messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba mitu päeva on üleval plakatid, kus reklaamitakse rohelisel taustal K-kohukesi kuid need reklaamid sarnanevad vägagi Keskerakonna reklaamidele. Tarbijakaitseamet teatas täna, et teeb kohukesi tootvale aktsiaseltsile kohuke järelpärimise. Tarbijakaitse avalike suhete osakonna juht Kristiina Vaksmaa. Tegemist on niivõrd uue asjaga hetkel, et meil ei ole laekunud ühtegi tarbija ega kodanike kaebusi. Aga reklaamiseaduse alusel järelevalve teostajana oleme me seda reklaami omal initsiatiivil uurima hakanud küll. Esimese sammuna küsime me ettevõtja ehk siis reklaami tellija seisukohta ja peale selle seisukoha saamist saame me ka siis enda seisukoha ja otsuse kujundada. Uurisin aktsiaseltsi kohuke müügijuhilt Jüri Kamburalt, miks nad valisid oma reklaamplakatile just K-tähe. No kui te olete seda reklaami näinud, siis seal on K tähti meil ei ole, siin Keskerakonnaga ei ole nüüd meil mingisugust pistmist, et tegemist on ikkagi puhtalt ainult kohukese reklaamiga ja kohuke ja, ja poliitika on täiesti erinevad asjad, et me ei tee mitte mingil juhul mingi mingisugusel keskerakonnale või absoluutselt mingisugusele poliitilisele, ma ei tea, rühmitusele reklaam. Õhtul üllatas aga tallinlasi rahvaliit, kes paigaldas bussioote paviljonidesse sinist rukkilille kujutavad plakatid. Erakonna infojuht Agu Uudelepp selgitas erakonna sellist käitumist. Põhjus on väga lihtne, kui välireklaam keelati, kusjuures rahvaliidu hääl oli kaalukeeleks ja nimelt meie häälte a see läbi läks, et poliitiline välireklaam on keelatud siis pärast seda rahvaliidul ei õnnestunud jõuda välimeedia agentuuriga kokkuleppele, et meie broneeringut tühistatakse ja käsiraha makstakse tagasi ning pärast seda oli rahvaliidul vali, kas jätta tühjaks need pinnad või panna Tallinnas välja midagi sellist, mis kindlasti ei oleks meie kampaania ga seotud poliitiline välireklaam ja läksime teist teed, ehk panime üles rukkilille pildid selgituseks Tallinnas. Rahvaliit teadupärast osaleb sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas ning sinine rukkilill ja punane roos on nii erinevad, kui veel vähegi kaks lille saavad olla. Ehk seal ei ole mitte mingisugust sõnumit, ei erakonna logo, ei erakonna selle kampaania värve ega mitte midagi, mida oleks võimalik käsitleda poliitilise reklaamina. No mis ajani need plakatid üleval on? Need plakatid on üleval Tallinnas tõenäoliselt valimisteni. Juhul kui nüüd tekib ühiskondlik konsensus, et tegemist on siiski valimisreklaamiga, siis sellisel juhul rahvaliit võtab igasuguste protestideta need pildid maha. Mis seal ikka?",
"role": "user"
},
{
"content": "K-kohukese roheline reklaam on tänavatel. Tarbijakaitse avalike suhete osakonna juht Kristiina Vaksmaa. AS Kohuke müügijuht Jüri Kambura (mingit poliitikat - ainult kohuke).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTurg on puhas, põhjamaiselt stiilne ning huvitavalt segmenteeritud ja mitmetasandiline ehk täielik vastand varasemale. Samas just selles peitub nii mõnegi jaoks olukorra traagika iseloomuga ja sisult teisajastusse jääva kontseptsiooni ja olemuse ga. Turg on kaotatud ning asemele on ehitatud kaubanduskeskus. Projekti autorite koko arhitektide kinnitusel seis päris selline ikka pole. Büroo loovjuhi Andrus Kõresaare sõnul otsiti eelkõige tasakaalu. Me oleme õppust võtnud siis parimatest turgudest üle Euroopa. Et see valik oleks mitmekesine, et oleks ühendatud endas nii vana balti jaama turu tunnetus kui ka moodsad, nii-öelda hipsteritele sobivad asjad kriitikud ütleksid, et vanamemmedega turg on tehtud ümber just kui kaubanduskeskuseks, eriti kui seda peahoonet siin silmas pidada kaubanduskeskuse s. Miinus üks korrusel, nii et me hoidsime esimese korruse teise korruse just turutegevusteks, et inimesed, kes tulevad linnast või kalamajast, saavad kiire tiiru teha turul ja selleks, et hooned teha, siis tänases kaubanduslo omanike jaoks oli tähtis, et ankurrentnikuks oleks Selver. Põhja-Tallinna vanema Raimond Kaljulaiu sõnul on see tegelikult paratamatu, et kogu piirkonna nägu ja tunnetus muutub. Õigupoolest ta ongi juba muutunud. Tänasel