text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Laulja Anett avaldas enda albumi lugude tutvustuse videoseeria viimase klipi, kus räägib loost "Don't Settle", kus teeb kaasa YASMYN. Lisaks kinnitas ta, et YASMYN astub lavale ka Anetti 1. augustil toimuval albumiesitluskontserdil, et lugu koos lavale tuua.
Anetti novembris ilmunud ja Eesti Muusikaauhindadel Aasta albumi tiitlile nomineeritud esimene täispikk album "Morning After" valmis suunal New York-Võsu ja märgib modernse R&B ja souli helimaailmasse süüvimist, kandes endas isiklikke ausaid sõnumeid. "Mul oli algusest peale selle plaadiga tahtmine ja salasoov kaasata eestimaised souli lauljaid ja lisaks Rita Rayle teeb selle albumi peal kaasa YASMYN," rääkis laulja Anett.
Seekordne lugude tutvustusvideo vaatab pala "Don't Settle" sisse, mis valmis hilistest öötundidest varahommikuni YASMYNi stuudios. Loo produtseeris Ameerikas resideeruv Eesti päritolu produtsent Ms Madli. "See lugu on väike eluline meeldetuletus iseendale, et me ei lepiks vähemaga kui see, mida me tegelikult väärt oleme," selgitas Anett.
1. augustil toimuv albumiesitluskontsert on Anetti karjääri seni suurim kontsert, kus tuleb esitusele nii uue albumi muusika kui ka varasem looming eriseadetes. Kontserdil astub Anett lavale laiendatud koosseisus ja koos erikülalistega.
View this post on Instagram
A post shared by ANETT (@thisisanett)
|
Anetti debüütalbumi esitluskontserdil astub üles ka YASMYN
|
https://menu.err.ee/1608260103/anetti-debuutalbumi-esitluskontserdil-astub-ules-ka-yasmyn
|
1. augustil toimuval Anetti debüütalbumi esitluskontserdil Keila-Joa lossipargis astub üles laulja YASMYN, et esitada üheskoos lugu "Don't Settle".
|
Siseministeerium on ABIS-e seaduseelnõu väljatöötamisel teinud koostööd kõigi asjassepuutuvate asutustega ning koos on jõutud ühtse arusaamani isikuandmete töötlemise reeglites, märkisid Maris Lauri (Reformierakond) ja Kristian Jaani (Keskerakond).
"Kõik asutused on kogu ABIS-e seaduseelnõu koostamise ajal panustanud sellesse, et uue andmekogu loomine vastaks tänapäevastele tingimustele ning tasakaalustatult oleksid tagatud iga üksikisiku õigus eraelu puutumatusele ning teisalt avalik kord ja julgeolek," seisis kirjas.
Riigikogu võttis biomeetriliste andmete seaduse ehk ABIS-e vastu 15. juuni. Päev hiljem kohtus Kaljulaid EKRE esimehe Martin Helmega, sest Helmele valmistas ABIS muret. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas on öelnud, et EKRE loodab, et president jätab seaduse välja kuulutamata.
EKRE kasutas eelnõu vastuvõtmise takistamiseks riigikogus venitamistaktikat.
Presidendi kantseleist öeldi ERR-ile, et riigipeal on aega kuni kolmapäevani oma otsus teha ja lähipäevil otsus ka tuleb.
Kantseleist öeldi ka, et president kohtus Kristian Jaaniga 23. juunil, mil lepiti kokku, et nii siseminister kui justiitsminister saadavad omalt poolt täiendavalt kirjalikud selgitused.
Analüüsid alles pooleli
Valitsuse poolt on tellitud mitu analüüsi, näiteks riigi andmekaitse võimekuse, isikuandmete töötlemise ning andmete kogumise ja andmekogudega seotud sisuliste õiguslike küsimuste lahendamise kohta. Lisaks tellis justiitsministeerium mullu uuringu "Inimeste privaatsusõigused ja isikuandmete kaitsmine 2020", kus tuli välja, et umbes kahel kolmandikul Eesti elanikest põhimõtteliselt puuduvad teadmised, millised asutused ja ettevõtted nende kohta andmeid koguvad.
Samas on valitsuse poolt tellitud analüüsid alles töös, mistõttu ABIS-e eelnõud koostades lähtuti kehtivast õigusest ja parimast arusaamast isikuandmete töötlemisel.
Justiitsministeerium teeb omalt poolt pärast analüüside valmimist valitsusele ettepanekud, millistes küsimustes tuleks uuesti kokku leppida. Nende küsimuste hulka kuulub näiteks, millistel juhtudel ja kuidas tohivad teised riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, aga ka erasektor, saada juurdepääsu riigi andmekogus olevatele isikuandmetele ja millal võib neid sealt neile väljastada. Samuti peab vastuse saama küsimus, millistel juhtudel ja millises ulatuses tohib seaduses piirata andmesubjekti õigusi, samuti milliseid menetluslikke garantiisid tuleks sellistel juhtudel täiendavalt ette näha.
Justiitsminister peab analüüsid ja ettepanekud esitama valitsusele tänavu novembriks. Lauri ja Jaani sõnul on andmete kogumise ja andmekogudega seotud õigusraamistiku ajakohasust vaja kindlasti analüüsida ja see on kirjas ka koalitsioonileppes.
"Kuigi inimeste usaldus riigi vastu andmete hoidmisel on suur, peab riik olema valvas ja arvestama, et see krediit ei ole ammendamatu. Ühiskonnas kokku lepitud ja seadusena sätestatud reeglid vajavad pidevat ülevaatamist ja kaasajastamist, et vastata tehnoloogia kiirele arengule ja muutuvale keskkonnale," seisab kirjas.
Lauri ja Jaani kinnitasid presidendile, et ka peale ABIS-e kehtima hakkamist on jätkuvalt oluline presidendi, riigikogu, õiguskantsleri ja kohtute roll, kes saavad anda omapoolse hinnangu, kas täitevvõim on põhiseadusega seatud raamidest isikuandmete töötlemisel kinni pidanud.
Andmekogu ABIS loomise peamine eesmärk on koondada ühtsesse andmekogusse erinevate riiklike menetluste raames hõivatavad ja praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed, kasutada erinevates infosüsteemides ühtset tarkvara ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete automaatset võrdlust.
Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABIS-e ühe eesmärgina esitles valitsus võimalust kiiremini kuritegusid lahendada.
President pole seadust välja kuulutanud
President Kersti Kaljulaid kohtus juuni keskel EKRE esimehe Martin Helmega, et arutada viimase murekohti seoses teisipäeval ABIS-ega.
"Riigikogu võttis eile pärast pikki vaidlusi vastu isikutuvastuse süsteemi andmekogu asutamise seaduse. Kohtusin täna õhtul Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helmega, et arutada kõige häälekamalt eelnõu vastu olnud erakonna peamisi murekohti seoses selle veel välja kuulutamata eelnõuga," teatas Kaljulaid 16. juunil.
ABIS-e poolt hääletas 56 riigikogu liiget ja vastu oli 38.
Eelnõule on ka poliitikaväliselt ette heidetud, et isikuandmete koondamine ühte andmebaasi teeb nendele ligipääsu liiga lihtsaks, samuti on küsitav biomeetriliste andmete kogumine ühel ja kasutamine hoopis teisel eesmärgil. Enamus eestlasi on oma sõrmejäljed andnud passi taotlemisel, teadmata, et neid saab kasutada kriminaalmenetluses.
|
Lauri ja Jaani saatsid presidendile ABIS-t toetava kirja
|
https://www.err.ee/1608259917/lauri-ja-jaani-saatsid-presidendile-abis-t-toetava-kirja
|
Kõik riigiasutused on ABIS-e seaduseelnõu koostamise ajal teinud endast oleneva, et uue andmekoguga oleks tagatud iga üksikisiku õigus eraelu puutumatusele, märkisid justiitsminister Maris Lauri ja siseminister Kristian Jaani president Kersti Kaljulaidile saadetud kirjas.
|
Ligi kolmekümnele arhitektuuri-, disaini-, kunsti-, ja kunstikultuuri valdkonna erialale on oodatud õppima motiveeritud, visuaalselt ja sotsiaalselt tundlikud inimesed, kes soovivad panustada Eesti kultuuriruumi ja parema elukeskkonna kujundamisse ning arendada oma potentsiaali, mõtlemisvõimet ja tegevusvõimalusi loova isiksusena.
Sisseastumisavaldusi nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppesse võetakse vastu kuni 28. juuni südaööni sisseastumise infosüsteemi SAIS vahendusel ning viimasel päeval kell 10.00-16.00 ka EKAs kohapeal, aadressil Põhja pst 7, Tallinn. Sisseastumiseksamid ja -vestlused kandidaatidega toimuvad 30. juunist 6. juulini. Vastuvõtu tulemused teatatakse hiljemalt 9. juulil.
EKA on üks väheseid ülikoole, kuhu astudes ei saa määravaks niivõrd riigieksamite tulemused kuivõrd individuaalne vestlus eriala vastuvõtukomisjoniga ja loomingulised sisseastumiskatsed. Sel aastal on taas võimalus enamikel erialadel läbida katsete ja vestluste protsess EKAs kohapeal, mitte distantsilt nagu möödunud aastal.
|
EKA ootab sisseastumisavaldusi esmaspäeva õhtuni
|
https://kultuur.err.ee/1608259956/eka-ootab-sisseastumisavaldusi-esmaspaeva-ohtuni
|
28. juunil kell 23.59 kukub SAISis sisseastumisavalduste esitamise tähtaeg Eesti Kunstiakadeemia eestikeelsetele bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppekavadele. EKAs kohapeal saab avaldust esitada täna kella 16ni.
|
Merkel on tuntud enesedistsipliini ja rahuliku käitumise poolest. Tema avalik pettumuse avaldus oli seetõttu haruldane, teatas Financial Times.
"Merkel arvestas valesti, millist mõju ta suudab avaldada. See oli märk sellest, et tema mõjuvõim kahaneb," ütles Saksamaa Marshalli Fondi kaastöötaja Speck.
Merkel on Saksamaa kantsler olnud 16 aastat ja ta on ametis viimaseid kuid. Eelmisel nädalal toimus Euroopa Liidu tippkohtumine, mis ei sujunud Merkelile ootuspäraselt.
Euroopa Liidu-Venemaa tippkohtumine oli teine Merkeli välispoliitiline algatus, mis sel aastal ebaõnnestus. Merkeli toetatud EL-i ja Hiina investeerimislepingu ratifitseerimine külmutati.
Merkel on varasemalt näidanud meisterlikkust argumenteerimisel ja kompromisside sõlmimisel. Sel nädalal tema lähenemine aga ebaõnnestus.
Merkel vihastus tippkohtumisel silmnähtavalt ja eitas, et tahab teha Venemaale järeleandmisi. "Tahan teha selgeks, et sellised kõnelused Venemaa presidendiga ei ole järeleandmine," ütles Merkel tippkohtumise järgsel pressikonverentsil.
Merkelit kritiseeriti samuti Saksamaal.
"Probleem on selles, et tänu Nord Stream 2 gaasitorule kaotas Saksamaa igasuguse usaldusväärsuse Euroopa huvide esindajana. Mõni EL-i liikmesriik tõepoolest mõtleb, kas Saksamaa valitsus tegutseb Euroopa või ainult Saksamaa ettevõtluse huvides," ütles Saksamaa roheliste erakonna poliitik Franziska Brantner.
Merkeli sõnul ajendas teda Venemaaga tippkohtumist korraldama USA presidendi Joe Bideni hiljutine kohtumine Putiniga.
"Arvestades, et USA ja Venemaa leppisid omavahel kokku raamistikus, kuidas lahendada vaidlusaluseid küsimusi, siis sellistel asjaoludel oleks mõttekas leida formaat, et ka EL saaks Venemaaga rääkida," ütles Merkel.
Diplomaatide sõnul tundis Merkel, et tegemist oli tema viimase võimalusega, et EL suurendaks koostööd Venemaaga.
Merkeli algatust toetasid ka Saksamaa sotsiaaldemokraadid. Samuti toetasid Merkeli lähenemist mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa.
Diplomaatide sõnul oli aga Merkeli ettepanek halvasti ette valmistatud. Samuti alahinnati mitmete liikmesriikide tundlikkust Venemaa suhtes. Näiteks Hollandi peaminister Mark Rutte ütles, et ta ei istu Putiniga ühes lauas. Rutte on aga kauaaegne Merkeli liitlane.
|
Rahvusvaheliste suhete ekspert: Merkeli mõjuvõim EL-is on vähenenud
|
https://www.err.ee/1608259944/rahvusvaheliste-suhete-ekspert-merkeli-mojuvoim-el-is-on-vahenenud
|
Saksamaa kantsler Angela Merkel avaldas pahameelt, et liikmesriikide juhid ei toetanud tippkohtumise korraldamist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Rahvusvaheliste suhete eksperdi Ulrich Specki sõnul on Merkeli mõjuvõim Euroopas vähenenud.
|
Tekstiilikunstnik Ingrid Helena Pajo lõpetas 2018. aastal tekstiilidisaini õppekava bakalaureuse cum laude. 2019. aastal oli ta nomineeritud Eesti tekstiilikunstnike liidu aasta noore tekstiilikunstniku auhinnale ning Abakhan Creative Award preemiale, samal aastal pärjati ta SA Archimedese aasta õpiränduri preemiaga. 2010. aastal võitis ta FabrianoInAquarello YoungTalent Eesti konkursi.
Eesti kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond jagab õppetöös edukale ja loominguliselt aktiivsele tudengile stipendiumit alates 1998. aastast ehk tänavu juba 24. korda. Tunnustus on mõeldud õppetöös häid tulemusi saavutanud aktiivsele tekstiilitudengile.
|
Mari Adamsoni nimelise stipendiumi pälvis Ingrid Helena Pajo
|
https://kultuur.err.ee/1608259941/mari-adamsoni-nimelise-stipendiumi-palvis-ingrid-helena-pajo
|
Eesti kunstiakadeemia Mari Adamsoni nimelise parima tekstiilitudengi stipendiumi laureaat on tänavu magistritaseme lõpetaja Ingrid Helena Pajo.
|
Koolimajast on saanud nõupidamisruum, mäestik ja kuningaloss olematul maal Euroopa taldadel. Lendteater on juuni lõpus välja kolinud oma tavapärastest ruumidest ning paikneb Elva gümnaasiumi ja spordihoone vahelisel siseõuel, kus tuuakse lavale A. H. Tammsaare 1936. aastal ilmunud näidend "Kuningal on külm".
Elva suvelavaks tituleeritud siseõu on lavastuse erinevaid tegevuskohti arvestades ideaalne. Massiivne neljakorruseline koolimaja kõrgub malelaua stiilis lava kohal, mida ümbritseb pikaks kasvanud ristikhein ja puupakud; lava kõrval on plekktünnid, kus põlevad külmetava kuninga soojendamiseks lõkked. Kuningal üksi on külm, ülemad ja teenrid higistavad palee palavuse käes ning on poeetiliselt sobiv, et ka etenduse ajal on õhutemperatuur 30 kraadi lähedal.
Suurlavastuses on kasutusele võetud tervelt kolm korrust, lavaesine muruplats ja rõdu ning tegelaste ootamatud ilmumised ja kadumised rohkete akende kaudu muudavad lavastuse dünaamiliseks ja mänguliseks. Lava mastaapi arvestades tuleb siiski nentida, et vaja olnuks mikrofone. Näitlejate hääled pole ühesuguse tugevusega ning mitmes kohas läks kandev osa dialoogist kaduma. Juhtus ka seda, et eespool kõlanud naerupahvakud võtsid tagapool istujad nõutuks, kuna lihtsalt ei kuuldud, mille üle naerdi.
Lendteatri "Kuningal on külm" Autor/allikas: Lendteater
Suurearvuline trupp koosneb peamiselt harrastajatest Elvast ja väljastpoolt ning näitlejatööd on tugevad, stiilipuhtad ja viimase vindini välja mängitud. Külmetavat kuningat kehastab Margus Mankin ja tema narri Jan Uuspõld. Kuningas ja narr moodustavad dünaamilise duo ning ehkki teisikuteks neid nimetada ei saa, esindavad nad siiski sama võimu kaht osapoolt: kuningas mõtleb ja soovib, narr räägib ja tegutseb. Narri ja kuninga kokkukuuluvusele ning nende peakatete sarnasustele keskaegses Euroopas on tähelepanu juhtinud Maarja Vaino 1, kuid lavastuses minnakse sellest veel ühe sammu võrra edasi, krooni kannavad mõlemad.
Värvikalt kujutavad tegelaste suhteid ka teised kostüümielemendid. Täites enda kohustusi õukonna ees, kannab Uuspõllu narr lapilist kirjut kuube, mille ruudud mõjuvad ümbertöötlusena traditsioonilisest narri kostüümist, teinekord kannab Joosep liibuva erkpunase trikoo peal tuhmpunast suure kapuutsiga mantlit, mis võimaldab tal lava kaunistavate punaste lippudega ühte sulanduda ning ülemate ja teiste õukondlaste silme eest varjatuks jääda. Sedasi toimib Joosep ka kuninga salanõuniku ja varjuna.
Lendteatri "Kuningal on külm" Autor/allikas: Lendteater
Narriga seotud sümboolikat leiab lavastusest veelgi. Malelauast põrand resoneerub narri ruudulise kuuega ning rohelised ja punased lavakardinad kannavad värve, mis on olnud õukonnanarride kostüümides domineerivad. Lisaks seostub narri positsiooniga teatud äraspidisus ning kui Joosep käsib Mathiasel aknad avada, siis need hoopis suletakse. Lavastus on enda kujundite poolest rikas ja loominguline.
Noorteener Mathiase rollis särab Henrik Lainvoo, Karlot kehastab Karl Bussov. Kaks noort näitlejat on igati oma ülesannete kõrgusel. Mathias on võrgutaja, lipitseja, hurmur ja valetaja, kes oma terase mõistuse ja osava suuvärgi abil suudab kuulajad panna uskuma ükskõik mida. Noorteenri tegelaskuju on humoorikalt ülepaisutatud ning Lainvoo mängu iseloomustavad suured žestid, pateetiline lavakõne ja füüsiline karakterkoomika, mida on puhas lust vaadata. Karl Bussovi kehastatud pikkade juuste ja linaste riietega Karlo mõjub romantilise looduslapsena, kelles leidub peaaegu ainsana siiruse ja isetuse noote. Bussovi mäng on kaasahaarav ja igati sümpaatne ning harmoneerub lavastuse lõpplahendusega, kus noorte armastus triumfeerib vana ühiskonnakorralduse üle.
Naisnäitlejatest on kandvad rollid Anu Korelal (neitsi Angela) ja Aire Pajuril (ema, karjaülem). Särtsaka etteaste toaneitsi Klaara ja laval ringi silkava jänesena teeb ka Irina Radionova. Mägedest pärit Angelan ehk naine, kes mehest ei tea ning kel ainsana lasub võime kuningat soojendada, jääb tegelastest kõige pealiskaudsemaks. Ehkki ka näidendis on Angela edevuse, kergemeelsuse ja naiivsuse kehastus, on tema tegelaskuju Lendteatri lavastuses veelgi tugevamalt üle võlli keeratud. Rumalalt siiras ambitsioonikus on muutunud egoismiks ning tüdruku kädistav-sädistav kõnemaneer meenutab rohkem kiusu ajavat linnapreilit kui mägedest pärit inglit. Korela mäng on küll mõjus, kuid interpretatsioon tegelasest tekitab vastuolulisi tundeid ning Angela neitsilik võlu jääb liialt tugevalt naeruväärsuse taha. Angela ema kehastab Aire Pajur, kelle etteaste on terav ja meeldejääv. Pajuri ema mõjub kui tilk tervet mõistust hulluse tohuvabohus ning käreda mutikese repliigid elutõest esindavad vanema põlvkonna pragmaatilist, kuid tänapäeva poliitkorrektses maailmas humoorikat maailmavaadet.
Lendteatri "Kuningal on külm" Autor/allikas: Lendteater
Tervikuna on lavastus tekstitruu ning suuri vigureid Tammsaarega tehtud pole, küll aga on sisse põimitud tublisti metafiktsionaalseid nalju ja teravmeelsusi, mis publikut ohtralt naerutasid. Esimene vaatus oli julgem ja tempokam ning ülemeelikud remargid koos muude vallatustega panid teksti elama. Teine vaatus oli staatilisem ning kuna tralli ja mängurõõmu leidus vähem, kippus ka publiku tähelepanu hajuma.
Ilmumise ajal ehk 1936. aastal mõjus näidend terava pilkena nii Euroopas pead tõstva fašismi kui ka kodumaise rahvuskonservatismi arvel. Vältides pikemalt päevapoliitikasse laskumist, tuleb siiski nentida, et maailm liigub jälle vaikselt rada mööda, kus demokraatlikke väärtusi seatakse kahtluse alla, valitsused liiguvad ühest kriisist teise ning pandeemiaga kaasnenud valeinfo levikut võib edukalt võrrelda usuhullusega kahepäisesse vasikasse.
Ehkki päevapoliitilisi seoseid Tammsaare näidendi ja Lendteatri lavastuse vahel võib leida suurel hulgal, näib olevat siiski otstarbekam end sellest kõigest distantseerida ja lasta kõlada naerul ja iroonial. Seda Savolaineni ja Pärna lavastus võimaldab. Tegelased on kõik suuremal või vähemal määral karikatuursed ning laval aset leidev pöörane trall ning kohati klounaadini küündiv karakterkoomika paneb lausa kahe käega peast kinni võtma, aga heas mõttes.
Ka naer võib olla poliitiline akt; see on demokraatliku ühiskonna viimane kaitsevall ning seni, kuni püsib naer, püsib sõnavabadus. Kui ka poliitilised ja ajaloolised seosed kaduma läksid, oli lavastuse tundetoon selle eest tugevalt paigas ning komöödia hoogsus ja lustlikkus andis edasi selge sõnumi, et naerda võib kõige ja kõigi üle ning pole midagi, mis oleks väljaspool lubatu piire.
1 M. Vaino, So ein grosser Narr. "Sirp". 29. I 2009.
|
Arvustus. "Kuningal on külm": naer ehk demokraatia viimane kaitsevall
|
https://kultuur.err.ee/1608259914/arvustus-kuningal-on-kulm-naer-ehk-demokraatia-viimane-kaitsevall
|
Uuslavastus
Lendteatri "Kuningal on külm"
Lavastajad: Katrin Pärn, Janek Savolainen
Kostüümikunstnik: Triinu Pungits
Osades: Jan Uuspõld, Margus Mankin, Anu Korela, Karl Bussov, Henrik Lainvoo, Irina Radionova, Airé Pajur, Madis Šumanov, Aare Sepp, Meelis Külaots, Margus Möll, Imre Vallikivi, Gunnar Ülper jt
|
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 12 inimesel. 11 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest olid Tallinnas.
Ida-Virumaale lisandus kolm uut nakkusjuhtu. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 33,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust üks protsent.
Ööpäeva jooksul uusi COVID-19 haigusjuhtumeid ei avatud. Haiglaravi vajab 34 patsienti. Intensiivravil on viis inimest, neist juhitaval hingamisel neli.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 68 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 26 inimest (76 protsenti).
Ööpäeva jooksul uusi surmajuhtumeid ei registreeritud. Kokku on Eestis surnud 1269 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Ööpäeva jooksul manustati 4430 vaktsiinidoosi, millest esmaseid kaitsesüste oli 1226.
Eelmisel nädalal tehti Eestis 31 335 vaktsineerimist, mida on kaks korda vähem kui eelneval viiel nädalal, kui tehti 59 000 kuni 70 000 vaktsineerimist nädalas.
Vaktsineerimisi on Eesti tehtud kokku 553 388 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 422 945 inimesel.
Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 50,8 protsenti.
|
Ööpäevaga lisandus 15 koroonapositiivset
|
https://www.err.ee/1608259842/oopaevaga-lisandus-15-koroonapositiivset
|
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 2180 koroonaviiruse testi, millest esmaseid positiivseid teste oli 15 ehk 0,7 protsenti testide koguarvust.
|
Tadžikistani piiriteenistuse teatel põgenes 27. juunil üle piiri 17 Afganistani sõdurit.
Talibani sõjaväelased ründasid pealetungi käigus Balkhi provintsis asuvat piiripunkti, teatas Rferl.
Tadžiki piirivalvurid lubasid riigipiirist läbi tulnud Afganistani sõjaväelastel vabalt oma territooriumile siseneda, teatas Tadžikistani uudisteagentuur Khovar.
Taliban on viimastel nädalatel vallutanud valitsusvägedelt mitmeid rajoone. USA juhitavad rahvusvahelised väed aga lahkuvad riigist.
Eelmisel nädalal hõivasid Talibani võitlejad Afganistani peamise piiriületuspunkti Tadžikistaniga Shir Khan Bandari.
Talibani pealetung tekitab ärevust Afganistani naabrites. Usbekistan teatas 23. juunil, et riiki põgenes 53 Afganistani sõjaväelast.
Tadžikistani võimude teatel valmistuvad nad võimalikuks põgenike sissevooluks. Usbekistan teatas eelmisel nädalal, et korraldab piiri ääres sõjaväeõppuse.
"Talibani pealetung suurendab ebakindlust paljude naaberriikide seas," ütles ÜRO Afganistani eriesindaja Deborah Lyons.
Afganistani valitsuse teatel on tegemist hoopis taktikalise taganemisega.
USA president Joe Biden avaldas Afganistani presidendile Ashraf Ghanile toetust. "Me jääme teiega kokku ja teeme endast parima, et teil oleksid parimad tööriistad. Afgaanid peavad siiski ise otsustama oma tuleviku üle," ütles Biden.
|
Taliban sunnib üha rohkem Afganistani sõdureid põgenema Tadžikistani
|
https://www.err.ee/1608259890/taliban-sunnib-uha-rohkem-afganistani-sodureid-pogenema-tadzikistani
|
Islamiorganisatsioon Talibani alustas juuni alguses Afganistani põhjaosas pealetungi ja üha rohkem valitsusvägede sõdureid põgeneb nüüd üle piiri Tadžikistani.
|
Edetabeli eesotsas muudatusi ei ole: juhib austraallanna Ashleigh Barty, kellele järgnevad jaapanlanna Naomi Osaka, rumeenlanna Simona Halep, valgevenelanna Arina Sabalenka, ukrainlanna Elina Svitolina ja ameeriklanna Sofia Kenin.
Muutumatuna püsib edetabeli tipp ka meeste seas. Juhib serblane Novak Djokovic, kellele järgnevad venelane Daniil Medvedev, hispaanlane Rafael Nadal, kreeklane Stefanos Tsitsipas, austerlane Dominic Thiem ja sakslane Alexander Zverev.
39-aastase Roger Federeri leiab edetabeli kaheksandalt realt, kohe pärast venelast Andrei Rubljovi.
|
Kontaveit tegi edetabelis väikse tõusu
|
https://sport.err.ee/1608259866/kontaveit-tegi-edetabelis-vaikse-tousu
|
Esmaspäeval avaldatud naiste tennise maailma edetabelis on Anett Kontaveit kerkinud kahe positsiooni võrra 25. tabelireale. Kaia Kanepi püsib endiselt 78. kohal.
|
Videomaterjali lekitas Instagrami vilepuhuja. Tervishoiuministeeriumi töötaja salvestas 80 sekundi pikkuse videomaterjali salaja. Filmimaterjali aitas meediale müüa koroonapiirangute vastane skeptik, teatas The Mail on Sunday.
Kriminaalse käitumise kahtlustuse üksikasjad edastatakse Londoni politseile. The Times teatel arutavad MI5 ametnikud valitsusega, kas leke vastab riikliku julgeoleku rikkumise künnisele.
Ministeerium alustas sisejuurdlust, kuidas videomaterjal meediasse sattus. Samuti uuritakse, miks kontoris oli jälgimiskaamera, mis oli peidetud suitsuandurisse.
Luureallika teatel ametisaladusega seotud probleeme ei lekitatud. "Luureagentuurid ei saa uurimises osaleda, kui puudub kahtlus, et tegemist oli küberrünnaku või vaenuliku riigi operatsiooniga," lisas allikas.
"Hancock, kes suudleb sõbrannaga, ei ole riikliku julgeoleku küsimus, see on riiklik piinlikkus. Siiski tekitab see küsimusi, kas tegemist võis olla väljapressimisega," ütles kohalik politseiametnik.
Suurbritannia ministrid ja parlamendiliikmed on vihased, et ministri kabinetis toimus salajane filmimine. Poliitikud nõuavad, et kogu valitsuse julgeolek tuleb kiiresti läbi vaadata.
"Ma pole kunagi teadnud, et üheski ministri kabinetis oleks kaamera. Kabinet on üks väheseid kohti, kus minister saab pidada konfidentsiaalseid vestlusi. Me kõik mõtleme nüüd, kas Suurbritannia riiklik julgeolek sattus ohtu. Vajame kõigi kõrgetasemeliste valitsusametite ruumide kiiret uurimist," ütles Suurbritannia minister.
"Valitsus peab läbi vaatama kõik oma hooned, et tuvastada võimalikud julgeolekuohud," ütles leiboristide parlamendisaadik Conor McGinn.
|
Times: MI5 arutab Hancocki videoleket valitsusega
|
https://www.err.ee/1608259845/times-mi5-arutab-hancocki-videoleket-valitsusega
|
Suurbritannia ajalehe The Times teatel kohtuvad vastuluureagentuuri MI5 ametnikud sel nädalal ministritega, et arutada endise tervishoiuministri Matt Hancocki filminud kaamera videosalvestuse lekkimist meediasse.
|
Programmi koostaja Heidi Pruuli sõnul on muusikafilmide varamus palju aardeid, mis ootavad avastamist või taaskohtumist oma publikuga. "Olles muusikafilmide turul toimuvat jälginud kolm aastakümmet ja parimaid töid ka ETV eetrisse vahendanud, tuleb tõdeda, et mida aeg edasi, seda vähem neist väärt filmilugudest laiema publiku vaatevälja satub," kinnitas ta ja lisas, et seetõttu tulebki otsida uusi kohtumisvorme sügavat kultuurihuvi omavate inimestega, kellel on valmisolek filmi mõttemaailma süüvida.
3. juulil jõuab esimese filmina vaatajate ette portree viiuldajast ja "Kremerata Baltica" loojast Gidon Kremerist, kelle koostöö Arvo Pärdiga ulatub aastakümnete taha. Saksa režissööri Paul Smaczny portreefilm "Gidon Kremer. Oma hääle leidmine" (2018) valmiski Kremeri 70. sünnipäevaks. Filmi linastusel 3. juulil kell 17 Arvo Pärdi Keskuses viibib kohal ka Gidon Kremer ise. 4. juulil kell 17 annab Kremer koos Gidon Kremer Trioga Arvo Pärdi Keskuses kontserdi, kus tuleb esitusele ka Pärdi "Fratres" viiulile ja klaverile.
Dokumentaalfilmide programmis on sügisel järge ootamas värske dokumentaalfilm Ukraina heliloojast Valentin Silvestrovist, samuti üks varasem film Sofia Gubaidulinast. 12. kuni 15. augustini toimuvad ka traditsioonilised Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud pealkirjaga "Pärt & film", mis toovad vaatajeni linateosed, kus on olulisel kohal Pärdi muusika.
|
Arvo Pärdi Keskus alustab muusikafilmide programmiga
|
https://kultuur.err.ee/1608259851/arvo-pardi-keskus-alustab-muusikafilmide-programmiga
|
Sel suvel alustab Arvo Pärdi Keskus dokumentaalfilmide programmiga, mis toob vaatajate ette valiku tunnustatud heliloojate ja interpreetide portreedest. Esimese filmina linastub 3. juulil portree viiuldajast ja "Kremerata Baltica" loojast Gidon Kremerist, kes viibib ka ise linastusel.
|
Ansambli Jam asutasid Tallinna muusikakeskkooli õpilased Juss Tamm ja Mihkel Mattisen. Meeste esimeseks singliks sai lugu nimega "Miks minema läed".
Järgnevad 11 aastat esines bänd kõikvõimalikel kontserdituuridel ja populaarsetes diskoteekides. Selle aja jooksul jõudis Jam välja anda muu hulgas sellised lood nagu "Ootan tuult", "See viis", "Tants, mida tantsisime", "Ainus tee", "Sinuga koos" ja "Sünnipäevalaul".
Jam pakkis asjad kokku aastal 2005 ja sellest ajast on neid koos kuuldud vaid mõnel kontserdil. 2017. aasta Retrobestiks valmisid bändi populaarsetele lugudele kaasaegsed digitaalselt taasloodud muusikalised taustad.
Lisaks Jamile saab Retrobestil kuulda Smilersit, kes tuleb kohale erikavaga. Kahe päeva jooksul astuvad lavale ka Anne Veski, Justament, Vennaskond, Singer Vinger ja 2 Quick Start.
|
Jam tuleb Retrobestil üheks õhtuks taas kokku
|
https://menu.err.ee/1608259797/jam-tuleb-retrobestil-uheks-ohtuks-taas-kokku
|
Nädalavahetusel toimub Pühajärve ääres viies Retrobest, mis kannab sel korral pealkirja "Piirideta pidu". 2. ja 3. juulil toimuval ajastupeol saab taas üle pika aja laval kokku ansambel Jam, kellel täitus hiljuti 25 aastat bändi loomisest.
|
Tattar alustas viiepäevast võistlust Forti rajalt ja mängis end 70 naise seas kohe viiendale kohale. Üle kahe aasta taas suurvõistlusel osalemine tekitas rohkelt emotsioone.
"Ma ei olnud nii suurt pinget ja närvi ammu tundnud – esimesel viskel olid jalad ikka põlvest nõrgad ja süda jättis lööke vahele," kirjeldas ta Eesti Discgolfi Liidu pressiteate vahendusel.
Igal võistlusel on enesekindluse pidepunktina kõige olulisem avavise, mis õnnestus Tattari sõnul hästi ning edasi läks tema sõnul natuke lihtsamalt.
Teisel päeval parendas ta Mulligansi rajal oma positsiooni ühe koha võrra. Neljandale päevale läks Tattar kuuendalt kohalt ja finaalringile taas neljandalt. Tattari lõpptulemus 304 viskega oli üks vise alla par 'i.
Vaatamata suurepärasele saavutusele maadles Tattar vahetult enne võistlust taas välja löönud vigastusega, mis hõlmab tema sõnul kätt ja selga. Ta ütles, et enim ebaõnnestus selle tõttu puttimine.
"Proovisin küll endast kõik anda, et seda viga parandada, aga nende eksimustega on juba kord nii, et kui oled kehvasti midagi teinud, siis see mõjub kohutavalt enesekindlusele ja sellest on raske välja tulla," avas Tattar spordiala mentaalset poolt.
USA-s soovib ta järgnevate nädalate jooksul siiski veel viiel võistlusel osaleda.
Ainsa naismängijana väljastpoolt Ühendriike sai Tattar palju tähelepanu ja rohkelt kaasaelamist, kuid ainus eestlane ta ei olnud. MM-ist võtsid osa ka valitsev Eesti meister Albert Tamm ning Tattari elukaaslane Silver Lätt. Paremusjärjestuses 209 võistleja seas mängis Tamm end 33. kohale (-12) ja Lätt 156. kohale (+11).
Võitlus meistritiitlile oli fännide seisukohast tõeline meelelahutus – pinget jagus viimaste puttideni. Liidripositsioonil läksid viimast korvi mängima nii meeste kui naiste arvestuses viiekordsed maailmameistrid Paul McBeth ja Paige Pierce. Uskumatult ootamatute visete ning meeste divisjoni play-off 'i järel pälvisid tiitli aga nende tagaajajatena konkureerinud James Conrad (-39) ja Catrina Allen (-10).
Võistlus toimus kahel väga erineva iseloomuga rajal. Mulligansi golfirada soosib distantsi, värvi lisavad nii veekogud kui liivapunkrid. Metsarada Fort nõuab täpsust ja jätab korve tihedalt valvavate puudega ruumi ka õnnele.
|
Kristin Tattar tuli kettagolfi MM-il viiendaks
|
https://sport.err.ee/1608259791/kristin-tattar-tuli-kettagolfi-mm-il-viiendaks
|
Kristin Tattar tõestas taas kord kuulumist maailma paremikku, tulles Utah's toimunud kettagolfi maailmameistrivõistlustel viiendaks. See on koha võrra kõrgem kui eelmisel MM-il 2019. aastal.
|
Seni kuulusid PERH-i nõukogusse Georg Männik (nõukogu esimees), Marika Priske, Imre Rammul, Sven Kirsipuu, Vladimir Šokman ja Mihhail Kõlvart.
Tanel Kiik ütles ERR-ile, et Rõivas tuli nõukogusse hetkel ühele täitmata kohale.
Rõivas teatas eelmise aasta oktoobris, et lahkub poliitikast ja siirdub eraettevõtlusesse. Ta liitus isejuhtivaid autosid autosid tootva Auve Tech meeskonnaga. Auve Techi tegelik kasusaaja on äriregistri andmetel Väino Kaldoja.
Reformierakonnast Rõivas ei lahkunud. Reformierakonna liige on ta aastast 1998.
|
Taavi Rõivas saab PERH-i nõukogu liikmeks
|
https://www.err.ee/1608259758/taavi-roivas-saab-perh-i-noukogu-liikmeks
|
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik nimetas alates 1. juulist kolmeks aastaks Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmeks ekspeaminister Taavi Rõivase.
|
Õhtujuht oli Taraji P. Henson ja selleaastase festivali teema oli "Year of the Black Woman" ("Mustanahalise naise aasta"). Eelmisel aastal oli BET auhinnatseremoonia üks esimesi suuremaid auhinnagalasid, mis pärast pandeemia algust toimus, kuigi seda virtuaalselt. Sel aastal naasis tseremoonia oma tavaformaadi juurde.
