Datasets:

messages
listlengths
2
2
origin
stringclasses
4 values
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKukruselt jõhvisse viiv tee lõik avati seitsmel kilomeetril neljarealisena 2010. aastal. Nüüd on transpordiamet alustanud eelprojekteerimist, et ehitada neljarealiseks jõhvist Toila ristmikuni viiv 6,4 kilomeetri pikkune lõik, mis läheb transpordiameti hinnangul maksma kümmekond miljonit eurot, räägib transpordiameti ida teehoiuosakonna juhataja Anti Palmi. Praegune teehoiukava näeb ette ehitust alguseks 2025 ja circa kolme aastane ehitus umbes ehk et 27 peaks ta olema valmis, kõik sõltub muidugi lahendustest ja kuidas hanked sujuvad, et kas saab ka äkki kahe aastaga valmis? Noh, põhiosas teoreetiliselt võiks saada kahe aastaga, aga seal on ka gaasitrass, millele tuleb eraldi läheneda, mis võivad takistada tee-ehituse endaga alustamist enne, kui gaasitrass on valmis ja noh, palju on veel lahtist, sest et eelprojekt ongi selleks, et jõuda siis tehniliselt täpsemate lahendusteni. Pärast jõhvi Toila lõiku on transpordiametil plaanis teha neljarealiseks ehk liiklus ohutumaks Sillamäe Narva tee lõik jõhvis Narva viiva tee ohtlikkusest räägib autojuht Alar Tasa. Tee teeb ohtlikuks ikkagi kurvide rohkus, kogu selle tee peal jõhvis Narva on paar sirget lõiku, aga nad ei ole ka eriti pikad, aga kurve on hästi palju ja kui mõni hakkab ees sõitma näiteks 70 90 alal tekib taha see nii-öelda rong. Ja vot siis hakkab see kultuur nagu kärisema natukene, sest inimesed on kärsitud ja tõepoolest hakkavad möödasõite teostama, need on väga ohtlikud, praegu siia tulles oli kolm rekka, sõitis minu ees küllaltki aeglaselt ja üks BMW näiteks tegi selliseid möödasõite, mul on kaameras neid, aga no väga ohtlik on ikkagi niimoodi. Praegu on Tallinna-Narva maantee paarisajast kilomeetrist kaks pluss kaks maanteed 88 kilomeetrit. Transpordiameti soov on kogu maantee ehitada neljarealiseks 2040.-ks aastaks Anti palmi. Kuna tegu on rahvusvahelise tentvõrku kuuluva tega siis varem või hiljem peaks tegelikult kogu see lõik vastama transiit tunnustele mingilgi kujul. Et täna see ülejäänud üle 100 kilomeetri praktiliselt ei vasta. Ehk et järk-järgult, varem või hiljem tuleks kogu tee ehitada kaks pluss kaks maanteeks. Raadiouudistele Ida-Virumaalt Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Transpordiamet kavandab üleeuroopalisse transpordivõrgustikku kuuluva Tallinna-Narva maantee Jõhvi ja Toila vahelise lõigu neljarajaliseks ehitamist. Ehitus peaks algama 2025. aastal.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutusel olid sotsiaaldemokraatide kaks ettepanekut ja üks ettepanek, mille esitas EKRE fraktsioon ja Jaanus Karilaid Keskerakonnast. Peamine erinevus on selles, et EKRE ettepanek lubaks ravimeid müüa ja maale tuua peale proviisoritega haiglatele perearstidel ning kõik muudatused jõustuks juba aprillist. Sotsiaaldemokraadid piiraks seda ringi. Haigla apteekidega laiendaks proviisor omandi nõuet ja annaks ülemineku aega neile apteekidele, keda muidu ähvardas sulgemine. Sotsiaalkomisjon otsustas, et lõpliku seisukoha kujundab komisjon esmaspäeval. Siis otsustatakse ka see, millal ravimiseaduse muutmise eelnõu riigikogu suurde saali saadetakse. Riigikogu suurematel fraktsioonidel ehk reformierakonnal ja keskerakonnal puudub endiselt ühtsus, kuidas apteegireformiga edasi liikuda. Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder. Keskerakonna fraktsioon ei ole siin hetkel veel ühtset seisukohta kujundanud, ma arvan, need järelejäänud päevad ka esmaspäeva hommik, kindlasti on mõistlik see hetk, kus me veel ka fraktsioonis neid kolme eelnõud menetleme. Minu arvates on kõige parem siiski EKRE eelnõu, aga sellisel kujul seda eelnõu ma toetada ei saa. Aga kui esimese ja teise lugemise vahel saaks seda eelnõud teatud hulgal nii-öelda ümber teha, siis kindlasti see võiks olla sümpaatne, sest see tõesti haakub päris suurel hulgal just nimelt nende põhimõtetega, mille mina ja paljud teised riigikogu liikmed andsime menetlusse detsembri lõpus eelmisel aastal. Ja mis puudutab nüüd opositsiooni poolt algatatud eelnõusid, siis siin ma julgen küll öelda, et koalitsiooni tunnetus on täna see, et need eelnõud suures saalis toetust ei leia. Signe Riisalo Reformierakonnast tunnistas, et fraktsioonis pooldavad mõned liberaalsemat lähenemist, teised aga toetavad eelmises valitsusliidus vastu võetud apteegireformi plaani. Mina toetan seda, et riik on kindel ja usaldusväärne, ehk reform võiks nii edasi liikuda, nagu ta on planeeritud ja sellisel juhul selline libisev aeg nendele asulatele, kus muidu jäädakse ilma apteegita, on täiesti mõistlik ja. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski hinnang. Selle valdkonna spetsialistid loomulikult on üldjuhul ühte meelt, et tegelikult nüüd kuu aega enne enne esimest aprilli tuleb asjaga edasi minna ja arutada seda, et mida peab veel riik tegema selleks et seda regulatsiooni päriselt jõustada. Kas on vaja konkurentsiametil täiendavaid mingisuguseid õigusi ravimiametil mitte siis viimasel hetkel tegema täielikku kannapööret, aga noh, nagu me näeme siis ravimipoliitilised initsiatiivi viimasel ajal tulevad mitte sotsiaalministeeriumist vaid siin rahandusministeriumist ja, ja jumal teab mis missugustest kontoritest veel, et sellest tulenevalt on ju ka süvenev kahtlus, et nende initsiatiivide põhiline ajend ei ole mitte rahvatervise kaitse, paremravimite kättesaadavus ja madalam hind, vaid pigem teatud ettevõtete soov säilitada oma tänast soodsat turupositsiooni.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna kolme ravimiseaduse muutmise ettepanekut.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelnõu esitas Reformierakonna fraktsioon ja see nägi ette anda kohalikele omavalitsuste volikogudele õigus teatud ajavahemikul piirata alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks kogu haldusterritooriumil või selle mõnes osas. Ettekandja Kalle Laanet täpsustas. Selle eelnõu eesmärk puudutab tõesti puhkepäevadele eelnevatel päevadel kolme tundi ja tööpäevadel nelja tundi ehk kuuest 10-ni ja seitsmest 10, kus siis oleks kohalikul omavalitsusel võimalus kas ajaliselt piirata või kohaliselt piirata alkoholimüüki. See annab võimaluse korraldada tõesti täpsemalt kohalikul omavalitsusel teatud piirkondades paremini kohalikku elu. Majanduskomisjonis eelnõu heakskiitu ei saanud ja häältega viis neli tehti suurele saalile ettepanek see menetlusest välja hääletada. Nagu ikka taoliste eelnõude puhul, mis on vaja tagasi lükata, aga tegelikke argumente nagu ei ole. Lahutati meelt kõikvõimalike asjasse mittepuutuvate küsimustega ja vaieldi Reformierakonna võimaliku taganemise üle liberalismist. Autorid rõhutasid omalt poolt, et tegemist pole mitte keelamisega, vaid võimaluse andmisega kohalikule omavalitsusele ja rõhutati ka seda, et Mihhail Kõlvarti initsiatiivil on Tallinnas esitamisel analoogiline eelnõu. Arutelu võttis kokku Jürgen Ligi. Ma juhin tähelepanu, et siin saalis on igati lubatud teha nalja, aga mitte rääkida loll juttu et see kõik protokollitakse ja kui debati tase ikkagi väga langeb, siis ajalugu talletatakse. Soovitan ka seda eelnõu siiski tõsiselt menetleda, mitte küsida täiesti asjasse puutumatuid küsimusi, mitte väita, et alkoholipoliitikaga võib tegeleda ainult joodik, nagu EKRE arvab ja sama samuti mitte lõpetada oma ettekannet suure avaldusega, et et see eelnõu tuleb välja hääletada, et saaks moodustada komisjoni. Võtame tõsiselt oma tööd. Lõpuks hääletati eelnõu menetlusest muidugi välja, seda häältega 43 20 vastu. 24 saadikut jättis hääletamata, sealhulgas mitmed Reformierakonna fraktsiooni liikmed.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus oli esimesel lugemisel Reformierakonna esitatud alkoholimüügi reguleerimise eelnõu, mis nägi ette anda kohalikele omavalitsustele suuremad õigused oma territooriumil alkoholimüügi reguleerimiseks.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLigikaudu aasta pärast seda, kui koroonaviirus esimest korda Euroopas diagnoositi, valitseb piirangutes riikide vahel endiselt suur erinevus. Euroopa komisjon on üritanud reisipiiranguid ühtlustada ja mõneti on see ka õnnestunud. Näiteks eelmisel nädalal seati uued piirmäärad ja nii-öelda värviskeem, et hinnata nakkuse ohtu erinevates riikides ja piirkondades. Kuid sellest hoolimata tegutsevad riigid ikkagi omasoodu. Eriti segaseks on pilte ajamas veel uute mutatsioonidega seotud reeglid. Näiteks Belgias on juba viimased poolteist kuud olnud nakatumine pea täpselt samal tasemel kuid eelmisel nädalal teatati uutest reisipiirangutest. Riik keelas märtsi alguseni sisuliselt kogu mittevajaliku reisimise. Selle põhjuseks on viroloogide poolt valitsusele joonistatud graafik sellest, kuidas uus briti tüvega mutatsioon muutuks vaid kuu ajaga domineerivaks. Seetõttu ongi poliitikud otsustanud reageerida parem varem kui hiljem. Sarnaseid keelde on seatud ka teistes riikides, näiteks Holland keelas otselennud Suurbritannias, Lõuna-Aafrika vabariigist ja Lõuna-Ameerikast, kus uued tüved rohkem levivad. Lisaks on riik seadnud lennureisijatele kohustuse teha 72 tundi enne lendu PC test ning ka antigeeni kiirtest ajutise valitsuse. Peaministri sõnul soovitakse nüüd tegutseda kiirelt, et nakkavad tüved eemale hoida. See on ka mõistetav, sest Holland on üks neist riikidest, mis nägi viiruse teist lainet oktoobris, novembris ning kolmandat lainet detsembris ka riigis. Sees on seetõttu seatud karmid piirangud. Esimest korda pärast teist maailmasõda seati sisse öine komandanditund. See tõi kaasa protestilaine Amsterdamis, aga ka mujal suuremates linnades. Sarnaseid proteste on näha olnud Belgiaski, kus öine 10-st õhtul algab. Liikumispiirang kehtib juba novembrist, kuid rahutused pole siiski olnud Hollandiga samal skaalal. Liikumispiiranguid on laiendatud viimasel ajal ka Prantsusmaal, kus mitu kuud ei tohtinud väljas liikuda pärast kaheksat õhtul. Jaanuari keskel tõmmati see aeg juba kella kuuele ehk pärast töölt koju naasmist. Mingit liikumist polegi. Riigi valitsus on lubanud selle lähipäevil üle vaadata. Neis riikides on ka maski kandmise kohustus sisuliselt igal pool avalikus ruumis ja aina valdavamaks hakkavad muutuma nõudmised maskidele. Näiteks Saksamaal kehtib maski kandmise reegel, et see peab olema kas kirurgiline või FFB kaks tüüpi mask. Sellise muudatuse on omaks võtnud ka Lufthansa ja mitmed teised lennufirmad. Kuid eksisteerib ka riike, kus reegleid eriti polegi. Näiteks Luksemburg ei ole Euroopa Liidu kodanikele reisimiseks seadnud mingeid piiranguid. Sama on teinud ka Bulgaaria, kuhu võib vabalt reisida ka Gruusiast, Valgevenest ja Serbiast. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Uute viirusetüvede leviku tõttu on mitmed Euroopa riigid karmistanud nii reisimise kui ka riigisisese liikumise piiranguid.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva volikogu esimehele Aleksander Jefimovile mõisteti kelmuse eest karistuseks üks aasta ja üheksa kuud vangistust kaheaastase katseajaga. Kohtuotsus pole veel jõustunud. Lühike kommentaar Aleksander Jefimovil, Jana Mirin, Aspuri Trisen, Gruznamsu. Kavatsen otsuse ringkonnakohtus vaidlustada, ütles Jefimov. Rohkem kommentaare ta ei jaganud, sealhulgas ei osanud ta öelda, kuidas mõjutab tänane lahend tema osalemist Keskerakonna nimekirjas sügisestel valimistel. Süüdistuse järgi pettis Jefimov haigekassa alt välja ligi 5000 euro ulatuses töövõimetuse hüvitist. Tegemist oli olukorraga, kus haigusleht oli vormistatud ja hüvitis laekus, kuid samal ajal inimene töötas ja sai töö eest ka tasu näiteks linnavolikogu esimehena. Jefimov on varem väitnud, et ta pole süüdi ja asi juhtus teadmatusest. Kohus jäi seisukohale, et Aleksandr Jefimov, olles hariduselt jurist, kes on lisaks lugenud ka tööõigusalaseid loenguid, pidi töövõimetuse hüvitise maksmise korraga kursis olema. Lisaks pidanuks Jefimov aru saama, et midagi on valesti, kui talle laekub töö eest topelttasu. Ühtekokku viibis Narva volikogu esimees haiguslehel kahe aasta jooksul pea pool aastat ning juhtis ja osales selle aja jooksul 33-l volikogu ja komisjoni istungil. Kohtu hinnangul oli tegemist olulise rikkumisega, mille eest on ette nähtud vangistus aastast kuni viieni, nii et Jefimovile mõistetud aasta ja üheksa kuud kaheaastase katseajaga on küllaltki leebe karistus. Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask. Otsus oli mõnevõrra leebem, kui prokuratuur küsis. Samas otsus oli süüdimõistev, mis on põhiline. Samuti on põhiline, et kohus nõustus sellega, et süüdimõistetult tuleb välja mõista täielikult tekitatud kahju. Antud kohtuasi on Eesti mõistes erakordne, sest varem pole valla ja linnavolinikud kindlustuskelmusega vahele jäänud. Kalmer Kask. Mis puudutab volikogu liikmeid, siis kindlasti vajavad nii mõnegi volikogu palgaarvestuse ja haiguslehtede arvestamise korrad ülevaatamist, et vältida selliseid juhtumeid, aga tuleb rõhutada, et antud juhul tuli ikkagi konkreetne informatsioon, uurimisorganitele sellele reageeriti. Kindlasti ei kavatse neid uurimisorganid teostada lauskontrolli kõigis volikogudes. Selleks ei ole paraku ressurssi ega võimalusi. Kalmer Kase sõnul kavatseb prokuratuur kohtuotsusega põhjalikult tutvuda ja siis otsustatakse, kas apellatsiooniks on põhjust. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Viru Maakohus mõistis Narva volikogu esimehe Aleksandr Jefimovi süüdi haigekassalt raha välja petmises ja karistas teda tingimisi vangistusega.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle otsuse nii-öelda tingis mitte nii-öelda poliitikas olemine, vaid pigem nii-öelda need väljakutsed, mis tulenevad energeetikast, nii et selle lahkumise põhjus ei ole kindlasti mitte mitte poliitikas, vaid energeetikas, et olen ju piisavalt kaua nüüd parlamendis juba olnud ja viimased kaks aastat ka lihtsalt parlamendi lihtliikmena, et eks tuleb teha otsuseid ja võtta välja uusi, nii-öelda väljakutseid, et sellest ka see nii-öelda samm on eelkõige tingitud, et et ta on mõnes mõttes olnud selline üsna loomulik asjade kulg minu jaoks, et et olen seda energeetikateemat siin parlamendis viimased aastad vedanud ja nüüd kogu suve ka vedanud Eesti Energiast põhivõrgu ettevõtja nii-öelda lahutamise komisjoni, nii et ta on kuidagi olnud selline loomulik kulgemine, et see tee mõneti ise on mind viinud sinna, kus ma täna seisan, et prooviks vahelduseks teha ka midagi reaalset ja, ja võib-olla midagi sellist, kus ka läbi reaalmajanduse on võimalik. Seda olukorda, mis Eesti majanduses on vahetada ja tõesti leida mingeid uusi initsiatiiv ja ja võib-olla noh, teha midagi selleks, et meil hakkaks paremini minema. Mulle tundub, et energeetika võiks olla üks, see valdkond, mis võiks võiks uuesti majandusele hoo sisse lükata. Kas te ei karda seda, et teid tabab niinimetatud Meelis Atoneni sündroom, et küll poliitikas tõmbute eemal, et aga aga pidevalt ikka helistatakse ja palutakse kommenteerida riigi asjade ja poliitika kohta? Kardan, ja sellepärast on ka minu otsus, et ma lahkun nii parlamendist kui lahkun Isamaa, Res Publica liidust tehtud, et sisuliselt oleks see otsus ühene, ta ei jätaks mitte mingisuguseid küsimusi õhku, et ma tõesti nii-öelda lahkun poliitikast kesk nendele väljakutsetele, mida pakub uus amet, et jah, ma olen nii-öelda sisemiselt ka seda enda jaoks otsustanud, et et ma kindlasti jään edasi võtma sõna nendel teemadel, mis puudutab üldist, sellist majanduspoliitikat, aga kindlasti ma ei hakka mingeid positsioone võtma päevapoliitilist, ma arvan, et see ei ole sobilik, ega see ei ole ka õige, et kui oled väljas, siis oled väljas.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energiast eraldatava Eleringi juhiks saab firma nõukogu otsuse kohaselt Taavi Veskimägi, kes on otsustanud lahkuda nii erakonnast kui poliitikast üldse.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aja jooksul on haritlaste roll olnud erinevatel ajajärkudel erinev, aga väga mitmeplaaniline. Rõhutaksin päris Eesti riigi esimeste aastatel Eesti Õpetajate Liidu rolli näiteks kogu Eesti haridussüsteemi ülesehitamisel, millele on ju tegelikult tuginenud kogu järgnev Eesti edu siis 30.-te aastate lõpul, Eesti teadlaste koondumine Eesti Teaduste Akadeemia loomisel 88. aastal Eesti vabariigi taasiseseisvusel, nii et igal sellel ajajärgul on omad iseärasused ja ma ütleksin, et võtmeroll on kõikidel nendel olnud Eesti haridlastel. Mina hindaksin siiski kõige enam sedasama 1900 seitsmeteistkümnendast kuni ütleme 20.-te aastate alguseni Eesti õpetajate rolli Eesti riigi loomisel. See muutus Eesti hariduse, mis toimus nendel aastatel, see oli sõna otseses mõttes paradigmaatiline, kus nii-öelda venekeelsest haridusest tuli siis lähtuvalt tegelikult üles ehitada täiesti uut tüüpi haridus eestikeelne haridus, ühtsuskooli, haridus, kus esmatähtis oli isiksuse, kuid terviku arendamine. Vaimse füüsilise teoreetilise praktilise koostöös, kus on oluline roll, oli ka hea inimese teovõimsa inimese loomisel. Need on märksõnad, mis paraku mul praeguses niisuguses haridusdiskussioonis suhteliselt vähe ette tulevad.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Teadlaste Maja korraldusel toimus täna Tallinnas ajalookonverents haritlaste osast Eesti vabariigi loomisel ja taastamisel. Konverentsiga tähistati vabariigi 90. aastapäeva. Üks peamisi teemasid oli konverentsil õpetajate liidu roll Eesti riigi loomisel.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoolide avatuna hoidmise eeldus on õpikeskkonna turvalisus praegu, poolteist nädalat enne kooliaasta algust on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 80 protsenti õpetajatest ülikoolides, eraldi on vaktsineeritud 86 protsenti õppejõudude ja jõudsalt edeneb ka noorte vaktsineerimine. Suured vahed on aga regioonides, selgub statistikast. Nii on näiteks Sillamäel vaktsineeritud kaheksa protsenti, Tartus aga 56 protsenti 12 kuni viieteistaastastest. Kui koolid avanevad, saab vaktsiine teha ka koolides, kuid seda tehakse lapsevanema nõusolekul. Ajutise distantsõppele üleminekuid võib teha iga kool eraldi, kui nakatumisnäitajad on seal väga kõrged. Millised on aga karantiini nõuded eeloleval sügisel? Haridus ja teadusminister Liina Kersna. Kui üldiselt on juba täna kokku lepitud see, et need õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kes on vaktsineeritud, ei pea jääma lähikontaktsetena eneseisolatsiooni, siis lisaks sellele otsustas valitsus, et alla kaheteistaastased lapsed ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui neil ei ole haigussümptomeid üle kaheteistaastased lapsed, kui nad puutuvad kokku kooli keskkonnas Covid 19 haigega, siis lähikontaktsetena me ei saada neid nii nagu eelnevatel aastatel lausaliselt distantsile vaid me pakume neile testimise võimalust. Kõigepealt koolikeskkonnas kiirtestimise võimalus ja siis 72 tundi hiljem koostöös terviseamet, eriti ka koolikeskkonnas, BC testimisvõimalus ja need kõik on lapsesõbralikud testid. Meie eesmärk on, et me ei saadaks ühtegi õpilast kergekäeliselt distantsiõppele. Distantsõppele peavad jääma need, kes on saanud positiivse testi tulemuse või kellel on haigussümptomid, olgu nad siis vaktsineeritud või mitte, vaktsineeritud. Rektorite nõukogu esimees Mart Kalm rõhutas, et vaktsineerimata tudengitele eraldi hübriidõpet tegema ei hakata, sest õppevorme on mitmeid. Ja siis need kõik, kes ei ole vaktsineeritud, kannavad maske, aga muidugi nüüd on jällegi ka see probleem, et mitte vaktsineeritud ei tohiks olla stigmatiseeritud mistõttu on hea, kui ettevaatlikumad vaktsineeritud inimesed ka kannaksid maske. Teinekord ei teeks paha ka juhtkonnal käia maskiga, sest oma täiendav tõrje on ka sellel olemas. Koolide ventilatsioonisüsteemi parandamiseks on valitsus eraldanud kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot. Sihtotstarbeks on seda kasutanud pooled. CO kahe andurite ostuks lõi valitsus 2,6 miljoni euro suuruse fondi. Muret aga tekitab ministeeriumil ka see, et ligi pooltes koolides puudub oma psühholoog, kes aitaks ennetada vaimse tervise probleeme.", "role": "user" }, { "content": "Mida teha aga korteriühistute koosolekute, lapsevanemate koosolekute või huviringide puhul?.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMulluse oktoobriga võrreldes olid kaubad kuue protsendi ja teenused üheksa protsendi võrra kallimad. Kõige enam kallinesid energiakandjate hinnad. Kodudesse jõudnud elekter oli 41 protsenti ja gaas 52 protsenti kallim. Diislikütus kallines aga aastaga 41, üks protsenti. SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on kiire hinnakasvu taga ootamatult kiire majanduse taastumine, mis on põhjustanud ka suure nõudluse kaupade järele. Kõige suurem põhjus on ikkagi selline võib olla majanduse selline nagu ootamatult kiire taastumine, mis siis on siis põhjustanud nagu suure nõudluse erinevate kaupadega, sealhulgas ka energiakandete vastu ja noh, kui rääkida nüüd konkreetselt, siis nagu energiaturust, et siin on üks põhjus, on olnud ka hirm, et siin on teatavasti on nagu Venemaa gaasitarned olnud nagu Euroopasse, suhteliselt tagasihoidlikud. Seetõttu siis, kui gaasivarud on, on madalad, on nagu suur hirm, et selle külma talve eel, et Euroopa jääb kütteta, selle tulemusena on see nagu gaasi hind nagu sellise väga kiire nagu tõusutegija, aga energiahindade vallas on ka tegelikult ka nagu positiivseid uudiseid, et kui vaadata nüüd nagu gaasi hindasid just siin viimasel ajal, et tegelikult need on hakanud uuesti langema. Nestor sõnas, et see, kas hinnatõus sellisel kiirusel püsima jääb, sõltub suuresti eesolevast talvest. Kui talv tuleb krõbe, siis püsivad ka hinnad kõrgel. Seda, et hinnakasv lähitulevikus kahekohalise numbri ni küündiks, Nestor ei usu. Sama meelt oli ka LHV majandusanalüütik Kristo Aab. Ta ütles, et kuis võrdluses hinnad juba natuke langenud. See annab ka lootus, et tipp on saavutatud. See toetab nii valitsuse otsus, nüüd siis elektri hinnakasvu natuke tarbijatele kompenseerida siis läbi võrguteenuse hinna kompenseerimise ja teisalt nüüd siin iga kuuga hakkavad peab vastu vaatama ka järjest kõrgem võrdlusbaas, näiteks siis mootorikütuste hinna puhul. Abija Nestori sõnul peaks hinnakasv pidurduma järgmise aasta kevadel-suvel. Sama meelt oli ka Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus sel aastal umbes nelja protsendini ja järgmisel aastal peaks hinnatõus mõnevõrra aeglustuma. Kiire hinnatõusu taga on just energia kallinemine, kuna me ootame, et järgmise aasta kevadel peaks energia hinnad hakkama praegustest rekordtasemetelt allapoole tulema. Elmik ütles, et lähikuudel võib hinnatõus siiski mõnevõrra veel kiireneda ja ulatuda üle seitsme protsendi, kuna kõikide energiakandjate kallinemine ei ole veel hindadesse jõudnud.", "role": "user" }, { "content": "Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga seitse protsenti. Indeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati nii suur 2008. aasta detsembris.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsuse sõnul läheb sügisest käiku isikukaitsevahendite üks pluss üks reegel. See tähendab, et ühe kuu varu peab tundlikel asutustele nagu näiteks hooldekodudel ja haiglatel endal olema ning teise kuu varustab vajadusel riik. Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juht Raivo Sults usub, et hooldekodudes on kuu jagu isikukaitsevahendite varu olemas. Me ei ole seda niimoodi keskselt uurinud, et iga hooldekodu käest küsida, aga ma ma usun, et on, et kui siin eriolukorrast rääkida, et milles need raskused peamiselt seisnesid, seisnesid selles, et, et need vahendid ei olnud saada. Et küsimus ei olnud mitte selles, et hooldekodud ei tahtnud neid hankida või et nad oleksid pidanud seda vähetähtsaks või rahaliselt liiga koormavad, et see ei olnud küsimus, küsimus oli selles, et neid lihtsalt ei olnud saada, aga täna on need tuult kättesaadavad. Aga ikkagi mõne hooldekodu käest me oleme küsinud seal suurusjärk kümnekonna käest ja seal ei ole küsimust hooldekodud, peavad seda tähtsaks ja teadlikkus on tõusnud. Selle kohta, kas kõigis Eesti 187. üldhooldekodus on piisavalt personali ei oska sults täpselt vastust öelda. Kindlasti on hooldekodusid, kus personaliga pole mingit muret, kus personali on piisavalt ja asendused ka läbimõeldud, aga samas ilmselt on ka hooldekodusid, kus ei ole nii hästi läbimõeldud ja kus personali ga võib-olla seis natukene kriitilisem. Aga noh, tegelikult on see ikkagi hooldekodu juhi ja, ja omaniku vastutus, et kuidas sa enda tööd korraldab niimoodi, et kriitiline hulk töötajaid oleks ikkagi hooaeg olemas, olenemata siis sellest, kas see on viirus või mingi ettenägematu asjaolu, mis inimesed töölt eemale viib, et see on ikkagi juhi vastutus. Sultsi sõnul oli koroonakriisi ajal hea algatus ka infektsioonivolinike kaasamine, kes aitasid hooldekodudes vahendite kasutamise oskust tõsta. Infektsioonivolinik on siis selline inimene, kellel on meditsiinitaust ja kes käis hooldekodusid nõustamas just viiruse tõkestamise, vaatest ja isikukaitsevahendite kasutamise vaatest ja see oli väga tähtis, et tõsta just hooldekodude ja seal töötavate inimeste teadlikkust. Kui sul ei ole meditsiini tausta igapäevaselt selliste asjadega kokku ei puutu, siis teadlikkus on see nõrk koht, et aga noh, täna on sellega tegeletud ja, ja hooldekodud on väga rahul.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on hooldekodud koroonaviiruse teiseks laineks valmis.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelles ei ole mingit kahtlust, et Ida-Ukrainas tegutsevad Vene regulaarväed ja see viimane on paari päeva tagune üleilne sissetung, kus tankipataljon motolaskurpataljoni toetusel sisuliselt taktikaline lahingugrupp Novozovski ära võttis täiesti uuel suunal kagu suunalt sisse tuli. See on ju üksusepõhine tegevus tervikuna. Ukrainlaste endine informatsiooni järgi on umbes 15000 Vene sõjaväelast kaasatud sõjategevuse Ida-Ukrainas. Varem saadeti väikse üksuse kompanii, ütleme taktikalise gruppi, see tähendab tugevdatud kompaniisid. Nüüd on asi nii kaugele jõudnud juba, et saadetakse sisse tankikolonn, ehk siis juba pataljoni lahingugrupid ja suuremad. See sõda on juba nüüd Vene-Ukraina sõda, see ei ole enam kodusõda separatistidega. Kui te vaatate videokaadreid uudistest, kas te tunnete ära, et Venemaa on saatnud Ukrainasse uued tankid, nagu väidab BBC? T 72 ei ole kaugeltki uus tank, tema modifikatsioonid on uuemad küll. Küsimus on selles, et G 70 kahed on vene mehhanisme itud agedi, relvastuse ukrainlased kasutavad põhiliselt tanki T 64, mida nad tootsid ise ja mis on neil põhirelvastuses. Siin on juba raske midagi segamini ajada, sest nad on väliselt ka erinevad täiesti. Teie hinnangul, kuivõrd Ukraina sõjaline võimekus on tõusnud Kui võeti Krimm ära, tekkis täielik kriis, kindral staabiülem tol ajal teatas ise, et Krimmi äravõtmise aeg Ukrainast oli kasutada ainult 5000 võitlusvõimelist sõdurit. Nüüd on nad püüdnud sisuliselt hakata looma täiesti uusi relvajõude. See on ka neil õnnestunud, tänu millele põhimõtteliselt nad olid edukad kuni viimaste päevadeni selle separatistide probleemi lahendamisel ja selge see, et Moskva tajus, et asi on nagu kehv ja nüüd võitlevad tegelikult juba vene regulaarväed, 76.-st disant ründediviis ja 98 õhudessandi diviis. Needsamad dessantväelased, kes vangi langesid. Need ongi sellest diviisist, kes on ise ka tunnistanud tegelikult, et nende üksus saadeti Ukraina piirile ja tegutseb Ida-Ukrainas. Kuidas teie arvates sündmused nüüd lähipäevil võiksid edasi areneda? No mis on ilmselt Putini nii-öelda eesmärk ülesanne? Esiteks, vedada võimalikult laiaks sõjategevus. Ta teab, et Ukrainal on reservisi vähe. Ja muidugi venelaste eesmärk on nii palju kui mina aru saan ikkagi võtta ära Ukraina kagu ja lõunaosa, et jõuda välja maismat pidi Krimmi poolsaareni ja sealt võib olla edeneda edasi ka kuni transnistrini. Ukraina peaminister Jasen on öelnud, et president Putini eesmärk ei ole mitte Ida-Ukraina, vaid terve Ukraina. Au, aga loomulikult, kui ta nüüd on edukas selles, et ta võtab ära idapoolsed, kagupoolsed ja lõunapoolsed oblastid Ukrainas, siis on Ukraina niikuinii, ta jääb ju kotti, see tähendab, et aja küsimus, kuna ta peab nii-öelda Moskvale alla andma, seda Putin ka järgib seda plaani.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa relvajõud valmistavad Ukraina kaguosas asuva Mariupoli sadamalinna lähistel ette platsdarmi sügavale riiki tungimiseks. Kaitseväe endine juht, kindral Ants Laaneots kommenteerib Ukraina sündmuste sõjalist külge.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhikooli ja gümnaasiumiseadus lubab teatavaid erandeid niinimetatud 60 40 süsteemis, mille järgi peab venekeelses gümnaasiumis 60 protsenti ainetest olema eesti keeles. Erandkorras võib aga eestikeelseid ainetunde asendada venekeelsetega juhul, kui see süvendatud eesti keele õppega kompenseeritakse. Sellist erandit on varasemalt paar Tallinna venekeelset kooli taotlenud, kuid Reformierakonna juhitud valitsused pole seda rahuldanud. Nüüd, kus haridusministriks on keskerakondlane Mailis Reps, seda võimalust aga kaalutakse. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart sõnas möödunud nädalal telekanalile et linnapea, Vene Lütseom ja Kesklinna vene gümnaasium on juba sellekohase otsuse teinud ja lähiajal on oodata veel ühe vene kooli otsus taotlus esitada selleks kolmandaks kooliks on aga Tõnismäe reaalkool, mis täna teatas, et loobub erisuse taotlemisest. Hoolekogu esimehe Julia Genno sõnul pole valitsuse projekt piisavalt läbi töötatud. Varasemalt on Tõnismäe reaalkooli direktor Niina Sõtnik öelnud, et see üks tasemel keeleeksami andmiseks oleks vaja alustada tegevust juba algkoolis. Sõitniku sõnul pole arenguhüpet võimalik saavutada lihtsalt keeletunde, lisades. Täna Ida-Virumaad külastanud haridusminister Mailis Reps kommenteeris teemat meie Narva korrespondendile Jüri Nikolajevile. Mida see sisuliselt tähendab, kui mõned koolid selle erisuse saavad? Täna on vara öelda, meil ei ole ühtegi avaldust tulnud mitte üheltki kohalikult omavalitsuselt, ei ole olnud veel valitsuse kabinetis täpsemat arutelu ja haridusministeerium on alles koostamas programmi milliste sammudega ja kuidas meie võiksime välja pakkuda, liigutakse põhikoolis B üs kaheli ja siis gümnaasiumis Bk-st C ühend, ehk siis kuidas tõsta keeleteadmisi, milliste sammudega, mis on need meetmed, mida me vajame, selleks, et see analüüs meil ministeeriumis alles toimib? Nii et vastata küsimustele nagu näiteks, et kas peavad nende erisusi saanud koolide lõpetajad sooritama C üks eksami või kas siis, kui väheneb eestikeelne õpe, kas tugevneb siis eesti keele tundide maht, kas sellel on siis vara veel öelda? Oi, seda on väga vara veel öelda, et mida me oleme kokku leppinud, on see, et meie eesmärk on tõsta keeletaset usaldades sealjuures ka koolide ettepanekuid, aga täna ei ole meil veel partnereid laua taga, nii et me tõesti ei tea, milliste omavalitsuste ja milliste koolidega meil on tegemist. Oleme küll rääkinud, et see võiks olla Narvas ja Tallinnas, aga täna jah, tõepoolest, on väga vara, sest ei ole ükski kohalik omavalitsus veel täna isegi mitteametlikult meie poole pöördunud. IRL-i riigikogu fraktsiooni ja kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja toetab haridusminister Mailis Repsi plaani. Ladõnskaja rõhutas, et valitsus ei kavatse keelenõuded kindlasti vähendada. Nii õpilase kui ka riigi huvides on ikka tagada gümnaasiumi lõpetajatele eesti keele tase mis võimaldaks tal ilma probleemideta jätkata oma haridusteed Eesti ülikoolides või siis ilma probleemideta leida endale rakendust tööturul. Käesoleva riigikogu koosseisu ajal on meil olnud kaks valitsust. Kas IRL-i positsioon nende kahe valitsuse vahel on muutunud selles küsimuses või miks selliseid taotlusi näiteks ei toetatud, varasematel aastatel? Meie jaoks on eelkõige oluline, et see eesmärk saaks saavutatud, et meie jaoks on oluline, et see ei oleks lihtsalt potjomkini küla, et selles mõttes meie positsioon on jäänud täpselt samasugusele eesti keele tase peaks olema väga kõrgel tasemel, selleks et see õpilane saaks tulevikus elus hakkama saada. Kas teie fraktsioonikaaslased on teiega sama meelt? Te võite küsida fraktsiooni kaaslaste käest ilmselt, aga põhimõtteliselt me ju nõustusime selle koalitsioonilepinguga. Ladõnske fraktsiooni kaaslane Helir-Valdor Seeder nii toetav polnud. Kuna Isamaa ja Res Publica liit on üks valitsuse osapool, siis ma olen kindel, et me lähtume ka nendes juhtudes, kus seadus annab teatud paindlikkuse võimaluse tervest mõistusest, aga ka väga selgest põhimõttest, et eesti keele omandamine Eestis on venekeelse elanikkonna integratsiooni üks põhialuseid ja mida varem nad seda selgeks õpivad, seda parem. Isamaa Res Publica liidu seisukoht on jätkuvalt endine, mis ta oli ka eelmise valitsuse ajal, kui me olime koalitsioonis, et me ei pea vajalikuks ja me ei pea ka võimalikuks Eesti keelepoliitika aluste muutmist, eesti keele oskus on integratsiooni põhialus.", "role": "user" }, { "content": "Haridusminister Mailis Repsi sõnul rahuldab valitsus tõenäoliselt mõnede Tallinna vene koolide palve saada eesti keele õppeks erisus.