text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Koduväljakul mänginud Borussia Dortmund läks kohtumist juhtima 32. minutil, kui Lukasz Piszczeki söödust tegi skoori Jadon Sancho. Mario Götze lõi poolaja lõpus võõrustajate teise ning 66. minutil viis Raphael Guerreiro Dortmundi juba 3:0 ette. Kümme minutit hiljem sai alguse aga Dortmundi kollaps – Ishak Belfodil lõi Hoffenheimi esimese värava, misjärel sai jala valgeks Pavel Kaderabek. Magusa viigipunkti tõi külalistele Belfodili 87. minuti teine tabamus.
Konkurendi komistamise kasutas ära Bayern, kes mängis kodus Schalkega. Jeffrey Bruma omavärav viis Müncheni meeskonna 11. minutil juhtima, kuid Ahmed Kutucu tabamus viigistas veerand tundi hiljem seisu. Bayerni 3:1 võidu aitasid vormistada Robert Lewandowski (27.) ja Serge Gnabry (57.) väravad.
Liider Dortmundi edu lähima jälitaja Müncheni Bayerni ees on viiepunktiline. Laupäeval Herthale kaotanud Mönchengladbach jääb Dortmundist maha kaheksa punktiga.
Tulemused:
Dortmund – Hoffenheim 3:3
Mönchengladbach – Hertha 0:3
Hannover – Nürnberg 2:0
Leipzig – Frankfurt 0:0
Freiburg – Wolfsburg 3:3
Müncheni Bayerni – Schalke 3:1
Tabeliseis: 1. Dortmund 50 (punkti), 2. Müncheni Bayern 45, 3. Mönchengladbach 42, 4. Leipzig 38, 5. Frankfurt 33, 6. Leverkusen 33 | Dortmund mängis kolmeväravalise edu maha, Bayern vähendas vahet | https://sport.err.ee/909245/dortmund-mangis-kolmevaravalise-edu-maha-bayern-vahendas-vahet | Saksamaa jalgpalli kõrgliigas vähendas tiitlikaitsja Müncheni Bayern tabeliliidriga vahet, kui kodus alistati Schalke ning Dortmund viigistas Hoffenheimiga. |
Parlamendikomisjon hakkab neljapäeval taotlema luureametitelt infot pärast uut uurimist ettevõtja Emilian Gebrevi mürgitamise katse asjaoludesse, ütles erakonna GERB fraktsiooni juht Tsvetan Tsvetanov.
"Olen kindel, et selles kaasuses vajalik koordineerimine Bulgaaria, Briti ja Euroopa võimude vahel on juba sisse seatud ja nad töötavad selle kallal aktiivselt," lisas ta.
Tsvetanovi avaldus on Bulgaaria esimene ametlik reaktsioon teatele, mille möödunud nädalal avaldas portaal Bellingcat.
Portaali tuvastas seni teadmata kolmanda kahtlusaluse, keda seostatakse Sergei ja Julia Skripali mürgitamisega mullu Inglismaal Salisburys.
Briti valitsus on "peaaegu kindlasti" kindel, et mürgitamise kiitis heaks Venemaa riik.
Ühendkuningriigis asuv grupp Bellingcat tuvastas avalikes allikates oleva info abil, et Skripalide mürgitamises süüdistatud kaks Vene sõjaväeluure GRU agenti on Aleksandr Miškin ja Anatoli Tšepiga.
Kuigi Venemaa eitab mõlema mehe seotust mürgitamisega, siis mõlemale kehtivad nüüd Euroopa Liidu sanktsioonid.
Bellingcati hiljutisim uurimine tuvastas ka kolmanda mehe -- valenimega Sergei Fedotov --, kes väidetavalt oli Skripalide mürgitamisega seotud. Tema saabus Suurbritanniasse kaks päeva enne Skripalide mürgitamist.
Bellingcati sõnul võis sama mees olla seotud ka Bulgaaria relvatööstuse veterani Gebrevi mürgitamise katsega 2015. aasta aprillis.
Väidetavalt lendas Fedotov Moskvast Sofiasse mõned päeva enne seda, kui Gebrev kukkus 2015. aasta 28. aprillil kokku ühel vastuvõtul ning langes raske mürgistuse nähtudega koomasse. Tema pojal ja ühel tema firma juhil raviti samu sümptomeid ning kolmik jäi ellu.
Reedel kirjutas Bulgaaria leht Capital, et siseministeeriumi allikad kinnitasid Fedotovi teekonda Bulgaarias.
Salisbury rünnak, mis oli esimene keemiarelva ründe-eesmärgil kasutamine Euroopas pärast Teist maailmasõda, põhjustas rahvusvahelise pahameeletormi ning paljud lääneriigid saatsid selle tõttu riigist välja Venemaa diplomaate. Bulgaaria polnud üks neist. | Sofia uurib Salisbury kahtlusaluse seost mürgitamisega Bulgaarias | https://www.err.ee/909311/sofia-uurib-salisbury-kahtlusaluse-seost-murgitamisega-bulgaarias | Bulgaaria asub uurima teateid, et Suurbritannias toimunud Vene topeltagendi mürgitamisega seotud uus kahtlusalune võis olla seotud ka Bulgaarias 2015. aastal toimunud mürgitamisega, ütles võimupartei parlamendisaadik laupäeval. |
Vehklemisest, ujumisest, püstollaskmisest, ratsutamisest ja murdmaajooksust koosneval teatevõistlusel kokku 1070 punkti, mis tagas 21 võistkonna seas üheksanda koha, kirjutab Delfi Sport.
Maailmameistriks krooniti Lõuna-Korea duo Yangji Yoon ja Jaehak Kim, kes kogusid 1140 silma. Neile järgnesid britid Sarah Wilson/Joshua Hood ja mehhiklased Miguel Alexis Vazquez/Mayran Catherine Oliver, kes said kokku vastavalt 1126 ja 1123 punkti. | Eesti sportlased jäid moodsa viievõistluse MM-il üheksandaks | https://sport.err.ee/963423/eesti-sportlased-jaid-moodsa-viievoistluse-mm-il-uheksandaks | Bulgaarias Sofias toimuvatel moodsa viievõistluse juunioride MM-il teatevõistluses sai Eesti segapaar koosseisus Johanna Maria Jõgisu ja Carl Robert Kallaste U-19 vanuseklassis üheksanda koha. |
"Me vaatame järjepidevalt üle julgeolekukorraldused kõigis maailma lennujaamades ning katkestasime ettevaatusabinõuna seitsmeks päevaks lennud Kairosse, et olukorda täiendavalt hinnata," on öeldud Briti ettevõtte avalduses.
BA sõnul peab ettevõte olema ohutuses täiesti kindel.
"Meie klientide ohutus ja julgeolek on alati olnud meie prioriteet ning me ei opereeri lende kunagi, kui ei ole nende ohutuses veendunud."
Mõned otsusest mõjutatud reisijad postitasid sotsiaalmeediasse pilte BA kirjaga, mis sisaldas sama sõnumit.
Firma pressiesindaja ei osanud esialgu täiendavat informatsiooni katkestuse kohta anda.
Briti välisministeerum aga märgib oma reisihoiatuses Egiptusesse suunduvatele Briti kodanikele, et eksisteerib kõrgendatud terrorioht lennundusele.
"Rakendatud on täiendavaid turvameetmeid Egiptusest ÜK-sse suunduvatele lendudele. Te peaksite tegema täielikku koostööd lennujaamade turvaametnikega."
Briti võimud soovitavad lennata Siinail asuvasse Punase mere kuurordisse Sham el-Sheikhi vaid hädavajadusel.
"Terroristid panevad Egiptuses suure tõenäosusega toime rünnakuid. Kuigi enamik rünnakuist leiab aset Põhja-Siinail, valitseb terrorioht kogu riigis," hoiatas ministeerium.
"Terroristidel Egiptuses on tõenäoliselt endiselt olemas ka kavatsus ja võimekus võtta sihikule lennundus. Suurim on oht Siinai poolsaarel, kus Daesh tegutseb vabamalt, kuid terroristid on aktiivsed kõikjal Egiptuses, sealhulgas Kairos."
Välisministeerium hoiatas, et ei saa anda nõu konkreetsete lennuettevõtete turvalisuse osas.
2018. aastal külastas Egiptust 415 000 Briti kodanikku. | British Airways peatab nädalaks lennud Kairosse | https://www.err.ee/963421/british-airways-peatab-nadalaks-lennud-kairosse | Lennufirma British Airways teatas laupäeval, et on on peatanud julgeolekukaalutlustel seitsmeks päevaks kõik lennud Egiptuse pealinna Kairosse. |
Eesti meeskondadel sel korral finaali murda ei õnnestunudki ning võit läks Venemaale, vahendab Korvpall24.ee. Mänge alustati neljas alagrupis ning veerandfinaali ehk kaheksa parema hulka jõudis neli Eesti tiimi ja neli külalisvõistkonda – kaks Poola U-23 meeskonda, tugev Venemaa esindus ja lätlased.
Poolfinaalides olid kohtumised ühepoolsed, kui Venemaa esindus sai 19:7 jagu Mõisakülast (Kristjan Keres, Aimar Sepa, Ott Varik ja Villu Seepter) ja lätlased mängisid 15:6 üle Tõnismatsi talu (Illimar Pilk, Janis Vahter, Kaido Saks, Robert Lilleõis). Finaal oli tasavägine ja põnev, kus lõpuks 14:12 tõmbas pikema kõrre COP Sosnovy Bor. Turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti võitjate hulgast Nikolai Šangitšev. Pronksikohtumises sai Tõnismatsi talu Raekülast jagu 18:8.
Loe pikemalt portaalist Korvpall24.ee.
Võistluste galerii: | Kõrgetasemelisel Abja-Paluoja 3×3 turniiril teenisid võidu venelased | https://sport.err.ee/963416/korgetasemelisel-abja-paluoja-3-3-turniiril-teenisid-voidu-venelased | Laupäeval toimus kõrgetasemeline 3×3 korvpalliturniir Abja-Paluoja Quest, kuhu oli kohale tulnud ülimalt rahvusvaheline seltskond. |
Märtsis Balti meistrivõistlustel 5.40 ületanud ja sellega Eesti U-20 vanuseklassi rekordi püstitanud Haamer ületas Borases laupäevasel lõppvõistlusel 5.01 ja 5.11 teisel katsel, 5.21 jäi seekord alistamatuks.
Euroopa meistriks tuli norralane Pal Haugen Lillefosse, kes ületas 5.41. 5.31-st said jagu kolm noormeest, puhas võistlus andis hõbeda ukrainlasele Ilja Kravtšenkole. Pronksi võttis prantslane Robin Emig. | Eerik Haamer piirdus juunioride EM-finaalis seitsmenda kohaga | https://sport.err.ee/963410/eerik-haamer-piirdus-juunioride-em-finaalis-seitsmenda-kohaga | Teivashüppaja Eerik Haamer saavutas Rootsis Borases jätkuvatel juunioride ehk U-20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha. |
"Hea meel on olla tagasi Tartus ja väljakul – esimesed minutid see aasta. Aga tulemusega ei saa üldse rahul olla," lausus üle üheksa kuu esimese ametliku klubimängu pidanud Koskor pärast 2:2 viigimängu Soccernet.ee-le. "Ilma pallita vorm, füüsiline on üks mu elu parimaid, aga palliga on vaja veel kindlus taastada ja eelmise hooaja vorm tagasi saada."
Tänane viigipunkt tõstis Tammeka Narva Transiga võrdsetele punktidele, kuid Transil on võimalus vahe sisse teha pühapäeval Viljandi Tulevikku võõrustades.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee. | Koskor pärast aasta esimesi minuteid: ilma pallita olen eluvormis | https://sport.err.ee/963409/koskor-parast-aasta-esimesi-minuteid-ilma-pallita-olen-eluvormis | Tristan Koskor ütles pärast tagasitulekumängu Tartu Tammeka särgis, et füüsiliselt on ta tippvormis, kuid pallitunnetuselt mitte. |
Pärastlõunal toimunud eeljooksus püstitas 2015. aasta maailmameister 12,41-ga isikliku rekordi ja ületas finaalis finišijoone ajaga 12,32, lüües Janeek Browni eelmisel kuul Austinis joostud Jamaica rekordi üle 0,08 sekundiga. Enne Williamsit ja Browni kuulus Jamaica rekord Brigitte Foster-Hyltonile, kes jooksis senise tippmargi 12,45 juba 16 aastat tagasi.
Meeste 100 m jooksus said viis esimest kirja aja alla kümne sekundi. Võitis lõuna-aafriklane Akani Simbine 9,93-ga, Zharnel Hughes sai 9,95-ga teise koha. 9,97 andis kolmanda koha Jamaica sprinterile Yohan Blake'ile, ühe sajandikuga kaotas talle esimest korda kümne sekundi alla jooksnud jaapanlane Yuki Koike ning Rio olümpial kolm medalit võitnud kanadalane Andre de Grasse. | Jamaica tõkkesprinter püstitas Teemantliiga etapil rahvusrekordi | https://sport.err.ee/963403/jamaica-tokkesprinter-pustitas-teemantliiga-etapil-rahvusrekordi | Londonis toimuval kergejõustiku Teemantliiga etapil võitis Danielle Williams naiste 100 m tõkkejooksu Jamaica rahvusrekordiga. |
16 parema hulgas alistasid Nõlvak ja Tiisaar Saksamaa paari Nils Ehlers - Lars Fluggen 2:1 (14:21, 22:20, 15:9). Alagrupis ühe võidu ja ühe kaotuse saanud Eesti paar oli eelnevas ringis alistanud ka šveitslased Quentin Metrali ja Florian Breeri 2:0 (21:17, 21:19).
Õhtuses veerandfinaalis mindi taas vastamisi Šveitsi paariga, kuid Nico Beelerile ja Marco Krattigerile jäädi 36 minutiga alla 17:21, 17:21. | Eesti rannavõrkpallurid kaotasid MK-etapil veerandfinaalis | https://sport.err.ee/963329/eesti-rannavorkpallurid-kaotasid-mk-etapil-veerandfinaalis | Eesti rannavõrkpallurid Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar jõudsid Edmontonos kolme tärniga MK-etapil veerandfinaali. |
AIK lõi koduväljakul mõlemal poolajal ühe värava, tõustes nii liidermeeskonnast Malmöst ühe punkti kaugusele, kirjutab Soccernet.ee. Malmö peab oma 17. vooru kohtumise homme kodus Siriuse vastu.
Karol Mets oli üks viiest mängijast, kes võrreldes kolmapäevase Meistrite liiga mänguga Ararat-Armeniaga algkooseisust välja jäeti. Eesti koondise keskkaitsja viibis pingil kogu kohtumise. | Mets sai AIK võidumängus puhkust | https://sport.err.ee/963400/mets-sai-aik-voidumangus-puhkust | Rootsi jalgpalli kõrgliigas alistas tiitlikaitsja Stockholmi AIK koduväljakul ilma suuremate probleemideta Helsingborgi. |
29-aastane Pinot, kes on Touril etapivõidu võtnud ka 2012. ja 2015. aastal, ründas kuuemehelisest juhtgrupist paarsada meetrit enne finišit ja edestas võimsalt jätkavat Alaphilippe'i lõpuks kuue sekundiga. Kolmanda koha võttis Steven Kruijswijk (Jumbo-Visma).
Tiitlikaitsja Geraint Thomas (Ineos) ei jõudnud 2115 meetri kõrgusel Tourmalet's lõppenud etapi viimasel kilomeetril grupiga sammu pidada ning kaotas finišis võitjale 36 sekundit. Tanel Kangert (EF Education First) sai 23. koha (+ 4.48), etapi alguses jooksikute gruppi kuulunud, kuid hiljem ratast vahetanud Rein Taaramäe (Direct Energie) oli 80. (+20.19).
Kokkuvõttes suurenes Alaphilippe'i edu Thomase ees kahele minutile ja kahele sekundile, Kruijswijk kaotab kolmandana 2.14 ja Egan Bernal (Ineos) neljandana 3.00. Nairo Quinatana loovutas Alaphilippe'ile üle kolme minuti ning kaotab kokkuvõttes juba 7.19. Kangert tõusis 18 kohta ja asub nüüd 41. positsioonil, kaotust prantslasele on 46.26. Taaramäe asub kokkuvõttes tema selja taga 42. kohal. | Alaphilippe suurendas Püreneedes edu kahele minutile, Kangert 23. | https://sport.err.ee/963392/alaphilippe-suurendas-pureneedes-edu-kahele-minutile-kangert-23 | Tour de France'i mägise 14. etapi võitis prantslane Thibaut Pinot (Groupama-FDJ), teisena finišijoone ületanud Julian Alaphilippe (Quick-Step) suurendas kokkuvõttes oma edu enam kui kahele minutile. |
Premium liiga tabelis enne mängu algust viimasel kohal olnud Kalev läks kohtumist avapoolajal kahe väravaga juhtima, kui 26. minutil oli täpne Wale Musa Alli ja 44. minutil Andreas Raudsepp.
Kodumeeskond naasis poolajapausilt uue hingamisega, Tauno Tekko vähendas 48. minutil kaotusseisu minimaalseks ja tõi 66. minutil penaltist tabloole viigiseisu. Mõlemal meeskonnal oli enne lõpuvilet häid väravavõimalusi, aga 2:2 viigiga kohtumine ka lõppes.
Tammekal on 20 mänguga koos sama palju punkte, mis asetab nad liigatabelis viiendale kohale. Kui Narva Trans korjab pühapäeval Kuressaare vastu punkte, langeb Tammeka tagasi kuuendaks. 13 punkti kogunud Kalev jätkab eelviimasena, Maardul on neist üks punkt vähem.
Mängueelsed kommentaarid:
Kaido Koppel, Tartu JK Tammeka peatreener: "Oleme valmis nädalavahetusel kõvasti tööd tegema, et kolm punkti koju jätta. Ootan põnevat vastasseisu ja soovitan ka Tartu inimestel meeskonnale appi tulla."
Tauno Tekko, Tartu JK Tammeka mängija:"Viimastes mängudes oleme lõpuks hoo üles saanud. Seda enam peame mängu täie tõsidusega võtma, et eelnevad tulemused meid ei pimestaks. Loodame, et paljud inimesed leiavad laupäeval tee Tamme staadionile."
Aleksandr Dmitrijev, JK Tallinna Kalevi peatreener: "Hooaja teise poole mängud on meile kõik ülimalt tähtsad. Ellu jäämise nimel peame andma endast kõikjal ning kõikide vastu maksimumi ning seda ka Tammeka vastu tegema läheme."
Daniil Koroljov, JK Tallinna Kalevi mängija: "Meeskonnal on vaim kõrge ning vaatamata raskest seisust oleme kõik valmis seda seisu parandama minema." | Kalev lasi Tammeka vastu võõrsil käest kaheväravalise eduseisu | https://sport.err.ee/963324/kalev-lasi-tammeka-vastu-voorsil-kaest-kahevaravalise-eduseisu | Jalgpalli Premium liiga 20. voorus mängisid Tartu Tammeka ja Tallinna Kalev heade mõtete linnas 2:2 viiki. |
Viie nädala eest Oslos uueks Euroopa rekordiks 47,33 jooksnud Warholm kärpis pühapäeval tippmargist veel 21 sajandikku, ületades finišijoone ajaga 47,12. Teiseks tuli 48,93-ga oma hooaja tippmargi püstitanud Yasmani Copello.
Üheksandal rajal jooksnud Rasmus Mägi sai kirja 49,71, mis andis talle Amere Lattini (49,18) ja Byron Robinsoni (49,29) järel viienda koha.
Tulemused:
1. Karsten Warholm 47,12
2. Yasmani Copello 48,93
3. Amere Lattin 49,18
4. Byron Robinson 49,29
5. Rasmus Mägi 49,71
6. Jaheel Hyde 49,79
7. Chris McAlister 49,93. | Warholm uuendas Teemantliiga etapil jälle Euroopa rekordit, Mägi viies | https://sport.err.ee/963387/warholm-uuendas-teemantliiga-etapil-jalle-euroopa-rekordit-magi-viies | Londonis toimuval kergejõustiku Teemantliiga etapil uuendas norralane Karsten Warholm enda nimel olnud 400 m tõkkejooksu Euroopa rekordit, Rasmus Mägi sai viienda koha. |
32 hulgas sai Eesti kindlalt 45:28 jagu Argentinast. Kõige suuremad teened võidus olid Lehisel, kes alistas oma esimeses minimatšis Tamara Chwojniki 8:4 ja teises Josefina Maria Mendez Bello 6:2. Vastased ei võitnud aga ainsatki minimatši.
Kaheksandikfinaalis läks Eesti kokku Hong Kongiga, kes oli üle Venetsueelast 40:32. Eesti jäi esimese minimatši järel kaotusseisu, kuid läks viiendale vastu juba 15:6 eduseisus. Embrich suurendas Eesti edu kümnele silmale, Lehis kaotas seejärel oma teise minimatši, kuid võitis hiljem kolmanda viie torkega ja aitas Eesti 38:25 võidule.
Veerandfinaalis läheb Eesti pühapäeval vastamisi Venemaaga. | Eesti epeenaiskond pääses MM-il kaheksa parema sekka | https://sport.err.ee/963377/eesti-epeenaiskond-paases-mm-il-kaheksa-parema-sekka | Eesti epeenaiskond koosseisus Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Irina Embrich jõudis Budapestis toimuval maailmameistrivõistluste võistkonnavõistlusel pühapäevasesse veerandfinaali. |
2016. aastal rajas Hespermen plaadifirma Private Persons, millest on tänaseks päevaks saanud techno ja electro vallas üks tuntumaid tegijaid. Locked Club ja XAN, Voin Oruwu, Florian Kupfer, Jensen Interceptor, Assembler Code, Maelstrom, London Modular Alliance on vaid mõned nimed, kes on plaadifirma alt muusikat avaldanud.
Private Personsi reliisid on oma setidesse võtnud näiteks Shadow Child, Avalon Emerson, Helena Hauff, Boysnoize, Job Jobse, Randomer, Delta Function, Mumdance, Opium Hum, Asquith, Jensen Interceptor, Djdjetronic, Maelstrom, Tsuzing, DJ Seinfeld, Baltra, Sync 24, Dixon, Elena Colombi, Mama Snake ja Aphex Twin.
Locked Club, Hespermen ja RLGN külastasid Tallinna ka möödunud suvel. 20. juulil toimuva peo uksed avatakse kell 22.00. | Sveta baaris astuvad lavale Veneundergroundtantsumuusika artistid | https://kultuur.err.ee/963351/sveta-baaris-astuvad-lavale-vene-underground-tantsumuusika-artistid | Sveta baaris astuvad 20. juulil üles Vene underground tantsumuusika artistid Locked Club, Hespermen ja RLGN. Kohalikest DJ'dest toetavad neid Hip Replacement ehk ERJEK & Myspace, Kevin Park ja Nechaev. |
Võimud määrasid turistidele 950 euro suuruse trahvi ning neile anti ka korraldus linnast lahkuda, vahendas BBC. Juua valmistavatest turistidest andis politseile teada juhuslik mööduja.
"Veneetsiat tuleb austada ja need ebaviisakad inimesed, kes tulevad siia ja teevad mida tahavad, peavad seda mõistma. Tänu kohalikule politseile neid karistatakse ja saadetakse minema," kommenteeris Veneetsia linnapea Luigi Brugnaro.
Veneetsias on kehtestatud seadus rea avaliku korra rikkumiste kohta, näiteks on keelatud pikniku pidamine teatud kohtades ja särgi mittekandmine avalikes kohtades.
Reegleid rikkuvate turistide isikuandmeid jagatakse ka nende koduriigi saatkondadega.
Veneetsiat külastab igal aastal umbes 30 miljonit turisti. Linna elanikud on aga juba pikalt kurtnud massilise turismi pärast.
Eelmise aasta detsembris sai linn heakskiidu otsusele kehtestada lühiajalistele turistidele kuni kümneeurone linna sisenemise maks. | Veneetsia politsei trahvis silla juures kohvi keetnud turiste | https://www.err.ee/963384/veneetsia-politsei-trahvis-silla-juures-kohvi-keetnud-turiste | Veneetsia politsei trahvis kaht Saksa turisti, kes keetsid Rialto silla astmetel matkapliidi peal kohvi. |
Varem on sama preemia võitnud "Tähesõdade" lavastaja George Lucas ja Marveli koomiksutööstuse üks loojaid Stan Lee, vahendas BBC.
Mark Hamill ütles tänukõnes, et ilma fännideta ei seisaks ta seal laval. "Ma tahan, et ma jääksin teile meelde kui sõber," lisas ta.
Lisaks vestlusringidele ja uute projektide tutvustamisele avaldati Comic Coni raames ka mitmete uute filmide ja sarjade treilerid. Vaatajate ette jõudsid muuhulgas lühiklipid videomängusaagal põhinevast sarjast "The Witcher", animatsioonisarja "Rick and Morty" uuest hooajast ning legendaarse filmi "Top Gun" järjeloost. | "Tähesõdadest" tuntud näitleja Mark Hamill võitis Comic-Conil elutööpreemia | https://menu.err.ee/963355/tahesodadest-tuntud-naitleja-mark-hamill-voitis-comic-conil-elutoopreemia | Koomiksitele ning ka laiemalt meelelahutustööstusele keskenduv konverents San Diego Comic-Con andis välja elutööpreemia Icon, millega tunnustatakse neid, kes on aidanud tuua koomiksimaailma suure publiku ette. |
"Kehra ajalooga võistkonnal ei saa olla väiksemat sihti kui finaal," rääkis Raudsepp intervjuus portaalile Käsipall24.ee.
"See aasta otsustasime, et ei löö [eurosarjades] kaasa. Euroopasse ei ole mõtet nalja tegema minna. Võistkond peaks selleks olema sügavam ja stabiilsem. Meil on õnneks väljundina olemas Balti liiga, kus loodame sellel hooajal paremini esineda."
Loe täispikka intervjuud portaalist Käsipall24.ee. | Kehra noor peatreener: meil ei saa olla finaalist väiksemat eesmärki | https://sport.err.ee/963383/kehra-noor-peatreener-meil-ei-saa-olla-finaalist-vaiksemat-eesmarki | Üheteistkordse Eesti käsipallimeistri HC Kehra uueks peatreeneriks saab 25-aastane Mart Raudsepp. |
Politsei märkis Facebooki vahendusel, et kuigi sageli arvatakse, et kodus on lapsel kõige turvalisem, siis tegelikkuses juhtub enim õnnetusi lastega just nende kodudes.
"Kahjuks saab politsei iga aasta mitmeid selliseid väljakutseid, kus laps on kõrgelt alla kukkunud. Seepärast soovitab politsei lahtiste akende läheduses kindlasti lastel silma peal hoida. Kortermajade akendest ja rõdudelt laste kukkumise ennetamiseks võiksid kõrgematel korrustel elavad väikelaste vanemad võimalusel eemaldada aknalingid. Parem karta kui kahetseda," selgitas politsei.
"Eriti praegu, kui ilmateenistus lubab meile sooja suve jätku, tasub lastevanematel veenduda, et põngerjad end akendest välja ei upitaks. Kindlasti ei tohiks jätta väikseid lapsi üksinda. Ka alaealise õe või venna hoolde jätmise asemel tasuks eelistada täiskasvanu järelevalvet." | Tallinnas kukkus kaheaastane laps teise korruse aknast alla | https://www.err.ee/963381/tallinnas-kukkus-kaheaastane-laps-teise-korruse-aknast-alla | Tallinnas juhtus laupäeval õnnetus, kui kaheaastane laps kukkus teise korruse aknast alla. Kiirabi viis lapse haiglasse. |
Tänavu juunis ja juulis pälvisid rekordilise tähelepanu naiste maailmameistrivõistlused jalgpallis. Teist korda järjest krooniti võitjaks Ameerika Ühendriigid, ent platsil toimuvast enamgi küttis kirgi selle kõrval väljaöeldu. Ameeriklaste kapten Megan Rapinoe, kes sai peale võitjamedali ka parima mängija ja parima väravaküti preemia, pidas kogu turniiri kestel ühismeedia kaudu vihast sõnasõda president Donald Trumpiga ning osutas häälekalt soolisele ebavõrdsusele spordis.
Rapinoe pole ainus. Näiteks naiste jalgpalli tõenäoliselt säravaim täht, norralanna Ada Hegerberg on keeldunud esindamast koondist topeltstandardite tõttu meeste ja naiste mängus: lisaks sellele, et ülimalt populaarseks osutunud naiste MMi võidufond oli rohkem kui kümme korda väiksem meeste turniiri omast, on meedias muu hulgas avaldatud graafik, mis näitab, et meestevuti panteoni tipp Lionel Messi teenib üksinda kaks korda rohkem kui seitsme naiste tippliiga mängijad kokku.
Kuidas on see kõik seotud Luc Bessoni värskeima filmiga? Kui maailma süsteemne ebavõrdsus on visa muutuma, siis kinolinal on lavastajatel nüüd ja praegu võimalus nii realistlikult kui ka puhta fantaasia kaudu peegeldada ning lahti pigistada ühiskonnas kolletavaid mädapaiseid. Näiteks on Hollywoodis ja ka mujal meelelahutustööstuses võrdsusest ja esindatusest üha rohkem juttu, selle tulemuseks on kasvav arv populaarseid naistegelastele keskendatud filme ja sarju. Besson on ehitanud maskuliinses maailmas vabaduse eest võitlevate naiste kujutamisele suure osa oma karjäärist.
Kaunitar ohtlike mängude maailmas
Spioonipõneviku "Anna" nimitegelane on noor venelanna, kes satub koduvägivalla ning kriminaalse taustaga tuttavate ohvriks. Saatuse keerdkäigud viivad naise aga veelgi ohtlikumatesse mängudesse, kui tal tuleb astuda Nõukogude Liidu lõpupäevil peaossa vene ja ameerika salaagentide piiriüleses sõjas teabe ja võimu pärast.
