messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTseremoonia avas peaminister Mart Laar, kes arvas, et tänase päeva oluline sõna on järjepidevus aga mitte ainult. Teadlase kultuur on suutnud läbi teie edastada meid kõiki sisemiselt ühendavaid tähenduse ja aidanud samal ajal Eesti ennast unistab nagu maailmavaade. Eesti on oma arengus küüsemas teadlased kõrgelt väärtustavad informatsiooni omasta avatud riigis. Teaduse elutöö preemia kandidaat akadeemik Karl Rebane ei saanud tseremoonial osaleda, sest olevat lumevangis lennukis kinnitas akadeemia president Jüri Engelbrecht. Aga aasta oli rikas, sest kaheksas valdkonnas leidis komisjon väärilised kandidaadid. Möödunud aasta saavutuste eest teaduspreemia pälvinud EV Oja Tartu Ülikoolist rõhutas vastukõnes, et Eesti teadus on maailma tasemel. Et tema sõnum valitsusele ja otsustajatele oli aga üks investeering haridusse on riskideta investeering. Spordi elutööpreemia saamise ja määramise segane lugu tingis, et selle valdkonna parimat autasustamist alustas kultuuriminister Signe Kivi kohe sõudjate treenerist Sergei Kluskoos. Arnold Kreeni ei olnud saalis, aga judo treener Aavo Põhjalal oli öelda. Eesti rahvast on küll vähe, ent ta armastab sporti ja oma kangelasi. Ega spordisaavutused ei sõltugi nii palju rahvaarvust kui sellest, kuidas tahetakse sporti väärtustada. Ka investeering sporti ja kultuuri, nii nagu teadusessegi on riskivaba ja toob end kuhjaga tagasi. Aavo Põhjala, mis on judo võlu? Seda voolu võibolla on see, et ta ei ole pelgalt sport, vaid ta on ikkagi ka kasvatusmeetod või vahend, sellest on ütleme kõik kultuurmaad Euroopas aru saanud, et judo on Euroopas väga populaarne. Kui palju on teie arvates noori nüüd tulnud harjutusgruppidesse pärast neid toredaid ja markantseid või? Ma arvuliselt ei oska öelda, aga enamus treeninggruppe on üle rahvastatud, me ei saa uusi võtta, sest ei ole saale. Treenereid me veel leiaks, aga kõige suurem rõud on saalidest ja mattidest. Elutööpreemia võttis täna ainsana vastu graafik ja raamatu illustraator Viive Tolli. Mida see preemia teile ja teie loomingule tähendab? Loomulikult tähendab see palju, kas mu looming muutub sellega? Vaevalt. Aga tunnustus on ikka tunnustus, mis on pooleli, on midagi suuremat käsil? Ei, lõpetan just praegu oma ühte tööd ja alustan jälle ut ja seal ikka nii nagu elu on. Seni on töötahet, et kunud ja tervist ka jah. Palju on räägitud teie väga heast koostööst, lastekirjanik Ellen Niiduga. Et te olete ühte tüüpi ja täna alles ma kuulsin Ellen Niidu enda vastust, et ta leiab, et Teil on teatud hingesugulus Öelge, kas on veel keegi kirjanikest, kellega teil nagu paremini klapib, niisugune loominguline koostöö? Muidugi, Marie Under on inspireerinud ja oravarandi. Viimati leerisin apeli ust, mis mulle ka meeldis, Öelge, mis on see, mida te oma õpilastele täna? Kust akadeemias kõigepealt südamele panete, kui nad selle raske tee valivad? See on ju raske tee, tuleb mõtelda kaks korda, aga pakub ikkagi loomingulist rahuldust. Rikkaks sellega ei saa, ei. Palju õnne, baleriin Kaia Kõrb, kas riiklik preemia muudab teie jaoks midagi? Paneb veel rohkem tööd tegema, ma arvan nii, sellepärast et ma ei ole selline inimene, kes seisma jääb, kogu aeg üritan edasi edasi ja siin oli juttu ka sellest, et Anna Karenin on üks ütlemata raske roll. Kas midagi sama rasket või veel raskemat seisab lähiajal ka ees, sellist pikka balleti nagu praegu ei ole oodata, uut, tuleb mai murdma uus ballett pulmareis ja seal on mul võib-olla väiksem osa ma, mul on undiini osa. No võib-olla üks raskemaid, mis mul praegu ees seisab, on minu juubeliüritus esimesel aprillil. Ega juubel ei tähenda ometigi seda, et kõige kam lavalt ära läheb? Ei, kindlasti mitte, see on lihtsalt selline väike 20 aastat laval, vahepeatus, just.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laari kõne.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Päevaleht kirjutas eile, et läbi Muuga sadama veeti läinud aastal üle 1,6 miljoni tonni Valgevenest pärit õlitooteid. Lukaženka režiimiga seotud ärimehed teenivad selle pealt miljoneid, kuid praeguste reeglite järgi on kaubavooguga keeruline pidurdada. Välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar selgitab, et sanktsioonide all olev kaup kannab koodi kaks seitse üks null. Meilt liigub läbi pisut erineva koodiga kaup kaks seitse null seitse. Seda on kinnitanud ka maksu ja tolliamet. Kas see ka lõplikult niimoodi on, eks seda tuleb täpsemalt täpsustada, et mis on selle kontrolli ulatus ja järvele ulatus, aga vähemalt praegusel hetkel teadaolevalt ei tegeleta seal tõesti sanktsioneeritud tegevusega. Erki Kodar selgitab, et iga kord on sanktsioonide läbirääkimised Euroopa liidus üsna keerulised. Me oleme uurinud, et mis on ka see arutelu olnud, et miks seda kaks, seitse, null seitse pole seal olnud, aga meile teadaolevalt seda otseselt ka ei esitatud sellesse sanktsioonid nimekirja ma ei oska kommenteerida, et kas oli sel põhjusel, et see ei omanud sellist mõju Euroopa komisjoni hinnangutel või siis kas seal on ka mingisuguseid muid elemente. Peaminister Kaja Kallas märkis eile, et kui sanktsioonides on lünki, tuleb need parandada. Juhul, kui Eesti otsustab, et Valgevenes tuleks keelata ka nende kaupade sissevedu, mis kannavad koodi kaks, seitse null seitse, siis on valitsusel võimalus riiklikud sanktsioonid kehtestada. Näiteks meil oli riiklik sanktsioone Bellawi vastu, enne kui Euroopa liit oma sanktsioonipaketi kokku sai. Meil praegu tegelikult Magnitski nimekiri riikliku sanktsioonina, Valgevene sissesõidukeelud erinevatel isikutel on riikliku sanktsioonid ja ka Hezbollah terroriaktiga seotud isikute sissesõidukeelud aga otse loomulikult laualt maas, ka arutada Euroopa liidus sees, et kas võiks see kaubagrupp ja kaubakood samuti liikuda sanktsioonide alla või mitte ja kindlasti me seda teemat ka siin oma lähimate liitlastega kaalume tõstatada. Erki Kodar märgib, et Euroopa liidul võtab sanktsioonide kehtestamine üldjuhul vähemalt paar kuud aega. Üks põhjus on see, et sanktsioonid peavad ka kohtus vett pidama, samas kohalikel sanktsioonide oleks oluliselt väiksem mõju. Sellise kaubagrupi puhul see sanktsioon kehtiks vaid Eestile endale ja eks siin on ka neid küsimusi, et kuidas majandusühenduses ehk siis Euroopa liidus seda teha, see kindlasti võimalik on, et seda on teinud ka teised liikmesriigid, nagu näiteks Leedu just hiljuti ja täna hakkasid Belaruscali suhtes näiteks kehtima täiendavad riiklikud sanktsioonid, et riigiettevõtted ei tohi enam pelarutaliga tehinguid teha ja veoseid vedada. See on küll mõnevõrra erandlik, sellist sanktsiooni riikliku pole tõesti tehtud, aga ma usun, et me oleme ülesannete kõrgusel ja suudame selle ette valmistada, kui selleks nii-öelda poliitiline tahe on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läbi Eesti veeti läinud aastal üle pooleteise miljoni tonni Valgevene õlitooteid. Selle pidurdamiseks saaks põhimõtteliselt kehtestada nii Euroopa Liidu üleseid kui kohalikke sanktsioone, kuid mõlemal on ka oma miinused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaal plaanitakse järgmisest õppeaastast sulgeda 60 õpilase ga. Lüganuse põhikool kooli lastevanemad vaidlustasid otsuse kohtus ja halduskohus leidis, et mõistlik on rakendada esialgset õiguskaitset peatades Lüganuse volikogu määruse kehtivuse. Kohtu hinnangul võib kohtuvaidluste tulemusena selguda, et Lüganuse kooli sulgemine oli õigus. Tühine haridusasutust poleks siis aga enam taas avada mõtet, kuna töötajad ja õpilased on leidnud uue kooli. Lüganuse vallavalitsus otsustas õiguskaitse vaidlustada, räägib Lüganuse abivallavanem Arno Rosman. Meie oleme otsustanud, et me kaebame edasi Tartu ringkonnakohtule kohtumäärusega kuna volikogu otsus oli haridusvõrgu ümberkorraldamine ja me oleme täiesti veendunud, et enam edasi kaugemasse tulevikku, seda ei saa lükata haridusvõrk, kui on vaja ümber korraldada. Ma leian, et Me ei tagane sellest, et see oli üks üks kindlatest variantidest, kuidas seda võrku ümber korraldada. Lüganuse kooli hoolekogu esimees Lauri Saul nentis, et valla vastukäik teeb kooli perele asja keerulisemaks, sest õiguskaitse ajaks oleks saanud koolipere kindluse, et vähemalt kohtuveskite jahvatamise lõpuni koolis töö jätkub. Eks ta mingil määral ole ikkagi meie meie olukorda natukene keerulisemaks muutev, aga me loodame siiski oma kogenud advokaadi peale ja, ja ootame ära siis selle vaidlustamise ja vaatame siis, mille peale vald nagu rõhub ja siis vastavalt sellele võtame ka oma edasised sammud käiku. Lauri Sauli arvates oleks omavalitsuste võimumängude tõmbetuultest vabaks saamiseks kõige õigem Ida-Virumaa eestikeelsed maakoolid riigistada. Kui me kirjutasime riigikogule kirja, Me tegime ettepaneku luua eraldi fond, toetusfond selleks, et just Ida-Viru väikesed maakoolid saaksid toetust ka riigi poolt. Sest olgem ausad, eestluse säilimine, eestikeelse hariduse andmine Ida-Virumaal, see on riigi seisukohast ääretult oluline. Riigikogu kultuurikomisjoniga kohtuvad Lüganuse kogukonna esindajad maikuu lõpus Lüganusel raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lüganuse valla haridusreformiga suletava Lüganuse kooli lapsevanemad said kohtult esialgse õiguskaitse, mis tühistas kooli kinnipanemise otsuse kehtivuse. Vallavõim otsustas õiguskaitse vaidlustada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEtendusasutuste seaduse muudatusi on etendusasutuste liit ja kultuuriministeerium arutanud juba aastaid. Seni kasutusel olnud seadus võeti vastu 2003. aastal, vahepeal on aga teatrimaastikul palju muutunud ja rahastamisotsused on toonud kaasa ka kohtuasju. Seadusemuudatuste peamine eesmärk ongi ajakohastada etendusasutuste tegevuse ja rahastamise aluseid, räägib Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Laur Kaunissaare. Näiteks seal keskne küsimus on see, et see algne seadus on ehitatud nagu riigi etendusasutuste peale, mis tol ajal 2003 olidki nagu noh, nii-öelda riigiteatrit tava tähenduses, eks ju, et siis sellisel kujul juriidiliselt ei ole olemas või sellepärast selline seadus, mis nagu ainult nende toimemehhanismi peal nagu põhineb lihtsalt mingil hetkel muutus ebaotstarbepärase oli mõistlik teha nagu ühelt poolt selgem ja teiselt poolt ka nagu paindlikum viis kuidas see kõik on korraldatud. Uue seaduse kohaselt jääb teatrite rahastamine ministri otsustada, kas ei sease mitte ohtu poliitiliselt tundlike lavastuste tegemise. Etendusasutuste Liidu esimees Margus Allikmaa. Noh, etendusasutuste liidu juhina ma muidugi panin käe alla kooskõlastusele, sest et enamuse soov tõepoolest oli see seaduseelnõu kooskõlastada, aga, aga isiklikult ma jah, pean ka ütlema täpselt seda, et ega mulle ka ei meeldi see, et, et need rahastamisotsused viiakse nii-öelda väga ministeeriumi tasemele ehk poliitilisele tasandile, et mina isiklikult oleks veel näinud vaeva ja püüdnud selle rahastamise korra ikkagi seaduses ära sõnastada, et see ei oleks nii nii kergesti muudetav ja ei sõltuks võib-olla mingitest konkreetsetest poliitilistest valikutest. Sest määrus, see on lihtsalt muudetav ja seal võib tõepoolest see poliitilise otsustuse risk sees olla. Kultuuriministeerium olukorda nii traagiliselt ei näe veel kord Laur Kaunissaare. See risk teoreetiliselt on ilmselt olemas, aga ma arvan, praktilise tasandil seda pigem ei, ei hakka olema. Ja samas teiselt poolt on ka see, et poliitikud siiski nagu vahelduvad, et, et seda olukorda, et nüüd mingi üks poliitiline jõud jääb ja, ja keerab mingi asja nagu pöördumatult ühte suunda, et seda kindlasti nagu olema ka ei hakka. Ja Margus Allikmaa Ega see ideaalne variant ei ole, aga noh, jääb loota, et ministrid on vähemalt sellised inimesed, kes saavad aru, et looming peab olema vaba ja, ja ühtegi loomeasutust ei, ei hakata kuidagi paika panema selle järgi, milliseid võib-olla poliitilisi sõnumeid nad parasjagu oma loomingu kaudu edastavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus saatis Riigikokku kinnitamiseks etendusasutuste seaduse muudatused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei teatel toimus Ida-Virumaal viimase ööpäeva jooksul seitse libedusest tingitud liiklusõnnetust. Eriti libedad olid maakonna põhiteed täna varahommikul, kui sinimägede kandis pidi rekkaga juhtunud õnnetuse tõttu liikluse ümber suunama. Praegu on olukord veidi parem, kuid kiirustada teedel siiski ei tasu, räägib jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse juht Lea Pärenson. Teeolud ei ole midagi kiita, et kindlasti on nad nüüd võrreldes hommikutundidega paremaks läinud, kuid siin varahommikul olid siiski teeolud ääretult libedad, mis tingisid ka mitmed liiklusõnnetused. Küll õnneks ei ole ühelgi nendes liiklusõnnetuses inimesed tõsisemalt viga saanud, kuid siiski on arusaadav, et inimesed ei ei arvestanud siis nende väga jäiste teeoludega. Mis meil siin hommikutundidel siis Ida-Virumaa teedel ees ootas. Kindlasti tuleb terve trassi ulatuses ikkagi olla tähelepanelik, et tavapärased sõiduvõtted kindlasti tänasesse teeoludesse ei sobi. Et ka hommikul oli Tallinn-arva maanteel näha, et keskmine sõidukiirus oligi tegelikult liiklejatel siin viie-kuuekümne kandis, mis oli igati tegelikult adekvaatne kiirus, arvestades, et teed olid väga tugevad. Transpordiameti hinnangul võtab libedatõrje Ida-Virumaal veel aega, räägib idateehoiuosakonna korrashoiu juhtivinsener Ivan Ni. Kidin. Öösel 100. Ida-Virumaal jäävihma ning teeolud muutusid keerulisemaks, teed olid kaetud jääkihiga ning esinesid libedate. Õige hetkeseisuga on põhimaanteede teeolud muutunud paremaks, kuid kõrvalmaanteedel võivad veel libedad esineda. Noh, kui rääkida sellest jäävihmast, siis teehoolde tehnika oli täies koosseisus jälle öösel ning tõesti libeduse terjed, kuid siiski reagentide efektiivsus on suurem siis, kui teil on liiklus. Kui liiklus on väikis, siis libeduseterri võtab aega. Kuna soolamõju ei ole nii kiire. Ivani Kidini hinnangul ei ole jäävihma enam oodata ja teeolud peaksid ajapikku paranema. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei palub liiklejatel Ida-Virumaal võimaluse korral pikemaid sõite vältida, sest pärast öist jäävihma on teed ikka veel väga libedad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo korraldajad on selle väga täpselt läbi mõelnud ja gruppide vahed on tõesti üle veerand tunnised, samas piiratakse ka kogu maratonil osalejate arvu kuni 4000 ga siis põhidistantsile 63-le kilomeetrile ja harulast siis 31 kilomeetrisele nii-öelda poolmaratonile ka veel 2000 sportlast. Aga see on korraldajatel hästi läbimõeldud ja ma usun, et nende plaan, neil on tohutu kogemus, nende plaan ka õnnestub ja, ja seekord tuleb Tartu maraton ja tulevad ka teised Estoloppeti sarja maratonid turvalised. Kas sinna võivad tulla siis ka välisriikidest osalejad? Jah, aga ilma isolatsiooni kohustuseta ainult Soomest ja Norrast praeguste andmete järgi ja ja see võib olla kuskil kuni 300 teistest riikidest tulijat peavad isolatsiooni aja läbima ja, ja tõenäoliselt neist tulijaid on väga vähe. Kui nüüd minna teatrite kinode juurde, siis sellest nädalast näitused, muuseumid saavad ennast taas avada, aga, aga no millal siis saaks minna teatrite ja kinode juurde? Seal ju saaks samamoodi piirata kas või istekohtade arvu, eks, piletimüügi arvu ja nii edasi. Harjumaal ja Ida-Virumaal? Jah, meil oli eelmisel nädalal arutelu, ma taotlesin sulgemise lõpetamise planeerimist lähiaega aga valitsus otsustas pikendada seda kahe nädala jooksul. Eelmisel nädalal oli see arutelu mina kultuuriministrina, jäin eriarvamusele. Nii et seda siis tuleb veel arutada ja otsustada, et, et praegu ei saa nagu veel midagi lubada. Seda tõenäoliselt teeb järgmine valitsus juba mina kultuuriministrina olen seisnud selle eest, et kultuur, kus nakatumine on olnud väga vähene või ei ole, seda tegelikult teatrites, kinodes, kontserdisaalides, muuseumides, ehituse saalides. Just esimene grupp on statsionaarsete istekohtadega. Korraldajate puhul ei ole tegelikult olnudki. Ja et need võiksid olla lahti. Uue valitsuse kanda jääb ka vabakutseliste loovisikute toetused. Selle rahad on praegu vist juba otsas selleks aastaks, nii et, et seal tuleb ikkagi teha selliseid ka kaalukamaid rahalisi otsuseid. Jah, kriisipaketi summad on vajaduse järgselt otsustatud nende piirangute kohta, mis praegu on kehtestatud. Kui uus valitsus kehtestab uusi piiranguid tulevikus, siis ta peab uued rahad ka ette nägema, aga praeguste piirangute mõju on kompenseeritud ja need rahad on arvestatud ja nende nii-öelda selline käskkirjaline lahtikirjutamine ja eraldamine, see protsess praegu käib. Nii et kõik saavad tuge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks kultuuriministri ettepaneku lubada Terviseameti juhiste järgimisel korraldada kuus Estoloppeti suusamaratonide sarja kuuluvat etappi. Teatrite ja kinode avamine Tallinnas ja Ida-Virumaal jääb aga järgmise valitsuse otsustada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolme valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna eelnõu, mis viib erakondade rahastamise järelevalve riigikontrolli tegevusvaldkonda, kütab kirgi. Peaminister Jüri Ratase sõnum oli tänasel valitsuse pressikonverentsil sama, mis eilses riigikogu infotunnis. Mõnikord on elus nii, et saab asju teha veel paremini. Ja kindlasti ma arvan, et ER- Ott ka tasandil viia erakondade rahastamise järelevalve riigikontrolli, riigikontrolli pädevusse tõstab kindlasti usaldusväärsust, tõstab kindlasti võimekust ja kvaliteeti. Kui Ratas ütles, et tal ei ole komisjoni usaldusväärsusele etteheiteid, siis EKRE esimehel Mart Helmel oli neid hulganisti. Mina ei ütleks, et ta nii väga usaldusväärne on, kui kaks juhtliiget on seotud sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, mis on veel ühe liikmega riigikogu poolt esindatud, kui see institutsioon on pidevalt tanud ja püüdnud üritada ja ületada neid volitusi, mis tal on see organisatsioon väga selgelt politiseeris ennast ära politiseeris ennast ära ühele väga kitsale poliitilise ideoloogia lõigule. Ja sellest lähtuvalt hakkas rakendama oma volituste ületamise praktikat ka erakondade rahastamise järelevalve tegevusse. Loomulikult on Helme sõnul kogu asja ülespuhumises süüdi ajakirjandus, kes on probleemi välja mõelnud. Pressikonverentsil olnud Isamaa esindaja Raivo aeg oli sisuliselt eelkõnelejatega nõus, aga tuletas meelde, et samasugust plaani on ka varem kavandatud ning juba 2010. aastal. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas täna pikalt koalitsioonierakondade eelnõud erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni kaotamise kohta. Reformierakonna esindaja komisjonis Kaja Kallas ütles Uku toomile, et arutelu oli pingeline. Valitsuskoalitsioon soovib seda arutada kiirkorras siis kiiremini kui, kui tavapärases korras. Õnneks sellele seisis vastu Isamaa saadik, et ütlesid, et see on ajakriitiline eelnõu küsimustele, miks ta on ajakriitiline, kas see on seotud koroonakriisiga tuleva majanduskriisiga? Vastuseid kahjuks ei olnud. Me kuulasime küll riigikontrolöri, kes ütles, et see on väga halb mõte. Me tegime ettepaneku kuulata ära õiguskantsler, tegime ettepaneku kuulata ära ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon, aga need ettepanekud öeldi, et me võime neid kuulata siis, kui me oleme esimese lugemise ära teinud. Nii et komisjoni otsus oli esimene lugemine lõpetada ikkagi selle eelnõuga edasi minna. Ja millal ta suurde saali tuleb? Ta tuleb suurde saali kohe kui istungitevaba nädal on läbi. Mida tähendab kiirkorras arutamine, mis see oleks olnud? See oleks olnud nii, et muudatusettepanek oleks olnud aega neli päeva, et kui tavapärast seadus ütleb, et muudatusettepanekute tavapärane kord on 10 tööpäeva, erandjuhtudel võib anda ka lühema muudatusettepanekute tähtaja, aga sellistel suure mõjuga eelnõudel oleks loogiline, et see periood oleks ka pikem. Sellise ettepaneku me ka tegime, aga see ettepanek ei leidnud toetust, aga õnneks ei leidnud toetust ka see kiirkorras arutamine. Valitsuskoalitsiooni soov on see kindlasti vastu võtta ennem seda, kui tavapärase istungid siis juunikuus lõpevad. Tavaliselt on olnud ju nii, et kõik teemad, mis puudutavad kõiki erakondi, püütakse teha ikkagi niimoodi, et kõigiga räägitakse läbi nüüd opositsiooni ei peeta enam mitte millekski, et isegi aega ei taheta anda selle arutamiseks, nii et sellisesse kohta oleme jõudnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni likvideerimise teema kerkis esmalt tänasel valitsuse pressikonverentsil, seda arutas pikalt ka Riigikogu põhiseaduskomisjon.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohtu esimees Villu Kõve tegi kohtunike iga-aastase täiskogu ees kõneledes ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustiku sätet selliselt, et kohtunikud saaks edaspidi piirata õigusemõistmise kajastamist ainult tähtajaliselt ning põhjendaksid selgelt sellise piirangu vajalikkust. Esiteks, kriminaalmenetlus on hakatud rakendama siis tsiviilkohtumenetlus juba aastaid kehtinud sätet, mis võimaldab istungil osalenutel keelata istungil tajutu avaldamist ja teiseks siis on põhjustanud suurt pahameelt siis toimikutega tutvumine pärast asja jõustumist, nende kinnipanemine, mitte näitamine, ka ehk menetluse kinniseks kuulutamine kui üldine mulje ajakirjanikel on selline, et Eesti vabariigis pannakse kinni kriminaalmenetlused, kus on korruptsiooni asjad, need järjest need siis see ei ole hea meie kohtusüsteemile ega mainele miskit pidi need, et noh, et, et kõik korruptsiooni asjad kinniste uste taga ei ole hea tulemus. Ja, ja jätab see mulje, et samas eks ole kellegi tapmise lugu, eks ole, kajastatakse kõige võikamate detailideni ja, ja privaatsust häirivate detailideni kuskil, eks ole. Et, et see ei ole hea mõte, nii et ka kohtunikele siinkohal, kes siis neid menetlusi peavad ikkagi palve mõelda. Kui te keelate midagi, siis miks ja mis ajaks ja te ka, põhjendas te seda arusaadavalt need. Kohtunike täiskogu keskendub tänavu digitaalsetele lahendustele kohtumenetluses. Ühe küsimusena on siinkohal üles kerkinud tehisintellekti kasutamine kohtutöös. Kas me tahaksime jõuda ka robotkohtunikuna, võiks ju täna küsida, et noh, kas me tahame, et need otsused, teekski, masinad, meil on ju täna mingis mõttes sellised valdkonnad olemas nagu see kiiruskaamera trahvi, eks ole. Mingis mõttes maksekäsu kiirmenetlus mingil kujul me saame kindlasti seda teistele rakenda, küsimus on see, kas me tahame, et ta lõpuni oleks, kas me tahame seda, et inimlik mõõde kaoks õigusmõistm, ma arvan, et see oleks väga halb, siis ei areneks õiguse mõistmine edasi, siis ei oleks erandeid, enamneed, mida on vaja teha teatud olukorras, mida ei ole ette nähtud standardiga, mis ei mahu kuhugi. Klasti selles masinas. Justiitsminister Raivo aeg aga lubas omalt poolt, et kohtute politiseerimist ei tule. Ma ei kahtle selles, et kohtud on poliitiliselt sõltumatud ja kohtunikud mõistavad õigust ja vähemalt seni, kuni minu erakond on valitsuses ja mina ise olen justiitsminister. Seeni kindlasti ka jääb, mingit kohtute politiseerimist. Meie poolt ei tule mitte vähimalgi määral sõltumatu kohtuvõim ja sõltumatu õiguse mõistmine. Need on asendamatud väärtused, see on õigus riigi alustala, üks kolmest võimuarust seadusandliku ja täitevvõimu kõrval, mis peavad 11 tasakaalustama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohtu esimees Villu Kõve rõhutas kohtunike täiskogul peetud kõnes, et ajakirjanduses laialt kõlapinda tekitanud kohtuistungi kajastamise piirangu seadmisel peab kohtunik hindama, kas vaikimiskohustuse kehtestamine on põhjendatud ning arvestama ka avaliku huviga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et vaktsineerimise eest hüvede pakkumist on valitsus korduvalt arutanud, kuid üksmeelele jõutud ei ole. Siiski usub minister, et riskirühmade kaitseks oleks vaja ebatraditsioon seid lahendusi. On see siis konkreetselt rahaline toetus, nagu on näiteks teinud Läti ja Leedu tulenevalt ka vahepeal selgelt tõusnud energiahindadest või on ta ka mõnda sorti tervise valdkonna hüvitist, noh näiteks on arutatud ka hambaravihüvitise või muu sellise lisahüvitise loomise mõtet. Kiik rõhutab, et viiendik eakaid on veel vaktsineerimata. Ma ei arvagi kuidagimoodi naiivselt, et mis tahes toetuse selline meede nüüd kümneid protsenti inimesi mõjutas, aga isegi kui ta mõjutab mõnda üksikut protsenti, siis ka see on tegelikult oluline hõlmatuse tõstmiseks. Valitsuse teadusnõukoda on premeerimist teiste riikide näidete toel varem analüüsinud ja soovitanud seda mitte teha. Teadusnõukoja liige, kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm selgitab. Selle rahalise toetuse maksmisel oleks ilmselt rohkem negatiivseid kui positiivseid mõjusid just arvestades seda pikaajalist perspektiivi ja pigem võib see kõhklejate umbusku veelgi üles kütta. Et pigem on ikkagi oluline kõhklejate seisukohalt sisulistele küsimustele vastata. Siiski nendib vihalemm, et näitajad välismaalt ei pruugi Eestile üks ühele kehtida. No Läti kogemust saab natukene kasutada, sest Läti eelmise aasta viimased kolm kuud ju just 60 pluss inimestele lubas, lubas siis maksta, siis oli see ühele inimesele oli oli 100 eurot ja, ja no nende avalik statistika näitab ka seda, et tõepoolest see vaktsineeritute osakaal siis just selles vanemas elanikkonnas suurenes ja täitsa märgatavalt nad saavutasid seda kasvu. Aga siin on see aga, et Neil oligi algtase madalam ja nad alles aasta lõpuks siis oma nende rahaliste stiimulitega ja tegelikult seal oli ka sanktsioone juures veel. Nad saavutasid Eestiga võrreldava taseme. Et hiliseid otsustajaid mitte eelistada, peaks preemiat maksma ka tagantjärele lisab kiik. Ja kui see rahaline toetus oleks näiteks 100 eurot, siis me räägime suurusjärgus 30 35 miljonit, eeldusel, et kõik ära vaktsineerivad ennast. Mina ei näe seda pelgalt nii-öelda kulumomendina, vaid tegemist on ju ühiskonna osaga, kellel üldjuhul on madalam sissetulek on nii või naa keeruline kasvavate hindade valguses toime tulla, et selles vaates niiöelda täiendava sellise rahalise toetuse pakkumine vaktsineerimise motiveerimiseks aitab ühtlasi nende toimetuleku raskusi vähendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tanel Kiik sooviks vaktsineerima innustada rahalise preemiaga, koalitsioonipartner ei nõustu. Teadusnõukoda vaktsineerijate premeerimist ei soovita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahjuks peab ütlema, et olukord on läinud hullemaks võib-olla isegi nii palju ei ütleks selle viiruse leiu kohta. Põhiliselt, mida me näeme, on see, et praktiliselt neid asulaid, kus me viirust ei leia, enam ei olegi, nii et see kaart on, on kaotanud selle selle rohelise värvi praktiliselt ära, nii et enam ei oskagi nagu välja tuua erinevusi Eesti regioonide vahel, kuna meil on siin nüüd need 24 tunni kesistatud proovid, meil on võetud 20-st suuremast linnast sealt me leiame viirus igalt poolt pluss siis on veel sellised ühekordse hoovivõtuga kohad, kust lihtsalt minnakse ja võetakse sealt peoveekaevust siis ennem seda puhastusseadet, see proov ja, ja seal võib juhtuda seda, et, et kui inimesed parasjagu siis WC-s ei käi, kes, kes nakatunud on, et sealt me seda ei leia, siis ka nendest proovidest ikkagi valdav enamus juba viirus sisaldab, mis meil siin siin hetkel kaks asulat, kus proovi võeti, Lihula ja adavere on veel veel siin rohelised aga see ei pruugi tähendada, et seal nakatunud ei ole, et need ühekordsed proovivõtud on sellised juhuslikuma iseloomuga. Nii et üldiselt küll nagu nii rohelise vaeset kaarti praktiliselt ei olegi näinud. Oskate välja tuua, millises asulas või linnas on kõige rohkem te olete leidnud viirust. Ei oska praegu nagu öelda, et need suure viiruse leiuga on meil siin erinevaid, ütleme, et et praegu need suuremad kohad väga paljud on, on kõrge viiruse tasemega ma siin vaatan, et Põlva ja Tallinn ja Rakvere",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlastel on valminud iganädalane koroonaviiruse kogust jälgiv reoveeuuring.