messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus ise on oma siiani tehtud tööga rahul ja leiab, et ka sõlmitud koalitsioonileppe täitmisega on normaalselt toime tuldud. Opositsiooni kuuluv Isamaaliit analüüsis aga täna valitsuse tegevust ja leidis, et Siim Kallase valitsus ei ole riigimehelik, vaid populistlik, kinnitas Isamaaliidu saadikurühma pressinõunik Sirje Kiin. Ei tehta riigile vajalikke otsuseid, vaid tegeldakse valimisteks valmistumisega. Kõige rohkem teeb meile muret, et kõrgharidusreformi jaoks ette valmistatud rida seaduseelnõusid, mida viiendaks maiks haridusminister pidi olema seadustena ette valmistatud, ei ole tehtud, mistõttu kõrgharidusreform on praktiliselt toppama jäänud ja samuti on küllalt suur mahajäämus justiitsministeeriumi valdkonnas ja euro integratsiooni seaduseelnõu valdkonnas. Samuti heidetakse ette, et 15-st maikuuks antud lubadusest on täielikult täidetud vaid kaks, suveaeg on kehtestatud ja kohalikud omavalitsused on sunderakonnastatud. Üle 10 on aga täitmata. Peaminister Siim Kallas tähtaegade edasilükkumises probleemi ei näinud. Noh, nagu ikka ühel hetkel planeeritakse ja siis leitakse, et tuleb natuke teistmoodi seda asja teha ja siis see võtab aega maha plaani täitmises, kui sellises ma ei näe nagu suuri probleeme. Sirje Kiin ei olnud peaministriga nõus. No kui oleks tegemist mõne üksiku seaduseelnõu edasilükkumisega, siis ei oleks tõesti põhjust norida, sest ikka poliitiline protsess nõuab oma aja. Aga kui ikka 15. mai alguseks välja antud lubadusest on ainult paar tükki täidetud ja üle 10 täitmata, siis ei saa küll öelda, et valitsus ise ennast tõsiselt võtab. Samas tunnistas Kallas, et valitsuse kõige tõsisem küsimus on Euroopa Liiduga seotud ettevalmistused. Asi võiks palju parem olla, mina valitsuse poolelt võin muidugi võrdlused tuua eelmiste aastatega ja muude perioodide, kus alati on kevadel niisugune vahepealne auk olnud ja siis on jälle hakanud nagu kiiremini asi liikuma. Aga olukord on selles mõttes keerulisem, et me peame juunikuuks näitama ette, mis me oleme teinud, kui me tavaliselt oleme seda võinud teha isegi septembris veel, et see on üks suur kompleks, kus opositsioon kindlasti ütleb, et noh, valitsus ei ole nagu hakkama saanud ja ei olegi tahtnud midagi teha, eks ole, mis ilmselt ei ole tõsi. Aga probleem on muidugi olemas. Isamaaliit nimetas valitsust koguni pumbameeste valitsuses, kes on keskendunud oma kasu pumpamisele. Lähedaste inimeste sokutamine kõikvõimalikele ametikohtadele on sellest saanud nagu võimukindlustamise, pump ja omamoodi ka maksumaksja raha. Laialijagamise pumbaks on kujunenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusel sai täis 100 päeva. Isamaaliit tegi kriitikavaba päeva lõppedes kohe avalduse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme siin rongis, mis sõidab balti jaamast välja. Raimond Kaljulaid, täna peaks olema ju esimene volikogu istung, miks sotsiaaldemokraadid nüüd äraleota? Me lähme tegelikult nõmmele, me soovime tutvustada meie fantastilist suurepärast meeskonda, meie nimetada on Nõmme linnaosa vanem härra Lauri Paeveejärgi, Joosep Vimm hakkab tegelema ettevõtlusküsimustega. Koalitsioonilepingus on kirjas, et rajame filmilinnaku kultuurkapitali rahast, selle rajamist aidatakse rahastada, paraku on ta sinna nimekirja lõppu jäetud. Siin tulebki alustada väga kiiret koostööd riigiga, et leida see lahendus, kuidas tuua ettepoole selle filmilinnaku rajamine. Madle lipus asub tegelema linnaplaneerimise valdkonnaga, oluline ongi see, et kõigepealt need suurem pilt paika rääkida. Mulle tundub, et paljudes kohtades tegelikult Tallinnas ongi see läbi rääkimata. Ja see on see koht, mis põhjustab nii-öelda rahulolematust, selget süsteemi ja loogikat peabki sinna looma minema. Kaarel Oja asub siis tegelema kultuurivaldkonnaga. Linn on olnud seni seisukohal, et sinna, kuhu riigikogu raha lubas, et sinna seda Estonia kontserdisaali laiendust ei saa tulla. Kõik need ehituskeelu küsimused on ju päris, et tuleb lahendada, kui ma saan selles osas kuidagi kaasa aidata, siis loomulikult. Ja Natali mets, kes asub siis tegelema öisel ajal linnas toimuva temaatikaga me ei tohi teda öölinnapeaks nimetada, kui, siis ainult öösiti ja väga vaiksel häälel. Mida me selle balti jaama ümbruse ja telliskiviga teeme selle mäsuga, mis seal iga suvi toimub? Ettevõtjad suhtuvadki väga erinevalt, osad pingutavad rohkem, teised erinevatel põhjustel, võib-olla natukene vähem siis selline kokkulepitud tegevuskava ja selle rakendamine on midagi, mida nüüd on vaja tegema hakata. Ja Jevgeni Ossinovski on siis meie kandidaat linnavolikogu esimehe kohale. Me oleme üle pika aja Tallinnas nägemas koalitsioonivalitsus, loomulikult see on, ütleme olukord, mis nõuab meie poolt väga kiiret õppimist, väga tõhusat tööd ja ma usun, et minu poliitiline kogemus selles kontekstis võiks meie meeskonnale kasuks tulla. Nii palju siis sotsidest, aga Keskerakond oma meeskonna tutvustamiseks suurt rongisõitu ka ei korraldanud. Uudiseid ongi vähem. Abilinnapeadena jätkavad Andrei Novikov transpordi ja linnavara valdkonnas Vadim Peloprovtsev hariduse ja spordi alal ja Petina Peškina sotsiaalja tervishoiuteemadel. Linnavalitsusest lahkuvad Aivar Riisalu ja Eha Võrk. Senise keskkonna ja kommunaalala abilinnapea Kalle Klandorfi koha võtab aga üle praegune Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet. Ma arvan, et 10 aasta pärast Tallinna pea tänav kui projekt, mille keskmes on siis Narva maantee, Pärnu maantee osade ja ka merepuiestee rekonstrueerimine jalakäija sõbralikumateks tänavateks, ma arvan, et see on tehtud selleks ajaks paari kolme aastaga, meil on kindlasti olemas arusaam, millisena peab see pea tänav kujunema. Lasnamäe uue linnaosa vanema nime Keskerakond veel öelda ei oska, aga abilinnapead ja linnaosa vanemad pannakse ametlikult paika niikuinii järgmisel linnavolikogu istungil. Täna valiti linnavolikogu esimees ja aseesimehed. Enne hääletuse algust võtsid sõna opositsioonierakondade esindajad ja EKRE fraktsiooni juht. Mart Kallas keskendus oma kõnes demokraatiale. Loodan, et me saaksime näiteks delegaadid natuke rohkem küsimiseks aega ja kui tekib umbusalduse moment, mis kindlasti siin tekib, et siis ka umbusaldatav, tuleks ise kohale ja saaksime talt küsimusi esitada. Selgus, et EKRE, Reformierakond, Eesti 200 ja Isamaa on leidnud ühise keele, seda vähemalt küsimuses, kes võiks olla Tallinna linnavolikogu esimees. Kristen Michal seadis kõigi nelja erakonna nimel üles isamaa. Lase Riina Solmani nime. Kes on siin volikogus korduvalt erinevaid keerulisi küsimusi lahendanud, lahendanud ka ministri rollis kiidusõnadest jääb väheseks, sealt ta üles. Raimond Kaljulaid esitas Jevgeni Ossinovski kandidatuuri ja 50 minutit hiljem teatas linnasekretär Priit Lello. Tulemused. Hääletamissedeli saanud linnavolikogu liikmete arv 71 vormi, kohaste hääletamissedelite arv 69 volikogu esimehe kandidaadile antud poolthäälte arv. Riina Solman 23 poolthäält. Jevgeni Ossinovski 46 poolthäält. Kahele volikogu aseesimehe kohale esitati keskerakondlane Kalle Klandorf, kes muidu töötas abilinnapeana ja reformierakondlane Kristen Michal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased tutvustasid oma kandidaate Tallinna uude linnavalitsusse. Linnavolikogu esimehe kohale esitasid sotsid Jevgeni Ossinovski, kes sel puhul Riigikogust lahkub. Sotside kampaaniat eest vedanud Raimond Kaljulaid jääb Riigikokku ja hakkab linnavolikogus sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhtima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister ütles riigikogu ees, et eelarve eesmärgiks on seljatada koroonakriis nii majanduses kui tervishoius. Järgmise aasta eelarvega püüdleme struktuurse eelarve tasakaalu poole, lähtudes majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seepärast tugineb 2021. aasta riigieelarve tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st. Puudujäägis. Järgmise aasta eelarve on kahe miljardi euroga miinuses ja selle miinuse põhjustavad Ratase sõnul investeeringud majanduse taastamiseks. Opositsiooni hinnangul pole aga kulutused läbi mõeldud ja liigne, sealhulgas laenuraha kulutamine, kestab liiga kaua. Reformierakonna juht Kaja Kallas. Valitsus kulutab nii, nagu homset ei tulekski. Riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt ja peab toimima jätkusuutlikult. Valitsus kiitleb sellega, et võetakse suures mahus laenu. Ühe Eesti inimese kohta imikust raugani suureneb laenukoormus 5000 eurot ainuüksi järgmisel aastal. Aga mis me selle eest vastu saame, kus on investeeringud ühiskondlik arenguhüpe kus on need reformid, mis muudavad riiki efektiivsemaks? Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar kinnitas, et tegelikult koroonaga ei võidelda. 2021. aasta riigieelarve koostajad on teinud näo nagu viiruse teist lainet ei ole, ei käes ega tulemas. Eelarve ei paku paraku lahendusi, kuidas pandeemia ga tulemuslikult nüüd ja kohe võidelda ja meie inimeste tervist kaitsta. Uued haiglaruumid on muidugi vajalikud, aga need ei valmi lähinädalatel ja kõigepealt peaks ikkagi tegema kõik selleks, et see viirus ei viiks meid haiglasse. Saare sõnul ei leia eelarvest ei raha esimeste haiguspäevade hüvitamiseks ega maskide tasuta jagamiseks. Majandusanalüütikud ei kritiseeri mitte niivõrd järgmise aasta eelarve miinust ega laenu, vaid seda, et see suund jätkub ka järgnevatel aastatel. Nagu paljud teised, arvab ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm, et kriisi ajal peab laenu võtma, kuid majandus ei tohi kõrgemate kuludega ära harjuda. Juba järgmistel aastatel me näeme siin üle nelja protsendi majanduskasvu ja, ja 2022 on meil riskid kiireks inflatsiooni kasuks ja, ja ka palgakasv tugev. Et võib-olla mõistlikum vaadates neid üldnumbrid, on see, et natuke liiga aeglaselt vähendame valitsuse nominaalset eelarve positsiooni, et täna tuleks laenu võtta. Aga ütleme, 2022.-st võiks, võiks hakata hakata ikkagi selline liikumine liikumine tasakaalu suunas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas andis Riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve eelnõu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNapilt enne superteisipäeva otsustas kaks kandidaati oma presidendikampaania lõpetada. Nendeks olid endine Saut Pendi linnapea, Pit Budige ja senaator Am CloBusar. Ühtlasi teatasid mõlemad, et kavatsevad edaspidi toetada eelmise asepresidendi Joe Biden i kampaaniat. Joe Biden. Demokraadid peavad tegema tõsise otsuse revolutsiooni ja tulemuste vahel. Bideni jaoks on Budigii ja Globutsari loobumine hea uudis ka seetõttu, et see tähendab väiksemat konkurentsi demokraatide mõõdukamate valijate seas. Lisaks võitis ta just Lõuna-Carolina eelvalimised, mis on tema kampaaniale andnud uue tõuke, räägib endine imik, Lubusari toetaja Anthony Rohas. No idena. Ma hüppasin nüüd täielikult Bideni rongile. Ma kavatsen täna 100 protsenti Bideni poolt hääletada, tema eest ukselt uksele käia ja kampaaniat teha. Samas ei saa unustada, et superteisipäeval on esimest korda valimissedelil endise New Yorgi linnapea Michael Bloombergi nimi, kes võib Biden ilt teatud valijaid ära võtta. Blumberg on kampaanias kulutanud sadu miljoneid dollareid. Ma investeerin sellesse riiki, selle investeeringuga, eemaldan president trumpi valgest majast või vähemalt üritan kõigest väest. Superteisipäeval hääletavad teiste seas ka California ja Texase osariigi valijad, mis on oluline, sest sealt on võimalik võita kõige rohkem delegaate. Viimaste küsitluste järgi juhib mõlemas osariigis võimsalt senaator Berni Sanders, kes on endiselt esikandidaat ka üleriigiliselt, räägib Bernis Andrusi toetaja Tiina Serhio ja vallaarst live. Mul on palju õppelaenu ja minu vanuses, sest ma läksin ülikooli, hiljem on keeruline kuskile tööle saada. Esiteks ma olen vanem ja siis nad peavad maksma tervisekindlustuse eest ja nad ei taha seda teha. Bernie Sanders. Bernis Andersit üritatakse igatpidi takistada poliitiline eliit ühendab jõud ja üritab teha kõik, mis võimalik. Superteisipäeval jagatakse kokku üle 1300 delegaadi. Praegu on 60 delegaadiga liider Sanders, kuid demokraatide presidendikandidaadiks saamiseks peab see number jõudma vähemalt 1900-ni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s hääletavad 14 osariigi valijad oma lemmik demokraatide presidendikandidaadi poolt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul pidasid Toompeal nõu nii Keskerakonna kui ka Koonderakonna juhatus. Arutati valitsuskoalitsioonis osalemise võimalusi koalitsiooniga, on aga hetkel nii nagu kehvas abielus, et üks pool tahab väga ja iga hinna eest kooselu jätkata, teine osapool leiab selle absoluutselt võimatu olevat. Keskerakonna ja riigikogu keskfraktsiooni ühist pöördumist peaminister Tiit Vähile tutvustas riigikogu keskfraktsiooni esimees Rein Karemäe. Eesti Keskerakonna juhatus ja riigikogu keskfraktsioon arutasid oma 11. oktoobri ühiskoosolekul kujunenud poliitilist olukorda ja kinnitavad veel kord oma 10. oktoobri otsust, et Keskerakond on valmis jätkama valitsuskoalitsioonis. Keskerakonna juhatus tegi erakonna maakondade juhtidele ka ettepaneku kutsuda kokku Keskerakonna erakorraline kongress nädala pärast. See on 21. oktoobril. Ja veel ühte avaldust tutvustab Keskerakonna abiesimees Siiri Oviir. Keskerakonna maakondlike organisatsioonide esindus, erakonna juhatus ja keskfraktsioon arutasid 11. oktoobril Eesti vabariigis kujunenud poliitilist situatsiooni ja olukorda keskerakonnas. Edgar Savisaar teatas, et ta loobub Keskerakonna esimehe ja kõikidelt erakonna valitud ametikohtadelt. Sellega on Edgar Savisaar andnud omaenda tegevusele nõndanimetatud lindiskandaalis eetilise hinnangu. Kuni erakorralisel kongressil erakonna uue esimehe valimiseni täidab Keskerakonna esimehe kohuseid senine abiesimees Siiri Oviir. Kuivõrd Edgar Savisaar enam minister ei ole, siis arutas riigikogu juhatus täna Arvo Junti sõnul ka Savisaare saadiku staatuse seisu ja vastavalt seadusele otsustas taastada Edgar Savisaare saadiku staatuse. Kas eks siseminister ka tõepoolest riigikogusse tagasi läheb, sõltub Junti sõnul Savisaarest endast võimalikeks läbirääkimisteks koalitsioonipartneriga. Uue koalitsiooni leppe moodustamiseks koostas Keskerakonna juhatus oma delegatsiooni. Olgu see siinkohal lühidalt üles loetud. Siiri Oviir, Rein Karemäe, Tiit Made ja asendusliikmed Arvo Junti ning Hardo Aasmäe. Et Keskerakond on praegu ilma esimeheta, siis ongi see erakorralise kongressi otsustada. Esimees valitakse seal otsevalimise teel ja kandidaate saavad esitada ka kõik partei rea liikmed. Keskerakonnal on käes üsna kibedad päevad ja olukord oleks võinud olla teistsugune, kui Savisaar oleks varem tagasi astunud. Erakonna juhatuse liige Hardo Aasmäe oli ainus, kes seda veel mõni päev tagasi soovitas. Ta selgitab. Selline samm oleks olnud kõige parem lahendus keskerakonnale Edgar Savisaarele. Ja annaks uusi võimalusi praeguse tehtud poliitilise kriisi lahendamiseks. Ja võib öelda, et ma teatud mõttes lähtusin intuitsioonist. Kui ütleme Keskerakond, mõtleme Savisaar, kui ütleme Savisaar, mõtleme Keskerakond, antagu see paralleel läinud aegadega mulle andeks. Ent tänaselgi juhatuse koosolekul oli Andra Veidemanni sõnul jutuks Keskerakonna märgatav demokratiseerimine. Savisaar lahkub esimehe ja valitavatel ametikohtadel, kuid jääb erakonna liikmeks, kinnitas Andra Veidemann. Nüüd aga selle nõndanimetatud abielu teine pool, kes leiab, et kooselu pole enam kuidagi võimalik. Koonderakonna aseesimees Endel Lippmaa. Me oleme otsustanud igal juhul lõpetada koalitsioonileppe Keskerakonnaga, järelikult ei tule mitte kõne allagi mingisugune ühes valitsuses olemine. Nii et mitte mingisugust koostööd mitte mingisugust ühist valitsust Keskerakonnaga ei teki, ei tule, meie sellises ei osale. Koonderakonna ja Maarahva ühenduse valimisliidu seisu selgitab Koonderakonna juhatuse liige Vahur Klaase. Ei ole midagi juhtunud, valimisliiduga Koonderakond ja Maarahva ühendus 41 saadikut on monoliitsed ja seal tõenäoliselt mitte mingisuguseid suuri muudatusi ette näha ei ole. See on jõud, millega peab arvestama, see on, ma tuletan meelde valimistel võitnud jõud ja ma loodan, et see on ka eeldus, et me suudame uues koalitsioonis küllaltki häid kokkuleppeid teha ja minu isiklikuks huviks ja ma arvan, kõigi eestimaalaste huviks oleks see, et meil õnnestuks moodustada. Nimetagem siis niimoodi Eesti kõigi aegade kõige parem valitsus. Ja selle valimisliidu teine pool maaliidu ühenduse seisukohti selgitab esimees Arvo Sirendi. Me oleme koonderakond, tegutseme täiesti ühiselt, sest me oleme üks valimisliit ja me ei lahuta seda praegu tükkideks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskriis ja lindiskandaal 1995. a sügis. Keskerakonna ja Koonderakonna juhatuste nõupidamised.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsuse pressinõunik Priit Põiklik valitsuse kabinetiistungil langetati täna põhimõtteline otsus ühe ettepaneku osas ja ettepanek on, missugune. Jõuti põhimõttelisele seisukohale, et, et kui Eesti televisioon hakkab oma võlgu regulaarselt tasuma, siis eelkõige ringhäälingu saatekeskuse ees, kes saateid edastab, on võimalik, et valitsus eraldab siis oma reservfondist ETV-le töötajate koondamistasude väljamaksmiseks kuus miljonit ja samuti leiti nõupidamisel, et tehakse ringhäälingunõukogule soovitus moodustada siis töögrupp mis kaaluks läbi Eesti televisiooni ja Eesti raadio ühendamise võimalused üheks majandusüksuseks ja võimalikult ka juba järgmise aasta eelarves Eesti raadio ja Eesti televisiooni finantseerimise siis ühelt kulu reaalselt. Et on keegi mingeid arvutusi teinud, kui suurt efekti või majanduslikku kasu see kokkuliitmine siis annaks? Loomulikult on kalkulatsioone tehtud ja ega valitsus ei saagi muud moodi ringhäälingunõukogule neid soovitusi jagada kui selleks ei ole konkreetseid põhjendusi ja arvutusi. Samas ei saa see olla mingi valitsuse otsus, see ei oleks kooskõlas seadusega, vaid see on eelkõige soovitus ja, ja ringhäälingunõukogu peab siis seda nüüd tõsiselt kaaluma. Kui nüüd see moodustatav töögrupp ikkagi jõuab niisugusele tulemusele, et kokkuliitmist ei ole vaja teha, et see ei anna olulist tulu, mis saab siis? No siis liitmist ei tule see töögrupp moodustatigi selle eesmärgiga, et kõik need poolt ja vastuargumendid läbi kaaluda ja on selge, et, et praegune Eesti televisiooni finantsolukord, mis on tõesti pehmelt öeldes katastroofiline, vajas lahendamist. Aga iseenesest, Eesti televisiooni Eesti raadio ühendamine minu arvates küll ei saa toimuda ühe või teise arvelt, nii et seda ei maksa karta, et nüüd Eesti televisiooni niisugune pankrotieelne seisund peaks maksma kuidagi Eesti raadiole kätte ja, ja tooma kahjusid. Ringhäälingunõukogu esimees Tiit Sinissaar valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati täna teha ettepanek Eesti Televisioon ja Eesti Raadio taas jälle kenasti ühe mütsi alla viia. Kas ringhäälingu nõukogu on täies koosseisus ka selle otsuse poolt? See ettepanek tehtigi ringhäälingunõukogule, et ta seda probleemi arutaks, tooks välja nii poolt kui vastu argumendid selle juures. Seal viibinud nõukogu liikmed Marju Lauristin ja mina küsisime, et kas see tähendab just tingimata sellist suunist tingimata kokku või võib ka otsustada, kui asjaolud seda nõuavad. Vastupidi, siis me saime positiivse vastuse ka sellele, nii et kõik oleneb sellest, missugused need arengustsenaariumid meil välja tulevad. Kõik plussid ja miinused tuleb väga hoolikalt läbi kaaluda. Kui palju anti selleks nüüd aega ja kes sellesse töögruppi hakkab kuuluma? No selle töögrupi moodustamine on ringhäälingunõukogu enda asi ja ma arvan niimoodi, et peale nõukogu liikmete, kes selles kindlasti kõik osalevad, tuleb meil kaasata lihtsalt teatud hulk eksperte, sest tegemist on valdkonnaga, kus ei saa teha selliseid otsuseid. Tundub pealtpoolt, et on väga hea, siis kohe teeme ära, vaid on tarvis asju tunda ka natukene seestpoolt ja õnneks on meil olemas ju kogemused Euroopast võtta, nii siitpoolt, kus on need organisatsioonid koosnevad näiteks Soomes või Inglismaal ja seal, kus nad on lahus. No ma loodan, et enne ei otsustata ära mingit kokkuliitmist ega ühinemist, kui ei ole tehtud tõesti väga põhjalik ka majanduslike arvutusi, et kui suurt kasu see ikkagi annab, ma ei usu ja ma ei arva, et neid oleks tänini veel tehtud. Ei Tenin ei olegi tehtud, sellepärast ma räägingi, et neid ei saa teha emotsionaalselt ja ma olen kasutanud viimasel ajal sellist kujundit, et kui müügimehelikult arvatakse, et üks pluss üks võrdub üks mõnikord siis organisatsioonide liitmisel, kui seatakse eesmärgiks, et kulumise mõttes üks pluss üks võrduks 1,9, et natuke säästa, siis praktikas kipub välja tulema hoopis tükkis. 2,1. Kulud lähevad veel suuremaks, nii et tõepoolest need kõik tuleb väga täpselt läbi arutada poolt ja vastu argumendid. Kas see võib tähendada ka Eesti raadiole teatud finantsilist kadu? Praegusel juhul see ei tähenda nüüd küll Eesti raadiole antud hetkel mingit finantsilist kadu, sest see kuus miljonit krooni, kui me meenutame, siis aasta algusest saadik on räägitud kaheksa koma neljast miljonist kroonist koondamiskulude katteks. Praegu me räägime selle võimalikust kogupõlgamisest aasta lõpuks suurusjärgus 30 miljonit krooni. Nii et valitsus andis oma parima ja tegi reservfondi peaaegu tühjaks. See üksinda probleemi ei lahenda. Täna valitsus tegeles ka ringhäälingunõukogust pärit riigikogu liikmete seadusandliku algatuse ga. Ta selles sõnastuses küll heaks ei kiitnud, aga põhimõtteliselt on heaks kiidetud teine variant, kus ringhäälingunõukogu saab pöörduda otse valitsuse poole, kes siis algatab eelnõu, kui on tarvis laenu võtta, et refinantseerida need laenud ja siis leida optimaalne rahastamisskeem. No vähemasti saan ma siit selle kinnituse, et see 30 miljonit, mis Eesti televisioonil on üleüldse võlgu, et seda ei võeta ometigi mitte Eesti raadio eelarvest maha klõpsti. Ei seda ometigi mitte. Eesti televisiooni, Eesti Raadio eelarve võiks tuleval aastal olla juba nii-öelda ühe rea peal ehk ühe majandusüksuse all, kas ei ole natuke kiirustatud? Ei ole, sellest on juba palju räägitud ja sellega lihtsalt suurendatakse ringhäälingunõukogu rolli ja vastuseid. Et kui see on ühe rea all, siis on ringhäälingunõukogu see, kes peab siis otsustama, kui palju raha läheb ühele või kui palju teisele poole. Loomulikult suurendab see survet meile, aga noh, me oleme selleks surveks valmis, see on ringhäälingunõukogus juba otsustatud, et me toetame seda ettepanekut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse kabinetiistungil otsustati Eesti Televisioon ja Eesti Raadio ühendada. Anne Osvet päris kommentaare peaministri pressinõunik Priit Põiklikult ja Ringhäälingunõukogu esimehelt Tiit Sinissaarelt.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome ostab 64 uut hävituslennukit ja selleks on ette nähtud 10 miljardit eurot. Võrdluseks. Soome riigieelarve on ligikaudu 65 miljardit. Uute hävitajate ostmist toetavad üksmeelselt kõik Soome poliitilised jõud, sõltumata sellest, kes parajasti võimul on. Seniseid horneteid hakatakse välja vahetama aastal 2026. Uued hävitajad peavad vastu pidama aastani 2060. Peaminister Sanna Marin ütles, et hävitajatel on keskne roll Soome kaitsevõimes. Hävitajad tagavad Soome õhuruumi puutumatuse, kaitsevad ühiskonda õhurünnakute eest ning toetavad maa ja merejõudude võitlus võimet, ütles Soome peaminister. Soomes oli kaalumisel viis varianti. Ameeriklaste superhornet ja 35 eurooplaste rofiter. Prantslaste ja rootslaste saab kripen. Soomlastel olid kindlad kriteeriumid, hinnati lennukite sõjalist võimekust, hoolduskindlust kasutamisega kaasnevaid kulusid. Nõuetele vastasid kolm, F 35 Superhornet ja Kripen. Kõige tähtsamas testis ehk sooritusvõime võrdluses sai F 35 hinde 4,47. Sellest järgmine lennuk sai 3,81 punkti. Soome analüütikute sõnul on F 35 praegu kõige moodsam lennuk ja seda eelistavad kõik, kellel selleks vähegi raha on. Hiljuti on F 35 kasuks otsustanud siinses piirkonnas ka Norra ja Taani. Soomes on seoses hävitajate ostuga palju arutletud otsuse poliitilise poole üle, kas eelistatakse tihedamat koostööd ameeriklaste või lähima naabri Rootsiga. Hävitajahanke tulemustest rääkides rõhutati korduvalt, et poliitilised eelistused otsuse tegemisel rolli mänginud F 35 on suure sõjalise võimekusega radaritele peaaegu nähtamatu. Sellel on palju andureid, mille abil infot koguda. Kaitseminister Anti Kaikonen rõhutas, et Soome koostöö seniste partneritega jätkub kindlasti. Kõik partnerid on meile, head partnerid ka edaspidi, toonitas Soome kaitseminister. Rootsi kaitseminister Peter Hulkvist väljendas pettumust, et soomlased ei valinud gripenit, aga kinnitas, et Soome on sellele vaatamata ka edaspidi. Rootsi lähim kaitse ja julgeoleku poliitiline partner välispoliitika instituudi teadur Sharli Salonius. Paternok ütles, et see otsus ei vii Soomes lähemale NATOsse astumisele, küll aga suurendab koostööd näiteks Norra ja Taaniga, kus F 35 juba kasutusel on ning see mõjutab ka NATO-t. Võib-olla on NATO sunnitud tegema otsuse, kui palju infot liikmesriigid Norra ja Taani tohivad Soomega jagada, sest need lennukid suudavad koguda ja jagada uskumatult palju infot, märkis Salonius. Pasternak. Eesti suursaadik Soomes ja julgeolekupoliitika ekspert Sven Sakkov peab Soome otsust osta hävituslennuki F 35 loomulikuks arenguks. Kuna sõjaliselt liitumata riigina hoiab Soome väga tugevat kaitsevõimet ning valmisolekut NATO-ga vajadusel koostööd teha. Eesti puhul on väga kasulik see, kui meie sõprade lon ümberringi on kõige parem ja kõige moodsam relvastus ja varustus ja ka selline, mida Eesti ise endale kunagi lubada ei saa. Ka Eesti kaitseminister Kalle Laanet peab Soome otsust märgiliseks. Kui meie naabrid võimendavad oma kaitsevõimet ja kasvatavad oma kaitsevõimet, siis siis kindlasti heidutuse mõttes mõjutab ka meid positiivses mõttes, et, et on ka meil rohkem julgeolekut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimene F-35 peaks Soome jõudma 2025. aastal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa lennuohutusameti sõnul ei teavita paljud sõjalennukid oma lennuplaanidest, ei suhtle lennujuhtidega ning nende tuvastusseadmed on sageli välja lülitatud. Amet ei maini ülevaates riike nimelise, kuid uudisteagentuuri AFP ajakirjanikuga vestelnud lennuohutusallikate kohaselt peetakse silmas eelkõige Venemaa sõjalennukeid. Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul on vene sõjalennukid aktiivsemalt siis, kui NATO peab siinkandis sõjaväeõppusi. Kõige kõrgem, mis me nägime, oli ta ikkagi möödunud kevad-suvel eelmisel aastal 2014. Mai juuni. Siis kui Eestis oli alustatud õhuturvet käisid muud õppused, siis oli see vastuseks sellele NATO kõrgendatud kohalolekule või mitte, aga Venemaa tunduvalt tõstis oma lendude intensiivsus. Aga ei saa öelda, et igapäevaselt on nüüd väga intensiivne lennutegevus. Eesti lennuliiklusteenistuse aktsiaseltsi lennujuhtimise osakonna juhataja asetäitja Alver Ellen kinnitas, et Vene sõjalennukid tekitavad küll asjatut segadust, kuid ohtlikke olukordi pole Eesti õhuruumis õnneks tekkinud. Need juhtumid, millele, nagu siin on viidatud, tõenäoliselt ei ole toimunud Tallinna lennujuhtimiskeskuse poolt kontrollitud õhuruumi osas, sest nendele viidetele põhinedes ei saa küll öelda, et need oleksid nagu meiega kuidagipidi seotud olnud, ütleme siis nii, aga meil on ikkagi olemas protseduurid, üldjuhul probleeme ei ole. Need on sellised äärmuslikud olukorrad ikkagi sellisel kujul, nagu nad olid seal kirjeldatud. Lennureisijad võivad olla rahulikud, me tagame ikkagi ohutuse nii hästi, kui see on võimalik. Ja, ja üldjuhul meil on olemas adekvaatne informatsioon selle kohta, et keegi lendab selles piirkonnas veel. Kui me ei saa isegi seda oma naaberlennujuhtimisüksustelt, siis on selleks ka nii-öelda meil Eestis olemas õhusuveräänsuskeskus nii-öelda, kes siis ka informeerib meid vajadusel. Mõned päevad tagasi toimus intsident Läänemere lõunaosas, kus Venemaa hävitaja lähenes ohtlikult USA luurelennukile. Venemaa kaitseministeerium väitis, et ameeriklaste lennukil olid tuvastusseadmed välja lülitatud. Eesti õhuväe ülema kinnitusel ei vasta see Venemaa väide aga tõele. Transponder oli kindlasti sisse lülitatud, me teame seda täpselt. Jah, vene lennuk lendas talle lähedale, sest sellist agressiivset käitumist rahvusvaheliste vette kohal on näha. Eriti ohtlik on see muidugi suuremale lennukile lähedale lendamine suurem lennuk ei ole nii manööverdusvõimeline, et seal tekkis tõenäoliselt väga ohtlik olukord. Kas te saate kinnitada, et Nato lennukid ei lenda kunagi ilma, et neil transporterit sees ei oleks? Jah, ma saan seda kinnitada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Lennuohutusameti raportist selgus, et koostööst keelduvad sõjalennukid on üha suuremaks ohuks tsiviillennundusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõesti, me ennem kontrollisime ja minu teada kontrollis ka abilinnapea, et politsei ütles meile, et kõik asjad on kontrolli all, et nad kindlustavad valve. See lubadus oli tegelikult see, et kindlustatakse pidev valve ja esimene asi, mis ma hommikul tegin, kui ma sellest kuulda sain. Oli see, et ma helistasin peaministrile ja siseministrile, et kus teie valve siis oli ja mis minu suur üllatus oli tol hommikul see, et nemad kuulsid seda Euroopa pidustustel ja šampuse joomisel Kadriorus seda esimest korda mu telefonikõnest ja sellest tulenevalt ma siiski ütlen, et järgmine kord me oleme targemad ja me kindlasti tellime linna poolt täiendava valve. Võib-olla ma ütleks veel nii palju, et tõesti see puhastamine tegelikult ju viidi läbi õnnestunult, et see sai nagu korda ja teistpidi, noh pärast seda politsei käitus väga korrektselt ja tahutusi ja tegelikult mis oleks võinud nüüd sellesama emotsionaalse provokatsiooni najal tekkida ei tekkinud ja mõtlen, et me kõik peame tagantjärgi ikkagi tänulikud olema, et see kõik nii läks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Tõnis Paltsi kommentaar pronkssõduri juhtumile - politsei ei täitnud ootusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaalehe ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoja konks kursile esitati tänavu 16 kandidaati üheksast maakonnast. Aasta põllumehe tiitlile kandideeris teraviljakasvatajaid, piimatootjaid, lamba, hobuse ja kanakasvatajaid. Ent žürii valis aasta põllumehe tiitli saajaks hoopis Luunja vallas köögiviljade kasvatamisega tegeleva Raivo Külasepa, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik. Ma arvan, et Raivo Külasepa suur pluss on tema äärmine innovaatilisus, tema ettevõtlikkus uute tehnoloogiate rakendamisel ja see on tema tootmisest teinud ühe tõeliselt Euroopa mõistes kaasaegse. Konkurents oli tihe ja ma võin öelda seda, et kuna žürii hindas kõiki kandidaate erinevate kriteeriumite alusel ja pärast tegelikult mängis rolli suuresti aritmeetika, siis kolm esimest kandidaati olid väga tihedad üksteise kannul. Raivo Külasepp on energeetiku kõrgharidusega ja töötanud Luunja vallas juba 30 aastat. Kunagises sovhoosis elektriinsenerina alustanuna on ta tänaseks tõusnud Eesti-Soome ühisfirma Grüne Fe tegevjuhiks. Esimest korda läks aasta põllumehe tiitel ettevõttes, milles on väliskapitali osalus. Endise Anne aiandi baasil loodud Luunja kasvumajades toodetakse aastas värsket julki 2500 tonni, salateid ja maitserohelisi aga 8,5 miljonit tükki. Raivo Külasepp ütles, et tehnoloogia, mida ettevõtetes kasutatakse, on ka Euroopa mõistes väga esinduslik ja seetõttu ei pea häbenema ka saaginumbreid. Külasepp ütles tiitlit vastu võttes, et see on tunnustus kogu kollektiivile ja märk sellest, et Eesti aiandus on endiselt olemas millega ka Grüne Fe Raivo Külasepp arvates teisi kandidaate edestas. Võib olla see, et väga analoogsed meil ei ole, et täpselt sellisena aastaringselt köögiviljakasvatus ega Eestis rohkem eriti teisi ettevõtteid ei ole, kes suudaksid ka suurematele kettidele pakkuda ja eks võib-olla see mulje siis, mis jäi nendest meie töötajate tööst ja panusest, mis seal kohapeal oli, et ju siis see avaldas ka komisjonile muljet, ütleme, aiandustootja katmikaiandusega tegelev ettevõte on rasketes tingimustes, seepärast igasugused toetused meil puuduvad. Et selle eelarveperioodi prioriteet kuulub siis mikroettevõtjatele, aga loodame, et see 2014. algav uus eelarveperiood toob ka meie võrdsuse võib-olla siis meie õuele, sest ka meil on võimalik siis erinevaid investeeringutoetusi näiteks, et oma tootmist siis kaasajastada ja efektiivsemaks muuta, kasutada. Ja lõpetuseks, mis on aasta põllumehe enda lemmikpõllusaaduseks? No ma arvan, et eks nagu igale vanemalt küsida, siis kõik tema lapsed on ühtemoodi armsad, aga, aga iga asi omal ajal, aga ma arvan kindlasti kui kurk ja salateid laual on siis lihal ja leiva ka hoopis teine mäkk.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu konverentsisaalis kuulutati välja aasta põllumees 2012. Tänavu pälvis tiitli Raivo Külasepp Tartumaalt Luunja vallast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui täna nähakse täpselt ette mitu postkontorit, postkasti või muud sellist, peab asustusüksuse kohta olema, siis majandusministeeriumi välja saadetud ettepanekute kohaselt neid kohustusi enam ei oleks. Eesti post peaks lihtsalt tagama, et postiteenus on inimestele kättesaadav. Universaalne postiteenus ehk kirjade ja pakkide saatmine kõigile inimestele Eestis on Eesti postile kahjumlik. Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi ütles, et muudatus võimaldaks riigifirmal kahjumlikku tegevust vähem kahjulikumaks muuta näiteks sulgedes vähem kasutatavaid postkontoreid. Tegelikult see ülesanne nüüd ongi optimeerimises mis teeb kahjumlikuks postivõrgu, ongi sagedasti hoonete ülalpidamine, kõik küttekulud täna ju kasvavad meil ja samamoodi siis selle hoonete enda lahtiolek, eks ole, on suur kulu ja kui me vaatamegi väikest postkontorit, siis võib olla nii, et me peame teda lahti hoidma küll kaks tundi päevas, aga kulud on ju 24 tunni ulatuses ja noh, veelgi enam, eks ole, tegelikult teenus ei ole ju kättesaadav sellisel hetkel. Võimaliku postipunkti ja postkontorite sulgemist võiks tulevikus hakata asendama pakiautomaadid ja ka kaugemal elavate inimeste kulleriga kodus teenindamine. Mägi sõnul oleks kulleriteenus kliendile tasuta, sest kellegi juurde harva kuller saata on odavam kui postkontorit pidada. Kui meil on võimalik viia inimesele koju kätte, siis see kojukande hind sagedasti on odavam kui pidada 24 tundi hoonete kui sellist hoonete arvu me kas Eesti posti omanduses me näeme, et väheneb aga nii nagu ma ka ennem tõin, siis postiasutused ei kao, ehk tegelikult posti teenust hakkavad rohkem pakkuma meie partnerid kas kohalike omavalitsuste juures või siis kaubanduskeskuste juures. Uue määrusega võiks seega postkontoreid või teeninduspunkte asendada aina enam ka näiteks tanklas vallamajas või poes paiknev postipunkt postiautomaat või inimeste endi grupikast, kuhu saaks homniva jätta nii kirju kui ka pakke kõneleb Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi. Meil tegelikult puudus võimekus isegi viia pakiautomaate maapiirkonda, sest iga kord, kui me panime pakiautomaadi postkontoris töö vähenes, aga postkontor pidi töötama sellest hoolimata. Nii et meil oli väga raske teha teenust kättesaadavamaks, nii et me uue regulatsiooni ga ootame gi seda, et see teenus muutuks reaalselt inimestele kättesaadavamaks. Muudatus puudutas peamiselt maapiirkondi Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veiko Luhalaid ütles, et kuigi majandusministeerium on muudatusettepanekuid liidule tutvustanud, ei ole omavalitsused veel seisukohta kujundanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui määrus muutub, saab riiklik postifirma Eesti Post asuda optimeerima kahjumlikku postiäri, muu hulgas ka näiteks postkontoreid sulgedes.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUue enamusvalitsuse tegevuskava kuni järgmiste riigikogu valimisteni on tänaseks koos. Jäänud on veel erakondade volikogud, kes peavad ütlema otsustava sõna Eestit nõrgestava ebakindluse perioodi lõpetamiseks. Me ei lase riiki pankrotti, me üritame kulusid kärpida, nii et Eesti majanduse kasvu väljavaated ei kannataks. Ma kinnitan teile, et võtame kasutusele kõik meie käsutuses olevad vahendid, et leevendada majanduskriisi negatiivseid mõjusid Eesti inimestele. Me oleme kokku leppinud, et valitsus pensione ei kärbi. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna sõnul läheneti läbirääkimistel oluliselt kulude ja tulude stabiliseerimisele. Maksumuudatused on üks teema, mis täpsustus. Tulumaksutõusu ei ole, küll on, aga kaheprotsendiline käibemaksutõus on mõned aktsiisid, aga suuresti ikkagi oli kontsentreeritud sellele osale, et ei tõstetaks nii palju töötukindlustusmakset. Praegu on see kokkuleppe suurus 4,2. Meie jaoks oli kogu selle väga tulise vaidluse pea põhimõtteks ikkagi see tulude ja kulude tasakaalu viimine oleks võimalikult reaalne et sealt lasta välja õhku ja teiselt poolt, et see oleks selline pikemaajalisemate mõjudega, et me 2010. aasta eelarvet samamoodi pidasime silmas. Kui me seda vaatame, siis siis praegune nii-öelda ühisosa, mis, mis tulemused seal on, et see on selline maksimaalne, mis nii-öelda selle kolme osapoole vahel hetkel on saavutatav. Küll aga koguneb esmaspäeval meie volikogu, kus siis läheb alles väga tõsiseks aruteluks, nii et IRL langetab oma otsused esmaspäeval. Reformierakonna volikogu on juba täna rahvaliit, kelle volikogu tuleb kokku esmaspäeval, saab vastavalt kokkuleppele uues koalitsioonivalitsuses sise ja rahandusministri ning riigikogu aseesimehe koha. Rahvaliidu juhi Karel Rüütli kommentaar. Eks põhimure on ka meil jätkuvalt ikkagi eelarve tasakaalu küsimus ja, ja, ja see, et, et kas need kokkulepped, mis tänasel hetkel saavutati, kas need ka tegelikult realiseeruma hakkavad?",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioon on peaaegu koos.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates järgmisest aastast ei tohi Euroopa põllumehed kasutada putukamürkide, toimeaineid, imetoaati ja diaklopriidi. Eestis müüdi läinud aastal üle 30 tonni putukamürkide toimeaineid, Dimetuaat moodustas sellest 66 protsenti, diaklopriid üle 20 protsendi. Paljusid põllumehi teeb eriti murelikuks see, et sama tõhusaid alternatiivseid putukamürke praegu turul ei ole. Tartu Malerto talu pidav mahepõllumees Margo Mans berg usub, et midagi õudset muudatus meie põllumajandusele ei tähenda. Alati leidub mingisugune lahendus või alternatiiv nendele asjadele. Kui mahetootmine kunagi alustas, siis öeldi sellele ka ju, et sellel ei ole tulevikku ja sellega me jääme nälga ja nii edasi. Paraku on elu näidanud, et mahe põllumajanduse sammub vaikselt, aga kindlalt kogu aeg nagu selle poole, et see ongi nagu tuleviku põllumajanduse. Margo Mansberg tuletab meelde, et üha enam luuakse kahjurite tõrjeks ka looduslikke preparaate. Ta toob näiteks kapsakasvatuse, kus kahjuritega üsna palju tegemist on. Ja üks selline on bakter, preparaat, ehk siis on selline bakter nagu batsillust Turingentsis kapsaliblika vastne siis selle bakteri endale sisse sööb, siis see bakter hakkab tema sees nagu paljunema ja hävitab siis selle kapsaliblika vastu seal kolme-nelja päeva jooksul ära. Kõige olulisemaks peab Mansberg aga kahjuriputukate ennetamist. Ma olen ka käinud väga paljudes erinevates maades mahetalunike juures, kes ütlevad, et nad ei tea, mis on putukakahjustus. Nad oskavad seda kultuuri niimoodi kasvatada, et putukad ei leia seda põhjust, miks nad peaksid sellele põllule tulema. Margo Mansberg toob põllumeeste kõige levinuma veana esile üheülbalise külvi korra. Ta märgib, et ühel aastal kasvatatakse põllulapil teravilja, teisel rapsi ja kolmandal võib-olla hernest, aga sellest ei piisa. Maa harimise mõttes on need kultuurid ikkagi liiga sarnased. Tegelikult seal ei rakendu nii-öelda need külvikorra positiivsed mõjud, mis peaksid ka aitama tegelikult igasugu selliseid kahjurite ja haiguste probleeme nagu ennetada, et põllumajanduse tuure, mida me tarbime ja sööme, on tegelikult ju väga palju. Mansberg tõdeb, et säästev põllumajandus on tahes tahtmata kallim. Samas usub ta, et väga palju saab ära teha tarbija. Kui tarbija teeb oma otsuseid selle põhjal, et ainult kõige odavam toode on ka kõige parem, siis see sunnibki tegelikult põllumehi kogu aeg võimalikult madalat hinda saama, et, et oma kaubast lahti saada. Tegelikult oleme me ju sellises maailmasüsteemis, kus probleemiks on ju ületootmine ja, ja madal hind. Samas märgib Margo Mansberg, et isegi kui tooraine muutub säästlikuma kasvatamisega pisut kallimaks ei pruugi see tarbijate rahakoti pihta suurt hoopi anda. Ta toob näiteks, et kilogramm rukkist maksab umbes 10 senti ehk leivapätsi hinnast on tooraine osa üsna marginaalne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisest aastast ei tohi Euroopa põllumehed kasutada kaht putukamürkide toimeainet dimetoaati ja tiaklopriidi. Ehkki Euroopa komisjon keelas ära meie põllumeestele kõige olulisemad putukamürgid, ei tähenda see põllumajandusele veel midagi katastroofilist. Tartumaa mahetalu peremees Margo Mansberg ütleb, et palju saavad ära teha ka tarbijad, kui valivad poes kauba, mille tootmisel on keskkonda vähem koormatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee nädal jõuavad Tartu tänavatele talvepuhkuselt tagasi. Rattaringluse elektrirattad. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on teenus populaarne just suvel. Ka möödunud suvi oli kasutajaid sama palju kui üle-eelmisel suvel. Siis kui ratta sai veel laenutada tasuta. See aasta on ka laienemise plaanid. Kevadel on 12 uut parklat, mis on valmimas või juba valminud, et mis on hästi oluline märksõna on see, et rattaringluse parklad on nüüd ka traditsioonilistest linnapiiridest väljapoole laienenud. Nüüd kevadel on siis valmimas ka parklad, nii kõrvekülla kui ka luunjasse ja nii märjale kui Ilmatsallu. Balti keskkonnafoorumi säästva liikuvuse ekspert Aksel Part kiidab küll rattaringlust, kuid ütleb, et Tartus on mureks siiski taristu. Tegelikult ei saa ikka üldse rahul olla Tartus jalgrattasõitjana et sellist korralikku teistest liikumisviisidest nii jalakäijatest kui kui autodest eraldatud rattateid neid tegelikult eriti ei ole Tartus, et on küll plaanid neid teha, aga vaja oleks just linnas häid mugavaid ohutuid, ühendusi. Tamm kirjeldab, et see aasta valmib pikki vaksali tänavat kulgev jalgrattatee. Lisaks hakatakse ehitama teed ilmatsalusse. Uus vaksali, Riia liiklussõlm tuleb ka jalgrattasõbralikum. Tartu linna üldplaneeringus, mis suunati nüüd just eelmisel nädalal avalikule väljapanekule seal on välja pakutud siis uus rattateede võrgustiku lahendus. Me oleme seadnud sellise eesmärgi, et aastaks 2024 võiks olla 15 kilomeetri ulatuses kesklinna piirkonna rattateid välja ehitatud. Part ütleb, et plaan on hea, aga enne ei tasu uskuda, kui rida on eelarves kirjas. Veel on küsimus, kas linnavalitsus hakkab autoteed jalgratturitele ümber jagama. Ei tasuks seda liialt karta. Tartus 2018. aasta liikuvusuuring tõi välja, et tervelt 34 protsenti sooviksid sõita rattaga, kui oleksid head tingimused olemas ja ainult 13 protsenti sooviksid sõita autoga. Tamm kinnitab, et kirja pandud eesmärgid tuleb saavutada ka lõikudel, kus ruumi jääb kitsaks. Milline see tehniliselt täpselt olema saab, et kas ta on nüüd mingi olemasoleva mururiba arvelt, mis on siis kõnnitee ja sõidude vahel või on ta siis sõidutee ääres selle arvelt, et, et siis mingis ulatuses on võimalik hetkel autode kasutuses olevat pinda näha ette jalgrattaliiklus, eks, et et see tehniline lahendus sõltub nüüd konkreetsest lõigust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartlaste jalgrattalembust tõendab edukas rattaringlus. Siiski ei toeta Tartu taristu alati jalgrattaga liiklejat. Linnavalitsus plaanib muret lahendada järk-järgult.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinister Reiljan esitas peaminister Andrus Ansipile tagasiastumispalve kell 12 20, et võtta euroopalik vastutus seoses ministeeriumi haldusalasse kuuluva maa-ameti skandaaliga. Enne käesoleva avalduse kirjutamise olen algatanud keskkonnaministeeriumis kõik protsessid, et uurimisele kaasa aidata ja tõde välja selgitada. Ometi pole uurimine maatehingute ebaseaduslikkust veel kaugeltki tõestanud ja ka Reiljan ise on viidanud sellele, et uurimine on algusjärgus. Loomulikult arvan ma, et õigusriigis saab kedagi süüdi mõista ainult kohus. Paraku olen ma veendunud, et see uurimine ja see kohtumõistmine kestab tõepoolest väga pikka aega ja see tähendaks seda, et reaalselt viljakat tööd teha keskkonnaministrile ei ole võimalik. Jah, ja see ei käi kuidagi kokku ka euroopaliku poliitilise kultuuriga. Täna on raske kahtlustus langenud maaameti juhtkonna peale juhi peale, mis on mu valitsemisalas ja lasuunamine selgitab, kes on süüdi ja kas on süüdi, aga mina tegin avalduse peaministrile. Ta mõistis mu avaldust. Peaminister Andrus Ansip viis Reiljani tagasiastumispalve pärastlõunal president Arnold Rüütlile kinnitamiseks. Ansipi sõnul ministri lahkumine koalitsiooni püsimist ei mõjuta ning on loogiline, et sellise kaaluga uurimise puhul minister tagasi astub. Seega ei saa rääkida, nagu oleks Reiljan oma otsuse rutakalt teinud, arvas Ansip. Seda, mis uurimise käigus võib selguda või mitte selguda, seda tuleb küsida uurimist läbiviivalt kaitsepolitseilt ja vastavalt prokurörilt. Muidugi ei saa välistada. Inimene ei ole süüdi senikaua, kuni teda pole süüdi mõisteta. Peaminister aga kritiseeris seda, et toimunu kohta on endiselt liiga vähe informatsiooni ja see on kivi uurimisorganite kapsaaeda. Praegusel juhul me peame ainult oletama, sest uurimisorganid ei ole andnud avalikkusele piisavalt informatsiooni, kuid teatud elukogemus juba on ja see elukogemus ütleb seda, et kui inimestelt võetakse vabadus kuueks kuuks, siis peavad selleks olema väga kaalukad põhjused. Me võime oletada, et tegemist võib olla korruptsioonijuhtumiga. Kui on tegemist korruptsioonijuhtumiga, mis on seotud maavahetustehingutega, siis on ilmselge, et minister Villu Reiljan on need maavahetustehingud allkirjastanud. Ta pidi teadma, et tehingud on ühele osapoolele eriliselt kasulikud ja nad võimaldavad kellelgi seeläbi saada altkäemaksu. Valimised on aga tulemas ja nendeks valmistumist võivad kahtlustused või uurimine mõjutada, tunnistas Villu Reiljan. Erakonna juhi koha pealt tagasi astus, otsustab kongress. Ei tegele ennustamisega. Et mis siis ikka viis selleni, et pika aja jooksul on toimunud kahtluse kohaselt peened ebaseaduslikud maavahetuse tehingud kandmas ministri allkirja. Reiljan kinnitas ajakirjanikele taas, et endal ta süüd või hooletust ei näe ega tunne. Mul ei ole põhjust karta ja kinni, ma ei ole kõige väiksemat plaani minna. Teiseks, kui te arvate, et ma ei saa aru, millele ma alla kirjutan, siis ikkagi saan aru, see on meie poliitiline kurss võtta piirangutega ja, ja kaitsealased maad riigi omandisse. Olgu kuidas on, kuid rahvaliidu reitingule tuleb tagasiastumine kasuks, arvas Reiljan. Mis aga saab koalitsioonilepingu kohaselt rahvaliidule kuuluvast keskkonnaministri kohast, ühtki nime Villu Reiljan veel päeval nimetada ei soovinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Villu Reiljan astus tagasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaba lava Narva teatrikeskuse müügijuhi Rene Abramsoni sõnul tuleb vaba lava veebruaris välja mitme esietendusega ning märtsis toimuvad Narvas Peterburi teatrite päevad, mille õnnestumist segavad eeskätt koroonapassid. Ilma nendeta oleks publikut vähemalt kolmandiku võrra rohkem, jätkab Rene Abramson. Kui on võimalik Covid pass kaotada, siis see oleks meil väga abiks. Reaalsus on see, et eks meil on päris palju inimesi, kellel ei ole Covid passi ja kes ei saa tänu sellele teatris käia. Eks me kaotame selle pärast ikkagi publiku arvus. Seda on tunda. Narva iiri pubi omanik Märt Meesak toetab samuti koroonapasside kaotamist. Nagu me teame, siis ka juba vaktsineeritud inimesed nakatuvad, et praegu ühiskonda nagu lahku lüüa sellega ja ettevõtjatele see koorem peale panna, mis pole tegelikult üldse meie äritegevusega kuidagi seotud, et see tuleks küll ära lõpetada. Lisaks kannab Märt Meesak musta nimekirja veel ka meelelahutusasutustele kell 23 algava tegevuspiirangu. Tegelikult ei ole ka ju tõestatud, et peale kahtekümmet kolme nakatumine kuidagimoodi plahvatuslikult rohkem kasvab, aga ma arvan, et ükski selline piirang ei tohiks nagu harjumuseks saada, et kõik inimesed ootavad tavaellu tagasi naasmist ja inimesed on ju tegelikult ka vaktsineerinud selle eesmärgiga, et tavaelu tagasi tuleks, aga millegipärast kuidagi ei taha semele tagasi tulla. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Uta Kroonassafrei peab koolijuhina oluliseks seda, et õpilased võimalikult palju klassis õppida saaksid. Kohe kindlasti ma ootaksin seda, et lähikontaktsete õpilaste kojusaatmine lõpeks ära see, mis nagu ma aru saan, tegelikult ka tugevasti plaanis ongi, sest see ausalt öeldes ei anna eriti midagi ja tekitab väga keerulise olukorra haige koju ja lähikontaktne kooli me niikuinii testi me peaaegu pidevalt, me saame juba ukse peal need positiivsed kätte. Ma ei näe põhjust selle lähikontaktsete koju saatmisel, see rikub lihtsalt juba kolmas aasta noh, laste tulevikku. Õpilaste testimisega võiks aga Uta Gronassofrei hinnangul jätkata vähemalt koolivaheajani uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva soovitused valitsusele: Koroonapassid kaotada, baarid ööni lahti hoida ning lapsed kooli saata.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n750 miljardit on see mõistlik, see on väga suur summa. Kas see aitab, keskpank, ma saan aru, ostab selle raha eest riikide võlakirju kokku. Kuna probleem on suur, siis peavad ka nii-öelda lahendused, mis sinna suunas loobitakse, kui niimoodi võib ennast väljendada, olema suured. Lisaks sellele, et peavad olema suured, peavad need tekitama ka turgudes. Sellise arusaama, et keskpank kõikvõimalike palju öelda, on siiski siiski äärmiselt võimas ja pangaga vaielda väga mõtet ei ole sest viimase aja peamine probleem oli see, et tegelikult riikide laenamiskulud hakkasid tasapisi kasvama, sellepärast et kõik said aru, kui probleem on suur ja, ja mingisugusel hetkel tuleb stimuleerida, tuleb täiendavalt võlgu võtta. Samal ajal kui riskid on kasvanud, siis tuleb tegelikult ka nende riigi võlakirjade pealt kõrgemat intressi küsida, noh, keskpank üritab selle probleemi ära lahendada. Kuidas selle keskpanga sammu otstarbekust hinnata saab, millal ja kas üldse? No põhimõtteliselt selle otstarbekust saab hinnata sellisel juhul, kui see toimib. Ehk kui ühel hetkel, kui viirusega seotud majanduslangusest ollakse, ollakse taastumas, siis jah, sellel hetkel on võimalik seda hinnata. Kas see oli piisav, kas see oli toimib, kuidas sellega hakkama saadi? Muidugi teatud küsimus püsib, et Euroopa keskpank tegeles raha trükkimisega varem ja, ja bilansimaht oli tegelikult viimastel aastatel kogu aeg kasvanud, ongi küsimus, et milliseid tingimusi on vaja selleks, et sellisest ebatavalisest käitumisest nii-öelda ühel hetkel välja tagurdada? Praegu on võib-olla kõige valem aeg sellest rääkida, aga ka üldiselt ka pikemas perspektiivis paistab et, et see tagurdamine nendest ebakonventsionaalsetest meetmetest tagasi saab olema erakordselt raske, kui mitte võimatu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa keskpank käivitab 750 miljardi euro suuruse varaostukava, pidurdamaks koroonaviiruse pandeemia mõju euroala majandusele. Programm kestab kuni keskpanga nõukogu leiab, et kriis on lõppenud, aga vähemalt selle aasta lõpuni.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHärra Rasmussen pärast Ukraina sündmusi on NATO pidanud oma poliitikat muutma üle vaatama oma reageerimisvõime ning vägede paigutuse, et kohaneda uue olukorraga. Seni on NATO paigutanud lennukeid ja laevu Läänemerest Musta mereni. Milliseid samme on NATO valmis edasi tegema? Me oleme juba tõesti palju ära teinud õhuseire Balti riikides avaks vaatluslennukid Poola ja Rumeenia kohal laevad meredel sõjaväeõppused ja me ei kõhkle edasisi samme tegemas. Me ilmselt arutame neid NATO tippkohtumisel Wales'is. Need võivad kujutada endast suuremat vägede paigutamist näiteks, aga detailidesse on veel vara laskuda. Aga ühes olen ma kindel, on vaja, et NATO kohal oleks, suureneks kõikjal NATO territooriumil. Sõnum Venemaale on selge. Väed tuleb Ukraina piirilt tagasi tõmmata, lõpetada venemeelsete separatistide toetamine Ida-Ukrainas ja riigielu de stabiliseerimine, ütles Rasmussen. Samas on president Putin teatanud, et Vene väed on juba Ukraina piirilt tagasi tõmmatud. Ma olen selliste avalduste suhtes väga ettevaatlik, ütles NATO peasekretär. Me oleme selliseid avaldusi varemgi kuulnud, aga me pole näinud vägede tagasitõmbamist ja ma pean ütlema, et meil pole mingeid nähtavaid tõendeid, et Venemaa oleks alustanud oma vägede tagasitõmbamist. Rasmusseni sõnul oleks tema küll esimene, kes vägede lahkumist tervitab. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Bridlave ütles kaks päeva tagasi, et Ukraina sündmuste tõttu võib NATO vägede kohalolek Ida-Euroopas Venemaaga piirnevates liikmesriikides muutuda alaliseks. Tema sõnul tuleb seda kaaluda. Aga Venemaa ütles, et vägede alaline paigutamine Ida-Euroopasse nõuab alliansilt märkimisväärseid väljaminekuid. Et NATO eelarve ei vea seda välja. Me arutame just praegu, kuidas tugevdada NATO kollektiivkaitset pikemas perspektiivis ja ma loodan, et tippkohtumisel tehakse otsuseid. Detailidest veel rääkida ei saa. Ma kinnitan, et NATOl on olemas poliitiline tahe ja vajalikud vahendid, et kaitsta liitlasi nii lähemal ajal kui tulevikus. Anders FoRasmussen ütles, et ta on Eestis tähistamaks Eesti kümmet aastat NATO-s ja ühtlasi tänada meie riiki panuse eest liitlaskohustustesse, sealhulgas investeeringute eest kaitsesse ning mis samuti oluline kõne all on küberkaitse, kuna Eestil on selles juhtiv roll. Kuna Tallinnas viibib praegu kogu Põhja-Atlandi nõukogu, siis on põhiküsimuseks kollektiivkaitse.",
"role": "user"
},
{
"content": "NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas Tallinnas, et alliansil on olemas poliitiline tahe ja kõik vajalikud vahendid, et kaitsta oma liitlasi, nii lähemal ajal kui tulevikus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHansapanga hoone Liivalaia tänaval pole enam ammu maja, kuhu minnakse üksnes raha laenama, sinna minnakse ka head kunstivaata. Esimest korda avati Hansa galeriis täna ka personaalnäitus. Evald Okase oma näitus on tõepoolest suur. Seal on nii tema naisi 60.-te st aastatest kui modell läinud aastast. Samas on seal õlimaal rindetee 44.-st ja kursuv 49.-st aastast. Teiste hulgas võib leida 30 aasta taguse õhtuse no dami ja Eesti vanema portree 1943.-st aastast. Nagu ütles ens Valk, sellist kunsti ei leia Tallinna galeriides mitte iga päev ja need annavad pildi Eesti ühe ainulaadsema kunstniku kogu loomeajast. Lisaks, nagu ühes peokõnes rõhuta, ei seltsi vanameister Meeleldi noortega. Läinud suvel maalis ta näiteks kunstihoone hoovis planku ja sinna oodatakse teda sama tööd tegema ka sel suvel. Juubeliaasta avalöök oli suurejooneline, mis kõik veel tulemas on, küsisin vanameistrilt. Tulemus on see, et iga päev teen tööd. Muidugi täpset plaani ei ole, aga suured plaanid on peas. Kavatsen ikka veel tõsiselt teha mõned seinamaalid, laemaalid ja iga päev maalin, joonistan, nii et minu arvates ja mina olen oma õpilastega rääkinud ka alati, et iga päev tuleb midagi teha, mitte jätta soiku, et hakati mõtlema, et millal see inspiratsioon tuleb, peale seda ei ole mõtet oodata, vaid lihtsalt teha tegemise töö tegemisega tuleb tuju. Ja nii ma olen kogu aeg oma eluaeg edasi teinud, kes selle näituse maalid valis? Siin ei olnud mingisugust žüriid ega midagi, vaid ise valisin kõik välja, mis oli, ja ainult üks töö on kunstimuuseumist ja üks on ajaloomuuseumist, ülejäänud on kõik. Kas on minu isiklikud omadused minu perekonnaomadus või on veel mõne missioon omadus, aga, aga kõik on, need seisavad mul ladus selles mõttes, et ma lihtsalt ei taha neid vanu asju ära anda, mõned on ju väga vanad, siin. Mis tänase päeva erakordseks tegi, oli see, et kõikidel, kes Hansa galeriisse kogunesid, oli võimalus näha, kuidas töötab tõeline virtuoos, olla tunnistajaks ühe igikestva loomist ngiga mehe loomeprotsessile. Emal Tukas nimelt lõpetas publiku silme all ühe oma maali, kommenteerides seejuures oma tööd ja rääkides mälestustest, mis tal selle tööga olid. Ehkki Heins Valk kutsus publikut meistrile maalimise juures häid nõuandeid jagama, ei olnud selleks hetkeks, kui mina galeriist lahkusin, keegi seda söandanud teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstnik Evald Okas saab sel suvel 85.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuse ajendas veendumus, et asjad edenevad liiga kaootiliselt ja aeglaselt. Jarno Laur. Riigi tasandil ei ole langetatud otsust ei nimetatud maantee prioriteetsuse kohta ega seatud ka selgeid eesmärke selle vormi kohta leiame, et kõige õigem on langetada taoline strateegiline otsus just nimelt riigikogus. See on vajalik selleks, et tagada erinevate valitsuste järjepidev tegevus eesmärgi saavutamiseks. Jah, me teame, et tänane valitsusjuht kinnitab, et tegu on prioriteetide hulka kuuluva objektiga aga me ei tea, kas ka järgmine valitsusjuht seda kinnitab. Majanduskomisjon toetas otsust häältega kuus poolt, kaks vastu, kaks erapooletut, Igor Greazin kui komisjoni esindaja selgitas nende seisukohta. Nii. Minu arvates see komisjoni positsioon või idee oli laias laastus niisugune. See on vajalik, on vaja prioritiseerida, on vaja teha kiiresti, senine töö on olnud aeglane noh, igal juhul, et tuleb selle asja poolt olla. Ja samas oli ka noh, see teine positsioon, et aga siin on olemas juriidilised probleemid Nendest juriidilistest probleemidest räägiti ka, aga nagu öeldud, üldiselt olid kõik asja poolt nii poolt, et lausa kahtlane, nagu arvas Janno Reiljan. Praegune situatsioon siin saalis meenutab mulle väga presidendi otsevalimise seadust. Kõik erakonnad on nii tuliselt poolt, et ma ei usu küll, et lähema 20 aasta jooksul seda seadust vastu võetakse ka siin ma kuulen nii tuliseid poolehoiuavaldusi et absoluutselt mitte mingit lootust selle seaduse realiseerimiseks ei ole. Ja nii oligi, otsuse poolt oli 30, vastu 37 saadikut, vaja oleks olnud aga 51 poolthäält. Vastu olid kõik koalitsioonierakonnad, kusjuures põhjuseks toodi erinevaid seisukohti veel kord, Janno Reiljan. Tartu Tallinna maantee projekt on selline, mis enam mitte kuidagi viisi ka kõige paremal tahtmisel ei mahtu praeguses eelarvepoliitikasse. See tähendab, et kokkulepe ei ole küsimus selles, et kas meie teiega tahame sõita neljarealist teed mööda. Tahaksin küll näha, kes hääletab selle poolt, et ta midagi neljarealise tee vastu vaid küsimus on hoopis selles, kas meie tahame radikaalselt muuta eelarvepoliitikat ja selles tuleb konsensuse leida. Rahast rääkides vaieldi täna ka selle üle, kuivõrd on küllaldase raha hulga korral võimalik ehitustempot kiirendada ehk kuivõrd ja kas üldse on võimalik kiirendada projekteerimise, kooskõlastamise, sundvõõrandamise ja kohtuvaidluste tempot. Lahtisi otsi on nagu ikka palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas sotsiaaldemokraatide ettepanekut Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ehitamisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus teatas 18. veebruaril, et lõpetab lepingu advokaadibürooga Frees Porkinan. Sallivan rahandusministeriumi nõunik Erki Peegel kinnitab, et kohe pärast seda tehti büroole ka ametlik ettepanek. Seejärel on ministeeriumi advokaadibüroo vahetanud kaheksa kirja, kuid lepingu lõpetamiseni pole veel jõutud. Noh, meie soov on ka enne lõplikku nii-öelda joone alla tõmbamist sellele koostööle ka saada natuke rohkem infot, mis siis nende poole aasta jooksul, mille ajal leping kehtis, ka tehtud on. Louis Freeh advokaadibürooga sõlmis rahandusministeerium lepingu läinud aasta juunis. Toonane rahandusminister Martin Helme meenutab, et Free ülesanne oli koguda Eestist infot, mis aitaks Ameerika ametiasutusi sealsetes rahapesu uurimistes. Põhimõtteliselt tegelesid nemad vilepuhujate otsimisega ja nende vilepuhujate info vahendamisega siis ametivõimudele, seda infot nad ei korjandusku mitte rahandusministeriumile. Mina seda infot ei näinud, sealjuures ei olnud, vaid nad viisid selle info otse Ameerikasse. Aga nüüd sooviks rahandusministeerium neid teadmisi ka endale saada. Erki peegel kinnitab, et ministeerium soovib muuhulgas teada, kellega büroo on kohtunud. Missugust infot on kogutud ja missugused dokumendid selle infokogumise jooksul saadud. Peegel ütleb, et kirjavahetuse advokaadibürooga on olnud sõbralik ja üht-teist on ministeeriumi juba kätte saanud. Siiski. Siiani see info, mis siis tehtud on, on olnud üsna napp ja loomulikult on meie huvi saada täiendavat infot, et siiski on ju advokaadibüroole juba riigi poolt makstud ligi 600000 eurot, et see on ju päris suur summa. Martin Helme aga ütleb, et algusest peale polnudki ette nähtud, et rahandusministeerium kogutud infole muuhulgas bürooga rääkinud tunnistajate ütlustele ligi pääseb. Meie ülesanne oli luua raamistik, mis võimaldab nendel uurimistel ja rahapesuvastasel võitlusel siis toimida ja me pidime olema siis need vahemehed, kes kokku viivad neid erinevaid asutusi. Martin Helme ei mõista, miks üldse tuleb leping nõnda konkreetselt lõpetada. Tegelikult piisab sellest, kui nad ütlevad, et ärge järgmist etappi täitma hakake ja noh, see leping sisuliselt lihtsalt raugeb. Aga Erki Peegli sõnul pole info ainus kokku sõlmimata köieots. Hetkel on meil jah, üleval jaanuaris ja veebruaris tehtud tööde arved, nende kahe arve kogusumma on paarsada 1000 eurot. Erki peegel kinnitab, et ministeerium pole valmis neid arveid tasuma enne, kui saab kätte kogu küsitud info, mis puudutab nii tänavu kui läinud aastal tehtud töid. Me rahandusministeeriumiga soovime saada ette täieliku pildi, et mis on tehtud ja siis saab lepingut jooned alla tõmmata ja ka kõik arved vajalikus mahus tasuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium pole tänini Louis Freeh advokaadibürooga sõlmitud lepingut lõpetanud. Eesti riigil on Louis Freeh büroo ees umbes 200 000 euro eest maksmata arveid. Ministeeriumi teatel ei maksta raha enne välja, kui advokaadibüroo annab selge ülevaate, mida ta alates läinud aasta suvest tegi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPättidele on tulusamad investeerimispettused, kuid pangakõnedega petetakse rohkem inimesi. Politsei kapten Maarja Punak ütles, et kelmidel on selgeks saanud, mis Eesti inimeste peal töötab. Praegu on seis kohutavam, kui ta oli aasta alguses petukõnedega pelgalt ainult oktoobriga on inimestelt saadud kätte siis peaaegu 750000 eurot. Et kui mingi skeem saab aru, et see siin riigis toimib, siis neil on mõistlik sellesse ka panustada, ehk siis nad on leidnud meie nõrgad kohad üles ja leidnud need inimesed, kes on valmis enda PINkoode jagama. Kui seni olid petukõned peamiselt venekeelsed, siis nüüd on leitud ka tee, kuidas eesti keeles vestlust alustada. Kui teiega võtab ühendust eesti keelt kõnelev inimene ja väidab, et ta on panga töötaja ja annab märku, et sellele kõnele järgneb kõne venekeelsed klienditeenindajad, sellepärast et eestikeelset klienditeenindajad ei ole hetkel saadaval, siis see on nagu uus viis, kuidas üritatakse siis võita usaldust ja ei tohi lasta siis ennast sellest eksitada. Maarja Punak rõhutab, et pank ei küsi mitte kunagi inimeselt andmeid tema kontole ligi pääsemiseks. Kui vähegi tekib kahtlus, et tegu on pettusega, tuleb kohe toru hargile panna ja politseile teatada. Meile iseenesest loomulikult meeldiks, kui inimesed annavad teada, et siis me saame vaadata, et kas skeemid on muutunud nagu praegu, et see, et inimesed andsid meile teada, et see kõne tuli eesti keeles, oli meie jaoks uus info. Investeerimiskelmusest hoidumiseks soovitab punak esmalt kogenud tuttavatelt nõu küsida, kui võõra kõne peale katsetama hakata. Samuti tuleks investeerida raha, mida oled valmis kaotama. Kõnet pangast puhul inimesed jäävad ilma sellest rahast, mis neil on, nende kontol. Aga investeerimispettustega on küll nüüd see lugu, et inimesed jäävad ilma ka sellest rahast, mida nad on laenatud. Ehk siis selleks, et saada nagu investeerimisest kõige suuremat tulu laenatakse näiteks pangast või võetakse kiirlaen ja see pannakse siis siia investeerimisfondi. Mis siis tegelikult on raha, mis läheb kelmidele. Kuuest miljonist välja petetud eurost on kannadtanud tagasi saanud pisku, sest pätid tegutsevad enamjaolt välisriikidest. Politseil praegu on mitu investeerimispettuse menetlust alustatud, mille puhul me teame, et need niidid viivad välja Ukrainasse. Kus see selline skeemide tööstus on väga suur. Ja samamoodi nende kõned pangast juhtumid, et me kogume informatsiooni, aga nende puhul ei ole nagu ühest skeemi, kes neid skeeme siin katsetavad, on erinevaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui arvestada kokku kõik pankade nimel tehtavad petukõned ja investeerimispettused, on Eesti inimesed pahaaimamatult andnud kelmidele 6,2 miljonit eurot. Seejuures teeb politseid eriti murelikuks hüppeline kasv petetud summades.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriigid, Inglismaa, Kanada, Austraalia, Norra ja Rootsi nimekirja riikidest, mille keskpangad on hiljuti intressimäärasid tõstnud, võiks veel jätkata. Alles eile tegi seda ka üllatuslikult Šveitsi keskpank esimest korda 15 aasta jooksul. Ka Euroopa keskpank teatas möödunud nädalal, et tõstab juulist intressimäärasid. Intressimäärade tõstmine aitab majandust jahutada ja seeläbi inflatsiooni ohjeldada. Ehk see võiks aidata, kui inflatsiooni kergitab eelkõige kõrge nõudlus. Euroopas aga lisab inflatsioonile oluliselt kiirustaka energiakandjate hinnatõus. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütleb, et üheks põhjuseks on dollari suhtes nõrk euro. Eurodes ei ole ajaloos kunagi nafta nii palju maksnud et sellest hakkab pihta ja Euroopa keskpank ei saa nafta hindu aktiivselt mõjutada, et ei nii tootmisega ega lubaduste ga või rahapoliitikaga, et see käib väga raskelt, et suures plaanis on see tõesti Euroopa keskpanga kontrolli alt väljas. Sellepärast ütleb Uusküla, et Euroopa riikide valitsused peaks rohkem kaaluma meetmeid hinnatõusu piiramiseks. Kui pikaajaliselt ei ole riigid võimelised isegi kõrgemate maksulaekumiste või laenu toel energiakandjate hinnatõusu kinni maksma, siis lisaks turule, kindlust, kui seda teha kasvõi lühiajaliselt. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmäel hoiatab, et sellised meetmed peavad olema hästi sihitud. Muidu tekib risk, et hinnatõus tuleb küll hiljem, kuid suurem. Ka rõhutab Luikmäel, et inflatsioon ei tule ainult energiakandjate hinnatõusust. Kõige sellele lisaks on ikkagi juba päris pikka aega ja, ja tublisti rohkem kui aasta aega on olnud ikkagi see majanduse elavnemine madalate intressimäärade tingimustes kergitanud juba ka tootja hindasid laiemalt, ehk siis neid nii-öelda tarneahela esimesi otsi. Selle hinnatõusu neelasid pandeemia ebakindluse tõttu tihti alla ettevõtjad ise. Selle arvelt tõstetakse nüüd hindasid rohkem kui ainult energiakandjate kallinemine nõuaks. Ehk ärajäänud hinnatõus toimub tagantjärele. Selline efekt on loomulikult Euroopa inflatsiooni täna näha, sest ka energiat ei mitu mitte. Arvesta, alusinflatsioon tõusis siin juba maikuus ligi neli protsenti ja kuigi inflatsioon kokku kiirhinnangul maikuus tõusis üle kaheksa protsendi euroalal siis just nimelt see niisugune alusinflatsiooniprotsess on tänaseks ka juba hakanud kiirenema. Just selle jätkumise vastu peab Euroopa keskpank sekkuma, et pikas plaanis jääks inflatsioon kahe protsendi juurde.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma tähtsamad keskpangad tõstavad järjest intressimäärasid, et võidelda kõrge inflatsiooniga. Euroopas kütab inflatsiooni energiakandjate hinnatõus – sellega võitlemiseks keskpankadel vahendeid aga napib.