Pearollis näeme Bessoni eelmises töös, ülikallis ning rahaliselt krõbedalt kõrbenud ulmefilmis "Valerian ja tuhande planeedi linn" 1 kõrvalosas üles astunud modelli Sasha Lussi. Uustulnuk sobib Anna rolli valatult, kehastades ühtaegu tolle välist ilu, mida ümbritsevad mehed ihaldavad, õrnust, mida nad ära kasutada püüavad, ja ka kalkuleerivat intelligentsi ning andestamatut tugevust, mis paljudele neist ootamatult kätte maksab.
Anna elab filmis topeltelu Pariisis töötava modellina ning eriteenistuste huviorbiidis olevaid isikuid kõrvaldava spioonina. Mõlemas tuleb tal ühel või teisel moel käia valgetest keskealistest meestest ülemuste või muul moel raha ja võimu kaudu maailma kontrollivate isaste lühikese lõa otsas, unistades samal ajal vabadusest ise oma saatuse üle otsustada. Moeäris karikeerib Besson seejuures usinalt ülevoolava egoga fotograafe, kes kohtlevad modelle kui nukke – asju, mida oma suva järgi kamandada ja paika sättida. Sirmi tagant kõõritab aga KGB karm ülemus Vassiljev, kes hoolimata lubadustest Annale viieaastase töö järel vabad käed anda kavatseb Annat surma ähvardusel julgeolekuagentuuri juures hoida.
Filmi läbivaks motiiviks on Anna objektistatus. Erandid pole isegi kaks keskset meestegelast, kelle süda naise läheduses eriti kiirelt taguma hakkab. KGBsse värbab naise Luke Evansi kehastatud Aleksander, kelle kõrgeimad väärtused on armumise kiuste isamaa ja kohusetunne. CIA poolt astub Pariisis Anna kandadele Cillian Murphy kehastatud ameeriklane Leonard, kelle pilgus välgatab samuti oma karjääri edendamine, kuid ka isalik soov olla Anna päästja ja kaitsja.
Sellises kolmnurgas rullib Besson lahti ajas tihedalt edasi-tagasi hüppeid tegeva ning üha uusi kihte koguva vana kooli põneviku, kus keegi ei pruugi olla see, kes ta esmapilgul tundub, ja alati toimub varjus veel rohkemat, kui esmapilgul näib. Alguses võib säärane hüplikkus pidevalt vahetuvate siltidega "kolm aastat tagasi", "kolm aastat edasi", "kaks kuud varem", "kolm kuud hiljem" mõjuda struktuurilise konarlikkusena, ent loo jutustamise mõttes põimitakse ajaliinid ning nende näitamise järjekord lõpuks efektiivselt kokku.
Bessonile omaselt ei puudu filmist rohke stiliseeritud vägivald, mis kannab peale ülima füüsilisuse suuresti ka sümboolset väärtust – Anna saadab loojakarja suure osa teda kamandavast ja ahistavast meeshierarhiast. See on justkui verine mäss tema vabaduse piirajate ja näiliste vardjate vastu.
Eriti meeldejääv on stseen, kus Anna avastab trobikonna kirvenägudest ihukaitsjatega restoranis silmitsi jäädes, et talle ülesande täitmiseks usaldatud püstol ei ole laetud. Järgnev kõike käeulatusse jäävat relvaks improviseeriv madin ei pea nutika koreograafia ja intensiivsuse osas piinlikkust tundma isegi "John Wicki" 2 võitlusstseenide ees.
Tuttavlike kontuuridega lugu
Nüüd 60-aastane Besson koguski kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses kuulsust cinéma du look'ina tuntud liikumise eestvedajana, keskendudes suuresti vormile, stiilile ja vaatemängule. Kui kogu eelnev sisukirjeldus kõlab seejuures tuttavalt, siis ilmselt põhjusel, et seda see ongi. Täpselt samade kontuuridega loo rääkis Besson ühes oma varasemas hitis, 1990. aasta märulipõnevikus "Nikita" 3.
Paraku on aeg mühinal edasi liikunud ja see, mis mõjus kolmkümmend aastat tagasi nii vormilt kui ka sisult uudsena, piirneb nüüd anakronismiga. Sisult on "Anna" lugu maskuliinsest maailmast ja selle kammitsaist priiks püüdlevast naisest ju enam kui päevakajaline – nagu suvine mürgel naiste jalgpalli ümber või kodumaine palgalõhe. Kunstiliselt vormilahenduselt on aga Bessonile ette heidetud sama loo üha uuesti jutustamist.
Peale "Nikita" räägib Besson kurjade kavatsustega meeste võrgus rippuvatest naistegelastest nii oma kuulsaimas põnevikus "Léon" 4, ulmefilmis "Viies element" 5 (mis tegi kuulsaks Lussile eeskuju pakkuva, "Resident Evili" seeria kangelannaks saanud Milla Jovovichi) kui ka üle võlli märulis "Lucy" 6 peaosas Scarlett Johanssoniga. Režissööri enda filmide mõjutusi kajab aga vastu mitmest viimaste aastate spioonipõnevikust, nt "Punane varblane" 7 Jennifer Lawrence'iga, milles Vene salateenistused allutavad oma jõhkrale tahtele vigastada saanud baleriini, või samuti külma sõja lõpupäevi kujutav "Plahvatuslik blond" 8.
Besson on pidanud viimase kahe aasta jooksul rinda pistma ka pea tosina endise kolleegi süüdistustega seksuaalses ahistamises. Neile lisandus ekspruudi süüdistus vägistamises, mille Prantsuse kohus aasta alguses tõendite puudumisel kõrvale lükkas. Besson ise eitas kategooriliselt igasugust süüd ning #metoo tuules on oht eri juhtumeid pikemalt mõtlemata ühte patta panna või inimesi kohtuta risti lüüa suur, kuid paraku jääb alles kahtlusevari, kas mitte nii palju tugevaid naistegelasi märulite keskmesse kirjutanud lavastaja pole ise osa neid piiravast ja ahistavast meestevõrgust.
Filmina pole "Anna" kindlasti nii halb, nagu lubab eeldada kriitikute jahe vastuvõtt ja vastuolude saatel napiks jäänud reklaamikampaania. Paraku mõjub see, mis varem paistnuks soopoliitiliselt võimestava ja sümboolselt mõjusa tööna, tänapäeval enesekorduse ja iseenda varjus maandumisena, jääb keskpäraseks meelelahutuslikus mõttes ega suuda lisada midagi mõjusat ka niivõrd vajalikku diskussiooni sugudevahelise võrdsuse teemal.
1"Valerian and the City of a Thousand Planets", Luc Besson, 2017.
2"John Wick", Chad Stahelski, David Leitch, 2014.
3"Nikita" ("La Femme Nikita"), Luc Besson, 1990.
4" Léon", Luc Besson, 1994.
5"The Fifth Element", Luc Besson, 1997.
6"Lucy", Luc Besson, 2014.
7"Red Sparrow", Francis Lawrence, 2018.
8"Atomic Blond", David Leitch, 2017.
Arvustus ilmus Sirbis. | Arvustus. Tugevad naised terve maailma vastu | https://kultuur.err.ee/963350/arvustus-tugevad-naised-terve-maailma-vastu | Uus film kinolevis
"Anna"
Režissöör-stsenarist: Luc Besson
Helilooja: Éric Serra
Operaator: Thierry Arbogast
Osades: Sasha Luss, Luke Evans, Helen Mirren, Cillian Murphy, Lera Abova, Alexander Petrov jt. |
"Operatiivsõitu teinud kiirabiautole sõitis ristmikul ette sõiduauto Volkswagen. Sõiduautos olnud kaks inimest ja kolm kiirabitöötajat viidi haiglasse kontrolli. Patsienti kiirabiautos ei olnud," ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja laupäeval ERR-ile.
Politsei selgitas, et esialgsetel andmetel liikus kiirabiauto mööda Pärnu maanteed Viru väljaku suunas parempoolses reas, sõiduauto lähenes ristmikule paremalt poolt.
Õnnetus juhtus kell 10.39 Pärnu maantee ja Georg Otsa tänava ristmikul.
Politsei palub liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks pealtnägijate abi. Politsei palub pealtnägijatel helistada infotelefonil 612 3000 (E-R 8.00-19.00) või kirjutada e-posti aadressile [email protected]. | Tallinnas kiirabiautoga juhtunud õnnetus saatis viis inimest haiglasse | https://www.err.ee/963358/tallinnas-kiirabiautoga-juhtunud-onnetus-saatis-viis-inimest-haiglasse | Tallinna kesklinnas sattus ennelõunal kiirabiauto liiklusõnnetus, haiglasse kontrolli viidi viis inimest. |
Ilmaolud olid peavõistlusjuhi Andres Taltsi sõnul ideaalsed: ""Kui viimastel päevadel on kimbutanud regatti tuulevaikused, siis lühirajavõistluseks oli päikest, sooja ja purjetamiseks sobivat stabiilset tuult. Oli näha, et kõik purjetajad nautisid!"
ORC I grupis oli tänane esikolmik niivõrd tihe, et kahe sõidu kokkuvõttes oli neil võrdne arv punkte (4). Otsustavaks sai punktiarvestuse reeglite järgi jahi Olympic teises sõidust saadud ehk hilisem sõiduvõit. Jahtklubi Dago jaht Olympic Tiit Vihuliga roolis on nüüd enne viimast etappi regatti juhtimas 11 punktiga, vaid kaks punkti jääb maha samast klubist Postimees Sailing Team, kapteniks Sven Nuutmann. Kolmandal kohal on 17 punktiga Matilda 4 Haapsalu Jahtklubist, mille roolis Koit Pauts.
Olympicu roolimees Tiit Vihul ütles, et Pärnu lühiraja etapp oli üle mitme regatipäeva sportlik ja põnev, sest tegemist oli rajasõiduga, mis on huvitavam kui pikk ja passiivne purjetamine. "Tuult oli piisavalt ja täna said võidu need tiimid, kes olid paremini võistlusele keskendunud. Oluline oli hea start ja poolevalik nii suurt rolli ei mänginud. Muidugi tuli silmas pidada varem startinud jahtide gruppe, et nende suhtes saaks puhast tuult, sest mingil määral nad segasid meie sõitu. Kuna stardist saime hästi minema ja mõlemas sõidus olime esimeses märgis esimesena, siis meil oli sellevõrra ka ülejäänud distantsi lihtsam sõita. Võistlesime täna koosseisus, mis läheb augustikuus ka Rootsis toimuvale ORC EM-ile – rajasõit oli meile EM-iks hea trenn ja mõlemad sõidud õnnestusid ilma vigadeta. Midagi teistmoodi ega paremini teha ei oleks osanud."
ORC II grupis sai täna etapivõidu Kalevi Jahtklubi jaht My-Car, roolis Harles Liiv, võites mõlemad lühirajasõidud. Aivar Tuulbergi Katariina II Pärnu Jahtklubist sai etapil teise koha, olles mõlemas tänases sõidus teine. Tubli kolmanda koha sai Saaremaa Merispordi Seltsi / Kalevi Jahtklubi jaht Evelyn III, millel kapteniks Kristen Pugi. Esikohta hoiab enne viimast etappi Katariina II 13 punktiga, 15 punktiga on teine Evelyn III ja kolmandal kohal 18 punktiga on Jahtkubi Baltsail jaht Adele Aleksandr Karboinoviga roolis.
Võiduka My-Cari roolimees Harles Liiv oli lühiraja sõidu üle äärmiselt õnnelik. "Täna oli Pärnu lahel lentsiv tuul, mis keeras ühe krüssu ajal lausa kolm-neli korda. Kõige tähtsam oli saada õige suunaga ja õigest kohast minema. Esimeses sõidus tegime stardi paremal shiftil laeva ja teises sõidus stardiliini lipu poolt vasaku shiftiga. Teises sõidus toimis meie taktika sedavõrd hästi, et meil õnnestus kahe minuti jooksul oma grupi jahtide sõitu kontrollima hakata. Krüssasime vasakule kõigi eest läbi, nii et tuul oli meie suhtes lõpuks maksimaalselt vasakus asendis. Sealt edasi sai määravaks super meeskonnatöö ja jahi liikumine tuule shifte järgides. Kui oled stardis ees ja meeskond on kindel, siis oledki kuulikindel. Tänased sõidud olid nii hästi õnnestunud, et tagantjärgi tunduvad lihtsad. Meil on pardal supertiim, kes töötas ilma vigadeta nagu profimeeskond. Selle tulemuse üle on väga hea meel, sest konkurents meie grupis on ülikõva. Katariina II poolt seatud kõrged standardid teevad iga võidu Eestis väga väärtuslikuks!"
Esikohta hoiab ORC II grupis enne viimast etappi Katariina II 13 punktiga, 15 punktiga on teine Evelyn III ja kolmandal kohal 18 punktiga on Jahtkubi Baltsail jaht Adele Aleksandr Karboinoviga roolis.
ESTLYS II võistlusgrupis esikohale sõitnud Saaremaa Jahtklubi jahi Centaur kapten Risto Riim kiitis samuti head purjetamisilma: "Ilm oli täiuslik, sellist lühikeste pükstega purjetamist ei ole tihti, nautisime sõitu. Puhus meile sobiv 6–7 m/s tuul ning tulemusega oleme loomulikult rahul. Meeskond kallutas nii, et veri ninast väljas – siis on midagi jõululauas meenutada." ESTLYS III üldarvestuses on peale 6. etappi Centaur teisel kohal jaht Tessa järel. | Pärnu lahel sõideti A. Le Coq Muhu Väina regati lühirajasõidud | https://sport.err.ee/963375/parnu-lahel-soideti-a-le-coq-muhu-vaina-regati-luhirajasoidud | Tänavusel Muhu Väina regatil on nüüdseks purjetatud kuus etappi. Reedene Pärnu lühirada oli regati kõige sportlikum ja kiirem – Pärnu lahel purjetasid kõik võistlusgrupid kaks sõitu vastutuule-allatuule rajal, mis nõuab palju manöövreid ja paneb proovile tiimide taktikad ja meeskonnatöö. |
"Luule ja tõde" koondab kirjandusteoreetilisi ning –ajaloolisi esseesid aastatest 1980–2018. Tekste ühendavaks motoks on " plato veritasque" – siin tähenduses "Nii Platonit kui ka tõtt!".
Raamatu esimene osa "Seestvaade" sisaldab nende ilmumise järjekorras tekste, mis võiksid anda aimu autori teoreetilise mõtte evolutsioonist poole sajandi vältel. Teises osas "Väljastvaade" asuvad väliskirjanduse küsimusi käsitlevad tekstid kirjandusloolises järjekorras. | Ilmus Linnar Priimäe esseekogumik "Luule ja tõde" | https://kultuur.err.ee/963349/ilmus-linnar-priimae-esseekogumik-luule-ja-tode | Kirjastus Ilmamaa andis välja Linnar Priimägi esseekogumiku "Luule ja tõde". Möödunud aastal ilmus Eesti mõtteloo sarjas Linnar Priimäe teos "Minu Goethe". |
Trašanov sai kahel esimesel katsel nulli ja tõukas kolmandal 12.83 ehk pea meetri võrra vähem kui tema juuni lõpus Rakveres püstitatud isiklik rekord 13.70.
Kvalifikatsiooninorm 15.40 oli jõukohane neljale kuulitõukajale, neist selgelt parim oli hollandlanna Jorinde van Klinken 16.90-ga. | Eesti kuulitõukaja tulemus jäi alla 13 meetri | https://sport.err.ee/963370/eesti-kuulitoukaja-tulemus-jai-alla-13-meetri | Eesti kuulitõukaja Laura Trašanov piirdus kergejõustiku U-20 Euroopa meistrivõistlustel Rootsis Borases tulemusega 12.83, mis andis 27 võistleja konkurentsis 25. koha. |
Paco Alcacer viis juba kolmandal minutil Borussia juhtima, aga 35. minutil õnnestus ääremängijal Harry Wilsonil viigistada.
Teisel poolajal kallutas Borussia siiski kohtumise oma kasuks, kui viie minuti jooksul skoorisid Thomas Delaney (53.) ja Jacob Bruun Larsen (58.).
Lõppskoori vormistas 75. minutil penaltist Liverpooli ründaja Rhian Brewster.
Liverpool peab Põhja-Ameerikas veel kaks kohtumist: pühapäeval mängitakse Bostonis Sevillaga ja kolmapäeval New Yorgis Lissaboni Sportinguga.
Seejärel naastakse Euroopasse, kus enne Inglismaa superkarikat Manchester Cityga kohtutakse ka Napoli ja Lyoni Olympique'iga. | Liverpool pidi kontrollmängus vastase paremust tunnistama | https://sport.err.ee/963362/liverpool-pidi-kontrollmangus-vastase-paremust-tunnistama | Valitsev Euroopa Meistrite liiga võitja Liverpool alustas Põhja-Ameerika turneed kaotusega, kui jäi Notre Dame'is alla Dortmundi Borussiale 2:3. |
Katkend:
1.
Endise Pühalepa valla kauaaegne elektrik Anton Sarapuu jõudis just Suuremõisa lossi keldrisse, et vaadata üle väidetavalt juba paar päeva jukerdanud elektrikilp, kui ta kuulis korraga kummalist heli.
Anton seisatas. Kusagilt kostis justkui mürinat. See tundus pisut imelik, sest keldri seinad olid nii paksud, et välismaailma hääled siia tavaliselt ei ulatunud. Anton oletas, et ju see on siiski mõni mööduv auto, asetas oma tööriistakasti ühele lauale ja võttis sealt kruvikeeraja.
Kuid heli ei lakanud, ehkki Anton adus, et mürinat põhjustanud auto peaks olema juba mööda sõitnud. Tegelikult oli suisa vastupidi – mürin mitte ei muutunud vaiksemaks ega vaibunud, vaid läks iga sekundiga aina valjemaks.
Järgmisel silmapilgul kuulis Anton täiesti selgesti kabjaplaginat. Justkui oleks siinsamas poolpimedas keldris tema poole kapanud hobune. Anton pigistas kruvikeeraja tugevamini pihku. See pidi olema meelepete. Pidi olema. Ehkki ta kuulis, kuidas hobuserauad kõigest paarkümmend meetrit eemal keldri kivipõrandal kõlisesid. See heli paisus üha võimsamaks, nii et vana mees tundis, kuidas ta kõrvadel äkki kummaliselt valus hakkas.
Anton astus sammu tagasi, kruvikeeraja libises ta sõrmede vahelt põrandale ja ta käed kobasid abitult seina. Ta ei mäletanud hiljem, mida või kas üldse ta sel hetkel mõtles. Pigem seisis ta justkui tardunult vastu kiviseina surutuna ja vaatas pärani silmil sinnapoole, kust kabjaplagin kostis.
Siis muutus üks keldrisein äkki roheliseks ja sealt kappas välja hobune koos ratsanikuga. Külm tuuleõhk paiskus üle Antoni näo, kui ratsanik temast möödus. Nii lähedalt, et kui mees oleks käe välja sirutanud, oleks ta võinud ratsanikku või hobust puudutada. Tõestamaks endale, et ta ei ole hulluks läinud. Et see kõik juhtus päriselt.
Kuid kõigest silmapilk hiljem olid nii ratsanik kui ka hobune kadunud, keldri vastassein oli nad neelanud. Anton kobas maha kukkunud kruvikeeraja järele, jättis tööriistakohvri kus seda ja teist ning komberdas kiiresti keldrist välja. Ent ka veel siis, kui ta juba Suuremõisa lossi ees trepil seisis ja värisevate kätega taskust suitsupakki otsis, kajas ta kõrvus äsja kuuldud kabjaraudade kõlin kivipõrandal. Mõnel muul juhul oleks ta olnud kindel, et hakkab hulluks minema, et see oli hallutsinatsioon või meelepete, aga mitte praegu.
Sest talle oli just meenunud, et kaua aega tagasi, kui ta oli veel väike poiss, oli vanaisa kord sellest rääkinud.
"Arvatakse, et see ratsanik on kapten Malm," oli vanaisa öelnud. "Ta hing ei saa ikka veel rahu."
2.
Miikael jälgis ainiti, kuidas tüdruku keha krampides tõmbles. Poiss tundis, kuidas tal seda vaadates tahtmatult pulss tõusis ja hingamine kiirenes. Kehas oli nagu imelikult külm, kuid ta peopesad samal ajal suisa higistasid. Lisaks sellele, et ta ei osanud oma kätega midagi peale hakata, ei suutnud ta ka paigal püsida. Miikael tammus närviliselt edasi-tagasi. See, mida ta praegu nägi, oli nagu unenägu ja ei olnud ka.
Tegelikult ei tahtnud Miikael seda näha, kuid samas ei suutnud ta ka tüdrukult pilku pöörata. Justkui aitaks Vika vaatamine parasjagu toimuvat protsessi kontrollida. Kuigi loomulikult see nii ei olnud. Pealegi tekitas tüdruku teadvusetu keha temas ebamugavust. Vika tundus abitu. Ja kuidagi inetu.
See ei olnud see Vika, keda ta tundis. Praegu oli tüdruk midagi muud. Nagu hiiglaslik nukk, ehkki väliselt üsna ehtne. Kuid sellegipoolest justkui tühi. Teadvuseta kest. Biomass.
Poiss keeras viimaks pea ära. Talle ei meeldinud need mõtted, mis talle vägisi pähe trügisid. Kuid samuti ei meeldinud talle olukorra üle lõplikult kontrolli kaotada ning just seepärast pööras ta pilgu hetke pärast jällegi tüdrukule tagasi.
Vika tõmbles nüüd veel hullemates krampides. Miikael mõtles, kas ta peaks kiirabi kutsuma ja kui ta seda teeks, siis mida ta neile ütleks. Kas nad üldse usuks teda? Ja isegi kui usuks, mis võimalusi oleks neil Vikat aidata?
Miikael ei jõudnud oma mõtetega siiski väga kaugele, sest paar minutit hiljem paistis kõik juba läbi saavat. Aegamisi jäid tüdruku tõmblused harvemaks. Nüüd näis, nagu oleks ta lihtsalt rahutus unes viibinud. Poiss lootis, et tüdruk teeb kohe-kohe silmad lahti, kuid Vika pea liikus korraga uuesti kiiresti küljelt küljele.
Miikael surus käed rusikasse. Ta ei teadnud isegi, miks. Või ei, muidugi ta teadis. See kõik oli ju tema pärast. Aga nüüd ta kahtles. Kahtles või kartis. Vika polnud seda kunagi varem teinud. Miikael ei julgenud mõeldagi, mis siis, kui midagi läheb valesti. Või on juba läinud. Kui Vika ei oska või ei saa enam tagasi tulla. Vika ise oli talle ju selliseid lugusid rääkinud. Korra oli see tüdrukuga juba ka juhtunud – siis, kui ta alles laps oli ja isegi veel ei teadnud, et selline asi võimalik on.
Miikael heitis pilgu telefonile ning taipas, et Vika transi algusest oli juba liiga kaua aega möödas. "Mul ei lähe kaua," oli Vika öelnud. Ja et ärgu Miikael muretsegu. Seda oli kergem lubada, kui teha. Iga sekundiga tõmbus Miikael nüüd aina enam ja enam pingesse.
Kuid siis juhtus midagi. Miikael peaaegu ehmatas, kui Vika keha jõnksatas ja tüdruk istukile kargas. Sekundi murdosa jooksul arvas poiss, et see on viimaks läbi.
Kuid ei olnud. Vika oli ikka veel transis ja kui ta Miikaeli poole vaatas, nägi poiss ainult tüdruku silmavalgeid.
"Verevõlg!" lausus Vika. "Sind seob verevõlg!" | Loe katkendit Reeli Reinausi noorteromaanist "Roosi märgi all" | https://kultuur.err.ee/963198/loe-katkendit-reeli-reinausi-noorteromaanist-roosi-margi-all | Kirjastus Varrak avaldas Reeli Reinausi uue romaani "Roosi märgi all", mille sündmused leiavad aset tänapäeva Hiiumaal, kuid noorte peategelaste elu ja suhteid mõjutavad oluliselt ammused salapärased sündmused. Avaldame teose kaks esimest peatükki. |
26-aastane Lukaku liitus Unitediga kaks aastat tagasi Evertonist ja läks siis Unitedile maksma 75 miljonit naela ehk ca 83 miljonit eurot.
Interi peatreener Antonio Conte ei varjanud oma sümpaatiat Lukaku suhtes. "Te teate, et mulle meeldib see mängija," lausus itaallane. "Kui ma olin Chelsea peatreener [2016-2018 - toim.], siis proovisin teda Chelseasse tuua."
"Mulle meeldib see mängija ja loen teda meie jaoks oluliseks mäöngijaks, kes teeks meid paremaks, aga samal ajal eksisteerib ka mängijate turg. Eks näis, mis juhtub, aga hetkel on Lukaku Unitedi mängija."
Inter näib soovivat Lukakut argentiinlasest ründaja Mauro Icardi asemele, kes ei lennanud koos ülejäänud meeskonnaga Aasia turneele. "Klubi on väga kindlal seisukohal, et Icardil siin tulevikku pole. See on reaalsus," kommenteeris Conte.
Aasia turneel pole Unitedit esindanud ka Lukaku. Norralasest peatreener Ole Gunnar Solskjäri sõnul on põhjuseks vigastus ja nii pole belglast oodata ka tänasele mängule, kus vastamisi asutakse just Interiga. | Man United ei soovi Lukakut 60 miljoniga loovutada | https://sport.err.ee/963371/man-united-ei-soovi-lukakut-60-miljoniga-loovutada | Inglismaa suurklubi Manchester United lükkas tagasi Milano Interi 60 miljoni euro suuruse pakkumise belglasest ründaja Romelu Lukaku eest. |
Gabriel Szatan on olnud üks Boiler Roomi programmijuhtidest alates 2014. aastast. Ta vastutab peosarja poliitiliste paneelide eest ning kureerib vinüülidele keskendunud sarja Collections. Lisaks kirjutab ta tihti portaalidesse Resident Advisor, Pitchfork ja Crack Magazine ning astub üles raadiojaamades Radar, NTS ja Red Light Radio.
Hollick lõi koos Gabriel Szataniga plaadifirma No Bad Days, mida saadab lisaks ka peosari ning raadiosaade. Samuti oli Hollick pikka aega resident -DJ Nottinghami ööklubis Stealth, kuid mängib praegu enamasti Londoni ööklubis Corsica Studios.
Pidu koos Hollicki ja Gabriel Szataniga algab Kauplus Aasias 20. juulil kell 22.00. | Tallinnas esineb legendaarse peosarja Boiler Room programmijuht | https://menu.err.ee/963204/tallinnas-esineb-legendaarse-peosarja-boiler-room-programmijuht | Tallinnas klubis Kauplus Aasia astuvad 20. juulil üles Briti plaadifirma No Bad Days esindajad Gabriel Szatan ja Hollick. Kodumaistest DJ'dest toetavad neid Kask ja Nikolajev. |
Ilvesel õnnestus korralik tulemus kirja saada üksnes avavoorus, kus ta lendas viie meetri ja 91 sentimeetri kaugusele. See andis 24 võistleja seas 18. koha.
Ilvese isiklik rekord on tunamullu hüpatud 6.17. Nädala eest sai ta Võrus tuule toel (+2,5 m/s) kirja 6.24.
Kvalifikatsiooni paremad olid itaallanna Larissa Iapichino (6.50) ja rootslanna Tilde Johansson (6.48). Viimasena viis lõppvõistlusele tulemus 6.10. | Eesti kaugushüppaja piirdus U-20 EM-il eelvõistlusega | https://sport.err.ee/963361/eesti-kaugushuppaja-piirdus-u-20-em-il-eelvoistlusega | Kergejõustiku kuni 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel Rootsis Borases ei õnnestunud Lishanna Ilvesel naiste kaugushüppe kvalifikatsioonist lõppvõistlusele murda. |
"Nii kurb kui see ka pole, ei sõltu [portfell] konkreetsest isikust, pean silmas kandidaat Simsoni. Tema võib olla ükskõik kui tubli tahes. Ma väidan, et tänases poliitilises kontekstis see suurt rolli ei mängi. Tema jaoks saab kõige keerulisem olema see, milline valitsus Tallinnas on. Ehk milline valitsus on tema kandidaadiks esitanud," ütles opositsioonilise Reformierakonna liige Paet Delfi Erisaates.
"See, et tema partei võttis Eestis valitsusse paremäärmuslased, ei ole kellelgi meelest ära läinud. Täna on vastasseis Euroopa-meelsete, koostöömeelsete ning teiselt poolt äärmuslike ehk Euroopa-vastaste jõududega palju reljeefsem, kui me seda siin Eestis tunnetame," tõdes üheksa aastat Eesti välisministrina töötanud Paet.
"See ongi kõige suurem probleem, see konkreetne koalitsioon Eestis ja see, et tema partei sellise valitsuse Eestis tekitas, see on probleem," rõhutas Paet.
Reformierakond ja Keskerakond, mille liige on Simson, kuuluvad Euroopa Parlamendis mõlemad liberaalseid parteisid ühendavasse saadikurühma Uuenev Euroopa.
Seni on Euroopa Komisjoni Eestist kuulunud reformierakondlased Siim Kallas ja Andrus Ansip, kes mõlemad on saanud Komisjonis asepresidendi koha. | Paet: Simsoni võimalusi uues Euroopa Komisjonis kahjustab EKRE kaasamine | https://www.err.ee/963367/paet-simsoni-voimalusi-uues-euroopa-komisjonis-kahjustab-ekre-kaasamine | Kadri Simsoni võimalusi saada Ursula von der Leyeni koostatavas Euroopa Komisjoni uues koosseisus mõjukas portfell võib halvendada see, et Keskerakond moodustas valitsuse äärmuslikuks peetava Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE), leiab Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. |
Sai tulemus poolfinaalis oli 21,39, mis andis kümnenda koha. Minkovski oli 21,47-ga 12. Viimasena ajaga edasi jõudnud prantslane Paul Tritenne jooksis 21,36.
