolekupoliitika tööriistakasti see võimalus ka kindlasti edaspidi alles. Kuigi märke, et Valgevene või Venemaa plaaniks uut hübriidrünnakut kuimeti sõnul ei ole, hoiatab ta, et oht ei ole möödas. Kuus aastat tagasi survestas Venemaa samamoodi Soome. See hübriidrünnak lõppes, kui Venemaa sai oma mõjuvõimu näidata ja kahe riigi presidendid kohtusid Venemaa tekitatud kriisi lahendamiseks. Eesti välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ütleb, et Soomes kardetakse, et näide võib korduda. Praegu, kui Soome nagu valmistub NATOga liituma, siis on see erinevate hübriidrünnakute oht eriti kõrge. Soome püüab siis põhjalikult selleks valmis olla. Näiteks on arutatud Soomes seda, et kuidas oleks võimalik kiiresti piiriületus punkte sulgeda. Raik lisab, et pärast 20 neljandat veebruarit muutis Soome oma hoiakut Venemaa suhtes. Just selle nagu koostöö ja diplomaatia osa tunnistatakse, et see varasem lähenemine on läbi kukkunud. See ei ole enam võimalik. Seega on ka vähetõenäoline, et Venemaa suudaks mõjutada Soome otsust, kas NATO-ga liituda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Valgevene hübriidrünnak Poolale on vaibunud, ei tähenda see, et oht kõikjal möödas oleks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna on kolmas juuli aastal 2011, kell on 13 ja 11 minutit. Kõik on kohal, kõik on valmis. Kõik ootavad. Maa ja ilm kohtuvad seal, kus igatsus lõpeb ja armastus algab. Ja igatsusest ilma näha, kasvab tahtmine tagasi tulla. Sest ainult siin sünnivad meie lood. Suur ilm saab alguse väikesel maal. Ja nii see pidu algas. Esimestena tulid lavale rahvamuusikaorkestrid 340 mängijat, seejärel mudilaskoorid 8623 last. Rõõmsad ja kaunites rahvariietes. Laulupeo kunstiline juht Veronika Portsmut ja üldjuht Aarne Saluveer on rahul. Läinud on väga-väga hästi, lapsed laulavad fantastiliselt, ajakava on toiminud suurepäraselt ja vanajumal on meile suurepärase ilma saatnud, nii et kõik on väga hästi läinud. Seda, mida me nagu näeme, on, on see, et ühest võetakse kinni, seda arendatakse edasi, ilma puust saab maa ja ilm me nagu laienema üle Eesti piiride on palju uuendusliku mõtteid. Minu jaoks on oluline vast see, et, et laulupeo tähendus nagu märgina on veel rohkem jõudnud nagu kõikide inimeste arusaamadesse. Folklorist Ingrid Rüütel on osa võtnud paljudest laulu ja tantsupidudest ja ikka on need tema sõnul ilusad olnud. Ma arvan, et see, see peo, niisugune põhiülesanne ja, ja põhivaimustus on ikka sama, see ei ole lihtsalt muusika, see ei ole lihtsalt kontsert. See, et repertuaar mõneti muutub, see on loomulik, et osa säilib, osa tuleb juurde, uusi, see on loomulik, aga laulupidu kui Eesti rahva muusikaline rituaal peaks sellisena ikka säilima ja siiamaani ta on seda olnud ja mul on väga hea meel, et ka noored sellega nii innukalt kaasa tulevad. Ja teile meeldivad need ümberkorraldused, mida nüüd noored juhid on teinud? Kas tantsupidu siin väljakul on kõige parem, seda ma ei oska öelda, aga noh, vahelduseks võib ju ka nii, igal juhul on ilus pidu. Veronika Portsmut arvab, et tantsupidu lauluväljakul oli hea mõte. Mulle kindlasti meeldis tantsupidu siin ruumis rohkem, kuna me saime olla koos lauljatega ja see on väga suur väärtus, et kõik lauljad said seda tantsupidu näha. Ja ma usun, et tantsupidu jutustas oma lugusid ning need haakuvad väga hästi siia laulupeole, nii et ma usun, et see ühtne sõnum, mis meil Märdiga oli mõeldud, jõuab ka kuulajani vaatajani. Kultuuriminister Rein Lang kiitis nii laulu kui tantsupidu. Minule meeldib alati asi, mis areneb. Ja mulle tundub, et siin on üsna kõvasti arenenud see asi ja see, et noortele meeldib, see on kõige tähtsam, et ega see on ju nende pidu. Tantsupidu mees meeldis, väga meeldis see, minu meelest on ka see koht õige tantsupeo pidamiseks, aga see koht nõuaks vähekene täiustusi. Aga noh, see on kõik peale seda laulupidu. Tänahommikune tantsu ja laulupeo rongkäik päästis eriti valla muidu tagasihoidlik. Emotsioonid toreda meeleolu loob ja hästi vahva on muidu nagu eesti rahval polekski midagi, ju see on ikka olnud juba sajandeid ja see peab olema. Siin on jõudu, siin on väga suurt rõõmu, meie oleme uhked, et meie noored lapsed, meie noor põlv, kasvav põlvkond, nii ilusasti on mobiliseerunud selleks peoks ja väga tore. Ja näha väiksed muidugi, kes on üldse välja tulnud üldse selle selle nimel, et nagu Eestile midagi näidata. Tahaks ise seal, et tore, et sellised asjad ikka nagu elus püsivad, et see on selle sümbol. Mina olen lapsest saadik käinud laulupeol, ma olen ka ise dirigeerinud ja ise dirigeerimist õppinud ja tegelen rohkem suurte õpetamisega. Noored peavad edasi minema oma ideedega ja siin on üldse palju uuendusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kokku esineb peol üle 22 000 laulja ja rohkem kui 2000 pillimängijat.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäiteks tänasest 37-st 32 on sõmer hooldekodu, ehk siis suuresti need tulek sõmer hooldekodust siis teine seltskond on üks, hakkas pihta kiriku laulukoorist ja selle riburada lähevad seal, et mõned on läinud kahjuks ka koolis lasteaedades, aga sinna on jõudnud üsna minimaalsed ja seal me lükkame üsna kiiresti kohe need klassid isolatsiooni distantsõppele. Kui Sõmera hooldekodu on selline kinnine territoorium siis sealt võib-olla on ta raskem levida, aga, aga need laulukoorid ja need nakatumised, kuidas seal on? Eks ta on levinud sealt edasi ja just valdavalt mööda kirikuliini. Kahjuks ta on tegelikult üle Saaremaa natuke laiali, midagi väga katastroofilist veel ei ole. Kui murelik praegu olete, natuke ikka olen just selles võtmes, et see, mis ta nüüd edasi meil tegema hakkab. Õnneks tuleb koolivaheajale ja elu näitan, et koolivahega on see, mis tegelikult natuke seda haigust alla tõmbab. Praegu koole, klasse, lasteaeda sulgemist plaanis ei ole. Lausa lihtsalt ei tahaks sulgeda, et kui me sulgeme lasteaia, see tähendab seda, et lapsevanem peab koju jääma, see tähendab seda, et meil saab ettevõtlus kohe automaatselt pihta. Sama on ka tegelikult ju koolide ja algklassidega, see tähendab täit ikkagi, et meil saavad ettevõtlus tugevasti pihta. Pigem me oleme läinud seda teed, et kus on sees mingi lähikontakt või keegi nakatunu, siis need klassid me oleme pannud distantsõppele, kui palju praegu on Saaremaa koolides distantsõppe suurusjärk on kusagil kümmekond klassi, milline olukord on meie Saaremaa teistes hooldekodudes? Tuitud tõi, aga kuskil mujal ta meil veel sisse läinud ei ole, hetkel on see murelaps, on sõmer hooldekodu, mis siis ei ole otseselt Saaremaa valla oma, vaid on siis riikliku aktsiaseltsi oma. Kas tänasele 30-le on seal ka varasemad nakatunud jube? Ja varasemalt on seal suurusjärk 50 inimest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vallavanem Mikk Tuisu sõnul on peamine põhjus viiruse levimine hooldekodus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu valitsusjuhtide eileõhtune tundide pikkune videokohtumine lõppes nõnda, et valitsusjuhid saatsid koroonaviiruse majandusliku vastuse teema tagasi rahandusministrite töölauale ja ootavad neilt konkreetseid ettepanekuid. Samas ei sisaldu eilse avalduse tekstis ei sõna võlakiri ega ESM ehk puuduvad ametlikud vihjed, millised ettepanekud on oodatud. Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel. Meil oli täna õhtul kõva poliitiline debatt, see oli kasulik ja vajalik, mitmetes küsimustes oleme me samal seisukohal. Teistes küsimustes tuleb aga üksmeele leidmiseks dialoogi jätkata. Koroonaviiruse epitsentris oleval Itaalial on lisaks haigusevaevale kaelas suured võlad. Selle võrra suurem on arusaadavalt ka nende mure, sellepärast mis saab pärast haigust majandusega. Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Kreeka, Belgia, Luksemburg, Iirimaa ja Sloveenia näevad stabiilsuse tagatisena praeguses kriisis ühiseid niinimetatud koroonavõlakirju rahaasjades. Konservatiivne Põhja-Euroopa eesotsas Saksamaa ja Hollandi ga ei taha ühiselt võlgade võtmisest aga midagi kuulda. Põhjale oleks riikide laenuvõimaluste tagamiseks vastuvõetav Euroopa stabiilsus, mehhanismi kasutuselevõtt ja sedagi selgetes piirides. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Pehand Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa ja Holland ei poolda \"koroonavõlakirjade\" ideed. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid ei suutnud kokku leppida järgnevates sammudes, millega leevendada koroonaviiruse majanduslikku lööki. Üheksa riiki soovivad käiku lasta ühtsed võlakirjad, rahanduslikult konservatiivsetele riikidele on see aga vastuvõetamatu. Nemad näevad pigem abi laenuvõimalusest Euroopa Stabiilsusmehhanismist ja sedagi rangetel tingimustel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMajandus ja taristuminister Taavi Aas ütles, et kasvanud elektri hinnad on juba praegu perede ja ettevõteteni jõudnud ning reaalsus on karm. Kaugel ei ole tema sõnul aeg, kui hinnatõus jõuab krõbedamate hindade kujul ka toidukauplustesse. Kindlasti on vaja suurendada nende inimeste ringi, keda hätta sattumisel abistame. Aga on vaja ka laiapindseid meetmeid. On need siis käibemaksu langetus või on see siis lagi börsihindadele? Taastuvenergiast kõneldes sõnas aas, et juba praegu on riik andnud võimaluse luua tuuleparke 60-l protsendil maismaast. Välja on näiteks kuulutatud ka roheenergia vähempakkumine 450 gigavatile ning lisandumas on ka vähempakkumine 650-le gigavatile. Eeskätt on tema sõnul riigil vaja ka juhitavaid võimsusi, sest puhtalt roheenergiast ei piisa. Külma ilmaga, näiteks tuult ei ole. Valitsuse ja juurde moodustatud riiklik tuumaenergia töörühm analüüsib välisekspertide kaasabil tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalusi Eestis. Analüüsi esialgne tähtaeg on 2022 aasta sügis kuid kujunenud olukorras võiks leida võimalusi selle protsessi kiirendamiseks. Praegu ei ole Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus veel kokku leppinud, kellele ja kuidas täpselt energiahindade tõus kompenseeritakse. Rahandusminister Keith -Rosimannus ütles eelmisel nädalal, et valitsuses on üksmeel kõrgete energiahindade kompenseerimises. Vähemalt neile inimestele, kes saavad mediaanpalka täpsemat sissetuleku piiri, pole valitsus siiski veel aga kokku leppinud. Varem on valitsus kokku leppinud, et jäetakse ära elektriaktsiisi. Tõus vähendatakse poole võrra, võrgutasusid ning hüvitatakse energiahindade tõus väikese sissetulekuga inimestele ehk siis neile, kes on suhtelises vaesuses ja teenivad kuni 673 eurot. Rahandusministeeriumi nõunik Andrus Jõgi ütles tänasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et väikese sissetulekuga inimesed saavad raha tõenäoliselt taotlema hakata alles detsembri teisest poolest. Praegu teevad kohalikud omavalitsused selleks veel ettevalmistusi. Kui tuleb ka, ütleme, see jääb praegune piirmäär, siis potentsiaalselt võib tulla 100000 inimest taotlema, et noh, lihtsalt võrdluseks täna võtavad omavalitsused needsamad töötajad vastu 4000 kuni 6000 toimetulekutoetuse taotlus kuus ja nüüd, kui peaks tulema sinna sisse, kas see 100000 taotlust, et, et seda nagu sama ressursiga ära minetada, on hästi keeruline, et see tähendab, et ikkagi et need peavad lihtsalt leidma lisaressurssi ja noh, seda lisaressurssi leida ja välja koolitada ja, ja et nad saaks taotlusi vastu võtma hakata, see võtab ka mingil määral ikka aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hüppeliselt tõusnud elektrihinna mõju leevendamise võimalusi arutas ka Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui USAs lõpeb võidujooks