hetkel ikkagi kalamaja asumis kinnisvara ruutmeetri hind on umbes sama, mis on kesklinnas või isegi kõrgem, et kindlasti siin on paljuski muutunud ka need inimesed, kes seda turgu külastama hakkavad. Ma loodan siiski, et, et toiduainete poolel puuviljad ja juurviljad sellise osas siin ei saa olema kõrgemad hinnad kui on linna teistel turgudel, et need on tavalisele inimesele kättesaadavad. Aga tõsi ta on, et siin ümbruses elavatele inimestele tekib väga palju erinevaid võimalusi siia juurde. Käisin turul ringi ja suhtlesin mitmete müüjatega. Vanemad vene daamid usuvad, et ka vanal turul töötanud müüjad tulevad tagasi ning tõenäoliselt ka eelmised kliendid. Samuti kiideti uusi võimalusi ja tõsi ta ju on, et lompide ja pehkinud lattidega võrreldes saab tõesti öelda, et 21. sajand on lõpuks ka balti jaama turule jõudnud. Koos peahoone ga on turul kokku veidi alla 25000 ruutmeetri kaubanduspinda. Valik on seinast seina. Suurimateks tõmbenumbriteks on 1000 ruutmeetri suurune liha ja piimasaal ning sellest poole väiksem kalasaal, kus põhirõhk on kodumaisel toodangul. Hoonete vahel kulgeb katusega juurvilja tänav, kus aasta ringi kaubeldakse aiasaaduste, juurviljade, köögi ja puuviljadega. Turu teisel korrusel kaubeldakse ka riiete vanavara ning käsitööga. Linnaosavanema Raimond Kaljulaidi sõnul liigub linnaosaga uuenevas tempos edasi. Balti jaama väljak ju mõne aasta jooksul tehakse korda vana kalamaja tänav tekib merepromenaad mere äärde, mereäärsed piirkonnad saavad korda. Et eks see on üks selline suur muutus, mille see piirkond on läbi tegemas ja ja pigem on see muutus siiski positiivses suunas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täielikult uuendatud Balti jaama turg avas väravad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuur alustas menetlust sellise kuriteo tunnustel, mis näeb ette siis vastutuse ametiasutustele valeandmete esitamise eest. Antud juhul meile laekunud riigikogu uurimiskomisjoni materjalidest oli näha, et kuigi välismaalaste seaduse kohaselt selleks, et välismaalane saaks teatud alustel elamisloa, peab ta tõendama, et ta on siis suure summa oma tema kontrolli all olevat kapitali investeerinud Eesti äritegevusse ja seda siis eesmärgiga arendada Eesti majandust, ilmnes aga riigikogu materjalidest, et. On alust arvata, et antud juhul nendel ettevõtetel läbi, mille see investeerimine sellel kõne alusel juhtumil toimus, ei olnudki praktiliselt reaalselt majandustegevust, mistõttu on siis olemas kahtlus, et välismaalaste seaduses nõutud investeeringuid tegelikult ei tehtud ja elamislubade taotlemisel oli esitatud valeandmeid. Kas uurimis alusteks on need väidetavad Vene ärimehed või on need inimesed, kes neid elamislubasid vahendasid? Uurimise aluseks on nagu ikka seaduse kohaselt teatud kuritegu ehk siis tegevus kui niisugune. Ja kui selle selle tegevuse eest on vastutavad need taotlejad, siis on Nemad isikud, kes on uurimiste objektiks, aga kui selgub, et keegi teine veel abistas neid selle kuriteo toimepanemisel siis tuleb vastutusele võtta ka need teised isikud. Aga põhimõtteliselt esmaseks uurimisobjektiks on kindlasti need isikud, kes esitasid valeandmed ise. Kui see kahtlustus leiab tõendamist ja nad mõistetakse süüdi, milline karistus neid ootab Eestis? Selle kuriteo eest näeb seadus ette rahalise karistuse või siis suhteliselt lühikese ehk siis kuni ühe aastase vangistuse. Ja elamisluba võetakse ka ära. See ei tulene otseselt karistusseadustikust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu uurimiskomisjon edastas riigiprokuratuurile materjalid, mis sisaldavad komisjoni hinnangul kuriteole viitavaid andmeid tähtajaliste elamislubade vahendamisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nInstallatsiooni kaheksa ust moodustavad ringi uste, välisküljel vaatavad vastu heledad ja värviküllased vaated. Ringi sisemuses on aga põneval viisil musta värvi sisse kraabitud inimfiguurid, kes justkui ootaks võimalust läbi ukse ringist väljuda jätkavad Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio liikmed Leana, Arro ja Hedvik kivi. Kõige põnevam oli kindlasti, kui sa saad maalida ja ise välja