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaavi Rõivas teatas erakonnale täna hommikul, et loobub uuest aastast erakonna juhi kohast ning uutel esimehe valimistel ei kandideeri. Üks selline väga oluline etapp on mul olnud kanda siin kolm aastat erakonda juhtida olla valitsus, juhtiv partei. Me võitsime mõlemad valimised, mis selle perioodi jooksul olid. Et nüüd ma tunnen, et on kõige õigem, et anda teate hulk järgmisele. Varem on räägitud Kristen Michalist ja Hanno Pevkurist kui kahest võimalikust pretendendist erakonna juhi kohale. Täna kinnitasid mõlemad, et kandideerivad Kristen Michal Ma kandideerin sellepärast, et tahaks Reformierakonda näha tugeva parempoolse ja liberaalse jõuna, et vaadates eriti uue valitsuse praeguseid selliseid esimesi samme, siis ikkagi mulle väga tundub, et on ettekujutus, et riik peaks rohkem inimestest otsustama hakkama nende elu juhtima, nii et sellisel hetkel, ma arvan, on Reformierakonna poolt just niisugust karget liberaalset parempoolset visiooni väga vaja. Mõlemad tänaseks kandideerimist kinnitanud kandidaadid seavad eesmärgiks hea tulemuse kohalike omavalitsuste valimistel järgmise aasta sügisel ja valimisvõidu 2019. aasta riigikogu valimistel. Taavi Rõivas otsust erakonna juhi kohalt taanduda peab Hanno Pevkur õigeks. No tuleb arvestada lihtsa poliitilise olukorraga olukorras, kus valimistel enim hääli saanud erakond on jäänud valitsusest välja ütleb poliitiline loogika. Seda, et erakonna esimees tavaliselt sellistel puhkudel võtab vastutuse. Taavi käitumine on olnud riigimehelik, ta võttis vastutuse. Nüüd on aeg erakonnal valida uus juht ja uus juht peab viima erakonna ga valimisvõiduni 2019 ja võib-olla ka vahepeal riigikogu enne riigikogu valimisi, siis kohalikud valimised, järgmise aasta sügisel. Reformierakonna juhtimisstiil ja erakonna tegevus presidendivalimistel on pälvinud kriitikat ka partei enda ridadest. Hanno Pevkuri sõnul vajab erakonna juhtimises üht-teist muutmist. Ma näen seda, et jah, me peame muutma oma juhtimissüsteemi natukene, me peame andma rohkem otsustusõigust juhatusele piirkondadele. Kohalikud inimesed, kes meil on piirkondades, peavad tundma, et nad on osa otsustusprotsessist ja saavad kaasa rääkida sellest, kuidas erakond areneb. Milliseid poliitilisi teid me valime? Ka Kristen Michal tunnistab, et vahepeal muutunud olukord tingib kindlasti muutusi ka erakonna juhtimises. Ma arvan, et paljud asjad on ju teistmoodi, et Reformierakond on mõneti ka uues olukorras, et me oleme nüüd suurim opositsioonijõud, mis tähendab seda, et selline tööalane enesedistsipliin peab olema teistsugune, võib-olla, ja, ja võib-olla ka see roll on teistsugune. Reformierakondlased teevad oma valiku uue esimehe asjus järgmise aasta alguses toimuval üldkogul.", "role": "user" }, { "content": "Endine peaminister Taavi Rõivas teatas, et astub järgmise aasta alguses Reformierakonna esimehe kohalt tagasi. Soovi kandideerida erakonna uueks juhiks kinnitasid Kristen Michal ja Hanno Pevkur.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeatavasti annab Eesti valitsus septembrikuu lõpus nord Stream ile teada, kas firmale antakse luba uurimistööde teostamiseks Eesti majandusvööndis või mitte. Ettevõte tahab nimelt gaasitrassi nihutada lõuna pool Eesti rannikule lähemale. Majandusminister Juhan Parts. Ma küsisin, et nende käest, et kui nüüd oletame, et Eesti huvidest lähtuvalt ei ole võimalik seda uuringu luba anda, sest ma juhin tähelepanu, mis on muide ju jäänud kahe silma vahele, et täpselt samale projektile 1998. aastal ei antud uuringuluba ka, kui pöörduti Eesti ametkondade poole, siis minule jäi küll mulje, et selle firma juhtkond võttis seda vastu teatud suhteliselt rahulikult, sellepärast et Nad arvasid, et siis nad üritavad jällegi nii-öelda minna tagasi sinna Soome poole, nii et see, mis puudutab Soome lahes seda projekti kulgemist Majandusminister tõstatas kohtumisel ka alternatiivsete trasside küsimuse. Kui projekti põhiliseks eesmärgiks on seatud ikkagi gaasitarned Euroopale, siis keskendume sellele eesmärgile mitte niivõrd sellele, kus ta läheb, sest see, kus ta läheb, on tekitanud nii poliitilisi, julgeolekulisi kui ka keskkonnalisi probleeme märksa rohkem kui tõenäoliselt kasutaks teisi Euroopa liidu poolt põhimõttelliselt aktsepteeritud gaasitrassi kohti. Me räägime nii-öelda merevaigu trassi, mis läheks suures ulatuses läbi Läti, Leedu, Poola ja sealt edasi aga olemasolevad trassid, kui on vaja mahte suurendada. Suur ärimees Tiit Vähi soovib aga gaasitrassi ehitusest kasu lõigata. Ta on pakkunud juba välja, et Sillamäele tuleks materjalide vaheladustus ja tehase kompleks. Kas Eesti riigile on mingeid majanduslikult kasulikke ettepanekuid tehtud? Noh, riigi huvid on ikkagi primaarsed sõltumata ühest või teisest äri huvist, et siin ei ole nagu nagu mingit küsimust, et see tuleb lahus hoida ja me peame mõistma ka ärimehi, kes tahavad oma huve lahendada, aga, aga need peavad olema noh, loogilises järjekorras konkreetselt mitte mingit taolisi ettepanekuid ei olnud, aga kindlasti see informatsioon ei ole ju mingisugusugune saladus, et, et noh, see nii-öelda projektiettevõte püüab leida noh, erinevates riikides neid nii-öelda kohti, kus, et juhul kui neil õnnestub kunagi seda ehitust alustada siis, et oleks see võimalik tehniliselt teostada. Mis boonuseid nad veel saavad pakkuda, et ma usun, et noh, et, et kui me räägime puhtalt nagu mõjust majandusele, ma ei arva, et sellel sellel ütleme oleks mingisugune Eestil oleks võimalik saada mingeid erilisi kasusid. Me oleme seda väga põhjalikult analüüsinud, et arvestades tegelikult seda Eesti gaasivarustuse loogikat ja seda meie käsitlus üldisest nii-öelda gaasi osakaalust energia bilansis, siis see ei ole meie jaoks ütleme mingisugune eriline huvi", "role": "user" }, { "content": "Vene-Saksa gaasijuhet rajava firma Nord Stream'i juht oli Tallinnas.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeatri ajaloo päeval toodi vaatajate ette kogukonna mõttetalgute kaasabil Urmas Lennuki ja Ruth Linnarti sulest ilmunud näidend august ja Juulia, mis valmis kotsepuu stiilis. Ajaloolane Vallo Reimaa. Mida just otsepuu väga hästi tundis, kuna ta ta tunnetas seda maailma ehedust, see oli tema eripära erinevalt näiteks Göets, kes oli väga literaalne, et teater töötab ja peab töötama kõikidele meeltele, sellepärast et tõi muusika, tantsud, liikumised sisse ja, ja see on nüüd see võrdlus, mida tänapäeval tuuakse, kui, kui temast räägitakse, kui Melodrama aluse panijast ja selle jätkuda on, Hollywoodis on, on proodvail. Julia mis ta ütles? Mina olen. Ajaloolane Vallo Reima rääkis, et kui seni teati, et esimesed Eesti statsionaarsed teatrit loodi 18. sajandil august von otsepuu Eestisse tulekul Paldiskis ja Tallinnas, siis ajalooürikute põhjal saadi innustust hoopis Kiikla mõisateatrist. Täna siin näidendis tegime ühte Arveliust, kes oli koduõpetaja just selles mõisas, tema vend oli see, kes liikus ka siinkandis, aga oli väga otseselt Paldiski teatri asutaja, kes kohe pärast seda Paldiski trupiga liitus Tallinna trupiga, kes oli kotsepuu lähedane sõber ja võitluskaaslane, kui saab ütelda väga suur kattuvus on, on nendel inimestel, kes tegutsesid siin ja seal, aga kui hakata ajaliselt järge nagu ajama, siis ikkagi algus paigutab siiakanti. Maailmakuulsa august von Gotsepuu sidemeid Eestiga on ajaloolase sõnul oluline au sees hoida. Vallo Reimaa. Võib-olla ongi tegemist ühe esimesega tänapäeva mõistes superstaariga, sest superstaaridel on teatud omad sellised tunnused. Et oli küll kuulsaid inimesi tol ajal, aga selles võtmes nagu, nagu me mõistame, superstaare võib ta olla üks esimesi maailmas, kelle üle vaieldi, tunti, armastati vihati, aga kõik teadsid, kõik rääkisid ja kelle ümber käisid skandaalid, rikkus.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal Kiiklas toimunud teatriajaloopäeva lisati valgust Eesti teatri algusaastatele ja selgus, et Kiiklal on väga oluline roll Eesti teatriloos. 18. sajandil August von Kotzebue eestvedamisel Kiiklas asutatud mõisateatri eeskujul hakati teatrit tegema Paldiskis ja Tallinnas.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKolmandal novembril valimispäeval ameeriklased hääletasid ja hääli hakati kohe kokku lugema. Eile neljandal novembril häälte lugemine jätkus. Kirja teel saabunud hääletussedelid peavad kandma igas osariigis valimispäeva templit, kuid need võivad kohale jõuda ka hiljem ja neid arvestatakse. Enamikul juhtudel peavad hääletussedelid kohal olema üks-kaks päeva pärast valimispäeva, kuid Washingtoni osariigis näiteks peavad need kohal olema hiljemalt 23.-ks novembriks. Üks päev, enne, kui osariik kinnitab oma hääletustulemused kaalukeele osariikides. Põhja-Carolinas ja Pennsylvanias võivad kirjalikud hääletussedelid kohale jõuda kuuendaks novembriks. Samuti kaalukeele osariikides, Minesotas ja Nevadas peaksid sedelid kohal olema 10. novembril ja ohajus 13. 10. 11. novembril kinnitavad osariigi oma valimistulemused igaüks pisut erinevalt. Neid tähtaegu võidakse ka muuta, kui tulemused on liiga tasavägised ja hääled tuleb uuesti üle lugeda, aga see tuleb ära teha novembri kahe viimase nädala jooksul. Kaheksas detsember on see päev, kui osariikidel peavad hääled olema ja vaidlused lahendatud. Kuue päeva pärast, 14. detsembril peavad valijamehed oma osariikides kokku saama ja hääletama. Presidenti kinnitatud tulemused saadetakse Washingtoni. Kolmanda jaanuari keskpäeval annab uus kongress ametivande. Kuuendal jaanuaril loetakse valijameeste hääled üle. Selleks on eraldi tseremoonia kongressis, mida juhib senati president, asepresident Mike Penc. Ja seal kinnitatakse valimistulemused. Mis saab siis, kui võitjat ei ole. Kui kumbki presidendikandidaat ei saa 270 valijamehe häält kokku siis otsustavad valimistulemuste üle esindajate koja 435 liiget. Asepresidendi üle otsustab sõnad. Neil on aega 20. jaanuari keskpäevani. See päev on inauguratsioonipäev. Valimised võitnud president peab andma keskpäeval ametivande. Kui nüüd esindajate koda pole suutnud presidenti valida, aga senat suutis kinnitada. Asepresidendi saab presidendiks tema ja ta on president. Kuni esindajate koda oma otsuse teeb. Kui kumbagi ei president ega asepresident ei suudetud valida, määrab esindajate koda presidendi selle ajani, kuni lõpuks suudetakse president valida. Ametijärgluse seaduse kohaselt võib sel juhul presidendi kohuseid täitma hakata nanspeloosi, kui ta kongressist lahkub.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump teatas juba kolmapäeval, et ta on valimised võitnud. Kuid ta ei ole, kuna kõik hääled pole veel loetud ja mingis mõttes see protsess alles algab. Ja kuigi ameeriklased hääletavad kas konkreetsel valimispäeval või enne seda, on presidendi valimine tegelikult pikk protsess.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui jaanuaris ja veebruaris jäi Virumaal tabatud joobes juhtide arv alla poolesaja, siis alates märtsist on roolijoodikuid politseile vahele jäänud aina rohkem, räägib ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht Annika Elm. Kui me talvistel ilmakuudel räägime siin suurustest 30 40 autojuhti kuus on ju seda tabamist, siis märtsis tajusime me sellist tõusu ja aprillis juba oli see number 80, ehk siis päris päris korralik tõus. Ja kui me siia kõrvale toome veel proportsionaalselt ka maikuu esimesed paar nädalat, siis tegelikult oli see arv juba umbes poolesaja juhi juures ja, ja kui nüüd edasi mõelda, et, et kui see tõus jätkub, siis maikuu lõpuks võivad need numbrid olla oluliselt suuremad, kui ka olid aprillikuus. Mis võib olla selle põhjuseks, et alkoholi joobes juhtide arv on kasvanud? Põhjuseid võib olla erinevaid, et teatavasti alati kui ilmad lähevad soojemaks, inimestel hakkavad puhkuseperioodil on rohkem vaba aega, siis on ka aega tegeleda siis nii-öelda sellise napsivõtmisega aga ilmselt mängib käesoleval hetkel ka rolli võib-olla ka selline piirangute vähenemine, kus inimesed saavad rohkem omavahel kokku, käivad koos, peavad mingisuguseid üritusi ja sealt edasi, siis läheb see asi nii-öelda allamäge. Koroonaviiruse ohust tingituna on politsei roolijoodikute tabamise taktikat muutnud. Oleme vähem teinud selliseid suuri koridorides puhumisi, mis tavaliselt on inimestele alati kõige paremini nähtavad, et oh näed, politsei ongi väljas ja kontrollib juhtidega ainust, me oleme neid reide teinud edasi, mitte midagi ei ole muutunud, aga me oleme muutnud taktikat, ehk siis me ei ole teinud koridorides puhumisi nii suurel määral vaid oleme keskendunud hoopis võib-olla teistele meetoditele. Rooli joodikuid tabatakse aina rohkem tänu inimestelt saadud vihjetele ida prefektuuri liiklusgrupi välijuht Annika Elm. Meil on üha enam ja enam selliseid inimesi, kes ei saa lihtsalt niisama kõrvalt vaadata et need inimesed on teavitanud politseid ja suur osa tegelikult joobes juhtidest, mis on politsei tuvastatud, tulevad tänu nendele inimestele ja, ja, ja tõesti, see on tähtis tegevus, mida nad teevad, nad hoiavad ära sellega võimalikke suuremaid tagajärgi ja on abiks kõigile liiklejatele ja turvatunde loomisele. Aasta algusest alates on Virumaal kontrollitud rohkem kui 25000 juhi kainust, neist üle veerand 1000 on läinud rooli täispeaga Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Virumaal on politsei hädas roolijoodikute kasvava arvuga.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina lähen taotlema valitsuselt erandeid nendele sportlastele ja meeskondade liikmetele, kes tulevad nendest riikidest, kus nakatumiskordaja on praegu 100000 elaniku kohta 14 viimase päeva jooksul üle 25. Ja nende riikide arv on siiski ka Euroopas täiesti märkimisväärne ja osa sportlasi võib tulla sealt. Aga selleks, et nad siia saaksid osalema tulla, on neil vaja täita tingimused. Kõigepealt 72 tunni jooksul enne lennukile tulemist on neil vaja teha test. Ja et see test oleks negatiivne seal kodumaal, siis nad tulevad siia, tehakse uuesti test, kui see on negatiivne, siis nad saavad oma baasi minna. Nii et liikumispiiranguid seaduse mõttes nendele ei rakendataks. Samas on nad rangelt isolatsioonis ja tegelevad ainult oma spordiasjadega ja kokku ei puutu laiema avalikkusega. Teadusnõukoda ja terviseamet on öelnud, et on nende erandite tegemisele vastu, nii et siis teadlikult lähete vastuollu praegu nendega. Me katsume võtta nende skeptilise positiivse nõu ja vastavalt tingimused nii seada, et, et kõik oleks ohutu. See oleneb ju ka, kuidas üldine viiruse pilt praegu on ja meil on võimalik teha ka organisatsiooniliselt mitu tagasikäiku, nii et ralli ikkagi toimuda saaks. Nii et on variant, et publik jääb ära, aga see ralli toimub nii või teisiti kui näiteks nüüd koroonakas. Variante on veel mitmesuguseid, vahepeal, kui meil oli lootusrikkas olukord ja nakatumise praktiliselt ei olnud, siis olid muidugi plaanid suuremad. Aga nüüd kindlasti. On võimalik seda kava oluliselt vähendada, aga, aga ikkagi niimoodi, et sport jääb alles, see sündmus iseenesest toimub. Praegu on siis see, et kohale võib tulla kuni 16000 inimest, kes jaotuvad tuhandelistesse gruppidesse. Kas maski kandmine on kohustuslik? No praegustel tingimustel ei ole seda sätestatud, aga seda arengut saab jälgida viimase hetkeni.", "role": "user" }, { "content": "septembrini toimuvale Rally Estoniale on plaanis kohale lasta 16 000 pealine publik ning võistlejatele taotleb kultuuriminister Tõnis Lukas erandite kehtestamist.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar rääkis, et piletite müük nende suvelavastusele kirvetöö algas juba aasta aega tagasi pärast seda, kui eelmise suve etendused lõppesid. Tavaliselt nende suvelavastuste etendustele piletite müük, hoogustubki kuskil, ütleme siis kevade paiku seal veebruar, märts, aprill ja kuna see aasta meid tabas eriolukord sellel ajal, siis piletimüük jäigi seisma vastavalt reeglitele oli meil võimalik ka müüa vaid pool saali täituvusest, siis selles mõttes läks kõik väga hästi, et, et need piletid, mis selleks hetkeks olid veel müümata, need me müüsime ilusti kõik ära ja, ja reeglite kohaselt poole saali täituvus oli meil maksimaalne võimalik. Publiku käitumise juures pole teatrijuhid suuri erinevusi märganud, hoitakse distantsi ja peetakse kinni vajalikest reeglitest populaarse suvelavastuse toimumiskoha jäneda. Mõisa tegevjuht Enno Must ütles, et pigem on näha inimeste rõõmu, et saavad jälle kohapeal lavastusi näha. Seda siirast rõõmu on märksa rohkem või tähendab, see on valdav. Teatrikriitik ja lavastaja Jaak Allik jagas suvelavastuste soovitusi. Ka tema ei märganud inimestes erilist hirmu ega ka köhatuste peale reageerimist. No väga huvitav oli nii Gerda Kordemetsa elevandikõrts kõige suurema elamuse jättis Baltaskandadel nähtud, mul oli nõbu. Lisaks seni nähtud lavastustele plaanib Allik vaatama minna Peep Maasiku lavastatud tema taevaliku Õnneküla potitehast Endla teatri suvelavastust, süldi keedu vesi, Ugala teatri lavastust katkuhaud ning Draamateatri lavastust Viinistus. Esimene armastus. Ka teatriuurija kriitik Madis Kolk avaldas oma teatrisoovitused. Õnnestus näha kogu Balto scandali programm, kus nägi siis nii-öelda ära jäänud esietendusi, ehk siis seda, mida me loodetavasti sügisel hakkame Eesti teatris nägema. Ma arvan, et kõige tugevam lavastus või, või kõige huvipakkuvam lavastus selles programmis oli Karl Saksa lavastus Planet Aleitüümia. Ka sel Baltoscandalil oli mitmete lavastuste selliseks ühisnimetajaks üksinduse teema. Kohe lähiajal tulev etendus, kuhu on plaanis minna, on Telliskivi, loomelinnaku STLi ja Fotografiska koostöös sündiv Kadri Sireli lavastus aia päkapikk.", "role": "user" }, { "content": "Vaatamata valitsuse kehtestatud poole saali täituvuse nõudele, koguneb rahvas suvelavastusi vaatama üle Eesti ning publik on korraldajate sõnul pigem rõõmsameelne kui hirmunud viiruse leviku pärast.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüüdistatav on varemgi vägivallakuritegusid toime pannud ja selle eest aastaks eri kooli ehk Maarjamaa haridus kolleegiumi saadetud, aga kuriteod jätkusid kohe, kui ta sealt välja pääses. Küsisin prokuröri Merri Tiituselt, kas kohtuotsus oli õiglane? Ja oli küll sellepärast, et prokurör kohtuvaidluse ajal tegigi ettepaneku süüdistatava karistamiseks kaheksa-aastase vangistusega. Kuna seda asja me arutasime lühimenetluses, siis sellest tulenevalt ja kooskõlas seadusega peab kohus lühimenetluses karistust ühe kolmandiku võrra vähendama. Seetõttu see alaealine süüdistatav peab veetma üle viie aasta vanglas. Tegu oli vägivaldse noormehega, kes oli politseile varasemast tuttav. Ei saa jah salata seda, et, et tegu on õiguskaitseorganitele ka varasemast tuttava noormehega, kelle registris on varasemalt ka vägivallakuritegusid, eelmisel suvel saadeti ta toime pandud kuritegude eest maarjamaa hariduskolleegiumi, et see on siis erikool. Kahjuks erikool loodetud mõju ei avaldanud ja välja tulles jätkas süüdistatav koheselt uute kuritegude toimepanemisest. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu maakohus mõistis vanglakaristuse noorukile, kes lõi mullu suvel surnuks 13-aastase poisi. Kohus mõistis 16-aastase nooruki süüdi surma põhjustamises raske tervisekahjustuse tekitamisega ning karistas teda kaheksa-aastase vangistusega, lühimenetluse tõttu vähendati karistust kolmandiku võrra ning tema lõplikuks karistuseks jäi viie aasta ja nelja kuu pikkune vangistus.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKlassiruumis viibis tulistamise hetkel peale õpetaja ja tulistaja veel neli õpilast, keegi teine viga ei saanud. Õpilane tulistas oma isale kuuluvast seaduslikust, revolutsioon jõudis esimesena kooli direktor Aavo Palo. Relva ei olnud noormehe käes. Need noormees oli relvalauale pannud ja see istus laua taga, tõstsin relva ohutusse kaugusesse. Teate, mina ei ole selles valdkonnas spetsialist. Kas te ise ei kartnud seda? Tähendab, ma nägin, et see relv on minust piisavalt kaugel ja, ja ja mees on ise rahulik, siis ma leidsin, et ta peab olema kaugemal ootuskauguses, aga, aga noh ei, mingit hirmumomenti küll ei ole. Politsei saabus, tähendab, loomulikult me helistasime päästeametisse, kutsusime välja kõik vajalikud jõud, eks ole, ja siis evakueerisime õpilased võimlasse kus me siis andsime esmase info, et toimus tulistamine ja et ohtu hetkel ei ole. Prokuratuur kinnitab, et mitu tundi kooli aulas hoitud õpilased on praeguseks väljaspool ohtu ning koolimajast lahkunud. Indrek Kiisler küsis siseminister Hanno Pevkurilt, kas kõik politsei ja kooli käsuliinid eriolukordade puhuks ikka toimisid. Täpsemad järelmid kindlasti selguvad siin lähiajal. Al, selge on see, et, et politsei käitus ja reageeris sellele sündmusele nii, nagu nad on korduvalt varasemalt läbi harjutanud, ehk politsei on varasemalt läbi harjutanud olukordi, kus koolimajas toimub tulistamine ja, ja sellest tulenevalt võib-olla ka vähe pikemad ja, ja, ja nii-öelda tulikamad meetmed, et, et kus kooliõpilased koondati ühte saali kokku ja seejärel kontrollida terve koolimaja põhjalikult veel kord üle, nii et, et politsei reageerib sellistele sündmustele, mis lõpevad nii traagiliselt, kus kahjuks on on ka inimelu kaotatud, et peab reageerima ja reageerib kõrgema reageerimisastmega ja antud juhul ta seda ka tegi. Samas meie korrespondent koha pealt teatas, et lapsevanemaid ei teavitatud mitme tunni jooksul toimuvast. Eks seda peab nüüd siis täpsemalt juurde selgitama ja mis ja kuidas seal teavitamisega oli, et politsei esmane ülesanne oli reageerida kindlasti sündmusele tabada tulistaja ja, ja, ja seejärel koheselt alustada ka siis sündmuskoha vaatlemisega püüda teiselt poolt ka ka leida koolipersonalile ja lastele abipersonal eelkõige psühholoogi näol ja, ja minu teada need tegevused läksid kõik väga kiiresti, aga, aga, aga selge on see, et, et lisaks politseile tegelikult kogu nii koolipersonal kui, kui kõik teised peavad ühiselt toimetama ja, ja ka laste vanemateni tuleb see info võimalikult kiiresti viia. Kõigepealt tuleb see sündmus detailideni läbi käia, vaadata üle need põhjused, vaadata üle, kas koolide nii-öelda igapäevases toimetamises on vaja midagi muuta. Siinkohal kindlasti on meie meie koostöö haridus-teadusministeeriumiga äärmiselt oluline ja eelkõige selline juhtivam pool haridus ja teadusministeeriumi poole pealt. Ma olen täna ka haridusministriga juba rääkinud sel teemal ja ja, ja leppinud kokku, et, et me me arutame seda üsna pea ja, ja püüame siis vaadata, et, et kas ja mida on võimalik haridussüsteemis teha ja kas ja mida tuleb vaadata veel ka siseministeeriumi valitsemisalas. Kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap oli 2007. aastal Viljandimaa aasta õpetaja hukkunud õpetaja lähedastele ja kooliperele on kaastunnet avaldanud nii president kui mitmed ministrid. Juhtunu ei ole ühe kooli ega ühe linna tragöödia, see on terve Eesti tragöödia. See on meie kõigi lein ja meie kõigi šokk. Nii ütles president Toomas Hendrik Ilves. Peaminister Taavi Rõivas. See on kohutav sündmus. Eesti inimeste jaoks on alati tundunud, et sellised asjad saavad juhtuda kuskil meist väga kaugel ja tänane päev oli valus. Meeldetuletused. Me peame enda kõrval enda seas märkama ja kõigi kohustus on märgata seda, kui inimesed on kas tõrjutud või kui on mingigi signaal, et, et inimesel võivad emotsioonid üle pea kaela kokku lüüa. Me ei tea veel täpselt, mis on need põhjused selle konkreetse väga traagilise juhtumi korral. Aga nii palju võib öelda küll, et vägivald ei ole kindlasti kunagi adekvaatne lahendus ja ma olen andnud koolidirektorile teada, et kui on midagi, millega Eesti riik või valitsus saab kooli aidata, siis kindlasti me teeme kõik selleks. Ma mõtlen täna kõigi nende kooli pereliikmete peale ja ma usun, et meil kõigil on põhjust seda teha. Kindlasti loomulikult me tunneme kaasa hukkunud õpetaja lähedastele. Tegelt kogu koolipere, see on hirmus tragöödia. Kuigi lähedased kirjeldavad täna Viljandis Paala linna koolis saksa keele õpetajat tulistanud viieteistkümneaastast Vahurit eduka õpilase ja avatud suhtlejana, jättis noormees oma Facebooki kontol oma siseelust hoopis teise pildi. Viimase aasta jooksul on ta postitanud suhtlusportaali rohkelt pilte relvadest ja sõjast. Homme on taas koolipäev ning veel kord Pala linna kooli direktor Aavo Palo. Homme on koolipäev ja me alustame koolipäeva klassijuhataja tunniga. Et pool kaheksa tuleme õpetajatega kooli, toimub niisugune no ütleme, nõustamine, kuidas klassiga rääkida, mida rääkida, mismoodi me saame abiks olla õpilastele. Ja, ja siis lähevad õpetajad selle esmase nõustamise järel klassijuhataja tundidesse, räägivad lastega ja, ja edasi, me. Peame ise natuke veel nõu pidama, mismoodi me käituma hakkame, sest me ei ole veel väga põhjalikult sellega jõudnud kindlat plaani teha saame sealt omakorda. Meil on nüüd telefonil Viljandi korrespondent Sven Andreson, et sa oled nüüd jälginud kogu seda sündmuste käiku seal Paala linna kooli lähedal, kuidas need sündmused seal siis lõppesid ja, ja mis seal siis toimus? No praeguseks on jõudnud see seisukord nii kaugele, et et kõik lapsed on koolimajast lahkunud ja koolimaja juurde on hakatud tooma küünlaid. Et on niisugune vaikne olek ja mida nagu linna peal liikudes inimestelt kuulda on, on suur mõistmatus, milleks see kõik niimoodi on läinud. Sest keegi ei oleks uskunud, et, et kuskil Viljandi väikses koolis võivad need sündmused nii traagiliseks kujuneda. Aga mida veel nagu meenutada sellest olukorrast, mis siis päeval toimus, oli see, et et kui mina jõudsin sündmuskohale kella poole kolme paiku juba siis oli olukord linna hästi rahulik, ümber koolimaja ei olnud praktiliselt üldse inimesi, mõned inimesed, vaid, kes jalutasid ümber, selle, jäid pidama, vaatasid, et politsei auto sireenid vilguvad ja selle peale hakati sinna kogunema. Aga sellest sündmusest väljapoole informatsiooni ei tulnud. Et rääkisin ka ühe lapsevanemaga, kes õigemini ühe õega, kes rääkis, et tema õde õpib selles samas üheksandas klassis, kus see kurb sündmus juhtus. Ja nemad sõitsid emaga autoga sellest koolist mööda, nägid, politsei sireene, käisid, ajasid linnas oma asju, sõitsid tagasi, jõudsid veel koju ja kodus alles teine õde ütles, et internetist oli lugenud, et midagi sellist on juhtunud. Nii et see informatsiooni liikumine selline oli äärmiselt äärmiselt vaevaline. Homme on jälle koolipäev. Kuidas sulle tundub, mis tunnetega Viljandis kooli minnakse? Homme? No ma usun, et ükski koolilaps ei lähe siin kooli samade tunnetega nagu täna ja samamoodi ükski õpetaja, sest see sündmus on kindlasti liigutanud kõiki ja pannud mõtlema enda ohutusest.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi Paalalinna koolis tulistas täna 9. klassi 15-aastane õpilane õpetajat, kes rünnaku tagajärjel hukkus.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister rõhutas, et valitsus lähtub välis ja julgeolekupoliitikas, Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest. Me viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis ja julgeoleku poliitikat, kinnitas Urmas Reinsalu, märkides, et Eesti tänast välispoliitilist edu väljendab Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse. Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek, globaalne julgeolek, regionaalne julgeolek ja eelkõige Eesti vabariigi rahvuslik julgeolek. Iseseisva kaitsevõime kõrval jäävad head liitlassuhted ja kollektiivkaitse Eesti julgeoleku alustalaks. Loomulikult on selle jaoks vajalik ühtne kindlameelne NATO. Eesti jaoks on ja jääb prioriteediks NATO heidutuse ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine. Viimaste aastate kollektiivsed otsused on seda hoiakut tugevdanud ning selle heaks näiteks on NATO vägede suurendatud kohalolek Eestis ja piirkonna teistes riikides. Jätkuvalt on tähtis meie kahepoolse koostöö süvendamine ja mitmekesistamine Ameerika Ühendriikidega, rõhutas minister. Ameerika Ühendriigid on meie kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas, seetõttu on Atlandi üleste suhete tugevdamine kahepoolse koostöö intensiivistamine USAga Eesti oluline eesmärk ja seda ka meie tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti strateegiline põhieesmärk on kindlustada Ühendriikide vahetuse ja aktiivne osalus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides. Reinsalu puudutas oma kõnes ka Lähis-Ida rahuprotsessi. Lähis-Ida rahuprotsessis on toimunud oluline areng Ameerika Ühendriikide uue rahuplaani esitamisega, mis on leidnud laialdast vastukaja. Tervitame USA juhtrolli, sest ilma USA algatuse ta rahuprotsessis edasiminekut pole. Oluline on taas alustada dialoogi konflikti osapoolte vahel sest ainult läbirääkimised võivad viia õiglase ja püsiva rahuni. Urmas Reinsalu peatus ka Venemaa välispoliitikale, öeldes, et Venemaa agressiivne välispoliitika pole muutunud, mille tõttu Euroopa Liidu ja NATO senine poliitika Venemaaga peab jätkuma. Rändekriisist rääkides toonitas välisminister Eesti valitsuse konservatiivse rändepoliitika jätkumist ja vajadust säilitada maksimaalne suveräänsus migratsiooniküsimustes. Kõnes oli juttu ka Brexitist, kliimapoliitikast, suhetest Hiinaga, kolme mere algatuse ja muust.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Reinsalu rõhutas oma välispoliitika aastakõnes, et Eesti välispoliitika proriteediks on ja jääb julgeolek. Samuti osutas ta Euroopa Liidu ja NATO koostöö tähtsusele ja tugevatele liitlassuhetele Ameerika Ühendriikidega.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmine nädal loomulikult oli erandlik nädal tulenevalt ka jaanipühadeperioodist, aga olen igati nõus, et vaktsineerise tempo peab taas tõusma. Varasematel nädalatel oleme teinud siin keskmiselt suurusjärgus 30000, siis esmast vaktsineerimist. Juuni võib-olla teine pool on tõesti niisugune langevas tempos tulenevad ka sellest, et, et huviliste arv on vähenenud, aga kindlasti see 10000 ei saa olla rahuldav number, et, et suurusjärk peaks olema ikkagi 20000 pluss esmast vaktsineerimist nädalas, millele lisanduvad siis teised doosid. Hästi oluline on see, et need inimesed, kes on haiguse läbi põdenud siin talve, kevade jooksul tuleksid kõik ennast vaktsineerima kuue kuu möödudes, nii nagu praegu. Riiklikud immunoloogiaeksperdid soovitavad. Ehk tegelikult meil on suurusjärgus 100000 inimest, kes on haiguse läbi põdenud, aga vaktsineerimata, et kindlasti nende lisandumine vaktsineeritute ringi aitab suurendada hõlmatust ja, ja tagada ka neile endale pikaajalisem kaitse. Teine küsimus on kindlasti teatud nii-öelda mahajäänud piirkondade järeleaitamine eeskätt Ida-Virumaa, kuhu ka kolmapäeval koos vaktsineerimise juhi Marek Seeri ja asejuhi doktor Popoviga ringreisile suundume. Et kohapeal nii haiglajuhtide kui kohalike omavalitsuste ga arutada, millised on need täiendavad võimalused seal inimeste aktiivsust suurendada. Kohtume ka eraterviseasutustega, kes piirkonnas vaktsineerimisi teostavad ja täpselt niisamuti tuleb vaadata ka Harjumaa, Valgamaa ja mõne muu maakonna selliste omavalitsuste poole kus see hõlmatus on keskmisest selgelt madalam ja seal teha sellist sihitatud kampaaniate tegevust täiendavalt kõigile nii-öelda vaktsineerimata inimestele oleme saatnud järk-järgult teavitusi ka läbi nii-öelda Eesti.ee ja digilahenduste koos informatsiooni ja kutsega ennast vaktsineerima kirja panna. Neid kõiki tegevusliine. Loomulikult jätkame.", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel nädalal tehti Eestis alla 10 000 esmase koroonaviiruse vaktsineerimise. Vaja oleks vähemalt 20 000 doosi nädalas.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu suures saalis on juba mõnda aega vaikus, aga see ei tähenda, et täna siin aktiivset tööd ei tehtud ja algas kõik siis vabariigi presidendi poliitilise avaldusega, jääkeldri protsessi ja rahvakogu teemadel. President tänas ja tunnustas kõiki, kes arutelu protsessis kaasa lõid, näidates sellega huvi ja valmisolekut Eesti asjades kaasa rääkida, mis annab lootust, et vähemalt poliitilise konkurentsi osas muutuvad lähiajal asjad paremaks. President rõhutas taas, et rahvakogu mitte ei konkureeri, vaid täiendab. Rahvakogu töö tulemustesse suhtutakse mitmeti. Paljudele on see liiga vähe ja liiga hilja või siis vastupidi, et seda on liiga palju ja liiga vara. Aga kõik see väärib minu hinnangul põhjalikku ja avatud arutelu nii parlamendi põhiseaduskomisjonis, fraktsioonides kui ka siin suures saalis. President ütles, et küsimus ei ole ju rahvakogus, vaid meid ümbritsevas õhustikus. Me võime tõestada, et meil on olla parem kui kunagi enne, aga kui rahvas ei ole rahul, tuleb midagi ette võtta. Majanduslikud muudatused ja säästumeetmed suutsime me teha, sest selleks sundis ümbritsev tegelikkus. Aga võib ju ka teisiti. Miks ei võiks me ise välise sunnita aeg-ajalt seni tehtud kriitiliselt hinnata ning muuta seadusi, mis ei vasta muutunud ajale ja kasvanud ootustele? See ei tähenda, et kunagi ammu seadusi koostades ja neid vastu võttes oleks tehtud midagi valesti. Nii riigikogu kandidaatide suhtes kehtestatud kautsjoni määra, valimiskünnise kui ka erakonna asutamiseks vajaliku liikmete arvu kohta. On kehtinud täiesti arvestatavad argumendid, ent nüüd oleks ehk aeg kõike seda uuesti arutada, kaaluda uuesti poolt ja vastuargumente ning langetada meie tänastele vajadustele ja ühiskonna ootustele. Vastav otsus. Fraktsioonide poolt esinenud Andrei Korobeinik ja Sven Mikser märkisid mõlemad, et kõik ideed ei pruugi saada toetust, kuid kõik välja pakutud ideed väärivad arutelu. Korobeinik peatus rahvaalgatuste arutamise teemal Riigikogus ja mõtiskles, milliste toetushäälte arvu puhul seda peaks rakendama. Mikser nentis, et rahvakogu tõi kokku poliitilise kultuuri allakäik ja avaldas omalt poolt lootust, et täna Toompeale saabunud ettepanekud toovad kaasa rahavõimu kärpimise poliitiliste otsuste üle.", "role": "user" }, { "content": "President Toomas Hendrik Ilves pöördus riigikogule esitatud kõnes ka saadikute poole, et nad võtaksid Rahvakogu ettepanekuid tõsiselt.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus on neli riiki, kus ühe vaktsiinidoosi on saanud üle 90 protsendi elanikest. Need on Portugal, Iirimaa, Island ja Malta. Täielikult vaktsineeritud inimesi on nendes riikides samuti. Kõige enam lisanduvad veel Belgia ja Taani. Enamikus euroliidu riikides kõigub nii ühekordselt kui täielikult vaktsineeritute protsent 90 ja 60 vahel. Kõige aeglasemalt läheb vaktsineerimine Bulgaarias, kus on vaktsineeritud umbes 21 protsenti elanikest ja Rumeenias. Seal on see number 33. Portugalis on praegu esimese vaktsiinidoosi saanud 95 protsenti elanikest. Riik on lahti, kõik toimib. Ometi oli pandeemia algus Portugalile väga raske. Piirangud olid karmid. Eesti Konsul Portugalis Lilian Kaseväli ütleb, et Portugali eduloo taga on edukas vaktsineerimine ja selle omakorda on mitu põhjust. Ennekõike see, et inimesed tajusid oma vastutust. Teiseks kindlasti see, et Portugal on turismimaa ja turism tuleb nende vaatepunktist ilmtingimata lahti hoida. Umbes viiendik sissetulekutest tuleb turismisektorist veel üks põhjus ilmselt on ka see, et kuuekümnendatel oli Portugalis mitmeid raskeid nakkushaiguste puhanguid difteeria, läkaköha, teetanuse puhangud, paljud surid, siis võeti kasutusele vaktsiini ja paari aastakümne pärast neid haigusi ei olnud enam, inimesed nägid, et see toimib, kui vaktsineerida, see on paljudel meeles ja sellepärast on vaktsiinist keeldujate protsent praegu Portugalis tõesti olnud väga madal, hinnanguliselt umbes kaks-kolm protsenti. Kas teil vaktsiinivastaseid ka on, kes avalikult protesteerivad? Ei ole näha olnud sellist üldist vastumeelsust ei kohta. Ka Itaalia oli nende riikide hulgas, kus pandeemia algusajad olid väga karmid ja kus nüüd on 70 protsenti elanikest juba täielikult vaktsineeritud. Eesti suursaadik Itaalias Paul Teesalu ütleb, et Itaalia nipp oli ilmselt selles, et vaktsineerimisega hakati väga süstemaatiliselt peale. Kogu see ajakava ja need sammud, et jõuda kõrge vaktsineerituse tasemeni mõeldi põhjalikult läbi ja siis hakati süstemaatiliselt liikuma alguses eesliini töötajad ja siis tuldi niimoodi vanusegrupiti järjest. Kuidas praegu on? Praegu hetkel tahetakse jõuda täieliku vaktsineerimiseni 80 protsendini nüüd septembri lõpuks. See on valitsuse praegune eesmärk ja ühtlasi käib ka päris suur diskussioon selle üle, et valitsus tahaks muuta vaktsineerimise kohustuslikuks kõigile itaallastele. See on nüüd põhjustanud päris palju diskussiooni ja isegi proteste.", "role": "user" }, { "content": "Vaktsineerimine Euroopa Liidu riikides läheb erinevalt. Itaalia valitsus tahaks muuta vaktsineerimise kohustuslikuks kõikidele itaallastele. See on aga põhjustanud diskussioone ja proteste.