Tänavu juunis jooksis Sai Tallinnas täpselt lubatud kahemeetrise taganttuulega 21,34. Minkovski oli päev varem suutnud Borases joosta 21,15, millest poolfinaalides oli kiirem vaid iirlane Aaron Sexton (21,13). | Henri Sai jäi EM-i finaalist kolme sajandiku kaugusele | https://sport.err.ee/963365/henri-sai-jai-em-i-finaalist-kolme-sajandiku-kaugusele | Kergejõustiku kuni 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel Rootsis Borases jäi Henri Sai 200 meetris napilt finaalist välja. Palju ei puudunud ka Ken-Mark Minkovskil. |
"Oleme sügavalt mures Iraani vastuvõetamatule sammude pärast, mis on selgeks väljakutseks rahvusvahelisele navigatsioonivabadusele," ütles valitsuse esindaja pärast valitsuse kriisikomitee COBRA öist kohtumist. "Soovitame Ühendkuningriigi alustel piirkonda ajutiselt vältida."
Valitsuse kõneisik kordas välisminister Jeremy Hunti varasemat kommentaari, mille kohaselt "olukorra lahenduseta jäämisel on tõsised tagajärjed".
Valitsuse esindaja sõnul toimub nädalavahetusel veel nõupidamisi ja Briti valitsus "on oma rahvusvaheliste partneritega tihedas kontaktis".
Iraani revolutsioonikaart teatas reedel Briti lipu all sõitnud Rootsile kuuluva naftatankeri Stena Impero kinnipidamisest Hormuzi väinas seoses "rahvusvaheliste merendusreeglite rikkumisega". "Tanker Stena Impero konfiskeeriti kaardiväe poolt Hormuzi väina läbimisel, sest ei järgitud rahvusvahelisi merendusreegleid," märkis revolutsiooniline kaardivägi.
Laupäeval teatasid Iraani võimud, et tanker peeti kinni pärast kokkupõrget Iraani kalalaevaga ning juhtumi asjus on algatatud uurimine.
Hõivatud Briti tanker on ankrus Iraani rannikul
Iraani poolt hõivatud Briti lipu all sõitnud tanker Stena Impero on pärast kokkupõrget kalalaevaga ankrus Iraani Bandar Abbasi sadama lähedal, teatasid sadamavõimud laupäeval.
Rootsile kuuluv tanker "põrkas kokku kalalaevaga", ütles Iraani Hormozgani provintsi sadama- ja merendusameti juht Allah-Morad Afifipoor. "Tankeri pardal on kõik 23 meeskonnaliiget," lisas Afifipoor usutluses uudisteagentuurile Fars.
"Tanker põrkas teel kokku kalalaevaga ning vastavalt seadusele on õnnetuse järel vajalik selle uurimine," ütles Afifipoor, kelle sõnul kalalaeva meeskond võttis kokkupõrke järel Briti tankeriga ühendust, kuid ei saanud vastust.
"Kui Briti alus ei reageerinud, teavitas kalalaev Hormozgani sadamavõime ja merendusametit," ütles Afifipoor.
Laeva meeskonnas on 18 indialast, teiste seas kapten, ülejäänud meeskonnaliikmed on Filipiinidelt, Lätist ja Venemaalt. | London soovitas Briti laevadel vältida Hormuzi väina | https://www.err.ee/963359/london-soovitas-briti-laevadel-valtida-hormuzi-vaina | London soovitas laupäeval pärast Briti lipu all sõitnud tankeri kinnipidamist Iraani võimude poolt Briti alustel vältida "ajutiselt" Hormuzi väina. |
Etapp pidi toimuma 3.-4. jaanuaril Düsseldorfi Fortuna kodustaadionil Merkur Spiel Arena, kus viimane liigamäng enne talvepausi peetakse 21. detsembril ehk vaid kümmekond päeva enne MK-etapi treeningute algust. Lumenõlva ehitus võtab aga aega vähemalt kaks ja pool nädalat.
Fortuna esitas Saksamaa jalgpalliliigale (DFL) taotluse mängida 21. detsembri kohtumine võõrsil, aga seda ei rahuldatud. MK-etapi korraldaja August Pöllen tänas koostöö eest nii Fortunat kui ka staadioni haldajat, aga ei jäänud rahule DFL-i käitumisega: "Tuleb välja, et DFL-is ei ole mitte spordifännid, vaid üksnes jalgpallifännid."
Hetkel ei ole kindel, kas ärajääva MK-etapi asemele leitakse kalendrisse uus või mitte. | Bundesliga kalendrit ei muudetud ja Kelly Sildaru ala MK-etapp jääb ära | https://sport.err.ee/963335/bundesliga-kalendrit-ei-muudetud-ja-kelly-sildaru-ala-mk-etapp-jaab-ara | Algselt uue aasta esimesele nädalale planeeritud freestyle suusatamise ja lumelauasõidu big air hüpete MK-etapp jääb ära, kuna Saksamaa jalgpalli kõrgliiga keeldus mängukalendrit muutmast. |
Škoda Fabia R5 roolis istunud 20-aastane Volver katkestas eelviimasel kiiruskatsel. "Kahjuks üsna ralli lõpusirgel, eelviimasel katsel, lõppes meie jaoks kõik üsna ootamatult," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
"Hetk pärast meie startimist viimasele kruusakatsele saime peale paduvihma. Nähtavus oli väga kehv ning uued saviteed muutusid etteaimamatult libedaks. Ühes lauges paremkurvis kadus autol kogu pidamine ning kaldusime pehmelt vasakule kraavi."
"Auto oli juba peaaegu kraavist välja tulemas, kuid läbi kõrge heina ei näinud eesolevat truupi, mida tabasime suurel kiirusel," kirjeldas Volver. "Kokkupõrke tagajärjel lõpetasime põllul vasakud rattad alt. Tekkinud kahjustuste tõttu olime sunnitud ralli katkestama."
Kahjuks ei jäänud Volver ka ise päris terveks. "Kahjuks pean nüüd mõni kuu rallist eemal olema, kuna avariiga vigastasin alaselga ning aktiivset liikumist teha ei saa. Juhtunu mind rivist välja ei löö - sain tulevikuks hulgaliselt uusi kogemusi ning liigun siit edasi ainult suurema hoo ja tahtega!" | Eesti tulevikulootus vigastas Rally Estonial selga | https://sport.err.ee/963333/eesti-tulevikulootus-vigastas-rally-estonial-selga | Noor Eesti rallipiloot Karl Martin Volver vigastas Rally Estonial selga ja peab mõni kuu võistlustest eemal olema. |
"Jah, ma võitsin vaid sokkides," kinnitas 10 000 meetris varasemalt juba hõbeda teeninud 20-aastane jooksja võistluste kodulehekülje vahendusel.
"See oli mu isiklik otsus, kuna ma pole kunagi varem jalanõudes jooksnud ja ma ei tundnud neid siin mängudel kasutades mugavalt. Kui ma proovisin susse jalga, siis nad tundusid liiga rasked ja see ei meeldinud mulle."
Võistluste tase siiski väga kõrge polnud, sest Kurasi aeg oli 1:29.55. Näiteks eelmise hooaja Eesti edetabelis olid sellest tulemusest kiiremad 20 naist.
Kurasile järgnesid Saalomoni saarte esindajad Dianah Matekali (1:30.10) ja Sharon Firisua (1:32.36). | Sokkides jooksnud sportlane võitis Vaikse ookeani mängud | https://sport.err.ee/963330/sokkides-jooksnud-sportlane-voitis-vaikse-ookeani-mangud | Vaikse ookeani mängudel naiste poolmaratoni võitnud Vanuatu sportlane Margaret Kuras võitis distantsi jalanõude abita. |
Kahuzi Biega looduspargi valvurite ja pügmeede vahel on viimasel ajal kasvanud pinged, mis lahvatasid tüliks.
"Looduspargi patrull, mis jälitas kahte salakütti, sattus pügmeede varitsusse. Vigastada sai 13 pargivalvurit, kellest kolm raskelt," seletas looduspargi eestkõneleja Hubert Mulongoy.
Mulongoy sõnul olid pügmeed relvastatud vibude ja matšeetedega.
Pügmeede kogukonna esindaja Ntavuna Cizungu teatas, et vastasseisus lasti maha hõimuliige lwaboshi Simba. Veel üks suguharu liige sai haavata.
Tanganyika provintsis on endiselt probleeme ka hõimuvägivallaga pügmeede ja bantude vahel, mille tõttu lahkus sealt aastatel 2016-2017 kuni 600 000 inimest. Ligi 67 000 bantu põgenikku elab laagrites Kalemie lähistel.
Kongo Demokraatlikule Vabariigile kuuluv Põhja-Katanga territoorium on sama suur kui Hispaania ning kokkupõrked bantude ja pügmeede vahel on seal kestnud alates 2013. aastast. | Kongo DV looduspargis puhkenud hõimutülis hukkus üks ja sai viga 14 inimest | https://www.err.ee/963341/kongo-dv-looduspargis-puhkenud-hoimutulis-hukkus-uks-ja-sai-viga-14-inimest | Kongo Demokraatliku Vabariigi idaosas asuvas looduspargis puhkenud hõimutülis tapeti inimene ja veel 14 sai vigastada, teatasid reedel võimuesindajad. |
Tallinna kavandatav peatänav asub Narva maantee ja Pärnu maantee südalinnapoolses osas, Jõe tänavast Estonia puiesteeni.
Arhitektuurivõistlus toimus 2016. aastal, selle võitis kavand "Kevad linnas", mille autorid on Toomas Paaver (Linnalahendused), Indrek Kustavus (Extech Design), Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde, Riin-Kärt Ranne (Kavakava).
EV 100 ruumiprogrammi "Hea avalik ruum" raames kavandatud peatänav pidi valmima 2018. aastal, hiljem loodeti, et aastaks 2021. Praegu tundub, et see on programmi ainus projekt, mis ei teostu.
Tallinna peatänavast loodeti linnaplaneerimise innovatsiooni, mis oleks andnud pealinna südame enam inimeste, mitte autode kasutusse.
Kuigi märgid ja vihjed, et asjad ei suju nii nagu esialgu kavandatud, jõudsid avalikkuseni juba enne, siis nüüd, 10. VII toimunud pressikonverentsil ütles linnapea Mihhail Kõlvart välja, et projektiga sel kujul edasi ei minda ning peatänava valmisehitamine sõltub Estonia puiestee tunneli ning Rävala puiestee spikenduse väljaehitamisest. Linnapea viitas K-Projekti koostatud liiklusmodelleeringule, mille kohaselt vähendab uus peatänav ühissõidukite läbilaskvust.
Peatänava eskiislahendust, pressikonverentsil kõlanud etteheiteid ja K-Projekti uuringut kommenteerivad järgnevalt projekti autorid arhitekt Indrek Peil ja teedeinsener Veiko Veerpalu.
Millistele lähteandmetele toetudes te peatänava eskiisprojekti koostasite?
Indrek Peil: Peatänava eskiis põhineb arhitektuurivõistluse ülesandel, millega sõnastati tänava kavandamise põhimõtted. Peatänava ettevalmistamine on olnud pikk avalik protsess, mille käigus arutati lähtetingimused põhjalikult läbi.
Muu hulgas käidi see ka kohalikel valimistel välja kui kesklinna arenguprioriteet. Eskiis valmis 14 kuud tagasi, 2018. aprillis ja selle koosseisus on ka piisavas mahus liiklusuuringuid (Ramboll, Stratum). Eskiisis näitasime, kuidas selline paremini tasakaalus tänav põhimõtteliselt välja näeb ning et see ka toimib hästi.
Kõne all olev K-Projekti lisauuring, millele viidates peatänava praegune eskiis kahtluse alla seatakse, on esimene sisuline katse tööd väljastpoolt ja piisava üldistusvõimega analüüsida. Sellest leiab päris palju konstruktiivset kriitikat, mida on võimalik arvesse võtta.
Näiteks Viru väljaku ristmikule ohutussaare lisamine. Üksikprobleemide kaardistamisega koos on pakutud ka lahendusvariante ja kirjeldatud nende mõju tänava terviklahenduse parandamisele. Esimest korda pärast eskiisi valmimist on kriitika esitatud terviklikul ja ratsionaalselt arusaadaval kujul.
Praeguses projekteerimise staadiumis on oluline teadmine, et bussid ja trammid saavad sõita ühisel rajal ja ühispeatused põhimõtteliselt toimivad. Seda kinnitab ka K-Projekti uuring.
Meile tundub, et mõned projekti vastu olevad ametnikud, kes nüüd avalikult pressikonverentsil välja tulid, on algusest saadik püüdnud projekti lähteülesannet vaidlustada, kooskõlastustega venitada ja igal muul võimalikul moel projekti jätkumisele vastu töötada.
K-Projekti analüüs ei ütle kusagil, et peatänava projekt oleks teostamatu või lihtsalt kehv (nagu väideti), vaid seda, et peatänava projektiga saaks tegelikult edasi minna.
Millised on peamised teieni jõudud etteheited?
Veiko Veerpalu: 10.VII toimunud Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil rõhutati, et praeguse eskiisprojektiga väheneb ühistranspordi läbilaskvus ja ühenduskiirus. Transpordiamet on kogu projekteerimisperioodi vältel pooldanud ideed, et bussidel oleks tee ääres eraldi peatused ja soovib teha neile ka trammidest eraldi bussirajad.
Sisuliselt tähendab see, et auto- ja bussiliikluseks kasutatav ruum peab tänava ristlõikes jääma umbes samaks praegusega. Selles osas hoidsime eskiisprojekti koostamisel pidevalt meeles algset ülesannet. Kahe trammiraja kõrvale polnud võimalik rajada veel kahte bussirada. Eskiisprojekti lahendusega saime tagada, et ühistranspordi praegune maht oleks tagatud ka uue tänava puhul.
Arusaamatu on väide, et enne peatänava rajamist tuleks rajada Rävala puiestee pikendus ja Estonia puiestee tunnel. Rävala puiestee pikendus toob (vastupidiselt loodetule) autoliiklust kesklinna juurde. Peatänava idee – vähendada kesklinnas autoliiklust ja suurendada kõiki teisi kompaktsemaid liikumisviise – saab kahjustatud.
Tänava projekteerimise lähteülesande põhieesmärk oli parandada jalakäijate, jalgratturite ja teiste meil uudsete liikumisvahenditega liikujate ning ühissõidukite kasutajate liikumiskeskkonda. Seda me ka tegime.
Paratamatult on vaja selleks laiendada nimetatud liiklejate kasutatavat ruumi ja lisada ka tänavahaljastust. Jalakäijale on liikumine ohutumaks tehtud autoliikluse aeglustamise, kaitsvate saarte ja künniste abil. Jalakäijate ja jalgratturite liiklusruum on laiem.
Ühispeatused (tramm ja buss koos) muudavad sõidukisse peale ja maha mineku mugavamaks ja ohutumaks. Oluline on siinjuures mõista, et ühistranspordi kui teenuse kvaliteet ei seisne ainult tänavat läbivate ühissõidukite hulgas, vaid ka inimese teekonnas sõidukiteni, peatusi ümbritseva ruumi kvaliteedis, jalgsi liikumise vabaduses ja ümberistumise võimaluste kvaliteedis.
Kui rääkida trammide ja busside ühispeatuste läbilaskevõime piiridest, mille kohta on pikalt kahtlusi avaldatud, siis näiteks Rootsis Göteborgis toimivad sarnased ühistranspordipeatused oluliselt suuremate väljumiste arvuga kui meie olemasolevad või projekteeritud peatused.
Pressikonverentsil toodi esile, ei peatänava liikluse läbilaskvus olevat 25% praegusest. Sealjuures jäeti täpsustamata, et uuringu kokkuvõttes käib see protsent tavaliikluse ehk sisuliselt sõiduautode kohta. Vaatame tänava ristlõike inimeste läbilaskvust. Näiteks kolm meetrit laia kõnnitee läbilaskvus on 8000-9000 inimest tunnis.
Kahesuunalise kolm meetrit laia rattatee läbilaskvus on 6500-7500 inimest tunnis. Keskse ühissõidukite raja läbilaskvus on 10000-25000 inimest tunnis.
Kolm meetrit laia autoraja läbilaskvus on ainult 600-1600 inimest tunnis. Seega ei ole inimeste kesklinnast läbi liigutamise mõttes autode läbilaskvusest rääkimine antud projekti eesmärkide puhul üldse teemakohane.
See on võrreldes muude transpordiliikidega igal juhul väike. Kui sõiduautode osakaal liikluses väheneb, siis inimeste läbilaskvus tänaval suureneb. Mingit liikluse kokkuvarisemist ei teki, nagu linnapeale on väidetud.
Peil: K-Projekti uuringust ei tulene, et peatänavat ettevalmistavad etapid peaksid olema just need kolm projekti, mida pressikonverentsil mainiti: sadama tramm, Estonia puiestee tunnel, Rävala puiestee läbimurre.
Kui varem põhjendati peatänava ehitamise venimist sellega, et kõigepealt tuleb valmis ehitada Reidi tee, et autod ikka linna pääseks, siis nüüd püütakse sarnaselt põhjendada Estonia puiestee tunneli vajadust.
Sellisele retoorikale ei saa olla mitte mingit õigustust.
Ühel pool on meil avalike arutelude ja avatud arhitektuurivõistluse tulemusel saadud Euroopa rahastusega projekt, teisel pool ebaselge tausta ja eesmärgiga tunnel, mille kohta teame ainult kuulujuttudest.
Ühel pool on teadus, uuringud, linnaruumi uurijate konsensus ja ohtralt nii poolt- kui vastumaterjali, teisel pool kellegi lobitöö, uskumus või erahuvi.
Tunneli pikad rambid lõikavad läbi igasuguse võimaluse tänavat ületada. Eraparklatesse sissesõidud ei peaks paiknema linnatänava keskel, sealjuures ohverdades Tammsaare pargi puiesteed.
Tulevikus oleks välistatud sinna trammitee või ühispeatuste platvormide ehitamine ning tänava laiendamine. Barcelonas näiteks ehitatakse mitmetasandilisi lahendusi tagasi ühetasapinnalisteks.
Kui nüüd aeg maha võtta ja midagi mõelda, siis näiteks seda, kuidas mahutada Liivalaia, Pronksi, Jõe tänavale nii ühistransport kui jalgrattarajad. Seal on liiklusprobleemid keerukamad kui vanalinna vööndit läbival peatänaval.
Peatänava piirkond on ka kehtiva üldplaneeringu kohaselt juba ammu kavandatud vähendatud autoliiklusega tänavaks, küsimus on vaid selles, kui kiiresti selles suunas liikuda soovitakse või kui kaua arengut edasi lükata õnnestub. | Indrek Peil ja Veiko Veerpalu: pantvangistatud peatänav | https://kultuur.err.ee/963342/indrek-peil-ja-veiko-veerpalu-pantvangistatud-peatanav | Tallinna peatänava eskiislahendust, pressikonverentsil kõlanud etteheiteid ja K-Projekti uuringut kommenteerivad algselt Sirbis ilmunud artiklis projekti autorid arhitekt Indrek Peil ja teedeinsener Veiko Veerpalu. |
Toodetud 626 GWh elektrist jagub aastaks ajaks ligi 210 000 keskmise tarbimisega majapidamisele, teatas Eesti Energia pressiesindaja.
Hüppeline toodangumahu kasv tuleb enamjaolt Nelja Energia tuuleparkide omandamisest, kuid ka nende parkide eelmise aasta sama võrdlusperioodi toodangut arvesse võttes küündinuks Enefit Greeni elektritoodangu suurenemine 24 protsendini.
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase panustasid toodangumahu tõusu aasta alguse suurepärased tuuleolud ning tootmisüksuste hea töökindlus.
"Aasta algas rekordiliselt tugeva ja stabiilse tuulega, mis andis Enefit Greeni esimese kuue kuu toodangule väga hea panuse. Lisaks sellele on väga hästi tööle hakanud kõik meie eelmisel aastal ehitatud päikesepargid. Näiteks Ruhnu saare taastuvenergialahendus saavutas juba enne suve saabumist soovitud toodangu ning saare elektrist tuleb tervelt 50 protsenti juba taastuvatest allikatest," sõnas Kärmas.
Enefit Greeni taastuvenergia toodangu kasv on oluline, et jõuda lähemale Eesti Energia eesmärgile toota 2023. aastal 45 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest.
Sellele annab oma panuse ka hiljuti tehtud investeering, millega omandati Poolas 20 päikesepargi projekti, koguvõimsusega 19,15 megavatti. Lisaks andis ettevõte hiljuti teada, et Läänemaal asuvale Lääne-Nigula vallale esitati detailplaneeringu taotlus, et alustada keskkonnamõjude hindamist ning selgitada välja, kas Risti lähistele on võimalik rajada uus tuulepark.
Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas elektrit ja soojust tuulest, veest, päikesest, biomassist, biogaasist ja segaolmejäätmetest. Ettevõte on kõige mitmekesisema tootmisportfelliga taastuvenergia tootja kogu Baltikumis. | Enefit Green suurendas oma elektritoodangut aastaga kolm ja pool korda | https://www.err.ee/963338/enefit-green-suurendas-oma-elektritoodangut-aastaga-kolm-ja-pool-korda | Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tootis 2019. aasta esimesel kuuel kuul kokku 626 gigavatt-tundi (GWh ) elektrit, mida on aastases võrdluses 449 GWh ehk kolm ja pool korda rohkem. |
Esimesel päeval rajad 66 löögiga ehk tulemusega viis alla par 'i läbinud Holmes lasi talle ühe löögiga alla jäänud Lowry teisel päevaga kõrvale. Konkurents on aga tihe, sest kolme löögi sees on 11 mängijat.
Ühe löögiga jäävad liiderduole alla inglased Tommy Fleetwood ja Lee Westwood, kahe löögiga kaotavad lõuna-aafriklane Justin Harding, inglane Justin Rose ja austraallane Cameron Smith.
Kolme löögi kaotusest liidritest on teiste seas maailma esinumber Brooks Koepka ja 2017. aasta The Openi võitja Jordan Spieth, kuid Tiger Woodsi, Rory McIlroy ja Phil Mickelsoni tulemused jäid üle par 'i ning nende jaoks on turniir läbi. | The Openit juhib duo, Woodsi ja McIlroy turniir läbi | https://sport.err.ee/963327/the-openit-juhib-duo-woodsi-ja-mcilroy-turniir-labi | Golfi aasta viimast suurturniiri ehk The Openit ehk Briti lahtiseid juhivad kahe võistluspäeva järel ameeriklane J.B. Holmes ja iirlane Shane Lowry. Mõlemad on läbinud rajad kaheksa löögiga alla par 'i. |
Kui Karl Vaino 1980. aastatel Moskvas partei keskkomitees aru andmas käis, oli ta alatihti teiste kolleegide-kommunistide pilkealune, sest tema valitsemisala ENSV pealinn Tallinn oli ainus omataoliste seas, kus parteijuhtidel ei olnud paraadide vastuvõtmiseks ning mööda marssivate pioneeride, soldatite, tööliste ja talupoegade tervitamiseks oma alalist tribüüni.
Häda ja alandus, mida kommunistid tundsid toonase Võidu väljaku ajutisel ja kipakal kaadervärgil seistes, viis seltsimees Vaino tema suurima ideeni linnplaneerimise alal. Nööbi külge kujundati kuub ehk tribüüni rajamise kattevarjuks mõeldi välja Lenini (nüüdne Rävala) puiestee läbimurre Süda tänava kvartalist. Plaan on jäänud realiseerimata, aga taas õhus.
Ma ei tea, mitmel korral mais ja novembris jõudis väike Miša tribüünil seisvatele parteijuhtidele au anda, kuid küllap on tribüünitunne praegusele Tallinna linnapeale neist rongkäikudest alles jäänud ja mõjutab ta linnaplaneerimislikku alateadvust ning otsuseid, millele informeeritud avalikkus ratsionaalset seletust ei leia.
Linnapea Kõlvart pole juhtide seas mingi erand, kõiki neid tabab varem või hiljem tribüünisündroom ja mida lähemal absoluutsele on võimutükk, seda tugevamini tunneb juht vajadust tõusta kõrgemale kohale ja aina suuremale mööda voogavale elektoraadile lehvitamiseks.
"Aga pole tribüüni, ei tule ka teed, sest tribüünita peatänav on lihtsalt uulits."
Nüüd, mil Mihhail Kõlvarti juhitud linnavõim on otsustanud tühistada Tallinna peatänava väljaehitamise, võivad arhitektid vaid kibedasti kahetseda, et ei taibanud eskiisil leida kohta ka ühele tribüünile. Kas või petteks, sellest hiljem töö käigus hoopis näiteks rulapargi luues. Aga pole tribüüni, ei tule ka teed, sest tribüünita peatänav on lihtsalt uulits.
Hädaolukorras on ajaloolised eeskujud kõnepidamiseks ka soomusauto katust kasutanud, kuid vaevalt küll kindralmajor Martin Herem mõnda kaitseväe oma linnapeale kõnepuldiks rentima soostub.
Tallinna võimude keerutused ja otsitud ettekäänded peatänava projektist loobumiseks, mille kõik detailid ja seosed pole veel faktidena avalikuks tulnud, on pealinna pikalt vaevava haiguse sümptomid.
Ja selliseid suvaotsuseid kõigis omavalitsuse pädevuses olevates valdkondades jäämegi saama, kuni ei tegele tõsiselt ja tulemuslikult haiguse põhjusega. Selleks on demokraatia defitsiit, lootusetu segadus võimude lahususe ning järelevalve osas. Õpikunäide sellest, mis juhtub, kui moonutatud valimissüsteem annab ühele grupeeringule pikaks ajaks ainuvõimu ning sisulist aruandlust ega kontrolli võimu teostamise üle ei toimu.
Tallinlaste valitud linnavolikogu võib juba neljandat valimistsüklit nimetada teovõimetuks poolvolikoguks, sest sõltumata sellest, kas Keskerakond on saanud valimistel 41,1 (2005) või 53,5 protsenti (2009) antud häältest, on nende päralt volikogus absoluutne enamus juba 14 aastat ning aasta-aastalt on vähenenud kokkuleppimise ja koalitsioonide moodustamise vajadus ja vastavalt ka oskus. Ainuvõim on teinud nad enesekeskseks kõiketeadjaks.
Tõsielulisemate suhtarvude järgi on Keskerakond saanud piiramatult realiseerida tallinlaste vähemuse huve, sest volikogu ja selle moodustatud linnavalitsus on parimalgi juhul esindanud kõigist hääleõiguslikest (valimiste 2005–2017 tulemuste järgi) vahemikus 17,7 kuni 35,1 protsenti valijaid. Ükskõik kui siiras või silmakirjalik kaasamistegevus ei asenda tõhusat volitustega opositsiooni või võistlevat grupeeringut volikogus.
Asjaolu, et kehtivad mängureeglid annavad valimistel pealinnale düsfunktsionaalse võimu, on Toompeal ja kõigis erakondades hästi teada. Kuid aastaid ei ole Keskerakonna konkurendid soovinud olukorda seadusandja jõuga muuta, seega puudub muudel erakondadel usutav alus tekkinud olukorra üle nurisemiseks.
Omajagu patukoormat lasub ka pealinna uusemigrantidel, kes kümnete tuhandete kaupa linna piiri taha valdadesse kolinud. Kui valdavalt eestlastest ekstallinlased elaksid jätkuvalt linnas, oleks valimistulemus teistsugune.
Aga mine tea, ehk neile tekkinud olukord meeldib, sest linna tänavavõrgule tekitavad nad arvestatava statistilise koormuse ning nende näitajate alusel ehk linnataguste soovide järgi autokeskset linnaplaneerimist Tallinnas tehaksegi, kusjuures koormajad ise kulusid ei kanna. Veel enam, mõjukamaile ja rahakamaile neist on küllap hästi ka teada need õiged uksed võimukorrustel, mille kaudu linnataguste huvidele volikogust mööda minnes eeliseid tekitada.
"Volikogu kummitempliks nimetaminegi on tänapäeval liialdus, nagu kassi tiigriks pidamine."
Poolvolikogus ei sõnastata tööandjana ülesandeid oma palgatöölistele – linnavalitsuse tegevjuhtkonnale. Vastupidi, töövõtja on endale võtnud ülemuse rolli ja dikteerib täielikult volikogule, kas üldse ja mida see teeb. Volikogu kummitempliks nimetaminegi on tänapäeval liialdus, nagu kassi tiigriks pidamine.
Peaks olema nii, et publiku laial osavõtul räägitakse mingi oluline avaliku huvi küsimus volikogus läbi ning kui see vormub strateegiaks, arengukavaks või ka planeeringuks, siis on selle otsuse täitmine linnavalitsusele kohustuslik. Kui ta volikogu tahet realiseerida ei suuda, vahetatakse kogu punt välja.
Tallinna peatänava osas lubati Keskerakonna valimisprogrammis 2017. aastal järgmist: "Tallinn saab Pärnu maanteele uue peatänava Vabaduse väljakust kuni Hobujaamani. Peamiselt jalakäijatele ja ühistranspordile mõeldud tänav ühendab renoveeritud Tammsaare pargi Vanalinnaga."
Linnapeakandidaat Taavi Aas kinnitas juurde: "Meie programmis ei ole lubadusi, vaid see on kindel tööplaan ja me oleme sajaprotsendiliselt valmis selle ellu viimiseks kohe kui saame selleks tallinlastelt mandaadi." Mandaat saadi, aga produkti ei pakuta. Mäng on muutunud ja et see nii läheb, ei otsustatud isegi mitte linnavalitsuses, vaid ühe erakonna peakorteris, kuhu võim demokraatia nakkuse eest on varjunud.
Partei on nagu patriarhaalne perekond, kus pealik tõstab laual nuppe, nagu parajasti vaja. Erakondlike sisepingete maandamiseks oli vaja tänavu kevadel väikest vangerdust ning nii koliski Taavi Aas ministriks ja Mihhail Kõlvart linnapeaks (Kõlvart sai küll Lasnamäel väga palju hääli, kuid mitte lubadusega "meie meeriks" hakata).
Kohaliku täitevvõimu allumine täielikule parteilisele kontrollile on demokraatia allakäigutrepi järgmine aste. Nii apoliitiliste kui ka puhtalt partei armust kohti täitvate poliitametnike käitumiskultuuri on varsti pea terve inimpõlve kujundatud ühe erakonna eetiliste standardite järgi, mille temperatuur jääb kuskile absoluutse nulli ligilähedusse.
