Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 26

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaporti koostajad kinnitavad, et Eesti tervishoiusüsteem on võrreldes enamiku teiste riikidega heas seisus. Meil on toimiv haigekassa ning kindel rahastamismudel kuid kui kiigeta järgmisesse kümnendisse, siis paistavad asjad oluliselt halvemad. Järjest rohkem hakkab arengut takistama rahapuudus. Kulud kasvavad kiiremini kui tulud ning seda vahet pole võimalik kokkuhoiu ja parema majandamise läbi oluliselt vähendada. Seetõttu tuleb juba lähiajal teha põhimõttelisi otsuseid, millisest allikast raha leida. Maailma tervishoiuorganisatsiooni esindaja Eestis Jarno Habicht. Me ei näe erilist võimalust, et sotsiaalmaksu tõsta me samal ajal näeme, milline see üldine maksupoliitika on. Et küsimus on selles, et ei ole sellist hästi märgistatavat raha, mis mida võiks tervishoiule tuua või pigem võiks vaadata kaudsete maksude peale, mille arvelt oleks võimalik võimalik tervishoiu rahasta. Nüüd küsimuse, kuidas muuta seda stabiilseks ja läbipaistvaks ja siin on räägitud sellest, et avalik sektor suunab pensionäride eest raha haigekassasse. Miks see on oluline on sellepärast et vananev ühiskond pensionäride arv on selge. Ja samamoodi on nad need, kes kasutavad tervishoid. Milline saab olema see sotsiaalmaksumäär, see on lahtine ja poliitiliste arutlus. Küsimus. Ühe võimalusena pakutakse haiglavõrgu kokku tõmbamist, aktsiiside tõstmist ja sealt saadava raha suunamist meditsiini. Küsisin sotsiaalministri Hanno Pevkurilt, kas ta on valmis need ebameeldivad otsusevariandid viima valitsuse ette juba enne järgmise aasta riigikogu valimisi. Need on kindlasti teemad, mida, mida on võimalik arutada, samas ma ei tahaks, et näiteks haiglavõrgu küsimus kistaks enne valimisi poliitilise sellise kempluse objektiks, et, et tervishoiu rahastamine, nii nagu ka eksperdid on meile väljast öelnud. Tervishoiu rahastamine ei tohi olla poliitilisest tõmbetuulest sõltub. Ja sellepärast need otsused peavad olema väga ratsionaalsed. Mis aga juhtub, kui mitte midagi ette ei võeta ning puudujääk aina kasvab? Eestlased on hästi nii-öelda eelarves püsinud ja ei armasta defitsiiti. Ma arvan, et juhul kui ei leita lisavahendeid, siis me lihtsalt peame harjuma pikemate järjekordadega ja vähema arvu teenustega ja mõtlema, et me peame oma osalust palju kõrgemana nii-öelda rakendama omaosalust tervishoius mis on juba seni juba päris kõrge, eriti nendel, kes on vaesemad ja haigemad.", "role": "user" }, { "content": "Tervishoiusüsteem vajab juba lähiaastatel põhimõttelisi otsuseid, kuidas tervishoiu rahastamist suurendada. Nii on kirjas raportis, mille koostasid WHO, Haigekassa ja sotsiaalministeerium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVähemalt 50000 inimest oli meil metsas. Meie 200000 prügikotti, mis me välja saatsime, said juba tunni ajaga ühel või teisel moel otsa, et ega me ei osanud arvata, et neid nii palju kulub. Ma tean päris mitut sõpra, kes ütlesid, et polnud hullu, läksid poodi, ostsid juurde, tegid tööd edasi, meie uskumatu tarkvara, suutnud kokku lüüa ka treilerite läbi sõidetud kilomeetreid, mitte et see number nüüd lõpuni täpne oleks, kuna tõenäoliselt nad tegid ka siksake seal, aga, aga 50000 on see number, jah, mida me saame julge, võib öelda, et ja prügiautode kilomeetreid veel kestavad, aga 20000 on siis see number, mis hinnanguliselt kulub selleks, et kõik see praht siis lipujaamadest ladudesse viia. Koristuspäeva üks keerukamaid ülesandeid oli see, kuidas korraldada prügi äravedu 270-st ajutisest prügiladustamiskohast seitsmeteistkümnesse, prügi vahe ladestusjaama ja seda kõike 150 autoga. Siin oli suureks abiks tarkvarameeskonna loodud tarkvara Siim Toomik, logistika tiimist. Me saime reaalajas liigutada autosid, meil oli kogu aeg ülevaade sellest, et kus meie autod on, kus meie konteinerid paiknevad. Kui dispetšerid tegid muudatusi, siis reaalselt see jõudis kohe kaardile ja sisuliselt iga inimene oma kodust oleks võinud jälgida, kus parajasti on prügipressid, kus parajasti on multiliftid ja kuhu poole on nad teel. Metsa alt ära toodud prügist on ajutistest prügikogumiskohtadest praeguseks läbi käinud umbes 6000 tonni rehve on kogutud 59000, töö jätkub veel järgmisel nädalalgi. Siim Toomik. Päris kõiki lipupunkte me ei suutnud puhtaks vedada, jäi umbes kuskil 15 protsenti lippu, punktmillega tegeletakse veel nüüd järgmine nädal ja veeta se need lõppladestuskohtadesse välja sorteerimisprotsess tõenäoliselt läheb pikemalt kui nädal või kuu, et kuna see prügikogus, mis kokku koguti, on tegelikult ikkagi uskumatult suur. Me räägime 1000 tonnides, siis seda kõike läbi sorteerida ei ole võimalik ühe nädalaga umbes kuskil kuu kuni kahe pärast, siis võime öelda, et teemeral on punkt pandud. Ametnikud võivad prügimajandusest rääkida lõpmatuseni, teeme ära, taolised kodanikualgatuse on siin neile aga suureks abiks, ütles keskkonnaministeeriumi abiminister Rita annus. Umbkaudu 270000 inimest meie hinnangul ei ole tegelikult täna liitunud korraldatud jäätmeveoga ja need inimesed ongi need potentsiaalsed prügimäesa tee äärde nurga taha viijad ja see isikliku vastutustunde küsimus on see, mille liikumist keskkonnaministeerium ootab. Mis teeme ärast edasi, saab, ei oska korraldajad täna veel öelda. Järgmisel aastal säärast aktsiooni kindlasti kavas korraldada ei ole. Eilsetele talgulistele toimuvad aga täna Tallinnas, Tartus ja Narvas tänu kontserdid.", "role": "user" }, { "content": "Kokkuvõtted talgutest \"Teeme ära!\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister on öelnud, et ta on mures NATO idapiirikaitse pärast, mis peaks kindlasti tugevam olema. See on ilmselt see kõige olulisem teema meie jaoks või mida Eesti täpsemalt idapiirile soovib või nõuab? Eestil on täna olemas kaitseväel kaks brigaadi ja juhul kui on meil kriisisituatsioon või sõda, siis me tahaksime, et liitlastel oleks meie kaitseks olemas kolmas brigaad. Ja selle kolme brigaadi juhtimiseks on vaja juhtimiselementi ehk põhimõtteliselt nad annavad kokku ühe diviisi ja see tähendab seda, et meil peaks olema Eestis valmisolek diviisi suurust üksust juhtida. Ja see on nüüd see, mida me läheme küsima NATO samitil. Me loomulikult tahaksime saada igapäevaselt Eestimaa pinnale vähemalt sama palju või natukene rohkem liitlasi, kui on täna see on noh, suurusjärk 2000 liitlast. Aga kõige olulisem on see, et, et juhul kui toimub kriis ja sõda algab, et meil on olemas vähemalt ühe brigaadi suurune ehk kuni 5000 mehele võimekus, üksus liitlaste näol ja loomulikult siis diviisi suurune juhtimiselement, mis on hulganisti ohvitsere, kes peaksid sellega tegelema. NATO kaitseministrid kohtuvad tuleval nädalal Brüsselis. Kas see on see koht ja aeg, kus pannakse kirja siis täpselt kõikide soovid kõikide nõudmised? Tegelikult on mitmeid etappe, täna on juba tegelikult NATO keskuses või peastaapi antud sõjaline nõuanne, kuidas siis nähakse tegelikult meie sõjaliste ohvitseride kindralite poolt, kuidas võiks näha välja see tugevdatud kaitsehoiak Nato idatiival ja nüüd järgmine tase on siis see, et seda sõjalist nõuannet hindavad kaitseministrit ja, ja tuunivad siis seda oma nägemuse järgi veel. Ja kinnitamine peaks toimuma siis tõesti juuni lõpus NATO sammiti. Need on sellised kokku kolm sellist tasandit või kolm etappi. Kas Eesti saab selle, mis Eesti tahab? No ma usun, et me saame selle, mida me tahame, kas me saame täpselt kahesajaprotsendiliselt selle, seda on praegu raske hinnata, kuid liitlased on meile andnud nõusolekuid meie selle niinimetatud tugevdatud kaitsehoiaku toetamiseks.", "role": "user" }, { "content": "NATO tippkohtumiseni Madridis on jäänud kolm nädalat. Tegemist on ajaloolise kohtumisega, kus arutatakse kaitsestrateegiat, samuti alliansi laienemist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHommikuse seisuga vajas haiglaravi 90 inimest ehk viis inimest rohkem kui eile samal ajal. 16 inimest oli juhitaval hingamisel. Koroonaviiruse haiguse COVID 19 tõttu on Eestis surnud 12 inimest, neist 10 haiglates ja kaks hooldekodus. Haiglatest on välja kirjutatud 48 inimest. Täna hommikuks oli tehtud kokku 18290 testi, neist 961 ehk viis protsenti on olnud positiivsed. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ütles keskpäevasel pressikonverentsil, et testimises on erilise tähelepanu all hooldekodude elanikud ja töötajad. Oleme varasemalt ka korduvalt rõhutanud, et haiguse kulg eakatel inimestel on raskem ja seetõttu vajavad nad ka suuremat tähelepanu. Ja, ja siinjuures arvestades nii haiguse kasvutrendi kui, kui ka seda, et meil on tegelikult viimase nädala jooksul praktiliselt igas hooldekodus tuvastatud ka Covid positiivseid hoolealuseid ja töötad etajaid on jätkuvalt äärmiselt oluline, et hooldekodudes peetakse kinni nendest piirangutest, mis on kokku lepitud. Jürilo sõnul on selge, et diagnoositud nakatunute arv liigub jätkuvalt tõusvas joones. Kasvutrend kestab tema sõnul ka tuleval nädalal. Tõenäoliselt see kulminatsioon järgmise nädala lõpus või sealt edasi ka tuleb, milleks haiglad peavad valmis olema ja tegelikult sealt edasi on küsimus siis selles, et kas tänased piiravad meetmed tegelikult on olnud piisavad, kas meie endi igapäevane käitumine, needsamad kaks pluss kaks reeglid ja muud võimalikud nii-öelda ennast ja teisi kaitsvad käitumismustrid on aidanud kaasa sellele, et sealt edasi me võime märgata sellist stabiliseerumist ja ühel hetkel siis ka teatavat langustrendi. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Priit Pärkna sõnul on viimastel andmetel korrakaitsjate ridades seitse koroonaviirusega nakatunut. Tema sõnul on arvestatud, et viiruse levik võib hakata mõjutama ka politseinike tööd ning seetõttu on tehtud vajalikke ettevalmistusi. Me oleme juba mõni aeg tagasi suunanud reservi circa 500 inimest. Nende peamine ülesanne täna on püsida terve ja nad teevad täna kodus tööd, nad aitavad meid erinevate telefonikõnede karantiini kontrollimist, teostamisel, vajadusel ka muude ülesannete täitmisel, mida on võimalik kodus teha. Reserv on loodud selleks, et Meie enda toimepide säiliks, et me suudaksime nii-öelda ka järgmisel, ülejärgmisel nädalal, kui meil on peaks olema rohkem nakatunuid või ka inimesed hakkavad väsima, siis tuua nii-öelda uus seltskond inimesi või uus uus nii-öelda värske vahetus välja, kes siis tänaval seda tööd meil teeks.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet: koroonaviiruse haiguse haripunkt Eestis võib saabuda järgmise nädala lõpus. Terviseamet teatas ennelõunal, et viimase ööpäeva jooksul tehti Eestis 2514 koroonaviiruse testi ning positiivseks osutust 103 analüüsi. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes lisandus enim ehk 43 diagnoositud nakatumisjuhtu Saaremaal. Harjumaal lisandus 18, Ida-Virumaal 10 ja Tartumaal 8 nakatunut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSihtasutus Tallinna lauluväljak taotleb tuleva aasta riigieelarvest 200000 eurot investeeringute tegemiseks. Sihtasutuse juhi Urmo Saareoja sõnul oleks tavaolukorras investeeringuteks raha leitud oma tulust, kuid kuna peaaegu kõik selleks aastaks kavandatud üritused on lauluväljakul ära jäänud, siis kahanes oma tulu varasemaga võrreldes umbes 80 protsenti. Meiepoolne tulu on ära kadunud, mis siis puudutab enda võimekust teenida majandustegevusest tulu, nii et, et nüüd on hädavajalik, et riik ja linn paneks sõla alla, et saaksime investeeringutega edasi minna. Mõistagi, kui ka me nendeks investeeringuteks raha ei saa, midagi ei ole katki, aga lihtsalt see on hea hetk ja hea aeg. Nagu mainitud, teha korda asjad, mis tegelikult vajaks nii ehk naa lähitulevikus korda tegemist. Kokku läheksid tulevaks aastaks planeeritud tööd maksma 400000 eurot. Saareoja sõnul on nad ka Tallinna linnavalitsuse poole rahataotlus teele saadetud. Lisaks hädapärastele remonttöödele tahetakse tuleval aastal valmis ehitada lauluväljaku külastuskeskuse esimene etapp. Suvel Vabaduse väljakult lauluväljaku peahoone siseruumidesse kolinud Tallinna linnale kuuluv rahvarinde muuseum saaks tulevikus osa enda ekspositsioonist samuti seal välja panna. Seega kaoks Rahvarinde muuseum eraldi asutusena. Rahvarinde muuseum on planeeritud siis järgmisel aastal meie koosseisu lülitama ehk siis pigem tegelikult eesmärk ongi külastuskeskuse loomine, milleks oleks siis laulva revolutsiooni külastuskeskus ehk siis lauluväljak suudaks siis välja pakkuda piisavalt materjali sellest ajast ja, ja rahvarinne on siis üks osa sellest kogu sellest külastuskeskuse osast. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul tulevad eelarveläbirääkimised pingelised ning selgus saabub mõne nädala jooksul. Kultuurivaldkonna prioriteedina nimetab Lukas laulu ja tantsupidude jätkusuutlikkuse ning kollektiivijuhtide järelekasvu tagamise. Laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkumiseks on kõige prioriteetsem kultuuriministeeriumi taotlustest muidugi laulutantsu ja orkestrijuhtide palgatoetussüsteemi käivitamine. See nõuab järgmisel aastal lisaraha. Muud asjad on sellele järgnevad. Peopaigad tervikuna on Lukase sõnul laulu ja tantsupeo traditsiooni jätkumise seisukohast olulised ning nende arendamine ja hoidmine jagatud vastutus. Riik võtab kindlasti tõsiselt ka lauluväljaku arendamist ja ka selle rahastamist, nii nagu seda senigi on osaliselt tehtud. See, kas nüüd see külastuskeskus on laulupeotraditsiooni säilimiseks kõige olulisem, millele raha juurde tahetakse, see on muidugi edasise arutelu küsimus.", "role": "user" }, { "content": "SA Tallinna Lauluväljak soovib riigieelarvest tuge, et ehitada valmis Lauluväljaku külastuskeskuse esimene etapp. Uuest aastast alates liiguks sihtasutuse alla ka linnale kuuluv Rahvarinde muuseum. Kultuuriminister Tõnis Lukas leiab, et praeguses olukorras peaks olema prioriteet laulu- ja tantsukollektiivide juhtide palgameede.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida me näeme, et, et nakatumine on siiski jätkuvalt langustrendis ja võib olla see langus on natukene aeglasem, aga, aga see ei ole väga oluline. Aga meil on tulnud nagu uus teadmatu muutuja siia pildi peale ja see on Omikron tüvi. Ja ommikrontüvega ohta meil praegusel ajal on, on veel väga vähe teada, väga üksikud andmed on. Me näeme, et üsna kiiresti on levinud Lõuna-Aafrikas küll peamiselt. Asub selles provintsis me näeme ka, et see hommik on tüvi on paljudesse teistesse riikidesse vaatamata siis lennupiirangutele ka jõudnud. Nii oligi arvata, et lennupiirangud ei pea viirus kinni. Ja me teame ka, et, et vähemalt Lõuna-Aafrika teadlased on siin ühe artikli avaldanud, kus nad siis näitavad, et nakatuvad ka varemalt läbi põdenud, see on üks artikkel, kes ei ole veel retsenseeritud. Nii et noh, mingisugune viide on sellele, et et parem immuunsus võib osutuda vähem efektiivseks oomikroni korral ja kogu seda pilti kokku pannes ja teades ka, et terve rida labori katseid peaksid nagu selle nädala lõpus lõppema, nii et me järgmisel esmaspäeval oleme oluliselt targemad. Kõike seda kokkuvõttes siis jah, meie soovitus, meie järeldus oli, et me võiksime leevendustega praegu nädal aega oodata, niikaua kui meil hommikron tüve kohta on, on rohkem teadmisi. Mis teie arvates on olulisem, kas see, et näiteks lapsed saaksid käia teatris? Praegu on täiesti absurdne olukord, kus lapsi, keda koolis testitakse, aga kes ei ole vaktsineeritud, siis nad klassiga teatrisse minna ei saa, kuigi koolis võivad käia, et võib-olla peaks vaatama just seda tüüpi piirangute leevendamise poole. Kui üldse vaadata? Ja mulle ka tundub, et, et ütleme, see nagu lastega seotud tegevused, noh see lapse teatris käimine on ka mingil määral ju osa hariduse ja noh, ütleme niisuguse spordi tegemised kõik, eriti uues sporditegemised, need tegevused kindlasti võiksid olla nagu kõigile kättesaadavad ja see tõesti väga oluline", "role": "user" }, { "content": "Teadusnõukoda soovitas valitsusel piirangute leevendamisega nädala jagu oodata. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar leidis, et piirangutega ei tohiks aga lastelt võtta võimalust käia teatris ja teha sporti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnaametnikud ei ole niimoodi kunagi mõelnud, et tahaks seda auku ajada liiva täis vaid on vaja panna isoleerida need torud, mis on lahti ja see küsimus on tõsine. Tallinna vesi on meie poole pöördunud kirjaga, et seal on lahti ka veetorusid, kanadatsioonitorusid, gaasitorusid, elektrikaableid ja nii edasi ja peale selle on veel vaja ka väga tugeva aed selle augu ümber. Et keegi sinna ei kukkus sisse. Ja on ka küsimus selles, kui seal jääb, jääb vett, jääb sinna, et kas see vesi või kõigepealt hakkavad lapsed seal käima. Igatahes praegu me tegeleme väga tõsiselt sellega, et kuidas seda olemasolevaid torusid ja juhtmeid nagu konserveerida või kindlustada.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna abilinnapea Toivo Ninnas Tartu maantee läbimurde kohal oleva augu katmisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti senise erakonna kongress otsustas liituda arenguparteiga ja võtta nimeks Eesti demokraatlik erakond. Juhatusse kuulub 17 inimest. Esimeheks valiti Jaan Laas, peasekretäriks Jaan Mölder. Jaan Mölder märkis, et senise erakonna liikmete arvuks võib liitumisel lugeda 1550 ja arenguparteist on juurde oodata 1100 inimest. Ei ole kindlasti tegemist kellad nime muutmisega, oluliselt on muutunud juhatuse koosseis võrreldes eelmise juhatusega peaaegu poole võrra on uued inimesed sees, on tulnud erakonna liikmeks juba viimase poole aasta jooksul päris mitusada inimest. Erakond on kasvanud suuremaks. Tänasel hetkel on palju inimesi, kes ei leia võimalust ennast teostada poliitilisel maastikul. Läbi nende erakondade, mis on praegu Toompeal. Jaan Laasi sõnul töötatakse lähema poole aasta jooksul välja erakonna uus programm. Erakonna erilise huvi orbiidis on majandus, teadus ja kultuuri ning üha rohkem ka sotsiaalpoliitika. Jaan Mölder. Välja tuua praegu konkreetselt abinõude kava, mis tagaks sotsiaalse võrdsuse ja rahvastiku arvu suurenemise. Ma usun, et hetkel meil natukene keeruline kuid see saab olema kindlasti üks meie prioriteetidest. Jaan Laas oli eriti mures Eesti rahvaarvu languse pärast, viimase 10 aastaga on see vähenenud 1,4 protsenti. Rohkem on rahvastik vähenenud ainult Bosnias ja Lätis. Teine valupunkt on teadlaste arv ja struktuur. Kui 90. aastal oli Eestis 7000 teadlast, siis möödunud aasta seisuga alla 4000 ja seda on laasi hinnangul iseseisvale riigile vähe. Paljud erialad ei ole kaetud enam kõrge kvalifikatsiooniga uurijate teadlastega. Me teame, et meil on päris palju majandusalast kõrgharidust, päris palju juuraalast, aga samas on väga vähe sellist tehnoloogilisele arengule suunatud erialast õpet kõrgel tasemel, kui me räägime Eesti Logiast ja kõrgtehnoloogilisest tootmisest, mis me varsti peame kahesuse ütlema, meil ei, ei ole neid tootmisi kellegagi mehitada, inimesi asjatundjaid enam ei ole. See on nüüd probleem, mis tegelikult võib Eestile siis tähendada seda, et me muutume allhangete tegijaks. Jaan Laas rõhutas, et demokraatlik erakond püüab silma peal hoida otsustel, millel on pikaajalised tagajärjed. Paremini tuleks reguleerida tulude laekumine. Kriitika on oluline vahend. Erakond püüab ka oma liikmete arvu suurendada ja hakata koos mõne teise parteiga välja andma häälekandjat, sest suuremates päevalehtedes ei õnnestu Laasi sõnul alati oma seisukohti avaldada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Sinine Erakond ja Arengupartei ühinesid Eesti Demokraatlikuks Parteiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti lipu all sõitvatel kolmel kaubalaeval tööt avad peamiselt Ukraina ja Venemaa kodanikud. Eestilt elamise tööluba nad taotlema ei pea, kuna laeval viibivad nad ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing soovib, et laevnikele kehtiks ülejäänud Eestis töötavate välismaalaste ga samad tingimused, räägib ametiühingu juht Jüri Lember. Me räägime kolmandate riikide kodanikest, kellele siis Eesti meile täiesti arusaamatul põhjusel väga liberaalselt andis võimaluse siseneda ilma isegi registreerimata ennast Eesti laevapardale tööle, kus meil täna probleem on meremehed, kellel on viimase pooleteist kuu eest töötasu saamata, ja siis kuna seda registreerimisnõuet ei ole palgalipikuid, mingeid tõendeid meestel, need on kõik puudulikult vormistatud, nii et meil on täna juba paari laeva nende võõrtööjõuga nagu probleem üleval. Kuna meremehed ei pea endale elamise tööluba taotlema, ei pea neile maksma ka Eesti keskmist palka nagu teistele välistöötajatele. Jüri Lember tõi näiteks märtsis Eesti lipu all töötanud madruse, kelle palk oli 676 eurot. Lember ütleb, et madalad palgad Eesti laevadel ajavad kohalikud meremehed tööle teiste riikide alustele. Siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitab, et kolmandate riikide meremehed ei pea tõepoolest teiste välistöötajate kombel ajutist elamisluba taotlema. Küll aga peavad nad olema töötajatena registreeritud. Nad füüsiliselt Eesti territooriumile ei tule, vaid nad viibivad ja töötavad laeval, siis on otstarbetu nõuda, et nad taotleksid omale elamisloa. Nende suhtes ei kohaldu palgakriteerium sellepärast, et neil ei ole ka nõutav oma lühiajalise töötamise registreerimine politsei ja piirivalveametis. Nad viibivad siis seal laeva peal. ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. Eelmise aasta veebruaris seadis valitsus Eesti lipu all sõitvatele meremeestele mitmeid maksusoodustusi, et tuua meile rohkem kaubalaevasid, arvates, et nii meelitatakse siia veelgi enam kolmandate riikide laevasõitjaid. Me toome laevu Eesti lipu alla, mis mingit erilist tulu Eesti riigile ei too, sest tööjõumaksudelt tulu riigile on oluliselt suurem kui suurusjärgus 5000 või, või ka 10000 eurot laeva kohta aastas donaažimaksu. Ennekõike oleks seda seaduseelnõu paketti tulnud sellest otsast alustada, et ka meie meremehed oma töökohad saavad.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing arvab, et kolmandate riikide meremeestel lastakse liiga kergekäeliselt Eesti lipu all sõita. Välismaa laevasõitjad ei pea nimelt endale Eestis töötamiseks luba taotlema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAugustis teatas RMK saarde valla kodulehel, et aasta lõpus teeb ettevõtte raieid kaheksa koma kolmel hektaril kana külas niinimetatud ristaasumi mets. Lageraiet on seal kavas teha viie koma seitsmel hektaril. Eeldades, et tegemist on metsaga, mille vastu valitseb kõrgendatud avalik huvi, tutvustas RMK kohalikule rahvale oma plaane. Osa inimesi oli aga kohale tulnud negatiivselt. Meelestatuna ja RMK inimestel oli keeruline oma plaane selgitada, sest Viljandimaa metsakonsultant võttis koosoleku juhtimise üle Viljandimaa metsaseltsi erametsakonsultant Ülle Kuldkepp. Minu poole on pöördunud kohalikud inimesed, kes on osalt ka minu kliendid, kes on palunud minul kui metsaspetsialisti nõustada neid sellel teemal, missugused raied on lubatud. Inimesed on väga mures, võin öelda, et nende kodukoha metsad, mis on riigi poolt lubatud, et nad on avaliku huviga metsad ja seal on, võib kaasata ja nende arvamust ei arvestata. Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm ütleb, et kaasamine ei tähenda, et kohalik rahvas saab RMK eest kõik otsused ära teha. Tegemist on ju ikkagi täiesti legaalse tegevusega ja need detailid, milles me tahame kokku leppida, need on lepitavad aga raieviisi kui sellist, meil ei ole põhjust ju muuta, tegelikult küps mets ja aeg on nii kaugel, et me need majandusvõtted teeme. Saarde vallast moodustab metsamaa 74 protsenti. Selle hulka kuuluvad ka lageraiealad, samuti kaitsealad, mida on 22 protsenti. Sealt jääb maamaks saamata, aga RMK on vallas kõige suurem metsamajandaja ja ka kõige suurem maamaksumaksja saarte vallavalitsuse haldusnõunik Martti Rooden. Kuna see mets on siin üsna eakas, esineb siin ka tuuleheidet tormimurdu, siis raie on vajalik, kas teda teha terves mahus või ütleme, osade kaupa, eks see on juba RMK otsustada ja ma eeldan ikkagi, et RMK-l on väga pädevad ja kompetentsed spetsialistid. Saarte vallavalitsus on ka RMK ga päris hea koostöö. Mitmetunnise vaidluse järel jõuti kokkuleppele, et RMK jätab tee ääres raiumata viieteistmeetrise metsariba. Muus osas jäävad varasemad plaanid jõusse.", "role": "user" }, { "content": "RMK käis Saarde valla Kanaküla rahvale oma raieplaane tutvustamas. Nagu sellistel koosolekutel tavaks, vaieldi pikalt ja RMK-l oli oma seisukohti keeruline põhjendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiikliku immonoprofülaktika ekspertkomisjoni juht, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp räägib, et vanematel inimestel kaob koroonavaktsiiniga saadud kaitse pisut kiiremini kui noorematel. Ja pluss siis see, et on ka sageli rohkem nendes eagruppides meil teisi kroonilisi haigusi, mis, mis inimese immuunsust mõjutavad. Niisiis otsustas ekspertkomisjon, et kui üle 65 aastasel inimesel on vaktsineerimiskuurist möödas enam kui kuus kuud tuleb tal saada uus süst. Niinimetatud tõhustusdoos tehakse BThi vaktsiiniga. Kuuekuuline tärmin on seatud ka kõigile täisealistele hooldekodu elanikele. Aga siis, rääkides nendest teistest sihtgruppidest, et muu elanikkonna vaktsineerimine tõhustasdoosiga on siis võimalus ja kaheksat kuud peale täis, vaktsin. Alasepp selgitab, et noorematele pole uut vaktsiinidoosi enne kaheksat kuud tarvis nemad on koroona vastu veel piisavalt immuunsed. Vaktsineerimiseks on praegu erinevaid võimalusi. Vaktsiini võib paluda perearstilt, panna aeg kirja mõnda vaktsineerimispunkti või minna kohale, kui korraldatakse ette registreerimata niinimetatud massvaktsineerimist. Vaktsiinibussile kolmandat süsti küsima siiski minna ei maksa, leiab alasepp. Mina soovitaksin eakatel inimestel ikkagi pöörduda oma päraarsti juurde, sellepärast et tervist peab ikkagi kontrollima ka ja seda enam, et meil kohe algab ka gripi vaktsineerimine. Teadupärast täna on ta pluss 65 aastastele tasuta. Nii gripi kui Covid, vaktsiini saab koos teha, et ikkagi on mõistlik minna arsti juurde enda arsti juurde. Kahe doosiga vaktsineerimisel seadsid riigiasutused endale erinevaid eesmärke, mille järgi sai vaadata, kuidas kaitsepookimisega toime tullakse. Heidi Alasepp ütleb, et kolmanda doosi puhul niisuguseid eesmärke ei püstitata. Sellepärast, et ka tõhustusdooside uuringud jätkuvalt käivad, et kas tuleb, kolmas, kas tuleb, neljas, kas tuleb, viies, et võib-olla tulevad kombineeritud doosid, aga kõige olulisem on täna see, et see immuunsüsteemi vastus oleks loodud esimese ja teise vaktsiiniga ehk selle täis vaktsine.", "role": "user" }, { "content": "Üle 65-aastastele soovitatakse koroonavaktsiini tõhustusdoose kuus kuud ja noorematele kaheksa kuud pärast vaktsineerimiskuuri lõppemist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, kas peaminister Mark Rute Erakond EVD täna valimised võidab või mitte, on praegu veel väga keeruline öelda, sellepärast et viimastes arvamusküsitlustes on tema erakonna toetus olnud langustrendis, samal ajal kui näiteks kohaliku tööpartei toetus on kasvanud. Kuid viimastes arvamusküsitlustes on tema edu siiski olnud väga suur ka vabadus partei ja selle juhi Her Piller ees. Täna siin haagis olen käinud Hollandi parlamendi valimisjaoskonnas, seal oli meeleolu väga hea, inimesed väga hea meelega hääleta. Vaatasin ka valimissedelit, valimissedel oli väga suur, see on Hollandile selline omapärane asi, sellepärast et siin on valimisnimekirjasid rohkem kui 35 ning nende hulgas tuleb oma valik siis teha. Inimesed räägivad ka tänaval väga avatud sellest, millist poliitikat, milliseid poliitikuid nemad toetavad ja kelle poolt nad hääletasid, nii et, et need kolmapäevased valimised siin Hollandis on olnud tõesti selline demokraatia pidupäev, nagu tavaliselt öeldakse. Esimesel kahel päeval said hääletamas käia koroona riskirühmad, see tähendab vanemad inimesed ja kellel on siis mingit sorti haigused. Ning täna tööpäeval tegelikult võivad valimas käia juba kõik inimesed ning nende kahe valimisjaoskonna juures, kus mina olen käinud, on olnud väga pikad järjekorrad. Nii hoolimata pandeemiast on Hollandi inimesed väga huvitatud oma demokraatlikku valikut tegema. Joosep Värk, Haag.", "role": "user" }, { "content": "Hollandi valimistulemused veel selguvad, peaministriparteri võit pole veel kindel. Hollandi valimistulemuste selgumist jälgib Haagis ERR-i Brüsseli korrespondent Joosep Värk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi hinnangul ei tohiks väljastpoolt Euroopa liitu pärit õppurid töötada üle 16 tunni nädalas. Ministeerium kardab, et muidu kasutatakse õppimiseks antud elamisluba hoopis töörände kattevarjuna. Tartu Ülikooli kohalikest tudengite töötab umbes 80 protsenti välistudengitest 40 protsenti. Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et töötamine on tudengitele oluline. Kolmandate riikide üliõpilased kindlasti vajavad seda väikest töötamise võimalust enda äraelamiseks, ma arvan, et see oleks väga rumal otsus seda piirata. Kindlasti on üksikuid juhtumeid, kus kuidagi väärkasutust, aga ülikoolis ei ole võimalik olla niimoodi, et sa lihtsalt oled nimekirjas ja, ja, ja tegelikult tegeleb töötamisega, et selles mõttes mina ei näe küll, mis probleemi me sellega lahendame, kui me seda piirama hakkame 16 tunniga, mis on ikkagi väga väike koormus nädalas. Ministeerium soovib, et seadusemuudatuse järel tuleks Eestisse need välistudengid, kellel on õppimiseks piisavalt raha. Seda aitaks eelnõu kindlustada ka teise punktiga. Nimelt tahetakse tähtajalise elamisloaga välismaalaselt ära võtta vajaduspõhine õppetoetus. Aune Valk ütleb, et vajaduspõhise õppetoetuse äravõtmise vastu ta iseenesest pole. See ei tähenda aga, et tudengid tuge ei vajaks, lihtsalt toetuse vorm võiks teine olla. Aune Valk selgitab, et vajadus põhist õppetoetust antakse maksuameti andmete järgi. Ilmselgelt üle maailma kõikide maksuametite andmeid üliõpilaste vanemate kohta ja nende nagu tõsi, kindlust me ei suuda kuidagi tagada, teisest küljest me näeme, et kui me välisüliõpilasi ei toeta, siis me saamegi siia neid üliõpilasi, kes on suutelised maksma, aga kes ei ole alati kõige võib-olla nutikamad, ma arvan, et me peaksime sellist vajaduspõhist õppetoetust muutma hoopis tulemuspõhiseks stipendiumiks, siis et toetama parimaid kõige nutikamaid. Tudengite rahaasjade kõrval puudutavad ministeeriumi plaanid ka nende perekondi. Täna võib tähtajalise elamisloaga õppur lapsed endaga kaasa võtta. Niisugusele pererändele soovib ministeerium piiri panna. See tähendaks, et üliõpilase lapsed võiksid tal tavalise viisaga külas käia kuid kogu õpingute ajaks neil Eestisse asja ei oleks, räägib siseminister Mart Helme. Ma arvan, et üliõpilaste puhul me ei räägi ikka mingitest suurperedest, küll näeme me aga seda, et nii mõnedki kusagilt kolmandast maailmast tulnud üliõpilased tahavad kogu oma suguvõsa järele tuua. Vaadake, missugused on Eestis kõige kiiremini kasvavad kogukonnad, nigeerlased, bangladeslased ja nad ei ole sugugi kõik mitte kõrgelt haritud IT-spetsialistid ega ka üliõpilased, vaid ongi täpselt nii, et tullakse siia ja kasutatakse seda, et ollakse nii-öelda legaliseerunud üliõpilasena pärast seda ülikooli enam ei minda, aga suguvõsa tuuakse järele.", "role": "user" }, { "content": "Ühtlasi soovib ministeerium muuta keerulisemaks välismaalastest õppurite pereelu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLehe arvamus toimetuse ja uuriva toimetuse töötajad esitasid täna ultimaatumi, millega nõudsid Helme lahkumist, ähvardades vastasel korral ise töölt ära minna. Uue peatoimetaja leidmiseni vastutavad toimetuse töö eest lehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap ja vastutav väljaandja Merili Nikkolo. Palusime Nikkollt juhtunu kohta kommentaari. Arutelu käis selle najal, kuidas toimetuses peaks tööd korraldama ja oli siin erinevaid näiteid, mille üle siis arutleti, üksmeelt ei saavutatud. Ja antud juhul siis Peeter pidas mõistlikuks, et ta lihtsalt ise astub tagasi. Me jääme praegu selle juurde, et tegemist oli toimetuse töökorraldusega. Kuidas kirjutada lugusid, kuidas toimetada lehte. Peatoimetaja juhib toimetust, mis tähendab seda, et peatoimetajal on ka õigus ajakirjanikega arutleda. Et kuidas arvamuslugu kirjutada, kas sõnastada, kuidas sõnastada ja selles sees on tal kõik volitused, et lehte suunata ja, ja. Selle nägu, et kindlasti leht ilmub praegu edasi ja lugejad muretsema ei pea. Üks ultimaatumile allakirjutanutest oli Postimehe arvamustoimetuse juht Indrek Lepik. Usaldus peatoimetaja ja, ja väga mitmete toimetajate reporterite vahel oli kadunud, me andsime sellest teada siis nii peatoimetaja kui ka vastutavale väljaandjale tööpäeva lõpuks on, on selline tulemus käes nagu nagu on, kuivõrd see asi laheneski täpselt nii nagu ta lahenes, siis me jätaks selle teema oma majja, aga kindlasti ei olnud tegu siin mingi riigipöördega ja siin on ikkagi selgelt isikute vahel. Suhete kujunemine aja jooksul ja, ja see on lihtsalt meid siia tänasesse päeva toonud, see teema lahenes ja, ja ma arvan, et mingeid sügavaid tagamaid avada olekski ilmselt ebaõiglane kõigi suhtes. Ja personalist veel Postimees Grupi nõukogu kinnitas tänasest ettevõtte juhatuse esimeheks senise juhatuse esimehe kohusetäitja Andrus Raudsalu. Postimees Grupi juhatuse eelmine esimees Andres Kull lahkus ametist septembri keskel. Raudsalu sõnul soovib ta sisutooted tuua kasutajatele lähemale, toetada Postimehe kui ajakirjanduse institutsiooni sõltumatust ja pakkuda senisest veelgi kvaliteetsemat ajakirjandust ja meelelahutust.", "role": "user" }, { "content": "Postimehe arvamustoimetuse ja uuriva toimetuse töötajad esitasid täna ultimaatumi, millega nõudsid Helme lahkumist, ähvardades vastasel korral ise töölt ära minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi kompromisskokkulepe tundus suuremale osale läbirääkimiste laua taha kogunenu eile väga asjalik ja igati rahuldav ei lepitud üheosalise jonni tõttu lõpuks kokku mitte milleski. Jonniv osaline on meedialiit, kelle alluvuses töötavad postipaki sorteerijad, kelle rahulolematusest pidevalt laienev streik üldse algaski. Meedialiit pole rahul asjaoluga, et kompromissettepaneku kohaselt peaks ta oma töötajate puhul jälgima selle ametiühingu ettekirjutusi kellega tema pole kollektiivlepingut sõlminud. Nimelt peab meedialiit töötingimuste ja kollektiivlepingute osas läbirääkimisi tööstusliiduga, samas kui äsjastel kõnelustel esines töötajate nimel enamike postitöötajaid esindav posti ja logistikaala ametiühing. Niimoodi kukkus ekspertide hoolikalt ja kavalalt koostatud kava läbi ning toetusstreikidest pääsu ei ole. Meedialiit annab ka teada, et ei süüdista tekkinud olukorras mitte streiki, vaid postitöötajaid vaid Soome postijuhte ja ka riiki ning ka olukorra lahendus peab tulema neilt. Samas oli kõneluste liivajooksmist oodata, sest töötüli koosneb tegelikult kahest erinevast tülist, mida korraga on üsna raske lahendada. Üks tüli on riigifirma Soome posttöötajate rahulolematus kavandatava kollektiivlepinguga. Teine tüli aga on rahulolematus Soome posti augustis langetatud otsusega viia 700 paki sorteerijat üle tütarfirmasse postipalveolud OÜ. Sellega langeb paki sorteerijate palk 30 kuni 50 protsenti. Tütarfirma tööandjat esindab meedialiit ja töötajaid. Tööstusliit. Kuidas tekkinud suluseisust välja tulla, ei tea esialgu keegi. Igatahes jätkavad posti ja logistika le ametiühingu esindajavad töötajad oma streiki nüüd 22. detsembrini. See tähendab, et soomlastel pole sügavat mõtet jõulukinke posti panna õigeks ajaks kohale need niikuinii ei jõua. Samuti ei potsata postkastidesse lehed ja kirjad ning uue meetmena hakkavad ka postkontorid kinni olema. Toetusstreigi tõttu jätab Finnair ära 300 lendu, mis puudutab otseselt rohkem kui kahtekümmet tuhandet reisijat. Tallinna ja Helsingi vahelist reisijate liiklust toetusstreigid eriti ei puuduta sest nende linnade vahelistel liinidel seilavaist laevadest on ainult kaks Soome lipu all ja neist üks kaubalaev. Küll jääb sisuliselt seisma Turu ja Stockholmi vaheline reisilaevaliiklus. Helsingi sadamasse jõudnud reisija peab aga arvestama, et edasi saab ta sealt kas trammi või taksoga. Bussid streigi tõttu ei käi ehk siis tõsiselt. Raskeks läheb neisse Helsingi Espo ja vanda linnaosasse jõudmisega, kuhu rööbastransport mingil kujul ei ulatu.", "role": "user" }, { "content": "Soome ametiühingud alustasid streiki postitöötajate toetuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMul on väga hea meel, et täna on saanud ühe vaheetapi üks, üks oluline protsess minu arust. Täna kirjutati alla lepingule, millega kaasatakse avaliku konkursi kaudu leitud strateegiline investor Eesti telekommunikatsiooni valdkonda. Seda küll vähemus aktsionärina, aga see ei vähenda selle sündmuse olulisust. Tegemist on ettevõtjaga, kes on ettevõtlusmaailmas tuntud. Selle ettevõtte aasta kasum on võrreldav umbes poole Eesti riigi aasta eelarvega, aga minu arust see ei ole tähtis, tähtis on see, et me loodame, et selle ettevõtte kaudu tuleb Eestisse Lääne-Euroopa telekommunikatsiooni teadmine oskus majandada niisugust nähtust, nagu seda on ringhäälingu saatekeskus. Meie partner on siin ettevõtja kes on pärit prantsuse vabariigist. Ja võib-olla ei ole see tänane sündmus selle pärast sugugi vähe tähtis, et meie investeeringute geograafia Eesti välismajandussidemete haare laieneb just nimelt suundadesse, kus seni võib-olla see aktiivsus pole nii suur olnud. Ja kui me vaatame nüüd veidike tagasi, siis see on kuskil teine, äärmisel juhul kolmas oluline välisinvesteering just nimelt Prantsusmaalt Eestisse. Ja ma tahaks loota, et see ei jää viimaseks. Ja see on väga hea signaal ettevõtjatele nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Et Eesti on avatud majanduskeskkonnaga riik, kes arendab kaasaegseid, avatud majandussuhteid kõigi heade soliidsete ja jõuliste partneritega.", "role": "user" }, { "content": "Kirjutati alla leping 49 % Eesti Ringhäälingute saatekeskuse aktsiate müügi kohta ettevõttele Telediffusion de France.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNarva elanikkond väheneb iga aastaga umbes 1000 inimese võrra ja eeldatavasti peaks Narvas iga aastaga jääma tühjaks vähemalt paarsada korterit. Samas nagu näitas elektritarbimise uuring, on tegelik olukord arvatust hulga parem. Elektri nulltarbimisega kortereid on vaid üks protsent ja vähese tarbimisega kortereid, kus elektrikasutus jääb alla 100 kilovatt-tunni aastas alla viie protsendi, räägib Narva linnavalitsuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise ameti direktor Kaie Enno. Tegelikult uuringu tulemused ju andsid rahustava tulemuse, et meil siiski on alla viie protsendi linnakorter kolerifondist tühje kortereid, et see ei ole selline väga ehmatav tulemus, et meil kuidagi tühja korterelamuid jääks linnapilti, mille lammutamisega peaks näiteks tegelema. Kaie Enno hinnangul on tühja eluruume oodatust vähem seetõttu, et Narva korterid olid ülerahvastatud. Mitmed leibkonnad elasid ühes korteris enne ja, ja kui neid kortereid vabaneb, siis leibkonnad leiavad võimalused kasutusele võtta need tühjaks jäänud korterid. Kuigi tühjade korterite protsent on väike, siis arvuliselt on neid Narvas siiski päris palju. Elektri nulltarbimisega kortereid on 350 ja seal, kus elektrit tarbiti, aastas wifi ruuteri toite jagu tervelt poolteist 1000. Kinnisvarafirma Toomus, kinnisvara Narva regiooni juhi Aleksander Bogensi hinnangul on nii suur tühjade korterite hulk Narvas tema jaoks üllatav kuid vaevalt, et paar 1000 korterit ühe korraga müüki paisatakse. Mina usun, et need on ikkagi korterid, mida omanikud kasutavad harva, aga kasutavad kasvõi nad töötavad Tallinnas või Rootsis või Soomes ja see on neile mugavam kui saada praegu noh, mingi raha selle korteri müügi ja siis sedada, ma ei tea, hotellides või booking korterites. Aleksander Bogensi arvates ootavad tühjade korterite omanikud paremaid aegu. Ma usun, et kui koroonakriis on läbi ja piirid on jälle avatud, siis Venemaa elanikud ja turistid hakkavad reisima Eestisse palju suuremas mahus, kui see oli enne kriisi ja sellel juhul osa nendest korteritest ilmselt lähevad lühiajaliseks üüriks. Narva linnavalitsus tellib korteriomandite elektritarbimise uuringuid VKG elektrivõrkudelt alates 2015.-st aastast. Uuringu tulemusi kasutatakse uue üldplaneeringu koostamisel, mis peaks arvestama Narva elanikkonna kahanemise suundumust uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva linnavalitsuse tellitud elektritarbimise uuring näitas, et tühjade korterite osakaal on arvatust hulga väiksem, kuid arvuliselt on tühjana seisvaid eluruume Narvas üsna palju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn kaks varianti, näiteks kui nüüd avatakse kaubanduskeskused, siis minu ettepanek tõesti näeb ette, et nii müüjad, ehk siis kaubanduskeskuse töötajad kui ka kliendid peaksid kandma maski või näokatet nüüd oleneb sellest, et kas absoluutselt maski kandmise tingimus kusjuures kõik maskid kõlbavad nii kirurgilised FB1, tavaline mask, näomask või ka isetehtud maskid. Enamus Euroopa riike on seda teed läinud, sest kindlasti nende leevendamistega, kuna meil on nakatunud inimesi, kes ka ise ei tunne, et nad on nakatunud või ei tea seda siis on oht uueks puhanguks ja me peame tegema kõik selleks, et sellist asja ei tuleks. Siis me saamegi neid leevendavaid meetmeid järk-järgult lahe laiendada. Kui peaks juhtuma nii, et me leevendame midagi, tuleb uus puhang, siis me peame uuesti tagasi tõmbama, et seda peabki tegema samm-sammult ja kasutades kõiki neid vahendeid, mis võimalik, et. Kas see tähendab ka seda, et kui praegu näiteks poodi minna, siis ostjal ei ole kohustust kanda maski siis kõikides toidupoodides? Kõikjalt tuleb kanda maski edaspidi, kui te otsustades ski kandmise kasuks? Jah, nii valitsus kui kriisikomisjon on ju esi, tänud soovituse juba selle kriisi algusest peale või eriolukorra algusest peale. Et inimesed kandke maski, see on solidaarne meede, see vähendab nakatumisohtu. Ma olen ise ka toidukaupluses käinud ikka nädalavahetusel. Paar nädalat tagasi olid peaaegu pooltel maskid ees viimane nädalavahetus väga vähe. Ma ei tea, kas inimesed arvavad, et võib-olla ka selle fooni tõttu, mis on ka avalikus ruumis ajakirjanduses, et nüüd me hakkame leevendama, järelikult nüüd on kõik läbi, et me oleme kõik pääsenud. No nii see päris ei ole, me teame, et meie hulgas on väga palju nakatunud ja ka neid inimesi, kes ei tea, et nad on nakatunud. Nii et sellepärast nende leevendusmeetmete juures järk-järgult peab neid tingimusi täitma. Siis me suudame järgmise puhanguga kindlasti ohjeldada ja me ei pea minema uuesti rangete piirangute peale. See on see mõte.", "role": "user" }, { "content": "Riigihalduse minister Jaak Aab tegi valitsusele ettepaneku kehtestada eriolukorra lõpuni nõue, et avalikes kinnistes ruumides tuleb kanda näomaski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSageli kõhkleja peas on lihtsalt omavahelises võidujooksus selliseid kümneid infokilde sellest, et, et kui kasulik ta siis on, teeb ta ainult mulle head, kui palju ta kaitseb ka teisi teiselt poolt siis, et mis on tema ohud, kõrvaltoimed, nende tõenäosused ja, ja kahevahel olev inimene ja seda me ka uuringute järgi näeme, et et enamus neid inimesi, kes täna on, siis veel kaitsesüstimata on just nimelt kahe vahel, mitte vastu, et kahe vahel oleva inimese peas on lihtsalt neid plusse ja miinuseid hästi palju. Mulle tundub, et paljude inimeste jaoks täiendav mugavus, mille siis vaktsineerimine, vaktsiini tõendi või tervisetõendi ajastul annab, et see on siis lihtsalt üks täiendav kaalutlus, mis tõepoolest selle kaalukausi lõplikult vajutab vaktsineerimise kasuks. Neid ebamugavusi nendele inimestele, kes ei ole vaktsineeritud, neid saab ju tegelikult veel väga palju juurde tekitada, et ka see sügis hakkabki meil selline olema, et me valitsus lihtsalt kruvib kruvi kruvib, et saada vaktsineerimisprotsenti kõrgemaks, mis on meile tegelikult ju lõppkokkuvõttes vajalik. Ma arvan, et muudatusi, eks ju, selles korralduses võib oodata, aga siin on hea jälle silmas pidada seda, et selle tervisetõendi põhised meetmed täna teenivad kahte eesmärki, mis muudab selle meetme muuhulgas väga elegantseks. Et ta ühelt poolt ajendab inimesi vaktsineerima, aga teiselt poolt tõepoolest Tähendab ühes ruumis koos olevate nakkusohtlike inimeste hulka, ehk siis, et on täna oluliselt paindlikum viis jõustada osaluspiiranguid, millega me pidime tulema läbi eelmise sügistalve kus lihtsalt tulid panna mingisugused ruumid siis halval juhul päris kinni, et kinno, teatrisse, kohvikusse üldse ei saa või siis öelda, et seal saab olla mingisugune hulk inimesi. Nii et selles osas ma tahan öelda seda, et, et tervisetõendid puutuvad korralduse muutused, mis sügisel meid veel ees võivad oodata, ma arvan, hakkavad olema üha rohkem ajendatud sellest, et meil on viiruse levik selline, et me ei saa endale lubada isegi seda viitekümmet, vaktsineerimata inimest ja mitte niivõrd sellest, et see oleks justkui niisugune karistusaktsioon või järjest nagu kurjemaks minev ümberkäimine nende inimestega, kes on veel vaktsineerimata.", "role": "user" }, { "content": "Valitsust nõustava teadusnõukoja liige, psühhloog Andero Uusberg ütles, et koroonatõendi nõudmine on lihtsustanud kõhklejatel otsustamist vaktsineerimise kasuks. Uusbergi sõnul tuleb kahjuks sügise lähendes piirangud karmistada, sest viiruse olukord läheb hullemaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks aastat tagasi kerkis Tartu esimene toidu jagamiskapp, nüüd on neid juba viis. Viimane sai Annelinna püsti kaks nädalat tagasi. Tartu toidu jagamise üks eestvedajatest Anna-Liis Täheväli ütleb, et mujal Eestis on Tartust eeskuju võetud ja püstitatud veel seitse sarnast kappi. Need kapid tühjenevad nagu päriselt minutitega, et sa laod kapi toitu täis ja tunni aja pärast on nagu kapp tühi. Üldjuhul on toit pärit kohvikutest ja poodidest, kus seda on ülejäänud siiski enamus toidust ehk 33000 tonni aastas läheb raisku just kodudes. Keskkonnaministeeriumi ametnik Kristel Kibin selgitab. Ühest küljest me muutume teadlikumaks, me teame paremini, kuidas keskkonnasäästlikult ja ja kokkuhoidvalt käituda, aga teisest küljest meil on nii suur valik ja erinevaid toidukaupasid ja nii suur võimalus endale lubada erinevat kaupa, et siis seetõttu ka raiskamist on rohkem ja kahjuks on näha viimastel aastatel, et ka Eestis on raiskamine kasvanud, kui me juba räägime sellest, et meil on vaja sinna midagi panna, selleks et vältida siis järelikult meil on juba tekkinud mingid ülejäägid, mida võib-olla saaks parema majandamise või teistsuguse käitumisega vältida. Siiski võib ka Tartu poetagustest prügikastidest veel leida söömiskõlblikku toitu. Kibin toob näite, et Prantsusmaal järgneks poepidajale trahv. Ministeerium nii karmi seadust ei plaani, kuid seda ka ei välista. Kui mure peaks süvenema. Täpsem analüüs on plaanis aastal 2023. Siis peabki olema olemas võimalus ikkagi seda toitu ümber jaotada, et on olemas taristu, kes sellega toime tuleb ja samuti siis kindlasti on vaja läbi analüüsida see, et ei oleks põhjendamatult piiratud nii ettevõtlusvabadus meetmed, mis kavandatakse, ei oleks kuidagi ebaproportsionaalsed, et ka Prantsusmaa näide tegelikult oli see, et täielikult heategevusorganisatsioonide võrgustik ei olnud selleks kõigeks valmis. Ehk toidujagamisvõrgustike peab arendama juba praegu. Täheveli lisab, et paljud inimesed ei adu seni, et prügikasti visatud toit aitab takka kliima soojenemisele. Toidukapp ei ole mõeldud ka vaid vaestele kappi võivad toitu viia või sealt seda võtta kõik. Kõige tähtsam reegel lihtsalt ära pane sinna toitu, mida sa ei ole ise nõus võtma. Teiseks, kui sa viitsime midagi, siis näiteks, kui see on mingi isetehtud toit, siis kirjuta sinna peale, millal see on tehtud, mis seal sees on allergeenid ja et ta oleks siis mugavalt transporditav. Seal ei olegi mingisuguseid täpsemaid reegleid lihtsalt kasutada talupojamõistust.", "role": "user" }, { "content": "Igal aastal läheb raisku 84 000 tonni toitu ning paraku see arv vaid tõuseb. Üks võimalus toitu säästa on seda jagada kui ei jõua enne riknemist tarbida või müüa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiim Kallas ühines nendega, kes pole rahul liigse laenuvõtmisega. Ma ei suuda kuidagi loobuda niisugustest kas vanamoodsast ortodoksest lähenemisest, et võlg on ikka võõra oma ja mina usun ikka sellesse eelarve tasakaalu põhimõttesse ja sellesse, et noh, laen tuleb, keegi peab lõpuks selle kinni maksma. Ma tean, et paljud inimesed on teistsugusel arvamusel, aga ma jään siiski oma arvamuse juurde, sest noh, lõpuks mul on ikka küsimus, et mis siis nagu edasi saab ja nüüd on. Nüüd on teil niisugune olukord, kus te enam ei hooli sellest Te oma isiklikus eelarves, otsustate, see pole enam tähtis, et ma peaksin oma tulud-kulud tasakaalus hoidma. Et millegipärast ma saan võtta laenu ja teha selle võrra rohkem kulutusi. Ja nüüd on nagu illusioon, et te siis suudate rahuldada kõik vajadused. Nad ei suuda, kohe tekivad uued, paljud inimesed ei jää rahule ja siis leidub ikkagi veel, eks ole, kohti, kus kus on raha puudu. Aga on ka neid, kes on veendunud, et laenu ei peagi tagasi maksma. Kaine mõtlemine siiski esitaks teatud küsimusi ja ma ei tea, kas niisugune mõtteviis on iseendast väga mõistlik, sest laen on kellegi oma ju keegi ju laenab, kuskilt see tuleb, on võimalik ka muidugi trükkida, lihtsalt raha jagada seda siis välja. Aga põhimõtteliselt laen on ju kellegi hoiused, ütleme või, või kellegi teise riigi maksumaksja raha, mida laenatakse. Ja kuidagi on imelik mõelda, et Me midagi selle eest ei vastuta, et üht tühja kah, et vaatame, kuidas ta siis saab, laenude teenindamise peale kulub Euroopas. Võin numbriga eksida kuskil 250 300 miljardit aastas. Siim Kallas ei arva, et laenu poleks pidanud üldse võtma majandust. Muidugi peab elus hoidma turismisektorit toetama tervishoidu, finantseerima. Koroonakriis on kaheldamatult väga erakordne, et ei, no ma ei ütle selles mõttes, et üldse laenu mitte võtta, aga küsimus on, et kuhu raamistiku sa selle paned, et kas ma võtan seda tõesti ainult nii-öelda selleks, et häda leevendada või ma võtan lihtsalt sellepärast, et äkki tuleb häid ideid ja saab kuskile kulutada?", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna auesimees Siim Kallas kommenteeris riigi järgmise aasta eelarvet tänases ERRi veebisaates \"Otse uudistemajast\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArktika on väga kiiresti muutunud maailma poliitikas ülioluliseks piirkonnaks, kus tahab kanda kinnitada pea iga maailma suurvõim. See sunnib kohalikke pisemaid riike senisest veelgi rohkem ühte hoidma. Soome peab kõiki Atlandi koostööorganisatsioone piirkonna riikide iseolemise kindlustamisel väga oluliseks. Olulised on need peale Põhjamaade ka arktilistele põlisrahvastele, kellel on mitmes organisatsioonis, sealhulgas ka Barentsi euroatlandiise nõukogus oma esindus, Soome suursaadik Barentsi euroatlandilises nõukogus. Jarivilen rõhutab, et pingelises maailmas kasvab arktiliste koostööorganisatsioonide tähtsus. Tänapäeval on need haruldased töövahendid, kus me saame pidada dialoogiga lääne ja ida-Venemaa ja Euroopa ja USA vahel. Kui rääkida erinevustest, siis Arktika nõukogu on transatlantiline, sest seal on ka USA ja Kanada väga aktiivselt tegevad. Barentsi koostöö on eeskätt piirkondlik koostöö, kus Soome, Rootsi-Venemaa ja Norra ja teadagi osaliselt ka Taani ja Island kaasa löövad. Barentsi koostöö tugevus seisneb just selles, et see on koostöö inimeste vahel. Me ei tegele suurriikide poliitikaga, me keskendume praktilistele asjadele, konkreetsetele küsimustele, mida suudame mõjutada. Ka välisminister Beka Haavisto sõnul on Barentsi EuroAtlantilises nõukogus olulised just pragmaatilised piirkondlikud suhted. Kohalike elanike hääl peab selles organisatsioonis võimukate suurriikide häälest üle kostma. Arvan. Vene ja USA arktilistes piirkondades räägitakse väga palju ka suurriikidevahelistest pingetest Venemaa, Hiina, USA, neid kõiki huvitavadk nii arktiline meretee kui ka arktilised loodusvarad ja on tähtis, et piirkond jääks vabaks ka sõjalistest pingetest tulevikus. Üks tõsine probleem, millega Arktika ja selle elanikud rinda pistma peavad, on suurte kaevandusfirmade tung Arktika haruldasi muldmetalle ja mineraale kaevandama ning naftat puurima. Soome põhjapoolseima rahva esindaja keskerakondlase Mikko Kärne sõnul ei kõla kohalike häälses küsimuses vajaliku valjusega. Ei kuulu alla hetkel mil Soomes. Seda ei ole praegusel hetkel piisavalt kuulda, kuid meil, Soomeski on tulemas uus kaevandusseadus ja pean äärmiselt tähtsaks seda, et kui mingisse paikkonda kaevandusi asutatakse, saab see piirkond ise neist piisava kasumi. Olen arvamusel, et Lapimaa arktilisse piirkonda võib ka kaevandusi rajada. On mitu kaevandusprojekti, mille vastu ma olen, kuid on ka mitu kaevandusprojekti, mida ma pooldab. Kaevandusprojektid on juba kord sellised juhtumipõhised ja nii neid tuleb ka käsitleda. Kõige tähtsam on siiski see, et neile kuuluks kohalike heakskiitu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Arni Alandi Romaniämi.", "role": "user" }, { "content": "Haavisto sõnul on Soome eesistumisaja üks peamisi eesmärke just riikidevahelise vaba liikuvuse suurendamine, samuti tahetakse piirkonna liiklus elektrile üle viia ning parandada liikumisvõimalusi. Ka teised Soome eesistumisaja esimesele suuremale üritusele, konverentsile Arctic Spirit kogunenud poliitikud ja ühiskonnategelased rõhutasid nõukogu tähtsust pingelisel ajal normaalsete suhete alalhoidjana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakond on pealinnas võimul olnud 16 aastat. Järjekordseks valimiskampaaniaks lubas erakonna juht Jüri Ratas, et nüüd tullakse välja sõnumitega tulevikku, sest Taavi Aas on väga tugev linnapeakandidaat. Inimene, kes tunneb linna, kes tunneb linnamajandus, kes teab linna probleeme Taavi on väga selge visioon ka tulevikuks. Taavi isikuomadused on, ma arvan, väga õiged, ta on hooliv inimene, ta kindlasti, ta on ühendav inimene. Eelmistel kohalikel valimistel kogus Aas 227 häält, nüüd on plaanid suuremad. Me läheme kindlasti nendele valimistele võitma, me läheme kindlustama seda, mida me oleme linnas saavutanud. Tänaseks ei ole meie konkurendid välja käinud ühtegi positiivset ideed, mida nad tahaksid teha, küll on nad öelnud, mida nad tahaksid ära kaotada. Meie ei luba neil midagi Tallinnast ära kaotada. Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juht Rainer Vakra ütleb, et Keskerakond on läinud kergema vastupanu teed ja panustanud vanale kaardiväele. Ma võiks öelda isegi piltlikult natuke meenutab sellist Nõukogude Liidu kaheksakümnendaid aastaid, kus ei usalda ta ei noori ega edumeelseid, vaid ikka nii-öelda omasid sõbralike vuntsidega onusid. Et mulle tundub lühidalt, et Edgar Savisaare sussid on juba täna Taavi Aasale ja tema meeskonnale väikeseks jäänud. Reformierakonna üks linnapeakandidaat Kristen Michal andis mõista, et Jüri Ratas andis täna märku enda huvist Tallinna asjadega tegelemise vastu. Seistes Taavi aasa kõrvalt seda nagu vastutust võttes, peab ta vastama küsimustele ka Tallinna TV-st. Ta peab kindlasti vastama ka Semjonovi küsimustele, tegelikult ükskõik, kuidas nad seda mängu mängiksid, Keskerakond on üks, ilma teise pooleta, ei ole Jüri Ratas peaminister Taavi aasa kiita, ütles, et ta on 16 aastat olnud Tallinna juhtimise juures, eks ju. Et noh, selles mõttes ta esindab kõike seda, mis Tallinnas on valesti, kehvasti asjaajamises, eks ju, kõik see minevik, mis sealt tuleb ja see taak, eks ju. EKRE linnapeakandidaat Martin Helme meenutas üheksandal mail toimunut, mis oli otsene sõnum venekeelsele valijale. Tegelevad sõnumi saatmisega valijale oma valijale meeldimisega, mis on iseenesest demokraatlikus poliitikas normaalne asi, aga kahtlemata on see see, mis nad teevad. Jälk, et nad ikkagi ju täiesti selgelt vastanduvad Eesti riigile. Eesti identiteedile Jüri Ratase roll selles ja ka Taavi aasa roll selles on, on, on teha katet. Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna piirkonna juht Siim Kiisler küsis kõigepealt, kui palju lasevad õiguskaitseorganid linna raha kasutada Keskerakonna kampaania huvides ja tema peab Taavi aasa kandidatuuri halvaks. Taavi Aas on ju sisuliselt neli aastat seda linna juhtinud ja jätkanud ju täiesti savisaarlikult kursil. Taavi aasa jätkamine tähendaks kogu selle jubeda korruptiivse linnapropaganda jätkamist linna poolt kaupluse pidamist, see tähendab panga ehitamist, kõiki neid muid lollusi, mis seni on siin korraldatud. IRL avalikustab oma kandidaadi Tallinna meeri kohale jaanipäeva paiku, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond mai lõpus.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna Tallinna linnapea kandidaat sügisel toimuvatel kohalikel valimistel on Taavi Aas. Aas täidab Tallinna linnapea kohuseid juba 2015. aasta septembrist, mil Harju maakohus kõrvaldas Edgar Savisaare ametist. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et Tallinna saab hästi ja edukalt juhtida inimene, kes on linna arengusse panustanud, kel on kogemus ja usaldus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIloni ime tema õuel esietendunud tantsulavastuse olen alati siin. Idee sündis muuseumi perel mullu, mil Ilona tähistas üheksakümnendat sünnipäeva. Soov oli teha just tantsulavastus, jätkab olen alati siin üks lavastaja, Triin Reemann. Esiteks, sellepärast, et seda ei ole Ilo-imedemaa suvelavastuste hulgas veel olnud. Ja, ja ka sellepärast, et siin käib palju välismaalasi ehk siis, et see on nagu universaalne keel. Lavastus jutustab loo, mis on inspireeritud Ilon Viklandi lapsepõlvest Eestis ja põgenemisest Rootsi. Olen alati siin üks lavastaja Kärt Tõnisson rääkis, et eeskuju saadi erinevatest teostes olevatest piltidest, millel Ilon Viikland on ise oma lapsepõlve kujutanud. Lavastajate soov oli näidata Viklandi lapsepõlve mitmest küljest jätkab Kärt Tõnisson. Aga see valik sai tehtud selle põhjal, et tekiks mingisugune narratiivne lugu kus oleks sees nii midagi Tallinnast midagi seotud tema vanematega, midagi Haapsaluga, mis oli nagu isegi kõige rohkem fookuses ja siis ka see lahkumise osa nii-öelda selline traagilisem periood, sõda ja, ja ülemere pääsemine. Tantsulavastuses lööb kaasa kuus noort püha Johannese kooli tantsukoolist ja neli Haapsalu noorte huvikeskuse loov tantsuringi kasvandiku. Viimased kolm nädalat on möödunud proovides uurisin lavastuses tantsijana kaasa löönud Mona Ojasoo käest mis talle kõige enam seal meeldis. Mulle meeldib kõik, aga kõige rohkem, mulle meeldib ikka paljusid uusi tuttavaid saada ja kõik koos suvel trenni teha. Lavastust olen alati siin, mängitakse Ilo nime tema õuel sellel suvel kokku 10-l korral. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus Iloni Imedemaal esietendus täna tantsulavastus \"Olen alati siin\", mis on inspireeritud illustraator Ilon Wiklandi lapsepõlvest. Iloni Imedemaal on ka varem mitmesuguseid näidendeid lavale toodud, aga tantsulavastust mängitakse seal esimest korda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nToetuste kogumaht ulatub üle 2,8 miljoni euro, väiksem toetussumma projekti kohta on 200000 eurot ning suurim pool miljonit eurot ja toetuse maksimaalne määr 80 protsenti kuludest. Taotlusvooru ettevalmistajad on hinnanud, et rahastatakse kokku seitsme kuni üheksa hoone restaureerimist. Taotlusi saavad esitada üksnes juriidilised isikud. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ütles, et taotlusvoor jääb avatuks vähemalt neljaks kuuks ning loodetavasti selguvad välja valitud projektid enne aasta lõppu. Kõik tehtavad tööd peavad valmis olema 2023. aasta lõpuks. Liina Jänes loodab, et tänu sellele toetusprogrammile muutuvad linnasüdamed elavamaks. Me eelistaksime neid projekte, valides siis niisuguseid funktsioone hoonetes, mis tooksid sinna võimalikult palju inimesi, kui inimestel on põhjust neid linnasüdameid kasutada, siis püsib ka elu seal ja elukeskkond on üleüldiselt parem, et samas ma ise loodan, et see projekt saab alles nii-öelda piloot olema, et meil õnnestub sellega siis edaspidi jätkata. Paides kavatsetakse toetust küsida Tallinna tänav 13 asuva praegu halvas seisukorras oleva hoone kordategemiseks. Seal hakkab paiknema säästva renoveerimise infokeskus. Paide säästva renoveerimise infokeskuse eestvedaja Rainer Eidemiller ütles, et nad on juba mõnda aega tegelenud ehituse eelprojektiga ja tõenäoliselt jääb nende küsitav summa 500000 euro lähedale. Plaan on siis Norra toetuste abil see maja täies mahus restaureerida ja siis riiki tegevus sinna sisse tuua ja see tegevus on meil olnud selline, et me nõustame vanade majade omanike nii kohapeal, kui käime objektidel, aga, aga ootame ka siis nagu enda juurde. Siis me tahame sinna üles panna kõikvõimalikke näidiseid, restaureerimiseks vajalike materjalide või vanade detailide näidiseid, et selline pilt oleks silme ees, me korraldame koolitusi ja, ja kõikvõimalikke muid üritusi ka, kas nad on siis mingid konverentsid? Aastatel 2004 kuni 2019 tehti Eestis Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste abil korda 14 mõisakooli. Toetuste kogumaht oli üle 12 miljoni euro.", "role": "user" }, { "content": "Märtsis või aprillis peaks avanema Euroopa majanduspiirkonna ning Norra toetuste taotlusvoor, millest rahastatakse ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade hoonete kordategemist. Eesmärk on võtta praegu tühjana seisvad või alakasutatud hooned avalikku kasutusse ning elavdada seega muinsuskaitseala.