text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Osalemiseks ei ole vaja teha muud kui liituda üritusega Facebookis, laadida ürituse leheküljele pilt oma jooksust kasutades pildi all #NRCeestijooksupäev ja soovi korral jagada Nike+ või muu rakendusega salvestatud jooksuträkki.
Kõik osalejad saavad samalt aadressilt alla laadida ka Eesti Jooksupäeva virtuaalse medali, mida on võimalik oma Facebooki lehel kasutada.
Korraldajate sõnul inspireeris neid aktsiooni korraldama soov öelda, et joosta saab alati ja igal pool, selleks ei pea ootama mõnd suuremat jooksuüritust.
Eesti Jooksupäeva raames korraldab Nike+ Run Club Tallinnas ka kolm tasuta jooksutreeningut, mis sobivad iga tasemega jooksjatele. Kolmapäeva hommikul kell 7.14 starditakse Estonia teatri eest, kell 12.34 saab Nõmmel TPI silla juurest alguse väike mäkkejooksutreening ning õhtul kell 18.27 alustatakse ühisjooksu Stroomi rannas Rannahoone eest. Nike+ Run Clubi jooksutreeningutele saab registreerida SIIN.
Jooks on enimharrastatud spordiala Eestis. Mullu osales Marathon100 andmetel Eesti jooksuvõistlustel üle 25 000 inimese ning jooksjate arv näitas mitmendat aastat järjest tõusutrendi. Viimaste aastate jooksul on jooksuharrastuse populaarsus kasvanud enam naiste seas, mistõttu tänaseks ületab jooksuvõistlustel osalevate naiste arv juba meesjooksjate arvu.
Jooksupäeva traditsioon sai alguse 2009. aaastal USA-s, mil seal kuulutati välja esimene Riiklik Jooksupäev ehk National Running Day. Jooksupäeva ideega tulid seitse aastat tagasi välja USA kergejõustikuliit ning suured jooksuklubid, kes korraldavad Bostoni, New Yorki, Chicago maratone ja mitmeid teisi sealseid suuri jooksuvõistlusi.
Esimest Eesti Jooksupäeva tähistati mullu 3. juunil ja sellest võttis osa ligi 2000 jooksjat. | Juuni esimesel päeval toimub teist korda üle-eestiline virtuaaljooks | https://sport.err.ee/86780/juuni-esimesel-paeval-toimub-teist-korda-ule-eestiline-virtuaaljooks | Eesti populaarseima harrastusspordiveebi Marathon100 ja Nike+ Run Clubi ettevõtmisel korraldatakse 1. juunil teist korda üle-eestiline virtuaaljooks, et tähistada seeläbi USA-st alguse saanud Jooksupäeva. Päeva tähistamise eesmärgiks on populariseerida jooksmist kui tervislikku liikumist. |
Müüt 1 – Sotsioloogia õpetab vaid hämamist
Fakt – Sotsioloogia võimaldab mõista ühiskonna toimimist ja pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele
Sotsioloogia õpetab mõistma meie endi käitumist, inimühiskonna toimemehhanisme, sotsiaalset reaalsust ja ühiskondlikke nähtusi. Sotsioloogia näeb indiviidi, teda ümbritsevat ja tema kogemusi kui üht kildu kaleidoskoobi kogupildist ning võimaldab mõista, miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad: näiteks kuidas rikaste käitumine erineb vaeste käitumisest, kuidas tõrjutute väärtushinnangud erinevad võimupositsioonil olevate omadest jne.
Samuti aitab sotsioloogia mõista institutsioonide mõju ühiskonnas - me saame näiteks uurida, kuidas suhtuvad inimesed politseisse, milline on olnud peremudelite muutus ajas, kuidas vanemate haridustase mõjutab laste hakkamasaamist edasises elus.
Kõigi nende nähtuste uurimise tulemusel saavad sotsiaalteadlased teha reaalseid ettepanekuid, kuidas ühiskondlikke probleeme lahendada. Näiteks on sotsioloogid panustanud vägivallatsejatele mõeldud sekkumisprogrammide loomisse, vaesuse vähendamiseks mõeldud sotsiaalpoliitikate väljatöötamisse ning vähenenud töövõimega inimestele suunatud teenuste arendamisse.
Ühiskondlikud nähtused on komplekssed ning seosed omavahel läbipõimunud, kuid trendide ja mustrite tundmaõppimine võimaldab pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele ja seeläbi parandada elukeskkonda.
Müüt 2 – Sotsioloogia on pseudoteadus
Fakt – Sotsioloogia kasutab teaduslikke meetodeid ühiskondlike protsesside seletamiseks
Nagu iga teine teadus, tegeleb ka sotsioloogia kirjeldamise, seletamise ja prognoosimisega. Õppides tundma ühiskondlikku käitumist, inimestevahelisi erinevusi ja sarnasusi, õpime nägema ka erinevate nähtuste põhjuseid.
Sotsiaalteaduste eripärana võib tuua välja asjaolu, et erinevate mõjutegurite rohkusest ja mitmekesisusest tulenevalt ei saa sageli nähtuse A ja nähtuse B vahel esile tuua 100 protsenti kindlaid põhjuslikke seoseid. Näiteks rahvuselise palgalõhe puhul on oluline uurida, kas ja kuivõrd suures osas on lõhe põhjuseks diskrimineerimine, vähemusrahvuste esindajate keeleoskus ja erinev väärtussüsteem või hoopiski mõni muu tegur.
Siiski on võimalik ka keerulistele nähtustele pakkuda seletusi, mis aitavad üles leida probleemkohad ning võimalikud lahendused. Selleks kasutavad sotsiaalteadlased statistilisi meetodeid, intervjuusid, tekstianalüüsi ja palju muid vahendeid. Uuringutest saadud tulemused on kinnitatud faktide ning teoreetiliste seletustega.
Seega ei ole tegemist n-ö õhust võetud mõtetega, vaid tõestatud seisukohtadega, mistõttu võib sotsioloogiat näha kui mõtteviisi, mis õpetab lisaks kriitilisele ja analüütilisele mõtlemisele nägema ka ühiskondlike nähtuste süvakihte.
Müüt 3 – Sotsioloogia lõpetanud on tulevased töötud
Fakt – Sotsioloogia eriala lõpetanud leiavad kergesti tööturul sobiva positsiooni
Üldlevinud arvamusele vastupidiselt näitab Tartu Ülikooli 2010. aasta vilistlasuuring, et vaid 2% sotsiaalteaduskonna lõpetanutest olid uuringu hetkel töötud. Kusjuures 80% sotsioloogia magistriõppe lõpetanutest töötab erialasel töökohal.
Töökoha leidmist õpingute lõppedes toetavad omandatud oskused, mis võimaldavad töötada väga erinevatel ametikohtadel, näiteks andmeanalüütiku, projektijuhi, riigiametniku, linnaplaneerija, uuringute korraldaja ja uuriva ajakirjanikuna. Kusjuures andmeanalüütik on Forbes’i andmetel 2016. aastal ihaldusväärseim töökoht, millel on kõige enam tulevikuväljavaateid.
Lisaks aitab töö leidmisele kaasa asjaolu, et enamik sotsiaalteadust õppivatest tudengitest omandab erialase töökogemuse juba õpingute vältel praktikaainete raames.
Kas ja milleks on sotsiaalteadused vajalikud?
Kokkuvõtvalt soovime öelda, et sotsiaalteadused on ühiskonnale sama vajalikud kui reaalteadused. Kõrghariduse omandamine toob kasu nii indiviidile kui ka ühiskonnale üldisemalt, sest parandab inimese võimalusi tööturul ja suurendab nende inimeste hulka, kes suudavad analüüsida ühiskonnas toimuvat ja pakkuda lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ühiskonnateadlastena toetame TÜ üliõpilaskonna ja ühiskonnateaduste instituudi ettepanekuid, mis muudaks ülikooli rahastussüsteemi läbipaistvamaks ja võrdsemaks.
Artikkel on kirjutanud Angela Ader, Eleri Lillemäe, Eveliis Padar ja Virve Kass sotsioloogiaüliõpilaste liidust. | Kolm müüti sotsioloogiast | https://www.err.ee/560811/kolm-muuti-sotsioloogiast | Märtsi lõpus jõudis uudistesse info Tartu ülikooli eelarvesüsteemist ja ebaselgusest raha jagamisel erialade vahel. Seoses sellega on üles kerkinud küsimus sotsiaalteaduste väärtusest ja vajalikkusest ühiskonnas. Otsustasime sotsioloogiatudengitega purustada mõned müüdid, mis meie eriala ja ka sotsiaalteadusi laiemalt saadavad. |
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk ütles ERR-i uudisteportaalile, et lendlehed tellis Savisaare toetajaskond Keskerakonnas eesotsas Olga Ivanova, Heimar Lenki, Oudekki Loone ja Marika Tuus-Lauliga.
"Mulle teadaolevalt on nende lendlehtedega nii, et selle taga on need riigikogu liikmed ja erakonna liikmed, kes väga tahavad, et Savisaar otsustaks presidendiks kandideerida," ütles Pukk.
"Keskerakonnas on väga palju inimesi, kes väga tahaksid, et Edgar Savisaar kandideeriks presidendiks," ütles selle kohta peasekretär Oudekki Loone.
Keskfraktsiooni liige Marika Tuus-Laul ütles, et ta arvab, et Savisaar on otsuse kandideerimise kohta teinud, ent kindlalt ta seda öelda ei julge.
"Ma arvan küll, et ta on iseenda jaoks otsuse teinud, aga ta pole seda kõva häälega välja öelnud. Nii et meil jääb tänase seisuga loota, et ta kandideeriks kindlasti," ütles Tuus-Laul.
Taavi Pukk ütles, et Savisaar teatab oma otsusest 7. juunil, kui toimub järgmine presidendivalimiste teemaline üritus.
Oma valmisolekust presidendiks kandideerida on Keskerakonnas teatanud seni Mailis Reps, Peeter Ernits, Marina Riisalu. Samuti pakkus end erakonna kandidaadiks kirjanik Kaur Kender.
Põhikirja järgi otsustab Keskerakonna presidendikandidaadi volikogu, mis toimub 11. juunil.
Samal ajal kui Edgar sünnipäeva puhul Lipo leti taga müüjaametit proovis, jagati lendlehti. Nüüd on vist ametlik? pic.twitter.com/zIjGtZq3gx
— Imre Kaas (@imrekaas) May 31, 2016 | Keskerakonna Savisaare leer upitab partei esimeest presidendiks | https://www.err.ee/560820/keskerakonna-savisaare-leer-upitab-partei-esimeest-presidendiks | Kuigi Edgar Savisaar pole oma viimast jah-sõna öelnud, jagatakse inimestele juba lendlehti kirjaga "Savisaar presidendiks!". |
Eesti lastekirjanduse teeb suureks, heaks ja armsaks just see, et meil on sellised autorid nagu Ellen Niit. Ilma tema luuletuste ja juttudeta ei oska ma ei enda ega ka tänaste laste lapsepõlve ette kujutada. Ja ei tahagi. Tema loodud tegelased Krõll, Pille-Riin, onu Ööbik, Triinu ja Taavi on kirjutatud meie südamesse ja püsivad seal põlvest põlve. Seda kinnitab nende lugude taas ja taas ilmumine nii vanas kui ka uues raamatukuues ning ikka leiavad nad tee uute lugejateni, sest eelmised on lihtsalt otsa saanud ja ära loetud.
Ellen Niidu eriline meisterlikkus ja anne avaldub tema loodud lasteluules, millest rõõmustavalt palju on ka lauluks saanud. See pakub lugemislusti juba päris pisikestele, sest tema riimiread on lihtsad ja arusaadavad, ilusa sõnademänguga ning jäävad lapsele hästi meelde. Ma usun, et paljudel meist on lapsena nii mitmedki alguses veidi ebameeldivad tegemised muutunud üsna lustlikuks, kui neid on saatnud "Silmapesulaul" ja "Riidessepanemise laul" või kui esimesed lugemisharjutused on tehtud värsiridadega "Imeline autobuss" ja "Suur maalritöö". Ja kes meist ei teaks laule "Rongisõit", "Kalad" (Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad…), "Kati karu", "Võilill".
Ellen Niit loob oma lugudega just sellise maailma, kus lapsed tahavad olla. Seal on mängu ja lusti, naeru ja vahel ka jonninuttu, vallatusi ja krutskeid, pahandusi ja äpardusi. Kõik see kokku on aga üks suur hoolivust, armastust ja elutarkust täis süle, kuhu tahaks ikka ja jälle pugeda, ja mitte ainult lapsena.
Aitäh, armas Ellen Niit! | Triin Soone: Ellen Niit lõi oma lugudega maailma, kus lapsed tahavad olla | https://kultuur.err.ee/312349/triin-soone-ellen-niit-loi-oma-lugudega-maailma-kus-lapsed-tahavad-olla | 30. mail lahkus meie seast luuletaja, kirjanik ning tõlkija Ellen Niit - temale kirjutas lühikese järelhüüde Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. |
Kui palju on Baltoscandal pika aja jooksul muutunud?
Algusaastatel, kui festival 90ndate alguses Peeter Jalaka ning Von Krahli Teatri eestvedamisel Pärnus toimus, siis mind ei olnud selle juures. Liitusin nii umbes kaksteist-kolmteist aastat tagasi.
Baltoscandali üks nurgakivi on see, et ta jääks vormiliselt niisuguseks festivaliks, nagu ta on, sest seda on etenduskunstide maailmas vähe, mina ei tea näiteks ühtegi sellist.
Kui atmosfäärile võrdlust otsida, siis on see võrreldav rockfestivaliga. Nelja päeva jooksul on väikses linnas meeletult etendusi, tullakse kohale kontsentreeritud ajaks ja ruumi. Pool ajast pühendatakse etenduste vaatamisele ja ülejäänud suhtlemisele, sest muud seal teha pole. Üldjoontes on eesmärgiks etenduskunstide näitamine võimalikult erinevates vormides.
Nii et Tallinnas ei saaks seda teha?
Jah. Mul on nüüd tore vaadata, et TREFF, mis kohe hakkab, on ka neljapäevaseks tehtud. Neli päeva annab võimaluse küllakutsutud kunstnikke kohapeal hoida, et nad näeksid ka üksteise töid. Üks tavaline festival on minimaalselt kaks nädalat pikk ja siis esinejad näevadki võib-olla paari etendust, kui üldse. Teiste kunstnikega ei kohtuta, sest nemad tulevad hiljem või on juba ära läinud. Baltoscandalil on tähtis roll sotsiaalsusel, sellel, mis toimub pärast etenduse lõppu.
Lisaks tavapärasele on sel aastal näiteks pisike klubi, kus nooremad saavad tantsida ja muid asju teha. Muidugi jääb võimalus vestelda ja suhelda, süüa-juua. Ja legendaarne jalgpallimäng küünikud versus romantikud, mis toimub linnapargis ja kus kõik inimesed saavad osa võtta ja valida ka poole. Need on need asjad, mida me hoida tahame.
Muutub festivali kava ja mõte, millega see iga kord tehtud on. Kava saab koostada ikkagi millelegi mõeldes ja loomulik on mõelda sellele, mis meie ümber toimub, mitte välja mõelda mingeid tehislikke alapealkirju, vaid ikkagi see maailm, kus me elame. Seetõttu festivali vaatenurk erineb iga kord.
Kas kunstnik üldse peaks aktuaalsete teemadega tegelema või pole see kunstniku asi?
See kas tuleb või ei tule iseenesest. Kunstnik on ju ka kodanik. Nagu näeme, siis ümberringi on paljud mures selle üle, mis toimub, samamoodi kunstnikud. Kunstniku sotsiaalne närv on tihti teravam, ta on haavatavam. Kõige igavam on loomulikult see, kui kunstnik tuleb ja ütleb mingisuguse poliitilise statement' i. See on sama igav, kui poliitik tuleb ja ütleb poliitilise statement' i. Küll aga, kui seda kunstiliselt nupukalt lahendada ja mitte moraliseerida, siis on need asjad põnevad.
Festivali kavas pole loomulikult ainult sotsiaalpoliitilised teemad, vaid ikkagi inimestevahelised suhted, nende võimalikkus või võimatus. Tegelikult on ju ka need sotsiaalsed teemad...
Mulle jäi silma Showcase Beat le Mot "Nazisuperpeople Are Better Than You All – The Horror of the Ordinary". Räägi lähemalt.
Tuletan meelde, et see on see saksa trupp, kel oli osa Von Krahli teatri esimese koosseisu fenomeni sünnis. Nad käisid siin 2001. aastal ja tegid koos Von Krahli trupiga lavastuse "Piraadid"; mis paljuski muutis Eesti pilti ja mõtteviise! Sama seltskond on siiani koos, tegutsedes mõnel aastal edukamalt, mõnel aastal vähem. Muutunud on see, et nagu Von Krahli trupp ja me kõik, on nad vanemaks jäänud, elukogemust juurde saanud. Nad on ka ehk pereinimesteks muutunud, aga mis ei ole muutunud, on see, et nad möllavad. Kui nad lavale lähevad, siis nad muutuvad heas mõttes loomadeks.
Loomulikult nemad on need, kel on tõsine sotsiaalne närv ja pealkiri vihjab kah selllele. See ei räägi sakslastest ega kellestki konkreetsest, vaid sellest, et maailmas on olemas selline ülirahvuse mõtteviis. Nad püüavad teemat lahata, mitte maha teha ega esile tõsta, aga sellega tegelda.
See pole kindlasti ka tavaline teatrivorm. Keegi ei ütle publikule, mida nad tegema peavad. Saalis istujad võivad vabalt iga hetk näiteks püsti tõusta, baarist õlut osta ja siis tagasi minna. Siseneme kaheks ja pooleks tunniks nende meeste tehtud maailma, mis on natuke imelik, aga ääretult teatraalne.
Näeme maailma justkui kõrvalt?
Jah, me tunneme selle ära, et mõned inimesed või rahvused arvavad, justkui nad oleksid isegi suuremad kui jumal.
Sakslaste poolt tundub selline teema kuidagi eriti karm, aga kriitika ja vastuvõtt, mille osaks nad on saanud, väidab vastupidist. Öeldakse, et oleks võinud veel kaugemale minna. Tegemist on kaasaegse etenduskunsti, mitte tavalise saksa teatriga, keegi ei karju ega kisa, vaid räägitakse olulistest asjadest rahulikult. Kaks ja pool tundi möödub chill' ilt. Sul on aega nii mõelda, reageerida kui ka tunnetada. See on üks niisugune lavastus, mida võiks vaadata. Seda enam, et meil on Eestis palju inimesi, kel on selle trupiga mingi suhe.
Mida ütleb see meie ajastu kohta, et teatrikunst on võtnud visuaalteatri suuna?
Tõepoolest on sellise suuna võtnud. Meil Eestis on see kuidagi eriti teravalt esile tulnud, mujal ehk veidi rahulikumalt.
Ma arvan, et see on püüd rääkida laiema publikuga, ka nendega, kelle jaoks sõnal ei ole nii suurt tähendust. Kes ei suuda sõnade allegooriast aru saada, saavad võib-olla visuaalsest keelest aru.
Teiseks on kunst ja kultuur, eriti etenduskunstid, muutunud nii rahvusvaheliseks, et sageli on seltskonnas iga inimene eri rahvusest ja räägib eri keelt. Kolmandaks ei oma paljud etenduskunstidesse tulevad kunstnikud enam teatri tausta, vaid näiteks filmi tausta. See toob kaasa selle teise keele, mida me muidu oleme näinud kas muuseumides, installatsioonides või kinoekraanil.
Samas kui ütled, et inimestel on kergem visuaalteatrit vastu võtta, siis mainstream on ju ikkagi sõnateater, see on see, millega enamus inimesi harjunud on.
Aga mainstream on mainsteam. Inimesed on harjunud ka kommertskanaleid vaatama. Minu jaoks ei kuulu see üldse kunsti valdkonda. See on meelelahutuskultuur kõige paremal juhul, ja see on hoopis teine maailm. Nad kasutavad näiliselt samu asju, aga see pole see. Lõppude lõpuks lavastab iga linnateater ise oma "Suveöö unenäo".
Siin tuleb mängu ka kajastamine. Oled kunagi öelnud, et Eestis võiks olla ainult üks online ajakiri ja raske on, kui ka rahvusringhääling ei saa aru, mis on ta funktsioon. Mis on rahvusringhäälingu funktsioon kultuuri kajastamisel?
See on natuke aega tagasi öeldud.
Kas see on muutunud?
Ma arvan küll. Seesama kultuuriportaal annab juba mingisuguse variandi.
On teatreid või üksusi, kes üritavad rohkem tegeleda teoreetilise mõtestamisega. Näiteks NO99 programmist leiame kava kõrval ka essee või intervjuu. Nad võtavad üle seda, mida keegi teine tegema peaks. Lihtsalt sellepärast, et sellest on puudust.
Sellepärast tegi ka Kanuti Gildi SAAL oma uuele kodulehele magasini, kus just nimelt on arutelu, kriitika, vestlused, tekstiline analüüs, mida etenduskunstides Eestis ja üldse maailmas traditsiooniliselt on ülivähe. Ma ei tea miks, aga teooria pool on jäetud kuidagi arendamata. Võtame näiteks kasvõi visuaalkunsti, kus võib-olla teooria on tihti tugevam kui praktika. Need võiks ikka tasakaalus olla.
Aga ma arvan, et situatsioon on tänu interneti paremale ärakasutamisele paranenud. Nüüd on kogu aeg midagi lugeda, tekkinud on platvorme, kuhu kirjutada.
Aga televisioon?
Ei. Televisiooniga on pigem vastupidi. Saan aru, et televisioon on rohkem vaatajale suunatud meedia, kes ei saa eriti nišile keskenduda, kuigi minu arvates peaks ta seda just tegema. Kui tuleb mingi muusikali esietendus, siis sellest ju kirjutavad kommertskanalid, ja jääb arusaamatuks miks seda teeb ka rahvusringhääling. See ei ole ju kunstiliselt või kultuuriliselt üldse tähtis üritus, see on meelelahutuslikult tähtis, aga kultuurile ei anna see mitte midagi juurde.
Maksumaksja raha eest doteeritav meedia võiks kajastada just nimelt neid asju ja tendentse, mis on sisuliselt olulised. Mis loovad sisulist väärtust. Teadust me ju ei doteeri selle järgi kui palju inimesi sellest aru saab, seal on muud sisuliselt tähtsad omadused. Teaduses ju ei eelda keegi, et kui mul tuli üks mõte, hüpotees, siis see peaks kohe esimese katsega välja tulema. Vastupidi, võib-olla katsetan 30 aastat ja siis jõuan tulemuseni. Samamoodi on kunstis, kunst ei ole oma olemuselt populaarne asi.
Neid platvorme, kus ei avaldata puhast reklaami on aga tekkinud, kasvõi näiteks Nihilist.fm.
Ajakirjandusel on omadus lihtsalt avaldada kellegi saadetud reklaamteksti. Kui Baltoscandal saadab pressiteate, siis see ei ole ju arutlev ega analüüsiv, see ongi promo. Ajakirjandusele peaks see olema stardiplatvormiks, aga mitte ettelugemiseks. Aga noh, kõik asjad muutuvad, tulevad uued inimesed jne.
Kui telekast näitatakse etenduste salvestusi, siis ma ei ole sellest kunagi aru saanud. Teatris on ju kõige olulisem vahetus. Mida sina sellest arvad, kas tegemist on lihtsalt millegi ajalooliselt niivõrd olulisega?
Ma arvan küll jah, et neid salvestatakse sellepärast, et need on ajalooliselt olulised. Ta on nagu mingi jälg, mis jääb maha. Kultuurilugu.
Aga kas see vaatajale ka midagi pakub?
Ma arvan, et pakub neile, kes vaatavad mitte lavastust, vaid näitlejaid. See on seesama filmi fenomen, et ma võin seda lavastust telekast sada korda vaadata, sest mulle meeldib, kuidas näiteks Ita Ever seal mängib. Seal on tegemist hea näitlejameisterlikkusega, mitte lavastusega. Või siis mulle istub see tekst, narratiiv, sama nagu siis, kui loen teist korda raamatut. Teater see aga enam pole, kui ma seda telerist vaatan. Täpselt samuti, kui ma kinos vaatan ooperit, siis see pole ooper, sest ma vaatan ju ekraani, kujutist. Kuigi otseülekanded on natuke teised.
Minu jaoks on kunstis põhiline eksimise võimalus. Kuni sellise võimaluseni, et äkki näitlejaga juhtub midagi. Filmis pole see võimalik, sest see lõigatakse välja. Mitte, et ma tahaksin näha, kuidas kellelegi midagi pähe kukub, aga see tunne, et kõik on võimalik, pakub mulle kõige rohkem pinget. Absoluutselt kõik. Minu meelest on etenduskunstide korraldajate ja kuraatorite kõige tähtsam eesmärk tekitada situatsioon, kus kõik on võimalik.
Kas see korraldajana stressi ei tekita, kui kõik võimalik on?
Oleneb, mille peal sa väljas oled. Kui oled kunsti peal väljas, siis ei tekita minus mingit stressi. Kui teed lihtsalt tööd, siis muidugi tahad sellest kiiremini ja lihtsamalt üle saada. Kui oled kunstnik, autor või kuraator, siis peaks see olema just motiveeriv, et täna võib midagi hoopis teistmoodi minna.
Baltoscandali festivalil on Lond Malmborgi lavastus "99 Words for Void", mis on oma algtõuke saanud Charlie Hebdo rünnakutest ja see räägib just nimelt sellest teemast oma nurga alt. Seades paljud asjad inimliku küsimuse alla. Neil oli Tallinnas kolm etendust ja kolmas oli 15. novembril ehk päev pärast Pariisi terrorirünnakuid. Kuidas seda teha otseses situatsioonis, kus kõik vaatajad niikuinii tegelevad oma peades selle teemaga, aga äkki enam ei küsi küsimusi. Mida siis teha? Etendajad oleksid laval emotsioonidest peaaegu nutma puhkenud. Situatsioon oli muutunud 24 tunniga kardinaalselt. Selline juhuse võimalikkus ja teadmatus teeb etenduskunsti minu jaoks kõige põnevamaks kunstiliigiks.
Aga kas riigiteatris on võimalik teha kunsti, või rikub arvude pingsam jälgimine midagi ära?
Muidugi rikub, aga ma arvan, et kunsti võib igal pool teha. Suurtes repertuaariteatrites on oma reeglid, mida tuleb täita ja mis võtavad võimalusi kunsti tegemiseks väiksemaks. Näiteks kui sa pead proove tegema iga kord erineva heli- või valgustehnikuga, siis tegu pole ju meeskonnaga. See on nagu masin, täna krutib üks inimene seda mutrit kinni, homme keegi teine, aga vahet pole, toodang tuleb ikka samasugune. Seda teistmoodi ei saagi teha ja see potentsiaalselt rikubki võimaluse tõsiselt süveneda, moodustada tõsine meeskond, mitte ainult laval olijatest, vaid ka lava kõrval ja taga olevatest inimestest. Kui see on suures teatris võimalik, siis on olemas variant, et on kunsti tulemas.
