Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 26

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPositiivne ei ole, aga Eestis levib arusaam, et Euroopa Liidu õiguse domineerimine on absoluutne ka teises õiguse nagu direktiivi osas. Ja Eestil puudub selles osas igasugune suveräänne otsustusõigus. Sellise tõlgendussuunaga ei saa nõustuda. Eestil ei ole mingit õiguslikku ega ka olemuslikku alust minna vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega. Loobuda suveräänsest õigusest kehtestada ise reegleid ja lahendada vaidlusi. Seda enam, et Euroopa liit ei ole ühtne riik. Kuuludes küll Euroopa Liitu ja pooldades liidu ühist tegevust, peab Eesti alati seadma esikohale oma rahvuslikud huvid. Loomulik ei kutsu ma üles direktiivi mitte järgima. Kui Eesti ei täida direktiive, siis tuleb Euroopa Liidu komisjoni poolt kohtusse pöördumine ja trahv. Tuuleveskitega ei ole vaja võidelda, vaid möldriga tuleb asja ajada. Ma rõhutan seda, et Eesti peab olemasolevas reeglistikus olema tunduvalt aktiivsem mitte vaikiv paipoiss. Ja teine Indrek Tederi mõte juba Eesti kohalike võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest. Territoriaalselt on Eesti jagunenud teatavasti rohkem kui 200-ks omavalitsuseks. Suheldes erinevate osundatud institutsioonidega jääb kahjuks mulje, et tegu on täiesti iseseisvate üksustega, kes ajavad ainult oma omavalitsuse ameti või ministeeriumi asja. Unustatakse tõsiasi, et tegu on ainult osaga tervikust ja terviku nimi on Eesti riik. Õiguskantsleri menetluse on näidanud, et ebameeldivad ja problemaatilised küsimused kipuvad sageli sattuma kahe institutsiooni pädevuse vahele. Ning institutsioonide tegevus on suunatud mitte probleemi lahendamisele vaid tõestamisele, et see ei ole meie pädevuses.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsler Indrek Teder Eesti ja Euroopa Liidu suhetest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõim võidab alati, meil tuleb välja, et ma olen nõukogude kord, võim võidab ministri jänese isiklikud suhted võidavad niimoodi üle päeva ja üleöö panna uut Anneli junti direktoriks, ilma peadirigendita rääkimata. See on ka kuritegu, see on ka kuritegu, Ameerikas käib niimoodi, küsitakse minu käest, kui mingisugune juhtub olukord niisugune, et mina oled muusika direktor, siis minu käest küsitakse adiseni sellele uuele mehele. Siin paneb minister vägisi kohale ühe inimese, keda muusik tunne ei tea, pole näinud ja homme on juba direktor, kuidas ma saan töötada niisuguses olukorras Eestis, aga ma luban teile, et ma ära ei lähe Eestist ja ma sihilikult jään edasi sellele positsioonile ja, ja hakkan Anneli Hundiga väga täpselt neid samu asju rääkima, mida ma rääkisin siitaniga kahjuks siitanit ei kuulatud, siitanile tehti liiga ja ma leian, et see on üks täiesti riiklik kuritegu. Ma olen väga siitani poolt.", "role": "user" }, { "content": "ERSO peadirigent Neeme Järvi ei ole Andres Siitani vallandamisega üldse rahul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljapäeval kinnitab valitsus tõenäoliselt uue, 2030. aastani kestva riigikaitse arengukava. Kaitseminister Kalle Laanet ütleb, et keskmaa õhutõrje on selles arengukavas selgelt kirjas. Küsimus on selles, et millises etapis, milliste sammudega ühte või teist võimet saame arendada ja see sõltub väga paljudest asjaoludest, näiteks kas või ka liitlaste toest või ka sellest, milliseid teisi võimeid me saaksime näiteks arendada liitlaste toel ja samas me saaksime siis keskmaa, õhutõrje oma eelarve näiteks arendada. Läinud nädalal tegi riigikogu riigikaitsekomisjon ühise avalduse, milles pani ette õhutõrje 25.-ks aastaks välja arendada. Komisjoni esimees, keskerakondlane Enn Eesmaa tuletab meelde, et riigikaitse arengukavasse kirjutati keskmaa õhutõrje juba 2009. aastal. Meile tundub, et keskmaa õhutõrjevõime loomist ei ole võimalik mahutada praegu selleks pakutud ressursiraamistikus. Teeme ka ettepaneku valitsusele kaaluda sellise võime tegemisel riigikaitselaenu võtmist. Kalle Laanet Mina ei läheks ju enne seda laenu võtma, kui meil on kõik muud võimalused on ära kasutatud, noh näitena ma saan tuua, et kui SKT kasvab, siis see kaks protsenti on nominaalselt ja tunduvalt rohkem. Me ei saa võtta riigikaitset ja riigikaitse rahastamist. Mustvalget, et see on nii paljudest asjadest. Sõltuvus. Nii ei saa Laaneti sõnul täna öelda ka seda, millal täpselt keskmaa õhutõrje hangitakse. Kas see saab olema täpselt 25.-ks aastaks? Ma ei julge seda täna öelda, võib-olla see saab olema näiteks 24, hoopis võibolla. Üks oluline investeering ehk Baltikumi kattev õhutõrjejuht juhtimissüsteem on juba ära otsustatud, selle arendamist rahastavad Ameerika Ühendriigid. Õhutõrje ise aga nõuab veel palju enamat. Tarvis läheb raketikompleks, aga ka seiresüsteeme ja väljaõpetatud meeskondi ja siis tuleb veel otsustada, kui suurt ala soovime me õhutõrjega katta, räägib riigikaitsekomisjoni aseesimees, EKRE liige Leo Kunnas. Iga patarei suurune üksus on sisuliselt iseseisvalt operatiivtaktikaliselt, nagu tegutses näiteks üks patarei on võimeline kaitsma suur Tallinna õhuruumi, teine on võimeline näiteks katma esimest jalaväebrigaadi või siis teist jalaväebrigaadi või siis liitlaste maamisalasid. Loomulikult neid ülesandeid saab ka muuta vastavalt konkreetsele vajadusele. Leedu kogemuse pinnalt võib öelda, et kahe patarei hankimine maksaks Eestile 150 kuni 200 miljonit eurot. Meil on räägitud ka nelja Patarei soetamisest, mis annaks manööverdamisruumi ja kataks korraga ära kõik põhilised ülesanded. Veel kord. Kalle Laanet. Eestit on vaja kaitsta mitte suur Tallinnat ega mingit muud üksikut kohta, vaid me kaitseme Eesti riiki ja Eestit tervikuna.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Kalle Laanet kinnitab, et järgmiseks kümnendiks soovib riik keskmaa õhutõrje välja arendada. Riigikaitsekomisjoni hinnangul tuleks aga võtta kasvõi laenu ja õhutõrje hiljemalt aastaks 2025 püsti saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon ei ole suutnud ikka veel koroonakriisis juhtrolli võtta ja liikmesriigid toimetavad igaüks oma tahtsi. Näiteks Eesti naaber Soome on seadnud karmimat piirangud kui teised Euroopa liikmesriigid ja nõuab karantiini jäämist üldiselt nende riikide puhul, kus nakatumine on viimase kahe nädala jooksul olnud suurem kui kaheksa juhtu 100000 elaniku kohta. Eesti ja paljud teised riigid on võtnud piirmääraks 16, osariike lausa 50. Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi lõppeval nädalal ettepaneku, et Euroopa Liidu riigid võiksid omavahel reisipiirangud kooskõlastada. Seda peab oluliseks ka Eesti välisminister Urmas Reinsalu. Et me hoiatasime 11, kui mingid piirangud tulevad ja teiseks, et me väldiksime, ma arvan, seda võiks olla liikmesriikide otsus, et välditaks täielikku piiri sulgemist, vaid eelistatakse sellele siis noh, kas testimist või karantiini või mingeid muid turvalisusabinõud. Reinsalu nimetas oluliseks ka seda, et naaberriigid rakendaksid piirialadel sarnaseid reegleid. Eesti ja Soome ministrid on viirusekriisi käigus tihedalt suhelnud ja vastastikku infot jaganud. Soome välisminister Beka Haavisto kinnitas täna Tallinnas käies veel kord, et piiri kinni panna Soome ei kavatse. Meetmete arutamiseks on aga kavas uuesti kokku kutsuda kahe riigi valitsusametnik ja komisjon. Eesti ja Soome koostöö on kasulik, mõistame sedagi, kui palju inimesi mõlemas suunas sõidab, et see ühendus on tähtis neile, kes Eestis või Soomes tööl käivad ja me peame tegema kõik, mis võimalik, et see jätkuks. Haavisto lisas, et arutas Eesti välisministriga ka võimalust suurendada testimist. Helsingi Ülikooli kliinikumi andmetel analüüsitakse praegu Soomes iga päev umbes kuut tuhandet koroonatesti. Eestis tehakse ligi poolteist 1000 testi päevas ehk rahvaarvu vaadates enam-vähem sama palju kui Soomes. Soome valitsus on aga seadnud eesmärgiks suurendada testimist 20000 testini päevas. Algaval nädalal vaatab Soome valitsus taas riikide viiruse olukorra üle. Reinsalu sõnul selgitas ta Soome kolleegile, et nakatumiste suurenemine Eestis teatud piirkonnas mitte igal pool ning nakkusallikad on ka tuvastatud. Ta esitas oma ettepanekud, kuidas vältida reeglite karmistamist, näiteks turismi keelamist ja karantiininõude kehtestamist. Kas erinevate usaldusmeetmetega näiteks piiril testimine inimestele ette nähtud testi tulemused oleks võimalik noh, neid negatiivseid karantiinipõhimõtteid vältida.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ja Soome plaanivad suurendada koroonaviiruse testimist ja loodavad vältida vastastikku reisipiirangute kehtestamist. Soome valitsus arutab algaval nädalal, missuguste riikide reisipiiranguid karmistada. Välisminister Urmas Reinsalu toonitas Soome välisministrile Pekka Haavistole Eesti olukorda selgitades, et Eesti nakatumised on suurenenud ainult teatud piirkondades ja nakkusallikad on teada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLüganuse vallavanem Viktor Rauam, milline olukord on teil praegu Kivili esimese keskkooli direktori valimisega? Olukord ei ole kiita, et mõni hetk tagasi just saime meie esikandidaadilt härra valge pealt kirja, kus ta loobub kandideerimisest seoses sellise poliitilise olukorraga, mis siin selle ümber on tekkinud, et ta ei näe ennast täna sellises olukorras koolijuhina ja, ja midagi teha pole, eks me peame edasi minema selle teadmisega No samas teil konkursil oli ju ka teine kandidaat, kes sai kaks häält. Õpetajate esindaja Anu Vau. Täpselt nii ja vastavalt ka meie korrale, kui nii-öelda esimesele valikule on tehtud ettepanek ja ta sellest keeldub, siis loomulikult tehakse ettepanek valikule number kaks, seda me oleme ka juba teinud. Vallasekretärile on inimene telefoni teel kinnitanud, et ka tema on oma otsuse teinud ja ei soovi samuti kandideerida. Minul ei ole täna kirjaliku tõendust selle kohta ja palusime saata ka kirjalikult selle kohta teade, nii et ma ei saa täna seda protsenti väita, et see anuvaopoolne keeldumine ka paika peaks. Kuni mul seda kirja ei ole. Aga põhimõtteliselt telefoni teel on ta seda meid sellest nagu informeerinud. Ja kahjuks ei olegi meil antud olukorras muud tõepoolest enam teha kui alustada uut konkurssi, sest see konkurss on ilmselgelt luhtunud. Uue konkursi välja kuulutamine, kui pikaks see võib venida ja millal siis kool endale juhi saab? No meil on kõigepealt vajagi hakata, nagu vaatame seda asja nii-öelda täna kaheetapilisena, et üks asi on praeguse olukorra lahendamine ja teine asi on siis uus konkurss, et uus konkurss ilmselgelt võib võtta aega ja täna me peame siiski mõtlema ka kohusetäitja leidmise peale, et olukord, kus mina on arveid, käskkirju ja lepinguid ja nii edasi ilmselgelt ei ole jätkusuutlik.", "role": "user" }, { "content": "Tarmo Valgepea loobus Kiviõli 1. keskkooli direktoriks kandideerimisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden pidas vägede väljatõmbamise kõne samas ruumis, kus pea 20 aastat tagasi teatas toonane riigipea George Bush, et Afganistanis alustati rünnakuid. Bideni sõnul jõudis ta lahkumisotsusele pärast arutelusid liitlaste diplomaatide, sõjaväe ja luurejuhtidega. Samuti rääkis ta Afganistani presidendiga. Vaatamata sellele, et meie sõjavägi ei jää Afganistani, jätkub meie diplomaatiline ja humanitaarne töö. Me toetame ka edaspidi Afganistani valitsust. USA välisminister Antony Blinken. Samuti kindlustame, et Taliban täidab oma kohustusi ja ei luba al-Qaedal või mõnel muul terroristlikul organisatsioonil kasutada Afganistani meievastasteks rünnakuteks. Eelmise presidendi Donald Trumpi administratsioon lubas läbirääkimistel Talibaniga, et ameeriklased lahkuvad Afganistanist hiljemalt mai alguses. Biden i sõnul oli tal ametisse astumise järel liiga vähe aega, et kokku st kinni pidada, kuid rõhutas, et sellel kuupäeval viiakse välja esimesed sõjaväelased. Afganistanist lahkutakse ka siis, kui julgeolekuolukord riigis muutub. Me ei saa jätkata sõjalise kohaloleku pikendamise ja suurendamisega Afganistanis lootuses luua lahkumiseks täiuslikke tingimusi ja eeldades teistsugust tulemust. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Meie lahkumine on nõuetekohane, kooskõlastatud ja kaalutletud. Me kavatseme kõikide vägede väljatõmbamisega ühele poole saada järgmise paari kuu jooksul igale Talibani rünnakule meie vägede vastu. Sellel ajal vastatakse jõuliselt. Mitu USA vabariiklasest senaatorit on aga väljendanud Afganistani tuleviku pärast muret. USA senaator vabariiklane Marko Rubio. Esiteks on väga reaalne võimalus, et lähitulevikus kahjuks traagiliselt südantlõhestavalt taastab Taliban kontrolli kogu või suures osas Afganistanis. See tähendaks kohutavaid asju kõikidele selle riigi inimestele, aga eelkõige naistele ja tüdrukutele. Teiseks kardab Rubio, et kui Taliban muutub võimsamaks, siis on suur võimalus, et al-Qaeda naaseb Afganistani ja kasutab riiki terrorirünnakute toimepanemiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden teatas, et liitlasväed lahkuvad Afganistanist, sest äärmusrühmitus Al-Qaeda pole enam märkimisväärne oht ja riigi probleeme ei saa sõjaliselt lahendada. Kriitikud aga kardavad, et presidendi otsus võib tekitada kaose ja terrorismi kasvu. Viimased sõjaväelased lahkuvad Afganistanist täpselt 20 aastat pärast 11. septembri terrorirünnakuid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis seal salata, tuleb tunnistada, et politseil on tööd ikkagi märkimisväärselt rohkem seoses ilusate ilmadega ja seoses selle eriolukorra juhi korralduste täitmise järelevalvega. Et inimesed päris usinalt teatavad meile erinevatest võimalikest rikkumistest. Samas tuleb tunnistada jällegi ka seda, et paljudel juhtudel on inimesed väga hoolsad ja tahavad, et üle kontrolliksime, aga rikkumist ei ole. Nii et üldpildis tuleb ikkagi kiita ja tunnustada kõiki Eesti inimesi nii alalisi elanikke kui ka siinviibijaid. Et üldiselt võetakse reeglitest kinni. Kuidas need reeglid on, kas näiteks autos ei tohi ka üle kahe inimese sõita? No avaliku ruumi kohta kehtivad ikkagi reeglid siis, kui viibitakse avatud alal või nagu siin ka eraldi reeglid on kehtestatud kaubanduskeskuste kohta. Et autod ja bussid hetkel selle alla ei kuulu. Kui palju politsei on oma jõude suurendanud, nüüd väljas, Tallinnas on siin näha küll patrulle päris tihedalt. Patrulle on kindlasti tavaolukorrast rohkem ilmselt igas Eesti regioonis ja ühte konkreetset numbrit on keeruline isegi öelda, sellepärast et me püüame väga sihistatult oma jõudu kasutada ja suunata ikkagi tegevuse sinna, kus sellel on kõige suurem mõju. Kas olete ka trahve teinud või enamikus piirdutakse suuliste hoiatustega? No taaskord väga suur osa inimestest ütleks, valdav enamus saab reeglitest aru ja tegelikult ei vajagi tähelepanu juhtimist neile. Nüüd need juhtumid, kus politsei on pidanud sekkuma, siis ka nendel juhtumitel reeglina on piisanud hoiatustest ja üle vabariigi. Ma arvan, et paari käe sõrmedel saab üle lugeda need korrad, kus on tehtud inimestele kas siis ettekirjutus või siis suisa juba tõepoolest väärteo otsus koostatud.", "role": "user" }, { "content": "Kevad kogub hoogu ning Uku Toom küsis Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektilt Vallo Koppelilt, kui suuri jõupingutusi tuleb teha, et kontrollida eriolukorra 2+2 reegli täitmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogule esitatud avalduses märgitakse, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mitte siduv koostööraamistik, mida on rõhutanud ka õiguskantsler. Ränderaamistik austab riikide suveräänsuse ja kinnitab riikide võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja seadusandlus. Eelmise nädala neljapäeval jäi valitsuses Isamaa vastuseisu tõttu otsustamata Eesti ühinemine raamistikuga. Vastasseis viis valitsuse kriisi. Sotsiaaldemokraatlik erakond teatas täna hommikul, et viib selle küsimuse riigikogu otsustada. Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski viitas, et just opositsioonis oleval reformierakonnal saab olema tekkinud olukorra lahendamisel võtmeroll. Samas leiab Reformierakonna esimees Kaja Kallas, et ränderaamistiku küsimust ei saa tuua Riigikokku, sest selle üle otsustamine on valitsuse töö. Eesti vabariigi põhiseadus ütleb selgelt, et välispoliitika on vabariigi valitsuse ülesanne. Selliseid ülesandeid ei saa delegeerida. Kui valitsus ei suuda otsustada, siis praeguste uudiste valguses tundub, et ka valitsuskoalitsiooni erakonnad umbusaldavad Jüri ratast, et ta ei saa oma tööga hakkama, sest et otsuseid ei suuda valitsus teha. Kui valitsus ei suuda otsustada, siis nad peaksid ka selle valitsemisvastutuse üle andma. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kui ÜRO ränderaamistikuga ühinemine riigikogus hääletamisele tuleb, siis Isamaa hääletab selle vastu. See arutelu kultuur minu arvates väärib eraldi analüüsi laiema avalikkuse poolt. Kui kõigepealt selle pakti arutelu käigus püüti vältida arutelu parlamendis, ei olnud eestikeelseid materjale, toodi ainult infopunktina varakevadel see siia sisse ja välditi parlamendi arutelu, siis nüüd on jõutud selle pakti menetlemisel selleni, et püütakse vältida valitsust. Kuna valitsuses ei saavutatud Isamaa vastuseisu tõttu kokkulepet, siis nüüd püütakse nii-öelda paraad ukse kaudu minna parlamenti, et mööda minna valitsusest. Jevgeni Ossinovski vastab. Demokraatia võlu on ju selles, et meil on erinevaid viise, instrumente, kuidas siis olukorda sobival viisil lahendada, juhul kui valitsus mõnes küsimuses kinni kiilub, siis on olemas demokraatlikus riigis kõrgeim valitud organ riigikogu, kes siis tõepoolest saab oma seisukoha selles küsimuses välja öelda. Peaminister Jüri Ratas jätkab täna koalitsioonipartnerite sotsiaaldemokraatide ja Isamaa lepitamist. Ma kindlasti ei arva, et seda tänast usalduskriisi saab lahendada kuidagi ultimaatumitega ja ma töötan selle nimel, et ühtne tegevus koalitsioonis uuesti üles leida ja edasi minna. Rändepakti riigikogus menetlemist, peaminister aga toetab. Ma loodan, et siia tuleb siis palju suurem kandepind kui ainult koalitsioon, selge on see, et koalitsiooni üks osapool isamaa ju ränderaamistikku ei toeta ja see ei ole kolmepoolne kokkulepe. Nii et ma usun, et riigikogu hinnangu andmine on siin mõistlik.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon esitas riigikogule avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Valitsuskoalitsiooni suurim partner Keskerakond teatas, et toetab küsimuse arutamist riigikogus, Isamaa on selle vastu. Reformierakonna esimees Kaja Kallas leiab, et ränderaamistiku küsimust ei saa tuua riigikokku, selle üle otsustamine on valitsuse töö.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeameti riskihalduse eksperdi Tambet Vadi sõnul tähendab ohuteavitussüsteem antud kontekstis sireeni de paigaldamist, et tänaval oleks ohu lähenedes kuulda heli. Süsteemi saavad suuremad asulad ja aluseks on võetud nende rahvastikutihedus. Lisaks tulevad need paikadesse, kus on suurem ohutase ehk näiteks keemiatehaste juurde, jätkab Tambet Vadi. Tänasel päeval me räägime digitaalsest süsteemist, ehk seesama süsteem, mis me ehitame, on võimeline ka tulevikus vajadusel häälsõnumeid edastama, aga hetkeseisuga ehitame seda süsteemi põhimõttel, et me edastame selles ikkagi ühtset niisugust tooni või helisignaalipõhist teavitust, aga ehitame ta teadlikult sellise võimekusega, et tulevikus saaks ka teksti selle kaudu edastada vajadusel. Et sellist süsteemi tegelikult just sõnumite põhist, on ju päris tükk aega siin proovitud juurutada. Sellises formaadis Eestis kindlasti ei ole ja, ja, ja kindlasti tasub juurde mainida, et sireenid, kui sellised ei ole ohuteavituse nii-öelda siis ainuke osa sellest, et kindlasti kandev osa on selles, et kui on mingi oht piirkonnas, et peale sireenide tuleks ka sõnumid telefonidele inimestele, kes seal piirkonnas on, kindlasti peaks ka massimeedia kanalite kaudu sama info levima ja nii edasi, et, et see on terviksüsteem, et sireenid on sellest üks osa. Et jah, lihtsalt selles selles kontekstis me räägime sireenide väljaehitamisest. Ja millal umbkaudu võiksid need valmis saada, et millal võime näha tänavatel neid juba. Plaan on selline, et esimesed sireenid võiksid meil 2023. aasta alguses püsti olla ja 2023. aasta suvel kuskil seal juulikuus võiks olla siis need 16 asulat kõik kaetud ja sireenid need selle projekti järgi püsti.", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval Riigikogus vastu võetud tänavuse aasta lisaeelarvega luuakse 16 suuremasse Eesti linna ohuteavitussüsteem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti ornitoloogiaühingu linnade linnuvaatluspäeva koordinaator Tarvo Valker ütles, et alates 2002.-st aastast peetud linnade linnuvaatluspäeval on liikide hulk läbi aastate olnud väga erinev. Kõik see sõltub sellest, et kui varane kevad on olnud, et mõnel aastal on liike saadud kirja kõigest 50 ja, ja mõnel aastal ligi 90, nii et see varieeruvus on hästi suur, et. Kuna mitme linna territoorium kasvas 2000 seitsmeteistkümnenda aasta haldusreformi tõttu meeletult, järgitakse linnade linnuvaatluspäeval linnade varasemaid piire. Eesmärk on just see linnuvaatluse linnakeskkonnas ja suhteliselt väikesel alal, et, et muidu muidu see läheks niisuguseks suureks autodega ringi sõitmiseks, et, et see ei ole selle ürituse eesmärk kunagi olnud. Linnuvaatluse käigus käib liikide tuvastamine kahel erineval moel ehk kas linde visuaalselt vaadeldes või siis nende häälitsusi kuuldes jätkab Tarvo Valker. Sellise piiratud nähtavusega kohtades nagu metsad, pargid, et, et seal on ikkagi häältel väga suur roll mere ääres, seal me näeme linde rohkem, kui kuuleme. Tarvo Valkeri sõnul on linnade linnuvaatluspäeva üheks eesmärgiks teadvustada inimestele kui liigirohke, võib-olla ka linnakeskkond. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Täna peeti Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel linnade linnuvaatluspäeva. Ürituse koordinaator Tarvo Valker teatas, et tänavu oli linnurikkaim linn Haapsalu, kus vaadeldi 70 liiki linde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoda tõdes täna avalikustatud koroonaviiruse olukorra kirjelduses, et kuigi koroona suremus jätkab veel mõnda aega tõusu, on nakatumiskordaja R langust endis, tänase seisuga on see 1,05. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles pressikonverentsil, et sellegipoolest on nakatumist arv kõrge. Nädalane juurdekasv on umbes 10 protsenti ja 64 protsenti sellest omakorda Tallinnas ja selle ümbruses. Tallinnas on nakatumine suurim Lasnamäel ja Maardus, aga juba ka mustamäel ja Haaberstis. Haiglates on olukord tõsine, teise astme intensiivravis ja tõusnud on väga raskete juhtumite osakaal. Lanno rääkis veel testidest. On müügis väga palju neid teste, antigeeni, antikeha, teste, mille kohta terviseametil puudub igasugune informatsioon, et mis tulemuse nad andsid, kus on aga selge, et nende puhul diagnoosi panna ei saa, siis me oleme juba aasta algusest 2,4 korda rohkem ühiskonnana pidanud kulutama selle jaoks, et haigust tuvastada ja selle kaudu üritada siis aru saada, et millised ühiskonna liikmed peaksid olema isoleeritud, millise kaudu ei tuleks enam tänavale ohtu juurde. Inimesed on juba asunud planeerima puhkusereise, terviseamet soovitab reisimist siiski vältida ka Eesti sees. Püsida kodus, anda võimalusel sellel nakkusel alla tulla. Täna iga juurde võetud päev nakkuse püsimisel tähendab pikenemist suve suunas. Ja kui me võtame tänase nakkuskorda ja aluseks ja vaatame, et me suudame teda hoida tänasel tasemel siis me võime öelda, et suvi jääb vahele. Kui me suudame selle nakkuskorda ja viia alla 0,85 peale siis sellel hetkel võiks tekkida lootus, et mai keskeks on asi nii lahendanud, et me oleme kõigi teiste Euroopa riikidega võrreldes jälle selles rohekoridoris. Politsei on alustanud mitmete perearstikeskuste ja haiglate nõustamist, sest viimasel ajal on tekkinud agressiivset ja provokatiivset käitumist nende suunas. Turvalise vahemaa ja maski kandmise kohustust on kontrollitud 5500. paigas, ütleb siseminister Kristian Jaani. Iseenesest saab kiita kõiki ettevõtjaid, Eestimaa inimesi, et see maski kandmine täna politsei tunnetuslikult on selline üle 97 protsendi, tegelikult nii et väga positiivne, mis võib-olla teeb murelikuks, on kindlasti see, et kui me ikkagi tabame neid inimesi, kes liiguvad ringi, aga peaksid olema eneseisolatsioonis, et see number võib tunduda väike 14, tegelikult on see number päris suur ja, ja sinna kõrvale näiteks 65 hajutatus reegli rikkumist, siis samamoodi noh, tegelikult numbrid tunduvad võib-olla väiksed, aga see mõju võib olla ikkagi küllaltki suur. Riigi infotelefon üks kaks neli seitse võtab vastu umbes 1000 kõne ööpäevas, enim küsitakse piirangute ja lähikontaktsuse kohta.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti peadirektor Üllar Lanno tõdes pressikonverentsil, et koroonaviirusega nakatumine on Eestis jätkuvalt väga kõrgel tasemel. Viimased reoveeuuringu näitajad osutuvad tema sõnul ka sellele, et nakatumine on tõusutrendis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSündmuste suhtes, kus tegelikult väga palju fakte ei olegi, on see asi nüüd nii otsast otsani ja läbi ja lõhki kui nii võib öelda, läbi nämmutatud ma ei tea kuigi teist sündmust nii palju räägitavat ja nii palju, võib-olla ka manipuleeritavat. Ja nüüd, kui praegu on jõudnud, siis umbusaldusprotseduurideni alustame justiitsministri Rein Langist, kellele siis esitati siin ka ikkagi veel palju küsimusi ja üks küsimus, et kas siis tegu oli ikka mingi tõsise asjaga, miks just Rein Lang võttis selle otsuse vastu, miks just sel ajal ja miks nii kiiresti. Rein Lang. Tegemist on ühe ametkonna ehk välisministeeriumi taotlusega teisele ametkonnale ehk siseministeeriumile. Jah, mul oli sellest välisministriga juttu. Ametkond taotles selle käsitlemist kiireloomulisena. Minister taotles selle käsitlemist nii kiiresti kui võimalik. Mina pidasin võimalikuks see taotlus rahuldada. Mingit takistust selle asja menetlemiseks ei olnud. Ja miks ikkagi Marko, kes on rääkinud oma abi seotusest küberrünnakutega ning laimatud Eesti riiki sellest viisakeelu nimekirjast välja võeti? Eesti on õigusriik, siin tehakse otsuseid lähtuvalt kehtivast õigusest, mitte emotsioonidest ega kuulujuttudest. Umbusaldajate poolelt ka kaitses Eiki Nestor ka täna seisukohta, et viisakeeld oli vajalik ja selle tühistamine viga. Millised on meie võimalused nüüd täna selles olukorras? Kas keegi kujutab ette, kui Eestisse sissesõitukeeldu omas? Seesama härra Markof saabub meile kogemata mujalt Sendini viisaruumist siin ja me hakkame teda siit välja saatma. Puhtfüüsiliselt kujutab ette, kuidas see asi välja näeb. Millist furoori see tekitab. Kas järgmise küberrünnaku korral langeb meile osaks väljastpoolt Schengeni viisaruumi? Selle rünnaku korral me üldse teeme midagi või tee. Juhul kui me ei suuda ära tõestada, et see, kes sellega hoopleb Schengeni viisaruumis meid uuesti ründama hakkab. Sõna võtsid kõik fraktsioonid peale IRL-i, kes üldse nagu on püüdnud ennast sellest vähemalt siin umbusalduse arutelus kõigest distantseeruda. Formierakond teatas, et nemad ei hääleta ja loomulikult siis ei hääletanud ka IRL-i liikmed. Nii palju kui neid üldse saalis oli, lõppes kõik sellega, et 37 vastuhäält. Rein Langil oli rohelised, jäid erapooletuks neli häält ja siis nii-öelda vastu hääli. Umbusalduse vastu hääli ei olnud ühtegi, seega 51 poolt häält kokku ei tulnud. Urmas Paeti teemal ei tahakski pikalt peatuda, sellest on eile väga pikalt juttu olnud ainult üks Urmas Paeti lühike vastus teemal, et kuidas see kõik kahjustab nii Eesti kui tema enda mainet. Kui miski täna kuidagi Eesti mainele kehvasti selles loos mõjub, siis on see probleem, et Eesti riik ei suuda oma dokumentide järele valvata. Ja vot see on probleem, kui me räägime mainest, sest paraku neid juhtumeid ka viimasel ajaperioodil on olnud liiga palju, kus Eesti riik ei suuda oma kaitstud dokumentide üle valvata.", "role": "user" }, { "content": "Umbusaldus justiitsminister Rein Langi ja välisminister Urmas Paeti vastu kukkus läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonakriisist tingituna ei ole võimalik Tallinnas enam otse bussijuhilt piletit osta mitte tallinlast, kes ei ole nii tehnoloogiapidevat, võivad sattuda pileti soetamisel raskustes se. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütleb, et linnakulud seoses pileti otsemüügisüsteemiga olid suhteliselt suured ning bussijuhtide kõrvaltegevus ohustas liini graafikut. Tegelikult lisaks kõigele tekitas see ebamugavusi ka bussijuhtidele, kes pidid tegelema millegi muuga, kui oma põhitööga seadis ohtu liini graafikus püsimise ning kindlasti koroona ajal eriti aktuaalseks muutunud turvalisuse aspekt tervise hoidmise aspekt meie bussijuhtidel. See sai kindlasti ka ka üheks määravaks argumendiks, miks seda piletimüüki edaspidi ei toimu, nii et ma arvan, et see samm oli õige. Ma arvan, et see samm oli õige aegne. Ja päriselus me näeme, et sellest ei ole keegi kannatanud. Novikovi sõnul ei naase suure tõenäosusega otsemüük enam kunagi ning suund on aina süsteemi üleviimisele elektroonilisele vahenditele. Teoreetiliselt on selline võimalus olemas, on volikogu otsus, aga praktikas ma ei usu, et see kunagi peaks tagasi tulema. Kõik riigid liiguvad selles samas suunas. Mupu vaneminspektor Liivi Hänn ütleb, et trahvi saamist sõidu õiguse puudumisel on võimalik läbi sõit ja viisaka selgitamise ära hoida. Kui inimene vabandab ja, ja tõesti on näha, et ta on siiras ja ta ei tea, siis me teemegi selgitustööd ja siis ta pääsebki trahvist. Aga kui on ka selline isik, kes nagu ei taha kuulata ja, ja ütleb, et, et mina ei tea ja, ja mina olen sealt kuskilt kaugelt Võru metsadest ja, ja ma ei tahagi teada, kuna ma käin siin ainult aastas ühe korra või, või 10 aasta tagant ja ärge mulle rääkige, ma ei taha kuulata, ma ei taha teada, siis sellisele teeme trahvi 20 eurot. Kunagi oli soov ühendada puutevaba süsteemi ID-kaardiga, aga sõiduõiguse tõendamiseks sellest siiski ei piisa, nendib piletisüsteemi juhtivspetsialist Tiit Laiksoo ning tuleb piletit hankida kas ühiskaardile, pangakaardile, mobiilile või piletiautomaatidest. Kahjuks ID-kaardist ei piisa, sellepärast et ID-kaart ei ole, ei ole kontaktiaba kaart ja meil oli küll kunagi soov ühendada piletimüügisüsteem ka ID-kaardiga, aga siin ei andnud riik meile kahjuks tuge, nii et ID-kaardi siiski esialgu selliste funktsionaalsustega, mis ei võimalda teda siduda piletisüsteemiga, seega peab kindlasti inimesel ikkagi mingisugune piletimüügisüsteemis registreeritud kaart olemas olema, et olgu see siis ühiskaart või pangakaart, mida iganes, aga niimoodi, et ma lähen bussi ja mul jäi koju, siis noh, sellest kahjuks siiski ei piisa. Tänapäeval.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas saab bussipiletit soetada kas mobiilile, pangakaardile või ühiskaardile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu uue teatri loovjuht Ivar Põllu ütleb, et kui koroonaviiruse levikuga seoses kehtestati eriolukord ja esimesed piirangud, tühistas ka uus teater esimese hooga kõik märtsi ja aprillikuu etendused lükates need edasi mai ja juunikuusse. Kuna praeguseks on selgunud, et teatrisaali ei pääse inimesed niipea, on uue teatrietendused taas edasi lükatud. Seekord sügisesse, jätkab Ivar Põllu. Piletid, mis on ostetud kevadistele etendustele, kehtivad sügisel etendustel, mis saab õige pea ehk välja kuulutatud. Sarnaselt uuele teatrile on tegutsenud ka Vanemuise teater, mille saalidesse külastajad tagasi oodatud ka alles septembris. Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar ütleb, et aprillis on töö suletud teatrijust aga siiski jätkunud. Mais ja juunis on teatrirahvas kollektiivsel puhkusel, jätkab Kristiina Alliksaar. See annab meile teistpidi aega, noh või pigem siis mulle ja, ja osakonna juhtidele, et vaadata ja püüda aru saada, mis toimub, millised suunised valitsuselt meile tulevad ja siis olla valmis reageerima vastavalt nendele muudatustele, mida siis on vaja parasjagu teha. Eelnev ei tähenda siiski seda, et mainitud teatrid oleksid kriipsu peale tõmmanud ka suvisele hooajale. Nii näiteks on uues teatris ettevalmistamisel Vahura Fanasjevi romaani Serafima ja Bogdan järgi tehtav suvelavastus, mis peaks etenduma augustis ja mille piletid on müügil. Ka Vanemuine müüb juba pikemat aega pileteid oma suvelavastusele, milleks on eelmisel aastal esietendunud Ain mäeotsa lavastatud kirvetüü. Kirvetöö peaks publikuni jõudma juulis. Kas ka suvelavastused plaanitud kuupäevadel rahva ette tulevad, selles põllu sõnul väga kindel siiski olla ei saa. Et meil on mõlemat, pidi signaale, et on öeldud ju ka kultuuriministri poolt, et suvelavastuse ei käi selle piirangu alla, et suvelavastus vabas õhus ei ole massiüritused, massiüritus on ikkagi selline suurem kontsert, kus on juba 1000 üle 1000 inimese, et me nagu päris täpselt praegu ei tea, kas me saame seda teha või mitte, aga aga me enda poolt ikkagi jätkame ettevalmistusi, et siis mai lõpuks siis teha see lõplik otsus. Alliksaar lisab Me oleme need plaanid enda jaoks erinevad, stsenaariumid teinud ja plaanid läbi mõelnud, et juhul kui tõesti me juulikuu ei saa mängida kirvetöö etendusi, siis me mängime neid järgmise aasta juulikuus niimoodi, et inimesed, kes seda soovivad veel näha, siis ilma kindlasti ei jää. Kultuuriminister Tõnis Lukas on hiljuti öelnud, et see, millise publiku arvuga üritust mõistetakse suurüritusena ja kas selle alla liigituvad ka suvelavastuse selgub maikuu teises pooles.", "role": "user" }, { "content": "Tartu kaks teatrit on etendustegevuse saalides sügiseks peatanud. Kollektiivid siiski palgata puhkusele saadetud ei ole, sest töö käib suvelavastuste ettevalmistamisega. Seega loodavad teatrid, et suvelavastused ei liigitu Eestis suurürituste alla, mida sellel suvel korraldada ei saa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallas ütles, et seitsmeteistkümnendal mail avatakse kõik koolid. 24.-st maist avatakse keskmise nakkusohuga tegevused, milleks on näiteks kontserdil käimine, restoranide siseruumides söömine ja kinos filmi vaatamine. Neis ruumides kehtib aga 50 protsendi täituvuse nõue. Veel varasematel nädalatel arutati koolide puhul samuti 50 protsendilise täituvuse nõude kehtestamist, kuid nüüd otsustati sellest loobuda, tunnistas haridusminister Liina Kersna. Kindlasti peab koolides järgima jätkuvalt ohutusnõudeid, peab kindlasti ruume õhutama. Me oleme valitsuse poolt andnud ka kohalikele omavalitsustele vahendeid selleks, et osta CO kahe andureid. Lapsed ja õpetajad, kes on vanemad kui 12 aastat peaksid kandma ka koolis maski võiks arvestada võimalusel seda, et klassid omavahel väga palju kokku ei puutu, et see õppetöö toimuks nii-öelda mullides. Küsisin peaminister Kaja Kallaselt, kas tal on kahju, et lapsi varem kooli ei lubatud, sest koolivaheaeg ei toonud tegelikult mingit nakatumise tõusu, nagu kardeti. No praegu ei ole põhjust kuidagi vaadata sinna, mis, mis on olnud, vaid peab vaatama edasi, et kuidas me siit edasi lähme. Ja ma arvan, et see otsus, et me järgmisest nädalast lubame kõik lapsed kooli, et nad saaksid viimased neli nädalat ikkagi kõik kontaktõppe olla ja omavahel ka suhelda, on laste hariduse seisukohalt oluline. Jurist Allar Jõks on alustanud ühe kohviku nimel kohtuteed valitsuse vastu, milles soovitakse teada saada selgeid reegleid ja neid arvestusi, mida valitsus tegi, kui piirangud kehtestati märtsikuus. Te olete nüüd nagu kahe tule vahel, et ühelt poolt on need, kes pooldavad ja nõuavad piirangute jätkamist ja teiselt poolt on siis need, kes nõuavad aru, et miks te piirangud kehtestasite Aga see ongi täpselt niimoodi kogu aeg, et ühelt poolt saad sõimata nende käest, kes ütlevad, et liiga vähe teed lahti ja teiselt poolt siis miks te siis karmimaid piiranguid ei kehtesta, et eks see ongi olukord meile kõigile ebamugav, ega valitsus ei taha ka piiranguid kehtestada, aga me kehtestasime neid piiranguid selle jaoks, et hoida ära meditsiinisüsteemi ülekoormus. Et kui ka praegu vaadata, siis siis tegelikult noh, meil on erinevad mõõdikud küll oranžis, aga me ikkagi oleme väga hapral pinnasel, et me peame ikkagi käituma vastutustundlikult, isegi kui me neid avamisi teeme.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabinet arutas koroonaviiruse leviku piirangute leevendamist ning leidis, et leevandustega võib jätkata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAdvokaadibüroo Triniti nõudekiri ja hagi hoiatus jõudis Viljandi linnavalitsuse e-postkasti esmaspäeva õhtul. Jaak Joala lesel, Maire Joalal on ausamba omanikule Viljandi linnavalitsusele terve rida nõudmisi. Abilinnapea Jaanika Kedvil jätkab. Proua Maire Joala soovib, et Posti tänava parki paigutatud Jaak Joala monumendil eemaldataks Jaak Joala isikuandmed tähendab siis Jaak Joala kujutis, pea, käed, nimi ja eluaasta ning elulood kolmes keeles. Linnavalitsus kindlasti arutab seda pöördumist. Kindlasti suhtleme kõikide osapooltega ja võimalusel siis ka kas proua Joalaga või tema esindajatega. No Maire Joala on oma esindaja kaudu nõudnud, et muudatused tuleb ellu viia või need soovid täita 18.-ks jaanuariks. Miks linnavalitsus ei kogune juba sellel nädalal erakorraliselt? Ei oska öelda, linnapea kutsub linnavalitsus kokku, aga meie korralike koosolekud on ikka esmaspäeviti ja tegelikult seal nõudes on nüüd 18 jaanuar 2020 märgitud kuupäevaks. Nii et ma ei tea, siis äkki on eksitud nii nii kuupäevaga kui ka siis aastaarvuga. Jaak Joala ausammas kuulub ju Viljandi linnale, kui ju autoriõigused on, aga skulptor Mati Karmini taskus. Kas on tõsi, et linnavalitsus ei saa põhimõtteliselt ilma Mati Karmini loata selle kujuga midagi ette võtta? Jah, nii see on. Aga Mati Karmin nendib, et ka kuju püstitamise eel oli Maire Joalaga kõik heakskiit olemas, nii et meil oli teadmine, kõik on korrektne. Jaak Joala monumendi tellinud munitsipaalpoliitik ja mittetulundusühingu meie Viljandi juht Harri Juhani Aaltonen kinnitas rahvusringhäälingule, et skulptor Mati Karmin andis tellijale üle täpselt sellise ausamba, nagu oli kokku lepitud ja töö käigus muudatusi ei tehtud. No nii palju kui mina aru sain, et ta ikka vastas sellele võidutööle Kas olid ette nähtud ka need vilkuvad tuled, mis Maire Joalale konkreetselt ei meeldi? Oli küll, vähemalt seletuskirjas. Aga millist lahendust te nüüd näete, Jaak Joala lesk ei ole sellise lahendusega rahul. Kuna mina ja Maire Joalaga ei ole suhelnud, siis ma ei tea, millele ta siis andis enda nõusoleku, aga kindlasti ma loodan, et linn ja Maire Joala siis proovib leida kompromisse ja ma ka usun, et kompromiss leitakse.", "role": "user" }, { "content": "Jaak Joala lesk Maire Joala pole rahul Viljandisse püstitatud Jaak Joala monumendiga, kuna temaga kokkulepitu ei vasta lõpptulemusele. Samuti leiab laulja lesk, et Jaak Joala nime kasutamisega rikutakse temale kuuluvaid kaubamärgiõigusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui mõni diplomaat või suursaadik võtab endale vaevaks, et kritiseerida poliitilisi otsuseid, kritiseerida poliitilisi suundi, eriti ka välispoliitikas siis ilmselgelt see rikub professionaalsuse põhimõtet ja enam see diplomaat esindab mitte valitsuse poliitikat vaid hakkab ise poliitikat kujundama. Ehk sellisel juhul, kui selline juhtum aset leiab, siis kahtlemata ei sobiks selline isik esindama seda riiki, kus ta on lähetatud tööle diplomaadina ja ta esindaja selle valitsuse poliitikat, vaid ta läheb sellega vastuollu. Ehk praegu. Kuna teemaks on Ameerika Ühendriikide välispoliitiline suund, teatud muudatused välisdiplomaatide lähetamistes, siis kahtlemata see peaks kehtima igas mõistlikus normaalses riigis ja sealhulgas ka Eestis. Ma saan aru, et te räägite ka mingist konkreetsest näitest. Soome puhul siis. Konkreetne näide, millest ka mina kirjutasin, täna hommikul, puudutab Soomet, kus tõesti Eesti suursaadik Soomes minule teadaoleva info alusel detsembri alguses kohtumisel riigikogu liikmete delegatsiooniga kritiseeris väga tugevalt ja teravalt Eesti vabariigi valitsust Eesti vabariigi valitsuse ühte erakonda. Ja minu hinnangul see kahtlemata ei sobitu diplomaadi ja, ja suursaadiku töökorraldusega. Ehk siis see on selline üks konkreetne näide kuid loomulikult on olnud siin kuulda siit-sealt ka veel teisi jutte, kus diplomaadid on võtnud endale poliitiku rolli. Nii et teadaoleva info kohaselt siis võiks Soome diplomaadi praegu tagasi kutsuda. See on minule teadaolev info, kuid loomulikult selliseid otsuseid langetab välisministeerium koos vabariigi valitsusega, seega sellist infot peavad kontrollima juba nemad. Ja uurima ka teisi asjaolusid, et millistel asjaoludel suursaadik on võtnud vaevaks hakata tegema ise poliitikat, kas on olnud sobiv, kas sellest on tehtud mingeid järeldusi ja millised olid selle tagajärjed selle küsimuse lahendamiseks kindlasti ei ole mina pädev ega kompetentne isik. Eesti välisminister Urmas Reinsalu Madissoni kriitikaga ei nõustu ning ütleb, et Eesti välisteenistus on olnud ja ka jääb edaspidi neutraalseks. Vat Ameerika on suur riik, Ameerikas on tõepoolest selline mudel, et kui lahkub üks valitsus ehk president ametis, tulevad teised saadikud. Aga Eesti on väike riik ja meie kõige suurem vara. Meie diplomaatias on tegelikult meie andunud inimesed, kes on oma elu pühendanud Eesti riigi teenimisel Eesti huvide kaitsmisele välispoliitikas. Ja ma pole oma ametiaja jooksul näinud ühtegi korda, kus inimeste kodanikupositsioon diplomaatidel kas neile meeldib üks või teine poliitika või poliitik oleks läinud vastuollu selle põhimõttega, et välisteenistuse poliitiliselt neutraalselt viib ellu valitsuse poliitikat. Nii et minu hinnangul on ka see valitsus viimase 10 kuu jooksul, mis ta on ametis, olnud selgelt rutiinsete põhimõtete alusel, diplomaat ametisse nimetanud, tagasi kutsunud, teinud neid ettepanekuid presidendile ja kindlasti minu positsioon on ühemõtteline, et see poliitika peab jätkuma, et Eestile toob huvi Eesti huvisid, kaitseb paremini see, et meil on neutraalne, politseid, neutraalne välisteenistus. Küsin ka korraks veel Soome diplomaadi kohta, et temale teie etteheited puuduvad. Ma ei tea, mis juhtumit Jaak Madison silmas peab, aga minu veendumus on selline, et diplomaadid, mis puudutab väljapoole Eesti sõnumite andmist Eesti riigi välispoliitikarsi valitsuse määratud välispolitsei kursi elluviimist. Et ma pole näinud küll kuidagi olukordi minu kõrvu, pole jõudnud, et nad oleks kuidagi seda seadnud kahtluse all.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu tema kriitikaga ei nõustu ning ütleb, et Eesti välisteenistus on olnud ja ka jääb edaspidi neutraalseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvat varustab kaugküttega balti elektrijaam, mis toodab nii elektrit kui sooja. Tänu koostootmisele on kütte hind olnud Narvas alati Eesti odavaim. Nüüd on elektrijaamad esitanud konkurentsiametile taotluse, mille kooskõlastamisel tõuseks kütte hind tarbijale 80 protsendi võrra. Sellist hinnatõusu pole Narvas varem nähtud. Aktsiaseltsi Enefit Paueri juhi Andres Vainola sõnul pole kallimaks läinud sooja tootmine, küll aga muutuvkulud CO ke ja gaasi hind. Me gaasi hind on täna fikseeritud 16 25 eurot megavatt-tund, aga me ostame teda sisse. Spotify. Kahe hind on meil täna tariifis fikseeritud ka umbes 27 euro juures tonni juurest ja me ostame teda sisse spotis seal 80 pluss eurot. Nii et see on see peamine ajend. Miks me küsime sellist hinda? Andres Vainola sõnul müüakse praegu Narvale kaugkütet sisuliselt alla oma hinna ja ettevõte kaotab aastas miljoneid eurosid. Narva linnapea Katri Raik kinnitab, et Narva elanikel oleks kaugkütte nii karm hinnatõus suuremaks löögiks, kui elektri kallinemine. Ja see tähendab seda, et sellele üksi elavale prouale kohati usovkas on see aastane lisakulu 200 300 eurot võib-olla isegi rohkem seda raske arvestada, mis on võib-olla kuni ühe kuu pension ja see on muidugi väga karm, sest üks Narvas elamise suur eelis on olnud see, et siin on kütte hind Eesti madalaim, võimalik, et ei ole muud lahendust, kui pöörduda riigi poole ja öelda, et doteerige, siis palun Narvat sellel keerulisel ajal, mida selle peale valitsus vastab, see on nüüd iseküsimus. Aga teine on see, et me peame vaatama ettepoole. Ettepoole vaatamine tähendaks Raigi hinnangul eeskätt elumajade soojustamist, mida pole seni tänu madalale kaugkütte hinnale tehtud aga ka balti elektrijaama ümberehitamist. Riik on lubanud uue koostootmisjaama ehitust õiglase ülemineku fondist toetada, kuid lubadustest pole Kadri Raigi sõnul kaugemale jõutud. Olen pöördumas majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, kus koha peal on see hange, mis võimaldaks balti elektrijaama ümber ehitada mõnele teisele kütusele kui põlevkivi, mis tagaks meile stabiilse toasooja. Seda me ootame seda hanget juba vähemalt aasta. Pikki aastaid Eesti madalamat kaugkütte hinda nautinud Narvas pole energiamajanduse ga veel põhjalikult tegeletud. Majad on soojustamata ning linna energia ja kliimakava koostamist alustati alles aasta algul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas võib kaugküte järsult kallimaks muutuda. Soojatootja taotleb 80-protsendilist hinnatõusu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUurimine puudutab kaht tee-ehitushanget ja kuriteo kahtlustus on esitatud majandusministeeriumi kantslerile Marika Priskele, maanteeameti juhile Tamur Tsäkkole ning aktsiaseltsi Nordecon infra peadirektorile Erki Suurorule. Riigiametnike kahtlustatakse seotuses riigihangete teostamise nõuete rikkumise, usalduse kuritarvitamise ja konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisega. Firma juhti ainult viimati nimetatud, selgitas menetlust juhtiv riigiprokurör Triin Bergman. Liabeki loobuepisoodis on meil siis alust arvata riigihanke võitnud ettevõtjale on antud sellist lootust, et on võimalik teostada mittevajalikke töid suurusjärgus siis 10 miljonit krooni selles mõttes siis mittevajalikke töid, et mis ei olnud siis hanke dokumentides ette nähtud ja ega olnud ka põhjendatud tööde käigus. Kui ettenägematut tööd ja Aru valla Kose puhul, siis on meil alust arvata seda, et ametnikud on esiteks mõjutanud riigihanke komisjoni vastu võtma sisuliselt ebaseaduslikku otsust ja samuti on siis ametnikud teinud ettepaneku kahele ettevõtjale sõlmida konkurentsi kahjustav kokkulepe ja jagada sisuliselt riigihange ära. Millistest konkreetsetest kahjudest võime rääkida, seda peab veel uurimine tuvastama konkreetsete sumadest tänase päeva seisuga on meil vara rääkida, kuid meie uurimine kindlasti ei ole olnud siis suunatud formaalsetele rikkumistele, vaid oleme me siiski uurinud tahtlike ja teadlikke rikkumisi. Majandusministeerium on algatanud ka sisejuurdluse, kuid koostööd prokuratuuriga pole seni olnud, tõdes juhtivprokurör. Ametnikest kahtlustatavad ei ole ütlusi andnud, tänase hetke seisuga on nad keeldunud ütluste andmisest. Samuti ei ole tegelikult meile ka maanteeametit nõustanud advokaadi konfidentsiaalsuskohustusest vabastamise luba, mis tegelikult kriminaal seisukohalt oleks oluline ja vajalik. Ja riigiasutuste omavahelise koostöö normaalse kulgemise puhul on see olnud siiamaani teistes menetlustes alati väga lihtne. Riigi peaprokurör Norman Aas lisas, et distsiplinaarjuurdluse algatamine ministeeriumis on mõistetav. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kirjale on ka vastatud ja tegelikult seda informatsiooni, mis nad meilt palusid, nii palju, kui oli võimalik anda ka neile andsime, mis puudutab seda distsiplinaarmenetlust laiemalt, siis noh, kahtlemata võib aru saada, et ministeeriumil ja ministril on ka huvi oma asutuse seisukohalt seda asja uurida. Kas kriminaaluurimine ka süüdistuse ja kohtuasjani võib viia, ei osanud prokurör Triin Bergmann veel öelda. Meil on avalike menetlushommikut ka alustatud alles eelmisel nädalal, mistõttu käesoleval hetkel ei ole absoluutselt võimalik prognoosida, kaua võtab aega läbiotsimiste käigus ära võetud materjalide läbitöötamine ja analüüsimine ja käesoleva hetkel on üldse paralleelselt asi kohtusse, kunagi jõuab. Uurimine algatati aga juba kevadel ning kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna sõnul tehti seda info alusel, mis viitas kuriteo asjaoludele. Jutt ei käi ju mingisugusest sellisest formaalsest rikkumisest, kus oleks nagu soov vaadata, et kas ametnikud on valesse kohta allkirja pannud või, või on eksinud komaga. Kui jutt käib niivõrd suurtest ikkagi summadest ja Eesti riigile ka strateegiliselt väga olulistest objektidest, siis ei saa julgeolekuasutus kindlasti kõrvalt vaadata seda, et siin võib tekkida vägagi suur oht riiklikele huvidele. See on kindlasti ka see põhjus, miks selle kriminaalasja uurimisele koostöös riigiprokuratuuriga on väga palju ressurssi kulutatud ja kindlasti see on väga-väga vajalik, selgitamaks siis välja seda objektiivset tõde.", "role": "user" }, { "content": "Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitsei jagasid selgitusi teede-ehituse riigihangete kriminaalasjast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets viitab Ameerika Ühendriikides tehtud analüüsile, millest selgus, et ligikaudu kaheksale protsendile esimese süsti saanud ameeriklastele jäi teine süst tegemata. Eestis sarnase tulemuse vältimiseks rõhutab Maimets teise doosi tähtsust. Kui noortel läheb ka esimese süsti peale päris kiiresti ja päris kenasti see antikehade tase üles siis mida vanem inimene, seda viletsamalt see läheb, ehk teist sõnadega, mida vanem inimene, seda selgemalt ja kindlamalt on vaja täpselt õigel ajal teist süsti. Maimets lisab, et kahe süsti vahelise aja selgitab tootja kliiniliste uuringutega. See soovitus tuleb vahemikuna, millest Eestis antakse vaktsineerijatele omakorda suunised. Faizer'i ja vaktsiini puhul on see aeg kuus, Moderna vaktsiini neli ja Astra Zeneca vaktsiini puhul 12 nädalat. Kuna ei ole uuritud täpselt, mis siis juhtub, kui nädal hiljem kaks nädalat, viis nädalat hiljem või 15 nädalat hiljem, siis kõik ütlevad, et me tegelikult ei tea. Ja nüüd on see, et kas me riskime rohkem sellega, et jääbki see teine tegemata. Ja antikehade tase langeb tasapisi ja suhteliselt kiiresti või siis me võtame selle riski, et igasugustest teadaolevatest uuringutest üle minna ja ikkagi ikkagi see ära teha, nii et tuleb valida kahe riski vahel. Sisuliselt tähendab see, et iga teise doosi süstimiseks on kindel ajavahemik. Sotsiaalministeeriumi nõunik Kärt Sõber ütleb, et kuigi täpsed andmed puuduvad, magavad oma aja maha vaid üksikud. Pigem jääb teine doos tegemata neil kahel protsendil, kes on pärast esimest süsti koroonaviirusega haigestunud ja nii juba immuunsed. Teatud määral on ka neid inimesi, kes võib-olla kõhklevad teise doosi saamise eelselt, et kui näiteks esimese doosiga on olnud võib-olla ebamugavamad kõrvaltoimed, aga see tagasiside tervishoiuteenuse osutajatelt vaktsineerijatel on pigem olnud, et ikkagi suur enamik tuleb oma teist doosi tegema ja need, kes siis teisest doosist mingil põhjusel keelduvad või seda edasi lükkavad, et neid on ikkagi üksikuid. Perearstide seltsi esinaine Lee Vallikivi kinnitab, et teise süsti tegemata jätmine on harv juhus. Kuid ka üksikud juhtumid on logistilised väljakutsed. Kui näiteks üks inimene ära unustab, siis selle purgivaktsiin on tema jaoks juba pahaks läinud. Me oleme tulnud üksikutel juhtudel inimestele vastu, aga seda, et nüüd igaüks saaks nüüd ise valida, et noh, et seda kuupäeva ja kellaaega, et me ikkagi kutsume nad esimeseks, kui ka teiseks doosiks viieminutilise täpsusega kohale ja, ja seal noh nagu väga mänguruum ei ole. Järgmine nädal tehakse ministeeriumi prognoosi järgi 30000 teise doosi süsti.", "role": "user" }, { "content": "Eestis kasutusel neljast vaktsiinist nõuavad kolm ka teist doosi. Sotsiaalministeeriumi sõnul jääb see tegemata vähestel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüngiraamat on omalaadne kroonika väliseestlaste võitluses Eesti vabaks saamise nimel. See algab autori vanemate põgenemisega Eestist Rootsi. Seejärel kirjeldab raamat väliseestlaste võitlust läbimurde saavutamiseks Rootsi välispoliitikas Eesti suunal ning lõpeb taasiseseisvunud Eestis toimuvate protsesside analüüsiga. Seda kõike autori isiklike läbielamiste najal küsisin Andres Küngilt, mis oleks Eesti ajaloost teisiti, kui poleks 44. aastal tekkinud väliseesti kogukonda. Alati on raske vastata, mis oleks olnud, kui ei oleks olnud seda, mis oli, aga väliseesti kogukond kahtlemata aitas säilitada mälestustes iseseisvusest, säilitas juba nagu saatkonna ja nii edasi tekkisid ka päris väärtuslikud survegrupid, eriti ehk Ameerikas, kuna Ameerika teatavasti oli juhtiv riik, aga ka Rootsis, kuna Rootsi naabermaana oli tähtis ja ei ole võib-olla minu ülesanne hinnata meie tegevust Rootsis, aga ma usun, et see kahtlemata oli väärtuslik. Esmaspäeva liikumine näiteks muutis Rootsi ametliku hoiaku jääkülmas leigeni ja leigest soojani, kuni ülisoojani. Oskate te öelda, kuna Rootsi astub NATO-sse? Ei, aga ma olen Rootsi juhtivatel poliitikutel lubanud, et me aitame kaasa, teeme kõik nende heaks NATOsse, nad on nii tänulikud, aga millal seda lihtsalt ei oska ütelda. Praktiliselt on nad olnud NATOs isegi ju 50.-test aastatest, sest neil on ju salajane koostöö NATOga igal juhul ja et nad seda ei julge ära vormistada, lihtsalt ruutses on argpüksid, aga küll nad tulevad järele küll. Kas Eesti on arenenud selles suunas, nagu te lootsite, 10 aastat tagasi? Mul ei olnud erilisi lootusi, ma tahtsin, et eestlased ise otsustaagu oma saatust ja see on muidugi täitsa täide läinud, igas ühiskonnas võib leida halle plekke aga no kui pilt Eestist oli, seda tuli 90.-te aastatel maalida mustades ja hallides nüanssides, siis tänapäeval on see hallides ja valgetes nüanssides on tohutu vahe. Isiklikult ma olen rahul Eesti arenguga, aga peaasi on, et me ise teeme valikud, kas Eesti peaks astuma Euroopa liitu ja enesestmõistetav, ainus argument vastu on minu meelest täitsa nii-ütelda mäng, kus lastakse sõna võtta võim üle, mõtle mõtlemise. Tähendab see, et ühest liidust astusime välja, miks me teise kohe astusime, liit ja liit, need täiesti erinevad liidud, nendel on ju vastupidised tõekspidamised. Üks on demokraatlik liik vabade rahvaste valik majandusele tõhustamiseks, teine oli ju pealesunnitud liit, nii et neid ei saa üldse võrrelda.", "role": "user" }, { "content": "Andres Küng esitles oma raamatut \"Baltikumile elatud aastad\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuurikompassi peakorraldaja Heigo Tederi sõnul leidub Eestimaa igas paigas huvitavaid lugusid, mida kohalikud kultuuritöötajad saavad edasi jutustada. See on meie jaoks tõesti väga tähtis arendada kogu kultuurikorraldussektorit mitte ainult Tartus, vaid kogu Lõuna-Eestis, sest kultuuripealinna tegevused ju leiavad aset praktiliselt ühes neljandikus Eestimaas ja, ja see on ka põhjus, miks me oleme oma kultuurikorraldus kompassi meeskonnaga liikumas. Foorumeid pidi ka mööda regiooni ringi ja, ja sel korral tuleme eetrisse kaunitest Lõuna-Eesti paikadest, Vastseliinast, Moskvast, Võru linnast suurelt munamäelt, Setumaalt, Pokumaalt ja see on üks omapärane võimalus rääkida ja, ja tõsta esile just nimelt kuivõrd sügavaid kultuur, kihistusi peitub kõikjal üle Eestimaa, ka kõige väiksemates paikades ja igas väiksemaski paigas on peidus oma lugu, mis suudab kõnetada ja, ja kuidas seda oma lugu üles leida. Just sellest tänane kultuurikompass räägibki. Setomaa liidu tegevjuht Margus Timo tõdes, et just lugude kaudu luuakse oma piirkonna identiteet. Lood võib-olla saavadki olla ühed, mis on kõrvaga kuuldavad ja teised on see, mis antakse edasi läbi siis oma olemuse või läbi oma käitumise või läbi oma mingi nende tegevuste ja niimoodi toimub ka see siis nii-öelda nähtamatu ahelana, selline kultuuri edasiandmine oma järeltulijatele põlvedele, nii et, et lood võib-olla aitavad seda paremini nagu mõista, et miks me oleme täna sellised, miks meil on selline oma sisemine identiteet ühelt poolt, mis tähendab tegelikult oma iseenda tundmaõppimist ja, ja miks on meile tähtis see välimine identiteet, mis tähendab, mis seob meid siis nagu selle ümbritseva piirkonna või kogukonna ga kokku. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Euroopa kultuuripealinn 2024 eestvedamisel toimus täna foorum, kus kultuuritöötajatele õpetati üles leidma just oma piirkonda lood ning neid teistega jagama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nToomemäel asuv Tartu tähetorni kompleks kuulub Tallinna vanalinna kõrval ainsana Eestis UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Kompleksi üks osa on tähetorni kõrval asuv 19. sajandi alguses ehitatud astronoomi maja, mis on aga aastaid olnud lagunemise äärel, Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma. Kui me aga vaatame seda maja siit väljaspoolt, siis krohvi kukub, laguneb, see ei ole vaatepilt, mida me kindlasti tahaksime pikka aega näha. Kõige kurvem ongi ikkagi see, et ta seisab tühjana. Noh, sellises olukorras, kui me vaatame majas sees, ei ole võimalik siin ka tegutseda. Majja astudes tundub nagu siseneks aastakümneid tagasi mahajäetud korterelamusse. 1920. alguses on hooned ka korteritena välja renditud ent varem elasid seal mitmed kuulsad astronoomia nagu Wilhelm Struve, Johan Heinrich, Medler, Ludvik warts ja Ernst Öpiks. Kogu see noh, üks pool sellest majast oli siis selline salong ja selle plaani saab väga lihtsasti taastada, sest Need on siin sellised õhukesed seinad hiljem juurde lisatud Need lähevad maha, siis tõesti tuleb seesama meeleolu siia väga lihtsalt tagasi, sest ehedus on siin olemas, et nagu näha, selline 19 sajandi ja esimese poole hoone ei ole selline imperialistlik, vaid pigem selline hubane väike elumaja. Lisaks Struvele ja tema perele on siin eraldi ka hiljem tegelasi, kes on niivõrd olulised Eesti kultuuriloos. Seetõttu on siin raske valida, keda, keda võtta, keda jätka ja üks variant on see, et siia teha ikkagi mingi ametiasutus. Meie huvi oleks see teha, siis see ühendus läbi selle galerii tähetorniga, et oleks nii, nagu ta vanasti oli kõige olulisem kindlasti on just see, et maja restaureeritaks ja, ja säiliks Hoone restaureerimise plaan valmis juba ligi 10 aastat tagasi, ent siiani pole projekti eelarvesse võetud. Ülikooli investeeringute osakonna juhataja Heiki Pagel selgitab. Ehk siis me oleme investeerinud põhitegevusse ehk õppehoonetesse, teadushoonetesse tahaplaanile on jäetud praegu siis ütleme sellised noh, taustategevused, ehk siis muuseumid kõik, kõik see pool, eks ole, et ja et kui me siin võtame, kus on ülikooli investeering, on raamatukogu, kakultuuri, füsioteraapia instituut, deltamaal praegu hetkel ma käisin ka, tegelikult ka suure hoone renoveerimine, lihtsalt rahakott hetkel ei luba rohkem investeerida, ütleme kõrvaltegevustesse. Ülikooli muuseumi nõukogu loodab, et kultuuriministeeriumi toetuse abil saab astronoomi maja 2024.-ks aastaks siiski renoveeritud. Remondi eeldatav maksumus on 700000 kuni miljon eurot.", "role": "user" }, { "content": "UNESCO maailmapärandi nimistus olev Tartu tähetorni astronoomimaja on aastaid olnud kehva seisundi tõttu kasutuskõlbmatu. Kuna Tartu Ülikooli eelarves on muuseumid jäetud tahaplaanile, loodab ülikooli muuseumi nõukogu, et remonti toetab kultuuriministeerium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu liikmete märkuse peale, et praeguse energiakulude hüvitamise süsteemi ülalpidamiseks läheb iga 10. hüvitamiseks mõeldud euro, tõdes peaminister Kaja Kallas, et vähem bürokraatlikku ja automaatset süsteemi ei saa ehitada, kuna registrites pole piisavalt andmeid. Tema sõnul ei maksa praegust hüvitamise süsteemi ka enne maha teha, kui see päriselt tööle hakkab. Ma möönan, et on raskusi ja tõesti, me ka koostöös kohalike omavalitsuste ga püüame leida lihtsamaid lahendusi, mõni kohalik omavalitsus töötab väga kaasa, teine kohalik omavalitsus veab jalgu järel ja tegelikult soovib justkui näidata, et need asjad ei ei õnnestu. Teiste erakondade mõtted keskendusid sellele, kuidas hüvitada energiahindade tõusu kõigile inimestele, mitte niivõrd kindlale sihtrühmale. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar näiteks märkis, et nii mõnelgi pool Euroopas on kehtestatud hinnalagi, millest kõrgemad kulud tasub riik inimese asemel. Kaja Kallase sõnul võib iga inimene endale ise hinnale määrata siis, kui sõlmib fikseeritud hinnaga lepingu. Minu meelest ei ole ka see õige, kui ühelt poolt meil on börsihind ja 2016.-st aastast kuni 2021. aastani need inimesed on maksnud 40 protsenti odavamad elektri hinda kui keskmiselt Euroopas ja kasu see jääb siis kõikidele nendele tarbijatele, aga tipud lõikame maha. Sellisel juhul tekib ju olukord, kus kõik võtavad endal börsihinnaga lepingu, sest sul riski teiselt poolt ju ei ole. Mart Helme pakkus aga välja, et Eesti võiks ennast üldse nordpool i energiabörsilt ning ka CO ka kauplemise süsteemist välja tõmmata. Tema sõnul on meie riigiettevõte Eesti energia piisavalt võimekas ning võib inimeste elektrivajaduse ise ära katta. Kaja Kallas. Me oleme netoimportija, mis tähendab seda, et meil tegelikult tootmisvõimsus on vähem, kui me igal ajahetkel vajame. Peaministrilt küsiti ka tema koalitsioonipartneri keskerakonna ettepaneku kohta hüvitada jaanuarist kuni märtsini pool kõigi inimeste elektri ja gaasi arvetest. Kõikide erakondade poolt on olnud selline võidujooks pakkuda veel populistlikke kiireid lahendusi. Kui me täiendavalt 169 miljonit paneme ühe asja peale, siis selle raha eest ei saa me teha mitte midagi muud. Kaja Kallas lisas, et kõik ei pruugi ka toetust vajada. Koguni 75 protsenti arvetest on alla 100 euro kuus.