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaria Smorževski Smirnova juhib Narva Muuseumi sihtasutust alates veebruarist, kui ta muuseumisse tööle tuli, oli igakuine elektriarve umbes kolm ja pool 1000 eurot. Viimane elektriarve ulatus 7000-ni. Narva muuseum on mures, arved kasvavad kogu aeg, muuseum lihtsalt ei jõua reageerida. Maria Smorševski Smirnova sõnul võiks börsipaketi puhul valida soodsamat elektrikasutuse aega, kuid seitse päeva nädalas ja kindlatel kellaaegadel töötava muuseumi jaoks pole see võimalik. Samuti ei saa muuseum piletihinda tõsta. Eelmisel aastal meil oli avatud väga ilus uus ekspositsioon ja tegelikult piletihinnad on uue projekti raames juba sisse kirjutatud ja me ei saa lihtsalt neid muuta. Ja kindlasti me muretseme ka selle pärast, kuidas on meie külastajatega. Alates selle aasta jaanuarist kuni novembri alguseni käis Narva Muuseumis 40000 külastajat. Võrreldes pandeemia eelse ajaga on seda kaks korda vähem. Viimastest piirangutest on külastajate hulka märgatavalt langetanud Covid passide kasutuselevõtt, mis tõrjus muuseumist eemale õpilasekskursioonid. Sellises olukorras tuleb hakata kokku hoidma ja on kaalutud isegi linnuse välisvalgustusest loobumist, mis neelab umbes viiendiku muuseumi elektriarvest. Kuid seda lülitit vajutama käsi veel ei tõuse, räägib Narva muuseumi juht Maria Smorševski. Smirnova. Välja lülitada või välja lülitada, osaliselt ma arvan, et me kaalume seda võimalust, et me koostame ametliku pöördumine ja võib-olla see tuleb riigi või linnavalitsuse poolt. Linnuse välisvalgustus püütakse viimase võimalusena alles hoida, kuna tegu on väga sümboolse piirimärgiga, mis valgustatud Euroopat pimedast vastaskaldast. Selgelt eristab uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva Muuseum on hädas aina kasvavate elektriarvetega ning ootab linnuse välisvalgustuse püsimiseks abi asutajatelt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna allkirjad saanud lepe reguleerib ehitatava taristu ning selle aluse maa omandi küsimusi, samuti rahastamise tingimusi. Leppe peavad ratifitseerima kõigi kolme riigi parlamendid ning valitsuse kinnitusel tagatakse sellega kokkuleppe kehtivus ka võimalike valitsusvahetuste korral. Eestis ei jõua leping riigikogus ratifitseerimisele enne aprillikuud, kui avalikustatakse värske tasuvusuuring. Tänasel pressikonverentsil kinnitasid kõigi kolme balti riigi peaministrid, et tegemist on ajaloolise projektiga, mis näitab riikide koostöövõimet ning toob tagasi Euroopa ajaloolise ühtsuse. Projekti maksumuseks hinnatakse viis miljardit eurot, millest Euroopa Liit võib rahastada 2020. aastani kuni 85 protsenti. Esialgse ajakava kohaselt peaks raudtee valmis saama aastatel 2024 kuni 2025. Tänasel pressikonverentsil küsiti peaminister Jüri Rataselt, missugune on garantii, et projekti sellises mahus rahastamine Euroopa Liidu vahenditest jätkub ka järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Me oleme öelnud välja selge signaali, et me soovime, et selline rahastus jätkuks ka järgmise Euroopa Liidu finantsperspektiivi jooksul. Ja kindlasti on 2018 2019 need aastad, kui me peame oma positsioone kaitsma. Nii et tänasel hetkel vähemalt minule ei ole tulnud ühtegi signaali, et see proportsioon muutub või peaks kindlasti muutuma nii palju, kui on olnud neid kontakte ametikaaslastega Euroopa komisjoni tasandil. Euroopa ülemkogu tasandil või ka parlamendi tasandil on kõik saanud mõista, et Rail Baltic ei ole mitte ainult kolme balti riigi jaoks oluline vaid see on oluline ühendus ka Euroopa liidu jaoks. Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Donald Tusk kinnitas pressikonverentsil, et Rail Baltic on Euroopa Liidu prioriteetsete transpordiprojektide hulgas. Ma saan veel kord kinnitada, et ühendus on valmis sinna investeerima Euroopa Liidu transporditaristu arendamiseks mõeldud raha. See projekt ei ole tähtis mitte ainult kolmele balti riigile, Soomele ja Poolale, see on üleeuroopalise taristu üks osa. Minu toetusega võite arvestada. Täna jõudis peaministri ni 3194 inimese allkirjad ega petitsioon, kus protestitakse Rail Balticu projekti allkirjastamise vastu avalikult Rail Baltic ust esindaja Tanel Ots ütleb, et enne lepingute allkirjastamist tulnuks ära oodata kevadel valmiva tasuvusanalüüsi tulemused sest peamised vastuargumendid on majanduslikud. Projekti hind võib tegelikkuses minna kahe või kolmekordseks, me näeme, et suured raudteeprojektid on maksnud tagantjärgi kõik umbes kaks kuni kaks, pool miljardit 100 kilomeetri kohta, nii et 700 kilomeetrit Baltikumis. Mina ei julge öelda, et see on 15 miljardit, aga see ei ole kindlasti viis miljardit. Ja teiseks on see, et mida ka peaminister on murega nüüd riigikogus hiljuti öelnud, et meie omaosaluse protsent järgmisel eelarveperioodil on ilmselt palju suurem ja siis tuleb juba Eestil teha esimene otsus, kas me jätkame või mitte.", "role": "user" }, { "content": "Kokkuleppega pannakse muu hulgas paika raudtee rajamise tähtajad, selle kulgemine ja mitmed tehnilised detailid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuuetega inimeste ja omaste hooldajate esindajate sõnul on nad teinud väga suurt tööd, et näiteks töövõimereformi asjus kaasa rääkida. Aga neile on üsna selgeks saanud, et asjatundjate arvamus otsustajaid tihtipeale ei huvita. Tiia Sihveri sõnul otsustati poliitikasse minna seetõttu, et osalus demokraatiast ei piisa. Te teate kõik, et meil on toimunud piketid, me oleme teinud sadu ettepanekuid, istunud sadu tunde, meid ei ole kuulda võetud, me demonstreerisime seda kõike teerulliga ka sellest ei olnud mitte mingit kasu ja selle kõige tulemusena ongi meil sündinud see otsus, et, et kui osalus demokraatias me oma sõna anda ei saa, et siis tuleb hakata tegelema esindusdemokraatia. Tea, puuetega inimeste ja omaste hooldajate esindajad juhtisid tähelepanu sellele, et praegu puudub mõistlik sotsiaalpoliitika. Anne lille sõnul tuleks mõista, et koorma perekonnaõlule lükkamine ei ole tegelikult kokkuhoid. See kokkuhoid, et me ei anna perele õigel ajal abi, see ongi see kõige suurem raiskamine, mis Eesti riigis toimub. Vanemad kaotavad oma tervise, pered lähevad õhki, vanemad kukuvad töölt välja, see toob tegelikult mitu korda suuremad kulud kaasa. Otsustati uut erakonda mitte teha, vaid otsida partnerid, kelle nimekirjas riigikogu valimistele minna välja valiti. Isamaa ja Res Publica liit Tiina Kangro ütles, et kandidaate seatakse üles kolm kuni viis, aga täpselt pole veel selge missugustes piirkondades. IRL-i peaministrikandidaat Juhan Parts tunnistas, et see on erakonnale suur vastutus. See, kus me leidsime koostööpunkti puuete inimeste võrgustikuga, on just nimelt see meetod, et luua võimalused ja eeldused, et iga inimene, sõltumata oma eluloost või elukaarest saab tegelikult ise hakkama väärikal moel. Samas ei tahtnud Juhan Parts vastata, kui kõrgele kohale on IRL valmis oma valimisnimekirjas puuetega inimeste esindajat seadma. Noh, meie nimekirjad kinnitatakse laupäeval, 13. sõltumata ühest või teisest numbris, kas esimene, teine, kolmas, neljas või 10. on ju siis tegelikult on oluline, et me suudame viia valijatele selle sõnumi. Tiina Kangro rõhutas, et sõltumata sellest, kas ja kui palju puuetega inimeste ja omaste hooldajate võrgustiku esindajaid Riigikokku pääseb, jätkub töö igal juhul. Eelkõige tahetakse pakkuda oma võrgustiku asjatundlikust, et töötada välja tark sotsiaalpoliitika. Olles aastakümneid tegelenud selle teemaga oleme valmis aitama kaasa sellele, et meil hakkaks sündima tark sotsiaalpoliitika. Et Eesti ühiskond võiks edaspidi sotsiaalses mõttes õiglasem, et meil väheneks nende inimeste hulk tarkade sotsiaalpoliitiliste otsuste tõttu, kes vajavad väga mahukat sotsiaalabi väga pikkade perioodide jooksul või terve elu, sest see on puhas raha, me saame inimesi toetada neile võimaluste loomisega, et nad saaksid ise hakkama.", "role": "user" }, { "content": "Puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajad teatasid, et suunduvad aktiivsesse poliitikasse. Parlamenti kandideeritakse IRLi nimekirjas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜlevaate näitusel pealinna salat on väljas nii Kaido Ole kunstiõpingute teisel kursusel 1986. aastal valminud esimene portree kui ka viimane spetsiaalselt rüki galerii näituse tarvis maalitud hiigelsuur maja kahe koeraga. Kaido ole on senise loomingu retrospektiivile mõelnud paar-kolm aastat. Kuna rüki, galerii väiksus, intrigeeris tegi ta valiku ainult ateljees leidunud töödest. Sama huvitav kui ettepoole vaadata, on vaadata ka tahapoole, et no mis seal siis oli, et umbes ja mäletad, mida sa kõik tahtsid ja noh, kõik tahavad ikka head ja veel paremat teha ja kui sa oled noor, siis sa kogu aeg arvadki, et mis ma sinna taha vaatan, et ma ei tahagi vaadata, et paremad asjad on ees. Noh, nüüd on nii ja naa, et kindlasti ma arvan, et midagi head on ka ees, aga, aga ma vaatan, mis seal tagapool ka on, et kes ma siis selline olin, et kuidas need üritused nüüd välja paistavad, eriti kui nad üksteise otsa lükkida, igaüks natukene isemoodi ka. Järgmisena osaleb Kaido Ole 19. märtsil Tallinna kunstihoones avataval näitusel. Me käime korraks ära, teie mängige, misjärel läheb kunstihoone remonti. Tuleva aasta veebruaris 60 aastaseks saav Ole loodab sügiseks raamatukaante vahele saada põhjaliku ülevaate oma loomingust. Seal ma tahaks teha absoluutse kataloogi kuhugi lõppu, nendest hästi väikestest piltidest, et, et noh, mis siis üldse on ja mida ma üldse üles leian ja mida ma üldse suudan meenutada ja noh, mul ei ole ka muidugi illusiooni, et ma suudan meenutada ja üles leida kõik tööd, aga isegi selle otsimise käigus ma olen sattunud peale kahele väikesele slaidile, kust vaatasid vastu minu tööd ja kui ma neid slaide nägin, siis tuli meelde õigus, sellised tööd olid ju ka veel, et noh, mitte et nad oleks võib-olla väga head tööd olnud, aga just nimelt et sellised ma tegin ka ja siis see kõik nagu meenus Kaido Ole maale saab Viljandi rüki galeriis vaadata 26. märtsini.", "role": "user" }, { "content": "Viljandis Rüki galeriis avati Kaido Ole isikunäitus \"Pealinna salat\". Kuigi Ole on üks tuntumaid nüüdis-Eesti maalikunstnikke, on tegemist esimese tema loomingu ülevaatenäitusega, kus saab näha valitud teoseid läbi kolme aastakümne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi pärast eilseid parlamendivalimisi on Saksamaal võimalikud mitmesugused võimuliidud, siis kõige tõenäolisemaks peetakse, et esimesele katsele lähevad valimised võitnud sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid. Sellisest plaanist rääkis sotsiaaldemokraatide kantslerikandidaat Olav Solts ka täna ajakirjanikele. Vastuseks rahvusringhäälingu küsimusele, mis tema jaoks koalitsiooni moodustades välispoliitikas oluline on, ütles Solts, et kavatseb esikohale seada Euroopa Liidu koostöö. Ma usun, et Saksamaal on eriline väljakutse suure maana Euroopa Liidu keskel oma suure rahva ja majandusega enda rahvuslikuks asjaks võtta see, et Euroopa liit oleks edukas. Peame ka vastu seisma neile paljudele, kes meie ümber üritavad, et tagasi tuua 70.-te 80.-te ja 90.-te aastate ideid. Et suured riigid viivad otse asju ellu. Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja ülejäänud lihtsalt vaatavad pealt. Ei, meie edusammud on selles, et Euroopa Liit kasvab kokku ja meie hoolitseme selle eest, et see on parem liit. See on oluline poliitiline eesmärk, mida ma tulevikuks olen ette kujutanud. Müncheni julgeoleku konverentsi asejuht Boris Luge ütleb, et kõik valitsuse moodustamisel potentsiaalselt osalevad parteid on vastutustundlikud partnerid. Ma arvan, et hea uudis on see, et kõik need parteid on vastutustundlikud sotsiaaldemokraadid, rohelised, liberaalid ja kristlikud demokraadid. Nad, kõik on tuntud, nad kõik on olnud valitsuses, kõigil on olnud välisministriportfell. Ja härra Solts on samuti tuntud suurus. Ta on olnud rahandusminister ja tööminister ja Hamburgi linnapea. Üks asi, mida ta hiljuti ütles, oli see, et ta tõstaks kantsleriks saades kaitsekulusid mis on üsna oluline avaldus. Sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt olnud venesõbralikud ja patsifistlike juurtega. Samas on rohelised, kellega koalitsioonikõnelustele minnakse kõige väärtuspõhisema lähenemisega välispoliitikas. Tsentrist Olaf Soltzil seisab ees ülesanne leida tasakaal oma erakonna vasakpoolsema tuumiku ja võimalike koalitsioonipartnerite vahel nii välispoliitikas kui ka majandusküsimustes. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Berliin, Saksamaa.", "role": "user" }, { "content": "Saksa parlamendivalimised võitnud sotsiaaldemokraadid tahavad moodustada koalitsioonivalitsuse roheliste ja liberaalidega. Sotsiaaldemokraatide liidukantsleri kandidaat Olaf Scholz ütles rahvusringhäälingule, et seab välispoliitikas esikohale Euroopa Liidu koostöö.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDonald Trumpi advokaadid saatsid kohtuprotsessi eel senatile 100 kümneleheküljelise dokumendi, milles rõhutasid, et esindajate koja demokraatide süüdistused ei ole presidendi ametist kõrvaldamiseks piisavad. Nende hinnangul on tagandamise senine kulg olnud vigane, sest presidendile ei antud võimalust end kaitsta, räägib USA presidendi Donald Trumpi advokaat Robert Rei. See on erakondlik ja seega ebaseaduslik püüe esindajate koja demokraatide poolt presidenti ametist kõrvaldada räägib valge maja nõunik Kellyan Conway Whis the cri Lo diarhe, kus on kuritegu, kus on madala keskmise või kõrge astme kuritegu. See ei ole samaväärne sellega, kui Bill Clinton 1998. aasta augustis vande all valetas. Esindajate koja prokurörid kirjutasid oma vastuses, et põhiseadus lubab senatil presidendi ametist kõrvaldada kui ta nii nagu trump kuritarvitanud oma võimu valimiste kallutamiseks, kahjustanud rahvuslikku julgeolekut ja eiranud järelevalvet räägib USA esindajate koja prokurör, demokraat Jerry Nadler. Iga kohus jõuaks kolme minutiga otsusele, et president reetis oma riigi seadust rikkudes. Senat koguneb Eesti aja järgi kell kaheksa õhtul ja esimese asjana arutletakse ja hääletatakse resolutsiooni üle, millega pannakse paika kohtuprotsessi reeglid. Demokraadid tahavad kutsuda ka tunnistajaid, eelkõige endist rahvusliku julgeoleku nõuniku John Boltonit. Valge maja on aga selle vastu veel kord valge maja nõunik Kelian Conway Der Terje ei. Neil on tõestusmaterjali kogumise kohustus, nad oleksid pidanud esindajate kojas tunnistajaid kutsuma ja nad ei suutnud seda teha. Demokraadid aga vaidlevad, et valge maja ei lubanud paljudel endistel ja praegustel administratsiooni töötajatel esindajate kojas tunnistada ja kohtus selle üle vaidlemine oleks võtnud liiga kaua aega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Täna algab USA senatis kohtuprotsess president Donald Trumpi üle, keda süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises. Senati vabariiklased soovivad kogu asjaga kiiresti ühele poole saada, demokraadid tahavad aga kutsuda uusi tunnistajaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoliitika ja morning kanal hiljutise küsitluse järgi on president Joe Biden i toetus langenud 44-le protsendile mis on madalam kui eelmise riigipea Donald Trumpi reiting esimese ametiaasta lõpus. Poliitikaanalüütik Ilen Kamarik. Kui vaadata presidendi toetus numbreid, siis on näha sügavat langust augusti lõpus. Ma arvan, et see on seotud Bideni kompetentsi. Eeldustega Me arvasime, et valisime kogenud liidri, kes ei tee vigu. Aga see kaootilise lahkumine Afganistanis mõjus minu arvates Biden i toetusele äärmiselt halvasti. Samuti ei ole ameeriklased rahul, kuidas on administratsioon võidelnud koroonaviiruse ja inflatsiooniga. Poliitika analüütiku Villiam Kalstoni sõnul keskenduti liiga palju vaktsiini mandaatidele, mis takerdusid kohtus. Samal ajal unustati testimine ja kvaliteetsete maskide piisav varustamine inflatsiooniga seoses, aga kõigepealt eitati, et midagi toimub, siis öeldi, et see on hajutatud piirkondades. Seejärel märgiti, et see on ajutine ja alles pea aasta hiljem tunnistati, et see on probleem. Kalston rõhutab, et kuigi kongress võttis vastu triljoni dollari suuruse taristupaketi siis on enamik presidendi poliitika plaanidest takerdunud, sealhulgas näiteks immigratsioonireform, sotsiaalplaan ja hääletusõiguse eelnõu. President teadis algusest peale, et sotsiaalplaani ja hääletusõiguse eelnõu peavad vastu võt ma demokraadid, nii et läbirääkimised demokraatliku erakonna sees olid kriitilise tähtsusega. President andis rumalalt need läbirääkimised üle kongressi juhtkonnale, kes ei suutnud neid samal tasemel läbi viia ja kaotasid palju aega. Bideni administratsiooni jaoks on panused kõrged ka rahvusvahelises poliitikas. Analüütikud rõhutavad, et kui Venemaa peaks Ukrainat lähiajal ründama, siis näevad ameeriklased seda peamiselt valge maja diplomaatia ebaõnnestumisena. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden lõpetas esimese ametiaasta madala toetusega. Peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud võitlus koroonaviiruse ja inflatsiooniga. Lisaks pole president suutnud kongressis läbi suruda peamisi kampaanialubadusi ja seisab silmitsi Venemaa võimaliku rünnakuga Ukrainas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene juuli 2018 on majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatteri sõnul kuupäev, mil kõikide inimeste jaoks muutub võimalikuks tasuta sõit maakonnaliinidel. Seejuures tasuta saab olema riigi poolt doteeritav bussiliini võrgustik, millega paralleelselt jäävad tegutsema tasulised kommertsbussiliinid. Tatteri sõnul on järgmiseks neljaks aastaks vahendid tasuta ühistranspordi loomiseks planeeritud. Et järgmisel aastal, siis arvestusega, et on pool aastat tasuta ühistransporti ja siis 2019 juba täis aasta. Ehk kui sel aastal on maakondliku ühistranspordi toetuseks riigieelarves ette nähtud suurusjärgus 22 miljonit eurot, siis järgmise aasta eelarve eelnõus on vahenditega ette nähtud 34,8 miljonit ja 2019.-ks aastaks 42,2 miljonit eurot. Võrreldes algse plaaniga ehk tasuta maakonnasisene ühistransport tööle saada esimene jaanuar 2018 on summad ja tähtajad Tatteri sõnul muutunud, sest. Tasuta ühistranspordi üleminek eeldab ka teatud õiguslikku analüüsi ja tehnilisi ettevalmistamise, et tegelikult meil on olemas ju bussivedajatega sõlmitud 59 avaliku teeninduse lepingut riigihangete teel ja riigihangete lepingute muudatused tuleb ette valmistada. Lisaks on seal lepingutes teatud kohustusevedajatele pandud validaatorite temaatika, kaartide temaatika, nii et seetõttu otsustati pool aastat hiljem oleks siis selle õiguslik korrektne ja, ja ka tehniliselt valmidus olemas üle riigi. Kuna järgmisest aastast lõpetavad tööga maavalitsused, siis maavalitsuste ülesanded ühistranspordi korralduses saab Tatari sõnul endale maanteeamet. Kes on nagu riigi ülesannete järelevalve rollis ja kes siis vajadusel sõlmib halduslepinguid ühiskonspordikeskustega, mis luuakse piirkondades, kuhu kuuluvad siis ka kohalikud omavalitsused. Et nüüd ongi nagu küsimus selles, et, et kui palju esimeseks jaanuariks on loodud piirkondlike ühiskondade keskus, kui nad on olemas, siis hakkavad keskused korraldama ja seal, kus ühiskondade keskuse ei ole loodud, siis seal võtab maavalitsuse ülesande üle maanteeamet. Jane Saluorg Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus plaan käivitada 2018. aastast tasuta maakonnasisene bussiliiklus on endiselt jõus - järgmiseks neljaks aastaks on tasuta ühistranspordi loomisele ja toetamisele raha planeeritud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuendustööd Pärnu lennuväljal peaksid olema ammu lõppenud, aga eri põhjustel on asjad muudkui veninud ja veninud. Nüüd, kus lennurada on sügiseks valmimas, on terminali ehitushange alles käimas. Ettevõtjate plaani järgi peaks tšarterireisid käima saama tuleva aasta suvest, ütleb Estonia spaa hotellide juht Andrus Aljas, kes ettevõtjaid lennuvälja teemalistel aruteludel on esindanud. Me oleme vaikselt valmistamas ette seda, et esimesed ja lennud toomaks Pärnusse turiste võiksid toimuda aasta pärast, ehk siis järgmise aasta maikuus kuskil jutt käib eelkõige siis noh, mitte ainult spaaturistidest, aga üldse turistidest ja esimese hooga kindlasti Soome ja, ja Rootsi suunalt arvata, et Pärnust hakkaksid kohe regulaarlennud toimuma, kui lennujaam avatakse, et, et seda on vist nagu liiga palju unistada, aga, aga esimesel esimesel kevad-suvel tšarterlennud ühest-kahest sihtkohast võiks olla päris reaalne. Mis need sihtkohad on, mida te kõige esmaselt silmas peate? Helsingi ja Stockholm oleksid sellised nii-öelda esimesed prioriteedid ja, ja siin me noh, tahaksime ka kindlasti koostööd teha Tartu lennujaamaga, miks mitte Kuressaare lennujaamaga, et ka seal on kohalikud ettevõtjad sellel teemal nagu initsiatiivi näidanud, et sellised koostööd oleksid kindlasti huvitavad, kui siin mõni aasta tagasi pidi pidi lennujaam ju oluliselt varem valmis saama, siis meil olid suhteliselt konkreetsed kokkulepped olemas täna tegelikult rääkida nii-öelda, mis hakkab toimuma järgmise aasta kevadel, arvestades seda praegust Covid Covid olukorda, et, et see on nagu ilmselgelt liiga vara, et ükski lennufirma praegu nii-öelda nii pika perspektiivi peale kui aasta ette ei mõtle. Aga noh, me vaikselt juba tegelikult toimetame, oleme kohtumas ka ka paari lennufirmaga siin koostöös nii Tallinna lennujaama kui ka Pärnu linnavalitsusega, et, et natukene nagu maad kuulataaga.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu lennuväljal käivad ehitustööd ja pikendatud lennurada saab valmis sügiseks, siis käivitub ka tavapärane lennuühendus Ruhnuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOrganisatsiooni nimi puudutab mälu ja mäletamist, ütleb David VVseviov. Ja väga palju nende kuritegude mäletamist, mis sooritati nõukogude ajal ja eriti Stalini perioodil. Ja kui midagi taolist keelustatakse, siis see on ikkagi märgilise tähtsusega sündmus, see tähendab, et minevikku me hakkame suhtuma valikuliselt. Kõik see, mida alates 80.-te lõpust mõisteti hukka sellele kõigele tõmmatakse kriips peale. Kas on Venemaal mingi organisatsioon, mis võiks selle töö üle võtta? No kuna tegemist on ju organisatsiooniga, mis oligi loodud sellel eesmärgil, et me ei unusta ks, et me tooksime kõik selle kurja esile ja kui see likvideeritakse, kui see tegevus võrdsustatakse välisagendina toimimisega, siis loomulikult mitte ükski institutsioon, millel oleks selline mõju ja rahvusvaheline mõju, seda ei asenda. Venemaal on terve aasta opositsiooni ja sõltumatut meediat maha surutud, kiusatud inimesi vangi pandud ja see memoriaalikohtuprotsess on nagu nagu täpi peale nüüd. See oleks nagu täpi peale, sellepärast et kui eelnõu, mida te mainisite, puudutab olevik siis siin on ju tegemist minevikuga. Siin on ju signaal, mis ütleb meile ka see, mis oli, seda tuleks hinnata hoopis teisiti, kui seda nüüd vahepeal on vähemalt selle organisatsiooni variandis tehtud. Nii et veel kord natukene kordan ennast, tegemist on väga olulise märgilise sammuga. Kas see tähendab, et ajalugu kirjutatakse nüüd kohe päris kindlasti ümber? No ajalugu ümber kirjutada ei saa, aga see oli ju institutsioon organis mis pidi kuidagi puhastama ka Venemaa südametunnistuse ja kuidagi tõmbama kriipsu alla sellele kuritegelikule perioodile. Kui nüüd öeldakse, et see organisatsioon, mille eesmärk oli sellega tegeleda, on kuritegelik ja see tuleb sulgeda siis loomulikult tõmmatakse kriips nüüd juba niisugune punane joon selle vahele, kuidas tegelikult sündmused olid ja kuidas me peame vajalikuks neid hinnata.", "role": "user" }, { "content": "Ajaloolane David Vseviov peab Vene inimõigusorganisatsiooni Memoriaal likvideerimist väga oluliseks märgiliseks sammuks, millega tõmmatakse punane joon selle vahele, kuidas tegelikult sündmused olid, ja kuidas me peame vajalikuks neid hinnata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse istung algas nüüd lõpuks tund aega tagasi, seda nihutati päeva peale edasi ja see on ka täiesti arusaadav, sest eile õhtune ja öine 10 tunnine maratonistung siis kriisinõukogu ja valitsus koos tõi välja väga palju ettepanekuid väga palju detaile ja ekspertidel, spetsialistidel, ministeeriumides oli täiesti selgelt vaja neid ju vormistada, vaadata, kas need on juriidiliselt pädevad. See on üsna keeruline ja, ja suhteliselt täpne regulatsioon, mis Lätis kehtima hakkab. Ja kui ma nüüd olen jälginud seda valitsuse istungit, mis üle tunni aja on kestnud, siis põhimõttelistes küsimustes tundub, et on tõesti kokku lepitud, vaieldakse nüansside üle. No näiteks see, et kui keelata meelelahutusasutuste töö õhtul pärast kella üheksat, mis siis saab teatrietendustest, mis selleks ajaks ära ei lõpe või näiteks kaubanduskeskused, mille üle just praegu arutelu käib. Et kui keelata, siis mitte vaktsineeritutel mitte hädapäraste teenuste saamine näiteks ma ei tea, kingapoodides käimine, juuksuris käimine, kosmeetiku juures käimine, et kuidas seda siis suurtes kaubakeskustes nagu praktiliselt kontrollida, et kas siis on vaja eraldi sissepääse, et nii-öelda puhas ja must tsoon. Ja kas siis inimesed ei kogune hoopiski väiksematesse poodidesse, need mitte vaktsineeritud, kus on siis veelgi kehvem ventilatsioon. Et neid nüansse on tegelikult päris palju, aga valitsusel on selge soov ikkagi enamik nendest eriolukorra ettepanekutest jõustuda juba homsest ja mis kell siis nüüd lõplik otsus langetatakse, on keeruline öelda, aga see, mis nagu praeguseks juba on ära otsustatud, on see, et kõigil riigieelarvest palka saavatel inimestel muutub vaktsineerimine kohustuslikuks, sealhulgas siis ka näiteks kohalike volikogude saadikutel. See oli teema, mida eraldi arutati tõepoolest, ka nendele muutub see kohustuslikuks ja samuti ka riigi aktsiaseltside töötajatel, nii et niisugune päris karm regulatsioon. Ja eks me siis kas täna õhtul hilja või, või homme saame teada, milline see lõplik redaktsioon siis olema saab.", "role": "user" }, { "content": "ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond jälgib Läti valitsuse istungit. Läti riigiametnikel muutub vaktsineerimine kohustuslikuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlustame Euroopa omadest Euroopa omades on suhteliselt piiratud mõjuga, võib-olla kõige olulisem on see, et mõningate arenguprojektide finantseerimisega tegelevad BRD ja ei pankade nii-öelda need rahaeraldised pandi seisma ka Euroopa Liidu toetusrahasid lisaks sellele kindlasti mingit mõju ikka avaldab konkreetsete projektidele asjadele, aga ega väga suurt mõju ei avalda ja pigem on nii-öelda see teema õhku jäetud. Nüüd Ameerika sanktsioonid on nüüd midagi muud, Ameerika sanktsioonide puhul on esimest korda kasutatud lisaks nimede või konkreetsete kompaniide põhise lähenemisele on kasutatud ka sektoriaalset lähenemist ja see on päris uus samm, ehk siis neil on selline STN staatus ehk siis spesialy designat ed National Status ja see tähendab seda, et sellise staatusega firmadele ja üksikisikute puhul laieneb sanktsioon selliselt, et ükski Ühendriikide seotud ei kodanik ei juriidiline isik ei tohi nendega mingisugust tegemist teha. See on nagu üks moment ja teine moment on see, et nüüd Ameerika Ühendriikide sanktsioonide on esimest korda kirja saanud neli juhtivat vene firmat, mis on võib-olla päris uus samm, mida eurooplast loomulikult ei julgenud teha ja ei taha teha. Arusaadavatel põhjustel on nimelt Gazprom pank, juhtiv pank, Rosneft, juhtiv naftafirma Novatek number kaks gaasifirma ja neeka nompank, see on siis välisfinantseerimispank. Need neli giganti on siis nii-öelda pandud ka sellesse nimekirja ja see hakkab mingil määral kindlasti mõjutab, et noh, see finantseerimis teema on niisugune suhteliselt hämar lugu, aga ühel või teisel viisil varem või hiljem kõik need finantseeringud jooksevad serva pidi ka Ameerika Ühendriikide jurisdiktsiooni ja vot kuidas see hakkab välja nägema, eks see paistab ja lisaks sellele siis pandi terve rida isikute sanktsioone veel juurde. Noh, siin on need presidendi, Putini abi Krimmi alal Krimmi asjade minister, üks huvitav isik on ka tekkinud nimekirja, kelle nimi on Sergei Besseda, see on siis föderaalse julgeolekuteenistuse polkovnik, see on mingi isik, kes on nüüd otseselt seotud Ukrainaga seotud Venemaa tegevustega, kellest noh, nagu meedias ei ole midagi lugenud ja siis on terve rida selliseid ettevõtteid, kes on siis militaartoodanguga tegelevad ettevõtet. Aga nüüd huvitav on see, et nendest kõikidest nendest ettevõtetest minu arusaamise järgi on võib-olla kaks või kolm eriti olulist Almas antei ja see tegeleb ju rakettidega, kaasa arvatud kanderakettide kosmose jaoks, mida muuseas ka Ameerikas kasutad, nagu me teame, ja teine suurettevõte, kes on päris oluline nii-öelda ka Venemaa jaotuses on Uralva Gona vad, kes toodab siis erinevat militaartööstusliku toodangut ja rasketehnikat, nii et ütleme kokkuvõttes, et võib-olla see mõju nii dramaatiline veel ei olegi üldjuhul ütleme persoonide suhtes ja ka nende enamiku nende ettevõtete puhul küll aga on see oluline, et on siia sattunud ka neli juhtivat Venemaa majanduslipulaev ja teine asi, mis on veel olulisem, on see, et esimest korda on siis Ameerikas kasutanud sektoriaalset lähenemist, nii et teatud sektorites tervikuna lähenetakse nii öelda sanktsioneerivalt.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu liidrid leppisid tippkohtumisel kokku sanktsioonide karmistamises Venemaa vastu seoses Ukrainaga. Raivo Vare kommenteerib mõlemate sanktsioonide võimalikku mõju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar ütleb, et juba 10 päeva kestvast eriolukorrast on abi olnud. Valitsuse kehtestatud piirangud on inimestevahelisi kontakte vähendanud ja uusi nakatunuid tuleb vähem juurde. Kas see nüüd on lõplik, seda me muidugi ütelda ei oska, aga samas ka nentis teadusnõukogu, et need ei ole piisavad, meil ikkagi haigestumine ja nakatumine ka jätkub, vaatamata sellele, et on eriolukord vaatamata sellele, et inimesed peavad karantiinis olema ja see oli küll meie tunne, et, et see karate karantiin või see karantiinis olemine, see lihtsalt ei pea praegu, et inimesed ei saa nagu aru. Sestap soovitab teadusnõukogu piiranguid rangemaks muuta. Ja just eriti, et me saaksime kõik need kontaktsed potentsiaalselt kontaktsed nakatunud nagu ringlusest välja, et meil tuli eelmine nädal ju terve rida inimesi paljudest riikidest tagasi ja, ja ka need inimesed, kes juba teavad, et on kontaktis kellegagi olnud, siis seal ei ole enam vaja oodata testi ega midagi, sealt tuleb lihtsalt koju jääda. 