Aga nagu ma ütlesin, siis, kui sa oled kunsntik, siis sa saad kunsti teha, lihtsalt tõenäosus on suurem seal, kus on rohkem vabadust.
Kui ma viimati Kanuti Gildi SAALis käisin, siis ma ei suutnud selle konkreetse etendusega absoluutselt suhestuda. Mulle jääb vahel tunne, et publikule saadetakse vahel signaale, et "mõelge ise", aga samas "mõtle õigesti". Kas ma eksin?
Ei ma arvan, et see pole nii. Peame ühest asjast aru saama: kunstivabadus on ka vabadus ebaõnnestuda, vastasel juhul pole tegu kunstiga.
Võib-olla sa käisidki ebaõnnestunud etendust vaatamas, näiteks, võib-olla kogu lavastus oli ebaõnnestunud, võib-olla see õhtu, võib-olla see, mis meeleolus sina läksid ja mis meeleolus nemad olid, ei klappinud sel õhtul absoluutselt. Seal on tuhandeid võimalusi.
Kui sa oled teatri või festivali juht, siis sina vastutad, keda sa kutsud ja kui see kellelegi korda ei lähe, siis tuleb panna juhtima teine inimene. Kunstnik ei ole siin absoluutselt "edasimüüja".
On ju olemas nohikud, kes käivad ainult ebaõnnestunud etendusi vaatamas. Olen olnud etendusel, kus kõik kolleegid viitasid kuulsa lavastaja ebaõnnestunud lavastusele ja siis me kõik käisime seda vaatamas. Kui ebaõnnestumisi pole, siis pole ka õnnestumisi.
Teiseks, mingi viis mõelda võib olla äärmiselt isiklik ja väga vähestele vastuvõetav, aga nii on. Kui mõni mõtteviis on kõigile täiesti vastuvõetav, siis tekib küsimus, kui palju seal sisu on, või on see lihtsalt kõlks.
Väiksed teatrid on oma ülesehituselt sellised, et midagi ei juhtu, kui palju publikut pole. Suurtes teatrites tuleb sel juhul keegi lahti lasta, sest pole raha palka maksta. Nii võib suur teater omale lubada esietendus päev enne ära jätta. Sõltumatu etenduskunstide keskus on riski juba võtnud siis, kui see või teine kunstnik kutsuti lavastama. Seega on esietenduse ärajätmine puhtalt kunstniku teema.
Ma tean mitmeid sõpru, häid kolleege, kes arvavad enne esikat etenduse ära jätmisest kardinaalselt teistmoodi kui mina ja see on täiesti okei. Teine selline küsimus on, et kas etenduse ajal tohib magada.
Mis sa arvad, tohib magada?
Mina arvan, et tohib.
Aga poole pealt ära minna?
Ära tohib ka minna. Mina ise ei teeks seda, aga mul pole midagi selle vastu. Pigem ära ohi ja puhi mu selja taga ja mine ära, sest äkki mulle läheb laval toimuv korda. Selles mõttes on magamine natuke leebem variant, et vähemalt ei sega, kui just ei norska. Või äkki oled lihtsalt väsinud, kodus ei lasta magada, siis käi teatris magamas.
Eesti publik pidi olema selline inertsist plaksutaja. Tegelikult ei meeldi, aga punnitavad lõpuni, sest kõik teised ju plaksutavad.
Minu meelest oli ka nii enne, aga nüüd on see muutunud. Olen olnud ka Eestis etendusel, kus on ainult üks aplaus.
Aga kas sa ise plaksutad siis ka, kui ei meeldi?
See on professionaalne kretinism. Plaksutan siis esinejatele ja mite lavastajatele. Nende töö eest plaksutan, mis nad on minu silme ees teinud.
Huvitav, et erinevates maailmaosades on plaksutamine täiesti erinev. Näiteks Jaapanis on hästi intensiivne, kõva ja lühike plaksutus ja kõik. Eestlane alles hakkab esimest plaksu tegema, kui neil on ovatsioon lõppenud. Hiinas hakatakse kohe mingisugust rütmi tegema. Oleme katsetanud, et kas see on sissekodeeritud rütm või saab seda muuta. Hakkasime ise teist rütmi tegema ja kõik tulid kaasa. Natuke lõbustad ennast ka, sest Hiinas jälle plaksutatakse hästi kaua, see võib kümme minutit aega võtta.
Ilmselt selleks peabki rütm olema, et jaksaks nii kaua vastu pidada.
Just, mingi motivatsioon peab olema, et miks ma üldse neid käsi üksteise vastu taon.
Kaasaegne teater on juba kõikvõimalikud piirid kaotanud, inimesed on isegi šokiga harjunud, milliseks teater järgmisena muutub?
Ma arvan, et ta käib ikkagi spiraalis, läheb kuskile tagasi. Täpselt nagu tants on moodi tulnud, tantsuetendustes jälle tantsitakse! Ma arvan, et see, kuhu praegu liigutakse, on just see, et ei lõhuta neljandat seina, vaid seda etendusele tuleku ürituse iseloomu, et sa tuled õhtul välja. Etendus võib kesta ka neli tundi, aga selle sees pole pingsalt lavale jõllitamist, vahepeal antakse aega niisama olla, süüa, magada, ja siis tuled tagasi.
Veel liigutakse performatiivse installatsiooni poole, kus ei olegi inimest või kus inimene pole tähtis. Eestis on seda inimestel raske vastu võtta, sest Eesti teater on näitlejateater. Mujal maailmas on tihti lavastaja number üks, meil on näitleja. See on osaliselt sellest, et Eestis pole kino. Kui prantslane tahab kuulsat näitlejat vaatama minna, siis ta läheb kinno. Eestis tehakse aga nii vähe filme kuulsate vanade näitlejatega, et peab teatrisse minema.
Praegu on kõige populaarsemad sketšidest koosnevad etendused. Alles hiljuti oli kolmetunnine etendus, kus oli seitse vaheaega, sest milleks piinata publikut, teeme siis pikemalt, aga lühikesed ja intensiivsed jupid. On ju olemas kaheteist- ja kuueteisttunnised etendused, kus on isegi voodid fuajees ja mis eeldavad, et sa ei pea kõike kogu aeg vaatama. Etenduskunstid otsivad selliste vormimängudega omale tänapäeva meedias kohta.
Baltoscandalil on näiteks Ivana Mülleri lavastus"We Are Still Watching", kus publik teeb ise etenduse. Kui publik ei kasuta võimalust, siis ei tule midagi välja. Mina näen neid vormimänge kohandumisena tänapäeva maailmaga. | Priit Raud: kunst ei ole oma olemuselt populaarne asi | https://kultuur.err.ee/312334/priit-raud-kunst-ei-ole-oma-olemuselt-populaarne-asi | 6.-9. juulil võtab Baltoscandal taas Rakvere linna üle. Rääkisime festivali ja Kanuti Gildi SAALi kunstilise juhi Priit Rauaga festivalist ja kaasaegse teatri tulevikust. |
Assoorid on Atlandi ookeani põhjaosas asuv arhipelaag, mis koosneb kolmest saarterühmast ja kokku üheksast saarest. Rallit sõidetakse saarestiku peasaare, São Migueli kruusateedel ja tegemist on pika ajalooga ralliga, mida sõideti esimest korda aastal 1965. Sellel aastal on korraldajad sõitjatele valmis pannud 16 kiiruskatset kogupikkusega 215,53 kilomeetrit, millest 89% on asfaldil ja 11% asfaldil. Ralli kõige kuulsam ja ühtlasi ka pikim kiiruskatse on vaieldamatult Sete Cidades, mis kulgeb osaliselt kustunud vulkaani serval.
Tegemist on piirkonnaga, kus on pehme kliima ja vihmasajud väga sagedased ja nii on ka selleks nädalaks lubab ilmateade kohati vihmast, kohati päikeselist ilma ralli keskuseks olevasse Ponta Delgadasse. Soojakraade on seal oodata maksimum 20 kraadi ringis. Esmaspäeval tegid Jeets ja Toom koos SRT meeskonnaga kohapeal võistluseelse testi ja olud selleks olid ülimalt keerulised.
„Tegime 50-60 kilomeetrise testi ja olud olid väga keerulised. Vihm, tihe udu, ette nägi maksimum 30 meetrit. Saime kirja hea testipäeva, kuivõrd nädalavahetusel võivad meid oodata sarnased tingimused. Atmosfäär on siin fantastiline, kohalikud fännavad rallit kõvasti, sest see on siin väga pikkade traditsioonidega,“ rääkis Jeets peale esmaspäevast testi Assooridel.
Neljapäeval sõidetakse Azores Airlines rallil kvalifikatsioonikatse, mille algus Eesti aja järgi on kell 13.03. Kvalifikatsioonikatse tulemuste põhjal valivad 15 kiiremat endale stardikoha neljapäevasteks ja reedesteks katseteks. Ralli stardib neljapäeval, Eesti aja järgi kell 18.57 ja neljapäeval sõidetakse neli kiiruskatset. Reedel on kavas kuus ja laupäeval samuti kuus kiiruskatset.
Eurosport teeb kõigist võistluspäevadest ka 30-minutilised kokkuvõtted, neljapäeva kokkuvõte on eetris neljapäeva öösel vastu reedet, kell 00.00, kordus reede hommikul kell 9.30. Reedene kokkuvõte on eetris reede öösel vastu laupäeva, kell 00.00, kordus laupäeva hommikul kell 9.30. Ja laupäevane ning terve ralli kokkuvõte on eetris laupäeva öösel vastu pühapäeva, kell 00.00, kordus pühapäeva hommikul kell 9.30. | Raul Jeets ja Andrus Toom stardivad nädalavahetusel eksootilisel rallil | https://sport.err.ee/86790/raul-jeets-ja-andrus-toom-stardivad-nadalavahetusel-eksootilisel-rallil | FIA ERC Euroopa autoralli meistrivõistlused jätkuvad sellel nädalavahetusel eksootilise Azores Airlines ralliga Assoori saartel. Raul Jeets ja Andrus (Skoda Fabia R5) stardivad seal esmakordselt ja oodata on põnevat võistlusnädalavahetust, kui stardis on enamus FIA ERC sarja tippsõitjaid ja neile lisaks ka kohalikke Portugali sõitjaid. |
TAI pressiesindaja Gerli Hummel ütles "Pealtnägijale", et vastavalt graafikule tasuti tervise arengu instuudile kõik kohtu pool välja mõistetud summad tähtajaliselt.
2014. aasta detsembris avalikustas "Pealtnägija", et ettevõtjast toonane IRL-i liige Kristina Tauts esitas narkomaanide rehabilitatsiooniga tegeleva osaühingu poolt riigile fiktiivseid arveid ligi 60 000 euro ulatuses.
Kohus karistas mullu suvel Tautsi (41) tingimisi üheaastase vangistusega ning tema firmat rahalise karistusega 4000 eurot. Ühtlasi mõistis kohus süüdistatavatelt välja ka TAI-le tekitatud kahju.
Pärast kohtuotsust astus Tauts IRL-ist välja.
Süüdistus
Prokuratuur süüdistas Tautsi suures ulatuses kelmuses ja tema firmat Comenius OÜ-d samas kuriteos juriidilise isikuna.
Tervise arengu instituut korraldas 2010. aasta 20. juulil Euroopa Sotsiaalfondi toetatava programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010-2011" raames hankemenetluse uimastisõltlastele ööpäevaringse rehabilitatsiooniteenuse osutaja leidmiseks.
Tauts esitas oma Comenius OÜ-ga TAI-le pakkumuse, mis sisaldas süüdistuse kohaselt ebaõiget infot ning viis selleni, et see pakkumus tunnistati edukaks.
Juba läbirääkimiste pidamise ajal esitas Tauts süüdistuse kohaselt taas valeinfot, mistõttu TAI tunnistas Comenius OÜ edukaks pakkujaks ja sõlmis firmaga tsiviilõigusliku lepingu.
Tautsi allkirjastatud lepingu järgi pidi tema firma osutama uimastisõltlastele ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust.
Süüdistus märkis, et Tauts lõi Comenius OÜ juhatuse liikmena TAI-le teadvalt vale ettekujutuse, et tema firma on võimeline ja valmis osutama lepingus lubatud tingimustel rehabilitatsiooniteenust.
Uurimine tuvastas, et tegelikkuses ei olnud Comenius valmis ega võimeline TAI-ga lepingu sõlmimisel võetud lepingulisi kohustusi täitma ning nimetatud lepingu sõlmis Comenius OÜ juhatuse liige Kristina Tauts lepingus kokkulepitud tasu kättesaamiseks.
Süüdistuse kohaselt puudus Comenius OÜ-l nõutav rehabilitatsioonimeeskond, kuivõrd firmal polnud pakkumustes loetletud riiklikult tunnustatud kõrghariduse ja väljaõppega spetsialistidega siduvaid kokkuleppeid teenuse osutamiseks.
Samuti oli Tauts teadlik, et ilma psühhiaatri, psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja psühhoterapeudita ei ole võimalik pakkuda rehabilitatsiooniprogrammile vastavat ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust, mille käigus uimastisõltlastega tegeletakse kindla kellaajalise ja erinevaid tegevusi sisaldava päevaplaani alusel.
Süüdistus märkis, et Comenius OÜ teadis juba enne TAI-ga lepingu sõlmimist, et ei hakka tegelema uimastisõltlastega AS-i Ida Tallinna keskhaigla ruumides, mis oli heaks kiidetud terviseameti poolt ja mis oli näidatud tegevuskohana terviseameti poolt firmale väljastatud tegevusloal ambulatoorsete psühhiaatriateenuste osutamiseks.
Samas jätkas Comenius OÜ selleks, et lepingus kokkulepitud tasu riigilt TAI kaudu kätte saada, TAI eksitamist.
Uurimine tuvastas, et Comenius OÜ ja selle juhatuse liige Kristina Tauts said pettusega varalist kasu 57 663,80 eurot ning Eesti riik läbi TAI samas summas varalist kahju.
Süüdistus märkis, et TAI poolt ülekantud summasid kasutas Comenius OÜ oma tegevuses ning kandis edasi Kristina Tautsi kontole.
Kohus lahendas kriminaalasja kokkuleppemenetluses. | Narkomaanide ravirahapettuse eest karistatud ettevõtja hüvitas riigile tekitatud kahju | https://www.err.ee/560810/narkomaanide-ravirahapettuse-eest-karistatud-ettevotja-huvitas-riigile-tekitatud-kahju | AIDS-i ennetajana tuntust kogunud ettevõtja Kristina Tauts ja tema firma Comenius hüvitasid seoses narkomaanide ravirahapettuses süüdimõistmisega kohtu poolt tervise arengu instutuudi (TAI) kasuks välja mõistetud rahakohustused. |
"On väga rõõmustav, et filmi rahvusvaheline esilinastus toimub just Karlovy Vary festivalil, mis on A-kategooria filmifestival ning üks Euroopa aasta olulisimatest kinosündmustest. Sealt saab alguse meie festivaliring, mis aasta teises pooles liigub mõistagi ka väljaspoole Euroopat," kinnitab filmi produtsent Maie Rosmann-Lill. 51. Karlovy Vary rahvusvaheline filmifestival toimub Tšehhis 1. kuni 9. juulini.
"Päevad, mis ajasid segadusse" lõpetab käesoleval nädalal oma kinolevi Eestis. Film kogus kinodes 62 292 vaatajat, jäädes selle tulemusega 2016. aasta kodumaistest filmidest alla vaid "Klassikokkutulekule". Alates tänasest on kõigil huvilistel võimalik filmi vaadata Telia videolaenutusest.
Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia “Päevad, mis ajasid segadusse” tegevus toimub 1990. aastate teises pooles. Peategelane Allar (27) liigub ühelt südasuviselt Eestimaa peolt teisele, põrkudes kokku üha värvikamate tegelaste ja segasemate juhtumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.
"Päevad, mis ajasid segadusse" on režissöör Triin Ruumeti esimene täispikk linateos, filmi peaosades mängivad Hendrik Toompere Jr ja Juhan Ulfsak. Filmi tootis Kinosaurus Film, selle valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. | "Päevad, mis ajasid segadusse" valiti Karlovy Vary festivalile | https://kultuur.err.ee/312350/paevad-mis-ajasid-segadusse-valiti-karlovy-vary-festivalile | Triin Ruumeti debüütmängufilm "Päevad, mis ajasid segadusse" valiti Karlovy Vary filmifestivali võistlusprogrammi East of the West. |
Non Grata koosseisu kuuluvad seekord Al Paldrok, Kaspar Rabby, Oliver Rull, Hannes Paldrok ja Mara Catalan.
Ateena kaunite kunstide kooli korraldatud festival koosneb performantsitest, töötubadest ja mitmetest teistest üritustest, mis leiavad aset kümne päeva jooksul, lootuses luua uue loova ja vabanenud ühiskonna.
Non Grata töötoad toimuvad 1. ja 2. juunil ning performantsit on võimalik näha 3. juunil. Festivali täpsema kavaga on võimalik lähemalt tutvuda siin. | Non Grata osaleb Ateena performantsifestivalil | https://kultuur.err.ee/312351/non-grata-osaleb-ateena-performantsifestivalil | Muutuva koosseisuga kunstirühmitus Non Grata osaleb Ateenas festivalil ASFA BBQ, viies läbi töötoa ja performantsi pealkirjaga "Utoopilised sekkumised". |
Kui Milano alistas poolfinaalseerias oma vastase Venezia mängudega 4:2, siis Reggio Emilia pidi Avellino meeskonna vastu võitlema kõik seitse kohtumist.
Seeria otsustava mängu võitis Reggio Emilia esmaspäeval 85:80. Leedulasest vanameister Rimantas Kaukenas tõi võitjate poolel 17 punkti, Amedeo Della Valle kogus 14 ja Darjus Lavrinovic ja Achille Polonara kumbki 13 punkti. Kaotajate poolel viskas James Nunnally 23 punkti ja Ivan Buva lisas 22 silma.
Mullune meister Sassari langes tänavu konkurentsist juba veerandfinaalis, kui sai 0:3 kaotuse Reggio Emilialt.
Finaalseerias pannakse pall mängu Milanos 3. juunil. | Leedulased juhtisid Reggio Emilia Itaalia liigas finaali, kus kohtutakse Milanoga | https://sport.err.ee/86789/leedulased-juhtisid-reggio-emilia-itaalia-liigas-finaali-kus-kohtutakse-milanoga | Itaalia korvpalli kõrgliigas kohtuvad tänavu finaalis põhiturniiri kaks parimat Milano EA7 Armani ja Reggio Emilia. |
Psychoterrori hiljuti ilmunud album "Streik" kõlab ehmatavalt elujõuliselt ja värskelt. Toorele energiale, võimsale bassile, elulistele sõnadele ja headele meloodiatele on sel plaadil tulnud lisaks ka päris uusi kõlasid, muu hulgas lausa funky ’likkust. (See on pressitekst, aga ma kirjutan alla - VV.)
Psychoterrorit soojendab Punases Majas noor meloodilist punki mängiv bänd Jõhvist debora luha. DJ-puldis askeldab Villu Tamme, kelle valikus leidub muusikat hardcore pungist jazzini. "Suure tõenäosusega võib kuulda ka vuntsidega meeste tehtud kärerocki," lubavad pungiõhtu korraldajad.
Uksed 21, esimene bänd kell 22. | Psychoterror tuuseldab Punases Majas | https://kultuur.err.ee/312342/psychoterror-tuuseldab-punases-majas | 2. juunil astub Telliskivi Loomelinnakus, Punases Majas üles üks eesti pungi elujõulisemaid veteranbände Psychoterror. |
Knessetis hääletas Liebermani poolt 55 ja vastu 43 rahvaesindajat, ülejäänud jäid erapooletuks.
Lieberman on muu hulgas lubanud karme meetmeid Palestiina terroristide vastu ja paljude arvates saab Iisrael endale riigi ajaloo kõige parempoolsema valitsuse.
Iisraeli keskkonnaminister Avi Gabbay teatas reedel oma tagasiastumisest, öeldes, et paremäärmusliku Liebermani nimetamine kaitseministriks tekitas ekstremistliku valitsuse.
"Riigil on õigus omada parempoolset valitsust, kuid ma arvan, et äärmuslikku valitsust moodustada ei tohi," lisas Gabbay, kelle sõnul ohustab kaitseministri väljavahetamine Iisraeli julgeolekut ja toob kaasa äärmusluse kasvu.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kinnitas juba eelmisel nädalal, et Lieberman saab juudiriigi uueks kaitseministriks ning tema partei osaks valitsuskoalitsioonist.
USA on kritiseerinud Liebermani Yisrael Beitenu erakonna toomist võimukoalitsiooni ning seadnud kahtluse alla juudiriigi soovi leida Iisraeli-Palestiina tülile kahe riigi lahendus. Palestiinlaste pealäbirääkija Saeb Erekat on öelnud, et Liebermani ametissenimetamine viib "apartheidi ja rassismini ning usulisele ja poliitilisele ekstremismile". | Iisraeli kaitseministriks kinnitati marurahvuslasest Avigdor Lieberman | https://www.err.ee/560809/iisraeli-kaitseministriks-kinnitati-marurahvuslasest-avigdor-lieberman | Iisraeli parlament kiitis heaks marurahvusliku Avigdor Liebermani saamise kaitseministriks, mõned tunnid varem oli valitsus sellele samuti oma heakskiidu andnud. |
23-aastane Rodriguez valiti 2014. aastal Šveitsi aasta jalgpalluriks ning osales samal aastal ka MM-finaalturniiril. Zürichist pärit palluri väljaostuklausliks on üle 26 miljoni euro suurune summa ning Arsenal kavatseb selle aktiveerida, kirjutab Soccernet.ee.
2012. aasta jaanuaris Wolfsburgi siirdunud Rodriguez on väidetavalt ka ise üleminekust väga huvitatud. Oma riigi koondises on mehel kirjas 36 kohtumist. | Londoni Arsenal plaanib 26 miljoni eest osta Wolfsburgist täiendust kaitseliini | https://sport.err.ee/86776/londoni-arsenal-plaanib-26-miljoni-eest-osta-wolfsburgist-taiendust-kaitseliini | Londoni Arsenali jalgpalliklubi on endale suvel toomas Šveitsi koondise ja Wolfsburgi vasakkaitsjat Ricardo Rodriguezit, kirjutab sakslaste Kicker. |
Eesti meistrivõistluste viimastes finaalmängudes tugeva seljavalguga võidelnud diagonaalründaja vigastus on tasapisi taandumas ning spetsialistide hinnangul ei tohiks selgroolüli mikrotrauma pärast suvist taastusravi ja puhkust pallimängu enam segada, kirjutab Delfi Sport.
Pärnu on uue lepingu sõlminud ka temporündaja Harri Palmari ja nurgaründaja Taavet Leppikuga.
Võistkonnaga liituvad Pärnu spordikoolis treenivad Toomas Jasmini noored võrkpallurid Siim ja Märt Tammearu ning Siim Orgvee. | Seljatraumast üle saanud Pärnu VK liider jätkab klubis ka uuel hooajal | https://sport.err.ee/86787/seljatraumast-ule-saanud-parnu-vk-liider-jatkab-klubis-ka-uuel-hooajal | Lõppenud hooajal Baltikumi võrkpalliliiga parimaks mängijaks hinnatud Hindrek Pulk jätkab karjääri Pärnu Võrkpalliklubis. |
Eno Raua loodud armastatud tegelasele Sipsikule on visuaalse kuju andnud Edgar Valter, helilooja Rasmus Puur pani aga Sipsiku seiklused muusikasse. Rasmus Puuri uudisteos oli ettekandel aprillikuus Tallinna filharmoonia sarjas "Noorte filharmoonia" nii Tallinna koolides kui ka Mustpeade majas. Esitasid Anu Lamp, Tallinna muusikakeskkooli noor pianist Viola Assoskova ja Tallinna kammerorkester Rasmus Puuri juhatusel. Klassikaraadios saab uudisteost kuulata 1. juunil kell 10.05.
Lastekaitsepäeva ülemaailmseks tähistamiseks korraldab Euroopa ringhäälingute liit 1. juunil Euroopa lastekooride päeva. Suur lastekooride kontsert algab Klassikaraadios ja ka üle-euroopalises raadioeetris kontserdiga Eestist kell 14. EBU lastekooride päeval esindavad Eestit raadio laulustuudio koorid, dirigendid on Kadri Hunt ning Kaie Tanner. Lastekooride päeval kõlav helisalvestis on tehtud laulustuudio 60. sünnipäevakontserdil tänavu aprillikuus. Raadio laululapsed esitavad Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Mart Siimeri, Riho Esko Maimetsa, Tõnis Kõrvitsa, Rein Rannapi, Märt Hundi ja Kadri Hundi laule.
Kell 14.30-16.00 kõlavad Klassikaraadios lastekooride kontserdid Prahast, Leipzigist ja Budapestist. EBU lastekooride eripäev toimub tänavu esmakordselt, koordinaator on Rumeenia raadio toimetaja Alina Velea.
Kell 19.05 on eetris sarja "Klassikaraadio tuleb külla" kontsert Tartu valla muusikakoolist. Kuulajatele esinesid noored muusikud Georg Mirek King (klaver), Merike Heidelberg (vioola) ja Jakob Peäske (fagott). Maikuu alguses toimunud kontserdireisi muljed nii muusikutelt kui kontserte kuulanud koolilastelt seab saateks toimetaja Johanna Mängel. 2012. aastal alguse saanud menukas kontserdisari "Klassikaraadio tuleb külla" tutvustab kooliõpilastele klassikalist muusikat ja Klassikaraadiot. Sarja eesmärk on kasvatada uut kontserdi- ja raadiopublikut ning innustada noori rohkem süüvima klassikalisse muusika võludesse. | Klassikaraadios kuuleb 1. juunil lastemuusikat | https://menu.err.ee/291023/klassikaraadios-kuuleb-1-juunil-lastemuusikat | Klassikaraadios on 1. juunil eetris lastekaitsepäevale pühendatud eriprogramm. Kuulata saab noore helilooja Rasmus Puuri uudisteost "Sipsik", ülekannet EBU lastekooride päeva programmist ning populaarse koolikontsertide sarja "Klassikaraadio tuleb külla" kontserti Kõrvekülas. |
Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver selgitas ERRi raadiouudistele, et ka juhul, kui koolis on vaja anda kaks poiste tööõpetuse tundi, peab selleks tegema avaliku konkursi, kuigi majas on olemas inimene, kes on valmis koormuse endale võtma.
"Selliseid otsepakkumisi teha ei saa ja seetõttu see moonutab oluliselt ka tegelikku vajadust, meil jääb kevaditi tunne, just nagu oleks väga palju õpetajaid puudu," ütles ta.