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas ütles Riigikogu infotunnis, et on valmis arutama uusi mõtteid energiakulude hüvitamiseks. Samas nimetas ta teiste erakondade, sealhulgas koalitsioonipartneri Keskerakonna ettepanekuid populistlikeks ja lükkas need tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelge on see, et sõjapropaganda on Eestis seadusega keelatud ja, ja me teame, et Putin peab täna Ukrainas oma agressioonisõda. Ja seetõttu selle sümboolika ka toetamist ja kaasakiitmist. Mina isiklikult kindlasti ei mõista. Ja, ja mõnel juhul näiteks, kui see muutub sõjapropaganda ks, võib see tuua ju kaasa ka täna kriminaalvastutus. Aga ma olen ka samas seisukohal, et kiirustades ja ebamääraselt sõnastatud sümboolikat keelustades tekitanud hetkel segadust ja olen kindel, et et Eesti ühiskond on piisavalt tugev, et tõde, mida ma usun, mõistab enamus tõuseks ja, ja propagandistlikud eksiarvamused vajuksid. Soovimata siin nüüd riigikogu ülesandeid ette kirjutada, näib mulle siiski, et parlamendil on praegu vaja tegeleda riigi julgeolekuga kohe ja, ja pikaajaliselt mõjuvate teemadega ja milleks on siis kindlasti koalitsiooni kavandatav lisaeelarve ja ja riigikaitse tugevuspakett ja, ja ma arvan, selleks soovin ma nüüd riigikogule kindlasti süvenemist. Läti politseijuht on öelnud, et kõik need, kes lähevad Riias asuva teise maailmasõja võidusamba juurde, neid peetakse vene agressiooni pooldajateks võib-olla ikkagi võiks ka siis anda nagu selge signaali ka nendele inimestele, kes kavandavad üheksandal mail minna. Ma ei tea surematu polgu üritustele, et see ei ole praeguses olukorras hea mõte. No minu teada surematu polk oma üritust vist ei tee see aasta, aga ma ei ole ka selles päris kindel. Kindlasti see ei ole hea mõte ja, ja ma arvan, et sinna on veel piisavalt praegu aega, et sellega tegeleda ja meil on olemas ka vastavad institutsioonid, kes sellega tegelevad ja korralikult läbi mõtlevad. Nii et mina usun, et me oleme nii terve rahvas küll, et sellest et ei tekiks intsidente, mis võivad lihtsalt lahvandada ja, ja mida halba teha. Nii et ma usun, et meil on jah olemas institutsioonid, kes töötavad selle nimel, et kord oleks tagatud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus on hakatud arutama Ukraina-vastast agressioonisõda toetava sümboolika kasutamise karistamist. President Alar Karis ütles, et sõjapropaganda on Eestis keelatud, aga kiirustades ja ebamäärast sümboolikat keelustades võib hoopis segadust juurde tekkida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur koroonakolle Valga lähedal Paju pansionaatides on 10 päevaga järjest paisunud ja praeguseks on pärast mitut testimist terveks tunnistatud vaid alla 10 ligi 100-st kliendist. Viirus on jõudnud üld ja erihooldusteenust pakkuva keskuse kõigisse majadesse ja positiivse proovi andis ka pajupansionaatide teenuste juht Monika Rogenbaum. Ma olen siin 12 ööpäeva järjest olnud töötanud ja ilmselt vältimatu, ma, noh, ma teadsin, et ma saan selle, kui ma siia jään. Ei, ma ei lähe koju, et ma suudan töötada ja ma töötan seni, kuni noh, ma suudan, et, et saada nüüd veel mõni päev edasi, siis ilmselt ma võin koju minna, sest siis juba tulevad järgmised meil haiguslehtedel tagasi, inimestel hakkavad lehed lõppema juba ja, ja siis, siis ma võin minna. Nojah, aga samas on see ka jama, kui positiivse diagnoosi saanud inimesed aitavad ja, ja hooldavad ja toimetavad. Terviseamet teab seda. Ma olen selles majas, kus kõik on niikuinii positiivsed, Meil ei ole enam kedagi kuhugi ümber kolida, me tegime seda alguses, esimesel päeval me veel lootsime päästa ja meil oli siis veel üks puhas maja. Aga praegu meil noh, ei ole, kuna nakatumine massiline, siis meil neid puhtaid musti tsoon ole võimalik teha, aga nendes majades, kus meie elanikud elavad üksinda tubades, siis noh, need, kes on negatiivne, aktiivselt nemad siis püsivad oma toas. Paju pansionaatide juhatuse esimees Kalju Sinisalu tõdeb, et hakkama on tulnud saada oma jõududega. Valga haigla pakkus appi meditsiinitudengeid, kuid need tuli tagasi saata. Aga siin oli ilmselt mingi pooltevaheline arusaamatus, et kuna meil terve maja on praktiliselt noh, positiivsed, et ja ka arheoloogiliselt meil ei ole võimalik tekitada seal musta ja puhast tsooni, tähendab, et terviseameti etteheide oli selles, et, et need tüdrukud ei tohiks nagu siin olla, et nendel ei ole nagu puhast tsooni loodud. Keerulisest olukorrast hoolimata ollakse pajumajades optimistlikud, osa kliente ja töötajaid juba terveneb. Teenuste juht Monika Rogenbaum Meie elanike tervislik seisund on rahuldav. Eile vaatasid majad läbi kiirabi brigaadid, saime head tagasisidet, saime soovitusi ja kolm inimest otsustati ka haiglasse viia, pigem minule tundub, et me hakkame sellest välja tulema, et et on näha näha paranemise märke meie elanike tegevusest ja, ja, ja toimetamisest ja, ja nende tujust.", "role": "user" }, { "content": "Valgamaal Paju pansionaatides on koroonaviirusega nakatunud kokku üle 120 kliendi ja töötaja. Hoolduskeskuse suurest koldest hoolimata on osa haigeist juba tervenemas ja hoolduskeskus saab hakkama oma jõududega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhiseaduskomisjoni esindaja Andres Anvelt andis ülevaate sellest, kuidas uurimiskomisjoni moodustamist põhiseaduskomisjonis ette valmistati. Näiteks käis pikk arutelu eelnõu pealkirja ja komisjoni moodustamise eesmärkide osas. Lõpuks jäi peale variant. Moodustada riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna sadam et selgitada välja, kas omaniku järelevalve on olnud seaduslik ja tõhus. Järgnevates sõnavõttudes avaldati samuti arvamust, miks antud komisjoni vaja on. Ken-Marti Vaher IRL-ist. Vast see kõige olulisem küsimus mis selle komisjoni ees seisneb eelkõige arvestades asjaolu, et kriminaalmenetlus on tänasel hetkel ju käimas. Eks see põhiline küsimus on selles, kas on tegelikult tehtud kõik selleks Tallinna sadamas, et säärased juhtumid hoida ära. Ja kas on täidetud ka piisavalt seaduses täpsustatud hoolsuskohustust selleks, et siis teostada omaniku järelevalvet, eelkõige järelevalvet, siis nõukogu poolt ka juhatuse üle. Ning Martin Helme EKREst. Nagu näitab hiljutine korruptsioonijuhtum maanteeametis, ei vasta päris tõele see, mida meile korrutatakse aastast aastasse, et Eestis korruptsioon ei ole suur probleem, tuues näiteks Transparesi Internationali kõikvõimalikke numbreid. Tegelikult on Eestis korruptsioon suur probleem ja eriti suur probleem on suurärimeeste ja tipp-poliitikute või erakondade tihe läbipõimumine. Kui me usume ja usaldame oma uurimiskaitseorganeid erinevate väiksema kaliibriga korruptantide karistamisel ja väljajuurimisel siis vähemalt konservatiivse rahvaerakonna jaoks on usutavus palju oluliselt väiksem kui õiguskaitseorganid uurivad kõrgetesse poliitilistesse ladvikutesse ulatuvat korruptsiooni. Selle tõttu me peame väga vajalikuks Tallinna sadama uurimiskomisjoni loomist, et oleks läbi vaadatud ka kõik poliitilised seosed ja võimalikud riskid. Ja Valdo Randpere Reformierakonnast. Meil olekski hea, kui selline komisjon tegeleks natuke laiemalt kogu selle korruptsiooniteemaga, et, et me kuidagi moodustame neid komisjonis riigikogus nagu tagantjärgi siis kui midagi on juhtunud ja, ja kaasusepõhiselt tegelikult oleks ju väga hea ja väga, väga tore oleks teada, et, et me suudaksime riigikogus kokku panna ühe komisjoni mis suudaks tõesti esile tuua ja ära hoida korruptsiooni riskid juba ette ulatuvad. Kõik kohal olnud riigikogu liikmed toetasid komisjoni moodustamist, iga parlamendierakond saadab sinna ühe esindaja. Neljapäeval kogunetakse, et valida esimees ja aseesimees.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu otsustas moodustada uurimiskomisjoni Tallinna Sadamas toimunud võimaliku korruptsiooni ning sellelaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVermonti senaator Bernie Sanders alustas demokraatide eelvalimisi kõige tugevamalt, kuid pärast superteisipäeva jäid aina rohkem alla endisele asepresidendile Joe Bidenile. Sandersit ei aidanud ka see, et järk- järgult oma presidendikampaania lõpetanud kandidaadid otsustasid toetada Bidenit. Ma tahaksin, et mul oleks paremaid uudiseid, aga ma arvan, et teate tõde, me kaotame asepresident Bideniile umbes 300 delegatsioonine on põhimõtteliselt võimatu. Sandersi toetasid pigem noored ameeriklased, keda on aga keeruline valimiskastide juurde meelitada. Veel enam võrreldes 2016. aasta presidendivalimistega oli senaator mõnedes osariikides pigem kaotanud oma positsiooni. Eelkõige senaator Elizabeth Warenile ja endisele South Bendi linnapeale bet ButiGiecile. Nevada osariigis tegi Sanderi Latinode seas hea tulemuse kuid tema varasem kiitev kommentaar Kuuba haridusprogrammi kohta maksis kätte Floridas. Samal ajal tulid Biden i jaoks välja mustanahalised valijad ja mõõdukad demokraadid, kes viisid ta võiduni. Täna tahaksin ma õnnitleda Joe Bidenit, kes on väga korralik mees ja kellega kavatsen teha koostööd, et viia meie progressiivseid mõtteid ellu. Sanders rõhutas, et tema nimi jääb valimissedelitele lõpuni välja, sest ta tahab koguda võimalikult palju delegaate, et mõjutada erakonna poliitikat. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA senaator Bernie Sanders lõpetas oma presidendikampaania, avades sellega oma rivaalile Joe Bidenile tee demokraatide nominatsioonile, mis võimaldab tal astuda novembris toimuvatel valimistel vastu ametisolevale riigipeale Donald Trumpile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMetsavendade mälestustahvleid ja kive on püstitatud nii lahingupaikadesse punkrite juurde kui ka kirikutesse kuid juba aastaid on plaanitud ka keskset mälestusmärki, mis oleks pühendatud kõigile metsavendadele. Mõtte eestvedajad olid endised metsavennad, Aksel ja Arnold Ojaste. Tublid mehed on nüüdseks meie seast lahkunud, kuid selle aasta teises pooles loodetakse mälestusmärk valmis saada. See põhineb metsavend Hugo Sturi poolt kunagi tehtud skulptuuril jätkab Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse liige Heiki Magnus. Ja see skulptuur iseendast kujutab siis sellist kuju, kus on siis kompositsioon kolmest Eesti metsavennast, kes kannavad käte lillepärjaga kaunistatud ja sinimustvalge lipu sisse mähitud naist. Kolmest metsavennast kaks on teada, üks oli siis ugosturm ise ja teine oli tema vend Alfred Willems, kolmandat meest me kahjuks ei tea. Anna see naine, keda seal samba kujutatakse. See on siis üks nendest naistest, kes väga tõhusalt ja tublisti aitas metsavendi omal ajal. Kahjuks me ka tema perekonnanime ega temast rohkemat ei tea. Mälestusmärgi alus ja kuju on valmis, veel on vaja teha mälestusplaadid ja valida koht, kuhu mälestusmärk püsti panna ning teha seal maastikutööd. Asukohana on Heiki Magnuse sõnul kaalumisel kolm paika kuid praegu on sellest veel vara rääkida, sest otsus tehakse suvel. Mälestusmärk peab tulema avalikku kohta. Heiki Magnus. Ehk et ta oleks läbikäidav, nähtav ja et ta oleks kindlasti kuskil avalikus ruumis ja pargis, et, et kõiksugu sed lahingupaigad ja, ja metsavendade punkrikohad, need nagu selle samba juures kõne alla ei tulnud. Eesti endiste metsavendade liit sai justiitsministeeriumi kaudu mullusest riigieelarves 100000 eurot metsavendluse mälestuse hoidmiseks ja edasiandmiseks. Suur osa sellest kulub kõigile Eesti metsavendadele pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Endiste Metsavendade Liit loodab avada selle aasta teises pooles kõigile metsavendadele pühendatud mälestusmärgi, mis põhineb metsavend Hugo Sturmi poolt kunagi valmistatud skulptuuril. Mälestusmärgi asukoht on veel kaalumisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna politseiprefekti Helmut Paabo sõnul ei ole pealinna noorsoopolitsei likvideeritud. Tema väitel muudeti vaid nime. Noorsooalal töötav politsei kuulub alates selle aasta aprillist korrakaitse osakonda. Tallinna politseiprefektuuris töötab praegu 44 noorsoopolitsei, inspektorit ja vaneminspektorit. Helmut Paabo sõnul pole muudetud noorsooga töötavate politseinike ametijuhendit. Nende ülesanne on endiselt tööalaealistega. Politseiameti ülemkomissari Elmar Nurmela väitel tekitas nime muutmine siiski olulisi muutusi ka sisulises töös. Elmar Nurmela väitel on tagasiminek ennetava töö osas kõige suurem just Tallinnas, kus noorte kuritegevus on ometi suurem kui mujal vabariigis. Näiteks on noorsoopolitsei avalikud esinemised Tallinnas poole aasta jooksul vähenenud 30,6 protsendi võrra. Kogu Eestis on see arv 3,2 protsenti. Ma ei väida, et Tallinna linnas seda tööd ei petta. Ma väidan seda, et see töö Tallinna linna pidevalt allamäge ja üheks põhjuseks on siis see, et muudeti selle kultuuriüksuse nimetus neli aastat. On seda tööd tehtud, selle nimetuse all noorsoopolitseinik. Rahvas saab aru juba, kes see on, mis nüüd need inimesed, kes seda tööd teevad, ei saa ise aru, kuidas nad ennast nimetavad. Alaealistega tegeleb äripolitseiinspektor. Neli sõna. Ühe lühikese sõna asemel noorsoopolitsei. Selleks, et olukorda parandada, on politseiameti juhtkond lubanud selle aasta jooksul lõpetada ümberkorraldused politseistruktuurides struktuuride eri prefektuurides ühtlustatakse kõikidesse prefektuuridesse, luuakse kriminaalpreventsiooni ja noorsoopolitsei talitus. Elmar Nurmela sõnul muutub selle võrra kindlamaks ka noorsoopolitsei töö. Tuleb uus komisjon. Uus komisjon võib muuta iga inimese ametiühendi, selle ametiühendi kinnitab ära politsei. Refektuuri struktuuri kinnitab ära siseminister. Seda on palju raskem. Ja kui struktuuris on masin sees, siis teavad peenised, kuhu töötada. Nurmela kinnitusel parandab olukorda ka see, et iga struktuuri hakkab juhtima seda ala tundev inimene kes siis määrab, millega alluvad tegelevad. See tagab, et näiteks noorsoopolitsei tõepoolest täidab oma ülesandeid. Ka Tallinna linnavolikogu lastekaitsekomisjon otsustas täna teha volikogule avalduse, mille põhjal viimane teeks siseministrile ettepaneku noorsoopolitsei taastamise kohta. Tallinna politseiprefektuuris.", "role": "user" }, { "content": "Noorsoo alal töötav politsei kuulub korrakaitseosakonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professor Anu Toots kinnitas, et tema pooldab vähemalt arutelu sellel teemal. Plussid on põhimõtteliselt noorte kiirem ja tõsisem integreerimine ühiskonda. Miinused tegelikult miinusi ma ei näegi. Mitte ühtegi, mitte ühtegi konkreetset. Kas noored on piisavalt küpsed? Selliste asjade otsustamiseks on neil piisavalt. Teadmiste osas ma võin öelda jah, väga kindlalt, kes noh, kogemusi on täpselt nii palju nagu 16 või 17 10 aastasel inimesel on. Sotsiaalse küpsuse küsimuse tõstis üles ka keskfraktsiooni liige Riigikogus Viktor Vassiljev. Praegu käib jutt mitte mingist poliitilisest gradiatsioonist, vaid ühiskonna suhtumisest üldse. Me tõmbame selle piiri siis alla, et 16. aastast alates võib inimene otsustada riigi saatuse üle. See pole naljaasi. Järelikult on ta sotsiaalselt küps. Järelikult ta saab otsustada ka oma isikliku elu üle. Juhtida autot ilma piiratud õiguseta, osta alkoholi nagu Taani, osta suitsu, kergemat narkotsi, kui teeb midagi pahandust, läheb täiega kriminaalvastutusele, kui me arvame, et ta on sotsiaalselt küps. Kui me arvame, et ta ei tohi osta alkoholi ja suitsu, siis järelikult ei ole ta sotsiaalselt küps. Kuidas me anname talle siis õiguse otsustada riigi üle? Eesti Noorte ühenduste Liidu esindaja Edgar Rootalu aga kinnitas, et noored on piisavalt küpsed valimistel iseseisvate otsuste tegemiseks. Ma ütlen jah, noored on sotsiaalselt küpsed, aga võin natukene põhjendada ka, no näiteks seksuaalne enesemääratlus on on ka täna 14.-st eluaastast, et, et ka sealt võib saada palju ohtlikumaid haiguseid, kui valima minnes ja on, on ka hästi palju teisi õigusi, näiteks näiteks võib, võib juhtida autot olgu piiratud õigusega ja, ja vanema või, või kellegi kõrval istudes aga, aga pedaali ja vajutad sina ja rooli istud ikka sina. Justiitsminister Kristen Michal ütles, et oluline on see küsimus läbi vaielda ning eelseisvaid valimisi see ei puuduta. Kui see debatt on kuhugi jõudnud, siis saaks öelda, et noh, et võiks teha mingi vahekokkuvõte ja öelda, et mis see konsensuslik arvamus ühiskonnas siis on, et vaadata, mida arvavad ka erinevad poliitilised jõud ja, ja kuidas see risk langeb ja siis seejärel võiks arutada, kuidas seda üldse teostada, kui jõutakse järeldusele, et seda oleks vaja teostada. Mina ei arva, et see peaks olema selline kiire kiire muutmisvajadusega asi, et 2013 valimisteks juba midagi peaks tegema või 2015. Ma arvan, et see on ikkagi selline asi, mida tuleks rahulikult arutada ja, ja kui leitakse, et see on konsensuspõhine, noh siis me saame ka minna koos edasi, et, et just see võtaks maha need hirmud, et keegi teeb seda järgmiste valimiste jaoks kindlasti mitte.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu põhiseaduskomisjon käsitles oma avalikul istungil valitsusliidu ettepanekut arutada valimisõiguse vanusepiiri langetamist 16-le eluaastale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaks ikka nagu ühiskonnas hakkama õpetama inimesi, et inimesed võtaksid ise otsuse, mitte et, et keegi käseb ja siis see, kellel kästakse, püüab leida siis teid, kuidas seda maski mitte kanda, et mulle väga palju hakkab silma. Et need maskid on nagu lõuall, seal ei ole tal mingit mõtet. Minu meelest on meil ammu aeg, et me nagu õpetame inimesi ise tervislikult käituma, ise oma otsuseid tegema, kus mask ette panna, kus seda vaja ei ole ja, ja sama käib muidugi ka vaktsineerimise kohta, et inimene peaks ikka ise selle otsuse oma tervise eest võtma väga suure vastutuse ka endale.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otustas eile, et tänasest loobutakse Eestis koroonapassi nõudest ning kaotatakse ka kellaajalised piirangud üritustele ja meelelehutuskohtadele. Millal võiks maskikohustuse kaotada?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Putin ütleb, et Venemaa on valmis Ukraina aga kõige keerulisemaid küsimusi arutama ja siis teatab, et Kiievi võimud pole Donbassi rahumeelsest tagastamisest huvitatud ja et Ukrainal pole Donbassi vaja. Kas president Putin ikka saab aru, mida ta tegelikult ütles? Ma usun, ta saab väga hästi aru, kuigi üldiselt see artikkel oli palju hullem kui ainult see sisuliselt eitas Ukraina rahvuse olemasolu ja kasutas sama retoorikat kui Adolf Hitler 1938. aasta Sudeedimaa kohta mis oli siis õigustuseks Tšehhoslovakkia tükeldamiseks. Aga ausalt öeldes siis, kui ta hakkab rääkima seda, et Ukraina on vaid piiriäärne provints ja kõik teised riigid peavad andma tagasi maad, mis on Venemaad. Ja et enamus territooriumitest Ukrainas kuulub Venemaale. Nüüd kui me vaatame Putini Avaldus ja lisaks sellele läheb risti vastu kogu teise maailmasõja järgse rahu põhimõtetele, et ei muudeta piire, selline ütleme täielik sõjajärgse rahvusvahelise õiguse näkku sülitamine, et me nõuame oma etnilisi piire ja pealegi me defineerimine, kes on venelane ja kes ei ole ja kuulutab välja, ukrainlased polegi muud kui mingit piiriäärne variant venelastest, siis ma olen päris mures. Kas teie hinnangul teeb Venemaa sõjalisi ettevalmistusi? Aga samal ajal nad on ju öelnud erinevatel tasanditel, et me oleme sõjas lihtsalt praegu me kasutame küber ja muid vahendeid me praegu ei sõdi traditsiooniliselt. Et see on niisugune sõja mentaliteet, on väga kõvasti seal sees.", "role": "user" }, { "content": "Kremli veebilehel avaldati eile Venemaa presidendi Vladimir Putini artikkel \"Venelaste ja ukrainlaste ajalooline ühtsus\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden üritab koguda toetust pea kahe triljoni dollarilisele koroonaviiruse abipaketile. Suur hulk sellest rahast peaks minema testimisvõimekuse suurendamisele ja vaktsineerimise kiirendamisele. Samuti plaanitakse ameeriklastele maksta 1400 dollarit. Kodanikupalka Kongressi vabariiklased aga leiavad, et administratsiooni ettepanekut tuleks veel arutada, räägib USA senaator, vabariiklane Rob Burtman. Minu lootus on, et president kohtub meiega ja suudame jõuda kokkuleppele, mis on erakondade ülene. Me oleme seda teinud viis korda. Meil on olnud viis koroonaviiruse abi paketti, mis on olnud täielikult erakondadeülesed. Bideni administratsiooni ja vabariiklaste plaanid kattuvad testimisvõimekuse ja vaktsineerimise osas. Samas soovivad vabariiklased, et abipaketi maksumus väheneks 600 miljardi dollarini. Sellega ei tõstetaks miinimumpalka ja kodanikupalk oleks väiksem veel kord. USA senaator, vabariiklane Robertman. Koroonaviirus ei ole paljusid ameeriklasi üldse mõjutanud, tegelikult paljudel läheb hästi, teised on hädas, keskendume neile, kes on hädas. Valge maja majandusnõuniku Brian esi sõnul on administratsiooni ettepanekus lähtutud ameeriklaste tegelikust vajadustest. Me tervitame tagasisidet, milles tuuakse esile, kui oleme milleski eksinud või saaksime olla kuskil tõhusamad, see on kindlasti edaspidi meie töö osa, aga praegu peame keskenduma sellele, kuidas majandus ree peale tagasi saada ja leidma selleks vajalikke vahendeid. President ja vabariiklaste senaatorid kohtuvad täna valges majas, et abipaketis kokkuleppele jõuda. Demokraadid on andnud märku, et kui ühisele meelele ei jõuta, siis nad on valmis abipaketi vastu võtma ilma vabariiklaste toetuseta. Kuigi see protsess on kohmakas ja võib võtta kauem aega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "Valge Maja ja USA kongressi vabariiklased üritavad jõuda kokkuleppele järjekordses koroonaviiruse abipaketis. Vabariiklaste hinnangul on administratsiooni ettepaneku maksumus liiga suur ja peaks rohkem keskenduma tegelikele abivajajatele. Valge Maja sellega ei nõustu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSaksa konservatiivide kantslerikandidaat Armin Lashet rabeleb pärast seda, kui ta jäi läinud kuul kaamera, et kogu südamest naerdes, samal ajal kui president püüdis lohutada Saksamaa ajaloo kõige rängema üleujutuse ohvreid, püüab lashet nüüd sakslastele selgeks teha, et videol polnud üldse tegelik tema ise. See pole kerge olnud. Mitu päeva on ta oma koduliidumaal põhja Rein Vestfaalis ringi sõitnud kaameramehed ja fotograafid sabas ja pidevalt vabandanud oma naermise pärast, kusjuures miks ta naeris, pole ta öelnud. Nagu poliitika märgib, vabandamisest võib väheks jääda, et üle saada hoopis suuremast probleemist, mis tema kandidatuuri ohustab. Usalduse puudumisest. Valimiste ni on jäänud vähem kui kaks kuud ja viimase küsitluse järgi on ainult 13 protsenti sakslaste est valmis tema poolt hääletama, kui kantsler valitakse otse laseti. Ainus lohutus on, et roheliste Annaleena pole ka paremini läinud. Küsitlustes juhib 22 protsendiga sotsiaaldemokraatide kandidaat rahandusminister Olaf Salts. Tema õnnetuseks. Kuigi tal on võimukogemust rohkem kui Lassatil ja kokku valivad sakslased mitte isikud, vaid parteid ja seetõttu lased kai kantsleri koha favoriit. Tema kristlikel demokraatidel on praegu 28 protsendiline toetus. Aga kui lassatil ei õnnestu oma kampaaniat lähinädalatel parandada, on kristlike demokraatide ja roheliste liit poliitiku arvates mängust väljas ja võimaluse võib saada kolmikliit. Paljusid konservatiive paneb tõsiselt muretsema see, et kolmikliidust võivad nemad hoopis välja jääda. Sest kui konservatiivid ja rohelised ei suuda moodustada valitsust, tuleb kõne alla rohelist sotsiaaldemokraatide ja vabade demokraatide koalitsioon. Lased püüab teha, mis suudab, et laiemat valijaskonda enda poole tõmmata. Kuid kui küsitluse uskuda, siis peamine mulje temast. On ebakindlus ja mis ta meile eriti mõruks on teinud, on see, et põhja Rein Vestwalis tema oma kodus on inimesed frustreeritud, tema saamatuse pärast üleujutuse ohvreid aidata. Lased lootis, et kodus võetakse ta visiidi ajal tänuga vastu kui liidumaa päästja. Aga ta pidi kõvasti petta. Kuidas ta ka ei püüaks, kahtlused, et tema oleks kõige õigem mees Saksamaad juhtima. Aina kasvavad.", "role": "user" }, { "content": "Saksa konservatiivide kantslerikandidaadil Armin Laschetil ei lähe hästi, tema nõrk kampaania suurendab kahtlusi, kas ta ikka on parim mees Saksamaad juhtima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuured kaubanduskeskused on alati rahvarohked, kus tegemiste sageli mitmeks tunniks. Piirangute mõte on aga selles, et viia kõik kontaktid miinimumini ja seega ka inimesed keskusest eemale. Paraku peab kaupluse boksi rentnik renditasu edasi maksma. Eelmisel kevadel pakkus riik palgatoetuse kõrval ka renditoetust ja seda tingimusel, et omalt poolt panustavad ka rendile andjad. Ka nüüd loodetakse sellele, ütleb Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Me pole kunagi sanktsioneerinud hilisemate maksjate pärast, eks ma praegu olen sõnumi andnud, et et ootame ära selle kokkuleppe, mis saadakse valitsusega ja siis me kindlasti ütleme, leiame sellise kolmepoolse struktuuri, kui palju on rentnik enda kanda, võtab palju, võtame meie enda kanda ja palju siis valitsus toetab. Aga täna ma ei ole valmis veel, ütleme täpselt neid summasid ja täpselt neid protsente, eks ole. Aga kindlasti me saame aru sellest, et ükski kaubanduskeskus ei ole mitte midagi väärt, kui see rentnik ei ole, aga tuleb arvestada ka see, et, et kinnisvaraomanikel või kaubanduskeskustel on ka omad kulud, millest nemad kuidagimoodi ei pääse. Eelmisel aastal oli lisaeelarvega ette nähtud renditoetust neli miljonit eurot, kuid kasutati vaid üks miljon ja see oli seotud tingimustega, mis ei olnud väga täpselt sihitud, ütleb rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Eelmisel aastal tõsi, andmed näitavad, et see renditoetus, mis kehtestati, sellest, kasutati ära väga väike osa seda meil on soov vältida, et soovime seda võimalikult täpselt paika saada selliselt, et tast ka päriselt abi oleks seal, kus kõige rohkem abi vaja on. Neid tingimusi on praegu veel vara öelda. Sellised detailid kindlasti tulevad pärast seda, kui me oleme üldises lisaeelarve põhimõttes kokku leppida jõudnud. Ma loodaks paari nädala jooksul. Paralleeli eelmise kevadega tõmmata on raske, sest väga paljudel kaupmeestel ja ettevõtetel oli siis piisav varu, et see poolteist kuud üle elada. Pärnu kaubamajaka juht Ivar Pinsel ütleb, et nüüd enam mitte. Oli üürnikke ja on segmente, mis ei ole tegelikult tänase päevani taastunud. Ja vahelduva eduga oleme pidanud ka neid toetama, siis vähemal või suuremal määral tänase päevani välja täna esimene päev alles, et vaatame, mis sealt tuleb, et kindlasti on väga abi vaja nendele üürnikele. Tartu lõunakeskuse juht Marju Jeedas lisab, et esimesed otsused on tehtud, mis puudutavad märtsikuud. Me oleme otsustanud, et need üürnikud, kes valitsuse otsusega on suletud, nendele me üürisoodustust pakume, et aga me ei saa pakkuda üürnikele noh, nullüüri just tulenevalt sellest, et üürileandjat tegelikult toetust riigilt ilmselt ei saa. Mis saab aga edasi pärast märtsi siis siin oodatakse valitsuse otsust, millised toetused tulevad kaubandus ja kinnisvaraomanikele ja millised üürnikele.", "role": "user" }, { "content": "Suur osa kaubanduskeskuse poodidest asub aga rendipinnal ning kuigi käive on kadunud, tuleb jätkata rendimaksete tasumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBrüsselis toimus täna tavapärane Euroopa Liidu välisministrite kohtumine, keskseks teemaks loomulikult Ukraina. Juba mitmendat korda liitus välisministritega ka nende Ukraina kolleeg Dmõtro kuuleba. Tema hinnangul on olukord juba küps, et Euroopa Liit kehtestas Venemaale sanktsioonid. Mõne sanktsiooni kehtestamine, selle sõnumi annan täna oma kolleegidele, et meie arvates on kaalukaid ja õigust seatud põhjuseid vähemalt mõne sanktsioonid kehtestamiseks. Sellega näitaks Euroopa Liit, et te ainult ei räägi sanktsioonide st vaid ka teeksid, mis vaja, ütles kuuleba. Kuid Euroopa liit ei kavatse ennetavaid sanktsioone kehtestada. Sama on otsustanud teha ka USA. Põhjusena on toodud see, et ennetavad sanktsioonid tooksid sõja igal juhul kuid liitlased loodavad, et täiemahulist konflikti õnnestub veel ära hoida. Saksamaa välisminister Annalena Berbok. Ma pöördun Venemaa valitsuse ja presidendi poole, ärge mängige inimeludega, mida me oleme näinud viimase 72 tunni jooksul rünnakute ja vägivalla näol. On murettekitav. Vaherahu rikutakse pidevalt, pole ainult tulistamine, inimeste elud on ohus, sest ka mitmes kohas on nii vee kui elektrivarustus katkenud, sõnas Berbok. Viimase 24 tunni jooksul on suurriikide juhid omavahel korduvalt rääkinud, et korraldada Venemaa, Ukraina ja lääneriikide kohtumine. Kuigi Prantsusmaa presidendi Emanuel Makroni sõnul nõustus sellega ka Venemaa president Vladimir Putin, pole kreml seda veel kinnitanud. USA president Joe Biden on nõustunud kohtuma vaid juhul, kui sõda selle hetkeni alustatud pole. Ent Leedu välisministri Kabrilius Lansbergi sõnul ollakse kohtumistega sellisel juhul juba hiljaks jäädud. Võin teile öelda, et Ukraina on juba rünnaku all? Esiteks majanduslikult, sest riigi ees on juba suured majanduslikud probleemid, mis pole ukrainlaste korraldatud. Need surus peale Venemaa. Lisaks sellele ka hirmukampaania tuleb mõista, et kui riik on ümbritsetud rünnakuvalmis võõrvägede poolt, siis see paneb Ukrainale suure pinge peale. Seepärast peame olema selle osas väga otsekohesed ja rääkima, kuidas reageerida sellele käimasolevale rünnakule, sõnas Lansbergis. Joosep Värk. Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis täna kogunenud Euroopa Liidu välisministrid arutasid olukorda Ukraina piiri ääres. Nendega liitunud Ukraina kolleegi sõnul tuleks hakata Venemaale juba sanktsioone kehtestama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtluse arendamise sihtasutuse nõukogu esimees Ahti kuningas ütles, et Anno Tomberg sai nõukogu üksmeelse toetuse. Kuna tema arusaam EASi juhtimisest ja organisatsiooni arendamisest avaldas nõukogu liikmetele muljet, milline see arusaam siis on? Tänases olukorras tuleb EAS-il väga selgelt defineerida, mis on need tegevused, millega EAS tegeleb edasi ja millega ta ei tegele. Ehk EASi peaeesmärk on Eesti konkurentsivõime suurendamine ja põhitegevused peavad sellele suunatud olema. No eelkõige me peaksime saavutama selle, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvaks ja seda on võimalik teha eelkõige läbi tootlikkuse tõusu. Ehk toetada neid projekte, kus on näha nii ekspordivõimekust kui näha neid projekte, millel on arenemisvõime olemas ja, ja need projektid, kuhu siis on võimalik ka rohkem töötajaid kaasata. Kui me vaatame Eesti 2020 arengu eesmärke, siis seal on kaks olulisemat eesmärki Eesti tootlikkuse tõstmine kuni 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest ja tööhõive suurendamine kuni 75 protsendini. Kui tööhõive suurendamise osas me oleme nende eesmärkidele päris lähedal, täna siis tootlikkuse osas on ikkagi vaja järgmise kuue aasta jooksul väga palju tööd veel teha. Tomberg on öelnud, et EASi toetuste süsteem peaks olema läbipaistvam. Kas ta siis ei ole praegu? Ei, ma seda küll ei julge väita, ma pigem ütlen seda, et kõik taotlused, mis esitatakse, peavad olema ka selgelt põhjendatud, miks need taotlused jäävad rahuldamata. Seni mulle tundub, et osa ettevõtjaid on, tundub, et neil on ebaselge, millisel puhul taotlus rahuldatakse, millisel puhul mitte, see peab olema tänases selge. Kas EASi käsutuses on piisavalt vahendeid, et oma eesmärke täita? Kui me vaatame erinevaid Euroopa Liidu eelarveperioode, siis on selge, et järgmisel eelarveperioodil on meil vähem raha kasutada kui tänavu. Ja seetõttu tuleb ka paremini valida neid meetmeid neid projekte, mida mida toetatakse ja põhimõtteliselt tuleb ka lähematel aastatel teha mõningates valdkondades võib-olla valusamaid ja teravamaid otsuseid.", "role": "user" }, { "content": "Tema sõnul peab EAS toetuste jagamise kõrval nõustama senisest enam ettevõtjaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõlvamaal elava Malle poole pöördub ladusa jutuga välismaine meesterahvas, kes räägib võimalusest osta maailma parima investeerimisfondi osakuid. Tootlust lubab mees 200 protsenti aastas. Malle on umbusk, aga finantsinspektsiooni kodulehelt näeb ta, et ettevõte on Eestis registreeritud. Väike fondivalitseja, rahunenud Malle ostabki äsja pensionisambast vabanenud raha eest fondi osakuid järgmisel nädalal tema telefonile enam ei vasta. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer tõdeb, et kui see oleks päris lugu, siis jääks Malle tõenäoliselt abita. See teenus, mida talle pakutakse, see ei ole kuidagi ei kontrollitud ega me ei tea, kas see vastab siis ka üleüldse sellele investeerimispoliitikale, mida nad meile on kirjeldanud ja ega me ei tea, kes need isikud on, et kas nad on varasemalt kedagi petnud või on nad kelmid või et ühesõnaga meil puudub täielik teadmine sellest teenusest ja nendest isikutest. Asi on selles, et väikefondi valitseja ei vaja tegevusluba, piisabki registreerimisest ja niisugune fond võib panna kasvõi ajalehte reklaami, et ostke aga osakuid, peaasi, et fond ei kogu üle 2,5 miljoni euro. Reklaami juurde võib panna finantsinspektsiooni logo. Inimestele, kes võib-olla nii detailselt ei tea finantsjärelevalveraamistiku, on see ikkagi teatav selline kvaliteedi märk, et tegu on siis mingisuguse fondivalitsejaga, kelle üle on mingi kontroll, kontrolli tegelikult selliste väike fondi valitsejate üle. Eesti seadus meil teha ei lase. Selleks, et ennast väikefondi valitsejana registreerida, tuleb finantsinspektsioonile saata kontaktandmed, põhikiri ja info fondide ning investeerimispoliitika kohta. Põhimõtteliselt ei olegi võimalik keelduda, kui faktiliselt on need andmed esitatud. Inspektsioon ei tea ka seda, kes täpselt ettevõtted aga peituvad. Ja mis me näeme, on tihti, on see, et ega neid seotust Eestiga on väga vähe, tihti on üleüldse tegu kolmandad riigid sealt tulevate isikutega või seal osutatavate teenustega. Arvestades, et meie finantssektoris võivad tulla täiendavad vabad vahendid ka pensionireformist, siis meie kui finantsjärelevalveja roll on siin ikkagi teatavat sellist hoiatus ja tähelepanu juhtida aga rahandusministeeriumile, et äkki veel jõuab ka mingeid muudatusi teha selles raamistikus. 12. aprillil saatis finantsinspektsioon rahandusministeeriumile pöördumise, kus pakkus välja, et luua võiks pisut karmimad reeglid, mille alusel fondivalitseja registreerimisest keelduda. Ehk, et me saaksime siis käe ette panna nende kohtade puhul, kus me näeme, et on tõsised probleemid ja teine hästi oluline osa on niisuguse tugevama kontrolliraamistiku loomine ikkagi, et me saaksime neid omanikke ja juhte kontrollida ja me saaksime seda sellise äritegevusele ka teatavat järelkontrolli teha. Siim Tammer lisab, et taotluse esitajat võiks siduda Eestiga veel midagi lisaks siin registreeritud osaühingule. Ühtlasi võiks tammer sõnul mõelda suurematele menetlustasudele. Praegu saab finantsinspektsiooni templi kätte 200 euroga.", "role": "user" }, { "content": "Finantsinspektsioon soovitab seadusemuudatust, et saaks kontrollida tegevusloata väikefondide valitsejaid. Ilma kontrollita on ka oht pettusteks hulga suurem. Registreeritud kuid tegevusloata väikefondide üle pole neil peaaegu mingisugust kontrolli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Tallinna tänavatele langenud lund on aastaid kuhjatud riigile kuuluvale Paljassaare tee 45 krundile. Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Voro ütleb, et ees ootavaks talveks tuleb linnal uus plats otsida. Maaüksused, kus on olnud lumeladustusplatsid, on väga keeruline müüa, et ostjad on nende suhtes väga ettevaatlikud. Tiina Vooro selgitab, et koos lumega tassivad veoautod tänavatelt minema ka sinna kogunenud sodi ja sulaveega imendub see pinnasesse. Nendel üksustel, kus on tehtud ka pinnasereostuse uuringuid, on esinenud maapinnast raskemetallide ja nafta saaduste reostus ja üldse mitte väikestes kogustes. 2014. aastal uuris keskkonnaagentuur Must jõel asuvat platsi. Uuringust ilmnes, et kinnistu on nii saastunud, et võib-olla tuleb seal hakata pinnast puhastama. See on väga suur rahasumma, mis sinna tuleb arvestada sel juhul ja seetõttu leidsime, et selline riigimaa pidev kasutamine reostusohuga tegevusteks ei ole õige, et see võib riigivara oluliselt kahjustada. Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid ütleb riigile kuuluvale kinnistule on neil alternatiiv olemas. Uus plats asub mere ääres senisest ladustuspaigast vaid 400 meetri kaugusel ja kuulub linnale. Meil peab olema valmisolek talveks ja tänase seisuga, kui 45 ei saa, siis on meil 42. Tegelikult pole tänavalt koristatud lumeräpasus pealinlastele üllatus. Kaheksa aastat tagasi võttis linnavolikogu vastu Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Kui äravedu venib ja libeduse tõrjeks on kasutatud kemikaale, tekib lumekeskkonnasäästliku käitlemisega probleeme, märgitakse dokumendis. Tekib vajadus lumesulatamise paikade loomiseks, mis on varustatud liivaõli püünistega, pakub strateegia ga lahenduse. Vähemalt Põhja-Tallinnasse niisugust uhket platsi veel ehitatud pole ka Paljassaare tee 42 kinnistu oma võssa kasvanud krundi ja lagunevate hoonetega Pole lume ladustamiseks ette nähtud vaid ootab lihtsalt arendajad, kes ala korda teeks seda, et lume ladustamine kuidagi linnamaa väärtust langetas. Peeter Järvelaid ei karda. Paljassaare on tulevane eliitpiirkond. Ma arvan, et arendajad on küllalt maijad. Natuke probleemiks on veepuhastuse am seal need tiigid, sõltuvalt tuulest võib tulla sulle noh, teatud lõhnasid, mis võib- olla ei ole kõige meeldivam. Kogu Tallinna reovett puhastavas jaamas näeb järvelaid ka võimalikku lahendust lumekuhjamismurele. Kui te minu käest küsite, siis veepuhastusjaama arendusena võiks olla lahendatud see lumeteema samuti kui see oleks võimalik või vähemalt mis puudutab Põhja-Tallinnat, teeme mingid sellised keskkonnale ohutud noh, reservuaarid või mida iganes, kuhu see lumi läheb ja siis on meil aega oodata, kuni see ära sulab. Ja sealt ta läheb ka puhast sisse ja sealt läheks ta juba puhtana merre.", "role": "user" }, { "content": "Tänavatelt kogutud lund riik enam oma maadele vedada ei luba. Maa-ameti teatel imbuvad sulaveega koos pinnasesse raskemetallid ja naftasaadused ning reostunud krunti on oluliselt raskem müüa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRavimite jae ja hulgimüügil kehtivad juurdehindluse piirmäärad, millest rohkem ei tohi hulgimüüja või apteek ravimipakendile hinda lisada. Konkurentsiameti analüüs aga kinnitab, et ostuhind, millega hulgimüüja ravimit sisse ostab, on manipuleeritav. See tähendab, et hinnaregulatsioon selles valdkonnas korralikult ei toimi. Ravimiseaduse järgi tohivad nii hulgi kui ka jaemüüjad lisada ravimipakile kindla juurdehindluse. Näiteks 10 eurose ravimipakendi puhul on hulgimüügis lubatud juurdehindluseks maksimaalselt viis ning jaemüügis 15 protsenti. Kuidas on võimalik, et tegelik juurdehindlus on märgatavalt suurem, vastab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Seda on võimalik teha erinevate maksete kaudu, sellepärast et juurde hindlus lisatakse juurde nõndanimetatud tatud nominaalhinnale. Aga mis on probleem, on, see ei suudeta kindlaks teha, mis nõndanimetatud alghind ehk nominaalhind on, sellepärast et näiteks, kui oletatakse, et nominaalhind peab olema 100, siis ta ei pruugi 100 olla ja miks ta 100 ei pruugi olla, on see, et hulgimüüjale makstakse erinevaid boonuseid, erinevaid soodustusi, erinevaid tagasimakseid ja nagu me olemegi siin kirjeldanud, võibki tekkida selline olukord, kus juurdehindlus ei ole näiteks mitte ette nähtud kolm protsenti, vaid võib-olla sellest palju kõrgem. Ots lisas, et olukorra normaliseerimiseks tuleb seadusandlus lahti võtta ja vaadata, mis ei tööta ja kirjutada uus ravimite hinnaregulatsiooni peatükk. Samuti tuleks moodustada seda kontrolliv tugev majandusregulaator. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et olukorra lahendamiseks peaksid konkurentsiamet, sotsiaalministeerium ning ravimiamet kolmepoolselt kohtuma. Küsimus iseenesest on laual olnud ammu, pigem ongi tõesti olnud siin ka näiteks apteegireformi kontekstis soov võimalikult selgelt eristada erinevaid turuosapooli siis ravimitootjad, hulgimüüjad, apteegid ja samal ajal seeläbi püüda vähendada ka nende vastastikust sõltuvust, mis annab võimaluse sellisteks võib olla riigi jaoks läbipaistmatuteks tehinguteks, lisatingimuseks, mis tegelikult kokkuvõttes tuleb Eesti maksumaksjal patsiendile kinni maksta. Me räägime valdkonnast, mille eelarve on iga-aastaselt ju sadu miljoneid eurosid. Eestis tegutsevaid ravimifirmasid ühendav Eesti ravimitootjate liit toetab oma pressiteate kohaselt konkurentsiameti hinnangut, parandada järelevalvet ja täiendada regulatsioon ravimite juurdehindluse osas. Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapveri sõnul peaks olema ravimite juurdehindluse regulatsioon ravimiseaduses täpsemini reguleeritud.", "role": "user" }, { "content": "Konkurentsiameti hinnangul on kehtiv ravimite juurdehindluse süsteem puudulik ja selle järelevalve killustatud ning esineb märkimisväärne risk kehtestatud reeglite eiramiseks. Amet viis läbi konkurentsiolukorra analüüsi, et hinnata ravimite hindadele seatud piirmäärade regulatsiooni toimimist. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles, et selgete volitustega majandusregulaatori puudumine ravimisektoris ja mittetoimiv hinnaregulatsioon kahjustavad nii konkurentsi, tarbijat kui ravikindlustusvahendite otstarbekat kasutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada oluliselt õhukeste kilekottide tarbimist. Praegu kulub Euroopa Liidu kodanikul ühe aasta jooksul keskmiselt 500 kilekotti, neist üle 90 protsendi leiavad kasutust vaid korra. Eesmärk on vähendada aastas tarbimist 90 kilekoti ni ühe inimese kohta ja seda aastaks 2018. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra. Meie eesmärk ei ole kindlasti neid kilekotte ära keelata, sest et mingi kasutus ja mugavus, harjumus inimestel kindlasti on, aga mõte tulenevalt ka Euroopa Liidu direktiivist, on see, et aastaks 2018 2019 tuleb inimestel tõepoolest nende eest maksta. Ehk sellise ideena, mida me täna kaupmeestega arutasime, on see, et igale kilekotile pannakse miinimumhind. Keskkonnakampaania killer, kott üks eestvedajatest Meelika Hirmo ütleb, et kõige suuremat kahju teevad üliõhukesed ühekordsed kilekotid. Neid kasutab eestlane aastas keskmiselt 200. Samas oleks tarbija nõus oma kilekoti kasutust piirama circa siis ümardaseen protsenti inimestest mõistab, et kilekotid on kahjulikud ja tahaksid oma kilekoti tarbimist vähendada. Kui siis oleks head alternatiivid või siis neid niimoodi peale ei surutaks, et seda võib-olla iga tarbija, kuidas kassapidaja või mõnes kohas nagu automaatselt pannakse mingid asjad kilekotti. Kaupmeeste arvamused kilekottide tasuliseks muutmise osas on erinevad. Maxima turundusdirektor Tii Lehtmäe tõdeb, et praegu kilekotile head alternatiivi ei ole. Tasuliseks muutmise asemel oleks lihtne teavitus sama tõhus, leiab Lehtmäe. Küsimus kindlasti on praegu õhus, et kas see on kõige mõistlikum ja õigem lahendus, et tarbija jälle kord peab siis enda rahakotist hakkama keskkonnasäästlikust kinni maksma, et samas on ju rida alternatiivseid lahendusi, mida võiks rakendada, kasutada. Aga kõigepealt peaks algama kõik inimeste t alustamisest ja just seda, et kui inimese ja klientide tarbijateadust keskkonnasäästlikkus nii-öelda tõuseb, siis kindlasti juba naturaalselt väheneks. Kilekotide kasutamine. Nii kaupmeeste kui tarbijate huve silmas pidades peaks üleminekuks jääma piisavalt aega. Kilekottide tasuliseks muutmiseks peab riigikogu esmalt muutma pakendiseadust. Kui kõrgeks võiks aga sellise kilekoti hind kujuneda, et see ka mõju avaldas Rainer Vakra. Me hinnast ei rääkinud, aga ju see selline number on ikka mõõdetav sentides ja ühekohalise numbrina, olgu see siis kas kolm, viis või seitse senti.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada oluliselt õhukeste kilekottide tarbimist. Aastaks 2018 peaks Eestis aastane kilekottide tarbimine vähenema praeguselt 280-lt üheksakümnele kilekotile inimese kohta. Üks võimalus on muuta õhukesed kilekotid tasuliseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas oli täna koos Konservatiivse rahvaerakonna volikogu, et kinnitada selle uus juhatus. Samuti võttis erakond vastu poliitilise avalduse EKRE nägemusest kohtureformist. EKRE. Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütleb, et see ei puuduta ainult kohtunikke, vaid ka kohtutäitureid ja prokuratuuri tegevust. See kõige suurem küsimus Eestis, et kes kontrollib kontrollijaid või kes mõistab kohut kohtumõistjate üle, on ju vastamata, et meil on väga edukalt õnnestunud nii kohtunikel kui prokuratuuril ennast isoleerida demokraatlikust järelevalvest ja ka läbipaistvusest ja selle tulemuseks on omavoli, võimu kuritarvitamine, korruptsioon, meie näeme siin ette ikkagi kogu see pakett vajab ilmselt ka põhiseaduse muutmist, kohtunikud ei tohiks olla eluaegsed, vaid nad peaksid olema tähtajalised. Teiseks, vähemalt mingites astmetes peaksid olema kohtunikud valitavad rahva poolt, kolmandaks parlamendi erikomisjoni loomist. Kes siis noh, sarnaselt praegu näiteks Kapole teostab ka järelevalvet prokuratuuri ja kohtute üle. Erakonna esimees Mart Helme selgitas aga erakonnakaaslastele, mida võib oodata pärast riigikogu valimisi järgmisel kevadel. Järgneva üheksa kuu jooksul tehakse ainult populistlikke otsuseid, näidates muidugi näpuga Eesti Konservatiivse rahvaerakonna peale, kes pidada olema populistlik erakond. Käisin Elvas esinemas, aga seal küsis üks härrasmees minult, aga öelge mulle, mis muutub. Kui Eesti konservatiivne rahvaerakond tuleb võimule, kõik muutub, muutub see, et eranditult iga otsus, mis Eestis langetatakse, lähtub Eesti rahvuslikest huvidest, mitte ei lähtu mingitest Euroopa normidest, Euroopa väärtustest. Aga sõbrad, öelge mulle, mis on Euroopa väärtused, homoabielud, eutanaasia, immigratsioonivastaste vangi panemine, nagu me praegu nägime Inglismaal. EKRE on aasta esimese viie kuuga ka enim erakonna liikmeid juurde saanud. Esimese juuni seisuga oli EKRE suuruselt neljas erakond 8431 liikmega.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas oli täna koos Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu, et kinnitada uus juhatus. Samuti võttis erakond vastu poliitilise avalduse EKRE nägemusest kohtureformist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu kutsehariduskeskuse direktor Raini Jõks ütleb, et kutsehariduses moodustab umbes pool õppeajast praktiline tegevus. Distantsilt on aga praktilist õpet ja seega ka etteantud kujul õppekava keeruline täita, räägib Raini. Jõks. Eks me esialgu muidugi proovisime kõike asendada teooriatundidega, aga no on ju paljud ettevõttedki oma tegevust vähendanud või lausa peatanud, et seetõttu näiteks juuksuris ei ole võimalik praktilist tööd teha või siis võtame seda tervet teenindussektorit. Ka Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo loodus ütleb, et praegu keskendutakse teooriale ning kõik praktilised õpped on edasi lükatud, jätkab Tarmo loodus. Täna on kokad kindlasti üks valdkond, kus ettevõtted on ju kinni pandud ja, ja me oleme oma õpilased praktikat tagasi kutsunud ja teeme neile siis samamoodi teooriaõpet või siis ka arvuti ja, ja tarkvara arenduse valdkonnas, kus samamoodi õpilased praktikat tagasi toodud, sest et need firmad on enamus läinud ju kodutööle. Praktikate edasilükkamine ja õppekavade muutmine tähendab aga Viljandi ja Tartu unäitel ka seda, et tõenäoliselt ei lõppe õppeaasta jaanipäeval, vaid juulis näiteks läheb Tartu kutsehariduskeskus kaheks nädalaks kevadvaheajale, et tagada paindlikum ja kvaliteetsem õpe. Suve poole Jõksi sõnul tavaolukorra akadeemilises kalendris vaheaega ette nähtud ei ole. Ka tagasiside küsitlus näitas nii töötajate õpilaste puhul, et ka väike väsimus hakkab tekkima. Kevad vaheajale läheb ka Pärnumaa kutsehariduskeskus. Ka Viljandis on vaheaja läbiviimisele mõeldud, kuid looduse sõnul sõltuvad edasised sammud valitsuse pressikonverentsist, mis toimub sel neljapäeval? Kui pikendatakse e-õpet, siis meil lõpeb just järgmisel reedel. Üks õppeperiood me uut õppeperioodi õppena alustada ei kavatse, vaid tõenäoliselt läheme siis õppevaheajale. Kas see on kaks nädalat või on see kolm või neli nädalat, eks see sõltub paljuski, mida valitsus teeb eriolukorraga. Kui seda pikendatakse ka maikuule, siis tõenäoliselt Viljandi kutseõppekeskuses teeme me kuuajalise koolivaheaja tähendab siis seda, et pärast tuleb meil juulikuus õppetasa teha.", "role": "user" }, { "content": "Kutsehariduses on suur roll praktilisel õppel. Kui õpilased on koduõppel ja õpetajad kodukontoris, on praktilist poolt aina keerulisem edasi anda. Seetõttu korraldavad kutsekoolid oma tööd ümber ja peetakse kevadvaheaega, mis omakorda pikendab õppeaasta kestvuse juulini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui ma kuulsin, et Pirita hotellis on vaadata maonäitus, siis ma mõtlesin, et hotelli administratsioon peab olema küll väga vihane oma külastajate peale, et ta hakkab madusid hotelli ruumidesse tooma. Aktsiaseltsi Carlssoo direktor Mart Külvi, kui palju siis üldse neid roomajaid siin, tõsi küll, klaaspurkides ringi roomab hotellis Pirita. Hetkel rooman need ringid 70 ümber ja nad kõik roomajani neist isegi astub, kust need toodud on? Soome turu loomaaias ja kõik need loomaaiad ja muidu jalutajad on härra Kaarl Eraomand, see eraloomaaed, mida meil veel ei ole, see on maailmas ka ainulaadne. Oskate öelda, ainulaadne on siin see suur tiigerpüüton 10 poole meetrine, see on maailmas tõesti ainulaadne. Natuke vaatasime soomlastega ringi ka ja nad ütlesid, et see tiiger püüt on, kaalub 150 kilo tõesti ja ta sööb ära isegi väikse vasika või on nii. See on õige, ta kaalub 150 näljaselt olekus. Aga kui ta väikse vasika alla neelanud, siis ei ole muud, kui pane ka 10 20 kilo juurde. Ja söötmise protseduuri teie külastajatele ei taha näidata. See ei ole ausalt öeldes väga esteetiline, kuigi seda küsitakse, esimene küsimus, mis olid esimestel külalistel, millal te neid söötma hakkate? Ilmselt inimesed on ikka suhteliselt veel verejanulised. Aga huvitav, millest on inimestele tekkinud selline hirm või noh, isegi pisuke vastikustunne igasuguste roomajate madude ees ja arvatakse, et nad on ligased, kuigi ma sain proovida, ta ei ole mitte ligane ja ta on hoopiski selline soe ja ja väga plastiline olevus, sugugi mitte vastik. Aga millest see on tekkinud, kas tõesti atama ebaaegadest või? Ei, see on sellest, et me oleme lihtsalt niivõrd vähe näinud ja niivõrd vähe neist teame. Ja meie näituse eesmärgiks ongi näidata nii palju kui võimalik meie lastele meile endilegi madusid anda, neid katsuda, et nad ei hakkaks kartma neid, me kardame kõike seda, millest me midagi ei tea. Millest ainult hirmu, õudus jutte, me teame, nad kõik ammustavad ja nad on mürgised ja nii edasi. Tegelikult madu ei ründa eriti kunagi, noh, mõningad neist küll mitte kõik vaadake või seda punast kuningpüütonit siin. Ta on nii kaunis, ilus, punane ja täiesti ohutu. Hästi, see on ohutu, aga siin on ka kindlasti mõni vägagi ohtlik madu. Jah, seda küll, siin on ka maailma kõige mürgisem madusam, must mamba kahe sekundi jooksul on inimene surnud ja kui teised puurid on lihtsalt vaikselt lukku pandud, siis tema on kinni kruvitud. Ja kui me teda puhastame või toidame, pannakse vahesein vahele, puhastame ühe puuri poole ära, siis ütleme, et kuule, mambakene ole täitsa mõne teise poole peale, siis ta kuulab vaikselt sõna ja vaatad. Ahaa, seal on puhas vesi, läheb teise poole ja saame teise puuri pole lahti teha. Näiteks püütanil on ju tohutu jõud taga, ma vaatasin, et ainult õhukesed vineerseinad ja klaas on siis see, mis peab teda kinni pidama. Klaas küll, aga see on pleksiklaas ja sealt naljalt läbi tule. Ega püüta ei löö saba ga ega ei hammusta klaasist ega vineerist läbi. Palju ohtlikum selles suhtes on Varaan, kes on ka peaaegu kahe meetri pikkune meil ja tema sabalöök on küll nii tugev, et normaalset klaasi lendaksid kõik puruks. Millegipärast on siia madude sekka sattunud ka üks alligaator ja see ulbib päris lahedalt avatud vannis ringi. Hallikaatorid kuuluvad samuti roomate hulka. Nagu te nägite, on siin veel üks eksootiline elukas. Ta on ämblik küll, aga ta suur ja mürgine tarantel ilus punane. Ja merepaar ongi siis seesama koht, kus Pirita purjespordi keskuses madusid vaadata saab ja kui kaua? 31. jaanuarini, see on endises sport hotellis teisel korrusel. Pileti hind on muidugi üsna soolane, aga see vist tasub vaatamist. See tasub kindlasti vaatamist, sest sellist võimalust teab mitmekümne aasta jooksul meil enam tuleb ja millest on tingitud sellised hinnad 25 krooni täiskasvanutele kuni 12 aastase lastele 15 krooni alla nelja aastased on kõik tasuta, kuid kõige parem on tulla koolidel oma klassiekskursioonidega, siis on 10 krooni inimese pealt ja hind on tulnud sellepärast, et kõik on meil niivõrd kalliks läinud, kaasa arvatud, kui me otsime, kus näidata sellist näitust leidsime ainult merepaari, mis oli kõige odavam ja see on ka ainult 30000 krooni 25 päeva eest.", "role": "user" }, { "content": "Madude näitus Tallinnas. Usutlus AS KARLOS ZOO esimehe Mart Külviga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kuulutati lõppenuks mõisahoone põhjatiiva uuendustööd, mis viidi läbi mõisakoolide programmi raames välisrahadega ja rahaline tugi saadi selleks Norrast. 18.-st sajandist pärit ajalooline hoone kuulub vallale ja on 1200 elanikuga vallas oma funktsioonilt asendamatu. Rogosi mõisas asub nimelt kool, lasteaed, raamatukogu ja täna avatud põhjatiivas on koht ka rahvamajale. Kas mõisakompleks on nüüd lõplikult korda tehtud, Haanja vallavanem Juri Gotmans. Tänaseks saab ütelda, et renoveeritud on 75 protsenti kompleksist ning peamaja vajab telrenoveerimist edaspidi peahoone planeerimine näha ette muuseumi poolt ja võib-olla ka mõningaid tasutusi mis teenindavad mitte munitsipaalse seisukohalt valla rahvast vaid sinna saaks tuua ka partnereid. Näitena Eesti post või perearst. Peahoone vajab siis renoveerimist, kas sealt saadakse raha samamoodi välisvahenditelt? Jah, meil on soov ja kavatsus taotleda rahalised vahendid fondidest ja programmidest. Nii Eesti riiklikutest kui ka Euroopa Liidu omadest peab arvestama seda, et Ta tehniline projekt peahoone jaoks meil on olemas ning võib-olla peahoone renoveerimistööd saaksime me kavandada kahe või kolme aasta pärast. Kui meil ju palju räägitakse ka sellest, et väiksemad koolid pannakse kinni siis, ega seda ruusmäe kooli see ei ähvarda. Paraku me peame tunnistama, et ka meie oleme õpilaste arvu vähesuse tõttu viinud muudatused sisse ja praegusel momendil paiknevad seal algklassid. Aga vald on seisukohal, et praegusel momendil ja ka lähitulevikus on võimalik meil algklassi ülal pidada Ruusmäe Rogesi mõisas ning selleks Valt ka leiab rahalisi vahendeid. Me leiame, et nii lasteaiaharidus kui ka algharidus võiks olla kodu lähedal ning see motiveerib lapsi ja lapsevanemaid elama seal piirkonnas ja kasutama võib-olla neid väärtusi, mida on loodud.", "role": "user" }, { "content": "Haanja vallas avati pidulikult Ruusmäe Rogosi mõisa renoveeritud põhjatiib, kus hakkab paiknema ka valla rahvamaja. Uuendada on jäänud veel peamaja, kuhu peaks tulema ka muuseum, postkontor ja perearstikeskus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeil on peale kasvamas väga tegus ja toimekas ja usaldatav põlvkond ja on näha, et et ma ei pea väga kauaks selle töö peale ikka jääma. Kevadistele valimistele vastu minnes on rahvaliidul lisaks kaotusele presidendivalimistel alla neelata veel üks mõru pill kahtlased maavahetustehingud keskkonnaministeeriumi haldusalas, millega praegu tegelevad uurimisorganid. Villu Reiljan näeb selles pigem ette kavatsetud rünnakut, mis valimistulemusi tema hinnangul kõigutada ei tohiks. Milles probleemid on, kas seal enne või pärast on keegi mingis seadust rikkunud, on seal mingisugune piir Eestis kellelgi või ei ole, seda peab uurimine näitama. Kahetsusväärne, et ta oli minu haldusalas. See poliitiline vastus sai võetud, aga keegi pole nende tehingute seaduslikkust muuseas kahtluse alla julgenud panna. Kui palju need skandaalsed maatehingud võivad teie meelest mõjutada riigikogu valimistulemust rahvaliidu jaoks? Seda on näha oma lubadused täitnud olema ainuke erakond ja ega ei karda. Eilses Eesti Ekspressis vihjatud võimalust, et Reiljanilt võidakse seoses käimasoleva uurimisega võtta saadikupuutumatus, ta ei karda. Kui seda uurimiseks vaja on, siis palun, milles asi on, eks ole, ainult et mulle tundub, et teatud poliitilised jõud mõjutavad teatud otsustajaid. Kevadistele valimistele läheb rahvaliit vastu loosungiga võrdsete võimaluste Eesti. Me oleme ka ainukesed, kes ütleme, et neid poste ja seinu ei maksaks täis panna panna, meie panustame kõige rohkem otse kontaktidele ja hästi välja arendatud võrgustikule ja see ei vea alt, kui palju te plaanite sellele kulutada. Ma ei usu, et meil kogukulutused üle 10 miljoni lähevad. Kui palju võib täna rääkida valimisnimekirjadest juba lõpuni? Ei saa rääkida, sest mulle veel kõik valmis. Jaanuari alguseks on meil ka valmis, nad. Presidendi valimiste eel Keskerakonnaga sõlmitud koostöö leppe arenemist Ühenderakonnas eitasid nii Villu Reiljan kui rahvaliidu Kongressil tervitussõnavõtuga esinenud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar Eesti Raadio uudistele Pärnust. Ülle Hallik.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaliit pidas kongressi. Rahvaliidu esimees (taasvalitud) Villu Reiljan.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtutäiturite sõnul peavad nad tihti seisma silmitsi solvamisega, vahel isegi füüsiliste rünnakutega. Kohtutäitur Katrin Velleti sõnul tehti ettepanek, kuna varasemalt ei olnud karistust ebaviisakatele klientidele, kuigi solvamine on sage. Kas see just käitumist muudab, lihtsalt kui neid sanktsioone on võimalik rakendada, siis kas see ametipidaja võib-olla enesekindlam, et tal on mingi kaitse olemas? Vellet kirjeldab, et kuna paljud kohtutäiturid on naised, solvatakse nende välimust sõnalism solvamist esineb velleti sõnul rohkem telefoni või meili teel, kuid päriselus on olnud juhtumeid, kus on füüsiliselt kallale tuldud. Mind isiklikult keegi füüsiliselt rünnanud ei ole, aga ma tean, et on büroosid, kus on näppe väänatud, on siis selle büroo vara näiteks lõhutud minu praktikas ikka juhtunud, kus inimesed käituvad ebaadekvaatselt, mida ma silmas pean? Sülitavad, rebivad pabereid, loobivad asju. Vellet ütleb, et tegemist on raske valdkonnaga, kuid tasub töö ja eraelu lahus hoida ning raskeid hetki mitte koju kaasa võtta. Ja inimesed on kohati meeleheitel ja, ja kui sa täiturina sellest aru saad ja nii seda võtad, siis sa saadki seda tööd teha. Vandeadvokaat Robert Sarv kirjeldab, et hetkel saavad kohtutäiturid võtta ette pika ja kuluka tee kohtusse. Nii nagu iga teine inimene, ehk siis, kui keegi solvab kohtutäiturite rikub kohtutäituri isiklikke õigusi siis on võimalik kohtutäituril pöörduda kohtu poole ja nõuda siis samamoodi mitte varalist kahju või valeväidete ümberlükkamist eemaldamist noh, vastavalt sellele, mis seal siis täpselt toimub.", "role": "user" }, { "content": "Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda tegi justiitsminister Maris Laurile ettepaneku karistusseadustiku täiendamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva haigla vaktsineerimisbuss alustas tööd juuli lõpus, nelja kuu jooksul sõideti mööda Narva aiandusühistuid, kaubanduskeskusi ja suuremaid linnaüritusi. Kokku tehti ligi 4800 süsti ehk vaktsineerimisbussi. Teenust kasutas umbes 50 inimest päevas. Narva haigla juhatuse liikme Ago Kõrgvee hinnangul pole see sugugi halb tulemus, kuid ootused olid palju suuremad ja tegelikult võis vaktsineerimisbussis süstida mitusada inimest päevas. Ega see bussi populaarsus väga kõrge siiski ei olnud, me lootsime, et kuus, me oleks selles bussis näinud numbrit kuskil kaks-kolm-neli 1000 nii nagu see oli Kesk-Eestis Viljandi kandis, iga päev külastas bussi kuskil 200 300 inimest. Meil sellist tungi ei olnud, aga me tulime enam-vähem ots otsaga kokku. Ago Kõrgvee sõnul arvati esialgu, et vaktsineerimine kulgeb Narvas kiiremini ja bussi nii kauaks vaja ei lähe. Kuna ka bussi rentimine maksis haiglale umbes 7000 eurot kuus, siis jõuti nelja kuuga riigihanke piirini. Meil saab rahaline piir sellega otsa, nimelt 30000, sel juhul me peaksime sellele bussile korraldama riigihanke. See ei tähenda seda, et kui tulevikus peaks vaja olema, et me seda bussi uuesti lahti tee. Aga tänaseks ja võib-olla ka selleks aastaks me paneme tõepoolest selle teenuse kinni. Me vaktsineerime jätkuvalt oma vaktsineerimiskeskuses edasi haiglas kui ka kaubanduskeskuses, sest ka praegu teised vaktsiinipakkujad on oma tegevuse seal käivitanud ja tegelikult inimestele mingit probleemi ei ole. Selle vaktsiini kättesaadavusega. Narvas on terviseameti andmeil praeguse seisuga vähemalt ühe doosiga Covidi vastu vaktsineeritud 56 protsenti elanikest, samal ajal kui Pärnus 65, Tallinnas 68 ja Tartus 76 protsenti elanikest. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva Haigla lõpetas vaktsineerimisbussi tegevuse. Bussi ülalpidamine muutus haiglale kulukaks ja seal käis vaktsineerimas liiga vähe inimesi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu viis kooli on ühiskatseid teinud ka varasematel aastatel. Sel õppeaastal alustati katsete ettevalmistamisega sügisel paberkandjal on testid valmis. Innove ülesandeks on nüüd õpetajate poolt koostatud eesti keele ja matemaatika testid muuta taalseks, ütleb sihtasutus Innove uuringut ja arenduskeskuse juhataja Aini püüa. Kas ülesanne, mis täna on õpetajate poolt koostatud paberil saab viia üks üheselt elektroonsele kujule, on osa ülesandeid, mida tuleb muuta selleks et ta ikkagi oleks kavaliidne elektroonsel hindamismeetodil ja on ka neid ülesandeid, mida tuleb kõrvale jätta, sest et lihtsalt elektroonsena need ülesanded ei täida oma eesmärki. Keskkonnana kasutatakse eksamite infosüsteemi, viimastel aegadel on keskkonna abil tehtud näiteks teise kooliastme riiklike tasemetöid. Seega suudab püüa sõnul keskkond teenindada korraga üle 1000 sisseastuja, kes teste lahendada soovivad. Samuti on infosüsteem õpilastele ja õpetajatele tuttav ning võimaldab rakendada ka automaatselt hindamist. Sisseastumisteste hinnatakse siiski kombineerituna ehk enamus vastuseid kontrollib süsteem, aga on ka ülesandeid, mida hinnatakse õpetajate poolt. Kuna meil on olemas see funktsionaalsus infosüsteemis, siis õpetaja on kodus arvuti ise jagab õpetajale, siis need ülesanded ja õpetaja saab neid ülesandeid siis kodus arvutis hinnata, paneb sinna ka tulemused. Kas sisseastumisteste saavad õpilased maikuu teises pooles sooritada eksamina oma koduarvutites või on variant kasutada ka koolide arvutiklasse, on praegu veel vara öelda. Kuidas aga tagada, et näiteks kodus lahendamisel ei kasuta sisseastuja kõrvalist abi? Püüa ütleb, et siinkohal loodetakse õpilaste aususele. Tehniliselt saab küll mõnda nippi rakendada, aga sajaprotsendilist kindlust kõrvalise abi jate kasutamise osas need ei anna. Ei ole üks testiversioon, et kindla aja jooksul tuleb teist lahendada ja see, kes siis jahendab ausalt, on eelises, mida on ka nüüd Tartu õpetajad öelnud, et nad valivad ka sellised ülesanded, kus ei ole oluline see, et on õige vastus, vaid pigem tõesti seda, et kuidas ta põhjendab, kuidas ta enda poolt seletab ja saab aru siis sellest lahenduse Püüa lisab, et test üksinda pole määrav, vaid kooli sissesaamisel loeb ka vestlus ning hinnete leht. Eesti Õpilasesinduste Liidu juhi Markus Ehasoo sõnul on oluline, et kõiki eksaminandi koheldakse ühtemoodi ja pigem arvab ta, et nii-öelda spikerdamine probleemiks ei saa. Kui test on intensiivne, et ei ole aega isegi seal tegeleda abi otsimisega, siis seda ohtu ei ole. Ükskõik, kumma tee kool valib, et siis, kui on kodus tegemine, siis on kodus tegemine on, kui on koolis tegemine, siis on koolis tegemine.", "role": "user" }, { "content": "Kuidas toimuvad tänavu gümnaasiumide sisseastumiskatsed, pole kõigis koolides veel lõplikult paika pandud. Ühiskatsete ettevalmistamine käib koostöös sihtasutusega Innove.