text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Katalánagiella gullá indoeurohpálaš gielaid románalaš suorgái.
Katalánagiella hállojuvvo máŋgga riikka guovllus. Andorras dat lea áidna virggálaš giella. Iehčanasvuođajulggaštusa Espánnjas addán Katalonias dat lea virggálaš giella spánskkagiela bálddas. Dat lea nuppi virggálaš giellan maiddái Valencia ja Baleára sulluid iešhálddahusguvlluin. Aragonias, gos giella hállojuvvo iešhálddahusguovllu nuortaosiin, dat lea symbolalaččat dovddastuvvon guovllu álgoálgosaš giellan aragoniagiela bálddas, muhto duođalašvuođas goappašiid virggálaš sajádat Aragonias lea vel hui headju. Katalánagiella hállojuvvo maiddái unna guovllus Murcia iešhálddahusguovllu nuortadavveosiin ja Itálias Sardinia sullos L'Alguer gávpogis. Frankriikka bealde dat hállojuvvo nu gohččon Davvi-Katalonias.
Katalánagiella čállojuvvo latiinnalaš alfabehtain. Alfabehtas leat 26 bustáva.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Katal%C3%A1nagiella
|
Norggas leat oktiibuot golbma stivrendási. Bajimus dássi lea Stuoradiggi ja ráđđehus mat stivrejit Norgga stáhta. Vuolit dássi lea fylkagielda. Norggas leat mis 19 fylkka. Fylkagieldda barggut leat earret eará joatkkaoahppu, bátnedearvvašvuođabálvalusat ja skuvlasáhttu. Moadde spiehkasteami leat gal, nu movt Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla, mii lea Guovdageainnus, ja mii lea departemeantta vuolde iige fylkagieldda vuolde. Suohkan lea goalmmát ja vuolimus stivrendássi. Suohkan sihkkarastá ássiide báikkálaš iešstivrejumi muhtin áššiin nu movt namuhuvvon dás bajábealde.
Suohkanstivrra veažirMovt Guovdageainnu suohkan stivrejuvvo?
Politihkkarat dahket stuorimus mearrádusaid suohkanis, mearrádusat main lea mearkkašupmi máŋgasiidda dahje buohkaide geat orrot suohkanis. Sii mearridit ovdamearkka dihte galgá go huskejuvvot ođđa skuvla ja man ollu ruhta dasa galgá biddjot. Go dan leat mearridan, de lea hálddahus mii galgá álggahit barggu duohtandahkat skuvlahuksema. Lea maiddai suohkanstivra mii ovdamearkka dihte lea mearridan guhte njuolggadusaid vuođul galgá mearridit gii oažžu fuolahusásodaga, ja de lea hálddahus mii juolluda ohcciide ásodaga mearriduvvon njuolggadusaid vuođul.
Politihkkarat eai stivre dan máid beaivválaččat bargat, dan dahká hálddahus.
Politihkkalaš stivren
Suohkanis leat politihkkarat geat dahket daid politihkalaš mearrádusaid dahje daid stuora mearrádusaid. Dat mearkkaša ahte dat earret eará mearridit suohkan bušeahta, ahte galge go hukset ođđa skuvlla dahje galgá go mis leat mánáid- ja nuoraidfálaldag, ovdamearkka dihte jiekŋa- ja luistenšillju.
Guovdageainnus válljejit ássit áirasiid suohkanstivrii. Guovdageainnu suohkanstivrras leat 19 áirasa mat ovddastit iešguhtet bellodagaid ja listtuid. Suohkanstivra lea suohkana bajimus politihkalaš orgána. Sátnejođiheaddji jođiha suohkanstivrra.
Ovdagoddi lea suohkana nubbin bajimus orgána. Guovdageainnu ovdagottis lea 5 miellahtu ja sátnejođiheaddji lea lávdegotti jođiheaddji. Ovdagoddi ráhkkanahttá áššiid suohkanstivrii. Sii galget meannudit ekonomiijaplána, bušeahta ja vearromearrádusaid ovdal go dat mearriduvvojit suohkanstivrras. Sii meannudit maiddai eará áššiid, mat eai galgga mearriduvvot suohkanstivrras.
Manne vállje dákkár modealla? Ovdagoddi buktá mearrádusevttohusaid iešguhtet áššiide, dat mearkkaša ahte rávvejit máid suohkanstivra berrešii mearridit dihto áššiin. Dán láhkái leat buot bellodagat ožžon vejolašvuođa váikkuhit ovtta ášši ovdal go galgá ságaškuššot ja mearriduvvot suohkanstivrras. Ii leat daddjon ahte bellodagaid áirasat álo čuvvot ovdagotti mearrádusevttohusa.
Hálddatlaš stivren
Suohkanis eai dárbbašuvvo dušše politihkkarat. Suohkanis ferte lea hálddahus mii bearráigeahččá ahte dat mii lea mearriduvvon suohkanstivrras duođas dáhpáhuvvá. Hálddahusa bajimus jođiheaddji lea ráđđeolmmái. Ráđđeolmmái galgá bearráigeahččat ahte dat maid suohkanstivrra mearrida álggahuvvo, ja sus lea ovddasvástádus suohkana beaivválaš doaimmas. Guovdageainnus leat mis vihtta suohkansuorggi/-ovttadaga; Kultuvra- ja bajásšaddan, Sosiála bálvalusat (NAV), Dearvvašvuohta ja fuolahus, ráđđeolbmá bargoveahka ja teknihkalaš ovttasdat. Juohke ovttadagas lea iežas suohkanhoavda.
Válga
Norggas mis lea gorrelohkoválgá. Dat mearkkaša ahte bellodat oažžu nu galgge proseantta áirasiin go ožžot proseantta jienaid.
Gii sáhttá jienastit?
Buot norgga stáhtaborgárat geat leat deavdán 18 jagi, dahje devdet 18 válgajagi, sáhttet jienastit válggain. Suohkanválggain sáhttet maiddai ássit geat eai leat stáhtaborgárat jienastit, muhto de fertet orron Norggas unnimusat golbma jagi.
Movt sáhtát váikkuhit politihkkariid
Dan dagat go leat doaimmalaš! Sáhtát čállit lohkkireivve, searvat miellahttun politihkalaš bellodagaide dahje sáddestit e-boastta sátnejođiheaddjái. Don sáhtát maiddai váikkuhit nuoraidráđi bokte, gos lea du skuvllas okta oahppiáirras.
Muhto deháleamos lea ahte jienastit válggain!
|
https://www.guovdageainnu.suohkan.no/politihkka-ja-halddahus/suohkana-birra/mii-lea-suohkan/
|
Mii dovdat su stuora sámi dáiddárin. Hans Ragnar Mathisen muitala rahpasit «Mu Eallin» Ávvira podcasttas movt mánnán illastuvvui ja givssiduvvui justa dan áiggis go dárbbašii eanemus veahki ja ovdamorraša.
Jus dárbbašat háleštit váttes áššiid birra, de riŋge veahkketelefuvdnii: 116 123
|
https://www.avvir.no/su-illastedje-mannan/
|
Norgga Sámi boazodoallostivrra čakčamánu čoahkkima boađusin vihtta bálgosa Oarje-Finnmárkkus eai leat ožžon dohkkehuvvot alimus boazologu, muitala Ávvir-aviisa.
Dat dárkkuha dan, ahte njealjis dain bálgosiin Joahkonjárggas, Spalccas, Fávrrosorddas ja Orddas šaddet unnidit logu das, masa leat unnidan, unnidangáibádusa maŋŋá. Okta bálggus, Sállan, ii šat leat ožžon dohkkehuvvot boazologu, masa sis lei mearriduvvon boazolohku. Sállanis ii leat leamašan ovdal unnidan gáibádus.
Ágga Boazodoallostivrra eanetlogus lea, ahte dát bálgosat eai leat olahan dakkár deattuid bohccuide, maid oaivvildit galget leat ceavzilis boazodoalus dain bálgosiin.
Galget √°kkastit mo olihit ceavzilis boazodoalu
Finnmárkku Fylkkamánni boazodoalloossodaga direktevra Trond Aarseth muitala Ávvir-aviisii, ahte sii leat Fylkkamánni bealis mearridan 4 600 alimus boazologu viđa jahkái Joahkonjárgii, go sii oaivvildit, ahte galget beassat geahččalit dainna loguin olahit buriid deattuid.
– Mu mielas galget sii beassat maid geahččalit dássedit doalahit 4 600:s boazologu, ja dakko bokte duođaštit, ahte bohccot buorránit sin orohagas dainna loguin, nu olahit ceavzilis boazodoalu, lohká Aarseth.
Dat njeallje eará bálgosa šaddet dál ákkastit Boazodoallostivrii mo olahit ceavzilis boazodoalu dainna loguin, maid evttohit galgat leat sin bálgosis alimus boazolohku.
Ceavzilis boazodoalu olahit, go olahit dáid mihttuid: doarvái lossadat bohccot eaktolávdegotti deattuid vuođul, doarvái miessái ja doarvái buorre biergobuvttadeapmi.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/avvir_eisevalddit_rahkkaneamin_unnidit_boazologu_finnmarkkus/9267119
|
1Go Joab, Seruja bárdni, fuomášii mo gonagas ohcalii Absaloma, 2de son vieččahii Tekoas muhtun jierpmálaš nissona ja dajai sutnje: "Dahkalutta morašteaddjin, gárvot morašbiktasiid alege vuoidda iežat oljjuin, muhto leage nugo dakkár gii guhká juo lea moraštan jábmi. 3Mana dasto gonagasa lusa ja sártno sutnje ná." Ja Joab bijai sániid su njálbmái.
4Tekoalaš nisson manai gonagasa ságaide, luoitádii su ovdii eatnamii muođuid ja dajai: "Veahket, gonagas!" 5Gonagas jearai: "Maid don dáhtut?" Son vástidii: "Vuoi hearrá, mun lean leaska, mu boadnjá lea jápmán. 6Go mu boadnjá jámii, de mus, du bálvaleaddjinissonis, ledje guokte bártni. Go soai oktii leigga giettis, de soai riiddáskeigga, iige das lean oktage gii livččii earuhan sudno, muhto nubbi časkkii nuppi jámas. 7Dál oppa sohka lea vuosttildišgoahtán mu ja dadjá: 'Atte deike bártnát gii sorbmii vieljas, vai mii beassat goddit su ja nu duššadit maiddái árbbolačča.' Nu sii áigot čáskadit maŋimuš čuotnamage mii velá lea báhcán, vai mu boatnjás ii bázáše ii namma iige nálli eatnama ala."
8Gonagas dajai nissonii: "Mana ruoktot, mun bealuštan du du áššis." 9Nisson dajai gonagassii: "Mu hearrá ja gonagas, dušše mun ja áhččán sohka leat sivalaččat, muhto lehkos gonagas ja su truvdnu siva haga." 10Gonagas dajai: "Jos guhtege vel sárdnu dutnje maidege dán áššis, de buvtte su deike! De son ii šat vuorjja du." 11Nisson dajai: "Vare gonagas vurtnošii Hearrás ja Ipmilis nammii ahte varramávssaheaddji ii beasa duššadit eambbo iige sorbme mu bártni." Dalle gonagas dajai: "Nu duohta go Hearrá eallá, ii vuoktačalbmige gahča bártnát oaivvis." 12Dalle nisson dajai: "Divtte du bálvaleaddjinissona vel sárdnut juoidá hearrásis ja gonagassasis." David dajai: "Sártno." 13Nisson dajai: "Manin don dál áiggut dahkat aivve seammá láhkái Ipmila álbmoga vuostá? Daiguin sániiguin maid don, gonagas, leat sárdnon, de don dagat iežat sivalažžan, go it suova dan olbmá máhccat gii lea šaddan báhtarit du luhtte. 14Buohkat mii jápmit, ja mii leat dego eatnamii golggahuvvon čáhci mii ii leat fas čohkkemis. Muhto Ipmila dáhttu ja ulbmil ii leat dat ahte hilgojuvvon olmmoš lea áddjojuvvon su muođuid ovddas agálaš áigái. 15Aiddo dán áššis mun lean boahtán sárdnut hearrásan gonagassii. Olbmot leat suorggahan mu, ja mun jurddašin: Mun ferten sárdnut gonagassii, son sáhttá dahkat dan maid su bálvaleaddjinisson átnu, 16son sáhttá beastit mu dan olbmá gieđas gii dáhttu heavahit mu ja mu bártni Ipmila árbeeatnamis. 17Du bálvaleaddjinisson jurddašii ahte gonagasa sátni buktá oadjebasvuođa, dasgo mu hearrá ja gonagas lea nugo Ipmila eŋgel ja máhttá earuhit mii lea buorre ja mii bahá. Vare Hearrá, du Ipmil, livččii duinna." 18Gonagas dajai dalle nissonii: "Ale čiega mus maidege maid mun dus jearan." Nisson dajai: "Sártno, mu hearrá ja gonagas!" 19Gonagas jearai: "Leago Joaba giehta buot dás?" Nisson vástidii: "Nu duohta go don ealát, mu hearrá ja gonagas: Olmmoš ii beasa gáidat ii olgeš iige gurut beallái das maid mu hearrá gonagas sárdnu. Du bálvaleaddji Joab vuolggahii mu ja bijai buot dáid sániid mu njálbmái, 20danin go son dáhtui jorgalit dán ášši nuppi guvlui. Muhto mu hearrá lea viissis dego Ipmila eŋgel ja ipmirda buot mii eatnama alde dáhpáhuvvá."
21Gonagas dajai Joabii: "Mun dagan nugo don dáhtut. Mana viežžat Absaloma ruoktot." 22Joab luoitádii eatnamii muođuid, buressivdnidii gonagasa ja dajai: "Mu hearrá ja gonagas, dál mun dieđán ahte lean ožžon árpmu du čalmmiin, go oainnán ahte don ollašuhtát mu sávaldaga." 23De Joab manai Gešurii ja buvttii Absaloma Jerusalemii. 24Muhto gonagas dajai: "Son galgá mannat iežas vissui, mu čalmmiid ovdii son ii oaččo boahtit." Nu Absalom manai iežas vissui iige beassan deaivvadit gonagasain.
25Oppa Israelis ii lean olmmái gii livččii rámiduvvon nu fávrun go Absalom. Son lei dievaslaš juolgevuođus oaivečohkkii. 26Go son čuohpahii vuovttaidis – dan son dagai oktii jagis, go dat šadde ilá lossadin – de dat dedde guoktečuođi šekela gonagasa viehkagis. 27Absalomii riegádedje golbma bártni ja okta nieida gean namma lei Tamar. Son lei hui čáppa nisson.
28Absalom ásai Jerusalemis guokte jagi, muhto ii boahtán gonagasa čalmmiid ovdii. 29De son rávkkai Joaba, vai beassá bivdit su mannat gonagasa ságaide, muhto Joab ii dáhtton boahtit. Son rávkkai su vel nuppádassii, muhto Joab ii dallege dáhtton boahtit. 30Dalle Absalom dajai bálvaleddjiidasas: "Diihan diehtibehtet ahte Joabis lea mu eatnama bálddas bealdu mas son šaddada bivggi. Mannet cahkkehit dan!" Ja Absaloma bálvaleaddjit cahkkehedje bealddu. 31Dalle Joab bođii Absaloma vissui ja jearai: "Manne du bálvaleaddjit leat cahkkehan mu bealddu?" 32Absalom vástidii: "Munhan rávken du, vai beasan vuolggahit du jearrat gonagasas: 'Manne mun galgen boahtit Gešuris? Munnje livččii leamaš buoret orrut doppe. Dál mun dáhtun beassat gonagasa ovdii. Jos mun lean sivalaš, de gonagas oažžu goddit mu.'" 33Dalle Joab manai gonagasa ságaide ja muitalii sutnje dán, ja gonagas rávkkai Absaloma lusas. Son bođii gonagasa lusa ja luoitádii su ovdii eatnamii muođuid, ja gonagas cummistii su.
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019
|
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/2SA.14
|
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Ođđa studeantawebba
Sámi allaskuvla lea váldán atnui ođđa veršuvnna Studeantawebbas. Sisaloggen lea rievdan. Dál logget sisa feide-geavaheaddjinamain (studeantanummár) ja čiegussániin maid ožžot go ráhkadit IT-konto. Jus it muitte čiegussáni, váldde oktavuođa supportain.
Ođđa studeantawebbas lea ođđa hápmi. Stuorámus rievdadusat leat
-
Ovdasiiddus lea registreren, boahttevaš dáhpáhusat ja dehálaš dieđut. Jus registreren gaskkalduhtto dahje botkejuvvo, de boahtá diehtu dán birra ovdasiidui nuppes go logget sisa.
-
Boahttevaš dáhpáhusaid vuolde oidnojit eksámeniid áiggit ja lanjat.
-
Dieđiheamit oahpahussii ja eksámenii(-dda) dáhpáhuvvá automáhtalaččat go rabat oahpahusplána/progrešuvdnašiehtadusa (utdanningsplan)
-
Oaččut e-boastta mii duođašta ahte leat registrerehan iežat ja e-boastta mii dieđiha ahte registreren ii leat ollašuhtton.
-
Eambbo dieđut dan birra ahte makkár dieđut leat mannan Loatnakássii.
|
https://www.samas.no/en/node/958
|
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Miljovdnabealli ofelaččaid neahttasiidohuksemii
Stuorra dárbu dieđihit sámiid birra
Ofelašdoaibma Sámi allaskuvllas oažžu liigejuolludeami dán jagi Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanttas hábmet ođđa neahttasiiddu. 500.000 ruvnnu neahttasiidui mii galgá heivehuvvot nuoraide ja das galget leat dieđut sámi kultuvrras, historjjás ja servvodagas. Ofelašdoaibma lea dán jagi sádden prošeakta ohcamuša man ulbmilin lea ásahit ođđa neahttasiiddu mii galgá geavahuvvot ofelaččaid skuvllagalledemiin. Ofelaččat ožžot dávjá skuvllaid galledettiin ollu gažaldagaid ja skuvllat ohcalit dieđuid sámi áššiid birra.
– Mii leat vásihan ahte lea stuora dárbu dieđuid gaskkustit Sámi servodaga birra ja iežamet historjjá ja mo lea leat nuorra sápmelažžan odne. Dan barggu dahket ge min čeahpes ofelaččat hui bures. Ja ođđa neahttasiidduin jáhkán min olahit vel viidát ja sihkkarastit buoret dieđu Sámi áššiid birra mii lea heivehuvvon nuoraide, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Gunvor Guttorm.
|
https://www.samas.no/nb/node/3909?page=1
|
Álbmotorganisašuvnnaid nu gohčoduvvon suoivaraportta mielde Suomas leat ain máŋggalágan olmmošvuoigatvuođaide gullevaš čuolmmat.
24 sierra Suoma beale álbmotorganisašuvnna leat addán raportta Ovttastuvvan našuvnnaid ekonomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid komiteai. Dan lea čohkken Olmmošvuoigatvuođalihttu.
Raporttas leat organisašuvnnaid čohkken dieđut, main boahtá ovdán, ahte máŋggat ekonomiijalaš ja sosiálalaš rievttit eai ollašuva Suomas. Maid SámiSoster lea raporttas mielde.
Raportta čuoččuhusain sámiid buohta ii leat mihkkege ođđa, jus dovdá sámiid dálá dili Suomas. Vástádusain leat čujuhan earret eará ILO 169 -soahpamuša ratifiseremii, oahpahusa ordnema váttisvuođaide ja giellarivttiid ollašuvvamii.
Áššiin galgá goittotge muittuhit nu guhká, ahte dat fuomášuvvojit, oaivvilda SámiSostera doaimmajođiheaddji Ristenrauna Magga, guhte leamaš mielde raportta dahkamis.
Čuolmmat sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusain ja skuvlema bealde
Go bargá dáid áššiid ovdii, dat eai vajálduva, iige stáhta beasa báhtarit, jurddahallá Magga. Raportta bokte beassá ON:ii muitalit, mat áššit eai leat ollašuvvan.
– Suopma ii dárbbat čevllohallat olmmošvuoigatvuođaáššiiguin, go sámiid olmmošvuoigatvuođat eai ollašuva dievaslaččat. Dat boahtá ovdán sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusain ja skuvlema bealde, máŋgga láhkai, Magga dadjá.
Magga lea bargan máŋggaid jagiid dáid áššiid ovdii, iige áiggo vuollánit. Son lohká, ahte mihkkege ii ovdán, jus daid áššiid ovdii ii bargga. Vaikko soaitá orrutge, ahte áššit eai ovdán, árvala Magga Ovttastuvvan našuvnnaid dakkár reaidun, mainna leat bastán dáistalit jagis nubbái.
S√°mediggel√°hka, oahpahusresurssat, ILO 169
Ekonomiijalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš rivttiin oaivvildit vuođđorivttiid, maid olmmošárvvolaš eallin gáibida. Dakkár rievttit leat earret eará riekti sosiáladorvui, dearvvašvuođafuolahussii ja oahpahussii.
Suoivaraporttas searvvit besset jitnosii dadjat olbmuid oainnuid dan maŋŋá, go stáhta lea muitalan Ovttastuvvan našuvnnaide iežas geahččanguovllus. Stáhta raporttaid vuođul leat ráhkadan gažaldagaid, maidda searvvit leat vástidan.
Sámiid oasil raporttas bohtet ovdan earret eará sámiid eana- ja čáhcevuoigatvuođat, maid ektui ávžžuhit jođánit Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša.
Oahpahusa bealde ovdanbuktet dan, man heajut olles Suomas lea f√°llun s√°megieloahpahus ja man v√°ttis dan lea fidnet.
– Dieđusge ávžžuhit, ahte Suopma addá resurssaid doarvái sámegielat oahpahussii ja oahppamateriála ovddideapmái, go oahppomateriálat ja oahppoplánat eai šat ollašuva, eaige leat áiggi dásis, muitala Magga.
Ristenrauna Magga lokte oktan dehálamos gažaldahkan sámiid iešmearridanvuoigatvuođa ja árbevirolaš ealáhusa.
– Ávžžuhit Suoma ollašuhttit sámediggelága ođasmahttima dainna vugiin, ahte dat gudnejahttá sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuođa ja dat váldá vuhtii soahpamušgeatnegasvuođaid. Ahte lea sápmelaččaid oaidnu sápmelaččaid vuoigatvuođaid ollašuhttimis, Magga čilge.
Raporttas ávžžuhit maid sihkkarastit sápmelaš boazodoalu vejolašvuođaid láhkaásaheami dásis ja doarjut dan ovdamearkka dihtii guođohandoarjagiin.
Magga muitala, ahte dán raportii eai čahkan buot dehálaš detáljat, ja SámiSoster leage doaimmahan cealkámuša olgoministeriijai, mas áššit leat dárkilabbot čilgejuvvon.
Guhkes bargu ain joatkašuvvá
Ovttastuvvan našuvnnaid ekonomalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid komitea lea iežas ávžžuhusain gidden fuopmášumi sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaide laktáseaddji váilevuođaide máŋgii.
Ovdamearkka dihte ILO 169 -soahpamuša ratifiseren lea leamaš komitea ávžžuhusain jagi 2000 rájes, muhto 20 jagi maŋŋáge dat ii leat velge ollašuhtton.
Ristenrauna Magga lea oaidnán dan bálgá ja čuvvon áššiid ovdáneami dahje bisáneami. Jagis jahkái seamma áššit leat beavddi alde ja dain galgá muittuhit. Magga oaivvilda, ahte sámit leat dáin áššiiguin áibbas okto.
– Gal dat dieđusge duššastuhttá ja orru, ahte dearpá oaivvi seaidnái, dadjá Magga.
Magga mielas ovdamearkka dihte aiddo ILO 169 lea dakkár, man ovdii ferte beare bargat. Son ávžžuhage servviid ja eará doibmiid bargat ain garrasabbot.
– Sámi servviide mun bijan dál eanet vel deattu, ahte searvvit buvttale bajás daid áššiid nannoseabbo, jurddaša Magga.
Barggut eai noga, dat báhcet boahttevaš buolvvaide maid. Ii ábut vuollánit, dadjá Magga.
|
https://yle.fi/sapmi/3-11558894
|
- Ruoktot
- Min birra
- Kurssat
- Prošeavttat
- Sámegiela oahpahus
- Mánáidgárdi
- Artihkal mánáid giela birra
- Árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas
- Bargat gielain
- Boađe stoahkat
- Gihpa guovttegielatvuođa birra
- Gihpa Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain
- Mánáidgirjjálašvuohta
- Mánnái buoremussan mánáidgárddis
- Lávlagat animášuvdna filmmain
- Sámegiela riekti mánáidgárddis
- Liŋkkat
- Mánáid ja nuoraidskuvla
- Joatkkaskuvla
- Realfága
- Min buktagat
- Teavsttat, listtut ja eará
- Dutkamat
- Giellaiskosat ja eará kártenreaiddut
- Mánáidgárdi
- Oktavuohta
Lávlagat animášuvdna filmmain
"Bealgi, bealgi, gos don leat?" - Animašuvdnafilbma
Sámi lohkanguovddáš almmuha Sámi giellavahkku oktavuođas animašuvnna filmmaža golmma sámegilii mánáidlávllagiin "Bealgi, bealgi, gos don leat?"
Mii sávvat lihkku giellavahkkuin ja giellabargguin ain ovddasguvlui!
"Giellavahku ulbmilin lea buoridit sámegielaid stáhtusa, ja buoridit máhtu sámi giela ja kultuvrra birra olles servodagas. Juste dán vahkus galget sámegielat gullot ja oidnot juohke sajis."
|
http://lohkanguovddas.no/se/samegiela-oahpahus/manaidgardi/lavlagat-animasuvdna-filmmain
|
Marry Ailonieida Somby (riegádan 1953:s Deanus) lea sámi girječálli ja teáhterbargi, gii orru Romssas. Son debuterii 1976:s sámegielat mánáidgirjjiin Ámmul ja alit oarbmælli. Girji bođii dárogillii jagi maŋŋel, Ammul og den blå kusinen. Sámi myhtat ja álbmotoskku leat guovddáš fáttát su mánáidgirjjiin, maid leat almmuhuvvon sihke davvisámegillii ja dárogillii.
- Ráiddostallan (1983) / Raiden går (1993)
- Solens datter : et samisk eventyr / Beaivvas nieida (1990) (også svensk utgave)
- Uhcastáloš (1993)
- Guovžža gazza ; ja Guovssahasa lávlla (1993)
- Krigeren, elskeren og klovnen = Mu apache ràhkesvuohta (1994), dikt, samisk og parallelltekst
- Ráhkisvuoða soahki. Beaivváš sámi teáhter , 1996
- Samisk skyggespill. Med Anne Helgesen. Dukketeatermanus, 1998
- Okto = Alene; et drama om John Andreas Savio. Beaivváš sámi teáhter , 2002
- Bajándávgi (2004)
- somban.com: portretter og bokomslag
- Birkeland, Risa, Vold. mánáidgirjjálašvuođahistorja. , 2. almmuhus, Samlaget, 2005 ISBN 82-521-5933-8
- Morten Haugen (red.). Barnas forfatterleksikon. Damm, 2003
|
http://se.wikipedia.org/wiki/Marry_Ailonieida_Somby
|
Áigeguovdil
Hei sámenuorra! Čuovvovaš sámediggeválggat leat čakčat 2023. Dain mii dárbbašit du jiena! Válggain sáhttet jienastit sápmelaččat, geat leat deavdán 18 jagi maŋimustá 2.10.2023 ja ohcalan áiggil válgalogahallamii. Deavdde elektrovnnalaš ohcamušskovi neahtas maŋimustá 31.12.2023. Sáhtát maiddái deavdit printejuvvon skovi ja sáddet dan boastta mielde válgalávdegoddái, muhto
(suomeksi alla) Duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna barggu ferte joatkit nu johtilit go vejolaš Sámediggi lea bivdán oassálastit ságastallamii duohtavuohta- ja soabadanproseassa birra, go proseassa bissehuvvui Sámedikki mannan dievasčoahkkimis. Suoma Sámi Nuoraid searvi vástida dan bivdagii ja cealká: mis ii leat áigi vuordit. Lea duohta, ahte
Áiggošitgo teáhterii? Beaivváš Sámi Nasunálateáhtera ođđaseamos čájálmas Guovssahasa hálddus johtá dál miehtá Sámi. SSN háliida doarjut sámenuoraid searvama čájálmassii man dihte mii máksit lahtuid bileahtas 10e. Buhtadusa oažžu nie ahte sádde š-postii (suomasaminuo [email protected]) dahje some bokte midjiide kuitte bileahtas ja kontonummira, masa
Sámegielaid vahku ulbmilin lea loktet sámegielaid stáhtusa ja lasihit dieđu gielaid ja sámekultuvrra birra juohke sajis. Temávahkku (Giellavahkku) bovde sihke priváhta ja almmolaš ásahusaid čalmmustahttit sámegielaid. Giellavahkus sámenuorat miehtá Sámi leat leamaš aktiivvalaččat erenoamážit sosiála media kanálain. Ruoŧas sámenuorat (@saminuorra) hástalit nuoraid muitalit sámegillii sin
|
https://ssn.fi/sme/aigeguovdil/
|
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Guhkiduvvon ohcanáigemearri giđa oahpuide
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari 2022 giđa oahpuide main leat ain guoros oahpposajit:
Oahpuide maidda lea vejolaš ohcat:
- Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu - ohcanáigemearri 12.01.22.
- SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2 - ohcanáigemearri 31.01.22.
- OSK 1002 Osku ja eallináddejupmi Sámis 2 - ohcanáigemearri 31.01.22.
- ÁRB 181 Árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid davviguovlluin - ohcanáigemearri 8.02.22.
- Sørsamisk i praktiske situasjoner – Introduksjon del 2 – ohcanáigemearri 24.01.22.
- SÁM 602 Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter - ohcanáigemearri 24.01.22.
- SÁM 402 Akademalaš čállin sámegilli – ohcanáigemearri 15.2.22.
- SÁM 400 Dieđateoriija - ohcanáigemearri 15.2.22.
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá. Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Sádde duođaštusaid
Visot dokumentašuvnnat mat leat ohcamii guoskevaččat, fertejit laktojuvvot ohcamii dahje sáddejuvvot jođánepmosit maŋŋel ohcama registrerema.
Jearaldagat?
Jus dus leat gážaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: [email protected]/ +78 78 44 84 00.
|
https://www.samas.no/en/node/5341?page=4
|
ámi Oahppolihttu lea Stuorradikkis dohkkehuvvon oahppolihttu mas Rávisolbmooahpahuslága 1979 ja 2009 bokte lea vuoigatvuohta stáhtadoarjagii. SOL váldoulbmil lea čađahit diehtojuohkin- ja oahpahusdoaimmaid sámiide. Sámi Oahppolihttu galgá maid juohkit almmolašvuhtii máhtu sámiid ja sámiid diliid birra.
|
https://nsr.no/sme/min-birra/sami-oahppolihttu-sol/
|
This morning I was going to attend "Election Insights Breakfast" at the University of Toronto to hear what the experts have to say about the elections on both sides of the border. I haven't been sleeping that well lately – my brain seems to be in overdrive with all the stimulation of a big university, big city stuff; talks, panels, interesting conversations that inspire me to think what needs to and can be done… It is a bit overwhelming after having lived some time in a dark box (the word 'intellectual wasteland' came to mind first but that would be a bit too harsh). So I didn't set the alarm and decided that this week can be my 'listening to wise indigenous women' week instead of trailing male (almost exclusively white) experts on elections (this one is not the only panel on the topic on campus but so far, I haven't seen a single woman as a panelist or discussant)
Dán vahkus Toronto universitehtas leamaš guossit guovddážis mii bargá Kanada eamiálbmogiid iešstivremii guoski áššiiguin (National Centre for First Nations Governance). Guovddáža presideanta, Herb George, ásahišgođii guovddáža British Columbias vihta jagi dassái, go son dolkkai dillái mas iešstivrema ovddideapmi ii orron mannamin ovddosguvlui eamiálbmogiid politihkalaš organisašuvnnaid bokte. Son oinnii stuorra dárbbu guovddážii mii nákce ja berošta bargat báikkálaš ja lagašservodaga – dábálaš olbmuid – dásis. Dán vahku galledeami ulbmilin leamaš čielggadit vejolašvuođaid álggahit ovttasbarggu Toronto universitehta ja guovddáža gaskkas sihke dutkama ja oahpahusa ektui. Mun lean beassan leat mielde Toronto universitehta plánenjoavkkus dan rájes go bohten deike. Leamaš erenoamáš oaidnit mo riikka stuorámus universitehta lea čájehan viiddes beroštumi dákkár ovttasbargui.
Like most people, I'm disgusted about the US government bailout ('rescue') plan of $700 billion. I am also trying to grapple with what happened – while I understand some of the reasons behind this 'worst ever economic crisis since the Depression': the subprime crisis, the collapse of the housing bubble in across the US, soaring oil prices, I'm having hard time to get my head around the details, such as the basic terminology used when discussing the economy and the current crisis. Since I started my Saturday subscription of the Globe and Mail, I've been religiously reading the Business Section (which I never did before; Business sections of any newspaper used to go straight to the recycling bin with the Sports section before I started reading the paper). But my head starts spinning with the terminology – I don't know what equity, liquidity, toxic security and the other terms I can't even remember actually mean. I don't know what the difference is between mortgage and a regular loan (except that the former is a loan for your house) and after consulting Wikipedia, I'm not much wiser (despite Wikipedia's best efforts).
Kanadas geassi nohká virggálaččat bargiidbeaivve mii, nuppeláhkai go Eurohpás ii leat miessemánu vuosttas beaivve, muhto čakčamánu vuosttas vuossárgga. (Dat sirdojuvvui čakčii kommunismma balus ja dan láhkai das váldojuvvui politihkalaš olli eret.) Dan vahkkoloahpa juohkehas gii sáhttá dolle maŋimuš geassetuvrii. Moai dolliime Huron-jávrri gáddái.
The past several weeks have been a whirlwind – and a hot one at that. Coming from Sápmi where the summer never warmed up much above 10 degrees Celsius, the tropical weather of Southern Ontario has been, well, very different. While a guidebook stated that winters here are robust, it is also as far south as the French Riviera and suffers a tropical climate in the summer. Though a bit overwhelming to the system at times, mostly it's been wonderful to finally experience some summer heat (and forget those leggings and layers that I wore most of June and July). Besides the usual running around and organizing your new life and lining up for your essential cards, we have embraced the big city buzz and enjoyed the amazing diversity of people – not only in terms of different ethnicities (that dreaded word) but perhaps more importantly, in terms of people doing their own thing without others staring or giving you strange looks. That was probably the most refreshing and welcome impression – the beauty of human diversity that appears to be lacking in small places and communities where the pressures to conform can be rather oppressive.
Otne de gávdnen viimmat vástádusa gažaldahkii man buohkat jerret muhto masa giige ii máhte vástidit. Gažaldat lea: Manne Sámis lea nu jaskat? Dán gažaldagas leat iešguđetlágan variašuvnnat, dego Gos lea sámi servodatságastallan? Gaskkohagaid ain giinu čállá artihkkala dahje lohkkiidčállosa aviisii dán fáttás, muhto ii giige goit mu dieđu mielde leat vel gávdnán dasa vástádusa. Lean dán gease jearahallan sámenissoniid ja muhtimin sii jerret mus ja muhtimin mun lean jearran sis dan gažaldaga dainna doaivagiin ahte giinu máhtášii čilget dan. Oainnat dat lea oalle ártet ahte buohkat orrot dan áibbašeamen ja ohcaleamen muhto liikka dat ii dáhpáhuva. Dál mun dieđán manne.