Läänemaa koolides praegu tõsist õpetajatekriisi ei ole. Kõik kohad on enam-vähem täidetud, kuid eriti reaal- ja loodusainete puhul on varasematel aastatel olnud töötajate leidmine väljakutse ja seda eriti väiksemates koolides. Lihula gümnaasiumi direktor Janar Sõber sõnas, et keeruliseks tegi selle ka asjaolu, et pole võimalik pakkuda täiskoormust, mida noor ja pere ülalpidav õpetaja vajab.
"Põhikooli kolmas aste on selline vanus, kus on tunde paar tükki nädalas. Kui paralleelklassi pole, jääb koormus õpetajale väga väikeseks. Oleks hea, kui on mitme eriala inimene, et kui on loodusained, siis ta ongi võimeline õpetama geograafiat, keemiat ja bioloogiat. Siis oleks täiskoht pakkuda," lausus Sõber.
Mikiveri sõnul on sellele probleemile tulevikus leevendust loota, sest Eestis panustatakse õpetajahariduses järjest enam mitmekesisusele. Lisaks võiksid olemasolevad õpetjad mõelda täiendkoolitustele, kus nad omandaksid veel mõne aine õpetamise oskuse.
"Näiteks tuues Soome õpetajakoolituse, mis on ju väga mainekas, siis seal ei lõpeta keegi õpetajaks õppimist, ilma et tal oleks kompetents anda vähemalt kaht ainet," märkis ta.
Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu sõnul on Läänemaa hariduse jaoks tõsine probleem hoopis puudus tugispetsialistidest nagu logopeedid.
"Puudu on neid olnud meil juba viimastel aastatel, aga sel aastal on otsustanud üsna mitu logopeedi minna väljateenitud pensionile ja neist jäävad augud on väga sügavad," nentis ta.
Vaarpuu sõnul on logopeedide leidmine aineõpetajatest keerulisem ka selle tõttu, et täiskohaga töötades jääb nende palganumber sageli mitmesaja euro võrra väiksemaks kui õpetajal.
Eesti üldhariduskoolides töötab praegu 14 400 õpetajat, 43 protsenti nendest osakoormusega. | Kümnete koolide töökuulutused tekitavad võltsi mulje pedagoogipõuast | https://www.err.ee/560803/kumnete-koolide-tookuulutused-tekitavad-voltsi-mulje-pedagoogipouast | Igal kevadel ilmub ridamisi tööpakkumisi õpetajate leidmiseks ja see võib tekitada tunde, et Eestist on pedagoogid kohe otsa lõppemas, tegelikkuses on aga suure osa kuulutuste põhjuseks nõue ka paari ainetunni täitmiseks avalik konkurss välja kuulutada. |
Konku nimeline rakendus leiab kasutajale üürikodu kas hinna, asukoha, tubade arvu või muude tingimuste järgi.
“Eduka tehingu korral palume inimesel korteriomanikule oma hinnang anda – kas kokkulepitust peeti kinni, kas korter vastas piltidele ja kirjeldusele. Nii teavad järgmised üürnikud korteriomaniku usaldada või vältida,” kirjeldasid noormehed teenuse personaalset külge.
Testperioodil on oma üüripinna Konkusse lisamine tasuta. Geenitehnoloogia eriala tudeng Karl-Sander Erss ja õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder on kindlad, et korteriomanik potentsiaalse üürnikuga rakenduse kaudu paremini tutvuda kui kinnisvaramaakleri vahendusel.
“Meie lehelt saab üürnike kohta lugeda soovitusi ja hoiatusi – kes jättis korteri nii nagu see talle anti, kellest jäi tuppa suitsuhais ja kriibitud tööpinnad,” kirjeldasid ettevõtlikud üliõpilased. Nad on kindlad, et personaalne tagasiside töötab kõige paremini.
Kaleidoskoobi konkursi korraldaja ja Tartu ülikooli ideelabori juht Maret Ahonen tunnustab peaauhinna saajaid selle eest, et nad alustasid ideelabori eelinkubatsiooniprogrammis idee tasandilt.
“Visa töö tulemusel, mis tähendab pidevat tööd oma idee testimisel ja potentsiaalsete kasutajate ning klientidega suhtlemist, selgines arusaam ärimudelist ja pakutavast teenusest, mis oli lõpuks ka nende tugevuseks,” räägib Ahonen.
Konkursivõit viib Konku meeskonna Helsingis toimuvale auhinnareisile Põhjamaade suurimale idufirmade konverentsile SLUSH, noormehed saavad oma idee edasiarendamiseks ideelabori poolt ka arengunõustaja.
Kaleidoskoobil jagati ka mitmeid eriauhindu. Nende seas sai Tartu linnavalituse ja ökoinnovatsiooni auhinna meeskond Gleather, kuhu kuulusid TÜ materjaliteaduse, ettevõtlus- ja tehnoloogiajuhtimise üliõpilased ning Eesti kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti tudeng. Meeskond töötab alternatiivse želatiinist valmistatud naha kallal. Tulevikuvisiooni kohaselt võib edaspidi igas teises elutoas olla želatiinist “nahkkattega” diivan.
Maret Ahonen rõhutab, et kõik 14 finaalis osalenud ettevõtlikku meeskonda paistsid silma julge esinemise ja enesekindluse poolest.
“Nad on eeskujuks kaasüliõpilastele ja toetavad ettevõtliku ülikooli kujunemist nii õppetöös kui õppetöö väliselt. Kõik osalejad on tulevikus väga head partnerid mõnele ettevõttele või ise ettevõtjad, kes julgevad katsetada ja tuua turule uusi ideid, mis teevad inimeste igapäevaelu mugavamaks ja rutiinsed toimingud muretumaks”.
Uute ideedega ettevõtlikud noored on juba 22. septembril oodatud ideelabori sügishooaja avaüritusele “Ideede raju”. | Üliõpilaste loodud rakendus vahendab maakleritasuta üüripindu | https://novaator.err.ee/259096/uliopilaste-loodud-rakendus-vahendab-maakleritasuta-uuripindu | Tartu ülikooli tudengid Karl-Sander Erss ja Joonas Põder võitsid äri- ja projektiideede võistluse Kaleidoskoop veebirakendusega, mis kasutab nii koduotsija ja korteriomaniku puhul personaalset lähenemist. |
Iirimaa jalgpallilegend ei mänginud reedel Dublinis peetud 1:1 viigimängus Hollandi vastu ning jääb kindlasti kõrvale ka teisipäeval Corkis mängitavast sõprusmängust Valgevene vastu, vahendab Reuters.
"Meil oli laupäeval kerge trenn ning ta tundis sääres valu. Me jälgime olukorda päev-päevalt, kuid ma tõesti ei oska rohkem midagi praegu öelda," rääkis Iirimaa koondise peatreener Martin O'Neill kohalikule meediale.
"Talle tehti lihasesse süst ning saame näha, kuidas see paranemisele kaasa aitab. Muidugi tuleb ta meiega EM-ile kaasa, sest ta on ikkagi meeskonna kapten," lisas juhendaja.
1998. aastal koondisedebüüdi teinud Keane on 143 kohtumisega löönud 67 väravat.
Iirimaa kuulub Prantsusmaal toimuval EM-finaalturniiril E-alagruppi koos Rootsi, Belgia ja Itaaliaga ning esimesena kohtutakse 13. juunil rootslastega. | Treeningul vigastada saanud Iirimaa kapteni jaoks sattus EM-il mängimine ohtu | https://sport.err.ee/86786/treeningul-vigastada-saanud-iirimaa-kapteni-jaoks-sattus-em-il-mangimine-ohtu | Iirimaa jalgpallikoondise kapteni Robbie Keane'i jaoks sattus juuni keskel algaval EM-finaalturniiril osalemine kahtluse alla, kui 35-aastane ründaja sai laupäeval treeningul säärevigastuse. |
Keila linnapea Enno Fels on nördinud, sest kuigi ka Keilas on tasuta ühistransport ja seda kõikidele Eesti elanikele, siis jätkub sissekirjutuse laine Tallinna, mis aga tähendab, et teised omavalitsused kaotavad jätkuvalt oma tulubaasi, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Keila linnapea Enno Felsi sõnul ei ole lahkujate peatamiseks tõhusaid vastumeetmeid. "Tallinna situatsioon on hoopis erinev, kuna tegemist on pealinna ja suure keskusega. Väga raske on sellise linnaga võistelda," möönis Fels.
Linnapea märkis, et ka Keilas on ühistransport, kuid see on tasuta kõigile. "Samas ei saa me võrrelda Tallinna ja Keila ühistranspordilogistikat ning seetõttu on omavalitsused pannud ebavõrdsesse olukorda," selgitas Keila linnapea pöördumise tegemise põhjust.
Aas: maksumaksjad panustavad ühistransporti
Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütles, et ta mõistab teiste omavalitsuste muret, kuid vähemalt praegu pole küll kavas teistele Eesti elanikele vastu tulla. "Praeguse seisuga pakume teenust neile, kes on Tallinna linna maksumaksjad ja seeläbi ühistransporti panustavad," märkis Aas.
Abilinnapea Aasa sõnul kasutavad Tallinna registreerunud uued elanikud linna ühistransporti. "See, et nad sellesse panustavad pole sugugi vale," lisas Aas.
Keila linnapea arvates on siiski ka ühistranspordiseaduse rikkumisega, sest soodustused on küll ettenähtud teatud elanike gruppidele näiteks pensionäridele või lastele aga mitte kõikidele omavalitsuses sissekirjutust omavatele inimestele.
"Tallinn võib jätkata tasuta ühistranspordiga, kuid teiste omavalitsuste näitena peaks see soodustus kehtima kõigile, sest transport on oluline kogu piirkonnale oluline," toonitas Fels. Tema sõnul on ühistranspordiseaduses ette nähtud soodustused teatud elanike gruppidele, mitte sissekirjutuse alusel.
Abilinnapea Taavi Aasa sõnul teenib Tallinn ühistranspordi piletite müügist suurusjärgus neli miljonit eurot kasumit. "Eesti elanike osa sellest on kuskil kolm miljonit eurot ja mitte rohkem," väitis Aas. Ta lisas, et kõigile Eesti elanikele kohaliku tasuta ühistranspordi tagamine võib maksma minna ligikaudu 14 miljonit eurot. | Keila linnapea: Tallinna tasuta ühistransport on seadusevastane | https://www.err.ee/560805/keila-linnapea-tallinna-tasuta-uhistransport-on-seadusevastane | Keila linnavalitsus on pöördunud valitsuse poole palvega laiendada Tallinnas ühistranspordi tasuta kasutamise võimalust kõigile Eesti elanikele. Tallinna linnapea kohuseid täitev Taavi Aas ütles, et ilma täiendava toetuseta ei kavatse Tallinn seda teha. |
Kas sa mäletad, mis su esimene reaktsioon oli, kui Tiit ja Ene-Liis ütlesid, et hakkame tegema Mendelssohni ja Shakespeare'i?
Me tegime siis "Kõntsa" ja olime tunnetuslikult täiesti teises kohas, nii et mingit erilist reaktsiooni vist ei olnudki. Suvi oli kaugel, aga hooaja lõpus mussiga mingit asja teha tundus mõnus. Praegu ma mõtlen, et seal tekib mingi lahe kaar: hooaeg algas "Kõntsast" ja lõpeb nii!
Mida sa tunned, kui sa kuuled Mendelssohni muusikat?
See puhtus ja selgus! Mul ei ole olnud just väga palju juhuseid, kus sa tuled hommikul kella kümneks Estonia kontserdisaali ja hakkad kuulama sümfooniaorkestrit. No ma ei ole harjunud sellise kõlaga hommikul kell kümme.
See "Pulmamarss" seal näiteks on ju selline asi, et ega keegi ole ole seda ju spetsiaalselt kuulanud. Igatahes mitte orkestri esituses. Mendelssohni "Pulmamarss" on tricky värk, sest ta tekitab algul reaktsiooni, et ei-ei, ma ei taha seda kuulata. Keegi seda kodus ei kuula ju! Et paned mängima ja kuulad "Pulmamarssi". (Naerab.)
Mis muusikat sa ise kuulad?
Seinast seina. Hommikuti kuulan autos raadiot. Sõidan rahulikult ja...
Mis raadiot sa kuulad?
Kõike, kõike. Kust tuleb mingit enam-vähem normaalset juttu. (Naerab.) Ma klõpsin suht palju. Mul on nii sitad kõllid, et ma autos ei taha väga muusikat kuulata, seda ma teen kodus.
"Pööriöö unes" mängib ERSO. Mis mulje sul nendega töötamisest on? Oled sa varem orkestriga kokku puutunud?
Nii suurega ei ole, aga ma kuulusin kunagi noortesümfonetti, mängisin teist viiulit.
Kui sa vaatad ERSO-t, siis kas on midagi, mida näitlejal oleks orkestrandilt õppida?
Ma ei tea, kas just õppida, aga... Pausid. Sul on kolmkümmend takti pausi, siis mõned noodid ja siis veel pikalt pausi. Aga see paus pole vähem tähtis kui see kolmkümmend takti, mida teised vahepeal mänginud on. Miskipärast see paus ju on seal. Ja siin tekib selge ja ilus paralleel näitleja tööga: paus ei ole vähem tähtis.
Mis on seekord selle juures, mida sina laval teed, kõige suurem väljakutse?
Kõige suurem väljakutse võib-olla ongi seesama muusika.
Kuidas muusika lavapartnerina on?
Väga fikseeritud. Kui ikka liiga pika pausi pead, siis ütleb orkester ja muusika tšau ja läheb lihtsalt edasi. Aga muusika ka aitab tohutult. Ta võtab sind automaatselt endasse. Väljakutse on selles, kuidas energiat mitte maha võtta, kuidas kaasa minna. Kuidas anda müsteeriumile hoogu juurde, mille muusika juba nii tugevalt kehtestab. Kuidas anda hoogu juurde ülevuse otsingule. Et tekiks sümbioos näitlejaga ja võib-olla veel midagi muud. Kuidas muusikat mitte ära tappa.
Selles lavastuses on päris palju kaameraga suhtlemist. Ärme võib-olla eriti detaili lähme, et mida me seal täpselt teeme. Aga ka ma küsin nii: sul on siin sügisel mitu filmi tulekul – kuidas erineb kaameraga mängimine teatris ja filmis?
Teatris saan ma iga õhtul uuesti teha. Minu võimuses on teha järgmisel õhtul teistmoodi. Nendele inimestele, kes on saalis. Aga filmis... teed ära ja siis ei ole see enam sinu kätes.
Sul on proovides päris palju võimalust kogu lavastust kõrvalt jälgida. Ja osad elemendid alles tulevad. Praegu on veel alla nädala esietenduseni minna. Kuidas sulle tundub, milliseks see lavastus vaataja jaoks kujuneb? Mis tunne seda vaadata on?
Kõige paremas mõttes melodraama. Üks paisutus teise otsa. Ja veel üks paisutus ja veel üks paisutus, veel üks paisutus, veel ja veel üks... Emotsioonide pillamine. Hingad sisse ja hingad välja ainult selleks, et uuesti veel rohkem sisse hingata. On see nüüd täpne või? Ühesõnaga jah kuidagi... Liialdamine, pilllamine, priiskamine. Romantism täielik.
Miks selline lavastus praegu?
Siin on olulisel kohal muusika, nii et seda ei tohi ära seletada, sest siis see muutub banaalseks. Tuleb mitte seletada, vaid teha ja siis see tähendus poeb sulle ikkagi naha vahele. Kui ma mõtlen sellele üleküllusele, siis minu jaoks tekib seal palju assotsiatsioone. Ta on hästi siin ja praegu. Melodraama. (Paus.) Oota... Kurat... lendasin orki praegu vist? (Äkki.) See võiks olla omamoodi puhastus, see lõputu emotsioneerimine. Ideaalis võiks see tühjaks teha, puhastada.
Videokatke proovist: | Jörgen Liik: emotsioneerimine võiks aidata puhastuda | https://kultuur.err.ee/312335/jorgen-liik-emotsioneerimine-voiks-aidata-puhastuda | Teater NO99 toob 1. juunil Estonia kontserdisaali lavale Felix Mendelssohni ja William Shakespeare'i ainetel loodud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastuse "Pööriöö uni", kus teevad kaasa ERSO orkestrandid, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Olari Elts ja Teater NO99 trupp. Kokku toimub vaid üheksa etendust juunis ja augustis. Näitleja Jörgen Liik ütles ERRi kultuuriportaalile, et keegi ei kuula kodus Mendelssohni "Pulmamarssi", aga lavastuses on see muusika tema jaoks suurim väljakutse. |
Poola kohus otsustas mullu oktoobris jätta rahuldamata USA palve Polanski välja anda. Toona teatas Krakowi prokuratuur, et ei kaeba otsust edasi. Täna ütles aga Poola justiitsminister ja peaprokurör Zbigniew Ziobro, et on otsustanud siiski apellatsiooni esitada, vahendas Reuters.
USA justiitsministeerium on Polanski väljaandmist taotlenud ligi 40 aastat. Polanskit süüdistatakse 13-aastase Samantha Geimeri vägistamises 1977. aastal Los Angeleses. Aasta hiljem põgenes süüdistuse omaks võtnud Polanski kohtu eest Euroopasse.
Režissöör elab Pariisis ning tal on Poola ja Prantsusmaa kodakondsus.
Samantha Geimer teatas 2009. aastal, et toetab süüdistuse tühistamist ega soovi juhtumi üksikasjade avalikustamist. | Poola prokuratuur vaidlustas otsuse jätta Polanski USA-le välja andmata | https://www.err.ee/560802/poola-prokuratuur-vaidlustas-otsuse-jatta-polanski-usa-le-valja-andmata | Poola peaprokurör otsustas esitada apellatsiooni kohtuotsusele, mille järgi ei anta seksuaalkuriteos süüdistatavat filmirežissöör Roman Polanskit USA-le välja. |
Tallinna võistkonda esindasid Tallinnas elavad käsipallurid, Eestit väljaspool pealinna elavad käsipallurid. Kohtumise parimateks mängijateks valiti Tallinnas poolelt Kaspar Lees (HC Kehra/Horizon Pulp & Paper) ja Eesti poolelt Raiko Rudissaar (Põlva Serviti). Võiduka Tallinna treener oli Jüri Lepp, Eesti võistkonda juhendas Risto Lepp.
"Tänud kõikidele meestele, kes pärast kurnavat hooaega tulid ideega kaasa. Mõlemad võistkonnad mängisid jäähokivahetustega (kõik väljakumängijad vahetati pärast 5-8 minutit välja puhkama) ning tänu sellele saime näidata publikule väga kiiret ja atraktiivset käsipalli. Mängu kvaliteet oli päris hea, mõistagi keskenduti, nagu sellistel show-mängudel tavaks, rohkem rünnakule ja nii mõnigi noor mängumees näitas ennast väga heast küljest," lausus ürituse peakorraldaja ja HC Tallinna tegevjuht Risto Lepp.
Eesti All-Star võistkonnas mängisid Sten Toomla (HC West/Soome), Henri Sillaste, Andreas Rikken, Raiko Rudissaar, Henri Hiiend (kõik Põlva Serviti), Antti Rogenbaum, Kaimar Lees (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Otto-Karl Kont, Siim Patrael (mõlemad HC Viimsi/Tööriistamarket), Martin Adamson, Sander Sven Annula (mõlemad SK Tapa), Rando Sein (Tartu Ülikool/Glassdrive), Mihkel Vaher, Andrei Kunavitš (Aruküla SK) ja Jesper Bramanis (Audentes). Treener Risto Lepp.
Tallinna koosseisus mängisid Kaspar Lees (HC Kehra/Horizon Pulp&Paper), Robin Oberg, Aleksander Oganezov, Mattis Rätsep (kõik HC Viimsi/Tööriistamarket), Mihkel-Matteus Luik (Aruküla SK), Martin Gristšuk, Rainer Kelk, Kristjan Käbi (kõik Audentes), Rauno Aus, Markus Viitkar, Karel Meriste, Enrico Anton ja Armis Priskus (kõik HC Tallas/Tallinna Spordikool). Treener Jüri Lepp.
Kohtumine toimus HC Tallinna ning tema tütarklubide HC Tartu ja HC Pärnu perepäeva ja noorteturniiri raames. 2012. aasta sügisel tegevusega alustanud HC Tallinna klubis on üle 30 noorte treeninggrupi ning 450 last vanuses 7-13. Lisaks meeste esiliiga ja naiste meistriliiga võistkond. HC Tartus on 60 ja HC Pärnus 50 last. | Tallinna käsipallurid alistasid show-mängus Eesti esinduse | https://sport.err.ee/86775/tallinna-kasipallurid-alistasid-show-mangus-eesti-esinduse | Laupäeval Saku Suurhallis toimunud käsipalliklubi HC Tallinn korraldatud Suure Käsipallipäeva raames toimus ka meeste All-Star kohtumine, kus Tallinn All-Star võitis 54:38 Eesti All-Star meeskonda. |
„ Kõrb piiras meid kõikjalt; selge ja pilvitu taeva all olid kõik maastiku üksikasjad selgelt valgustatud ning järsult rõhutatud. Alul seesugune vaatepilt jätab alati suursuguse mulje, ent mitte kauaks, sest varsti hakkab see pilt igavana tunduma. “
Charles Darwin kirjutas need read 28. juunil 1835. aastal reisipäevikusse, mis mõni aasta hiljem ilmus trükis. Algaja ja auahne looduseuurija andis selles ülevaate oma ümberilmareisist kapten Robert FitzRoy juhitud purjeka Beagle pardal aastatel 1831–1836.
Paik, mida suurmees sissejuhatavas tsitaadis kirjeldab, pole lihtsalt kõrb, vaid Tšiili põhjaosas laiuv Atacama kõrb. Õigupoolest peaks selle kõrbe kohta ütlema, et pikkusesse laiuv, sest Andide mäeaheliku ja Vaikse ookeani vahele surutud Tšiili on põhjast lõunasse ümmarguselt 4300 kilomeetri pikkune ja idast läände maksimaalselt 430 kilomeetri laiune, kirjutab Indrek Rohtmets ajakirjas Horisont.
Atacama kõrbe pikkuseks hinnatakse tavaliselt 900–1000 kilomeetrit ja laiuseks keskmiselt 100–150 kilomeetrit. Maailma looduse fond (WWF) aga näeb Atacamat oluliselt suuremana ja pakub selle pikkuseks 1600 kilomeetrit ning pindalaks kuni 130 000 ruutkilomeetrit, seega ligemale kolm korda suuremat ala kui Eesti.
Kõrbete kohta käivat kirjandust uurides jõuab varem või hiljem välja üldiselt heakskiidetud tõsiasjani, et Atacama on maailma kõige kuivem paik. Näiteks on küll mainitud, et valdavalt Namiibias asuva hiiglasliku Namib-Nauklufti kõrbelagamiku mõned sisepiirkonnad võiksid Atacamaga kuivuse poolest konkureerida, aga kui te peate mälumängus nimetama maailma kõige kuivemat kõrbe ja vastate, et Atacama, siis on maksimumpunktid käes!
Atacama kuivuse kohta leidub igasuguseid andmeid, nagu mitmete ja mitmete teistegi „kõige-kõige“ loodusnähtuste ja -objektide kohta. Mõned allikad räägivad piirkondadest, kus pole paarsada aastat tilkagi vihma sadanud, teised jälle viitavad, et kindla peale on paiku, kus pole juba vähemalt 40 aastat sadanud. Kõrb on ju tegelikult väga suur ja pikaajalisi usaldusväärseid vaatlustulemusi kõikide piirkondade kohta pole kusagilt võtta.
Suurtest asustatud punktidest pakutakse kõige kuivemana välja Arica linna, kus langeb aastas keskmiselt 0,6–3 millimeetrit vihma. Iquique linna kandis on mõõdetud aastaseks sadememahuks 2,1 ja tööstuslinna Antofagasta lähistel 3 millimeetrit. Kogu Atacama aasta keskmiseks sademehulgaks pakutakse 15 millimeetrit, Eestis jääb aasta keskmine sademete hulk 500 ja 800 vahele.
Miks on Atacama on nii kuiv? Sellest saab täpsemalt lugeda ajakirja Horisont mainumbris ilmunud loost „ Mägede vahel on kõrbete kõrb“. | Maailma kõige kuivem paik laiub Eestist kolm korda suuremal alal | https://novaator.err.ee/259094/maailma-koige-kuivem-paik-laiub-eestist-kolm-korda-suuremal-alal | Kolm korda suurem kui Eesti pindala. Sademeid on aga jällegi 53 korda vähem kui Eestis. See paik on kõrbete kõrb Atacama ehk maailma kõige kuivem paik. |
Külma sõja aastatel tuli idasakslastel Lääne-Saksamaale pääsemiseks eluga riskida ning pärast 1990. aastat eskaleerus läände suundujate arv kiiresti. Igal aastal kolis läände paremat tööd ja elutingimusi otsima umbes 200 000 idasakslast. 2014. aastal saabus aga murdepunkt, kus rändesuund pöördus vastupidiseks, vahendas The Local.
Suurimaks põhjuseks, miks itta suundujate arv läände kolijate oma ületas, on pealinn Berliin.
"Berliin ja seda ümbritsevad linnad on läänest tulijaile ligitõmbavad, aga ilma Berliinita oleks netoränne jätkuvalt negatiivne," teatas instituut.
Teised Ida-Saksamaa suuremad linnad nagu Dresden ja Leipzig on samuti elanikke juurde saanud, samas kui väikelinnad kannatavad jätkuvalt rahvastiku vähenemise käes. Kuigi Berliini müüri langemisest on möödas veerand sajandit, püsib Ida-Saksamaa töötuse tase läänest kõrgemana. Uuringu kohaselt valitsebki linnade ja maapiirkondade vahel suur lõhe.
Šveitsi mõttekoda Prognos tõi oma uuringus "Zukunftsatlas" (tulevikuatlas) välja, et Leipzig ja Berliin on teinud töökohtade, innovatsiooni ja jõukuse osas läbi suurima hüppe.
Ajakiri Focus kirjutas aga eelmisel nädalal, et Ida- Saksamaa linnad on heaks elukohaks naistele, kuna seal on märksa väiksem palgalõhe kui ülejäänud Saksamaal. | Esimest korda pärast Saksamaade ühinemist ületas itta pürgijate hulk läände suundujate arvu | https://www.err.ee/560806/esimest-korda-parast-saksamaade-uhinemist-uletas-itta-purgijate-hulk-laande-suundujate-arvu | Esimest korda pärast kahe Saksamaa ühinemist kolib rohkem inimesi Lääne-Saksamaalt Ida-Saksamaale kui vastupidi, selgus Föderaalse Rahvastiku-uuringute Instituudi äsja avalikustatud andmetest. |
Blaise Matuidi lõi 20. minutil mängu avavärava, kuid Vincent Aboubakar viigistas vaid kaks minutit hiljem. Olivier Giroud viis prantslased 41. minutil uuesti juhtima, kuid ka sellele oli Kamerunil vastus olemas, kui 88. minutil tegi Eric Maxim Choupo-Motingi tabamus seisuks 2:2.