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa turismikoordinaatori Kadri Aloneni sõnul on maakonna trumbiks regiooni omanäolisus ja see, et enamasti ületatakse esmakülastaja ootusi. Plussiks loetakse sedagi, et mitmes Ida-Virumaa piirkonnas on huviväärsused kogunenud väiksele maa-alale. Kui tulla kas või Tallinna poolt, siis siis see Kiviõli piirkond, kus on põhimõtteliselt 15 minuti kaugusel, on kõik kivili seikluskeskus kohe kõrval on 15 minutit, on Aidu veespordikeskus Aidu kanalid seal kohe 10 minutit on kaevandusmuuseum, sealt kohe mingi 20 minutit Saka mõisad ja kõik nad on nagu täiesti omaette elamused. Lähiaastate uuteks turismimagnetiteks on maakonnas Narva muuseumi uuenenud ekspositsiooni avamine ning Aidu veemaa ja Sillamäe mere promenaadi valmimine Ida-Virumaal puhates saadud elamuste kohta. Positiivse info levi mist tunnistavad nii seiklusturismi korraldajad kui ka Ida-Virumaa majutusasutuste esindajad. Räägivad adrenaator Grupi seiklusmeister Imre Poom ja mäetaguse mõisahotelli perenaine Terje Rattur. Maakonnana me oleme kindlasti väga atraktiivne koht ja inimesed avastavad ja kõike suhtlevad. Ehk ma arvan, et see on tegelikult väga suur asja algus alles praegu. Kui nüüd värsked andmed just on eelmise 2019 aasta kohta ja siis seal me näeme, et meil on ööbimisi olnud 1300 rohkem kui eelmisel aastal ja see on kokkuvõttes teinud nagu käivet, nagu kaks kuud aastasse juurde. Turismisektori elavdamiseks on valmis ka hotellipidajad, sest eelmisel aastal lisandus Ida-Virumaale viie protsendi jagu ehk ligi 200 uut voodikohta, mida on peaaegu sama palju kui eelneva 10 aastaga kokku. Majutusasutustes ööbijaid on Ida-Virumaal tegelikult juba praegu rohkem kui andmed näitavad, sest kaheksast omavalitsused kaks, Kohtla-Järve ja Sillamäe jäävad praegu majutusstatistikast välja, räägib Ida-Virumaa turismikoordinaator Kadri Alonen. Selles kahes omavalitsuses ei ole rohkem kui kaks nähtavasti statistikaandjat, et neid ettevõtteid peab olema vähemalt kolm. Et need andmed välja tuleksid. Nad ööbivad ju ka Sillamäel ja Kohtla-Järvel mist, et see praegu on meil selline avastamata aare. Kahel eelmisel aastal ületas Ida-Virumaal majutusasutustes ööbimiste arv 400000 piiri. Ida-Virumaa turismiklaster on pannud eesmärgiks, et alanud kümnendist oleks iga-aastane tõus vähemalt 50000 ööbimist Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa on võtnud endale eesmärgiks jõuda järgmise kümne aastaga Eestis Harjumaa järel populaarsuselt teiseks turistide sihtkohaks, mööda Tartumaast ja Pärnumaast. Eeldusi selleks on, sest eelmise kahe aasta kokkuvõttes kasvas Kirde-Eestis konkurentidega võrreldes ööbimiste arv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul oleks Estonia puiestee tunneli ehitamine väga kallis ja seda ei suudeta uues majanduslikus olukorras ellu viia. Linnapea sõnul tuleb nüüd leida alternatiivi ja arvestada linna tegelike võimalustega. Loomulikult meie partnerid peavad olema ka. Ja lõppkokkuvõttes on ka nende otsus, missugust varianti me rakendame. Aga me peame lähtuma üldisest linnapildist ja me muidugi peame lähtuma ka reaalsetest võimalustest, mis meil praegu on. Võimalikud muudatused kesklinnas haakuvad ka Tallinna kaubamaja uue hoone ehituse ja juurdepääsu kavandamisega. Tallinna Kaubamaja tegevdirektor Erki Laugus ütles, et tunneliga seonduv on linna poolt olnud vaid üks kaalumisel olnud võimalustest. Nüüd on tema sõnul selge, et see variant käiku ei lähe ning edasi tuleb töötada teiste lahendustega. Praegu on üks põhilisi tööversioone, millega edasi toimetatakse juurdepääs hoone kaubamaja tänavapoolsest küljest. Laugus ütles, et kaubamaja on oma dokumentatsiooni ja arvutused linnaametnikele esitanud ning nüüd oodatakse otsuseid. Eks see protsess on võtnud päris kaua aega ja, ja ühtepidi on see ka arusaadav, et väga palju asju olidki lahtised, kaasa arvatud näiteks see trammikoridori kulgemine, et kus ta siis täpselt kesklinnas liigub, aga nüüd, kui need väga olulised komponendid on leidnud oma lahendused, et siis on meil ka ikkagi nagu selge soov ja lootus, et et me saame ka kaubamaja asjadega võimalikult kiiresti edasi minna. Laugus lisas, et kui lõplikud otsused tulevad, kulub projekteerimiseks ja paberimajanduse korraldamiseks umbes poolteist aastat. Sealt edasi läheb uue kaubamaja hoone valmimiseni veel neli pool kuni viis aastat.", "role": "user" }, { "content": "Uue hoone ehitamist plaaniv Tallinna Kaubamaja ootab, millised on linna edasised otsused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmesajaleheküljeline raport on oluline, sest selle põhjal pannakse tõenäoliselt peagi paika süüdistuspunktid, mis võivad viia president Donald Trumpi tagandamiseni. Raport kinnitati luurekomitee ametlikult häältega 13, üheksa, kõik vabariiklased olid selle vastu, räägib USA esindajate koja luurekomitee esimees, demokraat Adamsif. See raport kirjeldab USA presidendi plaani veenda liitlast Ukrainat, kes on sõjas vaenlase Venemaaga tegema tema poliitilist ja räpast tööd. Raporti järgi kuritarvitas president Trump ametivõimu ja ohustas rahvuslikku julgeolekut, kui palus oma Ukraina kolleegil Volodõmõr sees uurida endist USA asepresidenti Joe Biden it. Samuti rõhutatakse raportis, et Trumpi ja Zelenskõi telefonikõne toimus vaid päev pärast seda, kui eriprokurör Robert Müller rääkis esindajate kojas Venemaa uurimise tulemustest. Veel kord USA esindajatekoja luurekomitee esimees demokraat Adamsif. Päev pärast seda, kui Donald Trump arvas, et eelmine uurimine on läbi, tegi ta olulise sammu uute eksimuste poole. Lisaks tuuakse raportis esile, et tosin endist ja praegust administratsiooni ametnikku keeldus esindajate kojas tunnistama ja mitu valitsusasutust ei jaganud luurekomiteega uurimise jaoks olulisi dokumente. Demokraadid süüdistavad presidenti nii uurimise takistamises kui ka tunnistajate hirmutamises. Vabariiklaste hinnangul ei ole selgeid tõendeid, et trump oleks midagi valesti teinud. Sama rõhutasid nad ka üleeile avaldatud oma uurimisraportis, lisades, et president oli õigustatult mures Ukraina korruptsiooni pärast räägib USA president Donald Trump. Ma arvan, et demokraatidel peaks olema häbi, kui vaadata seda tagandamist, seda sõna. Ma ei teinud midagi valesti. Mõlemad raportid lähevad nüüd esindajate koja õiguskomiteesse, mis liigub tagandamisuurimisega edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann, Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA esindajatekoja luurekomitee avalikustas president Donald Trumpi tagandamisuurimise raporti. Selles süüdistatakse Trumpi võimu kuritarvitamises ja rahvusliku julgeoleku ohustamises. Presidendi erakonnakaaslaste hinnangul ei ole selgeid tõendeid, et Trump oleks midagi valesti teinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnam kui kaks aastat kestnud rekonstrueerimistööde tulemusel tehti korda linnuse jõe poolne idatiib, kuhu seni peale muuseumi töötajate keegi pääsenud. Nüüd on Narva linnus esmakordselt peale taastamist külastajatele tervikuna avatud, räägib muuseumi juhataja Ivo Posti. Nüüd ei ole meil mitte ühtegi osa, mis oleks tegemata selles mõttes, et kuhu ei saaks minna. Kõige suurem muutus on ida tiib, mis ei ole mitte kunagi varem olnud külastajatele avatud, mis ja mis ometigi on täis fantastilisi ruume alates juba kasvõi kaevutornist, kus avanevad suurepärased vaated, kus on kaevu võimalik vaadata 20 meetrit allapoole, kuulata sealt igasuguseid helisid. Nii et ma arvan, et see, kes siin varem käinud on, saab täiesti uue elamuse niikuinii. Narva linnusesse on paigaldatud kaldteed ja liftid, nii et muuseumisse pääseb nüüd ka ratastooliga. Konvendihoone kahel korrusel ootab külastajaid Narva Muuseumi uus püsinäitus, mis vahetas välja 30 aastat vana näituse, räägib uue püsiekspositsiooni projektijuht Andres Toode. Me algusest peale võtsime selle suuna, et rääkida linnusest endast ja, ja võib-olla mitte ainult kitsad linnusest, aga natuke Liivi ordust, natuke sellest sõjandusest, kaitse ja ründe tegevustest ja kogu nendest strateegiatest taktikatest, mismoodi need 11 on mõjutanud, ütleme, linnus on selle ekspositsiooni kõige olulisem eksponaat mõnes ruumis, meil võib-olla ongi natukene ekspositsiooniga tagasi hoitud, kuna linnuse ruum on ise niivõrd ilus. 700 aastase linnuse loo jutustamiseks on püsinäituses kasutatud uudseid visuaalseid ja helilisi lahendusi. Näiteks saab linnuse kujuliselt ekraanilt jälgida keskaegse linnuse siseelu või näiteks oma fantaasialennule toetudes täiesti uut Narva linnust ehitada jätkab Andres Toode. Teame juba ise kõik, et kui kiiresti tegelikult muuseumis tekib selline väsimus selle teksti lugemisel, siis ei ole mõtet võtta ajaloo õpikut ja laotada seda nii-öelda muuseumi ekspositsioonis seinte peale laiali tuleb leida selliseid vaimukaid lahendusi ja noh, tehnika on lihtsalt üks vahend, elektroonika võimaldab liikuvaid pilte, võimaldab vähem kirjutatud teksti, et võimaldab meil teemat natuke paremini avada kui ilma selleta. Narva linnuse rekonstrueerimine läks maksma veidi alla viie miljoni euro. Sellest pea miljon kulus uuele püsinäitusele. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva linnuses lõppesid rekonstrueerimistööd. Koos konvendihoone idatiivaga avati külastajatele muuseumi uus püsinäitus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEstonia kaevanduse töötajal tuvastati koroonaviirus eile. Kuna positiivse viiruse proovi andnud töötajal oli enne haigestumist kokkupuude vähemalt 16 kolleegiga, otsustati allmaa kaevandamine peatada esialgu kaheks päevaks, et saada ülevaade, kui palju kaevanduse töötajatest on haigestunud. Ettevõtte juhtkond ei välista, et seisak võib kesta ka pikemat aega, isegi nädalaid. Kuid nagu kinnitab Enefit kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola, ei sea see ohtu elektri ja õli tootmist. Paranduse vara on hetkel meil üle pooleteist miljoni tonni põlevkivi ja seda jätkub koos energia tootmise ladudega ikka õige kõige mitmeks kuuks. Kui seisak peaks jätkuma pikemalt kui kaks nädalat või kuu siis me suudame jätkata ka laost põlevkivi etteandmist veel mitmeid kuid. Kaevanduse allmaa protsesside tööga on seotud ligi 800 töötajat. Ettevõte otsib võimalusi nende sissetuleku säilitamiseks, jätkab Andres Vainola. Me otsime täna pingsalt lahendusi ja võimalusi selleks, et säilitada neil vähemalt 70 protsendi ula töötasus. Täna päris selget lahendust sellise mahus sissetulekute jätkamiseks ei ole, kuid me töötame selle nimel nii töötukassa ga ametiühinguga kui tegelikult meie inimestega vahetult ja otse ise. Seniks teevad Enefit kaevandused plaane, kuidas jätkata tööd viiruse puhangu oludes sest kaevanduses pole võimalik töötajate lähikontakte vältida. Meil on ka sellised plaanid, et kui see olukord peaks eskaleeruma, kuidas me saame keskenduda ainult konkreetsele ühele tiivale, näiteks idatiivale või meil, on vaja säilitada nii ida kui lääne liival tööd, et hajutada neid vahetusi, meil on mitu plaani ja need plaanid, me tahaksime läbi arutada nii ametiühingutega, aga tegelikult ka töötukassaga, sest siis me suudaksime osaliselt inimestele ka säilitada töö. Andres Vainola sõnul lähtutakse nende plaanide tegemisel eeskätt ohutusest ja inimeste tervisest Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia peatas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Estonia kaevanduse töö. 800 töötajat on koju saadetud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjandusmuuseumi karantiini päevikute projekt lõpeb küll täna, kuid mitmed inimesed on lubanud lugusid saata ka hiljem. Projekti ühe eestvedaja ja Eesti kultuuriloolise arhiivi vanemteaduri Maarja Hollo sõnul ootavadki nad lugusid. Terve septembri. Päevikuid on laekunud erinevaid. Maarja Hollo. Et on inimesi, kes on depressioonis ja kirjutavad, et kirjutamine oligi nende jaoks nagu teraapia ja samal ajal on jällegi inimesed, kes just meenutavad nagu positiivseid aspekte ja siin näiteks võin tsiteerida ühe naise päevikut, et ta kirjutab siin, et Me võtsime täpselt juhised omaks, kedagi ei tülitanud ja paanikaks ka ruumi ei jätnud, pigem viskasime nalja, lugesin meeletult, kulutasin tunde arvutis, huumor aitas päeva sisustada, koormasid kõned, mis nõretasid ägamisest, et ühesõnaga nagu just täiesti selline positiivne ja selline helge hoiak. Üks päevikupidaja väidab aga, et tema ongi vist elanud isolatsioonis ja karantiin elu justkui muutnud ei ole. Ta on aga jõudnud järgmise mõtteni. Eriolukorra ajal on tema meelest positiivne mõju, et ma tsiteerin jälle, kui see kõik kord läbi saab, siis siit võib tulla mitu positiivset murrangut suhtumises ja mõtteviisis ei pea tormama kogu aeg või üritama kõike võimalikult palju korraga kogeda, et saab rahulikumalt ka teha asju ja midagi tegelikult ei juhtu sellest millestki ei jää ilma ega sure igavusse. Päevikuid uurivad küll teadlased, kuid tegemist on ka omamoodi võistlusega, räägib Maarja Hollo. Kuulutasime välja selle võistluse nüüd sellel aastal, meil on jah, plaanis ikkagi neid paremaid kirjutajaid ka autasustada, et kolmele parimale meil on ikkagi rahaline auhind ka välja panna, et palun nagu mõelda, et kellel on midagi kirjutatud kuhugi. Hollo sõnul oleks neil huvitav uurida ka eesliini töötajate kogemusi, mida nendeni veel saabunud ei ole. Ükski kirjutaja ei pea muretsema, kuna lood kuskile avalikult ei jõua. Lugusid loeb žürii ja uurijad. Tegemist on siiski esimese isolatsiooniolukorraga praegusel ajal. Ma usun, et 10 20 30 aasta pärast on väga huvitav lugeda neid päevikuid ja mälestusi. Me muidugi ei tea, milliseks see olukord kujuneb. Nüüd väga vabalt võibki juhtuda, nii et meil tuleb veel üks eriolukord, me ei tea seda, aga igal juhul see on jah, tuleviku tarvis on see väga huvitav.", "role": "user" }, { "content": "Eesti kirjandusmuuseum on kogunud 21 eneseisolatsioonipäevikut. Eesti kultuurilooline arhiiv kogub eriolukorrast mälestusi. Nende alusel uuritakse inimeste isolatsioonis elamise kogemusi ja tehakse üldistus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, et nende arvates on Kiviõli esimese keskkooli õpetajate streik ebaseaduslik, toonitasid Lüganuse valla juhid juba kohtumisel, mis toimus enne seitsmeteistkümnendal detsembril peetud õpetajate hoiatusstreiki Kiviõli esimese keskkooli õpetajaid nõustava haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri arvates on streik oma vallandatud juhi toetuseks siiski lubatud. Ei ole kuskil öelda, et saaks ainult palga ja puhkuse teemadel streikida, vaid kõiki töötingimusi puudutavate küsimustes saab streikida ja seda enam kui siis kooli pidaja teeb ebamõistlike poliitilisest kallutatud otsuseid. Sellistel teemadel ongi just see streik kohane. Lisaks vallajuhtidele taunivad streigiplaani üheksa Kiviõli esimese keskkooli lapsevanemat, kes on saatnud vallavalitsusele selle kohta avalduse. Õpetajate streigiplaanil aidab ka protsessi jälgiv Ida-Virumaalt Riigikokku valitud endine haridusministeeriumi asekantsler ja koolijuht Katri Raik. Mina isiklikult hariduse streiki ei poolda. Õpetaja töö on tegeleda õpilastega, olla klassiruumis, ta tõmbab tähelepanu, ka tunnine treik tõmbas piisavalt tähelepanu, kui kujutada ette, et hakata streikima iga päev. Mina seda õigeks ei pea, aga muidugi see on õpetajate otsus, õigus on streikida. Kui õpetajad nii otsustavad, on neil selleks õigus. Kiviõli esimese keskkooli õpetajate esindajana on Mari-Liis Randmer seisukohal, et pedagoogidel on õigus oma põhimõtete eest seista. Jah, loomulikult, eks avalikkus võib-olla ei teagi, et õpetaja töö ei seisne ainult õpetamises, et õpetaja kuulub ka meeskonda, õpetajal on ka omad õigused ja kohustused. Et see õpetajaamet on palju laiem ja palju kirjum kui lihtsalt puhtalt õpetamine. Jah, see on meie põhitöö, aga me oleme ka siin ju ühed organisatsiooni liikmed ja me peame koos seda organisatsiooni juhtima. Kui Kiviõli esimese keskkooli õpetajad pakkusid streigieelsete läbirääkimiste päevaks tänast, siis Lüganuse vallavalitsuse pakkumine oli teisipäev või kolmapäev kokkusaamise aeg ja koht peaks selguma tänase päeva jooksul Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kiviõli 1. keskkooli õpetajate ja Lüganuse vallavalitsuse läbirääkimised peaksid ära hoidma muidu järgmise nädala esmaspäeval algava õpetajate streigi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsus tähendab, et 15 aastasel Kamila Valijeval on õigus homme algavas naiste üksiksõidus kaasa võistelda. Detsembris andis Valijeva Venemaa meistrivõistlustel positiivse dopinguproovi. See tuli ilmsiks alles nädala eest, kui olümpia juba käis. Reeglite kohaselt hakkas Valijevale automaatselt kehtima ajutine võistluskeeld. Venemaa antidopingu agentuur karistuse tühistas, misjärel rokk vada ja rahvusvaheline uisuliit otsuse aga vaidlustasid. Nüüd otsustas, kas komisjon Valievale ajutist võistluskeeldu siiski mitte mitte määrata rahvusvahelise spordiargitraaži ehk kas otsus tundub esimesel pilgul sportlase suhtes kaastundlik aga teiselt poolt õiguslikult küsimusi tekitav. Eesti antidopingu ja spordieetika sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe ütleb otsusega tutvumise järel, et see näib siiski igati korrektselt vormistatud. Henn Vallimäe. Tegelikult see paneel kutsuti kokku hindamaks ainult, et kas ajutine võistluskeeld tuleks taastada või mitte ja see paneeli ülesandeks ei antud nii-öelda tema süüastme ehk siis karistuse arutamine ja määramine ja nad lähtusid siis seesama ausus ja proportsionaalsus ja suurema kahju ärahoidmise põhimõttest. Ehk siis oletame, et kui nüüd see valija pärast ikkagi mingil moel õigeks mõistetakse, et siis nagu see, et ta ei lasta võistelda olümpial, et see oleks nagu korramatu kahju. Noh, mõistlik ja inimlik, mida pandi ka Valeeva kasuks, et esiteks ta olümpial ei ole andnud positiivset proovi ja siis see nii-öelda aeg selle proovi andmise 24 detsember ja siis selle tulemuse teadasaamise vahel, kaheksas veebruar oli üleloomulikult suur, millest tema polnud süüdi. Ma saan täiesti kas ja otsusest aru, kuna siin küsimus oli just selles nii-öelda ajutise võistluskeelu kohaldamises või mittekohaldamises, siis ma pigem siin näen probleemi selles, et ta sai väga hilja teada sellest tegelikult sellel samal põhimõttel, et ROK on mängude omanik. Rahvusvaheline olümpiakomitee ja ROK võib lähtuda sellest põhimõttest, et kui on positiivse prooviga sportlane nii-öelda rivis, siis lastele seal võistleda sest praegu vaidlustada ainult nii-öelda seda keeldu või mitte keeldu. Et tegelikult võib ju veel rock otsustada, et ta ei lase ta võistlema, teoreetiliselt, aga arvan, et Valijeval on nüüd nii suur rahvusvaheline tähelepanu, et kui rokk seda teeks, et siis siis see oleks noh, pretsedenditu, ütleme nii. Tänane otsus tähendab, et Valijeva Pekingis saavutatud tulemused ikkagi ei pruugi jääda kehtima. Täpselt nii, nii võistkondlik, siis kuldmedal, kui ka siis tema nüüd edaspidi saavutavad, tulemused võivad saada revideeritud.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline spordiarbritraaž otsustas täna vene iluuisutajale Kamila Valijevale esialgset võistluskeeldu mitte määrata. Valijeva dopinguproov näitas keelatud aine trimetasidiini kasutamist. Nüüd võib ta aga olümpial edasi võistelda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et lisapäevad piirangu jõustumiseks antiteatritele vastu tulles, et nad jõuaksid vajalikud muudatused teha. Ei ole võimalik kutsuda tagasi nii palju pileteid kohe järsult üleöö, sest on siiski palju populaarseid etendusi välja müüdud. Aga seda saab teha väikese üleminekuajaga ja teatrit pingutavad väga. Lukase sõnul on teatrit kogunenud juba mitme kuu vältel külastajate kontaktandmeid. Samuti on siianigi saale müüdud välja põhimõttel, et kõigepealt 50 protsenti saalist ja seejärel alles jäänud kohad, olles sedasi valmis võimalikeks piiranguteks. Etendusasutuste liidu juhatuse liige Margus Allikmaa kinnitas, et teatrit teevad kõik endast oleneva, et inimesed näeksid soovitud etendusi ega jääks piletirahast ilma. Teatrid loomulikult hakkavad läbi helistama kõigepealt grupitellimusi siis hakatakse kontakti võtma nende inimestega, kes võib-olla on hiljem soetanud pileti ja tehakse neile ettepanek kas vahetada hilisemaks kuupäevaks või siis võtta kinkekaart või, või ollakse loomulikult teatrit, kõik on valmis ka tagasi ostma pileteid, Need, inimesed, teatrikülastajad, kes on juba ostnud. Ja nendega ei ole teater ühendust võtnud. Need inimesed tulgu julgelt teatrisse ja nendel on kindlasti etendusele ligipääs tagatud. Rahvusooper Estonia direktori kohusetäitja Taivo Bahmani sõnul arutavad nad teiste teatritega, milline lähenemisviis on praegu parim. Selle hooaja mängukava ümber mängida ei ole tema sõnul kuigi lihtne. Meil on 30 protsenti etendustest kui detsembrist rääkides siis ületavad selle nüüdse 400 kohalise piirangu. Käesolev hooaeg läks müüki juba märtsi algusest, sest tegelikult on meil kuni juunikuuni tegelikult kõik etendused fikseeritud. Me ei saa võtta, et me nüüd tänase etenduse publikule ütleme, et tulge jaanuaris, sest jaanuar on meil ju mängukava kinnitatud. Me ei saa lisaetendusi niimoodi teha, me peame siis midagi hakkama ära jätma, ehk siis sealt hakkama piletit tagasi ostma, et see nii lihtsalt ei lähe. Allikmaa sõnul saavad teatrid esialgu hakkama, aga praegu on vara öelda, kas võib tekkida vajadust riigipoolse toetuse järele. Lukas kinnitas, et tema kavatseb kultuurivaldkonnale kriisiabipaketist raha küsida. Meil on need arvutused olemas ja kui läheb järgmise kriisipaketi tegemiseks, siis kultuuriminister räägib siin kahtlemata kaasa.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otsustas täna kehtestada piirangud teatrite, kinode ja kontserdisaalide publikule. Alates laupäevast võib statsionaarsete istekohtadega saalides olla maksimaalselt 400 inimest, muul juhul 250 inimest. Välitingimustes toimuvate ürituste piirarv on 500 inimest. Kõikjal kehtib nõue publikut saalivälisel alal hajutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgakordne laenumakse nõuab täiendavat valitsuse nõusolekut koheselt saab ettevõtte 793000 eurot jaanuari veebruari ja sealt edasi võimalikud siis maksed siis igakordselt. Anname nõusoleku lihtsalt selleks, et veenduda, et selleks, et ettevõte saaks sellisel nii-öelda restruktureerimiseelsel perioodil tegutseda, tal oleks piisav rahaliste vahendite hulk oma kohustuste täitmiseks, rääkimata selleks, et mingid lennuühendused ei katkeks. Eesti taotleb Euroopa komisjonilt Estonian Airi jaoks riigi abi luba. Juhan Parts peab riigiabi õiguse saamist väga oluliseks. Ettevõte vajab ühtepidi struktureerimist, aga teistmoodi, ta vajab ka kapitali papitalimakset sellise kapitaliinvesteeringu tegemiseks on vajalik Euroopa Komisjoni konkurentsidirektoraadi eelnev luba. Me teame seda Euroopa lennunduses, kuuleme ühe või teise ettevõtte osas teatud probleeme kus riigid on teinud kapitaliinvesteeringuid. Hiljem selgub, et need ei vasta teatud printsiipidele. Et kaitstakse lennundusturul ausat konkurentsi ja selle tõttu tegelikult ettevõtte. Nii või teisiti läheb loojakarja siin ungarlaste malev on võib-olla välja paistab näide, aga selliseid protsesse käib ju praegu mitme lennuettevõtte osas. Et see on esimene, kõige olulisem tingimus, kas me selle loa saame või mitte, on alati variant, et seda luba ei tule. Ja kui te mäletate, siis ka paar nädalat tagasi, kui me niimoodi kabinetis esimest korda kuulasime ettevõtte olukorda, siis me ei välistanud ka varianti, et ettevõtte tegevust lõpetada. Juhan Parts ei tahtnud täpsustada, kui suures summas on kavas Estonian Airi riigiabi anda. See sõltub paljudest aspektidest, mida siis ettevõte ümberkorraldamisel peaks saavutama. Praegu on selle numbriga lihtsalt vara spekuleerida. Ettevõttele antava laenu intress on 15 protsenti ja tähtaeg on kuus kuud. See kuus kuud näitab seda maksimum ajalist perioodi, millal vastus ettevõtte kapitaliseerimise mõttekusel ja restruktureerimise võimalikkusel on olemas. Kui me vaatame kogu seda noh, lennundusreaalsust selleks, et tagada lennuühendus, peab olema Eestist lähtuv lennuettevõte, võtame selle Leedu kogemuse, neid on veel, kus tegelikult tavapäraselt turu põhimõttel ei teki lennuühendusi meid, mis meid tõenäoliselt strateegiliselt rahuldataks. See on esimene meie selge soov. Meil on ka alternatiive, et lennuühendused oleksid pikaajaliselt jätkusuutlikult tagatud, aga nendest on lihtsalt vara rääkida, kuna meie selge esimene eelistus on ettevõte nii-öelda restruktureerimi kapitaliseerida ja panna ta jätkusuutlikul moel tööle.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otsustas anda lennuettevõttele Estonian Air kuni 8,3 miljonit eurot laenu, et tagada lennuühendused Eestile olulistesse sõlmpunktidesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVladimir Putin tõusis Venemaa presidendiks kümnete tuhandete omaenda riigi kodanike verehinnaga, kortermajade õhkulaskmised septembris mitmel pool Venemaal, sealhulgas Moskvas mille taga suure tõenäosusega oli FSB ja Venemaa eriteenistused. Kuni sõjaani Tšetšeenias hukkus kümneid tuhandeid inimesi. See oli see hind, mida Venemaa kodanikud maksid selle eest, et Vladimir Putin ja KGB endine eliit saaks võimule tõusta. Ja kui me vaatame, mida siis Venemaa on saavutanud selle 20 aastaga, siis jah, sõjalises valdkonnas ollakse jõutud. Hüperülelikiiruserelvadeni kuulutatakse oma domineerimist maailmas. Me oleme tagasi külma sõja ajastus. Me oleme tagasi ajas, kus Venemaa tegelikult nihutab oma piire endise impeeriumi mõjualade tagasivõitmise suunas. Räägime tänasest päevast, kuidas ikkagi laheneb pusle, et Putin ei saa kandideerida ju kolmandaks ametiajaks? No sinna on tervelt neli aastat veel minna ja selle aja jooksul maailmas võib päris palju muutuda. On erinevaid stsenaariumi, kui mis võiks peale 20 neljandat aastat toimuda, võib olla näiteks Venemaa Valgevene ühinemine ühtseks riigiks. Aga võib-olla ka lihtsalt Venemaa nii-öelda võimustruktuurides selliste ametikohtade ümbermängimine, näiteks riigi nõukogu esimees, noh, tuletame meelde, et ka Tenso ping Hiinas oli ikkagi sisuline liider, olgugi ajal, kui ta enam president ei olnud, nii et, et eks neid autoritaarses süsteemis ma ei üle hindaks põhiseaduse tekste ega ka mõtet. Oluline on sümbolid, oluline on see, millise müüdi on Putin enda olemusest vene rahvale kehastamas või millist müüti on kehastamas, nii et.", "role": "user" }, { "content": "20 aastat tagasi, 31. detsembri 1999, astus ametist tagasi Venema toonane president Boris Jeltsin. Järgmiseks Venemaa presidendiks sai tol ajal peaministri ametit täitev Vladimir Putin. Nüüd on Vladimir Putin Venemaad valitsenud 20 aastat, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütleb, et Putini võimuletulek Venemaale midagi head ei toonud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse kava järgi läheks idapiir koos hoolduskuludega maksma 320 miljonit eurot. Riigikontrolör Janar Holm ütles, et ehitusega on aga seotud mitmeid riske, mis võivad lõplikku maksumust oluliselt suurendada. Seal on mitmeid paralleelseid protsesse või olusid, mis võivad hinda mõjutada, olgu see kas Rail Balticu ehitus või, või maanteede ehitus või siis loodus olud. Nii et ei ole ka kindlustunnet selles, mida see piir maksma hakkab. Ja, ja veel täiendav vaade sellele ei ole ka selgus selles, et kui palju maksab siis selle piiri hooldamine ja piiri käigus hoidmine, et on juttu olnud sellest, et kui see piir valmis saab, et siis hakkab maksma 15 miljonit eurot aastas. Aga kui meie audiitorid täpsustasid andmeid, siis tundub, et kõiki võimalikke kulutusi ei ole arvestatud. Muuhulgas on ebaselge see, et kui palju see uus piirilahendus tähendab täiendavat tööjõudu. Kui oli arutelu eelmisel aastal valitsuses selle piirilahenduse üle, siis tollal siseminister ütles, et see lahendus tähendab seda, et täiendavat tööjõudu ei lähe täiendavaid piirivalvurid, täiendavaid piirivalve töötajaid ei lähe vaja, siis selgus auditi käigus, et võibolla ikkagi läheb viitekümmet inimest vaja, aga seda selles arvestuses meie parima arusaamise kohaselt ei ole. Valitsuskabinet kiitis idapiiri väljaehitamise lahenduse heaks 2015. aasta politsei ja piirivalveameti esialgse maksumus hinnangu põhjal. Sellest ajast peale on projekti prognoositav kogumaksumus kasvanud neli korda. Holmi sõnul on praegune ehituskava tehtud liiga rutakalt. Selgus, et ainult üks kord on, on siseministeerium aastal 2012 siis riigieelarve strateegiasse esitanud taotluse nelja koma kahele miljonile, et midagi selle piiriga teha. Aga siis aastal 2014 juhtus üks piiriintsident. Lähenemas olid ka valimised. Kõigeks selleks oli aega neli kuud ja, ja meile tundub, et siis nii-öelda kõiki asjaolusid arvestades võeti ainult neli kuud selleks, et välja töötada piirilahendus, mida on ilmselgelt liiga vähe. Valitsuskoalitsioon teatas mõned päevad tagasi, et idapiiri väljaehitamise maksumust kavatsetakse vähendada.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolli hinnangul vajaks idapiir enne väljaehitamist korralikku analüüsi ja võimalike alternatiivide kaalumist. Praegu ei ole selge kui palju on piiritaristu väljaehitamise järel vaja personali ning kui palju hakkab maksma ülalpidamine ja hooldus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVändra vallavolikogu võttis täna ühehäälselt vastu kaisma valla liitumisettepaneku. 541 elanikuga Kaisma vald on Pärnumaa, väiksemaid omavalitsuse liitumisettepanek endast ligi viis korda suuremale naabrile tehti eelmisel nädalal. Vändra vallavolikogu korraldas oma erakorralise istungi, kus liitumisettepanekut arutati Kaisma vallas kergu koolis. Vändra vallarahvas oli end liitumisküsimustega nii hästi kurssi viinud, et küsimusi ega vaidlusi ei tekkinudki. Kaisma vallaga liitudes suureneb Vändra vald kaisma valla territooriumi võrra ja kaisma vald kohaliku omavalitsuse üksusena lõpeb kohaliku omavalitsuse sügisestel valimistel valitakse juba suurenenud. Vändra vallavolikogu, Vändra vallavanem Peeter Reimann. Ühe või kahe aasta pärast tuleb niikuinii haldusreform ja praegu kui oma niinimetatud väikest naabrit aidata, mis saab siis suurele Vändra vallale sellel vastu olla, et kaismaa valla inimestele ütleme, et elu ikka maal jätkuks samaväärsena ja mitte ei muutuks halvemaks seoses just sellega, et ega kaismaa, kui ta on üksinda on ta ju suht kinni oma investeeringutest, mida ta ei suuda lihtsalt teha, aga suure valla koosseisus on see võimalik. Aga Kaisma vallas on nüüd ametlik ja viis inimest või just ja võtate nüüd kõik üle. Noh, tähendab, kui ma seda ütleks, et ma kõik üle võtan, siis ma valetan või tähendab mu hommikut mitte mina ei võta üle vaid Vändra vald ja volikogu, et tegelikult ma arvan, et meie arvates võiks jääda siia koha peale arvatavasti kaks inimest. Liitumiseelsel perioodil tuleb korraldada ka rahvaküsitlus. Kaisma vallas toimub see 13.-st 15. veebruarini Vändra vallas 12.