This is my last post from this Sami town of Kautokeino – next week I will be moving to and starting a new job in Toronto. Exciting times indeed and I very much look forward to the new challenges and opportunities in my new job and hometown (not to mention seeing again my friends and colleagues). I lived in Kauto for 1,5 years; it wasn't meant to be quite so short but this is the beauty of life – you never know what's around the corner. It's certainly been a deep learning curve being back in Sápmi (if curious, see some of the previous posts). Experiencing first hand some of the most profound challenges of reclaiming, rebuilding and decolonizing Sami society has been a very good reality check for which I can only be grateful for when I embark on the next part of my journey. There's no need for eulogies, however, for I will be back. I am not leaving Sápmi, I'm only leaving Kautokeino and I want to say adieu with an architectural tour of the town.
Hui buorre gullat ahte Norgga bealde leat maiddái morihan Deatnogátti ođđa duohtavuhtii turisttaid bártahuksema birra (geahča otná NRK Sámeradio ođasliŋkka). Suoma beal Deatnogáttis olbmot leamaš juo guhká fuolas dán ovdáneamis. Dás lea sáhka Deanuleagi gáddeláva ásaheamis mii leamaš barggu vuolde máŋga jagi. Gáddeláva ulbmilin lea stivret dan ahte huksen ii leat áibbas sáhtedohko joh´gáttis, muhto dálá láva mielde orru leamen nuppegežiid. Vuolggasadjin leamaš gulloma mielde ahte dat ahte turisttat geat ostet eatnama Deatnogáttis galget oažžut maiddái huksenlobi.
|
https://rauna.wordpress.com/blog/page/5/
|
Latest news
- Official Opening of the Student House
- Official Opening of a New Academic Year
- Concert in the canteen 16.08!
- Get to know our new principal
- Tuition fees for international students
- School sessions and gatherings autumn 2023
- Become a student at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Unique on-line courses on special education
- Landscape Practices-conference in Kautokeino is open for registration
Oahppu ii deatte - ođđa podkasta
Sámi allaskuvla lea almmuhan ođđa podkasta mas namma lea Oahppu ii deatte. Vuosttaš oassi almmuhuvvui dán vahkus ja prográmmajođiheaddji olles ráiddus lea Ellen Oddveig Hætta Gaup. Podkasta ságastallamat leat pedagogihkkafágii čadnon ja heive bures oahpaheddjiide, váhnemiidda ja earáide geat barget mánáiguin ja nuoraiguin.
- Dál skuvlajagi álggedettiin lea hui vuogas fállat ođđa podkastráiddu mii lea inspirašuvdnan guldaleddjiide, erenoamázit oahpaheddjiide ja sámi studeanttaide. Oahppu ii deatte ráiddus guoskahat máŋggalágan fáttáid ja šaddá miellagiddevaš oahppat sis geat servet dása, dadjá rektor Liv Inger Somby.
Maid ferte diehtit go sápmelažžii oahpaha matematihka?
Nubbi oassi ilbmá borgemánu 29.beaivvi. Dalle leaba studioguossin Ann Synnøve Steinfjell ja Ole Einar Hætta. Nuppi oasi fáddá lea gávdno go sierra sámi matematihkka ja mii dat livččii?
Girjjálašvuođa sajádat skuvllas ja sámi servodagas
Vuosttaš oasi studioguossi lei Sámi allaskuvlla girjjálašvuođaprofessor Harald Gaski. Girjjálašvuođaprofessor dieđusge oaivvilda ahte girjjálašvuohta lea dehálaš otná skuvllas, ja dás ságastallaba girjjálašvuođa ja máinnasteami mearkkašumi mánáid eallimis ja oahpus.
Ođđa oassi oktii vahkus
Juohke distaga almmuhuvvo ođđa oassi. Leat oktiibuot logi oasi ráiddus. Lea Forest People mii lea buvttadan podkasta Sámi allaskuvlla ovddas.
Gávdno dáin kanálain:
Spotify
Google Podcasts
Apple Podcasts
|
https://www.samas.no/en/node/5976?page=2
|
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Sámi allaskuvla ja Nuortta universitehta ovttasbargu
Sámi alit oahpahus ja dutkan, earenoamážit mii guoská julev- ja lullisámegielaide, kultuvraide ja servodateallimii, nannejuvvo dál strategalaš ovttasbarggus šiehtadusa bokte gaskal Nuortta universtiehta ja Sámi allaskuvlla.
Sámi allaskuvlla rektor Laila Susanne Vars ja Nuortta universitehta rektor Hanne Solheim Hansen vuolláičáliiga ovttasbargošiehtadusa golggotmánu 20. beaivvi. Lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla ja Nuortta universitehta sohpet institušunála ovttasbargošiehtadusa.
Šiehtadus galgá ásahit ja viidásit ovdánahttit sámi dutkama ja alit oahpahusa strategalaš ja fágalaš ovttasbarggu, ja nannet ovttasbarggu sámi ásahusaiguin. Šiehtadussii lea vuođđun Nuortta universitehta nationála ovddasvástádus alit ohppui ja dutkamii julev- ja lullisámegielas ja Sámi allaskuvlla ovddasvástádus álgoálbmotásahussan ja ásahus mas lea earenoamáš ovddasvástádus sámi alit oahpahussii ja dutkamii.
Šiehtadusa sisdoallu
Dán ovttasbargo šiehtadusas galget Sámi allaskuvla ja Nuorta universitehta viidáset ovttasbargat:
- Alit oahppu: gávdnat buori doaibmačielggadeami ja bargojuogu oahpuid dáfus davvi-, julev-, bihtán, ubmi- ja lullisámegiela oktavuođas. Ovttasbargu galgá reflekteret ásahusaid profiilla ja heivehuvvot sámi servodagaid dárbbuide.
- Dutkan: movttiidahttit dutkanovttasbargui Davvi universitehta ja Sámi allaskuvlla fágabirrasiid gaskkas.
- Ovttasbargu sámi ásahusaiguin ja sámi suohkaniiguin: Nannet gulahallama sámi ásahusaiguin ja oažžut ovttasbarggu gaskal sámi giellaguovddážiid ja sámi kultur- ja máhttoásahusaid, ja maiddái sámi giellahálddašansuohkaniiguin.
Ovttasbargo šiehtadusas lea jahkásaš čuovvoleapmi. Šiehtadusbealit áigot geahččalit bovdet ja váldit fárrui guhtet guoibmáseaset dalle go lea ávkkálaš, relevánta fágasemináraide, konferánssaide ja eará sullasaš fágalaš deaivvadanbáikkiide.
Dás sáhtát lohkat šiehtadusa julevsáme-, davvisáme-, lullisáme- ja dárogillii:
|
https://www.samas.no/en/node/5308?page=1
|
Áltá
Guovvamánu 3. beaivvi
21.00 Konsearta Čuollogeađgi/ The Silhouette Stone. Studenthuset City.
Guovvamánu 4. beaivvi
12.00-13.30 Logaldallan. Maid diehtit mii mearrasámi luđiid ja musihkaid birra? Ole Graff, ákšovuotnalaš Hallgeir Pedersen ja Torill Olsen muitalit.
13.45-1500 Workshop UIT campus Alta. "Deaivva ovttasbargoguoimmi"
13.30 WOMEX 2016 birra muitaluvvo. Elin Kåven, Samiske komponister-searvvis, logaldallá.
13.45 Deaivva ovttasbargoguoimmi. Oasseváldit galget guovtti minuhtas čilget iežaset áigumušaid.
Rabas lávdi
22.00 Konsearta Katarina Barruk. Studenthuset City.
Guovvamánu 5. beaivvi
12.00-13.00: Logaldallan ja workshop, sámi musihkkabiras. Vejolašvuođat go áigu hukset birrasa ja vuogádaga. UIT Campus Auditorium 1042
- Kreativ industri Tommy Sarilla logaldalla. Fádda: Makkár hástalusat leat sámi musihkkáriin?
- KOFOR v/ Fredrik Forsserman: Vásáhusát ja bohtosat das movt máhttolokten lea doaibman.
- Music Norway v/ Kathrine S. Finnskog logaldalla movt hukset birrasa ja gos veahki hágat jus leat musihkkar.
13.00-14.00 Workshop/joavkobargu: "Gosa dál ges? Dárbu, oahppu ja dieđuid. Gos álggán?"
14.00-15.00 Music Norway Kathrine Synnes Finnskog ságastallá oasseváldiiguin.
19.00 Sámi Music Awards, Studenthuset i City
Sámi artisttat ožžot dál iežaset Spellemann-bálkkašumi, mii lágiduvvo vuosttaš geardde dán jagi. NRK sádde programma neahtta-TV:s ja «NRK Sápmi DAB ekstra»-rádiokánalas.
22.00 konsearta Arvvas, AMOC ja Ágy. Studenthuset city.
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
Saga giliviesus
12.00 Kafea ja duodjemárkaniid rahpan
13.00 Bures boahtin
- Alta Gladsang lávlu Sámi Soga Lávlla
- Sárdni: Hilde Søraa – váldolávdegoddejođiheaddji, Álttá suohkan
- Lávlun: Gorravári skuvlla sámi luohkká
13.30: Kafea ja biepmu vuovdin
14.00 Loaddavuovdin álgá
14.15 Lávlun: Krokmo
15.00 Lávlun Alta Gladsang
15.30 Loaddavuorbádeapmi
15.45 Lávlun: nuorat Álttás eret
16.00 Loahpaheapmi
16.15 Uvssat giddanit
Guovvamánu 8. beaivvi
Seminára: Mearrasámi gákti ja gávtti boahtteáigi - manne leat goarrugoahtán Álttá-gávtti? Álttá Siida AS kulturviessu.
18.00 Kafea rahpasa
18.15 Álttá sámi searvvi jođiheaddji sávvá buresboahtima.
18.18 Dagrun M.Sarak Sara - Merončivga - Logaldallan Oarje-Finnmárku mearrasámi gáktevieruid birra.
19.15 Oahpa coggat gávtti. Ellen Brita Eira lea oahpaheaddji
19.30 Deaivvat Álttá sámi searvvi kursaoahppaheddjiin ja gáktegoarruiguin.
Guovvamánu 9. beaivvi
18.00-21.00 Ođasmahte silbbaid. Lea vejolaš lonuhit lávggastagaid, ráhkadit čeabetčiŋaid jna.
Guovvamánu 10. beaivvi
17.00-20.00 Kursa, oahpa šnjirrehit bárggežiid, bárgidit báttiid, lohttet dahje ruvdet. Kulturviesus.
Deanus
Guovvamánu 5. beaivvi
10.00-16.00 Čájáhus: Oaivemozit/Galskap/Madness Maret Anne Sara ja muhtin dáidagat Iris Egilsdatteris, Birasviesus, Galleri Martin
11.00 ja 18.00 Filmmat: earret eará "Jahki ii leat jagi viellja" Mai-Lis Eira og "Sámi bojá" Elle Sofe Henriksen, Birasviesus
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
14.00-18.00 Sámi árbevirolaš biepmu vuvdet
15.00-16.30 Njoarostankursa/gilvu. Árbevirolaš sámi stohkosat.
16.30 Deanu searaid jođiheaddji Sigunn S.Bær sávvá buresboahtima.
16.35 Mánáidgárdemánát lávlot
16.50 Várresátnejođiheaddji Elisabeth Erke sárdnu
17.05 Leif Henrik Halvari čuojaha guokte šuoŋa
17.15 Deanu skuvlamánát lávlot
17.30 Sámi álbmotbeaivvi dáiddár almmuhuvvo.
17.45 Rabas mikrofuvdna (juoigga, lávllo, nuhtte, dánsso, huma)
Unjárga
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
Várjjat sámi museas
14:00 Rahpan. Lávlut Sámiálbmot lávlaga
14.10 Beaivvi sárdni sámediggeáirras ja NSR jođiheaddji Beaska Niillas. Fáddá «Sámegiel báikenamat ja čujuhusat», «Sámegiel báikenamaid valljivuohta Unjárggas», Isak Saba guovddáš prošeavtta ovdanbuktin, Prošeavtta jođiheaddji Yngve Johansen, báikkálaš historihkkár Øystein Nilsen logaldalla.
15:15 Boddu. Njoarosteapmi olgun
15:45 Unjárgga vuosttaščájálmas oanehisfilbma: «Bihttoš», Elle Máijá Tailfeathers.
16:00 Loahpaheapmi.
9. luohkká vuovdá gáfe ja gáhkuid.
Guovdageaidnu
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
10.00 Suohkan levge almmolaš visttiid olggobealde
10.00 Ipmilbálvalus Guovdageainnu girkus, suohkanbáhppa Bjarne Gustad bokte, oaffar
12.00 Kafea rahpasa Báktehárjjis
12.30 10A luohkká sávvá buoresboahtima ávvudit sámi álbmotbeaivvi. Almmolaš rahpan poastakoartačájáhusas Dearvuođat Sámis maid Svein Solheim, Govvagiisá, lea čohkken. Lávlut Sámi soga lávlaga
13.00 Sámi Filbmainstituhtta almmuha blueray filbmačoakkáldaga Sámi short Films mas leat 17 filmma. Čájehit oanehis filmma Áigin maid Jouni West lea ráhkadan. .
13.15 Tevdnenbáji álggaheapmi mánáide
13.20 Sátnejođiheaddji Johan Vasara doallá sártni ja juohká suohkana 2015 kulturbálkkašumi.
13.40 Guoimmuheapmi
13.50 UNESCO-kommišuvnna jođiheaddji Tora Aasland buktá dearvuođaid UNESCO bealis.
14.00 Guoimmuheapmi
16.00 Doalut loahpahuvvojit
Leavdnja
Guovvamánu 5. beaivvi
10.00-14.00 Sámi giella- ja kulturguovddážis lea rabas beaivi.
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
11.00-14.00 Anne Fengera buvdda ja divohaga almmolaš rahpan Kvadratenis. Mearrasámi diehtoguovddaš searvá.
14.00 Vuvdet árbevirolaš mállásiid Leavnnja joatkkaskuvlla kantiinnas.
17.00 Beaivvi čalmmustepmi Leavnnja joatkkaskuvlla kantiinnas. Sámi álbmotbeaivvi sártni doallá Porsáŋggu sátnejođiheaddji Aina Borch. Kultuvrralaš doalut, káffe ja gáhkut.
22.00-02.00 Loahpahit sámi álbmotbeaivvi ávvudeami dánsumiin. Nostalgiija gánddat čuojahit Fjordutsiktenis. Hástalit gávttiin čiŋadit sámi álbmotbeaivvi.
Kárášjohka
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
10.00 Levgen ráđđeviesus
12.00 Ipmilbálvalus Kárášjoga girkus
13.00-19.00 Karasjokhallen: Kafea, árbevirolaš sámi biepmut, stohkosat, čajáhus Per Asle Saras govvadáidda
13.00-15.00 Olggobealde: Stoahkan ja dolasteapmi
15.00-16.00 Stohkosat siste
16.00 Rahpan, Sámi soga lávlla - koarra Skádjil
16.20 Sátnejođiheaddji Ánddá Niillasa Sveine/Svein Atle Somby doallá sártni
16.40 Luohtešuoŋat
16.50 Diktalohkan Hánas Ándde Hánsa/Hans Nergård.
17.00 Koarra Skádjil
17.15 Sámi historjjá ofelaččat
17.30 Eva Jeanette Iversen lávlu
17.45 "Sámeálbmot beaivi". Ándde Ommot Sámmol Dage Signe/Signe Susanne Nedrejord sárdida
17.55 Luohtešuoŋat
18.05 Sámediggeáirras Áilen Nigá Máhtte/Mathis N. Eira sárdnu
18.15 John Arvid Johnskareng lávlu
18.30 Loahpaheapmi
20.00 Sámi Grand Prix 2016- oassefinála árbevirolaš juoigan. Konsearta Aili Kathrine Teigmo, Amund Johnskareng ja Bengt Roger Kåven. Servodatvisttis
Mátta-Várjjat
Guovvamánu 3. beaivvi
18.00 Logaldallan "Lars Stærks samiske sagn og eventyr. Girjerádjosa 3. gearddis.
Guovvamánu 4. beaivvi
20.00 Arvvas konsearta, Ofelaš Arena
Guovvamánu 5. beaivvi
12.00 Muitalusboddu mánáide, Saviogalleriijas, Saviomuseas.
12.00-15.00 Olgodoaimmat mánáide, Grenselandmuseas
18.30 Ruovdavuonnas logaldallá Steinar Wikan Mátta-Várjjaga sámivuođa birrá. Tårnhall
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
12.00-14.30: Stohkosat mánáide: muitalusboddu girjerádjosis. Olgodoaimmat torgas KOS bokte ja doalut servodatviesus.
13.00-15.00 Biebmovuovdin, biđus. Servodatviesus
15.00 Almmolaš programma Servodatviesus
Sátnejođiheaddji sárdnu, juoiganprošeakta ovddiduvvo, Crescendo, bisma sárdnu, loaddavuovdin ja Gáktiwalk.
Guovvamánu 7. beaivvi
11.00 Bismagalledeami ipmilbálvalus Girkonjárgga girkus. Sámi sisdoallu, bisma Olav Øygard. Girkogáffe.
Olmmáivággi
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
Davviálbmogiid guovddážis
10.00 Leavgga livjáheapmi
15.00 Gáfedat vuovdigoahtá mállásiid ja juhkamuša
16.00 Čájáhusrahpan: Ovcci sámi áigegova, mielde leaba Jorunn Eikjok ja Ola Røe
17.30 Sámi soga lávlla, sárdni: sámediggeáirras Henrik Olsen
18.00 Dánsunčájálmas: Jorggahallan
Bådåddjo
Guovvamánu 3. beaivvi
10.00-12.00 Čájáhus mánáidgárdemánáide. Nordlandsmuseet ja Åarielh-saemien Teatere Puka-Puka-Vaajesh-muitalusaiguin.
10.00-14.00 ja 16.00-18.00 Bådåddjo Sijdda v/Ersvika Sámi Siida Ráđđeviesu šiljus. Heargevuodjin, njoarosteapmi, juoigan, duddjon, sámi biepmut vuovdemassii.
09.00-15.00 Čájáhus "Pitesamiske stedsnavn", Nordlandsmuseas
Guovvamánu 4. beaivvi
10.00-12.00 Čájáhus mánáidgárdemánáide. Nordlandsmuseet ja Åarielh-saemien Teatere Puka-Puka-Vaajesh-muitalusaiguin.
10.00-14.00 ja 16.00-18.00 Bådåddjo Sijdda v/Ersvika Sami Siida Ráđđeviesu šiljus. Heargevuodjin, njoarosteapmi, juoigan, duddjon, sámi biepmut vuovdemassii.
09.00-15.00 Čájáhus: "Pitesamiske stedsnavn", Nordlandsmuseas
10.00-14.00 Rabas čuojanas-hutkan deaivvadeapmi lávus. Kreativt gjenbrukssenter Sálttus, Nord universitehtas. Ofelaš-filmma čájehit. Professor muitala sámi historjjá birra.
18.00 Bådåddjo Duopmogirkus ipmilbálvalus sáme- ja dárogillii. Bearaškonsearta.
Guovvamánu 5. beaivvi
10.00-12.00 Čájáhus mánáidgárdemánáide. Nordlandsmuseet ja Åarielh-saemien Teatere Puka-Puka-Vaajesh-muitalusaiguin.
10.00-14.00 ja 16.00-18.00 Bådåddjo Sijdda v/Ersvika Sami Siida Ráđđeviesu šiljus. Heargevuodjin, njoarosteapmi, juoigan, duddjon, sámi biepmut vuovdemassii.
09.00-15.00 Čájáhus: "Pitesamiske stedsnavn", Nordlandsmuseas
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
10.00-14.00 ja 16.00-18.00 Bådåddjo Sijdda v/Ersvika Sami Siida Ráđđeviesu šiljus. Heargevuodjin, njoarosteapmi, juoigan, duddjon, sámi biepmut vuovdemassii.
14.00-16.00 Biebmu vuovdemassi ráđđeviesus.
16.30 Sátnejođiheaddji Ida Marie Pinnerød sárdnida, bisma Ann-Helen Fjeldstad Jusnes. Mikkel Gaup juoigá. Bystyresalen, Ráđđeviesus
18.00 Dáru/sámi ipmilbálvalus Bådåddjo duopmogirkus. Mállásat maŋŋel girku.
21.00 Konsearta Adlib jazzklubb. Dulkot Nils Aslak Valkeapaa čállosiid.
Guovvamánu 7. beaivvi
11.00 Bådåddjo duopmogirkus fástoláskkášipmilbálvalus. Girkogáffe lávus Ráđđeviesu šiljus.
Romsa
Guovvamánu 3. ja 4. beaivvi
12.00 Beaivekonsearta IVVÁR joavkkuin. Perspektivet Museum.
12.15-14.00 Logaldallan Nils Asbjørn Eng Stad: «Rettighetskartleggingen i Finnmark – er ordningen egnet til å oppfylle Norges folkerettslige forpliktelser etter ILO konvensjon nr. 169?». Latnja 4.213, Teorifagaviesus 4.
16.00 Tvibit. Boradeapmi ja filbmačajeheapmi «Arctic Superstar» - dokumentára Slincraze rappara birra. Čuojahit: Ivvár ja Manin Jeanine.
18.00 Muitalusboddu - "Silbamánnu" Perspektivet Museas.
19.00-21.00 Čájáhus "Nok en same". Nordlysfestivala. Rådstua Teaterhus.
Guovvamánu 5. beaivvi
11.00-13.30 Nils Oskal logaldallá: «Joik som påkallelse: Noen personlige og noen språkfilosofiske betraktninger om joiking». Gos: Árdna.
12.00 Muitalusboddu. Sissel Horndal muitala "silbamánu" girjjis. Perspektivet Museas.
14:00-16.00 Girjealmmuheapmi: Idioms of Sámi Health and healing. Árdna
13.00-14.00 Logaldallan Anders Larsen birra, Romssa girjerádjosis 2. gearddis. Ivar Bjørklund ja Harald Gaski
21.00 Konsearta Ivvár joavkkuin. Driv
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
10.00-16.00 Arktalaš dálveriemut. Stortorget.
10.55 NM njoarosteamis, almmolaš rahpan. Storgata.
12.00 Romssa mánáidfilbmajoavku čájeha sámi oanehisfilmmaid. Verdensteateret.
11.00-17.00 Čájáhus Following Arctic Fashion, Polarmuseas
12.00-15.00 Romssa museas čájáhusat: «Samisk duodji fra Kola» ja «Mannen i myra».
13.00-14.00: Lørdagsuniversitetet: Urfolkspolitikk i nord, grensesprengende eller bremsekloss for lokal utvikling. Studentersamfunnet Driv
Ráđđeviesus
14.00-16.00 Kaféa ja biepmu vuovdin, sosiála hervvoštallan.
16.00-16.10 Rahpan ja Sámi soga lávlla (Blandakoret Nordaførr)
16.10-16.20 Sárdni sátnejođiheaddji bokte
16.20-16.30 Juoigan, Berit Alette Mienna
16.30-16.40 Sárdni sámediggeráđi Silje Karine Muotka bokte
16.40-16.50 Kulturskuvlla sámi oahppit - Herborg Rundberg jođiha
16.50-17.00 Lávlun ja juoigan: Báhpajávrri skuvlla sámi luohkká
17.00-17.40 Guoimmuheapmi: IVVÁR
17.50 Loahpaheapmi
18.00 Uvssat giddanit
17.30 Ipmilbálvalus Romssa duopmogirkus. Duopmoproavás Herborg Finnset, duopmokantor Hijoo Moon, Kristin Mellem čuojaha fidjoliin.
18.00 Dokumentára "Arctic Superstar" čájehuvvo. Verdensteateret Kinos
16.00- 1800 Kafeačoahkkin Sámi ofelaččaiguin. Cafe Sånn.
22.00 Mari Boine konsearta. Clarion Hotel The Edge.
00.00 Konsearta Sámi álbmotidja Ágy. Prelaten Kro og Scene
Guovvamánu 9. beaivvi
1400-1600 Sámi kafea. Skirri - Kystens Mathus
Hárstták
Guovvamánu 1.-5. beaivvi
Filbma «Joikefeber» johttá skuvllaid mielde, Hárstták guovllus. Skuvlakonsearttat maiddái Ulla Pirttijärviin ja Harald Skullerudain. Juoigan-bargobadji sámi ohppiide. Muđui lea girje- ja kultuvrabusse dán áigodagas Hársttakas.
Guovvamánu 3. beaivvi
Kulturhuset, Lillesalen
19.00 Sámi eahket
Guovvamánu 6. beaivvi
Trondenes historjjalaš guovddaš/Trondenes historiske senter
12.00 Rabas káfea
14.00 Almmolaš ráhpan; sárdni, biepmu vuovdin, dáiddalaš ovdanbuktin, stoahkan ja doaimmat mánáide.
16.00 Konsearta: Ulla Pirttijärvi ja Harald Skullerud
Divtasvuodna
Guovvamáno 4. biejve
Árran julevsáme guovdásj
10.00-11.00 Subtsastimbåddå Julevsáme girjjebussan.
11.00 Árran mánájgárdde gåhttju duodjuhimijda ja lájbev aktan márfijn guossot
10.00-11.30 Duodjuhibme skåvllåoahppijda
11.30-12.15 Oanegis seminárra Rakel-Iren Lillehaug Pedersen: Sámegielav ja dábijt ruopptot válldet Erlend Elias Bragstad: åvddånbuktá «Liehket muhtták buorak»
12.30 Vuosádus Queering Sápmi rahpam Erlend Elias Bragstad baktu. Káffa, bruvssa ja gáhko vuobdeduvvá
09.20-10.20 Hamsunguovdásj - kulturhuodnahin Oanegis seminárra: «Liehket muhtták buorak» - Liehket ålggolij ja nuorra.
08.00-15.30 Divtasvuona suohkan - rádevieson. Duoje vuobddemvuosádus aktisattjat Divtasvuona Asvojn
Guovvamáno 5. biejve
12.00-14.00 Divtasvuona Asvo. Oanegis seminárra sáme bájkkenamáj birra Divtasvuona alusjbielen.
08.00-15.30 Divtasvuona suohkan - rádevieson. Duoje vuobddemvuosádus aktisattjat Divtasvuona Asvojn
19.00 Girkkogábmá - Ájluovtan Subtsastallamiehket Terje Nessajn, káffa ja gáhko oasen
Sámi álmmukbiejve, guovvamán0 6. biejve
10.00-11.30 Divtasvuona suohkan - Prestegårdstunet skihppijsijdan, Ájluovta saljon ja Rabás hukso Stuorgietten Ulmutja suohkanis guossidi institusjåvnåjt vuorbbesávadusáj ja gáhkujn
13.00 Árran julevsáme guovdásj. Sissel Hornal låhkå ietjas ådåsamos girjes Silbbamánno
13.30 Árran julevsáme guovdásj. Biejve hålla Terje Ness baktu Bidos, kaffa ja gáhko vuobdeduvvi
18.00 Ájluovta/Ájlátte girkko. Mæsso Ájluovta/Ájlátte girkkon, tiebmá: Árran. Girkkokáffa Árranin
18.55 Divtasvuona Asvo. Dållåruson Asvo-kájas
Ráisavuotna
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
Gamtofta
11.40 Bures boahtin v/Arvid Skjellhaug. Lávlun
11.45 Satnejođiheaddji sárdnu
12.00 Sámi/dáru ipmilbálvalus. Girkogáffe
13.00 Bearašboddu: muitalusat jna.
Biđus, gáhkut.
Röörovse
Guovvamánu 6.
13:00 – Röörovse kapeallas, ipmilbálvalus – Sámi soga lávlla Harald Hauge bokte.
14:00 – Rørosmuseet
- Ellen Alm logaldallá.
- Filbmačájáhusat: "Stoerre vaerie", Amanda Kernell ja "Bonki", Siljá Somby.
- Gadtsegarhkh: Olgodaddan mánáiguin.
- Čájáhus: Duodji in my heart
16:00 – Solheim penšunáhta: Bohccobiergomállásat. Hattit: 195 kr. ollesolbmuide, ja mánáide 100 kr.
Snåase
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
11.00 Saemiej laavlome. Mijjieh tjåanghkenibie
saevegen lïhke Åarjel-saemiej internaaten ålkolen.
Saemien Sijte prïhtjegem jïh gaahkoeh gåassohte ts. 11.00-14.00.
12.00 Saemien Sijtesne:
- Daan-beajjetje håaleme, tjïelten åejvie Tone Våg.
- Rïhpestimmie vuasahtallemistie "Dalvedh", May Britt Lagesen, fylhkenraerie ööhpehtæmman jïh kultuvrese.
- Tjiehpiedæjja Sissel Bergh meatan.
12.30 Heamturebodte Åarjel-saemiej internaatesne
Saemienlaaketje beapmoe, Kafé Midtpunktet ts.16.00 raajan. Namhtah prïhtjege jïh gaahkoeh ts. 14.00-16.00.
Oslo
Guovvamánu 5. beaivvi
13.00 Čájáhus Norgga Álbmotmuseas, "en sølvring med hjerteheng fra Sapmi"
20.00 Idja - Sámi club night: Ailu Valle joavkkuin. Riksscenen.
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
10.00-13.00 Iđitborramuš Oslo Ráđđeviesus. Marja Helena Fjellheim Mortensson (juoigá)
Simon Marainen (juoigá)
12:00 - 15:00: Geitmyra borramušguovddáš bovde mánáid álbmotbeaivveávvudeapmái, ovttasbargguin Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddážiin. Sámi biepmut ja herskkot fállojuvvojit, ja dás sáhttá oahppat mo rihtte bohcco, ja mo olles bohcco sáhttá ávkkástit borramuššan. Nuvttá buohkaide.
Tii. 13:00 galledeaba maiddái gieldda- ja ođasmahttinministtar, Jan Tore Sanner, ja sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
14.30-16.30 Konsearta, Elin Kåven. Mathallen, Vulkan
14.00-18.00 Guossohit gaskabeivviid, Sámi viesus.
15.00-17.00 Čállinkursa, Duolva Duottar joavkku Fred-Renè Buljo oahpaha. Intimscenen
15.30-16.30 Mánáide doaimmat, olgun ja klubbscenen (Riksscenen)
15.00 Teáhterčájáhus Ronja Røverdatter - Riksscenen
17.00-18.30 Filbmačájeheapmi - Frost. Olggobeal Rikscenena
18.30 Lávv/Lør. 6.2. Oslo álgočájálmas/urpremiére/verdenspremiere. «Vidas Extremas» Det Norske Teatret (Scene 3).
20.00-21.45 Ávvukonsearta, Hovedscenen (Riksscene). Sámediggepresideanta sávvá buresboahtima. Niko Valkeapææ, Karen Anne Buljo, Marja Helena Fjellheim, Simon Marainen, Georg Buljo, Tom Rudi Torjussen, Helge Harstad, Per Willy Aaserud
22.00 Alit áigi, idjakafea Sámi viesus. DJ Irjan Balto.
Guovvamánu 7. beaivvi
11.00 Sámi-dáru ipmilbálvalus, Akershus slottskirke. Gásta ja eahkedismállásat
11.30-15.00 Sámi mánáidbeaivi. Doalut olles bearrašii. Ivdnet sámeleavgga, oahpa njoarostit, dállastit. Čájáhusat, muitalusboddu. Historisk museum.
13.00-14.00 Konsearta LilleRiksen (Riksscenen). Karen Anne Buljo, Georg Buljo
16:00 «Vidas Extremas» Det Norske Teatret (Scene 3).
Nesodden
Guovvamánu 6. b.
18.00 Bures boahtin Sámi álbmotbeaivái.
18.10 Rahpansárdni sátnejođiheaddji Nina Sandberg bokte.
18.15 Eirik Myrhaug dearpá meavrresgári.
18.20 Per Inge Østmoen logaldallá "Sámi identitehtadovdu ođđaáigásaš servodagas".
18.40 Torgeir Vassvik-konsearta, oktan eará musihkkáriiguin.
19.30 Trommačuojahanjorbodat Nuoraidárenas.
19.30 «Familiebildet»-nammasaš dokumentárafilbma maid Yvonne Thommasen lea ráhkadan, čájehuvvo Auditorias.
Aarporte
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
12.00 Deaivvadit Aarporte guovddažis.
13.00-15.30 Ávvudoalut Aarporte sámeskuvllas. Čájehit skuvlavistti, mánáid čájáhusat, stohkosat, biebmoguossoheapmi, gáhkut.
Bergen
Sámi álbmotbeaivvi, guovvamánu 6. beaivvi
13.00 Sámi ipmilbálvalus kapeallas duopmogirkus.
15.30 Gaskabeaivvit, biđus, Røde Kors viesus, Vetrildsallmenningen 9.
18.00 Guoimmuheapmi, Litteraturhuset. Poesiijakonsearta ja bálkkašupmi.
|
http://www.nrk.no/sapmi/samegillii/das-oainnat-mii-dahpahuvva-sami-albmotbeaivvi-oktavuo_as-1.12782960
|
Maŋŋil go Inga Juuso eretvádjolii 2014 čavčča, de lea Romssa fylkkajuoigivirgi bisson guorosin gitta 2016 ođđajagimánu rádjai. Dalle álggii Ulla Pirttijärvi-Länsman Romssa fylkka ođđa fylkkajuoigin.
Ulla Pirttijärvi-Länsman lea juoigi ja musihkkár, ja son lea leamaš Suoma bealde Lappi leanadáiddár 2004 rájes gitta 2007 loahpa rádjai. Son lea riegádan ja bajásšadan Áŋŋelis Suoma beal Sámis jagi 1971.
Skuvlakonsearttat
Dáiddalaš doaimma oktavuođas oaččui Ulla Pirttijärvi-Länsman jagi 1996 Sámiráđi gudnebálkkašumi «Hong-Kong dohkká»-girjji ovddas. Son lea leamaš mielde musihkkajoavkkuin, ja nu sus lea nana musihkkaduogáš.
– Fylkkajuoigi virggis leat ollu gelddolaš doaimmat mat geasuhit, nugo mat skuvllaid mielde johtit gos beassá deaivvadit ollu nuoraiguin, dadjá Pirttijärvi-Länsman.
Son lea Harstad-gávpogis mátkkoštan sámi álbmotbeaivvi doaluid oktavuođas, ja lea ovttas Harald Skullerudain ja Frode Fjellheiman doallan skuvlakonsearttaid.
Máŋggalágan doalut
Fylkkajuoigis leat máŋga ja iešguđetlágan doalut, ja son lea mielde guoimmuheamen sihke mánáid ja nuoraid iešguđetlágan doaluin mánáidgárddiin ja skuvllain.
Ulla Pirttijärvi-Länsman dadjá ahte son maiddái beassá lágidit konsearttaid iežas musihkkáriiguin, ja lohká leat ilus go ná beassá leat mielde ovddideamen ja eanet oainnusindahkat sámi musihka ja sámi kultuvrra.
