text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Valitseval meisterklubil olid hooaja eel küll suuremad ambitsioonid, kuid põhiturniiri neljas koht viis nad juba poolfinaalis vastamisi teise suurfavoriidi Lappeenranta Catziga. See poolfinaalseeria läks otsustava mänguni, mille Catz suutis 68:56 võita, kirjutab Korvpall24.ee.
Annika Köster sai Soome meistriliigas hooaja jooksul kirja 29 kohtumist ning kogus keskmiselt 19,2 mänguminutiga 7,6 punkti, 5,8 lauapalli, 1,6 resultatiivset söötu ja 1,0 vaheltlõiget.
"HyPoga olid põgusad jutud ka uuest hooajast, aga ei midagi kindlat. Kuna eesmärk jäi saavutamata, siis suure tõenäosusega sinna ma tagasi enam ei lähe," lausus Köster.
"Olen erinevatele pakkumistele avatud. Kui minna, siis tahan võistkonnas mängida veidi teistsugust rolli kui Soomes – saada suuremat vastutust rünnakul ning rohkem mänguaega." | Annika Köster: tõenäoliselt ma HyPo naiskonda tagasi ei lähe | https://sport.err.ee/827882/annika-koster-toenaoliselt-ma-hypo-naiskonda-tagasi-ei-lahe | Eesti naiste korvpallikoondise ääremängija Annika Köster mängis lõppenud hooajal esmakordselt karjääri jooksul välismaal, kui aitas Hyvinkään Ponteva naiskonna Soome meistriliigas pronksmedaliteni. |
"Ma tervitan suurt huvi, nii Ukrainas kui ka mujal, Javelini süsteemide meile toomise suhtes. Ma saan ainult kinnitada, et jah, kauaoodatud relv on jõudnud Ukraina armeesse. Ja see on märkimisväärselt tugevdanud meie lahinguvõimekuse ja Euro-Atlandi võimast heidutusmõju. Me jätkame tööd oma kaitsepotentsiaali suurendamise nimel eesmärgiga tõrjuda Vene agressiooni," ütles Porošenko Facebookis esmaspäeva õhtul.
USA kiitis märtsis ametlikult heaks tankitõrjerakettide Javelin müümise Ukrainale.
Telejaam ABC News edastas juba detsembris viidates mitmele eri allikale, et USA president Donald Trump kavatseb tarnida Ukrainale 47 miljoni dollari eest tankitõrjerakette, täpsemalt 210 raketti ja 35 laskeseadet. | Porošenko kinnitas Javelini tankitõrjerakettide kohalejõudmist | https://www.err.ee/827916/porosenko-kinnitas-javelini-tankitorjerakettide-kohalejoudmist | Ukraina president Petro Porošenko kinnitas esmaspäeval tankitõrjerakettide Javelin üleandmist Ukraina relvajõududele. |
"Me oleme toimetanud haiglasse kümneid hukkunuid ja vigastatuid," ütles kohalik vabatahtlik Habu Saleh uudisteagentuurile AFP.
Mubi haigla allika sõnul on neile kahest plahvatuskohast toodud 37 surnukeha ja kümneid kannatanuid.
Kohalik elanik Muhammad Hamidu ütles, et võib kinnitada vähemalt 68 inimese hukkumist. Samuti Mubis elav Abdullahi Labaran rääkis 73 inimese surmast.
Adamawa osariigi pealinna Yola politsei ja valitsusametnikud ei ole sündmusi ja ohvrite arvu kommenteerinud.
Pealtnägijate sõnul lasi üks enesetapupommar end turu kõrval asuvas mošees õhku umbes viis minutit pärast palvuse algust. Teine pommar õhkis end inimeste hulgas, kes mošeest turule põgenesid.
Mubi asub umbes 200 kilomeetri kaugusel Yolast.
Piirkonnas on enesetapurünnakuid korraldanud äärmusrühmitus Boko Haram. | Nigeeria kirdeosas hukkus kahes enesetapurünnakus 60 inimest | https://www.err.ee/827871/nigeeria-kirdeosas-hukkus-kahes-enesetapurunnakus-60-inimest | Nigeeria kirdeosas sai teisipäeval surma vähemalt 60 inimest, kui kaks enesetapuvõitlejat õhkis end Mubi linna mošees ja turul, teatasid kohalikud elanikud. |
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras selgitas, et Siil on eelkõige maakaitse õppus, kus kandev roll on Kaitseliidul.
"Samas ei saa me unustada riigi ja inimeste koostööd julgeoleku tagamisel. Kõigil on selles oma roll. Tänapäevases maailmas puudutab julgeolek lisaks riigikaitseorganisatsioonidele ka sisejulgeolekuga tegelevaid ametkondi ning era- ja avalikku sektorit," ütles Terras.
"Samuti olen tänulik kõigile maaomanikele ja ettevõtjatele, kelle toetuseta Eesti suuruses riigis Siili mastaabis õppuse korraldamine oleks võimatu," lisas ta.
Õppuse peamine eesmärk on harjutada maakaitse toimimist nii konventsionaalse kui tavatu sõjapidamise keskkonnas.
Selleaastane õppus hõlmab kogu Eestit ning keskendub lõpuosas Kagu-Eestis ja Põhja-Lätis toimuvale lahingutegevusele.
"Siil 2018 peab saatma välja tugeva sõnumi meie ühiskonnale, liitlastele ja vastasele, et oleme võimelised ühiskonnaüleseks riigi ja meie inimeste kaitseks ükskõik, millises olukorras," ütles Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, kelle sõnul oodatakse Siilile seetõttu kõiki kaitseliitlasi, et koos kaitseväelaste, politseinike, liitlaste ja teistega näidata, et iga okas loeb.
Õppus kestab 14. maini ning jaguneb kolme etappi, millest esimese, 2.-4. maini kestval õppusel osalevad üksused saavutavad lahinguvalmiduse. Teises, 4.-7. maini kestvas faasis toimub üksuste koostööõpe ja kolmandas etapis, 8.-12. maini õppelahingud.
Siili fookus on maaväel, kuid oluline roll on ka mere- ja õhuväel. Lisaks 19 liitlas- ja partnerriigi kaitseväelastele osalevad veel viie NATO struktuuriüksuse esindajad. | Kolmapäeval algab suurõppus Siil | https://www.err.ee/827898/kolmapaeval-algab-suuroppus-siil | Kolmapäeval algab suurõppus siil, kus ligi 15 000 kaitseväelast, kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, politseiametnikku, päästetöötajat ning liitlas- ja partnerriigi sõjaväelast harjutab laiapindse riigikaitse toimimist. |
21-aastane endine Infoneti väravavaht tegi Norra kõrgliiga seitsmendas voorus LSK eest täismängu ja kuigi võõrsil asuti Stabaeki vastu 22. minutil juhtima, tuli lõpuks vastu võtta 2:3 kaotus, vahendab Soccernet.ee.
Liigatabelis on Lilleström nelja punktiga eelviimasel, 15. kohal. Stabaek tõusis võiduga seitsme punktiga 12. tabelireale. | Igonen naasis vigastuspausilt, aga kaotusest see ei päästnud | https://sport.err.ee/827865/igonen-naasis-vigastuspausilt-aga-kaotusest-see-ei-paastnud | Vahepeal väikese vigastuspausi pidanud Matvei Igonen naasis täna Lilleströmi põhikoosseisu, ent klubi see kolmandast järjestikusest kaotusest ei päästnud. |
Mueller andis nimekirja küsimustega üle Donald Trumpi advokaatidele. Eriprokurör soovib oma küsimustega muu hulgas välja selgitada Trumpi sidemed Venemaaga ning selle, kas president püüdis õigusemõistmist takistada, kui vallandas aasta eest Föderaalse Juurdlusbüroo direktori James Comey.
Muellerit soovib esitada küsimusi ka Trumpi nõunike ja äritegevuse kohta.
Eriprokuröri meeskond on samas advokaatidele vihjanud, et president ei ole sihtmärk.
Trump ei ole veel andnud nõusolekut Muelleri küsimustele vastata. Juurdlust on ta nimetanud nõiajahiks ning öelnud, et sellest on tingitud ka halvad suhted Venemaaga.
Juba vähemalt aasta aega kestnud uurimise eesmärk on muu hulgas välja selgitada, kas Trumpi kampaaniameeskond mängis 2016. aasta presidendivalimiste eel kokku Moskvaga. | Eriprokurör Mueller tahab Trumpilt vastust 40 küsimusele | https://www.err.ee/827894/eriprokuror-mueller-tahab-trumpilt-vastust-40-kusimusele | Venemaa juurdlust juhtiv eriprokurör Robert Mueller tahab esitada USA presidendile juurdluse raames vähemalt 40 küsimust, kirjutas New York Times, viidates lehe käsutusse jõudnud küsimustikule. |
Hetkel kasutab Honda mootoreid Red Bulli tütarvõistkond Toro Rosso ja seda üpris edukalt. Aprillis sai Toro Rosso piloot Pierre Gasly Bahreinis neljanda koha. Eelnevalt sõitis Hondadega McLareni võistkond ja kuigi roolis oli kahekordne maailmameister Fernando Alonso, ei jõutud kolme aasta jooksul kordagi nii kõrgele.
Ametlikult kohtusid Red Bulli kõrge ametnik Helmut Maro ja Honda mootorispordi osakonna juht Masahi Yamamoto eelmisel nädalal Aserbaidžaani GP aegu. "See oli positiivne. Ma arvan, et me mõlemad jäime rahule," kommenteeris Yamamoto F1 ametlikule koduleheküljele. "See oli meie esimene ametlik kohtumine. See on stardipunkt võimalikule koostööle tulevikus."
Red Bulli boss Christian Horner on viimastel aastatel regulaarselt kritiseerinud võistkonna praeguse mootoritarnija Renault' toodangut. Sel aastal on Red Bulli ja Mercedese kiiruste vahe vähenenud, aga Ferrari on olnud nobedam.
Kui Red Bull ja Honda peaksid jõudma kokkuleppele, saab esialgne kontraht kehtida maksimaalselt kaks aastat, sest alates 2021. aastast rakenduvad mootoritele täiesti uued eeskirjad. | Red Bull peab ametlikke läbirääkimisi Renault' võimaliku asendajaga | https://sport.err.ee/827892/red-bull-peab-ametlikke-labiraakimisi-renault-voimaliku-asendajaga | Vormel-1 võistkond Red Bull on asunud kõnelusi pidama mootoritarnija Hondaga. Kui need arenevad positiivselt, võib Austria võistkond kahel järgmisel hooajal sõita just Jaapani autotootja jõuallikatega. |
Leegid lõõmasid Campo Grande madalate katuste vahel tavatult kõrgelt. Külalised, kes olid kogunemas Moacir Barbosa aias toimuvale grillipeole, vahetasid ärevaid pilke. Kas midagi oli valesti läinud? Iga uus tulija saabus kiirel sammul, valmis tulekahju kustutamiseks, kuid leidis hoopis eest viimase 13 aasta rahulolevaimas tujus Barbosa. Maracana staadion oli äsja saanud uudsed ümmargused väravapostid ning saatnud vanad, kooruva valge värviga puittalad endisele Brasiilia koondise väravavahile, kelle aukohale tõstetud väliahjus need nüüd hõõgusid.
"See hästi maitsestatud lihatükk sibulatega, mille ma nahka pistsin, sümboliseerib tollele mängule saatusliku hoobi andnud Ghiggia jalga," sõnas Barbosa, kannibalistlik helk silmis.
* * *
Kodune finaalmatš 1950. aastal pidi Brasiilia koondise jaoks olema vaid formaalsus, 90 minutit pingutust, mille järel ootas neid riigi ajaloo esimene MM-tiitel. Mängupäeva hommikul polnud selles erilist põhjust kahelda. Finaalringis olid võõrustajad hävitanud Rootsi tulemusega 7:1, Hispaania pühiti teelt 6:1 võiduga ning Uruguay vastu oleks neile Maracanal piisanud viigist. Aasta varem toimunud Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel jäi väike naaberriik brasiillastele alla 1:5. Küsimus ei olnud, et kas, vaid kui mängleva kergusega.
"Teile – mängijatele, keda kaasmaalased tervitavad mõne tunni pärast maailmameistritena, annan au kui võitjatele," levisid Rio de Janeiro linnapea Antonio da Silva valjuhääldisse öeldud sõnad Maracana ümbruses. Ametlike raportite kinnitusel oli finaali kogunenud vaatama 199 854 inimest, maailmarekord, mis jääb tõenäoliselt ületamatuks. Lõpuvilet jäid ootama tuhanded võidukad plakatid, karnevalitantsijad ja juba valmis trükitud ajalehe O Mundo numbrid, mille esikaant ilustas Brasiilia vääramatu triumf. Kui Uruguay koondise kapten Obdulio Varela mängu eel ühte eksemplari nägi, haaras ta kõik saadaval olnud lehed kaasa, laotas need hotellis vannitoa põrandale ning käskis meeskonnakaaslastel neile urineerida.
Alcides Ghiggia madal löök lipsas Barbosa käe alt läbi, viis Uruguay 2:1 ette ning 200 000 inimest seisid ühtäkki täielikus vaikuses.
Tol päeval viibis Maracanal ka hiljuti manalateele läinud Brasiilia kirjanik Carlos Heitor Cony, kes meenutas lõpuvilele järgnenut veel pool sajandit hiljem kestva dramaatilisusega. "Ma istusin liikumatult betoontrepil, vaatasin, kuidas päike väljakut valgustas ning kuulasin rahvahulga vaikust, mida ei suutnud lõhestada ka kollektiivse leina brutaalsed nuuksed," kirjutas Cony. "Sellest julmast pärastlõunast eluga pääsenud [mitmed brasiillased läksid Maracana ülemiselt korruselt vabasurma] uskusid, et nad ei saa enam iial rõõmu tunda. 1950. aasta 16. juuli vajab monumenti, sest tõelise riigi rajavad valudes piinlevad kodanikud."
Hoobi tugevus - rahvusele, kelle eneseteadvus, sotsiaalne struktuur ja kultuuripärand on niivõrd tihedalt põimitud jalgpalliga – ei pruugi siinpool Atlandi ookeani ehk päriselt kohale jõudagi. Leidub hulgaliselt ühiskonnateadlasi, kirjanikke, poliitikuid ja teisi avaliku elu tegelasi, kelle arvates ei kaotatud sel päeval MM-finaal, vaid Brasiilia identiteet.
Notre Dame'i ülikooli antropoloogiaosakonna emeriitprofessor Roberto DaMatta peab 1950. aasta MM-finaali kaasaegse Brasiilia suurimaks tragöödiaks, kirjutades: "kaotus tähendas brasiillaste kollektiivse teadvuse jaoks ajaloolise võimaluse käestlaskmist. See juhtus ajal, mil Brasiilia hakkas endast mõtlema kui riigist, mida ootab suur tulevik. Tulemus tähendas aga süüdlaste ja vastuste väsimatuid otsinguid."
Inseneri ja tunnustatud spordireporteri Roberto Muylaerti sõnul pidi võit kaasa tooma "auväärse rahva, kes soovis maailmale näidata nn esimese maailma riigi väärilist tugevust ja distsipliini, esilekerkimise". Selle asemel juurutati inimestesse igavene alaväärsustunne, mille riigi kuulsaim näitekirjanik Nelson Rodrigues ristis segavereliste kompleksiks. "Meil on päratu hulk andeid, aga brasiillane asetab ennast – vabatahtlikult – kogu maailma jalge ette. See hoiab meid tagasi ja pärsib meie võimalusi," kirjutas Rodrigues. "Seda juhtub kõigis sektorites, aga kõige enam jalgpallis."
Iga kord, kui Brasiilia väljakule tuleb, võideldakse lisaks vastastele ka 1950. aasta deemonitega, nähtamatute kummitustega enam kui poole sajandi tagusest ajast. See ei olnud vaid üksik, eraldiseisev kaotus. Kodune katastroof muutis riigi jalgpallielu kardinaalselt ning juurutas mõtteviisi, mis on nähtav ka tänapäeval.
Üks kuulsamaid fotosid jalgpalliajaloos. 17-aastane Pele aitas Brasiilia 1958. aastal riigi esimese MM-tiitlini. Autor: CBF.com.br
Lõpuks oli Tite'i mõõt täis saanud. Viis pikka sammu viisid ta Corinthiansi pingi äärest keskjooneni, sinna, kus vaid mõne meetri kaugusel seisis Palmeirase loots Luiz Felipe Scolari. " Fala muito" – palju räägid, purskas maruvihane Tite animeeritult Felipao suunas. " Fala muito, fala muito, fala muito!" Miljonitele otsepilti vahendanud Globo tähtsad ninad hõõrusid juubeldades käsi kokku. See, kui õpilane oma mentori sinnasamusesse saadab, müüb hästi.
1970. aastate lõpus oli Scolari Brasiilia lõunapoolseimas osariigis Rio Grande do Sulis kehalise kasvatuse õpetajaks ning teiste seas kuulas tema näpunäiteid ka Tite. Noore keskväljamehe oskused avaldasid Scolarile muljet ja ta kutsus Tite'i mängima enda klubisse, kus tulevased Brasiilia treenerid leidsid kiirelt ühise keele. Nähes, kui kiiresti nooruk end väljakul kehtestada suutis, jagas Scolari järgmise viie aasta jooksul Tite'ile tarkuseteri nii murul kui selle kõrval seismisest.
Mehed olid rivaalid mängijate ja treeneritena, ometi pidas nende sõprus ja vastastikune austus vastu aastakümneid. Selle aja jooksul võitis Felipao Brasiiliaga MM-tiitli, tema noorem õpilane alustas auhinnakapi täitmist Brasiilia karika ja Copa Sudamericana võitmisega.
2010. aasta detsembris, neli kuud enne Tite'i vihapurset, jäi tema Corinthians Brasiilia kõrgliigahooaja lõpusirgel esikohta hoidnud Fluminensest maha ühe silmaga. Eelviimases voorus alistas Corinthians Vasco, Felipao Palmeiras kaotas liidritele aga väravavahi Deola kahe ränga eksimuse tõttu 1:2 ning Tite'i meeskond lõpetas hooaja sootuks kolmandana.
Üle-eelmisel aastal ilmunud Tite'i elulooraamatus vandus treeneri vend Miro, et Felipao käskis oma mängijatel Fluminensele kaotada. Tite ei soostunud venna sõnu ümber lükkama, lisades: "olen Felipaole tänulik karjääri algusaastate, tema nõu ja juhatuse eest. Pärast mängu 2010. aastal muutus meie suhe aga üksnes professionaalseks. Ma ei kaotanud tänulikkust, kuid hakkasin elu nägema teise pilguga."
Veebruari alguses läksid Scolari ja Tite vastamisi Sao Paulo osariigi meistrivõistlustel ning et Tite'i jätkamine Corinthiansi lootsina oli Serie A ning Libertadorese ebaõnnestumiste tõttu küsimärgi all, käis Scolari kolleegi kaitsmiseks välja omanäolise lahenduse. "Kui tema töökoht sõltub meie omavahelise mängu tulemusest, peaksime me kaotama," arvas ta mängueelsel pressikonverentsil. Corinthians võitis 1:0 ja püha viha täis Tite keeldus ajakirjanikega rääkimast. Vähe sellest, et Scolari oli kriipsu peale tõmmanud meeste sõprusele, oli Felipao nüüd Tite'ilt röövinud Brasiilia jalgpalli kõige tähtsama tõe.
Võidust, edust pühamat ei ole sambariigis mitte midagi.
Luiz Felipe Scolari (taga paremal) viis Brasiilia koondise 2002. aastal nende viimase MM-tiitlini. Autor: AP/Scanpix
Brasiillaste eriline mängukultuur – ginga – sarnaneb olemuselt põlise rivaali Argentina pibe- stiilile, kus on kesksel kohal indiviid ja tema oskused; 1994. ja 1998. aasta MM-ide vahel sõlmitud sponsorlepingud Nikega tõid maailmani väljendi Joga Bonito (mängi ilusalt) ja riietusruumis kõksivad Ronaldo, Ronaldinho ja Roberto Carlose. Kui Brasiilia esitused ei ole rahva silmi särama pannud, esitatakse sestap tihti küsimusi stiilis: kuhu on sambapoisid jätnud oma kauni mängu? Joga Bonito ei ole müüt, kuid Rodriguese nimetatud segavereliste kompleks, mille tõttu hakkasid brasiillased paaniliste ümberkorralduste raames ookeani tagant abi otsima, arvates, et eurooplaste käes on võiduka jalgpalli võtmed, on selle tähendust oluliselt lahjendanud.
Enne Tite'i Brasiiliat kahel MM-finaalturniiril juhendanud Scolari ei tahtnud kummagi eel kaunist mängust midagi kuulda. "Me peame võitma," rääkis ta 2001. aastal. "Kui me peame seda tegema jõu ja organiseeritusega, siis unustage futebol-arte. Minu jaoks on see midagi 1950. aastatest, midagi lüürilist, utoopilist. Seda ei eksisteeri enam." Sama kordas Felipao 12 aastat hiljem. "Koledat jalgpalli peab oskama mängida," sõnas ta New York Timesile. "Ilusa jalgpalliga võitmine on suurepärane, aga ilusa jalgpalliga kaotamine on kohutav. Kõik, kes väidavad vastupidist, on idioodid."
Saatusliku 1950. aasta kaotuse järel toodi Brasiiliasse eksperdid Ungarist, kes aitasid jalgpalliliidul rakendada neljamehelist kaitseliini. See tõi edu 1958., 1962. Ja 1970. aasta finaalturniiridel, neist viimase jaoks valmistus koondis tolle aja kohta ennenägematult suure hulga taustajõududega koguni viis kuud. Tänapäeval on pea pool aastat liigajalgpallist eemale jäämine muidugi mõeldamatu. Ka järgnenud MM-idel on Brasiiliat iseloomustanud tugev, isegi brutaalne kaitsemäng – näiteks on Saksamaa MM-finaalturniiridel mänginud 106 kohtumist Brasiilia 104 vastu, aga endale lubanud lüüa 121 väravat Brasiilia 102 vastu. Lisaks brasiillastele on vähemalt neljal finaalturniiril mänginud koondistest keskmiselt vähem kui ühe värava mängu kohta enda võrku lubanud veel vaid Itaalia, Inglismaa ja Holland.
2011. aasta detsembris tõdes toona koondist juhendanud Mano Menezes, et Brasiilias pannakse võidule põhirõhk juba kõige nooremates vanuseklassides, mistõttu jääb mängijate pikaaegne areng tagaplaanile. Fluminense noortetreener Marcelo Teixeira lisas, et sellel põhjusel eelistavad pea kõik treenerid tehniliste noorte asemetel mängijaid, kes suudavad noorteklassides vastastest kehaliselt üle olla.
Brasiillaste võit-ükskõik-mis-hinnaga mentaliteet peegeldub selgelt ka sealse klubijalgpalli külastatavusnumbrites. Kui Atletico Mineiro 2015. aastal mõnevõrra üllatuslikult kõrgliigas teise koha saavutas, käis nende mänge Independencial vaatamas keskeltläbi 24 000 inimest. Aastatel enne ja pärast ilusat hooaega olid numbrid vastavalt 14 000 ja 19 000. Palmeiras lõpetas ülemöödunud aastal 12 hooaega kestnud ootuse ning tõstis liigatiitli pea kohale keskmiselt 32 000 inimest staadionile toonud mängude järel, kaks aastat varem oli nende keskmine külastatavus alla 20 000. Publiku toob Brasiilias mängu vaatama vaid võitmine. Vabandusi ei ole mõtet otsida.
Brasiilia päevalehed ei jätnud pärast kodusel MM-il saadud ajaloolist 1:7 kaotust Saksamaale kivi kivi peale. Autor: SIPA/Scanpix
Põhjuseid, miks Felipao Selecao neli aastat tagasi omaenda katastroofiga maha sai, on mitmeid – alustades Brasiilia jalgpalli üdini halvanud korruptsioonist; Globo ülevõimust, mille tõttu tõstetakse liigamänge ringi vastavalt neile eelnevate seebiooperite reitingule ning Scolari enda ebakompetentsusele – aga kõige tähtsam viib ikka ja jälle tagasi 1950. aastasse. Brasiilia publik, nagu ka mängijad, mäletas veel seljatamata deemoneid, kuid koondisele püstitatud ootuste raskus käis niigi oma piire nihutanud võistkonna jaoks üle jõu. Murdepunktiks oli juba mäng Tšiili vastu, mille Brasiilia penaltiseeria järel võitis.
Scolari tunnistas napi edu järel tuttavatele ajakirjanikele, et pole iial näinud niivõrd närvis meeskonda, paludes meedialt tugevamat toetust ja ka psühholoogide abi. Kui veerandfinaali järel jäädi ilma nii Neymarist kui Thiago Silvast, olid mängijad poolfinaali juba psühholoogiliselt kaotanud. Mineirazo, Brasiilia teine tragöödia, on ehe näide sellest, millist rolli mängib tippjalgpallis vaimne pool.
Tite on koondisega teinud hiilgavat tööd, seda pole võimalik muudmoodi näha. Tema mänguplaan on väga selge – 4-3-3 formatsioon, milles on tipuründajaks Gabriel Jesus, vasakul äärel Neymar ning paremal Willian, kolmest suure töövõimega mehest koosnev poolkaitseliin, kus üks on loovam ehk ritmista (Fernandinho või Coutinho) ning üks valmis tagasi langema (Casemiro), sest äärekaitsjad (Marcelo ja Dani Alves) ei möödu ääreründajatest, vaid liiguvad palliga keskele. "Dani Alves sureks ära, kui ma käseks tal 90 minutit üles-alla joosta," muheles Tite hiljutises intervjuus Globele. Sekka veel üks maailma parimaid väravavahte Alisson, pingil oma võimalust ootav Roberto Firmino ja viimaks algkoosseisus David Luizi koha hõivanud Miranda. Brasiilia 2018. aasta MM-koondis on oluliselt tugevam jõud kui nelja aasta eest.
Kui pärast Corinthiansist lahkumist aasta Euroopa treeneritelt õppinud Tite Selecao ohjad haaras, asus Brasiilia Lõuna-Ameerika valiksarjas kuuendal kohal. Seejärel võeti kaheksa järjestikust võitu väravate vahega 24:2 ning kindlustati esimese koondisena Venemaa järel koht finaalturniiril. Kui tema mentor on nüüd üks vihatumaid mehi Brasiilia jalgpallis - vaatamata võidetud MM-tiitlile - nähakse Tite'is kedagi, kes võib Selecao jaoks taastada ajastu, mil Lõuna-Ameerika hiiule vaatasid alt üles ka kõik Euroopa riigid.
Need kaks meest - Neymar ja Tite - on suvisel MM-il brasiillaste suurimateks lootusteks. Autor: AP/Scanpix
Moacyir Barbosal ei õnnestunud oma deemoneid puhastustules hävitada.
"Barbosa, kes mängis turniiri jooksul nii hästi, ei suutnud finaalis takistada lööke, mille oleks pareerinud iga teisejärguline väravavaht," kirjutas O Estado de Sao Paulo 1950. aasta finaaliraportis. Mängu järel sulgesid Barbosa ja ta naine end oma koju, kuid pidid sealt põgenema, sest kuulduste järgi kavatses vihane rahvajõuk selle maha põletada.
Maracanazo lõi julma hoobiga lauale ka sotsiaalsed pinged – Barbosa oli toona Brasiilia koondise ainuke mustanahaline mängija. "Pärast 1950. aastat kaotasid mustanahalised mängijad enesekindluse," arvas toonast koondist kajastanud reporter Teixeira Heiser Barbosa elulooraamatus. "Nad kartsid, et neid süüdistatakse samuti kõigis koondise kaotustes." Läks pool sajandit, et Selecao väravasuul seisnuks järgmine mustanahaline puurilukk - Dida.
20 aastat pärast finaali osutas üks naine Rios poes sõrmega Barbosale ning ütles oma lapsele: "kas näed? See on mees, kes pani kõik brasiillased nutma." 1993 reisis Barbosa Granja Comarysse, kus Brasiilia koondis valmistus suviseks MM-iks, et mängijaid tervitada ja neile julgustavaid sõnu öelda. Raadiosaatjatega ülemustelt nõu küsinud turvamehed ei lubanud teda väravatest sisse, sest ta võis koondisele halba õnne tuua. Samal aastal keelas Brasiilia alaliidu president Barbosal ühte koondise sõprusmängu kommenteerida. Maracanazo väravavaht ei saanud iialgi vabaks meheks.
"Brasiilia seaduste järgi on maksimaalne võimalik karistus 30 aastat. Minule on aga määratud eluaegne," tõdes Barbosa mõned aastad enne surma.
Tite'i Brasiilia on elektriline, loov, enesekindel. Kaitstakse jõuliselt, aga rünnak on Pele-ajastu arte. Kaunis jalgpall. Nõnda ongi, et Brasiilia kuulub Saksamaa kõrval taas MM-i favoriitide hulka, kõigest neli aastat pärast koondise ajaloo teist suurimat katastroofi. Põhjusega.
1950. aasta kummitused ei jäta brasiillasi aga mitte iialgi ja nüüd on nende õlul lasuvale koormale lisandunud ka nelja aasta tagune. Seda tunnistas Saksamaaga toimunud sõprusmängu eel ka Tite ise. Kuniks kõik on hästi, on kõik suurepärane, Tite kuulub kahtlemata maailma tipptreenerite sekka ning väljakul oleks kõik justkui hiilgav. Kuidagi ei saa aga peast mõtet, et Selecao on järjekordsest kogu riiki halvavast kollapsist ainult minutite kaugusel - olgu selleks ootamatult sisse lastud värav, Neymari vigastus või psühholoogilisse ettevalmistusse jäänud lüngad. See on Brasiilia saatus - mängida katastroofist katastroofini, vahepeal MM-tiitleid korjates. | 7 nädalat MM-ini: mäng, mis otsustas kogu riigi saatuse | https://sport.err.ee/827874/7-nadalat-mm-ini-mang-mis-otsustas-kogu-riigi-saatuse | Jalgpalli MM-lugude sari rändab sel nädalal taas Atlandi ookeani taha ning võtab luubi alla eelmist finaalturniiri võõrustanud Brasiilia. Miks on Seleção õlule pandud ootused suuremad kui teistel koondistel ning kuidas on sellega seotud üks enam kui kolmveerand sajandit tagasi toimunud mäng? |
Ühe allika sõnul lendas Vene sõjalennuk USA lennukist mööda kõigest 20 jala ehk 6 meetri kauguselt, vahendas CNN.
Seda manöövrit peeti turvaliseks, kuid ebaprofessionaalseks.
USA mereväe Euroopa jõudude pressiesindaja Zach Harrell keeldus konkreetset intsidenti kommenteerimast. "USA mereväe laevad ja lennukid puutuvad rutiinselt kokku teiste riikide sõjaväeüksustega," märkis ta.
Ta lisas, et merevägi edastab informatsiooni vaid ohtlikest manöövritest.
Viimane ebaprofessionaalne manööver leidis aset jaanuaris, kui Venemaa Su-27 lendas USA mereväe EP-3st mööda vaid 1,5 meetri kauguselt. USA merevägi pidas seda manöövrit ebaturvaliseks ja ebaprofessionaalseks. Selle juhtumi järel süüdistas USA välisministeerium Venemaad kehtivate kokkulepete ja rahvusvahelise õiguse rikkumises. | Leht: Vene sõjalennuk möödus Läänemere kohal USA lennukist kuue meetri kauguselt | https://www.err.ee/827890/leht-vene-sojalennuk-moodus-laanemere-kohal-usa-lennukist-kuue-meetri-kauguselt | Venemaa sõjalennuk Su-27 sooritas teisipäeval Läänemere kohal ebaprofessionaalse manöövri, kui lendas USA mereväele kuuluvast lennukist väga lähedalt mööda, ütlesid kaks kaitseametnikku CNN-ile. |
"Kehva pidamisega tingimused meile praegu ei sobi. Peame olukorda analüüsima ja leidma, kust saaksime nende olude juures juurde panna," lausus M-Spordi sõitja pärast hooaja viiendat MM-etappi.
"Meil on endiselt kohti, kus peame arenema, kuid ralli on alati kompromiss. Mõnedes kohtades oleme võrreldes hooaja algusega edasi arenenud, aga peame leidma lahenduse, kuidas halva pidamisega liivastes tingimustes kiiremini sõita."
Argentina rallit tervikuna ta aga ebaõnnestumiseks ei hinda. "See oli raske nädalalõpp, aga saime saime ikkagi positiivse punktisumma ja ma ei ole ka täiesti õnnetu," lisas prantslane.
Reedesel võistluspäeval puhastas Ogier teistele teed, aga oli päeva lõpus esikolmikukohast vaid 7,8 sekundi kaugusel. Eesmärgiks seatud teise koha püüdmine aga ei õnnestunud.
"Ott [Tänak] oli kaugel ees, aga laupäeval olid minu lähedal olnud kutid - nagu Dani Sordo seljataga - terve päeva minust kiiremad," jätkas Ogier. "Ma ei leidnud vastust."
"Olin ettevaatlik üksnes udus sõitmisel, aga olin aeglasem ka teistel katsetel. Meil on endiselt arenguruumi," lõpetas Ogier, kes finišis kaotas kolmandaks tulnud Sordole üle 40 sekundi.
MM-sarjas jätkab Fordi piloot siiski saja punktiga liidrikohal. Thierry Neuville'il (Hyundai) on koos 90 ja Tänakul 72 punkti. | Ogier tunnistas: kehv pidamine Fordile praegu ei sobi | https://sport.err.ee/827886/ogier-tunnistas-kehv-pidamine-fordile-praegu-ei-sobi | Autoralli valitsev maailmameister Sebastien Ogier sõnas, et Argentina tingimused Fordile ei sobinud. Prantslane lõpetas etteaste neljanda kohaga ja teenis neli lisapunkti power stage 'ilt. |
Minister ütles ajakirjanikele, et esimene laadung relvi saadeti hiljuti Iraani Alžiiri saatkonna "elemendi" vahendusel Polisario Rindele, mis taotleb Lääne-Sahara iseseisvumist Rabati kontrolli alt.
Endises Hispaania koloonias Lääne-Saharas on alates 1991. aastast ÜRO rahujõud, kellel on mandaat korraldada referendum piirkonna iseseisvumiseks või lõimumiseks Marokoga.
Maroko nõustus referendumiga 1988. aastal sõlmitud kokkuleppes iseseisvusmeelse Polisario Rindega, mis lõpetas 13 aastat kestnud konflikti, kuid on hiljem öelnud, et nõustub vaid territooriumi autonoomiaga.
Maroko peab 1975. aastal annekteeritud Lääne-Saharat oma lõunaprovintsiks, ehkki kohalik sahrawi hõim on nõudnud pikka aega enesemääramisõigust.
1991. aastal sõlmisid Maroko ja sahrawi mässuliste Polisario Rinne relvarahu, ent lubadus lahendada piirkonna saatus referendumi teel on endiselt täitmata.
Pinged tõusid 2016. aastal, kui Polisario rajas Guerguerat' rajooni sõjalise eelposti, mis asus Maroko sõdurite lähistel. Eelpost rajati pärast seda, kui Maroko hakkas vaenupooli eristavast puhveralast lõunasse ehitama asfaltteed. | Maroko katkestas diplomaatilised suhted Iraaniga | https://www.err.ee/827884/maroko-katkestas-diplomaatilised-suhted-iraaniga | Maroko katkestas diplomaatilised suhted Iraaniga, kuna see on seotud relvade toimetamisega Liibanoni mõjukalt rühmituselt Hizbollah Polisario Rindele, ütles välisminister Nasser Bourita teisipäeval. |
CIES võttis aluseks MM-valikmängudes koondist esindanud meeste osalemise liigamängudes ja liigade tugevuse ning kombineeris sedaviisi igale meeskonnale tugevusindeksi.
CIES-i uuringu järgi peetakse kõige paremateks Hispaania koondise võimalusi (indeks 100). Valitsev maailmameister Saksamaa asub neljandal positsioonil (82).
Kahe viimase MM-turniiri võitja vahele mahuvad neljakordne maailmameister Brasiilia (89) ja Prantsusmaa (82). Jalgpalli sünnimaa Inglismaa leiame tabeli viiendalt realt (74).
Selgelt kõige väiksemaks hindavad uurijad Panama koondise võimalusi (12).
Loe uuringu kohta täpsemalt ja vaata pingerida siit. | Uuringufirma analüüs asetab MM-i favoriidikoorma Hispaania õlule | https://sport.err.ee/827879/uuringufirma-analuus-asetab-mm-i-favoriidikoorma-hispaania-olule | Rahvusvaheline spordiuuringute keskus CIES avaldas pingerea, mille järgi võiks ennustada jalgpalli MM-finaalturniiri tulemusi. |
Leok lõpetas 25 võistleja osalusel avasõidu 23. ja Kahro 24. kohal. Teises sõidus olid mõlemad paari koha võrra kõrgemal: Leok 21. ja Kahro 22. Eestlased jäid mõlemas sõidus liidrile ringiga alla.
Etapi võitis belglane Clement Desalle (Kawasaki), kes võitis avasõidu ja sai teises teise koha. Teine oli hollandlane Jeffrey Herlings (KTM) ja kolmas itaallane Antonio Cairoli (KTM).