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba reisipiirangute leevendamise esimesel päeval saabus USA-sse 40000 väliskodanikku rohkem kui eelnevatel päevadel. Eeldatakse, et pühade lähenedes suureneb see arv märkimisväärselt. Euroopa reisija Taniel. Ma olin kogu aeg veebis ja ootasin värsket infot. Ma arvan, et vaid tund pärast seda, kui nad piiride avanemisest teatasid, otsustasin pileti broneerida ja lennu ümber muuta. Siin ma nüüd olen, see on imeline. Washingtoni elanik McCensi. Ma värisen ikka veel. Ma olen nii põnevil, et ta on siin. Ma olen põnevil, et saame nüüd palju seigelda. USA pealinna Washingtoni muuseumid ja vaatamisväärsused ootavad külastajaid, nii nagu ka nende ümbrusesse parkinud tänavatoidumüüjad. Enamik valitsustöötajaid ei ole kontoritesse naasnud, seega turistid on ainsad lõunahuvilised. Uurisin tänava toidumüüjalt Kamaalilt, kas tema arvates võib äritegevus tänupüha lähenedes elavneda. Jah, ma arvan, et võrreldes eelmise aastaga küll, sest mullu läksid inimesed tänupüha ajal pigem linnast välja tähistama. Ma eeldan, et sel aastal läheb äril paremini. Loodame. USA reisiassotsiatsiooni andmete järgi on pandeemia aegse väliskülastajate languse tõttu ameeriklased kaotanud 300 miljardit dollarit ja miljon töökohta. Inimeste palkamine on nüüd taas hoogu juurde saanud, eriti majutusasutuses. Hotelli omanik John PitsPatrick. Meil on detsembri esimesel kahel nädalal rohkem külastajaid, kui oli 2019. aasta samal kuul. Pandeemiaeelse reisimise juurde naasmine ergutab eelkõige suurlinnade majandust. Näiteks New Yorgis tuleb umbes pool turismiga seotud tulust just väliskülastajatelt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enamikul eurooplastel on pooleteise aastase pausi järel taas võimalik USA-sse reisida, kui neil on olemas vaktsineerimistõend ja negatiivne koroonatest. Hotellide kinnitusel on pühade-eelsete broneeringute arv silmnähtavalt kasvanud, mistõttu palgatakse tööle aina rohkem inimesi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTe lubasite balti reisimulli taastamise valitsusse viia, kui keerulised need läbirääkimised hetkel on ja mida siis Eesti Lätile ja Leedule ette paneb? Kui mina lähen homme valitsusse sellise küsimusega, kuidas tagada kõige paremal moel piiri ülene tööränne Läti ja Eesti piiril sarnaselt nagu praegu on meil väga kenasti tagatud see tööränne Valga-Valka regioonis ja soovime, et oleks võimalik tööränne selliselt, et see ei kahjustaks kohalike ettevõtjate huvisid. Mis puudutab nii-öelda balti mulli laiemalt, siis kas on see võimalik taastada sarnasel moel, kui see oli möödunud aastal, on veel vara öelda, kuid praegu tõepoolest planeerime balti partneritega konsultatsioone, et arutada, mis meid on võimalik täpselt ette võtta. Selle jaoks on praegu õige aeg, sellepärast et Meie nakatumisnäitajate kordaja on suhteliselt sarnasel tasemel, see ei ole kuidagi veel sobival tasemel selleks, et ühiskondasid täielikult avada. Kuid paras aeg on alustada ettevalmistustöid. Läti valitsus otsustas eile, et piiranguid ei vähendata ja nad hakkavad seda uuesti arutama kahe nädala pärast. Mis Leedu seisukoht on ja kui me kõik kolm jääme eri meelt piirangute leevendamise ulatuse või tähtaegade suhtes, mis siis edasi saab? Meie eesmärk nendel konsultatsioonidel ongi teada saada, et kuidas Läti ja Leedu näevad edasisi võimalusi. Tuleb arvestada ka seda, et nädala nädala kaupa meie ühiskonnas on üha laiapindsamalt vaktsineeritud. Euroopas on juunikuust kokku leppimisel rohe sertifikaat. Eesti on omalt poolt andnud üles valmisoleku pilootprojektis osaleda. Et kas näiteks ka Läti ja Leedu osalevad pilootprojektis ja meil on võimalik siin ühiselt kuidagi kiiremini edasi liikuda, et need on need küsimused, mida me konsultatsioonidel plaanime arutada. Kaua, need konsultatsioonid, nagu ette on nähtud, kaua need kestavad? Täpsema aja raami saamegi panna paika siis, kui esimene ring konsultatsioone on ära peetud ja neid plaanime järgmisel nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Eva-Maria Liimets läheb valitsusse küsimusega, kuidas tagada kõige paremal moel piiriülene tööränne Eesti ja Läti piiril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhe Bulgaaria ajalehe teatel uurivad Bulgaaria võimud ettevõte, mille nimi on Optima CA võimalikku rahapesu. See firma on kasutanud ka aktsiaseltsi David teenuseid. Meedia andmetel laekus kahtlane vene päritolu raha kõigepealt Bulgaaria kinnisvara ja finantsteenuste kompaniile optima CA, mis kandis poole summa stavidele. David saatis raha omakorda tagasi Venemaale. Bulgaaria võimud on esitanud sellega seoses Eesti võimudele õigusabi palve, mille sisu on salastatud. Ettevõtte nõukogu liige Meelis Atonen oli ajakirjanduse kajastusest nördinud. Mitte mingit rahapesukahtlust reaalsuses aktsiaselts Tavidi suhtes ei eksisteeri. Kui kellelgi teist on teistsugune info või fakt, siis olete alati teretulnud seda meile tõestama, näitama aga see, et kuskil Bulgaarias üks firma on rahapesukahtlust ega süüdistuse all ei tähenda, et Eestis tehtud õigusabi palve teeb automaatselt aktsiaselts Davidi rahapesus kahtlustatavaks. Meie ei ole rahapesuga tegelenud ja ma kinnitan, ei hakka ka tegelema mitte kunagi. Tavidi juhatuse esimees Kuno Rääk kinnitas, et nende ettevõte pole mingeid seadusi rikkunud. See raha tuli Bulgaariast legaalselt pangaarvelt. Aestavit, tehes tehinguid ükskõik millise kliendiga läbib kõik vajalikud protseduurid, kuidas identifitseeritakse kliendid, kuidas uuritakse, tema taust, kuidas vaadatakse, kuidas on ta eelnevalt käitunud, kas ta omab Euroopa liidus arveldusarveid, kas ta, kus ta on registreeritud, kõik asjad kõik see käiakse läbi ja David mitte mingisugusel juhul ei saa mitte kuidagi pidi varjata raha päritolu või moonutada seda, see on välistatud, mis tähendab nagu seda, et kõik fikseeritakse, siin on alguspunkt, siin me kohtusime kliendiga, siin me tegime, need asjad. Me küsisime kliendi käest, kõiksugused, andmed, siin on tehing, sealt raha tuli, sinna raha läks, kõik on detailselt vormistatud ja kõik on detailselt fikseeritud, mis tähendab nagu seda, et reaalselt puudub igasugune võimalus meie juures raha pesta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aktsiaseltsi Tavid juhid tulid täna ajakirjanike ette, et veelkord selgitada ajakirjanduses esitatud väiteid, et ettevõte on seotud rahapesuga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänu eelmisel aastal valminud tehnikaülikooli uuringule on keskkonnaministeeriumil teada ligi 1200 varingukoha ja vanade kaevanduste tuulutusavade asukohad. Nüüd on vaja välja selgitada need, mis inimeste elukohtade vahetus läheduses asuvad, räägib keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Helena Kailan. Neid on tõesti palju, aga samas me ei tea nende seisukord, et meil on info olemas, kus kohas nad paiknevad, aga kas nad vajaks kohe ohutuks muutmist ja sekkumist või on need nende seisukord piisavalt hea, et ei, lähiajal ei ole vaja nendega kõikidega korraga tegeleda. Praeguse seisuga on teada viis surfiauku, mis on kindlasti vaja kinni katta ja lisaks on keskkonnaametile teada antud neljast ohtlikust kaevanduse varingu august jätkab Helena Kailan. Probleem on täna nende vanade suletud kaevanduste kohal tekkinud varinguaukudega, kus korrastamiskohustus on jäänud riigile ehk siis kaevandamisest on möödas enam kui 10 aastat. Ühel juhul, kui kaevandati vanasti maapinna lähedastes kihtides, siis varisevad sisse. Kaevanduskäigud ja varinguauk ulatub maapinnale ja teist tüüpi varingukohad on tuulutusabad, mis on rajatud kaevanduse tuulutamiseks. Ehk siis surfiaugud. Ja praegu on see tehnikaülikooli uuring toonud välja selle, et varingu põhjuseks on tõenäoliselt kasutatud puitoestik, mis siis ajapikku on ära lagunenud ja mädanenud ja seetõttu ajapikku neid varinguauke tekib juurde. Helena Kailani sõnul maksab ühe surfiaugu sulgemine ligi 7000 eurot. Lisaks sellele peab tellima kulukaid projekteerimistöid. Käesoleva uuringuga selgitatakse välja vähem kulukas lahendus ehk leitakse taolistele töödele tüüp-projekt. Nii saaks erinevaid varinguauke ühtemoodi katta. Keskkonnaamet on tegelikult varasemalt tellinud paari surfiaugu sulgemise antud juhul siis täideti need surfiaugud killustikuga ja kaeti pealt betoonplaadiga. Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Helena Kailani sõnul peaks elanikud ja omavalitsused ohtlike kaevandusaukude asukohast teavitama keskkonnaametit. Tavaliselt on tegemist jõhvi Kohtla-Järve ja Kiviõli lähistel asuvate vanade kaevanduspiirkondadega. Sel aastal tegeleb keskkonnaministeerium eeluuringute ja töömahtude kaardistamisega. Sulgemistööd on kavandatud tulevale aastale Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium hakkab inimestele ohtlikke kaevandusauke sulgema. Ida-Virumaa elanikelt kogutakse infot vanade kaevanduste varingukohtadest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga aasta septembris Haapsalus peetavad nostalgiapäevad hõlmavad vanatehnika paraadi, moeetendust, laata ja kontserte, mille kõige fookuses on nõukogude aja olmekultuur. Paraku on varem juhtunud ka nii, et mõned kohale tulnud festivalikülalised on lehvitanud seal punalippu või käinud ringi okupantide sõjaväe või miilitsavormis. Festivali korraldaja Roman sultan Kirejev ütleb, et Ukraina sõda arvestades on selline käitumine tänavusel festivalil keelatud. Et ära jäävad igasugused okupatsiooni sümboolikad nii SSSR-i kui A ristid kui igasugused punalipud, et need on keelatud ja keelatud, on ka igasugused sõjaväemundrid ja miilitsamundrid, et see on nõme, kui sa käid mingisuguse punalipuga, see ei ole mitte midagi, see pole meie eesmärk mitte kunagi olnud, et aga noh, nüüd see sõda selle mõttes, mis Ukrainas on, see on, see on tobe, see on vastik, see on jama. Et nüüd panime noh, selles mõttes ka konkreetselt paika, et need asjad jäävad lihtsalt jäävad ära ja ongi kõik. Uurisin sultan Kirejevi käest, kuidas plaanitakse keelust kinnipidamist kontrollida üle linna toimuval massiüritusel, mida peetakse suuresti piiramata territooriumiga alal. Me ei ole täpselt välja mõelnud, aga me loodame teha mingisuguse karistuse variandi selles mõttes, et ikkagi ei tohi nende asjadega siin väljas käia, see on avaliku ruumi rikkumine ja siin võib-olla tuleb kaasata ka politsei. Nostalgiapäevade festival sultan Kirejevi sõnul aga ära ei jää. Kas nostalgiapäevad on tollast nõukogude võimu ülistav üritus, et kuidas te neid süüdistusi kommenteerite? Absoluutselt vastupidine värk meil algusest peale selline mõte, et tegelikult me ju mõnitame seda nõukaaegselt elu ja olu, et noh, see oli ikka tobe, mis siin vanasti oli, et noh, kes ikka ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta, et vaadake, kui jama see kõik oli. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Korraldaja Roman Sultangirejevi sõnul on keelatud okupantide sõjaväe- ja miilitsavormide kandmine ning nõukogude sümboolika aga ka saksa haakristid. Nostalgiapäevade ärajätmist korraldaja teatel aga plaanis pole, sest festival on tema sõnul tervikuna nõukogude võimu pilkav.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varem joonistati suured maanteed kaardile maakondlike teemaplaneeringutega, siis nüüd on selleks pisut teistsugune instrument riigi eriplaneering ja kaks niisugust eriplaneeringut. Üks Tallinn-Narva ja teine Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel peaks peagi algama, räägib transpordiameti taristu arendamise osakonna juhataja Anre Surm. Käesoleval aastal on meil kavas teha siis algatamistaotlus Haljala kukruse teelõigu eriplaneeringu koostamiseks ja kui selle planeeringu oleme käima saanud, siis järgmisel aastal ka Uulu Ikla lõigu planeeringuga alustada. Andres Urm lisab, et ilma planeeringuta olemasolevaid maanteid lihtsalt laiemaks ehitada ei saa. Me hindame, et meil kõikides kohtades ei ole võimalik täna jääda olemasolevale trassile, et just asustuse paiknemist arvestades Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv selgitab, et eri planeeringut koostades joonistatakse kaardile mitu trassialternatiivi. Vaadates otsa sellele, kus on looduskaitsealad, kus on geoloogiliselt nii-öelda lihtsamad ehitatavad alad, kus on keerulisemad ehituse geoloogiamõttes alad, kus on muinsuskaitselised väärtused, kus on asulad, kus on ka üksikud elamud, kus on metsaalad, kus on loomade liikumisteed, neid kriteeriume, mille alusel neid asukoht välja töötatakse, on väga palju. Sisuliselt joonistatakse iga trassi alternatiiv eskiisina üles, see tähendab, et paika pannakse nii võimalikud ristmiku kui loomade ülekäigu kohad ja sellega koos käivad põhjalikud uuringud. Andres Urm ütleb, et riigi eriplaneering võtab aega umbes viis aastat ehk uus haljala kukruse lõik peaks kaardile jõudma 2026. aastal. See ei tähenda veel seda, et me me ehitada saaksime, et pärast seda tuleb meil ju omandada ka vajalik transpordimaa selleks ja koostada veel ehituse aluseks olev põhiprojekt, et see võtab veel omajagu aega. Tallinn-Narva maantee 67 kilomeetri pikkuse haljala Kukruse lõiguni jõuab ehitusjärg tõenäoliselt varem. 50 kilomeetrise uulu Ikla lõiguga läheb tõenäoliselt kauem aega. Andres Urm tõdeb, et kohati liigub seal küllalt vähe ehk pisut üle 3000 sõiduki ööpäevas. Aga meil on ka kohustus siin Euroopa Liidu ees, et ehitada nad, ent võrgustikule vastavaks. Andres Urm lisab, et ka uulu Ikla lõigul arvestatakse planeeringus kaks pluss kaks maanteega. Aga kui hiljem otsustatakse, et liiklussagedus nõnda laia teed ei nõua, võib sama koridori sisse ka kaks pluss üks maantee ehitada. Aga sealjuures siis arvestada kõigega, et me kohaliku liikluse eraldame ära võimalikult suures ulatuses kavandame eritasandit, ristmiku, loomade ülekäigukohad, kuidas hakkab ühistransport toimima kergliiklus, et sisuliselt vahe saab olema ainult siis selles ristlõikevalikus, et kas ta on siis kaks pluss üks või kaks pluss kaks, aga seda juba otsustatakse siis, kui hakkab sinna niisugune reaalsem realiseerimiskava juurde tulema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lähiaastatel korraldatakse kaks riigi eriplaneeringut millega mõeldakse läbi kokku 117 kilomeetrit maanteid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ajutine asjur Minskis Kalvi noormägi nägin päeva jooksul fotogaleriisid selle kohta, kuidas inimesed on Valgevenes järjekorras, et automaatide sularaha välja võtta. Öeldi, et Minski kesklinnas koguni on sularaha lõppenud automaatides, mis meeleolu praegu Minskis valitseb? Tänavapildi järgi seda rünnakut, kui seda ohtu ei taju. Probleem on selles, et lihtsalt ööd on vahetuskurss Valgevene rubla ja välisvaluutade vahetus muutunud ja inimesed tahavad lihtsalt vahetada valuutade vastu, mis on usaldusväärsemad kui Valgevene rubla. Kui tõsiselt tuleb võtta Lukašenka sõnu, et Valgevene üksuseid Ukrainas ei ole. Ta on rääkinud väga palju asju, mis ei vasta tõele. Praegu ei ole sellist informatsiooni, ka meie Ukraina partnerid on ütelnud, et meil ei ole kinnitust, et Ukraina ründamises oleks osalenud Valgevene väed. Samas Lukašenko täna ütles, et kui vaja, siis minnakse ja rünnatakse ka Valgevenest ja ka Valgevene armeega, Ukrainat. Kui ta rääkis täna oma sõjajõudude esindajatega, siis ta ta nimetas ukrainlasi nurjusteks. Aga millega Lukašenka on põhjendanud seda, et ta ei ole oma suurele liitlasriigile nii-öelda kohe appi tõtanud Ta räägib endiselt oma mantrat, et justkui läänest justkui lääs üritas võimu siin maha võtta, justkui tahab mingit demokraatlikku pööret. Ja seda ta, seda ta kordab. Põhimõtteliselt ei ole ta midagi uut ütelnud. Räägib, et see oht tuleb läänest ja, ja Valgevene seisab vennana Venemaa kõrval, et seda ohtu maha maha võtta. Mis on teie parimad teadmised selle kohta, kui arutatakse, missuguseid uusi sanktsioone peaks nüüd kehtestama Venemaale, siis kui palju tehakse juttu Valgevene sanktsioone rimisest sest lõpuks rünnak Kiievi suunal ju ikkagi tuleb Valgevene pinnalt. Kõik plaanid on valmis ja kõik igasuguste võimalustega on arvestatud. Nii et ollakse valmis ka Valgevenele uusi sanktsioone kehtestama. Ja see omab ka seda",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka Valgevenes paiknevad Vene üksused läksid hommikul liikvele ja tungisid Ukrainasse, Valgevene pinnalt on Ukraina poole lennutatud ka ballistilisi rakette. Samas Valgevene president Aleksander Lukašenko teatas, et Valgevene üksused lahingutes ei osale.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVirumaa poistekoori mõte sündis Rakveres 1991. aastal. Koori looja Ello odraksi sõnul oli tung uude koori suur. Me otsustasime seda kultuuri osakonnas sellepärast, et meil ei olnud sellist esinduskollektiivi tol korral ja, ja me olime seal mitu korda arutanud, et miski võiks olla ja nüüd jõuamegi sinna, see Eesti taasiseseisvuse loomine andis meile sellise tõuke ette ja innu ja soovi, et nüüd ongi õige aeg see ära teha ja sellepärast me tegimegi. Ja kui me ta välja kuulutasime, et me konkursi korraldame, siis tuli meil kokku 120 sooviavaldust ja me võtsime vastu 60 ja nende seas olid viis, kuus Ida-Virumaa poissi, ka sealt tekkis ka nimi Virumaa poistekoor. Ellu odraks ütles, et Virumaa poistekoori kuldajad jäävad aega, kui dirigendiks oli hirvo surva. Luua on kerge, raske on elus hoida ja tippajad olid siis, kui koori dirigent oli 13 aastat Irmo surva, see oli kolmandast aastast pihta kuni 15. juubelini siis oli koori Paet väikse poistekoori na koor, loodi, ta oli kolmeajaline väikeste poiste koor siis, kui Irvo surva tuli koori juurde, siis hakkasid esimesed poisid hääle murdesse minema. Tema kasvatas sellest Virumaa poistekoori taha meeste rea, sealt sinna tekkis segakoorivariant. Koroona aeg on mõjunud poistekoorile raskelt. Praegu elab seda elu, taastub sellest kahe aasta kriisist jälle meie arvud on vähenenud, sest kui üks poiss ei saa laulda, proovis käia ja me ise ei saa seda tööd teha, siis poiss vajub ära, leiab teised võimalused, Läheb ära ja nii nad muutuvad ja arvud on vähenenud ja, aga meid oli nii palju ja ma ei ütle, et neid praegugi vähe meid on nelja-viiekümne vahel, et me tuleme sellega välja ja läheme edasi. Koori tabas eelmise sajandi lõpus ka finantskriis, sest kooriraha oli pankrotistunud maapangas Elle draks. Meie tahad jäid kõik maapanka 32000 Eesti krooni. Me ei saanud seda sealt kätte, mille pärast, sellepärast et riik maksis neid sealt välja küll, aga meie olime valitsuse, tähendab Lääne-Viru maavalitsuse osakond ja valitsustele ei makstud raha sealt välja, sellepärast jäime ilma. 30 aastaga on Virumaa poistekooril olnud üle 600 esinemise ning koorist on läbi käinud rohkem kui 1000 lauljat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Virumaa poistekoor tähistab kontserdiga \"Väikest poissi tean\" oma 30. sünnipäeva. Koori õige juubeliaasta on küll juba selja taga, kuid koroona tõttu lükkus pidu plaanitust poole aasta võrra edasi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestigi mõistes küllalt väikeses maakonnakeskuses Põlvas tegutseb tänasel päeval kaks gümnaasiumi Põlva keskkool. Neist väiksem alustas seitsme aasta eest eelkutseõppe suunaga, et pakkuda alternatiivi. Paar aastat tagasi oligi kooli sisseastujaid rohkesti 37 õpilast ehk rohkem kui klassijagu, aga sel sügisel kõigest 12, kõneleb Põlva keskkooli direktor Arvo Sarapuu. Ja see pani meid juba mõtlema väga tõsiselt, et kui sellise täituvusega nagu sel õppeaastal 10. avasime, kas on mõtet ka järgmine õppeaasta seda teha, ju siis on ümbruskonna kogukonnal arvamused muutunud. Tegelikult tegutseb Põlvas ja selle vahetus ümbruses kokku viis üldhariduskooli, millest kolm jäävad naabervaldadesse, moodustades koolide õpilaste varustamisel nii-öelda ühtse tagala. Niisuguses olukorras ei tihka linn üksi põhjapanevaid otsuseid langetama, selgitab Põlva linnapea Georg Pelisaar. See ei ole pelgalt ainult Põlva linna otsustada, seetõttu täna ei olegi Põlva linnavalitsus veel vastu võtnud mingeid kapitaalseid seisukohti. Võrumaal Missos leidub gümnaasiumi vabatahtliku kaotamise otsusest kolm aastat, kuigi arutelu ja kindlad märgid sellest olid olemas juba enam kui 10 aasta eest. Eestis on mitmeid näiteid sellest, kuidas kohalik omavalitsus on viivitanud kooli sulgemisega sõna otseses mõttes viimase õpilaseni. Nüüd on küsimus selles, kust jookseb piir, millest edasi ei saa minna ilma, et seataks ohtu noore inimese võimalusi saada kvaliteetset haridust. Täna kõneles haridusminister Jaak Aaviksoo Värska õpilastele füüsika tunnis massist ning selle liigutamiseks vajalikust jõust. Ministrit ennast on koolireformi skeptikud võrrelnud buldooseri või teerulliga kuid nii mõnegi väikekooli puhul ei lähe buldooserit tarviski, kõneleb haridusminister Jaak Aaviksoo. Täna minu arvates kõige suurem probleem ongi paljudes Eesti piirkondades, et kohalikud lapsed ei käi enam nendes lähedastes koolides, vaid nende vanemad eelistavad neid viia linnakoolidesse või suisa Tallinnasse Tartusse, et, et kuidagi peame ka selle tegelikkusega arvestama. Täpselt nii ongi läinud ka Misso põhikooli lõpetajate puhul, kes eelistasid lähimale gümnaasiumile muid võimalusi, kõneleb Misso kooli direktor Eire käis. 11 oli lõpetajaid ja kurb on öelda, et mitte ühtegi õpilast ei läinud Vastseliina osad läksid Võrru ja umbes pooled läksid Tartusse, noh, gümnaasiumidesse ja kutsekooli. Millist mõju gümnaasiumiastme kaotamine maapiirkondadele avaldab, näeb ka missas alles mõne aasta pärast, kui selle põhikooli kasvandikud jõuavad haridustee lõpule. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Gümnaasiumide arvu vähendamisele ja koondumisele linnadesse aitab kaasa inimeste soov saata lapsi kaugemale linnakoolidesse. Näiteks Kagu-Eestis läheb kolmveerand õpilastest kohaliku kooli asemel maakonnakeskuse või Tartu kooli.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina ikka hindan kõige suuremaks seda hoolimatust, sest noh, ma metsa alt leian siin praegu kortermajade korrusmajade inimeste prügi, samas kui kõik korrusmajad, meil on olmejäätme veoga ikkagi hõlmatud, mis me räägime Tammsalu inimestest või ütleme, Tamsalu valla inimestest või siin Tasalu metsa alt, me leiame Tallinna inimeste prügi, leiame Rae valla inimeste prügi, me leiame Tapa valla inimeste prügi. Üks kõige lahjem karistamisviis on see, et et ta tuleb ja koristab selle prügi ise ära, sealt. Aga kas need jäätmejaamad on avatud inimesele sobival ajal või on tal lahti tööpäeval, kui üks inimene peab tegema tööd ja ta ei saagi selle jaama teenuseid kasutada? Praegu meie jaam peaks küll inimesele sobima, sest ta hakkab olema kolmapäevast kuni reedeni lahti kella 12-st kella kuueni õhtul, kui inimesed on tööl enamasti, aga laupäeval ka lahti, saab ka laupäeval ära tuua. Ja kui on vajadus tõesti, me võime seda aega pikendada lahtiolekuaega ja teine asi, kui tal need teised jäätmed tasuta ära anda. Miks ta peaks metsa alla viima, see maksab tema jaoks või minu arust rohkem kui näiteks siia tuua. Ta peab seda jäätmed kokku korjama, transpordi leidma, et need sinna metsa alla viia mingit hirmu tundma. Jääb vahele, mis mõte on inimesel oma jäätmeid sorteerida, kui ta sellest rahaliselt midagi ei võida? Inimene maksab ikkagi ühe kindla tasu, sorteerib jäätmeid, komposteerib biolagunevaid jäätmeid või mitte. Tõenäoliselt peaks inimest kuidagi stimuleerima ikkagi niimoodi, et aga rahaliselt võidaks jäätme sorteerimise ja korraliku jäätmekäitluse eest. Võib-olla eramajas ei ole see kokku aeg tõesti nii tuntav ja konteiner on suht suur, võib-olla siis lihtsalt, et seda tühjendamise aega nagu pikendada. Aga noh, korteriühistusse tellisime ka need pakendi ja paberikonteinerid ja kuna meil on kahe poole kuupmeetrine konteiner seal olmeprügi jaoks ja nüüd need kaks 0,6 kuupmeetrist konteinerit sinna kõrvale said, siis see olmejäätmete konteiner meil ei täitu ikkagi nii suures mahus, et võimalik, kui inimesed veel korralikumad hakkavad sorteerima, me saame sinna panna pooleteise kuupmeetrise konteineri, hakkame selle eest maksma, ainult et ikkagi mingi kokkuhoid on, aga inimene peab noh, ikkagi eelkõige ennast harima ja hakkama jäätmeid sorteerima, nii nagu peab. Jäätmekogumissüsteemi uuendavad ka Tamsalu naabervallad Väike-Maarjas avati jäätmejaam kuu aega tagasi. Rakke ning Laekvere vald tegelevad jäätmejaama rajamisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tamsalu vallas avati ohtlike jäätmete kogumispunkt.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegium jättis eile rahuldamata kaebuse Elva valla valimiskomisjoni vastu, leides, et valimiskomisjon ei pea selgitama, kas kandidaat elab tegelikult vastavas omavalitsuses vaid peab lähtuma rahvastikuregistri andmetest. See ei muuda aga probleemi olematuks. Tallinnas kandideerivad näiteks mitmed prominendid, kelle kohta on justkui üldiselt teada, et nende tegelik elukoht on mujal. Olgu siin kas või üks ja ainus näide Edgar Savisaar. Küsisin Tallinna valimiskomisjoni esimehelt Priit Lellol, kes ühtlasi on ka Tallinna linnasekretär. Kas siin on see küsimus üles kerkinud? Inimeste elukoha andmete õigsus ei ole valimiskomisjonis olnud selliseks suureks küsimuseks või probleemiks, et nii nagu riigikohus ju ka oma eilses põhjalikus otsuses selgitas, siis valimiskomisjonide ülesanne on registreerida kandidaadid võimalikult kiiresti ja selle toimingu käigus ei ole üldiselt võimalik elukoha andmeid kontrollida ja riigikohtu hinnangul ei kuulu ka see valimiskomisjoni pädevusse. Tõesti, riigikohus ütleb ka seda, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on kontrollida elukoha andmed õigsust ja selleks esmane vastutus lasub andmesubjektil endal. Et inimesed, kes elavad ühes või teises elukohas või aadressil ning on esitanud avalduse elukoha registreerimiseks, vastutus a nende andmete õigsuse eest inimesel võib olla ju mitu alalist elukohta ja meil ei ole olnud selliseid suuri probleeme valimiste ajal, kus oleks tehtud kindlaks, et inimesed tegelikult nendel aadressidel ei ela. Kui küsin, kas ei peaks seadusandluses midagi muutma, toonitab Lello veel kord, et see, kas inimesed oma aadressil elavad, ei ole lai probleem ja lisab. Tavaliselt inimestel ikkagi on ühel või teisel moel tugev kontakt siis selle konkreetse aadressiga ja sellist nagu elamise intensiivsust otseselt ju mõõta ka tegelikult ei saa, et me kindlasti ei soovi sellist kohalikku omavalitsust või riiki, kes istub ukse taga ja vaatab, mitu korda inimene päevas siis konkreetsel aadressil käib. Et selleks peab ikka olema mingisugune väga äärmuslik näide, et asuda seisukohale. Inimene tegelikult on esitanud ebaõigeid andmeid oma elukoha registreerimiseks, et seetõttu mina isiklikult ei näe küll hetkel seaduse muutmise vajadust tegemist ei ole akuutse probleemiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalike omavalitsuste valmised on taas tõstatanud küsimuse, kas kandidaadid ikka elavad samas omavalitsuses, kus nad kandideerivad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Marko Pomerantsi sõnul püüti tormis säilitada elutähtsad teenused, antud juhul siis elektrivarustus ja teede korrashoid. Maanteeameti peadirektori asetäitja teehooldealal Andrei Tõnstein meenutas, et raskete ilmaolude saabumine oli ette teada, mis tähendab, et hooldeettevõtted keskenduvad sel puhul suurtele teedele. Padaoru lõik on niigi kõrgendatud tähelepanuga, mis siis aga tuisus juhtus? 119. kilomeetril tõkestasid kaks veoautot tee kahte veoautot asusid vabastama kaks lähikonnas asunud traktorit, kuid kui tekkis võimalus seal liigelda, siis alustasid teatud sõiduautojuhid nende järel liikumist, üritati rividest möödudes sellest ummikust välja pääseda. Mõlemad sõiduread olid lõpuks tõkestatud hoolde. Ettevõtja üritas oma jõududega likvideerida olukorda kella seitsmeni hommikul, kus ta siis lõplikult andis alla ja palusid abi. Maanteeamet küll hoiatas inimesi raskete ilmaolude eest, kuid selgub, et mõiste rasked ilmaolud ei ole üheselt arusaadav. Päästeamet sai ilmajaamalt tormi ja tugeva lumesaju hoiatuse juba neljapäeva hommikul teavitas oma partnereid ja andis pärastlõunal elanikele käitumisjuhiseid. Päästetööde osakonna juhataja Kuuno Tammearu. Kell pool 12 õhtul oli ka minul tulnud informatsioon, et Pada orus liiklus seisab null, null 45 tuleb minule informatsioon, et poole tunni pärast Pada orus saab liiklus toimima. Nii aga ei läinud, see teade oli ka põhjuseks, miks inimesi näiteks meedia kaudu ei teavitatud. Esimene teade tuli maanteeinfokeskuselt alles järgmisel hommikul kell kuus. Siis tulid omakorda teated, et mitmel pool Ida-Virumaal on suuremad ja väiksemad autod lumes kinni. Esimesed päästjad jõudsid padaorgu kella kahe paiku öösel. Õhtuks saadi autod Padaorust liikuma. Päästeameti peadirektor Kalev Timberg tõi välja kaks olulist järeldust. Päästeametil peaks olema õigus suuremahulistel päästetöödel kasutada erimärgistatud kütust. Samuti peaks olema parem avalikkuse teavitamine. Hädas olevad inimesed peavad saama infot päästetööst ja juhiseid toime tulemiseks kiiremini ja parema taseme. Me mõtleme selle asja peale, kuidas seda teha koos ringhäälinguga, kohalike toetutega. Kriisikommunikatsioon käib läbi maanteeinfokeskuse. Küsisin Andri Tõnsteinilt, kas niisuguses olukorras ei peaks see teavitamine olema tihedam. No antud juhul langes see nagu öisele ajale, kuigi maanteeinfokeskusesse oli edastatud hooldaja poolt see info juba neljapäeva õhtu kell 11, et seal piirkonnas on liikumine raskendatud ja tuleks seda lõiku vältida. Kahjuks oli nii ja siit me oleme teinud omad järeldused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kokkuvõtted tegutsemisest lumetormi ajal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKendra le on üks paljudest demokraatidest, kes seekordsetel Virginia osariigi kuberneri valimistel hääletab hoopis vabariiklasest kandidaadi Klen Jankini poolt. Ma nutsin, kui Hillary Clinton kaotas. Kui keegi oleks mulle öelnud, et ma ei kaalu demokraadi poolt hääletamist siis oleksin arvanud, et nad on hullumeelsed. Koroonaviiruse levik on kahe lapse ema jaoks olnud väsitav. Kõigepealt aasta aega koduõpet, nüüd maski mandaat koolides. Lii sõnul usaldab ta Jankinit haridusega seoses lihtsalt rohkem. Think h. Ma ei usu, et ta laseks kehtestada nii palju riiklikke piiranguid. Ma arvan, et ta jätaks otsustamise pigem kohalikule valitsusele. Jõukas ärimees Jankin on muutnud hariduse kampaania põhiteemaks. Peale maski ja vaktsiini mandaadi on ta vastu ka kriitilise rassiteooria õpetamisele koolides rõhudes vanemate otsustusõigusele. Virginia kuberneri kandidaat vabariiklane Klen Jankin. Seda liikumist juhivad vanemad kogu Virginias vanemad, kes ütlevad, et nemad on need, kes otsustavad, mis on nende lastele parim. President Joe Biden võitis aasta aega tagasi Virginias 10 protsendiga ja veel augusti keskel oli demokraatide kubernerikandidaadi Terry Malovil küsitlus es mugav edumaa. Valijate hinnangul on demokraatide toetuse alla viinud valitsusvastutus. Virginia valija Philip Daim. Järgmise aasta vahevalimisteni ja tulemusteni on veel pikk maa, aga praegu on oluline haridus, piir Afganistani majandusplaan kongressis, mida nad üritavad ikka veel vastu võtta. Virginia kuberneri kandidaat, demokraat Teri Mecalov. Mõelge, kes on ühel poolel vandenõuteoreetikud, vaktsiinivastased ja Donald Trump, nad on kõik ühel poolel. Malev on kogu kampaania väitel rõhutanud, et Junkin on trumpiga lähedalt seotud. Tihe võitlus mõõdukate äärelinna valijate üle aga näitab, et ta ei ole olnud eriti edukas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Virginia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariiklase Glenn Youngkini ja demokraadi Terry McAuliffe’i vahel käib tihe rebimine. See on üllatav osariigis, mis on viimased kümme aastat kaldunud aina rohkem demokraatide poole. Youngkin on aga suutnud enda taha meelitada mõõdukad äärelinna valijad ja seda vaid aasta enne kongressi vahevalimisi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Emmanuel Macron tegi oma esmaspäevases kõnes vaktsineerimise tervishoiutöötajatele kohustuslikuks ning laiendas kõvasti vaktsiinipassi kasutamist. Seni oli seda vaja ainult ööklubidesse pääsemiseks, nüüd ei saa ilma selleta ei restorani, kinno ega teatrisse. Alates augustist ei pääse ka pikamaa rongile ja lennukisse ilma. Vaktsiini passita. Pariisi lähedal asub vaktsineerimiskeskus. Uue on makroni kõnes saadik täielikult broneeritud, ütleb keskuse asejuht. Pärast presidendi otsust tahame avada uksed ka argipäeva hommikuti, et nõudmist rahuldada, suurendame ka vaktsiinivarusid ja otsime arste ja õdesid juurde. Samuti rakendame kogu personali vaktsineerimise ajaks tööle. Üle riigi on pärast esmaspäeva vaktsineerimisaja kinni pannud peaaegu kolm miljonit inimest, ütles prantsuse tervishoiuminister Oliveran. See on hea uudis, et inimesed on end viiruse eest rohkem kaitsma asunud. See on hea uudis, et lähemate nädalate ja kuude jooksul tullakse rohkem vaktsineerima, et nakatumine väheneb ja see on hea uudis ka Prantsusmaale, sest nagu te teate, on riik kolm korda täielikult suletud olnud. Ei tahaks tulevikus enam midagi sellist, ütles tervishoiuminister. Samas on keskuse tulnud ka patsiente, kes tunnevad, et neid sunnitakse vaktsineerima nagu näiteks 27 aastane Marim t? Prantslased on mässajad, vastuhakkajad, see on normaalne, meil on inimõigused. Aga kui vaktsineerimine tehakse kohustuslikuks, siis ma ei tunneta enam inimõigusi. Täna ma tunnen pigem häbi, et prantslane olen, kuna minu meelest on kõik prantsuse väärtused kadunud, ütleb Marine Pita. Prantsusmaal registreeriti eile 3617 uut Covidi juhtu. Intensiivravis on 914 patsienti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa vaktsineeerimiskeskused on täis inimesi, kes tahavad saada oma esimest vaktsiinidoosi. Ootamatu huvi vaktsiini vastu kutsus esile valitsuse otsuse teha vaktsineerimine paljudes valdkondades kohustuslikuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist ei ole meie jaoks uute taotlustega, vaid varem erinevate arengukavade kaudu taoteldud raha ettepoole tõstmisega ja mis me sellega saame, me saame tõsta oma vaatlusvõimet. Olukorras, kus idapiir ei ole veel välja ehitatud, saame rakendada või võtta kasutusele mobiilseid, vaatusseadmeid, öövaatlusseadmeid kasutada rohkem droonivõimet, arendada oma instruktormeeskonda selleks, et õpetada siis kiirekeerajad õpetada abipolitseinikke näiteks lahendama kriisiolukorda. Me saame tõsta oma palistilisti võimet soetada juurde siis märulipolitsei varustust, mille üks osa on ka näiteks veekahurid. Me saame tõsta ka oma sidevõimet, sest et kriisi olukorras on meie jaoks juhtimise side ülioluline. Täna esinevad mõnes kohas puudujäägid ja see arendusvõime meie jaoks väga tähtis. Ja kindlasti kogu selline vaatlusvõimekus tähendab seda, et, et me teaksime, mis toimub Eestis, mida ka kurjategijad plaanivad selleks, et tõsta siis tõesti sellist siis vaatlusvõimet tagamaks riigi julgeolekut, kuidas see raha jaguneb, ütleme siis Kagu-Eesti piirilõigu ja Kirde-Eesti piirilõigu vahel? Jah, tõepoolest 16 miljonit umbes liigub siia Narva lõiku, osa raha läheb taristu ehitamiseks ja, ja osa raha läheb siis seirevõime loomiseks vaatusvõime loomiseks. Ja osa raha liigub päästeametile, kaitsepolitsei ametile ja siis suur osa politsei piirivalveametile. Meie suudame selle lisarahaga lisaks eelpool nimetatule ehitada kagupiiril vaatusvõimet kohtades, kus varem ei olnud seda planeeritud. Kui kiiresti peaksite selle raha ära kasutama esimesel võimalusel? Asi ei ole raha kasutamise asi on selles, et meie huvi on ehitada võimalikult kiiresti valmis riigipiir selleks, et, et saavutada sajaprotsendiline olukorra ülevaade. Olukorra teadlikkus, aga loomulikult kõik muud võimed on ta balistiline võime. Näiteks me käisime Leedus pikka aega vaatlemas kuidas Leedu hübriidrünnakud lahendas. Võtsime taaskord välja oma plaanid, parandasime neid ja seetõttu ka kõik selline balistilise võime arendamine, on ta siis heli või valgusgranaat, on ta siis mõni seade, millega mõjutada inimesi siis metsatingimustes ja nii edasi. Nii et, et loomulikult soetused on vaja läbi viia võimalikult kiiresti, aga me oleme ka seotud riigihangete seadusega, nii et täpsed saabumise kuupäevad veel selguvad, aga töö pingeliselt käib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas toetada Siseministeeriumit 32,6 miljoni euroga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaigekassa hinnangul pole asi vaktsiini puuduses, kuna vaktsiini on praegu Ida-Virumaal rohkesti. Ka haiglate ja perearstide võimekus vaktsineerimist läbi viia on muu Eestiga võrreldes samal tasemel. Probleem on mujal, kinnitab haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Kõige suurem murekoht on ikkagi Ida-Viru elanik ise, tal on ikkagi omad kõhklused, kahtlused, ta tahab rohkem veenmist. Edukaks näiteks on Narva-Jõesuu hooldekodus nädalavahetusel toimunud vaktsineerimine jätkab Maiviparv. Hooldekodus 70 töötajat nõustus esialgu vaktsineerima ainult kolm, aga see teenuse osutaja ise see vaktsineerija läbi oma meditsiiniõe läbi oma isikliku kogemuse rääkis, miks see on oluline, miks seda teha. Ta rääkis oma isikliku loo, kus ta on ise seda haigust põdenud ja läbi sellise pika veenmise selgituse me tegelikult saime ikkagi lõpuks 132 vaktsineerimist. Vaktsineerimine topab Ida-Virumaal nii riskirühmade kui eesliinitöötajate seas. Näiteks Narva lasteaia päikene 50-st töötajast on praeguseks vaktsiini saanud vaid seitse, kommenteerib lasteaia juhataja Heli Damovit. Valik on liiga väike, et kui pakutakse astroZenecat, siis seda ei usaldata. Kui oleks valida Moderna või izeri vahel, siis inimesed läheks, et see on kõige suurem see tõke. Narva haigla infektsiooni kontrolli vastutava õe Anastasia Goroškova hinnangul on edukas vaktsineerimine suuresti usu ja meediakajastuse küsimus. Näiteks on riskirühma kuuluvate Narva elanike seas palju Astra Zeneca vastaseid ja Venemaa sputniku vaktsiinist unistajaid. Samas jäävad nooremad soovijad vaktsiinist ilma. Need on inimesed vanuses 50 60 eluaastat, kes väga soovivad, kuid meie saame neid vaid reservnimekirja kanda. Arvan, et Ida-Virumaal peaks olema valik, kas Faizeri või Modernaga ja võimalus vaktsineerida kõigil soovijatel. See kasvataks vaktsineeritavate hulka märgatavalt. Samas on Venemaa lubanud Eestis elavaid Vene kodanikke sputnikuga vaktsineerida. Kuuldavasti inimesed Venemaal end vaktsineerimas juba käivad, kuid Eesti statistikas Jaanilinnas toimunud vaktsineerimine ei kajastu. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmeil on Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritud 15 protsenti elanikkonnast. Ida-Virumaal on vaktsineeritute osakaal alla üheksa protsendi ja see on ka maakondade seas madalaim näitaja.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEriolukorra ajal tuli maanteeametile ära jätta ligi 3000 sõidueksamit. Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa ütleb, et praegu jäävad eksamijärjekorrad paari kuu piiresse. Need isikud, kelle sõidueksami ära jäi, on siis kas eksami sooritanud või siis on vähemalt meil olemas eksamiaeg tulevikus, kui nad seda ise ise hiljem tahtsid. Nii et meie andmetel peaks olema täna see järjekord, mis tekkis eriolukorra ajal ühel või teisel viisil siis likvideeritud. Päris normaalses rütmis maanteeamet siiski töötada ei saa. Läinud nädala alguses selgus, et maanteeameti, Rakvere jõhvi ja Narva töötajatel avastati koroona viirus kusjuures haigestunute seas oli ka neid, kes sõidueksameid vastu võtsid. Nendes büroodes tühistati kahe nädala eksamiajad. Tean, et osad inimesed on ennast ise juba ümberregistreerinud kuskile teise linna, aga nüüd jah, see nädal me tegeleme sellega, et inimestele pakkuda võimalikult kiiresti uus uus Examiaka idas. Taas pikemaks venivaid järjekordi aitavad lahendada ametnikud maanteeameti eksamiosakonnast. 10-st ametnikust viiel on õigus ka sõidueksameid vastu võtta ja jõudumööda käivad nad eksamikeskusele abiks. Alates mai lõpust muudeti ajutiselt ka sõidueksamite korraldust. Kui seni pidi sõidueksam kestma vähemalt kolmveerand tundi siis uue korra järgi võib eksam 10 minutit lühem olla. Selle eksamikorralduse poole pealt andis ta nüüd juurde seda, et me saime juurde omale, kas siis päevas ühe või kaks eksami aega vastavalt siis kuidas eksamineerija oli suuteline neid tegema. Eesti peale kokku tähendab see, et tänu lühematele sõidueksamitele jõuab maanteeamet iga kuu vastu võtta 500 eksamit rohkem kui varem. Esmaspäeval tutvustas majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu, mille järgi saaks lühemaid sõidueksameid kasutada ka siis, kui koroonaviirusest tingitud segadus on seljatatud. Vanamõisa kinnitab, et eksami vastuvõtmise kvaliteeti lühem eksam ei mõjuta. Üldjuhul ikkagi eksam mitte sooritatakse kuskil esimese 30 minuti jooksul, et seda, et nüüd inimesed ei jõua, nagu öeldakse, nii vetud vigu teha, et ei, see päris numbriliselt ei toeta. Vanamõisa lisab, et viimasel ajal on inimeste sooritused sõidueksamitel küll paranenud, aga seda mitte lühema eksami pärast. Ta ütleb, et mõju on hakanud avaldama esimesel veebruaril kehtima hakanud uus õppekava, mis eeldab juhiloa soovijateka rohkem sõidutunde. Need, kes on siis uue õppekava järgi õppinud, nende tulemused on kuskil kuus või rohkem protsenti paremad kui neil, kes tegid, nagu öeldakse, vana vana süsteemi järgi ja mis näitab veel paranemismärki, ongi see, et teisele ja kolmandale sõidueksamile tulijate läbivus on ka tõusuteel. Nii et mõõdukate optimismi see meis ikkagi tekitab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukorra järgse meetmena mõeldud kuni kümme minutit lühemad sõidueksamid võivad edaspidigi lühemad olla.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahjuks see Tatjana Kivimäge tema juba kolmandas kodulinnas Brjanskis treenimas ei õnnestunudki näha. Peale kergete venituste ei tohi isiklikuks rekordiks üks, 98 hüpanud neiu lähima kuu kahe jooksul oma operatsioonis paraneva jalaga midagi ette võtta, aga tahtmist täis on spordi neiu küll. Kui. Ma endas ei usuks, kui ma arvaksin, et ei suuda enam kõrgust hüpata, ei tuleks ma ilmselt kuskile. Kui mul on aga plaan, kui ma usun endasse ja teen kõrgeid hüppeid, siis ootavad mind ehk eestingimused, mis mind rahuldavad, usuta. Manežis, kus ta treenib, lähebki eneseusku vaja enam kui küllaga. Õhk on külm ja põrandast vaatavad vastu sellised augud, et võib vaid õudusega mõelda, kuidas kellegi jalg mõnes nendest väändub. Kui sportlane ikkagi tahab midagi väga saavutada, on tal ükskõik kus treenida, leiab Kivimägi. Kui tal on eesmärgid, kui tal on peas unistus, et vaja midagi ära teha, siis ilma erilise pingutamata saab hakkama ka märksa hullemat. Vates tingimustes pea sama sportalik on Tatjana ning tema Eesti kodanikust abikaasa ja treeneri Mihhaili elamine kohalikus ühiselamus. Treeneri sõnul on praegu esmatähtis tervis ja ravi. Londonis. Loodame, et Londonis saab Tatjana astuda välja Eesti koondise eest, räägib treener, anda oma panus ja jõud, ehk isegi mingi medalini. Praegu on sellest muidugi vara rääkida, ei taha ära sõnuda ja ka Tatjana on oma tulevase kodumaa suhtes optimistlik. Mul ei õnnestunud tuua kuulsust Venemaale enda nime all, võib-olla läheb õnneks Eestis loodata, endise nimega Novoseltseva on praegu Venemaal kõrgusehüppajatest kolmas, mis aga ei pruugi kohta tiitlivõistlustele tagada. Maailmas lõpetas ta käesoleva hooaja 14.-na. Kivimäed loodavad kolida Eestisse saabuval aastal ja siis tuleb veel oodata vaid luba Vene kergejõustiku föderatsioonilt ning andekas kõrgushüppaja saabki Eesti eest välja astuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Krister Paris käis külas värskelt Eesti kodakondsuse saanud kõrgushüppajal Tatjana Kivimägil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKongress algas möödunud aasta parimaks ajakirjanikuks valitud Rein Sikku tunnustamisega, seejärel esines osalejate ees riigikogu esimees Ene Ergma, kes peatus ajakirjanduse kvaliteedil ja mõjul. Tuleb meeles pidada, et meedial on võim mõjutada inimesi ja nende arvamusi. Võimuga kaasneb meediavastutus vastutus võimaliku ülekohtu ees, mis sünnib, kui meedial on kiire ja viskab hooletult avalikkusesse kontrollimatut spekulatsiooni. See kujundab ennekõike meedia enda mainet ja inimeste suhtumist. Seejärel arutleti teemal, kas ajakirjandus on kallutatud ja kui, siis kuhu, kas peaks meil olema ka kallutamata ajakirjandus või aus ajakirjandus, mis samal ajal võib olla väga kallutatud, kas me suudame toota kvaliteetajakirjandus, mis on kvaliteet ja kas kallutamata saabki olla? Üldiselt leiti, et ei saa ja tegelikult ei tohigi. Meediaõppejõud Tiit Hennoste. Kogu ajakirjandus on olnud algusest peale kallutatud ja jääb selleks igavesti ja ei ole kellelgi mõtet teha illusioone, et see asi kunagi muutuks. Ja ei ole mõtet kellelgi ka meenutada seda kaunist aega, kui Eesti ajakirjandus olevat õpetanud, kasvatanud ja juhatanud Eesti rahvast ilma kallutaseta. Jannsen oli poliitiline ajakirjanik, Jakobson oli poliitiline ajakirjanik. Kogu Eesti vabariigiaegne ajakirjandus oli poliitiline ajakirjandus seotud kindlate parteidega. Nii et küsida tuleb minu arvates eeskätt seda, kelle poole ta on kallutatud. Ja teine asi, kas see kallutatus on avalik või varjatud. Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Minu meelest on väga hea, kui ajakirjandus on kallutatud, sest ükskõik, kas siis halva maitse suunas või hea maitse suunas, aga peab olema, sest et muidu kui ta ei ole kallutatud, siis tähendab, et ta on absoluutselt täpselt keskmise maitse ehk keskpärasuse jaoks tehtud ja keskpäraselt tehtud. Tänases ühiskonnas peab selle kallutamatuse ära hoidma just nimelt see võimalus erinevateks kaldumisteks vasakule poole paremale poole maainimeste poole, linnainimeste poole. Ühesõnaga, kui võtta kõikvõimalikud infovoogude või või väljendatud arvamuste võimalik kalduvused ühiskonnas, siis nad nii öelda lõppkokkuvõttes peaksid 11 siis tasandama, et nende nii-öelda piirväärtus läheneks sellele ühiskonna tegelikule seisule. Ning Tallinna Ülikooli õppejõud Linnar Priimägi. Kallutatus, see on kultuuri üldine tunnus. Võtame pedagoogika, õpetaja kallutab neid õpilasi, mis on traditsioonide edasiandmine, edasikandmine ja juurutamine. See on inimeste koolutamine nende traditsioonide järgi. See on kallutamine. Tõepoolest, kui tekib üldine tasakaaluseisund, siis me võime öelda, et see kultuur on surnud. Ajakirjanike liidu juhatuse esimees Peeter Ernits ütles, et peaaegu konsensuslik arusaam, et ajakirjanduse kallutatus on vältimatu ja vajalik, on kahtlemata mõningal määral üllatav. Mina palusin tal aga öelda paar sõna ajakirjanike Liidu käekäigu kohta. Ajakirjanike liit, nii irooniline kui see ei ole, ei ole Eesti riigi jaoks loomeliit hetkel ja sellest tulenevalt riigi toetused on praktiliselt noh, olematud, nii et tuleb läbi saada oma vahenditega. Aga me oleme seda suutnud, kuigi olles äärmiselt kokkuhoidlikud, me oleme teatud asju saavutanud, andsime täna nii-öelda aasta ajakirjaniku preemia kõigele vaatamata välja, oleme saanud oma kinnistu kosel detailplaneeringuga kaetud ja mitmeid muid selliseid väiksemaid asju, aga ma vaatan nii-öelda lootusrikkalt tulevikku, et samamoodi kui elu läheb paremaks, majandus tõuseb, muutub ka ajakirjanike liidu olukord paremaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ajakirjanike Liit pidas oma 24. kongressi, mille üheks põhiosaks oli väitlus ajakirjanduse kallutatuse teemadel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEurole üleminekut kavandavate Eesti, Läti ja Sloveenia majanduse vastavust Euroopa stabiilsus ja kasvupaktile hinnates tõi Euroopa Komisjoni volinik Joaquin Almunia Eestit esile kui muster näidet kiiresti kasvavast ja edukast riigist. Eesti programm sisaldab tasakaalus eelarvet, meil on väikseim riigivõlg kogu Euroopa liidus ja neil pole suuremaid majandusprobleeme, mis oleks seotud elanikkonna vananemisega, ütles Joakin Almunia. Seega võime Eestit seada heaks eeskujuks kõigile Euroopa Liidu rahanduspoliitika järgijatele. Samas tunnistas komisjoni rahandusvolinik, et kiire kasv on toonud kaasa kõrgema inflatsioonimäära, millesse sekkumiseks peab riik kasutama tal olevaid vahendeid. See on Eesti valitsuse otsustada, milliseid majanduspoliitilisi vahendeid nad kasutavad. Igal juhul nad teavad, et me järgime Maastrichti kriteeriume eurole ülemineku hindamisel väga täpselt, lausus Almunia. Almunia ütles ajakirjanike küsimustele vastates, et Eestil on lihtsam täita inflatsioonikriteeriumit alles järgmisel aastal. Eesti praegune inflatsioon ei vasta Euroopa Liidu nõuetele, neil on selleks veel võimalus ja Eesti valitsus teab, et võib vastata inflatsiooni nõudele aasta lõpuks. Kuid igaüks teab, et see on täna väga raske. Seetõttu arvan, et järgmisel aastal on see kergem, ütles rahandusvolinik. Almunia kinnitas, et Eesti eurovalmiduse hindamisel võetakse aluseks ainult Maastrichti kriteeriumid ja vaesuse taset kandidaatriikides Euroopa komisjon ei hinda. Almunia ütles täna esimest korda avalikult välja, et Euroopa komisjon annab hinnangu Eesti, Leedu ja Sloveenia eurole üleminekuks. Valmisoleku kohta käesoleva aasta oktoobris. Läti järgmisel aastal eurole üle minna ei kavatse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hanno Tomberg refereerib Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku Joaquin Almunia seisukohta, et Eesti ei suuda ilmselt sel aastal täita inflatsiooninõuet eurole üleminekuks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest tuleb ühendkuningriigile fantastiline aasta, kirjutas Briti peaminister Boris Johnson selle aasta teisel jaanuaril Twitteris. Selle asemel on Johnson it jälitanud üks kriis teise otsa. Teda kritiseeritakse nii koroonakriisi lahendamise kui ka kehva juhtimise pärast. Johnson ile heidetakse ette pidevaid meelemuutusi ja teda on hakatud nimetama härra ümberpöörajaks. Üks esimesi ehk meeldejäävamaid ümber otsustamisi oli märtsis, kui Johnson i valitsus lõpetas vaatamata maailma terviseorganisatsiooni soovitustele massilise testimise ja teatas, et testida tuleb ainult neid, kes juba vajavad haiglaravi. Vaid päev varem oli teatatud testimise olulisest laiendamisest. Johnson oli lubanud tõsta ühendkuningriiki tööle saabujatelt võetavat tervisekindlustusmaksu. Selle asemel tuli tal meditsiinitöötajad ja hooldajad sellest maksust hoopis vabastada. Kriitikute sõnul oli õel ja ebamoraalne võtta mitmesaja eurost maksu inimestelt, kes tulid miinimumpalga peale brittide tervise eest hoolitsema. Juunis tuli uus taganemine. Kui esialgu oli valitsus kindlalt keeldunud toetamast vaesuses elavate laste toitlustamist koolivaheaegadel, siis pärast populaarse Manchester United jalgpalluri Marcus Rashfordi algatatud kampaaniat ütles Johnson, et ta ei teadnud, et tema valitsus nii teeb ja tänas rasfordi puudustele tähelepanu juhtimise eest. Sügisel sattus valitsus taas vastasseisu rashfordiga. Johnson vaidles mitu nädalat vastu, öeldes, et mingit raha seekord ei tule. Lõpuks teatasid ministrid ikkagi, et talveks eraldatakse ligi 200 miljonit eurot, et toetada koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud peresid. Valitsus on teinud vastuolulisi avaldusi ka maskide kandmise ja piirangute asjus. Johnsoni parteikaaslased ei ole sugugi rahul, et peavad oma partei otsuseid õigustama ja musta valgeks rääkima ning seejärel nägema, kuidas peaminister järgmisel hetkel ümber otsustab. Novembris läbi viidud küsitluses vastas 58 protsenti brittidest, et Johnson ei ole peaministrina hakkama saanud. Tõenäoliselt hullem on veel ees. Brexit ei ole ju kaugeltki lõpule viidud. Paljud karmi liini pooldavad konservatiivid on juba ette kindlad, et kunagi Brexiti kehastuseks peetud Johnson on kõik põhimõtted reetnud. Kindlasti ei toeta nad parlamendis ühtki lepingut, milles on kas või õhkõrn vari sellest, et Suurbritannia peab tulevikus üheainsagi Euroopa Liidu reegliga arvestama. Londoni Ülikooli poliitikaprofessori Tim Baili sõnul on Johnson ja tema parteikaaslased aastaid elanud fantaasiamaailmas ega tunnista, et mistahes kokkulepe Euroopa Liiduga nõuab kompromisse. Paljud konservatiivid peavad kindlalt mistahes vastutulekut Brüsselile täielikuks allaandmiseks. Kui aasta lõpus tunnevad Johnson i senised toetajad, et ta on neid Brexiti asjus alt vedanud, võib peaminister Boris Johnson leida end üha suuremas isolatsioonis ühel briti ajaloo tähtsaimal ajal. Aasta alguses võidukalt kihisenud šampanja on lahtunud, märgivad vaatlejad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti peaministri Boris Johnsoni populaarsus on langenud ja teist ametiaega tal vaatlejate hinnangul loota ei ole. Isegi kui kokkulepe Euroopa Liiduga saavutatakse, ei pruugi Johnsoni erakonnakaaslased seda parlamendihääletusel toetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTürgilt jah, sõna saamiseks peavad Soome ja Rootsi president Erdogani sõnul lõpetama terroristide toetamise ja esitama selle kohta konkreetseid tõendeid. Aga probleem on selles, et keegi ei tea täpselt, mida hardohan tahab või millega ta rahul oleks. Kas Türgis saadakse sellest täpsemalt aru? Ja Türgi tänane päevapoliitika ja rahvusvahelised suhted on hästi tugevasti julgeolekustatud ja tänaseks Türgi konservatiivide ja maru rahvuslaste selline pikaajaline võimulolek ongi muutnud Türgi mõnes mõttes hästi endasse vaatavaks ja isolatsionistlikuks. Ise nad nimetavad seda pragmatismist Türgi avalikkuses muidugi, võitlus Kurdistani töölispartei ja terrorismi ga on kahtlemata laialt levinud ühiskondlik mure ja hirm. Seda ei saa vaidlustada. Aga küsimus on eelkõige selles, et kas sellisel geopoliitiliselt väga kriitilisel ajal seada seda enda rahvusvaheliste suhete seisukohast ettepoole? Liitlassuhetest on muidugi väga-väga küsitav. Türgi president on saanud Soome-Rootsi blokeerimise eest siin ikkagi välispoliitilisel ringkondadel ka väga palju kriitikat. Osa lääne analüütikuid oletab, et Türgi president soovib kaubelda ja ei tahagi päris lõpuni Soome ja Rootsi NATO-ga liitumist blokeerida. See probleem ulatub kaugemale kui Soome ja Rootsi liikmelisus. Loomulikult Türgi tahaks eelkõige läbirääkimisi pidada selle liikmelisuse üle Ameerika Ühendriikidega, kellega on väga keerulised suhted olnud. Aga mis puudutab veel president Ardoni nõudmisi, et kui vaja, siis Soome ja Rootsi peavad lausa oma seadusandlust muutma. Selleks et Türgi nõudmistele vastu tulla, siis mul on tunne, et Türgi tippjuhtkond on ära unustanud vabades demokraatlikes ühiskondades asjad samamoodi ei käi nagu Türgis. Kas Türgis on juttu sellest olnud, et kas Erdogan läheb NATO tippkohtumisele Madridis selle kuu lõpus olen lugenud uudiseid, et ta äkki ei lähe. Ma pigem julgeksin arvata, et Türgi läheb sinna uhkelt kohale, sest nemad on arvamusel, et Nende nõudmised on legitiimsed. Kas president Ardo n isiklikult kohale läheb väga raske ennustada? Ta on tegelikult täiesti robustselt otsekohene oma välispoliitilistes seisukohtades ja täiesti võib juhtuda, et kui Ta tunneb, et piisavalt austust ei avaldatakse nõudmiste suhtes, siis ta võib ka jah, tõesti otsustada, et ei lähe kohale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi blokeerib jätkuvalt Soome ja Rootsi NATO-ga liitumise taotlusi, president Recep Tayyip Erdogani sõnul peavad Soome ja Rootsi valima terroristide toetamise ja NATO vahel. Mall Mälberg küsis Türgis elavalt ajakirjanikult Hille Hansolt, kuidas suhtutakse Erdogani nõudmistesse kohapeal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti rahvastiku suurimad probleemid aastani 2020 on eelkõige inimeste lühike eluiga, eriti meestel, kellel on see langenud 67 aastani. Naistel on keskmine eluiga tõusnud 78 aastani. Samuti on 1,65 last naise kohta Euroopa Liidu keskmisest küll kõrgem, kuid jääb alla rahvastiku taastootmise piiri. Eesti loomulik iive oli eelmisel aastal vähem kui 1000 inimesega negatiivne. Paari aasta eest oli see näitaja veel 5000, kuid järgnevad majanduskriisi aastad võivad olla siiski probleemiks seniste positiivsete arengute jätkamisel. Kui Euroopas üldiselt ei taheta üle kahe lapse pere saada, siis Eestis tahetakse küll ja seda peaks soodustama, ütles rahvastikuminister Urve Palo. Meil soovitakse, tegelikkus on 1,65 naise kohta, aga soov on üle kahe, nii et see soov võiks realiseeruda. Siin on loomulikult väga tähtis nii soodustused peredele toetused, see kindlustunne, et juba antud toetused ei muudetaks ja ka töö ja pereelu ehitamise võimalused Võrreldes teiste Euroopa liidu riikidega on eluiga kõige madalam just kolmes balti riigis. Kui viimastel aastatel on naiste suremus haigustesse näidanud pigem vähenemise tendentsi, siis meestel on see näitaja stabiilne ning suremus pahaloomulistesse kasvajatesse isegi suurenenud. Ministri nõunik Mare Ainsaare sõnul mõjutavad majanduslikult keerulised ajad, samuti eelkõige meeste suremust. Eriti kui aasta 2009 ja 2010 peaksid majanduslikult keerulised olema, siis jälle ajalugu näitab, et mehed on sellised nagu ühiskonnaelu indikaatorid, et kui ühiskonnal läheb kehvemaks, siis kohe näitajad siin langevad või eluea näitajad meestel langevad ja kui ühiskond kuidagi tervikuna on, on terve, et siis nüüd õnnestub ka meestel pikemalt elada. Et meeste pärast siis kaks aastatel 2009 2010 on eriliselt põhjust nagu muretseda enda tervise pärast. Edukas vananeva ühiskonnapoliitika põhineb ministeeriumi hinnangul perepoliitika ja ennetaval tervisepoliitikal. Vaatamata rahvastiku vananemisele ei saabu demograafiline vajadus pensioniea tõstmiseks enne kümmet aastat. Mare Ainsaar. Puhtdemograafilises mõttes ei ole Eesti olukord üldse mitte halb lähiaastatel, et tegelikult tööealiste inimeste osatähtsus suureneb, tulevad tööturule arvukamad põlvkonnad. Esialgu eakate arvukus ei suurene siis nagu sedavõrd, kuna meil erinevalt, et siis paljudest teistest riikidest Eesti inimeste eluiga ei ole väga kõrge. Nii et sellepärast neid inimesi, eakaid inimesi, meil ei ole suhtarvus väga palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis sünnib küll lapsi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, see ei ole aga rahvastiku taastootmiseks piisav. Ka inimeste lühike eluiga on üks Eesti rahvastiku suuremaid probleeme.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAleksei Navalnõi mürgitamine tõstis Nord Stream kahe tuleviku esmakordselt Berliinis tõsiseks jututeemaks ja tema vangistamine ning meeleavalduste mahasurumine Venemaal hoiab küsimust jätkuvalt üleval. Liidukantsler Angela Merkel on siiski jäänud gaasijuhet toetama toru valmis ehitamisest räägib rahvusringhäälingule ka tema parteikaaslane parlamendis Johann Vadepul. Saksamaa parlamendi CDU fraktsiooni aseesimees Johann Wadepul. Mina arvan, et ehitamise võiks lõpule viia, teine küsimus on, kas ja millises mahus ja millistel tingimustel sakslased ja teised ettevõtted ostaksid tulevikus Vene gaasi. See on teine küsimus ja kui me jõuame selleni, siis me sakslastena oleme valmis arutama, kas oleks kasulik sõnastada tingimused, millele vastavalt gaasi Lääne-Euroopas tarbitaks. Me oleme Euroopa ga solidaarsed, me mõistame, mida teised meilt ootavad. Just tingimuste seadmist peab kõige tõenäolisemaks lõpptulemuseks ka analüütik, liana Fix Körber sihtasutuse rahvusvaheliste suhete programmi juht Liana Fix, ing. Notstrem ta mplition of Nord, stream t Ma arvan, et realistlik tulemus on, et Nord Stream kaks ja kas selle lõpetamine või selle kasutamine seotakse poliitiliste tingimustega. Ja ma arvan, et praegu on läbirääkimiste teema, millised need tingimused saavad olema. Kindlasti puudutab see Ukraina julgeolekut ja turvalisust ning gaasitransiiti. Need on paljude elementidega läbirääkimised, tulemus võib vastata Baltimaade perspektiivist madalaimatele ootustele, aga tulemus sõltub ka sellest, kui visalt räägib läbi USA, kes seab Nord Streamil pigem kaugele ulatuvaid poliitilisi tingimusi. Need on rasked läbirääkimised USA ja Saksamaa vahel, aga tulemus võib olla üllatav. Nii võib sisemiste kahtluste ja Euroopa partnerite kriitika kõrval olulisemaks faktoriks kujuneda lõpuks ikkagi USA vastuseis mis on väljenduse leidnud ka sanktsioonide, millega on õnnestunud toru ehitamist juba pea aasta külmutada. Leana Fik usub, et uus USA president ja ametist lahkuv Saksamaa liidukantsler tahavad lähikuudel jõuda lahenduseni, mis kahe riigi suhted sellest tüliküsimusest vabastajaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp Ehand.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi ümber toimuv on Saksamaal teravdanud küsimust Nord Stream 2 tulevikust. Berliin kaitseb küll jätkuvalt vastuolulist gaasijuhtme projekti, aga võib sellele seada poliitilised tingimused.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis tarbitakse umbes viis teravatt-tundi maagaasi aastas, millest 70 protsenti kulub soojuse tootmiseks. Viru Keemia Grupi tehnikadirektori Meelis Heldermanni hinnangul võiks seda kogust oluliselt vähendada, kui gaasi asemel kütmiseks põlevkiviõli kasutada. Vene gaas on muutunud väga kalliks nii hinna poolest kui poliitiliselt ja LNG terminal ei pruugi uueks küttehooajaks valmis saada. Kui risk on ju päris suur, et kui loobuda vene gaasist ja asendust ei ole, siis võib tekkida päris keeruline olukord. Sügis talvel ja selles mõttes on meil Eestis ju kindlus olemas, et meil on olemas oma põlevkiviõli tootmine, mis on nii julgeoleku, ka energiajulgeoleku garandiks. Meelis Heldermanni sõnul on põlevkiviõli gaasist kõrgema kütte väärtusega ja odavam ning katlamajade ümberseadistamine suurt vaeva ei nõua. See on lihtne tehniliselt põletit tuleks asendada, paigaldada mahuti ja torustik koos pumbaga ja olekski kõik. Minu arvamus on, seda tuleks teha juba täna. Eesti rohelise liikumise keskkonnaekspert Johanna kuld aga väidab, et põlevkiviõliga võiks kütta vaid hädavajadusel. Kindlasti on väga ajutise lahendusena põlevkiviõli mõeldav, et ei jääks kodud kütteta. Aga kui see eeldab suuri taristuinvesteeringuid, siis ei pruugi olla kõige mõistlikum valik, et see on siiski fossiilkütus ja me peaksime seda kasutama nii lühiajaliselt kui võimalik ja kasutama seda aega pika perspektiiviga lahenduste arendamiseks. LNG terminali puudumise võiks lühiajaliselt katta Läti gaasiga. Johanna kuld. Lätis on maagaasihoidla, kus me oleme ka varustatud, et lühiajaliselt nendes katlamajades, kus tõesti ongi ainult gaasiga köetav. Meil on väga suure tõenäosusega võimalik seda järgmisel talvel ka gaasiga kütta. Pikas perspektiivis kaugküttes on võimalik liikuda taastuvenergial põhinevate lahenduste poole. Viru Keemia Grupi andmeil toodetakse Eestis põlevkiviõli üle miljoni tonni aastas, millest vaid 15 protsenti leiab rakendust siseturul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru Keemia Grupi (VKG) hinnangul võiks kaugküttes Vene gaasi asendada kodumaise põlevkiviõliga.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, ma arvan, praegu on käes see hetk, kus tuleb öelda, et siia kriisi me oleme sattunud poliitilise juhtimise tõttu ja seda poliitilist juhtimist on meil vedanud siis Keskerakond ja Reformierakond ja oleks, et see siis juhtus nii-öelda kogemata ups ühe korra. Nii nagu nad oma valitsemist alustasid, kui me tõusime Euroopa kõige kõrgema nakatumisega riigiks, aga see on nüüd juhtunud nüüd juba teist korda 10 kuu jooksul. Ja noh, see näitab ikkagi seda, et lihtsalt ei saada hakkama ja siin sellises olukorras üritada kuidagi apelleerida sellele, et ei ole sobilik keset kriisi juhtimist kritiseerida või juhtimist välja vahetada, noh siis saab ainult hullemaks minna. Mis siis tegelikult meil kõige rohkem vaja oleks, mida meil on vaja, mis need kolm lihtsat sammu on, mis aitaks viiruse levikut piirata Eestis? Ega me ei ole siia ju jõudnud noh, üleöö et need asjad, mida oleks vaja teha, olnud, olid asjad, mida oleks vaja teha olnud suvel. Ja noh, ma, ma kõigepealt võib-olla kõige olulisema asjana ma arvan, et me peaksime lõpetama hüsteeria õhutamise riigis. Ma loen siin, kuidas terviseamet või, või, või mõned haiglate juhid siin räägivad sellest, kuidas hakatakse triaaži korraldama, ehk noh, põhimõtteliselt haigla hakkavad inimesi otsustama, kes, kes elab ja sureb, et noh, see selline õhustiku loomine minu meelest on kontraproduktiivne ütleme ütleme hästi viisakalt. Aga haiglavõrgu ettevalmistamiseks oleks tulnud teha õigeid samme juba suvel, kui me eelmisel suvel eelmisel sügisel teadsime niikuinii, et tuleb ju teine laine ja ja küsisime, et noh, et mida me teha saame, siis loomulikult esimene asi oli, oli vaja hakata leidma inimesi masinaid ja ette valmistama haiglasüsteemi, selleks et koormus suureneb. Kui meie seda tegime eelmisel aastal, siis me olime seal kusagil 900 haigla koha peal oli see koht, kus nii-öelda haiglasüsteem enam üldse vastu ei võta. Noh, täna me oleme kuskil 600 peal. Noh, trendid tõenäoliselt viivad meid sinna kaheksa 900 juurde ja järgmise kuu jooksul, aga aga see ettevalmistustöö on tegemata, see ettevalmistus, tööd eelmine kord tehti, eks seda tuleb ka nüüd tegema hakata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi koroonaviiruse levik on Eestis jõudnud ülikõrgele tasemele, ei pea Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme endiselt vajalikuks valitsuse kritiseerimisest loobuda ja üheskoos tegutsemisele keskenduda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNovembris kehtestatud uute koroonaviirusest tingitud reisipiirangute tõttu lõpetasid reisiagentuuri pakettreiside pakkumise eelneva aasta detsembrini. Jõulude ja aastavahetuse reisid tõestasid aga, et inimeste huvi on säilinud ning nüüd valmistuvad agentuurid uuteks pakkumisteks. Reisiagentuur Novaturs. Eesti pressiesindaja Olev Riisberg ütles, et eelmisel aastal tehti üheksa kuu jooksul 25 protsenti üle-eelmise aasta reisidest. Riisberg tõi välja eelmise aasta ning aasta lõpu peamised sihtkohad. Põhiliselt, mis sihtkohti me eelmisel suvel saime ja suve lõpus saime teha, olid Kreeka, Tuneesia ja Küpros ja saime eelmise aasta lõpus jõulude ajal teha reise Tenerifele. Need olidki kahjuks need piskud, mis, mis meil õnnestus eelmisel aastal reisihuvilistele pakkuda. Reisiagentuuri Estraveli tootja suhete juht Katrin Samlik ütles, et nende vahendatud pakettreiside ostmine vähenes uute piirangute valguses märgatavalt. Paraku kõik need piirangud ikkagi vähendavad reisijate hulka, inimesed pigem kardavad seda teadmatust, et kuidas saab erinevatesse riikidesse sisse, mis nõuded seal on, kas peab isolatsioonis püsima, kas võib teste tegema? Ta lisas, et samas toimusid jõulude ja aastavahetuse ajal reisid kaugematesse sihtkohtadesse. Mehhiko Maldiivid, Dubai ansan ja, ja lähemates kohtades Kanaari saared, aga, aga pigem on varasematel aastatel olnud ju Egiptus number üks sihtkoht, kuhu on Eestis kõige soodsama hinnaga saada, et see aasta Egiptuse tšarterid ei ole veel ükski väljunud, nii et seetõttu on siis praegu niisugused kaugemad sihtkohad esindatud. Liizberg lisas, et novaturs novembris detsembrini reisipakett ei müünud, kuid jõuluaegsed reisid näitasid, et inimestel on huvi säilinud. Juba jõulude ja aasta otsereisid teneristele näitasid, et huvi reisimise vastu on endiselt alles ja, ja et puhkusele on võimalik lennata ohutult ja turvaliselt. Ka samblik nentis, et iga päev saab ettevõtte reiside osas päringuid ning tuntakse huvi. Riisberg ütles, et veel on liiga vara anda kommentaare edasiste sihtkohtade ning pakettreiside taastamise aja osas. See sõltub eelkõige nendest riikide ohutusmeetmetest siis nii Eestis kui ka sihtriigis, et praegusel juhul on jah, kuni jaanuari lõpuni noatusel reisid tühistatud, kuid samas Me ise loodame, et me, me saame kohe peagi nende uute reisiplaanidega välja tulla ja loodame, et see 21. aasta kujuneb reisimise osas avaramaks, kui seda oli eelmine aasta. Ta lisas, et sellel aastal saab aga pakkuda taas reise kolmandatesse riikidesse. Kuni eelmise aasta lõpuni olid need mäletavasti majandus ja taristuministeeriumi põhjendavate otsustega lennukeele all, et sellel aastal me räägime siin eelkõige populaarsetest sihtkohtadest, nagu Egiptus ja Türgi. Katrin Samlik ütles, et reisikorraldajatel on plaanis veebruari algusest uuesti pakettreise pakkuma hakata. Riisberg avaldas lootust turismi taaselavdamise suunal. Me siiralt loodame, et uus Eesti valitsus suudab fookuse turismisektori poole tagasi pöörata ja kogu sektori ellujäämisele oma toetusele kaasa aidata.",