VÕITJAD
Aasta album
"After Hours" – The Weeknd
"Blame It on Baby" – DaBaby
"Good News" – Megan Thee Stallion
"Heaux Tales" – Jazmine Sullivan *VÕITJA
"King's Disease" – Nas
"Ungodly Hour" – Chloe X Halle
Parim naissoost R&B/popartist
Beyoncé
H.E.R. *VÕITJA
Jazmine Sullivan
Jhené Aiko
Summer Walker
SZA
Parim meessoost R&B/popartist
6lack
Anderson .Paak
Chris Brown *VÕITJA
Giveon
Tank
The Weeknd
Parim kollektiiv
21 Savage & Metro Boomin
Chloe X Halle
Chris Brown & Young Thug
City Girls
Migos
Silk Sonic *VÕITJA
Parim koostöö
Cardi B featuring Megan Thee Stallion – "WAP" *VÕITJA
DaBaby featuring Roddy Ricch – "Rockstar"
DJ Khaled featuring Drake – "Popstar"
Jack Harlow featuring DaBaby, Tory Lanez & Lil Wayne – "Whats Poppin (Remix)"
Megan Thee Stallion featuring DaBaby – "Cry Baby"
Pop Smoke featuring Lil Baby & DaBaby – "For the Night"
Parim naissoost hiphop-artist
Cardi B
Coi Leray
Doja Cat
Megan Thee Stallion *VÕITJA
Latto
Saweetie
Parim meessoost hiphop-artist
DaBaby
Drake
J. Cole
Jack Harlow
Lil Baby *VÕITJA
Pop Smoke
Aasta muusikavideo
Cardi B – "Up"
Cardi B featuring Megan Thee Stallion – "WAP" *VÕITJA
Chloe X Halle – "Do It"
Chris Brown & Young Thug – "Go Crazy"
Drake featuring Lil Durk – "Laugh Now Cry Later"
Silk Sonic – "Leave the Door Open"
Täispikka võitjate nimekirja näeb CNN-ist.
Auhinnatseremoonial astusid teiste hulgas üles Jazmine Sullivan, Tyler, the Creator, Megan Thee Stallion, Migos, Lil Nas X jt.
Esimene BET Awards toimus 2001. aastal ja seda korraldab sest saati Black Entertainment Television, et tõsta esile afroameeriklasi ning teisi Ameerika vähemusrahvusi, kes on tegevad muusika, näitlemise, spordi jm meelelahutusvaldkonnas.
|
Selgusid BET auhindade võitjad
|
https://menu.err.ee/1608259749/selgusid-bet-auhindade-voitjad
|
Pühapäeval toimus BET auhinnatseremoonia, kus teiste hulgas läksid auhindadega koju Andra Day, H.E.R., Cardi B, Megan Thee Stallion ja Silk Sonic.
|
Esmaspäeval ja teisipäeval on riigipea New Yorgis, kus kohtub äsja teiseks ametiajaks ametisse nimetatud ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega. Juunis on Eesti ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja ning Eesti prioriteedid on üheks kohtumise aruteluküsimuseks. Teiseks kohtumise keskseks teemaks on naiste ja laste heaolu ja ligipääs tervishoiusüsteemile.
"Nii nagu igas kriisis, on ka kroonviiruse kriisis kogu maailmas kõige enam "pihta saanud" kõige haavatavamad – naised, lapsed ja noorukid – ning meie ühine vastutus on pingutada, et aastakümnetega selles vallas saavutatu ei pudeneks kriisiga käest. ÜRO-l on siin keskne roll," selgitas Vabariigi Presidendi vabakonnanõunik Triin Toomesaar.
Riigipea juhatab New Yorgis ka ÜRO julgeolekunõukogu istungit, mis keskendub laste olukorrale relvakonfliktides. Lisaks kohtub president Kaljulaid UNICEF-i juhtidega ning erinevate ÜRO allüksuste esindajatega.
Kolmapäeval ja neljapäeval on riigipea Washingtonis, kus kohtub Maailmapanga juhtidega ning osaleb mõttekodade Atlantic Council ja Heritage aruteludel.
Kaljulaid naaseb Eestisse reedel.
|
Kaljulaid sõitis töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse
|
https://www.err.ee/1608259752/kaljulaid-soitis-toovisiidile-ameerika-uhendriikidesse
|
President Kersti Kaljulaid on alates esmaspäevast töövisiidil Ameerika Ühendriikides, kus ta kohtub ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega ja juhatab ÜRO julgeolekunõukogu istungit.
|
Kati Ilvese sõnul on sihtasutuse Tartu 2024 ja partnerite koostöös elluviidav Euroopa kultuuripealinn Eesti 2024. aasta tippsündmus.
"Minu suurim väljakutse uues rollis on Tartu 2024 kunstilise visiooni edasi arendamine ja ellu viimine, nii et kogu valmiv programm pakuks elamusi paljude erinevate huvidega eestimaalastele ja külalistele Euroopast," kinnitas Ilves.
Selle aasta lõpus esitleb sihtasutus esimest osa Tartu 2024 kultuuriprogrammist, mis põhineb kultuuripealinna tiitli toonud kandidatuuriraamatul ja loovkontseptsioonil Ellujäämise Kunstid.
"Äsja lõppenud arendusprotsessi tulemusel publiku ette tulev esmane programm on väga heas seisus," sõnas Ilves. "Kunstilise poole pealt on koondpilt väga eriilmeline, esindatud on nii institutsionaalne tasand mitmete Lõuna-Eesti võtmeorganisatsioonide näol kui ka rohujuuretasandi vaade. Heas tasakaalus on kohalikud teemad globaalsetega."
SA Tartu 2024 juhi Kuldar Leisi sõnul on Euroopa kultuuripealinna ettevalmistused jõudnud uude, kiire arengu etappi.
"Kati Ilves on oma valdkonna tipptegija, kellel on töökogemus väga erinevate publikutega Eestis ja Euroopas. Tema teadmised ja kogemused aitavad Tartul ja Lõuna-Eestil pakkuda kultuuripealinnana terviklikku ja kõnekat programmi. Eesmärk on, et Tartu 2024 oleks silmapaistev nii Eestis kui rahvusvaheliselt," ütles ta.
Kati Ilves (s 1984) on kureerinud isiku- ja grupinäituseid ning koostanud uurimuslikke projekte Eestis ja mujal Euroopas. Tal on kunstiteaduse magistrikraad Eesti kunstiakadeemiast, lisaks on ta õppinud kirjandust ja filmi Pariisi 8. ülikoolis. Aastatel 2016–2017 läbis Ilves rahvusvahelise kuraatoriõppe de Appeli kunstikeskuses Amsterdamis, 2015. aastal osales ta Independent Curators Internationali korraldatud kureerimise intensiivkursusel New Yorgis.
Kunstivälja suurnimede kõrval on ta töötanud ka räppar Tommy Cashi ja moelooja Rick Owensiga. 2018. aastal töötas ta külaliskuraatorina le lieu unique'i kunstikeskuses Nantes'is, Prantsusmaal, luues sinna rahvusvahelise grupinäituse "Üle voogava silmapiiri". 2017. aastal kureeris Ilves 57. Veneetsia biennaali Eesti paviljonis Katja Novitskova isikunäituse "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud", mida saatis Sternberg Pressi kirjastatud kataloog. Praegu saab Kumus vaadata Kati Ilvese kureeritud näitust reivikultuurist.
Kuni Tartu 2024 loovjuhi kohale asumisena töötab Kati Ilves Kumu kunstimuuseumis kuraatorina.
Loovjuht valiti sihtotsingu kaudu ja ta alustab tööd 2. augustil.
Sihtasutus Tartu 2024 alustas tööd 2020. aasta alguses. Organisatsiooni eesmärk on viia ellu Euroopa kultuuripealinna tegevused Tartus ning Lõuna-Eestis.
Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega nimetati 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks 2019. aasta augustis. Valiku tegi rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon. Euroopa kultuuripealinna tiitli pälvinud Tartu 2024 loovkontseptsiooni pealkiri on "Ellujäämise kunstid".
|
Tartu 2024 meeskonnaga liitub loovjuhina Kati Ilves
|
https://kultuur.err.ee/1608259725/tartu-2024-meeskonnaga-liitub-loovjuhina-kati-ilves
|
Augustis alustab Tartu 2024 meeskonnas loovjuhina tööd Kumu kunstimuuseumi kuraator Kati Ilves, kelle peamine tööülesanne on juhtida Euroopa kultuuripealinna programmi edasist koostamist ja selle terviku kunstilist kureerimist.
|
21-aastane sportlane läbis tõketega staadioniringi ajaga 51,90 ehk purustas esimese naisena 52 sekundi piiri. Tema kaasmaalanna Dalilah Muhammadi nimel olnud senine tippmark oli 52,16.
"Töötan sel hooajal uue treeneri ja taustasüsteemiga, asi on lihtsalt protsessi uskumises ja usaldamises ja midagi rohkemat ma ei soovigi," kommenteeris kuulsa treeneri Bob Kersee käe alla harjutav McLaughlin.
Seejuures nägi McLaughlin väga lähedalt eelmise maailmarekordi püstitamist, sest lõpetas 2019. aasta Doha maailmameistrivõistlused Muhammadi järel teisena, jäädes talle toona alla vaid seitsme sajandikuga.
Rio de Janeiro olümpiavõitja Muhammad lõpetas jooksu sedapuhku teisena ajaga 52,42. "Pikk hooaeg on ees," kommenteeris kogenum atleet. "Kindlasti tuleb Tokyos võitlus."
Kolmandana tagas pääsu mängudele 23-aastane Anna Cockrell, kes jooksis aja 53,70.
|
USA katsevõistlustel püstitati 400 meetri tõkkejooksu maailmarekord
|
https://sport.err.ee/1608259740/usa-katsevoistlustel-pustitati-400-meetri-tokkejooksu-maailmarekord
|
Ameeriklanna Sydney McLaughlin jooksis Eugene'is USA olümpia katsevõistlustel välja maailmarekordi naiste 400 meetri tõkkejooksus.
|
Avalikustatud juhtumite hulgas oli ka tundmatu objekt, mille püüdsid California ranniku lähedal videole mereväe hävitajate piloodid.
"Me olime neljakesi lennukites ja vaatasime seda objekti umbes viis minutit," rääkis USA mereväe endine piloot David Fravor.
"Aju üritab seda mõista. Ma üritasin mõelda, et see on äkki helikopter või võib-olla droon, aga kui see kadus, siis see oli lihtsalt uskumatu," lisas teine endine mereväe piloot Alex Dietrich.
Kõikidest uuritud juhtumitest suutsid luureametnikud täielikult selgitada vaid ühte. Kosmoseanalüütiku Seth Shostacki sõnul ei tähenda aga see, et tulnukad oleksid päriselt olemas.
"See näitab, et on palju salapäraseid asju, mida me ei mõista, aga ei ole ühtegi tõsist tõendit, et kõik see oleks kuidagi seotud tulnukatega," ütles Shostack.
Raporti järgi tuvastati 18 juhtumi puhul, et seletamatud õhumasinad kasutasid justkui kaugelearenenud tehnoloogiat. David Fravori sõnul on võimatu, et tavalised lennukid suudaksid niimoodi kiirendada ja äkkpidurdada.
"Ma ei tea, kes neid ehitab, kellel on selline tehnoloogia, kellel on niisugused ajud, aga on olemas miski, mis on parem kui meie lennukid," kommenteeris Fravor.
Luurekogukonna hinnangul ei ole tõendeid, et need õhumasinad oleksid tulnud kosmosest või kuuluksid mõnele teisele riigile.
"Väide, et tundmatu objekt või seletamatu õhunähtus on seotud kaugelearenenud tulnukatehnoloogiaga, mis tuli Maale, vaatas ringi ja mida on võimalik näha ainult udustel fotodel, on täiesti enneolematu ja meil on selle kohta põhimõtteliselt null tõendit," ütles kosmoseanalüütik Casey Dreier.
Luureraporti järgi põrkasid piloodid 11 korral tundmatute objektidega peaaegu kokku.
|
USA luure suutis 144 "UFO-juhtumist" selgitada vaid ühte
|
https://www.err.ee/1608259734/usa-luure-suutis-144-ufo-juhtumist-selgitada-vaid-uhte
|
USA luure uuris kokku 144 juhtumit, mida võib pidada seletamatuteks õhunähtusteks ning millest täielikult suutsid luureametnikud selgitada vaid ühte. Kosmoseanalüütiku sõnul ei anna kauaoodatud luureraport siiski mingit kinnitust tulnukate olemasolust.
|
"Kliimaeesmärkide saavutamiseks on peamine vähendada energiatarbimist nii palju kui võimalik. Eeldatavasti suurem osa energiat tarbitakse ära lõpptarbija juures ehk kodudes," ütleb tarkvaraarenduse instituudi nooremteadur Abiodun Emmanuel Onile. Tema sõnul aitaks kliimasoojenemisega võidelda juba seegi, kui suunata tarbijate käitumist.
Ühes tarkvaraarenduse instituudi abiprofessor Juri Belikovi, arvutisüsteemide instituudi professor Eduard Petlenkovi ja Iisraeli Tehnoloogiainstituudi kolleegidega pakub Onile välja võimaliku kliimalahenduse digitaalsete kaksikute idee näol. See tähendab, et igal tarbijal võiks olla käepärast digitaalne ja reaalajas muutuv mudel oma energiatarbimisest.
Ütle mulle, millised on su naabrid...
"Mis iganes päriselus või looduses juhtub, seda saab reaalajas mudeldada ja esitada iseenda digitaalse koopiana," ütleb Eduard Petlenkov. Idee juured viivad NASA kosmoseprogrammide veaanalüüsi juurde, ent sarnane lahendus on juba kasutuses näiteks Philipsi südametöö seirevahendites. Tänapäeval on sel moel võimalik mudeldada ka inimkäitumist, sest kõikvõimalikud andmed on avalikult kättesaadavad.
"Mis iganes päriselus või looduses juhtub, seda saab reaalajas mudeldada ja esitada iseenda digitaalse koopiana."
Abiodun Emmanuel Onile sõnul püüdiski uurimisrühm digitaalsel kujul taasluua tarbijaid. Selleks proovisid nad luua iga üksiku energiatarbija digitaalse jalajälje, mis matkiks tema käitumist päriselus. "Jälgime ka päriselu olukorda ja seda, kus olukord normaalsest käitumisest lahku läheb," kirjeldab Onile. Petlenkovi sõnul on just reaalelu andmete jälgimine see, mis eristab digitaalset kaksikut lihtsalt mudelist.
Juri Belikov lisab, et uus süsteem kombineerib tarbija reaalajaandmeid tema metaandmetega. "Meie käsutuses on palju infot: näiteks millised on inimese naabrid, milline naabruskond, mis riigi osas inimene elab, kui palju energiat ta tarbib," loetleb Belikov.
Onile lisab, et lisaks tarbija reaalse energiakasutuse jälgimisele saab digitaalse kaksiku abil ennustada, mida tarbija võiks tulevikus teisti teha. Siin tulevad mängu erinevad analüüsitööriistad, mille abil saavad uurijad kogu andmemassist välja sõeluda just mingi kindla huvipakkuva infokillu. "Siis saame kiiresti tarbija käitumist hinnata ja ennustada, mis soovitus just temal paremat energiakasutust saavutada aitaks," võtab Onile mõtte kokku.
Naabrist parem
"Meie ettevõtmise põhiidee oli keskenduda tarbijale," ütleb Juri Belikov. Uurimisrühm püüdis tema sõnul aru saada, mis erinevaid inimesi motiveerib. "Osasid inimesi huvitab rohkem majanduslik külg – nad tahaksid vähem maksta, ja neile soovitataks midagi, mis arvet vähendaks," toob Belikov näite. Teine osa inimesi huvitub rohkem moodsast tehnoloogiast ja tahaks endale paigaldada mõne A++ energiaklassiga seadme. Kolmandad tahaks ehk hoopis naabrist tublimad olla ja rohkem energiat säästa.
"Me ei taha inimesi sundida, vaid luua keskkonna, kus inimesed ise järgiks, et nende energiakäitumine oleks parem."
Kõiki neid motivatsoone teades saab digitaalse kaksiku teenusepakkuja soovitada igale inimesele mittesekkuvalt just talle sobivaid energiateenuseid. "Me ei taha inimesi sundida, vaid luua keskkonna, kus inimesed ise järgiks, et nende energiakäitumine oleks parem," selgitab Belikov uurimisrühma põhiideed.
Abiodun Emmanuel Onile sõnul võiks ideaalis lõpuks vallanduda ahelreaktsioon, kus üksikud tarbijad tahavad üksteisega jätkusuutlikus energiakasutuses võistelda. Nii nagu kõigil on praegu oma nutitelefon või ühismeediakonto, oleks tulevikus igaühel oma tarbimise digitaalne koopia. "Koopia võib tarbijale öelda, et "näe, su ühiskond käitub nii". Kui tarbija optimaalselt ei käitu, saab digitaalne kaksik vihjata, mida ta teistega võrreldes kehvemini teeb," selgitab Onile. Kui selline võistluslik käitumine jõuaks üleilmsele skaalale, aitaks see nooremteaduri sõnul kliimamuutust leevendada.
Kümme aastat uue normaalsuseni?
Igaühel võiks Abiodun Emmanuel Onile sõnul soovi korral oma digitaalne kaksik taskus olla umbes kümne aasta pärast. Juri Belikov märgib, et uue tehnoloogia turuletuleku võti on energiavaldkonna suurte tegijate käes. "Me loodame, et selle valla suurtegijad, keda pole palju, otsustavad valitsuste toel lõpuks digitaalsete kaksikute kasuks ja näevad, et pikas perspektiivis energiakäitumise parandamine on palju tasuvam kui kiire kasum," tõdeb ta.
Belikovi sõnul peavad arendajad valmis olema, et osa inimesi on konservatiivsed ega soovi muutusi. "See on täiesti normaalne," ütleb ta. "Endiselt leidub ju inimesi, kes digiajastul loevad ajalehti või vaatavad telerit. Saame sihtida neidki, aga nad pole meie prioriteet." Enamik inimesi on tema sõnul tänapäeval siiski uutele tehnoloogiatele avatud.
"Loodame, et selle valla suurtegijad, keda pole palju, otsustavad valitsuste toel lõpuks digitaalsete kaksikute kasuks ja näevad, et pikas perspektiivis energiakäitumise parandamine on palju tasuvam kui kiire kasum."
Eduard Petlenkov võrdleb digitaalseid kaksikuid sammulugejatega. Keegi ei saa inimestele öelda, et "te peate iga päev 10 000 sammu kõndima", ometi inimesed kannavad samme lugevaid seadmeid. "Samamoodi saame ka energiatarbimises arendada huvitavaid teenuseid, kus inimesed võistlevad omavahel ja oma tulemusi võrdlevad," sõnab ta.
Onile sõnul pädeb ka võrdlus nutitelefonidega. Inimkond harjus umbes kümne aastaga nutitelefonidega täielikult, sest need tunduvad inimestele nutikad. "Vast suudame harjuda ka oma energiaandmetega, kui need on nutikad ja ütlevad, mida just sina isiklikult teha saad," arutleb ta.
Tulevikus võikski digitaalsete kaksikute süsteem Onile sõnul põhineda nutikal tehnoloogial, mis teavitaks inimest tema tarbimismustrist, ütleks intuitiivselt, mida saaks teisti teha ja kasutaks analüüsitööriistu, et inimese energiakäitumist matkida.
Järgmise sammuna plaanivad Onile ja kolleegid piiritleda oma sihtkategooriad: digitaalsed kaksikud võiksid jõuda nii äri-, tööstus- kui ka koduste eraklientideni. "Üldiselt tahame digitaalse kaksiku ennustusvõimet parandada ning lühi- ja pikaajalist käitumisanalüüsi täiustada," avab Onile tulevikuplaane.
Uurimisrühm kirjutab digitaalsetest kaksikutest ajakirjas Energy Reports.
|
Digitaalsed kaksikud teevad säästlikust energiatarbimisest võistluse
|
https://novaator.err.ee/1608259206/digitaalsed-kaksikud-teevad-saastlikust-energiatarbimisest-voistluse
|
Kui praegu saavad teenusepakkujad klientide energiatarbimisest aimu vaid küsitluste põhjal, siis lähitulevikus hoiab uus nutikas lahendus kliendi tarbimiskäitumisel pidevalt silma peal. Iga soovija võib hankida enda majapidamise või ettevõtte digitaalse kaksiku, mis aitaks tal just tema tausta ja käitumist arvestades energiat säästa, kirjutavad Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
|
AS Enefit Poweri juhi Andres Vainola sõnul pole nad tootjatena nii kõrgeid põlevkiviõli hindu juba ammu näinud. Nõudluse ja hinna kasvu taga on Vainola hinnangul maailmamajanduse oodatust kiirem taastumine koroonapandeemiast, nii et õlitehased töötavad täie võimsusega.
"Nii öelda torud on punased ja maksimumplaani järgi. Ka praegune aastaprognoos on selline, et suure tõenäosusega see aasta suudame õlitehase tootmismahu aastarekordi purustada," rääkis Vainola.
Sarnane olukord valitseb ka elektritootmises. "Ega me ka ei osanud siin ennustada, et juuni lõpus päris mitmel päeval Eesti tootis elektrit rohkem kui ise tarbis. Seda ei ole juba ammu olnud ja eriti suvekuudel. Nii et ka need elektriturud on hästi volatiilsed ühelt poolt, aga ka elektrihind on oluliselt tõusnud."
|
Eesti Energia õlitehased ja elektrijaamad naudivad soodsat turuseisu
|
https://www.err.ee/1608259716/eesti-energia-olitehased-ja-elektrijaamad-naudivad-soodsat-turuseisu
|
Eesti Energia õlitehased ja elektrijaamad naudivad soodsat turuseisu. Õlitootmine liigub rekordigraafikus ning elektrit toodeti juuni lõpus rohkem kui Eestis tarbiti.
|
Vaktsineerida saab ostukeskustes eelregistreerimata – inimestel tuleb vaktsineerimispunkti lihtsalt sisse astuda, teatas töörühm.
Silmarõõm S vaktsineerib neljapäeval, 1. juulil kell 15-19 Narvas Fama kaubanduskeskuses (Fama tänav 10). Kokku on seal võimalik teha 200 vaktsiinidoosi ja kasutatakse ühedoosilist vaktsiini Janssen.
Confido Meditsiinikeskus vaktsineerib ilma eelregistreerimata alates esmaspäevast, 28. juunist Tallinnas, Lasnamäe Centrumi kiirkliinikus (Mustakivi tee 13). Esialgse plaani kohaselt saab seal end vaktsineerida kuni 50 inimest nädalas ühedoosilise Jansseni vaktsiiniga. Suurema huvi korral annab riik vaktsiinidoose juurde. Kaitsesüstimine toimub kiirkliiniku lahtiolekuaegadel.
Töörühma juht Marek Seer tõdes, et üle poole täisealistest eestimaalastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ning võib arvata, et need, kes on ise väga motiveeritud kaitsesüsti saama, on selleks vajalikud sammud juba astunud.
"Nüüd keskendume neile, kes vajaksid väikest nügimist. Praegu katsetamegi, kuidas võetakse vastu vaktsineerimine kaubanduskeskuses ja nii, et enne ei pea aega kinni panema," ütles Seer. "Kui näeme, et see toimib, siis tekitame selliseid võimalusi juurde."
Jätkuvalt saab vaktsineerimiseks aja registreerida digiregistratuuris www.digilugu.ee ja riigi infotelefonil 1247. Vabu aegu sellesse ja järgmisse nädalasse on saada üle Eesti. Vaktsineerimine on tasuta ja vaktsineerida saavad Eestis elavad inimesed alates vanusest 12 eluaastat.
Eestis oli pühapäeva hommiku seisuga COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 552 164 nimest, vaktsineerimine on lõpetatud 419 380 inimesel. Täisealistest eestimaalastest on vaktsineeritud 50,7 protsenti.
|
Ostukeskuste vaktsineerimiskatses läheb käiku 250 doosi Jansseni vaktsiini
|
https://www.err.ee/1608259707/ostukeskuste-vaktsineerimiskatses-laheb-kaiku-250-doosi-jansseni-vaktsiini
|
Sel nädalal katsetab COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm Narvas ja Tallinnas Lasnamäel vaktsineerimist kaubanduskeskustes. Kokku läheb alustuseks käiku 250 doosi Jansseni vaktsiini.
|
Eelnõu kutsub üles "organiseerima sotsiaalmeediat" ja keelama virtuaalse privaatvõrgu tehnoloogia (VPN) kasutamise, mida iraanlased kasutavad laialdaselt selleks, et hiilida mööda internetipiirangutest ja mitmetele sotsiaalmeediaplatvormidele kehtestatud keeldudest, kirjutas ajaleht Etemad.
Viimasel paaril päeval on Iraani internetikasutajad väljendanud muret mõnede konservatiivsete seadusandjate esitatud eelnõu osas. Konservatiividel on alates 2020. aastast parlamendis enamus.
Eelnõu tekstis sisaldub ka 91 päeva kuni kuue kuu pikkused vanglakaristused reeglite rikkujaile, kui eelnõu seadusena välja kuulutatakse.
Korduvrikkujatele võidakse teha trahvi, või nad võivad saada kuni 30 piitsahoopi ja "jääda ilma oma kodanikuõigustest", kirjutas ajaleht.
Ajaleht süüdistas seaduseelnõu autoreid "kõigi kodanike põhiõiguste vastu" ning "väljendusvabaduse ning ajakirjandusvabaduse vastu" tegutsemises.
Etemadi teatel on eelnõu eesmärgiks välismaise sotsiaalmeedia kasutamine üldse ära keelata, mis tähendab, et iraanlased saaksid kasutada vaid kohapeal arendatud võrgustikke, mille sisu on võimudel lihtsam kontrollida.
Instagram ja WhatsApp on ainsad sotsiaalmeedia platvormid, millele iraanlastel ligipääs on. Facebook, Twitter ja Telegram on ametlikult keelatud.
Sellegipoolest kasutavad mitmed Iraani juhtfiguurid Twitterit ametlike sõnumite edastamiseks, sealhulgas ka riigi kõrgeim usujuht ajatolla Ali Khamenei.
Parlamendi uudisteagentuur ICANA tsiteeris pühapäeval kultuurikomisjoni liiget Ali Yazdikhahi, kes kinnitas internetikasutuse piiramise seaduseelnõu olemasolu.
Kuid ta ütles, et eelnõu on mõeldud VPN-i tehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, "mitte kasutajaile" ning kurtis ka "kontrolli puudumise üle küberruumis".
|
Iraanis kasvab mure interneti kasutamise võimaluste üle
|
https://www.err.ee/1608259692/iraanis-kasvab-mure-interneti-kasutamise-voimaluste-ule
|
Rühm Iraani seadusandjaid töötab seaduseelnõu kallal, mis võib veelgi piirata juurdepääsu internetile, teatas üks Iraani reformimeelne ajaleht pühapäeval.
|
Spordivaldkonna heategevusorganisatsiooni Power2Inspire jaoks raha kogunud mõõduvõtu võitis Cambridge, keda toetas ka olümpiavõitja Tom Ransley.
Kaotanud Oxfordi ridades sõudis teiste seas ka kolmekordne olümpiavõitja Pete Reed, kes on alates eelmisest aastast lülisamba vigastuse tõttu rinnast altpoolt halvatud.
Tema kõrval kaitsesid Oxfordi au veel näiteks paralümpiavõitja Grace Clough ja paramaailmameister Oliver Cook.
Oxfordi ja Cambridge'i kaheksapaatide traditsiooniline mõõduvõtt Thamesi jõel ehk juba alates 1856. aastast peetav iga-aastane võistlus The Boat Race jäi tänavu märtsis koroonaviiruse pandeemia tõttu ära.
|
Cambridge ja Oxford võtsid mõõtu virtuaalselt
|
https://sport.err.ee/1101882/cambridge-ja-oxford-votsid-mootu-virtuaalselt
|
Kahe Inglismaa tippülikooli Cambridge'i ja Oxfordi legendaarne sõudeduell toimus laupäeval virtuaalselt ehk mõlema kooli kaheksa liiget sõitsid 6,8 km oma kodus sõudeergomeetril.
|
Kesklinna oli kogunenud sadu meeleavaldajaid, kuigi rassismivastane liikumine Black Lives Matter ja Briti siseminister Priti Patel ärgitasid inimesi koju jääma.
Liikumise mureks olid võimalikud kokkupõrked paremäärmuslike rühmitustega, mis olid teatanud, et tulevad kaitsma linna ajaloolisi monumente. Black Lives Matter meeleavaldus lükati edasi pühapäevale.
Siseminister Patel kirjutas Twitteris, et koroonaviiruse pandeemia ajal seab sadade inimeste kogunemine ohtu kõikide elu.
Olles näinud videolõike linnas vallandunud mürglist, ähvardas siseminister märatsejaid jõuliste meetmetega.
"Kõik vägivallatsejad ja vandaalitsejad võivad oodata kohtumist seaduse karmi käega," hoiatas Patel.
Prantsusmaa eri paigus kogunesid tuhanded inimesed protesteerima rassismi ja politsei vägivalla vastu. Pariisis kutsus meeleavaldajad kokku rühm, kes esindab 2016. aastal eeluurimisvanglas surnud Adama Traoret.
Prantsusmaa politsei järelevalveorgan teatas, et sai mullu politsei tegevuse kohta 1500 kaebust, millest pooled puudutasid väidetavat vägivalla kasutamist.
"Tulin siia, et toetada musti ja teisi vähemusi, näidata üles solidaarsust. Olen noor ja tulevik kuulub mulle. Me peame asju muutma," lausus 18-aastane Binta Kamara.
Meeleavaldused leidsid aset ka muu hulgas riigi lõunaosas Marseille's ja Montpellier's ning läänes Nantes'is ja Bordeaux's.
Rassismi vastu avaldati meelt ka Austraalias, Taiwanis ja Jaapani pealinnas Tokyos.
Austraalia suurim meeleavaldus toimus riigi lääneosas Perthis, kus tuhanded inimesed kogunesid parki kaasas plakatid kirjadega Black Lives Matter ja põlisrahvaste sümbolid.
Sarnane protest leidis aset ka Darwinis. Queenslandi osariigi paljudes linnades meenutasid protestijad põlisrahvaste unustatud õigusi.
Ka Taiwani pealinnas Taipeis ja Jaapanis Tokyos tulid inimesed tänavaile meelt avaldama. Taipeis olid inimestel kaasas plakatid sõnumiga: "See on rahvaliikumine, mitte mõttevälgatus."
Üleilmsed meeleavaldused vallandusid, kui mustanahaline George Floyd kolme nädala eest Minneapolises kinnipidamisel suri. Valgenahaline politseinik olid surunud talle põlvega kaelale ligi üheksa minutit.
|
Londoni kesklinna meeleavaldused kasvasid märatsemiseks
|
https://www.err.ee/1101881/londoni-kesklinna-meeleavaldused-kasvasid-maratsemiseks
|
Londoni kesklinna meeleavaldused ähvardasid laupäeval kontrolli alt väljuda, kui protestijad ründasid keskinnas ausambaid kaitsvaid politseinikke, korrakaitsjaid loobiti muu hulgas pudelitega.
|
Joshua Zirkzee 26. minuti tabamus viis Bayerni juhtima, aga külalised viigistasid 37. minutil tänu Benjamin Pavardi omaväravale.
Mängu lõpus paistis Pavard aga märksa positiivsemalt silma, sest andis 86. minutil resultatiivse söödu Leon Goretzka võidutabamusele.
Kolm vooru enne hooaja lõppu juhib Bayern lähima jälitaja Dortmundi Borussia ees seitsme punktiga ehk vajab meistritiitli kindlustamiseks veel vaid üht võitu.
|
Müncheni Bayern astus taas sammu meistritiitli suunas
|
https://sport.err.ee/1101875/muncheni-bayern-astus-taas-sammu-meistritiitli-suunas
|
Saksamaa jalgpalli kõrgliigas jätkab võidulainel Müncheni Bayern, kes laupäeval oli kodus üle Mönchengladbachi Borussiast 2:1.
|
"Ma arvan, et on viimane aeg öelda lahti Lõuna-Kore ametivõimudest. Me astume peagi järgmise sammu," ütles ta riikliku uudisteagentuuri KCNA vahendusel.
Pyongyang on alates läinud nädalast teinud Souli suunal mitu ähvardust, vastusena aktivistidele, kes üle piiri režiimikriitilisi lendlehti on saatnud.
"Vastavalt volitustele, mille on mulle andnud kõrgeim liider, partei ja riik, andsin ma vaenlastega tegelemise eest vastutava ametkonna harudele juhtnöörid viia järgmised sammud otsustavalt täide," ütles Kim Yo-jong.
"Õigus võtta vaenlase vastu järgmine meede usaldatakse meie armee peastaabi kätte," lisas ta.
Ta ei täpsustanud, mis sõjalisi meetmeid võtta tahetakse, kuid ähvardus näis olevat suunatud piirilinnas Kaesongis asuva ühise kontaktbüroo vastu.
"Peagi nähakse traagilist vaatepilti kasutust Põhja-Lõuna kontaktbüroost, mis on täielikult varemeis" lubas ta.
|
Kimi õde ähvardas Lõuna-Koread sõjaväeliste meetmetega
|
https://www.err.ee/1101868/kimi-ode-ahvardas-louna-koread-sojavaeliste-meetmetega
|
Põhja-Korea võtab Lõuna-Korea vastu meetmeid ja usaldab nende täideviimise sõjaväe kätte, ähvardas totalitaarse riigi liidri Kim Jong-uni mõjuvõimas õde Kim Yo-jong laupäeval.
|
Ühendus, mille Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland lõid vaktsiinitootmise kiirendamiseks, peaks esimesed Oxfordi ülikooli arendatava vaktsiini tarned vastu võtma aasta lõpus. Lepe AstraZenecaga näeb ette ka vaktsiini kättesaadavaks tegemist teistele Euroopa riikidele, kes sellest osa tahavad võtta.
"See lepe tagab, et sadadel miljonitel eurooplastel on ligipääs Oxfordi ülikooli vaktsiinile, kui see heaks kiidetakse," ütles AstraZeneca tegevjuht Pascal Soriot. "Et meie Euroopa tarneahel peaks tootmist peagi alustama, loodame me teha vaktsiini kättesaadavaks laialdaselt ja kiirelt."
Lepe vaktsiini tootmiseks sõlmiti ehkki pole täiesti kindel, kas see ka töötab. Vajadus vaktsiini järele on aga niivõrd suur, et tootmist kiirendatakse sellest ohust hoolimata.
Hiljuti sõlmis firma 700 miljoni doosi tarnimiseks sarnased lepped ka Ühendkuningriigi, USA ja ühendustega CEPI ja Gavi, the Vaccine Alliance. Veel miljardi doosi osas jõuti leppeni Serum Institute of Indiaga.
Oxfordi ülikooli arendatud vaktsiini katsed algasid aprillis tuhande 18-55-aastase terve vabatahtliku peal. Veel 10 000 vabatahtlikku liitus läinud kuul.
Vaktsiinide arendamise ja tootmise kallal töötavad hoogsalt ka teised firmad, nende seas Moderna ja Sanofi, kuivõrd ekspertide sõnul saavad riigid koroonapiirangud jäädavalt kaotada ainult pärast ulatuslikku vaktsineerimist.
|
Ravimihiid nõustus tarnima Euroopale 400 miljonit koroonavaktsiini
|
https://www.err.ee/1101858/ravimihiid-noustus-tarnima-euroopale-400-miljonit-koroonavaktsiini
|
Ravimihiid AstraZeneca jõudis laupäeval leppeni Euroopa ühendusega Inclusive Vaccines Alliance tarnimaks Euroopale 400 miljonit doosi eksperimentaalset COVID-19 vaktsiini.
|
Mängu ainsa värava lõi kohtumise üleminutitel Erling Braut Haaland. Dortmund saatis palli vastaste puuri ka 65. minutil, kuid VAR tühistas selle, sest eelnevalt oli Borussia mänginud palli käega.
Tulemused: FC Köln - Berliini Union 1:2, Berliini Hertha - Frankfurdi Eintracht 1:4, Paderborn - Bremeni Werder 1:5, Wolfsburg - Freiburg 2:2.
|
Haalandi üleminutite värav tõi Dortmundile raske võidu
|
https://sport.err.ee/1101857/haalandi-uleminutite-varav-toi-dortmundile-raske-voidu
|
Saksamaa jalgpalli kõrgliiga teenis kolmanda võidu järjest Dortmundi Borussia, kes alistas võõrsil Düsseldorfi Fortuna 1:0.
|
"Suursaadik Sullivan: Paul Whelani kohtuasi pole kaugeltki õiglane ega läbipaistev. See oli salajane, asitõendeid ei esitatud, kaitsjatel ei lubatud tunnistajaid kutsuda," säutsus USA saatkond laupäeval Twitteris.
Ambassador Sullivan: #PaulWhelan 's trial was far from fair and transparent. It was secret, no evidence was produced, no allowances were made for defense witnesses. @mfa_russia https://t.co/CK54JMew7M
— Rebecca Ross (@USEmbRuPress) June 13, 2020
Moskva linnakohus langetab Whelani kohta otsuse 15. juunil. Prokuratuur nõuab USA kodanikule 18-aastast vanglakaristust range režiimiga vanglas. Prokuröri sõnul leidis tema süü kohtuprotsessil tõendamist.
Kaitsemeeskonna ja Whelani enda sõnul on ta süütu. Whelani on nimetanud kohtuprotsessi provokatsiooniks ja "absurdseks poliitiliseks inimrööviks".
Whelani sõnul sõitis ta Venemaale pulma ja lavastati süüdi, kui ta võttis tuttavalt vastu mälupulga, arvates, et sellel on puhkusefotod.
Endine USA merejalaväelane Whelan peeti Moskvas kinni 28. detsembri 2018. aastal. Süüdimõistmisel on ta silmitsi 10-20 aastase vangistusega.
USA välisminister Mike Pompeo nõudis 10. juunil Vene võimudelt Whelani vabastamist.
|
USA suursaadik Moskvas: Whelani kohtuprotsess on ebaõiglane
|
https://www.err.ee/1101843/usa-suursaadik-moskvas-whelani-kohtuprotsess-on-ebaoiglane
|
USA suursaadik Moskvas John Sullivan ütles, et tema hinnangul pole USA kodaniku Paul Whelani, keda Moskva süüdistab spionaažis, kohtuasi läbipaistev ega õiglane.
|
Rongkäik Place de la Republique'lt linna peamise ooperimajani peaks kujunema suurimaks mitmest meeleavaldusest Prantsusmaal, mida peetakse USA "Mustad elud loevad" liikumise eeskujul.