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeamised kaubaartiklid on meil ikkagi läbi aegade olnud ühesugused ja nendeks on elektriseadmed, mineraalsed tooted, puittooted ning põllumajandussaaduse toidukaubad, ekspordime. Neid tulemusi, mis oli koroonaviirusega seotud riikide riigipiiride sulgemist ja kaupade veo probleeme, on näha ikkagi teises kvartalis ja eriti just mai ja aprillikuus, kus siis maikuus näiteks eksport langes 25 protsenti ja import 24 protsenti ja teine kvartal näitab kõige ilmekamalt seda situatsiooni. Aga aasta lõpus, november ja detsember olid võrreldes 2019. aastaga pluss. Ja võiks ka isegi öelda, oktoobri eksport on plussis, et eksport on kasvanud alates septembrist juba neljas kvartal näitab väga positiivseid tulemusi, et 14 protsenti kasvas eksport neljandas kvartalis ja import neli protsenti. Kas see on kõigi aegade parim tulemus? Detsembri kohta jah, on tõesti see väga-väga hea tulemus, sest detsember on küllaltki lühike kuu ja selle kuu osas nii suurt kasvu näha on päris hea tulemus. Kui nüüd vaadata riike, kuhu me kaupu välja veame, et kas siin on aasta jooksul toimunud ka mingeid põhimõttelisi muutusi või on endiselt nii, et Euroopa liit on meie peamine sihtturg? TOP kolmes on tõesti meie lähimad naabrid ja ja Euroopa Liit on loomulikult meie peamine sihtturg. Ehk siis Top kolmes on Soome, Rootsi, Läti neljandal kohal on Ameerika ja siis on uuesti Saksamaa. Ehk siis meie lähinaabrid on ikkagi meie peamised partnerid. Mida me veame välja Ameerika Ühendriikidesse? Kõige suurem osatähtsus Ameerika Ühendriikides on elektriseadmetel ja siis ka natukene kütust ja toidukaupu. Kas see on olnud nüüd juba mõnda aega, nii et USA on eespool ekspordi mõttes Venemaast? Seda nüüd küll jah, et Ameerika ühendriikides eksport kasvanud tõesti viimastel kuudel päris kõvasti ja, ja juba pikemat aega on ta eespool Venemaast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisist tingitud majanduslangus ei mõjutanud möödunud aastal väga oluliselt Eesti ekspordinäitajaid. Teises kvartalis oli küll ligi 15-protsendiline langus, aasta lõpu viimane kvartal oli aga üks kõigi aegade parimaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSihtasutus Tartu kiirabi juhatuse liige Aire Voogla räägib, et soinaste piirkonda lisabaasi loomine on jätkuvalt päevakorras. Etega on edasi mängitud nii palju, et uue baasi suund on praegu linnast välja tõrvandi poole. Ka Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul tuleks uus baas luua eelkõige ränilinnast nii-öelda tahapoole, kust aga algavad juba Kambja valla valdused. Reno Laidre. Mida me kindlasti teeme, on see, et me lähiajal võtame ise Kambja vallaga ühendust ja suhtleme veel korra kiirabiga, sest et Tartu linna arengut kavandades on turvalisus üks väga oluline märksõna kiirabibaaside paiknemine üle linna või linna äärtes erinevates kohtades, heade kiirete ühendusteede läheduses, ilmselgelt meie linnaelanike turvalisust tõstab. Kvissentali piirkonda on uue kiirabibaasi rajamine voogla sõnul praegu aga seisma jäänud ja pigem päevakorrast maas. Laidre ütleb, et linn on nii ise kui ka koostöös Tartu valla ga kaardistanud piirkonnad, kus munitsipaalmaad ja baasi teoreetiliselt rajada saaks. Kui aga võta arvesse juba kavandatud arengud, näiteks tiksoja silla loomine, seavad need Laidre sõnul vissentalis piiranguid, nii et linna ja valla olemasolevad vähesed munitsipaalmaad nimetatud piirkonnas uue baasi rajamiseks siiski ei sobi. Kiirabi pakutud variant jääda isendali teed mööda alla tulekult teisele poole lootsi tänavat tekitab väga palju ohtlikke olukordi ja, ja ei võimalda sellist head ühendust tõenäoliselt ka eramajadest. Naabrid ei rõõmustas selle üle, et igal kellaajal hakkab nende tagant alarm sõiduk sõitma. Samas pole Laidre sõnul linn Kvissentali piirkonda baasi loomisest täiesti loobunud. Me oleme näinud võimalust koostöös erasektoriga ja sinna kavandada siis Aruküla teed pidi pisut linna suunas kahte võimalikku kohta kiirabi baasi, aga see dialoog ei ole veel nii kaugele jõudnud, et nende omanikega oleks kokku lepitud ja et üldplaneeringu eelnõus oleks see siis ühiskondlikuks maaks märgitud. See kas uute baaside jaoks vajalikud maatükid peab kiirabi välja ostma või saab neid näiteks rendile võtta, selgub Laidre sõnul siis, kui baaside asukohad saavad täpselt paika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu on Sihtasutusel Tartu Kiirabi ülikoolilinnas kaks baasi – Riia ja Jaama tänaval. Selle aasta kevadel rääkis kiirabi avalikult oma unistusest, et paari aasta pärast võiks neile baasidele lisanduda väljasõidud veel ka Kvissentali ja Soinaste piirkonda. Toona jäi aga teema käsitlemine saabunud eriolukorra ja koroonakriisi tõttu pausile. Kui kaugele on ideega edasi liigutud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni ettepaneku läbikukutamise poolt hääletas 337 saadikut, vastu 325 ja 48 saadikut jäi erapooletuks. Roheliste raportöör Bas saikaut oli üks neist, kes nõudis komisjonilt reeglite ülevaatamise, nii et suuremat keskkonnakahju tekitavat põlevkivikütust ja Kanada õliliivasid eristataks nafta kütuste st ikaut, märkas tema raporti vastu töötavaid Eesti saadikuid. Ma tean, et nad pingutasid kõvasti oma gruppides, ütleb Aiko. Kui aus olla, siis Kanada lobi oli võimsam kui Eesti lobi. Koos meelitasid nad mõned saadikud hääletama ei või olema erapooletu ja seetõttu me hääletuse ka napilt kaotasime, ütleb ta. Komisjoni ettepanekut toetas Euroopa Rahvapartei. Sotsialistide liberaalide ametlik positsioon oli direktiivi vastu hääletada. Eesti eurosaadikutel õnnestus paljud ümber veenda. Yana Toom. Me kõik pingutasime, rääkisime kolleegidega, saatsime kirju, spämmisime postkastidesse. Nii et, ja tuleb välja, et kandis villase meie tegevus. Mina näiteks rääkis sellest, et tuleb sotsiaalne katastroof sõna otseses mõttes. Et 1400 töökohta on väga palju. No kõlab Euroopa inimestele nagu väike number, aga tegelikult protsendilise, see on ikka väga tundlik asi. Kaja Kallas. Meie rääkisime just sellest, et tegelikult kui see tagasilükkamine läheb läbi, siis sellisel juhul meie põlevkivi tegelikult saastab keskkonda rohkem, sest temast ei tehta õli, vaid seda põletatakse lihtsalt ahjudes. Sotsialistide grupi liige Marju Lauristin Ma täna hommikul nägin ka neid Kanada saatkonna inimesi, kes tahtsid ka minuga rääkida ja ma ütlesin neile seda otse, et tegelikult oli meile väga kahjulik see, et nad oma lobi nii-öelda keerasid vindid üle. Sellepärast see tekitas siiski väga paljudes saadikutes sellist tunnet, et neid tahetakse nagu õnge võtta. Et me olemegi mingisuguse Kanada business i varjatud mõju hüpiknukud ja see juba ise tekitas protestimeeleolu ja meie oma niisuguse väikese Eesti murega jäime selle suure Kanada varju. Ainsana hääletas Eesti saadikutest kütuse kvaliteedidirektiivi rakendusakti läbikukutamise poolt roheliste grupi liige Indrek Tarand. Mida see poliitiline võit Eesti valitsuse jaoks? See on ikka niisugune Pürrose võit, eks ole, et kui nagu valitsus pingutas, pani oma paremad hinged ja ajud tööle 19. sajandi niisuguse tehnoloogia ja, ja maavara kaevandamise peale, selmet eks ole vaadata avaramalt, et kuhu tehnoloogiasiire läheb ja mida Eestis just konkreetselt ka Ida-Virumaal peaks tegema, et tõesti inimesed sealt ei lahkuks massidena vaid, et neil oleks mingi helgem perspektiiv. Tänane hääletus tagab Eesti põlevkivi sektorile kindluse tulevikuinvesteeringuteks rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Strasbourg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti põlevkivitööstus pääses täna Strasbourgis napilt tagasilöögist. Euroopa Parlament ei saanud kokku piisavalt hääli, et lükata tagasi Komisjoni ettepanek, mis võrdsustab põlevkivist ja naftast toodetud mootorikütused. Tänane tulemus tagab Eesti põlevkivisektorile tulevikus investeeringute kindluse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui lapsele määratakse puue, tagatakse talle ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, seletab sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhataja Leila Lahtvee. Kui me räägime kohaliku omavalitsuse teenustest ehk sotsiaalteenused, mis on toodud sotsiaalhoolekande seaduses, sealhulgas siis tugiisiku teenus, siis need on olnud valdavalt ja kogu aeg kohaliku omavalitsuse korraldada. Kohalik omavalitsus hindab aga eraldi lapse abivajadust. Nii võib juhtuda, et kui küsida teenust, suunab amet omavalitsuse poole. Kuid omavalitsus ütleb, et ameti poolt ei ole määratud puude astet, mis teenuse vajadust õigustaks. Eesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht ütleb, et just nii on mitmel juhul läinud. Tänane praktika on selline, et see abivajadus liiga sageli sõltubki sellest, kas inimesel on nii-öelda ametlikult see puude silt küljes või ei ole ja, ja siin jah, võib öelda, et kohalikud omavalitsused ei täida sotsiaalhoolekande seadust korrektselt alates aga teisalt riik ka ei korralda järelevalvet nende üle, et ta on nagu delegeerinud ülesande kohalikele omavalitsustele ja ei suuda kontrollida selle korrektset täitmist. Abit lisab, et kuigi seadus ei ole muutunud, on puude määramisel seda hakatud teisiti tõlgendama. Mullupuude staatust korduvalt taotlenud lastest 16. protsendile määrati kergem aste ja 25 protsenti jäid staatuses täielikult ilma. Meil on väga palju pöördumisi lapsevanematelt just sellise sisuga, et lapse seisund on sama või on isegi viletsamaks läinud, abivajadus on samas mahus ja, ja nüüd see puude hindamise tulemus on varasemast nagu lahje ja, ja nüüd me oleme näiteks selle fakti ees, et me ei saa enam tugiisiku teenust, kuigi seda on vaja. Leena Lahtvee kinnitab, et puude raskusastme tuvastamine ei ole muutunud. Lisaks ütleb Lahtvee, et näiteks tugiisiku teenuse määramine ei sõltu puude raskusastmest, vaid abivajadusest. Siiski nendib Lahtvee, et süsteem võiks olla parem. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel just laste osas on väljatöötamisel ja ellurakendamisel erivajadustega laste tugisüsteem kus vaadeldakse tegelikult seda probleemistiku detailsemalt ehk kus kohast, millist abi, millal peab laps või pere saama. Et me ei jooksutaks inimesi ühe ukse tagant teise ukse taha ja ei ütleks, et et tõesti, et see ei ole minu mure. Anneli Habicht nõustub, et riigiasutustel on õige suund, kuid lahenduseni jõutakse niivõrd aeglasti, et osad lapsed jäävad olulise abita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Psüühikahäiretega laste vanemad on hädas vajaliku abi saamisega. Tugiteenuseid peavad pakkuma Sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused, kuid alati lasteni abikäsi ei jõua.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRüütelkonna hoone renoveerimisest on räägitud pea kuus aastat. Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul algavad renoveerimistööd ja seal lähiajal ehitusluba on olemas ja nüüd kuulutatakse välja hanked. Hoone pindala on 3100 ruutmeetrit. Planeeritud on 13 ja pool miljonit, mille sees on ka sisustus, millest tulebki selle objekti võib olla suhteliselt kallis, hind on see, et seal väga paljud ruumid ju kajastavad ajalugu nii rüütelkonna ajalugu kui Eesti riigi ajalugu. Väga palju taastatakse ka erinevad sümboolikat, mis selles majas kõik on olnud, me teame, et seal oli rüütelkond, ehk siis säilinud isegi on need vapid kõik Eesti aadli sugude vapid, mis saab taastada ja, ja siis on olnud ju ka välisministeerium peale Eesti riigi iseseisvumist näiteks selles hoones Rüütelkonna hoone jääb riigikantselei omandusse eelkõige tööruumide ja esindusürituste paigana. Aab kinnitab, et nii Eesti kui välisturistidele jäävad mingid ajaaknad, mil pääseb hoonesse ka kogu seda ilu ja ajalugu vaatama. Renoveerimistööd peaksid lõppema 2022. aasta lõpus või 23. alguses sõltuvalt ehitushangetest. Teine suur objekt, mis seisab raha ja otsuste taga, on Tallinna linnahall. Praegune plaan näeb ette teha sellest konverentsikeskus ja hotell. Linn on esitanud Euroopa komisjonile taas ka riigi abiloa taotluse. Meil on broneeritud riigieelarves 40 miljonit eurot selle objekti jaoks, kui Tallinna linn ja riik seda koos teevad. Praegu seisab ta endiselt riigiabi loa taga, aga see on just taotletud sellise plaaniga, et linn ja riik teevad sinna rahvusvahelise konverentsikeskuse. Teadmatus valitseb presidendi residentsiks kavandatud Tallinnas kakumäel asuva Liberti mõisa suhtes. Eelarveläbirääkimistel sellest juttu ei olnud. Ma jätkuvalt arvan, et ta tuleks korda teha. Vahepeal käis ju selline mõte läbi, et vabaõhumuuseum taotles endale, aga see maja nagu päris hästi lihtsalt kontoriks ei sobi ja ega, ega seal muud head plaani ei olnud, ega minul ei ole midagi selle objekti andmise vastu ka vabaõhumuuseumile, kui ta selle korda teeb ja kui need, et rahad eelarves ette nähakse, niisama üle anda, kui ei ole selge, kas teda jaksatakse korda teha ei ole mõtet. Tõenäoliselt tuleb kevadel jätkata selle ettepanekuga, nii et ega ta kõige paremas seisus ei ole ja kaua ta niimoodi ei seisa enam. Mis need arvutused ütlevad, kui palju ta raha neelaks, umbes seal ei ole muud projekti tehtud kui esialgne projekt, mis nägi ette sinna presidendi residentsi. Selle maksumus on seitse-kaheksa miljonit. Praegu presidendi kantselei seda residentsi ei taha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigieelarve läbirääkimistel tehti mitmeid aastaid vindunud kinnisvara-otsuseid. Üks neist puudutab Tallinnas Toompeal asuvat Rüütelkonna hoonet. Remonditöödeks ja sisustuse tarbeks on riigieelarves plaanitud 13,5 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSamast võttis asja ette suurejooneliselt, temaga koos istusid laua taha sellised tuntud inimesed nagu Andrus Kivirähk, Kalle Muuli, Maris Lauri, Malle Ellam, Erki Raasuke, Marii Karell ja Mihkel raud. Kas tõesti kõik koos poliitikasse? Kohe selgus, et siiski mitte. Samas selgitas, miks nemad seal on? Nende inimeste ainus tõesti ainus sõnum täna siin on öelda Eesti poliitika vajab uusi ideid ja uued ideed saavad Eesti poliitikasse tulla ainult koos uute inimestega. Need, kelle kõrval ma siin täna istun. Need inimesed ütlevad kõik need, kellel on võimalus ja vabadus kaaluda võimalust tulla poliitikasse, peaksid seda tegema. Laua taga istujad jäidki tagasihoidlikeks taustajõududeks ja ise rääkima ei kippunud ning tegelikult enamikus suud lahti ei teinudki. Aga tänane põhisündmus oli see, mis tegelikult ju mingi üllatus ei olnud. Astun erakonda Isamaa ja Res Publica liit ja kavatsen kandideerida kevadel europarlamendi valimistel. Anvar Samost tuletas meelde, et europarlamendi valimised on unikaalsed selle poolest, et kogu Eesti on üks valimisringkond. Põhimõtteliselt on tegemist ainsate valimistega Eestis mida on võimalik muuta rahvahääletuseks Eesti idee Eesti eesmärkide üle ja seda ma kavatsen ka teha. Samast loodab, et kogub olulise koguse hääli, aga europarlamendi mandaati plaanib ta realiseerida pigem Eestis kui Brüsselis kasutada seda meie poliitika suunamiseks ja mõjutamiseks ning ilmselt kandideerida ka järgnevalt riigikogu valimistel samast korda aeg-ajalt siin-seal kõlanud mõtet, et Eestil ei ole viimasel ajal olnud suuri eesmärke ja me oleme sisuliselt seisakus ja tema eesmärk ongi tegutseda selle nimel, et need eesmärgid Eestile uuesti seada. Kui teda paluti vastata, konkreetsemalt kõlas vastus. Nii. Konkreetsemaks siis jah, tõepoolest meil tuleb see eesmärgipüstitus uuesti ära teha ja meil tuleb see selline praegune mugavus või seisaku olukord ära lõpetada. Aga lõpuks vastus küsimusele, kas ta kaalus ka astumist mõnda teise erakonda. Jah, vabandust, ei, ma ei kaalunud ühtegi teist erakonda. Ma ei kaalunud ühtegi teist erakonda, tõesti? Ei ole ka ühegi teise erakonnaga poliitikasse minekust kunagi juttu olnud. Ning küsisin ka peaminister Andrus Ansipilt kommentaari tänasele uudisele. On ju hea, kui inimesed avalikud liituvad poliitiliste erakondadega ja ei püüa varjuda siis objektiivse, ausa tõepoole pürgiva ajakirjanduse või ajakirjaniku staatuse kattevarju, et paljud asjad on seoses selle liitumisavaldusega saanud selgemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine ajakirjanik Anvar Samost liitus IRL-ga. Anvar Samost; peaminister Andrus Ansip; reporter Uku Toom.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguseks ajaks on Soome valitsus ja Soome piirivalve jõudnud kokkuleppele, kuidas hakkavad reisima eestlased ja soomlased omavahel. Mis täpsustused nüüd tehtud on ja mida meil on võimalik teada. Praeguse seisuga on Soome kinnitanud oma ametlikud dokumendid ja Soome piirivalve kodulehel on need väljas mis näevad siis ette tegelikult seda, et 14.-st maist on võimalik edasi tagasi liikuda Eesti kodanikel, kes töötavad Soomes. Lisaks on võimalik liikuda edasi-tagasi Eesti inimestel, kes õpivad Soomes ja samuti on võimalik edasi-tagasi liikuda muul erakorralisel põhjusel. Noh, Soome poolelt on näiteks toodud matused, perekondlikud küsimused ja nüüd on Soome üldine niisugune seisukoht, mis puudutab karantiiniküsimusi. Soome ametiasutuste soovitus on siis tegelikult see, et inimesed kohaldada nii-öelda iseenda suhtes karantiini vabatahtlikult 14 päeva jooksul. Mis tähendab tegelikult seda töötajad, kes siis naasevad Soome territooriumile, et nad peaksid hoiduma muust ringiliikumisest. See on praegune informatsioon, mis meil on Soome ametivõimudelt laekunud. Soome vabariik soovib tegelikult, mis see kõigi, nende piirangute eesmärk on meelelahutuse või, või lõbureisi põhjusel edasi-tagasi liikumist või Soome tulekut soovib seda vältida. Aga mina tahan sinna minna just meelt lahutama. Mul ei ole seal töökohta, mul ei ole seal sugulasi, millal mina saan? Eesti on avaldanud arvamust, et me tegelikult oleme valmis läbirääkimisi pidama Soomega ja mõistlik on siis tegelikult, et need otsused meie vaates võetakse vastu sümmeetriliselt. Aga praegu on, seisuga on Soome vabariik seda üldist sissesõidukeeldu või noh, seda üldisi piiranguid pikendanud 13. juunini, see on nende poolne vaade, mis iseenesest ei tähenda loomulikult, et kõik reeglid, mida mingi tähtaja pikendanud, neid saab üle vaadata ka varem. Kas ma sain nüüd õigesti aru, et võib-olla mina turistina saan 13.-st juunist minna Soome? Ütleme nõnda, et praeguse seisuga on Soome vabariik kinnitanud üldise reisipiirangute kehtimise 13. juunini, aga noh, riigid vaatavad neid piiranguid üle ja vajadusel veel pikendavad, et ei saa välistada, et Soome rikka pikenda pärast kolmeteistkümnendat juunis seda, seda kindlust ka ei ole võimalik anda hetkel Soome ametivõimudel, sest kõik riigid jälgivad, kuidas viiruse kulgemise dünaamika on ja selle alusel teevad otsuse",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 14. maist on võimalik Eesti ja Soome vahet edasi-tagasi liikuda nendel Eesti kodanikel, kes Soomes töötavad või õpivad, või erakorralistel asjaoludel. Üldist sissesõidukeeldu on Soome pikendanud 13. juunini.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBoris Johnson, ekstsentriline, intelligentne endine ajakirjanik, olnud ka Brüsseli korrespondent, unistab siiski pigem peaministri ametikohast. Esialgu alustab ta oma karjääri Suurbritannia välisministrina. See on liiga tagasihoidlik ja samas väga uhke määramine. Nüüd on meil selgelt väga suur võimalus teha edukat poliitikat nii suhetes Euroopa Liiduga kui maailmas üldse ja ma olen väga elevil, et saan selles mingitki rolli mängida nii, ütles Johnson BBC-le. Liberaaldemokraat Im Faron leiab, et Johnson il tuleb oma uues ametis rohkem tegeleda vabanduse palumisega neilt, keda ta solvanud on kui välisministri tööga. Faron viitas siin Johnson i provokatiivsetele maneeridele, välimusele ja ebaharilikule diplomaatiale. Näiteks üsna hiljuti nimetas Johnson Ukraina kodusõja põhjustajaks osaliselt Euroopa liitu ka Euroopa Liidu eesmärgid kattuvat Natsi-Saksamaa diktaatori plaanidega. Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier oli täna ajakirjanike ees üsna murest murtud. See on mõru pill Suurbritanniale ja mitte ainult ka Euroopale. Inimesed peavad kannatama ühe vastutustundetu poliitiku pärast. Üks järsk otsus on tehtud Brexit, selle asemel et mängida rahulikult kriketit, ütles Steinmeier. Uudist kuuldes pidasid, et poliitikud seda heaks Briti huumoriks. Näiteks kirjutas Rootsi endine peaminister Carl Bildt Twitteris otse, et loodab, et Johnson välisministrina on nali. USA välisministeeriumi pressiesindaja Mark Touner kinnitas ajakirjanikele üsna nõutu ilmega, et USAl on Londoniga seni olnud alati erilised suhted. Nende suhete taga on alati inimesed ja see on nüüd absoluutselt kriitiline moment Inglismaa ajaloos, aga ka USA brittide suhetes. Peaminister Teresa May saab kabineti lõplikult kokku täna õhtuks. Määramata on veel tervishoiuhariduse ja tööministrid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise kampaania eestkõneleja, Londoni endise linnapea Boris Johnsoni nimetamine Suurbritannia välisministriks on rahvusvahelises meedias tekitanud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes on mitu aastat arutatud, kuidas töötud ja tööjõudu vajavad ettevõtjad kokku viia, aga head retsepti pole leitud. Juha Sipila valitsus püüdis mõni aasta tagasi tööhõivet suurendada, rakendades niinimetatud aktiivsusmudelit, mille järgi vähenes töötutoetus. Kui inimene ei võtnud teatud aja jooksul vastu pakutud tööd, olgu see kasvõi kodust kaugel. Mudel tekitas suurt pahameelt ja selle mõju tööhõive kasvule oli paremal juhul küsitav, nii et sellest loobuti. Eelmise aasta lõpus käis Antti Rinne valitsus välja idee maksta ettevõtjatele töötute palkamise korral palgatoetust. Ta lootis, et see võiks isegi kuni 20000 inimest tööle aidata. Palgatoetust ettevalmistav töörühm ei ole veel oma analüüsi tutvustanud, aga ajalehe Helsingin Sanoma andmetel näitab see, et palgatoetus aitaks tööle kõige rohkem 1000 inimest. Uuest aastast on kavas käivitada kahe ja poole aastane projekt, mille käigus hakkavad pikaajaliste töötutega tegelema töötukassa asemel omavalitsused, kes on paremini kursis, missuguseid teenuseid vaja on. Nii töö ja majandusministeeriumi kui rahandusministeeriumi asjatundjad nentisid, et selle meetme tõhusust ei ole võimalik uurimuste põhjal hinnata. Nad ei välistanud, et tulemus on null. Valitsus on aga võtnud eesmärgiks lähiajal vähemalt 30000 praegust töötut tööle panna. Hiljuti rahandusministriks saanud Mati Vanhanen kinnitas ajalehele Helsingin Sanoma antud intervjuus, et vaatamata koroonale ei ole valitsus oma eesmärgist loobunud ja juba selle sügise eelarvearutelu käigus lepitakse meetmetes kokku. Vaidlused on aga veel pooleli ja ta ei tahtnud praegu täpsemalt rääkida. Tema erakonnakaaslane, rahandusministri kohalt lahkunud Katri Kulmuni on öelnud, et muuhulgas kaalutakse pensioniea tõstmist ja eelpensioni võimaluste kärpimist samuti töötutoetuste paindlikumaks muutmist. Nüüd, kui valitsusse kuuluv EKRE on eeskujuks võtnud Šveitsi, tuleks heita pilk ka sinna. Šveitsis on tööpuudus aastaid olnud paar protsenti. 25 protsenti tööjõust on sisserändajad peamiselt Euroopa liidust. Uuringud on näidanud, et see ei ole kohalikke palgataset mõjutanud. Sisserändab aga peamiselt väga kvalifitseeritud tööjõud. Võõrtööjõu puhul kasutatakse eelkõige paindlike lühiajalise töölepinguid. Nüüdseks on Šveits välistööjõu kasutamist jõuliselt piirama asunud ja teinud mitmesuguseid muudatusi, mille järgi näiteks vabadele töökohtadele saavad kõigepealt kandideerida šveitslased ise. Välistööjõust pole aga siiski pääsu. Seda näitab ka Šveitsi otsus avada koroonakriisi järel juba juuni algul taas piirid Euroopa Liidu tööjõule ja lubada ka kolmandatest riikidest haritud tööjõudu palgata, kui see on ühiskonna huvides. Ka Eesti on sõnades huvitatud eelkõige kvalifitseeritud tööjõust, aga suur osa tööle saabujatest teeb siiski madala palgaga lihtsamaid töid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii Eestis kui Soomes loodab valitsus senisest rohkem inimesi tööle panna ja sellega tööjõupuudust leevendada. Soome asjatundjate sõnul on ülesanne keeruline, sest seni välja pakutud meetmete mõju on väga väike.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitsepolitsei märgib, et Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste luuretegevus oli eelmisel aastal Euroopas eriti aktiivne. Kuna suhted Venemaaga on endiselt jahenemas, on oodata pingsamat salakuulamist. Samas pole Venemaal õnnestunud Eestis venekeelset elanikkonda oma eesmärkide saavutamiseks kaasata. Kapo peadirektor Arnold Sinisalu tõi näite internetis ilmunud üleskutsetest kuulutada Kirde-Eestis välja autonoomia. Need on pigem sellised virtuaalsed projektid, nii palju kui ma aru saan, siis tegemist on olnud mõnede naljameestega ja mõnedel juhtumitel on üles laetud kuskil Siberis nende saiadega, nii et, et tegemist on rohkem sellise psühholoogilise ärritamisega, ei rohkemat, midagi tõsist seal taga küll ei ole. Kas sellega tegelenud ka Eesti? No mõni on jah, see on pigem selline mõne noore puhul olnud selline umbes, et fun, et näed, et Lätis oli, Leedus oli ja teeme me ka midagi. Mõnedega on vesteldud ja. Sinisalu ütles, et praegu uuritakse ka seda, kas ja kui palju Eesti elanikke on läinud sõdima Ida-Ukrainasse. Aga praegu on vara midagi täpsemalt rääkida. Eesti võimud on keelanud mitmetel inimestel tulla Eestisse esinema venemeelses klubis impressum. Kurikuulsaim juhtum. Möödunud aastast on Itaalia ajakirjaniku ning endise europarlamendi saadiku lita kies väljasaatmine Eestist. Kas aga sääraste sammudega just ei tehta impressumile reklaami? See on selline kaasnev kahju. Küsimus ei ole impressumis, küsimus on lihtsalt selles, et me ei soovi, et selline klubi ja selle külalised õhutaksid vaenu. Sisuliselt seal seda tehakse, ehkki küll väga peenetundeliselt ja varjatult. Lisaks Venemaa tegevusele valmistab kaitsepolitseile ka muret siinse islamikogukonna radikaalsemaks muutumine. Me oleme ka varasematel aastatel rääkinud sellisest liikumisest nagu jama dabli, et on Rootsist käinud mõned isikud siin Eesti islamikogukonda nii-öelda õigele teele suunamas, et iseenesest tegemist ei ole organisatsiooniga, mis oleks terrorismi nimekirjas, küll aga selle organisatsiooni kaudu. Hiljem on paljud inimesed liitunud islamistidega ja terroristidega, nii et kontaktid on nagu sagedasemaks muutunud või intensiivistunud, et kõik samad tegijad Kui palju on Eestist läinud Süüriasse inimesi võitlema? Kahte me saame kinnitada, et teiste puhul meil ei ole praegu millestki rääkida, et tihti on ka selliste juhtumite puhul väga palju sellist kumu või keegi kuskil rääkis midagi, et me saame ikkagi rääkida kindlalt kinnitatult ainult kahest juhtumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei avaldas järjekordse aastaraamatu. Endiselt on kõige raskemateks ülesanneteks ameti jaoks Venemaa luuretegevus ning järjest pead tõstev islamiliikumine Eestis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministri Jaak Aaviksoo sõnul võib see olla iseseisvuse taastanud Eestis suurim streik üldse, kuid ministri sõnul saab ta lubada ainult seda, mis on võimalik. Usun võimaldavad tõsta õpetaja alampargamäära 700 euro ni, kus esimesest jaanuarist 2013 peavad kõik õpetajad, kes töötavad täiskohaga Eesti üldharidus ja ka kutsekoolides olema kindlad, et vähemalt 700 eurot peaks iga kuu nende palgamääraks olema. Täna tulevad noored õpetajad kooli ja nende määruse järgne minimaalpalk on 608 eurot kuus ja peaks tõusma ka siis teised määrad, mis jäävad alla 700. Kui palju saab üle 700 olevaid määrasid tõsta, see on töö käigus vaja selgeks teha, ma ei taha luua illusiooni, et samas mahus kasvab ka keskmine palk. Keskmine palk kasvab. Aga mil määral on mul täna teile raske öelda? Miinimumpalga tõstmise raha tuleb leida tööandjal palgafondi raames, ütles minister. Need vahendid, mis varem läksid muudeks otstarveteks, lähevad nüüd õpetajad. Seaduse kohaselt toetab riik õpetajaid õpetajate töötasu kaudu. Loodan, et kõik see raha, mis on õpetajatele ette nähtud, jõuab õpetajateni mitte alates ei ole ni. Lisaks sellele arvan, et teiste allikate arvelt, mis on ette nähtud kohaliku omavalitsuse toetuseks on ka võimalik kokku hoida ja seda seda raha suunata õpetajate palkadeks. Veel kord, kui õpetajate palk on prioriteet, siis see tähendab ki seda, et sinna suunatakse eelistatud vajadusel ka mujalt ära. Lisaks sellele on alla kirjutamata vabariigi valitsuse määrus. Määruses tehtavate muudatuste abil on täiendavalt võimalik õpetajate palkadeks ka rahani. Mis puudutab nüüd miinimumpalgamäärade tõstmist 2012. aastal, siis jah, seda kavas tõsta ei ole. Samal ajal ma olen veendunud, et 2012. aastal saab õpetajad keskmine palk olema kõrgem kui 2011. aastal. Kus näeb minister Aaviksoo õpetajate palgatõusu võimalust punkt üks, hoida hariduskulud seitsme protsendi tasemel SKT-st ja reformid? Ilma reforme tegemata arvestatav oluline tuntav väärikas palgatõus kahjuks ei ole teostatav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Homme algab õpetajate streik, millega nad nõuavad 20% st astmepalga tõusu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus on loomulikult selline meeleolu nagu kõikjal mujal, aga samas tuleb öelda, et on ka töine meeleolu, sellepärast et valmistatakse ette juba kogu seda sanktsioonide paketti, millest siin viimased kaks kuud on räägitud. Euroopa Komisjoni president Ursula Fon derlaien andis täna koos NATO peasekretäri Enn Stoltenbergiga pressikonverentsi, kus ta juba natukene ka rääkis sellest, mis seal sanktsioonide tulemas on. Üks osa sellest on siis suunatud Venemaa majanduse ja finantsasutuste pihta. See tähendab, et Venemaa pankadel ei ole enam mingit ligipääsu Euroopa Liidu turule, samuti Venemaa varad Euroopa liidus külmutatakse ning seal on ka teine mõõde, ehk siis see, et, et Venemaa ei pääse enam ligi erinevatele tehnoloogiatele, mis on strateegilise tähtsusega. Von der Laien ütles, et see kindlasti nõrgestab nende tulevikku ja nii-öelda edasist arengut. Samal ajal on Euroopa Liidu nõukogus Euroopa Liidu saadikud tegelenud sellega, et kõik need tekstid üle vaadata, vaadata, et need kõik vastavad sellele, millest varem räägitud ja võimalikele seadustele, et siis need panna juba Euroopa Liidu liidrite lauale. Täna õhtul kell üheksa algaval Euroopa ülemkogul, kus need sanktsioonid vastu võetakse, ei ole ühtegi põhjust arvata, et liidrid ei oleks täna ühtsed. Varasemalt on siin vaadatud Ungari poole, aga Ungari peaminister Viktor Orban on täna samuti väljendanud selget arusaama, et, et mingisugust takistus sanktsioonidele ei tule ja Euroopa Liidu liidrid peaksid need vastu võtma. Aga loomulikult see selgub kõik siis, kui nad seal laua taga on ja saavad üksjagu rääkida ja siis vajadusel ka hääletada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis koguneb erakorraline Euroopa Liidu Ülemkogu, et otsustada täiemõõduliste sanktsioonide kehtestamine Venemaale. Meie Brüsseli korrespondent Joosep Värk räägib, missugune on täna olnud meeleolu Euroopa Liidu peakorteris.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaksamaa võimukoridorides on viimastel nädalatel erilise hoo sisse saanud arutelud selle üle, kas Saksamaa ja Euroopa Liidu vastus Venemaale peaks hõlmama ka nord Stream kahte ja kui, siis mil moel? Saksamaa on algusest peale vastuolulist projekti häälekalt kaitsnud, nüüd enam mitte. Gaasitoru ise on samas praktiliselt valmis jäänud on veel viimased 160 kilomeetrit. Parlamendi väliskomisjoni liige, valitsuspartei CDU Roderich Kiiseveter ütleb Eesti rahvusringhäälingule, et Nord Stream kaks on eelmise saksa valitsuse häbiväärne poliitiline viga. Aga praegu tuleks see siiski lõpuni ehitada. Ma arvan, et me peame selle lõpule viima, aga üksnes ühel põhjusel, et mitte osta vene gaasi ja kasutada seda gaasijuhet kui päästikut. Kui Venemaa ei tee koostööd, siis me ei peaks seda kasutama. Aga seda gaasijuhet tuleks säilitada tulevikuks, kui Venemaalt saab riik, mis toetab reeglitepõhist maailmakorda ja on heatahtlik naaber, mitte meie partnerite julgeoleku oht. Mitmed CDU poliitikud on võtnud järsema seisukoha, et projekt tuleks täielikult lõpetada või panna selle ehitamine pausile. Kristlikdemokraatide koalitsioonipartner sotsiaaldemokraatlik partei on ettevaatlikum. Neid seob Nord Streami ka juba ajalugu endise kantsleri Gerhard Schröderi näol, kes kantsleri ametist Nord Streami palgale läks. Saksamaa parlamendi väliskomisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraatlikust parteist Daniela Derider. Jah, on tõsi, meil on head suhted Vene valitsusega, eelkõige minu parteil, sotsiaaldemokraatidel, aga millised valikud meil on, vaadake laheriike, kes samuti ekspordivad gaasi ja nafta. Need ei ole ka eriti demokraatlikud riigid või vaadake USA-d, kes tahab, et me nende naftat ja gaasi ostaksime, sest neil on palju majanduslike probleeme. Et peatada gaasijuhe, nord Stream kaks tuleb seda põhjalikult analüüsida, võib-olla me lõpetame selle, aga seda on veel liiga vara öelda. Terider tahab täpsemalt teada, milline oli Venemaa valitsuse ja president Vladimir Putini osalus Aleksei Navalnõi mürgitamises. Samuti tahab ta analüüsida, millistel sanktsioonidel võiks olla täpseim mõju. Roderih iseveter loodab, et Saksamaa Venemaa poliitika on muutumas. Me peame loobuma oma romantilisest vaatest Venemaale ja Venemaa poliitikale. Minevikus oli Venemaa väga usaldusväärne partner energeetikas, see on alati olnud eriti Saksamaa vasakpoolsete parteide unistus. Et Venemaa oleks meie partner USA asemel. See on vale, see ei ole mitte üksnes romantiline, see on ohtlik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Berliin, Saksamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa poliitikud arutavad, kas vastusena Venemaa opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi mürgitamisele peaksid sanktsioonid hõlmama ka Nord Stream 2. Projekti jätkamise või lõpetamise kõrval kaaluvad sakslased ka selle ajutist pausile panekut või selle edaspidist kasutamist gaasi ostmisel mõjutusvahendina.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJärvamaa muinsuskaitse nõunik Karen Klandorf ütleb, et kaitsealust Paide vanalinna silmas pidades on tegemist märkimisväärse arenguga, mis tähendab, et ka palju aastaid tühjana seisnud tütarlaste Gümnaasiumi hoone Posti tänav 12 saab korda. Keeruline on siin ehitada kindlasti igas mõttes mitte ainult sellepärast, et tegemist on muinsuskaitsealuse hoonega, siin on tegemist veel lisaks linnuse valli kraavi nõlvaga, kuhu kerkib uus juurdeehitus ja kinnistu ise on suhteliselt pisike. Arheoloogilised uuringud toimusid lausa mitmel suvel ja, ja oli ka leida küll mitte neid, mida oodata. Aga põnevaid leide tuli neist, kõige suurejoonelisem oli siis linnuse aegne lubjaahi. See tuli meil ohverdada selles mõttes füüsilisel kujul. Teda enam tänaseks olemas ei ole, on ainult kivimaterjal alles, mida üritatakse siis kasutada kooliõue maastikukujunduse, aga olemas on päris põhjalik uuringu aruanne ja seni olemata kogemus siis selle läbi uurimise näol. Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts jätkab. Posti tänava koolimaja pööningult tuli ehitustööde käigus siis välja mälestusplaat Paide gümnaasiumi õppur sõduritele, kes on langenud vabadussõjas nimedeks on siis Tõnis Tamm ja Johannes Niiman. 1925. aastal see plaat seal seinal avati aga nõukogude okupatsiooni ajal ta siis peideti kurjade jõudude eest ära ja kuni seniajani oli meil teadmine, et see plaat on hävinenud, aga tänu ehitustöödele, siis me taasta avastasime. Tallinna tänava äärde jääb üks põneva välimusega samuti punastest tellistest endine laohoone, kuhu pärast renoveerimist kolib Järvamaa muuseum. Taaskord muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Karen Klandorf. No neid seob kindlasti enam-vähem sama ehitusaeg. Ma usun, et neid seob Paide oma tellisevabrik ja neid hooneid on meil tegelikult veel. Veel on punasest tellisest enam-vähem samal ajal ehitatud Saksa tütarlaste Gümnaasiumi Pärnu tänaval ja tänane koguduse hoone sealsamas kõrval ka tegelikult punases tellisest, et neid ikka on ja kõik on sellise silmatorkava arhitektuuriga objektid, jah. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paide vanalinna muinsuskaitsealal on käsil kahe silmapaistva arhitektuuriga, Paidele mitte väga omase punastest tellistest hoone renoveerimine. 110 aastat tagasi ehitatud vanast tütarlastegümnaasiumist saab riigigümnaasium, kunagisse laohoonesse tuleb aga 19. sajandi tegevusmuuseum.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnus tekkis pärast Isamaa võimuliidust lahkumist olukord, kus korraga olid käimas kahed võimukõnelused valimisliit, Pärnu ühendab, rääkis läbi Keskerakonna ja EKREga Isamaa, Reformierakond ja sotsiaaldemokraatlik erakond aga plaanisid uut võimuliitu omavahel. Valimisliit Keskerakond ja EKRE olid just teatanud, et allkirjastavad koalitsioonileppe neljapäeva hommikul enne volikogu istungit. Kui täna pärast keskpäeva tuli pressiteade, et Isamaa, Reformierakond ja sotsid tegid valimisliidule ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi kord juba segane seis, sellest palju selgemaks ei läinud. Linnapea ja valimisliidu Pärnu ühendab juht Romet Kosenkranius ütles, et kui Reformierakonna esindaja talle hommikul helistas, sai ta aru, et erakond soovib liituda koalitsiooniga, kuhu kuuluvad peale valimisliidu veel Keskerakond ja EKRE. Sain aru nii, et nad soovivad selle koalitsiooniga liituda ja kuna täna on meil uute koalitsioonikaaslastega lepingu viimistlemine ja ülevaatamine ja mida me kavatseme siis homme kell 10 30 allkirjastada, siis loomulikult lubasin, et räägin uute koalitsioonikaaslastega selle ettepaneku läbi ja, ja loomulikult kõik hääled on teretulnud. Siis aga selgus, et ka isamaa soovib uuesti valimisliiduga koalitsiooni tulla. Siin on nagu väga selge seisukoht, vähemalt minul, et kui isamaa on niimoodi reetnud, isamaa on nagu hävitanud oma usalduskrediidi ja minul küll käsi ei tõuse nendega koalitsioonilepingut allkirjastada. Nädala algul oli Isamaasse kuuluv abilinnapea Meelis Kukk teatanud, et lahkus ametist ja naaseb volikokku, kus kavatseb hääletada umbusalduse vastu. See jätab ühe häälega vähemusse umbusalduse algatajad Isamaast ja Reformierakonnast. Just see pani neid nüüd ettepanekut tegema, sest pressiteate lõpus seisab, et tagasisidet oodatakse hiljemalt homme hommikuks. Kuivõrd Pärnu linnavolikogu kell 12 algava istungi päevakorras on umbusalduse avaldamine linnapeale Romeo senkraniusele. Sõltuvalt vastusest kujundatakse oma edasised sammud ja tegevus kirjutavad ettepaneku tegijad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Segadused Pärnu linna valitsemises peaksid homme lõppema, sest keskpäeval algaval linnavolikogu istungil on kavas linnapead umbusaldada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRannarootsi muuseumi jõuluturg ja lastele mõeldud jõulumaa jäävad tänavu ära ligi tunni aja pikkune jõulumaa programm on olnud varasematel aastatel populaarne lasteaia ja koolirühmade seas, kuid tänavu seda ei tule, ütles Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Arvestades meie ruumide piiratud võimalusi ja et meil puudub ka ventilatsioon, siis kahjuks me pidime tänavu laste jõulumaa ära jätma ühele koolile on circa tund või natukene rohkem ja, ja üheks tunniks kahjuks me ei saa jah, lapsi Meie kitsastesse ruumidesse praegu kokku panna. Kuna külastajate arv on talveperioodil niikuinii väiksem, siis tavakülastajatele on muuseum kalmu sõnul jätkuvalt avatud. Ilo nii imetema juhataja Maarja kõuts ütles, et nemad teevad detsembris rea töötubasid, kuid koroona tõttu on kasutusel ettevaatusabinõud. Me sellel aastal sisustasime oma käsitöökoja, mis on selline suurem ruum, kus rohkem õhku on. Sisustasime selliseks vahvaks jõulumeeleolus ruumiks ja, ja seal me saame perekonna kaupa inimesed kenasti laudade taha istuma sättida, nii et nad on üksteisest piisaval kaugusel. Ja muidugi töötajad ise kanname maske ja ka kindaid kui vaja ja, ja need töövahendid oleme ka laudade kaupa eelnevalt ära jaotanud, et keegi kellegagi käära ega ega muid abivahendeid jagama ei pea. Maarja kõuts ütles, et lisaks eelregistreeritakse kõik Iloni ime tema töötubades osalejad. Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumi juhataja Anton Pärn kinnitas rahvusringhäälingule, et jõuluperioodil ongi sihtasutuse muuseumis üldine põhimõte see, et piiratud osalejate hulgaga üritusi, mis on turvaliselt korraldatud, siiski tehakse rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rannarootsi muuseum jättis koroonakriisi tõttu ära oma iga-aastase jõulumaa. Teistes Haapsalu muuseumides püütakse mõningate muudatustega siiski jõulukuu programmid praeguse seisuga teoks teha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOlukord on kahjuks ikkagi hullemaks läinud, et kui me siin eelmised nädalad ütleme eelmine kuu aega tagasi rääkisime, et kõige kriitilisem koht oli Lõuna-Eesti siis ta mõned nädalad tagasi läks Lõuna-Eestist Harjumaale paar nädalat, me oleme rääkinud Ida-Virumaast kuhu ta on ka kohale jõudnud. Madala viiruse levikuga, aga nüüd me näeme, et, et, et noh, Kuressaares ta keskmisel tasemel ka Hiiumaal, Käinas on viirus nüüd nüüd sel nädalal juba olemas, niimoodi, et nende kõrge ja keskmise viiruse tasemega kohtade arv on kahjuks ikkagi jälle tõusnud. Ja kui me vaatame seda viiruse nii-öelda keskmist konstruktsiooni, siis see ka ühib tasapisi ülespoole. Kui võrrelda möödunud kevadtalvega, millise kuuga võiks seda võrrelda? Ega meil möödunud kevadtalvel meie andmete järgi ja olukord ei olnudki see, kus ta, kus viirus kõrgele läks, ei olnud märtsikuu tase, vaid tegelikult oli see veebruar ja tegelikult, kui me võtame seda Eesti indeksit, kus me oleme, siis ega sellest sellest tipust enam palju puudu ei jää. Veebruar, märts, kui me vaatame seda palju, meil on siis kõrge viiruse sisaldusega asulaid noh siis ka ikkagi veebruar. Asulaid, kust viirust veel ei leia, on natukene vähem veel. Neid rohelises asulaid on natukene rohkem, tegelikult praegu veel jah, kui veebruaris-märtsis oli, aga aga ikkagi ikkagi väga lähedal ja ja tõus on olnud ka viimastel nädalatel ju, iga nädal on olnud pidev tõus. Kas Lõuna-Eestis, kus see viiruse levik algas suvel, kas seal on näha mingit stabiliseerumise märke või ka vähenemise värk, et see laine on sealt juba üle käinud? Eelmisel nädalal oli miskipärast eriti kõrge näit, aga sel nädalal on see punkt natukene allpool, aga kas ta nüüd selle selle he nädala põhjal saab öelda, et ta on allapoole läinud, kui me kaarti vaatame, siis on ka Lõuna-Eesti ikkagi päris punane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased on saanud valmis koroonaviiruse levikut kirjeldava reoveeuuringu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPöördumisest Tartu linna võimuesindajate poole kirjutab loomikese lasteaia hoolekogu eesotsas hoolekogu esimehe Priit Laosega. Et lastevanemate soov on linna esindajatega kohtuda ja arutada, kas ja millised on võimalused loomikese jätkamiseks kas siis praeguses hoones või mõnes teises paigas jätkamise soovi, põhjendab hoolekogu ploomikese pooldajate arvukusega praeguse seisuga 300 inimest, kes allkirjaga lasteaia jätkamise soovi toetab. Tartu abilinnapea Asko Tamme ütleb, et kohtumine hoolekogu esindajatega on kokku lepitud märtsikuu lõpuks. Me nagu püüame leida lahendust, et me saaksime selle lasteaia või ütleme, siis valdav pedagoogikaga Tartu lasteaedades ühel või teisel kujul jätkata praegu on tõesti on, eks ole, jätkamine ühes vormis, jätkamine teises vormis, jätkamine ühes kohas, teises kohas, kolmandas, kus kõik need variandid on lahtised. Seega on mõtteid mitmeid, kuidas ploomikese küsimuses edasi liikuda. Tartu linna alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe ütleb, et 30. märtsil toimuva kohtumise eesmärgiks on arutada, milline on kõige mõistlikum viis edasi minna. Üks mõte on, et lasteaed jätkab eralasteaiana. See on tõepoolest oli kõige paindlikum viis selle koha pealt, et era lasteaiana tegutsevad paljud valdavalt lasteaiad ja koolid üle Eesti ja ka Tartu linnas. Tegelikult see praktika olemas. Eesti rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris ütleb Priit Laos, et eralasteaia moodustamiseks pole praegusel ploomikese juhtkonnal, ambitsiooni ega südikust. Samuti pole otsest üksmeelt sellised ettevõtlusvormi viljelemiseks ka hoolekogus, sest lastevanemate lootus ja soov on säilitada loomikeni tsipaallasteaiana sama juhtkonna ja koosseisuga. Teine variant on Kreegimäe sõnul see, et ploomikese lasteaia rühmad jätkaksid endiselt Waldorf pedagoogiliselt, aga teiste munitsipaallasteaedade osadena. Tõepoolest oleks nii, et needsamad õpetajad, kes ju praegu seal ploomiks lasteaias seda pedagoogilist poolt teavad, et nemad oleksid ju need, kes tegelikult selles uues koosluses sedasama tööd edasi teeksid ja tõepoolest see võiks olla nii, et paar rühma võiks, see võiks olla lihtsalt teise lasteaia juures nii-öelda ühtse tervikosana, aga lihtsalt selline pedagoogiline pool natuke rohkem Waldorfit oleks siis nii-öelda kahes kolmes rühmas, näiteks. Sellise vormi miinuseks on laose sõnul, et ploomikese praegune omapära, hea miljöö, väärtuslik olemus ja toimiv kooslus ei säiliks, kui lapsed linna peale laiali jagada. Laos lisab. Linn on teinud palju tööd, iseloomustamaks ennast perekeskse mitmekesist õpikeskkonda pakkuva elukohana, kuid praegu loomikese ümber toimuv ei taha kuidagi kirjeldatud kuvandiga. Kreegimäe ütleb, et laual on tegelikult ka kolmas mõte, aga sellest on vara rääkida. Laose sõnul on lastevanemate eelistatuimaks lahenduseks, kui loomike saaks jätkata ka peale 2020 teist aastat praeguse lasteaia juhatuse ning koosseisuga samades ruumides või pinnal. Kreekimäe sõnul on aga kindel, et praeguses majas ja kujul loomikese tegevus kahe aasta pärast lõpeb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsuse plaan kolida erivajadustega lastele mõeldud Kroonuaia kool waldorfpedagoogikat viljeleva Ploomikese lasteaia ruumidesse tähendab lasteaia võimalikku sulgemist kahe aasta pärast. Lapsevanemad on mures ja tegid linnaisadele ettepaneku kohtumiseks, et siiski Ploomikese jätkamise osas mingi kompromiss leida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuigi IT-kolledži juhtkond on petitsiooniga IT-kolledži iseseisvuse poolt kogunud üle 500 allkirja, puudub kolledži juhtkonna sõnaõigus kooli edasise käekäigu kohta, sest 16 aastat tegutsenud IT-kolledži asutajaks on haridus ja infotehnoloogia sihtasutus. Sihtasutuse viie asutaja hulka kuuluvad omakorda haridus ja teadusministeerium, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit. IT kolledži õppeosakonna juhataja Inga Vau sõnul on IT-kolled liitumise vastu, sest puuduvad konkreetsed plaanid, kuidas IT-kolledži omapära säilitatakse. Kahtlemata ei saa IT kolled sellesse hästi suhtuda, sellepärast et selle liitumise eesmärgid on tegelikult tänaseni ebaselged ja see võimalik liitumine kätkeb endas riske, mis ei ole IT-kolledži poolt vaadates vastuvõetavad. Puht juriidiliselt kolledžil puudub võimalus seda protsessi takistada. Vau toob välja, et tehnikaülikooli sisemine reform on alles käimas, mistõttu ei ole võimalik ette näha, kuhu täpsemalt kolledž liituks. Erinevate osapoolte poolt välja käidud tingimused, kolledži kuvand säilitatakse, kolledži parim praktika säilitatakse, integreeritakse tehnikaülikooli selle kohta igasugune konkreetne tegevuskava, konkreetsed sammud ja ettekujutus tegelikult puudub. Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo ütleb, et kolledž on tehnikaülikooliga liitumise poolt. Tudengite ja juhtkonna vastumeelsust nimetab Aaviksoo eriarvamusteks, millesse tuleks suhtuda rahulikult. No see, mida üks rektor oma erainitsiatiivil teeb, see on tema enda probleem, et ma ei oska seda kuidagi kommenteerida, et asutust ikkagi juhivad valitud organid, kõik arvamused ei ole ühesugused ja osa tudengeid on poolt, osa tudengeid on vastu, et, et niimoodi on kogu aeg olnud ja ma arvan, et selles seda tuleb võtta hästi rahulikult. Aaviksoo sõnul kahe kooli ühendamisega liidetakse IT- kolledži õppekavade hästi välja töötatud rakenduslik pool ning TTÜ kõrgem akadeemiline tase. Kuidas aga planeeritakse suurendada lõpetaja? Kui panna kaks väikest kokku, siis ilmselt mastaabiefekt võimaldab palju-palju rohkem ja paremini kasutada infrastruktuuri õppejõude, et niisugune jõudude ühendamine tänapäeval on üleüldine trenn, tänaseks on meil ju 49 kõrgkoolist alles jäänud 25 ja tõenäoliselt siin peab konsolideerimine Eestis ikka veel palju-palju edasi minema. Aaviksoo väitel asutakse nüüd ühinemislepingu väljatöötamise juurde. Esialgseks IT kolledži ja Tallinna tehnikaülikooli liitumiskuupäevaks planeeritakse järgmise aasta esimest septembrit.",
"role": "user"
},
{
"content": "IT Kolledži juhtkonna vastuseisu liitumisele, nimetab Jaak Aaviksoo lihtsalt eriarvamusteks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIndia iseseisvusliikumise eestvedaja, vägivallatu võitluse sümboli, mahat Maa kandikuju kinkis India vabariik Eestile 2019. aastal. Aasta hiljem lepiti kokku, et mälestusmärk pannakse mustamäele tehnikaülikooli lähedale. Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on kahemeetrisele kujule juba umbes meetri kõrgune alus püstitatud, millal sinna ka kuju külge kruvitakse, pole veel kindel. Me veel tahame saada kooskõlastust välisministeeriumilt, ilmselt on neil ka soov siduda seda mõne diplomaatilise sündmustega või diplomaatilise sammuga, mis võib olla seotud India riigiga näiteks mõne välisvisiidiga. Plaani võetud monumentidest kõige olulisemaks peab Vladimir Svetaga, kirjanik Jaan Krossi mälestusmärki Kullassepa, Niguliste ja Harju tänava nurgal, näoga kirjanike maja poole vaatava kuju kavandas skulptor Jaak Soans koos Karmo Tõra ja Markovalenkoga. Sveti sõnul on võidutöö pilk tänaseks juba vormi saanud ning peagi tuuakse see ka linnarahva ette. Kokkuleppel erinevate osapooltega kaasa arvatud siis Eerik-Niiles Krossiga on praegu kokku lepitud, et kuju avamise kuupäevaks on pandud 19. Veebruar ehk Jaan Krossi sünnipäev. Alates 2020. aastal toimunud ideekonkursist oodatakse ka Eesti esimest presidenti Konstantin Pätsi kujutava skulptuuri riigipea valmimist. Maasest välja tungiva ligi kolme meetri kõrguse graniidist pea kavandasid Toivo Tammik ja Vergo Verni. Praeguse info kohaselt peaks see kuju suvel valmis ka saama. Ent küsimus, millele me peame kõik koos tallinlastena Eestimaa rahvana vastama, on see, et kas meil on mõtet püstitada mälestusmärgi sinna kohta, kuhu praegu osa meie riigi otsustajatest kavandab Estonia teatri juurde ehita. Vladimir Svet selgitab, et Estonia Diasi juurdeehituse saatus tuleks enne Pätsi kuju paikapanemist ära otsustada. Ilma selleta võib meil juhtuda olukord, kus me püstitame kuju ja mõne aasta eest peame kohe sellele hakkama otsima mingit asenduskohta. Ma arvan, et see ei ole ei viisakas ega väärikas eriti Konstantin Pätsi järglaste suhtes. Sveti sõnul on Tallinna linnavalitsus endiselt seisukohal, et Tammsaare parki Estonia juurdeehitus ei sobi. Svet loodab, et läbirääkimised ei jää aastateks venima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu püstitatakse Tallinnasse Jaan Krossi ja Mahatma Gandhi kujud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome pealinna Helsingit ümbritsev Uusimaa isoleeriti 27. märtsil ja piirangud kehtivad 19. aprillini. Kuna Uusimaal elab tihedamalt inimesi kui mujal Soomes, on ka nakkus levinud rohkem kui mujal Soomes. Maakonnapiiride sulgemise peamine eesmärk oli vältida pealinna piirkonna inimeste massilist liikumist näiteks suvilatesse. Juba enne, kui valitsus kogunes eile õhtul piirangute jätkamist ütlesid valitsusallikad ülele, et sotsiaal ja terviseministeerium ega terviseamet ei esita taotlust piirangute pikendamiseks sest uusima nakkusjuhtumite arv ei erine enam oluliselt teistest suurema nakkuse ga piirkondadest ja siis tuleks sulgeda ka need. Uusimaa sulgemine on selgelt vastuolus Soome põhiseaduse ette nähtud liikumisvabadusega ja sellise piirangu kehtestamine on võimalik ainult siis, kui see on täiesti vältimatu. Seega ei saaks isolatsiooni jätkata lihtsalt sellepärast, et see oleks viiruse leviku aeglustamiseks kasulik. Seda saab pikendada ainult siis, kui see on vältimatu ja ka sel juhul teeb lõpliku otsuse parlament. Soome opositsioonipoliitikud võtsid sõna piirangud lõpetamise vastu, ehkki mitte väga konkreetselt. Üks ütles, et piirangutest pole mingit kasu, kui need kehtivad nii vähe aega. Teine nentis ümaralt, et tema erakonnal ei ole sellist infot, mis võimaldaks toetada isolatsiooni lõpetamist. Räägiti ka eakate kaitsmisest ja tervishoiutöötajatele kaitsevahendite tagamisest teades ise väga hästi, et kaitsemaskide hange oli suur läbikukkumine ja praegu uurib asja politsei. Aga miks mitte proovida poliitilist kasu lõigata? Eks poliitikutel ongi praegu raske. Nii Eestis kui ka Soomes on valijate hulgas palju neid, kes praegusi piiranguid toetavad ja isegi karmistada tahaks. Palju on ka neid, kes ei mõista praegust hüsteerikat ja majanduse põhjalaskmist arvestades, et asjatundjate hinnangul sureb viiruse saanutest vaid 0,6 protsenti. Niisiis poliitikule on iga otsus libedale teele astumine, aga head kriisi ei saa ju lasta raisku minna. Kui asjatundjad ütlevad, et olukord on stabiliseerunud ja lisapiirangud ei anna eriti midagi, tahaks poliitik ikka enda otsustava juhina näidata. Kes paneb poed ruutmeetreid üle mõõtma, kes katkestab reisiliikluse, mis nagunii juba peaaegu katkenud oli. Poliitilise ajaloo uurija Mikko veri sõnul võidavad praegusest kriisist tõenäoliselt võimul olevad poliitikud kui nad kodanike arvates kriisi juhtimisega usutavalt toime tulevad. Soomes ongi peaministripartei sotsiaaldemokraatide toetus tõusnud peaaegu võrdseks. Pikalt juhipositsioonil olnud opositsioonierakonna perussuomalaiste populaarsuse ga. Piirangute leevendamisest on hakanud rääkima siiski paljud riigijuhid. Eks näeme, kes on Euroopas esimene julge, kes piirid lahti teeb?",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus peaks täna tegema otsuse Uusimaa piiride avamise kohta. Eile vaieldi hiliste õhtutundideni. Koroonapiirangute leevendamine on poliitikutele ehk isegi suurem katsumus kui pandeemia ise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastas teevad politsei ja piirivalveameti lennusalga kolm kopterit 200 tunni jagu, meditsiinilende tegelik vajadus on sellest suurem ning äkilise olukorra tekkimisel võivad kopterid olla muude ülesannetega hõivatud. Et püsivalt olla valmis, ostetakse kaks kopterit juurde, selgitab ameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitsev. Eesmärk ongi ehitada Tartusse teine baas, mitte küll täiesti sama suur kui Tallinna baas, aga Tartu baas oleks siis selline, kus oleks võimalik siis tagada ka ööpäevaringselt siis see kopteri sealolek, esmased hooldused ja ühtlasi ka siis meeskonna tingimused, selleks et sealt saaks ööpäevaringselt väljalendu planeerida ja välja lenda, teostada. Uued kopterid peaks Eestisse jõudma 2025.-ks aastaks. Veel peaks Põhja-Eesti regionaalhaigla Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja Tartu Ülikooli kliinikum saama 2026.-ks aastaks maandumisplatsid. Seni on kopterite lennujaama vastu tulnud kiirabi või on maandutud muruplatsile haigla kõrval. Kui kopter sinna maandub, siis paratamatult. Selles ümbruses võib tekkida ka sellist tuult mis võib kahjustada siis seal lähedal asuvaid siis objekte, näiteks sõidukeid, kui need on pargitud parkimisplatsile. Kasvõi 15 minutit sõitu lennujaamast haiglasse võib mõnele patsiendile olla otsustava tähtsusega. Ka võib olla vaja kopteriga tuua siirdamiseks elundeid, selgitab Tartu Ülikooli kliinikumi juhtkonna liige Jaan Sütt. Teatud organite siirdamise puhul on meil ainult loetud tunnid aega, kui see organ veel kõlbab nii-öelda kasutamiseks ja hetkel me sõltume paratamatult Tartu lennuväljast, aga öösiti ja nädalavahetuseti on lennuvälja väravad kinni ja paraku näiteks kopsu siirdamise haiged ei küsi, et kas on tööpäev või ei ole. Et kui tekib kopsu siirdamise võimalus, siis see ajaaken on väga-väga väike. Maandumisplatsi on proovitud ka varem kliinikumile rajada, nii on kaalutud mitmeid asukohti, tõdeb sütt. Praegu on sõelale jäänud uue lastehaigla hoone katus. No puhtmeditsiinilises mõttes ja kui me mõtleme patsientide peale, siis kindlasti oleks, oleks kõige parem, kui see maandumisplats oleks haigla katusele, et saaks liftiga sõita kohe osakonda või operatsioonile või kuhu iganes. Kuna kehtiv detailplaneering kopteri maandumisplatsiga ei arvesta, ei ole see plaan veel lõpuni selge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks hakkavad kaks kopterit paiknema Tartus ning haiglatele ehitatakse maandumisplatsid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakonna uueks juhiks pürgiv Jevgeni Ossinovski avaldas oma programmi, millest võib välja lugeda, et tema juhtimise all nõuavad sotsid uut koalitsioonilepingut. Kuidas ta ise seda kommenteerib? No esiteks, minu programmi põhiline sisu on tegelikult suunatud erakonna sisse, kuidas erakonnad organisatsioonina edasi minna, seda organisatsiooni paremini juhtida, inimesi rohkem kaasata, kuulata ja tekitada seda tunnet, et me siiski ajame kõik koos olulist Eesti jaoks olulist asja ja anda see motivatsioon selleks, et me seda tööd koos meeskonnana paremini ka teeksime. Mis puudutab koalitsioonilepingut, siis olen arvamusel, et mitmed sotsiaaldemokraatidele olulised teemad, millele ka meie valija selgelt mandaadi andis, ei ole selles koalitsioonilepingus piisavalt kajastatud, mistõttu pärast nüüd kolme koalitsioonierakonna üldkogusid suurkogusid. Ma arvan, et on väga mõistlik värske pilguga koalitsioonilepingule otsa vaadata ja, ja püüda siis kokku leppida nendes alustes, mis võimaldavad korralikult normaalselt seda koostööd edasi teha. Sest mis siin salata, siiani on see koostöö olnud üsna hüplik. Samas ütleb Ossinovski, et erakonna eesmärk on olla valitsuses ja saavutada kokkulepe erakonna praeguse juhi Sven Mikseriga. Vestlesime telefoni teel, sest ta on Brüsselis kaitseministrite nõupidamisel. Mikser ei välista koalitsiooni lepingu muutmist, kuid ei nõustu sellega, et sotside eesmärgid seal ei kajastu. Samuti ei ole ta kindel, mida muutmine kaasa võib tuua. No lõppude lõpuks saab kõik inimeste poolt kirjutatud dokumente taas avada ja ümber kirjutada, et tegemist ei ole kindlasti jumalalt antud ilmutusega, mis inimese poolt muutmisele ei kuulu, aga samal ajal olles ise vahetult olnud kuu aega läbirääkimiste laua taga, teades kõiki võimalusi, teades väga detailselt konkurent soove, eelistusi, ootusi ja kartusi või noh, ütleme mitte konkurentide, vaid siis juba koalitsioonipartnerite, et siis ma julgen täna kinnitada, et see leping, mis meil kaante vahele ja allkirjad sai, on sotsiaaldemokraatide seisukohast väga hea leping, nii et kindlasti on olemas ka risk, et kui see dokument lahti abi võtta, siis teda enam kokku panna meile söödaval kujul ei õnnestu või et tegelikult konkurendid tulevad laua taha hoopiski tõdedes, et sotsiaaldemokraadid on tänases kasioonis saanud liiga palju ja, ja nemad tahaksid tegelikult oma tükki suuremaks joonistada. Loomulikult on teatud muudatusi võimalik teha ka kogu raamistiku avamata, aga kindlasti on olemas piirid, kus juba niigi üsna suure pinge pinge all olev koalitsioon võib selliste sammude tagajärjel sootuks laguneda ja tekkida mõni juhus. Samas on Mikser mitmes erakonna siseelu puudutavas seisukohas Ossinovski kriitikaga nõus. Riigikogu esimees Eiki Nestor arvab, et praegu ei ole õige aeg erakonna juhti vahetada. Ma arvan, et 2019.-le aastale mõeldes võiks tõstatada erakonna esimehe küsimus meie järgmisel üldkogul, mis toimub kahe aasta pärast, aga praegu on küll mõistlikum jätkata ta sama esimehega. Kuigi see on keeruline ja palju on vaielda, peaks jätkama valitsusliidus. Alternatiivid valitsusse kuulumisele on meile kehvad, kas siis Reformierakonna Keskerakonna koalitsioon, mis võib tekkida, või siis hoopis erakorralised valimised, et ma ei näe, et meil kuskilt siin midagi võita oleks? Mis puutub sellesse, kelle võimalused erakonna juhiks saada, suuremad on siis Mikseri taga on rohkem piirkondade juhatusi, kuid Ossinovski juhib tähelepanu asjaolule, et piirkonnad on väga erineva kaaluga ja suurusega ning kõige suurem piirkond Tallinn ei ole veel midagi öelnud ja otsustavad siiski mitte juhatuse delegaadid. Igal juhul on Ossinovski kindel, et hoolimata tulemusest minnakse edasi ühtse meeskonnana. Sõltumata sellest, kes häälte lugemise tulemusel siis peale jääb, on organisatsioon sellest igal juhul tugevam ja mina igal juhul aktsepteerin ükskõik missugust üldkogu otsust ja olen valmis edasi panustama ja ma usun, et Sven Mikser samamoodi",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatide suurkoguni on veidi alla kahe nädala. Erakonna esimehe kandidaadid esitavad omi seisukohti, kuidas edasi minna. Eiki Nestori arvates ei ole praegu õige aeg juhti vahetada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhilised vaktsineerimiskohad on siis endiselt kas perearstide juures haiglate vaktsineerimiskabinetides ja, ja samuti ka erapartnerite juures, et selles mõttes kõige parema ülevaate vaktsineerimise võimaluste kohta saab endiselt vaktsineerimisamuti. Ka digiloost saab siis endale mugavalt aja ette broneerida. Kui ma olen kuskilt kaugemast kohast pärit, kust ma seal siis süsti kätte saan? Väiksemates kohtades on endiselt olemas, kohalikes haiglates on vaktsineerimispunktid avatud, kuid loomulikult me soovitame endiselt perearstide juurde pöörde, kõik perearstid endiselt vaktsineerivad ja sealt saavad ka kõik soovijad oma vaktsiini kindlasti kätte. Et tõepoolest me nüüd enam ei ole teinud selliseid vaktsineerimispunkte, mis on olnud siis kas kaubanduskeskustes või ka maakonnakeskustes, et nende järgi tänaseks enam tõepoolest nagu vajadust ei ole olnud, aga kohalike haiglate vaktsineerimispunktid endiselt töötavad. Palju on selliseid personaalseid lahendusi on see siis nõustamine või see, et tuuakse see süst kellegile koju kätte palju selliseid lahendusi tänaseks kasutatakse? Ma julgeksin öelda, et tegelikult täna oleme me vaktsineerimise osas ikkagi läinud väga personaalseks, sellepärast et kodus vaktsineerimine on, on võimalik, et seda saab tellida siis kas üks-kaks neli, seitse infotelefoni kaudu või oma perearsti kaudu saab sellest soovist samuti teada anda ja samuti meile annavad ka erapartnerid on tulnud perearstidele ehk et me oleme siis keskendunud nendele perearsti nimistutele, kus on kõige rohkem vaktsineerimata ja just nimelt siis riskirühma inimesi ehk siis 60 pluss vanuserühmas ja, ja nendes nende perearsti nimistutele on siis erapartnerid need, kes helistavad, need inimesed ükshaaval läbi räägivad neile vaktsineerimisest, nõustavad neid telefoni teel ja samuti lepivad siis soovi korral kokku kodus vaktsineerimise aja. Me ikkagi näeme, et inimesed usaldavad enda perearste kõige rohkem, kuna perearst ju teab selle inimese haiguslugu, eelnevaid haiguseid ja kõiki muid tarvitatavaid ravimeid ja nii edasi, et siis kindlasti on perearstid need, kes on nõustamise koha pealt, need esimesed Kas praeguseks on see olukord, et meil on see vaktsineerimise võrgustik paigas või me vaatame ikka selle pilguga, et noh, näiteks, kui toimub mõni suurem festival, näiteks võib võib-olla kuhugi telgi püsti panna või kui on vaja mingis maakonnas näiteks turgutada seda, äkki peaks mõnikord mõne bussiga kohale sõitma, kas meil on mingisuguseid selliseid plaane et kuidagi seda võrgustikku veel jooksvalt siin täiendada, näiteks suve jooksul? Ja kindlasti need võimalused on tegelikult eelmise suve jooksul läbi proovitud ja toimisid väga hästi. Et kui see suveperioodil on taaskord inimestel huvi huvi tekkimas ja kindlasti oleneb ka sellest, millised saavad olema poliitilised otsused ja loomulikult ka sellest, kuidas, kuidas tuleb otsuse, millal tuleb otsus näiteks neljanda doosiga. Et vastavalt sellele me kindlasti saame koheselt reageerida ja need punktid punktid siis piirkondadesse viia. Hetkel praegu jah, otseseid muutuseid plaanis ei ole, sellepärast et need toimivad lahendused, mis olid, need toimisid väga hästi ja need töötasid. Et kindlasti jah, need, need jätkuvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praeguseks on koroonahaiguse vastase vaktsineerimise suuremad keskused uksed sulgenud. Haigekassa panustab perearstidele ning personaalsele nõustamisele. Vaktsineerimise korraldusest andis ülevaate Haigekassa partnersuhete osakonna spetsialist Hanna Jäe.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna saadetakse umbes 90 protsenti kõikidest juhtudest erinevaid dokumente posti teel paberi peal ja tegelikult ligi neljandik ei saa neid dokumente kätte ja mitte kättesaamise peamine põhjus on see, et kas nende isikute elukoha aadressid ei vasta enam sellele, kus isik tegelikult viibib. Isikud tihti ei pruugi ka olla teadlikud, et tal selliseid kohustavaid dokumente on. Aga see, mis nüüd uus saab olema, on see, et kaitseväe kohustuslastele siis luuakse Eesti.eees postkast, seal on ka täna olemas võimalus saata erinevaid dokumente, aga need on siis nähtavad täna juhul kui sa oled selle ära sidunud oma isikliku igapäevaselt kasutatava postkastiga. Et seekord luuakse selline võimalus, et enam Sa ei pea siduma, aga loomulikult sa võid siduda. Aga sul on siis seal uues postkastis alati olemas kõik dokumendid, mis riik on siis seal saatnud. Aga see ikkagi eeldab seda, et inimene peab aeg-ajalt sinna postkasti sisse vaatama. Ja selles mõttes, et meie ei hakka ette ütlema, kui sageli nad sinna sisse peaksid vaatama, et meie lihtsalt ütleme, et mõistlikul ajal me eeldame, et, et inimene siiski seda vaatab ja ja peame, et mõistlik aeg üks kuu aja jooksul võiks siiski olla. Aga loomulikult põhi, selline soovitus on ikkagi siduda see oma igapäevaselt kasutatava e-postiga või SMS-i kaudu saada seda teavitust, et talle on tulnud mingi kohustav dokument. Kas põhimõtteliselt seda postkasti on võimalik siduda ka Messingeri, Skype'i, Facebooki, paljude muude sotsiaalvõrgustikega, mida noored hästi palju kasutavad? No see ilmselt eeldab mingit tehnilist lahendust, mida majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ja koostöös Riiaga siis peab mõtlema, kuigi me oleme sellest rääkinud, et, et see võiks olla ka üks koht, kust kaudu poisid neid teateid võiksid saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsevägi ja Kaitseresursside Amet on hädas kutsealuste teavitamisega, sest paljud kutsed ja päringud lähevad aadressidele kus noormehed tegelikult ei ela. Segaduste vältimiseks kavatsetakse muuta kaitseväeteenistuse seadust nii, et edaspidi suheldakse kutsealustega vaid elektrooniliselt, ütles Anu Rannaveski kaitseministeeriumi kaitseteenistuse osakonnnast Indrek Kiislerile.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõukogude aja lõpuks oli Eestis umbes veerand 1000 kolhoosi ja sovhoosi Eesti kunstiakadeemia doktorint. Laura Ingerpuu sõnul oli neist igal jõukamal oma keskusehoone kontorklubi. Laura Ingerpuu. Seal pidid olema kontoriruumid siis kolhoosi juhtkonna töötajatele ja teiseks selline suur saal või auditooriumi, kus nad said siis teha oma üldkoosolekuid, aga samas see toimis ka kohaliku rahvamaja või kultuurimajale. Nõukogude aja algul paigutati kolhoosi juhtkond mõnesse olemasolevasse majja, kuid ajapikku kerkisid selleks spetsiaalse otstarbega hooned. Kui Leedus olid need Ingerpuu sõnul pigem tagasihoidlikud tüüpprojektid, siis Eestis kujutasid need endast pigem võimalust esinemiseks. Eestis said näidata, et kolhoosi on jõukas, neil on palju raha ja meie tegime kõige parema arhitekti ja siis selle argiteks tetuuriga. Näitame kui jõukad ja võimsad võimukad. Palju meil sellist nii-öelda power it on siin piirkonnas ja Läti puhul on natuke sama tendents, et sellega püüti ikkagi esineda ja eputada, aga seal jõudis aeg kohale natuke hiljem. Lätis jäid omaaegsed arhitektuuripärlid sageli pooleli ja seisavad praegu endiselt poolikuna põllu peal. Eestis sõltub kontor klubi käekäik Ingerpuu sõnul mitmest asjaolust. Näiteks loeb see, kas hoone on omavalitsuse või eraomaniku kätes. Oluline on ka keskuse kaugus suurematest linnadest. Mis on muidugi number üks on selle kogukonna enda tugevus, kuidas seda hoonet hoida, kui ta ongi olnud juba algusest peale selline asula identiteedi looja, sest see identiteeditunne selle majaga seoses on ka paljuski võib-olla säilinud. Ehkki maapiirkonnad jooksevad mitmel pool Baltikumis tühjaks, näitas koroona aeg Ingerpuu sõnul, et inimesed võivad maale tagasi liikuda. Sel juhul võiks endisest kolhoosimajast saada neile kogukonda elavdav kaugtöökontor, noortekeskuse ja rahvamaja keskus kergekäeliselt lammutama. Doktorint i tõttaks. Ja mis on väga oluline valdavalt nad on Eesti arhitektide enda kujundatud, mis annab neile tohutu väärtus, mis tähendab, et see on ikkagi Eesti kultuuripärand.