-st 14. veebruarini. Millised aga võivad olla küsitluse tulemused? Kaisa vallavolikogu arengukomisjoni esimees Andres Metsoja. No fakt on ka see, et iga rahvaküsitluse eel tuleb teha selgitustööd, et millega on konkreetselt siit tegemist ja mis on siis nii-öelda meie võimalused, ohud ja, ja tugevused tegelikult läbi selle selle protsessi. Ma olen suhelnud nagu valla arutamatult nooremate inimestega, et et minu tutvuskond on selline ja, ja ettevõtjate poolega siis üldjuhul on inimestele ammu juba selge, et tõepoolest, et ega niimoodi jätkata ei ole mõistlik ja, ja liituda tuleks. Aga mis nüüd puudutab eakamat seltskonda, siis ma usun, et siinkohal on nagu väga oluline ikkagi see selgitustöö, et mis siis konkreetselt koha peale jääb ja, ja milliseid teenuseid need eakamad inimesed ikkagi saama hakkavad ja kas see kvaliteet võiks ka läbi liitumise tegelikult nagu paraneda.", "role": "user" }, { "content": "Vändra vald nõustus Kaisma valla ühinemisettepanekuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa riikidega ühendus on olemas, varasema lennutranspordi alu asemel on nüüd ühendus küll maatranspordil. Järgmise nädala alguseni on meil olemas USAga teisipäevase info põhjal siis saame anda klientidele teada, kas me saame jätkata pakkide saatmist Ameerika ühendriikidesse või ei, et siiani ühendus on olemas olnud. Sansa on teada andnud, et võimalik, et ei saa edaspidi enam pakke aktsepteerida ka Ameerika suunas. Hiinaga on meil olnud pakivahetus raskendatud juba tegelikult rohkem kui kuu aega. Eestisse ühtegi regulaarlendu ei tule, siit välja ei lähe, Hiinasse pakke meie kliendid saata ei saa ja, ja Hiina posti poolt samuti siis liiguvad mahud Euroopa suunal raudteetranspordiga. Nii et seetõttu On kõigil klientidel, palume varuda kannatust nii pakkide saatmisel kui pakkide saamisel, et tänase seisuga tänases olukorras on kogu kogu maailma trans Fordi ja ja pakiliiklus täielikult ümber korraldatud ja hoopis uutel alustel, kui ta toimis mõned kuud tagasi. Üsna palju tellitakse ju ka ikkagi Ameerika Ühendriikidest asju, see tähendab seda, et suure tõenäosusega pole mõtet järgmisel nädalal endale kataloogist asju valida. Jah, naeramatust on hetkel palju sellist pakiliikumiskiirust nagu varasemalt tavaliselt uuest aastaellitud kaubad jõudsid kohale ikkagi kahe-kolme nädalaga, siis sellele täna loota ei saa. Et jätkuvalt saame soovitada kodumaisega kaubanduse tarbimist mis on ka väga tugevas tõusutrendis hetkel ütleme, kui me aasta alguses eelmise aasta lõpus saime rääkida umbes 60 40 rahvusvaheliselt tellitud pakkide kasuks, siis täna on täielikult olukord muutunud. Koduturu pakid on väga tugevas kasvus, samal ajal kui rahvusvahelised pakid languses, nii et tänane olukord on 75 protsenti kodumaiste pakkide kasuks.", "role": "user" }, { "content": "USA-st tellitud pakid ei pruugi järgmisest nädalast enam kohale jõuda. Seoses koroonakriisiga on oluliselt pikenenud välismaiste postipakkide saatmise aeg ning osaliselt on ühendused täiesti katkenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandlased on reoveepuhasti setete kompostimisväljakult leviva haisuga hädas olnud aastaid. Viljandi veevärgi juhataja Toomas Porro ütleb, et kuigi hais normi ei ületa, on kümmekond inimest keskkonnainspektsioonile kaebuse esitanud. Viljandi vee järgi reoveastus jaamas põhjustab siis haisu probleeme settekäitlustehnoloogia milleks praegu on komposteerimine ja komposteeritakse avatud keskkonnas ehk siis lagedal väljakul ja ilmastikutingimustest sõltumatult ei ole seda protsessi lihtne ohjata ja, ja kui see protsessi parameetrid lähevad üle piiride või nendes piires, mis ta on, et siis seda haisu ka tekib. Toomas Porro lisab, et reoveepuhasti setteid kompostitakse praegu kõikjal. Eestis. Haisuvaba meetod oleks setete kuivatamine, kuid sellise tehnoloogia soetamine Viljandile maksab kaks kuni neli miljonit eurot ja see käib linnal selgelt üle jõu. Uue tehnoloogia, mida me praegu kaalume, oleks siis sette kuivatamine ja sette kuivatamine tähendaks lihtsalt öeldes seda, et setest võetakse välja vesi, mida seal on 85 protsenti, mitte täielikult, aga umbes 10 kuni 15 protsenti jääb seda vett sisse ja sellisel juhul muutuks sete transporditavaks või kasutatavaks juhul, kui seadusandlus seda lubab. Praegu on probleemiks ka see, et madalal temperatuuril kuivatatud setet ei ole lubatud kasutada. Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin ütleb, et haisuga maadlevaid vee-ettevõtteid on Eestis teisigi. Tema ootab ühtset lahendust riigilt. Probleemi lahendusega peaks eelkõige selles mõttes tegelema riik, et selliseid veeettevõtteid on ju Eestis veel, kus on täpselt samasugune probleem, et oleks kindlus, kui valitakse välja mingisugune lahenduskäik, mingi tehnoloogia, et seda ühel hetkel valeks ei tunnistata, ehk et me hakkasime õiges suunas minema ja ühtsed põhimõtted peaks tulema riigi poolt rahast rääkides, siis loomulikult maksab selle kinni maksumaksja on see nüüd veetarbija Viljandi linnas? Samas on võimalik ilmselt ka ju Euroopa Liidu fondidest selle probleemi lahendamiseks raha saada. Aga küsimus on pigem selles, et riik peaks otsustama, kuidas, missugust tehnoloogia me valime ja kuidas me seda probleemi lahendama hakkama. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Liisi arm soovitab abi saamiseks pöörduda keskkonnainvesteeringute keskusesse. Täna on ka Viljandi veevärgil on võimalus tulla toetust taotlema ja finantsanalüüsi käigus siis selgus see, et kas ettevõte tõesti seda toetust vajab või ta saab finantsis ise niimoodi hakkama, et tal ei ole seda vaja. Tegelikult täna on olemas meil juba sete käitluse toetamiseks meede. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi ja mitme teise linna elanikud on hädas reoveesetete kompostimisväljakult leviva haisuga, kuid moodsama tehnoloogia soetamine setete kuivatamiseks käib neile üle jõu. Nüüd loodetakse abi riigilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKompromiss ühise põllumajanduspoliitika ehk ÜPP asjus järgmiseks seitsmeks aastaks saavutati esmaspäeval Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus ja kalandusministrite nõukogu istungil. Eestit esindanud maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et meie maaettevõtjad ja maakogukonnad on ÜPP-st saanud seni olulist tuge, kuid järgmine rahastamisperiood toob suuri väljakutseid. Väga suur osa sellest on seotud kestliku põllumajanduse maaeluga ja keskkonna ja kliimameetmetega, rääkimata siis loomade heaolu kasvust. Uus ühine põllumajanduspoliitika näeb muuhulgas ette suunata otsetoetuste iga-aastasest eelarvest 10 protsenti väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele, mida ka maaeluminister Urmas Kruuse toetab. Ja maksumaksja raha nagu tervikuna võiks minna väiksemate ettevõtete toetamisele, sellepärast et kui need väiksed ettevõtted ühel hetkel muutuvad elujõulisemaks ja suuremaks, siis nemad võiksid ja peaksid vähem toetust saama. Aga Eesti kindlasti eripära on seotud sellega, et 20 protsenti ettevõtetest omab ligi 80 protsenti maad ja 20 protsenti saab umbes 80 protsenti toetustest. Ja see tähendab tegelikult seda, et me peame üle vaatama oma võimalikud seotud toetused kus me saame siis neid toetusi suunata ja strateegiakavade väljatöötamisel, Euroopa komisjon aga paremas positsioonis läbi rääkida. Eesti põllumeeste esindusorganisatsiooni põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõdeb, et kuna uus põllumajanduspoliitika pöörab märksa suuremat tähelepanu keskkonnakaitse ja ka loomade heaolu teemadele toob see põllumajandustootjatele kaasa päris palju uusi nõudmisi. Ja baasnõuete täitmise eest toetuse languse, kuid tulevikus lisandub siia põllumajanduspoliitikasse päris palju siis ka erinevaid uusi meetmeid, kus siis põllumeestel on võimalik võtta lisakohustusi nii keskkonnateemadel kui ka kliimateemadel ja nende uute kohustuste eest on siis ka võimalik kompensatsiooni saada. Aga noh, näiteks toetuste ümbersuunamine väiksematele põllumajanduslikele majapidamistele selle kokkuleppega rahul olla ei saa mitte seetõttu, et väiketootjaid poleks vaja toetada, vaid see meetod, mis Euroopa Liidu üleselt on kokku lepitud, Eesti tingimustele kindlasti ei vasta ja meie tingimusi arvestades võib tuua kaasa päris suuri probleeme. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformipakett aastateks 2023-2030 püüab varasemast enam leida tasakaalu põllumajanduse majanduslike, keskkondlike ja sotsiaalsete aspektide vahel. Mida see tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKihnu vallavanem Ingvar Saare ütleb kõigepealt, et Kihnu ühendusega seotud kommunikatsioon on nõrga võitu. Seda, et 11. jaanuaril peaks hakkama sõitma vaalia Kihnu virve, läheb remonti, mingisugunegi ametlikum või kindlam teade sellest jõudis neljas jaanuar, kui ma postkasti avasin, et nädala pärast tuleb Amaalia ja võib-olla siis Reet, kui tuleb jääolud, aga, aga võib-olla siis ühendus üldse katkeb, kui jää liiga paksuks läheb ja reet läbi ei suuda sellest murda. Siin toimuvad praegu suured ehitused, sadamat ehitatakse, käib betoonivedu mpau äärele, soovib tulla liitumisi ehitama. Asenduslaevad on oluliselt väiksemad ega võimalda firmadel vajalikke seadmeid kohale tuua, ütles vallavanem. Või peavad nad need tööd, mida nad on mitu kuud ette planeerinud nüüd äkitselt edasi lükkama, kehv kommunikatsioon ja palju segadust ja miks asendada seda liini üldse maaliaga, et kui hankes on asenduslaevaks reetud Reedaga on võimalik suurveoseid kihnu tuua, et miks selliseid muudatusi nii vähese etteteatamisega tehakse, aga ma saan aru, et nüüd on veidi ka infot tulnud, et siin mingisugused lahendused ilmselt paistavad, siin aruteluks on olnud hoolduse edasilükkamine või siis Soela ehk siis Saaremaa Hiiumaa vahelise laeva toomine ajutiselt Kihnu vahele ja Saaremaa ihu vahel. Reet on seda liini teenindanud ja seal see laevatatav kanal ka jääoludes, jää on seal stabiilsem, aga Kihnu väinas see jää liigub ja siin reet hakkama ei saaks, et see laevakanal. Kui hommikul sõidad selle sisse jääolude puhul, siis õhtuks võib see olla juba kokku pressitud, siis jääb Reet hätta, et meie loodame, et see transpordiameti ühendamine, kus siis ühe asutuse all on kõik erinevad teenistused, nii Veeder, amet, kes on laevade omanik senimaani ja maanteeamet, kes korraldas liiklust, et, et nad suudavad oma maja sees selle toimiva lahenduse leida. Transpordiametist öeldi, et kuna otsust veel pole, ei anna keegi kommentaare, aga kuna Kihnu veetet korraldab liiklust ka Saaremaa ja Hiiumaa vahel, siis käivadki läbirääkimised, et soela saaks tulla Kihnu liinile. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Mandri ning Kihnu ja Manilaiu vahel ühendust pidav reisiparvlaev Kihnu Virve läheb hooldusremonti. Kihnlasi aga ei rahulda esialgu asenduslaevadeks pakutud alused. Transpordiamet lubab olukorra lahendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi sisejulgeoleku korrakaitse ja migratsioonipoliitika asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul on Tartu ja jõhvi kinnipidamiskohtade töö ümberkorraldamisega tegeletud juba eelmisest aastast. Ta selgitab muudatusi. Põhjus on kahetine, et ühtepidi nii vanglates kui arestimajades võrreldes nüüd nende kohtade arvuga, mis meil juba varasemalt on olnud Tallinna vangla ja Tallinna arestimaja uute majade juurdetulekuga on siis nende kohtade arv, mida meil igal ajahetkel kinnipidamiseks kasutada on, osaliselt kasvanud. Teisalt see vajadus kinnipidamiskohtade järgi on mingis mõttes ka vähenenud, eks arestimajade täituvus siin eelmisel aastal oli meil 50 protsendi juures. Ka politsei ja piirivalveameti juhtiva korrakaitseametniku Paul Pihelga arvates ei ole mõistlik üleval pidada sarnase struktuuri ja eesmärgiga asutusi. Need antakse üle teise ministeeriumi haldusalasse ja põhjendus on see, et paraneb siis teenuse kvaliteet kinnipeetutele ning siis väheneb selle osutamise kulu riigi vaates sest sarnaseid kinnipidamiseks vajalikke tingimusi ei tule siis luua ega arendada kattuvalt, et mõlemas kohas siis asuvad nii arestimajad kui vangla lähestikku. Pihel, kas selgitab, milline on kasutegur politsei ja piirivalveametile? Me ei pea hoidma hooneid üleval ja me ei pea Tartus kui jõhvis kulutama täiendavalt parendustöödeks, et eelkõige on see ikkagi Tartus, kus siis maja on juba mõnda aega töös olnud ja vajaks siin lähiaastatel kas täielikku renoveerimist või uue ehitamist. Ja teisest küljest on siis ka ülalpidamiskulud, mis, eks toitlustuse vaates, et kui me Tartus maksame toitlustuse eest päevas üle kuue euro, siis vanglas on see hind poole odavam, sest vangla tagab ise toitlustuse. Kommussaare sõnul on jõhvi arestimaja hoonel mitu kasutusvõimalust, mida alles kaalutakse. Võimalik näiteks seda kasutada tulevikus näiteks kriisireservi varude hoidlana. Kommussar ütleb, et Tartu arestimaja hoone saavad enda kasutusse politseinikud.", "role": "user" }, { "content": "Tartu ja Jõhvi kinnipeetavad toimetatakse kulude kokkuhoiu eesmärgil tuleval aastal Tartu ja Viru vanglatesse. Sellega seoses plaanitakse teha Tartu ja Viru vanglates ümberehitustöid. Nii liiguvad kinnispidamiskohad Siseministeeriumist Justiitsministeeriumi valitsemisalasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäpselt aasta tagasi analüüsis sihtasutus Archimedes kunstiakadeemia uue õppehoone ehitust ja otsustas rahastada seda 12 miljoni euroga. Eile teatati, et raha siiski ei anta, kuna on alust kahelda, et ehitusega jäädakse aja hätta, sest tähtajaks, neljandaks detsembriks ei esitatud nõutud ehitusluba. Tallinna linn on oma kirjas kunstiakadeemiale lubanud ehitusloa väljastada veel jaanuarikuu jooksul. Akadeemia rektor professor Signe Kivi teatas, et rektoraat teeb järgmisel nädalal kogunevale Akadeemia nõukogule ettepaneku Archimedes otsus kohtus vaidlustada. Aastal 2007 oli üks olukord, täna on aasta 2012, juba on ehitusturul teine olukord, mida siin on teinud Eesti kunstiakadeemia. Ta on tõepoolest koostöös Taani arhitektidega väga ja väga pingsalt püüdnud muuta projekti just nimelt nii et see oleks võimalikult hea tulevasele Eesti kunsti kõrghariduse õppele ja et ta mahuks üha pingelisemaks muutuva eelarve piiresse. Miks meie vaidlused naabritega on veninud nii pikaks? Nad on öelnud, et, et see hoone on ju teie huvi. Niisiis on tõrgete põhjus tülinaabritega. Archimedese kommunikatsioonijuht Karin Kase. Arvestades seda, et väga suure tõenäosusega see ehitusluba vaidlustatakse, juhul kui see ükshetk kantakse, siis on põhjust uskuda, et EKA ei saa seda hoonet 2015. aasta keskel valmis. Kivi sõnul on isekeskis arutatud alternatiivseid lahendusi. Küsimus on, et kas me saame odavamalt, paraku on vastus, et ei saa, miks me ehitame täna sellele kohale Tartu maantee üks, see on Eesti kunstiakadeemia maa. Me käime selle tee lõpuni. Sellesse projekti on panustatud niivõrd palju vaimu tööjõudu ja loomulikult ka raha. Praegu käib Tallinna halduskohtus kolm menetlust, kaks neist on esitatud kehtestatud detailplaneeringu ja üks novembris väljastatud sulundseina ehituse vaidlustamiseks. Akadeemia finants ja haldusdirektor Andri Simo. Tõepoolest, insolatsiooni tingimused ei ole täidetud ühe naabri osas see on Tartu maantee seitse kinnistul asutsevat korterit 14 ja 15, mis kuulub tervikhoonena Ester Palmile. Temaga ei ole kokkulepet saavutatud, teiste elanikega on kokkulepped insolatsiooni alumiseks sõlmitud. Karin Kase sõnul peab akadeemia tagasi maksma ka Archimedeselt ettemaksuna saadud raha. Jah, 2,25 miljonit eurot on Eesti kunstiakadeemiale ettemaksuna praegu makstud ja selle nad kohustatud 90 päeva jooksul meile tagasi andma. Veel kord Akadeemia finants ja haldusdirektor Andres imo. Me oleme osa neid vahendeid kulutanud selleks, milleks Archimedes on ka eraldanud hoone lammutamiseks, arheoloogiliste väljakaevamiste läbiviimiseks ja osaliselt ka sulundsina rajamiseks. Peaminister Andrus Ansip kinnitas täna valitsuse pressikonverentsil, et Eesti kunstiakadeemia majata ei jää ega nad lageda. Sihtasutus Archimedes käitus toetuse tagasilükkamisel peaministri hinnangul õigesti, sest kui EKA hoone ei kerki, on mõistlik seda raha kasutada mõne muu vajaliku objekti rahastamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kunstiakadeemia vaidlustab sihtasutuse Archimedes otsuse EKA uut hoonet mitte rahastada, jätkatakse jõupingutusi uue ülikoolihoone ehitamiseks senisele krundile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäirekeskus sai kell 13 44 teate, et jaama tänaval imitseb korterist gaasilõhna ning ust ei avata. Algse info järgi oli korteris purjus mees. Olukorda suundusid kontrollima päästjad ja politseinikud. Päästetöid sündmusel juhtis Kaido õunapuu. Korteri uks oli suletud, päästjad üritasid siseneda akna kaudu ja samal hetkel toimus plahvatus. Viga said päästjad, politseinikud ja kiirabi. Lisaks päästjatele politseinike kiirabile oli üks kannatanuga eraisik. Kokku kuus inimest toimetati raskemate vigastustega haiglasse. Sündmuskohal oli plahvatuse järgselt maas purunenud klaasi ja korterist pärit esemeid. Vastashoone seina oli plahvatuse jõu tõttu tunginud pastakas ja käärid. Ja puhkes tulekahju, tulekahju on kustutatud, trepikoda on läbi, ära kontrollitud, rohkem seal hetkeandmetega kannatanuid ega hukkunuid ei ole. Päästjate töö on nüüdseks lõppenud ja sündmuskohal on vaid politsei. Kuigi enne plahvatust oli tunda gaasi lõhna, ei ole lõplikud põhjused veel teada. Asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust.", "role": "user" }, { "content": "Tartus Jaama tänava kortermajas toimus gaasiplahvatus, vigastada sai üheksa inimest. Kuue inimese vigastused on rasked.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuidas muutub Eesti välis ja julgeoleku poliitika, kui Eesti ühineb Euroopa Liidu ja NATO-ga, millele peame koondama oma tähelepanu, kui paljudes küsimustes saame ja kui paljudes peame vajalikuks kaasa rääkida. Need olid mõned probleemid, millele keskenduti täna Riigikogus. Välisminister Kristiina Ojuland kinnitas, et Eesti osaleb ka edaspidi rahvusvahelises abis Iraagile ning see on praegusel hetkel eriti vajalik. Samuti osaleb Eesti teistes missioonides näiteks Euroopa Liidu politseimissiooni saatmisel Makedooniasse. Samas on ka vajalik tegeleda asjadega, kus meil on võimalusi enam nii endale kui Euroopa liidule kasulik olla näiteks kontaktid tulevaste Euroopa Liidu idanaabritega. Meil on bilateraalse arengukoostöö kogemus mitme nimetatud piirkonna riigiga ning Euroopa liiduga liitumisel saame veelgi paremini kaasa rääkida nende riikide abistamisele suunatud rahvusvahelises tegevuses. Näiteks Ukraina, Gruusia ja Moldova stabiilsuse le kaasaaitamine suurendab nii regionaalset julgeolekut kui ka Eesti individuaalsete välispoliitiliste taotluste õnnestumise tõenäosust. Mitmed poliitikad, nii Kaukaasia riikide kui uute naabrite suhtes on Euroopa liidus veel kujundamisel ning ka siin on Eestil võimalik anda oma panus nende väljatöötamisse. Välisminister rõhutas ka, et Eesti saab enam ära teha piirkondlikult. Läänemeremaade koostöö peab olema erilise tähelepanu all ja ta tõi esile keskkonnakaitse, majanduskoostöö ning kodanike julgeoleku tagamise. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson omakorda kinnitas vajadust erinevatel teemadel kaasa rääkida. Me peame olema aktiivsed ja edumeelsed, meil peab olema analüütilise ja ideerikas välispoliitika. Eesti välispoliitika avardumine eeldab pidevat seisukohtade kujundamist, kus senisest suurem roll peaks olema ka valitsusvälistel organisatsioonidel. Eriti oluline on taolist sõelumist kasutada tundlikes või pikemat arutelu vajavates küsimustes. Levinud kartus, nagu Eesti oleks liiga väike, taolise suuna tugevdamiseks on alusetu. Riigi edukuse tagatiseks on ühiskonna aktiivne osalemine poliitikate kujundamisel ning selleks ei saa ükski demokraatlikult toimiv riik olla liiga väike. Kui aeg-ajalt on erinevatelt tribüünidelt kostunud tõsiasi, et Euroopa Liidu poliitika muutub välispoliitikast sisepoliitikaks ja seda positiivses toonis tane ka selles ohtu välispoliitikasse tuuakse kaasa sisepoliitilised mängud ja rivaliteet. Europarlamenti minek muutub äriprojektiks. Vaidlusi seisab ees mitmeid muuhulgas selle üle, kuidas parlament hakkab paremini meie europoliitikat kontrollima ja kuidas muutuvad siis väliskomisjoni ja Euroopa asjade komisjoni funktsioonid.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus oli päevakorras välispoliitika arutelu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikkmaa kinnitas, et oktoobris 40 80. kinni peetud Pärnu taastusravikeskuse Estonia juhile Vello Järvesalule, kes on ka kohaliku koalitsiooni nõukogu esimees, Reformierakonna volikogu fraktsiooni esimees ja Ukraina aukonsul, esitati eelmise nädala lõpus tõepoolest täpsustatud kahtlustuses, aga selle sisu ta ei avaldada, küll aga oli nõus asja kommenteerima Vello Järvesalu ise. Esialgsel lugemisel mind üllatas, kus on võetud sellised summad ja sellised ma ei tea, firmad ja asjad ja ma, ma ei saanud kõigist asjast aru, kui oli kahtlustus eriti suures summas peab ta olema kindlasti üle 400 500000 krooni, aga ma ei löönud seda kokku. Aga need kahtlustused puudutavad nüüd teid ainuisikuliselt või võib siin keegi veel seotud? No need minule ainuke isikused, noh, ma võin öelda, et seal oli ehitusasju, seal oli mõned korrad, ma olin tankinud Estonia kaardiga oma isiklikku autot, siis oli seal veel selliseid asju, mida, mis võivad olla ka lihtsalt tõlgendamist. Noh, me peame vaatama, mis asjad need täpselt on, need suured summad, mis seal olid, need minu hingel ei ole. Ma loodan, et need asjad kohtusse ei lähe, et võib-olla on mingid teised lahendused. Aga ma ei tea Politseisse kutsuti ka Estonia nõukogu esimees Ahti Kõo, kes on ühtlasi Pärnu linnavolikogu esimees. Järelepärimises esitatakse Estonia nõukogule faktilised andmed konkreetselt punkt-punkti haaval selle kohta, milles politsei kahtlustab Estonia juhatuse esimeest ja on talle ka eelmisel neljapäeval kahtlustuse esitanud. Minul ei ole õigust kahtlustuse sisu avaldada. Mind on hoiatatud selle eest, et selle järelepärimise kokkuvõttena soovitakse Estonia nõukogu seisukohta, kas me soovime esitada kriminaalasjas tsiviilhagi Vello Järvesalu vastu, kahtlus tustega väidetavalt tuvastatud Estoniale tekitatud kahju sissenõudmiseks. Ilmselt tuleb meil võtta seisukoht nii tsiviilhagi osas kui ka Vello Järvesalu praeguses ametis jätkamise osas. Ajakirjanduse andmeil on kahtlustus seotud Estonia spaa saunakeskuse ehitusega. Estonia nõukogu koguneb neljapäeval, siis kuulatakse ka järvesalu selgitusi. Loomulikult nõukogu peab ütlema oma sõna nõukogu omaniku esindajad ja, ja eks nad siis mulle annavad juhtnööre ja mis nad teevad, ega mina ei tea. Reformierakonna Pärnu juhtfiguurid ei Rutta järvesalu suhtes seisukohta võtma abilinnapea Jane Mets. Meil ei ole kombeks ette inimest süüdi mõista eriti viimase aja näidete baasil, eelkõige ka Pärnu näidete baasil, kus päästeteenistuse inimesi süüdistati ka 100. surmakatus ja lõpuks leiti, et nad ei ole mitte millegi süüdi.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu taastusravikeskus Estonia juhile Vello Järvesalule esitati täpsustatud kahtlustus, aga selle sisu prokurör Jüri Pikma ei avalda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuidutöödega seotud ametit õpetamisega tegeleva Peterburi ametikooli Krasnoderjevets direktori vadKamase sõnul on õpetajatel ja õpilastel oluline olla kursis naabrite juures toimuvaga. Peterburis külas praegu me tulime vaatama siinse kooli tehnilist baasi ja koostöövõimalusi. Kogemuste vahetuses on edu võti. Alati leidub partneril midagi huvitavat, tänu millele areneda. Seda enam, et vaadates siinseid võimalusi, võin julgelt öelda, et meil on eestlastelt palju õppida. Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse direktori Hannes metsa sõnul on pikaajaline koostöö autotranspordi ja tee-ehitusega tegeleva Peterburi ametikooli auto dorožnõi näidanud, et kasu on mõlemapoolne. Eelkõige me oleme käinud nende juures vaatamas, kuidas nad ühendasid oma koole, teiseks, kuidas nende auto eriala areneb. Kolmandaks on nad võtnud osa kõikidest meie Viru Velderi võistlustest ja õpetajad on saanud näha ka seda poolt, kuidas arendatakse, mida naabrite juures koole, haridust ja millised probleemid ja õnnestumised neil on. No väga palju on seal veel vana. Meie oleme selles mõttes nagu veidikese paremas seisus, et me saime kasutada Euroopa Liidu raha oma infrastruktuuride ja taristute kordategemisel. See on see pool, aga nad ühendavad samuti, nad vaatavad oma kulusid ja nad räägivad täna, miks nad meile vaatavad, nad tahavad seda Euroopa taset ja sellega kaasa minna. Et ka Venemaale see sisse viia. Et, et standardist lahti saada, vaid saada ühist maailma standardit. Nii nende koolides kui, kui meil Euroopas. Peterburi ametikooli Ahto dorožni direktor Mihhail Poljakov kinnitas, et rahvusvaheline koostöö avardab ametikoolide õpilaste tulevikuväljavaateid. Külastas meid Soome rivi ametikooli delegatsioon. Nad kutsusid meie õpilasi Soome õppima ja tööle. Usun, et pole kaugel ajad, kus samasugused võimalused on meie noortel seotud ka Eestiga. Koostöölepingud Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ja Peterburi ametikoolide vahel sõlmiti viieks aastaks jõhvis raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus sõlmis lepingu kahe Peterburi ametikooliga eesmärgiga jagada õppekogemusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogus suutsid neli erakonda tegutseda põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt leppisid kokku ja valisid Eestile järgmise presidendi. Alar Karis astub riigipea ametisse 11. oktoobril. Kuus päeva hiljem on tal võimalus õhutada kõiki kaasmaalasi minema kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Erakonnad ja valimisliidud on end stardijoonelt juba lahti tõuganud. Lubatakse õiget käiku, plats vanast võimust puhtaks lüüa, kaitsta eriliselt mõnda rahvusgruppi, teha ruumi uutele mõtetele ja tulijatele paremini hoitud Eestit, seda, et Eesti vajab muutust ja nii edasi. Sotsiaalmeedia on muutunud jumestatud ja naeratavate täpselt kaadrisse sätitud poliitikute pildireaks kes läheb valimistele võimu hoidma, kes võimu võtma, nagu ikka kampaania ajal. See pole vaid kohalike valimiste sõitjale tasuta linnatranspordi, jalgrattateede, lasteaia kohatasu, pensionäride toetamise ja koolides õppekeele valimise küsimus. Poolteist aastat enne järgmist parlamenti on kohalikud valimised erakondade omavaheline mõõduvõtmine kusjuures palju täpsem mõõduvõtmine kui avaliku arvamuse küsitlused, kus kellelgi on 5,6 ja teisel 32 toetusprotsenti. Kohalike valimiste tähtsust erakondadele näitab ka see, et Kaja Kallase valitsuse 15-st ministrist ei kandideeri linna või vallavolikogudesse vaid kaks peaminister ise. Lisaks haridus ja teadusminister. Keskvalitsuse ülejäänud 13 reformi ja keskerakondlast lähevad volikogudes kohti püüdma. See on ebaaus. Seadus ütleb alastamatult, et minister ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal punkt. Kui minister on kohalikel valimistel edukas, siis peab ta ise valima, kas minna volikogusse või jääda valitsusse. Me ju teame vastust, muidugi jäävad nad valitsusse. Ministrid toetavad kandideerides oma erakondi, nende maailmavaadet ja väärtusi. Nii meile räägitakse. See on ka tõsi. Nad tahavadki ja seda siiralt, et koduerakonnal läheks valimistel hästi ning lisaks soovivad, et nii mõneski omavalitsuses hakkaksid asjad paremini minema. Kohalik võim muutuks läbipaistvamaks ja tugevamaks. Aga veel kord minister ei tohi ega saa istuda riigikogu liikme kombel korraga kahel toolil Toompeal ja volikogus. Nii oleks valijate ja valimiste kui demokraatia pidupäeva suhtes aus, et ministrit kohalikel valimistel ei kandideeri. Tegelikult pole olukord üldse lootusetu. Valijatel on seitsmeteistkümnendal oktoobril võimalik kandideerivatele ministritele arusaadavalt öelda. Kui otsustasite töötada keskvalitsuses, siis jõudu tööle. Meie siin saame ise hakkama.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse ministrite kandideerimine kohalike omavalitsuste valimistel on ebaaus nii valijate kui ministeeriumide suhtes, leiab meie poliitikatoimetaja Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUrmas Kirtsi on Kuusalu valda juhtinud ühtekokku 14 aastat. Volikogu liikmena oli ta juures ka siis, kui Kuusalu ühines hulga väiksema Loksa vallaga. Nüüd peab temast saama juht, kes liidab üheks organisatsiooniks põllumajandusameti ning veterinaar ja toiduameti. Päris pikki aastaid, kui midagi läks viltu või tuli välja mõni paber, mis ei olnud piisavalt kvaliteetne, siis öeldi, et noh, ah see on see Kuusalu valla värk või et see, see Loksa valla värk ütleme, ühtse organisatsiooni kultuuri kujundamine, et see on protsess, millega tuleb tegeleda ja kui inimesed hakkavad mõtlema ühtemoodi, siis on võimalik ka see, et nad tegutsevad ühtses kvaliteedis. Ega võluvitsa ei ole, et kõige suurem võluvits ongi siin aeg. Kirtsing usub, et hiljemalt 2025.-ks aastaks võiks uuest ametist kujuneda kõrge töökultuuri ja väga hea teenindusega asutus. Head teenuse kvaliteeti peab eriti oluliseks. Ametnik peaks olema eelkõige tootja ja töötleja sõber, kõige parem nõuandja ja alles teises järjekorras kontrollija ja kõige viimases järjekorras karistaja. Samas lisab ta, et näiteks toiduohutuses ameti järeleandmisi teha ei tohi. Ta ütleb, et toimivad kontrollmehhanismid on nii veterinaar ja toiduametil kui põllumajandusametil olemas. Neid saab Kirtsi sõnul muidugi täiendada. Tänaste ametite murekoha toob kirtsi esile hoopis teises küsimuses. Kindlasti üks valdkond on see, et ametid peavad oma kliente kohtlema võrdsetel alustel, et loomulikult kõik on inimesed, teatud subjektiivsus kipub siin või seal siiski välja lööma, kuid see eeldus peaks olema see, et klientidel ei teaks subjektiivset vahet. Ma ei oska siin konkreetseid näiteid tuua, aga kas see info on tulnud minule tegelikult sellesama ameti sees, et nad ka ise tunnetavad seda, et selle probleemiga tuleb tegeleda? Veterinaar ja toiduamet on hiljuti silmitsi seisnud ka mitme kriisiga. Viie aasta taha jääb sigade Aafrika katk hoopis lähemale. Listeeria skandaal. Urmas Kirtsi ütleb, et kriisis on oluline ühtne kommunikatsioon. Et noh, toon võib-olla niisuguse lihtsa näite, et jällegi tulla listeeria juurde tagasi, et ega siis õige lahendus oleks olnud see, et kas siis ametijuht ja minister saavad mõlemad isukalt lõhekala avalikkuse ees või siis mõlemad ütlevad, et sõbrad, mõni aeg oleks ehk targem sellest loobuda, tuleb rääkida ja püüda leida alati nagu ühine keel, et see on minu eesmärk. Aga mida teha, kui poliitik ja ametnik ühist keelt ei leia, kas siis võib ametnik avalikult eriarvamusele jääda? Urmas Kirtsi. Eks meil kõigil on oma eetilised normid ja, ja kusagil jooksevad noh, nii-öelda punased jooned ka ametnikul loomulikult on õigus ja ka kohustus rääkida tõtt, eriti kui see puudutab rahva tervist ja kui see pole võimalik, siis on ametnikul alati võimalik tagasi astuda.", "role": "user" }, { "content": "Ta juhib tähelepanu, et võrreldes seniste ametitega peaks ühendasutus tootjaid võrdsemalt kohtlema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPea kahetunnine lavastus põhineb enam kui 30-l intervjuul, mille üksildased inimesed on teatritegijatele usaldanud. Lugude ballett on võimalikult avar lood väga erinevad, kuid kõik nad tunduvad tuttavana, sest üksildust oleme oma elus kogenud. Kõik. Lavastaja Priit Põldma arvates pole isegi oluline, kas inimene on üksilduse teadlikult valinud või olude sunnil üksi jäänud. Peamine on see, kuidas ta sellega toime tuleb ja millist kogemust ta jagada saab. Sellel praegusel küllaltki heitlikul ajal, mis meid ümbritseb, võib-olla nendel inimestel, kes on pidanud selle üksildusega rohkem tegelema või läbi mõtlema, läbi tundma, et neil võib olla meile midagi õpetada seda, et kuidas on elada valmisolek võtta vastu see ümbritsev maailm sellisena, nagu ta on kaasa arvatud see teadmatus, mis elus olemisega pidevalt kaasneb, selles on midagi imetlus ja kadestamisväärset. Lavastuses kuuleme inimesi, kes üksindust vihkavad ja sellest olukorrast välja rabeleda püüavad ning ka neid, kes üksindust naudivad. Näiteks meremees, kelle unistus on üksinda ümber maailma purjetada või tütarlaps, kes jalgratta seljas üksinda seikleb või naine, kelle unistuseks on elada kortermajas, aga ilma naabriteta. Kõik need inimesed elavad praegu Eestis räägib näitleja Kaie Mihkelson. Minus tekitab ka see Nende inimeste lood tekitavad ma isegi kasutasin ükskord, kui me siin rääkisime, et kõik need tekstid, sõna, et kõik need tekstid on pühad noh, endi vahel sellist mõtet, et, et nad on inimeste elud, nad on nii, puht, nad on rääkinud sellest nii avameelselt. Et sellepärast ma ei julgegi öelda, et mina mängin kedagi. Ma, ma ei tea, ma ei ole kuulnud nende inimeste häält, keda ma noh, kelle, kelle lugu ma räägin, ma ei tea, millised nad on. Et, et ma püüan lihtsalt pigem suhteliselt neutraalselt edasi anda nende loo. Lavastaja Priit Põldma sõnul aimas ta, et üksildasel inimesel on rohkem aega endasse vaadata ja ehk on tal ka selgem teadlikkus sellest, kes ta inimesena on. Need inimesed, kellega me kohtusime ja need inimesed, kelle lood on selles lavastuses. Nad on julgenud vaadata kaugemale või sügavamale, kui me sageli seda igapäevaelus teeme. Üksildaste inimeste lugudele saab lavastuses Ma võiksin sulguda pähklikoorde kaasa elada homme Narvas ja alates 22.