Pariisi politseiülem käskis kauplustel ja linnaametnikel teha rongkäigu marsruudile jäävad tänavad tühjaks kõigest, mida protestijad võivad põlema panna või politsei vastu kasutada.
Enam kui kümnest inimesest koosnevad kogunemised on Prantsusmaal viirusemeetmete tõttu endiselt keelatud.
Rongkäigu korraldasid 2016. aastal vahi all surnud mustanahalise prantslase Adama Traore toetajad. Tema surmaasjaolud on hoolimata neli aastat kestnud juurdlusest ebaselged.
Prantsusmaal on pärast George Floydi tapmist Ühendriikides peetud mitmeid meeleavaldusi, mis on olnud ülekaalukalt rahumeelsed, ehkki on ka üksikuid teateid kokkupõrgetest politsei ja protestijate vahel.
Laupäeval on proteste oodata ka Marseille's, Lyonis ja teistes linnades.
|
Pariis käskis poed rassismivastase rongkäigu ajaks sulgeda
|
https://www.err.ee/1101839/pariis-kaskis-poed-rassismivastase-rongkaigu-ajaks-sulgeda
|
Prantsuse politsei käskis laupäeval sulgeda Pariisis äsja taasavatud restoranid ja poed, mis jäävad rassismi ja politseivägivalla vastase rongkäiku marsruudile.
|
"Ma ei saa palka, aga kirg on tähtsam kui raha," kommenteeris 44-aastane Martinez, kes 2000. aasta Sydney olümpial krooniti maastikurattasõidu olümpiavõitjaks, pühapäeval väljaandele L'Equipe.
Kuigi oma karjääri suurimate saavutusteni jõudis Martinez maastikusõidus, siis pole talle võõras ka maanteesõit. Näiteks 2002. aastal sõitis ta lõpuni Tour de France'i ja sai 44. koha.
|
Olümpiavõitja naaseb lausa 12-aastase pausi järel võistlussporti
|
https://sport.err.ee/1101838/olumpiavoitja-naaseb-lausa-12-aastase-pausi-jarel-voistlussporti
|
Prantsusmaa maastikujalgrattur Miguel Martinez otsustas koguni 12 aasta pikkuse pausi järel võistlussporti naasta ja sõlmis kuue kuu pikkuse lepingu maanteeklubi Amore e Vitaga, mida saab soovi korral ka pikendada.
|
Uudisteportaal lsm.lv vahendas, et läbi otsiti ABLV Bankiga seotud paigad. Tegu oli Läti ajaloo ühe suurima läbiotsimisega, kus osales umbes 300 korrakaitsjat.
Politsei pressiesindaja Simona Gravite kinnitas, et läbiotsimised korraldati osana suuremahulist rahapesu puudutavast kriminaalmenetlusest ning viidi läbi koostöös organiseeritud kuritegevuse vastase eriprokuratuuri, finants- ja kapitaliturgude komisjoni, maksuameti ja küberturbeasutusega Cert.lv.
Läbiotsimine viidi läbi pangas, mitmes ettevõttes ja erinevate isikute töökohtades ja kodudes, teatas politsei ja lisas, et mitu inimest peeti kinni.
Rohkem infot keeldus politsei juurdluse huvides avaldamast.
|
Läti politsei korraldas seoses rahapesuga suure läbiotsimise
|
https://www.err.ee/1101833/lati-politsei-korraldas-seoses-rahapesuga-suure-labiotsimise
|
Läti politsei korraldas laupäeval koostöös teiste ametkondadega osana rahapesujuurdlusest 40 läbiotsimist ja pidas kinni mitu inimest.
|
See pole esimene kord, kui filmiakadeemia astub samme soolise ja rassilise esindatusega seotud probleemide lahendamiseks. Eelmisel aastal kutsus akadeemia oma liikmete hulka näiteks Lady Gaga ja filmi "Must panter" osatäitja Letitia Wrighti, vahendab Dazed Digital.
Sellest olenemata olid 2019. aasta Oscarite parima režissööri ja parima filmi kategooriate nominentide hulgas peamiselt esindatud valged mehed, ehkki Bong Joon-ho tegi ajalugu ja viis koju mõlemad auhinnad. Filmitegijad nagu Greta Gerwig on märkinud, et naisrežissööre ei ole ikka nii palju võistlusel kui peaks.
View this post on Instagram
We are excited to announce the next phase of our equity and inclusion initiative. In our efforts to increase representation, we are working to create new industry standards, add new voices to our Board of Governors and expand the Best Picture category. Head to the link in our bio to read all about it.
A post shared by The Academy (@theacademy) on Jun 12, 2020 at 12:59pm PDT
Filmiakadeemia kodulehel tehtud avalduse järgi ei kõigu edaspidi enam parima filmi kategooria nominentide arv olenevalt aastast, vaid auhinnale kandideerivad igal aastal garanteeritult kümme nominenti. Samuti on akadeemia plaanide hulgas luua filmitööstuse tippjuhtidest koosnev löökrühm, kes arendab välja uued kvalifitseerumisnõuded eesmärgiga tagada, et võistlusele pääsenud filmide valik on mitmekesisem.
Akadeemia soovib muudatusi teha ka oma liikmete seas ja lisaks mitmekesisema liikmeskonna loomisele koolitada neid ka erapoolikuse ja kallutatuse osas.
Äsja liikmeks nimetatud Ava DuVernay märkis siiski, et eesmärkide tõeliseks saavutamises on vaja mõista, kui palju veel on vaja ära teha. "Me peame kuulama, õppima, väljakutsele vastu astuma ning ning panema end ja oma kogukonda vastutama."
|
Filmiakadeemia avalikustas meetmed mitmekesisuse suurendamiseks
|
https://kultuur.err.ee/1101826/filmiakadeemia-avalikustas-meetmed-mitmekesisuse-suurendamiseks
|
Filmiakadeemia avalikustas meetmed, kuidas tegeleda oma vähese mitmekesisuse ja esindatuse probleemiga. Need hõlmavad muu hulgas muudatusi filmiakadeemia enda liikmete hulgas ning Oscaritele kvalifitseerumise nõuetes.
|
Samuti võib nüüdsest jälle hümnimängimise ajal riigis vohava ebaõigluse vastu protestiks põlvitada. Vastava praktikaga alustas endine San Francisco 49ersi mängija Colin Kaepernick, aga 2018. aasta mais selline teguviis keelustati.
Juuni alguses olid mitmed NFL-i mängijad, nende seas tuntumatest nimedest Patrick Mahomes ja Odell Beckham jr. kutsunud üles rassismi ja mustanahaliste inimeste süstemaatilist rõhumist hukka mõistma.
Hetkel USA-s toimuvad rassismiteemalised rahutused ja arutelud algasid pärast seda, kui Minneapolise valgenahaline politseinik tappis 25. mail kinnipidamise käigus mustanahalise kurjategija George Floydi.
|
NFL eraldas rassismiga võitlemiseks 250 miljonit USA dollarit
|
https://sport.err.ee/1101831/nfl-eraldas-rassismiga-voitlemiseks-250-miljonit-usa-dollarit
|
Ameerika jalgpalli liiga NFL panustab järgmise kümne aasta jooksul 250 miljoni USA dollariga (ca 222 miljonit eurot) võitluses süsteemse rassismi vastu Ameerika Ühendriikides. NFL-i fond hakkab toetama nii praegust kui ka ajaloolist ebaõiglust afroameeriklaste vastu.
|
Koroonakriisi algusest on mu Facebooki feed täis kutseid veebikontsertidele. Kas rõõmustada, et kultuur tuleb koju kätte, või tunda süümepiinu – veel üks asi, millega ma toime ei tule? Pärast tööpäeva kodukontoris ja veebikeskkonnas peetud koosolekuid ei tõuse käsi kergelt uuesti arvutikaant avama, et veebikontserdist osa saada. Leiutan vabandusi, et see pole ikka see ja et kodus pole vaikset nurka, kus saaks segamatult kuulata (see on muidugi samuti tõsi), aga tegelikult olen lihtsalt väsinud: ma ei taha, ma ei viitsi. Olen väsinud sellest, et kogu töine ja muu elu on kolinud samadesse suhtluskanalitesse internetis. Esialgne lootus, et kodusolek säästab ürituselt üritusele liikumisele kuluvat aega, on päädinud sellega, et kuskil pole pääsu: olen kõigist ja kõigest võrdselt ühe klõpsu kaugusel. On selgunud, et asi pole ainult minus: avastasin, et räägitakse lausa uuest vaimse tervise probleemist, mis on populaarse konverentsiplatvormi järgi nimetatud Zoomi-väsimuseks (Zoom fatigue). Lugupeetud meediaväljaanded kirjutavad sellest ja jagavad lausa näpunäiteid, kuidas videokoosolekust viisakalt keelduda. 1
Miks siis ekraani vahendatud suhtlus meid niiviisi kurnab? Inimene on programmeeritud pöörama tähelepanu nägudele. Juba vastsündinud hoiavad tähelepanu pikemalt näol – ja mitte lihtsalt nägudel, vaid nad eelistavad vaadata ilusaid inimesi 2 – kui mõnel elutul objektil. 3 Kaaslasega vesteldes vaatame talle otsa, aga aeg-ajalt liigub pilk ka mujale. Veebikaamera vahendusel suhtlemise korral on pildil nägu suures plaanis. Muud, millel pilku puhata, polegi õieti ja see on väga väsitav. Alateadlikult analüüsitakse pidevalt kaaslaste nägu ja meie taju on häiritud. Vestluse jälgimise teevad keeruliseks ka tehnilised probleemid, nagu viivitused heli edastamisel, katkev heli ja hanguv pilt, kajad ja häälemoonutused. 2014. aastal tehtud uuringust selgus, et kaugsuhtluse tehnilised probleemid mõjuvad halvasti ka selle inimese tajumisele, kelle sidekanalis need esinevad. 4 Enamasti kuvatakse videokonverentsi-keskkondades peale vestluspartneri ekraanile ka rääkija enda nägu ja sellelt peeglilt on veel eriti raske pilku ära pöörata. Peeglisse vaatamist on uuritud ja leitud seoseid enesehinnanguga: kui inimesele meeldib, mida ta seal näeb, tõstab enda vaatamine enesehinnangut veelgi ja tekitab häid emotsioone, aga kui oma peegelpilt rahulolu ei paku, süvendab pikem peegli ees olek ebakindlust ja halbu emotsioone. Välja on toodud seegi, et mehed on oma peegelpildiga pigem rahul või selle suhtes ükskõiksed, aga naised (ka kaunid) pigem enesekriitilised. 5
Pole siis ka ime, et isegi pooletunnine koosolek mu tõeliselt ära kurnab ja võimalus pärast ametlikku tööpäeva lõppu veebikontserdil lõõgastuda ei ahvatle. Muusika ahvatleb küll, aga eelistan seda pigem ainult kuulata (siis ka mõnda tuttavat ja turvalist muusikapala), aga ilma otsepildita arvutiekraanil. Veebikontserte tehakse ju selleks, et näha esinejaid ja kuulda reaalajas esitust, et oleks nagu päris. Aga ei ole kaugeltki nagu päris. Isegi kui kontsertidest rääkides rõhutatakse ennekõike muusika tähtsust, ei ole harjumuspärane kontsert ju ainult heliline, vaid multisensoorne kogemus. Võib-olla tuleb mu tõrge ka sellest, et tunnen peale elus muusika samaväärselt puudust ka kontserdile mineku (kodust välja, mõtelge!) ärevusest, riiete valimisest, hirmust, et jään ehk hiljaks, tuttavatest nägudest, kava ostmisest, lavavalgustusest, veidi ebamugavast toolist, tagapingisosinatest ja mõtetest, mis saavad tekkida ainult seal, päriselt. Arvuti ees vahtimine (lapsed seljas aelemas ja pesumasin undamas) süvendab kontrasti kunagi kogetud elamuste ja praegusest olukorrast tingitud paratamatuse vahel.
Kuulmistaju on hämmastav ja inimene suudab tuttava meloodia kokku panna ka väga piiratud helikvaliteedi juures. Kui aga eesmärk on saada kõrvade kaudu sügavam elamus, mitte pelgalt meloodia ära tunda, tuleks võtta end kokku, otsida siiski üles vastav juhe või pult ning kasutada kontserdiülekande jälgimiseks parimat helisüsteemi, mis kodus võtta on. Füüsikateadmised tulevad kasuks: naturaalsete helide puhul saab ülemhelisid moodustada teoreetiliselt lõpmatuseni (välja kuulata küll mitte, sest meie füüsis seab omad piirangud), aga elektroonilises sidekanalis tõmmatakse siiski ühel hetkel piir ette: heli pakitakse kokku ja selle loomulikku potentsiaali vähendatakse. Samuti tuleb silmas pidada, et muusik ja kuulaja asetsevad erineva akustikaga ruumides ja kui kasutada kõlareid, võib kuulamisruum heli muuta. Ma isegi ei tea, kas kõrvaklapid on parem valik. Võib-olla on seegi minu kiiks, aga ma ei armasta neid eriti. Asi pole vist isegi füüsilises ebamugavuses, vaid imelikus tundes, et muusika kõlab ilma ruumis liikumata: minu peas kõlab muusika, aga see ei ole muusika, mida ma ise ette kujutan, vaid keegi on selle sinna pannud. Päris akadeemilisel kontserdil me ju ka ei istu klappidega. Ja päris bändikontserdil me ei karga lava ees, klapid peas. Kõrvaklappidega on tore luua oma väike mull, aga väliselt on see ka üsna märgiline: jätke mind rahule, ma tahan praegu olla üksi oma helidega. See on aga vastuolus kontserdi kollektiivse olemusega.
Jõudsin oma mõtetega sinnamaani, et arvutiekraanil kontserdi puhul jääb puudu just praegu nii levinud vajalikust vahehoidmisest esineja ja publiku vahel. Ma ei taha oma lemmikbändi või solisti endale visuaalselt nii lähedale, ma tahan teda imetleda laval. Ja ma tahan n-ö tunda, kuidas heli algab lavalt ja liigub minuni. Ja nagu esinejagi tahan ma publikut.
Mis see kontsert siis ikkagi on? Mulle näib, et see täidab muusika evolutsiooni teooriate järgi inimeste rituaalivajaduse, tuues kokku suure hulga inimesi ja tekitades neis sünkroonsuse nii emotsionaalses kui ka sõna otseses mõttes. Muusika paneb massid sekunditega väga orgaaniliselt koos liikuma. Panin Google'i otsingumootorisse küsimuse, miks meile meeldib kontserdil käia, ja sain muljetavaldavad 870 000 000 vastet. Inimesed arutlevad (peamiselt küll popmuusika) kontsertidel käimise üle foorumites ja jagavad oma eredamaid kogemusi. Loomulikult kirjeldatakse muusikat, aga ennekõike just kohapeal tekkivat tunnet, kus suurt rolli mängivad teised kohalviibijad, heli valjus ja kvaliteet, efektne vaatemäng ning sõpradega koos ajaveetmine (nii enne kui ka pärast kontserti), aga ka sellised asjad nagu riietumine esineja nimega särki ja mobiiltelefoniga vilgutamine, koos publikuga sünkroonis hüppamine, plaksutamine ja esinejaga kõva häälega kaasalaulmine.
Võib-olla on veebikontserdi asemel hoopis parem mõte vaadata mõne päris kontserdi salvestust, kuigi ka see pole vist päris see, millest puudust tunneme. Räägitakse, et veebikontserdid ei kao ilmselt ka pärast kriisist väljumist. Ja tegelikult on see ikka suurepärane, et kultuur tuleb koju kätte, eriti kui päris kontserdile minna võib olla füüsiliselt raske või logistiliselt keeruline või kui lennukid teiste riikide muusikuid enam päriselt kohale tuua ei saa.
1 Kathleen Walsh, Zoom Fatigue: How to Politely Decline a Call During Quarantine. – New York Times 20. II 2020. https://www.nytimes.com/2020/05/20/smarter-living/coronavirus-zoom-facetime-fatigue.html
2 Alan Slater, J. Gavin Bremner, Scott P. Johnson, Penny Sherwood, Newborn Infants' Preference for Attractive Faces: The Role of Internal and External Facial Features. – Infancy 2000, 1(2), lk 265–274.
3 Alan Slater, Visual perception in the newborn infant: issues and debates. – Intellectica 2002, 34, lk 57–76.
4 Katrin Schoenenberg, Alexander Raake, Judith Koeppe, Why are you so slow? – Misattribution of transmission delay to attributes of the conversation partner at the far-end. – International Journal of Human-Computer Studies 2014, 72, lk 477–487.
5 Kate Fox, Mirror, mirror: a summary of research findings on body image. Social Issues Research Centre, 1997. http://www.sirc.org/publik/mirror.html
|
Marju Raju. Veebikontsertide paradoks
|
https://kultuur.err.ee/1101825/marju-raju-veebikontsertide-paradoks
|
Veebikontserte tehakse ju selleks, et näha esinejaid ja kuulda reaalajas esitust, et oleks nagu päris. Aga ei ole kaugeltki nagu päris, kirjutab Marju Raju Sirbis.
|
Kuninganna Elizabeth jälgis lossi hoovis sotsiaalse distantsi reegleid järgivalt korraldatud sõjaväe tseremooniat, mis asendas tavapärastelt Londoni kesklinna läbivat paraadi. Suuremad sünnipäevapidustused on Ühendkuningriigis koroonaviiruse pandeemia tõttu tühistatud.
Tegemist oli kuninganna esimese ametliku avaliku esinemisega pärast seda, kui riik COVID-19 tõttu märtsi lõpus suleti.
94-aastane kuninganna vaatas Windsori lossi õues Walesi kaardiväe 1. pataljoni riviharjutust.
Kuninganna, kes elab koos oma 99-aastase abikaasa prints Philipiga Londonist läänes asuvas lossis, on viimase kolme kuu jooksul teinud koroonakriisi tõttu brittidele mitu julgustava sõnumiga pöördumist, sealhulgas ka televisioonis, mis on tema 68-aastase valitsemisaja jooksul olnud väga haruldane.
Üle pika aja taas avalikkuse ette tulnud kininganna kandis tseremoonial nefriitrohelist mantlit ja kübarat ning Walesi kaardiväe teemantprossi.
Selle nädala alguses avaldas Buckinghami palee kuningapaari uue foto, et tähistada Philipi sünnipäeva.
Kuninganna tegelik sünnipäev on 21. aprill, kuid tema sünnipäeva tähistatakse ametlikult juunis.
|
Windsori lossis tähistati kuninganna Elizabethi ametlikku sünnipäeva
|
https://www.err.ee/1101830/windsori-lossis-tahistati-kuninganna-elizabethi-ametlikku-sunnipaeva
|
Briti monarhide suveresidentsis Windsori lossis tähistati laupäeval koroonakriisi tõttu tagasihoidlikuma tseremooniaga kuninganna Elizabeth II ametlikku sünnipäeva.
|
Tabeliliider Liverpooli edu tiitlikaitsja Manchester City ees on 25-punktiline ning meeskonda lahutab esimesest meistritiitlist 30-aastase vaheaja järel kõigest kaks võitu. Koroonaviiruse pandeemia tõttu mängitakse aga hooaeg lõpuni kinniste uste taga, mistõttu võidaks Merseyside'i klubi kauaoodatud tiitli ilma poolehoidjate toeta.
"See saab olema fantastiline kui see viimaks juhtub, aga seal ei saa fänne olema," rääkis 1990. aastatel Liverpooli ja Madridi Reali esindanud McManaman BBC-le. "Tulevikus pääsevad fännid taas staadionile ja nad saavad siis korralikult tähistada ja linnas paraadi korraldada, kuid me kõik nägime milline oli fännide reaktsioon siis, kui Liverpool [eelmisel aastal] Meistrite liiga võitis. Kui nad 30 aasta järel liiga võidavad, siis nad (fännid – toim.) tähistavad, aga see ei saa olema sama, mis tähistada koos meeskonnaga staadionil."
Liverpool naaseb Inglismaa jalgpalli kõrgliigas võistlustulle 21. juunil, kui võõrsil minnakse vastamisi linnarivaal Evertoniga. Hooaja lõpuni jääb veel üheksa kohtumist.
|
Liverpooli legend: tiitlivõidul oleks mõru maik juures
|
https://sport.err.ee/1101823/liverpooli-legend-tiitlivoidul-oleks-moru-maik-juures
|
Liverpooli kunagise ründetähe Steve McManamani sõnul oleks meeskonna meistritiitli võit tühjal staadionil pettumust valmistav.
|
Maailma kõige rahumeelsemaks riigiks hinnati Islandit (skoor 1,078), millele järgnesid Uus-Meremaa, Portugal, Austria, Taani, Kanada, Singapur, Tšehhi, Jaapan ja Šveits (skoor 1,366 punkti).
Eesti lähiriikidest oli Soome 14. kohal 1,404 punktiga, Rootsi 15. kohal 1,479 punktiga, Läti 34. riik 1,7 punktiga, Leedu 36. riik 1,706 punktiga.
Kõige vähem rahumeelsed riigid on Venemaa, mis on edetabelis 163 riigi hulgas 154. kohal 3,049 punktiga. Venemaast tagapool on Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Liibüa, Somaalia, Jeemen, Lõuna-Sudaan, Iraak, Süüria ja Afganistan (viimase skoor 3,644).
Maailmas kokku paranes rahuindeks 81 riigis ja halvenes 80 maal. Samas riikide keskmine skoor kasvas 0,34 punkti võrra, mis näitab üldist olukorra halvenemist.
Eesti Euroopa riikide tagumises pooles
Euroopa riikidest on Eesti 21. kohal, Poola järel ja Itaalia ees.
Eesti skoor siseriiklike ja välismaiste konfliktide valdkonnas oli 1,411, millega asume riikide teise kolmandiku alguses. Kõige madalam oli näitaja Botswanas, Mauritiusel, Singapuris ja Uruguais (kõigis 1,000), Bulgaarias ja Islandil (1,001). Kõige halvem oli olukord selle näitaja alusel Jeemanis, Afganistanis ja Süürias (kõigis üle 3,6 punkti).
Sotsiaalse turvalisuse ja julgeoleku näitajatega asus Eesti esimese veerandi lõpus, meie skoor oli 1,945. Kõige paremad olid näitajad Islandil (1,164), Singapuril (1,224), Jaapanil (1,256), Norral (1,256) ja Šveitsil (1,277), kõige halvemad Lõuna-Sudaanil (4,074), Iraagil (4,150) ja Afganistanil (4,275).
Militariseerituse näitajatelt asub Eesti maailma riikide esimese ja teise veerandi piiril, meie skoor oli 1,578. Kõige vähem militariseeritud on Island (1,029), Ungari (1,151) ja Uus-Meremaa (1,170), kõige militariseertumad riigid aga Prantsusmaa (2,767), USA (3,060), Põhja-Korea (3,224), Venemaa (3,241) ja Iisrael (3,914).
Organisatsioon hindas ka vägivalla majanduslikku mõju riikidele, püüdes lisaks otsestele kuludele arvestada ka kaudseid kahjusid. Nende andmete kohaselt on maksab vägivald Eesti sisemajanduse kogutoodangule (SKT) kuus protsenti SKT-st, millega me oleme maailma riikide seas 76. positsioonil. Kõige suuremat kahju - tekitab vägivald Süüria majandusele (60 protsenti SKT-st), Lõuna-Sudaani (57 protsenti) ja Afganistani (52 protsenti) majandusele. Kõige vähem kahjustab vägivald aga Ghana, Qatari, Malawi ja Indoneesia majandust (2 protsenti SKT-st).
Global Peace indeksit koostatakse alates 2007. aastast. Riigile koha määramisel võetakse arvesse 23 näitajat, mis mõõdavad nii siseriiklikke (vägivald ja kuritegevus) kui ka välispoliitilisi (rahvusvahelised suhted ja kaitsekulutused) parameetreid.
|
Eesti sai maailma rahuedetabelis 30. koha
|
https://www.err.ee/1101822/eesti-sai-maailma-rahuedetabelis-30-koha
|
Organisatsiooni Majanduse ja Rahu Instituut koostatavas iga-aastases riikide rahumeelsuse indeksis (Global Peace Index, GPI) sai Eesti tänavu 30. koha, olles parandanud oma positsiooni eelmise korraga kolme koha võrra. Vägivalla kulu Eesti ühiskonnale hindas instituut kuuele protsendile SKT-st.
|
Igakevadine ärevus 9. mai tähistamise pärast. Minister tahab saata koolilapsed sügisel (kolhoosi)põldudele. Sõjavägi laseb samal ajal märki Tapa mõisa pihta. Järsku oleks võinud Tallinna linnahalli ka õhku lasta? Ja kas Päts ikka väärib monumenti? Terve rida suuremaid ja väiksemaid, vanemaid ja uuemaid vaidlusi Eesti ühiskonnas keerleb ajaloomälu ümber.
Eesti pole ainulaadne. Kogu maailmas on mäletamine järjest olulisemal kohal ja seda põhjusega. 20. sajandi lõpus toimunud suured poliitilised muutused – külma sõja lõppemine Ida-Euroopas ja diktatuuride kokkuvarisemine mitmel pool mujal maailmas – tekitasid vajaduse keerulised mälestused läbi töötada. Praeguseks ei ole see protsess kaugeltki lõppenud.
Ehkki asumaad iseseisvusid juba ammu, kestab pärandi dekoloniseerimine veel edasi. Ajastu märgina jõuab see isegi popkultuuri, nagu näitas Beyoncé ja Jay-Z video "Apes**t" (2018), mis oli võetud üles Louvre'is kolonialistlikest stereotüüpidest laetud teoste taustal – samal ajal kui Prantsusmaal vaieldi selle üle, kas endistest kolooniatest pärit kogud peaks tagasi andma. Samas pakub ka migratsioon ajaloomälust rääkimiseks uusi väljakutseid. Näiteks kuidas peaks Saksamaa türgi kogukond suhestuma natsionaalsotsialismiga? Kuidas aga vastsed põgenikud? Ja millised on pagulaste võimalused oma mälestustega tegelemiseks?
Mälukonfliktid ja mälestuste kommertsialiseerimine
Tõejärgsel ajastul tekitavad populism, radikaalsed liikumised ja mitteliberaalsed valitsemisvormid muidugi üha uusi mälukonflikte juurde. Üheks ilmekaks näiteks on USAs kodusõja mälestusmärkide ümber puhkenud võitlused. Samal ajal näeme aga ka mälu globaliseerumist. Tekivad uued globaalsed mälupaigad – COVID-19 saab kindlasti olema üks nendest. Samuti globaliseeruvad ajaloo kujutamise viisid. See on eriti hästi jälgitav visuaalkultuuris. Siin võib mõelda näiteks filmile "Risttuules" (2014). Kogu oma vaieldamatu omapära juures peegeldab film globaalseid genotsiidi kujutamise viise, mille tegid tuntuks sellised holokausti kujutavad filmid nagu "Schindleri nimekiri" (1993). Sarnaseid võtteid kasutab ka lätlaste küüditamisaineline film "Melanija kroonikad" (2016).
Konfliktide kõrval tähendab mälubuum ka mälestuste vohamist ja kommertsialiseerimist. Massiline turism on kasvatanud muuseumite ja pärandipaikade hulka. Koroonakriisi ajal külastatakse näitusi muidugi virtuaalselt – see näitab muu hulgas, kui ulatuslik on digipöörde mõju mälule. Ja kui märgata, et paljud maailma muuseumid on kättesaadavad portaalis Google Arts and Culture, toob see hästi ilmsiks ka suurkorporatsioonide üha kasvava võimu maailma kultuuripärandi üle.
Aprillikuu Müürilehes kirjutas Berk Vaher retrokultuuri vohamisest 21. sajandil. Sellegi on teinud võimalikuks digitehnoloogia areng, tänu millele on pärand palju lihtsamini kättesaadav – igaühele ja kas või oma kodus. Olgu selleks siis mõne arhiivi andmebaasis leiduv keskaegne käsikiri või nõukogudeaegsete šokolaaditahvlite galerii, mille mõni blogija on üles riputanud. Ent mida rohkem on digiteeritud kogusid, seda raskem on ka tähelepanu võita. Muuseumid, arhiivid, raamatukogud püüavad leida järjest enam just aktiivseid ja loovaid kasutajaid, kes nende digikogudega tegeleksid, miksiksid piltidest või heliribadest midagi uut või aitaksid vabatahtlikuna infot korrastada.
Kuidas me mäletame?
Tõsiasi, et mälu on üks tänapäeva ühiskonna võtmeteemasid nii heas kui ka halvas, on muutnud põhjalikult ka ajaloolaste tööd. Levinud ettekujutuse kohaselt peaksid nad tegelema minevikuga. Järjest enam pakub ajaloolastele huvi aga hoopis see, kuidas minevikku mäletatakse. Näiteks kui hiljuti tähistati üle maailma saja aasta möödumist I maailmasõjast, siis ei räägitud ainult sõjast endast, vaid ka selle mäletamise viisidest. Eestis oli teemaks peamiselt unustamine: miks on see suur sõda, kus Eestis osales 100 000 meest, siinses ajaloomälus tagaplaanil?
Mäluga ei tegele kaugeltki ainult ajaloolased, vaid ka sotsioloogid, semiootikud, kirjandusteadlased jt. Paljude teadlaste jaoks muudab mälu atraktiivseks võimalus ühiskonnas kaasa rääkida. Ühtlasi on mälu-uuringute kaudu tulnud käibele mitmeid teooriaid ja mõisteid, mis kujutavad endast kasulikke tööriistu ka teistele peale uurijate.
Pole olemas ühte suurt mäluteooriat, vaid palju erinevaid. Üldised põhimõtted on ajaloolane Peter Burke kokku võtnud järgmiselt: "[Ü]hiskondlik mälu on valikuline, [seega] tuleb kindlaks teha valiku põhimõtted ning jälgida, kuidas need varieeruvad sõltuvalt kohast ja grupist ning muutuvad aja jooksul. Mälestused on ümberkujundatavad ja meil tuleb välja selgitada, kes ja kuidas neid vormib ning mil määral on see võimalik."[1] Seda illustreerivad hästi näiteks eri aegadest pärit ajaloopildid. 1930. aastatel joonistatud pilt muistsest vabadusvõitlusest räägib oma ajast: sõjameeste kultusest, soovist luua noorele riigile iidsem ja võidukam ajalugu. Nõukogudeaegsetel ajaloopiltidel muistsete eestlaste kuvand muutub – viikingite-isandate asemel mässavad seal sakslaste vastu takused talupojad.
Kollektiivne ja kultuurimälu
Mälu käsitlevatest mõistetest on kõige vanem ja tuntum "kollektiivne mälu". Selle lõi Maurice Halbwachs 1920.–30. aastatel. Nagu paljusid teisi 20. sajandi alguse sotsiolooge, huvitas ka teda kaasaegne modernne ühiskond: kuidas suudab see koos püsida ja säilitada ühtsuse olukorras, kus varem inimesi koos hoidnud nähtused on oma tähtsust kaotamas. Küladest linnadesse kolides kadusid kogukondlikud sidemed, autoriteeti olid minetamas religioon ja monarhia. Halbwachsi arvates sai moodsate ühiskondade sidekoeks kollektiivne mälu – grupisisese solidaarsuse ja järjepidevuse kindlustasid jagatud mälestused ühisest minevikust.
Niisiis väitis ta, et mälu on kollektiivne nähtus ja ka iga inimese isiklik mälu sõltub ühiskondlikust raamistikust. Sõna otseses mõttes mäletavad küll üksikisikud, kuid ühiskonnagrupid määravad, mis on mälestusväärne ja kuidas seda tuleb mäletada. Tema idee oli omas ajas revolutsiooniline, kuna 20. sajandi alguses peeti rahvuse mälu peaaegu bioloogiliseks, kaasasündinud nähtuseks ning armastati rääkida näiteks rassimälust. Halbwachs, kelle abikaasa oli juut, suri II maailmasõja ajal Buchenwaldi koonduslaagris.
Tema pärand avastati uuesti alles 20. sajandi lõpus. 1980. aastatel algatas ajaloolane Pierre Nora Prantsusmaa mälupaikade kaardistamise. Kogumik "Les lieux de mémoire" ilmus aastatel 1984–1992 seitsmes köites ja 5623 leheküljel. Mida ta terminiga "mälupaik" silmas pidas? Mälupaigad võivad tõepoolest olla kohad – piirkonnad, ehitised või monumendid. Aga mõiste hõlmab ka paljut muud. Mälupaigaks võivad olla ajaloolised isikud, kirjandusteosed, sümbolid, mälestuspäevad, kunstitööd, laulud jne. Nende ülesanne on kogukonna, näiteks rahvuse, mälu korrastamine ja suurte sümbolite ümber koondamine. Nora eeskuju on olnud nakkav – praeguseks on ilmunud terve hulk teoseid paljude maade ja järjest enam ka rahvusüleste mälupaikade kohta. Eestis sellist kogumikku pole, kuid mälupaigana on analüüsitud näiteks jüriöö ülestõusu ja vabadussõda, Tallinna ja Narva vanalinna.
Nora pidas mälupaiku siiski kogukonna tõelise, eheda mälu kunstlikuks aseaineks. Ta uskus, et autentne mälu sünnib väikestes külakogukondades ja seda antakse edasi suuliselt. Paljud teised teadlased arvavad, et läbi ajaloo on mälu aidanud kanda edasi kultuur. Kommunikatiivne mälu sünnib vahetus suhtluses ja kestab niikaua, kuni kestab põlvkondlik mälu – kuni 100 aastat. Kultuurimälu võib kesta märksa kauem ja levida kaugemale. Kultuurimälu kontseptsiooni autor on egüptoloog Jan Assmann. Temalt pärineb ka tsitaat, mida on sageli korratud: "Kultuurimälu mõiste moodustavad kõik need igale ühiskonnale ja igale ajastule iseloomulikud taaskasutatavad tekstid, pildid ja riitused, mida "kultiveerides" ühiskond oma minapilti stabiliseerib ja edasi annab, kollektiivselt jagatud teadmine – peaasjalikult mineviku kohta, kuid mitte ainult –, millele toetub rühma teadlikkus oma ühtsusest ja eripärast."[2]
See ei tähenda, et kultuurimälu oleks muutumatu. Aleida Assmann on kasutanud kultuurimälu toimimise illustreerimiseks "arhiivi" ja "kaanoni" mõistet: kaanoniks on see osa kultuurimälust, mis on aktiivselt ringluses, ning arhiiviks kõik see, mida parasjagu ei kasutata. Piltlikult võiks seda võrrelda muuseumiga: osa teostest on näitusesaalis (kaanon) ja teised samal ajal hoidlates (arhiiv). Kultuurimälu dünaamikast on kirjutanud palju Astrid Erll ja Ann Rigney. Nad rõhutavad, et mälupaigad sünnivad siis, kui mõnda ajaloolist nähtust, sündmust jne esitatakse järjepidevalt eri meediumides ja žanrites. Näiteks ei piisa selleks, et mõnest ajaloolisest isikust saaks mälupaik, veel tema monumenti raiumisest. Ta peab figureerima pidevalt ka teistes meediumides: kunstis ja teatris, kirjanduses ja filmis jne. Iga uus esitus võimendab, aga teatud määral ka muudab tema tähendust.
Identiteetide loomine ja mälupoliitika
Nagu öeldud, ei ole ühte suurt mäluteooriat. Küll aga on uurijad üksmeelel selles, et kollektiivne mälu ei ole kogukondadele ja rahvustele kaasa sündinud, vaid see on miski, mida nad loovad ja konstrueerivad. Kollektiivne mälu tõstab minevikust esile selle, mis on oluline käesoleva ajahetke jaoks. Täites olulist rolli identiteedi loomisel, peab ta pakkuma kinnitust kogukonna ajaloost ja järjepidevusest, ühistest kogemustest ja muidugi ainulaadsusest. Sellest hoolimata on mälu väljendused väga rahvusülesed – juba enne globaalse digitehnoloogia levikut oli eri rahvaste kultuurimälu tihedalt põimunud. Seda illustreerivad hästi näiteks 19. sajandil püstitatud monumendid – kõik need triumfikaared, võidujumalannad ja kindralid on üle maailma üsna sarnased. Aga ka praegusaja minimalistlikel monumentidel on oma globaalne keel, nii näiteks on Maarjamäe memoriaali autorid tsiteerinud teadlikult Washingtonis asuva Vietnami sõja mälestusmärki, mis kujutab endast samuti pikka tumedat seina langenute nimedega.
Teadlased on tegelenud palju mälu rolliga identiteetide loomisel. Samuti on nende jaoks oluliseks teemaks kollektiivse mälu ja võimu seosed ning mälupoliitika. Kuidas on riigid mäletamist kasutanud? Mis rolli on see mänginud riikidevahelistes suhetes? Näiteks kuidas on sündinud ja toiminud rahvusvaheline andekspalumise poliitika? 1970. aastal langes Saksamaa Liitvabariigi kantsler Willy Brandt Varssavi getos andekspalumise märgina põlvili. Sellest sai sümboolne eeskuju. Arutelud, kuidas ja mil moel peaksid riigid minevikus toimunud kuritegude eest andeks paluma, kestavad siiani ja puudutavad näiteks ka koloniaalajalugu. Selle kõrval on kujunenud omapäraseks nähtuseks võistlus ohvriks olemise nimel. Ida-Euroopa riigid soovivad Nõukogude poliitilise terrori hukkamõistmist ja võrdsustamist Natsi-Saksamaa toime pandud inimsusvastaste kuritegudega. Samas ei ole nad ise alati nõus arutama holokausti ja kollaboratsionismi pärandi üle.