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHoolimata varajasest tunnist kogunes Pika Hermanni jalamile ajaloolist sündmust tunnistama vähemalt paarsada inimest. Eesti on siiski veel noor riik ja vanade olijatega vahemaa vähendamise pant on ainult töö, mida ei ole vaja peljata. Riigikogu esimees Ene Ergma tõi huvitava paralleeli Eesti kirjandusklassikast. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Mis osa on Eestile uuenenud ja laienenud Euroopa liidus? Kas oleme tagasihoidlik ja tubli õpilane Arna või oleme rohkem ettevõtlik ja energiast pakatav Toots või pikema mõtlemisega, kuid oma õiguste eest tuliselt seisev Tõnisson? Arvan, et meis on seda kõike. Ma tean, et oleme valmis olema täisväärtuslik Euroopa Liidu liige ja kui kasutada veel võrdlus koolimajaga, siis kindlasti üks tublimaid ja edumeelsemaid liikmeid. Kooliperes. Euroopa liidus olles laulame ikka edasi meie vana hümni, aga sedapuhku esitas Euroopa Liidu hümni Peethoveni üheksandat sümfooniat, Ood rõõmule Riigikogu segakoor. Selle ridades leiame teiste seas Signe Kivi, Katrin Saksa, Siiri isaski, Imre Sooääre, Siim Kallase. Aga pidupäeva puhul oli eesti rahvas tulnud tervitama Euroopa Liidu praeguse eesistuja Iirimaa suursaadik Jon Parrel. Niisiis soovis Jan Perrel eestlastele ajaloolise päeva puhul palju edu ka iiri keeles. Ta ütles, et Euroopast on nüüd kadunud viimasel sajandil kunstlikult tekitatud piirid ja maailmajagu on taas tõeliselt ühendatud. Eestlastena oleme Euroopa Liidus üks väiksemaid arvult, aga meile igiomane põhjamaine kargus ja kangus ei lase meid suuremate seas tunda end väiksena. Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja riigikogu segakoori esitatud Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe põhjamaa pani ilmselt kõiki kohaletulnuid tundma nende lihtsate sõnade sügavust.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liitu astumise tseremoonia - lipu heiskamine Pika Hermanni torni.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäbirääkimised toimuvad vaheldumisi Brüsselis ja Londonis. Praegu on kavas pidada kõnelusi iga kahe-kolme nädala tagant, vähemalt kuni suveni. Brüssel ja London ootavad kaubanduskokkuleppe väga erinevaid asju ja see tähendab, et kõnelused on algusest peale komplitseeritud. Euroopa Liit tahab kõike haaravat kokkulepet, mis kataks kõik tulevaste suhete valdkonnad. Välispoliitika, julgeolekukoostöö, kalandus, se kaubavahetuse teenused ja muu ning kõige kohta, mis on seotud euroliidu seadustega, ütleb viimase sõna Euroopa kohus. Ühendkuningriik on selle idee tagasi lükanud. Londoni kinnitusel oli Brexiti mõte just selles, et tagasi saada rahvuslik sõltumatus ja vältida Euroopa kohut. Boris Johnson tahab sellist vabakaubanduslepet nagu Euroopa liidul on Kanadaga, millele lisanduksid veel mõningad eraldi sõlmitavad leed näiteks kalapüügi kohta. Needsamad suured erimeelsused ja arusaamatused, mis valitsesid Brexiti läbirääkimistel, on nüüd, mil kõne all on kaubanduslepe kuhjaga tagasi. Nagu mõned vaatlejad märgivad, on oodata varjupoksi ja ägedat vastu rinda tagumist aga mõne aja pärast jahtuvad kired maha ja siis algavad sisulised läbirääkimised. Samas tähendab Johnsoni määratud tähtaeg aasta lõpp, et aega ei saa raisata. Pealegi ähvardas Johnson läbirääkimistel juunis lahkuda, kui asjad tema soovide järgi ei edene. Ajakirjale poliitika on üks diplomaat öelnud, et Michel Barnier ei lase end sellest häirida. Kogenud poliitikuna teab ta väga hästi, et nii Brüsseli kui Londoni huvides on detsembris mingile kokkuleppele jõuda kui tahes limiteeritud see siis ka poleks. Ja nagu Brexiti kõnelused näitasid, kokku võidakse pida ka päris viimasel minutil. Poliitiku toob ära mõned kuupäevad, millel tasuks silma peal hoida. Mingil ajal märtsis peaks ühendkuningriigi valitsus arutama kaubanduskokkulepe potentsiaalset majanduslikku mõju kuid ei avalikusta tulemusi. Juunis on plaanis hinnata seni kõnelustel saavutatud. See on see hetk, kus Johnson võib kõnelustelt lahkuda ja otsustada, et üleminekuperiood lõpeb ilma. Juunis, on ka kalandusleppe tähtaeg ja esimeseks juuliks tuleb otsustada, kas üleminekuperioodi pikendatakse kahe aastani. Ühendkuningriik on selle välistanud ja tahab, et septembriks oleks kaubanduslepe põhimõtteliselt valmis.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis toimub Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandusläbirääkimiste esimene voor.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu volikogu eilse otsuse kohta ütles ratas, et rahva kaasamine on positiivne, aga uuringud tuleb ära teha. Hetkel ongi ju see aeg, kui tuleb teha erinevaid uuringuid, erinevaid analüüse, kindlasti kohaliku kogukonna arvamus on hästi tähtis, on tähtis, kui valitsus ühel hetkel hakkab otsustama, kas minna edasi detailsesse planeeringusse või öelda, et siin on stopp. Siit me edasi ei lähe, et see piisavalt halvendab looduskeskkonda, see piisavalt halvendab elukeskkonda. Enne tuleb need uuringud ära teha. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles ERR-ile saadetud kirjalikus kommentaaris, et ta on skeptiline, kas tselluloositehasega seotud ohud on ikka Tartu elanike jaoks maandatud. Ossinovski sõnul ei ole Tartut kui tehase läbinaabrid piisavalt kaasatud ja kuulatud. Jüri Ratas kommenteeris seda järgmiselt. Eilne kaasamine oli positiivne, ma olen täitsa kindel, et, et see ei jää viimaseks ja ma arvan, et kaasata tuleb veel rohkem neid kogukondasid ka Tartu linnast väljaspoolt. Emajõgi on meile kõigile kallis, aga Emajõe ääres on ka teisi omavalitsus, et ma arvan, et seda protsessi ilma kogukonna kaasamata, ma ei kujutagi ette seda. Ratase teine koalitsioonipartner, IRLi esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et erakond ei ole eriplaneeringu suhtes oma seisukohta veel kujundanud. Seederi sõnul tuleb eriplaneeringuga kaasnevat arutada ja uurima laiemalt sellise tehase sobivust nii Tartu lähedale kui ka kogu Eestisse. Teadmiste juurde hankimine, uurimine iseenesest on kindlasti mõistlik tegevus, aga kas seda peab tegema nii-öelda seadustatud planeeringu raames, kus on juba hirmud üleval, et kui planeering lõpeb, et siis justkui äkki iseenesest protsess läheb edasi et seda tuleb arutada, et neid hirme maha võtta?", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul peavad just uuringud näitama, kas tehas tekitab keskkonnakahju ja halvendab tartlaste elukeskkonda.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüüdistatavaid täna eelistungil ei olnud, arutati protseduurilisi küsimusi ja kui enne tänast istungit levisid spekulatsioonid, et Savisaare kaitsja võib esitada tõendid, et tema kaitsealune on nii haige, et ei saa protsessist osa võtta siis vähemalt täna nii ei juhtunud. Riigiprokurör Steven Risto Evestus. Kellegi tervislikust seisundist me ei rääkinud ja eks kui oleks ka esitatud, siis selliste andmete avaldamine minu poolt oleks ka lubamatu. Savisaare tervisliku seisukorra kohta arvas Evestus nii. Mina olen sama teadmatus olukorras kui teie ja ma loodan loomulikult seda arvestades avalikkuse kaudu minuni jõudnud sõnumeid, et Edgar Savisaar on piisavalt valmis tulema istungile ja osalema istungil, sest sõnum on ju olnud see, et ka tema ootab kiiret lahendit nende tema arust põhjendamatutele. Süüdistustele. Teine asi, mille üle spekuleeritakse, on see, kas keegi läheb kokkuleppemenetlusele taas Steven Risto Hevestus. Me oleme rääkinud kokkuleppemenetluses sellel istungil osalejatega. Aga kui nüüd te peate silmas seda, et kas me oleme rääkinud kokkuleppemenetluses või alternatiivvariantidest Edgar Savisaare või Keskerakonnaga, siis sellised avaldused avalikkuse ees on olnud ikkagi spekulatiivsed, keegi pole prokuratuuriga selliseid läbirääkimisi pidanud. Et Keskerakonnaga võib taoline võimalus kõne alla tulla, kinnitas erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas täna valitsuse pressikonverentsil. Kui küsimus on, et kas Keskerakond näeb, soovib käia lõpuni selle teekonna kohtus või kui on võimalus ka kokkuleppemenetluses, siis ma ei välista seda viimast kindlasti. Veel üks arvamus Aivar Tuulbergi kaitse vandeadvokaat Indrek Lepik Ei ole võimalik kokku leppida asjades, mida inimene teinud ei ole või tõendite esitamiseks läheb, siis meil on konkreetselt ära näidata, kuhu see sularaha liiklus, pangadokumendid selle kohta esitada. Ja me ei saa prokuratuuriga ju kokku leppida asjades, mida ei ole toimunud. Aleksander Kohkinid kaitseb advokaat Aivar Pilv rääkis ka võimalikust mõistliku menetlusaja möödumisest. Prokurör kommenteeris seda nii. Ma tõmbaksin väga suure ja selge vahe vahele, et me selles kriminaalasjas arutame kolme erinevat asja, arutame kunagi 2011. aastal alustatud rahapesuasja, siis 2014. aastal riigivara omastamise episoodi ehk siis reklaami asja ja 2014 suvel siis altkäemaksuafääri. Mulle tundub, et lihtsalt, et meelevaldselt pannakse kõik need episoodid üksteise otsa. Aga ikkagi. Aleksander Kofkini etteheited piirduvad kõik konkreetse altkäemaksuasjaga, mitte selle vanima rahapesuasjaga. Kohtunik Anne Rebane määras esimese põhiistungi kuupäevaks 12. juuni. Sellest kuupäevast alates kestavad istungid tõenäoliselt 2018. aasta septembrini välja. Evestus leiab, et siis võiks tulla ka kohtulahend. Järgmise eelistungi, kus saab esitada taotlusi, määras kohtunik 21.-le märtsile.", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus pidas Keskerakonna endise esimehe ja Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare ning tema kaassüüdistatavatest ettevõtjate kriminaalasjas esimese eelistungi.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n150000 inimesega piirkonda teenindava Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Kariis oli Eestis seitsmes, kes koroonavastase kaitsesüsti sai. Ülemarst tunnistas, et vaktsineerimise passiivsus on olnud temale negatiivne üllatus. No vaktsineerimine sai meile võimalikuks ja nagu te mäletate, siis eelmise aasta viimastel päevadel ilmusid esimesed vaktsiinidoosid Eestisse ja me oma suureks pettumuseks märkasime, et ei olnud seda lihtne pakkuda meedikutele. Nüüd on siis kättesaadavaks saanud see õpetajatele ja taas me kohtame seda, et suurt niisugust aktiivset tormamist nagu vaktsineerimisvõimaluse järele ei ole. See teeb meid muidugi selles mõttes murelikuks, et selline mõtisklemine ja arutlemine, et kas vaktsineerida või mitte vaktsineerida on tegelikult kaotatud aeg. Ülemarst nentis, et töö käib haiglas kurnatuse piiril. Täna püüdsin meenutada, et palju ma eelmisel aastal puhkust võtsin, võib-olla 10 päeva oli, aga mina olen lihtsalt siin mitte otseselt tööd tegev inimene, aga need inimesed, kes teevad oma ületunde kes on reaalselt haigete eest seismas. Ma arvan, et neid neid puhkamata tunde on üliraske kokku lugeda. Koroonahaigetega tegelemise tõttu on häiritud ka plaaniliste haigete vastuvõtt. Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Kariis. Sel nädalal meie haiglas me olime sunnitud peatama plaaniliste haigete vastuvõtu statsionaari sise kliinikus seni veel mitte kirurgiakliinikus, aga kirurgia ei tööta üksi ilma anestesioloogideta intensiivravi arstideta. Nagu te uudistest iga päev kuulete, suureneb kunstlikult misel intensiivravi vajavate haigete hulk ja see võtab ära võimekuse teha plaanilist kirurgilist tööd. Nii et praegu trend on, on väga selge. Haiglate ressursid on ülimalt piiratud. Ida-Viru keskhaiglas olevast 276-st aktiivravikohast on koroonahaigetele eraldatud 83 ja neist üle 70 on täidetud Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa Keskhaigla ülemarst Toomas Kariis tunnistas, et haigla töötajad teevad tööd väsimuse piiril ning ta näeb ainsat lahendust koroonavastases vaktsineerimises. Ülemarst avaldas pettumust, et lisaks meditsiinitöötajatele näitasid loidust vaktsineerimise suhtes ka haridustöötajad.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuli enne rahareformi taastada majandus tuli enne rahareformi tasakaalusta riigieelarve, selleks tuli viia ellu turumajandus, nii palju nagu seda sai ellu viia, tuli minna vabadele hindadele, tuli teha ettevõtlusvabadus. Poisid, ettevõtjad, müüge sinna, kus saate müüa, ostke sealt, kus saate osta, aga ärge tulge peaministri juurde ja küsige, et me müüsime kuhugi, aga nad ei maksa meile raha. Saage ise hakkama ja loomulikult, eks ole, edasi tuli siis mõtelda selle peale, kuidas saada täiendavaid tulusid, mõtelda selle peale, kuidas kokku hoida kulusid. Ja ma arvan, üks selline, kõige riskantsem ja mulle isiklikult mittemeeldivam asi oli see, kus mul tuli oluliselt tõsta makse rahareform, kas teha või mitte, ei olnud riski küsimus, sest teist võimalust ei olnud, rahareform tuli teha. Aga nüüd, eks ole, enne rahareformi, majanduse tasakaalustamiseks eelarve tasakaalustamiseks tule ei tõsta oluliselt maksu ja vot see oli riskiküsimus, kuidas inimesed selle kõigega hakkama saavad, kuidas kõik inimesed selle kõik üle elavad. Mis puutub rahareformi, ma väga vabandan, see oli lihtne, primitiivne, see niinimetatud valuutakomitee süsteem, Gareng, bar süsteem. Põhimõtteliselt oli ta nagu sarnane kulla alusel, me saime ka kätte kolmest riigist 11 tonni kulda. Lisaks sellele panime lahmaka metsa kuskil Paide kandist veel rahareformi katteks ja siis ütlesime nii, kui Eesti töötab tublisti, müüb tublisti, saab välisvaluutat ja siis saab emiteerida täiendavaid kroone ja siis ta siis saavad inimesed paremad elada. Kui seda ei juhtu, siis tuleb vastupidine ja me hakkame viletsamalt elada, aga siin pole midagi uut. Iga ettevõte elab niimoodi, praegu on samamoodi turumajandus, kuid nüüd ma tahan ütelda seda, et täna meil ei ole turumajandus. Täna on meil jällegi käsumajandus, dotatsioonimajandus, subsiidiumi, majandus, toetuse majandus ja siis aeg-ajalt öeldakse. Oi kurat, eks ole, me trükkisime liialt palju valuuta t nüüd vist tuleb inflatsioon. Loomulikult tuleb inflatsioon, kus ta pääseb. Ma ei ole selle praeguse süsteemiga rahul. Ma väga vabandan, aga mis puutub rahareformi oli üks väga särav asi, tulemus 30 aastat tagasi, aga enne ja veel tähtsam oli iseseisvuse saavutamine, majanduse tasakaalustamine, üleminek, eks ole majandusvabadusele pärast seda rahareform ja pärast seda nädal aega, kui ma ei eksi, hiljem ka põhiseaduse vastuvõtmine, siis me võisime ütelda, et eks ole. Juuni 92 oli riik põhimõtteliselt raamidest valmis tehtud ja mul on väga hea meel, et ma olen õige mitmes etapis selles asjas osa.", "role": "user" }, { "content": "Täna möödub 30 aastat rahareformi tipphetkestst, mil Eesti Vabariik võttis rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend Eesti kroon.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa arvab, et Venemaa poolt vaadatuna ei kuulu piirileping Eestiga tõepoolest prioriteetide hulka. Teine asi, kui me vaatame seda Eesti poolt Meie kujutame endast ju mitte ainult Euroopa Liidu piiri Venemaaga, vaid ka NATO piiri. Meie jaoks on piirileping kahtlemata vajalik ja oluline, kuid mitte igasugustel tingimustel. Venemaa kirjutas ammu juba sellele piirilepingule alla, kui nad saaksid täpselt seda, mida nemad tahavad. See ei lähe mitte. Me teame, mida meie tahaksime, see oleks piirileping. Ja tõepoolest Venemaa parlament ei ole seda alustanud, me leppisime juba ise kokku, et me läheme, kui mitte sünkroonis, siis kindlasti paralleelselt, meie oleme esimese lugemise teinud. Teist lugemist me kindlasti ei tee, enne, kui Venemaa parlament on vähemalt ühe lugemise ära teinud. Urmas Paet ütleb, et midagi pole muutunud nendes põhjustes, miks piirilepingut on vaja, et Eesti julgeolek ka suhetes Venemaaga oleks tugevamal alusel. Selleks, et need lepingud ka lõpuks jõusse saaksid, tuleb Venemaaga ikkagi nõu pidada, vaadata, milline on Venemaa valmisolek ratifitseerimisprotsessi seal siiski alustada, sest piirilepingu olemasolu riigipiiriga õiguslik fikseerimine, nii et mõlemad pooled seda arvestavad ja seda kinnitavad, on igale riigile vajalik, sealhulgas Eestile ja ka meie suhetes Venemaaga on see täiendav ikkagi julgeoleku nii-öelda alane kindlustus, nii et jah, need piirilepped vajavad ratifitseerimist, aga jah, seda saab teha ainult siis, kui ikkagi Venemaaga on selgelt kokku lepitud, milline see ratifitseerimise samm olema saab. Marina Kaljurand leiab, et piirileping on Eestile väga vajalik. Ta on vajalik selleks, et oleks juriidiliselt selge, kus piir kulgeb, et saaks lõpetada maadevahetused ja saaks selles küsimuses lõpliku selguse. Ma ei ole nii naiivne, ma tean, et Venemaa rikub lepinguid, aga antud olukorras on piirileping Eestile kindlasti kasulik. Kas selle piirilepingu saab sõlmida nii kui teine pool seda ei soovi teha? See on teine küsimus ja praegu Venemaa ei ole näidanud, et ta soovib piirilepingut sõlmida. See aga ei tähenda, et piirileping ei peaks olema päevakorral ja seda ei peaks tõstatama kohtumistel vene poole esindajatega.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles eile Vikerraadios Eesti-Vene piirilepingust rääkides, et see ei ole praegu aktuaalne, ning et Venemaa pole näidanud vähematki huvi selle juurde naasta. Mida arvavad sellest teised poliitikud? Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimine on Riigikogus esimese lugemise läbinud, Venemaa duumas mitte.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu annab tunnistusi USA Euroopa Liidu suursaadik Gordon Sondland. Sonland rõhutas, et ta otsustas esindajate kojas tunnistada vaatamata sellele, et nii valge maja kui ka välisministeerium soovitasid tal seda mitte teha. Suursaadik lisas, et ta ei saa tunnistamisel kasutada kõiki andmeid, mis ta on oma telefoni salvestanud. Ta ei saa kasutada e-kirju, mis on välisministeeriumi serveris ja ta ei saa ka kasutada muid ministeeriumi dokumente. Ta rõhutas, et need dokumendid ei ole salastatud ja need aitaksid talle veidi mälu elu värskendada. Sest kui me läheme natukene ajas tagasi, siis kinniste uste taga antud tunnistust kord on Sondlend hiljem muutis. Suursaadiku sõnul ei tahtnud ta arutada Ukraina teemasid president Donald Trumpi isikliku advokaadi Rudi Julianiga kuid tegi seda presidendi soovil. Lisaks rõhutas Sonland, et ta ei saanud toona aru, et nii Juliani roll kui ka tema enda tegevused võisid olla kuidagi kohatud. Seetõttu jagas suursaadik kogu aeg informatsiooni välisministeeriumi ja rahvusliku julgeolekunõukoguga. Samuti lisas Juliani nõudis vahetuskaupa selle vastu, et Ukraina president Volodõmõr selenski saaks kohtuda valges majas trumpiga. Ukrainlased oleksid siis pidanud uurima nii 2016. aasta USA presidendivalimistesse sekkumist kui ka maagaasiettevõtet Burisma, millega on seotud, millega oli seotud endise asepresidendi Joe Bideni poeg. Samuti ütles onland, et kuna ta ei saanud mingisugust põhjendust sellele, miks peatati ka sõjalise abi andmine tänavu suvel siis mingil hetkel Ta hakkas uskuma, et selle abi andmine ei jätku, kui Ukraina ei tee avaldusi, et nad nende uurimistega edasi lähevad. Selles mõttes kindlasti üks olulisemaid tunnistusi selles tagandamisuurimises. Eks ole nüüd edasi näha, mis sõnumeid suursaadik veel saadab.", "role": "user" }, { "content": "Maria-Ann Rohemäe kommenteeris seisu Päevakaja otseeetris.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeidi enne keskpäeva avanes Harju mäel järgmine pilt. Kollane ekskavaator on mäe külje sisse kaevanud juba inimese kõrguse augu. August seisab noormees, paber käes ja juhendab saata aatori juhti, et kokk midagi liigselt ei lõhuks. Vabadussõja võidusamba autorid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre ütlesid, et kõigepealt tuleb teada saada, kui suures ulatuses peab taastama seitsmeteistkümnendast sajandist pärit Ingeri bastioni müüri. Täna me siin objektil oleme, siin näeme, et kaevatakse lahti Ingripast karpmüüripealseid, niikaua kui müürid ette tulevad, siis puhastatud lahti, vaadatakse, mis seisukorras nad on, vaadatakse, kui palju peab juurde kaevandama, ehk siis mis on see rekonstrueeritava müüri maht on ääretult oluline. Teiseks on oluline selle paekivi konsistents, kust me ikkagi seda kaevandama peame ja kuna tegemist on ajalooliste müüridega, siis me päris suvalisest kohast müüri kaevandada ei saa. Kui suur see plats siin on, mida tuleb ette valmistada nüüd? 3000 ruutu on selle mälestusmärgi enda pindala ja praegu võetakse ainult väikene osa sellest lahti, et teatavasti seitsmeteistkümneal sajandil olid siin vanad eskarpmüürid, mis olid ehitatud kaitseehitisteks, aga 18-l sajandil tehti sellest kompleksist park ja toodi hästi palju mulda peale, et kõik need vanad müürid ongi ju praegu mulla all ja meie nii-öelda samba püstitamise käigus, siis võetakse see muld jälle pealt ära ja avatakse need vanad müürid. Me üritame Ingeri bastioni ida külje niimoodi eksponeerida, nagu ta seitsmeteistkümnendal sajandil oli. Et me toome ikkagi kõik mulla alt välja. Mis te arvate, kui kaua need tööd nüüd aega võtavad ja mis siis edasi saab? Prognoosi täpselt, kui palju need aega võtavad, ei tohiks nad üle nädala paari kindlasti aega võtta, peale seda selgub eskiislahendusmeil linnaplaneerimise ametis. Seal on mõningad küsimused, õhku jäänud puhas ehitustehniline temaatika ja siis eskiis loodetavasti kinnitatakse, saab alustada suuremate mullatöödega, mis tähendab seda, et kogu monumendi ala valmistatakse siis ette. Vabaduse väljaku all on kavandatud maa-alune parkla, sellega on Sternfeldi ja Laidre kinnitusel juba samast kavandades arvestatud, et parkla ehitus monumenti ei ohustaks. Kogu süsteem rajatakse selliselt, et puurvaiad puuritakse liivakivi sisse, mis on ligikaudu seitsme kaheksa meetri sügavusel maapinnast ehk siis mistahes vibratsiooni ei mõjutaks kogu sammast ehitustegevuse ajal kui ka tulevastel aastakümnetel või aastasadadel. Sed puurvaid on tegelikult kõige nii-öelda vähem ohutumad asjad üldse, sest nad võtavad hästi vähe ruumi ja lähevad lihtsalt pikalt ja sügavale, et nemad ei lõhu nii palju neid müüre ja nad ei asu ka müüride peale, et otseselt nagu vanu müür ei lõhu kuidagi. Seoses samba eeltöödega on Vabaduse väljakul liikluse ümber korraldatud, parkla on jäänud paarikümne koha võrra väiksemaks. Jalakäijad saavad Harju tänavale mööda parkla alale rajatud ajutist kõnniteed. Autod peavad Harju tänavale pääsemiseks kasutama suur-karja ja vana posti tänavat. Järgmiste välitöödega loodavad samba autorid alustada maikuus.", "role": "user" }, { "content": "Harjumäel alustati Vabadussõja võidusamba rajamise eeltöid. Vabadussõja võidusamba autorid Rainer Sternfeld ja Andri Laidre.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäga tõenäoliselt hakatakse ka pankades tegelema nende kinnisvarade müügiga, mis on neile kätte jäänud ja nüüd on just see küsimus, et kas nad teevad seda nii nagu Rootsis tasapisi, mitte liiga äkiliselt ja mitte veelgi hindasid alla surudes, vaid niimoodi aeg-ajalt turule neid juurde tuues, püüdes säilitada seda hinnataset või vähemalt seda langust tagasi hoida. Aga mida Eesti valitsus võiks teha? Kõige esimene asi on tegelikult selline signaal muule maailmale, et Eesti majandus on ikkagi rahvamajanduse tasemel, stabiilne see sõnum, et reitinguagentuurid ei hakkaks Eesti riskireitingut alla tõmbama, Eesti on võimeline hoidma mõistlikul tasemel riigieelarve puudujääki, see, et see puudujääk tuleb, ilmselt on paratamatu, sest praegu tundub, et Euroopas peaaegu ei ole riiki, kes praegu ei lähe oma riigieelarvega miinuse poole peale, ainult et see ei tohiks olla väga suur. See on küsimus sellest, et kas Eestisse tuleb juurde raha, mis majandust elavdab ja kas see raha on mõistliku hinnaga? Kindlasti teine asi, mis on ka siin seotud, selle sama ülesande täitmisega on ju Eurole ülemineku küsimus, ilmselgelt praegu on, on vaja anda signaal, et see on meile tõepoolest tähtis prioriteet ja eurole üleminek kui prioriteet peaks siis olema ka selline prioriteet, mida ka meeles peetakse praktiliste otsuste tegemisel. Kas Eesti riigil tasub? Hakata näiteks toetama ka kinnisvaraarendajaid, ehitajaid. No sellise õppetunni ju rootslased said, et kui nad seda toetust väga tublisti ja massiivselt tegid, siis selle tulemusena tekkiski see tasakaalustamatus. Rootslaste õppetund nende enda arvates oli see, et nad liiga suurejooneliselt toetasid seda, nii et ma arvan, et siin me ei tohiks seda teed ka minna, et me hakkame ühesõnaga laustoetamisega tegelema.", "role": "user" }, { "content": "Eesti praegusel olukorral on sarnasusi Rootsi üheksakümnendate aastate kinnisvarakriisiga, aga on ka erinevusi. Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase hinnangul on peamine erinevus pankade käitumises. Eestis tegutsevad pangad kuuluvad Rootsi omanikele ja nende käitumine ei pruugi lähtuda eelkõige Eesti huvidest. Professor Varblane ütles, et pankadest sõltub väga paljuski kinnisvaraturu tulevik Eestis.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmuse sõnul tahab vald esitada sihtasutusele KredEx lammutustoetuse taotluse, et saada lahti Nõva sadamas asuvatest vanadest kasutuseta hoonetest. Mis on osaliselt lagunenud, osaliselt lausa varisemisohtlikud, no näiteks garaaž, töökoda, vana estakaad, hapnikuhoidla slipihoone, küttehoidla, vana biopuhasti, vana reoveepuhasti, ehk sellised hooned, mida nagu aastaid enam ei kasutata ja mida enam ka tulevikus tarvis ei ole. Et käesoleval aastal on ju Kredexi lammutusmeetme omaosaluse määr ainult 10 protsenti, mis on hästi soodne ja ma arvan, et kokku võiks see lammutamine minna maksma kuni 50000, eks hange lõpuks näitab, et valla omaosalus oleks siis 5000 kuskil. Vald ostis nõva sadama mullu 175000 euro eest ettevõtte käest, kellel selle arendamiseks huvi puudus. Tänavu õnnestus saada ühe kai korda tegemiseks liiderprogrammist toetust veidi üle 100000 euro, millele vald paneb oma juurde umbes sama suure summa. See ehitus peaks teoks saama järgmisel aastal. Lisaks on kavas esitada uue aasta alguses toetuse taotlus veel ühe kai renoveerimiseks. Mikk Lõhmuse sõnul on vaja sadamasse rajada aga ka kommunikatsioonid. Ja noh, paralleelselt on meil kavas seal sadama territooriumil müüa mõned mõned krundid ja selle eest siis rahastada sadamale kommunikatsioonide väljaehitamist, et oleks siis sadamas olemas elekter, veevõtmise võimalus ja, ja ka reovee äraandmise võimalus Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Lääne-Nigula vald on jõudnud Nõva sadama arendusplaanidega sinnamaale, et tahab lammutada sadamas olevad lagunenud hooned. Vastav eelnõu on arutusel neljapäevasel vallavolikogu istungil.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nŠotimaal Klaskos algas eile globaalses mõttes üks viimaste aastate olulisemaid sündmusi ÜRO kliima tippkohtumine KOP 26. Sel puhul sõitsid ühendkuningriigi kohale riigijuhid üle maakera. Mõjukamad neist lendasid kohale Roomas, kus toimus G 20 riikide tippkohtumine, mis samuti kliimaküsimustel peatus, kuid eriliste arenguteta. Riigijuhid rõhutasid teema olulisust, aga uusi kohustusi ei võtnud. Tegelikult kardetakse sama tulemust ka ÜRO kliimakonverentsilt. Võõrustajamaa peaminister Boris Johnson siiski loodab riigijuhtide vastutustundele. Meil on võimalus hoida elus eesmärki, et globaalne soojenemine jääks 1,5 kraadi sisse sajandi lõpuks. Aga see saab ainult juhtuda, kui maailma juhid kogunevad täna klaaskaus ja on oma ülesannete kõrgusel. Nad peavad andma uusi lubadusi, kuidas söe ja teiste fossiilsete kütuste põletamisest eemalduda kuidas eemalduda süsivesinikke väljutavatest autodest, kuidas istutada miljoneid, kui mitte triljoneid puusi üle maailma. Ja kõige olulisem on see, kuidas me kaasame arengumaad, ütles Johnson. Tema sõnul on suur vastutus vaesemate riikide kaasamisest just rikaste riikide käes. Seetõttu heitis ta neile ka kinda. Arengumaad pole suutnud liikuda nii kiiresti kui meie, vaid nõudes neilt uutele tehnoloogiatele üleminekut. Jätame me nad hätta, mida me saame arenenud riikidega koos teha kõikidel erinevatel viisidel, Gkahekümnes IMF-is, maailmapangas koos ameeriklaste Euroopa Liiduga on neid toetada söest loobumisel, pakkudes neile riikidepõhiseid plaane, et edasi liikuda. See on see, mille kallal me töötame, sõnas Johnson. Tegelikult on temagi pälvinud kodumaa meedias kriitikat, et riik ei liigu piisava kiirusega kliimaeesmärkide poole. Samas kui ürituse suhtes oleks pessimistlik ka korraldaja, siis kas üldse oleks mõtet seda korraldada? Ilmselt teatavast pessimismist kantuna ei ole Klaskoosse oodata ka Hiina president kiising pingi ja tema Venemaa kolleegi Vladimir Putinit i loobus ka võimalusest konverentsil videoteel üles astuda ning läkitas Klaskasse lihtsalt kirja. Venemaa president samuti kõnelustes ei osale, kuid saatis Šotimaale videopöördumise. Tema pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on riigil kindlad eesmärgid olemas. Klasko teemad kajastusid paljus ka G 20. Kohtumisel seepärast, rääkides kkümnel, kasutas president võimalust selgitada Venemaa lähenemist. Venemaal on väga selged eesmärgid, seejuures on Venemaa oluliselt ees paljudest riikides, sealhulgas Lääne-Euroopast, mitmete parameetrite alusel, sõnas Peskov. Laskaus on kohal ka peaminister Kaja Kallas koos Eesti delegatsiooniga. Konverents kestab ametlikult 12. novembrini. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Täna jõudsid Šotimaale ÜRO kliimamuutuste konverentsile kohale riikide juhid. Tähelepanu pälvivad ka puudujad, kelle seas on nii Hiina kui Venemaa president.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna -Itaalia Galabria maakond võitleb kahe pandeemiaga koroonaviiruse ja maffiaga sealne kurikuulus Endrangetta maffia on aastakümneid kontrollinud sealset meditsiinisüsteemi. Koroonaviiruse tõttu on aga altkäemaksud ja rahapesutulud kokku kuivanud ning 18 haiglat suleti olukorras, kus koroona patsiente pole niigi kuhugi panna. Sügisel vahistati kohalik tipp-poliitik, kellele esitati süüdistus, ent angetta kontrollitavate apteekide kaudu rahapesus ja seeläbi maffia toetamiseks. Hiigelprotsess algas end rangeta territooriumi südames Kalabria lõunaosas, Lamesi Terme linnas spetsiaalselt selleks kohandatud kohtusaalis. Protsess hõlmab rohkem kui kolmesadat viitekümmet inimest. Teiste seas on poliitikuid, advokaate, ärimehi, kes on nende tegevusele kaasa aidanud. Tunnistajaid on üle 900 hiljutisel kohtueilsel istungil kulus kohtualuste nimede lugemiseks üle kolme tunni. Maffia pealik on 66 aastane Luigimankuso, tuntud ka kui onu. Veel on kohtu all näiteks hunt, Baks ja Blondi. Suurem osa kohtualuste, st peeti kinni 2019. aasta detsembris ühel koidikul tehtud reidide käigus Itaalias, Saksamaal, Šveitsis ja Bulgaarias. Neid süüdistatakse kuritegudes, mis ulatuvad tagasi 1990.-tesse aastatesse. On nii tapmisi, narkoäri, väljapressimisi, rahapesu kui ka võimu kuritarvitamist. Arvatakse, et ent rangeta kontrollib Lõuna-Ameerikast Euroopasse saabuvate tohutut kokaiini koguste vedu. Neta on enda kombitsad ajanud laiali suures osas Euroopast Ameerika Ühendriikide ja Kanadani, Kolumbia ja Austraaliani. Väljaspool Itaaliat ongi vast kõige suurem kants Toronto. Ainuüksi Galabrias elab umbes 150 Endrangeta perekonda. Ent rangeta tähendab tõlkes aumehi. Ükski kohtualune isiklikult protsessil kohal ei ole. Kõik osalevad videosilla vahendusel, nii et kohtusaal on täis ekraane ja selleks kohandati siis varasem lameja terme. Linna kõnekeskuse hoone. Juhtumi keskmes on aga Itaalia kuulsaim maffia prokurör, 62 aastane Nicola Grateri, kes on politsei kaitse all elanud üle kolme aastakümne. Krateri ütles, et see ei ole enam inimröövidele pühendunud klann, vaid suur kuritegelik korporatsioon. Endankeeta tulu on enam kui 50 miljardit eurot aastas aga see klann on raske pähkel. Selle organisatsiooniline struktuur põhineb veresidemetel ja väga vähesed on oma perekonna reetnud. Kuid detsembris toimunud massiline arreteerimine põhines osaliselt just siseteabel.", "role": "user" }, { "content": "Itaalias algas viimase 30 aasta suurim maffiaprotsess. Kohtu all on kurikuulus Ndrangheta maffia, mille kombitsad ulatuvad üle maailma. Protsess võib võtta kuni paar aastat.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trumpi kampaania on alustanud kohtuvaidlusi juba mitmes osariigis Neist. Kõige teravam on olukord Pennsylvanias, kus soovitakse tühistada ajapikendus, mille järgi arvestatakse ka need valimispäeval posti pandud sedelid, mis jõuavad kohale kolm päeva hiljem. Samuti on osariigi vabariiklased palunud föderaalkohtul peatada häälte lugemine võtmetähtsusega Philadelphia äärelinnas, räägib USA presidendi poeg Erik Trump. Demokraadid teavad, et ainus viis, kuidas nad saavad need valimised võita, on petta Pennsylvanias ja oleme seda näinud esimesest päevast saati. Leidsime hääletussedeleid kuivenduskraavidest, nad ei luba meie vaatlejaid valimisjaoskondadesse, räägib USA presidendi isiklik advokaat Rudie Juliani. Mitte ühelgi vabariiklasel pole olnud võimalik näha ühtegi posti teel saadetud sedelit. Nii palju, kui meie teame, siis võidi need saata marsilt üle riigi, toimusid ka erinevad meeleavaldused, kus nõuti nii väidetava valimispettuse lõpetamist kui ka kõikide häälte ülelugemist, räägib Pennsylvania valija Alex. Ma hääletasin Pennsylvanias, mu eemalviibija hääletussedel ei saabunud, nii et ma sõitsin sinna valimispäeval kohale. Parem oleks, kui nad loeksid kõik hääled kokku, sest minu oma on üks nendest. Ma arvan, et Biden võidab Pennsylvanias. Pennsylvania justiitsminister Josh Shapiro ütles, et kumbki kandidaat ei tohiks kuulutada end osariigi võitjaks enne kui kõik seaduslikult antud hääled on loetud. Kõik soovivad tulemusi teada. Parim, mida saame praegu teha, on tagada, et tulemus oleks täpne ja kõik seaduslikud hääled saaksid loetud. See on täpselt see, mis praegu siin Pennsylvanias toimub. Michiganis tahab trumpi kampaania peatada eemalviibija hääletussedelite lugemise. Nende hinnangul rikkusid kohalikud valimisametnikud seadust, sest tööga mindi edasi, kuigi mõlema erakonna vaatlejaid polnud kohal. Georgi as soovitakse kohtuniku kinnitust, et valimispäeval pärast kella seitset õhtul saabunud hääletussedeleid ei loeta. Kaebuse järgi nägi vabariiklaste vaatleja, kuidas hiljem saabunud sedelit segati, õigel ajal tulnute hulka. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Häälte lugemine kestab veel mitmes osariigis, kuid juba on president Donald Trumpi kampaania astunud juriidilisi samme, sest nende hinnangul on nii mõnelgi pool toimunud valimispettus. Joe Bideni kampaania valmistub erinevate vaidlustega võitlemiseks, paludes valijatelt annetusi.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriminister loodab, et valitsus saab lähiajal teha ka vastava kiirteste soosiva otsuse. See, kui me saaksime läbi kultuuri anda inimestele positiivseid emotsioone teatris, kontserdil, ka jõusaalis, treeninguid tehes, siis ma usun, et kui inimesed on tõendamas seda, et nad on viirusest hetkel vabad, siis kindlasti see positiivne emotsioon aitab, aitab ühiskonnal ka vaimselt terveneda. Derik ütles, et kindlasti tohi nakatumisnumbreid alahinnata ning eeskätt peab kuulama arste ja teadlasi. Endine teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles eile rahvusringhäälingule, et peab mõistlikuks lubada testiga kõikjale ka kaitsepookimata inimesi. Paide teatrijuht Harri Ausmaa arvas, et praegu, kus viirus näitab nõrgenemise märke, peaks hakkama üks hetk kaaluma võimalusi, kuidas rohkem inimesi kultuuri juurde lasta. Ausmaa lisas, et on ilmselge, et kui piiranguid lõdvendada, tuleks publikut ajapikku juurde. Tuleb ka arvestada, et kaks viimast aastat on jätnud inimeste kultuuri tarbimise suure jälje. Inimestel on, on tekkinud see mulje, et ma saan ju kodus Netflixis ka filmi vaadata ja ka sobib, et see tähendab teatritele kinodele, kultuuriasutustele üldse väga suurt tööd, enne kui see harjumus inimestesse üldse tagasi tekitada. Ausmaa ei osanud öelda, kui palju inimesi saalidesse võiks naasta. Ma võin Paide teatri sellise püsi viimase nelja aasta püsiv publiku pealt öelda, et kui ma tean neid inimesi, kes on olnud vaktsineerimata ja kes nüüd on näiteks läbi põdenud selle selle haiguse ja on tänu sellele saanud tõendi, et, et nad võivad kultuuri tarbida, siis on nad ka üldjuhul kohe tulnud Paide teatrietendustele. Mõned inimesed, keda me võib olla viimased aasta aega teatris, ei olnud näinud. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees ja endine kultuuriminister Indrek Saar ütles, et eeskätt peab kuulama, mida ütleb teadusnõukoda ja meditsiini asjatundjad. Samas on tal tunne, et Toomikrontüve levikuga on olukord muutumas. Noh, ja kui, kui nüüd mõelda, et, et mis on need asutused, mis ilmselt suudavad kõige professionaalsemalt ja kus on kus on üks väiksemaid ohte nakatumiseks, siis siis professionaalsed teatrid ja kontserdiorganisatsioonid on Riigihalduse minister Jaak Aab ütles eile, et praegune olukord, kus kiirtest ei lubata, tekitab ühiskonnas pingeid. Indrek Saar ütles aga, et tervisekriis on pingeid tekitanud juba ligi kaks aastat. Kui valitsus oleks oma tööd hästi teinud, siis ei oleks meil täna nii palju vaktsiinivastaseid ja meil oleks palju rohkem neid inimesi, kes on vaktsineeritud ja meie riskirühmad oleksid korralikult kaetud. Vaktsineeritusega.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul oleks negatiivse kiirtesti tulemuse arvesse võtmine koroonapassi kõrval hea mõte. See võimaldaks tuua inimesed tagasi kultuuri- ja spordisündmuste juurde.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGeorge Floidi surmakohas Minneapolise olid meeleavaldajad rahul, et süüdistus esitati kõikidele politseinikele, kes teda vahista. Floidi põlvega maas hoidnud politseinik Terek Sovin sai nüüd süüdistuse teise astme mõrvas, mis võib tähendada kuni 40 aastast vanglakaristust. Vahistamise juures olnud teisi politseinikke süüdistatakse aga mõrva kaasaaitamises, räägib minnes sota osariigi peaprokurör Kit Ellison. Ma olen veendunud, et need arengud on õigluse, härra Floidi, tema perekonna, meie kogukonna ja kogu osariigi huvides, räägib George Floidi perekonna advokaat BenCrump. Vahistamine ei ole süüdimõistmine ja me tahame õiglust. Me ei taha osalist õiglust, me tahame täielikku õiglust. Uued süüdistused tulid vaid paar tundi pärast seda, kui Floidi poeg külastas kohta, kus tema 46 aastane isa suri räägib George Floidi poeg Quinsy Mason. Ma olen tänulik, et kõik on näidanud toetust ja armastust. Ma tänan teid kõiki selle eest. Samal ajal pidas endine USA president Barack Obama veebikoosoleku, mille särgitas kõiki linnapeasid üle vaatama politsei jõu kasutamise eeskirju. Me peame probleemi esile tooma ja panema võimul olevad inimesed end ebamugavalt tundma, aga samal ajal tuleb see muuta praktilisteks, lahendusteks ja seadustes, räägib Minesota kuberner Tim alts. Minesootas on viimasel viiel päeval olnud sõnum see, et tuleb tulla tagasi tegeliku probleemi juurde milleks on süsteemsed, probleemid ja süsteemne rassism. Tuhanded inimesed olid jätkuvalt mitmes linnas tänavatel kuni hilisõhtuni, kuid meeleavaldused möödusid peamiselt rahulikult. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Minnesota osariigi peaprokurör muutis karmimaks endise Minneapolise politseiniku Derek Chauvini süüdistuse, kes oli seotud mustanahalise George Floydi surmaga. Samuti said süüdistuse teised kolm politseinikku, kes Floydi vahistamise juures viibisid.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linna põhjapoolne ümbersõit või teisisõnu ka idaringtee neljas järk on sirca kuue kilomeetri pikkune teelõik, mis enamjaolt kulgeks läbi Tartu valla territooriumi, ühendades omavahel Räpina ja jõhvi maanteed. Ümbersõidu eesmärgiks on suunata Tartu linna läbivat transiitliiklust linnast välja. Neljanda i eelsammudena on valminud Tartu linna eestvedamisel näiteks postimaja liiklussõlm ja Ihaste sild. Tartu vallavanem Jarno Laur ütleb, et idaringtee neljanda järgu trass on eelprojekti tasandil ammu ära otsustatud. Ja meil on nüüd kõik järgnevad detailplaneeringud on seda trassi koridori arvestanud, et me veel siin hiljuti sellel ja möödunud aastal tegelesime siis maade korrastamisega ja vahetamisega, et trassialused maateraomandist kätte saada ja vald omandas sealt terve hulga selliseid kinnistu siile, et oleks võimalik siis tagada see trassikoridor. Seega on Lauri sõnul valla maakorralduslik pool selline, et niipea kui on otsus ja võimekus ehitama, hatkata seda teha ka saab. Osa teelõigust nii paari kilomeetri ulatuses läbib Kaluunia valda. Vallavanema Aare Andersoni sõnul on Kaluunia oma territooriumil hoidnud planeeritud teekoridori avatuna. Aastaid tagasi on tehtud ka planeering, teekoridor on planeeritud selles osas, mis taluunjalal ka läbib, nii et noh, meie kindlasti vastu ei tööta ja aitame ikkagi kaasa. Millal aga ehitamiseks minna võiks, selles pole vallavanemate sõnul praegu selgust. Näiteks pole idaringtee neljandat järku kirjas ka riiklikus teehoiukavas aastateks 2020 kuni 2030. Maanteeameti lõuna regiooni strateegilise planeerimise juhi Urmas metsa sõnul on üks põhjus, miks kindlat kuupäeva kopamaasse löömiseks pole see, et olemasolevat eelprojekti tuleb täpsustada. Kuna on plaanis välja ehitada Tallinn-Tartu-Võru laama lõiku kuni Tartuni, siis sellega kaasnevalt tuleb lahendada ka kogu see ristmiku sõlm, mis tulevikus hakkab minema siis Tartu põhjapoolsele ümbersõidule. Et sellega seonduvalt siis kogu see projekt vaadatakse üle ja täpsustatud e. Eraldatavate maade vajadus.", "role": "user" }, { "content": "Tartu linna põhjapoolsest ümbersõidust ehk idaringtee neljandast etapist on küll aastaid räägitud, kuid aastateks 2020-2030 kavandatud riiklikus teehoiukavas pole projektist sõnagi. See omakorda tähendab, et ülikoolilinna põhjapoolset ümbersõitu ei hakata ehitama veel nii pea. Ringtee peaks lõplikult omavahel ühendama Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA valitsuse otsus on järgmine samm, millega soovitakse telekommunikatsiooniettevõtte Huawei tegevust riigis piirata. Ameeriklased on juba pikemat aega olnud mures ettevõtte sidemete pärast Hiina valitsusega ja rõhutanud, et neid võidakse kasutada luureinfo kogumiseks ja intellektuaalse omandi varguseks, räägib USA välisminister Mike Pompeio. Välisministeerium kehtestab viisapiirangud teatud Hiina tehnoloogiaettevõtete, näiteks Huawei töötajatele, kes toetavad materiaalselt režiime, mis tegelevad üle maailma inimõiguste rikkumisega. Pompeio ei täpsustanud piirangute sisu ega maininud, missuguseid viisasid see mõjutab. Samas hoiatas ta kõiki maailma telekommunikatsiooniettevõtteid Huaweiga äritegemise eest ja kiitis Suurbritannia plaani loobuda nende seadmete kasutamisest oma viiske võrkude loomisel. Välisministri hinnangul ei olnud see otsus mõjutatud USA sanktsioonid est. Ma tegelikult arvan, et nad tegid selle otsuse, sest nende julgeolekumeeskonnad jõudsid samale järeldusele nagu meie töötajad. Milleks on, et seda informatsiooni ei ole võimalik kaitsta. See informatsioon, mis liigub läbi Hiina päritolu ebausaldusväärsete võrkude, jõuab kindlasti Hiina kommunistliku partei kätte räägib Hiina välisministeeriumi pressiesindaja. Ing. See taas kord kinnitab, et otsus Huawei seadmed keelata ei ole seotud rahvusliku julgeolekuga vaid on hoopis liigne poliitiline manipulatsioon. Samuti näitab see maailmale, et USA mitte Hiina kasutab ähvardamist ja hirmutamist ja üritab riike teineteise vastu pöörata. Varem oli Huawei USAs üle 1500 töötaja, kuid eelmisel aastal vallandati umbes 600 inimest. Nende jalajälg on oluliselt vähenenud mitme piirangu tõttu. Näiteks ei saa USA maakohtades tegutsevad telekommunikatsiooniettevõtted valitsuselt toetust, kui nad kasutavad Huawei seadmeid. Siiski on ettevõtte palgal veel terve hulk Washingtoni lobitöötajaid ja kommunikatsioonispetsialiste rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA kehtestas viisapiirangud teatud Hiina telekommunikatsioonihiiu Huawei töötajatele. Samuti kiitsid nad Suurbritannia hiljutist otsust loobuda ettevõtte seadmete kasutamisest oma 5G võrkude rajamisel. Hiina valitsuse hinnangul tegeleb USA poliitilise manipulatsiooniga.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallase sõnul on kaugkütte hinnad tõusnud väga palju eeskätt kohtades, kus sooja tootmiseks kasutatakse maagaasi. Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsusliidul on ühine tahe neid piirkondi aidata. Me leppisime täna valitsuskabinetis kokku, et siis rahandusministeerium ja majandusministeerium said ülesande tulla siis selle lahendusega kiiresti välja, et aidata ka neid kaugkütte piirkondi, kus see hind on tõusnud väga-väga kõrgeks, sest jah, kuigi sihitud meede puudutab meil siis mediaansissetulekuga peresid, kes saaksid abi sellest hinnatõusust, kus siis 80 protsenti hinnatõusust hüvitatakse, kuid tegelikult osades piirkondades on need tõusud lihtsalt väga-väga suured. Majandus ja taristuministri Taavi aasa hinnangul on kortermajade elanikud nii suuremates linnades kui ka väiksemates asulates kaugkütte hindade tõttu suuremaski mures kui elektriarve pärast. Ta lisas, et kui elektritarbimist on vähemalt osaliselt võimalik endal kujundada, siis kütte puhul enamjaolt sellist võimalust ei ole. Aastai välja piirhindade märkimisväärse kasvu nii Tallinnas kui ka mujal linnades ja valdades, sealhulgas Vändras, kus sooja tootmiseks kasutatakse gaasi ning toasooja hind on kasvanud mitu korda. Os pidas tõenäoliseks teatud hinnapiiri kehtestamist. Tõesti on piirkondi, kes selle kaugküttega on väga-väga-väga hädas, aga tegelikult see gaasikomponent sisaldub praktiliselt igal pool kaugküttes, sellepärast et tipukoormuse d ikkagi kaetakse gaasiga ja, ja, ja niivõrd ka siis see gaasi hind kajastub kõikides praktiliselt kõik kaide arvetest, mis tulevad kaugkütte eest. Praegu katab kaugkütte hinnatõusu osaliselt energiakulude hüvitamise meede, mida saab taotleda kohalikust omavalitsusest ning mida saavad leibkonnad, kelle sissetulek on alla Eesti keskmise. Uus toetus oleks täienduseks kohaliku omavalitsuse kaudu makstavale toetusele.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus andis nii Rahandusministeeriumile kui Majandusministeeriumile ülesande töötada välja kaugkütte hinnatõusu leevendamise täiendava lahenduse.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHämmastaval kombel on ka meditsiinivaldkonna töötajad jate seas neid, kes ei usu arstiteaduses ega vaktsiinidesse. Kui Soome valitsus esitas eelnõu, mis sotsiaal ja tervishoiutöötajatele koroona vastu vaktsineerimise ajutiselt kohustuslikuks teeb, korraldati suletud telegrammirühma kaudu protestiaktsioon, mille käigus süüdati mitmel pool Soome linnades nähtavates kohtades hauaküünlaid. Kanda häme. Tervishoiupiirkond tegi seepeale oma ametlikul Twitteri kontol sissekande mille järgi ongi hea, kui vaktsiinivastaseid meditsiinitöötajad endale teise töö leiavad. Sest kui nad ei usu meditsiini ja patsientide kaitsmisesse, siis on nad valel alal. Emotsionaalne sissekanne tekitas hämmastust, kuna kandehäme tervishoiuasutustes valitseb nii suur töötajate puudus et mettõdedele, röntgeni õdede ja ämmaemandajatele lubatakse 1000 eurost preemiat, kui nad kandahamesse täiskohaga tööle asuvad. Järgmisel päeval vabandas juhtkond sissekande pärast, aga kinnitas, et see ei muuda tõsiasja, et vaktsiinivastasus ei lähe kokku medtöötaja eetikaga. Meditsiinitöötajate ametiühingud üldiselt toetasid vaktsiini kohustuse kehtestamist. Suur osa nende liikmetest on juba kaitsesüsti võtnud. See aga ei vähenda muret, et seadusemuudatus võib kaasa tuua tuhandete meditsiinitöötajate lahkumise. Nagu ütles hooldajate ametiühingu superjuht. Silja Paavala on tervishoiu valdkonnas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel kaitsesüsti ei soovi olgu nad Soome päritolu või mitte. Valitsuse hinnangu kohaselt on sotsiaal ja tervishoiu valdkonnas vaktsineerimata umbes 55000 inimest. Praegu pole veel selgeid reegleid, kas need inimesed võib siis töölt vallandada, mis on Soomes üldiselt väga keeruline protsess. Lisaks on meditsiiniõdede ja hooldajate puudus Soomes vähemalt sama suur kui Eestis. Hiljutises küsitluses vastas 60 protsenti selle valdkonna tööandjatest, et töötajate leidmine on probleem. Tööjõupuudus on nii suur, et see on viinud lausa hooldekodude sulgemiseni. Lahendusena loodetakse leida töötajaid välismaalt. Näiteks värbamisfirma Silkiti toob igal aastal Soome tuhatkond hooldustöötajat filipiinidelt. Järgmisel aastal on kavas palgata 2000 filipiinlast. Aastaks 2030 on Soome tervishoius vaja vähemalt kahtsada tuhandet uut töötajat.", "role": "user" }, { "content": "Soome parlament kiitis heaks seadusemuudatuse, mille järgi on sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele koroona vastu vaktsineerimine kohustuslik. Kriitikute hinnangul suurendab see veelgi hooldustöötajate puudust.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimees Kaja Kallas teatas eile, et peagi sündiv valitsusliit soovib lubi alla võtta poliitika kujundamises kaasa rääkivad vabaühendused. Küsimus on see, kust nende raha tuleb. Kui nad poliitilisi protsesse väga selgelt mõjutavad, siis peaks see olema samamoodi avalik, nagu ka erakondade rahastamine. Kuidas see mõte täide viia ja missuguseid seadusi muuta, tuleb Kallase sõnul veel mõelda. Vabaühenduste Liidu juht Kai Klandorf ütleb, et paljud ühingud liiguvadki läbipaistvuse suunas aga riigi sundi Klandorf heaks mõtteks ei pea. Kui annetaja ei soovi, et tema andmed avalikustatakse, aga riik kohustab neid avalikustama, siis võib pärssida annetajate huvi. Sellele juhib tähelepanu ka sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks juht Varro Vooglaid. Tema juhitud sihtasutus saab suure osa oma rahast eraisikutelt ja paljud neist ütlevad vooglaiu sõnul, et nad ei soovi avalikult sihtasutuse tegevuses kaasa lüüa, kuna kardavad põlu alla sattuda. Nüüd nendelt inimestelt tahetaksegi võtta ära sellisel juhul see võimalus selliseid annetusi teha ja sealt ETK-lt võetakse siis ära võimalus selliseid annetusi saada sellistelt inimestelt ja ma reaalselt tõesti ei näe, millist eesmärki see teenib. Aga millist probleemi siis värske võimuliidu algatusega lahendada? Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütleb, et vältida tuleks vaenuliku välisraha imbumist meie poliitika kujundamisse. Aga kust siis jookseb see niinimetatud poliitilise tegevuse ja ülejäänud MTÜ-de, mitte poliitilise tegevuse piir, kust jookseb see ühingute vaheline piir, et kas nad on tulundus või mittetulundus või mingid muud ühingud? Avalikustamist toetab politoloog Tõnis Leht, kes kuulub ärajäänud abielu referendumi ei-kampaaniaks loodud sihtasutuse liberaalne kodanik nõukokku. Ka leht on seda meelt, et parem oleks vabatahtlik läbipaistvus. Kui rääkida seaduste muutmisest, tuleks aga valida üsna selge fookus. Arutelu võiks esmalt viia riigikogu ja muude valimiste kampaaniate teema juurde ja ka rahvahääletuse kampaaniate läbiviimise juurde, ehk et need vabaühendused, mis konkreetselt teevad kampaaniaid kas siis mõne partei mõne kandidaadi või positsiooni kaitseks, et siis need kulutused, need kampaania võiksid olla läbipaistvad ja põhimõtteliselt ideaalis võiksid nad alluda sarnasele kontrollile, nagu on erakondade rahastamine. Varro vooglaid ütleb seepeale, et kui reegleid luua, siis mingite piiridega näiteks võiks mõelda, et kas avalikustama peaks suuremad kui 50000 eurosed annetused. Kai Klandorf aga märgib, et uusi reegleid luues tuleb ette ettevaatlik olla. Ta juhib tähelepanu sellele, et vabaühendustelt nõuavad rahastajaid välja ka paljud autoritaarsed režiimid. Loodavad süsteemid peavad üle elama ka valitsused, kelle soovid ei ole nii demokraatlikud. Ehk siis, kui me loome mingi süsteemi, siis seda ei tohi saada ära kasutada, aga teised ja järgmised valitsused, kes võib-olla võivad neid kasutada vähemuste keskkonna või mingi muu valdkonna organisatsioonide tagakiusamiseks ja nende tegevuse piiramiseks", "role": "user" }, { "content": "Loodav valitsusliit kaalub võimalust sundida teatud vabaühendusi oma rahastajaid avalikustama. Vabaühenduste Liidu juht märgib, et see võib osa annetajaid vabaühendustest eemale peletada.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskpäevasel pressikonverentsil teatas peaminister Kaja Kallas kinoseansside teatrietenduste ja kontsertide keelamisest, siis läksid valitsuses arutelud edasi ja paari tunni pärast selgus, et märtsi lõpuni peavad uksed sulgema ka kõik muuseumid, selgitab kultuuriminister Anneli Ott. Valitsuse tasandil vaadatakse natuke laiemalt inimeste liikumist, et kui ühed võimalused on kinni ja milliseid alternatiivseid lahendusi inimesed hakkavad oma vaba aja ja hariduslike vajaduste kultuurist vajaduste katmiseks kasutama ja seal kindlasti tekib see moment, et muuseumid saavad siis täiendava koormuse, ses poliitikud käivad ka muuseumis, et tegelikult on seal seda liikumist teatud hetkel ikka päris päris palju. Vanemuise teatrijuht Kristiina Alliksaar ütleb, et teater on teinud koroonaviiruse leviku piiramiseks kõik endast oleneva. Kui nüüd tuleb uksed kinni panna, ei tähenda see siiski, et teatris tuled kustutatakse. Vähemalt plaanitud oli märtsikuusse kaks esietendust, 13 märts Lindadin ooper ja, ja 26. märtsil ballett meta morfoosid kolm lühiballetti, nii et me oma proovidega sellisel juhul kindlasti jätkame ja püüame ka taastusproovida ja leida hetki est. Kui lubatakse aprillis taas mängida, siis teatri käivitamine üleöö on väga keeruline, nii et, et see tähendab seda, et me terve märk ikkagi hoiame ennast nii-öelda soojas ja käimas majasiseselt, et aprillist uuesti siis etendusi anda. Kinodes pole aga pärast piirangute jõustumist suurt midagi teha, tõdeb apollo kino tegevjuht Kadri ärm. Eks ta paneb neid sellesse seisu, kus me oleme nüüd mitu korda varem juba olnud, mis tähendab seda, et me sulgume, inimesed jäävad jälle igapäevatööta, puhastame, koristame oma saalid ära, paneme tabaluku ette, lülitame projektorid välja ja noh, jääme siis ootama paremaid aegu, et, et ilmselgelt on see kahjumlik periood. Kultuuriminister Anneli Ott ütles täna kella kolme paiku, et kompensatsioonimeetmeid veel arutatakse. Praegu on siis niimoodi lähenetud, et nii erahuviharidus kui ka erahuvitegevus läheks töötukassa alla ja töötukassa alla lähevad ka erinevad teatrimajad, kontserthallid, kontserdid, nende hoonete käitlustegevused ja eraldi tuleb siis ka veel kultuuriministeeriumile, et neil on loovisikud abipakett ja see on ka veel praegu siis summaliselt natukene lahtine. Läbi töötukassa saaks kultuuriasutustele anda palgatoetust ja toetuse saamine sõltuks asutuse käibelangusest. Abikõlbulik oleks see, kelle käive on langenud enam kui 50 protsenti. Kui organisatsioon saab palgatoetust, siis teised kulud saab katta seal võib-olla kui on osaliselt näiteks avatud, et siis saab katta nendest täiendavatest sissetulekutest.", "role": "user" }, { "content": "Märtsi lõpuni peavad oma uksed sulgema kõik teatrid, kinod ja muuseumid. Ära tuleb jätta ka kõik siseruumides plaanitud kontserdid.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti Arhitektide liidule ja Eesti Rahva Muuseumile teevad muret kortermajad, mis peaksid kerkima ERM-i vahetusse lähedusse. Nende ettepaneku järgi võiks muuseumi ümber olevad kinnistud vahetada riigi maa vastu. Nii saaks kortermaja termist kaugemale ehitada. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et selline ettepanek on mõeldav, kuid oleneb, kui atraktiivne on kaugem krunt ettevõtjatele. Mina pean väga ebanormaalseks seda, et praegu on Eesti Rahva Muuseumi lähemasse ümbrusesse planeeritud ainult kortermajad. Ma arvan, et siin peaks hästi kiiresti Tartu vald mõtlema, kas neil oleks ikkagi võimalust praegu uuesti minna avatud diskussiooni ja teha Eesti Rahva Muuseumi ümbrus perspektiivsemaks, mitte ainult magalaks. Lukas märkis, et riigil selles olukorras midagi teha ei ole, sest ERMi ümbritsev maa kuulub Tartu vallale. Küll aga on vald tema sõnul esialgsest kokkuleppest loobunud. Kui ennem oli meil kokkulepe, et Eesti Rahva Muuseumi lähemasse ümbrusesse tulevad näiteks hotell, spaa, jäähall ja mõnevõrra kortermaju, aga seal ka ärikorrused teenindusettevõtted, siis nüüd on planeeringut muudetud nii, et sinna saaks lõviosa kortermaju ehitada. Tartu vallavanem Jarno Laur kinnitas, et ühiskondlikus kasutuses olevate hoonete rajamisest ei ole valt taganenud. Täna on ERMi tänavale antud hoonestusõigused lasteaia, vanadekodu ja kooli ehitamiseks tänav 17 ja 15 kinnistutele. Aktiivselt projekteeritakse ärihoonete rajamist. Need on kõik sellised suhteliselt väiksed hoonemahud võrreldes jäähalli või mitmeteist korruselise spaa hotelliga. Et suuremahulised mitte ilmselt kõige kaunimad ehitised maa muna peal on tegelikult siit ERMi ümbrusest taganenud ära. See on minu meelest üpriski mõistlik viis lasta seal ERM-il domineerida. Ermiäärsete kinnistute planeeringute ümbertegemise kohta ütles Laur, et vald saab tegutseda seaduse ja tegelike olude raamides. Kinnistud on eraomanike omanduses ja nendel kinnistutel on kehtiv ehitusõigus. Selle planeeringu jõudmine olukorda, kus ehitusõigus ära kaob, tähendab seda, et keegi peab nii-öelda kompenseerima selle kao eraomanikule. Siin selles mõttes mina pean Arhitektide liidu ja ERMi ettepanekut väga tõsiselt võetavaks. Tartu vallavanema hinnangul ei saa olla ootus, et ERM jääb igavesti tühermaale. Sobilikus vormis ehitusõigus sinna jätta ümbruse on minu meelest võtmetähtsusega ja ma tean, et nii planeerijad kui arendajad, kui arhitektide liit kohtuvad ja, ja otsivad neid lahendusi, et ma usun, et selle planeeringu menetluse tulemus peaks olema parem situatsioon, kui on täna kehtivas planeeringus.", "role": "user" }, { "content": "Arhitektide Liit ja Eesti Rahva Muuseum tegid valitsusele ettepaneku korraldada ERMi ümber maadevahetus, et takistada kortermajade ehitamist muuseumi vahetusse lähedusse.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilne debatt pidi esialgu olema vaid välispoliitikast, kuid mõistetavalt jättis sellele oma jälje USA praegune finantskriis. Mõlemad kandidaadid saabusid missis sipisse, kus väitlus toimus Washingtonis, kus nad osalesid 700 miljardi dollari suuruse finantssektori päästeplaani üle toimuvates aruteludes. Kriisist rääkides toetasid mõlemad kandidaadid valitsuse poolset abiplaani kuid nägid erinevalt järgmiseid samme, mida Ameerika majandust ervise taastamiseks astuda tuleb. Senaator McCain rõhutas, et ülim aeg on valitsuskulutusi vähendada. Me peame mõistetavalt vähendama kulutusi, ma olen võidelnud kulutuste vähendamise ees, senaator Obama soovib kulutada aga 800 miljardit dollarit uuteks valitsuse programmideks. Ma soovitaksin alustada majandus tervise taastamist. Osadest neist plaanidest loobumisest ütles vabariiklaste presidendikandidaat senaator Obama vastas, et tema eesmärk on kaitsta vaesemate ja keskklassi kuuluvate ameeriklaste huve, andes neile riigipoolset abi näiteks selleks, et nad saaksid endale osta tervisekindlustuspoliisid, mis on praegu liiga kallid. McCain soovitab aga pikendada president Bushi poolt kongressist läbi surutud maksukärpeid, mis teenivad kõige enam rikaste huve, ütles Obama. Kui me kulutame 300 miljardit dollarit selleks, et tagada maksukärpeid inimestele, kes neid ei vaja ja kes ei ole neid ka palunud ja unustame tervishoiu, mille kallidus on tohutuks koormaks paljudele üle kogu riigi, siis langetame me halbu otsuseid, ütles Obama, püüdes McCaini korduvalt siduda rahva seas ebapopulaarse president Bushi poliitikaga ja viidates, et kui vabariiklaste saaks riigipea jätkuks põhimõtteliselt Bushi ajastu, kui jutt läks välispoliitikale, püüdis McCain muljet avaldada oma väga ulatuslike teadmistega selles vallas puistades kui varrukast riigijuhtide nimesid ja meenutades oma visiite kriisipiirkondadesse McCaini refrääniks debatti selles osas sai pidev kordamine, et Obama ei saa komplekssetest välis ja kaitseküsimustest lihtsalt aru. Kõneks olid Iraak, kus McCain soovib võiduka lõpuni sõdida ja Obama leiab, et Ameerika vägesid tuleks hakata sealt ära tooma Afganistani, mis on Obama arvates terrorismiga peetava sõja esirinne, Iraan, Iisrael ning küsimus, millistel tingimustel tuleks Ameerika mustas nimekirjas olevate välisliidritega läbirääkimisi pidada. McCaini arvates on oluline neile kohe alguses selgeks teha, mida Ameerika neilt soovib. Obama annaks neile enam võimalusi oma seisukohtade avaldamiseks. Pikemalt oli juttu ka Venemaast ja Gruusiast. McCain meenutas, et kui see kriis puhkes, leidis Obama, et mõlemad pooled on selle eest võrdselt vastutavad ja alles hiljem pani vastutuse täielikult, nagu tema Venemaale. Mõlemad kandidaadid, esmalt Obama ja siis McCain nimetasid, et USA peab olema tugevalt Venemaa naaberriikide selja taga ja nimetasid konkreetselt ka Eestit. Obama sõnul tuleb USA suhteid Venemaaga pärast Gruusia sõda üle vaatama hakata, sest riik ei saa olla, nagu ta ütles 21. sajandi supervõim ja käituda nagu 20. sajandi diktaatorrežiim. McCaini esinemisest jäi kõlama, et tema oleks Venemaa kursil märgatavalt karmim ja toetaks tugevalt Gruusia ja Ukraina NATOsse võtmist. Kuigi mõlemad pooled kiirustasid debati järel väitma, et nende kandidaat oli võidukas, näitavad esimesed USA-s tehtud kiirküsitlused, et parima mulje jättis Obama ka üleriiklike. Arvamusküsitlustes on Obama McCaini ees presidendikampaanias taas mõne punktilise edumaa saavutanud. Neeme raud, New York.", "role": "user" }, { "content": "USAs toimus eile presidendikandidaatide John McCaini ja Barack Obama esimene televäitlus. Pisut üle pooleteise tunni kestnud duelli peateemadeks olid finantskriis ja välispoliitika.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalus on praegu 106 valget pinki, mis on pühendatud kas mõnele inimesele, seltsile või asutusele. 500 euro eest saab igaüks tellida viieks aastaks linnaruumi graveeritud tahvliga pingi, mille heakorra eest vastutab omavalitsusele kuuluv ettevõte Haapsalu linnahooldus. Talveks viiakse pingid ilma eest varju. Nii turisti kui koduloohuvilise jaoks oleks mugav ja põnev vaadata internetist, kellele on pingid pühendatud ja kus neid leida võib. Sellist avalikku registrit ei saa Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul siiski teha. Aastal 2012 alustas Haapsalu linn siis valgete pinkide paigaldamist pühendusega ja algusaastatel olid olemas siis ka internetis need pühendused. Aga täna kehtiva isikukaitse andmete seaduse pärast ei ole võimalik panna siis internetti üles. Kuna osad pingid on ka nimelised, siis kes ei ole avalikud, elutegelased? Barbus kirjeldab, millise pühendusega pinke on tellinud tavalised inimesed. Pinki on tellitud vanavanematele juubeliks pulmaaastapäevaks mälestuspink, et kõike kõike seda on tellitud. Seda kas valida nimeliste pinkide hulgast eraldi välja linna jaoks kultuurilooliselt kõige olulisemad persoonid ja koostada kaart ainult nende pinkide kohta pole omavalitsuses seni kaalutud, kuid Tõnu Parbuse sõnul ollakse valmis seda mõtet tulevikus arutama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu linnapildi lahutamatuks osaks on nimelised valged pingid. Neid tutvustava avaliku internetiregistri loomine pole Haapsalu linnavalitsuse sõnul aga isikuandmete kaitse tõttu võimalik.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaselts Eesti gaas tarnib praegu 100 protsendi ulatuses gaasi Venemaalt ning tegeleb ka gaasimüügiga. Maagaasiseadusemuudatusega sunnib riik Eesti gaasi oma gaasitorusid 2015.-ks aastaks maha müüma. Sellega eraldataks gaasi, ülekandevõrgu, tootmis ja müügitegevusest. Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul looks seadusemuudatus võimaluse selleks, et Eestis saaks tekitada toimivat gaasiturgu, kus oleks mitu tarneahelat ja ühendused ka teiste Euroopa riikidega. Kuna olukord gaasiturul maailmas globaalsemalt on muutunud, siis on Eesti otsustanud tegeleda gaasituru arendamisega, kuna gaas on vägagi väärtuslik primaarkütus. Ühtlasi on sellel ka väga oluline julgeoleku aspekt. Kuna Eesti soojamajandus sõltub 50 protsendi osas tegelikult gaasist, siis sõltuda Gazpromi, kes on ju tegelikult Eesti gaasi omanik, suvast ei ole Eesti tarbijate huvides kuidagi. Teaduste akadeemia energeetikanõukogu leidis eelmisel nädalal riigikogule saadetud kirjas, et ühendtorusid ei peaks sundkorras lahutama, sest see toob kaasa varustuskindluse kahanemise ja suuremad kulud tarbijatele. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul oleks põhivõrgu eraldamise mõju gaasi hinnale aga vaid 0,2 protsenti. Siin on alati vaidlusi sellises unikaalses olukorras nagu Eesti on, et, et kas tasub seda nii-öelda põhivõrku eraldada, sellest nii-öelda suurest monopolist tasuks teha siis, kui on mingeid reaalselt teisi gaasi pakkujaid, aga mõneti on siin niisuguse muna-kana probleem pikemas perspektiivis ju meie eesmärk on ikkagi, et tuleks teisi gaasipakkujaid ja selle tulemusena tekib hinna osas reaalne konkurents ja siis see peaks kajastuma ka lõpuks nendele tarbijatele, kes siis Eestis ühel või teisel moel gaasi kasutavad. Ka riigikontroll heidab majandusministeeriumile ette, et gaasivõrgu eraldamise koht Ta ei ole tehtud piisavalt analüüse ja uuritud, kas ega tegelikult suurendaks energiasõltumatust ja konkurentsi ning taga ks tarbijatele parema hinna. Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütles, et vaid gaasivõrgu eraldamine iseenesest konkurentsi ei loo ja tegelikult ei ole teada, milliseks hind kujuneda võib. Selleks, et siin Vene gaasil ei tekiks konkurents, et siis peaks turule tulema uusi gaasipakkujaid ja ega need kuskilt mujalt tulemas ei ole, kui siis kurikuulsad LNG terminalid. See, mida ütleb tegelikult Eleringi tellitud uuring LNG või vedelgaasiterminalist nii-öelda suudaks konkureerida maagaasiga vene gaasiga ainult juhul, kui me teeme sedavõrd suure terminali, mis kogu nii-öelda meie regiooni, Soome, Eestit, Lätit ja Leedut varustab gaasiga kõik need kulud, mis kaasnevad nüüd selle ülekandevõrgu eraldamisega, et seda ju maksab kinni lõppkokkuvõttes tarbija.", "role": "user" }, { "content": "Gaasivõrgu lahutamise seaduseelnõu on jõudnud Riigikokku. Eelnõu järgi peaks Eesti Gaas müüma hiljemalt 2015. aastaks gaasivõrgu firmale, kes ei tegele gaasi müügiga.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA presidendi Joe Bideni sõnul ollakse praegu ameeriklaste ja liitlaste Afganistanist evakueerimisega graafikus ja tõenäoliselt jõutakse sellega lõpule täpselt nädala pärast. Luuletame seda parem, iga operatsioonipäev on lisarisk meie vägedele, aga 31. augusti tähtaeg sõltub ka sellest, kas Taliban jätkab koostööd ja lubab neid inimesi lennujaama, kes soovivad lahkuda, räägib valge maja pressiesindaja Jen Saki. Lisaks on suur oht Afganistani ISIS, millel meie rahvusliku julgeoleku ja luuremeeskond silma peal hoiab. Samas palus Biden kaitse ja välisministeeriumil välja töötada varuplaani juhuks, kui evakueerimistähtaeg siiski ületatakse. Talibani on juba andnud märku, et nemad võtaksid seda kui punase joone üle. Esindajatekoja vabariiklasest juhi Kevin Macarthi sõnul ei tohiks Taliban aga mitte mingil juhul ameeriklaste ajakava dikteerida. Me peaksime selgitama, mida kavatseme teha ja rõhutama, et kõik, kes takistavad ameeriklaste äratoomist, on ohus. Afganistanis tuleb veel ära tuua kümneid tuhandeid inimesi ja ameeriklased on selleks saatnud kabuuli erinevatesse piirkondadesse sõjaväelasi ja helikoptereid. USA kaitseministeeriumi kinnitusel lahkub Afganistani pealinnast üks lennuk iga 45 minuti tagant. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Bideni hinnangul jõutakse kümned tuhanded ameeriklased ja liitlased Afganistanist ära tuua selle kuu lõpuks. Taliban on juba öelnud, et nad ei kavatse USA-le mitte mingil juhul ajapikendust anda, mis on ärritanud vabariiklasi.