Niisiis, kui tahame teada, millised on peatänava uuendamise lõpu tegelikud tagamaad, peame küsima, millised on Keskerakonna huvid. Kiiret vastust pole siin loota, senise praktika järgi tuleb enne aastaid oodata, kuni riigiprokuratuur ja kohtud ühiskonnale selle vastuse vahendada suudavad.
Üks on selge: kui linnavõim muudab oma tööplaani, ja seda eriti suuremahuliste ja kalliste investeeringute osas, tekitab see automaatse ümberreastumise ka linnaga majanduslikes suhetes olevate ettevõtete nimekirjas. On võitjad ja kaotajad.
Pole teada, et linnakassas oleks püsivalt avatud korruptsioonikonto, kuhu ettevõtjad otsuste mõjutamiseks raha maksavad. Ja linnavõimul tervikuna polekski seda raha vaja, sest tulud kogunevad hästi niigi ning demokraatia tingimustes tehtaks niikuinii ainult otsuseid, mille tulemus on ka rahaliselt parim.
Hoopis teine lugu on pidevas rahapuuduses vaevleva erakonnaga. Nagu laialt teada, ei ole Keskerakonnal juba kolmandat aastat oma kõigi kohustuste täitmiseks raha. Kuskil on võlausaldajad, kuskil need, kes ehk tehingupõhiselt oleksid valmis "aitama".
On annetajad, kes ei taha midagi vastu, ja teised, kes tahavad. Avalikud ja varjatud. Tõenditeta ei näita ma kellelegi näpuga, osutan vaid, et kujunenud olukorras on kõik klassikalised korruptsiooniohu tunnused.
Järeldus: kui tallinlased tahavad endale uue peatänava saada, siis peavad nad otsustavalt haiguste ravi nõudma. On ammu teada, mida ravimiretseptile kirjutada, nimelt "pealinna seaduse eelnõu".
Kui kõrvuti valitsusega ka Keskerakonda tõepoolest juhib Jüri Ratas ja tal on aus soov esitada tõendeid katteks oma väitele Keskerakonna imelisest muutumisest, siis sel sügisel peaks pealinna seaduse eelnõu riigikokku viima.
Kiireks läheb, sest pisut enam kui kahe aasta pärast peaks Tallinna volikogu valima uute reeglite järgi, mille jõul saaks linnavõimu töös taastada võimude lahususe ja järelevalve põhimõtted. | Kaarel Tarand: meer mõtleb, partei juhib | https://kultuur.err.ee/963215/kaarel-tarand-meer-motleb-partei-juhib | Tribüünisündroom ja demokraatia defitsiit põhjustavad pealinna planeerimises kulukaid juhuotsuseid, kirjutas Kaarel Tarand algselt Sirbis ilmunud kommentaaris. |
Esindajatekojas 12. juulil vastu võetud rahvuslikus kaitseaktis (NDAA) kutsutakse Pentagoni hindama, kuidas saaks USA tihendada oma koostööd Leedu, Läti ja Eestiga ja uurima, mida need riigid vajavad. Kaitseministeeriumi ametnikud peaksid kaaluma võimalikke tegevusi, et "suurendada USA üksuste rotatsiooni ja kohalolekut", parandada õhukaitset, suurendada luure- ja tuvastusvõimekust ning jälgimist, tõstma merejõudude võimekust ja suurendama ühisõppuste pidamist, teatas väljaanne AirForce magazine.
Kaitseakti selle sätte heakskiitmine ei tähenda täiendavaid rahastusvõimalusi ega vägede paigutamist, kuid panustab Euroopa heidutusmeetmesse (European Deterrence Initiative ), mis tugevdab Ühendriikide kohalolekut Ida-Euroopas. Samas nõutakse aasta pärast sätte jõustumist uuringu läbiviimist, mis näitaks meetmete tõhusust, selgitas väljaanne.
Esindajatekoja saadikud leidsid, et USA kaitseministeerium peaks rohkem keskenduma Balti riikidele, kuna need on "iseäranis haavatavad Venemaa üha kasvavast agressiivsusest", mida näitavad püüdlused NATO-t nõrgendada, Krimmi annekteerimine Ukrainalt ja rahvusvaheliste lepingute rikkumine.
"Ühendriigid peavad juhtima strateegia koostamist, kuidas suurendada Leedu, Läti ja Eesti, NATO liitlaste ja nende regionaalsete partnerite ühist võimekust hoida ära Venemaa agressioon Balti regioonis. Eriti tuleks keskenduda Balti riikide koostegutsemisvõimele ja sõjalisele valmisolekule, mis tugevdaks nende vastupidavust," öeldakse aktis.
Demokraatide enamusega Esindajatekoda võttis rahvusliku kaitseakti (NDAA) 12. juulil vastu häältega 220 - 197, mis näitab, et hääletus läks parteijooni pidi, tõdes USA õhuväe väljaanne AirForce magazine. Akt läheb nüüd vabariiklaste domineeritavasse Senatisse, mis peab selle muutma vastuvõetavaks mõlemale parteile. | Esindajatekoda kutsus Pentagoni Balti riikide kaitsesse enam panustama | https://www.err.ee/963337/esindajatekoda-kutsus-pentagoni-balti-riikide-kaitsesse-enam-panustama | Ameerika Ühendriikide parlamendi alamkoda võttis eelmisel nädalal vastu föderaaleelarvega kaasneva seadusakti, milles kutsub kaitseministeeriumi (Pentagon) rohkem panustama Eesti, Läti ja Leedu õhukaitsesse ja jälgimissüsteemidesse ning paigutama piirkonda enam sõjaväepersonali. |
Tänavu augustis oma 80. juubelit tähistav Dustin Hoffman ("Kesköine kauboi", "Tootsie") oli 1980ndate alguseks pälvinud juba kõrget tunnustust, kuid just tänu vastuolulisele pearollile filmis "Kramer Krameri vastu" ulatati talle ka tema karjääri esimene Oscar, mis sai hiljem täiendust veel vaid ühel korral linatöö "Vihmamees" (1989) eest. Ted Kramer (Hoffman) on ehtne töönarkomaan, kes on seadnud töö reklaamiagentuuris perekonnast tähtsamale kohale.
Lõpuks ei suuda tema naine Joanna (Meryl Streep) võimatuks muutunud olukorda enam pikemalt taluda ja jätab mehe maha. Esimest korda tuleb Tedil ise hakkama saada nii majapidamistöödes kui ka hoolitseda oma väikese poja Billy (Justin Henry) eest. Kui viimaks ometi hakkab Ted oma uue rolliga harjuma ja saab aru, kuivõrd palju ta oma poega tegelikult armastab, ilmub välja Joanna, kes hakkab last endale tagasi tahtma.
Kokku viis Oscarit pälvinud film mõjub vaatamata selle valmimisaastale (1979) tänapäevalgi väga aktuaalsena. Kuigi "Kramer Krameri vastu" saab tõlgendada kui ühe perekonna lagunemise lugu, räägib see isa ja poja suhetest, mida väga palju ekraanidel ei kohta. See on ääretult aus ja kõiki osapooli mõistev vaade kaasaegsesse ühiskonda, kus isa ja ema lahkuminek mõjub halvasti nii lastele kui ka nende vanematele.
Hoffmani ja Streepi kõrval teeb silmapaistva rolli ka seitsmeaastane Justin Henry, kes leiti lõpuks 26 New Yorgi kooli läbikammimisel. Robert Bentoni ("Billy Bathgate") filmilavastus põhineb Avery Cormani 1977. aastal kirjutatud samanimelisel romaanil.
Film "Kramer Krameri vastu" on ETV eetris 20. juulil kell 22.25. | Kultuuriportaal soovitab: "Kramer Krameri vastu" ETV-s | https://kultuur.err.ee/963194/kultuuriportaal-soovitab-kramer-krameri-vastu-etv-s | 20. juulil jõuab ETV eetrisse režissöör Robert Bentoni 1979. aasta film "Kramer Krameri vastu" ("Kramer vs Kramer"), kus astuvad teiste seas üles Dustin Hoffman ja Meryl Streep. |
Ametisse astudes väikest võidukat sõda otsides langes Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti valik pealinna aastakümnete edumeelseimale ettevõtmisele, Tallinna peatänavale. Autojuhte "päästma" tormanud linnapea valik on loogiline, sest päris abivajajate abistamine nõuab rohkem raha, aega ja võimekaid inimesi, kui millegi põhjalaskmine.
Et Tallinna linnaruum jõuaks edumeelsete linnadega võrreldavaks, on vaja suuri muutusi. Võib olla, et Tallinna peatänava mastaapi põhimõttelist muutust saanuks autorid veel põhjalikumalt selgitada.
Võib-olla olnuks kaasaegse linnaruumi loomisel strateegiliselt nutikas alustada väiksematest projektidest, et inimesi sellega harjutada - kõikjal maailmas on sarnased linnaruumimuutused pälvinud linnarahva heakskiidu alles pärast esmast umbusku ja vastuseisu. Võib-olla.
Mina pole linnaruumiekspert, kuid kindlasti kodanik, kes hoolib linnaruumist, kus elame. Ma ei tea, kas enam kui 80 Eesti ja rahvusvahelist eksperti ja uurijat on teinud kõik nii, et ainsalegi parandusettepanekule ruumi pole. Kuid ma tahan kvaliteetset debatti selle üle, millega asendame linnasüdant väljasuretavad magistraalkoridorid.
Debatt, milles "kõige-ekspertidest" kommentaatorite ainus allikaviide on omaenda kõhutunne ja "loogiline mõtlemine", peletab vähegi pädevad inimesed ning taandub madalaks keskpärasuse lärmamiseks.
"Liikluskaost ei tulnud, tallinlased on inimsõbraliku tänavaga väga rahul, ning inimeste tänavale tagasilaskmine tõi elu Soo tänava esimestele korrustele."
Meelest on läinud Soo tänavalt magistraali ärakorjamine – ka toona olid linnaisad ja linna stamm-eksperdid, kellelt linn alati poliitiliselt sobiva järeldusega ekspertiise saanud, veendunud, et inimestele tänavaruumi tagasiandmine tekitab kaose. Liikluskaost ei tulnud, tallinlased on inimsõbraliku tänavaga väga rahul, ning inimeste tänavale tagasilaskmine tõi elu Soo tänava esimestele korrustele, kus tänaseks käib vilgas kaubandus-teenindusäri.
Tallinna maksumaksja ülalpeetav linnapea propagandamasin on väga edukalt taandanud sisulise ja põhimõttelise linnaruumidebati juhusliku mööduja "loogilisele mõtlemisele".
Igaühel kipub olema oma arvamus meditsiini, masinaehituse, astronoomia ja ka linnaruumi kohta. Kuid see ei tähenda, et kõik seisukohad oleks võrdse kaaluga.
Linnapea propagandameeskond lööb praegu klaase kokku, sest debatt Tallinna linnaruumi üle on muutunud lameda maa debatiks: ühel pool on teaduslik konsensus ja lugematul hulgal empiirilist tõendusmaterjali, teisel pool aga umbuskliku keskealise mehe "loogiline mõtlemine", mis pole kumerust näinud, "järelikult jama". Palju õnne meile!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Erik Vest: linnaruumidebatt lameda maa tasemel | https://www.err.ee/963336/erik-vest-linnaruumidebatt-lameda-maa-tasemel | Tallinna linnapea propagandamasin on väga edukalt taandanud sisulise ja põhimõttelise linnaruumidebati juhusliku mööduja "loogilisele mõtlemisele", leiab oma kommentaaris Erik Vest. |
24-aastane ja 192 cm pikk tagamängija lausus koostöö algust Tarva Facebooki leheküljel kommenteerides: "Mul on hea meel, et saan kuuluda meeskonda, millel on pikk ning edukas ajalugu, suurepärane fännibaas ning palju häid tulemusi lähiminevikust. Loodan, et suudame fännidele pakkuda head mängu ja häid emotsioone ning sedagi, et Rakvere kossufännid leiavad taas mooduse tuua saali see imeline atmosfäär, mida oleme näinud Tarva tippaegadel mõned aastad tagasi."
Egert Hallerit esindava agentuuri Kokkuta Management agent Marten Lombiots märkis, et mängumehe mullune hooaeg kujunes omamoodi huvitavaks, sest Haller alustas mängimist Valgas, misjärel siirdus ennast näitama piiri taha Hispaaniasse ning naases siis taas endisesse meeskonda.
"Egertil avanes võimalus end Hispaania kolmandas liigas (LEB Silver) proovile panna. Eesmärk oli ennast niiöelda pildile mängida, et sealt võimalusel mõne aasta jooksul kõrgemale tõusta, kuid erinevate asjaolude kokkulangevusel see ei õnnestunud," rääkis Lombiots. "Tagasituleku järel oli tal keeruline, aga arvan, et õppisime sellest päris palju."
Algavaks hooajaks seati Marten Lombiotsa sõnul koostöös Kokkuta Managementiga eesmärk leida pallurile mängupaik, kus ta saaks hankida enesekindlust ja hea tunde, et siis uuesti ennast üles töötada, areneda ning teha järgmine samm.
Lombiots lausus, et Rakvere Tarva uus hingamine ja tulek hakkas neile silma. "See on äge, et Rakvere on korvpallimaastikul jälle pildis. Tundub, et klubi tahab areneda ja jõuda sinna, kus ta kunagi oli või isegi paremaks. Seetõttu tundus see Egerti jaoks hea koht," rääkis agent. | Hispaanias mänginud tagamees liitub Rakvere Tarvaga | https://sport.err.ee/963326/hispaanias-manginud-tagamees-liitub-rakvere-tarvaga | Eelmisel hooajal korvpalli meistriliigas Valga-Valka ühismeeskonna rivistust tugevdanud ja samuti Hispaanias mänginud Egert Haller liitub kõrgliigasse kerkinud Rakvere Tarva meeskonnaga. |
Albumil löövad teiste seas kaasa JAY-Z, Kendrick Lamar, Childish Gambino, Pharrell, Tierra Whack, 070 Shake, Major Lazer, vahendas Pitchfork. Beyoncé ise on nimetanud albumit armastuskirjaks Aafrikale, kaasates ka mitmeid Aafrika päritolu artiste ja produtsente. Produtsentidena on albumi "The Gift" juurde kaasatud ka Diplo, DJ Khaled ja Syd.
Uuversioon Disney klassikalisest animatsioonist "Lõvikuningas" jõudis kinodesse üle maailma 19. juulil ning filmis annavad tegelastele oma hääle Seth Rogen, Donald Glover, John Oliver ja Eric André, Beyoncé kehastab filmis Simba elukaaslast Nalat.
Albumit "The Lion King: The Gift" võrreldakse möödunud aastal ilmunud Kendrick Lamari plaadiga "The Black Panther: The Album", mis oli inspireeritud samanimelisest Marveli koomiksifilmist.
Kuula albumit "The Lion King: The Gift": | Beyoncé avaldas uuest "Lõvikuninga" filmist inspireeritud albumi | https://menu.err.ee/963169/beyonc-avaldas-uuest-lovikuninga-filmist-inspireeritud-albumi | Muusik Beyoncé andis välja albumi "The Gift", mis on inspireeritud uuest "Lõvikuninga" filmist. Tegu ei ole ametliku heliribaga, vaid enamik plaadil kõlavad lood on saanud ainest filmi tegelastest ning temaatikast. |
Mikk Jurkatamm oli 23 punktiga Eesti resultatiivseim. Kõige suuremat kasutegurit näitas aga 14 punkti ja 11 lauapalli kogunud Matthias Tass. Hugo Erkmaa viskas 12 ja Kristian Kullamäe 11 silma.
Järgmisena läheb Eesti vastamisi Soomega. Võitja pääseb mängima üheksanda ja kaotaja 11. koha peale. | Eesti korvpallinoored said EM-il jagu Makedooniast | https://sport.err.ee/963332/eesti-korvpallinoored-said-em-il-jagu-makedooniast | Eesti kuni 20-aastaste korvpallikoondis jätkas Matosinhoses peetaval omaealiste EM-turniiri B-divisjonis kohamänge üheksandale kohale ja alistas Makedoonia 84:67 (21:10, 19:18, 15:20, 29:19). |
"Saudi Araabia ja Ühendriikide koostööl baseerudes ja eesmärgiga parandada julgeolekut ja stabiilsust regioonis on kuningas Salman andnud oma nõusoleku USA vägede võõrustamiseks," edastas riiklik uudisteagentuur SPA.
Kuuldused ameeriklaste Saudi Araabisse saatmise kohta ringlesid USA meedias juba päev varem.
Telekanali CNN ajakirjanikega vestelnud kahe USA kaitseametniku sõnul viiakse pealinn Ar-Riyadist idas asuvasse Prints Sultani õhuväebaasi 500 sõjaväelast. Praeguseks on juba mõned sõjaväelased kohal, kes valmistavad ette Patrioti õhutõrjesüsteemi ning parandavad õhuväebaasi seisukorda.
USA on juba pikalt soovinud vägesid kõnealusesse baasi viia, sest hinnangud ja analüüsid on näidanud, et Iraani rakettidel oleks keeruline baasi tabada.
Eelmisel kuul teatas USA, et Lähis-Itta saadetakse juurde 1000 sõjaväelast, kuid ei täpsustanud seda, millistesse riikidesse võitlejad viiakse. Nüüd võib oletada, et 500 Saudi Araabiasse viidavat sõdurit on osa sellest.
Kongressile pole ametlikult sõjaväelaste lähetamisest teada antud, kuid üks ametnik ütles telekanalile CNN, et mitteformaalne teavitus on edastatud ning ametlikku teadaannet oodatakse järgmisel nädalal. Kongressile edastatav ametlik teavitus sisaldab ka täpsemaid detaile USA sõjaväelaste paiknemise kohta regioonis.
Satelliidipildid näitavad, et ettevalmistusi on õhuväebaasis tehtud juba alates juuni keskpaigast. Ametnike sõnul loodab USA, et neil on võimalik Prints Sultani baasis muu hulgas hoida ka viienda põlvkonna F-22 hävitajaid. | Saudi Araabia lubas riiki USA väed | https://www.err.ee/963328/saudi-araabia-lubas-riiki-usa-vaed | Saudi Araabia teatas Iraani ümber kasvavate pingete valguses reedel, et on otsustanud võõrustada USA vägesid parandamaks julgeolekut ja stabiilsust regioonis. |
Soomere kandidatuuri on üles seadnud kaks teaduste akadeemia osakonda, kuid kandidaate võib üles seada ka valimiste üldkogu ajal. Teaduste akadeemia valib omale uue presidendi 25. septembril.
Soomere ütles neljapäeval ERR-ile, et temale teadaolevalt pole presidendi kohale plaanis kellegi teise kandidatuuri seada, kuigi midagi ei saa välistada.
Reglement sätestab, et kandidaadid presidendi valimiseks seatakse akadeemikute poolt reeglina üles osakondade kaudu, sidumata kandidaatide valiku võimalust konkreetsesse osakonda kuuluvate akadeemikute ringiga.
Presidendi valib akadeemia üldkogu akadeemikute hulgast salajasel hääletusel viieks aastaks. Sama akadeemikut ei saa presidendiks valida järjestikku rohkem kui kaheks ametiajaks.
Soomere on varem öelnud, et tal oleks väga hea meel, kui tal oleks ka vastaskandidaate. Tema sõnul on see oluline tagasiside saamiseks tehtud tööle ja aitab uusi sihte seada,
"Akadeemia presidendi valimistel ei toimu vastaskandidaadi halvustamist, pigem võrreldakse üksteise programme ning pigem keskendutakse sellele, et mida koos teha ja mis tuleks ellu viia," rääkis Tarmo Soomere.
Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal loodud kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti riigi sotsiaalse ja majandusliku arengu - eestimaalaste üldise elukvaliteedi parendamise - huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis, seisab akadeemia põhikirjas. | Tarmo Soomerele pole seni Teaduste Akadeemia juhi kohale vastaskandidaati | https://www.err.ee/962396/tarmo-soomerele-pole-seni-teaduste-akadeemia-juhi-kohale-vastaskandidaati | Eesti Teaduste Akadeemia presidendi kohale on praeguseks vaid üks kandidaat, Tarmo Soomere, kes on sellel kohal olnud 2014. aastast alates. |
Kell 14 algab konverents "Su sügavad salved on kuhjaga täis". Konverentsil esinevad kirjandusteadlased Tiina Ann Kirss, Rein Veidemann, Ele Süvalep, Michelle Mueller, Janika Kronberg ja Kristi Metste. Avatakse näitus Betti Alveri käsikirjadest ja fotodest Eesti Kultuuriloolises Arhiivis.
Konverentsi korraldab Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloo allikate ja kirjandusuurimise töörühm koostöös Eesti Naisüliõpilaste Seltsiga. Betti Alver oli ENÜSi auvilistlane, üritus toimub seltsi 105. aastapäeva nädala raames. Toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.
Konverentsi kava:
14.00 MARIN LAAK, LEENA KURVET-KÄOSAAR – Avasõnad
14.15–14.45 TIINA ANN KIRSS – „Tähetunni“ tõlgendushorisonte
14.45–15.15 REIN VEIDEMANN – Betti Alveri sõnarine
15.15–15.45 ELE SÜVALEP – Luuletaja ja Professor
Paus
16.15–16.45 MICHELLE MUELLER – Deiktilised parallelismid Betti Alveri luules
16.45–17.15 KRISTI METSTE – Autobiograafia ilminguid Betti Alveri luules
17.15–17.45 JANIKA KRONBERG – Ristikivi ja Alver | Betti Alver 110: Su sügavad salved on kuhjaga täis | https://kultuur.err.ee/314625/betti-alver-110-su-sugavad-salved-on-kuhjaga-tais | Eesti Kirjandusmuuseumis tähistatakse 16. novembril armastatud eesti luuletaja Betti Alveri sünniaastapäeva. |
Södertälje lubas vastastel avaveerandil visata koguni 37 punkti, poolajaks oli Kurbase koduklubi 18-punktilises kaotusseisus 41:59. Teisel poolajal tuli Södertälje aga suurest kaotusseisust välja ning võttis lõpuks magusa ühepunktilise võidu.
Kurbas oli Södertälje mängijatest väljakul kõige kauem, 33 minutit, ning viskas selle aja jooksul 13 punkti. Temast enam viskas võitjameeskonna kasuks vaid horvaat Toni Bizaca, kes viskas koguni 32 punkti.
Södertäljel on C-alagrupis kaks võitu ja kaks kaotust, Bonnile oli see kahe võidu kõrval esimeseks kaotuseks. | Kurbas aitas Södertäljel eurosarjas suurest kaotusseisust välja tulla ning võita | https://sport.err.ee/94498/kurbas-aitas-sodertaljel-eurosarjas-suurest-kaotusseisust-valja-tulla-ning-voita | Eesti korvpallikoondislase Tanel Kurbase koduklubi Södertälje Kings alistas teisipäeval FIBA Europe Cup sarjas koduväljakul Bonni Telekom Basketsi 90:89. |
Suurepärase mängu tegi Thomas van der Mars, kes viskas võitjate kasuks 23 punkti, tabades kõik kaheksa väljakult sooritatud viset ning kaheksast vabaviskest seitse. Lisaks võttis hollandlane koguni 18 lauapalli, pooled neist ründelauast. G4S Noorteliiga tulemuslikeim oli 21 punkti visanud ja kuus lauapalli võtnud Carlos Jürgens.
Raplal on turniiritabelis seitse võitu ja üks kaotus, kümnenda kaotuse vastu võtnud noortemeeskond jätkab võiduta.
Teisipäevases esimeses kohtumises oli BC Kalev/Cramo 79:73 üle Valga-Valkast. | Van der Marsi järjekordne hiilgemäng vedas Rapla võiduni | https://sport.err.ee/94497/van-der-marsi-jarjekordne-hiilgemang-vedas-rapla-voiduni | Koduses korvpalli meistriliigas kohtusid teisipäeval G4S Noorteliiga ning Avis Rapla meeskonnad. Rapla võttis Audentese spordikeskuses toimunud mängus 81:64 võidu. |
"Petro Porošenko märkis, et Ukraina jaoks on oluline saada Washingtonilt ka edaspidi täielikku toetust Venemaa agressioonile vastu seismiseks ja vajalike reformide elluviimiseks," vahendas pressiteenistus Porošenko sõnu.
Pressiosakonna sõnul õnnitles Ukraina president Trumpi Ühendriikide presidendiks valimise puhul ja kinnitas talle oma soovi teha uue USA valitsusega aktiivset koostööd.
Avalduses lisati, et osapooled leppisid kokku kontaktide jätkamises, mille sekka kuulub ka kahepoolne kohtumine.
Ukraina president kutsus Ühendriikide järgmist riigipead talle sobival ajal Ukrainat külastama. | Porošenko telefonivestluses Trumpile: USA toetus Ukrainale Venemaa vastu on tähtis | https://www.err.ee/577406/porosenko-telefonivestluses-trumpile-usa-toetus-ukrainale-venemaa-vastu-on-tahtis | Ukraina president Petro Porošenko rõhutas telefonivestluses USA presidendiks valitud Donald Trumpiga, et Washingtoni toetus Kiievile on tähtis Moskva Ukraina-suunalisele poliitikale vastu seismiseks, vahendas riigipea pressiteenistus teisipäeval. |
"Ta kandideerib kantsleriks," ütles Merkeli Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) kõrge liige Norbert Röttgen USA telekanalile CNN.
"Ta on äärmiselt kindlameelne ja valmis panustama liberaalse rahvusvahelise korra tugevdamisse," sõnas Röttgen.
Alates 2005. aasta sügisest Euroopa suurima majandusega Saksamaad juhtival Merkelil on olnud keeruline aasta, mida on iseloomustanud CDU valimiskaotused ning erakonnasisene kriitika sadade tuhandete migrantide Saksamaale lubamise eest.
Analüütikute hinnangul on USA populisti Donald Trumpi šokkvõit presidendivalimistel asetanud Lääne väärtuste ja huvide kaitsmisel suurema vastutuse just Merkeli õlgadele. Mõned on teda nimetanud isegi uueks "vaba maailma liidriks".
Röttgeni sõnul on kantsler rahvusvahelisel areenil tegutsejana Lääne poliitilise mõtte üks nurgakive. "Seega ta kandideerib ja käitub vastutustundliku juhina."
CDU liige lükkas samas tagasi "vaba maailma liidri" tiitli Merkelile omistamise katsed. "Me ei saa pidada Saksa kantslerit viimaseks kaitsevalliks...Ühele inimesele toetumine oleks võimatu. Me vajame läänt ja lääs on asendamatu," ütles Röttgen. | CDU liige: Merkel kandideerib neljandaks ametiajaks kantsleriks | https://www.err.ee/577400/cdu-liige-merkel-kandideerib-neljandaks-ametiajaks-kantsleriks | Saksa kantsler Angela Merkel pürgib järgmise aasta septembris peetavatel valimistel neljandaks ametiajaks kantsleriks, ütles valitsusjuhi parteikaaslane teisipäeval. |
ICC võrgulehel avaldatud raporti Ukrainale pühendatud lõik sisaldab enam kui 20 Krimmi ja Ida-Ukrainat puudutavat kaebust vahemikus 2013. aasta novembrist 2014. aasta veebruarini ning 48 kaebust, mis puudutavad pärast 2014. aasta 20. veebruari toime pandud kuritegusid.
"Olemasolev info viitab, et olukord Krimmis ja Sevastopolis kujutab endast rahvusvahelist relvakonflikti Ukraina ja Venemaa vahel, mis algas hiljemalt 26. veebruaril, kui Vene Föderatsiooon saatis oma relvajõudude liikmed Ukraina valitsuse nõusolekuta hõivama Ukraina territooriumi osi," märgitakse raportis.
ICC raportis sisalduvail andmeil kehtib rahvusvahelist relvakonflikti käsitlev seadusandlus ka pärast 2014. aasta 18. märtsi sellises ulatuses, et olukord Krimmi territooriumil ja Sevastopolis on faktipõhiselt käimasolev okupatsioon.
"Kindlakstegemist, kas okupatsioonini viinud algset interventsiooni peetakse õiguspäraseks või mitte, pole nõutud," lisati dokumendis.
Rooma statuudi seisukohast võib relvakonfliktil olla rahvusvaheline iseloom, kui üks või mitu riiki okupeerivad teise riigi territooriumi osaliselt või täielikult, olenemata sellest, kas okupeerijatele osutatakse relvastatud vastupanu või mitte, kirjutatakse raportis. | ICC: Krimmi anneksioon on rahvusvaheline relvakonflikt | https://www.err.ee/577402/icc-krimmi-anneksioon-on-rahvusvaheline-relvakonflikt | Krimmi annekteerimine Venemaa poolt kujutab endast Ukraina ja Venemaa vahelist rahvusvahelist relvakonflikti, teatas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) prokuratuuri sekretariaat teisipäeval. |
"Ootamatu kontrolli käigus läheb eriüksus Nižni Novgorodi, kus nad harjutavad tingliku relvaüksuse hõivatud objekti vabastamist ning tinglike terroristide otsimist ja hävitamist," seisis Interfaxi saabunud sõjaväeringkonna pressiteates.
Lahinguvalmiduse kontrollis osaleb üle 300 sõjaväelase ning kasutatakse eriautosid Gusar ja Tigr.
Eriüksus saabus juba Pihkva oblasti operatiivlennuväljale ja asub lennukitesse, öeldi pressiteates. | Venemaa kontrollib Pihkva eriüksuslaste lahinguvalmidust | https://www.err.ee/577399/venemaa-kontrollib-pihkva-eriuksuslaste-lahinguvalmidust | Lääne sõjaväeringkonna ülem tõstis mobiilse reservi õppuse käigus häire korras relvile Pihkva oblastis asuva eriüksuse isikkoosseisu, teateas Venemaa kaitseministeerium teisipäeval. |
Tapale oli sel tänavusel hooajal teine võit Aruküla üle. Avaringis sai Tapa 26:25 võidu.
Martin Adamson viskas üleplatsimehena üheksa väravat, Ailar Puhasmets lisas viis tabamust. Kristjan Järv viskas Aruküla parimana viis väravat, Timo Raukas lisas neli tabamust.