Siiski võib kollektiivse mälu puhul märgata järjest suuremat avatust – üha enam tegeletakse varem marginaliseeritud mälestustega. Eestis on aidanud sellele kaasa uurimuslik kunst, nii on näiteks Jaanus Samma 56. Veneetsia biennaali jaoks valminud "Esimees" (2015) ja kunstniku mitmed teised teosed kaardistanud queer -kogukonna mälu. Teine näide on Maria Kapajeva näituse- ja raamatuprojekt "Unistus on helge, veel ebaselge" (2017–2020). See tugineb kunstniku tööle suulise ajaloo ja perekonnaarhiividega ning tõstab fookusesse mitmekordselt tõrjutud rühma: Narva Kreenholmi vabriku venekeelsed naistöölised, kes on jäänud vabriku sulgemise järel töötuks. Vajadusest eestivenelaste mäluga tegeleda on kirjutatud palju, kuid siiani kohtab seda kultuurimälus harva – olgu siis ajalooõpikutes, muuseumides või filmides ja teatris. Tihti tõstetakse esile Eestiga seotud vene päritolu kultuuriheeroseid, valgekaartlasi või vabadussõjas Eesti poolel võidelnud venelasi. Kirjandusteadlane Epp Annus on aga pakkunud välja, et selle asemel võiks otsida jagatud mälu – kaardistades näiteks jagatud kogemusi nõukogude argielust ja kodukultuurist.
Mälu, kriisid ja haiguspuhangud
Maailmas arutatakse viimasel ajal üha enam selle üle, mida tähendab mälu antropotseeni ja keskkonnakriisi ajastul. Kas ja kuidas saaks mäluga tegelemine olla kasuks keskkonnale? Teadlaste, muuseumide ja arhiivide kuraatorite, ametnike ja aktivistide võimalused on kahtlemata erinevad. Küll aga tuleb neil kõigil rinda pista unustamisega – mälu perspektiivist on keskkond olnud suuresti unustatud. Miks on loomad ja taimed, aga ka bakterid ja viirused kollektiivses mälus nii tagaplaanil, eriti võrreldes poliitilise ajalooga? Ka selle küsimuse on koroonakriis muutnud enneolematult aktuaalseks.
Juba varem on nii mõnedki mälu-uurijad soovitanud loobuda inimkesksusest. See ei tähenda sisseelamist puude või põõsaste mälupiltidesse, vaid kõige viljakam näikse siiski keskenduda inimese, looduse ja keskkonna suhetele – on ju ka keskkonnakriis inimese tekitatud. Elusloodusega on tegelenud viimasel ajal palju keskkonnaajalugu. Näiteks on kirjutatud põnevalt sääskede ja nende edasi kantud haiguste tähtsusest ajaloos. Väike võib olla ootamatult suur.
Ilmselt toovad lähiaastad rohkelt selleteemalisi näitusi, raamatuid, filme jm. Vahest (taas)avastame me tänu sellele mitmesuguseid tekste, pilte jne, mis tegelevad haiguste, pandeemiate, keskkonnakriisidega – ja loodetavasti ka toimetulekuga. See võiks tuua kultuurimälu unustatud kihistustest käibele ressursse, mis aitavad uuel kriiside ajastul paremini toime tulla. Nii imestatakse praegu üle maailma, miks on aastatel 1918–1920 kümneid miljoneid tapnud Hispaania gripi pandeemia jäänud kollektiivses mälus tagaplaanile. Eestis leidub samast ajast kohalik näide, vabadussõja lõpus puhkenud tüüfuseepideemia – ka seda ei mäletata kuigi hästi.
Haiguspuhanguid on Eestis muidugi olnud teisigi. Eesti linnakirjandust uurinud Elle-Mari Talivee on öelnud, et siinses kirjanduses on haigusi, aga ka linnades ja tööstusasulates saastunud keskkonna tõttu tekkinud terviseprobleeme kirjeldatud üksjagu. Võib-olla näeme lähiaastatel selle traditsiooni uuele elule ja ringlusesse toomist. Muidugi ei saa uusi mälupaiku kogukondadele vägisi peale suruda ja eriti ei peaks see olema uurijate ülesanne. Ent kui oletada, et lood haiguste ja epideemiate ajaloost vastavad ühiskonnas levivatele ootustele ja vajadustele, võivad nendest järk-järgult tekkida uued mälupaigad küll.
Mitte ainult kannatused ja traumad
Kultuurimälu kätkeb endas kahtlemata ka võimestavat potentsiaali. Ann Rigney on väitnud, et traumade kõrval võiksidki mälu-uurijad tegeleda rohkem ka näidetega lootusest ja muutustest. Nii ongi ta ise asunud uurima aktivismi ja protesti rahvusülest kultuurimälu. Selle näiteks on ka keskkonnaliikumised. Nende puhul on samuti oluline eri kogukondade mälestuste kaardistamine. Muu hulgas võib see aidata märgata uusi kaasamise võimalusi. 2019. aastal tegime Tallinna Ülikooli tudengitega Eesti Ajaloomuuseumisse pop-up -näituse fosforiidisõjast, võttes fookusesse virumaalaste mälestused.[3] Selle käigus avastasime, et on üsna hästi teada, mida arvasid 1980. aastatel keskkonnast ja kaevandamisest Tallinnas ja Tartus elavad inimesed. Märksa vähem on talletatud seda, mida mõtlesid virumaalased.
Ometi võiks nende mälestuste kogumisest olla abi ka praegustes debattides. Arutelud keskkonnaliikumiste ajaloo üle on käimas ka mujal. Näiteks avaldas USA keskkonnaajaloolane Chad Montrie hiljuti raamatu ""Hääletu kevade" müüt".[4] Ta ei eita, et Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamat oli äärmiselt oluline nagu ka see, kuidas tal õnnestus mobiliseerida põllumajanduskemikaalide vastu võitlema haritlasi ja äärelinnades elavat keskklassi. Ometigi väidab Montrie, et USAs olid juba kaua aega enne seda võidelnud keskkonna eest mitmesugused tööliste organisatsioonid. Nende liikumiste ajaloo avastamine võib aidata kaasata tööstuspiirkonnas elavaid inimesi, keda näidatakse praegu sageli hoopis rohelepete ohvritena.
Kollektiivne mälu on seega nagu kriis – kätkeb endas ohte ja konflikte, kuid samavõrd ka potentsiaali muutusteks. Võtmetähtsusega on tahtmine sellest rääkida ning teha seda võimalikult mitmekülgselt, tolerantselt ja kaasavalt.
[1] Burke, P. 2006. Ajalugu kui ühiskondlik mälu. – Kultuuride kohtumine. Esseid uuest kultuuriajaloost, lk 55.
[2] Assmann, J. 2012. Kollektiivne mälu ja kultuuriline identiteet. – Akadeemia, nr 10, lk 1783.
[3] Kuhu lähed, Virumaa? Fosforiit – sõber või vaenlane? – ajaloomuuseum.ee.
[4] Montrie, C. 2018. The Myth of Silent Spring: The Origins of American Environmentalism.
Linda Kaljundi on ajaloolane, praegu Tallinna Ülikooli, sügisest Eesti Kunstiakadeemia õppejõud.
|
Linda Kaljundi. Kollektiivne mälu ja kriiside ajastu
|
https://kultuur.err.ee/1101818/linda-kaljundi-kollektiivne-malu-ja-kriiside-ajastu
|
Suur osa Eesti ja ka ülejäänud maailma ühiskondlikest vaidlustest keerleb just ajaloomälu ümber. Oluline pole seejuures ainult, mida mäletatakse, vaid kuidas seda tehakse, kuidas mälestust ja identiteete konstrueeritakse ning missugused on mälu ja võimu seosed. Üha enam kerkib ka küsimus mälust (ning unustamisest) antropotseeni ajal, kirjutab Linda Kaljundi Müürilehes.
|
Niiler (27.04.1905 Tallinn – 13.04.1982 Zelienople, USA) lõpetas 1923. aastal Tallinna 1. reaalkooli ja 1928 USA-s Springfieldi kehalise kasvatuse ülikooli. Ta õppis 1928 Šveitsis Genfi NMKÜ Kehalise Kasvatuse Instituudis (KKI) ning 1923–29 (vaheaegadega) TÜ majandus- ja 1934–39 usuteaduskonnas. Sportima hakkas 1919 Tallinna Kalevis. Niiler oli korv- ja võrkpallis Tallinna koolinoorte meistreid, jäähokis Tartumaa meistreid, pesapallis Ameerika Mängude Eesti Klubi (AMEK) meeskonnas Eesti meistreid, ta kuulus Tallinna ja Eesti korvpallikoondisse.
Õpingute ajal mängis Niiler Genfi NMKÜ meeskonnas Šveitsis, Itaalias ja Prantsusmaal. Ta valiti 1929. aastal Eesti korvpallikoondise treeneriks ning ta juhendas Eesti koondist 1936 Berliini OM-il ning 1937 ja 1939 EM-il (mõlemal 5. koht), oli Eesti meistriks tulnud Tartu NMKÜ (1934, 1936 ja 1937) ja Tartu Kalevi (1944) ning 1941 Nõukogude Liidu kaheksa linna turniiril esikohale tulnud Tartu meeskonna treener.
1944 lahkus Niiler Eestist, 1945–49 Saksamaal põgenikelaagris olles oli mõnda aega NMKÜ Lõuna-Saksamaa välissekretär. Aastast 1949 elas USA-s Pittsburghis, kus NMKÜ teenistuses olles korraldas korvpallurite treeninglaagreid. Möödunud aastal anti välja ka tema elulugu kajastav raamat "Herbert Niiler. Eesti korvpalli teerajaja lugu".
Eesti korvpalli Kuulsuste Halli kuuluvad tänase seisuga: Herbert Niiler, Priit Tomson, Maret-Mai Otsa-Višnjova, Valdu Suurkask, Heino Kruus, Tõnno Lepmets, Martin Müürsepp, Anatoli Krikun, Edgar Naarits, Tartu Ülikooli naiskond (TRÜ), Erich Altosaar, Joann Lõssov, Tiit Sokk, Jaak Lipso, Heino Enden, Aleksei Tammiste, Ilmar Kullam ja Jaak Salumets.
|
Eesti korvpalli teerajaja Herbert Niiler nimetati Kuulsuste Halli
|
https://sport.err.ee/1101815/eesti-korvpalli-teerajaja-herbert-niiler-nimetati-kuulsuste-halli
|
Korvpalliliit täiendab tänavu Eesti korvpalli 100. sünniaasta puhul Kuulsuste Halli tosina uue liikmega. Kaheksateistkümnendana valiti auväärsesse seltskonda koduse korvpallikoolkonna pioneer Herbert Niiler.
|
Esmalt otsustas BBC sarja kõnealuse episoodi telekanalist väidetava rassismi tõttu maha võtta. Sarja looja, koomik John Cleese kritiseeris otsust, viidates ka revisjonismile ajaloos.
Cleese'i sõnul on rassistlikku sõnavara kasutava tegelase puhul tegu fossiilse mõtteviisiga karakteriga, keda sari ei toeta, vaid naeruvääristab. Cleese ütles, et tal on kahju, kui sellest aru ei saada.
Kõnealuses episoodis on näha Cleese'i kehastatud hotelliomanik Basil Fawltyt ehmumas, kui talle läheneb haiglas mustanahaline mees. Basil rahuneb, kui selgub, et mees on arst. Fawlty teeb hiljem peapõrutuse all kannatades hotelli tulnud saksa turistide ees ka Preisi marssi.
Suuremat pahameelt on põhjustanud aga stseen, kus hotelli pikaaegne elanik, vanaätist major, Lääne-India ja India kriketimeeskondadest rääkides sügavalt rassistliku kõnepruuki kasutab.
"Antud episood sisaldab rassistlikke solvanguid, seega võtame me selle ülevaatamiseks maha," põhjendas UKTV pressiesindaja mahavõtmise otsust reedel.
|
BBC ennistas "Fawlty Towersi" episoodi UKTV telekanalil
|
https://kultuur.err.ee/1101814/bbc-ennistas-fawlty-towersi-episoodi-uktv-telekanalil
|
BBC ennistas John Cleese'i 1975. aastal toodetud komöödiasarja "Fawlty Towers" episoodi UKTV telekanalil. Sarja osa saab juurde hoiatuse rassistlikust keelekasutusest.
|
Ühtekokku soovis kohta Euroopa klubikäsipalli tugevaimas sarjas 24 võistkonda 16 riigist. Turniiri lõplik koosseis selgub 19. juunil. 2020/2021 hooaeg mängitakse 16 tiimi osavõtul, kes jagatakse kahte kaheksaliikmelisse alagruppi, vahendab Käsipall24.ee.
Garanteeritud kohaga klubid:
HC PPD Zagreb (Horvaatia)
Aalborg Handbold (Taani)
FC Barcelona (Hispaania)
Pariisi St. Germain (Prantsusmaa)
THW Kiel (Saksamaa)
SG Flensburg-Handewitt (Saksamaa)
Telekom Veszprem (Ungari)
HC Vardar 1961 (Makedoonia)
PGE Vive Kielce (Poola)
F.C. Porto (Portugal)
Lisakohtadele kandideerijad:
HC Bresti Meškov (Valgevene)
Abanca Ademar Leon (Hispaania)
Orlen Wisla Plock (Poola)
CS Bukaresti Dünamo (Rumeenia)
Kadetten Schaffhausen (Šveits)
Besiktas Aygaz HAT (Türgi)
Elverum Handball (Norra)
HBC Nantes (Prantsusmaa)
MOL-PICK Szeged (Ungari)
RK Celje Pivovarna Lasko (Sloveenia)
HC Eurofarm Pelister (Makedoonia)
GOG Handbold (Taani)
Sporting Clube de Portugal (Portugal)
HC Motor (Ukraina)
Loe pikemalt portaalist Käsipall24.ee.
|
Käsipalli Meistrite liiga viimasele kuuele kohale kandideerivad 14 klubi
|
https://sport.err.ee/1101811/kasipalli-meistrite-liiga-viimasele-kuuele-kohale-kandideerivad-14-klubi
|
Esimene samm järgmise hooaja käsipalli Meistrite liiga koosseisude selgitamise suhtes on tehtud. Teisipäeval lõppes klubide registreerimine ning lisaks kümnele kindlale tiimile, kandideerivad ülejäänud kuuele kohale neliteist tiimi.
|
"Tegin lolli vea. Läksin entusiastlikult viie vahetuse ideega kaasa, kuid see, et tegin neist kolm korraga, oli suur risk. Sellest hetkest kaotasime kontrolli mängu üle," vahendab Soccernet.ee tunniajase mängu järel nii Sami Khedira, Adrien Rabiot' kui ka Filippo Bernardeschi mängu toonud Sarri sõnu. "Pean õppima vahetusi paremini jaotama."
Juventuse juhendaja kahetses ka Douglas Costa väljavahetamist. "Kartsin, et ta võib endale viga teha, aga vahetuse hetkel tundus ta endiselt olevat üks meie teravamaid mängijaid. Ta on mees, kes suudab tervena püsides alati mängu muutuse tuua," kiitis Sarri brasiillast.
Juventusele piisas korduskohtumises 0:0 viigist, avamängu 1:1 viis nad tänu võõrsil löödud väravale edasi.
Loe pikemalt portaalist Soccernet.ee.
|
Juventuse juhendaja uuest reeglist: läksin natuke liiga hoogu
|
https://sport.err.ee/1101804/juventuse-juhendaja-uuest-reeglist-laksin-natuke-liiga-hoogu
|
Juventuse peatreener Maurizio Sarri tunnistas pärast Itaalia karikavõistluste poolfinaali, et tema tormakus oleks äärepealt torinolastele finaalipääsu maksma läinud. Põhjuseks oli kolme asemel viit vahetusmeest lubav uus reegel, millega Sarri pole veel harjunud.
|
"Projekti PPP tehingu arutelu valitsuse kabinetiistungil on kavas juunikuus, et teha kõnealusele katseprojektile riigihangete ettevalmistamise ja väljakuulutamisega seonduvad otsused," teatas majandus- ja taristuminister Taavi Aas reedel saadetud kirjalikus vastuses riigikogu liikmete esitatud arupärimisele.
Aas märgib, et esimeseks lõiguks valis valitsus eelmise aasta 19. detsembril Tallinna-Pärnu maantee 21-kilomeetrise lõigu Libatse ja Are vahel, mis ehitatakse neljarajaliseks.
Ministri selgituse kohaselt käib praegu Libatse-Nurme teelõigu eelprojekteerimine ja keskkonnamõju hindamine (KMH) ning seejärel omandatakse projekti elluviimiseks vajalikud maad. Eelprojekti, KMH ja maade omandamise protsess peaks lõpule jõudma 2022. aastal.
Samas ei ole valitsus veel otsustanud PPP hanke ettevalmistamist ega väljakuulutamist, lisab Aas.
Kui valitsus otsustab projektiga edasi minna PPP vormis, siis viiakse riigihange läbi projekteeri-ehita-rahasta-hoolda (inglise keeles: Design-Build-Finance-Maintain) tüüpi tehinguna, selgub ministri vastusest.
PPP-na väljaehitatava teelõigu rajamise kulude tagasimaksmine algaks pärast tee käikuandmist ning arvestades seda, et eeldavasti ei ole võimalik PPP tehingute lepingulisi makseid katta Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetustest, ütles minister Aas.
|
Valitsus plaanib esimese PPP-vormis tehtava tee-ehituse otsustada juba juunis
|
https://www.err.ee/1101801/valitsus-plaanib-esimese-ppp-vormis-tehtava-tee-ehituse-otsustada-juba-juunis
|
Valitsus kavatseb veel tänavu juunis otsustada era- ja avaliku sektori koostöös (PPP) plaanitavate tee-ehituste esimese lõigu käivitamise.
|
Kuni 20-aastaste neidude esikohale tulid ka päev varem toimunud U-18 turniiri võitnud Karolina Tšuhnenkova ja Aljona Tšuhnenkova. Teise koha saavutasid Helerin Hansman ja Karlotta Kattai ning kolmanda koha Maike Kadaja ja Karoli Mägi, kirjutab volley.ee.
Sama vanade noormeeste parimaks osutusid Märt Tammearu ja Andreas Junkin. Ülejäänud medalid läksid Lätti. Eile kuldmedali teeninud Sandijs Suhanovs ja Martins Davis Vevers said kaela hõbe- ning Olivers Bulgacs ja Reinis Andersons pronksmedali. Neidude turniirist võttis osa 18 ja noormeeste turniirist 12 võistkonda.
Laupäeval võistleb Tartus U-14 ja pühapäeval U-16 vanuseklass.
|
Tartus jätkusid noorte rannavõrkpalli karikavõistlused
|
https://sport.err.ee/1101794/tartus-jatkusid-noorte-rannavorkpalli-karikavoistlused
|
Reedel jätkati Tartus suve esimese noorte rannavõrkpalli karikavõistluste etapiga, kui liival käisid kuni 20-aastased noored. Kokku võistles 30 võistkonda.
|
Rahvastikuregistri andmetel laekus kolm positiivset testi tulemust Harjumaale, neist kaks Tallinnasse. Kahel juhul toimus nakatumine pereringis, ühel juhul toodi viirus sisse välisriigist.
13. juuni hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi 14 inimest, juhitaval hingamisel pole ühtegi patsienti.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Kokku on Eestis koroonaviirus nõudnud 69 inimese elu.
Laupäevase (13. juuni) seisuga on haiglast koju saadetud 357 inimest, lõpetatud 370 COVID-19 haigusjuhtumit.
Sama seisuga on tervenenud 1 705 inimest. Neist 1 317 inimese haigusjuhtum on lõpetatud (77,2 protsenti), 388 inimese puhul (22,8 protsenti) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil, see tähendab, et ootab tervenemise kinnitamist.
Eestis on kokku tehtud enam kui 95 000 esmast testi, nendest 1973 ehk 2,1 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. Koroonatestide täpsemat statistikat saab vaadata www.terviseamet.ee/koroonakaart.
Terviseamet tuletab meelde, et COVID-19 põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku vältimiseks endiselt nii hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda kui kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta. Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt tervele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.
COVID-19 on piisknakkushaigus, mida põhjustab aevastamisel ja köhimisel inimeselt inimesele ning saastunud pindade ja pesemata käte kaudu leviv SARS-CoV-2 viirus.
|
Ööpäevaga lisandus kolm positiivset koroonatesti
|
https://www.err.ee/1101797/oopaevaga-lisandus-kolm-positiivset-koroonatesti
|
Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 666 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 0,5 protsenti ehk kolme inimese testi tulemus osutus positiivseks.
|
15. etapp, mis pidanuks viima ratturid Portugalis Mosi linnast Portosse, lõppeb nüüd Loode-Hispaanias Puebla de Sanabrias. 17. etapp startinuks Portugalist Viseust, kuid algab nüüd Hispaania ülikoolilinnast Salamancast ja lõppeb varem kavanatud Ciudad Rodrigos, vahendab Marathon100.com.
Vuelta on tavapärasest kolme etapi võrra lühem, sest Hollandis toimuma pidanud start tühistati. Vuelta algab 20. oktoobril Baskimaal ja finišeerub 7. novembril Madridis.
|
Tänavune Hispaania velotuur tuleb erakordselt mägine
|
https://sport.err.ee/1101792/tanavune-hispaania-velotuur-tuleb-erakordselt-magine
|
Hispaania velotuur on niigi tuntud oma lühemate ja mägiste etappide poolest, kuid tänavune võidusõit saab olema erakordselt raske. Korraldajad andsid teada, et kolmanda nädala kaks siledat etappi on asendatud mägiste päevadega riigi lääneosas.
|
Käesoleva mõtisklusega jätan ma toimunu enda jaoks seljataha. Kõik. See on nüüd läbi. Õnneks leidis kinnitust, et Eesti on õigusriik ja minu töölt vabastamine on tunnistatud õigustühiseks.
Kurb muidugi, et selle kõige jaoks kulus umbes kolmkümmend tuhat eurot, mille maksis kinni Lüganuse valla maksumaksja. See summa on umbes sama suur kui ühe koolijuhi aastapalk koos tööandja kuludega. Kahjuks ei saanud selles loos kedagi isiklikult vastutama panna, sest tegemist oli kollektiivse otsusega. Aga kohtulahendiga loen ma loo lõppenuks.
Kuid kas kohtulahendiga saabus mu hinge rahu?
See kõik oli nagu üks suur suhtedraama ja andis mulle märku, kui palju rohkem peame koolis õpetama, kuidas lahendada probleeme mõistlikult, et meie tulevased juhid ja otsustajad oleksid targemad ja tasakaalukamad.
Ma ise küll lootsin, et kohtulahend toob sellele suhtedraamale mingi selgema lõpu, kuid ei tekkinud hurraa-momenti, sest pean toimunut senini väga ebaõnnestunud teekonnaks, mis ei olnud minu juhitud ja kuhu ma ei sattunud vabatahtlikult. Õiglus seati küll jalule, kuid võidujoovastust ei ole.
Mis mu hinge närima jäi?
Olin koolijuht 15 aastat ja selle aja jooksul nägin mitut omavalitsusjuhti, kuid ei osanud oodata, et mul tuleb puutuda kokku sellise suhtumisega võimuga. Ma julgen seda nimetada kuulujutupõhiseks valitsemiseks.
Kõige rohkem tegidki mulle haiget vallavanem Rauami väljaütlemised, millel oli eesmärk mulle haiget teha. Ta ei saanud aga aru, et teeb oma sõnadega haiget palju suuremale hulgale inimestele kui ainult mulle.
Näiteks süüdistades, et meil koolis käib justkui üks suur poliitpropaganda ja siin on ühe erakonna kants. Ilmselt viitas ta reformierakondlastele. Või süüdistades, et tegeleme õpilaste ajupesuga – ta ei tahtnud uskuda, et oli abiturientide enda initsiatiiv tulla vallamaja ette mulle toetust avaldama.
Ühesõnaga, mulle sai kiiresti selgeks, et vallajuhtidel pole aimugi, mis on kool ja mida siin tehakse. Minu vallandamine oli kellegi isiklik soov.
Ütlen umbmääraselt "kellegi", sest ma pole senini kindel, kelle huvides see lõpuks oli. Noorte kogunemine oli justkui maailma lõpp. Mõned noored kasutasid koolimaja ruume kogunemiseks, milleks neil oli minu hinnangul olnud täielik õigus. Mingil ajal levis vallas ka jutt, et noored olid arutanud vallavõimu kukutamist. Absurdne! Ja kui arutasidki?! Nad oleksid võinud seda arutada ka mõnes vahetunnis?!
Kas pidanuksin seisma iga õpilase juures ja kontrollima, et keegi vallavõimu kohta midagi halvasti ei ütleks? Peaks olema teretulnud, et noored arutlevad poliitika üle. Vallavõimu kukutamine ei ole ehk parim teema, aga koolis nad kasvavadki ju aktiivseteks kodanikeks.
Ilmselt ulatuvad tagamaad palju kaugemale kui too õnnetu noorte kogunemine.
Mullu augustis, vahetult enne õppeaasta algust kärbiti kooli eelarvet. Õpetajad eesotsas Anu Vauga, kes hiljem minu asemel direktoriks valiti, tulid minu käest selle põhjuseid küsima. Kuna ka mulle selle kohta täpseid selgitusi ei antud, ei osanud ma vastata. Oli loomulik, et õpetajad küsisid selle peale selgitusi vallast. Ja mis nad vastuseks kuulsid?
Et vallavanemal on tohutult kahju, et kooli enda juht ei suuda küsimustele vastata. Ega ta ise ka vastanud, vaid pakkus välja, et haridusnõunik võib tulla asja kõikidele õpetajatele selgitama! Üks suur mull ja keerutamine.
See õnnetu noorte kogunemine oli vaid ettekääne ning vallavanem lihtsalt see mees, kes pidi otsuse ellu viima. Kellelegi ma kuidagi ette jäin ja üks tankist saadeti lihtsalt seda tööd ära tegema. Kuid neil polnud aimugi, et saaga eskaleerub nii suureks.
Elu pärast 5. detsembrit polnud siin koolis ja kogukonnas enam endine kellegi jaoks.
Kui tuli minu vallandamise teade, olin Tartus koosolekul, et edendada Eesti haridust. Teade lõi mu rivist välja. Aimasin küll, et ilmselt tuleb mingi järgmine jama, millega pean tegelema, aga tuli hoopis otsus, millega lõigati mind hetkega koolist ära, ja klaarima hakkasid seda hoopis õpetajad.
Oli valus tunne: korraga olen üksi ning pean kõrvalt vaatama, kuidas minu inimesed peavad lahingut vallajuhtidega. Sekkuda ei saanud, sest teadsin: see toob vaid suuremat segadust koolile ning mingil hetkel hoidis mind sekkumast ka advokaat, kes mind esindas.
Mida me õppisime?
Kes oleks võinud arvata, et nii alalhoidlik inimliik nagu õpetajad hakkab vastu! Streikimiseni välja. Eestis on ju veel näiteid, kus kool hakkab valla otsusele vastu, kuid need vallad on olnud mõistlikud ja arusaavamad kui meie oma.
Õpetajad said tookord väga hästi aru, et ma pean olema eemal. Kuid nad ise ka ei uskunud alguses, et see viib nii kaugele, et vallale tuleb saata ametlik streigiteade.
"Vallavalitsuse ja kooli arusaamad meeskonnatööst ja sellest, mida sisaldab kooli juhtimine, olid väga erinevad."
Õpetajad on öelnud tagantjärele, et nad ei lahendanud kõiki olukordi 100% õigesti, kuid tegutsesid, nagu oskasid. Vallavalitsuse ja kooli arusaamad meeskonnatööst ja sellest, mida sisaldab kooli juhtimine, olid väga erinevad. Inimestega peab suhtlema. Kui sa ei saa millestki aru, siis küsi.
Õpetajad nõudsid mind tagasi, kuigi oli ju teada, et ma ei saa enam tulla. Ka mu advokaat ütles, et pean edastama selge sõnumi: see ei ole võimalik. Aga läksin tookord siiski vallavanemaga rääkima sooviga mõista, kas ta on saanud aru, et nii asju ei aeta.
Kahjuks nõudis vallavanem ka siis, et ma tunnistaksin: noored tahtsid vallavõimu kukutada ning kõik on lihtsalt üks suur reformierakondlaste PR-kampaania. Sain aru, et siit mõistlikkust otsida pole mõtet, on vaid üks suur jonn ja emotsioonide pinnal tegutsemine.
Ma ei saa inimesele keelata tundeid, kuid oleksin oodanud professionaalsemat käitumist, sisulist läbirääkimist. Kuid mul on väga hea meel, et see saaga lõppes Anu Vau koolijuhiks saamisega. Ma ei näinud sellel kohal kedagi teist.
Mida me sellest õppisime? Sain aru, et olen juhina õiget asja ajanud, sest see, kuidas koolis kriisi ajal seljad kokku pandi ja tegutseti, oli võimas. Olen väga uhke, et mu kolleegid on nii professionaalsed ja meeskond nii tugev ning koos minnakse ka edasi.
Üks õppetund, mille ma sain, oli see, et poliitikat peab kooli rohkem tooma. Juba seepärast, et õpilased saaksid aru: see pole räpane mäng (mida nad kahjuks selles kriisis nägid). Pole halb omada poliitilist maailmavaadet ning selle eest ka seista. Lõpuks puutuvad noored sellega kokku nagunii, kui kooli lõpetavad. Parem siis õpetame, mis see poliitika on, juba koolis.
Muidugi on dilemma, kas koolijuht peaks kuuluma mõnda erakonda ja olema poliitiliselt aktiivne. Kuid miks ei või mul olla maailmavaadet, mille eest ma seisan? Ja olgem ausad, väikestes omavalitsustes on iga aktiivne liige oluline. Oluline on oma rollid lihtsalt lahus hoida.
Mis saab edasi? Kui ma enne meie kooli kriisi arvasin, et tõmbun poliitikast kõrvale, siis nüüd tundub, et kriis lükkas mind poliitikast veelgi aktiivsemalt osa võtma. Tunnen, et mul on piisavalt kogemust ja veel palju anda, et muuta elu siin paremaks.
Tuleb olla hea. Heatahtlik suhtumine näitab vastaspoolele, et saab ka teisiti. Oleme koolis õiget asja ajanud ja hoiame seda, mida oleme loonud. Kriis liitis kooliperet veel rohkem.
|
Heidi Uustalu: elu pärast Kiviõli kooli kriisi
|
https://www.err.ee/1101542/heidi-uustalu-elu-parast-kivioli-kooli-kriisi
|
Õppeaasta lõppu iseloomustavad kõiksugu kokkuvõtted, mis aastast aastasse on sarnased. Kuid Kiviõli 1. keskkooli jaoks on olnud see õppeaasta kõike muud kui tavapärane, kirjutab Heidi Uustalu algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.
|
Lavastus toimub kolmel korral Tallinna Linnateatri Lavaaugus, kust tehakse otseülekanne ka veebi. Tegu on spetsiaalselt digikeskkonna jaoks valminud lavastusega. Etenduse heli edastatakse publikule nii kohapeal kui ka kodus kõrvaklappidest. See on esimene kord pärast eriolukorda, kui publik taas Linnateatrisse pääseb.
Võigemasti sõnul sobitub lavastus praegusse aega, kuid haigusest see ei räägi. "See kõlab igal juhul praeguse kevadise ajaga kokku seetõttu, et selles materjalis on see naine väga üksi, ja oli ju palju inimesi, kelle jaoks see [koroonakevad – toim] tähendas suuremat üksindust. See on kõige tugevam kokkupuutepunkt."
"See ongi kõige intiimsem lavastus ja prooviprotsess, kus ma olen kunagi osalenud, sest seal on tugev osa n-ö kuuldemängul selles osas, et telefonis on mikrofon ja publik saalis ka vaatab seda kõrvaklappidega ehk mikrofon annab võimaluse jõuda hästi lähedale kõrva. Annab võimaluse sosistada," selgitas ta.
Kujunduse osas on lavastuses kasutuses lahendused, et Võigemastile on Lavaauku ehitatud justkui oma elamine. "Ma ei ole klassikalises mõttes laval. Mul on isegi seinad ümber. Lavaaugus olles on mingis mõttes mu lavaruum kitsam kui eales varem. See pind, mis mul on kasutada, on väiksem kui Linnateatri väike saal. Ma arvan, et ekraani vahendusel saab sellele lavastusele veel lähemale kui saalis istudes."
|
Publik pääseb laupäeval taas Linnateatrisse
|
https://kultuur.err.ee/1101782/publik-paaseb-laupaeval-taas-linnateatrisse
|
Laupäeva õhtul esietendub Tallinna Linnateatris digitaalne monodraama "Inimese hääl". Näidendi autor on Prantsuse näitekirjanik Jean Cocteau, oma lavastajadebüüdi teeb kunstnik Kristjan Suits ja laval astub üles Evelin Võigemast.
|
Ühe kuuga toodetud 96 gigavatt-tunnist elektrist jaguks aastaks ajaks ligi 32 000 majapidamise keskmise tarbimise katmiseks.
"Oleme olnud edukad meie tootmisüksuste hea töökindluse tagamisel, mis on võimaldanud meie taastuvelektri toodangut kasvatada," sõnas Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas pressiteate vahendusel. "Ühtlasi on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärselt kasvanud meie päikeseelektri toodang, sest lisaks Eesti parkidele on nüüd head toodangut näitamas ka meie aasta tagasi soetatud Poolas asuvad päikeseelektrijaamad."
Maikuu 96 gigavatt-tunnises toodangutulemuses sisalduvad Eesti ja Leedu tuuleparkide, Eestis ja Poolas asuvate päikeseparkide, Iru, Paide, Valka ja Broceni koostootmisjaamade, Keila-Joa hüdroelektrijaama ning Ruhnu taastuvenergialahenduse toodangumahud.
Eelmise aasta mais ulatus ettevõtte taastuvelektri toodang 83 gigavatt-tunnini.
Enefit Greeni soojatoodang Iru, Paide ja Valka koostootmisjaamadest oli käesoleva aasta maikuus 41 gigavatt-tundi.
Taastuvenergia toodangu suurenemine aitab kaasa Eesti Energia strateegilisele eesmärgile toota 2023. aastal 45 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Esimeses kvartalis oli selle osakaal kogutoodangust keskmiselt lausa 61 protsenti ning ainult taastuvenergia osakaal ligi 50 protsenti, ütles Eesti Energia esindaja ERR-ile.
Enefit Green on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, millele kuuluvad 20 tuuleparki Eestis ja Leedus, neli koostootmisjaama Irus, Paides, Valkas ja Brocenis, üks hüdroelektrijaam Keila-Joal, 36 päikeseelektrijaama Eestis ja Poolas ning pelletitehas Lätis.
|
Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvas seitsmendat kuud järjest
|
https://www.err.ee/1101793/enefit-greeni-taastuvelektri-toodang-kasvas-seitsmendat-kuud-jarjest
|
Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green tootis mais 96 gigavatt-tundi elektrit, mis on 15 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Aastavõrdluses on ettevõtte toodang kasvanud seitsmendat kuud järjest.
|
Kooskõlastusringile saadetud ravimite hulgimüügi tingimuste määruse muudatusega pannakse suurema turumahuga ravimite hulgimüüjatele kohustus esitada ravimiametile iganädalasi ülevaateid ravimite laoseisu kohta Eestis, teatas ministeerium.
"Ravimite jätkuv kättesaadavus on olnud äsjase kriisi lahendamisel olulise tähtsusega. Kuna paljud riigid on COVID-19 pandeemia tõttu jätkuvalt hädaolukorras ning uue puhangu tekkimise oht püsib võib ravimite vajadus ootamatult suureneda ning tarned takerduda seoses häiretega transiidikoridorides või logistikas. Seega on piisavalt sage infovahetus ravimite laoseisu kohta Eestis väga oluline, et vajadusel riigi tasandil sekkuda," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik pressiteate vahendusel.
Eriolukorra ajal oli suurematel hulgimüüjatel kohustus esitada laoseisu aruanne igal tööpäeval. Kavandatud muudatusega pannakse suurematele hulgimüüjatele kohustus esitada laoseisu aruandeid seniste kvartaalsete aruannete asemel kord nädalas. Täiendav andmete esitamise kohustus pannakse ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale, kelle eelmise aasta osakaal ravimiturul moodustab vähemalt 10 protsenti humaanravimite turumahust vastavalt ravimiameti avaldatud statistikale. Nii on esindatud suurem osa humaanravimite turumahust.
"Pidev ülevaade ravimite laoseisudest võimaldas eriolukorra ajal vältida mitmete ravimite tarneraskustesse sattumist ning osutus ravimiametile vajalikuks töövahendiks ravimite kättesaadavuse tagamisel," ütles Kiik. "Laoseisu iganädalane esitamine võimaldab ravimiametil jälgida muutusi ravimivaru mahtudes ning hinnata muutusi ravimite kättesaadavuses, et võtta vajadusel tarneraskuste ennetamiseks kiiresti kasutusele vajalikke meetmeid."
|
Ministeerium tahab ravimite hulgimüüjatelt sagedasemat ülevaadet laoseisust
|
https://www.err.ee/1101783/ministeerium-tahab-ravimite-hulgimuujatelt-sagedasemat-ulevaadet-laoseisust
|
Sotsiaalministeerium tahab ravimite hulgimüüjatelt hakata saama iganädalast ülevaadet laoseisudest, et ennetada ravimite tarneraskuste tekkimist ja leevendada nende mõju patsientidele.
|
Kohtumise avapoolajal küll väravaid ei löödud, kuid põnevaks osutus teine kolmveerandtund, kus lisaks kahele väravale nähti kolme kollast ja üht punast kaarti.
Külalismeeskond Levante jäi ründaja Rogeri 74. minuti teise kollase kaardi järel vähemusse ning pärast Valencia mängumehe Rodrigo 89. minuti tabamust näidi ilma jäävat ka punktidest. Kohtumine sai aga tõeliselt dramaatilise lõpplahenduse, sest üleminutitel määrati videokorduse järel Levantele penalti, mille Gonzalo Melero kaheksandal lisaminutil ka realiseeris.
Levante teene jättis kasutamata Meistrite liiga kohta jahtiv Getafe, kes kaotas samal ajal võõrsil 1:2 Granadale. Liigatabelis jätkas Getafe 46 punktiga viiendal kohal, Valencia on 43 silmaga seitsmes. Granada jätkab kaheksandal (41 p) ja Levante 12 . (34 p) positsioonil.
|
Võistlustulle naasnud Valencia jäi kaheksandal üleminutil võidust ilma
|
https://sport.err.ee/1101718/voistlustulle-naasnud-valencia-jai-kaheksandal-uleminutil-voidust-ilma
|
Hispaania jalgpalli kõrgliigas tuli esimest korda pärast kolmekuulist pausi väljakule Valencia meeskond, kes mängis Levantega 1:1 viiki.
|
Kui esialgu pid "Tenet" kinodesse jõudma 17. juuliks, siis nüüd lükkas Warner Bros. esilinastuse 31. juulile. Koos "Tenetiga" linastub Ühendriikide kinodes ka Nolani "Inception", mis tähistab filmi ekraanile jõudmise kümnendat aastapäeva.