Guldal Ulla Pirttijärvi Länsman:
|
http://www.nrk.no/sapmi/samegillii/ulla-pirttijarvi-lansman-o__a-fylkkajuoigi-1.12846758
|
øk
Viser treff 1-3 av 3
Sámi oahpaheaddjit sirdet árbevirolaš kultuvrra boahttevaš buolvvaide
(DIEĐUT;2008/4, Research report, 2012-07-09)
Girjji vuođđun lea skuvlaovddidanbargu, mii čađahuvvui Ruoŧa bealeSámis, 2005−2007. Sámeskuvllat Johkamohkis ja Jielleváris válde iežainitiatiivva dutkanbirrasiiguin bargat ovttas ja dalá rektorat, Gudrun Kuhmunen, Carina ...
Namat dan nammii
(DIEĐUT;1/2008, Doctoral thesis, 2012-07-09)
This doctoral dissertation is a multidisciplinary study of the treatment of Sáminomenclature in official use and of the creation by political means of Norwegianplacenames in indigenous Sámi areas up to the end of the ...
Sáhkavuoruin sáhkan: Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa muhtin áigeguovdilis dutkanfáttát
(DIEĐUT;1/2009, Research report, 2012)
|
https://samas.brage.unit.no/samas-xmlui/discover?filter=S%C3%A1mi&filter_0=Humanities%3A+000&filter_relational_operator=equals&filter_relational_operator_0=equals&filtertype=subject&filtertype_0=subject
|
Almmut dáhpáhusat gieldda dáhpáhuskaleandarii!
Anára gielda lea aktiivvalaš dáhpáhusgielda, leš dál gažaldagas kultuvra, faláštallan, turisma dahje skuvlejupmi.
Dáhpáhusalmmuheami oktavuođas fiila galgá leat govva nappo fiila jpeg dahje jpg -hámis. Lassedieđut [email protected] ja [email protected]. Váldde kaleandara geavahussii ja oiddut dan skihpáriiddásat!
Almmut dáhpáhus
|
https://www.inari.fi/se_no/dahpahusat.html
|
Latest news
- Housing, dining and kindergarten when you are student
- Haven't applied for studies yet for the coming autumn? We have extended the application deadline!
- New book on the conditions for Sámi art and duodji in Sápmi and the importance of self-determination
- Apply for studies at Sámi University of Applied Sciences this fall!
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Samiske tall forteller 15 er publisert
- Apply for spring studies 2024
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
Nils Dannemark nammaduvvon ođđa professoran
Sámi allaskuvlla stivra mearridii mannan gaskavahku loktet Nils Dannemark professorin davviriikkalaš gielladiehtagis.
Nils Dannemark lea bargan Sámi allaskuvllas 1996 rájes ja šattai doseantan 2012. Son lea su dutkamisttis earret eará geahččan guovttegielatgeavaheami sámi guovlluin.
- Mearkkaša hui ollu Sámi allaskuvlii ahte mis dál lea ođđa professor min searvvis. Sihke sámi oahpaheaddjeoahpuin, sámegieloahpuin ja muđui dutkamis gáibiduvvo ahte mis lea alimus fágalaš gelbbolašvuohta. Danne lea dát prosessornammadeapmi dehálaš olahus midjiide. Sámi allaskuvlla bealis sávvat hui ollu lihku Nils Dannemarkii, cealká rektor Gunvor Guttorm.
Árvvoštallanlávdegoddi cealká earret eará ahte Dannemark barggut dollet hui alla dási ja ahte son iežas bargguid bokte lea áibbas ođđa bálgáid gállan. Daddjo ahte su barggut leat dego pionearabarggut. Lávdegoddi cealká loahpalaččat ahte Dannemark lea "dárkil, sus lea nanu lingvisttalaš oahppu, iige son guođe bargguid ovdal go dat lea bures kvalitehtasihkkaraston".
Lávdegottis ledje mielde prof. Tove Bull (Romssa universitehta, jođiheaddji), prof. Lars Anders Kulbrandstad (Høgskolen i Innlandet) ja prof. Jon Todal (Sámi allaskuvla).
|
https://www.samas.no/en/node/4325
|
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
Ođđa direktevra Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvlastivra doalai ikte stivračoahkkima mas mearridedje virgádit Johan Ailo Kalstad ođđa allaskuvladirektevran.
Sámi allaskuvla stivrrajođiheaddji ja rektor lea ilus go stivra dál virgádan Johan Ailo Kalstada direktevran.
– Mun sávan ahte Kalstad váldá vuosttá virggi dadjá Guttorm.
Direktevravirgi Sámi allaskuvllas lea jahkemearrevirgi 6 jahkái, 11.1.2017 – 10.1.2023.
|
https://www.samas.no/se/a/odda-direktevra-sami-allaskuvlii?page=3
|
1Israela álbmoga gaskkas ledje maiddái vearreprofehtat, ja seammá láhkái din gaskiige bohtet vearreoahpaheaddjit. Sii njágahit din gaskii duššadeaddji vearreoahpaid. Sii biehttalit dan Hearrá guhte lea sin lonistan, ja fargga sii dagahit alcceseaset heavu. 2Olusat čuovvulit sin nuoskivuođa, ja duohtavuođa geaidnu šaddá sin dihte bilkiduvvot. 3Vuovdáivuođasteaset sii vigget atnit din ávkin hutkkálaš cukcasiiguin. Muhto sin dološ duopmu lea ain fámus, sin heavvu lea sin vuordimin.
4Ipmil ii seastán eŋgeliid geat ledje suddudan, muhto bálkestii sin láhkkiin sevdnjes čiekŋalassii vuordit ahte sin duopmu ollašuvvá. 5Iige son seastán dološ máilmmi, muhto buvttii stuorra dulvvi ipmilmeahttun olbmuid badjelii. Son goittot várjalii Noa, vanhurskkisvuođa sárdnideaddji, ja čieža earrása. 6Ipmil dubmii Sodoma ja Gomorra nu ahte bolddii daid gutnan ja dagai daid ovdamearkan maŋit áiggiid ipmilmeahttumiidda, 7muhto gájui vanhurskkis Lota gean ipmilmeahttun olbmuid nuoskkes eallin váivvidii. 8Beaivvis beaivái dat vanhurskkis olmmái giksašuvai go šattai eallit sin gaskkas ja geahčadit ja guldalit sin gudnehis meanu.
9Hearrá diehtá gal gádjut geahččalusas daid geat sus ballet, muhto ipmilmeahttumiid son atná vuorkkás duopmobeaivvi ráŋggáštusa várás, 10eandalii daid geat doahttalit oačči nuoskkes anistumiid ja atnet duššin Hearrá ráđđenválddi. Sii leat čeavlát ja iešráđálaččat, eai bala bilkideames almmálaš fámuid, 11vaikko velá eŋgelatge geain lea eambbo fápmu ja givrodat, eai Hearrá ovddas daid hiddjit eaige dubme. 12Dát olbmot leat dego jierpmehis eallit mat leat riegádan bivdojuvvot ja goddojuvvot. Sii bilkidit dan maid eai dovdda, ja elliid láhkái sii maid duššet 13ja ožžot vearrivuođasteaset vearrivuođa bálkká. Sin illun lea festet guovdelaš beaivvi, sii leat movttegat beahttit ja guossohit himuideaset go leat doallamin dinguin mállásiid. 14Himolaš čalmmiiguin sii gehččet nissoniidda eaige goassege gallán suddudemiin. Sii fillejit rašis sieluid ja leat bures hárjánan vuovdáivuhtii. Sii leat garuhuvvon olbmot 15geat leat spiehkastan njulges geainnus ja čádjidan seammá geidnui go Bileam, Beora bárdni, gii ráhkistii vearrivuođa bálkká, 16muhto gii cuiggoduvvui rihkkumis dihte: Ásen, gielahis bargošibit, sártnui olbmo jienain ja eastadii profehta jierpmehisvuođa.
17Dát olbmot leat dego čázehis ádjagat, dego balvvat maid riđđu dolvvoda: Čáhppadeamos seavdnjadas sin vuordá. 18Sii sárdnot stuorra muhto guoros sániid, ja rupmašeaset himuid fáŋgan sii vigget giktalit lusaset olbmuid geat ledje juo beasadeamen dain geat vádjolit čádjádusas. 19Sii lohpidit friddjavuođa, muhto ieža sii leat heavahusa šlávat: Gii olbmo lea vuoitán, dan šlávva son lea. 20Jos sii leat beassan máilmmi nuoskivuođain dalle go ohppe dovdat Hearrámet ja Beastámet Jesus Kristusa, muhto fas diktet iežaset daidda sorrojuvvot ja vuoittáhallat, de sin maŋit dilli lea šaddan bahábun go sin ovddit dilli. 21Sidjiide livččii leamaš buoret go sii eai livčče oppa dovdange vanhurskkisvuođa geainnu, go ahte vuos dan dovde ja de jorgaledje sealggi bassi báhkkomii maid ledje váldán vuostá. 22Sidjiide lea geavvan dego sátnevájas dadjá: Beana jorggiha iežas vuovssanasaide, ja "Bassojuvvon spiidni fierada rábáhis".
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019
|
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/2PE.2
|
IIDA – Lássaráigi sámekultuvrii ja davvilundui
Siida lea guovddáš deaivvadanbáiki Anáris, Suoma sámeguovllu guovddážis. Siida lea lássaráigi sámekultuvrii ja Davvi-Lappi máŋggahápmásaš lundui. Siiddas sáhttá oahpásmuvvat birra jagi moanaide molsašuvvi čájáhusaide, mat gieđahallet kultuvrra, dáidaga ja luonddu.
Siiddas beassá vásihit máŋggalágan miellagiddevaš dáhpáhusaid ja fidne áššedieđuid. Geassebaji áigge Siidda čájáhusfálaldagaid lea dievasmahttimin dovdduidečuohcci olgomuseabáiki. Siiddas lágidit čájáhusaid lassin kultur- ja luonddudáhpáhusaid sihke semináraid.
Siiddas doaibmaba searválagaid Suoma sámiid álbmotmusea ja Meahciráđđehusa luondduguovddáš. Geasuheaddji restoráŋŋa Sarrit bálvala Siidda 2. gearddis.
Bures boahtin Siidii!
"Luondu lea dievva
earálágan šattuid ja elliid.
Ja máilmmis dievva
earálágan gielat ja kultuvrrat.
Mii sámit jurddašit iežamet
dušše oassin dán luonddus."
Áillohaš, Nils-Aslak Valkeapää (1943-2001)
|
https://web.archive.org/web/20180209194254/http:/www.siida.fi/sisdoallu
|
Frederick ”Sam” Smith (r. miessemánu 19. b. 1992 London, Englánda, Ovttastuvvan gonagasriika) lea
brihttalaš lávlu ja lávlladahkki gii lea vuoitán Grammy-bálkkašumi.
Samuel Frederick Smith riegádii miessemánu 19. b. 1992 Londonis Frederick Smithii ja Kate Cassidyii. Smith lea muitalan ahte mánnávuođas earát givssidedje su go sus leat dalle čiččit. Čiččiin gurrejuvvui buoidi ja čuohpahuvvojedje eret go son lei 12-jahkásaš. Smith lei Youth Music Theatre UK -teáhterjoavkku lahttu. Jagi 2007 čájáhalai ja lávllui joavkku Oh! Carol -čájáhusain. Ovdal go son čájáhalai musihkkateáhteris, Smith lávllui eará jazzjoavkkuin. Jazzpianista Joanna Eden oahpahii Smithii lávluma ja lávlagiid dahkama.
Smith lea šaddan beakkán golggotmánu 2012 go son lávllui Disclosure-joavkku ”Latch”-musihkkabihtás mii bođii 11. sadjái Ovttastuvvan gonagasriikka siŋŋellisttus. Čuovvovaš geardde go Smith lávllui nuppi musihkkajoavkku bihttás lei go son lávllui Naughty Boy ”La La La” -bihtás mii bođii 11. sadjái Ovttastuvvan gonagasriikka siŋŋellisttus miessemánu 2013. Dát lei Smith vuosttaš geardde listtu vuosttašsajis.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Sam_Smith
|
ámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siidda geassi 2015
Duorastat 28. Miessemánnuta 2015, 08.50Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida lea máŋggabealat galledanbáiki Anára márkanis. Siiddas gávdno buotlágan oaidnámuš ja vásiheamoš oppa beaivái olles bearrašii. Geassebadji 2015 rahppojuvvo 1.6., goas váldojuvvojit atnui geassebaji rabasáiggit ja seammás rahppojuvvo historjjálaš olgomusea.
Siiddas doaibmá sámemusea lassin Meahciráđđehusa luondduguovddáš, mii fállá vánddardanbagadallama Davvi-Lappi fiinna čuozáhagaide. Siiddas oaččut ovdamearkka dihte dieđuid Leammi álbmotmeahcis doaibmi ovttasbargofitnodagain sihke beaivválaš ruvttofanassáhtosteamis, mainna beassá návddašit duoddariid birastahtti goargadis johkaleagis. Meahciráđđehus fuolaha maiddái Anára gieldda turismainfos, ja nuba dieđut báikkálaš fitnodatolbmuid fállan bálvalusain sihke doaluin gávdnojit Siiddas.
Siidda čájáhusat leat dál vuostáiváldimin min geassegussiid. Golbma molsašuvvi čájáhusa doalvulit olbmo Várjavutnii, ovdanbuktet Antonio Briceño fiinna čuovgagovaid ja muitalit Čáziid veaga birra. Molsašuvvi čájáhusaid lassin Siidda bissovaš čájáhusain lea álo doarvái oaidnámuš daiddage, geat leat juo oahpásmuvvan daidda.
Sámemuseai gullevaš historjjálaš olgomusea rahppojuvvo vuot geasseáigodahkii. Olgomuseas beassá oahpásmuvvat ovdamearkka dihte Gollealbmá gámpái ja Tirro šilljobirrasii, ja dasa lassin sáhttá geahččalastit iežas njoarostandáidduid. Olgomuseabiras lea doaibman juo 52 jagi, ja dasa lea maiddái ráhkaduvvon mobiilaoahpistanrusttet, mii videoiguin, govaiguin ja muitalusaiguin čalmmustahttá feara maid. Mobiilaoahpistanrusttegiin beassá vuđoleappot oahpásmuvvat Tirro šilljobirrasii ja oaidnit olgomuseas govvejuvvon prográmmaid.
Geassebaji áigge Siiddas lágiduvvojit maiddái máŋggalágan doalut. Anárvahkuid oktavuođas Siiddas lágiduvvo Olgomuseabeaivi, goas beassá oahpisteaddjiid bagadallama vuođul oahpásmuvvat olgomuseabirrasii, ja dalle čalmmustahttet ja vuvdet giehtadujiid ja maiddái manáid várás lea máŋggalágan prográmma. Olgomuseabeaivi dollojuvvo duorastaga 23.7. diibmu 10 – 16. Dárkilet prográmma gávdno Siidda dáhpáhuskaleandaris www.siida.fi.
Meahciráđđehusa Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida lea mielde lágideamen Leammi vánddardanbeaivvi, mii dollojuvvo bearjadaga 24.7. Suoma stuorámus álbmotmeahcis. Dalle leat oahpistanfálaldagat, bargočájeheamit ja fanasreaissut Leammileahkái. Leammibeaivi gullá oassin Anárvahkuide, ja luondduguovddáš lágida dan searválagaid Saariselän Sanomat -bláđiin ja Leammi fitnodatolbmuiguin. Dárkilet prográmma gávdno Siidda dáhpáhuskaleandaris.
Sámemusea bajásdoallá Nuortalaččaid Árbevierrodálu, mii maiddái rahppojuvvo geassái Čeavetjávrris. Nuortalaččaid Árbevierrodálus lea smávva museabuvda sihke čájáhusbáiki ja olgomusea. Árbevierrodállu lea rabas geassemánu álggu rájes čakčamánu 25. beaivái diibmu 10 – 18, ja dohko beassá nuvttá sisa.
Meahciráđđehusa luonddustohpu Ohcejogas bálvala turisttaid geassebaji áigge Ohcejohnjálmmis. Luonddustobus fidne vánddardanbagadallama ja doppe doaibmá maiddái Ohcejoga gieldda turismainfo. Dán guovllu historjjás, luonddus ja kultuvrra muitaleadji čájáhus ođasmahttojuvvui diibmá. Luonddustohpu lea rabas 9.6. – 18.9. vuossárggas bearjadahkii diibmu 10 – 18, ja dohko beassá nuvttá sisa.
Siida lea geassebaji áigge ( 1.6. – 19.9.) rabas beaivválaččat 9 – 19. Nuppi gearddis lea Restoráŋŋa Sarrit. Datge lea rabas beaivválaččat ja doppe fidne gaskabeaibiepmu čuožžu beavddis beaivválaččat 11 – 17. Dasa lassin fálus leat báikki alde láibojuvvon bullát ja eará herskot smávit nealgái.
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, [email protected], www.siida.fi
|
https://web.archive.org/web/20171214152801/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat/smemusea-ja-davvi-smi-luondduguovdd-siidda-geassi-2015
|
Gállogis Johkamohkis leat hirpmástuhttán olbmuid. Interneahtas leavvan dramáhtalaš govat, main boles duolbmu sámi leavgga ja main aktivisttat geassásit Gállogis eret leat bohciidahttán stuorra dovdduid sápmelaččain.
"Dohkkemeahttun" - "Miner√°lal√°ga berre rievdadit"
Ođđasat ja govat stuimmiin leat leavvan erenoamážit sosiála medias. Maiddái politihkkárat leat kommenteren stuimmiid.
Norgga Sámedikki ovddit presideanta Aili Keskitalo mielas dáhpahus lea dohkkemeahttun. Ruoŧa Sámedikki nuoraidráđi ságadoalli Josefina Lundgren Skerk lohká iežas suhttan, go boles lea geavahan badjelmearálaš válddi nuoraid vuostá. Ruoŧa Sámedikki stivrra ságadoalli Per Mikael Utsi dadjá, ahte Sámediggi hálida rievdadit minerálalága vai veltet seammasullasaš dáhpáhusaid.
Miellačájeheaddjit eai áiggo vuollánit
Miellačájeheaddjit cagge vuossárgga luotta guvlui, gos ruvkefitnodat Jokkmokk Iron Mines lea álggaheamen bávkalemiid ruovdemálmma ohcama dihte. Aktivisttat oaivvildit, ahte Ruoŧa stáhta lea suoládan ja koloniseren sámiid árbevirolaš eatnamiid.
Boles doalvvui giddagassii Gironii goittot 15 ruvkke vuostálasti. Sii besse friijavuhtii maŋŋebárgga ja máhcce vel seamma beaivve Gállogii. Miellačájeheaddjit huksegohte dalán ođđa barrikádaid.
- Mii hukset ođđa barrikádaid ja bargat buot maid sáhttit, vai ruvkefitnodat ii beasa bávkalit guovllus, muitala miellačájeheaddji Tor Lundberg Tuorda Johkamohkis.
B√°ikki ala vurdet vel lasi aktivisttaid.
- Vuordit deikka vel lasi miellačájeheaddjiid. Dát lea dušše álgu, mii eat áiggo vuollánit, lohká Lundberg Tuorda.
|
http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/galloga_dahpahusat_hirpmastuhttet_olbmuid/6756219
|
Olggosoaidnin
Bures boahtin!
[rievdat wikiteavsttain]Bures boahtin davvisámegielat Wikipediai Roskenroll! Lea hui somá, ahte leat boahtán sámegielat Wikipediai.
--Skuolfi 11:19, 15 cuoŋománu 2007 (UTC)
Bures boahtin davvisámegielat Wikipediai Roskenroll! Lea hui somá, ahte leat boahtán sámegielat Wikipediai.
--Skuolfi 11:19, 15 cuoŋománu 2007 (UTC)
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Geavaheaddjes%C3%A1gastallan:Roskenroll
|
Bargojovkui leat bovdejuvvon ovddasteaddjit oahpahus- ja kulturministerias, vuoigatvuohtaministerias, sosi√°la- ja dearvvasvuohtaministerias, S√°medikkis ja Lappi guovlluh√°lddahuseisev√°lddis. Bargojoavku lea √°lggahan barggus d√°n m√°nu √°lgus ja dat bargu galg√° v√°lbmanit boahtte jagi lohppii.
Ulbmilin lea dahkat evttohusa, ahte mo sámegiela ealáskahttit ja oažžut dakkáraš bargovujiid, ahte mis lea vejolaš gullat sámegiela velá boahttevuođasge, muitala čuvgehusdoaimmahoavda Kari Torikka Lappi guovlluhálddahuseiseválddis.
- Bargojoavku ii leat velá čoahkkanan, muhto dás lea bargoáigin addojuvvon dán mánu álggus boahtte jagi lohppii. Vuorddan ahte bohtet konkrehtalaš evttohusat ruhtadeamis ja mo omd. giela sáhttá ealáskahttit. Dakkáraš konkrehtalaš vujiid sáhtašii evttohit, ahte gos beare sámemánná orru ja eallá, daikke dát guoská maiddái ráves olbmuide, ahte sis livččii vejolašvuohta oahppat ja ealáskahttit sámegiela.
Bargojoavku galgá válbmet árvalusaid maid sámigielaid dutkama ja giellagáhttema, sámegiela oahpahusa ja sámegielalaš skuvlejumi birra ja maid sámegielalaš kulltuvrra, beaivegeahču ja giellabeassedoaimma ovddideami birra. Barggustis dat galgá vuhtii váldit sámegielaid diliid ja ovdáneami eará Davviriikkain.
Bargojoavkku jođiheaddjin lea nammaduvvon Mikko Cortés Téllez oahpahusministerias. Bargojoavkku čállin leat nammaduvvon oahpahussráđđeolmmoš Maija Innola, oahpahusráđđeolmmoš Leena Nissilä, Sámedikki skuvlenáššiid čálli Ulla Aikio Puoskari ja dutki Kaarina Vuolab-Lohi Ruovttueatnangielaid duktanguovddážis.
YLE Sápmi / Oula Näkkäläjärvi
|
http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/oahpahusministeria_lea_mearridan_valbmegoahtit_samegielaid_ealaskahttinprogramma/6625148
|
- Ruoktot
- Min birra
- Kurssat
- Prošeavttat
- Sámegiela oahpahus
- Mánáidgárdi
- Artihkal mánáid giela birra
- Árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas
- Bargat gielain
- Boađe stoahkat
- Gihpa guovttegielatvuođa birra
- Gihpa Sámi kulturipmárdus mánáidgárddiin ja skuvllain
- Mánáidgirjjálašvuohta
- Mánnái buoremussan mánáidgárddis
- Lávlagat animášuvdna filmmain
- Sámegiela riekti mánáidgárddis
- Liŋkkat
- Mánáid ja nuoraidskuvla
- Joatkkaskuvla
- Realfága
- Min buktagat
- Teavsttat, listtut ja eará
- Dutkamat
- Giellaiskosat ja eará kártenreaiddut
- Mánáidgárdi
- Oktavuohta
Mánnái buoremussan mánáidgárddis
Buorre mánnávuohta bistá eallinagi. Mánná, dahje dat unna olbmoš, lea eallima álggus. Mo min mánnáoaidnu lea ja mo mii dan mielde bargat, lea mearrideaddji mánáid ovdáneapmái. Rávis olmmoš váikkuha dasa ahte mánná oažžu buori álggo eallimis ja buktá mánnái nana vuođu boahttevuhtii. Mánáidgárddi geatnegasvuohta lea áimmahuššat mánnávuođa iešárvvu ja máná oahppama ja ahtanuššama.
(Webináraráidu 2/4)
Unna olbmoš – mánnái buoremussan mánáidgárddis
Mielváikkuheapmi lea otná bajásšaddamis áigeguovdil. Mánáidgárddi rámmaplána kapihttal 4 deattuha: "Mánáidgárdi galgá áimmahuššat mánáid mielváikkuheami vuoigatvuođa ja láhčit dili ja movttiidahttit mánáid nu, ahte besset ovdanbuktit iežaset oainnu mánáidgárddi beaivválaš doibmii".
Go mánná beassá mielváikkuhit, de nanne dovddu son lea oassin oktasaš servvoštallamis. Buorre mánnávuohta lea:
- ahte mánás lea oadjebas dilli, gos beassá mielváikkuhit, gos leat olles olbmot geat sihke oidnet su, duođaštit su dárbbuid ja láđđásit láidestit dan unna olbmoža viidásit eallimii
- ahte mánná dovdá oadjebasvuođa, mii lea eaktun luvvet návccaid oahppamii
- ahte lea ustitvuohta, oadjebasvuohta ja buorit sosiála oktavuođat
Reflekšuvdnagažaldagat mánáidgárdái
- Movt ipmirdat doahpaga mánnái buoremussan? Mainna lágiin boahtá dat ovdan din barggus mánáidgárddis?
- Movt ipmirdat doahpaga mánáid mielváikkuheapmi?
- Movt čađahat ságastallama mánáin, mas vuhtiiválddát máná ja gos mielváikkuhanriekti ollašuvvá?
- Movt sáhtát hárjehallat mánáid diehtomielalašvuođa mielváikkuheami ektui nu ahte sii ovddidit iežaset oainnuid?
- Movt sáhtášii ovdánahttit ruovttu ja mánáidgárdd
iovttasbargu buoremussan máná ahtanuššamii?
Čiekŋudeapmi mánáidgárdái
Mánáid mielváikkuheapmi. Kapihtal 4. Mánáidgárddi rámmaplána.
Dovddut. Sámi lohkanguovddáš 2019.
Plakáhtta
Dovddut speallu
Dovddut - Ivdneárka
Dovddut - Bagadus mánáidgárdái ja skuvlii
Film: Omsorgsfulle relasjoner. Udir 2020.
Film: Inkluderende fellesskap. Udir 2021.
Barns trivsel - voksnes ansvar. Udir 2018.
https://www.udir.no/laring-og-trivsel/stottemateriell-til-rammeplanen/tr...
Temahefte om barns medvirkning. Kunnskapsdepartementet 2006
Bovnnas bovdnii: Dagus vuogádatlaš oahppamii ja sosiála gálggaid hárjehallamii mánáidgárddis. Nasjonalforeningen for folkehelse 2005.
Doalvvuhanstoahkan. Gihppagaš doalvvuhanstoahkama birra. Statens helseundersøkelser 1998 (Norsk: Lekelytting) Gávdno digitála hámis Nasjonalbiblioteket neahttasiiddus.
Movt mii sáhttit addit mánáide dovdduidlaš ovdamuni – Rávvagat váhnemiidda ja earáide geat barget mánáiguin. Statens helseundersøkelser 1998.
Movt gulahallat suhttan mánáin? – Rávvagat váhnemiidda ja earáide geat barget mánáiguin. Statens helseundersøkelser 1998.
ON konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra. Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta 2006.
Dát webinára lea nubbi njealji webináras mat ráhkaduvvojit mánáidgárddiide ja skuvllaide mat leat guoskevaččat RGO – Gaska Finnmárkui. Webináraráidu lea regionála ovttasbargu UiT, Sámi allaskuvlla ja RGO – Gaska Finnmárkku gaskkas. Dát lea maiddái oassin stuorit nationála fágalaš vuoruheamis loktet gelbbolašvuođa mánáidgárde- ja skuvlasuorggis mas vuođđojurdda lea ovttasbargu ja gelbbolašvuođa juogadeapmi geavatlašguovllu ja universitehta/allaskuvlasektora gaskkas. 1. oassi webináraráiddus: Árra veahkki mánáidgárddis ja skuvllas | Sámi lohkanguovddáš (lohkanguovddas.no)
|
http://lohkanguovddas.no/se/samegiela-oahpahus/manaidgardi/mannai-buoremussan-manaidgarddis-webinara-2
|
Youtube-videot
Oahpahusvideot Oahpahusvideoid fáttát leat ee. jagiáiggit, vahkubeaivvit, jándoráiggit ja mánotbajit.Oahpahusvideot
Máinnasvideot Árbevirolaš máidnasiid lassin leat mielde maid maidnasat, mat muitalit Stuorra-Jovnna fearániid birra.Máinnasvideot
Videot boares áigge eallimis Dáin videoin Deatnogátti olbmot muitalit ovddeš áigge eallimis. Vid
|
http://e-girji.net/www/index.php?pageId=Youtube-videot
|
Lasseartihkal Sámi skuvlahistorjá 6-girjái. Davvi Girji 2013.
Dan eahket gal Lásse ii appa astan olggos ge duhkoraddat go Máhtte finai jearramin. Leai fuomášan stiilla čállit. Ii ovdal gal goas ge lean stiilla čállima sivas biehttalan olggos vuolgimis. Lávii hui hoahpus čállilit dan made ahte gáttii oahpateaddji duhtat. Álo leai hirbmat giksi já váivi viggat dárogillii muitalit ja čilget go jurdagat darvánadde dan amas giela moalke sániide. Já maŋŋá ihte dievva rukses sárgát go boastut leai čállán. Muduid gal lávii Lásse leat čeahppi muitalit skihpáriiddásis, já muhtumin bođii miella čállit ge go oahpateaddji attii somás stiilla. Muhto go peanna leai gihtii váldán já vuosttas amas sátni leai báhpárii ihtán, de su somás jurdagat jávkketedje dego hiras njoammilat, ii ge lean eará go váivvi čada daid vierrogiela roaŋke sániid heivetaddat dan mađe ahte boađášii stiilla lágáš, go jo oahpateaddji dáhttu. Eai ge su millii láven dađe eambbo bisánit, eai dat čállin-hárjetaddamat eai ge oahpateaddji rukses sázut ge.
Muhto dál leai skuvlla easkka álgán fas čakčageasi. Ja son fuomášii ahte orui beanta somá čállegoahtit dan birra «Det hendte i sommer». Uhces ii jierásmuva go lea čohkkámin, peanna gieđas, já de fuobmá ahte son lea mealgat čállán. Su muitalus lea bures vuolgán. Vaikko máŋgii ferte bisánit go illá gávdná vuogas sániid dárogillii, de orru liikká meinnestuvvamin. Su muittu šerres geasse-ija dáhpátus ortu dárogillii ge šaddamin albma muitalussan.
Lásse leai ovdal ge jo dán mannan gease jurdilan ahte dál son gal la oahppan dárogiela, gal son dál birge dainna. Ovddit gesiid go doppe mearrarittus šattai dážamánáiguin duhkoraddat, de lávii olggobeallái báhcit go ii háhppetan čuovvut dárogillii nu johtilit go sii šuddidedje. Ii ge son lan goas ge albma láhkai oahpásmuvvan singuin. Muhto dán gease leai fídnen guokte ođđa dáža gándaskihpára. Sii ledje geasi fárrolagaid jođašan jávrebivdduin ja mearragáttes viegadan. Já moddii leai Lásse fuomášan ahte son áibbas jurdilkeahttá hálai dárogiela, ii appa dáikkitan buot áiggiid ahte amas giella livččii.
Dál gusto orui ge čájeteamen duohtan ahte ii lan ge šat dárogiella nu lossat ja váttis. Vuosttas geardde leai son dál roahkkadit čállimin dárogillii vel dakkáriid ge mat su millii ledje báhcán muitogovvan - nu go dalle go soai áhčiin leaba fatnas cehkkestan njavvegáddái. Rávdnjebárožat das stužaidit gárgogeađggážiid gaskka já vuollegaš idjabeaivváža suotnjarat eallájit movttegis bárožiid gaskkas já girddašit silbanállun. Guoik-gáret njuikkodaddá šerres čáhcegeđggiid alde - muhtumin fáhkkestaga orru dego beaivváža suotnjariid mielde viegada - já vizarda okto smávvabárožiid ja geasse-ija savkkus suopmaniin.
Veahá son gal vávjjii ahte su deaddju geasse-ija muitu orui geađđumin amas giela hámis. Muhto ain son movttain čálii go leai miella dán muittu mo nu bistevažžan dahkat. - Soai das deatnogáttes čohkotallaba, áhčči biippostallá já goivvoda rukses varračázi já stuorra govda roahkkegáibe goadjin dáš leabbá fatnasis. Já de čálii dan mo sudnos dáhpátuvai dat luossabivdu, mii su mielas leai dego máinnas. Loahpas vel muitalii man ilus soai áhčiin leigga dan árra geasse-iđida go gesiiga fatnas sátkui. Já geahppamielain cokkai stiillagirjji skuvlla-lávkii go eadnis gohčui mannat nohkkat. Su hávskis muitu orui vel eambbo duohtan šaddan dál go leai báhpárii bissetan dan čielga muitalussan. Čállit leai suohtas šaddagoahtán, čáledettiin bálle ráfis muitit. Eai gándaskihpárat gille diekkáriid guldalit nu go suš livččii hálo muitalit.
-------
Ja dieno nogai dat muitalus dan birra go Lásse čálii albma dárogiel stiilla. Son geigii stiillagirjji oahpateaddjái dorvvu mojiin. Maŋŋá vuorddadii suollemasat go oahpateaddji galgá buktit ruovttoluotta stiillaid. Maid son Máhtte árvala go oahpateaddji gohčču Lásse kátehter lusa, já Lásse beassá jitnosit lohkat stiilla oppa klássa gullut!
Illá mášai siivvus čohkkát go learár namatišgođii su: «Og du Lars, du har skrevet en lang stil denne gangen, en lang fortelling...» ja jearrá vel ahte dikten go la vai dáhpátuvai go nie? «En del ordfeil har du jo, og du har noen rare uttrykk, du har nok vært for ivrig. Vi må huske på å se over stilen før vi leverer den...», čilge oahpateaddji. Dego guhkkin šuva siste orui learára suopman gullomin, já fáhkkestaga roaškketii dat peanna-nađđa rastá mii Lásses leai suorpmaid gaskkas, nu garrasit leai dan fuomáškeahttá čárvon. Ieš ge gullagođii man boastut son duođaid leai čállán. Suhtai vel iežas ala go manná dakkár dovkodagaid čállit, - «...det er uklart hva du mener her: Og fuglen hoppa i vannet når sola skinte på stranda»? lohká learár. «Du har nok tenkt på et bilde her, men kan du forklare nærmere...» Ii Lásse jietnadan maide ge, dál gal gulai ieš ge ahte ii diet lan nu go galggai.
Manná gal leai dadjan dan learára gullut ahte «Jeg skriver ikke stil» go fas galge čállit. Ii dalle ge dieđus šaddan aiddo sáni miel gal dat áitta dollojuvvot, Muhto dáš manná ii lan Lásse gal guhte bázii sisa čohkkát stiilla čállit go skihpárat haste olggos. Dál la ieš vajáldahttán dien fearána. Dat doddjon skuvllapeanna-nadda la báhcán boares giissá lođái, - gávnnaš go dan šat goas ge.
Já dál ollesolmmožin lea oahppan sihke čállit já čilget dárogillii. Muhto dan mun in dárbbaš šat didjiide muitalit. Gal dii lehpet ieža ge gullan ja lohkan go ságastallamiid doallá ja áviissain čállá manne dán áiggaš sápmelaččat fertejit ođđá áiggi čuovvut ja manne sámegiela ii heive nu ollu oahpatit ahte sámemánát áibbas bázatallet.