Prantslaste kangelaseks kerkis Inglismaa klubis West Ham United tänavu särava hooaja teinud Dmitri Payet, kes lõi võiduvärava 90. minutil otse karistuslöögist.
Rootsi ja Sloveenia mängisid väravateta viiki. Rootslaste staar Zlatan Ibrahimovic oli küll koosseisus, aga väljakul ei käinud. | Prantsusmaa sai tänu Payet' karistuslöögile sõprusmängus võidu Kameruni üle | https://sport.err.ee/86784/prantsusmaa-sai-tanu-payet-karistusloogile-soprusmangus-voidu-kameruni-ule | Esmaspäeval peetud jalgpallikoondiste sõprusmängudes pidasid põnevuslahingu maha Prantsusmaa ja Kamerun, kus endisel maailmameistril ja kahekordsel Euroopa meistril õnnestus viimastel minutitel 3:2 võit võtta. |
USA geoloogiateenistus registreeris maavärina magnituudiks algselt 6,4 ja selle kese oli umbes 110 kilomeetrit Taipeist kirdes, vahendas Reuters.
Taiwani ilmateenistuse andmetel oli maavärina magnituud 7,2.
Esialgu ei ole teateid purustuste ega inimohvrite kohta. | Taiwanit raputas maavärin magnituudiga 6,1 | https://www.err.ee/560807/taiwanit-raputas-maavarin-magnituudiga-6-1 | Taiwanis oli täna maavärin magnituudiga 6,1, mida oli kohalike elanike ja ametkondade teatel tunda ka pealinnas Taipeis. |
Ettepanek näituseks tuli Thomas Cohnilt, omanimelise galerii omanikult. Tegemist on Brasiilia juhtiva kaasaegse ehte galeriiga, mis esindab paljusid eriala tipptegijaid kogu maailmast.
Näitusel astub üles 13 eesti kunstnikku: Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Kristiina Laurits, Villu Plink, Nils Hint, Sofja Hallik,Eve Margus-Villems, Darja Popolitova, Maria Valdma, Julia-Maria Künnap, Maarja Niinemägi ja Ketli Tiitsar.
13 ehtekunstniku ühisosaks on loomingu algete otsimine läbi kontemplatiivse lähenemise, enese eraldamine maailma mürast läbi mõtteselguse ja tunnetusliku subjektiivsuse. Vastastikune lugupidamine, kus mõtteruumide kooseksisteerimine on hajakülalikult harali.
Esitlusele tuleb enam kui 50 ehet-objekti ning näitusega kaasneb kataloog, mille on kujundanud Asko Künnap ja Julia Maria Künnap.
"ESTONISHING ! / 13 * from Estonia" väljapanekuga on kunstnikud üles astunud eelnevalt juba Saksamaal Münchenis Handswerksmesse raames toimunud ehtekunsti suurüritusel SCHMUCK 2016.
Näitust Brasiilias toetavad Thomas Cohni galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, SA Noor Ehe. | Eesti ehtekunst jõuab Lõuna-Ameerikasse | https://kultuur.err.ee/312332/eesti-ehtekunst-jouab-louna-ameerikasse | Näitus "ESTONISHING ! / 13 * from Estonia" avatakse 2. juunil Săo Paulos Thomas Cohni galeriis. See on esimene ülevaatlik eesti ehtekunsti tutvustav väljapanek Ladina-Ameerikas. |
Teise lisaaja lõpus võidu toonud kaugviske tabanud Spanoulis kogus 25 punkti ja 6 korvisöötu, seejuures tabas ta kolmeseid 6/10. Othello Hunter lisas 14 silma ja 7 lauapalli ning Evangelos Mantzaris ja Kostas Papanikolaou said kumbki kirja 13 silma.
Panathinaikose poolel tõi Nikos Pappas 16 punkti ja 9 lauapalli ning James Gist ja Dimitris Diamantidis kogusid kumbki 15 silma.
Olympiakose klubi jaoks oli see ajaloos 12. meistritiitliks, Panathinaikosel on läbi ajaloo võidetud koguni 34 tiitlit.
Pronksiga lõpetas tänavuse hooaja Ateena AEK meeskond, kes sai viimaseks jäänud kohtumises 89:81 jagu Thessaloniki Arisest ning võitis seeria 3:1. | Spanoulise kolmene teisel lisaajal tõi Olympiakosele teise järjestikuse meistritiitli | https://sport.err.ee/86777/spanoulise-kolmene-teisel-lisaajal-toi-olympiakosele-teise-jarjestikuse-meistritiitli | Kreeka korvpalli kõrgliigas kordas mullust tiitlivõitu Pireuse Olympiakos, kes tänu tagamängija Vassilis Spanoulise kangelastegudele sai neljandas finaalmängus teisel lisaajal 82:81 jagu Ateena Panathinaiksoest ja võitis seeria 3:1. |
Karol Kuntsel esitab Ellen Niidu luuletuse "See maa" | https://kultuur.err.ee/312336/karol-kuntsel-esitab-ellen-niidu-luuletuse-see-maa | 2010. aastal jõudis ETV ekraanile Eesti luulepärlite sari, kus näitlejad esitasid 100 olulisemat Eesti luuletust - nende seas kõlas luuletus "See maa", mida nüüd lastekirjaniku, tõlkija ning luuletaja Ellen Niidu lahkumise järel taas meenutada. |
|
Moskva CSKA meeskonnaga Euroliiga meistriks kroonitud De Colo sai tänavu ka Euroliiga põhiturniiri MVP auhinna ning valiti ka finaalturniiri kõige kasulikumaks mängijaks.
Teist aastat järjest Ühisliiga põhiturniiri MVP-ks hinnatud De Colo kogus fännide, ajakirjanike ja ekspertide hääletuses kokku 9 punkti ja edestas kahe silmaga Kaasani Uniksi tagameest Keith Langfordi ja kolme silmaga Peterburi Zeniidi tagameest Ryan Toolsonit.
Nando De Colo kogus tänavu Ühisliiga põhiturniiril 26 kohtumisega keskmiselt 17,1 punkti, 4,3 korvisöötu, 3,5 lauapalli ja 1,3 vaheltlõiget ning tema efektiivsusetegur oli 18,7.
Lisaks De Colole, Langfordile ja Toolsonile mahtusid liiga sümboolsesse viisikusse veel Anthony Randolph (Krasnodari Lokomotiv Kuban) ja Kyle Hines (Moskva CSKA). | VIDEO | Nando De Colo valiti ka Ühisliigas kõige väärtuslikumaks mängijaks | https://sport.err.ee/86778/video-nando-de-colo-valiti-ka-uhisliigas-koige-vaartuslikumaks-mangijaks | Moskva CSKA ja Prantsuse koondise korvpallur Nando De Colo lisas tänavusele üliedukale hooajale veel ühe auhinna, kui ta valiti ka VTB Ühisliiga tänavuse hooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks. |
Hilinenud taotlusi saab esitada ja varasemas taotlustes andmeid muuta veel 17. juunini, kuid hilinejatel väheneb summa ühe protsendi võrra iga hilinetud tööpäeva kohta, muudatuste puhul vähendamist aga ei toimu. Eile keskpäevaks oli esitatud kokku 15 541 taotlust.
Kõige rohkem laekus taotlusi Võrumaa kohta, taotlusalust maad on aga kõige rohkem Lääne-Virumaal.
2015. aasta taotlusvoorus esitati kokku 17 365 taotlust, kuid siis toimus samaaegselt ka loomakasvatuse otsetoetuste taotlemine ning osa otsetoetuste taotlejaist liitus hiljem väiketootjate kavaga.
Ühtset pindalatoetust, mida taotleb valdav enamus hektaripõhiste toetuste soovijaid, maksti lõpuks 15 068 maakasutajale 929 136 hektari eest.
"Neid numbreid võrreldes võib eeldada, et taotlemine võib tänavu kujuneda ligikaudu samasuguseks nagu oli eelmisel aastal. Väga kiiduväärne on e-PRIA kasutajate suur osakaal - eelmisel aastal jäi see veidi alla 70 protsendi ja praegu on ligi 87 protsenti. Naabritel Lätis läks veelgi paremini, seal esitati tänavu ligi 100 protsenti taotlusi elektrooniliselt," ütles PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive.
Käimasoleva taotlusvooru otsetoetuste maksmiseks on eelarves 114,5 miljonit eurot, maaelu arengukava põllu- ja loomatoetuste jaoks 57,5 miljonit eurot. | PRIA sai üle 15 500 pindalatoetuse taotluse | https://www.err.ee/560799/pria-sai-ule-15-500-pindalatoetuse-taotluse | PRIA sai eilse seisuga 15 541 pindalatoetuse taotlust, millest 87,14 protsenti esitati e-PRIAs. |
Aprillis toodeti töötlevas tööstuses ühe protsendi võrra rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatas statistikaamet.
Toodangu kasv oli laiapõhjaline ehk üle poole tööstusharudest ületasid aprillis eelmise aasta taset. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige puidu, elektriseadmete, elektroonika- ja metalltoodete tootmise kasv.
Välisturule müüdi aprillis 70 protsenti kogu töötleva tööstuse toodangust. Eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks üks protsent ja müük kodumaisele turule kolm protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti tänavu aprillis tööstuses kokku kuus protsenti rohkem toodangut kui eelmisel kuul, sealhulgas töötlevas tööstuses kaks protsenti rohkem.
Eelmise aasta aprilliga võrreldes toodeti elektrit üheksa protsenti rohkem ja soojust üks protsent vähem. | Tööstusettevõtete toodang kasvas aprillis aastaga ühe protsendi võrra | https://www.err.ee/560798/toostusettevotete-toodang-kasvas-aprillis-aastaga-uhe-protsendi-vorra | Tööstusettevõtted tootsid tänavu aprillis ühe protsendi võrra rohkem toodangut kui eelmise aasta aprillis ning toodang suurenes energeetikas ja töötlevas tööstuses, kuid vähenes mäetööstuses. |
Kui märtsis kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes kolm protsenti, siis aprillis kasv kiirenes, teatas statistikaamet.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta aprilliga võrreldes 10 protsenti. Müügitulu suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes müügitulu tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 17 protsenti.
Keskmisest enam suurenes müügitulu veel ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning kasv oli 16 protsenti, kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) oli kasv 12 protsenti ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes oli kasv 11 protsenti.
Toidukaupade kaupluste müügitulu suurenes 2015. aasta aprilliga võrreldes neli protsenti.
Mootorikütuse jaemüügi ettevõtete müügitulu, mis veebruaris ja märtsis langust näitas, pöördus aprillis taas tõusule ning kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades kaks protsenti.
Võrreldes eelmise kuuga suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades neli protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv kaks protsenti.
2016. aasta nelja kuuga ehk jaanuar–aprill suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades kuus protsenti. | Jaekaupluste müügitulu kasvas aprillis kuus protsenti 512,5 miljoni euroni | https://www.err.ee/560797/jaekaupluste-muugitulu-kasvas-aprillis-kuus-protsenti-512-5-miljoni-euroni | Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes tänavu aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades kuus protsenti, tänavu aprillis oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 512,5 miljonit eurot. |
Penguinsi avakolmandiku väravad viskasid uustulnukad Bryan Rust ja Conor Sheary ning võiduvärava autoriks oli Nick Bonino, kes saatis 2.33 enne normaalaja lõppu Kris Letangi söödu. San Jose viskas mõlemad väravad teisel perioodil, kui täpsed olid Tomas Hentl ja Patrick Marleau.
Finaalseeria teine kohtumine toimub kolmapäeval samuti Pittsburghis.
Stanley karikavõistlused:
Idakonverents
Florida Panthers – New York Islanders 2:4
Tampa Bay Lightning – Detroit Red Wings 4:1
Washington Capitals – Philadelphia Flyers 4:2
Pittsburgh Penguins – New York Rangers 4:1
Tampa Bay Lightning – New York Islanders 4:1
Pittsburgh Penguins – Washington Capitals 4:2
Tampa Bay Lightning - Pittsburgh Penguins 3:4
Läänekonverents
Dallas Stars – Minnesota Wild 4:2
St. Louis Blues – Chicago Blackhawks 4:3
Anaheim Ducks – Nashville Predators 3:4
Los Angeles Kings – San Jose Sharks 1:4
Dallas Stars - St. Louis Blues 3:4
San Jose Sharks - Nasvhille Predators 4:3
St. Louis Blues - San Jose Sharks 2:4
Finaalseeria
Pittsburgh Penguins - San Jose Sharks 1:0 | Pittsburgh Penguins astus esimese sammu Stanley karika võitmise suunas | https://sport.err.ee/86774/pittsburgh-penguins-astus-esimese-sammu-stanley-karika-voitmise-suunas | Jäähokiliigas NHL algas esmaspäeval finaalseeria, kus avamängus sai kodujääl mänginud Pittsburgh Penguins 3:2 (2:0, 0:2, 1:0) võidu San Jose Sharksi vastu. |
Vähem kui kahe nädala pärast Jõgeval toimuval naiste tantsupeol „MeheLugu“ tähistab peo patroon Ivo Linna koos ligi 5000 tantsija ja publikuga ka oma 67. sünnipäeva. Iseäranis pidulikuks tõotab kujuneda kell 19 algav finaalkontsert, mille lõppedes pakub sünnipäevalaps kõigile kontserti vaatama tulnuile tükikese torti.
"Sellest tuleb üks igati uhke tordisöömine," ütles tantsupeo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. "Saladuskaatte all võin öelda, et meil on veel vabu kohti kontserdile. Kes soovib Eesti selle suve ühest kaunimast etendusest osa saada ja Ivoga koos torti süüa, peab kiirustama." Finaalkontserti oodatakse vaatama kokku ligi 2000 pealtvaatajat.
II Eesti Naiste Tantsupidu MeheLugu on kujunemas 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Sellest on osa võtmas ligi 5000 tantsijat nii Eestist kui ka välismaalt. MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.
Etenduse lavastab mitmete üldtantsupidude lavastaja ja liigijuht Ülo Luht. Peo muusikajuht on Toomas Lunge ja tekstide autor Heiki Vilep.
Pidu toimub Jõgeva linna staadionil 12. juunil. | Naiste tantsupeol saavad kõik külastajad Ivo Linnaga koos torti süüa | https://menu.err.ee/291019/naiste-tantsupeol-saavad-koik-kulastajad-ivo-linnaga-koos-torti-suua | 12. juunil toimuval II Eesti naiste tantsupeol oma sünnipäeva tähistav Ivo Linna pakub viimase kontserdi lõppedes pealtvaatajaile tükikese torti. |
Coninsx ütles usutluses Eesti Päevalehele, et Eurojusti prioriteetidest tõusid eelmisel aastal esile kolm ehk ebaseaduslik migratsioon/smugeldamine, terrorism/võõrvõitlejad ja küberkuritegevus.
"Seejuures on oluline, et kurjategijad ei püsi enam ühes valdkonnas, vaid hüppavad ühest kategooriast teise," tõdes Coninsx.
Tema sõnul terrorism ei peatu ja laieneb ning see on uus reaalsus. "Ilmselt muutub see ka palju nutikamaks," nentis ta. | Eurojusti president: terrorism on uus reaalsus ja muutub palju nutikamaks | https://www.err.ee/560795/eurojusti-president-terrorism-on-uus-reaalsus-ja-muutub-palju-nutikamaks | Eestis kolmepäevasel visiidil viibinud Eurojusti president Michèle Coninsx peab terrorismivastases võitluses oluliseks suurendada uurimisorganite võimalusi kiiresti tegutseda ja hõlpsamini infot koguda. |
Tänavuse hooaja NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks valitud Curry viskas 36 punkti, tabades seejuures seitse kaugviset. Kokku püstitas Curry 32 kolmesega uue NBA rekordi seitsmemängulises play-off seerias. Klay Thompson lisas kuus kolmest ja 21 silma.
Thunderi poolel kogus Kevin Durant 27 punkti ja 7 lauapalli, Russell Westbrook lisas 19 silma, 13 korvisöötu ja 7 lauapalli ning Serge Ibaka arvele jäi 16 punkti.
Kolmandal veerandil mängu enda kasuks pööranud Warriorsist sai läbi ajaloo kümnes meeskond, kes suutnud play-off seerias välja tulla 1:3 kaotusseisust.
Finaalis läheb Golden State taas vastamisi idakonverentsi parima meeskonna Cleveland Cavaliersiga, keda mullu finaalides võideti kuues mängus. Esimene finaalmäng toimub juba neljapäeval.
NBA play-off ’id 2016:
Idakonverents
1-Cleveland Cavaliers – 8-Detroit Pistons 4:0
2-Toronto Raptors – 7-Indiana Pacers 4:3
3-Miami Heat – 6-Charlotte Hornets 4:3
4-Atlanta Hawks – 5-Boston Celtics 4:2
1-Cleveland Cavaliers - 4-Atlanta Hawks 4:0
2- Toronto Raptors - 3-Miami Heat 4:3
1-Cleveland Cavaliers - 2-Toronto Raptors 4:2
Läänekonverents
1-Golden State Warriors – 8-Houston Rockets 4:1
2-San Antonio Spurs – 7-Memphis Grizzlies 4:0
3-Oklahoma City Thunder – 6-Dallas Mavericks 4:1
4-Los Angeles Clippers – 5-Portland Trail Blazers 2:4
1-Golden State Warriors - 5-Portland Trail Blazers 4:1
2-San Antonio Spurs - 3-Oklahoma City Thunder 2:4
1-Golden State Warriors - 3-Oklahoma City Thunder 4:3
Finaalseeria
Golden State Warriors - Cleveland Cavaliers 0:0 | VIDEO | Curry ja Thompson vedasid Warriorsi väga raskest seisust NBA finaali | https://sport.err.ee/86781/video-curry-ja-thompson-vedasid-warriorsi-vaga-raskest-seisust-nba-finaali | Korvpalliliigas NBA suutis valitsev meister ja tänavu 73 põhiturniiri võiduga uue NBA rekordi püstitanud Golden State Warriors läänekonverentsi finaalseerias välja tulla 1:3 kaotusseisust, kui otsustav seitsmes kohtumine Oklahoma City Thunderi vastu võideti koduväljakul 96:88 (19:24, 23:24, 29:12, 25:28) ja edeneti finaali. |
"Paks Margareeta on vaieldamatult üks Tallinna erilisemaid torne, mida jäädvustab fotodele möödaminnes iga päev sadu Tallinnas peatuvaid turiste ning mille katuseterrassil pööravad oma näo mere poole igal aastal kümned tuhanded muuseumikülastajaid. Aga mis peamine – Paksus Margareetas on väljas Euroopa üks vanemaid mereajaloo ekspositsioone, mis on suures osas püsinud algsel kujul tänase päevani. Parema külastuselamuse saamise ning täna tegelikult ka juba kompleksi amortiseerumisest tekkiva kahju eest kaitsmise nimel on vaja Paksu Margareeta kauaviibinud renoveerimine käsile võtta," sõnas Dresen.
Ideekonkursi tähtaeg on 31. mai, misjärel alustab Meremuuseum uue ekspositsiooni kontseptsiooni koostamist ja rahastuse planeerimist. „Meie soov on, et saaksime alustada ümberehitustöödega 2018. aastal ning 2020. aastal avaks uksed täielikult moderniseeritud Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus,“ ütles Meremuuseumi direktor.
Tema sõnul saab Paksu Margareeta ekspositsiooni osaks Tallinnas mullu maa seest leitud ligi 700-aastane koge, mis on väga mitmes mõttes unikaalne. „Taolisi laevaleide esineb väga harva ning meie suureks rõõmuks on koge üllatavalt hästi säilinud. Teiseks tuli kogega koos maapõuest välja ka rikkalik esemeline leiumaterjal – mitmesuguseid meeskonna isiklikke esemeid, nahast ja keraamikast esemeid, mida koge pardal kasutati ja palju muud,“ rääkis Dresen.
Paks Margareeta on üks osa Suure Rannavärava kaitserajatisest, mis kuulus keskaegset Tallinna ümbritsenud müüride ja tornide süsteemi. Nüüdseks pea 500 aastat vana torn pidi kaitsma linna ja sadamat, samas linnaväravana jätma võimsa mulje ka mere poolt tulijatele. Lisaks kaitsefunktsioonile on Paksu Margareeta torn täitnud hilisematel sajanditel ka lao ja vangla funktsiooni. Alates 1961. aastast on Suure Rannavärava kompleksi lugu seotud Eesti Meremuuseumiga. | Meremuuseum soovib Paksu Margareeta 2020. aastaks täielikult renoveerida | https://kultuur.err.ee/312338/meremuuseum-soovib-paksu-margareeta-2020-aastaks-taielikult-renoveerida | 1980. aastal Meremuuseumiks saades viimati renoveerimise läbinud Paks Margareeta valmistub suuremahuliseks projektiks, mille eesmärk on muuta Tallinna vanalinna üks populaarsemaid muuseume kaasaegseks terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks. |
Raketikatsetused Põhja-Koreas on väga suure tähelepanu all. Stalinistlik riik korraldas jaanuari alguses neljanda tuumakatsetuse ja katsetas kuu aega hiljem kaugmaa ballistilist raketti. Sellele järgnes ridamisi väiksemaid raketikatsetusi, vahendasid ERR-i teleuudised.
Alates märtsi algusest kehtestas ÜRO Põhja-Korea vastu viimase 20 aasta karmimad sanktsioonid ning ÜRO resolutsioonidega ei ole Põhja-Koreal lubatud kasutada mis tahes ballistilise raketi tehnoloogiat.
Põhja-Korea raketikatsetusele reageeris Jaapan ning viis oma sõjaväe valmisolekusse raketi allatulistamiseks juhul, kui see peaks ohustama Jaapani territooriumi. | Lõuna-Korea: Pyongyangi järjekordne raketikatsetus luhtus | https://www.err.ee/560794/louna-korea-pyongyangi-jarjekordne-raketikatsetus-luhtus | Põhja-Korea viis läbi järjekordse katsetuse keskmaaraketiga, kuid Lõuna-Korea kaitseministeeriumi teatel katsetus ebaõnnestus. |
Uues kindlustuses osalemine tehakse kõigile raviasutustele kohustuslikuks, kirjutab Eesti Päevaleht.
Juunis kooskõlastusringile saadetav uus sundkindlustusesüsteem nõuab kõigilt tervishoiuasutustelt sissemakseid ja teeb väljamakseid kahju kannatanud patsientidele.
Haiglad peavad hakkama ravivigadest ise ette kandma ja uus süsteem kaotab ka tava, et info jääb pahatihti raviasutuste seinte vahele.
Kahjude käsitlemiseks luuakse ilmselt haigekassa juurde erikomisjon. | Uue kindlustussüsteemiga hakatakse patsientidele ravivigasid hüvitama | https://www.err.ee/560787/uue-kindlustussusteemiga-hakatakse-patsientidele-ravivigasid-huvitama | Sotsiaalministeerium esitleb peagi uut kindlustussüsteemi, millega hakatakse patsientidele ravivigade eest hüvitist maksma. |
Eestile oli MM edukas. Esmakordselt pääsesid 32 parema hulka ja kohamängudele ka Eesti mängijad. Naiste hulgas pääses 20. kohaga edasi Heret Ots, visates uue isikliku rekordi 606 kurikat ja meeste hulgas 30. kohaga ning 626 kurikaga Markko Abel. Eesti koondisesse kuulusid veel Marian Saar, kelle tulemuseks oli 568 ja Kaido Kirs, kes viskas 581 kurikat.
1/16 finaalis mängis Ots tiitlikaitsja Sina Beisseriga Saksamaalt ning vastu tuli võtta 0:4 kaotus, Beisser tuli hiljem hõbemedalile. Meeste hulgas tuli Abel vastaseks maailma esinumber ning hilisem maailmameister Vilmos Zavarko, Abel kaotas 0,5:3,5.
Nädal varem toimunud U-23 MM-il näitasid paremaid tulemusi Eesti koondislased Marek Kivi, kes viskas uue juunioride Eesti rekordi 592 kurikat ja Kristjan Tamlak, tulemusega 534 kurikat. MM-i debüüdi tegid tõusvad tähed Kertu Rohumägi ja Priit Tõnisson. | Eestlased võistlesid sportkeegli MM-il maailma tippudega | https://sport.err.ee/86773/eestlased-voistlesid-sportkeegli-mm-il-maailma-tippudega | Laupäeval selgusid Novigradis (Horvaatias) uued maailmameistrid sportkeeglis. Naiste arvestuses kuulutati meistriks horvaatlanna Ines Maricic ja meeste arvestuses serblane Vilmos Zavarko. Kusjuures Maricic viskas finaalis uue naiste maailmarekordi 675 kurikat. |
Läinud aasta esimese novembri esimene tund oli äsja lõppenud, kui üks baari ees seisnud meesterahvas otsustas, et hakkab politseinike suunas pudeleid loopima. Umbes kuu aega hiljem läks keegi noormees teisele kallale, peksis teda mõnda aega ja jalutas tagasi baari. Nüüd äsja, mai alguses lõi üks naisterahvas teisele pudeliga vastu vastu pead. Ikka seal samas Paradiisi nimelises baaris, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Lisaks neile seikadele on politsei alates oktoobrist registreerinud veel 20 eriilmelist sündmust, mida ühendab Paradiisi aadress Elva kesklinnas ja asjaosaliste napsune olek. Seejuures nelja tänavuse aastanumbri sisse jääva sündmuse asjus on algatatud kriminaalasi.
Et korda majja saada, tegi lõuna prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse Tartumaa piirkonnavanem Kaja Suur Elva linnale ettepaneku lühendada baari lahtiolekuaega kella kaheni hommikul. "Sellisel juhul jääb peale lõbustusasutuse sulgemist inimhulka tänava peal vähemaks. Tihti ei siirduta lõbu lõppemisel kohe kodu poole ja jäädakse maailma asju tänava peale arutama," selgitas Suur. Kui aga inimesed on napsutanud, siis toimub arutelu natuke kõvema häälsemalt.
Linnapea: kuulsin probleemidest politsei käest
Elva linnapea Eva Kamsi sõnul kuulis tema probleemidest Paradiisi juures alles politseilt. Reedel saab Kams baari omaniku ja politseiga kokku, et olukord täpsemini kaardistada, kuid praegu kella neljani hommikul avatud baari lahtiolekuaja lühendamine väärib tema sõnul kindlasti kaalumist.
"Minu jaoks pole mõistlik, et see baar peaks nii kaua lahti olema, sest mida tund edasi, seda hullemaks alkoholi tarbinud inimese seisund läheb," nentis Elva linnapea.