14-ks päevaks. Kas piiranguid tõesti juurde tuleb, peaks selguma üsna pea. Varsti algab pressikonverents, kus peaminister Jüri Ratas, välisminister Urmas Reinsalu, aga ka rahandusminister Martin Helme annavad olukorrast ülevaate. Irja Lutsar lisab, et teadlased püüavad mudeldada ka viiruse puhangu edasist käiku ennustada seda, kuidas ja millal puhang taanduma hakkab. Aga praegu teadusnõukogu niisugust ennustust veel teha ei julge, selleks on andmeid lihtsalt liiga vähe. See, millal võib juba kehtestatud piiranguid lõdvemaks lasta ei sõltu aga ainult meist endist. Isegi kui meil on noh, väga väikene viiruseringlus, aga meie ümber on Läti, Venemaa meie ümber on Soome Rootsi, et me oleme siin tänapäeval ja selle viirusega enamgi veel globaalses maailmas.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse juurde moodustatud teadusnõukogu tutvustas täna oma esialgset vaheraportit. Teadlaste hinnangul on senised meetmed toiminud, kuid tarvis läheb veel rangemaid piiranguid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMai alguses teatasid Tartu Ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti regionaalhaigla, et ootavad koroonaviiruse läbi põdenud inimesi vereplasmat annetama. Kui vereplasmas leitakse viiruse antikehad, siirdatakse see raskes seisus COVId 19 patsiendile, selgitab kliinikumi hematoloogia ludi transplatsiooni osakonna juhataja Ain Kaare. Uurime seda, et kas selle ülekandmine haigetele võiks nende haiguskulgu positiivses suunas mõjutada ja püüame vaadata, et kui suures hulgas neid antikehasid, siis nendel Covid läbi põdenud inimestel tekkinud on. Samadele küsimustele otsitakse vastuseid veel paljudes maailma riikides, näiteks Suurbritannias on vereplasmat kogutud pea viielt 1000-lt inimeselt. Ain Kaare sõnul on avaldatud ka esimesi tulemusi. Aga väga paljud uuringud on ilma kontrollrühmata, ehk siis me tegelikult seda tõest informatsiooni sealt kätte ei saa, et äkki oleks nad ilma selle plasmaülekande ta ka sama hästi elanud. Eesti teadlased soovivad vereplasmat proovida 20 koroona haige peal, sama suur on ka kontrollgrupp, kellele antikehadega plasmat ei anta. Ain Kaare sõnul on nendega ühendust võtnud 28 inimest, kes telefonivestluse põhjal paistsid doonoriks sobivad ja kes kutsuti esimesele visiidile. Kaheksal inimesel on vereplasma juba võetud ja see ootab praegu külmkapis. Meil on 20 haiget, on uuringurühmas ja keskmiselt kantakse neile üle, ütleme kaks üks kuni kolm doosi plasmat, siis ütleme, et meil oleks vaja 40 kuni 60 doosi, aga siin peab arvestama ka seda, et inimesed on erinevate veregruppidega ja plasmat, mis me kogume, on ka erinevate veregruppidega. See tähendab, et koroonaviiruse läbi põdenud doonoreid oleks oluliselt rohkem tarvis. Just veregruppides peitub üks põhjus, miks seni kogutud vereplasma külmkapis ootab. Kui on õige veregrupiga sobiv patsient olemas, kes on piisavalt raske infektsiooniga, siis meil on selle plasma ülekandeks valmisolek olemas. Tänase päeva seisuga meil Tartu Ülikooli kliinikumis ei ole haiglaravil mitte ühtegi Covid infektsiooniga patsienti. Ain Kaare tõdeb, et mõnes mõttes oleks ju isegi hea, kui uuring patsientide puudusel nässu läheks. Samas osalt just uueks laineks ongi uuring ellu kutsutud. Kui meid huvitaks ainult teadustulemused, siis saaksime ju oodata, millal jõuavad oma uuringutega lõpule suuremad riigid. Plasma ülekandmine haigele, see ei ole standardravi, me ei saa seda teha lihtsalt niisama, me saame seda kõike teha ainult kliinilise uuringu raamides, kui me jääme seda ootama, kuni nemad publitseerivad oma tulemused selleks ajaks võib-olla on seesama Covid infektsioon maamuna pealt kadunud või teine asi on see, et kui ka tuleb see teine laine ja me hakkame siis alles plasmat koguma. Me oleme oluliselt aega kaotanud.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli Kliinikumi sügavkülmas ootavad esimesed kaheksa doosi COVID-19 antikehadega vereplasmat. Kui haiglasse satub sobiliku veregrupiga koroonahaige, saab hakata uurima, kas niisugune plasma haiguse ravile kaasa aitab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEga Pärnus juuksuritööga leiba teenival Tõnu Viigil olnud otseselt kiriku ostmise soovi. Tema tahtis maale kinnistut, kus on säilinud maakivist kelder, aga kui ta naisele kinnisvarakuulutusi sirvides selline, kas silma hakkas, käis ta uulus ära ega mõelnud pärast seda pikalt. Ostumüügitehing toimus aprillis. Kirik on tornita, see õhiti eelmisest sajandi viiekümnendatel ja hoone on ka muidu vett ja vilet näinud, aga nüüd, pärast mitu kuud kestnud korrastusteid, hakkab asi juba ilmet võtma. Tõnu Viik. Aga kaks kuud on mehed peal olnud ja ise oleme meeletult möllanud alates võsa mahavõtmisest kuni kanalisatsioonini, kõige, kui palju neid aknaid siin katki oli. Ütleme nii, et 104 peal läks mul juba sassi aknaruudud ja kirikuakna ruudud, kõik oli puruks peksta. Kirikus hakatakse läbi viima üritusi ja sellega kiriku kordategemiseks raha koguma. Esimesed ettevõtmised saavadki teoks sel nädalavahetusel. Tõnu riigi elukaaslane Piret sütt. Tahaksime teha etendusi ja lihtsalt ka kontserte, mitte ainult rokkmuusikat festivale, aga võiks ka pulmasid teha. Torn tuleb ka kirikul ikka peale. Ükskord kus ta pääseb. Kirik ilma tornita. Tarmo Kruusimäe ehk kojamees on Tõnu Viigi ammune sõber, kellele teeb rõõmu, et kasutuna seisnud kirik on uue otstarbe leidnud. Nüüd, kui on leitud talle võib-olla uus sisu, siis ma arvan, et need inimesed, kes suudavad kastist välja mõelda ja kes tahavad kastist välja mõelda, on kõik siia teretulnud ja mul on väga hea meel, et ma saan olla mingi uue algatuse juures.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu mees ostis kiriku ja korraldab seal peagi ka üritusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu rattaringluse äpp lubatakse korda teha sügiseks. Sestap pole lugu, kui äppis lubatud viie ratta asemel parklast kõigest kaks leiab ning kätte kumbagi ratast ei saa. Ühel on juba sadu tagurpidi keeratud, see märgib, et ratas ei tööta. Teine teatab tühjast akust siis, kui lenksu peal kellanuppu vajutada. Eile õhtuks oli rattaringlusega vändatud piltlikult 10 korda ümber maakera või keskmise rattaga Tartust Vilniusesse ja seda 13 päevaga. Linn on rattaid täis ja inimestele süsteem meeldib. Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et kõige suurem mure ongi pildituks sõidetud akudega. Selleks, et selline ratas uuesti sõidukõlbulikuks saada, tuleb teda kõigepealt elustada seal asukohas, kus ta on jäetud, olgu ta siis dokis või on ta nii-öelda kuskil muus asukohas ja lisaks sellele tuleb ta võtta kaasa töökohta ja seal temaga veel tegelemist jätkata. Ropka töökojas rattaringluse südames juhatab vägesid Ilmar Part. Suurem osa tühjaks sõidetud rattaid on õnneks parklates, aga mõnda tuleb otsida sealt, kus GPS kosmosesse. Viimase signaali saatis. Väga suur abi on ikka kodanikest, kes siis nagu teatavad, et nad on näinud kuskil mingi ratas seisab juba teist päeva või midagi sellist, et kõik need vihjed tulevad meile ja siis me saadame tehniku välja, kes läheb ja toob selle ratta ära ja teeme tele korda. Tühja akuga rattaid on garaažis sadakond. Alates eilsest pole need tüliks ainult remondimeestele, vaid ka inimestele, kes tühja aku eest vastu tavad. Raimond Tamm selgitab, et kui rattaaku on tühi, ei saa süsteem aru, et inimene selle tagastas. Nii kui viis tundi kasutusaega täis tiksub, kaotab laenutaja pangakonto automaatselt 80 eurot. Et just, et aga seda kasutaja poolt natukenegi rohkem panna vastutama selle eest, et mis selle rattaga nagu juhtub, et, et selge on see, et kui ratas on pilditu, siis teda enam tagastada ei saa. On inimesi, kes on helistanud ja palunud siis lugeda ratast tagastatuks, et süsteemis lõpetatakse nii-öelda see sõit ära. Aga loomulikult on ka terve rida inimesi, kes seda ei tee, on ju. Taringluse garaažis toimetab korraga neli tehnikut ning 100 konna. Tühja ratta kõrval on neil niisama palju katkiseid rattaid. Mingi asi hakkab ragisema või pidur näiteks ei tööta enam, kuskilt, on tross lahti tulnud ja siis on need vead, mida on kasutajad ise tekitanud, noh, kas tahtlikult siis või lihtsalt liiga suure nagu jõuga kasutades, aga noh, üldiselt pigem nagu tahtlikult on need vead, sest see ratas ise on tugev, et tavakasutamise käigus noh, ei tohiks midagi päris katki minna. Lõhkujate vastutusele võtmine pole veel hoogu sisse saanud, räägib Tartu linna turundusspetsialist Helen Kalberg. Nende menetlustoimingutega on ka seal see, et mingisugused asjad tulid meile endale ka üllatusena, et me peame need protsessid ka igaks juhuks veel kord üle käima, et, et seal ei tekiks mingeid ebakõlasid, et alles siis me saame inimesi trahvima asuda.", "role": "user" }, { "content": "Tartu rattaringluse süda on Ropka töökojas, kus eile ootas oma järge kakssada ratast. Linnaelanikke peaks distsiplineerima nii kaheksakümne eurone hilinemistasu kui aktiivne naabrivalve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSel aastal osalevad oskuste ööl 13 kutsekooli üle Eesti ja töötube on üle 40. Oskusi saab arendada nii kokakunstis kui ka arvutialaselt, räägib oskusteöö koordinaator Evelin Männiste. Valikud on päris mitmekesised alati näiteks luua metsanduskoolis jõulupere punumine, siis Viljandis on näiteks, et kuidas kaitsta ennast virtuaalmaailma eest Tartu kutsehariduskeskuses näiteks erinevat küpsetamist, Exceli töötuba algajatele Pärnumaal näiteks jäätisetöötuba erinevat õmblemist, tõesti, tegevusi on väga mitmekesiseid ja saab teha nii üksi kui ka pere ja lastega, et see on kindlasti üks eesmärk, et terve pere leiaks tegevust. Tartu kutsehariduskeskuse turundusjuht Kaire Mets ütles, et tänavu osaleb rohkem huvilisi kui mullu. Metsa sõnul võib-olla see tingitud veebi võimalusest. Tänase päeva seisuga on neid huvilisi tegelikult üle 500, et see on täiesti arvestatav hulk õppimishuvilisi ja tundub, et enamik inimesi tahavad võtta sellest õhtust maksimumi, osaleda kahes või isegi enamas koolituses, nii et üle 1000 koolitusampsu. Tundub, et saame pakkuda. Tartu kutsehariduskeskuses tahavad inimesed enim õppida kasutama arvutiprogrammi Ekcel Kaire Mets. Kellel on tõesti koolist juba kaua mööda läinud või siis kellel pole tõesti seda seni üldse tarvis olnud, tundub, et see niisugune digioskus ja arvuti kasutamisoskus vajab ikkagi veel meeldetuletamist ja ülekäimist. See on praegu kõige populaarsem koolitus või meistriklass, sinna on tõesti üle 100 osaleja ennast juba kirja pannud. Oskuste on oluline, et näidata kutsehariduses õpitavaid alasid. Evelin Männiste. Tegelikult terve selle nädala eesmärk on selline kutsehariduse propageerimine, samas ka eesmärk on see, et iga inimene avastas enda ande või mõne uue hobi ja sellest hobist võib ka kasvada tulevikuamet. Seda võib ka juhtuda. See on väga tore, aga tähtis on see, et, et me teaksime, mis võimalusi koolid pakuvad, mis erialasid on olemas eriti praegu muutuvas maailmas, kus kus väga palju õpitakse juurde ja ümber. Tegelikult see on hea võimalus kõigil kodustes tingimustes, praegust ei pea kaugemale sõitma, et tegelikult see kutsekool mõnes mõttes tuleb koju kätte. Kaire mets lisab, et kutseharidus pole pelgalt vaid noortele oma oskusi saavad arendada kõik, hoolimata vanusest.", "role": "user" }, { "content": "Seoses Euroopa kutseoskuste nädalaga toimub täna õhtul Oskuste ÖÖ, kus iga inimene saab end arendada. Viiruseleviku tõttu on õpitoad veebis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna muuli teest algav ning Männikul Valdeku tänaval lõppev Tallinna väike ringtee luuakse selleks, et vähendada näiteks kesklinna ning ka Tartu maantee liiklus koormust. Esialgsed hinnangud näitavad, et tee kasutamise vastu oleks huvi suur ning nii leevendatakse igapäevaseid suuri ummikuid. Tallinna keskkonna ja kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik ütleb, et plaan on viia tee lennujaama alt läbi. See on just ka see üks nendest küsimustest, mida tuleb ära lahendada, et, et kas me peame trassiga lennujaama alt läbi saama või sõitma lennujaama tagant läbi, et, et igal juhul on ta praegu lennu maandumisraja alt läbi kavandatud mitte siis tagant ringiga. No see on praegu eskiisprojekti tasemel juba kõikide nii tellija kui kaasfinantseerijate esindajate poolt heaks kiidetud. Vesialliku sõnul pole veel keskkonnamõjude hindamisega algust tehtud ning praegu analüüsitakse liiklust. Suures osas läbib Tallinna väike ringtee aga Rae valda ning kui muidu planeeritakse ringteel kiirusepiiranguks 70 kilomeetrit tunnis, siis valla elamurajooni läbival lõigul hakkab kehtima kiirusepiirang 50 kilomeetrit tunnis. Rae vallavalitsuse abivallavanema Priit Põldmäe sõnul on küll arusaadav, et tee võiks olla kiirelt läbitav, kuid elamurajoonis peab arvestama ka teiste asjaoludega. Võib-olla tuua parim näide sellest, kus siis on nagu ta Tammsaare tee, kus siis elamute vahel on ta selline tänavavorm ja, ja järvevana tee on siis ülejäänud osa, mis siis tuleb selline kiiremini läbitav, et esialgse kava kohaselt joonistati projekteerija poolt sellised väga võimsad ja suured kahe ristmikud, kus siis väike ringtee oleks hakanud alt läbi sõitma ja kogu see maha sõiduda, need oleks siis hoopis teisel tasandil selliste ringikujuliste asjadega, aga me ei olnud oma üldplaneeringus nii suurte objektide jaoks sinna maa vajadust näinud ja seetõttu meile tundus, et nende rajamine on, on natukene ulme ja teistpidi oleks ta selle elamuala siis tegelikult täiesti ära rikkunud. Vesialliku sõnul pole veel teada, millal täpselt ehituseks läheb, sest praegu on kinnitatud vaid eelprojekt. Eelprojekti järel on vaja koostada ka põhiprojekt, seda saab külgi teha ühes hankes ehitustööga ehk et tehakse siis projekteerimise ja ehitamise lepingu vormistamiseks siis riigihange ja see tulevane töövõtja, siis peab oma meeskonda kaasama vajalikud projekteerijad, kes koostavad siis projektistaadiumid, mida on ehituseks vajalik koostada ja, ja siis koheselt saab alustada tööga, ilma et vahepeal kulutaks aega veel eraldiseisvale riigihankele.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna väikese ringtee jaoks on valminud eskiisprojekt, mis näeb ette Tallinna Lennujaama alla tunneli ehitamist. Kuigi on räägitud ka sellest, et tee ümber lennujaama viia, siis linn seda teha ei soovi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaanuari keskel tekitas voolutõuge tehases tõsise avarii. Rivist langes välja termoksu taiser, mis peaks põletama ebameeldiva lõhna ja raipe hais levis ümber tehase. Väike-Maarja vallavolikogu esimees Indrek Keskküla peab tehast ebaseaduslikuks ning avamispidu enneaegseks, kuna tehase rajamisel ei järgitud valla poolt kehtestatud lisatingimusi. Detailplaneeringu arutelul aga lubasid põllumajandusministeeriumi esindajad vallanõudmisi arvestada Indrek keskele. Kõik need olulised lisatingimused vähendavad väike-Maarjas keskkonnaohtu ja selle eest me praegu võitleme. Olulisemad on see, et siin ikkagi oleks viidud nii õhusaaste kui veesaaste miinimumini. Lämmastik ületab kordades normatiivi. Õhupuhtuse koha pealt on meil ette pandud planeeringus 90 meetrine korsten kuid senine korsten on ikka tunduvalt madalam. Nad väidavad, et neil on seada mis põletav haisu. Ja see on Termoku diser ja on meie eelmise tehase juhi kokkulepe, et kõik õhk, mis tehases on tööprotsessis, kogutakse ja seal läbi Termox diseri. Käesoleval hetkel on ka võimalik, et õhk läheb otse korstnast välja ja Termoks ise läbi. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo, VäikeMaarja vald ei ole rahul sugugi sellega, mis siin tehtud on. Nad väidavad, et tehas on tegelikult ebaseaduslik. Väike-Maarja vald peaks olema sellepärast, et 10-st liitunud maast on Eestil üks esimesi, kellel on nõuetele vastav jäätmekäitlussüsteem ja see asub väikemarja vallas. Kindlasti on teatud tõrkeid, millest tuleb üle saada kahepoolse koostöö tulemusena ja, ja ma väga loodan, et ka saadakse. Nii et väike Marja vald peaks olema uhke selle üle, et aeg-ajalt neil haiseb. Teate, see on kõik suhteline siiski selle tehase juures tõenäoliselt ei ole arvestatud kõikide riskidega, kuidas neid asju? Miks peteti rahvast, keegi ei ole rahvast petnud, ma olen selles täiesti kindel. Käivitamisraskused loomulikult on ja need kõrvaldatakse kahepoolse mõistmise tulemusena, nii et ma olen täiesti kindel, et tehas käivitub ja me oleme väga õigel teel. Väike-Maarja vallavanema Olev Liblikmani sõnul vajaks tehas veel vähemalt 20 miljoni krooni suurust investeeringut, et kõik probleemid lahendatud saaksid.", "role": "user" }, { "content": "Väike-Maarjas avati loomsete jäätmete tehas, aga probleeme jätkub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNATO peasekretär ents Stoltenberg rääkis pärast videokohtumist alliansi kaitseministritega sellest, kuidas liitlaste kaitseväelased on aidanud epideemia tõrjumisel transportida meditsiinipersonali ja meditsiinivarustust ning püstitada välihaiglaid. Julgeolekuohud ei ole aga pandeemia tõttu vähenenud ja NATO on jätkuvalt tegutsemisvalmis. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Ajal, mil me rakendame kõiki vajalikke meetmeid kaitsmaks meie relvajõude, ei ole meie valmisolek kahanenud. Meie väed püsivad valmisolekus, valvsate ja valmistunutena vastama kõigile ohtudele. Pikas perspektiivis toob tervise ja majanduskriis kaasa riikide kaitse-eelarvete vähenemise. Jens Stoltenberg rääkis ka ohust, et kriitilise tähtsusega tööstus või infrastruktu tuktuuri objektid võivad müüki sattuda. Samuti tuleb liitlastel kriisist järeldused teha ja tugevdada oma vastupanuvõimet ilmnenud puudujääkidest, rääkis NATO peasekretär kaitseministrite kohtumise eel. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Ma arvan, et üks õppetund, mille me kõik peame omandama, puudutab vastupanuvõime tähtsust. Me peame mõtlema meditsiinivarustuse varudele, kaitseriietusele, ravimitele ja kõigele sellele. Ja me peame küsima, kas me sõltume liialt tootmisest väljaspool meie riike, kas me peaksime tootma sellist varustust rohkem oma koduriigis. Samuti on see küsimus varude olemasolust. Vastupanuvõime on oluline osa sellest, mida NATO teeb rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehand, Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Eelseisev majanduskriis ei mõjuta üksnes riikide kaitse-eelarveid, vaid võib halvasti mõjuda ka julgeolekule, kuna osa tööstusest või infrastruktuurist võib minna müüki. NATO kaitseministrid kinnitavad aga, et NATO kaitsevõimekust see ei vähenda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRMK looduskaitsespetsialist Priit voolaid kirjeldas, et kuigi 30 aastat tagasi SOs lõpetati turbatootmine ei ole looduslikul viisil taimestik turbaväljadel ise taastunud. RMK ka on siin jääksoos taastada looduslik, söö ökosüsteem, et taastuks sooelupaik kiiremini, et me saaksime leevendada jääksoost tulenevat keskkonnakoormust, näiteks kasvuhoonegaaside peal väheneb kindlasti ka tuuleoht alale, et, et siin on mitmed olulised eesmärgid. Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor Rain kull ütles, et Ost on saanud nende jaoks välilaboratooriumi, et leida parimad võimalused loodusliku koosluse taastamiseks. Vaatame taastamist mitmel erineval viisil. Esimese väljaku peal on kraavid täidetud suurel ühtlasel pinnal. Laotame turbasamblafragmente ja vaatame, kuidas nende kasvaminek edeneb. Siis me kõrval oleval väljakul paneme ainult plommid pinnaspaisud kraavide peale ja tõstame veetaset. Samuti laotame fragment. Ja kontrollime ka seda, kui hästi toimuks iseseisev taastumine juhul, kui kraavid on suletud. Nii et sisuliselt töötab esso meie jaoks kui välilabor, taliatoorium erinevate korrastamismeetmete võrdluseks sest iga meede on erineva maksumusega. Ja kui me suudame saavutada hea taastumise sootaimedega odavamalt, siis see on kõige perspektiivikam lahendus. Ain kulli sõnul on Eestis O ka sarnaseid turbarabasid palju, kus taimestik on peale kaevandamist vaja taastada. Raadio uudistele Võrumaalt Leevi lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "RMK koostöös Tartu Ülikooli teadlastega hakkasid Võrumaa endisele turbakaevandusalale turbasammalt külvama. Kui kõik õnnestub, peaks kolme-nelja aasta pärast kaevandamise tõttu rikutud alal laiuma roheline samblaväli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ma turuosaliselt aru saan, inimeste teadlikkus on kindlasti kasvanud, nii-öelda mõeldakse selle peale rohkem. Aga ütleme, kas see nii-öelda kanaliseerub ka nagu sõlmitud lepingut, eks seda näitab aeg, et et siin on sellist kaks vastandlikku mõjurit, et ühelt poolt on teadlikkuse kasv, mis kindlasti soosib lepingu sõlmimist ja teiselt poolt on siis inimeste ebakindluse kasv oma majandusliku tuleviku ees, mis võib pärssida siis nagu selliste pikaajaliste rahaliste otsuste tegemist, elukindlustus ei ole kaup nagu nafta või, või kartulid, et kui nõudlus on suurem, siis pakkumine jääb samaks ja siis sellest tulenevalt hind tõuseb, pigem vastupidi on olukord ikka selline, et mida rohkemad inimesed seda ostavad, seda väiksemaks muutuvad kindlustusandjate tegevuskulud ühe kliendi kohta ja mahu kasvades pigem hind läheb alla ja see on see, ma arvan, mida me oleme ilmselt mingi viimase viimase paariteistkümne aasta jooksul kindlasti pigem näinud. Elukindlustus kaitseb sinu lähedasi selleks, et kui sinuga midagi juhtub ja nad ei jääks nagu majandusliku kitsikusse, et kahjuks on see, et, et surm on surm ja kui see minek toimub läbi koroonaviiruse, siis elukindlustus kindlasti selleks ka kaitse, annab.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse levik on pannud eestlasi rohkem mõtlema oma elu kindlustamise peale, mis võib tuua hüppe elukindlustuslepingute sõlmimises. Täpset statistikat aga selle kohta veel ei ole, ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige kiirem on tegelikult kortermajade renoveerimise meede, kuhu on võimalik sulata täiendavaid investeeringuid, sest et siin on see olukord, et on olemas kuskil pealt sadakond või natuke rohkem isegi valmis projekti mis korteriühistud on juba valmis teinud, aga mis siis varasemalt ei ole jõudnud rahastamiseni seetõttu, et, et et see raha lihtsalt, mis Kredexis on, on varakult otsa lõppenud. Ja nüüd sinna on tõesti võimalik siis suunata täiendavaid vahendeid ja, ja see on üks selline meede, mida saab suhteliselt kiiresti ja käivitada. Nüüd kindlasti on olemas projekte ka kohalikel omavalitsustel, mis on samuti oodanud rahastamise taga, siin noh, võivad olla erinevad renoveerimise projektid mida on ka kindlasti võimalik kiiresti käivitada ja kuigivõrd on olemas ka tee-ehituseks projekte. Kui meil siin oli see juhtumipõhise kohalike omavalitsuste teede projektide rahastamine, siis 17 miljoni eest esitati projekte seitse miljonit, oli raha. Loomulikult see kõik 10, mis ilma jäid, neil kõigil ei ole olemas projekte, aga, aga osadel siiski on nii, et, et ka sedakaudu on võimalik täiendavalt investeeringuid turule tuua. Ühest küljest arendab see majandust, teisest küljest annab tööd, kui mitu inimest võiks seal rakendust leida. No vot siin tegelikult nüüd ongi niimoodi, et teiselt poolt tuleb ka hinnata seda, et milline on täna turuosaliste võimekus seda raha kasutada, et teede puhul siin kindlasti mõned kümned miljonid, see võimekus on kindlasti olemas. Nüüd omaette küsimus on see, et kas ehitussektoril on võimekust võtta korraga 100 korteri elamut renoveerimisse, et, et siin tulebki nagu seda kahte poolt hinnata ja sellega täna ka Majandus kommunikatsiooniministeeriumi inimesed tegelevad, et selgitada ka siis see turuosaliste võimekus välja, et, et seda on hetkel vara öelda. Ilmselt võiks keegi teha statistikat, mitu ehitustöölist Soome jäi ja mitu Eestisse, et seal võib-olla on vaba tööjõudu. No kindlasti, et loomulikult esimene eesmärk on säilitada need töökohad, mis, mis meil olemas on ja kindlasti iga kriis toob endaga kaasa ka teatud muutusi ja, ja kindlasti tuleb ka siin Eesti siseselt sellist tööjõu liikumist, et loomulikult ma ei taha sellega öelda, et need kõik hotelliteenindajad hakkavad ehitajateks, et see kindlasti ei ole võimalik. Aga teatud töö liikumine kindlasti saab tulevikus toimuma.", "role": "user" }, { "content": "Eestit ohustava majanduskriisi ees valmistub valitsus eraldama raha ettevõtluse toetuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaa metsaülem Heiki Ärm ütleb, et metsaressursi kohta peetakse põhjalikku arvestust ja nii on olemas täpne ülevaade, kui palju on mingis vanuserühmas metsi või puistusid. Praegu on aga jaotus paigast ära, sest üle seisnud ja küpset puistut on majandus metsas rohkem kui peaks olema. RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Härm. Seal aga hakkavad nagu teistmoodi protsessid pihta, puistu hakkab mingi aja pärast lagunema, sinna tuleb kahjurid, ta muutub võib-olla tormihellaks, normaalne metsaseadusest ja metsamajanduse eeskirjast tulenev raievanus on kehtestatud ja sellest me peame kinni. Aga mis siiski on kurgimetsades kõige rohkem probleeme tekitanud veel kord Heiki Härm Tegelikult kõik need väited, mida Eesti metsa abiks välja tõi, need ei pea paika meie päriselupaikades raiet ei tee, kaitstavate linnuliikide pesapaikades samuti ei tee, siin on meil üle kontrollitud nüüd need potentsiaalsed vääriselupaigad, kus on siis osalenud meie enda vastavustunnistust omavad inimesed ja keskkonnaameti loodushoiuspetsialist on samuti osalenud ja on jõudnud siis järeldusele, et, et metsaeraldised ei vasta päris elupaigatingimustel. Majandus metsa on kurja lähedal 700 hektarit küpset ja üle seisnud metsa, sellest 147 hektarit, millest raiutakse vaid 20 protsenti ja see ei ole kindlasti probleem, toonitas ärm. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Riigimetsa majandamise keskus lükkab ümber meedias levivaid seisukohti, nagu raiutaks Kurgja ümbruses metsa kaitsealuste liikide elupaiku hävitades. RMK Pärnumaa metsaülema Heiki Ärmi sõnul tuleb üleseisnud ja küpset puistut raiuda isegi rohkem, kui seda praegu tehakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJa hea meel on tõesti tõdeda, et siis küsitlusele saime kenasti joone alla tõmmatud kogu sellele kogumisele, aga registripõhine loendus, meil siis jätkub, et alustasime registrites, siis andmekogumist esimesest jaanuarist ja see kestab meil siis kuni suveni, et kuni juulikuuni. Nii et loenduse puhul seekord me saame öelda, et andmekogumine kestab kauem, aga samas tulemusi me hakkame avaldama juba alates esimesest juunist ja plaanime siis poole aastaga nii-öelda paralleelselt andmetöötluse analüüsiga hakata andmeid avaldama iga kuu siis erineva teema kaupa, kuni siis detsembri keskpaigani. Need aadressid, kus me siis kontakti telefonidel ei saanud, et meie küsitlejad ikkagi olid liikvel ja selliseid elukoha vaatluse ikkagi tegid, et, et valimisse kuulusid ka tühjad eluruumid ja ka need said siis kenasti kirja pandud. Kui praegu veel mõni inimene ärkab, et oi, et minu andmed on seal uuendamata, kas nende uuendamisest praegu oleks veel selle loenduse vaates mõtet? Loendust see seekord ei mõjuta, aga absoluutselt paneks südamele, et inimestel kõik algab rohujuure tasandist, et kõik otsused ju algavad sellest, et andmed oleksid korrektsed ja õiged. Ukraina seda teie tööd kuidagi ei mõjutanud. Selles osas peame küll ütlema, et eks igasugused kriisid alustades siis koroonakriisist loomulikult mis puudutas elektri hinnatõusu ja selle nii-öelda hüvitis mist, et, et kõik need kriisid kindlasti mõjutasid inimest meelsust ja noh, lõpetuseks siis see julgeolekukriis, et inimeste meelsust võib-olla riigiga suhelda. Ja teisalt muidugi on ka see, et inimesed on aina rohkem, nendel on selline ootus, et et te olete statistikaamet ja et riigil ju iseenesest on ju kõik andmed olemas, et kõik toimub ju tänapäeval erinevad teenused on meil internetis ja, ja et mis andmeid teil veel vaja on. Et, et selles mõttes see on kindlasti asi, millega me tulevikus peame aina rohkem arvestama.