presidendikohale, algab Euroopas võidujooks, kes pääseb esimesena Ühendriikide vastvalitud presidendiga kohtuma. Suurbritannia on selles üsna edukas olnud. Praeguse presidendi Donald Trumpiga on peaminister Boris Johnson 'il soojad suhted ja et Johnson it on lausa nimetatud Euroopa trumpi s. Tõsi, Trump on ka Johnson i peale karjunud, kuna talle ei meeldinud brittide suhtumine Hiina tehnoloogiafirmasse Huawei. Kui trump tagasi valitakse, on oodata, et sellel teemal pinged jätkuvad. Kahe liitlase suhteid rikub ka Iraani poliitika. Teisel ametiajal hakkaks trump ilmselt üha suuremat survet avaldama, et rahvusvaheline leping Iraani tuumaprogrammi ohjeldamiseks põrmu langeks. Ühendkuningriigil tuleks valida, kas pöörata selg oma liitlastele Euroopas või riskida USA sanktsioonidega, mis kaudselt kuutavad ka Briti ettevõtteid ja panku. Kui USA presidendivalimised võidab demokraat Joe Biden, ei ole Boris Johnson tõenäoliselt esimeste seas kellelegi üllakutse ulatatakse. Demokraatide silmis on trumpi kloon peaaegu sama hull kui trump ise. Lisaks ei ole Biden isiklikult Johnson i fänn. Biden on alati tähtsaks pidanud katoliiklust ja oma iirijuuri. Vaatlejate sõnul oli eriti rumal Johnson i otsus rikkuda rahvusvahelist õigust ja öelda lahti Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumislepingust, mis otseselt puudutab kaubavahetust Iirimaaga. Igatahes ei ole brittidel õnnestunud korraldada ühtki kohtumist Bideni välispoliitika nõunikega, et teha ettevalmistusi juhuks, kui Joe Biden presidendivalimised võidab. Boris Johnson on olnud siiski väga võimekas end oludega kohandama, kui see talle kasulik on. Ta võiks Biden iga leida ühise keele, näiteks kliimamuutuste, aga ka Venemaa, Hiina ja Iraani poliitika suhtes. Igatahes algavad Bideni võidu korral valge maja ja Downing Streeti suhted üsna jäisest punktist sest erinevalt eelmistest tooride valitsuste, st on Johnson i kabinet keskendunud ainult USA vabariiklastele ega ole sisse seadnud suhtlusliini demokraatidega. Ja nagu kirjutab kogenud poliitikakommentaator Andrew Rosli ajalehes Guardian. Kui Johnsoni valitsus oleks targem, pööraksid nad juba praegu rohkem tähelepanu Bideni asepresidendikandidaadile ka Malaarrisele, sest Biden on ikkagi juba 77 aastane. Ja on veel üks põhjus, miks USA presidendivalimised ilmselt mitte ainult Boris Johnsonit, vaid ka teiste maade populistlikke poliitikuid ärevil hoiavad. Trumpi presidendiks saamine on populistlikele marurahvuslastele andnud eneseusku ja kindlustunnet, et nad on vastupandamatult teel ülemaailmsele võidule trumpi lüüa saamisel paistaks tema ainuke ametiaeg vaid mingi veidra tõmblusena ja tema jäljendajad leiaksid end olukorrast, kus nad on oma riigi suhted seniste liitlastega uljult lõhkunud. Aga uusi liitlasi polegi nii lihtne leida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaministril Boris Johnsonil on keerulised ajad: lisaks koroonale ja närvesöövatele kaubanduskõnelustele Euroopa Liiduga peab ta arvestama võimalusega, et USA presidendivalimisi ei võidagi Donald Trump.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee pidi juhtuma varem või hiljem. Isamaa erakonnas on piisavalt neid, kes vaatavad rahulolematult partei valimiskünnise lähedale langenud reitingut ja küsivad nõutult, mis asja Isamaa praeguses valitsuses ajab. Nüüd sai see siis lõpuks avalikuks. 111 Isamaa inimest moodustasid parempoolsete ühenduse nende manifest, mis ülistab avatust euroopalikust vabadust kodanikule ja ühiskonnale ning ettevõtlikkust, oponeerib Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni paljudele tegudele ja mõtetele. Siin on põhjus, miks Keskerakond ja EKRE suhtuvad parempoolsete ühenduse tekkesse murelikult, püüdes seda küll mitte välja näidata. Nende mure on lihtne. Kas isamaas algab mäss, mis lõhestab erakonna parlamendifraktsiooni ja jätab koalitsiooni riigikogus enamuse ta või lükkab Isamaa valitsusest üldse välja? Mõlemal juhul tähendaks Jüri Ratase valitsuse langemist. Reformierakond näeb aga kasvamas enda võimalust lõpuks ometi murda opositsioonist valitsusse ja asuda 2019. aasta märtsivalimiste võitjana koalitsiooni moodustama kas Keskerakonna või Isamaa ja sotsidega. Seda pole veel otsustanud. Petta saavad mõlemad pooled, vähemalt esialgu. Praegune valitsus homme ei kuku ja Reformierakond ei asu homme koalitsioonilepingut kirjutama sest parempoolsete ühendus ei soovi isamaad lõhki ajada. Nad loodavad isamaad pöörata nagu erakõnelustes öeldakse, tagasi euroopaliku parempoolsese suunas ja eemale sumbunud nišierakonnast, keda toetab vaid viis kuni 10 protsenti valijaist. Parempoolsed tahavad isamaa tagasi võtta. Nad tahavad Isamaa ukselt maha kruvida sildi EKRE laik. Ent nende teel seisab erakonna esimees Helir-Valdor Seeder oma põhimõttekindluses, kinnitades, et kuni tema on esimees, ei muutu Isamaa konservatiivse erakonna asemel liberaalseks erakonnas. Kas konservatiivne ja liberaalne on mõisted, mis ühe erakonna poliitikasse ei mahu? Huvitav küsimus. Ent seeder püüdis ka pisendada parempoolsete ühenduse tekkimise tähendust, lastes samal ajal teatada, kuidas isamaas luuakse ka perede ühendus. Selles sammus on konflikti õhutamist, mitte silla ehitamist. Juunis 2021, aga võib-olla varemgi toimub Isamaa suurkogu, kus erakond valib endale uuesti juhte. Siis on näha, millist teed ja kelle juhtimisel minnakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas erakonnas Isamaa uue ühenduse Parempoolsed loonud 111 inimest soovivad Isamaa lahkumist praegusest koalitsioonist, küsib ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle nädala alguses on Vene peaatsiooni välisminister saatnud kirja Euroopa Liidu partneritele NATO liitlastele ja otse liikmesriikidele selle kohta, kuidas nemad näevad edasist dialoogi ja dialoogi takerdumist Euroopa julgeoleku tagamisel ning selles kirjas ei ole varasema ga võrreldes uut vene seisukohtadega ka positsioonide osas ja seal korratakse üle neid mõtteid, mida on juba pikemalt avalikkuses arutatud. Mingeid garantiisid Venemaa ei paku. Ei selles kirjas on pigem ikkagi jäädud varasemate seisukohtade juurde ja uut informatsiooni seal ei ole, samuti mitte selliseid detaile. Samas jällegi Soome välisminister andis eraldi pressikonverentsi ja, ja Soome ajakirjanduses on see kiri väga suurelt esil. Miks see Soomes niimoodi on ja meie ei ole sellele kuidagi reageerinud? Sellele kirjale meie loomulikult oleme reageerinud oma tööformaadis. Me kindlasti peame väga oluliseks, et see kiri, mis on küll saadetud eraldi paljudele liikmesriikidele koos sooviga kõigilt saada eraldi vastuseid viitab samal ajal sellele, et see on ka ühtsuse testimine. Nii et kindlasti siinkohal on meie vaates väga tähtis, et me sellele ka ühtselt ja koordineeritult vastame ja reageerime. Ja Eesti on ka sellega vastavalt neil päevil tegelenud. Millal see vastus teile läheb Moskvasse? Tavaliselt selliste kirjadele vastatakse viisaka aja jooksul ja kindlasti ta siin lähiajal teele läheb. Nii et mitte mingeid uusi algatusi Moskva poolt ei tulnud Uusi algatusi Moskva poolt ei tulnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene saatkond Helsingis teatas täna, et edastas Soome välisministrile Pekka Haavistole julgeolekugarantiide teemalise kirja Vene välisministrilt Sergei Lavrovilt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Riia tänaval soovib Tartu linnavalitsus suvel asendada ühe sõidurea ajutise rattateega. Eesmärk on teha seda pikkuses kesklinnast Maarjamõisani, kuid täpne lõik ei ole veel paika pandud, selgitab abilinnapea Raimond Tamm. Kindlasti see liikluskorralduslik teostus peab olema nagu väga kvaliteetne, et meil ei ole plaanis hakata otseselt asfaldile värvima radu, et meil on plaanis nad teiste liikluskorraldusvahenditega nii-öelda tähistada ja piirata. Tee-ehitusega seotud hanked kipuvad praegu täht ajast üle minema. Seega nendib tamm, et rattatee ei pruugi valmis saada suve alguseks. Linnavalitsuse liikuvuspetsialist Aksel Part ütleb, et sellised katsed on olulised, et püsivad lahendused tuleks võimalikult head. Siiski viitab linnavalitsuse tellitud uuring, et ajutiste rattateede rajamist sõiduteede arvelt pooldab vaid 35 protsenti tartlastest. Me ise arvamegi, et see oli põhiliselt sellest, et tõesti Tallinna näitel nad ei saanud kuigi head kajastust või noh, need ei, võib-olla ei olnud kõige eeskujulikumalt tehtud, et me ise kindlasti teeksime neid teistmoodi. Tartlaste arvamust linnaruumi kohta uuris valimi põhjal uuringufirma Viilup uuringut tegevjuht Liis Soome. Kindlasti autodes ja jalakäijatest elada püsivate rattateede rajamine sõiduteeruumi arvelt sai väga hea toetuse 49 protsenti praktiliselt pooled arvasid, et see oleks hea lahendus. Selle vastu oli vaid 35 protsenti tartlastest ehk tartlased soovivad pigem püsivaid, mitte ajutisi rattateid kas või autoteede arvelt. Part rõhutab, et rattateede ehitamist seni autodele jagatud ruumi arvelt tuleb igal teelõigul kaaluda eraldi. Siis mõnel tänaval tõepoolest ei olegi võib-olla sellist ruumi, et, et see sinna ära mahuks, kui me ei võta natuke sõidutee ruumi koomale. Part ütleb, et täpne plaan, kus seda tegema peaks, pannakse paika aasta jooksul. Tartu rattavõrgu arendamise üldine plaan on aga juba kirja pandud. Üldplaneeringus. Kõige olulisemad lõigud on, on just kõige sellised suuremad kesksemad tänavad Tartus ehk siis ka näiteks ongi tõesti Riia Turu, Narva maantee. Ehk siis see, see ongi leitud rahvusvahelise parima praktika ga, et tegelikult ongi kõige kõige õigem luua rattateid just sellistele põhitänavatele, sest need on just need, mida mööda inimesed tahavad liikuda, kuhu äärde on erinevad teenused, erinevad funktsioonid, koondunud. Olemasolevad rattateed linna peatänavatel on tihti ebapiisavad, lisab part. Vaja on eraldatud rattateid, nii on ohutum ja kiirem kõigile liiklejatele. Selliseid püsivaid rattateid lubab part lähiaastatel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsuse tellitud uuring leidis, et tartlased soovivad rohkem rattateid, vajadusel ka sõiduteede arvelt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelnõu teeb politseile võimalikuks kasutada lühimenetluses näiteks kiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, alternatiivina trahvile rahunemispeatust. Algselt pidi rahunemispeatusi võimaldab uus kord kehtima hakkama möödunud aasta esimesest detsembrist, kuid menetlemine jäi soiku. Möödunud nädalal tegi õiguskomisjon ettepaneku teine lugemine lõpetada ning saata eelnõu täiskogu ette mai keskel. Lõpphääletus on kavandatud 19.-le maile. Rahunemispeatust saab mõjutusmeetmena kasutada juhul, kui peatuseks sobiv ja turvaline koht olemas. Helju Pikhov. Eks neid kiirusemõõtmisega seotud tegevusi saabki teha siis vaid nendes kohtades, kus on võimalik suunata inimesi parkima, kus on suuremad parkimisalad ja et nüüd tagada see ajaline mõõtmine, et see oleks ka korrektne, et siis on plaanitud panna välja tahvel, kus on kajastatud autonumber, see, kui kaua auto on seisnud ja millal võib siis auto lahkuda. Pikhofi sõnul on eelnõule antud tagasiside põhiliseks küsimuseks see, kuidas fikseeritakse mõjutusmeetme täitmine ehk kas ja kuidas peab riik inimesele teada andma, et tema rahunemisaeg on läbi. Inimene peab saama kinnituse, et ta on meetmed tingimused täitnud ja see kinnituse saamine oleks kasulik nii rikkujale kui ka politseile. See aitaks vältida hilisemaid vaidlusi. 