"role": "user"
},
{
"content": "2020. aastal vähenes pakettreiside ostmine märgatavalt. Jõulu ja aastavahetuse ajal tehtud reisid näitasid, et inimeste huvi reisimise vastu on suur ning veebruarist plaanivad reisiagentuurid taas pakette huvilistele pakkuda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatluse alla võetakse tuhatkond inimest suuremates Ida-Viru linnades Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel. Kuid nagu kinnitab terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Märten Lukk, on kavas proove võtta ka teiste Eesti piirkondade elanikelt. Näiteks eelnev, ligi 35 aastat tagasi toimunud biomonitooringu uuring näitas, et elavhõbedasisaldused on suuremad hoopis Lääne-Eesti kalurite seas mitte põlevkivisektori töötajatel. Seega meil ei ole väga efektiivne uurida ainult põlevkivisektori töötajate proove ning ilma võrdluseta võiks jõuda väärde lõpptulemusteni. Kui Ida-Virumaa põlevkivitööstuspiirkonna elanike analüüsidest otsitakse raskemetalle ja kantserogeene, siis teistes maakondades võiks uurida näiteks pestitsiidide mõju inimestele. On olnud mingeid signaale, et tahetakse uurida ka pestitsiide ja nende jääke, mis sellisel juhul oleks samamoodi hea võrrelda erinevaid piirkondi, sest teiste Euroopa riikide biomonitooringuprogrammides on need pestitsiidid äärmiselt palju tähelepanu leidnud ja samuti on siin olnud soov, et pliid sisaldava laskemoona puhul siis uurida pliimetaboliite, et see neurotoksiline raskemetall jõuab jahimeeste ja nende laste toidu lauale. See nagu laiendab omakorda veel seda valimit. Kui teiste Eesti piirkondade elanike kaasamist biomonitooringusse veel arutatakse, siis Ida-Virumaal on proove kavas võtta meestelt ja naistelt poistelt ja tüdrukutelt ning eraldi grupina on välja toodud 100 Kohtla-Järve kaevurit. Uuringute alguse aeg peaks varsti selguma, esialgsed tulemused võiksid valmis saada. Mõne aasta pärast, jätkab Märtin Lukk. Et eeldus on see, et kui on teada probleem, siis on ka võimalik sellega tegeleda ja eesmärk on ikkagi parandada keskkonnast tulenevate tervisemõjude varast avastamist ja nende tervisemõjude leevendamist. Biomonitooring on teaduslik meetod, mis võimaldab hinnata inimeste kokkupuudet keskkonnamõjuritega ja nende toimet tervisele ning põhineb veres uriinis juustes ja rinnapiimas leiduvate saasteainete keemilisel analüüsil. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet kavandab koostöös Tartu Ülikooliga Ida-Viru elanike põhjalikku biomonitooringut, et uurida põlevkivisektori saasteainete mõju inimestele. Uuring võib laieneda ka teistele Eesti piirkondadele.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmine nädalavahetus oli Saaremaal rahvarohkem toimus Saaremaa ralli. Seoses koroona viirusega hindas Saaremaa vald kõige suuremaks riskifaktoriks just öiseid lõbustusasutusi. Kuigi riigis kehtib peale südaööd alkoholimüügi keeld, on baarid ja ööklubid leidnud nii-öelda jokk lahenduse, kus varasemalt ostetud pileti eest saab ka peale südaööd baarist soovitud joogid ikkagi kätte. Kuressaares kontrolliti kokku viiteteist öist alkoholi müügi kohta. Erinevaid rikkumisi tuvastati enam kui pooltes müügikohtades ja nüüd on neil ettevõtetel oodata kas väärteomenetlust või haldusmenetlust ehk siis kas trahvi või ettekirjutus, jätkab Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk. Kui näiteks ühes kohas müüakse pilet ja teises kohas saad alkoholi kätte, siis mina ütleks, et see päris jokkskeem ei ole, et kui sa paarist alkoholi ei saa, küll aga võib minna garderoobi, osta sealt viie euro eest pileti, minna uuesti paari tagasi, selle talongi alusel saad alkoholi, siis mina ütleks, et see on suhteliselt ilmselge alkoholi müük ja oli ka teistsuguseid asju, et müüakse näiteks kohe ukse peal pilet 23 eurot või mis iganes siis saa tööta otsa tasuta alkoholi tegelikult tuleks riigi tasandil oleks mõistlikum lihtsalt öeldagi, et öösel kell 12 lähevadki lõbustuspark asutused lähevad kinni, ongi kõik. Sest noh, see skeemitamisruumi, et miks ma ei või müüa endale 11 55 lauda täis või see määrus tegelikult võimaldab seda väärteomenetluse tulemusena saame teha trahvi kuni 5000 eurot ja mis läheb nüüd see ettekirjutus, see tähendab seda, et kui ettekirjutus ei täideta ehk siis veel rikkumisi tuleb, siis on sunniraha kuni 9600 eurot. Lisaks valla järelevalveametnikele ja politseile olid kaasatud ka maksu ja tolliametnikud, ka nemad tuvastasid rikkumisi küll mitte mõne teise riigi maksumärkidega alkoholi, aga hoopis kohapeal toodetud alkoholi. Nii tõlgendab järgnevad maksu ja tolliameti aktsiiside talituse juhataja Kai-Liis Nõlvak. Me ei leidnud sealt Läti maksumärkidega alkoholi, küll aga me tuvastasime nendes neljas kohas siis oma toodetud kas siis kohapeal, tagaruumis või kusagil mujal, ma seda ei oska öelda. Aga kohapeal toodetud alkoholi kokku segatud ja villitud eraldi pudelitesse, osadel pudelitel olid peal ka sildid, osad olid sildistamata ja tegemist oli siis nii-öelda marjaleotistega noh, erinevad marjad, Astelpaju mustikas, sellised majanapsud nagu rahvapäraselt neid kutsutakse, lubatud on restoranis kohapeal klaasi teha kokteili, mida siis klient ostab ja talle kohapeal valada klaasi, kui ma panen ta pudelisse seisma näiteks nädalaks, et saada sellele mingi marjamaitse siis juurde ja, ja ma ta ka siis pudelisse ja korgin ja, ja panen sildi peale siis, siis see tõesti on tootmine ja seda ei ole lubatud sellisel kujul teha. Saaremaa vald lubab järelevalve töistes alkoholi müügikohtades jätkata ja loodab luua Eestis pretsedenti, et joks keevitamist ka karistada. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ja rikkumisi tuvastati enam kui pooltes reidi jooksul külastatud müügikohtades.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAstudes vabariigi presidendi ametisse annan mina, Arnold Rüütel, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti vabariigi põhiseadust ja seadusi õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega. Eesti rahva ja vabariigi kasutus.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütli ametivanne Riigikogus 08.10.2001.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud sügisel otsustas Valga valla volikogu Valga toidupanga kodu ehk aadressil Lembitu G. asuva vana koolihoone enampakkumisel maha müüa. Seni pole seda siiski juhtunud ning volikogu esitas augustiks veel täiendavaid ettepanekuid müügitingimuste asjus. Valga vallavanema ester Karuse sõnul on põhjuseks majaga kaasnevad kõrged kulud. Keegi ei taha kindlasti toidupangale kui organisatsioonile liiga teha, et jutt käib ikkagi hoonest. Kui me räägime sellest hoonest, siis sellel hoonel on hetkel päästeameti ettekirjutused circa 50000 euro eest et see on päris suur investeering ja ma leian, et toidupangale on võimalik palju paremad ja palju turvalisemad, ütleme see koht leida Valga linnas, ma ei näe nagu siin üldse probleemi, kui toidupank oleks kusagil mujal hoones lihtsalt, mis oleks palju turvalisem ja palju mugavam. Valga toidupanga koordinaator Teresa Sale ütleb, et vallavalitsus pole neile siiski veel asenduseks ruume pakkunud. Algselt tahtis Sale saada 30-ks aastaks hoonestusõigust, et ka võtta laenu, millega katta maja korda tegemine. Me ei ole Valgas leidnud tänasel päeval selliseid sobilikke ruume, see on esimene asi ja teine asi on see, et kui me saame nagu võtta pangalaenu ja kui me saame selle hoone, nagu me algselt plaanisime 30-ks aastaks siis need tasuvad igal juhul ära, nagu need investeeringud selleks ajaks. Kuigi vallavalitsus hindab kõrgelt toidupanka, ei olda nõus jätkama sama seisuga, kus vald peaks koolimajja ligi 50000 eurot investeerima. Karuse tervitab ka lahendust, mis juhul hoone ostab keegi praegustest üürnikest? Kui me jõuame kokkuleppele ettekirjutuste osas, ütleme selle rendilepingu osas, siis on võimalik, et nad saavad seal majas just jätkata. Aga kui me leiame, et on mõni parem variant ja, ja saame ka pakkuda paremaid ruume, siis leiame teise variandi. Vallavanem ennustab, et võimaliku müügi tingimused selguvad järgmise kahe kuni kolme kuu jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valga vallavalitsus tahab toidupangale senise hoone halva seisukorra tõttu leida uue asukoha.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHange Läänemere kunstisadama projekteerimiseks ja ehitamiseks kuulutati välja möödunud aasta aprillis. Siis näitas kunstisadama idee autor Mark Soosaar meile Šveitsis välja antud raamatut, kus Läänemere kunstisadam on paljude veel ehitatud hoonete hulgas. 13. augustil allkirjastatud lepingu järgi on kunstisadama projekt rekteerimiseks ette nähtud kolm kuud projekti ekspertiisiks ja muudatuste menetlemiseks kuu ning ehitamiseks üheksa kuud. Seega peaks ehituse esimene etapp valmima järgmise aasta septembris. Riigi tugiteenuste keskuse talituse juhataja Lauri Halver. Uue kunsti muuseum on taotlenud meie käest peaaegu kaks miljonit eurot, sellise otsuse oleme meie uue kunstimuuseumile teinud ja see on jõus. Kuna nüüd hanke tulemusena projekt läks ka siis kallimaks, siis me ootasime ka selle kallinemise osas omafinantseeringu kinnitust. Nii Pärnu linn kui siis kultuuriministeerium on öelnud, et nad on valmis seda lisaraha andma ja mõlemad on kinnitanud 535000 euro suurust panust. Alver ütles, et rahastatakse etappide kaupa ehituses tavaliselt üks, kord kuus, ka Pärnu linnalt saadakse vajalik raha, aga kunagisi eeltingimusi nüüd enam jutuks pole võetud. Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kukk. 2020. aasta eelarves on 535000 uue kunsti muuseumi tarbeks, et ehitada Läänemere kunsti sadamat. Tal oli paar eeltingimust, et tagada Läänemere kunstisadama viie aastane kestlikkus, tagada võimaliku finantsvajakut. No neid garantiisid küsiti Pärnu linnalt, aga Pärnu linn tulenevalt finantsjuhtimise seadusest ei saa endast mitte sõltuvatele ühingutele mitte mingeid tagatisi, laenudest rääkimata, anda. Läänemere kunstisadama moodustavad 10 ujuvpaviljoni jõel ja peamaja kaldal. Esimeses etapis rajatakse peamaja ja kai äärde üks ujuv paviljon.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi tugiteenuste keskuses on nendeks töödeks ootel ligi kaks miljonit, riigilt ja linnalt saadakse juurde üle miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimine peaks algama tuleval nädalal, ühendkuningriik on juba tellinud 40 miljonit doosi, millest jätkub 20 miljoni inimese vaktsineerimiseks. Alustatakse ilmselt nagu igal pool mujalgi tervishoiutöötajatest. Kuidas britid seda nüüd edasi korraldavad? Kõigepealt saadakse 800000 doosi ja hakatakse siis kohe vaktsineerima. Nii et üldiselt ütleme niimoodi, et see logistiline valmidus, see on juba ikkagi olemas, et kaasatakse ka sõjaväevõimekusi, kui on vaja transportida, kõigepealt tõepoolest vaktsineeritakse tervishoiutöötajaid ja siis hakatakse nii-öelda nagu ülevalt alla minema inimesed, kes on hooldekodudes, siis üle 80 aastased ja siis nii edasi, aga kui me vaatame seda vaktsineerimise graafikut, ütleme 50 aastasteni, jõutakse näiteks juba jaanuaris, kui me räägime, siis noh, noored 18 kuni siis seal 50, enamus nendest kavatsetakse ära vaktsineerida juba märtsikuu jooksul. Ja inimestele on öeldud, et põhimõtteliselt nad peavad ootama siis oma perearsti eest teadet, millal nendeni on kord jõudnud. Arvestatakse, et kui pooled elanikest on vaktsineeritud, siis ollakse omadega mäel. Kuivõrd tõenäoline see on, et pooled saadaksegi süstitud, kui suur umbusk inimestel on, sest see vaktsiin konkreetselt sai valmis ajaloo lühima ajaga 10 kuuga? Ja olengi lugenud mõningaid kriitilisi märkusi ka juba, et et ikkagi kiirustatud ja ei tea, mis ta kõrvalmõjud on, aga noh, ma arvan, et tasapisi, kui see vaktsineerimine hakkab, et siis seda teemat ja meedia jälgib väga-väga täpselt ja kui kellelgi tekivad mingid kõrvalmõjud, siis, siis ju sellest kohe raporteeritakse. Ei tohi ka seda unustada, et noh, see on praegu esimene vaktsiin, aga tulevad ka teised vaktsiinide, siis tulevad ka järgmised tüübid. Nii et kui üks tüüp võib-olla tekitab mingeid kõrvalmõjusid, siis äkki mingi teine tüüp ei tekita. Ma usun, et kõigil inimestel on praegu, nagu see tähelepanu on sellele vaktsiinilainele vägagi pööratud iga uudist võetakse väga tõsiselt ja uuritakse väga tõsiselt, et kui siin praegu on jutt sellest Covidi pikaajalistest mõjudest ja kuidas ikkagi inimesed ei saa terveks, siis ma kujutan ette, et vaktsiiniga hakkab täpselt samamoodi olema noh iga väike raporteerimine või iga väike tunnetus, mis inimesel siis on, et, et siis kohe seda arutatakse. Aga ma siiski usuksin, et, et inimesed lähevad vaktsineerima, sest et siin need piirangud on olnud nii ranged, et, et inimesed, ma arvan, et teevad ükskõik mida, et, et saada jälle oma riik käima ja, ja tööle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suursaadik Tiina Intelmann: Suurbritannia elanikud pigem pooldavad vaktsineerimist. Ühendkuningriigist sai esimene riik maailmas, kus Pfizer/BioNTechi koroonaviiruse vaktsiin kasutusele võetakse. Suurbritannia tervishoiuamet on oma loa andnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTõepoolest valitsuskabinetis oli täna eeskätt arutelu viiruse leviku hetkeseisu teadusnõukoja ettepanekute ning vaktsineerimise edasise edenemise üle. Lahkasime ka juba varem välja toodud mõtet, et vaktsineeritud inimesed võiksid pere keskes toimunud siis nagu lähikontaktsuse puhul kohustuslikus korras enesetsiooni jääda. Aga hetkel oleme jäänud nii-öelda soovituse tasandile, mis tähendab seda, et inimestel on mõistlik. Kui on pereliige haigestunud, siis samuti võimalus veel kodus olla kindlasti oma sümptomeid jälgida, teha enne negatiivne test, kui taas tööellu naasta. Aga juriidilist kohustust üle välja vaktsineeritud inimestel seda teha hetkel ei ole. Peamine vahe erinevus on tõesti see. Me teame, et vaktsineeritud inimeste risk nakatuda või raskelt haigestuda on märkimisväärselt madalam kui vaktsineerimist inimestel. Ja praeguses olukorras, kus ka viiruse levik on näitamas kergeid nii-öelda langustrende ja selliste täiendavate reeglite kehtestamine ei tundunud juriidilise kohustusena mõistlik. Soovitusena aga küll. Kas perearst juhul kui peres on selline olukord, et üks pereliikmetest on jäänud koroonasse, see on tõestatud? Ta perearst peaks kindlasti andma sellisel juhul ka töövõimetuslehe Inimesel on võimalik tõepoolest siis perearstilt sellist haiguslehte küsida. Loomulikult sõltub ka olukorrast, kas inimene näiteks töötab valdkonnas, kus tal ei ole võimalik kaugtööd teha ja tal on tõepoolest vaja jääda nii-öelda tööd koju. Sellises olukorras on põhjendatud haiguslehe saamine et vältida ka seda nakkusriski töökollektiivis. Aga kui inimene on näiteks lähikontaktne, aga täiesti terve ja tal on võimalik teha edukalt kodult kaugtööd, mis ongi praegu soovitatav üle välja siis ju tegelikult haiguse avamise järgi vajadust ei ole sisemiselt mõistlik oma tervist jälgida ja nagu viidatud enne teha negatiivne suud või kuskile füüsiliste kontaktide juurde naastakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus arutas pereliikmete eneseisolatsioonikohustuse kehtestamist, kui üks pereliige on jäänud koroonaviirusesse. Esiagu ei peetud seda vajalikuks, küll kehtib endiselt soovitus jääda säärases olukorras karantiini.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOotuspäraselt valis kongress parteijuhina jätkama senise esimehe Edgar Savisaare, kes oli ka ainus kandidaat. Erakond jätkab uue juhatuse ning peasekretäriga. Senine peasekretär Kadri Must lahkus täna ametist. Oma tunnipikkusest. Poliitilisest ettekandest pühendas Keskerakonna juht valdav osa pronksiööle ja Reformierakonna ning valitsuse kritiseerimisele. Eesti praegust üleminekumajandust võib võrrelda paadiga tormisel merel. Kuhjuma on hakanud ohu signaalid, et riigi majandus üürib karjuma. Inflatsioon kogub hoogu, tööstustoodangu kasv on pidurdunud, ekspordi kasv on lakanud. Väliskaubanduse defitsiit suureneb. Kinnisvaraturu ähvardab allakäik, inimeste ostujõud, kaane hinnad, voaal, inimeste laenukoormus kasvab. Sisetarbimine väljub kontrolli all. Emalantsus, seme. Kus Eesti on NATO ning Euroopa Liidu liige ja kus majanduskasv ületas 11 protsenti, kaotasid reformierakondlased reaalsus taju. Meil on piiramatu tegevus. Vabaduse, vastutustundetuse ja karistamatuse sündroom. Samas tunnistas Savisaar, et Reformierakonna näol on tegemist tugeva konkurendiga. Juba 1999. aastal rääkisin, et Eesti poliitikamaastik polariseerub kahe suure partei vastasseisus. Mõned vaatlejad arvavad, et Eesti on juba täna jõudnud kahe partei süsteem. Tõepoolest ega jõud väiksemad tegijad ei suuda parlamendis sageli enam peituda kui iseseisvad poliitilised subjektid. Savisaar tunnistas, et pronksiöö sündmused on partei populaarsust kahandanud. Järgnevatel aastatel peab Savisaar Keskerakonna peamiseks ülesandeks valijate usalduse taastamise. Ka tahetakse senisest enam suhelda võimalike koalitsioonipartneritega. Ainult ühiskonna sidustajana saab Keskerakond õigustada oma nime olla Eesti poliitilise maastiku Eesti poliitiliste äärmuste keskel, olla tasakaalustaja, olla Eesti rahva kokku viia. Selleks läheb tarvis kahte asja. Esiteks näidata, et Keskerakond ei ole kaotanud ega ole kaotamas oma poliitilist valet. Ja teiseks näidata, et Keskerakond ei ole üksi. Et meil on tegelikult väga palju mõttekaaslasi, kes vajavad julgustust, et oma hääl jälle kuuldavaks teha. Nii Eesti kui ka muukeelse elanikkonna hulgas. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ei pea võimatuks ka partei valitsusse jõudmist senise parlamendi koosseisu ajal. Olen seda usku, et veel selle parlamendi koosseisu ajal on Keskerakond taas valitsuses, nagu seda on juhtunud mitmel eelnevalgi korral.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond pidas kongressi. Autor Reene Leas. (Eesti on lähenemas kriisile ja reformierakond on kaotanud reaalsustaju).",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänaseks jah, on kõik esitatud nimekirjade kandidaadid registreeritud. Hetkeseisuga on meil teada, et kokku on 10046 kandidaati registreeritud. Nende seas on ka 43 üksikkandidaati ja nimekirju. Kokku esitati valimisteks 429 Nendest. Erakondade nimekirju oli 293 ja lisaks osaleb ka 136 valimisliitu ja erakondadest. Kõige rohkem nimekirju esitas Eesti konservatiivne rahvaerakond 72 nimekirja. Eesti Keskerakond esitas 64 ja reformierakond 53. Ja kokku osaleb valimistel kaheksa erakonda ja kõige uuem erakond, kes osaleb, on Eesti tulevikuerakond, kes seadis üles kolm nimekirja. Kas midagi oli üllatavat ka teie jaoks? Üllatavat midagi ei olnud, noh, võib öelda, et kandidaate on veidi vähem kui eelmistel kohalikel valimistel 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Et siis oli kandidaate üle 11000, nüüd on neid natuke üle 10000.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikel valimistel registreeris end sel aastal veidi vähem kandidaate kui 2017. aasta valimistel. Valla ja linna valimiskomisjonidel oli täna õhtuni aega registreerida eelseisvateks kohalikeks valimisteks nõuetekohaselt esitatud kandidaadid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase Pärnu linnavolikogu istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe valimine. Viimased kuud esimehe ametis olnud Meelis Kukk esitas tagasiastumisavalduse ja esimehe kandidaadiks esitab koalitsioon Keskerakonna liikme Andrei Korobeiniku. Andrei Korobeinik. Ja nii ta on, et vahepeal on küll päris palju muutunud, aga kohalike valimisteni on veel poolteist aastat aega. Pärnu linnal on hetkel üsna ambitsioonikad plaanid. Vahepeal on juhtunud kriis, mis tegevust soodustab suuri projekte ja ma usun, et järgmisel aastal alustame kolmanda silla ehitamisega. Sellel on ka volikogul üsna suur roll ja nagu siin mõned mäletavad, oli see ka üks põhjus, miks eelmine koalitsioon lagunes, et meil volikogus on pooleks need, kes tahavad, et Pärnu ehitaks uue silla ja siis teine pool on need, kes tahavad vaade remontida. Meelis Kukk oli see, kes abilinnapea kohalt taandudes ja volikokku naastes hoidis ära võimupöörde, mille algatanud Isamaa langes ise opositsiooni. Nüüd jätab kukk volikogu esimehe koha ja saab taas abilinnapeaks. Meelis Kukk. See on olnudki minu jaoks niinimetatud kohustuslik kava, kus rõõm jääb saamata, aga nagu öeldakse, kui inimene on poliitikas, siis peab arvestama, et kui soovid jumalat mängida, siis võib ette tulla ka saatana, ka tantsu löömist. Tegelikult astusite ka isamaast ju välja, et kas on plaanis kuhugi teise erakonda astuda või? Noh, kui siis osalen valimisliidu koosseisus küll sellist plaani ja mõtet ei ole, et ma mingi erakonna ga liituks, nagu eelnevalt olen öelnud, Isamaa Isamaa baas, põhimõtted on mulle olnud lähedased ja need on jätkuvalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavolikogu valib neljapäeval uue esimehe. Koalitsioon on sellele kohale esitanud Andrei Korobeiniku kandidatuuri.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKes eelnevalt broneerivad ennast infosüsteemi võimalus mitte sõita ootealale, aga nad saavad teavituse endale telefonile, kui on nende aeg minna piirile ja sõidavad ki otse malmi tänavale piiripunkti ette, kus nad võetakse vastu, nii et ootealale nad enam tulema ei pea. Inimestel on vaba voli, kas käia siis kohvikus, restoranis, poes ja siis kui tuleb nende aeg tuleb neile telefonile teavitus ja siis nad alles peaksid sõitma piiripunkti, nii et mugavusteenus on juures, et ooteala ei pea läbima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektroonsesse infosüsteemi eestipiir.ee broneerinud sõidukid ei pea enam Narva ooteala teenuseid kasutama ja võivad otse piiripunkti liikuda. Läbi Narva sõidab Venemaale ligi 200 autot ööpäevas ning umbes pooled neist juba kasutavad elektroonset ootejärjekorda. AS Transservis-N juhatuse liikme Andrus Tamme sõnul on viis eurot maksev eelbroneerimine autojuhile palju mugavam, kui ootealal piiriületuse ootamine.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKar Lember, kahtlustus koosneb iseenesest, esmapilgul kahest osast esiteks siis altkäemaksu võtmise kahtlustus, s teiseks kelmuse kahtlustus ja neid kahte osa seob lisaks teie nimele veel Jaago, Roosmanni nimi ja osaühing lõunaehituse nimi. Et alustame altkäemaksu kahtlustusest, mis te arv, millest see kahtlustus nüüd uurimisorganitele, et jaagu Rosman teile altkäemaksu andnud on? No ma päris hästi, ma ei kujutagi seda selles mõttes ette, et tõesti tegemist on inimesega, keda ma tunnen, ma ei tea, 25 aastat, eks ole ja kuidas saab üldse ütleme nii kauaaegsete tuttavate vahel olla üldse klassikaline altkäemaksu case või ma ei, ma ei tea, mis asi või oleks kuidagi pidi linn näiteks soodustanud mingeid temaga seotud tegevusi, aga noh, minu hinnangul neid ei ole ja ma tõepoolest olen linna asju ajanud ikkagi väga siiras usus Tartu linna ja linnaste nimel ja ja kaasa arvatud nii-öelda need viimased temaatikat selle roosi tänava ümber, eks ole, et ma olen väga avalikult sellest rääkinud, ma olen omast paevast väga varakult andnud info vot selle kohta, et, et sellised mõtted on peas, eks ole, ja noh, täna kahjuks on see võtnud teistsuguse külje ja, ja kahjuks ka see projekt tõenäoliselt jääb tänu sellele ellu viima, aga noh, ega ei saa öelda, et ta oleks ka muidu ellu viidud, sest tõepoolest on ju idee konkurss, eks ole. Kas Raadil koos teiega soovis projektis osaleda, siis ka Jaago, Roosmann? Ei, otseselt mitte selles mõttes, et see on ka järjekordne selline teema, mida ma ei oska kommenteerida, kust see nagu pärit on, aga, aga see ei ole nii. Lõunaehituselt linn tellis pisut vähem kui 6000 euro eest ühe tualeti ja see on nüüd see kaasus, mille juures teid kahtlustab. Et eks ta on selle asja üks osa, eks ole, täna on ta ka meediast läbi jooksnud, tõepoolest, on, on, on tellimus, on nii-öelda inimene, aga päeva lõpus on ka tualett, eks ole, ja, ja see on ju sama teema, et keegi ei ole kedagi eelistanud, keegi ei ole kedagi soodustanud, eks ele asi on olemas, ma ei oska selle kohta ka isegi asjalikku öelda, nii-öelda aeg peab näitama siis, et kas selles on mingit süülist tegevust, ei ole, mina seda iga juhul ei tunneta küll kuskilt otsast ja, ja nii on. Nüüd praegu oleme me siin vudila mängumaal, seda seondatakse nüüd kelmuse kahtlustusega. Vudila mängumaa ehitas teile lõuna ei. Noh, ta on olnud osaline siin erinevates objektides, aga noh, ma ütlen veelkord, et minu soovitus on see, et vaadake siin ringi ja kui siin nii-öelda paistab midagi, mis nii-öelda ei toimi või mis on valesti, siis tuleb sellega nagu väga tõsiselt tegeleda, et seda nagu, nagu tõendada, mina olen siia matnud oma viimased kuus-seitse aastat ja me oleme suutnud nii-öelda vastu võtta siin iga aasta 20 30000 inimest, ma väga loodan, et see on üks selline objekt, mis pakub kogu Lõuna-Eestile midagi, eks ole, ja oleks nagu väga kurb, kui see kuidagi jääb nii-öelda hammasrataste vahele. Mis puudutab toetuskelmust, siis kahtlustuse järgi said Kajar Lemberiga seotud ettevõtted kelmiuse võtmeisikuks olevalt ehitusfirmalt hinnapakkumise. Neid hinnapakkumise näitas Lember omakorda eurotoetust jagavad PRIAle ning EAS-ile, väites, et lisab toetusel ka vajaliku omaosaluse toetus käes hakkas ehitusettevõte või allhankija tööle, kuid et esmane hinnapakkumine oli reaalselt vajadusest suurem, siis lubatud omaosalust kahtlustuse kohaselt tarvis ei läinudki. Kajar Lember ütles ühtlasi, et kuna tema suhtes on üleval kuriteokahtlused, pidas ta mõistlikuks kõigist avalikest ametitest taanduda, et tulevased kohtuvaidlused Tartu linnale ja sotsiaaldemokraatlikule erakonnale varju heidaks. Sama meelt oli ka mõned tunnid varem rahvusringhäälingule intervjuu andnud sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Jevgeni Ossinovski. Avaliku võimu teostamisel on loomulikult ääretult oluline igasuguste kahtluste puudumine, laitmatu reputatsioon ja sellest tulenevalt olen Kaar Lemberiga ka vestelnud ning oleme jõudnud ühisele arusaamale, et ta taandub kõikidest oma avalikest ametitest, puudutab nii Tartu linna juhtimist kõiki Tartu linnaga seotud sihtasutusi ja samuti taandub kõikidest avalikest positsioonidest riigi tasemel. See puudutab nii Eleringi nõukogu puudutab ka sotsiaaldemokraatlikku erakonda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kajar Lemberi enda seisukohad talle esitatud kahtlustuse suhtes.