Omanik: kõik märatsejad on Elva inimesed
Ka Paradiisi omanik Natalja Helimets tõdeb, et korrarikkumistega baaris ja selle lähiümbruses on probleeme. Samas ei usu ta, et lahtiolekuaja lühendamine midagi paremaks muudaks. "Ta vähendab probleeme pubi juures, kuid see meede ei vähenda üldist probleemi. Põhimõtteliselt kõik n-ö märatsejad on Elva inimesed. Nad lihtsalt jätkavad tänavate peal ja metsades probleemide tekitamist," selgitas omanik.
Helimetsa sõnul on baar püüdnud korra tagamisele ka ise kaasa aidata. Viimasel ajal ainult nädalavahetustel avatud baaris töötab turvamees, suuremaid korrarikkujaid enam uksest sisse ei lasta ja baarist ostetud napsuga välja ei lubata.
Patrull sulgemise ajaks maja ette
Turvamehe silm aga kõikjale lihtsalt ei näe ning sestap lipsab mõni külastaja ikka õlletopsiga õue ja mõni sisenemiskeelu saanud külastaja lipsab jällegi sisse. Näiteks ei olnud ka mai algul teist naist pudeliga löönud naisterahvas Helimetsa sõnul baaris oodatud.
Suur osa korrarikkumisi toimub aga baarist väljas ja selle vastu ei saagi baar suurt midagi ette võtta. Seetõttu sooviks Helimetsa, et vähemalt sulgemisajal valvaks baari juures politseiauto.
Ühtlasi tõdeb Helimetsa, et varasem sulgemine tähendaks baari tegevusele lõppu, kuna päevasel ajal ja nädala sees kliendid Paradiisi ei kipu. | Elva "rusikabaari" omanik: enne kella nelja hommikul sulgemine tähendab Paradiisi lõppu | https://www.err.ee/560790/elva-rusikabaari-omanik-enne-kella-nelja-hommikul-sulgemine-tahendab-paradiisi-loppu | Kõrtside ja ööklubide lahtiolekuajad pole küsimuseks ainult suurtes linnades, kuna näiteks Elvas soovitas politsei linnavalitsusel kaaluda sealse öölokaali Paradiis lahtiolekuaja piiramist. |
Evestus leidis, et Martin Kattaid (33) tuleb karistada pooleaastase vangistusega, millest tal tuleb reaalselt vanglas ära kanda üks kuu ning karistuse ülejäänud osa mõista talle tingimisi kolmeaastase katseajaga, kirjutab Õhtuleht.
Advokaat Henrik Kirismäe seevastu leidis, et süüasi Kattai suhtes tuleks süüteokoosseisu puudumise tõttu lõpetada.
Kohus langetab otsuse 14. juunil.
Riigiprokuratuur süüdistab Kattaid selles, et ta ähvardas mullu sügisel korduvalt oma Facebooki lehel peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega.
Süüdistuse kohaselt avaldas Kattai ähvardavaid postitusi mullu 15. ja 25. septembril ning 4. ja 16. oktoobril.
Lisaks postitas Kattai Rõivasele suunatud tapmisähvarduse Reformierakonna toonase peasekretäri Martin Kuke Facebooki lehele, märkis süüdistus.
Seejuures kogus ja avaldas ta erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.
Kattai on kohtueelses menetluses tunnistanud, et süüdistuses märgitud tekstid ning sõnaavaldused sotsiaalmeediavõrgus Facebook on esitatud tema poolt, kuid leiab, et tema tekstides puuduvad ähvardusele viitavad kuriteotunnused.
Kattai ise ja tema advokaat Henrik Kirsimäe leiavad, et tekstide sisust ei nähtu ühtegi ähvarduse süüteokoosseisule omast tunnust ning tahavad kriminaalmenetluse lõpetamist.
Keskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.
Uurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.
"Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon," ütles uurimist juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ERR.ee-le.
Evestuse sõnul oli mehe käitumises selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.
Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vanglakaristuse. | Prokurör tahab peaministrit tapmisega ähvardanule reaalset vanglakaristust | https://www.err.ee/560786/prokuror-tahab-peaministrit-tapmisega-ahvardanule-reaalset-vanglakaristust | Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus taotles eile Harju maakohtus peaminister Taavi Rõivast tapmisega ähvardanud mehele reaalset vanglakaristust. |
Õnnetus juhtus kell 10.01 Papsaare külas Lõvi teel, kus 28-aastane naine tagurdas Peugeot Partneriga hoovist väljasõidul otsa üheaastasele tüdrukule.
Laps toimetati Pärnu haiglasse. | Naine tagurdas autoga otsa üheaastasele lapsele | https://www.err.ee/560792/naine-tagurdas-autoga-otsa-uheaastasele-lapsele | Pärnumaal tagurdas naine eile hommikul autoga otsa üheaastasele lapsele, kes sai viga. |
Sotsiaalministeeriumis valminud kava sõnastab laiemalt võrdse kohtlemise eesmärgid. Sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse sõnul peavad kõik Eestis elavad inimesed saama oma võimete kohaselt töö- ja ühiskonnaelus osaleda, vahendasid ERR-i teleuudised.
Tema sõnul on muutused töö- ja sotsiaalpoliitikas hädavajalikud, et lahendada mitmeid olulisi ühiskonna probleeme.
Vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks käivitus näiteks sel aastal töövõimereform. Üheks suurimaks väljakutseks vananeva rahvastikuga Eestis on aga pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamine. | Riigikogu arutab heaolu arengukava aastani 2023 | https://www.err.ee/560793/riigikogu-arutab-heaolu-arengukava-aastani-2023 | Eesti heaolu arengukava aastani 2023, mis seab eesmärgiks võimalikult paljude inimeste kõrge töövõime ja samas sotsiaalse ebavõrdsuse ning vaesuse vähenemise, jõuab arutamiseks riigikogu suurde saali. |
Arstide Liit, Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit esitasid aprilli alguses lepitajale kaks töötüli avaldust, vahendasid ERR-i teleuudised.
Esimeses paluti abi kehtiva kollektiivlepingu mitte täitmise kohta, mis puudutab töötajate personalistandardite kehtestamist.
Kohtumisel lepitaja juures õnnestus selles punktis osapoolte arusaami lähendada ja ette on võetud samme probleemi lahendamiseks.
Teine avaldus puudutas aga uue kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivset töötüli.
Vaatamata omavahelistele kohtumistele ei ole osapooled üheski uue kollektiivlepingu projekti punktis kokkuleppele jõudnud.
Padjaga tööle
Ühtlasi korraldavad arstid ja õed täna padjaga tööle tulemise päeva, et aktsiooniga tuletada riigikogulastele meelde meedikute rasket igapäevast tööd.
Aktsiooni korraldaja, Tartu arst Kuido Nõmm ütles, et algatust ärgitas korraldama reformierakondlase Igor Gräzini padjaga riigikogu ööistungile ilmumine ja sotsiaaldemokraadi Marianne Mikko veendumus, et meedikute 24-tunnised vahetused ei ole võrreldavad riigikogu liikmete raske tööga.
Facebookis on padjaga tööle tulemise grupiga liitunud üle 4400 inimese. Kuido Nõmme sõnul pööratakse aktsiooniga tähelepanu Eesti tervishoiu puudulikule rahastamisele.
Tervishoiu kogukulu osa sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal Eestis 6,4 protsenti. Euroliidu maades keskmiselt aga 10 protsenti. | Tervishoiutöötajad ja meditsiini tööandjad otsivad Henn Pärna juurest lepitust | https://www.err.ee/560785/tervishoiutootajad-ja-meditsiini-tooandjad-otsivad-henn-parna-juurest-lepitust | Tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud ja meditsiini tööandjate esindajad on kutsutud tänaseks riikliku lepitaja Henn Pärna juurde esimesele tervishoiuala lepituskoosolekule. |
Päästjad said väljakutse kell 21.59 Nõo valda Unipiha külla, kus tiigist leiti uppununa 77-aastane naine.
Juhtumi asjaolud on selgitamisel. | Tiigist leiti uppunu | https://www.err.ee/560789/tiigist-leiti-uppunu | Tartumaal leiti eile hilisõhtul tiigist uppununa eakas naine. |
Hukkunute seas oli ka kolm last.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmetel leidis õhtul aset vähemalt kümme õhurünnakut. Keskuse hinnangul korraldasid rünnakud Venemaa õhujõud.
Kohalike informatsiooni kohaselt tabas üks õhulöökidest haiglat, kus sai surma kümme inimest. Vaatluskeskus kinnitas samas, et haigla jäi rünnakutest puutumata.
Uudisteagentuuri Interfax info kohaselt on haavatuid vähemalt 150.
Idlibi linna vallutasid 2015. aastal islamistide äärmusrühmitus Al-Nusra Rinne ja sellega liidus olevad opositsiooni võitlusrühmad.
Vene duuma kaitsekomisjoni juht Vladimir Komojedov teatas laupäeval, et Moskva kaalub Süürias ühepoolsete sammude astumist äärmusrühmituse Al-Nusra Rinne vastu, sest USA on seni keeldunud Venemaaga nende vastu ühiselt tegutsemast.
"Me ei pea pelgalt alustama, vaid on aeg see lõpule viia," lausus Komojedov.
Sel ajal, mil Venemaa ootas Washingtonilt vastust Moskva taotlusele alustada ühisoperatsioone Al-Nusra Rinde vastu, suutis organisatsioon oma üksused uuesti koondada ja taasalustada aktiivset sõjategevust, lisas ta.
Kui rühmituse vastu aktiivselt samme ei astuta, "siis võidakse mööda vaadata millestki positiivsest, mis on Süürias juba saavutatud, ütles Komojedov. | Süüria õhulöökides sai surma vähemalt 14 tsiviilisikut | https://www.err.ee/560784/suuria-ohulookides-sai-surma-vahemalt-14-tsiviilisikut | Süürias tabas esmaspäeval Idlibi linna terve seeria õhulööke, milles jättis elu vähemalt 14 tsiviilisikut, teatasid inimõiguslased. |
Näitus annab ülevaate Eesti muuseumide rikkalikust vene graafika varamust, mille hulgas on mitmeid rahvusvaheliselt hinnatud kunstnike teoseid. Nimetagem neist vaid mõningaid ‒ Karl Brüllov, Mihhail Nesterov, Ilja Repin, Valentin Serov, Mihhail Larionov, Natalja Gontšarova. Teoste valik hõlmab ajavahemikku 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani.
Sedavõrd pikk periood annab mitte ainult mitmekülgse pildi selle kunstiliigi arenguloost ja saavutustest Venemaal, vaid lubab aimata ka üldisi kunstisuundumusi ning kunstnikke mõjutanud ühiskondlik-poliitilist tausta. Märkimisväärset osa teostest, mis pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi. Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ja Narva Muuseumi kogudest, näidatakse Eestis esmakordselt.
Teiseks võimaldab näitus võrrelda erinevaid graafikatehnikaid ja nende võimalusi alates klassikalisest selgejoonelisest vasegravüürist kuni maaliliste segatehnikateni. Üsna palju on välja pandud värvilisi estampe, mis avardavad tavaettekujutust graafikast kui mustvalgest kunstist. Omaette teemana käsitletakse illustratsiooni, mida tutvustatakse nii originaalis kui juba raamatukujunduse osana.
Estambi kõrval, mis Eestis tavaliselt kattub mõistega graafika, tutvustatakse vene kunstiteaduse traditsioone arvestades ka joonistust ja akvarelli. Ühelt poolt on tegemist paberalustel teostega, teisalt on neil trükigraafikaga muidki seoseid. Taotlevadki ju mitmed sügavtrükitehnikad akvarellilikku efekti, litograafiad on aga joonistuslikus laadis. Nii võimaldab see printsiip näidata Eesti kogudes leiduvaid tähelepanuväärseid töid kõigilt kolmelt alalt ehk siis teoseid, mis on loodud uuritsa, pintsli ja pliiatsiga.
Täiendavad andmeid eksponeeritud teoste kohta leiab kuraatorite koostatud rohkelt illustreeritud kataloogist. Lisaks sisaldab see ülevaadet Eesti Kunstimuuseumis leiduvatest vene graafikute teostest, olles esimene sedavõrd põhjalik käsitlus eesti keeles.
Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm: kuraatoriekskursioonid, loengud kirjanikust-kunstnikust M. Vološinist, ajaloolase ja kirjaniku N. Karamzini suhetest kunstiga ja vene graafika arenguteest. Graafik Loit Jõekalda vaatab näitust kunstniku pilguga ning tutvustab eri graafikatehnikaid tehnilisest küljest.
Esimesena on kavas vene helilooja Sergei Prokofjevi 125. sünniaastapäevale pühendatud kontsertprogramm koos näituse külastusega laupäeval, 3. septembril kl 18, kus esinevad solistid Venemaalt ja Eestist.
Näituse kuraatorid on Mai Levin ja Anu Allikvee. Kujundas Inga Heamägi.
Näitus jääb avatuks 8. jaanuarini 2017. | Eesti muuseumide vene graafika on kogutud Kadriorgu | https://kultuur.err.ee/313451/eesti-muuseumide-vene-graafika-on-kogutud-kadriorgu | Alates 3. septembrist 2016 on Kadrioru kunstimuuseumis avatud näitus "Uuritsa, pintsli ja pliiatsiga. Vene 19.–20. sajandi graafika Eesti muuseumides". |
24-aastane ja 211 cm pikkune prantslane liitus Nuggetsiga 2015. aasta veebruaris Venemaa klubist Moskva Himki ning kogus eelmisel hooajal keskmiselt 7,9 punkti ja 4,9 lauapalli.
Lauvergne sõlmis 2015. aastal Denveriga 4-aastase lepingu, millest viimane hooaeg ei ole garanteeritud. Nuggets sai Thunderilt prantslase eest kaks teise ringi draftivalikut. | Prantsuse koondise keskmängija vahetati Oklahoma City Thunderisse | https://sport.err.ee/91123/prantsuse-koondise-keskmangija-vahetati-oklahoma-city-thunderisse | Rio de Janeiro olümpiamängudel medalimängudelt välja jäänud Prantsusmaa korvpallikoondise keskmängija Joffrey Lauvergne vahetas korvpalliliigas NBA klubi, kui Denver Nuggets vahetas ta Oklahoma City Thunderisse. |
Krasnõi Oktjabr on suurtes finantsraskustes olnud juba tänavu kevadest alates. Eelmise hooaja lõpetas klubi 9. kohal, jäädes esimesena play-offist välja, kirjutab Delfi Sport.
Ühisliiga uus hooaeg algab 2. oktoobril. Ka tänavu lööb Venemaa tugevaimas klubisarjas kaasa ka Eesti klubi Tallinna Kalev/Cramo. | Üks Venemaa klubi loobus rahapuudusel VTB Ühisliigast | https://sport.err.ee/91137/uks-venemaa-klubi-loobus-rahapuudusel-vtb-uhisliigast | VTB Ühisliiga andis teisipäeval teada, et Venemaa korvpalliklubi Volgogradi Krasnõi Oktjabr algaval hooajal Ühisliigas ei mängi. |
Kontaveit alustas avasetis servimist, kuid kaotas kohe oma esimese servigeimi. Neljandas geimis suutis eestlanna omakorda murda venelanna servigeimi. Edasi kulgeti võrdselt kuni seisuni 6:6 ja kiire lõppmänguni. Kiires lõppmängus pani venelanna oma paremuse maksma ja võitis selle 7:4.
Teises setis läks Kontaveit hea mänguga 5:2 juhtima, kuid andis seejärel kaks lihtsat geimi järjest ära. Õnneks sai eestlanna seejärel vajaliku geimivõidu kätte ja võitis teise seti 6:4.
Otsustava seti avageimis läks Kontaveit vastase servigeimis küll 40:0 juhtima, kuid seejärel tema mäng lagunes ja lühikese aja pärast oli ta geimidega 0:2 taga. Sellest seisust tuli eestlanna 2:2 viigini. Kontaveidi otsustav lagunemine toimus kaheksandas geimis, kus ta oma servigeimi andis vastasele nulliga. Vesnina lõpetas kohtumise serviässaga ning võitis otsustava geimi 6:3.
12 serviässa löönud Kontaveit oli suures hädas matši otsustavatel hetkedel, kui 22-st murdepallist õnnestus eestlannal realiseerida kõigest neli.
Vesnina mängib järgmisena sakslanna Annika Beckiga (WTA 41.), kes sai 7:6, 6:3 jagu argentiinlannast Nadia Podoroskast (WTA 230.). | Murdepallid realiseerimata jätnud Kontaveit kaotas US Openi avaringis | https://sport.err.ee/91129/murdepallid-realiseerimata-jatnud-kontaveit-kaotas-us-openi-avaringis | New Yorgis alanud US Openi tenniseturniiril pidi Eesti naiste esireket Anett Kontaveit (WTA 90.) kohe avaringis tunnistama venelanna Jelena Vesnina (WTA 20.) paremust 7:6, 4:6, 6:3. |
Bertens kaotas kolmes setis 3:6, 6:2, 4:6 horvaatlannale Ana Konjuhile, Kasatkina jäi samuti kolmes setis 4:6, 6:2, 2:6 alla hiinlannale Wang Qiangile ning Ivanovic tunnistas tšehhitari Denisa Allertova 7:6, 6:1 paremust. | Kolm asetatud mängijat langes US Openil konkurentsist kohe avaringis | https://sport.err.ee/91138/kolm-asetatud-mangijat-langes-us-openil-konkurentsist-kohe-avaringis | New Yorgis toimuval US Openi tenniseturniiril pidid naiste üksikmängus teisipäeval kohe avaringis reketid pakkima teiste seas ka 20. asetatud hollandlanna Kiki Bertens, 23. asetatud Darja Kasatkina ja 29. paigutatud serblanna Ana Ivanovic. |
25. paigutatud Kohlschreiber pidi kaotusseisul 3:6, 5:7, 0:1 andma loobumisvõidu prantslasele Nicolas Mahut'le ning 29. asetatud Querrey kaotas 6:7, 7:6, 3:6, 3:6 serblasele Janko Tipsarevicile.
Favoriitidest on täna võidukalt väljakult praeguseks lahkunud 3. paigutatud šveitslane Stanislas Wawrinka, 6. asetatud jaapanlane Kei Nishikori ning 11. asetatud hispaanlane David Ferrer.
Warinka võitis 7:6, 6:4, 6:4 hispaanlase Fernando Verdasco, Nishikori oli 6:1, 6:1, 3:6, 6:3 üle sakslasest Benjamin Beckerist ning Ferrer sai juba avasetis seisult 6:5 loobumisvõidu ukrainlaselt Alexandr Dolgopolovilt. | Asetatud Kohlschreiber ja Querrey langesid US Openil avaringis konkurentsist | https://sport.err.ee/91139/asetatud-kohlschreiber-ja-querrey-langesid-us-openil-avaringis-konkurentsist | New Yorgis toimuval US Openi tenniseturniiril on meeste üksikmängus teisipäevastes avaringikohtumistes seni pidanud kaotust tunnistama kaks asetatud mängijat Philipp Kohlschreiber ja Sam Querrey. |
"Olen otsustanud teha kõik endast oleneva, et meie väärtused, ideed ja teod suudaksid Prantsusmaad muuta juba järgmisel aastal," ütles Macron (38) majandusministeeriumi töötajatele pärast seda, kui Prantsuse president François Hollande oli tema lahkumispalve rahuldanud.
Majandusministri kohuseid asub ajutiselt täitma rahandusminister Michel Sapin, teatas Élysée palee pärast Macroni ja Hollande'i kohtumist.
Macron ütles, et ainult valitsusest lahkudes on tal vabadus oma ideid läbi oma poliitilise liikumise propageerida.
"Tahan alustada uut etappi oma võitluse ja rajada projekt, mis teenib avalikkuse huve," ütles eksminister.
Macron asutas aprillis liikumise "En Marche", mis ei ole tema sõnul vasak- ega parempoolne, vaid uutele ideedele keskenduv.
Senise majandusministri lahkumine on hoop rekordmadalate toetusnumbritega võitleva president François Hollande'i jaoks.
Macron on liberaalide seas populaarne Prantsuse sotsialistide peamiste postulaatide, nagu 35-tunnine töönädal, kahtluse alla seadmise eest.
Vasakpooled on ekspankurist majandusministrit kritiseerinud liiga lähedaste sidemete eest suuräriga.
President ei ole veel teatanud, kas kavatseb järgmise aasta presidendivalimistel teiseks ametiajaks riigipeaks kandideerida.
Hollande reageeris juulis noomitusega Macroni vihjele presidendiks kandideerimisest. President ähvardas majandusministri vallandada, kui ta ei näita üles solidaarsust sotsialistide valitsusega.
Valitsevate sotsialistide seas on kandideerimisest teatanud endine rahandusminister Arnaud Montebourg. Parempoolse Vabariiklaste erakonna presidendikandidaadiks pürgimisest on teatanud ekspresident Nicolas Sarkozy, ekspeaminister Alain Juppé ja Sarkozy-aegne peaminister François Fillon.
Paremäärmusliku Rahvusrinde presidendikandidaat on suure tõenäosusega Marine le Pen.
Prantsuse presidendivalimiste esimene voor peetakse 2017. aasta 23. aprillil. | Macron: lahkusin valitsusest Prantsusmaa muutmiseks | https://www.err.ee/573002/macron-lahkusin-valitsusest-prantsusmaa-muutmiseks | Prantsuse valitsevate sotsialistide poliitik Emmanuel Macron ütles teisipäeval, et lahkus majandusministri ametist, et keskenduda "diagnoosi" panemisele riigi probleemidele, ent ei teatanud otsesõnu kavatsusest presidendiks pürgida. |
Eesti rekordinternatsionaal oli täpne 43. minutil, vähendades Farti duubelnaiskonna kaotusseisu Lunneri vastu minimaalseks. Teisel poolajal lõid aga vastased viis vastuseta väravat ja võtsid 7:1 võidu, kirjutab Soccernet.ee.
Farti esindusnaiskonna eest on Palmaru löönud 11 liigamänguga 2 väravat. | Kaire Palmaru lõi Norras värava | https://sport.err.ee/91122/kaire-palmaru-loi-norras-varava | Laupäeval Norra naiste jalgpalli esiliigas 24 mänguminutit teeninud Farti poolkaitsja Kaire Palmaru kuulus eilses tugevuselt neljanda liiga kohtumises algkoosseisu ja lõi värava. |
Laupäeval, 3. septembril on kavas 8 meistrivõistluste klassi. Nendeks on 50cc, 65cc, 85cc, MX2, MX2Jun, MX1, Mini MX, MX V (Veteran). Läti MV arvestusse lähevad nendest 65cc, 85cc, MX2, MX2Jun, MX1, MX V klassid. Lisaks tulevad rajale veel Mini MX Hobi klassi sõitjad, kes sõidavad EKV punktidele.
Motospordis võib kõike juhtuda ja seda näitas ka Tihemetsa etapp. Võidult võidule sammunud Tanel Leok (KTM, KTM Racing Estonia) koges harvaesinevat ebaõnne ja heitlus tiitlile sai nüüd hoogu juurde. MX1 klassis läheb Langel starti liidrina Tanel Leok, kolme etapiga on ta kogunud 134 punkti. Teisel kohal asub 109 punktiga Gert Krestinov (Honda, Motoextreme). Kohe tema seljataga kolmandal kohal on 107 punktiga Aigar Leok (Yamaha, Sõmerpalu MK). Marulise hooga lähenevad aga esikolmikule Harri Kullas (KTM, KTM Racing Estonia) ja Priit Rätsep (Honda, PMC Honda Racing). Kullas asub 91 punktiga viiendal kohal ja Rätsep 85 punktiga kuuendal kohal. Kuid nende ees on ühel mehel veel medalimõtted ja selleks on Andero Lusbo (Yamaha, Kagu Motoklubi). Neljandal kohal oleval Lusbol on koos 102 punkti. Ilmselt nende kuue mehe seast MX1 klassi esikolmik hooaja lõpuks selgub.
MX2 klassis vahetus Tihemetsa etapiga liider, sest Tanel Leok kogus kahe sõiduga vaid ühe punkti. Klassi liidriks tõusis 133 punktiga Karel Kutsar (KTM, KTM Racing Estonia). Leokil on teisena koos 101 punkti. Kolmandal kohal asub 97 punktiga esimesel kolmel etapil head stabiilsust näidanud Claudius Roosma (Yamaha, Spordiklubi Yamamoto RC). Kuid kindlalt ta ennast seal praegu tunda ei saa, sest tema seljataga asuvad kolm meest, kel samuti medalimõtted peas. Neljandal kohal on 89 punktiga Erki Kahro (KTM, Pärnu Motoclub). Kahrol on kuuest sõidust sisse tulnud kaks katkestamist ja rohkem ebaõnnestumisi ta endale lubada ei saa. Kahro seljataga viiendal kohal on 85 punktiga Kristers Drevinskis (KTM, LAT). Kuuendal kohal asub 81 punktiga Kristjan Rätsep (Kawasaki, Motodepoo Kawasaki).
Pühapäev, 4. september on ühe väikese erandiga külgvankrite ja Quadide päev. Eesti meistrivõistluste arvestuses tulevad rajale Q50, Q100, Q200, Quad Open ja K/V. EKV punkte asuvad jahtima MX Hobi, Q200B, Quad Amatöör, Quad Hobi, Quad Veteran, Q250, K/V Veteran ja K/V Hobi klasside sõitjad.
Külgvankritel on kahte viimast etappi domineerinud Kert Varik ja Maarek Miil (KTM, AYR Racing Team). Sarja liidritena on neil kolme etapiga koos 132 punkti. Teisel kohal on väga head stabiilsust näidanud Gert Gordejev ja Keit Kivaste (ZABEL, RedMoto Racing). Nad on kõik kolm etappi poodiumil lõpetanud ja kokku on neil 120 punkti. Kolmandale kohale tõusid Jõgeva etapiga Raido Riim ja Ilvars Skultans (ZABEL, Türi Motoklubi). Enne Lange etappi on neil koos 106 punkti.
Quad Open klassis on nelja etapi järel 166 punktiga liidrikohal Kevin Saar (Honda, Pärnu Motoclub). Hooaja jooksul ülikiire olnud Saar näitas Jõgeva etapil, et ka tema on inimene ja võib eksida. Tänu sellele on meistritiitel veel lahtine. Kuldmedalilootusi pole kindlasti veel maha matnud Martin Filatov (Honda, Kagu Motoklubi). Vahe liidriga on tal 22 punkti ja kõik on veel võimalik. Kolmandal kohal asub 115 punktiga Rene Tarend (Yamaha, Sõmerpalu Motoklubi).
Sarnaselt eelmistele etappidele jagub kohapeal huvitavat tegemist kogu perele, eriti lastele. Koostöös Maanteeametiga pakume laupäeval lastele jalgrataste vigursõidu võimalust ja infot jalgratturi ohutuse teemal. Koostöös KTM Racing Estoniaga on võimalik teha esimest tutvust krossimootorrattasõiduga. Igal Eesti meistrivõistluste etapil toimub publikuviktoriin, millega tähistame 70 aasta möödumist esimesest motokrossivõistlusest Eestis.