Kuue etapi järel hoiab Leok MM-sarjas 41 punktiga 19. kohta. Harri Kullas on 14 silmaga 26. Juhib Herlings 286, kellele 23 punktiga kaotab Cairoli. Kolmas on Desalle (212 punkti). | Tanel Leok MM-etapil punktikohale ei jõudnud | https://sport.err.ee/827872/tanel-leok-mm-etapil-punktikohale-ei-joudnud | Eesti motokrossimehed Tanel Leok (Husqvarna) ja Erki Kahro (KTM) Venemaal Orljonokis peetud MM-etapil klassis MX1 punktilisa ei teeninud. |
Koostöö Airiga tundus ainuõige, sest laulu originaali esitaja Nuclear Valdezi juured on kantrimuusika kodumaal Ameerikas.
Loo meeleolu kannab endas paraja annuse looduselõhnalist suveootust ning magusvalusat igatsust armastuse järele.
Sunlighti esimene album ilmub lähikuudel. Bändi kuuluvad Kristo Poka, Lauri Hermann, Kalmer Neidla ja Kristjan Reinvee. | Ansambel Sunlight avaldas loo koos Airi Vipulkumar Kansariga | https://menu.err.ee/827834/ansambel-sunlight-avaldas-loo-koos-airi-vipulkumar-kansariga | Ansambel Sunlight kutsus stuudiosse kantrihäälelise Airi Vipulkumar Kansari ning koos salvestati pala pealkirjaga "Mu vastus on ei". |
Sellise ülestunnistusega esineb Westra järgmisel nädalal müügile tulevas autobiograafias. 35-aastane hollandlane teeskles ravimi saamiseks põlvevalu, mille raviks kulus aastaid, vahendab Marathon100.com.
"Võtsin kortisooni, et sõita kiiremini, võita auhindu ja teenida tunnustust. Esimesel profiaastal sai mulle selgeks, et ainult raskete treeningutega auhindu ei võida. Kui tahad ühineda suurte poistega, pead kõndima piiri peal. Pärast kortisooni süstimist ei tunne rattur valu ja eufooria võtab keha üle võimust," meenutab Westra.
"Arvan, et meeskondade juhtkonnad ei tahtnud toimuvast eriti teada. Loomulikult oldi asjaga kursis, kuid avalikult sellest ei räägitud. Pidime hästi sõitma ja seni, kuni meid vahele ei võetud, see tiimidele huvi ei pakkunud. Arvan, et ma ei teinud midagi valesti, sest peaaegu kõik minu põlvkonna ratturid kasutasid sellist metoodikat tipphetkedel."
Lisaks kortisooni tarvitamisele räägib Westra avameelselt alkoholi ja depressiooniga seotud probleemidest. Astana meeskond saatis aga pressiteate, kus kinnitab, et nemad polnud Westra mahhinatsioonidega seotud. Kasahstani klubi juhid kaaluvad koguni rahalise nõude esitamist. | Endine Astana rattur tunnistas, et teeskles dopinguaine saamiseks vigastust | https://sport.err.ee/827863/endine-astana-rattur-tunnistas-et-teeskles-dopinguaine-saamiseks-vigastust | Endine profirattur, kolm viimast hooaega Astanas sõitnud Lieuwe Westra tunnistas, et teeskles karjääri jooksul vigastust saamaks rahvusvaheliselt jalgrattaliidult eriluba keelatud ainete nimekirja kuuluva kortisooni kasutamiseks. |
25-protsendine tariif terasele ja 10-protsendine alumiiniumile pidid jõustuma teisipäeval, kui EL-ile, Kanadale ja Mehhikole ja teistele USA liitlastele tehtud erandite tähtaeg ümber saab.
Terasetolle on Trump põhjendanud rahvusliku julgeoleku kaalutlustega.
Euroopa on juba koostanud oma nimekirja USA toodetest, mille suhtes võidakse vastumeetmena imporditollid kehtestada.
Trumpi administratsioon pikendab läbirääkimisi Kanada, Mehhiko ja Euroopa Liiduga 30 päeva võrra, on öeldud Valge Maja avalduses.
Ühtlasi teatas USA, et on jõudnud Lõuna-Koreaga kokkuleppele kaubandusleppes, mis sisaldab Souli poolt mitmeid järeleandmisi, nagu näiteks kvoodid teraseekspordile. Lisaks teavitatakse avalduses "põhimõttelisest kokkuleppest" ka Argentina, Austraalia ja Brasiiliaga.
Trumpi administratsioon on nõudnud kõigilt oma partneritelt järeleandmisi, kuid EL on jäänud kindlaks, et ei pea läbirääkimisi, kui ei saa esmalt püsivat erandit.
Ajapikendusi Kanadale ja Mehhikole oli oodata, sest Mexico, Ottawa ja Washington töötavad Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe uuendamise kallal.
Kolme riigi kaubandusministrid kohtusid möödunud nädalal, tehes 24-aastase NAFTA üle peetavatel kõnelustel piisavalt edusamme, et leppida kokku uues ministrite kohtumises 7. mail.
Kuid ajapikendus EL-ile oli vähem prognoositav.
Saksamaa soovib alalist erandit
Saksamaa soovis teisipäeval alalist erandit USA terase- ja alumiiniumitariifides pärast seda, kui Ühendriikide president Donald Trump lükkas edasi vastuoluliste imporditollide kehtestamise Euroopa Liidule, Kanadale ja Mehhikole.
Pressiesindaja ütles, et Saksa valitsus on võtnud teatavaks Trumpi otsuse ajapikenduse kohta. Kuid Saksamaa ootab jätkuvalt alalist erandit tariifides ning soovib, et Euroopa Komisjon jätkaks USA-ga dialoogi. | USA andis EL-ile, Kanadale ja Mehhikole tollide osas ajapikendust | https://www.err.ee/827803/usa-andis-el-ile-kanadale-ja-mehhikole-tollide-osas-ajapikendust | USA president Donald Trump lükkas esmaspäeval edasi vastuoluliste imporditollide kehtestamise Euroopa Liidu, Kanada ja Mehhiko terasele ja alumiiniumile, andes neile 30 päeva ajapikendust. |
Pompeo kohtus Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga pühapäeval Iisraeli sõjaväe peakorteris, kus talle materjali tutvustati.
"Me oleme teadnud sellest materjalist juba mõnda aega ning loomulikult arutasime selle materjali üle ka eile, kui me koos olime," ütles Pompeo ajakirjanikele lennukis.
"See on miski, mis on olnud töös juba mõnda aega. Ma tean, et inimesed on seadnud nende dokumentide ehtsuse kahtluse alla. Ma võin kinnitada teile, et need dokumendid on tõelised, need on ehtsad," lausus Pompeo ajakirjanikele lennukis.
Küsimusele, kas Ühendriigid on juba enne 2004. aastat teadnud Iraani salajase tuumarelvaprogrammi nimega Projekt Amad olemasolust, vastas Pompeo: "See on osaliselt õigus. Amadi programm lõppes umbes detsembris 2003, jaanuaris 2004."
"On korrektne öelda, et teadmine sellest ... et see fakt on olnud teada juba mõnda aega, kuid ilmnenud on tuhandeid uusi dokumente ja uut informatsiooni," lisas ta.
"Me uurime seda endiselt, endiselt on teha palju tööd, et tuvastada selle ulatus ja mastaap, kuid on selge, et programmi kohta on olemas uut teavet."
2015. aastal Iraaniga sõlmitud tuumaleppe pooldajad on öelnud, et Netanyahu esitletud luureandmed puudutavad üksnes Iraani kunagist programmi ega tõesta 2015. aasta leppe rikkumist.
Kuid Pompeo sõnul on sellel praeguses debatis teatav väärtus. "Ma arvan, et see näitab programmi ulatust ja mastaapi, ning teeb selgeks, et kui mitte enamat, siis on Iraani võimud jätkanud oma rahvale valetamist," lisas ta.
"Iraanlased on järjekindlalt võtnud positsiooni, et neil pole kunagi sellist programmi olnud. See näitab, et kõik jutud sellise programmi puudumisest on valed."
Pompeo sõnul tuleb Trumpil selgusele jõuda, kas Ühendriikide seisukohast on Iraan lepet rikkunud. Ta lisas, et USA analüütikud ja tõlgid töötavad endiselt pingsalt Iisraeli avalikustatud luureandmete kallal.
Valge Maja uurib Iisraeli infot Iraani kohta
Valge Maja teatas, et uurib Iisraeli poolt esmaspäeval avaldatud infot, mille kohaselt olevat Iraan varjanud oma tuumaprogrammi ulatust enne 2015. aasta tuumalepet, mis pidi programmi külmutama.
Pressiesindaja Sarah Huckabee Sandersi sõnul ilmneb sellest infost uusi ja veenvaid üksikasju Iraani püüdluste kohta välja töötada raketiga kohale toimetatav tuumarelv.
Ta lisas: "Need faktid on kooskõlas sellega, mida Ühendriigid on ammu teadnud: Iraanil on tugev ja salajane tuumarelvaprogramm, mida see on üritanud, kuid ebaõnnestunult maailma ja oma rahva eest varjata."
President Donald Trump on 2015. aastal sõlmitud tuumalepet teravalt kritiseerinud ja kaalub USA taganemist leppest. Ta peaks oma otsuse teatavaks tegema 12. maiks.
Trump kiitis Benjamin Netanyahu esitlust Iraani väidetavat tuumarelvaprogrammi paljastanud luureandmete kohta, millest Netanyahu sõnul selgub, et Teheran valetas, kui eitas kavatsust tuumarelva soetada.
President on seni keeldunud ütlemast, kas ta taandab USA tuumaleppest. Kuid Trump on samas kinnitanud, et isegi lahkumise korral võib ta "tõelise leppe" üle läbi rääkida.
Iraan on deklareerinud, et ei kavatse 2015. aasta leppe üle läbi rääkida.
Pariis: Iisraeli väited suurendavad Iraani tuumaleppe tähtsust
Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu esitatud uued väited Iraani tuumaprogrammi kohta ainult suurendavad 2015. aastal sõlmitud leppe tähtsust, mis kehtestab kontrolli islamivabariigi tuumategevuse üle, ütles Prantsuse välisministeerium teisipäeval avalduses.
"Iisraeli esitatud üksikasjad tugevdavad leppe tähtsust: igasugune tegevus, mis on seotud tuumarelva arendamisega, on leppega keelatud," ütles ministeeriumi kõneisik.
Netanyahu ütles esmaspäeval televisioonis esinedes, et Iisraelil õnnestus mõne nädala eest omandada 55 000 lehekülge dokumente ja 183 CD-d salajase teabega Iraani tuumarelvaprogrammi kohta nimega "Projekt Amad".
Netanyahu sõnul näitab ainuüksi nende dokumentide olemasolu, et Iraan ootab võimalust tuumarelva arendamist jätkata.
London: Iisraeli väited rõhutavad Iraani tuumaleppe tähtsust
Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu presentatsioon Iraani tuumaprogrammist rõhutab Teheranile 2015. aasta leppega seotud kontrolli tähtsust, ütles Briti välisminister Boris Johnson teisipäeval.
"Iisraeli peaministri presentatsioon Iraani kunagistest uuringutest tuumarelvatehnoloogia valdkonnas rõhutab Iraani tuumaambitsioonidele seatud piirangute hoidmise tähtsust," ütles Johnson.
ÜRO: Iraani tuumarelvaprogrammist pole pärast 2009. aastat märke olnud
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) sõnul pole olnud "tõsiseltvõetavaid märke tegevuse kohta Iraanis, mis viitaksid tuumalõhkekeha arendamisele pärast 2009. aastat".
IAEA viitas teisipäeval tehtud avalduses oma 2015. aasta detsembri raportile. Organisatsiooni teatel otsustas selle nõukogu pärast raportiga tutvumist, et "antud küsimuse kaalumine" lõpetatakse.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ütles esmaspäeval, et juudiriik on saanud enda käsutusse "pool tonni" Iraani dokumente, mis tõendavad varasema salajase tuumarelvaprogrammi olemasolu.
IAEA kavatseb "hinnata kogu ettevaatusabinõusid puudutavat informatsiooni, mis selle käsutuses on", sõnas organisatsiooni esindaja.
"Samas ei ole IAEA-l tavaks sellise informatsiooniga seotud küsimusi avalikult arutada," lisas ta.
Netanyahu lubas esmaspäeval, et jagab Iisraeli leide teiste riikide ning IAEA-ga.
USA president Donald Trump peab 12. maiks langetama otsuse, kas taganeda või mitte Iraani tuumaleppest, mida ta on teravalt kritiseerinud osaliselt seetõttu, et piirangud Teherani tuumategevusele aeguvad 2025. aastal.
Iraan ja kuus suurriiki - USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, Hiina ja Saksamaa - sõlmisid 2015. aasta juulis tuumaleppe, millega Teheran nõustus piirama oma tuumaprogrammi vastutasuks riigile selle tuumategevuse eest kehtestatud sanktsioonide tühistamisele. | Pompeo: Iisraeli luurematerjalid Iraani tuumarelva kohta on ehtsad | https://www.err.ee/827795/pompeo-iisraeli-luurematerjalid-iraani-tuumarelva-kohta-on-ehtsad | Kuni möödunud nädalani Luure Keskagentuuri (CIA) juhtinud USA välisminister Mike Pompeo ütles esmaspäeval, et Iisraeli vastavaldatud luureandmed Iraani varasema tuumarelvaprogrammi kohta on ehtsad ning palju sellest on Ühendriikide ekspertide jaoks uus. |
Udine jäi juba esimeste minutitega 7:20 kaotusseisu, kuid tugeva teise veerandajaga pääseti poolajaks 48:46 juhtima. Järgneva kümne minutiga kasvatati eduseis 12 punktile ja kuigi viimane neljandik kaotati 11:14, teeniti kokkuvõttes üheksapunktiline võit, vahendab Korvpall24.ee.
Rain Veideman võõrustajate koosseisu ei kuulunud. Meeskonna parimatena viskasid võrdselt 20 punkti Kyndall Dykes ja Troy Caupain, kellest viimane kogus ka 12 lauapalli. Külaliste resultatiivseim oli samuti 20 silma toonud Melvin Johnson. 18 punkti ja 11 lauapalli lisas Luca Garri.
Võistkonnad lähevad uuesti vastamisi 2. mail. | Udine alustas veerandfinaalseeriat kehvale algusele vaatamata võidukalt | https://sport.err.ee/827860/udine-alustas-veerandfinaalseeriat-kehvale-algusele-vaatamata-voidukalt | Itaalia korvpalli tugevuselt teise liiga veerandfinaalis teenis Rain Veidemani kodumeeskond 83:74 võidu Tortona üle ja asus seeriat 1:0 juhtima. |
Näituse avamisel teeb lühiettekande kaasaegse kunsti suundumustest Läti kunstiakadeemia õppejõud Raimonds Kalejs.
"Oleme oma näitusega soovinud anda panuse EV100 sünnipäeva tähistamisse. Teemavalikus lähtusime viimasel ajal palju käsitletud ebastabiilsest olukorrast maailmas, otsides vastukaaluks midagi, mis võiks anda kindlustunde – püsimise. Jagame meid inspireerinud olukordi ja seisundeid, kogedes ja tunnetades väärtusi, mis ajas kestavad. Nendeks võivad olla kestev riik, ümbritsev loodus, püsiv haridus ja kultuur. Kunstnikud käsitlevad teemat vabas seoses oma loomingulise kreedoga. Meie kui kunstiõppejõudude jaoks on väga oluline, kuhu liigub kaasaegne kunstikeel, kuidas ehitada silda minevikust võetud kogemuse, kaasaegse väljenduskeele ja tuleviku visioonide vahele," avas väljapaneku tagamaid TKK maaliosakonna juhataja Heli Tuksam.
Näitusel esinevad külalistena professor ja prorektor Andris Vitolins Lätist (Art Academy of Latvia), Christoph Holzeis ja Georg Frauenschuh Austriast (University of Art and Design Linz), pikaajalised partnerid Juhani Järvinen ja Sofia Wilkman Soomest ning sõpruslinna Lüneburgi kunstnik Ursula Blancke Dau Saksamaalt. TKK maaliosakonna õppejõududest osalevad Sirje Petersen, Pille Johanson, Tuuli Puhvel, Eero Ijavoinen, Heli Tuksam ja Piret Veski ning vilistlastest Katrin Maask, Kristel Sergo, Lea Liblik, Annika Lill ja Kadi Kusnets. Kujundus Madis Liplapilt.
Näitus "Stabiilsus/ Stability" avatakse 2. mail kell 17.00 ja jääb avatuks 26. maini 2018. | Euroopa tudengite maalinäitus "Stabiilsus/ Stability" avatakse Nooruse galeriis | https://kultuur.err.ee/827857/euroopa-tudengite-maalinaitus-stabiilsus-stability-avatakse-nooruse-galeriis | Kolmapäeval avatakse TKK galeriis Noorus rahvusvaheline maalinäitus "Stabiilsus/ Stability", kus esitletakse Tartu kõrgema kunstikooli maaliosakonna ja nende partnerkõrgkoolide õppejõudude värsket loomingut. Samaaegselt näitavad osakonna vilistlased valikut loodust alumise korruse ruumides. |
Pärimust ja biite ristav Tintura annab välja esikalbumi, mis kannab nime "Ebaõiglase uni". Ka Puuluup on üllitamas kauaoodatud debüütalbumit "Süüta mu lumi".
Tuuril astutakse 4. mail üles Genialistide klubis Tartus, 5. mail Von Krahlis Tallinnas ja 10. mail Jazziklubis Jasm Viljandis.
Kontsertidele järgneb Frotee DJ-de traditsioonideülene Hansalinna vinüülioperett kahel plaadimängijal ning Tartus viib järelpeo kava läbi kohalik nõelravi doktor Erki Pruul.
Tintura andis sel nädalal välja ka oma esikplaadi nimiloo "Ebaõiglase uni": | Tintura ja Puuluup suunduvad ühisele plaadiesitlustuurile | https://kultuur.err.ee/827840/tintura-ja-puuluup-suunduvad-uhisele-plaadiesitlustuurile | Elektroonilise pärimusmuusika skene ühed eestvedajad, Tintura ja Puuluup suunduvad selle nädala lõpus ühisele plaadiesitlustuurile. |
Ainsa eestlasena osaleb praeguse seisuga Dohas odaviskaja Magnus Kirt, kellel on parasjagu käsil treeninglaager Hispaanias. "Eks näis, kuidas asjad klapivad, aga treeningud on normaalselt läinud ja olen täitsa normaalses vormis. Muidu poleks kutset vastu võtnud," rääkis Kirt Postimehele.
Lisaks Kirdile (isiklik rekord 86.65) kuuluvad teiste hulgas Teemantliiga avaetapi esialgsesse nimekirja ka tugevad sakslased Johannes Vetter (94.44), Thomas Röhler (93.30), Andreas Hofmann (91.07) ja keenialane Julius Yego (92.72). | Kirt teenis kutse Teemantliiga avaetapile: olen normaalses vormis | https://sport.err.ee/827855/kirt-teenis-kutse-teemantliiga-avaetapile-olen-normaalses-vormis | Rahvusvaheline kergejõustikuliit (IAAF) avaldas sportlased, kes said kutse reedesele hooaja Teemantliiga avaetapile Dohas. |
Määramisest tuleb teatada Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). Teadete esitamiseks on loodud mugav online -kanal.
Üldmääruse kohaselt peavad andmekaitsespetsialisti (AKS) määrama kõik avaliku sektori asutused. Sama peab tegema ettevõtja ja juriidiline isik, kes põhitegevusena jälgib inimesi ulatuslikult ja süsteemselt või töötleb ulatuslikult eriliiki isikuandmeid. Sealjuures ei ole omaenda personaliandmete töötlemine ettevõtte põhitegevus.
Andmekaitsespetsialist (AKS) nõustab tööandjat ning on andmekaitse alal kontaktisikuks. Ta võib täita ka muid tööülesandeid, see ei pea olema täistöökoht. Mitu ettevõtet ja asutust võivad määrata ka ühise AKS-i. Ettevõte võib AKS-i määrata vabatahtlikult – ka sel juhul saab ta inspektsiooni jaoks kontaktisikuks.
"Küberruumi ilmuvad üha uued ohud, õiguskeskkond muutub keerulisemaks. Nii ettevõtted kui asutused vajavad senisest rohkem infoturbe ja andmekaitse asjatundjaid. Nii saame paremini kaitsta nii oma infovara kui ka inimeste usaldust, kelle andmeid töötleme," ütles inspektsiooni peadirektor Viljar Peep.
AKS-i määramisest tuleb inspektsioonile teada anda. Teate saab esitada ettevõtjaportaali kaudu analoogselt teiste teadetega äriregistrile. Alates 25. maist kuvatakse AKS-de andmed lisainfona äriregistris ettevõtte või asutuse andmete juures.
Praeguseks on AKS-i määramise teate esitanud juba 112 ettevõtet ning 77 avaliku sektori asutust.
"Esitamine on lihtne – samas kanalis ja samamoodi nagu tavapärane ettevõtte ja äriregistri vaheline digisuhtlus. Äriregistrisse tekib uus informatiivne infoväli," kommenteeris teadete esitamiseks tarkvaralahenduse teinud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktor Mehis Sihvart.
Inspektsiooni võrgulehel on täpsemad selgitused, kes peavad AKS-i määrama, mida talt nõutakse ja kuidas teade esitada. | Ettevõtted peavad määrama andmekaitsespetsialisti | https://www.err.ee/827856/ettevotted-peavad-maarama-andmekaitsespetsialisti | 25. mail jõustuva Euroopa Liidu (EL) andmekaitse üldmääruse kohaselt peavad kõik asutused ja paljud ettevõtted määrama andmekaitsespetsialisti. |
Nii meeste kui naiste võitja teenib 2,25 miljonit naelsterlingit (üle 2,5 miljoni euro), mullu anti võitjatele 2,2 miljoni naelsterlingi suurused tšekid, vahendab Reuters.
Tänavuse aasta esimesel suure slämmi turniiril ehk Austraalia lahtistel oli auhinnafond 55 miljonit Austraalia dollarit ehk umbes 34,4 miljonit eurot, selle aasta Prantsusmaa lahtiste auhinnafond on 39,2 miljonit eurot.
Aasta viimase suure slämmi turniiri ehk US Openi korraldajad pole auhinnafondi suurust veel avalikustanud.
Neljast slämmiturniirist ainsana murul peetav Wimbledon toimub tänavu 2.-15. juulini. | Wimbledon suurendas taas auhinnaraha | https://sport.err.ee/827853/wimbledon-suurendas-taas-auhinnaraha | Aasta kolmanda suure slämmi tenniseturniiri ehk Wimbledoni korraldajad teatasid, et tänavuse turniiri auhinnafond on 7,6 protsenti suurem kui mullune – kokku pannakse auhinnarahana välja 34 miljonit naelsterlingit ehk ligi 39 miljonit eurot. |
"Isegi kui me keelustame tarkvara, siis leitakse muu tarkvara ja informatsioon hakkab taas ringlema," ütles Mohammad Javad Azari Jahromi Twitteris.
Vene tehnoloogiaguru Pavel Durovi loodud Telegram on 40 miljoni kasutajaga Iraani populaarseim sotsiaalmeediavõrgustik.
"Tehnoloogia pole loomuomaselt süüdlane, korrumpeerunud või hälbiv," ütles ta. "Need on inimesed, kes kasutavad seda valesti ja edendavad kuritegevust ning korruptsiooni virtuaalmaailmas, just nagu nad teevad seda päris elus," ütles ta.
Aasta algul kümneid Iraani linnu tabanud protestilaine ajal keelasid võimud ajutiselt Telegrami, öeldes, et see teenus võimaldab välismaal asuvate "kontrrevolutsioonilistel" rühmitustel pingeid õhutada.
Hiljuti avaldati Iraanis presidendi direktiiv, millega keelati kõigil valitsuse töötajail kasutada suhtlemiseks välismaiseid sõnumirakendusi.
Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ja president Hassan Rouhani teatasid aprillis mõlemad, et loobuvad Telegrami kasutamisest.
Kõik internetipakkujad ja mobiilioperaatorid on nüüdsest "kohustatud täielikult blokeerima juurdepääsu Telegramile", vahendas uudisteagentuur Mizan Online esmaspäevast kohtuotsust. | Iraani minister võttis kriitiliselt sõna Telegrami keelustamise kohta | https://www.err.ee/827850/iraani-minister-vottis-kriitiliselt-sona-telegrami-keelustamise-kohta | Iraani telekommunikatsiooni minister sõnas teisipäeval pärast kohtu otsust keelustada sõnumirakendus Telegram, et kodanike ligipääsu informatsioonile on võimatu blokeerida. |
Liverpoolil on avamängust all 5:2 võit ning tänavu on Meistrite liiga 11 matšiga kirja saadud koguni 38 väravat, ent Klavan teab, et Romat ei tohi alahinnata. Roma peab küll lööma vähemalt kolm väravat, aga Barcelona vastu näidati, et selleks ollakse suutelised. Samas teavad itaallased, kui ohtlik on Liverpool, vahendab Soccernet.ee.
"Nad on teadlikud, et me oleme nii surmavad ja võimsad ees ning nad peavad sellele mõtlema. Kui oleme oma parimal tasemel, on meil suurepärane võimalus jõuda finaali. Oleme nii hea meeskond ja meil on hetkel üks mäng jäänud, seega pole meil midagi karta, kui mängime oma mängu nii, nagu seda alati teeme. Oleme tõesti heas olukorras," lausus Klavan klubi kodulehele.
"Nad mängivad kodus koos oma fännide toetusega - see saab olema üks hull Meistrite liiga poolfinaal. Aga oleme valmis selle jaoks ja usaldame oma kvaliteeti, seega peaksime sellega toime tulema," lisas ta.
Klavan tunnistas, et keskendumist ei tohi aga käest lasta: "Sa annad alati endast igas olukorras parima, isegi kui tundub, et meil on ees lihtsam töö kui vastasel. See ei loe, sest teine mäng on vaja veel ära mängida ja nad näitasid Barcelona vastu, kui tugevad nad on. Need on kõik suured hoiatusmärgid meie jaoks, et peame olema oma parimal tasemel, sest vastasel juhul ei ole võimalik finaali jõuda." | Klavan mängust Romaga: see saab olema üks hull Meistrite liiga poolfinaal | https://sport.err.ee/827847/klavan-mangust-romaga-see-saab-olema-uks-hull-meistrite-liiga-poolfinaal | Liverpooli keskkaitsja Ragnar Klavan ütles enne kolmapäevast Meistrite liiga poolfinaali kordusmängus AS Romaga, et Liverpool peab mängima oma parimal tasemel, kui soovib finaali jõuda. |
Avaetapp pakub rohkem põnevust kui varasemalt, kuna sellel selguvad ka sügis-kevad perioodil toimunud 3x3 saalikorvpalli Eesti meistrid ning tegemist on ainsa korraga, kui Eestis saab mängimas näha juunikuus FIBA 3x3 maailmameistrivõistlustele sõitvat Eesti 3x3 koondist.
"Ma ei mäleta, et kunagi varem oleks Eesti meeste arvestuses nii tõsine konkurents olnud," hindas 3x3 Viimsi Open 2018 turniiri Eesti korvpalliliidu 3x3 valdkonna juht Reigo Kimmel. "Mängima tulevad mitmed tuntud 3x3 mängijad nagu Kiur Akenpärg, Renato Lindmets, Erik Luts, Heigo Erm, Mario Paiste, Illimar Pilk, Kristjan Evart, Mario Polusk, Egert Haller ja mitmed teised. Kõikidel on eesmärk võita Siim Raudla poolt kokku pandud Eesti 3x3 MM-i koondist, kelle kohta on hetkel vaid teada, et selle üks liige on Maik-Kalev Kotsar."
Meeste arvestuses on võistkonnad jagatud kolme alagruppi, kus A-alagrupis mängivad 3x3 saalikorvpalli parimad ning mille võitja on ka 3x3 saalikorvpalli Eesti meister. B-alagrupis mängib Eesti 3x3 koondis teiste eliitsarja meestega ning C-alagrupis pakuvad tugevatele konkurentsi
harrastajate võistkonnad. Sarja võitja pääseb 11. augustil Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale finaalturniirile.
Võistluste peakorraldaja, KK Viimsi juht Tanel Einaste ootab kõiki spordisõpru 20. mail Viimsi kooli spordisaali võistlustele kaasa elama. "Ma isegi ei mäleta, millal Maik-Kalev Kotsar viimati Viimsis korvpalli mängis," tõdes Einaste.
Võistlus on pealtvaatajatele tasuta. | 3x3 korvpallisarja avaetapil Viimsis peaks mängima ka Kotsar | https://sport.err.ee/827846/3x3-korvpallisarja-avaetapil-viimsis-peaks-mangima-ka-kotsar | 20. mail algab 3x3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste sari traditsioonilise Viimsi 3x3 siseturniiriga. |
Medalilahingud algavad aga juba pühapäeval kui esimeses pronksimängus lähevad Viljandi spordihoones vastamisi Viljandi HC ja HC Tallinn. Mõlemad meeskonnad kaotasid poolfinaalseeria mängudega 0:3, vastavalt Kehrale ja Servitile.
Viljandi on Eesti meistrivõistlustel viimasel neljal aastal tulnud medalile – kolmel korral saadi pronks, tunamullu võideti hõbemedalid. HC Tallinna näol on tegu meistriliiga debütandiga. Põhiturniiril kohtusid meeskonnad kahel korral ning Viljandi võitis mõlemad mängud täpselt sama skooriga, 28:27.
Kulda nõudlevad meeskonnad pole just võõrad – ainuüksi viimase kaheksa aasta jooksul ollakse finaalseerias vastamisi seitsmendat korda. Kahe peale on Serviti ja Kehra võitnud senisest 26 meistrikullast 23, vastavalt 12 ja 11. Valga Maret-Sport, HC Viimsi ja HC Chocolate Boys on ülejäänud kolm klubi Eesti meistrite nimistus.
Mullu alistas Serviti finaalis Kehra mängudega 3:1, tunamullu oldi üle Viljandist ning 2015. aastal läks finaalseeria otsustavasse viiendasse mängu, kus Serviti sai Kehrast jagu alles lisaajal 34:30.
Viimane kehralaste tiitlivõit pärineb hooajast 2013/14, mil põlistest konkurentidest oldi üle mängudega 3:1.
Finaalseeria:
8.05 kl 1900 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
10.05 kl 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
13.05 kl 18.00 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Vajadusel:
16.05 kl 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Põlva Serviti
19.05 kl 18.00 Põlva Serviti – HC Kehra/Horizon Pulp&Paper
Pronksiseeria:
6.05 kl 14.00 Viljandi HC – HC Tallinn
8.05 kl 19.00 HC Tallinn – Viljandi HC
Vajadusel:
12.05 kl 15.00 Viljandi HC – HC Tallinn | Käsipalli meistriliiga medalimängude kalender sai paika | https://sport.err.ee/827845/kasipalli-meistriliiga-medalimangude-kalender-sai-paika | Eesti meistrivõistlustel käsipallis on meeste meistriliigas mängida veel minimaalselt viis ja maksimaalselt kaheksa kohtumist. Finaalseeria avamäng toimub järgmisel teisipäeval Mesikäpa hallis, kus Põlva Serviti võõrustab HC Kehra/Horizon Pulp&Paperit. |
Õppuse algfaasis harjutasid Scoutspataljon ja liitlaste lahingugrupp lahingoskusi rühma ja kompanii tasemel. Lahinglaskmiste kulminatsiooniks olid õppuse kaks viimast päeva, kus käisid lahingud pataljoni tasemel nii pimedal kui valgel ajal ning sellel osalesid ka suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon ja Viru jalaväepataljon.
Lisaks Scoutspataljonis kasutusel olevatele jalaväe lahingumasinatele CV9035 tagasid üksustele tuletoetuse Suurbritannia tankid Challenger 2 ning lahingumasinad Warrior. Õhust toetasid õppust USA helikopterid UH-64 Black Hawk ja Itaalia hävitajad Eurofighter Typhoon.
Kokku osales õppusel Furious Hammer üle 1300 Eesti kaitseväelase ja liitlassõduri. | 1. jalaväebrigaad harjutas Lätis liitlastega koostööd | https://www.err.ee/827841/1-jalavaebrigaad-harjutas-latis-liitlastega-koostood | Esmaspäeval lõppes Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni ja Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi koostööõppus Furious Hammer, mis kulmineerus pühapäeval pataljonitaseme lahinglaskmistega. |
25-aastane Salah pälvis nädal tagasi ka Inglismaa profijalgpallurite liidult (PFA) sama tunnustuse.
Eelmisel aastal AS Romast Liverpooli siirdunud Salah on tänavu löönud 43 väravat, aidates muuhulgas Liverpooli Meistrite liigas poolfinaali, kus avamängus alistati Roma kodus 5:2. Neist kaks väravat lõi just Salah. Inglismaa kõrgliigas on Salah tänavu 34 mänguga löönud 31 väravat.
Jalgpalliajakirjanike pingereas järgnesid Salah’le Kevin de Bruyne Manchester Cityst ja Harry Kane Tottenhamist. Seejuures Salah ja De Bruyne kogusid kahepeale enam kui 90 protsenti koguhäältest. | Jalgpalliajakirjanikud valisid Salah Inglismaa aasta jalgpalluriks | https://sport.err.ee/827839/jalgpalliajakirjanikud-valisid-salah-inglismaa-aasta-jalgpalluriks | Eesti jalgpallikoondislase Ragnar Klavani klubikaaslane, Liverpooli ründeäss Mohamed Salah valiti esimese Aafrika jalgpallurina Inglismaa jalgpalliajakirjanike seltsi (FWA) poolt aasta jalgpalluriks. |
"30. aprilli hilisõhtul suri viies ohver," teatas Valais' kantoni politsei avalduses.
Vastu esmaspäeva pidid 14 suusatajat tormi tõttu veetma öö Pigne d'Arollal. Kauges mägipiirkonnas asuva puhkeasutuse direktor saatis appikutse välja esmaspäeva koidikul ning sellele järgnes suuremahuline päästeoperatsioon seitsme helikopteri osavõtul, teatas politsei.
Üks surnukeha leiti kohapealt, tema surma põhjuseks peetakse kukkumist. Kolm suusatajat hukkus varsti pärast haiglasse toimetamist ning viimane esmaspäeva õhtul.
Teised suusatajad kannatasid "kerge alajahtumise" käes.
Ohvriteks olid Itaalia, Prantsuse ja Saksa kodanikud, teatas politsei.
Lisaks leiti esmaspäeval Alpides Berni kantonis kahe mägironija surnukehad. Appikutse saadi kätte juba pühapäeva õhtul, kuid halbade ilmastikutingimuste tõttu tuli päästeoperatsioon edasi lükata. | Šveitsi Alpides hukkus seitse inimest | https://www.err.ee/827836/sveitsi-alpides-hukkus-seitse-inimest | Šveitsi Alpides hukkus viis suusatajat pärast seda, kui nad pidid tormi tõttu mäel öö mööda saatma, lisaks leiti kahe mägironija surnukehad, teatas politsei teisipäeval. |
Meeste pingereas jätkab esikohal seitsmekordne maailmameister ja olümpiavõitja šveitslane Nino Schurter 2400 punktiga. Teist ja kolmandat kohta hoiavad prantslased Maxime Marotte (1716 p) ja Stephane Tempier (1616 p). Lool on punkte 686.
Riikide edetabelis moodustavad esikolmiku Šveits, Prantsusmaa ja Uus-Meremaa. Eesti asub selles pingereas 26. kohal.
Ka naiste maailma edetabeli tipus ei ole muutusi toimunud. Esikohal jätkab 26-aastane Euroopa meister Yana Belomoina 1857 punktiga. Teist kohta hoiab valitsev olümpiakrossi maailmameister Jolanda Neff (1639 p) ja kolmandat olümpiakrossi maailmakarikasarja liider Annika Langvad (1512 p).
Parima eestlannana on Janika Lõiv 198 punktiga 147. edetabeli real. Greete Steinburg (155 p) on langenud 191. kohale ja Iiris Takel tõusnud kolme koha võrra, 259. positsioonile. Viimasel ajal downhill’ile rohkem tähelepanu pöörav Maaris Meier on langenud 339. tabelireale.
Riikide edetabelis on kolm parimat Šveits, Saksamaa ja Kanada. Eesti jätkab 38. kohal.
Meesjuunioride maailma edetabeli liider on austraallane Cameron Wright, kes on kogunud aastaga 610 punkti. Teiseks tõusis 483 punktiga prantslane Mathis Azzaro ja kolmandana jätkab kanadalane Holden Jones (480 punkti). Markus Pajur on langenud riikide edetabelis 72 kohta ning jätkab 52 punktiga 138. positsioonil. Edetabelisse mahub viie punktiga veel Rait Ärm, kes 517. koha. | Loo tõusis maastikuratturite maailma edetabelis kümme kohta | https://sport.err.ee/827837/loo-tousis-maastikuratturite-maailma-edetabelis-kumme-kohta | Martin Loo tegi meeste maastikuratturite maailma edetabelis kümnekohalise tõusu, minnes maikuu võistlustele vastu 38. positsioonilt. Naiste maailma edetabelis tõusis parimaks eestlannaks Janika Lõiv. |
Rahandusministeeriumi avaldatud andmetest 1. aprilli seisuga selgub veel, et pealinna õigusdirektor Priit Lello teenib kuus 4900 eurot, ettevõtlusameti juht Kairi Vaher ja kommunaalameti juht Ain Valdmann teenivad 4330 eurot kuus.