45 minutilise pausi määramise õigus jääb politseile, kes peab kaaluma, kas mõjutusmeede võiks olla trahvis tõhusam. Liiklusrikkuja peab ise olema rahunemispeatusega nõus ja aja korralikult täis istuma, vaid siis ei pöörata trahvi nõuet täitmisele. Iseendale trahvi asemel rahunemispeatust nõuda rikkujal mingit alust ei ole. Kui aga trahvi saab hiljem vaidlustada, siis rahunemispeatuse puhul vaidlustamise võimalus puudub. Sellele juhtis tähelepanu ka õiguskantsler, selles näeb eelnõu üht suurimat probleemi ka liiklusjurist. Indrek Sirk. Et isikult ei tohi ühegi toimingu vaidlustamise õigust lihtsalt ära võtta et kui ta on juba oma aja seal ära istunud, siis talle mitte kuidagimoodi seda aega enam tagasi anda ei saa ka siis, kui see toimus juhtumis ebaseaduslikult, et kui näiteks seda ei jälgitud vastavat menetluskorda, kui ta näiteks ei pannudki kiiruse ületamist toime ei saa ju eeldada, et iga politseiniku süüdistus on kindlasti 100 protsenti alati õige ja tõene, et seal võivad olla ka eksimused ja inimene ei pruugi neist ju kohe aru saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu õiguskomisjon liigub rahunemispeatusi lubava eelnõuga edasi. Lahendamist vajavad küsimused puudutavad mõjutusmeetme vaidlustamist ja selle täitmisest teavitamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäpa põhikooli kaheksanda klassi õpilane ja ürituse korraldaja Elisabeth Raju pidas ürituse korraldamise põhjuseks kooli õpilaste keskel küberkiusamise probleemi suurenemist. Meie koolis on ka olnud päris palju juhtumeid ja spetsialistid sellest nii palju ei tea, ei ole kursis meie probleemidega, siis me mõtlesime, et me keskendumegi ühel päeval ainult sellele teemale. On vaja siis teha ennetustööd õpilaste seas, et nad võtaksid julguse kokku rääkida õpetajale, vanemale või spetsialistile, et tegelikult spetsialistid niisama jälile ei saagi, sest need toimuvad tavaliselt varjatud gruppides reeglina kas Messingeris tis või kuskil teistes keskkondades ja sinna ei saagi niisama ligi, et on vaja entusiastliku noori, kes võtaksid kohe ühendust spetsialistide ga, kui näevad ohuolukorda. Võru rajaleidja keskuse psühholoogi ja ausiin arvates on probleem suurem, kui arvatakse. See paistab olevat levinud rohkem kui täiskasvanud, sellest teavad, et mina palusin ka täna kuulajatel kätt tõsta ja vist kõik tõstsid käe, et kõik teadsid mõne mõnda lugu küberkiusamisest. Paljud lapsed ja noored, keda on kiusatud või kellele on halvasti öeldud või liiga tehtud nad võtavad vastu selle kiusaja pandud rolli tunnevadki, et viga on neis ja siis tuleb see häbitunne küll ja, ja sellisel lapsel, kes tunneb juba häbi või, või mõtleb, et viga on temas, on hästi raske abi küsida, mida lapsevanemad saavad teha märgatama laste olukorda küberruumis julgustab lapsi rääkima, et nii kui kui lapsed kogevad midagi, millega nad ei olnud nõus või mis neile ei meeldinud või tegi halba enesetunnet, julgustage rääkima. See on põhiline, sest et rääkimine on lastele hästi raske, eriti siis, kui nad tunnevad, et nendes on mingi viga. Politsei piirivalveameti veebikonstaabel Ville Ränik peab oluliseks kõigi õpilaste teadlikkuse tõstmist, et vähendada küberkiusamist. Üks osapool on kiusaja, teine osapool on see inimene, keda kiusatakse ja, ja siis on, kas füüsilises elus reaalselt kõrvalviibijad või virtuaalselt on, on inimesed, kes seda sisu näevad kõige paremat rõhku me saaksime tegelikult panna nendele inimestele, kes seda sisu näevad ja, ja õpetada neid mitte sisu tarbima edasi jagama, vaid hoopis probleemist teada andma. Raadio uudistele Võrumaalt, Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õpilaste endi korraldatud noortekonverentsile \"Influence the good act\" olid kutsutud kõnesoleva valkonna spetsialistid ja avaliku elu tegelased.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo nõunik, ekspert Liis Valk täpsustab, et välistööjõud saab Eestisse tulla kahel moel. Kas lühiajalise töötamise loaga või elamisloaga. Kui rääkida nüüd lühiajalise töötamise registreerimisest, siis kehtivaid õigusi on esimese septembri seisuga 19-l 1000-l inimesel, täpsemalt 19242 aga taotlusi sellel aastal on meile esitatud juba üle 25000 ja elamislubadega siin töötamise eesmärgil kehtivaid lubasid on meil ka esimese septembri seisuga üle 9000 ja ja taotlusi sellel aastal on esitatud 2726. Rahuldamata jäävad tööloa taotlustest umbes 12 ja elamisloa taotlustest umbes 16 protsenti, viimasel juhul mängib oma osa vastav piirarv. Töölubadest on aga terve rida juba lõppenud. Aga millistest riikidest meile tullakse? Lühiajaliselt tulevad meile siia esinumbriga Ukraina kodanikud. Neile järgnevad Valgevene ja Venemaa suhteliselt võrdsel tasemel ja on ka Moldova ja Usbekistani kodanike elamisloa taotlejate saajate. Kodakondsuse on pisut teistsuguses järjestuses, esikohal on endiselt Ukraina, siis tuleb Venemaa ja Valgevene ja siis tuleb hoopis India ja Brasiilia. Siin tuleb täpsustada, et ukrainlased juhivad rõhuva ülekaaluga. Kui tööloaga on neid siin ligi 15000, siis valgevenelasi ja venelasi üle 1000. Aga millistes sektorites võõrtööjõudu rakendatakse? Kui nüüd vaadata lühiajalise töötamise õigusi, siis peamiselt esikohal sektorites on ehitus ja sellele järgneb töötlev tööstus. Ja siis mõnevõrra vähem on põllumajanduses veonduses ja teenindussektoris, aga elamislubade puhul on esimesel kohal töötlev tööstus ja teisel kohal info ja side, siis tuleb muud teenindavad tegevused. Ja siis alles ehitus ja veondus ja laondus, no näiteks kehtivaid ehituses on 6617, elamislubade puhul on ehitussektoris kehtivaid lubasid on 1087. Eesti ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson tunnistab, et ehitussektoris valitseb tööjõupuudus. Suunab oma kriitika põhiliselt meie haridussüsteemi pihta, mis piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu ette ei valmistab ning tunnistab, et välistööjõudu oleks veel rohkem vaja. Võib öelda, et ikka mõned tuhanded võtaks sektor veel vastu ja noh, ega siis täpset arvu on raske öelda, sest ega ükski töö ju lõppkokkuvõttes tegemata ei jää. Küsimus on selles, et kust need inimesed võeti ja kas need inimesed on piisava ettevalmistusega ja tegelikult eks siis pahatihti võetaksegi kuskilt väljastpoolt sektoris, kellel tegelikult ehitusalast ettevalmistust ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erinevatest sektoritest kostab üha sagedamini, et võõrtööjõuta ei tulda toime.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVormsi vallavolikogu esimees Ivo Sarapuu ütleb, et suurte lageraie lankide ümbruses asuvas metsas on tavalisest enam tormikahjusid. Ühtlasi häirib lageraie tema sõnul kevadel pesitsevaid linde ja loomi. Sarapuu lisab, et metsa uuenemine on Vormsi pinnase eripärade tõttu vaevaline. Et need, kes on kohal, elavad, toimetavad, need püüavad siis oma metsa nii kui tegeleda ka muude raietega. Aga meie, paraku oleme üldpildis säärased, et lage raie, mis on täna kõige lihtsamini teostatav. Kõige tulusam on meil täna valitsev saarel. Ivo Sarapuu töötab ise metsamehena ja ta pole metsa majandamise vastu. Küsimus on lihtsalt selles, millise intensiivsusega seda teha. Muret teeb veel, et transporti ootavad puiduvirnad annavad suvel hoogu üraskite levikule. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp ütleb, et täiendavate raiepiirangute seadmine on arutelu koht kuid tõi välja, et omavalitsus saaks maakasutust muuta planeeringu kaudu. Siis peaks omavalitsus ilmselt aga ise eraomanikele kompensatsiooni maksma. Kaitsealadel kui me piirame tegevusi, siis me hüvitame üldjuhul saamata jääva tulu ja, ja kui näiteks planeeringutega kokku lepitakse kogukonnale sobivam maakasutusviis mitte metsa, siis majandamine, siis on ka tegelikult see niisugune hüvitamise alla kuuluv tegevus. Kuna Vormsi saatis ettepaneku ka teistele väikesaartele, siis tahab keskkonnaministeerium enne võimalike erireeglite otsustamist ära kuulata nende arvamuse. Teised väikesaared riigilt sarnast piirangut seni küsinud ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vormsi vald saatis Keskkonnaministeeriumile ja väikesaarte komisjonile pöördumise, milles soovitakse nii erametsaomanikele 15. aprillist juuli lõpuni kehtivat raierahu kui ka seda, et lageraie-langid ei oleks väikesaarel suuremad kui kaks hektarit. Valla hinnangul on see vajalik, et säilitada Vormsile iseloomulik looduskeskond.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna ja homme toimub Brüsselis erakorraline Euroopa ülemkogu erakorraline pole sel korral mitte ainult selle mais toimumine vaid ka see, et liidrid kogunevad nädala alguses. Tavaliselt sõidetakse Brüsselisse töönädala lõpus ja teemad on erakorralisele ajale sobivalt Ukraina kesksed. Esiteks tuleb liidritel rääkida sellest, kuidas riiki aidata lühikeses plaanis relvadega ent veelgi enam pikas plaanis rahaga riigi ülesehitamisel. Eelmisel nädalal käis uudistest läbi juba ligi üheksa miljardit eurot, mida neile lähiajal anda soovitakse. Kuid sellel rahal saab olema ka ilmselt tingimus, et Ukraina peab tegema jõudsalt reforme õigusriigi kallal. Väidetavalt on president Volodõmõr Selenski sellest teadlik ning sellega nõustunud. Mida ta sellest täpsemalt arvab, saab ta liidritele täna õhtul videoteel ka öelda. Ent Ukraina soovitakse aidata ka teravilja eksportimisel. Kuivõrd riigis on kinni rohkem kui 20 miljonit tonni nisu ja muid teravilju, siis pole see ainult Ukraina, vaid kogu maailma probleem. Seda nisu on tavaliselt veetud laevadega Odessast, kuid praegu on sealt meri blokeeritud. Kuigi riigid otsivad aktiivselt võimalusi meretee teraviljale avamiseks, tegeletakse samal ajal ka võimalusega transportida see rongidega mujale. Probleeme on siin aga mitmeid. Esiteks on rongidega võimalik transportida sellest vaid väike osa. Teiseks tekib Poolast lääne poole eksportimisel probleem rööpa laiusega ehk vilja tuleks Poolas ümber laadida. Teine võimalus oleks see saata läbi Valgevene-Leetu Klaipeda sadamasse, kuid väidetavalt ei taha leedulased sellest diilist Lukašenkaga midagi kuulda. Seda enam, et Minsk teeniks vedudel ilmselt omajagu raha. Aga riigijuhtide arutada on ka see, kuidas edaspidi kaitseinvesteeringuid efektiivsemalt teha. Varasemalt on Saksamaa liidukantsler Olaf Sols toonud välja, et kui USA kaitseb ennast umbes viie õhutõrjesüsteemiga, mis omavahel ühilduvad, siis Euroopas on neid 27 korda rohkem ja nad ei ühildu. Seega peab Euroopa Liit edaspidi ise ühiselt tootma relvasüsteeme ja neid ka koos ostma. Kuivõrd mitmed riigid on Ukrainale heldelt jaganud nii laskemoona kui ka relvasüsteeme, siis on nende koos hankimine seda aktuaalsem ja loomulikult räägitakse ka kuuendast sanktsioonide paketist ehk nafta embargost. Euroopa Komisjoni allikad kinnitasid ERR-ile pühapäeval, et viimane ettepanek sisaldab erandit Družba toru kaudu voolavale naftale ehk teisisõnu keelataks Meritsi veetav nafta. Milliste valikuteni selles ja teistes küsimustes jõutakse, näitavad juba lähemad kaks päeva. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis algab täna Euroopa Ülemkogu, mis keskendub sel korral suuresti Ukrainale. Liidritele peab täna õhtul kõne ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRootsi asemajandusministrile Mona Salinile, kes vastus Rootsi valitsuses Estoniaga seotud küsimuste eest saadetud kirjas toob Greg Beimis ära 22 punkti mida täpselt Estonia laevavrakis ja selle ümbruses uuritakse. Esimese punktiga uuritakse laevatüür pordi külge ning võimalikku auku selles. See on külg, mis on vastu merepõhja, kuid on teatud nurga all. Järgmiste punktidena uuritakse laeva, suitsulõõri, vööri relingut, seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat tekki alles olevaid päästepaate sissekäike ning aknaid. Laeva sisemusest üritatakse leida merekaarti ning kaptenisillal olevaid dokumente. Samuti filmivad tuukrid autotekki ning ruumi, kust juhitakse visiiri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ameerika miljonär Gregg Beamis saatis kirja Rootsi asepeaministrile Mona Sahlinile, milles selgitab Estoniale sukeldumise eesmärke ja tegevuskava.