Kõigi piletiostjate vahel loositakse välja kaks Tallinki kruiisi neljale inimesele Rootsi ja neli liitrit Addinoli mootoriõli.
Võistluste pidulik avamine toimub mõlemal päeval kell 11:00. | Motokrossi Eesti meistrivõistlused jätkuvad sel nädalavahetusel Langel | https://sport.err.ee/91117/motokrossi-eesti-meistrivoistlused-jatkuvad-sel-nadalavahetusel-langel | Nädalavahetusel tegid meie krossisõitjad hooaja viimased etteasted motokrossi maailmameistrivõistlustel. Nüüd on aeg pilgud pöörata Addinol Eesti meistrivõistlustele, sest kätte on jõudmas otsustavad etapid. Sel nädalavahetusel, 3-4. septembril toimub Lange motokeskuses meistrivõistluste neljas etapp. Kuna Lange võistlus läheb ka Läti meistrivõistluste arvestusse, siis on oodata eriti põnevaid ja võitluslikke võidusõite. |
ISIS-e juhitav uudisteagentuur Aamaq teatas, et Abu Muhammed al-Adnani "sai märtriks, jälgides operatsioone Aleppo-vastaste sõjaliste kampaaniate tagasilöömiseks".
Agentuur ei andnud täpsemat teavet.
ISIS on avaldanud internetis mitu audiofaili, milles ISIS-e juhtkonda kuuluv Adnani kannustab islamiste rünnakutele. | ISIS teatas oma kõneisiku hukkumisest Süürias | https://www.err.ee/573004/isis-teatas-oma-koneisiku-hukkumisest-suurias | Äärmusrühmitus ISIS teatas teisipäeval oma kõneisiku "märtriks saamisest" Süüria põhjaosas. |
Botev, mis on Bulgaaria vanim tegutsev jalgpalliklubi, vallandas eelmisel nädalal senise peatreeneri Nikolai Kostovi ning nimetas uueks juhendajaks endise Sofia Levski treeneri Nikolai Mitovi.
Fännidele see käik aga ei meeldinud ning grupp poolehoidjaid tungis meeskonna treeningule ning sundis ähvarduste toel Mitovi ametist lahkuma.
Botevi ultrafännid tõid põhjenduseks välja selle, et kuna Mitov mängis ja töötas varem klubi suurima rivaali Levski ridades, siis on ta veel endiselt selel meeskonna poolt.
Mitov ja abitreener Marian Hristov peatasid ähvarduste peale treeningu ning värske peatreener otsustas ametist lahkuda. Klubi fännide reageering aga vihastas ka klubi omanikku Rumen Chandurovit, kes otsustas samuti klubi tegemistest oma käed puhtaks pühkida. | Bulgaaria klubi fännid sundisid vaid kaks tundi ametis olnud peatreeneri ähvarduste toel lahkuma | https://sport.err.ee/91128/bulgaaria-klubi-fannid-sundisid-vaid-kaks-tundi-ametis-olnud-peatreeneri-ahvarduste-toel-lahkuma | Bulgaarias leidis aset omapärane sündmus, kui Plovdivi Botevi jalgpalliklubi fännid sundisid värskelt ametisse nimetatud peatreeneri tagasi astuma vaid kaks tundi pärast ametisse astumist. |
"Tõmbame nüüd senisele segadusele, mis lõpuks piinlikuks muutus, joone alla. Soovin valimiskoguni jäänud nädalate jooksul näha ja kuulda presidendikandidaatide tõsist ja sisulist arutelu Eestile olulistel siseriiklikel ning välis- ja julgeolekupoliitika teemadel," kirjutas president Facebookis.
"Mitte joonistamise ja naljategemise oskus ei ole riigipea valimisel määravad, vaid presidendile vajalik kogemus, tema pilgu avarus ja maailma mõistmise sügavus. Ning mõistagi soovin erakondi ületavaid kokkuleppeid, mis annaksid Eestile hea Vabariigi Presidendi," lisas ta. | Ilves: riigipea valimisel pole määrav naljategemise oskus, vaid vajalik kogemus | https://www.err.ee/573000/ilves-riigipea-valimisel-pole-maarav-naljategemise-oskus-vaid-vajalik-kogemus | President Toomas Hendrik Ilves kirjutas Facebookis, et riigipea valimisel pole määrav naljategemise oskus, vaid presidendile vajalik kogemus ja maailma mõistmine. |
Tehingu esialgseks väärtuseks on 11 miljonit naela ehk veidi vähem kui 13 miljonit eurot, kuid see võib erinevate boonustega tõusta tulevikus 15 miljoni naela ehk 17,6 miljoni euro peale, mis oleks sellel liigatasemel rekordiline üleminek.
Elevandiluuranniku mängija palkamine võib seega edukaks osutudes ületada Villa poolt alles eelmisel kuul püstitatud senise liiga üleminekurekordi, kui Fulhamist toodi meeskonda Ross McCormack. Tema eest käidi välja 14,8 miljonit eurot, mis erinevate klauslitega võib kerkida 16,4 miljoni euroni.
Kodija lõi eelmisel hooajal Bristol City meeskonna eest 43 mänguga 19 väravat. Inglismaale siirdus ründaja 2015. aasta juulis Prantsuse klubist Angers. | Aston Villa on püstitamas Inglismaa esiliiga üleminekurekordit | https://sport.err.ee/91121/aston-villa-on-pustitamas-inglismaa-esiliiga-uleminekurekordit | Eelmisel hooajal Inglismaa jalgpalli kõrgliigast välja pudenenud Aston Villa jalgpallimeeskond ostis teisest esiliigaklubist Bristol City'st ründaja Jonathan Kodjia. |
"Tean, et olen mõnda aega eemal olnud, kuid nüüd olen tagasi," sõnas Bsoh ühes oma videos. "Kõik küsivad mu käest, kas ma juba mängin palli. Jah, mängin. Ma olen ju korvpallur."
Bosh on viimased kaks hooaega pidanud pooleli jätma veresoontes avastatud trombide tõttu ning levisid lausa kuuldused, et arstid soovitavad mehel karjääri riskide maandamiseks enneaegselt lõpetada.
32-aastane ja 211 cm pikkune ääremängija on ise kinnitanud, et soovib vaatamata riskidele siiski väljakule naasta.
Oma sotsiaalmeedia videotes on ta teinud palliga erinevaid individuaalseid harjutusi, peamiselt madala tempoga põrgatus- ja viskedrillid. | Tõsisest terviserikkest taastuv Chris Bosh on tagasi korvpalliväljakutel | https://sport.err.ee/91126/tosisest-terviserikkest-taastuv-chris-bosh-on-tagasi-korvpallivaljakutel | Miami Heati korvpalliklubi staarmängija Chris Bosh postitas esmaspäeval sotsiaalmeediasse video, kus ta oma autos paneb selga treeningriideid ning seejärel teeb korvpallisaalis erinevaid harjutusi. |
Ühendriikide relvajõud saavad kokkuleppega ligipääsu raudteejaamale ja loa kasutada selle varustust, territooriumi ja rajatisi.
Läti valitsus annab USA sõjaväele kasutusloa, toetudes 2015. aasta 19. juunil Läti ja Ühendriikide valitsuste vahel sõlmitud varasemale lepingule. | Läti valitsus plaanib anda USA sõjaväe kasutusse Garkalne raudteejaama | https://www.err.ee/573007/lati-valitsus-plaanib-anda-usa-sojavae-kasutusse-garkalne-raudteejaama | Läti valitsus kiitis teisipäeval heaks leppekavandi USA sõjaväega, mis annaks sellele loa kasutada Riia lähedal asuvat Garkalne raudteejaama. |
"Eks ta raske on. Pikkuses me oleme kaotanud, aga kõigil meestel on oma plussid ja miinused. Tuleb kuidagi teistmoodi mängida ja kompenseerida seda," selgitas Varrak intervjuus Vikerraadiole.
"Mõnes mängus tekib tagaliinis rohkem võimalusi, mõnes mängus tekib pikkadel rohkem võimalusi. See oleneb vastaste taktikast ka mingil määral. Aga praegu on kujunenud välja nii, et tagaliinil on veidi suurem roll rünnakul, kui varasemalt."
Varraku sõnul annab noorem koosseis Eestile jällegi võimaluse mängida agressiivsemalt, kui seda tehti viimasel paaril aastal. "Mäng on veidi kiirem ja kaitse on agressiivsem. See ei tähenda, et see oleks halvem või parem, aga mängupilt on teistsugune."
Esimese vastasena tuleb Eestil rinda pista Valgevenega, kus suurimaks ohuks meile on keskmängija Artjom Parahhovski. Lisaks on valgevenelased vahetult tähtsate mängude tarbeks kodustanud NBA kogemusega tagamehe Maalik Waynsi.
"Valgevenel on see suur Parahhovski seal korvi all, kes vajab ekstra tähelepanu ja lisaks on neil üks kodustatud ameeriklane, kes kontrollmängudes ei mänginud, aga Tallinnas on kohal. Tema kohta Valgevene koondises mängides info puudub. Teame, mis ta klubihooajal on teinud. Väike üllatusmoment on õhus ja peame valmis olema ja kiirelt reageerima," analüüsis Varrak.
"Eks kõik vastased on meie jaoks rasked, aga paberi peal on Poola selle alagrupi favoriit. Homme hakkame vaikselt minema ja eks siis paistab kahe nädala pärast kaugele me jõudsime." | Alar Varrak Valgevene koondisest: väike üllatusmoment on õhus | https://sport.err.ee/91124/alar-varrak-valgevene-koondisest-vaike-ullatusmoment-on-ohus | Eesti korvpallikoondis alustab kolmapäeva õhtul Saku Suurhallis EM-valikturniiri mängudega. Abitreener Alar Varraku arvates on meie koondise mängupilt varasemaga võrreldes palju muutunud ning suurem koormus lasub tagaliinimeestel. |
"Meile valmistab muret ühepoolne lähenemine," ütles Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest, lisades, et Komisjoni samm "ähvardab kahjustada edusamme, mida me oleme koostöös eurooplastega rahvusvahelise maksusüsteemi õiglaseks muutmiseks teinud".
"Kui ma ütlen õiglane, pean silmas õiglust maksumaksjate ja firmade jaoks, mis üritavad teha üle kogu maailma äri, mis toob lõpuks kasu ka majandustele," sõnas Valge Maja esindaja.
Pärast kolm aastat kestnud uurimist otsustas Euroopa Komisjon teisipäeval sundida USA tehnoloogiafirmat Apple tasuma Iirimaale 13 miljardit eurot, mis on Komisjoni hinnangul olnud ebaseaduslik maksusoodustus.
Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles selgituseks, et liikmesriikidel ei ole õigust teha maksusoodustusi üksikutele firmadele, kuna EL-i riigiabi reeglite kohaselt on see ebaseaduslik.
Komisjoni uurimise käigus jõuti järeldusele, et Iirimaa oli loonud Apple'ile ebaseadusliku maksusoodustuse, mis võimaldas sellel firmal aastaid maksta oluliselt vähem makse, kui pidid maksma teised firmad. Valikuline kohtlemine võimaldas Apple'il maksta oma Euroopa kasumite pealt ettevõtte tulumaksu 2003. aastal 1 protsendi, mis aastaks 2014 kahanes 0,005 protsendile.
Komisjon nõuab nüüd, et Apple peab Iirimaale aastail 2003-2014 tasumata jäänud maksud, mida on kokku 13 miljardit eurot, pluss intressid.
Apple'i juht Tim Cook ütles teisipäeval, et firma on alati ausalt makse maksnud. Iirimaa omakorda ähvardas Euroopa Komisjoni otsuse vastu EL-i kohtusse hagi esitada. | Valge Maja on mures EL-i ühepoolsete sammude pärast Apple'i suhtes | https://www.err.ee/572998/valge-maja-on-mures-el-i-uhepoolsete-sammude-parast-apple-i-suhtes | Valge Maja hoiatas teisipäeval Euroopa Liitu "ühepoolsete" sammude eest pärast seda, kui Euroopa Komisjon nõudis tehnoloogiahiiult Apple 13 miljardi euro ulatuses maksude tasumist Iirimaale. |
Türgi ja kurdi väed Põhja-Süürias saavutasid "lõdva kokkuleppe" omavahelise sõjategevuse peatamisest, ütles USA keskväejuhatuse (CENTCOM) pressiesindaja John Thomas.
"Viimase paari tunni jooksul oleme saanud tagatisi, et kõik asjassepuutuvad osapooled lõpetavad teineteise pihta tulistamise ja keskenduvad ISIL-i ohule," ütles Thomas äärmusrühmituse Islamiriik (IS) teist nimekuju kasutades.
Tema sõnul loodavad Ühendriigid, et paariks päevaks sõlmitud lõtv kokkulepe muutub aja jooksul püsivamaks.
Thomas lisas, et Türgi väed ja Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) on avanud Ühendriikidega ja omavahel sidekanalid "vaenutegevuse piiramiseks".
SDF-i pressiesindaja Shervan Darwish kinnitas relvarahu sõlmimist Türgiga.
Kurdi esindaja rahvusvahelise koalitsiooni juures Polat Can ütles Twitteris, et koalitsioon jälgib koos Jarabluse sõjalise nõukoguga relvarahu püsimist. Ta nimetas relvarahu "ajutiseks".
Türgi alustas eelmisel kolmapäeval koos Ankara-meelsete Süüria ülestõusnutega Süüria põhjaosas sõjalist operatsiooni IS-i ja kurdi rahvakaitseüksuste (PYG) vastu.
Ankara otsus pani keerulisse olukorra USA ja teised lääneriigid, kes on üheaegselt Türgi liitlased ning Süüria kurdide toetajad.
Ühendriigid üritavad palavikuliselt Türgi ja kurdide vahel sõjalist eskalatsiooni vältida, et koalitsiooni jõupingutused saaksid keskenduda IS-ile. | USA: Türgi ja kurdid lõpetavad Süürias teineteise pihta tulistamise | https://www.err.ee/572987/usa-turgi-ja-kurdid-lopetavad-suurias-teineteise-pihta-tulistamise | Türgi sõjavägi ja kurdi rahvakaitseüksused (YPG) saavutasid Süüria põhjaosas kokkuleppe peatada teineteise pihta tulistamine, ütles USA kaitseametnik teisipäeval. |
"Eriteenistuste operatiivtöötajad tuvastasid, et seda teed kasutas Islamiriik, et sisse Venemaalt Euroopasse toimetada," edastas SBU oma Facebooki lehel.
Samas märgitakse, et marsruut oli kahepoolse liiklusega nii Venemaalt Ukrainasse, kui ka Ukrainast Venemaale.
SBU edastas, et piiriületuse korraldas idapiirkonna piirivalvetöötaja. "Kurjategija kasutas ametiseisundit kaaslaste hankimiseks," seisis teates.
"29. augustil pidasid SBU töötajad Sumõ oblastis Velõka Pissarivka rajoonis seadusvastase piiriületuse katsel kinni ühe rühma liikme, kui ta üritas kaht Ukraina kodanikku Venemaale toimetada. Ülejäänud rühma liikmed peeti samal päeval kinni Harkivis," seisis teates.
Rühma kuulus veel neli inimest Ukrainast ja Kaukaasiast, kes korraldasid piiriületuse 2000 dollari eest. | Ukraina SBU tuvastas IS-i võitlejate tee Venemaalt Euroopasse | https://www.err.ee/572993/ukraina-sbu-tuvastas-is-i-voitlejate-tee-venemaalt-euroopasse | Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) hävitas koos politsei ja prokuratuuriga rahvusvahelise kuritegeliku rühmituse, mis toimetas äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejaid ebaseaduslikult üle Vene piiri Ukrainasse ja vastupidises suunas. |
9.-11. septembril toimuvale Eesti suurimale rahvaspordisündmusele, SEB Tallinna Maratonile registreerimise tippaeg on kätte jõudnud. Iga päev lisandub stardinimekirja sadu liikumisharrastajaid.
“Soovitame registreerumist mitte jätta viimasele hetkele, sest stardikohad täituvad väga kiiresti. Kui maraton ja poolmaraton nõuavad spetsiaalset ettevalmistust, siis viie- ja kümnekilomeetrised distantsid on kõigile jõukohased ja just sinna lisandub osalejaid kõige suurema aktiivsusega,” innustas SEB Tallinna Maratoni sekretariaadi juht Jaana Jõgisuu liikumisharrastajaid registreerima.
Traditsiooniliselt septembri teisel nädalalõpul toimuv SEB Tallinna Maraton on tänavu esmakordselt kolmepäevase programmiga ning tublisti uuenenud rajaprofiiliga.
Ennast võib proovile panna maratonijooksus (42,195 km), poolmaratonil (21,1 km), 10-kilomeetrisel jooksu- ja käimisrajal, viiekilomeetri pikkusel Nike Noortejooksul ja Mesikäpa lastejooksudel. Kõigi distantside kokkuvõttes ootavad korraldajad tänavu osalema 20 000 spordisõpra.
SEB Tallinna Maratoni erinevatele distantsidele saab veel sel nädalal soodsama hinnaga registreeruda aadressil www.jooks.ee. Samal veebiaadressil on avatud ka registreerimine Nike Noortejooksule ja Mesikäpa lastejooksudele. | Tallinna Maratonile on ennast praeguseks kirja pannud jooksjaid 51 riigist | https://sport.err.ee/91127/tallinna-maratonile-on-ennast-praeguseks-kirja-pannud-jooksjaid-51-riigist | Eesti populaarseimale rahvaspordisündmusele on end juba kirja pannud tuhandeid inimesi tervelt 51 riigist. Registreerimise intensiivsus läheneb tuhandele inimesele päevas. |
Nii 30-aastane Klavan kui ka 25-aastane Kameruni mees Matip osteti sel suvel Liverpooli sakslasest peatreeneri Jürgen Kloppi nõudmisel Saksamaa Bundeligast. Lovreni sõnul on mõlemad mehed praeguseks Inglismaa jalgpalliliiga stiiliga hästi kohanenud.
"(Nad on) Väga hästi (kohanenud)," sõnas 27-aastane Lovren intervjuus ja lisas: "Alati tuleb kasuks ka see, kui mängija juba oskab inglise keelt - nii on palju parem kohaneda ja tiimi sisse sulanduda."
"Mõlemad nad on suurepärased inimesed ja head jalgpallurid ning nad oskavad nõu küsida, kui neil mingi probleem tekib. Nad on kvaliteetsed mängijad ja mõistavad treeneri nõudmisi."
Lovren on hooaja alguses juba pidanud keskkaitses mängima nii koos Klavani kui ka Matipiga, kuid kolmandat hooaega Liverpoolis alustanud horvaat ei näe selles mingit probleemi: "Ma tunnen ennast kõigiga mugavalt. Kõige tähtsam on see, et me üksteist väljakul mõistaksime." | Klavan sai oma keskkaitsepartnerilt kiita: ta on kvaliteetne mängija | https://sport.err.ee/91120/klavan-sai-oma-keskkaitsepartnerilt-kiita-ta-on-kvaliteetne-mangija | Liverpooli jalgpalliklubi horvaadist keskkaitsja Dejan Lovren avaldas klubi kodulehel ilmunud intervjuus tunnustust oma uutele keskkaitsepartneritele Ragnar Klavanile ja Joel Matipile. |
Koondise kõige staažikam liige on 2008. aastal Pekingi paraolümpiamängudel 100 m seliliujumises pronksmedali saavutanud Kardo Ploomipuu, kes läheb Riosse oma neljandatele paraolümpiamängudele. Nii Brenda kui Elisabethi jaoks on tegemist esimeste paraolümpiamängudega.
Lisaks ujujatele kuuluvad Eesti paraolümpiakoondisesse kergejõustiklased Sirly Tiik ja Egert Jõesaar ning jalgrattur Mari-Liis Juul.
Rio de Jainero paraolümpiamängud avatakse 7.septembril ning kestavad kuni 18. septembrini. Avatseremooniast teeb ülekande ETV. | Esimesed Eesti sportlased asusid Rio de Janeiro paraolümpiamängudele teele | https://sport.err.ee/91119/esimesed-eesti-sportlased-asusid-rio-de-janeiro-paraolumpiamangudele-teele | Teisipäeval alustasid oma teekonda Rio de Janeiro paraolümpiamängudele Eesti koondise ujujad Elisabeth Egel, Brenda Tilk, Kardo Ploomipuu ning ujumiskoondise treener Õnne Pollisinski. |
Kätrin Beljaevi looming mängib ideega, kus ehted ja elektroonika on osa inimesest, kandes tema prestiiži rollimängus olulist osa. "Ulmefilmide maailm on ootamatult saanud meie igapäevaks. Elektroonika, milleta me elu ettegi ei kujuta, mõtleb ja otsustab meie eest, masinad teesklevad inimeseks olemist aina rohkem. Inimeste jaoks on masinlikult organiseeritud kord ja struktuur olnud aegade jooksul võluv, kuid tänapäeval näeme ka masinaid inimesi vaatlemas ja jäljendamas," kirjeldas Kätrin Beljaev oma ehteseeriate ideed.
Marita Lumi loodavad skulpturaalsed kaela- ja käeehted kannavad Fibonacci struktuurile üles ehitatud kasslaste ja eksootiliste krokodillide, kiskjate kehadele sarnaseid vorme. Metalli tarretatud elusloodusel tuleb päikselise kuldse naha ja kalliskividest silmadega oma kandjat kaitsta, valgustada oma sära ja kiirgusega. Justkui sfinksid on inimest kaitsvad mütoloogilised jumalused toetumas oma maisele olevusele naivistliku edevusega.
Mimikri on kõigi loomade kuju ja värvusega seotud kaitsekohastumus, mis väljendub looma või taime tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega või keskkonna elemendiga. Tavakeeles tähendab mimikri jäljendust, järgi tegemist, võltsimist, koopiaid või teisikuid. Selliseid sarnasusi luuakse looduses peamiselt enesekaitseks või meelituseks. Erinevad ohtlikud mustrid ja värvid imiteerivad tahet ja vastupanuvõimet ellu jääda või silma paista. Meelitus- ja varjevärvused on teemad, mida ehtekunstnikud sellel näitusel ühtse inspiratsiooni ja alglättena on kasutanud.
Mõlemad kunstnikud lõpetasid Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti magistrikraadiga 2015. aastal. Neid seob pikk ühine õpingute tee ja rändav elustiil urbanistliku keskkonna ja looduse vahel. Pühendunutena ning entusiastlikena on nad alustanud vabakutselise ehtekunstniku karjääri. | Näidatakse ehteid, mis pürgivad osaks inimesest | https://menu.err.ee/292048/naidatakse-ehteid-mis-purgivad-osaks-inimesest | Neljapäeval, 1. septembril avatakse HOP galeriis Kätrin Beljaevi ja Marita Lumi näitus "Mimikri". |
Nii mängib noortekoondises mängija Valgevene klubist Barõssavi BATE, kus mängib ka Artur Pikk. Lisaks on kaks mängijad Belgia meeskonna Gent nimekirjas ning Giorgi Gorozia teenib leiba Norras Stabaeki ridades, kirjutab EJL-i koduleht.
Kohtumise avavile kõlab A. Le Coq Arenal kolmapäeval, 1. septembril 19:00. Pileti hind on viis eurot. Tasuta sissepääsu tagavad LHV jalgpallikaart ja Jalgpallihaigla liikmekaart. Tarkusepäeva puhul pääsevad kõik kehtiva õpilaspileti ettenäitajad mängule tasuta. Pääsmed on saadaval Piletilevis.
Gruusia U-21 koondis
Väravavahid
Oto Goshadze (13.10.1997) – Saburtalo
Lazare Kupatadze (08.02.1996) – Lokomotivi
Beka Kurdadze (24.01.1997) – Saburtalo
Kaitsjad
Giorgi Tevzadze (25.08.1996) – Dinamo
Grigol Chabradze (20.04.1996) – Saburtalo
Jemal Tabidze (18.03.1996) – Gent (BEL)
Tornike Kirkitadze (23.07.1996) – Dinamo
Dachy Tsnobiladze (28.01.1994) – Samtredia
Gagi Margvelashvili (30.10.1996) – Saburtalo
Davit Ubilava (27.01.1994) – Lokomotivi
Poolkaitsjad
Mate Tsintsadze (07.01.1995) – Dinamo
Otari Kiteishvili (26.03.1996) – Dinamo
Giorgi Kharaishvili (29.07.1996) – Saburtalo
Giorgi Gorozia (26.03.1995) – Stabek (NOR)
Valerian Gvilia (24.05.1994) – BATE (BLR)
Saba Lobjanidze (18.12.1994) – Chikhura
Levan Nonikashvili (05.04.1995) – Dila
Ründajad
Nika Kacharava (13.01.1994) – Ethnikoc Achna (CYP)
Budu Zivzivadze (10.03.1994) – Samtredia
Bachana Arabuli (05.01.1994) – Samtredia
Giorgi Beridze (12.05.1997) – Gent (BEL)
Peatreener: George Geguchadze | Gruusia U-21 koondisesse kuulub ka Artur Pika meeskonnakaaslane | https://sport.err.ee/91116/gruusia-u-21-koondisesse-kuulub-ka-artur-pika-meeskonnakaaslane | Eesti U-21 jalgpallikoondis võõrustab neljapäeval, 1. septembril, EM-valikmängus Gruusia eakaaslaseid. Mitmed Gruusia mängijad pallivad kohalikus liigas, kuid meeskonnas leidub ka pallureid välisliigadest. |
34-aastane ja 191 cm pikkune tagamees pääses olümpiaturniiril väljakule vaid 25-ks minutiks, kuid teenis sellele vaatamata oma karjääri kolmanda olümpiamedali.
Varem on Calderonil auhinnakapis hõbemedalid Pekingi ja Londoni olümpiamängudelt. Veel on ta koondisel aidanud võita 2006. aasta MM-tiitli, 2011. aasta EM-tiitli ning Euroopa meistrivõistlustelt veel ka kaks hõbedat (2003 ja 2007) ning ühe pronksi (2013).
Klubikorvpalli on hispaanlane juba üle kümne aasta mänginud NBA-s, kus ta on esindanud Toronto Raptorist, Detroit Pistonsit, Dallas Mavericksi ja New York Knicksi ning alustab järgmist hooaega Los Angeles Lakersi särgis. | Hispaania korvpalli viimase aja edu üks alustaladest lõpetas koondisekarjääri | https://sport.err.ee/91125/hispaania-korvpalli-viimase-aja-edu-uks-alustaladest-lopetas-koondisekarjaari | Äsja lõppenud Rio de Janeiro olümpiamängudel pronksmedali teeninud Hispaania korvpallikoondise üks pikaaegne liider Jose Calderon teatas koondisekarjääri lõpetamisest. |
"Eks me lähiajal arutame, millise plaaniga meie erakond valijameestekogu vooru läheb. Selleks peame loomulikult suhtlema ka oma valijameestega, kellega me siiani ei ole sellist ühist plaani pidanud," ütles Ossinovski ERR-i portaalile.