Abilinnapead Vadim Belobrovtsev, Zuleyxa Izmailova, Kalle Klandorf, Tõnis Mölder, Andrei Novikov, Aivar Riisalu ja Eha Võrk saavad kõik 4220 eurot kuus.
Sama suur on palk ka haridusameti juhil Andres Pajulal, linnavaraameti juhil Einike Uril ning transpordiameti juhil Andres Harjol.
Linna avalike suhete juht Ain Saarna järgneb 4100 euroga, sama suur kuupalk on ka IT-juhil Väino Olevil.
Tallinna linnaosavanemate palk jääb vahemikku 3400-3960 eurot.
Linnavalitsuse liikmete büroode juht Moonika Parksepp (endise nimega Batrakova) teenib 2900 eurot kuus, linnavalitsuse nõunik Priit Simsoni kuupalk on 2700 eurot ning linnapea nõunike palk jääb vahemikku 1500-1900 eurot. | Tallinna linnasekretär ja finantsjuht saavad linnapeast kõrgemat palka | https://www.err.ee/827833/tallinna-linnasekretar-ja-finantsjuht-saavad-linnapeast-korgemat-palka | Kohalike omavalitsuste ametnike palgaedetabeli tipus on Tallinna linnasekretär Toomas Sepp kuupalgaga 5650 eurot, talle järgneb Tallinna finantsjuht Katrin Kendra 5550 euroga ning kolmandal positsioonil on linnapea Taavi Aas 5288 euroga. |
Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil tegi Kanuti Gildi SAAL koos huvilistega väljasõidu TANTS(U)GALAle, kus esitleti TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti diplomandide lavastusi ja mis lõpetas 13. korda toimunud Viljandi tantsunädala.
TANTS(U)GALAl anti üle Kanuti Gildi SAALi tantsupäeva hommikusöökidel välja antud sõltumatu etenduskunsti auhindade traditsioonist välja kasvanud omaalgatuslikke preemiaid. Seekord jagati tunnustust järgnevalt:
- Patrick R. Vesi auhinna ennastsalgava tegevuse eest etenduskunstide välja 2017. aastal sai Iggy Lond Malmborg.
- Henri Hüti nimelise muusikalise kujunduse eripreemia sai Jakob Juhkam subkultuurse terviku loomise eest lavastuses "The Dreamers".
- Oliver Kulpsoo nimelise auhinna sai Raho Aadla.
- Sandra Jõgeva poolt algatatud ja žürii hääletuse tulemusel pälvis esmakordse kallutatud jõu preemia kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Tema enda väljendit kasutades "kunstipoliitika korrastamine" on saanud ägedate vastulausete ja protestide osaliseks, mis on leidnud väljundi nii arvamusartiklites, publitseeritud vestlusringides kui sotsiaalmeedia postitustes ja diskussioonides. Eravestlustest rääkimata. Soomre otsustele on ette heidetud kunstirahade koondumist kitsa ringkonna kätte, ebademokraatlikkust kunstirahade jagamisel ja kunstielu võtmist äärmiselt Tallinnakeskselt. Eriti teravat kriitikat on pälvinud tema otsus kaotada ära seni kõigile avatud kultuuriministeeriumi galeriitaotluste voor 2016. aasta lõpus.
Esimese Ojasoo ja Semperi nimelise pereväärtuste preemia pälvis Tallinna kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepp ja sama asutuse kuraator Anneli Porri. Viimasel ajal on paksu verd tekitanud kunstihoone soov saada osa nende näitustel eksponeeritud kunstiteoste ka hilisemast müügisummast. | Jagati välja Kanuti Gildi SAALi omaalgatuslikud etenduskunstide auhinnad | https://kultuur.err.ee/827832/jagati-valja-kanuti-gildi-saali-omaalgatuslikud-etenduskunstide-auhinnad | Kanuti Gildi SAALi omaalgatuslikud etenduskunstide auhinnad anti välja TANTS(U)GALAl Viljandis. |
Rodtšenkov on see, kes avalikustas Venemaa riikliku dopingusüsteemi. Kaks sõltumatut uurimist leidis, et Rodtšenkov rääkis tõtt ning tema süüdistuste tõttu määrati Venemaa Olümpiakomiteele olümpiakeeld, mistõttu ei saanud venelased PyeongChangi olümpial Venemaa lipu all võistelda.
Rodtšenkovi süüdistuste tõttu said eluaegse olümpiakeelu ka Zaitseva, Viluhhina ja Romanova.
Venemaa suurärimees, NBA-s mängiva korvpalliklubi Brooklyn Netsi omanik Prohhorov oli varem Venemaa laskesuusaliidu president ning talvel teatas ta, et kui dopingusüüdistuse saanud laskesuusatajad otsustavad võidelda ja enda au kaitsta, on ta valmis neile rahalist tuge pakkuma. Naised võtsid pakkumise vastu ja kaebasid Rodtšenkovi laimu eest kohtusse, nõudes temalt kahjurahana kaheksa miljonit eurot.
Nüüd andis aga Rodtšenkov enda vastulöögi ja pöördus omakorda laskesuusatajate vastu kohtusse. "Jahitavast saab hoopis jahtija," ütles Rodtšenkovi advokaat Jim Walden. "Venemaa ja tema marionetid on doktor Rodtšenkovi järjekindlalt rünnanud, viimati selle absurdse kohtuasjaga. Doktor Rodtšenkov esitas kohtule hulganisti asitõendeid, mis näitavad, et Prohhorovi rahastatud kohtuasi on alusetu ja minu hinnangul oli selle ainsaks põhjuseks saada teada, kus Rodtšenkov asub."
"Kaebajad ja nende oligarhist rahastaja oleksid pidanud rohkem uurima New Yorgi osariigi seadusi, mis täielikult kaitsevad doktor Rodtšenkovi selle eest, et keegi saab kohtusaali kasutada tema hirmutamiseks," lisas Walden.
Rotdšenkovi advokaadid paluvad kohtul kolme laskesuusataja kaebus tühistada. "Kaasusel on küll kolme laskesuusataja nimed, aga oleme veendunud, et selle taga on Prohhorov," lisas Rodtšenkovi kaitsjatetiimi kuuluv Derek Borchardt.
Walden avaldas ka Rodtšenkovi pöördumise: "Tänan enda advokaate, kes minu eest võitlevad. Olen terve, minuga on kõik korras ja mind kaitstakse. Kavatsen jätkata koostööd dopinguvastaste organisatsioonidega. Hoolimata Venemaa väidetest, on kõik minu siiani edestatud info olnud tõene ja ma ei kavatse öeldust sõnagi tagasi võtta. Jätkan võitlust puhaste sportlaste eest." | Vilepuhuja Rodtšenkov kaebas Vene oligarhi ja kolm laskesuusatajat kohtusse | https://sport.err.ee/827830/vilepuhuja-rodtsenkov-kaebas-vene-oligarhi-ja-kolm-laskesuusatajat-kohtusse | Vilepuhujana kuulsust kogunud Moskva dopingulabori endine juht Grigori Rodtšenkov teatas enda advokaadi vahendusel, et kaebas kohtusse teda laimus süüdistavad Venemaa laskesuusatajad Olga Zaitseva, Jana Romanova ja Olga Viluhhina ning eraldi ka naiste kaasus rahaliselt toetava Vene oligarhi Mihhail Prohhorovi. |
Kahetunnise puhumisreidi käigus tabas politsei autoroolist ühe kriminaalses joobes juhi ning kaks alkoholi tarvitamistunnustega juhti.
Reidi käigus jäi politseile vahele veel kaks juhti, kel puudus juhtimisõigus, ning üks juht, kelle sõiduk polnud registreeritud.
Üle-eestilist aktsiooni politsei riigipüha hommikul ei korraldanud. | Politsei tabas Järvevana teel puhumisreidi käigus kolm joobes juhti | https://www.err.ee/827825/politsei-tabas-jarvevana-teel-puhumisreidi-kaigus-kolm-joobes-juhti | Politsei kontrollis volbriööle järgnenud maipüha hommikul juhtide kainust Tallinnas Järvevana teel suunaga Mustamäe poole. |
Esmaspäevasel treeningul andis ründaja oma otsusest teada ka meeskonnale. Pärast emotsionaalselt kulgenud hüvastijättu meeskonnakaaslastega ütles Saito pisarsilmil, et otsus on raske ja teeb haiget. "Olukord, mis lahkumise tingis, tekkis väga ootamatult, aga kõhelda ma ei saa – pean pere eest seisma," kõneles jaapanlane, kes kasvatas enne Eestisse tulekut Jaapanis üksikisana väikest poega.
Kas Saito plaanidesse mahub ka Jaapanis uue klubi leidmine? "Ei," kõlas Saito vastus. "Profikarjääriga on tõenäoliselt kõik ja treeneritöö peale ma ei ole mõelnud. Hakkan tööle klubimänedžmendis. Sõbrad on mind Jaapanis selles valdkonnas juba ootamas. Kes teab, ehk satun seoses uue tööga Viljandissegi tagasi. Praegu on siit tõesti kahju lahkuda," tõdes ta ning lisas kurvalt naeratades, et oleks väga tahtnud näha suvise Viljandi kuulsat atmosfääri ja festivalide melu.
Ehkki mänguliselt ei kulgenud Saito Tuleviku-perioodi vältel ei temal endal ega klubil kõik pilvitult, jääb ta Eestit, klubi ja kaasmängijaid hea sõnaga meenutama. "Te olete head ja saate aina paremaks," ütles ta meeskonnale peetud lühikeses kõnes. "Mul on väga kahju teist lahkuda hetkel, kui olime raskusi seljatamas."
Viljandi Tuleviku president Raiko Mutle lausus, et uudis tuli ootamatult. "Lootsime, et Yosuke jääb meiega vähemalt suvise üleminekuaknani. Samas mõistame täielikult tema olukorda – pere on alati esmatähtis."
Mutle lisas, et Saitoga jäeti sõbralikult hüvasti ning temaga peetakse edaspidi ühendust. "Oli tunda, et talle meeldis Viljandis väga ning usume, et ta viib siit koduriiki head emotsioonid ja mälestused. Kogu klubipere poolt soovime Yosukele edu ja kordaminekuid edaspidiseks," sõnas klubijuht.
30-aastase Saito saagiks Eesti kõrgliigas jäi üheksa mängu, milles ta lõi Viljandi Tuleviku eest kaks väravat. | Yosuke Saito lahkub Viljandi Tulevikust ja lõpetab profikarjääri | https://sport.err.ee/827822/yosuke-saito-lahkub-viljandi-tulevikust-ja-lopetab-profikarjaari | Pühapäeval, 29. aprillil pärast võidukat kohtumist Pärnu Vaprusega teatas Viljandi Tuleviku jaapanlasest ründaja Yosuke Saito peatreenerile ja klubijuhile, et on sunnitud perekondlikel põhjustel klubiga alles veebruaris sõlmitud lepingu lõpetama ning kiiresti kodumaale naasma. Esmaspäeval kinnitas Saito klubi pressiteenistusele, et lõpetab ka profikarjääri. |
Kolonelleitnant Marti Magnus ütles ERR-i raadiouudistele, et öö jooksul reageerimist nõudnud juhtumitest jäi silma lähisuhtevägivald Tartu linnas. "Tegu oli korduva kaasusega, inimene peeti kinni ja paigutati kainenema."
Esmaspäeva õhtul kaotas üks inimene elu, aga see ei ole seotud vägivallajuhtumiga. "Tõenäoliselt läks vanem mees kalale ja ta leiti uppununa." | Politsei jaoks möödus volbriöö suuremate intsidentideta | https://www.err.ee/827819/politsei-jaoks-moodus-volbrioo-suuremate-intsidentideta | Politsei jaoks möödus volbriöö rahulikult ja suuremaid intsidente, kui mõned kaklused ööklubide ja baaride juures välja jätta, ei toimunud. |
2016. aasta jõulude eel poja Leo sünnitanud Azarenka naasis võistlustulle eelmise aasta juunis Mallorcal. Pärast mullust Wimbledoni läks ta aga enda poja isast lahku ning järgnes kibe kohtulahing, mille tõttu pidi Azarenka võistluskarussellilt eemal olema kaheksa kuud, kuna kohus ei lubanud tal koos pojaga koduosariigist Californiast lahkuda ja ilma lapseta ei tahtnud Azarenka turniiridel käia.
Tänavu mängis Azarenka Californias Indian Wellsis, kus jõudis teise ringi ning seejärel ka Florida osariigis Miamis, kus jõudis poolfinaali. Mõlemal korral jäi ta alla valitsevale US Openi võitjale Sloane Stephensile.
Nüüd teatas edetabelis 99. real paiknev Azarenka sotsiaalmeedia vahendusel, et lendas koos pojaga Euroopasse ja osaleb esmaspäeval Madridis algaval kõrgeima tasemega WTA turniiril. "Emme ja Leo seiklused algavad. Euroopa, siit me tuleme! Esimene peatus – Hispaania. Näeme Madridis," kirjutas Azarenka.
Azarenka mängis viimati liivaväljakul 2016. aasta Prantsusmaa lahtistel. Esialgsete plaanide kohaselt peaks ta pärast Madridi turniiri osalema ka nädal hiljem Roomas peetaval samuti Premier Mandatory taseme turniiril ning seejärel ka Prantsusmaa lahtistel.
Mommy and Leo’s adventures begin ???? Europe here we come ???????? first stop ???????? see you in Madrid ✌????????????????????????❤️ pic.twitter.com/9WzUDj7Crx
— victoria azarenka (@vika7) April 30, 2018 | Endine esireket naaseb kaheaastase pausi järel liivaväljakuile | https://sport.err.ee/827818/endine-esireket-naaseb-kaheaastase-pausi-jarel-liivavaljakuile | Viimati mullu suvel väljaspool USA-d võistelnud endine maailma esireket Viktoria Azarenka naaseb Euroopasse, osaledes kõrgetasemelisel Madridi tenniseturniiril. |
Finlay Pretselli film jälgib ühe kõigi aegade tuntuma Briti jalgratturi David Millari viimast hooaega rattasadulas, kui ta üritab meeleheitlikult pääseda oma 13. Tour de France'ile, et seal oma pikale karjäärile punkt panna.
Pärast dopinguga patustamist suurde sporti naasnud 37-aastase mehe pingutuste vahendusel avaneb jalgrattaspordi võlu ja valu, peamiselt küll valu. Millar lükkab ümber ettekujutuse, et ratas annab sportlasele vabaduse ja ta justkui lendab sadulas. Ta ütleb, et see on jama, mäed klaustrofoobilised ja võidusõit ise armutu elajas. Treenitakse selleks, et suuta veel rohkem kannatada.
Ometi sunnib mingi vastupandamatu jõud Millarit üha uuesti ja uuesti sadulasse hüppama, kuigi seda, mille üle rõõmustada, jääb üha vähemaks.
Kaasahaarav film mõjub peaaegu füüsiliselt, vaataja viiakse otse võidusõidu keskele, kuuleme sõitjate hingeldamist, tuule vihinat kõrvus, saateautost tulevaid käsklusi, omavahelisi jutte, elame kaasa pika etapi järgsele agooniale – kõigele sellele, mis jääb tavaliselt kaadri taha. Me ronime kilomeetrite viisi mäkke, mis kõrgub ees nagu sein, ja kihutame 80 kilomeetrit tunnis sealt alla, isegi kukume koos ratturitega.
Pretsell, kes on ise endine tipptasemel rattavõidusõitja, on öelnud, et tahtis vaatajale pakkuda hüperreaalset kogemust ühest kõige raskemast spordialast maailmas.
"Ajasõit" esilinastus eelmise aasta lõpus maailma tuntuima, Amsterdami dokumentaalfilmide festivali võistlusprogrammis ja nüüdseks on seda näidatud pea igas maailma nurgas.
2. mail kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse jalgrattatreener Karmen Reinpõld. Näha ja katsuda saab tõelist võidusõiduratast ja selle juurde kuuluvat varustust. Film on inglise keeles. Sissepääs tasuta.
Kultuuriteemaliste filmide sarja Kumu dokumentaal korraldavad Kumu ja PÖFF. | Kumu toob ekraanile erakordse spordifilmi | https://kultuur.err.ee/827817/kumu-toob-ekraanile-erakordse-spordifilmi | Sel kolmapäeval Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas linastuv "Ajasõit" tekitab vaatajas närvekõditava, isegi hirmutava tunde, nagu istuks ta ise ratta seljas ja osaleks 300 kilomeetri pikkusel ränkraskel Milano–Sanremo võidusõidul. |
Avamängu kodujääl kindlalt 7:0 võitnud Golden Knights jäi teises mängus kodupubliku ees teise lisaaja järel Sharksile 3:4 alla. Esimeses San Joses peetud kohtumises võitis aga Vegas lisaajal 4:3.
Golden Knightsi eest tegid skoori Colin Miller, Jonathan Marchessault ja Reilly Smith, võiduvärava viskas William Karlsson, kui lisaaega oli mängitud 8.17. Sharksi poolelt said värava kirja Tomas Hertl, Evander Kane ja Timo Meier.
Marc-Andre Fleury tõrjus Golden Knightsi väravasuul 39 pealelööki, Sharksi väravavaht Martin Jones tegi 29 tõrjet.
Nelja võiduni peetava seeria neljas kohtumine toimub kolmapäeval taas San Joses.
Tulemused:
Tampa Bay – Boston 4:2
Seeria on viigis 1:1
San Jose – Las Vegas 3:4 la.
Las Vegas juhib seeriat 2:1 | Lisaajal võitnud Vegas asus seeriat juhtima | https://sport.err.ee/827815/lisaajal-voitnud-vegas-asus-seeriat-juhtima | Jäähoki Stanley karikasarjas asus NHL-i tänavune uustulnuk Vegas Golden Knights läänekonverentsi poolfinaalseeriat San Jose Sharksi vastu 2:1 juhtima. |
Liigahooaja üheksas võit võeti oma 14. matšis Bohemiansilt, kes alistati võõrsil 17. minuti väravast 1:0. Sander Puri sekkus mängu 73. minutil vahetusest, vahendab Soccernet.ee.
Tabelis jätkab 28 punkti kogunud Waterford kolmandal kohal. Esmaspäevane vastane Bohemians on üheksas. Liider on hetkel 31 silma kogunud Dundalk. | Puri koduklubi sai vajaliku võidu | https://sport.err.ee/827811/puri-koduklubi-sai-vajaliku-voidu | Pikaaegse Eesti koondislase Sander Puri (29) koduklubi Waterford, kes alustas hooaega Iirimaa kõrgliigas fantastiliselt, aga sai seejärel paar tagasilööki ning viigistas eelmises voorus, võttis nüüd taas võidu. |
Talverehvid on lubatud uuesti alla panna oktoobrist ning kohustuslikud on need detsembrist.
Aastaringselt on lubatud sõita lamellrehvidega, mille tähistus on M+S, MS, M.S. või M&S. | Naastrehvidega enam sõita ei või | https://www.err.ee/827809/naastrehvidega-enam-soita-ei-voi | Mai algusega lõppes periood, mil autol võivad all olla naastrehvid. |
"Laagri esimestel päevadel kohtas trennides rohkelt tehnilist praaki, aga mida päev edasi, seda paremaks üldpilt muutus," ütles Marmor pressiteate vahendusel.
Sujuvale ja kiiremale kohanemisele aitas peatreeneri sõnul kindlasti kaasa kodumaal Teras Beach Tallinna hallis tehtud üheksa liivatreeningut. "Hispaanias tehtud treeningutel keskendusime enamjaolt löögiharjutustele, taktikalistele liikumistele ja suurel väljakul mängimisele. Eelpool nimetatud elemente pole me alates ettevalmistusperioodi algusest ehk detsembrist seni teha saanud," sõnas Marmor.
Pärast esimesi treeninguid kohtus Eesti Euroliiga A-divisjoni kuuluva Saksamaaga, kellele vannuti esmalt 2:7 alla. Päev hiljem saadi sama vastasega palju paremini hakkama, kuid pärast kolmandat perioodi, mis lõppes 3:3 viigiga, suutsid sakslased Eestile lüüa viis vastuseta palli (vastavalt kokkuleppele mängiti mõlemad kohtumised nelja perioodiga).
"Saksamaa eesotsas on alates sellest aastast uus peatreener, mistõttu oli esimeseks mänguks mõnevõrra keeruline valmistuda. Võtsin aluseks nende möödunud hooaja kaks viimast mängu, aga loomulikult oli nende pealt raske ennustada, milline saab uus mängujoonis olemas. Mäng algas meie jaoks hästi, kui suutsime Marko Truusalu löödud penaltist kohtumist juhtima minna, aga esimese perioodi lõppedes leidsime end 1:3 kaotusseisust. Teisel perioodil lisandus veel kaks vastase väravat, mille otseseks põhjuseks meie endi eksimused kaitses. Viimasel perioodil lõid vastased kaks ja meie ühe värava, kui keskelt lahtimängust lõi oma koondisekarjääri 30. värava Marko Truusalu. Kokkuvõtvalt võin esimese mängu kohta öelda, et saatuslikuks said individuaalsed eksimused kaitsefaasis ja ebakindlus palliga mängimisel, mis ilmselt tulenesid mängupraktika puudumisest ja varem mitte kokku mänginud koosseisust," analüüsis peatreener.
"Nägin esimeses kohtumises sakslaste mängujoonise ära. Hommikul analüüsisime üheskoos meeskonnaga esimest mängu ja nähtust lähtuvalt tegin treeningul teatud korrektuurid kaitsetaktikas ja tegime läbi paar varianti rünnaku ülesehitamiseks," selgitas Marmor lähenemist korduskohtumisele. "Teises kohtumises meie kaitsetaktika töötas ning sakslased ei muutnud oma mängus oluliselt midagi, millega meid üllatada. Rünnakul leidsime omad käigud kenasti üles tänu enesekindlamale palli hoidmisele. Kuigi jäime kaotusseisu, siis Marko Truusalu kena käärlöök viigistas mänguseisu ning Rain Hindrimäe debüütvärav kiirrünnakust viis meid ka juhtima. Vastastel õnnestus taaskord viigistada, aga Taavi Tammo koondise üheksas värav viis meid kolmanda perioodi keskel uuesti juhtima, kuid ka kolmas periood lõppes siiski viigiga."
Teises treeningkohtumises Saksamaaga jäi Eesti meeskonda veidi segama ka kohtuniku tähtis otsus neljanda perioodi alguses. "Kohtunik, kes hiljem ka oma viga tunnistas, andis kahtlase nelja sekundi vea – Saksamaa suutis karistuslöögi realiseerida ja siis läks juba kõik allamäge. Kuigi see mängu lõpp vajus täiesti ära, siis suures pildis ütleksin teises kohtumises mängijate kohta vaid positiivset," lisas peatreener.
Laagri viimases mängus kohtuti laupäeval Šveitsiga, maailma seitsmendale koondisele vannuti alla 0:9. "Nende vastu on ülimalt keeruline mängida ka puhanuna ja kuigi meil oli tegelikult neist väga hea pilt ees, sest oleme korduvalt nendega aastate jooksul mänginud ning nägime ka kohtumist Saksamaa vastu, siis jäime lihtsalt nende kvaliteediga hätta. Kui lisada juurde see, et mehed polnud Saksamaa mängudest ikkagi korralikult füüsiliselt taastunud, siis jäime olukordadesse hiljaks, ei suutnud korralikult palli vallata ja olime justkui igas elemendis paar sammu maas. See oli piisav, et nad meid karistaks," lausus Marmor.
Meeskonna ridades tegid koondiselaagris debüüdid Janar Pajo, Argo Alaväli, Gregor Sedrik, Roland Rink ja Rain Hindrimäe, kellest viimane sai kirja oma esimese värava. "Kuna kaasas oli üsna eksperimentaalne koosseis, siis selle laagri tulemustele ma liialt palju ei rõhuks. Kokkuvõttes oli hea näha, et pärast kandidaatideringi suurendamist sain kaasa võtta uusi mehi, kes said kindlasti väärt kogemuse," ütles Marmor.
Järgmisena ootab meeskonda ees kohtumine Soomega, keda võõrustatakse Haven Kakumäe rannaareenil 27. mail. "Kohtumine Soomega saab olema minu esimene ametlik mäng peatreenerina. Soome vastu tegin 2011. aastal ka oma koondisedebüüdi mängijana, kui lõin värava ja võitsime. Äkki õnnestub peatreenerina ka sama õnnestunult alustada?" avaldas Marmor lootust.
Eesti rannajalgpallikoondis valmistus laagriga ning tulevase kohtumisega Soome vastu suviseks Euroliigaks. Põhiturniir peetakse 20.-22. juulini Moskvas ning finaalturniir 6.-9. septembrini Sardiinias, Itaalias. Koondise eesmärk on tagada koht järgmiseks hooajaks A-liigasse, millega kindlustada koht ka 2019. aasta Euroopa mängudele, mis peetakse Minskis. | Rannajalgpallikoondis pani Hispaanias aluse tänavuseks hooajaks | https://sport.err.ee/827802/rannajalgpallikoondis-pani-hispaanias-aluse-tanavuseks-hooajaks | Eesti rannajalgpallikoondis veetis nädala Hispaanias Giverolas, kus valmistuti kolme treeningkohtumisega algavaks suveks. Kuigi tugevatele vastastele jäädi kolmel korral alla ning mängulises plaanis peatreener Kristian Marmor meeskonna esitustega rahule ei jäänud, leidus treeninglaagris ka rohkelt positiivset. |
Aastatulult järgnesid talle sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe 69 100 euroga ning veeteede ameti peadirektor Rene Arikas 65 300 euroga.
Neljandal ning viiendal positsioonil on aastatulu põhjal riigikohtu esimees Priit Pikamäe ning peaminister Jüri Ratas. Mõlema aastatulu küündis 63 500 euroni.
Kaitseväe juhataja Riho Terras teenis eelmisel aastal 62 400 eurot. Üle 60 000 euro teenisid veel Saale Laos ja Villu Kõve riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumist, nende aastatulu oli 62 000 eurot.
Viru maakohtu esimees Astrid Asi teenis 61 600, Harju maakohtu esimees Meelis Eerik 60 700 ja riigikohtu halduskolleegiumisse kuuluv Ivo Pilving samuti 60 700 eurot.
50 000 eurot või enam teenis mullu kokku sada ametnikku. Üle 40 000 euro teenis veidi üle 400 ametniku ning üle 30 000 ligi 1200 ametnikku. | Riigiametnikest teenis mullu suurimat aastatulu maanteeameti juht | https://www.err.ee/827805/riigiametnikest-teenis-mullu-suurimat-aastatulu-maanteeameti-juht | Maanteeameti juht Priit Sauk teenis 2017. aastal palgatulu 74 600 eurot, olles sellega enimteeniv riigiametnik. |
Montegranaro suutis avaveerandil teha sisse seitsmepunktilise edu, kuid kolmas veerand kaotati omakorda koguni 7:19. Viimase neljandiku kaheksapunktiline võit ja viimasel minutil tabatud kuus vabaviset tõid Treieri tiimile tähtsa võidu, vahendab Korvpall24.ee.
18-aastane eestlasest ääremängija oli üsna olulises rollis, kui viibis väljakul 12 minutit ja viskas selle ajaga kolm punkti (kahesed 0/1, kolmesed 1/1). Lisaks sai ta kirja kolm lauapalli, ühe bloki, ühe pallikaotuse ja ühe vea.
Lamarshall Corbett viskas võitjate kasuks 18 punkti ja Valerio Amoroso tõi 14 silma ning 11 lauapalli. Kaotajate parim oli 23 punktiga Jazzmarr Ferguson.
Kolme võiduni mängitav seeria jätkub 1. mail, kui teinegi kohtumine peetakse Biella koduplatsil. | Kaspar Treier mängis Montegranaro tähtsas võidus olulist rolli | https://sport.err.ee/827801/kaspar-treier-mangis-montegranaro-tahtsas-voidus-olulist-rolli | Itaalia korvpalli esiliigas ehk Serie A2 liigas alustas Kaspar Treieri kodumeeskond Montegranaro kaheksandikfinaalseeriat raske, aga olulise võiduga, kui võõrsil oldi 73:70 üle Biellast. |
Šoti valitsus väidab, et miinimumhinna kehtestamine säästab juba esimesel aastal 58 inimelu ja vähendab hospitaliseerimiste arvu 1300 võrra, vahendas BBC.
Seadus ütleb, et üks ühik alkoholi ei tohi maksta vähem kui 50 penni. Alkoholiühikute arvu saab välja arvutada, kui korrutada milliliitrite arv kangusega ning jagada saadud tulemus tuhandega.
Näiteks 0,7-liitrises viskipudelis (40%) on alkoholiühikuid 28 ning pudeli miinimumhind saab poes olla nüüdsest 14 naela.
Seadusandja teravik miinimumhinna kehtestamisel oli suunatud alkoholile, mis meelitab inimesi, kel on alkoholiga probleem.
Näiteks kaheliitrine kange siider (7,5%) maksis seni supermarketites umbes 2,5 naela, kuid nüüd maksab see vähemalt 7,5 naela.
Šotimaa puhul pole aga tegu maksu või aktsiisiga, sest hinnatõusust tekkiv raha läheb endiselt tootjatele ja müüjatele - lihtsalt odavama kange alkoholi hind tarbija jaoks tõuseb. | Šotimaal hakkas kehtima alkoholi miinimumhind | https://www.err.ee/827800/sotimaal-hakkas-kehtima-alkoholi-miinimumhind | Šotimaal jõustus maist lõpuks 2012. aastal vastu võetud, kuid kohtuvaidlustesse takerdunud seadus, mis seab alkoholile miinimumhinna. |
Terry Rozier tõi võitjatele 29 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Jayson Tatum lisas 28 ja Al Horford 26 punkti. Sixersi ridades viskas Joel Embiid 31 punkti ja võttis 13 lauapalli.
Nelja võiduni peetava seeria teine kohtumine peetakse neljapäeval samuti Bostonis.
Viimasena alustavad poolfinaalseeriat samuti idakonverentsi kuuluvad Toronto Raptors ja Cleveland Cavaliers, kes kohtuvad avamängus ööl vastu kolmapäeva Torontos.
Tulemus:
Boston – Philadelphia 117:101
Boston juhib seeriat 1:0. | Celtics alustas teist ringi kindla võiduga | https://sport.err.ee/827798/celtics-alustas-teist-ringi-kindla-voiduga | Korvpalliliigas NBA play-off ’i avaringis otsustava mängu järel teise ringi pääsenud Boston Celtics alustas idakonverentsi poolfinaalseeriat kodus kindla 117:101 võiduga Philadelphia 76ersi üle. |
Liiklus suunatakse sel ajavahemikul ümber Järvevana tee ning Tartu maante kaudu.
Neljapäeva õhtul kella 22-st kuni reede hommikul kella 5-ni on suletud Ülemiste tunneli Mustamäe suund ning liiklus suunatakse ümber Filtri tee ja Tehnika tänava kaudu.
Tallinna transpordiamet palub olla tähelepanelik ning järgida liiklusmärkide ning reguleerijate märguandeid. | Ülemiste tunnel suletakse kahel ööl hooldustöödeks | https://www.err.ee/827797/ulemiste-tunnel-suletakse-kahel-ool-hooldustoodeks | Seoses Ülemiste tunneli hooldustöödega suletakse tunneli Lasnamäe suund alates kolmapäeva hilisõhtul kella 22-st kuni neljapäeva varahommikul kella 5-ni. |
Ümber Viljandi järve jooksu üritused said tavapäraselt alguse 30. aprillil, kui Viljandi staadionil jooksid alla 12-aastased lapsed. Tänavu startis 860 last ehk 45 enam kui aasta tagasi. Kõige rohkem oli startijaid tavapäraselt 1-3-aastaste seas, kus lapsed saavad joosta koos vanematega.
Ümber Viljandi järve jooksu lastevõistlusel läbisid alla 9-aastased lapsed 300 meetri ning 10-12-aastased lapsed 700 meetri pikkuse distantsi. Võitjaid ei selgitatud, finišiprotokolli ei koostatud ning kõik lõpetajad said jooksu lõpetamise järel magusa auhinna.
Viiendat aastat anti päev enne suurjooksu start ka teatejooksule ümber Viljandi järve ning tänavu oli selles kümneliikmeliste võistkondade jõuproovis suur muutus, sest esimest korda said võistelda ettevõtete esindused. Stardis oli 13 võistkonda, neist seitse ettevõtete, neli põhikoolide ja kaks gümnaasiumide arvestuses.
Üldvõit läks tänavu noorimatele osalejatele ehk põhikoolide arvestuses esikoha saanud Viljandi Paalalinna koolile, kes edestas parimat gümnaasiumi esindust ligi 20 sekundiga.
Paalalinna kooli kümneliikmeline võistkond lõpetas ajaga 47.25. Põhikoolide arvestuses järgnesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhikooli esindus ajaga 54.30 ning ajaga 54.34 oli finišis Kesklinna kool.
Üldarvestuses teisena ületas lõpujoone Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide esindus ajaga 47.43. Selles võistlusklassis oli nende ainsaks konkurendiks Viljandi gümnaasiumi esindus ja nemad lõpetasid ajaga 49.03.
Suure osa distantsist üldarvestuses juhtinud Põltsamaa kooli esindus andis juhtohjad Paalalinna koolile järve vastaskalda teises pooles, kus Viljandi terviserajal on rasked ja pikad tõusud ning langused.
Esimest korda viie aasta jooksul oli kavas ka ettevõtete teatejooks ning firmade esindusi oli stardis seitse. "Kedagi meelitama ei pidanud, kõik tulid ise ja vastukaja oli väga hea," tunnistas teatejooksu korraldaja ja Myfitnessi spordiklubi jooksutreener Raivo Nõmm.
Ehkki ettevõtete esindustel kulus rajal rohkem aega kui koolilastel, oli nende võistlus lõpuni väga pingeline. Kolm esimest firmat jõudsid lõpusirgele kolmekesi koos. Esikoha sai lõpuks Sveba-Dahlen (aeg 52.53), teise koha sai Elamuspank (52.57) ja kolmandaks jäi MyFitness (53.01).
Teatejooksu võistkonnas pidi olema viis naist ja viis meest ning ühe etapi pikkus oli 500 meetrit kuni kaks kilomeetrit. Jooksurada kulges mööda terviserada, mis on kokkuvõttes paar kilomeetrit pikem ja oluliselt raskem trass, kui on kasutusel 1. mail ümber Viljandi järve jooksul
Ümber Viljandi järve jooksule antakse start 1. mail kell 12 Viljandi staadionil. Jooksule ja kümme minutit hiljem startivale kepikõnnile on end kirja pannud üle 3600 osaleja. | Lapsed püstitasid ümber Viljandi järve jooksul uue rekordi | https://sport.err.ee/827796/lapsed-pustitasid-umber-viljandi-jarve-jooksul-uue-rekordi | Nii palju lapsi kui tänavu pole ümber Viljandi järve jooksu lastevõistlustel kunagi varem osalenud. Koos teatevõistlusel osalejatega oli esmaspäeval Viljandi staadionil stardis 990 jooksjat. |
Eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel said esimest korda hääletada ka 16- ja 17-aastased. Neist e-hääletas vaid 1989, mis on vähem kui kümnendik selle eagrupi valijatest*. Taoline vähene aktiivsus viitab asjaolule, et noored ei osale kuigi aktiivselt kohaliku tasandi otsustusprotsessides. Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) hiljutisest raportist selgub, et noorte kõnetamiseks ja osalema kutsumiseks ei piisa traditsioonilisest lähenemisest.
Selleks, et kutsuda noori kaasa rääkima, on vaja lasta neil teha väikesi iseseisvaid otsuseid, näiteks otsustada traadita interneti levila või klassiruumi paigutuse üle. Samas omavalitsuse sisesed otsustusprotsessid on aeglased: raportis märgiti, et näiteks ühes omavalitsuses toodi eduloona esile 8-aastast noorteobjekti ehitusprotsessi. Sisuliselt tähendab see, et selle ajaga, millal tehakse otsuseid KOV-i tasandil, on noortest sirgunud noored täiskasvanud. Muide, kesine osalemine kohaliku tasandi otsustusprotsessides peegeldub ka 18–24-aastaste noorte e-hääletamises KOV-i valimistel – see on aasta-aastalt vähenenud.
RAKE raporti üks peamistest sõnumitest on, et noorte osalust otsustusprotsessides, sh ka valimistel käimist, saaks suurendada kaasates neid väikeste ja lühiajaliste otsuste tegemisse. Nende väikeste otsuste kaudu saavad noored kogeda vahetut tagasisidet ja edutunnet.
Selleks, et noorte arvamused ja seisukohad oleksid näiteks KOV-i tasandil kuulda, on esmalt vaja, et noored ja täiskasvanud oleksid ühes aruteluruumis. Paraku aga eeldab taoline arutelus osalemine, et kumbki pool suudab oma argumente väljendada võrdselt positsioonilt, samas teismeline on harva võrdväärne kaasarääkija täiskasvanust ametnikuga.
Selleks, et noor osaleks, tuleb minna noorte juurde
Raporti koostajate sõnul tähendab see, et noorte tundma õppimiseks võiks ametnik minna oma ruumist välja noorte juurde, näiteks ühiskonnaõpetuse tundi või huviringi.