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaloenduse küsitlused on läbi, kuid registritepõhine loendus kestab veel suveni. Esimesi andmeid hakatakse avaldama 1. juunist ja avaldamine kestab poole aasta jooksul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEt Tartu Ülikooli rektoriks saab volli kolm, ennustati juba mõned päevad varem. Samas olid kõik kandidaadid nii võrdsed, et ka valimiskogul oli raske oma valikut teha. Sai ju valituks osutunud kandidaat alles kolmandas voorus kokku vajalikud hääled, mida pidi olema vähemalt 174. Samas oli Kalmu ülekaal näha juba varem. Esimeses voorus kogus ta 123 häält, kaaskandidaadid Mart Ustav ja Toivo Maimets vastavalt 93 ja 71 häält. Teises voorus sai kalm 153 ja ustav 126 häält, mis tähendas, et vajalikku häälte arvu pole kogutud ja kolmandasse vooru läheb volli kalm. Seal kogus ta 210 häält. Uue rektori esimeseks tööks saab olema oma meeskonna moodustamine. Ülikoolis tuleb aga kalmu sõnul jätkata senist arengut. Kiire arengu jätk, mõned olulised otsused, mida on vaja suhteliselt kiiresti ära teha, millele me kõik kolm oleme ka viidanud ja kui hakata vaatama, millest see üsna intensiivne valimisdebattide jada siin koosnes, siis tegelikult jõudsime me kõik kolm mitmeski punktis ühele seisukohale ehk väga lähedastele seisukohtade, mis näitab seda, et ülikoolis on mõned olulised asjad, mida kõik oluliseks peavad. Õpetaja koolitus, inimeste suurem kaasamine, komisjonide loomine, ehk siis ütleme laiemalt natuke laiema kompetentsi kaasamine nõukogu ja senati töösse. Need on esimesed asjad, mis kohe päevakorrale tulevad. Kalm rõhutas enne valimisi ja ka tänases sõnavõtus, et temast saab kogu ülikooli rektor. Kriitikat senise juhtimise suhtes kalm ei eita. Ma olen kuulnud mõnedes ülikooli osades, kus on natuke kurdetud, et, et see ülikooli juhtkond on jäänud nagu võõraks ja eriti halb on seda kuulda üliõpilaste suust. Kümmekond aastat tagasi tunnistati Volli Kalm üliõpilaskondade liidu poolt üheks kõige üliõpilasvaenulikumaks isikuks. Täna on Kalm kindel, et praegused üliõpilased tema toonastesse tegudesse sellise kriitikaga ei suhtuks. See oli tegude eest, mida ma kordaks uuesti igal juhul, kui nad jälle päevakorda tuleksid, aga ma tean, et praegune üliõpilasedustus on oluliselt mõistlikuma käitumisviisiga kui toonane ja mul ei ole mingit kahtlust, et nendega on hea, mõistlik ja vastastikku kasulik läbisaamine võimalik. Valimistulemustega jäi rahule ka praegune rektor Alar Karis. Valitud on rektor, kes on olnud rektoraadis ja teab kõrgharidusest ja teadusest üsna palju, nii et selles mõttes ei maksa akadeemilise kogukonnal väga hirmu tunda, et on väga akadeemia kauge inimene. Karis lisas, et tema oleks rahul olnud ka teistsuguste tulemuste korral, sest kõik kandidaadid olid võrdsed ja väga head. Ka kunagine rektor Peeter Tulviste oli sama meelt. Oleksin olnud rahul iga resultaadiga, tähendab pärast seda, kui oli kriips alla tõmmatud nimekirjale pärast seda ma nägin, et ülikool on juba võitnud. Volli Kalm asub rektoriametisse juulikuust. Toomas Kelt Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Kolmandas valimisvoorus valis Tartu Ülikooli valimiskogu uueks rektoriks Volli Kalmu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiin on nagu küsitud ja räägitud, et kas siis Eston Kohver oli seal piiril üksinda või mismoodi see asi välja nägi, et me saame lisada selle fakti, et seal oli julgestus. Ma ei saa kahjuks öelda, palju neid inimesi oli, aga seal neid inimesi oli rohkem kui üks selgituseks nii palju, et, et siin on küsitud, et noh, et mis siis nagu toimus ja miks seal tuld ei avatud ja igasuguseid erinevaid spekulatsioone, et me peame lähtuma sellest nagu nüüdseks on selge, et vastaspoolel tegutses julgeolekuteenistus, kes oli kavandanud selle operatsiooni kinnipidamise eesmärgil. Seetõttu kasutajad selliseid nii-öelda lõhkeseadeldise abil suitsu tekitavad seadeldisi, mis tõenäoliselt tekitavad nii selle šoki kui pimeduse ja kurtuse ühel ajal. Ja selle tõttu ei saadud reageerida. Sellel hetkel, kui oleks olnud võimalik reageerida, oli Eston Kohveri juba toimetatud teisele poole piiri ja meie töötajatel on rangelt keelatud sisenemine Venemaale.", "role": "user" }, { "content": "KAPO peadirektor Arnold Sinisalu annab pressikonverentsil täiendavat infot piiril juhtunu kohta seoses Eston Kohveri röövimisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAasta lõpus algaval rahvaloendusel kogutakse lõviosa andmetest erinevatest registritest. Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila ütleb, et kokku kasutab statistikaamet ligi 30 erineva registri ja andmekogu andmeid. Näiteks töötamise register, kaitseväe kohuslaste register ja nii edasi ja nii edasi, aga aga meie peamised allikad on loomulikult siis rahvastikuregister ja ehitisregistri, et kuna tegu on siis rahvaeluruumide loendusega andmeid üle vaatama kutsumegi inimesi, eelkõige rahvastikuregistris siis oma elukoha andmed, kontaktandmed, haridus, andmed, samamoodi oma laste andmed ja ehitisregistris, et kui olete teinud mingisuguseid muudatusi oma oma elamu eluhoonega seoses, et siis seal seda infot nii-öelda üle kontrollida. Hiljuti läbi viidud uuring näitas, et rahvastikuregistrit ja ehitisregistrit on viimase aasta jooksul andmete uuendamise eesmärgiga külastanud vastavalt 14 ja 17 protsenti elanikest. Osila sõnul nad andmete kvaliteedi pärast ei muretse. Väga paljudel inimestel juba on registris õiged andmed. Nad on need näiteks eelmine aasta üle vaadanud ja, ja nendel ei olegi olnud nii-öelda vajadust neid uuendada. Meie omalt poolt kutsume ikkagi inimesi üles, et kes ei ole veel selle peale mõelnud, et nemad seda teeksid. Kui arvutioskus või internetiühendus puuduvad, soovitab osila pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Eelkõige me räägime siin just vanemaealistest inimestest, et nende puhul tõesti me oleme öelnud, et neid andmeid on võimalik siis kohalikus omavalitsuses koostöös nende kohaliku omavalitsuse töötajatega üle kontrollida. Põhiloendus algab 28. detsembril ja kestab 15. jaanuarini. Selle aja jooksul on veebis kõikidele vastajatele avatud küsitlus lisaküsimustega. Neid on üsna vähe, need puudutavad siis keeleoskust usku ja rändeküsimusi. Ja nendele küsimustele vastamine võtab umbes viis minutit aega ja nende küsimustele on võimalik siis kõigil ka veebis vastata. Küsitluse võivad täita kõik soovijad, kuid statistikaamet on välja valinud ka 40000 aadressi üle Eesti, kellel on vastamine kohustuslik. Kui valimisse kuuluv inimene ei saa mingil põhjusel küsitlus veebis täita, võtab rahvaloendaja telefoni teel ühendust. Ja kindlasti siinkohal tuleb jah, inimestele südamele panna seda, et rahval on see küsitleja, kindlasti ei küsi küsimus inimese pangakonto kohta või inimese nii-öelda krediitkaardi või pangakonto numbreid, et kui neid küsimusi küsitakse, et siis on märk, et tegu ei ole rahvaloendajaga.", "role": "user" }, { "content": "Õige pisut rohkem kui kuu aja pärast algab Eestis rahva- ja eluruumide loendus, mis on esimest korda registritepõhine. Statistikaameti sõnul on oluline, et inimesed oma andmed eelkõige rahvastikuregistris ja ehitisregistris üle vaataks ning vajadusel parandaks. Kuigi tervelt 86 protsenti inimestest on valmis seda tegema, jõudis viimase aasta jooksul nimetatud registreid külastama vaid 16 protsenti elanikest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkriminaalpolitsei on viimasel ajal uurinud Eestis väga suurt kõmu tekitanud mitut rasket kuritegu ning eile jõuti konkreetsete isikuteni, keda on alust kahtlustada nende kuritegude toimepanemises. Täiendava info kogumisel saime vihje, et isikud võivad üritada põgeneda Eestist Läti vabariiki. Otsekohe andsime teada Eesti piirivalvele ning Eesti piiriäärsetele politseiprefektuuridele ning tagasi tuli informatsioon, et sarnaseid isikuid on piiri läheduses nähtud, mistõttu nad võisid ebaseaduslikult Eesti riigipiiri ületada. Seepeale informeerisime asjast ka Läti politseid ning Läti piirivalvet ja Läti politseipatrull, kes oli raadioteel saanud kahtlustatavate tundemärgid. Märkaski sarnaseid isikuid kella poole kolme ajal öösel Valka linnas. Isikute kontrollimisel haarasid nad aga relva ning tekkinud tulevahetuses sai üks kahtlustatavatest surma ning surma sai ka üks Läti politseinik ning mitu inimest sai vigastada. Teisel kurjategijal õnnestus põgeneda ning jäljed näitasid, et mees tuli tagasi Eestisse. Seepeale kuulutati Eestis välja üle-Eestiline politseioperatsioon ning tänase päeva on see operatsioon väldanud, kuid kahjuks hetkel ei ole kurjategijat veel tabatud. Kui ulatuslik, siis operatsioon on olnud? Operatsiooni on kaasatud kõik Eesti politseiprefektuurid ning nendes piirkondades, kus on alust kahtlustada, et kurjategija võib liikuda nendes piirkondades rohkem politseijõude ning teistes piirkondades vähem. Kas see operatsioon on tekitanud ka mingeid takistusi või raskusi? Jah, tõepoolest eriti Tallinnasse sissesõidul on operatsioon põhjustanud tänasel päeval suuri liiklusummikuid, mille eest me palume autojuhtidelt vabandust. Ja kui kaugele olete te praegu jõudnud, kas on juba ka mõni selline niidiots käes, et võib öelda, et varsti võite jõuda kurjategija kättesaamiseni? Informatsiooni tuleb pidevalt üle kogu Eesti ning juhul, kui raadiokuulajatest keegi märkab kirjeldatud meest, siis kindlasti palume sellest otsekohe teada anda lähimasse politseiprefektuuri telefonil üks üks null. On ka elanikud andnud teile informatsiooni või on peamiselt politsei. Elanike käest on tulnud tänase päeva jooksul väga palju informatsiooni, millest on olnud ka abi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti politsei korraldas politseioperatsiooni sarikurjategijate tabamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKunstlume tootmiseks on valmis torustik, hüdrandid ja elektrisüsteem. Ees ootab veehoidla ja pumbamaja rajamine. Esimese etapi ehitus maksis 97000 eurot ja plaanitud tööks läheb veel ligi 60000. Lumekahurid olid olemas juba varem jätkab palivere turismi ja tervisespordikeskuse juhatuse liige Mati Kallemets. Tänase plaani järgi peaksime teise etapi töö lõpetama eesoleva aasta sügiseks ja siis järgmisel talvehooajal on meil lume tootmine käivitamine. Tulevikus on veel plaanis mäetõstuks suusastaadioni ja muu taristu, loodetakse, et palivere radadele tulevad ka inimesed, kes elavad Läänemaad ümbritsevates maakondades jätkab palivere turismi ja tervisespordikeskuse nõukogu esimees Risto Roomet. See kant on selles mõttes talve spordi mõttes väga vaeses olukorras. Et kui me vaatame üle Eesti, siis on kaetud suusakeskustega, kus on võimalik kunstlund toota, aga, aga siin, Läänemaal pole seda võimalust veel olnud ja nagu näha, siis kohe-kohe varsti natuke ootamist ja tuleb. Paliveres asub Läänemaa kõige kõrgem punkt 51 meetri kõrgune pikajalamägi lumistel talvedel on see populaarne nii koolide kui lasteaedade seas jätkab palivere turismi ja tervisespordikeskuse nõukogu liige Urmas muld. Tegelikult see koht on ainulaadne tervel Läänemaal ja niisugust suurt ja kõrget mäge nagu siin Paliveres ja mujal Läänemaal tegelikult ju ei olegi. Lisaks on plaanis soetada rajamasin, mille ostu toetab liiderprogramm kuni 64000 euroga. Rajamasina ostu omaosaluseks on kogutud annetajatelt 13500 eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner palivere.", "role": "user" }, { "content": "Lumeta talv ei ole lubanud Läänemaal talisporti harrastada, kuid kohalikud pole istunud käes rüpes ning on kasutanud aega selleks, et juba järgmisel talvel saaks teha Paliveres kunstlund. Vajaliku raha on spordisõbrad saanud riigi, omavalitsuse ja eraannetajate käest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeameti lõuna päästekeskuse ohutuse järelevalvebüroo juhataja Viller Schmidt selgitas, et uues siseministri määruses number 18 lõkke tegemisel ja grillimiskohale esitatavad nõuded on lahtise tulega ümberkäimise reeglid sõnastatud konkreetsemalt. Nüüd peavad inimesed rohkem lugema näiteks grillseadme kasutusjuhendit, et millised nõuded sellele grillseadmele on tootja määranud. Mis puudutab nüüd lõket, siis asi läks lihtsamaks, kui varem olid määruses ära määratud suur lõkke väike lõke, siis noh, kas alla ühe meetri või üle ühe meetri ja olid erinevad kaugused, siis nüüd on määratud, et selline minimaalne ohutu kaugus on kaheksa meetrit nii hoonetest kui siis mõnest muust rajatisest. Uues määruses on kirjas, millistel tingimustel võib terassil või rõdul grillida. Viljar Schmidt. Mis puudutab ka grillimist, siis terrassil või rõdul teadupärast terrassit ju selleks tehakse i, et seal saaks mõnusalt aega veeta. Ja paljud grillseadme tootjad ka seda lubavad, et nüüd siis enam otseselt, et terrassil ja rõdul grillimist ei keelata, aga tuleb kindlasti jälgida tootja poolseid juhendeid, kas seal seda lubatakse. Ja muidugi kortermajade puhul tuleb ikka arvestada ka naabrite ja, ja ka korteriühistu esitatud reeglitega. Schmidti sõnul ei pea avaliku ürituse korraldaja lõkke süütamise soovi enam eraldi päästeametiga kooskõlastama. Kui varem pidi avaliku ürituse ja veel eraldi päästeametiga kooskõlastama siis nüüd seda enam tegema ei pea. Ja põhjus ongi nagu see, et see eraldi kooskõlastus ei andnud nagu sisuliselt sellele midagi juurde, sest et selle lõkke puhul kehtisid ikka tavalised tuleohutusnõuded, nii nagu ka praegu ja neid tuli niikuinii lõkke tegija jälgida. Pealegi selline avaliku ürituse lõke oli ikkagi ühe mingi muu avaliku üritus. Üks osa ja avaliku ürituse puhul selline kohaliku omavalitsuse kooskõlastus, millele võeti ka päästeameti kooskõlastus, on nagu niikuinii olemas. Raadio uudistele Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Juulikuust alates muutusid tuleohutusnõuded. Uues kehtima hakanud määruses rõhutatakse senisest enam tuletegija vastutust grillimisel või lõkke süütamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõigepealt siis luuakse jah, valmisolek suurte keskuste näol alates esimesest aprillist, neid keskusi tuleb igale poole regioonides ja neid tuleb ka Riiga. Ja kui vaadata numbreid, siis sellest 150-st 1000-st doosist, mis siis kokku kokku see võimekus nädalas Lätis saab olema umbes pool peaks siis katma just need keskused, mis luuakse lisaks veel siis perearstidele, lisaks veel haiglatele ja suurenema peab ka siis töökollektiivide ja koolide osa, kus vaktsineeritakse kohapeal ja alates järgmisest nädalast on Lätis võimalik vaktsineerida ka kodus näiteks liikumispuudega inimesi, vanemaid inimesi, kellel on võimatu minna tervishoiuasutusse, neil on võimalik nüüd helistada kas oma perearstile või, või valvetelefonile ja nad saavad siis vaktsineerida end kodus. Läti rahulolematus on seotud jah sellega, et kui vaadata kasvõi statistikat, siis teistest Euroopa riikidest on Läti saanud neid vaktsiinidoose oluliselt vähem. Ja kuigi nüüd Läti kutsub kokku ka siis koos mõne riigiga veel Euroopa ülemkogu, et seda ebavõrdset olukorda kuidagi klaarida, siis me näeme, et väga palju probleeme on olnud ka riigi sees ja tõenäoliselt on olnud üks ametnike grupp. Praegu üritatakse mitme teenistusalase juurdluse abil selgitada, kes täpselt selle grupi siis moodustavad, kes on lihtsalt läinud valitsusest mööda ja otsustanud osad vaktsiini partiid siis tagasi lükata. Jutt on kahest Faizeri BioNT vaktsiini partiist üsna suurest ja nüüd tuli siis välja ka veel Moderna. Nii et Läti üritab praegu seda niisugust mahajäämust, mis on kohalike ametnike süül tekkinud ületada ja siis vaktsineerimise tempot ikkagi tõsta ja jõuda suve lõpuks 70 protsendini täiskasvanud elanikkonna.", "role": "user" }, { "content": "Läti on aprilli algusest valmis vaktsineerima kuni 150 000 inimest nädalas. Selleks luuakse üle kogu riigi suured vaktsineerimiskeskused. Rahulolematus senise vaktsineerimiskorralduse üle aga kasvab - sel nädalal jõudis avalikkuseni veel kolmas juhtum, kus ametnikud on pakutud doosidest valitsusest mööda minnes keeldunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÖöpäeva jooksul analüüsitud testidest näitas koroonaviirus iga 10.. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütleb, et kui varem levis haigus rohkem Harjumaal, siis nüüd hakkab see kanduma üle Eesti. Võib väga selgelt öelda, et lokaliseerunud kollete tasemest me oleme jõudnud epideemilise leviku faasi. Tänane Covid haigussuhtete arv 100000 elaniku kohta on 105,8. See ei ole tänane number. See on olukord kaks nädalat tagasi. Üllar Lanno ütleb, et päevase nakatumisnumbrid võivad lähiajal kerkida mitmesajani. Ta lisab, et kui seni nägi terviseamet päris täpselt, missuguse koldega üks või teine nakatumine seotud on, siis täna ei suuda pooled inimesed öelda, kust nad koroona külge võisid saada. See on ka see meie üks indikatsioon, et see levik on püsiv, laialdane ja ühtlane. Haiglaravi vajab praegu 52 koroonahaiget, kellest neli on juhitaval hingamisel. Terviseameti meditsiini staabijuht Arkadi Popov ütleb, et tõenäoliselt tõuseb ka vanemate inimeste haigestumine ja senisest 101-st koroonaraviks mõeldud haigla kohast jääb väheks. Lähtudes sellest me planeerime alates 12.-st novembrist tõsta praktiliselt kõikide aktiivravi haiglate ravivõimekust, Covid patsientide ravi jaoks kuni 159 voodikohani. Üllar Lanno ütleb, et nüüd tuleb igal inimesel mõelda, kas nädalavahetusel ikka tasub suurematel üritustel osaleda. Sama sõnum on ka sotsiaalminister Tanel Kiigel. Kõik peod, kõik kogunemised, see on juba nüüd korduvalt välja öeldud, see nädal seisukoht muutub iga päevaga aina tungivamaks tuleb ära jätta, edasi lükata kõik suuremad jõulupeod ja üliüritused, mida on planeeritud, on ka mõistlik hetke edasi lükata, tähistada neid kas järgmisel aastal otse öeldes või siis teha näiteks väga väikses pereringis.", "role": "user" }, { "content": "Üllar Lanno: seniste selgelt piiritletud koroonakollete tasemelt oleme jõudnud viiruse epideemilise levikuni. Viimase ööpäevaga tuvastati Eestis 241 uut koroonaviirusega nakatunut. Haiglaravil viibib 52 patsienti, kellest neli on juhitaval hingamisel. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles tänasel pressikonverentsil, et tõenäoliselt nakakatumisnumbrid veel tõusevad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrexiti suhtes olid mõlemad ühel meelel vaid selles, et lahendus tuleb paari kuu pärast juba ainuüksi, et kas me tõesti tahame sellest rääkida igavesti. Boris Johnson rõhus korduvalt oma Brüsseliga saavutatud leppele ja et Euroopa Liidust lahkutakse kohe, kui on valimised võidetud. Jeremy Corbyni sõnul on Brexit läbi kukkunud ja tema annab brittidele uue referendumiga. Viimase sõna. Johnson i sõnul pole aga Corbyn isegi otsustanud, kummale poole ta sellel uuel referendumil kalduks. Juba algusest peale oli selge, et see väitlus ei lähe rahulikult, sest mõlemad olid tulnud oma plaani kaitsma. Johnson startis nii jõuliselt, et Corbynil ei tekkinud esimese 10 minuti jooksul võimalust oponeerida. Publikust tuli küsimus, et keda siis britid peaksid usaldama Johnson it või Corbynit. Usk poliitikutesse ja parlamenti on kulunud vana, ütles Johnson. Ja peamiselt seetõttu, et parlament hääletas tema Brexiti plaani maha. Gorbini sõnul on uskumine tõsine asi ja poliitikud peavad kuulama rahvast, kes neid valis. Corbyni sõnul on Johnson i lepe kokkuvõttes isegi hullem, kui oli The esa meil. Moderaator Julie Etiga uuris, kas nad kavatsevad võtta isikliku vastutuse, et usk poliitikutesse kadunud on. Selget vastust sellele ei tulnud. Küll võttis Jeremy Corbyn ise üles vast kõige keerulisema teema Brexiti puhul ja see on riikliku tervishoiuteenistuse saatus. Johnsoni idee viia Brexit jaanuari lõpuks finišisse on lihtsalt nonsenss, sest kaubanduslepped nii USA kui Euroopa ga võtavad aega ja samuti olevat Johnson il ameeriklaste ga salajane lepe kogu tervishoiuturg soodsate lepingute ga neile põrgatada. Gorbyni sõnul riskib peaminister nii rahva tervisega. See on ka Corbyni kõige suurem trump selles debatis. Johnson väitis siiski, et tervishoiuteenistus müügiks ei ole. Oma lõpusõnas venis Johnson, et valik on lihtne. Kas viime Brexiti ellu või veedame veel ühe mõttetu aasta Corbyni juhtimise all. Corbyni lõpusõnad kestsid 45 sekundit, millest ta kutsus Johnson it lihtsalt üles valima ja et rahval saab olema viimane sõna jällegi referendumil, siis mida mehed aga teineteisele jõulupuu alla paneksid. Corbyn teab, et Johnson armastab lugeda, mistõttu sokutaks ta kuuse alla Jar Tikansi jõululaulu. Corbyn viitas, et Johnson mõistab kindlasti selle tegelast ihnus Gois krugi. Johnson seevastu soovitas sõbral lugeda Brexit 'i lepingut. Kokkuvõtteks võib öelda, et kumbki neist ei võitnud ega kaotanud selle debatiga ja mitte midagi ei juhtunud. Üks teledebatt on kavas veel kuuendal detsembril ja eetrisse läheb see South antennist ning seitsme peamise partei liidrite esinemine 29. novembril Kardif'is.", "role": "user" }, { "content": "Briti peaminister Boris Johnson ja opositsiooniliider Jeremy Corbyn pidasid eile õhtul oma esimese valimiste-eelse teledebati. Tegemist oli ühtlasi esimese korraga kui kaks peaministri kandidaati teineteise vastu väitlesid. Sestap keskendutigi sellele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidlus aktsiaseltsi inforing, venekeelse projekti tuntud ja tundmatu Eestimaa sarjas toodetud filmide teemal jätkub toetusena saadud enam kui 77000 euro eest on loodud seni 18 filmi. Nendest kaheksas on kajastatud eritasandite reformierakondlaste tegemisi. Küsijaid huvitas, kuidas sai nii raha eraldada. Kultuuriminister Rein Lang. Selle konkursi tingimustes ega ka taotlustes ei olnud öeldud ühtegi sõna selle kohta, keda filmitakse, milliseid küsimusi hakatakse esitama vaid oli esitatud meediaprojekti üldine kirjeldus ja see üldine kirjeldus leidis ka komisjonis heakskiidu. See, mida pärast hiljem meediatootja nende toodete sisuga tegi, on vastavalt Eesti seadustele tema vabadus. Tsensuuri Eestis ei ole ja vähemalt praegune valitsus tsensuuri ei kavatse kehtestada. Ja lang lisas lohutuseks Toetuse saaja lasub projekti eesmärkidest kõrvalekaldumise korral vastutus ning toetuse saaja on kohustatud rahastajale aru andma ning vajadusel projekti eesmärkidest kõrvale kaldunud tegevused ka maksumaksjale hüvitama. Samas leidis minister, et hinnanguid on vara anda. Seda võib teha siis, kui 27. jaanuaril laekub projekti lõpparuanne. Tänane vaidlus oli pikk, üks rääkis seadusest, teine eetikast. Kogu mõttevahetuse võib kokku võtta tunniajase vaidluse viimase minutiga. Rein Lang. Tegemist on eraõigusliku lepinguga härra Ossinovski eraõigusliku misa ja ühe meediatootja vahel ja enne seda, enne, kui sellele lepingu täitmisele annab keegi hinnangu, ütlete teie, et tegemist on lepingu rikkumisega. See on, vaadake kõva sõna, just nii te ütlesite, teie jaoks on kõik juba selge. Ja vastus Jevgeni Ossinovskilt. Ma ei ole öelnud mitte seda, et sotsiaaldemokraatide arvates on lepingud rikutud enne seda, kui on see hindamiskomisjon koos käinud. Ma ütlesin, et vaatamata sellele sisuliselt, kas formaalselt leitakse, et see leping sai täidetud või mitte, kuna see leping on suhteliselt tühine, siis tõenäoliselt ei saa ju välistada seda, et tõesti, isegi kui see hindamiskomisjon väga pingutab, et leida sealt rikkumisi, siis formaalselt sealt rikkumisi ei leita. Küll aga on meie jaoks täiesti selge see, et vaatamata sellele on sisuliselt ja poliitilises mõttes tegemist ebaratsionaalse rahakasutusega, sest see raha pidi minema integratsiooni edendamiseks ja see raha on läinud Reformierakonna poliitikute reklaamimiseks.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Rein Lang ütles riigikogus integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed poolt finantseeritud filme puudutavale arupärimisele vastates, et hinnang antakse pärast projekti lõpparuandega tutvumist ja praegu on vara järeldusi teha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister kutsus mind täna ootamatult Pärnust visiidilt tagasi ja tegi mulle ettepaneku tagasi astuda, mis minu meelest. On küll ootamatu, kõigepealt alates sellest, et peaminister ei ole viimase pooleteist kuu jooksul leidnud üldse aega minu jaoks, et arutada seda välisministeeriumis kujunenud olukorda dokumentide ümber ja ma olen teinud ettepanekuid kohtumiseks. Ma olen viinud läbi siseauditi ja ma oleks talle hea meelega ka rääkinud nendest muredest ja, ja võimalik, et oleks pidanud olema ka kindlasti aega ju selleks, et, et leida siis koos lahendusi, sest tegemist on tõepoolest tõsise asjaga, nii nagu peaminister ka ise on korduvalt öelnud ning teine asi, mis mind ka pani arusaamatult pead vangutama, on see, et kui ma ütlesin peaministrile, et neljapäeva õhtul peaks valitsuskabinet arutama KAPO poolt esitatud raportit, kuivõrd see on omandanud nüüd meedias ja avalikkuse ees väga suure tähelepanu selle ümber on väga palju müstikat koondunud. Et see on ju täiesti elementaarne, kui valitsuse liikmed teaksid, siis, millega lõppude lõpuks tegemist on. Ja ma arvan, et valitsuse liikmed on täna juba peale seda, kui KAPO on öelnud välja, et esitamata on 91 dokumenti, mis on täiesti elementaarne. Et ka valitsuse liikmed teaksid täpselt, kes individuaalselt, siis on jätnud need dokumendid esitamata millise aja jooksul on need jäetud esitamata ning mis on siis nende dokumentide tegelik sisu, sest nii nagu ka juba ka meediast on korduvalt läbi käinud, on ikkagi tegemist väga paljudel juhtudel niisuguse infoga, mis tänasel päeval sisuliselt on konfidentsiaalsuse loori minetanud ja on rahvusvaheliselt avaliku infona igal pool liikvel. Mis te arvate, kuidas nüüd see kujunenud olukord mõjutab valitsuskoalitsiooni sisesuhteid, sest te olete öelnud, et kohtusite täna ka Reformierakonna esimehe Andrus Ansipiga, kes ütles, et ta ei pea õigeks välisministri tagandamist. Ma olen telefoni teel täna Andrus Ansipiga korduvalt rääkinud ja kindlasti on see erakonna jaoks väga tõsine olukord. Valitsuskoalitsioon on praegu tõepoolest niisuguses väga hapras seisus ja, ja seda asja tuleb arutada. Olete tunnetanud oma erakonna esimehe toetust endale? Ma olen tunnetanud kogu Reformierakonna toetust, ka parlamendifraktsiooni toetust. Homme on Reformierakonna korraline juhatus ja küllap me arutame poliitilist olukorda homme väga põhjalikult.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Parts tegi president Arnold Rüütlile ettepaneku välisminister Kristiina Ojuland ametist vabastada (seoses Välisministeeriumist dokumendikadumistega). Välisminister Kristiina Ojulandi kommentaar peaministri käigule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa parlamendivalimiste esimene voor toimub sel pühapäeval, kui ringkonnas ei saa kandidaat 50 protsenti häältest, siis saavad need kandidaadid, kes said vähemalt 12 ja pool protsenti häältest, uuesti kandideerida. Järgmisel pühapäeval. Arvamusküsitlused, mis maikuu keskpaigani tõotasid Emmanuel Macronile kindlat võitu, näitavad nüüd toetuse langust. Seetõttu on analüütikud hakanud rääkima võimalusest, et Macroni juhitud tsentristlik allianss nimega koos ei saa 577 kohalises alamkojas enamust ehk 289 mandaati jääb püüdmatuks. IFOPi küsitlus pakub alliansile 270 kuni 310 mandaati. Viis aastat tagasi kogus värskust ja uudsust lubanud Macroni lar 350 kohta, seega oleks langus tugev. Tõsiseks ohustajaks on tõusnud aprillikuistel presidendivalimistel napilt kolmandaks jäänud vasakpoolne populist ankeet kes on suutnud enda tiiva alla koguda nüpeesi nime alla teised vasaktiivaparteid, nagu kommunistid, sotsialistide ja roheliste eriväljundid nüüd pes, võiks küsitluse kohaselt koguda 180 kuni 250 mandaati. Loomulikult on kohal ka kunagise presidendi Nikola Sarkozy vabariiklased, kuid nende mandaatide arv jääb 50 juurde või alla selle ning paremäärmuslik rahvusliit ligikaudu sama palju. Melenseon ongi juba välja hõiganud, et võiks peaministriks saada ning kui vaadata lubadusi, siis need võivad valijatele meeldida küll. Pensioni ja alandamine, alampalga tõstmine ning tugevamat keskkonna ja sotsiaalkaitset keskkonnakaitsja on tõstnud esile ka makroon, kuid seda eelkõige kliimamuutuse vaatenurgast. Otsene kokkupõrke kurss vasakpoolsetega valitseb aga pensioniea suhtes. Makroon tahab pensionile mineku iga tõsta.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaal toimuvad sel pühapäeval parlamendivalimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõni aeg tagasi tabati Põlvamaal sirvaste külas politsei peatumismärguannet eiranud ja alkoholi ning narkoaine tarvitamise tunnustega piirivalvur. Paratamatult sellised teated tekitavad küsimuse, kas politsei kontrolltegevus peaks olema rohkem nähtav väiksemate asulate juures. Kanepi vallavanem Piret Rammul. Arvestades, et Kagu-Eestile iseloomulikult on teedevõrk tohutult tihe ja neid väikseid teid on hästi palju, siis ilmselt oleks meile suureks abiks tegelikult see, et kui trulle nähaks politseid eelkõige just liikumas rohkem ka nendes nii-öelda külakeskustes, kus on inimesed rohkem koos ja tegelikult võib-olla kus on ka probleeme natukene rohkem. Vallavanem Rammul leiab, et just kohaliku eluga kursis olevaid politseinikke oleks rohkem vaja. Nendel aegadel, kui piirkondades oli väiksemates piirkondades omad konstaablid, kes tegelikult ikkagi tundsid piirkonda ja, ja teadsid neid ohuallikaid juba nagu rohkem ja, ja oli ka see ennetamine kergem. Täna, kus need teaditooriumid on läinud siis politseinike jaoks ka väga suureks, kus politseinike ressurss on jäänud nagu väga väheldaseks inimressurss just eelkõige siis on seda lahendada nagu väga keeruline, et ma leian, et ilmselgelt on politseinik vaja kordades rohkem, kui meil täna on. Ja, ja see ei ole ainult Lõuna-Eesti probleem, vaid see on, ma arvan, üleüldine probleem. Politsei ja piirivalveameti kagu jaoskonna patrulltalituse välijuhi Arvo Turba sõnul saavad kohalikud inimesed aidata teedel hoida turvalisust sellega, kui nad seaduserikkumisest politseid koheselt teavitavad. Julgustaks kindlasti omavahel kogukonnal meiega hästi tihedalt kontakteeruma sest meil on väga oluline see tagasiside, see peegeldus küladest valdadest, linnadest ja me sekkume suhteliselt kiiresti, kui on kohe vahetu ohu teema, siis me reageerime kõige kiiremate kutsetena nendele. Ja kui meil lihtsalt informatsiooni anda, siis me teeme omad plaanid sinna juurde. Kas on alust arvata, et politsei jõuab reide korraldada vaid suurtel maanteedel ja väikestel kõrvalteedel? Paraku politsei reidi teha ei suuda ega jõua. See on hästi kombineeritud töö ja meid võib-olla näeb seal ainult viivu. Aga me oleme analüüsipõhiselt nendes kohtades me teame, mis aegadel meil need ohud on. Suuresti need ajad ja me just oleme, püüame nendel aegadel ka väljas olla. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eestis on märgatavalt suurenenud alkoholijoobes sõidukjuhtide arv. Kui eelmisel aastal tabati Kagu-Eestis 483 joobes juhti, siis oktoobrikuu seisuga on politsei pidanud liiklusest kõrvaldama juba 530 juhti. Politsega kohtumise vältimiseks kasutatakse sageli väiksema liiklusega kõrvalteid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitmed Euroopa riigid on oma õhuruumi päeva peale sulgenud, Suurbritannias on suletud kõik lennujaamad. Oma õhuruumi on sulgenud ka Hollandi, Belgia ja Iirimaa Norra ning osaliselt ka Rootsi ja Taani. Just neisse sihtkohtadesse ei välju täna ka enam lennud Eestist. Tuhapilv võib lennuliiklust häirida veel järgmised 48 tundi, teatas Euroopa lennukontrolli agentuur. Agentuuri andmetel võib õhuruumi sulgemine puudutada ka Prantsusmaad ja Saksamaad ja vähendada lendusid veerandi võrra. Kella üheksast suletakse ka Helsingi vanda lennuväli. Tallinna ilmajaama kinnitusel ei ole tuhapilved veel Eesti kohale jõudnud, kuigi liiguvad siiapoole. Esialgse prognoosi järgi võivad need siia jõuda öösel. Kuidas võib aga vulkaani tuhk lennukitele ohtlik olla? Eesti lennuameti peadirektor Koit Kaskel. Tuhapilve see ohtlik mõju seisneb selles, et kahjustada võivad saada lennus olevate õhusõidukite lennukite mootorid. Tuhk, mis õhus on, rikub mootoreid sellisel määral või võib rikkuda sellisel määral, mis muutub ohtlikuks lennundusele, lennutegevusele, õhus ja sellepärast on vajalik piirata lennutegevust. Eestis puudub kogemus sellistel asjaoludel lendude piiramiseks, et varem ei ole hoiatust välja antud seoses tuha olemasoluga õhus. Seda tehakse küll sagedamini. Seda juhtub neis piirkondades, kus vulkaaniline tegevus on aktiivsem. Kuidas tegutseb Tallinna lennuväli siis, kui tuhapilv meie kohale jõuab, Koit Kaskel. Sõltub oludest kui meteoroloogilised tingimused toovad kaasa selle, et tuhapilt jõuab Eesti õhuruumi ja Eesti kontrolli all olevasse lennuliikluspiirkonda siis selles piirkonnas tuleb seada võtta kasutusele meetmed, et lennutegevuse piiramiseks instrumentaallendudele ilmselt siis kõrgemas õhuruumis eriti, mis tähendab selle, et antakse välja hoiatus lendudele ja võidakse ka panna kinni õhuruumi kasutamiseks lendudele. Teatud ajast alates me muidugi loomulikult jälgime seda situatsiooni kujunemist siin reaalajas kogu aeg. Need meetmed võetakse kasutusele kindlasti enne, kui, kui reaalne ohukord tekib. Estonian Air on tühistanud oma lennud Inglismaale, Rootsi, Taani ja Norrasse. Lennugraafiku muudatused puudutavad ligikaudu seitsetsadat reisijat, ütles ettevõtte pressiesindaja Ilona. Kuidas aga need reisijad peaksid edasi tegutsema? Et meil on, see lahendus, on tegelikult veel töös, aga hetkel me saame öelda seda, et piletit saab kas ümber vahetada mai keskpaigani või siis ostetakse tagasi ja nendelt, kes reisist loobuvad ja täpsema info saamiseks tuleb pöörduda sinna, kust pilet osteti.", "role": "user" }, { "content": "Islandi vulkaanipurskest vallandunud tuhapilv häirib Põhja-Euroopas lennuliiklust. Ta on jõudmas Eesti kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaaeluminister Arvo Aller usub, et kui sügisel läheb põldudel saagikoristuseks ja töökäsi napib, ei tasu ära põlata ühtegi võimalust. Teiste seas võiks põllumeestele appi minna ka kooliõpilased. Arvo Aller ei räägi kohustusest pigem võimalusest. Alati peaks gümnasistil olema ka võimalus aidata, on ta siis EFlus ettevõte, võimalus kartuleid korjata, kapsaid korjata, mis annab hea füüsilise koormuse ja nimetatuna meil kehalist kasvatust. Kui sellist asja enam ei ole, on liikumisringid, siis selline füüsiline tegevus, ma arvan, noormeestele on igati mõistlik ja ka vajalik. Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Markus Ehasoo ministri mõttest ei vaimustu. Tema hinnangul võiks just trennitegemise õhtupoolikuke jätta, aga päeval ikkagi õppida. Meil on juba paar kuud õpilased kontaktõppel ja arvatavasti jäävad olulistest materjalidest ilma, ehk siis peavad järgmisel õppeaastal veel nii-öelda rohkem pingutama, et järele tulla, siis ütleme, sellise õppeaasta kestel saata nüüd õpilasi põllutöödele, ei lähe kuidagi selle loogikaga kokku. Ka haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütleb, et õpilased peavad kooliajal eelkõige õppima. Loomulikult ei saa ju välistada, et kui on selline hädaolukord, et põldudel saak tõepoolest mädanemas on, et siis peavad tõepoolest ka kõik teised appi minema põllumeestele, aga ma ei ole nüüd päris lõpuni kindel, et kooliõpilased need on, kes esimeses reas peaks minema. Laidmets lisab, et tänast aega ei tasu kõrvutada kolhoosiajaga. Toona toimis põllumajandus teisiti ja tarvis läks ka teistsugust tööjõudu. Ma olen ise ka omal ajal vaiba sovhoosis käinud kartuli taga ja päris sellist töökorraldust tänapäeval enam suuremates ettevõtetes ei ei ole. Iga tööd võiks ikkagi teha professionaalid ja need inimesed, kes on selleks ette valmistatud, isegi kui nad on olnud pärit teistest riikidest. Kartulikasvataja Kalle Hamburg tõdeb, et paljudes ettevõtetes läheb kartulivõtuks tarvis ühte kombaini juhti. Kapsapõllul on töökäsi rohkem tarvis, aga kooliõpilased pole ettevõtja jaoks parim lahendus. Tööandjal on mugavam ühe seltskonnaga hommikust õhtuni tööd teha. Kui koristusperiood päevad on pikad, lapsi lihtsalt ei saa nii pikalt tööle rakendada, siis on see küsimus. Aga kuidas jääb töökasvatuse ga põllul veedetud päevad ja rõõm tehtud tööst, võiks ju edendada noore inimese kõlbelist arengut. Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ütleb, et siin on oluline ühiskonna suhtumine. Seal võivad tegelikult kaasneda kodudes sellised negatiivsed kaasamõtlemised ja rääkimised, et nõuka aeg on jälle tagasi, kui sealt nagu ütleme selline noh, mitte positiivne foon sellele antakse, siis võib sellest töökasvatusest hoopiski vastupidine tulla, et siin tuleb see erinevate osapooltega kindlasti väga põhjalikult läbi rääkida ja mõelda ja siis ka siiski see kindel sõnum anda, et miks ja kuidas seda tehakse.", "role": "user" }, { "content": "EKRE-sse kuuluv maaeluminister Arvo Aller saadaks sügisel põldudele koristustöödele koolilapsed. Haridustöötajad seda ei toeta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJoe Biden ütles meie aja järgi juba täna, esimestel tundidel, kui Ukrainasse tuleb väike sissetung, siis ei ole nii palju sanktsioone vaja, kui esmalt kaaluti. Emanuel Macron ütles, et Prantsusmaa peab alustama või Euroopa Liit peab alustama kuidagi paralleelseid läbirääkimisi Venemaaga NATO kõrval, mis on siin viimase päeva-paari jooksul juhtunud? See ongi väga murettekitav see, see areng ja, ja see on see, mille eest me tegelikult oleme ka hoiatanud just seesama, et Venemaa on tegelikult oma väed koondanud ümber Ukraina eskaleerinud, ähvardanud sõjaga, nõudnud tegelikult ka meie suhtes siis seda, et NATO peaks minema tagasi oma 97. aasta piiridesse ja ongi nii, et nüüd justkui juba liitlased siis tõsimeeli mõtlevad, et mida võiks Venemaale pakkuda ja minu arvates on see väga ohtlik, sellepärast et Venemaa nõuab asju, mis ei ole talle kunagi kuulunud ja, ja liitlased saadavad siis selliseid signaale, nii et jah, see on murettekitav, siiamaani on see NATO ühtsus väga hästi pidanud. Meie suurtel liitlastel hakkas jalg värisema, viimasel hetkel Ma ühelt poolt mõistan, et otsitakse tõesti võimalusi, et Ukrainale kallale ei mindaks ja ei tekiks siis suurt sõda. Aga teiselt poolt see ongi ju siis mõnes mõttes see, mida Venemaa on soovinud, et nad tegelikult saavad midagi, mida neil ennem ei olnudki, kasutades jõudu ja ähvardamisi.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallase sõnul on USA presidendi Joe Bideni ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni hiljutised avaldused Ukraina kriisi kohta murettekitavad. Emmanuel Macron tegi Euroopa Liidu liikmesriikidele ettepaneku pidada Venemaaga USA ja NATO diplomaatilistele pingutustele alternatiivi pakkuvat eraldiseisvat dialoogi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul prognoositakse pealinnas, et energiakulude osalist hüvitamist taotleb maksimaalselt 50000 leibkonda. Muidugi tihtipeale taotlema tulevat vähem inimesi, kui me prognoosime, et on inimesi, kes ei taotle mitte kunagi mitte midagi ja tahavad ise hakkama saada. Linn ootab, et suurem osa avaldusi saadetaksegi interneti teel Linnaosadesse me ootame inimesi eelregistreerimisega. Aja kirja panemiseks avati mitmes linnaosavalitsuses telefoniliinid juba läinud nädalal. Mõnedes linnaosades on jaanuari juba täis, et inimesi pannakse kirja veebruariks. Sõltuvalt linnaosast varieeruvad ka vastuvõtuajad, näiteks mustamäel oodatakse inimesi kella üheksast kella 12-ni, siis tuleb tund aega pausi ning uuesti on uksed avatud kella ühest kella neljani pärastlõunal ning seda mitte iga päev, vaid esmaspäevast neljapäevani. Nõmme linnaosavalitsus teatas, et nemad ootavad paberkandjal avaldusi kolmel päeval nädalas. Esmaspäeval võetakse dokumente vastu kella üheksast kuueni, neljapäeval kella viieni ning teisipäeval kõigest kella üheksast kaheni. Me peame arvestama, et sotsiaalvaldkond on väga suur ja küsimusi ja probleeme on palju, see on ainult üks osa, see on küll praegu väga aktuaalne ja selline valulik osa, aga ka muu sotsiaaltöö peab olema tehtud ja muidugi meil ei ole lõpmatut ressurssi, mida me saame kasutada. Peskina sõnul on Tallinn palganud juurde 15 ajutist töötajat, neist 13 toimetavat linnaosades ning kaks vastavat linnaelanike kõnedele. Inimest, kes töötavad infoliinil, neil reaalselt ei ole võimalik teha pausi, sest kõned tulevad järjest sinna, me otsime veel inimest juurde ja linnaosadesse tulevad veel 13 inimest, ehk siis sisuliselt kaks korda rohkem. Ressursse on vaja. Esialgu väiksemat värbamisplaani tehes lähtus linn Peškina sõnul sellest, et avalikku raha tuleb kasutada mõistlikult ning igaks juhuks ei saa inimesi tööle võtta. Riik katab meile neid kulusid vastavalt reaalsete taotluste arvule, ehk siis me pidime ka prognoosi tegema, kui palju neid taotlusi tuleb, et selle pealt me saame hüvitist, et see on selline riskivõtmine ja selline keerulisem matemaatika, aga praegu me näeme, et meil on vaja ressurssi juurde. Peaminister Kaja Kallas usub, et Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsus võiks senisest kiiremini tegutseda. Oluline on koostöö tahe, ma ei näe Tallinna puhul tegelikult soovi inimesi aidata, sest et miks muidu on nad oodanud 17 päeva, et üldse alustada ja teiselt poolt siis nüüd ütlevad, et me ei jõuagi seda kõike menetleda, et minu meelest need signaalid, mis antakse, on väga-väga halvad. Need on need, et me ei soovi tegelikult inimesi aidata. Ma kutsuks küll üles Tallinna linnavalitsust ikkagi võtma jalad kõhu alt välja ja, ja tulema inimestele vastu.", "role": "user" }, { "content": "Alates tänasest võtab ka Tallinn vastu taotlusi energiakulude hüvitamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt maainimesed on nagu paremini käinud kui linna nimistute eakamad patsiendid, need, kes on nagu keeldunud, et meil on need ju ära märgitud, et inimesed, et noh, ei ole lihtsalt tahtnud vaktsiini või et noh, neid on ka muidugi, kes on voodihaiged, kes ei saa nagu tulla, aga ikkagi on päris palju ka neid, mis põhjusel on, kellele mina olen ise helistanud, vahel nad ütlevad, et et lapsed ei luba teha, siis mõni ütleb, et ma ei käi kuskil, onju, et mul, mis ma sellest teen, on ju, et kodust välja ei liigu eriti? Ma arvan, et väga vähe on seda potentsiaali jah, et, et noh, see tähendab jah, et me peaks korraks kõik siis need uuesti läbi helistama veel küsima, et ega te ei ole oma meelt muutnud. Noh, tegelikult on ju ka meedias juba seda räägitud, et et noh, kui teiega ole ühendust võetud või noh, et, et kui te olete selles vanusegrupist, et siis siis pöörduge ise, sest on ka neid ju, kellel jah, meil ei ole tõesti kontaktandmeid. Oleme omavalitsusest ka küsinud, et, et isegi nendel puudub mõne eaka kohta teave. Et jah 80 aastased härrad ja proua on nii terved, et perearstil pole kunagi sattunud ja perearstil pole aimu nendest. Jah, ega ma ei tea, võib-olla nad on kuskile mujale elama näiteks läinud, onju, et välismaal laste juures või igasuguseid variante on jah, et, aga kindlasti ja on ka selliseid jah, ei ole tõesti sattunud mingi kümnekonna aasta jooksul ei ole arsti juures üldse käinud. Kas ümbermätlejaid on olnud või? Et jälle nii, et näiteks ma tean, ühele sugulased ütlesid, et nad ei tule talle lihtsalt mandrilt külla, kui ta ei ole vaktsineeritud, siis vaktsineeris ära jah, kes on ümber mõelnud, need võivad ikkagi endast märku anda, et, et tahaksin ikkagi saada vaktsiini, siis, siis praegu meil seda vaktsiini veel on. Et kuna see on jah, riskirühmade jaoks on meil eraldatud, meil ei ole seal täpselt, et nüüd, et need vaktsiinid, selle purgi anname 80 plussile ja teised, anname siin 50 plussile, et et meil seal nagu selles mõttes vahet ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Saare maakonnas on 70-aastaste ja vanemate inimeste vaktsineerituse protsent üle 76, millega ollakse maakondade võrdluses neljandal kohal. Kuressaare perearstieskuse juht, perearst Mari Soots ütles, et tõenäoliselt vaktsineerituse tase selles vanusegrupis oluliselt ei tõuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee tähendab seda, et akupangad on installeeritud, kõik on seadistatud vastavalt, et diiseli akupangad saaksid koos töötada sujuvalt. Laev on valmis reisijaid teenindama. See akupank läheb siis tööle nüüd millisel hetkel ja, ja kuidas seda akupanki siis nagu laaditakse, et kas diiselgeneraatorid laadivadki akupanka. Jah, see tehnoloogiline küsimus, et kuidas seda tehakse, et antud lahendus on, on tõepoolest selline, kus laevamootorite pealt laaditakse ka akupankasi, ehk siis üleliigne energia salvestatakse akupankadesse, mille me täna piltlikult öeldes laseme korstnast välja, kas te panete ka siis diiselmootoreid nii-öelda võimsamalt tööle ehk et kulutate ka diiselkütust rohkem, et mis sellisel juhul see kasutegur saab üldse olla? Ei, vastupidi, me saame just kasutada ka selle võrra vähem diiselmootoreid. Kui kuna me saame võtta nii-öelda tipuhetkedel energia akupankadest, nii et et näiteks üks diiselmootor saab olla üldse vähem töös, ehk me näeme umbes seda, et diiselkütust me tõllu puhul siis kasutame umbes 20 protsenti üldsegi vähem aasta keskmisena, kui suur see tasuvuse aeg on? No me oleme ise mõelnud niimoodi, et meil on täna riigiga lepingute järgi kuni 2026. aastani ja selle aja sees me tahaksime selle tagasi teenida ja kõik arvutused näitavad, et nii see ka saab olema. Kas see tuluprojekt on katseprojekt või te hakkate ka juba planeerima teistele olemasolevatele laevadele neid samu süsteeme teiste laevade puhul võiks vaadata nagu kaugemale ja et see akupankade osakaal võiks olla suurem, aga kindlasti on Tõllu projekt see, mis annab meile teadmise, kuidas just siin Väino see akupankade tehnoloogia töötab, selliseid laevu on ju maailmas eelkõige Skandinaavias juba tehtud aga kõik liinid on ikkagi oma profiili poolest millegipärast erinevad. Ja noh, meie kõige suurem erinevus on ju see, et meil on talvel jää, mida näiteks Norras või, või Taanis ei ole enam, ma tean, et tegelikult needsamad ruumid, kuhu praegu siis paigaldatakse laevadel, need akud olid algselt mõeldud hoopis gaasimootori või gaasireservuaaride jaoks. Kas see mõte on tänaseks maha maetud? Jah, jutt käis LNG tankidest ja praegu tundub küll, et et taastuvate energiaallikatega on, on selline lugu, et igaühe jaoks on oma. Kui me vaatame just seda liini profiili virtsu kuivastu näiteks antud juhul, siis siis siin on elekter efektiivsem kui LNG LNG sobib rohkem pikematele liinidele. Et aga siin rannikusõidus, elekter tundub kõige kõige atraktiivsem praegu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti suursaarte vahel sõitvad laevad olid algul kavandatud ka võimalusega kasutada LNG kütust. Nüüd on sellest loobutud ja leitud, et kasulikum on akude kasutuselevõtt. Esimesena tehakse vajalikud ümberehitused Tõllul. Need algavad juba järgmisel kuul ja laev peaks osaliselt akudega sõitma juba järgmise aasta veebruaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie kohta ei räägi tõde mitte kriisi sügavus, vaid see, kuidas me kriisis käitume otse teed, õnneni viivad sageli sohu, kindla jalge aluse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal. Kui otseteed õnneni pole kuskilt võtta, üksikisikul ega perekonnal on neid samavõrra vähe. Ka valitsusel ja riigil oleme tihtipeale oma poliitikutest otsustajatega rahulolematud ja kurjad. Mina tahan neid täna kiita. Lihtne ja ahvatlev olnuks raskuste saabudes öelda, et viga mängureeglites. Et viga on demokraatlikus riigikorralduses, mis on meid varsti 20 järjestikust aastat truult teeninud. Majandusraskustest ülesaamiseks pole ükski poliitiline jõud teinud ettepanekut loobuda liberaalsest turumajandusest või piirata kodanikuõigusi. Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tegi Eesti majanduskriisi harjal sellise vea. Täna oleme targemad. Me oleme ka mõistnud, et nii nagu me pole hädas, ainsad ega üksi ei tõuse sellest hädas samuti üksi, vaid ainult koos teistega üksteise toel. Põhiseadusliku korra vankumatu säilitamine ja kõigi küsimuste lahendamine läbirääkimiste teel on ainus mõistlik viis raskuste võitmiseks. Head sõbrad. Me ei pea riigina ja rahvana lõppeval aastal kaotajatene tundma, aga me peame märkama ja tunnistama, et meil on olnud kaotusi. 100000 töötut on Eesti jaoks karm katsumus. Need inimesed vajavad kindlasti abi riigi ja kohalike omavalitsuste ainitist tähelepanu, paljud nendest töökohtadest ei ärka senisel kujul enam kunagi ellu. Kaotatud hea tuleb tagasi tasapisi, uuel kujul. Eesti ettevõtjad ei ole vandunud raskuste alla, nad on valmis uuendusteks uueks alguseks. Ma tahan teid kõiki, mu kallid kaasmaalased aasta viimasel minutil südamest tänada selle eest, et olete tagasilöökide ja loobumiste kiuste hoidnud tegusat meelt ja usku homsesse.", "role": "user" }, { "content": "President Toomas Hendrik Ilves tunnustas oma uusaastatervituses kõiki poliitilisi jõude, kes pole raske majandusolukorra kiuste kaldunud kõrvale demokraatia põhiväärtustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Mati Kivistiku sõnul on piiriülene ränne loomadele vajalik. Piirid on ikka inimeste poolt paika pandud ja välja mõeldud, et loomad elavad enda igipõliste käitumismustrite järgi ja kõiksugu ränded, eriti suurulukitel. Olgu see siis toitumisränne, jooksuaegne ränne, reviiri laiendus, noorloomade iseseisvumine, noh, need kõik ränded on tegelikult ajast aega Eesti ja Venemaa vahel toiminud. Võrumaal on kohalikud jahimehed mures, sest nendeni on jõudnud info, et loomadele ülekäigukohti piiritaristusse ei ehitata. Mati Kivistik. Me jahimeestena saame ka aru loomulikult, et see piiritara meie riigi piirikaitse aspektist on oluline, aga et kindlasti ei tohiks see käia koos sellise looduse ohverdusega, et nähes kas või seda, kuidas on reguleeritud Tallinn-Tartu peal täna loomade ülekäigud mõeldes meie infotehnoloogilise suutlikkuse peale, noh, raske on ette kujutada, et, et me teatud piirilõikudel ei suudaks midagi analoogset teha. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal Egert Pelitsev selgitas, et rajatavasse piiritaristusse tulevad lõigud, kuhu aeda ei ehitata, aga kus piiri valvatakse seiretehnikaga ning kus loomadel on võimalik liikuda. Sellepärast ei pea muretsema, sest sest kõikides nii-öelda kogu piiriehituse lõikudes on igal pool vahed, eks siis need vahed on mõnes kohas lühemad, mõnes kohas pikemad. Aga tegelikkus, need vahet olemas loomad üle saavad. See, mis puudutab Eesti poolt sellistes looduslikes kohtades, kus me nii või naa, aga ei ehita. Ja kui lihtsalt keegi ütleb, et, et loomadele ülekäik ei ehitata piirile, siis jah, me ei ehita spetsiaalseid ülekäike, aga meil on tarades sees nii-öelda kas enda jaoks või siis tulenevad looduslikes tingimustes vahet sees, kus loomad tegelikult üle saavad. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Jahimeeste Selts on pöördunud Siseministeeriumi poole murega, et kas kagunurgas ehitatava Eesti-Vene piiritaristusse rajatakse ulukiläbipääsud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeda, et koalitsiooniläbirääkimised olid keerulised ja kujunesid pikaks, tunnistasid täna kõik kolm laua taga istunud erakondade esimeest. Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase sõnul valiti juba alguses raskem tee ja ei lepitud kokku minimaalses ühisosas, vaid sõnastati Eesti jaoks olulised sõlmküsimused. Me leppisime kokku suurtes väljakutsetes, eesmärkides ja viisides, kuidas Eestit edasi viia. Ja selle valitsusliidu tulemusi ei saa tulevikus defineerima mitte ainult see, mis on leppes kirjas vaid ennekõike see, kui teotahteliselt me kokku lepitud ellu viime. Me võime kindlad olla, et mitte midagi ei juhtu iseenesest. Ja kui vaja, siis tuleb ka visalt minna läbi halli kivi. Neli aastat ühiselt. Kuus põhiteemat lepingus on julgeolek, majanduskasv, inimeste heaolu, rahvastik ja lapsed, riigireform ning Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana. Ettevõtjad on juba väljendanud oma pettumust, et majandus ja maksuteemade käsitlemine ei vasta paljuski nende ootustele. Taavi Rõivas. Eesti edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta. Me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga ja ausa ja ettevõtluskonkurentsi ja ka avatud majandusega, konservatiivse eelarvepoliitika ja kapitali avatud majanduskeskkonnaga. Me eelistame vähendada tööjõu maksustamist tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamise arvelt. Valimistel oodatust oluliselt kehvema tulemuse teinud Isamaa ja Res Publica liidu esimees Urmas Reinsalu tunnistas, et kõnelustel kasutasid kõik kolm osapoolt kurnamistaktikat. Lepinguga on Reinsalu rahul, nagu ka saadud justiits, rahanduskeskkonna ning sotsiaalkaitseministri portfellidega kolmandale koalitsioonipartnerile. Sotsiaaldemokraatidele jäävad loodavas valitsuses kaitse-ettevõtluse, kultuuri ning tervise ja tööministri ametikohad. Erakonna esimees Sven Mikser tunnistas, et enne lepingu allkirjastamist vaieldi ka erakonnasiseselt päris palju, kuid lõppkokkuvõttes võivad sotsiaaldemokraatide valijad leppega rahul olla. Ma usun, et sotsiaaldemokraatidele traditsiooniliselt kõige olulisemad teemavaldkonnad ja ka inimrühmad, et lastega pered, vaesus, riskis inimesed, madalapalgalised töötajad, et nemad võivad kindlasti selle leppega rahul olla, et selles nendes peatükkides, mis nende teemadega tegelevad, on väga konkreetsed meetmed ja neid ei ole mitte vähe. Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni hinnangul on loodava koalitsiooniga aga kõige enam kaotanud just sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid ei saanud pea mitte midagi. Et kui neil eelmises koalitsioonis aasta tagasi olid kahes lahutatud ministeeriumis tugevamad ministriportfellid, siis nüüd jäid nad mõlemast sellisest põhiministri positsioonist ilma ja said selle väiksema valdkonna ga aseministri koha. Vaadates positsioonide jaotust ei mõista ma, miks sotsiaaldemokraadid sellisesse koalitsiooni läksid. Vaadates programmi, ei mõista ma samuti, miks sotsiaaldemokraadid jälle läksid kolmikliitu ellu viima. Reformierakonna poliitikat. Esimene küsimus riigikogus peaministrikandidaadile puudutas aga majandus ja taristuministriks esitatud reformierakondlast Kristen Michalit. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski. Ja teatavasti ilmnesid nimetatud isiku suhtes mõned aastad tagasi mõned murettekitavad asjaolud, mis seadsid tugevasti kahtluse alla tema sobivuse sellele ametikohale. Et kuna lõpuks neid kahtlusi ei, ei kinnitatud ega ei lükatud ümber siis paljuski taandus lõpuks küsimus usule. Siit minu küsimus, kas peaministri kandidaat Taavi Rõivas, kas sina usud, Kristjan? Mitte ainult Kristen Michalit, vaid ma usun kõiki nii oma praeguse ametist lahkuva valitsuse liikmeid kui ka oma tulevaste valitsuste liikmeid ja ma olen neid valmis alati ka kaitsma, avalike, aga mitte avalike rünnakute eest.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu andis peaministrikandidaadile Taavi Rõivasele volituse moodustada tulevane valitsus. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ja keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin jätsid hääletamata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestikeelses Vikipeedias on artikleid rohkem kui 220000 ja see arv kasvab igapäevaselt. Tekstikogumi kvaliteedi tagamisel on suur roll nii keelelisel sisulisel kui vormistuslikul toimetamisel. Algavate talgute põhirõhk on just keele toimetamisel, jätkab Tartu Ülikooli eesti keele lektor Ann Siimann. Keeletoimetaja on ikka proovilugeja ja kui kasvõi tavainimese pilguga lugedes tundub seal midagi imelikku või isegi valet siis kindlasti peaks sellele ka keeletoimetaja tähelepanu juhtima, kui ta parasjagu ise ei oska seda ära parandada, et igal Vikipeedia lehel on oma aruteluleht, kuhu võib sellised kummalised kohad igaüks kirja panna ja no kui keeletoimetaja mõnel juhul soovib olla näiteks tõlketoimetaja ja eriti põhjalik, siis võib minna ju ka nende algallikate juurde ja vaadata, mis allikatest on artikkel kokku kirjutatud ja siis võib-olla vaadata, et mille järgi on refereeritud, et milline on see originaaltekst, kui on tegu jah, tõlkeartikliga. Vikipeedia sisu loomisest saab kaasa lüüa igaüks, kuid platvormi kontrollsüsteemid ei lase seal erineval valeinfol suures mahus vohada. Ka Vikipeedia oma olemuselt ei anna selleks põhjust, jätkab Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts. Klemm. Eelkõige otsitakse Vikipeediast infot, sellist üldisemat maailma seletavat mõisteid, seletavad ajalugu tutvustavat infot ja ma arvan, et see Vikipeedias lühikest aega üleval olev info see ei levi väga kiiresti, sest enamasti ju Vikipeedia infot sotsiaalmeedias ei levitata. Laialdaselt. Ragne kõuts Klemmi sõnul võivad Vikipeedia artiklid proovilugejate abil saada mitmekihilisemaks. Kas või ajaloosündmuste puhul on võimalikud erinevad tõlgendused, mina olen aru saanud peedias, peamine selline võitlus välikäiki erinevate tõlgenduste vahel, mis tihti ei ole üks õige ja teine vale, vaid esindavad natuke erinevaid vaatenurkasid keele toimetamis talgute käigus selliseid täiendavaid vaatenurkasid võib veel lisanduda, ehk siis info muutub mitmekihilisemaks ja palju, võib-olla ka tõepärasemaks. Ma arvan, et selline kõrvalpilk igal juhul tuleb kasuks ja võimaldab ka näidata neid kohti, kus tõlgendused võivad olla teistsugused. Seni on Vikipeedia keele toimetamistalgutel osalenud 81 inimest, kes on ladusamalt loetavaks muutnud 2500 artiklit. Seekordsed talgud kestavad 14. märtsini ehk emakeelepäevani.", "role": "user" }, { "content": "Viiendate Vikipeedia keeletoimetamistalgute põhirõhk on keeletoimetamisel, kuid toimetamise käigus võivad tekstid muutuda ka põhjalikumaks ja mitmekihilisemaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi lõvi mälestusmärk, mida oleme harjunud nägema Narva linnuse taustal, seisis varem tegelikult linna piiril, seal, kus Karl 12. kunagi oma Rootsi väega Narvat piiranud Peeter esimese sõjaväge ründama asus. Mälestusmärk püstitati 36. aastal tähistamaks rootslaste võitu põhjasõja avalahingus. Kuid teise maailmasõja ajal mälestusmärk purustati ja pronksi, st lõbi viidi vanarauda. Paarkümmend aastat tagasi kinkisid rootslased Narvale uue lõvi, mis Joauru nõrvale püstitati. Kuid talguliste hinnangul on ka endise ausamba koht oluline ja seda on vaja nähtavamaks muuta, räägib talgu juht Sergei Svetkov. Rootsi lõvi endist asupaika tähistavad praegu väike küngas ja ausamba postamendist alles jäänud kivid. Talgulise ja Rootsi aukonsuli Jaanus Mikku hinnangul iseloomustab see rootsiaegse pärandi seisundit Narvas. See ajalooline pärand on ju suures plaanis kadunud et terve vanalinn, mis oli omal ajal üks uhkemaid, barokklinnasid kogu Euroopas, et see on ju 99 protsenti hävinenud, aga samas on rootslased taas avasid lõvi jõe kaldal joaoru juures. Samas võib ütelda, et, et seda Rootsi hinge on nagu ikkagi näha. Talgujuht Sergei Svetkov loodab, et kunagi muretseb Narva veel ühe Rootsi lõvi, mis võiks tema õigesse asukohta püstitada. Narva ajaloohuvilised kavatsevad heakorrakuu raames ka teised linna ajalugu meenutavad kohad koristustalgutega üle käia. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas algas heakorrakuu. Selle käigus saavad elanikud ise valida sobiva koristuspaiga. Narva ajaloohuvilised käisid Rootsi lõvi mälestusmärgi endist asupaika puhastamas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljandal märtsil 1939. aastal astus Vanemuise teatri tantsurühm publiku ette esimese balletilavastusega, milleks oli Ida Urbeli lavastatud karnevali sõit Bjotor Tšaikovski muusikale. Et seda tähtpäeva väärikalt tähistada, esietendub täna koreograaf lavastaja Ruslan Stepanovi tantsulavastus. Kevade tantsulavastusele on originaalmuusika loonud Ardo Ran Varres. Noore koreograafi Ruslan Stepanovi sõnul on lavastus tema isiklik nägemus kevadest. Kui ma vaatasin filmi, siis film mulle eriti ei meeldi, siis seal oli väga palju tsensuuri, aga kui ma lugesin raamatuid, siis seal oli nii palju huvitavaid asju, karakterid ja siis ma mõtlesin, et ma võin näidata publikule mitte lugu, sest kõik juba teavad seda vaid nende emotsioonid, nende karakterid, tundeid, et publik hakkas olla ka siin selles etenduses osaline. Noorele koreograafile meeldib eksperimenteerida ja seda teeb ta ka uues lavastuses. Mida ta võiks nagu unistada, tahaksin seda terve etendust näidata läbi tema silmad. Meil on unenäod ka sees ja mingi abstraktsed asjad, näiteks, kuidas näidata kevade laval. Ma võtsin kaks keha, tegin väga ilusad duetid, väga abstraktsed. See on rohkem kassaaegse tantsu, see on minu loomingu karigraafia. Vanemuise teatri peaballet meistri Mare Tommingase sõnul on Lutsu kevadelugu mõistetav kõigile. Seal on nii üldinimlikud motiivid sisse põimitud, et seda etendust võib ka lavastada Jaapanis või Austraalias. Ma arvan, et see etendus siiski on teistsugune etendus, sest see ei ole ümberjutustus ei raamatust, ei filmist. Ta on tehtud tänapäeva noore inimese tunnetuse läbi, tulge lihtsalt avatuna seda etendust vaatama ja võtke seda vastu, mis teile antakse. Vanemuise balleti tunneb ennast väga noorelt ja temperamentselt ja optimistlikult ja vaatab kenasti julgelt tulevikku. Tantsulavastus kevade esietendub täna õhtul Vanemuise teatri suures majas. Lisaks etendusele esitleb Vanemuine raamatut ja DVD-d raamat Vanemuise ballit 70 annab ülevaate Vanemuises tehtud tantsuteatrist. DVD- on talletatud filmi katkendeid 44-st balleti ja tantsulavastusest. Vanemuise balleti juubeliaasta kulmineerub augustikuus, kui Tartu laululaval etendub suurejooneline balletigala.", "role": "user" }, { "content": "Tartu ballett 70. Sel puhul on täna nii \"Kevade\" esietendus, kui raamatu ja DVD esitlus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääletamas käinute arv siin Riias polnud väga suur kuid need, kes läksid hääletama, ütlesid täiesti veenvalt, et Riia vajab muutusi ja üle 10 aasta on võimalus parempoolset parteidel Läti pealinnas võim üle võtta. Riigi seisukohalt tähendab see usaldushääletust ka valitsusele ning seda, et Riias ja kogu Läti riigis on võimul peaaegu samad poliitilised jõud. Need olid viimase aja ühed olulisemad valimised Lätis üldse ning tõid pealinna venemeelse juhtimise asemel võimule Läti parteid. No küllap pole nii liialdus väita, ehk endise linnapea Nils Usakov koosmeel parteid sotsiaaldemokraatlikuks. Võib-olla oligi hääletamisaktiivsus madal seetõttu, et koosmeele toetajad ei leidnud ussakovsi kõrvalejäämise järel enam uut iidolit, kelle poolt olla. Igatahes saab koosmeel 60 kohalises linnaduumas vaid 12 kohta. Valimised võitis partei ühendus arengule poolt progressiivsed, kes saab 18 mandaati, kõneleb nende ja kogu uue koalitsiooni võimalik linnapeakandidaat Martin stacis. Riialased andsid mandaadi parteidele, kes seni olid Riia linnaduumas opositsioonis. See tähendab, et oleme saanud kindla eelduse muudatusteks, räägib. Oleme oma kolm peamist eelistust määratlenud nii, esiteks Riia taristu. Peame lõpetama need tööd, mis on alustatud sildade ja teede remondi. Teine on täiesti uus juhtimismudel Riias ja võitlus korruptsiooni vastu. Me ei varja, et see on Riias praegu väga oluline ja kolmas on investeeringud, innovatsioon ja töökohad. Võimalik linnapeakandidaat Martin. Tas soovib veelgi tugevdada Riia rolli Baltimaade keskusena. Eestis muide, on tal palju tuttavaid nii senise kaitseministeeriumi töö kui ka kohvimüügiga seotud eraäri tõttu. Statis sai valijatelt ka kõige rohkem plusse üle 24000 koosmeile. Linnapeakandidaat Konstantin sekušins ütles, et nad võivad jääda opositsiooni, kuid on valmis koostööks kõigiga. Ajalooliselt on meid toetanud venelased, kuid ainult seetõttu, et need, kes peavad end Läti parteideks, ei soovi kõigi valijatega suhelda, räägib koalitsiooni. Läbirääkimised algavad siin Riias homme. Võimalikul uuel liidul on kokku ülekaalukas enamus ehk 39 kohta. Üldse pääses duumasse 15-st nimekirjast seitse.", "role": "user" }, { "content": "Riias vahetub võim. Eilsetel ennetähtaegsetel linnaduuma valimistel põrusid senised võimuparteid eesotsas venemeelse Koosmeelega ning volikogus saavutas ülekaalu senine opositsioon ehk Läti valitsusse kuuluvad poliitilised jõud. Hääletamisaktiivsus jäi madalaks - valimistel osales vaid ligi 41% hääleõiguslikest pealinlastest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui vaktsineerimistõend käiku läks, siis pidi kehtima kuus kuud pärast teise vaktsiinidoosi saamist. See oli Euroopa komisjoni esialgne ettepanek, mis nüüd edasi on saanud, kas see on endiselt kuus kuud, mis paljudel juba möödas või on olemas mingi uus tähtaeg? Heaks kiidetud määruses on siis kirjas, et Covidi tõendit loovmäärus kehtib ühe aasta ja, ja nii kaua kehtivad ka Covid tõendid, et see aeg hakkas, siis hakkas siis jooksma esimesest juulist, nii et et praeguse seisuga Covidi tõendid kehtivad siis esimese juulini 2022 Euroopa liidus. Mis siis edasi saab, ma saan aru, et see küsimus on pisut teoreetiline, sest et küllap see oleneb Covidist kõige enam või on mingid plaanid olemas pikema aja peale ka. Kolm kuud enne siis selle tähtaja, mis Euroopa komisjon analüüsib olukorda ja teeb siis omapoolsed ettepanekud, et kas siis jätkata selle regulatsiooniga või selle järel ei ole enam vajadust. Kõik muidugi loodavad, et selleks ajaks juba pandeemia on taandunud ja enam nende Covidi tõendite kasutamist lihtsalt ei ole vaja, et, et juhul, kui see ikkagi ka aasta pärast on vajalik, siis võrdlemisi kindlalt võib öelda, et, et siis nende tõenditega jätkatakse. Kui palju on liikmesriikidel endil voli seda komisjoni otsust mitte arvestada, ehk näiteks öelda mulle, et ei, teie meile sisse ei saa, sest teie vaktsineerimistõend on meie hinnangul vananenud. Kas nii võib juhtuda? No täna siiski liikmesriigid on väga hästi raamistiku täitnud ja eks muidugi tervishoiukaalutlustel riigile jääb see võimalus, aga eks ka see pikendamine on liikmesriikide ühine otsus ja kui niimoodi ühiselt otsustatakse, siis neid otsuseid praegu kogemus näitab, ka täidetakse.