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee linnatuumik ja haldushoonete ansambel hõlmab Sillamäest tegelikult üpris väikese osa planeeritavale muinsuskaitsealale jääb umbkaudu 159 hoonet, mis tegelikult kogu linna mastaabis ei ole väga suur ala ja Sillamäe on siis pälvinud suurt tähelepanu eelkõige just seetõttu, et seal asub Eesti ja tegelikult kogu lähiregiooni mastaabis kõige terviklikumalt välja ehitatud ja originaalsel kujul säilinud minu klassitsistlik linnasüda. Ja praeguseks hetkeks on valmis saanud Sillamäe muinsuskaitseala moodustamise aluseks oleva õigusakti kaitsekorra eelnõu, mis on siis kuni 30. juunini avalikul väljapanekul ja mis ootab siis kõigi kommentaare ja ettepanekuid, et muinsuskaitseala toob siis kaasa erinevatele osapooltele kaasa, siis teatavad nõuded ja kitsendused. Ja võib-olla kõige lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kõiki tegevusi, mis omavad mõju muinsuskaitsealale või siis selle väärtuslikele üksikosadele tuleb edaspidi hakata muinsuskaitseametiga kooskõlastama. Et näiteks tähendab seda, et, et omaalgatuslikult näiteks ei või rõdusid kinni ehitada kindlasti või siis väärtuslike hoonete fassaadi kaunistusi maha lammutada ja maha võtta või muuta siis hoonet sellisel viisil, mis moonutab või rikub selle välisilmet. Ja ma kindlasti sooviksin siinkohal rõhutada seda, et kindlasti ei taheta muinsuskaitseala seda, et tegemist on edaspidi ehituskeelu vööndiga, mis peab säilima puutumatu keskkonnana vaid vastupidi, muinsuskaitseala eesmärgiks on toetada kultuuriväärtuslike hoonete kasutust, kuna see aitab kaasa nende säilimisele. Ja samuti võib siis igaüks oma vara ilma lubadeta ja kooskõlastusteta ka edaspidi hooldada ja remontida. Ja samuti hakka siis muinsuskaitseamet ette dikteerima ka hoonete edaspidise kasutusfunktsiooni. Ja kõige olulisem on siis Sillamäele loodava muinsuskaitseala puhul siis hoida hoonete ja teiste muinsuskaitseala väärtuslike osade algupärast välisilmet ja lahendust, aga kaitsekorra eelnõu puhul on siis tehtud ettepanek kahe väärtuslikuma interjööriga hoone kaitseks, aga see on siis tõesti väga väike osa koguhoonestus, sest mis alale on plaanitud. Me oleme praegu tegelikult kogu protsessi üpris algusjärgus, et me oleme siis ootamas tagasisidet kaitsekorra eelnõule, mis on avalikul väljapanekul ja siis pärast seda me analüüsida saadud ettepanekuid ja tagasisidet, mida me siis arutame. 25. augustil toimuval kaitsekorra avalikul arutelul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muinsuskaitseamet algatas menetluse, et tunnistada Sillamäe südamesse 1940.-1950. aastatel rajatud hooned muinsuskaitsealaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel päevadel on NATO-s käinud tihedad läbirääkimised, et Türgi ei blokeeriks Soome ja Rootsi liitumist kaitsealliansiga. Diplomaatiast hoolimata on Türgi juhid olnud senistes sõnavõttudes väga raevukad. Eesti NATO suursaadiku Jüri Luige sõnul ei tasuks praegust viivitust siiski ületähtsustada. Ja türklased on esitanud mitu konkreetset teemat, mida nad tahavad Soome ja Rootsiga arutada. Jah, nad on läbirääkimistel panused üsnagi kõrgeks tõstnud, kuid üldine arvamus siin NATO peakorteris on, et rahulik diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena, kus osalevad ka NATO peasekretär, Ameerika Ühendriikide president, kõik teised vähegi mõjukate NATO liikmesriikide juhid õnnestub need teemad siiski lõpuks maha võtta ja me ja Rootsi liitumisprotokollid saab alla kirjutada. Ent mis saab siis, kui türklased ei rahune ning nad tõesti valivad obstruktsiooni tee lõpuni välja. Kas on üldse võimalik, et Soomel ja Rootsil ei lastagi liituda? See on protseduuriliselt võimalik, aga reaalses maailmas? Kas on see ikkagi ebatõenäoline, sellepärast et Türgi tegelikult eelnevate konsultatsioonide käigus on näidanud rohelist tuld nii NATO-le kui ka Soomele Rootsile ja ma usun, et me jõuame sellesse positiivses faasi tagasi. Kusjuures probleemid ei ole seotud ainult kurdide Tööpartei toetamisega Rootsi poolt. Küsimus on ka Rootsi ja Soome, aga ka USA relvaembargodes. Nimelt ei soovinud Washington türklastele tarnida kõige moodsamaid hävituslennukeid, F 35. Jüri Luige sõnul soovivad türklased kõik need küsimused nüüd ära lahendada. Ega need küsimused iseenesest uued ei ole, aga loomulikult, Türgi näeb praegu head võimalust omada niisugust foorumit, Need küsimused uuesti tõstatada ja kutsuda nii-öelda piltlikult kõik asjaosalised lääneriigid laua taha, sest tõepoolest, nagu ma ütlesin, läbirääkimistel ei osale kaugeltki mitte ainult Soome ja Rootsi, vaid praktiliselt kõik suured NATO liitlased. Viimane tähtaeg Soome ja Rootsi liitumise heakskiitmisel võiks olla Madriidi tippkohtumine juuni lõpus, ent igasugune viivitus lükkab edasi ka ratifitseerimised, mille iga riik peab eraldi tegema. Näiteks soovitasid arutelu USA kongressis maha pidada enne suvepuhkuse algust, kuid asja venides võib see jääda juba sügisesse. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti NATO suursaadiku Jüri Luige sõnul ei tasu karta, et Türgi blokeeriks lõplikult Soome ja Rootsi liitumise. Tema hinnangul kasutab Istanbul praegu võimalust seniste arusaamatuste lahendamiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba mitmendat päeva kestab tüli Soome ja Rootsi NATOga liitumise üle, mis paljudele ilmselt üllatusena tuli. Nimelt on Türgi rahulolematu kahe riigi, eriti Rootsi senise kurdide suunalise poliitika üle. Kui nädalavahetusel Berliinis kogunenud NATO välisministrid võtsid teemat üsna rahulikult, siis eile õhtul kinnitas Türgi president Recep tai ärdoan oma senised jutupunktid üle. Rootsi on juba inkubatsioonikeskuseks, terroristlikele organisatsioonidele. Nad toovad terroristid enda parlamenti ja lasevad neil seal rääkida. Neil on parlamendis isegi kurdide töölispartei pooldajatest terroristid. Kuidas me saame neid usaldada? Nad tulevad esmaspäeval Türki. Kas nad tulevad meid veenma? Ma vabandan, aga ärge vaevake ennast sellega. Esiteks me ei ütle jah nende NATOga liitumisele, kes on Türgi vastu sanktsioone kehtestanud. Sellisel juhul kaob NATO mõte julgeolekuorganisatsioonina ja saab kohaks, kus koonduvad terroristide esindajad, sõnas Ardoan. Sellega muutis ta jälle keerulisemaks kahe põhjal riigi liitumispüüdluse, mis viimastel päevadel ametliku käigu sai. Üldiselt usuvad nii NATO ametnikud kui ka riikide esindajad, et tegelikult Türgi vetot ei pane, kuid nõuab teatud järeleandmisi kahe riigi kurdide suunalises poliitikas. Seda enam, et nii põhjapoolsed Ida-Euroopa riigid kui ka Skandinaaviamaad tervitavad Soomet ja Rootsit avasüli. Alles eile rääkis Taani peaminister Mete Fredricen Musceteride vandest, mille NATO riigid üksteisele annavad ükskõigi ja kõik ühe eest. Samuti aplodeeris neile Norra peaminister Jonas Kaar töre, kelle sõnul on Skandinaavia riigid valmis liitumiskõneluste ajaks pakkuma julgeoleku garantiisid. Olen neile teada andnud, et Norra, Taani ja Island on viimastel nädalatel ühenduses olnud ja leppinud kokku, et teatame oma toetusest Rootsile ja Soomele selles ohis, mis nüüd algab koos NATO liikmetega. Seisame, et toetada oma Põhjala naabreid igal viisil, mis on vajalik, kui nad peaksid langema agressiooni ohvriks enne NATOga liitumist, sõnas tööre. Seega, kuigi enamus riike ootavad Soomet ja Rootsi kaitsealliansi avas üli, valitseb peamine oht selle vastu alliansist endast seest. Esialgu on pakkunud liitlased võimalust kolmele riigile ise olukorrale lahendust leida, kuid vajadusel ollakse valmis ka vahendama. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi president Recep Tayyip Erdogan ütles eile, et Soome ja Rootsi on terroristide kasvulavaks ning nende liitumisel kaoks NATO mõte kaitsealliansina.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaadevahetuse saaga on kestnud juba mitu aastat, kirjaliku materjale on kogutud 40000 lehekülge. Üle tuleb kuulata kümneid tunnistajaid. Lühidalt kokku võttes prokuratuuri. Süüdistuse kohaselt andsid Reiljan ja Kangur ärimeestele infot, milliseid looduskaitsealuseid maatükke missuguste magusate kinnistute vastu vahetada saab ning hoolitsesid ka selle eest, et ärimeeste vahetustehingud hästi sujuksid. Villu Reiljan on korduvalt veendumust avaldanud, et protsess on poliitiline. Toomas Annuse hinnangul on tema sellesse loosse sattunud ühe vallandatud inimese poja kättemaksuaktina, nagu ta tänasele äripäevale ütles. Ester Tuiksoo peab ennast samuti juhuslikuks kõrvalseisjaks. Endise keskkonnaministri Villu Reiljani kaitsja Aivar pill tunnistas, et tegemist on äärmiselt keerulise kohtuasjaga. See on suhteliselt keeruline, hästi pikk ja väga mahukaid materjale sisaldav kriminaalasi ja eks me sellises kogemuses oleme kõik esimest korda, aga pole midagi üle. Kõige rohkem häirib kaitseid see, et vaatamata meie korduvatele taotlustele pole prokuratuur aasta aja jooksul suutnud süüdistust konkretiseerida ja konkreetseid faktilisi asjaolusid välja tuua, millele süüdistus võiks baseeruda ja seetõttu me jätkame ilmselt ka järgnevas protsessis seda vaidlust selle üle, et millistele tõenditele, millistele seostele üldse nimetatud süüdistus on püsti pandud. Kohtualused ise ei olnud kuigi altid kommentaare jagama. Ärimees Einar Vettuse nägu oli kohtu majja sisenedes mornimast morn. Ka ärimees Tulio Liblik ei tahtnud midagi öelda. Tema esindaja Maria Mägi avaldas lootust, et niigi mahukas kohtuasi venima ei hakka ja tema klient saab peagi rahuliku südame. Mis meeleoludega läheb? Ma arvan, et väga rahuliku meeleoluga, ma arvan, et ta on protsess, mis, mis väga kaua ei veni, kuna nii pika protsessi juures venimisest isegi ei saa rääkida. See, et ta on nii mahukas ju. Ka endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo hoidus intervjuud andmast ja rääkis kaitsja Raivo Laus Ei soovi kommenteerida, me kommenteerime nii palju, et me tahame kindlasti õigeks mõistmist, et võite kindel olla, et te näete lõpuks, mis juhtub. Me tunneme, et see protsess on ebaõiglane tuiksu suhtes seetõttu, et ei ole tõendeid. Aga on protsess ja kõik on kohal ja kõik ootavad verd. Meie osas Tuikse osas ei ole praktiliselt ühtegi tõendit väidata ühe naisterahva arvamus, jah, me ei ole seotud absoluutselt maade vahetusega. Ja sellest tulenevalt meil on ainult üks kahtlustus selle üle, et väidetavalt on tahetud teha üks enampakkumine ühe firma kasuks, aga see enampakkumise ministeerium loobus sellest selle enampakkumise käigus ja seda viidud lõpuni. Mis te arvate, kui kaua selline protsess võib kesta enne, kui selgub ühe või teise poole kasuks otsus? No ma arvan, et see protsess võib kesta üks, kaks kuni viis aastat. Kohtunik Valeri Lõõnik peab selgust saama poliitika ja ärimaailma suhetes ning päevavalgele tooma eliidi omavahelised mängud. Lõnik on Postimehele öelnud, et kavatseb pidada selles asjas igal nädalal kolm istungit ja nii kuni järgmise aasta viienda juunini. Siis tehakse vahekokkuvõte ja vaadatakse, kuidas edasi minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algas maadevahetuse kohtuasi, kus kohtu all on seitse füüsilist ja kaks juriidilist isikut. Kõik osapooled on veendunud, et tegemist on ülimalt keerulise kohtuasjaga, millele kiiret lahendust oodata ei ole.