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMis valla juhtimises muutub? Ma vaatan, et võetakse palgal kaks valdkonna juhti, millega nemad tegelema hakkavad ja kas siis selle võrra vähendatakse vallas töökohti. Täna on vallas üsna palju töökohti, mis küll positsioonilt on valla ametnikud, aga teistpidi on nad täiesti poliitilised ametikohad, et me lihtsalt kaotame need poliit, sellised ametikohad ära ja, ja nii-öelda asendame ausalt, poliitiliste ametikohtadega või poliitiliste inimestega, nii nagu vallavõim vahetub, vahetuvad ka need inimesed seal. Sisuliselt muutub see, et nii-öelda jagatakse juhtimine siis ühe abi vallavanema ja kahe valdkonna juhi vahel. Minu jaoks prioriteetne küsimus on kindlasti haridusküsimus on teatud kultuuriküsimused, et näiteks meil on täna pooleli haridusvõrgu reform, me peaksime seda üle vaatama. Soovime koostada haridusvõrgu ja hariduse sisu puudutava arengukava, millega kindlasti soovin ise tegelema hakata. Nii et neid küsimusi on, neid küsimusi jätkub. Ehk et vallas on koole liiga palju, aga on ju loogiline, et haridusvõrgustik tuleb kokku tõmmata, kui laps ei jätku. No otse loomulikult alati tuleb mingeid muutusi teha, aga Me peame vaatama hariduse sisu, ka ei saa vaadata ainult seda, kus meil on mingisugused hooned ja kuidas muuta asja tõhusamaks ja kogu aeg kokku tõmmata, vaid me vaatame hariduse sisu ja ka selle pilguga, et tegelikult ju koolid on kogukonna südameks, eks ole, ja meie tegelikult eesmärk on ju see, et valla nii-öelda rahvaarv hakkaks tegelikult kasvama. Me ei saa lihtsalt niisama asju kokku tõmmata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna allkirjastatud leppe järgi moodustavad Türi vallas võimukoalitsiooni valimised võitnud sotsiaaldemokraatliku taustaga valimisliit Tulevikuvald Türi, EKRE ja Reformierakond. Senise vallavanema Pipi-Liis Siemanni valimisliit Koduvald Türi läheb opositsiooni. Volikogu esimeheks saab Järvamaa haigla arst Maarja Brause, vallavanemaks Paide lasteia juhataja Ele Enn ja abilinnapeaks 23-aastane EKRE noorpoliitik Elar Niglas. Valimisliidu Tulevikuvald Türi esinumber, Riigikogu liige Lauri Läänemets loobus vallavanema kohast, kuna see tooks asendusliikmena parlamenti Keskerakonna liikme Monika Haukanõmme ja sotsid kaotaksid ühe koha Riigikogus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhjused, miks oli vaja Tarmo Tammistet umbusaldada, luges ette volikogu võimu fraktsiooni kodulinn Narva nimel volinik Aleksei Mägi. Tema sõnul on Tammiste põhjendamatult kulutanud reservfondi vahendeid eraldades raha vaba lava tegevuse toetuseks üritanud ülemäära paisutada kultuuripealinna taotluse koostamise eelarvet selleks, et maksta raha pseudokoordinaatoritele ja kaheldava väärtusega üritustele ning avaldanud ilmselt lugupidamatust volikogu vastu, jättes tegemata kvartali ettekanded linnapea tegevusest omavalitsus liidus. Aleksei Mägi hinnangul on rikkumised tõsised ja nende vastu võiks huvi tunda prokuratuur ning suurem rahaline kahju suudeti ära hoida vaid tänu volikogu tähelepanelikusele näiteks kultuuripealinna taotluses küsitava summa kärpimisel. Kokkuvõttes hääletas Tarmo Tammiste tagandamise poolt 20 volinikku fraktsioonist. Kodulinn Narva. Opositsioon hääletamisest osa ei võtnud. Tarmo Tammiste kommentaar. No midagi paremat ei suutnud välja mõelda, et minu jaoks teeb see lihtsalt nagu nagu nalja. Ma ei ole kindlasti midagi valesti teinud. Mul on nagu väga kahju, et ei tulnud ei kultuuripealinna ja mul on ka väga kahju, et teatud seltskond siin volikogus igavama keharakuga vihkab vaba lava ja, ja see on tegelikult muutunud ju täiesti palaganiks, et kui kedagi hakatakse selle eest karistama, siis mul on nagu küsimus, et kuulge, kus riigis me elame. Tarmo Tammiste jätkab tööd Narva volikogu liikmena, linnapea kohuseid täidab kuni uue linnapea valimiseni abilinnapea Aleksei Jevgra uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva volikogu tagandas ametist linnapea Tarmo Tammiste. Tammistele pandi süüks Vaba Lava teatrikeskuse toetamist ja liiga suuri kulutusi kultuuripealinna projektile.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGeorgia osariigi ühe suurima põllumajandusettevõtte omanik Bill Brim on tuleviku pärast mures. See koroonaviirus on kõik inimesed üles kütnud, magan öösiti ainult kaks ja pool kuni kolm tundi. Peamiselt Mehhikos tulevad hooajalised töötajad koristavad alati primmi saaki. Sellel kevadel võib ta aga ilma jääda 200-st inimesest, sest koroonaviiruse tõttu venib tööviisade kinnitamine põllumees, pill, prim. Kui hakkame suvikõrvitsat korjama, siis meil on aega ainult mõned päevad. Seega, kui meie töötajad ei jõua siia õigel ajal, siis oleme hädas. 100 kilomeetrit eemal on Jeremy Whit isegi suurema probleemi ees vaid mõne päeva pärast tuleks hakata korjama mustikaid. Selleks on vaja sadu töölisi, kes kõik on kinni kohate maalas. Me vajame neid praegu, me tõesti vajame neid praegu, sest nagu näha, mari muutub siniseks ja ei oota kellegi järele. Rohkem kui miljoni dollari väärtuses mustikaid võib põllule mädanema jääda. Ettevõttel ei ole lisaplaani veel kord põllumees Jeremy Whit. Kodune tööjõud lihtsalt ei taha teha sellist tööd, kahju on öelda, aga nad lihtsalt ei taha enam välja tulla ja rasket põllutööd teha. Georgia osariigi põllumajandusvolinik Gery W Black. Kui töötajaid pole, siis osa saaki jääb koristamata ja see mõjutab kogu majandust ja selle riigi tarbijaid. Mõned piimatootjad on suure hulga toodangust lausa minema visanud, sest seda pole kuskile müüa, kui koolid ja restoranid on suletud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s on koroonaviiruse tõttu hätta sattunud põllumehed. Saagikoristuse aeg on käes, kuid välistööjõud ei pääse riiki sisse. See võib aga omakorda mõjutada ameeriklaste kaubavalikut toidupoodides.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraeguseks oleme jõudnud olukorda, kus vaktsiine on pakkuda küll, aga soovijaid mitte nii palju. Sel nädalal jõuab Eestisse 36450 doosi koroonavaktsiini, millest suurima osa moodustab Faizer. Tänahommikuse seisuga on teinud broneeringu esimeseks doosiks 13175 inimest. Neile lisanduvad eelregistreerimata vaktsineerimised. Eelmisel nädalal tehti aga kokku 36968 vaktsineerimist. Kokku on praeguseks tehtud vaktsineerimise 596-le 1000-le inimesele. Vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer ütleb, et vaktsineerimise tempo oli eelmise nädala kokkuvõttes väga hea. Sellele aitasid kaasa mitmed aktsioonid. Meil oli mobiilne vaktsineerimisbuss, reedel oli ta siis keskturul, tegime algust Sillamäel kahel päeval ja need võeti väga hästi vastu ja, ja inimesed käisid kohapeal ja lasid ennast vaktsineerida. Kas see tähendab seda, et tegelikult kui vaktsineerimisbuss seisab keset linna, on inimestel ikkagi väga lihtne tulla palju lihtsam kui hakata internetis jälitama vaktsineerimisaegu. Jah, ega sellise järelduse saab teha küll. Me oleme sealmaal, kus inimene soovib saada sellist teistsugust, teistsugust võimalust. Selles vaktsineerimisbussis ilmselt vaktsiini valida ei saa, et on see, mis on, aga kas inimesed on ka näiteks soovinud midagi, et teate, ma tahaksin pigem seda või teist? Inimesed ikkagi soovivad ja tulevad väga kindlalt vaktsiini küsima, et ongi neid, kes tulevad küsima Janseni, aga on neid, kes tulevad küsima ka Paizerit, et noorukite laste vaktsineerimisel loomulikult valikuvõimalust ei ole, siin on ainult Faier, aga täiskasvanute puhul on kõik, aga ta on nagu mõlemat pidi, et noh, ükspäev keskturul oli väga küsitud, vaktsiin oli Jannsen, aga samas järgmisel päeval jällegi Faiser küsitakse küll jah, ja tullakse kindla vaktsiini peale. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles eelmisel nädalal, et selleks, et jõuda sügisel 70 protsendi elanikkonna vaktsineerituseni, on vaja liikuda tempos 20000 vaktsiini süsti nädalas. Jah, eks me nende läbi selliste erilahenduste nendeni püüame jõuda, et nii nagu möödunud nädalal tegime algust bussidega, oleme ka sellel nädalal bussidega liikumas. Käesoleva nädala teisest poolest on alustamas teatud apteekides võimalik nii-öelda vaktsineerida, nii et need on need meetmed, kuidas jõuda nende inimesteni, kes veel pole siis kasutanud eelregistreerimisega võimalust, kuigi ka jätkuvalt on võimalik ennast eelregistreerida vaktsineerimisel kas 12 47 helistades või digiloo kaudu. Apteegid, kus koroonaviiruse vastu vaktsineerida saab, annavad sellest ise teada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti andmetel manustati möödunud ööpäeva jooksul 4329 koroonavaktsiini doosi. Vähemalt ühe kaitsesüsti on saanud üle 599 000 inimese, rohkem kui 518 000 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba üle 25 aasta Kohtla-Järvel tegutseva tootmisettevõtte Elvarem juhatuse liikme Nikita Soroka sõnul otsisid nad kaua tänapäevast üüripinda, kust seense metalli lõikamistöid teha. Me pigem ka üüriks, aga noh, kuna turul ei ole mitte midagi head pakkuda, siis otsustasime ise eitada. Ida-Virumaa programmi toel investeerib eelvarem jõhvi suude tööstushoonesse ligemale miljon eurot. Nikita Soroka. Mingil määral teeme veel vana asja ka. Ehk siis hooldame tehaseid ja mahimootoreid, aga enamus ikka tuleb seene töötluse detailide tootmine. Seni jõhvi äripargis neljal objektil tegutsevate logistika ja äriettevõtete kõrval on neil varem esimene tootmisettevõte. Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik ütles, et nende tulek lisab pargile tublisti väärtust. Tootmisettevõtted meie jaoks on alati nii-öelda selline väga-väga hea tulemus, sellepärast et tootmisettevõtted tavaliselt loovad rohkem töökohti. Palgatasemed on võib-olla pisut kõrgemad, kui, kui ütleme sellistel äriteenindusettevõtetel meie poolt on loodud muidugi ettevõtjate jaoks. Infrastruktuur, tööstus ja äripargid on, on hea koht ettevõtetel alustada. Mis nüüd kindlasti tootmisettevõtetele on väga heaks toetuseks on Ida-Virumaa programmi tööstusinvesteeringute toetusmeede, seda nüüd järjest tootmisettevõtted, kes oma investeeringuid planeerivad, aktiivselt kasutavad. Ma arvan, et väga paljud ettevõtted, kes sellel aastal just oma investeeringutega alustavad, on selle selle meetme eest toetus. Otsuse saanud. Elva Remi uus tootmishoone peaks valmima suve lõpuks. Senisele seitsmele töökohale lisandub uues hoones vähemalt viis uut töökohta Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Narva maantee ääres asuvas Jõhvi tööstuspargis on sel aastal oodata senisele seitsmele seal tegutsevale ettevõttele veel viie lisandumist. Neist esimesena alustati tööstuslikke seadmeid valmistava Elvaremi tootmishoone ehitamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu rahulepingut on meie uuesti kätte võidetud vabaduse aastatel seostatud eeskätt piiriküsimusega. Lepingu tähendus on samas aga hoopis laiem ja mitte ainult ajalooliselt, vaid ka tänapäevas. Ta oli ja on meile pidev meeldetuletus meie suutlikkusest eneseusku toetav ja ühtekuuluvust kinnitav tõsiasi. Kui kolmekümnendatel aastatel oli Tartu rahuleping elav mälestusmärk meie rahva kangelaslikkusele lahingutes siis 12 aastat tagasi oli ta siinsamas Tartus meie vabadusvõitluse kannustaja ja lootuste pidepunkt. Veelgi olulisem on aga see, et Tartu rahuleping on tagasi jõudnud meie kooliõpikutesse, kus ta moodustab olulise osa sellest, mida rahvuslikuks kasvatuseks nimetame. Soovime kuuluda täieõiguslikuna ja kõigi kohustustega Põhja-Atlandi liitu, järgida õhtumaiseid ühiskaitse põhimõtteid ja oma riigikaitse nende põhimõtetega vastavusse viia. Tartu rahuleping peab meile ka tänapäeval meenutama, et naabrite ja heasoovijate vihmavari ei aita, kui ise põlvini vees seisab. Kuivad jalad tagab kindel oma liigikaitse. Täna siin Tartus kõneldes ei saa kuidagi mööda asjaolust, et selle lepingu kohaselt Tartu ülikooli tagastamisele kuuluvad varad asuvad endiselt hoiul kaugel Venemaal. Ülikooli linnas Tartus on ka sobilik meenutada. Paljuski oli just koolipoiste ja akadeemilise noorsoo tahe see, mis vabadussõja pidamiseks vajalikku hindu kogu rahvale andis. Ka kaasaegses riigikaitses on haridus, teadmised ja oskused varasemast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laari esinemine Tartu rahu aastapäeval.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeli päeva neli lava ligi 60 kontserti üle 50 artisti ja bändi Need on arvud, mis iseloomustavad täna algavat festivali ja kõiki ettevõtmisi ühendab sõnapaar kokku mäng. Ja nagu ütleb pärimusmuusika festivali programmi pealik Tarmo Noormaa, pööratakse festivali õnnestumiseks suurt rõhku külastajate turvalisusele. Meie festivali teema kokkumäng nagu inimeste kokkutoomine, üksteise rõõmustamine, helged muusikalised elamused siis alatoonina, noh see peab kõik turvaline olema ja mis me oleme teinud seda, et me kindlasti loeme kõiki inimesi, mida üle 5000 inimese päevas siia sisse lasta, testime oma tiimi ja meil on ka pandinõude süsteem, et oleks inimestel võimalik siis saada sööki meie enda nõudelt, mis siis professionaalselt pestakse ja see on siis ka loodussäästlik tekitada prügi ja võib ka ise toidunõud kaasa võtta ja loomulikult tuleb, võib tulla oma nõude toidunõudega, siin kõrval on meil siin pesemisjaam, kus saab oma nõud ära pesta ja siis ka meie käest siis rentida neid nõusid. Seekordne festival üllatab mitme eri projektiga taaskord Tarmo Noorma. Üks on siis metsatöll ja rifarrika on pannud siis pillid ühte ühele lavale ja siis Kuressaare külalistega ja eriti tahaksin välja tuua kahe meie suurmehe Jaak Johansoni ja Igor Tõnuristi mälestuskontserdid, et ülimalt olulised inimesed meie festivali, meie kultuuri jaoks nende panuse meelde tuletada mine ja väljatoomine siin festivali kahe kontserdina, neid kontserte võib-olla ootan kõige rohkem jaagu, kontsert toimub siis reede õhtul Paulus ja kirikus ja Igor Tõnuristi mälestus, kontsert on siis laupäeval siin pärimusmuusika aidas ja kõige tähtsam, kas on veel võimalik osta pileteid. Piletid on võimalik osta veel tänasele päevale ja pühapäeval. Millisel juhul Tarmo noormaa? Te võite öelda, et tänavune festival hoolimata nendest kitsendustest ikkagi õnnestus minu jaoks festival õnnestub alati siis kui kõik kontserdid toimuvad ja ühtegi kontserti ei ole ära jäänud. Siis ma tunnen, et minu töö ja festivali tiimitöö ja festival on korda läinud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi on 28. korda toimuva pärimusmuusika festivali avamise ootel. Seekordne festival üllatab mitme eriprojektiga ja teeb kummarduse Jaak Johansonile ja Igor Tõnuristile. Korraldajad paluvad festivali külalistel järgida kehtestatud koroonapiiranguid ja kasutada kaasa võetud või kohapeal korduvkasutuseks mõeldud toidunõusid.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi linnavolikogu kuulutas eile õhtul vabadussõja ausamba taastamise teema käsitlemisel koguni poolteist tundi. Ei ole säilinud selle samba jooniseid, küll aga on olemas fotod ja kunstiteadlased kunstikriitikud on ju arvanud, et kunstiline väärtus sellel sambal on üsna küsitav. Miks te tahate taastada endisel kujul? Tegemist on sümboliga? Mudatud ligi 800-le ajalooliselt Viljandimaalt ja kultuurilooliselt Mulgimaalt pärit vabadussõjas langenule, see on sümbol, nii nagu meile on sümbolid, meie lipp, meie vapp, meie hümn. Me tahame ka tagasi saada meilt vägivallaga võetud sümbolit. Me võime muidugi arutleda lõpmatuseni selle üle, et kas, kas see on kunstiliselt väärtuslik või ei ole. Aga mandus Adamson, professor, kujur mandus, Adamson, see nimi ütleb väga palju. Ja tegelikult Eestis püstitati esimese iseseisvusperioodi aeg ligi 200 vabadussõjale pühendatud monumenti. Neist on tänaseks praktiliselt kõik taastatud, nende hulgas on väga palju ka neid, mis on tõesti kunstilised väga keerulised, noh, mõtlen siin näiteks Amandus Adamsoni tööd Pärnu alevikalmistul ja neid on teisigi. Veel ei ole kunagi probleemiks olnud see, et, et neid ei suudeta taastada, küsimus on alati tahtmises. Volikogu moodustas töörühma, et tõesti sammas saaks ka taastatud, oluline teema on leida raha selle taastamiseks, sest raske on seda öelda, palju ta täna võiks maksma minna, aga ma pakun prognoosina umbes 400000 ja ma väga loodan, et siin Viljandi puhul ka Eesti riik kui riiklikult tähtsat mälestustähist aitab taastada. Viljandi linnavolikogu sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikurühma esimees Juhan Mart Salumäe. Teie tulite välja ka alternatiivse eelnõuga, miks? Kuna on mitmeid küsimusi, mis on vastamata, enne, kui me teeme mingi lõpliku otsuse, võiks komisjon need vastavad arutelu küsimused läbi arutada ja siis tulla novembriks juba kokku, et teha need lõplikud otsused. Tasub arutada ka seda, et kui keegi ütleb, et monument tuleb taastada algsel kujul siis mida see algne kuju täpsemalt tähendab? Kõik ei ole ühisel arusaamal, näiteks sellest, et mida tähendab see, kas muldkehaga tuleb see sammas tagasi, kui kõrge see tuleb, ehk siis kas see peaks olema tingimata sama kõrge või natukene madalam. Me ei ole kordagi öelnud, et Amandus Adamsoni monument ei sobi sinna. Vastupidi, see võib olla ka kõige parem variant, aga enne, kui sellest saab kindla jah-sõna öelda, peab see komisjon uurima need küsimused läbi ja siis jõudma selle lõpliku tulemuseni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi linnavolikogu otsustas eileõhtusel istungil taastada Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas esialgsel kujul Vabaduse platsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaministrid tervitasid Paldiskis roostes NSV liidu vapp ja räbalaks lehvinud Venemaa lipp mõlemad allveelaevnike õppekeskuse katusel. Paldiski koolis võeti kogu peaministri kaaskond sõbralikult vastu, mereväelased aga ajakirjanike õppekeskusesse ja reaktori juurde ei lasknud. Nendes kohtades ei lubatud pilti teha isegi peaminister Mart Laaril endal. Ma ei usu, et see midagi nüüd nii hirmsasti salajast oli, eriti puudutab see õppekeskust ja ma väga väga kardan, et ka selles reaktoris ei olnud mingisugust saladust. Minu meelest on see ikkagi üks teatavat liiki mäng, mida Eesti vabariigiga mängitakse ja ja mida mängitakse paraku ka nende inimeste kulul, kes siinsamas elavad kaasa arvatud ka õige paljud need sõjaväelased, kelle juttudest jäi küll täiesti ühene mulje, et niipea, kui vähegi võimalus on, lahkuksid nemad siit siit viivitamatult kogu Paldiskist ja kogu sellel alal. Ja noh, vaadates kõike seda, mis Paldiskis toimub, on ju täiesti selge, et, et Paldiski on täies mahajätmisvalmidus ja selle mahajätmine eelneb noh, väga kiiresti seda jäetakse. Sellise kiirusega maha, et noh, need jäljed on kohe lausa silmaga näha ja tunda igal pool. Ja, ja samal ajal ei soovita kuidagi siiski teha konstruktiivset koostööd selleks, et Eesti vabariigil oleks need lammutatud ehitised kui lammutatud. Et nende seas ka selle regiooni üks paremaid sadamaid võimalik üle võtta ja kasutusele võtta. Ja kannatavad selle all kõigepealt loomulikult ka kohalikud elanikud. Sellepärast et ka nendel pole võimalik normaalselt elada ja ma usun, et üritame teha küll vähegi kõik, mis meist sõltub, et see emaloomulik piirang Eestimaa vahel ikka võimalikult kiirelt lõppeb, sellepärast et siin on meil nüüd kohalike võimudega täiesti üks arvamine. Peaminister külastas ka Paldiski sanomaid ning Marati Paldiski tsehhi ees seisab kohtumine linnavalitsusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laar Paldiskis. Usutlus peaministriga antud üle telefoniliini pidi Paldiskist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValimistulemuste põhjal on reformierakonnal Rakvere volikogus seitse, IRL-il viis ja Keskerakonna kolm kohta. Eelmise koalitsiooniga võrreldes on uus liige Keskerakond, kes vahetas välja sotsiaaldemokraatliku erakonna, kes sai sarnaselt EKREga ja valimisliiduga Rakvere heaks volikogus kaks kohta. Seega peaks olema koalitsioonis 21-st volikogu liikmest 15, kuid reaalselt võib see arv olla väiksem, kuna mõned volikokku pääsenud Reformierakonna liikmed pole uue koalitsiooniga rahul. Rakvere linnapeakandidaat Marko Torm. Väga vähe on läbirääkimistest möödas ja meie eesmärk oli mitte lasta asju lohisema. Analüüs on küll läbi leida ühisosa aga ei olnud, nagu ma ütlesin, ka teps mitte lihtne, et langetasime meie hinnangul parima lahenduse Rakvere heaks. Ja selge see, et emotsioonid on laes, tuleb natukene anda aega settida, võtame oma meeskonna kokku, räägime läbi, arutame, selgitame, kuidas me nende otsuste ni jõudsime, aga tähtis on, mis tähtis on see, et järgmise nelja aasta jooksul Rakveres läheb elu paremaks, ehitatakse perearstikeskus, uus kultuurimaja koostöös riigiga, riigigümnaasium, tehakse mitmeid ägedaid häid asju, haljastus, tänavavalgustust, kõike seda, mis on meile nii-öelda igapäevast linlastena oluline ja läheb korda, parandatakse kerglikkus teedevõrgustikku ja see on see, mis ma usun, valija lõpuks korda läheb, nii et tõepoolest läbirääkimistes milleski annad järgi, see jääb natukene kripeldama, aga sa saad aru, et see on meeskonnatöö ja, ja kõike alati võita ei saa ja võtta ei saa. Keskerakonna poolt läheb linnavalitsusse Triin Varek, kes esimest korda valimistel osalenuna sai linnas viienda tulemuse 283 häält. Meie jaoks oli ettevõtluspool väga oluline, et mina ise ettevõtlustaustaga ja näen, et piirkonnas lihtsalt on see olnud selline asi, mida oleks vaja rohkem teha. Ja soov oli, et kindlasti kutsutakse ellu ettevõtjate ümarlaud, et oleks võimalik Rakveres meie piirkonna selliseid arengutakistusi ja kompetentse hinnata ja, ja luua nagu selline tugev koostöövõrgustik. IRL-i Rakvere osakonna juhatuse liikmena koalitsioonilepingule alla kirjutanud Kert Karus oli rahul, et IRL sai endale volikogu esimehe koha, mida hakkab täitma endine linnapea Mihkel Juhkami, kes on ka varemvolikogu esimees olnud. Linna juhib ikkagi ju volikogu, eks ju. Et linnavalitsus on tegev aparaat ja, ja ta viibki volikogu otsuseid ellu. Bert Karuse sõnul nad Mihkel Juhka, mille alternatiivi ei otsinud. Vaatame tulemusi Mihkel Juhkami tulemusi, et need on alati olnud väga head ja ja meil isegi ei olnud kordagi kaaluda, et kas võiks keegi teine olla. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres allkirjastasid koalitsioonilepingu Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAltkäemaksu võtmises kahtlustatav Indrek Põder töötas kaitsepolitsei spetsialisti ametikohal. Samas kriminaalasjas kahtlustatakse ka temaga koostööd teinud politsei ja piirivalveameti sisekontrolli büroo juhti Meelis Taanieli, kes esitas täna lahkumisavalduse. Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo aeg ütles, et mõlema mehe suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Indrek Põderit põhimõtteliselt siis, kasutades ära oma oma ametit, oma ametiseisundit ja, ja saada olevat informatsiooni, üritas mõjutada politsei, piirivalveamet seal teatud süüteo otsuste ja järelevalvemenetlusotsuste tegemisel, et see on see on siis Indrek Põderi kohta kahtlustus. Ja mis puudutab nüüd politsei ja piirivalveameti Meelis Taanieli kahtlustus, siis see on vastavalt siis karistusseadustiku paragrahv 157 järgi kus on ameti ja tema tegevusega talle teatavaks saanud informatsiooni ja, ja ametisaladuse mittenõuete kohane hoidmine, ütleme siis niimoodi, selles mõttes on raske öelda, mis, mis hetkel nüüd täpselt algas seal näiteks Indrek Põderi kuritegelik või seadusvastane tegevus, aga me võime eeldada, et see on kestnud ikkagi aastaid. Aeg lükkas ümber varem uudisteportaalides levinud kuuldused, nagu oleks Indrek Põderi suhtes algatatud menetlus seotud elamislubade skandaaliga. Ei sellisel ajendil seda kriminaalmenetlust nüüd küll ei ole alustatud ja, ja kogu selle Indrek Põder tegevusega seonduva informatsiooni kogumine see on, see on kestnud ikkagi küllaltki pikaajaliselt, ütleme, räägime ikka kuid, ja kuid. Mis puudutab nüüd seda elamislubade temaatikat, see on, see on siin ju alles väga värske informatsioon ja väga värske arutelu teema üldse. Nii et nendel kahel uurimisel omavahel seost ei ole. Nendel kahel uurimisel ei ole mingisugust seost tänasel hetkel tõesti. Kuigi praegu on alustatud kriminaalmenetlust nii Indrek Põderi kui Meelis Danieli suhtes, siis on kahtlustatavate ring Raivo Aegi sõnul laiem. Kahtlustatavaid on ikka mitmeid ja, ja rohkem kui, kui me räägime kahest isikust, aga, aga kui me räägime ametnikest, politseiametnik, kes siis tänasel hetkel kahtlustatavaid politseiametnikke on kaks üks on siis kaitsepolitseiametnik, Indrek Veder ja teine on politsei ja piirivalveameti ametnik. Kahtlustatavate ringis need teised inimesed kui kõrged nende positsioonid on. Nagu ma ütlesin, et ametnikke rohkem kahtlustatavaid tänasel päeval ei ole, teised ei ole, ametnikud. Kunagi varem pole kaitsepolitseiametniku altkäemaksu võtmisest kahtlustatud ja Aegi sõnul on tegemist väga kahetsusväärse juhtumiga, mis viib alla ka teiste kaitsepolitseiametnike maine ja paneb edaspidi veelgi taustakontrolli tugevdama. See on tõesti häbiväärne ja kahetsusväärne, aga, aga samas teatud mõttes isiklikus plaanis, ma tunnen ikkagi hea meelt, et et meil on õnnestunud selline inimene, ta teod tuvastada, ta nii-öelda paljastada ja, ja tänaseks kriminaalmenetlus tema tegevuse väljaselgitamiseks on alustatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile pidasid kaitsepolitsei töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni kaitsepolitsei spetsialisti Indrek Põderi, sama kriminaalasja raames peeti kinni ka temaga koostööd teinud politsei sisekontrolli juht Meelis Taniel.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAjakirjanike ette tulid Keskerakonna volikogu esimees Kalev Kallo ja Keskerakonna fraktsiooni liige riigikogus Aivar Riisalu. Otsuse luges ette Kalev Kallo. Presidendikandidaadi valimisel jagati välja 101 sedelit, valimiskasti avamisel oli seal 101 sedelit. Kehtetuid ei olnud. Presidendi kandidaat Indrek Tarandi poolt oli 94 häält ja vastu seitse. Volikogu annab erakonna juhatusele volitused töötada kuu aja jooksul välja ja kahepoolselt allkirjastada Eesti Keskerakonna ja presidendikandidaat Indrek Tarandi vaheline ühisdeklaratsioon, mis sõnastab poolte seisukohad Eesti ees seisvatele väljakutsetele. Mida peab sisaldama see ühisdeklaratsioon? See ühisdeklaratsioon tähendab ühisosa leidmisvaadet, et Eesti tulevikule ja, ja ma arvan, et läbirääkijad, kes rohkem valutavad südant Eesti kui terviku eest ja vähem iseenda pärast muretsevad tõenäoliselt alati, jõuavad ühisele seisukohta. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aivar Riisalu põhjendas valikut põhimõttega, et president on erakondadeülene. Indrek Tarand ei ole Keskerakonna jaoks mugav kandidaat. Selles protsessis ei ole võimalik esitada tingimusi, selles protsessis on Indrek tarand meie jaoks isegi kuskilt maalt päris raske pähkel, sest ta on käitunud kõikide poliitiliste erakondade üleselt oma senises tegevuses suhteliselt õiglaselt ehk selle tõttu ärge otsige siit seoseid, mis võiksid teda kuidagiviisi panna meie erakonna, nagu öeldakse, listi, aga kindlasti tasub siit otsida ja oodata tuleviku jaoks neid seisukohti, mida ta potentsiaalse Eesti vabariigi presidendina väärtuste kandjana võiks ühiskonnale edastada. Selles on väga palju asju, mida Keskerakond saab aktsepteerida. Indrek Tarandit meil intervjuuks saada ei õnnestunud, kuid oma kõnes Keskerakonna volikogul ütles ta, et on hämmeldunud mõne erakonna nõudmisest, et tal peaks justkui olema poliitiline ühisosa. Keskerakonna vaadetega. Tarandi sõnul on ta olnud kriitiline mitmete Keskerakonna poliitiliste sammude suhtes ega kavatse oma kriitika meelt menetleda ka tulevikus. Miks ei võiks erakond esitada presidendi kandidaadiks inimest, kes ei kuulu erakonda, küsib tarand ja leiab, et võrdne kohtlemine on elementaarne poliitiline viisakus ja põhiseadusliku nõue.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna volikogu otsustas salajasel hääletusel esitada presidendikandidaadiks Europarlamendi saadiku Indrek Tarandi. Keskerakonna juhatus peab nüüd välja töötama ja allkirjastama Tarandiga ühisdeklaratsiooni, mis sõnastab poolte seisukohad küsimuste suhtes, mis Eesti ees seisavad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles nõukogu istungi järel, et nõukogu ette toodi kaks kandidaati. Vastavalt haigekassa põhikirjale peab uus juht saama kahe kolmandiku nõukogu toetuse ja Laane sellega sai. Haigekassa uus juht Rain Laane ütles, et nüüd paneb juhatus koos nõukoguga paika tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks. Paari kuu jooksul. Kindlasti on teatud asjad ja suunad, kus suunas edasi saab liikuda. Toon näiteks infotehnoloogia kasutuse digitaalse transformatsiooni, et see on kindlasti ala kus saab teha täiendavaid arendusi ja läbi selle paremaid juhtimisotsuseid. Nüüd sektorivälise inimesena kindlasti organisatsioonid tulles ma võtan paar kuud aega, et aru saada, mis seisus me oleme vestelda inimestega, kohtuda kõigi teenusepartneritega ja enne seda on väga keeruline langetada otsuseid või öelda, et me, me muudame midagi esimesest päevast. Nagu ka minister ütles, siis paari kuu jooksul juhatus koos nõukoguga otsustab edasised tegevussuunad. Kui nõukogu selle ära kinnitab, siis on paigas selge plaan, kuidas me järgmised viis aastat edasi liigume. Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski lisas, et tervishoiu valdkonnas on ees suured muutused. Esiteks tervishoiu rahastamise süsteem muutub, ehk siis laieneb ühelt poolt tulubaas, teiselt poolt saab haigekassa väga palju uusi ülesandeid juurde. Vastav seaduseelnõu on juba parlamendis menetluses. See, kuidas seda korraldada, jääb loomulikult härra laane õlgadele mõistagi erinevad küsimused, mis puudutavad seda, millisel viisil on võimalik kasutada ära innovatsiooni nii meditsiinilise innovatsiooni kui ka tõepoolest ka tehnoloogilist IT-tehnilist innovatsiooni selleks, et, et kas kulusid kokku hoida või täpsemalt pakkuda paremat teenust on kahtlematult küsimus lähiaastate perspektiivis. Tervishoiuteenuste regionaalsest kättesaadavusest. Hiljuti kiitis valitsus heaks 300 miljoni lisaeuro andmise haigekassale, millest 34 miljonit laekub eelarvesse juba järgmisel aastal. Jätkuvalt tekitab kõneainet Jevgeni Ossinovski ettepanek pakkuda tasuta ravikindlustust 90-le 1000-le inimesele, kel seda pole. Ministri hinnangul tuleb see riigile odavam, kui maksta kinni kiirabiteenust, mida ravikindlustuseta inimesed saavad. Kas see ära tasub, selle kohta teeb Praxis analüüsi järgmise aasta juunikuuks. Haigekassa uus juht Rain Laane astub ametisse 16. oktoobril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa uus juht on Microsoft Eesti endine juht Rain Laane. Ametisse astub ta 16. oktoobril.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse vastu vaktsineerimise võimalusi lisandub pidevalt. Uuel nädalal hakatakse helistama Ida-Virumaa üle 60 aastastele elanikele, kes on vaktsineerimata. Seal piirkonnas on vanemaealiste hõlmatus väga väike, ütles vaktsineerimise juht Marek Seer ETV saates terevisioon. Seal üldprotsent täiskasvanute hulgas on 35 40 vahel. Meil on kaks maakonda, täna, kus on üle 70 protsendi meil on kohalikke omavalitsusi vist 16 17 või natuke rohkem, isegi juba kus on üle 70 protsendi, aga Ida-Virumaa ei ole veel 50 pealegi jõudnud, et seal tuleb tööd teha. Valitsuse teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg leiab, et iga uus lahendus on vaktsineeritute arvu suurendamisel abiks. Kindlasti on inimesi, kelle nagu muretse, ära ei lahenda ja noh, peab meeles pidama, et on inimesi, kes ei tohiks ennast vaktsineerida ja on võib-olla inimesi, kelle veendumus, et nad ei taha, on väga tugev ja seda võib austada, aga et on väga palju inimesi, kes ütlevad, et jah, ma kindlasti vaktsineeriks või et ma pole veel otsustanud, aga ma pigem vaktsineeriks, küsimus on mingites kõhklustes mingites muredes ja ma arvan, et see telefonikõne annab võimaluse lihtsamaid muresid ära klaarida. Eakatele hakkavad helistama kõnekeskuse töötajad, ütles Marek Seer. Narva haigla õendusjuht Natalja Metelitsa palub kõigil eakatel neile helistanud inimesed ära kuulata ja mitte karta, et tegu on pettusega. Need on reaalsed haigla töötajad, kellele saab ka küsimusi esitada. Nendega saab konsulteerida ja uurida, kus on lähim vaktsineerimiskoht, ütles Metelitsa. Marek Seer ei välistanud, et sellist helistamise meetodit kasutatakse edaspidi ka mujal maakondades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuel nädalal hakatakse helistama üle 60-aastastele Ida-Virumaa elanikele, et neid vaktsineerima suunata.