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endised kolhoosikeskused on osa Eesti arhitektuuripärandist ja võivad tänapäevalgi kogukondi liita, osutab Eesti Kunstiakadeemia doktoritöö.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTootsi raudteejaama tuldi hommikul kas rongiga Tallinnast või sõideti kohale autoga, et siis järgnevad tunnid käsitresiinil oma füüsilist vormi proovile panna. Aastakümneid kestnud perioodile, kus Pärnust sai rongiga otse Tallinna tõmmati täna joon alla. Nüüd saab Raplamaale lellepeatusse või Raplasse bussiga. Sealt saab juba rongi peale tänase rõske ilmaga tresiinid lihaseid treeninud raudteerahval aga oli kõigele vaatamata tuju hea. Kõgrupi nõukogu liige Tiit Pruuli. Eks ta oli selline kollektiivne raudteelaste nostalgia mõte, et, et näidata selle väikse matkaga, siis, et rasketel aegadel juba vabadussõja ajast saadik on käsirežiin olnud raudteelase kõige suurem abiline, aga tegelikult muidugi näidata seda, et, et lisaks kõigile suurtele infrastruktuuriprojektidele, mida Eestis tehakse, ei tohi unustada ka inimeste igapäevast väikest ühendust maailmaga. Edelaraudtee infrastruktuuri ja aktsiaseltsi juhatuse liige Rain Kaarjas ei võta täna lõppeva rongiühendusega seonduvat traagiliselt. Kurb küll, aga kuusk tuleb, vana peab teed andma, see on normaalne. Tulevik, kellele teed andma peab, on teatege Rail Baltic. Seda raudteedki läheb tal tarvis. Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Ja tõepoolest on see plaan, et, et seda olemasolevat raudteed peale väikest kõpitsamist saaks kasutama hakata siis materjalide veoks siis kui meil muld ehituseks läheb. Nii et ei saa isegi materjalid vedada, ilma, et oleks remont tehtud. Raudtee seisukord praegu tehnilise järelevalve ameti hinnangul on selline, et, et on kiirused maha tõmmatud ja noh, ega niisama seisteski see raudtee ise ju ei parane, et, et selge on see, et siin tuleb üht koma teist teha, et mida täpsemalt selle me selgitame välja tehnilise järelvalveametiga koos Rail Balticu trass läheb, kui ma nüüd ei eksi, siis circa 11 protsendi ulatuses on ta siis mööda vana raudteetrassi, ehk siis sellesama olemasoleva raudtee kõrvalt et näiteks Tootsi on üks selline koht, kus kohas teed jookseb paralleelselt ja siin tegelikult samamoodi me katsume ikka ühte ruumi kenasti ära mahtuda ja see tuleb meil päris hästi välja. Siiamaale. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas lõpetada Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise, kuna raudtee on tehniliselt nii halvas seisus, et Tehnilise Järelevalve Ametil hinnangul ei saa seda enam reisirongiliikluseks kasutada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNäiteks Järva vallas ametnikud ja vallakodanikud füüsiliselt kokku ei puutu. Kõik teenused toimivad läbi interneti või telefoninõustamise. Järva vallavanem Rait Pihelgas ütleb, et sotsiaaltöötajad suhtlevad abivajajatega tavapärases rütmis ent kasutusele on võetud ettevaatusabinõud. Me kaardistamegi täna nii-öelda oma sotsiaalosakonnaga riskirühma kuuluvaid inimesi või neid, kes ei saa poes ise käia, kelle lapsed on ära keelanud ja me viimegi neile juba toitu koju, eraettevõtjad, ka maal nii-öelda pakuvad juba toidu kojuviimis teenust. No probleemiks on kindlasti sularahaga arvlemine või arvlemine üldse, kuidas see toimub, kas pannakse vihikusse kirja? Ülekanded on üsna lihtne teha tegelikult tänapäeval ja maal on alati ka see toiminud, et usaldus on alati üks maaelu alus olnud, et ma usun, ühelgi eakal toit sellepärast koju viimata ei jää. Viljandi abilinnapea Jaanika Kedril ütleb, et seni ükski viljandlane abipalvega linnavalitsuse poole pöördunud ei ole. Küll aga on linnalt abi küsinud üks erahooldekodu. Kellel oligi mure personaliga, et hooldajad jäävad haigeks, siinkohal pöördusime siis ka veel naiskodukaitsja poole. Ja eile saatsin aga Viljandi majutusasutuses sellise e-kirja koostööpalvega, et kui sealt töö seisaku tõttu tööst ilma jäänud inimesed on vabad ja sooviksid panustada loomulikult palgatöötajana ka hooldekodudes, siis palusime ka nendele endast märku anda. Põhja-Sakala vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Piret Jukk kas juba valla poole on pöördunud ka hädalisi täiendavalt on vaja viia toitu koju või mida iganes. Üksikuid on jah. Kuidas see asi siis toimub? Antakse teada sotsiaaltöötajale ja vastava piirkonna töötajad, siis lepivad inimesega kokku ja kuidas seda siis korraldada, et kas siis tuuakse kohale, mis vaja? Kehtna abi vallavanema Katrin Velleste teada vallas koroonaviirusesse nakatunuid pole. Samuti pole keegi pöördunud vallavalitsusse abipalvega tuua poest toitu või apteegist ravimeid. Tavaline koduhooldusteenus töötab. Milliseid ettevaatusabinõusid rakendate? On vaja käsi pesta, desinfitseerimisvahendid on meil kõigile jagatud raamatukogudes kasutame siis kaste igaks päevaks, see on üks kast, kuhu me kogume need raamatud, mis tulevad. Et nad ei lähe kohe inimeselt inimesele ja jäävad 48-ks tunniks sinna. Aga kui sotsiaaltöötaja läheb inimese juurde koju. Me teeme nii, et ta ei lähe koju. Ta viib puud ukse taha ja viib toidukoti ukse taha. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalteenuste pakkumine jätkub omavalitsustes tavapärases rütmis, kuid otsekontaktide vältimiseks jäetakse näiteks toidukott ukse taha.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBalti riikide ülest raudteeprojekti Rail Baltic ut analüüsides leidsid Eesti, Läti ja Leedu riigikontroll, et selle ehitus läheb plaanitust vähemalt 60 miljonit eurot kallimaks ja projekti valmimine lükkub tähtajast 2026. aastal vähemalt poolteist aastat. Edasi. Probleemidena nimetati seda, et ükski riik ei ole projekti lõpuni eelarvestanud ja palju ebaselgust on projekti juhtimisel. Riigikontrolör Janar Holm ütles, et läbi pole räägitud riikide üleste küsimuste lahendamine ja vastutuse jagamine. Et milliseid hankeid peaks tegema ühisettevõte, millised peaksid tegema ettevõtted, mis asuvad konkreetselt riikides, siin on segadus olnud näiteks erinevate uuringute hangetega. Segadus on selles, et millisel viisil seda ühisettevõtet Erbe reili peaks rahastama ja pikaajalises vaates on ikkagi ka ebaselge, et kui see raudtee siis ka valmis saab ükskord et millisel viisil peaks toimuma selle taristu haldamine. Tulevik. ErBRil aktsiaseltsi Eesti filiaali juht Aivar Ja eski ütles, et ettevõte püüab jääda nii paika pandud tähtaja kui ka etteantud rahastuse piiridesse. Aga loomulikult, kui aja jooksul mingi asi viibib, siis siis inflatsioon ja kõik muud mõjutavad faktorid muudavad selle projekti kallimaks, et selline ennustamine planeerimine on väga tänamatu töö, et, et me oleme Rail Balticas võtnud otsuse, et kui põhiliini projekteerimised lõpevad siis aastal 2021 me teeme uue, tasus uuringu ja siis me oleme targemad juba ütlemaks, palju see projekt üldse maksma läheb? Siin on olnud segadusi ühisettevõtte rahastamisel ja sellised segaduse ei aita kaasa selle projekti õigeaegsele valmimisele samamoodi projekti juhtimises, et on, on rida otsuseid, mis on, on viibinud ja kui see otsustus protsess on aeglane, siis see samamoodi mõjutab selle lõppaja saabumist. No seda, et ühisettevõtte juhtimises ja rahastamises on probleeme, seda toob ka see audit esile, et kas selles vallas on plaanis siis mingisuguseid muudatusi teha, et see paremini õnnestuks? Siin peavad ministeeriumid oma otsused langetama, meie teeme omad ettepanekud loomulikult, et, et me täiustame omalt poolt siin näiteks hankeprotsess, millega audit tähelepanu juhib, et, et samuti on plaanis parandada riskijuhtimist muudatuse juhtimise revolutsioon vajab väljatöötamist ja need on need asjad, mis meie teeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme Balti riigi riigikontrolli ühisaudit leiab, et Rail Balticu valmimine hilineb ja läheb märksa kallimaks. Ühisettevõtte RB Rail Eesti esindaja kinnitab, et nende eesmärk on jääda paika pandud tähtaja ja rahastuse raamidesse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSedakorda toimub Euroopa ülemkogu kõigis 27. pealinnas korraga, sest riigijuhid on ühenduses videoteel. See näitab, et ka liidrid ei soovi halva koroonaviiruse olukorra pärast edasi-tagasi lennata ja kuigi nende kohtumine on üks Euroopa Liidu olulisemaid otsustushetki, ei ole kõige olulisem uudis seotud täna nendega. Nimelt teatas ravimitootja AstraZeneca teisipäeval, et selle aasta teises kvartalis ei suuda nad Euroopa liidule tarnida poolt lubatud kogust vaktsiine. Kuigi halb uudis ei olnud selle info näol tegu enam nii-öelda külma dušiga sest on ju farmaatsiafirma juba korra Euroopa liitu alt vedanud. Seda ligi kuu tagasi, mil nad teatasid, et suudavad selle aasta esimeses kvartalis plokile tarnida vaid kolmandiku esialgselt lubatud kogusest. Kui toona näitasid paljud näpuga just Euroopa komisjoni peale, siis viimane uudis kinnitab, et tegelikult tuleks need siiski suunata ravimitootjale. Euroopa riigijuhid seda täna tegema ei hakka, kuid jutuks tuleb juhtum kindlasti. Liidrite arutelu põhifookuses on täna siiski tervishoiukriisiga toimetulemine, nii nagu juba jaanuariski toimunud ülemkogul on sel korral üheks peamiseks murekohaks uued tüved, mille levik mitmel pool koroonastatistika jälle kasvule on pööranud. Nende sekveneerimine saab edaspidi olema võtmetähtsusega, et ohtlike mutatsioonide levikut jälgida, kuid hetkeolukorra kõrval vaatavad liidrid ka tulevikku, see tähendab kokkuleppimist selles, milliseks kujunevad nii-öelda vaktsineerimispassid, kuidas vältida tulevikus sarnaseid pandeemiaid ning kellele ja kuidas peaksid minema Euroopa liidust ülejäävad vaktsiinid. Täna võib see tunduda küll veel kohatu, sest vaktsiinide on defitsiitne kaup kuid juba loetud kuude pärast hakkab neid aina enam üle jääma. Seepärast tulebki läbi arutada, et kellele ja kuidas seda esmajärjekorras anda tuleks. Eesti on loomulikult huvitatud, et selle saaks idapartnerluse riigid nagu näiteks Ukraina. Ent enda lähinaabrust soovivad vaktsineeritud saada kõik Euroopa Liidu piirkonnad. Homse päeva pühendavad riigijuhid kaitsepoliitikale ja lõunanaabrusele. Euroopa Liit on viimastel aastatel kaitseteemadel aina aktiivsemaks muutunud kuid nüüd on hetk teha mõttepaus ja plaani pidada. Seepärast liitub riigijuhtidega ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Eesti peamine huvi siin on see, et Euroopa Liit võtaks kaitseteemat tõsiselt ent samal ajal, et ükski selle algatus ei segaks mitte ühelgi viisil NATO tegevust, sest ameeriklaste kaasatus on selles küsimuses meile elulise tähtsusega. Eesti peaministri Kaja Kallase jaoks on tegemist esimese Euroopa ülemkoguga. Seega peab tema ilmselt oma tänast sõnavõttu alustama enda tutvustamisega. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ülemkogu keskendub täna koroona olukorra lahendamisele Euroopa Liidus. Õhtupoolikul algaval Euroopa Ülemkogul räägivad riigijuhid koroonaviiruse levikust, Euroopa Liidu kaitsepoliitikast ning lõunanaabrusest. Lähemalt räägib Joosep Värk Brüsselist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus vesiniku tervikliku ahela tootmises tarbimiseni väljatöötamine annab esimese tõuke, et vesiniku kasutada tulevikus laiemalt kas või sõiduauto kütusena, ütleb abilinnapea Raimond Tamm. Algselt on siiski plaanis vaid kolm uut bussi. See lisanduv kulu, mis tuleneb siis sellest, et me kasutame vesinikku, mitte ei kasuta biometaani, nagu tänasel päeval. Tähendab lisanduvad 240000 eurost kulu Tartu linnale. Tartu linnabusse opereerib Gobuss, mille ema, ettevõtte GoGrupi tegevjuht Jüri Etverk ütleb, et vesinikubuss reisijale praegusest märgatavalt erinev ei ole. Vesinikubusse toodetakse veel vähe, ka ei taheta nii väikest tellimust alati täita. Üks konkreetne pakkumine on, on laekunud, kui see toetus peaks tulema ja, ja siis noh, nii-öelda kindlam hankekutse juba välja saata bussitootjatele. Et võib-olla siis mõni muudab veel meelt. Sisepõlemismootoriga võrreldes nõuab vesiniku kütuse element vähem hooldust. Siiski toob Etvärk välja ka miinuse. Nende nii aku kui, kui kütuseelemendil on mingi oma eluiga, et, et noh, ma ei tea, kas siis võib-olla viie, võib-olla seitsme, võibolla niimoodi peab 10 aastani vastu. Pilootprojektiga tahetakse saada praktiline kogemus, et paremini selle ja sarnaste muredega arvestada. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergia valdkonna juht Liisa Mällo ütleb, et Tartuga konkureerib kuni 10 teist projekti. Käesoleva aasta jooksul soovime kindlasti teha positiivse rahastusotsuse ära ja mida me hindame, me hindamegi, kui palju on kasvuhoonegaaside ehitkoguseid vähendatud läbi selle transpordivahendi kasutuselevõttu võrreldes siis olemasolevaga. Kui palju on siis kasutusele võetud rohelist vesinikku, milline on vesiniku hind siis lõpptarbija jaoks ja muidugi ka omafinantseeringu määr? Kui Tartu võidab, jagatakse Eesti energiale 2,5 miljon eurot Alexelale 1,5 miljon eurot ja miljon eurot kuubussile. Eesti energia saab ülesandeks Tartus roheelektri abil toota aastas 35 tonni vesinikku, millest 27 tonni kulub bussidele. Ülejäänud saab tanklast osta igaüks. Tartus on sarnaselt varem katsetatud elektribusse, täna neid siiski tänavatelt ei leia, selgitab taas Raimond Tamm. Tegelikult oli võimalik juba viimasel bussihankel pakkuda, vesinikubusse oli võimalik pakkuda elektribusse oli võimalik pakkuda siis biometaanibusse ja lõppkokkuvõttes siis läks nii et tegelikult ikkagi kõik pakkujad pakkusid metaani metaani kasutavaid busse, sellepärast et lihtsalt majanduslikult võttes, sellel hetkel, kui need pakkumised olid, oli vesinikutehnoloogia ja ütleme elektribusside samamoodi kasutusele võtta lihtsalt nii palju suuremate investeeringukuludega seotud, et et nad ei oleks olnud selle pakkumise puhul konkurentsivõimelised. Uus leping tuleb sõlmida aastaks 2029. Kui nüüd tehakse investeeringud ära, võib siis vesinik olla edukam.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu loodab aastaks 2023 tänavatele sõitma panna vesinikubussid. Selleks loodab linnavalitsus saada riigilt viis miljonit eurot, et ehitada Tartus välja vesiniku tootmine, tankla ja tarbimine busside näol.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKompromiss oleks, et tööandja hüvitab haigeks jäänud inimesele 70 protsenti teise kuni viienda haiguspäeva töötasust. Seejärel võtab hüvitamise üle riik. Seda plaani tutvustab sotsiaalminister Tanel Kiik. Täna taotleb valitsuse põhimõttelist nõusolekut sellele muudatusele. Sel juhul on võimalik juba koostöös parlamendi ga kokku leppida, mis on kõige kiirem protseduur selle seadustamiseks. Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ütleb, et põhimõtte selliselt on ta kiige ettepanekuga päri. Aga enne otsustamist soovivad tööandjad muuhulgas selgust, kui palju muudatus nende jaoks maksab. Tanel Kiik me lühendame seda perioodi, mis muidu tööandjad maksaksid ja arvutus näitab, et see võiks anda kuni kahe miljoni eurose kokkuhoiu hoopiski tööandjatele. Arto Aas. Aga selles arvutuses ei ole sees kaudseid mõjusid ja me ei tea, kas ja kui palju hakatakse haiguspäevi rohkem välja võtma, millised täpselt need mõjuanalüüsid on, et see on tõepoolest olnud meie üks palve ministeeriumile, et me saaks neid mõjuanalüüse ise vaadata? Tanel Kiik ütleb, et analüüse tööandjatele kindlasti tutvustatakse. Arto Aas jätkab. Sellest tingituna, et nii palju on ebamäärasust õhus ja me oleme teinud ka ettepaneku, et see uus süsteem peaks kehtima ajutiselt näiteks järgmise aasta lõpuni. See punkt on sees ka Tanel Kiige ettepanekus. Mina helistaksin kahe aastast perioodi, eks me näeme, kuhu arutelu käigus jõuame. Tööandjate kolmas mure on haigekassa eelarve. Riigile läheks muudatus maksma umbes 15 miljonit eurot aastas. Me teame, et haigekassa eelarve on suure survear, et kergekäeliselt uusi kohustusi võtta ei tohiks, ilma et meil ei ole ettekujutust, kust tulevad katteallikad. Rahandusminister Martin Helme ütleb, et haiguspäevade varasemat hüvitamist ongi kõige enam takistanud küsimus, kust leida 15 miljonit eurot. Teatud manöövrite puhul on see mõeldav eelarve raami me muuta ei saa, et sellisel juhul me peame millegi arvelt seda tegema, noh, see on alati raske, kui kelleltki midagi minnakse ära võtma, aga kui on tahe olemas, siis on see muidugi mõeldav. Ja valitsuses paistab tahet olevat siseminister Mart Helme ütleb, et talle teevad muret võimalikud pettused, aga põhimõtteliselt ta muudatuse vastu ei ole. Peaminister Jüri Ratas lisab, et ilmselt tuleb muudatus ajutine. Ma arvan, ka siin on meie kohustus nagu üks valitsuse liige, talle meeldib öelda niisugune hoolduskohustust, see niisugune proaktiivne samm teha ja, ja ma arvan, et me püüame seda saavutada täna. Isamaalane, kultuuriminister Tõnis Lukas, kokkulepe ühiskonnas on olemas ja isamaa toetab seda. Ardo Aas tuletab meelde, päris kokkulepet veel ei ole ja tööandjad soovivad veel tuleval nädalal sotsiaalministeeriumiga kohtuda, et oma otsus alles siis teha. Tanel Kiik, tegelikult valitsus on seda küsimust korduvalt arutanud. Tööandjate ametiühingu oleme korduvalt arutanud tööandjate seisukohti võtame maksimaalselt palju arvesse, aga loomulikult ei saa päris jätta ka ühelegi osapoole nii-öelda vetoõigust. Ehk ei saa jääda ka, kuid ootama võimalikke täiendavaid arutelusid, menetlusi, meil on viiruse puhang, millega on vaja praegu tegeleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus valmistab ette seadusemuudatust, et inimestele hakataks hüvitama ka teist ja kolmandat haiguspäeva. Tööandjate Keskliit sooviks enne haiguspäevade varasema hüvitamise otsustamist rohkem infot ja veel pisut järelemõtlemisaega. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et otsusega lõputult oodata ei saa ja tänasel valitsuskabineti nõupidamisel küsib ta sellele valitsuse põhimõttelist nõusolekut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud neljapäeval võttis valitsus vastu otsuse, et haridustöötajad lisatakse eesliini töötajate nimekirja, kelle vaktsineerimine on prioriteet. Reedel andis sotsiaalministeerium haridusministeeriumile korralduse asuda koolidelt koguma nõusolekuid vaktsineerimise kohta. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. Pöördumine läks selle nädala alguses esmaspäeval. Me palusime, et võimaluse korral tuleks 10.-ks veebruariks nimekirjad, kes siis on valmis vaktsineerimiseks selleks, et 15. veebruaril saaks alustada vaktsineerimisprotsessi läbiviimisega. Haridustöötajate liit, kes juba mitu kuud tagasi palus õpetajate lisamist eelis vaktsineeritavate nimekirja leiab, et riik jokutab vaktsineerimisega nõusolekut, tulnuks nende hinnangul küsida ära enne vaktsiini saabumist ja mõningates omavalitsustes on seda juba ka tehtud. Hardustöötajate liidu juht Reemo Voltri. Vähemalt osades omavalitsustes käis nii-öelda nimekirjade koostamine mitmeid nädalaid tagasi juba ja sealt tulenevalt on kummaline tõesti, et ei ole nüüd jõutud praegusel hetkel veel päriselt vaktsineerimiseni. Sotsiaalministeeriumi asekantsler maris Jesse aga ütleb, et varasematest nimekirjadest kasu ei ole. Mitu nädalat tagasi võisid olla üksikutes kohtades sellised isikulised vaktsineerimisnimekirjad aga kaks nädalat tagasi ei olnud veel teada, et milline on AstraZeneca vaktsiini kasutusnäidustus. Nii et inimesed ei saanud anda teadvaid nõusolekuid, et soovin saada vaktsineeritud Astra Zeneca vaktsiiniga. Samuti ei näe ta midagi halba selles, et vaktsiin nädalapäevad laos oma järge ootab. Saan aru, et küsimus on suunatud sellele, et miks ei ole vaktsineerimine juba koheselt alanud. Saan ainult öelda seda, et liigne kiirustamine vaktsineerimisel annab tagasilöögi. Haridusministeerium on koos nimekirjadega saanud koolidelt ka hulgaliselt küsimusi, täpsemalt üle 100 Neil endil vastused puuduvad. Haridusministeeriumi kantsler Robert Lippin. Alates sellest, millised on järjekorrad, kus on vaktsineerimiskohad, korraldus, millised on vaktsiinid ja millised on käitumisreeglid vaktsineerimise vahepeal kahe doosi vahepeal. Maris Jesse sõnul on lähenemine piirkonniti erinev, mistõttu ühest vastust anda ei saa. Kindel on see, et enne järgmist koolivaheaega, mis algab 22.-st veebruarist, kõiki õpetajaid vaktsineeritud ei jõua. Vaktsiini praegu Eestis on vähem, kui meil on kõiki haridustöötajaid ning ka Astra Zeneca vaktsiin ei lähe ainult haridustöötajatele vaid AstraZeneca vaktsiiniga hakkavad vaktsineerima ka perearstid, riskigrupi inimesi, kes on alla 70 aasta vanad ning ka siis osa sellest läheb teiste eesliini töötajate vaktsineerimiseks. Haridustöötajate vaktsineerimine võtab aega kindlasti üle kuu, kinnitab Jesse. AstraZeneca vaktsiini tarnekava on paigas veebruari lõpuni. Millal ja millises koguses vaktsiin märtsis Eestisse jõuab, on veel lahtine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi pühapäeval saabus Eestisse esimene laadung pikalt oodatud AstraZeneca vaktsiini, millega hakatakse kaitsepookima eesliinitöötajaid, seisavad need 7200 doosi vaktsiini seni puutumatult laos, sest koolid alles koostavad ja saadavad Haridus- ja Teadusministeeriumile soovijate nimekirju. Sotsiaalministeeriumi hinnangul poleks saanud vaktsiinisoovijaid enne vaktsiini saabumist ära kaardistada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeni on saanud Ukrainast põgenenud perede lapsed Tallinnas haridusteed jätkata peamiselt niinimetatud päevakooli formaadis. Tallinna tehnikagümnaasium tegeles sellisel kujul 51 Ukraina lapsega, rääkis kooli direktor Anneli Errit. Esimene kuni neljas klass moodustas meil ühe grupi siis olid viiendat, kuuendat ja seitse kuni üheksa ja need tunnid, mida me nendele andsime, need olid siis põhiliselt eesti keel. Me saime nendega teha kunsti, tehnoloogiat, käsitööd, infotehnoloogiat, muusikat, kehalist kasvatust, inglise keelt, natukene matemaatikat ühesõnaga kõike seda, mis on nii-öelda keelteülene. Sügisest jätkub ukrainlaste õppetöö samamoodi nagu Eesti lastel. Tallinna kava on paigutada ühte kooli kuni seitse protsenti ukrainlasi lähtudes põhikooli õpilaste arvust, selgitas haridusameti juhataja Andres Pajula. See tähendab seda, et kui me täna klassis 24 õpilast, siis ukrainlaste osakaal ei oleks üle ühe kahe õpilase. Kui aga klassid on suhteliselt täis, siis kindlasti pakuvad koolid välja meile lahendusi täiendavate klasside moodustamiseks. Seejuures peab linn arvestama ainult eestikeelse õppega koolidega, sest selline on haridusministeeriumi suunis. Kuidas täpselt lapsed jagunevad, on lahtine sest pole selge, kui palju Ukraina lapsi üldse sügisel Eestis haridusteed jätkab, rääkis Pajula. Need arvud kõiguvad kahe ja 4000 vahel. Seda kõikumist on väga palju, et meil on kogu selles kriisis väga palju teadmatust ja ei ole ühtegi adekvaatset niisugust andmebaasi andmekogu, et see on kõige suurem probleem. Prantsuse lütseumis oli sel kevadel 21 ukraina last, seitsme protsendi loogikast lähtudes saaksid nad maksimaalselt võtta 30 last. Koolile tähendab see peamiselt väljakutseid eesti keele õpetamisel, selgitas direktor Peeter Pedak. Loomulikult tähendab see suurt pingutust ja töö ümber korraldamist, aga me peame seda tegema. Loodame väga nende laagrite peale, mida suvel ukrainlastele siis eesti keele õpetamiseks korraldatakse. Ja järgmisel õppeaastal. Loomulikult on vaja mõnikord ukrainlasi võtta suure klassitunnist välja ja tegeleda nendega väiksema rühmana. Et seda hakkavad siiski tegema meie enda olemasolevad õpetajad kogu muu töö kõrvalt. Haridusamet loodab tuge ka lillekülas avatud Ukraina koolist, kuhu saab vastu võtta kuni 600 last ja seal on kavas avada õpe esimesest kuuenda klassini. Põhiliselt on seal aga raskusi õpetajate leidmisega, tõdes haridusameti juht Andres Pajula.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas on plaan paigutada sügisest Ukraina lapsi koolidesse selliselt, et neid oleks kuni seitse protsenti põhikooliõpilaste arvust. Praegu pole aga selge, kui palju ukrainlasi üldse oma haridusteed Eestis jätkab.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnergeetikavolinik Kadri Simsoni esimesse kahte töönädalasse on mahtunud Euroopa Liidu ministrite kohtumine energeetikanõukogul. Rahvusvaheline energeetikakohtumine Pariisis ja ÜRO kliimakonverents Madridis. Ühtegi ministrit omavahel sassi ei ole ajanud, seni ministreid ei ole omavahel sassi ajanud. Aga keda te olete sasja ajanud? Siin on igal päeval mind saatmas palju erinevaid inimesi, kellega ma olen mingil hetkel kokku puutunud, aga kuna ma iga päev kohtan umbes neljakümmet, viitekümmet, uut inimest, siis päris hästi ei tea, et mis hetkel see inimene sinuga koos laua taga oli, et see on natuke keeruline, aga küll küll saavad nad ka tuttavamaks. Brüsselist Eesti poole vaadates paistavad põlevkivienergeetika kõrval silma ka head näitajad. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Kui ma vaatan Eesti peale, siis Eesti on tegelikult tubli, et see, mida Euroopa saab ühele liikmesriigile ette panna, on see, kui palju peaks tema energia tootmises olema taastuvenergiat. Eesti selles suhtes on kõik ootused ületanud ja olnud väga eeskujulik. Meie suur teema on aga vajadus põlevkivienergeetikat kokku tõmmata. Kliima säästmiseks hakkavad keskkonnanõuded Euroopa liidus kiirel sammul karmistuma. Kadri Simson ei pea selles kontekstis võimaliku põlevkiviõli eelrafineerimise tehase plaani siiski tabuteemaks. See, et me põlevkivist enamat väärtust välja võtame, kindlasti ei peaks olema mingi tabu, aga kas see ei ole liiga riskantne, arvestades kõike seda, kui karmiks Euroopa liidu -poolne kliimapoliitika läheb järgnevatel aastakümnetel loomulikult iga investeering tuleb ära kaaluda selle vastu, mis on võimalikud turuolukorrad ja, ja puhtalt põlevkiviõli puhul me teame täna, et seda kasutatakse merenduses. Aga tuleb silmas pidada, et Euroopa Liit ise oma merenduse sektorile paneb karmimad piirangud peale. Kui täna on. Eesti peaminister Jüri Ratas Eks need võimalused tule läbi analüüsida 2020. aasta kevadeks ühtegi sellist otsust Eesti valitsuse poolt, et me hakkaksime rajama põlevkivi rafineerimistehas täna langetatud ei ole. Jüri Ratas näeb esmast võimalust Eesti süsinikujalajälje vähendamiseks tuuleenergeetikas rahvusringhäälingu raadiouudistele, et pühand Brüssel Belgia",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Euroopa Komisjoni voliniku Kadri Simsoni esimesed töönädalad on olnud täis rahvusvahelisi kohtumisi, samuti on selja taga esimene energeetika nõukogu ja rohelise leppe avalikustamine. Eesti põlevkiviõli eelrafineerimise tehase plaan ei ole Simsoni sõnul tabu, aga tuleb hinnata, kas sel toodangul on tulevikus piisavalt turgu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinisteeriumi hinnangul peaks inimene teisest sambast lahkumise avaldust esitades teadma, mis teda ees ootab, rõhutas sotsiaalminister Tanel Kiik. Täpsemalt teavitada inimesi, kes soovivad oma teisest sambast lahkuda, et millised on nende maksukohustused, millised on nende kohustused juhul kui nad teevad seda pensionieas. Milline on nende tulevane prognoositav pension, et oluline on see, et inimeste valikud olukorras, kus me anname vastutust neile juurde vabadust juurde, nende valikud olema väga läbimõeldud, väga teadlikud, et ei saa olla sellist olukorda, kus inimesed tagantjärgi alles mõistavad mingite faktide, mingisuguste asjaolude ilmnemist, on siis maksukohustus, on see fonditasud, on see tulevane pension? Kõige olulisem ettepanek puudutab aga ministeeriumi soovi teisest pensionisambast lahkuja saaks sealt välja võtta ainult selle summa, mille inimene ise on sisse maksnud. Riigi poolt tehtud sissemaksed jääksid esimesse pensionisambasse. Sisuliselt tähendab see soov seda, et inimene saab kätte kolmandiku oma samba väärtusest. Meie ettepanekud olid tõesti tingitud sellest, et näiteks kui inimene soovib välja võtta teisest pensioniomast raha ja kulutada seda mingil muul sihtotstarbel, siis pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohalt oleks mõistlik, kui ta saab välja võtta nii-öelda oma palga osa ja ülejäänud neli protsenti jääks näiteks kas siis teise pensionisambasse või investeerimiskontole, mis on täiendav vahend, mis annab ka inimesele selle võimaluse vabaduse oma investeeringuid ise teha. Et selle vastu me kindlasti ei ole, et investeerimiskonto kaudu inimene võiks siis kas kogu selle nii-öelda kuus protsenti ja kogu olemuse raha sinna suunata või soovi korral jaotada ta siis ära niimoodi, et osa võtab jooksasse kas siis tarbimise või mingite muude investeeringute tegemiseks, aga aga just see sotsiaalmaksu osa jääks pensionisüsteemi alles. Teise pensionisamba reformi eeskõneleja on olnud erakond Isamaa ja selle esimees Helir-Valdor Seeder. Seeder ütles äsja, et ta ei toeta Tanel Kiigi ettepanekut. Sellepärast, et see on inimeste raha, mida nad on sinna teise sambasse paigutanud, see on kogu selle pensionireformi ütleme siis nii vundament või selgroog või mõte üldse, et anda inimesele vabadus teise sambasse kogunenud raha kasutamiseks. Mitte nii, et kahte kolmandikku ei saa kasutada ja ühte kolmandikku saad, et me ju tegelikult teame, et sotsiaalminister isikuna olemuslikult on kogu selle pensionireformi vastu aga see on siis tema poolt niisugune kompromiss või järeleandmine, et, et kui võimalik, siis siis see reform toimuks võimalikult pehmelt ja, ja et võimalikult vähe muudatusi toimuks selles kehtivas seadusandluses. Et eks see ole sellest tingituna, aga meie mõte on, et inimene peaks ikkagi saama. Ja valitsuskoalitsiooni üldine mõte, mis on kokku lepitud, on see, et inimene peaks saama kogu seda teise samba raha parimal moel kasutada ja paigutada. Nii et seetõttu niisugune sunnis maisus säilitada kahe kolmandiku raha osas ja öelda, et nüüd tekib veidi vabadust ja ühte kolmandikku raha saate kasutada. Sellepärast ei ole see mõistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium tegi rahandusministeeriumile saadetud kirjas hulga ettepanekuid, millega pensionireformi eelnõu täiendada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuper Alko latvia juhatuse liige Lauri Uibo ütleb, et eestlastel ei ole keelatud Lätti tulla. Piirikontrolli pole ja kuni 12-ks tunniks inimesed ikkagi tulevad, kes siis sõidab lennujaama, kes kuhu ja külastavad poodi ja poekülastamine ei ole samamoodi keelatud, et tuleb kanda maski, hoida distantsi ja desinfitseerid käsi? No kuidas müügid on kukkunud, eelmise aasta võrreldes? Pea poole võrra käimist on vähem loomulikult. No paljud siiski võib-olla kardavad, et mingi politseikontroll tuleb. Seda küsitakse palju ja mul endal tegelikult oli eile just juhus, kus ma sõitsin Valkast siis aina sisse ja Svensi linnas mind siis politsei pidas kinni ja küsis dokumente, küsis, kust sõidate, kuhu te sõidate, vastasin, et Valkast sõidan aina sisse, kauaks jääte. Ütlesin, et õhtul sõidan koju ja sellega kõik piirdus. Uibo ütles, et tuttavad on rääkinud talle sedasama, et politseiga toimub just selline vestlus ja rohkem keegi midagi teada ei tahagi. Uibo ütleb, et september oli veel küllalt hea kuu. Juuli ja august olid eelmise aastaga võrreldavad isegi nõksu paremad, nüüd on see kukkumine nagu reaalselt jah, pea poole võrra olnud. Kas selle langemise võib üldiselt ikkagi panna eestlaste arvele? Täna ju soomlane käib, veel vähem, on ikkagi jäänud käima Soome poolt on läbi mitme piiri tulla ja, ja veel ebaselge see, et kas ma saan edasi ja, ja kas ma saan tagasi ja mida iganes. Et seda ebaselgust ongi tegelikult liiga palju, et kui see asi oleks kõik selgem ja lihtsam, siis inimesed teaksid ka käituda vastavalt. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti SuperAlko kaupluses müüdi eelmise aasta oktoobris poole rohkem kaupa kui tänavu. Müügi vähenemise põhjus on poe hinnangul segased sõnumid ja ka see, et soomlased Lätti enam ei jõua.