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõnevil ootajate silme all võttis pühavaimu kiriku praost Gustav piir tuulelipu kera seest välja kapsli, kus sees oli kaks pärgament dokumenti. Traditsioon näeb ette, et tavaliselt jäetakse mingi ajalooline kiri või märk või isegi münte sellest ajastust, kui siin nüüd see tornikiiver ja ka tuulelipp said ülal pandud, siin on kaks pitsatimärki, mis nad täpselt on, me peame pärast neid veel uurima. Üks dokument on aastast 1688, kui kiriku torni kiiver pärast põlengut taastati ja teine aastast 1884, kui torni taas uuendati, mis dokumentides kirjas seisab, tutvustas Tiina Kala Tallinna linnaarhiivist. Need nimed, mida on võimalik esimeselt lehelt lugeda, need on raehärrade nimed, nagu tolleaegne tava ette nägi, ei jätnud hea sõnaga meenutamata ühtegi võimukandjat ja teisel poolel võime siis lugeda suhteliselt formaalses pidulikus stiilis esitatud kirjeldust sellest mismoodi see tornikiiver pärast tulekahju uuendatud. Aasta hiljem tol ajal uuendati taas tornikiivrit siin täpselt samamoodi on räägitud tornikiivri uuendamisest ja ka meenutatud asjasse puutuvaid võimukandjaid tolleks ajaks, arvestades ka juba Eesti ajaloos aset leidnud muutustega, ei ole jäetud hea sõnaga meenutamata ka tollaseid vene tsaaririigi valitsejaid. Mis aga pannakse kapslisse nüüd, kui tornikiiver jälle pärast põlengut taastatakse. Ajaloolist traditsiooni tahetakse jätkata, ütles praost Gustav Piir. Tõsi, originaalid jäävad arhiivi ja tornikiivrisse lähevad koopiad, ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Tubovik. Ja ma loodan väga ruttu, paneme seda tulelippu tagasi, siis sinna tuleb ka meieaegne kiri. Kui palju aga tornikiivri taastamine maksma läheb. Abilinnapea Rein Lang usub, et välja käidud neli-viis miljonit peab paika. Teda täiendab poristubovik. See eeldab veel väga tõsist ehitustehni sellist ekspertiisi, aga me võime siin võtta teatava analoogi nendest summadest, mis peaks maksma raekoja torni kiiver, see tehti samuti maa, see tõsteti paika ja need on enam-vähem identse suurusega. Me püüame pühavaimu torni puhul kasutada ülemiskorus täieliku originaali ja ühendada selle uue torniga, nii et kogu selle ülemise ridu alates vana torni kiver tuleb tagasi. Nagu juba eilegi öeldud, jäime ilma tornikellast, mis oli vanim säilinud eksemplar Eestis aastast 1433 kell, millel oli kiri, et ta lööb ühtemoodi nii sulasele kui ka peremehele see kell helisema enam ei hakka. Tükid tahetakse siiski kokku panna ja hakata kella eksponeerima. Kirikus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pühavaimu kirikutorni kiivri seest võeti välja ajalooline kapsel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötukassa nõukogu tänasel koosolekul esitasid nõukogu liikmed valitsusele omapoolse seisukoha, et langetada järgmisel aastal töötukindlustuse makse määra seniselt nelja koma kahelt protsendilt kolmele protsendile. Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga. Töötukassa nõukogu võttis häälteenamusega vastu otsuse, millega tehakse siis valitsusele ettepanek kehtestada järgmisel aastal töötajate kindlustusmakse määraks kaks protsenti brutopalgast ja tööandjate makse määraks üks protsent. Taliga sõnul ei ole töötuskindlustuse reservid need, millega tasakaalustada riigi üldist eelarve defitsiiti, vaid need peavad olema piisavad töötuskindlustuse kulude tegemiseks ja kohustuste tagamiseks. Valitsuse esindajad olid seisukohal, et maksemäära ei tohiks täna veel langetada. Põhjenduseks toodi majanduse ebamäärased väljavaated. Sotsiaalminister Hanno Pevkur. 4,2 protsendilise maksemääraga ja seda väga lihtsal põhjusel, et olukorras, kus kõik majandusprognoosid näitavad seda, et, et tasuks siiski olla natukene ettevaatlikum oleks väga etteruttav või isegi selline hasartmängulaadne otsus, kui me peaksime seda vähendama, et, et tasub meenutada 2000 üheksandat aastat, kus mindi maksemäära alandamise peale ja tehti seda väga suures ulatuses ja see maksis väga valusalt kätte. Nõukogu võttis seisukoha ka töötukassa reservide koondamise küsimuses töötukassa reservide allutamisel. Riigikassale olid nii tööandjad kui töötajad seisukohal, et töötukindlustusseaduse muutmiseks põhjust ei ole ja selleks oleks vajalik ka nõukogu otsus. Uuesti. Harri Taliga. Nõukogu asus seisukohale. Nii nagu valitsus tahab allutada töötukassa reservid riigikassale, ei ole korrektne seda teha, selleks on kindlasti vaja töötukassa nõukogu otsust. Mitte seadusega ei saa seda kohustust panna, sest tegemist on sisuliselt laenulepinguga. Seadused reguleerivad neid küsimusi ja tahe selles mõttes töötukassa autonoomiat piirata, temalt võtta ära õigus käsutada ja kasutada oma oma vara. Ei, ei ole nõukogu hinnangul põhjendatud. Hanno Pevkuri sõnul kasutataks töötuskindlustusmaksed vaid sihtotstarbeliselt. Töötukassa oli, on ja jääb oma vahendite peremeheks, kõik need kindlustusmaksed, mis maksumaksjatelt kokku kogutakse, nii tööandjatel kui töötajatel kasutatakse vaid sihtotstarbeliselt töötute tööle aitamiseks või inimestele töötuskindlustushüvitiste väljamaksmiseks, et siin mingit mingit muudatust ei ole plaanis ja, ja kindlasti ei, ei saa mitte kunagi ka olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töövõtjad ja tööandjad esitasid valitsusele ettepaneku, et järgmisel aastal langeks töötuskindlustusmakse määr.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa president ütles, et NATO on aju surmas ja ta põhjendas seda, et USA ja Nato liitlaste vahel puudub igasugune koordinatsioon. Üks NATO riik teeb, mis ta tahab, ta nagu vastandab USAd ja Euroopat, NATOs või NATO tegutsemises, aga põhiliselt NATO on ajusurmas ja kuidas teie seda kommenteeriksite? No ma arvan, et see Macroni sõnavõtt oli eelkõige soov dramatiseerida seda keerulist olukorda. NATO ei ole kindlasti ajusurmas ja minu arvates on väga oluline arvestada, et, et NATO kui institutsioon toimib, tal on oma ülesanded ja nende ülesannete raamides tegutsevad kõik liikmesriigid, kaasa arvatud prantsuse vabariik, kes on oma vägedega siin kaitsmas Eesti ja kogu NATO idatiiva sõltumatust ja suveräänsuse. Ma usun, et see Macroni väljaütlemine oli eelkõige soov anda tugevamat jõudu oma ideele Euroopa strateegilisest autonoomiast ehk sellest, et peab valmistuma ise võimalikeks konfliktideks, omama relvajõude, omama selleks poliitilist tahet. Ei saa alati loota Ameerika Ühendriikide peale. Eesti on strateegilise autonoomsuse suhtes selles mõttes skeptiline, et esiteks ei ole Euroopas vajalikke ressursse ja poliitilist tahet. Ja teiseks meie omalt poolt ei saa küll öelda mingil viisil, et transatlantiline suhe ei toimiks. Vastupidi, meie arvates on transatlantiline suhe tugev ja kindel. Economist küsis Macronilt ka, et kas ta usub NATO viienda artikli ehk kollektiivkaitseklausli tõhususesse. Macron vastas enam-vähem, et ma ei tea. No ma ei oska öelda, mida Macron konkreetselt mõtles, igal juhul artikkel viis, kehtib ja toimib, selleks on olemas NATO-l kõik vahendid, sõjalised, poliitilised, nii et jällegi ma arvan, et see kõik on niisuguse meediale antud intervjuu noh, ütleme niisugune soov dramatiseerida võibolla rääkida värvikamalt kui tavapäraselt, aga minu arvates selliseks hinnanguks küll mingit põhjust ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa president Emmanuel Macron on taas oma retoorikaga tähelepanu äratanud. NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas, et NATO on endiselt tugev. Mall Mälberg usutles sel teemal Eesti kaitseministrit Jüri Luike.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis ületas koroonaviiruse nakkusnäitaja 100000 elaniku kohta täna 25 piiri, kuid terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõuniku Irina Tontšeko sõnul erineb olukord kevadest. Kevadel, meil oli palju rohkem hospitaliseeritud patsiente, meil oli palju rohkem patsiente, kes vajas erakorralise meditsiiniosakonna abi. Haigestuvad endiselt meil nooremaealiselt vanuses 20 kuni 39 aga tulevad juurde ka positiivsed. Kõikides vanusrühmades. Koroonaviiruse tõttu viibib haiglaravil praegu 20 inimest, kes on enamasti vanemaealised kaasuvate haigustega. Harjumaal on nakkusnäitaja 29,6. Enamik haigete st elab Tallinnas, seega on pealinnas see näitaja üle 30, ütles terviseameti põhja regiooni juht Ester Öpik. Põhja regioonis on jälgimisel 200 haigestunut ja üle 1000 lähikondaktse. Aktiivseid koldeid on kuus, märkis Öpik. Suurim kolle on seotud era sünnipäevapeoga kohvikus. Miks ma soovisin sellega näitlikustada, seal on haigestunuid tänaseks juba üle 20. Sünnipäev ise leidis aset augusti lõpus. Kui kiiresti ja intensiivselt on see nakkus siiski levinud ja kui rohkearvuliselt on tekkinud seal lähikontaktseid? Nakkuse levik on tuvastatud neljas Tallinna koolis ja kolmes lasteaias, kus on nakatunud nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Neis asutustes on suunatud inimesi, eneseisolatsiooni ja õpilasi osaliselt distantsõppele. Lisaks rakendab Tallinn koolidele ennetavaid erimeetmeid kuni esimese koolivaheajani, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Eelkõige see puudutab hajutamist. Suurem osa koolidest, see tähendab umbes 90 protsenti rakendas distantsõpet. Mõnes koolis on võimalik hajutada ka ilma distantsõpet, kus on kas kaks hoonet või siis on koolis nii vähe õpilasi. Distantsõppel ei tohiks ükski klass olla üle ühe nädala järjest. Ennetus on siin märksõna sellepärast et kui me suudame juba ette näha, kus need ohukohad on ja me suudame selliseid suuri hulkasid mitte ohtu seada siis see on väga tark tegevus. Sotsiaalminister Tanel kiige sõnul arutab valitsus homme testimise võimekuse suurendamist ja vaadatakse üle ka viiruse levikuga seotud piirangud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse tõttu viibib haiglaravil 20 inimest. Terviseamet andis ülevaate koroonaviiruse leviku olukorrast Eestis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadi piirkonna visioonivõistlus hõlmab kesklinnast Eesti Rahva Muuseumini kulgeva Roosi tänava ümbrust Puiestee tänavas kuni muuseumi teeni. Praegu asub planeeritaval alal nii Eesti Rahva Muuseum, Raadi mõis, Ratsamaneež aga näiteks ka väike elamud ja puidust kortermajad ning hulk tühja tühermaad. Visioonivõistluse käigus soovitaksegi leida lahendused, mis aitaksid kujundada piirkonda atraktiivsemalt ja terviklikumalt, ütleb Tartu abilinnapea Reno Laidre. Seal on nii potentsiaali äridele, elamutele kui ka tegelikult rohelisele ja loodussõbralikule, et ühiskondlikud hooned on olulised lasteaed, erivajadustega laste kooli kavandamine, sinna piirkonda, liikumist eed kergliiklejatele kui ka sõidukitele. Üldplaneeringu järgi võiks tulevikus piirkonda kerkida ka rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks mõeldud Raadi hall, mille idee rohkem tuntud Arena Tartu jutu nime all raadi teema tõstataja tartlase Tanel Teini sõnul on tore, et raadipiirkonna kujundamisega tegeletakse, kuid visioonivõistlus ei pruugi anda parimat lahendust. Tanel Tein. Täna me oleme läinud, kahjuks minu arvates sellist teed, et me oleme eelnevalt lukku ära pannud mingit maad, et siin on meil näiteks koolimaja on ju, sest koolimaja mõte selle koha peal on 30 aastat olnud, siia jääb sõjavägi, sõjaväe liigutamisega linnavalitsus kahjuks hakkama ei saanud. Tegelikult me nagu ei mõtestanud absoluutselt seda nagu läbi, vaid jäime kinni nendesse vanadesse mõtetesse ja ütleme, sellist riski vabalt mõtlemist tegelikult ei toimu. Et täna me visualiseerime siis juba paika pandud asutusi. Deini hinnangul oleks võinud piirkonna planeerimisprotsessis teha koostööd Tartu Tartu vallaga ja kaasata näiteks