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on õigusaktiga paika pandud, et vaktsineerimistõendit säilitatakse tervise infosüsteemis kaks aastat. Valitsuse korraldusega on vaktsineeritud inimesed Eestis vabastatud eneseisolatsiooni kohustusest ühe aasta jooksul pärast vaktsiinikuuri lõpetamist. Ehk vaktsineerimistõendi kehtivusaeg Eestis on praegu üks aasta. Mall Mälberg küsis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhilt Keit Kasemetsalt, kui kaua kehtib vaktsineerimistõend Euroopa Liidus tervikuna?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks aruannet tuleb järgmise nõukogu päevakorda, mis laekusid nüüd paar nädalat tagasi, kusjuures ükski neist ettepanekutest, need ei ole sellised, mille peale peaks tegema mingeid orgjäreldusi. Töölepingute vormistamisega oli puudu, siis need on nüüd korras. Näitlejate ja muu teatritöötajate ajatabeleid ei peetud korrektselt, neid nüüd peetakse. Finantsmajanduslike pretensioone ei ole siseaudit esitanud mitte mingeid ja Ugala finantsmajanduslik olukord on hea eelmise aasta oma tulu plaan üle ette poole miljoni võrra ja ka selle aasta esimesed kaks kuud on teate normaalselt töötanud ja plaani täitnud. Ühtegi etteheidet ei ole, ei härra Lensmen nõukogu liikmena ega ka kultuuriminister selle kahe aasta jooksul ei minule ka nõukogule teinud, eilne jutt Lensmentiga keskendus ainult Tammearu isikule mitte mingitele siseauditi ega finantsmajanduslikele probleemidele. Siis ma jäin jah selle juurde, et, et ministeerium või õigemini Tõnu Lensment ise ei soovi, et Tammearu jätkaks teatri juhtimist ja ta teab, et seni kuni mina nõukogu esimees olen, ma selle poolt ei hääleta.", "role": "user" }, { "content": "Jaak Allik oma tagandamisest Ugala teatri nõukogu esimehe kohalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib kohe alguses öelda, et uuringu kohaselt on raudtee ühendus läbi kolme balti riigi piisava kauba ja reisijate veomahu ning Euroopa Liidu abi korral teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada Euroopa Liidu toetust ka kasumlik ning nagu nentis majandusminister Juhan Parts, on uuringu põhijäreldus positiivne. Uuringut tutvustanud fil Konstebl näitas ära nelja läbi töötatud marsruudiplussid ja miinused ning järeldust, et optimaalne marsruut oleks Poola piir kaunas Panevežis Riia, Pärnu, Tallinn. Üle nelja tunni kaubarongil üle 10 tunni kusjuures reisirongi keskmine kiirus oleks 170 kaubarongil 68 kilomeetrit tunnis. Kogu projekti maksumuseks oleks üle 3,6 miljardi euro, Eesti osa sellest 29 protsenti ehk üle miljardi projekteerimise. Toetustööd võtaksid 13 aastat 2012 kuni 24 ekspluatatsiooniperiood 30 aastat 2025 kuni 2055. Euroopa liidult loodetakse saada toetust 56 protsendi ulatuses. Majandusminister Juhan Parts tõi välja kuus eeldust, et kogu projekt teoks saaks. Iga päev reisijaid 4000 teiseks aastas kaubavedu üheksa miljonit tonni, alates Tallinnast kuhugi lõuna suunas. Kolmandaks Euroopa Liit väljaspool igasuguseid muid tavapäraseid struktuurseid fonde, regionaalseid fonde, toetab seda projekti kui poliitiliselt olulist strateegiliste infrastruktuuri kahe miljardi euro ulatuses. Neljandaks on olemas meie lõunanaabrite Läti ja Leedu tahe ja kolme riigi sujuv koostöö. Viiendaks on Eesti mitte ainult valitsuse vaid ma kogu avalikkuse järjepidevus, et seda nii-öelda järgmist faasi vedada järgmised 10 aastat ja kuuendaks me peame leidma oma rahade hulgas 440 miljonit eurot, et teha investeering, mis töötaks 50 aastat seitse miljardit Eesti krooni. Selle tulemusena me saaksime nelja tunniga sõita iga kahe tunni tagant Tallinnast Leedu-Poola piiril. Ministri sõnade kohaselt võtab valitsus uuringu analüüsiks umbes kolm kuud. Üks põhiprobleemidest on aga see, kuidas organiseerida kolme balti riigi selline koostöö formaat. Et edasine arenguetapp, mis on umbes kuus aastat kuni lõpliku investeerimisotsuseni saaks tegelikult toimima.", "role": "user" }, { "content": "Esitleti Rail Baltica tasuvusuuringut. Projekt on teostatav, kuid eeldab 4000 reisijat päevas, riigi panust 400 miljoni euro ja Euroopa Liidu toetust kahe miljardi euro ulatuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa nüüd siis pikemalt Norras toimunud terrorirünnakutest, kus on kahtlusalusena vahistatud kaks meest. Aktiivne paremäärmuslane Anders Breivik peeti kinni eile, Norra võimud on talle ka juba süüdistuse esitanud. Politsei arvab, et sama mees on seotud nii Oslo kesklinnas korraldatud pommiplahvatuse kui ka uute ja saarel noortelaagris toimunud tulistamisega. Teine kahtlusalune võeti kinni mõne tunni eest hotelli lähedal, milles peatus hukkunute omastega kohtuma läinud peaminister Jens Stoltenberg. Kuidas on aga arenenud sündmused Norras viimastel tundidel? Malle Mälberg sai telefonil Oslos Eesti saatkonnas töötava maia tasa Auna. Endiselt otsitakse neid noori lapsi ja, ja noori sealt saare pealt pealt siis kas põgenenud või veel saare peal hukkunuid, otsingud käivad ja et saare lähedal on hotell sundolen külas, mis on muudetud siis ajutiseks haiglaks ja, ja kuhu viiakse siis kõik need noored, seal on kohal kriisipsühholoogid oodatakse sinna pereliikmeid, et siis juba koos nii-öelda nendest asjadest rääkida. Kuningas, kuninganna ja peaminister olid mõni aeg tagasi kõik seal külas rääkimas noortega, julgustamas neid lohutamas nende neid ja nende perekondi. No praegu on 84, on endiselt nagu kinnitatud hukkunuid, aga kardetakse, et see arv on oluliselt suurem, et kõiki pole leitud, sest paljud ju üritasid põgeneda ujudes. Aga vesi fjordis on ju väga külm, et noh, mõned võisid ka hukka saada vees ja, ja samamoodi tulistas ju ju see kurjategija vette, mõned võisid ka siis hukka saada juba juba ujudes. Neid tulistajaid olevat saarel olnud rohkem kui üks, vastab see tõele. Jaa, tähendab, see ei ole nüüd kinnitatud, praegu praegu on jällegi nende noorte inimeste tunnistused, kes ütlesid, et, et neid ei tulistanud mees politseivormis vaid mingites muudes riietes, kes nägi välja teisiti. Ja, ja sellepärast praegu politsei tegeleb sellega, et, et uurida, kas seal oli kaasosalisi, et see ei ole nagu kinnitatud info. Arvatakse, et võib-olla ka lapsed olid šokis ja segaduses, aga, aga igal juhul sellega tegeldakse. Seda versiooni kontrollitakse. Mees, keda kahtlustatakse Anders Breivik. Ta on siiamaani oma süüd eitanud. Kas ta eitab edasi? Praegu kinnitab politsei, et kinnipeetu teeb koostööd ülekuulamisel selles mõttes, et ta ei ole keeldunud, eks ole, tunnistuste andmisest ja et, et temaga on nagu võimalik koostööd teha. Samas on nüüd räägitud ka nagu taustast selle kinnipeetu taustast, et ta on pärit jõukast keskklassi perest. Elab lääne-Oslos väga soliidses linnaosas koos oma emaga, sai väga hea hariduse läbi sõjaväeteenistuse, noh, mis juba näitab, et tegelikult tal ei märgatud mingisuguseid kõrvalekaldeid või siis ütleme noh ega ka sõjaväkke ei võeta ju tegelikult inimesi, kellel on mingi tõsine diagnoos. Ja, ja et olevat hakanud siis hirve farmi pidama. Ja kui sa oled põllumees, siis pole imelik, kui sul on relv ja ei ole ka imelik, kui sa ostad kuus tonni väetist, mida on võimalik kasutada pommikomponendina. Ja kõik need tema väljaütlemised internetis Tähendab see, et ta viimasel ajal oli väga huvitunud paremäärmuslusest ja oli valitseva Tööpartei poliitika vastane, ehk siis väga liberaalse immigratsioonipoliitika vastane. Et jah, seda on kinnitatud küll. Kogu see Norra ühiskond on muidugi täiesti šokis ja segaduses, sellepärast et see ei mahu lihtsalt lihtsale Norra inimesele pähe, kuidas midagi sellist on võinud juhtuda rahulikus konflikti vältivas väga loodust ja teisi armastavas ühiskonnas, ühesõnaga keegi ei ole nagu siin ühiskonnas osanud kartagi pärast teist maailmasõda ei midagi ega kedagi, sest siin lihtsalt halbu asju peale võib-olla seal autoõnnetuste või mõne tööstusliku õnnetuse pole juhtunud ja et nii palju inimesi korraga on hukka saanud, noh, see on nagu tõeline rahvuslik tragöödia. Kas Anders Breivikut süüdistatakse ainsana? Praegu on jah, tema nagu ainus kahtlusalune, teda on kinni peetud ja süüdistatud mõlemas kuriteos siis nii plahvatuse kui ka selle tulistamises terrorismi seadusandluse alusel ja noh, praegu jällegi tähendab nii politsei kui ka peaministri välisministri justiitsministri bürood on väga ettevaatlikud igasuguste andmete andmisel faktide kinnitamisel, et nad ei taha enne mitte midagi spekulatiivselt välja käia, kui asi on nagu 100 protsenti kindel. Juttu oli sellest hommikul, et Oslos toimunud plahvatuses hukkus ka valitsuse liikmeid. Täna hommikuses peaministri pressikonverentsil peaminister tõesti ise nimetas seda, et valitsuse peakorteris siis ehk peaministri büroos olid inimesi, kes said hukka ja nende hulgas on ka valitsuse liikmeid, aga jällegi ühtegi nime ei ole nimetatud. Seda pressikonverentsi on korratud päeva jooksul meedias, et ma alguses juba mõtlesin, et kas ma kuulsin valesti, aga ei, seda korrati. Aga mingisugust täiendavat infot ei ole antud. President Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigikogu, Norra toetusrühm ja mitmed teised on täna avaldanud oma kaastunnet Norrale. Leine kurbus ja mõistmatus on mind vallanud, kui mõtlen inimelusid nõudnud pommiplahvatusele Oslos ning väga paljudele ohvrid oja saarel. Eesti ulatab neil traagilistel päevadel Norrale kaastunde käe ja teile kuuluvad meie toetussõnad. Nii kirjutas president Toomas Hendrik Ilves oma kaastundeavalduses Norra kuningale. Oma kaastundeavalduse saatis Norra kolleegile juba eile ka välisminister Urmas Paet. Ka koos täna Tallinnas viibinud Soome välisministri Erkki Tuomiojaga avaldati sügavat kaastunnet Norra rahvale ja hukkunute lähedastele. See ei ole ainult Norra tragöödia lein vaid arvestades Norra ühiskonna lähedust meile on see ka Eestile väga traagiline päev, väga traagilised sündmused, see okk, mis Norra ühiskonda tabas, nende rünnakute tulemusel on kandunud üle ka ka mujale meie regiooni, sealhulgas Eestisse, seega ka Eesti poolt. Väga sügav kaastunne Norrale Norra ühiskonnale inimestele ja sellel väga keerulisel ajal Norra ühiskonnale. Me oleme selgelt nendega. Soome välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Norras juhtunu šokeerib meid kõiki. Kui midagi niisugust juhtub, on see meie kõikide mure, sest see, mis sai juhtuda Norras, võib juhtuda igal pool. Seega on meie mõtted ja solidaarsus Norra a ning me teeme kõik võimaliku, et toetada Norrat, et ära hoida taolisi tragöödia kus tahes maailmas, ütles Soome välisminister Erkki Tuomioja. Mis võiks aga olla Norra veretöö taga? Praeguseks pole just väga palju juhtunust teada, ent nende andmete põhjal, mis meil on, näeb analüütik Ahto lobjakas asju nii. Alustagem faktidest, nagu nad hetkel seisavad. Esimene ja olulisim neist faktidest on, et Norra veretöödel ei ole islaminägu. Norra veretöödel on Norra nägu alati meeles pidades, et Anders Bering Breiviki süüdistatakse Osla pommiplahvatuses ning üsaarel aset leidnud massimõrvas. Teda pole nendes veel süüdi mõistetud. See napp info, mis meil on, lubab Briwiki asetada mõttelisele joonele mis läbistab lähiminevikus Eclahoma pommirünnaku 1995. aastal Colombaini koolitulistamise 1999. aastal ning Šveitsis suki Kantoni valitsuses 2001. aastal toimunud tulistamise, milles hukkus 14 inimest. Need on valikulised väljavõtted trendist, mis muutub üha tavalisemaks. Erinevalt islamiterrorismist ei räägi see trend kogukonnast või ühtsusest ükskõik kui madala ühise nimetajaga. See trend räägib isolatsioonist võõrandumisest, eraldumisest, millestki, mis on suguluses ükskõik kui kauges Edward Monki kuulsa maaliga karje. See on üdini läänelik fenomen, rohkem läänelik kui sarimõrvad ja genotsiid, sest tema mängulavaks on indiviid. Indiviidi juured on kristluses metafüüsikas luterluses. Täna elab ta kõrge elatustasemega massiühiskondades, kus ta reaalsus koosneb üha valdavamalt kujutletud kogukondadest. Briviki oma oli segu internetikristlusest ja konservatismist. Võimalikkuse piiritselistes kogukondades seab kujutlusvõime see, mis kütab kujutlusvõimet, on sama üdini läänelik. Olles reaktsiooniks üleilmastumisele pöördub tänase lääne massimõrvari raev esmajoones mitte võõra, vaid omasuguse vastu selle vastu, milles kehastub tema reaalsus. Norra peaminister ütles täna, et toimunut ei saa mõista ega saagi, sest indiviidide maailmad triivivad lahku. Küsimus, mis on vastamata. On kaugele, võivad nad triivida, enne kui nad kisuvad vee alla kogu ülejäänud maailma.", "role": "user" }, { "content": "Norras toimunud kahes rünnakus hukkus 92 inimest. Süüdistus on esitatud ühele mehele, kes arvatakse olevat seotud nii Utøya saare noortelaagris toimunud tulistamisega kui ka valitsushoonete kvartalis toimunud pommiplahvatusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnne Vabarna oli setu rahvalaulik, keda on nimetatud lauluemaks ja kelle nimelist oma kultuuripreemiat on välja antud alates 1995.-st aastast, ütles Setumaa kultuurikeskuses juhataja ja Ülem Sootska Jane Vabarna. 26. kord on, kui seda preemiat välja antakse, eks see tekkis omal ajal vajadusest inimesi tunnustada. Ja lauluema on ikkagi selline tiitel, mis on setomaal kõrge tunnustus, nii et ma arvan, et, et see kannab nimetust Anne Vabarna preemia on, ongi suurim tunnustus ka nendele saajatele. Kultuuripärandi hoidmine on eelkõige austus esivanemate suhtes, tõdes tunnustuse pälvinud Evelin Leima. Mitte liigselt kultuuri sisse uppumine aga sellest nagu jõu ja sellise igapäevase toimetamise sellise jaksu saamine, et selleks on tarvilik, et sa ei oleks, ei upuks jälle sisse, vaid vaataks seda rõõmuga ja selleks rõõmuga vaatamiseks on tarvis vahetevahel seda vaadata ka väljaspoolt. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Värskas anti 26. korda üle Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNutria ehk suur taimetoiduline pooleveeline näriline ja pesukaru on küll Euroopa Liidu seaduste kohaselt Eestis keelatud liikide nimekirjas, kuid kinnistas puurides võivad nad siiski ka maarjamaal elada. Vahel juhtub, et loomad panevad oma kambritest plehku ja jõuavad Eesti loodusesse. Nii näiteks tabati vabalt looduses ringi liikuv Nutria eelmisel aastal Tartumaal. Lähiajaloos on ka pesukarud vabalt ringi liikunud nii Tallinna kalamaja linnaosas kui ka rõhuasulas. Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul võivad nimetatud liigid loodusesse jõudes ohustada kodumaiseid liike ja valmistada palju peavaluga inimestele jätkab Margo Tannik. Kui näiteks nutri arvukas, väga kõrgeks läheb, et siis ta raja ohtralt urusüsteeme ja tuuristab ära veekogude kaldad ja pesukaru, siis samamoodi, et tungib inimelamutesse, tungivad lakapealsetesse ja muutuvad oma jah, tegevuse, ütleme seda eluolu nagu häirivaks. Tannik lisab, et Lõuna-Ameerikast pärit Nutria ja Põhja-Ameerika päritolu pesukarude hakkamasaamisele Eesti looduses aitab kaasa ka soojenev kliima. Nutrat on peetud Eestis siin ka varem, aga hästi karmides talvedes nad ellu ei jääks. Kui nüüd sedavõrd soe talv nagu meil eelmine talv oli, et siis nad võivad ikkagi talve üle elada ja meil ka püsima jääda ja samamoodi on pesukaru ga pesukaru on juba üsna tavaline, meil siin Lääne-Euroopas aga on ka vargsi levinud järjest põhja poole ja võib ka meile Eestisse siia looduslikult lähitulevikus jõuda. Eesti loodusesse on juba jõudnud ka valge saba pampahirved, kes tõenäoliselt on pärit ja Leedu hirve farmidest, kust nad lahti pääsenud. Suure tõenäosusega võivad Eesti loodusesse lähitulevikus tanniku sõnul naaberriikidest jõuda ka muflon ehk suur uluklammas, kes samuti Läti ja Leedu ulukifarmides pidamisel mufloneid seostatakse puukide haiguste leviku laienemisega loodusesse samuti ka Kanada kobras, kes on sisse toodud majanduslikel eesmärkidel Soome ja võib Eestisse levida üle Narva jõe ohustades nii Eestis olevat koprapopulatsiooni. Tannik ütleb, et kõigi eelnimetatud võõrliikide küte küttimiseks on nüüd luba jahimeestel. Eesmärk on küttimise kaudu liikide levimist ja arvukust Eestis piirata. Võõrliike tuleks küttida suuruluki loa alusel ja sealhulgas ka ütleme nutriat Kanada kobrast ja pesukaru, kuigi nad iseenesest justkui liigituks väikeulukite hulka ja neid lube siis peaks välja kirjutama jahimeestele siis kohalikud jahiseltsid ja kuna on tegu ju liikidega, kelle arvukust võib-olla on siinsel vaja oluliselt piirata, et siis jah, tuleks neid lube ikkagi tasuta anda.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on sagenenud võõrliikide leiud loodusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavalitsuse kava järgi võetakse Vana-Narva makett osadeks ja viiakse lattu paremaid aegu ootama praegu Narvas sobivaid ruume, kuhu 120-l ruutmeetril laiuvat maketti paigutada pole. Samas pakub maketi eksponeerimise lahendust Narva muuseum. Muuseumi direktori Ivo Posti sõnul võiks miniatuurse Narva paigutada muuseumi kunstigaleriisse. See oleks võimalus jätta makett endise vanalinna territooriumile ja sellise lahendusega oleks nõus ka maketi autor Fjoder Sansen jätkab muuseumi direktor Ivo Posti. Meie mõlema jaoks tundub see, et makett ei tohiks minna ära vanalinna territooriumilt, et ta peaks olema sellega ikkagi seal, sest isegi kui sa akna kaudu enam ei näe seda noh, praegust olukorda, siis sa kõnnid vähemalt välja ja näed siis, mis toimub ja ärgem unustagem, et esimesed maketi osad on juba 20 aastat vanad ja need vajavad restaureerimist ja konserveerimist, nii et siin on ka muuseumi abi tegelikult täiesti asendamatu. Narva kunstigaleriid on ka varem kaalutud Vana-Narva maketi võimaliku asupaigana, kuid seda ei peetud eriti heaks lahenduseks, kuna saali keskel asuvad sambad ei luba maketi tervikuna eksponeerida. Ivo Posti sõnul saaks aga maketi hea tahtmise korral sammaste vahele paigutada papist linna kvartaleid ümber tõstes. Makett saab täielikult eksponeeritud lihtsalt ühte tükki jääb nii-öelda üks osa, see, mis on siis see päris päris vana vanalinn, eks ole, aga ülejäänud osa me püüame paigutada siis ekspositsiooniplaanis, nii et inimene, kui ta seal vahel ringi jalutab, ta saab ikkagi aru, kus need linnaruumis asetsesid ja ta saab aru, et mismoodi see kõik oli, nii et me paneme ikkagi põhimõtteliselt terve maketi välja ja see ekspesitsioon räägib siis nii maketist endast kui tervest Vana-Narva loost kuni selle hävitamiseni. Ja loomulikult me püüaksime rääkida siiski võimalikest tulevikuväljavaadete, sest noh, laual ju on nii vanalinna taastamine kui kõik muu, eks see kerkib jälle nii-öelda aeg-ajalt ülesse. Narva Muuseumi kunstigalerii teise korruse saali ümberehitamine maketi eksponeerimiseks maksaks umbes 60000 eurot. Muuseum esitas palve tööde osaliseks rahastamiseks kultuuriministrile ning Narva linnavalitsusele. Linnavalitsus võtab muuseumi pakkumise suhtes seisukoha paari nädala pärast toimuval linnamajanduse komisjoni istungil. Narva Muuseumi direktori Ivo Posti sõnul võiks positiivse vastuse korral Vana-Narva maketi külastajatele vaatamiseks avada juba selle aasta juunis Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Raekotta maketti jätta ei saa, sest sinna kolib volikogu. Narva muuseum pakub Vana-Narva maketi eksponeerimiseks oma kunstigaleriid. Nõnda saaks maketi külastajatele avada juba suvel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn muidugi, kuni on üks kõige säravamaid komödiograafe üldse, kellega minul on au tutvuda ja teda tegelikult totaalselt ära rikkuda on täiesti võimatu, ma arvan. Need situatsioonid on äärmiselt naljakad, ei, tore on teha muidugi ega sellise komöödia puhul tegelikult sõnast kunst või, või, või kultuur on sellist sõna on nagu raske kasutada, aga tegelikult mingi äärmise õnnestumise puhul võib see isegi kõne alla tulla, sellepärast kui väga hästi mängivad ennast ületades, siis siis ma arvan, et ka niisugune kõrval kõrvalprodukt sinna. Vahepeal jõuab situatsioon nii kaugele teise vaatluse keskel, et ma ütlen Egon Nuterile, kes mängib John Smithi, kelle üürnik ma olen, minu tegelase nimi on Stanly Cardner. Ja situatsioon on kasvanud nii kaugele, et ta kuidas läheb ja mina ütlen, asjalood on nüüd niimoodi. Mina olen sina, sina oled mina, su naine on hull ja tütar on pime. Lisaks sellele määratleb hull tädi Rõuge ja mina elan su pojaga kokku. Tegelikult oleks, ma tean, et see nii raske on ausalt öelda, olles ise laval ja, ja samal ajal kanda seda lavastaja vastutust, ma ei oleks seda iial oma napi lavasta kogemusega ette võtnud, aga mis teha, nii see nüüd läks, sest kui ikka ennast kõrvalt ei näe, siis on kahte asja niimoodi korraga ikka teha ei saa, see oleks. Ma ei tea, ma ei oska seda võrrelda, üheaegselt, ütleme lennukit juhtida ja, ja samal ajal kõrgemast matemaatikast loengut pidada korraga kahte sugust asja teha ei saa, tegelikult, aga me loodame publiku peale, kes on tegelikult kõige suurem lavastaja selliste tükkide puhul ja tema paneb väga täpselt paika, mis on õige ja mille puhul me peame võib-olla veel väikse.", "role": "user" }, { "content": "Esietendus vabaõhulavastus Ray Cooney komöödia \"Ei või olla\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSurnult maski võtmine oli populaarne 19. sajandil. Nii on jäädvustatud paljud kultuuri ja teadustegelased sellistena, nagu nad olid oma viimastel päevadel. Näitusel saab näha Puškini ja ka näiteks Tammsaare surimaske kuraator Ken Ird tahab tutvustada surimaskide olemust, ajalugu ja kultuurilist tähtsust. Jah, ma olen nõus, et see võib olla natukene hirmutav mu enda vanaemagi ütles, et ma ei ole kindel, et ma sellele näitusele tulla tahan, aga ma ikkagi julgustan inimesi tulema, sest esiteks surm on elu osa ja see saadab meid igapäevaselt, tahame seda või ei, see näitus tegelikult ei räägi ju ainult sellest surmapalest ainult nendest surimaskidest, vaid sellel näitusel on ka väga oluline ülistada eluväge. Sest tegelikult see, et nendest inimestest, kes meil siia välja pandud on, on surimaskid võetud, see on tehtud just sellepärast, et nad on oma elu vägevalt elanud. Iir tunnistab, et kuigi suri mask kujutab inimest väga haavataval hetkel oma eluteel annab see ka võimaluse neid põlistada ja mälestada. Surimaske hakati võtma vähem pärast fotograafia leiutamist, selgitab kuraator Anu Rae. Üritati just lavastada foto niimoodi, nagu nad oleksid parasjagu elus olnud, kui minu vanaisa suri, siis tegelikult noh, temast ei tehtud nii-öelda nagu mitte midagi, ainuke koht, kus ma saan mälestada, on siis, kui ma tema hauale lähen. Aga, aga kui see mask on nagu olemas ja reeglina kui võeti mask, siis ta antigi lahkunu lähedastele, ehk siis, kui ta on kodus olemas, on justkui selline nagu natukene altari moodi, et on mask ja siis selle inimese foto on tihtilugu seal kõrval, et siis ma arvan, et see oleks küll selline erilisem moodus, kuidas mälestada.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab homsest näha 28 kultuuri- ja teadustegelase surimaske. Avatakse näitus \"Surma pale. Elu vägi surimaskides\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu majanduskomisjon arutas täna muudatusettepanekuid seaduseelnõule, mis muudab elektrituru seadust. Mitmesuguste nüansside kõrval annavad muudatused võimaluse ka Eesti energial asendada Narvas Balti elektrijaamas põlevkivi suuremas mahus biomassiga. See on vajalik, sest kaks korda kallimaks läinud heitmekvoodid tõstavad muidu linnas soojuse hinda. Eesti energia saaks seadusemuudatuse abil ka küsida taastuvenergia toetust, mida seni on makstud ainult alustavatele taastuvenergia tootjatele. Nendele muudatustele on üksjagu vastasseisu. Kardetakse, et biomassi asemel võib elektrijaama kütteks minna väärispuitu. See omakorda võib tõsta puiduhinda, mida pelgavad teised puidutöötlejad. Lisaks võib puidu põletamise toetamine kergitada taastuvenergia tasu ning seeläbi ettevõtete elektriarveid. Keskkonnaühendused pole rahul, et puitu üleüldse kasutatakse energia tootmiseks. Taastuvenergia koda on öelnud, et taastuvenergia toetus peaks jääma ikka selleks, et ergutad a uute taastuvenergia tootmisüksuste rajamist, mitte olemasolevaid. Riigikogu majanduskomisjonis arutati need küsimused täna läbi. Lõplikud hääletused muudatusettepanekute üle toimuvad esmaspäeval, räägib komisjoni aseesimees, Isamaa liige Sven Sester. Ma arvan, kõige olulisemad teemad, mis täna majanduskomisjonis käsitlemist leidsid, olid see, et me taktikepi võtame ikkagi riigikogule, mitte valitsusele, et riigikogu hakkab sätestama taastuvenergiaallikate eesmärk. Teiseks, me toome sisse suure tõenäosusega säästlikkuse kriteeriumid ja jäätmearhia, mis omakorda tähendab siis seda, et püütakse välistada võimalust, et hakatakse välispuitu ahju ajama, et toetusperioodi pikkus oli täna meil arutluse all, et kui aasta tagasi rääkisime kolmest aastast, siis siis praegusel hetkel räägitakse võimalikust kahest aastast ja, ja võimalikud toetusskeemide puhul ka rahaline pool. Kuna mure koht on selles, et, et kas sellise seadusemuudatusega ei kaasa näiteks ka biomassi või toorme, ütleme defitsiit ja siis läbi selle ka kunstlik hinnatõus siis selle selle jaoks ka viiakse. Võimalik tulevane toetus. Praeguse plaani järgi toimub elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine järgmisel kolmapäeval ja kolmas lugemine neljapäeval. Mis hetkest seadus pärast vastuvõtmist jõustub, on veel arutamisel.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu majanduskomisjon arutas seadusemuudatusi, mis võimaldaks ka suuremat biomassi põletamist Narva elektrijaamades. Elektrituru seaduse muutmise eelnõu on Riigikogu menetluses olnud üle aasta, järgmisel nädalal peaks seadus vastu võetama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonservatiivse eelarvepoliitikaga jõukad Euroopa Liidu eelarvesse sissemaksjad riigid, Holland, Rootsi, Taani ja Austria on kõige selgemalt väljendanud oma vastuseisu Euroopa Komisjoni plaanile võtta suur ühine laen ja see toetus täna laiali jagada. See näib soosivat vastutustundetut kulutamist nende riikide peaministriparteide saadikutelt. Euroopa parlamendis kuuleb majanduse taaskäivitamise kava suhtes toetavamat suhtumist. Euroopa Parlamendi asepresident Euroopa rahvaparteist Austriast Otmar Karas. Mis on ühtse turu hind? Meie ekspordist läheb kaks kolmandikku Euroopa liitu ja meie naabrite nõrkus on ka meie nõrkus. Euroopa Liit põhineb solidaarsusel Euroopa Parlamendi liige sotsiaaldemokraatide fraktsioonist Rootsist, Erik Pärkvist. See teema tugevneb ka Rootsi debatis, et olukord on muutunud ja me ei räägi praegu enam mitte ainult pikaajalisest eelarvest, vaid Euroopa jalgadele tagasi aitamisest. See on praegu vajalikum kui kunagi varem. Niinimetatud kasinaneliku nõustumine toetustega sõltub ilmselt lõpuks nende mahust ja tulevikukoorma suurusest ehk kas jõukatele sissemaksjatele säilib näiteks leevendust pakkuv tagasimaksete skeem. Samuti on neile olulised selged tingimused. Komisjoni ettepaneku järgi läheks raha valdavalt rohe ja digiinvesteeringutesse. Seejuures peavad riigid arvestama komisjoni soovitusi majandusreformideks ja eelarvepoliitikas. Otmar karas. Ma arvan, et meie kõigi ühistes huvides on, et see ei kujuneks rahaautomaadiks, vaid see peab tähendama investeeringuid meie ühisesse tulevikku ja ühistesse eesmärkidesse, investeeringuid, sotsiaalsüsteemi ja tervishoidu, digitaliseerimisse ja vaesematesse piirkondadesse. Erik Pärkvist. Üks oluline asi, millest oli läbirääkimistel juttu juba enne majanduse taaskäivitamise fondi, on õigusriigi põhimõtete järgimine. See on absoluutne nõudmine, et õigusriigi põhimõte peab valitsema ja teatud tingimused peavad selleks kehtima. Euroopa valitsusjuhid hakkavad majanduse taaskäivitamise plaani pärast piike murdma homme. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Netosissemaksjad tahavad ühislaenu abivajajatele edasi laenata mitte toetustena jagada. Nende riikide saadikud Euroopa Parlamendis suhtuvad majanduse päästeplaani toetavamalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmetel kanti näiteks ajavahemikul 2015 kuni 2017 igal aastal amet registrisse vähemalt 20 võõrriigist pärit hambaarsti. Registrisse saamiseks tuleb sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialisti Vootele Veldre sõnul esmalt läbida kvalifikatsiooni hindamine, seejärel kohustuslik tööpraktika, mis keskmiselt kestab neli kuud. Lõpuks tuleb sooritada ka eestikeelne teooriaeksam. Hambaarstide liidu asepresident, professor Mare Saag ütleb, et viimase aasta jooksul on esitatud 16 taotlust teooriaeksami tegemiseks. Praegu sellist piirarvu, kui palju ühes aastas hambaarste terviseameti registrisse kanda võib, kehtestatud ei ole. Küll aga on Veldre sõnul olemas eelarve piirang. Nendele tööpraktikat läbivatele inimestele makstakse Eesti keskmist töötasu, see käib hetkel terviseameti eelarve kaudu, mis tähendab, et kui ühel hetkel see eelarve ammendub, siis on on valiku koht, kas õnnestub sinna nii-öelda täiendavat raha juurde saada või peavad kolmandatest riikidest pärit arstid, kes veel ei ole jõudnud tööpraktikat sooritada, nii-öelda ootama järgmise aastani. Saag ütleb, et kolmandatest riikidest Eestisse tulevate hambaarstidega kaasnevad mitmed probleemid, näiteks suunduvad need arstid enamjaolt tööle Tallinnasse või Tartusse, kus hambaarstidest puudust aga ei ole. Lisaks pole võõrriigist pärit hambaarstide kohustuslikule tööpraktikale suunamiseks piisavalt sobivaid raviasutusi. Kui sa pead juhendama, siis sul endal tööviljakus selle arvelt oluliselt väheneb, et juhendamise tasu, mis praegu on hambaarstidele kavandatud, on väga väike ja võrreldes sellega, milline on töötasu praktikantidel ja siis võtavad endale praktikale need kliinikud, kes tahavad siis mõnda töökohta täita ja tase on väga ebaühtlane. Samuti pole Eestis professori sõnul hambaarstidest puudust. Praegu töötab ligi 1300 hambaarsti ehk üks arst 1000 elaniku kohta mis on kõrgem kui Euroopa keskmine näitaja. Seega ütlebki saag, et mõistlik on kehtestada piirarv, mis kaitseks Eestis juba töötavaid hambaarste. Kas ja kuidas liidu ettepanekule vastata on praegu Veldre sõnul ministeeriumis arutlusel. Täna meil on see nii-öelda tööpraktika rahastus tagatudki kõikidele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt tervishoiutöötajatele, see on siis arstid, hambaarstid, õed, ämmaemandad, kui peaks langema otsus, et hambaarste hakatakse kohtlema kuidagi teistmoodi kui teisi tervishoiutöötajad.", "role": "user" }, { "content": "Hambaarstide liit soovib, et Eesti piiraks kolmandatest riikidest pärit hambaarstide sisserännet. Pöördumises Terviseametile kirjutab liit, et hambaarstide piisava arvu tõttu puudub vajadus lisatöökäte järele. Liidu ettepanek on kehtestada piirmäär, mille järgi saab ühes aastas Terviseameti registrisse kanda maksimaalselt neli võõrriigist pärit hambaarsti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta lõpus läbi riigikogu esimese lugemise kaks seaduseelnõud, millega soovitakse üle võtta kõrged Euroopa liidus kokku lepitud karistusmäärad. Eelnõud järgi võiks mõne väärteo eest mõista miljonitesse, kohati ka kümnetesse miljonitesse küündivaid trahve. Andmekaitseinspektsioon, maksu ja tolliamet, konkurentsiamet ja finantsinspektsioon usuvad, et see poleks parim lahendus. Juba mitu aastat räägivad ametid, et väärteomenetluse asemel sooviks nemad karistamiseks haldusmenetlust. Eestis oleks halduskaristuse vorm midagi täiesti uut. Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer selgitab, et väärteomenetlus on mitmes mõttes kohmakas. Näiteks panga karistamiseks tuleb kõigepealt üles otsida konkreetne inimene, kes vea tegi. Selle tuvastamine on tavaliselt juba iseenesest niisugune toimingute jada, kus tuleb inimesi üle kuulata, tuleb vaadata töölepinguid, tuleb vaadata siseprotseduure. See kõik nõuab palju aega, kuid aeg pitsitab tänast väärteomenetlust, kõige rohkem nimelt aegub väärtegu kahe aastaga. Riigikogus olev eelnõu annaks inspektsioonile küll ühe aasta juurde kuid sellest on tammeri sõnul vähe. Kui me finantspeaks olema pidanud pankasid Eestist ära saatma või nende tegevusõigusi ära võtma, siis paljud need teod jäävad nagu ajalukku ja ütleme nii, et need võimalikud väärded on lõppenud ennem kui nad iseenesest on see meie väärteomenetlus üldse alanudki. Ajafaktor on oluline ka tänaste paralleelmenetluste pärast. Aeg-ajalt juhtub, et amet teeb läbi haldusjärelevalve ja alustab siis väärteomenetlusega kusjuures paljud tõendid tuleb uuesti koguda. Haldustrahvi oleks Tammeri sõnul lihtsam teha. Et sul on niisugune üldine haldusmenetluslik järelevalve seda tuvastada seal väga tõsise probleemi, siis sa selle haldusorganina teed siis ettekirjutuse kavandi ehk ettekirjutus on siis näiteks rahatrahv. Sa saadad selle subjektile ärakuulamiseks, ütled, näed, need on tõendid, need on etteheited. Need on probleemid nende pealt plaanin sulle teha sellise trahvi, mis sa arvad siis ta loeb selle läbi, esitab meile oma seisukoha ja siis on võimalik teha see trahviotsus, see on see, nagu, kuidas ta täna haldusmenetluses käiks, kui ta oleks halduskaristus. Hiljuti sai valmis ka riigikantselei tellitud analüüs, kus võimaliku halduskaristuse loomist kaaluti suurema osa uut karistusviisi toetavaid argumente lükkas analüüs tagasi. Pigem anti riigile soovitusi, kuidas muuta tõhusamaks senist väärteomenetluse korda. Justiitsministriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Margus Kärner ütleb, et nemad halduskohus use mõtet veel maha ei kanna. Samas on tõsiasi, et Euroopa Liidu seatud kõrged karistusmäärad tuleks üsna kiiresti Eesti õiguse se üle võtta. Analüüs jälle ütleb, et kui me hakkame halduskaristusi välja töötama, nõuab see mitut aastat. Markus Kärner. Neid arvamusi sel teemal on väga palju ja on ka siin diskussioonis esitatud arvamusi, mille kohaselt ütleme nii, mahukat regulatsiooni ei ole tingimata vaja.", "role": "user" }, { "content": "Mitu järelevalveasutust sooviks Eestisse uut tööriista reeglirikkujate karistamiseks. Mujal Euroopas laialt levinud haldustrahvid asendaks osaliselt meie senised väärteokaristused ja oleksid ametite hinnangul tõhusamad ja kiiremad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSamuti teatas Iraan üllatuslikult, et kutsub uurimises osalema USA lennukitootja Boeing u ja USA transpordiohutusameti. Teheran astus selle sammu pärast mitme lääneriigi liidri väiteid, et lennukit võis kogemata tabada Iraani pind, õhk tüüpi rakke. Vaid mõni tund enne lennuõnnetust korraldas Iraan raketirünnaku kahele Iraagi baasile, kus paiknevad USA ja koalitsioonijõudude üksused. Veel eile teatasid Iraani võimud, et ei anna alla kukkunud Ukraina reisilennuki Boeing seitse kolm seitse musti kaste üle tootjafirma Boeing u esindajatele või USA lennundusametnikele. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse juhataja Jens Haug ütles, et mustade kastide loovutamisest keeldumine on küll harukordne, kuid ükski seadus selleks otseselt ei kohustata. Lennuõnnetuste uurimisel on nii siseriiklik mõõde kui rahvusvahelise õiguse mõõde, et rahvusvaheline mõõde põhineb eeskätt ikao konventsioonil mida siis riigid tunnustavad kes suuremate vähemate piirangutega. Ja mingit pardasalvestite üleandmise kohustust seal ei ole. Nii et see on puhas siseriiklik siseriiklik otsus, mida sellega tehakse. Tavaliselt sõltub kõik sellest, milline selle riigi motiiv ja 90 9,9 protsendi on ikkagi riigi motiiv teada saada, mis on selle õnnetuse põhjus ja kuidas vältida tulevikus sellist. Ja seepärast jutt oli mitte alati üleandmisest, vaid pardasalvesti andmete väljalugemisest ja analüüsimisest ja selleks on olemas mitmeid riike ja kes seda suudavad, mitmeid riike, kes ei suuda ja siis enamustel juhtudel need pardasalvestite andmete analüüsiks siis lepitakse kokku ühe või teise riigiga, kellel selleks suutlikkus on. On juhtumeid, kus ei ole seda tehtud, on proovitud ise teha seda analüüsi ja see ei jäta kuigi sellist head mekki juurde asjale. Haug lisas, et Iraani motiiv uurimist takistada võib olla kas sisuline ehk soov õnnetuse põhjuseid varjata või hoopis poliitiline, et demonstreerida oma vaenuliku suhtumist Ameerika Ühendriikidesse või läänemaailma üldisemalt.", "role": "user" }, { "content": "Iraan on erinevalt eilsest siiski valmis lubama kolmapäeval Teherani lähedal allakukkunud lennuki Boeing 737 juurdlusele appi eksperte neist riikidest, kes kaotasid oma kodanikke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvamusfestivali puhul kogunes täna paides ka sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatus, et kinnitada ettevõtlusministri kandidaadiks Rene Tammist vikerraadio saatele uudis pluss antud intervjuus ütles tammist, et lahkub lähipäevil taastuvenergia koja juhi kohalt. Vähem kui nädala pärast saab koda endale uue juhi ja mind kutsutakse selle juhatuse liikme koha pealt tagasi. Mingeid ärihuvisid või erihuvisid. Kellegi esindamise osas mul selles sektoris ei ole. Tammisti sõnul oli sotside juhatuses juttu ka tema plaanidest ministriametis. Ta on lubanud tegeleda e-riigi arendamisega, ettevõtete ekspordi parandamisega ja energiatõhususe küsimustega. Tammist selgitas lähemalt, mis arengud on neis valdkondades plaanis. E-riigi osas on valitsus leidnud vahendeid e-teenuste kvaliteedi parandamiseks ja turvalisuse tõstmiseks ja uute e-teenuste arendamiseks. Teine siis on ettevõtete ekspordipotentsiaali tugevdamine ja siin just rõhuasetus on tööstusvaldkonnal, kuidas tõsta tööstuses digitaliseeritud taset, kuidas lisandväärtust juurde tekitada ja hoonete energiatõhus osas valitsus on leidnud vahendeid, mis valmistavad mulle väga hea meelt. Vaatame natukene täpsemalt üle, kuidas oleks mõistlik neid meetmeid korraldada, kuidas siis ka väljaspool suuri keskusi oleks võimalik inimestel energiat paremini kokku hoida. Kuigi tulevane minister on lubanud tõmmata selge joone oma praeguse ja tulevase ameti vahel, ei loobuda oma rohelisest maailmavaatest. Ja minu selge isiklik veendumus on see, et rohetehnoloogiate arendamine on mõistlik, see globaalne megatrend ja Eestil ei maksa sellest eemale jääda. Energiapoliitilised seisukohad erakonnas kujunevad ühisloome käigus. Peaminister Jüri Ratas ega kohtus Rene Tammist eile Ratas ütles, et on sotsiaaldemokraatide kandidaadi ga ministri kohale nõus ja valmis tema kandidatuuri presidendile esitama. Uusettevõtluse infotehnoloogiaminister saab ametivande anda tõenäoliselt 22. augustil, kui peaks toimuma riigikogu erakorraline istung.", "role": "user" }, { "content": "Paides sotsiaaldemokraatide juhatuse koosolekul ettevõtlusministri kandidaadiks kinnitatud Rene Tammist lubab ministriametis tegeleda kolme suurema valdkonnaga. Taastuvenergia koja juhi kohalt ta lahkub, ent roheenergia jääb endiselt tema südameasjaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii algas 45 aastat tagasi Eesti Raadio uudiste esimene päevakokkuvõte päevakaja täna keskpäeval Türil ringhäälingu muuseumis se juubelinäituse avamisele kogunenud said päevakaja saamislugu tänu helisalvestisele kuulda saateristisealt Valdo Pandist. Tol päeval, kuuendal oktoobril 58 otsustati, et on viimane aeg minna üle nädala sündmusi käsitlevalt ringvaate vormis saate päevasündmusi peegeldavale saatele. Ta oli seotud isegi nii suurte kõhklustega, et alguses tuli kolm päeva vist teha proovisaateid. Kas me suudame ühe päeva jooksul ette valmistada kõik kalad, mis on olulised teostada ja eetrisse anda. Ja tõepoolest juhtuski nii, et ma ei mäleta, kas selle esimese saate puhul või natuke hiljem, et oli heli, linte, mille üks ots oli eetris, teine magnetofoli ja kolmas paberikorvis. Selle saate töö rütm on väga närviline, just see tuletõrje komandot meenutab pideaktiivne ooteasend. See on kõige väsitavam töö juures. Oma lugu päevakajasse pääsemisest oli rääkida ka legendaarse raadio häälel Felix Leedil. Ma teadsin, et igavene Jaak Mar Cas selle päevakaja kokkusaamise, ma torkasin ka oma nina ja helistasin, ilmselt ma tahan karu teha, lehed langevad. Päevakaja tänapäevastest tegemistest rääkis peatoimetaja Uku toom. PäevaKaja on jäänud täiesti samaks seniajani selliseks kiirabiks või tuletõrjujaks, kus sa oled kogu aeg ootel, võib juhtuda midagi. Eile õhtul napilt enne saadet, millele peab reageerima tänagi õhtul kell kuus, kui päevakaja eetrisse läheb, on Kadriorus president Rüütli ja Katriarh Aleksiuse kohtumine. Ja me praegu veel täpselt ei tea, kas meil õnnestub sealt otse midagi kajastada või mitte, seda saab päevakaja toimetaja teada päevakaja ajal, kas tal on reporteriga ühendus Kadrioru või ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Ringhäälingumuuseumis avati näitus \"Päevakaja 45\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeitse erinevat alade sportlaste segapaari ning näitlejate tuua Tõnis Niinemets ja Henrik Kalmet mõõtsid Rakvere spordihallis jõudu kuuel alal alates vehklemisest ja lõpetades rippumisega. Kokkuvõttes võtsid kindla võidu motokrossisõitjad Kristel Raba ja Priit Rätsep. Esimene emotsioon. Esimene analüüs, mis võidu tõi. Stabiilsus, ma arvan, et täna me üllatasime selliste aladega, ma arvan, mida, mis meil on iga aasta suhteliselt halvasti läinud ja tänu sellele, ma arvan, see võit koju tuligi. Olen nõus. Stabiilsus. Teise koha said vehklejad Katrina Lehis ja Nikolai Novosjolov kahekordselt maailmameistrilt Nikolai Novosjolovilt. Uurisime, kas jõuluturniir on rohkem sport või lõbus oma ala tippude mõõduvõtt. Jõulud ongi selline suurepärane aeg, et nii kui jõulud läbi saavad, siis kõik sõidavad treeninglaagritesse või võistlustele ära, siis saad jälgida ainult meedia vahendusel, kus kes on ja, ja mis teeb. Nii et minu jaoks on see ikkagi selline fun üritus, aga spordimoment on ka seal sees, nii et kui stopper läheb käima siis nagu öeldakse, mõistus on kadunud? Jah? Kolmanda koha karikad võitsid triatleidid Kaidi Kivioja ja Kirill go tšegarov Kaidi kivioja oli siiralt rõõmus, et sai kodupubliku ees võistelda. Ma olen jah, siin saalis korduvalt olnud nende tribüünide peal vaadanud, aga ise nagu mingit action it siin ei ole teinud, et väga vägev on. Et ja ei ole olnud seda võimalust ka tublika suistelda, tõesti, et väga tore. Kolm ala oskate kokku panna, kas puusala on palju raskem? No iseenesest nendel aladel nagu triatoniga väga palju pistmist ei olnud, et võib-olla see viimane ala rippumine, see kannatamine, et Kirill tegi nagu super töö, et äge. Kui esimestel aastatel ei mahtunud publik saali ära, siis tänavu olid paljud jäänud koju otseülekannet jälgima spordikuulsuste jõuluturniiri õhtujuhi ja korraldusmeeskonna liikme kulturist Ott Kiivika sõnul ei ole täissaal sel üritusel eesmärk omaette. Seda vähenemist tendentsi on tegelikult olnud viimase, ma arvan juba ka seitsme-kaheksa aasta jooksul näha ja ega me ei ole nüüd hullult nagu punning ka, et mis me nüüd teeks, sest küsimus oli isegi pileti hinnas. Viis eurot on sümboolne, pileti hind, me võiks sellega tasuta teha. Suur, et väga palju inimesi rohkem oleks olnud. Aga meile endale see asi meeldib. Omavalitsuste poole pealt on mingi nõudlus olemas. Meil on mitu aastat juba ette mitte broneeritud ära, kõik tahavad, et me tuleksime, 11. Eesti linnas oleme me 15 aasta jooksul olnud, ma arvan, ta ongi selline sotsiaalne projekt, et me käime, lähme näitame üle Eesti neid samu tippsportlasi, kes tõenäoliselt oma alaga muidu juhtuksi tõenäoliselt ei, Raplasse. Ei Viljandis, ei kuhugi, aga me toome nad koera kohale ja kellel see huvi on, see tuleb kohale ja vaatab oma silmaga. Järgmised jõuluturniirid on kavas Valgas ja Paides, Rakverest, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Turniiri võitsid motokrossisõitjad Kristel Raba ja Priit Rätsep.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuste langetamine erinevate piirangute osas oli kavas ja on jätkuvalt kavas neljapäeval. Millal tuleb siis tõesti valik teha, et kas minna laiendama täna kehtivaid piiranguid, osaliselt siis neid Ida-Virumaal, Harjumaal, leevendades mujal mõnevõrra rangemaks muutes või jääda seniste piirangute juurde või teha mõni kolmas otsus? Ehk täna sai valitsus ülevaate kehtivatest piirangutest, teadus ettepanekutest, testimis hetkeseisuga. Riigis ja otsustasime ka põhimõtteliselt ära, et Covid 19 teadusnõukoda jätkab praeguses koosseisus valitsuse nõuandmist. Ma arvan, see on õige otsus, kuna need piirangud kehtivad praeguse nädala lõpuni, ehk et kui valitsus ei langeta teistsugust otsust, siis need raugevad ja tulenevalt viiruse levikust on mõistlik teatud nii-öelda meetmed jätkuvalt jõusse jätta sest vastasel juhul võib see praegune stabiliseerumise trend või isegi kerge langus trend üpris kiiresti asenduda. Järjekordse tõusutrendiga, mida oleme kahjuks näinud ka mitmel pool Euroopa riikides ehk piirangute liiga kiire leevendamine toob reeglina kaasa viiruse leviku uue tõusubaasi.", "role": "user" }, { "content": "Äsja lõppes Kaja Kallase valitsuse esimene istung, kus arutati koroonapiiranguid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA välisministri Antony Blinkini sõnul peaks Hiina andma rahvusvahelistele uurijatele täieliku ligipääsu Wuhani laborile, et lõplikult välja selgitada koroonaviiruse päritolu. Esialgse uurimisega, mille president märtsis algatas ja mille tulemusi mõni nädal tagasi tutvustati jõuti järeldusele, et kõige tõenäolisemalt oli tegemist kas loodusliku tekkega ehk ülekandumisega loomalt inimesele või laborilekkega. Mitte keegi ei ole veel leidnud tõendeid, mis teeks lõplikult selgeks, kumb neist tegelikult juhtus. USA endine välisminister Condoleezza Rice. Mõned tõendid olid meie nina all. Teame, et välisministeeriumi diplomaadid, kes inspekteerisid seda laborit, tulid tagasi ja ütlesid, et nende ohutusmeetmed ei vastanud nõuetele. Juhul kui viirus pääses tõepoolest valla Wuhani laboris, siis on järgmine küsimus, kas see juba esines sellisel kujul uuritavatel nahkhiirtel või muutsid teadlased selle geeni järjestust. Viimast väidet toetasid nädalavahetusel Wall Street Journali arvamusartiklis ravimitootja Steven Kuay ja California Berkley ülikooli emeriitprofessor Richard Muller. Florida kuberner Rondessantis. See on labor, mille teadlased tegid koostööd Hiina kommunistliku partei ja sõjaväega. Kui inimesed, kes selles laboris töötasid, jäid haigeks, otsustas Hiina kommunistlik partei seda varjata. Te antis parastas USA juhtivat nakkushaiguste eksperti doktor Anthony Fautšit, kes tema sõnul möödunud aastal ennatlikult välistas, et viirus loodi laboris. Samuti kritiseeris Teantis riikliku tervishoiu instituudi koostööd Wuhani teadlastega rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse päritolu väljaselgitamine on muutunud Valge Maja üheks peamiseks prioriteediks ja ametnike kinnitusel kavatsetakse läbipaistva uurimise algatamiseks Hiinat survestada. Mõned USA senaatorid on juba öelnud, et kui Hiina rahvusvahelist kogukonda ei aita, siis kehtestatakse neile jõulised sanktsioonid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden ütles, et Venemaa rünnak Ukrainale on rahvusvahelise õiguse räige rikkumine. Putin on agressor, Putin valis sõja ja nüüd peab tema ja tema riik tagajärgedega arvestama. President teatas, et nelja Venemaa suurpanga vara külmutatakse riigi suurim laenuandja. Sperbank ei saa teha enam ülekandeid USA finantsasutuste abiga. Samuti piiratakse Venemaa tehinguid dollarites, eurodes pennides ja jeenides. Ekspordikontrollid peaksid aga jätma riigi ilma kõrgetasemelisest tehnoloogiast veel kord. USA president Joe Biden. See annab löögi nende võimekusele moderniseerida sõjaväge, see pitsitab nende kosmosetööstust, sealhulgas kosmoseprogrammi. Sanktsioonid määratakse ka 10-le Venemaa kodanikule, nende seas on finantsasutuste ja suurettevõtete juhte räägib Asusidet pressi ajakirjanik Chris Megerian. Mõned sammud, nagu sanktsioonide kehtestamine Vladimir Putinile isiklikult on praegu jäänud veel tegemata. President Biden põhimõtteliselt ütles, et hoiame asjadel silma peal. Vaatame, mis järgmisena juhtub ja võib-olla määrame rohkem piiranguid tulevikus. Bideni sõnul peaksid piirangud maksimeerima kahju Venemaale, kuid minimeerima mõju USA le ja liitlastele. See võib olla ka põhjus, miks ei heidetud riiki välja rahvusvahelisest pangandussüsteemist Swift ega kehtestatud karme sanktsioone energiasektorile. Veidi varem ütlesid valge maja ametnikud ajakirjanikele, et Venemaa nafta ja gaasi väljalülitamine Euroopast kasvatas märkimisväärselt maailmaturuhindu, mis annaks Putini lähikondsetele võimaluse veelgi rohkem raha taskusse toppida, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel. Sanktsioonidele tuleks auru juurde panna, midagi ei tohiks tagasi hoida, tuleks kehtestada kõikvõimalikud ja tugevad sanktsioonid ja kohe. USA saadab juba varem kõrgendatud valmisolekusse pandud 7000 sõjaväelast Saksamaale, et tugevdada NATO julgeolekut. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA kehtestas Venemaale uued majandussanktsioonid, millega võetakse sihikule Vene finantsasutused. Samuti keelatakse teatud kõrgtehnoloogiliste toodete eksport Venemaale. Ühtlasi valmistub USA saatma Saksamaale lisavägesid, et tugevdada NATO julgeolekut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA presidendi Joe Bideni ja Venemaa riigipea Vladimir Putini videokohtumine kestis umbes kaks tundi ja peamiselt räägiti Ukrainast. Valge maja kinnitusel rõhutas Biden, et Venemaa peaks pingeid maandama ja diplomaatia juurde naasma räägib valge maja rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Biden oli president Putiniga aus ja otsekohene, nii nagu ta on alati. Ta kordas üle USA toetuse Ukraina suveräänsuse le ja territoriaalsele terviklikkusele. Venemaa on koondanud Ukraina piiri äärde 90000 sõjaväelast ja võib USA luure hinnangul plaanida samasugust sõjalist sissetungi nagu 2014. aastal Krimmi poolsaarel. Veel kord valge maja rahvusliku julgeolekunõunik Jake Sullivan. Biden vaatas president Putinile silma ja ütles, et oleme valmis astuma samme, mida 2014. aastal ei teinud. Sallivani sõnul kavatsetakse Venemaa vaenulikule tegevusele vastata karmimate majandussanktsioonidega, mida on juba arutatud ka Euroopa liitlastega. Meedias on räägitud nii valuutavahetuse piirangutest, Venemaa pankadele kui ka riigi väljaarvamisest rahvusvahelisest arvelduste süsteemist. Swift räägib USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price. Oleme teinud Moskvale selgeks, et kavatseme kindlakäeliselt vastata, sealhulgas kehtestada niinimetatud suure mõjuga majanduslikke meetmeid, millest oleme varem hoidunud. Valge maja kinnitusel ei allutud Venemaa nõudmistele, mille järgi peaksid ameeriklased takistama Ukraina liitumist NATO-ga või vähendama sõjalist kohalolu Musta mere piirkonnas. Biden lubas hoopis jätkata sõjalise abi andmist Ukrainale ja NATO idatiiva riikidele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Joe Biden ähvardas videokohtumisel Venemaa riigipead Vladimir Putinit karmide majandussanktsioonidega, kui Ukraina piiri äärde kogunenud Venemaa sõjaväelased peaksid alustama sissetungi. Võimalikke piiranguid on juba arutatud ka Euroopa liitlastega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaaremaa jahimehed kurdavad, et keskkonnaamet kuulab nende raadiosidet pealt ja kohati jagab läbi raadiojaama korraldusi. Ameti peainspektor Liivi Pluumer selgitab. Esiteks on tegemist avalike sagedustega, mille õigused siis kuuluvad Eesti jahimeeste seltsile. Et igaüks, kes soovib, saab osta omale raadiosaatja ja, ja, ja panna siis need kanalid peale ja kuulata, mis nendel sagedustel toimub. Ja teiseks on meil aastast 2009 kokkulepe Eesti jahimeeste seltsiga, nad on andnud siis nõusoleku, et me siis järelevalve raames kasutame ja kuulame neid sagedusi. Ja pole ei Eesti haimeeste seltsi juhtkond ega ka keskkonnaameti juhtkond leidnud põhjust, et meie senise kokkuleppe siis peaksime ümber vaatama, et kõik kokkulepped on kehtivad ja see ei ole sugugi saladus, et meie ka neid jahisegadusi kuulame, kasutame. Blummer lisab, et järelevalve on vajalik, et tagada läbi nähtav jahipidamine. Meie eesmärk ongi kontrollida jahimeeste jahidokumentatsiooni kehtivust, vaadata üle kas jahipidamiseviis ja ka näiteks relvade transportimise viis vastavalt kehtivatele nõuetele ja on ohutud. Ja konkreetselt neid jahisagedusi me kasutame selle jaoks, et näiteks teada saada, kas piirkonnas üldse mõni jahimees liigub, kas jahipidamine parasjagu toimub, et see annab meile infot selle kohta, et kas siin piirkonnas on mõtet rohkem aega veeta või minna kusagile mujale järelevalvet teostama. Üru jahimehed oma muret täpsemalt kirjeldada ei taha. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et tavaliselt järelevalve jahimehi ei sega. Aga kõik need ütleme, need toimingud ja asjad ja kontrollimised kindlasti võtavad palju aega, et me oleme kuulnud jahiseltsidelt seda etteheidet, et see valguspäev on nii lühike, need küttimismahud on piisavalt suured, et see ajaraam on väike, et, et need toimingud alati võtavad aega, et noh, see võib üks põhjus olla. Korts lisab, et 10 aastaga on ühiskond privaatsust hakanud rohkem tähtsustama. Seega ehk on vaja nüüd ameti ja seltsi kokkulepe üle vaadata? Ma arvan, nagu Eesti jahimeeste seltsi koha pealt, et et on väga hea, et need asjad aeg-ajalt üle vaadatakse ja et sellised pädevad institutsioonid annavad sellele oma hinnangu. Praegu on hulk aega mööda läinud ja kui sellele antakse hinnang, siis saame ka need kokkulepped üle vaadata ja edasi minna. Korts rõhutab, et arusaamatuste vältimiseks peavad jahimehed ja amet tihedamalt suhtlema.", "role": "user" }, { "content": "Üru jahimeeste selts pöördus Tehnilise Järelevalve Ameti ja õiguskantsleri poole murega, et jahpidamiseks mõeldud raadiosagedusi kuulab keskkonnamet pealt. Keskkonnamet on järelvalvet nii teostanud aastast 2009.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUgala teatris on 103 töötajat ja praeguseks on toetanud avalikku pöördumist oma allkirjaga 41. Pöördumise põhiteemaks on siis see, et Ugala teater vajaks muutusi. Ka ei olda avalduses nõus 13. märtsil näitleja Peeter Jürgensi poolt väljaöelduga, mis teatavasti toetas praeguse teatri juhi Peeter Tamme aru jätkamist. Millised on aga need muutused, mida alla kirjutanud ootavad teatri turundusjuht Piret Aus? Me ei tea enne nii-öelda kui ei ole kokku istunud uus teatrinõukogu ja me ei tea, kes on uus nõukogu esimees, me ei tea, mis saab juhatuses, missuguseid muutusi Ugala teater vajaks? Mina seda praegu ei kommenteeri, me ootame ära, mida ütleb nõukogu, mis saab edasi. Teatri loomenõukogu liige Peeter Kuna Valov kommenteeris avaldust nõnda. Kõik on kirjas pöördumises, aga kas Ugala vajab siis loomingulisi muutusi? Need on sisemised küsimused ja neid arutab nõukogu. Teatri ainuke juhatuse liige Peeter Tammearu kinnitas täna teadete tahvlile oma vastused avalikule pöördumisele. Kõigepealt sisaldab vastus seda, et 13. märtsi üldkoosolek ei olnud tema isiklik meedialavastus. Kuna meediasse oli Jaak Alliku mahavõtmine ilmunud juba palju varem Kultuuriministeeriumi ametliku teadaandena ja seda kinnitas ka Tõnu Lensment, et see on niikuinii meediasündmus, see, et tol hetkel mitte keegi ei tõusnud üles ja ei öelnud, et arutada, tuleb hoopis minu probleem. Sel juhul oleksin ma loomulikult saatnud selle meedia ukse taha ja öelnud, et palun, teil kõigil on õigus kokku kutsuda üldkoosolek ja esitada oma pretensioonid teatrijuhile. Aga kui Peeter Jürgens julgeb võtta eetris sõna, siis ma ei tea, miks seda keegi teine ei, ei julgenud. Peeter Tammearu on teatri ainukene juhatuse liige ja tema ülesandeks on olla kunstiline juht ja ka majandusjuht. Juba eelmise aasta detsembris tegi ta nõukogule ettepaneku võtta tööle administratiivjuht. Ma ei saa aru sellest nõudest, et teatri juhatus peab olema endiselt üheliikmeline ja tegin ka Indrek Sammuli ettepaneku tulla direktoriks, ta andis mulle ja Jaak Allikule, aga selleks oma nõusoleku eel oli selge, et ma ei saanud seda teha päevapealt, kuna tuli vahele see suur eelarvekärbe ja veel ühe kõrgemapalgalise inimese toomine nii-öelda teatrisse olukorras, kus me peame väga rangelt iga senti lugema, ei oleks olnud hetkel mõeldav. Me pidime selle küsimuse juurde tagasi tulema juunikuisel nõukogu koosolekul, see oleks tähendanud ilmselt ka siis mõningate kohtade ümbervaatamist siin teatris. Ka on tammearu teadlik, et uueks teatri loominguliseks juhiks võib saada Indrek Sammul. Nüüd on tehtud see ettepanek Indrekule hakata juhtima seda teatrit samamoodi üksi olles ainukene juhatuse liige, see on talle võib-olla veel raskem kui mulle, sest tal ei jää teatri nõukogusse järele praktiliselt mitte ühtegi teatriinimest. Ugala teatri nõukogu koguneb Viljandis oma erakorralistele koosolekule homme hommikul. Piret rist Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Keerulisest olukorrast Ugala teatris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna 100 aastat tagasi sündis Ullo Toomi meie tantsutaat. Ja tema auks läheb kohe lahti üks vahva Eesti tants harasaarelt. See on õige ja pasema ja tantsib kõik see rahvas, oige ja pasemba. Niiviisi oige ja vasembaga avati Tallinnas Raekoja platsil ja samal ajal paljudes kohtades üle Eesti kulla Toomi aasta austamaks tantsuõpetajat, üle-eestiliste tantsupidude algatajat, õpetajat, kes viis rahvatantsumassidesse ligi 30 aastat. Rahvatantsupidude üldjuht ja täna Ulla Toomi 100. sünniaastapäeval anti Tallinna raekojas kätte tantsutaadi preemia. Tänavu sai selle Niina raadik, kauaaegne lastetantsupidude juht ja tänavuse peo aujuht. Mina ei mäleta, millal nägin raekoja saali nii rahvast täis ja see saal tõusis kui üks mees, kui nina raadik saali astus. Stipendiumi andis üle Ulla toomise pendiumi. Halduskogu liige Ilma Adamson. Milline oli Ullo Toomi õpetaja? Ta oli kui isa oma tantsijatele ta kurjustas, ta noomis. Ta õpetas, elutõdesid käitumiskultuuri, kõike seda, mis ühel noorele inimesele on elus vaja. Armas Niina, sa oled tema töö jätkaja, tema mõtete ja tõdede ellu viia. Ja sellega oled kuhjaga ära teeninud selle kõik südamest ja õnne ja. See on haruldane päev. See on nii, et pea on tühi, aga süda kogu aeg puperdab ja rõkkab. Ja nii suur tänutunne on teile kõigile, et mul on nii suur au saada minu õpetaja nimeline preemia. Ma ei ole. Kõnepidaja, aga tõesti, ma kummardan teie kõigi ees ja tänan teid südamega, sest kõik on ju öeldud.", "role": "user" }, { "content": "Eestis tähistati Ullo Toomi 100. sünniaastapäeva.", "role": "assistant" } ]