mõelda, mida sa teed sinna ukse peale ja see, kui sa kraabid ka sinna ukse peale, et siis sa saad ise vaadata, et kuhu valgus tuleb ja kuhu sa pead veel tegema. Kriipse. Ja ma nõustun lännaga, et see tehnika oli see üks huvitavamaid pooli nagu see kreatiivsus ka, aga jah, see tehnika oli väga uudne. Kunstistuudio juhendaja Tiiu Randman Mihkla sõnul oli installatsiooni jaoks ukse kui materjali valimine mitmes mõttes tähenduslik. No meil on juba ammu olnud tegelikult soov teha midagi suurt, suure mõõdulist mis selleks võiks parem olla siis kui kasutada ukse. Peale selle on uks nagu üks tugev sümbol on, räägib kaasa meie ideega ehk siis uks on midagi, mis võib eraldada, aga samas on see ka võimalus. Noori juhendas installatsiooni tegemisel lisaks tänavakunstnik lek soos, kes maalis ise ka ühel uksel oleva pildi installatsiooni, kuhu edasi saab vaadata Haapsalu kultuurikeskuse ees rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu Noorte Huvikeskuse kunstistuudio õpilased said valmis kaheksast uksest koosneva installatsiooni \"Kuhu edasi?\". Linna kultuurikeskuse ees üles seatud installatsioon ärgitab mõtlema läbi elu ja maailma kulgeva teekonna üle.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAprilli lõpus peab valitsus kokku leppima järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia. Läbirääkimised käivad ja nagu igal aastal, ulatuvad ministrite ettepanekud sadade miljonite eurodeni. Keskkonnaminister Tõnis Mölder viis läbirääkimistele taotlusi umbes 180 miljoni euro eest. Kõige rohkem raha 66,7 miljonit eurot küsib minister veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks. Riigikogu keskkonnakomisjonis selgitas Mölder, et euroraha on investeeritud üle 2000 elanikuga piirkondadesse. Nüüd tuleks kvaliteetne joogivesi ja kanalisatsioon tagada ka väiksemates asulates, leiab minister, kelle hinnangul oleks taotletud rahast abi 35-le 1000-le inimesele. 22,9 miljonit lisaeurot soovib Tõnis Mölder saada keskkonnamaja ehitamiseks keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste koondamisest. Ühte puidust majja räägitakse juba aastaid vääriselupaikade inventeerimiseks ja erametsaomanike toetamiseks, küsib Tõnis Mölder. Kokku viis miljonit eurot. Praegu saavad hüvitist taotleda need, kelle mets on Natura alal või sihtkaitsevööndis. Lisaraha eest pakutakse hüvitist ka neile, kelle mets on väljaspool naturaala. Kultuurimälestiste korrashoiuks küsib keskkonnaminister 6,9 miljonit eurot sirca 500000 euro eest värbaks maa-amet, neli spetsialisti. Ülejäänud raha läheks mälestiste korrastamiseks või konserveerimiseks. Kõige enam raha suunaks minister nõukogude ajal rajatud maarjamäe memoriaali tarbeks. Ametnike palkade tõstmiseks taotleb minister 15,1 miljonit eurot. Keskkonnaministeerium on oma palgafondiga jätkuvalt teistest taga, selgitas Mölder komisjonile. IT kuludeks küsib Tõnis Mölder kokku 23,4 miljonit eurot. Sellest üheksa miljonit eurot on mõeldud keskkonnaministeeriumi infotehnoloogia keskuse arendamiseks, kuhu plaanitakse luua 40 uut ametikohta. 12,3 miljonit lisaeurot küsib minister selleks, et olemasolevad infosüsteemid püsti püsiks. Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, Isamaa Erakonna liige Andres Metsoja tõstab Mölderi taotluste seas esile looduskaitsealuste maade toetused. Kui me tahame liikuda edasi Eestis sellel põhimõttel, et loodust tuleb kaitsta, siis ei saa seda teha kitsalt omaniku rahakoti peal, vaid tegelikult tõepoolest avalik sektor peab sinna siis ka kompensatsioonidena panustama. Nii Maarjamäe kompleksi korrastamisest kui loodusmaja ehitamisest rääkides märgib metsoja, et keskkonnainvesteeringuid võiks suunata rohkem maapiirkondadesse. Suure puumaja ehitamise on püsinud nii kaua, et mulle millegipärast tundub, et see on ka natuke nüüd on ajas oma ideoloogiaga jalgu jäänud, et ehitada puumaja ja näidata sellega, et me tegeleme kliima neutraalsuse suunas suure avanguga ilmselt ei ole päris see",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Tõnis Mölder viis riigieelarve strateegia läbirääkimistele 181 miljoni euro eest lisataotlusi. Sellest kõige suurem osa enam kui 66 miljonit läheks veevärkide arendamiseks aga taotlustesse mahub ka ametnike palgatõus ja Maarjamäe memoriaalkompleksi korrastamine.