Ning selleks, et noorte seisukohti kaasata, tuleb esmalt teadvustada, et noorte otsustamisvõimekus areneb vähehaaval ega ole võrdne täiskasvanu omaga.
Raporti koostajatele tuli ootamatu üllatusena asjaolu, et noorte osalemisvalmidust mõjutab väga tugevalt nende pere aineline toimetulek, mis mõjutab näiteks seda, kas noorel on võimalik iseseisvalt liikuda ühest kohast teise, et üldse osaleda otsustust nõudvates tegevustes.
Teine piirang on elukoht, mis tingib selle, kas noor saab osaleda noorsootöö korraldatud ettevõtmistes ja koolielus.
Tervikuna takistab näiteks KOVi otsustusprotsessides osalemist see, et oma argielus on noortel väga vähe, mille üle nad iseseisvalt otsustada saavad. Seetõttu ei saa oodata, et noori saaks kaasa lööma ahvatleda võrdlemisi keerukalt ja jäigalt kujundatud otsustusprotsessid, mis nn keskmises noores esmajoones ärevust tekitavad.
*Tervikuna hääletas valimistel ilmselt sellest eagrupist rohkem noori, kuid selle kohta puudub praegu veel statistika. | Raport: noored ei räägi kaasa, sest neil pole oma argielu otsuste üle võimu | https://novaator.err.ee/827686/raport-noored-ei-raagi-kaasa-sest-neil-pole-oma-argielu-otsuste-ule-voimu | Noorte osalemist kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkimises takistab vähene võimalus üldse millegi üle oma elus otsustada, nii selgub Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse raportist. Kohalikus noorsootöös osalemist võivad piirata nii pere majanduslik olukord, elukoht kui ka noore isiklik aktiivsus. |
Esialgu nimekirja kuulunud Mark Anders Lepik liitub meeste A-koondisega seoses Rauno Alliku eemalejäämisega. Teda asendab U-21 koondises FC Kuressaare kaitsja Rasmus Saar. Pärast U-21 valikkohtumisi liitub meeste koondisega ka 18-aastane Hollandis mängiv Rocco Robert Shein.
U-21 koondis koguneb esmaspäeval, 30. mail. Esimene mäng toimub reedel, 3. juunil, kui kell 19.00 saab avavile kohtumine Aserbaidžaani eakaaslastega. Teine mäng peetakse 8. juunil algusega kell 19.00 Horvaatia vastu. | Noormeeste U-21 koondises toimus muudatus | https://sport.err.ee/1608614545/noormeeste-u-21-koondises-toimus-muudatus | Noormeeste U-21 koondis peab Euroopa meistrivõistluste valiksarjas oma viimased kohtumised, kui Pärnu Rannastaadionil võõrustatakse Aserbaidžaani ja Horvaatiat. |
Oluline 30. mail kell 22.54:
- Ameerika Ühendriigid ei anna Ukrainale raketisüsteeme, mille tabamisulatusse jääks ka Venemaa territoorium, ütles USA president Joe Biden esmaspäeval;
- Luhanski oblasti Severedonetskis käivad tänavalahingud, ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzianõk esmaspäeval;
- kogu eluvajalik infrastruktuur Severodonetskis on purustatud, ütles Ukraina president;
- Donbassi "vabastamine" on Venemaa prioriteet, teatas režiimi välisminister Sergei Lavrov;
- Euroopa Liit jätkab läbirääkimisi Venemaale naftaembargo kehtestamiseks;
- Vene relvajõudude kaotused kesk- ja madalama taseme ohvitserkonnas on olnud laastavad ning peaks kaasa tooma Vene vägede efektiivsuse kahanemise tulevikus, teatas Briti kaitseministeerium;
- Ukraina peastaabi esmaspäevaste andmete kohaselt on Venemaa sõjas alates selle algusest kaotanud umbes 30 350 sõjaväelast, 1349 tanki ja 3282 jalaväe lahingumasinat;
- Rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) on saatnud Ukrainasse seal toime pandud sõjakuritegusid uurima oma ajaloo suurima uurijate rühma, ütles Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova;
- Vene relvajõud tulistasid esmaspäeval Luhanski oblastis Severodonetski lähistel autot, mis pidi sõja jalgu jäänud inimesi evakueerima, rünnakus hukkus väljaandele BFMTV töötanud Prantsuse ajakirjanik.
Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai hoiatas, et Severodonetskis jätkuvad intensiivsed tänavalahingud ning Vene väed on jõudmas linna keskossa.
Haidai sõnul on lahingud väga intensiivsed ning enam ei jõuta inimohvreid kokku lugeda.
"Nad kasutavad ikka ja jälle sama taktikat. Nad pommitavad mitu tundi - kolm, neli, viis tundi - järjest ja siis ründavad," ütles Haidai. "Need kes ründavad surevad. Siis jätkub pommitamine ja nad taas ründavad ning jätkavad seda, kuni murravad kuskilt läbi," kirjeldas ta.
Zelenski Ülemkogule: Euroopa peab näitama suuremat ühtsust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles videopöördumises Euroopa Ülemkogule, et Euroopa peab üles näitama suuremat ühtsust.
Zelenski kutsus üles ka kehtestama uusi sanktsioone Venemaale, mille hulka kuulub Vene nafta keelustamine.
Zelenski tõi Ukraina näiteks ühtsusest, öeldes, et koostöös on ukrainlased löönud tagasi rohkem Vene vägesid kui maailma juhid, sealhulgas ka Putin, oleksid oodanud.
"Kui keegi torpedeerib laeva, siis ei ole võimalik ühel või teisel kajutil loota, et nemad jäävad vee peale samal ajal kui teised upuvad," ütles Zelenski.
Ukraina president märkis ka, et Euroopa peab lõpetama sisemised vaidlused sanktsioonide üle, kuna need vaid kannustavad Venemaad.
Vene kontrolli all Melitopolis plahvatas autopomm
Venemaa kontrolli all olevas Melitopoli linnas plahvatas esmaspäeval autopomm, plahvatuses sai kolm inimest vigastada. Nii Venemaa kui ka Ukraina ametnike sõnul võisid plahvatuse põhjustada Vene võimu vastu astuvad ukrainlased.
Melitopoli eksiilis linnapea Ivan Fedorovi sõnul toimus plahvatus Venemaa poolt ametisse pandud linnajuhtide hoone lähedal.
Fedorovi sõnul on võimalik, et plahvatuse taga on kohalik vastupanuliikumine ning linnaelanikud jätkavad okupatsioonile vastupanu.
Kremli kõneisiku Dmitri Peskovi sõnul on tegemist rünnakuga tsiviiltaristu vastu Venemaa okupeeritud alal ning see on vastuvõetamatu.
Venemaa ähvardab Azovstali kaitsjaid surmanuhtlusega
Venemeelse Donetski nn rahvavabariigi justiitsministri Juri Sirovatko sõnul võib Vene vägede poolt kinni võetud Azovstali kaitsjaid oodata surmanuhtlus, vahendas AFP.
Enam kui nädal tagasi Azovstali terasetehasest lahkunud ligi 1000 Ukraina sõdurit viidi Venemaa okupeeritud alale. Ukraina on pakkunud välja vangide vahetuse võimaluse, kuid Venemaa on kutsunud üles nende üle kohut pidama ja ka terrorismis süüdistades nad surma mõistma.
"Kohus otsustab nende üle," ütles Sirovatko. "Selliste kuritegude eest on meil Donetski Rahvavabariigis kõrgeim karistus - surmanuhtlus. Kõik vangid on DNR-i territooriumil."
Sõjavangide seas on tema sõnul 2300 Azovstali tehast kaitsnud sõdurit.
Venemaa soovib vedada Ukraina vilja Türgi abiga üle Musta mere
Venemaa president Vladimir Putin ütles kõnelustel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga, et on valmis aitama Türgiga koostöös eksportida Ukraina teravilja üle Mustal mere.
Putini lisas ka, et Venemaa võiks sanktsioonide lõpetamisel "eksportida olulise koguse väetisi ja põllumajandustoodangut".
Ukraina on varem eksportinud vilja läbi sadamate, kuid Venemaa sissetungist alates on eksport toimunud väikestes kogustes raudteel või jõesadamates. Venemaa soovib, et Ukraina demineeriks kaubanduse jätkamiseks oma sadamad, kuid sadamad on mineeritud Ukraina linnade kaitseks sissetungi eest.
Nisuhind on Venemaa sissetungi tõttu Ukrainas kerkinud maailmaturul alates märtsist ligikaudu 20 protsenti.
Erdogan ütles Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et turvalise meretee loomine Ukraina põllumajandustoodangu eksportimiseks on tervitatav, vahendas Reuters.
Ukraina kaitseministeerium: Severodonetskis käivad tänavalahingud
Luhanski oblasti Severedonetskis käivad tänavalahingud, ütles Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Oleksandr Motuzianõk esmaspäeval.
"Severedonetski kohta saan öelda, et olukord on keeruline, käivad tänavalahingud. Ukraina sõdurid tõrjuvad vaenlase rünnakuid, kes kaotab sõdureid ja peab kohati taanduma," rääkis Motuzianõk esmaspäeval antud pressikonverentsil.
Tema sõnul on olukord tõesti raske, aga see on Ukraina relvajõudude kontrolli all.
"Luure töötab, kõik vaenlase plaanid on meile teada. Meie õhuluure töötab samuti. Seetõttu vaatan ma olukorrale optimistlikult," rääkis Motuzianõk.
Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja sõnul astuvad tema riigi üksused vajalikke samme, et hoida ära piiramisrõngasse sattumine Severdonetski ja Lõštšanski piirkondades.
Biden: USA ei anna Ukrainale rakette, mis ulatuksid Venemaad tabama
Ameerika Ühendriigid ei anna Ukrainale raketisüsteeme, mille tabamisulatusse jääks ka Venemaa territoorium, ütles USA president Joe Biden esmaspäeval.
Bideni kommentaar järgnes teadetele, et USA valitsus valmistub Ukrainale andma suure lennuulatusega raketisüsteeme.
Ukraina sõdur kaevikus Donetski oblastis Autor/allikas: SCANPIX/EPA/STR
Severodonetski eluvajalik taristu on purustatud
Severodonetskis on Vene vägede rünnakuis purustatud igasugune eluvajalik infrastruktuur, teatab Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Presidendi sõnul on pommitamistega hävitatud üle kahe kolmandiku linna hoonetest.
Zelenski sõnul on Severodonetsk praegu Venemaa peamine sõjaline eesmärk Ukrainas.
Mitu mõttekoda on juhtinud tähelepanu, et mingit sõjalist tähendust Severodonetski linnal ei ole ning Venemaa ei saa selle vallutamisest praktiliselt mingit kasu.
Lavrov: Donbassi "vabastamine" kuulub Venemaa peaeesmärkide hulka
Donbassi "vabastamine" on Venemaa jaoks tingimatu prioriteet, ütles Venemaa režiimi välisminister Sergei Lavrov Prantsusmaa ajakirjandusele.
Muude Ukraina alade elanikud peavad Lavrovi sõnul ise otsustama, millise riigi koosseisu nad tahavad jääda.
Donetski ja Luhanski piirkond tuleb Lavrovi sõnul aga "vabastada" ning tingimata liita Venemaa koosseisu.
Duda: Poola on valmis tagama Ukraina julgeolekut
Poola on valmis hakkama Ukraina julgeoleku tagajaks, ütles president Andrzej Duda.
President ütles USA uudistekanalile CNN ka, et tema riik toetab Ukrainat võimalikel rahuläbirääkimistel Venemaaga täielikult. Duda kinnitas ka, et Poola jääb Venemaa suhtes väga ettevaatlikuks ning pigem ei usalda Venemaa väljaütlemisi.
Euroopa Liit üritab endiselt jõuda naftaembargo kehtestamiseni Venemaale
Euroopa Liidul ei õnnestunud sõlmida lepingut embargo kehtestamiseks Venemaa naftale, kuid kõnelused jätkuvad esmaspäeval, teatas Euroopa Liidu kõrge ametnik uudisteagentuurile Reuters.
Arutelu all on keeld vedada aasta lõpuni Euroopa Liitu Vene naftat mere kaudu, lubatuks aga jääks naftaimport Družba torujuhtme kaudu, mis varustab Ungarit, Slovakkiat ja Tšehhit.
Eurovisiooni lauluvõistluse võitja kogus Ukraina armeele palju raha
Eurovisiooni lauluvõistluse tänavune võitja, Ukraina ansambel Kalush Orchestra pani oma auhinna, kristallist mikrofoni, müüki ning teenis sellega 838 491 eurot, mille annetas Ukraina relvajõududele uue droonisüsteemi ostmiseks.
Kristallmikrofoni müügi oksjonit juhtis Ukraina Televisiooni saatejuht Serhi Prõtula. Saadud raha eest kavatsevad relvajõud osta droonisüsteemi PD-2, kuhu kuulub kolm drooni koos maapealse juhtimissüsteemiga.
Briti sõjaväeluure: Vene relvajõude laastavad suured kaotused nooremkomandöride seas
Vene relvajõudude kaotused kesk- ja madalama taseme ohvitserkonnas on olnud laastavad, teatas Briti kaitseministeerium esmaspäeval oma perioodilises ülevaates. See peaks kaasa tooma Vene vägede efektiivsuse kahanemise tulevikus.
Brigaadi ja pataljonikomandörid saadetakse ilmselt kõige ohtlikmatesse piirkondadesse, kus madalamad ohvitserid peavad juhtima taktikalisi operatsioone, märkis Briti sõjaväeluure Twitteris avaldatud raportis.
"Paljude usaldusväärsete teadete kohaselt on tõenäoline, et lisaks juba praegu nähtavatele allumatuse ilmingutele Vene üksustes võib kogenud ja usaldusväärsete rühma- ja kompaniikomandöride (Venemaal roodukomandöride - toim.) nappus kaasa tuua edasise languse Vene üksuste moraalis ja distsipliinis," märkis Briti sõjaväeluure.
Nooremohvitseride kaotus suurendab ilmselt Vene relvajõudude raskusi oma üksuste juhtimise moderniseerimisel, lisati samas.
"Kõige esmalt võib eeldada, et pataljoni taktikalised grupid, mida moodustatakse Ukrainas sõdimiseks puruks löödud üksuste baasil, on ebaefektiivsed nooremohvitseride puuduse tõttu," tõdes Briti kaitseministeerium oma luure edastatud andmetele tuginedes.
Prantsuse välisminister külastab Zelenskit
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna saabus esmaspäeval Kiievisse, kus ta kohtub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ning välisministri Dmõtro Kulebaga.
Kohtumistel tuleb jutuks Prantsusmaa toetus Ukrainale kõigis valdkondades, sealhulgas Ukraina vilja ja toiduõli ekspordi blokaadist vabastamine, teatas Prantsuse välisministeerium.
Minister @MinColonna in #Ukraine in sign of France support the Ukrainian people https://t.co/REzuTYujKz
— Anne-Claire Legendre (@AClaireLegendre) May 30, 2022
Ministeeriumi kinnitusel näitab Colonna visiit Prantsusmaa solidaarsust Ukraina rahvaga ning on mõeldud Ukrainale antava toetuse tugevdamiseks nii humanitaar- kui ka finantsvaldkonnas, aga samuti kaitsevarustuse tarnetes.
Colonna külastab ka Vene sõjakuritegude sünonüümiks saanud Butša linna ning annab seal üle Prantsuse tsiviilkaitse varustust, muuhulgas pääste- ja kiirabiautosid.
Hispaania peaminister: NATO toetus Ukrainale on murdmatu
NATO toetus Venemaa rünnakuid tõrjuvale Ukrainale on murdmatu ja Vene president Vladimir Putin ei saavuta oma eesmärke Ukrainas, ütles Hispaania peaminister Pedro Sanchez.
"Ukraina pühendunud toetamine on ainus viis, kuidas saab Euroopal ja kogu maailmal sellisena nagu me nad üles oleme ehitanud, olla kindel tulevik," ütles Sanchez esmaspäeval Hispaania NATO-sse ast
umise 40. aastapäeva tähistamise üritusel peetud kõnes.
Purustused Bahmuti linnas Sjeverodonetski lähistel Autor/allikas: SCANPIX/AP/Francisco Seco
Ukraina hinnang Venemaa kaotustele
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 30 350;
- tankid 1349 (võrdlus eelmise päevaga +11);
- jalaväe lahingumasinad 3282 (+12);
- lennukid 207 (+0);
- kopterid 174 (+0);
- suurtükisüsteemid 643 (+12);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 205 (+2)
- õhutõrjesüsteemid 93 (+0);
- tiibraketid 118 (+2);
- autod ja muud sõidukid, selhulgas kütuseveokid umbes 2258 (+18);
- laevad / paadid 13 (+0);
- eritehnika 48 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.
Venediktova: Ukrainas töötab Haagi kohtu ajaloo suurim uurijate rühm
Haagis tegutsev rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) on saatnud Ukrainasse seal toime pandud sõjakuritegusid uurima oma ajaloo suurima uurijate rühma, ütles Ukraina peaprokurör Irõna Venediktova.
"Haag ootab sõjakurjategijaid. Me teeme kõik võimaliku, et see juhtuks võimalikult kiiresti – koordineerime oma tegevust ICC peaprokuröri bürooga. Arutasime jooksva koostöö küsimusi ning tulevikustrateegiast ICC peaprokuröri Karim Khaniga," kirjutas Venediktova sotsiaalmeedias.
Venediktova kinnitusel on praegu Ukrainas ICC ajaloo suurim ekspertide ja uurijate rühm, kes viib läbi sõltumatut uurimist. Ta ei täpsustanud siiski uurijate rühma suurust.
Ukraina peaprokuröri sõnul on Ukraina õiguskaitseorganite ja ICC ekspertide töö ukrainlaste jaoks elu ja surma küsimus.
"Sõjakurjategijate karistamine on märgiks teistele, et vastutus on vältimatu. Nii ICC kui Ukraina õiguskaitseorganite efektiivsus ja Vene sõjakurjategijate üle kohtu mõistmine on tõesti oluline ukrainlaste elude säästmiseks," märkis Venediktova.
Vene tulelöögis hukkus Prantsuse ajakirjanik
Vene relvajõud tulistasid esmaspäeval Luhanski oblastis Severodonetski lähistel autot, mis pidi sõja jalgu jäänud inimesi evakueerima, rünnakus hukkus Prantsuse ajakirjanik, teatas oblasti kuberner Serhi Haidai.
"Täna sattus vaenlase tule alla kümne inimese evakueerimiseks saadetud sõiduk. Mürsukillud purustasid sõiduki soomuse ning selles asunud Prantsuse ajakirjanik, kes valmistas ette lugu evakueerimistest, sai surmava haava kaela. Temaga kaasas olnud politseiniku elu päästis kiiver," kirjutas Haidai sotsiaalmeedias.
Evakuatsioonikatse käigus hukkus Severodonetskis Prantsusmaa ajakirjanik Frederic Leclerc-Imhoff, vahendas The Guardian.
Ajalehe Le Parisien teatel oli Leclerc-Imhoff 32 aastat vana ning oli telekanali BFMTV jaoks töötanud kuus aastat. | Sõja 96. päev: Zelenski: Euroopa peab üles näitama suuremat ühtsust | https://www.err.ee/1608613558/soja-96-paev-zelenski-euroopa-peab-ules-naitama-suuremat-uhtsust | Venemaa rünnakud on hävitanud kogu elutähtsa taristu Severodonetski linnas, kus käivad tänavalahingud. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles videopöördumises Euroopa Ülemkogule, et Euroopa peab üles näitama suuremat ühtsust. |
Swiatek on nüüd kaotusteta püsinud 32 järjestikust kohtumist, kuid hiinlanna tegi esmaspäeval lõpu esireketi setivõitude seeriale. Enne matši oli poolatar võitnud järjest 20 setti. Viimati kaotas ta seti 23. aprillil.
Swiatekile paraja ehmatuse valmistanud ja avaseti võidu võtnud Zhengi tabas aga teise seti alguses probleem vasaku põlvega ning nii sai setivõidu Swiatek. Kuigi hiinlanna jätkas vapralt kohtumist, siis kolmandas setis ta enam esireketit üllatada ei suutnud.
Eelmise aasta Prantsusmaa lahtiste veerandfinaalis pidi Swiatek tunnistama Maria Sakkari paremust. Samas, viimased kaheksa veerandfinaali, kuhu poolatar on jõudnud, on ta kindlalt võitnud.
Kolmapäevases veerandfinaalis ootab esireketit ees ameeriklanna Jessica Pegula, kellele on tegemist oma karjääri esimese Prantsusmaa lahtiste veerandfinaaliga. Neljandas ringis alistas Pegula rumeenlanna Begu, kelle vastu ta polnud kunagi varem setti võitnud.
Nüüd on Pegula üks kolmest USA mängijast, kes Prantsusmaa lahtistel veerandfinaali pääses. Teised kaks ameeriklannat, Coco Gauff (WTA 23.) ning Sloane Stephens (WTA 64.), peavad omavahel vastamisi minema juba järgmises kohtumises. | Hiinlannale avaseti kaotanud Swiatek pääses veerandfinaali | https://sport.err.ee/1608614479/hiinlannale-avaseti-kaotanud-swiatek-paases-veerandfinaali | Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste neljandas ringis alistas maailma esireket Iga Swiatek 6:7(5), 6:0, 6:2 Qinwen Zhengi (WTA 74.) ning läheb veerandfinaalis vastamisi Jessica Pegulaga (WTA 11.), kes sai 4:6, 6:2, 6:3 jagu Irina-Camelia Begust (WTA 63.). |
Ehkki eestlanna koduklubi asus mängu avapoolajal juhtima ning läks ka vaheajale eduseisus, pani Hammarby oma paremuse teisel poolajal väga kindlalt maksma. Väravate jada ots tehti lahti kiirelt teise kolmveerandtunni alguses ning paarikümne minutiga juhiti juba 3:1. Viimase kümne minuti vältel lisati veel kaks väravat ning vormistati lõppskoor, vahendab Soccernet.ee.
Kalmari jaoks oli tegemist kolmanda järjestikuse kaotusega, eestlannast puurilukk ei ole viimases neljas mängus naiskonna rivistusse kuulunud. 14 naiskonna konkurentsis jätkatakse 11. kohal.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Korgi koduklubi pidi Rootsi kõrgliigas vastu võtma valusa kaotuse | https://sport.err.ee/1608614518/korgi-koduklubi-pidi-rootsi-korgliigas-vastu-votma-valusa-kaotuse | Eesti naiste jalgpallikoondise väravavahi Karina Korgi koduklubi Kalmar pidi Rootsi kõrgliiga 11. voorus leppima kaotusega, kui 1:5 jäädi alla Hammarbyle. |
Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Siim Kallas tegi riigikogus esimesel lugemisel ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
Hääletusel kogus Reformierakonna ettepanek 32 poolt- ja 56 vastuhäält, mis tähendas, et eelnõu menetlus riigikogus jätkub. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg riigikogu sotsiaalkomisjonile on 1. juuni.
Ettepaneku poolt hääletas 32 Reformierakonna fraktsiooni liiget, vastu hääletasid kõik saalis olnud Keskerakonna, Isamaa, EKRE ja sotsiaaldemokraatide saadikud, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Raimond Kaljulaid ja Martin Repinski. Erapooletuid ei olnud.
Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka ütles oma sõnavõtus, et talle tundub, et Keskerakond ja Reformierakond on justkui jõe erinevatel kallastel.
"Keskerakond ei soovi mingit tüli kiskuda, kuid meie jaoks on väga oluline väärtustada inimesi ja märgata neid tänases kriisisituatsioonis. Just sel põhjusel me seisame ühiselt laste‑ ja peretoetuste seaduseelnõu taga, mille eesmärk on toetada Eesti lastega perede toimetulekut. Keskerakond kutsub kõiki fraktsioone seda eelnõu toetama, kaasa arvatud Reformierakonda," lausus Kotka.
Riigikogu 54 liikme algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette tõsta lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurolt 100 eurole ehk samale tasemele kolmanda ja iga järgneva lapse lapsetoetusega. Eelnõu järgi on lapsetoetus edaspidi iga lapse eest võrdselt 100 eurot kuus.
Eelnõuga tõstetakse kolme kuni kuuelapselise pere lasterikka pere toetus 300 eurolt 700 eurole ning seitsme ja enamalapselise pere lasterikka pere toetus 400 eurolt 900 eurole kuus. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks elatustaseme tõusuga jätkuvalt proportsionaalne ja toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritakse toetus eelnõu järgi iga kalendriaasta 1. aprilliks.
Veel muudetakse eelnõuga lasterikka pere toetuse vähendamise süsteemi. Eelnõu järgi makstakse lasterikka pere toetust täies ulatuses nii kaua, kuni peres kasvab vähemalt kolm alaealist last. Kui peres on kokku kolm või enam last, kuid vaid kaks neist alaealised, hakatakse lasterikka pere toetust vähendama proportsionaalselt kolmandiku võrra.
Kallas: Reformierakond teeb tööd, et sellest eelnõust seadust ei saaks
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles esmaspäeval ERR-ile, et kui Keskerakonna hääled peaksid eelnõule taha tulema, on tegu uue poliitilise reaalsusega ning koalitsiooni sellisel kujul enam ei eksisteeri.
"Reformierakonna fraktsioon esmaspäeva hommikul arutas taktikat ja teeme ka tagasilükkamisettepaneku, et anda Keskerakonnale veel kord võimaluse otsida meiega koos kokkulepet," lausus Kallas.
Kallase sõnul teeb Reformierakond selle nimel tööd, et sellest eelnõust seadust ei saaks. "Lihtsalt selle põhjusel, et peavad olemas ka kalkuleeritud tulud, mis kataksid neid suuri kulusid, ligi 300 miljonit (eurot) täiendavalt aastas, mis tuleb juurde leida," ütles ta.
Kallase sõnul ei tohiks seda võtta ultimaatumina. "Ma konstateerin uut reaalsust. Paraku see matemaatika käib 101 piires riigikogus, ja kui minnakse otsima teistsuguseid kokkuleppeid, ei otsita neid koalitsiooni seest, siis seda koalitsiooni ei ole, see on lihtsalt fakt," lausus Kallas.
Kaks usaldushääletusega eelnõu võeti vastu
Teise ja kolmanda päevakorrapunktina oli esmaspäeval kavas kaks seaduseelnõu, mis olid seotud valitsuse usaldushääletusega. Mõlemad seadused võeti vastu.
Valitsuse algatatud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli 27 saadikut. Seadusele laekus menetluse käigus 404 muudatusettepanekut, mis jäid arvestamata ja mis ei kuulunud hääletamisele seoses seaduse sidumisega valitsuse usaldushääletusega.
Seadusega nähakse ette tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.
Seaduse kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal või pangaautomaat selliselt, et neid saab mugavalt kasutada ratastoolis inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu või eakas. Seaduse muudatused puudutavad ettevõtjaid, kellele seatakse kohustus kavandatavaid nõudeid täita. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla kümne töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa kaht miljonit eurot.
Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmine kaitseministeeriumi valitsemisalasse) poolt hääletas 55 ja vastu 25 saadikut.
Seadusele laekus menetluse käigus 270 muudatusettepanekut, mis jäid arvestamata ja mis ei kuulunud hääletamisele seoses seaduse sidumisega valitsuse usaldushääletusega.
Muudatuse järgi hakkab kaitsevägi vastutama mereolukorrateadlikkuse loomise, merepiiri valvamise ning merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Samuti asub kaitsevägi vastutama mereseire eest, sealhulgas haldama ja käitama mereseiresüsteemi, tagades muu hulgas teenuse kättesaadavuse riigisisestele partneritele, nagu PPA ja transpordiamet. Merepäästet jääb jätkuvalt juhtima PPA, kaasates otsingu- ja päästetöödesse merel vajadusel kaitseväge.
Lisaks hakkab kaitsevägi teostama riiklikku järelevalvet territoriaalmeres väikelaevade, alla 12-meetrise pikkusega laevade ja jetide varustuse nõuetekohasuse üle, osutama mereabi teenust, lahendama hädaolukordi merel ning osutama ametiabi teistele asutustele, viimast eelkõige navigatsioonivälisel ajal. Merepiiri valvamiseks ning meresõiduohutuse tagamiseks antakse kaitseväele korrakaitselised volitused ja vahetu sunni kasutamise õigus. Korrakaitselised volitused esmaste toimingute tegemiseks antakse Kaitseväele ka inimese elu ja tervist ähvardava ohu korral sekkumiseks väikesaartel ja merealal. | Ettepanek peretoetuste eelnõu tagasi lükata ei leidnud riigikogus toetust | https://www.err.ee/1608613849/ettepanek-peretoetuste-eelnou-tagasi-lukata-ei-leidnud-riigikogus-toetust | Riigikogu esmaspäevase istungi päevakorras oli ka valitsuskoalitsioonis pingeid tekitanud peretoetuste eelnõu esimene lugemine. Reformierakond tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ettepanek toetust aga ei leidnud. |
Kvalifikatsioonis sõideti laupäeval välja neljas aeg, kuigi rada oli ekipaaži jaoks uus ja suhteliselt libe. "Meil oli palju õppimist ja vigade parandusi," ütles Kuusk. "Võidusõidus parandasime oma ringiaega kaheksa sekundit ja suutsime säilitada neljanda positsiooni," lisas ta, kirjutas msport.ee.
Pühapäevane võistlus toimus vihmasajus ja uute tingimustega harjumiseks jäi aega väga vähe. "See oli meie esimene vihmasõit, millest jällegi oli edasiseks palju õppida. Tulemuseks täna kindel viies koht," ütles Kuusk ja lisas, et ekipaaž on oma debüüdiga Soome meistrivõistlustel väga rahul. Eestlased plaanivad kaasa teha kogu Soome MV hooaja.
Mõlemad sõidud võitsid Joni ja Tero Manninen. | Kuusk ja Piirlaid tegid debüüdi Soome ringrajameistrivõistlustel | https://sport.err.ee/1608614497/kuusk-ja-piirlaid-tegid-debuudi-soome-ringrajameistrivoistlustel | Silver Kuusk ja Marko Piirlaid (Suzuki, Biker24 Motospordiklubi), kes oma esimese ühise võistluse tegid kahe nädala eest Eesti motoringraja meistrivõistluste avaetapil, võistlesid möödunud nädalavahetusel Motoparkis Soome meistrivõistluste esimesel etapil. |
Pärast paariaastast pausi vabakava sõitmises saavutas Grete Püvi Ayache teise koha nii maailmakarika GP kui ka GP vabakava sõidus. Oma hobusel Farao da Raia saadi GP tulemuseks 68,105 protsenti ja vabakavas 71,830 protsenti, kirjutab Eesti ratsaspordi liit oma kodulehel.
Belgias Opglabbeekis startis Margareth Eikner CSI4* võistlusel, kus ta saavutas mitmeid auhinnalisi kohti. Olulisemateks olid Luigi van de Kornelishoevel tehtud puhtad sooritused 150 cm kiirussõidust ja 155 cm GP, kus saavutas vastavalt kümnenda ja 13. koha. Nii kõrges konkurentsis oli tegu Eikneri esimese stardiga, mis annab kindlasti lootust ka headeks sooritusteks juulis toimuval EM-il Hispaanias. | Grete Püvi Ayache saavutas maailma karika etapil teise koha | https://sport.err.ee/1608614476/grete-puvi-ayache-saavutas-maailma-karika-etapil-teise-koha | Kui Maria Talus toimub Eesti suurim ratsaspordi festival CHI Pärnu 2022, siis möödunud nädalavahetusel osalesid Eesti ratsasportlased võistlustel ka Sloveenias ja Belgias. Kõrge teise koha saavutas maailmakarika etapil Grete Püvi Ayache. |
Gazprom on juba rublade eest maksmisest keeldumise tõttu peatanud gaasitarned Soome, Poolasse ja Bulgaariasse.
Hollandi riigi osalusega GasTerra teatas, et oli Venemaa vastureaktsiooniga arvestanud ning on juba ostnud teistest allikatest osa ligikaudu kahest miljardist kuupmeetrist gaasist, mida plaanis kuni oktoobrini osta Gazpromilt.
Hollandi energiatarbimisest sõltub gaasist ligikaudu 44 protsenti ning Venemaalt pärineb 15 protsenti riigis kasutatavast gaasist.
Riigi valitsus on juba varem teatanud, et plaanib käesoleva aasta lõpuks loobuda Venemaa fossiilkütustest. | Gazprom lõpetab gaasitarned Hollandisse | https://www.err.ee/1608614443/gazprom-lopetab-gaasitarned-hollandisse | Venemaa lõpetab teisipäeval gaasitarned Hollandisse, kuna riik ei ole nõus gaasi eest rublades maksma, teatas Hollandi gaasifirma GasTerra. |
"Võistlus läks minu jaoks suhteliselt raskelt," sõnas Keerme (KTM, Jõhvi Motoklubi). "Rada oli ilma mõttes ideaalne, sest eelmisel päeval oli sadanud. Polnud tolmu ega pori. Open klassi start oli päris õhtul kell 17 ja see tähendas, et päeva eelnevate sõitudega oli rada pahupidi pööratud ja väga aukus kohe algusest peale. Lisaks tegid raja ohtlikuks kivid. Kõikide Eesti radade peale kokku ei leidu ka nii palju kive kui seal ja sõit meenutas pigem enduuro krossi. Palju metsa vahel sõitu, kus keegi kellestki kitsal rajal mööda ei saanud," jätkas Keerme, vahendab msport.ee.
20 km pikkust ringi jõudis Open klassi sõitja läbida seitse korda. Sel korral oli sõiduaeg kolm tundi erinevalt Eesti kahe tunni pikkustest kestvuskrossidest. "Sain veel mõned minutid enne aja lõppu uuesti ringile minna ja tuli sõiduaega kokku pea 3,5 tundi," rääkis Keerme. "Üldkokkuvõttes võin rahule jääda, sest põhiline oli tervelt lõpetada," lisas ta.
Euroopa karikavõistluste kahe etapi kokkuvõttes tähendas 24 punkti Keermele kolmandat kohta leedulase Nerimantas Juciuse (45 p) ja Eero Remese (25 p) järel. Ainult Leedu etapil osalenud Tanel Rauk oli viies (22 p).
Quadide poolteist tundi kestnuv võistlussõidus võtsid eestlased klassis Quad 4×4 kõik pjedestaalikohad. Võitis Hegri Sutt (Paikuse Motoklubi), teine oli Rain Jöpiselg ja kolmas Kalev Kõivsaar (kõik Can-Am). Quad 4×4 klassis tuli Hegri Sutt maksimumpunktidega Euroopa karikavõitjaks, Rain Jöpiselg oli teine (22 p) ja Kalev Kõivsaar neljas (20 p).
Quad 2×4 klassis sai Hannes Voolaid (Yamaha) Soomes teise koha, Raido Viinapuu (Kawasaki, RedMoto Racing) oli neljas ja Timo Loot (Yamaha, Motohai) kuues. Euroopa karikavõistluste kahe etapi kokkuvõttes tuli Quad 2×4 klassis Hannes Voolaid kolmandaks (35 p), võitis Gediminas Volkavicius Leedust (47 p). Raido Viinapuu oli neljas (34 p) ja Timo Loot viies (27 p). | Kestvuskrossi Euroopa karikavõistlustelt tuli Eestisse mitu pjedestaalikohta | https://sport.err.ee/1608614428/kestvuskrossi-euroopa-karikavoistlustelt-tuli-eestisse-mitu-pjedestaalikohta | Laupäeval toimus Soomes Vesivehmaa lennuväljal kestvuskrossi Euroopa karikavõistluste teine etapp, kus Riho Keerme sai Open klassis 13. koha ning quadidel tõid eestlased kokku neli pjedestaalikohta. |
Eelmise aasta finalisti konkurentsist kukutanud 19-aastane Rune on esimene Taani meestennisist, kes jõudnud Prantsusmaa lahtistel veerandfinaali. Viimati jõudis Taani meestennisist slämmiturniiril kaheksa parema sekka 1967. aastal ehk 55 aastat tagasi.
Rune on endine juunioride esireket ning võitnud ka Prantsusmaa lahtiste noorteturniiri.
UPSET ALERT
Fantastic performance from @holgerrune2003!
He makes it to the quarter-finals in Roland-Garros and is the first Dane to do so in the history of the tournament @rolandgarros | #RolandGarros pic.twitter.com/oU2vzsvdY2
— ATP Tour (@atptour) May 30, 2022
Samasugust ajalugu tegi ka teine skandinaavlane, kui esimese norrakana tagas pileti Roland Garrose veerandfinaali maailma kaheksas reket Ruud. Samuti oli ta esimene norrakas, kes Prantsusmaa lahtistel kaheksandikfinaalis mänginud. Esmaspäevase võiduga teenis Ruud ühtlasi oma karjääri esimese pileti suure slämmi veerandfinaali.