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesed 18 tundi euroalas on Lätis möödunud hästi. Läti panga ja kommertspankade juhtide kinnitusel kõik pangakanalid töötavad ning paljude inimeste pikk ettevalmistustöö õnnestus. Tõsi, pealelõunal võis Riias mõnd mittetöötavat pangaautomaati kohata küll, aga ilmselt on need ajutised häired. Esimesed euromaksed kaartidega tehti vaid mõned minutid pärast südaööd Riia toitlustuskohtades. Paljud on täna automaadist välja võtnud kas viie või 10 eurose kupüüri, et oma riigis saadud eurot käes hoida. Aktiivne on olnud internetipankade kasutamine, ilmselt tahavad paljud näha oma kontoseisu uues valuutas, kõneleb Marta. Ma arvan, et läheb vaid halvemaks, oleme lattidega nii harjunud, need on nii südamelähedased, räägib Marta. Eurole ülemineku toetajate hulk on Lätis jätkuvalt madal. Eile öösel sitadele panga juures toimunud tervitusüritusel osales kordades vähem rahvast kui Daugava kaldal uue aasta kontserdil. Läti peaminister Valdis Dombrovskis. 1014. aasta on Läti jaoks ajalooline, sest täitub üks olulisemaid eesmärke, milleks me Euroopa liitu astusime. Eesmärke, millest me kogu iseseisvusajal oleme rääkinud integreerumine Euroopa ja Põhjamaadega, märkis Dombrovskis. Lätlasi oli tervitamas ka Eesti peaminister Andrus Ansip. Läti majandus on praegu Euroopa üks kõige kiiremini kasvavaid majandusi, sama tuleb Eesti kohta öelda. Läti on kriisist väljunud väga hästi. Ma olen küll kindel, et, et Läti elatustase ka tänu eurotsooniga liitumisele hakkab kiiresti paranema.", "role": "user" }, { "content": "Lätis on nüüd maksevahendina käibel euro.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii Eesti delegatsiooni juht Väino Reinart kui ka vene delegatsiooni juht Vassili Svirin tõdesid pressikonverentsil, et läbirääkimised lõppesid tulemusteta. Vene pool tegi avaistungil ettepaneku lähtuda läbirääkimistel Läti ja Leedu kogemustest. Eesti võttis vastu ettepaneku lähtuda Leedu kogemustest, seega sõlmida protokoll vägede väljaviimise kohta koos ajagraafikuga ja seejärel lahendada kõik muud probleemid. See polnud aga vene poolele vastuvõetav. Et Vene pool ootab Eestilt Läti eeskuju järgimist. Seda kinnitas ka Vassili Svirin ise. Kommenteerides Läti Vene lepingut. Vassili virin kinnitab, et Eesti-Vene lepingu tekstis ei ole mingeid kõrgemaid nõudmisi kui Läti-Vene tekstis. Sõlmküsimus on aga endiselt vene sõjaväepensionäride probleem, milles Eesti järeleandmisi ei tee. Venemaa välisministri Andrei Kosi sõnul mõjutas Rootsi Lätit kirjutama alla mitmele sõjalisele kokkuleppele ja Venemaa loodab, et sama tehakse ka Eesti suhtes, kommenteerib riigikogu väliskomisjoni esimees Vello Saatpalu. Mina olen veendunud, et Jeltsin palus Clintonit panna Läti põlvili. See tehti. Ja Venemaa üritab nüüd otsida endale mõttekaaslasi mujalt. Et panna Eesti põlvili. Sest kaks korda ühe ja sama mehe poole pöörduda on võib-olla liiga silmatorkav. Nagu öeldud, jäi Eesti endale läbirääkimistel kindlaks, missugusel tasemel vaidlused käivad, räägib Väino Reinart. Ühe sellise iseloomulikuma näitena. Ma tahaksin siin tuua autlusalust punkti, mis puudutab sõjaväepensionäridele Eestis kollaste kaartide jagamist. Nagu me kõik teame, siis vastavalt Eesti seadusandlusele ei saa nõukogude mees teenitud aja eest neid kollaseid kaarte. Nüüd olles olnud seda teksti hulk aega arutanud. Tegime siis täna ettepaneku, et Vene sõjaväepensionärid võiksid saada Eestis neid kollaseid kaarte üldistel alustel, mis tähendab seda, et sõjaväepensionärid neid nõukogude mees teenitud aja eest ei saa. Ma olen tõesti imestunud, sest Venemaa sellega ei nõustunud. Kuigi me pakkusime neile täpselt samasuguseid õigusi, nagu on Eesti kodanikel kollaste kaartide osas, sellest siis küsimus, missugune, siis peaks see leping olema kui need õigused, mis on antud Eesti kodanikele kollaste kaartide saamise alusel, ei ole piisavad vene ehitaväelastele. Venemaa on kindlalt seisukohal, et vägede väljaviimise leping tuleb sõlmida üheaegselt sõjaväepensionäre puudutava leppega. Kui lepet ei sõlmita, viib Venemaa väed ära tema poolt kinnitatud graafiku alusel. Kuid Vassili Svirin ei näe võimalust, et väed lahkuksid Eestist enne 30 esimest augustit. Venemaa kaitseminister Pavel Gratšov on Interfaxi andmetel öelnud, et vajaduse korral võidakse Eestisse veelgi vägesid tuua. Vassili Svirin ei kommenteerinud Gratšovi sõnu, kinnitades, et tal pole midagi teada kaitseministri taolistest väidetest. Vassili Sviri märkis pressikonverentsil ka seda, et delegatsioonid pole küllaldaselt läbirääkimisteks ette valmistatud. Teatavasti esitas keskfraktsioon vahetult enne läbirääkimisi seaduseelnõu Eesti delegatsiooni muutmiseks läbirääkimistel. Vello Saatpalu kinnitab, et delegatsiooni moodustamine on vaid valitsuse pädevuses. Seega rikutakse selle eelnõuga riigi välissuhtlemisseadust, mis selle sätestab. Eelnõu autorid toetuvad välissuhtlemisseaduse 11.-le paragrahvile, milles on öeldud, et riigikogu või valitsus moodustab eriülesannetega missiooni. Sama paragrahv sätestab aga, et see puudutab välisesindusi, see tähendab välismaal asuvaid. Eesti vabariigi välissuhtlemisorganeid. Vello Saatpalu kinnitab, et Eesti delegatsioon on kompetentne läbirääkimiste pidamiseks. Ja ma pean äärmiselt alandavaks, et Eesti riigikogus on inimesi, kes püüavad Eesti põhiseadust Eesti riigis kehtivate seaduste vastaste tegude kaudu omale populistlikke poliitilisi punkte saavutada lihtsalt laimates. Praegust Eesti valitsuse poolt moodustatud delegatsiooni probleem pole üldse praegu delegatsioonis. Probleem on selles, et Eesti riik ei ole neile andnud volitusi otsimaks kompromisse. Ja probleem on ju põhiliselt 1991. aasta lepingus praegust selle lepingu preambula kohaselt. Venemaa tunnistas seda, et 1920. aasta leping tuleb aluseks võtta Nõukogude Liiduga läbirääkimistel. Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane ja praegust teatavasti Venemaa juhtkond keeldub tunnistamast seda et 1920. aasta rahuleping kehtib. Seda probleemi ei saa lahendada mitte ükski delegatsioon ükstaskõik, milline valitsus seda nimetab? See on kõrgema poliitilise juhtkonna probleem. Delegatsiooni koosseisu puudutav seaduseelnõu läks väliskomisjonis läbi ja tuleb seega Riigikogus arutusele. Läbirääkimiste järgmise vooru suhtes öeldi aga pressikonverentsil, et esialgu peavad töögrupid 10 kuni 15 päeva jooksul tegema tõhusat tööd, et töötada välja ettepanekud ummikseisust väljapääsemiseks. Kui need ettepanekud on vastuvõetavad, siis toimub läbirääkimiste järgmine voor arvatavasti veel mai lõpul Moskvas.", "role": "user" }, { "content": "Eesti-Vene läbirääkimised vägede väljaviimiseks ja sõjaväepensionäride staatusest ummikus: Venemaa ei soostu Eesti seisukohtadega. Räägivad: 00:00:35 Vene delegatsiooni juht Vassili Svirin, 00:01:58 Eesti delegatsiooni juht Väino Reinart ja 00:01:23 ja 00:04:25 Riigikogu väliskomisjoni esimees Vello Saatpalu.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii nagu ilmateenistus seekord tormi lubas, nii see ka tuli ja võib-olla isegi mõned iilid valjemad, kui lubati. Hommikul oli igatahes Saaremaa põhjarannikul juba piltlikult öeldes meres valget vahtu rohkem näha kui vett ja elekter hakkas kodudest kaduma. Tippajal oli Saaremaal voolutule 4100 kliendi. Elektrilevi suutis päeva lõpuks elektri tagasi tuua tuhandekonnale tarbijale, aga tõsine töö on neil veel ees. Ka Abruka saar oli kella viie paiku veel pimeduses, selgitab Mihkel Härm. Elektrilevi juhatuse esimees. Jah, Saaremaa ja saared üldiselt said selle tormiga täna esimeste seas pihta ja, ja kuna tormituuled ulatusid seal tublisti üle 30 meetri sekundis siis on puid palju murdunud ja, ja need rikked, millega me tegeleme, on, on keerulised. Et selle tõttu täna tõesti 2500-l inimesel jääb Saaremaal aktuaalne kaamera vaatamata, kui brigaadid töötavad 24, seitse töö käib öö läbi ja, ja anname endast parima, et võimalikult paljud saaksid tänase päeva jooksul elektri tagasi. Aga, aga fakt on see, et ka homsesse jääb rikkeid ja, ja võib ka juhtuda, et ülehomsesse jääb mõni üksik rike. Metsatööd tuleb ka saarlastel nüüd rohkem teha ja puu langetamise vaev jääb seejuures ära, sest see torm, mille iilid Saaremaal küündisid üle 31 meetri sekundis, murdis nii metsa kui üksikuid puid ja lammutas ka näiteks Saaremaa sadama kaid ja sillutist ning viis Saaremaal ära ka kaks katust. Nii Elisa kui Telia kinnitasid, et ka nendel on mõned mastid ilma levita. Ja kui elektri kadumine teeb suuremate poekettide kauplustes kauplemise võimatuks, siis väikeses pimedas külapoes aitab asja ära lahendada kapi tagant üles otsitud võib-olla ehk poole sajandi vanune arvelaud, räägib Heldi Voksepp. Võhma külapoest. Nii et rariteet on kapinurgast jälle välja võetud. On ikka välja võetud, on seda juba tänavu ajaga läinud? On küll täna vaja läinud juba, ainult kaardimakse küll ei toimi, aga oma inimesele teame ikka, saame anda, kui, kui on vaja kokku liita neli, 12 ja kolm, 63, kuidas see välja näeb? Nii? Neli, 12, kolm. 63. On seitse, 75. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.", "role": "user" }, { "content": "Tänavune esimene tõsine torm jõudis hommikutundidel esmalt Saaremaale, kus jättis üpris kiiresti vooluta üle 4000 Saaremaa tarbija.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohanime seaduse muutmise eelnõu, mille autoriteks on Isamaa ja Reformierakonna fraktsioonide liikmed, ei lubaks kasutada kohanimedeks isikute nimesid, kes on tegutsenud Eesti vabariigi vastu. Seadusemuudatus annaks valitsusele õiguse kohustada omavalitsust Eesti ajalooga sobimatuid kohanimesid viivitamatult muutma. Narvas puudutab see Diimani ja Taumani tänavate kaasust. Eesti vabariigi vastu võidelnud punakommunaaride tänavanimesid kaitseb kohalik volikogu, mis alates sajandivahetusest pole leidnud põhjust nende ümbernimetamiseks. Kui varem toodi põhjenduseks asjatut rahakulu ja sekeldusi registrite dokumentide muutmises, siis nüüd ollakse seisukohal, et Eesti töörahva kommuuni juhtide kuriteod pole tõendatud, räägib Narva linnavolinik tänavate ümbernimetamise eelnõuga tegelenud linnamajanduskomisjoni esimees Aleksei Mägi. Need, kes soovivad tänavate ümbernimetamist, toetuvad küllaltki subjektiivsetele ja vaieldavatele andmetele. Mõned arvavad, et need tegelased tekitasid mingil moel Eesti vabariigile kahju kuid on ka arvamusi, et nad just vastupidi toetasid Eesti vabariigi iseseisvust. Aleksei Mägi on seisukohal, et riik ei peaks sekkuma kohaliku omavalitsuse asjadesse. Kohaliku omavalitsuse õigus tänavaid nimetada ja nimesid muuta peab jääma kohalikule omavalitsusele, mitte riigile. Riigikogu saadikud võiksid ajalooküsimuste asemel tegeleda pakiliste probleemidega, mida on linnas palju. Need on töökohtade ja ettevõtete loomine ning raha eraldamine vajalike sotsiaalsete objektide ehitamiseks. Nii et tegeleme parem sellega. Narva endine linnapea, praegu volikogu liige Tarmo Tammiste leiab, et riigi sekkumine oleks õigustatud ning see oleks ka Narvale sobiv lahendus. Kui riigil on võimalik siin nagu ennast näidata, siis ei peaks jääma kõrvaltvaatajaks, kui on näha, et kohalik valitsev seltskond ei soovi ja ei suuda seda ära teha, siis tulebki sekkuda lihtsalt ja siis saab öelda, et näete, meie ei vastuta, riik tegi selle ära, vastu meie tahtmist ja nii edasi, see annab sellise hea võimaluse see jama ära lõpetada. Narva linnavalitsus pakkus diimani ja taumani tänavad ümber nimetada Soldina ja kivilinna tänavateks eelnõu seikles mööda volikogu komisjoni ligi aasta ja saadeti siis linnavalitsusse tagasi. Millal seda taas arutama hakatakse, ei tea keegi uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva skandaalsete tänavanimede vaidlus võib saada kauaoodatud lahenduse. Selleks peab Riigikogu kohanimeseadust muutma.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis juhtub, kui viirus jõuab riiki, kus ei suudeta selle vastu midagi suurt teha? Paljudes riikides lihtsalt pole vahendeid viirust avastada või peatada. Kõige suurem hirm on, et sellistes riikides võib viirus kontrollimatult levida ja mõnda aega hoopis märkamatuks jääda. BBC tervishoiu ja teadus korrespondent James Kalahar osutab asjaolule, et viirus sai alguse eelmisel kuul ja juba on 10000 inimest Hiinas haiged. Inimajaloo suurim ebola puhang Lääne-Aafrikas 2014 näitas, kui kergesti vaesemad riigid sellistele puhangutele alla jäävad. Ja kui uus koroonaviirus sellistes paikades kanda kinnitab, on seda ääretult raske kontrolli alla saada. Me ei ole praegu veel selles olukorras, kirjutab Kalahar. 99 protsenti juhtudest on Hiinas ja maailma terviseorganisatsioon usub, et Hiina saab hakkama hakkama. Globaalse hädaolukorra väljakuulutamine aga võimaldab organisatsioonil vaeseid riike viiruse avastamisel aidata ja neid ette valmistada. Täna tuli teade, et ka ühendkuningriigis avastati kaks koroonaviiruse juhtu. Seega on koroonaviirus leitud 18. riigis suuremalt jaolt inimestel, kes olid käinud Hiinas Wuhanis kaheksal juhul Saksamaal, Jaapanis, Vietnamis ja USAs haigestusid aga inimesed, kes said viiruse Hiinas käinud. Hoolimata sellest, et tsiviillennundust piiratakse viiruse leviku vähendamiseks, on kaubalennundus jäänud avatuks. Välismaal elavad hiinlased on annetanud tonn ravimeid ja meditsiini sisseseadet Wuhanile, kust koroonaviirus alguse sai. Nädala aja jooksul on Wuhani lennuväljal maandunud arvukalt kaubalennukeid, mis on toonud üle 40 tonni kaitseülikondi, maske ja kaitseprille. Kõik see läheb tollist läbi ilma tollimaksudeta. Tollitöötajad läbivad kõik nõutavad protseduurid nii kiiresti kui võimalik. Meditsiinimeeskonnad ootavad lennuväljal ja tund pärast lennuki maandumist on kaup valmis edasi liikuma. Suur probleem on aga transport lennujaamast Wuhani linna, sest autosid lihtsalt ei ole. Välismaalaste evakueerimine Wuhanist jätkub. Britid saadavad oma kodanikele järele veel teise lennuki, kui vaja peaks olema, teatas valitsus täna. Esimene päästelennuk lahkus Wuhanist hommikul vara, tuues sealt ära 83 britti ja veel 27 teiste riikide kodanikku.", "role": "user" }, { "content": "Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas Hiinast alguse saanud uue koronaviiruse globaalseks terviseohuks. See on erakorraline otsus ja varem kasutatud vaid viiel korral. Selle peamine põhjus pole see, mis toimub Hiinas, vaid teistes riikides. Kõige enam kardetakse viiruse levikut riikidesse, kus on vilets tervishoiusüsteem.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavolikogu võttis täna vastu otsuse, mille kohaselt saavad kõik Tallinna elanikud alates esimesest jaanuarist õiguse sõita linna ühissõidukites tasuta. Tasuta saavad sõita tallinlased, kes on Tallinna elanikeregistris tasuta. Sõiduõigus laieneb ka kõigile õpilastele 19. eluaastani sõltumata elukohast. Eelnõu poolt hääletas volikogus 40 ja vastu oli 20 volikogu liiget. Volikogu IRLi fraktsiooni esimees Toivo Jürgenson ütles, et volikogu opositsioon ei ole ühistranspordi vastu, nagu väitis linnapea Edgar Savisaar vaid ollakse selle vastu, et seda tehakse poliitilise kampaania käigus. Jürgensoni sõnul ei ole linnavalitsus volikogule esitanud konkreetseid plaane, mille järgi tegutsetakse ja kuidas kompenseeritakse piletitulust saamata jäänud 14,4 miljonit eurot. Tallinna linnapea väidab, et puudujääv raha tuleb linna. Et ühelt poolt nad väidavad, et võivad kokku raha trammi ja trollipargi ja bussipargi ühendamisest. Alguses räägiti 10-st miljonist eurost, nüüd räägitakse viiest miljonist eurost. Teine osa sellest sellest kokkuhoiust on väidetavalt Tallinna linna eelarvest leitav konkreetselt, mis rea pealt. Ega siis praegu nad selle aasta eelarves seda ei võta, nad järgmise aasta eelarves näevad need summad ette. Küsisime Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuult, kuidas kompenseeritakse piletitulust saamata jäänud tulu. Siin on nüüd vee, kanalisatsiooni, tööd me enam ei pea tegema selles mõttes, et need tööd on juba tehtud ja, ja sealt jääb üsna palju raha järgi, siis on tegemist ju mitme ettevõtte ühendamisega, millega me oleme praegu hakkama saanud, nii et neid kohti on üsna palju. Me oleme juba niisugust eelarvet järgmise aasta eelarve projekti kokku pannud ja, ja meil on need rahad olemas. Need konkreetsed summad tulevad ikka siis ilusti nähtavale, kui me hakkame eelarve projekti arutama. Opositsioon ütles ka seda, et justkui on viidatud sellele, et puudujääv raha tuleb Tallinna linnaeelarvest millegi arvelt, mille arvelt see tuleb? Kas eelarves saab üldse nii öelda, et üks või teine asi tuleb millegi volinikud ise otsustavad lõppkokkuvõttes oma hääletuse kaudu, kas neile siis üks eelarve või teine eelarve on vastuvõetav või mitte? Abilinnapea ütles ka, et linnal jätkub edaspidi rahaga ühistranspordi edasiarendamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavolikogu võttis vastu otsuse tasuta transpordist Tallinna elanikele.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvine soojus ja päike jäid välja ruttava linnarahva osaks. Viktor Kingissepa nimelise Tallinna riikliku draamateatri kroonlühtrid on poolvalguses. Saal on tulvil teatrisõpru, nii nagu järjekordse etenduse eel. Aga veel rohkem. Täna pole kohanäitajaid ja kõik uksed on valla. Kõik lava, eesriided ja külgkardinad. Laval põlevad küünlad. Keskel poodiumil lillede vahel sargas Eesti NSV teeneline kunstnik Katrin Välbe. Inimesed tulevad ja tulevad. Eesti teatriüldsuse langetab pea armastatud kunstniku ees. See on viimane. Siit algab ainult üks tee ja tagasi ei tulda siitsamast. Kust Katrin Välbe ise kunagi alustas. Sarga peatsisse astub Kultuuriministeeriumi teatrite valitsuse juhataja. Jaak Allik. Eesti teater jätab täna hüvasti Katrin Välbega meie selle sajandi ühe kõige tuntuma ja rahva poolt armastatuma näitlejanna ga. Üle 20 aasta 1949.-st kuni 1971. aastani mängis Katrin Välbe sellel laval, kus ta täna puhkab lillede keskel. Oma viimast und ja siin laval etendusi andnud Draamastuudio teatris algas 50 aastat tagasi pärast Draamastuudio teatrikooli lõpetamist ka Katrin Välbe näitleja tee. Järgnesid tööaastad Tallinna töölisteatris. Selles Priit Põldroosi töökas, targad, loomingulisest vaimustusest täidetud ja nüüd juba legendaarseks saanud teatris Tartu maantee ja Maakri tänava nurgal kus Katrin Pälve esimeseks osaks oli traagiliselt jõuline Vassilissa oma õpetaja Hilda Kleeseri poolt lavastatud Maxim Gorki põhjas. Seda vabameelse vaimu ja nõudliku maitsega teatrit hindas rahvas ja kriitika ja Katrin Välbe oli 14 aasta jooksul selle teatri üks armastatud näitlejatest. Eesti teatri ajalukku mängis ta siin Juula Tammsaare põrgupõhja uues vanapaganas Belageia Niilovna Korki emas Sonja Bogodini aristokraatides, Triinu metsanurga, umbrohu juurtega ja palju teisi osi. Sõjajärgsed aastad viisid Katrin Välve noorsooteatrisse ja Estoniasse ja siis jälle draamateatrisse, kus sündisid tuhandeile vaatajaile kauaks meeldejäävad osatäitmised. Korki vasta šleznovas Tammsaare särevi pankrotis Ostrovski huntides ja lammastes Lutsu tagahoovis Tammsaare Panso inimeses ja jumalas ning kümnetes teistes lavastustes. Leena Tuisu osatäitmise eest kadunud pojas omistati 1959. aastal Katrin Välbele Nõukogude Eesti preemia. Sügav inimese mõistmine ja tema tõepärane kujutamine, tundeehtsus, jõuline dramatism ja nakatav huumor, mitte kellelegi sarnanev hääl ja muie. See võrratu loomulikku, mis võib olla omane vaid avara vaimuga inimesele tegid Katrin Välbest populaarse ja armastatud näitleja ja tõid talle 1958. aastal vabariigi teenelise kunstniku aunimetuse. Katrin Välbe looming oli meisterlik ja mitmekülgne. Ületamatuks jääb ta rahvapäraste humoristlike karakterite kujutajana. Ka Katrin Välbe viimane pisiosa Draamateatri laval Ardi Liivese monoliski meenub täna, kui särav teatrisündmus. 70. aastail jätkas Katrin Välbe tööd filmis televisioonis ja raadios kus iga tema osatäitmine tõi vaatajaile palju kunstirõõmu. Meelest ei saa minna Katrin Välbe mäng filmis, naine kütab sauna ja telelavastuses lehekandja number 17. Ja nii me jätame Katrin Välbega täna hüvasti mitte ainult kui teatriveteraniga, vaid kui Eesti teatriühingu äsjase 1980. aasta preemia laureaadiga. Katrin Välbe lahkus meie hulgast loovakunstnikuna mitte kellelegi sarnaneva ereda tähena meie näitekunstis. Eesti NSV kultuuriministeeriumi nimel avaldan sügavat kaastunnet lahkunu omastele ja sõpradele. Katrin Välbe, anne ja nakatav elurõõm jäävad meiega. Leinatalitusel laulavad Eesti NSV teenelised kunstnikud Mare Jõgeva ja teo Maiste. Luulekeeles esineb Eesti NSV rahvakunstnik Salme Reek ning katkendi tõest ja õigusest esitab Heino Mandri. Ja ikka on kusagil keegi põlv pükstes poiss kes vaatab ja kuulab, kuidas lüüakse kella emale. Nõnda ka siin. Aga vanaemale. Ja ikka on ajapikku neist sirgunud uued isad, emad, kes tööd ei põlga ja talenti austavad. Kõneleb Draamateatri peanäitejuht Mikk Mikiver. Katrin Välbe oli äärmiselt omanäoline, näitlejanna omanäoline ja isikupärane. Isegi meie elukutse põhiline vahend, eesti keel kõlas tal teisiti kui kõigil kolleegidel. Selles oli mingi kummaline aktsent. Iga väiksema andelise näitleja puhul oleks selline viga toiminudki ainult veana see tähendab defektina, mis lubamatu. Katrin Välbe puhul mõjus see aga lahutamatu isikupärana. Silmad ja suu. Vist on olemas selline banaalne lauluke. Aga ma ei saa sinna midagi parata, et välbest kui näitlejast meenuvad mulle just need inimihuosakesed kui peamised väljendusrikkuse allikad. Silmad, mis imesid endasse maailma ja inimesi. Ning siis vajaduse korral kiirgasid välja seda välbeliku valgust ja suu mis vormis oma mõttekäike oma sõnadesse. Ka autoriteksti puhul jäi mulje oma versioonist välbelikust. Küll ma aru saan, ma vaatan suu peale, meenub üks tegelane Kitzbergil. Välbeliku fluidumi juurde kuulus lahutamatult lapsemeelsus. Võime imestada asjade ja nähtuste üle, millega teised täiskasvanud ammu harjunud olid. Võime uskuda seda, mida nõndanimetatud soliidsel inimesel uskuda ei sobi. Spontaanses reageeringutes ja üldine impulsiivsus mis enamasti ületas selle ähmase seltskondliku kokkulepete piiri, mida me millegipärast viisakuseks nimetame. Nii ongi Katrin Välbest järele jäänud arutu hulk naljakaid lugusid millest küll ükski pole ilma jäetud inimlikust soojuse, st ja valgusest ühesõnaga isikupära kokkupuudetest isikupäratuga. See isikupära on nüüd meid maha jätnud juba pühapäeva hommikul. Sest see, mida me täna viimsele teekonnale saadame on üldine ettekujutus Katrin Välbest. Tema füüsiline mina, mis omab küll kaalu, kuid pole enam kaalukuselt mitte midagi elava kadjaga võrreldes. Usun, et Draamateatri lava ei tundnud mingit koormat, kui siin liikus ja tegutses Võlur Kaatja üks isikupärasemaid meie lavakunstnike seas. Ja täna on tunne teine. Vaimsus ehedal kujul on meie hulgast lahkunud. Jäänud on küll aastakümnete jooksul tehtud ülekanded meisse praegustesse siia jääjatesse kuid see ei asenda ikkagi ühte ja unikaalset elavat Katrin Välbet. Sellepärast me tunnemegi kõik mingit koormat. Tasakaal ei taastu nii ruttu. Aga see tuleb. Ja sinult saadud impulsid. Katrin toimivad meie energiavoogudes edasi. Juhul kui me oskame keskenduda peamisele, nagu sina seda oskasid. Aga see pole enam sinu probleem. Gatja. Tahaksin viimase pöördumise su poole teha läbi Jaan Kaplinski poeetilise elu mõtestuse. Õõtsub mandri ja mere vahel. Rannapikk ja ahtake ahel. Ulatub ümber maade ringi. Köidab me teid ja seob me hingi, aheldab laineid ja linde ja laevu. Palju on minejaid, palju on vaevu laulev liiv ja soolane valgus. Sõrmiti koos siin ots. Ja algus said selle elu endale kanda. Käid mööda piiri, käid mööda randa. Laine ees, liiv ja laine, peaaegu. Sa kord tulid sinna kord lähed. Ring saab täis ja elu saab otsa. Hing jääb õõtsuma, ahela otsa. Aju jääb põlema, päikeseteri. Jalad saab maa. Ja sõrmed saab meri. Puhkarahus. Suvi on aeg, millal kõik õitseb ja need õied on siin. Kohale sõitsid kõikide Eesti teatrite esindajad. Au, valve vaheldub ikka ja jälle. Ja nii öeldakse sõnatu tänu näitlejale ja inimesele. Teatrid on praegu puhkusel ja ringreisidel. Draamateater aga avati tänaseks, et Katrin Välbet ära saata. Siis läheb teater kaheks aastaks remonti. Ja ongi viimne etendus. See on elavaile, on öelnud Katrin Välbe ise. Teatri peanäitejuht Mikk Mikiver tuleb lava keskele käes, teatrikong on lõppenud, viimne vaatus. Kolleegide sõprade õlgadel viiakse kirst Katrin Välbe põrmuga lavalt alla saali ja sealt välja metsa kalmistule. Üks anne on jälle lahkunud. On palav päev ja sinine taevas.", "role": "user" }, { "content": "Näitleja Katrin Välbe matusetalitus Riiklikus Draamateatris 9. juulil 1981. a. Kõnelevad Teatrite Valitsuse juhataja Jaak Allik ja Draamateatri peanäitejuht Mikk Mikiver, reporter Hubert Veldermann.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n10 viimase aasta keskmisena on osaühingus Estonia suviteraviljade külvi alustatud 18. või 20. aprilli paiku. Tänavu peab maa selleks veel paar päeva tahenema. Küll aga on juba kolm päeva külvatud hernest Osaühingu Estonia agronoom, töödejuhataja Märt Mölter. Praegu herne jaoks ja kohe varsti alustame ka akülviga on põllud täitsa valmis. Mulla temperatuur on küll natukene jahedam, aga nendele kultuuridele see iseenesest sobib ja saame niimoodi oma külviplaani nagu ajatada. Probleem võibolla on, see maad on omajagu ja siis me lihtsalt peame, peame varem alustama kõikide asjadega ühele poole, õigel ajal saada. Traktorist Urmas Kütile on see 22. külvikevad. Märjem on natukene ja tuulisem on, aga muidu on ikka nagu ikka kevad, ei ole siin hullu midagi, külmem on ka muidugi, kui muidu põld on valmis, ei ole tal siin häda, midagi, tuleb aga panna ja meil on omajagu panna, me võime terve Eestimaa ära toita, meil on ikka niimoodi need asjad. Estonias külvatakse 600 hektarit hernest ja uba, 1500 hektarit läheb odra ja nisu alla. Teraviljakülvi loodetakse alustada nädala teises pooles. Kuigi mehed ja masinad olid juba varem valmis. Taaskord Märt Mölter. Vihm tuli kaela ja ja ilmad läksid külmaks ja külma tuli jälle ja, ja tõmbas meil tööd maha, selles mõttes. Estonias loodetakse külvitööd lõpetada mai keskel. Seevastu naabrite juures osaühingus viraito pole ka kauniljade külvi veel alustatud. Taimekasvatus juht Riho Kens keeras täna ise traktorirooli, et käia äkkega üle talinisupõld, mis vajab võrsumise soodustamiseks õhutamist ja ka umbrohutõrjet. Teraviljakülv hakkab peale meil kolmapäevast praegu valmistama veel põlde ette, et vahepeal olid meil pikad vihmapühad ja tuli ka lund ja aga seda oli ka ette arvata, et kui talve ei ole, siis alati lumi kandub ju kevadesse edasi. Viraitos külvatakse tänavu paarkümmend hektarit hernest 150 hektarit, suviotra loomasöödaks ja suvinisu toiduviljana 50 hektarit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi talv oli soe ja lumeta, pole jahe ja pikaldane kevade algus soosinud suviteraviljade külvi. Mitmes Kesk-Eesti põllumajandusettevõttes kaunviljade külv juba käib, kuid suviteraviljade külvi algusega läheb veel paar päeva aega.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPassengers Disisse pree Bolding anousement, Fireflik, Ein in era kindlustusfirmade kogemus näitab, et koroona ajal tuleb kahjusumma sageli välja maksta inimestele, kes reisile ei jõuagi. Salvakindlustuse juhatuse esimees Urmas Kivirüüt. Enamus väljamakseid, mida tehakse reisikindlustusalt, on seotud reisitõrgetega juba Eestis Covidisse haigestumisega, ehk siis, et reis jääb lihtsalt ära, neid on kõige rohkem, need on kõige kallimad. Noh ja teine pool on siis need, kes on jõudnud juba välismaale ja siis seal haigestunud, et neid on nagu oluliselt vähem kui neid, kes Eestis haigestuvad. IF kindlustuse isikukahjude grupi juht Koit Raudsepp Viimase poole aasta jooksul me oleme hüvitanud Covidiga seotud kahjusid sadu ja selliseid kahjujuhtumeid esineb meil iga nädal, võib öelda ka praktiliselt juba iga päev. Nagu ikka, soovitavad kindlustusettevõtted kindlasti lepingut lugeda, sest firmade tingimused on erinevad. Urmas Kivirüüt. Inimesed mõtlevad, et kindlustus katab kõike, tegelikult üks oluline asi, mida kindlustusseltsi ei kata, on riigivõimude tegevus väga tihti siin muutuvas maailmas. Riigid võtavad vastu otsuseid, panna oma piirid kinni, teha oma piirid, lahti kehtestada erinevaid karantiinireegleid. Et tegelikult see on see, millega reisija peab iseennast väga hästi kursis hoidma. Kui inimese enda tervisega midagi ei juhtu, siis kindlustus seda riikide tegevust ei kata. Praegu hea näide tai, et kui kuni detsembri keskpaigani sai sinna ühepäevase karantiiniga minna, noh nüüd need karantiini reeglid hakkavad seal muutuma ja tekib väga palju segadust. Kait Raudsepp toob veel ühe näite. Meil tingimustes on, et kui lend tühistatakse, nagu te ise, olete ka ju nüüd viimastel päevadel lugenud, kui palju lennufirmad tühistasid lennureise jõulude paiku, siis lendude tühistamised lennufirmade poolt ei ole meil kaitse all, Covidi puhul on kaitse väga piiratud, ehk et põhimõte ongi, et kui inimene on ikkagi diagnoosi saanud või tema pereliige on haigestunud, see on meil nagu põhiline Covid kaitse, aga et kui inimene ütleme, et on lähi kontaktne, öeldakse, et peab jääma eneseisolatsiooni, siis seda kaitset tal kahjuks ei ole. Raudsepp ütles, et Covidi kaitse on osutunud väga populaarseks. Enamik inimestest, kes reisikindlustuse võtab, eelistab Covidi kaitset. Kõik ettevõtted siiski koroonakindlustust ei paku. Urmas Kivirüüt. Kui vaadata ka meie populaarsus klientide seas, et see lõppkokkuvõttes nagu pikas perspektiivis tasub ära, et need kindlustusseltsid, kes seda katet ei paku, on reisikindlustusturul praktiliselt kadunud. Meie numbrid, täna kasvavad.", "role": "user" }, { "content": "Mitu Eestis tegutsevat kindlustusfirmat pakub reisikindlustuse puhul ka Covidiga seotud kaitset. Enamik Covidi-kahjujuhtumitest on seotud sellega, et inimene on saanud enne reisi koroonanakkuse ja tema sõit jääb ära.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas maskiga või maskita, selles on nüüd küsimus. Riigihalduse minister Jaak Aab tegi valitsusele ettepaneku kehtestada kohustus, et eriolukorra lõpuni peavad kõik Eesti inimesed kandma avalikes kinnistes ruumides näomaski. Valitsus pole sellist korraldust oma kodanikele õnneks veel andnud ja loodetavasti ei anna peaminister Jüri Ratas. Eriolukorra juht ütleb juba mõnda aega, et teeme kaitsemaskide kandmise sotsiaalseks normiks. Temaga sama meelt on teadlased ja eksperdid, kes meenutavad, et kaitsemask ei ole vaktsiin, mis nakatumist väldib. Sel nädalal nägime, kuidas valitsuse pressikonverentsile saabunud siseminister võttis püksitaskus käkras kaitsemaski ja harjutas siis telekaamerate ees. Selle kõrvade taha kinnitamist ei olnud viirusetõrje seisukohast väga usutav vaatepilt. Kui kellelgi on köha nohu või ta aevastab, siis on maski kandmine praegu poes või peagi kaubanduskeskuses, kui need jälle avatakse. Täiesti normaalne. Kui keegi tunneb uue viiruse ees hirmu, siis selle üle me ei naera ega ironiseeri ja kui inimene tunneb end kaitsemaskiga turvalisemalt. Väga hea. Aga meedikud hoiatavad, et kaitsemaskide massilise kandmisega võib tekkida väär enesekindlus otse, kui oleks viirus nüüd kindlalt eemal hoida. Tegelikult ei ole, teaduspõhiselt kindlasti mitte. Ent palju olulisem on vaadata mõned kuud ettepoole. Kui sügisel tuleb viiruse puhang tagasi, nagu mitmed eksperdid ei välista, mis siis, kui oktoobris on viirusekolle näiteks Õismäe kortermajas, kas siis läheb karantiini ainult see maja kogu Tallinn või ka Kihnu kool? Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles paar päeva tagasi, et uus viirusepuhang saab tähendada kokkulepitud karme käitumisreegleid. Aga ühiskonda ei või enam pausile panna, see tähendab, et me käime edasi tööl. Õpime edasi algja põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis toimivad asutused ja ärid. Meil on ehk mõned kuud, et arutada ja kokku leppida, kuidas selle viirusega koos elada. Valitsuse koostatud kriisist väljumise strateegia kolmas etapp, kannabki pealkirja, valmisolek järgmiseks puhanguks.", "role": "user" }, { "content": "Kas käia maskis või ilma, arutleb ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPool sajandit tagasi eksperimendi korras vanale kaevandusalale ehitatud majades hakkasid elanikud pragunemisohtu märkama kuus aastat tagasi. Viimased kolm aastat on olukorral silma peal hoidnud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet. Ameti ehitusosakonna õigusnõunik Valmond Mikli kinnitas, et uuringud on näidanud, et varisemisohtlikud majad pole. Me räägiks me varisemis ohtlikust, siis me teeksime maja kohe tühjaks, et ütleme, majades toimuvad konstruktsioonide nihked, tekivad praod, vastavalt võimalustele neid pragusid täidetakse, aga noh, varisemisohtu nüüd küll ei ole. Täna. Lisaks majade pragunemisele on piirkonna elanikele hakanud sel aastal muret tekitama kaevanduse surfiaukude silmanähtav vajumine. Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko sõnul pöördub linn probleemide lahendamiseks nii keskkonnaministeeriumi kui ka majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi poole. Et peaksime need asjad kõik ära rääkima, et riik oleks ka siis planeerid mingisuguseid rahalisi vahendeid selleks, et neid uuringuid teha ja, ja neid probleeme lahendada selleks, et hakata midagi edasi tegema. Majadega peaks ära lahendama selle alt kaevandatud need käigud, et võib-olla neid tuleb kinnitada millegiga. Võib-olla tuleb täita millegiga, seda ei oska praegu öelda, see on muidugi hirmus kallis lugu mis sealt võib tulla, aga ikkagi see on riigi omandis ja riik peab selle ära lahendama, enne kui hakata majades audiiti tegema ja remonti tegema, sest seal ei ole mingit mõtet. Kui põhjus on alles. Linna kutsel esmaspäeval kohapeal olukorraga tutvunud Valmand Mikli nõustus, et kuna probleem on nii unikaalne, siis tuleks selle lahendamisega tegeleda riiklikul tasemel. Probleem on tõepoolest suurem kui üks korteriühistu tegelikult peaks tegelema, aga minu teada linnavalitsus on abiks olnud inimestele ja eks võib-olla riik tuleb ka mingil hetkel appi. No ta on kindlasti eriline selles mõttes, et elada kaevanduse peal, see ei ole tavaline olukord Eestis. Kohtla-Järve lõuna mikrorajoonis elab 5000 elanikku, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järvel vajuvad mõned elumajad. Altkaevandatud maale ehitatud vaikselt vajuvate majade poolest tuntud Kohtla-Järve linnajao elamud pole spetsialistide sõnul küll eluohtlikud, kuid elanikud soovivad, et riik ja omavalitsus tuleks neile pragunevate majade probleemide lahendamisel appi.