"Pilt sai mõneti selgemaks, vaatame ka, mida Reformierakond oma juhatuses teeb ja selle pealt on võimalik edasisi samme planeerida," lisas ta.
Küsimusele, kas Eiki Nestorit näeme valijameestekogus kandideerimas, vastas ta, et see on kindlasti üks võimalus.
"Aga hetkel ei ole me seda laiemalt arutanud. Selleks soovime seda küsimust arutada ka oma kohalike omavalitsuste esindajatega, sest nemad moodustavad üle poole nendest valijameestest, mis sotsiaaldemokraatidel on," lausus Ossinovski.
Sotside juht ei välistanud ka Siim Kallase toetamist valimiskogus. | Ossinovski: sotsid ei ole valijameestega presidendikandidaatide üle arutanud | https://www.err.ee/572990/ossinovski-sotsid-ei-ole-valijameestega-presidendikandidaatide-ule-arutanud | Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et kuna valimiskogu ei olnud sotsiaaldemokraatide esimene eelistus, ei ole erakond oma taktikat valimiskokku minekul veel paika pannud. Samuti ütles ta, et sotsid ei ole valijameestega presidendikandidaatide üle arutanud. |
Reps usub, et valijameeste seas on talle tugev toetus. Tema sõnul näitavad viimaste kuude kogemused ja otsekontaktid võimalike valijameestega seda, et maapiirkondades on tänase valitsuskoalitsiooni vastu suur pahameel, mis võib laieneda ka nende presidendikandidaatidele.
"Meile on väga tähtis, et nende valimiste põhiteemaks tõuseks haldusreform, kandidaadid peavad kujundama selged seisukohad maaelu küsimustes. Valijamehed jälgivad neid seisukohti väga tähelepanelikult ja nad on kindlasti märganud ka seda, et meie oleme algusest peale rääkinud nii haldusreformist kui ka ühistranspordi, koolide ja arstiabi kadumisest maapiirkondades," rääkis Reps.
Tema hinnangul võib haldusreformist tingitud pahameel viia valimiskogus protestihääletuseni, mille lõpptulemust ei saa prognoosida. | Reps: tänased võitjad on valijamehed | https://www.err.ee/572989/reps-tanased-voitjad-on-valijamehed | Keskerakonna presidendikandidaadi Mailis Repsi sõnul on tal hea meel, et presidendivalimised lähevad valimiskogusse. |
Meeritsa leping Hollandi esiliigaklubiga Emmen lõppes suve alguses, misjärel on mees klubiotsinguil olnud. Viimati käis ta testimisel Turu Interis, kust lepingut ei õnnestunud teenida.
Rakvere JK Tarvas tegevjuht Reijo Kuusik lausus, et tal on väga hea meel Marko Meeritsa liitumise üle: "See on omamoodi sõnum – jalgpalliklubi Tarvas on Eesti tippjalgpallis tõsiseltvõetav võistkond ja me tunneme rõõmu, et saame anda Markole võimaluse ennast Tarvas uuesti üles töötada," lausus Kuusik klubi Facebooki lehel.
"Samuti loodame, et Tarvas saab tänu temale hooaja lõpuspurdiks ekstra uut indu juurde ning suudame võidelda välja kauaoodatud võidu,“ lisas tegevjuht.
Marko Meerits märkis, et ehkki tema karjääri esimesed aastad täiskasvanute jalgpallis olid edukad – ta sai noorelt Tallinna FC Flora esikindaks ja teenis välislepingu – siis hiljem ei ole asjad soovitud moel toiminud.
"Minu ambitsioonid ei ole kadunud," märkis Meerits. "Tahan saada tippväravavahiks ja murda tagasi Eesti A-koondisse, milleks on vaja julgust astuda vähemalt näiliselt samm tagasi. Tänan JK Tarvast mulle pakutud võimaluse eest taastada oma sportlik vorm ja saada mängupraktikat. Loodan, et saan kaasa aidata klubi ajaloo esimese Premium Liiga hooaja väärikale lõpetamisele."
Järgmises Premium liiga mängus siirdub JK Tarvas Tartusse, kus 9. septembril kohtutakse sealse JK Tammeka meeskonnaga. | Koondises neli mängu kirja saanud väravavaht liitub Rakvere Tarvaga | https://sport.err.ee/91118/koondises-neli-mangu-kirja-saanud-varavavaht-liitub-rakvere-tarvaga | Rakvere Jalgpalliklubi Tarvas ja Eesti jalgpallikoondises neli mängu kirja saanud Marko Meerits leppisid kokku, et 24-aastane väravavaht kaitseb kuni käimasoleva hooaja lõpuni Lääne-Virumaa klubi värve. |
Beautiful Swimmers on Ari Goldman ja Maxmillion Dunbar (üks mu lemmikuid, kuulake tema albumit "House Of Woo" - VV), kaks muusikaoptimisti Washingtonist, kes veavad ka Future Times plaadifirmat, mis annab välja ainult helgemasse tulevikku suunatud muusikat – leibeli kreedoks on "Things will be better in future times". Pungist oma esimesed mõjutused saanud mehed on praeguseks tõusnud heatujulise põrandaaluse tantsumuusika ühtedeks suunanäitajateks. Plaadifirma on välja andnud ka sel aastal Eestit külastanud Shanti Celeste’i ja Jack J (üks pool märtsis Tallinnat tantsutanud Pender Street Peppersist) ning 2014. aasta suvel Kanalas käinud Huerco S’i või kunagi PÖFFil pidu pidanud Hunee muusikat.
USA idarannik on juba aastaid väga kuum koht ilusa tantsumuusika kaardil. Lisaks Future Time’ile tasub sealt kandist silm peal hoida ka PPU’l ehk Peoples Potential Unlimitedil, L.I.E.S. Recordsil või W.T. Recordsil New Yorgist.
DJ-setiga esineva Beautiful Swimmersi plaadikott mahutab muusikat alates nu-disco' st ja Chicago house 'ist kuni troopilise retrofunki, krautrocki või new-age ’ini. Vahele natuke ookeanikohinat või delfiinihääli, et liigutustele meditatiivsemat vaibi anda.
Reedene pidu sobib ideaalselt tempokamaks sammumiseks, kihisev-vahutavateks tunneteks, unistamiseks seiskumatust ajast, muusika peatumatusest ning enese tühjaks tantsimisest. Lekker Dancenight on tantsuõhtute sari, mis pühendatud puhtakujulisele tantsuekstaasile.
Beautiful Swimmersit toetavad plaadimängijate taga kohalikud Raul Saaremets ja Johann 3000.
Beautiful Swimmersi stiilinäide: | Lekkeris jagab optimismi Beautiful Swimmers | https://kultuur.err.ee/313486/lekkeris-jagab-optimismi-beautiful-swimmers | 2. septembril toimub Tallinna tantsukeldris Lekker murede-minema-tantsimise-pidu Lekker Dancenight ja külas on Beautiful Swimmers. |
"4. septembril kohtub president esimest korda Suurbritannia uue peaministri Theresa Mayga," ütles Ušakov ajakirjanikele.
Ta märkis, et praegu on Vene-Suurbritannia suhted samahästi kui külmutatud. "Ei mingeid sidemeid, mitte mingeid arutelusid, võib-olla maha arvata minu telefonivestlused ametivenna, peaministri julgeolekunõunikuga," tõdes presidendiabi.
"Seepärast me tähtsustame seda kohtumist eriliselt, sest ootame tõuget äärmiselt vajalikele sidemetele kahe riigi vahel," rõhutas Ušakov. | Putin kohtub pühapäeval Hangzhous Theresa Mayga | https://www.err.ee/572988/putin-kohtub-puhapaeval-hangzhous-theresa-mayga | Vene president Vladimir Putin kohtub pühapäeval G-20 tippkohtumise kõrvalt Suurbritannia uue peaministri Theresa Mayga, ütles presidendi abi Juri Ušakov teisipäeval. |
Rousseff kaitses end senatis korruptsioonisüüdistuste eest, kinnitades, et ta ei ole midagi valesti teinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
68-aastast Rousseffi süüdistatakse eelarveaukude lappimiseks ebaseaduslike riigilaenude võtmises ning korruptsioonis seoses riikliku naftafirmaga.
Volitustest ilma jäänud riigipea süüdistas enda tagakiusamises vandenõulasi, kes tahavad demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid hüljata. | Brasiilia senat hääletab Rousseffi tagandamise üle | https://www.err.ee/572997/brasiilia-senat-haaletab-rousseffi-tagandamise-ule | Brasiilia senat hääletab täna hilisõhtul või homme president Dilma Rousseffi ametist tagandamise üle. |
Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager ütles selgituseks, et liikmesriikidel ei ole õigust teha maksusoodustusi üksikutele firmadele, kuna Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt on see ebaseaduslik.
Komisjoni uurimise käigus jõuti järeldusele, et Iirimaa oli loonud Apple'ile ebaseadusliku maksusoodustuse, mis võimaldas sellel firmal aastaid maksta oluliselt vähem makse, kui pidid maksma teised firmad. Valikuline kohtlemine võimaldas Apple'il maksta oma Euroopa kasumite pealt ettevõtte tulumaksu 2003. aastal 1 protsendi, mis aastaks 2014 kahanes 0,005 protsendile.
Komisjon nõuab nüüd, et Apple peab Iirimaale aastail 2003-2014 tasumata jäänud maksud, mida on kokku 13 miljardit eurot, pluss intressid.
Iirimaal on ettevõtte tulumaks 12,5 protsenti, kuid Apple maksis ainult kaks protsenti maksu.
ABG Sundal Collieri analüütik Per Lindberg ütles, et komisjoni otsusel võivad Apple'ile olla pikaajalised tagajärjed. Vähenevad näiteks dividendid aktsia kohta.
Iirimaa peab Apple'ile määratud nõuet poliitiliseks ja imelikuks. Iirimaa rahandusminister Michael Noonan hindas, et tegemist pole majanduslikul alusel langetatud otsusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nii Iirimaa kui ka Apple ei ole süüdistustega nõus ja lubavad komisjoni otsuse edasi kaevata.
USA: EK otsus Apple'i kohta kahjustab USA-EL-i partnerluse "vaimu"
USA rahandusministeerium taunis Euroopa Komisjoni otsust, mis kohustab tehnoloogiahiidu Apple tasuma Iirimaale maksudena 13 miljardit eurot, öeldes, et otsus kahjustab "kahepoolse majanduspartnerluse vaimu".
"Komisjoni sammud võivad ohustada välisinvesteeringuid, ärikliimat Euroopas ning tähtsat majandusliku partnerluse vaimu USA ja Euroopa Liidu vahel," teatas Ühendriikide rahandusametkonna pressiesindaja avalduses.
"Me jätkame nende kaasuste jälgimist ja tööd Komisjoniga ühise eesmärgi suunas, milleks on meie ettevõtete tulumaksubaaside vähenemine," lisati teates.
Here’s how the EU Commission's #Apple fine compares to previous state aid cases https://t.co/wM8dq8pnQG pic.twitter.com/y3D72LpKac
— POLITICO Europe (@POLITICOEurope) August 30, 2016 | Komisjon kohustab Apple'it tasuma Iirimaale 13 miljardit eurot | https://www.err.ee/572967/komisjon-kohustab-apple-it-tasuma-iirimaale-13-miljardit-eurot | Pärast kolm aastat kestnud uurimist otsustas Euroopa Komisjon teisipäeval sundida USA tehnoloogiafirmat Apple tasuma Iirimaale 13 miljardit eurot, mis on Komisjoni hinnangul olnud ebaseaduslik maksusoodustus. |
Peakohtunikuks on Michael Tykgaard ning abikohtunikeks Lars Rix ja Niels Hög. Neljas kohtunik on Sten Klaasen Eestist.
31. augustil toimuva Eesti - Malta maavõistluse piletid on välja müüdud. Jalgpallikohtumisele on oodata üle 2500 pealtvaataja. Pärnu Rannastaadion avatakse mängupäeval kell 17:00, avavile kõlab kell 18:30. | Kolmapäevast Eesti koondise mängu teenindavad Taani kohtunikud | https://sport.err.ee/91114/kolmapaevast-eesti-koondise-mangu-teenindavad-taani-kohtunikud | Kolmapäeval Pärnu Rannastaadionil peetavat Eesti - Malta maavõistlust teenindavad Taani kohtunikud. |
4. augustil saatis Eesti Islami Koguduse juhatuse liige Aghanum Allahverdijeva siseminister Hanno Pevkurile kirjaliku pöördumise, milles palus riigilt abi islami kogukonnale ruumide leidmisel või kogukonna toetamisel ruumiprobleemi lahendamisel. Siseminister Pevkur teatas oma kirjalikus vastuses, et ministeeriumi valduses pole selliseid ruume, mida saaks rendipinnana kasutusse anda.
Ühtlasi soovitas Pevkur pöörduda abi saamiseks omavalitsuse poole. "Teie kogudusel tuleks läbi arutada variandid, millise omavalitsuse territooriumil Te soovite koguduse tegevuseks ruume rentida, ning seejärel on Teil võimalik pöörduda juba selle omavalitsuse poole vastava taotlusega selgitamaks, kas neil on sobivaid ruume kogudusele kasutamiseks anda,“ kirjutas Pevkur.
Eesti islamikogukond on varem avaldanud soovi rajada mošee Maardusse, kuid 18. augustil kirjutas Eesti Päevaleht, et islami kogudusel on soov osta hoopis Tallinnas Kadriorus Joa tänaval maja. Sama õhtu „Aktuaalses kaameras“ lükkas aga moslemikogukonna peaimaam Ildar Muhhamedšin selle väite tagasi, kuid tunnistas siiski ruumivajadust.
Ruumipuuduse taga on sisemised vastuolud siinses islami kogukonnas. Laias laastus on siinsed moslemid jagunenud kaheks: ühte kuuluvad põlismoslemid ehk mitmeid põlvkondi Eestis elanud tatarlased, kasahhid, aserid, usbekid, kes on religiooni ja sellega kaasnevad teadmised ning traditsioonid saanud kaasa oma siin elavalt perekonnalt. Teise poole moodustavad aga muul viisil moslemi usu omaks võtnud või välismaalt viimastel aastatel Eestisse saabunud moslemid.
"Täna oleme olukorras, kus hoolimata meie ühisest religioonist on meil erinev nägemus pühakirja tõlgendamisest, mis väljendub üha süvenevalt erinevas kasutatavas usukirjanduses ja selle õpetamise traditsioonis,“ tunnistas vastuolusid ka Allahverdijeva oma kirjas siseminister Pevkurile.
Tallinnas Keevise tänaval ehk Ülemiste Keskuse taga asuvas vanas teheasekvartalis asub küll islami keskus, kuid peaimaam Muhhamedšini sõnul käivad seal pigem need moslemid, kes on tulnud Eestisse hiljuti. Need, kes Eestis kauem elanud, sooviksid omale uut palvekohta, kuid selle soetamiseks pole vahendeid, mistõttu siseministri poole pöördutigi.
Tallinna linnavolikogu aseesimees Lauri Laats on „Aktuaalsele kaamerale“ öelnud, et linn pole saanud ametlikku avaldust mošee rajamiseks. „Eesti on ristiusku riik ja see teema on väga tundlik. Ja sellega tuleb arvestada. Ja kui tõesti selle usu pooldajad soovivad kunagi seda mošeed välja ehitada, siis nad peavad olema hästi avatud. ja et ühiskond saaks aru sellest,“ ütles Laats.
2011. aasta rahvaloenduse ajal nimetas end islamiusuliseks 1508 Eestis elavat inimest. | Riik islamikogudusele ruume ei anna | https://www.err.ee/572979/riik-islamikogudusele-ruume-ei-anna | Siseminister Hanno Pevkur ei pea võimalikuks Eesti riigi abi siinsele islamikogudusele uute ruumide leidmisel. |
Aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksuvõlgade summad moodustasid Krediidiinfo andmetel kokku ligi 34,6 miljonit eurot.
Sektoritest pea kolmekordistas maksuvõlga mäe- ja töötlev tööstus. Maksuvõlg vähenes vaid finants- ja kindlustus- ning hulgi- ja jaekaubandussektoris. Maksuvõla mediaansumma oli 2 499 eurot, mis on viimase kolme aasta kõrgeim.
Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal püsib aastaga võrreldes samal tasemel, kokku jäi riigile võlgu 5,4% ehk 4000 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima maksuvõlglaste osakaaluga paistavad silma majutus- ja toitlustussektor (10,5%), ehitus (10%) ning mäe- ja töötlev tööstus (9,1%).
„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ rääkis LHV majanduseksperdi Heido Vitsur Krediidiinfo statistikat analüüsides.
„Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud majanduskasvu taastumise lootuse tõttu, pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas Vitsur.
Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras: „Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus.“
Udrase kinnitusel saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjusi. "Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid nagu põllumajandus ja kalandus on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“
Tööstusettevõtetel puudub kindel jalgealune
Viimastel aastatel ei ole töötleval tööstusel väga hästi läinud. Marko Udrase sõnul on müügitulu püsinud enam-vähem stabiilsena, kuid tööstuse kasumlikkus on langenud. „Näiteks eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse kasum aasta varasemaga võrreldes 16%. Selle üheks põhjuseks on sisendhindade kallinemine, eelkõige tööjõukulude suurenemine kiire palgatõusu tõttu,“ täpsustas Udras.
Heido Vitsur rõhutab aga vähese nõudluse probleemi. „Eesti tööstusettevõtted on pidanud vähest nõudlust viis-kuus korda enam tootmist takistavaks teguriks kui ülejäänuid, sealhulgas ka tööjõu puudust,“ selgitas Vitsur.
„Paraku mõjutab oodatust väiksem nõudlus hindu, mis aja möödudes hakkavad järk-järgult vähendama ettevõtete võimet makse tasuda. Ja kuivõrd suur osa ettevõtetest on alanõudlusest tingitud väiksemate tulude all kannatanud juba aastaid, on üsna loomulik, et osa neist on seejuures ammendanud ka võime makse tasuda.“
Kaubandus kompab kasvupiiri
Sama loomulikuks kui probleemide kasvu tööstussektoris, peavad asjatundjad olukorra paranemist kaubanduses. „Viimastel aastatel on palgakasv Eestis olnud kiire ning tööjõupuudus madal. Seetõttu on kiiresti kasvanud ka eratarbimine. Just kaubanduse lisandväärtuse kasv on olnud viimastel kvartalitel Eesti majanduse üheks kasvumootoriks,“ tõdes Udras.
Vitsur täpsustas, et kaubandus on nautinud stabiilset 5-6% suurust kasvu ja koos sellega ka hoogsat laienemist. „Paraku tundub, et ka see sektor on jõudnud või jõudmas oma kasvupiiride lähedale. Peamiseks kasvuvõimaluste aeglustajateks on siin ilmselt kasvav ebakindlus tuleviku suhtes, mis väljenduvad nii kasvavas säästumääras kui ka suurenenud mures töökoha säilimise pärast,“ nentis Vitsur.
Maksehäired järsult kukkunud
Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad seevastu vähenesid aastaga 27,2%, jäädes püsima 24,2 miljoni euro tasemel.
Maksehäirete summad vähenesid enim majutus- ja toitlustussektoris ning veonduses ja laonduses. Mõningane vähenemine toimus ka mäe- ja töötleva tööstuse sektori võlasummades, kuid siiski moodustavad need üle poole (60%) maksehäirete kogusummast. Maksehäire mediaansumma oli 928 eurot.
Maksehäiretega ettevõtete arvu osakaal langes aastaga pea kõikides valdkondades.
Kokku on maksehäiretega 2,6% ehk 1 960 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus- ja toitlustussektoris (5,3%) ning ehituses (4,8%).
Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal on langenud ja jõudnud majanduse stagnatsiooniperioodi väljendava 11,3%-ni. See tähendab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on konservatiivne ja müügitegevus väga loid.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel. | Krediidiinfo: maksuvõlad jätkavad kasvamist | https://www.err.ee/572986/krediidiinfo-maksuvolad-jatkavad-kasvamist | Eesti ettevõtete värskest maksekäitumise statistikast selgub, et selle aasta esimesel poolel kasvasid riigile võlgu olevad summad 48,6%. Kasv toimub juba kolmandat aasta järjest ja ühtlaselt pea kõikides tegevusalades ning on üksiti viimaste aastate kõrgeim. |
Kanal 2 saadet "Suur presidendidebatt" vaatas 145 000 inimest ning ETV saadet "Presidendikandidaatide debatt" jälgis 115 000 televaatajat, teatas TNS Emor.
Nädala vaadatuim saade oli Kanal 2 saade "Meie pere ja muud loomad," mida jälgis 153 000 silmapaari. Esikolmikusse mahtus ka ETV uudistesaade "Aktuaalne kaamera" 127 000 televaatajaga.
ETV saadetest olid kümne parima hulgas veel "Sport" 106 000 vaatajaga ja jutusaade "8 Eestit miljonist" 104 000 vaatajaga. | Presidendikandidaatide debatid köitsid televaatajaid | https://menu.err.ee/292041/presidendikandidaatide-debatid-koitsid-televaatajaid | Presidendikandidaatide debatid ETV ja Kanal 2 ekraanidel köitsid möödunud nädalal televaatajaid. |
Rooney säilitas kaptenipaela pärast uue peatreeneri Sam Allardyce'i tulekut ning teatas, et kannab seda kuni 2018. aasta MM-ni, mille lõppedes ta koondisekarjäärile joone alla tõmbab, vahendab Soccernet.ee.
"Mul on olnud fantastiline rahvusvaheline karjäär siiani, olen mänginud palju mänge ja nautinud igat minutit väljakul, kuid mingil hetkel tuleb lõpetada," ütles jalgpalli sünnimaa koondise kapten. "Ma ei ole vana, aga Venemaal (2018. aasta MM-i toimumispaik - toim.) ütlen ma nägemist rahvusvahelisele jalgpallile," sõnas Rooney.
115 mänguga 53 väravat Inglismaa koondises löönud Rooney on selle näitajaga läbi aegade resultatiivseim inglane. | Wayne Rooney lõpetab 2018. aasta MM-i järel koondisekarjääri | https://sport.err.ee/91115/wayne-rooney-lopetab-2018-aasta-mm-i-jarel-koondisekarjaari | Inglismaa jalgpallikoondise kapten Wayne Rooney teatas, et lõpetab koondisekarjääri pärast 2018. aasta maailmameistrivõistlusi. |
McGoldrick ütles Jeemeni pealinnas Sanaas vastuseks uudisteagentuuri AP küsimusele, et ta peab silmas tsiviilisikuid. "Ma ei arvesta kunagi võitlejaid," lausus ta.
Esmaspäeval kutsus ÜRO humanitaarjuht taasavama Sanaa lennujaama ja jätkama sealt liinilende.
Jeemeni konfliktis on vastamisi president Abedrabbo Mansour Hadile lojaalsed jõud, keda toetab Saudi Araabia juhitav koalitsioon, ning šiiamässulised huthid ja nendega liidus olevad ekspresident Ali Abdullah Saleh'le lojaalsed väed.
21. aprillil Kuveidis alanud rahukõnelustel pole edu saavutatud. Kõnelused peatati augusti alguses.
Huthid vallutasid Sanaa 2014. aasta septembris. | ÜRO: Jeemeni sõjas on hukkunud ja viga saanud 10 000 inimest | https://www.err.ee/572983/uro-jeemeni-sojas-on-hukkunud-ja-viga-saanud-10-000-inimest | ÜRO Jeemeni humanitaarkoordinaator James McGoldrick ütles teisipäeval, et Jeemeni sõjas on hukkunud ja vigastada saanud vähemalt 10 000 inimest. |
Tallinna korterite kinnisvaraturg on püsinud stabiilne: teises kvartalis kukkus tehingute arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes napp 2,4%. Tänavu vahetas omanikku 3387 objekti, neist kortereid müüdi 2261.
Kui tehingute arv on väikeses languses, siis ruutmeetri mediaanhind on seevastu tõusnud: möödunud aasta teises kvartalis maksti ruutmeetri eest keskmiselt 1463 eurot, tänavu 1516, seega on mediaanhind 3,3% tõusnud.
Uusarendusturg Tallinna hinnalisemates piirkondades on läinud pigem luksuslike ja suure üldpinnaga korterite rajamise teed, mis on seetõttu ka kõrge müügihinnaga. Samas ootab turg aga väiksema üldpinnaga uute korterite ehitamist, mida küsivad nii koduotsijad kui ka investeeringute tegijad.
Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul on kesklinnas nn maagiliseks piiriks 100 000 – 110 000 eurot kahetoalise korteri eest, millega ollakse valmis aktiivsemalt ostuotsuseid tegema. Arendajad aga on turu üle külvanud luksuslikumate, 130 000 – 150 000 maksvate 2-toaliste ning üle 200 000 euro maksvate kolmetoaliste korteritega, mis kuidagi ostjat ei leia.
Kui korteriturul on ühes nišis ülepakkumine, siis maade- ja majadeturg püsib stabiilsena. Hea kvaliteediga uued eramud ja ridaelamuboksid lähevad endiselt kaubaks. Samas ei hiilga turg samasuguse aktiivsusega kui korteriturul, sest maja on ikkagi suurem ja kallim ning kulukam ka üleval pidada, mistõttu jääb maja Tallinnas ikkagi luksuskaubaks.
Üürnik dikteerib turgu
Üüriturul dikteerib täna üürilevõtja, kuivõrd turg on investeeringuks soetatud korteritest küllastunud ning üürihinnad sissetulekutega võrreldes viimase piiri peal, seega hinnakasvu ruumi enam ei ole. Üürnik aga vaatab pakkumisi juba lisaväärtuste põhjal: kas maja juures on tasuta parkimiskoht, kui väärtuslik on mööbel, milline on köögitehnika ning millal viimati tehti remonti. Ajad, kus korteri väljaüürimiseks piisas selle kõige odavama mööbliga sisustamisest, on möödas.
"Mõni üürnik käib enne kaheksa korterit läbi, kui ühe välja valib. Samuti on kauplemisruumi," selgitas Vähi ERR-ile. "Rusikareegel on, et kahetoalise uue korteri üür kesklinnas on 450-500 eurot kuus."
Väiksemat korterit on lihtsam välja üürida, sest seal on kommunaalkulud soodsamad. Vähi kinnitusel seotakse head üürnikku sellega, et enam iga-aastaselt tasu ei tõsteta. Eelistatud on tavaliselt pered, kellele suuremate korterite väljaüürimisel vahel ka hinnas vastu tullakse.
"Kahe- ja kolmetoaliste hinnavahe on sageli väiksem kui ühe- ja kahetoaliste vahel," tõdes Vähi.
Suuremaid ja kallimaid kortereid üürivad eeskätt saatkonnad, ettevõtted ja välismaalased. Nemad survestavad ka seda, et üürileandja oma vara pealt seadusekuulekalt ka makse maksaks.