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndistest sõjahaudadest leiti 12 kirstu, mida on kujutatud ka 1945. aasta kevadel matmistseremoonia ajal tehtud fotodel. Töid juhtinud kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse direktor Üllar Lanno. Kirstud olid siis leitud Kaarli kiriku poolsest otsast alates viiendast kuust suunaga Vabaduse platsi poole. Nad olid kahes reas esialgne versioon Nad on kuus ühes reas ja kuus teises reas. Lõpuks kinnitus lõpliku lahendusega. Kaheksa tükki hariduse tänavapoolses reas ja neli tükki Kaarli kiriku poolses reas. Lanno kinnitusel olid kõik kirstud terved. Kõikide kirstude sees oli olemas luustik ja kõik 12 ajaloolisel fotol olnud pilti pildil olnud kirstu sai leitud. Tänaseks on säilmed juba identifitseerimisprotsessi edasi liikunud. Nad on puhastamisel. Skeletid on komplekteerimisel ja peatselt on võimalik ka võtta need DNA proovid nendest ja saata nad juba lõplikuks uuringuks. Muinsuskaitseameti peaarheoloog Ants Kraut ütles, et pole põhjust arvata, nagu oleks Tõnismäele veel kedagi maetud. Arheoloogide tulemusega võib väga rahule jääda ja kindel on see, et sellel alal rohkem matuseid ei enne ega pärast ei ole tehtud nii, et välitööde osas võib sellega joone alla tõmmata ja jääme ootama siis analüüside tulemusi. Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikkola usus, et pronkssõduri endist asukohta kattev telk viiakse sealt ära lähematel päevadel. Ma usun, et telgi eemaldame kuskil kahe-kolme päevaga, sellepärast esialgne pinnasetöötab lõpetada, praegu juba planeeritakse aga algavad haljastustööd praeguse kava järgi kogu see ala me soovime katta lilledega. Aga kui vaadata, et seda ala suurust, siis noh, lilli läheb sinna päris kõvasti ja ka need on vaja tellida, nii et kuni on haljastus tehtud, võetakse ära ka aed. Samas lisas ta, et piirdeaed jääb sõjahaudade ja monumendi endist asukohta ümbritsema ka lähinädalateks. Kindlasti on piirdeaed püsti veel üheksandal mail. Tallinna linnapea Edgar Savisaar soovis võtta Tõnismäe kinnistu haljastamise hoopis linna kätte. Täna pöördus meie poole kaitseministeerium palvega, et linn võtaks enda peale Tõnismäe korrastamise ja haljastamise. Meile kinnitati, et see telk võetakse maha täna. Millal annab kaitseministeerium ala linnale? Madis Mikko. Tallinna linnavalitsus saab selle ala kätte haljastatult ja lille meres. Mulle on öeldud, et see puhtalt füüsiliselt võtab üks paar nädalat aega kaks-kolm nädalat, võib-olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõnismäel lõppesid kaevetööd.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKunagi varem pole Rail Balticu projekti riskitabelid nii punased olnud, räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu nõunik Andres Lindemann. Ehitusprojektide käivitamisel viimaste kuude jooksul oleme sunnitud olnud näiteks materjali sisendhinnad indekseerima. Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets ütleb, et mitu suuremat hanget avatakse lähinädalatel, siis saab hindadest ka selgema pildi. Vaatame kütuse sisendit, terase sisendit, betooni sisendit, siis see suurusjärk 10 20 protsenti kallinemist vaatab vastu. On väga suur tõenäosus, et Rail Balticu projekti rahastamiseks vajalikke vahendeid ei suudeta õigeks ajaks tagada, seisab eile valitsuses kinnitatud vahearuandes. Lindemani sõnul ongi põhiline küsimus, kuidas katta projektide kallinemine. Samas võivad muutuda ka Euroopa Liidu prioriteedid. Võib-olla mõned sellised logistika suunad seatakse rohkem Ukraina suunas, et kui see sõda seal lõpeb, et oleks võimalik seda riiki võimalikult kiiresti jalule aidata ja et ka need tänased humanitaarkoridorid oleks võimalikult efektiivsem, et selles mõttes konkurents ka projektide vahel suureneb. Suurem osa Rail Balticule mõeldud eurorahast tuleb Euroopa ühendamise rahastust sFist. Kuni 2024. aastani on meie jaoks rahastusotsused tehtud, sealt edasi seisavad taotlusvoorud veel ees. Anvar Salomets. Kuidas meie nagu praktikas parasjagu siis edeneda saame, raha, nii-öelda