-st märtsist Tallinna vabalava teatrikeskuses.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietendub dramaturg Aare Pilve lavastus \"Ma võiksin sulguda pähklikoorde\". Lavastus uurib üksildase inimese hingeelu ehk seda, mida inimesed üksinda jäädes tunnevad ning kas nad on selle tee teadlikult valinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilse seisuga on koroonaviirus tuvastatud kõikides Euroopa Liidu riikides ja valdavalt on selle kaasa toonud riskipiirkondadest peamiselt Itaalia reisilt naasnud terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütleb, et see, et riigid tuvastavad haigusjuhtumeid, on hea, see näitab reaalset tegutsemist haiguse piiramisel. Kui me räägime elanikkonna arv, analüüsitud proovide arv ja tuvastatud, siis positiivsete haigusjuhtude arv, need annavad meile teatud võrdluse selles osas, millised riigid teevad sellist hea kvaliteedi seiret ja millised riigid võib-olla ei tee nii aktiivset seiret. Mulle ei tee muret niivõrd need riigid, kes tuvastavad oma haigusjuhte, vaid need riigid, kes ei tuvasta. Olgugi, et tarvitusele on võetud karmid meetmed, pole viiruse vaibudes võimalik tõendada, kas just meetmed tegelikult haigestumise ära hoidsid või oli see viiruse loomulik käitumine. Igal juhul tuleb nakkushaige kiiresti tuvastada ja temaga kokku puutunud inimesed tuleb välja selgitada. Koroonaviiruses endas pole aga midagi erilist, ütleb Kadai. Lihtsalt meie võimekus, inimkonnana teaduslik suutlikkus on see, et me me suudame tuvastada, me suudame avastada ja jälgida, et kui me võtame näiteks 50 aastat tagasi, siis tõenäoliselt selline haigus oleks käinud inimkonnast üle ja me ei oleks isegi aru saanud sellest. Kadai sõnul ringleb praegu neli erinevat koroona viiruse tüve. Et see sensatsioon seisnebki selles uudsuses, tegu on justkui uue viirusega epidemioloogilise tervishoiu vaates on see oluline, me peame jälgima, milline on selle haiguse edasine levik, milline haiguskoormus sellega kaasneb. Aga loomulikult täna on võtnud hoopis teise tähenduse, ta on haigus suure algust hega. Sellega nõustub ka Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer, sest jah, gripihaigestumisi on rohkem, kuid koroona on uus ja me ei tea sellest viirusest kogu tõde. Koroonaviiruse puhul on paraku teada seda, et ta eritub kauem kui gripp. Kui me gripi puhul räägime viirusest vabanemisest võib-olla umbes nädala jooksul siis koroonaviiruse puhul see võib kesta kauem. Meie nendel kõikidel, kes on positiivseks osutunud, teeme kontrollanalüüsid, seda me teeme praeguses olukorras, kus meil on positiivseid vähe, me teeme kõik täpselt reeglite järgi. Võib olla, see muutub siis, kui peaks tulema massiline haigestumine, aga see on siis juba uued jutud. Praegu on gripi kõrghooaeg läinud nädala jooksul registreeriti Eestis 389 gripijuhtu, peamiselt ringleb siin A-gripp. Haiglatel on kriisiplaanid ja võimekus, kui palju haigeid ollakse päeva jooksul valmis vastu võtma, nii kinnitab Ene Tomberg. Tallinna sotsiaal ja tervishoiuametist. Teine lugu on kindlasti võib tekkida olukord, kus me plaaniliste haigete vastuvõtu katkestame. Ka jätame ära juba plaanilised operatsioonid, ikka sellepärast, et teha kohti siis neile haigetele, kes vajavad seda kõige enam hetkel. Kõik kinnitavad siiski, et Eestis kriisi pole. Riik on aga soovitanud haiglatel isikukaitsevahendite varusid täiendada. Ene Tomberg ütleb, et haiglatel on praegu väikesed reservid. Me ei näe ette, mis on seis järgmisel nädalal, võib-olla siis meil tekib vajadus täiendavate maskide järele, aga läbirääkimised erinevate tootjatega tarnijatega käivad läbi nüüd öelda teile, et millisel päeval järsku tekib niisugune seis, et meil midagi ei ole, seda me ei saa ja sellist olukorda me ei tohi ka tekitada. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart leiab, et veel pole aeg rakendada suuremaid piiranguid üheaegselt ja kõigis valdkondades. Sest inimesed lihtsalt ei ole ka selleks valmis ja ka tegelikult ka sellist vajadust praegu ei ole. Aga meil peab olema ette nähtud tegevuste plaan ja ka piirangute rakendamise plaan. Sellega me praegu tegeleme. Tallinna linn on aga seoses viirushaiguse Covid 19 leviku ennetamisega otsustanud edasi lükata gümnaasiumide sisseastumiskatsed üheksanda maini. Koolid jagavad operatiivselt sisseastujatele infot.", "role": "user" }, { "content": "Eestis ringleb praegu peamiselt A-tüüpi gripp. Koroonaviirusesse nakatunuid on hetkel 16.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPressikonverentsi alguses tänas kaitseminister Kalle Laanet ühendkuningriiki selle eest, et nad otsustasid Eestisse tuua juurde 900 briti kaitseväelast. Samuti tänaste raketisüsteemide ja helikopterite eest, mis tugevdavad NATO väeüksust Eestis. Koos praegu tapal teeniva 850 sõduriga on Eestis seega ligi 2000 briti kaitseväelast. Ühendkuningriigi kaitseminister Ben Wallas lausus, et praegu Ukrainas toimuv näitab selgelt, et Venemaa on ületanud joone. Sellel on aga mõju nii NATOle kui ka siinsetele kaitsesüsteemidele, samuti tema naabritele ja nende hirmudele. Praegu toimuv näitab selgelt, millist Venemaad me selle sõja tulemusena tulevikus näeme. Rääkides võimalikust lennukeelutsoonist Ukraina kohal, tõdes vallas, et NATO ei saa seda kehtestada. Meie jaoks tähendab lennukeelu tsoon seda, et nii Briti, prantsuse, Eesti kui ka Läti ja Saksa lennuväed peaksid selle kehtestama. See võiks aga kaasa tuua olukorra, kus NATO lennukid tulistavad vene lennukeid ning see võib eskaleeruda sõjaga mujalgi Euroopas. Ajakirjanike küsimustele vastanud kaitseminister Kalle Laaneti sõnul pole hetkel Eestile otsest sõjalist ohtu.", "role": "user" }, { "content": "Ta andis ka Tallinnas pressikonverentsi koos kaitseminister Kalle Laanetiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa ma arvan, et, et see hetk, kui tuleb selle majanduskriisi lahendamise faas, see saab olema valitsuse jaoks tunduvalt kriitilisem ja mitte ainult Eestis, aga, aga ka mujal kui, kui praegu selle kriisi lahendamisel ei ole niisugust fundamentaalseid ideoloogilise vastuolusid, et on suhteliselt tugev konsensus ühiskonnas ja ka poliitikaväljal meil ei ole niisugust erileere, kes arvavad, et need kriisimeetodid peaksid olema radikaalselt teistsugused, siis majanduskriisi puhul tulevad sisse ideoloogilised vastuolud ja, ja selles kriisis on need inimesed, need ühiskonna grupid, kes jäävad kaotajaks. Tõenäoliselt ei võta seda ka täiesti paratamatusena, nagu praegusel hetkel selle viiruse kriisi puhul vaid tõstavad häält, eriti kui tulevad kärped majanduslangus, pankrotid, inimesed kaotavad töö. Ma ei usu, et, et valitsus pääseb igasugustest igasuguse kriitikat süüdistusteta. Nii et ootame aasta lõpuni ja, ja näeme tegelikult seda, et, et kui hästi, siis ikkagi Keskerakonna valitsus on sellega hakkama saanud. Kuidas on Jüri Ratas nii Martin kui ka Mart Helme, kuidas nende käitumine kriisis on olnud, on see olnud ootuspärane? Jah, see on oma mõnes mõttes olnud ootuspärane, et noh, ratase puhul on nüüd väga huvitav jälgida, et, et kuidas ta on seda kriisi lahendanud, sest ratas on olnud väga meisterlik kompromisside otsija, niisugune pikaldaste lahenduste otsija, millega kõik on nõus talle tegelikult niisugused väga järsud kriisid, kus ta peab väga kiiresti reageerima, ei sobi, aga tundub, et ta vaikselt elab sinna sisse ja, ja omandab ka need oskused. Mis puudutab Mart ja Martin Helmet EKREt. Jah, nad on toetanud mõnevõrra jõulisemaid meetodeid. Võib-olla minus on tekitanud veidikene hämmastus see, et nad ei ole seda kriisi kasutanud ära teatud ühiskonnagruppide noh, süüdistamiseks teatud ideoloogiate kandjate süüdistamiseks, noh näiteks liberaalid, immigrantid, nii edasi, seda nende sugulasparteid Euroopas Ameerikas on mingil määral teinud, et, et huvitav, et nad selle retoorika on täiesti kõrvale jätnud. Kas see on nagu teatud riigimehelik vastutustunne või on see mingisugune taktikaline taktikaline kaalutlus?", "role": "user" }, { "content": "Viimased reitingud nii Eestis kui ka mujal näitavad, et valitsuserakondade populaarsus kriisitingimustes teeb järsu tõusu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli senat otsustas autasustada küttemedaliga sotsiaalminister Tanel Kiike. Rahvusülikool tunnustab teda kaaluka panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis. Kiige autasustamise otsus sai teatavaks reedel, 29. mail. On äraspidiselt märgiline päev. Varem oli valitsus arutanud pikalt ja kirglikult, kuidas peaks terviseamet võtma masskasutusse antikehade kiirtestid, mis võiksid näidata, kas inimene on põdenud haigust. Covid 19. Ettevõtjad kinkisid riigile 50000 sellist kiirtesti algatuse eest muidugi aitäh. Paraku jätsid kinkijad tervise ekspertidega arutamata, millised oleksid õiged testid. Usaldusväärsust circa 80 protsenti ei tekita meedikutest suurt usaldust. Aga ministrid, kelle eestkõnelejaks on tõusnud üllatuslikult välisminister Urmas Reinsalu muudkui arutasid, kuidas peavad meedikud neid teste kasutama. Reinsalu rääkis hiljem valitsuse otsusest, et kõnealuste testide kättesaadavus tuleb suurendada ja tõi näiteks sadama lennujaama asutused perearstid. Kindlasti tuleb neile testide leida rakendus. Samm-sammult peab terviseamet valitsuse otsused ellu viima, jagas välisminister terviseekspertidele juhiseid. Kuid Eesti perearstide selts teatas juba aprilli alguses, et nemad kuulavad kiirtestide osas labori ja nakkusarste, kes ei soovita meedikutel haiguse kulgu ja levikut hinnata klaaskooli abil. Meie laborimeditsiini ühing ja infektsioonihaiguste selts kinnitasid, et antikehadel põhinevad kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks, kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline. Kohati ekslik tõlgendada. Miks üldse on kiirtestide küsimus jõudnud valitsuse aruteluks? See oleks nagu mõne ministri isiklik PR projekt, et raporteerida avalikkusele. Otsustasime valitsuses massi testimise korraldamise. Aga kui näiteks valitsus otsustab kusagil tee ehitamiseks raha anda, siis ei aruta ju ministrid, milline on asfaldi koostis või kruusapadja paksus. Ja kui näiteks ministrite ees on RMK-s dividendide saamise teema, siis ei kaaluta, millist metsa langetamise ja väljaveotehnikat peab RMK kasutama. Nüüd on aga mõningad ministrid otsekui viroloogilise kirgastumise all. Sotsiaalminister Kiik, kaitseminister Luik ja veel mitmed üritavad kolleege juhtida valitsuse tegelike teemade poole. Aga võta näpust, need teised arutavad juba kaks kuud, kuidas ja milliseid koroonakriisiga seotud kiirteste peab kindlasti Eestis kasutama. Siinsel mikromanageerimisel eesti keeles pisijuhtimisel pole tõenduspõhise riigivalitsemisega midagi ühist.", "role": "user" }, { "content": "Mis juhtub siis, kui mõned ministrid hülgavad tõenduspõhise riigivalitsemise ja võtavad appi klaaskuuli, et koroonakriisis õiget teed otsida, arutleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed, kes ei ole meie poolt või ei ole vait, on meie vastu ja on poliitiliselt kallutas. See on Isamaa ja EKRE juhtide hoiak, kui nad ründavad õiguskantslerit, kes kirjeldab kohustusliku kogumispensionireformi võimalikke põhiseaduslikke vastuolusid. Selge sõnumiga, ütleb õiguskantsler Ülle Madise oma arvamuses riigikogule ning rahandus ja sotsiaalministeeriumile, et tema ei ole kavandatava reformi vastu ega selle poolt, sest tegemist on poliitilise küsimusega kuid annab seadusandjale märku põhiseaduslikkuse probleemidest, mis on teada ja mida ei ole lahendatud. Ja siis kirjeldab Madise kaheksal leheküljel neid samu põhiseaduslikkuse probleeme, teeb seda kiretult professionaalse juristina. Poliitikutele on aga see kui mürgikarika sirutamine nende poole ja viimane tilk sellesse karikasse on õiguskantsleri tõdemus, et vajaduse korral teeb reformi põhiseadus pärasuse kohta lõpliku otsuse riigikohus. See on selge viide, et pensioni teise samba vabatahtlikuks pööramise kui Isamaa peamise valimislubaduse põhiseaduslikus vaidlustatakse riigikohtus, mis tõstab reformi tuleviku kohale. Suured küsimärgid, reformi arhitektid ja toetajad annavad seepeale emotsionaalselt ülesköetud kommentaare, nagu peaksid nad põlevate linnusemüüride vahel viimast kaitselahingut, et vastane ei jõuaks nende sitadelli, kus on nüüd kaasamine, erinevate seisukohtade rahulik kuulamine, lugupidamine teistsuguste arvamuste vastu. Kõik see, millest peaks olema laotud praeguse valitsuse vundament. Ent Ülle madise täidab õiguskantsleri ametivannet, kui esitab poliitiliselt erapooletult arvamusi, mis kõik ei pruugi igale poliitikule meeldida. Ja Ülle madisel on tuline õigus nimetada kohatuks ränka avalikku süüdistus selle eest, et ta teeb kirgliku kiretusega oma tööd, annab teada põhiseaduslikkuse probleemidest. Võimupoliitikud ei taha näha, et õiguskantsler pakub välja mitu võimalikku lahendust. Kuidas vältida kogumispensionireformi puhul põhiseaduse võimalikku rikkumist. Miks küll, sest Isamaa ja EKRE poliitikutel pole nende lahenduste arutamiseks enam aega. Homme ja esmaspäeval toimuvad valitsuse erakorralised istungid, kus tehakse otsuseid, mis peaksid kindlustama pensionireformi vastuvõtmise riigikogus juba kolmapäeval, 29. jaanuaril. Õiguskantsler Ülle Madise oma arvamusega on võimupoliitikutele vaid tülikas. Segaja.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder süüdistas õiguskantsler Ülle Madiset poliitikasse sekkumises. Õiguskantsler oma arvamusega on võimupoliitikutele tüliks ütleb Toomas Sildam oma kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSAs tehakse päevas umbes kaks miljonit vaktsiinisüsti, mis on tekitanud ameeriklaste lootuse, et peagi on võimalik tavaelu juurde naasta. Minesota osariigi elanik Joen. Ma ei pidanud jõule ega tänupüha, nii et kõikide lastelastega kohtumine saab olema lihtsalt imeline. Samuti soovivad osariigid majanduse taas avada. Texas ja missisipi teatasid, et tühistavad maski kandmise kohustuse ja leevendavad äridele kehtestatud piiranguid. California plaanib aga järgmisel kuul avada teemapargid. Samas hoiatavad eksperdid koroonaviiruse uute tüvede eest ja rõhutavad, et kuigi nakatunute arv on pea kaks kuud vähenenud, siis sama on teinud ka testimine. Chicago haigla arst Mery Heiden. Kui testimine ka edaspidi väheneb, siis me ei tea, kas nakatunute arv hakkab uuesti kasvama või mitte. Valge maja meditsiininõunik Anthony Fautši. Viimase pooleteise nädala jooksul oleme näinud, kuidas nakatunute arvu vähenemine on pidurdunud. Sellel piiril püsimine, kus päevas on 60000 kuni 70000 uut nakatumist, on vastuvõetamatu. See on liiga kõrge. Fautsi sõnul avalikustab haiguste kontrolli ja tõrje keskus peagi juhtnöörid, kuidas vaktsineeritud inimesed peaksid teistega suhtlema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Pea 90 miljonit ameeriklast on saanud vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini. Valge Maja meditsiininõuniku Anthony Fauci sõnul kasvavad vaktsiinitarned järgnevate nädalate jooksul veelgi. Mõned osariigid on otsustanud piiranguid leevendada. Samas hoiatavad eksperdid uute viirustüvede eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seni käis peamiselt arutelu selle ümber, kas restaureerida jumalaema kirik võimalikult originaali lähedaselt või anda sellele kaasaegse ilme, siis nüüd ollakse korraliku ummikusse jõutud ja kogu projekt on edasi lükatud. Nüüd kirjutab Le Moonde, et plaan on 2024. aastal pärast olümpiamängude lõppu alles töödega alustada. Eelarve suurus on 50 miljardit eurot. Lisaks kirikule plaanitakse uus ilme anda aga tervele kvartalile. Kvartali renoveerimiseks korraldatakse rahvusvaheline konkurss, mille tulemusel valitakse välja projektijuht, kes hakkab tööde eest vastutama. Suvel on plaanis välja valida neli meeskonda, kelle seast selgub aasta hiljem võitja. Tänu kiriku taastamistöödele saab aga nii mõndagi põnevat ja uut ka Pariisi ajaloo kohta teada. Nii ütleb Lomondi ajakirjanik Nataniel Herzberg. Me saame analüüsida mitmesugust informatsiooni, mis annab aimu missugusest puidust põlengus kannatada saanud kiriku katus, ehitati. Milline oli Pariisi kliima tollel ajal, kust tulid töömehed ja millise profiiliga nad olid. See annab omakorda aimu, milline oli elu Pariisis 11.-st 13. sajandini. Ehk kõik detailid notream katedraali ehitamise kohta, mis restaureerimise käigus ilmsiks tulevad, võimaldavad nagu puslena kokku panna tervikliku pildi keskaegsest Pariisist. Enne 2019. aasta 15. aprillil toimunud põlengut külastas jumalaema kirikut keskmiselt 20 miljonit inimest aastas.", "role": "user" }, { "content": "Pariisi Jumalaema kiriku põlengust möödus kaks aastat. Kiriku renoveerimine võtab plaanitust kauem aega, nüüd on otsustatud renoveerida terve kvartal, tööd peaksid algama 2024. aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTaavi Aas ütles, et lennuliiklus balti riikide vahel on igati teretulnud, aga muude sihtkohtade osas on Air Baltic sündmustest ette rutanud. Me hindame siis 14, päeva haijuhtimiste juhte ja, ja selles tabelis tegelikult Norra ehk Oslo on täiesti täiesti sellisel tasemel, et lendamist sinna võiks alustada. Mis puudutab nüüd Kopenhaagenit ja Amsterdami, siis täna see nakkuskordaja on veel mõnevõrra kõrge. Nii et täna kinnitada, et esmaspäeval need lennud saavad toimuma, ei ole võimalik selle otsuse ikkagi, kuhu lennatakse, et selle ikkagi langetame. Langetame meie ja siinkohal kindlasti tuleb kõigil arvestada seda, et isegi kui lennud hakkavad toimuma kuskile, siis tuleb jälgida, millised piirangud kehtivad selles sihtkoha riigis. No näiteks, kui on võimalik alustada meie poolest nakkuskordaja tõttu lennuga näiteks Oslosse, siis Norras riiki sisenemise piirangud kehtivad jätkuvalt täpselt samamoodi nagu sihtpunktidest Eestisse tulles. Täna Eestisse teistest riikidest sisse ei lasta, välja arvatud siis Läti-Leedu ja teatud tingimustel Soome. Ning veidi hiljem oli minister veel konkreetsem. Me võime öelda, et tõesti Oslosse nad võivad alustada Tallinnast lende, selles ei ole probleeme, küll aga Amsterdami ja Kopenhaagen, seal on probleem ja sinna me ei soovi. Tallinnast lendusid täna. Üks uudis on veel Minski lennud katkestatakse. Minskis on olukord väga kiiresti halvenemas, nakkuskordaja on väga kõrge ja seetõttu tegutseme ka selles suunas, et see ühendus Minskiga mõneks ajaks kuni olukorra normaliseerumiseni katkestada. Taavi Aas selgitas, miks seda sammu varem pole tehtud. Meil on olnud avatud pidevalt kaks liini, Need liinid on tegelikult aidanud eestimaalastel koju tulla, seda siis nii Frankfurdist, pigem siis lääne poolt tulijad. Aga Minsk, nii palju kui mina tean, on olnud aken nendele, kes tulevad ida poolt ka Aasiast. Nii et selles mõttes on need olnud mõistlikud siiamaani tõesti, Valgevenes on kiiresti olukord halvenemas, pigem parem on seda, seda akent mitte hoida. Hetkel täpselt kuupäeva on vara öelda, sest et lennuliini loomulikult tuleb ka ette teavitada, et me sellise otsuse teeme.", "role": "user" }, { "content": "Eile teatas Air Baltic, et käivitab esmaspäevast lennud Tallinna, Vilniuse ja Riia vahel, aga samuti otselennuliinid Tallinnast Amsterdami, Oslosse ja Kopenhaagenisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeakirjastus esitas kohtule saneerimisavalduse jaanuaris majandusraskuste tõttu peatas ettevõte oma paberentsüklopeedia väljaandmise ning tegi tellijatele ettepaneku pabervariandis edaspidi loobuda ja leppida entsüklopeedia kasutamisega. Tarbijakaitseametist öeldi, et neile on teakirjastusega seoses tehtud kümmekond pöördumist. Amet kinnitas, et tellijatel on igal juhul õigus oma raha soovi korral tagasi saada, selgitab Hanna Turetski. Toomik. Kui ta ei soovi e-raamatuid saada, siis on tal ikkagi õigus leping lõpetada. Mis tähendab seda, et tarbijale on kaks varianti, kas ta siis soovib saada ette makstud raha tagasi nende raamatute eest, mida ta veel saanud ei ole, ehk siis see tasutud ostusumma või siis teine variant, tegelikult arvestades, et tegemist on sellise tervikkomplektiga on tal võimalik siis tagastada juba seni saadud köited ja saada tagasi siis kogu ostusumma. Tarbijakaitseameti sõnul on tellijal õigus lepingu rikkumise korral esitada lepingust taganemise nõue ettevõtjale ning Turetski. Toomiku sõnul peavad tarbijad kirjastusega ise ühendust võtma. Antud hetkel on oluline, et siis tõepoolest tarbija mõtleb kõigepealt välja, mis on tema soov, kas ta siis soovib saada e-raamatut, edaspidiseid, köiteid või ta soovib siis osaliselt nii-öelda seda lepingut lõpetada või täielikult ja ja kindlasti ta peaks siis kirjalikult pöörduma teakirjastuse poole oma sooviga oma nõudega. Ettevõtte saneerimisnõustaja Andres Juhkami sõnul on kirjastus saneerimiskava esitanud. Võlausaldajatel on siis võimalus kahe nädala jooksul oma seisukohta avaldada saneerimiskava suhtes ja kui eerimiskava saab võlausaldajate poolt heaks kiidetud, siis sellisel juhul hiljemalt 15. aprillil esitab teakirjastuse siis saneerimiskava kinnitamiseks kohtule, siis selgub, mis nagu saab. Kui palju teakirjastuse vastu nõudeid on esitatud, mis summas? No otseselt sellist nagu pankrotimenetlust iseloomulikud nõuete esitamismenetlus saneerimises ei ole, et siin on selline nõuete kontroll ja, ja neid kokku, neid nõudeid on veidi üle kahe miljoni, ütleme suur osa nendest leiavad ka siis saneerimiskavas ümberkujundamist. Üle 500 tellija on teatanud, et nemad ettevõtte pakutud entsüklopeediat paberväljaande asemel ei soovi ning nendega tegeleb juhkami sõnul kirjastus individuaalselt. Andres Juhkam. Kui saneerimine läheb ilusti ja saneerimiskava kinnitatakse kohtu poolt ära, et siis sellisel juhul loomulikult on võimalik siis täiendavate kokkulepeteni jõuda nende tellijatega või seerida tellijatega, aga kui seal nagu kenasti ei lähe, siis sellisel juhul tegelikult noh, ei ole ka peakirjastusel seda võimalust ja ressurssi üldse, et tulevikus nendega mingeid kompromisse teha.", "role": "user" }, { "content": "TEA kirjastus esitas selle nädala alguses oma saneerimiskava võlausaldajatele, kes avaldavad oma seiskukoha kahe nädala jooksul. Saneerimisele võib nõustaja sõnul saatuslikuks saada paljude tellijate otsus kirjastuse pakutud kompromissi mitte vastu võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna oli Tallinna lauluväljaku ruum kui mesilas taru, kus pesas punuti vöösid, kus jutustati lugusid, kus tehti ehteid, kus õpiti laulu. Eriti kui noortepeoprogramm Filmi juht Raul Talmar pääses hingama, küsisin, mis lugu pidu seekord jutustab. Lugu, mida väike inimene saab rääkida ja millega ta saab öelda tegelikult väga palju. Seekord on ta lihtsalt ühes mõttes küll väga eriline, et neid lugusid on väga palju. Muusika kõrval olevad on on teised lood mis on sama tähtsad. Me oleme kõik ühe ühe loo osas. Tantsupeo kunstilise juhi Märt Agu sõnul jutustab tema tantsupeol enda loo, kuidas suurde ilma kippudes leidis sealt hoopis omaenda väikese maa ja siis suure ilma tarkusega koju tagasi tuli. Seetõttu saadeti täna lauluväljakul teele ilma saadikud Märt Agu. Minnakse nelja ilmakaarte ja lähevad tantsijad, lähevad pillimängijad, lähevad lauljad. Mis on selle tantsupeo sõnum sel suvel? Üritame rääkida lookese igast eestlasest igast noorest inimesest, kes, kes kunagi sünnib või on sündinud, kuidas ta siin kasvab, areneb vahepeal, vaatab väljapoole ja kuidas tal on kõige parem alati koju tagasi tulla. Kõik ei lähe laulma ja tantsima, aga peolugu võivad nad jutustada, sõnas kirjanik Leelo. Tungal kuulutas välja selle maa lugude ja luulevõistluse. Ma tean, et meil on meeletult palju väga andekaid kirjutajaid ja lugude üleskirjutamise. Võistlus on mõeldud vanuses alates seitsmesdast eluaastast ja lõpetades 27-ga. Tähtaeg, millal need laulupeo sihtasutus ootab? Kõiki teetöid, on 10. mai. Parimat tööd tahetakse avaldada trükistes. Avaldame ka meie heas lapses. 11. noorte laulu ja tantsupidu toimub esimesest kolmanda juulini.", "role": "user" }, { "content": "XI noorte laulu- ja tantsupeoni -Maa ja ilm- jääb sada päeva ning sündmus Tallinna lauluväljakul kuulutas kevade algust ja suvise noortepeo lähenemist. Algab maa ja ilma lugu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul oli juba 2015. aastal näha, et piirikaubandus hakkab kasvama. Me mäletame ju seda, et alguses probleemi eitati, öeldi, et piirikaubanduse on marginaalne, see pole üldse oluline, aga Eesti inimene on hoopis-hoopis teistsugune kui soomlane või taanlane. Ega tema ei hakka nüüd ometi odava õlle pärast Lätti minema ja kui lähebki, siis ainult sellepärast, et ajakirjandus õhutab. No siis me mäletame seda, et jah, on vist küll probleem, aga pole eriti suur probleem, siis lõpuks tuli välja, et ikka on suur probleem, aga ta on nüüd nii suur probleem, et seda ei olegi võimalik lahendada, et me peaksime nüüd leppima sellega, et piirikaubandus tuli, piirikaubandus jääb. Me oleme jõudnud teadmiseni, et see aktsiisitõus oli viga ja poliitikud on jõudnud omadega nii kaugele, et enam uusi aktsiisitõus järgnevatel aastatel ei tule. Meie tõstatame küsimuse, et sellest on vähe, tuleks aktsiisi langetada. Nüüd järgmine vastuväide oli see, et aga ega see piirikaubandus ära ei kao. Niisiis telliti ka PMG uuring, mis pidi näitama, mida põhiliselt Lätist ostetakse. Kas aktsiisi langetamiseks oleks piirikaubanduse vähendamisel abi ja kui palju ning kui palju see kõik riigile raha sisse tooks mida siis põhiliselt tuuakse? Uuringu läbiviija Hanno Lindpere. Kõige populaarsem toode on meil, õlu osteti keskmiselt 40 liitrit, see on päris suur kogus viis kasti ja osteti ka siis ütleme, et viina 4,2 liitrit, mis on siis kaheksa pudelit. Edasi väite juurde, et odav hind seda Lätis käimist oluliselt ei mõjuta. Kui me üleüldse usume, et noh, et meil on mingi toimiv turumajanduses väga selgelt inimesed hinna peale nagu reageerinud, kui Eestis oleks hind odavam, siis 80 protsenti inimestest vähendas id oma oste Lätist. Ja nüüd küsimus, kui väike peaks see hinnavahe olema, et ostud tehtaks siin Eestis ja poleks mõtet Lätis käia. Hiina puhul, kui see hinnavahe jääks alla ühe euro, siis inimesed lõpetaksid ostud Lätis ja järgmine kõver siis ütleb, et millise hinna pealt inimesed lõpetataks tööle ostmise Lätist ja 90 protsenti lõpetatakse ostud Lätist, kui see vahe jääks alla kahe euro. Et hinda nii alla lasta, peaksid analüüsi kohaselt aktsiisid olema kusagil 2016. aasta tasemel isegi veidi kõrgemad. Ja kui arvestada seda keskmist ostu ja bensiinikulu, siis praegu tasub ostmas käia 177 kilomeetri aktsiisilangetuse korral 37 kilomeetri kauguselt. Tõsi, 10 protsenti inimestest kinnitab, et nemad käiksid Lätis ostmas nagunii. Kui rääkida kauplemise taktikast, siis meie jaeketid kinnitavad, et on valmis rakendama madalamat juurdehindlust. Ja lõpuks, nagu uuring kinnitab, tooks see kõik 2020. aastal eelarvesse juurde 100 miljonit eurot. Miks just siis, sest enne 2020. aasta esimest jaanuari nagunii midagi muuta ei saa?", "role": "user" }, { "content": "Maksumaksjate Liidu tellimusel valmis KPMG-s uuring, kas piirikaubandust Lätiga on võimalik tagasi pöörata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, kui me vaatame täna seda Euroopa komisjoni poolt tutvustatud paketti Eesti suunal, siis tõepoolest seal Eestile pandud sidumisvõimekuse sihtarv tundub täna Meie jaoks pisut üle jõu käiv. Ma tean, et vabariigi valitsus on meie Eesti seisukohalt kinnitanud ja soov on minna seda numbrit läbi rääkima just nimelt eelkõige seetõttu, et me näeme, et komisjonis kokku lepitud majanduslikult efektiivsete meetmetega sellist eesmärki ei saavuta. See tähendaks tõesti seda, et Eestis tuleks kogu turbasektor sulgeda tähendaks seda, et põllumajanduses tuleks olulisel määral, et tegevust üle vaadata, aga ka metsandussektorist suure tõenäosusega üks kolmandik turust kaoks. Mis muidugi ei tähenda tõesti seda, et me ei peaks vaatama selles mõttes ka tuleviku suunas, et need metsad, mis on majandamiseks mõeldud, need metsad, mis on majandamiseks valmis, tuleks ka mõistlikul hetkel ära majandada, just nimelt, et mingil hetkel ei saaks majandusmetsast just nimelt mitte enam siis CO kahe siduja, vaid heitja ja sellisel juhul me tõesti neid Euroopa poolt seatud eesmärke ei suudaks täita. Kui Euroopa komisjon meile vastu ei tule ja seda sidumiskohustust tuleks ju jagada siis laiali, et teised liikmesriigid peaksid võtma rohkem kohustusi, kui neile praegu on ette antud. Ja mis siis ikkagi juhtuma hakkab, Eestis turbatootmine lõpeb ära. Mis asjad veel võivad juhtuda ja milline see meie ajaline perspektiiv on? See, kuhu tulemusteni jõutakse järgmiste aastate või aasta jooksul on täna väga raske prognoosida, aga kui selles numbris vastu ei tulda või need läbirääkimised ei õnnestu, siis Eesti seisukoha pealt tähendab see tõesti seda, et metsandussektor peab need raiemahud üle vaatama. Mis meil täna on, see tähendab seda, et suure tõenäosusega, kui me täna raiume vahemikus 10 kuni 13 miljonit tihumeetrit aastas, siis siis tulevikus see number peaks olema seal seitsme ümber. Mina ise arvan, et Eesti selline stabiilne ja kestlik metsamajandamise raiemaht aastas võiks jääda sinna kaheksa kuni üheksa miljoni tihumeetri peale. Aga veel kord siin tuleb arvestada erinevaid aastaid ja tuleb arvestada ka seda, et milline on meie metsade vanuslik seisund ja, ja tegelikult seda raiemahtu ei tuleks vaadata mitte ainult 10 aasta perspektiivis, vaid täna raiutav mets annab just nimelt 50 60 70 aasta pärast ju tulemust nii-öelda uue metsa näol, nii et siin tuleb vaadata palju pikemat horisonti.", "role": "user" }, { "content": "ERR-ile teadaolevalt on uut metsanduse arengukava kokku panev juhtkomisjon jõudnud üksmeelele, et Eesti raiemaht on 9-11 miljonit tihumeetrit aastas. See on enam-vähem sama suur nagu viimastel aastatel. Raiemaht sõltub lõpuks Euroopa Komisjoniga läbirääkimistest, mis loodetakse käivitada järgmisel aastal. Vaidlus käib \"Eesmärk 55\" süsinikusidumise kohustuse üle. Eesti on üks väheseid Eurooopa Liidu riike, mis sai eesmärgi, mida seniste meetmetega pole võimalik täita. Kui palju peab Eesti metsaraiumist vähendama?