Lásse ođđa dáža-peannas gal lea nana nađđa.
|
http://skuvla.info/skolehist/doddjon-ts.htm
|
Nuortasápmelaš gielat gullet sámegielaide ovttas oarjesápmelaš gielaiguin. Nuortasámegielat juohkásit golbma oassái: nannánjoavku, njárgajoavku ja giemasámegiella. Nannánjovkui gullet anárašgiella, nuortalašgiella ja áhkkilsámegiella. Nannánjoavkku gielat juohkásit guovtte jovkui: anárašgiella ja nuortalašjoavku, masa gullet nuortalašgiella ja áhkkilsámegiella. Njárgajoavkku gielat leat gielddasámegiella ja darjjesámegiella. Giemasámegiella lea jávkkan jo 1700-logus.
- Nannánjoavku
- Njárgajoavku
- Giemasámegiella (jávkkan 1700-logus)
|
http://se.wikipedia.org/wiki/Nuortas%C3%A1pmela%C5%A1_gielat
|
Ođđasat
- Ruvdnaprinsa ságastalai studeanttaiguin
- Liv Inger Somby lea Sámi allaskuvlla ođđa rektor
- Ná ozat Samordna opptak bokte
- Ruvdnaprinsapárra finada Sámi allaskuvllas
- Girječállioahppu 1 ja 2
- Háliidii sámi birrasa
- Elektruvnnalaš rektorválggat gitta 14.04.23 rádjái
- Oza čavčča oahpuide!
- Sámi pedagogihka ovdáneapmi
Ođđa vejolašvuohta ohcat Sámi allaskuvlii
Sámi allaskuvllas lea dál loahppasisaváldin guoros oahpposajiide 2021 čavčča oahpuide. Dál lea vejolašvuohta sidjiide ohcat geat ledje árvvoštallan ohcat, muhto eai ollen. Oahpuide sáhtát ohcat otná beaivvi rájes 01.09. ja loahpalaš ohcanáigemearri lea 05.09.
Fuom! Mii fuomášuhttit ahte ohccit galget deavdit gustojeaddji sisabeassangáibádusaid jus gálget váldot sisa studeantan. Dieđut gávdnojit min ruovttusiiddus ovttaskas oahpuid vuolde. Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Prográmmaoahput
Jus háliidat ohcat rabas oahpposajiide prográmma oahpus, de ozat oktasaš sisaváldima siiddus, Samordna opptak.
Dáid prográmma oahpuide lea ain vejolašvuohta ohcat oktasaš sisaváldimis:
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmma BA SÁM, koordináhtor Outi Guttorm
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu, koordináhtor Inga Berit Sara Skum
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahkki master, koordináhtor Ylva Jannok Nutti
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahkki master, koordináhtor Rauna Rahko-Ravantti
Oahppoovttadagat
Jus háliidat ohcat oahppoovttadagaide, de ozat báikkálaš sisaváldimis, Søknadsweb.
Dáid oahppoovttadagaide lea ain vejolašvuohta ohcat báikkálaš sisaváldima bokte:
- DUO 121 Knowledge of indigenous cultural expressions and arts, koordináhtor Inga Elisa Påve Idivuoma
- OSK 1000/1001 Osku ja eallináddejupmi sámis, koordináhtor Lovisa Mienna Sjøberg
- Árbediehtu / Tradisjonell kunnskap, koordináhtor Inger Marie Gaup Eira
- Samisk språkdidaktik med fokus på muntlig tradition och grundläggandefärdigheter, koordináhtor Elisabeth Utsi Gaup
- Oahpaheaddji digitála gelbbolašvuohta ja gáiddusoahpahusa čađaheapmi, koordináhtor Rauni Äärelä-Vihriälä
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu.
Sádde duođaštusaid
Visot dokumentašuvnnat mat leat ohcamii guoskevaččat, fertejit laktojuvvot ohcamii dahje sáddejuvvot jođánepmosit maŋŋel ohcama registrerema ja ovdal čakčamánu 6.beaivvi.
Ohcciin geat ohcet oahpaheaddjeohppui ja praktihkalaš pedagogalaš ohppui, gáibiduvvo politiijaduođaštus. Dan doaimmahat Sámi allaskuvlii mannjel go leat váldon ohppui sisa. Politiijaduođaštusa ozat www.politi.no.
Oktavuođadieđut
Jus leat gažaldagat dahje váttisvuođat ohcat ohppui, váldde oktavuođa juogo
Ronja Christine Oskaliin, (+47) 78 44 85 31, [email protected]
dahje
Oahppohálddahusain, [email protected]
|
https://www.samas.no/se/a/odda-vejolasvuohta-ohcat-sami-allaskuvlii?page=8
|
ámi soga lávlla, lea sámealbmoga lávlla. Isak Saba čálii sániid Saǥai Muittalægje-bláđii, nr. 7. 1906. Davviriikkalaš sámekonfereansa Åres mearridi 1986:s lávlaga sámiid álbmotlávllan. Arne Sørli lea čállán lávlaga šuoŋa, man 15. Davviriikkalaš sámekonfereansa Helssegis jagis 1992 dohkehii lávlaga melodian.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Vahku_artihkal/Vahkku_13
|
Guovvamánu sotnabeaivve 18. B. deaivvadedje dramatihkkarat, bagadallit, neavttárat ja earát, ja geahččit ja guldaleaddjit deike teáhterii, go njeallja áibbas ođđa teáhterbihtá ovdanbuktojuvvoje čađalohkama bokte. Buot njeallje leat čállon čálliid bokte mat leat searvan teáhterbihtáčállinprošeavttas Sápmi muitala. Dás bajábeale máŋggas dáin geat unnit dahje eanet leat searvan prošeavttas, leat čállit ja sin čállinbagadallit/-ráđđeaddit, ja de prošeavtta olbmot ja de eanas neavttárat geat čađahedje čađalohkama, mat biste olles beaivvi.
Ii leat mearriduvvon goas čállosiin šaddá teáhter, muhto jurdda lea ahte dáin galgá ráhkaduvvot albmá teáhter. Prošeakta lea ovttasbargoprošeakta gaskkal Sámi našunálateáhter Beaivváš ja Dramatikkens hus.
|
https://beaivvas.no/njeallje-odda-giehtacallosa-garvanan/
|
Åsa Márgget Anti
Lean PPO oahpus erenoamážit oahppan dan mo sámi árbemáhtu laktit skuvlii ja oahpásmuvvan maiddái oahpahusmálliide eará álgoálbmogiin. PPO lea danin Sámi allaskuvllas erenoamáš ja dehálaš oahppu, go rahpá uvssoha ruovttoluotta min iežamet árbevirolaš sámi pedagogihkkii ja oahpahanvugiide! Illudan oahpaheaddjistallat boahttevuođas sámi skuvllain, beasan leat mielde sámáidahttimis min skuvllaid ja oahpahusa ain lasi. Giitevaš go Sámi allaskuvla lea lágidan PPO oahpu, masa serven jagiid 2013-15.
Doaivumis oahppu jotko vai ain lasi oahpaheaddjit ožžot dán oahpu, mii ii fállo eará sajis Sámis. Ávžžuhan ohppiid ohcat dasa jus oahpahus jotko boahtte čavčča, ja jus ii jotko, de ávžžuhan olbmuid bivdit Sámi allaskuvlla joatkit dán oahpu :)
Inga Hansen
To learn about indigenous issues and the Sámi issues as a journalist is great. I love to be in Sámi allaskuvla.
Marta Okotetto
- Thank you, it was one of the best practices in my life!
Bernt Morten Bongo
– It is a nice place for a student here, very good atmosphere. I studied Árbediehtu/Traditional knowledge, Bistevaš Design and Sámi language here.
Lieuwe Jan Hettema
– Here I gained insights on the role of media and the construction of society and minorities, such as the Sámi and Frisians.
|
https://samas.no/en/node/797
|
Giellagiisá giellaguovddášLytt til tekstenStopp avspillingGiellagiisá lea suohkana giella ja kultuvra doaimmas. Giellagiissás vuogáidahttit, jođihit ja ovddidit suohkana gielladoaimmaid, davvisámegiela bokte. Almmuhuvvon 14.06.2018 05.42 Maŋemusat rievdaduvvon 01.03.2024 08.41 Giellagiissá vuođđoprinsihppa lea sámi eallinoaidnu, man vuođul dikšut, riggudahttit ja seailluhit davvisámegiela kultuvrra-, oahpahusa- ja vuođđoealáhusaid bokte. GielladoaimmatGiellaarenat / Giellaleairrat mánáide ja nuoraideGiellakurssat rávisolbmuideKulturarenatBáikkálaš sámi giella, kultuvrra ja historjáGuovddáš čađaha feara makkár doaimmaid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide, sámegiella lea guovddážis. Doaimmat leat praktihkalaš barggut, o.m.d. mas oahpásmuvvat sámi borramušárbevieru sániide borramuša ráhkadettiin, dahje matematihkka sániide máilmmiávvosa govvideames. Suohkana kulturskuvla ja nuoraidkoordináhtor leat lunddolaš ovttasbargoguoimmit mánáid ja nuoraid doaimmain. RuhtadeapmiSámedikkis fásta ruhtadeapmi hálddašeapmáiProšeaktaruhta ruhtaohcamiid bokteVáldde oktavuođaHáliidatgo diehtit makkár doaimmat duos dás ain leat ja maiddái searvat dáidda, de gávnnat min Kulturviesus. Sáhtát sáddestit e-poasta dahje riŋgestit. Mis lea maid facebook siidu. Bures boahtin.
|
https://www.guovdageainnu.suohkan.no/balvalusat/kultuvra-giella-ja-nuoraidfalaldat-spillenruhta/giellagiisa-giellaguovddas/
|
Ohcejohka (suomagillii: Utsjoki, nuortalašgillii: Uccjokk, anárašgillii: Uccjuuhâ, dárogillii: Utsjok) lea Suoma gielda Lappi eanangottis. Ohcejogas orrot 1 220 olbmo ja viidodat lea 5 372,01 km², mas 227,52 km² lea čáhci. Gieldda čoahkkivuohta lea beare 0,25 ássi/km2. Suoma gielddain beare Suovvaguoikkas ja Eanodagas lea uhcit čoahkkivuohta.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Ohcejohka
|
ámedikki válgalávdegotti lahtut navdojuvvojit rihkkosis jagi 2023 sámediggeválggaid oktavuođas. Sin navdet sivalažžan olggušteapmái ja virgegeatnegasvuođa rihkkumii.
Sámedikki válgalávdegoddi ii čáhkadan jagi 2023 jienastuslohkui buohkaid sin, geaid alimus hálddahusriekti lea dohko dohkkehan. Válgalogahallama olggobeallái báhce badjel 80 olbmo.
Áššis navdet rihkkosa, danin go válgalávdegotti mearridii áššis alimus hálddahusrievtti čovdosa vuostá.
Bolesa ovdadutkan lea ain gaskan ja ja rihkusnamahusat sáhttet dárkkálmuvvat go ášši dutkan ovdána. Ovdadutkama jáhkket bistit máŋga mánu.
Boles ávžžuha dieđáhusastis válgalogahallama olggobeallái báhcán olbmuid dahkat rihkusalmmuhusa ovdal cuoŋománu 21. beaivve.
Bolesa mielde sidjiide leat juo dahkkojuvvon muhtin rihkusalmmuhusat dán áššis, eaige sii dárbbaš dan šat dahkat ođđasit.
Válgalávdegotti ságadoalli ii kommentere ášši dan muttus Yle Sápmái.
|
https://yle.fi/a/74-20079018
|
Latest news
- Statsbudsjettet 2024: Tildeling til Samisk høgskole
- Offisiell åpning av studenthuset
- Offisiell åpning av det nye studieåret
- Bli kjent med vår nye rektor
- Ny mulighet for å søke på høstens studier
- Lanseringen av årets "Samiske tall forteller" rapportserie er under planlegging
- Sámi allaskuvla fikk besøk av KIF-komitéen
- Nytt forskningsprosjekt søker unge deltakere med tilknytning til reindrift
- Ny mulighet til å søke på høstens studier
Máŋgalot ohcci ođđa eamiálbmotjournalisttaohppui
Miehtá máilmmis ohcet Sámi allaskuvlii beassat studeantan ođđa eamiálbmotjournalistihka masterohppui.
Dál lea vuosttaš geardde go Sámi allaskuvla lágida masteroahpu eamiálbmotjournalistihkas. Oahppu bistá beannot dehe guokte jagi. Das sáhttá váldit 90, dahje 120 oahppočuoggá.
Ohppui lea čájehuvvon hui stuorra beroštupmi ja 35:as leat ohcan beassat journalista masteroahppostudeantan Sámi allaskuvlii.
Sámi allaskuvlla rektor Jelena Porsanger lea hui movttet dan stuora beroštumis.
– Lean hui duhtavaš ahte allaskuvlla ođđaseamos masterohppui álgoálbmotjournalistihkas leat ollu ohccit, geaid gaskkas mii válljet buoremusaid. Nie lohká rektor Jelena Porsanger.
– Dan prográmmas lea vejolaš lohkat ja čállit masterdássái sihke sáme- ja eŋgelasgillii. Lea illudahtti oaidnit ahte ohccit leat nuppelot riikkas: Norggas, Suomas, Ruoššas, Frankriikkas, Kenyas, Brasilias, Thailandas, Taiwanis, Turkias, Pakistánas ja Amerihkás.
Dus lea ain vejolašvuohta ohcat sihke dán ohppui ja maiddái eará oahpuide.
Ohcanáigemearri lea 08.08.14. Das maŋás sáhttá vel ohcat jus leat báhcán sajit.
|
https://www.samas.no/nb/node/489?page=4
|
Iñupiaqa sátneanalysaprográmma
Čále dahje kopiere sániid lásii, ja deatte "Sádde". Čilgehusaid morfologalaš ja syntávssalaš oanádusaide gávnnat vuolábealde. Jos válljet "Eaŋkilsániid", de prográmma addá buot vejolaš analysaid, muhto jos válljet "Cealkagiid", de prográmma geahččala addit dušše analysa mii heive dan cealkagii.
Du kan også konvertere tekst frå formatet i IñupiaQ Dictionary til Unicode. Vel "Konverter".
Prográmma ii leat vel gárvvis. Jos fuomášat meattáhusaid dahje boasttuanalysaid, de sáhtát čállit dieđu Giellateknoi.
|
https://giellatekno.uit.no/cgi/d-ipk.sme.html
|
1Go Jakob gulai ahte Egyptas lei gordni, de son dajai bártniidasas: "Manne dii dušše geahččabehtet guhtet guoibmáseattet? 2Mun lean gullan ahte Egyptas lea gordni. Mannet dohko oastit midjiide gortni, vai mii bisošeimmet heakkas eatge jámáše." 3De logis Josefa vieljain vulge Egyptii oastit gortni. 4Muhto Benjamina, Josefa vielja, Jakob ii luoitán earáid fárrui, vai sutnje ii dáhpáhuvaše lihkohisvuohta.
5Nu Israela bártnit vulge earrásiid searvvis oastit gortni, dasgo Kanaanis lei nealgi. 6Josef gii lei Egypta ráđđejeaddji, vuvddii gortni buot olbmuide. Maiddái Josefa vieljat bohte ja luoitádedje su ovdii eatnamii. 7Go Josef oinnii vieljaidis, de son dovddai sin, muhto ii dahkan dovdin. Son sártnui sidjiide garrasit ja jearai: "Gos dii boahtibehtet?" Sii vástidedje: "Mii leat boahtán Kanaanis oastit borramuša."
8Josef dovddai vieljaidis, muhto sii eai dovdan su. 9Son muitái nieguid maid lei niegadan sin birra, ja dajai sidjiide: "Dii lehpet iskkadeaddjit! Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas." 10Sii vástidedje: "Eat eisege, hearrá! Mii, du bálvaleaddjit, leat boahtán oastit borramuša. 11Mii leat buohkat seammá olbmá bártnit, rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid." 12Muhto Josef dajai: "Ášši lea nugo mun dadjen: Dii lehpet boahtán geahččat gokko eanan lea rabas." 13Sii vástidedje: "Mii, du bálvaleaddjit, leat guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá olbmá bártnit Kanaanis. Nuoramus lea dál ruovttus áhččámet luhtte, ja okta ii leat šat." 14Josef dajai: "Nugo mun juo dadjen, iskkadeaddjit dii lehpet. 15Mun geahččalan din ná: Nu duohta go farao eallá, dii ehpet beasa vuolgit dáppe muđui go din nuoramus viellja boahtá deike. 16Vuolggahehket ovtta dis viežžat vieljadet deike, dii earát báhcibehtet deike fáŋgan dassážii go lea geahččaluvvon, lehpetgo dii sárdnon duođa. Jos ehpet, de dii lehpet iskkadeaddjit, nu duohta go farao eallá!" 17De son bijai sin giddagassii golmma beaivái.
18Goalmmát beaivvi Josef dajai sidjiide: "Dahket maid mun dajan, de oažžubehtet eallit, dasgo mun balan Ipmilis. 19Dát čájeha, lehpetgo dii rehálaččat: Okta dis báhcá deike giddagassii. Dii earát oažžubehtet mannat ruoktot ja doalvut gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin. 20Buktet dasto nuoramus vieljadet mu lusa. Dalle mun jáhkán didjiide, ehpetge dii jáme." Sii šadde dahkat nu. 21Sii dadje guhtet guoibmáseaset: "Dát lea ráŋggáštus das maid dagaimet vielljaseamet. Mii oinniimet áŧestusa su geahčastagas go son rohkadalai mis árpmu, muhto eat gullan su. Dan dihte midjiide lea boahtán dát áŧestus." 22Ruben dajai sidjiide: "Munhan gilden din dahkamis bártnážii bahá, muhto dii ehpet gullan. Dál su varra mávssahuvvo midjiide." 23Sii eai diehtán ahte Josef ipmirdii sin sárdnuma, danin go son anii dulkka. 24Josef manai eret sin luhtte ja čierui. Go son lei máhccan, de son sártnui vel singuin, válddii sin gaskkas Simeona ja čanai su sin oaidnut.
25Josef gohčui bálvváidis deavdit vieljaid seahkaid gortniin ja bidjat silbba ruovttoluotta iešguđege sehkkii ja addit sidjiide niestti mátkái. 26Vieljažat noađuhedje gortniid áseniid čielgái ja vulge ruoktot. 27Go idjadanbáikkis muhtun sis rabastii seahkas vai beassá biebmat ásenis, de son gávnnai iežas silbba seahkkanjálmmis. 28Son dajai vieljaidasas: "Silba lea addojuvvon munnje ruoktot, dat lea mu seahkas!" Dalle sii geahčastedje suorganemiin guhtet guoibmáseaset ja dadje: "Maid Ipmil lea dahkan midjiide?"
29Go sii bohte áhčiset Jakoba lusa Kanaanii, de sii muitaledje sutnje buot mii lei dáhpáhuvvan, ja dadje: 30"Dat olmmái gii lea dan eatnama hearrá, sártnui midjiide garrasit ja anii min iskkadeaddjin. 31Muhto mii dajaimet sutnje: Mii leat rehálaš olbmot eatge mahkkege iskkadeddjiid. 32Mii leat leamaš guoktenuppelohkái vieljaža, buohkat seammá áhči bártnit. Okta ii leat šat, ja nuoramus lea áhččámet luhtte Kanaanis. 33Dalle dat olmmái, dan eatnama hearrá, dajai midjiide: Ná mun áiggun gávnnahit, lehpetgo dii rehálaččat: Guđđet ovtta dis mu lusa, dolvot gortni bearrašiiddáseattet mat leat nealgumin 34ja buktet deike nuoramus vieljadet. Dalle mun jáhkán ahte dii ehpet leat iskkadeaddjit, muhto rehálaš olbmot. De mun attán didjiide vieljadet ruoktot, ja dii oažžubehtet johtit eatnamis friddja."
35Go sii gurrejedje seahkaid, de sii gávdne dain iežaset silbaburssaid. Go sii ja sin áhčči oidne silbaburssaid, de sii ballagohte. 36Sin áhčči Jakob dajai sidjiide: "Dii dahkabehtet mu mánáheapmin! Josef ii leat šat, Simeon ii leat šat, ja dál dii áigubehtet doalvut vel Benjaminage! Buot dát deaivida mu!" 37Dalle Ruben dajai áhččásis: "Don oaččut heakkahuhttit goappašagaid mu bártniid, jos mun in buvtte Benjamina ruoktot du lusa! Atte su mu gihtii, ja mun buvttán su ruoktot du lusa." 38Muhto Jakob dajai: "Mun in luoitte bárdnán vuolgit dinguin. Su viellja lea jápmán, ja son okto lea báhcán. Jos mihkkege lihkohisvuođaid deaivida su mátkkis, de dii vuolggahehpet mu čurges vuovttaid morrašiin jábmiidáibmui."
(c) Det Norske Bibelselskap, Suomen Pipliaseura, Svenska Bibelsällskapet 2019
(c) Norwegian Bible Society, Finnish Bible Society, Swedish Bible Society 2019
|
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/GEN.42
|
vi West ja Anssi Kömi bagadallan filbma Máhccan – Kotiinpaluu lea dán jagi áidna Suoma beal filbma Toronto filbmafestiválas Kanadas, gos dat čájehuvvo vuosttas háve. Filbma gieđahallá museamáilmmi ja sámedávviriid máhcaheami.
West √°lggii bargat filmmain go lei vel g√°rvemin ovddit filmma Eatnameamet.
– Bođii diehtu das, ahte Álbmotmusea Suomas áigu máhcahit daid dávviriid. Bođii garra dovdu, ahte mun ferten vuolgit dál čuovvut ja dokumenteret dan proseassa.
Álggos son jurdilii manin álggii jo ođđa filmmain, ahte sus eai livčče gal návccat dasa.
– De go dat vulggii johtui de das bođii mielahis fiinna mátki munnje alccen. Ja okta buoremus vásáhusain olles mu bargoeallima áigge.
Filmma dagadettiin Westii rahpasii museamáilbmi áibbas eará láhkai go ovdal. Proseassa áigge dat geasuhišgođii su.
– Mun ráhkistin guldalit ságastallamiid, ráhkistin vuoddjut hui čiekŋalis dási jurddašeapmái, ahte mii smiehttat ovttaskas dávvira, ahte maid dat duođaid symbolisere.
Sivvan dasa, manin filbma lea beassan Torontoi, West j√°hkk√° leat ovdamearkka dihte dan √°igeguovdilis f√°dd√°.
– Eamiálbmogat miehtá máilmmi ja maiddái eará álbmogat, mat leat dulbmojuvvon, álget dál gáibidit ruovttoluotta iežaset dávviriid. Ja Davvi-Amerihkas eandalit leamaš olu sáhka dan birra.
Toronto filbmafestivála lágiduvvo čakčamánu 7.–17. beivviid.
Suomas filbma oažžu vuosttasčájáhusa filbmateáhteriin 15.9.
|
https://yle.fi/a/74-20043495
|
Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahci ovttasbargoguoimmit
Čuovvovaš fitnodagat ja oktašasbargoguoimmit lágidit bálvalusaid Bállás - Ylläsduoddara álbmotmeahcis. Sis lea oktašasargosoahpamuš Meahciráđđehusain ja sii ollašuhttet bistevaš luondduturisma prinsihpaid (metsa.fi) doaimmadettiin álbmotmeahcis.
- 7 Fells Hostel (sevenfellshostel.com, suomagillii)
- Aakenuspirtti (aakenuspirtti.fi, suomagillii)
- Adventure Partners (adventurepartners.fi, suomagillii)
- Ammattiopisto Lappia (lappia.fi, suomagillii)
- Antte Lauhamaa (anttelauhamaa.com, eaŋgalasgillii)
- Arctica Artista (urttas.com, suomagillii)
- Arctic Frontier (arcticfrontier.fi, eaŋgalasgillii)
- Arctic Power Relax (arcticpowerrelax.fi, suomagillii)
- Cape Lapland (hettahuskies.com, eangalasgillii)
- Elämänluukku (elamanluukku.fi, suomagillii)
- Feel the Nature (feelthenature.fi, suomagillii)
- FeelHouse (feelhouse.fi, suomagillii)
- Fell Trek (felltrek.fi, eaŋgalasgillii)
- Finnomenal (finnomenal.fi, eaŋgalasgillii)
- Flying Snowman (facebook.com/FlyWithSnowman, suomagillii)
- Four Seasons Outdoors (facebook.com, suomagillii)
- Galleria Raekallio (galleriaraekallio.com, suomagillii)
- HaliPuu (halipuu.com, eangalasgillii)
- Harjun Mökit (harjunmokit.fi, suomagillii)
- Harriniva Hotels & Safaris (harriniva.fi, eaŋgalasgillii)
- Hetan Erämaakota (joensafarijakone.fi, suomagillii)
- Hetan Kota (hetankota.fi, suomagillii)
- Hetta Silver (hettasilver.com, suomagillii)
- Hidden Trails Lapland (hiddentrailslapland.com, suomagillii)
- Hotelli Hetan Majatalo (hetan-majatalo.fi, suomagillii)
- Hotelli Ylläshumina (yllashumina.com, suomagillii)
- Hunter of the North (hunterofthenorth.com, suomagillii)
- Husky Ranch (huskyranch.fi, eaŋgalasgillii)
- Hyvän Tähen (hyvantahen.fi, suomagillii)
- Inkkari (inkkari.fi, suomagillii)
- JemesSport Oy (jemessport.com, suomagillii)
- Joffes Service (personalhostingservice.fi, eaŋgalasgillii)
- Jokerikuppila (facebook.com/Jokerikuppila, suomagillii)
- Jussan Tupa (jussantupa.fi, suomagillii)
- Kahvila Peura (kahvilapeura.fi, suomagillii)
- Karilan Navettagalleria (karilantila.fi/, suomagillii)
- Karu Arctic (karuarctic.com, suomagillii)
- Keimiön Koukkaus (laplandshaman.com, suomagillii)
- Kesängin Keidas (facebook.com/kesanginkeidas, suomagillii)
- Kide Adventure (kideadventure.fi, suomagillii)
- Kittilän ja Levin apteekki (kittilanapteekki.fi, suomagillii)
- K-Market Muoniontori (k-ruoka.fi, suomagillii)
- Koru Laakso (korulaakso.com, suomagillii)
- Kotaravintola Sarakka (kotaravintolasarakka.com, suomagillii)
- Kultiman Liikenne Ky, (Tel. 040 039 5812)
- Kuukkeli, Ylläs Times (kuukkeli.com, suomagillii)
- Kylmämaa (kylmamaa.fi, suomagillii)
- Lapin Luontoelämys (lapinluontoelamys.fi, suomagillii)
- Lapin Luontolähetti (paulasieppi.com, suomagillii)
- Lapland Dream Villas (en.laplanddream.fi, eaŋgalasgillii)
- Lapland Hotels Oy (laplandhotels.com, suomagillii)
- Lapland Outdoor (laplandoutdoor.com, suomagillii)
- Lapland Safaris (laplandsafaris.com, suomagillii)
- LappeanLohi (kylmamaa.fi, suomagillii)
- Latukahvila Kahvikeidas (facebook.com/latukahvilakahvikeidas, suomagillii)
- Levi Ski Resort (levi.fi, suomagillii)
- Levi-Kittilän Taksit Oy (levintaksi.com, suomagillii)
- Lomakeskus Seita (seitahotelli.fi, suomagillii)
- Lomamaja Pekonen (lomamajapekonen.fi, suomagillii)
- Lomarengas / Villi Pohjola (lomarengas.fi, suomagillii)
- Matka-Villa (matkavilla.fi, suomagillii)
- Mountain Guide Finland (mountainguide.fi, suomagillii)
- Muonion LuoTu Oy (muonionluotu.fi, suomagillii)
- Northern Lights Village Levi (northernlightsvillage.com, suomagillii)
- Näkkälä Eräpalvelut (nakkala.com, suomagillii)
- Ounasloma Ounasloma Luxury Cabins (ounasloma.fi, suomagillii)
- Outdoors Ylläs (outdoorsyllas.com, eaŋgalasgillii)
- Paavontalo (facebook.com, suomagillii)
- Pallas Husky (pallashusky.com, duiskkagillii)
- Pallas-Ylläs Outdoors (pallasyllasoutdoors.com, suomagillii)
- Peak Lapland (katkanranta.fi, suomagillii)
- Perhesafarit oy (perhesafarit.fi, suomagillii)
- Polar Lights Tours Oy (polarlightstours.fi, eaŋgalasgillii)
- Polar Star Travel / Aurora Incoming Levi (polarstartravel.fi, eaŋgalasgillii)
- Porotilamajoitus Autto (majoitusautto.fi, suomagillii)
- PuroPuro (puropuro.fi, eaŋgalasgillii)
- Q5 Safaris (q5safaris.com, suomagillii)
- Rajamaa In Lapland (rajamaa.com, suomagillii)
- Rami's Huskies (ramishuskies.fi, suomagillii)
- Ravintola Kammari (ravintolakammari.fi, suomagillii)
- RetkiSaimaa (retkisaimaa.fi, suomagillii)
- Roimaelämys (roimaelamys.fi, suomagillii)
- Rönölä (ronola.fi, suomagillii)
- Safartica (safartica.com, eaŋgalasgillii)
- Seo Muonio (seomaki.com, suomagillii)
- Seven Fells Up (sevenfellsup.com, eaŋgalasgillii)
- Siltala, Sieppijärven Sähkö-Pekka (siltala-pirtti.com, suomagillii)
- Sisu Outdoor Oy (sisuoutdoor.com, suomagillii)
- Sport Corner Ylläs (sportcorneryllas.fi, suomagillii)
- Sport Resort Ylläs (sportresortyllas.com, suomagillii)
- Suomen kalakirjasto (suomenkalakirjasto.fi, suomagillii)
- Särkijärven Majat (sarkijarvenmajat.fi, suomagillii)
- Toni Eskelinen Photography (tonieskelinen.com, eaŋgalasgillii)
- True North Oy (true-north-oy.business.site, suomagillii)
- Tunne Luonto (tunneluonto.fi, suomagillii)
- Tunturikeimiö (ywca.fi, suomagillii)
- Tunturikonttori (tunturikonttori.johku.com, suomagillii)
- Tunturi-Lapin Ensihoito Oy (tunturihoito.fi, suomagillii)
- Tunturiporo (tunturiporo.fi, suomagillii)
- Utami (utami3.webnode.fi, eaŋgalasgillii)
- Velogi Media (velogi.com, suomagillii)
- Vilu Arctic Experience (viluexperience.com, suomagillii)
- Villa Rauha (villarauha.fi, suomagillii)
- Visit Levi (levi.fi, eaŋgalasgillii)
- Vuontispirtti (vuontispirtti.fi, suomagillii)
- White Adventure (whiteadventure.fi, eaŋgalasgillii)
- Wildfish Guiding (wildfishguiding.com, suomagillii)
- Wildmaker Lapland (wildmakerlapland.com, eaŋgalasgillii)
- Yellow Snow Guides (yellowsnowguides.com, eaŋgalasgillii)
- Ylläksen Pirssit Oy / Mikon taksi (mikontaksi.fi, eaŋgalasgillii)
- Ylläksen Yöpuu (yllaksenyopuu.com, suomagillii)
- Ylläsjärven kyläyhdistys ry (yllasjarvi.com, suomagillii)
- Äkäslompolo Sportshop (akaslompolosportshop.fi, suomagillii)
Dáhpáhusat
- Hetan Musiikkipäivät (hetanmusiikkipaivat.fi, suomagillii)
- Lapland Classic (safartica.com, suomagillii)
- Lapponia hiihto (lapponiahiihto.fi, suomagillii)
- Nuts Ylläs Pallas (nutsyllaspallas.com, suomagillii)
- Winter Warrior Finland -seikkailuliikuntatapahtuma (winterwarrior.fi, suomagillii)
- Ylläksen Rasti (yllaksenrasti.fi, suomagillii)
- Ylläs–Levi hiihto (yllaslevi.com, suomagillii)
Fitnodatdoallái
Meahciráđđehusa ráhkadusaid ja máđijaid ala dorvvastan fitnodatdoaibma dárbbaša soahpamuša Meahciráđđehusain. Bálvalanráhkadusaid ávkkástallan fitnodatdoaimmas lea mávssu vuollásaš.
- Diehtu turismafitnodatolbmuide suodjalanguovlluin (metsa.fi)
- Oahpásmuva dáidda publikašuvnnaide:
- Deavdde dán skovi (webropolsurveys.com, suomagillii), jus leat beroštuvvan ovttasbarggus.
- Sádde devdojuvvon skovi čujuhussii kirjaamo(at)metsa.fi.
- Meahciráđđehus ordne oahppomátkkiid ja skuvlejumiid ovttasbargofitnodatdolliide.
|
https://www.lundui.fi/ballasyllasduottar/balvalusat/ovttasbargoguoimmit
|
Eallima mohkit
Go veajut nohket (1:5)
12.11.2018 • 28 min
Sárá lei lahka geargga bátnedivššárin go buot manai endorii. Bohte borranváttut ja fáhtehalai lossa millii, lassin dávdii mii jo lei. Jahkái ii leat veadján bargat maidige. Reportár Biret Nystad sagástallá Sáráin eallima mohkiid bi
|
https://radio.nrk.no/podkast/eallima_mohkit/l_543be3ba-2ab3-43bf-bbe3-ba2ab3c3bfe8
|
øk etter "Sámi Girjjálášvuođaguovddáš"
915
Sámi girjjálašvuođaguovddáš / Samisk litteratursenter 02.06.2020
Mearrasámi doahpagat. Hartvik Birkely čilge fiervvá, suhkama ja báikenamaid dán jearahallamis Harald Gaskiin.
Les mer
1015
Sámi girjjálašvuođaguovddáš / Samisk litteratursenter 19.02.2021
Simona Lásse, Lars Johnsen har skrevet Andakts boken Eallinmokta Livsmot.
https://www.gavpi.org/vare-boker/1682-eallinmokta-livsmot.html
Les m
|
https://www.gavpi.org/blog/search?stb_search_query=S%C3%A1mi+Girjj%C3%A1l%C3%A1%C5%A1vuo%C4%91aguovdd%C3%A1%C5%A1
|
Latest news
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023
- Liv Inger Somby valgt som ny rektor
- Kronprinsparet besøker Samisk høyskole
- Sannhets- og forsoningskommisjonens høring
- Veiviserordningen har ny søknadsfrist
- Bli student i høst!
- SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist
- Sámi allaskuvla kondolerer
- Verksteder og kurs for lærere våren 2023
Dál lea ain vejolaš ohcat Sámi allaskuvlii
Fuobmájit go beare maŋŋit ahte háliidat studeret Sámi allaskuvllas? Dál lea vejolaš ohcat báikkálaš sisaváldima bokte vissis oahpuide. Ohcamiin galget duođaštusat biddjot ohcamii dahje sáddejuvvot jođánepmosit maŋŋel ohcama registrerema ja maŋemusat ovdal ohcanáigemearri manná.