laekumine sellega määrab, ehitame lihtsalt siis selle võrra nagu teises tempos, mis, mis parasjagu on see nii-öelda fis võimaldatav siis rahaline maht. Selleks, et seni kokku lepitud eelarvet mitte lõhki ajada, on erinevaid võimalusi. Lindeman tõdeb, et ökodukte vähem ei saa teha ning ka inimestele olulisi viadukte pigem ära ei jäeta. Mõndasid objekte võib-olla on võimalik optimeerida viies läbi projekteeri ehitahankeid, kus ehitaja leiab mõned optimaalsemad lahendused, mis seda lõpphinda võiksid kuidagi soodsamaks muuta. Vahearuande järgi on ka suur tõenäosus, et raudtee põhitrassi projekteerimine hilineb. Mõneti on see risk juba realiseerunud ehk õige pea pärast lepingu sõlmimist näiteks Hispaania projekteerimisfirma lubatust oluliselt väiksemat tempot. Lubatud kiirust pole tänini sisse saadud, tõdeb Salomets. Ja puudub siin ka nüüd nagu lõplik veendumus, et see tippvorm kuidagi kiiresti uuesti saavutatakse. Siiski pisut hoogu on hispaanlased kogunud ehk lubatud viaduktide ökodukide projektid on nad lõpuks valmis teinud ja põhitrassi esimesed lõigud tasapisi laekuvad. Kõik muu, nii-öelda siin töisel graafikul on näha, et justkui peaks kohe tulema, aga, aga enne laekumist on jälle natukene natukene maad edasi lükatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suure tõenäosusega läheb projekt märkimisväärselt kallimaks ja mitu etappi hilineb.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna oli Rõuge lasteaia Nursi rühma esimene lasteaiapäev. Väikesed ilmakodanikud tegid uute ruumidega tutvust ja elasid sisse. Rõuge piirkond on varemgi hädas olnud lasteaiakohtade nappusega, nii on juba varem avatud lisarühm keskusest väljas viitinas. Nüüd siis teises külakeses Nursis, mis on järjekorras kuues. Kokku on seal ruumi 18-le lapsele. Hetkel hakkab seal käima kaheksa last, ent juba sügisel on oodata lisa. Rõuge vallavanema Mailis Kogeri sõnul leevendab uue rühma avamine pikalt kestnud probleemi eelmine aasta. Tegelikult mitmed lapsevanemad helistasid küll ja soovisid, et see rühm oleks veel varem avatud. Kui, kui, siis me jõudsime nüüd avada nagu tänasest kuuendast jaanuarist. Et nagu reaalselt käisid küll lapsevanemad ja ukse taga peatselt nelja lapse emaks saav Kristina siska oligi täna oma pea kahe aastast Adeelet uue kohaga harjutamas. Tänu uuele rühmale ei pea ta enam muretsema, kes tuleb last hoidma, kui temal on tööpäevad. Algselt ma küll ei planeerinud teda nii vara tuua, aga, aga kuna tekkis selline vajadus, et mul on vaja tööle minna noh, osalise koormusega, et kahel korral nädalas. Et siis oli see väga hea võimalus selles mõttes, kuidas lapsele ja, ja meie perele teda siia rühma tuua, kuna kuna see, kus ma sügisest teda planeerisin panna, et see rühm on praegu hetkel täis Kokku loodi uue rühma avamisega ka kolm uut töökohta. Lasteaia abiõpetajana tööd saanud Ave Uibu töötas varem müüjana. Uus töökoht tähendab tema jaoks aga seda, et nüüd jääb tal oma väikeste laste jaoks rohkem aega ning ka töökoht asub kodule lähemal. Laste suhtes on kellaajad nagu paremad, muidu ma jõudsin üheksa koju ja et lapsed nagu väga kannatasid selle all, kuna minu jaoks on lapsed nii tähtsad, et siis otsustasin, et teen sellise sammu ja, ja kuna siis mind lahkelt võeti siia tööle, siis nüüd ma siin olen. Mulle väga meeldib lastega tööd teha. Kokku on Rõuge lasteaias praeguse seisuga 95 last, ent on juba teada, et tulemas on lisa. Vallavanema Mailis Kogeri sõnul pole aga selline pilt ühetaoline üle kogu valla teistes piirkondades. Lasteaiakohti on näiteks nagu Varstus on lasteaiakohti, mõnistes on lasteaiakohti Haanjas, tõsi küll, on ka samamoodi nagu rühm nagu täis, et see on ainult positiivne. Raadiouudistele Nursist Mirjam Mõttus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rõuge valla Rõuge piirkonda on aasta-aastasse saatnud mure lasteaiakohtade nappuse pärast. Uus aasta algas aga valla jaoks uue lasteaiarühma avamisega 15 aastat tagasi suletud Nursi koolimajas. Rühmas on ruumi 18-le lapsele, juurde loodi kolm töökohta ja lapsevanemad saavad võimaluse tööle naasta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel viis aastat tagasi ei olnud