"Seadusekuulekus on iga aastaga paranenud," kinnitas Vähi. "Ning üürihinda ei ole selle võrra kergitatud. Seda ruumi üüriturul pole." | Kesklinna kinnisvaraturul on luksuskorterite ülepakkumine | https://www.err.ee/572978/kesklinna-kinnisvaraturul-on-luksuskorterite-ulepakkumine | Kesklinna piirkonnas on arendajatel enamasti kihk ehitada kalleid luksuskortereid, kuid turg on neist küllastunud. Vaja oleks väiksemaid ja odavamaid kortereid. |
Kevin võitis kvalifikatsiooniringis Ibrahim Sadullah Tigci (Türgi), kaheksandikfinaalis Robert Erseki (Ungari) ja veerandfinaalis Uzur Dzhuzupbekovi (Kõrgõzstan).
Poolfinaalis tuli meie sportlasel alla vanduda Valgevene esindaja Bopembe Arsen Sychevile. Pronksmedali kohtumise vastane selgub lohutusringide lõppedes.
Juunikuus Bukarestis toimunud Euroopa juunioride meistrivõistlustel tuli Kevin Baumann 5. kohale. | Kevin Baumann maadleb juunioride MM-il pronksile | https://sport.err.ee/91109/kevin-baumann-maadleb-juunioride-mm-il-pronksile | Prantsusmaal, Maconis alanud juunioride maailmameistrivõistlustel maadluses on Eesti kreeka-rooma maadleja Kevin Baumann (-96 kg) jõudnud pronksmedali kohtumisele. |
Unistava hõnguga singel "Ma tõusen lendu" räägib läbi raskuste tähtede poole püüdlemisest ning sõpruskonnast, kellele toetudes on võimalik teoks teha ka kõige suuremad unistused.
Muusikavideo on loonud DOT Films koosseisus režissöör Sven Olters, Risto Niils ja Brit Tammeleht. | Kristel Aaslaid, räppar Okym ja DJ Audioholic avaldasid suvise loo | https://menu.err.ee/292042/kristel-aaslaid-rappar-okym-ja-dj-audioholic-avaldasid-suvise-loo | Lauljatar Kristel Aaslaid, räppar Okym ja DJ Audioholic üllatavad südasuvise loo ja videoga. |
Viimase nädala jooksul on Taani pealinnas Kopenhaagenis süüdatud põlema 26 autot, vahendas Reuters.
Üle riigi on sildadelt erinevaid esemeid loobitud umbes 20 auto pihta. Augusti keskpaigas sai samasuguse teo tagajärjel surma Saksamaalt pärit turist.
Politsei hinnangul ei ole need kaht tüüpi kuritegu omavahel seotud. Samuti ei ole kinni peetud kahtlusaluseid. Kuritegude motiivid pole samuti teada.
"Öeldakse, et kui keegi viskab esimese kivi, siis keegi teine viskab järgmise. Sellepärast see tendents kasvab," ütles Kopenhaageni politseinik Peter Gronbek.
Samasugune vandalismilaine on ka naaberriigis Rootsis, kus sel aastal on hävitatud üle 2000 auto. | Taanit on tabanud autosüütamiste laine | https://www.err.ee/572980/taanit-on-tabanud-autosuutamiste-laine | Taanit on viimasel ajal tabanud vandalismilaine, kus üle riigi on autosid põlema süüdatud või maanteesildadelt kividega loobitud. |
Barcelonaga viie aasta pikkuse lepingu sõlminud 23-aastane Alcacer mängis alates 2005. aastast Valencia ridades, esindusmeeskonna eest tegi mees debüüdi 2012. aastal. Kokku lõi Alcacer Valencia eest Hispaania kõrgliigas 92 mängus 30 väravat, hooaja 2012/2013 veetis mees Getafes.
Hispaania koondises on Alcacer mänginud 13 kohtumises ning võrku sahistanud kuuel korral.
Vastupidises suunas liigub ründaja Munir El Haddadi, kes liitub Valenciaga ühe aasta pikkuse laenulepingu alusel.
[ANUNCI OFICIAL] @paco_alcacer, nou jugador del FC Barcelona. Més informació a https://t.co/xIwAIK28UL #AlcacerFCB pic.twitter.com/3Gwt422oVR
— FC Barcelona (@FCBarcelona_cat) August 30, 2016
COMUNICADO OFICIAL | @Munirhaddadi, #ElNou9 ➡ https://t.co/jS8PBNzUEx pic.twitter.com/ghEbeVGw43
— Valencia CF (@valenciacf) August 30, 2016 | Barcelona ostis 30 miljoni eest Valenciast ründaja | https://sport.err.ee/91110/barcelona-ostis-30-miljoni-eest-valenciast-rundaja | Hispaania kõrgliigas mängiv FC Barcelona ostis 30 miljoni euro eest Hispaania koondise ründaja Paco Alcaceri. |
Esmaspäeval kella 15.40 paiku fikseeris motopolitseinik Tartumaal Nõo vallas sõitnud mootorrattal Suzuki kiiruseks 196 km/h. Seega ületas rattur lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 100 km/h.
Motopolitseinik pidas ulatusliku kiirusületamisega iseend ja teisi liiklejaid ohustanud mootorratturi kinni.
Selgus, et mootorrattal sõitnud 23-aastasel Kristiinal on küll A1-kategooria juhtimisõigus, kuid antud mootorratas oli pea kümmekond korda võimsam kui talle lubatu. Naine kõrvaldati juhtimiselt ning ta viidi otsejoones arestimajja, kus ta jäi ootama kohtupidamist toimepandud liiklusrikkumise osas.
Täna toimunud kohtuistungil selgitati, et naisel on varasemast mitu liiklusrikkumist, kui ta sõiduautoga kiirust ületas. Toona määrati karistuseks rahatrahv.
"Kuna need karistused ei andnud loodetud mõju ning tarbetute riskide võtmine liikluses jätkus, otsustasin taotleda karmimat karistust arestipäevade näol," selgitas kohtus politseid esindanud komissar Vallo Tõnuvere.
Noor naine selgitas kohtus, et kuna tema enda mootorratas on lahjavõitu, tahtis ta katsetada sõbra võimsat tsiklit. Neiu tunnistas juhtunus oma süüd ning näitas kohtusaalis üles ka kahetsust. Kohus määras talle karistuseks kümnepäevase aresti.
"Karistusotsusest kuuldes puhkes neiu nutma. See on ka mõistetav, sest sellisel kujul vabaduse piiramine ongi karm karistus. Ometi on see nii, et igal liiklusohtlikul teol on varem või hiljem tagajärg. Seepärast loodan väga, et need arestipäevad annavad neiule nüüd piisava ajavaru mõtlemaks, kuidas teistega enam liikluses arvestada," ütles Tõnuvere.
Politsei rõhutab, et suur osa rasketest liiklusõnnetustest on tingitud just kiirusületusest. Igal autojuhil tuleb arvestada, et piirangud sõidukiirusele on kehtestatud põhjusega tagada ohutu liiklemine ning säästa inimelusid.
Tänavu fikseeritud suurimad kiirusületused Eestis
6. mail tabas politsei Ida-Virumaal 21-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 202 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 105 km/h. Noormehele määrati kahenädalane arest ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
19. juulil tabas politsei Harjumaal 32-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Honda kiirusega 199 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 103 km/h. Mehele määrati karistuseks 9 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
21. juulil tabas politsei Pärnumaal 35-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 198 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 102 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
2. augustil tabas politsei Harjumaal 30-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Yamaha kiirusega 197 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 121 km/h. Mehele määrati 800-eurone rahatrahv ning lisaks peatati tema juhtimisõigus pooleks aastaks.
4. augustil tabas politsei Raplamaal 26-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit Audi kiirusega 223 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 126 km/h. Mehele määrati 20 päeva aresti ning lisaks peatati tema juhtimisõigus aastaks.
28. augustil tabas politsei Ida-Virumaal 50-aastase mehe, kes juhtis mootorsõidukit BMW kiirusega 212 km/h. Seega ületas ta lubatud kiirust mitte vähem kui 115 km/h. Karistusotsus on tegemisel. | Kohus mõistis tsikliga ligi 200 km/h sõitnud naise vangi | https://www.err.ee/572976/kohus-moistis-tsikliga-ligi-200-km-h-soitnud-naise-vangi | Politsei tabas Tartumaal ligi 200 km/h sõitnud juhtimisõiguseta mootorratturi, kellele määrati raske liiklusrikkumise eest kümnepäevane arest. |
"Aatomisõdade, tsivilisatsiooni hävingu järgne aeg, mere ja kaljude vahele peitunud külast, käputäie inimeste viimasest pelgupaigast, mis – nagu kõik muugi – ühel ööl ootamatus rünnakus oma otsa leiab," kirjeldas teost kirjanik ja luuletaja Eeva Park. "Põgenema pääsevad kolm meest ja üks poiss, kes läbi uskumatute, õõvastavalt veriste ohtude, geomeetriliselt kuhjuvate laibahunnikute saatel, tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Linna teele asuvad."
Piirsituatsiooni asetatud inimeste erinevaid saatusi ja dilemmasid käsitlevas teoses vaadeldakse üldinimlikke teemasid nagu truudus, isadus ja armastus. Kas diametraalselt muutunud maailmas muutub ka inimloomus? Kui habras on eetilisi tõekspidamisi ja uinuvat kiskjainstinkti lahutav piir? Kas püsiväärtused püsivad läbi aja või nihkuvad ja paigutuvad ellujäämisinstinkti dirigeerimisel ümber? Teos ei moraliseeri ega üritagi kehtestada mingit tõemonopoli, vaid jätab lugejat alahindamata otsad lahtiseks.
"Tekst mõjub siiski usutavalt, mitte küll väga sügavuti, kuid siiski selgelt eristuvate tegelaste ühtmoodi jubedad siselood on isegi sisenduslikud, mis sellise läbini verdtilkuva ulmeromaani teemaarengut arvestades, on juba omaette saavutus," kinnitas Park. "Loos on olemas nii kaasakiskuv algus, uus religioon kui ka puänt. Erinevalt paljudest teistest ulmekäsikirjadest on selles romaanis teatud sorti ehedat jõudu."
"Eesti kirjanduses pole midagi tüütumat ja isekamat kui keskealise mehe sisemonoloogide ja argimaailma kirjeldamine," kommenteeris Margus Haav. "Keskealise iseka mehena on mul sisemonoloogidega vahetu kogemus ning sestap püüan vähemasti oma tekstis lugejat sellest iga hinna eest säästa. Ning tegelikult tahtsin kirjutada lihtsalt ühte põnevat ja haaravat futuristlikku seiklusromaani, mis parimal juhul paneks natuke mõtlema elu hapruse üle."
"Kuidas lõhnab kuri" ilmus kirjastuses Fantaasia.
"Nägin seda teost romaanivõistluse žüriis olles ning see jäi kohe silma põneva postapokalüptilise sündmustikuga," rääkis Fantaasia juht Eva Luts. "Ulmekirjastajana hoidsin pilku peal mitmel lootustandval ulmekäsikirjal ja rõõmustasin uue autori üle, kes loodetavasti ka edaspidi midagi kirjutab."
Margus Haav on ka ERRi kultuuriportaali sage kaasautor. | Margus Haav: pole midagi tüütumat kui keskealise mehe sisemonoloogide kirjeldamine. Üritasin seda vältida | https://kultuur.err.ee/313485/margus-haav-pole-midagi-tuutumat-kui-keskealise-mehe-sisemonoloogide-kirjeldamine-uritasin-seda-valtida | Ajakirjaniku ning vähemalt tuhande kultuuriarvustuse autori Margus Haava tulevikumaastikel rändav debüütromaan "Kuidas lõhnab kuri" on teekonnalugu, mis püüab järgida postapokalüptilise maailma kirjeldamise klassikalisi väärtusi. |
Klubi peatreeneri Jürgen Kloppi sõnul võib Sakhol Liverpoolis tulevikku olla, kuid soovib meest näha laenulepingu alusel liitumas mõne teise klubiga, et veenduda tema füüsilises vormis ja professionaalsuses.
26-aastane Prantsusmaa koondislane on suvise üleminekuakna jooksul juba lükanud tagasi pakkumised Stoke Citylt ja West Bromwich Albionilt.
Briti meedia sõnul moodustavad äsja alanud hooajal Liverpooli keskkaitsepaari Joel Matip ja Dejan Lovren, Ragnar Klavan on esimeseks vahetusmeheks. Keskkaitsjana võivad mängida ka Lucas Leiva ning vigastusest taastuv Joe Gomez.
#LFC tell Sakho: You have to go on loan to save your Anfield career https://t.co/ZEikE16dan pic.twitter.com/7Z2aKtncyB
— Liverpool FC News (@LivEchoLFC) August 30, 2016
Mamadou Sakho has been told he has to find a club before window closes; won't play for @LFC this season. West Brom latest to enquire
— Dominic King (@DominicKing_DM) August 30, 2016 | Meedia: Klavani klubisisene konkurent Sakho lahkub Liverpoolist | https://sport.err.ee/91108/meedia-klavani-klubisisene-konkurent-sakho-lahkub-liverpoolist | Liverpool Echo ja Daily Maili sõnul on Liverpoolis mängiva Ragnar Klavani klubisisesele konkurendile Mamadou Sakhole antud ultimaatum leida endale enne üleminekuakna lõppu uus koduklubi või istuda ülejäänud hooaja jooksul vahetusmeeste pingil. |
Sõidukeid renditakse ka siis, kui nende tegelik kasutamisvajadus on vähene, või tasutakse rendimaksetega suurema läbisõidu eest, kui tegelikult kasutatakse. Auditis kontrollitud sõidukitest oli selliseid ligi 70%.
Riigikontrolli arvates tuleks maksumaksja raha säästliku kasutamise tagamiseks enne sõiduki ostmist hoolikalt läbi mõelda, kas sõidukit ikka tegelikkuses vajatakse ja hakatakse piisava intensiivsusega kasutama.
Vaatamata sellele, et riigiasutused peavad sõidukite majanduslikuks elueaks 10 aastat, vahetavad nad sõidukeid sagedasti (enamasti 3–5 aasta tagant) ning kulutavad seetõttu kokkuvõttes rohkem raha, kui sõidukit pikema aja jooksul kasutades.
Riigikontrolli arvates tuleb läbi mõelda, millistel juhtudel on põhjendatud sõidukite sage vahetamine ja sellega seoses kokkuvõttes suuremate kulude tegemine ning millal on võimalik ja otstarbekas kasutada sõidukit pikema aja jooksul. | Audit: sõidukid riigiasutustes on alakasutatud | https://www.err.ee/572981/audit-soidukid-riigiasutustes-on-alakasutatud | Riigiasutustes kasutatakse sõidukeid vähem, kui nende rentimisel või soetamisel on plaanitud, selgub riigikotrolli auditist. |
Põhimõtteliselt on kolm võimalust arstiabi ja sellega seotud teenuste rahastamiseks. Sageli kasutavad riigid mingisugust kombinatsiooni kõigist neist elementidest.
Esiteks võivad kodanikud enda ravikulud vastavalt kuludele oma taskust kinni maksta. Seda saavad muidugi lubada piisavalt rikkad ühiskonnad (nagu näiteks Šveits), sest arstiabi on üks paganama kallis teenus. Enamusele Eesti inimestest käiks vähegi tõsisem raviprotseduur lihtsalt üle võimaluste.
Teine variant on ravikindlustusmeditsiin, nagu näiteks USA-s. See tähendaks, et kodanikud sooritavad korrapäraseid makseid kindlustusfondidesse ja siis kui vaja, maksab kindlustus ravikulud kinni.
Sellise süsteemi puhul on kaks piiravat tegurit. Tegemist on loomu poolest väga kalli ravisüsteemiga. Kui mina kindlustusevõtjana olen mingi raviteenuse eest raha ette maksnud, peab kindlustus olema võimeline selle ka kinni maksma. See aga tähendab piisavalt kõrgeid kindlustusmakseid ja suure hulga maksjate olemasolu. Eesti puhul on selline variant sisuliselt välistatud – meid on selleks liiga vähe ja me pole piisavalt rikkad.
Jääb kolmas ravikindlustuse rahastamise viis – riigimaksud. Maksud võivad olla otsese suunitlusega ravikulude katmiseks või siis saab tervishoidu rahastada maksubaasist tervikuna (nagu näiteks Taanis).
Ja siin jõuamegi tänase Eesti maksusüsteemi kõige suurema probleemi juurde – kuidas sotsiaalmaksu (sealhulgas ravikindlustuse) koormust jagada?
Meie meditsiini rahastamise süsteem on Euroopa kontekstis väga erandlik – kõik ravikindlustusse minevad maksud on pandud tööandjate õlgadele. Ja see koorem on täna muutunud üheks peamiseks palgatõusu ja tööhõive struktuuri mõjutavaks piduriks.
Paneme asjad kokku – haigekassa võib minna pankrotti, aga ettevõtete sotsiaalmaksu ei saa suurendada. Vabatahtlik kindlustusmeditsiin pole tehniliselt võimalik. Peene nimega „omaosaluse suurendamine“ tähendab tegelikkuses tasulist raviteenust (ja me tasume Euroopa kontekstis niigi suhteliselt palju). Ehk ka see pole võimalik.
Lõpuks saab muidugi ka alanda raviteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust, mida haigekassa eelarve tasakaalustamiseks ilmselt ka tehakse.
Räägitakse umbmääraselt ka maksude tõstmisest. Tõstetavate maksude nimede väljaütlemiseks paraku julgust pole – sest need maksud saavad olla ainult tulumaksud (eelkõige üksikisiku, aga ka ettevõtte tasandil). Veelgi täpsemalt: see tähendaks ka üksikisiku tulumaksumäära progresseeruvuse kehtestamist.
Seega on maksusüsteemi muutmise peaküsimus selles, kuidas tagada arstiabi rahastamine ja samal ajal vähendada ettevõtete sotsiaalmaksukoormust.
Jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi põhimõttelise muutmise asemel tegeletakse Eestis aga mingisuguse sotsiaalmaksu lae otsimisega, mis on täielik pseudoteema. Inimesed, kes sellest räägivad, ei saa ilmselgelt aru maksusüsteemi kui terviku olemusest ega ka sotsiaalmaksu lae mõttest.
Sotsiaalmaksu lagi ei ole mitte töökohtade loomise teema, vaid õigluse teema. Ravikindlustusmakse on nende raviteenuste kuluga, mida maksja tulevikus tõenäoliselt vajab. Seega ei peaks ravikindlustusmaksu summa olema oluliselt suurem sellest, mida meditsiinisüsteem tõenäoliselt inimesele tagasi annab. Kuna väga suur ülemaksmine võrreldes võimalike raviteenuste kuluga ei tundu aga olevat õiglane, kehtestatakse sotsiaalmaksule teatud ülempiir. Turumajandus!
Sotsiaalmaksu ülempiir nõuab vältimatult kolme üheaegselt kehtiva tingimuse olemasolu. Need on progresseeruva maksumääraga üksikisiku tulumaks; sotsiaalmaksu koormuse jaotumine tööandjate ja töövõtjate vahel ning optimaalne sotsiaalmaksulae tase. Need tingimused on olemas kõikides riikides olemas, kus sotsiaalmaksu lael mingigi majanduslik mõte. Kui neid tingimusi pole, tähendab sotsiaalmaksu lae kehtestamine kiiret sotsiaalmaksusüsteemi kollapsit.
Nende maksusüsteemi aspektidega erakonnad siiski ei taha või ei suuda tegeleda. Nii et sotsiaalmaksu laest rääkimine on täna sisutu asendustegevus.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Viktor Trasberg: uudised haigekassa miinusest toovad päevavalge jätkusuutmatu sotsiaalmaksusüsteemi | https://www.err.ee/572974/viktor-trasberg-uudised-haigekassa-miinusest-toovad-paevavalge-jatkusuutmatu-sotsiaalmaksususteemi | Saime tiheda presidenditeo vahepeal teada, et haigekassa on miinusesse langenud. Tegelikult on 30 miljonit ülekulutamist miljardilise eelarvega haigekassa jaoks muidugi saiaraha. Ei lõpe meie arstiabi ega muutu ta niipea ka tasuliseks. Küll aga on selline olukord järjekordne märk meie maksusüsteemi olemusest ja võimekusest. |
"Sellisel olukorral saab olla ainult kaks lahendust. Esiteks pole välistatud, et Eesti reaalmajandus suudab sellise palgatõusuga kohandumiseks produktiivsust siiski vajalikul määral pidevalt suurendada, mistõttu senine suhteliselt kiire sissetulekute konvergents meist jõukamate naabritega jätkub," ütles Vitsur BNS-ile.
Samas pole tema sõnul välistatud ka stsenaarium, kus reaalmajandus sellise palgasurve tõttu oma konkurentsivõime kaotab, mis omakorda toob endaga kaasa tööpuuduse suurenemise, riigi finantsolukorra halvenemise ja seeläbi surve palkade alandamiseks.
Kumb neist variantidest domineerima hakkab, sõltub omakorda peamiselt kahest asjaolust, märkis Vitsur. "Esiteks sellest, milline saab olema eeloleva perioodi majanduskonjunktuur Euroopas ja eeskätt meie tähtsamate majanduspartnerite juures ning teiseks sellest, kas Eestis osatakse või suudetakse midagi ette võtta midagi uut meie majanduskasvu kiirendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks."
Ökonomist prognoosis, et esialgu jätkub surve palkade kasvule ka eelootavatel kuudel, kuid tõenäoliselt mõnevõrra nõrgemana.
Keskmine brutokuupalk kasvas käesoleva aasta teises kvartalis aastaga 7,6 protsenti 1163 euroni ja brutotunnipalk 4,5 protsenti 6,91 euroni. Võrreldes esimese kvartaliga kasv aeglustus vastavalt 0,5 ja 3,2 protsendipunkti.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet. | Vitsur: ettevõtted ei pruugi palgatõusuga enam kohaneda | https://www.err.ee/572975/vitsur-ettevotted-ei-pruugi-palgatousuga-enam-kohaneda | LHV panga ökonomisti Heido Vitsuri sõnul võib seitsme-kaheksa protsendini ulatuv palgatõus kaasa tuua ettevõtete kohandumise ja produktiivsuse kasvu, kuid sugugi pole välistatud ka firmade konkurentsivõime kadu, tööpuuduse suurenemine ja viimaks palkade alanemine. |
"Minu unistus on mängida Manchester Unitedi eest," ütles 32-aastane Schweinsteiger koondise kolmapäevasele mängule Soome vastu eelnenud pressikonverentsil.
"Ma usun oma võimetesse. Ma olen Mourinhoga rääkinud ning mul ei ole temaga mingeid probleeme. Ma tean, mis tema eesmärgid on, kuid ma tean ka, mida mina tahan. Eks me näe, mis septembris toimuma hakkab, kuid kindlasti ei lõpeta ma jalgpalli mängimist."
"Jalgpallis on paremad ja halvemad hetked. Kahjuks pole see mitte vaid sport, vaid ka keeruline äri," arvas Schweinsteiger.
Oma karjääri jooksul kolmel MM- ning neljal EM-turniiril mänginud Schweinsteiger teatas juulis, et lõpetab koondisekarjääri. Kolmapäevane kohtumine Soome vastu on tema lahkumismänguks.
"Ma olen õnnelik, et mul on võimalus hüvastijätukohtumises mängida. Loomulikult on see emotsionaalne. Mul olid siin mitmed õnnelikud aastad ning ma tunnen tänulikkust, et sain Saksamaad 120 korral esindada," lõpetas 2014. aasta maailmameister. | Schweinsteiger tahab Manchester Unitedis jätkata | https://sport.err.ee/91111/schweinsteiger-tahab-manchester-unitedis-jatkata | Endine Saksamaa jalgpallikoondise kapten Bastian Schweinsteiger tahab oma karjääri jätkata Manchester Unitedis, kuigi klubi portugallasest peatreeneri Jose Mourinho sõnul pole sakslasele tema plaanides ilmselt kohta. |
Kohapeal astuvad üles Eesti noorte ühed lemmik youtuber id Maria Rannaväli, Victoria Villig ja menuka kanali YouTüübid liikmed Gregor Lillemets, Karlos Kolk, Martti Hallik, Rauno Raiesmaa (aka Sniff) ning ansambel Beyond Beyond.
Martti Halliku sõnul on tegemist meelelahutusliku etteastega. "Ettevalmistused üritusele on juba üle kuu aja käinud ning nii youtuber' id ise kui ka vaatajad on väga põnevil seda kõike ja enamat ka päriselus näha, mis muidu ainult sotsiaalmeedia ja video vahendusel nendeni tuuakse,” tõdes Hallik. Üritusel on tulemas ka mitmeid üllatusi ning ürituse lõpus võimalus fännidel kohtuda ning pilti teha koos youtuber' itega.
Eesti Youtuberid Live toimub Tallinnas 3. septembril algusega kell 15.00 Kultuurikatlas ja 10. septembril Tartus algusega kell 15.00 Athena keskuses.
Ürituse korraldaja Brait Pilviku sõnul on üritus noorte poolt soojalt vastu võetud ning piletid nii Tallinnas kui ka Tartus läbi müüdud pea 80 protsendi ulatuses.
Eesti YouTuberid Live üles astuvad noored on kokku oma Youtube'i kanalites saanud enam kui 8 635 000 vaatamist ja kollektiivselt enam kui 260 000 jälgijat sotsiaalmeedia platvormidel Youtube, Snapchat, Facebook ja Twitter. | Eesti kuulsaimad youtuberid korraldavad Tallinnas ja Tartus fännipäevad | https://menu.err.ee/292044/eesti-kuulsaimad-youtuberid-korraldavad-tallinnas-ja-tartus-fannipaevad | Eesti youtuberite kommuun on kokku tulnud, et tuua fännideni meelelahutuslik üritus Eesti Youtuber'id Live, kus toimuvad lõbusad youtuber'ite mõõduvõtmised, väljakutsed ja esinemised. |
Smeets alustas 2012. aastal Volkswageni mänedžerina, käesoleva aasta alguses sai temast meeskonna spordidirektor. Smeets alustab tööd 1. septembril, samal päeval alustab McLarenis tööd Capito, kelle sõnul on Smeetsi jaoks valatud suurepärane vundament.
"Hooaja lõpuni on aega neli kuud ning see on parimaks ajaks, et lahkuda," kommenteeris Capito. "Kõik on paigas, et tiim saaks sama edukalt jätkata."
MM-sarja üldliidriks on Volkswageni sõitja Sebastien Ogier, kelle edu lähima jälitaja ees on 59 punkti. | Volkswageni rallitiimi juhiks saab belglane Sven Smeets | https://sport.err.ee/91107/volkswageni-rallitiimi-juhiks-saab-belglane-sven-smeets | Volkswageni rallimeeskonna uueks direktoriks saab endine kaaspiloot Sven Smeets, kes asendab vormel-1 sarja tiimi McLareni tegevjuhiks saavat Jost Capitot. |
Subsets and Splits