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitseile möödus jaanilaupäev ja jaaniööd töiselt, aga rahulikult, ilma suuremate vahejuhtumiteta, rääkis politsei ja piirivalveameti operatiivjuht Ago Trei. Kui me võrdleme eelmiste jaanilaupäevade öödega, siis võib öelda, et tänavune oli rahulikum. Et kindlasti oli siin mõjutajaks see, et suuremaid jaanitulesid ei toimunud vaid pigem olid siis sellised väiksemad ja lähedaste seltsis. Jaanituled. Enne pühi oli liiklus väga teravdatud avalikkuse tähelepanu all. Kuidas liikluses oli? Liikluspilt oli samuti rahulikum võrreldes eelnevate aastatega, tegelikkuses politsei suurem ressurss on juba eelnevast teedest väljas ja on väljas kuni siis selle nädala lõpuni. Ja teravdatud tähelepanu all ongi siis just just liiklus. Meil joobes sõidukijuhte tabasime me jaanilaupäeval 27, mida on samuti vähem kui eelnevatel aastatel. Aga alates reedest oleme kontrollinud ka üle 20000 sõidukijuhi kainust. Võib öelda, et on samuti parem kui varasemalt, et et mis aga liikluspildis meil toona andsid, olid niisugused väiksemad avariid kus siis enamik õnnetusse sattujatest olid jalgratturid. Et seda siis eile oli kuskil kümmekond liiklusavariid ja kuues neist oli osaliseks jalgrattur. Jah, no täna on selline naasmise aeg, et politsei kontrollib ikkagi ja on ju väljas. Ja et kuni nädala lõpuni oleme me väljas veel suuremate jõududega, kontrollime liiklust, aga jälgime ka võimalikke pidustusi. Ja politsei takistas ka joobes kaptenitel reisilaeva juhtimast nimelt naissaarelt mandrile sõitma pidanud reisilaeva kolm kaptenit olid alkoholi tarvitanud ja seetõttu ei lubanud politsei neil sõitu alustada. Inimesed aitas turvaliselt mandrile teise reisil, evakapten rahulikult ja ühiselt möödus jaaniööga päästeametile. Ehkki väljakutseid oli palju, polnud tõsiseid tuleõnnetusi räägib päästeameti vastutav korrapidaja Erki põld. No päästeameti jaoks oli viimase ööpäevaga väljakutseid olnud umbes 50 protsenti rohkem kui eelmistel aastatel kuid samas raskete tagajärgede sündmusi oli vähem, kuna valdav osa sündmustest oli seotud ikkagi inimeste murega naabrite lõkke üle. Kuid kutseid oli ka järelevalveta jäetud lõkkedele, et inimesed on muutunud tähelepanelikumaks inimesed, kui näevad, et naabrid näiteks teevad suuremat lõket, siis helistavad julgemalt häirekeskusesse, mis on väga hea, aga samas eile Muhu vallas põletati lõkkes vana maja lammutamisest tekkinud serjalilõkke oli väga suur sellest lõkkest tuli levis edasi heinamaale ja oli ka oht metsatulekahju tekkeks. Et alati on ju suvega ja eriti praegu, kui ilmad lähevad kuumemaks, siis minnakse teinekord ka ju purjuspäi näiteks ujuma, et kuidas nendega. Eile ei olnud ühtegi veepäästega seotud päästesündmust, aga täna keskpäeval umbes kahe paiku sai häirekeskus teada, et alkoholi tarbinud mees läks ujuma Ida-Virumaal Uljastee järve ja vajus vee alla. Päästjad reageerisid kiiresti sündmuskohale, leidsid mehe üles, tõid ta kaldale, alustasid elustamisega, kuid kahjuks see tulemust ei andnud. Et siinkohal soovin kõikidele inimestele südamele panna, et palun ärge minge ujuma, kui te olete tarbinud alko alkoholi samuti. Kui te olete seltskonnaga vee ääres, ärge laske oma sõpru vaid vette, kui nad on tarbinud alkoholi. See võib tõesti lõppeda surmaga. Et sel aastal on Eestis uppunud juba 31 inimest ja sageli on põhjuseks just alkohol. Palun jätke meelde, et alkohol ja ujumine ei käi kokku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästeametile ja politseile olid pühad töised, suuremaid õnnetusi polnud, küll aga uppus täna Ida-Virumaal üks alkoholi tarvitanud mees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaanteeameti strateegilise planeerimise direktor Martin Lengi ütleb, et kaks pluss üks lahendusega teelõigu ehitusest on tõesti veel töös Kernu ümbersõit, mis viimaste plaanide järgi jääb praegu aga viimaseks objektiks, kus kasutatakse ka kaks pluss üks teeradadega lahendusi. Martin Lengi. Aasta alguses kinnitatud teehoiukavas oli tehtud poliitiline valik, millest lähtuvalt edaspidiseks me kaks pluss üks teeside planeerija plaanime kaks pluss kaks rajalisi maanteid. Põhjendus on see, et see on sedasi paremini kooskõlas vabariigi valitsuse tegevusprogrammiga ehitada välja siis kolmes põlvsuunas kaks pluss kaks maanteed. Kaks pluss üks teelõike on Eestisse ehitatud näiteks nii Tallinna-Tartu kui ka Tallinna-Pärnu maanteedel. Kui tulevikus planeeritakse põhisuunad siiski välja ehitada kaks pluss kaks mudeli järgi ehk neljarajalisteks siis kui palju maksab juba loodud kaks pluss üks teelõikude ümberehitus. Martin Lengi. Tänased lahendused on planeeritud liiklusprognoosi järgi järgmiseks 20-ks aastaks, seega enne järgmist, 20 20 aastat. Kui liiklussagedus oluliselt ei muutu, ei ole mõtet neid ümber ehitama minna, ehk siis peale nende kasuliku eluea lõppu on mõistlik kavandada ümberehitused. Kas ma saan õigesti aru, et praegu 20-ks aastaks need kaks pluss üks lõigud, mis on valminud, nii ka jäävad mis tahes siis kaks pluss kaks rajad sinna ette või taha ka ei tekiks? Kolmes põhisuunas kaks pluss kaks maanteede väljaehituse plaanist valmib nii-öelda järgmine etapp paari kuu pärast, täpsemalt Kose, Ardu ja Ardu võibu lõigud. Maanteeameti põhja teehoiuosakonna juhataja Janar Tükk ütleb, et mõlemad lõigud avatakse liiklus eks 15. augustil kuid ka peale liikluseks avamist jätkuvad objektil viimistlustööd. Näiteks tehakse ära ühendused olemasolevate mate teedega. Varasem liikluseks avamine nimetatud lõikudel ei ole aktuaalne, sest tüki sõnul on Kose Ardu oma töödega küll veidike ees, kuid Ardu võõpulõigul lõpetati alles asfalteerimine ning puudu on märgistus, piirded, liiklusmärgid ja muu selline. Need tööd peavad liikluse avamise ajaks aga tehtud olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiljuti avati Tallinna-Pärnu maanteel liiklusele Kohatu-Kernu lõigu mõlemad suunad. Kernu ümbersõidu projekt tervikuna peaks valmima aasta lõpuks. Maanteeameti info järgi jääb nimetatud projekt praegu viimaseks, kus kasutusel 2+1 teelõikude lahendus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaadil on praegu kaitseväe sportimisvõimalused laod ja toimub ka osa Akadeemia õppetööst. Mart Salusaar riigikaitseinvesteeringute keskusest ütleb, et aastal 2023 ehitatakse Raadio Akadeemia sõja ja katastroofi meditsiinikeskuse õppehoone. Seda hoonet on vaja ikka eelkõige selle jaoks, et Meie nii-öelda kaitseväelased, kaitseakadeemia, kes koolitab välja nii-öelda parameedikuid ja aspirante, saaksid seal oma nii-öelda õpet kaasaegsetes tingimustes läbi viia, üldises mõttes on tegemist õppehoone ga, aga, aga seal nii-öelda iseärasus on selles, et sinna hoonesse on planeeritud ka simulatsioonikeskus, kus kaitseväe õppurid saavad nii-öelda simuleerida erinevaid olukordi. Lisaks on sinna meil pikemas plaanis planeeritud sinnasamma hoonesse, et koondada kokku ka üksused, mis meil asuvad praegu väljaspool Tartut, ehk siis taastusravikeskus ja tervisekeskus. Hoone tuleb 10000 ruutmeetri suurune, lisaks kolib ka akadeemia kutseõppesuund Võrust raadile. Ka neile ehitatakse eraldi hoone. Tartu linnavalitsusel oli aastal 2018 soov kaitseväele pakkuda vahetuskaubana arendamiseks ala tähtveres. Abilinnapea Reno Laidre sõnul on kesklinnale lähedane raadiväärtuslik, sinna saaks ka ehitada elamuid ja ärihooneid. On toimunud märkimisväärne muudatus, et kui me varem rääkisime täna kasutuses olevate alade laiendamisest, siis selles osas me oleme kokkulepped saavutanud ja, ja ligi 7,5 hektarit maad, mis asub muuseumi tee ja loomade varjupaiga vahel, et seda ala enam militaarobjektina kasutusele ei võeta, et sellest saab roheala ja ka äri ja elu funktsioonid võivad sinna tulla. Seega on tänane plaan linnavalitsusele rohkem meeltmööda. Laidre ütleb, et Raadile ei tule okastraadiga eraldatud kinnine maatükk vaid õppeasutused, mis aitavad ümbritsevat piirkonda arendada. Siiski nendib kaitseväe taristu nõunik Eigo Ojala et igaüks kaitseväe territooriumile oodatud ei ole. Ehk siis loomulikult on seal olemas sissepääs, loomulikult on see tõkestatud sissepääs, mis tähendab lihtsalt tõkkepuud, et noh, et selles mõttes, et päris kindlasti keegi ei hakka mingit suurt okastrataeda sinna ümber rajama, aga loomulikult on ta aiaga piiratud territoorium, mis on siis mõeldud kaitseväelastele, eriti tudengitele, kes siis kaitseväes õpivad, ehk siis kaitseväe akadeemias püssipauk sealt tulema ei hakka, et selleks on ikkagi olemas eraldi väljaõppealad üle Eesti enamus töö on siis ikkagi klassiruumides, auditooriumis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus ERMi ja kesklinna lähedal asuvale Raadi krundile toob kaitsevägi mitmed õppeasutused ja üksused. Kolme aasta eest soovis linnavalitsus krundile teist otstarvet, nüüdseks on plaanid muutunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIkkagi toimetajast sõltub tegelikult väga palju ja Sirje Semm muidugi temale võrdset konkurenti ei ole olemas. Kes tunneks nii palju, ütleme, kirikuajakirjandus poolt, mis on mulle olnud üks oluline valdkond, kui kui tunneks ka mind, mõte oli vaadata ühele ajajärgule ja mitte selle pilguga, et mida mina selle kohta tahan öelda, vaid, mida minu kaasteelised selle kohta ütlevad. Ja sellepärast on siis see valik võetud muidugi, pere, mis on kõige esimene prioriteet, ikkagi õpilased minu töö erinevates valdkondades, mis võib-olla mõned olulisemad valdkonnad või teemad on, millele te oma elus ja töös olete siis pannud rohkem tähele. No minul on oluline olnud avalikud suhted ja meediatöö ja raamat iseendast. Minu väga pikaaegne töö ongi olnud raamatukogu juhataja. Nii et sellepärast niisugune raamatu austamine on mul lapsepõlvest peale ja, ja kodu, kodu, raamatukogu oli väga suur, nii et see on terve pikk pikk lugu. Raamat kui väärtusraamat kui sümbol. Kas teile endale seda raamatut nüüd sirvides lugedes tuli midagi nagu selles mõttes täiesti? Raamatut ma nägin täna esimest korda, nii et tervikut ei olnud ma üldsegi näinud ja olen näinud natukene saanud sirvida nii et kõik tunded alles tulevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembri lõpus 70. sünnipäeva tähistavast Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopist Tiit Salumäest ilmus raamat \"Minevik on olevik. Haapsalu raekojas avati raamatuesitluse käigus näitus Salumäele omistatud aumärkidest. Raamatu koostaja ja toimetaja on Eesti Kiriku endine peatoimetaja Sirje Semm.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu maakohtus ütles matki, et võttis Artjom Suvoroviga esimest korda ühendust 2015. aasta detsembris. Artjom Suvorov. Oli väga muhe, selline meeldiv inimene, kes väga on huvitatud spordiarengust Tartu linnas. Matkija soovis, et Suvorov aitaks tal linnalt suurürituse tarbeks toetust saada. 2016. aasta jaanuaris ütles kaitsepolitsei, et nende andmetel aitab Suvetustega tuttavaid. Samal kuul alustati kriminaalmenetluse ga ja veebruaris said prokuratuur ja kaitsepolitsei loa kuriteo matkimiseks. Märtsis ilmuski tuttav matkija uuesti abilinnapea kabinetti. Ta oli tõesti väga pealetükkiv ja kui tal jope oli juba seljas, uks oli lahti, siis ta võttis oma kotist konnakipudeli välja, ütles, et see on sulle hea poisi eest ja pani laua peale, sisuliselt jooksis minema. Kohtulahendist ilmneb, et Suvorov proovis matki rahataotluste ga aidata kuid konjakid ta vastu võtta ei soovinud. Umbes samasugune stsenaarium kordus seitse kuud hiljem. Matkija tuli uue pudeliga ja taas proovis Suvorov pudelit tagasi lükata. Matkija küsis seepeale, et kas sa joo, kas sa oled invaliid ja jättis pudeli ikkagi lauale. Nii maakohtu kui ringkonnakohtu hinnangul on niisugune matkimine liiga intensiivne. Kuriteo esilekutsumisega mindi liiale. Kriminaalmenetlust vedanud eriasjade prokurör Margus Gross ei ütle, kas matki ja intensiivsuse panevad eelnevalt paika õiguskaitseasutused või jäetakse matkijale ruumi improviseerimiseks. See on salajane teave. Prokuratuur on siiamaani veendunud, et, et need tõendid olid saadud seaduslikud ja need on kasutatavad. Kohus mõistis õigust ja ütles, et me tegime midagi nagu valesti, eks me peame, nagu ma juba ütlesin, uurimisasutusega selle teema läbi arutama. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta jaanuaris tuli matki ja sportlandi kinkekaartidega. Suvorov pöördus linnapea poole, kes soovitas tal kinkekaardid tagasi anda. Nole nüüd võta, võta, ära häbene, see on normaalne žest. Niimoodi proovis matki ja Suvorovit veenda, enne kui nõustus kinkekaardid ikkagi tagasi võtma. Võib-olla mida ma oleks oodanud kohtuotsusest, siis kindlaid juhiseid, et mis vahe on matkija aktiivsel tegevusel ja matkija poolt tehtud sellisel teo provokatsioonil, kus ta ületab sellise aktiivse käitumise piire et seda vastust ma ei saanud. Artjom Suvorov peeti Tartu raekojas kinni 2000 seitsmeteistkümnenda aasta oktoobris. Pärast ringkonnakohtu otsust jäi prokuratuur endale kindlaks ainult selles kaasuses, mis matki abil Suvorovile ette mängiti. Minu elutöö on hävitatud, see jättis ikka, ma arvan, et väga suure suure märgi minu ellu. Õiguskaitseasutuste töös ei ole programmeeritud sisse nüüd selline mõiste nagu solvumine, solvamine, vabandamine, et need võivad olla küll teatud kuskil ühiskondlikes institutsioonides, aga kindlasti mitte õiguskaitseasutuste teemal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile otsustas Riigikohus, et Tartu endise abilinnapea Artjom Suvorovi kriminaalasja nemad ei aruta. Sellega on korruptsioonis ja kelmuses süüdistatud Suvorov lõplikult õigeks mõistetud. Kohtuvaidluste käigus tuli välja, et prokuratuur ja kaitsepolitsei kasutasid Suvorovi süü tõendamiseks matkijat, kes läks oma töös liiale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus nõukogu siiski saab ainult planeerida, korraldada ja teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle, aga me saame aru, et, et Tallinna sadam on riigile äärmiselt oluline äriühing, kus kohas me püüame teha seda siis noh, ütleme oma oma võimalike parimate teadmiste kohaselt ning ma arvan, et, et sellest energiast tekib küll nüüd see võimalus, et, et me saaksime seda, seda äriühingut võimalikult parimal moel nii-öelda siis ka juhtorganina juhtidega. Täna oli, meil ka oli eraldi päevakorra punkt, kus kohas personali otsingufirma, Amro andis meile ülevaate. Tänaseks on aeg lahkunud 35 avaldust Tallinna Sadama juhatuse esimehe kohale. Lisaks sellele ambro on ka sihtotsinguga veel ette valmistanud terve rea kandidaate, aga me tuleme nii-öelda nende inimeste siis valiku juurde tagasi siin lähima paari nädala jooksul, kus kohas me hakkame siis ette valmistama ka intervjuusid nendega kohtumiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama uue nõukogu esimesel koosolekul valiti nõukogu esimeheks Aare Tark. Nõukogu esimene ülesanne on tegelda uue juhatuse esimehe leidmisega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident on endiselt haiglas jälgimisel ja skeptikud on hakanud kahtlema, kas ta ikka lastakse täna koju, nagu arstid on varem öelnud. Õhku on jäänud küsimus, kui haige president ikkagi on. Praegu tundub presidendi seisukord olevat tõsisem kui reede õhtul, kui ta haiglasse toimetati. Siis teatas valge maja, et presidendil on nõrgad Covid 19 sümptomid. Kuid nädalavahetusel on ta saanud hapnikuravi, kuna ta hapnikutase on kukkunud kaks korda kahe päeva jooksul ja ta on saanud kasteroidi nimega teksa metasoon, mida ekspertide sõnul antakse harilikult tõsiste haigusjuhtude puhul. Presidendi ravi arstide meeskond põhjendas teksa metasooni manustamist presidendile sellega, et ravim on uuringu põhjal aidanud haiglas viibinud koroona patsientidel terveneda. Ka teatasid nad pressikonverentsil, et riigipea, maks ja neerud funktsioneerivad normaalselt kuid keeldusid vastamast küsimusele, kas trumpi kopsud on kahjustada saanud. BBC tervise ja teaduse korrespondent mes Kalleger kinnitab, et teksa metasooni ei manustata haigele kergete nähtude puhul. Kui seda liiga vara anda, võib see pigem kahju teha nõrgendades organismi võimet viiruse vastu võidelda. Maailma terviseorganisatsioon soovitab seda kasutada ainult kriitilistes olukordades. Me ei tea president Trumpi tervise kõiki detaile, kirjutab James Kalahar. Kuid raske on ette kujutada, et mind või teid lastakse haiglast koju, kui te võtate teksa metasooni või remdesipiiri ja saate lisaks veel mingid eksperimentaalset ravi. President ise tahab jätta endast igal juhul tugevat muljet. Eile tegid ootamatu autosõidu, et oma toetajatele autoaknast lehvida. Nagu ta ütles. Arstide hinnangul pani ta ohtu kõik, kes temaga autos koos olid, kes võivad nüüd samuti haigestuda ja kes peavad igal juhul jääma 14-ks päevaks karantiini. Üle 205000 ameeriklasi on surnud koroonasse, me vajame liidrid, mitte photoshopi, ütles üks demokraatide esindaja kongressis. Raviarsti sõnul on trumpi käitumine jahmatavalt vastutustundetu.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump on endiselt haiglas ja saab koroonaravi. President ei võta pandeemiat siiamaani tõsiselt, märgivad mitmed meediaväljaanded pärast presidendi eilset autoga ringisõitmist, et toetajatele lehvitada. Nädalavahetuse uudiste järgi haiglast ei tundu presidendi tervislik seisund nii kerge olevat kui algul öeldi. Millist uut teavet tõi presidendi tervise kohta nädalavahetus? Mall Mälberg vahendab USA ja Briti ajakirjanduses avaldatut.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel kohalike volikogude valimistel oli Tallinnas kindel võitja Keskerakond, mille ülekaal oli isegi nii suur, et võimaldas neil linnas ainuvõimu võtta. Täna sotsiaaldemokraatliku erakonna linnapeakandidaadik valitud Jüri Pihl lubas aga senisele linnapeale Edgar Savisaarele selge väljakutse esitada. Ma arvan, et peamine erisus on see meie valitsemisstiilis, me tahame linna valitseda ausalt, läbipaistvalt, õiglaselt, teha koostööd riigiorganitega kodanikuühiskonnaga, et meil ei ole kindlasti seda, kes tahaks nagu võimu kontsentreeritupeakabinetti. Aus linnajuhtimine ja sallimatus korruptsiooni suhtes turvaline kodulinn, lapsesõbralik, linn, ettevõtlik ja töökohti, loov, roheline ja kultuurne need on märksõnad, mis kirjas sotside esinumbri valimisplakatil. Lähemalt saab valimisprogrammiga tutvuda näiteks erakonna kodulehel. Muuhulgas on seal lubadus vähendada elamumaa maamaksumäära kärpida linna avalike suhete eelarvet, et optimeerida linnaametnike arvu. Linna palgal 100 keskerakonda neist palju liiva olnud poolest, et inimestelt koondada, saaks aastas vähemalt 20 miljonit krooni kokku hoida. Rääkis Pihl oma erakonnakaaslaste ees, millised on aga sotside arvates kohaliku võimu võimalused tööhõive parandamiseks? Me ei suhtu üle olevat sotsiaalsetesse töökohtadesse, nagu teeb Reformierakond, see on praegu võimul riigis, see on üks vahend, aga kindlasti ei saa see olla selleks, et see aitab nagu Tallinna välja, nii kogu sellest majanduskriisist. Tallinn peab olema ettevõtlussõbralik. Kui on kas või näiteks linnaplaneeringud kiire menetlemine ja see on majanduskeskkonna soodustamine, mida linn saab teha, et tuleksid uued firmad, uued tööandjad, siis tulevad ka uued töökohad. Seni on sotside parim tulemus Tallinnas olnud kuus volikogu kohta eelmistel valimistel siis kandideeris d nad rahvaliitlastega ühises nimekirjas. Praegune uus valimissüsteem soosib ka seda, et hääled ei lähe kaduma ja lisaks nendele piirkonnanimekirjadele kaheksa ga ka üldnimekiri, nii et ma arvan, et me teeme parema tulemuse. Ma kunagi varem oleme teinud. Tallinna valimisringkondades on sotsid esinumbriteks lisaks kesklinnas kandideerivale Jüri Pihlile veel Katrin Saks, Haaberstis Andres Anvelt, Kristiines Peeter Kreitzberg, Mustamäel Mart Meri, Nõmmel, Hannes Rumm, Pirital, Eiki Nestor Põhja-Tallinnas ning Sven Mikser Lasnamäel. Edgar Savisaare löömine Lasnamäel selles mõttes, et keegi temast rohkem hääli seal saaks, on kindlasti äärmiselt keeruline, et sellist ülesannet võib-olla oleks endale pisut liiga optimistlik püstitada, aga kindlasti on ka Lasnamäel piisavalt neid valijaid, kes ei ole rahul ei konkreetselt sellega, mis on viimaste aastate jooksul Keskerakonna ainuvõimul olles toimunud Lasnamäe arengus, kuigi ka seal on üht-teist positiivset aeg läheb ikkagi edasi ja kindlasti on veelgi enam neid, kes ei ole rahul üleüldise Tallinna juhtimisega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna üldkoosolekul valiti linnapeakandidaadiks erakonna esimees Jüri Pihl ning kinnitati valimisprogramm.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTa. No see armija Ninaproove. No kakveidi ots ei pea armia kakveidi otsa, ei pea armija, ei ohvitseri. Jutustasime ka muidugi, mis meil juhtub, aga ma võtan nüüd õige põgusalt ka kokku, mida rääkis meile Elisabeta, Härbsta, Läti televisiooni infosaate panoraama toimetaja. Ja me päeval ju ka rääkisime, et hommikust peale Interinne koos tähendab siis armee ohvitseride ja, ja sõjakooli kursantide eestvedamisel üritasid pääseda Läti ülemnõukogu hoonesse, miilitsad valvasid seda. Tekkis mitmel korral kokkupõrkeid ründajate ja kaitsjate vahel. Päeval öeldi, et seal on oma poolteist 1000 interrindlast siis pääsemas või üritamas ülemnõukogu hoonesse pääseda. Nad kiskusid alla Läti vabariigi lippu ja tallasid jalgadega seal otsas samuti nagu kuulsite, oli seal Eesti lipp maha tõmmatud ja, ja rüvetatud. Aga nad ülemnõukogu hoonesse siiski ei pääsenud ja, ja Elizabeta härbs. Ta ütles, et pärast lõunat oli juba Riias rahulik. Tõsi küll, ka raadio televisiooni ees oli natuke ärev, aga mitte sellepärast, et sinna oleks üritatud sisse tungida vaid igaks juhuks nagu täna ka Eesti raadio ette. Rahvas oli valvel ja oli kaitsmas oma raadiomaja. Aga õhtupoole on Riias olnud kõik rahulik. Tõsi, Korunovil oli täna ka kohtumine siis nende interrinde esindajatega nende delegatsioonidega ja, ja lõppes see kohtumine sellega, et moodustatakse komisjon, kes hakkab siis vaatama läbi tänaste ründajate nõudmisi ja, ja nad nõudsid seal, et võetaks ülemnõukogus vastu deklaratsioon Gorbatšovi dekreedi asjus, siis, mis anti välja eile balti liiduvabariikide iseseisvuse asjus. Ja niisugust deklaratsiooni muidugi vastu ei võetud, aga moodustati komisjon ja seda komisjoni juhib siis Dainis. Ivans. Gorbunav vestles täna ka armee esindajad, et ega ülemnõukogus oli täna arutusel armeeteenistusse kutsumine ja kõik sellesse puutuv lõppes nii et ülemnõukogus täna seda teemat siiski ei hääletatud. Ja, ja moodustatakse ka siis vastav komisjon, kes neid asju veel edasi uurib. Aga praegu täna õhtul on Riias rahulik. See intervjuu Toompea lossi kaitstud alampolkovnikaga sai lindistatud veerand üheksa. Samal ajal organiseerusid televisiooni, raadio, ajakirjandusmaja ja teletorni ning mõistagi Toompea ja Kadrioru rahvakaitse sall, tarklased. Isegi eesti keeles ei hakka ütlema, kui palju mehi meile tähtsaid hooneid praegu valvab. Andres öövel teab, et neid ei ole vähe. Rahvas on skandeerinud, vabadus, vabadus. Rõdult vastasid rahvasaadikud omalt poolt. Rahu, rahu. Illar allaste eeslugemisel on Eesti rahvas lugenud meie isa palvet. On lauldud need, kes kutsumata sisse tungisid Toompea platsilt ära ja ikkagi, kuidas see siis toimus? Vaatamata aeti siia väike otse ukse ette omale tribüüniks ja peale selle ka võimenditega mikrobuss esitati ultimaatum, et nende inimesed peavad tulema majja sisse, lipuga, panema üles oma punalipu. Seda ei lubatud kõrvalmaja katuselt kaudu. Neli inimest ronisid mööda katuseid siia üles. Meie töötame, nägime seda ette, meie töötaja oli katusel, oli vastas kaks tükki said natukene vigastada ja jooksid sealt tagasi või nad ei saanud vigastada, aga noh, natukene haiget. Aga kolmas ähvardas ennast, et ta viskab ennast alla koos lipuga. Me ei tohtinud enam seda lubada, sellepärast et sellist martrit ka isa. Ja peale selle ta tuli piki katuse serva tuli pani selle lipu üles minuti pärast me saime selle ära võetud. Kuskil mõned minutid seal oli seepärast signalisatsiooni töö lakkamises, kui ta tuli sealt viimasest ahelast läbi kuskil maksimum viis minutit. Ma ei oska öelda, sellepärast see läks nii kiireks. Peale selle hakati sisse ründama majja sisse. Väravatest väravad tõmmati väljapoole, kuna sissepoole lükata ei saadud. Ja jõuga murti sisse. Meil oli korraldus osutada füüsilist vastupanu, mitte tarvitada relvi, mitte tarvitada tehnilisi vahendeid, me seda ei tahtnud teha raha hulga vastu. Füüsilist jõuga me püüdsime, nii palju, kui suutsime hoida peale selle valgus lossiplatsil on umbes kuni 500 inimest. Umbes 500. Savisaar esines peale seda, kui oli juba rahvarinne kohal siin rõdul. Siis kui olid juba teised, olid lahkunud siit Lenini ausamba juurde. Nad on praegu Leni ausamba juures. See oli peale vahetult peale seda umbes. Ma ei julge praegu täpset aega öelda, sellepärast ma peaksin siis kontrollima, kus, kuhu ma millal helistasin. Tõmbasime lossihoovile sisse, aga seal on küllaltki kitsas ja siis umbes kuus-seitsekümmend meest hoidis seda vastu. Aga lihtsalt selle massi vastu me ei suutnud, kuid see lükkas isegi autopaigast. Nad ronisid üle auto kasti ja sealt me ei saanud enam neid alla. Ja teiseks muidugi kahjuks me ei näinud seda ette, et lossivärav paindub ka väljapoole jõuga. Kas võib praegu olla kindel, et 100 protsenti need 500 või noh, nii nagu teile tundus, et 500 või kes iganes need sissetungijad, et nad on kõik lahkunud lossipuhastus, seetõttu ma midagi kindlat öelda ei saa. Brigaadid töötavad, kes kontrollivad kõike ruume, käiakse läbi korrus korruse läbi ja peale selle, kui nad on oma töö lõpetanud, siis ma võin sellele küsimusele vastata. Ma sellele ei oska vastata, ma ei ole rahvasaadik. Ega nad ümberriietunud eri väeosade poisid. Ei, need olid meil osa on tuttavad, näod olid juba, ma nägin seal siiski küllaltki palju selliseid, keda ma olen alati nendes konfliktsituatsioonides harjunud vastaspoolel nägema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik kell 22 uudistest. Olukorrast Riias ja mujal. Riina Eentalu kõneleb Läti Televisiooni infosaate Panorama toimetajaga - Elisabetha Härksta (nimi kuulmise järgi). 00:05.43 Madli Leikop ärevast olukorrast Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLinna hoiak selles küsimuses on see, et, et seda kontserti tondi, raba jää hallis me väga näha ei tahaks selles keerulises olukorras, nagu meil praegu üldse üle Euroopa on. Ja ma arvan, et see võib tegelikult tekitada hästi palju probleeme, ei saa välistada, et võib-olla oled mingisugust provokatsioonid ja nii edasi. No ja üleüldse, kui me räägime sellest, et mis on olnud Filipe Dekorovi hoiakut ideoloogilise poliitiliselt, siis noh, me teame, et näiteks Leedu on üldse pannud teda oma musta nimekirja ka eelmisel aastal. Et meie arvates praegusel hetkel sellise kontserdi läbiviimine oleks hästi keeruline. Ja meie soov on see, et seda kontserti toimuks. Teisest küljest see nii lihtne ka ei ole nagu ja ma mäletan, kuidas kaks aastat tagasi meil oli päris suur missioon nii-öelda, et me leppisime kokku korraldajaga, kes peab ütlema, käitus väga korrektselt ja viisakalt, nii et siis õnnestus see kontsert lihtsalt edasi lükata ja nüüd on siis olukord selline, et korraldaja iseenesest on võib-olla valmis seda ka seekord siis kas ära jätma või edasi lükkama, aga ta vajab mingisuguseid rahalisi garantiisid ehk teisi sõnu on päris palju sellesse kontserdisse investeerinud alates siis aastast 2020 ja kuna meil on sõlmitud leping, siis tondiraba jäähalli ja korraldaja vahel siis kindlasti, kui me niimoodi ühepoolselt selle lepingu lõpetame, siis see tähendab ka juriidilisi tagajärgi, nii et selles mõttes me praegu peame korraldajaga läbirääkimisi. Õnneks aega veel on. Ja loodame, et meil õnnestub siis leida selline kompromissvariant nagu, mis sobiks kõigile kontserte, et ta ise ei toimu. Aga korraldajaga me saame ka kuidagi kokku leppida niimoodi, et ei tekiks näiteks kohtuvaidlus mis võib-olla üks selline juriidiline tagajärg, juhul kui me niimoodi ühepoolselt seda lepingut ära lõpetame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn otsib kompromissi kontserdikorraldajaga, kes soovis Tondiraba jäähallis korraldada Putini-sõbralike avaldustega silma paistnud Filipp Kirkorovi kontserti. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et kontserdikorraldajad on Tallinna plaaninud mitmeid kontserte ja etendusi vene artistidega, igaühele neist tuleks läheneda individuaalselt. Filipp Kirkorovi kontsert on aga plaanitud Tondiraba jäähalli, mis kuulub linnale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValgevene välisminister kutsus täna enda juurde Euroopa Liidu riikide suursaadikud Valgevenes, mis ta teile ütles? Tõsi, Euroopa Liidu suursaadikud kohtusid välisminister McCaiga täna hommikul kuid kohtumine MKaiga toimus Euroopa Liidu riikide initsiatiivil, nii et, et välisminister Makai ei kutsunud meid. Me rõhutasime vajadust rahvusliku dialoogi järgi, mõistsime loomulikult hukka igasuguse vägivalla ja kutsusime võime üles süüdlasi karistama. Ja välisminister teatas meile, et on loodud asutustevaheline komisjon, mis hakkab uurima avaldusi politseivägivalla kohta, kuid noh, kahetsusväärselt selle uue komisjoni koosseisu ei kuulu kodanikuühiskonna esindajad. Välisminister toetab rahvuslikku dialoogi, kuid ei näe koordinatsiooninõukogus nii-öelda dialoogipartnerit ja minister kinnitas, et Valgevenel on vaja muutusi, on vaja evolutsiooni, kuid mitte revolutsiooni. Kas te leppisite kokku mingi tähtaja uueks kohtumiseks? Ei, me ei leppinud kokku, aga me leppisime kokku selles, et me kindlasti kohtume veel tulevikus. Välisminister MacKei väljendas seisukohta, et Valgevene vastased sanktsioonid, mida Euroopa Liit arutab, ei aita kaasa olukorra normaliseerimisele ja kinnitas veelkord, et need inimesed, kes arreteeriti ebaõiglaselt, on vabastatud, kuid nende suhtes. Ja veel rõhutas välisminister, et muutused saavad toimuda vaid läbi konstitutsioonilise protsessi. Ehk siis tuleb vastu võtta uus konstitutsioon ja siis heakskiitmiseks panna rahvareferendumile. Millised on ajaraamid? Välisminister ei osanud öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene välisminister Vladimir Makei kinnitas Minskis Euroopa Liidu suursaadikutele, et Valgevene vastased sanktsioonid ei aita kaasa olukorra normaliseerumisele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nDebati alguses hakkasid demokraatide kandidaadid vaidlema selle üle, kes neist suudaks üldvalimistel võita. President Donald Trumpi. Oodatult sattus kohe tule alla endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg, kes on oma kampaaniaks kulutanud miljoneid dollareid ja osales debatis esimest korda räägib USA demokraatide presidendikandidaat Elizabeth Woren. Ta on miljardär, kes kutsub naisi paksudeks, nõidadeks ja hobuse näoga lesbideks. Ma ei räägi Donald Trumpist, ma räägin linnapea Bloombergist. Presidendikandidaat Bernie Sanders. Bloombergil oli New Yorgis peatamise ja läbiotsimise poliitika, mis oli ennekulmatul viisil suunatud mustanahaliste ja latiinode vastu. Presidendikandidaat Michael Blomberg. Ma olen New Yorkist, ma tean, kuidas võidelda sellise ülbe petisega nagu Donald Trump, kes on samuti New Yorkist. Lisaks rääkisid kandidaadid vaeste ja rikaste vahelisest lõhest, immigratsioonist ja loomulikult tervishoiust. Üks olulisemaid teemasid oli seekord aga kliimamuutus, sest Nevadas on õhutemperatuurid aastate jooksul oluliselt kasvanud. Presidendi kandidaat Joe Biden. Eks ma kõrvaldaksin riigi toetused naftale ja gaasile kõrvaldada, sin need punkt. Presidendikandidaat Bid Budicich. Kui me ei vali presidenti, kes usub kliimamuutusesse praegu, siis me ei täida kunagi eesmärke teaduslikeks ja poliitilisteks tähtaegadeks, mis on meile seatud. Presidendikandidaat emikloPusar. Seda kõike on võimalik targalt lahendada. Esiteks tuleb tagasi astuda rahvusvahelisse kliimaleppesse. Teiseks tuleb uuesti kehtestada puhta energiareeglid ja president saab seda teha ilma kongressita. Viimaste arvamusküsitluste järgi juhib Nevada Sanders mõnede andmete järgi isegi üle 10 protsendiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide presidendikandidaadid pidasid Nevada osariigis teledebati enne laupäeval toimuvaid eelvalimisi. Taaskord keskenduti peamiselt tervishoiule, kuid räägiti ka rassiprobleemidest ja kliimamuutusest. Esimest korda osales debatis ka endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsiooni nõupidamise pikkus oli täna maksimaalne, teiste sõnadega ta lõppes napilt enne riigikogu istungi algust ja võib öelda, et oli tulu, sest erimeelsus kas külmutamine või kärpimine, otsustati ära kärpimise kasuks. Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus. Ehkki riigieelarve seadus annab õiguse ja võimaluse rahandusministrile ilma seadust muutmata väljamaksed kärpida, siis praegu on kõige praktilisem see kokkuhoiupakett kiiresti kokku kokku panna ja sellega tõesti tulla kohe riigikogusse. Nii et tõesti natukene ära hoida neid, selliseid katseid, mis siin vast juba levima on hakanud, et sugugi mitte kõik ministrid ei lähe nii väga jõuliselt oma valitsusaladele ja proovivad pigem sellisest kärpimisest, kui võimalik on mööda iilida, et et kui ta on seadusega ära vormistatud ja kui riigikogus säästueelarve on vastu võetud, siis on ka ministeeriumitel. Selles mõttes selgus majas, et täpselt teada, millised kulud sel aastal tegemata jäävad ja kui palju kärpida tuleb. Kärpima peavad kõik ja päris sellist nii-öelda puutumatut ministeeriumit olla ei saa. Küll on natukene sellises erandlikus seisus kaitseministeerium sest kaitsekulutuste puhul on Eesti võtnud rahvusvahelise kohustuse ja, ja seda nüüd naljalt rikkuma minna, ma arvan, et see läheks meile kokkuvõttes väga-väga kalliks maksma. Kõik ministeeriumid on saanud rahandusministeeriumilt, sellised piirnumbrid ja nendes piirnumbritest tuleks kinni pidada teistmoodi, lihtsalt ei tule see säästueelarve kokku. See on koalitsiooni ühine seisukoht. See on koalitsiooni ühine seisukoht. Ka rahandusminister Ivari Padar toetas seisukohta, et säästu eelarvega peab kiirustama. Täna me oleme küll seisukohal, et kui me oleme oma kulude kärpega ühele poole saanud, siis me võimalikult kiiresti ka need kulude kärped riigikogule esitame ja see on täna saanud kinnitust. Kõik sõltub sellest, kui palju meil jääb veel lahendamata teemasid üles alates seitsmeteistkümnendast saadik, aga ma usun küll, et see protsess on aprillikuu jooksul leidnud oma lahenduse. Peaminister on olnud negatiivse lisaeelarve kiire vastuvõtmise vastu, sest sügiseks on olukord selgem. Võib-olla tuleb kokku hoida veelgi rohkem, mida arvab rahandusminister, mida teha, kui olukord läheb veelgi halvemaks, kui palju saab praeguse eelarve pealt kokku hoida? Tänased prognoosid ütlevad niimoodi, et meil on on kärpekoht 3,1 miljardit ja me peame väga selgelt vaatama ära, et kuidas on seda tänases situatsioonis võimalik Eestis teha. Ühel hetkel peame vaatama seda, et kas Eestis on võimalik kärpeid teha või tuleb hakata ka reserve kasutama. Ka need on need valikute kohad. Meie selge eesmärk on, on, et reservide kasutamisel tänaste prognooside pealt ja tänasest olukorrast ei jõutaks aga selge, et kui me näeme halvemat olukorda, siis selleks on ka reservid loodud, et neid kasutada kui vaja, aga täna on ikkagi esimene ülesanne on kulude kärpimine ja kulude kärpimist teha nii, nii maksimaalselt kui võimalik on, aga kindlasti on ju niimoodi, et riigil on nüüd noh, omad piirid, kuhu taganda või mitte. Et ega õpetajatele tuleb palka maksta, arsti tuleb palka maksta ja kõik need funktsioonid tulevad riigis täita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioon otsustas teha negatiivse lisaeelarve.