Casper is in the final
✅1st Grand Slam Quarter-final
8-match winning streak
1st Norwegian to reach the QFs at #RolandGarros pic.twitter.com/TiUEs7yG8B
— ITF (@ITFTennis) May 30, 2022 | Tsitsipas kaotas 19-aastasele taanlasele, Ruud tegi taas Norra tenniseajalugu | https://sport.err.ee/1608614392/tsitsipas-kaotas-19-aastasele-taanlasele-ruud-tegi-taas-norra-tenniseajalugu | Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste neljandas ringis alistas Holger Rune (ATP 40.) 7:5, 3:6, 6:3, 6:4 Stefanos Tsitsipase (ATP 4.) ning läheb veerandfinaalis vastamisi Casper Ruudiga (ATP 8.), kes sai 6:2, 6:3, 3:6, 6:3 jagu Hubert Hurkaczist (ATP 13.). |
Lewandowski on Bayernis mänginud alates 2014. aastast. "Üks asi on täna kindel – minu lugu Bayerniga on läbi. Pärast kõike seda, mis viimastel kuudel on juhtunud, ei kujuta ma ette edasist koostööd," ütles Lewandowski esmaspäeval.
"Bayern on tõsine klubi ja usun, et nad ei hoia mind siin lihtsalt sellepärast, et nad seda saavad. Minu lahkumine on parim lahendus mõlemale poolele," lisas Poola jalgpallitäht.
Lewandowski agendi Pini Zahavi sõnul tunneb jalgpallur Bayerni juhtide poolt lugupidamatust. "Bayern pole kaotanud Lewandowski kui mängija, vaid Roberti kui inimese," sõnas Zahavi.
Barcelona peatreener Xavi Hernandez ütles, et klubi on poolakaga lepingu sõlmimisest huvitatud ja kinnitas, et läbirääkimised on alanud.
"Jah, Lewandowski on üks võimalus," ütles Xavi selle kuu alguses toimunud pressikonverentsil. "Ta on juba öelnud, et tahab lahkuda, käimas on läbirääkimised, kuid tal on endiselt oma klubiga leping," lisas ta. | Lewandowski teatas lahkumissoovist: minu lugu Bayerniga on läbi | https://sport.err.ee/1608614374/lewandowski-teatas-lahkumissoovist-minu-lugu-bayerniga-on-labi | Kaks järjestikust aastat rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) poolt maailma parimaks jalgpalluriks valitud Robert Lewandowski teatas, et kavatseb Müncheni Bayernist lahkuda. |
Hommikuses ajasõidus oli Kullas neljas, parimat ringiaega näitas Tommy Searle. Esimest võistlussõitu asus Kullas stardi järel juhtima ja teistele ta mingit sõnaõigust ei andnud. Ta oli rajal kindlalt kiireim ning võttis esikoha Searle'i ees lõpuks koguni 40 sekundilise edumaaga. Kolmandana lõpetas sõidu John Adamson, vahendab msport.ee.
Teist sõitu asus stardi järel juhtima Searle, Kullas võttis sisse teise positsiooni. Esimesed ringid suutis Searle eestlast enda seljataga hoida, kuid sõidu keskel pani Kullas taas oma paremuse maksma. Ta möödus Searle'st ning kui britt korra külje maha pani, võttis ta kindlalt esikoha.
Etapi kokkuvõttes tuli Kullas 50 punktiga esimeseks. Teise koha sai 44 punktiga Searle ja kolmanda koha 38 punktiga Brad Todd. Sarja kokkuvõttes on Kullas 141 punktiga liider. Teisel kohal on 95 punktiga Josh Gilbert ja kolmandal kohal 94 punktiga Searle. | Harri Kullas võttis teise MX Nationali etapivõidu ning jätkab sarja liidrina | https://sport.err.ee/1608614359/harri-kullas-vottis-teise-mx-nationali-etapivoidu-ning-jatkab-sarja-liidrina | Eelmisel nädalavahetusel toimus Lyngi krossirajal Briti motokrossisarja MX Nationali kolmas etapp. MX1 klassis osalev Harri Kullas võitis ülekaalukalt mõlemad võistlussõidud ning teenis teise etapivõidu. Sarja kokkuvõttes jätkab eestlane liidrina. |
Samas pole Fedotovi sõnul kõik hüvitamise detailid veel päris paigas. "Eks selle kompenseerimise ajani on natuke veel minna ja riigieelarve arutamise protsess algab sügisel, seega saab täpsemalt rääkida alles siis," ütles Fedotov.
Ka täpsete summade asemel on rahandusministeeriumil praegu vaid prognoos, mille järgi on 2023–2024 aastatel kompenseerimise kuludeks kavandatud 276 miljonit eurot. Pool sellest esimesel aastal ja pool teisel. "Täpsed summad on mõjutatud sellest, kui palju on neid inimesi, kes jõuavad sel aastal veel teisest pensionisambast lahkuda. Nendele on kompenseerimine teistsugune: nad saavad tegemata jäänud maksete summa ka samal kuul, kui nad sambast lahkuvad. Sellevõrra on inimesi, kes aastatel 2023–2024 teises sambas alles on, vähem," selgitas Fedotov.
Teine asi, mis on hetkel lahtine, on pensionifondide tootlus, mis 2020. aasta 1. juulist kuni selle aasta lõpuni keskmiselt koguneb. "Lubadus oli ju selline, et kui keskmine fondide tootlus nende kahe aasta peale on positiivne, siis kompenseeritavat summat selle tootluse võrra ka suurendatakse," sõnas Fedotov. See summa kantakse pensionikoguja teise sambasse.
Tema sõnul on teisest pensionisambas lahkujate arv võrreldes esimese lainega kahanenud. "Eelmise aasta septembris, teisest sambast lahkumise esimese laine ajal, lahkus 149 000 inimest. Käesoleval aastal on kolme lahkumise kuu peale kokku 50 000 inimest. Samas need, kes peaksid septembris lahkuma, saavad juuli lõpuni veel oma avalduse tagasi võtta," rääkis Fedotov. Seega selgub selle aasta täpne lahkujate hulk augustis.
2020. aasta kevadel otsustas valitsus ühe koroonaepideemia meetmena peatada sama aasta juulist alates 14 kuuks nelja protsendi maksed teise sambasse. Pensionikoguja sai omakorda 2020. aasta oktoobris otsustada, kas jätkata oma palgast tehtavate kahe protsendi maksetega vanaviisi või peatada alates detsembrist 2020 ka need maksed. Maksete ajutiseks peatamiseks tuli esitada oktoobris vastav avaldus. Nii nelja kui ka kahe protsendi maksed taastusid automaatselt septembrist 2021. Inimestele, kes tegid oma kahe protsendi makseid ajal, mil sotsiaalmaksu arvelt nelja protsenti teise sambasse ei maksta, kompenseeritakse need neli protsenti. | Teise pensionisamba maksete peatamise korvab riik kahes jaos | https://www.err.ee/1608614263/teise-pensionisamba-maksete-peatamise-korvab-riik-kahes-jaos | Teise pensionisamba maksete peatamise hüvitamine jääb kahte aastasse: pool summast kantakse üle 2023. aasta jaanuaris ja teine pool 2024. aasta jaanuaris, ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. |
Missioon Nigeris on esimene, mis peaks algama ning Nigeri riigi võimud on palunud Euroopa Liidult logistika ja hoolduse oivakeskust Niamey ligidal. Euroopa Liit on valmis Nigerile pakkuma paketina üksuste väljaõpet, varustamist ja julgestamist. Samuti ei ole välistatud suurem sõjaline missioon koostöös Nigeri relvajõududega.
Burkina Faso on Euroopa Liidult palunud samasugust paketti, nagu kavandatakse Nigeris, teatas Euroopa Liidu välissuhete teenistus. Samal ajal on teada, et Burkina Faso saatis aprilli keskel kõrgetasemelise sõjalise delegatsiooni Malisse ning Euroopa Liit kahtlustab, et seal võidi arutada ka Vene palgasõdurite palkamist džihadistide vastu võitlemiseks Burkina Fasos nõnda, nagu Mali on teinud.
"Ei saa välistada Mali mudeli kordumist Burkina Fasos ega välistada Venemaaga seotud palgasõdurite kasutamist," hoiatas Euroopa Liidu välisteenistus.
Guinea lahe projekt on alles algusjärgus ja selle detaile pole veel kokku lepitud, kuid Euroopa Liidu välisteenistuse esindaja sõnul on kavas piiratud sõjaline jalajälg ühes rannikuäärses riigis. Kohalike jõudude väljaõppeks on plaanis kasutada Euroopa Liidu sõjalisi instruktoreid.
Euroopa Liidu sõjaliste missioonide laienemine on reaktsioon Prantsusmaa juhitud missioonide lõppemisele Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, kuna nende riikide valitsused otsustasid kasutada ka Vene palgasõdureid, mistõttu Euroopa Liidu liikmesriigid ei pidanud missioonide jätkumist enam võimalikuks.
Euroopa Liit loodab aastaks 2025 luua sõjalise kiirreageerimisjõu, et vajadusel operatiivselt sekkuda Aafrikas Saheli piirkonnas ja teistes sarnastes piirkondades.
Eesti tõi oma missiooni Malist ära eelmisel nädalal. | Euroopa Liit plaanib uusi sõjalisi missioone Lääne-Aafrikas | https://www.err.ee/1608614350/euroopa-liit-plaanib-uusi-sojalisi-missioone-laane-aafrikas | Euroopa Liit plaanib algatada kolm uut sõjalist missiooni Lääne-Aafrikas pärast Euroopa Liidu liikmesriikide üksuste lahkumist Kesk-Aafrika Vabariigist ja Malist. Uued missioonid kavandatakse Burkina Fasos, ühes Guinea lahe äärses riigis ning Nigeris Euroopa Liidu vastava strateegiadokumendi alusel. |
Pärnu Rannastaadionil toimunud võistlused osutusid Eesti noortekoondisele väga edukaks, sest võidukarikas jäi koju kindla võiduga. Eesti koondis kogus 100 741 punkti, teise koha sai Läti 91 456 punktiga ning kolmanda koha Leedu 50 186 punktiga.
Välja antud 18 medalist võitsid Eesti noored lausa 13.
U-16 vanuseklass
Tüdrukute seitsmevõistluses tuli Balti meistriks Annika Põlluaas, kes kogus 5042 punkti. Teise koha sai Läti esindaja Adriana Reitmane (4542 p) ning pronksmedali sai kaela Pia Lauren Matsalu, kes kogus 4454 punkti.
Poiste kümnevõistluses sai kuldmedali Ron Sebastian Puiestee 6135 punktiga. Teise koha sai lätlane Karlis Jekabs Karlsbergs (5895 p) ning kolmanda koha sai Tristan Konso 5792 punktiga.
U-18 vanuseklass
Eesti tüdrukud tegid puhta töö ning võitsid kõik kolm medalit. Kulla sai kaela viis isiklikku rekordit püstitanud Viola Hambidge 5292 punktiga. Selle tulemusega täitis ta nii U-18 EM-i normi seitsmevõistluses kui ka U-17 Noorte Olümpiafestivali normid seitsmevõistluses ja 100 m tõkkejooksus. Hõbemedali võitis Mirtel Klaar 5037 punktiga ning pronksmedali sai Emma Kathrina Hein 4911 punktiga. Mõlemad tüdrukud täitsid U-18 EM-i seitsmevõistluse normi.
Poiste arvestuses võtsid eestlased kaksikvõidu - Harry Richard Jääger tuli Balti meistriks 7257 punktiga ning Aivar Ellam sai hõbeda 6795 punktiga. Mõlemad täitsid U-18 EM-i normi kümnevõistluses. Pronksmedali sai lätlane Andris Skadinš (6618 p).
U-20 vanuseklass
Neidude arvestuses tuli võitjaks lätlanna Gerda Kerija Dreimane (5397 p). Hõbemedali võitis Laura Lokotar, kes kogus 5175 punkti. Pronksi sai lätlanna Marta Sivina (4917 p).
Noormeeste arvestuses võttis Eesti kolmikvõidu. Balti meistriks krooniti Andreas Hantson 7084 punktiga, millega ta täitis U-20 MM-i kümnevõistluse normi. Hõbemedali sai kaela Marten Roasto, kes kogus 6897 punkti ning pronksi sai Valter Eric Viisel 6582 punktiga. | Eesti noortekoondis võitis Balti võistkondlikud meistrivõistlused mitmevõistluses | https://sport.err.ee/1608614212/eesti-noortekoondis-voitis-balti-voistkondlikud-meistrivoistlused-mitmevoistluses | Nädalavahetusel toimunud U-16, U-18 ja U-20 Balti võistkondlikud meistrivõistlused mitmevõistluses võitis Eesti koondis. Lisaks täideti võistluse käigus kokku kaheksa noorte tiitlivõistluste normatiivi. |
Kui juba mõnda aega on õhus rippunud võimalus, et rahapuudusel hakkab Õpetajate Leht ilmuma vaid veebiväljaandena, siis nüüd on laual ka võimalus, et jätkatakse vanaviisi.
Väljataga kohtus Õpetajate Lehe saatuse teemal esmaspäeval haridusministeeriumi kantsleri Kristi Vinter-Nemvaltsi ja ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhi Annika Räimega. "Sain teada, et kui SA Kultuurilehele edastati 2021. aasta alguses ühemõtteline sõnum, et 2023. aastal väheneb Õpetajate Lehe eelarve kahe kolmandiku võrra, siis nüüd leppisime kokku, et ministeeriumi toetus võib olla ka suurem," rääkis Väljataga ERR-ile. See tähendab, et pole välistatud võimalus, et ajaleht jätkab ilmumist ka paberversioonis.
Samuti leppisid osapooled kohtumisel kokku, et Annika Räim ja Õpetajate Lehe peatoimetaja Heiki Raudla kutsuvad ühiselt ellu ajaleheteemalise töörühma. "Töögrupp kohtub augustis ja nad lepivad kokku Õpetajate Lehe lähituleviku. Panevad kokku visiooni ja arengukontseptsiooni, kus on loodetavasti sõnastatud eri osapoolte ootused. Selle kontseptsiooni põhjal tehakse eelarve, mille järgi ministeerium otsustab, kas saab lehte toetada," selgitas Väljataga Õpetajate Lehe lähitulevikku.
Millest on haridusministeeriumi meelemuutus põhjustatud, ei osanud Väljataga öelda. Ministeeriumi esindaja sõnul on aga töögrupi kokku panemine ja selle põhjal eelarve koostamine nende lepingujärgne kohustus, millega arvestati ka varem.
Lubadusi anda ei julge
Küsimusele, milline on Õpetajate Lehe probleemide taustal teiste SA Kultuurileht väljaannete perspektiiv, ei osanud Väljataga täpselt vastata. "Väga pikas perspektiivis ei julge millegi kohta lubadusi anda. Oleme andnud kultuuriministeeriumile väga detailse ülevaate väljaannete tiraažidest, kuludest-tuludest. Võimalik, et kui nende analüüs on valminud, siis arutame, kas see vajab muudatusi, ja kui, siis milliseid," rääkis Väljataga.
Siiani pole keegi muudatuste vajadusest märku andnud ja ka probleemidele pole viidatud, sõnas Väljataga.
Õpetajate Lehe esimene number ilmus 26. septembril 1930. 25. oktoobril 1940 hakkas ilmuma Nõukogude Õpetaja. 27. maist 1989 kannab õpetajate väljaanne taas Õpetajate Lehe nime. | Õpetajate Lehe paberväljaande saatus on jätkuvalt lahtine | https://www.err.ee/1608614155/opetajate-lehe-pabervaljaande-saatus-on-jatkuvalt-lahtine | Sügisel selgub, kas Õpetajate Leht jääb ilmuma paberil ja veebis või ainult veebis, ütles SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga. |
Traditsiooniline kurlinguhooaja lõputurniir White Nights Trophy toimus Tallinnas kuuendat korda. Tänavu tõi rahvusvaheline võistlus Tallinnasse võistlema ligi 100 kurlingumängijat ja treenerit, kokku osales 18 võistkonda Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Soomest ja Šveitsist.
Eesti valitsevad meistrid kurlingus Eduard Veltsmani juhtimisel jäid kogu turniiri jooksul alistamata, saavutades vastaste üle viis kindlat ja ülekaalukat võitu. Oma tippvormi demonstreerinud Eesti meistrite mängud lõppesid tulemustega 9:5, 10:3, 12:0, 7:3 ja 11:4.
Veltsmani meeskond kaitses Eesti meistritiitlit tänavu juba kolmandat aastat järjest. Meeskonna koosseisu kuuluvad kapten Eduard Veltsman, Mihhail Vlassov, Janis Kiziridi, Igor Dzenzeljuk ja Konstantin Dotsenko. | Kurlinguhooaja viimasel rahvusvahelisel turniiril võidutsesid eestlased | https://sport.err.ee/1608614191/kurlinguhooaja-viimasel-rahvusvahelisel-turniiril-voidutsesid-eestlased | Nädalavahetusel Tondiraba jäähallis toimunud rahvusvahelisel kurlinguturniiril White Nights Trophy võidutsesid Eesti meistrid Eduard Veltsmani juhtimisel. |
Priit Kuusk lõpetas 1956. aastal Viljandi Pedagoogilise Kooli ja 1960. aastal Tallinna Muusikakooli muusikateooria alal. Aastal 1965 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse alal diplomitööga "Cyrillus Kreegi muusikafolkloristlik pärand" Herbert Tampere juhendamisel.
1963. kuni 1965. aastani oli Priit Kuusk Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja, 1965. kuni 1972. aastani Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja ja 1970. kuni 1979. aastani Heliloojate Liidu muusikateaduse ja kriitikasektsiooni esimees. Aastatel 1971–1980 töötas ta ajalehes Sirp ja Vasar ning oli Teater. Muusika. Kinos ilmunud sarja "Muusikamaailm" autor, samuti tegi ta aastaid kaastöid ERR-i kultuuriportaali.
"Eesti muusika rahvusvaheline levik on minu eluaegne, vähemalt pool sajandit kestnud teema", ütles ta ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus seoses Eesti helikunsti sihtkapitali aastapreemia saamisega 2016. aastal. "Poole sajandi jooksul pole mind külmaks jätnud ükski seik, ja tunnen end tõeliselt süüdlasena, kui ma pole Eesti rahvale mõnd toredat sündmust õigel ajal tutvustada saanud," lisas ta.
Ta oli ka mitmete muusikateemaliste teoste koostaja, nende hulgas näiteks "Maestro: intervjuud Neeme Järviga" (1997) ning "Veljo Tormis: jonni pärast heliloojaks" (2000). | Suri muusikateadlane ja -ajakirjanik Priit Kuusk | https://kultuur.err.ee/1608614185/suri-muusikateadlane-ja-ajakirjanik-priit-kuusk | Meie seast lahkus 83-aastasena muusikateadlane, ajakirjanik ning pikaaegne ERR-i kultuuriportaali kaasautor Priit Kuusk (18.08.1938–28.05.2022). |
Kudermetova jäi esimeses setis 0:3 kaotusseisu, kaotades kaks oma pallingut. Sealt ei õnnestunudki tal enam välja ronida ning ta kaotas seti 1:6. Teises setis sai Kudermetova oma mängu käima ning läks ise geimidega 3:0 juhtima, võites ka teise seti 6:3. Viimases setis ei andnud venelanna enam Keysile võimalust ning murdis ameeriklanna pallingu neljal korral.
Kasatkina murdis Giorgi pallingu kohe esimese seti esimeses geimis. Venelanna sai oma mängu kohe alguses käima ning Giorgil ei olnud talle midagi vastu panna. Teises setis jätkus Kasatkina ülevõim ning peale esimest geimi 0:1 kaotusseisu jäädes võitis venelanna järgmised viis geimi järjest ja seti lõpuks 6:2.
Veerandfinaalis lähevad venelannad omavahel vastamisi. Varasemalt on nad korra kohtunud ning siis võitis mängu Kasatkina. | Kudermetoval oli raskusi Keysi alistamisega, Kasatkina kindlalt edasi | https://sport.err.ee/1608614170/kudermetoval-oli-raskusi-keysi-alistamisega-kasatkina-kindlalt-edasi | Veronika Kudermetova (WTA 29.) võitis Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste kaheksandikfinaalis 1:6, 6:3, 6:1 Madison Keysi (WTA 22.). Darja Kasatkina (WTA 20.) alistas kindlalt 6:2, 6:2 Camila Giorgi (WTA 30.). |
Hansabussi, Sebe, Atko, M.K Reis-X ja Gobusi allkirjastatud pöördumise järgi on riigi tellimusel korraldatav bussiliiklus jõudnud kütusehindade kallinemise, ebapiisava rahastuse ja majadusolukorra muutumist mittearvestavate lepingute tõttu olukorda, kus senisel kursil jätkates seiskub sügisel bussiliiklus mitmete linnade ja valdade vahel.
Bussifirmade teatel tuleb selle vältimiseks probleemidele kohe lahendus leida.
Seejuures peatavad ettevõtted probleemile tähelepanu juhtimiseks 11. juunil Harjumaal ühel enda teenindataval bussiliinil liikluse.
Ettevõtted märgivad, et kui möödunud aasta mais maksis liiter diislikütust Eestis alla 1,2 euro, siis aastaga on see kasvanud 1,85 euroni. Paljude busside kütuseks oleva surugaasi hind on aastaga ligi kolmekordistunud tõustes 0,89 euro tasemelt 2,49 euroni.
Bussifirmad toovad välja, et kütusehinna tõus on tõstnud ka bussireisijate arvu, näiteks maakonnaliinidel reisis tänavu esimeses kvartalis 26 protsenti rohkem inimesi kui mullu samal ajal.
Ettevõtete teatel on riik aga bussifirmad unustanud ja ootab, et liine teenindataks sama raha eest, kui siis, mil kütuseliiter maksis 1,2 eurot.
"Piltlikult öeldes on bussiliinide teenindamiseks sõlmitud lepingud pannud vedajad seisu, kus kütusehindade tõusu tõttu jätkub Tallinn-Jõhvi bussiliinil riigi rahast üksnes Rakvereni. Rakverest Jõhvi sõitmiseks peab bussifirma aga ise peale maksma," kirjutavad bussifirmad pöördumises.
Bussifirmad esitasid kolm ettepanekut: hüvitada juba tellitud liiniveo kahjum, mis ulatub kolme miljoni euroni, arvutada veokilomeetri hind ümber iga kolme kuu järel ning laiendada avalike bussiliinide tulubaasi.
Ettevõtjate hinnangul on keerulistel aegadel oluline pakkuda tasuta või soodustingimustel teenust, kuid teenuse jätkamiseks tuleks küsida piletitulu neilt, kes seda maksta suudavad. | Bussifirmad ei jaksa kütusehindade tõusu tõttu tasuta liine teenindada | https://www.err.ee/1608614164/bussifirmad-ei-jaksa-kutusehindade-tousu-tottu-tasuta-liine-teenindada | Viis bussifirmat pöördusid presidendi, peaministri ja valitsuse poole palvega muuta riigiga sõlmitud lepinguid, kuna kütusehindade kallinemine ei võimalda lepinguid praegustel tingimustel täita. Iga ettevõte peatab murekohtadele tähelepanu juhtimiseks 11. juunil ühel liinil liikluse. |
Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtumenetlus kestis kuus nädalat, mille vältel sai tööpäeviti otseülekandes kuulata nii Deppi ja Heardi kui ka nende tutvusringkonnas olevate inimeste tunnistusi.
Depp süüdistab kohtus eksnaist Heardi valeväidete esitamises ja tema maine kahjustamises, mille tagajärjel näitleja ka näiteks "Kariibimere piraatide" uuest filmist eemaldati. Deppi kohtuhagi eesmärk on tõestada, et Heard on laimanud teda pahatahtlikult.
Reedel, 27. mail esitasid mõlema poole advokaadid vandekohtule kokkuvõtvad argumendid kohtuasjast. Johnny Deppi advokaat teatas, et Depp pole püha ning tal on oma vigu, mida ta ka tunnistab, ent vägivaldne väärkohtleja ta pole.
"Enne Amber Heardi pole ükski naine kunagi väitnud, et nüüdseks juba 58-aastane Johnny Depp on neid löönud või kuidagi väärkohelnud," lisas Deppi advokaat.
Deppi advokaadi sõnul on palju fakte, mis tõestavad, et Amber Heard valetab. "Lõppude lõpuks on teil ainult Amber Heardi enda sõna – kas te usaldate seda?" teatas ta.
Amber Heardi advokaat lausus omalt poolt kokkuvõtteks vandekohtule, et asi on lihtne. "Kui te usute, et Depp oli kasvõi ühe korra vägivaldne Heardi suhtes, siis on teie töö väga kerge," teatas ta. "Siis saate te mitte ainult Deppi väited ümber lükata, vaid ka Heardi vastuhagi kinnitada."
Kui vandekohtu 12 liiget jõuavad ühisele otsusele, saab kohtuasja lõpptulemuse teada juba sel nädalal. | Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtumenetluse otseülekanne jõudis lõpule | https://menu.err.ee/1608614095/johnny-deppi-ja-amber-heardi-kohtumenetluse-otseulekanne-joudis-lopule | Möödunud nädala reedel, 27. mail jõudis lõpule Johnny Deppi ja Amber Heardi kohtumenetluse otseülekanne, mida jälgisid miljonid inimesed üle maailma. Nüüd tuleb USA vandekohtul langetada otsus. |
2010. aastate algul New Yorgis alustanud Rashard Bradshaw ehk Cakes da Killa on üks tuntumaid artiste, kes tuli välja tolleaegsest hip-hop 'i skeenes toimunud "kväärist plahvatusest" koos teiste piire nihutavate artistidega nagu Le1f, Mykki Blanco ja Zebra Katz.
Muusikaliselt liigub Cakes da Killa traditsioonilisema hip-hop 'i ja nüüdisaegse house -muusika vahel, taaselustades 90ndate vogue - ja ballroom -kultuuri kõlasid. Oma karjääri jooksul on ta teinud koostööd mitmete produtsentide ja artistidega, nende hulgas Peaches, Coco Rosie, LSDXOXO ja Honey Dijon.
"Midagi nii vaimule kui kehale, külmaks ei jäta Cakes mitte kedagi," kinnitas Sveta baari omanik Madleen Teetsov-Faulkner.
Lisaks Cakes da Killale astuvad lavale ka kohalikud DJ-d Köster ja CT Venom.
Üritus on osa Sveta juunikuisest Pride -programmist. Pride -kuul tähistavad inimesed üle maailma LGBT+ inimeste ajalugu ja saavutusi ning toovad tähelepanu LGBT+ inimeste väljakutsetele ühiskonnas. | Sveta baaris astub üles USA kväärhip-hop'i artist Cakes da Killa | https://kultuur.err.ee/1608614137/sveta-baaris-astub-ules-usa-kvaar-hip-hop-i-artist-cakes-da-killa | 3. juunil astub Sveta baari lavale USA kväär hip-hop 'i artist Cakes da Killa. |
Nadal tunnistab, et tema keha võib igal hetkel plahvatada. 35-aastase hispaanlase ettevalmistus Prantsusmaa lahtisteks oli keeruline kroonilise jalavigastuse tõttu. Nadal vihjab, et tema tipus olemise päevad on loetud, vahendab Eurosport.
"Olen veerandfinaalis Prantsusmaa lahtistel. Naudin lihtsalt seda fakti, et ma olen siin veel ühe aasta.
"Kui aus olla, siis ma ei tea, kas järgmine matš siin Prantsusmaa lahtistel on minu karjääri viimane või mitte. Selline on minu olukord praegu," sõnas Nadal pressikonverentsil.
"Ma üritan nautida ja võidelda nii palju kui suudan ja seejärel vaatame edasi, mis saab."
Nadal liikus Djokovicist ja Roger Federerist mööda suure slämmi turniirivõitude arvestuses, kui võitis jaanuaris peetud Austraalia lahtistel oma 21. suurturniiri. | Nadal: võib-olla on see viimane mäng minu tennisekarjääris | https://sport.err.ee/1608614128/nadal-voib-olla-on-see-viimane-mang-minu-tennisekarjaaris | Hispaania tenniselegend Rafael Nadal (ATP 5.) pääses Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel veerandfinaali, kus läheb vastamisi maailma esireketi Novak Djokoviciga. |
"See, kes kirjutab Z-tähe, mingu p…e," ütles Makarevitš (68) usutluses Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus (RFE/RL) venekeelsele veebiväljaandele Nastojaštšeje Vremja. Makarevitši sõnul sai sissetung Ukrainasse tema jaoks punaseks jooneks.
"Enne, kui vaenutegevus algas, enne kui inimesed hakkasid surema, võisin ma täiesti mõista, et inimestel võib olla samale asjale erinev vaade. Aga kui see muutus sõjaks ja keegi karjub "Nii peabki!", siis sellise inimese ma tõmban enda jaoks maha," rääkis ta.
Muusik lahkus pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse Venemaalt ning elab nüüd nagu paljud teised Vene artistid Iisraelis. Nii on asunud Iisraeli näiteks ka Boriss Grebenštšikov ja Maksim Galkin, kes on samuti olnud avalikult kriitilised Kremli algatatud sõja suhtes.
Viimastel aastatel teravalt Putini-vastaste sõnavõttudega esinenud Makarevitš on selle eest sattunud Vene poliitikute ja ka mõningate kolleegide kriitika alla. Venemaal on tema kontserdid tühistatud ning Venemaa propagandameedia korraldas Makarevitši suhtes laimukampaania, märkis RFE/RL.
Makarevitš on rääkinud, et tema muusikukarjääri on mõjutanud The Beatles. Oma grupi Mašina Vremeni (eesti keeles Ajamasin) moodustas ta juba 1969. aastal. Ehkki ansamblit hinnati kõrgelt Nõukogude Liidu undergroundis, siis ei sattunud see kunagi ka võimude repressioonide sihtmärgiks ning muutus mingil hetkel isegi peavoolu osaks, kirjutab RFE/RL.
Kui Makarevitš mängis 2008. aastal Moskva Punasel väljakul Putini esitatud presidendikandidaadi Medvedevi toetusüritusel, siis kaitses ta seda otsust, öeldes, et see oli kõige mõistlikum kandidaat. Aga kolm aastat hiljem, kui Putin teatas oma kavatsusest uuesti presidendiks saada, asus Makarevitš seda kritiseerima, öeldes, et venelastelt rööviti see, mis seni veel valimisõigusest alles oli jäänud.
Pärast Makarevitši kriitikat Vene agressiooni suhtes 2014. aastal asusid Kremli toetajad süüdistama teda reeturluses ning tema kontserdid tühistati.
Äsjases intervjuus võrdles Makarevitš Venemaa sissetungi Ukrainasse Nõukogude Liidu invasiooniga Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal, kuid lisas, et praegune sõda on palju hullem. "See, mis toimub Ukrainas, on tekitatud häda ulatuse poolest palju hullem kui oli Prahas," rääkis ta.
Vastates küsimusele, kas ta peab võimalikuks stsenaariumi, mille täitumisel ta saaks Venemaale naasta, ütles Makarevitš, et ei mõtle sellele, kuna ei saa sündmuste käiku kuidagi mõjutada.
Mai alguses teatas Makarevitš, et töötab uue materjali kallal ning ei soovi oma allesjäänud elu rikkuda Vene uudiste lugemisega ning nende ümberveenmisega, kes toetavad sõda Ukrainas. Makarevitši sõnul usub ta jätkuvalt inimeste mõistlikusse. | Tuntud Vene rokkar saatis riigi juhtkonna pimedasse kohta | https://www.err.ee/1608614122/tuntud-vene-rokkar-saatis-riigi-juhtkonna-pimedasse-kohta | Venemaa legendaarse rokkansambli Mašina Vremeni juht Andrei Makarevitš, kes kunagi oli president Vladimir Putini ja selle järglase Dmitri Medvedevi toetaja, kritiseerib nüüd teravalt Kremli algatatud sõda Ukrainas. |
Ravimilepingud Euroopa Liidu ja ravimifirmade vahel püütakse kokku leppida selle nädala jooksul ning partneriteks on tõenäoliselt Ameerika Ühendriikide ravimitootja Siga Technologies ravimitega Tecovirimat või Tpoxx ja Taani ettevõte Bavarian Nordic rõugete vaktsiiniga Imvanex.
Ahvirõuged, mis levivad laialt Lääne- ja Kesk-Aafrikas, on viimastel nädalatel ulatunud ka mujale maailma. Haiguse sümptomid on palavik ja lööbed nahal ning see taandub enamasti iseenesest ilma ravita. Kuna ahvirõugete patogeen on sarnane rõugetega, siis on rõugetevastane vaktsiin 85 protsendi ulatuses efektiivne ka ahvirõugete vastu, kinnitas Maailma Terviseorganisatsioon.
Alguses plaanitakse osta mõned tuhanded doosid vaktsiine ning vajadusel ostetakse neid tulevikus Euroopas Liidus ühiselt juurde. Ostuhind ei ole praeguseks avalik.
Rõuged likvideeriti haigusena neli kümnendit tagasi, kuid võimalike haiguspuhangute vastu on alles hoitud rõugete vaktsiini varud. Euroopa Liidu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse direktor Andrea Ammon sõnas eelmine nädal, et rõugete vaktsiini kogus Euroopas ei ole teada. Sellist laialdast kampaaniat, nagu tehti koroonaviiruse vastu, ei ole ka keskusel plaanis, kuigi nähakse ette haiguse suuremat levi Euroopas ja mujal maailmas. | Euroopa Liit plaanib ühiselt ahvirõugete vastu ravimeid ja vaktsiine osta | https://www.err.ee/1608614131/euroopa-liit-plaanib-uhiselt-ahvirougete-vastu-ravimeid-ja-vaktsiine-osta | Euroopa Komisjon liigub edasi plaaniga osta ühiselt ahvirõugete vastu viirusevastaseid ravimeid ja vaktsiine, vahendab Financial Times. |
Politsei pidas laupäeval kinni 41-aastase naise, kes 25. mail tõukas ja ründas Rahumäe rongipeatuses inimest. Prokuratuur esitas naisele süüdistuse avaliku korra raskes rikkumises ja kehalises väärkohtlemises. Kohus tunnistas naise kiirmenetluses süüdi ja karistas teda aastase vangistusega, millest süüdistatav peab kohe kolm kuud reaalselt ära kandma.
Eelmisel kolmapäeval lähenes 41-aastane naine Rahumäe rongipeatuses perroonil rongi oodanud 32-aastasele naisele ja tema kolmeaastasele lapsele ning tõukas naise perroonilt alla. Õnneks ei saabunud samal ajal peatusesse rongi.
Perroonilt alla tõugatud naine võttis oma lapse sülle ja hakkas teda rahustama, kuid ründaja järgnes naisele ja lõi teda näkku. Pärast seda sisenes 41-aastane naine Balti jaama suunas sõitvasse rongi ja lõi seal 80-aastast naist. Balti jaamas lahkus naine rongilt ja politseinikud pidasid ta laupäeval Kohtla-Järvel tema elukohas kinni.
Süüdistatava enda sõnul oli ta mitu päeva alkoholi tarvitanud ja kuna raha oli otsas, muutus ta inimeste suhtes agressiivseks, rääkis Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Helen Kiviloo.
Kui süüdistatav paneb pärast karistuse kandmist toime uue kuriteo, siis võib kohus ka ülejäänud vangistuse reaalselt täitmisele pöörata. Kohtuotsus ei ole veel jõustunud. | Kohus mõistis Tallinnas perroonil ja rongis inimesi rünnanud naise vangi | https://www.err.ee/1608614119/kohus-moistis-tallinnas-perroonil-ja-rongis-inimesi-runnanud-naise-vangi | Harju maakohus mõistis möödunud nädalal Tallinnas Rahumäe rongipeatuses ja hiljem rongis inimesi rünnanud 41-aastasele naisele karistuseks aastase vangistuse, millest süüdistatav peab kohe kolm kuud reaalselt ära kandma. |
"Sarnaselt lastetoetuste tõstmise ettepanekule oleme juba varasemalt esitanud riigikogu menetlusse üksikvanema toetuse tõstmise ettepaneku. Peame oluliseks, et üksikvanema toetus oleks sama suur kui esimese lapse toetus, ehk praegu kehtiva seaduse järgi 60 eurot ning suureneks koos lastetoetuste tõusuga. Sotsiaaldemokraatide jaoks on see sama oluline kui lastetoetuste tõstmine," ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.
Läänemetsa sõnul lepiti nelja erakonna kohtumisel kokku, et fraktsioonid kujundavad esmaspäeva jooksul oma seisukoha, kas võiks peretoetuste seadusega tõsta ka üksikvanema toetust. "Kohtumisel valitsenud meeleolude ja esialgsete arvamuste järgi oleme positiivselt meelestatud, et ka see ettepanek leiab ühise toetuse," sõnas Läänemets.