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse korraldusega muutub eelkõige rangemaks maski kandmise kohustus. Kaubanduses ja teeninduses peavad selle täitmist jälgima kauplejad või teenusepakkujad ise maskita inimesi poodi ei lubata ja kaitsemask on kaitsemask, ütleb tervise ja tööminister Tanel Kiik. Kõik sellised nii-öelda linnukese mõttes täitmised, et ma panen salli ette või ma panen käe ette või ma tõstan mingi varuk üles, et, et neid enam ei ole aktsepteeritavad. Mask peab olema see meede, mida inimene kasutab, soovitatavalt kirurgiline mask, aga võib-olla ka korduvkasutatav mask. Soovita sin kindlasti tutvuda nende konkreetsete nõuetega, ka maski kvaliteediga. Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama. Teiseks saavad edaspidi spordisaali võistlusele, veekeskusesse, konverentsile, teatrisse ja kinno, muuseumisse ja näitusele või söögi kohta. Ainult need täiskasvanud, kes on Covidi vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud. Negatiivne PCR test enam sissepääsu ei taga. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et ka neis kohtades kaalutakse maski kandmise kohustust. Jah, kõlab vähe imelikult, aga tegelikult me oleme selle läbi proovinud ka eelmiste lainetega ja ürituste korraldajad on kaasa tulnud ja pakkunud ka kohapeal maske. Ma loodan, et see tava saab uuesti olema. Midagi teha ei ole aga vaktsineeritud, inimeste hulgas levib viirus. Selline uus elukorraldus hakkab kehtima esmaspäevast, 25.-st oktoobrist ja jääb esialgu 10. jaanuarini. Sügise alguseks seatud sihte vaktsineerida 70 protsenti elanikkonnast ei täitunud. Täna kehtestatud piirangute perioodi lõpuks on seatud siht jõuda selleni ehk Euroopa keskmise lähedale. Aasta lõpuks, ütleb Tanel Kiik. Kindlasti oluline see, et vaktsineeritute ehk uute inimeste, kes vaktsineerivad hulka, tõuseks taas üle 10000 nädalas. Praegu on ta olnud viimaste nädala viie-kuue 1000 juures, me teame, et igajärgne protsent on ka raskem kui eelmine, ehk et noh, lõputult tõusta lihtsalt ei ole võimalik, kuna elanike arv saab otsa. Oleme lähtunud sellest, et Euroopa Liidu keskmisest on täna Eesti riik maas umbes 10 protsendipunkti. Mina oleksin rahul, kui Eesti jõuab aasta lõpuks võib öelda siis elanikkonna arvestuses 70 protsendi hõlmatuseni. Niisiis on ainus tee viiruse leviku pidurdamiseks vaktsineerimine. Viimase nädalaga eelmise nädalaga kasvas haiglaravi üldnumber kokkuvõttes Covid 19 patsientide vaates rohkem kui eelmised viis nädalat kokku. Et sarnast tõusutempot pluss 135 nädalas. Haiglasüsteem loomulikult mitu nädalat järjest üle ela, selleks et vaktsineerimine muuta veelgi kättesaadavamaks. Me saadame tõesti kõigile Eesti perearstikeskustele 786-le nimistule täiendavalt vaktsiine. Me korraldame ka vajalikud õiguslikud muudatused. Et teatud plaanilisi tegevusi vastu võtta, on võimalik praegu kriisiolukorras edasi lükata selleks, et jääks piisavalt aega tegeleda vaktsineerimisega, mis on kõige ajakriitilisem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks korraldused, mis puudutavad maskikandmist ja vaktsineerimistõendi esitamist. Sellest räägiti pikemalt ka valitsuse pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsis, kui valitsus hakkas vastu võtma sidevõrkude turvalisust reguleerivat määrust, pani õiguskantsler käe vahele. Ta märkis, et olulised piirangud peab otsustama riigikogu ning määrusega saab neid piiranguid vaid täpsustada. Aprillis tegigi majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku täiendada elektroonilise side seaduse eelnõu. Ettepanek tehti siis, kui eelnõu oli riigikogus juba esimese lugemise läbinud ja nüüd enne teist lugemist tuleb majanduskomisjonile arutada, mida ettepanekuga pihta hakata, räägib Komisjoni esimees, reformierakondlane Kristen Michal. Ma arvan, et valitsusel ja igal riigil peab enda kriitilistes infrastruktuurides olema õigus määrata, millised objektid, detailid, tükid seal on ja nii on ka sidevõrgud. Missugune tehnoloogia on ohtlik ja meie sidevõrkudesse ei sobi, peaks eelnõu kavandite järgi selguma siis, kui seadus ja määrus on vastu võetud ja vastav komisjon telekomifirmade loataotlusi hindab. Aga kõik arvutused on tehtud eeldusel, et kõrge riskiga tehnoloogiat toodab Hiina ettevõte. Huawei Elisa hinnangul kuluks neil tehnoloogia väljavahetamisele vähemalt 72 miljonit eurot. Tellija hinnangul peaks nemad sisse võtma kuni 40 miljoni eurose kahju. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium ise pakub, et ettevõtted kannataksid uutest reeglitest hulga vähem, kuna ülemineku aja jooksul tuleks senised Huawei seadmed nende vanuse tõttu niikuinii välja vahetada. Niisiis on majanduskomisjoni ees küsimus, kas valitsusele uusi volitusi andes tuleks kaasa panna klausel, et määruses kirjeldatakse ka mingisugust kompensatsioonimehhanismi. Isamaalane Sven Sester ütleb, et riigikogu ei saa valitsusele ette kirjutada, missugust määrust täpselt teha. Mis aga puutub seda, et kas siis peaks olema võimalik ka kompensatsioonimehhanism või vähemalt valitsusele antud signaal, et riigil on ka teatavad kohustused teatavate asjade kokkulangemisel ka kompenseerida, siis ma arvan, et sellise nüansi sissetoomine seadusloomes on loomulik ja mõistlik. Sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva jälle rõhutab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta, mille järgi on plaanitavad ülemineku tähtajad piisavalt pikad, et mingit kompensatsioonimehhanismi tarvis pole. Ta lisab, et Euroopa riikidest on kompensatsioonist rääkinud ainult Soome. Ja sellest tingituna, et seal andis üleminekuaeg, tükimaad väiksem noh, minu tähelepanek komisjoni senisest tööst on see, et seda kompensatsioonimehhanismi kindlustab või kindlasti suunavad lausepaaris sinna eelnõus ei tule. Kristen Michal aga usub, et sel teemal tasub veel arutada. Aga isegi nende mehhanismide sissepanek või võimalik sissepanek täna ei ole seda otsustatud, tähendaks ainult seda, et see on võimalus, mitte kohustus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus ootab võimalust keelata sidevõrkudes kõrge riskiga tehnoloogia. Riigikogu majanduskomisjon arutab, kas valitsus peaks looma ka kompensatsioonimehhanismi neile ettevõtetele, kel senine tehnoloogia välja tuleb vahetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNõukogul oli plaanis auditeerida sel aastal just hankemenetluse. Tänaseks tuleb välja, et need protsessid hakkavad käima paralleelselt, ehk siis politsei uurimine, auditeerimine ja vajadusel ka linna sisekontrolli uurimine. Kas te käesoleval hetkel ITK järelevalveorganite ehk nõukogu usaldada või on teil plaanis seal ka muudatused, praegu ei ole õige hetk teha selliseid järeldusi, kindlasti meie lähenemine peab olema süsteemne, üks asja pool on see konkreetne probleem, mille kohta me saame informatsiooni. No suuremas plaanis ainult politsei käest, et mis oli selle probleemi sisu, aga kui me näeme, et ühes asutuses üldse selline probleem oli võimalik, siis me kindlasti peame käsitlema seda probleemi süsteemselt. Juba eelmisel aastal. Ma palusin, et kolleegid vaatasid üle iga linna sihtasutuse ja äriühingu perspektiivid ja praeguse töökorralduse, aga ka selle pilguga, kas üks või teine sihtasutus või äriühing üldse on linnasüsteemile vajalik. Ida-Tallinna haigla puhul sellist eksistentsiaalset küsimust ei ole, aga mis puudutab juhtimist, see küsimus kindlasti tekib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkriminaalpolitsei pidas eile kinni Ida-Tallinna Keskhaigla juhi Ralf Allikvee, kaks kirurgi ja ühe haldusosakonna töötaja. Lisaks neile peeti kinni üks ettevõtja. Kinnipeetutele esitati kahtlustus riigihangete rikkumises eriti suures ulatuses. Kinni peetud arstidele esitati kahtlustus altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse järgi soositi ühe meditsiiniseadme hanget läbi viies konkreetset hankes osalenud äriühingut. Lisaks peeti kinni hanke võitnud äriühingu esindaja. Linnapea Mihhail Kõlvart ütles juhtumit kommenteerides, et kahtlustustest saadi teada õhtul prokuratuurilt. Kõlvarti sõnul on juhtum \"kahetsusväärne\" ning \"linna imidžit riivav\" ajal, kui tegelikult üritatakse süsteemselt korruptsiooni ennetada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident George Bush nõudis, et Saddam Hussein ja tema pojad lahkuksid võimult 48 tunni jooksul. Keeldumise korral seisab ees relvastatud konflikt. Ameerika president avaldas kahetsust, et ÜRO ei suutnud konflikti rahumeelselt lahendada. Tema sõnul asutati ÜRO just selleks, et tagada maailmarahu ning takistada diktaatoritel seda rikkumast. Seejärel pöördus Bush Iraagi rahva poole. Ta lubas, et hävitab praeguse Bagdadi terroriaparaadi ning aitab üles ehitada Iraagi, mis on õitsev ja vaba ning mis ei ründa naabreid. Bush kinnitas, et türanni aeg saab varsti ümber ja iraaklaste vabanemispäev on lähedal. Ameerika president hoiatas Iraagi sõjaväelasi, et viimased ei süütaks Iraagi naftavälju ning ei kasutaks massihävitusrelvi. Bush hoiatas, et sõjakurjategijaid ei vabanda väide t täideti kellegi käsku. Ameerika presidendi antud tähtaeg saab Eesti aja järgi täis. Neljapäeva varahommikul kell veerand neli. Mõned minutid pärast USA presidendi kõnet teatas Ühendriikide sisejulgeolekujuht Tom Rith, et USA administratsioon tõstab riigis terrorihoiatuse niinimetatud oranžile tasemele, mis tähendab, et terrorirünnakute oht on väga kõrge. Riigi sõnul võivad terroristid lähiajal mitmekordistada oma pingutusi USA huvide ründamiseks nii Ameerika mandril kui ka kõikjal maailmas. Iraak lükkas USA presidendi ultimaatumi tagasi juba enne selle ametlikku esitamist. Iraagi välisminister Na abri kinnitas eile õhtul, et iga Iraagi lapski saab aru, et Bushi nõudmised toovad kaasa sõja. Ta avaldas kahetsust ÜRO relvastusinspektorite ja abi töötajate lahkumise üle. Tema sõnul jätab maailma organisatsioon iraaklased nälga ja saatuse hooleks. ÜRO relvastusinspektorid lahkusid täna varahommikul pealtnägijate kinnitusel Bagdadi äärelinnas asuvast kontorist ning suundusid Bagdadi lennuväljale. Inspektorid avaldasid lahkumise üle kahetsust, kuid peavad täitma ÜRO peasekretäri kohvi Annani käsku, kes teatas eile, et USA soovitas inspektoritel julgeolekukaalutlustel Iraagist koheselt lahkuda. Prantsusmaa presidendi kantselei teatas, et maailm ei toeta USA presidendi ultimaatumit. Avalduses kinnitatakse, et ÜRO julgeolekunõukogu on rünnaku vastu ning selle elluviimisel on rasked tagajärjed. Prantsusmaa, Venemaa ja Saksamaa soovivad korraldada homme julgeolekunõukogus välisministri te tasemel arutelu, kuid USA välisministri Kolin Paueli sõnul on diplomaatilise vahendid ennast ammendanud. Jaapani peaminister Juniciro Koit Sumi riskides terava sisemaise kriitikaga, teatas, et toetab USA presidendi ultimaatumit. Tema sõnul on Washington teinud piisavalt jõupingutusi, leidmaks Iraagi kriisile rahumeelset lahendust. Koit Sumi sõnul pole USA-le jäänud lihtsalt teist valikut. Jaapanlaste absoluutne enamus on aga Iraagi ründamise vastu. Austraalia teatas, et saadab riigist välja kõik seal resideeruvad Iraagi diplomaadid, kes peavad Austraaliast lahkuma viie päeva jooksul. Välisministeeriumi avalduses öeldakse, et Iraagi diplomaadid seavad ohtu riigi julgeoleku pärast seda, kui Austraalia valitsus otsustas täna hommikul, et austraallased osalevad Iraagi vastase lahingutegevuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president George Bush esitas Iraagi liidrile Saddam Husseinile ultimaatumi.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsaühingu Viraito taimekasvatus juht Riho Kens ütleb, et tema ettevõte Põltsamaa külje all laiuvatelt taliviljapõldudelt on saak juba koristatud. Kuid ka suviodra saaginumbrid võib juba kokku võtta. Saaginumbrid on isegi üllatavalt head suviodra kohta, et siin seitse tonni hektarit võta Maida kaalus saaki. Taliviljadega saab ka rahule jääda, saime viis kuni kaheksa tonni hektarilt. Imavere külje all laiuvad aga osaühingu mägede viljapõllud kokku 1400 hektarit, millest 70 protsenti on juba kombainiga üle käidud. Ettevõtte juht ja omanik Raido Allsaar peab tänavust teraviljasaaki normaalseks, mille ilmaolud kahandasid loodetust pisut väiksemaks. Talivilja puhul, mis me oleme valdavalt koristanud, ütleme keskmine kuiv saak jääb üheksa tonni kanti mis Eesti mõistes rahuldav, lootus oli küll väheke rohkem saada, aga, aga noh, selline pool tonni siia-sinna, et noh, see ilmastiku mängis juba selles osas ära. Kui lihtne on seda saaki realiseerida ja ja mis see hinnatase praegu on? Suurema saagiga alati börsihinnad kukuvad ja teravili on juba pikki aastaid olnud börsikaup, et ega seal Eesti põllumehel polegi väga palju kaasa rääkida. Aga ka realiseerimise osas kokkuostjad on siin suured ja tublid ja ei ole muret, millist müügitaktikat te kasutate? Prognoositavast saagist kolmandiku vähemalt üritan fikseerida sellisel kujul, et kui kuivatist läbi käinud, siis kohe müün, ütleme sadamasse või, või toiduvilja Tartu milli ära. Ja noh, see on ka selline kogus kindlasti, mis mul lattu niikuinii ei mahu, kolm 40 protsenti jääb lattu ja, ja siis osa, siis tuleb jooksvalt niimoodi realiseerida ja, ja laokauba, vaatame, ütleme alates novembrist, et kui see suurem hoog siin möödas on ja, ja siis hakkavad laevad tulema, ütleme siis, siis vaatame, kuidas hinnatase kujuneb. Kas ongi nii, et mida korralikum saak, seda vähem ka makstakse selle eest? Peaaegu et alati, et asjaolu, et maailmas näljahäda on või kuskil mingit süüa puudu on, et see ei mängi üldse rolli, et nii kui on oht, et tuleb hea saak, siis kohe hinnad kukuvad. Hea saagi lootus rõõmustab ka kartulikasvatajaid. Järvamaa suurimal kartulitootjal osaühingul osa ja tervik on vaja üles võtta 100 hektarit mugulaid. Ettevõtte juhataja Margo Heidma. Ma arvan, et kartulisaak tuleb tänavu väga hea tingimused on olnud, kartulile sobivad, on olnud niiskust, sooja ega kartul muud ei vajagi. Et kui nüüd nuriseda, ainukene asi, mis võiks olla, siis maikuu oli võibolla veidi veidi jaheda võitu, et et mis võis tingida siis väiksema mugulate arvu pesas. Kui me nüüd siin nädala lõpus selle pease maha ajame maha lõikame, siis kahe nädala pärast saab koristada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põllumehed on kasutanud viimase aja ilusaid ilmu saagikoristuseks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlutaguse ja jõhvi valla piiril asuvas Rausvere külas müüakse praegu Aheraine mägedest pärit paekivist tehtud killustikku. Plaanide kohaselt kahe aasta pärast kerkivas piloottehases hakatakse uurima, kuidas kaltsiumkarbonaati senisest rohkem väärindada, räägib Korestauni projektijuht Mihkel Laan. Tegu on ikka selles mõttes ka ärilise ettevõtmisega, et see piloottehase toodangut peab olema võimalik ka realiseerida, tegu ei ole ainult siis nagu teadusliku sellise katsetusbaasiga, ehk siis loomulikult me tahame sellises mahus toodet siit lõpuks kätte saada, mida on võimalik ka müüa, nii et see asi äriliselt oleks toimiv. Kuna tehases kasutatakse sajandi alguses suletud Ahtme põlevkivikaevandusest kõrvalsaadusena maa peale toodud paekivi, siis loodavad arendajad osa saada Ida-Virumaale rohepöördeks antavast toetusest. Mihkel Laan. See õiglase üleminekufond printsiibis võiks vähemalt meie nägemuses olla just see see fond, mis on suunatud siis carstone 'i tüüpi ettevõtetele, nendele, kes siis taas kasutavad olemasolevat materjali, loovad kohapeal siis töökohti, mis on kõrgema lisandväärtusega kes aitavad siis tegelikult seda rohepööret praktikas ellu viia. Alutaguse vallavalitsuse seisukohast on esimeses etapis 30 töökohta, andval ettevõtmisel jumet, räägib Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar. Territoorium, kuhu nad kavandavad, see on vastavuses meie üldplaneeringuga ehk et ta ongi tootmismaa ja, ja täna on seal puhtalt aherainemägi. Nüüd mis puudutab sellele alale lähemale elavaid inimesi, siis minu meelest lähim talu on kuskil poole kilomeetri kaugusel ja vahel on metsafront, noh, see oli ka meie siis selline tingimus või soovitus, et seda metsafronti mitte mingil juhul, eks ole, nad ära ei võtaks ja õnneks on see mets ka nende territooriumil. Rausvere katsetehase arendajad soovisid hiljuti samasse piirkonda teha keemiatehast. Kuna kogukond oli sellele vastu, siis arendajate kinnitusel keemiaettevõtte rajamine enam päevakorras ei ole. Mihkel Laan. Esimene küsimus, mida loomulikult kardetakse, on see, et kas nüüd ikkagi tuleb siis põlevkiviõlitehas, et ma arvan, see küsimus sai maandatud. Praeguse ettevõtmise fookuses see kindlasti kohe ei ole ja see ei ole ka võimalik tulenevalt sellest, millise siis projekteerimistingimuste taotlusega me oleme Alutaguse valla juurde tulnud, see on ilmselt see kõige suurem mure, aga oluline on loomulikult ka küsimused, mis puudutavad põhjavett, et kuidas sellega on ja sellele peavad andma vastused uuringud, mis on käivitatud. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Alutaguse vallas tutvustati rahvakoosolekul uut tehast, mis hakkab aherainemägedes olevatest mineraalsetest materjalidest tootma plasti- ja paberitööstuses kasutatavat täitematerjali. Esimeses etapis on kavas rajada Rausvere külla katsetehas, mis läheb maksma 10 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPealkiri valitud ja valitsenud on mõistetav kaht moodi sõna otseses mõttes. Ja ka ülekantud tähenduses, sellepärast et 17 kuni 99 mahub Eesti vabariik meie enda riik, sellesse mahub aga ka 50 aastat okupatsiooni ja need on kaks täiesti erinevat maailma. Kui seda raamatut lehitseda ja vaadata neid koosseisu seal või ka personaaliat, siis me näeme selle kahe maailma suuri erinevusi. Ja nii see oli, see on ju lihtne nimekirjad, on olemas koosseisude nimekirjad paned need ritta ja ongi asi valmis. Aga nii see ei ole kaugeltki mitte sellepärast, et nii nagu eluni on ka need koosseisud muutuvad. Ja, ja see ühe koosseisu isikuid on palju rohkem kui, kui selles esialgses valitud nimekirjas. Kui kokku võtta ja nii edasi, siis teine asi väga erinevad on. Andmed Eesti vabariigi esimeste riigikogude ajal ei tunnistatud, sünniaegu tunnistati ainult vanust ja andmetes on kirjas vanus, aga mitte sünniaeg, kuupäev ja aasta ja nii edasi, ainult kolmandas ja, ja kuuendas riigikogus on seda fikseeritud. Nii et siis tuli otsida andmeid muidugi igasugustest teatmeteostest ja nii edasi siis surmadaatumitega on veel raskem see asi muidugi need nimekirjalt, jah. Isikute andmed, näiteks nõu nõukogude ajal oli üks kummaline lugu. Olid need kaadriarvestuslehed, mis on olemas ka arhiivis. Seal on kõik üksikasjalised andmed, aga need üksikasjalised andmed ja, ja küsimused on niiviisi seatud, et isiku sünnikuupäeva jaoks ei jätkunud ruumi. Igatahes sellist lahtrit ei ole ja nii on siis kuu ja aasta siis edasi on neid, kus on ainult sünniaasta fikseeritud ja isegi need uhked punase kaante ga ülemnõukogude koosseisude raamatud sisaldavad ainult sünniaastat. Nii et kui sa tahad ühtviisi enam-vähem saada need andmed kätte, siis tuleb otsida igasuguseid muid teid. Nii et selliseid asju siis raskusi oli sellega ka, et et väga palju on ühenimelisi samanimelisi isikuid. Ja näiteks noh, ma võin tuua ühe näite. Heliloojad ja muusikamehed oli ernernere asutavakogu liige. Oli Johannes Hiob ja tuntud muusikamees Jaan Pakk sellenimeline. Riigikogus. Asja uurimises selgitades selgus, et ei helilooja Johannes Hi kuulunud sinna, vaid sinna kuulus hoopis teine mees. Niisama oli ka Jaan Pakuga. Aga Werner Järpika oli selline lugu, et tema oli asutavas kogus raudteeametnikuna noore poisiga. Kas oli nüüd see muusikamees ürner Nerep või mitte? Erner Nerepi eluloolised andmed ei kinnita seda välja arvatud aga siiski üks teos nimelt Estonia muusikateatri loojad. Seal on Ivo Voorandor artikkel Berner Merepist, kus on öeldud, et nerepi isa oli koolide juhataja, hiljem sõja ajal jaama ülem ja võttis poisi ametnikuna sinna tööle. Siis oli selgelt vähemalt üks muusikamehe nimeline oli ka Eesti esinduskogus ja see oli siis Verner Meret, enne kui temast sai üldse muusikamees. Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja Ülo Kaevats iseloomustas raamatut nii. Ma hindan seda teatmeteost väga kõrgelt. Kõikide elualade inimesed nii või teisiti on seotud võimustruktuuridega ja see on hindamatu väärtus kõikide teiste teatmeteoste tegemisel aga samuti ühiskonna poliitilise eliidi analüüsimisel, sotsioloogilise uuringute tegemisel ja, ja mitmetes muudes valdkondades väga vajalik empiiriline materjal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esitleti teatmeteost \"Valitud ja valitsenud\".",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadi sõjaväelinnak võtab enda alla 12 hektarit ehk ligi 20 jalg palliväljaku suuruse ala. Tartu linn pakkus kevadel, et sõjaväelinnaku võiks püstitada hoopis endise Tähtvere vallamaadele. Kaitseministeerium oli iseenesest nõus, aga tõdes, et küsimus on ajakriitiline. Sõjaväelinnaku uued hooned peaksid valmima hiljemalt nelja aasta jooksul ja Tähtvere ravile tänavaäärsetel kruntidel pole planeeringut veel vähem vajalikke ühendusi. Reeno Laidre ütleb, et Tähtvere maatükile mõeldud detailplaneeringu algatamise eelnõu on linnal valmis ja peaks varsti ministeeriumi dele kooskõlastamiseks minema. Hulga keerulisem on aga see, kuidas jagada kaitseministeeriumi ja linna vahel riske ehk kes ja kuidas katab kolimise kulud. Reno Laidre selgitab, et sisuliselt on kulude jaotamiseks kaks võimalust. Meie eelistaksime ikkagi varianti, mille puhul siis riik müüb Tartu linnale, Raatuse tänaval asuvad kolm maaüksust saadud rahade eest teeb siis vajalikud investeeringud ja katab kolimiskulutused. Ja isegi kui kaitseministeeriumil läheks tähtverre vajaliku taristu rajamise ja täieliku ümberkolimisega näiteks kuus aastat aega, saaks linn alates lepingu sõlmimisest kindel olla, et raadi on nende. Ühtlasi oleks selgelt fikseeritud see, kui palju linn kolimise eest maksma peab. Linna jaoks on väga oluline, et selles protsessis oleks hästi vähe määramatust ja võimalikult palju kindlust igasuguste tähtaegade, aga ka summade osas. Aga kindlat tulevikku ei oota ainult Tartu linn, vaid ka kaitseministeerium, räägib ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm. Me ei saa ju seda raadit ära anda olukorras, kus me ei ole täiesti kindel, et sinna ravilasse saab ehitada, eks ole, sest noh, kokkuvõttes me ju ehita asju lihtsalt selleks, et ministeerium midagi ehitada saaks, vaid seetõttu, et Eesti kaitset arendada ja noh, oleme ausad, neid on, on, on nõune, on planeerimisprotsessides Eesti vabariigis viimasel ajal päris palju tulnud, eks ole. Ehk kaitseministeeriumil oleks tarvis, et nad saaks raadioe jääda näiteks juhul, kui tähtvere ees ootav detailplaneering kuhugi toppama jääb. Ühtlasi ei saa ju lõpuni ette ennustada, kui kalliks kolimine läheb. Sestap sobiks ministeeriumile paremini variant, kus Tartu maksaks tähtveres oleva ala ettevalmistamise eest jooksvalt ja saaks raadi maatüki endale alles siis, kui kolimise teel enam ühtegi takistust ei seisa. Nii jääks aga suur osa riskist linna kanda ja Reno Laidre ütleb, et niisugust lepingut linnavolikogule tutvustada oleks keeruline. Seda määramatust oleks sellisel juhul liiga palju. Kunsti salm. Mida rohkem me neid riske maandama hakkame, seda keerulisem on kokkuvõttes nagu ju kokkuleppele jõuda, et noh, kuskil mingi risk peab ju natuke avatuks jääma, eks ole, ja küsimus ongi, kes selle nüüd vastu võtab, kaitseministeeriumi riskiarvutus on natukene selles mõttes nagu konservatiivsem, kuna meil seal Raadi on seal olemas ja seal pole enam midagi põhimõtteliselt. Samas tuleb salm, et ka kaitseväel oleks kolimisest kasu, sest logistiliselt asub ravila kinnistu hulga paremas kohas ja ühtlasi on seal ruumi kõvasti rohkem. Niisiis, ehkki mõlemad pooled püüavad oma riske hajutada, ütlevad nii kusti salm kui Reno Laidre, et kokkuleppele ollakse juba lähemal kui mõni kuu tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linn ja Kaitseministeerium liiguvad tasapisi kokkuleppe poole, mis lubaks Kaitseväe tegevused Raadilt minema kolida. Põhiline küsimus on, kes võtab enda kanda riski juhuks, kui midagi valesti läheb.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTööturutoetus just selleks, et inimesed ei kaotaks tööd, et et tõepoolest need inimesed, kes saavad oma tööd edasi teha kaugtöö vormis, nendel justkui ei juhtu midagi, aga need, keda puudutavad piirangud saavad siis sellega kõvasti pihta ja seetõttu ongi ette nähtud. Ühesõnaga, et me sinna suuname raha ja suuname siis tööturu toetustena siis nende inimeste aitamiseks. Nüüd kui te küsite seda, et kas on siis mingi selline üleüldine meede, kust kõik inimesed saavad, keda siis see asi ka ei puuduta, siis sellistes ja ei ole just sellepärast, et, et tegelikult peaks ikkagi aitama neid, kes siis pihta saavad. Nüüd, mis puudutab seda taaskäivitamisrahastu mahtu, siis siis põhimõtteliselt on ta jagatud nagu viieks erinevaks osaks ja kõige suurem osa läheb tervishoidu, haridusse ja sotsiaalkaitsesse, just selleks, et, et tegelikult tagada meie tervishoiu toimepidevus ja teiselt poolt siis aidata neid inimesi, kes kõige rohkem abi vajavad ja teiseks on siis ka suurem tükk on siis ettevõtluse suunatud ja jällegi ettevõtlusele suunatud just selleks, et need töökohad ikkagi säiliksid ja inimesed saaksid nagu jätkata tööd nüüd lisaks nendele Euroopa vahenditele. Me Me tuleme ju lisaeelarvega, kus on ette nähtud konkreetsed toetused nendele sektoritele, inimestele, kes kõige rohkem pihta saavad, sest et meie ühine eesmärk on loomulikult see, et see ei tekitaks täiendavat ebavõrdsust ka ebavõrdsust selles osas, et et meil ei tekiks ka hariduslikke lõhesid, kui me vaatame seda, et, et lapsed kõik saaksid korralikult digiõppel oma hariduse ja teiseks, kui on tekkinud lüngad sellest distantsõppest, et siis meil on ette nähtud ka raha selle jaoks, et neid lünkasid ületada, et miks ma sellest räägin, sellepärast et kui me hariduslõhed jätame sisse, siis tegelikult need toovad kaasa hiljem ka ühiskondlikud lõhed. Nii et selle kõige peale oleme mõelnud ja, ja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutab täna valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande on praeguseks teinud peaminister Kaja Kallas, kes seejärel hakkas vastama küsimustele. Üks talle esitatud küsimus puudutas taaskäivitamisrahastut, mille kohta sooviti teada, millised on valitsuse plaanid, et taaskäivitamisrahastu ei suurendaks sissetulekute ebavõrdsust ja piirkondlikku tasakaalustamatust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui palju kultuuritöötajad palka saavad juurde? Täna räägitakse kaheksast protsendist suurusjärgu lihtsalt. See on palju suurem number kui null, sellise suurusjärguga on riigieelarves planeeritud ja tuleb nagu öelda, et kui me jätame õpetajad ja kultuuritöötajad välja, kellel riik nagu palgatõusu tagab, siis ülejäänud riigitöötajad peavad jätkama selle palgaga, mis neil siiamaani oli. Talu tahtis 10 protsenti. Alati ju sellest, et õpetajad vajavad 40 ja nii edasi. Ühelt poolt on ikka tahtmine, mis on taevarik ja teiselt poolt on võimalused, mis reaalsus, ja seal me nüüd oleme tänaseks päevaks, mis edasi saab? Edasi saab sedasi, et valitsus hakkab varsti otsi kokku tõmbama, et eelarve saata riigikogu poole teel ja eks seal siis väitlused jätkuvad ja jõuludeks on meil riigieelarve nagu igal aastal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalminister Marko Pomerants kommenteerib kultuuritöötajate järgmise aasta palgatõusu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõlema erakonna juhid kinnitasid, et see on ainulaadne leping, mida Eestis enne pole sõlmitud. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Senised lepingud, kui Eestis vaadata, on põhiliselt olnud kas ühe erakonna ülevõtmise või allaneelamise kohta kus erakonna tipp-poliitikute vahel jaotatakse kohti ja ameteid. Meie leping räägib riigi tasakaalustatud arengust, räägib sotsiaalse dimensiooni olulisusest ja räägib tugeva riigi ülesehitamise vajalikkusest. Koostööleping osutab, et laus parempoolsusele on olemas selge alternatiiv. See on hoolivuse. See on kõigi poolt majandusedust osasaamise alternatiiv. See on ühiskonna poolt toodetud jõukuse võrdsema jaotamise ning nõrgemate ja eakamate ühiskonda tagasi sulandumise alternatiiv. See leping põhineb väärtustel, kinnitasid Villu Reiljan ja Edgar Savisaar. Need on laiali pillutud riigi kokkukorjamise väärtused teisel pool, järelikult siis on riigi laialipildumise väärtus. Nii seisab eesmärkidena muuhulgas kirjas nii astmeline tulumaks, taotlus osta tagasi Eesti raudtee, tugevdada siseturvalisust ja tõsta kulutusi sellele viie aasta jooksul poolteist korda kiiremini, kui kasvab riigieelarve tervikuna ning jõustada piirileping Venemaaga. Taas korrati üle, et presidendivalimistel toetatakse valijameeste kogus ühiselt Arnold Rüütlit ja kutsuti ka teiste erakondade liikmeid oma kandidaati toetama. Pikemas perspektiivis on lepingus seatud eesmärk moodustada pärast järgmise aasta riigikogu valimisi ühine valitsusliit aastateks 2007 kuni 2011 ja valitsuse moodustamisel esinetakse vaid üheskoos. Kas mõlema erakonna juhid usuvad, et suudavad järgmiste valimiste järel kahekesi valitsuse moodustada? Ma usun, et varem või hiljem see nii juhtub, kas see juhtub nendel valimistel või hiljem, seda otsustavad juba valijad. Olgu lisatud, et praegust koalitsioonilepingut kavatsevad mõlemad erakonnad edasi täita. Leping näeb ette ka koostööleppe sõlmimist Tallinnas. Kas tähendab see ka rahvaliidu kaasamist linnakoalitsiooni? Koostöö meie vahel tiheneb, need on asjad, mida peavad juba Keskerakond ja Rahvaliit Tallinnas ise koos otsustama. Leping kinnitab, et ollakse valmis koostööks erakondadega, mis jagavad selle lepingu eesmärke, keda silmas peetakse. Villu Reiljan. Meie ootame ikka, millal sotsid hakkavad need päris sotside",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond ja Rahvaliit sõlmisid strateegilise koostöö lepingu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõukeratastel patrullimine annab võimaluse liikuda paikades, kuhu autoga juurdepääs puudub. Idee tuli Lääne prefekti Kaido Kõplasel, sest just parkiderohkes, pika rannapromenaadi ja Jaansoni rajaga Pärnus on vajadus selliste rataste järele kõige suurem. Elektrilisi tõukerattaid on praegu kaks. Et me jõuaksime kiiremini kohtadesse, kus on rohkem inimesi, me oleme inimestel rohkem nähtavad ja saame kiiresti reageerida ka kiireloomulistele väljakutsetele. No tegemist on üldjuhul ikkagi täiesti tavaliste elektritõukeratastega, küll, mis on selle elektritõukeratta puhul natukene teistsugune, et sellel tõukerattal veavad mõlemad rattad, ta on võimsam, temaga jätke tõusmine on lihtsam mäest alla sõitmine ja nii edasi teel püsimine, kõik see annab sellele turvalisusele rohkem juurde, et meie politseinikud ka tervelt koju jõuaksid. Politseinikud tõdevad, et tõukeratastel on tore patrullida patrullpolitseinik Robert Tiisler. Midagi uut ja huvitavat, kuidas inimesed reageerivad. Kes naerab kõva häälega, kes lehvitab, kes küsib, et kas jalgrattad võeti käest ära, aga eks me käime ka ajaga kaasas. Tõukerataste kasutamine liikluses on praegu veel reguleerimata, aga vajalik säte lisandub liiklusseaduse peagi veel kord Henri Murumaa. Praegusel ajahetkel on politsei ja piirivalveamet võtnud seisukoha, et tõukerattaid ikkagi võrdsustatakse jalakäija abivahendina. Ehk siis tõukerattale kehtivad antud hetkel kõik samad reeglid, mis jalakäijale, ehk ta liikleb siis mööda kõnniteid ja jalakäija teid ja sõiduteedel nendega liigelda ei tohi. Juulikuus võetakse vastu seadusemuudatus, mis siis sätestab ära selle, et milline kiirus võib tõukerattal olla ja kus nad siis täpselt liigelda tohivad. Kuni sinnamaani me ikkagi lähtume ainult sellest, et tegemist on jalakäija abivahendiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juulis täieneb liiklusseadus tõukeratastel liiklemist reguleerivate sätetega, praegu käsitletakse neid kui jalakäija abivahendit.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTööandjal on kohustus tagada nakkusohutus nii oma töötajatele kui ka klientidele, sealhulgas näiteks meditsiinisektoris patsientidele. Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika osakonna juhataja Ulla Saar ütleb, et koroonaviiruse puhul tähendab see üldjuhul isikukaitsevahendite kasutamist ja muid töökorralduslikke lahendusi. Kui nendest lahendustest ei piisa, saab töötajatelt nõuda vaktsineerimist. Nüüd, kui tööandja on kõik need sammud astunud, ta on teinud selle riskianalüüsi, koostanud, tegevuskava, selles ette näinud ja on ta põhjani veendunud, et ilma vaktsineerimiseta ikkagi ei saa. Ta on pakkunud oma töötajatele vaktsineerimist ja üleüldiselt siis leidnud, et muude meetmetega ta neid riske ei saa maandada ja ta on kõike seda ka töötajale selgitanud. Inimene siiski siis loobub vaktsineerimisest, siis seejärel tuleb veel töötajale selgitada, et kui te nüüd loobute, et mis siis juhtub ja kui muid lahendusi tõesti pole ja töötaja siiski keeldub sellest vaktsineerimisest on võimalik siis juriidiliselt korrektselt öeldes tööleping erakorraliselt üles öelda inimkeeli, siis vallandada. Nii teatas Tallinna kiirabimais, et lõpetab töösuhte vaktsineerimata töötajatega. Kiirabi juht Raul Adlas selgitab, et läbirääkimised vaktsiinist keeldunud töötajatega lõppevad reedel ja tuleval nädalal saadetakse välja teatised töösuhte lõpetamise kohta. Nii kinnitab Adlas, et augustiks on kiirabi tööl vaid vaktsineeritud inimesed. Et üldiselt me loomulikult tahame olla vaba ühiskond ja me võimalikult soovime häid kokkuleppeid töötegijate ja tööandjate vahel, et mõlemal oleks võimalikud hea ja ladus tööd teha. Kui me räägime tervishoiust, siis minu seisukoht on, et jah, tõepoolest eriti kriitiliste patsientide ga raskeseisus patsientidega hooldekodu patsientidega peaksid tegelema need inimesed, kelle ohutus selle nakkushaiguse ülekandmisel on minimeeritud ja täna on see ainuke nisune tõenduspõhine meetod, siis vaktsineeritud. Ulla saar lisab, et ministeeriumil ei ole plaane seadust muuta. Õigusteadlane Paloma Krõõt Ta ütleb, et selleks ei ole ka põhjust. Pigem näeksin ma ohtu selles, kui hakata nüüd kiirkorras reguleerima midagi seadusandlikul tasandil, kui meil ei ole tegelikult antud hetkeks ju isegi veel sellest kriisist väljunud. Kõige olulisem on siin ikkagi selle võistlevate õiguste omavahelise tasakaalu saavutamine. Ma arvan, et selleks on meie kohtutel kõik hoovad käes. Vaktsiinist keeldunud kiirabi töötajad on varem öelnud, et pöörduvad oma õiguste kaitsmiseks kohtusse. Kui see juhtub, pakub pai, võib oluliseks vaidluspunktiks kujuneda. Kas tööandja veendus, et ohutuse tagamisel ei ole vaktsineerimisele alternatiivi?",