Warner Bros lükkas ka peaaegu kaks kuud edasi filmi "Wonder Woman 1984" esilinastuse. See on teine kord, kui "Wonder Womani" järjefilm edasi lükkub. Film pidi algselt esilinastuma 5. juunil, kuid Warner Bros. lükkas selle edasi augutisse, kui kinod hakkasid end koroonapandeemia tõttu sulgema.
|
"Tenet" esilinastub kavandatust kaks nädalat hiljem
|
https://kultuur.err.ee/1101781/tenet-esilinastub-kavandatust-kaks-nadalat-hiljem
|
Christopher Nolani oodatud suurfilm "Tenet", mille tootja Warner Bros. võttis osaliselt üles ka Tallinnas, esilinastub kavandatust kaks nädalat hiljem.
|
Trump teatas, et alustab Oklahoma valimiskampaaniat 19. juuni asemel 20. juunil, et avaldada austust orjanduse lõppemise aastapäevale. Trumpi esialgne Oklahoma kampaania alustamise päev sai palju kriitikat, kuna see langes USA mustanahalise kogukonna jaoks märgilisele Vabaduse päevale, millega märgitakse päeva, mil Texases kaotati orjus.
"Paljud mu afroameeriklastest sõbrad ja toetajad on minu poole pöördunud, et soovitada (kampaaniaürituse) kuupäeva muutmust austamaks seda aastapäeva ja kõike seda, mida see esindab," kirjutas Trump Twitteris.
We had previously scheduled our #MAGA Rally in Tulsa, Oklahoma, for June 19th – a big deal. Unfortunately, however, this would fall on the Juneteenth Holiday. Many of my African American friends and supporters have reached out to suggest that we consider changing the date out...
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) June 13, 2020
Texas oli viimane Konföderatsiooni kuulunud osariik, mis 1865. aastal allus president Abraham Lincolni määrusele ja vabastas kõik seni orjuses peetud inimesed.
Trump kavatseb oma valimiskmapaaniat alustada Tulsa linnas, kus 1921. aastal toimus üks USA ajaloo verisemaid rassistide rünnakuid mustanahaliste vastu.
Amerika Ühendriikides kestavad viimaste aastakümnete rahvarohkeimad rassismivastased meeleavaldused devfiisi alla Black Lives Matter (BLM) (Mustanahaliste elud loevad), mis said alguse sellest kui Minneapolise politseinik tappis 25. mail kinnipidamise käigus jõuvõttega mustanahalise George Floydi.
|
Trump lükkas oma kampaaniaürituse mustanahaliste püha tõttu päeva võrra edasi
|
https://www.err.ee/1101780/trump-lukkas-oma-kampaaniaurituse-mustanahaliste-puha-tottu-paeva-vorra-edasi
|
USA president Donald Trump lükkas Oklahomas toimuva valimisürituse päeva võrra edasi, et see ei satuks orjanduse lõppemise aastapäevale Ameerika Ühendriikides.
|
Kommentaaris ralliportaalile DirtFish sedastas FIA rallidirektor Yves Matton, et kuigi lõplik otsus selle kohta, kas tänavused rallivõistlused toimuvad või mitte, tehakse riikide valitsuste tasemel, tahab FIA veenduda, et võistluste korraldamiseks oleks sätestatud kindel reeglistik.
"FIA teeb võistluste taaskäivitamise juhiste kallal kõvasti tööd. Rahvusvahelise Autoliidu pingutused väljenduvad ka juuli alguses startivas vormel-1 MM-sarjas. Samad eksperdid, kes töötasid välja vormel-1 dokumentatsioon, on nüüd kaasatud ka autoralli juhendi koostamisse," selgitas Matton.
Esimene FIA egiidi all peetav ralli on kavas juulis Roomas. Teise rallivõistlusena on kavas 7.-8. augustil Lõuna-Eestis toimuv Rally DirtFish.
|
Lõuna-Eestis toimuvat Rally DirtFishi abistavad vormel-1 eksperdid
|
https://sport.err.ee/1101719/louna-eestis-toimuvat-rally-dirtfishi-abistavad-vormel-1-eksperdid
|
Rahvusvahelise Autoliidu FIA ralliosakond töötab välja juhendit, kuidas viia läbi võistlusi koroonakriisi tingimustes. Selle tarbeks on kaasatud ka inimesed, kes aitasid sarnased reeglid välja töötada ka vormel-1 MM-sarjal.
|
Euroopa keskkonnaagentuur hindab ujumisvee puhtust ülipuhta ujumisvee osakaaluna kõigist ujumiskohtadest. Selle järgi saab ligi 85 protsenti Euroopa ujumiskohtadest kiidelda ülipuhta veega, selgub möödunud aasta vaatlusandmete alusel valminud värskest raportist, mis võttis arvesse 22 295 ujumiskohta.
95 protsenti ujumisvetest vastab piisava puhtuse nõuetele, vaid 1,3 protsenti ujumisvete kvaliteedist on halb. Viimase 40 aastaga on Euroopa ujumisvee kvaliteet paranenud märgatavalt.
Merevee kvaliteet on üldjuhul parem kui siseveekogudes.
Kõige puhtama ujumisveega riik on Küpros, kus suisa 99,1 protsenti ujumisvetest vastab suurepärase kvaliteedi kriteeriumitele. Ka Austrias, Maltal, Kreekas ja Horvaatias on üle 95 protsendi ujumiskohtadest ülipuhta veega.
Kolm randa halva tulemusega
Eesti, kus on küll väga puhas õhk, ei saa aga kiidelda sama puhta ujumisveega. Me sörgime teiste Euroopa riikide rivi lõpus oma 63-protsendilise ülipuhta ujumisvee osakaaluga. See tähendab, et üle kolmandiku meie ujumiskohtadest kõrgeimatele kvaliteedinõuetele ei vasta.
Hindamisel on arvesse võetud 54 Eesti ujumiskohta, neist 27 asub mere ääres ja 27 sisemaal.
Lisaks 63 protsendile suurepärase kvaliteediga ujumiskohale (34 randa) on 18,5 protsenti meie randadest (10 kohta) hea kvaliteediga. 11,1 protsenti (6 randa) sai rahuldava hinnangu ja 5,6 protsenti (3 randa) halva. Kõik halva kvaliteediga rannad asuvad mere ääres - Vana-Pärnu rand ja Raeküla rand Pärnus ning Stroomi rand Tallinnas.
Stroomi ranna vesi on kõikunud halva ja rahuldava vahel aastaid, vaid korra, 2016. aastal on vee kvaliteet ka heaks tunnistatud.
Pärnus Raekülas on veekvaliteet aasta-aastalt halvenenud. Kui veel 2013.-2014. aastal tunnistati selle kvaliteet heaks, siis sealtpeale oli vesi rahuldav, ent alates 2017. aastast püsivalt halva kvaliteediga.
Seevastu Pärnu keskrand on juba viimased neli aastat väga hea veekvaliteediga hiilanud. Mai rand sai mullu, nagu ka varasematel aastatel, kirja rahuldava taseme.
Kõigest rahuldav oli vesi ka Haapsalus Vasika holmil, Kabli rannas, Anne kanalis, Põlva paisjärves ja Maardu järves, kuigi veel aasta varem oli Maardu vesi suurepärane.
Must lammas Poola
Eestist veel kehvema tulemuse tegid vaid Slovakkia (62,5 protsenti ülipuhtaid randu) ja Albaania (58,8 protsenti) ning Euroopa musta lambana lõpetab nimekirja Poola, kus ülipuhta veega ujumiskohti on vaid 21,6 protsenti.
Siiski on Poola dramaatilise tulemuse selgituseks pakutud asjaolu, et proove võeti üksnes 187 rannas riigi kõigist 606 ujumiskohast. Enamik on alles värskelt ujumisrandadena arvele võetud, mistõttu ei jõutud kõigist koguda piisaval hulgal proove, et neid hinnata.
Vilets on ujumisvee kvaliteet 1,3 protsendis Euroopa veekogudes. Aastate jooksul on olukord mõnevõrra paranenud, kuid mitte ülearu kiires tempos, näiteks 2013. aastal oli viletsa kvaliteediga ujumiskohti kaks protsenti.
Ujumisvee puhtuse määramisel võetakse aluseks kahe mikrobioloogilise parameetri näidud (kolibakter ehk soolekepike ja enterokokk). Kolmes ujumiskohas, mis said hinnangu "halb", oli nende bakterite hulk üle lubatud maksimumnormi, mis tähendab, et seal ujudes võib inimene saada normi ületava doosi soolehaigusi põhjustavaid baktereid.
Vee kvaliteedi viivad alla ujumisvette sattuvad heitveed põllumajandusest. Seda riski tõstavad sagedased üleujutused, mis panevad heitvee kanalisatsioonist üle äärte voolama, sattudes sedasi jõgedesse ja merre.
|
Eestis on Euroopa kehvemaid ujumisvesi
|
https://www.err.ee/1101612/eestis-on-euroopa-kehvemaid-ujumisvesi
|
Euroopa ujumisvee kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid Eesti on paraku viimaste seas, selgub Euroopa keskkonnaagentuuri ja Euroopa Komisjoni värskest ülevaatest. Siiski on enamikus Eesti supelrandadest suurepärane või hea veekvaliteet.
|
Kohtumise 16. minutil teenis tühjade tribüünide eest kohtumist võõrustanud Juventus Andrea Conti (Milan) käega mängu eest penalti, kuid seda lööma läinud Cristiano Ronaldo virutas mänguvahendi vastu posti. Jätkuolukorras, kus pall jäi mängu, sai vaid loetud sekundid hiljem Milani poolelt punase kaardi Ante Rebic, kes mängis liiga ohtlikult, kui tabas Juventuse kaitsjat Danilot jalaga näkku.
Et ülejäänud mängu jooksul väravaid ei löödud, pääses 17. juunil peetavasse karikafinaali Juventus, sest 13. veebruaril peetud avakohtumises suutis Torino klubi 1:1 viigimängus lüüa võõrsilvärava.
Teise finalisti selgitavad laupäeva õhtul Napoli ja Milano Inter. Esimese mängu Milanos võitis Napoli 1:0.
|
Ronaldo jättis penalti kasutamata, aga Juventus pääses finaali
|
https://sport.err.ee/1101717/ronaldo-jattis-penalti-kasutamata-aga-juventus-paases-finaali
|
Itaalia jalgpall naasis reedel pärast pikka koroonaviirusest tingitud mängupausi. Kohaliku karikasarja poolfinaali korduskohtumises mängisid Torino Juventus ja AC Milan väravateta viiki.
|
Prantsusmaal suri 1. maist 1. juunini veidi üle 49 000 inimese, mis oli kolm protsenti vähem aastatagusest samast ajaperioodist ja pea võrdne statistikaga 2018. aastast.
Statistikakeskuse andmetel oli surmade arv võrreldes eelmiste aastatega kõrgem vaid pealinnas Pariisis.
Koroonaviirusega seotud surmajuhtumid on riigis märkimisväärselt vähenenud, kuid valitsus hoiatas, et viirus levib endiselt ja kutsus inimesi üles endiselt järgima vahemaa hoidmise reegleid.
Prantsusmaal oli reedeks kinnitust leidnud rohkem kui 29 300 koroonaviirusega seotud surmajuhtumit, millest umbes 10 000 hooldekodudes.
Prantsusmaal kaob koroonaviiruse epideemia piirangute mõjul lähikuudel tõenäoliselt 800 000 töökohta, hoiatas kolmapäeval rahandusminister.
"Meie hinnangul kaob lähikuudel 800 000 töökohta ehk 2,8 protsenti kogutööhõivest," ütles Bruno Le Maire parlamendi rahanduskomisjonile.
"Šokk on märkimisväärne ja nõuab suuri riiklikke poliitikameetmeid toetamaks kõiki neid, keda see mõjutab," ütles Le Maire.
|
Prantsusmaal suri koroonaviirusest hoolimata sama palju inimesi
|
https://www.err.ee/1101777/prantsusmaal-suri-koroonaviirusest-hoolimata-sama-palju-inimesi
|
Prantsusmaal suri koroonaviirusest hoolimata sama palju inimesi, kui kahel eelnenud aastal samal ajal, teatas reedel riiklik statistikaamet.
|
"See avamine leiab aset järk-järgult ja sõltub igas riigis valitsevast tervishoiuolukorrast eraldi," märkisid ministeeriumid avalduses.
Ühtlasi mõjutavad avamist Euroopa Liidu tasemel selleks ajaks tehtud otsused.
Koroonaviirusega seotud surmajuhtumid on riigis märkimisväärselt vähenenud, kuid valitsus hoiatas, et viirus levib endiselt ja kutsus inimesi üles endiselt järgima vahemaa hoidmise reegleid.
Prantsusmaal oli reedeks kinnitust leidnud rohkem kui 29 300 koroonaviirusega seotud surmajuhtumit, millest umbes 10 000 hooldekodudes.
Prantsusmaal kaob koroonaviiruse epideemia piirangute mõjul lähikuudel tõenäoliselt 800 000 töökohta, hoiatas kolmapäeval rahandusminister.
"Meie hinnangul kaob lähikuudel 800 000 töökohta ehk 2,8 protsenti kogutööhõivest," ütles Bruno Le Maire parlamendi rahanduskomisjonile.
"Šokk on märkimisväärne ja nõuab suuri riiklikke poliitikameetmeid toetamaks kõiki neid, keda see mõjutab," ütles Le Maire.
|
Prantsusmaa kavandab piiride avamist juuli algusest
|
https://www.err.ee/1101776/prantsusmaa-kavandab-piiride-avamist-juuli-algusest
|
Prantsusmaa kavandab piiride avamist väljaspool Schengeni ala asuvate riikidega 1. juulist, teatasid reedel sise- ja välisministeerium ühisavalduses.
|
"Kuigi täna on piirid taas lahti, ei ole täit kindlust, et see nii ka jääb," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete juht Rasmus Ruuda ERR-ile.
Tallink Grupp avaldas teisipäeval Paldiski-Sassnitzi liinil opereeriva laeva Star uue graafiku alates sellest reedest, 27. märtsist kuni 18. aprillini.
Uue graafiku kohaselt on Stari väljumised: Sassnitz–Paldiski liinil esmaspäeviti, kolmapäeviti, laupäeviti ning Paldiski–Sassnitzi liinil teisipäeviti, reedeti, pühapäeviti.
Star väljub Paldiskist Sassnitzi kõigil väljumistel kell 20 kohaliku aja järgi ning Sassnitzist Paldiskisse kõigil väljumistel kell 19 kohaliku aja järgi. Reis Paldiski ja Sassnitzi vahel kestab ligikaudu 20 tundi.
MKM ja AS Tallink Grupp sõlmisid 19. märtsil liiniveolepingu kiire parvlaevaga erakorralise meetmena reiside teostamiseks liinidel Paldiski (Eesti) – Sassnitz (Põhja-Saksamaa) ja Sassnitz (Põhja-Saksamaa) – Paldiski (Eesti).
20. märtsil saatis MKM-i kantsler Ando Leppiman aga Tallinkile kirja, kus teatas, et lepingu kohaselt on tellijal ehk MKM-il õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui takistused Eestisse toovatel maismaa transpordikoridoridel, sh riigipiiride ajutine sulgemine, reisijate ja kaupade transpordiks, on ära langenud või parvlaeva täitumus on alla 1/3 maksimaalsest sõidukite mahutavusest, teatades sellest vedajale ette kolm tööpäeva.
"Käesolevaga teatame, et tellija kasutab lepingust tulenevat õigust ja ütleb lepingu üles alates 27. märtsist 2020, sellest tulenevalt loeme viimaseks tellitud reisiks 26. märtsil kell 19 Sassnitzist väljuva ja Paldiskisse 27. märtsil jõudva reisi. Lepingu sõlmise ajal esinenud takistused Eestisse toovatel maismaa transpordikoridoridel kaubaveokite jõudmiseks Eestisse on käesolevaks hetkeks ära langenud, mistõttu puudub riigil vajadus teenuse jätkuvaks tellimiseks," kirjutas Leppiman reedel välja saadetud kirjas.
Paldiski-Sassnitz-Paldiski liinil ajutiselt riigi tellimusel sõitev Tallinki laev Star võtab peale 100 veokit ja kümme reisijate sõidukit. Laev saab pardale võtta kuni 330 reisijat. Kõik Stariga reisijad majutatakse kajutitesse. Laeva komplekteerimisel on prioriteediks toiduainete ja ravimite veosed.
|
MKM muutis taas meelt: laevareisid Paldiski ja Sassnitzi vahel jätkuvad
|
https://www.err.ee/1067488/mkm-muutis-taas-meelt-laevareisid-paldiski-ja-sassnitzi-vahel-jatkuvad
|
Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas reedel Tallinkile, et ütleb 27. märtsist ennetähtaegselt üles lepingu, millega riik tellib laevareise Paldiski ja Sassnitzi (Põhja-Saksamaa) vahel, otsustas ministeerium esmaspäeval, et reise jätkatakse varem kokkuelepitud mahus ehk kuu aega.
|
Pärnu haiglas on kolm inimest, neist kahe seisund on stabiilne ja ühel kriitiline. Ida-Tallinna keskhaiglas on kaks inimest, mõlemad on stabiilses seisundis. Põhja-Eesti regionaalhaiglas on kaks inimest, mõlemad kriitilises seisundis. Tartu Ülikooli Kliinikumis on ravil kolm inimest, neist üks on kriitilises seisus intensiivravis. Lääne-Tallinna keskhaiglas viibib praegu seitse inimest, nende kõigi seisund on stabiilne ja nad ei vaja intensiivravi, teatas terviseamet.
Haiglatest on välja kirjutatud seitse inimest.
Esmaspäeva hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 352 inimesel, kokku on tehtud 3724 testi. Ööpäevaga laekus 495 testi tulemust, mis on 78 võrra rohkem kui eile.
Ööpäevaga lisandus 26 uut positiivset tulemust, kellest 16 on Saaremaal, viis Harjumaal, neli Võrumaal ja üks Tartumaal.
Vanusegruppide järgi on seis endine: nooremad kui 20-aastased moodustavad vähem kui kuus protsenti ja vanemad kui 60 eluaastat 17 protsenti nakatunutest, teatas amet.
Positiivsete testide arv 10 000 elaniku kohta 23. märtsi seisuga. Autor/allikas: Terviseamet
Kinnitatud haigusjuhud maakonniti 23. märtsi seisuga. Autor/allikas: Terviseamet
|
Neli nakatunut on kriitilises seisus
|
https://www.err.ee/1067755/neli-nakatunut-on-kriitilises-seisus
|
Esmaspäeva õhtu seisuga on Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravil 17 inimest, neist intensiivravi vajab kuus ja kriitilises seisus on neli inimest, teatas terviseamet.
|
UEFA teatel lükkuvad edasi Meistrite liiga finaal, Euroopa liiga finaal ning naiste Meistrite liiga finaal.
Praegu veel uusi kuupäevi paika ei pandud. UEFA teatel moodustasid nad töögrupi, kes olukorda jälgib.
|
UEFA lükkas Meistrite ja Euroopa liiga finaalid määramata ajaks edasi
|
https://sport.err.ee/1067788/uefa-lukkas-meistrite-ja-euroopa-liiga-finaalid-maaramata-ajaks-edasi
|
Euroopa jalgpalliliit UEFA teatas ametlikult, et lükkas koroonaviiruse pandeemia tõttu edasi mais toimuma pidanud klubijalgpalli finaalmängud.
|
"Selle info põhjal, mis on ROK-il praeguseks olemas, on otsustatud Tokyo olümpia edasi lükata," teatas Pound. "Kuidas täpselt edasi minnakse, pole veel otsustatud, aga nii palju ma tean, et olümpia ei alga 24. juulil."
Pound ütles, et usub, et ROK avalikustab õige pea enda järgmised sammud. "Kõigepealt lükkame mängud edasi ja siis hakkame tegelema igasuguste tagajärgedega, mis sellega kaasnevad. Ja need on tohutud," ütles Pound.
ROK teatas pühapäeval, et hakkab Tokyo olümpiamängude ärajätmine pole variant, küll aga on nad valmis selleks, et võib-olla tuleb 24. juulil algama pidanud olümpia koroonaviiruse pandeemia tõttu edasi lükata. ROK alustab koos korralduskomitee ja Jaapani ametivõimudega erinevate stsenaariumite detailset läbiarutamist ja lõplik otsus Tokyo olümpia toimumisaja kohta tehakse hiljemalt nelja nädala pärast.
Sama kinnitas ROK-i kõneisik ka nüüd, kui USA TODAY Poundi väite kohta kommentaari küsis. "Nagu ütlesime, arutame erinevaid stsenaariume," ütles Mark Adams.
Mitmed riigid, näiteks Kanada ja Uus-Meremaa on teatanud, et kui olümpia peaks toimuma sel aastal, siis nende sportlased seal ei võistle.
|
ROK-i liige: Tokyo olümpia lükatakse ilmselt 2021. aastasse
|
https://sport.err.ee/1067786/rok-i-liige-tokyo-olumpia-lukatakse-ilmselt-2021-aastasse
|
Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) pikaajaline liige Dick Pound ütles väljaandele USA TODAY Sports, et Tokyo olümpiamängude edasilükkamine on juba otsustatud, tõenäoliselt peetakse mängud 2021. aastal.
|
Kaljuveeri otsene ülemus, Postimees Grupi meediadivisjoni direktor Nele Laev kinnitas ERR-ile, et info vastab tõele. "Elame situatsioonis, kus rahvusvahelised ja kohalikud spordiüritused on lükkunud kaugemasse tulevikku. Koroonaviirusest tingitud mõjutuste tõttu oleme sunnitud koondama Postimees Grupi peaprodutsendi Marko Kaljuveeri ja tema meeskonnas olnud kolme liikme ametikohad. Postimees Grupp tänab Marko Kaljuveeri ja tema meeskonda tehtud töö eest," ütles Laev.
ERR-i andmetel on ülejäänud kolm inimest Karl Mihkel Eller, Ago Lõbu ja Ingrid Toomis.
|
Postimees koondas Marko Kaljuveeri ja kolm tema alluvat
|
https://www.err.ee/1067749/postimees-koondas-marko-kaljuveeri-ja-kolm-tema-alluvat
|
Postimees Grupp koondas esmaspäeval peaprodutsent Marko Kaljuveeri ja kolm tema alluvuses töötanud inimest.
|
65-aastane Merkel (CDU) jäi vabatahtlikult kodusesse karantiini pühapäeval kui selgus, et ta oli möödunud reedel end vaktsineerides puutunud kokku arstiga, kel hiljem diagnoositi koroonaviirus.
Saksamaa rahandusminister ja asekantsler Olaf Scholz (SPD) ütles esmaspäeval Saksa väljaannete vahendusel, et Merkel "on terve ja aktiivne", kuid teeb tööd kodust karantiinist.
Nii pidas Merkel pühapäeval karantiinis olles telefonikonverentsi liidumaade juhtidega, et arutada piiranguid, mida Saksamaa koroonapandeemia tõttu kehtestas. Ennekõike keelati kõik rohkem kui kahe inimesega avalikud kogunemised.
Merkel on rahandusminister Scholzi ka palunud, et viimane esindaks teda kolmapäeval Bundestagis toimuval istungil, kus on arutlusel mitmed koroonakriisiga seotud algatused ja eelnõud.
|
Merkeli esialgne test koroonaviirust ei näidanud
|
https://www.err.ee/1067752/merkeli-esialgne-test-koroonaviirust-ei-naidanud
|
Saksa kantsleri Angela Merkeli esimene koroonaviiruse test oli negatiivne, kuid talle tehakse täiendavad analüüsid, ütles valitsuse pressiesindaja.
|
Nimekirja lisandub igal järgmisel päeval uus soovitaja, seega tasub uuenevat artiklit edaspidigi jälgida.
Ugala teatri dramaturg Liis Aedmaa
Ugala teatri dramaturg Liis Aedmaa. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Üks märgilisemaid lavastusi Ugala ajaloos on 1957. aastal valminud Gunars Priede' "Kuigi on sügis", mille lavastas Aleks Sats. Reet Neimar kirjutas sellest oma raamatus "Sajandi sada sõnalavastust" nii: "Toonaste suurte näitlejate põgus nooruskohtumine! Väikese teatri suur kunst – nii öeldi 1958. aastal Ugala kohta." Raadioteatri arhiivis leidub selle lavastuse põhjal 1958. aastal lindistatud kuuldemäng.
2. Mina olen suur audioraamatute sõber ja juba mõnda aega kasutan sellist Amazoni rakendust nagu Audible. Praegu on mul näiteks pooleli Alan Bradley raamat "A Red Herring without Mustard". See on kolmas raamat Flavia de Luce'i krimilugude sarjast. Sama sarja esimene osa "Piruka magus põhi" jõudis üle-eelmisel nädalal Ugalas lavale. Miks mitte kuulata värskes õhus jalutades Flavia lugusid ning siis, kui teater jälle lahti tehakse, tulla Ugalasse ja vaadata, kuidas vahepeal armsaks saanud tegelased lavalaudadel toimetavad?
3. Teatrisõpradele soovitaks veel sellist digikeskkonda nagu Digital Theatre. Seal leidub kümneid Briti teatrite etenduste salvestusi, mis kõik on väga kvaliteetselt üles võetud. On nii klassikat, kaasaegset dramaturgiat, muusikale kui ka tantsulavastusi. Võimalik on liituda kuutasupõhiselt või ka rentida üksikuid etendusi.
Ugala teatri lavastaja Taago Tubin
Ugala teatri lavastaja Taago Tubin. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Briti tohtri dr John Campbelli igapäevane videoblogi Youtube'is, kus ta analüüsib pandeemia hetkeseisu, andes riikide võrdluses statistilise ja meetmelise ülevaate toimuvast.
2. Eesti dokumentalistika kullafondi kuuluvad Andres Söödi filmid. Nt "Unenägu", "511 paremat fotot Marsist", "Jaanipäev", "Dirigendid", "Pulmapäev", "Reporter" – võrratud teosed, mida võib ikka ja jälle uuesti üle vaadata. Need on lihtsasti kättesaadavad.
3. Režissööri, kunstniku ja muusiku David Lynchi biograafia "Room To Dream": ühe erilisima looja biograafia ja mitte ainult. Selle paksu kamaka läbilugemiseks oleks muidu olnud keeruline aega leida. See on Spotifys olemas ka audioraamatuna.
Ugala teatri näitleja Tarvo Vridolin
Ugala teatri näitleja Tarvo Vridolin. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Kui jätta kõrvale need asjad, mida peaks tegema ja oleks mõistlik teha, siis soovitaksin kõigepealt laiselda. Saan aru, et see on ilmselgelt liiga lai mõiste … No siis midagi konkreetsemat. Võta plaadiriiulist neid plaate, mida pole aega olnud kuulata. Võta kohe järjest ja naudi tugitoolis seda, kuidas muusikaline silmaring avardub.
2. Kuna teatrid on kinni ja kultuuripuudus pitsitab, siis võiks lahti võtta ERR-i arhiivi ja vaadata vanu teatri- ja telelavastusi ning filme. Uskumatu, mida kõike sealt leiab. Netflix on selle kõrval poisike. Näiteks "Charlie tädi" ülesvõte aastast 1991.
3. Ja koristada tuleb ju ka. Mina alustasin oma digiarhiivist. Vaatasin kriitilise pilguga üle viimastel aastatel hirmsa kiirusega kasvanud pildipanga ja siis jäi silma ka Napsteri-aegne muusikakaust. Sealt siis ka see kummaline pleilist. Huvilised, kel Spotify, saavad mu koristamise käigus avastatud lugudest koosnevat pleilisti kuulata.
Ugala teatri näitleja Marika Palm
Ugala teatri näitleja Marika Palm. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Koristamine! Ebavajalikest asjadest vabanemisel tekkiv kergus on lausa teraapilise mõjuga ja praegusel kodusel ajal väga mõnus rahulik tegevus. Minu suurim koristamisega seotud avastus on KonMari meetod. Lühidalt seletades toimib see meetod nii, et koristamine ja asjade sorteerimine toimub kategooria-, mitte ruumipõhiselt. Praegu on mul pooleli kategooria PABER! Alustades arvasin, et see kategooria läheb ruttu, sest palju mul seda paberit ikka kodus on … Ja kui ma siis hakkasin kogu paberit ühte hunnikusse kokku koguma, sain aru, et olin väga naiivne. Igal juhul soovitan selle meetodiga tutvuda. See on põnev ja häid tulemusi andev. Netflixis on sari, mida vaadates saab kindlasti aimu, kuidas see meetod toimib. Sarja nimi on "Tidying up with Marie Kondo". Vaata ka www.youtube.com/watch?v=UYv0ufiY2u8 ja loe juurde www.rahvaraamat.ee/p/jaapani-korrastuskunst-korrastamise-elumuutev-vägi/697408/en?isbn=9789949277766.
2. Jooga! Minu isiklik lemmik on "Jooga koos Adriene'ga" (Yoga with Adriene). Tal on väga erinevate raskusastmetega videoid, mille seast igaüks endale kindlasti sobiva leiab. PS! Tal on ka väga armas koer, kes aeg-ajalt rohkem või vähem aktiivsena videotes figureerib. Loomadega koos elavad inimesed kindlasti teavad, kui palju elevust tekitab lemmikutes põrandale asetatud joogamatt ja sellel ukerdav inimloom.
3. Vabatahtlik tegevus! Kuna ühel hetkel võib tekkida olukord, kus inimesed abi vajavad, siis tasub tervetel ja mitte riskigruppi kuuluvatel inimestel ennast kindlasti vabatahtlikuna kirja panna, et olla valmis vajaduse korral aitama. Rohkem infot leiab https://kogukondaitab.ee.
Ugala teatri näitleja Rait Õunapuu
Ugala teatri näitleja Rait Õunapuu. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Helistage oma lähedastele. Just neile, kes on kuhugi toimetuste taha ära kadunud, aga kellele siiski enne magamajäämist vahel mõtled. Ärge unustage ka vanemaid ja vanavanemaid, kaugeid sugulasi, endisi sõpru ja kaasteelisi.
2. Tean, et targem on nina mitte välja pista, aga aidake neid, kes on hädas. Facebookis on mitmeid gruppe, mis on kõik lihtsa vaevaga leitavad. Kui sul on AEGA, energiat, tervist ja raha, siis on kindlasti keegi, kellel neid asju praegu pole. Väike asi võib olla suur abi. Külasta lehte https://kogukondaitab.ee/ ja loe läbi see artikkel.
2. Ja viimaks – ärge tehke mitte midagi! Muidu on meil alati kiire. Tean, et paljudel on väljakutseid ja toimetamist rohkem kui muidu ja teile soovin ma jõudu! Siiski, kel vähegi võimalik, võtke sellest viimast. Puhake igas asendis.
Ugala teatri näitleja Martin Mill
Ugala teatri näitleja Martin Mill. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Ükskõik millise mängu su laps välja pakub, ütle JAH!
2. Loe!
3. Mine metsa!
Ugala teatri näitleja Laura Kalle
Ugala teatri näitleja Laura Kalle. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Soovitan suure pausi ajaks oma kodu täita muusika ja lõhnadega. Mina teen sibulasuppi. Selleks on õnneks mustmiljon head retsepti, aga minu plaan on järgmine: esmalt panen ahju 180 kraadi juurde küpsema õli ja hea tugevamaitselise riivjuustuga saiad. Samal ajal panen potti 250 g hakitud sibulaid ja paar supilusikatäit võid ning küpsetan sibulad klaasjaks. Seejärel lisan potti 25 g jahu ja segan sibulaid veel paar minutit. Nüüd pole muud kui valada sibulatele 2 l vett või puljongit oma maitse järgi ning lasta kõigel 25 minutit küpseda. Siis panen supi väikestesse ahjukindlatesse anumatesse, igasse anumasse ka üks-kaks varem küpsetatud juustusaia, lisan veel kõvasti riivjuustu ja parajalt võid ning lasen supil ja saiadel ahjus koos kuldpruuniks küpseda.
2. Berliini Filharmoonikutel on oma digitaalne kontserdisaal, mis on muidu tasuline, aga ajutiselt on sellele antud prii ligipääs. Seal on suurepärases esituses ja väga hea kvaliteediga kontsertsalvestusi. Varem salvestatud kontserte saab otsida nii dirigentide, heliloojate kui ka solistide järgi. Näiteks võib leida valiku Paavo Järvi dirigeeritud kontserte, muu hulgas näiteks 2018. aasta mais salvestatud Beethoveni 4. sümfoonia Bayreuthi imeilusas teatrisaalis.
3. Veel panen ette sukelduda digitaalarhiivi ja sirvida vanu Eesti ajalehti. Hiljaaegu proovisin otsida uudiseid, mis puudutaksid näiteks minu esivanemaid, kellega ma ise kohtunud ei ole. Ja mul oli nii palju head õnne, et leidsin nendega seoses pea saja aasta vanuseid tulemusi nii reklaamide, kuulutuste kui ka krimiuudiste vallast. Soovitan sinna sügavale kaevuda, sest lisaks teadmistele saab väga palju nalja.
Ugala teatri trupijuht Karl Kena
Ugala teatri trupijuht Karl Kena. Autor/allikas: Heigo Teder
1. Praegu on mul hoogsalt käsil Ugala sügisese mängukava kokku panemine. Selle taustal on mul kodukontoris mängimas muusika, mille valik põhineb Robert Dimery'i nimekirjal "1001 Albums You Must Hear Before You Die". Töötan seda vaikselt läbi, mitte küll järjest, aga siiski süsteemselt. Paras rütm on kümne albumi kaupa minna.
2. Male! Kui te oma koduste seast sama tasemega mängupartnerit ei leia, siis aitab hädast välja www.chess.com.
3. Kuna tegutsen lisaks teatritööle ka jalgpallikohtunikuna, siis olen parasjagu järgimas individuaalset, spetsiaalselt kohtunikele mõeldud treeningprogrammi. Liikuge teiegi. Ükskõik mis intensiivsusega, sest isegi värskes õhus jalutamine tuleb kasuks. Terves kehas terve vaim!
|
Ugala teatripere soovitused sülle kukkunud vaba aja sisustamiseks
|
https://kultuur.err.ee/1067723/ugala-teatripere-soovitused-sulle-kukkunud-vaba-aja-sisustamiseks
|
Ugala teatri etendustegevus on 1. maini peatatud ning maja suletud. Teatrinälja leevendamiseks jagab kodudesse tõmbunud teatripere soovitusi, millega sülle kukkunud vaba aega sisustada.
|
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendik Agur avaldas Kohtla-Järve linna sotsiaalmeedia grupis fotod, millel on jäädvustatud ka oletatavad kurikaelad. Koolijuht palus inimesi, kes piltidel olevad noorukid ära tunnevad, teatada politseisse.
Jõhvi politseijaoskond teatas esmaspäeva õhtul, et teo võimalikud toimepanijad on kindlaks tehtud. Politsei alustab nende inimeste täpsema seotuse väljaselgitamiseks väärteomenetlust.
Jõhvi jaoskonna juht Andreas Kliimant ütles, et politsei suhtub sellistesse avaliku korra rikkumistesse väga tõsiselt. "Selgitame kiiresti välja kõik juhtunu täpsemad asjaolud, et võtta teo toimepanijad vastutusele," lisas Kliimant.
ERR.ee portaal avaldab Hendrik Aguri loal tema Facebooki seinal ilmunud mõtteavalduse.
"2007. aasta pronksiööl korraldasime oma meesõpetajatega kahel ööl valvet Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümber Tallinna vanalinnas. Aeg oli selline ja korraks läks kõik käest. Toona võiski tunduda ka üsna tavapärane uudis, et "Kohtla-Järvel pussitati/süstiti/lõhuti" jne.
Aga nüüd? Mis nüüd lahti? Aeg on ju edasi liikunud. Halloo? On teine aeg hoopis! Loomulikult, on sügavalt solvav ja lisaks arvestatav materiaalne kahju, mis tuleb koolil tasuda uute õpikute, õppekäikude ja õppevahendite arvelt uue akna paigaldamiseks. Aga küsimus on mujal. Aastal 2020 peaksid noorte väärtused olema teinud arenguhüppe suurusjärgu võrra kõrgemale tasemele - aknalõhkumisest ja labasest laamendamisest kindlasti edasi, järgmisele, edumeelsemale tasemele. Aga ei, kahjuks ei ja see teeb väga kurvaks. Nendel noortel inimestel, kes loopisid uue koolimaja akna sisse, on ju kodud siinsamas koolimaja kõrval majades. Neil on vanemad ja neil peredel peaksid, aga kas on, väärtused? Vähemalt huvid, suundumused, mida elus soovida, mida tarka ja kasulikku peale hakata? Kas on?
Väärtusi aitavad luua inimesed, kes võimaldavad haridust koolides. Et ka koole teeksid tublid ja südamega töötavad inimesed. Koolidest aga tulevad uued vanemad, kes loovad omakorda uued pered. Neile panustamegi – uutele vanematele, kes loovad uued pered, kellele kodudest kasvavad normaalsed ja toredad inimesed. Selleks me oleme siin.
Ja see ei saa olla äng praegusest eriolukorrast, küsimus on väärtustes.
#missioonileidavirumaale".
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi lõhtud tõkkepuu pult. Autor/allikas: Erakogu
|
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tabas pättide rünnak
|
https://www.err.ee/1067385/kohtla-jarve-riigigumnaasiumi-tabas-pattide-runnak
|
Sügisel avatud Kohtla-Järve riigigümnaasium sattus pühapäeva õhtul vandaalide ohvriks. Lõhuti tõkkepuu pult ja kiviga visati katki auditooriumi aken.
|
"Ma palvetan igal päeval oma pere eest, aga ma palvetan ka sinu eest. Leidub inimesi, kes ikka lähevad klubidesse, baaridesse ja suurtele kogunemistele, mis on minu arust täiesti vastutustundetu ja isekas," kirjutas britt sotsiaalmeedias.