Čuovvovaš oahpuide sáhtát ohcat dál:
- JUO Master in Sámi Journalism from an Indigenous Perspective / Sámi journalistihka mastergráda álgoálbmot perspektiivvas
- Árbediehtu / Tradisjonell kunnskap
- Boazodoalu lágat ja riekteipmárdusat
- Bachelorbargu boazodoallooahpuid bacheloras
- Duoji ja hábmema lágidit almmolašvuhtii
- Duddjon ja sámegiella
- Duodji ja haddebidjan
- Duodjuhibme ja sámegiella
- Featurejournalistihkka
- Pressaetihkka, lágat ja konvenšuvnnat
- Journalistihka giellagáhtten 3
- Andrespråkspedagogikk 2019/20
- Samisk kultur- og samfunnskunnskap 1
- Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa
- Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit
- Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa
- Sámi báikenamat oahpponeavvun
- Terminologiijadieđa ja sámi fágagielaid dutkan
- Cealkka- ja hápmeoahppu
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1
- Dieđateoriija
- Akademalaš čállin sámegillii
Jus leat makkárge gažaldagat de lea vejolaš váldit oktavuođa oahppohálddahusain. Baikkalaš sisaváldimis lea ohcanáigemearri 03.06.2019.
Oktavuođadieđut:
+47 78 44 84 00
Oahppohálddahus
Sámi allaskuvla
Hánnoluohkká 45
N-9520 Guovdageaidnu
|
https://www.samas.no/nb/node/4531?page=5
|
Ođđasat
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
Studeantan geahččalit eará riikkas?
Studeanttat ja bargit,
Lea go hállu vuolgit lonohallamii oahppojagi 2015-2016? Dál lea vejolašvuohta ohcat North2north-stipeandda. Loga eambbo North2North-ortnega birra ja oza dán siiddus; http://education.uarctic.org/mobility/about-north2north
Ohcanáigemearri lea 25.02.2015.
Jus leat gažaldagat, de lea beare jearrat!
Dearvuođaiguin/ Med vennlig hilsen/ Best regards,
Elena Skum
Sadjásaš internášunáliserenkonsuleanta/ Midlertidig internasjonaliseringskonsulet/ Temporary executive officer of Internationalisation
Fax: (47) 78 44 84 02
[email protected]
|
https://samas.no/se/node/707?page=3
|
Fuolki lea olmmoš guhte lea eará olmmožin fulkkežat. Seamma sohkii gullet olbmot geain lea oktasaš máttut dahje sii leat boahtán sohkii náittosdili dahje adopterema bokte. Fuolkevuođa sáhttá geahčat juo biologalaš (genehtalaš) fuolkevuohtan jo sosiálalaš rollaid, movt olbmot láhttejit guhtet guimmiideaset vuostá. Sierra kultuvrrain meroštallojuvvo fuolkevuohta sierra ládje: muhtun kultuvrrain belát rehkenastojuvvojit oabbán ja vielljan dahje mánát gullet beare áhči dahje eatni sohkii.
- Eadni
- Áhčči
- Bárdni
- Nieida
- Viellja
- Oabbá
- Áhkku - Eatni dahje áhči eadni
- Áddjá - Eatni dahje áhči áhčči
- Máttaráhkku - Áhku dahje ádjá eadni
- Máttaráddjá - Áhku dahje ádjá áhčči
- Isit – Bárdneolmmoš geainna lea náitalan
- Eamit – Nieidaolmmoš geainna lea náitalan
- Oambealli - Edno, eagi, čeazi, siesá, goaskki dahje muoŧá nieida
- Vilbealli - Edno, eagi, čeazi, siesá, goaskki dahje muoŧá bárdni
- Eanu - Eatni viellja
- Eahki - Áhči boarráset viellja
- Čeahci - Áhči nuorat viellja
- Siessá - Áhči oabbá
- Goaski - Eatni boarráset oabbá
- Muoŧŧá - Eatni nuorat oabbá
- Máhka - Siesá, goaskki dahje muoŧá isit
- Ipmi - Eanu, čeazi dahje eagi eamit
- Sivjjot - Nieidda oappá isit, dievdoolbmo vielja eamit
- Máhka – Bártni oappá isit
- Mannji - Nieidda vielja eamit
- Goaskit - Nieidda nuorat oappá mánná
- Muoŧŧal - Nieidda boarráset oappá mánná
- Siessal – Nieidda vielja mánná
- Neahpi – Bártni oappá mánná
- Čeahcet - Bártni boarráset vielja mánná
- Eahket - Bártni nuorat vielja mánná
- Vivva – Iežas nieidda isit
- Mannji – Iežas bártni eamit
- Áhkkut - Nieidda máná mánná
- Áddjut - Bártni máná mánná
- Láhčamat - Viva dahje manji váhnemat
- Vuohppa - Eamida dahje isida áhčči
- Vuoni - Eamida dahje isida eadni
- Mannji - Bártni eamit, muhtumin maid ee. isida oabbá
- Máhka - Eamida viellja
- Sivjjot - Isida viellja, eamida oabbá
- Spile - Isida oappá isit, eamida oappá isit, eamida vielja eamit
- Gálojeatni - Isida vielja eamit
- Ipmit - Isida vielja dahje oappá mánná
- Máhkat - Eamida vielja dahje eamida oappá mánná
|
http://se.wikipedia.org/wiki/Fuolki#S%C3%A1megiela_fuolkevuo%C4%91anamahusat
|
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
March 29. beaivi 2017
Šatta don ge sámi oahpaheaddjin
Sámi allaskuvla fállá čuovvovaš oahpaheaddjeoahpuid:
- Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu - Bachelorgráda
- Sámi oahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki - Mastergráda
- Sámi oahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki - Mastergráda
Sámi allaskuvllas fállat maiddái oahpaheddjiide joatkaoahpu:
Praktihkalaš pedagogalaš oahppu
Háliidivččet go oahpaheaddjevirggi, muhto váilu pedagogalaš gelbbolašvuohta? Praktihkalaš pedagogalaš oahppu (PPO) addá oahpahangelbbolašvuođa dan fágasuorggis, mas leat ovdal váldán alit oahpu.
Hás don ozat?
|
https://www.samas.no/en/node/3866?page=1
|
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Háliidat go oahppat eambbo duodjedoahpagiid?
Duddjon ja sámegiella
- Lágiduvvo johkamohkis
- Ohcanáigemearri 15.4.2014
Dán oahpus deattuhuvvo duddjon ja duodjediehtu mas sámegiella lea vuolggasadjin.
Oahpus oahpat:
- dovdat doahpagiid mat govvejit duoji ja duddjoma, ja earuhit sierra áiggiid dujiin.
- dovdat eará guovlluid duddjonmálliid ja duodjesátneriggodaga.
- geavahit sámegielat duodjeárvvoštallantearpmaid, ja fuobmát duoji kultuvrralaš ja servodatlaš oktavuođas.
Oahppu lea juhkkojuvvon golmma oassái; árbevirolaš duojit ja duddjonmálletguovlluid mielde, sámegielat duodjetearpmat guovlluid mielde, ja duoji ságastallan ja árvvoštallan.
Oahpus dattege galggat beassat čiekŋudit iežat sámegieltearpmaide ja duddjonárbevieruide. Oahppu lea duodjebachelora doarjjafága.
|
https://www.samas.no/en/node/380?page=3
|
áttimus sámegillái Vuohččui leat vuordán kapealla juo guhká, muhto searvegoddi lea mearridan ahte kapealla ii velge huksejuvvo.
Searvegoddi ákkastallá huksenfidnu gopmáneami ruđalaš sivain, muhto báikkálaččat navdet duođalaš sivvan sápmelašvuođa vuostásaš oainnuid searvegotti siste.
Báikkálaččat vuordán máŋgalot jagi
Vuohččui leat vuordán kapealla juo máŋgalot jagi, soapmásat muitet juoba, ahte kapealla huksemis leamaš sáhka juo 60 jagi dassái.
Maŋimuš jagiin báikkálaččat leat gártan čoahkkanit guldalit Ipmila sáni skuvlla feaskárii, muhto dál dilli lea binnáš buorránan go ipmilbálvalusat leat dollon Vuotson Majas.
"Searvegottis lea siskk√°ldas rasisma"
Vuotson Majas dollojuvvui maid mannán vahku maŋŋebárgga rabas dilálašvuođa, mas Soađegili searvegotti girkohearrá Hanna Kuusela muitalii girkostivrra beales ahte searvegoddi ii áiggo hukset kapealla Vuohččui velge.
Huksenlohpádusaid guhká aktiivvalaččat čuvvon vuohččulaš Pekka Aikio oaivvilda, ahte gažaldat lea searvegotti siskkáldas rasismmas.
– Dat lea mu oaidnu, ahte dat lea dušše rasisttalaš oaidnu ja báikkálaš searvegottis háliidit čájehit, ahte sápmelaččat eai leat seammalágan olbmot go olbmot oaivegilis, girkosiiddas.
Aikio muitala, ahte ovddeš girkohearrá lávii dadjat, ahte searvegottis ii leat mokta hukset kapealla. Aikio lei dalle jearran Suoma eatnigirku oaivila áššis ja doppe signála lei positiivvalaš. Aikio bovdii girkonjunnožiid báikki ala ságastallat áššis.
– Bisma jearai dan ovddeš girkohearrás hui garrasit, máŋgii, ahte gosa dat lea jávkan dat mokta? Dalle girkohearrá fertii dan dadjat, ahte kapealla huksen soardá suopmelaččaid.
"Ruđat eai reahkká"
Soađegili searvegoddi ákkastallá huksenfidnu hávdádeami dainna, ahte ruhta ii reahkká kapealla huksemii ja bajásdoallangoluide, máŋggaid mohkiid ja jorggáldagaid maŋŋá. Girkoráđđehus mieđihii Soađegili searvegoddái 392 000 euro doarjaga kapealla huksemii jagis 2011. Vaikko vel jagi 2014 loahpas searvegotti girkostivra ovttamielalaččat čatnasii kapealla huksemii, ovttaskas stivrra lahtut dahke maŋŋelis álgaga, man mielde huksema eai álggahivčče.
Girkoráđđi gieđahalai álgaga ja evttohii stivrii, ahte huksenfidnu joatkkášedje. 17.6.2015 dahkkon girkostivrra jienastanbohtosa vuođul de mearridedje, ahte Soađegili searvegoddi ii váldde vuostá Girkoráđi mieđihan 392 000 euro doarjaga. Jienastanboađus lei 6-13.
Soađegili searvegotti girkohearrá Hanna Kuusela, guhte lea maid dáláš girkoráđi ságadoalli, muitala searvegotti ággan leat ekonomalaš sivat.
– Kapealla goasttádusat livčče lean čielgasit stuorábut go álgovuolggalaš plánain. Dákkár mearrádusa leat dahkan danin go searvegotti ja ollesgirku ekonomalaš dilli lea mii lea.
Girkohearr√° ii kommentere searvegotti siskk√°ldas oaiviliid
Kuusela ii kommentere Soađegili searvegotti girkostivrra oktasaš oaiviliid. Son ieš leamaš mielde ovddideamen huksenfidnu.
– Váldoággan lea dát ekonomalaš bealli. Stivrra lahttuid ovttaskas doaladumiin in sáhte dadjat dien láhkai maidege. Ieš lean goittotge girkoráđi ságadoallin leamašan mearrideamen áššis nu, ahte girkoráđđi evttohii, ahte dát ovdelis stivrra dahkan álgga ii doalvvošii doaibmabijuide ja ahte kapealla huksenfidnu ovdánivččii dábálaččat. Muhto das dasto jienastuvvui ja gomihuvvui ja stivra mearridii ahte dat ii huksejuvvo, Kuusela muitala.
"Suitt√°n okto doallat badjin seamma stuorra d√°lu"
Okta báikkálaš searvegotti sápmelaš lahttu ássá ieš seamma stuorra dálus go kapealla leat plánen leat. Son lohká ieš suitit okto máksit bajásdoallangoluid de ii gal jáhke ahte searvegoddi ii suittašii kapealla doallat badjin.
Girkostivrra mearrádusas leat dál dahkkon váidagat ja dál vuorddašit maid Alimus hálddahusriekti de mearrida dán áššis.
"Vuohčus lea vuoigatvuohta iežas kapellii"
Vuohču olbmot eai leat duššiid dihte sávvan kapealla huksema juo máŋgalot jagi. Sii dárbbašit kapealla go dálá dilis lagamus girku lea 100 kilomehter duohken Soađegilis. Praktihkalaš sivaid lassin leat earáge sivat, muitala Pekka Aikio.
– Gal mii leat seammalágan olbmot, ja mii dárbbašit dásseárvvu, seammálágan dásseárvvu go earátge ja danin deike dárbbašuvvo dat báikkálaš smávva girku dahje kapealla. Dasa lassin dát lea máttimus sámegilli Suomas ja olbmot hálidit oskku áššiid čuovvut ja daiguin bargat ja leat girkolaš eallimis mielde, ákkastallá Aikio.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/vuohccui_ii_velge_huksejuvvo_kapealla__searvegottis_vuostalastet_samiid/8536592
|
Olggosoaidnin
(OÄ'Ä'asitstivrejuvvon siiddus Esteeana)
Estteeana gullá Davvi-Atlántta bealuštuslihttui NATOi.
- Jagiin 1227–1561 Estteeana lei Duiskka ja bisppaid hálddašeami vuolde
- Jagiin 1219–1233 ja 1238–1343 lei Harjumaa ja Virumaa guovlu Davvi-Estlánddas (sisd. Tallinna gávpot) Dánmárkku gonagasa leatna.
- Jagis 1561 šattai váldofápmu davvin Ruoŧa gonagassii ja lullin Polska gonagassii (Saaremaa suolu šattai Dánmárkui), muhto eana lei Duiskka jagi 1920 rádjái.
- Jagis 1629 attii Polska Ruŧŧii buot Polskka eatnamiid Estteeatnamis.
- Jagis 1645 oažžui Ruoŧŧa Dánmárkkus maid Saaremaa ja Muhu sulluid.
- Jagiin 1711–1918 lei Estteeana oassi Ruoššas.
- Estteeana šattai ieh�anassan jagis 1918.
Stáhta guovlohálddašeami dihte Estteeana lea juhkkojuvvon leanaide, mat leat dál vihttanuppelogis (15).
- Harjumaa
- Hiiumaa
- Jõgevamaa
- Järvamaa
- Läänemaa
- Nuorta-Virumaa
- Oarje-Virumaa
- Põlvamaa
- Pärnumaa
- Raplamaa
- Saaremaa
- Tartumaa
- Valgamaa
- Viljandimaa
- Võrum
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Esteeana
|
Latest news
- SAMISK KULTURFORSTÅELSE I BARNEHAGE OG SKOLE
- Nye utgivelser Gielladåjma ÁGÅRij og Gïeledarjomh MAGE:se
- Samiske pedagogiske fagdager
- Gïelevåhkoe 2020 - Podcast med Sig-Britt Persson
- Gïelevåhkoe 2020 - Podcast med Johan Martin Stenfjell
- Verdensdagen for psykisk helse 2020
- Læringsressurser om følelser
- Čállot! Čállingilvvu vuorbádeapmi
- BROSJYRE OM TOSPRÅKLIGHET
Hjem
Makkár váikkuhusat leat leamaš 30 jagi ILO konvenšuvdna nr. 169 ratifiseremiin
Movt lea dilli sámeoahpahusa ektui dál go lea 30 jagi áigi dan rájes go ILO konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain ratifiserejuvvui. Norga lei vuosttaš riika gii ratifiserii konvenšuvnna geassemánu 20. beaivvi 1990. Loga movt Karen Inga Eira ja Juan Gabriel Espinola čoahkkáigeassiba ášši Oahppolihtu ja Education International (riikkaidgaskasaš oahpaheaddjiorganisašuvnnaid organisašuvda) ovddas:
|
http://lohkanguovddas.no/nb/node/360?page=2
|
Latest news
- Sámi pedagogalaš fágabeaivvit
- Psyhkalaš dearvvašvuođa máilmmibeaivvi 2020
- Oahpporessursa dovdduid birra
- Ođđa spealut
- Gihpa guovttegielatvuođa birra
- Lihkku mánáidgárdebeivviin 2020 - "Iešguđetláganat ovttas"!
- Kultuvrra, giela ja «matematihka» ovttasdoaibman Māoriin, Australia Aborgiinnain ja Sámiin
- Sámi álbmotbeaivi
- Ođđa oahpahusláhka árvalus
miessemánu 19. beaivi 2015
Álgosiidu
"Astta lohkat ruovttus" lea okta rávagihppagiin maid sáhtát lohkat davvisámegillii FUG (Vuođđooahpahusa váhnenlávdegoddi) ruovttusiidduin. Mana iskame makkár rávagihppagat doppe leat:
|
http://lohkanguovddas.no/se/ravagihppagat-lohkama-varas?page=3
|
Latest news
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
Diibmoplánat neahtas
Hei!
Sámi allaskuvlla oahpuid diibmoplánat biddjojit dal Time Editii. TimeEdit lea neahttasiidu gos gávdnojit diibmoplánat. TimeEditii ii dárbbaš logget sisa, nu ahte dat lea buohkaide rabas.
TimeEdit liŋka: Logg inn (timeedit.net) (Lenker til en ekstern side.)
TimeEditas gávnnat diiibmoplánaid mat leat biddjon sisa. Doppe sáhtát geahččat jogo iežat oahppoprográmma, ovttaskas fága dahje buot oahpuid deaivvademiid. Daid válljet ieš. Oahpuid gávnnat "kull" vuolde ja fágaid gávnnat "emne" vuolde. Sáhtat maiddái válljet máŋga oahpu dahje fága. Láidehus TimeEdit geavaheapmái lea biddjon Canvasii.
Jus it gávnna iežat deaivvadanplána doppe, váldde áinnas oktavuođa iežat koordináhtoriin dahje oahppohálddahusain! Sáddes e-boasta: [email protected]
|
https://www.samas.no/nb/node/4990
|
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
UNESCO skuvllaid rektorat ja oahpaheaddjit čoagganit nationála konferánsii Áltái 13.9. ja Guovdageidnui 14.9.23. Váldomihttu konferánssa fáttás lea loktet gelbbolašvuođa das mot sámi kulturárbi sáhttá veahkkin čoavdit stuora máilmmiviidosaš hástalusaid omd. dálkkádat ja biras áššiin. Oahpaheaddjit sihke Norgga, Suoma ja Ruoŧa skuvllain háhket eambbo dieđuid eamiálbmogiid vuoigatvuođaid ja servodagaid birra vai buorebut nagodit oahpahit iežaset ohppiid omd sámi áššiid birra.
Sámi Lohkanguovddáža jođiheaddji Karen Inga Eira galgá logaldallat oahppoplánaid sámi sisdoalu birra ja rektor Liv Inger Somby fas logaldallá Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna barggu birra.
|
https://www.samas.no/se/a/sami-kulturarbbi-sajadat-globala-hastalusain?page=1
|
Bálkkašumi oaččuiga davvisámegiela oahpaheaddji Máret Sárá ja máttasámegiela oahpaheaddji Lajla Mattson Magga.
Bálkkašumi árvu lea 12 500 euro ja dat juhkkojuvvo juohke nuppi jagi.
Bálkkašumi oaččuiga davvisámegiela oahpaheaddji Máret Sárá ja máttasámegiela oahpaheaddji Lajla Mattson Magga.
Bálkkašumi árvu lea 12 500 euro ja dat juhkkojuvvo juohke nuppi jagi.
Viisi saamelaista kertoo, miksi he päättivät tatuoida ihoonsa merkin juuristaan, kulttuuristaan tai kotiseudustaan. Tatuointien tarinat ovat hyvin henkilökohtaisia.
Järvisyyhyn aiheuttaa imutoukat, jotka viihtyvät matalissa vesissä kasvien keskellä.
Vihtta sápmelačča muitalit ja čájehit iežaset válljejumiid, maid guddet fárustis agálašvuhtii.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/gollegiella-balkkasupmi_geigejuvvui_guovtti_olbmui/6624817
|
Jođi lea buoret go oru!
Skábmamánus mii álgit johtit skuvllaid mielde! Mii illudit oaidnit maid oahppit imaštit sápmelaččaid birra! Háliidat go ofelaččaid du skuvlii? Sáhtát diŋgot ofelačča go deaddelat boalu dás vuollelis! Logaldallamat leat dárogillii ja heivehuvvon norgga skuvllaide.
|
https://samiskeveivisere.no/se/
|
Bileahtat
Siidda bileahtain beassá Siidda čájáhusaide ja olgomuseai.
Ollesolbmot 10€
Vuoliduvvon sisabeassanmáksu* 8€
Mánát 0-6 0€
Skuvlamánát 7-17 –jahkásaččat 5€
Ovddut ja vuoládusat
*Vuoliduvvon sisabeassanmáksu guoská studeanttaid, bargguhisolbmuid, ealáhatolbmuid, badjel 65-jahkásaččaid, olbmuid geat vázzet soahteveaga dahje leat siviilabálvaleamis (galgá čájehit koartta mii vuoigadahttá vuoládussii) ja badjel 10 olbmo joavkkuid, jos olles joavkku bileahtat máksojit buot oktanaga.
Jahkekoarta
Jahkekoarta ollesolbmot 20€ / mánát 10€
Jahkekoarta Anára gieldda ássiide* ollesolbmot 10€ / mánát 5€
Siidda jahkekoartaovddut
Jahkekoarta lea fámus jagi oastinbeaivvis. Jahkekoarttain sáhttá fitnat min čájáhusain vaikko juohke beaivve. Siidda jahkekoarttain beasat maid Roavvenjárgga Arktikumii ja Oulu Tietomaa-dieđaguovddážii. Siidii fas beasat maidda Oulu Tietomaa-dieđáguovddáža ja Arktikum jahkekoarttaiguin.
*Siidda jahkekoarta Anára gieldda ássiide 10 €/ollesolmmoš (dábálaččat 20 €) ja 5€/skuvlamánná (dábálaččat 10 €).
|
https://web.archive.org/web/20201031050900/https:/siida.fi/davvisami/galledeaddjai/oastte-bileahtaid-das
|
Ovddádusbellodaga Ellen Inga Kristine Hætta oaidná dárbun hehttet Sámedikki viiddidit doaimmaid vel viidábut. Sus lea hui čielga oaidnu: Sámediggi ii galgga leat dego smávva Stuoradiggi. Sámediggi galgá bargat ovddidit giela ja kultuvrra – ja dušše fal dan.
Ellen Inga Kristine Hætta lea eret Guovdageainnus ja lea bajásšaddan boazodilis. Njealji máná eadni ja ovddeš journalista áŋgiruššá dál servodatáššiin ja váimmu lagamusas lea Ovddádusbellodat. Su váibmoáššit leat giellaáššit, kultuvra ja heaittihit Sámedikki. Ávvira válgapoddas muitalii son iežas politihkalaš áigumušaid birra ja manne válljii Ovddádusbellodaga ovddas politihkkegoahtit.
Buohkat seamma árvvus
– Válljejin Ovddádusbellodaga danne go dat lea bellodat mii addá vejolašvuođaid buohkaide – ja buot olbmuin lea seamma árvu, leažžá dal mii leažžá. Dego mun, mun lean bargonávccaheapme, muhto mus lea seamma árvu. Mis lea seamma árvu buohkain, muhto dan dihte ii leat daddjon ahte buohkaide galgá ovttaládje dahje buohkat galget ovttalágánat. Ovddádusbellodat addá vejolašvuođaid buohkaide leahkit ieš. Eai vikka hábmet nuppi, dat dohkkehit nuppi nu mo lea ja galget seamma eavttut buohkaide.
Son geavaha ovdamearkan johtolaga leahttorájiid:
– Go lea leahttorádji 60 km/d ja jus dan ii doala, de sáhkkohallá. Die lea Ovddádusbellodat. Buohkaide seamma eavttut ja njuolggadusat.
– Dat lea mu mielas eanemus dego dološ sámi servodatsystema. Mun muittán maid dan vuogádaga. Eatnis ja áhčis ii lean nu stuora siida. Go mii johttáimet davás ja stuorát siida boahtá jođii, de lea hui lunddolaš ja čálitkeahttá njuolggadus ahte unnit siida galgá bisánastit vai stuorát siida beassá meaddel. Nie lea Ovddádusbellodat maid. Dat leat seamma eavttut, muhto seammás leat njuolggadusat.
– Dat lea mu mielas eanemus dego dološ sámi servodatsystema
Sámediggi galgá giela ja kultuvrra ovddas bargat
Ellen Inga Kristine čilge lagabuidda mo son čatná dan dálá politihkkii:
– Mun in sáhte dál go lean álgán Sámediggái politihkket. Sámedikki lohkat ahte dál máhkaš galget girdišillju bidjat Áltái. Sámedikkis ii leat vejolašvuohta dan dahkat, dat lea Stuoradikki doaibma. Nu mii oaidnit FRP, Sámediggi ii leat «Mini-Stuoradiggi». Sámediggi lea Sámediggi ja galgá bargat dasa ahte sámi giella ja kultuvra galgá ovdánit, áinnas, muhto goit bisuhuvvot.
– Ovddádusbellodat han álo geahččalan heaittihit Sámedikki. Leat go don ovttaoaivilis dasa?
– Juo, mun gal lean ovttaoaivilis. Dan dihte go vikkahit Sámedikki «Mini-Stuoradiggin». Sámediggi ii leat Stuoradiggi. Sámedikkis leat dat eavttut mat das leat ja dan vuođul dat galget politihkket. Ii leat nu ahte Sámediggi galgá mearridit visot Norggas. Dat ii leat nu! Sámediggi galgá geahččalit bargat sámi giela ja kultuvrra ovddas, lea Ellen Inga Kristine čielga oaidnu Sámedikki rolla birra.
Ii leat nu ahte Sámediggi galgá mearridit visot Norggas.
Ellen Inga Kristine lohká ge iežas imaštallan manne dat čeahpes politihkkárat, geat dál čohkkájit Sámedikkis, manne sii eai baicce beroštišgoađe stuoradiggepolitihkas.
– Manne dohko eai álgge politihkket gos dát fápmu lea, gos duođaid lea fápmu. Eat mii galgga vikkahit Sámedikki smávit Stuoradiggin. Dat mu mielas ii gula gosage. Mis lea Stuoradiggi mas lea fápmu ja dat lea mii mearrida.
Váikkuhit ahte Sámediggi ii viiddit doaimmas vel viidábut
– Don leat nubbinevttohas Ávjovári válgabiirre Ovddádusbellodaga listtus. Manne bat dan de áiggut Sámediggái jus don leat Sámedikki vuostá.
Ellen Inga bohkosa gažaldahkii, muhto čilgesta duođalaččat manne searvá válggaide:
– Nu guhká go lea Sámediggi, de lea mus maid dahje Ovddádusbellodagas vejolašvuohta searvat politihkkii ja geahččalit doppe váikkuhit dan ahte ii leava Sámedikki doaibmá nu viidát go dál orru leavvamin.
– Mii gullat ahte giella ii adno nu bures árvvus go Ovddádusbellodat hálidivččii. Ovddádusbellodaga politihkka lea ahte sámegiella ja dárogiella leat ovtta dásis. Min bargu lea de Sámediggái doalvut dan ahte sámegiella ja dárogiella leat dássálagaid. Sámedikki bargu lea ovddidit sámegiela ja čalmmustahttit fylkkaide ja suohkaniidda ahte sámegiella lea dehálaš ja dat lea seamma dásis. Dat lea maid Sámediggi dál ii oro nagodeamen go nu oallugat váidalit, čilge Ellen Inga Kristine.
Son geavaha Álttá sámi mánáidgárdedili ovdamearkan gos leat sámi mánát geat eai oaččo sámi mánáidgárdesaji:
– Jus Sámediggi livččii daid ruđaid atnán maid dál bálku juohke guvlui. Mii oaidnit ahte leat addán duoppil dáppil dikkiide ruđa. Lea go Sámedikki bargu addit ruđa diggeáššiide? Mu mielas goit ii oro dat. Eai ge leat earret go muhtumat geat ožžot. Jus juo galgá nu ahte Sámediggi galgá ruhtadit diggeáššiid mat miehtá Norgga lea sámiid gaskkas ja sámit dáčča servvodaga vuostá, de de galgá buohkaide addit, iige dušše muhtumiidda. De lea ge mu mielas nu unohas go Álttás eai oaččo sámi mánát sámi mánáidgárdái saji. Dan livččii Sámediggi buorebut galgan bargat ja bidjat dohko eambbo ruđa. Áltá lea maid stuora sámi suohkan, oaivvilda Ellen Inga Kristine.
– Lea go sámegiella dušše gievkkangiella?
– Ovddádusbellodat lea ovdal lohkan ahte sámegiella lea gievkkangiella iige leat dárbu ahte dat lea vuosttašgiellan skuvllas. Lehpet go rievdadan dan oainnu?
Dan oainnu gal dáhkida Ellen Inga Kristine bellodagas rievdan ja čujuha iežaset válgaprográmmii mas daddjo ahte sámegiella ja dárogiella leaba ovttadássásaš gielat.
– Ovddádusbellodat áigu bargat dan badjelii ahte giella ja kultuvra vuoruhuvvojit vuosttažin, nubbin, goalmmádin, njealjádin, viđadin ja aivve dan, dušše dan!
– Iige maidege eará?
– Na masa bat eará galggašii? jearrala Ellen Inga Kristine jođánit.
Ii dárbu doarjut sámi ealáhusaid
Ellen Inga Kristine ii loga dárbun Sámedikkis doarjut sámi ealáhusaid ge, go su oainnu mielde leat nu olu eará ruhtadangáldut gos sáhttá ohcat ealáhusdoarjaga. Son namuha ovdamearkan Innovašuvdna Norgga. Duoji dáfus gal lea eará oainnus:
– Duodji lea kultuvra. Jus lea dakkár fitnodat mainna áigu ovddidit sámi kultuvrra, de lea eará ášši ja dan galggašii Sámediggi doarjut. Muhto dat ahte bensiidnastašuvdna Ráissas oažžu doarjaga ii leat mu mielas nu vuogas. Lea go dat sámi kultuvra? jearrá Ellen Inga Kristine ja deattuha:
– Min binnáš ruhta ii juolo nie. Dan ferte gal várret dasa masa dat galgá. Buot eará doaimmaide mii eat atte ruđa. Sámedikkis lea nu unnán ruhta ja dat galgá visot mannat sámi kultuvrra ja sámi giela ovddideapmái.
… dat ahte bensiidnastašuvdna Ráissas oažžu doarjaga ii leat mu mielas nu vuogas. Lea go dat sámi kultuvra?
Eanet návccaid revitaliseremii
Son oaivvilda ge ahte lea maid dárbu bidjat eanet návccaid sámegiela revitaliseremii. Son oaidná ge sámegiel gáiddusoahpahusa, man earret eará Guovdageainnu suohkan fállá, buorren vuohkin dan dahkat. Dakkár fálaldagaid oaidná son dárbun eambbo ásahit miehtá Norgga ja vel olgoriikii ge, ja buot sámegielaide, vai buohkat beasaše iežaset giela oahppat neahttaoahpahusa bokte.
– De lea min mihttu, ovddidit sámegiela. Ii galgga sámegieloahpahus leat dušše Guovdageainnus ja Kárášjogas dahje dain suohkaniin main lea šiehtadus Sámedikkiin. Diet lea min mielas bákkolaš doaibma. Sápmelaččat orrot miehtá Norgga ja vel olgoriikkas ge, ja de beasaše dat mánát váldit sámegiel oahpu neahta bokte, čilge Ellen Inga Kristine áigumušaideaset birra.
Son čilge ahte Ovddádusbellodaga prográmma mielde galgá sámegieloahpahus fállojuvvot miehtá Norgga.
– Sámegiella galgá maid seamma dásis válljenfágan skuvllas go eará ge gielat. Ii dárbbat leat sápmelaš ge jus galgá oahppat sámegiela. Ii dárbbaš duođaštit ahte lea sápmelaš ovdal go oažžu sámegiela fágan.
– Ovddádusbellodat ii billis sámi kultuvrra!
– Hui olu sápmelaččat hupmet ahte Ovddádusbellodat billista sámi kultuvrra. Lea go dat duohta?
– A-a. Lea juste baicce nuppe ládje. Sápmelaččat leat seamma dásis go buot eará ge dáččat, mii han leat norgalaččat.
Mot don áiggut čájehit sápmelaččaide, ahte Ovddádusbellodat lea buot buoremus bellodat?
– Sii geat dovdet mu, goit dás lagasbirrasis, dihtet gii mun lean ja dihtet mun lean nu govttolaš olmmoš go oba sáhtán ge. Mun válljejin Ovddádusbellodaga dan dihte go dat lea govttolaš bellodat. Doppe oažžut muitalit juste maid oaivvildit ja manne oaivvildit dan. Jus dus leat nohkka buorit ákkat, de don oaččut iežat áššiid čađa, čilge Ellen Inga Kristine.
Olahan juo politihkalaš áigumušaid
Son geassá ge ovdan ášši man lohká iežas juo olahan politihkalaččat:
– Álgen beassážiid áigge bargat dan ala ahte buot bohccuid ovddas galgá máksot miessedoarjja. Dalle gal boagustedje ja lohke ahte diet ii boađe agibeaivvis. Muhto, mii dáhpáhuvai? Mii oaččuimet doarjaga buot bohccuid ovddas maid vuvddiimet njuovahahkii! Juo, mun gal ordnen. Mun siivvožit barggan, lohká vel Ellen Inga Kristine Hætta.
Guldal olles ságastallama Ellen Inga Kristine Hættain avvir.no siiddus.
|
https://www.avvir.no/samediggi-ii-galgga-leat-mini-stuoradiggi/#respond
|
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Allaskuvlla stivrii ođđa studeantaáirasat
Mikkel Rasmus Logje ja Berit Marie E. Eira oaččuiga eanemus jienaid ja leaba nuládje válljejuvvon áirrasat Sámi allaskuvlla stivrii.
Sergey Gavrilov šattai goalmmádin, eanemus jienaid ektui ja lea válljejuvvon vuosttaš várreláhttun.
Karen Marit V. Siri lea válljejuvvon nubbin várreláhttu.
Válggaide servet 55 studeantat.
Guokte jiena bohte báberhámis muđui ledje 53:as jienastan neahta bokte.
Karen Marit V. Siri oaččui 4 jiena.
Sergey Gavrilov oaččui 12 jiena.
Berit Marie E. Eira oaččui 14 jiena.
Mikkel Rasmus Logje oaččui 25 jiena.
|
https://www.samas.no/nb/node/128?page=2
|
Dego duot hui huuui áigahaš girji go Rasmus Raska "Ræconneret Lappisk sproglære..." (Namma livččii gal guhkit, muhto in gille čállit.)
Duo oktii dárbbašin diekkáraš boares grammatihkaid birra dieđuid, geahčadit movt giella lea suokkardallojuvvon áiggiid čađa. Na vuos lei dieđusge diehttát ahte dákkár girji maid gávdno.
Dasto vel dan gávdnat nu ahte beassá geahčadit. Árvidin dastánaga ahte ii leat vissa ávki girjegávppis gal jearahallat. Leat gal sámi girjjit oba guhká vuovdemassii, muhto eai gal 180 jagi boares girjjit gal. Na girjerádjosis? Na eai. In dáidán astat vuordit goas dan doppe oažžu.
Muhto. Gal gusto Google diđii gos dan gávdná: Google books. Oažžu olles girjji viežžat iežas dihtorii vaikko. Na mii bat das? Buorre han dat lea.