"role": "user"
},
{
"content": "Lätis muudetakse seadust, et oleks lihtsam vallandada töötajaid, kes keelduvad end vaktsineerimast. Eestis ei ole kavas selliselt seadust rangemaks või leebemaks muuta.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAbilinnapea Rein Langi sõnul tuleb rahakulust rääkides alustada ideekonkursist, kus valiti välja idee arvestamata, kui realistlik see on ja kui palju maksma läheb. Riigihangete itaja leidmiseks tehti enne, kui projekt valmis. 2002. aasta linnaeelarves oli 21. kooli ehitustöödeks ette nähtud 70 miljonit ja möbleerimiseks 3,8 miljonit krooni. Plaani järgi pidi vana hoone osa valmima selle aasta alguseks ja juurdeehitus aprilliks, nii aga ei läinud. Projektijuht Rein Ilvese sõnul ilmnes tööde käigus mitmesuguseid ehitajast sõltumatuid asjaolusid. Näiteks projekteerides ei olnud seal võimalik ette näha seda, millises seisukorras on täna vana maja katuse kandekonstruktsioonid. Selle avamisel selgus, et välja tuleb vahetada ligikaudu 80 protsenti kogu kandekonstruktsioonidest. Veel üks raske olukord, mis tekkis, oli see, et, et uues hoones on ka bassein ja piltlikult öeldes tuli see bassein ehitada vett. Miks projekteerija kommunaalprojekt enne projekteerimist näiteks pinnast ei uurinud, seda ei osanud Rein Lang öelda. Ta tunnistas aga, et lepingud on sõlmitud nii, et mingeid trahve tähtaegade venimise ja maksumuse suurenemise eest ette nähtud pole. Lisaks polnud lepingus ette nähtud mitmesuguseid vajalikke töid, mille tegemiseks tuli sõlmida lisalepinguid ja ühtlasi leida ka lisaraha. Üks näide. Noh, näiteks haridusamet on sõlminud lepingu kandekonstruktsioonide tegemise peale, unustanud ära, et on vaja ka betoonist põrand valada näiteks koolimajale. Miks on ära unustatud, raske öelda, ei ole ka kedagi, kes vastab ametnik, vallandatud. Neli miljonit krooni 21.-le koolile ette nähtud rahast on ametnike suval volikogule teatamata antud vahepeal Tõnismäe reaalkoolile ja Kadrioru Saksa gümnaasiumile. Tänaseks päevaks ei ole minul lõplikult selgust, ega tõenäoliselt saabki selguse tuua ainult uurimine sellesse, kuidas on tegelikult ka neid rahasid kasutatud, mis volikogu poolt on 21. kooli jaoks ära. Rein Langi sel on on juba mitu ametnikku 21. kooliga seotud segaduse pärast vallandatud. Kokkuvõte on selline, et ehituse valmimiseks on sel aastal juurde vaja vähemalt viis musta stsenaariumi järgi koguni kaheksa miljonit krooni. Loodetavasti 60 kolmeliikmeline Tallinna volikogu seda eelarvet muudatuste aktsepteerib. Ainult et kus kohast see raha võetakse ja see ainukene allikas, kuskohast see raha võtta on seesama haridus, investeeringud? Selle võrra jääb Tallinnas midagi teistelt lastelt saavad. Abilinnapea Rein Lang lubas, et vana maja saab kasutusele võtta selle aasta neljandast veerandist juurdeehituse esimesest septembrist. Kooli õppealajuhataja Aime Aasmäe ütles, et tänane kohtumine tekitas lootust. Ole positiivselt meelestatud, sest meil olid vahepeal väga mustad meeleolud, et me peame veel kolmandaks aastaks sinna liivalaed jääma, aga esimene september rahuldab meid täiesti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkooli ehitus on veninud ja läinud plaanitust kallimaks.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoode-Venemaal on ametlik tööpuudus alla ühe protsendi, käesoleval aastal ületas tööjõu vajadus pakkumise kahekordselt. Narva linnavolikogu tööhõive komisjoni esimehe ning Narvast Venemaa jaanilinna tööjõudu vahendava mittetulundusühingu Baltic Konsulting juhataja Vadim lovi sõnul on Leningradi oblasti tööjõuvajadus võrreldav Eesti töötute arvuga ehk lähima kolme kuni viie aasta jooksul vajaksid sealsed ettevõtted umbes viitkümmend tuhandet töötajat. Vadim lov. Tegemist on arvestatava turuga, tööjõuvajadus kasvab ja palgatase on seal kõrgem kui Ida-Virumaal. Meie tööpuuduse tingimustes võiksid paljud Venemaal tööd leida. Me peaksime suhtuma sellesse tõsiselt, kui väljakutsesse. Mitteametlik el andmeil töötab Venemaal umbes tuhatkond narvakat, kes leiavad tööd tavaliselt Jaanilinna auto varuosade tehases Ustluuga sadamas, Kingissepa tööstus alal ja loomulikult Sankt Peterburis jätkab Vladimorlov. Arvan, et idavirulaste Venemaal töötamine on meie regioonile kasulik, see aitab rasket aega üle elada, kuniks Eestis pole vajalikul hulgal tööd pakkuvaid ettevõtteid. Ma ei usu, et nad alatiseks Venemaale elama jäävad. Ustluga sadama esindaja Igor Pavlovski ütles oktoobris Narva fookusseminaril esinedes, et konkurents vaba tööjõu pärast Kirde-Eesti ja Loode-Venemaa vahel algab varem või hiljem ning et Venemaa tööstus lade areng tõmbab meilt tööjõu magnetina. Praegu see veel nii ei ole. Idapiiri taga töötada soovijaid hirmutab korruptiivne bürokraatia ning Eestist erinev ärikultuur Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburi ümbruses on tööpuudus madal ja töökäed teretulnud. Eesti inimest hoiab aga sinna minemast korruptiivne bürokraatia ja Eestist erinev ärikultuur.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäitus vaim on osa triloogiast, teatepulk, kütiorust, Kadriorgu, vägi, vaim, võim, selgitab üks kuraatoritest, Reet Varblane. Et viiagi, siis see vägi, see vana vägi, on ta siis loodusest ja kõigest, et viiagi see vägi siis vaimu kaudu võimu juurde, sest noh, mis me, kas me igapäevaelus räägime, et kõik need, kes võimul on, jälle ei tea, mis nad teevad või teisiti öeldes, et võim on ka niisuguse väest tühjaks jooksnud. Osad kunstitööd lahkavad Tartu vaimu ja vaimsust, teised kunstnikud soovivad vaimu mõistet veelgi laiendada. Varblane jätkab. Vähemalt meil on siin jah, neli tööd, kus siis kunstnikud mõtlevad sellest vaimsusest mitte niivõrd inimesekeskselt vaid just nimelt see vaimsuse on olemas ka meilt ümbritsevatel loomadel, noh, nii nagu pal Rogersil on siis see mitte kopra tamm vaid tammi asemel on ta siis ehitatud raamatutest, tammi kui ka siis linna lindanurk, kelle puhul me kindlasti saame rääkida ka materjali vaimsusest ja ka sellest, et neil siidiussidel on see vaimsus samamoodi olemas. Keskseks teoseks on aga rahugeneraator puidust masin, mis pedaalivajutusel edastab rahusõnumit morsekoodis. Nii kõlab sõnumi Pakin Sangto present ehk tõlkes rahupüha olevikus algus. Näituse kuraator ja teose üks autor Marje Taska räägib lähemalt. Siis alguses oli mõeldud niimoodi, et see on jätk meie kuraatorite teatepulgale ja teatepulk väe näitusel oli pisike hõbedast objekt, mis oli nagu kokku rullitud käsikiri mõlemal pool oli siis ühel pool oli olevik minevik ja teisel pool tulevik. Et keskel oli ainult see väike osa, mis oli nähtav ja see oli sinna olime kirjutanud väikse iks väikse siftiga Sangdus praesens, mis on siis püha oleviku. Pärast Venemaa rünnakut Ukrainale algne mõte muutus. Minu nägemus oli äkki ühel ööl, ma ärkasin üles, ma sain aru, et see peab olema rahusõnum sellel käsikirjal ja, ja tähendab, me otsustasime teha selle käsikirja lahti nii, et ta ringleb, kõik need, see olevik ja minevik ja tulevik, kõik on ennast nagu lahti kerinud. Rahumasina ehitamisel tuli Taskale appi Rootsi leiutaja Reinhold Rutsk. Näitus avatakse Tartu Ülikooli muuseumis täna kell viis ja jääb avatuks kaheksanda maini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli muuseumis ja Tartu Jaani kirikus avatakse näitus \"Vaim\". Eksponeeritud on 18 kunstniku maalid, installatsioonikunst ja videod. Näitus mõtiskleb vaimu ja vaimsuse võimalike tähenduste üle. Näituse keskne teos on rahugeneraator. Näitus on osa triloogiast \"Teatepulk Kütiorust Kadriorgu.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLinnuvaatleja Marko Valker rääkis, et luiged on siit lahkuvate veelindude hulgas viimaste seas. Et osa luikedest lahkub siis järk-järgult ka varem, aga, aga viimased linnud, need, kelle pärast nüüd inimesed tihti muretsevad, need siis tõesti lahkuvad vahetult siis, kui veekogu hakkab külmuma või on juba täiesti kinni külmunud. See, kui kaugele luiged rändavad, sõltub Valkeri sõnul paljuski valitsevatest oludest. Kuskohast nad leiavad siis sellise sobiva veeala, mis on jäävaba ja see peab olema siis ka piisavalt madala veega, et lihtsalt mere ääres selline mitme meetri sügavune lahtine vesi neile siis toitumiseks ei sobi, et nad peavad siis leidma sellise koha, kus nad saavad veekogu põhjas toidu kätte ja luikede puhul tuleb nüüd tihti ette ka seda, et nad rändavad lõuna poole mitte eriti kaugele. Ja siis, kui tuleb soojalaine, veekogud vabanevad jää alt, siis tulevad tagasi, et seda edasi-tagasi liikumist talve jooksul on, on üsna sageli ja palju. Veelinde nagu luiged ei tohi inimesed ise toita isegi siis, kui ilm talvine, sest see rikub nende rändeinstinkti ja vale toidukraam kahjustab otseselt suleliste tervist. Marko Valker. Kahjuks on suuremate asulate juures tihti kohtab seda, et inimesed muretsevad nende luikede pärast ja toovad neile süüa, aga tegelikult nad teevad veelindudele sellega karuteene. Selle lisatoidu peal lind siis talve üle ei ela ja tihtilugu antakse ka veelindudele täiesti sobimatut toitu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata talvisele ilmale võib siiani näha veekogude ääres luiki. Viimased isendid lahkuvadki mõnikord alles siis, kui neile toiduotsinguks sobivad madala veega paigad jääkaane alla lähevad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinu jaoks tegi ta eriliseks see, et ma sain seda teha, punkt üks punkt kaks on seal väljas mõned noh, tõesti need tööd, mis said nüüd isolatsiooni ajal tehtud ja et neid sai näha, siis. Kuidas see keeruline periood viimane poolteist aastat eile loominguliselt mõjunud on, kas rikastavalt või pigem ütleme, keeruline? Teate, minu elus ei muutnud see suurt midagi, sellepärast et kunstnik töötab üksinda ja oma suhtleb oma lõuendiga ja selles mõttes ei muutunud midagi peale selle ma kaks aastat tagasi emeriteerusin ja mul on olnud nagu küllaltki viljakas periood, see kaks aastat ma olen lõpetanud vanu töid leidnud, nurkadest uusi teinud. Aga jah, eelkõige lõpetasin vanad asjad ära, et saaks edasi liikuda. No mainisite, et viljaks periood on olnud ühe näituse eest saite just pärjatud, mis nii-öelda loominguliselt toimumas ka selles mõttes on, et kus teie töid võib võib-olla lähiajal veel näha. Üks mu vana töö tuleb eksponeerimisele hausegalerii oksjonil, no see on küll 30 aastat tagasi tehtud, aga väga tore oli, huvitav oli seda leida, ateljee nurgast lahti rullida ja raami peale tõmmata, nii et seda saab näha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tävune Konrad Mäe preemia laureaat on Anne Parmasto. Parmasto lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1981. aastal maalikunsti eriala teatridekoraatori lisaerialaga. 2019. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitdotsent, on olnud maalikunsti ja kompositsiooni õppejõud Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAqva spaa juhataja Roman Kusma saatis Viljandi järve äärde rajatava spaa-hotelli ja veekeskuse projekti kümnekonnale suuremale ehitusettevõttele tutvumiseks nädal aega tagasi. Hinnapakkumise oodatakse 20.-ks maiks. Mitu hinnapakkumist tuleb, me veel täna öelda ei oska, aga loodame, et neid tuleb päris palju. Kui veel eelmisel sügisel eeldati, et koroonakriis toob ehitushindade languse, siis praegu peab Viljandi spa-hotelli arendaja seisma silmitsi reaalsuse ga. Et ehitusmaterjalide hinnad on hakanud kallinema? Ta on teras, tõusnud, on puit tõusnud ja see on tõesti täna viinud selleni, et kogu ehituse hind on siis mingil määral tõusnud. Ma ei hakkaks ennustama täna, kui palju oodatust see võiks kallimaks minna. Ja me oleme ikkagi optimistid, et meile tehakse konkurentsivõimeline hind ja me suudame ikkagi selle oma ehitusega edasi edasi minna juba sellel suvel. Kuid elu on eitik ja me isegi ei tea, mis võib juhtuda siin selle kuu jooksul. Võib-olla tõesti tuleb niisugune 50 protsenti kallim hind, siis on selge, et me oleme sunnitud projekti nii-öelda nagu ootele jätma. Seda ei maksa karta, et need ehitushinnad jäävadki nüüd kuskile väga kõrgele, sest nüüd, kui me näiteks räägime teraseina, siis terasehind on ka enne maailmaturul tõusnud, see on nagu börsihind. Et see siis sõltub tõesti juba maailma turust ja nõudluse. Roman Kusma sõnul võib Viljandi spaa-hotelli ja veekeskuse ehitaja selguda juba mai lõpus. Kui nüüd parimal juhul tõesti tuleb ikkagi väga hea hind, aga siis me võime ehitajale ju mai lõpus juba stardi anda, millal siis reaalselt seal kopad, müts ma hakkaks, on vast läheks veel ikkagi kuu aega aega, sest ehitaja vajab tegutsemise alustamiseks ikkagi aega, et reaalselt võiks siis ikkagi võibolla jah, peale jaanipäeva võib-olla midagi ka toimuda juba. Viljandi spaa -hotelli projekt valmis arhitektuuribüroos koko arhitektid. Esialgu välja pakutud hoonete väliskuju pole projekteerimise käigus muudetud. Küll aga tuleb muudatusi hoonete sees. Ja seest on muidugi hoone väga palju arenenud, et nii veekeskus, saunakeskus, restoranid, spaa, pool ja konverentsid, et seal on toimunud mingisuguseid kindlasti arenguid ja ikka paremuse suunas ja konkreetsuse suunas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mai lõpus selgub, kes hakkab ehitama Viljandi järve äärde spaahotelli koos veekeskusega. Arendaja Rakvare Aqva spaa küsib hinnapakkumist kümnekonnalt ehitusettevõttelt ajal, kui ehitusmaterjalide hinnad maailmaturul aina kallinevad.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeoses sellega, et riikliku aktsiaseltsi rahva hääl juhatus otsustas koondada ajalehe rahva hääl peatoimetaja koha ja määrata ametisse vastutava väljaandja juhatuse liikme Olev Remsu kogunes täna ajalehe toimetuse üldkoosolek ja võttis vastu otsuse, mida tutvustab Heiki Talving. Üldkoosolek mõistab hukka valitsuse poliitika, mis on suunatud vaba ajakirjanduse ahistamisele. Üldkoosolek avaldab umbusaldust rasv, rahva hääl juhatusele, kes riigi huvide kaitsmise sildi all ajab ühemõtteliselt erakondlikku poliitikat. Vastutus siit tulenevate negatiivsete tagajärgede eest lasub rahva hääl juhatuse liikmetel personaalselt punkt kaks. Üldkoosolek avaldab üksmeelset toetust peatoimetaja Toomas Leitole. Punkt kolm. Kavandatavatest ümberkorraldustest võib tuleneda ajalehe rahva hääl, usaldusväärsuse kaotus, maine ja tiraažilangus ning sellega kaasneb oht töökohtadele. Sellest tulenevalt panna hääletusele küsimus toimetuse liikmete lahkumisest rahva häälest ja üleminekust aktsiaseltsi RH. Seejärel oligi meil salajane hääletus. 56 inimest oli koosolekul kohal. Üldse on meil toimetuse koosseisus 80 inimest. 47 inimest. Salajasel hääletusel pooldas lahkumist riigi aktsiaseltsis rah ääl ja üleminekut aktsiaseltsi RH vastu oli üheksa kohustada peatoimetajat Toomas Leitot sõlmima leping aktsiaseltsi RH juhatusega ajalehe rahva hääl väljaandmiseks ja praegusel ajal. Kell on 13 20 kirjutavad inimesed avaldusi rasva rahva häälest lahkumiseks ja aktsiaseltsi RH tööle minemiseks. Aktsiaselts RH, see on rahva hääle toimetus, mida see praktiliselt tähendab? See tähendab seda, et homme ilmub ajaleht Rahva hääl sellisel kujul nagu ta siiamaani ilmus samasuguste inimestega. Mis saab ülehomme, ei julge ma praegu öelda. Kes määrab riikliku aktsiaseltsi rahva hääl, juhatuse liikmed, haridusministeerium ja seesama juhatus, tegi ka otsuse, et toimetuse enam toimetusel ei ole sõna sekka öelda. Peatoimetaja. See oli uuel sügisel moodustatud juhatuse. Ma võin nüüd eksida kas esimene või või võib-olla ka teine otsus, kuni oktoobrini oli kirjas, et peatoimetaja valib, valib toimetus, siis sügisel muudeti põhikirja niimoodi, et peatoimetaja määrab juhatus. Aga muuseas, need põhikirja muudatused on registreerimata linnavalitsuses, aga seaduse järgi. Põhikirja muudatused tuleb registreerida asukohajärgses omavalitsuses. Seega need muudatused on ka ebaseadusliku. Kas ka ajalehele Rahva hääl ja tema toimetusele on konkreetselt selgitatud, milles teda süüdistatakse. Ei ole lugupeetud juhatus, on kõik oma koosolekut peale ühe pidanud kultuuriministeeriumis. Rahva hääle kolleegium palus kirjalikult juhatust tulla, toimetusse rääkida, millal siis rahva häälele ette heidetakse? Vastus oli üks, me ei pea seda praegu otstarbekaks ja tuleme siis, kui kõik muudatused on toimunud. Ja täna kell kaks siis koguneski riikliku aktsiaseltsi rahva hääl, juhatus, et muudatused vormistada ajalehe toimetuse, ei välistanud, et pärast seda võib toimetuse üldkoosolek veel kord kokku tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Rahva Hääle toimetuse vastusammudest RAS Rahva Hääle juhatuse plaanile vahetada peatoimetaja institutsioon vastutava väljaandja omaga: kollektiivne lahkumisavaldus.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane ütleb, et koolides massilise kiirtestimise korraldamist võinuks paremini planeerida kogu riigi tasandil. Aga 26. oktoobril, kui valitsus otsustas testimise käima lükata, jäi haridus ja teadusministeeriumil testide leidmiseks vaid viis päeva. See asjaolu oli ettenägematus haridus ja teadusministeeriumi kui hankija jaoks. Niisiis ei saa pahaks panna, et ministeerium valis kõige kiirema hankeviisi ehk välja kuulutamata läbirääkimistega riigihanke. Juba kaks päeva hiljem sõlmiti 5,1 miljoni eurone leping osaühinguga self diagnostiks aga sellega, et ministeerium võttis pakkumise vaid ühelt ette. Ettevõtjalt rikuti Kristel Mesilase sõnul seadust. Kogu see raha avalik raha suunati lihtsalt üksiku otsuse tulemusel ainult ühele ettevõtjale. Haridus ja teadusministri Liina Kersna nõunik Maarjo Kadastik meenutab, et tollel hetkel oligi valik väga väike ning aega väga vähe. Oli vaid kaks firmat, kes oli kuskil reaalselt koolides pilotiseerinud testide kasutamist nendest ühe kohta oli meil ka info, et nad lihtsalt ei jõuaks selle ajaga. Näiteks teise hanke ajal rohkemate ettevõtete sõelumine võttis nädalaid aega, tolle hanke võitis osaühing medesto logistiks. 2,4 miljoni eurone raamleping tõi poole odavamad testid, aga hankeliik pidanuks nüüd teine olema, räägib Kristel. Mesilane. Sellel hetkel ei olnud ikkagi ettenägematuse kriteerium enam täidetud juba sellel hetkel, kui sõlmiti esimene hankeleping kiirtestide ostmiseks oleks tulnud hakata ette valmistama järgmist hanget. Asi läks seaduse mõttes veel kehvemaks uue aasta alguses, kui raamleping sisuliselt täis oli ja seda veel enam kui miljoni euro võrra suurendati. Seda poleks mesilase sõnul tohtinud teha. Kuna järelevalve järeldustes on näha, et meil on olemas kahe koosseisu tunnused, need on siis hankelepingu raamlepingu muutmine, nõudeid rikkudes ja hankelepingu või raamlepingu sõlmimine nõutud menetlus korraldamata, siis rahandusministeerium kaalub praegu väärteomenetluse alustamist. Kristel Mesilane märgib, et ministeeriumi kui juriidilise isiku suhtes ei saa väärteomenetlust läbi viia. Siis on võimalik karistada ainult füüsilist isikut. Antud juhul on ilmselt menetlusaluseks isikuks isik, kes sõlmis need hankelepingud või raamlepingud. Haridus ja teadusminister. Mario Kadastik möönab, et tõenäoliselt kasutati riigihangete seaduse vähem tarvitatud võimalusi. Aga see ei tähenda, et me oleksime läinud ja otseselt nagu seadust rikkunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi teatel tegi Haridus- ja Teadusministeerium koolide kiirtestihangetes nii tõsiseid vigu, et tõenäoliselt tuleb alustada väärteomenetlust.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaistab, et Ida-Virumaal on kordumas eelmise suve stsenaarium, kus augustis oli mõnel päeval vaid kümmekond nakatunut ja mõnel päeval polnud neid üldse suurem puhang, saabus maakonda alles hilissügisel. Terviseameti hinnangul on Ida-Virumaal olnud siiski võrdlemisi vähe noorte osalusega massiüritusi ning ka paljud maakonna elanikud on koroonat juba põdenud, räägib terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Mingil määral kindlasti omab mõju see, et palju inimesi on seal juba läbi põdenud, väga palju toodi varasemalt Ida-Virumaale nakatumis sisse Venemaalt. Nüüd on aga reisijate seas üha rohkem ja rohkem inimesi soovivad ennast vaktsineerida, mistõttu ka Venemaalt nakkust tuuakse järjest vähem meile sisse, aga nakatumine kasvab kõikides maakondades. Noh, me peame ka selleks valmis olema, et Ida-Virumaa numbrid lähevad taas kõrgemaks. Narva haigla juhi Ago Kõrgvee sõnul pole karja immuunsust laiemalt veel uuritud. Praegust madalseisu võiks aga pigem võrrelda vaikusega enne sügistormi. Ma kardan, noh, sellist väikest tormi kui ülejäänud elanikkond on kuskil selleks ajaks, kui meil siin see saabub, siis juba 70 või enama protsendiga vaktsineeritud meie ei ole jõudnud poole peale ja Ida-Võrumaa inimesed on olnud siiani suhteliselt paiksed ja see võib olla see põhjus. Ülejäänud Eesti on suve jooksul väga tormiliselt liikunud ja tõenäoliselt asjad lähevad siis halvemaks, kui lapsed kooli lähevad. Varasemalt on koroonanakkus jõudsalt levinud Ida-Viru linnade suurtes töökollektiivides ja koolides. Suvel aga veedetakse põhiliselt aega suvilates. Lasteaiad on puhkusel ja kooli alguseni on veel mõni nädal aega. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Asjatundjate hinnangul on massiimmuunsusest vara rääkida, sest uus koroonapuhang pole Ida-Virumaale veel jõudnud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme ütles, et eesmärk on pensionide reformimise seaduseelnõu vastu võtta sügisistungjärgul, seega jõustuks seadus järgmise aasta algusest. Samas ei tähenda see, et kohe saab hakata teisest sambast raha välja võtma. Igal juhul järgmise aasta jooksul pead hakkama tegema avaldusi teises sambas väljaastumiseks või teise samba siis maksete peatamiseks ja ega sealt ei saa ka väga kaugel olla siis see aeg, kui see nende kogutud raha ka välja makstakse. Spetsialistide soov oleks minna noh, tükk maad aeglasemalt kui meie soov on poliitiliselt liikuda ja see üks otsus oli see, et me ei lase siin ambitsioonitaset alla, et, et see suured reformid tulebki ära teha ühes tükis ja ühe korraga ja ja julge sammuga mitte siin hakata tama ja näkitsema seda asja, et siis see asi läheb ühel hetkel lihtsalt nagu kuidagi nii laiali, et me enam ei halda seda. Pensionireformi eestkõneleja, Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles, et igal juhul tehakse koos nii pensionireform kui ka erakorraline pensionitõus. Millal saab raha hakata reaalselt välja võtma, seda Seeder ei öelnud. Kui seaduseelnõu vastu võetakse, küllap siis seal on kõik kirjas, et eks siin on veel lahtisi küsimusi, et mina praegu neid kuupäevasid teile hetkel välja küll ei ütle, need hakkavad oma elu kohe elama ja kõik olid ühte meelt, et see vahe peaks olema võimalik lühike ja need asjad peaksid inimese jaoks toimub võimalikult kiiresti, kui ta selle otsuse teeb. Kõige pikem aeg on kahe aasta jooksul, aga no kindlasti seaduses me sätestame ikka selle nii et need tegelikud tähtajad on, on enamusele inimestele lühemad. Martin Helme sõnul on kindel, et teisest pensionisambast vabanenud raha erakorralise pensionitõusu kogusummad ära ei kata. Seda kinnitas ka peaminister Jüri Ratas. Rahalised katted selguvad hiljemalt septembri alguseks, ütles Ratas. Indrek Kiislerile. See on üks katteallikas, teine tee on nii, nagu riigis on ikka, kui arutatakse eelarvet septembrikuus järgmise aasta kohta, et siis vaadatakse üle ka riigi võimalused, mis tuginevad rahandusministeriumi suvisele prognoosile ja suvist prognoosi meil hetkel veel ei ole. Kui suur on tõenäosus, et te septembris leiate erakorralise pensionitõusu jaoks raha, sest et teame, kui pingeline on riigieelarve seis. Küsimus on tõesti see, et kas sellel on olemas rahaline kate või mitte ja seda tõenäosust hinnata kohvipaksu pealt pole mõtet selleks tõenäosus aluseks on suvine majandusprognoos, mis paneb paika ka riigi fiskaalsed võimalused järgmiseks aastaks ja nagu ma ütlesin, see tuleb augusti lõpuks septembri alguseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioonierakondade esindajad leppisid kokku, et pensionireform tuleb ühes osas, mis reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin tuleb vahet teha erinevate otsuste vahel see otsus, et tervishoius on nüüd eriolukord, on siis tehtud arstide ja teiste meditsiinitöötajate survel, nad on siin Riias juba mitu päeva löönud häirekella, et haiglad on patsiente täis ja olukord läheb aina hullemaks. Ja täna siis riigi meditsiini operatiivkomisjon selle otsuse ka tegi. See tähendab seda, et haiglatel on nüüd võimalik oma ressurssi niisiis raha kui ka inimjõudu jagada vastavalt vajadusele, mis tähendab seda, et kui on vaja siis koroonahaigete osakondi suurendada, siis seda ka tehakse. Ja samas tähendab see muidugi ka seda, et üsna oluliselt väheneb plaaniline ravi ja mis on Lätis veel eriti murettekitav on see, et kiirabi on öelnud ja nüüd vastavalt sellele erakorralisele otsusele on sellel ka siis niisugune juriidiline alus, et nad ei jõua enam päris kõigi abivajajateni, mis tähendab seda, et tuleb kasutada võimalust haiglasse jõudmiseks, siis endal kas tellida takso või või leida kuidagi auto, et asi pole mitte selles, et Lätis ei jätku kiirabiautosid, vaid probleem on lihtsalt selles, et haiglad on patsientidest nii ülekoormatud, et, et läheb aega, enne, kui leitakse, siis koroonahaigele sobiv koht ja seetõttu tekivad ka järjekorrad, et need kiirabiautod on lihtsalt hõivatud. Samas terviseminister Daniels Pavluts just siin Riias äsja ka ütles, et väga suureks paanikaks nagu põhjust ei ole. Et need juhtumid, mis on ikkagi otseselt ohtlikud inimese elule, need lahendatakse ära ja kiirabi ikkagi erakorraliste juhtumite puhul jõuab kohale, aga võib olla kõigi hädade puhul enam siis mitte. Ja just praegu neil hetkel on siis peaminister Kriss Karisi juhtimisel siin valitsus hoones kogunenud ka kriisijuhtimise nõukogu ja see nõukogu teeb siis nüüd valitsusele ettepanekud täiendavateks, piiranguteks kogu riigis, millised need olema saavad. Siin on räägitud erakorralisest olukorrast, kogu riigis on räägitud tööl käimise piiramisest on räägitud teenuste piiramisest, kas see saab olema ainult vaktsineeritud neile, kes ei ole vaktsineeritud või ka neile, kes on vaktsineeritud? See otsus tuleb siin veel langetada. Ja lõppu ütleksin ka siis mõned numbrid, kui Läti. Kui hull, siis Lätis olukord on? Täna on jõutud siis kogu koroonaaja ühe kurvema rekordini 1700 ja rohkemgi juhtumit ööpäevas 10 inimest surnud ja kahe nädala keskmine nakatumisnäit on siin 732 ja haiglas on üle 700 inimese. Prognoosid näitavad, et kui midagi ette ei võeta, siis jõutakse Lätis kuu lõpuks olukorrani, kus on üle 3000 juhtumi päevas ja täiesti selgelt Läti tervishoiusüsteem. Nii suure koormuse all vastu ei pea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti kuulutas välja tervishoius eriolukorra. Rahvusringhäälingu Läti korrespondent Ragnar Kond räägib, kas see tähendab ka uute piirangute kehtestamist.