ka rahvusvahelised eksperdid ning muud osapooled, kes üheskoos mõtestajaks sid Raadi terviku mõtte. Laidre sõnul vaadataksegi piirkonda ka praegu tervikuna, aga aru tuleb saada ka sellest, et üks asi on terviklik nägemus, teine asi, reaalne areng. Me tahame saada kvaliteetset linnaruumi, aga me tahaksime anda ka hoogu arengule, kui me saame head tulemused ja, ja ma olen väga optimistlik, et me saame selle, siis selle põhjal on võimalik anda ka investeeringutele ja, ja vajadusel detailplaneeringute sünnile hoogu juurde, et. Visioonivõistluse läbiviimine läheb linnale maksma sirka 30000 eurot. Võistlustööde esitamise tähtaeg on septembris välja valitud. Tööde autorid kaasatakse Laidre sõnul vastavatesse arendusetappidesse, olgu selleks siis detailplaneeringu koostamine, avaliku ruumi kujundamine ja muud seesugused tegevused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn algatas Raadi piirkonna visioonivõistluse, millega soovitakse leida terviklik ruumiline lahendus ligi 30 hektari suurusele piirkonnale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatajale pakutakse tegelikult kolme täiesti iseseisvat etendust vene kirjandusklassik Nikolai Gogol jutustab esmalt loo kahe südamesõbra tühisest tülist, mis paisub lepitamatuks vaenuks. Siis kaotavad kaks sõpra Peterburi hiilguses ja viletsuses naisi taga ajades pea väärikuse ja lõpuks ka elu. Ja viimaks heidetakse pilk ühe lihtsa nõuniku unistustele, pettumustele ja eneseleidmistele, mis teeb temast hullumaja patsiendi. Päästke teie mind ära, jah, jah. Andke mulle, andke mulle kolm hobust, eks ole, aga kiiret, kui tuulis pea siis helisekelluke tapake, katsu, palun viige mind ära siit maailmast. Lavastaja Kaili Viidas. Google on väga huvitav kirjanik, kellel on nii erinevas žanris need novellid olemas ja soov oligi, et, et tuua siis selle ühe kirjaniku erinevas žanris erinevas meeleolus novellid tuua ühele lavale. Kaili viidas tahtis muuhulgas näidata, mismoodi huumor mängib inimesega erinevates situatsioonides. Kolme novelli ühisosa ongi inimene. Gogol räägib inimesest ja talle meeldib rääkida väikesest inimesest, mismoodi tema peab hakkama saama maailmas. Ja me väga tihti ju leiame iseennast väga üksikult selles suures maailmas ja talle meeldib vaadata seda just nimelt läbi satiiri läbi groteski, kalambuuri. Viimase novelli peaosaline Margus Tabor Kõik inimesed on omamoodi ja nii nad oma asju näevadki, kus on tõelisuse või fantaasia piir. See on alati juba kaheldav, mis on päris ja mis ei ole ja tegelikult minu jaoks on kõik see päris, mis sünnib minu peas. Etendus pakub Kaili Viidase sõnul Ugala särtsaka ja emotsionaalse trupi näitlejatele võimalust särada suurtes rollides ja olla samal ajal ka kõrvalosas. Näitleja Margus Tabor ütleb, et esietenduseni jõudmine võttis koroonapandeemia tõttu tavatult palju aega mis õpetas hindama vabadusi, mis tunduvad nii loomulikud. Kõigi asjadega on nii, me märkame sellest alles siis kui me sellest ilma jääme. Ma ei tea, töö, tervis, armastus, suhted, pere. Kui me sellest ilma jääme, siis me hakkame mõtlema, kus ma midagi valesti tegin. Ja teatrisaalid peavad uue korra kohaselt kella 22-ks tühjenema tuli Ugala teatris oma tänase uuslavastuse algus tund aega varasemale ajale nihutada rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest leevenesid mitmed koroonapiirangud, publikule avasid taas uksed kinod ja teatrid. Etendusasutustel on kuhjunud ridamisi uuslavastusi, mis on ammu valmis, kuid pole veel publiku ette jõudnud. Viljandi Ugalas on täna koguni kaks esietendust. Suures saalis saab näha Nikolai Gogoli lugude alusel valminud komöödiat \"Sõprusest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonnad rivistuvad kohalike omavalitsuste valimisteks sotsiaaldemokraadid Reformierakond ja EKRE avalikustasid enda valimisprogrammi, kus on nii riiklikke sõnumeid kui ka lubadusi valdade linnade elu paremaks korraldamiseks. Selle varjus vaatavad erakondade juhid aga 2023. aasta märtsikuu algusesse parlamendivalimiste poole ja räägivad maksureformist. Vaid EKRE lubab enda toetajatele, et ei kehtesta uusi makse ega tõsta olemasolevaid, kuid toetab regionaalseid maksuerinevusi kohalikele ettevõtjatele. Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles aga suurkogu kõnes, et üle ei tule vaadata ainult riigi kulud, vaid ka tulud. Aeg on loobuda dogmadest ja Eesti vajab asjalikku arutelu maksusüsteemi üle. Samal teemal rääkis enda erakonna üldkogul sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar. Et riik ei kärbuks järjest võimetumaks, tuleb hakata otsima neid kohti, kus on võimalik saada suuremat tulu. Tal oli ka konkreetne näide. Kui lastelt tahetakse võtta huviharidus, võiks valik olla maksustada luksusautod. Isamaa esimehe kandidaat Lavly Perling on samuti maksudebati õhutajate seas, kutsudes tegema kõigi elujärje parandamiseks raskeid Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid, mis tema sõnul tähendab ka maksureformi. Kõrvuti tervishoiu ja hariduse reformiga. Kui 2016. aasta sügisel lõid Keskerakond sotsiaaldemokraadid ja Isamaa valitsemiseks käed, oli koalitsioonikõnelustel jutuks nii tulu kui ka käibemaksu võimalik tõstmine. Lõpuks lepiti kokku 500 eurosest tulumaksuvabastuses ja sissetulekust sõltuvas, kuid paljudele keerulisena tundunud maksuredelis. Septembris 2019 üritas Keskerakonna esimees Jüri Ratas toonane peaminister algatada laia diskussiooni maksupoliitika üle heites et seni on Eesti ühiskond ja poliitika vaadanud maksu ja eelarve küsimusi väga ühekülgselt. Isegi dogmaatiliselt. Debatt maksusüsteemi ümber võimendas Keskerakond oma esimehe algatuse sotsiaalmeedias korrates, et peaminister Ratase sõnul on aeg alustada Eesti ühiskonnas maksuarutust. Kuid teised parteid siis Keskerakonnaga kaasa ei läinud. Nüüd fantaseerides oleks väga huvitav, kui reformi ja Keskerakond hakkaksid ühiselt toetatud presidendikandidaadi kõrval otsima ka ühiselt vastust, milliseid maksumuudatusi Eesti vajaks kas näiteks mingite määrade muutmist või varamaksude kaalu suurendamist, nagu soovitab OSCD. Aga tegelikult, miks nii ei võiks minna, oleks päris riigimehelik jutumärkide ette. Kuidas see kõik on aga kohalike valimistega seotud otseselt sest maksuarutelu viib varem või hiljem teemani, kuidas suurendada omavalitsuste tulubaasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam võtab ette erakondade valimisprogrammid ning küsib, kuidas on alanud maksudebatt seotud kohalike valimistega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestimaa Talupidajate keskliit saatis 29. oktoobril maaeluministrile pöördumise, milles leiti, et koroonaviiruse puhangust tekkinud majanduslik kahju tuleb osaliselt hüvitada kõikidele toidutootjatele, kuna tootmiseks vajalikud vahendid ja energia on kõigil kallinenud. Valitsus põllumeeste pöördumist ja arvestanud ja pidas vajalikuks 5,5 miljoni euroga toetada ainult piimatõugu lehmakasvatajaid ja sealihatootjaid. Ja nagu ütleb Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg, häirib teda kõige enam see, et talupidajate esindusorganisatsiooni läbirääkimiste laua taha ei kutsutudki. Selle meetme info me saime paraku pressi kaudu teada, et, et see 5,5 miljonit plaanitakse kahe sektori vahel jagada. Samuti leiab Kalle Hamburg, et maaeluministeerium pidanuks tellima analüüsi, mis olukord valitseb teistes toidu tootmise sektorites. Ülevaade sellest, kus on tootmisvahendid kõige enam kallinenud, käibed vähenenud ja kokkuostuhind langenud, aitab tulevikus kvaliteetsemaid otsuseid langetada. Lihaveisekasvatajad on väga raskes olukorras siin suve tõttu loomade juurdekasvud olid väikesed ja sügisel ei olnud piisavalt lihtsalt minuiet. Ja samas sisendinnad on ju kõikides sektorites tõusnud, mitte ainult piimas lihas. Maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et põllumeeste seisukohad jõudsid ministeeriumini Põllumajandus-Kaubanduskoja kaudu. Siiski otsustati, et kriisitoetust jagatakse sel korral piimatootjatele ja sealihakasvatajatele, kuna neil on likviidsusprobleemid kõige suuremad. No tegelikult ei tähenda erakorralise toetuse väljamaksmine ja, ja planeerimine seda, et seda makstakse ühtlaselt üle kogu sektori, vaid me oleme jälginud ka seda, mis toimub söödaturul hindadega ehk väljamüügihindadega ja, ja püüame olla selgelt hästi fokusseeritud. Erinevates sektoris on ka sisendi mõju tootmisele omahinnale erinev. Võtame kasvõi näiteks teravilja siis teraviljahinnad on ju rekordkõrgel, mis ühelt poolt on põhjustanud ka teatud osal loomasektoris neid probleeme. Samas veiseliha puhul on on näha, et et hinnad on olnud tõusvas trendis, aga see kindlasti oma olemuselt ei saa olla viimane erakorraline toetus, sellepärast et nii nagu ka täna valitsuses on kokku lepitud, et me jälgime neid hindu nagu pidevalt ja, ja otsustame siis, mis võib tähendada gi seda, et kui järgmisel korral tekib vajadus ühele sektorile poolele toetust maksta, siis ei pruugi need olla olla enam need samad sektorid, aga ikkagi lähtuvalt sellest reaalsest situatsioonist. Kevadel jagati põllumajandustootjaile kriisiabi 15,8 miljonit eurot. Taotlusi uue toetuse saamiseks kogutakse esimesest seitsmenda detsembrini ja raha kantakse toetuse saaja arvele üle hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuaril. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi valitsus kiitis eile heaks maaeluministri määruse eelnõu, millega jagatakse 5,5 miljonit eurot erakorralist toetust piima- ja sealihatootjatele koroonaviiruse puhangust tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Talupidajate keskliit leiab aga, et õiglane olnuks toetada kõiki toidutootjaid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii kõlas sireen enne seda, kui avati Narva veehoidla vesiväravad. Täna keskpäeval lasti see kurikuulus nelja hektari suurune ujuv saar Narva veehoidla paisust alla. See kestis neli ja pool minutit, nii et kiirusega hektar minutis. Saar veehoidlast lahkus Ida-Viru maakonna kriisikomisjoni aseesimees Tauno Suurkivi. Kuidas te hindate seda vene poole operatsiooni? Operatsioon oli täpselt selline, nagu ta meie poole informatsioonina vene poole pealt ka tuli, ehk siis täna hommikul meil see informatsioon laekus, et 12 30 alustatakse, alguses oli küll info, et ta tuleb sanitaar vee laskmisena, et seda Narva jõe kuivsängi puhtana hoida, aga kuna see saar oli ujunud juba paisule lähemale kui 60 70 meetri kaugusele, siis oli tõenäoline, et see saar hakkab ka selle sanitaarvee laskmise tulemusena liikuma ja nii täpselt juhtuski, et nii tuuleolud kui ka veeolud täpselt seda soosisid ja 12 39 toimus siis saare pakkumine ja nii nagu öeldud, neli minutit, 30 sekundit hektar minutis läbis saar paisu täiesti kontrolli all ja vene poole pealt oli ka see informatsioon väga korrektne, et signaal, mis vene poole pealt pidi kostma, see signaal kostis viis-kuus minutit pärast seda signaali alustati siis ka paisu avamist. Suur osa sellest saarest on jäänud siia paisu ette hulpima ja siia ta vist jääb ka üsna pikaks ajaks. Nii et nüüd hakkab ta suuri probleeme tegema Narva jõe kalavarudele ja Narva jõe vee puhtusele, vist. Ma ei julgeks praegu küll seda öelda, et hakkab väga suuri probleeme tegema, et praegu on näha, et need osised ei ole väga suured, aga mingit ohtu, kui olla väga ettevaatamatu Narva jõel nad siiski kujutavad. Nii et tasuks küll lähipäevadel olla veidike ettevaatlik Narva jõe peal toimetamisel, et nendele osistele mitte jalgu jääda. Siin sõidetakse ju nüüd ka süstade ja haabjatega, mitte ainult mootorpaatidega, igal juhul väikestele veesõidukitele on