Dađistaga lean fuobmán ahte doppe leat ollu girjjit maid oažžu viežžat, sáhttá olles girji gávdnot. Muhtin girjjiid beassá dušše osiid geahčadit, ja ođđaseamos girjjiid beassá dušše ovdasiiddu oaidnit ja sisdoallolisttu. Muhto ávkin han dat nai lea go dárbbaša dieđuid ahte lea go girji maid háliida ohcat lohkanláhkái.
Čujuhusa gal gávnnat Googles ;-)
|
http://sanissahkan.blogspot.com/2010/10/mun-ferten-gal-mieihit-ahte-liikojin-go.html
|
Lea 15 jagi áigi go Per Issát oaččui duođastuvvot ahte sus lea kols-dávda mii lea kronalaš geahpesdávda. Dál son vuosttas geardde muitala almmolaččat dávdda birra go son lei intensiivadivššus Girona buohcceviesus ja vuoigŋanmašiidna doalai su heakkas.
Per Isak Juuso (67) Nearvvás lea čeahpes ja dovddus duojár ja dáiddár Sámis. Son lea bargan eallenagi garradujiin. Su muorra- ja čoarveduojit leat beaggán viidát máilmmis. Son lea maid bargan duodjeoahpaheaddjin sihke Sámiid oahpahusguovddážis Johkamohkis ja Sámi allaskuvllas Guovdageainnus.
|
https://www.avvir.no/ledjen-nu-skibas-ja-vuoignanmasiidna-doalai-mu-heakkas/
|
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
Jus leat jurddašan álgit bargat dulkan, de lea hui buorre álgu boahtit Sámi allaskuvlii váldit Guovttegielatiskkadeami (dárogillii: Tospråktesten). Ja jus leat bargan dulkan ovdal itge leat váldán Guovttegielatiskkadeami, de lea vejolaš dan váldit Sámi allaskuvllas.
Don gii leat bargan dulkan leat sihkkarit gullan ahte dulkaláhka fápmuduvvui 2022:s, ja maid gullan dan ahte dulkkat fertejit leat dulkaregistaris (Tolkeregisteret.no).
Sámi allaskuvla áigu álgit fállát Guovttegielatiskkadeami lulli-, julev ja davvisámegielas. Muhto vuosttaš vuorus lea dušše davvisámegiella mii fállojuvvo, muhto mii leat bargame oažžut sadjái fálaldaga eará sámegielaide vel.
Ohcanmearri lea: skábmamánu 30. beaivvi 2023
Ohcančujuhus:
- Dieđiheapmi davvisámegiela guovttegielatiskkadeapmái / Påmeldingsskjema for Tospråktesten i nordsamisk (deaddil liŋkka).
FUOMÁŠ: Dán háve ii leat vejolaš gáiddusin čađahit Guovttegielatiskkadeami!
Jus leat gažaldagat, váldet áinnas oktavuođa Joret Mihkkal Bals:in. E-poastta: [email protected]. Telefonnummár: +47 78 44 85 58
Mii lea guovttegielatiskkadeapmi?
Guovttegielatiskkadeapmi lea njálmmálaš iskos sidjiide geat áigot bargat dulkan.
Maid dat iská?
Guovttegielatiskkadeapmi gáibida ahte dus leat buorit gálggat sihke dárogielas ja dulkagielas. Guovttegielatiskkadeapmi iská njálmmálaš ovdanbuktingálgga ja man čeahppi lea áddet ja muitit sekveansasisdoalu nu ahte nagoda bájuhit visot mii daddjo, nu dárkilit go vejolaš. Sátnerádju, dadjan, grammatihkka ja giellageavahus maid árvvoštallojuvvojit.
Guovttegielatiskkadeapmi ii iskka dulkongálggaid, muhto čájeha jus dus leat giellagálggat mat sáhttet kvalifiseret du dulkan.
Goas?
Sámi allaskuvla áigu doallat Guovttegielatiskkadeami juovlamánu 14. beaivvi 2023.
Ohcanáigemearri dasa lea skábmamánu 30. beaivvi 2023
Maŋŋil?
Jus kandidáhtat ožžot dohkálaš bohtosiid Guovttegielatiskkadeamis, de ožžot fálaldaga váldit álgokurssa dulkka ovddasvástádusas, dahje dárogillii Tolkens ansvarsområde (TAO), man OsloMet jođiha. Dohkálaš boađus ja kurssa čađaheapmi buktá vejolašvuođa čálihuvvot Nationála dulkaregistarii (tolkeregisteret.no) E kategoriijas, mii lea registara vuolimus kategoriija.
Movt iskkadeapmi dáhpáhuvvá?
Go válddát iskkadeami Guovdageainnus, de don deaivvadat iskosjođiheddjiin, dárogielsensoriin ja sámegielsensoriin. Go šaddá vejolaš eará báikkis váldit iskkadeami, de galggat boahtit Sámi allaskuvlla ovttasbargoguimmiid iskosbaikái ja čađahit teastta Zooma/Teamsa čađa. Muhtomin sáhttá maid sensor oasseváldit Zooma/Teamsa čađa.
Álggos ovdanbuktá sensor teavstta dárogillii, maid don bájuhat sekveanssas sekvensii dulkagillii. Dan maŋŋil de ovdanbuktá nubbi sensor teavstta dulkagillii, maid bájuhat dárogillii. Iešguđet teavsttain leat 13 sekveansa main leat fáttát siskkobealde servvodaga ja dearvvašvuođa.
Dán liŋkkas oainnát OsloMeta filmma Guovttegielatiskkadeami birra mii čilge ollu (FUOM! Filbma lea dárogillii).
Guhká ádjána?
Lea biddjon 30 minuhta iskkadeapmái. Ii leat lohpi notáhtaid váldit, iige atnit veahkkeneavvuid.
Cevzen go?
Bohtosat árvvoštallot "dohkkehuvvon" dege "dohkketmeahttun". Oaččut e-poastta bohtosiiguin.
Movt ráhkkanan?
Geahča dan filmma Guovttegielatiskkadeami birra.
Sáhtát dieđusge maiddái aktiivvalaččat stuoridit sátneráju aviissaid sihke dárogillii ja dulkagillii lohkamiin. Áigeguovdilis sániid ja doahpagiid geahččat dearvvašvuođa birrasis, sosiálahálddašeamis, oahpahusas, riekteásahusaid birrasis ja bargoeallimis.
Ovdamearka Guovttegielatiskkadeamis (vižžon OsloMeta neahttasiiddus), galgá dulkojuvvot dárogielas dulkagillii:
Oaččo olbmás veahki
Sáhtát hárjehallat olbmáin. Son lohká dárogielas, ja don dulkot dan dulkagillii. Ja maŋŋil de dulkagielas dárogillii. Hárjehala fáhtet sisdoalu dain cealkagiin, ja bájut nu dárkilit go sáhtát. Dárkilvuohta boahtá árvvoštallojuvvot.
Geavat mediaid
Geavat prográmmaid rádios, tv:s, dahje YouTube maid čuojahat ja bissehat dan botta go jorgalat dárogillii dehe dulkagillii. Ii leat nu dehálaš makkár prográmma geavahat, nu guhká go beasat hárjehallat.
Balat go?
Máŋgasat soitet leat balus go galget Guovttegielatiskkadeami váldit. Ja dan mii ipmirdit. Muhto jus leat ráhkkanan bures, de it dárbbaš nu ballat.
Movt árvvoštallojuvvo Guovttegielatiskkadeapmi?
Sensorat árvvoštallet juohke sekveanssa dán ceahkkálasa mielde:
- Hui bures dulkon spiehkastemiid haga. (6 čuoggá)
- Veahá spiehkastagat dulkomis. (5 čuoggá)
- Eanet spiehkasteamit dulkomis. (3 čuoggá)
- Sisdoallu belohahkii jávkkai/Kandidáhtta ii nagodan dulkot visot. (1 čuoggá)
- Sisdoallu jávkkai/Kandidáhtta ii nagodan dulkot. (0 čuoggá)
Dasa lassin árvvoštallo dadjan, grammatihkka ja njuovžilisvuohta dán ceahkkálasa mielde:
- hui buorre / vuosttašgielatdásis. (90, 95 dahje 100 proseanta)
- čielga akseanta, muhto ipmirduvvo álkit / moadde grammáhtalaš feailla (75, 80 dahje 85 proseantta)
- muosehuhtti akseanta / muosehuhtti akseanta (55, 60, 65 dahje 70 proseantta)
Supmi čuoggáin rehkenastojuvvo prosentii ja lohkko guovtte geardde eanet go dadjan ja grammatihkka.
Jus boađus galgá dohkkehuvvot, de ferte nagodan unnimusat 80 proseantta goappat gielas.
Iskkadeami boađus bukto e-poastta bokte maŋŋil go iskkusvuorru lea čađahuvvon.
Guovttegielatiskkadeapmi olggobealde Guovdageainnu
Mii leat bargame dan guvlui ahte boahtte áiggis šaddá vejolaš váldit iskkadeami olggobealde Guovdageainnu.
Gáibádusat
Ohccit fertejit duođaštit dárogiel gelbbolašvuođa mii vástida oppalaš lohkangelbbolašvuođa (liŋkka).
Kurssat ja njuolggadusat
Kandidáhtat geat cevzet Guovttegielatiskkadeami ožžot fálaldaga váldit kurssa dulkka ovddasvástádusaid birra, dárogillii Kurs i tolkens ansvarområde (TAO), man OsloMet lágida:
Guovttegielatiskkadeami njuolggadusat
1. Guovttegielatiskkadeapmi lea njálmmálaš geahččaleapmi mii iská vejolaš dulkakandidáhtaid guovttegielatgelbbolašvuođa sámegielas ja dulkagielas.
2. Guovttegielatiskkadeami ulbmiljoavku leat sii geat háliidit gealbudahttit/kvalifiseret iežaset biddjot Nationála dulkaregistarii ja sii geat áigot beassat dulkaohppui.
3. Kandidáhtta ferte leat válddálaš dahje deavdit 18 dan jagi go vai beassá váldit Guovttegielatiskkadeami
4. Ohccit fertejit duođaštit sin dárogiel gelbbolašvuođa obbalaš lohkangelbbolašvuođa vuođul. (Ohccit fertejit duođaštit sin sámegiel gelbbolašvuođa dahje váldit sámegielgeahččaleami Sámi allaskuvllas).
5. Dat galgá máksot iežasoassi/divat Guovttegielatiskkadeami váldimii. Dieđiheamis ii sáhte luohpat, ja iežasoassi/divat ii mákso ruovttoluotta.
6. Ohcan iskkadeapmái sáddejuvvo Dieđiheapmi davvisámegiela guovttegielatiskkadeapmái / Påmeldingsskjema for Tospråktesten i nordsamisk (liŋkka) dalle go ohcanáigemearri lea rabas.
7. Jus lea buozas dan beaivvi go lea guovttegielatiskkadeapmi, de ferte addot doavttirduođaštus. Ja dát duođaštus ferte sáddejuvvot siskkobealde vahkku.
8. Ferte jagi, dahje guokte iskkusvuoru, mannan ovdal go sáhttá váldet Guovttegielatiskkadeami seamma gielas. Vai kandidáhtas lea áigi buoridit giellagálggaid.
9. Guovttegielatiskkadeapmi árvvoštallo dohkkehuvvon dahje ii dohkkehuvvon. Gáibiduvvo unnimusat 80 proseantta goappaš gielaiguin vai dohkkehuvvo boađus.
10. Guovttegielatiskkadeapmi ii leat ieš alddis okta eksámen dahje kvalifikašuvdna iige das addo teastaduođaštus ii ge diploma.
11. Kandidáhtat geat ožžot dohkkehuvvot Guovttegielatiskkadeami, ožžot fálaldaga váldit kursa Dulkka ovddasvástádusbirrasis (TAO-kursa liŋkka)
12. Dohkkehuvvon Guovttegielatiskkadeapmi ja TAO-kurssa čađaheapmi gealbuda biddjot Nationála dulkaregistarii E kategoriijas. Dán registara doaimmaha Integreren ja Máŋggabealatvuođadirektoráhtta (Integrerings- og mangfoldsdirektoratet (IMDi).
13. Guovttegielatiskkadeami boađus lea gustovaš 5 jahkái sisabeassangáibádussan innføring i tolking i offentlig sektor (30 oč) ja bachelor i Tolking i offentlig sektor (180 oč) ved OsloMetas sisaváldinnjuolggadusaid mielde, ja seammás Tolking i offentleg sektor ved Høgskulen på Vestlandet (hvl.no).
14. Sámi allaskuvllas lea vejolaš válljet sámegielaid dulkdárbbuid vuođul.
15. Guovttegielatiskkadeami sáhtát váldit Guovdageainnus Diehtosiiddas, dahje neahta bokte min ovttasbargoguimmiiguin.
16. Guovttegielatiskkadeapmi fátmmastuvvo Universiteahtta- ja allaskuvlaláhkii (Lov om universiteter og høgskoler (lovdata.no)). Njálmmálaš geahččaleamis ii sáhte váidit, gč. §5-3 (5), muhto kandidáhtta sáhttá sihtat ákkastallama, gč. §5-3 (1.3). Jus áigu čálalaččat, de ferte sihtat ovdal vahkku goliha
17. Iskkadeamis báddejuvvo vai sensorat sáhttet atnit ávkin das go sensurerejit. Báddi sihkkojuvvo go geahččaleamit nohket, ja dat ii sáhte adnot vuođđun ođđa árvvoštallamii.
18. Son guhte lea leamaš sensor, teakstadárkkisteaddji, dahje eará ládje lea gullevaš Guovttegielatiskkadeapmái eai sáhte váldit GGI dan áigodagas go sii leat gullevaččat dasa. Leat geatnegahtton dieđihit jus leat leamaš gullevaš dasa ovdal go válddát dan eará háve. Iskkadeapmi ii soaitte dohkkehuvvot de.
Gulahallanolmmoš:
Jus leat gažaldagat, váldet áinnas oktavuođa Joret Mihkkal Bals:in
E-poastta: [email protected]
Telefonnummár: +47 78 44 85 58
|
https://www.samas.no/se/a/barggat-go-vai-lea-go-dus-berostupmi-bargat-dulkan
|
Buvtta lea juogaman barggu boađus mii boahtá geavahussii. Sáhttá leat juoga mii ráhkaduvvo, huksejuvvo dahje fállojuvvo, dábálaččat mávssu ovddas. Go fitnodat ráhkada ovdamearkka dihte biktasa, de dat lea dihtolágan buvtta, muhto maiddái bálvalus leat buvtta.
Sáhttá juohkit buktagiid guovtti sadjái: Buvtta masa sáhttá guoskat ja buvtta masa ii sáhte guoskat. Guoskat sáhttá ovdamearkka dihte vissui, biilii, biergasii ja biktasii. Ovtta olbmo ja fitnodaga gaskasaš šiehtadus lea fas juoga masa ii sáhte guoskat. Bálvalusat gullet maiddái daid buktagiidda masa ii sáhte guoskat.
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Buvtta
|
Ella Holm Bull
Ella Holm Bull (riegádan golggotmánu 12. beaivvi 1929 Raavrevijhkes, jápmán čakčamánu 21. beaivvi 2006 Snoasas) lei sámegiel oahpaheaddji ja girječálli. Son lei dovddusin iežas áŋgirvuođaines lullisámegielas. Son válljejuvvui Norgga vuosttaš Sámediggái jagis 1989. Sámedikkis son ovddastii Oktasašlisttu Oarjelsámeguovllu Sápmelaččaid, Oarjelsámeguovllu válgabires. Sámedikkis doaimmadettiin son lei Sámedikkeráđi ja organisašunlávdegotti miellahttun. Holm Bull lei guhká Snoasa sámeskuvllas oahpaheaddjin. Ovttas professor Knut Bergslandain dagaiba soai Bergsland-Bull-riektačállima, lullisámi riektačállima jagis 1974. Go son jámi lei son juste bálkkahuvvon čállit "Sámi historjá Røyrvikas ja dan birrasis" (Den samiske historien i Røyrvik og omegn), ruhtaduvvon Davvi-Trøndelaga filkkadikki bokte.
Bálkkašumit
rievdat- Den første nordiske samiske språkpris, Gollegiella-bálkkašupmi jagis 2004:is. Vuosttaš davviriika sámi giellabálkkašupmi
- Oaččui vuosttaš Nord-Trøndelag fylkes kulturpris jagis 1982.
- Sámiráđi gutnibálkkašumi jagis 1996:as
- Jorgalanbálkkašumii Kultuvra- ja girkodepartameantta mánáid ja nuoraidgirjjálašvuođa bálkkašupmi jagis 1976:as jorgalanbarggustis govvagirjji "Jakob og Joakim" lullisámegillii.
Girjjalašvuohta
rievdat- ovttas Knut Bergslanddain lullisámi lohkkangirjji Lohkede Saemien (1974)
- Brorke (1984)
- Tsååbpe-niejlen jih Tsååbpe-baernien bijre (1984)
- Suhtjegh (1984)
- Ovmese veareldh (1985)
- ođđa almmuhus Saemien lohkeme-gærja av Knut Bergsland, Gustav Hasselbrink (1985). Vuosttaš almmuhus 1957:as
- Åarjel-saemien girjeráidu, lullisámegiella smávvaskuvlii (guhtta girjji bargogihppagiinr, Davvi Girji lágádus, 1984-)
- Manne joe maahtam lohkedh (1989)
- Jielije saemien (1996)
- Ov-messie darjomes (2000)
- Dejpeladtje muvhth vätnoeh jih vuekieh (2001)
Musihkka
rievdatSon almmuhii guokte skearru Iđut lágágusas:
|
http://se.m.wikipedia.org/wiki/Ella_Holm_Bull
|
Latest news
- Jobber du som tolk eller har du interesse i å jobbe som tolk?
- Utvikling av nye undervisningstilbud med 3D-teknologi
- Vertssamarbeid mellom Samisk høgskole og Kautokeino kommune
- Samisk utdanningskonferanse: nye frister
- Min birrasat konferanse er åpnet for påmelding
- Samers helseforhold
- Oahppu ii deatte (utdanning tynger ikke) podkast - ny episode hver uke
- Samisk kulturarvs plass i forhold til globale utfordringer
- Studieprogrammer høsten 2024
Kvalitehtaovdánahttin skuvllas - lávdegoddi nammaduvvon
Ráđđehus lea nammadan lávdegotti mii galgá čielggadit geahččalemiid ja raporterengáibádusaid ja duođaštusaid mat adnojit skuvllas. Dan almmolaš lávdegotti buoridanevttohusat galget leat veahkkin skuvllaide go galget bargat eambbo systemáhtalaččat ovdánahttit kvalitehta skuvlafálaldagas.
Sámi Lohkanguovddáža jođiheaddji Karen Inga Eira lea nammaduvvon lahttun lávdegoddái, man professor Tine Sophie Prøitz galgá jođihit. Lávdegottis leat oktiibuot 11 lahtu.
Lávdegoddi galgá ovddidit Norgga Almmolaš Čielggadeami guovtti oasis:
- Okta oassi mii čilge dálá vuogádaga nanu beliid ja hástalusaid. Dat oassi galgá geigejuvvot ráđđehussii álggugeahčen 2023.
- Váldooassi mas evttohuvvojit rievdadusat. Dat oassi galgá geigejuvvot čakčat 2023.
|
https://www.samas.no/nb/node/5479?page=3
|
Nils Henrik Sikku muitala, ahte Johkamohki dálvemárkanat leat Guovvamanus ja dat leat stuorra dáhpáhus dien guovllus. Nubbin á??in gullat, ahte viimmat almmustuvva ruo?a-sámi-ruo?a sátnegirji ja dan leat ollugat juo vuordán. Doaimmaheaddji: Nils Pajuranta
Einar Roska lea Yle Sámi sáttaáirras Unjárggas. Dán vuoro gullat makkárin oidno luondu mearragáttis dál ja sáhka la maiddái searala? ?uoigiid ja ?eahpes miellenjuikejeaddjiid birra. Doaimmaheaddji: Jouni Aikio.
Gollegiella 2012 bálkka?umi oa??uiga gieddasámi nissonat Nina Afanasjeva ja Aleksandra Antonova. Murmanskkas ledje dokumenta ja tv-filbmafestiválat. RAIPON dilli ovdan maid Ruo??a medias, muhto earaláhkai go Skandinavias. Doaimmaheaddji: Nils Pajuran
|
https://web.archive.org/web/20121003043219/http:/areena.yle.fi/radio/1450288
|
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Sámi allaskuvlla ođđa stivra
Dál lea Sámi allaskuvlii nammaduvvon ođđa stivra 1.8.23-31.7.27 áigodahkii. Universitehta- ja allaskuvlalága §9-4 vuođul nammadit Máhttodepartementta ja Sámediggi goabbánai guokte fástalahttu ja ovtta várrelahttu.
Sámediggi lea nammadan:
- Mette Anti Gaup
- Idar Peder Kintel
- Sara Marja Magga lea várrelahttu.
Máhttodepartementta lea nammadan:
- Toril Johansson
- Tor Saglie
- Christina Storm Mienna lea várrelahttu.
Sámi allaskuvlla bargit leat válljen čuovvovaš stivralahtuid áigodahkii 1.8.23 – 31.7.27. (UH-lága § 9-4 (1)):
Fásta fágavirggehasaid válgabiires:
- Mai Britt Utsi
- Lovisa Mienna Sjöberg lea várrelahttu.
Teknihkalaš ja hálddahuslaš virggehasaid válgabiires:
- Berit Anne A. Sara Triumf
- Lisa Baal lea várrelahttu.
Gaskaboddosaš fágavirggehasaid válgabiirres (Gaskaboddosaš fágavirggehasat válljejuvvojit jahkásaččat, (UH-lága § 9-4 (2)):
- Ole Anders A. Turi
- Sini Kristina Rasmus lea várrelahttu.
Studeanttat válljejit guokte fástalahtu + várrelahtuid čakčat 2023.
Studeanttat válljejuvvojit jahkásaččat, (UH-lága § 9-4 (3))
Rektor ja prorektor leaba válljejuvvon ovdal bargiidválgga.
- Rektor Liv Inger Somby. Rektor lea stivrra jođiheaddji, UH-lága § 10-2 (a.)
- Prorektor Sámmol Valkeapää. Stivrra nubbinjođiheaddji seamma § vuođul.
Allaskuvlastivrras leat 11 stivralahtu. Dál leat 9:s sajis ja váilot dušše guokte studeanttaid áirasa.
|
https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvlla-odda-stivra
|
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Dál lea vejoláš ohcat Sámi Ofelažžan
Dála Sámi ofelaččat leat dál loahpahišgoahtán sin doaimmaid ja nu lea fas áigi gávdnat ođđa ofelaččaid. Eli Karianne V. Hætta, Ellen Karen Inga Skum ja Vanja Tørresdal muitalit sis lea leamaš earenoamáš jahki go leat doaimmahan ofelaš bargguid.
- Ofelažžan beasat oahpásmuvvat iežat riikkain dan botta go muitalat váibmo ášši birra. Dat lea duođai niehku, muitala Eli Karianne.
Ellen Karen Inga ja Vanja Tørresdal leaba ovttaoaivilis. Soai muitaleaba ahte dat jahki lea leamaš hui earenoamáš ja ávžžuheaba olbmuid ohcat.
- Don beasat deaivat nu ollu iešguđetlágan olbmuid miehta Norgga. Seammás lea dat jahki hui gelddolaš maid it gal boađe vajálduhttet, dadjá Vanja.
Sámi ofelaš lea fálaldat, mas njeallje sámi nuora logaldallet sámiid birra, mii doaibmagođii 2004 rájes. Ofelaččat johtet viidát deaivvadan dihte eará nuoraiguin ja sii fitnet skuvllain ja eará arenain gos leat nuorat. Ohcanáigemearri dása lea geassemánu 1.beaivvi 2019.
Ofelaččaid doaimmat
Ofelaččat logaldallet vuosttažettiin joatkkaskuvllain miehtá Norgga, muhto sáhttet maid logaldallat eará skuvllain (nugo nuoraid- ja mánáidskuvllain), oahpaheaddji studeanttaide ja doppe gos lea dárbu eanet dieđuide sámiid birra. Sii leat čađahan oahpu Sámi allaskuvllas ovdal go johtigohtet ja leat dáinna lágiin bures ráhkkanan. Iešguđet ofelaš oačču 213 000,- ruvnnu rádjái stipeandda skuvlajahkái 2019/2020. Dása lassin čađahit vel kurssa "Samisk kultur- og samfunnskunnskap" mii addá 15 oahppočuoggá čakčat ja 15 oahppočuoggá giđđat. Ođas dán jagi lea ahte ofelaččat ožžot vel 30 oč ofelašdoaimma ovddas. Oahppu lágiduvvo Sámi allaskuvllas Guovdageainnus.
Eanet dieđuid Sámi ofelaččaid birra ja ohcan dieđuid gávnnat dáppe dahje Facebookas "Samiske veivisere".
Sádde ohcama oktan CV:in, bargo-ja oahppoduođaštusaid kopiijaiguin ja 3 referánssain elektruvnnalaččat dása: [email protected] . Merke e-poastta "Sámi ofelaččat". Čáles maid leago dus vuoddjinkoarta vai ii.
Oktavuođa dieđut:
Ráđđeaddi Sámi allaskuvllas Marie Elise Nystad tlf. 78 44 85 32 / 950 52 984
E-boasta: [email protected]
Ohcanáigemearri lea geassemánu 1. beaivvi 2019.
|
https://www.samas.no/se/a/dal-lea-vejolas-ohcat-sami-ofelazzan?page=2
|
-
Álbmotmeahcit
- Bállás-Ylläsduottar
- Leammi
- Urho Kekkonen
-
Eará guovllut
- Anár
- Geavu luonddumeahcci
- Heahttá
- Mallá luonddumeahcci
- Soabbada luonddumeahcci
-
Historjáčuozáhagat
- Čearddalašduovdagat
- Gáppe-Jon báikki ássangieddi
- Jyppyrä godderokkit
- Lohtu nuortalašgiettit
- Struve gollosa
- Matti Musta stohpu
- Raappana gámme, historjá
- Rájijovsseba gieddi
- Rumakuru boares gámpá
- Sállevári bigálusbáiki
- Šuoma nuortalašgieddi
- Šuomaruovttu boares gámpá
-
Johtolagat
- Anárjávrri čáhcejohtolagat
- Finnmárkkubálggis, 35 km
- Heahttá-Bállás-johtolat, 50 km
- Kalohttageinnodat, 800 km
- Njellima suvdinrenne čázádatjohtolat
- Njuohttejohka, 40 km
- Piilola bálggis, 35 km
-
Luondduguovddážat
- Avvil
- Bállásduottar
- Davvi-Sápmi
- Duottar-Sápmi
- Gilbbesjávri
- Haltia
- Pyhä-Luosto
- Suovvaguoika
- Ylläsduottar
-
Sámi meahcceguovllut
- Báišduottar
- Bátneduottar
- Bievrrašjávri
- Bulju
- Čárbmoaivi
- Darvvátvárri
- Gálddoaivi
- Giehtaruohtas
- Muotkkeduottar
- Váhčir
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Vánddardeapmi boazodoalloguovllus
Lappis, Guossámis, Kainuus ja Davvebađaeatnama davveosiin vánddardat boazodoalloguovllus dahjege bohccuid ruovttobálgosiin ja boazodoalliid bargosajis. Boazodoalloguovllu davveoassi lea earenoamáš boazodoalloguovlu, ja Anár, Ohcejohka ja Eanodat ja Soađegili davveoassi maiddái sámiid ruovttuguovlu, gos boazodoalus lea stuorra mearkkašupmi. Kultuvrra ja árbevieruid geahččančiegas boazu lea mihtitmeahttun dehálaš ja buktá maiddái láibbi eatnatlohkosaš bearrašiidda ja bajásdoallá máŋggaid davvi giliid ealaskassan. Boazodoalloguovllus bohccot besset friddja guohtut ja boazodoallit lihkadit boazobargguin mohtorfievrruiguin.
Vánddardeaddji garvá
Divttáthan leat bohccuid ráfis. Boazu lea árgi ja dávjá garvá olbmo. Lahkonan olmmoš buktá bohccuide badjelmearálaš streassa, mii eandalii garra dálvediliin sáhttá leat várálaš. Loahppagiđa guotteha áigge lea eandalii dehálaš garvit bohccuid guhkes mátkki duohken. Báhtareami váibadan guoddi áldu dahjege njiŋŋálasboazu sáhttá reitot álkit.
Čavčča ragatáigi bidjá bohccuid johtui giiváseappot go dábálaččat. Dalle varris bohccot sáhttet navdit du soakŋogilvvohallin, ja dalle lea buoremus bissut guhkkeleappos bohccuin.
Boazodoallit johtet boazobargguin njealje- ja guđajuvllagiiguin ja skohteriiguin ee. čohkkedettiin bohccuid bigálussii. Muhtumin čohkkenbargguin sáhttet ávkkástallat maiddái helikoptera. Jus gárttat fáhkkestaga guovdu ealu, biso báikkistat dassái go eallu lea mannan meattá. Muhtun bálgosiid jođus lean boazobargguid sáhttá gávdnat dieđu čujuhusas www.porotyöt.fi, suomagillii.
Giddethan boazoáiddiid verráhiid
Boazodoalloguovlu lea juhkkojuvvon 54 bálgosii dahjege boazodoalloovttadahkii. Boazoáiddiiguin eastadit bohccuid beassama nuppi bálgosa guvlui. Maiddái bálgosa siste sáhttet leat áiddit guohtonguovlluid gaskkas. Áiddiin lean verráhiid galgá muitit giddet, jus dat ledje juo álggus gitta. Jus bohccot besset nuppi bálgosa beallái, šaddá das bálgosii gollu ja lassebargu. Muhtumin verráhat sáhttet leat maiddái namalassii rahppojuvvon, ovdamearkan guohtunlotnašuvvanáiddiin. Dalle verráhiid galgáge guođđit rabas.
Beatnagat ja bohccot
Beatnagiid veaddimis ásahuvvo meahcástanlágain ja ortnetlágain. Luonddusuodjalanguovlluin, dego álbmotmehciin ja luonddumehciin beana galgá leat álo gitta. Spiehkastahkan lea davvi álbmotmehciin báikkálaš ássiid ávkkástallan ja boazobargguin lean beatnagat.
Bohccuin movttiidan beana sáhttá váibadit ja vearrámus dáhpáhusas goddit eandalii smávva miesi. Beana sáhttá hehttet boazobargguid háddjemiin ealu, dalle boazobargiid bargu manná duššás. Boazu ballá beatnaga ja reagere dasa dego spirii. Ále dalle lahkon bohccuid beatnagiin, ja fuolat, ahte beana ii beasa veaiddalassii.
Boazobarttat
Boazodoallit lihkadit earálágan boazobargguin birra jagi. Máŋggain guovlluin leat boazodoalu doarjjabáikkit, dego boazobarttat, mat sáhttet leat rabas ja vánddardeaddjiid anus. Oassi sáhttet leat lohkkaduvvon. Boazobarttat leat boazodoalliid oamastusas, ja lohkkaduvvon barttaid ja daid šilljobiriid privasitehta galget johttit gudnejahttit.
Almmut boazoisidii jápmán bohccos
Jus áiccat jápmán dahje lápmašuvvan bohcco, almmut das boazoisidii. Maiddái heahteguovddážii sáhttá dahkat almmuhusa, jus dus eai leat bálgosa oktavuođadieđut. Váldde bajás gávdnanbáikki nu dárkilit go vejolaš, ja sáhtát maiddái merket báikki muhtun vugiin. Ále váldde bohccos maidige mielde, ovdamearkan beljiin lean piltamearkkaid dahje čeabetbáttiid, muhto jus das leat juoga identifisereme álkidahttán mearkkat, váldde daid dieđuid muitui. Govva rohpas álkidahttá ee. jápminsiva čielggadeamis.
Máŋggat bálgosat mákset jápmán dahje lápmašuvvan bohcco almmuheamis smávva buhtadusa váivvi ovddas. Bálgosiid ovttastusa siidduin lea doaibmaráva jápmán bohcco gávdnamis www.paliskunnat.fi/py/kuollut-poro, suomagillii.
|
https://www.lundui.fi/boazodoalloguovlu
|
ámedikki ságadoalli Tiina Sanila-Aikio jáhkká sámedikki beassat mielde Suoma ráđđehusráđđádallamiidda. Virggálaš ráđđehusráđđádallamat álget válborvahkus.
Sámediggi lea ovttas iežas lávdegottiiguin ráhkkanan ráđđádallamiidda olles dálvvi. Sámediggi lea čohkken listtu áigeguovdiliš sámeáššiin, maid gáibida ođđa ráđđehusprográmmii. Okta dehálamos áššiin lea sápmelaččaid vuoigatvuohtasajádaga nanosmahttin, ovddideapmi ja buorideapmi láhkaásaheamis, muitala sámedikki ságajođiheaddji Tiina Sanila-Aikio.
– Válmmaštallanbargu lea álggahuvvon dálvet lávdegottiin, dan vuođul stivrra čoahkkimis mii čállit evttohusa, mas leat áigeguovdilis sámeáššit ja daid birra dalle sávvamis ráđđehusráđđádallamiin dasto hupmet. Dehálamos ášši lea sápmelaččaid vuoigatvuođasajádaga nanosmahttin, ovddideapmi ja buorideapmi láhkaásaheamis, dadjá Sanila-Aikio.
ILO-soahpamuša ratifiseren ulbmiliid njunnožis
Sanila-Aikio ii oainne siva dasa, manin sámediggi ii livčče mielde ráđđehusságastallamiin, go sápmelaččat ledje mielde ráđđehusprográmma ovddit ráđđehusbajisnai.
– Mun in oainne siva dasa, ahte mii eat beasašii dohko vuohon. Ja mun oainnán ahte dat geat leat Lappi válgabires beassan dál riikkabeivviide, sii leat seammás maid sápmelaččaid áššiid vuodjime riikkabeivviin. Gal dan vuođul mis galggašii leat vuoigatvuohta leat doppe mielde ja dieđusge dathan gáibida barggu, Sanila-Aikio dadjá.
ILO-soahpamuša ratifiseren bázii mannan ráđđehusbajis ratifiserekeahttá ja dan livččii dehálaš oažžut čađa boahtte válgabajis.
– Okta ášši mii lea njunnožis lea ILO-soahpamuša ratifiseren, dat bázii mannan válgabajis beavddi ala muhto das lea dieđusge ollu bellodagain gitta ja go boahtte ráđđehus boahtá nu mun duođai sávan ahte sii atnet sámeáššiid dehálažžan.
G√°ibida konkrehta doaimmaid
Sanila-Aikio gáibida stáhtas konkrehtalaš doaimmaid sámeáššiid buorrin.
– Gal dat, ahte min boahtteáigi ii leat nu sihkkarastojuvvon,ahte mun sáhtášin ovdamearkka dihtii dadjat ahte nuortalašgiella eallá ain vihttalot jagi geažes. Ahte mii dárbbašit doaimmaid, dakkár konkrehtalaš doaimmaid. Ja doaimmaide galgá leat doarvái ruhta, dan ruhtadeamis dat lea leamaš gitta, Sanila-Aikio dadjá.