Läänemets viitas, et peretoetuste seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kolmapäeval, kuhu nelja erakonna fraktsioonid soovivad seaduseelnõu paremaks muutmiseks teha mitmeid ühised muudatusettepanekuid. | Sotsid tõstaks peretoetuste tuules ka üksikvanema toetust | https://www.err.ee/1608614050/sotsid-tostaks-peretoetuste-tuules-ka-uksikvanema-toetust | Nädalavahetusel arutasid Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Isamaa ja EKRE peretoetuste seaduse võimalikke muudatusettepanekuid. Ühe ettepanekuna soovivad sotsiaaldemokraadid koos lastetoetustega tõsta ka üksikvanemate toetust, mis on aastakümneid püsinud 19 eurot. |
Seni pikalt Venemaa koondise juures töötanud Vesik tunnistab, et uus töö esitab talle suure väljakutse, ent on ka põnev. "Ma pole kunagi sellist tööd teinud ega ise mingit süsteemi üles ehitanud ja see on põnev. Ma algul arvasin, et minu jaoks on selles rollis natuke vara olla, aga eks tuleb ära proovida, kui võimalus avanes. Kõige ägedam on see, et mängijate valmidus asju teha on olemas, ka neil, kellega ma hetkel tihedamalt seotud pole. Heameelt teeb see, et kõik need, kes rannavõrkpalli tõsisemalt mängivad, teevad seda südamega ja on valmis sellesse palju panustama," ütles Vesik oma uue rolli kohta, vahendab volley.ee
Tema sõnul võiks koostöö ideaalis välja näha nii, et Eesti koondis koosneb olenevalt võimalustest ja hetkeolukorrast vähemalt kahest meeste paarist ja kahest naiste paarist. "Kui mängijaid on vähem, siis on koondises kas kokku neli võistkonda või kuus võistkonda, aga nad ei ole jaotatud eraldi meeste ja naiste koondisteks. Mina aitan kõiki paare võimaluste piires, osadele keskendun rohkem, sest näiteks meie esipaaril Kusti Nõlvakul ja Mart Tiisaarel on oma treener," kirjeldab Vesik.
"Mina treenin hetkel Rasmus Meiust ja Kaur Erik Kaisi, Liisa Soometsa ja Heleene Hollast ning Liisa-Lotta Jürgensoni ja Eva Liisa Kuivoneni. Koondise poolt on mängijatele garanteeritud mingid tugiteenused, näiteks füsio, treeninglaagrid, kus kogu koondis koos treenib. Ideaalis on meil näiteks kolm meeste ja kolm naiste paari ja kummalgi kolmikul ka veel üks treener abis, lisaks minule. Lisaks tuleks koondisega liita Audentese rannavõrkpallurid, kes seal uuest aastast õppima asuvad," kirjeldab treener tulevikuvisiooni.
Eesti Võrkpalli Liit sõlmis Vesikuga 1+1 lepingu. Alaliidu peasekretär Helen Veermäe loodab sellest koostööst Eesti rannavõrkpalli jaoks uut tõusu. "Rivo Vesik on kahtlemata õige inimene Eesti rannavõrkpalli arendama. Tal on nii mängija kui treenerina väga suured kogemused ja hea meel on tõdeda, et nüüd saame neid ala arengusse rakendada. Rivolt on kindlasti palju õppida teistel Eesti treeneritel ja ma loodan, et nad kasutavad selle võimaluse ka ära ning suhtlevad Rivoga, et ise areneda," sõnas Veermäe. | Rivo Vesik alustab tööd Eesti rannavollekoondise peatreenerina | https://sport.err.ee/1608614110/rivo-vesik-alustab-tood-eesti-rannavollekoondise-peatreenerina | Eesti läbi aegade üks parimaid rannavõrkpallureid Rivo Vesik asub tööle Eesti rannavõrkpallikoondise peatreenerina. |
Mikelsaar (sündis 13. oktoober 1939) oli arstiteadlane ja molekulaarbioloog.
Ta lõpetas 1963. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. 1989. aastal kaitses ta Moskva Riiklikus Ülikoolis väitekirja ("Biomolekulide struktuuri modelleerimine").
Aastatel 1999–2005 oli ta Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia professor.
Ta on saanud tuntuks molekulide näitlike füüsiliste mudelite väljatöötajana.
Raik-Hiio Mikelsaare ärasaatmine toimub Tartu Ülikooli aulast laupäeval, 4. juunil kell 12. | Suri Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar | https://www.err.ee/1608614104/suri-tartu-ulikooli-emeriitprofessor-raik-hiio-mikelsaar | Möödunud laupäeval suri 82 aasta vanuselt Tartu Ülikooli emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar. |
Näiteks Tallinna kesklinnas Circle K ja Olerexi tanklas maksis bensiin 95 esmaspäeval 2,079 eurot. Eelmine rekord pärines 18. maist, kui sama bensiini liitrihind oli 2,059. Diislikütuse uus hind on 1,889 eurot, mis on märksa enam kui viimastel nädalatel. Siiski pole need hinnad veel kõigis tanklates valdavaks saanud.
Nafta maailmaturu hind kerkis esmaspäeval viimase kahe kuu kõrgeimale tasemele - ligi 120 dollarini barrelist, kuna kauplejad eeldavad sel nädalal Euroopa Liidu kokkulepet Venemaa naftaimpordi piiramiseks.
Brenti toornafta juuli tulevikutehingute hind, mis kehtib kuni teisipäevani, tõusis 0,3 protsendi ehk 37 sendi võrra – 119,8 dollarini barrelist, olles vahepeal käinud ka 120,5 dollari tasemel. Aktiivsemalt kaubeldavate augustikuu Brenti tehingute hind kavas isegi 0,6 protsendi ehk 67 sendi võrra, jõudes 116,23 dollarini barrelist.
Samal ajal USA-s kaubeldav toornafta hind Texas Intermediate (WTI) tõusis 0,7 protsenti ehk 78 sendi võrra, jõudes 115,85 dollarini barrelist, millega ületas juba eelmisel nädalal saavutatud kõrgtaseme.
Uus rekordiline bensiinihind Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR | Bensiini hind kerkis uuele rekordtasemele | https://www.err.ee/1608614092/bensiini-hind-kerkis-uuele-rekordtasemele | Eesti suuremate tanklakettide hinnatulpadel on viimastel päevadel näha olnud erinevaid numbreid, ent kohati kerkis esmaspäeval enim müüdud bensiin 95 hind uuele rekordtasemele. Tõusnud on ka diislikütuse hind. |
Kjell Westö on soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, kelle loomingu tähtsust märgivad mitmed nominatsioonid mainekatele kirjanduspreemiatele ning 2006. aastal pälvitud Soome kirjanduse peaauhind Finlandia. Romaan "Lang" on lugu keskealise teletähe identiteedikriisist ja meeleheitlikust armastusest, mille taustal kangastub lugejale ilustamata kaader meie kaasaja olelusvõitlustest heaoluühiskonnas.
Raamatu lõpus tutvustab Westö elu ja loomingut lähemalt Tõnis Arnover, kes on tõlkinud ka tema teosed "Terendus 38", "Väävelkollane taevas" ja "Tritonus. Saarestikulugu" (2014, 2018, 2020, Eesti Raamat). Loomingu Raamatukogus on Kjell Westölt ilmunud veel "Bruusi juhtum" (1996, nr 19) Mari Alliku tõlkes.
Katkend:
5
Lang tunnistas mulle, et miski murdus temas sel esimesel ööl Sarita juures, ja see miski sundis teda järele andma tundele, mis tal oli olnud juba kaua, kuid mille vastu ta oli siiani kangekaelselt võidelnud.
Lang oli alati kaasaega täpselt tajunud ja tunnistas ausalt, et tema hea vaist oli olnud tema tähtsaimaks relvaks võitluses hea elu eest. Ta oli läbi teinud hädavajaliku kursimuutuse ebamääraselt ja oma aja ära elanud vasakpoolsuselt moodsale turumajanduselembusele juba Ronald Reagani esimesel presidendiksoleku ajal; tollal lõbustas enamik tema sõpru, nende hulgas ka mina, end sellega, et välja mõelda ülepingutatud nalju Reagani ja Margaret Thatcheri ja maailmakapitalismi peatse allakäigu kohta. Langi romaanid olid algusest peale olnud labürintlikud ja vabad traditsioonilisest kronoloogiast, ja temast kujunes kiiresti tooniandvate intellektuaalide lemmik: teda peeti teraseks ja püüdmatuks postmodernistlikuks vääriskalaks selles realismiga üleväetatud Läänemeres, kus mina ise moodustasin osa ülemäärasest lämmastikust. Hiljem läks ka tema siirdumine televisiooni ajavaimuga kokku. Meie, kes me tundsime Langi isiklikult, teadsime, et ta on lõhestunud ja vastuoluline isiksus, aga kaamerad ja prožektorid paistsid talle tagasi andvat sisemise tasakaalu, yin'i ja yang'i ühtesulamise: teleekraanil mõjus muidu nii külm ja irooniline Lang otsekui ideaalne sulam soojusest, sarmist ja intellektuaalsest särast. Langis olid ühendatud selliste meessaatejuhtide nagu Sarasvuo, Stilleri ja Harakka kõrk iseteadvus niisuguste naiskolleegide nagu Tastula ja Pyykkö empaatia ja kaasaelamisega, ning tulemuseks oli "Videvikutund" – saade, mis ühtaegu nii lummas kui ka provotseeris ning mille populaarsus möödus kiiresti teiste vestlussaadete omast, et jääda siis mitmeks hooajaks vaadatavuse pingereas esikohale.
Aga sel suvel, kui Lang kohtas Saritat, või tegelikult juba aasta varem, oli ta üha sagedamini tundnud end kuidagi kulununa ja mahakäinuna. Ta ütles mulle, et inimestega kohtumine oli läinud talle aina raskemaks. Õigemini mitte just raskemaks, parandas ta end, vaid lihtsalt aina tühjemaks, ta otsekui oleks jõudnud oma sisimas selgusele, et sõltumata sellest, kas ta käis oma vanaks jäänud ema vaatamas või kutsus oma teismelise poja õhtust sööma või lõunatas ühe või teise oma eksprouaga või magas mõne noore naisega, kelle oli mõnest baarist üles korjanud, polnud tema jaoks enam mingeid tõelisi kohtumisi inimestega: kõik oli vaid näitemäng, kirja pandud keskpärase seebiooperite vorpija poolt, etteaimatav segapuder šabloonsetest karakteritest ja väsinud, äraleierdatud repliikidest. Lang oli üha sagedamini tundnud äkilist kurbust, ja ta kirjeldas mulle, kuidas talle ilma mingi nähtava põhjuseta võis klomp kurku tulla ja kõht tinaraskeks muutuda. Kevade saabudes oli ta nagu tavaliselt tähele pannud poolunes linna veel katmata ilu, ja nagu alati oli ta imetlenud seda harukordset valget õhtuvalgust, mis pani Ullanlinna ja Eira juugendmajad helendama nagu muinasjutupaleed. Aga sel kevadel oli Langi hing jäänud kõigest hiilgusest hoolimata tühjaks ja surnuks, ja esimest korda elus oli ta kogenud Helsingi ilu range ja tõrjuvana: nagu oleks vanade kvartalite tornide ja tornikeste ning mustade ja roheliste plekk-katuste virvarri kohal olnud õhus midagi tardunut ja mahasalatut, otsekui oleks linn teokarbi kombel sulgunud oma tõrjutud ajaloo ümber. Lang ütles, et ta oli tundnud seletamatut soovi nutta, otsekui oleks põhjamaine kevad ja kogu see tärkav elu võidelnud tema enda vankuva elutunnetuse vastu, otsekui oleks valgus kõnetanud tema sisemuse allasurutud tundeid ning samas talle ette heitnud tema nõrkust ja julguse puudumist. Aga julgus milleks? oli Lang endalt küsinud ja andnud endast kõik, et oma üha väetimaks muutunud tuuma ümbruskonna eest varjata. Ta oli kohtunud oma produtsendi ja oma kirjastajatega, oli näpistanud öödest lisa, et uue raamatuga algust teha, ja viinud hooaja viimased telesaated läbi tavapärase intensiivsusega, nii et tema tegutsemisest polnud võimalik välja lugeda mingit nõrkust või ebakindlust. Peale selle oli ta andnud intervjuusid nädalalehtedele ning astunud üles isegi huumorisaates "Uudisleke" – poeet Tommy Tabermanni paarimehena. Ja nagu ta väitis, oli ta täielikult säilitanud iroonilise ja talitsetult sõbraliku maski, millega inimesed olid juba harjunud ning mis talle nii hästi sobis. Aga kui saabus suvi ja kalenderpäeviku lehed olid kohustustest tühjad, muutusid väsimuse märgid sedavõrd ilmseks, et Langil ei õnnestunud neid enam ignoreerida. Ta magas iga öö üheksa tundi, kuid ärgates polnud tal mingit tahtmist üles tõusta. Ta ei vastanud telefonile, vaid lülitas mobiili välja ja lasi sõnumitel koguneda lauatelefoni automaatvastajasse. Juulis leidis ta, et tunneb ilmset vastumeelsust avada kirju, mis ta uksematilt leidis – ta kartis seda, mida need võisid sisaldada, ja tähelepanuväärne oli see, lisas ta, et kiitus tegi talle nüüdsel ajal sama palju haiget kui laitus – ja oma e-posti polnud ta kuu aega kontrollinud. Ja siis, nende pikkade ja üksildaste nädalate jooksul, kui ta istus oma arvuti taga ja tegi pikki jalgrattaretki ja otsis Saritat, hakkasid tema aistingud talle igasuguseid tempe tegema. Ta kannatas jälitamismaania all ja mööda linna kõrtse Saritat otsides kujutas ta endale ette, et tema selja taga sosistati, kui ta taas ukse poole astus. "See oli Lang, aga küll ta on ikka otsa lõppenud!" kuulis ta kellegi sosinat, ja teine hääl kommenteeris kohe otsa: "Lang ei jaksa enam ajaga kaasas käia, mees on end käest ära lasknud," ja seejärel lisas kolmas: "Tema saadete vaadatavus kahanes ju möödunud talvel märgatavalt." Lang hakkas neid hääli vältima. Ta põgenes vanadesse pildikatketesse ja viisijuppidesse, mis olid hakanud tol kevadel ja suvel talle silme ette kerkima ja kõrvus kumisema. Need olid pärit väga ammusest ajast, lapsepõlvest ja varajasest noorusest, ja seal kordusid isa ja ema ja vanem õde ja tolleaegsed sõbrad ja kõik tüdrukud, kellest ta oli olnud sisse võetud, aga vahel tundusid kõik need inimesed siiski nii võõraina ja stseenid ja muusika nii äratundmatuina, et Lang ei osanud täie kindlusega öelda, kas tegemist oli tema oma mälestustega või filmiga, mida ta oli kunagi ammu näinud.
Esimese Sarita juures veedetud öö jooksul märkas Lang, et pärast kuude kaupa vaikimist oli ta võtnud endale jutuka nostalgiku rolli. Öösel kella kahe ajal tõusid nad voodist, mässisid endale tekid ümber ja istusid uuesti söögilaua taha. Nad jõid kalvadost ja sõid juustukooki, mille Sarita oli Valintatalost ostnud, ja Lang rääkis kaugest ajast, kui raha ei saanud võtta maja seina seest automaatidest ning pärastlõunal tuli enne kella nelja panka jõuda, muidu olid ilma maksevahenditeta, sest krediitkaardid ja tšekivihikud olid vaid väljavalitutel, nendel, kes olid tõeliselt rikkad. Ja Lang rääkis Saritale, kui raske oli olnud enne telefonivastajate ja mobiiltelefonide ja e-posti aega inimestega kontakteeruda, mõnikord lihtsalt polnudki võimalik inimesega ühendust saada, nad lihtsalt ei vastanud, rääkis Lang, ja siis ei jäänud muud üle kui päevade või isegi nädalate ja kuude kaupa oodata, kuni nad kusagilt maailma otsast jälle inimeste sekka ilmusid. "Meie oleme muutunud ärahellitatuteks ja jultunuteks," jutlustas Lang Saritale, "kõik peab toimuma kohe, me ei oota kedagi ega midagi, ja teised inimesed on lihtsalt tarbeesemed, kellest meile kas on kasu või ei ole," pahvatas ta. "Jaa," sähvas Sarita kuivalt, "neid saab näiteks edukalt kasutada külalistena jutusaate diivanil."
Hiljem, kui nad olid taas tõmbunud magamistuppa, mille aknale oli hakanud trummeldama monotoonset vihma, rääkis Lang Saritale ühest varasemast suvest, kui ta oli töötanud koos oma sõbraga klaverikandjana ja pannud õhtuti selga liiga kitsa helekollase Lacoste'i pluusi ja läinud Kaubanduskõrgkooli diskole jahtima päevitunud tüdrukuid, kes kasutasid roosat huulepulka. Ta rääkis paksudest pruunidest ümbrikest, mis tema ja tema sõber – see olin muide mina – iga kuu lõpul said, ja sellest suurest õnnest, mida ta oli kodunt ära kolides tundnud – Lang ja mina üürisime selleks suveks, pärast kooli lõpueksameid, kahe peale kahetoalise korteri, et olla iseenda peremees ja ise nutsu teenida. "Nutsu?" küsis Sarita. "Mis nendes ümbrikes siis oli?" – "Rahatähed," ütles Lang ja see mälestus ajas teda õnnelikult naeratama, "paks nutsakas krõbisevaid rahatähti." – "Aa, raha," ütles Sarita, "olen mina ikka loll." – "Sa ei ole loll," ütles Lang hellalt. Nad olid äsja taas armatsenud ja Langil oli hea ja mõnus tunne, peaaegu nagu kassil. "Ma kahtlustan, et tegelikult oled sa palju nutikam kui mina," lisas ta. "Oo ei," ütles Sarita, "sina oled nutikas, Lang, sa oled kuradi nutikas, ära püüagi mind veenda, et ei ole." – "Ma ei ole üldse nutikas," vastas Lang, "ma olen lihtsalt väsinud, kohutavalt väsinud." – "Ma tean, et sa oled väsinud," ütles Sarita, "ma kuulen seda sinu häälest. Nagu tuli hakkaks kustuma." Sarita kohtas Langi imestunud pilku ja lisas: "Sul on tunne, et sa ei jõua ajaga kaasas käia. Ja see kurvastab ja hirmutab sind, sest just tänu võimele olla oma ajaga üks oled sa võinud endale sisendada, et sa oled igavesti noor ja igavesti muutuv." Lang vaatas Saritat hirmusegaste tunnetega. Sartre! mõtles ta, ta loeb mu mõtteid, ka tema näeb seda vaheteksti oma silme ees, temas on midagi hirmuäratavat. Aga ta ei öelnud midagi. Hoopis Sarita oli see, kes jätkas, ta lebas Langi kõrval, toetus ühele küünarnukile, sasis sõrmedega tema rinnakarvu ja ütles: "Sa kardad surma, Lang. Ja selles pole midagi halba. Kui inimene on niikaugele jõudnud, siis on ta vabanenud suurest hulgast illusioonidest, ja kui siis enam ei kardetagi midagi muud kui surma, siis võib keskenduda sellele, mis on kõigest kõige tähtsam." – "Ja mis see on?" küsis Lang ja tema süda peksis tormakalt. "Õppida surma mitte kartma," vastas Sarita, "sest see on sama, mis surema õppida, ja surema õppida on sama, mis elama õppida." – "Sa ei tohi niimoodi rääkida!" ütles Lang ägedalt. "Miks mitte?" küsis Sarita ja võttis rahulikult tema heitunud pilgu vastu. "Sest ma ei taha selliste asjade peale mõelda!" ütles Lang. "Ei," ütles Sarita ja muigas irooniliselt, "sina tahad mõelda ainult minu noore pringi ihu peale." – "Ja mis siis," ütles Lang, "ma olen ju tavaline inimene, kurat võtaks, ma ei taha mingeid neetud tõdesid kuulda!" Ta oli mõne hetke vait ja lisas siis: "Me kõik kardame tõtt." Ja siis ütles Sarita sõnad, mis kõlasid Langi kõrvus peaaegu nagu hällilaul. "Ära muretse," ütles ta, "ära muretse, mu väsinud Lang, luba endale parem veidi puhkust, heida pikali, puhkame."
Lang rääkis mulle, et need sõnad murdsid tema viimsegi vastupanu. Ta tundis, kuidas seletamatu kurbus temas taas võimust võttis, ja seekord ta ei punninud vastu. Selle asemel surus ta oma näo vastu Sarita kaela ja siis ta nuttis, mitte palju, ainult vaikselt, aga ikkagi nuttis. Ja tähelepanuväärne oli see, ütles Lang, et kui ta oli lasknud oma nutul vabalt tulla, siis tundus talle hästi tuttav kurbus äkitselt millegi muu kui kurbusena: see tundus peaaegu taeva kingitusena, nagu rõõm ja elu.
Kui pimedus nende ümber pikkamisi haihtus ja asendus halli uduvihmase koidikuga, lamasid Lang ja Sarita, näod vastamisi, käed teineteise ümber ja jalad põimunud, ärkvel, aga vaikides. Kui Lang silmad sulges, nägi ta mõningaid pildikatkeid, mis teda jälitasid, aga ta ei tahtnud mulle rääkida, millised need olid, sest see polnud tähtis, asi polnud selles, ütles ta, tähtis oli see, et kui ta seal niimoodi lamas, käed ümber Sarita ja tundes tema keha soojust, siis ei teinud need pildid haiget nagu tavaliselt, need lihtsalt olid tema peas ja kogu lugu. Ja siis tundis Lang, kuidas himu temas pikkamööda uuesti tärkas, see oli juba väsinud ja tümaks tehtud ja endast kõik andnud himu, aga himu sellegipoolest. Sarita vastas tema ettevaatlikele liigutustele ja siis tegid nad seda veel ühe korra, aga nüüd ilma palavikulise kireta, näljaga, mis oli rahulik ja peaaegu harras. Ja just siis lausus Sarita esimest korda tema nime sellisel viisil, mida Lang hiljem janunema õppis. Sellel oli õigupoolest üsna banaalne seletus, Sarita sosistas tema eesnime, aga tema keel ei paindunud ütlema kõva t-häälikut s-i ja i vahel, ja nii ei kõlanud see Christian, vaid selle asemel sosistas ta ikka ja jälle: Chrisschjan, minu Chrisschjan, ära üldse muretse, Chrisschjan. Ja Lang ütles mulle, et hiljemalt siis teadis ta kindlalt, et on armunud, ja ta aimas sedagi, et ühel päeval räägib ta Saritale ka nendest piltidest, mis teda vaevasid, pildist, millel oli tema õde Estelle sel talvel, kui ta esimest korda haigeks jäi, ja pildist, millel oli tema isa vaikiva ja tõrjuvana kirjutuslaua taga Pietarinkatu korteri elutoas, ja teistest piltidest, millest ta polnud iial mitte kellelegi rääkinud ja mida ta polnud iial suuteline kirja panema ja ära kasutama ja seeläbi kahjutuks tegema. | Loe katkendit Kjell Westö romaanist "Lang" | https://kultuur.err.ee/1608614089/loe-katkendit-kjell-westo-romaanist-lang | Loomingu Raamatukogu Kuldsarjasa ilmus soomerootsi kirjaniku Kjell Westö romaan "Lang", mille on rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe. Avaldame teosest lühikese katkendi. |
Vooglaidu esindav advokaat Paul Keres ütles istungit kommenteerides, et "täna oli esimene ja viimane istung selles kohtuasjas, mis läks laialt võttes selliselt, et meie küsisime küsimusi ja valitsus ei vastanud neile." Otsus tuleb 27. juunil.
Kerese sõnul on vaidluse iva, kas vaktsineeritud inimesi ja haiguse läbipõdenud, aga vaktsineerimata inimesi, saab kohelda nii erinevalt, nagu valitsus oma korralduse alusel kohtles. "Vaktsineeritutele anti väga pikaaegne läbipõdemise pass, läbipõdenutele, aga vaktsineerimisest keeldunutele väga piiratud tähtajaga Covid-pass. Tõime kohtu ette eri andmeid, mis viitavad selle, et see on meelevaldne diskrimineerimine, sest kui üldse nendes inimgruppides on erinevusi, siis on erinevus see, et läbipõdenute kaitse uue haigestumise ja raske põdemise vastu on suurem kui vaktsineeritutel," rääkis Keres ERR-ile. "Seda argumenti valitsus ei kommenteerinud ja seda diskussiooni ei soostunud astuma," sõnas ta.
Kohtuistungil arutati ka, kas koroonapassi kehtestamine oli üleüldse õiguspärane. "Seal on küsimus selles, kas NETS-i (nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse - toim.) sätted, mis võimaldasid valitsusel sellist passinõuet kehtestada, on üldse põhiseadusega kooskõlas. Küsimus on selles, kas riigikogu pole NETS-iga andnud valitsusele liiga suurt kaalutlusõigust," rääkis Keres. "Riigikogu andis oma otsustusõiguse valitsusele üle, aga meie elame siiski parlamentaarses demokraatias. See tähendab, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised otsused võtab vastu parlament ja ta ei tohi neid otsuseid delegeerida," lisas ta.
See, et koroonapass ja teised piirangud on praeguseks kehtetuks kuulutatud, ei mõjutanud käesolevat kohtuvaidlust üldse," sõnas Keres. "Loeme ju looturikkaid artikleid, kuidas sügisel saab uuesti (koroonapassiga – toim.) pihta hakata. Preventatiivselt on sellel kohtuasjal üsnagi suur mõju. Nüüd küll NETS muutub, aga ega tegelikult sisuliselt midagi muutu. Valitsusel on sama suur volitus – midagi täpsustatud ja piiratud pole. Sellele on tähelepanu juhtinud ka riigikohus oma tähelepanekutes uue NETS-i kohta. Meie oleme esitanud halduskohtus sama argumentatsiooni. Meie eesmärk on, et valitsus ei saaks suvaliselt ja diskrimineerivalt koroonapassi nõuet kehtestada," rääkis Keres.
Ta möönis, et vaidlus on keeruline, sest seal on palju argumente. "Õigusriikluse seisukohalt on aga kõige olulisem põhiseaduslikkuse küsimus. Selline volitusnorm, mis valitsusele on NETS-iga antud, ei ole senises põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas mitte kunagi ellu jäänud," märkis Keres.
Vooglaid taotleb oma kaebusega valitsuse 2021. aasta 23. augusti korralduse nr 305 tühistamist täies ulatuses. Vooglaidu esindavad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder advokaadibüroost LEVIN.
Varro Vooglaid on Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) üks asutaja ja selle juhataja. | Vooglaiu kaebuses valitsuse vastu peeti esimene ja ainus istung | https://www.err.ee/1608614026/vooglaiu-kaebuses-valitsuse-vastu-peeti-esimene-ja-ainus-istung | Esmaspäeval arutas Tallinna halduskohus Varro Vooglaiu kaebust valitsuse vastu, kus Vooglaid vaidlustas valitsuse koroonatõendi küsimise kui inimese põhiseaduslike õiguste realiseerimise eeltingimuse. |
Tartu kunstiinstitutsioonid kirjutasid järelhüüdes, et kuigi Eesti kunstis on graafik Laine Puki looming ehk jäänud vähemärgatavaks, siis Tartus vast mitte. "Tunnustatud õpetajate reast Tartu Kujutava Kunsti Koolis esimeses lennus aastatel 1951–56 hoolimata jätkas ta õpinguid Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal 1957–61. Jõgevamaal Õuna külas sündinud kohusetundlikule tütarlapsele ei saanud kümme aastat tõsist kunstikoolitust mööduda manuaalsele meisterlikkusele jälgi jätmata."
"Diplomitööks tehtud Juhan Liivi "Varju" illustratsioonidele mingisuguse Moskva komisjoni poolt antud negatiivse soovituse peale uus teema võtta, jättis noor kunstnik selja sirgeks ning edasine elu kulges olude sunnil 30 aastat Tartu Lastekunstikoolis joonistamise-, maali- ja kompositsiooniõpetajana. Tema nõudliku, aga siiski heasoovliku juhendaja käe all on õppinud väga palju hilisemaid kunstnikke ja kunstiga seotud inimesi. Tänu loomuomadustele jäi ta ise pikaks ajaks kahjuks varju ja liialt tagasihoidlikuks," selgitati järelhüüdes.
"Alles 1970ndate lõpupoole võis jälle tema peenetundelist graafikat Tartus näitustel näha ning Tartu Kunstnike Liidu liige oli ta alates 2000. aastast. Ka pensioneerununa ei jätnud ta juhust kasutamata organiseerimaks kunstihuvilisi erinevatesse stuudiotesse ja õpitubadesse. Üks tema suuri saavutusi on kindlasti poja, Aapo Puki, eesti üheks hetke tugevamaks portretistiks koolitamine muude kunstiinstituudi õppejõudude kõrval. Laine Puki õpilaste meelde jääb ta kahtlemata tugeva kunstipedagoogi ja suunajana, kes meenub mõtetes ka peale tema lahkumist," meenutati Tartu Kunstnike Liidu, Tartu Lastekunstikooli, Tartu Kunstikooli ja Tartu Kunstimuuseumi järelhüüdes Laine Pukki. | Suri kunstnik Laine Pukk | https://kultuur.err.ee/1608614080/suri-kunstnik-laine-pukk | Meie seast lahkus 86-aastasena kunstnik ja kunstiõpetaja Laine Pukk (19.06.1935–29.05.2022). |
Portugalis Coimbras toimunud Euroopa karikaetapil võistles kokku 299 judokat, kes esindasid 23 riiki üle maailma. Jakob Vares maadles kaalukategoorias kuni 90 kilo, kus kokku võistles kümme sportlast.
Esimeses ringis oli Vares vaba, kuid seejärel kaotas ta karistustega EK-etapi hilisemale hõbemedalistile Goncalo Loureirole Portugalist. Eesti judoka pääses lohutusringi, kus alistas kõik oma vastased kindlalt ipponiga. Esmalt pidi eestlaselt kaotuse vastu võtma prantslane Korantin Rollin, seejärel portugallane Joaquim Alves ning pronksimatšis saavutas Vares võidu prantslase Maxence Berthelemy üle.
Varese jaoks oli tegemist viimase võistlusega enne Horvaatias toimuvaid kadettide Euroopa meistrivõistlusi, mis toimuvad juunis jaanipäeva ajal. | Eesti judoka pääses Euroopa karikaetapil pjedestaalile | https://sport.err.ee/1608614068/eesti-judoka-paases-euroopa-karikaetapil-pjedestaalile | Tartu Do klubi esindav judoka Jakob Vares saavutas Portugalis toimunud kadettide Euroopa karikaetapil kolmanda koha. |
Aasta naisnäitleja "Kuldõuna" pälvis Terje Pennie, kes teenis publikupreemia ka 2020. aastal. Pennie sai publikulemmiku tiitli rollide eest lavastustes "Ema" (lavastaja Tanel Jonas) ja "Arst" (lavastaja Taago Tubin). Esikolmikusse jõudsid veel Garmen Tabor rolli eest lavastuses "Arst" ning Ilo-Ann Saarepera rollide eest lavastustes "Sume on öö" (lavastaja Kaili Viidas) ja "Arst".
Publik hääletas lõppeva hooaja enim meeldinud meesnäitlejaks Margus Tabori, kes on Ugala trupis teist hooaega ja pälvis publikupreemia ka eelmise hooaja rollide eest. Tabor teenis preemia rollide eest lavastustes "Ema", "Jälle need Lumejänesed" (lavastaja Andres Noormets), "Kuhu sa jäid?" (lavastaja Sander Pukk) ning "Üle oma varju" (lavastaja Ringo Ramul). Esikolmikusse jõudsid Tabori kõrval Aarne Soro rollidega lavastustes "Sume on öö" ja "Üle oma varju" ning Tanel Ingi rollidega lavastustes "Jälle need Lumejänesed" ja "Arst".
Lemmikuimaks hooaja uuslavastuseks valis publik ülekaalukalt Taago Tubina lavastuse "Arst". Esikolmikusse mahtusid ka Tanel Jonase lavastus "Ema" ja Kaili Viidase lavastus "Sume on öö".
Publik sai hääletada oma eelmise hooaja lemmikuid kolmes kategoorias nii interneti teel kui teatrimajas kohapeal. Hääletada sai 30 päeva jooksul aprillis ja mais ning oma hääle andis üle 800 teatrikülastaja. Auhinnad valmistas Külli Allikvee Heimtali loomestuudiost Viljandimaalt. | Ugala teatri aasta uuslavastuse publikupreemia pälvis Taago Tubina "Arst" | https://kultuur.err.ee/1608614071/ugala-teatri-aasta-uuslavastuse-publikupreemia-palvis-taago-tubina-arst | 28. mail tähistas Ugala teater oma sisehooaja lõppu, mille puhul anti ka välja üle kuu aja kestnud hääletuse tulemusena selgunud publikupreemiad. |
Norra elektroonilise muusika duo Smerz liitus 2017. aastal plaadifirmaga XL ja nad on tänaseks avaldanud kaks EP-d ja ühe täispika albumi ("Believer", 2021). Oma muusikas segavad nad RnB, süntpopi, hip-hop 'i kokku kammer- ja klassikalise muusikaga. Duo moodustavad Catharina Stoltenberg ja Henriette Motzfeldt.
Itaalia helilooja ja muusik Caterina Barbieri kasutab oma loomingus modulaarsüntesaatoreid, kuid ta on rõhutanud, et teda huvitab tehnoloogia kõrval rohkem ikkagi muusika. Tänaseks on ta avaldanud neli albumit: "Patterns of Consciousness" (2017), "Born Again in the Voltage" (2018), Ecstatic Compulation" (2019) ja "Fantas Variations" (2021). Möödunud aastal lõi ta plaadifirma light-years, mille alt ilmub juunis tema viies kauamängiv "Spirit Exit".
Esinejate hulka lisandus teiste seas ka USA helikunstnik Claire Rousay, India muusik Arushi Jain, Soome produtsent Huatron, Maria Rossi projekt Cucina Povera ning NYKY Ensemble, kes esitab festivalil Arvo Pärdi teoseid.
Flow festivalil astuvad peaesinejatena üles Gorillaz, Burna Boy, Florence + The Machine, Jamie XX, Nick Cave and The Bad Seeds, Michael Kiwanuka jpt. Festival toimub 12. kuni 14. augustini Helsingis. | Flow festivalil esinevad Smerz ja Caterina Barbieri | https://kultuur.err.ee/1608614053/flow-festivalil-esinevad-smerz-ja-caterina-barbieri | Helsingis toimuv Flow festival avaldas eksperimentaalmuusikale pühendatud lava The Other Sound programmi, kus astuvad teiste hulgas üles Norra duo Smerz ja Itaalia helilooja Caterina Barbieri. |
Pärast viimast finaalivõitu Liverpooli üle Meistrite liigas andis Marcelo teada, et see oli tema viimane mäng Realis, vahendab The Indian Express.
34-aastane äärekaitsja on kõige autasustatum mängija Reali 120-aastase ajaloo jooksul, tõstes pea kohale 25. karika Meistrite liiga finaalis. Samuti peetakse teda üheks läbi aegade parimaks vasakäärekaitsjaks.
"See on suurepärane hetk minu elus," sõnas Marcelo.
Sel hooajal ei ole Marcelo enam palju mänginud. Koduses Hispaania liigas on ta platsil käinud vaid 12 korral.
"Täna ei ole kurb päev, vaid tuleb rõõmustada, kuna võitsime jälle parima meistrivõistluse maailmas. Ma olen väga uhke nii enda kui ka oma pere üle."
"Ma ütlen teile üht. Reali tulevik on suurepäraste noorte mängijate tõttu vägagi heades kätes," vahendab The Indian Express.
Brasiillase arvele jäi Reali ridades rohkem kui 500 kohtumist. Klubi eest tegi ta debüüdi 2007. aastal. | Madridi Reali kapten lahkub klubist | https://sport.err.ee/1608614038/madridi-reali-kapten-lahkub-klubist | Brasiilia päritolu 34-aastane jalgpallur Marcelo Vieira da Silva Junior lõpetab mängimise Reali eest, kuid kavatseb jääda klubi juurde mõnele abistavale ametikohale. |
Samal ajal kui Norra Euroopa suuruselt teise gaasitarnijana teenib rekordkasumeid, püüab riik tõrjuda süüdistusi, et nad teenivad Ukraina sõjast alusetult kasu, vahendab Associated Press.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki süüdistab Norra energiatarnijaid "kaude sõja kaudu teiste röövimises". Samal ajal peab Poola Norraga läbirääkimisi, et nad saaksid osa Vene naftast ja gaasist asendada Norra nafta ja gaasiga. Morawiecki palus veel Norral kasutada nafta ja gaasi müügist saadud täiendavaid tulusid Ukraina ja teiste sõja tõttu kannatada saanud riikide abistamiseks.
Poolast tulnud kommentaarid tekitasid Norras elava poliitilise arutelu, kuna juba praegu arvavad paljud norrakad, et Norra riik ei tee Ukraina abistamiseks piisavalt. Euroopas on mitmes riigis erimaksustatud energiatootmine, et selle najalt elanikkonda kasvavate elektri- ja gaasihindade valguses täiendavalt toetada. Sellised meetmed on tööle pandud Hispaanias ja Itaalias ning neid kaalub ka Ühendkuningriik. Morawiecki palub aga Norral sellest veel samm edasi minna ja täiendava kasumi arvelt toetada Ukrainat ja teisi riike.
Norra on üks Euroopa jõukamaid riike ning nad on lubanud arengumaade toetamiseks 1,09 protsenti riigi kogutulust, millega ollakse maailmas esirinnas. Suurim abi on praegu suunatud Ukrainale, kes saab Norralt 200 miljonit dollarit.
Samal ajal on Norra võtnud vastu suure hulga põgenikke Ukrainast, kuid raha selleks on võetud teiste ÜRO abiprogrammide arvelt. See on tekitanud pahameelt inimõiguslastes, kellest osa on korraldanud ka proteste Oslos parlamendihoone ees. Norra Helsinki komitee poliitikadirektori Berit Lindemani sõnul väärib poolakate ettepanek kaalumist.