need puud, mis nüüd mööda Narva jõge hulbivad ja ka see turvas ohtlik. Kas seda nüüd nimetada ohuks, see on, see on iseküsimus, aga, aga kõrgendatud tähelepanu ta kindlasti inimestelt nõuab. Loomulikult ei tea me veel ka praegu täpselt seda, et kas need osised võib-olla jäävad kuskile kaldal rajatistesse kinni Narva jõel ka siin edaspidi pidi on päris saari, nad võivad sinna kuskile takerduda. Nii et kui kaua ja millisel kujul ja millist trajektoori pidi need need osad täpselt liiguvad, seda me praegu ennustada ei oska. Lähipäevil tuleb olla ettevaatlik, siis ei tohiks küll midagi juhtuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa poolt lahti murdunud 4 hektari suurune ujuvsaar lasti läbi Narva veehoidla jõest alla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt ma ütlen seda, et mulle on selline mõte olnud sümpaatne juba viimased, et 10 aastat või rohkem vähemalt kui selline mõte, mida tuleks tõsiselt kaaluda ja millesse ja mille analüüsi tuleks tõsiselt investeerida. Aga ma arvan, et praegusel hetkel on, on, on see rong läinud ja ma arvan, neid võimalusi oli ka viimase 10 aasta jooksul on olnud, aga, aga tegelikult on, on seda tänases olukorras väga raske ette kujutada ka ka AirBaltic saab riigipoolset toetust, see on samuti väga lähedal heakskiitmisele ja, ja põhimõtteliselt seal on see analüüs ka juba lõpetatud. Nii et, et võib arvata, et, et see otsus võiks lähiajal tulla. Ja, ja loomulikult tuleb ta sellest ka sellest olukorrast ka ka välja ja, ja, ja teil on õigus selles mõttes, et see on kindlasti mitte ainult kõige tugevam, vaid tegelikult ainukene reaalne, tõsiseltvõetavat ühendatavust pakkuv kohalik lennuettevõte balti regioonis. Kindlasti sellised asjad ei lähe sugugi mitte lihtsalt. Ja ka Air Balticu puhul on ta loomulikult huvitatud pigem strateegilise investori kaasamisest kui riikidest. Minu hinnangul riigid ei peaks olema osalised sellises majandustegevuses, nagu seda on lennundus, mis on maailmas väga avatud Euroopas on, ta toimib täiesti avatud turu põhimõttel ja ma leian, et need ettevõtted on palju paremates kätes siis kui, kui neil on eraomanikud ja, ja erainvestorid. Aga jällegi see on, see on valikute küsimus Air Balticu puhul ka see, et ei ole ju saladus, et nad on ka plaaninud oma aktsiaemissiooni, ehk siis seda. Aga, aga loomulikult praegune kriis ja see võib kõiki neid plaane muuta. Nii et, et see, et, et oleks omanikud huvitatud sellest, et laiendada omanike ring ringi kahe riigiga, noh see, see tundub minule täna siiski mitte realistlik enam ja, ja, ja ma arvan, et, et et see, see õige aeg võib-olla selleks oli möödas, mis ei tähenda seda, et see uued võimalused võivad tulla ja, ja minu hinnangul ei ole kunagi tehtud selles osas ikkagi piisavalt sügavat ja tõsiseltvõetavat analüüsi, sellepärast et lennunduses on väga palju mastaabiefektil töötav äri ja, ja loomulikult nii väike turg nagu seda on ka tegelikult Baltikum ei võimalda seda, et, et, et oleks tegemist ühe väga tugeva ja, ja väga tugevalt pinnal ja väga suure tarbijaskonnaga lennuettevõttega, nii et, et noh, üks on kindlasti täiesti täiesti piisav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon menetleb endiselt Nordicale 30 miljoni euro suurust valituse sissemakse lubamist. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütles, et Nordica toetamine on Eesti valitsuse poliitiline otsus. Samas on Hololei endiselt seda meelt, et parim lahendus oleks üks tugev lennufirma kolme Balti riigi peale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile kirjutas Sakala, et Viljandimaal Hallistes asuvas mulgihäärberi hooldekodus on koroonaviirusega nakatunud omajagu töötajaid ja hoolealuseid. Jaanuaris otsustas suurem osa hooldekodu elanikest neile pakutud vaktsiinist loobuda. Eestis ollakse aga hooldekodudes vaktsineerimisega lõpusirgel, ütles haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Julgen väita, et siis kõik meie hoolekandeasutused on vaktsineerimise võimaluse saanud ja meil on täna statistika, kus esimese doosiga hoolekandeasutuste töötajatest klientidest on vaktsineeritud rohkem kui 14000 inimest. Ja kui hoolekandeasutustes lisandub vaktsineerimise soovijaid, on see siis seni töötajad, kes ei ole soostunud vaktsineerima, on need hoolekandeasutuste uued kliendid siis ka siin? Vaktsineerimise protsess peab jätkuma. Tervise ja tööminister Tanel Kiik märkis, et vaktsineeritute osakaal hooldekodudes on üle 80 protsendi. Hoolekandes on umbes 85 protsenti elanikke vaktsineerinud selliseid nii-öelda suuri, sadade kaupa nakatumise, nagu me oleme, nägime nii kevadel, sügisel ja talvel, et neid tõesti enam tulla ei saa, sest lihtsalt hooldekodu elanikud on selle kohapealse karja immuunsuse saavutanud. Kui nii võib öelda, et kui vahepeal oli tipp-perioodil hooldekodu elanikest oli suurusjärgus, õigemini haiglaravi vajadusest suurusjärgus 15 protsenti tuli hooldekodudest ja kõigist surmajuhtumitest suuruse 40 protsenti tegelikult hooldekodude ringist, siis täna need mõlemad numbrid on kordades vähenenud ja vähenevad edasi, kuna siin on ka teatud nii-öelda viiteaeg sees. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp kinnitas, et hoolekandekollete arv on viimastel nädalatel vähenenud. Kui me vaatame sellist pikemat trendi, siis ka selline nädalast nädalasse nakatunute üldarv on ka pigem vähenenud, et kui me muidu ütleme tõesti siin tipphetkedel oli, ütleme üle 250 nakatunu nädalas hoolekandeasutuses, siis sel nädalal oli meil 139 aga eelmisel nädalal oli näiteks 100, ehk siis me näeme üldjoontes sellist langustrendi väheneb ka hoolekandest hospitaliseeritud inimeste arv, isegi kui see, ütleme näiteks, siis on vaktsineeritud inimene. Et kui ta haigestub, siis me näeme, et et see haigestumine ei ole võib-olla niivõrd raske kuluga, et hospitaliseerimist on vähem vaja. Kui varem oli vanemaealistest koroonahaigetest haigestunud hooldekodudes umbes kuus protsenti, siis nüüd on see ligikaudu poolteist protsenti, märkis Sepp. Kõik hoolekandeelanikud, meil ei ole vaktsineeritud ja kõik ei ole ka läbi põdenud, ehk siis sellist haavatavat elanikkond seal ikkagi veel on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänu vaktsineerimisele on koroonanakatumisi hooldekodudes vähemaks jäänud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRääkisime väga põhjalikult alanud aasta suurtest reformidest, sealhulgas haldusreformi töövõimereformist rääkisime ka väga erinevatest päevapoliitilistest teemadest, sealhulgas näiteks kontrollikoja kandidaadi nimetamisest ka kooseluseaduse rakendusaktidest, nii et väga-väga põhjalik arutelu oli. No just need kaks viimast punkti, kas võib oodata, et 2016. aasta toob mingi konsensuse koalitsiooni, et rakendussätted saab läbi hääletatud ja ka Juhan Partsi või siis kellegi teise isikus leitakse konsensus? Me oleme kokku leppinud, et kooseluseaduse teemadel meil on koalitsioonis erimeelsus, täna on probleem pigem selles, et opositsioonierakonnad, sealhulgas ka vabaerakond, kus varasemalt on ikkagi eeldatud, et on ka toetav tajaid rakendusaktidele on võtnud väga range vastuseisu hoiaku ja, ja nii Edgar Savisaar kui vabaerakond kui EKRE töötavad aktiivselt vastu sellele, et kooseluseaduse rakendusakte vastu võtta, et, et see on pigem see, mis, mis murelikuks teeb. Mis puudutab kontrollikoja kandidaati, siis siin oli vabariigi presidendi sõnum väga selge, et ei ole mõtet väga pikalt sel teemal arutleda ega mingeid jonni ajada, et, et see on teema, mis tuleks kiirelt ära lahendada ja, ja minu meelest on tal igati õigus selles küsimuses. No kas neid kahte asja saab kombineerida, et kas ikkagi lõppkokkuvõttes võib olla tõenäoline stsenaarium, et sotsid nõustuvad Partsi kandidatuuriga ja selle kaudu tulevad ka IRL-i hääled kooseluseadusele taha? Ei, mina neid teemasid selliselt ei seoks, et mõlema teema puhul on, on lahendus vajalik. Aga nagu öeldud, siis tegelikult need ei ole kindlasti alanud poliitikahooaja kõige keerulisemad teemad, et tegelikult märksa suuremat tähelepanu vajavad suured reformid, mis peavad olema korralikult ette valmistatud ja, ja ka edukalt läbi viidud. Tõenäoliselt riigikogus sel korral presidenti ei valita. Kui palju haldusreform võib nüüd mõjutada valijameeste käitumist? No ma tahaks loota, et ka üle Eesti mõistetakse haldusreformi vajalikkust ja, ja kohalikud liidrid pigem näevad siin nagu võimalust, et olla ise protsesside eestvedaja. Me oleme valitsuses kokku leppinud, et need omavalitsused, kes suudavad vabatahtliku liitumiskõnelused lõpuni viia, saavad ka ikkagi väga tõsiselt motiveeritud ja premeeritud, et meil on ju väga märkimisväärsed, oluliselt suuremad kui seni liitumist etused kokku lepitud ja, ja liitumistoetusi me saame sellises mahus maksta ikkagi nendele omavalitsustele, kes ise jõuavad kokkulepete ja, ja liitumislepeteni siin on, ma arvan, kõikidele omavalitsustele motivatsiooni küll ja veel, et, et ise pingutada ja ise kohalike liidritega näidata, et milline on see kohalike elanike seisukohast kõige parem lahendus, et ma usun, et neid liidreid on üle Eesti.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilves kohtus valitsusliidu juhtidega.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArstid pole tubakaseaduse kavandatavate muudatuste üle üldse õnnelikud, ütleb arstide Liidu president Jaan Sütt. Sütt põhjendab, et tubaka või nikotiini tarbimine mistahes viisil on tervisele ohtlik ja kätuvust tekitav. Süti sõnul võivad küll tubakatootjad väita, et moodsam kaup nagu tubakanäts või kommid on justkui ohutumad ja head alternatiivid suitsetamisele. Kuid tegelikult on seesugused väited ekslikud ja teadusliku tõepõhja neil all pole. Kõik need aurustatavad tooted ja kõik sellised on paraku meditsiinialases teaduskirjanduses järjest viimasel ajal rohkem neid juhukirjeldusi, kus me näeme täiesti uut tüüpi näiteks hingamisteede kahjustusi, kopsukahjustusi, mida me varem ei ole näinud ja järjest rohkem tuleb infot ja andmeid selle kohta, et needsamad uued nii-öelda suitsuvabad tooted ja uued tubakatooted ongi nende kopsukahjustuste põhjus. Sütt viitab ka tähelepanekutele mujal maailmas, mille põhjal pole seesuguste toodete esmaseks eesmärgiks suitsetamisele alternatiivi pakkuda vaid uut ja nooremat tarbijaskonda kasvatada. Noored ja terved inimesed õitsevad nende reklaamiplakatitel nii-öelda tervislikud tubakatooted näpus ja niimoodi kujundatakse tegelikult just nimelt endale uut tarbijate põlvkonda, mitte ei muretse nad sellepärast, et vanad suitsetajad suitsetamisest nüüd loobuma hakkaks. Alternatiivsete tubakatoodete turule lubamise ideega pole varasemalt rahul olnud ka näiteks Eesti perearstide liit, kes vastavasisulise pöördumise läkitas sotsiaalkomisjonile eelmisel nädalal. Hiljuti tegi sedasama ka vähiliit. Samuti on sotsiaalministeerium avaldanud arvamust, et ettepanek tühistada Eestis üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld muudaks Eesti tubakapoliitik ikka põhimõtteid. Lisaks viitab ka ministeerium, et muudatuste jõustumise korral võib turule tulla eeskätt just noortele atraktiivseid tubakatooteid. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder eelmainitud pöördumisi praegu kommenteerida ei soovinud, põhjendades, et kaks nädalat tagasi on ta sel teemal Eesti rahvusringhäälingule kommentaari andnud. Toona möönis siiski ka Mölder, et uudsed tubakatooted kahjustavad tervist ja on atraktiivsed eeskätt et noortele märkides samas, et tavasigaretist on uued tooted kahjutumad. Lisaks toonitas Mölder siis, et sotsiaalkomisjon ei kirjutanud kokku nii-öelda Philip Morrise seadust. Ka sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul ütles, et praegu pole valmis pöördumisi kommenteerima. Küll aga viitas Sibul, et sotsiaalkomisjon arutab laekunud muudatusettepanekuid ja märgukirju esmaspäeval.