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik lähisuhtevägivallaga võitlemisel tehtu on pikema vinnaga. Praegu oleme jõudnud sinna, et järjest rohkem antakse politseile neist juhtumitest teada, sest inimeste teadlikkus abi saamise võimalustest on kasvanud. Ka ei tähenda lähisuhtevägivald üksnes seda, et mehed on naiste vastu vägivaldsed. Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt. Kui me vaatame neid teateid lähisuhte vägivalla juhtumite kohta, kus keegi on vigastada saanud, seal kriimustada saanud midagi sellist, siis seal on kindlasti rohkem kannatajaid naisterahvad. Aga kui me vaatame neid kõige traagilisema lõpuga juhtumeid, kus inimene elu kaotab, siis sellel aastal on lähisuhtevägivalla juhtumite tõttu elu kaotanud 13 inimest ja Nendest kuus on olnud naised ja seitse hoopis mehed. Need puudutavad Eestit. Pärnu maakonnas on sellel aastal elu kaotanud kaks inimest läbi lähisuhtevägivalla kuriteo ja nendest üks on naine. Üks on mees. Kui selles asjas vähegi helgemat poolt on, siis see, et kannatanud saavad mitme ametkonna koostöös kiiremat ja paremat abi. Süsteemne tegevus nende lähisuhtevägivalla juhtumitega ja just eelkõige ohvrid ohvri abistamisega on muutunud üle Eesti tõhusamaks ja kiiremaks on kindlasti väga palju inimesi, kel, kellel on võib-olla häbi sellest teatada, nad ei taha, et nende pereelu võiks tulla kuskile välja, keegi saab teada selles, see on nagu niisugune nagu vale häbi, et see enda sisse kõik asjad jätmine, see ei ole täisväärtuslik elu, et ma ei tea ühtegi inimest, kes tagantjärgi ütleks, et ta kahetseb seda, et ta on kuskil teada andnud sellest, et ta on lähisuhtevägivalla ohver over, kui ka on hakatud teda abistama, on leitud mingid lahendused. Kõik näited on ju positiivsed nende inimeste suust, kes on selle ise läbi elanud. Vägivallast tuleb teatada telefonil üks üks kaks. Aga alati on võimalus helistada ka näiteks ohvriabi kriisitelefoni numbril, mis on üks, üks, kuus null null kuus, kus siis samamoodi oma ala spetsialistid nõustavad, et mida see inimene peaks edasi tegema, kust abi saaks ja no tegelikult ei ole ju abi vaja, ainult ohvrid, ka seda vägivallatsejat on vaja aidata. Selle aasta maist on tegelikult ohvriabi pannud tööle ka vägivallast loobumise tugiliini, mille number on kuus, kuus, null kuus null seitse seitse ja ka sinna saavad siis hoopis vägivallatsejad ise pöörduda ja ka neid suunatakse siis abi saama. Et selline käitumine või tegevus ei jätkuks. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lähisuhtevägivallast räägitakse viimastel aastatel palju.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see aasta tuleb keeruline aasta ja mingil määral vastuoluline aasta, sellepärast et ühelt poolt maailma majandus näitab küll selliseid kosumisi tundemärke, mis peaks aitama ka Eestit, kuid teisest küljest seisab ees siiski reaalne ühinemine Euroopa Liiduga ja koos sellega teatud maksude tõusmine ja selliste keerukuste ja paraku ka segaduste tekkimine. Nii et need kaks tendentsi hakkavad kindlasti Eesti majanduses ja meie elu mõjutama. Kuid üldine foon peaks olema positiivne kõigele vaatamata sest maailma majanduse paranemine peaks meile avaldama kindlat positiivset mõju. Teisest küljest võib minna ka halvemini, sest kui me ei arvesta seda, milline on maailm tegelikult ja millised jõud ja millised tegurid mõjutavad majandusarengut ja jääme oma selliste mingil määral naiivsete skeemide juurde ja ei arvesta, et meil on vaja oma jõude kontsentreerida selleks et üldse maailmas mingit mõju omada siis me võime jääda lihtsalt oma sellise organiseerimatuse tõttu raskustesse. Nii et siin sõltub väga palju meie oma tegevusest ja põhimõtteliselt on ikka nii, et kui me oskame mobiliseerida enda jõude ja olla ise aktiivsed ja paindlikud, siis meil võiks see aasta tulla ikka positiivsem",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusteadlane Heido Vitsur algava aasta (2004) ootustest.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates Eesti piirivalve taastamisest kehtib Narva rongijaamas karm kord, kus Moskva või Peterburi reisirongide kontrollimise ajaks kehtestatakse jaamas režiimi nõue. See tähendab, et 45-ks minutiks kuni toimub piiri ja tollikontroll ei tohi kõrvalised isikud jaama territooriumil ja eriti reisirongi läheduses viibida. Ja see ongi peamine põhjus, miks ei saa Narva jaamas korraga vastu võtta siseriiklikke ja üle piiri liikuvaid reisironge, selgitab Narva piiripunkti juht Üllar Kustala. Et me ei peaks hakkama otsima perroonil viibivate isikute seast neid, kes on siseriikliku rongiga, kes on piiri ületanud välisriigist tulnud rongiga ja et need inimesed ei seguneks ja ei tekiks momenti, kus mõni inimene jääb kontrollimata. Pandeemia tõttu rahvusvaheline rongiliiklus veel ei toimi, kuid varem või hiljem hakkavad rongid taas sõitma. Samal ajal kavandab majandusministeerium Tallinna ja Narva vahele lisaronge, kuid suurema nõudluse ajale pole neid võimalik panna, sest siis satuksid kaks rongi Narva jaamas kõrvuti, mida piirirežiimi tõttu lubada ei saa. Võimalusi, kuidas olukorda lahendada, on mitmeid, kuid kõik nad on seotud kulukate ehitustöödega sest sisuliselt peaks hakkama Elroni rongidele, uut perrooni ja reisijatele ühendusteid ehitama. Kaalutud on ka piiri ja tolliteenistuse töökorralduse muutmist, räägib Narva piiripunkti juht Üllar Kustala. On kaalutud sellist asja, et toimkond läheb Narva jaamast peale, kuni Jõhvini kontrollitakse ta ära on olnud jutuks see, et rong tulebki nagu kiirrongina sisse ja Eestis üheski jaamas ei peatu, vaid sõidab otse Tallinnas Tallinna raudteejaamas. Teeme analoogse terminali, nagu on lennujaam, Tallinna sadam, inimesed väljuvad rongist lähevad piirikontrollist läbi, aga väga paljuski jääb see asi kõikvõimalike taristute ja tehniliste lahenduste taha, sellepärast et see piirkond, kus täna Narvas jõhvi ni see rong sõidab, on leviga probleemid ja seda kontrolli ei ole võimalik teha seal, kus meie tehnika ei tööta. Pealtnäha lihtne lahendus oleks Venemaa vahet sõitvate rongide ajagraafiku nihutamine kuid ka see pole lihtne. Kuna noh, me teame ju kõik, et ust luuga sadam on tegelikult see, mis paneb selle range liikluse ajakava siin teisel pool naabrite juures paika. Parimat ja kiiret lahendust otsitakse majandusministeeriumi ja siseministeeriumi koostöös Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik plaanib Tallinna ja Narva vahele uusi reisironge, kuid takistuseks on ranged piirikontrolli nõuded, mis ei luba Narva jaamas korraga mitut rongi teenindada.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuve alguses käivitas tervise arengu instituut projekti, mille raames kutsus inimesi saatma puuke puugipanka, et teadlased saaksid neid uurida Tallinnas. Monika leidis puugi juunis Pirital ja viis selle instituuti, jätkab Monika. Mulle väga meeldis see, see mõte või see idee, see üleskutse, eks ole, et, et saadame puuke, me saame uurida, me saame teada, kui palju on siis neid viiruse kandjaid ja kui palju on muidu haigustekitajaid puukide seas meil. Sarnase põhjusega saatis ka Kätlin oma maakodust Raplast leitud kaks puuki panka. Üks oli siis koduaiast, leiti, teine oli koduaia tagant metsa äärest, mõlemad ronisid enda pealt veel, et ei olnud kinnitunud. Kuna ma meediast kuulsin selle kampaania kohta, siis hakkasin kohe hoolega jälgima. Ma tean, et igal aastal me neid ikka päris palju leiame sealt. Mõtlesin, et hea võimalus, et panustada teadusesse ja samas saada teada ka enda kodukoha puukide kohta. Tervise arengu instituudi viroloogia ja immunologia osakonna juhataja Julia Kelleri sõnul on nende ootused purustatud, kuna nad ei uskunud, et inimesed nii aktiivselt puuke saadavad. Kõiki nad siiski uurida ei saa, vaid teevad valimi, jätkab Keller. Hetkeks on kõikidest juba saabunud punkidest valimid tehtud nendest puukidest, mis, mis on juba uuritud näiteks Ida-Viru puugid, Põlvamaa, Jõgeva, Valgamaa ja Järvamaa puugid siis ühtegi nendest ei olnud tuvastatud puukenseeliidi viirus, et kõik oli negatiivsed, aga seda ei või öelda, puukborrelioosi põhjustavad bakterite kohta nendest 400-st pukis, mis on juba uuritud, siis umbes 18 protsenti on siis borrelioosi suhtes positiivsed. Samas ei saa väita, et puugid kannaksid entsefaliiti vähem kui varem. Neid ei ole tänavu veel nii palju uuritud, räägib keller. See, et me pole tuvastanud puukentseeliidi viirus, on üsna oodatav tulemus, sest ka looduses üldiselt nendes kohtades, kus me oleme ise puuke korjanud nende aastate vältel, siis üldiselt ka looduses. Puukentseheliidi viiruse tuvastamine positiivses puukides on üsna madalad kuni viis protsenti. Keller on positiivselt üllatunud, kuna Eesti inimesed tunnevad puuke väga hästi, vaid mõni üksik saabunud isend pole olnud puuk. Samuti oskavad inimesed neid korralikult välja võtta, kuna nendeni on jõudnud vaid terved puugid. Puuke saab tervise arengu instituuti saata 31. augustini. Juhised selleks leiab puugiinfo kodulehelt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tervise Arengu Instituudi puugipanka on saadetud üle 5000 puugi, mis on palju rohkem kui arvati. Puukborrelioosi on avastatud, kuid puukentsefaliiti mitte. Samas pole paljusid puuke veel uuritud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervis paGrupi juht Jaan Ratnik räägib, et reedeti on ligi 70 protsenti kohtadest täis, laupäeviti on maja välja müüdud, aga et äri sellepärast väga hästi läheks, seda öelda ei saa. Jaan Ratnik. Ülejäänud päevad on väga nõrgad, räägime 30-st või alla selle protsendi. Kui ma vaatan nüüd septembri majandustulemusi ja täna mul veel lõplikke tulemusi oktoobri kohta pole käes, siis tegelikult me ikkagi põletame raha hetkel selleks, et toimida ja suur ülesanne selles olukorras, kus kulud ületavad tulusid, on vaadata, et kas ja kuidas me suudaksime siis kevadeni vastu pidada. Pealegi tuleb jälgida 50 protsendi piirangut, ütleb ratnik. Kui vahepeal ju enamus pääsesid igasugustest piirangutest suvel, siis tegelikult ikkagi spa sektori jaoks kevadel pandi vee, sauna ja vee atraktsioonide poole paika 50 protsendi piirang ja see on olnud paigas läbi terve suve on paigas ka praegu, see on tekitanud mingitel hetkedel pikad järjekorrad kassalettide taha ja inimeste pahameele ja, ja kindlasti inimesed muidugi siis arvavad, et meil on majad nii hirmsasti täis, aga, aga tegelikult me siis läbi poolte kappide riietusruumi, kappide väljalülitamise, reguleerime veepargi või siis saunakeskuste mahutavust. Küll Pärnus on selles mõttes natukene parem situatsioon võib-olla kui Eestis, eriti Tallinnas tervikuna, et nädalavahetustel on meil ikkagi rahvast majas, võib öelda, et päris täis, aga kui sa nüüd mõtled, et nädalas on seitse päeva ja kui on kaks päeva hotelli täituvus 100 protsenti ja, ja ülejäänud päevad on see ikkagi siin 20 protsendi juures, siis keskmine nii-öelda matemaatiliselt üle 50 protsendi kuidagi ei lähe. Me oleme miinuses, et ei saa öelda, et meil hästi läheb. Sellele vaatamata peab tagama, et klientidel oleks turvaline vastav märgis ettevõte uksel. Seda näitabki Andrus Aljas. Me tegelikult juba alustasime sellega kevadel esimese laine ajal, need ettevõtted, kes tõsiselt klientidest hoolisid, tulid kokku ja mõtlesid, et me teeme isegi rohkem, kui me peame tegema, et kliendid ennast meie juures turvalisena tunneksid ja sellest sündiski see märgis, et siin on turvaline. Saime väga ilusti paati ka Pärnu linnavalitsuse, kes seda tegevust koordineerib, ehkki see märgis ukse peal tähendab kliendile seda, et kui ta tuleb tervena, kui ta täidab kõiki soovitusi, mis me talle anname ja meie teeme kõik endast oleneva, et see inimene siit ka tervena ära läheks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keerulisemaks teeb asja seegi, et veekeskustes on jõus kevadel kehtestatud piirang, kus pool kohtadest peab tühjaks jääma. Nii seisavad veekeskuse järjekorras ka majutusega kliendid, kohalikul rahval õnnestub harva löögile pääseda.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNATO kaitseministrite tänane kohtumine on erakorraline, kuid mitte ootamatu. Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu on peetud juba nii erakorraline NATO tippkohtumine kui ka välisministrite kohtumine. Nüüd on käes kaitseministrite kord, kusjuures video teel liitub nendega Ukraina kolleeg Oleksi Režnikov. NATO peasekretär Jens Kontaks. NATO liitlased ja Euroopa liidrid on pidevalt olnud kontaktis Ukraina ja nende poliitiliste juhtidega, sealhulgas president Volodõmõr Selenskiga kogu kriisi vältel ja enne seda. Ma arvan, et on oluline, et NATO riikide juhid temaga suhtlevad. Meiega liitub homme ka Ukraina kaitseminister video teel. Seepärast on oluline, et meil on kõigil tasemel erinevates formaatides võimalus kohtuda Ukraina juhtidega, sõnas Stoltenberg. Üle-eelmise nädala välisministrite kohtumisega võrreldes on olukord mõnevõrra muutunud. Kui toona polnud veel selge, kuidas sõda Ukrainas areneb, siis tänaseks on seis stabiliseerumas. See aga ei tähenda, et Stoltenberg mures poleks. Eriti sellepärast, mis puudutab Venemaa keemiarelvi. Nad väitsid, et neil polnud plaani Ukrainasse sisse tungida, aga nad tegid seda. Nad väitsid, et nad kutsuvad vägesid tagasi, aga tegelikult saatsid veelgi enam. Nad väidavad, et toetavad tsiviilisikuid, aga tegelikult tapavad neid. Nüüd esitavad nad absurdseid väiteid, et Ukrainas on bioloogia, laborid ja keemiarelvad. See on järjekordne vale. Me oleme mures, et Moskva võib lavastada operatsiooni, mis sisaldab keemiarelvasid, sõnas Stoltenberg. Eilsel pressikonverentsil rääkis ta ka ilmselt Venemaa päritolutroonidest, millest üks kukkus alla Horvaatia pealinna Zagrebi eeslinnas. Samuti sisenes üks lendav objekt Rumeenia õhuruumi. Tegemist polnud ilmselt relvastatud droonidega, kuid see iseloomustab Venemaa tegevusi õhuruumis. Nii Rumeenia kui ka Horvaatia uurivad endiselt intsidentide asjaolusid. Eile õhtul andis Stoltenberg teada ka sellest, et järgmisel nädalal toimub Brüsselis erakorraline NATO tippkohtumine. See toimub täpselt kuu pärast Venemaa rünnakut ning kohal on kõik riigijuhid eesotsas USA presidendi Joe Bideniga. Sama päeva õhtul toimub ka Euroopa ülemkogu, millega Biden samuti liitub. Kas sellest kujuneb vaid ühtsuse demonstratsioon või tehakse neil kohtumistel ka mõni suurem otsus, selgitavad juba lähipäevad. Viimane kord, kui USA president Euroopa ülemkogul osales, oli 2005. aastal, mil Brüsselit külastas George W. Bush. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis kogunevad täna NATO kaitseministrid erakorralisele kohtumsiele. Nendega liitub video teel ka Ukraina kolleeg.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVeeteede ameti vaneminspektor Peeter Kask soovitab päästevesti alati kõikidel kanda. Meie soovitus on alati ka see, et see päästevest oleks nõuetekohaselt ka selga pandud ja korralikult kinnitatud, nii nagu see päästevest peab seljas olema, vastasel juhul ei ole sellest päästevestist mingisugust kasu. Põhja prefektuuri piirivalvebüroo politseikapten Jana Kask. Peidi sõnul on aastatega inimeste teadlikkus päästevarustusest tõusnud ja ütleb päästevesti kohta järgnevat. Kohustuslik ta võiks olla loomulikult sellisel juhul, kui ollakse avatud tekil ehk siis välistekil, mitte siseruumides väikelaeva puhul, kui peakski midagi juhtuma, siis, kui inimene kukub üle parda, et see on esmane asi, mis teda päästab, on see päästevest õnnetus hüüa tulles ja kui keegi peaks üle parda kukkuma, siis sellisel juhul ei ole sellest enam abi, kui see vest on seal paadis kuskil kättesaadavas kohas. Kask ütleb, et õnnetuse korral võib väikelaeval päästevesti kätte saamine või leidmine olla raskendatud. Väikelaevade õnnetuste puhul on see, et väikelaev läheb hästi kiiresti ümber, päästevestid on ikkagi püütud jalust ära panna kuskile kapi pidesse või ütleme niisugustesse mitte eriti hästi kättesaadavatesse kohtadesse. Kuigi nõuete kohaselt peaks olema niimoodi, et päästevest peaks olema kergelt kättesaadav elu näitab seda, et ikkagi pannakse jalust ära ja vot siis, kui õnnetus juhtub, siis seda vesti lihtsalt ei saada kätte. Kaskpind märgib, et erinevatel väikelaevadel võivad laeva teki konstruktsioonid olla erinevad, kuid päästevestid peaksid siiski olema kättesaadaval kohal. Ta rõhutab, et turvalisus ja ohutus algab inimesest endast. Nad peaksid olema tekil kindlas kohas, kus on ka ära märgitud, et päästevestid, et, et kui peaks juhtuma mingisugune õnnetus, et siis inimesed teaksid, kus nad vestid kätte saavad. Üldjuhul pakutakse neid teenusreise, kus inimesed saavad siis minna jahtidega merele sõitma, et inimestele oleks mõistlik panna südamele seda, et alati, kui minnakse kuskile vee peale ehk siis sellele reisile oleks esimene küsimus kaptenile, kus asuvad päästevestid ja kui on avatud tekiga väikelaev, et oleks mõistlik neid veste kanda. Politsei ja piirivalveamet on sel aastal algatanud üheksa menetlust seoses ohutusnõuete rikkumisega väikelaevadel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mereohutuseseadus praegu seda ei nõua.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOsa nendest kuludest ei paistnud küll mõõdukad ja, ja võib-olla ka vajalikud ja kindlasti osa kulusid ei paistnud sellised kokku kokku hoidlikud sest me vaatasime ka raamatupidamise eeskirja, mis riigikantseleis kehtib ja, ja seal ka üks põhimõtteid ongi see kokkuhoidlikkus. Ja, ja vähemalt nende kulude puhul, mida Eesti Ekspress kajastab, osa kulusid oleks võinud olla väiksema hinnaga. Kõige parem mehhanism on see, et selliseid kulutusi ei tehta, mis tekitavad kahtlusi nii meedias kui ka laiemas avalikkuses ja siin on pigem teema selles, et need ametnikud, kes tegelikult ju reaalselt neid kulutusi teevad, ega peaminister ise kulutusi ei tee, ju tema ei lähe poodi ostma midagi või tal ei ole pangakaardi ega midagi. Et need ametnikud, kes kulutusi teevad ja need ametnikud, kes pärast neid kulutusi viseerivad ja, ja nii-öelda väljamaksmisele suunavad, et nemad juba seal tasandil tegelikult reageeriksid ja juhiksid tähelepanu, et üks või teine kulu ei ole, ei ole mõistlik, ei ole otstarbekas või, või on liiga liiga kallis. Et aga jällegi Jüri Ratas täna kinnitas meile, et ega tema ei ole ise seda tellinud ja temal tegelikult puudub ka õigus ja ka võimalus öelda, mis hotellis ta tahab ööbida või mis praadi ta tahab süüa. Et see kõik on riigikantselei korraldada ja, ja siin on see teema, et ametnikud võiksid võib-olla mõnikord juhtida sellele peaministri tähelepanu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikul kogunes Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, kuhu oli kutsutud Riigikogu esimees ja eelmine peaminister Jüri Ratas. Ratasele on ajakirjanduses ette heidetud priiskavaid esindukulutusi peaministri ametiajal.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise logistikafirma TPD Eesti haru juht Rainer Rohtla tõdeb, et koroonaviirus mõjutab logistikaäri nii nagu kõiki teisi nädalavahetusel seisma pandud Rootsi-Tallinna kruiisilaevu kasutati ka kaubaveoks. Liiguvad ainult kaubalaevad, millest tulenevalt siis on teatav laevakohtade defitsiit, teatavad transiidiajad võivad pikeneda. Mis puudutab Soome väljumisi, kus kaubavahetus on veel suurem, siis seal hetkel mingeid muudatusi ei ole, kuigi tõenäoliselt teatavad muudatused ikkagi graafikutest siin. Lähiajal tekivad. Ehkki mitmed riigid on oma piirid välismaalastele sulgenud, lastakse kaubaautod igal pool läbi. Näiteks Itaalia piiril on kaubavahetust isegi tavapärasest rohkem. Seal on mingis mõttes vedude defitsiit, autode defitsiit, kuna nõudlus nende Itaalia kaupade järgi just kartuses võib-olla mingite täiendavate tulevikumeetmete osas on viimasel ajal kasvanud. Sotsiaalmeedias jagavad autojuhid oma kogemusi kuni kaheksa tunnise ootamisest Poola piiril. Rainer Rohtla sõnul peaks olukord üha paranema. Väga kaua võtab aega just tavainimeste kontroll piiri peal, kes siis liiguvad oma kodumaale tagasi, kuna selle hulk aina väheneb, siis see tähendab seda, et tegelikult ka see koormus seal sellele väheneb ja aina rohkem on aega piiritöötajatel siis kaubavedu teenindada. Mitme piiri peal tuleb autojuhtidel täita ankeet oma terviseandmete ja liikumise kohta. Ühtlasi kontrollitakse autojuhtide kehatemperatuuri. Me keegi ei ole Covid 19 eest kaitstud ja võib tekkida olukord, kus mõni autojuht haigestub, et sellisel juhul me kindlasti seda autot ja treilerit sinna kuhugile nii-öelda karantiini ei jäta, et läheb sinna kas teine auto vastu või võtab mõni teine auto üle selle, see kaup sihtpunktini jõuab, sellised varuplaanid on olemas ja arvestades selle viiruse suurt levikut, siis ma arvan, et kindlasti ka mingis osas neid varuplaane siin lähikuudel rakendada tuleb. Rainer Rohtla kinnitab, et autojuhid ise teevad kõik, et nakatumist vältida. Muidu seltskondlikes rekkaparklates on ühine grillimine ja pühapäevane õllejoomine ära lõpetatud. Autojuhid saavad Rohtla sõnul aru, et haigestumine mõjutab ka nende sissetulekut. Omalt poolt me oleme ka väga selgelt oma autojuhtidele ka öelnud ette, et võimalikult palju olla kabiinis võimalikult vähe siis liikuda ka nende Euroopa tarnijate ladudes, kus kaupa peale võetakse ja kui päris aus olla, siis seal juba on pikemat aega Euroopas sellised tõsisemad meetmed, et autojuht kabiinist välja ei lasta, mida täna ka Eestis tehakse?",
"role": "user"
},
{
"content": "Välismaalastele sissepääsu sulgenud Euroopa Liidu riigid kinnitavad, et rahvusvahelised kaubaveod jätkuvad. Logistikafirmadel tuleb siiski arvestada ooteaegadega, sest autojuhtide temperatuuri kontrollitakse ja ankeete peab täitma.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKalevi staadion ei kannata hetkel peale minemist, paljud tantsijad on juba Kalevi staadionil ja külalised, aga seda etendust ei toimu, küll aga toimub kell kaks algab rongi, on kõik tantsijad, lauljad, külalised kutsutud ja ilmselt ka laulupidu, sest vihm peaks üle jääma pärast kella kahte-kolme. Kuivõrd tegemist on nii värske otsusega, siis ei ole hetkel veel teada, mis saab Nende müüdud piletitega, sest tänane kontsert oli täiesti välja müüdud. Aga see otsus tuleb paari tunni jooksul ja, ja siis anname sellest ka kohe teada, et on kaks varianti, kas tantsuetendus toimub homme hommikul või siis homme õhtul püütakse Kalevi staadionile ära mahuta mõlema kontserdi külalised, aga see sõltub taaskord jälle ilmast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laulupeo päev ja paduvihm. Meediajuht Kadri Valner uudistes kell 11.00.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees Martin Helme ütles, et nemad paketti ei toeta, kuna EKRE hinnangul kehtestab Euroopa Liit kliimaeesmärkide saavutamise nime all sisuliselt sisse uued maksud kvoodikaubanduse nime all. EKRE aga on veendunud, et maksude kehtestamine peaks jääma iga liikmesriigi suveräänseks õiguseks. Ta kritiseeris ka riigikogust kvoodisüsteemi laiendamist elamu ja transpordi valdkondadele. Kõik läheb kallimaks ja pööraselt kallimaks läheb transport kallimaks, läheb elamu kallimaks, läheb energia kallimaks, läheb toit, läheb kallimaks ja noh, mis, mille nimel siis või miks sellepärast et kusagil keegi on kunagi otsustanud, et me tahame olla CO neutraalsed ja noh, mis sellest kasu on, noh, tegelikult erilist kasu ei ole. Annab kogu maailma heitmetest siin ma ei tea, kõvasti alla 10 protsendi, et isegi kui kogu Euroopa majandus seisma panna, toidutootmine seisma panna, transport seisma panna, siis maailmale ei muutu sellest suurt midagi. Ja noh, mitte mingil juhul ei tohi selle paketiga nõus olla. Roheliste esimees Zelei aizmailova pole Helmega nõus. Ta ütles, et Eesti peaks kindlasti kavaga nõustuma. Ta ütles, et selle üle, kas kava on liiga leebe või liiga ambitsioonikas, võib vaielda. Oluline on kuskilt pihta hakata. Ta lisas. Valitsus peab hoolitsema, et kliimakava eesmärgid oleksid ellu viidud terviklikult, sealhulgas pööratud suurendatud tähelepanu vähekindlustatud leibkondade toimetuleku parandamisele. Ja põhjus, miks kliimakava ka sotsiaalseks kliimakavaks kutsutakse, ongi see, et lisaks kliimamuutuste vastu võitlemisele peaks kava vähendama vaesust ja vaesusriski. Ja vaadake siin nüüd neid viimaseid arenguid siis, kui valitsus läheb kaasa fossiilenergiaettevõtjate retoorika, aga et kliimakava muudab elu väikese sissetulekuga inimeste jaoks raskemaks, siis see on märk sellest, et seda osa kliima kavast ei kavatse Eesti täita. Iga meede peab toetama vaesuse vähenemist, vastasel juhul minnakse kava mõttega vastuollu. Riigihalduse minister, keskerakondlane Jaak Aab põhimõtteliselt kava vastu pole, aga ta ütles valitsuse pressikonverentsil, et tegemist on veel liiga värske dokumendiga, et seisukohta kujundada. See on ühine eesmärk, me oleme nõus sellega, et me peame liikuma kliimaneutraalsuse poole, nüüd, kuidas need tegevused mõjutavad konkreetset sotsiaalmajanduslikku olukorda, tööjõuolukorda, kas erinevates meie piirkondades noh, palju on juttu olnud Ida-Virumaast, eks ju, ja sellest mida me saame teha seal leevendamaks või parandamaks olukorda, kui põlevkivisektori tegevused ikkagi vähenevad energia tootmises, mis on juba juhtunud, siis praegu on vara öelda, sest isegi see pealiskaudne analüüs võtab päris pikalt aega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni eile avaldatud ambitsioonikas kliimamuutuste vastane pakett on tekitanud elava huvi kogu maailmas. Ka Eestis on sellele nii pooldajaid kui vastaseid. Teatavasti on paketi lõppeesmärk saavutada süsiniku-neutraalsus aastaks 2050.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEst-For Investi ja riigifirma riigimetsa majandamise keskuse põimunud suhted sattusid taas tähelepanu alla nädalavahetusel, kui selgus, et RMK-d ning tselluloositehast kavandatav Est-Fori nõustab juriidilistes küsimustes üks ja sama advokaadifirma Elex Raidla. Ehkki vanempartner Jüri Raidla kinnitas, et tselluloositehase projektis esindavad nad ainult arendajat, on ka RMK sõlminud selle bürooga raamlepingu, mis näeb ette õigusteenuste osutamise. RMK nõukogu esimees Andrus Talijärv ütleb, et praegu on raske hinnata, kas huvide konflikt esineb või mitte. Kavatsuste protokoll on seni allkirjastamata ning Ellex Raidla büroo ettevalmistatud raamdokumenti hakatakse alles analüüsida. Siin ongi seesama küsimus, et mis see dokument, mis ette on valmistatud, et kas see dokument on nüüd lõplikult sellisel kujul nagu heaks kiidetud või või saab selle või tuleb selle dokumendi ka veel edasi töötada. Ja täna me olemegi selles faasis, et, et keegi on selle asja ette valmistanud, välja käinud, et nii see võiks olla. Ja nüüd toimub sellele siis õiguslik hinnang mitte mitte sellesama advokaadibüroo puhul poolt, vaid keegi teine ka vaatab sinna sisse ja leiab siis, et mis, mis seal siis võiks teistmoodi olla. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht, vabaerakonda kuuluv Andres Herkel ütles, et sellised põimunud suhted ei näe head välja. See ongi pigem selline eetikaküsimus, kuidas üks ja sama büroo erinevate klientidega siis seotud on. See topeltroll on midagi, mida ma arvan. Konkreetne õigusbüroo oleks pidanud kindlasti vältima. Herkeli sõnul tõuseb olemasoleva info põhjal küsimus, kus lõpeb RMK ja algab Est-For ning vastupidi. Neid seoseid on liiga palju ilmselt nõukogu endisel esimehel Mati pollil ajalises mõttes seda seadust rikkuvat huvide konflikti ei olnud küll, aga millest me oleme nagu aru saanud, et endine nõukogu esimees seisis ka väga tugevalt selle eest, et metsamajandus laieneks mitte niivõrd selle looduse poole eest Talijärve sõnul arutab RMK nõukogu protokolli järgmisel korralisel nõukogu koosolekul, mis on tõenäoliselt märtsi keskel. Ehkki metsaseadus lubaks RMK juhatusel allkirjastada protokoll ka nõukogu loata. Hetkel on seaduses tõepoolest kirjas, et nõukogu kinnitab strateegia ja, ja paneb paika arengukava. Aga sellised igapäevased äritehingud jäävad juhatuse pädevusse. Täna meil on ikkagi selline kokkulepe juhatusega, et me arvame selle protokolli kohta midagi ja juhatusel on soovitus see eelprotokoll nii kauaks seisma panna, kui meie arvamused ühtivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjon arutas RMK nõukogu rolli tselluloositehase ning RMK vahel kavandatava protokolli valguses. RMK nõukogu ja juhatus on kokku leppinud, et nõukogu heakskiitu saamata kavatsuste protokolli Est-For Investiga ei sõlmita.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Parts rõhutas, et Eesti on piirilepingutele allakirjutamiseks valmis kuid Venemaa soov seostada piirilepingud kahe riigi poliitilise deklaratsiooniga ei ole peaministri sõnul Eesti huvides. Piirilepingu eeltingimuseks ei saa olla mingit deklaratsiooni. Piirileping on eraldi käsitletav riikide vahelise suhete korraldamise leping ja ma ei näe ühtegi takistust ja tegelikult ka ka põhjendatud vajadust. Miks on vaja piirileping siduda mingite tingimustega. Nüüd, kui me räägime sellest deklaratsioonist, siis see on praegu vene poole ettepanek mille põhimõte on see, et, et Vene pool tunnistab jah, et meie suhted vajavad parandamist ja selleks, et need suhted oleksid nii-öelda strateegiliselt üles ehitatud, peaksime me püüdma fikseerida teatud tänase seisu. Samas ei välista peaminister, et põhimõtteliselt võiks tulevikus kahe riigi suhteid reguleeriv deklaratsioon olemas olla. Me ei üldse ei välista seda, et mingisuguses perspektiivis Eesti ja Vene suhete arendamise kontekstis selline deklaratsioonivorm oleks vajalik ja selles mõttes me isegi tervitame sellist vene initsiatiivi. Kui see deklaratsiooni vajadus ja sisu on mõlemalt poolt tunnetatav siis selles osas võivad jätkuda eraldi läbirääkimised, konsultatsioonid, et jõuda tegelikult sellise nii-öelda suhete osas konsensusele, ma arvan, see on hoopis pikem protsess. Kui täna seda Vene pool kujutab. Valitsus pole veel otsustanud, kes piirilepingule alla kirjutab ja kus seda tehakse, see sõltub poolte konsultatsioonidest. Meie ettepanek oli vene poolele, et me võiks selle alla kirjutada teisel veebruaril, noh täna, kui nüüd presidentide kohtumised toimuvad, siis me saame lõplikult selguse, kas vene välisministri kavandatud visiit Eestisse toimub teisel veebruaril, kui ja siis õnnestuks piirileping alla kirjutada selle piirilepinguga, noh, ei ole mõtet viivitada. Vene pool on avaldanud selget tahet ja ma arvan, et kui nüüd Vene välisminister tuleb, et see võiks olla tegelikult allakirjutamine, aga ma ütlen veelkord lepingu allakirjutamine ühelt poolt on tehniline, aga teiselt poolt väga põhimõtteline ja selle lepingu allakirjutamine on põhimõtteline, et siin tuleb konsulteerida, leida mõlemale poolele sobiv vorm, koht viis. See on tänane seis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks Eesti-Vene piirilepingute eelnõud.",
"role": "assistant"
}
] |
TalTechNLP/ERRnews
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.