Liigatabel: Põlva Serviti (14 punkti/7 mängu); Kehra/Horizon Pulp&Paper (12/8); Viimsi/Tööriistamarket (12/8); Viljandi HC (10/8); SK Tapa (6/9); HC Tallas (2/8) Aruküla (0/8). | Tapa alistas käsipalli meistriliigas teistkordselt Aruküla | https://sport.err.ee/94491/tapa-alistas-kasipalli-meistriliigas-teistkordselt-arukula | Eesti meeste käsipallimeistrivõistlustel teenis hooaja kolmanda võidu SK Tapa, kes oli koduplatsil 24:19 (13:10) üle Arukülast. |
Dominykas Milka tõi kodumeeskonnale 21 punkti ja kuus lauapalli, Mandell Thomase arvele jäi 17 ning Janar Soo lisas kümme silma. Hispaania klubi resultatiivseim oli 22 punkti visanud Ron Lewis.
Tartu tabas viskeid väljakult 40-protsendiliselt (24/60; kahepunktivisked 20/44 ja kolmepunktivisked 4/16), vabaviskeid tabati 69-protsendilise täpsusega (16/23). Eesti klubi võitis lauavõitluse 35:33, andis 15 resultatiivset söötu vastaste 18 vastu ning kaotas palli 11 korral.
Esimeses omavahelises kohtumises kaotas Tartu Ülikool Pau-Orthezile 56:77, Austria klubile Oberwarti Gunnersile jäi Tartu alla 77:78 ning 76:79. Pau-Orthez on E-grupis võitnud kõik kolm seni peetud kohtumist, alagrupi võitja selgitab Hispaania ning Austria klubide omavaheline mäng, mis toimub järgmisel teisipäeval. Avakohtumise võitis Pau-Orthez 81:66. | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond sai hooaja viimases euromängus kindla kaotuse | https://sport.err.ee/94490/tartu-ulikooli-korvpallimeeskond-sai-hooaja-viimases-euromangus-kindla-kaotuse | Tartu Ülikooli korvpallimeeskond lõpetas FIBA Europe Cupi alagrupiturniiri võiduta, kui viimases mängus jäädi koduväljakul 68:89 (17:22, 17:23, 20:18, 14:26) alla Prantsusmaa klubile Pau-Orthez. |
Pärast kandideerimisest loobumist käesoleva aasta märtsis avaldas Carson toetust Trumpile ning on osalenud Trumpi kampaaniameeskonnas nõunikuna, vahendas Reuters.
USA meedias räägiti temast sageli kui võimalikust tervishoiu- või haridusministrist.
Carsoni esindaja Armstrong Williams aga kinnitas, et endine kandidaat on öelnud selgelt välja, et tal pole föderaalbürokraatia ametikoha täitmiseks piisavat kogemust. "Dr. Carson ei usu, et see oleks parim viis, kuidas presidendivalimiste võitjale kasulik olla," märkis kõneisik.
Samas rõhutas Williams, et Carson jääb edasi Trumpi lähedaseks nõunikuks ja sõbraks. "Tema elu pole teda lihtsalt ette valmistanud selleks, et minister olla," lisas ta.
Carsonil on selja taga edukas kirurgikarjäär. Tegu on esimese arstiga, kes eraldas edukalt teineteisest pead pidi kokku kasvanud kaksikud.
Kuigi tegu pole kogenud poliitikuga, on Carson tuntud oma konservatiivsete vaadete poolest ning ta on olnud populaarne nn Teepartei toetajate seas ning seetõttu otsustas ta ka omal ajal riigipeaks pürgima hakata. | Ben Carson ei kavatse Trumpi administratsioonis ministrina tööle asuda | https://www.err.ee/577395/ben-carson-ei-kavatse-trumpi-administratsioonis-ministrina-toole-asuda | Neurokirurg Ben Carson, kes varem pürgis samuti USA vabariiklaste presidendikandidaadiks, teatas teisipäeval, et tal pole kavas hakata tööle ministrina Donald Trumpi administratsioonis. |
Avaveerandi kahe punktiga (21:23) kaotanud Valga-Valka lubas teisel veerandajal Kalev/Cramol visata kõigest kaheksa punkti ning asus poolaja lõpuks kohtumist 38:31 juhtima.
Teisel poolajal pani Tallinna klubi siiski oma paremuse maksma ning võitis mõlemad veerandajad, vastavalt 26:19 ning 22:16. Veel poolteist minutit enne kohtumise lõppu oli Valga-Valka kolme punkti kaugusel.
Kalev/Cramo resultatiivseim oli Vitali Ljutitš 28 punktiga, Demonte Harperi arvele jäi 21 silma. Valga-Valka kasuks tõi Kristo Saage 18 ja Renato Lindmets 15 punkti.
Turniiritabelis on Kalev/Cramol nüüd kolm võitu ja kolm kaotust, Valga-Valkal neli võitu ning kolm kaotust. | Kalev/Cramo oli meistriliigas Valga-Valkaga suurtes raskustes | https://sport.err.ee/94489/kalev-cramo-oli-meistriliigas-valga-valkaga-suurtes-raskustes | Koduses korvpalli meistriliigas alistas valitsev meistermeeskond BC Kalev/Cramo võõrsil Valga-Valka/Maks&Mooritsa tasavägise kohtumise järel 79:73. |
Kui praegu sõltuvad rattaklubid suuresti peasponsori panusest ja suurtoetaja taandumine on mitmel juhul kaasa toonud klubi hääbumise, siis BCC soovib oma tulubaasi rohkem hajutada, kirjutab Spordipartner.
„Oleme jõudnud arusaamisele, et rattaklubi saab edukalt tegutseda siis, kui omab sissetulekuid erinevatest allikatest,“ lausus Broekhuizen. „Oleme viimastel kuudel välja töötanud alternatiivse süsteemi. Meie klubil saab olema kindel identiteet ning me kaasame tiimi tegemistesse kõrgeimal tasemel partnereid.“
Fännid saavad end registreerida klubi kodulehel. | Hollandis luuakse täiesti uutel alustel profiklubi | https://sport.err.ee/94488/hollandis-luuakse-taiesti-uutel-alustel-profiklubi | 2018. aastal kavatsetakse turule tuua täiesti uutel alustel tegutsev Hollandi profirattaklubi. Projekti, mille nimeks on praegu välja hõigatud Beat Cycling Club (BCC), juhtideks on endine Giant-Alpecini pressišeff Geert Broekhuizen ja Edwin Gulickx. |
69-aastane Dennis omab McLareni grupist veerandit, 50 protsenti kuulub Bahreini investeerimisfondile Mumtalakat ning ülejäänud veerand Dennise kauaaegsele äripartnerile, ühtlasi ka TAG Groupi tegevjuhiks olevale Mansour Ojjehile. Dennise ja Ojjehi suhted jahenesid mõned aastad tagasi ning pärast seda asusid Ojjeh ning Bahreini grupp Dennise tagasiastumist nõudma.
1980. aastal meeskonnaga liitunud ning aasta hiljem koos oma äripartneritega McLareni suurosanikuks saanud Dennis ei soovinud ametit maha panna ning pöördus sunniviisilise ametist kõrvaldamise tõttu ka ametivõimude poole, kuid eelmisel nädalal ei rahuldatud kohtus tema Ojjehi ning Mumtalakati vastu esitatud hagi.
Oma avalduses nimetas Dennis tema ametist eemaldamiseni viinud põhjuseid võltsituteks. „Minu juhtimisstiil on alati jäänud samasuguseks ning on McLarenil võimaldanud võita 20 vormel-1 sarja maailmameistritiitlit ning kasvada 850 miljoni naelsterlingi suuruse aastakäibega ettevõtteks,“ tõdes Dennis.
„See protsess on mulle selgeks teinud, et ei TAG ega Mumtalakat ei jaga minu visiooni ning McLareni tõelist kasvupotentsiaali. Minu suurim mure puudutab äri, mille ma olen ehitanud ning seal töötavaid 3500 inimest,“ lisas Dennis. „Ma jätkan oma osanikuõigusi kasutades mõlemas firmas, et kaitsta McLareni väärtuseid ning huve.“
Dennise juhtimise all võitis McLaren pilootide Niki Lauda, Alain Prosti, Ayrton Senna, Mika Häkkineni ning Lewis Hamiltoni abiga kümme individuaalset maailmameistritiitlit, lisaks võideti seitsmel korral konstruktorite karikas. | 35 aastat McLareni bossiks olnud Ron Dennis sunniti meeskonnast lahkuma | https://sport.err.ee/94486/35-aastat-mclareni-bossiks-olnud-ron-dennis-sunniti-meeskonnast-lahkuma | McLareni grupi tegevjuht ning esimees Ron Dennis astus teisipäeval kaasosanike survel vormel-1 meeskonna eesotsast tagasi. |
Ettevõtte pressiteates rõhutatakse, et nimetatud memo oli mõeldud pigem selle saanud isikute jaoks, vahendas Reuters.
"Seda ei tellinud valitsuskabinet ega ükski muu valitsusasutus ning selles väljendatakse hinnangut valitsust ees ootava ülesande kohta. See koostati omamata ligipääsu valitsusele ning selle jaoks ei saadud sisendit ka üheltki ministeeriumilt," kirjutatakse teates.
Seda, et konsultatsioonifirma memol pole midagi pistmist Briti valitsusega, rõhutas varem ka Downing Street 10 pressiesindaja, kes kinnitas, et peaminister Theresa May pole sellise hinnanguga nõus ning et valitsusel on olemas plaan, kuidas Briti rahvahääletuse tulemus edukalt ellu viia.
Memos viidatakse erimeelsustele valitsuses
7. novembrist pärinevas memos "Brexiti värskendus", millega tutvus Times ja mida sai näha ka BBC, hoiatatakse, et Suurbritannia valitsusel ei ole Brexitiks mingit põhjalikku plaani ning valitsuskabinet ei pruugi suuta läbirääkimiste strateegias kuue kuu jooksul kokku leppida. Samuti märgitakse, et valitsusaparaat töötab 500 Brexitiga seotud projektiga ning neil oleks tarvis 30 000 lisatöötajat.
Samas ei ole valitsusliikmete erimeelsustest tingitult jätkuvalt paika pandud üldist EList lahkumise strateegiat ning võib kuluda kuus kuud, enne kui valitsus jõuab kokkuleppele, mida Brexitiga saavutada tahetakse ja millised on prioriteedid.
Memos kritiseeritakse peaminister Theresa Mayd, kel olevat kalduvus otsuseid ja lahendusi omal käel välja mõelda, selline tegutsemisviis pole aga jätkusuutlik.
Timesi teatel toob dokument välja erimeelsused, kus ühes leeris on välisminister Boris Johnson, Brexiti-minister David Davis ning rahvusvahelise kaubanduse minister Liam Fox ja vastasleeris rahandusminister Philip Hammond ning ettevõtlusminister Greg Clark.
Iga ministeerium on memo kohaselt töötanud küll välja oma plaani Brexiti mõjude ja selle kohta, kuidas halvima stsenaariumi rakendumisel toimida, kuid üldist kooskõla Brexiti läbirääkimisstrateegiaks ei ole. Samuti puuduvat valitsuses Brexiti rakendamiseks vajalikud töötajad, lisatööjõu palkamiseks pole aga raha ette nähtud.
Novembri algul otsustas Suurbritannia kõrgem kohus, et valitsus ei saa alustada menetlust EList lahkumiseks ilma parlamendi heakskiiduta. Valitsus kaebas otsuse edasi ning ülemkohtus tuleb see arutlusele 5. detsembril. Theresa May on kinnitanud, et sellest hoolimata alustab ta Brexiti protsessi tuleva aasta märtsis. | Konsultatsioonifirma: lekkinud Brexiti-memo koostati ilma valitsuse osaluseta | https://www.err.ee/577393/konsultatsioonifirma-lekkinud-brexiti-memo-koostati-ilma-valitsuse-osaluseta | Lekkinud memo, milles väideti, et Briti valitsusel pole Brexiti jaoks mingit põhjalikku plaani, koostati ilma valitsuse poolt mingit sisendit saamata, teatas memo autoriks olnud konsultatsioonifirma Deloitte. |
Huvitava faktina on Vaikla tõrjeprotsent suurem ka kõikide Eesti liigas mängivate väravavahtide omast, kirjutab Soccernet.ee. Premium liiga parimaks tõrjeprotsendiks oli 77, milleni jõudsid Vitali Teleš Kaljust ja Richard Aland Florast.
Sellele statistikale tuginedes postitas noormees oma Instagrami kontole ka väikese video oma tänavustest tõrjetest. Muuhulgas kinnitas ta, et ettevalmistus uueks hooajaks on juba alanud. Varasemalt on ta teatanud, et ei jätka Allsvenskani pronksiklubis Norrköping.
Finished the 2016 season with the best save percentage (79%) in Allsvenskan. Prepping to conquer the 2017 season has already started.????
A video posted by Andreas Vaikla (@_andreasvaikla) on Nov 15, 2016 at 4:23am PST | Andreas Vaikla oli Rootsi kõrgliiga parima tõrjeprotsendiga väravavaht | https://sport.err.ee/94485/andreas-vaikla-oli-rootsi-korgliiga-parima-torjeprotsendiga-varavavaht | Eesti jalgpallikoondise 19-aastane väravavaht Andreas Vaikla oli sel hooajal Rootsi kõrgliiga parima tõrjeprotsendiga puurilukk, tõrjudes lausa 79 protsenti pealelöökidest. |
2015. aastal Galaxyga liitunud Gerrard esindas Los Angelese klubi 34 mängus ning jõudis väravani viiel korral. Gerrardi leping lõppeb järgmisel kuul.
„Ma jään ootama, et saaksin veeta aega koos oma perega ning hakkan mõtlema, mis on mu karjääris järgmiseks sammuks. See ei ole kindlasti minu jalgpallikarjääri lõpp,“ tõdes Gerrard Galaxy koduleheküljel.
Galaxy kaotas MLS-i läänekonverentsi poolfinaalis Colorado Rapidsile. | Steven Gerrard lahkub Los Angeles Galaxyst | https://sport.err.ee/94484/steven-gerrard-lahkub-los-angeles-galaxyst | Endine Liverpooli ja Inglismaa jalgpallikoondise kapten Steven Gerrard kinnitas teisipäeval, et lahkub USA kõrgliigas mängivast Los Angeles Galaxyst, kuid kavatseb jalgpalliga jätkata. |
Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhi Urmas Somelari sõnul tehakse täna riiklike kinnisvaraotsuseid niiöelda jupikaupa. Isegi, kui raha järgmiseks etapiks olemas, siis näiteks ehitamisotsus tehakse siis, kui projekt olemas, vahendasid ERR-i raadiouudised.
"Kui eskiis on õnnestunud, sobiv ja hinnatakse, et sellega võiks edasi minna, siis on projekteerimisfaas. Kui ka selle juures leitakse, et suudetakse jääda rahalistesse piiridesse ja tagada vajalik funktsionaalsus, siis minnakse edasi ehitusetapi juurde," ütles Somelar.
Tallinna Keskerakondlik linnavalitsus teeb põhimõtteliselt sama moodi. Ainult erinevate otsuste tegijad pole ametlikult ühed ja samad asutused. Eile tutvustas Tallinna linnapea kohuseid täitev Taavi Aas linna tuleva aasta eelarvet. Muuhulgas asub linn ette valmistama ka Tallinna linnahalli rekonstrueerimist.
"Linnahallile on järgmisel aastal planeeritud kolm miljonit. Meil on lõppemas projekteerimise lähteülesande koostamine. Siis saab välja kuulutada projekteerimishanke ja see kolm miljonit, mis on järgmiseks aastaks ette nähtud, ongi projekteerimise raha," märkis Aas.
Aas jättis aga täpsustamata, missugust projekti lähteülesanne ette näeb, samuti selle, kust saadakse linnahalli rekonstrueerimiseks vajalik ehitusraha. Parasjagu koalitsiooniläbirääkimisi pidav Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et raha võiks tulla riigilt.
"Selge on see, et Eesti riik peab ära kasutama need võimalused, mis meil on. Üks kasutamata võimalus on tavalisest jõukama turisti ehk konverentsituristi siiahaaramine. Vaatamata intensiivsetele püüdlustele ei ole näiteks suudetud kaasata erakapitali, et muuta konverentsikeskuseks Tallinna linnahall. See vajab toetust, kui me tahame muutuda atraktiivseks konverentsiturismi maaks," leiab Simson.
Nii saabki löödud otsekui kaks kärbest ühe hoobiga. Riik saab endale päris oma konverentsikeskuse, ning Tallinnale avaneb võimalus lahendada juba aastaid mureks olnud probleem, mida teha atraktiivses piirkonnas oleva mahuka kinnisvaraga.
"Meie pealinn peab täitma mitmeid ülesandeid, mida võiks täita koostöös riigiga. Ja see võimalus, et linn ja riik on omavahel koostööpartnerid mitte vastasseisus, ma arvan et sellest võidab nii linn kui riik," lisas Simson.
Lisaks linnahalli rekonstrueerimisele on loodava valitsuskoalitsiooni laual veel teisigi kinnisvaraprojekte. Kadri Simsoni sõnul on Keskerakonna soov uuesti hoog sisse anda vahepeal toppama jäänud riiklike üürikorterite projektile.
"Kui me eelmine kord valitsuses olime, siis tehti sellega algust pealinnas. Euroopalik tava on ka see, et inimene, kes siseneb iseseisvasse ellu, alguses on võimeline leidma endale normaalse üüripinna," sõnas Simson.
Et üürikorterite ehitust, Tallinna linnahalli, aga ka eesootavaid teedeehitusprojekte rahastada, plaanib loodav valitsus hakata laenu võtma. Kadri Simsoni sõnul ei tohiks riigi aastane laenusumma kokku ületada sadat miljonit eurot. | Simson näeks linnahalli riikliku konverentsikeskusena | https://www.err.ee/577387/simson-naeks-linnahalli-riikliku-konverentsikeskusena | Keskerakondlase Kadri Simsoni hinnangul võiks riik muuhulgas võtta laenu ka selle jaoks, et ehitada Tallinnale pikalt mureks olnud linnahall ümber riiklikuks konverentsikeskuseks. |
Van der Poeli start ebaõnnestus, kuid avaringi lõpuks oli ta liidrid kinni püüdnud ja teisel ringil läks ta üksinda oma teed, kirjutab Spordipartner. Finišis edestas ta mullust võitjat Wout Van Aerti (Crelan - Vastgoedservice) ja Toon Aertsi (Telenet Fidea Lions) rohkem kui minutiga.
"Olen kuulnud, et Wout van Aert on alati rasketel radadel võitnud ja see on tõsi. Pidin lihtsalt oma superpäeva ootama, näitamaks, et olen samuti selleks suuteline," lausus finišis tagaratta peal sõitnud ja neli näppu üles tõstnud van der Poel.
Kokkuvõttes edestab 60 punkti kogunud van der Poel nelja silmaga van Aerti. Järgmine etapp toimub 3. detsembril vormel-1 rajal Spa-Francorchampsil. | Van der Poel võttis Superprestige'i sarjas juba neljanda järjestikuse võidu | https://sport.err.ee/94483/van-der-poel-vottis-superprestige-i-sarjas-juba-neljanda-jarjestikuse-voidu | Cyclo-crossi Superprestige'i sarjas ei saa tänavu keegi vastu Mathieu van der Poelile. Beobank-Corendoni rattur on võitnud kõik neli etappi, viimati tuli mudasel rajal võit Gaveres. |
Kohtumine kestis poolteist tundi, võiduga säilitas austerlane Ivan Lendli grupis edasipääsulootused.
Monfils tegi kolmandas setis kolm topeltviga. „See oli väga tasavägine matš, kuid minu õnneks aitas ta mind viimases setis välja,“ sõnas Thiem pärast kohtumist. „Võib-olla mul täna vedas.“
Avaringis jäi Thiem 7:6 (12:10), 0:6, 2:6 alla serblasele Novak Djokovicile, kes teisipäeva õhtul kohtub kanadalase Milos Raoniciga. | Thiem alistas Monfilsi ning säilitas aastalõputurniiril edasipääsulootused | https://sport.err.ee/94482/thiem-alistas-monfilsi-ning-sailitas-aastaloputurniiril-edasipaasulootused | Austerlane Dominic Thiem alistas Londonis toimuval ATP aastalõputurniiril 6:3, 1:6, 6:4 prantslase Gael Monfilsi. |
NATO on seadnud eesmärgiks, et iga liikmesriik eraldaks kaitsekuludeks 2% SKP-st. Hetkel on selle verstapostini või selle ületamiseni jõudnud vaid viis liikmesriiki - USA (3,6% SKP-st), Kreeka (2,4%), Suurbritannia (2,2%), Eesti (2,2%) ning Poola (2%). USA on aastaid teatanud, et Euroopa liitlased peavad NATO kaitsepoliitikasse rohkem panustama - seda on varem öelnud nii George W. Bush kui ka Barack Obama ning eriti teravalt kritiseeris olukorda käesoleva aasta valimiskampaania ajal vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump, vahendas Politico.
Põhimõttelist seisukohta kordas teisipäeval ka Obama, kui ta pärast kohtumist Kreeka peaministri Alexis Tsiprasega ajakirjanike ette astus.
"Ma tahan kasutada seda võimalust, et kiita Kreekat selle eest, et ta on üks viiest NATO liitlasest, kes kulutab 2% SKP-st riigikaitsele. Eesmärgile, mille me oleme järjekindlalt seadnud, kuid milleni igaüks pole jõudnud," rääkis USA president. "Kreeka on teinud seda isegi majanduslikult raskel ajal. Kui Kreeka suudab oma kohustusi NATO ees täita, peaksid selleks olema suutelised ka kõik teised meie NATO liitlased."
Trumpi suhteid NATO-ga mainis Obama ka esmaspäeval Valges Majas toimunud pressikonverentsil, kus ta rõhutas, et Trump on hoolimata valimiskampaania retoorikast NATO-le pühendunud.
"Kui ma valimiste võitjaga rääkisin, pööras ta suurt tähelepanu meie strateegilistele liitlassuhetele. Seega - üks sõnumitest, mille ma edastada saan, on tema pühendumine NATO-le ja Atlandi-ülesele liitlassuhtele," selgitas Obama.
Lisaks Kreekale külastab Obama oma ametiaja viimase Euroopa reisi raames ka Saksamaad. | Obama Ateenas: kui Kreeka suudab oma kohustusi NATO ees täita, peaksid seda suutma ka teised liitlased | https://www.err.ee/577384/obama-ateenas-kui-kreeka-suudab-oma-kohustusi-nato-ees-taita-peaksid-seda-suutma-ka-teised-liitlased | Oma ametiaja viimasel Euroopa ringreisil viibiv USA president Barack Obama ütles Ateenas, et kui majanduskriisiga võitlev Kreeka suudab anda oma nõutud panuse NATO allianssi, siis on selleks võimelised ka teised liikmesriigid. |
"Kuna vinüüli kuulamine on alati eriline elamus ning meile tundub, et Blues Bandi muusika on täpselt selline, mida võiks just vinüülilt kuulata, siis otsustasime albumi ka vinüülplaadi kujul välja anda," sõnas bändi solist Tanel Padar. "See on ka minu jaoks isiklikult märgilise tähendusega samm – see on mu muusikukarjääri jooksul esimene kord, mil mu looming vinüülil ilmub. Seega tuleb kindlasti korralikult tähistada ning mis oleks parem, kui teha seda ühe korraliku kontserdiga," lisas ta.
Vinüüliesitlus toimub 8. detsembril Von Krahlis.
Tanel Padar Blues Band on:
Tanel Padar - vokaal
Raul Ukareda - kitarr
Ülo Krigul - klahvpillid
Argo Toomel - bass
Petteri Hasa - trummid | Tanel Padar Blues Band tähistab vinüüli ilmumist kontserdiga | https://menu.err.ee/293093/tanel-padar-blues-band-tahistab-vinuuli-ilmumist-kontserdiga | Tanel Padar Blues Band andis vaid kümme päeva tagasi välja debüütalbumi "Gold’n’Fish" ning detsembri alguses ilmub see ka vinüülplaadil. Vinüüliesitluskontsert toimub Von Krahlis. |
2022. aastal jalgpalli maailmameistrivõistlusi korraldavas Kataris asuva labori sulgemine on WADA poolt senisest rangema kvaliteedi hindamise protokolli käivitamise tulemus.
7. novembril alanud ning neli kuud kestev töökeeld tähendab, et Doha laboris ei või analüüsida ühtegi uriini- ega vereproovi.
Doha laboril on aega 21 päeva, et WADA otsus Spordiarbitraaži edasi kaevata. | WADA peatas Katari dopingulabori töö | https://sport.err.ee/94481/wada-peatas-katari-dopingulabori-too | Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) peatas Kataris Dohas asuva antidopingulaboratooriumi töö, sest see ei vasta rahvusvahelistele standarditele. |
Dokumendis märgitakse, et viiakse ellu varem alla kirjutatud leping Leedu välispoliitika strateegiliste suundumuste ning kaitse- ja julgeolekupoliitika kohta 2014.–2020. aastaks. Selle lepinguga lubas eelmine seim NATO-le viia kaitsekulutused 2020. aastaks kahe protsendini SKP-st, kuid on poliitiline kokkulepe saavutada see juba 2018. aastaks.
Dokument kätkeb ka lubadust toetada idapartnerluspoliitikat ning lubadust viia lõpuni liitumisläbirääkimised Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).
Lisaks kavatsetakse tugevdada sidemeid USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola, Eesti, Läti, Põhjamaade ja teiste demokraatlike riikidega.
Otsuses märgitakse, et parlament, president ja valitsus ühes parlamendis esindatud erakondadega lepivad kokku välispoliitika strateegilised eesmärgid, samuti julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning järgivad välis-, kaitse ja julgeolekupoliitiitikas tavapärast üleüldist konsensust. | Leedu seim lubas riigikaitsele 2018. aastaks 2 protsenti SKP-st | https://www.err.ee/577382/leedu-seim-lubas-riigikaitsele-2018-aastaks-2-protsenti-skp-st | Leedu uus seim toetas teisipäevasel hääletusel üksmeelselt otsust riigi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, kinnistades lubaduse eraldada 2018. aastaks riigikaitsele 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). |
See tähendab, et 18. detsembri üldkogul Pärnu spaahotellis Estonia jääb küsimus, kas tiitlivõistluste medalimees Jaak Salumets saab kokku vajaliku toetuse, et ta kinnitataks EKL-i uueks presidendiks. See tähendab häälteenamust kohal olevast üldkogust (EKL-i liikmeid on 67 – toim.).
Jaak Salumetsa esitas presidendikandidaadiks 41 EKL-i liiget, mis näitab kahtlemata suurt toetushulka.
„Hetkel saan ma tänada korvpalliüldsust ja EKL-i liikmeid suurearvulise toetuse eest. Siit on hea üldkogu ette minna,“ lausus Jaak Salumets. „Võtan oma kandidatuuri ja võimalikku tulevat tööd presidendina väga tõsiselt ning kavatsen ära kuulata kõik ideed, osapooled ja huvigrupid. EKL-i prioriteediks oli ja on töö noortega, kinnitan seda veelkord minagi.“ | Ametlik: korvpalliliidu presidendiks kandideerib ainult Jaak Salumets | https://sport.err.ee/94480/ametlik-korvpalliliidu-presidendiks-kandideerib-ainult-jaak-salumets | Täna, 15. novembril kell 17 sai aeg otsa kandideerimaks Eesti korvpalliliidu (EKL-i) presidendi kohale. Jaak Salumetsale, kes andis nõusoleku kandideerida eelmisel neljapäeval, vastaskandidaate ei tulnudki. |
"Täna kell 10.30 ja kell 11 (Eesti aeg kell 9.30 ja 10) alustasime suuroperatsiooni, tegemaks suurt kahju äärmusrühmituse Islamiriik ja Al-Nusra Rinde positsioonidele Idlibi ja Homsi provintsis," ütles Šoigu, kasutades Fateh Al-Shami Rinde varasemat nimetust.
"Esimest korda meie mereväe ajaloos osales lahingutegevuses lennukikandja Admiral Kuznetsov," lisas Šoigu.
"Täna tõusid lennukikandjalt õhku meie lennukid Su-33. Enne seda viisime läbi väga hoolika ja põhjaliku luure kõikide sihtmärkide osas. Sellest lähtudes määrasime neist peamised - need on moonalaod, sisside koolituskeskused ja koondumiskohad," ütles minister.
Šoigu sõnul tulistas fregatt Admiral Grigorovitš teisipäeval Süüria äärmuslaste pihta ka tiibrakette.
"Selles operatsioonis osaleb Admiral Grigorovitš. Täna tulistas ta tiibrakette Kalibr eelnevalt valitud sihtmärkide pihta," ütles minister nõupidamisel president Vladimir Putini ja relvajõudude juhtivkoosseisuga.
Šoigu sõnutsi on terroristid käivitanud Süürias mürkkemikaalide tootmise ja Vene sõjaväelased annavad lööke tootmisrajatiste pihta.
"Need on tehased, mitte tsehhid, nimelt tehased, kus valmistatakse mitmesuguseid aineid elanikkonna massiliseks hävitamiseks," ütles ta, "Selge, et see on hästi korraldatud tööstustootmine, nimelt neid paiku me pommitamegi. Rünnakuid jätkatakse," jätkas minister.
Seejuures on Hmeimimis ja Tartusis asuvad Vene sõjaväebaasid merelt ja õhust kindlalt turvatud, ütles minister.
"Nagu teate, töötab meil seal ammu süsteem S-400. Me saatsime lisaks veel seitse S-300, et katta meri samahästi kui Küproseni," lisas ta.
"Peale selle saadeti sinna (rannakaitseks mõeldud) raketisüsteem Bastion, mis katavad samahästi kui kogu ranniku, täna suudame me nende süsteemidega hävitada nii maa- kui meresihtmärke kuni 350 km kaugusel merel ja 450 km kaugusel maismaal."
Teisipäeval edastas Araabia uudisteportaal Al-Masdar, et Süüriasse Fateh al-Shami Rinde sihtmärkide pihta lasti vähemalt neli Vene raketti Kalibr. Kaks raketti olevat tabanud sisside positsioone Saraqibis, kaks Aleppo provintsi lõunaosas.