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tubakaseaduse kavandatud muudatustega saaks Eestis müüa mentooliga e-sigarette, aga ka tubakanätsu, -komme või -pastille. Arstide Liidu hinnangul oleksid sellised muudatused ohtlikud rahva tervisele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurejoonelist hoonet ehitab osaühing kaks torni ja kahest tornis. See majaga koosneb 14 korrust maa peal, kaks maa all. Esimist on mitu korrust juba püsti. Uude majja kolivad rahandus, majandus ja kommunikatsiooni, sotsiaal ja justiitsministeerium, kokku umbes 1000 inimest. Riigihalduse minister Arto Aas tuletas meelde, et mõte ministeeriumide kokkukolimisest hakkas idanema juba üle 10 aasta tagasi. See idee on pärit rahandusministeeriumist ja majandusministeeriumist. Nüüd on 12 aastat möödas, ideest on saanud reaalsus ja kahest ministeeriumist on saanud juba neli ministeeriumi, kus tänase päeva seisuga töötab juba seitse ministrit. Nii et järgmise aasta sügisel, kui see hoone on valmis, on tegelikult selle kahe torni kaitsvate klaaside taga. Pool valitsuse koosseisust. Ja minister lisas Me saavutame 40 protsenti kokkuhoidu, kasutatavas pinnas ja 70 protsenti energiasäästu, see on reaalselt mõõdetav raha. 10 aasta peale on arutatud, et see kokkuhoid on umbes seitse miljonit eurot. Ehitaja OÜ Fund ehitus tegevdirektor Eiki Rump kinnitas, et vahepeal on ökonoomsust suurendatud ja kokkuhoid on veelgi suurem. On kokku hoida maas tulevikus täiendavalt näiteks 50 korteriga kortermaja tarvis mineva energiakulu aastas. Ja riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhatuse esimees Urmas Somelar leidis See 4000 ruutu, mis senistest pindadest vabaneb. Tegelikult võiks olla suunanäitaja ka ülejäänud riigisektorile. Et koondume, teeme efektiivsemaid hooneid mitte ainult soojustõhususe mõttes, vaid ka selles mõttes, et meil ei ole nii palju ruumi vaja. Õhuke riik, aga mitte õhuke maja. Vanahoone lammutamine ja uue ehitamine läheb maksma umbes 30 miljonit eurot. Millal see ennast ära tasub. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor Kaupo Pajumäe kinnitab, et riigi mure see ei olegi. Riigi jaoks on see selles mõttes ainult plussi projekt, et riik ei ole siia sentigi sisse pannud. Et kogu investeeringu, sealhulgas lammutamise teostab siis arendaja, osaühing kaks torni, riik hakkab olema siin üürnik ja riigivõit tuleb sellest, et riik hakkab kasutama vähem pinda ja väiksemad kulud. Eiki Rump arvab, et projekt peaks ennast tasa teenima umbes 20 aastaga aga täna müüriti siis nurgakivi sisse silinder maja projektiga nii paberil kui mälupulgas. Tänane ajaleht, kehtiv raha ja muudki, mida tulevased kasutajad sinna asetasid. Ühishoone ehitustööd kestavad järgmise aasta suveni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas pandi nurgakivi ministeeriumide ühishoonele, mis peab valmima järgmise aasta suvel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUue valitsuse põhijõuks on 28 saadikuga Kosovo demokraatlik liit, mis koos nelja sotsiaaldemokraadi 13 saadikuga, Kosovo tulevikualliansist ja 10 saadikuga Belgradi toetatud serblaste parteist peaks riiki juhtima. Valitsus toetasid ka üheksa vähemusrahvuste rahvasaadikut. Saalist puudusid eelmise valitsuse juhtivpartei VTVndust 24 liiget. Kosovo sisepoliitikat tabas maavärin eelmise aasta oktoobrivalimistel, kui senised sõjapealike parteid kaotasid valimised. Võitja partei VeTVnõ moodustas 80 päeva kestnud piinarikaste läbirääkimiste järel valitsuse demokraatliku liigaga kuid see abielu ei olnud mõeldud kaua kestma. Korruptsiooni ja nepotismi välja juurida lubanud peaminister Albini kuti hoidis infot enda käes ja valitses pigem suure juhi kui demokraatliku koalitsiooniliidrina. Kui lisada siia isiklik antipaatia kunagise sõjapealiku praeguse presidendi Hashim tasin on poliitiline supp juba liiga kuum. Märtsis lahvataski valitsuskriis kui demokraatlik liiga otsustas pärast siseministri vallandamist peaministri poolt korraldada umbusaldushääletuse. Seejärel andis president Tatši uue valitsuse moodustamise ülesande demokraatlikule liigale, kuigi nad ei olnud valimisi võitnud koroonakriisi ajal tekkinud valitsus. Kriisi pidi lahendama konstitutsioonikohus, mis leidis, et Tai antud mandaat oli seaduspärane. WTVendosja tunneb end nüüd võimust rööviti sest peaministri tool kadus ajal, mil arvamusküsitlused näitasid populaarsuse tõusu ja erakorralised valimised tähendanuks suuremat võimu. Lisaks seisis WTVnduse vastu Tai ja Serbia presidendi Aleksandr vuti väidetavalt USA vahendatud kokkuleppele, mille kohaselt vahetavad riigid alasid. Kosovo saaks lahti mitrovitsa põhjaosast, kus elavad peamiselt serblased ja mis on pidevalt vastasseisu tulipunktiks. Serbia annaks vastu pressvooru, kus elavad albaanlased. Kosovo värske valitsusjuht Abdulla oti ongi lubanud esimese asjana taasalustada kõnelusi Serbiaga ja jõuda vastastikuse tunnustamiseni. See tähendab ilmselt ka maadevahetust, mille mõju oleks piirkonnale väga suur. Tulevikus ei oleks välistatud ka Albaania ja Kosovo ühinemine ning Euroopa liitu saamine tühjade pihkudega. VTVnduse on lubanud aga korraldada suuri meeleavaldusi, mida nad on teinud varemgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kosovo parlament valis napi enamusega uueks peaministriks 44-aastase Avdullah Hoti, lõpetades sellega märtsis alanud poliitilise kriisi. 61 poolthäät 120-kohalises parlamendis ei ole siiski veenev ülekaal püstitatud eesmärkide elluviimiseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo selle lennukirutsooniga, eks parlamendiliikmetel on kindlasti lihtsam selliseid avaldusi teha, et aga lõpuks ju vastutab selliste otsuste eest valitsus. Aga hetkel hetkel on küll minu tunnetus selline, et see pigem Eskiislahenduslkokkupõrke siin NATO ja Vene Föderatsiooni vahel ja me ei tea. Me ei tea, mis selle, mis selle tulemid on, nii et. Ühel hetkel võib-olla see on vajalik teha, aga see tähendab seda, et see samm peab olema läbimõeldud. Ja teiseks, siis peab midagi veel nagu juhtuma, et me sellise punase joone enda jaoks ületame, nii et täna on NATO küll sellisel seisukohal, et, et, et pigem mitte. Nii et eks parlamendid muidugi teevad ja noh, minu parima teadmises ka lätlased teevad sellise sellise pöördumise, eks. Eks ta juhib tähelepanu sellele kindlasti, et vajadus Ukrainat rohkem aidata on olemas. Aga ma pigem olen sellel seisukohal, pigem toetada siis tõesti neid. Olgu siis järelinidega või muude sõjatehnikaga, ma saan aru, et on praegu puudu ka kuulivestidest. Et nad saaksid, saaksid vastu pidada seal ja see sõda lõpeks rutem ära ja õnneks. On näha, et seal väga suuri arenguid Venemaa poolt ei ole viimastel päevadel olnud, välja arvatud see, et see on tõesti läinud kriminaalseks ja me näeme, kuidas juba tõesti tulistatakse massiliselt tsiviilelanikke ja, ja ka see teatri juhtum, kus, kus lapsed olid sees, et see on see kõik on väga õõvastav. Kas Eesti president nimetab ka Venemaa presidenti sõjakurjategijaks? Kui sõjakurjategija on termin, mis on juriidiline termin, mina ei loobiks nende terminitega, ma arvan, et kõigepealt on vaja sõda ära lõpetada ja siis tuleb tegeleda sellega, kes on kurjategija ja mis mis kurjategija tüüp ta siis on, nii et praegu on minust fookus. Fookus peaks olema sõja lõpetamisel ja, ja kui see on läbi, siis kindlasti need, kes on selle vallandanud, saavad karistuse. Hiljuti oli teil telefonivestlus Soome presidendiga, kes omakorda on ju rääkinud Venemaa riigipeaga, et kuidas te praegu hindade seda, et lääneriikide liidrid endiselt Vladimir Putiniga suhtlevad, et mis selle eesmärk ikkagi on? No eks üks eesmärke kindlasti on see, et hoida ikkagi mingisugune suhtlusliin olemas, et kas või lihtne asi, et ei saaks öelda, et Venemaa soovis dialoogi, aga need, keegi ei taha suhelda. Aga arusaadavalt, ega ma arvan, et see suhtlus, et enam kuskile väga palju ei viia ja võib-olla Putin mängibki seda mängu, et ta siseriiklikult näitab, kuidas, aga lääneriigid käivad ja tunnistasid nagu seda, et nemad on seda alustanud, nii et seda infosõda on, siin on siin kõvasti ja ka ÜRO, Venemaa ÜRO esindaja ka esitab selliseid kummalisi seisukohti, et, et ikkagi Venemaa seda sõda ei ole alustanud ja et see kõik on üks infosõda ja, ja nii edasi, nii edasi, nii et jah, nii ta praegu on.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karis jätkab oma visiiti Moldovas. Moldovasse on saabunud üle 200 000 sõjapõgeniku Ukrainast. Karise sõnul jätkab Eesti Moldova toetamist, et riik saaks integreeruda Euroopa majandus ja julgeoleku struktuuridega. President jälgib tähelepanelikult ka sõjasündmusi Ukrainas. Kas ta toetab lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohal samamoodi nagu Riigikogu?.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVana Tallinna kaubamaja lammutatakse ja asemele ehitatakse uus kaubamaja uue hoone ehitustööde algusaeg on lahtine, kuigi ehituslikult oleks võimalik kvartali hoonestamisega alustada. Lähiaastatel, ei saa seda teha enne, kui linn on väljastanud projekteerimisloa. Tallinna kaubamaja kinnisvaraettevõtte juht Peeter Kütt räägib, et linn ei ole oma kokkulepetest kinni pidanud. Meil oli arhitektuurivõistlust läbi viies linnaga kokkulepitud juurdepääsu lahenduse. Aga linnast tulenevatel põhjustel vajas see muutmist ja uue lahenduse osas ei ole praeguseks kokkulepe tekkinud. Me oleme pakkunud linnale välja kompromisslahendusi, mis on teostatavad, aga need ei ole praeguseks veel heakskiitu saanud. Vaidlus käib kaubamaja soovi osas saada kaubamaja tänavalt kinnistule juurdepääsu, sest niimoodi jääks kaubamajale rohkem kauplemispinda. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütleb, et ettevõtjad veeretavad ehitusega kaasnevaid probleeme linnapeale. Ma arvan, et ühelgi ettevõtjal ei saa olla ootust, et me tegeleme eeskätt tema probleemidega, mitte rahulikus tempos, ei, ei jõua enda sees selgusele, mis on meie plaanid linnakeskkonnaga ja seetõttu me oleme kaubamaale öelnud, et nad võivad homme saada kätte oma projekteerimistingimused ja, ja hakata ehitama aga nii nagu iga teinegi ettevõtja. Kõik juurdepääsud ja kõik ehitusega kaasnevad probleemid peaks ettevõtja lahendama enda kinnistul, kuni see vastus kaubamajale ei sobi, ei ole meil ka võimalus edasi minna. Andrei Novikov lisab, et kaubamaja tingimustele vastuse andmine võib jääda venima. Linn on ainult kaubamajal, et kui te tahate linnalt saada vastus, siis see saab lähima aasta pooleteist jooksul, kusjuures me ei oska tänagi öelda, kas see vastus on positiivne või negatiivne. Tallinna Kaubamaja tegevjuht Erkki Laugus räägib, et protsess on olnud päris pikk ja aeganõudev. Päris mitmeid selliseid olulisi liiklust, korraldavaid protsesse on linnas olnud laua peal, siis millest tänaseks mitmed on ka ära langenud, et see on ilmselt olnud üks põhjus, mis on seda protsessi linna poolt tõenäoliselt venitanud, siis ilmselt ei ole tahetud otsuseid langetada, mis võiksid siis erinevaid lahendusi pidurdada ja ka tänaseks võib öelda jah, et seda ajakulu on juba liiga palju läinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kaubamaja AS soovib, et kõrvalasuvalt Kaubamaja tänavalt saaks pöörata poealusesse parklasse. Tallinna linn sellega esialgu ei nõustu ning vaidlus pidurdab kogu plaanitavat arendust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.