linn atraktiivne ning vähegi aktiivsemad inimesed püüdsid leida eneseteostamise võimalusi pealinnas, siis nüüd on Tartu astumas Tallinnale julgelt kannale. Kui pealinn tegeleb oma brändi otsimisega ja võibki seda otsima jääda, siis Tartu on oma märgi leidnud, olgu selleks ka kampaania heade mõtete või värvide linn. Juba neli aastat on valitud aasta tegu. Tegelikult oli tänavu tegusid väärivaid ettevõtmisi päris mitu. Mõtiskleme selle üle koos linnapea Andrus Ansipiga. Aasta teoks pärjati esimesel oktoobril uksed avanud aurakeskus. Juba siis, kui esimene mai rammiti veekeskuse vundamenti juba siis leidis see tollasel aasta teo konkursil ära märk mist 99. aastal. Tartlaste ootused olid ammu-ammu juba väga suured ja isegi vaia rammi mist peeti aastateo kandidaadi vääriliseks teoks. Selliseid asju ilmselt ei olegi väga palju, kus 90 protsenti linlastest on ühel meelel. Kas see tähendab nüüd seda, et eestlased ja eeskätt meie, tartlased, hakkame nüüd väärtustama ka sporti? Teatud mõttes murrangut see kindlasti tähistab siiani on meie inimesed olnud kogu aeg hõivatud oma perele toidulaua kindlustamisega, peavarju kindlustamisega, on tekkinud üle pika aja jälle võimalused mõelda ka sellele, kuidas oma tervist hoida. Kuidas oma jõudu taastada? Räägime tegelikult veel nendest sündmustest, nimekiri oli ju õige pikk, seal figureeris ka haridusministeeriumi pealinnast Tartusse toom. Haridusministeeriumi Tartusse kolimine ei olnud muidugi tartlaste tegu, see oli Eesti riigitegu, kuid tartlased on rahul ja õnnelikud, et Eesti riik eksisteerib ja, ja suudab funktsioneerida ka siis, kui üks ministeeriumide st asub Tartus. Kolimistest on leidnud ju ka ära märk, tegemist veel nukuteatri kolimine Tartusse on tekitanud ka küllalt suure ühiskondliku resonantsi linlaste hulgas. Uued ruumid said tänavu linnamuuseum, spordi ja postimuuseum, aga tegelikult ma lisaks n võib-olla sinna nimekirja veel ühe asja. See oli jõululaupäeval, kui Raekoja tornis esimest korda helisesid jõulukellad. Kellamäng Raekoja tornis on kindlasti selline asi, mis jääb kestma sajanditeks. Meil on palju linnas selliseid tegusid tehtud selle aasta jooksul, mis pole nimekirja jõudnud, aga mis on sellele vaatamata linlase elu oluliselt mõjutanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu aastal 2001 ja aasta tegu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirde piiril, kus piiri hoiavad suure loodusliku tõkkena Narva jõgi ja veehoidla peetakse suurema ohuriskiga alaks Narva-jõe kuivsängi. Suurema osa ajast püsib jõesäng kuivana ja sealt saaks hõlpsasti üle piiri joosta, räägib ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Urmas Elmi. See on ainukene koht Narva jõel, kus saab siis, kui on lüüsid kinni kuiva jalaga üle ja kui te näete, siis mõlemal pool on linnastatud alad ning see ületulek on hästi kiire ja kui joostes üle tulla, siis on see mõne minuti küsimus, et jõuda teisele poole linnastatud alale, kus saab ennast hästi varjata. Eesmärk on takistada lihtsalt seda ületulekut. Narva jõe kuivsäng lookleb alates veehoidlast läbi Kreenholmi tööstus ala kuni hüdroelektrijaamani. Seni on mõlema riigi piirivalvurid kuivsängi hästi valvanud ja näiteks selle aasta jooksul on seal piiri ebaseaduslikult ületatud vaid kolm korda. Peaministri Kaja Kallase sõnul praegu Eesti piirile suuremat ohtu ei ole, kuid naabrite kogemus teeb valvsaks. See, mis toimub praegu Poolas, Leedus ja Lätis meie piirile küll ohtu sellist ei ole, aga nagu te näete, siin ju praegu mingit aeda otseselt piirina ei ole ja nende ajutiste tõkete püstitamine ikkagi aitab võimalikud ohud ära hoida ja eks ta toimib ka heidutusena. Millise signaali me Venemaale saadame, nende piiritõketega? Me saadame selle signaali, et Eesti valvab Eesti piiri Euroopa Liidu piiri ja NATO piiri. Õppuse käigus paigaldatakse Narva Jõe kuivsängi Eesti poolsele kaldale pea kahe ja poole kilomeetri pikkune lõiketraadist tõke uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna alustati idapiiril ajutise lõiketraadist tõkke paigaldamisega kohtadesse, kus ebaseaduslike piiriületuste tõenäosus on kõige suurem. Ajutine tõke paigaldatakse idapiirile