Vene ja Süüria lennukid jätkavad terroristide pommitamist Süüria režiimivägede toetuseks.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) on tuvastanud Süürias keemiarelvade kasutamise ründerelvana mitmel korral ning on keemiarünnakutes süüdistanud nii Süüria valitsust kui ka äärmusrühmitust ISIS.
Duumasaadik: Vene lennukikandja pole Aleppot pommitanud
Vene lennukikandjal Admiral Kuznetsov asuvad lennukid pole Aleppot pommitanud, ütles Vene föderatsiooninõukogu julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimees Viktor Ozerov.
"Me ei pommita Aleppot nende lennukitega, mis meil seal asuvad. Esiagu me teeme kõik, et võimalust mööda vähendada inimohvreid, tagada tsiviilelanikkonna julgeolek, anname terroristidele isegi võimaluse Aleppost lahkuda. Seetõttu ei aruta õhujõud praegu lennukikandjal Admiral Kuznetsov asuvate lennukite kasutamist," ütles Ozerov teisipäeval Interfaxile.
Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov ütles teisipäeval, et Vene ja Süüria valitsusvägede sõjalennukid pole Aleppot pommitanud 28 päeva.
Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus teatas varasemalt, et Süüria valitsusväed sooritasid teisipäeval Ida-Aleppo elamurajoonidele esimesed õhulöögid pärast 18. oktoobrit. | Vahemerel olev Vene lennukikandjarühm alustas Süürias sõjaoperatsiooni | https://www.err.ee/577360/vahemerel-olev-vene-lennukikandjaruhm-alustas-suurias-sojaoperatsiooni | Vahemere idaosas paiknev Vene ainus lennukikandja Admiral Kuznetsov ja selle saatelaevad alustasid teisipäeval Süürias Idlibi ja Homsi provintsis rünnakuid äärmusrühmitustele ISIS ja Fateh al-Shami Rinne, teatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu. |
Detsember on kaupmeestele parim kuu, jõulumüükide ajal suudetakse käivet teha rohkem kui mitmel vaiksemal kuul kokku. Sellest, palju inimesed jõulukingitustele on valmis kulutama, võib hinnata majanduse tervist. Heal ajal on kingikott priske, kasinamal ja tuleviku suhtes ebakindlamal ajal püütakse läbi ajada odavamalt ja nutikamalt.
Tallinna kaubanduskeskused prognoosivad tänavust jõulumüüki mullusest suuremaks.
Ülemiste keskuse eelmise aasta detsembrikuu kogukäive oli 18,6 miljonit eurot. Keskuse direktor Guido Pärnits näeb ruumi kasvuks.
"Kui vaadata Ülemiste keskuse selle aasta müüke võrdluses eelmise aastaga, siis on meil väga hästi läinud ja seda arvestades oleme ka väga optimistlikud jõulumüükide osas. Inimeste jooksvad hoiused on kasvanud ja jälle võetakse julgemalt tarbimislaene, siis tundub et ka ostjaskond on täiesti olemas," põhjendas Pärnits optimismi ERR-ile.
"Nii et meie eeldame ca 8-10-protsendilist tõusu võrreldes eelmise aastaga, mis oli ka väga hea," prognoosis Pärnits.
Viru Keskuse käive oli eelmise aasta detsembris 15 miljonit eurot. Ka nemad ootavad tänavuselt jõulukuult väikest käibekasvu.
"Arvestades majandusolukorda, seniseid tulemusi, seatud eesmärke, ratsionaalsemaks muutunud tarbimisharjumusi ning alates juunikuust paranemismärke näidanud tarbija kindlustunnet, prognoosime detsembrikuiseks käibeks 15 miljonit eurot. Eeldame seega käibekasvu võrreldes 2015. aasta detsembrikuiste näitajatega 5 protsenti," kommenteeris Viru Keskuse juhatuse liige Ants Vasar.
Stockmanni grupp, mille alla kuulub ka Lindex, oli möödunud aastal kõigil oma turgudel madalseisus. Iseäranis kukkusid nõrga rubla tõttu tulemused Venemaal. Börsiettevõttena Stockmann oma majandustulemusi ainuüksi Eesti kohta ei väljasta, kuid Baltikumi ärid tervikuna (kaubamajad Tallinnas ja Riias) on samuti väikest miinust tootnud.
Tallinnas avanes klientidele mitme kuu vältel kohati vaatepilt tühjadest riiulitest, nagu talongiajal. Möödunud nädalal olid riiulid jälle kaupa täis ja Stockmann esitles oma kaubamaja uuendatud kontseptsiooni. Kuidas see aga jõulumüügile mõju võiks avaldada, keeldus Stockmann prognoosimast, nagu ei soostunud nad ka avaldama oma möödunud aasta müüginumbreid Eestis. "Stockmanni Tallinna kaubamaja prognoos selle aasta jõuludeks on mõõdukalt positiivne," jättis turundusjuht Mari Villem avaldamata, kas tänavuselt jõulumüügilt oodatakse mullusega võrreldes pigem tõusu või langust ning kui suures ulatuses.
Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuste tegevjuht Mati Pops ei leidnud kahe päeva jooksul mahti ERR-ile oodatavat jõulumüüki kommenteerida. | Kaupmehed ootavad mullusest suuremat jõulumüüki | https://www.err.ee/577381/kaupmehed-ootavad-mullusest-suuremat-joulumuuki | Kaubanduskeskused on tänavuse jõulumüügi suhtes optimistlikud ja ootavad mullusest suuremat käivet. |
„Tõsi ta on, et täna lahkus lennuki peale Robert Upshaw, kelle põlvevigastus osutus kardetust suuremaks,“ kirjutas Kalev/Cramo oma Facebooki lehel. „Sellest hoolimata vurab hetkel buss kalevlastega Valga poole, kus kell 19 tuleb vastu astuda kohalikule meeskonnale.“
Upshaw jõudis korvpalli meistriliigas valitseva meisterklubi eest väljakul käia kahel korral, viskas kokku kümme punkti ning võttis 15 lauapalli. | Robert Upshaw lahkus BC Kalev/Cramost | https://sport.err.ee/94479/robert-upshaw-lahkus-bc-kalev-cramost | Kalev/Cramo korvpallimeeskond kinnitas oma Facebooki lehel, et Robert Upshaw lahkus meeskonnast. |
Riigikohus ei rahuldanud vandeadvokaat Toomas Kõivu kaebust ja jättis tema kaitsealuse Sergei Starõhhi (40) Savenkovi mõrvakatses süüdi ning samaks talle selle eest mõistetud üheksa-aastase vanglakaristuse.
Samas jättis ringkonnakohus toona muutmata Ralf Milleri (63) süüdimõistmise mõrvakatses ja samaks talle selle eest mõistetud 11-aastase vangistuse.
Kriminaalasi oli ringkonnakohtus teisel ringil, sest 2014. aasta novembris tühistas riigikohus meeste süüdimõistmise mõrvakatses ja lõhkematerjaliga seotud kuritegudes, sest leidis tõendina kasutatud DNA-ekspertiiside vormistamises puudusi ning saatis selles osas asja maakohtusse uueks arutamiseks.
Toona jättis riigikohus jõusse aga Milleri ja tema kaasosalise Mark Ševtšenko (26) süüdimõistmise narkokuriteos, mille eest Millerit karistati viieaastase ja Ševtšenkot kaheaastase vangistusega.
Süüdistus
Kaitsepolitsei käivitas kriminaaluurimise 2012. aasta 31. mail, kui Tallinnas Tartu maantee 53 maja juurest leiti Savenkovi auto alt lõhkekeha.
Politseipatrullid piirasid ohutsooni ligipääsu ja päästeameti demineerimiskeskuse töötajad eemaldasid lõhkekeha sõiduki küljest ning kõrvaldasid ohu.
Kaitsepolitsei pidas Milleri ja Starõhhi kinni 2012. aasta 30. juulil ning kaks päeva hiljem nad prokuröri taotlusel ja Harju maakohtu loal vahistati.
Starõhhi on varem kriminaalkorras karistatud neli korda, Ševtšenkot korra ning Miller on Eestis karistamata. | Riigikohus jättis mehe kunagise viinaärimehe Savenkovi mõrvakatses süüdi | https://www.err.ee/577379/riigikohus-jattis-mehe-kunagise-viinaarimehe-savenkovi-morvakatses-suudi | Riigikohus jättis teisipäeval muutmata kohtuotsuse, millega mõisteti vahepeal kunagise viinaärimehe Igor Savenkovi mõrvakatse süüst vabastatud mees selles ikkagi süüdi. |
15.11 kell 19:00. SK Tapa - Aruküla (Tapa Spordikeskus)
1. ringi tulemus: 26:25
SK Tapa ja Aruküla pidasid avaringis maha tõelise põnevuskohtumise, kui Tapa võitis Martin Adamsoni viimase minuti tabamusest 26:25.
Tapa on liigatabelis kahe võiduga hetkel viiendal kohal. Eelmisel nädalal hakati vägevalt vastu Viimsi/Tööriistamarketile, kellele tuli lõpuks vaid ühe väravaga alla vanduda. Aruküla jätkab meistriliigas endiselt võiduta.
16.11 kell 19:00. Põlva Serviti - HC Kehra/Horizon Pulp&Paper (Mesikäpa Hall)
1. ring tulemus: 30:25
Põlva Serviti jätkab meistriliigas täiseduga. Lisaks teenis Lõuna-Eesti klubi nädalavahetusel võidulisa Balti liigas, kus püsitakse samuti kaotuseta. "Eks me oleme selle nimel tööd ka teinud," sõnas Serviti peatreener Kalmer Musting ja lisas, et tema hoolealuste jaoks on ainus ohumärk tihedaks kippub mängugraafik.
"Kehra vastu peame kaheksa päeva jooksul oma neljanda mängu. Vilniuse vastu peetud Balti liiga mängu teine poolaeg oli kergem, aga muidu oleme pidanud raskeid kohtumisi," ütles Musting. "Meie esimest tänavust omavahelist kohtumist ei tasu meenutada, sest toona oli Kehral koosseisuga probleeme ning kaasa ei teinud ka Uku-Tanel Laast. Seekord võib oodata võrdsete heitlust."
Kehra loots Indrek Lillsoo ütles, et Põlvas on alati raske mängida, kuid tema meeskond on jõudnud selle hooaja senisesse parimasse vormi. "Balti liigas peetud kohtumine Viljandi vastu oli esimese poolaasta parim mäng. Peame võtma kaasa selles mängus olnud hingestatuse ja mitte laskma Servitil domineerima. Sel juhul on kõik võimalik."
17.11 kell 18:40. HC Tallas - Viimsi/Tööriistamarket (Kuristiku Gümnaasium)
1. ring: 22:26
Viimsi pidas eelmises voorus väga keerulise mängu Tapa vastu, kui suutis võita vaid ühe väravaga. Viimsi peatreener Ain Pinnonen sõnas, et võidu üle oli tal hea meel, aga võit tuli liiga raskelt. "Alahindasime vastast. Aga kui jalgpallikoondis sai 1:8 tappa ning tegi kohe kriisikoosoleku, siis meie üritame esialgu ilma kriisikoosolekuteta edasi minna," muigas Pinnonen.
Viimsil on kergeid tagasilööke ka koosseisus. Siim Pinnonen ei saa töökohustuste tõttu meeskonda kuu aega aidata. See-eest saab Viimsi suure tõenäosusega neljapäeval arvestada Robin Obergiga, kes Tapa vastu haiguse tõttu eemale jäi.
Esimeses ringis suutis debütant Tallas Viimsile korralikult hambaid näidata, kui kaotas vaid nelja tabamusega. "Näeme kindlasti endal väikest võiduvõimalust. Kui suudame neljapäeval samasugust vahet hoida kui esimeses ringis, siis on lõpuminutitel võimalik, sest noorte mängutase on tõusuteel." | Serviti võõrustab käsipalli meistriliiga keskses mängus Kehrat | https://sport.err.ee/94478/serviti-voorustab-kasipalli-meistriliiga-keskses-mangus-kehrat | Eesti meeste käsipallimeistrivõistluste vooru keskses kohtumises võõrustab Põlva Serviti kolmapäeval HV Kehra/Horizon Pulp&Paperit. Voor algab teisipäeval, kui SK Tapa mängib kodus Arukülaga. Neljapäeval võõrustab HC Tallas Viimsi/Tööriistamarketit. |
Valitsuse vahetusega on taas lauale tulnud mõte magusamaksu kehtestamisest. Teistel riikidel on magustoitude aga ka karastusjookide maksustamisega kogemusi seinast seina. Mõnel pool on maksust kasu olnud, mõnel pool otsustati maks hiljem kaotada, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Uut valitsust kokku panevad erakonnad on avaldanud toetust võimalikule magusate jookide maksustamise plaanile. Homme esitleb sotsiaalministeerium ka toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mille üheks osaks on analüüs, kas nö magusamaks end rahva tervise seisukohalt ära tasub. Teisalt ei ole magusamaksu näol tegemist kohaliku leiutisega. Toitumisteadlane, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Tiiu Liebert rääkis tänases Vikerraadio saates "Uudis +", et näiteks Soomes plaanitakse magusamaks ära kaotada.
"Kui tahetakse, et see maks mõjuks, siis see peaks olema umbes 20 protsenti, nii, et see on võrdlemisi suur. Näiteks meie Põhjanaabrid soomlased koguvad aastas mitusada miljonit eurot suhkrumaksu pealt. Esimesel aastal nende toodete tarbimine neil vähenes 3-4 protsenti, teisel aastal ei olnud enam mingit edu märgata ja nüüd nad loobuvad sellest," lausus Liebert.
Sestap usub Tiiu Liebert, et kui tahta vähendada inimeste rasvumist, tuleb neid motiveerida rohkem liikuma. Soomes pole täna maksustatud ainult karastusjoogid, vaid ka muu magus. Kommide, šokolaadi ja ja jäätisesekilolt saab riik endale 95 senti. Limonaadiliitrilt aga 11 senti. Samas tuleb märkida, et Soome parlament otsustas magusamaksu alt vabastada just šokolaadi ja jäätise. Karastusjooke on Soomes eraldi maksustatud juba 1940. aastast, ning seda täna ei puututa.
Suuremas osas riikidest, kus magusamaks on kehtestatud, või kus seda kaalutakse, räägitaksegi pigem karastusjookidest. Näiteks Mehhikos, kus Coca-Cola joogid on enam kui seitse korda populaarsemad, kui maailmas keskmiselt, kehtestati magusamaks 2014. aasta alguses. Liitri karastusjoogi pealt, saab valitsus endale ühe peeso, ehk 45 eurosenti.
Mehhiklastele tähendab see karastusjookide ligi kümneprotsendilist hinnatõusu. Ühelt poolt on maksul ka mõju olnud. Esimese aastaga langes karastusjookide tarbimine Mehhikos ligi kuus protsenti. Teisalt toovad kriitikud välja, et ühe inimese reaalne päevane tarbimine vähenes kõigest suhkrukuubiku võrra.
Ebatervisliku toidu maksustamiseks on aga teisigi viise. Näiteks Taani valitsus võttis 2011. aastal plaani maksustada pea kõik ebatervislikud toiduained. Asi lõppes sellega, 25-protsendilise hinnatõusu tegi muu hulgas läbi ka kohalik gurmeejuust, ning taanlased hakkasid välismaalt toitu tooma. Aasta hiljem otsustas Taani valitsus maksu kaotada. | Eri riikide kogemused magusamaksuga on vastukäivad | https://www.err.ee/577373/eri-riikide-kogemused-magusamaksuga-on-vastukaivad | Ehkki maailmas räägitakse magusamaksu kehtestamisest üha enam, on eri riikide kogemused sellega vastukäivad ning nii mõnelgi pool on maks hiljem tühistatud. |
Allikmaa: rahvusringhääling jääb teiste asutustega võrreldes aina vaesemaks
Võrreldes teiste organisatsioonide ja asutustega jääb Eesti Rahvusringhääling aasta-aastalt vaesemaks ja seetõttu tuleks kaaluda, kas siduda avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine mõne makromajandusliku näitajaga, ütles ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa riigikogu kultuurikomisjoni teisipäevasel avalikul istungil.
Istungil, kus arutleti ERRi ülesandeid, rahastust ja uuendusi, rääkis Allikmaa, et kui vaadata ERRi tulude suhet Eesti SKPsse läbi viimaste aastakümnete, jääb rahvusringhääling aina vaesemaks. Praegu jõuab ERRini 0,16 protsenti SKPst. "Selle numbri taga on rahvusringhäälingu võimalused, konkurentsivõime," lausus Allikmaa.
Ta lisas, et neis riikides, kus avalik-õigusliku ringhäälinguni jõuab suurem osakaal SKPst, on ka ringhäälingu osakaal riigi meedias suurem. "Ei tahaks, et Eesti jääks 0,16 protsendi juurde ja minu ettepanek on, et arutada koos selle üle, kas see 0,16 protsenti on piisav. Teine ettepanek, et võib-olla tuleks üldse arutada, kas avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimist ei tuleks siduda mõne makromajandusliku näitajaga," tõi Allikmaa välja.
Uus võimuliit plaanib tõsta lahja alkoholi aktsiisi
Koalitsioonikõnelusi pidavad Keskerakond, sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on võtnud sihiks tõsta lahja alkoholi aktsiisi, mis tähendab muuhulgas õlle hinna tõusu.
Koalitsioonikõnelustega seotud ametnik ütles teisipäeval ERR-ile, et kindlates summades pole kokku lepitud. Samas ei ole ametniku sõnul veel tegemist lahja ja kange alkoholi aktsiiside võrdsustamisega.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) ütles ERR-ile, et ettepanek lahja alkoholi aktsiisi tõstmiseks on koalitsioonikõnelustel laual ja otsitakse kokkuleppeid. "Kui vaadata laekumisi, siis minul rahandusministrina on mure kange alkoholi maksulaekumiste pärast, aga see on fiskaalne pool. Vaatame seda maksustamist ka rahva tervisekäitumise seisukohalt," rääkis Sester.
Õlletootjad on aastaid edukalt võidelnud lahja ja kange alkoholi aktsiisi võrdsustamise vastu. Nende hinnangul suurendaks see kange alkoholi tarbimist. Aktsiiside erinevus on enam kui kahekordne.
Savisaar ilmselt Keskerakonna auesimehe kohta ei taha
Keskerakonna uus esimees Jüri Ratas pole saanud kontakti endise esimehe, Tallinna linnapea ametist tagandatud Edgar Savisaarega, et vestelda temaga erakonna auesimehe tiitli üle. Väidetavalt Savisaar ei soovi sel teemal rääkida ja tema usaldusisik Peeter Ernits on kommentaare andes napisõnaline.
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk ütles teisipäeval ERR-ile, et Jüri Ratas on üritanud korduvalt Savisaarega ühendust võtta. "Kahjuks pole see õnnestunud," lisas ta. Ka ERR teisipäeval Savisaarega kontakti ei saanud.
Savisaare usaldusisik, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits jäi Savisaare seisukohti kommenteerides napisõnaliseks, kuigi tunnistas, et kohtus temaga alles esmaspäeval.
"Keskerakonna looja ja pikaajaline juht on jätkuvalt tegus ja jälgib teraselt sündmuste käiku. Seda võin ma küll kinnitada, et Edgar Savisaar jääb Eesti poliitikasse. Me näeme teda juba järgmise sügise kohalikel valimistel. Küsimus on pigem selles, et kus ja kuidas. Aga iga asi omal ajal. Ei maksa ajast ette tormata, üks samm korraga," rääkis ERR-ile Ernits.
Linnasaunad neelavad aastas sadu tuhandeid
Ehkki Tallinna linn korraldab mitmes linnaosas avalikku saunateenust, tuleb sellele enam kui topelt peale maksta. Järgmisel aastal jääb saunateenuse kulude ja tulude vahe üle 350 000, mille linn kinni maksab.
Tallinnas saab linna hallatavas saunas käia nii Kesklinnas, Lasnamäel kui Nõmmel. Kõik avalikud saunad on kas uued või renoveeritud, näevad välja nooblid ja pakuvad hüva leili. Nende ülalpidamine on aga kulukas, sest piletiraha kulusid tasa ei tee, ehkki saunateenus pole odav lõbu.
Saunateenuse tähtsus on võrreldes varasemaga, mil paljudel kodus veevärk puudus või voolas kraanist üksnes külm vesi, oluliselt kahanenud ja saunateenus jäänud nišikaubaks, mis täidab pigem sotsiaalse suhtluskoha kui hädavajaliku teenuse rolli.
Lisaks kütab linn sauna ka kodutute varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes – seal on see tõepoolest hädavajalik sotsiaalteenus.
Siiski ei tegutse ka avalikud saunad väljaspool kodutute varjupaiku isemajandavalt. Tulude ületavad kulusid enam kui kaks korda. Nii plaanitakse järgmise aasta linnaeelarvesse Raua, Lasnamäe ja Nõmme saunade kuludeks kokku 725 000 eurot. Selle alla sotsiaalmajutusüksuste saunakulu pole arvestatud. Tulud avalikelt saunadelt on aga kokku 357 000 eurot. Selle alla on arvestatud nii piletimüük kui ruumide renditulu.
Venemaa valmistub tühistama noorte halli passi omanike viisanõuet
Venemaa välisministeeriumis on valminud president Vladimir Putini 2008. aastal kehtestatud ukaasi muudatus, mille kohaselt saaksid pärast 6. veebruari 1992 sündinud Eesti ja Läti mittekodanikud taas õiguse Venemaale ilma viisata siseneda.
2008. aasta ukaas nägi ette, et kodakondsuseta isikud võisid ilma viisata Venemaale reisida tingimusel, et nad on endised NSVLi kodanikud ehk sündinud enne 6. veebruari 1992. Nüüd tahetakse see piirang kaotada, vahendas ERRi venekeelne uudisteportaal.
Dokumendi seletuskirjas seisab, et viisavaba sisenemise küsimus mõjutab Eesti ja Läti mittekodanike olukorda. Enamik neist soovivad säilitada ja edendada ajaloolisi, kultuurilisi, kaubandus-, majandus- ja muid sidemeid Venemaaga, kuid selline kunstlik jaotus kahte klassi, et osal inimestest on õigus viisavabalt siseneda ja osal mitte, ainult raskendab nende olukorda. Samas puudutavad kehtivad piirangud just 18-25aastaseid noori, kellest osa sooviks enda ja oma laste tuleviku Venemaaga siduda.
Kreml: Putin ja Trump enne Obama ametiaja lõppu kohtuda ei kavatse
Kreml teatas teisipäeval, et Venemaa president Vladimir Putin ja tema tulevane USA kolleeg Donald Trump ei kohtu enne järgmise aasta 20. jaanuari ehk päeva, mil Trump ametivande annab.
Esmaspäeval rääkisid Trump ja Putin telefoni teel ning avaldasid soovi tulevikus "konstruktiivset koostööd" teha. Kampaania ajal andis Trump aga mõista, et võib valimisvõidu korral kohtuda Putiniga juba enne ametisseasumist, vahendas Reuters.
FOTOD: katustelt varitsev oht pealinnas
Lume ja libedusega on jalakäijatel tegemist enda ette vaatamisega, aimamata, et tõeline oht varitseb hoopis ülevalt poolt – praegused ilmastikutingimused on olnud soodsad jääpurikate tekkeks.
Tallinna munitsipaalpolitsei on soovitanud tellida katuste lumest ja jääst puhastamist lumekoristuse ja jääpurikate eemaldamisega tegelevatelt ettevõtetelt, kuid sugugi mitte kõik kinnistuomanikud pole kinni pidanud kohustusest jääkamakad likvideerida.
Amet tuletab meelde, et inimestele oluliste vigastuste põhjustamisel või surmaga lõppenud juhtumitel langeb vastutus kinnistuomanikule, kellele hooldamata katused võivad lisaks väärteomenetlusele kaasa tuua tsiviilhagi.
Lekkinud memo: Briti valitsusel ei ole Brexitiks põhjalikku plaani
Suurbritannia valitsusel ei ole Brexitiks mingit põhjalikku plaani ning valitsuskabinet ei pruugi suuta läbirääkimiste strateegias kuue kuu jooksul kokku leppida, selgus valitsuskabinetist lekkinud memost.
7. novembrist pärinevas memos "Brexiti värskendus", millega tutvus Times ja mida sai näha ka BBC, hoiatatakse, et valitsusaparaat töötab 500 Brexitiga seotud projektiga ning neil oleks tarvis 30 000 lisatöötajat, vahendas BBC.
Samas ei ole valitsusliikmete erimeelsustest tingitult jätkuvalt paika pandud üldist EList lahkumise strateegiat ning võib kuluda kuus kuud, enne kui valitsus jõuab kokkuleppele, mida Brexitiga saavutada tahetakse ja millised on prioriteedid.
Memos kritiseeritakse peaminister Theresa Mayd, kel olevat kalduvus otsuseid ja lahendusi omal käel välja mõelda, selline tegutsemisviis pole aga jätkusuutlik. | Uudistepäeva kokkuvõte: rahvusringhäälingu majanduslikust olukorrast, lahja alkoholi aktsiisist ja linnasaunade kulukusest | https://www.err.ee/577374/uudistepaeva-kokkuvote-rahvusringhaalingu-majanduslikust-olukorrast-lahja-alkoholi-aktsiisist-ja-linnasaunade-kulukusest | Siin on valik teemasid, mis andsid nägu 15. novembri uudistepäevale. |
Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste leidis, et Jana Oja ja Toomas Sults tuleb tapmise asemel mõista süüdi mõrvas ning karistada Oja 18 aasta ja viie kuu pikkuse ning Sultsi 16-aastase vangistusega.
Oja kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar taotles naisele tapmise eest maksimaalselt kaheksa-aastase vanglakaristuse mõistmist ning Sultsi kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok leidis, et tema kaitsealune tuleks tapmise süüdistuses õigeks mõista.
Juulis mõistis Harju maakohus Ojale ja Sultsile tapmise eest 15-aastase vangistuse.
Süüdistuse järgi läksid Oja ja Sults mullu 24. juunil Tallinnas Energia tänavale oma hilisema ohvri koju, et viimaselt aru pärida, kas too on suhelnud Oja elukaaslasega.
Kohapeal tekkis sellest tüli ning armukadedushoos lõi Oja naist ning kägistas teda. Samal ajal ulatas Sults Ojale kägistamiseks ja lämmatamiseks vajalikke esemeid ja takistas samas viibinud kannatanu pojal abi kutsuda.
Pärast naise surma eemaldas Sults korterist suitsuanduri ning süütas ohvri all olnud lina põlema.
Seejärel ässitas Oja süüdistuse järgi Sultsi kuriteo varjamiseks tapma samas viibinud ohvri poega ning andis talle selleks ka noa, kuid pojal õnnestus end kaitsta ja korterist põgeneda.
Politsei võttis Oja ja Sultsi kaks päeva pärast kuritegu kinni ning prokuröri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.
Ringkonnakohus langetab otsuse 29. novembril. | Prokurör taotles naise mõrvas süüdistatavate karistuste karmistamist | https://www.err.ee/577371/prokuror-taotles-naise-morvas-suudistatavate-karistuste-karmistamist | Prokurör taotles teisipäeval Tallinna ringkonnakohtus mullu suvel Tallinnas armukadedusest tekkinud tülis oma tuttava naise mõrvamises süüdistatavale mehele ja naisele senisest pikemaid vanglakaristusi. |
Liverpool on hetkel Inglismaa kõrgliiga tabeli tipus, olles 11 matšiga kogunud 26 punkti.
„Ta (Klopp – toim.) on andnud meile võitva mentaliteedi,“ sõnas Coutinho Liverpooli koduleheküljele. „Ta süstib mängijatesse enesekindlust. Ma arvan, et me usume rohkem oma potentsiaali ja sellesse, et ta on meie mängu oluliselt parandanud.“
„Me treenime ja harjutame igaks mänguks olenevalt sellest, kes on vastaseks, kuid ta küsib meilt alati sama asja – rasket tööd ja suurt pühendumust.“
Liverpool kohtub laupäeval tabelis kümnedal positsioonil oleva Southamptoniga. | Liverpooli põhimängija: Klopp on meile andnud võitva mentaliteedi | https://sport.err.ee/94477/liverpooli-pohimangija-klopp-on-meile-andnud-voitva-mentaliteedi | Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli brasiillasest ründava poolkaitsja Philippe Coutinho sõnul on peatreener Jürgen Klopp mängijatesse süstinud võitva mentaliteedi ning suure annuse enesekindlust. |
"Kujutad sa ette, kuidas Raadio 2 enamik saateid sünnivad. On õhtune hiline tund, ees on Eesti kaart. Võetakse näiteks mõni ehe, siis tehakse pendliga paar liigutust ja seal, kus see maandub, siis niimoodi läkski," ütles Rudi Raadio 2 hommikuprogrammis.
Esimene saade jõuab eetrisse Jõhvist, siis Viljandist, Türist, Paidest, Kuressaarest, Kärdlast ja Pärnust. Kaheksa tundi kestev maratonsaade toimub ringhäälingu sünnipäeva eel, 17. detsembril. Rudi ütles, et tegelikult minnakse kolleegidega mööda Eestit rändama, sest ringhääling saab detsembris 90-aastaseks.
Saatejuht Jon Mikiver lisas, et saade läheb eetrisse linnadest üle Eesti, et saada rohkem teada, mis pealinnast väljaspool toimub. "Me läheneme suhteliselt vabas kavas. Me lähme nendesse linnadesse kohale, et uurida seda kohalikku elu, kultuuri ja üldse, millega inimesed tegelevad. Alati on fookus sellel piirkonnal," ütles Mikiver.
Rudi ütles, et saates üritatakse oma jõududega hakkama saada, sest nii tema kui ka kaassaatejuht Margus Kamlat on oma karjääri reporterina alustanud. "Meil on teistsugune vundament, mille pealt on hea laiemat haaret praktiseerida," selgitas Rudi. | Raadio 2 uus saade sündis pendli abiga | https://menu.err.ee/293085/raadio-2-uus-saade-sundis-pendli-abiga | Alates sellest reedest on Raadio 2 eetris õhtuti uus saade "R2 levialas", mis jõuab eetrisse linnadest üle Eesti. Saatejuht Helle Rudi tunnistas, et linnad valiti välja pendli abiga. |
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk ütles teisipäeval ERR-ile, et Jüri Ratas on üritanud korduvalt Savisaarega ühendust võtta. "Kahjuks pole see õnnestunud," lisas ta. Ka ERR teisipäeval Savisaarega kontakti ei saanud.