"Me ei saa teha midagi muud kui püüda end isoleerida, vältida võimalusi nakatuda ja haigust levitada," jätkas 2008., 2014., 2015., 2017., 2018. ja 2019. aastal vormel-1 maailmameistriks kroonitud Hamilton.
"Ma palvetan nende eest, kes töötavad kohalikes kauplustes, kulleritena, arstide ja õdedena, kes riskeerivad teiste aitamise nimel oma tervisega ja hoiavad riigid toimivana. Nemad on kangelased. Inimesed, palun hoidke end."
Hamiltoni kodumaal Suurbritannias on hetkel registreeritud üle 5800 koroonaviirusesse nakatunut ja selle tagajärjel on surnud 289 inimest.
|
Lewis Hamilton noomis hooletult käituvaid inimesi
|
https://sport.err.ee/1067747/lewis-hamilton-noomis-hooletult-kaituvaid-inimesi
|
Kuuekordne vormel-1 maailmameister Lewis Hamilton hurjutas isekalt käituvad inimesi, kes ei hooli võimude ja arstide soovitustest ega aita kaasa koroonaviiruse leviku peatamisele.
|
Moskva linnakohtu kohtunik pikendas eelistungil Whelani kinnipidamist 13. septembrini.
Järgmine istung on plaanis 30. märtsil, kuid kohtu pressiesindaja sõnul võidakse graafikut koroonaviiruse tõttu muuta.
Hiljuti 50. sünnipäeva tähistanud Whelanil on ka Iiri, Kanada ja Briti kodakondsus. Teda süüdistatakse riigisaladuste varastamises, mille eest võib ta silmitsi olla kuni 20-aastase vangistusega.
Endine USA merejalaväelane väidab, et ta lavastati süüdi ja võttis saladusi sisaldava USB mälupulga tuttavalt vastu uskudes, et selle peal on puhkusepildid.
Ta on korduvalt kurtnud väärkohtlemise üle ja öelnud, et juurdlust läbi viinud föderaalsel julgeolekuteenistusel FSB pole tema vastu tõendeid.
Whelani pere sõnul on ta tervis kinnipidamise vältel halvenenud ja ta ei saa vajalikku ravi.
Esmaspäeval olid kohtuistungil kohal ka USA, Briti ja Iiri suursaadikud, ütles USA saatkonna pressiesindaja Rebecca Ross.
|
Moskvas algas kohtuprotsess väidetava USA spiooni Paul Whelani üle
|
https://www.err.ee/1067736/moskvas-algas-kohtuprotsess-vaidetava-usa-spiooni-paul-whelani-ule
|
Moskva kohtus algas esmaspäeval kohtuprotsess luuramises süüdistatava USA kodaniku Paul Whelani üle, kes on alates 2018. aastast vahi all olnud.
|
Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlve suved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüditamist asus ema temaga 1942. aastal püsivalt Tallinna elama.
Bruns lõpetas 1946. aastal Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse keskkooli. Arhitekti kutse omandas ta Leningradi ehitusinseneride instituudis aastatel 1946–53. 1954–55 töötas ta Tallinnas Estonprojektis, kus kavandas Endla tänavale Ehitajate klubi (koos E. Liibergiga, nüüd muudetult sotsiaalkindlustusamet) ja osales Alar Kotli ning Mart Pordi kõrval lasteaia paljuehitatud tüüpprojekti koostamisel. 1955–59 oli ta komsomolitööl.
1960–80 töötas ta Tallinna linnaarhitektina. Ühtepidi seisis ta koos oma sõbra Rasmus Kangropooliga Tallinna vanalinna säilitamise eest, teistpidi korraldas uuselamurajoonide planeerimist. Brunsi 1968. aastal kaitstud väitekiri käsitles Keldrimäe rekonstrueerimist, mis tehti tema soovitusele vastupidiselt tüüpprojektide najal.
Brunsi tegevuse kõrgperiood oli 1970. aastatel Tallinna olümpiamängudeks ette valmistamine, mida võimaldasid suurenenud rahaeraldised. Olümpiapurjespordikeskus, Pirita tee, Linnahall, hotell Olümpia, Postimaja jpm ehitised otsisid kohta ja nende ehitamine vajasid diplomaatilist koordineerimist. Tänu saksa kontaktidele õnnestus Brunsil tagada Tallinnas Kieli 1972. aasta olümpiaregatile sarnane kogemus.
1980–91 oli Bruns ehituse instituudi linnaehituse perspektiivprobleemide labori ja arhitektuuriosakonna juhataja ning 1991–2000 oli tal arhitektuuribüroo AB projekt.
Bruns tegutses ka Tallinna ajaloo ja linnaehituse uurija ja populariseerijana ning tutvustas linnaarhitektina peagi ehitatavat raamatutes "Tallinn täna ja homme" (1962) ja "Homne Tallinn" (1973), mida ilmestavad tema abikaasa, arhitekt Olga Brunsi joonised. Suurema hoo sai tema uurimistegevus pärast olude vabanemist, kui ilmusid monograafiad "Tallinn. Linnaehituslik kujunemine" (1993) ja "Tallinn. Linnaehitus Eesti Vabariigi aastail 1918-1940 (1998)". Sel sajandil pühendas ta palju aega Tallinna ajaloo vahendamisele venekeelsele lugejale. Aastal 2007 avaldas arhitektuurimuuseum tema mälestuste ja artiklite kogumiku.
Bruns oli Eesti NSV teeneline arhitekt (1973), Saksa linnaehituse ja regionaalplaneerimise akadeemia korrespondentliige (1991) ning Tallinna vapimärgi kavaler (2003).
Kolleegid jäävad mäletama Dmitri Brunsi kui rõõmsameelset ja tegusat arhitekti, söakat ja korrektset juhti, hoolivat ja südamlikku inimest, kes pühendas oma elu Tallinna linnale.
|
Suri arhitekt Dmitri Bruns
|
https://kultuur.err.ee/1067728/suri-arhitekt-dmitri-bruns
|
Laupäeval suri 91-aastasena arhitekt ja arhitektuuriteadlane Dmitri Bruns (11.01.1929–21.03.2020), kes Tallinna linnaarhitektina valmistas linna ette 1980. aasta olümpiaregatiks.
|
Match Race maailma edetabeli viimases väljalaskes jätkab Mati Sepa tiim kuuendal kohal, mida on hoitud alates eelmise aasta oktoobrikuust. Liidripositsioon kuulub šveitslase Eric Monnini käe all purjetavale võistkonnale.
Ingrid Puusta on naiste RS:X klassi värskes edetabelis tõusnud 20. positsioonile. Esimese koha on haaranud Katy Spychakov Iisraelist.
Karl-Martin Rammo on Laser Standard klassi värskes paremusjärjestuses 33. real. Edetabeli liidriks on Pavlos Kontides Küproselt.
Finn klassi edetabelis püsib Taavi Valter Taveter 45. positsioonil. Samas klassis on Deniss Karpak 68. kohal. Paremusjärjestust juhib hollandlane Nicholas Heiner.
Juuso Roihu ja Henri Roihu on kerkinud 49er klassi edetabelis 64. positsioonile. Liidrikoha on võtnud Austria tiim Benjamin Bildstein ja David Hussl.
49erFX klassis on saja parema hulgas 72. kohal paiknevad Kätlin Tammiste ja Anna Maria Sepp. Esikohale on tõusnud Hollandi naiskond Annemiek Bekkering ja Annette Duetz.
Olümpiaklasside maailma edetabeli punkte on võimalik saada reitingut omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kuue regati lõikes.
Match Race maailma edetabel järjestab purjetajad nende viimase 24 kuu jooksul saavutatud parimate võistlustulemuste põhjal. Punkte on võimalik saada reitingut omavatel regattidel võisteldes. Regatil kogutud punktisumma sõltub kolmest tegurist: võistluse reiting, võistlejate arv regatil ning sportlase tulemus võistlusel. Viimase 12 kuu jooksul saavutatud tulemused annavad sealjuures topeltpunktid. Edetabeli esinumber on kõrgeima punktide arvuga sportlane kaheksa regati lõikes.
|
Mati Sepp püsib maailma edetabelis kuuendal kohal, Puusta 20. ja Rammo 33.
|
https://sport.err.ee/1067733/mati-sepp-pusib-maailma-edetabelis-kuuendal-kohal-puusta-20-ja-rammo-33
|
Rahvusvahelise purjetamisliidu World Sailing maailma edetabelis on meie purjetajatest kõrgeimatel positsioonidel matšpurjetaja Mati Sepp kuuenda ning olümpiapurjetajad Ingrid Puusta 20. ja Karl-Martin Rammo 33. positsiooniga.
|
"Tõele vastab see, et üks tarne Hollandist Eestisse ei jõudnud. Sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi andmetel Hollandi riik meditsiinitarnetele ekspordikeeldu kehtestanud ei ole – meie andmetel oli tegemist ettevõtetevahelise arusaamatusega," ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik esmaspäeval ERR-ile.
Sama ütles ERR-ile ka Hollandi suursaadik Eestis. "Madalmaade tevishoiu, heaolu- ja spordiministeerium on mulle kinnitanud, et valitsus ei ole takistanud ega kavatse takistada või konfiskeerida meditsiinisaadetisi, kaasa arvatud testimiseks vajalikke materjale. Vastupidi: Holland on seisnud selle eest, et Euroopa Liidus ei kehtestataks ekspordipiiranguid ning peetaks ka praeguses kriisis kinni EL-i reeglitest," ütles suursaadik Karen van Stegeren esmaspäeval ERR-ile.
Eestlasest Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et ka tema ei ole saanud kinnitust, et Hollandi valitsus rekvireeris Eestile mõeldud meditsiinivahendid.
"Tõenäoliselt viitas Siim Kallas PERH-i pressikonverentsile, kus märgiti, et üks tarne Hollandist ja teine Suurbritanniast ei jõudnud kohale," ütles Simson ja lisas, et selle põhjus ei olnud riiklikes keeldudes.
Ta rääkis, et Hiina on lubanud Euroopa Liidule tarnida kaks miljonit kirurgilist maski ja sellega aidatakse neid liikmeid, kel piisavalt varusid pole. Samas leidis Simson, et ka iga liikmesriik ise peab tegutsema ja vahendeid juurde otsima.
"Teeme koostööd nii rahandusministeeriumi kui ka välisministeeriumiga, et tarnetesse ei tekiks tõrkeid," ütles ka Lepik sotsiaalministeeriumist.
Euroopa Komisjoni kunagine aseesimees, ekspeaminister ja endine välisminister Kallas (Reformierakond) kirjutas pühapäeval EPL-is: "Euroopa Liit ei ole suutnud ära hoida erilise protektsionismi plahvatust. Piire suletakse, vajalike laadungite liikumist takistatakse. Kui vastab tõele näiteks kuuldus, et Hollandi valitsus rekvireeris Eestile mõeldud meditsiinivahendite saadetise, siis on tegemist kirjeldamatu sigadusega."
Eesti ametiasutustest öeldi esmaspäeval ERR-ile, et Hollandi valitsuse kinnitusel ei ole riik Euroopa Liidu siseturu reeglite vastu eksinud.
Euroopa Liidu riikidel on küll eriolukorras õigus kehtestada kaubanduspiiranguid ja seda olevat ka mõned riigid teinud, kui Madalmaade Kuningriik nende hulgas ei ole.
|
Eesti eitab Hollandi riigi osalust meditsiinisaadetise peatamisel
|
https://www.err.ee/1067671/eesti-eitab-hollandi-riigi-osalust-meditsiinisaadetise-peatamisel
|
Eesti võimude kinnitusel ei ole Eestile mõeldud meditsiinitarvete saadetise peatamise taga Hollandi valitsus nagu pidas esmaspäeval võimalikuks riigikogu aseesimees Siim Kallas, vaid erimeelsused ettevõtete vahel. Sama kinnitas ERR-ile ka Hollandi suursaadik.
|
"OUT WEST" on pärit Scotti viimaselt albumilt "JACKBOYS" ja selle muusikavideo lavastas Scott koostöös White Trash Tyleriga. Videos on Jones koos 21 Savage'i ja teistega sattunud peole, aga tahab peopanemise asemel ennekõike käsi pesta ja võileiba süüa.
"JACKBOYS" ilmus 2019. aastal Scotti plaadifirma Cactus Jack alt. 7-loolisel kompilatsioonalbumil teevad teiste seas kaasa Rosalía, Quavo, Offset ja Pop Smoke.
|
Travis Scotti uues muusikavideos teeb rolli Quincy Jones
|
https://kultuur.err.ee/1067713/travis-scotti-uues-muusikavideos-teeb-rolli-quincy-jones
|
Travis Scott avaldas muusikavideo koostööloole Young Thugiga, kus astub üles ka 87aastane muusik ja produtsent Quincy Jones.
|
25. märtsil valib riigikogu endale juhatuse – esimehe ja kaks aseesimeest. Koalitsiooni kandidaat spiikri ametisse on jätkuvalt Henn Põlluaas (EKRE), kellele opositsioon paneb vastu sotsiaaldemokraat Ivari Padari ning aseesimeesteks kandideerivad Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast. Mõlemad täidavad neid kohti ka praegu.
Eriolukorras ja koroonaviirusega silmitsi seisvas Eestis on vabariigi valimiskomisjon ja riigi valimisteenistus murdnud mitu päeva pead, kuidas vähendada valimispäeval ohtu, et võimalikud nakatunud muutuksid parlamendi liikmetele ja ametnikele viirusepommideks.
Ei ole küll teada, et keegi riigikogu liikmetest oleks Covid-19 haige, kuid mitmed rahvaasemikud on ennast vabatahtlikult isolatsiooni määranud. Ka vähendas riigikogu juhatus istungeid parlamendi suures saalis. Sinna soovitatakse tulla vaid neil, kellel on selleks tõesti vajadus ja enamik riigikogu komisjonide istungeid toimub Skype'i või telesilla vahendusel.
Tavaliselt toimub riigikogu juhatuse valimine nii, et riigikogu liikmed kogunevad alguses parlamendi suures saalis, kus seatakse üles spiikri ja asespiikrite kandidaadid, siis toimub salajane hääletamine riigikogu pikas koridoris, kuhu on pandud kardinatega valimiskabiinid ja hääletuskastid, mida valvavad vabariigi valimiskomisjoni liikmed. Alati moodustub nendeni jõudmiseks pikk järjekord riigikogu liikmetest, kes seisavad tropis üksteise järel ja toimub fraktsioonideülene sundimatu sotsialiseerumine.
Nüüd on kõik teistmoodi.
Riigikogu liikmetest tulevad valimisistungi alguses suurde saali fraktsioonide esindajad ja juhatusse kandideerivad riigikogu liikmed, kes peaksid kõik istuma üksteisest turvalises kauguses. Selline on riigikogu juhatuse soovitus.
Edasi hajutatakse riigikogu hoone kolmele korrusele kuus hääletuskohta, et korraga oleks koos võimalikult vähe rahvaasemikke. Need, kes kahtlustavad kokkupuudet koroonaviirusega, võivad ilmselt sõita autoga Toompea lossi siseõue, kus nad saavad teistele turvaliselt osaleda riigikogu juhatuse valimistel. Kuidas see täpselt juhtub, need detailid tuleb riigi valimisteenistusel veel otsustada.
Riigikogu vanematekogu – parlamendi spiiker, asespiikrid ja viie fraktsiooni esimehed – on seda mitmel korral arutanud, aga ikka poolele teele jäänud. Saatan, teadagi, peitub detailides, kuid vanematekogu liikmed usuvad, et jõuavad lahenduseni, mis võimaldab kõigil nende kolleegidel täita 25. märtsil oma ametikohust.
Sellega on lõpetatud vaidlus, mis algas nädal tagasi kolmapäeval, kui ERR-ile intervjuu andnud spiiker Henn Põlluaas välistas resoluutselt võimaluse, et viirusesse nakatunud või nakatumist kahtlustav riigikogu liige võiks tulla Toompea lossi ja olla üks neist, kes valib riigikogu juhatust.
"Kui on tuvastatud, et inimene on nakatunud koroonaviirusesse, siis see inimene peab olema karantiinis ja ei tohi ringi käia. Kui ta seda tahtlikult teeb, siis tegemist on kriminaalkuriteoga. Riigikogu liige ei erine siin kellestki teisest," sõnas Põlluaas "Otse uudistemajast" intervjuusaates. "Jah, riigikogu liige on küll rahva poolt valitud, aga kui ta on haige ja levitab viirust, mille tõttu osad nakatuvad ja mõned võivad ka ära surra, siis sellised inimesed ei tohi ringi liikuda."
Põlluaasale vaidlesid kohe vastu praegune õiguskantsler Ülle Madise ja endine õiguskantsler Allar Jõks.
"Vabariigi valimiskomisjon lahendab hääletamise nii, et nakkusohtlikud riigikogu liikmed saavad hääletamisest osa võtta teiste tervist ohustamata. Kõikidel riigikogu liikmetel peab olema võimalus oma kohust täita, seda ka haiguse või puude korral," ütles Madise.
Jõksi sõnul tuleb riigikogus leida turvaline lahendus, kuidas ka nakatunud riigikogu liige saaks osaleda parlamendi esimehe ja aseesimeeste valimistel, sest: "Valimisõigust ei saa talt keegi ära võtta, isegi siis mitte, kui tema suhtes oleks algatatud kriminaalmenetlus."
Tavapäraselt loetakse riigikogu juhatuse valimistel antud hääled kokku nii, et vabariigi valimiskomisjon koguneb parlamendi suures saalis tihedalt ühe laua ümber, kus on valimissedelid, tulemus kontrollitakse mitu korda üle ja 101 riigikogu liiget jälgib seda pingsalt pealt.
Seekord jälgivad riigikogu liikmed valimistulemuste selgumist oma kabinettides monitoridelt, sest neil on soovitatud saali mitte tulla. Kui valimiskomisjoni liikmed tahavad, saavad nad häälte lugemise ajaks enesekaitsevahendid, näiteks kummikindad ja maskid.
Riigikogu esimeheks ja aseesimeesteks valitud parlamendi liikmeid on nende kolleegid alati õnnitlenud ning neile lillekimbud toonud. Nüüd jäävad käesurumised ja kallistamised ära, lilled vist ka.
Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta.
|
Riigikogu juhatust saab seekord valida ilmselt ka Toompea lossiõuel
|
https://www.err.ee/1067719/riigikogu-juhatust-saab-seekord-valida-ilmselt-ka-toompea-lossiouel
|
Koroonaviiruse leviku tõttu võivad nakatumist kahtlustavad riigikogu liikmed valida parlamendi esimeest ja aseesimehi ka Toompea lossi sisenemata – kuidas nad täpselt saavad seda teha, sõites autoga lossi siseõue, peab riigi valimisteenistus veel otsustama.
|
Tallinki laevad Baltic Princess ja Galaxy naasevad alates esmaspäevast liinile Turu-Stockholm, vahepeatusega Ahvenamaal Långnäsi sadamas. Liini taastamine on vajalik, tagamaks kaupade kiire ja tõrgeteta liikumise Soome ja Rootsi vahel tänases koroonaviiruse eriolukorras, teatas Tallink Grupp.
Baltic Princess alustab opereerimist tavapärase graafiku alusel juba esmaspäeva õhtul ning väljub Stockholmist graafikujärgselt. Galaxy alustab opereerimist tavapärase graafiku alusel alates teisipäeva hommikust ning väljub Turust samuti graafikujärgselt.
Laevad võtavad pardale ka üheotsapiletiga reisijaid, eeldusel, et reisija on eelnevalt kontrollinud ja on veendunud, et tal on sihtsadama riiki sisenemise õigus.
Laevad peatuvad liinil ka Långnäsi sadamas Ahevnamaal, et tagada saartele hädavajaliku kaupade liikumise jätkumise.
Baltic Princessi ja Galaxy kaubavedudeks saab broneeringuid teha läbi Tallink Silja Cargo klienditeeninduse. Reisijad saavad teha broneeringuid ettevõtte kodulehekülgedel.
|
Tallink pani laevad Soome ja Rootsi vahel taas sõitma
|
https://www.err.ee/1067722/tallink-pani-laevad-soome-ja-rootsi-vahel-taas-soitma
|
Laevad Baltic Princess ja Galaxy hakkavad uuesti Turu-Stockholmi liini teenindama ning seda tavagraafikus, teatas Tallink. Liini taastamist põhjendas ettevõte hädavajaliku kaupade liikumisega, samas müüakse üheotsapileteid ka reisijatele.
|
"Me ei tohi lubada ravil probleemist endast hullem olla. 15-päevase perioodi lõpus teeme me otsuse, mis suunas me liikuda tahame!" kirjutas Trump Twitteris.
WE CANNOT LET THE CURE BE WORSE THAN THE PROBLEM ITSELF. AT THE END OF THE 15 DAY PERIOD, WE WILL MAKE A DECISION AS TO WHICH WAY WE WANT TO GO!
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) March 23, 2020
Nimetatud 15-päevane periood algas läinud esmaspäeval ja see sisaldab föderaalseid soovitusi hoida teiste inimestega distantsi ja muid koroonaviiruse vastaseid meetmeid. Periood lõppeb järgmise nädala teisipäeval.
Haiguspuhanguga võitlevad tervishoiutöötajad ja osariikide kubernerid on öelnud, et suure osa USA majandusest seisanud karmid liikumispiirangud peavad veel mõnda aega jätkuma.
Trump jagas esmaspäeval aga Twitteris ka mitme teise Twitteri-kasutaja üleskutseid lähenemist kriisile muuta.
"15 päeva ja siis me isoleerime riskirühmad ja teised meist lähevad tagasi tööle, enne kui kõik kõigi jaoks lõppeb!!" seisis ühes presidendi jagatud säutsus.
"Õige. 15 päeva, siis jätkame riskirühmade kaitsmist vastavalt vajadusele ning teised meist naasevad tööle," kirjutati teises.
Exactly. Governors and local officials should let people out of their homes before they let criminals out of the jails.
— Tom Fitton (@TomFitton) March 23, 2020
The fear of the virus cannot collapse our economy that President Trump has built up.
We The People are smart enough to keep away from others if we know that we are sick or they are sick!
After 15 days are over the world can begin to heal!
— Dawn Michael, PhD???? (@SexCounseling) March 23, 2020
The fear of the virus cannot collapse our economy that President Trump has built up.
We The People are smart enough to keep away from others if we know that we are sick or they are sick!
After 15 days are over the world can begin to heal!
— Dawn Michael, PhD???? (@SexCounseling) March 23, 2020
|
Trump kaalub majanduse seisanud viirusemeetmete lõpetamist
|
https://www.err.ee/1067717/trump-kaalub-majanduse-seisanud-viirusemeetmete-lopetamist
|
USA president Donald Trump vihjas esmaspäeval, et tema kannatus koroonaviirusega võitlemiseks rakendatud meetmete majandusmõjudega on katkemas.
|
"Viiruse leviku takistamiseks kehtestatud meetmed on aeglustanud - ja mõnikord ka peatanud - transpordi. See aga võib pidurdada kaupade tarnimist ja mõnikord tekitada ka kaubapuuduse," ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma pöördumises, milles ta selgitas Komisjonis heaks kiidetud juhiseid. Tema sõnul on transpordil ja eriti piiriületuses tekkinud takistused viinud selleni, et viirusega võitlemiseks vajalik meditsiinivarustus ei jõua õigeaegselt kohale.
Esmase nõudena soovib Komisjon liikmesriikidelt, et piiriületus ei kestaks kaubaveoki jaoks kauem kui 15 minutit.
Teiseks peaksid rohelised koridorid olema avatud ükskõik milliseid kaupu transportivatele veokitele.
Kolmandaks ei tohiks riikide valitsused seada kaubaveokite liikumisele mingeid ajalisi takistusi nagu öine või nädalavahetusel kehtiv liikumispiirang. "See on erakorraline olukord. Me peame olema paindlikud," rõhutas von der Leyen.
Neljandaks tuleks vähendada piiridel autojuhtidele kohustuslikku formularide täitmist, et neil oleks võimalus kiiremini piiri ületada, leiab Komisjon.
"Tervisekontrollid piiril oleks kasulikud viiruse leviku takistamiseks, aga need peaksid olema korraldatud selliselt, et kaupade vaba liikumine ei peatuks," ütles von derr Leyen. Tema sõnul kestab võitlus viirusega kaua, kuid Euroopa Liidu jõud selle võitluse võitmiseks peitub ühisturus.
"Seepärast peamegi seda kaitsma," lisas ta.
Piirisulgude probleem oli ka üks teisipäeva õhtul riigipeade ja valitsusjuhtide telekonverentsi peateemasid.
|
Euroopa Komisjon kutsus riike kaubavedudele rohelisi koridore kehtestama
|
https://www.err.ee/1067721/euroopa-komisjon-kutsus-riike-kaubavedudele-rohelisi-koridore-kehtestama
|
Euroopa Komisjon leppis esmaspäeval kokku meetmetes kaubaliikluse kiirendamiseks koroonapandeemiast haaratud Euroopa Liidus, kutsudes liikmesriikide kehtestama niinimetatud rohelised koridorid, mille kaudu kaubaautod saaksid kiiremini riigipiire ületada.
|
Enne hooaja poolelijäämist jõuti pidada 27 vooru ja 58 punktiga juhib hetkel Barcelona, aga nende suur rivaal Madridi Real jääb vaid paari silma kaugusele. Kolmas on 47 punktiga Sevilla.
Hispaania on koroonaviiruselt kõvasti räsida saanud, sest registreeritud on enam kui 33 000 haigestumist ja üle 2200 inimese on selle tagajärjel ka surnud.
|
Hispaania liigajalgpalli tuleviku kohal ripub küsimärk
|
https://sport.err.ee/1067716/hispaania-liigajalgpalli-tuleviku-kohal-ripub-kusimark
|
Hispaania jalgpalli kõrgliiga ja Hispaania jalgpalliliit andsid esmaspäeval ühispöördumises teada, et La Liga mängud on määramata ajaks katkestatud. Seni kehtinud korralduse järgi oli liiga peatatud 3. aprillini.
|
Andrus Kivirähki vaimukad lood, mille peategelasteks on näts, plekk, kartul, jope jt, on nüüd leitavad ERR-i Lasteekraanist.
Kõiki lugusid saad kuulata SIIN!
|
Kuula: Andrus Kivirähki "Kaka ja kevad" on nüüd Lasteekraanis üleval
|
https://menu.err.ee/1067710/kuula-andrus-kivirahki-kaka-ja-kevad-on-nuud-lasteekraanis-uleval
|
Andrus Kivirähki lasteraamat "Kaka ja kevad" on nüüd kõigile soovijatele kuulamiseks üleval.
|
"Praeguseks hetkeks on selge, et juunis jalgpallilaagrid ei toimu, sest enne eriolukorra lõppemist pole võimalik registreerimisega alustada. Eriolukorrast tingituna võib esimese ja teise kooliastme suvevaheaja algus edasi lükkuda. Me võime hetkel ainult seda oletada, aga suure tõenäosusega on lapsed juuni alguses veel koolitegevustega hõivatud," sõnas EJL-i rahvajalgpalli osakonna noorteprojektide koordinaator Martti Pukk.
Augustis toimuvad suvelaagrid hetkeseisuga planeeritud kuupäevadel ehk 3.-7. augustil. Osalema on oodatud kõik 2008.-2013. aastal sündinud poisid ja tüdrukud.
"Kui 1. mail lubatakse spordi- ja huvitegevustel jätkuda, saame ka meie oma tegemisi vastavalt planeerida. Laagrite toimumiskohad ja registreerimise algus peaksid selgeks saama maikuu jooksul," lausus Pukk.
Rohkem infot EJL-i ja Rimi jalgpalli suvelaagrite kohta leiab jalgpalliliidu kodulehelt.
|
Sel aastal toimuvad jalgpalli suvelaagrid ainult augustis
|
https://sport.err.ee/1067706/sel-aastal-toimuvad-jalgpalli-suvelaagrid-ainult-augustis
|
Eesti Jalgpalli Liit (EJL) on seoses koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga otsustanud ära jätta juunikuus toimuma pidanud Rimi jalgpalli suvelaagrid. Augustikuu laagrid on endiselt kavas.
|
Need järeldused tulenevad vaid instituudi praeguse hetke arvutustest.
"Kulu ületab tõenäoliselt kõiki majanduskriise ja looduskatastroofe, mida Saksamaal on viimastel aastakümnetel nähtud," nentis Ifo president Clemens Fuest. "Sõltuvalt stsenaariumist, langeb majandus 7,2 kuni 20,6 protsendipunkti. See vastab kulule 255 kuni 729 miljardi euroni."
Fuesti hinnangul tuleb pühendada kõik võimalikud rahalised ressursid tervisepoliitika meetmetele. Eesmärgiks peab olema lühendada majanduse osalist seiskumist ilma, et sellega seataks ohtu võitlus epideemiaga. "Me vajame strateegiaid, mis seovad tootmise jätkamise epideemia jätkuva ohjeldamisega," lausus ta.
"Kui majandus seiskub osaliselt paariks kuuks, läheb see maksma 255-495 miljardit eurot, sõltuvalt stsenaariumist. See tähendab, et aastas väheneb toodang 7,2 kuni 11,2 protsendipunkti," jätkas Fuest.
Parim stsenaarium eeldab, et majanduslik toodang esimesel kahel kuul langeb 59,6 protsendini, taastub kolmandal kuul 79,8 protsendi peale ning neljandal kuul ollakse taas 100 protsendi juures. "Kui see majanduse osaline seisak kestab kolmanda kuuni, läheb see aga maksma juba 354 kuni 729 miljardit eurot, mis tähendab majanduse kahanemist 10 kuni 20,6 protsendipunkti võrra," märkis Fuest.
Ifo arvutuste kohaselt tekitab vaid üks nädal osalist majanduse peatamist Saksamaa majandusele lisakulu 25 kuni 57 miljardi euro ulatuses ning majanduse kahanemist 0,7 kuni 1,6 protsendipunkti.
"See kriis tekitab ka massilisi moonutusi tööturul, mis on isegi hullemad kui olukord finantskriisi tipphetkel," rääkis Fuest ja lisas, et Ifo arvestab oma stsenaariumite puhul, et Saksamaal võib kaduda kuni 1,8 miljonit töökohta ning rohkem kui kuus miljonit inimest hakkab sõltuma lühiajalisest tööst.
Arvestamata plaanitavaid riiklikke toetusi, riigi tagatisega laene ja Euroopa-üleseid abipakette, tekib riigieelarvetele kuni 200 miljardi euro suurune lisakoormus. Samal ajal on Fuesti sõnul makromajanduslikuks stabiilsuseks vaja nii madalaid makse kui ka lisakulutusi riigieelarvest.
|
Instituut: Saksa majandus võib viirusekriisiga kahaneda kuni 20 protsenti
|
https://www.err.ee/1067697/instituut-saksa-majandus-voib-viirusekriisiga-kahaneda-kuni-20-protsenti
|
Müncheni Ülikooliga seotud Ifo majandusuuringute instituut leiab oma analüüsis, et koroonaviiruse kriis läheb Saksamaa majandusele maksma sadu miljardeid eurosid, tekitab juurde lühiajalise tööjõu kasutamist, toob kaasa töötuse plahvatusliku kasvu ning asetab riigieelarve märkimisväärse surve alla.
|
"Me näitame, et kohe algusest peale võitleme me selle kriisiga, mis seab ohtu meie kodanike tervishoiu või riigi majandusaktiivsuse, kogu oma väega," teatas Scholz pressikonverentsil.
Uute laenudega hakatakse rahastama valitsuse suurt abipaketti pandeemiast mõjutatud ettevõtetele ja isikutele.
Valitsus teatas esmaspäeval, et pakub kolme kuu vältel igale väikefirmale ja füüsilisest isikust ettevõtjale kuni 15 000 eurot abi.
Otsus langetati valitsuse istungil, millel pühapäeval eneseisolatsiooni läinud kantsler Angela Merkel osales telefonitsi.
Merkel läks isolatsiooni pärast seda, kui teda vaktsineerinud arstil tuvastati koroonaviirus.
Uus abipakett lisandub varasemale lubadusele vähemalt 460 miljardi euro ulatuses laenugarantiidest.
Minister: Saksamaa majandus langeb tänavu vähemalt viis protsenti
Saksamaa majandus saab pandeemia tõttu sel aastal vähemalt sama ränga hoobi kui 2009. aasta rahanduskriisi ajal, mil sisemajanduse koguprodukt langes viis protsenti, hoiatas majandusminister Peter Altmaier esmaspäeval.
"Me prognoosime majandustoodangu langust ja see tuleb vähemalt sama suur kui 2008.-2009. aastal," ütles Altmaier.
Enne koroonaviiruse kriisi oli valitsus ennustanud Euroopa suurimale majandusele käesolevaks aastaks 1,1 protsendist kasvu.
|
Saksamaa loobub kriisiga võitlemiseks eelarvetasakaalust
|
https://www.err.ee/1067692/saksamaa-loobub-kriisiga-voitlemiseks-eelarvetasakaalust
|
Saksa ministrid leppisid esmaspäeval kokku põhiseadusliku eelarvedefitsiidi piiri ületamises 156 miljardi euro väärtuses uute laenudega, mille eesmärk on leevendada koroonaviiruse mõju, ütles rahandusminister Olaf Scholz.
|
Luik tegi laupäeval Austraalia naiste kõrgliiga finaalis kaasa kõik 90 minutit, kui tema koduklubi Melbourne City alistas tühjade tribüünide ees (koroonaviiruse tõttu) Sydney FC 1:0, vahendab Soccernet.ee.
Melbourne City läbis terve liigahooaja kaotuseta ning võitis Austraalia naiste liigas rekordilise neljanda tiitli. Luik on lisaks nendele neljale võitnud ühe tiitli ka Brisbane Roariga. Samuti on ta tulnud karjääri jooksul Taani meistriks ning Austraalia koondisega Aasia meistriks.
"Ma arvan, et me ei mänginud oma parimat jalgpalli, aga võitlesime ja tegime töö ära. Tunnustan Sydney FC-d hea mängu eest, kuid arvan, et väärisime sel hooajal tiitlit," kommenteeris Luik pärast finaali Austraalia naiste kõrgliiga kodulehele.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist.
|
Eesti juurtega jalgpallur tuli viiendat korda Austraalia meistriks
|
https://sport.err.ee/1067689/eesti-juurtega-jalgpallur-tuli-viiendat-korda-austraalia-meistriks
|
Eesti juurtega poolkaitsja Aivi Luik tuli kolm päeva pärast oma 35. sünnipäeva viiendat korda Austraalia meistriks.
|
Uue koroonaviiruse diagnoosimiseks sobivate kiirtestide ja vaktsiinide loomisega tegelevad maailmas juba kümned ettevõtted. Icosagen Grupi ettevõtete juhatuse liige ja akadeemik Mart Ustav seda probleemiks ei pidanud. "Kaitsevahendeid toodetakse ka igal pool, kuid püüdke neid praegu kätte saada. Kui ise ei oska, sõltudki teistest inimestest. Nende lahendus ei pruugi sobida sinule või sinu riigile. Me suudame, oskame ja saame hakkama," rõhutas akadeemik.
Mõnel pool, näiteks Hiinas ja Singapuris on kasutatud nakatunute leidmiseks juba antikehade otsimisel põhinevaid vereteste. Icosageni testi rakendusalad oleks mõnevõrra laiemad. "Soovime luua testid, millega oleks võimalik tuvastada viirust otse loputusveest või ninaneelust võetavatest proovidest," selgitas Ustav. Kandvat rolli mängivad selle juures kiirelt seonduvad ja tundlikud antikehad.
"See võimaldab viia analüüsi väga kiireks ja testida paralleelselt väga paljusid inimesi. Kui sul on võimalik proovide töötlust kiiremini teha, on sul võimalik ka palju rohkem tõeseid andmeid saada, millised inimesed on nakatunud, millised mitte," viitas Ustav. Ühtlasi on võimalik leida nendega organismi vastupanuvõime viiruse vastu.
Lisaks testideks tarviliku metoodika väljatöötamisele hakkab tootma ettevõte selleks tarvilikke reaktiive, muu hulgas antigeene ja antikehi. Praegu valmistab Icosagen näiteks B-tüüpi gripi diagnoosimiseks tarvilikke antikehi, mida kasutatakse üle kogu maailma.
Testide kokkupanemisega tegeleksid teised ettevõtted. Eesti geograafiline asukoht pole nende üleilmseks turustamiseks kuigi hea. "Teeme parem koostööd in vitro -testidega tegelevate firmadega, kes panevad testid vastavalt kokku ja neid turustavad. Meie ülesanne on toota vahendid nende tegemiseks. Oleme heas positsioonis, meil on võimalus ja tahame edasi liikuda," sõnas akadeemik.
Suveks loodetakse saada uurimiseks lisaks paranenud patsientide verd. Sellest võib olla võimalik eraldada organismi toodetud antikehi. Neid saaks kasutada nii ravis kui ka diagnostikas. Esimeste testideni jõutakse kavakohaselt sügiseks.
"Peaksime olema selleks ajaks kindlasti formaadis, et on võimalik panna seadmete ja vahenditega püsti laboratoorsed analüüsid. Kuidas viia seda miljoniteni, on omaette küsimus," kinnitas Ustav.
Vaktsiini suunas
Kiirkorras vaktsiini loomisega on Mart Ustavil kolleegidega varasemaid kogemusi. Näiteks valmis koostöös Tartu Ülikooli teadlastega kahe kuuga neli Zika viiruse vaktsiinikandidaati. "Uue koroonaviiruse puhul on meil vaktsiiniformaat selge," kinnitas akadeemik. Ettevõte plaanib kasutada viiruse ogavalku, mille abil seondub viiruspartikkel kopsurakkude pinnal asuva retseptoriga.
Sama lähenemist kasutati 2000. aastate alguses üle maailma levinud koroonaviiruse, SARS-i vaktsiinikandidaatide loomisel. Esialgsete katsete põhjal tekitas ogavalk organismis tugeva immuunvastuse. Viiruse kadudes jäi arendustöö soiku. "Ma ei näe, et peaksime sellest loobuma. See lähenemine on ilmselt suure lootusega edukas," kinnitas Ustav.