kokku 40 kilomeetri ulatuses Kaitseväe lisaõppekogunemise Okas ajal, ja reservväelaste toel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEttevõtja Kuido Paimla katsetab Järvamaal Imavere lähistel kartuli kasvatamist kiletunnelis juba kolmandat aastat, sest Eesti rahval on tema sõnul tekkinud suur igatsus osta jaanipäeva paiku kodumaist varast kartulit. Vaatamata külmale kevadele ja viimasele kevadele, siis võib saagiga rahule jääda ja nädal aega enne jaani hakkasin saaki võtma. Kuidas varasemartuli turustamine käib, on see selline lihtne äri? Kas ta nüüd just lihtne on, aga turgudel ja poodidesse, et otse pean laiali kauba, mida varase kartuli juures kõige rohkem hinnatakse või mida see tarbija vaatab? Maitse. Ega seal muud polegi vist midagi. Kartul on ju kartul? Viljandimaa osaühingus Koorti kartul sõitis kombain põllule samuti vahetult enne jaaniaega aga seal on ka kogused suuremad, sest üles tuleb võtta 10 hektarit varast kartulit. Ja nagu ütleb ettevõtte juhatuse liige Jane lass, on varasem kartuliga tööd rohkem ja sellest ka kallim hind. Me alustame juba veebruari alguses eelidandamisega varase kartuli puhul ja, ja kindlasti peame kasutama katteloori ja, ja väga oluline koht ongi, tuleb jälgida neid mai alguse külmasid. Esialgu saadetakse kombain põllule, üle päeva põllult tulnud kartul pestakse, pakendatakse ja poeletile jõuab see hiljemalt järgmisel päeval. Taaskord Jane klass. Noh, saak on kindlasti väike, isegi võib-olla väga väike, aga, aga eks seal on natukene seda emotsiooni ka, et, et ikkagi enne jaanipäeva seda kartulit saada ja ja meie jaoks on tähtis see, et me saame siis oma töökonveieri ja koristuskonveieri viia pikale, sest et kindlasti me koristame septembrikuuni välja nüüd kartulit ja vastavalt siis nagu tellitakse Rimi kaupluste lettidele jõudis kodumaine varane kartul nädalapäevad tagasi ja nagu ütleb Türi Rimi juhataja Viia Suman on Eestis kasvatatud varase kartuli hind välismaisega võrreldes küll krõbedam, kuid ostjaid leidub. Et mõne kliendi jaoks ei ole see oluline, kas ta on kodumaine või välismaal aga enamus eelistab ikkagi kodumaist toodet. On teil öeldud ka, et miks eelistatakse kodumaist kartulit, maitse oma oma hea maitse, see on tähtis. Väikelinna Türi turule kodumaine varane kartul veel jõudnud pole, kuid naaberlinnas paides müüdi seda täna hinnaga kolm eurot kilo. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kodumaine varane kartul jõudis letile vahetult enne jaanipäeva. Nõudlus on nii suur, et katteloori all või kiletunnelis kasvanud varast kartulit koristatakse kombainiga ja korraga nii palju kui on nõudlust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me räägime, et mõnevõrra paremini ollakse kursis kriisiks vajalike varudega, kuid kuid just see reaalne valmisoleku tase on, on kehvakene. Kõige paremini on meil valmis just Lääne ja Lõuna-Eesti elanikud ja, ja ilmselt seda sellepärast, et tegelikult ollakse ka rohkem õnnetusi läbi elanud, et kui läänest rääkida, siis siin üleujutuse sündmuseid on olnud ja, ja kindlasti viimane, Võru sündmus on siis Lõuna-Eesti elanike teadlikkust tõstnud ja tegelikult kõige halvemini saaksid tagaolukorras hakkama ka Põhja-Eesti elanikud ja, ja just ka muukeelsed Eesti elanikud. Ja tegelikult see, kui vanuserühmati vaadata, siis just 65 ja vanemad inimesed on see vanuserühm, kes vähem kriisidega hakkama saab. Maa ja linna vahel on ka vahet. Jaa, absoluutselt, et uuringus tuleb välja, et, et kuigi ma ja linnanikul on võrdsed võimalused omandada teadmisi kui ka varusid kriisiolukorraga toimetulekuks on linlastel varude hoiustamiseks kehvemad võimalused ja, ja, ja see on ka meile hea selline õpetamise koht, sest sellised head realistlikud käitumisjuhist, soovitused, lahendused, mis panevad inimesi tegutsema, on ka meile selline hea koht, mida tulevikus inimesi õpetada. Ja, ja uuringust, mis veel välja tuleb, et just sellised linna kortermajade üheksa pluss korteriga on need, mis on meie jaoks. Sellele uuringule tuginedes siis viite läbi mõned kampaaniad või, või mida te teete selle uuringuga? Jah, et tegelikult on see uuring meile edasiste tööde tegemiste