Savisaare usaldusisik, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits jäi Savisaare seisukohti kommenteerides napisõnaliseks, kuigi tunnistas, et kohtus temaga alles esmaspäeval.
"Keskerakonna looja ja pikaajaline juht on jätkuvalt tegus ja jälgib teraselt sündmuste käiku. Seda võin ma küll kinnitada, et Edgar Savisaar jääb Eesti poliitikasse. Me näeme teda juba järgmise sügise kohalikel valimistel. Küsimus on pigem selles, et kus ja kuidas. Aga iga asi omal ajal. Ei maksa ajast ette tormata, üks samm korraga," rääkis ERR-ile Ernits.
Ratas avaldas poolteist nädalat tagasi lootust, et senine esimees Savisaar võtab vastu pakkumise asuda auesimehe kohale. Vastava otsuse saaks teha Keskerakonna volikogu.
"Näen, et tema roll võiks olla aktiivne, kui meie nii väärikas liige ütleb, et auesimehe positsioon talle sobib," sõnas Ratas. Ta lisas, et kui Tallinna linnapea kohalt tagandatud Savisaar peaks vajama majanduslikku tuge, siis Keskerakond on valmis teda vastavalt võimalustele toetama.
Ratase hinnangul võib Tallinn jääda linnapeata kuni tuleva aasta kohalike valimisteni. "See on raske ja keeruline küsimus. Üks võimalus on see, kas ta astub tagasi või volikogu avaldab talle umbusaldust. Mina ei ole seda meelt, et fraktsioon läheb meie väärikat väärikat liiget umbusaldama," märkis Ratas.
Keskerakonna volikogu koguneb nädalavahetusel, seal on praegustel andmetel põhiküsimuseks koalitsioonileppe kinnitamine. | Savisaar ilmselt Keskerakonna auesimehe kohta ei taha | https://www.err.ee/577365/savisaar-ilmselt-keskerakonna-auesimehe-kohta-ei-taha | Keskerakonna uus esimees Jüri Ratas pole saanud kontakti endise esimehe, Tallinna linnapea ametist tagandatud Edgar Savisaarega, et vestelda temaga erakonna auesimehe tiitli üle. Väidetavalt Savisaar ei soovi sel teemal rääkida ja tema usaldusisik Peeter Ernits on kommentaare andes napisõnaline. |
Järvejää oli sündmuskohal kõigest 5-6 sentimeetri paksune. Päästeamet hoiatab tungivalt, et veekogudele tekkinud jää on liiga õhuke ja praegu on jääle minek eluohtlik.
Teisipäeval kell 13.54 teatati, et Räpina vallas Meelva külas vajus mees läbi Meelva järve jää. Teda tõttas abistama paarisaja meetri kaugusel kala püüdnud kaaslane, kes ka päästjad kutsus.
Kahjuks ei õnnestunud tal üksinda hätta sattunut jääaugust kätte saada. Pinnaltpääste varustuses ja ujuva päästelauaga varustatud päästjad liikusid kiiresti kaldast 35 meetri kaugusele järvele, said mehe veest kätte ning tõid ta kella 14.20 ajal kaldale. Paraku ei õnnestunud 35-aastase mehe elu päästa.
Päästetöödel tegutsesid Räpina päästekomando päästjad, kellele tuli pisut hiljem appi Põlva meeskond.
Päästjad hoiatavad tungivalt, et veekogudele tekkiv jää on liiga õhuke ja sellele minek on eluohtlik. Turvalisema jää tekkeks, mille paksus algab 10 sentimeetrist, peaks kõvem külm püsima mitu nädalat.
Kalastajad peavad alati arvestama, et jääolud on veekogu ulatuses muutuvad ja sulailmadega jääle kogunev vesi lisab jääle lisakoormust. Jääl liikudes peab mõtlema enda ohutusele ning võtma kaasa jäänaasklid, millega ennast läbi jää vajudes tagasi jääle tõmmata. Jääkülm vesi halvab inimese tegutsemisvõime kümnekonna minutiga, kuid abi saabumine kaugemalt võtab alati aega.
Lapsevanemad peavad lapsi keelama ja selgitama neile õhukese jääga seotud ohtusid.
Ohtlikus olukorras käitumise või läbi jää vajunud inimeste päästmise kohta saab lähemalt lugeda päästeameti kodulehelt. | Põlvamaal uppus jääst läbi vajunud kalastaja | https://www.err.ee/577375/polvamaal-uppus-jaast-labi-vajunud-kalastaja | Põlvamaal Räpina vallas vajus teisipäeval Meelva järvele kalastama läinud 35-aastane mees läbi jää. Kaugemalt appi tõtanud kaaslane ei suutnud teda jääaugust välja tõmmata ning mees uppus. |
96 ohvrit nõudnud katastroofi asjaolude väljaselgitamiseks algatati uus uurimine, milleks andis korralduse hukkunud presidendi kaksikvenna Jarosław Kaczyński erakond Õigus ja Õiglus ( PiS).
Lahkamistega üritatakse saada selgust, kas Venemaal Smolenski oblastis aset leidnud katastroof oli õnnetus või atentaat, nagu usuvad mõned Kaczyński poolehoidjad. Järgmise aasta jooksul on kavas välja kaevata ja lahata kokku 83 hukkunu säilmed.
Prokurörid tahavad ekshumeerida õnnetuses hukkunud 96 inimesest 83 ja kontrollida, et säilmed on õigesti tuvastatud. Lisaks kavatsetakse otsida jälgi lõhkeainest või süttimisest, sest võimulolev erakond usub, et enne õnnetust puhkes lennukis tulekahju.
Poola ja Vene uurijad pole kunagi leidnud tõendeid, mis PiS-i väidet tõestaksid.
Juurdlus põhjustab pingeid Venemaaga ning on riigisiseselt vastuoluline - oktoobris selgus uuringufirma IPSOS küsitlusest, et surnukehade ekshumeerimist toetab vaid 10 protsenti poolakatest.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles märtsis, et Poola kahtlused on "alusetud, erapoolikud ning neil puudub igasugune ühendus selle lennuõnnetuse tegelike asjaoludega".
Moskvalt on korduvalt taotletud rusude üleandmist ja lennuki mustade kastide andmist Poola võimudele, kuid igal korral lubas Venemaa seda teha pärast oma juurdluse lõppu.
Tollal ametis olnud Poola valitsus pidas õnnetuse põhjuseks halba ilma ning Poola pilootide ja Vene lennukontrolöride vigu. | Poolas algas ekspresidendi säilmete lahkamine | https://www.err.ee/577376/poolas-algas-ekspresidendi-sailmete-lahkamine | Poolas algas teisipäeval 2010. aastal lennukatastroofis hukkunud endise presidendi Lech Kaczyński ja tema abikaasa säilmete lahkamine, teatas prokuratuur. |
Väinamere Liinid OÜ esindaja vandeadvokaat Kristel Valk taotles ringkonnakohtult 12. jaanuaril Harju maakohtus Urve Palo kasuks langetatud otsuse tühistamist, kuid ringkonnakohus apellatsiooni ei rahuldanud, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.
Ringkonnakohus leidis, et Palo ei ole esitanud valeväiteid Väinamere Liinide pakkumuse kohta, kui väitis, et laevafirma pakkumus oli 60 miljonit eurot 10 aasta jooksul kallim, kui Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad pakkumus.
Samas rahuldas kohus Urve Palo apellatsiooni kohtukulude väljamõistmise osas ja mõistis Väinamere Liinidelt tema kasuks täiendavalt välja 1425 eurot.
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada riigikohtus 30 päeva jooksul.
OÜ Väinamere Liinid pöördus mullu septembris kohtusse endise majandus- ja taristuministri Urve Palo vastu, kuna leidis, et ta oli avaldanud ebaõigeid andmeid Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele vedaja ja laevade leidmiseks korraldatud riigihanke tulemuste kohta.
Väinamere Liinide omaniku Vjatšeslav Leedo sõnul oli endine majandus- ja taristuminister Urve Palo valetanud parvlaeva hanke puhul mitme asja kohta.
Leedo arvamuse järgi korraldati esimene parvlaevakonkurss selleks, et saada nende pakkumine ja teine konkurss oli selleks, et Tallinna Sadam saaks nende pakkumise kopeerida.
Urve Palo on "Aktuaalsele kaamerale" öelnud, et parvlaeva hanke õiguspärasust on kinnitanud mitmetes erinevates vaidlustes kõik kohtuinstantsid, lisaks ka riiklik järelevalve ja riigihangete vaidluskomisjon ning hanke võitis parim pakkuja, kelleks oli TS Laevad ja hange toimus korrektselt. | Väinamere Liinid kaotas kohtuvaidluse Urve Palo vastu ka ringkonnakohtus | https://www.err.ee/577377/vainamere-liinid-kaotas-kohtuvaidluse-urve-palo-vastu-ka-ringkonnakohtus | Tallinna ringkonnakohus jättis teisipäeval Väinamere Liinid OÜ hagi Urve Palo vastu ebaõigete andmete avaldamise kohtuasjas rahuldamata. |
ERSO on vaid pisut noorem kui Eesti Vabariik ning temaga koos on üles kasvanud mitu põlvkonda muusikuid ja muusika austajaid. See orkester on inspireerinud Eesti heliloojaid muusikat looma, pillimängijaid seda esitama ning publikut sellest vaimustuma. Oma peadirigentide käe all on orkester vastu pidanud tõusudele, mõõnadele ja erinevatele riigikordadele. Edukate kontserdireiside ja plaadistustega on ERSO tutvustanud maailmas ennast ja esindanud oma riiki. ERSO esituses on Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivi talletatud suurem osa Eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust.
Eesti esindusorkestri 90 aastat on olnud pikk ja kirev muusikaline teekond. Eri aegadel on orkestri käekäigu ja kunstilise taseme eest vastutanud peadirigendid Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–1979 ning taas alates 2010. aastast), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993–2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10).
Nii neljapäeval kui reedel on publik Estonia kontserdisaali oodatud juba kell 18, et kuulata Ernst Urbachi "Fantaasiat" – teost, millega ERSO eelkäija, trio koosseisus Hugo Schütz, Alfred Vaarmann ja Anna Sivitski 18. detsembril 1926 Tallinna Raadio-Ringhäälingu esimest kontserti alustas. Seekord esitavad teose Arvo Leibur (viiul), Pärt Tarvas (tšello) ja Age Juurikas (klaver). Lisaks on põhikontserdi ette kavandatud vestlusring teemal "Sümfooniaorkestri(te) tulevik", mida neljapäeval juhib Joonas Hellerma, reedel Timo Steiner, nende vestluspartneriteks on ERSO direktor Kristjan Hallik, dirigent Olari Elts, muusikateadlane Toomas Siitan ja ERSO löökpillimängija Vambola Krigul.
Kell 19 algavaid juubelikontserte juhatab ERSO peadirigent Neeme Järvi, soleerivad ERSO kontsertmeistrid Arvo Leibur ja Triin Ruubel. Kontserdile järgneb meeleolukas sünnipäevapidu, kuhu on kutsutud hulk teenekaid orkestrante, ERSO toetajaid, sõpru ning koostööpartnereid.
ERSO õige sünnipäev on kuu aega hiljem, 18. detsembril, kui orkester viibib oma ajaloo esimesel Hiina-turneel. | ERSO tähistab 90. sünnipäeva | https://kultuur.err.ee/314636/erso-tahistab-90-sunnipaeva | Eesti Riiklik Sümfooniaorkester tähistab 17. ja 18. novembril pidulike kontsertidega Estonia kontserdisaalis orkestri 90. aastapäeva. |
Septembris andsid korraldajad teada, et järgmise aasta festivalil kuuleb esinemas NOËP-i ehk Andres Kõpperit. NOËP-i kandidatuuri seadis üles Raadio 2.
Varem on samal festivalil end muusikatööstusele esitlenud Ewert & The Two Dragons, Trad. Attack!, Frankie Animal, Iiris, Winny Puhh ja paljud teised Eesti bändid.
Hollandis Groningeni linnas jaanuari keskel toimuv Eurosonic Noorderslag on Euroopa suurim uue pop- ja rockmuusika showcase -festival. 11.-14. jaanuarini toimuval festivalil osaleb seekord 31 Euroopa riiki. | Tommy Cash valiti festivalile Eurosonic Noorderslag | https://menu.err.ee/293086/tommy-cash-valiti-festivalile-eurosonic-noorderslag | Eurosonic Noorderslag teatas, et järgmisel aastal osaleb festivalil teiste hulgas Eesti räppar Tommy Cash. |
Enne seda, kolmapäeval kell 16 võõrustatakse kinnises kontrollmängus Soome koondist.
Eesti koondis läheb mängudele vastu koosseisus: Pirgit Püü, Maaja Bratka, Birgit Piibur, Janett Perv, Nele Laurimaa, Rosemary Rits, Laina Mesila-Kaarmann, Janeli Lilleallik, Liisi Šokman, Trine Kasemägi, Mariann Adelbert, Sandra Tael. Peatreener Jaanus Levkoi, treener Timo Oja, mänedžer Jörgen Kippel, füsioterapeut Harvis Mill.
Et koondisest on mitu mängijat puudu (Mirjam Nikolai sel hooajal ei mängi, Annika Köster toibub endiselt raskest põlvevigastusest, Merike Anderson kutset ei saanud, puudu on ka Marit Maaring, Mailis Pokk ravib Saksamaal vigastust), kaasas Levkoi tsükli lõppu lisaks kolm mängijat. Need on Sandra Tael, Mariann Adelbert ja Nele Laurimaa.
Eesti koondise viib kahele viimasele EM-mängule Jaanus Levkoi, kelle jaoks saavad need kohtumised olema ka viimased naiste koondise peatreeneri ametis. Audentese SG-st on Levkoi juba lahkunud Läänemaa korvpalli edendama, koondises on teatepulga üleandmine alles ees. Uus peatreener on uue EKL-i juhatuse valida uue aasta algul.
Vastaste kohta lausus Levkoi: „Horvaatia on võistkond Euroopa esikümne piirimail. Ka teine vastane, Holland, on tugev koondis, heade pikkadega. Nendega oli meil siiski kõige tasavägisem mäng.“ | Merike Anderson ei kuulu kaheks viimaseks valikmänguks korvpallikoondise koosseisu | https://sport.err.ee/94476/merike-anderson-ei-kuulu-kaheks-viimaseks-valikmanguks-korvpallikoondise-koosseisu | Korvpalli naiste rahvuskoondis kogunes esmaspäeval, et valmistuda kaheks viimaseks EM-valikmänguks võõrsil. Laupäeval, 19. novembril algusega kell 19.30 mängitakse Zagrebis Horvaatiaga ning kolmapäeval 23. novembril Amsterdamis kell 20 Hollandiga. |
Olen kimbatuses selle teksti žanri määratlemisega. Seda võiks ehk nimetada lobby -paberiks, kus käskivas kõneviisis on pandud kirja need asjad, mida riik peaks tegema. Paraku on jäetud määratlemata, kes neid käske peab täitma ja kust tuleb selleks raha.
Kui räägime Eesti majandusarengust, siis see saab tulla ainult majandusetegevuse ümberstruktureerimise kaudu. Kuidas majanduse moderniseerumist saavutada?
Kuigi tegevusi on raportis välja toodud palju, siis midagi uut ja erilist on raske leida. Ikka see, et haridus peab kooskõlas toimetama ettevõtluse huvidega; majanduskeskkonda tuleb kogu aeg seirata ja arendustegevusse rohkem raha panna.
Aga sellega tegelevad ülikoolid ju aastakümneid! Tänase rahastatuse juures pole hariduses suuremad ümberkorraldused enam võimalikud. Aga sellest, mida peaks ettevõtjad tegema majanduse moderniseerumiseks, pole raportis otsesõnu suurt midagi öeldud.
Soovitatakse suurendada loodus- ja tehnikateaduste erialade õppurite arvu kõrgkoolides. Aga numbrid näitavad, et selle valdkonna lõpetajaid nii kõrg- kui ametikoolides kokku on meil 35 protsenti lõpetajate koguarvust ja see on lausa 8 protsendipunkti rohkem kui Põhjamaades.
Kuna tööjõudu Eestis napib, soovitab raport igal aastal tuhandeid inimesi Araabiast ja Aasiast juurde tuua. Nagu Eesti ei olekski Euroopa Liidu riik, kus ühtsel tööturul on kokku üle 350 miljoni inimese…
See viitab asjaolule, et tehnikaerialade töötajate puudus tuleneb mitte niivõrd haridusest kuivõrd hoopis ettevõtlusest. Pakutav palgatase on lihtsalt nii madal, et noored leiavad tasuvama töö välimaal.
Raportis tõdetakse, et meie töötajad on hõivatud madala lisaväärtusega sektorites, kasutades samal ajal läbivalt inimeste kohta sõna „töötajad“ asemel alavääristavat väljendit „töökäed“. Kuna tööjõudu Eestis napib, soovitab raport igal aastal tuhandeid inimesi Araabiast ja Aasiast juurde tuua. Nagu Eesti ei olekski Euroopa Liidu riik, kus ühtsel tööturul on kokku üle 350 miljoni inimese…
Odava välistööjõu Eestisse lubamine ei motiveeri ju Eesti ettevõtjaid tootmist uuendama, vaid säilitab olemasoleva madala lisandväärtusega tootmisstruktuuri.
Maksupeatükk on täiesti „Mulgi puder“, kus puudub igasugune süsteemne lähenemine. Veelgi enam, erinevad ettepanekud on üksteisega otseses vastuolus. Ühes lauses väidetakse, et maksude alandamine vähendab riigi jätkusuutlikkust, aga teises lauses soovitatakse makse alandada.
Ühes lauses soovitatakse maksumuudatused teha tuluneutraalselt, aga ei selgitata, kuidas dividendi maksustamine vähenemist saaks kompenseerida, kui pole võimalik tõsta tarbimismakse? Tuuakse välja, et Eestis on juba niigi väga kõrge suhteline hinnatase.
Tööjõumaksude alanemise kompenseerimiseks on välja pakutud varamaksud. Maksuteooria seisukohalt on see nonsenss.
Tööjõumakse tahetakse alandada nii, et suunata sotsiaalmaks töövõtja maksuks. Paraku pole see tänase proportsionaalse tulumaksusüsteemi juures maksutehniliselt kuidagi võimalik. Tööjõumaksude alanemise kompenseerimiseks on välja pakutud varamaksud. Maksuteooria seisukohalt on see nonsenss.
Esiteks on varamaksude võimalik maht suurusjärgu võrra väiksem kui sotsiaalmaksude kokkusaamiseks vaja on. Teiseks pole varamakse võimalik lahti siduda tuluvoost. Varamakse ei saa maksta varaga – kalli mereäärse maatüki eest ei saa maksta pilliroo või pardisulgedega, vaid ikka rahaga. Kui pole tuluvoogu, siis pole ka vara. Ja olemegi tagasi ikkagi tulude maksustamise juures.
Tajudes selle ettepaneku sisutühjust, tõdeb raport, et nad vist siiski ikka ei poolda ka varamakse.
On loomupärane, et ettevõtjate lobitegevuse eesmärk on küsida riigi käest rohkem odavaid välistöötajaid ja maksude alandamist. Aga kuna tegemist on ühe erakonna kokku kutsutud töörühmaga, tekib küsimus, mida tegi selles seltskonnas Eesti Pank.
Eesti Panga osalemine töörühmas tähendab, et kõik raportisse kirjapandu on ka Eesti Panga ametlik seisukoht, kuigi tegelikult võib teksti taga olla hoopis partei või kitsas äriettevõtte huvi.
Seadusest tulenevalt on Eesti Pank sõltumatu nii valitsusasutustest kui ka äriühingutest. Eesti Pank ei kooskõlasta oma seisukohti ei poliitikute ega ärimeestega; selle seisukohad peavad olema selgelt eristatavad ning Eesti Panga reputatsiooni ei saa kasutada kitsastes, ühe poliitilise erakonna huvides.
Aga antud juhul on see kõik juhtunud. Eesti Panga osalemine töörühmas tähendab, et kõik raportisse kirjapandu on ka Eesti Panga ametlik seisukoht, kuigi tegelikult võib teksti taga olla hoopis partei või kitsas äriettevõtte huvi. Vaikimisi peab Eesti Pank olema nõus ka nende seisukohtadega, milles ta põhimõtteliselt ei saa olla asjatundja.
Seadus ütleb: ”Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes.” Ja nii peabki olema – kui valitsus tahab nõu kuulda, siis Eesti Pank läheb ja annab. Aga ta ei kooskõlasta enda arvamust kellegagi ega alluta ennast mitte mingisuguste huvigruppide konsensusele. Tal on selleks endal olemas Eesti kõige paremad ja kõrgelt makstud majandusanalüütikud.
Antud olukorras on Eesti Pank ületanud oma volitusi ning selle usaldusväärsus ja sõltumatus on kannatada saanud.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õ igus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust | https://www.err.ee/577370/viktor-trasberg-eesti-pank-uletas-majandusarengu-raportiga-oma-volitusi-ja-kahjustas-oma-usaldusvaarsust | Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje. |
Vadim Šamrai loobus kohtuistungil esitatud pankrotiavaldusest, mistõttu kohus lõpetas asjas menetluse, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR.ee-le.
2009. aasta oktoobris mõistis maakohus Šamraile suure maksupettuse ning rahapesu eest kolme aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse ning mõistis temalt maksu- ja tolliametile (MTA) välja 2 128 257 eurot.
2010. aasta lõpus vabastas kohus mehe vanglast enne tähtaega ja määras ta kuni 2012. aasta suveni katseaja.
Süüdistus
Süüdistuse järgi ostis Šamrai 2008. aasta alguses endale maksupettusteks riiulifirmad OÜ Rocca Al Mare Ehitus,OÜ Q Autoliising, OÜ Kinza Grupp, OÜ Tallinna Arendus, OÜ Dualtec ja OÜ Matkabussirent ning esitas nende firmade nimelt maksuhaldurile teadvalt valeandmeid sisaldanud käibedeklaratsioone.
Valeandmete alusel tagastas MTA OÜ Rocca Al Mare Ehitus arveldusarvele 6 993 030 krooni, MTA OÜ Q Autoliising arvele 7 309 000 krooni, OÜ Kinza Grupp arvele 9 231 000 krooni ja OÜ Tallinna Arendus arvele 9 727 456 krooni ehk kokku 33 260 486 krooni.
Šamrai üritas sama skeemiga petta raha välja ka OÜ-le Matkabussirent ja OÜ Dualtec ehk esimesele 9 758 895 krooni ja teisele 9 867 085 krooni, kuid MTA avastas pettuse ja jättis raha tagastamata.
Kuna Šamrai vahetas AS-is Tavid tema firmadele alusetult tagastatud 32 618 986 krooni eurodeks ja võttis selle sularahas välja, siis sai ta ka süüdistuse rahapesus. Uurimisel ei ole suudetud raha edasist kasutamist või siirdamist tuvastada.
Šamrai ostis kuritegelikul teel saadud 375 000 krooni eest BMW ja 150 000 krooni maksva Mercedese, mis ta registreeris oma elukaaslase nimele ning andis oma tuttavale 284 000 krooni Honda CRV ostmiseks.
Samuti mahitas Šamrai niinimetatud tankisti samasuguse skeemiga riiki petma ning sai enda arveldusarvele 265 000 krooni, mis ta võttis Tartus erinevatest pangaautomaatidest välja.
Tankisti nimele vormistatud OÜ-l Tricotech õnnestus MTA-lt väljapetta kokku 5 589 509 krooni, mis kanti edasi Šamrai firma Rocca Al Mare OÜ arvele. Šamrai vahetas taaskord kroonid eurodeks ning võttis valuutavahetusest 355 457 eurot sularahas välja.
Kohus lahendas Šamrai kriminaalasja kokkuleppemenetluses. | Riigilt üle kahe miljoni euro välja petnud mees loobus oma pankrotiavaldusest | https://www.err.ee/577372/riigilt-ule-kahe-miljoni-euro-valja-petnud-mees-loobus-oma-pankrotiavaldusest | Riigilt riiulifirmade abil üle kahe mljoni euro välja petnud ja selle eest vangis istunud mees taotles kohtult enda pankrotti, kuid loobus kohtuistungil selle taotlemisest. |
Koalitsioonikõnelustega seotud ametnik ütles teisipäeval ERR-ile, et kindlates summades pole kokku lepitud. Samas ei ole ametniku sõnul veel tegemist lahja ja kange alkoholi aktsiiside võrdsustamisega.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) ütles ERR-ile, et ettepanek lahja alkoholi aktsiisi tõstmiseks on koalitsioonikõnelustel laual ja otsitakse kokkuleppeid.
"Kui vaadata laekumisi, siis minul rahandusministrina on mure kange alkoholi maksulaekumiste pärast, aga see on fiskaalne pool. Vaatame seda maksustamist ka rahva tervisekäitumise seisukohtalt," rääkis Sester.
Sester ütles, et kõnelustel arvestatakse erinevaid analüüse, alkoholi ostmist Lätist ja paljusid muid teemaga seotud asjaolusid.
Õlletootjad on aastaid edukalt võidelnud lahja ja kange alkoholi aktsiisi võrdsustamise vastu. Nende hinnangul suurendaks see kange alkoholi tarbimist. Aktsiiside erinevus on enam kui kahekordne.
Keskerakonna esimees ja läbirääkimisi pidava valitsuskoalitsiooni võimalik peaminister Jüri Ratas ütles esmaspäeval, et loodava koalitsiooni eesmärk on tõsta madalapalgaliste heaolu, mistõttu ootavad ees suured muutused aktsiisipoliitikas.
"Üks on väga selge: need, kes teenivad Eesti vabariigis täna vähem, nende sissetulek peab suurenema. Sellest me kindlasti ei loobu," lubas Ratas. "Aktsiisipoliitikas tulevad muutused, ja väga suured muutused," rääkis Keskerakonna esimees Ratas Vikerraadios, paludes ööpäeva, enne kui ollakse valmis välja ütlema, millised aktsiisid tõusevad, millised kahanevad. Muuhulgas on oodata suhkrumaksu. | Uus võimuliit plaanib tõsta lahja alkoholi aktsiisi | https://www.err.ee/577353/uus-voimuliit-plaanib-tosta-lahja-alkoholi-aktsiisi | Koalitsioonikõnelusi pidavad Keskerakond, sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on võtnud sihiks tõsta lahja alkoholi aktsiisi, mis tähendab muuhulgas õlle hinna tõusu. |
Kuuendat järjestikust meistritiitlit jahtiva Reval-Sport/Mella jaoks on Tallinna naiskond tänavuseks esimeseks proovikiviks. Eelmisel hooajal kohtusid Reval-Sport/Mella ja Tallinn kahel korral. Kodus olid Reval-Sport/Mella võidunumbrid 37:17 ning võõrsil 41:16, kuid tiitlikaitsja peatreeneri Ella Kungurtseva hinnangul on pealinlaste tase tõusnud.
"Nad alustasid oma tegevust alles mullu, aga on tublisti edasi arenenud," tunnistas Kungurtseva. "Tallinnal on ühtne võistkond, lisaks on neil välja kujunenud omad kombinatsioonid. Skoori eest hoolitsevad peamiselt Merit Moro ja Kerli Jõks, kes on kindel ka seitsmemeetri joonel, ning äärel liigub kiiresti Anne-Mai Elbrecht. Meie valmistume selleks vastaseisuks igatahes tõsiselt."
Karikavõistlustel alistas Reval-Sport/Mella kaheosalises poolfinaalis SK Tapa 63:45 (35:18, 28:27) ja kohtub detsembri alguses finaalis Reval-Sport/Padise/Lasnamäega. "Läksime korduskohtumisele hõreda koosseisuga ning seetõttu langes naistele suur koormus," tõdes Kungurtseva. "Samuti võib-olla natuke alahindasime vastast."
Mullune pronks Tallinn alustas hooaega võõrsil 27:32 kaotusega Põlva SK/Toodele. Konkurentsist pudeneti karikavõistlustel, kus poolfinaalis anti kõva lahing mullusele finalistile Reval-Sport/Padise/Lasnamäele, kuid kahe mängu kokkuvõttes jäädi alla 44:52 (20:29, 24:23).
Tallinna juhendaja Ainar Estra vaatab aga tulevikku lootusrikkalt. "Meie mängupilt paraneb, mida tõestas võit Padise üle," ei varjanud Estra. "Mella on küll veelgi raskem vastane, kuid võimatut pole midagi. Peame kaitses tegutsema agressiivselt ning enda puuri lukku keerama. Lisaks sellele näitas Tapa, et ka Mella on haavatav. Meie naistel on kõva motivatsioon ja mina usun neisse. Tuleb igati põnev hooaeg, kus võtame mängu korraga."
Tapa alustab hooaega neljapäeval, 17. novembril kodus uustulnuka Põlva SK/Toode vastu, kellel on kaks silma juba peas. Seejärel sõidetakse külla Tallinnale, kellega mullu kohtuti kolmel korral. Põhiturniiril jäädi võõrsil pealinlastele alla 23:30 ning kodus 24:34. Pronksimängus olid tallinlannad paremad 26:24.
Tapa peatreeneri Mare Nepsi usku tõstis vaid üheväravaline kaotus karikasarjas Reval-Sport/Mellale. "See kohtumine näitas, et suudame võidelda küll," rõõmustas Neps. "Loodetavasti lähme veelgi paremaks."
Tapa skooritegemine on olnud noorukese Marjette Maie Müntseri õlul, kuid Nepsi meelest vaid sellest ei piisa. "Kõik peavad mängima, mitte ainult Müntser," teatas Neps. "Samuti tuleb meil käima saada ladus koostöö nii kaitses kui rünnakul."