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõige kõrgemat numbrit, ehk siis tänast 700 kahtekümmend viite oli juba, ütleme siis vähemalt eile oodata, et see selline tuleb ja selleks loomulikult haiglate olime juba ka reedel valmistumas, nii reedel läks veel täiendavalt põhjaregiooni ehk siis Tallinna haiglatest kuus patsienti Tartu Ülikooli kliinikumi suunas ja, ja nädalavahetuseks valmistati see ette, et need haiglad saavad omavahel patsientide liikumist juhtida. Ütleme niimoodi, et ega need prognoosid on ju kaunikesti sisse töötatud ja ja, ja toimivad vähemalt niisuguses vea piirides vägagi hästi ja õigesti ja loodame nüüd, et see 725 vast jääbki kõige kõrgemaks numbris, et kindlust loomulikult selles ei ole. Aga, aga nädala algus on ka see periood, kus tegelikult vaadatakse siis üle põhjalikult kõik haiglas ravil olevad patsiendid tehakse täiendavad uuringud ja esmaspäev, teisipäev on alati olnud ka need päevad, kus on õnnestunud väga palju inimesi siis välja kirjutada, kes on tervenenud. Loodame, et see läheb samamoodi. Praeguses olukorras t ei pea vajalikuks tõsta veelgi haiglates seda valmisolekuastet vabastada veelgi rohkem voodikohti koroona patsientide jaoks. Ei hetkel seda teha, mõistlik ei ole, et me vaatame üle kogu selle voodifondi ja noh, meil on ka niisugused positiivsed arengud näiteks Saaremaal on ikkagi väga selgelt haigestumus langenud ja seal suure tee voodifondi tulevikus loodame vähem vaja. Mandril tähendab ta tegelikult seda, et kui Harjumaa haigestumise foon hakkab ka langema, siis on lootust, et Tallinna haiglate koormus hakkaks ka vähenema, siis me oleme olnud pikalt selles olukorras, mis on Eesti haiglate jaoks üldse tervisesüsteemi jaoks kõige keerulisem. Et kui Harjumaal kõige suuremas regioonis on on kõige kiirem haigestumuse tõus, siis see on absoluutselt kõige keerulisem, kuidas Tallinna haiglaid aidata, et kui nüüd Harjumaal peaks see number hakkama langema, pean silmas nüüd haigestumus et siis on põhjust eeldada, et selle voodifondiga me saame hakkama ja Tallinna haiglad ei vaja enam teiste haiglate tuge nii suures mahus. Jätkuvalt ikkagi tuleb tõdeda, et väga raskete haigusjuhtude hulk on on väga kõrge ja neid inimesi, kes vajavad siis intensiivravi, et nende number on ikka kriitiliselt kõrge, see tänahommikune seis 71 haiget kolmanda astme intensiivravil on ka rekordtase ja nendest 51 patsienti on on siis juhitaval hingamisel keerulisi haigusjuhte on on palju ja me loodame, et ka nende hulk võiks siis vähenema hakata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglaravi vajas täna hommikul 725 koroonahaiget ehk 15 rohkem kui päev varem. Indrek Kiisler küsis Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhilt doktor Urmas Sulelt, kuidas haiglad nii suure hulga patsientidega hakkama saavad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva volikogu opositsiooni fraktsiooni Meie Narva esimees Katri Raik väidab, et tegelikult ei soovi nad e-istungil vastu võetud otsuseid vaidlustada ega kohtusse kaevata. Õiguskantslerile ja rahandusministeeriumile saadetud pöördumisega soovitakse selgust, kas Narvas toimunud volinike vahelist kirjavahetust saab üldse volikogu istungiks pidada. Kui 54 tundi 31 inimest vahetavad omavahel emaile, siis see ei ole volikogu istung. Kõigepealt ei ole see füüsiliselt hästi tehtav, mida ma ise kaasa tegin. Teine on see, et emailide vahetamine suvalises järjekorras tegelikult ei taga protseduuri järgnevust, siis ei teki ju mingisugust diskussiooni. Aga me ju eeldame, et volikogu istungil on diskussioon. Katri Raik möönab, et igal volikogul on eriolukorra tingimustes istungite korraldamiseks oma arusaam ja lähenemine. Ka Narvas tehti omamoodi. Kord, kuidas siis volikogu läbi viia, tekkis sisuliselt üleöö ja anti lihtsalt volikogu liikmetele saadet emaili teel laiali. Seda ei aruta ega ei tutvustatud volikogu liikmetele. Reaalsed osales 31-st, üks seitse, kaheksa, teised lihtsalt osalesid lõpphääletusel ehk siis täitsid vastavalt ette antud tabelit. See kindlasti ei ole selline hea demokraatia märk. Samas võinuks Raiki hinnangul võtta eeskuju kas või riigikogust, kus osa saadikuid on kohal ja teised osalevad elektrooniliselt, nii et hääletamisel on võimalik fikseerida saadikuhäält ja nägu. Narva volikogu esimehe Irina Janovitšil oli täna puhkepäev, seepärast ei saanud ta opositsiooni etteheiteid pikemalt kommenteerida. Paarilauselises tekstikommentaaris teatas volikogu esimees, et opositsiooni kriitika teda ei üllata, kuna opositsioon pole kunagi millegagi rahul olnud. Pigem üllatas Janovitšit see, et eesrindlikud opositsioonisaadikud lihtsa protseduuriga hakkama ei saanud. Järgmine Narva volikogu e-posti istung toimub eeloleval esmaspäeval ja kestab 32 tundi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva volikogu opositsioon seab kahtluse alla Narvas toimunud e-istungi õiguspärasuse. 54 tundi kestnud istungit peeti elektronposti teel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna ennelõunal teavitas peaminister Andrus Ansip oma otsusest ka presidenti, Riigikogule saab ta oma palve edasi anda tuleval esmaspäeval, kui toimuvad taas korralised istungid. President Toomas Hendrik Ilves tunnustas peaministrit tehtud töö eest. Koos peaministriga astub tagasi kogu valitsus, kuid tööd jätkatakse, kuni uus valitsus on ametisse kinnitatud. President Toomas Hendrik Ilves. On aeg tulla ja on aeg minna. Meil ei ole mingit asja nagu võimuvaakumit. Ja ma kinnitan kõigile, et Eesti on hästi juhitud ja kindlalt kaitstud. Ilvese sõnul alustab ta konsultatsioone erakondadega uue valitsuse moodustamise asjus pärast Jaapani visiidilt naasmist järgmisel esmaspäeval. Ma siin väga loodan, et kui parlamendierakonna esindajad tulevad kohale, et neil on oma ettepanekud, oma nägemus, kuidas edasi minna, kellega teha koostööd, ootan tõsiseid ettepanekuid, ma lihtsalt arvan, et see oleks nagu mõistlikum, kui lihtsalt kutsuda siia, et oh ei tea, miks president mind siia kutsub. Uus valitsus peab saama riigikogu enamuse toetuse. Selline asi nagu vähemusvalitsus on peaaegu täiesti võimatu. Meie põhiseaduse järgi. Peaminister Andrus Ansipi valitsemisaega mahuvad muuhulgas näiteks euro kasutuselevõtt, uus töölepingu seadus, pensioniea tõus, uus majandustegevuse seadustik, millega lihtsustus ettevõtete asutamine. Andrus Ansip. Minu meelest on aus anda valijatele võimalus hääletada kas töötava peaministri poolt või tema vastu hääletada kas töötava valitsuse poliitika jätkumise poolt või selle vastu. Kui mina jätkaksin ametis kuni järgmiste valimisteni, siis taolist valikuvõimalust meie valijatel poleks ja minu meelest oleks see ebaaus. Ansip hoidus täna soovituste jagamisest uue valitsuse moodustamiseks, kuid kinnitas, et tema eelistus peaministrina on Siim Kallas. Kui keegi hakkab kogu aeg järjest vananevale informatsioonile tuginedes üritama õpetada uusi ametisse asujaid, siis see valitsuste vahetamine ei saa olema valutu, sest et mida aeg edasi, seda ekslikumaks võivad osutuda need soovitused. Ma ei jaga uue koalitsiooni moodustamiseks mitte mingisuguseid soovitusi. Küll aga jään ma oma veendumuse juurde. Mina Edgar Savisaart ei usalda, see usaldus kadus jäägitult 2007. aasta aprillis ja mais. See ei ole taastanud ja ka tema viimased avaldused on minu välja kujunenud veendumusi ainult kinnitanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilves rahuldas peaministri tagasiastumise avalduse. Koos Ansipiga astub tagasi kogu tema valitsus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnese vaktsineerimine ei ole eriti populaarne tegevus üheski riigis. Euroopa komisjon seadis juba sajandi alguses eesmärgiks, et gripitüvede vastu oleksid 2010.-ks aastaks vaktsineeritud 75 protsenti liikmesriikide vanemaealistest ja kroonilisi haigusi põdevatest inimestest. Kuna seda ülesannet täita ei õnnestunud, on see lükatud 2014. aastani. Eestis on see protsent värskelt avaldatud küsitluste järgi 15, aga statistika järgi veelgi madalam. Harilikult vaktsineerib ennast igal aastal erinevate gripitüvede vastu 15 kuni 30000 inimest. Nii ei olegi midagi imestada, et ka seagripivaktsiini kasutajaid ei ole meil sugugi nii palju, nagu algul selle nõudmise kõrgajal võis arvata. Kuulo Kutsar terviseametist. Haigekassa andmetel on selliseid perearsti nimekirjades arvel olevaid krooniliste haigustega inimesi, keda meie oleksime väga soovinud vaktsineerida 124915 inimest ja milline on nüüd senine tulemus? 15.-st kuni 28. detsembrini on olukord selline, et vaktsineeriti maas. Perearstide juures on käinud ainult neli protsenti inimestest. Selle peale ei ole meil teiega muud teha, kui ainult käsi kokku lüüa ja imestada, kuidas ikkagi nii vähe. Kuna vaktsineerimine on vabatahtlik, siis kedagi sundida ei saa ja vaktsiin on olemas ning jäi üle teha. Loogiline otsus. On õige aeg teha ettepanek sotsiaalministrile saada valitsuses nõusolek, et me alustasime vaktsineerimise kogu elanikkonna ulatuses, me ei tee enam spetsiifilist erisusi riskirühmade jaoks. See oli imano profülaktika ekspertkomisjoni otsus ja arvestati ka asjaolu, et tegelikult toimub umbes 30 protsenti haigestumisi väljaspool riskirühmi. Ja tegelikult kuigi Kulo Kutsar toob vähese vaktsineerimise põhjusena esile ka aktiivset vaktsineerimise, vastast liikumist, pole nagu eespool öeldud, Eesti inimesed kunagi aktiivse vaktsineerimisega silma paistnud. Varasemate aastate kogemuse järel me oleme olnud alati hooaja lõpus väga kurvad, kui me lööme neid, arvusid kokku, kui palju elanikke on lasknud ennast aasta jooksul vaktsineerida hooajalise gripi vastu, see on, see on ka väga-väga madal protsent. Samal ajal ei tasu ennast petta asjaolust, et gripilaine on praegu taandunud. Kulo Kutsar ennustab, et pärast koolide töölehakkamist kasvab ka gripi haigestumine, sest võimalused nakatumiseks suurenevad. Haigestumiste arv tõuseb ennustatavalt veebruari lõpuni märtsi alguseni ja hakkab siis taas langema. Kuid kutsar hoiatab, et seagripiviirus on nii uus ja tundmatu, et võib ka üllatusi valmistada. Meie ümber ringlevatest nähtamatutest viirustest on aga umbes 40 protsenti seagripi viirused. Nii et terviseamet paneb südamele. Kasutage vaktsineerimise võimalus ära, eriti arvestades asjaolu, et vaktsineerimine seagripi vastu on tasuta. Kõigile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seagripi vastane vaktsineerimine ei ole aktiivne.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMichel Barnier see otsus eile õhtul pärast taas ummikusse pidama jäänud telefonikõnelust, et peaksime vähesest järele jäänud ajast maksimumi võtma. Meie uks jääb avatuks. Downing Streeti pressiesindaja lisas, et kuigi arutelu oli konstruktiivne, jäi olukord samaks nagu üleeile. Ja taas helistatakse teineteisele täna pärastlõunal, lootuses, et üks pool teeb järeleandmisi. Suurbritannia pani ametlikud läbirääkimised pausile pärast seda, kui Euroopa ülemkogu kutsus Londonit taganema punastest joontest. David Frost ütleb aga, et Brüssel nõuab järeleandmisi, ilma et oleks ise valmis kompromisse tegema. Eelkõige soovib London arutelusid õigusalaste tekstide üle kõigis valdkondades. Kui esialgu tundus, et Brüssel keeldub sellest, siis Barnie oli esmaspäevase telefonivestluse järel valmis seda tegema. Euroopa Liidu leige huvi ja vähene aktiivsus ongi olnud üks Suurbritannia peamistest kaebustest. Kõik see viis eelmisel reedel avalduseni, milles kuulutati kaubandusläbirääkimised lõppenuks, kui Euroopa Liit oma seisukohta põhimõtteliselt ei muuda. Peamiseid punkte, mille üle vaielda, se on Suurbritannia kalaveed, millele juurdepääsu Euroopa Liit soovib. Nii nagu siiani. Aga ka see, et kõik Euroopa Liidu kodanikud, kes praegu Suurbritannias elavad, saavad senistel tingimustel jätkata. Peaminister Boris Johnson on korduvalt öelnud, et on Brexiti kõnelustelt valmis lahkuma leppeta ja elama alates jaanuarist maailma kaubandusorganisatsiooni WTO reeglite järgi, kui Brüssel just oma lähenemist fundamentaalselt ei muuda. Viimased kuud on üha tekitanud küsimusi, kas Johnson üldse mingit lahkumislepet tegelikult tahab, kas ta mängib Euroopa Liiduga viimase minutini, kas see, et London ei anna järele, kui Euroopa liit oma seisukohti ei muuda, on poliitiline taktika. Euroopa liidule on ühtse turu kaitsmine olulisem kui kaubandusleping. Turgu tuleb kaitsta Brexiti järgse ühendkuningriigi võimaliku kõlvatu konkurentsi eest ja see on palju olulisem, kui kala kihlvedusid on tehtud selle peale, kas kõnelused jätkuvad, tulevad need nädala lõpus või hiljemalt järgmisel nädalal või kas tõesti minnakse kokkuleppele? Majanduslikult oluliste naabrite ja nii või naa kaubanduspartneritena jõuavad Euroopa Liit ja Suurbritannia mingil hetkel ikkagi läbirääkimiste laua taha ükskõik mis enne saab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia ja Euroopa Liit jätkavad Brexiti üle läbirääkimisi telefoni teel. Juba teist õhtut pidasid pika kõneluse Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barneir ja tema Suurbritannia kolleeg David Frost. Ja taas ei jõutud mitte kuhugi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask ütles, et kui vaid paar kuud tagasi oli neil Covidi osakond suletud, siis nüüd töötab koroonahaigete osakond oma võimete piiril. On ikkagi väga keeruline ja see 26 kohta praegu Covidi jaoks on meie maksimaalne piir, et meil ei ole personali rohkemaks ja tegelikult ei ole ka antud hetkel võimalik isegi ruumiliselt rohkem kohti avada, sest ega teisi haigeid ei ole ka ära kadunud. Et me oleme küll vähendanud tavas iseosakonnas kohtade arvu, aga see surve muude haigustega haiglasse. Põllu haigla õendusjuhi Rima Svetlova sõnul on viimastel päevadel haiglaravi vajavate haigete arv pidevalt suurenenud. Koroona osakonnas 19 patsienti 18 voodikohta on ette nähtud, kuid seoses nakkusega õendusabiosakonnas on positiivsed patsiendid liigutatud ka nakkusosakonda. Raskemad patsiendid on suunatud edasi Tartusse, kes vähegi võimalik, koju, et üldiselt on see tung jah, kogu aeg olnud suur, et nädala alguses lausa viis patsienti käis Emost läbi ja ka need patsiendid mõned said paigutatud meil Covid osakonda. Et loodame, et kuna me oleme siiski valmis võtma natuke rohkem sisse, kui meil ette kohad ette on nähtud, siis me loodame, et me saame hakkama. Aga tõesti igapäevaselt pöördub kaks-kolm patsienti EMOsse ja kui me peaksime nad kõik hospitaliseerima, tähendab neid ei ole võimalik kõiki hospitaliseerida, et selles suhtes on noh, meie ressursid piiratud. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eestis on koroonaviirusesse nakatunute arv jätkuvalt kõrge. Nii Võrus kui ka Põlva haiglas on koroonahaigetele mõeldud osakonnad maksimaalselt täitunud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu raudtee ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare ütles, et praegu on oluline, et uue ekspositsiooni alaga arvestatakse ka raudteeliikluse projekteerimisel. No praegu on, on põhiline see meie jaoks, et see, selle ala projekteerimine toimuks koos reisirongiliikluse jaoks vajaliku raudtee projekteerimisega, et seda tehtaks korraga ja, ja selles osas on minu arusaamist järgi ka majandus-kommunikatsiooniministeerium ja kultuuriministeerium olnud ühel nõul, et nii see peakski käima. Et ei tekiks mingisugust ebakohti selle selle töö käigus ja minu teada varsti varsti see ka see projekteerimise hange saab nii-öelda lukku. Välieksponaatide uueks koduks on kindel koht välja vaadatud, kuid võimalik, et veeremit jätkub ka natuke laiemale alale. Talis varem. Peamine uus eksponeerimis, ala tuleb selle ajaloolise raudtee kaubaaida juurde, see on siit mõni 100 meetrit eemal, seal on üks tühi plats, sinna me kavatseme ka ehitada sellise remonditöökoja veeremite jaoks ka katusealused aga mõnesse kohta veel nii-öelda, kus saab neid eksponeerida, sest et sellesse kohta, kus nad praegu jaama ees seisavad kolmel teel sinna tulevad reisirongid. Muuseumil on juba aastaid mure vandaalidega. Viimase aja üks hullemaid intsidente oli tänavu juunis, mil ilmselt süütamisest alguse saanud põlengus sai kannatada üks tresiin. Eksponaatide lõhkumist ja reostamist tuleb ikka ja jälle ette. Veel kord talis vare. Ja mis me saame teha, ongi see, et neid piirata aedadega, panna kaamerad üles, et tuvastada kätte, saada need kurjategijad ja, ja kontrollida kogu seda ala. Ja lõplik lahendus ikkagi saabub siis, kui, kui me need oleme paigutanud uuele alale, mis vastab tegelikult eksponeerimise nõuetele et nad on kaitstud, nagu ma ütlesin, nii ilma kui inimeste eest. Muuseumi veeremi kolimise aeg sõltub Haapsalu raudtee ehitamisest. Majandusminister Taavi Aas on varem öelnud, et esialgsete hinnangute järgi võiks uue raudtee ehitus Haapsalus ja rohukülas valmis saada ehk 2026. aastal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigil kavas olev Haapsalu raudteeliikluse taastamine tähendab, et reisiliikluse naastes kolib raudtee- ja sidemuuseum oma väliekspositsiooni senisest kohast Haapsalu raudteejaama perrooni ees uuele alale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus on linnavalitsuse moodustamiseks vaja kahtekümmend viit mandaati, Reformierakond kindlustas 19, sotsiaaldemokraadid viis volikogu kohta. Praegune Tartu linnapea, reformierakondlane Urmas Klaas loodab siiski jätkata, kaasates koalitsiooni kolmanda erakonna. Reformierakonna Tartu piirkonna juhatus täna keskpäeval kogunes ja meie otsus on selline, et me tegime ettepaneku konsultatsioonideks sotsiaaldemokraatliku erakonnale ja Isamaale alustada koalitsioonilepingu läbirääkimisi. Isamaal on uues volikogus viis kohta, võimalik oleks ka kaheliikmeline koalitsioon Eesti 200 või EKRE-ga, kes mõlemad said kaheksa mandaati. Neid variante klaasi sõnul praegu ei arutata. Me ikkagi peame konsultatsioone ja räägime läbi nende partneritega, kellele me selle ettepaneku oleme teinud. Sotsiaaldemokraatide esinumber Lembit Kaplinski ütleb, et isamaaga on koalitsiooni moodustamiseks ühisosa olemas. Kaplinski Eesti 200-ga seevastu koostöövõimalust ei näe. Eesti 200 on läbivalt kogu kampaaniat teinud sellise rohuasetusega, et me ei soovi Tartus koalitsiooni saada sest me otsime seda vastandust. Isamaa on samal ajal teinud oma kampaaniat, rõhutades oma väärtusi, otsides koostöökohti. Väga raske näha, kuidas oleks võimalik teha koostööd jõuga, kes tahab kriipsutada läbi selle töö, mida Tartus on tehtud kultuurikeskuse sünniks juba tegelikult aastakümneid. Vastuseis kultuurikeskuse ehitamisele keskparki välistab praeguse koalitsiooni jaoks teised partnerid. Isamaa esinumber Tõnis Lukas usub, et Tartus on teised küsimused olulisemad. Ja kindlasti ei sünni see siis, kui laua taga saab rääkida ainult tsiku teemadel ja, ja, ja muid ettepanekuid üldse ei arutatagi. Isamaa jaoks on tõesti siin Tartuga seotud muid olulisemaid teemasid, küll aga aga me ei ole välistanud kesklinna ehitamist. Mul on küll oma ettepanekud, kuidas seda mahuliselt teha teistmoodi, kui, kui praegu linnavalitsus on planeerinud. Aga jah, kesklinna ehitamise vastu isamaa ei ole, sest tegemist on sõjahaavadega, mida võib täiesti rahulikult ravida, kui on tegemist ilusa arhitektuuriga ja targa planeeringuga, nii et, et mingid kokkupuutepunktid siin kindlasti on. Kolm erakonda kohtuvad õhtul, et arutada uut võimuliitu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond arutab Tartus võimuliidu loomist sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga. Senisel Tartu koalitsioonil jääb jätkamiseks puudu üks mandaat. Uus kolmikliit Isamaaga kindlustaks 49-liikmelises volikogus 29 kohta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe akadeemia 11. õhuväe põhikursuse kadett Ida-Elise Murumets on üks nendest naistest, kes otsustanud oma praeguse elu ja karjääri kaitseväega siduda. Enne akadeemiasse õppima asumist läbis Murumets staabi ja sidepataljonist 11 kuul rikkus ajateenistuse ning asus pataljonis ka tegevteenistusse. Murumets ütleb, et kaitseväe juures meeldib talle võimaluste rohkus enese arendamiseks ja proovile panemiseks. Oma ajateenistusele tagasi vaadates räägib Murumets, et nais ja mehi koheldi võrdselt ning rasket polnud midagi. Ainult kätekõverdused ja 3,2 kilomeetri jooksul on siis madalamad nõuded naistel. Kuidas te ajateenistuses elasite poistega ühes toas ikka? Ka kaitseministeeriumi kaitseväe teenistuse osakonna ajateenistuse nõunik Laura Toodu ütleb, et olenemata soost kehtivad naistele ja meestele samad reeglid ning praktika näitab, et naised kohanevad tingimustega hästi. Naistel ongi kogu ajateenistus tegelikult võrdsetel alustel, aga see üldfüüsiline test, et võibki ainult tuua, seal on naistel meestel mingid erinevad normid, aga kõik muu teenistus, sealhulgas väljaõpe, varustus, kõik on täpselt, on võrdselt ja käib samamoodi on ka poiste hulgas on natuke nõrgemaid ja ka tüdrukute hulgas, aga et see puhta tegelikult oleneb indiviidist, et kuidas ta hakkama saab, aga üldiselt on küll naised väga hästi hakkama saanud, et, et ei ole mingit sellist erisust. Hästi hakkamasaamisest räägivad ka arvud. Ligi 60 protsenti ajateenistuse läbinud naistest jätkavad tegevteenistuses. Lisaks on sel aastal rekordarv naisi ajateenistusse juba astunud, kuigi kolmas kutse alustab veel sel kuul. Hinnanguliselt praegu, oktoobris on tulemas veel kaheksa naist juurde ehk siis kokku 54 naist, tuleb selle aasta peale kokku. Kas lähitulevikus võib oodata naiste aja ja tegevteenistuses muudatusi, seda toodu ei usu. Küsimusele, kas ühel päeval võiks ka Eestis ajateenistus naistele kohustuslikuks muutuda, vastab toodu, aga nii. Midagi kindlat hetkel ei ole, aga iseenesest Eesti võiks liikuda selles suunas, aga esimese asjana peaks tulema kindlasti olema ühiskond selleks valmis, nagu et ma võiksin üldse sellel teemal nagu rääkima hakata, aga et praegu väga hästi töötab see vabatahtlik variant ja me praegu jätkame sellega kindlasti edasi. Nii toodu kui murumets arvavad, et esimest naissoost Eesti kaitseväe juhatajat võiks aga näha lähima paarikümne aasta jooksul. Öeldi filmis siin me oleme, et saare naine toidab ära mehe ja kuus last, nii et ma usun, et Eesti naised on hakkajad ja kui on motivatsiooni, on tahet, on huvi, siis siin me olemegi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi 2020. aasta pole veel läbi, saab Kaitseministeeriumi andmetele tuginedes öelda, et juba on sel aastal vabatahtlikult ajateenistusse astunud rekordarv naisi. Kui eelmistel aastatel on ajateenistusse tulnud keskmiselt üle 30 naise aastas, siis sellel aastal on neid juba ligi 50.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHea sõna auhinna andis naistoimetajate ühendus tänavu välja alles teist korda. Mullu pälvis selle Margit Kilumets sel aastal Madis Jürgen. Tegelikult oli Madis tõsine auhinnakandidaat ka eelmisel aastal, kinnitas auhinda üle andes Merike Viilup. Madis on eelkõige tuntud oma hea keele kasutuse poolest, aga teisalt ka hea sõna ja selle heatahtliku sisu poolest, ükskõik mis teemadel ta ka ei kirjuta, siis on sealt selgelt tuntav mitte pahatahtlikkusega ärapanemine, vaid oma väga inimlik mõõde. Seda tuleb võtta kui sellist asja, mis tänapäeva ajakirjanduses tegelikult ei ole võib-olla väga levinud, sest tänapäeva ajakirjanduses hinnatakse tegijaid ikka selle järgi, kes panevad nii, et verenire on suunurgast niisugune hea sõna ja, ja niisugune inimlikum lähenemine, mida meile õpetas Juhan peegel omal ajal ülikoolis ajakirjanike ja et see võib-olla väikest viisi nagu minevik. Samas on ju sinu artiklid olnud ka sageli provotseerivad. Nojah, aga ma olen siiski püüdnud kuidagi nagu inimese kaudu minna sinna ligi ja, ja püüda aru saada. Tihtilugu on niimoodi, et kui kirjutad mingisugusest asjast mingist probleemist või mingist jamast, et et mind on nagu huvitanud ikka, et mis inimene seal taga on või kui on mingid tegelased, et siis mõne kriipsuga või joonega püüda anda nende mingit inimlikumaid jooni. Hea sõna auhinnaga kaasneb aitanurga maal, mis tehtud just selleks puhuks. Madis Jürgen auhinnamaalil on pegasuse, tiibade ja sinimustvalge murumütsiga maleratsu. Maali nimi on hea sõna pegasus ja kuna ma olen ise ka pikalt ajakirjanduses töötanud, mõtlesin ma sellele, et ajakirjanik peab oma töid ja tegemisi nagu ratsu käiguga mitu käiku ette mõtlema. Võib-olla see andiski inspiratsiooni ja see pegasus sai oma mütsikese pärast seda, kui see Ekspressi lugu oli madise pitsikese muidugi kurva näoga. Üks meie rahvusliku ajakirjanduse alustalasid papa Jannsen on kunagi öelnud, et kaevuvesi võib imet teha eriti siis, kui naisterahvas seda pikemat aega suus hoiavad. Aga meie rahvuslik suurmees oli muidugi rängalt eksiteel, kui ta niimoodi ütles. Sest tegelikult on asi hoopis vastupidi, kõik, mida ütlevad naised, eriti veel naistoimetajad on muidugi vägagi asjakohane, nende otsused on õiged ja väga paikapidavad. Ja eriti on mul seda rõõm tõdeda praeguse otsuse puhul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ajakirjanike Liidu naistoimetajate ühenduse Hea Sõna auhinda anti välja teist korda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimese tunni alguses oli pidulik hetk, kui tehnikaülikooli autasustas äsjase füüsikavõistluse kajakas esimese ja kolmanda koha saanud Koidula gümnaasiumi õppureid. Traditsioonilist võistlust korraldab taltek ministeeriumi toel. See on õpilaste hulgas väga populaarne. Viimati sel võistlusel oli üle 600 osaleja. Aga mis õpilasi selles paelub? Kajaka võistluse võitja Kaspar Aus. See on selline ülesannete lahendamise adrenaliin, mis mind siis hoiab füüsika ja matemaatika juures? Kajaka võistluse kolmas koht, Martin Heier. No mul on, ütleme nii palju, kui ma mäletan, kogu aeg, nii-öelda teadus ja kõik selline maailm paelunud ja ma arvan, et lihtsalt ühel hetkel hakkas füüsika ja matemaatika rohkem meeldima. Elektroonika valikaine on aga teki ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi pikaajalise koostöö värske täiendus. Ei kooli koostöö ja vastuvõtuturunduse peaspetsialist Helen Raja. Me anname igale osalejale makett laua ja komponendid, et nad saavad ka tõesti käed külge, ise panna erinevaid elektroonikalülitusi katsetada ja aine lõpeb tegelikult miiniprojektiga, kus nad siis tõepoolest peavad ise oma teadmisi rakendades ehitama toimiva lahenduse, on see siis aku, panga, laadija, päikesepaneeliga termomeeter ja kindlasti me soovime õpilased viia elektroonikaettevõtetesse, siin on meil abiks elektroonikatööstuse liit. Niisiis toimub nende samade elektroonika valikainetundide raames Pärnu ettevõtete külastamine. Projekti mõte tuli Koidula koolil. Koidula Gümnaasiumi direktor Inrek Kaldo. Vastab täiesti tõele ja kuna meie kooli juba tulevad õppima noored, keda huvitavad reaalained IT ja inseneeria, siis Tallinna tehnikaülikool süstib meile lisamotivatsiooni pisikuid juurde just selles samas valdkonnas rohkem teada saada ja, ja tulevikus edasi õppida. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikool alustas Koidula Gümnaasiumis elektroonikaõppega. Uue sammuna ülikooli järelkasvu strateegias annavad Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Pärnu Koidula Gümnaasiumis elektroonika valikaine tunde. Elektroonikaõpe valmis ülikoolil Koidula kooli soovidele vastu tulles. Just Koidula Gümnaasiumist tullakse igal aastal kõige rohkem TTÜ-sse õppima.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii on plaanis järjestikuste laste sündimisel tagada vanemahüvitis senise kahe ja poole aastase asemel kuni kolmeaastase sünnivahemiku korral varasemaga võrdses suuruses. Samuti luuakse riiklikult rahastatav vanemluslepituse süsteem ja toetatakse lastega peresid, esindavaid ning nende heaks tegutsevaid kodanikuühendusi ja nende algatusi, selgitab rahvastikuminister Riina Solman. Vanemahüvitise arvutamine, mis täna siis keskmise palga pealt kehtib kaks pool aastat, aga lapsehoolduspuhkus kehtib kolm aastat. Nii et kui nüüd naine, kes soovib järjestikku sünnitada, siis arvestust peetakse keskmise palga pealt 2,5 aastat ja kui ta selles vahemikus ei sünnita, siis see kohe katkeb ja vanemahüvitist saab ta vähem. Et me kavatseme siis seda pikendada kuni kolme aastaseni, et see on nüüd naiste enda ettepanek, noorte emadenda ettepanek teise algatusena Isamaa Erakond toetab vanemluslepituse ehk pere lepitussüsteemi riiklikku loomist mis vähendab siis ka kohtute koormust ja ennekõike kasulik peredele ja just nende vaimse tervise huvides, sest me teame, et lahku läinud inimestel on küllalt raske toime tulla traumadega, mis kaasnevad lahutustega, eriti laste jagamisega hooldusõiguse jagamisega. Perelepitusteenus toob pooled jälle kokku ilma kohtuta ja see on tõepoolest laste ja vanemate endi vaimse tervise huvides ja ta hoiab tegelikult kogu ka kohtukulusid. See mingil juhul ei tähenda, et me hakkame siis vanemaid paari kokku viima, vaid see tähendab õigus siis hooldus ja vanemlust puudutavaid küsimusi. Kes selle vanemluslepitusega siis tegelema hakkavad? Tegelikult on seda teenust pakutud Eestis juba 20 aastat, Eestis on perelepitajate ühing, kes siis kohalike omavalitsuste poolt suunatud paare nõustavad, just selliste vaidlusküsimuste üle. Ja nüüd on lihtsalt soov seda viia riiklikule tasandile, et see oleks kõigile võrdselt kättesaadav üle Eestis. Tähtis on, et inimestel oleks igal pool turvaline. Te olete seotud ju koalitsioonileppega, kas need uued algatused ka kuidagi seal kajastuvad juba? Meil tegelikult üle valitsuse on kokku lepitud üks prioriteet ja see on peresõbralik Eesti ehk et nad siis kajastuvad selle prioriteedi näol kohe kindlasti. Millal need esimesed meetmed võivad ka päriselt ellu jõuda? Kui meil õnnestub nüüd sellele vanemahüvitise arvutamisel rahastuse saada, siis juba 21.-st aastast ja mis puudutab perele pitust, siis 22.-st aastast Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakonna Isamaa volikogu kiitis laupäeval Paides heaks uued perepoliitilised algatused, mille eesmärk on suurendada lastega perede turvatunnet.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa olen rõhutanud ja rõhutan ka siinkohal oleks pealiskaudne ja lihtsustatud püüda sellele küsimusele lahendust leida nõiajahiga või süüdlaste otsimisega. Selle informatsiooni põhjal, mis on mulle teada ja seda ka kaitsepolitsei poolt ei ole praegusel hetkel põhjust kahtlustada ühtegi inimest täiendavalt nende kahele, kelle nimi on avalikustatud. Samal ajal on täiesti selge, et riigisaladuse kaitse küsimusele tuleb pöörata tähelepanu, tuleb seda tähelepanu arendada ja kasvatada mitte ainult kaitseministeeriumis, vaid ka teistes asutustes ja sellega ma tõepoolest kavatsen tegeleda. Poliitiline vastutus ei ole kunagi abstraktne, vaid konkreetne ja täiesti iseenesestmõistetavalt, saades teada sellest kahtlusest, mis ka tänaseni vähemalt formaalses mõttes on kahtlus sest süüdi mõistetakse inimest Eesti vabariigis siiski alles kohtus. Saades sellest teada ammu enne tänast päeva olen ka loomulikult mina küsinud endalt, kas selle juhtumi tõttu ei peaks ma oma kohalt tagasi astuma olles kaalunud neid asjaolusid, mis võiksid sellele vastata pooldavalt või vastupidi, eitavalt. Olen jõudnud siiski arusaamisele, et ma ei ole osanud näha ühtegi sammu, ühtegi tegevust või tegematajätmist, mis oleks minu ameti ajal võinud seda tulemust kuidagi pidi mõjutada. Sellest põhimõttest lähtudes ei ole ma esitanud avaldus tagasiastumiseks ja leian oma praeguste teadmiste alusel, et ka praegusest poliitilisest juhtkonnast Eesti vabariigis poliitilist vastutust keegi enda peale võtma ei peaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jaak Aaviksoo kommentaar küsimusele Riigikogu infotunnis süüdlaste otsimisest spiooniskandaali taustal (tagasi ei astu, poliitilist vastutust keegi võtma ei pea).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal otsustas valitsus, et ainult registripõhisest rahvaloendusest ei piisa. Registri andmed on kohati vigased, pealegi pole registrites kõike, mida rahvaloenduse tarvitajad teada tahavad. Näiteks rahvaloenduse mõttes. Lisatunnuseid ehk usulist kuuluvust või võõrkeelte oskust saab teada ainult siis, kui inimestelt otse küsida. Selleks, et registripõhise loenduse asemel kombineeritud loendus korraldada, lubas valitsus statistikaameti viis miljonit lisaeurot räägib rahvaloenduse projektijuht Svetlana Raudonen. Meie nagu tahaksime valida 30000 aadressi, kus meie nagu informatsiooni kohaselt elavad umbes 62000 inimest ja nende käest, kes reaalselt nagu nendel aadressidel elavad, siis saada selle lisatunnuse informatsiooni. Statistikaamet loodab, et umbes kaks kolmandikku inimestest täidab ankeedi internetis. Siseministeeriumi rahvastiku ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Tanilson järg aga ütleb, et 60-st 1000-st ankeedist ei piisa. Niimoodi võib loenduse tulemus ebatäpne jääda. Me oleme ka siin omalt poolt teadlastega nõu pidanud, et kui tõepoolest peakski tulema nüüd selline variant, et selle viie miljoni eest tehakse ainult see 60000 inimese valikuuring, siis sellist rahakasutust me kindlasti ei toeta, et pigem tasub juba siis see uuring ära jätta. Lea Danilson järg ütleb, et kui e-ankeet juba ette valmistatakse, siis võiks selle vastamiseks saata kõigile Eesti inimestele. Ühtlasi nõustub siseministeerium kompromissiga. Need, kes ei vastanud e-ankeedile, siis seda valim uuringut võiks teha ainult nende osas, et mitte külastada neid kõiki, aga teatud valimit, et saada siis ka teavet nende kohta, kes siis ei ole vastanud sellele e ankeedile. Svetlana Raudonen ütleb, et tegelikult võibki statistikaameti eiankeeti kõigile pakkuda, aga lähenemine oleks sel puhul pisut teine kui siseministeeriumil. Raudonen selgitab, et 62000 inimest tahaks no veebi teel või näost näkku ära küsitleda ikkagi niimoodi, et nende puhul oleks kindel. Tulemust võib üldistada kõigile Eesti inimestele. Teiste veebiteel vastanute puhul tuleb veel mõelda, kuidas nende vastuseid ülejäänud statistikaga ühendada. Kui meil internetiprobleemiga inimesed jäävad sellest interneti küsitluse st välja, kuidas me need tegelikud tulemused pärast tõlgendame? Raudonen lisab, et tänaseks lauale jäänud variantidest kõige mahukam ehk registripõhine loendus koos kõigi 1,3 miljoni inimese küsitlemisega nõuaks veel ligi kaheksa miljonit lisaeurot. Niisiis otsustatakse rahvaloenduse lõppu lõplik vorm siis, kui poliitikud on kokku pannud järgmise aasta riigieelarve. Lea Danilson järg aga usub, et selgus peaks saabuma võimalikult kiiresti. Üleliigset aega siin nüüd kindlasti ei ole, et mida varem need otsused sünnivad ja nii-öelda plaanid nii-öelda lõplikult valmivad, seda parem ja kindlam on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeeriumi meelest peaks 2022. aasta jaanuaris paluma ankeedi täitmist kõigilt või vähemalt suuremalt osalt inimestelt. Statistikaameti hinnangul piisaks lisaks registriandmetele ka kuuekümne tuhande inimese küsitlemisest.