Nafta ja gaasi hinnad olid juba enne Ukrainas toimuvat sõda väga kõrged ning sõja tõttu on toornafta ja gaasi hinnad veelgi tõusnud. Maagaas on praegu maailmaturul kolm kuni neli korda kallim kui aasta tagasi. Rahvusvahelise võrdlusena kasutatakse Brenti toornaftat, mille naftabarreli hind ületas 100 dollari piiri peale Venemaa sissetungi Ukrainasse ja selle ligidal püsinud siiamaani.
Norra riiklik energiaettevõte Equinor teenis esimese kvartaliga neli korda rohkem kui samal perioodil eelmine aasta. Rahasadu on pannud Norra valitsuse ümber vaatama energiatulude prognoosi, mis on võrrelduna eelmise aastaga ligi kolm korda suurem, kogusummas ligikaudu 933 miljardit norra krooni (92 miljardit eurot). Suur enamus sellest rahast suunatakse ümber Norra riiklikku investeerimisfondi, mis on pandud tallele ajaks, kui Norral nafta ja gaas otsa saavad.
Praegu ei kaalu Norra valitsus energiatootmise rahavoo mujale suunamist. Norra on "aidanud Ukrainat märkimisväärsel määral alates sõja esimesest nädalast ning oleme valmis tegema veel enamat", andis Norra välisminister Eivind Vad Petersson Associated Pressile e-kirja kaudu teada. Minister lisas, et Norra on saatnud Ukrainale rahalist abi, relvi ja üle kahe miljardi Norra krooni humanitaarabi "eraldiseisvalt nafta ja gaasihindade küsimusest".
Nõudlust Norra nafta ja gaasi vastu on tõstnud ka Euroopa riikide soov otsida Vene energiakandjatele kiirelt alternatiive. Paljusid Euroopa riike on süüdistatud Venemaa sõjamasina rahastamises nafta ja gaasi eest maksmise kaudu. NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kes on ka Norra peaminister olnud, tõi Davosis Maailma Majandusfoorumi hiljutisel konverentsil välja, et energiasõltuvus "annab Venemaale relva, millega ähvardada NATO liikmesriike ja seda on ka Venemaa praeguseks selgelt demonstreerinud". Praeguseks on Venemaa peatanud gaasitarned Soome, Poola ja Bulgaariasse, kuna nad keeldusid Vene nafta ja gaasi eest rublades arveldamast.
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki püüavad kiirelt vähendada sõltuvust Vene gaasist ning on võtnud eesmärgiks vähendada gaasitarneid pea kaks kolmandikku, asendades need taastuvate energiaallikate ja alternatiivsete tarnijatega. Euroopa Liit on pöördunud Norra, Katari ja Alžeeria poole, et puuduolev nafta ja gaas nendest riikidest tarnida. Norrast tuleb Euroopasse ligikaudu viiendik kuni neljandik gaasist samas kui Venemaalt tuli enne sõda 40 protsenti maagaasist.
Norra aseenergiaminister Amund Vik on välja toonud, et Norra vaatest on oluline olla "stabiilne ja pikaajaline nafta ja gaasi tarnija Euroopa turgudele". Samas peab ministri sõnul arvestama, et kuigi kasumid nafta ja gaasi müügist on palju suuremad kui varasemalt siis toodab Norra nafta- ja gaasiväljadel juba praegu nii palju kui suudab. Sellest hoolimata on Oslo poolt antud nafta- ja gaasitarnijatele luba rohkem gaasi ja naftat maa- ja merepõuest ammutada. Samuti valmib sügisel uus torujuhe, mis ühendab Norra Poolaga.
Norra energiaettevõtted on uues olukorras ette valmistanud hulgi arendusplaane tulevikuks, kuid uute nafta- ja gaasiväljade kasutuselevõtt võib veel kümnendi või kauemgi aega võtta. | Norra lubab nafta ja gaasi tootmist suurendada | https://www.err.ee/1608614017/norra-lubab-nafta-ja-gaasi-tootmist-suurendada | Euroopa otsib aktiivselt alternatiive Vene energiale ja selle käigus on tõusnud nõudlus Norra gaasi ja nafta vastu, mis on Norra energiakandjate hinda tugevalt tõstnud. |
Elmo Nüganeni "Apteeker Melchior" kogub endiselt vaatajaid, tänaseks on filmi käinud vaatamas 106 220 inimest. Ka koomiksifilm "Doktor Strange hullumeelsuse multiversumis" jätkab korralikult tulemusega, filmil on praeguseks Eesti kinodes 44 846 külastust.
Kodumaistest filmidest on esindatud ka Jaak Kilmi "Tagurpidi torn", millel on tänaseks 15 566 külastust. | "Top Gun: Maverick" kogus avanädalavahetusel Eesti kinodes üle 10 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/1608614035/top-gun-maverick-kogus-avanadalavahetusel-eesti-kinodes-ule-10-000-kulastuse | 1986. aastal vaatajate ette jõudnud Tony Scotti kultusfilmi "Top Gun" järg "Top Gun: Maverick" kogus avanädalavahetusel Eesti kinodes 10 793 külastust. |
Kaotus kutsus esile vihaste Saint-Etienne'i meeskonna poolehoidjate sissetungi, fännid paiskasid rakette ka mängijate tunneli poole. Kilpide ja relvadega varustatud politsei kasutas fännide hajutamiseks pisargaasi, vahendab BBC.
Kaotus lõpetas kümnekordse Prantsusmaa meistri 18-aastase püsimise kõrgliigas. Auxerre naaseb tagasi kõrgliigasse pärast kümneaastast eemalolekut.
Avamäng jäi 1:1 viiki. Teises kohtumises avas skoori Auxerre'i mängija Hamza Sakhi, kuid Saint-Etienne viigistas seisu Mahdi Camara väravast.
Edasi läks mäng penaltiteni, kuna ka teine kohtumine jäi normaalajal viiki. Auxerre'i väravavaht Donovan Leon tõrjus Ryad Boudebou löögi, mis oli terve penaltiseeria ainukeseks eksimuseks. Sellega võitis mängu Auxerre ning tagas pääsu kõrgliigasse.
Auxerre'i meeskonna viimase penalti järel tormasid fännid staadionile ning mängijad põgenesid kohe riietusruumidesse.
Saint-Etienne'i klubi on viimasel hooajal mitmel korral publikuprobleemide tõttu karistatud ja seetõttu peeti pühapäevane mäng ühe suletud tribüüniga, kirjutab BBC. | Saint-Etienne'i kaotuse järel korraldasid fännid kaose | https://sport.err.ee/1608614023/saint-etienne-i-kaotuse-jarel-korraldasid-fannid-kaose | Saint-Etienne kukkus Prantsusmaa jalgpalli kõrgliigast välja, kui kaotas penaltiseerias AJ Auxerre'i meeskonnale pühapäeva õhtul toimunud kohtumises. |
Eakaks naiseks maskeerunud mees hüppas pühapäeval ratastoolist püsti ning püüdis maali kaitseks seatud klaasi purustada. Kui see ebaõnnestus, määris ta klaasile kreemikoogi ning loopis siis inimeste sekka roose, kuni turvamehed ta minema viisid.
Someone smashed a cake on Mona Lisa... pic.twitter.com/4NpztMCJEG
— KL (@klevisl007) May 29, 2022
"Mõelge maakera peale, inimesed hävitavad maa," hüüdis parukat kandnud mees prantsuse keeles, kui teda saalist välja juhatati, millest võis järeldada, et ründaja motiiviks olid keskkonnateemad.
Can anybody translate what ole dude was saying as they where escorting him out? pic.twitter.com/Uy2taZ4ZMm
— Lukeee (@lukeXC2002) May 29, 2022 | Arvatav keskkonnaaktivist püüdis Mona Lisat kahjustada | https://www.err.ee/1608614014/arvatav-keskkonnaaktivist-puudis-mona-lisat-kahjustada | Pariisis Louvre'i muuseumis püüdis arvatav keskkonnaaktivist kahjustada maailma kõige kuulsamat maali, kuid Mona Lisa ette seatud kaitseklaas hoidis halvima ära. |
ERR-ile teadaolevalt teavitati ministrit sellest eelmise nädala teises pooles. Seda kinnitas Kersna esmaspäeva hommikul ka ise.
"Jah, sain eelmisel reedel rahandusministeeriumist kirjaliku kutse 1. juunil ütluste andmiseks. Selles teates oli ka kirjas, et nad algatasid väärteomenetluse," ütles Kersna.
Ta lisas, et läheb kindlasti kohale ja räägib oma versiooni ära. "Ma ju täitsin valitsuse otsust, tegemist oli ka erakorralise olukorraga," sõnas ta.
Riigikogus käivad samal ajal opositsiooni poolel läbirääkimised esitamaks umbusaldusavaldus Kersna vastu. Eelmisel kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" kõnelenud EKRE esimees Martin Helme ütles, et küsimus pole selles, kas umbusaldusavaldus esitatakse, vaid millal.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kommenteeris teemat esmaspäeval ka oma Facebooki lehel, märkides, et vaadates tagasi sündmuste käigule ja olukorrale, mis valitses seoses Covid-19 levikuga, oli otsus kiirtestide hangete osas põhjendatud ning koolide distantsõppele saatmine olnuks riigile kordi kallim kui kiirtestimine. | Kiirtestihange tõi minister Kersnale väärteomenetluse | https://www.err.ee/1608613573/kiirtestihange-toi-minister-kersnale-vaarteomenetluse | Haridus- ja teadusministeeriumi läinudaastaseid Covid-19 kiirtestihankeid analüüsinud rahandusministeerium algatas väärteomenetluse haridus- ja teadusminister Liina Kersna üle. |
Avaliku pakkumisega kaasatava kapitali maht on kuni viis miljonit eurot, teatas ettevõte. Vähemalt 100 000 eurot investeerida soovivatel investoritel on võimalus osa võtta eraldi kinnisest suunatud pakkumisest.
Cleveron Mobility AS on välja kasvanud pakiautomaatide tootjast Cleveron AS-ist. Cleveron Mobility eesmärk on sarnane, mida Cleveron on teinud pakiautomaatidega – laieneda suureneva e-kaubandusega osakaaluga linnadesse üle maailma.
Cleveron on aastatel 2017-2021 investeerinud robotkullerite toote- ja tarkvaraarendusse seitse miljonit eurot.
Cleveron Mobility eraldamine Cleveronist jõudis lõpule selle aasta aprillis. | Cleveron Mobility läheb börsile | https://www.err.ee/1608614005/cleveron-mobility-laheb-borsile | Eestis isejuhtivate sõidukite tehnoloogiat arendav ja mehitamata robotkullereid tootev Cleveron Mobility AS esitas Nasdaq Tallinnale ettevõtte kirjelduse aktsiate avalikuks pakkumiseks ja mitmepoolses kauplemissüsteemis First North kauplemisele võtmiseks. |
43,4-kilomeetrises grupisõidus sai Juul klassis WC5 neljanda koha ajaga 1:31.10. Kaotust võitjale Crystal Lane-Wrightile kogunes üheksa minutit ja üheksa sekundit. Suurbritannia pararattur edestas finišiheitluses sakslannat Kerstin Brachtendorfi ning pronksmedali sai kaela itaallanna Eleonora Mele (+0.13).
Temposõidus pälvis Juul viienda koha. Eestlanna sõitis 12,45 kilomeetrit ajaga 21.16,73. Kuldmedali teenis taas Lane-Wright ajaga 18.28,49. Brachtendorf sai teise hõbeda (+0.38) ja Mele pronksi (+1.07).
Käsirattur Janno Lepik sai 27,45 kilomeetri pikkusel temposõidul ajaks 50.40,94, mis andis MH5 klassis üheksanda koha. Kulla pälvis hollandlane Mitch Valize ajaga 39.11,51. Teise koha teenis prantslane Loic Vergnaud (+1.00) ja kolmanda võitja kaasmaalane Tim de Vries (+3.46).
Samuti üheksandana lõpetas Lepik grupisõidus. Euroopa meistritiitli teenis hollandlane Mitch Valize, edestades Vergnaud ja poolakat Krzysztof Plewat. | Pararatturid said EM-il häid kohti | https://sport.err.ee/1608613996/pararatturid-said-em-il-haid-kohti | Austrias toimusid 25.–29. maini pararatturite Euroopa meistrivõistlused, kus Mari-Liis Juul sai WC5 klassis grupisõidus neljanda ja temposõidus viienda koha. MH5 klassis võistelnud Janno Lepik oli mõlemas sõidus üheksas. |
Saja-aastaseks saanud Juhan Smuul on eesti kirjameestest vist ainus, kes on jätnud tugeva jälje kirjanduslukku nii poeedi, prosaisti kui dramaturgina. Isegi maailmakirjandusest ei tea selliseid näiteid tuua. Tema näidendite kohta on öelnud Voldemar Panso, et "kirjutada nii nagu Smuul ei saa, sest Smuulil endal standardit ei ole. Millega oleksidki võrreldavad "Atlandi ookean" ja "Polkovniku lesk", "Kihnu Jõnn" ja "Lea" või kuidas neid võrrelda "Pingviinide eluga"? Need ei ole omavahel sugulased ja neil pole ka sugulasi teiste tükkide hulgas."
"Kihnu Jõnni" ja "Polkovniku leske" on lavastatud Eesti kutselistel lavadel kuus korda. Lisaks veel palju kordi välismaal. "Leaga" on lugu teisiti. Teda on küll mängitud Bulgaarias, Leedus, Karjalas ja Soomeski, kuid Eestis vaid kahel korral.
"Lea", mille kirjutamist Smuul alustas oma Antarktika-reisil 1957. aastal, ilmus 1959. aasta detsembrikuu Loomingus ning esietendus Vanemuises veebruaris 1960, mil Ird oli andnud Draamateatrist lahkunud ja lavakunstikooli juhtima asunud Voldemar Pansole seal võimaluse mitmed lavastused teha. Kirglikku poleemikat, mis lahvatas seoses "Lea" esmalavastusega, on kirjeldanud 2020. aasta "Teatrielus" Sven Karja. Autorile ehk mõnevõrra ootamatultki puhkes vaidlus, kas "Lea" on ateistlik või hoopis religioonile õigustust otsiv näidend ning lavastus. Päris naljakas on praegu lugeda, et tol ajal mõjusid võitlevatele ateistidele ärritavalt kommunist Endel Aeru sõnad, et on olemas ka tõsiseid ja ausaid usklikke. Või siis talle esitatud süüdistust silmakirjatsemises, kuna ta oli jaganud varem uusmaasaajatele maid, aga hakkas fašistide eest redus olles äkki piiblikäske tunnistama. Üsna omapärase ja kindlasti ausa mõttekäiguga esines Aira Kaal, kes oli tollal oma arengus parajasti poolel teel 1940. aasta tulihingelisest komnoorest 1980. aasta "40 kirjale" allakirjutajani. Ta leidis, et laval ei toimu võitlust elu eest, vaid hoopis hinge eest, kokku põrkavad armastusejumal ja askeesijumal. Usk ja ateism vahetavad Smuuli näidendis kohad, ja Aer muutub ateismimisjonäriks ning tegeleb Lea hinge päästmisega, aga kolmandas vaatuses võtab ateism lausa üle usu funktsioonid. Laval polevat võitlust elu eest, vaid hingede püüdmine eri usulahkude vahel. Autori eesmärk olevat mitte lihtsustada uskliku inimese hingeelu, kuid see saavutatakse kommunisti hingeelu ja käitumise lihtsustamise hinnaga, mis muidugi tollaselt Kaalult armu ei leidnud, sest kommunistlikku ja kristlikku moraali lepitada ei saavat, kuna usk takistab võitlust parema maailma eest. Huko Lumet nimetas Aeru koguni desertööriks. Smuul ise selles poleemikas vaikis, kuid Panso, aimates ilmselt võimalikke rünnakuid, kirjutas juba lavastuse kavalehel, et materialistina avab Smuul religiooni klassiolemuse, selle tekkimise ja leviku põhjused ning näitab, et nende põhjuste likvideerimise esimeseks tingimuseks on vaba, klassideta ühiskond, mis loob eeldused vaba ning harmoonilise inimese kujunemiseks. Tuleb tunnistada, et Moskvas lõpetatud kõrgkoolist oli Pansole ilmselt kasu olnud. Kuna Smuul oli tol ajal ikkagi EKP Keskkomitee liige, kellele valmistuti andma Lenini preemiat, tegi diskussioonile lõpu ajalehes Pravda 11. septembril 1960. aastal avaldatud hinnang, kus Vanemuise "Lead" nimetati üheks kõige suuremaks kordaminekuks kogu üleliidulisel teatrihooajal. Vaimukalt on tollase poleemika kokku võtnud Ülo Tonts, märkides, et Smuul unustas, et ta peaks kirjutama usuvastase näidendi.
"Lea" Autor/allikas: Mari-Liis Nellis
Teatrilooliselt oli oluline, et Lea roll sai Herta Elviste (kelle Ird Pärnust Vanemuisesse oli toonud) esimeseks peaosaks sel laval, millest algas hilisema rahvakunstniku tõeline tähelend. Esko Trahterit mängis Einari Koppel ja Endel Aeru Paul Ruubel.
1972. aastal, varsti pärast Smuuli surma ning ilmselt tema 50. sünniaastapäevale mõeldes, lavastas Panso Draamateatris "Lea" uuesti. Muidugi ta kavaldas, vastates küsimusele kahe lavastuse erinevusest, et oma esimest lavastust ta enam ei mäleta. Karin Kask on öelnud, et kui Vanemuise lavastus rääkis inimese ja Jumala vahekorrast, siis Draamateatri oma räägib polüfoonilisemalt inimese ja inimese võitlusest, kus võitjaks jäävad inimlikkus, armastus ja teovalmidus. Lea rollis nägi Panso mõned aastad varem lavakooli lõpetanud Katrin Karismad, kuid avalduse sellele osale esitas ka tema kursusekaaslane Helle-Reet Helenurm. Eskot mängis Mati Klooren ja Aeru Tõnis Rätsep ning Rein Kotkas, Lea emana esines Aino Talvi ja esimese palveõena Salme Reek. Kriitikud kiitsid mõlemat, väga erinevat Lead ja eriti Mati Klooreni Eskot, kes liikus selle rolliga ilmselt positiivsete kangelaste à la Vargamäe Indrek mängimiselt talle paremini sobinud karakteersete negatiivsete tegelaste loomisele.
Pean tunnistama, et nüüd "Lead" üle lugedes sain elamuse osaliseks. Õigus on olnud Kaarel Irdil, kes juba 1960. aastal kirjutas, et "Smuul oma "Leas" ulatub kohati meie kõigi aegade suurimate sõnameistrite Kitzbergi, Vilde, Tammsaare tasemeni. See on tõesti gorkilik dialoog, kus on vähe sõnu ja tohutult palju mõtteid." Ird leidis, et näidend on veel rikkam kui Panso lavastus, ja arvas, et kunagi tulevad selle näidendi etendused, mis lisavad veel palju sellele, mida Vanemuine on suutnud anda. Ka mulle tundub, et tegemist on eesti dramaturgia kullafondi kuuluva teosega, mis erinevalt Smuuli esiknäidendist "Atlandi ookean" hiilgab just dramaturgilise ülesehituse täpsuse ja hea kompositsioonitundega ning annab näitlejatele neli vägagi erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuvat rolli. Kolmanda vaatuse pikk dialoog Endel Aeru ja Lea vahel armastuse ja religiooni vahekorrast tõuseb oma mõttesügavuselt Tammsaare teostes esinevate religioonifilosoofiliste mõtiskluste kõrvale. Tegemist on Kitzbergi "Libahundi" mastaapi tõupuhta, tervikliku ja hingemineva tragöödiaga meie näitekirjanduses.
Voldemar Panso ennustas 1973. aastal, et Lea on näidend, mille juurde tulevad tagasi veel mitmed näitlejate, lavastajate, kunstnike ja ka kriitikute põlvkonnad. Ja ometi järgneb pool sajandit vaikust, kui mitte arvestada Ago-Endrik Kerge 1982. aastal tehtud telefilmi "Musta katuse all". Tekib küsimus, miks on siis selline näidend pidanud oma taassündi meie lavadel pool sajandit ootama, et Katrin Karisma tol ajal veel sündimata tütar Piret Krumm saaks nüüd oma emale üle aegade käe ulatada. Vastus on siin loomulikult selge ja see ei seisne mitte autori religioossete vaadete võimalikes tõlgendustes, vaid ajaloolise klassivõitluse koordinaadistikus, milles "Lea" tegevus toimub.
"Lea" Autor/allikas: Mari-Liis Nellis
Esko Trahterist, suurtaluniku pojast, üle valla poisist, kelle ees kõigi tüdrukute lakaluugid on lahti, saab teises vaatuses üle valla mees — hitlerlaste kannupoiss ja saksaaegne vallavanem. Endel Aerust, kes esimesel nõukogude aastal ka Trahteri talust uusmaalõike jagas ning noori komsomoli ja laulukoori meelitas, saab Trahteri jälitatav ohver. Kolmkümmend aastat on meil püütud kirjutada sellist ajalugu, kus hitlerlased polnud mitte vallutajad, vaid vabastajad ja Esko Trahter seega mitte mõrtsukas, vaid vabadusvõitleja. Aga teatavasti on raske laulust sõnu välja visata — ja looduse poolt hirmandeka Smuuli laulust seda enam. Seepärast ootasin suure huviga, mis loo siis kogenud teatrihunt Sven Karja dramaturgina ja Elar Vahter noore lavastajana Kuressaare teatris lavale toovad ja kas ning kuivõrd on Smuuli näidendist võimalik teha ajatu tragöödia. Teame ju, et isegi "Libahunti" on tõlgendatud nii, et Mari võitleb ausalt ja tulihingeliselt oma armastuse eest, mida tänamatu Tiina oma nõiatrikkidega temalt röövida tahab. Seepärast pakkus mulle erilist huvi, kuivõrd on tänase ajaloovaate seisukohalt võimalik ilma teksti vägistamata anda Esko Trahteri ja Endel Aeru vahelisele võitlusele tasakaalustatum iseloom. Sest lõpuks oli oma süü ja õigus mõlemal: ei toonud ju Aeru usk kommunistlikku utoopiasse saarerahvale võrdsust ja õnne ega teinud seda ka Trahteri kaasaminek hitlerlaste tapatöödega. Ning küüditamisele, millest Smuul pidi ju siiski teadlik olema ning mis mingil määral ehk põhjendas ka kättemaksu Aeru-taolistele aktivistidele, polnud 1959. aastal (sic!) kirjutatud näidendis vihjetki.
Minu üllatuseks ei kuulunud selline näidendile lähenemine aga lavastaja ja dramaturgi prioriteetide hulka. Selle asemel on põhiaur kulunud Smuuli näidendile mingi kummalise kahekordse raami ümber ja sisse ehitamisele. Ühe osa sellest moodustavad fragmendid Smuuli eluloost ja loomingust. Näeme üsna seosetuid videokaadreid, kus keegi (sugulastest?) kurvastab, et poisist hoopis head põllumeest ei saanud, ning keegi teine heidab kirjanikule ette korraliku hariduse puudumist. Siis järsku ilmub ekraanile Smuuli suudlus NSVL Kirjanike Liidu ühe juhi Nikolai Tihhonoviga (kahtlustan, et mina olin saalis ainuke, kes tema partneri ära tundis), hiljem muretseb Smuul, et töö Jõgeva rajooni esindajana NSVL Ülemnõukogus võib paralleelselt EKP KK liikme rolliga talle üle jõu käia. Laval elusa Smuulina üles astuv Tanel Ting teeb kõik, mis ta suudab — nii luuletusi lugedes kui publikut vaheajaks puhvetisse meelitades (kas vihje Smuuli alkoholilembusele?) —, kuid on ilmselge, et täpne ja põhjendatud ülesanne, keda, milleks ja miks ta kehastama peab, on näitlejale andmata jäetud.
Kui Smuuli füüsilist olemasolu "Lea" uues lavavariandis võib ehk põhjendada sooviga seostada lavastust juubelitähtpäevaga, siis teise uue tegelase — keda kavalehel nimetatakse Saare Ruudiks, tekstiraamatus aga Keerubiks — seotus näitemänguga jäi mulle ka pärast kahte vaatamist arusaamatuks. Smuuli näidendi tekstis räägitakse Saare-nimelisest valla täitevkomitee esimehest, kelle tapmises Lea Trahteri Eskot süüdistab. Miks pidanuks selline tegelane ennast "Lea" lavastuses publikule ja Smuulile ingli kujul ilmutama, Nietzsche teost "Nõnda kõneles Zarathustra" tsiteerima ning koguni "Juhan Jurjevitšiga" dialoogi astuma, jääb aga lavastajapoolse selgituseta. Julgen oletada, et too selgitus on dramaturgi ja lavastaja erinevate nägemuste vahele lihtsalt maha kukkunud. Kui Jürgen Gansen mängib lavastuse algul (Smuuli teksti kohaselt) Lead piiranud palvevenda, teeb ta seda nüansirikkalt ja vaimukalt, kuid Ruudi/Keerubi rollis annab, nagu Tingi Smuuligi puhul, tunda arusaadava lavastajaülesande puudumine, mistõttu polegi näitlejale võimalik mingeid etteheiteid teha. Ja kui Pille-Riin Purje leiab Sirbis, et Keerubi tegevuse tulemusena "sünnib lustlik, jultunud kontrast vahetult eelnenud traagilise tunnetusega, aga see pole kurjast, vaid passib Smuuli stiiliga kokku küll" 1, siis minu arvates näidendi taassünd sellist kontrasti ei vaja — see tekitab tahtmatu võrdluse lehmaga, kes värskelt lüpstud mannergutäie sooja piima lihtsalt jalaga ümber lööb. Sellepärast ei saagi ma rääkida lavastustervikust ja peatun edaspidises laval siiski tõsimeelselt edastatud Smuuli tragöödial.
"Lea" Autor/allikas: Mari-Liis Nellis
Võrreldes näidendi teksti laval räägituga, tekitab aukartust ja hämmastust, kui suurel määral on dramaturg võtnud ette Smuuli näidendi ümberkirjutamise. Näeme lausete ja episoodide stseenisiseseid ümbertõstmisi, stseenide vaatusesiseseid ümbermonteerimisi, dialoogide sagedast kärpimist, ühe tegelase teksti panemist teise tegelase suhu ja lõpuks ka Smuulile juurde kirjutamist. Kõige selle juures pole Karja muutnud tegelaste karakteriloogikat ega loo kulgemist ning on osavalt säilitanud ka Smuuli keele- ja kõnestiili (välja arvatud mõned apsud, nagu näiteks palveõe suhu pandud sõnad ateistliku kasvatustöö ohtudest ja Esko harituse viimine teadmiseni Augeiase tallidest). Nii võin ma kätt südamele pannes tunnistada, et Karja töö pole Smuuli näidendit halvendanud, aga lavastustervikut vaadates paraku ka mitte parandanud, mistõttu kerkib küsimus, mille nimel on nii suur töö üldse ette võetud. Igatahes mitte selle nimel, mida oleksin eeldanud: näidendi ideoloogilise kontseptsiooni ja kahe meespeategelase terava poliitilise vastasseisu korrigeerimiseks. Jah, Aeru enam kommunistiks ei nimetata ja "punaseks pööramise" asemel räägitakse "oma usku pööramisest" ning ka Esko tekstist on viited Hitlerile ja rahvussotsialismile välja roogitud — "füüreri" asemel on oma lipakatega vallamajja saabunud lihtsalt "üks kõrge ülemus". Lavalt ei kostu isegi vihjeid, millise sõja ajal tegevus toimub, kuid jutud maade ümberjagamisest, nagu ka võrdsusideoloogia vastandumine rikkusideoloogiale on paratamatult alles jäänud, nii et üldistuseni, mingi abstraktse "kahe võimu vahelise" mõõduvõtmiseni siiski ei tõusta. Kuigi see eesmärk on ilmselt silme ees olnud, sest Lea räägib Esko soovist "riigivõimu ümber pöörata" ja Esko väidab, et "selle ohvriga me saaksime ära lõpetada selle Soodoma ja Komorra, mis meie riigis juba aasta otsa valitseb". Kuna aga tolleks ohvriks, mis valitseva riigikorra lõpetaks, oleks Esko abiellumine Lea asemel hoopis rikka peretütre Murdpalu Manniga, jääb dramaturgi mõttekäik mõnevõrra hämaraks.
Kiita tahaks dramaturgi nii mõnegi Smuulile tundmatu mõttekäigu eest, kuid paraku on needki tihti kontseptuaalselt vastuolulised. Nii tervitab Esko esimesel kohtumisel Endel Aeru järgmiselt: "Ole tervitatud, seltsimees Aer! Või olete juba ennast ümber nimetanud? Sel juhul, tere, seltsimees Veslo [vene k "aer"]. Kui seni veel maarahva keeles tohib rääkida, siis olge tervitatud, kuulsus ja võim!" Seega selge vihje, et Aer on Eestimaale asunud Vene võimu teenistuses… ja äkki lavastuse lõpp, hetk, kui Esko ja Endel silmast silma kohtuvad ning Esko annaks "venelaste teenrile" justkui võimaluse põgenemiseks:
ESKO (Endlile): Mis sa vahid? Lase jalga!
Kõlab lask, Aer tapetakse. Siis kõlab veel üks lask ning langeb Esko käes olnud sümboolne (lavakujunduse üheks põhidetailiks olnud) latt ning meile jääb mulje, et tapetakse ka Esko. Smuulil sellist kahemõttelist lõppu pole ja selle eest võinuks lavastuse autoreid kiita, sest just sellele saanukski üles ehitada kogu lavastuskontseptsiooni. See eeldanuks aga, et tõsiseltvõetavaks tulnuks mängida ka Esko jutt, et ta tegelikult ei soovi Aeru surma, vaid pigem tõesti aidanuks tal varjuda.
ESKO: Ma ütlen teile ausalt, naised, kui see minu teha oleks, ma teeks nii, et teda kätte ei saadagi.
See tekst on nii Smuulil kui ka lavastuses olemas, kuid pigem Esko salakavaluse näitamiseks, nagu seda mõistab ka elukogenud Ema, kuid mida Lea jääb siiski hetkeks uskuma. Välja on aga kärbitud Esko sõnad oma vallavanematöö õigustuseks: "Oled sa kindel, et mõni teine poleks halvem olnud. (—)
Oma valla inimesi ma tunnen, saan neid aidata ja kaitsta."
Jah, see on iga kollaborandi tuntud, aga sagedasti ka aus nutulaul. Muidugi oleks selline tõlgendus olnud Smuuli mõtte moonutamine, kuid Smuuli tekst oleks seda lubanud ja nii oleks ehk saanud tõsta näidendi aegadeülese tragöödia tasemele, sest milleks muuks on Karja kirjutanud juurde Smuulil puuduvad laused:
LEA: Kas see võim jääbki igavesti niimoodi pöörduma nagu edelatuul? Ja alati peab keegi redus olema?
EMA: See pole meie otsustada.
Seda teed pidi lõpuni minnes oleksime saanud tragöödia kahest eesti noormehest, kes on jäänud ajaloorataste vahele ja sunnitud teineteist tapma. Tegelikult just sellise, nagu oligi kogu eesti rahva ajalooline tragöödia. Muidugi pole Smuul päris sellist lugu kirjutanud, kuid väidan, et niisugune tõlgendus poleks tähendanud Smuuli teksti vägistamist, vaid oleks andnud sellele hästi kirjutatud näidendile uue hingamise ja lavalise perspektiivi ka tulevikuks. Julgen arvata, et midagi sellist ongi dramaturgil tema suures ümberkirjutamise tuhinas meeles mõlkunud, kuid miks see on jäänud laval lõpuni viimata, seda teavad ainult tegijad ise.
"Lea" Autor/allikas: Mari-Liis Nellis
Margus Habakukk Esko Trahterina esitab meile, partnerluses Piret Krummi Leaga, nüansirikkalt ja detailitäpselt mängitud esimese vaatuse stseeni, kus Esko Least lahti ütleb. Teises vaatuses aga ilmub ta lavale väikese pahatahtliku kuradikesena, kelle sõnu (välja arvatud hetkeline armutõmme Lea poole) pole võimalik uskuda… kuni põlguseni Endli üles andnud palveõe Juula vastu näidendi finaalis ja kohtumiseni Aeruga, kus näeme jälle pigem esimese vaatuse Eskot. Karakteri arusaadavusest ja terviklikkusest paraku rääkida ei saa.
Kristjan Sarve mängitud Endel Aeruga on lood veel keerulisemad. 14. märtsil Tartus mängitud etendusel ilmus Sarve Aer lavale kohe oma kaotust ette nägeva ja murtud mehena (õlgadel ehk äsja toimunud küüditamise koorem?). Teise (Smuuli kolmanda) vaatuse pikk religioonifilosoofiline dialoog Leaga (Smuulil kogu näidendi võtmekoht) oli Sarvel mängitud sellisel vaevukuuldavuse piiril ja sisemise energiata, et teksti mõtte edastamine jäi sisuliselt partnerita mänginud Krummi õlgadele. Kuressaares 18. veebruaril nähtud nn kontrolletendusel mängis Sarv teistsugust, st ennast veel mitte ette surma mõistnud Aeru ja märkusi võiks teha vaid lavastajapoolse tekstirežii nõrkuse osas. Nüüd aga ei oskagi otsustada, kas tegemist oli vahepeal toimunud kontseptuaalse rollimuutusega (mis loo kontekstis oleks ju täiesti mõeldav) või polnud Tartus näitlejal lihtsalt hea päev. Küll aga võib lavastajat kiita osade jaotuse eest: on ju Sarv mänginud seni peamiselt "pahasid" poisse ja Habakukk pigem positiivseid kangelasi, nii et kui silmas peeti ikkagi kangelaste "võrdõiguslikkust", oli valik täpne.
Nii kujunes Kuressaare teatri "Lea" kunstilises mõttes minu arvates rohkem naiste tükiks. Oma juba väga pika tugevate saare naiste osade slepiga Piret Rauk oskas leida Lea ema Maria rollis uusi, eriti jõulisi ja psühholoogiliselt usutavaid värve, mis andsid igale tema sõnale kaalu ning mõjukuse. Ta põhjendas ära Maria sügava usklikkuse, sellest ammutatava sisemise tugevuse ja sellest tulenevate väga raskete valikute ainumõeldavuse.
Piret Krummi kutsumise eest Lea rolli saab teatrit vaid kiita, ja seda kaugeltki mitte ainult seetõttu, et see loob huvitava ajasilla sama rolli 1972. aastal mänginud Katrin Karismaga. Pärast Draamateatrist lahkumist (2017) on sellel andekal näitlejal olnud suhteliselt vähe eripalgelisi rolle. Hakkasime juba harjuma Krummi kui võimeka koomikuga, kuid nüüd tuletas ta meile meelde oma äärmiselt laia karakteridiapasooni. Krummi jõuline Lea on oma armastuses, vihkamises ja taastärganud õnnelootuses igal hetkel usutav ja kaasa elama kutsuv kangelanna. Ta täidab oma lavaletulekuga kohe kogu ruumi ja valitseb seda ka vaikides. Sellepärast on tõesti kahju, et "sõjanäidendile" laiemat tähendust andvas pikas lõpudialoogis on lavastaja näitlejanna suhteliselt üksi jätnud — just seal tahaks lisaks võrdse kaaluga partnerile näha ka täpselt paika pandud pause ja mõtterõhke, mis aitaksid ka vaatajal nende oluliste ja igavesti aktuaalsete arutlustega kaasa tulla.
Hämmastava metamorfoosi teeb etenduse käigus läbi Smuuli kirjutatud kahe palveõe koondkujuna dramaturgi poolt loodud Juula, keda kehastab Lee Trei. 2004. aastal lavakunstikooli lõpetanud ja seitseteist aastat Noorsoo- (Nuku)teatris töötanud Trei on nüüd kunagise kodusaare teatritrupis Piret Raugi kõrval teine koosseisuline naisnäitleja ning võib olla kindel, et see avab talle uusi huvitavaid võimalusi. Smuuli palveõed on elust kurnatud ja võimuvahetusest hirmunud variserid. Lee Trei Juulana näitab meile hoopis salakavalamat ja ambitsioonikamat tegelast, kelle käitumist juhib pigem naiselik (armu)kadedus Lea suhtes ja soov ise Esko Trahteri partneriks saada. Näitlejanna suhtelist noorust pole püütudki varjata, vaid seda on isegi rõhutatud. Arvestades, et valla komnoorte juhti mängiv Kristjan Sarv on ju mitu aastat vanem, kui oli 1940. aastal Eesti kompartei juhiks määratud Karl Säre, on näha, et teater pole osatäitjate vanusest endale erilist numbrit teinud.
"Lea" Autor/allikas: Mari-Liis Nellis
Seoses religiooniteemaga, mis lõi laineid "Lea" esmalavastuse ajal, kuid mis Vahteri/Karja tõlgenduses esiplaanile ei tõuse (erandiks vaid esimesse vaatusesse juurde kirjutatud ja Habakuke poolt emotsionaalselt esitatud Esko Trahteri seletamatult terav Jumala mõnitamine), tekib küsimus ka "Lea" põhiteema aktuaalsusest. Tuleb tunnistada, et võrdluses Kitzbergi "Libahundiga" jääb "Lea" kaotajaks. Kui "Libahunti" läbiv võõraviha teema on osutunud igikestvaks ja tänapäeval veel eriti aktuaalseks, siis "Lea" filosoofiline küsimus, kes sõjas Jumala ja inimese vahel peale jääb, on — vähemasti tänaste vaatajate enamiku jaoks — vist ikkagi lahenduse leidnud. Ning see ehk põhjendabki Kuressaare lavastuse autorite mõningast leigust selle probleemi käsitlemisel. Aga maailm on muutuv ja uue ilmasõja oht võib ka selles asjas massiteadvust vastupidises suunas mõjutada.