Samas tõdes ta, et esimese vaktsiinikandidaadi loomist ja selle inimestel testimine võib lahutada pikk ajavahemik. "Peame näitama, et vaktsiini tekitatav immuunvastus takistab ja tapab viirust inimorganismile kahju tegemata. Peame tegema seda enne, kui saame öelda, et vaktsiin on olemas ja süstida seda Jüri või Mari käsivarde," sõnas Ustav. See eeldab juba suurema töörühma loomist ja koostööpartnerite ostmist.
Ennustuste tänamatus
Ettevõetav arendustöö toetub eeldusel, et viirus jääb ringlema maailmas aastateks. "Paremal juhul saame 1. juunil nentida, et meil pole testimiseks enam ühtegi ja inimest ja kogu viirus on populatsioonist kadunud," leidis Mart Ustav. Samas võib leida uus koroonaviirus ka näiteks hiirte, koduloomade või lindude näol vaheperemehe. Sellisel juhul jääks selles lähtuv oht kummitama inimesi pikemaks ajaks.
Mustema stsenaariumi tõeks saamisel muutuvad diagnostikavahendid, terapeutilised antikehad ja vaktsiinid sama vajalikuks kui näiteks gripi või teiste ägedamate hingamisteede haiguste puhul. "Ärme tegele ennustamisega, vaatame, kuidas teadus, uurimistöö, meditsiinilised süsteemid end tõestavad ja siis tegutseme sellele vastavalt. Praegu tundub asi tõsine," sõnas akadeemik.
|
Eesti firma alustas koroonaviiruse kiirtestide ja vaktsiini arendamist
|
https://novaator.err.ee/1067625/eesti-firma-alustas-koroonaviiruse-kiirtestide-ja-vaktsiini-arendamist
|
Eesti biotehnoloogiafirma Icosagen alustas SARS-CoV-2 viiruse kiirtestide, antikehapõhiste ravimikandidaatide ja vaktsiini loomisega. Esimesed diagnostilised testid valmivad kavakohaselt selle aasta sügiseks.
|
Probleem ulatub sügavamale kui ainult klikke meelitavad desinformatsioonilehed. Kuigi Ungari politsei on kinni pannud mõned desinformatsioonilehed, mis õhutasid koroonaviirusega seoses paanikat, on ka Ungari valitsus ise, eriti epideemia esimeses faasis, kasutanud oma meediaimpeeriumi patuoinakampaaniaks ning levitanud kriisi allikate ja tekke kohta desinformatsiooni.
Koroona, desinformatsiooni kuningas
Koroonaviiruse hirmu levides üle maailma muutusid desinformatsioonikampaaniad üha tõhusamaks. Lisaks klikke meelitavatele veebilehtedele, mille eesmärk on teenida viiruse kohta väära ja sensatsioonilise info levitamiselt kasumit, on ilmnud areenile geopoliitilised tegutsejad, keda huvitab infokaose külvamine. Nagu üks WHO ametnik on öelnud: "Levib "infodeemia", mis on vähemalt sama ohtlik kui viirus ise, kuna desinformatsioon levib kiiremini ja kergemini ning põhjustab suurt kahju."
Desinformatsioon ei tekita üksnes väärarvamusi. See võib maksta ka elusid ning õhutada ühiskondlikke rahutusi. Viiruse kohta väärinfo levitamise kaheks viisiks on olukorra eitamine/banaliseerimine ning liialdamine/paanika. Näiteks Lõuna-Koreas võis täheldada esimest äärmust, kus üks 200 000 liikmega suletud sekt salgas koroonaviiruse olemasolu, nimetades seda kõigest valitsuse vandenõuks, ning andis sellega suure panuse viiruse levikusse ja kaudselt ka mitme surma põhjustamisse.
Edukat näidet paanika õhutamisest võis näha hiljuti Ukrainas. Tervishoiuministeeriumi nimel saadeti välja võltsitud kettkiri, mis väitis, et koroonaviirus on jõudnud Ukrainasse. Pettus jõudis elanikkonna suure osani, mis põhjustas väiksemaid meeleavaldusi ning mõningaid vägivaldseid kokkupõrkeid, kus meeleavaldajad jooksid isegi Hiinast saabuva bussi peale tormi. On tugevaid kahtlustusi, et selle aktsiooni taga olid Venemaa jõupingutused.
Leidub ka ilmselgemaid näiteid: Vene allikad levitasid mitmeid vääraid ja vasturääkivaid narratiive koroonaviirusest, ühtaegu eitades selle olemasolu ning väites, et see on Lääne bioloogiline relv. USA asevälisminister Euroopa ja Euraasia alal Philip Reeker on nimetanud Venemaad koroonaviirusega seotud desinformatsiooninarratiivide üheks allikaks.
Teised autoritaarsed režiimid on samuti olnud kaunis aktiivsed sääraste väärnarratiivide levitamisel. Kõige silmapaistvam näide on Hiina, kust viirus alguse sai. Algusest peale tahtsid mõned Venemaa ja Hiina levitatud valeuudised veeretada vastutust viiruse eest USA-le, väites, et selle on loonud ameeriklased kui bioloogilise relva. Seda narratiivi on hiljaaegu korranud isegi mõned kõrged Hiina ametiisikud, näiteks on Hiina diplomaadid nimetanud viiruse allikaks USA-d ja Hiina välisministeeriumi infoosakonna kõneisik väitis, et "USA sõjavägi võis olla see, kes epideemia Wuhani tõi". Selline jultunud vale püüab süüd kõrvale veeretada Hiina Kommunistlikult Parteilt – poliitiliselt jõult, mis kannab algusest peale peamist vatutust viiruse globaalse leviku eest.
Iraan on arvatavasti kõige ilmekam näide, kuidas autoritaarsete režiimide tüüpilised refleksid, salgamine ja patuoina riiklik otsimine, koos võhiklikkusega võivad viia veelgi tapvama stsenaariumini. Et režiimi legitimeerimise nimel tõsta valimisosalust, eitas valitsuspropaganda praktiliselt viiruse olemasolu, väites, et USA üksnes dramatiseerib viirust selleks, et valimisosalust alla viia. Juhindudes sellisest vandenõuteooriast, astus valitsus vastu oma kodanikele ja meediaväljaannetele. Tagajärjeks on 14 000 ametlikku koroonaviiruse juhtu ja peaaegu 800 surma – tõelised arvud võivad olla kordi suuremad.
Ungari: hübriiddesinformatsiooni maastik
Ungaris võib täheldada kahte liiki desinformatsiooni. Äärmusserval asuvad klikke meelitavad desinformatsioonilehed, mis on olemas igas demokraatlikus ühiskonnas, kus nad kuritarvitavad sõnavabadust ja vaidlustavad peavoolu narratiive. Aga mängus on osalenud ka peavool ise: otseselt valitsuse juhitavad ja valitsusmeelsed meediakanalid kordavad kooris valitsuse ametlikke vääravaldusi. Viimasel desinformatsiooni liigil on sarnasusi eespool mainitud autoritaarsete valitsuste riikliku desinformatsiooniga.
Algul olid koroonaviirust puudutava desinformatsiooni levitajaks onlain-portaalid, mis püüavad olukorrast rahalist profiiti lõigata. Nende peamine sissetulekuallikas on reklaam. Neil lehtedel võib näha suurte rahvusvaheliste firmade reklaame, mis on sinna paigutatud näiteks Google Adsi kaudu.
Valisime välja Ungaris 12 mõjukat desinformatiivset Facebooki-lehte, millel on kokku rohkem kui 1 miljon jälgijat, ning vaatlesime nende sisu ja sõnumite levikut SentiOne tarkvara abil, mis on mõeldud sotsiaalmeedia jälgimiseks. Neil 12 lehel jagatud postitused pälvisid suurt tähelepanu. 27. veebruari seisuga oli 200 postitust kutsunud esile 21 000 reaktsiooni, 3 700 kommentaari ja 22 000 jagamist. Jagamiste suur arv teeb eriti muret, sest tõenäoliselt aitas see neil narratiividel jõuda sotsiaalmeedia kasutajate veelgi suuremate hulkadeni. Arvestades nende lehtede järgijate ja reaktsioonide hulka, on meil alust uskuda, et avastatud desinformatiivsed narratiivid võisid jõuda sadade tuhandete ungarikeelsete inimesteni.
Leidsime, et libauudised Covid-19 puhangu kohta jagunevad nelja suurde kategooriasse. Esimene seisneb "genotsiiditeooriates", mis annavad mõista, et keegi levitab viirust tahtlikult mingi eesmärgi saavutamiseks. Kõige tüüpilisem seda liiki narratiiv väidab, et "globaalne eliit", teiste hulgas Bill Gates, üritab Maakera elanikkonda detsimeerida. "Bill Gatesi teooriat" mainis isegi valitsusmeelne portaal Demokrata, kuid tavaliselt oli see populaarsem äärmusserva klikimagnetitel. Selle teooriaga käib kaasas populistlik narratiiv.
Teise rühma kuuluvad eelmainitud "bioloogilise relva teooriad". Tavaliselt väidavad selle rühma teooriad, et bioloogilist relva kasutatakse "Kolmandas maailmasõjas" Hiina vastu. Üks spetsiifiline narratiiv ütleb näiteks, et epideemia taga on USA eesmärgiga suruda "Hiina majandus põlvili". See narratiiv sobib kenasti tuntud geopoliitilise narratiiviga, mida levitavad sageli Venemaa ja Hiina, et luua mulje, nagu USA tegutseks vaenulikult kõikide oma tajutavate rivaalide vastu, isegi kui see tähendab rahvusvaheliste konventsioonide rikkumist. Samal ajal olid populaarsed ka mõned vandenõuteooriad, mulle järgi on viirust levitanud hoopis Hiina ja et viirus loodi bioloogilise relvana ühes Wuhani sõjalises laboris. Ühisjooneks on see, et koroonaviirus pole olnud midagi looduslikku, vaid tuleneb erilisest plaanist hävitada teatav inimrühm.
Kolmas desinformatsioonigrupp on apokalüptilised maailmalõpunarratiivid. Tegu on artiklitega, mis taotlevad oma paanikat külvavate väidetega sensatsiooni. On väidetud kodusõja puhkemist Wuhanis, seda, et sajad nakatunud "piiravad" kontrollpunkte linnast välja viivatel teedel, ja et peaaegu 5 miljonit inimest on Wuhanist lahkunud, nii et viirus on juba levinud üle terve maailma. Sedalaadi desinformatsioon mainis ka koroonaviiruse juhtumeid ja surmasid juba Ungaris, kui ametlikke juhtumeid veel polnud.
Viimane ja väiksem rühm koosnes artiklitest raviviiside kohta. Seesugused teated väidavad, et viiruse vastu on leitud rohi, et traditsiooniline hiina meditsiin "blokeerib" viiruse, fantaseeritakse selle ravimisest C-vitamiiniga jne.
Enamik neist desinformatsiooni narratiividest pälvis ka Ungari võimude tähelepanu. Algatati uurimised üle tosina portaali toimetaja suhtes, kes olid koroonaviiruse kohta väärinfot levitanud. Portaale on kinni pandud ja toimetajaid kohtu alla antud. Politsei on vahistanud ühe vlogeri, kes levitas sõnumit, nagu kavatsetaks Budapesti linn kinni panna.
Võimude valvsus niisuguste võrgulehtede suhtes väärib tunnustust ning teatavad piirangud neile näivad õigustatud, sest paanika praeguses olukorras võib maksta elusid. Arvukad desinformatsiooniportaalid levitavad vääruudiseid koroonaviiruse kohta, mis jõuavad sadade tuhandete inimesteni ja külvavad rahutust. Manipulatiivsed artiklid Covid-19 kohta ainult suurendavad nende veebilehtede külastatavust, aidates neil levitada veelgi enam tervishoiu-alaseid libauudisid ning ebaefektiivseid "raviviise". Need veebilehed levitavad ka informatsiooni "alternatiivsest meditsiinist", mis väidetavalt ravib kõike kõrgest vererõhust kuni vähini; nad teevad vaktsineerimisele vastupropagandat, tekitades reaalset kahju.
Paraku samal ajal mõningad Ungari ametkonnad ei võidelnud desinformatsiooniga, vaid aitasid selle tootmisele ja levikule hoopis kaasa. Samamoodi nagu Iraanis, oli peamiseks eesmärgiks leida patuoinaid ning varjata võimude vähest ettevalmistust kriisiks.
Riiklik desinformatsioon
Ungari pole olnud ainus maa, isegi mitte arenenud riikide seas, mis polnud koroonaviiruse epideemiaks sugugi valmis. 28. veebruaril, kui Ungaris polnud veel ühtegi kinnitust leidnud haigusjuhtu, väitis peaminister Orbán enesekindlalt, et Ungari jaoks tõeline probleem ja väljakutse ei ole mitte koroonaviirus, vaid illegaalne migratsioon. Viiruse tähtsuse pisendamine asendus hiljem propagandaga, mis seob Ungari valitsuse lemmikteema, illegaalse migratsiooni, viirusega.
Suurt narratiivi koroonaviiruse ja illegaalse immigratsiooni seosest levitas esmalt peaministri nõunik sisejulgeoleku alal György Bakondi. Ta ütles märtsi alguses, et "koroonaviiruse ja illegaalse migratsiooni vahel on kindel seos". Ta lisas, et enamik illegaalseid migrante saabub Afganistanist, Pakistanist või Iraanist, niisiis on nad pärit või rännanud läbi mõnest peamisest epideemiakoldest. Seetõttu teatati, et kurikuulsad "transiittsoonid" saadavad lõunapiirilt automaatselt tagasi kõik migrandid. See oli esimene oluline märk, et keskvalitsus on ise hakanud epideemiat ekspluateerima oma poliitilistes huvides.
Hiljem armus ka peaminister sellesse vandenõuteooriasse, levitades seda nii kodus kui välismaal. Kooskõlas selliste argumentidega hakkasid Ungari ametiisikud näpuga näitamakoroonapatsientidele migratsioonilaagrites. Esimesteks avalikult teatavaks tehtud koroonaviiruse kandjateks olid iraani üliõplased, keda Ungari valitsus, vastutavad ametkonnad ja Fidesz hakkasid häälekalt süüdistama koostöö puudumises karantiini ajal – sõnum, mis oli tahtlikult mõeldud rõhutama seost koroonaviiruse ja moslemite immigratsiooni vahel.
Need sõnumid olid absurdsed. Ungaris positiivse proovi andnud iraanlased ei olnud illegaalsed immigrandid, vaid Ungari riikliku stipendiumiga Ungaris õppivad üliõpilased. Pealegi, kuidas saab illegaalsete immigrantide kaela veeretada epideemiat, mis levib maailma eliitide seas mööda lennulinne ja nakatades tähtsaid isikuid nagu Miami linnapea, Kanada peaministri abikaasa, Brasiilia presidendi pressiesindaja või Tom Hanks?
Valitsusmeelsed kommentaatorid kordasid sõnumit, et "kriis puudutab peamiselt migratsioonimaid" (mida väljend "migratsioonimaa" ka ei tähendaks) ning süüdistasid viiruses Lääne-Euroopat. Ja muidugi George Sorost ja tema avatud ühiskonna teooriat. Samal ajal ei teinud valitsuses keegi etteheiteid Hiinale, viiruse allikale – tõenäoliselt selleks, et kaitsta poliitilisi ja majandussidemeid Hiinaga.
Ungari valitsuse kõneisik süüdistab ajakirjandust puudulikus faktikontrollis ning esitab varjatud ähvardusi, et valitsus kasutab iga abinõu peatamaks vääruudiste ja kuulujuttude levikut.
Pärast salgamise ja aeglaste vastusammude perioodi rakendas Ungari valitsus lõpuks viiruse leviku aeglustamiseks mitu tähtsat piirangut, mis osutavad õiges suunas. Ometi on kriisist saanud kõige tõsisem väljakutse, mida Orbán on oma 14-aastase valitsemisaja jooksul seni tunda saanud. Mitte ainult majanduse aeglustumise ja ohvrite tõttu, mis on tabanud kõiki Euroopa riike, vaid ka seetõttu, et kriis on tabanud kõige valusamalt sektoreid nagu tervishoid ja haridus, mida on kõige rängemalt on riivanud valitsuse kasin eelarvepoliitika muidu tugeva majanduskasvu perioodil.
Orbáni režiim on kriisi poliitilisest mõjust kohkunud ning süüdlasi otsiv desinformatsioonikampaania on üritanud rahulolematust mujale kanaliseerida. Orbán on harjunud valitsemisviisiga, mis püsib tugevatel majandusnäitajatel, ning ta on seni kõigest puhtalt välja tulnud lihtsalt poliitilise kommunikatsiooni ja sümboolse poliitika abil, tuginedes tohutule ja äärmiselt tsentraliseeritud meediaimpeeriumile. Pandeemiaga võitlemise esimesed nädalad on näidanud, et seda taktikat on praegusel juhul väga raske ellu viia.
|
Läheb viiruslikuks. Covid-19 desinformatsiooni ökosüsteemis
|
https://kultuur.err.ee/1067673/laheb-viiruslikuks-covid-19-desinformatsiooni-okosusteemis
|
Negatiivsete sündmuste tuules levivad sageli vandenõuteooriad ja kuulujutud, eriti kui sündmused on värsked ja osalt tundmatud. Just nii on juhtunud koroonaviirusega, kirjutasid Péter Krekó ja Patrik Szicherle. Inglise keelest tõlgitud artikkel ilmus algselt ajakirjas Vikerkaar.
|
Varasemalt on Visak töötanud Tallinna Laagna Gümnaasiumis graafilise disaini, filosoofia ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Tallinna 37. Keskkoolis graafilise disaini, väitluse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehena, teatas haridusministeerium.
Praegu töötab tulevane koolijuht disainiagentuuris Velvet produtsendina. Lisaks osales Visak programmis Noored Kooli ja on pälvinud tiitli Aasta Noorsootöötaja 2017.
Konkursikomisjon oli oma otsuses üksmeelne. Ivo Visak paistis silma konkreetse ja hea argumenteerimisoskusega, noorusliku ja uuendusmeelse lähenemisviisiga. Tema visioon enda juhitavast koolist on värske ja julge, sisaldades põhjalikult läbimõeldud ning probleemõppest lähtuvat õppekorraldust.
Saarema gümnaasiumi direktori ametikohale kandideeris 16 inimest. Komisjoni kuulusid lisaks haridus- ja teadusministeeriumi ametnikele ka Saaremaa valla ja riigigümnaasiumide direktorite esindajad.
Saaremaa riigigümnaasium on planeeritud kuni 540 õpilasele ning see avatakse 1. septembril 2021.
|
Saaremaa riigigümnaasiumi juhiks saab Ivo Visak
|
https://www.err.ee/1067679/saaremaa-riigigumnaasiumi-juhiks-saab-ivo-visak
|
Konkursikomisjoni otsuse kohaselt saab järgmisel aastal avatava Saaremaa riigigümnaasiumi direktoriks Ivo Visak, kes alustab tööd tänavu 1. mail.
|
"Korvpallis selgub võitja paika pandud turniirisüsteemi alusel. Kuna tänavune hooaeg kriisiolukorra tõttu enamikes liigades otsustavasse faasi ehk kohamängudeni ei jõudnud, pidasime kõige loogilisemaks lahenduseks tänavu Eesti meistreid mitte välja kuulutada," selgitas otsuse tagamaid alaliidu peasekretär Keio Kuhi pressiteate vahendusel.
Küll aga pandi seniste tulemuste põhjal ja parimal võimalikul viisil paika põhiturniiride paremusjärjestused. "Võrdsete mängude arvu puhul lähtusime esmalt kogutud võidupunktidest ja seejärel omavahelistest mängudest ning erineva arvu kohtumiste puhul võiduprotsendist," lisas Kuhi.
Meeste meistriliiga põhiturniiri paremusjärjestus: 1. BC Kalev/Cramo, 2. Rapla Avis Utilitas, 3. Pärnu Sadam, 4. Tartu Ülikool, 5. Rakvere Tarvas, 6. Tallinna Kalev/TLÜ, 7. TalTech.
Naiste meistriliiga põhiturniiri paremusjärjestus: 1. Tallinna Ülikool, 2. Tartu Ülikool/Kalev, 3. G4S Noorteliiga.
Põhiturniiri paremusjärjestuse järgi toimuvad ka kõik liigade vahelised liikumised. Seega saavad tänavu Saku esiliigas pallinud klubidest kõrgliigaga liitumise avalduse esitada KA Tallinna Kalev/TSK, KK Viimsi/Noto ja Eesti Maaülikool/Skarcon. Eelis on nendest esimesel.
Esiliigast langevad hetkeseisu järgi välja Balteco ja KK HITO/BC Karjamaa ning nende asemele tõusevad Keila Korvpallikool ja Rae Koss/Hansaviimistlus/Estanc.
Saku II liiga tabeli viimased Tartu Kalevi Palliklubi ja Iisaku Gümnaasium/RHKK kukuvad järgmiseks hooajaks rahvaliigasse. Kes nende asemele tõuseb, on veel selgumisel.
Lõplikud liigade koosseisud kinnitatakse pärast 2020/2021 hooaja registreerimistähtaja lõppu.
Samuti arvestatakse antud paremusjärjestusi noorte Eesti meistrivõistluste tulevase hooaja kvalifikatsioonide asetuste koostamisel.
Lisaks kinnitati Eesti-Läti korvpalliliiga juhtkonna otsus mitte välja kuulutada
rahvusvahelise turniiri "PAF Eesti-Läti Korvpalliliiga" tulemusi hooajal 2019/2020.
|
Sel hooajal Eesti korvpallimeistreid ei selgu
|
https://sport.err.ee/1067672/sel-hooajal-eesti-korvpallimeistreid-ei-selgu
|
Eesti korvpalliliidu juhatus võttis vastu otsuse, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu tänavu korvpalli Eesti meistreid välja ei kuulutata.
|
Saksa veebikalkulaator aitab rahval sellele küsimusele vastust leida. Aadressil www.blitzrechner.de/toilettenpapier saavad uudishimulikud veebikasutajad välja selgitada, kui kaua nende varud vastu peavad.
Tuleb vaid trükkida sisse oma tualettpaberirullide hulk ja "kasutuskäitumine" ja kalkulaator ütleb, mitmeks päevaks paberit jagub.
Tõsistele asjahuvilistele on olemas ka ekspertkalkulaator, kus saab lisada karantiini pikkuse ja keskmise paberijuppide arvu pühkimise kohta.
Üldiselt hindavad inimesed oma tualettpaberi vajadusi kaugelt üle, märgitakse veebilehel.
"Paljud inimesed kasutavad rohkem tualettpaberit kui nad vajavad. Kergema häda jaoks peaks piisama ühest või kahest lehest," lisati seal.
Veebileht soovitab ka alternatiive juhuks, kui poeriiulid tühjad on. Soovituste seas on käterätid, vanad kaltsud, aga ka kiire dušš. Rätikuid manitsetakse potist mitte alla laskma.
Sarnaseid humoorikaid varumiskalkulaatoreid on tehtud ka teistes riikides, näiteks on olemas ka Briti versioon howmuchtoiletpaper.com.
Sotsiaalmeedias on levinud kaadrid rüselustest poodides. Läinud nädalal nõudis vaidlus tualettpaberi üle ühes poes Mannheimis lausa politsei sekkumist.
Kantsler Angela Merkel on proovinud rahvale paremat eeskuju näidata. Reedel jäi ta pildile oma iganädalasi oste tehes. Tema korvis oli vaid üks pakk tualettpaberit ja neli pudelit veini.
Merkel buying 4 bottles of wine & some toilet paper while doing her own grocery shopping for the weekend is so oddly comforting pic.twitter.com/e1LfO5JgXE
— Alex Leo (@AlexMLeo) March 22, 2020
|
Saksa tualettpaberikalkulaator aitab rahval varude kestust hinnata
|
https://www.err.ee/1067664/saksa-tualettpaberikalkulaator-aitab-rahval-varude-kestust-hinnata
|
Koroonaviiruse pandeemia on ajanud paanikas poodlejad üle Euroopa hullunult tualettpaberit varuma, kuid kui palju seda tegelikult ühel inimesel vaja läheb?
|
Vahetult pärast Vabadussõja lõppu, 3. märtsil 1920 said Tartu Ülikooli raamatukogus kokku seitse härrasmeest, et arutleda tuleviku üle. Täpsemalt selle üle, kuidas minevikku tulevikus hallata. Jutuaineks sai niisiis vastse riigi oma arhiivi loomine – tegemist oli arhiivikomisjoni esimese koosolekuga. Komisjoni juhatas 34-aastane soome ajaloolane Arno Rafael Cederberg, kes oli hiljuti kutsutud rahvusülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks. Ülikooli esindas ka kolmekümnene Jüri Uluots, hilisem peaminister, kes Peterburi ülikooli lõpetanuna oli hiljuti saanud juuradotsendiks. Haridusministeeriumist osales komisjoni koosolekutel küpses keskeas Kristjan Raud, kes oli vabakutselise kunstniku elujärjest ajutiselt loobunud ametniku karjääri kasuks. Neljas mees, Tallinna linna arhivaar Otto Greiffenhagen oli selleks ajaks juba paar aastakümmet Eesti vanimat arhiivi juhtinud ning evis ilmselt ainsana täpsemat ettekujutust arhiivitöö nüanssidest. Kolm ülejäänud komisjoni liiget olid seotud Eesti Rahva Muuseumiga: mõne nädala eest Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimeheks valitud tuntud kultuuritegelane Matthias Johann Eisen, 1 muuseumi asjaajaja, vastuolulise eluteega Edgar Eisenschmidt ja muuseumi arhiivraamatukogu juhataja Jakob Muide. 2
Hiljem arhiivikomisjoni koosseis muutus, mõni tuli juurde ja mõni jäi kõrvale, komisjon ise teisenes järgmisel aastal arhiivinõukoguks, aga esimese koosoleku sümboolset tähenduslikkust pole nüüdki, sada aastat hiljem, põhjust eirata. Vastupidi, seda on põhjust tähistada Rahvusarhiivi või pikemalt öeldes Eesti riikliku arhiivinduse sünnipäevana. Nii arvavad tänased arhivaarid, aga samamoodi mõtles ka 1936. aastal toonase Riigi Keskarhiivi juhataja Otto Liiv, kes nimetas Eesti arhiivinduse ajaloolises ülevaates komisjoni esimest koosolekut Eesti riikliku arhiivinduse tähistajaks. 3
Sada aastat on ühest küljest piisavalt pikk ajavahemik, et toimunule tagasi vaadata, analüüsida ja üht-teist arvata. Teisest küljest on see ju ainult kolm inimpõlve kestmist, sellestki pool võõrvõimu küüsis virelemist. Seega võiks Eesti oma riigi arhiivindust pidada ühtaegu nii pika ja sündmusterohke ajalooga nähtuseks kui ka uudseks sündmuseks – sõltuvalt kontekstist ja vaatenurgast.
Arhiiv kui selline tekkis koos kirjaoskusega. Kõige varasemate, Vana-Idamaade tekstikogude puhul saab arhiivist rääkida tinglikus tähenduses. Tollane arhiiv tegutses rööbiti valitseja kantselei rolliga, sisaldades nii arhiivile kui raamatukogule omaseid tekste, mis olid kantud savi- või kivitahvlitele. Mõne uurija arvates eksisteeris esimene n.-ö. pärisarhiiv hetiitide riigi pealinnas Hattušas (praeguse Ankara lähedal) juba 13. sajandil e. Kr. Sealt leitud ligi 11 000 mitmesuguse sisuga savist kiilkirjatahvlil on kirjas ka teksti autori nimi, aadress ja tiitel, mis viitab algelise kataloogi kasutamisele. Tuntuim ja suurim Vana-Idamaade arhiiv-raamatukogu pärineb 7. sajandist e. Kr., see asus Ninives, kuulus Assüüria kuningas Aššurbanipalile ning sisaldas kuninganimistute jmt. dokumentide kõrval ka teadustöid ja babüloonia kirjandusteoseid.
Niisuguses skaalas, kolme aastatuhandet katva maailma arhiivinduse kontekstis pole meie rahvusarhiivil ajalugu peaaegu ollagi, arhiiviga seonduv tundub hiljutine, väljakutsed paistavad uudsed, tavad ja kombed näivad kinnistumata.
Teise nurga alt mõõtes tähistas aga Eesti Arhivaaride Ühing hiljuti oma 80. aastapäeva, mida tuleb pidada väga soliidseks tähtpäevaks. Tõepoolest, meie ühingu asutamine 1938. aastal oli varane samm võrreldes teiste arhivaaride kutseühingute sünniga nii Läänemere kandis kui ka laiemalt Euroopas ja maailmas. Nõnda näiteks asutati arhivaaride kutseorganisatsioon Saksamaal 1946. aastal, Ühendkuningriigis ja Soomes 1947, Itaalias 1949, Rootsis 1952. Väga vähesed arhivaaride kutseühingud loodi enne Teist maailmasõda, vanimana Hollandi arhivaaride ühing aastal 1891. Ameerika Ühendriikides, muide, loodi arhivaaride kutseühing vaid kaks aastat varem kui Eestis. Olgu öeldud, et sama puudutab ka arhiivinduslikku seadusandlust. Eesti esimene arhiiviseadus 1935. aastast on õige varane võrreldes nii naaber- kui muude maadega. Seega, hoolimata Eesti riigi suhtelisest noorusest, on meie arhiivinduslik põhi laotud varakult, ilmasõdadevahelisel üürikesel ajajärgul, mil kujunes välja erialane professionaalsus.
Ajalooprotsesside vaatluseks kasutatakse tihti periodiseerimist, et eristada muutuvaid olusid ja tähistada murrangulisi pöördeid. Proovigem seda siinkohal ka Eesti arhiivinduse arengu mõtestamiseks viimase saja aasta vältel. Sageli nähakse arengut ainult tõusujoonena, edenemisena, liikumisena madalamalt kõrgemale, lihtsamalt keerulisemale. Pangem siiski tähele, et areng kui muutumine võib olla ka vastupidine, regressiivne. Eesti arhiivinduse sada aastat sisaldab kõike: tõusu ja mõõna, muutumist ja paigalseisu.
Arhiiv on teadupärast osa riigist. Demokraatlikus ühiskonnas on rahvusarhiiv seaduseandja tahte kohaselt loodud asutus, üks valitsuse tööriistu info kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks. Sestap ei saa arhiivinduslikud ajajärgud kuigivõrd erineda riigi ja ühiskonna arengujärkudest, kui ehk mõni aktsent välja arvata. Niisiis paigutub arhiivi esimene arengufaas enam-vähem samasse raami, kus kahe ilmasõja vahel tegutses Eesti Vabariik.
Aastad 1920–1939 olid Rahvusarhiivi loomise, arhiivinduse kui valdkonna küpsemise ja professionaliseerumise ajaks, mille lõpptähisteks said arhiiviseaduse vastuvõtmine, arhiivinduse käsiraamatute ilmumine 4 ja kutseühingu moodustamine. Peaaegu nullist, kuigi tõukudes erinevatest kogemustest, loodi Eesti oma arhiivindus. See sündis mingil määral baltisaksa arhiivitraditsioonist, mille kantsiks oli Tallinna Linnaarhiiv. Samas tuleb rõhutada, et üle võeti mitmeid elemente vene arhiivikäsitlusest (eelkõige Friedrich Nineve kaudu) ning õpiti nii visiitide kui ka kirjanduse hankimise ja tõlkimise teel tollasest moodsast lähenemisest Hollandis, Inglismaal, Skandinaavias. Soome ajalooprofessorit A. R. Cederbergi saab seejuures kindlasti pidada meie arhiivikorralduse peaarhitektiks, tema (ja mitte ainult tema) eestlastest õpilasi (Otto Liiv, Arnold Soom, Rudolf Kenkmaa, Adolf Perandi, Erik Tender, Nigolas Loone jt.) hiljem rahvusliku arhiivitraditsiooni loojaiks.
Meie arhiivinduse teine periood algas 1939. aasta lõpul baltisakslaste ümberasumisega nn. ajaloolisele kodumaale ja lõppes eestlaste suure põgenemisega 1944. aasta sügisel, mil maale tungisid Nõukogude väed ning üks okupatsioon asendus teisega. Mõistagi olid need aastad ühed rängemad Eesti ajaloos üldse, kuigi arhiivikogud suurematest hävingutest õnneks pääsesid. Kõige traagilisema sündmusena mainigem siinkohal Tallinna pommitamist 1944. aasta märtsis, mil tuhaks põles mõne riiulikilomeetri ulatuses ajaloopärandit. Samal aastal Saksamaale viidud Tallinna Linnaarhiivi vanem osa saadi õnneks tagasi 1990. aastal. 5
Teisalt oli see lühike periood arhiivikogude märkimisväärse kasvamise ajaks. Baltisakslaste lahkumisel toodi siinsesse arhiivi suures ulatuses ajaloolisi, peamiselt perekonnaarhiive, pärast 1940. aasta riigipööret veeti arhiividesse praktiliselt kogu senise riigi ja ühiskonna kirjalik pärand. Seega saab nentida, et neil keerulistel aegadel kujunes lõplikult välja Rahvusarhiivi kollektsiooni vanem osa.
Rööbiti kogude kasvamisega algas aga kodumaise professionaalse arhiivinduse murenemine. 1940. aasta juunipööre ja järgnenud sovetiseerimine lõikasid läbi arhiivide senise arengu nii arhiiviteoreetilises plaanis kui ka praktikas, s. t. igapäevastes arhiivitoimingutes. Eesti arhiivinduse ümberkorraldamiseks saadeti augustis 1940 Moskvast Tallinnasse seitsmeklassilise kooliharidusega julgeolekuseersant Mihhail Organov.
1940. aasta sügisel kinnitas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu kolm arhiivindust ümberkorraldavat määrust, millega nõukogude arhiivipõhimõtted kopeeriti Eesti oludesse. Kandvate nn. leninlike ideedena võeti üle arusaam dokumentaalsest kultuuripärandist kui ühisomandist ning arhiivide tsentraliseeritud juhtimise põhimõte. Eesti Vabariigis kehtinud arhiivikorralduse alused, sh. päritolu põhimõte ja arhiivi algse korra järgimise põhimõte, sattusid põlu alla. Kiiresti juurutati nõukogulik seisukoht, et arhiividokumendid on oma olemuselt salajased, mistõttu nendega tutvumine on lubatud pigem erand- kui tavakorras. 1941 keelati Eesti arhiivides genealoogilised uurimistööd. 6
Mitmed tunnustatud asjatundjad lahkusid arhiivinduse valdkonnast kas maalt põgenedes (Paul Johansen 1939, Gottlieb Ney 1941, A. Soom, E. Tender ja A. Perandi 1944) või repressioonide tõttu (August Sildnik 1941, Richard Övel 1945). Manalateed läksid arhiiviseaduse põhiautorid O. Liiv (1942) ja Rootsi jõudnud J. Uluots (1945). Eesti arhiivindusest olid piltlikult väljendudes püsti vaid varemed.
1940. aastate keskpaigast 1950. aastate keskpaigani tegutses siinne arhiivindus funktsiooninihke tingimustes. Arhiivi olemus muutus. Dokumentide kogumise ja säilitamise kõrval on igasuguse arhiivi kolmas põhifunktsioon olnud arhiiviainese kasutamise tagamine. Just see töölõik väändus sõjajärgsel ajal. Arhiivi peamiseks ülesandeks sai julgeolekuasutuste teenindamine ja seega ka repressioonide toetamine isikute vastu, kes tundusid võõrvõimule kahtlased. Teemakohastele päringutele vastamise kõrval tegeldi päevast päeva arhiiviainese süsteemse läbivaatamisega nn. rahvavaenlaste ja kontrrevolutsionääride tuvastamiseks.
Seda sõjajärgset kümnendit, mida siinkirjutaja käsitleb kolmanda perioodina, iseloomustab teinegi arhiivi tavapraktikast eristav töölõik. Nimelt pidid arhivaarid panustama – tollast kõnepruuki kasutades – sotsialistliku kodumaa ülesehitustöösse vanapaberi plaanipärase kogumisega arhiivihoidlatest. Seda tööd on kirjanduses tagantjärele nimetatud taunivalt makuleerimiskampaaniaks 7 ning paljuski õigustatult. Tegemist oli tõesti kampaaniaga ja arhivaalide makuleerimisega. Kampaaniad, eriti ideoloogiliselt sõgedas ühiskonnas, külvavad pigem kahju kui kasu. Teisalt, olles põgusalt uurinud tollaseid eraldusakte, saab paljudel juhtudel sedastada eesti arhivaaride püüdu suunata ümbertöötamiseks kõige väärtusetumat arhiiviainest, säästes hävingust hinnalisemat ja unikaalsemat. Seega söandan väita, et teatud hindamiskomponent selles kampaaniaõhustikus siiski sisaldus, sest arhiivi oli juunipöörde järgselt sattunud tohutu hulk dokumente, sealhulgas palju väärtusetut ainest. Seda on tagantjärele möönnud ka A. Soom, märkides, et "sageli oli tegu materjalidega, millel teaduslik väärtus puudus". 8
Kolmandal perioodil, täpsemalt 1948. aastal, sisuliselt keelati kodanikel arhiividokumentide tsiviilotstarbel kasutamine. 9
Eesti arhiivinduse neljas faas algab 1950. aastate keskpaiku ja ulatub 1960.–1970. aastate vahetuseni, soovi korral võib seda perioodi täpsemini piiritleda aastatega 1956–1968. Olen seda ajajärku nimetanud ka kosumise ja toibumise ajaks, mil saadi tegelda enam-vähem normaalse arhiivinduse taastamisega ning arhiiv rakendati lahti nõukogude võimule sobimatute isikute kindlakstegemise plaanisüsteemist. 10 Teatud valdkondliku kursimuutuse tõi kaasa 1956. aasta määrus, millega lubati fonditeatmike ja arhiivijuhtide üllitamine ja viidati dokumentide osalise lahtisalastamise vajadusele. 11
Liberaalsema arhiiviõhustiku püüdlustes jõuti kaugeimale 1968. aasta mais, kui eesti ajaloolaste ja arhivaaride ühiskoosolekul sõnastati mitmed uurimishuvi arvestavad seisukohad, 12 mille elluviimisel oleks arhiiv kujundlikult öeldes naasnud normaalsusesse. Sama aasta augustikuu sündmused Tšehhoslovakkias purustasid paljud ühiskondlikud lootused ja tõid kaasa uue sulgumise.