Viieaastase pausi järel naiskonna välja pannud Eesti üks käsipallikantse Põlva alustas hooaega võidukalt, alistades kodus Tallinna viie väravaga. "Mängu alguses lootsid noored mängijad liialt palju vanemate kolleegide peale, kuid sellest ebakindlusest saadi üle," kirjeldas Põlva SK/Toode juhendaja Tamur Tensing kohtumise käiku. "Kokkumäng oli veel kehvapoolne, aga saime võidu kätte, mis on meie jaoks suur asi."
Põlva SK/Toode loodab debüüthooajal murda esinelikusse ning seetõttu on kohtumine Tapaga neile oluline. "Tapat ei tohi alahinnata, seda näitas ka nende napp kaotuse Mellale," sõnas Tensing. "Kodus avaldavad nad tõsist vastupanu ning meid kimbutavad haigused. Meil saab raske olema, aga kui ka kaotame, siis pole katki midagi."
Reval-Sport/Padise/Lasnamäe avab hooaja 26. novembril Tallinna vastu, kellest mullu saadi kodus jagu 39:31 ning võõrsil 27:26. Sarnase mustri järgi kulgesid mängud ka tänavu karikavõistluste poolfinaalis. "Korduskohtumisega ei saanud rahule jääda, sest kokkumäng lonkas," sõnas Reval-Sport/Padise/Lasnamäe peatreener Siiri Uusküla. "Positiivse poole pealt võib välja tuua väravavahitöö ning selle, et naiskond on tahtmist täis ja võitleb väljakul."
Tänavustel karikavõistlustel oli poolfinaalides resultatiivseimaks mängijaks Reval-Sport/Padise/Lasnamäe viskekahur Maarja Põldver, kes sai kahes kohtumises kirja 25 tabamust. Jõks viskas 20 ning Müntser ja Aleksandra Romanenko Reval-Sport/Mellast 14 väravat. Põldver jagas mullu liigas suurima väravaküti tiitlit koos Romanenko klubikaaslase Jekaterina Tšerneštšukiga, kelle mõlema arvele jäi seitsmes kohtumises 71 tabamust. "Põldver pole kaaslastega veel ühist keelt leidnud ja praegu me lihvimegi kokkumängu," rääkis Uusküla. "Tallinna naiskonda ei saa kergelt võtta. Neil suudab Jõks mängu hästi juhtida ning nad on aastaga kosunud, kuid nende miinuseks on võrdväärsete vahetuste puudumine."
Novembri ja detsembri mängud:
15.11. kell 20.30 Kristiine Sport: HC Tallinn – Reval-Sport/Mella
17.11. kell 17.30 Tapa Spordikeskus: SK Tapa – Põlva SK/Toode
20.11. kell 17.00 Kuristiku Gümnaasium: HC Tallinn – SK Tapa
26.11. kell 10.00 Aruküla Spordihoone: Reval-Sport/Padise/Lasnamäe – HC Tallinn
06.12. kell 18.30 Tapa Spordikeskus: SK Tapa – HC Tallinn
11.12. kell 13.00 Mesikäpa Hall: Põlva SK/Toode – Reval-Sport/Mella | Hooaega kaotusega alustanud HC Tallinn kontrollib tiitlikaitsja Reval-Sport/Mella hetkevormi | https://sport.err.ee/94475/hooaega-kaotusega-alustanud-hc-tallinn-kontrollib-tiitlikaitsja-reval-sport-mella-hetkevormi | Teisipäeval, 15. novembril jätkuvad Eesti naiste käsipallimeistrivõistlused, kui hooaega kaotusega alustanud HC Tallinn võõrustab Kristiine Spordis algusega kell 20.30 tiitlikaitsjat Reval-Sport/Mellat. |
Valitsuse kõneisik selgitas ajakirjanikele, et London soovib seada sisse suhted Trumpiga ning tõstatada teemasid, millega soovitakse tulevase administratsiooniga tööd teha. Pressiesindaja rõhutas, et üheks selliseks teemaks on suhtumine NATO-sse ning selle alliansi olulisus, vahendas Reuters.
Samuti soovitakse rääkida suhetest Venemaaga, eelkõige Süüria konflikti valguses, lisaks on oluliseks teemaks ka vabakaubanduse põhimõtted.
Valimiskampaania ajal kritiseeris vabariiklaste kandidaat Donald Trump NATO-t korduvalt selle eest, et mitmed liikmesriigid ei panusta allianssi piisavalt ning et seega on USA kanda liiga suur koorem. Samuti arutles ta teemadel, millistel tingimustel võiks USA oma liitlastele sõjaliselt appi tulla. | Briti valitsus soovib Trumpiga NATO teemal arutada | https://www.err.ee/577369/briti-valitsus-soovib-trumpiga-nato-teemal-arutada | Peaminister Theresa May pressiesindaja kinnitas teisipäeval, et Suurbritannia loodab esimesel võimalusel rääkida USA presidendiks valitud Donald Trumpiga NATO alliansi teemal. |
Vaadatuim ETV saade oli "Pealtnägija", mis jõudis tabeli kolmandale kohale 166 000 vaatajaga. Seriaal "Õnne 13" oli tabeli viiendal kohal 161 000 vaatajaga ning saadet "Hommik Anuga" jälgis isadepäeval 149 000 silmapaari.
Uudistesaade "Aktuaalne kaamera" oli 134 000 vaatajaga tabeli kümnendal kohal.
Möödunud nädala vaadatuim saade oli taaskord TV3 paroodiasaade "Su nägu kõlab tuttavalt", mida vaatas 276 000 inimest. | ETV jõudis teletabelisse nelja saatega | https://menu.err.ee/293084/etv-joudis-teletabelisse-nelja-saatega | ETV oli teletabelis esindatud nelja saatega. |
Ivanov (ATP 501.) kaotas turniiril neljandana asetatud hollandlasele Tallon Griekspoorile (ATP 338.) avaseti 6:7, jäädes kiires lõppmängus alla 1:7, kuid seejärel võitis ta teise seti 6:3 ning juhtis otsustavas 4:0, kui hollandlane andis loobumisvõidu.
Ivanov servis mängu jooksul seitse ässa, Griekspoor sai kirja seitse ässa ja kolm topeltviga. Ivanovil õnnestus seitsmest murdevõimalusest ära kasutada neli, Griekspooril oli vaid üks murdepall, mille ta ka realiseeris.
Teises ringis on Ivanovi vastane ka rootslane Jonathan Mridha (ATP 850.) või läbi kvalifikatsiooni põhitabelisse pääsenud soomlane Masi Sarpola (ATP -).
Koos venelase Aleksandr Vassilenkoga osales Ivanov ka paarismängus, kus avamatšis jäädi alla Venemaa-Valgevene duole Jevgeni Tjurnjev-Dmitri Žõrmont 3:6, 6:4, 13:15. | Ivanov sai Helsingis avaringis loobumisvõidu | https://sport.err.ee/94474/ivanov-sai-helsingis-avaringis-loobumisvoidu | Vladimir Ivanov jõudis Helsingis alanud 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiril teise ringi, saades avaringis eduseisus loobumisvõidu. |
Näitusel eksponeeritakse tänaseks juba legendaarseks saanud 1960. aastate estampgraafikat (1962–1967) Mart Lepa erakogust ning samal kümnendil loodud linoollõike- ja plastikaatlõiketehnikas eksliibriseid (1961–1967) raamatukogu kultuuriloolisest baltika kogust. Näitust täiendab kataloog. Näituse kuraator on Harry Liivrand.
Modernistliku arhitektuuriga Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu (ehk endine Teaduste Akadeemia Raamatukogu, valminud 1963) hoone valgusküllases fuajees on kunstinäitusi korraldatud juba ligemale pool sajandit, mistõttu on galerii funktsioon ammune osa selle avara ruumi identiteedist. Jüri Arraku juubelinäituse avamisega nimetatakse TLÜ AR fuajee ka lõpuks ametlikult ümber galeriiks. Kultuuriloolise baltika kogu puhul on tegemist Eesti kultuuriloo jaoks väga väärtusliku vanaraamatukoguga, kuhu kuulub ka arvestatav kunstikogu. Kuna viimane moodustub peamiselt graafika- ja fotokollektsioonist, on ka galerii edasine rõhuasetus professionaalsetele kunstnikele orienteeritud näitusepoliitikas eelkõige just nendel kunstiliikidel.
Jüri Arraku näitus on TLÜ AR galerii avanäitus, mis kestab 27. jaanuarini 2017. | Jüri Arraku juubelinäitusega avatakse Akadeemilise Raamatukogu galerii | https://kultuur.err.ee/314637/juri-arraku-juubelinaitusega-avatakse-akadeemilise-raamatukogu-galerii | Reedel, 18. novembril kell 16.00 avatakse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu (TLÜ AR) galeriis eesti moodsa kunsti klassiku Jüri Arraku 80. juubelit tähistav graafikanäitus " Graafikat ja eksliibriseid ANKi ajast". |
President kohtus Leedu Talurahva ja Roheliste Liidu (LVŽS) nimekirja esinumbri Skvernelisega teisipäeva hommikul.
"Allkirjastasin seadluse ja esitan peaministri kandidaadiks just selle erakonna (LVŽS) nimekirja esinumbri Skvernelise," ütles riigipea pärast peaministrikandidaadiga kohtumist presidendipalees ajakirjanikele.
Grybauskaitė avaldas lootust, et uus valitsus võtab vastu otsuseid sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks ja majanduse arendamiseks. President rõhutas ka läbipaistva valitsemise vajadust, et "inimesed tunneksid, et valitsus töötab nende, mitte huvigruppide jaoks".
Presidendi sõnutsi on vaja langetada ka majanduskasvu kiirendamiseks vajalikke otsuseid - tasakaalustada tööseadus, suurendada äri läbipaistvust, jätkata energiajulgeoleku poole pürgimist ja järgida stabiilset rahanduspoliitikat.
Grybauskaitė sõnutsi tuleb riigiettevõtete tegevus ümber korraldada, riigihanked läbipaistvaks muuta ja jätkata võitlust korruptsiooniga.
Leedus tuleb korraldada ümber ka haridussüsteem, tugevdada diplomaatilisi sidemeid ja olla valmis geopoliitilisteks väljakutseteks, lisas ta.
Riigipea rõhutas, et adub oma isiklikku vastutust tulevase valitsuskoalitsiooni töö eest ja seepärast pakub sellele toetust.
"Mina ja mu meeskond on valmis aitama, millega saame, et XVII valitsus töötaks kõigis valdkondades võimalikult kooskõlaliselt. Jään konstruktiivselt nõudlikuks, et valitsuse otsused ei läheks põhiseaduse, riigi ja rahva huvidega vastuollu. Seda võin lubada," ütles Grybauskaitė.
Leedu kaitseministriks saab Talurahva ja Roheliste Liidu esindaja
Seimivalimised 23. oktoobril võitnud Leedu Talurahva ja Roheliste Liidu (LVŽS) juht Ramūnas Karbauskis ütles, et uueks kaitseministriks saab nende esindaja, edastas portaal BALTNEWS.lt viidates erakonna pressiesindajale.
"Samasugusel seisukohal on Leedu võimalik tulevane peaminister Saulius Skvernelis. Ta ei kahelnud, et kaitseministri koht peab kuuluma tema erakonnakaaslasele, kuid tegi ettepaneku jätta lõplik otsus president Dalia Grybauskaitė teha," seisis teisipäevases teadaandes.
Selles märgitakse, et koalitsiooni moodustanud LVŽS ja sotsiaaldemokraatide vahel tekkis pinge, kui viimased nõudsid kaitseministri kohta praegusele rahandusministrile Rasa Budbergytėle.
LVŽS juhid ütles, et sellist võimalust ei hakata isegi teoreetiliselt arutama. Sotsiaaldemokraadid saavad uues valitsuses kolm portfelli - välisministri, majandusministri ja justiitsministri omad. Ülejäänud 11 ministrikohta saavad LVŽS-le.
2012. aastast oli Leedu kaitseminister sotsiaaldemokraat Juozas Olekas. BALTNEWS.lt märkis, et tema ajal kasvasid järsult Leedu kaitsekulutused (0,7 protsendilt SKP-st 2012 1,4 protsendini 2016 ja 1,8 protsendise eelarveni 2017. aastaks) ja taastati üldine ajateenistuskohustus. Olekas algatas relvastuse ja tehnikaoste, sh 18 Saksa iseliikuva suurtüki ja 88 jalaväe lahingumasina soetamise.
Tema volitused on nüüdseks lõppenud, kuid ta jätkab ministeeriumi juhtimist kuni uue ministri ametissekinnitamiseni. | Leedu president esitas peaministri kandidaadiks Skvernelise | https://www.err.ee/577361/leedu-president-esitas-peaministri-kandidaadiks-skvernelise | Leedu president Dalia Grybauskaitė esitas teisipäeval seimile peaministri kandidaadiks Saulius Skvernelise. |
Esmaspäeval rääkisid Trump ja Putin telefoni teel ning avaldasid soovi tulevikus "konstruktiivset koostööd" teha. Kampaania ajal andis Trump aga mõista, et võib valimisvõidu korral kohtuda Putiniga juba enne ametisseasumist, vahendas Reuters.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov aga ütles teisipäeval, et esimese telefonivestluse ajal ei sõlmitud mingit kokkulepet kohtuda juba enne Trumpi ametisse astumist.
Samuti märkis pressiesindaja, et Trump ja Putin ei rääkinud midagi näiteks Ukraina kriisi või Krimmi kohta. | Kreml: Putin ja Trump enne Obama ametiaja lõppu kohtuda ei kavatse | https://www.err.ee/577368/kreml-putin-ja-trump-enne-obama-ametiaja-loppu-kohtuda-ei-kavatse | Kreml teatas teisipäeval, et Venemaa president Vladimir Putin ja tema tulevane USA kolleeg Donald Trump ei kohtu enne järgmise aasta 20. jaanuari ehk päeva, mil Trump ametivande annab. |
Mehis Heinsaar on kahtlemata üks salapärasemaid ja menukamaid tänapäeva Eesti kirjanikke. Selle kasuks räägivad mitte üksnes viimse nurgani täidetud saalid raamatuesitlustel, autogrammisabad ning teoste müügiedu, vaid näiteks ka tema loomingut lahkava kirjandusteadusliku konverentsi toimumine juba siis, kui Heinsaar oli alles 35-aastane, samuti Tuglase novellipreemia pälvimine esimese raamatu eel. Heinsaare viies (või kuues, kui arvestada ka "Härra Pauli kroonikaid” (2001)) jutukogu on seni mahukaim ja formaadiltki suurim, ehkki arvuliselt on lugusid sama palju kui "Ülikonnas” (2013) ja lausa poole vähem kui "Ebatavalises ja ähvardavas looduses” (2010). Sellest võib kerge rehkendusega järeldada, nagu oleks lood veninud palju pikemaks. Päriselt see siiski nii ei ole, sest raamatule mahtu andev pikim lugu koosneb lühematest ja eraldi pealkirjastatud, omavahel üksnes lõdvalt haakuvatest episoodidest ning efektiivsuse ja tähenduslikkuse saavutavadki need pigem eraldi, sest Heinsaar on eelkõige üksikjuhtumuste kirjeldaja. Niisiis ei ole oletatav mastaabimuutus tegelikult eriline muutus ning ka sisuliselt jätkab Heinsaar ikka oma tuttavas ja üllatustevabas, sageli ennast kordavaski jutuvestmise laadis.
Mõne enesekordamisega on sealjuures mindud päris kaugele: sellesama pikima loo "Kui öökull huikab meid” algusleheküljed esinesid üsna samasugusena juba "Ülikonnas” omaette loona "Jõu tagasitulek”. Fragmentide copy-paste -taaskasutusi tavatseb häbematu lugeja pidada haltuuraks või eksituseks, aga eks menukirjanik või seda võtet endale lubada ka ilmunud jutu edasiarendamise ja laiemasse tervikusse paigutamise eesmärgil. Kui ainult edasiarendus ei tunduks ajapikku kogunenud lõpetamata pudemete sihitu kokkukleepena, millele antud raam näib pisut kistud.
Üht-teist on "Unistuste tapvas kasvamises” siiski tuntavalt muutunud. Mitte asjata ei ole raamatu pealkirjas korraks peibutatud salajast elevust tõotavate unistustega, neid kohe morbiidsusega tempides.
Kord on kirjanik avaldanud oma unistuse: "Tahaks leida raskeid maastikke, kus nädalate ja kuude kaupa tuleb intensiivselt kõndida. Piisavalt laisa inimesena tean, et peaks selle unistuse kord lihtsalt ellu viima.” (1) Ühe võimalusena on see ellu viidud loomingus: varem põhiliseks tegevusruumiks kinnistunud maagilisest linnast, eriti Supilinna irratsionaalsetest korteritest, on nüüdseks otsustavalt väljutud. Üks oluline tegevuspaik on küll Karlova, ent enamasti liigutakse "Unistuste tapvas kasvamises” marginaalses külakeskkonnas või suisa metsiku looduse rüpes. Muidugi on maapiirkondades ringi hulgutud varemgi Heinsaare loomingus, ennekõike "Rändaja õnnes”, mille põhjal sai üsna konkreetselt kaardistada tema avarama tegevusruumi peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis, põigetega ka Setumaale ja Põhja-Lätti. (2) Samuti on veenvalt vaadeldud aeg-ajalt külamaastikele rändama sattuvat Heinsaart kui looduskirjanikku, (3) kuid "Rändaja õnnele” järgnenud "Ebatavaline ja ähvardav loodus” kasutas siiski veel suures osas grotesksevõitu linnaõhustikku ning "Ülikond” oli valdavalt linnajuttude raamat. Nii et senini on kehtima jäänud arusaam Heinsaarest kui linnakirjanikust, kelle jaoks linn on "eelistatult tähenduslik, isiklik, emotsionaalselt omaksvõetud koht”. (4)"Unistuste tappev kasvamine” on aga "Rändaja õnnest” veelgi laiahaardelisemalt ja rõhutatumalt maa ja maastike raamat "siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid”. Tervikliku raami jutukogule annabki sihikindel marginaalsete piirkondade, vaikselt omas rütmis sujuva ja üsna tuima külakeskkonna või mingite metsikute tihnikute kaardistamine, eriti tähtsad on Viljandi- ja Läänemaa. Kohakesksus, maastike ja kohtade vaheldamine ning tegevustiku territooriumi väljajoonistamine raamatus on lausa niivõrd tõhus, et raamatu kujunduse juures on tuntud puudust olulisest lisandusest – Eesti kaardist, "et kõiki neid rändurite liikumisi saaks sõrm kaardil jälgida”, ja enamgi, teoses nähakse lausa väljundit kirjandusturismiks: "...eks võiks ette kujutleda raamatu austajate suviseid rännakuid lugude tegelaste jälgedes.” (5)
Siin on täheldatav ka sisuline muutus, nimelt maastikukirjelduste ning seisundite-meeleolude tuntav kokkukõla. See ilmneb kõige mitmekesisemalt pikimas loos "Kui öökull huikab meid”, kus on ka otsesõnu ära märgitud, et rändava minajutustaja meeleolude muutumisi tingivad maastikulised iseärasused ja pinnavormide vaheldumised. Lihula ja Matsalu askeetlikul pinnasel valdavad "üsna sissepoole suunatud” ja tagasihoidlikud meeleolud, kuid "mida viljakamaks muutusid põllud ja kõrgemaks metsad, seda lopsakamaks kasvas minus pühapäevase talupoja rõõm....” (lk 131–132), sünges metsas võtab aga maad sootuks nõiduslik ja hirmusegane tonaalsus, mis loojangukumas mõisavaremetega maastikul lahtub ning asendub unelev-igatseva seisundiga.
Toodud näitest koorub veel üks märgiline asjaolu, mis koondub epiteeti pühapäevane. Epiteet vihjab põgususele, hetkelisusele, mis omakorda haakub eespoolse osutusega, et Heinsaar kirjeldab üleüldse kõike episoodiliselt, hetkeks ilmuva ja jälle mööduvana. Olgu tegu tunnete, maagiliste efektide või loodusjõududega – ühel konkreetsel hetkel midagi äkki algab (see markeeritakse tüüpiliselt lausetega, nagu "Ja sellega võikski ju siinkohal piirduda, kui ühel päeval poleks juhtunud midagi, mis külas kogu elu ja olemise sassi lõi” (lk 7)), ning sama äkki see jälle lakkab, pöörates vahepeal nõksatusi teinud maailma kas siis tagasi lähtepunkti, unustades vahepealse, või juba uueks juhtumiks/seisundiks.
Kuid et ka maastikega samastumisel tekkiv talupojarõõm on pühapäevane ning helgus üürike, aga mitte tegus osa harjumuspärasest eluviisist – selleski on midagi väga tüüpiliselt heinsaarelikku. Mõnel üksikul tegelasel võivad küll "[k]õik need küla argitoimetused” korraks tuju heaks teha (lk 61), ent see sünnib ennekõike igapäevast rähklemist distantsilt silmitsedes. Heinsaare tegelased, kel enamasti ei ole igapäevaelus erilisi ambitsioone ega pürgimusi (eriti meestegelastel), tõmbuvad pigem endasse ja pelguvad just siis, kui päevi ühetaoliseks muutev rutiin nende elule eesmärgi ähvardab anda. Muidugi on Heinsaarelgi tegelasi, kes siiski elavad üsna viisakat argielu, ent see toimub ilma edasiviiva innuta. Elujõudu annab neile esmajoones harjumuspärasest irdumine, sest reeglina on Heinsaare tegelaste loomuses mingi erakliku passiivsuse alge, mis sunnib hallist argielurütmist pagema: "Aina sagedamini leidis ta end mõtlemast sellele, et õnn on pigem see, kui saab lonkida käed taskus, niisama ümber alevi, lamada pärastlõunati puukuuri taga rohul ning vaadata mere poolt saabuvaid pilvi...” (lk 73). Eriti rõhutatakse ambitsioonitust ja töise rakenduse vältimist kui õnne tingimust kogumiku avaloos "Mees, kes ei teinud mitte midagi”.
Samas ilmneb "Unistuste tapvast kasvamisest”, et varem või hiljem pöördub mis tahes eneseküllane õnneseisund kas lausa paineks, ohuks või vähemalt melanhooliaks. Paineid ja kurvameelsust on raamatus omajagu ning näib, et heinsaarelikult fantastilistes ja maagilistes ilmades ei piisa õnneks ja täisväärtuslikuks eluks enam lihtsalt logelemisest ega üksindusest. Seda reetis tegelikult juba "Ülikonna” tervikmeeleolu ja eriti nimilugu, mille avangus sõnastus koguni depressiivne seisund: "Ikka jõuab kätte aeg, mil sa ühekorraga avastad, et su parimad sõbrad on sind reetnud, et su naisel on armuke, et su organismi on tabanud mingi senitundmatu viirus, mis tõotab kujuneda väga pikaajaliseks, ebamugavaks ja väsitavaks, et su töö ja looming valmistavad sulle vaid pettumust ning et iial ei küüni sa enam saavutusteni, milleni kunagi lootsid jõuda. Saabub aeg, mil kõik avarad ja kutsuvad maanteed jooksevad sinus ühekorraga ummikteedena kokku....” (6)
"Unistuste tappev kasvamine” tegeleb niisuguste murdepunktidega põhjalikumalt ja järjepidevamalt, alates kehalistest jantidest (hulkuvast neerust) ja hingelistest ummikteedest (õnnetust armastusest) kuni sügavamate eksistentsiaalsete segaduste ja konkreetsete aheldatusteni, kusjuures igale vaevusele, olgu füüsilisele või psüühilisele, leitakse tõepoolest tabav maastikuline foon, mille üldilme on, nagu öeldud, tegelase seisundiga kooskõlas. Niisiis ei ole liikumine objektidest tulvil, kitsalt piiritletud ja sihitut kulgemist kammitsevast linnaruumist avarale, hoomamatule loodusmaastikule kaasa toonud ootuspärast rändaja õnne, seikleja vabadust või ärevat hulkumisrõõmu. Juba raamatu pealkiri ähvardab fataalsusega, mida võib muidugi pidada lihtsalt romantikule omaseks kujundlikuks melanhooliaks, sest Heinsaarel on olnud siiski "kaunis, igatsev, romantiline loojahing”. (7) Kuid pealkirja üldistus on avaram, sest varasemal määral kergemeelseid kulgemisi ja erutavat püsitust siit enam ei leia, helgelt erilised meeleoludki vältavad vaid (pühapäevase) viivu. Õnnelikud on eeskätt surijad ("Aabel Vikerpuu, õnnelik surija”), elavad armastajad hääbuvad kurvameelsusse ("Unistuste tappev kasvamine”, "Surm jäämägede vahel”). Kunagised lustlikud rändajad ja maagiliste jõududega mehkeldavad kelmid on raugenud üksiklasteks ja sihituteks pagejateks s ü g a v a l e l u h ä m a r a s, neis aimub mitte enam kirglik rõõm ja põnevusiha, vaid passiivsus ja raskemeelsus, ängistuski. Nende teekonnad ei ole enam niisama seiklused, vaid tõsised ja pingutavad retked, sageli millegi rusuva kütkeist põgenemised ("Kuu teine külg”), sunnitud liikumised ahelais ("Puhkehetkel”), ekslemised pärast elurentslist uue jõuga ärkamist ("Sinine mets”), oma tusatuju, valu ja kentsaka ülbuse maandamised ("Kuningas”) – või sootuks püüded "eneses tappa olemise ebamugavat painet” (lk 126, "Kui öökull huikab meid”). Ka ei pihustuta siin enam lihtsalt lustimise eesmärgiga kergeteks liblikateks ega moonduta libekeelseteks rebasteks, mõne üksiku metamorfoosi tõukejõuks on ennekõike paine (armuvalu), heinsaarelikke fantaasiamänge juhivad tõsisemad eksistentsiaalsed motiivid.
Niisiis ei soodusta nüüdsed ruumid enam kelmilikke tempe, need ei ole kergeks lõbutsemiseks ega lihtsameelselt või frivoolselt naljatlemiseks – Heinsaar on leidnud oma "rasked” maastikud. Ning marginaalsetel ja eriliste väljavaadeteta maastikel võtab tegelasteski maad naiivne ambitsioonitus, melanhoolne ja varasemast tõsisem hingeseisund. Sellises kooskõlas kipub raamatki mõjuma Heinsaare varasemast loomingust rusuvamalt, mida süvendab veel seegi, et läbivalt meessoost peategelased on kuidagi naiivselt abitud, ettevõtmistes tuimad ja elulise perspektiivita. Mõned lood jõuavadki pärast efektseid nõksatusi lõpuks tagasi nullpunkti, millega vahepeal lehekülgede viisi kirjeldatule lihtsalt joon alla tõmmatakse. Näiteks hulkuva neeru loos kohtub tegelane pärast lopsakat "ülejäänud elu õnnenatukese” maitsmist viimaks taas oma neeruga ning ongi tagasi samas situatsioonis, millest tõukus varem lehekülgede viisi jutustatud lugu.
Ent "Unistuste tapva kasvamise” üleüldist rusuvat atmosfääri ei kehtestagi niivõrd kõrvalised maastikud või rauged kulgemised, kuivõrd just üleüldine sattumuslikkus, tegevuste ja seisundite kirjeldamine pealispinnal ilma sihi näitamise või pinge loomiseta. Peategelased on enamasti lihtsameelsed ja loiud, ise nad naljalt midagi tähenduslikku ette ei võta, kurv nende ellu tekib pigem juhuslikult, kogemata (olgu tegu perekonna loomise või seiklustesse sattumisega), sest miski "kukkus lihtsalt sedaviisi välja” (lk 212). Rändamistelgi on olulisem teekonna kirjeldus kui see, kuhu välja jõutakse või mida saavutatakse. Heinsaare varasemas loomingus oli sattumuslikkus küll märkimisväärsem ning Epp Annus ongi nimetanud seda kirjanduseks, "mis edasipürgivat ihaahelat peaaegu üldse ei toida. Heinsaarel ei hakka tegevus üldiselt peale mitte tegelaste ihalemisest millegi järele või mõistatuse lahenduse püüdest, vaid tegelased lihtsalt satuvad mingisse olukorda ja siis hakkab nendega midagi juhtuma.” (8) See "edasipürgiva ihaahela” näljutamine peab paika siiani ning on seda rohkem süvenenud, et passiivsete seikluste fooniks on marginaalne, ihatu, turvaline pastoraalne maastik, mis tulevikuväljavaateid ega ambitsioone just ei õhuta, vaid annab lihtsameelsetele, perspektiivi eiravatele tegelastele tuntavama naivismi mündi. Et aga Heinsaar oma maailmadega muud peale ei hakka, kui ainult kirjeldab neid, et ta oma tegelastele tähenduslikumat eesmärki ei anna kui lihtsalt kulgeda ja sattuda, kipub sedalaadi kirjanduse mõjujõudki jääma pühapäevaselt põgusaks.
(1) M. Heinsaar, Mütoloogilised korterid, väikesed jumalad, tihnikud. Mehis Heinsaare Tartu. – Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes. Koost S. Vabar, toim M. Laaniste. (Etüüde nüüdiskultuurist 3.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2011, lk 26.
(2) Vt nt E. O l l i n o, Kohvitass avakosmoses. – Luhtatulek, lk 132.
(3) A. O r g, Looduskirjanik Heinsaar. – Luhtatulek, lk 147–158.
(4) M. V e l s k e r, Kus avati Teadmatuse Akadeemia? – Luhtatulek, lk 143.
(5) Kolm, http://loterii.blogspot.com.ee/2016/ 03/mehis-heinsaar-unistuste-tappev.html
(6) M. H e i n s a a r, Ülikond. Jutte 2003–2013. Tallinn: Menu, 2013, lk 29.
(7) S. V a b a r, Maagiline protorealism. – Luhtatulek, lk 83.
(8) E. A n n u s, Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad. Üleastuvast ja isevoogavast kirjandusest. – Luhtatulek, lk 94. | Arvustus. Rauge naivismi nulliringid | https://kultuur.err.ee/314638/arvustus-rauge-naivismi-nulliringid | Mehis Heinsaar
"Unistuste tappev kasvamine. Jutte ja novelle, muinasjutte ja nägemusi siit- ja sealtpoolt Eestimaa teid."
Toimetanud: Piret Põldver
Kujundanud: Mari Ainso
Kirjastus: Menu
231 lk. |
Subsets and Splits