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPea igaüks maailmas teab, et tänupüha peamine toit on kalkun. Sellel ühel päeval söövad ameeriklased ära umbes 45 miljonit lindu mis on umbes 20 protsenti aastatoodangust. Õhtusöögilauas on aga olulisel kohal ka kartulipuder, oad, jõhvika, moos ja loomulikult erinevad küpsetised räägib pagariäri viskde omanik Genna Hansberger. Kindlasti on kõrvitsapirukas selline klassikaline toode, nii et see on praegusel aastaajal kõigi laual. Samuti on õuna ja viski bekaanipirukad väga populaarsed, sest nad sisaldavad hooajalisi pähkleid ja saadusi. Me müüme ka kirsi, šokolaadi ja sidrunikookose pirukaid, mida meie kliendid väga armastavad. Hansbergeri sõnul on tellimused tänupüha eelsel ajal kahekordistunud ja aina rohkem soovivad inimesed osta kogu toidukraami internetist, et vältida poodides tunglemist. Veel kord pagarjäri Wiskt omanik Jenna Hansberger. Ma ütleks, et meie internetitellimused on üsna väiksed, me müüme enamik toodetest teistele poodidele, nagu näiteks Hol foods ja kohalikele väikekaupmeestele, aga ma tean, et internetimüügid suurenevad ja me pöörame sellele väga suurt tähelepanu. Selleks, et õigel ajal koos perega õhtusöögilaua taha istuda, võtavad 55 miljonit ameeriklast ette lühema või pikema reisi rahvahulkade tõttu tuleb oodata nii lennujaamades kui ka maanteedel. Räägib tänu püha reisija Kiki Jakin bade. Ma olen ajastuse ekspert, kui see puudutab lennujaama minekut ja turvaala läbimist, see ei ole rahvusvaheline reis, nii et asi ei ole väga hull. Tänavu peavad aga osad ameeriklased arvestama halva ilmaga ja veetma tänupüha lennujaamas või hotellis. Lumetormide tõttu on tühistatud lende ja mõned maanteed on muutunud läbipääsmatuks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s tähistatakse tänupüha, kuid tänavu on pühademeeleolu rikkunud tormine ilm, mistõttu on lumevangis terve hulk reisijaid.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n18.-st märtsist alates on belglased saanud füüsiliselt raha kulutada üksnes toidupoes ja apteegis. Nii on poodide avamine sel nädalal olnud oodatud sündmus. Brüsseli suurel ostu tänaval liiguvad inimesed poekottidega, tundub, et inimestel on karantiini ajal suurim puudus kätte tulnud riietest ja kodutehnikast. Martina. Elektriline hambahari, neid ei olnud elektroonilises poes saada, nii et sellepärast tulin ostma Risari. Siin on aparaat minu naisele soengu tegemiseks ja podi lapsele. Kas te tundsite juba puudust ostmise? Jah, muidugi. Sers. Ma ostsin teksad. Kas teil oli neid vaja juba? Jah, mul oli neid vaja juba karantiini ajal, nii et kui poed lahti tehti, siis tulin ostma. Kas te olete rahul sellega, kuidas ostmine on korraldatud? Jah, see on väga hästi korraldatud. Turvareeglitest peetakse kinni, see on hea. Reegleid ei ole vähe, kõigepealt tuleb juba poe tänavale minnes puhastada oma käed. Soovitatav on kanda maski. Liikumine on jagatud tsoonideks, käia tuleb paremas tee servas. Vastutulijatest eraldab raudaed distantsi hoidmise, kontaktide vähendamise ja hügieenireeglid kehtivad täiendavalt igas poes. Poemüüja apdell ütleb, et tunneb kõige selle juures end turvaliselt. On peaaegu kindel, et tuleb rohkem haigestumisi, isegi kui end kaitsta ja teha seda kõike, sest on palju inimesi, kes ei järgi korraldus, kes kogunevad hulgaliselt ja korraldavad pidusid. SeRS. Ma ei tea, aga ega nii või teisiti ei saa ju jääda, nii nagu me kaks kuud oleme olnud. Alates eilsest on tänavad täis, inimesed tahavad välja tulla. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ei ehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Belgias avasid kauplused uksed pärast ligi kahe kuu pikkust kinniolekut. Ostjad on tee poodi taas kiiresti üles leidnud, aga poeskäik tähendab arvestamist paljude uute reeglitega.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMilline on teie hinnangul Olaf Sholzi arusaam Venemaast ja Vladimir Putini tegevusest kui teil on võimalik võrrelda, siis, kui palju see erineb Angela Merkeli omast? Võib kindlasti öelda, et Angela Merkelil oli Putini suhtes võib-olla parem tunnetus, aga see ei ole kuidagi kriitika Olav Solti suunal, vaid lihtsalt ta ju alles kantsleri ametis alustab ja tal ei ole iga selliseid läbikäimisi. Aga mulle vähemalt tundus nii, et ei olnud tal ka mingit naiivsust Putini suunal. Need meie sõnumid on ka kohale jõudnud, mida me oleme kogu aeg rääkinud ja mul on väga hea meel tõdeda, et meid kuulatakse. Meiega peetakse nõu ennem, kui minnakse rääkima Putiniga ja meile pidevalt antakse ülevaate id, mida teevad ja räägivad suured liitlased. Kas rääkisite ka nord Stream kahest? Ei rääkinud rohkem kui seda, et kui Putin peaks midagi eskaleerima, siis kindlasti seda torujuhet selliselt käiku ei võeta. Viimase kuu aja jooksul isegi rohkem on olnud riburada pidi hästi palju erinevaid kohtumisi, erinevad riigijuhid on käinud Moskvas. Samas selle aja jooksul on kogu aeg räägitud seda, et Venemaa on kohe valmis rünnakuks. Oskate te kirjeldada, et milline see ohupilt siis täna on, kas me oleme pärast kõiki neid kohtumisi kuidagi paremas seisus, kui me olime kuu aega tagasi? Ei ole, see ohupilt on täpselt sama või hullem, et me ei näe tegelikult mingeid märke sellest deskalatsioonist. Kas teie arvates diplomaatia kui selline on mingil kujul vilja kandnud, ükskõik milline, milline see vili siis on? Ta on kandnud selles mõttes vilja, et Putin on laua ääres ja sõjalist tegevust ju pole alustatud ja senikaua, kuni Venemaa sealt laua tagant ei lahku, siis on ka lootus, et ta ikkagi sõjalise agressiooniga reaalselt ei alusta. Kas lääneriikide liidrid siis jäävadki käima, siis kogu aeg niimoodi kohtumas Putiniga või vene esindajatega lootuses, et see lükkab seda edasi. Minu meelest suhtlemisel Venemaaga, meil on ikkagi vaja sellist strateegilist kannatlikkust, et me ei hakka kiiruga talle midagi lubama, sest Venemaa eesmärk on saada need lepingud või kokkulepped läänega, aga tal ei ole omalt poolt mingit soovi võib-olla neid kokkuleppeid täita, samas kui lääne pool või NATO pool kindlasti nendest kokkulepetest hakkab kinni pidama. Teie ei ole lähiajal Moskvasse minemas või kas selline visiit saaks üldse kõne alla tulla? Ei, mina ei ole lähiajal Moskvasse minemas, ei tea, et mind seal oodatakse.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas kohtus eile õhtul Berliinis Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEmakeele seltsi esimehena tunnistas Helle Metslang, et temale tuli Wiedemanni keeleauhinna saamine ootamatult. See oli mulle tõesti üllatus, sest ma tean palju tublisid inimesi, kes preemiale on esitatud ja, ja kes on esitatud ka mitmel aastal järjest. Mind ei olnud üldse varem keegi esitanud, minu meelest mina olin emakeele seltsi poolt üks nendest korraldajatest, kes aitas korraldada Wiedemanni päevi suuri konverentse ja nii edasi ja, ja ma olin enda meelest ennast sättinud sinna korraldamise poole peale, mitte sinna selle peokangelase poole peale. See roll oli mulle küll ootamatu. Helle Metslangi elutöö suur osa on grammatika uurimine, keeleteadlane ei usu, et sotsiaalmeedias kasutatav mugavuskeel või võõrkeelte mõju suudaks eesti keele grammatikale liiga teha. Ei, seda ohtu ma nüüd küll ei näe, et, et keel kujuneb kasutuses, aga grammatika on ikkagi selline suur põhistruktuur, mis on tegelikult eesti keele grammatika, põhistruktuur sarnaneb ühelt poolt läänemeresoome keeltega, teiselt poolt muude euroopa keeltega ja neid kategooriaid, mis on meie keeles, on ka teistes keeltes. Nii et grammatika ise, ma arvan, selline tugev skelett, mis, mis püsib. Et, et sellised väiksemad pinnavirvendused võivad seal olla, et mõningate detailsete tähenduste väljendamine või sõnavara, aga grammatika ohtu ma küll ei näe. Metslang lisas, et ta on veendunud eesti keele elujõus. Pigem need, kes muretsevad, ongi need, kes keele keelega igapäevaselt ei tegele. Et kui selle keelega igapäevaselt tegeleda ja näha, mis seal on ja neist protsessidest ka aru saada, siis väga suurt muret tõesti ei tekita. Kaare Tamme Nar. Kasva kasva, tammekene. Maarja keeletammikusse sümboolse tamme istutamise puhul ei saanud küsimata jätta, milline on teeneka keelenaise suhe käte mullaseks tegemisega. Mul on Järvamaal maakodu, minu esivanemate kodu üle 100 aasta tagasi tuli minu vana vanaisa ja ostis selle maakoha ja seal me ikkagi oleme istutanud sel suvel ka lapselastele mõlemale kaks väikest tüdrukut on mul oma, need puukesed ja emakeele selts kinkis mulle õunapuu. Mis on praegu sellel aastal kõige ilusamate õuntega puu üldse, nii et ikka näpud mulda ja jõudu mööda suurt peenra tegemist ei jõua enam üles võtta, aga, aga ikka aeda pidada. Kas aiapidamise käigus on ka mõnus mõelda eesti keelele? Mõningad mõtted on tulnud marjapõõsas näiteks ja ikka tuleb, et seal on tõesti nii, et saab mõtteid mõlgutada siis, kui käed käivad. Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinda antakse välja alates aastast 1989 ja Helle Metslang on preemia 40. laureaat.", "role": "user" }, { "content": "Täna tähistati Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keelepäeva.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ja Vene välisministrid rõhutasid täna positiivseid arenguid riikide suhetes. Piirilepete sõlmimine on kahtlemata konkreetseks, näiteks Vene välisminister Sergei Lavrov Hindame Eesti kolleegidega toimuvatel läbirääkimistel valitsevat usaldusväärset õhkkonda. Olen veendunud, et selline avatud mittepolitiseeritud dialoog küsimuste arutamisel, mis ühele või teisele poolele muret teevad, on võimalus pingete maandamiseks ja teineteise seaduslike huvidega arvestamiseks, ütles Lavrov. Eesti välisminister Urmas Paet võttis tänase kohtumise Moskvas kokku nii. Ing. Arvan, et Eesti-Vene kahepoolsete suhete meeleolu on hea. Veel on muidugi küsimusi, kus meil on eriarvamused, ent sellised vestlused ja dialoog muidugi aitavad erimeelsusi lahendada. Enamus pragmaatilistest praktilistest küsimustest suudame aga omavahel väga hästi lahendada, ütles Paet. Vene välisminister loetles omalt poolt pressikonverentsil üles teemad, mis Moskvale muret teevad Eestis kodakondsuseta isikute olukord ja venekeelne kooliharidus Euroopas laiemalt. Natsismi ülistamise katsed. Välisminister Paeti sõnul aitaksid riikidevahelisi suhteid kindlasti parandada vastastikused kõrgetasemelised visiidid, nagu Sergei Lavrovi selle aasta teiseks pooleks kavandatud külaskäik Eestisse. Tegemist oleks esimese korraga, kui Vene välisminister Eestisse visiidile saabuks. Täna Moskvas toimunud pressikonverentsil ei tõusnud kordagi Tartu rahu küsimus. Välisministeeriumi asekantsler juriidilistes küsimustes Lauri Bambus selgitab. Tõepoolest ei mainitud seda nüüd täna piirilepingute puhul, loomulikult me räägime hetkel tehnilisest lepingust ja kõik muud küsimused, sealhulgas ka need küsimused, millest räägib Tartu rahu ise võidakse arutusele võtta muude läbirääkimiste ja kokkulepete ajal, nii et piirilepete üle algavad arutelud parlamentides ei peaks jõudma Tartu rahuni jälle välja. Ma arvan, mitte sellepärast, et peaksime tegelikult vaatama, milline tänapäev ja tänapäevane olukord. Ja ma arvan, et me võiksime nüüd selle küsimuse siis ära lõpetada ja panna piir paika. Edasi liigub piirilepe Eesti ja Vene parlamentidesse. Mõlema riigi välisministrid avaldasid täna lootust, et ratifitseerimisprotsess kujuneb suhteliselt kiireks ning üle 20 aasta Eesti-Vene piiri suhtes valitsenud ebamäärasus lõpeb rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Moskva.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Paet ja Vene välisminister Sergei Lavrov kirjutasid Moskvas alla Eesti-Vene piirilepetele.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSügavad erimeelsused Isamaaliidu peaministri kandidaadi Mart Laari pooldajate ning Res Publica kandidaadi Jaak Aaviksoo toetajate vahel viisid reedel avaliku sõnasõjani, kus 11 süüdistati valetamises ning ähvardati kogu liitumisprotsess hoopis katki jätta. Eile tegi avalduse Jaak Aaviksoo, kes ütles, et on teatud tingimustel nõus Laari kasuks erakonna peaministrikandidaadi kohast loobuma. Täna oli koos ühenderakonna valimistoimkond, kus mõlemast erakonnast on viis liiget. Mõlemad kandidaadid pandi seal hääletusele. Ühendpartei kaasesimees Tõnis Lukas. Valimistoimkond hääletusega otsustas teha ühisel eestseisusele ettepanek kooskõlastada peaministrikandidaadina Mart Laar koos nende ettepanekutega, mis Mart Laaril on peaministrikandidaadi rolli kujundamisel organisatsiooni juhtimisel tulevikus. Millise häälte arvuga see otsus sündis, see oli häältega viis. Neli viis Isamaaliidu liiget olid sellise ettepaneku poolt. Neli Res Publica liiget Urmas Reinsalu taandas ennast hääletuse, st mis saab Jaak Aaviksoo ettepanekutest. Täna otsustati hääletusega aluseks võtta Mart Laari ettepanekud, mis otsus peab nüüd sündima eestseisuses. Eestseisus peaks kooskõlastama valimistoimkonna ettepaneku ja saatma selle volikokku. Jaak Aaviksoo ütles, et ta on pettunud, kuid nüüd tuleb edasi minna. Ma arvan, et selgus on kõige parem ja otsus, et minna Mart Laari kandidatuuriga kui peaministrikandidaadina, ma arvan, et see antud olukorras oli parim seis patiseisust, väljapääsekus, kas teid rahuldab see vastus, mis täna Isamaaliidu pool on esitanud? Selle vastusega tuleb tööd teha. Olete te isiklikult pettunud, et need asjad on nüüd niimoodi läinud? Loomulikult ei saa keegi õnnelik olla, kui pingeid on nii palju, nagu neid on kujunenud, aga ma arvan, et sellele vaatamata ei tohi kaotada optimismi. Selgus, nagu ma ütlesin, on kõige väärtuslikum. Kell veerand viis kogunes Isamaa ja Res Publica liidu ühine eestseisus, eestseisuses on aga Res Publica liikmetel ülekaal. Res Publica senine peasekretär Ott lumi ütles, et Mart Laari ja Isamaaliidu poolehoidjate võit ei ole veel kindel. Ma arvan, et seda on nagu täna vale hinnata, et selles mõttes ühenderakond on suur poliitorganisatsioon, siia kuulub ligi 9000 liiget. Siin on väga palju erinevaid arusaamu ja arvamusi. Ma arvan küll, et selline Res Publica poole liikmete valdav poolehoidja on olnud Jaak Aaviksool. Poliitika on selline, kus otsuseid tuleb teha. Läheme selles mõttes siit edasi. Kas te ei karda, et mingi osa Res Publica st võib otsida nüüd endale teisi väljundeid poliitikas näiteks koputada Reformierakonna? No ela, me-näeme, ma arvan, et selles mõttes ma ei eita, et see vastasseis on olnud üsna terav ja põhimõtteline, mis meie poole pealt vaadates kindlasti on paljuski olnud ajendatud usalduskriisist, mis tekkis seoses sellega, kui Isamaaliidu pool ei edastanud siis ühinemisdokumente registrile et usalduskriis on ja seda ühe päevaga ei lahenda, aga töötame selle nimel, et see ületada.", "role": "user" }, { "content": "Isamaaliit ja Res Publica otsustasid peaministrikandidaadi.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti suudab end ise varustada nii teravilja kui rapsiga, ütleb põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus. Kuid põllumeestele on alanud sõja ja kõrgete energiahindade valguses keeruliseks muutunud loomasöödaks kasutatava päevalillekoogi ja maisimportimine. Eestis on rapsiõlitehased olemas ja kõrvalsaadusena tehakse ka rapsikooki. Seni on imporditud põhiliselt sellepärast, et nii on odavam. Algaval hooajal tuleb põllumeestel rohkem mõelda kodus loomasööda tootmisele. Suurim probleem on sõjaolukorras tarneahelate hoidmine. Et tänases olukorras kindlasti enam need vanad tarneahelad sellisel kujul toimida ei saa, et noh, võtame kas või Ukraina siis kuna Ukraina on sõjas, siis kas või sadamate töö on peatunud ja, ja logistika on muutunud oluliselt keerulisemaks, et see vajab nüüd kindlasti kõik sellist kohanemist. Väetiste osas on olnud suur sõltuvus Venemaast, möödunud aastal toodi umbes kaks kolmandikku mineraalväetistest Venemaalt. Veebruari alguses keelas Venemaa mineraalväetiste ekspordi kaheks kuuks. Eestis on uue hooaja alguses suurem osa väetisi olemas, kuid arvatavasti mingi puudujääk tekib. Kuna väetise hinnad juba enne sõja algust tõusid väga-väga kõrgele ja nüüd on see surve ju ainult jätkuv siis kindlasti sellel hooajal kasutatakse mõnevõrra vähem väetise, mis, mis paratamatult tähendab ka mõningast saagilangust. Nii tootjad kui tarbijad peavad olema valmis hinnatõusu jätkumiseks. Eelkõige taandub tegelikult väga palju hinnale, et nagu me näeme, siis see sõda on väga halvasti mõjunud just loomakasvatajate vaatest erinevate teraviljade rapsi maisihindadele, et need hinnad on väga järsult tõusnud, kuigi nad olid juba enne sõja algust päris kõrgel, et majanduslikult loomakasvatus ele on see kindlasti päris suur väljakutse ja noh, väetiste hind ise on väga teravalt seotud gaasi hinnaga, nii et kui gaasi hind samamoodi vaatamata sellele, et ta oli juba väga kõrge, on nüüd sõjapuhkades veelgi veelgi tõusnud, et see väetiste hinda kindlasti samuti viib omakorda üles.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Eesti põllumehed suudavad varustada koduturgu nii teravilja kui ka rapsiga, tähendab imporditava odavama loomasööda kallinemine seda, et rohkem tuleb mõelda ka kodusele loomasööda tootmisele.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKella 14 paiku olid Tallinnas Maarjamäel üles rivistatud balti mere laevastiku meremehed ja sõjaväeorkester tseremooniamuusika mängimiseks valmis. Kohal olid ka ajakirjanikud ja internatsionalistid. Lõpuks saabusid ka eestlastest hauakaevajad. Maarjamäe osakonna juhataja Anne Raude näitas kätte koha kaevamiseks. Otsisite just praegu seda kohta, kus nikuno võiks maetud olla, siin oli ju nii väikese haua küngas, et me ei tea isegi, kas siin on midagi halba või ei. Mis täna siin nüüd toimuma saab, kell on praegu 14 ja 20 ja just praegu hakkasid mehed kaevama. Tähendab, meie saime sellest ka lõuna aeg alles teada, et täna siin üldse midagi toimub, räägitakse niimoodi, et kaevatakse ta välja ja viiakse ära, kui siin on mingeid säilmeid ja see kivi ka samamoodi, kivi ostetakse meilt ära. Kuhu siis need salmed viiakse? Ei tea, ei ole keegi minuga rääkinud, ikkagi lubate siit need säilmed ära viia, no miks mitte, kui, kui siin on midagi, palun? Ei ole ju meie rahvuskangelane. Nikonovi ümber matjad on Tallinnasse tulnud Toljati linnast, mille lähedalt Vassiljevka külast on pärit balti sõjalaevastiku madrus Jevgeni Nikonov, kes 1941. aastal olevat langenud Tallinna sakslaste kätte vangi ning hukatud. Toljati sõjaveteranide delegatsiooni juht, Tallinna vabastaja Georgi Ivanov ütleb, et otsus Nikonov kodumulda mata ei tulnud mitte seepärast, et Eestimaal kangelaste haudadesse halvasti suhtutakse vaid seepärast, et Toljati sõjaveteranid on rajanud pargi memoriaalkompleksi igavese tulega, kus nad langenud mälestamiseks kokku tahavad saada. See paik peab olema püha ja selleks on vaja ka kodukandist pärit kangelase säilmeid. Toljati sõjaveteranid loodavad saada ka Nikonovi hauaplaadi kingitusena Tallinna linnavõimudelt. Nikonovi kuju olevat siinne kultuurivalitsus keeldunud annetamast ikkagi kultuuri väärtus. Kui kaevamistööd olid kaks tundi kestnud, ei olnud mingeid säilmeid veel leitud. Maarjamäe kompleksi töötajad olid hirmul, et ehk saab rikutud mõne Maarjamäel puhkava sakslase rahu. Üritusest osa võtnud internatsionalistid väitsid, et eestlased on mõni nädal tagasi öösel Nikonovi välja kaevamas käinud. Et sõjaveteranide plaan luhta läheks.", "role": "user" }, { "content": "Maarjamäe osakonna juhatajat Anne Raudet ja Tallinna vabastajat Georgi Ivanovi usutleb Indrek Treufeldt.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonilepingule panid oma allkirjad kõik Tallinna linnavolikokku valitud keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid. Kõige esimesena pani lepingule käe alla tänane ja ka tulevane linnapea Mihhail Kõlvart. Tema sõnul näitab dokument, et linna juhtimine on strateegiline tegevus. Ja kindlasti see peegeldab ka ühist arusaama, et peamine väärtus Tallinna linnas on Tallinlane. Täna käte plaginaga kinnitatud ühiste arusaamade otsimine kestis ühtekokku 15 päeva ja jõudis vahefinišisse hilistel öötundidel. Sotside delegatsiooni juhtis Raimond Kaljulaid. Me täpsustasime veel mõningate investeeringutega seotud sõnastusi. Investeeringuid on koalitsioonilepingus omajagu. Tallinna Linnahalli renoveerimisel peavad koalitsioonipartnerid oluliseks eraraha kaasamist. Mõlemad lubavad valmis ehitada ka Tallinna haigla ja uue olümpiamõõtmetes ujula. Lisaks investeeringutele võtab linnakassast suurema tüki lubadus tõsta eakate pensionilisa 200 euroni, seda nelja aasta jooksul. Sama ajaga soovitakse 100 euroni viia koolilastele makstav õppeaasta alguse toetus aga linnapea tänava rajamises kokku ei lepitud. Peatänava osas on vaja veel analüüsida kõiki neid küsimusi, mis on seotud liiklusega ühistranspordiliikluse ga. Ma pean silmas eelkõige, aga ka tegelikult seda, mil viisil see projekt üldse tervikuna südalinna liikumist ja liikuvust siis mõjutab. Ka linna äriühingute sihtasutuste juhtimise kohta veel kokkulepet ei sündinud. Dokumenti pandi kirja, et suurendatakse ekspertide hulka nõukogudes, aga konkreetseid plaane veel tehakse. Mis täpselt saab olema see juhtimismudel või valem, see on süvitsi minemist eeldav teema taaskord. Kuidas jaotub linna enda juhtimine, sai siiski kokku lepitud, sotside lubatud öölinnapead tallinlased ei saa, ehkki vahemärkusena lepingu järgi palub linn riigilt võimalust piirata alkoholi müügiks lubatud aega. Aga vähemalt üks töökoht tehakse ikkagi juurde. Mihhail Kõlvart. Süsteemi, mis oli varem, enam ei ole. Lähtuvalt sellest on tekkinud ka uus abilinnapea koht, see on ka kultuuri abilinnapea koht. Kultuuri, samuti ettevõtluse linnaplaneerimise abilinnapeade kohad lähevad sotsidele, Keskerakond saab hariduse ja spordi, kommunaal ja keskkonna, linnavara ja linnatranspordi ning sotsiaal ja tervishoiuabilinnapeade kohad, muidugi ka linnapea koha. Sotside seas tuleb linnavolikogu esimees ja Nõmme linnaosavanem, ülejäänud seitse linnaosavalitsuskerakonnast aga opositsioonipoliitikute seas kostab juba esimesi kriitikanoote Urmas Reinsalu Isamaa erakonnast. Nii-öelda ausa linnavalitsemise korruptsioonitõrjumise ja niisuguse toiduahela ringkäände, Keskerakonna ringkäenduse nagu katkestamise osas, seal loomulikult ei ole ühtegi lubadust ja sellest on kahju. Aga mis ma näen muidugi elevant keset suurt tuba, et eesti keelest eesti keele ruumi kaitsest eestikeelsest õppest koolides loomulikult mitte sõnagi. Ma usun, et see oli ka Keskerakonna nõudmine sotsidele üldse, sellel teemal ei tohi te suud avada. Reformierakondlane Kristen Michal rõõmustab, et Tallinnas üleüldse koalitsioon tekkis. Samas usub temagi, et koalitsioonilepe sai üsna keskerakonna või veel enam senise linnavalitsuse nägu. Jõuliselt domineerib seal sõna, jätkame seda on 31-l korral, toetame 13-l korral ja laiendame üheksal korral, et see annab ka kätte. Tegelikult, kuidas neid lubadusi mõistma peab, lubatakse jätkata kõnniteede ehitamist. Millise koalitsiooniga oleks jäetud kõnniteed ehitamata? Üldiselt saabki opositsioonipoliitikute kriitikat see, et ühte või teist asja koalitsioonilepingus ei ole päriselt kokkulepitu pihta, lendab nooli vähem. Sellele juhib tähelepanu ka Eesti 200 esindaja Marek Reinaas. Seal ei olnud mitte ühtegi sellist asja kirjas millele nüüd nagu hambad ristis, peaks ilmtingimata vastu olema ja mis ei oleks linnaelanike huvides, et selles mõttes ta on nagu korralik, kaua tehtud, kahvatu koalitsioonileping, mis ülemäära palju ei sega Tallinna juhtimis. Kristen Michal usub, et reformierakondlastega sõlmitud leping olnuks vähem keskerakonna nägu. Ka sotsiaaldemokraadid oleks läbirääkimiste olukorras saanud oma positsioone tugevamalt kaitsta, sest kui läbirääkimised on juba alustatud, ei oleks olnud ka Keskerakonnal ühtegi õigustust ega mugavust minna, neid läbirääkimisi lõpetama või katkestama. Ainukene alternatiiv oleks olnud leida mõned saadikud, kes siis ootamatult avanenud siseveendumuse surve astus, astuks keskerakonda ja ma kardan, et see oleks nende mainele halvavalt mõjunud, nii et seetõttu ma arvan, et sotsid oleks võinud olla tugevamad, nagu oleks kestahes seal laua taga saanud ka küsida enamat ja just sellest, mida valimistel räägiti.", "role": "user" }, { "content": "Täna pandi allkirjad sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste koalitsioonilepingule Tallinnas. Sotsid saavad kolm abilinnapea, linnavolikogu esimehe ja Nõmme linnaosavanema koha.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle pöördumise tuum peitub tõsises humanitaarkriisis ja see puudutab neid tuhandeid ja tuhandeid. Eesti inimesi, kes on Eesti elanikud, aga kes töötavad Soomes ja juba kolm kuud on nende inimeste liikumine töö ja kodu vahel blokeeritud. Seoses Soome otsusega sulgeda riigipiir isikutele, kes ei ole kitsastesse elutähtsate teenuste osutamise gruppidesse kuuluvad või Soome püsielaniku või Soome kodanikud. Praeguses olukorras me kindlasti ei sea kahtluse alla riikide suveräänsest loomulikult ka Soome suveräänsuse oma riigi territooriumil viirusetõrjet parimal nende arusaamisel üles ehitada ja korraldada. Kuid oluline on meie vaates sellised läbirääkimised venitusteta läbirääkimised, mis viiksid kokkuleppele, kus usaldusmeetmeid rakendades viirusetõrje abinõusid rakendades on võimalik vältida viiruse piiriülest levikut kuid säilitada pendeltöötajatele liikumine kodu ja töö vahel. Ja kui dramaatiline see olukord on, näitab ka riigikogule edastatud 1002 inimese pöördumine, kes kutsuvad üles just nimelt riigikogu seda küsimust arutama ja leidma mõistlik lahendus. Pöördumise esitajad pakuvad välja lahenduseks selleks nii-öelda ülduniversaalse testimise mida tehtakse Eestis, et tagada turvalisus piiriüleses liikumises.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu Eesti Riigikogu pöördumise Soome Eduskunna poole. Pöördumise sisu selgitas saadikutele Riigikogu liige Urmas Reinsalu.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕhusaaste vähendamine ja muud meetmed kliimamuutuste ohjeldamiseks avaldavad mõju alles aastate pärast. Kliimamuutused aga on juba käes ja kohanemispoliitikat on vaja kohe, rõhutavad raporti koostad. Kliimakomisjoni liige professor Sirko Juhala nentis, et Soome pole ainus, kus sellega on venitatud. Kliimamuutuste majanduslik mõju on valdkonniti ja ka piirkonniti erinev. Soomes aga pole praegu ühtset aru saama, missugused kulud kohanemisega kaasnevad, märkis Juhala. Tema sõnul on vaja paika panna eesmärgid ja ka indikaatorid, kuidas meetmete tõhusust mõõta. Professor Hilpa Gregov ilmateenistusest hoiatas, et piirkondade eripärale vastav kohanemispoliitika on majanduslikult palju mõistlikum kui lihtsalt äraootavale seisukohale jäämine. Kregovi sõnul on liiga palju tähelepanu pööratud siiani sellele, kas kliima soojeneb ja kui palju rohkem tuleks aga mõelda sellele, kui palju ja kus sajab ning missugused on paduvihmade mõjud. Tuule pärast muretseda ei ole nii palju vaja, sademete pärast aga küll. Soome loodus ei ole harjunud sellega, et vihma sajab kogu aasta. Seda ei ole varem kunagi olnud, tõdes Grego. Raporti kohaselt mõjutavad tugevamad sajud kõiki piirkondi. Näiteks Lapimaal põhjustab lumehulga kasvamine suuremaid üleujutusi. Kevadel. Linnades, kus on palju kivipinda, tuleb arvestada keldrite üleujutust misega, kuna sadevete kanalisatsioon ei suuda kogu vett vastu võtta. Kreekov tõi näiteks, et Pariisis kooritakse tänavatel asfalt ja istutatakse asemele puid, mis aitavad lisaks paduvihmadele ka kuuma laine korral. Sademetega peavad arvestama ka näiteks põllumehed, et valida õigeid taimi. Kõik Soome maakonnad peavad arvestama üleujutuste ja tulvadega nii järvede ja jõgede kui ka merevee tulvaga. Näiteks Helsingi ja Espo piirkonnas tekib kahju hinnanguliselt ligi neli miljonit eurot aastas. Kui kohandamist ei toimu, kasvavad kahjud kuni 120 protsenti aastas kuni aastani 2050 ja sealt edasi veelgi rohkem, hoiatatakse raportis. Ettevalmistustega on juba kiire.", "role": "user" }, { "content": "Soome kliimakomisjon soovitab oma värskes raportis valmis olla suurteks sadudeks ja tulvadeks. Asjatundjate sõnul tuleb kliimamuutuste tõttu arvestada sellega, et sademete hulk Soomes viiekordistub.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonjunktuuriinstituudi andmetel langes Lätist alkoholi ostnute osakaal mullu 23 protsendini, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et ülemöödunud aastal Eestis toimunud alkoholiaktsiisi langetus tõi kaasa Eesti jaehindade languse ning alkoholi hinnavahe Eesti ja Läti vahel pole enam nii suur, et majanduslikult tasuks eraldi pikemat sõitu ette võtta. Lisaks kehtisid möödunud aastal ka teatud aja koroonapiirangud, mis takistasid piirikaubandust. Josing märkis, et spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud osakaal on võrreldes 2000 seitsmeteistkümnenda aastaga vähenenud kolm korda. Kui see hinnavahe ei ole enam nii suur, siis see majanduslik efektiivsus, millal tasub siin sinna minna, on selline, et tasub tegelikult siis minna, noh, kui veel hästi järgi mõelda nendest piiriäärsetest aladest, eks, et ja siin on näha, et näiteks, et spetsiaalselt Lätis alkoholi juures käinutest, et keda oli siis üldse kuus protsenti, siis suur osa ikkagi on, on Lõuna-Eesti inimesed sealsamas samast kandist, et kas siis Võru-Valga ja, ja ka pluss veel Lääne-Eesti, need on siis Pärnu inimesed, kes siis lähevad sinna Ikla kanti Põhja-Eestist spetsiaalselt, eks ju enam sellist pikka reisi ette võtta väga, väga ei tasu. Alkoholi piirikaubanduse vähenemine on toonud kaasa ka teiste kaupade ostmise vähenemise. Josingu sõnul ostsid Lätist alkoholi ostnud inimesed kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid ja mootorikütust. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles uuringut kommenteerides, et piirikaubanduse vähenemisele aitas kaasa koroonakriis, kuid see oleks kindlasti toimunud aja jooksul ka tavaolukorras. Tema sõnul ärgitajaks aga diislikütuse ajutise aktsiisi langetuse lõpetamine järgmise aasta mais taas selle ostmist naaberriigist. See on väga, väga selline murettekitav perspektiiv meie jaoks, et, et siin kindlasti on, on ikkagi see vana tõde, et, et noh, aktsiisimäärade puhul tuleb paratamatult poliitikaotsuste tegemisel lähtuda sellest, mis meil ümberringi toimub, me ei ole kuskil üksikul saarel ja, ja inimesed ja ettevõtjad ja kaubad liiguvad ja, ja kui kuskilt saab midagi soodsamalt ja see hinnavahe on piisavalt motiveeriv, siis seda, seda igal juhul ka kasutatakse.", "role": "user" }, { "content": "Eesti elanike alkoholiostud Lätist vähenesid ka mullu, näitas Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring. Oma mõju avaldasid nii koroonakriis kui ka ülemöödunud aastal Eestis toimunud alkoholi aktsiisimäärade langetamine.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ametiühingud valivad täna endale uue juhi, kandidaate on kaks. Ametiühingute keskliidu sotsiaalsekretär Harri Taliga ja raudteelaste ametiühingu juht. Et kumb meestest juhiks saab, peaks selguma tunni poolteise jooksul. Eesti ametiühingud ei ole ei tugevad ega populaarsed. Täna kongressil kõvasti uusi tegevussuundi arutatud uus juht peab neid ellu viima hakkama mida tehakse ja muudetakse siis, kui ametiühingu liidriks saab. Harri Taliga. No eelkõige on, on vaja muuta organisatsiooni tugevamaks, see ongi, ongi see põhiülesanne, millest jutt käib. Muidugi, see tähendab seda, et liikmeskond peab hakkama kasvama. Seni ta paraku kasvanud ei ole. Ja teine väga oluline asi on see, et see jõud, mis ametiühingus on, peab esile tulema tunduvalt rohkem kui seni. Selles mõttes võib nõustuda kriitikaga, et Eesti ametiühingud on olnud üsna jõuetud, aga ma usun, et valmisolek oma jõudu näidata oma huvide kaitseks oma nõudmiste toetuseks välja astuda on suurenenud ja selles osas on vaja ja võimalik teha kindlasti tööd, et see protsess jätkuks. Eesti ametiühingute volikogu on juba heaks kiitnud organiseerimis ja värbamisstrateegia. Harri Taliga sõnul paneb see paika põhimõtted, kuidas moodustada uusi ametiühinguid. Kindlasti töötatakse välja ühtsed aktsiooni põhimõtted, et ei tekiks kahtlusi, kas streik näiteks on ebaseaduslik või mitte. Teine kandidaat ametiühingu juhi kohale Jolan šeftsov arvab, et tehtud on enamjaolt õigeid asju, aga on ka vigu. Jääb siiski puudu. Oluline asi täna me ei vasta siiski ühiskonna ja rahva ootustele ja soovidele. See on põhiprobleem. Me oleme olnud liiga pehmed ja liiga tagasihoidlikud, me oleme, on nähtamatud ja tänu sellele me ei ole suutnud olla toeks meie liikmetele. Siit ka meie madal liikmeskond. Täna rahvas, ühiskond ootab jõulisust jõulist tegutsemist. Tahan õhutada just aktsiooni võime kasvu, see ei tähenda seda, et me homsest peale kõik kukume streikima, mitte küll, kuid lisaks meie läbirääkimisoskustele ja kogemustele on vaja meil ka omada oskusi ja tahtmist meie õigusi kaitsta. Ametiühingute kongress võttis vastu pöördumise valitsuse poole, selles osutatakse töötajate ja ametiühingute nendele muredele, mille lahendamine sõltub valitsusest näiteks riigiteenistujate palgad ja kõik see, mis on seotud asjaoluga, et täna pole riigiteenistujatel õigust streikida.", "role": "user" }, { "content": "Ametiühingute kongress valib uue Keskliidu esimehe. Esimehe kandidaat (ja hiljem valitud) Harri Taliga.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSel nädalal kuulutas päästeamet tuleohtlikuks viis maakonda Eestis. Kuna vihma on tulnud seal vähe ja ilmateenistus lubab kuiva ja kuuma ilma jätkumist loodavad päästjad piirangute kehtestamisega põlengute tekkimist ära hoida. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets. Hetkeseisuga on jah siis tuleohtlik aeg välja kuulutatud, viies Eesti maakonnas, need on Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu ja Pärnu maakond Nendes viies nimetatud maakonnas on keelatud metsades ja muu taimestikuga kaetud aladel siis lõkke tegemine, grillimine, suitsetamine ja lisaks siis ka mootorsõidukiga sisenemine välja arvatud juhul, kui see mootorsõidukiga sisenemine on vajalik siis näiteks turbatöötlemiseks, põllumajandus või erinevateks metsatöödeks. Kuum ja kuiv suvi toob päästjatele tööd juurde nii tule kui vee rindelt. Praegu patrullitakse Saaremetsa sõnul veekogude ääres ja vesteldakse inimestega veeohutuse teemal. Tänavune aasta on taas kord veeõnnetustes uppunute arvu poolest väga halvas seisus ja ainuüksi eelmisel nädalal siin näiteks uppus meil viis inimest üle Eesti ja me oleme siis käimas nii-öelda veekogude ääres inimestele rääkimas ja veel kord meelde tuletamas, et millised on siis need ohutu suplemise ja, ja veemõnude nautimise reeglid. Ja teisalt siis ka nii-öelda tõesti selle looduses valitseva tuleohuga seoses oleme siis erinevates piirkondades nii-öelda seda operatiivennetust tegemas. Tänavu on teisipäevase seisuga metsa ja maastiku tulekahjusid olnud 659, neist 100 juulis. Metsa ja maastikupõlengud on päästjatele aja ja tööjõumahukad. See tähendab seda, et mehed on komandodest väljas ja ennetustöö jääb tagaplaanile. Ka pole reageerimine teistele sündmustele enam nii kiire. Seega loodavad päästjad inimeste vastutustundele ja kainele mõistusele ning kehtestatud piirangutest kinnipidamisele. Me ei jõua näiteks veeõnnetustele nii kiiresti, kui me tahaksime, me ei jõua näiteks eluhoone tulekahjudele nii kiiresti, kui me tahame ja me ei jõua ka näiteks liiklusõnnetustele nii kiiresti, kui me tahame. Et see ongi tegelikult kogu selle asja mõte, et, et me üritame hoida ennast ikkagi sellisteks elupäästesündmusteks alati olemas. Droonid luuretegemiseks ja metsakustutustehnika on päästeametil olemas. Kui peaks puhkema ulatuslikum põleng, ollakse valmis abi paluma ka naaberriikidelt. Me oleme täna uurinud ka lausa seda võimalust, et kui meil peaksidki puhkema siin nüüd väga ulatuslikud metsatulekahjud, et, et kas, kas meil oleks võimalus näiteks nende õhusõidukite näol tellida ka rahvusvahelist abi siit näiteks naaberriikidest?", "role": "user" }, { "content": "Erakordselt kuiv ja palav ilm tähendab looduses tuleohtlikku aega, samas tuleb sellesuvine uppumisstatistika taas väga kurb.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaamera ees rannaliival sagib paarkümmend ajastu kostüümidesse riietatud puhkajat. Läbi selle rahva hulga saabub kuulus leiutaja, jaan tatikas, mingi imelik masinavärk käes. Selline saabki olema jaanuaris kinodesse jõudva filmi kuulsuse narrid avakaader, mida täna filmiti Viljandi järve ääres. Režissöör Ain Mäeots ütleb, et Viljandisse filmima minek oli võttegrupi teadlik otsus sest Viljandi on filmilinal teenimatult vähe näha olnud. Teiseks, siinne linnavalitsus ja linnarahvas väga soodsalt suhtusid ideesse, et teha filmi ja toetada seda. Ja kolmandaks on see, et Viljandis on hästi ehedal kujul säilinud eelmise sajandivahetuse arhitektuuri ja tänavapilti ja sellist õhustikku. Me filmime praegu selle filmi avasseini, kus peategelastest Jaan Tattikas tuleb randa ja saab siit idee oma supermasina jaoks ja põhjustab oma väljanägemisega furoori daamide seas. Ain Mäeots lisab, et kindlasti ei tohi uut filmi samastada Ago Hendrik Erge telelavastusega kuulsuse narrid. Kuigi mõlema puhul on tegemist komöödiaga. Omaaegne telelavastus oli omas ajas, see oli hoopis teise ülesehitusega, teises stiilis ja me teeme komöödiafilmi loomulikult, aga see laad on natuke teine. See lugu on päris palju, hoopis teine, sest autor Ott Kilusk on kokku kirjutanud mitte ainult kuulsanarridest vaid toonud sisse teisi tegelasi ka teistes porn. Ühe teostest, ehk siis selles sarjas Tallinna narrid ja narrikesed põhitegelasi on veel päris mitu teistest teostest ka. Palusin peaosalist kehastaval Veiko Porkaneni sõnastada, mis mees see Jaan Tatikas tema meelest on ja mis asju ta selles filmis ajab. Ta on geniaalsete mõtetega mees, kellel on neid mõtteid võibolla liiga palju, nende mõtete realiseerimine tuleb tal ka hästi välja, aga mingisugused olukorrad ja erinevad jõud võib-olla ei lase neil lõpuni välja õnnestuda. No teie jaoks on see ilmselt esimene nii suur roll, mis on kõige keerulisem olnud. Ma arvan, et siin ei ole midagi väga nii keerulist olnud, see meeleolu ja, ja see atmosfäär, mis siin filmiplatsil on olnud, on olnud väga toetav ja tore. Kõik on tulnud siuke lebasereega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi järve rannal võis täna näha pisut tavatult riietatud inimesi, sest režissöör Ain Mäeotsa juhendamisel oli käsil filmi \"Kuulsuse narrid\" viimane võttepäev. \"Kuulsuse narrid\" on esimene osa Eduard Bornhöhe 1892. aastal ilmunud satiirilisest jutustusest \"Tallinna narrid ja narrikesed\". Film jõuab kinolevisse järgmise aasta jaanuaris.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLugupeetav valitud president lugupeetav riigikogu esimees, riigikogu diplomaatiline korpus, valitsus ja ennekõike mu kallid kaasmaalased siin ja valdades. Ja mitme setme mere taga. Kui ma eile õhtupoolikul oma esimese lahkumiseilse intervjuu andsin valitses maailmas veel suhteline rahu. Kui ma järgmise intervjuu andsin, käis juba sõda. Enesestmõistetavalt puudutab see ka Eestit. Mitte selle kaudu, et meil oleks põhjust oodata rahvusvahelise terrorismi ja tema organisatsiooni Al-Queda rünnakut, seda mitte. Eesti töötab rahulikult edasi. Kuid moraalselt ja juriidiliselt puudutab eile kell 18 30 Eesti aja järgi puhkenud sõdameid küll. Mul on kahju, et pean oma ametivolituste üleandmise päeval oma ametis püsimise viimasel tunnil aega võtma ja ette lugema Balti harta järgmised read millele on alla kirjutanud Ühendriikide, Eesti, Läti ja Leedu president. Need kõlavad järgmised tsitaat. Osapooled peavad omavahel ning ka teiste riikidega nõu juhul kui üks osapooltest tajub, et tema territoriaalset terviklikkust, iseseisvust või julgeolekut ähvardab oht või riskiolukord. Osapooled kasutavad niisugusteks nõupidamisteks bilateraalselt ja multilateraalseid mehhanisme. Eesti teab, mida tähendab oht julgeolekule ja oht territoriaalsele tervikusele. Pärast sõjategevuse algust saatsin eile õhtul USA president George Bush'ile kinnituse et Eesti on oma kohustustele truu ning Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased võivad arvestada meie väikeriigi toetust ka selles sõjas mis ei ole NATO sõda rahvusvahelise terrorismi ja julgeolekuõnnestajate vastu. Kogu demokraatlikus Euroopas suurendatud valmisolek sisemise julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks on ka Eesti rahvusvaheline kohustus. Ja samas ja ennekõike sisepoliitiline kohustus, mis tagab meie kodanikele julgeoleku ja kaitse Eesti külas ja linnas. Eesti maanteedel ja tänavatel. Sarnase kinnitusega olen öösel pöördunud ka Ameerika Ühendriikide lähimate liitlaste. Briti peaminister Tony Blairi ja Prantsusmaa presidendi Jack Chirackebogage. Lubage mul selle ootamatu, kuid paratamatu sissejuhatuse järel tulla päevakorra punktide juurde, mis on seotud ametivolituste üleandmisega vastvalitud presidendile, Arnold Rüütlile. Ka siin olen sunnitud kõigepealt suure rahuldusega märkima et ühe riigipea lahkumine ja uue riigipea ametisse astumine mis on ju pidulikk ja tavatu sündmus ei ole vähimalgi määral halvanud riigikaitse kõrgema juhi ning kaitseväe täpset koostööd. Selle eest tahaksin eriliselt tänada esile tõsta kontradmirali. Tarmo Tuuts. Edasise tegevuse korraldamine jääb juba president Arnold Rüütli kaitseväe juhataja ja valitsuse õlgadel. Luban endale vaid meelde tuletada, kuivõrd tähtis on pingelistes olukordades, kõnelemata kriisidest. Rakendada põhimõtet. Üks president korraga. Üldisemalt kõneldes tahaksin taas osutada et Eesti on nii pindalalt kui rahvastikult väike riik. Ja Eesti eneseteostus ja eesmärgid on ennekõike ja paratamatult moraalset laadi. Eesti on piirkond, kus eestlased on suutnud püsima jääda enamasti ebasõbralikus maailmas. Ning olles küll osa Euroopast on meid enam kui kord püütud Euroopa küljest lahti kiskuda. Kuid just eestlaste truudus oma väärtushinnangutega ja meie sõprade poolehoid Eesti jonnid lubavad meil täna ja homme arvestada nende abi sarnaselt aga tõhusamalt kui minevikus. On Eesti ühtaegu vana maa ja noor riik. Eestlaste ajalugu ulatub minevikku üle 50 sajandi. Eesti riik ulatub minevikku aastani 1918. Me võime tagasi vaadata korduvatele katsetele murda või eitada Eesti riigi järjekestvust. Kuid ükski neist katsetest Sellest tohime ja peame järeldama, et võime enesekindlalt edasi liikuda tulevikku. Meie moraalsed ootused on ulatuslikud, kuid meie võimalused piiratud. Eksituste lõtk on Eestil väike või koguni olematu. Eesti riik ei tohi teha vigu. Ja Eesti rahvas ei tohi teha vigu. Kui suurriigid teevad vigu, kannatavad teised sageli enam kui suur. Vähemasti lühiajaliselt. Eesti on püsima jäänud, sest ta ei ole teinud liialt vigu. Kuid läbipõimunud ehk globaliseerunud maailmas. Me peame hoolt kandma, et me vigu ei teeks üldse. Mida ma tahan sellega öelda. Esiteks peame hoolitsema, et eesti rahvas püsiks. Peame kaitsma oma keelt ennekõike pool haridust tõusikute eest ja peame süvendama lastes meie mineviku ja kommete mõistmist mitte mineviku nimel. Vaid selle nimel, et meie minevik, meie kokkupuuted totalitarismiga meie tapetud, vangistatud ja küüditatud lühidalt meie ajalooline kogemus on tänapäeval demokraatliku maailma ühisväärtuste aluse. Sellele alusmüürile ehitamegi oma ühis tulevikku kindlas teadmises et totalitarismi õudused kaoksid jäädavalt. Edasi. Peame kõik endast oleneva tegema, et oleksime tugevasti juurdunud Euroopas. Euroopa ei ole karneval ega õllepidu. Euroopa on ennekõike Ateena, Rooma ja Jeruusalemma kiirgus mille väärtusi tuleb kaitsta maailmas, mis on astunud kolmandasse aastatuhandesse. Ja lõpuks need eesmärgid olgu tasakaalus. Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased. Ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse, tulevikku ja teised jäävad meid oludesse, millel ei saagi olla tulevikku. Niisiis on väikeriigi poliitika kunst mille võti on tasakaal. Tasakaal ei ole fatalism. Tasakaalu eest tuleb tasakaalukalt võidelda. Tuleb ühtaegu näha nii tuleviku oleviku kui minevikku, kus amet, ammutame kogemusi ja näeme ka vigu. Need inimesed, kes on meile pärandanud iseseisva Eesti kandsid hoomeruse uus nimetust. Vaikiv enamus. Ja nende kohta arvati, et nad jälgivad, elavad. Olen püüdnud Eestit teenida teadmises, et kõik silmitud põlvkonnad minevikust meid jälgivad ja annaks jumal meiega koos vahel kas või harva ka rõõmu tunnevad. Mul on olnud üks eelis. Mu vanemad ja mu elukäik on mind hakanud väga noorelt koolitama. Mõnda aega oli see eelis ka puudus. Mõnele ma olin võõras. Mõni ei saanud minust aru ja mõni kahtlemata ei saagi minust mitte kunagi aru saama. Aga see kõik on minevik. Praegu on mul parasjagu aega teile kõigile öelda tänu koostöö eest mis on Eestis teinud maailmas juba tuntuma riigi. Tahaksin tänada kõiki siinviibijaid, kõiki valitsusi, kõiki kõrgemaid riigiametnikke, mu häid kolleege välismaalt. Ja muidugi mõista mu perekonda. Ka riigipeal on raskeid aegu. Ja siis on tema sõnatuks toeks üksmeelne ja mõistev perekond. Praegu aga on aeg õnnitleda ametisse astuvat Arnold Rüütlit Eesti vabariigi seitsmeteistkümnendat riigipead ja kolmandat presidenti, kes jääb hoidma meie riigi järjekestvust ja head nime. Ma tahan teda südamest õnnitleda ja teie kõigi nimel kinnitada, et eesti rahvas toetab teda lugupidamisega. Ja armastusega. Palju õnne. Härra vabariigi president Arnold Rüütel. Ja lõpuks, mul on hea meel teile teatada, et oleme president Arnold Rüütliga arutanud põhiseaduse niisugust menetlust, mis annaks rahvale õiguse riigipead otse valida. Minu kahe ametiaja üheks kõige olulisemaks ülesandeks on olnud põhiseaduse kaitsmine. Olen teda kaitsnud päevapoliitiliste muudatuste eest ja rääkinud, et põh põhiseaduse keskmine ise on väärtus. Ometi olen kaitsnud põhiseadust väärtõlgenduste ja formalismi eest. Kuid täna kõnelen kui ametist lahku riigipea. Täna õhtust alates olen lihtsalt president, mitte vabariigi president. Riigipea lahkumine poliitikast annab talle ainulaadse võimaluse võimaluse ja ka kohustuse kõnelda erapooletult ja ka astuda samme, mille erapooletus on väljaspool kahtlust. Seepärast algatanud täna siin põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, millel on kaks eesmärki. Esiteks presidendi otsevalimised. Loodan, et aastal 2006 valitakse vabariigi president otse Eesti vabariigi kodanike poolt. Teiseks põhiseaduse kohtuloomine. Eesti vabariik vajab organit, kellel oleks põhiseaduse lõpliku tõlgendamise õigus. Kellel oleks õigus lõplikult lahendada näiteks valitsuse ja parlamendi vahelised vaidlused või presidendi ja parlamendi vahelised vaidlused. See institutsioon võtab ka ohu, et mõni võimukas peaminister, parlamendiliider või president hakkaks endale ahmima võimu, mis talle põhiseaduse järgi ei kuulu. Põhiseaduse kohus looks selle tasakaalu, mida Eesti vabariik toimimiseks vajab. Mul on hea meel, et valitud president Arnold Rüütel on toetanud minu kavatsust algatada enne ametist lahkumist põhiseaduse muutmine. Austatud riigikogu esimees, ma algatan põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Teie käes on hetke pärast seaduseelnõu mis annab Eesti rahvale õiguse, mis on enamusel demokraatlikest Euroopa rahvastest. Menetlege seda jõudsasti. Härra president Rüütel. Eesti rahvas õnnitleb teid. Mu kallis eesti rahvas. Ma tänan teid.", "role": "user" }, { "content": "President Lennart Meri kõne Riigikogus ametiaja lõppemise puhul.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKolm aastat tagasi valminud analüüsis tõdetakse, et suurt osa riigile kuuluvatest neljast koma kolmest miljonist museaalist hoitakse üsna kehvades tingimustes. Aasta hiljem otsustas valitsus, et tarvis on muuseumite ühishoidlaid. Ühishoidlad kandideerisid ka riiklikult olulisteks kultuuriobjektideks, mida saaks rahastada hasartmängumaksust, aga riigikogu kultuurikomisjoni sõelast need edasi ei pääsenud. Kultuuriminister Tõnis Lukas usub, et kultuurikomisjon otsis pigem uusi mõtteid. Ja küllap tundus riigikogu liikmetele see pärandi hoidla projekt, rutiin, riigi kohustus, mis tuleb ära teha niikuinii. Nüüd lubab Lukas, et kevadel, kui valitsus koguneb järgmise aasta riigieelarve strateegiat arutama, palub ta, ligi 60 miljonit eurot maksvat pärandihoidlat sinna sisse kirjutada. Muinsuskaitseameti muuseumi valdkonna juht Mirjam Räbis ütleb, et praegu töötatakse projektiga hoogsalt edasi. Jaanuaris kuulutatakse välja Põhja-Eesti hoidla arhitektuuri konkurss ja paar kuud hiljem Lõuna-Eesti hoidla arhitektuuri konkurss. Põhja-Eestis on oluline see, et see hoone oleks hästi funktsionaalne, aga see funktsionaalsus tuleb ka arhitektide poolt läbi mõelda, aga teiselt poolt on ta ka ikkagi esindushoone, et seal on selline väike avaoid lausa seal on seminariruumi, seal on konserveerimis digiteerimise kompetentsikeskus. Ehk mingit ilmetu kasti Rae valda kindlasti ei ehitata, aga veel rohkem tuleb arhitektidel vaeva näha Lõuna-Eesti hoidlaga. Seda plaanitakse Eesti Rahva muuseumi juurde Raadi mõisa varemetele. Suures osas saab see olema avahoidla põhimõttel üles ehitatud, ehk siis ta oleks justkui nagu näitus, kus sa saadki tutvuda selle kultuuripärandiga, mis on ju enamus ajast meil kogu aeg kuskil hoidlates. Riigikogu kultuurikomisjonis küsis Marko Šorin, miks ei võiks hoidlaid rajada etapi kaupa, nii et kõigepealt otsustame ühe ehitamise ja siis, kui raha teeme ka teise. Mirjam Rääbis ütleb, et see oleks hädalahendus. Siin on jälle see risk, et kui me otsustame ära, et te olete Põhja-Eesti hoida näiteks ära teinud, mis on suurem ja tekib mulje, et nüüd on see tehtud. Nüüd võiks mõnda muude valdkonda panna, et me võitleme selle eest, et see kõik oleks ikkagi sellise ühise otsusena tehtud. Ka Tõnis Lukas ütleb, et pärandihoidlat vajavad võrdselt nii Lõuna kui Põhja-Eesti. Loomulikult võib elu ise panna meile need piirid, et me peame minema samm-sammult ja objektid panema siis ajalisse järjekorda ja mitte neid korraga tegema. See võib olla täiesti reaalne elu, sest ega seda raha lähiaastatel meil jalaga segada ei ole. Püüame ju liikuda ka eelarve tasakaalu poole. Küll aga tuletas Lukas meelde, et kümneid miljoneid maksvate Lõuna ja Põhja-Eesti hoidlate kõrval ootab rahastust ka Hiiumaa pärandi hoidla. See kahemiljoniline objekt võiks siiski valmida suhteliselt lähiajal, et seal on planeeringu projekt, on olemas.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas lubab, et küsib kevadel riigieelarve strateegiasse rida ka muuseumide ühishoidlatele.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina andsin korralduse siseministeeriumi siseauditile osakonna juhatajale koos politseiameti sisekontrolliga selgeks teha kõikide nende faktide tõepärasus üldse ja teine aspekt kindlasti, mida on vaja selgeks teha, et kas siis julgestuspolitsei jättis midagi tegemata või jättis ta midagi kahe silma vahele või, või millest on tingitud selline selline situatsioon, nagu ta praegu on? Presidendi lossis peaks olema ööpäevaringne valve ju eranditult. Milline teie isiklik arvamus on praegu? No isiklik arvamus on loomulikult kui me vaatame, laias laastus siis presidendi loss kindlasti on tervikuna Eesti riigikaitse all. Teine pool on muidugi see, et kes ja milline asutus täpselt vastutab selles lossis ja lossi territooriumil mingisuguse maajupi eest või mingisuguse territooriumi eest. Et need asjad on vaja kõik detailselt selgeks teha, sest praegusel hetkel on kindlasti vara mingeid üldarvamusi anda. Nii et praegu ei ole võimalik öelda, kas keegi kuskil midagi on tegemata jätnud või kuskil mingisugune lünk sees on selleks liiga vara veel. Tänane hommik on kindlasti selleks liiga vara, sest selle peab välja tooma tõesti distsiplinaarjuurdluse. Kas ja mis on siis tegemata jäetud? Kindlasti, kui me räägime ikkagi presidendi ametiruumides siis sellised üritused on taunitavad. Kas üldse mingisugust uut informatsiooni praegusel hetkel on peale selle, mis on ajakirjandusse jõudnud? Praegusel hetkel midagi uut lisada küll ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Siseminister Kalle Laanet algatas uurimise seoses ETV saatelõiguga Kadrioru lossis pidutsevatest noortest.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna 45 aastat tagasi ilmus ka spordilehe esimene number, mis oli paljude põlvkondade Eesti spordisõprade loetavam leht, mille najal said tunnustust ja innustust paljud Eesti sportlased ja spordisõbrad. Milline koht on aga vastsündinud ajalehel, seda palume kommenteerida Paavo Kivisel. Mees, kelle nimi ütleb Eesti raadiokuulajatele ja spordisõpradele palju-palju. Sellel uuel väljaandel on minu meelest see koht, mis, mis praegu on Eesti spordiajakirjanduses kirjutavas pressis olnud tühi ja ootel. Ma isiklikult olen seda ootust endas kandnud aastaid. Ja ma tean, et väga paljud inimesed on sedasama teinud. Et meil oleks spordirahval lõpuks oma töön kus me võiksime ise keskis rääkida ja arutada oma probleeme natuke laiemalt, kui see päevapoliitiliselt päevalehtedes kajastub sporditeema. Mul on hea meel, et meie spordirahvas ei ole enam kõikide muude kultuuriala inimeste keskel see tummooma kel ei ole kohta, kus häält teha. Eesti spordileht järgmine number ilmub järgmisel kolmapäeval, tegemist on nädalalehega ja Eesti spordilehe väljaandja on Eesti olümpiakomitee ja suur toetaja, abistaja on Postimees. Nii et nii tegijatelt kui ka lehe lugejatelt kõikidele spordisõpradele head lugemisrõõmu.", "role": "user" }, { "content": "Taas hakkas ilmuma Eesti Spordileht.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPühapäeval oli Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravil 146 inimest. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb, et kuigi praegu on Eestis haiglaravi valmidus sätitud enam kui 200 koroona patsiendi peale, siis vastavalt vajadusele saab kiirelt avada ka uusi voodikohti. Koroona patsientide jaoks on olemas selline plaan, mille järgi vastavalt olukorra raskusele siis haigla terviseamet korralduste alusel järjest voodid avavad ja tõenäoliselt olukorra tõsisemaks muutudes, et siis me neid järjest nüüd siin nädalate kaupa tõstame. Teoreetiliselt saab tõsta täpselt nii kaugele, nagu meil täna haiglas voodikohti on, et nagu mainisin enne kas 4000 või kuni 6000 voodit, kui me võtame ka hooldusvoodid kokku, et siis tõesti kuni 6000-ni, aga, aga nii palju meil tõenäoliselt vaja ei ole. Eile oli hingamisaparaati vaja seitsmel koroonaviirusega nakatunud. Praegu on Eestis koroona haigetele valmis umbes 30 intensiivravi voodikohta, kuid hingamisaparaatidega varustatud voodeid saab siiski kiirelt koroona patsientidel ka juurde tekitada. Samas on oluline, et ka tervishoiutöötajad koroonaviirusega nakatunud inimestega toime tuleksid. Koppel ütleb, et hoolimata sellest lõpliku lage siiski voodikohti arvestades määrata ei saa. Epideemia olukorrast tuleb ju ravida kõiki patsiente, aga näiteks intensiivravi mõistes on kindlasti üks piirang on hingamisaparaatide olemasolu ja, ja neid on Eestis täna üle 300 ehk ehk raskes seisundis. Covid haigeid saame ravida seal hetkel kolme-neljasaja patsiendi vahel, aga kuna aparaat tuleb ka Eestisse juurde, et siis ütleme nii, et seal kuskil 400 ja võib-olla natukene peale kandis on see võimekus hetkel Eestis olemas ja tekib juurde natukene, et aga mis puudutab tõesti neid haigeid, kes ei vaja hingamisaparaati, et siis nende jaoks vastavalt vajadusele me avame neid voodikohti. Haiglaravi voodikohti saab avada ka Eesti väiksemates haiglates. Hetkel on haigestumine kõige suurem Harjumaal Tallinna piirkonnas ja Ida-Virumaal, nii et seal me olemegi juba rohkem voodeid avanud kui teistes piirkondades. Et vastavalt olukorra tõsidusele ja seal, kus haiged on, et meil on võimalik neid voodeid avada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti haiglates on kokku üle 6000 aktiivravi voodikoha ning neist keskmiselt 70 protsenti on tavaliselt hõivatud. Neist hingamisaparaatidega on üle 300, mida saab vajadusel kasutada ka raskete koroonapatsientide raviks.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib arvata, et nii mõnigi praegune linnavolikogu liige pärast valimisi enam saadiku toolil ei istu sest kui Eesti 200 tuleb välja täisnimekirjaga, peab osale neist samuti ruumi jätkuma. Eesti 200 nimekirja paneb Pärnus kokku Sulev Alajõe, kes astus just välja isamaast, kuhu ta kuulus 1992.-st aastast Alajõe oli 1999 kuni 2000 Pärnu abilinnapea. Praegu töötab ta Lääne-Eesti ettevõtluskonsultandina Sulev Alajõe. Seda linna aitab avatumaks muuta, siia annab rohkem õppimisvõimalusi tuua selliseid samme nagu Viljandis on Kleveroni akadeemia rääkida jõhvi tehnoloogiakooliga läbi nende siia laienemisest. Keskerakonna peamine valimisteema on Pärnu sild, aga on teisigi teemasid. Kindlasti on Pärnu jaoks võtmeküsimus Pärnu kolledži temaatika, et arutame ka seda, kas meil võiks olla selline kampuse moodi asi ühiselamu näiteks vana Estonia pargimajas. Ekre esinumbril Alar Lanemani on samuti uusi mõtteid. Rannaala tuleb inimestele avatuks teha muul muuli, eriti see alguse osa, see tuleks üles tõsta ja selleks on töö juba käivitatud ja ma loodan, et see läheb edukalt rääma raba õpperajad sinna ka rahvale avatuks. Valimisliit Pärnu ühendab on saanud palju uusi liikmeid, valimisprogrammi tegemine, käib esinumber Romek Kosenkranius. Kõik need, kes on täna volikogus ja ka valimisliidu sellised aktiivsed liikmed, kes on need viimased neli aastat poliitikas olnud ja neist enamus, kandideerib ka kohalike omavalitsuste valimistel. Meil on tulnud päris palju uusi liikmeid, kes tahavad oma kodulinna jaoks palju ära teha ja neist mõneti on ka osa valdades. Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale käib samuti töö valimisnimekirjaga piirkonna esimees Kalev Kaljuste. Ma tahan siiralt, et meie ühtemoodi mõtlevaid inimesi oleks veel rohkem, me tegelikult me sisemas ju kanname kõiki neid väärtusi, mida kannavad ka sotsiaaldemokraatid. Isamaa tõenäoline esinumber on Andres Metsoja, Reformierakonnal Toomas Kivimägi, aga kommentaari nad anda ei soovinud, sest üldkoosolekud seisavad alles ees.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnavolikogu 39 kohale tuleb sügisel tõsine rebimine, sest senistele teada-tuntud erakondade ja valimisliidu nimekirjadele lisandub ka Eesti 200 oma.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Jaak Aaviksoo sõnum oli otsekohene ja napp. Ministeerium lõpetab koostöö võidu samba ehitanud tšehhi firma San sussiga. Tööde lõpetamise graafiku kohaselt pidid Tšehhi tänaseks korda seadma samba ristiosa valguslahenduse. Seda aga pole tehtud. Jaak Aaviksoo. Pärast kahte ajapikendust ei ole meie Tšehhi koostööpartner San usi suutnud produtseerida vabadussõja võidu samba kõige olulisema osa vabadusristi valguslahendust niisugusel moel mis oleks rahuldav. Ebaühtlane valgustus ebatöökindel, valgustusrežiim ja mitmed väiksemad tehnilised vead ei luba niisugust tööd mitte ainult Tšehhi koostööpartneritelt vastu võtta vaid ka seda pimedal ajal Eesti rahvale ja meie külalistele demonstreerida. Mul on sellepärast kahju, mul on kahju sellepärast, et meie partner koos oma alltöövõtjatega ei ole suutnud vaatamata lisaajale selle ülesandega toime tulla. Seega selle valguslahenduse osas koostööd Tšehhi partneritega edaspidi enam ette näha võimalik ei ole. Oleme otsinud alternatiivseid võimalusi juba mõnda aega ja tänaseks võime kinnitleda, et niisugusteks töötavateks lahendusteks on partnerid olemas, on olemas ilmselt Eestis kui vaja, siis ka väljapool. Ja olen palunud alustada riigihanget selleks, et vabadussõja võiduristi valgustuse osa saaks kvaliteetse ja kõike rahuldava lahenduse. Ja kantsler Riho Terrase kommentaar. Ilmselt on tegemist lihtsalt oma võimete ülehindamisega, ühelt poolt selle ei Tšehhi firma poolt, kes need valguslahendused tootis ja põhiline on see, et detailid on ebaühtlased, osa nendest on kvaliteetsed, osa ei ole ja kokkuvõtteks on see tulemus, nagu te nägite, nii siselahenduse peale tuleb riigihange, aga need klaaspaneelid ei oska öelda, et praegusel hetkel ei ole põhjust selles nii-öelda klaaspaneelide lahenduses kahelda, et et siiamaani ei ole küll selge, mis juhtus nende kahe paneeliga, mis me välja vahetasime, aga pärast seda on, praeguse hetke seisuga ei ole mingisuguseid kõrvalekaldeid täheldatud ja me oleme teinud ka katsetusi nende klaaspaneelidega ja, ja meil on alati ka tagavaraks. Vajadusel me võime neid ka vahetada, et meil on, meil on klaaspaneelid ka tagavarad olemas. Ministeerium peatab ka väljamakse tšehhidele, seega jääb Sansu Siil saamata viimased 5,3 miljonit krooni ja neil tuleb tasuta ka leppetrahv 780000 krooni ulatuses. Kokku läks sambaehitusministeeriumile aastate pikku maksma üle 100 miljoni krooni. Lähiajal jääb vabadussõja võidusammas pimedaks, seda seniks, kuni kaitseministeerium leiab ajutise valgustuslahenduse risti osale.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseministeerium avalikustas otsuse katkestada koostöö Tšehhi firmaga Sans Souci.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna esimees Sven Mikser ütles, et sotsiaaldemokraadid vaatavad põnevusega Reformierakonnas toimuvaid protsesse. Ta märkis, et uue valitsuse moodustamise juures peab kõlama ka sotsiaaldemokraatide hääl, sõltumata sellest, kas valitsusse minnakse või mitte. On selge, et peaministri vahetamine ei ole ühe erakonna siseasi isegi kui koalitsioonipartner IRL niimoodi arvab, et tegelikkuses peaministri vahetamine tähendab valitsuse tagasiastumis. Ma olen päris kindel, et juhul kui uueks peaministriks saab Siim Kallas, siis tema tahab moodustada päris omavalitsuse koos omaenda agenda ja tegevusprogrammiga. See võib tähendada ka valitsuskoalitsiooni muutumist, aga loomulikult ei pruugi seda tähendada. Mikseri sõnul peab Eesti järgmiseks erakondadeüleseks ning ühiskonda ühendavaks eesmärgiks saama laste vaesusest väljaaitamine. Ta märkis, et viimase 10 aasta jooksul pole vaesuses elavate laste arv oluliselt vähenenud. Peab olema meile jõukohane ka 40000 vaesuses kasvavat last vaesusest välja aidata. Ja ma arvan, et see mitte ainult ei ole nii-öelda moraalne imperatiiv vaid see on ka praktiline vajadus, sest ma arvan, et see saab olema üks kivi ja känd, mille taha jääb paratamatult pikaks ajaks toppama ka Eesti majanduslik areng. Kui me laseme nii-öelda põlvkonna kaotsi, laseme kasvada lastel üles ilma võimalusteta, saada parimat haridust, arendada välja oma võimeid ja andeid parimal võimalikul moel. Mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel on sotsiaaldemokraatide eesmärk saada kaks mandaati. Seni on piirkonnad esitanud 10 kandidaati. Valimistele minnakse kindlasti täisnimekirjaga ehk 12 kandidaadiga. Nimekiri kinnitatakse. Märtsi lõpus toimuval valimiskogul kandidaadiks esitatud Marju Lauristin ütles, et erakonna valimisplatvorm on valmimas ja see lähtub Europarlamendi sotsiaaldemokraatide üldistest põhimõtetest. See on selgelt suunatud iga inimese heaolu, eriti muidugi tööhõive ja, ja kõigi nende asjade toetamisele ja sotsiaaldemokraadid on alati seisnud ja minu meelest pärast majanduskriisi on see muutunud eriti oluliseks ikkagi Euroopa sotsiaalse mõõtme tugevdamise eest. Teine asi, mis minu meelest on ühine teema Euroopale, on ikkagi vananemine. Siin on jällegi vaja Euroopa ühiseid jõupingutusi. Sutab seda, et tõepoolest seesama tööjõu vananemine, et see ei oleks mitte ainult häda, vaid et siin oleks ka teatud ühised raamid, et ka Euroopa sotsiaalfond panustaks rohkem sellesse. Nimekirja esinumbrina kandideeriv Mikser loodab, et Eestis räägitakse valimiskampaania käigus tõsiselt Euroopa olulistest teemadest. Milleks on majanduskasv, on vaba, liikumise ja põhivabaduste jätkuv tagamine on seesama Euroopa-siseste arenguerinevuste ja ebavõrdsuse vähendamine. Nende visioonide võrdlemisest võiks tegelikult saada nende valimiste otsustav küsimus. Europarlamendi liikme ja samuti kandidaadiks esitatud Ivari Padari sõnul jääb ka järgmise Europarlamendi koosseisu jaoks oluliseks Euroopa Liidu ühtse ja tõhusa toimimise küsimus. Me oleme viga nendest vigadest õppinud, mis enne majanduskriisi siis Euroopa liit tegi, me proovime nüüd nendest vigadest üle saada. No olgu siis selle näiteks suurem ühtne kontroll riikide eelarvete üle, suurem ühtne kontroll pankade üle, ehk see pangandusliidu teema, et, et meil ei tuleks üllatusena kusagil liikmesriigis ühel hetkel kukub keegi oluline pank kokku ja pöördutakse maksumaksja poole, et ole hea ja maksa see pank kinni. Kui me neid ühtseid Euroopa poliitikaid ja ühtseid arusaamasid edasi ei arendada, siis Euroopa liidul on suur oht laguneda.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütles erakonna volikogu koosolekul, et sotsid peavad olema valmis tegutsema ka juhul, kui praegune valitsusliit peaks enne valimisi lagunema. Europarlamendi valimistel on sotside eesmärk saada kaks mandaati.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru linnajuhtide kutsel kogunevad ümarlauale Võrumaa omavalitsuste esindajad, et teiste teemade hulgas arutada ka liitumisläbirääkimiste alustamise teemal, ütles Võru linnapea Anti Allas. Oleme valmis mõtlema selle peale, et et liituksime, et kõik viis Võrumaa omavalitsus liituks üheks omavalitsuseks, see oleks nagu eriti atraktiivne, aga, aga pakuks väga tõsist väljakutset ja seal on omad nõrgad kohad, sellepärast et meil on paar omavalitsus, Võrumaal on Antsla vald ja, ja Setumaa pool, kes tõesti teistest on nagu eraldi ja seal võib ka kaaluda seda, et nad selles esimeses laines ei liituks. Aga kellel on vaieldamatult väga suur ühisosa, siis loomulikult Võru linnal on väga-väga suur ühisosa Võru valla ga kes on nagu Rõngasvald ümber Võru linna, aga ka Rõuge valla ga. Kui Võru linn peaks tegema Võru vallale ettepaneku ühinemiseks, siis vald on avatud läbirääkimisteks, tõdes Võru vallavanem Kalmer Puusepp. Ma arvan küll, et igal juhul, et kui, kui selline konkreetne avaldus ikkagi Võru linna poolt tuleb, siis siis me seda asja arutame ja volikogu oma seisukoha kujundab kõige olulisem see, et kui volikogud on, on seda meelt, et, et see ühinemisprotsessiga võiks algust teha, et siis peabki neid asju täpsemalt rääkima, et mida, kuidas, kuhu, milliseid investeeringuid teha ja, ja niisugust tuleviku nägemusplaani, et igal juhul arutama peab ja ja Võru vallavalitsus küll on selles osas nagu avatud Setomaal peetakse oluliseks naabervaldadega koostööd, kuid siiski ühinemist teiste valdadega vajalikuks ei peeta, ütles setomaa vallavanem Raul Kudre. Setomaal on nagu tähtis ka see, et me jätkaksime igal juhul nagu ühise administratiivüksusena nagu setomaa vald ja me oleksime nagu käsitletavad noh, nagu ühiselt, et setomaa ei saa nagu selgelt ei tohiks lõhkuda. Ja siin nagu see vedur peab olema siit setomaa sees ka ja me igal juhul tahame säilitada, aga ka tulevikus, kui isegi Eestis veel toimuvadki haldusreformi tahaksime säilitada nagu oma piire, kus me saame niinimetatud nagu setomaa asja nagu edasi ajada. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Täna kogunevad nõupidamisele Võrumaa omavalituste juhid, et arutada valdade parema koostöö ning võimaliku omavalitsuste ühinemise üle.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaubanduskokkulepe on väga pikk, tõlkimine võtab aega. Kas te ikka jõuate või on leppe ratifitseerimiseks mingi muu võimalus ka? Meie ametnikud töötavad sellega siis alates 25.-st detsembrist, mil me selle teksti saime ja töötame tõesti inglisekeelse teksti alusel. Selleks et lepe saaks jõustuda esimesest jaanuarist, mil lõpeb Suurbritannia ülemineku aeg on ette nähtud ajutine kohaldamine, see tähendab seda, et meil on veel mõned kuud aega selleks, et kõikide liikmesriikide parlament, et nad saaksid seda lähemalt uurida. Praegu liigume lihtsalt kiirtempos selleks, et saaksime uue suhtele võimalikult sujuvalt üle minna. Aga liikmesriikide poolne heakskiit peab tõesti ka tulema enne esimest jaanuari ka seda ajutist nii-öelda kohaldamist oleks võimalik rakendada. Mis tasemel see heaks kiit siis peab tulema, igas riigis peab parlament kokku tulema. Ei pea parlament kokku tulema, et see ajutine kohaldamine võimaldab parlamentidel seda veel paari kuu jooksul läbi vaadata seda lepingut, aga praegu on vaja valitsuste, kõikide liikmesriikide ja Suurbritannia valitsuse heakskiitu sellisel kirjalikul viisil. Kas teil on teada, et mõni riik näiteks võib selle ratifitseerimata jätta? Praeguste selliste indikatsioonide kohaselt on kõik liikmesriigid seda meelt, et meil on praegu kõige tähtsam see leping esimesest jaanuarist heaks kiita. Ja peale seda saame tegelikult ka lepingud parandada ja muuta veel. Kui kaua täpsemalt aega on? Lõpptähtaega ei ole aga kindlasti mõned kuud. Riigikogus, kes menetleb seda, kas Euroopa Liidu komisjon või väliskomisjon? Menetleb Euroopa Liidu asjade komisjon, keda me siis ka homme teavitame, et homme koguneb ka valitsuse istung, kus lepingu heakskiitu arutatakse. Ja selleks, et et leping saaks sõlmitud 30. detsembril, nagu see on brüsselis kalas siis selleks on meil tegelikult vajalik kõikide liikmesriikide valitsuste heakskiit ja, ja parlamendiprotseduurideks jää veel veel mõned kuud aega.