Ja lõpuks mõni sõna ka lavastuse atmosfäärist. Probleem algab, nagu öeldud, sellest, et me ei saa hästi aru, kas viibime Juhan Smuuli juubeliüritusel või tema kirjutatud draama etendusel. Kunstnik Karmo Mende pole rõhutatult tahtnud tuua lavale midagigi olustikulist. Kogu kujundus moodustub lauajuppidest, mille ümberpaigutamise ja -ehitamisega on nii näitlejad kui ka teatri napp tehniline meeskond pidevalt ametis. See viib alla etenduse tempo ja tekitab asjatuid pause. Lisaks sellele, et neist laudadest luuakse reaalseid konstruktsioone, alates näidendi alguse jutluses mainitavast Noa laevast kuni näidendi lõpus Endel Aeru varjava pööningupugerikuni, tähistavad latid ka munakorvi, mille Maria Eskole ulatab, ning selle eest makstavaid rahatähti. Hea kujutlusvõime puhul võiks sellise tinglikkusega harjudagi, kui sisse ei lööks videokunstniku (Ave Palm) fantaasia. Nimelt on osale lattidest kinnitatud videokaamerad, mille pilt projitseerub tagataustal olevale (ja publiku eest osaliselt lattkonstruktsioonide varju jäävale) ovaalekraanile. Lavastaja on välja mõelnud nipi, et kõik tegelased peavad lavale tulekul ning sealt lahkumisel (ja osaliselt ka tegevuse käigus) oma nägu kaamerale näitama, et saalile paistaks selle näo moonutatud kujutis. See loomulikult segab lavale ilmuva näitleja publikupoolset vastuvõttu. Lavastuses on stseene, kus selline videokasutus on mõjuv — olgu see siis Lea mäng ohjadega katsel end üles puua või Aeru vaikne hiilimine varjupaika otsides. Kuid on kurb, et lavastaja ei suuda eristada, millal videopilt loob stseeni võimendava atmosfääri ja millal ta selle lihtsalt hävitab. Sama võib öelda ka katse kohta lõhkuda tragöödiat mängides sein lava ja publiku vahelt, sundides Piret Rauki Mariana ja Kristjan Sarve Endlina laskuma vaatesaali publikult pärima, kas nad usuvad Jumalat. Ma tõesti ei tea, millist kiirvastust näitlejad meilt ootasid. On tore, et Pille-Riin Purje jaoks oli see lavastuse kõige mõjuvamaks(!) hetkeks. Minul oli sel hetkel küll niimoodi tegutsema sunnitud näitlejate pärast valusalt piinlik. Täpselt samuti nagu siis, kui Smuul ja Saare Ruudi/Keerub pärast esimest vaatust publikut puhvetisse kutsuvad ja tragöödia lõpul, pärast Endli ja Esko (aga sisuliselt ka Lea ja Maria) hukkumist vaatajatelt aplausi norima hakkavad. Aga nagu öeldud — kellele meeldib ema, kellele tütar; vaielda pole siin mõtet.
Mina oleksin tahtnud, et mulle meeldinuks Juhan Smuuli draama "Lea" uuslavastus Kuressaare teatris. Nagu kirjutasin, oli selles, eriti tänu kahele Piretile, paljugi huvitavat. Vastust oma põhiküsimusele, kas ja kuivõrd on "Lea" tänapäeval ja tulevikus aegadeüleselt lavastatav, ma aga ei saanud. Ehk katsetatakse lähima poole sajandi jooksul sellega veel kord.
1 Pille-Riin Purje 2022. Kes kustutab prožektorid? Sirp 11. III. | Arvustus. "Lea" lavastatavusest | https://kultuur.err.ee/1608613987/arvustus-lea-lavastatavusest | Uuslavastus
Juhan Smuul, "Lea"
Lavastaja: Elar Vahter
Kunstnik: Karmo Mende
Lavastusdramaturg: Sven Karja
Helilooja: Marianna Liik
Videokunstnik: Ave Palm
Liikumisjuht: Aare Rander
Osades: Piret Krumm, Piret Rauk, Lee Trei, Markus Habakukk, Kristjan Sarv, Jürgen Gansen ja Tanel Ting
Esietendus Kuressaare teatris 19. veebruaril 2022
Arvustus ilmus Teater. Muusika. Kinos |
"Ma ei taha minna üksikasjadesse ega poliitikasse. Otsusasin [ametist lahkuda] ja kõik," ütles Garanža esmaspäeval ERR-i venekeelsete uudiste portaalile rus.err.ee.
Ametlikku avaldust lahkumiseks ei ole Garanža veel kirjutanud, ütlesid esmaspäeval rus.err.ee-le haridusvaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ja linna haridusameti juht Andres Pajula.
Samas teadis linnapea Mihhail Kõlvart Garanža lahkumisest juba varem.
"Me oleme Sergei Garanžale tänulikud tema aastatepikkuse panuse eest haridusse. Sergei Nikolajevitš jõudis meie maa jaoks ette valmistada rohkem kui ühe põlvkonna noori, kes praegu aitavad luua meie ühist tulevikku," kirjutas Kõlvart linnalehes Stolitsa. "Väga kahju, et Linnamäe vene lütseumi direktori kohalt lahkub tõeline professionaal, kes on palju aastaid töötanud Eesti pealinna heaks, kasvatanud üles mitu põlvkonda väärikaid Eesti kodanikke," lisas Kõlvart.
Garanža sõnul kohtub ta lähiajal haridusameti esindajatega, kuid linnapeaga rääkis oma plaanist juba varem ning Kõlvart olevat tema otsust toetanud. "See ei olnud kerge otsus, nagu võib kellelegi paista, aga see on minu teadvustatud otsus. Kas mõtlen ümber? Ei, ma ei loobi oma sõnu mõtlematult," ütles koolijuht. Garanža sõnul ei ole ta lütseumi kollektiivi veel oma otsusest teavitanud.
Garanža on juhtinud Tallinna 64. keskkooli, mis hiljem nimetati ümber Linnamäe vene lütseumiks, alates selle asutamisest 1988. aastal. Direktor oli ta Tallinna Linnamäe Vene lütseumis 2005. aastani. Pärast seda on ta ametlikult direktori kohusetäitja.
Garanža on olnud pidavalt kriitika objektiks selle eest, et pole suutnud teha eesti keele eksamit tasemel C1, mis on koolijuhtide jaoks nõutav keeleoskuse tase. Vaatamata opositsiooni korduvatele üleskutsetele Garanža ametist vabastada, on Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsus sellest seni keeldunud.
2016. aastal sai Garanža Tallinna aumärgi.
Garanža ütles, et ei kavatse jätkata õpetajana, kuid ei öelnud ka täpselt, mida edasi tegema hakkab. | Keelenõudeid eiranud Linnamäe lütseumi direktor astus tagasi | https://www.err.ee/1608613981/keelenoudeid-eiranud-linnamae-lutseumi-direktor-astus-tagasi | Tallinna Linnamäe vene lütseumi direktor Sergei Garanža, kes pole aastaid suutnud nõutaval tasemel eesti keele eksamit ära teha, teatas esmaspäeval ametist lahkumisest. Tagasiastumise põhjust ta ei öelnud. |
Tundub paras katsumus põimida üheks hästikõlavaks tervikuks maalähedane folk, atmosfääriline jazz ja kummituslik elektroonika. Justkui mängleva kergusega on selleks võimeline pärimusmuusika viiuldajana teekonda alustanud multiinstrumentalist Maris Pihlap. Autor tõestas oma oskusi debüüt-lühialbumiga "What Have You Become?". Tänaseks oleme muljetavaldava LP võrra rikkamad, Marise sulest ja TIKS rekordsi tiiva alt ilmus maailmamuusika mekiga kauamängiv "The Search for Life Within". Sisemise rahu otsingutel võnkuva 12-loolise albumi on kirjutanud, produtseerinud, salvestanud ja miksinud Pihlap ise.
Vestlesime muusikuga olemusest, kasvamisest, vaimsest tervisest, tema sissepoole vaatava loomingu köögipoolest ja värske albumi taustast.
Kuidas sul läinud on?
Viimasel ajal ei oskagi sellele kuidagi muudmoodi vastata, kui et kõike arvestades hästi. Praegu näiteks tulin just Stockholmist erinevaid stuudioid ja produtsente külastamast ja tunnen end väga inspireerituna.
Mis sind Stockholmi ajas? Tulevased projektid või lood lihtsalt muusikavaldkonna tutvusi?
Osalesin naisprodutsentidele mõeldud ekspordi- ja arenguprogrammis, mis mind koos nelja ägeda eesti produtsendiga sinna viis. Esialgu lihtsalt tutvuma, aga esimesed koostöödki on juba soolas…
Kas ütleksid, et teed pigem tõsimeelset loomingut ning inimesena oled samuti tõsine?
Mõnes mõttes kindlasti teen tõsist, või täpsem oleks öelda mõtlikku, sissepoole vaatavat muusikat. Loomeprotsess ise on aga pigem kerge ja mänguline, samamoodi ootused selle suhtes, kuidas mu muusikal maailmas minema hakkab. Sellist n-ö nišimuusikat tehes on hädavajalik kogu protsessi mitte liialt tõsise "tööna" võtta, muidu on pettumused kerged tulema.
Oled pidanud kõrgete ootuste tõttu pettumusi läbi elama?
Isiklikult mitte, aga olen seda päris palju kõrvalt näinud. Omal nahal on mul olnud õnn kogeda hoopis vastupidist ehk mitte midagi oodata ja siis hoopis üllatuda. Õppisin seda juba väiksena oma vanaemalt. Toimib, soovitan.
Kuidas oma muusikat enda peas lahterdaksid?
Kuna juba esimeste reliiside pealt on näha, et ma ei keeda stuudios ainult ühe brändi teed, siis püüan hoiduda ka maitsete kirjeldamisest ja olen teadlikult selle töö just ajakirjanikele ja arvustajatele jätnud. Ainus, mida saan ehk nimetada, on kohad, kust olen inspiratsiooni saanud: regilaul, ühiskonna kollektiivne ärevus, eluringid, head bassimängijad, tervendavad loitsud, DnB produktsioonide tehnilisus ja tihedus, head räpparid, Sander Mölder, muusikateraapia, südametemurdjad, võõraste inimeste headus. Võib-olla juba märkad, kuidas ma ei ürita isegi mingeid kategooriaid tekitada. Aga võin tõsimeeli öelda, et kõik see ja rohkemgi veel on mu muusikat väga otseselt kujundanud.
Laulja-multiinstrumentalist-produtsent Maris Pihlap. Autor/allikas: Kerttu Kruusla
Areenis kirjutati kunagi, et su muusika saab alguse alati tekstist...
Mida aeg edasi, seda laiemaks on muutunud see stardipakk. Nüüd pean pigem oluliseks, et millest iganes muusika alguse saab, kannaks lihtsalt juba ideed, eesmärki, või mingit puhast alginfot selle kohta, kust ta tuleb või mis loo eesmärk on.
Mis sind teksti looma inspireerib?
Vahel teisi (loe: luuletajaid, räppareid, inimesi tänaval) kuulates. Vahel silmad-kõrvad kinni iseennast kuulates. Inspireerivad kogemused. Ja vahel emotsioonid. Ja vahel ootamatud mõttevälgatused, mida võiks nimetada ka taipamisteks.
Milline oli näiteks viimane "taipamine"?
Need on viimasel ajal päris haruldased olnud, aga üks viimaseid oli mõistmine: selleks, et midagi saaks paremuse poole muutuda, pean kõigepealt olema valmis vanast "halvast" lahti laskma. Tundmatus on täiega hirmutav, isegi kui tead kindlalt, et see tundmatu on parem.
Kuidas jõudsid sõnade ja muusika kirjutamiseni?
Olen muusikat kirjutanud, või õigemini oma peas loonud, nii kaua kui mäletan. Sõnad tulid hiljem, selleks pidin veidi kauem julgust koguma. Kooli ajal inspireerisid mu oma klassikaaslased, kelle hulgas oli üllatavalt palju andekaid salaluuletajaid (tervitused Carmenile ja Johannesele).
Nimeta mõned oma lemmikud-eeskujud muusikas või kunstis.
Neid on tohutult palju ja iga päevaga tuleb juurde. Aina rohkem näen, kuidas meil kõigil on üksteiselt midagi õppida. Aga to name a few, siis viimane album on kõige rohkem mõjutatud nendest nimedest: Emilie Nicolas, Ibeyi, Sudan Archives, Arthur Russell. Ja muidugi minu nõuandjate raskekahurvägi Sammalhabe, Eik, Mattias, Sander, Kelly, Eero jpt.
Su uuel albumil on lugu "Sudan"...
Inspireerusin Sudan Archives'ist, sellest selline tööpealkiri, mis hiljem jäi ka päris-pealkirjaks.
Kas sind võrreldakse tihti Sudan Archives'iga? Minule meenub üks aasta tagune ERRi artikkel küll.
Liiga palju mind kellegagi võrrelda vist polegi, aga kui võrreldakse, siis enamasti temaga. Võtan seda komplimendina.
On see su meelest sobilik, kui artistide vahele võrdlusjooni tõmmatakse?
Eks me ise muusikutena võtame ju ka eeskuju teiste loomingust-ideedest, keegi pole ühtegi žanri ainuisikuliselt nullist leiutanud. Seega on väga paslik sealt seoseid ja ka vastandumisi otsida.
Jaa! Milline muusika teeb rõõmsaks ja milline kurvaks?
Ka siin jään mingite kategooriate nimetamise võlgu, pigem on erinevate emotsioonide käivitajateks aja jooksul üsna konkreetsed lood või albumid kujunenud. Usun, et meil kõigil on neid kogemusi, kus mõni lugu on lihtsalt õigel hetkel meie kõrvu jõudnud ja edaspidi kannab endas selle hetke mälestust ja olustikku. Näiteks kuulasin oma elu esimese lahkumineku ajal tohutult palju Dennis Lloyd'i, ja nüüd on niiviisi juhuse tahtel tema lugudest saanud läbi aegade minu südamevalu serenaadid. Ja teisest otsast, Remi Wolf'i "Woo!" tõmbab alati käima.
Sinu esimene ja mõni hilisem muusikaline mälestus?
Esimesed mälestused on ilmselt kuskilt kolmandast-neljandast eluaastast, kui ma kannel süles, ämbrid kõrgenduseks jalgade all, Pärimusa laagris teiste suurte ja lahedatega lugusid õppisin.
Hilisemast ajast on eredalt meeles minu esimene Dagö kontsert. Nende saund ja esteetika on ikka täielikult kuskile aju sügavamatesse kihtidesse talletunud.
Muusikalisi mälestusi saad isegi kuulajatele pakkuda oma värske LP esitluskontserdil 8. juunil. Kus sind sel suvel veel kuulda-näha saab?
Ideid ja küsimärke kalendris on küllaga, aga kindlalt saan juba välja kuulutada, et augustikuus saab mind näha Treski Muusika- ja Inspiratsioonifestivalil ning Intsikurmu metsade vahel.
Võtaks korra luubi alla "The Search for Life Within" tagamaad. Kas avad kauamängiva telgitaguseid, mõni põnev fakt äkki?
Hakkasin uusi lugusid koguma juba 2021. aasta alguses, kohe, kui eelmine plaat oli välja saanud. Meeletult on selle aja jooksul muutunud, ja kui hakkasin neid muutuseid kokku lugema, sain meie neljavöötmelist aastaringi iseloomustava pildi. Olen neid lugusid kirjutanud/salvestanud neljas stuudios, elanud neljas kohas, armunud neli korda, pettunud neli korda, käinud neli korda reisil. Ja nagu ikka, on albumi valmides ühe ringi lõppemise ja uue alguse tunne. Võib öelda, et plaadiesitlus 8. juunil tõotab üks võimas aastavahetuse pidu tulla.
Muusik Maris Pihlap. Autor/allikas: Kerttu Kruusla
Maagiline number 4?! Sellest inspireeritud tätoveering äkki…
Uuh, sattusime Stockholmis hostelisse, mis oli samas majas tattoo shop 'iga ja naljatasin just sõpradega, et kas lasengi omale esimese tätoka ära teha. Ei lasknud veel…
Jõuad ehk veel! Stockholmist Viljandisse, oma debüüt-EP'd "What Have You Become?" seostasid enda jaoks just Viljandiga. Kas uus kauamängiv on sinu mõtetes samuti kohapõhine?
Ei ole. Kui üldse midagi, siis on see Viljandist ära tulemise, edasi liikumise plaat, aga mitte enamat.
Oled rohkem linna- või maatüdruk? Su muusikas tajub justkui kahe maailma kokkupõrget: looduskaunidus pärimuslikkuse näol ja samas elektroonilised kihid justkui urbanistlikust sfäärist.
Meis kõigis on nii palju erinevat, nii mitmeid tahke. Pärimusmuusikat ei tehta enam ammu ainult kaugetes metsakülades, pigem vastupidi. Maaelu romantiseerimine on pigem linnainimeste fetiš, mulle tundub. Selles mõttes võin ka ennast ausalt linnainimeseks nimetada. Aga salamisi unistan juba maakodust, oma toidu kasvatamisest, rahust ja avarusest.
Kuhu piirkonda ideaal-maakodu oma peas paigutad?
Kuhugi Kesk-Eestisse, seal on hästi palju avarust.
Kuidas kirjeldaksid emotsionaalset ja tehnilist teekonda albumi valmimiseni?
Mõlemas plaanis on see olnud meeletu kasvu, õppimise ja arenemise teekond.
Emotsionaalselt mahtus albumi valmimise ajaraamidesse enam-vähem täpselt minu ärevuse kasvamine oma kõige hullemasse kohta, ja sellest tervenemine.
Tehniliselt olen kõige uhkem selle üle, et leidsin julguse album ise salvestada ja ka miksida. Tagasi vaadates oli see parajalt suur amps, aga pani mind kõvemini tööle ja kiiremini õppima kui ma muidu oleks oma miksimise teekonnal teinud. Lõpufaasides tundsin, kuidas iga uue salvestuse või miksi järel olin jälle natuke parem, teadlikum, kogenenum, osavam. Siinkohal tahan südamest tänada oma õpetajat Jose Diogo Nevest, kelle tagasiside ja julgustus kandsid selles protsessis elutähtsat rolli.
Kas albumil on mõni pala, mis seda eelpool mainitud kohutavat ärevustunnet su enese jaoks kirjeldab?
Ühe laulu kirjutasin küll sellest tundest, aga see jäi lõplikust valikust välja. Mõnda lugu polegi maailmale vaja, vaid ainult kirjutajale endale väljaelamise jaoks. See on päris hea teraapia.
Kui albumi lugudest mõni välja tuua, siis "Making Your Bones" kirjeldab ka seda teekonda, aga juba teisest, sellest välja tulemise otsast.
"The Search for Life Within" on kaunis pealkiri. Kuidas nimi sündis?
Albumil oli peaaegu terve kirjutamise-salvestamise aja teine pealkiri "Carry The Weight". Kuna olin kogu protsessi jooksul õppinud tohutult palju iseenda ja oma siseelu kohta, siis teiselt poolt välja tulles olin mind alguses inspireerinud raskused juba ületanud. Paar nädalat enne master 'ite valmimist valisin sisetunde põhjal käesoleva pealkirja.
Soovin, et minu muusika ei presenteeriks nii väga minu isiklikke valusid ja lugusid, vaid looks keskkonna, kus kuulaja saab kohtuda hoopis iseendaga. Kogu oma ilus ja valus. Ja minu lood-kogemused oleks lihtsalt eeskujuks või näidiseks, missugune see reis võib välja näha.
Singli "Take It Away" pressiteates nägin üht meeldejäävat lauset: "Elu on näidanud, et mingite muudatuste, arengute, tugevamaks kasvamisteni on võimalik jõuda ainult läbi valu."
Selle väite eeldus on väga lihtne. Kui mu elus pole midagi ebamugavat või valusat, siis mul pole nii palju motivatsiooni paremuse poole püüelda.
On muresid ja valusid, mida on võimalik ka lihtsalt ignoreerida. Aga näiteks ärevuse või muude emotsioonide eest, mis toimetavad meie endi sees, pole võimalik põgeneda. Samuti ei oska me neid lihtsalt välja lülitada. Nii et ainus viis on proovida kuidagi läbi minna, lahti harutada. Ja nendel lahendustel on tavaliselt ka positiivseid kõrvalmõjusid, mida alguses soovidagi ei oska. Kui lahendame ühe mure, läheb ka kõik muu ümber veidi kergemaks. Ja alati võib mõelda, et "ma oleks võinud niisama huvi pärast ka seda ja teist uurida, lugeda ja praktiseerida", aga olgem ausad: see poleks ilmselt kunagi mu prioriteetide listis piisavalt esiplaanile jõudnud.
Mõned konkreetsemad soovitused ärevuse seljatamiseks, kuidas läbi murda?
Paraku on nii, et mingite väikeste nipikestega suurest murest läbi ei murragi.
Mind aitasid kaks väga konkreetset asja –Practical Consciousnessi esimene ja teine kursus Helena Lassi käe all. Soovitan kõigile. Päriselt ka.
Muusika aitab?
Muusika on kindlasti hea abivahend, sest see on üks väheseid meediume, millega me oskame kuidagi poolteadlikult mingeid emotsioone käivitada ja seeläbi teisi, soovimatuid emotsioone asendada. Aga ta on kindlasti kõigest leevendaja, mitte lahendus ise.
Kuula albumit "The Search for Life Within": | Maris Pihlap: pärimusmuusikat ei tehta enam ammu ainult kaugetes metsakülades, pigem vastupidi | https://kultuur.err.ee/1608613969/maris-pihlap-parimusmuusikat-ei-tehta-enam-ammu-ainult-kaugetes-metsakulades-pigem-vastupidi | Muusik Maris Pihlap ütles ERR-ile antud intervjuus, et kui tema esimene EP oli seotud Viljandiga, siis värske album "The Search for Life Within" on pigem Viljandist ära tulemise ja edasi liikumise plaat. |
Algselt oli koondise nimekirjas ründaja Rauno Alliku, kes vigastuse tõttu jääb eemale. Tema asemel liitub koosseisuga seni neli korda meeste koondist esindanud Mark Anders Lepik. Pärast U-21 koondise EM-valikmänge liitub esimest korda meeste koondisega 18-aastane Hollandis mängiv Rocco Robert Shein.
Juunikuu koondiseakna juhatab sisse 2. juunil kell 19 A. Le Coq Arenal toimuv Rahvuste liiga kohtumine San Marinoga, mille pääsmed on saadaval Piletilevis. Sellele järgnevalt mängitakse 5. juunil maavõistlus Argentinaga, kui vastamisi minnakse Hispaanias Pamplonas El Sadari staadionil kohaliku aja järgi kell 20 (Eesti aja järgi kell 21). Neljapäeval, 9. juunil toimub võõrsil Rahvuste liiga kohtumine Maltaga ning seejärel 13. juunil Tiranas maavõistlus Albaaniaga.
Eesti koondise koosseis juuni mängudeks:
Väravavahid
Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Arsenal FC (ENG) 12/0
Matvei Igonen (02.10.1996) – Bielsko-Biala Podbeskidzie (POL) 12/0
Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 0/0
Kaitsjad
Sander Puri (07.05.1988) – Tartu JK Tammeka 90/4
Taijo Teniste (31.01.1988) – Tartu JK Tammeka 88/0
Karol Mets (16.05.1993) – FC Zürich (SUI) 77/0
Ken Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 49/0
Joonas Tamm (02.02.1992) – Tallinna FC Flora (laenul Poltava Vorsklast, UKR) 48/3
Artur Pikk (05.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 47/1
Märten Kuusk (05.04.1996) – Újpest FC (HUN) 17/0
Michael Lilander (20.06.1997) – Tallinna FC Flora 13/0
Maksim Paskotši (19.01.2003) – Tottenham Hotspur (ENG) 12/0
Henrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 7/0
Marco Lukka (04.12.1996) – Tallinna FC Flora 3/0
Rasmus Peetson (03.05.1995) – Tallinna FCI Levadia 2/0
Poolkaitsjad ja ründajad
Konstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 139/25
Sergei Zenjov (20.04.1989) – Tallinna FC Flora 95/14
Henri Anier (17.12.1990) – Muangthong United FC (THA) 79/17
Mattias Käit (29.06.1998) – FC Rapid (ROU) 40/8
Vladislav Kreida (25.09.1999) – Skövde AIK (SWE) (laenul Tallinna FC Florast) 20/0
Erik Sorga (08.07.1999) – IFK Göteborg (SWE) 17/4
Vlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 16/0
Martin Miller (25.09.1997) – Tallinna FC Flora 13/1
Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 12/0
Robert Kirss (03.09.1994) – Tallinna FCI Levadia 9/0
Markus Soomets (02.03.2000) – Tallinna FC Flora 5/0
Mark Anders Lepik (10.09.2000) - Tallinna FC Flora 4/0
Rocco Robert Shein (14.07.2003) – FC Utrecht (NED) 0/0
Peatreener: Thomas Häberli
Abitreenerid: Norbert Hurt, Andres Oper
Väravavahtide treener: Mart Poom
Kehalise ettevalmistuse treener: Michael Müller
Videoanalüütik: Ants Jaakson
Arst: Kaspar Rõivassepp
Füsioterapeudid: Marius Unt, Helvis Trääder, Priit Lehismets, Riina Riisik
Mänedžer: Miko Pupart | Meeste koondisega liitus Lepik, kõrvale jääb Alliku | https://sport.err.ee/1608613954/meeste-koondisega-liitus-lepik-korvale-jaab-alliku | Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub juunis UEFA Rahvuste liigas San Marino ja Maltaga, lisaks peetakse võõrsil maavõistlused Argentina ja Albaaniaga. Koondis koguneb esmaspäeval 27 mängijaga. |
Nii mõnigi lapsevanem on ilmselt mõelnud ja võib-olla isegi otsingumootorisse kirjutanud küsimuse: "Millal väikelaps vähem nutma hakkab?" Seni kõige autoriteetsemaks peetud vastuse pakkus küsimusele üks 1962. aastal tehtud uuring. Selle järgi saab imiku nutt kõige suurema hoo sisse kuuendal elunädalal ja vaibub 12. elunädalaks stabiilselt harvaks, vahendab ScienceAlert.
Nüüd lükkas uus uuring väikelaste nutu senise arengukaare ümber. Pikema aja jooksul kogutud suure andmehulga käsitus osutab, et laste lakkamatud nutuhood võivad kesta palju kauem. Sestap tahab Aarhusi Ülikooli töörühm joonistada uue nii-öelda nutukaare
Uuringu autori ja kognitiivse teaduse insturktori Arnault-Quentin Vermilleti sõnul leiavad usinalt guugeldavad lapsevanemad tõenäoliselt kähku üles praegu kehtiva arengukaare joonise. Just infot otsivatele lapsevanematele mõeldes soovis ta koos kolleegidega teha olemasolevate andmete põhjal uue mudeli ja näha, kas need kinnitavad praegu kehtivat nutukaart.
Tavaliselt räägitakse väikelapse ülemäärasest nutust ehk koolikutest, kui laps nutab päevas üle kolme tunni ja nii vähemalt kolm päeva nädalas. Esimesel kuuel elunädalal arvatakse koolikute all kannatavat 17–25 protsenti imikuid.
Uues uuringus ammutas töörühm infot 57 varasemast uurimusest, mis kajastasid 17 riigi andmeid. Ühtekokku olid valimis lapsevanemate kirjeldused 7580 väikelapse kohta. Erinevalt 1962. aasta uuringust, mis käsitles 12 esimest elunädalat, kattis uue töö andmestik ajaliselt lapse esimest 12 elukuud.
Ehkki andmete põhjal paistsid imikute nutumustrid olema üksjagu erinevad, valmistasid uurijad neid töödeldes kaks statistilist mudelit. Ühes mudelis jõudis laste nutuhoogude haripunkt kätte neljandal elunädalal. Teises mudelis püsis nutuhoogude tase esimestel nädalatel ühtlane ja langes seejärel alles aegamööda.
Kumbki mudel ei käi kokku seni sageli viidatud nutukurviga. Andmed näitavad nüüd hoopis seda, et väikelapse koolikud võivad kesta mitu kuud. Uurijad loodavad, et see teadmine rahustab oma nutva vastsündinu käekäigu pärast muretsevaid värskeid lapsevanemaid.
Uuringu autori ja neuroteadlase Christine Parsonsi sõnul esindavad mõlemad uued mudelid saadaolevaid andmeid usutavalt. Kumbki mudel ei näita, et imik peale viit elunädalat järsku vähem nutma hakkaks, nagu lapsevanemad praegustelt joonistelt näha võivad. Andmete põhjal saab Parsosnsi sõnul hoopis väita, et lapsed nutavad suhteliselt palju ka peale kuue kuu vanuseks saamist.
Uurijad märkasid veel, et kuigi mõne uuritud riigi kohta andmeid nappis, on väikelaste nutmisharjumused erinevates riikides üsna erinevad. Näiteks nuuksuvad India, Mehhiko ja Lõuna-Korea imikud vähem kui eakaaslased USA-s, Suurbritannias ja Kanadas.
Nutmine on oluline osa lapse arengust. Laps saab nutu abil vanemate tähelepanu ning vanemate reaktsioon imiku nutule võib mõjutada tema vaimset ja emotsionaalset arengut.
Lapsevanemate rahustamise kõrval loodavad uurijad oma uuest tööst kasu ka tervishoiutöötajatele, kes peavad oskama ära tunda, millal on lapsega lahti midagi tõsist.
Uuring ilmus ajakirjas Child Development. | Uuring: imiku nutt vaibub mitme kuuga | https://novaator.err.ee/1608613933/uuring-imiku-nutt-vaibub-mitme-kuuga | Seni arvati, et väikelaps nutab palju kuuenda elunädalani ja sealt alates tema nutuhood vaibuvad. Taani teadlaste uus ülevaateuuring lükkab senise mudeli ümber ja osutab, et imik võib ohtralt nutta ka mitu esimest elukuud. |
Mäletate ju küll, et seal oli üks ebatavaline tegelane, kes elas katusel, kes suutis lennata ja keda nägi ainult Väikevend. Karlsson suutis panna Väikevenna tegema kõiksugu võimatuid tempe. Kus on siin seos, küsite? Aga Soome on lennanud oma jäähokiga märkamatult maailma katusele. Kuhugi, kuhu veel mitte ammu arvati olevat võimatu lennata, vähemalt soomlastel. Kunagine ehk lapselik unistus sai Karlssoni – mu meelest siin rootslaste võrdkuju – abiga tiivad ja need kannavad. Nüüd tembutab Soome!
Kui Soome jäähokikoondis võitis Pekingis esimest korda meeste olümpiaturniiri, kirjutasin veebruaris pikemalt meie põhjanaabrite jäähokikultuuri tekkimisest ja kasvamisest. Kes soovib, see meenutab, aga lisan ühe mõtlemapaneva fakti. Enne esimese hõbedase medali võitmist pidid soomlased leppima MM-il üheksal korral 4. kohaga! Samuti sellega, et rootslased teevad nendega trikke, milleks Lindgreni raamatus oli suuteline ikka vaid Karlsson. Väikevend jälgis, unistas, tegi kaasa ja nüüd tembutavad soomlased teiste kulul aina sagedamini.
Kullavõiduga kodusel MM-il Tamperes jõudis Soome oma jäähokiga uute tähisteni, mille kohta Väikevenna vanemad, tema vanem vend-õde öelnuks jutuks olevas lasteraamatus ilmselt, et see ei ole võimalik või tule maa peale tagasi. Soome on nüüd võitnud samal aastal jäähoki olümpiaturniiri ja maailmameistritiitli! Enne on seda suutnud korra ainult Rootsi 2006. aastal.
Tõe huvides tuleb muidugi märkida, et hokimaailma kahe kõige väärtuslikuma kuldmedali võitmine eraldi turniiridelt on võimalik olnud alles alates 1992. aastast. Kuni 1968. aasta Grenoble'i taliolümpiani andis olümpiavõit samal aastal meeskonnale ka MM-tiitli. Ehk perioodil 1930–1950 maailma jäähokis valitsenud Kanada ei pääsenud kordagi proovima kahe eraldiseisva suurturniiri võitmist. Nõukogude Liidu hokikoondis noppis aastatel 1963–1975 järjepanu MM-kuldasid, kuid just Sapporo ja Innsbrucki olümpia-aastatel 1972 ja 1976 tuli maailmameistriks Tšehhoslovakkia. Ajavahemikus 1980–1988 ei peetud OM-i aastal taas eraldi MM-turniiri.
Veel mõned hokitembud, mis arvati kunagi olevat Soomele teostamatud. Kodusel MM-il on alates 1980. aastate keskpaigast triumfeerinud ainult Tšehhoslovakkia 1985. aastal Prahas, N. Liit 1986. aastal Moskvas ja Rootsi 2013. aastal Stockholmis. Nüüd siis ka Soome 2022. aastal Tamperes.
Soome jäähokis on nüüd ka esimene mängija, kes kuulub eksklusiivsesse Kolme Kulla Klubisse. See ühendab Stanley karika, olümpia ja maailmameistritiitli võitnud hokimängijaid. Selleks meheks on 38-aastane Valtteri Filppula, kes 2008. aastal võitis Detroit Red Wingsi koosseisus Stanley karika ja kes 15-aastase NHL-i karjääri järel Põhja-Ameerikas tuli nüüd Euroopasse tagasi ja võitis Soome koondisega mõnekuulise vahega taliolümpial ja MM-il kulla.
Just Filppula pääs läbi aegade 30. mängijana sellesse kuninglikku Kolme Kulla Klubisse (Triple Gold Club) paistab mulle kõrvalt kõige vägevama tembuna. Miks? Kuna vananenud arusaama kohaselt võiksime sinisilmselt imestada, kuidas soomlane nüüd sellesse seltskonda ära eksis? Sinna mahuvad ju ikka nende rahvuste esindajad, kes mõistavad mängida jäähokit: kanadalased, rootslased, venelased ja tšehhid. Soome võidab ju haruharva MM-tiitli, olümpiavõit jäähokis pole neile võimetekohane eesmärk ja neil on läbi aegade ainult tosin Stanley karikavõitjat, võinuks veel viis aastat tagasi asjatundlikult märkida. Aga maailm muutub ja nüüd peavad ameeriklased kadedusega Kolme Kulla Klubi nimekirja piidlema.
Kuna äsja maailmameistriks tulnud Soome hokimängijatest 17 tulid veebruaris ka Pekingis olümpiavõitjaks, on neist paljudel mainitud klubisse pääsemisest puudu ainult Stanley karikavõit! Tõsi, neist paljudel on vanust omajagu ja mängijatüübilt pole neis enamikes ehk ainest läbilöögiks maailma tugevaimas NHL-i profiliigas, aga järsku on seegi ajale jalgu jäänud arusaam. Ma oleksin pigem imestunud, kui Filppula nimi jääks Kolme Kulla Klubis soomlastest ainsaks. Kõige kiiremini – paari aastaga – said kõik kolm ihaldatud tiitlit (2006–2008) kätte rootslased Henrik Zetterberg, Mikael Samuelsson ja Niklas Krönwall. Kõige pikem vahe – 19 aastat – jäi esimese ja viimase suurvõidu vahele venelasel Vjatšeslav Fetissovil. Kõige nooremana ehk 22-aastaselt liitus klubiga kanadalane Jonathan Toews ja kõige vanemana ehk 39-aastaselt venelane Pavel Datsjuk. Ehk siin pole ühtset reeglit! Või siis on, tsiteerides Filppula intervjuud Soome YLE-le pärast MM-finaali: "Mul on olnud õnn kuuluda väga headesse meeskondadesse. Ainult niimoodi avaneb võimalus võita."
Väärt mängijad kuuluvadki väärt meeskondadesse, lisan omalt poolt. Vähendamata kuidagi tahtmise ja töötegemise osa, siis retsept on ju lihtne: unistada, uskuda ja lennata! Väikevend on kasvanud suureks, aga pole unustanud Karlssoni tempe ja võimatuid unistusi – siis need saavadki teoks. Inimesed ei lõpeta mängimist mitte seepärast, et saavad vanaks. Vastupidi: inimesed jäävad vanaks, kui nad lõpetavad mängimise! | Kristjan Kalkun hokifinaalist: Väikevend on suureks saanud | https://sport.err.ee/1608613948/kristjan-kalkun-hokifinaalist-vaikevend-on-suureks-saanud | Soome jäähokikoondis tuli kodusel MM-turniiril neljandat korda maailmameistriks ja nende äsjane kullateekond Tamperes viis minu mõtted ootamatult Astrid Lindgreni suurepärase lasteraamatu "Väikevend ja Karlsson katuselt" juurde, kirjutab ERR-i spordiajakirjanik Kristjan Kalkun. |
Subsets and Splits