1970. ja 1980. aastaid kuni laulva revolutsioonini saab eristada viienda perioodina Eesti arhiivinduse teel. Stagnatsioon ühiskonnas tähendas ka seisakut arhiivinduses. Kahtlemata oli tollasteski oludes võimalik märgata teatud tõusu, positiivseid nihkeid mõnes töölõigus (nt. allikapublikatsioonide arvu kasv), kuid need muutused jäid ilmselgelt jõuetuiks katseiks pidurdada sumbunud ideoloogilises ja kahanevas majanduslikus olukorras valdkondlikku allakäiku.
Selle perioodi lõpuks ja järgmise alguseks võiks pidada 1988. aastat, mil Moskva keskvõimu algatatud nn. perestroika tõi kaasa avalikustamise, mis teatava viivitusega jõudis ka Eesti arhiividesse ning siin lõpetati arhiiviainesele juurdepääsu totaalne piiramine.
Eesti arhiivinduse kuuendat arengujärku 1988–1998 võib nimetada desovetiseerimise ajajärguks. Juba 1989. aastal taasasutati Peep Pillaku eestvedamisel Eesti Arhivaaride Ühing. 13 Sel perioodil võeti üle Eestimaa Kommunistliku Partei arhiiv, mis sisaldas okupatsiooniaegset tundlikkumaterjali (ENSV Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekukomitee arhiivid), kuigi suurem osa kõnealusest ainesest oli varasemalt Eestist minema viidud või hävitatud. Taastati sidemed arhivaaride rahvusvahelise kogukonnaga, mitmel eesti arhivaaril õnnestus end täiendada Rootsi ja Soome riigiarhiivis. Kuigi arutelud arhiiviseaduse sõnastamise üle algasid juba perioodi esimestel aastatel, takerdus valdkonna õigusliku vundamendi loomine igapäevastesse muredesse, eriti omandireformiga seonduvatesse arhiivitoimingutesse. 1990. aastate esimesel poolel väljastati arhiividest sadu tuhandeid teatisi nii kinnisvara kui ka kodakondsust puudutavatel teemadel. Arhiivihoonete seisukord oli allpool igasugust arvestust, tehniline taristu kuni 1990. aastate keskpaigani mannetu. Arhiivinduse kui valdkonna juhtimine kannatas nõrga kvaliteedi ja kogukonna usaldamatuse tõttu, alles kümnendi viimastel aastatel hakkas arhiivi maine tasapisi paranema.
Pärast aastatepikkusi kirglikke vaidlusi, mille vaheetappideks said erinevate huvirühmade koostatud arhiiviseaduse eelnõud, võttis riigikogu 1998. aastal vastu Eesti teise arhiiviseaduse. Sellega desovetiseeriti lõplikult kodumaine arhiivihaldus nii arhiiviteoreetilises kui ka organisatsioonilises tähenduses. Arhiiviseaduse ja -eeskirjaga loodi eeldused üleminekuks sovetlikult asjaajamiselt tänapäevasele dokumendi- ja arhiivihaldusele ning defineeriti valdkonna põhiterminid, loobudes ideoloogiliselt laetud nõukogude mõisteist (nt. riiklik arhiivifond). Riigi keskse arhiiviasutusena sündis Rahvusarhiiv, samuti rajati arhivaari kutse omistamise süsteem ja kujundati äriarhiivide tegutsemise alused. Kõik see annab piisavalt alust, et kõnelda positiivsest pöördest, mis lõpetas kuuenda arengufaasi.
Lähiminevikku on paradoksaalsel kombel sageli keerulisemgi analüüsida ja mõtestada, saati siis periodiseerida kui veidi kaugemat aega. See tõdemus puudutab ka arhiivi eelmise sajandi lõpuaastast tänaseni. Ometi võiks arhiivinduse seitsmenda perioodi paigutada aastatesse 1999–2011, iseloomustades seda Rahvusarhiivi organisatsioonilise väljakujunemise ja konsolideerimise ajana, teiselt poolt aga – ja mis veelgi tähtsam – veebipõhistele arhiiviteenustele ülemineku ja digitaalarhiivinduse rajamise faasina. 21. sajandi esimesel kümnendil muutusid totaalselt nii arhiivihaldus kui ka arhiivikasutamine.
Mitut aastat võib vaadeldavas perioodis eriliselt esile tõsta. 2005. aastast alates muutus võimalikuks arhiiviallikate kasutamine koduarvutist, sest avati nii digitaalsete kujutiste keskkond Saaga kui ka arhiivinimistute elektrooniline kataloog AIS. See oli kahtlemata revolutsiooniline pööre, mis kümnekordistas hetkeliselt arhiivikülastuste arvu, perioodi lõpuks kasvas Rahvusarhiivi teenuste kasutamine sajakordseks võrreldes Interneti-eelse ajaga, mil arhiiviallikaid sai lehitseda ainult uurimissaalis. 2008. aastal avati veebipõhine ligipääs ajaloolistele filmidele ja helidele (FIS), 2010 fotodele (FOTIS), 2011 ajaloolistele maakaartidele.
21. sajandi esimesel kümnendil alustati ka digisündinud dokumentide üleandmisega Rahvusarhiivi. Tegemist oli peamiselt infoga, mis sisaldus suletud riiklikes andmebaasides. Digitaalse teabe käsitlemisega seotud väljakutsetele vastamiseks loodi arhiivis spetsiaalne üksus ning alustati vajaliku taristu ja kompetentside väljaarendamisega. Perioodi lõpetab Eesti kolmanda arhiiviseaduse vastuvõtmine 2011. aastal, mis ühtlasi alustab kaheksandat, seni viimast ja täna kulgevat arengufaasi.
2011. aasta seaduse põhieesmärgiks oli optimaalsete õiguslike tingimuste loomine lõplikul üleminekul digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. 14 Jooksva kümnendi arhiivihaldust iseloomustabki vahest kõige enam digitaalne pööre – nii pidevalt kasvav analoogkandjate digiteerimine kui ka digisündinud ainese vastuvõtmine. Rahvusarhiivi külastatakse 1,5 miljonit korda aastas, kusjuures 99,5% neist visiitidest toimub veebis. Eesti arhiivinduse kaheksandas arengufaasis maksab tõdemus: kui arhiiviallikat ei ole internetis, siis seda ei olegi olemas.
Digitaalsuse võidumarsi kõrval ilmestavad tänast arhiivindust (ja ühtlasi eristavad varasemast) Rahvusarhiivi ühtse kuvandi kindlustumine, 15 makrohindamise metoodika kasutamine arhiiviväärtusega teabe väljaselgitamisel, mitmete arhiivi töövoogude (klienditeenindus, koostöö arhiivimoodustajatega) liikumine elektroonilisse keskkonda, taristu loomine audiovisuaalse pärandi digimiseks, ühisloome projektid vabatahtlike kaasamiseks arhiiviallikate kirjeldamisse, 16 arhiivipedagoogika lisandumine arhiivi põhiülesande rivvi, sotsiaalmeedia võimaluste kasutamine arhiiviteabe vahendamisel ning laienev kodumaine ja rahvusvaheline koostöö. Rahvusarhiivi peahoone Noora avamine 2017. aastal oli ajalooline sündmus – 96 aastat pärast arhiivikomisjoni esimest koosolekut koliti meie maa ja rahva vanimad arhiividokumendid nõuetekohastesse oludesse.
Võib-olla tuleks 2017. aasta kohale tõmmata arhiivinduse kaheksanda arengufaasi lõpujoon, et rääkida uutest arenguülesannetest ja tulevikuarhiivist. See võiks ehk olla kasulikki, sest arutelud muutuste üle on enamjaolt edasiviivad. Sestap lõpetangi mõne küsimusega, mis saja-aastase Rahvusarhiivi arengut lähitulevikus mõjutada võivad, nummerdatagu siis neid ajaperioode ühel või teisel moel või loobutagu sootuks niisugusest mõtteharjutusest.
Niisiis, mis saab arhivaari elukutsest digitaalse info maailmas?
Paberdokumentidega tegelevate arhivaaride hulk on pidevalt kahanenud ja kahaneb tulevikus veelgi. Kas see muutus toob pikapeale kaasa uue professiooni tekkimise või ehk seniste infohaldusega tegelevate elukutsete (arhivaar, dokumendihaldur, bibliograaf) ühinemise?
Sama küsimus puudutab nn. mäluasutuste maastikku. Kas kõik kultuuripärandiga tegelevad asutused jätkavad samasuguses organisatsioonilises raamistikus nagu varem? Kuidas muudab digiteerimine kultuuri ja pärandi vahendamisega tegelevat sektorit?
Kuidas teiseneb arhiivikasutamine ja üldse minevikupärandi tarbimine olukorras, kus infoedastus muutub aina enam ja enam audiovisuaalseks? Kas sõnast saabki pilt ja kui saab, siis mida see kaasa toob?
Mida toob arhiivindusse tehisintellekti võimaluste kaasamine? Kui kaugel (või hoopis kui lähedal?) me oleme lausalisest käsikirjalise teksti mõistmise võimest arvuti abil? Millised on näo- ja laiemalt fototuvastuse võimekuse perspektiivid? Mis juhtub traditsioonilise arhiivikirjeldamisega automaatse märksõnastamise rakendamisel või näiteks tehisintellekti kaasamisel arhiiviväärtuse väljaselgitamisse?
Nende ja paljude teiste arenguülesannete eest pageda ei ole võimalik, isegi kui selleks soov oleks. Vastupidi, muutumine muudab elu huvitavaks, loob arhiivinduses võimalusi, nii nagu see varem on olnud ja nii nagu see tulevikuski olema saab. Rahvusarhiivi 100. sünnipäev aastal 2020 on selles kontekstis lihtsalt üks silmapilk, keskmisest pidulikum viiv, hetkeline hingetõmbepaus tunaeilse ja -homse vahel.
[1] P. Õunapuu. Matthias Johann Eisen kui Eesti Rahva Muuseumi juhatuse esimees. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat 2009, nr. 52, lk. 14–15.
[2] Arhiivikomisjoni koosolekute protokollid 1920–1921. RA, ERA.1108.5.83.
[3] O. Liiv. Eesti arhiivinduse ajalooline areng. – Arhiivinduse käsiraamat II. Tartu, 1936, lk. 29.
[4] Arhiivinduse käsiraamat I, koostanud R. Kenkman, O. Liiv, A. Perandi, E. Tender. Tartu, 1933; Arhiivnduse käsiraamat II, toimetanud O. Liiv. Tartu, 1936.
[5] Vt. lähemalt R. Pullat. Tallinna arhiivi tagasitoomisest Saksamaalt. Tallinn, 2018.
[6] Vt. lähemalt P. Pirsko. Eesti arhiivinduse sovetiseerimine 1940–1941. – Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 15 (22). Eesti NSV aastatel 1940–1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Tartu, 2007.
[7] Vt. lähemalt E. Kuusik. Maranila Javkina ja makuleerimiskampaania Eesti Ajalooarhiivis. – Kleio. Ajaloo ajakiri 1993, nr 7, lk. 37–41.
[8] A. Soom. Aruanne Eestimaa ringkonna arhiividest Nõukogude ajal 1940–1941. Tõlkinud ja toimetanud L. Leppik. – Tuna 2000, nr. 4, lk. 111.
[9] Siseministeeriumi Arhiivide Osakonna juhataja M. Organovi ringkiri 6. augustist 1948. – RA, EAA.R-271.1.148, l. 47–48.
[10] B. Kibal, P. Pirsko, T. Tannberg, J. Valge. Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal: Ajalooline kujunemine ja tänapäev. – Eesti Ajalooarhiivi Toimetised 13 (20). Tartu, 2005, lk. 101.
[11] Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 27. aprillist 1956. a., nr. 83 "Abinõudest ministeeriumide ja keskasutuste arhiivimaterjalide hoiurežiimi korrastamiseks ja nende paremaks ärakasutamiseks". – RA, EAA.R-271.1.297, l. 8–13.
[12] ENSV MN j. a. Arhiivide Valitsuse, riiklike keskarhiivide ja ENSV TA Ajaloo Instituudi esindajate ühise nõupidamise protokoll 23. maist 1968. – RA, EAA.R-271.1.546, l. 31–35.
[13] Vt. lähemalt P. Pillak. Eesti Arhivaaride Ühingu taasasutamine ja tegevus 1989–1999. Tuna 2000, nr. 1, lk. 110–119.
[14] Vt. lähemalt P. Pirsko. Eesti kolmas arhiiviseadus. – Rahvusarhiiv 2009–2010, lk. 7–14.
[15] Rahvusarhiivi struktuurimuudatustega 2016. aastal lõpetasid eraldiseisvate üksustena tegevuse riigiarhiiv ja ajalooarhiiv.
[16] Esimene ühisloomeprojekt esimeses maailmasõjas osalenud eestlaste tuvastamiseks avati 2014. aastal.
|
Priit Pirsko. Eesti arhiivinduse arengufaasid
|
https://kultuur.err.ee/1067616/priit-pirsko-eesti-arhiivinduse-arengufaasid
|
Rahvusarhiivi riigiarhivaar Priit Pirsko mõtiskles Eesti arhiivinduse arengufaaside üle ajaloo kultuuriajakirjas Tuna, kus ta räägib arhiivinduse ajaloost ning selle olulisusest.
|
Positiivse haigustesti andnud Domingo võitleb praegu oma pikaaegse karjääri nimel, kuna mitmed naised süüdistavad teda seksuaalses ahistamises, kirjutab Huffington Post.
"Tunnen, et minu moraalseks kohuseks on teada anda, et mu test osutus positiivseks," teatas laulja Facebooki vahendusel.
Tenor on koos oma perega koduses karantiinis ning tunneb end hästi, hoolimata palavikust ja köhast. Ta pani kõigile oma jälgijatele südamele, et inimesed järgiksid põhireegleid: peseks käsi, hoiaks teistest distantsi ning püsiks kodus.
Möödunud aastal süüdistasid mitmed naised Domingot ahistamises ja oma võimu ärakasutamises Los Angelese ja Washingtoni ooperimajades. Algul süüdistusi eitanud mees avaldas möödunud kuul vabanduse.
|
Placido Domingo teatas samuti koroonaviirusesse nakatumisest
|
https://menu.err.ee/1067648/placido-domingo-teatas-samuti-koroonaviirusesse-nakatumisest
|
79-aastane laulja Placido Domingo teatas pühapäeval nakatumisest koroonaviirusesse.
|
Kammerorkestri Collegium Musicale dirigent Endrik Üksvärav ütles, et nad ootasid selle otsuse langetamisega ja hindasid olukorda üks päev korraga.
"Oleksime loomulikult järginud kehtestatud reegleid ja osalenud vähendatud koosseisus. Kokkulepe ja toetus mälestusõhtu korraldamiseks oli ka Tallinna Jaani koguduse õpetajalt, praost Jaan Tammsalult, kuid olukorras, kus peaministri pöördumised on igapäevased ja olukord halveneb, tundus õigem see edasi lükata," ütles ta.
Üksvärav lisas, et tal on hea meel, et tema koorilauljad on seni terved ja loodab, et see nii ka jääb.
"Mälestusõhtu edasilükkamisega soovime edastada sõnumit nii haigetele kui tervetele, et nad püsiksid kodus ning teeksid kõik endast sõltuva viiruse leviku kiireks peatamiseks," sõnas ta.
Kontserdil peateosena kõlav Arvo Pärdi "Aadama itk" on Üksvärava sõnul tema jaoks kindlasti üks olulisemaid ja erilisemaid Arvo Pärdi teoseid. Ta leiab, et selle temaatika sobib ka hästi ühiskonna hetkeolukorda.
"Koorile ja keelpilliorkestrile loodud teose alus on Athose munga püha Siluani kirikuslaavikeelne tekst, kus ta kirjeldab Aadama valu kaotatud paradiisi pärast. Aadam mõistis, mis maailmas juhtuma hakkab ja nuttis kibedasti," selgitas ta.
25. märts tähistab olulist ja rasket hetke eesti rahva ajaloos, mis muutis kümnete tuhandete inimeste elusid; 1949. aasta 25. märtsil viis Nõukogude võim vägivaldselt Siberisse rohkem kui 22 000 Eesti inimest, kelle seas oli palju lapsi ja vanureid. 14. juunil 1941 küüditati üle 10 000 eestimaalase.
14. juunil toimuva kontserdi kava jääb samaks.
KAVAS:
Arvo Pärt "FRATRES"
Gerta Raidma "JA ME OLEME VALGUSEST TEHTUD" (esiettekanne)
Arturs Maskats "KESKÖÖ RIIAS"
Arvo Pärt "AADAMA ITK"
Esitajad:
Collegium Musicale
Eesti Sinfonietta
Dirigent Endrik Üksvärav
|
Märtsiküüditamise mälestuskontsert "Mööda linnuteed" lükkub juunisse
|
https://kultuur.err.ee/1067651/martsikuuditamise-malestuskontsert-mooda-linnuteed-lukkub-juunisse
|
Kolmapäeval, 25. märtsil Tallinna Jaani kirikus toimuma pidanud tühjasaali mälestusõhtu "Mööda linnuteed" märtsiküüditamises kannatanute mälestuseks lükkub edasi ja toimub ERR kultuuriportaali ja Klassikaraadio vahendusel avaliku kontserdina juuniküüditamise mälestuspäeval pühapäeval, 14. juunil.
|
Ameti kinnitusel seati ekspordipiirangud probleemide ennetamiseks ehk praegu neid ravimeid jätkub.
Seadus lubab ravimeid Eestisse nii-öelda lõksu püüda. See tähendab, et sisse tohib ravimit tuua, aga välja enam viia ei või.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles ERR-ile, et seda võimalust kasutab amet ainult väga erakorralistel juhtudel: "Märtsi jooksul oleme teinud viis otsust väljaveo piiramiseks. Ja kokku puudutavad need otsused 16 ravimit."
Muu hulgas ei tohi enam Eestist välja viia adrenaliini – ravimit, mida kasutatakse elustamisel. Keelatud on ka mitme astma- ja diabeediravimi väljaviimine.
"Ja põhjus on eeskätt kas suurenenud kasutus üle maailma ja ka Eestis ja sellest tingitud varude limiteeritus. Aga on ka neid ravimeid, mille puhul on täiesti selge tarnekindlus olemas, kuid ravimile ei ole Eestis näiteks alternatiivi. Ja me teame, et seda on varasemalt välja veetud ning väljaveo jätkudes ei pruugi Eesti inimestele neid ravimeid jaguda."
Kiisk kinnitas, et ravimite väljavedu keelates püüab ravimiamet probleeme ennetada. "Nende ravimite puhul veel tarneraskusi ei ole. Neid ravimeid toodetakse, neid tuuakse jätkuvalt riiki, aga kuna foon on suurenenud nõudlus, siis see on see taustateave, miks on need väljaveopiirangud kehtestatud."
Seni on Eesti poliitikud ja ametnikud ekspordipiirangutele pigem viltu vaadanud. Nädal tagasi, kui kokku said Põhja-Balti piirkonna välisministrid, oli Eesti üks põhilisi seisukohti, et ravimite ja meditsiinitehnika ekspordipiiranguid tuleb vältida.
Katrin Kiisk ütleb, et kõik riigid piiranguid ei sea.
"Aga on osad riigid, kes on teatud ravimitele seadnud väljaveopiiranguid. Näiteks Poola, Tšehhi, Norra ja Bulgaaria. Kas just täpselt nendele ravimitele, millele meie, seda me ei tea. Aga põhimõtteliselt on küll Euroopas riike, kes on osadele ravimitele väljaveo piiranguid kehtestanud."
Kiisk tõdes, et iga ekspordipiirang seab teised riigid pisut keerulisemasse olukorda. Muretsemiseks pole tema sõnul siiski põhjust ja väljaveopiirangud ei tähenda, et piirid ravimitele päris lukku keeratakse.
Ravimiamet võib erakorralise meetmena keelata ravimi väljaveo, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline tervise seisukohast ning kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses.
|
Eesti on märtsis keelanud 16 ravimi väljaveo
|
https://www.err.ee/1067660/eesti-on-martsis-keelanud-16-ravimi-valjaveo
|
Ravimiamet on märtsi jooksul keelanud 16 ravimi Eestist väljaviimise. Piiranguid seavad ka teised riigid, kuid ravimiameti kinnitusel Eesti selle pärast ravimiteta ei jää.
|
"Väga kahju on meie pikima traditsiooniga suvesündmuse ootajatele teatada, et olime sunnitud koroonapandeemia tõttu langetama raske otsuse jätta vanalinna päevad suve hakul ära," selgitas Tallinna kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus ja lisas, et kuna praegu olnuks aeg hakata juba sõlmima esinejatega lepinguid, kuid kindlus olukorra soodsas arengus puudub, siis ei oleks mõistlik inimesi asjatult rakendada ja kulutusi teha.
Ta lisas, et kui suve lõpuks peaks viirus olema seljatatud ja olukord stabiliseeruma, siis võidakse kaaluda vanalinna päevade korraldamist kärbitud programmiga aasta teisel poolel. "Juba läinud sügisel alanud korraldustiimi suurepärast tööd Anne Velti juhtimisel oleks kahju lasta lihtsalt tühja minna," lisas Aus.
Ausi sõnul viiakse lõpuni vanalinna päevade raames toimuv laste õudusjuttude võistlus, mille tähtaega pikendati 30. aprillini. Vanalinna päevad pealkirjaga "Lood ja legendid" olid kavandatud tutvustama Tallinna ajaloo ja legendaarsete isikutega seotud lugusid.
|
Tallinna vanalinna päevad jäävad ära, kaalutakse korraldamist aasta teises pooles
|
https://menu.err.ee/1067657/tallinna-vanalinna-paevad-jaavad-ara-kaalutakse-korraldamist-aasta-teises-pooles
|
Tallinna vanalinna päevad, mis olid kavandatud 4. kuni 7. juunini, on otsustatud koroonaviiruse tõttu ära jätta.
|
Neuville on alates 2014. aastast keeranud üksnes Hyundai rooli, aga Tänak sõitis kaks eelmist hooaega Toyotas ja kuulus enne seda M-Spordi ridadesse ehk tunneb ka Fordi.
"Kiirus on olemas, aga kui ma hakkan Otiga, kellel on mõistagi hea võrdlusmoment, rääkima, siis näib järsku olevat palju rohkem potentsiaali," lausus 31-aastane Neuville väljaandele DirtFish.
"Nagu olen alati öelnud, siis sellest on möödas palju aega, kui ma viimati mõne teise autoga sõisin ja väga raske on võrrelda. Aga Toyotast tulnud Otilt saab head tagasisidet. Me oleme pidanud mõningaid huvitavaid jutuajamisi ja loodetavasti suudame tiimi õiges suunas aidata."
Neuville'ilt küsiti, kas on mõni spetsiaalne valdkond, kus enim arengut oodatakse. "Mõistagi on on selle autoga pisut raskem sõita kui eelmisega, see pole nii uuenduslik, nii et peame selle kallal tööd tegema," vastas belglane.
"Meil jagub kiirust, aga mõningates oludes napib meil enesekindlust, sest auto pole nii stabiilne kui soovime ja siis kaotame jõudu."
Pärast kolme etappi hoiab Monte Carlos hooaja avavõistluse võitnud Neuville MM-sarjas 42 punktiga kolmandat ja Tänak 38 punktiga viiendat kohta. Juhib 62 silmaga Sebastien Ogier (Toyota).
|
Jutuajamised Tänakuga kergitavad Neuville'i lootusi
|
https://sport.err.ee/1067658/jutuajamised-tanakuga-kergitavad-neuville-i-lootusi
|
Hyundai rallisõitja Thierry Neuville on väga tänulik Ott Tänakule, kelle mitmekesised kogemused erinevatest meeskondadest võivad talle ja tiimile kasuks tulla.
|
Siseminister Helme, EKRE esimees, ütles 22. märtsil Tre Raadio saates "Räägime asjast", et nüüdseks on teada inimesed, kes levitasid nädal varem sotsiaalmeedias valeuudiseid, justkui kavatseks valitsus kehtestada Tallinnas ja Harjumaal liikumispiirangud ning peatada alkoholi jaemüügi.
"Need allikad on kõik tuvastatud, jah," tunnistas siseminister.
Valeuudiste peale tormasid paljud inimesed kauplustesse alkoholi varuma ja arutasid tõsimeeli, mida tähendaks Harjumaa "lukustamine", kuni valitsuse kriisikommunikatsiooni meeskond lükkas libainfo ümber.
Siseministri nüüdse raadioselgituse kohaselt "... need kuulujutud ja infooperatsioonid Eesti kinni panemisest ja komandanditunni kehtestamisest ja kõik muu pärineb meie opositsioonipoliitikutelt".
ERR-i täpsustava küsimuse peale, et kes on need kriisi ajal nii vastutustundetult käitunud opositsioonipoliitikud, jättis siseminister Helme vastamata.
"Mart Helme vastus küsimusele on, et erinevalt opositsioonist tema praegu vaenu külvama ei hakka," teatas siseministri kommunikatsiooninõunik. Ta lisas: "Minister ei soovi kriisi ajal kõrvaliste asjadega tegeleda, vaid hetkel on olulisem (ka koostöös opositsiooniga) leida lahendusi kriisiolukorra leevendamiseks."
Suurima opositsioonipartei, Reformierakonna esimehe Kaja Kallase sõnul ei ole siseminister temaga rääkinud opositsioonipoliitikute tegevusest libauudiste levitamisel ja ta ei tea, keda valitsuse liige silmas pidas.
Sama ütles teise opositsioonipartei, sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar. "Igasugune paanika ja valeuudiste levitamine on taunimisväärne," rõhutas ta. "Siseministri kohustus on neid tuvastatud allikaid avalikkusega jagada. Ta ei ole seda teinud ja ma ei tea, kellest ta räägib."
Valeuudiste levitamine ja nende levik on kriisi lahendajatele alati suur peavalu, sest libainfo süvendab ebakindlust, mida iga kriis niigi kaasa toob.
***
Väljavõte Tre Raadio 22. märtsi saatest "Räägime asjast", stuudios olid siseminister Mart Helme ja rahandusminister Martin Helme
Martin Helme: Esmaspäeval oli meil üldse vist mingi paanikapäev. Küll räägiti alkoholimüügi piirangutest ja küll räägiti mingitest muudest asjadest. On täiesti selgelt näha, kuidas mingid pahatahtlikud jõud levitavad paanika- ja kuulujutte, sina tead võib-olla paremini...
Mart Helme: Need allikad on kõik tuvastatud, jah.
Martin Helme:.. kust need tulevad. Aga siis vahepeal läks lappama jutt sellest, kuidas on mingisugune, ma täpselt isegi ei saanud aru, mis see põhjus oli...
Mart Helme: Nii, nagu Eesti maine kahjustamine välismaal pärines meie opositsioonipoliitikutelt, nii ka need kuulujutud ja infooperatsioonid Eesti kinni panemisest ja komandanditunni kehtestamisest ja kõik muu pärineb meie opositsioonipoliitikutelt.
|
Siseminister Helme ei anna välja poliitikuid, kes olevat levitanud valeuudiseid
|
https://www.err.ee/1067647/siseminister-helme-ei-anna-valja-poliitikuid-kes-olevat-levitanud-valeuudiseid
|
Nädal tagasi sotsiaalmeedias tiirelnud valeuudised Eestis liikumispiirangute ja komandanditunni kehtestamisest pärinevad opositsioonipoliitikutelt, kinnitas siseminister Mart Helme. Nimesid ei soovi ta aga avaldada.
|
Otse kell 16.30: välisministeerium reisipiirangutest ja eestlastest välismaal
|
https://www.err.ee/1067653/otse-kell-16-30-valisministeerium-reisipiirangutest-ja-eestlastest-valismaal
|
Välisminister Urmas Reinsalu ja ministeeriumi konsulaarbüroo direktor Tiina Kallasmaa annavad kell 16.30 ülevaate Euroopas ja maailmas kehtestatud reisipiirangute hetkeseisust ning välisministeeriumi tööst välismaal hätta jäänud eestlaste abistamisel. Videopressikonverentsi saab otsepildis jälgida ka portaalis ERR.ee.
|
|
Igal aastal koguneb Šveitsi suusakuurordisse majandusfoorumile juhtivaid poliitikuid ja ettevõtjaid, kuninglikke päid, heategevusjuhte ja muid tuntud inimesi. Foorumi eesmärgiks on arutleda paljude oluliste probleemidele, sealhulgas on otsitud lahendust soolisele ebavõrdsusele, kirjutab Times.
Rääkimata sellest, et nädal aega kestva majandusfoorumi ajaks saabub kuurortlinna rohkelt prostituute, olevat ürituse puhul tõsiseks probleemiks ka pidev seksuaalne ahistamine.
Peamiselt käib jutt foorumi mitteametlikust osast, sest lisaks konverentsikeskusele, kus toimub ametlik programm ametlike külalistega, tähendab Davosi majandusfoorum ka seda, et linna hotellides, restoranides ja baarides toimub sadu ettevõtete, mõttekodade ja heategevusorganisatsioonide üritusi, kus viibivad nii ametlikud delegaadid kui ka kutset mitte omavad ettevõtjad ja muud huvilised, keda on foorumi ajal linnas umbes 30 000 ringis.
Käesoleva aasta jaanuaris toimunud majandusfoorumi puhul hoiatasidki majandusfoorumi korraldajad naissoost delegaate sellistel mitteametlikel üritustel ähvardavate ohtude eest ning soovitasid vältida õhtusel ajal üksinda liikumist.
|
Meedia: Davosi majandusfoorumil käib ulatuslik ahistamine ja prostitutsioon
|
https://www.err.ee/1067639/meedia-davosi-majandusfoorumil-kaib-ulatuslik-ahistamine-ja-prostitutsioon
|
Ajalehe Times ja telekanali Channel 4 ühise uurimistöö kohaselt satuvad paljud naissoost osalejad Davosi majandusfoorumi ajal rikaste meessoost osalejate rutiinse seksuaalse ahistamise sihtmärkideks. Probleem olevat väidetavalt nii ulatuslik, et foorumi korraldajad kutsusid naisi üles paljudel üritustel üksi mitte osalema.
|
Iraagi valitsus on teinud ettepaneku senine väljaõppetegevus Iraagi üksustele määramata ajaks edasi lükata, teatas kaitseväe peastaap. Sellest tulenevalt otsustati Eesti kuueliikmeline väljaõppemeeskond, mis teenis Iraagis Taani kontingendi koosseisus praegu Eestisse tagasi tuua.
Eesti väljaõppemeeskonna rotatsioon praegusel kujul oli plaanitud kestma selle aasta augustini. Taani kontingent, mille koosseisu Eesti kaitseväelased kuulusid, lõpetab tegevuse operatsiooni Inherent Resolve raames Al-Asadi õhuväebaasis ning keskendub teistele ülesannetele.
Et anda oma panus terrorismivastasesse võitlusesse ja Iraagi julgeolekujõudude ülesehitamisse, soovib Eesti operatsioonis jätkata ning praegu tegeletakse võimalustega, kuidas oma panust kõige tõhusamalt rakendada. Praegu Kuveidis paiknevas operatsiooni staabis teeniv Eesti vanemohvitser jätkab teenistust.
Julgeolekuolukord Iraagis on endiselt habras. Jätkuvad raketirünnakud baaside vastu, kus asuvad rahvusvahelised üksused. Viimased raketirünnakud toimusid Bagdadi rohelises tsoonis 17. märtsil ja Bagdadi lähedal asuvas Basmaya baasis 16. märtsil.
Eelmisel nädalal toimunud rünnakus Põhja-Iraagis paikneva Taji baasi vastu sai surma kaks USA ja üks Ühendkuningriigi sõdur. Kuigi vastutust rünnakute eest ei ole selgelt võetud, võib eeldada, et nende taga on Iraani poolt toetatud rühmitused.
Eesti kaitsevägi osaleb Iraagis Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve kuueliikmelise väljaõppemeeskonna ja ühe vanemohvitseriga rahvusvahelises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.
Inherent Resolve'i eesmärgiks on ISIS-e vastane otsene ja toetav sõjaline tegevust.
|
Eesti kaitseväelased naasid Iraagist väljaõppe edasilükkumise tõttu
|
https://www.err.ee/1067643/eesti-kaitsevaelased-naasid-iraagist-valjaoppe-edasilukkumise-tottu
|
Iraagis operatsioonil Inherent Resolve teeninud Eesti kaitseväe kuueliikmeline väljaõppemeeskond naasis kujunenud julgeolekuolukorrast ja koroonaviiruse levimisest tingitud väljaõppetegevuse edasilükkamise tõttu Eestisse.
|
"Õnneks ei ole realiseerunud see prognoos, mida alul oli karta, et iga päev lisandub rohkem haigusjuhte kui eelmisel päeval. Kümme päeva oleme olnud olukorras, kus ei ole otseselt kasvanud positiivsete või kinnitatud haigusjuhtude arv, ehkki teeme teste rohkem kui varem," kommenteeris Kadai Eesti olukorda.
"Kui vaadata leviku dünaamikat Eestis, kõrvutades teiste riikidega, siis saame väita, et oleme tuvastanud haiguse kohapealse leviku varajases faasis, me ei ole seda maha maganud."
Kadai sõnul toetab ta väiteid ka teaduskirjandus ja teiste riikide kogemus.
Mustema prognoosi täitumise on aidanud ära hoida viiruse algusfaasis ette võetud laialdane proovivõtmine spetsiaalsete kiirabibrigaadidega ja laialdane teavitustöö, hindas ta.
"See pole aga põhjus lasta end vabaks või väita, et oht on kadunud. Peame vaatama leviku dünaamikat globaalselt ja see on tõusutrendiga, tõenäoliselt ka Eestis," hoiatas Kadai.
Tema sõnul on tegemist üsna hiiliva või salakavala haigusega, kus algselt on puhang justkui kontrolli alla saadud, ent mingil hetkel väljub olukord siiski kontrolli alt. Seetõttu tuleb ka Eestis olla jätkuvalt valvas ja järgida kehtestatud nõudeid: haiged on kodus, ei puutu kokku tervetega, ei tohi koguneda gruppidesse jne.
Talle sekundeeris ka perearst Karmen Joller, kes pani südamele, et perearstid, pereõed jm meditsiinipersonal, kes on kõrgendatud riskiga töötajad ja tegutsevad eesliinil, saavad hoiduda haigestumisest üksnes juhul, kui patsiendid peavad kinni reeglitest, et haigena tervetega kokku ei puutu ja oma haigust ei levita.
Perearstid on arvestanud, et mingil hetkel võib haigus kanduda ka nendeni, mistap on osa arste arvatud praegu reservi, et tagada teiste töötajate asendamine ajaks, kui nad haigestuma peaksid.
Joller tõdes, et kaitsemaskid, mida perearstid ja -õed praegu kasutavad, ei vasta kõrgeimale kaitsetasemele, ent avaldas lootust, et nädala pärast jõuavad kohale ka õiged kaitsemaskid. Seni tuleb hakkama saada olemasolevatega.
"Perearstid on tänaseks rohkem kui nädala valmistunud selleks, et toimub väga kiire ja äkiline haigestumuse tõus," ütles ta.
Jolleri sõnul võib haigestumus tõusta väga äkki, nagu näitab teiste riikide praktika, ning pani südamele, et selle riski realiseerumine sõltub igaühest.
"Eesmärk on, et tõus oleks äärmiselt lauge," rõhutas ta. Vaid siis suudab meditsiinisüsteem selle lisakoormusega toime tulla, kui see hüppelise tulvana ei juhtu. "Keegi ei taha, et juhtuks see, mis Itaalias, kus on väga palju väga raskes seisus inimesi."
Tema sõnul on tehtud ettevalmistusi, kuidas eraldada nakkussümptomitega inimesi tervetest nii ajaliselt kui ka ruumiliselt.
Joller manitses ka terveid inimesi mitte liiga uljalt käituma: "Ärge minge lastega mänguväljakutele ega Viru rappa, kus laudteel on pea võimatu üksteisest kallistamata mööduda!" palus perearst. Üksiti tuletas ta meele, et ka poodi või turule juurikaid valima ei tuleks minna kogu perega praegu.
Ta soovitas hoiduda meditsiinikaugete inimeste kuulamisest, nagu füüsikud, matemaatikud või keemikud, kes võivad olla küll oma alal väga pädevad inimesed, ent mitte erialaspetsialistid, kes omavad teaduslikku infot. Selle asemel tuleks kuulata nimelt spetsialistide - epidemioloogide, infektsionistide - soovitusi ja hinnanguid. Ta lisas, et ka perearstid lähtuvad erialaspetsialistide teabest.
"Kui jääte haigeks, tulete ju ikka arsti juurde, mitte ei lähe keemiku juurde!" põhjendas ta.
225 eestlast ootab veel kojupääsu
Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Tiina Kallasmaa ütles, et kriisi jooksul on nendega seni ühendust võtnud umbes 7000 inimest, kellest 2300 vajas spetsiifilisemat abi kojupääsemisel.
Seni on lahendatud 1500 inimese küsimused, põhjalikumat abi vajab veel umbes 225 välismaal viibivat eestlast. Nad asuvad enam kui 40 riigis üle maailma, jagunedes enamasti kas perekondadeks või väiksemateks koos reisivateks sõpruskondadeks, on ka üksikrändajaid. Nende kojuaitamiseks tehakse koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et leida lende, kuidas inimesi tagasi aidata.
Kallasmaa tegi üleskutse, et kes veel on kõhelnud, peaks nüüd kiiresti ära otsustama, kas tahab haiguspuhangu ajaks koju tulla või võõrsile jääda. Viimasel juhul tuleb arvestada väga pika võõrsil oleku ajaga, sest on prognoosimatu, kui kaua olukord kesta võib ning veel alles jäänud logistikavõimalused ammenduvad peagi.
|
Terviseamet: halvim prognoos pole täitunud, kuid viirus on salakaval
|
https://www.err.ee/1067617/terviseamet-halvim-prognoos-pole-taitunud-kuid-viirus-on-salakaval
|
Eestis ei ole õnneks realiseerunud prognoos, mida viiruse leviku alguses kardeti, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai, hoiatades, et viirus käitub siiski salakavalalt, nii et järsk hüpe haigustumuses võib tekkida väga ootamatult, kui inimesed reegleid ei täida.
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.