– Ovdamearkka dihtii mannan válgabajis dohkkehedje sámegiela ealáskahttinprográmma, dat vuođđojurdda lea dahkkon, muhto resurssaid eai leat addán dađe várás.
Tiina Sanila-Aikio oaidná, ahte mannan válgabajis sámefidnut ovdánedje, daningo dat ledje mielde ráđđehusprográmmas. Sanila-Aikio sávváge, ahte dálá sámediggi basttášii oažžut sámeáššiid vuot ráđđehusprográmmii mielde, vai čuovvovaš sámedikkis livččii vejolašvuohta joatkit barggu ain ovddosguvlui.
– Jos jurddaša sámedikki, nu dát válgabadjihan nohká dan jagi loahpas ja jurddan lea ahte čuovvovaš sámediggi joatká daid áššiid vuodjima ain.
|
https://yle.fi/a/3-7944633
|
Latest news
- School sessions and gatherings autumn 2022
- 6 good reasons to study at Sami University of applied sciences
- Cooperation agreement signed
- Call for abstracts: Landscape Practices Conference
- New student ambassadors for Sámi University of Applied Sciences in Russia
- Inga Juuso – Tribute concert: Free tickets for students at Sámi University of Applied Sciences
- Welcome to register to the online part of the Sámi Education Conference 2021
- Start of studies autumn 2021
- The application deadline for autumn semester studies 2021 has been extended!
Searvva allaskuvlastivrii
Allaskuvlastivra lea Sámi allaskuvlla bajimus orgána ja mas lea bajildas ovddasvástádus buot doaimmaid ovddas. Doppe váldojit strategalaš mearrádusat nugo ovdamearkka dihte bušeahtta, makkár oahppoprográmmat galget álggahuvvot jna.
Stivraláhttun beassá leat mielde váikkuheame ja olu oahppat jođiheami birra. Dasa lassin oažžu jahkásaš honorára (60.000 ruvnno) ja honorára juohke stivračoahkkima ovddas (10.000 ruvnno). Allaskuvlastivrras leat njeallje fásta čoahkkima jahkái.
Dán vuoru galget studeanttat ja gaskaboddosaš fágabargit válljet láhttuid. Studeanttaid gaskkas válljejuvvojit guokte láhttu ja gaskaboddosaš fágabargiid gaskkas okta.
Áigemearri evttohit stivraláhttuid lea 26.9.2019, ja válggat čađahuvvojit 10.10.2019 rádjái.
Loga Sámi allaskuvlla válganjuolggadusaid dás.
|
https://www.samas.no/en/node/4587?page=3
|
Olggosoaidnin
Amanda Kernell (riegádan čakčamánu 9. beaivvi 1986 Ubmis) lea Ruoŧa-Lullisámi filbmarešissevra ja mánusčálli.[3] Son lea eanemus dovddus iežas vuosttaš guhkesfilmmain Sameblod, mii lea vuoitán máŋga bálkkašumi.[4]
Amanda Kernell (riegádan čakčamánu 9. beaivvi 1986 Ubmis) lea Ruoŧa-Lullisámi filbmarešissevra ja mánusčálli.[3] Son lea eanemus dovddus iežas vuosttaš guhkesfilmmain Sameblod, mii lea vuoitán máŋga bálkkašumi.[4]
|
https://se.wikipedia.org/wiki/Amanda_Kernell
|
Jikŋon 2 Originála filmma lávlagat leat almmuhuvvon Spotifyis ja YouTubas.
Jikŋon 2 saamenkielinen soundtrack on julkaistu Spotifyissa ja YouTubessa.
Govva/kuva: Váldon Spotifys/kuvakaappaus
Jikŋon 2 Originála filmma lávlagat leat almmuhuvvon Spotifyis ja YouTubas.
Jikŋon 2 saamenkielinen soundtrack on julkaistu Spotifyissa ja YouTubessa.
Govva/kuva: Váldon Spotifys/kuvakaappaus
|
https://miisearvi.wordpress.com/tag/elin-kristina-oskal/
|
Latest news
- Biejjielåhkoe 2022
- Čállot! Tjállup! Tjaelebe!
- Artihkele maanaj gïelen bïjre
- "Bealketje, bealketje, gusnie leah?" - animasjovnefilme
- Gïelevåhkoe 2021
- Filme domtesi bïjre åarjel- jïh julevsaemien gïelesne
- Saemien maanagïertekonferaanse 2021
- Biejjielåhkoe 2021
- Jåvlebiejjielåhkoe - Basádisrijmmo - Juovlakalenddar 2020 - 23
Home
Dál lea Ágorii ráhkaduvvon resursagirji mas leat ollu gielladoaimmat árvaluvvon.
Ágor lea giellaáicanreaidu mánáidgárdái. Sámi lohkanguovddáš lea dál doaimmahan Ágorii resursagirjji, mas leat árvalusat ollu gielladoaimmaide. Doaimmat Ágorii leat ráhkaduvvon movttidahttit, boktit áŋgirvuođa ja maiddái leat ovdamearkan mánáidgárddi giellabargui. Girjji árvalusat čájehit oktavuođa giela áicama ja gielladoaimmaid gaskkas.
-Mii sávvat ahte mánáidgárddit oidnet árvvu dán reaiddus ja ávžžuhit sámegielat mánáidgárddiid váldit atnui gielladoaimmaid mat almmuhuvvojit buktagis. Lea dárbbašlaš ahte sámegielat mánáidgárddit ožžot lasi veahkkeneavvuid beaivválaš barggus ovddidit mánáid giela, lohket Sámi lohkanguoža bealis Berit Anne Bals Baal, Sárá Elle Eira Heahttá, Randi Juuso geat leat bargan buktagiin. Girji lea oažžumis Davvi girji lágádusas. Ágorii gielladoaimmat lea vuos almmuhuvvon davvisámegillii, muhto sihke julev- ja lullisámegillii lea ráhkaduvvome seamma girji.
|
http://lohkanguovddas.no/sma/node/341?page=1
|
Latest news
- Cinema premiere
- We are at Tråante2017 in Trondheim
- ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
- Meet the new director
- Sámi School History Conference 2016
- Join the Master programme in Indigenous Journalism
- Sámi University of Applied Sciences offers PhD program in Sámi language and literature
- Journalists gathered on Inclusive Journalism
- Go on a north2north exchange, spring 2016!
QR - kodat njoammumiid vuohttin oktavuođas
Dán čavčča leat buot čohkkánsajiide Sáhkaskáiddis ja luohkkálanjaide biddjon QR – kodat. Čoahkkinlanjaide ja eará lanjaide lea koda biddjon uksii. Ulbmil dainna lea erremiid njiedjat jus čuožžila njoammun.
Dat lea dušše suohkanváldodoavttir gii sáhttá váldit dan mearrádusa muhtima isoleret dahje erret, muhto Sámi allaskuvla veahkeha dovdáhit luohkkáid dahje joavkkuid geat soitet leamašan njoammunguoddi lahka.
Ná vieččat QR – áppa:
- Viečča NOA oppmøte – áppa Anroid dahje iOS reaidduide.
- Vállje Logg inn med Microsoft.
- Logge sisa iežat Sámi allaskuvlla IT – kontoin. ([email protected])
- Vállje Godta go dohkkehit NOA áppa lobiid.
- Mieđit áppa njoammun vuohttumii.
Registrere saji:
- Stárte NOA – áppa.
- Vállje Sjekk inn med kamera.
- Skánne QR – koda čoahkkinsajis/uvssas (dahje čále).
Dat lea hui dehálaš ahte don válljet Logg inn med Microsoft ja geavahat Sámi allaskuvlla IT – konto.
Registrerema dagat dušše oktii. Muitte fal registreret juohke háve go manat ođđa oahpahuslatnjii.
Dáhtát vurkejuvvojit 3 vahkku ovdal go sihkkojuvvojit.
|
https://www.samas.no/en/node/5207?page=7
|
Giellaoahpalaš áigi dahjege tempus lea finihttavearbbaid sojahankategoriija, gii muitala goas vearbba albmabuktán dáhpáhus lea dáhpáhuvvon hupmanáiggi ektui dahjege namuhuvvon áiggi ektui.
Sámegielas leat guokte ovttageardásaša áigihámi:
- Cantaré el divendres. Bearjadaga lávllun.
Dálá ja vássán áiggi geavahuvvojit váldovearbban veahkkevearbba (omd. leat) lassin eará áigihámiid dahkamis:
- Mu eatni lea bargan dutkin universitehtas. (perfeakta)
- Mu eatni lei bargan dutkin universitehtas. (pluskvamperfeakta)
|
https://se.wikipedia.org/wiki/%C3%81igi_%28giellaoahpala%C5%A1%29
|
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Kulturmeassut Guovdageainnus
RiddoDuottarMusea Guovdageainnu gilišilju, Árbediehto-prošeakta, Sámi allaskuvla, Guovdageainnu suohkan ja Guovdageainnu historjjásearvi lágiidit dáid beivviid kulturmeassuid Guovdageainnu gilišiljjus.
Dát dahkkojit kulturmuitobeivviid oktavuođas ja álge ikte 11.09 ja bistá ihttážii 13.09.14.
Teahter čájálmas
Odne bearjadaga eahkeda diimmu 18:00 rahppasa teahter káfea Bonggo viesus, Gilišiljjus ja diimmu maŋŋá 7A luohkás lea čájálmas "Skuvla dáruiduhttináigge".
Eanet prográmma ektuid ja mii dáhpahuvva boahtá vuollelis.
Suohttasat
Quiz gilvu lágiiduvvo "Gonagas Haralda bálgá" mielde, gosa lea ea.ea. ceggejuvvon čilla láddogáddái.
Árbediehto-prošeakta ja Sámi allaskuvlla oahpaheaddjioahpu studeanttat lea leamaš mielde čállime diehtoárkkaid ja Quiz-gažaldagaid maid ulbmil lea gaskkustit árbevirolaš máhtu ja dieđuid kulturmuittuid birra skuvlaohppiide.
Árbediehto-prošeavtta filbma "Giđđalodden- dat lea dego darvánan varrii" čájehuvvo gilišiljus olles kulturmuitobeivviid. Doppe čájehuvvojit nai boares govat Guovdageainnus maid Guovdageainnu gilišilju lea ožžon iešguđetge govvejeddjiin ja ásahusaiguin.
Prográmma
Bearjadaga dii 18.00:
• 7A luohkás lea čájálmas: «Skuvla dáruiduhttináigge" (Bonggo vieso luhtte) dii. 19.00
• Teater kafeá rabas dii. 1800-20.00 (Bonggo viesus
Lávvordaga dii 12.00-18.00:
• Árbediehto-prošeavtta filbma "Giđđalodden- dat lea dego darvánan varrii" čájehuvvo boares internáhtas
• Dološ govat čájehuvvojit boares internáhtas
• Dihtet go..? ja Quiz «Gonagas Haralda bálgás»
• Čájahus «Mun fárren/Jeg flytter» gilišilljus. Dáiddár lea Geir Backe Altern.
Quiz-árkka ja kártta oažžut museas. Vástit gažaldagaid ja leage mielde vuoittuid vuorbádeamis. Vástádusaid bijat vilges poastakássii mii musea olggobealde.
|
https://www.samas.no/nb/node/550?page=1
|
ámemusea ohcá Sámi kulturbirasovttadahkii arkeologa sadjásačča
Bearjadat 18. Miessemánnuta 2018, 12.40Sámemusea Siida lea Suoma sámiid álbmotmusea ja riikkadási spesiálamusea. Sámemusea ohcá Sámi kulturbirasovttadahkii arkeologa sadjásačča áigodahkii 8.8.2018-31.5.2019 arkeologa vejolaš oahppofriddjavuođa dihtii
Arkeologa dohkálašvuođagáibádussan lea bajit allaskuvladutkkus, váldoávnnasin arkeologiija. Arkeologa ovddasvástádussan lea suodjalit sámeguovllu arkeologalaš kulturárbbi ja dikšut eiseváldedoaimmaid. Arkeologa oassálastá maiddái Sámemusea Siidda čájáhusdoibmii ja dáhpáhusbuvttadeapmái.
Dán barggus galgá leat hárjánupmi dološbázahusregistara deavdimis, eiseváldedoaimmain, cealkámušain ja eanadatdárkkistemiin. Sámi kulturárbbi, guovllu eiseválddiid ja čanusjoavkkuid dovdamuš ja eanadathárjánupmi sámeguovllus buoridit barggu dikšuma lihkostuvvamis. Atnit árvvus gulahallan- ja sosiálalaš dáidduid ja museasuorggi bargohárjánumi. Sámegiela máhttu gehččojuvvo ánsun.
Bálká boahtá Sámemusea bálkávuogádaga mielde.
Veahkehat vistti oažžumis.
Ohcamušat galget sáddejuvvot 5.6.2018 dbm 16.00 rádjai čujuhussii: Rekrytteren, Sámemusea Siida, Inarintie 46, 99870 Anár dahje šleađgapoastta mielde čujuhussii [email protected]. Friddjahápmásaš ohcamuššii galgá laktit juogo ánsologahallama dahje doarvái vuđolaš duođaštusmildosiid.
Diđoštallamiidda vástida arkeologa Eija Ojanlatva, [email protected].
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, [email protected], www.siida.fi
|
https://web.archive.org/web/20190410080558/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat/smemusea-ohc-smi-kulturbirasovttadahkii-arkeologa-sadjsaa
|
ámedikki ođđa válgabaji 2016–2019 rahpandoalut Sajosis, Anáris eai geasuhan nu olu olbmuid go lávejit.
Sámedikki dieđuid mielde báikki alde ledje sullii 100 guossi. Yle Areenas doaluid gehčče sullii 900 olbmo.
Anárlaš duojár Petteri Laiti gávnnai dasa lunddolaš čilgehusa.
– Orru ahte leat uhccán dál asttan boahtit, go Deanus lea maŋimuš beaivi golgadeamis obba dán geassái. Dat leat luosaid dieđus bivdimen ja doaivvu mielde luosaid goddetge, árvala Laiti.
Olbmot váillahedje Niinistö
Suoma S√°medikki v√°lgabadji rahpan juohke njealj√°t jagi √°vvuduvvo √°lo stuorra doaluiguin.
Njeallje jagi dassái Suoma dásseválddi presideanta Sauli Niinistö lei mielde rahpamis, muhto dán háve son ii asttan boahtit.
Olbmot gal v√°illahedje su.
– Na galhan dan lei sáhttit finadit nugo earátge. Girdihan lea ja sushan lea suihkukone. Dat lei sáhttit finadit. Son lei geargat vel muđuige doppe ávvudit, ahte ii dat das lean gal gitta. Dat lei dieđus dat, ahte dat ii lean nu gearggus vuolgit ohpihii dáppe fitnat, oaivvilda Petteri Laiti.
Njeallje jagi dassái Anáris lei maid riekteministtar Anna-Maja Henriksson (ráb). Jagis 2008 Sámedikki rabai presideanta Tarja Halonen dilálašvuođas, mii lágiduvvui Ohcejogas.
Kansliijahoavda ovddastii st√°hta
Suoma presideanta ii lean Sámedikki doaluin, daningo son lei oktanaga hupmamin suopmelaš-ugralaš álbmogiid máilmmikongreassa Lahtis Mátta-Suomas.
Su sajis ledjege sádden Anárii riekteministeriija kansliijahoavdda Asko Välimaa.
– Na maid mun dál dajašin. Doaivvu mielde mun maid dohkkejin muhtin muddui. Dieđusge leat olu eará manut dain min oaivámušaiguin. Dásseválddi presideantta lei vissa dáppe njeallje jagi dassái, nu sus lei varrá juoga eará prográmma. De fas min ministtar Jari Lindström (vs) dikšu guokte ministeriija. Susge ledje eará plánat ja nu mearridedje mu sáddet deike, Välimaa dadjá.
Livčče sávván juobe ministtara oaidnit
Helssetlaš Ida-Maria Helander lei maiddái behtton, go presideanta Niinistö ii lean boahtán rahpandoaluide.
Son livččii sávvan oaidnit Anáris juobe ministtara.
– Dáppe ii lean presideanta iige ministtarge. Gal dat mu mielas addá vehá fuones gova, ahte min doalut eai leat nu dehálaččat. Vehá dakkár ártegis dovdu bázii, Helander dadjá.
Áššis eanet duorastaga tv-ođđasiin!
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/olbmot_vaillahedje_presideanta_niinisto_samedikki_20162019_rahpamii/8960836
|
Gestagena p-piller
Gestagenpillererat sisttisdollet dušše gestagenahormona. Danin eai leat das duođalaš liigeváikkuhusat nugo varrabunccit dahje vuoiŋŋaščaskkástat. Dat doibmet nu ahte hormonat mannet varrii čoliid bokte ja eastadit monneluovvaneami. Muhtumat gohčodit gestagenpilleriid minipillerin, muhto lea dušše okta minipilleršládja ja dan namma lea Conludag.
Vardin gestagenpilleriin
Oallugiin geat váldet gestagenpilleriid nohká vardin oalát. Muhtumiin lea dábálaš vardináigodat, ja muhtumiin lea vardin jeavddaheapme. Vardimat sáhttet váivvidit, muhto dat eai leat várálaččat.
Gáldot: Sex og samfunn
|
https://amathea.no/se-no/min-balvalusat/prevensuvdna/prevensuvnnat/gestagena-p-piller/
|
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Allaskuvlla stivrii ođđa studeantaáirasat
Mikkel Rasmus Logje ja Berit Marie E. Eira oaččuiga eanemus jienaid ja leaba nuládje válljejuvvon áirrasat Sámi allaskuvlla stivrii.
Sergey Gavrilov šattai goalmmádin, eanemus jienaid ektui ja lea válljejuvvon vuosttaš várreláhttun.
Karen Marit V. Siri lea válljejuvvon nubbin várreláhttu.
Válggaide servet 55 studeantat.
Guokte jiena bohte báberhámis muđui ledje 53:as jienastan neahta bokte.
Karen Marit V. Siri oaččui 4 jiena.
Sergey Gavrilov oaččui 12 jiena.
Berit Marie E. Eira oaččui 14 jiena.
Mikkel Rasmus Logje oaččui 25 jiena.
|
https://www.samas.no/se/allaskuvlla-stivrii-odda-studeantaairasat
|
Bagadalli Suvi West dokumentára Eatnameamet lea vuoitán Ruonáeatnamis Nuuk riikkaidgaskasaš filbmafestiválas dahje NIFF:s buoremus dokumentára bálkkašumi.
Festivála loahpahanseremoniija lea oaidninláhkai Nuuk riikkaidgaskasaš filbmafestivála Facebook -siidduin. Seremoniijas West giitá video bokte olles bargojoavkku beales buot duopmáriid ja sin, geat leat geahččan filmma. Son maid muitala, ahte filmma leat dahkan lagabui guhtta jagi ja ahte dat ii leat álot leamašan álki.
West šaddá dál vuordit gealdagasain gaskavahku rádjai, go dalle čielgá man láhkái filbma birge Nordisk Panorama -filbmafestiválas Malmös Ruoŧas. Eatnameamet lea doppe evttohassan buoremus davviriikalaš dokumentárafilbman.
Bagadalli mielas bálkkašumit eai leat olles eallin, muhto West atná árvvus, go filbma lea mielde gilvvus.
– Dat ii mearkkaš dien láhkái maidige, go dat lea goittotge subjektiivvalaš oaidnu. Muhto mun anán árvvus dan, ahte doppe leat leamašan olbmot, geat leat atnán dán filmma dan dási filbman, ahte jurddašit dat sáhtašii leat okta Davviriikkaid buoremus dokumentárafilmmain. Mii leat hui giitevaččat dáid olbmuide geat leat dan dahkan ja válljen, dadjá Suvi West.
Eatnameamet – Min jaskes dáistaleapmi muitala Suoma stáhta sámepolitihkas ja sápmelaččaid dáistaleamis iežaset álbmoga ja kultuvrra bealis. Filbma lea árat vuoitán earret eará Tampere filbmafestiválas gehččiid bálkkašumi ja Girku mediasäätiö bálkkašumi.
|
https://yle.fi/a/3-12107394
|
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Guhkiduvvon ohcanáigemearri 2023 giđa oahpuin
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari oahpuide mat álget giđđalohkanbajis.
Oahpuin main leat ain guoros oahpposajit:
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta
- Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- SÁM 110 Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- SÁM 104 Davvisámegiela cealkkaoahppa. Ohcanáigemearri 01.02.23.
- SÁM 105 Sámi girjjálaš muitalanárbi ja dan oktavuohta teáhterii ja filbmii. Ohcanáigemearri 25.12.22.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorgráda oahppoovttadagat
- SÁM 215 Sámi girjjálašvuohta: teoriijat ja metodat. Ohcanáigemearri 02.02.23.
- SÁM 216 Giellagáhtten 2. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- SÁM 213 Bachelorbargu. Ohcanáigemearri 25.12.22.
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterdási oahppoovttadat
- SÁM 304 Eamiálbmotgirjjálašvuohta – historjá, dutkan ja teoriijat. Ohcanáigemearri 01.01.23.
Servodatoahppu
- SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2. Ohcanáigemearri 15.01.23.
Duodjeoahppu
- DUO 244 Duodji ja ovdánahttin. Ohcanáigemearri 02.01.23.
Boazoealáhus bacheloroahpu oahppoovttadat
- SER 104 Árbevirolaš sámi ealáhusdoaimmat odne. Ohcanáigemearri 01.02.23.
- SER 103 Olmmoš ja biras odne. Ohcanáigemearri 25.12.22.
- JUR 102 Almmolaš eanan- ja čáhcehálddašeapmi sámi guovlluin, ja dan diehtovuođđu. Ohcanáigemearri 01.02.23.
Journalistihkka
- JOU 181 Filbma buvttadeapmi: Sámi ja álgoálbmot muitalusat filmmaid bokte. Ohcanáigemearri 20.01.23.
Joatkkaoahppu
- Andrespråkspedagogikk - modulbasert videreutdanning
Ohcanáigemearri modul 1: 09.01.23.
Ohcanáigemearri modul 2: 01.02.23.
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Jus leat gažaldagat ohcama oktavuođas sáhtát váldit oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected]
|
https://www.samas.no/en/node/5712?page=1
|
Giitu go beroštat searvat eaktodáhtolažžan. Mii álohii dárbbašit eaktodáhtolaš mielbargiid sihke telefovdna, chat ja dieđáhusbálvalusas vai mii galgat nagodit bálvalit ja hálddašit buot oktavuođabivdagiid. Don galggat deavdán 20 jagi jus áiggut eaktodáhtolažžan bargat Girku SOS:as.
Leatgo gažaldagat eaktodáhtolašvuođa birra, dahje movt don galggat deavdit ohcamuša? Váldde oktavuođa dás.
Jus don háliidat boahtit vuorrolatnjii vuorus bargamis, de válljet dan guovddáža mii lea du báikki lagamusas. Jus dušše háliidat ruovttuvuoruid de válljet digitála-
LAGAMUS GUOVDDÁŠ
Joatkk
|
https://girku-sos.no/nordsamisk/frivillig/s%C3%B8knadskjema
|
Guhká plánejuvvon álbmotmeahcci
Oulanka guovlu dovdui juo 1800-logu loahpabealde dan váikkuheaddji duovdagiin, boršu guoikkain sihke erenoamáš šattuin. Guossán máinnašuvvui vuosttas geardde vejolaš álbmotmeahcceguovlun juo jagi 1897, ja 1900-logu álggus biologat Vilho Pesola ja Einari Merikallio gártiiba guovllu earet eará njálggosfabrihkkár Fazera veahkeruđa doarjagiin. Maiddái máŋggat dáiddárat fitne oahpásmuvvamin Oulankai.
Álbmotmeahci vuođđudeami goitge hihtuđii vuos stuorrajuohku, ja de nubbi máilmmisoahti ja 1950-logus nu gohčoduvvon Guossáma guoikasoahti, go Oulankajoga ja Kitkajoga háliidedje buođđut elerávnnjibuvttadeami várás. Guoikkaid suodjaleami vujii earet eará guossánlaš láđđealmmái ja girječálli Reino Rinne rohkki. Viimmat fihttejuvvui, ahte luoddusuodjalaleapmi ovddida stuorru turismma ja guoikkat seastašuvve huksen doaimmain. Oulanka álbmotmeahcci vuođđuduvvui jagi 1956, ja dan leat maŋŋá viiddidan.
Boazodoalu ja vuovdebargguid árbi
Boazodoallu lea guođđán álbmotmeahccái luottaidis: lahppumuoraid njeaidin bohccuide biebmun ja das maŋŋá muoraid boaldin suinniid ja eará dakkár šaddama várás (su. porokaski) ja lahppumuoraid bázahusat. Bohccuid biebmun šaddaduvvui suoidni, mii gáibidii eanavuođu buorideami boaldimin. Áŋgiris dálviid badjealbmát fas njeide lahppu guosaid bohccuide jursinláhkai.
Maiddái máŋggat vánddardeaddjiid anus leahkki ávdinstobut leamašan álgoálgus badjealbmáid idjadanbáikkit, earet eará Puikkomeahccestohpu ja Ristikallio meahccestohpu. Guovttegearddat Taivalköngäs meahccestohpu dan sadjái árbašuvvá vuovdebargguid anus 1900-logu álggus ja lea maŋŋá váldon vánddardeaddjiid atnui. Ávdinstobus sáhtát nappo idjadit guovdu historjjá.
Kerojärvi ávdinstohpu huksejuvvui 1950-logus Keroharju guvlui plánejuvvon ássanguovllu huksenáigásaš doarjjabáikin. Seamma áiggiid Guossáma turismalávdegoddi huksehii Jusse meahccestobu.
Dulveniittuid leat avkinatnon guhká
Oulanka mihtilmas duovdagiidda gullet dulveniittut, maid jogaid dulvan doallá muoraheapmin. Oulankajoga biebmorikkis niittuide lea ovdal johttojuvvon vácci logit kilomehterat earet eará Paanajärvi ja Virranniemi giliin, ja suoidnebargguide leat sáhttán golahit moaddege vahku. Čohkkejuvvon suoinnit juogo fievrreduvvojedje dalán heasttain ruoktut dahje rádjui láhtui niittu ravdii vuordit dálvvi, goas daid dolvo dáluide šibihiid biebmun. Dál oassi niittuin dikšojuvvo erenoamáš niitošáttolašvuođa suodjaleami dihte.
Soađi luottat
Oulanka guvlui dahke dálve- ja joatkasoađi áigge máŋggaid partisána-fállehemiid, muhto guovlu sestui lihkus stuorra dáistalemiin. Hautajärvi gilis sáhtát oaidnit muhtun váralaš partisána-fallehemiid muitomearkka. Kiutakönkääi doalvu bálgá guoras dan sadjái sáhttá oahpásmuvvat ovddeštuvvon báhčingoahtái, gos leat gozihan Oulankajoga johtolaga.
Oulanka 50-jagáš historjá álbmotmeahccin
Oulanka – borššuid siste álbmotmeahccin
Guossáma ja Salla gielddaid guvlui Oulanka álbmotmeahcci vuođđuduvvui guđa eará suopmelaš álbmotmehčiin jagi 1956. Oulanka bivnnutvuohta vánddardan- ja dutkan báikin leai álgán juo olu ovdal guovllu álbmotmeahccin vuođđudeami. Moanat dutkit gártejedje Oulanka, man luonddu erenoamášvuohta ovddidii Oulanka badjáneami boahtti luonddusuodjalanguovlun. Maiddái Karhunkierros-vánddárdangeinnodaga rahpaseapmi jagi 1954 nannii guovllu saji áhpásmahttinbáikin ja ođđa álbmotmeahccin.
Dán áigge fitnamat Oulanka álbmotmeahcis leat jahkásaččat juo badjel 200 000. Máŋggaid ovddidandoaimmaid ulbmilin leage, ahte maiddái maŋitbuolvvat sáhttet návddašit Oulanka árvvolaš luonddus ja dan máŋggahápmásašvuođas sihke čáppa duovdagiin.
Oulanka lea badjánan symbolalaččat borššuid siste álbmotmeahccin. Álbmotmeahci čađa golget guokte vilddasin golgi joga, maid beakkánamos guoikkat, Oulankajoga Kiutaköngäs ja Kitkajoga Jyrävä, leat oassi áidnalunddot suopmelaš luonddus. Garrassamos borššut Oulankas vásihuvvojedje 1950-logu álggubealde, goas buollái guoikasoahti Guossáma guoikkaid oamastusas ja buođđumis. Maiddái guhká bistán stuorrajuogus dahkkui seamma áiggiid čielga erohus stáhta ja priváhta eatnaomasteami gaskii. Dán maŋŋá sáhtii álgit Oulanka álbmotmeahci virggálaš mátki oktan Suoma beakkánamos álbmotmeahccin.
Doaivva álbmotmeahci ollašuvvamis
Oulanka álbmotmeahci vuođđudeami bealis bargojuvvui 1800-logu loahpa rájes. Vuosttas viiddislágan plánat leat jagis 1917, goas šukkuládefabrihkkár Karl Fazera ruhtadan ekspedišuvdna gártii Oulanka guovllu. 1920-logus beakkán biologa ja luonddusuodjaleaddji professor Kaarlo Linkola gártii Oulanka ja Juuma (Kitkanjárga) stáhta luonddusuodjalan dárkkuhusaid várás. Oulanka álbmotmeahcci ii goit vuođđuduvvon vuosttas suopmelaš álbmotmehciid joavkkus jagi 1938. Áigi ii lean gárvvis velá Oulankas eahpečielga eatnanoamastusa ja dalá politihkalaš dili geažil. Maiddái soahti hihtuđii fidnu ovdáneami. Karhunkierrosa merken Oulanka meahccái jagi 1954 álggahii vánddardeami ja turismma buorráneaddji áiggi. Oulanka luondu geasuhii nu guolásteaddjiid go báikkálaš iskárlihkadusgánddaidge.
Olbmo luottat Oulankas
Oulanka álbmotmeahci historjá lea dievva nuortadavvieatnama kultuvrra nyánssaid. Suopmelaš dáloniid ja sápmelaččaid gávnnadeapmi Oulankas vuhtto earet eará guovllu báikenamain. Kiutaköngäs dárkkuha sámegillii stuorra goržži gorssas. Oulanka boahtá suomagielat sánis oula, oulu , mii mearkkaša dulvečázi.
Oulanka dulve- ja báisaniittut (*) leat čujuhus báikkálaš hutkáivuođas skáhppot šibihiidda árvosaš luonddusuoinni. Guovllu historjái gullá maid dimbbarrohttašumi áigi oktan golgadanalbmáiguin, geat duođaid luite dimbariin Oulankajoga vulos.
Oulanka bohccuide jursinláhkai njeidojuvvon lahppumuorat, mat das maŋŋá boldojuvvojedje suinniid ja eará dakkár šaddama várás (su. porokaski) leat erenoamaš sárggus suopmelaš meahccehistorjjás. Seamma guosain 1800-logu loahpas beroštuvai maiddái Suoma báberindustriija, mii livččii mielas oastán goasaid meahciráđđehusas, Suoma stáhtaeatnamiid goziheaddjis ja hálddašeaddjis.
*Báisaniittu lea niitu, mii dikšojuvvo dulvademiin, ja mas biebmoávnnasčáhci jođihuvvo niitui nu ahte buđđojuvvo luoitinroggi gitta omd. geasi áigái.
|
https://web.archive.org/web/20190323070843/https:/www.lundui.fi/en/oulanka/historja
|
1Dál cealká Hearrá,
son guhte sivdnidii du, Jakob,
son guhte hábmii du, Israel:
Ale bala, mun lean lonistan du,
mun lean addán dutnje du nama,
don leat mu.
2Go don manat čáziid čađa,
de mun lean duinna,
rávnnjit eai heavat du.
Go don manat dola čađa,
de dat ii guorbat du
iige dollanjuovčča boaldde du.
3Mun lean Hearrá, du Ipmil.
Mun, Israela Bassi, beasttán du.
Mun attán Egypta lonisin du ovddas,
Kuša ja Seba du sadjái.
4Don leat munnje mávssolaš,
mun gudnejahtán ja ráhkistan du.
Dan dihte mun attán olbmuid du sadjái,
álbmogiid máksun du heakka ovddas.
5Ale bala, munhan lean duinna.
Mun vieččan du náli nuortan,
mun čohkken din buohkaid oarjin.
6Davvái mun cealkkán: "Atte sin munnje!"
ja lullái: "Luoitte sin vuolgit!"
Buktet mu bártniid guhkkin,
mu nieiddaid eatnama ravddain,
7buohkaid geat namahuvvojit mu namain,
buohkaid geaid mun lean sivdnidan,
dahkan ja hábmen iežan gudnin.
8Rávkka ovdan álbmoga
mii lea čalmmeheapme
vaikko das leat čalmmit,
mii lea bealjeheapme,
vaikko das leat bealjit.
9Buot álbmogat čoahkkanit,
olbmuid čearddat bohtet čoahkkái.
Guhtemuš dain sáhtii gulahit dákkáriid
ja muitalit midjiide dan
mii dáhpáhuvai ovdal?
Buktoset sii ovdan duođašteddjiideaset,
čájehehkoset ahte leat vuoigadis,
nu ahte earát gulašedje ja dajašedje:
"Duohta gal lea."
10Muhto mu duođašteaddjit,
cealká Hearrá, lehpet dii
– Israel, don gean mun lean válljen
iežan bálvaleaddjin –
ja dii galgabehtet dovdat mu
ja oskut munnje,
ipmirdit ahte mun lean Ipmil.
Mu ovdal ii leat leamaš ipmil,
iige boađe mu maŋŋil.
11Mun, mun lean Hearrá,
earret mu ii leat beasti.
12Mun lean sárdnon,
mun lean beastán,
mun lean almmuhan didjiide
iežan dáhtu,
mun ieš, ii oktage amas ipmil.
Dii lehpet mu duođašteaddjit,
cealká Hearrá.
Mun lean Ipmil,
13ja maiddái boahtteáiggis
mun lean seammá.
Ii oktage sáhte gaikkihit maidege
mu gieđas.
Gii sáhttá dahkat duššin mu daguid?
14Ná cealká Hearrá, din lonisteaddji,
Israela Bassi:
Maid mun dagan Babylonii,
dan mun dagan din dihte.
Mun cuvken buot dan poarttaid smarttiid,
ja luoimmasin rivdet
kaldealaččaid illučuorvasat.
15Mun lean Hearrá, din Bassi Ipmil,
Israela sivdnideaddji, din gonagas!
16Ná cealká Hearrá,
son gii dagai geainnu áhpái,
bálgá veagalaš čáziid čađa,
17son gii divttii heasttaid ja vovnnaid
ja gievrras soahteolbmáid lihkkasit mátkái
– čiekŋalasas sii dál njaŋgájit
eaige šat čuožžil,
dego lámppá jáddi dollanjuovčča
sii jávke –
ná son cealká:
18Allet jurddaš dološ dáhpáhusaid,
allet smiehta vássán áiggiid!
19Dál mun dagan juoidá ođđasiid.
Dat lea juo bohciideamen ovdan,
ehpetgo dii fuomáš?