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA luure uuris kokku 100 44 juhtumit, mida võib pidada seletamatuteks õhunähtusteks. Nende hulgas oli ka tundmatu objekt, mille püüdsid California ranniku lähedal videole mereväe hävitajate piloodid räägib USA mereväe endine piloot David Fraver. Me olime neljakesi lennukites ja vaatasime seda objekti umbes viis minutit räägib USA mereväe endine piloot Alex Tetrich. Aju üritab seda mõista. Ma üritasin mõelda, et see on äkki helikopter või võib-olla droon. Aga kui see kadus, siis see oli lihtsalt uskumatu. Kõikidest uuritud juhtumitest suutsid luureametnikud täielikult selgitada vaid ühte. Kosmoseanalüütikute sõnul ei tähenda aga see, et tulnukad oleksid päriselt olemas. See näitab, et on palju salapäraseid asju, mida me ei mõista, aga ei ole ühtegi tõsist tõendit, et kõik see oleks kuidagi seotud tulnukatega. Raporti järgi tuvastati 18 juhtumi puhul, et seletamatud õhumasinad kasutasid justkui kaugele arenenud tehnoloogiat. David Fravori sõnul on võimatu, et tavalised lennukid suudaksid niimoodi kiirendada ja äkki pidurdada. Ma ei tea, kes neid ehitab, kellel on selline tehnoloogia, kellel on niisugused ajud, aga on olemas miski, mis on parem kui meie lennukid. Luurekogukonna hinnangul ei ole tõendeid, et need õhumasinad oleksid tulnud kosmosest või kuuluksid mõnele teisele riigile räägib kosmoseanalüütik Kasdraier. Väide, et tundmatu objekt või seletamatu õhunähtus on seotud kaugele arenenud tulnuka tehnoloogiaga, mis tuli maale, vaatas ringi ja mida võimalik näha ainult udustel fotodel on täiesti enneolematu ja meil on selle kohta põhimõtteliselt null tõendit. Luureraporti järgi põrkasid piloodid 11-l korral tundmatute objektidega peaaegu kokku. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Väga oodatud USA luureraport seletamatute õhunähtuse kohta märkis, et enamikku neist ei ole võimalik seletada, ning ei välistanud, et mõned võivad olla tulnukate õhusõidukid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMõned aastad tagasi otsustas Eveli Andrek koos oma abikaasaga, et loobuvad Tartu linnas kahetoalises korteris elamisest ja kolivad maale, täpsemalt Elva valda Kiret külla, kus statistikaameti andmetel elab veidi üle 100 inimese. Praeguseks on Andreist saanud kase talu perenaine, kelle hoolealusteks lisaks lastele ka koduse loomapargi elanikud kanadest, paabulindudeni ja bernhardiinidest teiste asukateni. Andrek ütleb, et maal elama motiveeris neid soov pakkuda lastele ilusat lapsepõlve ja oma otsust pole perekond kordagi kahetsenud. Eveli Andrek. Kõik on sujunud, et selles suhtes, et just on nagu hästi tore, et ma ei osanud kunagi unistada sellistest loomadest, kes meie talus praegu on, et ma saan kunagi enda lastele näidata nii palju, ainukene probleem on, mis on majaga, et lihtsalt maja vajab palju remonti, et vanade majade lõbu ongi just see Statistikaameti hüpoteesi järgi on seesuguseid inimesi nagu eeltoodud perekond, kes soetavad maale aastaringseks elamiseks talukoha või ostavad vaba aja veetmiseks suvila järjest rohkem, ütleb ameti juhtivanalüütik Jaan Õmblus. Me jälgime siis suvilaid ja maakohti ja siis proovime neid siis kõrvutada sellega, mis toimub siis elamispindade turul, keskustes, suuremates linnades ja katsume vaadata, kas huvi, nagu maapiirkondadesse liikumise vastu on tekkimas, rohkem rohkem hakatakse näiteks müüma suuremates linnades, mida me ka näeme natuke juba, et kuhu minnakse ja meie hüpotees minnakse gi maapiirkondadesse rohkem ja nagu esmased numbrid natuke, nagu näitavad seda suunda. Me arvame, et see trend tegelikult on olemas. Õmblus lisab, et kindlamat saab linnast maale kolimise liikumise trend kinnituse siis, kui olemas on ka suvekuude ja sügisperioodi andmed. Samas näitavad numbrid juba praegu, et näiteks talude ja suvilate hinnad on mõnes maakonnas märgatavalt tõusuteel. Õmblusmasinaleks ei saaks ka kumise pool maapiirkondades kinnisvara hinda kruvida. Hindade tõusu põhjal on inimeste meelispaikadeks kujunemas Jõgevamaa, kus talude ja suvilate ruutmeetri hinnad on kuulutustes küsitu põhjal kasvanud paari kuu jooksul 72 protsenti. Järgnevad Valga ja Võrumaa ligikaudselt 50 protsendilise hinnatõusuga. Võrumaa arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ütleb, et uusi nägusi ja liikumist on kohapeal märgata. Nii omavalitsuste kui ka maakonna arenguvaatest on see trend igati tervitatav. Tiit Toots. Kindlasti on need inimesed, kes siin toimetavad ja elavad väga oluliselt, aga kindlasti ka uued inimesed, sellepärast et iga inimesega tuleb täiendavat väärtust ja teadmist meie kogukondadesse ja uued inimesed aitavad tagada meie inimestele vajalike teenuste säilimist, olgu selleks siis lasteaiad, koolid, poed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinnisvaraturg on praegusel ajal suurte muutuste keskmes, kuid endiselt kehtib põhimõte, et kui kusagilt minnakse siis samal ajal teise kohta tullakse. Statistikaameti andmed ja analüüsid viitavad sellele, et praegusel ajal loobuvad inimesed pigem oma linnakorteritest ja majadest, et siis suunduda elama või pikemalt aega veetma maale.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister rõhutas, et Eestil on oma kindlad tingimused ühislaenuga liitumiseks. Taaskäivitamise kava rakendamine peab rajanema selgetel tingimustel ning kindlasti ei saa selle kaudu katta minevikulaene ega jooksvaid kulutusi. Arutlusel olev Euroopa Liidu pikaajaline eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava aitavad hoida fookust tulevikul ning ühiselt kokku lepitud poliitiliste prioriteetidel. Selleks on konkurentsivõime kõrval ka digi ja rohepöörde muutumine uueks majanduskasvu strateegiaks. Ratas peatus asjaoludel, mis majandust kõige enam mõjutavad. Meie majandust mõjutavadki Eesti Panga hinnangul praegu kõige rohkem neli tegurit, mis on välisnõudluse ja turismi vähenemine, kehtestatud piirangud, ebakindlus tuleviku ees ning riigi abimeetmed. Panga viimase hinnangu kohaselt võib Eesti majandus tänavu langeda mullusega võrreldes 10 protsenti ning järgmisel aastal kriisist madalseisus. Väljumisel võib kasv ulatuda ajutiselt kaheksa ja poole protsendini. Kindlasti peab meil olema teadmine, millised kulud selle kavaga riigieelarvele kaasnevad. Praeguse ettepaneku ja praeguste arvestuste kohaselt peab Eesti osa Euroopa Liidu 750 miljardi euro laenu tagasimaksmisel olema aastatel 2028 kuni 2058 kokku umbes üks miljard eurot. See teeb umbes 35 miljonit eurot aastas. Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et tema valitsuse positsioonist täiesti aru ei saa. Jääb selgusetuks, mis ikkagi on valitsuse seisukohad. Deklareeritud seisukohad ja esitatud tingimused on kohati teineteisega vastuolus. Lisaks Jüri Ratas räägib siin üht, aga me teame, et kui Euroopa Liidu tasandile lähevad Eestit esindama teised ministrid näiteks rahandusminister, siis on jutt hoopis teine. EKRE fraktsiooni juht Siim Pohlak pidas vajalikuks toonitada, et ega nemad päris kõigega nõus ei ole. Mida rohkem otsustusõigust anname Eestist ära Brüsselisse, seda rohkem kaotab meie riik ja rahvas isegi kui saame selle pealt lühikest rahalist kasu. EKRE on endiselt seisukohal, et Euroopa Liit peab olema ja peab jääma rahvusriikide liiduks mitte liikuma liitriigi poole. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kindlasti ei tohi enne läbirääkimisi võtta mingeid kindlaid ei või ja seisukohti ja nentis siis. Sisuliselt on siin nii koalitsioonierakonnad kui opositsioonierakonnad väga ligilähedastel seisukohtadel. Opositsiooni esitatud küsimused, mis olid teravamad, puudutasid just neid punkte, mis on ka valitsuse välja toodud seisukohas seatud kahtluse alla ja kus nähakse riski või ohte meie ühisele tulevikule ja Euroopa Liidu jätkusuutlikule majandusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Jüri Ratas tegi riigikogu ees poliitilise avalduse, mille sisuks oli taastumine koroonakriisist Euroopa Liidu ühislaenu abil.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1680. aastal valminud Audru kirik On üks väheseid tollest perioodist säilinud pühakodasid. Kirik on kuulus oma liigirikka pargi poolest, mille taolist pole kusagil mujal. Puud ja põõsad on varustatud nimelipikutega. Nii võib igaüks mõistatada, millise puuga on tegemist ja hiljem oma teadmisi kontrollida. Aga kiriku katuseremondi ga tegelenud osaühingu rändmeister juhataja Juhan Killumets ütleb, et restaureerimistöö kirikutes on huvitav ja rikastab tegijaid. Rändmeistri juhataja Juhan Kilumets. Et ajaloolasena ühe silmaga jälgid ju kogu aeg seda nii-öelda kiriku ehituslugu, et tööde käigus sageli avanevad ju sellised tahud, mida varem ei teadnud ja seesama leiab kinnitust ka siin audrus, et meie katusetööde käigus ja oleme teinud selliseid tähelepanekuid, mis võimaldavad meil noh, mõnevõrra muuta neid nii-öelda seni kehtivaid kateeringuid või seni kehtivad sellist kiriku ehitus, ajaloolist skeemi, on jah, üsna kindlaid tõendeid sellest, et oma selle lõpliku kuju või meile tuttava kuju nii põhiplaanilise kui kui ka siis selle kavatis kuju, et saab kirik 18. sajandi lõpul, 1700 kaheksakümnendatel aastatel. Kilumetsa jutu järgi on kiriku katusetööd selleks aastaks lõppenud. Pikihoone katusest on umbes 40 protsenti restaureeritud. Järgmisel aastal on plaan jätkata ja kui hästi läheb, siis lõpetada gi Audru osa valla keskuse juhataja Priit Annus. Remondi käigus ilmnes, et katuse aluskonstruktsioonid on veidi kehvemas olukorras, kui esialgu arvati. Kirikul kindlasti on nüüd ka siis lisaraha vaja ja selleks nad on esitanud ka taotluse siis Pärnu linnavalitsusele, kes iga-aastaselt jagab ka restaureerimistoetust. Praegu see raha, mis nüüd kulus, see oli antud muinsuskaitse. Lisaks siis on Pärnu linnal iga-aastaselt jagada 80000 eurot, millest on kokku lepitud, et üks suurem osa läheb kohe ka kirikutele. Ma väga loodan ka, et Audru kirik sealt oma osa saab jätkutöödeks ja osa vallakogu just selle nädalasel koosolekul on selleks oma toetuse ka andnud. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "17. sajandil valminud Audru kiriku katusest on praegu korda tehtud pool. Kirik loodab järgmisel aastal Pärnu linnalt raha juurde saada, et tööd lõpetada.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti põhja regiooni juht Margit Kallas ütles, et kaugõpet võiks kaaluda koolides, kus olukord on keeruline kus on palju nakatunuid või personal haigestunud. Samamoodi ka soovitusena, et kui seda siiski võimalik teha ei ole silmas pidades siin algklass või ka õpilasi, kes vajavad kontaktõpet, siis, siis loomulikult need erandid on täiesti mõistetavad. Margit Kallas ei nõustunud väitega, et kooliõpilaste seas on nakatumine vähenemas ja see kasvab pigem eakate hulgas. Kui ma räägin põhja regioonist, mille osakonda ma siin meeskonna eesotsas olen, siis meil on tegelikult ikkagi meie andmetel on nakatunute arv ikkagi kõige suurem kooliealiste hulgas ja tõsi ta on hakanud kasvama üle 60 aastaste hulgas ja, ja eelmisel nädalal tõusis põhjaregioonis 35 protsenti kuuekümneaastaste ja vanemate hulgas, aga praegu siiski näitavad meie andmed nakatunud on kooliealised ja, ja kindlasti, kes on veel nakatunud kõrgema nakatumisega valdades seotud kõik haridusasutustega ehk et ka töötajad siis, kes töötavad koolis. Haridus ja teadusminister Liina Kersna sõnutsi oleks koolide lausaline kaugõppele saatmine vale. Ühtlasi ei olnud ta terviseameti soovitustega kursiski. Terviseamet eile valitsuse istungil sellist soovitust ei teinud valitsusele. Ma olen jätkuvalt arvamusel, et koole peaks distantsile saatma lähtudes konkreetse kooli olukorrast, lähtudes viiruse levikust konkreetses koolis klassis kooli astmes. Tervise ja tööminister Tanel Kiik tunnistas, et tegemist on kommunikatsiooniveaga. Ta ütles, et seal, kus võimalik, tuleks üle-eestiliselt koolides jätkata kontaktõppega. Mingit tsentraalset koolide kaugõppele saatmist kindlasti ei toimu, küsida terviseameti ning haridus ja teadusministeerium vahepealse kommunikatsiooni kohta, siis loomulikult see on eeskätt nende asutuste omavahelise suhtluse küsimus, et mul on kahju, kui see info tõepoolest kohe kõigi osapoolteni jõudnud. Terviseameti põhja regiooni juht Margit Kallas ütles, et Tallinnas on nakatumine suurem kõigis linnaosades, välja arvatud Nõmmel ja Pirital. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et linn ei hakka tormama ning koroona olukorda arutatakse koolijuhtidega teisipäevasel koosolekul. Ta ütles, et juba praegu on paljud lapsed Tallinna koolides kaugõppel, kui koolijuhid on ise nii heaks arvanud. Kõikide laste kauge lõpele saatmine eeldab aga selget riiklikku signaali. Kõlvart kritiseeris, et koolide lausalist kaugõppele saatmist pole arutatud varem, näiteks aasta alguses või eelmise aasta lõpus. Siis, kui Tallinna linn rääkis sellest, et on vaja seda ennetavalt rakendada aga mitte täies mahus, siis me ei saanud selleks ka mõistlikku tagasisidet, aga nüüd meile öeldakse, et tuleb peaaegu sajaprotsendiliselt üle minna. Linnapea ütles, et praegune lähenemine tekitab väga palju segadust. Kui riigi tasandil on vastu võetud selline otsus, et selline meede on praegu vajalik, et miks riiklikud institutsioonid ei suuda seda kõigepealt omavahel kokku leppida, et terviseamet ütleb meile, et selline meede on vajalik ja siis haridus teadusministeerium ütleb, et ei, selline laus distantsõpe ei ole vastuvõetav. Samas mõni nädal tagasi räägiti, et kui terviseamet annab vastava hinnangu, et see on vajalik, siis saab distantsõppele üle minna, aga siis, kui seda otsustab omavalitsus ja näeb, et see vajadus on praegu aktuaalne, siis seda riik ei aktsepteeri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet saatis eile õhtul omavalitsustele kirja, milles soovitab kõrgema nakatumise tasemega piirkondade koolidel minna järgmisel nädalal distantsõppele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui pärast presidendivalimisi hakatakse alati rääkima sellest, et valimiskorda peab muutma, siis pärast kohalikke valimisi on reeglina jutuks niinimetatud kahe tooli seadus. Hetkel, kui valimistulemused ei ole veel välja kuulutatud, ei ole inimesed endale teadvustanud, kui suure osa näiteks Tallinna volikogus moodustavad riigikogu liikmed. Aga hetkel on see küsimus huvitavaks muutunud spekulatsiooni tõttu. Et Tallinna koalitsioonis võiksid sotsiaaldemokraadid saada endale volikogu esimehe koha ja kes siis seda kohta ikka rohkem vääriks kui piirkonna esimees, kelleks on Raimond Kaljulaid. Muidugi võib riigikogu liige olla samal ajal nii riigikogus kui volikogus ja isegi volikogu esimees. Tuletame meelde, et parlamendiliige Aadu Must juhtis aastaid Tartu volikogu ja võimalik, et riigikogust lahkumata hakkavad Viljandi ja Pärnu volikogusid juhtima Helmen Kütt ja Andrei Korobeinik. Kuid Tallinn on ikka midagi muud ja loogiline on, et pealinna volikogu esimees kahte ametit ei ühilda. Intriig seisneb selles, et Riigikokku pääses Kaljulaid Keskerakonna liikmena ja järelikult on tema asendusliige keskerakondlase, mis sotside le teadagi ei meeldi. Seetõttu on vägagi võimalik, et sotsid kaaluvad volikogu esimehe kohale mõnda muud kandidaati. Väga palju võimalusi ei ole. Fraktsioon on kuueliikmeline, nende hulgas Euroopa Parlamendi liige Sven Mikser ja riigikogu liikmed Indrek Saar, Riina Sikkuti ja Jevgeni Ossinovski. On võimalik, et keegi nendest kolmest hakkaks volikogu juhtima aga ka sel juhul tuleb asendusliikmena Riigikokku keskerakondlane, seekord Monika Haukanõmm, kes kandideeris 2019. aastal sotsiaaldemokraadina ja on veel võimalik, et mõni neist loobub volikogu kohast. Sinna tuleb väärikas asendusliige ja saab ise volikogu esimeheks. Nii et sotsidel seisavad ees väga huvitavad valikud. Tulles aga tagasi selle juurde, kui palju Tallinna volikokku pääsenud inimestest sinna ka tegelikult läheb, siis on võimalik, et koosseis muutub umbes poole võrra. Volikokku valiti näiteks Tallinna linnapea kõik kuus abilinnapead, samuti kõik kaheksa linnaosa vanemat, kes keegi ameti poolest volikokku minna ei saa. Tänu koalitsioonivalitsusele jäävad muidugi mõned oma töökohast ilma, aga neid ei ole palju. Volikogu töös ei saa osaleda ka sinna valitud seitse ministrit. Seadus lubab neljal Euroopa Parlamendi liikmel samuti 24-l riigikogu liikmel põhimõtteliselt kahel toolil istuda aga kindlasti leidub neid, kes sellest võimalusest loobuvad. Kogu see nimekirjade ümbertõstmine algab pärast valimistulemuste väljakuulutamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas koalitsiooniläbirääkimisi pidavatel sotsiaaldemokraatidel tuleb teha mitte ainult maailmavaatelisi, vaid ka organisatoorseid valikuid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnus on mitu spaadi ja koroonast ei ole Eesti suurimas maakonnas tõsist probleemi kujunenud. Seepärast ei pea Pärnu spajuhid õigeks. Kui taas võetakse kätte ja spaad üle riigi kinni pannakse, pole teada, et keegi oleks nakatunud spaad, külastades. Estonia spaa hotellide juht Andrus Aljas. Lugesime väga suure murega valitsuse teadusnõukoja arvamust, et muu meelelahutuse hulgas peaks ka Eestis kõik spaakeskused sulgema, see on natukene arusaamatu ja, ja tekitab hämmingut, sest me oleme tõesti kevadest saadik töötanud piirangutega oleme kõiki valitsuse nõudeid jälginud, teadaolevalt ei ole spaakeskusest ka ükski viiruspuhang alguse saanud, nii et küll tahaksime, et seda otsust veel tõsiselt kaalutakse. Alias ütles, et spades ei teki olukorda, kus külastajad on nii-öelda nina pidi koos. Täpselt nii, et, et hajutatus täiesti toimib nüüd nende viimaste uudiste valguses, kus siin Saaremaal ühes spaa hotellis peeti sellist erapidu, kolleegide, selliseid jokskeeme me kindlasti õigeks ei pea. Enda majas on sellised asjad mõeldamatu. Just kogunes Eesti spaaliidu erakorraline üldkoosolek, et me arutasime kõiki neid asju ja küll otsustasime ühiselt, et vähemalt Eesti spaa liidu spaad, kõik suuremad jõulupeod, aastavahetuse peod jätavad ära ehk siis ikkagi spaad on koht, kus tulla kas üksinda või, või paarikaupa nautima spaateenuseid ja me kindlasti nende turvalise ja ohutu teenindamise. Tagame. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liidu liikmed loodavad, et spaad siiski avatuks jäetakse. Niigi on nad kevadest saadik töötanud piirangutega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2012. aasta majanduskasvuks prognoosib rahandusministeerium 1,7 protsenti, eelmise aasta sügisprognoos lubas selle aasta kasvuks kolm protsenti. Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteerib seda prognoosi. Kui vaadata neid viimase aja tumedaid meeleolusid, mis otseselt Eestit mõjutavad Euroopas, aga ka tegelikult arenenud turgudel siis võis karta ka hullemat. Euroopa komisjon prognoosis selle aasta kasvuks meil 1,2 eurotsooni tervikuna langust. Praegu võib öelda, et see 1,7 on juba natukene rõõmsam noot sest et Euroopa majandus on selgelt näitab stabiliseerumise meeleolusid ja see meid otseselt mõjutab. Peamine, miks me nüüd siis oma prognoosi siiski alandame selle aasta kolmelt koma nullilt ühe koma seitsmele, ainus tõsiseltvõetav tegur on just nimelt Euroopa majandus ja sugugi mitte lihtsalt eurotsooni majandus, vaid veel rohkem peaks rõhutama, et kogu Euroopa majandus, sealhulgas näiteks Rootsi oma, kus mõni prognoosija nõu juba pakkus siin äsja Norde ja pakkus Rootsile majanduslangust, aga tegu on selgelt meie ekspordipartneritega ja see, kus olukord on halvenenud, on just nimelt eksport. Küll aga on kosumas sisenõudlus, sealhulgas nii investeeringud kui tarbimine. Veel rõhutas rahandusminister seda, et meil on paari aastaga selja taga oodatust tunduvalt kiirem kasv. Meil on olnud kiire tööhõive kasv ja tööpuuduse langus ja see protsess sama kiires tempos jätkuda ei saa, kuna väliskeskkond on järsult kehvemaks muutunud. Me võime siis üldjoontes öelda, et, et selle aasta jooksul positiivsed tendentsid siiski jätkuvad, et tööhõive on tasapisi suurenemas ja, ja tööpuudus langemas. Majandustrend ütleb, et et aasta teine pool on rõõmsam. Esimene kvartal on kõige raskem ja järgmine aasta on juba optimistlikum, et pole viga, võiks siiski öelda, et kuigi see number esialgu on väike Inflatsiooniks prognoosib rahandusministeerium sel aastal 3,3 protsenti. See tegur, mis nüüd sunnib natukene ülespoole, seda korrigeerima, on selgelt nafta hind. Jätkub ka palga reaalkasv nii sel kui ka järgmisel aastal, aga ma ei tahaks väga palju detaili minna, ma hea meelega siis räägin sellest täpsemini järgmise nädala, kui ma ei eksi. Teisipäeval pressi breafingul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisprognoos lubas 3%.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPidulik üritus algas riigikogus president Lennart Meri sõnavõtuga. Ta rääkis sellest, kuidas peab Eesti püsimajäämiseks tegutsema. Esiteks, peame hoolitsema, et Eesti rahvas püsiks. Peame kaitsma oma keelt ennekõike poolharidust tõusikute eest. Ja peame süvendama lastes meie mineviku ja kommete mõistmist mitte mineviku nimel vaid selle nimel, et meie minevik, meie kokkupuuted totalitarismiga meie tapetud, vangistatud ja küüditatud. Lühidalt meie ajalooline kogemus on tänapäeval demokraatliku maailma ühisväärtuste alusmüür. Sellele alusmüürile ehitamegi oma ühist tulevikku kindlas teadmises et totalitarismi õudused kaoksid jäädavalt. Edasi peame kõik endast oleneva tegema, et oleksime tugevasti juurdunud Euroopas. Euroopa ei ole karnaval ega õllepidu. Euroopa on ennekõike Ateena, Rooma ja Jeruusalemma kiirgus mille väärtusi tuleb kaitsta maailmas, mis on astunud kolmandasse aastatuhandesse. Ja lõpuks need eesmärgid olgu tasakaalus. Meie hulgas on neid, kes tahaksid olla eurooplased, olemata eestlased ja on kahetsusväärselt ka neid, kes tahaksid olla eestlased, olemata eurooplased. Esimesed neavad meid silmitusse, tulevikku ja teised jäävad meid oludesse, millel ei saagi olla tuleviku. Praegu aga on aeg õnnitleda ametisse astuvat Arnold Rüütlit, Eesti vabariigi seitsmeteistkümnendat riigipead ja kolmandat presidenti, kes jääb hoidma meie riigi järjekestvust ja head nime. Ma tahan teda südamest õnnitleda ja teie kõigi nimel kinnitada, et eesti rahvas toetab teda lugupidamisega truudusega ja armastusega. Palju õnne. Härra vabariigi president Arnold Rüütel. Siis tegi Lennart Meri ettepaneku muuta põhiseaduse rahvale presidendi valimisõiguse andmiseks ja põhiseaduse kohtu loomiseks. Ja pärast seda ütles Lennart Meri oma viimased sõnad presidendina. Härra president Rüütel. Eesti rahvas õnnitleb teid. Mu kallis eesti rahvas, ma tänan teid. Nüüd oli järg päeva põhisündmuse käes. Arnold Rüütel andis ametivande. Astudes vabariigi presidendi ametisse annan mina, Arnold Rüütel, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti vabariigi põhiseadust ja seadusi õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega. Eesti rahva ja vabariigi kasutus. Seejärel kirjutas Arnold Rüütel ametivandele pidulikult alla. Esimene õnnitleja oli nüüd juba endine riigipea Lennart Meri, kes andis talle Eesti kõrgeima autasu Maarja Maristi keti. Ja oligi Arnold Rüütlil aeg pidada oma esimene kõne riigipeana. Eesti füüsiliseks ja rahvuskultuuriliseks keskmiseks pole tähtsamad meie demograafilisest seisust. Meie püsimajäämisest rahvana sõltub meie võimalus anda oma rahvuskultuuri kaudu panus inimkultuuri arenguks. Teiseks tähelepanuväärivaks valdkonnaks on haridus. Haridus tähendab valmisolekut muutustega kohaneda ja vastu võtta uusi väljakutseid. Kuid samas sõltub haridusest ka meie rahvuskultuuri ja teaduse saatus. Mitte fosforiidi ja põlevkivi müügist ei saa me rikkaks, vaid meie rikkus põhineb meie ajude all ollusel. Kolmanda prioriteedina nimetan tööhõivet. Iga inimese ja kogu rahva väärikus luuakse töös ja tööga. Tööpuudus pole seega mitte ainult majanduse, vaid ka sotsiaalse toimetuleku ja ühiskondliku moraali küsimus. Kui inimene teeb tööd ja loob uusi väärtusi, siis saab ta sellega ka elule kaasa rääkida ja tunneb end rahva täisväärtusliku liikmena. Meil on vaja üles ehitada niisugune ühiskond ja riik, kus inimeste jaoks on usk oma riigi keskmisse ja eluvõimesse loomulik. Oskar Loritsa sõnu korrata. Meie saatus on siiski meis endis, aga mitte pimedas juhuses. Täna on ülim aeg Eestile öelda. Sa oled väärt, et sind armastataks.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Lennart Meri sõnavõtt. President Arnold Rüütel annab ametivande ja esimene kõne riigipeana.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevadine eriolukord vähendas märgatavalt kiirabi väljakutseid, praegu seda öelda ei saa, märkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Võib-olla mingit osa on natukene vähem ja, ja Covidi osa on rohkem, nii et keskmisena ei ole olulist vahet. Lihtsalt väljakutsete pikkus on oluliselt pikem. Rohkem aega kulub masinate desinfitseerimise tõttu umbes 10 protsenti. Tallinna kiirabitööst on seotud Covid 19 haigete abistamisega. Seetõttu on pealinnas tööl ka kaks lisabrigaadi. Põhjus, miks kiirabi väljakutsete arv pole sügisel vähenenud, on selles, et ühiskonda pole nii-öelda lukku pandud, märkis Adlas. Väljakutsed on tavahaigused ja lisaks Covidi väljakutsed, mida natukene vähem on vägivalla traumad ja niisugused spordi ja libeduse traumad. Väljakutsete arv on samal tasemel ka Tartu kiirabi tööpiirkonnas, kuhu jääb 14 linna ja asulat nii Lõuna-Eestis kui ka Järvamaal. Visiitide põhjused on suures pildis samad nagu kogu aeg, ütles Lõuna kiirabistaabi juht Andres Laugamets. Mis teeb kiirabi töö praegusel hetkel kindlasti raskeks ja nii-öelda aeganõudvamaks on siis kõik need muud kutset, kus covidi diagnoosi ei ole, kus on mingisugused ülemiste hingamisteede tunnused, et kus me peame siis ka enda kaitsmiseks siis kasutama neid isikukaitsevahendid nagu põhjalikult see Covid väljakutse või kinnitatud Covid väljakutse ei ole suur probleem, seal me oskame käituda, kõik need muud, kellel veel ei ole Covid kinnitatud diagnoosi, need on siis nagu töömahukad. Narvas on Laugametsa sõnul oluliselt kasvanud koroonaviirusega seotud visiitide arv, mistõttu on lisatud üks brigaad, et kiirabi oleks kogu aeg kättesaadav. Kui Tartu kiirabil oli viimane ööpäev 11 kinnitatud Covid visiiti, siis neil on keskeltläbi 40-st visiidist 10 visiiti ja Narva kiirabi üheks probleemiks oli siis, et need inimesed kutsuvad, noh, nad saavad Covid diagnoosi kohe kutsuvad kiirabi, mis nüüd saab, on nad kindlasti kõiki nendest patsientidest, kes kiirabi kutsuvad, ei hospitaliseeri ja noh, neid siis nagu kurnas see Kiirabide töötajate ridu on hõrendanud ka koroonaviiruse ga nakatumine või lähikontaktseks muutumine. Viimane on teema Tallinnas, sõnas Raul Adlas. Istuvad oma 10 päeva ära, see tähendab seda, et me peame siis natukene tõstma oma töögraafikuid ringi ja eks ta paneb natukene koormuse töötajate leidmisel, aga hetkel meil võrreldes võib-olla mõne haiglaga ei ole hetkel nii suurt muret sellega. Tartu kiirabi tööpiirkonnas on tõsisem seis, ütles Andres Laugamets. Meil on praegu 11 töötajat, Covid positiivsed ja 13 töötajat on meil siis määratud veel praegusel hetkel eneseisolatsiooni. Õnneks tundub, et need nemad ei nakatunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiirabis ei ole väljakutsete arv võrreldes kevadise koroonaviiruse levikuperioodiga vähenenud. Küll aga on näiteks Tallinnas vähem teatud tüüpi väljakutseid, samas kui COVID-19 seotud väljakutsete hulk on kõikjal suurenenud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui hakata mõtlema, mida riigikogu kevadistungjärgul ära tegema peab, siis meenuvad kõigepealt need asjad, mida eelmisel aastal teha ei jõutud või millega hakkama ei saadud. Ehk siis pensionireform ja apteegireformi muutmine Neist esimese juurde tullakse kohe esimesel töönädalal. Rahanduskomisjoni ülesanne pole kerge. Ta peab hakkama enne seaduse teist lugemist tegelema parandusettepanekutega, mida on palju ja mis on väga erinevad alates mitmete huvigruppide või organisatsioonide omadest, millel on vähemalt osa koalitsiooni toetus ja lõpetades ajaviite parandustega. Reformierakondlase Andres Suti esimene parandusettepanek kõlab nii. Käesolev seadus jõustub 2027. aasta esimesel jaanuaril. Teine parandus viib jõustumise teisele jaanuarile ja nii edasi. 100. ettepanekuga jõutakse juba 10.-sse, aprilli kokku on neid 350. On muidugi absurdne kõiki taolisi ettepanekuid komisjonis eraldi hääletama hakata. Komisjoni esimees Aivar Kokk ütleb, et üldiselt jõutakse komisjonis taolistel puhkudel paremini kokkuleppele kui suures saalis ja on mitmeid tõesti olulisi ja vajalikke parandusettepanekuid, mida oleks vaja sisuliselt arutada. Selle kõigega alustab komisjon neljapäeval. Suures saalis lahendatakse hiljem asi ilmselt lihtsalt seotakse seadus usaldushääletusega, mis saab apteegireformi esialgu läbi kukkunud seaduseelnõust ei ole teada. Reformierakond ju tegelikult enamikus toetas seda ja oli vastu üksnes mängu ilu pärast, et koalitsioonile ära teha. Huvitav oleks, kui nad nüüd ise analoogilise eelnõu esitasid, kas Isamaa ja EKRE hakkavad seda välja kukutama? Üks teema, millele riigikogu oma esimesel töönädalal päris palju tähelepanu pühendab, on kliimaprobleem. Euroopa Liidu asjade komisjon arutab Euroopa Komisjoni rohelist kokkulepet tervelt kolm komisjoni, aga kollektiivset pöördumist kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035 mis kutsub kiirendama võitlust kliimamuutustega. Muidugi tasub ära märkida kolmapäeva, mil peaminister Jüri Ratas annab ülevaate teadus ja arendustegevuse olukorrast ja valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Kindlasti tuleb pikalt juttu teaduse vähesest rahastamisest ja mis puutub tulevikku, tuleb kohe meelde igavene teema. Kõik, mis on seotud valimistega. Näis, kui kaugele jõutakse sel kevadel arutlustega presidendi valimiskogu koosseisu suuruse üle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu koguneb pärast vaheaega kevadistungjärguks. Esmalt tuleb ära teha asjad, mida eelmisel aastal teha ei jõutud või millega toime ei tuldud ehk siis pensionireform ja apteegireformi muutmine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik ütles täna ennelõunal, et distantsõppe teine päev kulgeb rahulikult. Me juba reedel jagasime ka seda nõu õpetajatele, et ega igat tükki ei pea ilmtingimata kontrollima ja tuleb niimoodi pisut sisse töötada seda ning tuleb endale aru anda, et mingis osas tõenäoliselt jäävad mõned asjad kas omandamata või või nad ei, neid ei omandada nii hästi kui tavaolukorras, sest kui see kõik distantsilt oleks sama hästi võimalik, siis ju tekiks küsimus, miks me ikka käime siis 175 päeva koolis. Selle, kuidas distantsõpet läbi viia, otsustab iga õpetaja öpiku sõnul eraldi. Kindlasti on palju sellist kirjateelset ja ja e-kooli kaudu kindlasti on erinevate platvormide kasutamist ehk siis õpilased suunatakse kindlasse keskkonda ja õppetöö käib selle keskkonna kaudu. Eile hommikul, kui suur osa Eesti kooliperest avas e-kooli, jooksis süsteem ülekoormuse tõttu kinni ekooli. Aktsiaseltsi juhataja Tanel Kerge ütleb, et neid, kes keskkonda korraga kasutavad, on juurde tulnud ligi 10 korda. Me oma serverite jõudlust sisuliselt kasvatame pidevalt iga minutiga, sest kõik, mis juurde antakse, kõik ka kohe ära kasutatakse, nii et oleme seda juba suurendanud, võrreldes veel eilsega viis-kuus korda, anname endast parima ja toimetame. Tanel Kerg ei välista, et ajutisi tõrkeid võib esineda ka täna. Aga need on selles mõttes lühiajalised teemad ja lihtsalt ütleksin, et sellisel juhul paluksime kannatust, kõik päringud saavad vastuse, kõik tegevused saavad tehtud, aga sellistel hetkedel, kui ressursi juurde lisamine toimub võib-olla natukene natukene aeglasem Paralleelselt proovib ettevõte e-kooli ka kasutajasõbralikumaks muuta. Noh, näiteks seda, et kui on vaja mõnes kohas lisada rohkem faile, kas siis kodutööle või tunnikirjeldusele ja olgugi, et see funktsionaalsus on olemas, siis on tulnud väga konkreetsed ettepanekud, kuidas seda võiks natukene paremaks teha ja, ja mugavamaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui eilne päev algas eKoolile paraja raputusega, siis tänaseks on keskkonna võimekust oluliselt parandatud. Distantsõppe peaks koolidele üha sujuvamaks muutuma.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu kõige suurema ja uuema kooli ehk Anne linna Gümnaasiumi direktori Hiie-Asseri sõnul on koolil valmisolek harjutada nii söögivahetunde ja minna vajadusel üle hübriid või distantsiõpe kuid praeguse seisuga algab Annelinnas õppeaasta kõikide klasside jaoks harjumuspäraselt tahame jätkata tavalist koolitööd kontakttundidega koduste ülesannetega klassivälise tegevusega. Miina Härma gümnaasium on astunud sammu edasi. Näiteks on direktori Ene Tanbergi sõnul lühendatud pikemate vahetundide kestvust 10-le minutile. Garderoobis püütakse õpilasi hajutada lisa sissepääsu kasutuselevõtmisega ning söögivahetunnid hakkavad toimuma klassipõhiselt. Me läheme praegu sellise plaaniga, et see on klassidele teatud kindel ajavahemik, kus nad lähevad siis õpetajaga koos sööklasse, samal ajal teised õpila sinna ei lähe ja see võib olla siis natukene kas eelmisest või järgmisest tunnist ka, et noh, mingid ainetunnid kaotavad viis minutit, näiteks. Tartu Puskini kool on otsustanud aga, et ainetundide jaoks õpilased mööda koolimaja ringi ei liigu ehk iga klass saab niinimetatud koduklassi. Samuti hakkavad seitsmenda, kuni üheksanda klassi õpilased viibima kord nädalas kodu. Ka Tartu Tamme gümnaasium hakkab ühe meetmena 11. ja 12. klassi õpilasi kord nädalas koduõppele saatma, räägib gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson. Me saame alles jätta sellise tavapärase tunniplaani loogika, aga lihtsalt korraldame siis niimoodi, et ühel päeval nädalas ja need päevad vahelduvad, on siis õpilased kodus ja see tähendab seda, et meie koolis on periood 10 nädalat ja umbes 20 tundi selliseid 70 minutilise tunde sinna mahub sinna ühte kursusesse, siis see tähendab seda, et ühe kursuse 20-st tunnist toimub umbes neli distantsilt. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter Nemvalts räägib, et nii nagu Tartus varieerub õppetöökorraldus koolides ka üle-eestiliselt. Kuna veel praegu kooli alguseni on mõned päevad aega, et siis meil sellist võib-olla kõike hõlmavat ülevaadet ei ole, aga lähenetud on väga erinevad, et väga positiivne on tõesti näha seda, et seda distantsõpet püütakse siis kombineerida ja läbi mõelda ja seda kogemust elus hoida nagu ikkagi väga paljudes koolides üllatavalt paljudes koolides ning loomulikult on ka neid, kes püüavad nii kaua kui võimalik olla sellises klassikalises kontaktõppes ja pigem on enda jaoks läbi mõelnud siis selle, et mis juhtub siis, kui ja kuidas siis see distantsõppe võimekus taastada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi nii ministeeriumi kui ka koolide soov on alustada uut õppeaastat võimalikult tavapäraselt, tuleb siiski arvestada koroonaviiruse ja sellest tingitud ohtudega. Nii on ka Tartu koolidel olemas erinevad stsenaariumid, kuidas ühes või teises olukorras käituda. Seejuures on ka õppetöö korraldus kooliti erinev.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.