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutab homme Euroopa Liidu ja Suurbritannia uue kaubanduslepingu heakskiitmist. Riigikogus hakkab lepingut menetlema Euroopa Liidu asjade komisjon.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeema on seotud sellega, et vabariigi valitsus kiitis heaks riigi äriühingute juhtimise reformi valgeraamatu ja seal me oleme kokku leppinud, et riigi äriühingute juhtimine peab muutuma läbipaistvamaks ja, ja selgelt arusaadavamaks kuidasmoodi mingeid otsuseid tehakse. Ja seal on kokku lepitud valitsuse tasemel, et moodustatakse nomineerimiskomitee mis on avalikult jälgitav ja mille otsused on läbi, paistavad ka nõukogu liikmete ja juhatuse nimetamisel. Ja nüüd küsis rahandusminister Sven Sester, nii nagu valitsus andis talle ülesande ka uuesti õigusliku hinnangu õiguskantslerilt. Mis puudutab siis riigikogu liikmeid, kes on nimetatud ministri poolt äriühingute juhatuse liikmeteks ja õiguskantsler ütles selgelt välja, et tegu on põhiseaduse vastase olukorraga ja sellest tulenevalt tõepoolest IRL ei ole juba 10 aastat nimetanud ühtegi riigikogu liiget, siis äriühingute nõukogu liikmeteks, sotsid samamoodi. Aga meil on vaja nüüd see probleem lahendada ja üks lahendus on tõesti see, et need riigikogu liikmed tuleb tagasi kutsuda, kes on sinna nõukogudesse nimetatud. Aga meie koalitsiooni eestseisus täna arutasime seda teemat ja rahandusminister on teinud ettepaneku võtta võimalikult kiiresti nüüd kabineti arutelul see teema ja leida siis kas poliitiline lahendus või ka siis õiguslik lahendus sellele probleemile. Kaks varianti on, mida on siin aegade jooksul välja pakutud. Kolmas on muidugi see, et nad jäävadki sinna, aga, aga üks on see, et nad kutsuda üldse tagasi, et riigikogu liikmeid seal ei ole ja teine on see, et neid ei määraks minister. Tõepoolest, et see põhiseaduse vastasus, mis on nüüd üle korratud juba teise õiguskantsleri poolt, seisneb ju selles, et riigikogu liige on oma mandaadis vaba, ta on saanud valimistel mandaadi ja ta peab olema oma otsustest vaba. Aga kui minister nimetab ta siis oma äriühingu nõukogusse, siis ta peab alluma täitevvõimuministrile siis nende korraldusel siin seisnebki tegelikult see nii-öelda võimude lahususest tulenev põhiseaduse vastasus. Ja see põhiseaduse vastane olukord tuleb likvideerida. Kõige lihtsam tõepoolest on see, et ministrid kutsuvad needsamad riigikogu liikmed äriühingute nõukogudesse tagasi või teine lahendus on see, et leitakse mingi juriidiline skeem, kuidas neid sinna nimetada, kas siis seda teeb riigikogu või mingisugune muu kogu, aga tegelikult see sisuline probleem jääb alles. Kas see puudutab nüüd ainult äriühingute nõukoguid või me hakkame rääkima ka sihtasutustest või millest iganes? No see puudutab kõiki neid ettevõtteid sisuliselt ja äriühinguid, kus minister valitsuse liikmena on üldkoosolek.", "role": "user" }, { "content": "IRL-i esimees Margus Tsahkna tõstatas koalitsiooninõukogus riigikogu liikmete riigifirmade nõukogudest tagasi kutsumise teema.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa juhatuse hinnangul hakkasid esimesel oktoobril kehtima lepingud, millega riik tellib ettevõtetel kümnete miljonite eurode eest eriarstiabi teenuseid. Aga üleeile saatsid haigekassa nõukogu liikmed Toomas Tammsaar ja Priit Perents nõukogu esimehele töö ja terviseminister Riina Sikkutile kirja, milles ütlesid, et juhatusele võiks teha ettepaneku kaaluda eriarstiabi riigihanke tühistamist. Toomas Tammsaar. Meie hinnangul praegu on tekkinud olukord, kus haigekassa sõlmib lepinguid teadlik olles sellest, et on olemas väga suur juriidiline risk, et need lepingud on tühised ja meie arvates selline lepingute sõlmimine sellise hanke puhul ei ole põhjendatud. Tammsaar Berents toetuvad rahandusministeeriumi hinnangul, et eriarstiabi teenuste riigihankes poleks tohtinud sõlmida ühtegi lepingut enne, kui kõik hanget puudutavad vaidlused on lõpus nud. Haigekassa juhatus hinnanguga ei nõustu. Juhatuse teatel on tegemist eripärase niinimetatud kobarhankega, millele kehtivad hoopis teistsugused reeglid. Aga oma pöördumises juhivad Tammsaar ja Berends tähelepanu ka hanke tingimuste, sisuliselt nõrkusele. See võimaldas pakkumistel osaleda ja võita pakkujatel, kes tegelikult ei olnud päriselt valmis selle sektori lepingut täitma ja pealegi ei ole ka nendes lepingutes ja ikkagi väga reaalset vastutust selle eest, kui hankijad ei suuda või ei soovi ühel hetkel enam neid lepinguid täita. Et see rahaline vastutus on seal üsna olematu. Tammsaare ja Beerentsi etteheidetega hanke tingimustele nõustub ka kolmas haigekassa nõukogu liige Ulvi Tammer, jäätes. Tegelikult tõesti võis tekkida teatud erialadel selline situatsioon, et hanke võitsid siis need pakkujad, kellel reaalne võimekus puudub ja vastav ka sisseseade. Samuti nõukogus olev Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peet Peterson ütleb aga, et ka nõukogul endal oli hanketingimuste kirjutamisel küllalt suur roll. Samas. Oli teatud punkte, mida ei vaidlustatud näiteks see, et, et kas ilma personalita ilma kabinetita ettevõtted saavad tulla pakkuma, siis selles osas ei teinud ka tööandjad tol ajal ühtegi rikikat. Mis aga puudutab riigihanke võimalikku tühistamist, siis usub Peterson, et tänaseks juba küllalt stabiliseerunud olukorda ei tasuks praegu kõigutama hakata, kuna kannatajaks jääks patsient. Toomas Tammsar usub, et juhul, kui hange tühistataks, võiks raviteenust osutada taas need, kes tegid seda kuni oktoobrini. Ulvi Tammer jäätes ütleb seepeale, et kõik ettevõtted ei pruugi selleks enam valmis olla. Päris nii lihtne see ei ole, et me anname nüüd vanadele teenuse osutajatele uuesti nagu lepingut tagasi, et mille põhjal ja vanad tegijad on teinud kulutusi, uued tegijad teevad kulutusi, nii et kõiki neid aspekte tuleb võtta arvesse. Küsimusele, kas ja kuidas riigihanke tühistamine üldse võimalik oleks, aitab Tammer Jäätese sõnul vastata haigekassa juhatusel palutud analüüs. Analüüs peaks hindama, kas rahandusministeeriumil on õigus ehk kas juba sõlmitud lepingud ongi õigustühised. Kuna mõned hankel kaotanud ettevõtted on haigekassa vastu ka kohtusse läinud, siis Peep Petersoni sõnul peaks lõplik hinnang juba sõlmitud lepingute tühisuse kohta tulema just kohtust.", "role": "user" }, { "content": "Haigekassas tööandjaid esindavad Toomas Tamsar ja Priit Perens teevad ettepaneku kaaluda eriarstiabi teenuste riigihanke tühistamist.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere Gümnaasiumi filmifestivalil tudengifilmidest peapreemia võitnud balti meedia ja filmikoolis valminud linateose talent loomine sattus keerulise koroonaaja algusesse, räägib filmi režissöör Silver Õun. Ma mäletan täpselt seda päeva, kui me tegelikult Fidelia operaatoriga istusime, oli esimene, siis see lockdown või kus nii-öelda kõik kinni keerati, me istusime mustas, puudlisime õlut ja story, pordasime seda filmi ja ega tegelikult ei olnud ju teada, millal me saame võttesse minna, pluss veel, et mass on kohal, palju inimesi, see oli kõik tol hetkel nii uus väga, ei osanud seda nagu kontrollida, ka ette näha, kas ja kuidas saab. Kui filmitudengid teevad filme õppekava raames, siis üldhariduskooli õpilased peavad selleks aega leidma õppetöö kõrvalt räägivad õpilasfilmidest esikoha saanud linateose igavene peigmees, autorid Mati, s. Nurga ja Arand hoor, Härm. Tegime selle filmi 31 päevaga, ehk siis ühest otsast on see nagu inspireeriv, et kõik on võimalik, kui sa seda asja väga armastad ja kui sa sinna tööd paned. Aga teisalt meil tuli teha päris palju ohverdusi, et, et täitsa ausalt, ütleme siin väga vabandame. 32., keskkool Meil oli päris palju ikka puudumisi ka. Mõneti oli meil Mattiasega see loominguline tung sellel perioodil lihtsalt nii, nii suur. Meil oli karantiiniperiood seal kodus ja me mõtlesime, et tahaks seda loomingulisust kuidagi välja elada ja siis olustiku pealt, meie oma elud on väga palju selle looga seotud ka, et ütleks, et kindlalt 70 protsenti tuli meie meie enda sisemistest tunnetest ja emotsioonidest ja saime kokku ja meil oli selline ammune tahe, et teha koos üks lühifilm. Ja sealt see saigi alguse. 2004.-st aastast toimuvale filmifestivalile oli selle aasta finaalüritus ühe ajajärgu lõpp, räägib festivali juht Ander Pais. Kuna Rakveresse tuleb riigigümnaasium ja praegune hoone, kus on Rakvere gümnaasium, läheb üle põhikooliks siis me pidasime sümboolseks lõpetada filmifestival, kui Rakvere Gümnaasiumi filmifestival siin hoones ära, et, et üks ajajärk saab läbi ja kuna tuleb uus gümnaasium, siis sealsed noored saavad selle ürituse üle võtta ja teha uute mõtetega uue energiaga minna edasi. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Rakvere gümnaasiumi filmifestival on Eesti suurim noortelt noortele korraldatav filmifestival. Kokku laekus sel aastal festivalile rekordarv ehk 60 lühifilmi.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti liiklusregistri mitteaktiivses osas on aasta alguse seisuga 184000 mootorsõidukit. See tähendab, et need sõidukid ei ole aastaid käinud tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust, jätkab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinmaa. Keskkonnaministeeriumil on kahtlus, et küllalt palju kasutusel väljaminevaid sõidukeid liiguvad, mitte siis ametlikesse lammutuskodadesse, kus toimub keskkonnahoidlikult autode lammutamine vaid jõuavad ebaseaduslikkes nii-öelda nurgatagustesse lammutuskodadesse, kellel puuduvad vastavad load ja kes ei järgi kõik keskkonnanõudeid, mis viib siis selleni, et võib kas otsene või kaudne keskkonnamõju tekkida, et üks on need vedelikud, mis autos on, on ohtlikud, aga teine, mida kahjuks nurga taga arvestatakse, on näiteks see, et pannakse lihtsalt auto põlema ja see, mis järgi jääb, viiakse metalli kokku. Ostu. Kaupo Heinma sõnul oleks vaja selgeks teha reaalne mitteaktiivsete sõidukite arv, kuid veelgi tähtsam on toimiva süsteemi arendamine, sest muidu jääb romude arv üha kasvama. Seda süsteemi täiustada niimoodi, et ikkagi oleks selge teatud aja tagant, et auto on päriselt olemas. Praegune süsteem on selline, et selleks, et inimene saaks üldse auto registrist maha võtta, on tal vaja lammutustõendit ja lammutustõendi. Ta saab nendest ametlikest lammutuskohtadest. Aga kui viia mitteametlikesse kohtadesse, siis sellist tõendit ei ole ja inimene ei saagi seda autot registrist maha võtta. Liiklusseadus näeb küll ette võimaluse, et keskkonnainspektsioon algatab menetluse, uurib asja ja väljastab seejärel samaväärse lammutustõendi, kuid maanteeameti sõidukite registreerimise osakonna juhataja Martti Kanguri sõnul on sellist praktikat vähe. Ühe võimaliku lahendusena näeb Martti Kangur mõnes riigis kasutusel olevat sõidukimaksu. See nagu aitaks võib-olla nagu edasi ulatuvalt, et selles mõttes ta nagu seda probleemi, et täna on mingi suurem hulk tegelikult neid sõidukeid juba sinna mitteaktiivsesse osasse langenud, keegi ei tea, mis nendega on, et see nagu nende puhul ta ei päästaks, aga noh, edasiulatuvalt jah, ta kindlasti mõjutakse oma nagu rohkem siis seisma selle eest, et need registri andmed siis tema sõiduki andmed siis oleks nagu registris ka korras. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kinnitasid, et on keskkonnaministeeriumi koostöö kutse kätte saanud ja analüüsivad teemat.", "role": "user" }, { "content": "Liiklusregistris on üle 180 000 mitteaktiivse sõiduki, mille saatus on hägune. Et leida toimivaid lahendusi, kutsus keskkonnaminister teisi ministeeriume üles koostööle.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEt osaleda Pärnu ümbersõidude riigihankel 2009. aastal lõid Eesti ettevõtte kogere partnerid ning lätlaste Binders Sa konsortsiumi hange võideti ja tööd läksid käima, kusjuures juhtpositsioonil olid eestlased. Leping nägi ette vastavate tööde teostamist kahes etapis ühtekokku 23 miljoni 632 163 euro eest. Ei läinud kaua, kui hakkas ilmnema koger ja partnerite maksejõuetus ja suutmatus töid jätkata. Enda sõnul oma maine säilitamiseks otsustas pinders hakata ise peatöövõtjaks. Aga kuna endiste partnerite vigu on tulnud parandada juba 1,4 miljoni euro eest, teatati nüüd maanteeametiga sõlmitud lepingu katkestamisest. Pinders Sja avalike suhete spetsialist Fita Norini. Me mõistsime, et tellija pole suuteline vastu võtma professionaalseid otsuseid, et jätkata objektiehitust, me lihtsalt ei taha oma raha matta sellesse objekti, kus me enda arvelt parandame partnerite vigu, ei näe perspektiivi, et töö jätkub professionaalselt. Me teeme ettepaneku luua lepingu lõpetamise komisjon, kuhu kuuluksid mõlema objektil töötanud partneri ja tellija esindajad, aga ka insenerid. Meil on väga kahju, et nii läks. Me mõistame, et nüüd on situatsioon 100 protsenti pärnakate kahjuks. Täna hommikul toimus maanteeametis koosolek, kus oli arutlusel just Pärnu ümbersõidutee küsimus. Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt puust. Maanteeamet ei ole kindlasti nõus nende süüdistustega ja taotlusega lepingut lõpetada. Me leiame, et sellel ei ole mingit alust, ei ole lepingut rikkunud ja oleme teinud nii tööd kui ka tasunud makseid õigeaegselt, samuti ka alltöövõtjate tehtud tööde eest. Nii et, et et me leiame, et praegu peaks üritama siiski seda lepingut veel päästa. Mis edasi saab, tööd seisavad, millal siis võib loota, et pärnakad selle ümber sõiduja ikkagi saavad? Kui meil ei õnnestu seda lepingut jätkata, siis on vaja leida uus töövõtja kõigepealt kindlasti leida tegija, kes hoolitseb liikluskorralduse talihoolduse aukude lappimise eest ja hiljem siis juba jätkaks neid töid selles kohas, kus nad täna pooleli on jäänud, on ohus tõesti esialgselt kavandatud tööde tähtaegne valmimine ehitajate tee osas siis oli tähtaeg selle aasta sügis. Nüüd sõltub, kui kiiresti me uuesti töödega pihta saame hakata, see tähtaeg on võimalik täita või mitte. Kahjuks läänepoolse ümbersõidu ehitustähtaeg on juba 15.-st oktoobrist üle ja seal on palju töid küll tehtud, aga sillaehitus on pooleli ja nüüd seal sõltub ka sellest projekt lahendusest. Kas me saame selle projektiga jätkata või tuleb uus projekt ja, ja uus hange selle peale?", "role": "user" }, { "content": "Läti teedeehitusfirma Binders SIA teatas, et katkestab Pärnu ümbersõidutee ehituslepingu ja süüdistab tellijat ehk Eesti Meenteeametit ebaprofessionaalses käitumises.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvatud Eesti fondi tegevdirektor Mall Hellami sõnul on tegelik olukord Gruusias hullem, kui me arvame. Kuna sõjapõgenike laagreid on mitmeid, mõni on rahuldavas, mõned väga kehvas olukorras. See tähendab seda, et abi ei ole jõudnud kõigile abi koordineerimisega on olnud ka probleeme, siiamaani on kõige suurem abi tulnud loomulikult riikidelt ja valitsustelt ja tuleb tunnistada ka seda, et ka riigid omavahel ei ole abi edasiandmist korraldanud piisava rektiivsusega pole omavahel ka läbi rääkinud, nii et see abi jõuaks erinevate pideni ja ka erinevate sõjapõgenikeni ja erinevatesse laagritesse võrdselt. Praegu on saabunud aeg, kus tuleb hakata tähelepanu pöörama kriisiabile, kriisi nõustamisele, psühholoogilisele abile, inimeste ettevalmistamisele, tagasitulekuks tööturule. Sotsioloog Helve Kase sõnul on aga 62 protsenti põgenikest pärit piirkondadest, kuhu ei ole enam võimalik tagasi pöörduda. Seal üsna palju selliseid inimesi, kes eelmises elus, see tähendab elusiinne sõda said endaga vägagi hästi hakkama, elasid väga kiukal järjel näiteks inimesed, kellel võis seal olla kahekordne maja, võib-olla kolm autot garaažis ja selle viie päeva jooksul nad kaotasid kõik, rääkimata veel sellest, kuivõrd palju on nad kokku puutunud surmaga, näiteks 16 protsenti on kaotanud kellegi oma perekonnast. Enam kui 60 protsenti nendest inimestest on kaotanud mõne hea sõbra tuttava kolleegi, millised on võimalused sellest olukorrast välja tulla. Praegu on selle monopoli enda kätte haaranud sellised suured rahvusvahelised organisatsioonid, et nüüd oleks vaja mobiliseerida ka need kohalikud NGod, kellel paraku on ainult hea tahtmine, kuid puuduvad vahendid, et aidata põgenikke. Lomulikult tuleb mobiliseerida ka kõik need inimesed, kes seal põgenike laagrid, kes täiesti tegevusetult vedelevad. Lisaks sellele, et nad kaotasid peavarju, on nad kaotanud ka töökohad. Elatusvahendid on ju teada, et mida kauem on inimene töötaja tegevuses, et seda raskem tal on pöörduda tagasi sellise normaalse aktiivse elu juurde ja kui nad olid enne sõda juba hakanud sellest olukorrast vähehaaval välja tulema, siis paraku sõda viis neid neid jälle tagasi sinna nullpunkti. Tööpuudus on kusagil 50 protsendi ringis, et mis tähendab seda, et, et Gruusia vajab ka väga aktiivselt selliseid tööhõiveprogramme, ettevõtlusprogramme, ühesõnaga ka sellist know ho, mis nagu Eestil on olemas. Enim on põgenikud saanud hügieeni ja esmaabi kaupu ning toiduaineid. Neid oleks ka edaspidi kõige rohkem vaja. Lisaks selgus intervjuude käigus, et puudus on sularahast ja mure pangalaenude tagasimaksete pärast. Probleemid, millega Gruusia võib lähitulevikus kokku puutuda, on lisaks nimetatud tööpuudusele harituma elanikkonna lahkuma riigist inimeste tervise halvenemine, tänavalaste hulga suurenemine ja narkomaania, aga ka konfliktid rahvussuhete pinnal ehk siis russofoobia.", "role": "user" }, { "content": "Seoses Venemaa ja Gruusia konfliktiga augustis tekkis Gruusias suur arv sõjapõgenikke – umbes 127 000 inimest. Täna tutvustati Avatud Eesti Fondis uuringu tulemusi.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle seltskonna suhtes eriti kes põhimõtteliselt on vaktsiinivastased, ütleme, ajavad niisugust laus lollust suust välja, et nende elu tuleb tehagi keeruliseks ja panna nad olukorda nii nagu noh, ma ei tea, 100 aastat võideldi suitsetamisega ja nüüd on nad mingi klaaskastis või õues ja eriti eriti ütleme seda tüüpi ühiskondades noh, seesama Ida-Euroopa, kus isereguleerimise jõudu ja traditsiooni on võib-olla vähem kui seal põhjamaal, et siis on ikkagi surve, jah, see, mis ühte osa ühiskonda hoiab, siis nagu raamides. Eraldi teema on venekeelsete inimeste loidus vaktsineerimisel, et kui me vaatame vaktsineerimisnäitusi Ida-Virumaal, Maardus, Tallinnas, kui me vaatame isegi vaktsineerimisnäite nooremate inimeste seas, siis ka seal on väga suured vahed sees. Et venelased ei taha minna vaktsineerima, kas nad vajavad mingisugust teistsugust lähenemist. Ma ei arva, et neid tuleks klaaskasti kinni panna, aga mina vaatasin, see suhteliselt huvitav, et, et see eestivenelaste vaktsineeritus on enam-vähem samal tasemel nagu see on Venemaal mis on umbes kolmandik ja noh, võib-olla siin all mingisugused natuke sügavamad kultuurimustrid. Ta on nagu vene inimeste hulgas veel rohkem seda usaldamatust ja ka sellist niisugust soolapuhujate tõsiselt võtmist. Aga teiselt poolt minu mulje on see, et seda tüüpi informatsioon ja seda tüüpi ma ei tea, telepildid või, või klipid või mis näitavad niisugust emotsionaalseid situatsioone, mis ma ei tea. Haiglas ei saa inimene enam tavahaigust ravida, kuna haiglas on kohad hõivatud kõik Covidi patsientidega. Et seda tüüpi niisugune ki tugevat emotsiooni sisaldav sõnum. Tõenäoliselt võiks vene inimest rohkem puudutada, kui ta sellist tavalist eestlast puudutab, nii et võib-olla tasuks sinna panustada ja selle nupu peale vajutada.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Ülikooli professori Mati Heidmetsa sõnul oleks pidanud vaktsineerimisvastaste suhtes karme samme astuma juba palju varem, sest demokraatias peab lõpuks vähemus alluma enamusele.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse seisuga on Eestis töötuna arvel 54800 inimest. Võrreldes pandeemia eelse ajaga on töötuid juurde tulnud üle 21000. Töötukassa juht Meelis Paavel ütles, et olukord on oluliselt parem, kui aastatetagused prognoosid näitasid. Tagantjärele võib öelda, et töötuse põhiline kasv jäi möödunud aasta mai juunikuusse. Tänavu aprilli alguseks tõusis töötus korraks üle 57000. Aprilli algusest kuni siis tänase päevani on registreeritud töötus langenud ja kusagil neli protsenti. Töötukassas oli aprilli seisuga umbes 6000 tööpakkumist, eelmisel aastal samal ajal pea 7800. Meelis Paavel toob võrdluse eelmise majanduskriisiga, kus tööpakkumiste arv kahanes 2009. aastal 2500-le. Ja kui me võtame nüüd statistiliselt, et töötukassa vahendab no kusagil 40 protsenti kõikidest tööpakkumistest Eestis, siis täna peaks olema kuskil 12 13000 vaba töökohta Eestis täitsa olemas. Töötukassa jätkab erakorralise meetmena palgatoetuse maksmist Covid kriisis enim kannatada saanud valdkondades ka maikuus. Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas kirjutas sotsiaalmeedia postituses, et olukorras, kus vabu töökohti on nii palju, peaks igasuguste toetuste maksmist põhjalikult kaaluma. Arto Aas. Reaalne olukord täna tööturul on selline, et, et on tuhandeid vabu töökohti aga inimesed reaalselt ei, ei võta neid töökohti vastu on väga valivad või ei soovi reaalselt tööle tulla enne, kui kõikvõimalikud hüvitised on ära kasutatud. Aasa sõnul on valdkondi, mis kriisis valusalt pihta ei saanud ning need vajavad töökäsi. Igapäeva reaalsus paljude tööandjate jaoks on selline, kirjeldab Aas. Reaalsed konkursid käivad, on vabad töökohad, aga, aga inimesi ei tule, et isegi siis, kui kriis oli nagu palju sügavam. Veel eelmine aasta oli nagu väga palju kuulda seda, et, et töötad, ütlesid, et ei praegu hakkab suvi, ma siin naudin seda suve, mul hüvitised tiksuvad. Töötukassa reserv ehk netovara on tervisekriisi ajal jõudsalt vähenenud. Aasta 2019 lõpus oli töötukassa netovara pea 840 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpuks oli see natuke üle üle viie, 100 miljoni euro ja kui me selle aasta tegemised kõik nii saame tehtud, nagu prognoositud, siis see väheneb veel 100 miljoni võrra ehk 412 miljoni euroni, mis tähendab seda, et meil on tagatud kahe aasta töötuskindlustusvahenditest tehtavate kulutuste vajadus.", "role": "user" }, { "content": "Vabade töökohtade arv Eestis on samas suurusjärgus pandeemia-eelse ajaga. Tööandjate Keskliidu hinnangul võiks praeguses tööturu olukorras igasuguste toetuste ja hüvitiste pikendamisega olla ettevaatlik.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarasematel erakondade esimeeste valimistel on sotsiaaldemokraadid sageli jagunenud leeridesse. Seekord oli Magdalena Anderson ainus kandidaat, mis tähendab, et erakond teda usaldab ja andis talle suure poliitika Ketise mandaadi. Peale valitsusparteide vajab Anderson eelseisval hääletusel parlamendis toetust nii Keskerakonnast kui ka vasakparteilt. Kumbki pole oma seisukohta seni avaldanud, kuid mõlemad on esitanud teatavaid nõudmisi. Vasakpartei liider Nosi atkostar ootab enne hääletamist uusi läbirääkimisi. Magdalena Anderson pani ta valiku. Kas võtate peaministriks minu või võtate Ulf Christersoni, kes juhiks sel juhul kõige konservatiivsemat valitsust, mis Rootsi kunagi olnud on. Moderaatide juht Kristerson on juba korra proovinud valitsust moodustada, kuid see ei õnnestunud. Sotsiaaldemokraatide ja vasakpartei vahel on aga suur vaidlus kavandatavate muudatuste üle töölepinguid reguleerivas töökaitse seaduses. Samuti ootab vasakpartei kokkulepet uute korterite üüri ja turutingimustes. Kriitikud on öelnud, et Magdalena Andersson flirdib vasakpoolsetega, kuid kuritegevuse ja segregatsiooni suhtes ei häbene omaks tunnistada ettepanekuid, mida on teinud mõõdukad või Taani sotsiaaldemokraadid. Konkreetne ettepanek, millega Andersson oma partei esimehena peetud esimeses kõnes välja tuli, puudutas rahalise abi ehk sotsiaaltoetuste saamise karmimaid nõudeid. Need, kes saavad rahalist abi, peavad õppima rootsi keelt või töötama teatud arvu tunde nädalas. Anderson vajab parlamendihääletusel ka toetust. Keskerakonnal see tähendaks aga järeleandmisi rannakaitses või siis pigem rannaaladele ehitamise keeldu, milles pole seni õnnestunud kokkuleppele jõuda. Keskerakond nõuab ka metsaomanikele suuremaid õigusi. Praegune plaan on selline, et tema pressiesindaja sõnul esitab veel praegune peaminister Stefan Löfven täna või homme parlamendi spiikrile lahkumisavalduse ja tema valitsusest saab üleminekuvalitsus. Nädala lõpus kinnitab parlament uueks peaministriks Magdalena Anderssoni. Muidugi juhul, kui vasakpartei ja Keskerakond vastu ei hääleta. Et Leveen pole öelnud, kummal päeval ta parlamendijuhi juurde läheb, näitab seda, et Anderssonil pole toetust tagatud ja rääkimised kahe parteiga käivad.", "role": "user" }, { "content": "Rootsis valis Sotsiaaldemokraatide kongress rahandusminister Magdalena Anderssoni partei esimeheks ja ta astus sellega sammu lähemale Rootsi peaministritoolile. Ühtlasi oleks ta Rootsis esimene naine sel ametikohal. Tee sinna pole aga sirge.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates esimesest detsembrist on Eestis talverehvide kasutamine kohustuslik. Kel vanad rehvid kulunud, tuleb otsustada, kas osta uuesti talvisteks sõitudeks naastrehvid või panna alla lamellrehvid, mis vahetust vaja. Tallinn on juba mitu aastat kutsunud üles eelistama viimaseid linna üleskutse poolt räägib keskkonnateadlaste tehtav õhuseire, mis ütleb, et naastrehv ide kasutamisest õhku paiskuvad peenosakesed on terviserisk. Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa ütleb, et naastrehvide kasutamine mõjutab Tallinna õhukvaliteeti märgatavalt. Eriti kevadel, eriti kui lumi sulanud ja teed kuivad. Kogu see saaste, mis on siis talve jooksul naastrehvide poolt lahti ekseldatud tee pinnalt ja õhku tõuseb, et jah, siis ta tekitab päris kõrged tasemed kohati. Soomlaste värske uuring kinnitab, et naastrehvide kasutamise vähendamisel oleks õhukvaliteedi parandamisele oluline mõju. 2021 just tuli üks aruanne välja neil, kus nad siis hindasidki, et kui naastrehvide arvu kuskil vähendada poole võrra, et siis BM 10 taseme kevadisel ajal kuskil kuni 30 protsenti vähenevad. Norras on neli linna, Stavanger, Bergen rondheim ja Oslo kehtestanud naastrehvidele maksu. Oslos on näiteks maksustatav periood esimesest novembrist 11. aprillini. Osta saab nii päeva, kuu kui hooajapileti. Eesti seadused ei luba kohalikel omavalitsustel taolist maksu kehtestada. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul võiks tegemist olla üleriikliku maksuga ja kohalikud omavalitsused peaksid saama valida, kas koguda seda või mitte. Samamoodi on probleemid Tartus naastrehvidega samamoodi Pärnus suuremates linnades on see probleemiks, sest et linnatänaval on meil üldjuhul puhtad jäävabad suuremates linnades küsimus on ju maakohtades, kus on, kus võib olla vahest naastrehvi vaja. Norras kunagi siin üks uuring oli, et et on hea, kui on teatud protsent nagu naastrehv, et justkui niisugune kinni seetud lumi. Et siis naasrehvid seda karestavad pealt, et siis kalamell peab paremini, see peale näiteks leiti aga see niisugune hea tasakaalu saavutamise see ongi, et siis läbi selle maksustamise nii-öelda. Tallinna linnale tekkivat kulu hindab Kalle Klandorf kümnetesse miljonitesse. Me ju parandame taastusremondi käigus iga aasta miljonite eurode eest tänavakatet, nii et võib öelda, et see on ikkagi kümned miljonid koos inimeste tervisega läheb see ikkagi Tallinna linnale maksma. Autohooldusega tegeleva viia Noori Mustamäe esinduse juht Sander Nisu ütleb, et praegu jäävad naastja lamellrehvid samasse hinnaklassi ja kvaliteetsed lamellrehvid peavad enam-vähem ka sama kaua vastu. Linnasõitudeks sobivad tema hinnangul kindlasti paremini viimased. Mina ostaksin lamellrehvid ikkagi, kuna meil seda lund on, nii nagu ta on, ja linna sõidud ka, et siis naelrehviga on nagu vähe ekstreemsem olukorrad, kui maal maal elad ja niimoodi sõita, et siis soovitaks naelrehvi, aga kas linnas elavad, siis mina sõidaks, sin ikka lamellrehvi.", "role": "user" }, { "content": "Paljud autoomanikud eelistavad talveperioodil lamellrehvidele naastrehve. Peamine argument on turvalisus, eriti just asulavälistel teedel. Eesti suurim omavalitsus Tallinn propageerib juba aastaid lamellrehvide kasutamist, seades eesmärgiks puhtama linnaõhu ja kokkuhoiu teekatte remondilt. Naastrehvide kasutamise maksustamist linnades praegused Eesti seadused ei võimalda, ehkki näiteks Tallinnal oleks huvi sellise maksu kehtestamise vastu olemas.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKogu seda teatri pikniku projekti veab Guido Kangur, kes taaselustas selleks 20 aastat tagasi mängitud Mati Undi loo Helene, Marion ja Feeliks. Me proovimegi siis asetada selle etenduse sinna platsi peale Aegviidu metsa, mis on päris suur plats, kuhu inimesed mahuvad oma linadega, ma ei tea pinkidega pakkudega, mis iganes, kus nad istuvad ja vaatavad meid ja tee peal kohtuvad nad siis kolme erineva näitlejaga Andrus Vaarikuga, Mait Malmsteni ja Uku Uusbergiga. Ja kõiki kogu aeg nii-öelda palistab ümber muusika, puhkpillimuusika me katsume kõigega läbi ajada just niimoodi. Naturaalselt. Ja Andrus Vaarik ikka Ivan Oravana. Kui mina laps olin, meie peres sellist metsas jalutamise kommet küll ei olnud, minu isa oli selline kõva töömees, et kui tema puu nägi, siis ta ütles kohe, näe vaata, puu, näe, miks maha raiumata ost, seda laikust, seda hooletust küll ja läks kohe kirvest otsima. Mul läheb silme eest mustaks, kui ma näen püstist puu taeva aru. Guido Kangur jätkab Niimoodi see rahvas mööda metsa kulgeb ja lõpuks ta sinna pikniku platsil maandub ja, ja mängime meie oma etenduse, nii et mina olen nagu see vahelüli, kes on selle pundinagu kokku kutsunud. Riigi metsamajandamise keskuse juht Aigar Kallas Teatel on üks loomulik ja eestlaste jaoks eelistatumaid vaba aja veetmise viise ja kuna ka metsas pikniku pidamine On seda, siis mõtlesime, et kui nüüd need kaks asja kokku panna, siis võiks saada midagi erakordset ja mida peaks teatrikülast selga panema, kui ta praegu läheb metsa, see oleks väga mõistlik tal panna head matka, jalanõud jalga, sest et tuleb metsa mööda sellele etenduse paigale käia ja sealt ka tagasi tulla. Hiljem tuleb ka natukene võib-olla töödki teha. Kindlasti sellel aastaajal, kus me sinna metsa läheme, on metsas juba sääski. Nii et tasub võtta ka sääsetõrjet kaasa, aga, aga kõik muu pakume meie. Kuna tegemist on piknikuga, tuleks ühes võtta ka väike toidukorv, aga. Mets on väga rikkalik toiduait ja, ja ma arvan, et saame hakkama ka sellega, et aitame inimestel sealt midagi leida. Mis asja ma teiega teen? Väga hea, ma maitsen teid. Hakkame minema. Nii nagu seda kaunist maastikku meie ümber. Te, olete vajalikud siin sellel näitel avar.", "role": "user" }, { "content": "RMK korraldab riigimetsas ainulaadse matka koos teatripiknikuga, kus kokku saavad tuntud näitlejad, Kõrvemaa metsik loodus ja Mati Undi lavastus.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews
[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seni peletati hanelisi põldudel plaksutamise paugutamise, müristamise ja vehkimisega, siis kaks viimast aastat on neid tervitanud kevadine heidutusjaht. Näiteks läinud kevadel lasti Eesti põldudel kokku 664 hane ja Lagle, räägib keskkonnaameti jahindus ja veeelustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Otsest väga tugevat mõju välja sellest ei tulnud, et letaalne heidutus oleks kuidagiviisi paremini aidanud neid hanesid põru pealt eemale peletada, kui siis tavapärane, mitte letaalne heidutus küll, noh, mingisugune väikene siiline noh, statistiline kordaja võib-olla näitas seda, et, et see on natukene tõhusam. Aga hanesid pelgavad põllumehed haaravad ka vähesest kinni. Viru-Nigula teraviljakasvataja Olav Kreen usub, et läinud aastane uuring ei andnud päris õigeid tulemusi ja tegelikult on heidutusjahist oluliselt rohkem abi. Tema sõnul ei saa heidutusjahi mõju mõõta ainult selle järgi, kui palju laskub hanesid põllu peale heidutusele järgneval päeval. Kui ühest parvest on letaalne heidutus nii-öelda üle käinud ja nad on õppinud, et vot see on see koht, kuhu mitte minna, siis järgmised parved paraku seda ei tea. Ehk siis läheb päevi kuni nädal, isegi poolteist nädalat, kuni enam-vähem sellel lennu trajektooril olevad parved on aru saanud, et vot see on nüüd koht, kuhu minna ei ole mõtet. Aimar Rakko ütleb, et läinud aastane uuring kestis kaks kuud ehk näha oleks olnud ka heidutuse pikemaajalist mõju. Tema sõnul on igasuguse heidutuse puhul olulisem see, et hanesid hirmutataks mitu korda päevas. Siiski lubatakse hanede heidutusjahti ka tänavu. Avaldusi oodatakse art tu Jõgeva, Harju, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa põllumeeste lt. Aimar Rako sõnul on teiste maakondade hanekahjud väiksemad. Põllumajandus ja kaubanduskoda saatis keskkonnaametile kirja, kus märkis, et põllumeeste hinnangul võiks heidutusjahti üle Eesti lubada Olav Kreen. Me ei saa piiritleda lindude tegevust, kahjustusi ainult maakonna piiridega, on kindlasti maakondi, kus olulises mahus neid kahjustusi tehakse. Räägime siis saartest, Pärnumaa, Läänemaa. Aimar Rakko sõnul jäetakse meie läänerannik heidutusjahist teadlikult välja. Me eeldame, et see ongi hanede lood, peatus paik ja seal me ei tohiks neid mitte mingil juhul häirida ja peaks võimalda neid rahulikult toituda ja et nad saaksid sealt edasi lennata. Igast linnuparvest tohib põllu peal lasta ainult ühe hane, äärmisel juhul võib pihta saada kaks hanelist. Aimar Rako lisab, et ülejäänud piirarvud alles lepitakse kokku kuid tõenäoliselt tohib ühe põllu peal ööpäevas lasta umbes viis lindu. Plaanis on ka üleriigiline piirang ehk heidutusjahi käigus võib lasta maksimaalselt 1000 hanelist.", "role": "user" }, { "content": "Suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid tohib haavlitega peletada viies maakonnas.", "role": "assistant" } ]
TalTechNLP/ERRnews