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiiani on kõik Facebooki kasutajad võinud kommenteerida kõiki avalikke postitusi. Nendeks võivad olla nii personaalsete kasutajate, poliitikute, kuulsuste või meediaväljaannete tehtud postitused. Nüüd see aga muutub ning igaüks saab määrata ise, kes tema avalikku postitust kommenteerida saab ning kes mitte, vahendab The Guardion. Seega postitus võib olla avalik, kuid kommenteerida ei saa sellegipoolest. Facebook otsustas vastava võimaluse luua peale seda, kui Austraalia kohus otsustas süüdi mõista Austraalia mitu meediamaja selle eest, et nende sotsiaalmeediapostituste all hakkasid levima laimavad kommentaarid, mida meediamajad ise ei jõudnud piisava ajaga ära kustutada. See vajadus oli omakorda tingitud 2019. aasta kohtuotsusest, mis pani suurtele meediamajadele kohustuse vastutada ka sotsiaalmeedia kommentaaride eest. Seega pidid meediamajad palkama eraldi inimesed, kes laimavaid kommentaare likvideerima hakkaks või lihtsalt lootma, et seda ei juhtuks. Samas keskis kohtuotsus neil küll kommentaare modereerida, kuid siiani polnud ühtegi loogilist võimalust seda teha. Ainuke võimalus selleks oli sisestada filtrina sõnad, mida Facebook automaatselt kommentaari panna ei lasknud. Näiteks kui meediamaja pani filtrisse konkreetse laimava sõna ning inimene proovis seda kommentaari sisestada siis ei läinud see läbi. Selline viis on aga esiteks tohutult ajamahukas ning teiseks pole võimalik igat laimavat sõna kirja panna, sest inimesed on leidlikud. Seejärel otsustasid mitmed suured Austraalia meediamajad, et lihtsam on avalikkust ärritavaid või potentsiaalselt palju meediakära põhjustavaid artikleid mitte sotsiaalmeediasse postitada. Seda muidugi puhtalt selleks, et vältida hilisemaid jamasid. Kuigi nüüd avaneb Facebooki kasutajatel võimalus kontrollida seda, kes nende postitusi kommenteerib siis enamjaolt ongi uus funktsioon mõeldud meediamajadele ning teistele avaliku elu tegelastele, kel pole varem olnud võimalust laimavat sisu kuidagi peatada. Meediamajad saavad nüüd vähemalt enda sõnul panustada eraldi kontrollist alles jäänud raha sisutootmisse ning juba varsti peaks olema kõigil võimalus kommenteerimist piirata.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalmeedia platvorm Facebook lubab kasutajatel ning lehekülgedel edaspidi määrata, kes nende tehtud postitusi kommenteerida saab ning kes mitte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus teatavasti otsustas Afganistanist Eestisse ümber asustada või ümber paigutada kuni 30 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest ning Euroopa Liidu asjade komisjon toetas valitsuse otsust. Aivar Sõerd ütleb, et komisjoni arutelu kestis kaua. Lõpuks toetas valitsuse otsust seitse saadikut ja vastu oli neli. Arutelu oli hästi pikk, see kestis paar tundi, käsitleti päris pikka hõlmavalt seda teemat, noh, alates sellest, et mida see kolm need isikud ikkagi täpsemalt tähendab kas see sisaldab ka pereliikmeid ja kes need pereliikmed täpselt on, kellega tegemist ikkagi on, kas pagulaste või rahvusvahelise kaitse saajad, et ega üldine hoiak ikkagi oli selline, et meil on kohustus neid inimesi aidata, kes on Eesti ja Eesti institutsioonide heaks töötanud ja keda selle Afganistanis ähvardab oht oma julgeolekule. Eestil noh, on kohustus neid isikuid aidata. Viimase seisuga on Eesti poole abipalvega pöördunud 31 inimest. Nende hulgas, kes valitsuse otsust ei toetanud, oli endine välisminister Urmas Reinsalu. Miks. Sellepärast, et valitsuse esindajad ei pidanud võimalikuks toetada minu muudatusettepanekuid sellesse otsusesse. Ma panin esiteks ette seda prioriteet inimeste evakueerimisel on Eesti kaitseväelastega koostööd teinud isikutel. Seda ei peetud võimalikuks väitega, et Eesti valitsusel ei ole teada ühtegi Eesti kaitseväega teinud koostööd ka afganistani kodaniku. Teiseks panin ma ette, et prioriteet on naised ja lapsed. Ja kolmandaks ma panin ette selle põhimõtte, et isikute evakueerimist kaalutakse siis, kui puudub võimalus nende isikute ümberpaigutamiseks kolmandatesse riikidesse ja kahetsusväärselt valitsuse esindajad ei pidanud seda võimalikuks ja seetõttu ma ei saanud otsusele selle toetada.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis algas kell 14 Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite erakorraline kohtumine. Arutatakse liikmesmaade valmisolekut vastu võtta Afganistanis ohtu sattunud isikuid. Eesti on valmis meiega koostööd teinud afgaane vastu võtma, selle seisukohaga on Brüsselis siseminister Kristjan Jaani. Sama küsimust arutas ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuidas teie hindate tänast päeva ja kas nüüd on meie jaoks piirileping olemas või on veel samme vaja astuda? Leping on tõesti nüüd olemas ja ma usun, et sellega on saanud paika mitmedki küsimused, mis praegu on paratamatult edasi lükatud ühelt või teiselt poolelt. Kui palju teie hindate ise seda ohvrit, mis meil tuli anda selleks, et saavutada reaalselt toimiva riigipiir Venemaaga? Mul on sellest loomulikult kahju, sellepärast et ma olen selle piiriküsimusega tegelenud alates veel Tartu rahulepinguga paika pandud piirist. Sellest tulenevalt ma püüdsin omal ajal veel härra Jeltsiniga sellel teemal mõtteid vahetades saada reaalne piir siiski. Ma pakkusin Jeltsinile välja, et ühtpidi lähtuda reaalsest piirist rahvusliku tunnuse alusel ja teiselt poolt, samuti ka looduslikes tingimustes ja Tartu rahupiir. Siiski ma leidsin, et seda taastada ei ole reaalne mitmetel kaalutlustel. Ma ei ole ka küsimust praegu tõstatanud uuel kujul, sest et rahvusvaheliselt oleks olnud ebakorrektne, kui on mitu valitsust juba nõustunud sellega. Härra president, kas te kavatsete ka riigikogule teha mingi avaldus enne lepingu ratifitseerimist või leppe ratifitseerimist riigikogus, nagu ma aru saan? Eestil on praegu äärmiselt tähtis, et kiiresti see lepe ka ratifitseerida. Avalduse tegemise küsimust ei ole ma kavandanud, aga ma usun, et meie erakonnad Riigikogus istuvad kokku ja arutavad seda küsimust ja suudavad teha reaalse otsuse. Kas te näete, on poliitilisel deklaratsioonil selle leppe ratifitseerimise juures mõtet Eesti poolt või mitte? Praegu ma ei näe, et midagi saavutaksime selle deklaratsiooniga kui, siis see on vajalik meie oma siseriikliku poliitilise tasakaalu pärast, kuid ma usun, et me suudame läbi rääkida omavahel ka teistes vormides ja mõista, kuidas on õige antud olukorras käituda.", "role": "user" }, { "content": "President Arnold Rüütel kommenteerib Hanno Tombergile Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on praegu puudu ligi 60 perearsti, suurem osa vabu kohti on väljaspool Tallinnat ja Tartut. Teeneka doktori Peeter Martna arvetes peaks omavalitsused sõlmima noortega lepingud juba enne arstiõpingute algust. Omavalitsus maksab talle stipendiumi ja teeb ka lepingu, et esiteks, kui ta jätab õpingut poolele, siis tuleb see toetus tagasi maksta või midagi, aga tekib lepinguline kohustus kolm kuni viis aastat selle omavalitsuse soovitud kohal töötama. Et maapiirkonna noortel oleks eliitkoolide õpilastega lihtsam konkureerida, tuleks omavalitsuse stipendiaatide jaoks alandada arstiteaduskonna lävendit, leiab Mardna. Kuna see lävend nii kõrge, siis sinna saavad reeglina siis eks ole meie niinimetatud eliitkoolide lapsed, kes on oma elu eesmärgiks seadnud midagi muud kui perifeeriasse perearstiks minema. Praegu peab arstiteaduskond pääsemiseks olema eksamite keskmine punktisumma üle 90 Martin arvetes võiks perearstide lävend olla 10 punkti võrra madalam. Perearstide seltsi juht Le Vallikivi ei pea seda heaks lahenduseks. Aga mis mõttes madalam lävend, mingisugused tobukeste grupid, kellest saavad perearstid, aga see kõlab ju täma, palun vabandas see, et noor oleks seotud nagu väga õrnas eas tema tulevase töökohaga siis luua nagu mingi erigrupp nagu tugeva grupi sees. Ma olen natuke skeptiline selles suhtes. Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda ütleb, et lävendit alandada pole vaja, kuna tavakoolide õpilased on seda praegugi võimelised ületama. Või arstiks õppijate hulgas on ju ka täna ikkagi neid noori, kes ei tule ainult Tallinnast ja Tartust ja eliitkoolidest, et on ka Ida-Virumaalt, Pärnust, Lõuna-Eestist ja mida me näeme, et ega nad ei lähe tagasi kohe, aga, aga nad ei ole öelnud seda, et ei, et mitte kunagi, vaid et hiljem. Omavalitsuste stipendiumide osas on Kalda samuti skeptiline. On ju küll arutatud, et kohalik omavalitsus võiks vähemasti lisaraha stust leida mõningatele perearstidele, kes siis oleksid võib-olla sobivad kandidaadid või tahaksid tulla maale, siis neid on ikkagi väga vähe kohalikke omavalitsusi, kellel on esiteks see võimekus võib-olla, aga teiseks ka selline tahe, seda, seda siis päriselt ka teha. Peeter Mardna ütleb, et omavalitsustele ei tohiks mitte olla võimalus, vaid kohustus perearsti nimistut pidada. On see kõige suurem viga, mitte keegi tegelikult seaduse järgi ei ole kohustatud tagama perearsti toimimist, teise süsteem üldse toimima ei saa, kui ei teki meie riigis kellelgi kohustus tagada perearstiabi teatud piirkonnas.", "role": "user" }, { "content": "Doktor Peeter Mardna arvab, et maapiirkondade noori meelitaks perearstiks madalam sisseastumislävend ja omavalitsuse-poolne stipendium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäljaränne mõjutab kõiki Balkani riike põhja Makedoonia viimase rahvaloenduse arvud näitavad, et 30 iseseisvusaasta jooksul on riik kaotanud oma kahest miljonist elanikust 10 protsenti. Tööd on vaid suuremates linnades, neist kaugemal sõltub sissetulek põllumajanduses, mis aga kiratseb. Naaberriigist. Albaaniast on viimase kolme aastakümne jooksul lahkunud umbes 1,7 miljonit inimest ehk ligi 37 protsenti elanikkonnast. Osalt on väljarände põhjus ka täitumata unistus olla. Üks Euroopa Liidu liikmetest selles võidujooksus ollakse eri kaugustel. Bosniale ja Kosovole pole vaatamata nende jõupingutustele antud isegi kandidaatriigi staatust, samas kui Serbia ja Montenegro avasid hiljuti blokiga uued läbirääkimispeatükid. Albaania, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Bosnia ja Serbia ja kõik loodavad, et liikmestaatus muudab nende käekäiku. Kuid Horvaatia näitel ei ole Euroopa liit imerohi. Ka seal on alates blokiga liitumisest 2013. aastal veidi üle nelja miljoni suurune rahvaarv kahanenud 10 protsendi võrra. Detsembris lubasid võimud välismaale läinud Horvaatidele tagasipöördumiseks ja ettevõtte asutamiseks kuni 26000 eurot stardiraha. Kõige keerulisemas seisus on Põhja-Makedoonia, kelle püüdlusi takistas algul Kreeka. 27 aastat vaieldi nime Makedoonia kasutamise üle nüüd Bulgaaria selle poliitilise eliidi silmis ei vääri põhja Makedoonia Euroopa Liidu liikme staatust, enne kui ta nõustub, et keel, mida selle riigi inimesed räägivad, ei ole Makedoonia keel, vaid bulgaaria keel. Bulgaaria peetakse Makedoonia keelt bulgaaria keele murdeks. Bulgaaria hoiab põhja Makedooniat ja sisuliselt pantvangis. Iga samm ühinemise teel nõuab kõigi liikmesriikide konsensust ning Bulgaaria kasutab alati vetoõigust. Bulgaaria seab kahtluse alla riigi õiguse kujundada oma identiteeti ja ajalugu, ütles riigi peamine Euroopa Liidu läbirääkija Nicola Dmitrov Euronewsile. Ta küsib, kas Euroopa ei peaks olema maailma jagu, kus peetakse kalliks keelelist ja kultuuriliste mitmekesisust. Sügisel Brüsselis toimunud tippkohtumisel räägiti ka põhja Makedoonia ja lubati investeeringuid. Analüütikud oletavad, et läbirääkimised võivad alata sel aastal, kuid nad ei usu, et astutakse konkreetseid samme.", "role": "user" }, { "content": "Lääne-Balkan seisab silmitsi väljarändekriisiga. Riikide perspektiivitu võimalus ühinemiseks Euroopa Liiduga, olematu majanduskasv ja vaesus ning investeeringute vähesus on viinud noored ja hakkajamad välismaale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgu oli juttu neljast kandidaadist, kelle seast võiks Keskerakond oma presidendikandidaadi valida, aga Peeter Ernits ja Marina Riisalu taandasid end nii, et volikogu liikmetel oli valik kas Mailis Reps või Edgar Savisaar. Mõlemad kandidaadid rõhutasid oma kõnes seda, et president peaks olema küll asjatundja ka välispoliitikas, aga kõige tähtsam on ikkagi Eesti inimeste heaolu, oma rahvaga rääkimine ja ka rahva kuulamine. Keskerakondlaste arvamustest tuli välja, et nemadki näevad presidendil eelkõige tasakaalustavat rolli. Psühhiaater Jüri Ennet. Presidendi üheks oluliseks funktsiooniks ja tegudeks olekski see, et, et oleks õiglus, õiglus Eesti riigis. Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid Mis mulle isiklikult oli sümpaatne on see, et, et Keskerakond näeb presidendi rolli kindlasti laiemalt kui, kui ainult sellise välispoliitika ja rahvusvaheliste suhetega tegeleva inimesena. Ma ise tahaks loota, et järgmisel presidendil on siiski selline üsna tugev kandepind ka rahva hulgas, mis loomulikult annab tema sõnale kaalu nii avalikult kui ka tegelikult suhtluses valitsuse liikmete ja peaministriga ka nelja silma all. Heli Jõgevalt, eks ta peaks ikka jälgima, mis ümberringi toimub ja mingisuguse stabiliseerimise nimel ikkagi natuke tööd tegema, et kui meid on ikka nii vähe ja siis me jaguneme veel rahvuse järgi vaadete järgi meeste ja naiste järgi, võib-olla on presidendil seal võimalus nagu midagi leebemaks teha? Dmitri Dmitrijev Ida-Virumaalt Igal presidendil on nii-öelda omajagu, kes on tugevam välispoliitikas, kes rohkem suhelnud rahva, kui me vaatame eelnevaid president, aga mina leian, et president peab jõudma nii rahva kui ka olla tugev ka välispoliitikas. Siis jõudis kätte häälte lugemise aeg. Hääletuskasti oli pandud 169 sedelit, nii et võiduks oli vaja vähemalt 85 poolt häält. Kui kõnede ajal oli saalis päris tugev sumin, siis häälte lugemise ajal oleks olnud kuulda ka nõela kukkumist. Tähestiku järjekorras. Kõigepealt Mailis Repsi hääled. Niisiis Repsi poolt andis hääle 90 Keskerakonna volikogu liiget. Edgar Savisaart toetas presidendikandidaadina 78 voliniku Mailis Reps. Esimene emotsioon on väga hea, väga-väga hea. Nüüd tuleb kõigil ühiselt tööd teha, et me ei näeks seda erakonna lõhkumisena. Tegemist ei ole umbusaldushääletusega, vaid me peame erakonnana edasi minema. Reps ütles, et ei karda ka valimiskogu ja rõhutas veelkord, et Keskerakond on valmis koostööks teiste erakondadega. Meie tingimused kindlasti peab muutuma poliitikas midagi, kindlasti peab olema see president, kes julgeb sisepoliitiliselt teemasid üles tõsta. Kindlasti peab olema kokkuleppe koht see, et on normaalsemad suhted Venemaaga. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles, et nüüd töö alles algab ega välistanud kokkuleppeid teiste parteidega. Me alustame sellest, et meie kandidaat on üles seatud ja anname sellest avalikult ja hea meelega märku. Riigikogu aseesimees Jüri Ratas loodab, et nüüd algab parteis tekkinud lõhe paranemine. Ma usun, et suur enamus erakonna liikmeid tahavad, et see ühtsus taas tekiks erakonnas, nii et ma olen kindlasti seda meelt, et see on tee, mis teeb seda erakonda tugevamaks, ühtsemaks arvestatavamaks. Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson kinnitas, et Reps saab vähemalt riigikogus fraktsiooni üksmeelse toetuse. Fraktsioon ootas pikka aega, et tuleks üles ka Keskerakonna tõsiseltvõetav kandidaat ja ei räägitakse ainult Reformierakonnaga seotud inimestest, kui tulevastest presidentidest missugustel tingimustel võiks tulla kõne alla, et keskerakond soostub toetama kellegi teise kandidaadi. Me täna tegime väga selgelt otsuse, et me toetame riigikogu voorus Mailis Repsi. Me rääkisime ka möödunud nädalal fraktsioonis läbi, et sõltumata sellest, kes valitakse fraktsiooni 27 inimest tema esitavad", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna presidendikandidaat on Mailis Reps. Erakonna liikmed Jüri Ennet, Raimond Kaljulaid, Dmitri Dmitrijev, Mailis Reps, Edgar Savisaar, Jüri Ratas, Kadri Simson; reporter Kai Vare.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTiio Tikka peab Helsingis viit restorani, üht hotelli ning veini, impordifirmat. Tal on pealinnaolusid arvestades läinud hästi, ainult üks restoran on ajutiselt suletud. Teisi ettevõtteid on õnnestunud vee peal hoida, ehkki lubatud riigi toetused pole senini kohale jõudnud. Olukord on aga nii tema kui paljude teiste restorani omanike jaoks kriitiline. Sest enne pandeemiat ning ka esimesel koroonasuvel, kus haigusnäitajad Soomes olid üpris head ning piiranguid vähe teenitud raha hakkab restoranide arvelt otsa saama. Hädasti on vaja võimalust juurde teenida, seda enam, et restorani alal tuleb kasum raskelt ja aeglaselt. Restorani omanikud saavad aru, et pandeemiat on vaja tõrjuda ning ilma piiranguteta seda teha ei saa. Tiia Tikka sõnul häirib restorani omanik eeskätt, et valitsus on astunud kärsituid läbimõtlematuid samme. Nad oleksid võinud natukenegi pikema ajaga ette teatada. Selline plähmerdamine on olnud kõige hullem. See oleks olnud igati vastuvõetav kõigile restorani omanikele. Kui restoranid oleks pandud kasvõi kinni kolmenädalase etteteatamisajaga ja selle eest oleks makstud mõistlikku kompensatsiooni. Aga see, et ette teatatakse kõigest paar päeva või isegi tundi tehakse plähmerdavaid otsuseid ilma teadusliku põhjenduseta. See on tõesti kurb. Soome panga ökonomisti Aino Silvo sõnul kannatavad külalislahkustööstus, aga ka meelelahutus, tööstus ja kultuuriala pandeemia majandus mõjude all. Rängalt. Neil on endiselt pikk aeg taastumiseni ja läheb aega, enne kui tarbijad julgevad neid teenuseid uuesti tarbima hakata, isegi kui piirangud kõrvaldatakse. Tervise ja heaolu ameti hinnangul võib restorane praeguse kella kuue asemel lahti hoida ka kella üheksani. Isegi piirkondades, kus nakatumisnäitajad on tõusuteel. Vastavat otsust võib oodata juba järgmisel nädalal. Peamiselt alkoholimüügiga tegelevate baarideni võivad leevendused jõuda mõnevõrra hiljem. Praegused ranged piirangud peaks aga nendegi jaoks otsa saama. Rahvusringhäälingu raadio uudistele Arni Alandi Helsingi.", "role": "user" }, { "content": "Helsingi külalislahkustööstus on hädas rangete koroonapiirangutega, kümned restoranid on läinud pankrotti või on nende tegevus lõpetatud, ülejäänud töötavad kriitilisel piiril. Restoraniomanike sõnul kulub ka firmade püsimajäämise korral aastaid, et koroonapandeemia tekitatud kahjum tasa teenida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringus võrreldi vastsündinute perest eraldamise kohtuotsuseid kaheksas riigis Eestis, Soomes, Norras, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Iirimaal ja Hispaanias. Lapsi eraldati analüüsi põhjal perest mitmel põhjusel, räägib uurimisrühma juht. Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor Katre Luhamaa. See uuring on tehtud kohtuotsuste pinnalt, ehk siis me sõltume sellest, mida kohtunik on otsustanud kohtuotsusesse kirjutada ja võib-olla et näiteks sellel Eesti emal oli nii alkoholism, oli nii vaimse tervise probleemid, olid nii vägivald mis iganes teemat, aga et kohtunik otsustas sellest kirja panna kohtuotsuses ainult kaks asja. Samuti selgus, et laps võidakse ära võtta aga juhul, kui vanemal on madal intellekt või õpiraskused, mistõttu tekib riigil kahtlusi, kas vanem suudab vastsündinuga hakkama saada. Eestis nimetati seda lapse eraldamise põhjusena kolmandikul juhtudest. Lapsel võis olla ka füüsiline erivajadus, millega tema vanemad riigi hinnangul toime ei tule. Nii Eestis kui ka mujal kerkis esile probleem, et asendushooldusel olnud lapsed on justkui nõiaringis. Kuna neil pole lapseeas vanemliku eeskuju olnud, on oht, et just nemad satuvad olukorda, kus riik otsustab nende vanema õigused ära võtta. Riigid pakuvad sellistel juhtudel nelja tüüpi teenuseid, mis võivad olla üldised või mõeldud just lapsele, vanematele või mõlemale. Just viimasest jääb Luhamaa sõnul Eestis vajaka. Üks grupp siis, mida Eestis on väga vähe, aga mis on näiteks Põhjamaades väga levinud on selline vanema lapse teenus ehk siis, et vastsündinu paigutatakse koos emaga riigi hoole alla. Riik toetab seda ema, seal õpetab vanemlikke oskuseid ja teisalt riik ka jälgib seda ema seal ja kontrollib, et, et kas saab hakkama. Lisaks rõhutas Luhamaa, et hooldusõigusega seotud probleemide lahendamisel on oluline lapsevanemate enda koostöövalmidus. Kas vanemad teevad koostööd sotsiaaltöötajatega nendega, kes üritavad neid aidata või mitte, see on oluline ja see on oluline kõigis riikides ja see on ikkagi väga selge indikaator, et kui vanem ei tee koostööd, kui vanem ei pea kokkulepetest kinni, siis on väga suur tõenäosus, et laps sealt perest eraldatakse.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline teadusuuring analüüsis kohtuotsuseid, mille alusel eraldatakse vastsündinud lapsed nende vanematest. Eestis tehti seda peamiselt alkoholismi ja uimastite tarbimise tõttu. Seevastu kui näiteks Norras on üheks peamiseks põhjuseks lapsevanemate vaimne tervis. Novaatori toimetaja Juhan Hellerma; Tartu Ülikooli Euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse lektor Katre Luhamaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabariigi valimiskomisjon juhtis oma eilses kirjas ministrite ja riigikogu tähelepanu asjaolule, et valimiste ja rahvahääletuse samaaegse toimumisega kaasneb rida probleeme. Komisjoni valimisteenistuse juht Aarne Koitmäe. Rahvahääletusel ja kohalikel valimistel on erinev nii hääletamisõigus, mis tähendab valjaskond on erinev. Rahvahääletusel saavad hääletada ainult kodanikud ja alates 18 10.-st eluaastast kohalikel valimistel valjaskond oluliselt laiem, seal on ka mitte mittekodanikud. Et noh, sellest tuleb ka siis vastavalt teavitada valijaid. Erinev on ka jaoskonnakomisjonide liikmete moodustamise kord, et see võib tuua ka vajaduse, et kui on vaja kahte komisjoni inimesi, siis on vaja leida neid juurde. Ja see ei pruugi alati ka nii lihtne olla. Lisaks organisatoorsetele ja finantsküsimustele puudub koalitsioonileppes sätestatud sammude elluviimiseks vajalik seadusandlus. Koalitsiooni esindajatest koosnev grupp on küll koos käinud, kuid mingite praktiliste tulemuste ni seni jõutud ei ole, ütleb Keskerakonna esindaja Andrei Korobeinik. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder nendib sedasama. Kõik vajalikud ettevalmistused täna küll veel tehtud ei ole, nii et need muudatused, mis puudutavad seadusandlust, tuleb siis sügisperioodil läbi arutada ja vastu võtta, seni ühtegi seadusandliku algatuse selles suunas veel tehtud ei ole. Ja samamoodi rahaline kate võimalikele kulutustele tuleb leida. Noh, see ka kindlasti leitakse, see ei ole kohutavalt suur, aga loomulikult vajalik kate järgmise aasta eelarves selleks ka siis ette nähakse. Aega ei ole üldse palju, sest kohalikud valimised toimuvad järgmise aasta seitsmeteistkümnendal oktoobril ja hea seadusandliku tava näeb ette, et vastav seadus, kus peaks olema vähemalt aasta enne seda vastu võetud riigikogu sügisistungjärk, alustab 14. septembril. Korobeinik kinnitab, et koalitsiooni töörühm on valmis ka suvel intensiivselt töötama mandaatide arvu ühtlustamise osas. Valimisringkondades riigikogu valimistel ja valijameeste arvu määramisel presidendivalimistel koalitsioonis üksmeelt ei ole. Saab näha, kas siin jõutakse kokkuleppele.", "role": "user" }, { "content": "Kohalike valimisteni on jäänud aasta ja neli kuud. Vastavalt koalitsioonileppele peab samal päeval toimuma rahvahääletus abielu kui mehe ja naise liidu sätestamisest. Viimane aeg on valmistuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUut riigikaitse arengukava koostades võeti aluseks, et riigikaitsele kulutatakse ka edaspidi vähemalt kaks protsenti SKT-st. Arengukava tutvustades avaldas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lootust, et kaks protsenti pole lagi, vaid siiski või põrand, millele riigieelarve koostajad aasta-aastalt juurde panevad. Kaitseväe juhataja asetäitja Veiko Vello Palm märkis, et reservväe arendamisel pole olulised ainult investeeringud. Reservväelased peavad muutuma motiveeritumateks, leiab palm. Ta tõi näiteks plaani kompenseerida ajateenistusse tulevate noorte juhiload ning parandada reservväelaste kehaliste ettevalmistust. Maa kaitset jälle soovitakse senisest veel enam võitlejate kodukohaga siduda. Ilma rahata siiski ei saa. Arengukava järgi kulub järgmise 10 aasta jooksul meie sõjalisele kaitsele üle kaheksa miljardi euro. Kõige nii-öelda silmaga nähtavam muutus ootab ees teist brigaadi. Kui praegu varjab veoautodel liikuva brigaadi võitlejaid present, siis hiljemalt 10 aasta pärast peaks nad sarnaselt esimesele brigaadile soomukitega liikuma. Sisuliselt tähendab see, et brigaadile saab anda senisest palju aktiivsemaid ülesandeid. Ühelt poolt on võitleja paremini kaitstud, teiselt poolt kannavad soomukid suuremat tulejõudu, kusjuures teisele brigaadile plaanitakse soetada ka liikursuurtükid, millega esimene brigaad juba mõnda aega harjutanud on. Praegused 122 millimeetrise suurtükid, mida veoautode järel veetakse, arvatakse relvastusest välja. Kui Korea liikur suurtükid saadavad mürsu 30 kuni 40 kilomeetri kaugusele, siis relvad, mida äsja kuulsite, ulatuvad veel vähemalt 10 korda kaugemale. Veiko Vello. Palm. Mitmik raketi heite süsteem võimaldab meil luua hoopis teistsuguseid võimalus Eesti riigi kaitsmiseks võimaldab mõjutada vastast sügavamalt ja veel kord peatada juba teatud vastase ründe operatsioonid Eesti vastu eos ja just selle jaoks me vajame hästi palju ühenduvust ja koostööd liitlastega, et saada liitlaste sensorite pilt Endale, mille põhjal neid raketisüsteeme kasutada. Ka laevatõrjeraketid, mille ostmiseks on Eesti lepingu juba sõlminud, küündivad pea 300 kilomeetri kaugusele. 10 aasta tegevuskavas on plaan ka selle kohta, kuidas arendatakse õhutõrjevõimekust veel kord Veiko Vello. Palm. Me loome õhutõrje juhtimissüsteemi veelgi parema ja me loome sensorite ehk radarite võrgu, ehk kuigi meie järgmise 10 aasta jooksul praeguste kavade järgi keskmaa õhutõrjerakette ei ole hankimas, siis meil on võimekus nende investeeringute, nende arengutega kunagi tulevikus neid keskmaa õhutõrjeraketisüsteeme ka hankida.", "role": "user" }, { "content": "Hiljemalt kümne aasta pärast ulatuvad meie relvad enam kui kolmesaja kilomeetri taha, ning teise brigaadi sõdurid sõidavad sarnaselt oma Põhja-Eesti ametivendadele soomukitel. Keskmaa õhutõrjet me selle ajaga veel valmis ei pruugi saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIisraeli kaitsejõudude juhile Beni Ganzi antud aeg sai läbi läinud keskööl kantsi sinivalge koalitsioon sai septembris valimistel Knessetis 33 kohta Benjamin Netanyahu Likudi partei 32 kohta. Ometi palus president rivlin just Netanyahu valitsus moodustada valitsemiseks vajalik enamus parlamendis on 61 kohta. Netanyahul ei õnnestunud koalitsiooni kokku saada ja oktoobris pöördus president sama palve ga kantsi poole. Ka Kants ei saanud sellega hakkama. Ühtsusvalitsuse moodustamise läbirääkimised olid juba varem mitu korda läbi kukkunud, kuna Netanyahu nõudis selle juhi kohta endale. Iisraelis algas pärast seda, kui Beni gans ei suutnud valitsust kokku panna 21 päevane periood mille jooksul võib iga partei, kes usub, et tema selja taha võiks tulla 61 kohaline enamus valitsuse moodustada. Arvestades aga asjaolu, et kaks suuremat parteid välistasid ühtsusvalitsuse, on selline asjade käik äärmiselt ebatõenäoline. Kõikide pilgud on nüüd pööratud Netanyahu poole. Netanyahu on Iisraeli ajaloos kõige kauem võimul olnud peaminister aga talle võidakse kohe esitada korruptsiooni süüdistus. Mõistagi eitab ta mistahes korruptsiooni. Kui süüdistus esitatakse 21 päeva jooksul, on temaga kõik läbi. Kui Iisraelis tõepoolest valimised tulevad, aitab Netanyahu kõvasti USA hiljutine otsus, et ei pea Iisraeli asundusi lääne-kaldal ebaseaduslik. Eks Netanyahu on kaua aega toetunud parempoolsele liikumise, kes pooldab asundusi ja teeb tõenäoliselt Lääne -kalda maat tõkide, kaasa arvatud Jordani jõe oru annekteerimise oma kampaania lubaduseks. Samuti püüab ta rõhutada ilmselt oma lähedasi suhteid USA presidendi Donald Trumpiga. Mitte keegi ei taha kolmandaid valimisi aasta jooksul. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et need ei lahenda ei poliitilist ummikut ega too võimu tasakaalu muudatusi. Isegi kui Kansi partei peaks uuesti võitma, siis, kui ta ei suuda moodustada valitsust praegu vaevalt et ta seda pärast uusi valimisi suudab.", "role": "user" }, { "content": "Senine peaminister Benjamin Netanyahu ega riigi kaitsejõudude juht Benny Ganz ei suutnud koalitsiooni kokku panna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõrumaal Läti piiriga piirnevas Rõuge vallas on üle 10 ettevõtte, kus töötab Läti tööjõud. Kui enamus ettevõtetes jääb tööliste arv viie piiresse, siis saru lauavabriku 154-st töötajast on 95 töölist Lätist. Lauavabriku juhatuse liige Tarmo Vainola ütleb, et enam kui poolte töötajate piiri taha kinni jäämine on pannud ettevõtte keerulisse olukorda. Vainola jätkab. Me oleme vähendanud oma tootmisvõimsust praktiliselt poole võrra. Me peame seda natukene veel korrigeerima, kuna esimesed prognoosid olid võib-olla isegi liiga optimistlikud. Mõned kilomeetrid eemal asuvas aktsiaselts lõunapiimas, kus toodetakse mahedat toorpiima, on aga piima pakendamine kui ka kaugematesse linnadesse laiali vedu sootuks seiskunud, jätkab Lõunapiim. Osaühing juhatuse esimees Meelis Mõttus. Piimapakendusmasin seisab sellepärast, et anta ja jaanis olid meil kõige suuremad spetsialistid nii kiiresti kuskilt ühtegi inimest, kes sellistele nõuetele vastab. Siit praegust hetkel ei leia. Läti tööjõu küsimus puudutab ka mitmeid ettevõtteid Tartumaal hetkel on ettevõtted rohelise tule ootel, et töölised saaks taas tööle tulla. Samas seisavad aga piiriäärsed ettevõtted koheselt silmitsi uue probleemiga, nimelt APe piiripunkt, kus töölised on harjunud üle käima, on suletud ja seda lahti ei tehta. Valga ja Murati piiriületuspunktid on küll avatud, aga sealt tööle jõudmine tähendaks näiteks aru lauavabriku töölistele enam kui 160 kilomeetri mahasõitmist edasi räägib Tarmo Vainola. Meie kauplesime Murati piiripunkti, mis jääb siit siis, see on umbes 80 kilomeetri kaugusel, see on muidugi töölistele karm käia, selline maa päevas edasi-tagasi 160 kilomeetrit sõita, peab midagi välja mõtlema, panna mingi buss käima või midagi ja täpselt nii ja niimoodi tulebki töölistel vastu tulla, muud varianti meil ei ole. Meelis Mõttus lõunapiimast Kui praegu on nad nende kodu on siit 10 kilomeetri kaugusel, siis nad peavad muret või Valga kaudu ühtepidi 100, teistpidi on natukene rohkem. Võib-olla me kannatame ära, et siis neli nädalat me ei müü. Raadiouudistele Mõniste, st Mirjam Mõttus", "role": "user" }, { "content": "Kuigi kõik Läti kodanikud võivad alates reedest liikuda töö tegemise eesmärgil Eestisse ja tagasi, tähendab piiride sulgemine paljudele töölistele tööle saamisel senisest oluliselt pikemat teekonda. Ettevõtted kaaluvad nii eritranspordi käima panemist, aga ka Läti tööliste abikätest mõneks ajaks loobumist.", "role": "assistant" } ]