Mun dagan geainnu meahccái,
eanuid ávdin eatnamii.
20Meahcieallitge gudnejahttet mu,
šakálat ja struhcat,
danne go mun lean buktán čázi
čázehis meahccái,
jogaid jakŋa eatnamii,
vai mu álbmot maid mun lean válljen,
beassá juhkat.
21Álbmot maid mun lean
ráhkadan alccesan,
lávlu mu rámádusa.
22Don it čurvon mu, Jakob,
don it rahčan mu dihte, Israel.
23It don leat buktán munnje
sávzzaid boaldinoaffarin
itge gudnejahttán mu njuovvanoaffariiguin.
Mun in váivvidan du borramušoaffariin
inge váibadan du suovvasiin.
24It don leat oastán munnje kalmusa,
it gallehan mu
njuovvanoaffariiddát buiddiin.
Don baicce leat givssidan mu suttuidatguin,
váivvidan mu vearredaguidatguin.
25Muhto mun, mun sihkun
du vearredaguid iežan dihte
inge šat muitte du suttuid.
26Váidde mu, lágasteahkku!
Bija áššát ovdan, vai oaččut vuoigatvuođa!
27Juo du máddu suddudii,
du njunušolbmát hilgo mu.
28Dan dihte mun vuolidin
du bassi oaivámuččaid,
vihahin Jakoba duššadeapmái,
dikten Israela hiddjiduvvot.
Din webbläsare stödjer inte HTML5-ljud.
|
https://www.bibeln.se/bibel/NS2019/ISA.43
|
Gáivuona suohkan čuovvu eiseválddiid neavvagiid koronavirusa dili aktavuođas. Jus dus leat gažaldagat koronavirusa birra maidda it gávnna vástádusa álbmotdearvvasvuođainstituhta neahttasiiddus, de riŋges korona-telefovdnii 815 55015.
Gáivuona suohkan boahkuha vahkkosaččat suohkana orruid Álbmotdearvvasvuođa vuoruhanlisttu mielde.
Ahkejoavku boahkuheapmái: Buohkat badjel 75 jagi.
Boahtte boahkuhanbeaivi:
Lea nuvttá boahkuhuvvot koronavirusa vuostá.
Suohkana gearggusvuođajođiheapmái gullet čuovvovaččat:
- Suohkandirektevra (jođiheaddji) Trond Arne Hoe
- Sátnejođiheaddji / várresátnejođiheaddji Bernt Eirik Isaksen Lyngstad / Svein O. Leiros
- Suohkanhoavda dearvvasvuohta ja fuolahus Linn-Sylvi Steinnes, suohkanhoavda bajásšáddan Marina Olsen ja suohkanhoavda doaibma- ja ovdánahttin Gunn Andersen,
- Bálvaluskontuvrra jođiheaddji Greta Larsen
- Suohkana váldodoavttir Anita Monsen Pedersen
- Gearggusuođaráđđeaddi Karin Karlsen
|
http://www.kafjord.kommune.no/dieut-korona-virusa-birra.524973.se.html
|
Ođđasat
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
- Buohccidivššároahppu: ovttasbargošiehtadus UiT:in sajis
- Min birrasat konferánsii dieđiheapmi
- Sámiid dearvvašvuođadilálašvuohta
- Oahppu ii deatte podkast - ođđa oassi juohke vahku
- Sámi kulturárbbi sajádat globála hástalusain
- Prográmmaoahput 2024 čavčča
- Stádabušeahtta 2024: Sámi allaskuvlii ruhtadeapmi
- Mis leat ain rabas oahpposajit - geahčes dás makkár oahpuide sáhtát ohcat
Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
Leat go oahpaheaddji dahje dutki ja háliidivččet juogadit iežat máhtu ja/dahje vásáhusaid Sámi oahpahuskonferánssas? Jus háliidat ovdanbuktit du oahpahus- dahje dutkanbarggu, de dieđit allaskuvlii ja sádde teavstta dahje abstrávtta sisa. Áigemearri buktit teavstta dahje abstrávtta lea 23.10.23. ️
Skábamánus deaivvadit sámi oahpaheaddjit ja dutkit konferánssas Guovdageainnus
Sámi allaskuvla lágida ovttas Sámedikkiin Sámi oahpahuskonferánssa skábmamánu 7. ja 8. beaivvi. Ulbmil lea lonohallat oahpahanvásáhusaid ja buktit oidnosii pedagogalaš jurddašemiid ja oahpaheaddječehppodat sihke oahpahusas ja dutkamis.
Go pedagogat lonohallet ja juhket vásáhusaid ja bohtosiid, de lea dat doarjjan ja vuođđun pedagogalaš jurddašemiide maid sáhttá ávkkástallat oahpahusas sihke sámi mánáidgárddis, skuvllas ja alitoahpahusas. Jus áiggut čuovvut konferánssa, de lea ođđa dieđihanáigemearri skábmamánu 1. beaivi.
Logis eai dárbbaš konferánsadivada máksit
Konferánssa lávdegoddi árvvoštallá buot abstrávttaid ja gávdná daidda heivvolaš saji konferánssa prográmmas. Logi sámi mánáidgárdde- ja skuvlaoahpaheaddji geat dollet ovdanbuktima, eai dárbbaš máksit konferánsadivada. Lávdegoddi árvvoštallá ja addá dieđu ovdal go konferánssa dieđihanáigemearri giddejuvvo.
Eambbo dieđut ja skovvi mainna dieđihat abstrávtta gávnnat dáppe (deaddel liŋkka).
|
https://www.samas.no/se/a/sami-oahpahuskonferansa-guhkidan-diedihanaigemeriid?page=5
|
Ođđasat
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
Oahput main oahpahus lágiduvvo olggobealde Guovdageainnu:
- SAAL1 ÅAR Åarjelsaemiengïele fïerhten biejjien jieliemisnie – aalkoeööhpehtimmie 1, Aarbortes ohcanáigemearri 01.08.2024
- SÁM-0104 Davvisámegiela álgokurssa 2. Oassi, Girkonjárggas ohcanáigemearri 01.08.2024
- PED 611-3 Andrespråkspedagogikk modul 3, Girkonjárggas ohcanáigemearri 01.09.2024
- PED 611-4 Andrespråkspedagogikk modul 4, Girkonjárggas ohcanáigemearri 01.09.2024
Oahput main lea oahpahus deaivvademiid bokte Guovdageainnus ja neahta bokte:
- SÁM 100 Gielladieđa ja fonetihkka, ohcanáigemearri 01.09.2024
- SÁM 111 Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa, ohcanáigemearri 01.08.2024
- OKT 101 Eamiálbmotfilosofiija, ohcanáigemearri 01.08.2024
- OKT 102 Dieđalaš čállin ja guorahallan, ohcanáigemearri 01.08.2024
- DUO-1004 Árbevirolaš duoji bajásdoallan ja ealáskahttin, ohcanáigemearri 01.08.2024
- DUO-1005 Plánen, hutkáivuohta ja duddjon, ohcanáigemearri 01.08.2024
- BEA 203 Boazoealáhusa ekonomiija ja doaibmabiras, ohcanáigemearri 01.08.2024
- BEA 204 Bachelorčálus, ohcanáigemearri 01.08.2024
- JUR 201 Boazoealáhusa lágat ja riektevuođđu, ohcanáigemearri 01.09.2024
- OKT 304 Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkanhistorjá, ohcanáigemearri 01.08.2024
- OKT 305 Akademalaš čállinseminára, ohcanáigemearri 01.08.2024
- OKT 307 Dieđalaš bargu ja dutkanmetodat, ohcanáigemearri 01.08.2024
- SAMAS Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa master, ohcanáigemearri 01.08.2024
Oahput mat lágiduvvojit neahta bokte:
- PED-1001 Introduction to Indigenous perspectives on special education, ohcanáigemearri 01.08.2024
- SAM 602 Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter, ohcanáigemearri 01.09.2024
Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
Sámi allaskuvla ložže sisabeassangáibádusaid matematihkas ja skuvlačuoggáin, ja 20.07. rájes lea fas vejolaš ohcat Sámi oahpaheaddjeohppui ođđa sisabeassangáibádusaid mielde! Áidna árvosátnegáibádus mii doalahuvvo, lea gaskamearalaš árvosátni 3 sámegielas ja dárogielas (ruoŧagielas/suomagielas) oktii.
20.07.24 rájes beassat maiddai ohcat Sámi oahpaheaddjeoahpuide:
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki master ohcanáigemearri 01.08.2024
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. ceahki master ohcanáigemearri 01.08.2024
Sisabeassangáibádusat
Oahpuid sisabeassabeassangáibádusat čilgejuvvojit oahpuid liŋkkain dás badjelis. Váldogáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja eanas oahpuide gáibiduvvo vel dihto dási sámegielmáhttu. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát leat vejolaš ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul(FUOM: Ii lea vejolaš ohcat oahpaheaddjeoahpuide reálagelbbolašvuođa vuođul).
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá.
Váldogáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan jagi go álgá ohppui
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus
- ahte ohccis gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu, ja sáhttá maid gáibiduvvot dihto dási eŋgelasmáhttu ja gelbbolašvuohta eará fágain.
Reálagelbbolašvuođagáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggadusain.
Duođaš ahte deavddát sisabeassangáibádusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Jus dus leat gažaldagat sisabeassangáibádusaid ektui, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: [email protected]
|
https://www.samas.no/se/a/it-leat-vel-ohcan-oahpposaji-cakcii-mii-leat-guhkidan-ohcanaigemeari?page=2
|
Ođđasat
- KIF-lávdegoddi finai Sámi allaskuvllas
- Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
- Sámi allaskuvla bovde boahtit gullat njuolggosáddaga "Mii guldalit"
- Ruvdnaprinseassa boahtá Sámi allaskuvlii
- Ođđa vejolašvuohta ohcat čavčča oanehisáiggeoahpuide
- Olgoriikastudeanttaid oahppodivat
- Čavčča deaivvadanplána ja diibmoplána
- Innspill på åpent høringsmøte i Stortinget
- Ohcciidlohku lassánan ollu moatti jagis
Bargobájit ja kurssat oahpaheddjiide giđđat 2023
Sirdin gaskadási ja nuoraiddási gaskkas lea leamaš máŋgii digaštallan fáddán oahpaheddjiide áiggiid čađa. Dál lea oahpaheddjiide vejolaš guovtti bargobájis dáin dásiin digaštallat ja juogadit vásáhusaid skuvllaid ja dásiid gaskkas. Maŋŋil LK20/LK20S/ML20S sisafievrrideami sáhttá nuoraidskuvladási matematihkka vásihuvvot eanet teorehtalažžan go ovdal. Mo vásihit nuoraidskuvladási ja gaskadási matematihkkaoahpaheaddjit ahte oahppoplánat doibmet? Mii lea buorre, ja mii lea gáibideaddji? Mo sáhttet dát ohppiidjoavkkut bargat ovttas buoremussan ohppiide?
Sámegiela oahpaheaddjestudeanttat geain lea matematihkka fágan leat maiddái buresboahtin, beroškeahttá makkár oahppobáikái gullet.
Sámi allaskuvla áigu doarjut oahppoplánaid implementeren barggu, ja lágida danne bargobájiid maid sisdoallu lea geometriija ja algebra, ja fágabeivviid programmerema birra 2023 giđa mielde. Ulbmiljoavkun leat gaskadási ja nuoraidskuvladási matematihkkaoahpaheaddjit geat oahpahit sámegielat ohppiid Norggas.
Bargobájiin lea deaddu sámi perspektiivvaide matematihkkafágas. Bargobájit leat guovtti oasis main lea moadde vahkku 1. oasi ja 2. oasi gaskkas. Lea vejolašvuohta oažžut dulkojumi davvisámegiela ja dárogiela gaskkas, ja mii láhčit nu ahte joavkobarggus besset sámegielat oasseváldit bargat ovttas. Buot bargobájit leat fysalaččat Guovdageainnus. Sámegielat oahpaheaddjestudeanttat besset oassálastit sierra joavkun.
Dieđihanáigemearit
- Geometriija ja algebra bargobádji: disdaga ođđajagimánu 10. b. 2023
- Kursa: programmeren: gaskavahkku guovvamánu 22. beaivvi 2023
Unnimusat 6 olbmo ja eanemusat 24 olbmo bargobájis ja kurssas. Oasseváldit bargobájin vuorohuvvojit beassat searvat prográmmerenkursii.
Dieđiheapmi forms bokte https://forms.office.com/e/LELFDkc5ww
|
https://www.samas.no/se/a/bargobajit-ja-kurssat-oahpaheddjiide-giddat-2023?page=7
|
Lea imaš Imaš mo eallin rievdá Mo du buoremus olbmái šaddá son gean don it šat dovdda Mo beaivváš fáhkkestaga láhppu, ja buot sevnnjoda Lea imaš Imaš mo eallin lea Mo dovdat iežat okto lihkká don lea olbmuid luhtte Mo beahttašupmi dahká olbmuid berošmeahttumin Lea imaš Imaš mo eallin lei Mo ikte dáhpáhusat eai šat […]
|
https://dedonuorat.wordpress.com/tag/divtta-samegiella/
|
Álbmotmusea luohpada Sámemusea Siidii viiddis sámečoakkáldaga.
Suoma Álbmotmusea ja Sámemusea vuolláičállet gaskavahku 5.4.2017 ovdasoahpamuša, mainna 2 600 sámedávvira máhcahuvvojit Sámemusea Siidii Anárii. Dát čoakkáldat sisttisdoallá Suoma boarrásamos sámedávviriid.
Sámemusea hoavda Sari Valkonen illuda dán historjjálaš ođđasa dihte.
– Dát lea sámemusea historjjá eanemus mearkkašahtti ođas. Dát boahtá leahkit okta dehalamos beivviin, go mii vuolláičállit dán ovdasoahpamuša. Dan maid dat buktá midjiide, mii eat vel dieđege, dadjá Valkonen.
Geahča live-stream diibmu 10 Suoma álbmotmusea siidduin.
Riikkaviidosaččat mearkkašahtti čoakkáldat
Álbmotmusea čoakkáldagat leat šaddan máŋgga čuohtejagi áigges, eaige eará sajiin Suomas leat seamma ládje vurkejuvvon sápmelaččaid dávvirat.
Álbmotmusea 2 600 dávviris goalmmádas leat nuortalaččaid gálvvut, mat leat boares Suonjila ja Beahcáma guovllus.
– Vuorddán erenomážit silbadávviriid, čoarve- ja dáktedávviriid, mat mis leat unnán. Muhto dáshan lea gažaldagas hirbmat stuorra dávvirčoakkáldat: 2 600 dávvira ja mis leat Siiddas dál sullii 7 000 gálvvu, ahte gal doppe leat divrras dávvirat. Dat mii lea miellagiddevaš, ahte goalmmádas dáin dávviriin leat nuortalaččaid dávvirat, mat leat Suonjilis ja Beahcáma guovllus, nu galhan mii leat ganjalčalmmiin leamašan, muitala Valkonen.
Suoma Álbmotmusea bajimus hoavda Elina Anttila illuda, go sámečoakkáldagas lea ávki olles servošii.
– Dieđán, ahte dát dávvirat geavahuvvojit olu Siiddas. Nappo doppe olbmot máhttet duddjot árbevirolaš dujiid ja sii bastet váldit dáin málle ja áddejit olu buorebut dáid, go dutkit geain ii leat seammasullasaš árbi duogážis.
Vurdet, ahte s√°memusea Siida viiddiduvvo
Vel galgá goit báhcit vuordit dávviriid sirdima Anárii, danin go Siiddas eai leat dárbbašlaš sajit 2 600 dávvirii.
Ovdasoahpamuša ulbmila mielde álbmotmusea máhcaha Siidii dáid dávviriid dasto, go sámemusea lea viiddiduvvon.
– Min čoakkáldatsajit leat áibbas dievva, ahte mii eat mange namas sáhte váldit deikke 2 600 dávvira dál, ahte easka dasto go min viiddidanfidnu lea ollašuvvan. Mii dárbbašit vuos ruđaid ja dán mánu loahpas min viiddidanfidnu lea Suoma ráđđehusa bušeahttaplánenčoahkkimis ja mii sávvat miehtemielalaš mearrádusa, muitala Sari Valkonen.
Sámemusea Siida lea gárvvásmuvvan farga 20 jagi dassái. Siiddas leat logiid jagiid kárten dan, gosa sámečoakkáldagat leat vurkejuvvon. Dávviriid máhcaheamis lea maiddái olu ságastallon maŋimus áiggiid.
Suoma Álbmotmusea bajimus hoavda Elina Anttila mielde dál lea buorre áigi plánet sámečoakkáldagaid luohpadeami ruovttoluotta Sápmái.
– Dakkár ságastallan lea ain eambo ja eambo, ahte dákkár kulturárbbi galgá máhcahit ruovttoluotta daidda servošiidda, geaidda dat dávvirat gullet. Velá 1990-logus ii lean vejolašvuohtage jurddášit dan, daningo sámemusea Siiddas eai lean áššálaš sajit dalle.
– Dál mii vuordit, ahte Siida basttášii ollašuhttit sin musea viiddidanfitnu ja seammás dat dahká vejolažžan dan čoakkáldaga sirdima.
Álbmotmusea čoakkáldat sirdojuvvo Anárii Siidda viiddideami maŋŋá. Siidda viiddideapmi galggašii válmmaštuvvat jagi 2020 álggus.
Vuosttas dávvirat bohtet sámemusea Siidii jagis 2018. Dalle Siiddas rahppojuvvo čájáhus musea vuođđudeaddjis Oivoš-Juhánis (Johan Nuorgam), go Sámemusea Siida deavdá 20 jagi 1.4.2018.
|
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/olu_samedavvirat_mahcahuvvojit_cuiid_jagiid_maa_fas_sapmai__albmotmusea_luohpada_siidii_mearkkasahtti_samecoakkaldaga/9545662
|
Fjerde nummer av Várdobáikkis skriftserie Oainnus forteller gjennom fotografier og fortellinger om hvordan livet var i de markesamiske bygdene i Sør-Troms og Nordre Nordland for 100 år siden.
Heftet forteller om samisk bosetting og liv mellom 1910 og 1925. Det er også laget en utstilling til temaet produsert av Várdobáiki samiske senter, og er en del av markeringen av 100-årsjubileet for det første samiske landsmøtet i Trondheim 1917. Tekst på samisk og norsk.
Movt leai eallin márkkogilážiin 100 jagi áigi? Boares govaid bokte, ja muitalusat čadnon olbmuide dain govain, beasat vilppastit ja oaidnit eallima 100 jagi dassái, Nuorta-Nordlándda ja OarjeRomssa sámi ássiide . Čálusráidu muitala maid sámi ássama ja eallima birra gaskal 1910 ja 1925. Lassin dása reidejuvvo vuosehus govaiguin ja teavsttaiguin. Čálusráiddu ja vuosehusa lea Várdobáiki sámi guovddáš buvttadan, oassin čalmmustahttimis 100 jagi ávvudeami dan vuosttaš sámi riikačoahkkima Troandimis 1917.
ISSN 1892-2899. Várdobáikki, 2017. Heftet. 120.-
Stikkord: markesamer
-
Oainnus nr. 4; Govat ja muitalusat Sámi eallin gaskal 1910-1925/ Foto og fortellinger Samisk liv 1910-1925
-
Lydbokutgave av Magne Einejords roman Áiggit iežahuvvet (2007). Den skildrer et markesamisk miljø i en sterk brytningstid der fornorsking var den rette vei til et akseptert liv. Romanens jeg-person er ungdom i de første tiår etter krigen. Gjennom ham, fra ungdom til voksen alder, møter vi fornorsking slik den artet seg i markebygdene. Vi møter mange varianter av veien til fornorsking, og veien mot fornorsking. Einejord beskriver et miljø mange vil nikke gjenkjennende til. Skolene, kommuneadministrasjonen, offentlige kontor, politikere, utredere, hele maktapparatet står på den ene sida, ser kun den norske delen av befolkninga og det norske systemet som viktig. Romanen er lest inn av Inga Marja Steinfjell. Nordsamisk. Vedlagt finnes en ordliste for ord som er spesielt fra det markesamiske området.
Čoarddá Mágne govve románas márkosámi biras garra áiggis gonne dáruidduhttin lei rievttes bálggis rievttes eallimii. Girjji «mon» lea gaskkajáhkahas sámi nuorra vuosttaš logi jagi maŋŋel nubbe mailmmesoađi, ja lea čuovvu ja geahčči dasa mii dáhpáhuvvá dáruidduhttimis su Márkku gillis. Beassat čuovvut máŋggaid bálgáid dáruidduhttiimii, ja máŋggaid bálgáid dáruidduhttiima vuoste.
Čoarddá Mágne vuoset birrasa mii mángasat sáhttet dovdat. Skovllát, hálddahus, kántuvrrat, áššemeannodeamit, poletihkat, oppalaš servvodat ii veaháš gen vuhtii váldde sámi višu, sámi árvvuid ja ávvira.
ISBN: 9788291973623. Skániid girjie, 2016. CD. 380.- (kan kjøpes gjennom bokkilden.no og haugenbok.no) -
Lydbokversjon av Muitalusat meannude (2012) som inneholder kulturhistoriske og historiske fortellinger fra Skånlandsområdet. Emma Margret Skåden har redigert denne samlingen. Fortellingene er oversatt til nordsamisk av Ánne Márjá Guttorm Graven.
Den muntlige fortellertradisjonen er vanlig i den samiske kulturen. I markebygdene har også folk samlet seg og historier har blitt fortalt. Fortellingene her er samlet inn under fortellersamlingene på den samiske festivalen Márkomeannu. Her finnes fortellinger om krigen, om skoledager, om gårsdagen, om de underjordiske, om alt mellom himmel og jord. Ante Mihkkal Gaup leser fortellingene.
Njálmmálaš muitalusárbevierru lea leahkán ja lea ain nanus sámi kultuvrras. Nai márkogiliin leat olbmot čoahkkanan ja muitaladdan. Soadi birra, skovlááiggi birra, ivttábeaivvi biraa, ulddaid birra. Olbmot leat muitaladdan juohke diŋgga eatnama ja dáivaha gaskkas.
ISBN: 978-82-91973-58-6. Skániid girjie, 2014. 4 CD. 240.- -
Muntlig fortellertradisjon har vært og er fortsatt sterk i den samiske kulturen. Markomeannufestivalen i Skånland har årlig arrangert Muitalusmeanu hvor folk fra de markesamiske bygdene har samlet seg for å fortelle. Hvert år har hatt spesielle hovedtemaer som blant annet fortellinger fra krigen, skoletida, gamle dager, skøyerhistorier, huldrer og overtro. Alt mellom himmel og jord egentlig. Fortellingene har vært tatt opp på lyd og senere skrevet ned. Det er fortellinger fra disse samlingene som nå er gitt ut i bokform. Fortellingene er inndelt etter temaer. Blant fortellerne finner vi Erik Myrhaug, Magne Einejord, Ingolf Kvandahl, Agnar Kvernmo, Torstein Jørgensen, Åse Vullenieida Solli, Asbjørg Skåden og Magne domantrener Skåden. Emma Margret Skåden er redaktør for boka og Ánne Márjá Guttrom Graven har oversatt til nordsamisk de fortellingene som ble fortalt på norsk. Nordsamisk tekst.
Njálmmálaš muitalanárbevierru lea leahkán ja lea hain nanus sámi kultuvvras. Nai márkogiliin leat olbmot čoahkkanan ja muitaladdan. Soađi birra, skuovlááiggi birra, ivttábeaivvi birra, ulddad birra. Olbmot leat muitaladdan juohke diŋgga eatnama ja dáivahasa gaskkas. Lei jur diekkár čoakkáldat man Skániid girjie háliidii reidet go sámi festivála markomeanu aktavuođas lágidišgođiimet Muitalusmeanu. Mis ledje iešguđelagan váldofáttat juohke jagi ja sirdiimet nai doalu iešguđelágan báikkiide.
-
Muntlig fortellertradisjon har vært og er fortsatt sterk i den samiske kulturen. Markomeannufestivalen i Skånland har årlig arrangert Muitalusmeanu hvor folk fra de markesamiske bygdene har samlet seg for å fortelle. Hvert år har hatt spesielle hovedtemaer som blant annet fortellinger fra krigen, skoletida, gamle dager, skøyerhistorier, huldrer og overtro. Alt mellom himmel og jord egentlig. Fortellingene har vært tatt opp på lyd og senere skrevet ned. Det er fortellinger fra disse samlingene som nå er gitt ut i bokform. Fortellingene er inndelt etter temaer. Blant fortellerne finner vi Erik Myrhaug, Magne Einejord, Ingolf Kvandahl, Agnar Kvernmo, Torstein Jørgensen, Åse Vullenieida Solli, Asbjørg Skåden og Magne domantrener Skåden. Emma Margret Skåden er redaktør for boka og Ánne Márjá Guttrom Graven har oversatt til nordsamisk de fortellingene som ble fortalt på norsk. Nordsamisk tekst.
Njálmmálaš muitalanárbevierru lea leahkán ja lea hain nanus sámi kultuvvras. Nai márkogiliin leat olbmot čoahkkanan ja muitaladdan. Soađi birra, skuovlááiggi birra, ivttábeaivvi birra, ulddad birra. Olbmot leat muitaladdan juohke diŋgga eatnama ja dáivahasa gaskkas. Lei jur diekkár čoakkáldat man Skániid girjie háliidii reidet go sámi festivála markomeanu aktavuođas lágidišgođiimet Muitalusmeanu. Mis ledje iešguđelagan váldofáttat juohke jagi ja sirdiimet nai doalu iešguđelágan báikkiide.
-
Boken tar for seg området Sáttiidvuopmis historie. Det ble først brukt av flyttsamer mens reinen beitet på fjellene rundt om. På 1800-tallet begynte samefamilier å bosette seg her, og de samiske bygdene Sandmark, Øyvann og Blåfjell i Skånland ble til. På midten av 1900-tallet var innbyggertallet cirka 200. I dag er det under 10 fast bosatte. Boken forteller om denne prosessen, om menneskene som har bodd der og om områdets utvikling. Boka er på nordsamisk med noen tekster på norsk.
Johttisápmelaččat geavahisgohte álggos guovllu da botta go guođuhe ealuideaset lagas váriin. Máŋga dutkasaji ja báikenama leat muittut dalážis. Birrasiid 1800-logu bisane muhtumat dállui ja bargagohte eanandoaluin. Nie čuozzile báikegottit Sáttiidvuopmi, Sullojávri ja Vilgesvárri. Gasku 1900-logu ledje sullii 200 ássi, visot sápmelaččat. Odne eai leat go vuolil logi fastaorru. Girji čilge proseassa.
-
Boken tar for seg området Sáttiidvuopmis historie. Det ble først brukt av flyttsamer mens reinen beitet på fjellene rundt om. På 1800-tallet begynte samefamilier å bosette seg her, og de samiske bygdene Sandmark, Øyvann og Blåfjell i Skånland ble til. På midten av 1900-tallet var innbyggertallet cirka 200. I dag er det under 10 fast bosatte. Boken forteller om denne prosessen, om menneskene som har bodd der og om områdets utvikling. Boka er på nordsamisk med noen tekster på norsk.
Johttisápmelaččat geavahisgohte álggos guovllu da botta go guođuhe ealuideaset lagas váriin. Máŋga dutkasaji ja báikenama leat muittut dalážis. Birrasiid 1800-logu bisane muhtumat dállui ja bargagohte eanandoaluin. Nie čuozzile báikegottit Sáttiidvuopmi, Sullojávri ja Vilgesvárri. Gasku 1900-logu ledje sullii 200 ássi, visot sápmelaččat. Odne eai leat go vuolil logi fastaorru. Girji čilge proseassa.
-
Ordbok som inneholder ord og uttrykk fra muntlig tale i det markesamiske området. Ordboka inneholder samisk ord oversatt til norsk. Forfatteren har siden 1987 gjort opptak og skrevet ned samiske ord og uttrykk. Hun har 117 informanter med samisk som førstespråk. De fleste av dem er fra Skånland og Evenes.
Ordboka er delt inn i temaer som kropp, egenskaper, relasjoner, livsløp, mat, klær, naturen etc.
ISBN: 978-82-91973-42-5. Skaniid girjie, 2010. 238 s. 380.-
|
https://samiskbibliotektjeneste.tromsfylke.no/tag/markesamer/
|
Ohcejohkalaš multidáiddár Niillas Holmberg lea bearjadaga vihahuvvon Lappi universitehta dáidaga gudnedoavttirin.
Holmberg lassin universitehta promoterii earret eará Roavvenjárgga teáhtera neavttár Pirjo Leppänen, turismafitnodatdoalli Pertti Yliniemi, Kanada genrálaguvernevra Mary Simon, ovddeš vuoigatvuođaministtar Tuija Brax ja girječálli-mediapersovdna Jari Tervo.
Gudnedoavttirin vihaheapmi illudahtt√° ja movttiidahtt√° Niillas Holmberga joatkit barggus.
– Dat mearkkaša dan, ahte olbmot addet árvvu dasa maid lean bargan, dat lea hui fiinna ášši. Giitevašvuođain válddán vuostá, lohká Holmberg.
Lappi universitehta gudnedoavttirin leat ovdal vihahuvvon moanat sápmelaččat iešguđet surggiin, earret eará Nils Aslak Valkeapää nappo Áillohaš, Ilmari Mattus, Ristenrávdná Magga, Petteri Laiti, Samuli Aikio ja Matti Morottaja.
Niillas Holmberg leage maid giitevaš, go lea beassan bajásšaddat nana sámi servošis.
– Mus leat mánnávuođa rájes leamašan olbmot, geat leat máhttán veahkehit mu iešguđet dáiddasurggiin. De dat lea mannan gulul ovddosguvlui ja lean beassan gieđahallat munnje dehálaš áššiid dakkár vugiin, mii lea munnje lunddolaš.
Promoteren√°vvudeamit bistet olles vahku
Promoteren lea akademalaš feasta, man leat ávvudan jo gaskaáiggi rájes. Suomas promoteren ávvuda universitehtaoahpuin geargan magistariid, doaktáriid ja universitehta nammadan gudnedoaktáriid.
Promoteremii gullet iešguđetlágan árbevierut. Promoterema ávvudit guhká ja formálalaččat.
Lappi universitehtas lea dál guđát promoteren. Dat lea oaivvilduvvon buot Lappi universitehta magistara ja doaktára dutkosa čađahan olbmuide, geaid eai leat ovdal promoteren.
Gudnedoaktárat ledje dán vuoro oktiibuot logi. Lappi universitehta gudnedoavttirevttohasaid válljejit dieđagodderáđiin ja loahpalaš mearrádusa gudnedoaktáriin dahket universitehta stivrras.
|
https://yle.fi/a/74-20089186
|
Ođđasat
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
Su nákkosgirji mainna gearggai 2018:s rámiduvvo vuođđobargun teologalaš dutkansuorggis. Miessemánu 3. beaivvi váldá vuosttá bálkkašumi Uppsalas Helga trefaldighets girkus.
Lovisa nákkáhalai 2018:s nákkosgirjjiin «Att leva i ständig välsignelse. En studie av sivdnidit som religiös praxis».
Movttiidahttá ođđa dutkama
Lea "Stiftelsen Sverige och kristen tro" mii geige bálkkašumi, sii čállet ná mearrádusaset birra:
"I sin studie av sivdnidit har Lovisa Mienna Sjöberg lyft fram en nordsamisk religiös praktik och övertygande hävdat att den kan ses som kontextualisering av kristen tro i samisk kultur och syn på naturen.
Det utmanar till förnyad reflexion kring kristologins kosmiska dimensioner men också en teologisk analys av de dikotomier som efter reformationerna i Sverige byggdes upp mellan folkliga kulturer och kristen tro och som först på 1800-talet observerades av folklivsforskningen.
Lovisa Mienna Sjöbergs forskningar erbjuder en fördjupad förståelse av samisk kultur och kristen tro på ett sådant sätt att den bör kunna inspirera till ny forskning också inom andra områden. Genom avhandlingen har ny mark brutits inom ett viktigt teologiskt forskningsfält".
-Sámi allaskuvla beassá báittašit
Lovisa oaččui juo juovlamánu dieđu ahte sutnje geigejuvvo bálkkašupmi, muhto ii áibbas jáhkkán dasa go diehtu ilmmai e-bostii:
- In, álggos jurddašin ahte lea ruskaboasta, muhto de ohcagohten dieđuid sihke sáddejeaddji ja vuođđudusa birra. Muhto de vel riŋgejedje, ja de gal ipmirdin ahte lea albma. Munnje persovnnalaččat lea dieđusge hávski ahte mu nákkosgirji oažžu nu stuora fuomášumi ja buori árvvoštallama. Mu mielas lea gal vel deháleabbo ahte Sámi allaskuvla oažžu vejolašvuođa báittašit Uppsalas ja eará nanu akademalaš birrasiin. Lean nu giitevaš buot veahkkáivuođas ja gelbbolašvuođas mii gávdno Sámi allaskuvlla seinniid siskkobealde. Vástádus ollu gažaldagaide gávdno hui dávjá min feaskáriin, dadjá Lovisa.
Háliidii čállit oadjebas ja ráhkislaš áššiin
Lovisa barggai oahpaheaddjin Sámi allaskuvllas go bargagođii nákkosgirjjiin.
- Oahpaheaddjin háliidin čállit juoidá man birra studeanttat humadedje, ja mas beroštedje. Seammás háliidin čállit dan birra mii lea oadjebas ja olbmuid váimmu lahká servvoštallamis iežaset eallimis ja movt deaivvadit dainna mii lea sivdniduvvon.
Nákkáhallan lei dás Diehtosiiddas. Ii leat dábálaččat lohpi čáđahit nákkáhallama olggobealde Oslo Universitehta (Teologalaš fakultehta) iežaset mearriduvvon báikkiid. Ákkastallan dasa lei nákkosgirjji earenoamáš fáttas, ja lei lunddolaš suovvat dán nákkáhallama dáhpáhuvvat nákkosgirjji váimmusguovllus ja daid ollu áhkuid gulu.
Oslos allaárvosaš doavtternammadeamis válljejuvvui Lovisa Mienna Sjöberg doallat giittossártni buot ođđa doaktáriid ovddas. Sárdni almmuhuvvui dan maŋŋil rektor Svein Stølen bloggii ja Khrono neahttabáikái. Sártni sáhttá dás lohkat:
|
https://www.samas.no/se/a/lovisa-mienna-sjoberg-oazzu-dutkanbalkkasumi?page=1
|
Bidjat sámi boallobeavddi johtui MacOSX 10.6-10.8:s
Heivet Mac OS X 10.6-10.8 nu ahte lea vejolaš čállit sámegiela
Jus áiggut čállit sámegiela de dárbbašat sámi boallobeavdeheivehusa.
1. Raba Systemvalg…
2. Coahkkal Språk og tekst:
3. Coahkkal gilkora Tastaturmeny ja merke Nordsamisk:
4. Dárkkis ahte Vis tastaturmenyen i menylinjen lea merkejuvvon:
5. Vállje de sámi boallobeavddi fálus olgešbealde go áiggut čállit sámegiela:
|
https://divvun.no/keyboards/userdocs/mac/enable-keyboard-osx10.8-nob.html
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.