aluseks ja, ja kuigi me oleme kaks aastat koolitusi teinud, rääkinud kriisivarudest infot, jaganud juhiseid välja töötanud, et, et kuigi see nii-öelda teadlikkus on mõne palli võrra küll tõusnud, aga, aga, aga seda enam näitab, et, et jah, meil on vaja korraldada veel teavituskampaaniaid ja veel süvitsi elanikele teha koolitusi ja, ja sellega kõigega ka päästeamet tulevikus tegeleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti elanike valmisolek kriisiga toimetulekuks on endiselt madal, selgus Päästeameti tellitud Kantar-Emori uuringust. Täpsemaid selgitusi jagas Tõnu Karjatsele Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaikuus esimese lugemise läbinud riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirjas on neljandal kohal Estonia praeguse hoone juurde ehitus. Tallinna linn on kindlalt välja öelnud, et plaanitud kohas Tammsaare pargis nad seda juurdeehitust näha ei taha. Kultuurikomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets loetleb kolm võimalikku lahendust. Üks valik võtta see objekt üldse nimekirjast maha, aga sellisel juhul Estonia ruumi probleemid jäävad ilmselt veel pikaks ajaks lahendamata. Teine variant on jätta ta sellisena, nagu ta hetkel kirjas on, mis võib tähendada seda, et seda objekti ei pruugi tulla, siis üks variant on see, et sõnastada seda Estonia uue hoonena, aga sellisel juhul see maksumus võib kujuneda umbes kaks korda suuremaks kui kogu see summa, mida me oleme kõikide objektide peale mõelnud. Seda, et Estoniale uue hoone lubamine oleks liialt kallis, rõhutavad kõik rahvusringhäälinguga vestelnud komisjoniliikmed. Teist varianti ehk Estonia nimekirjast väljavõtmist toetab Isamaa saadik Üllar Saaremäe. Ta ütleb, et rahvusooper vajab kahtlemata ruumi juurde, kuid tõdeb samas, et juurdeehituse vastaseid on praegu palju. Minu ettepanek oleks kindlasti midagi asemele panna ja see midagi oleks filmilinnak. Keskerakonna saadik Marko Šorin aga märgib, et praegune nimekiri sai paika põhjaliku töö tulemusel ja seda muutma tema ei tõttaks. Avalikkus on saanud seda jälgida, kriitikat anda, kritiseerida kõiki neid pooli arvestades see ei oleks nagu päris see. Šorin usub, et komisjon saadab kultuuriobjektide nimekirja lõpphääletusele praegusel kujul, ehkki Estonia juurdeehitusega Õnneks on selle projekti elluviimisega aega, sest Estonia juurde ehitus oli välja valitud neljast objektist. Viimane ja minu isiklik lootus on küll see, et kultuuri armastav rahvas, nagu me oleme, me selle kompromissi leiame. Ka Ekre saadik Monika Helme leiab, et parlament ei tohiks end Tallinna linna praegusest vastuseisust heidutada lasta. 15 aasta pärast on meil riigis vahetunud mitu valitsust. Meil on linnad vahetunud, mitu valitsust ja mis puutub igasugustesse ametitesse, siis muinsuskaitseamet otsib lahendusi, mitte ei hakka ütlema, eks ole, et niimoodi meie seda ei aktsepteeri, mida siis parlament on ette näinud või mis otsused nad on nagu teinud? Reformierakondlane Heidi Purga märgib, et Riigikogus saab nimekirja ka tulevikus muuta. Kui see protseduur jõuab nii kaugele, et tõesti leitakse, et see ei sobi või ei suudeta kokkuleppele jõuda, siis nagu Aadu Must ongi öelnud, et ilmselt siis see maja võibki jääda nagu tegemata ja siis sellel juhul siis me peame leidma kas uue objekti või jätma selle nimekirja siis ühe võrra vähemaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed kalduvad sinnapoole, et riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirja ei muudeta ja vaatamata Tallinna vastuseisule jääb sinna Tammsaare parki plaanitud Estonia juurdeehitus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdelaraudtee infrastruktuuri aktsiaselts on valmis leidma 17 miljonit eurot Lelle-Pärnu raudtee kapitaalremondiks. Kui praegu sõidab rong Tallinnast Pärnusse kahe tunni ja 20 minutiga siis pärast Lelle-Pärnu 69 ja poole kilomeetri pikkuse raudteelõigu remonti oleks võimalik see vahemaa läbida ühe tunni ja 25 minutiga. Kui remonti ei toimu, võib aga sarnaselt Haapsaluga rongi ühendus Pärnuga katkeda. Edelaraudtee infrastruktuuri aktsiaseltsi juht Rain Kaarjas. Juhul, kui finantsvahendeid napib, siis me oleme selleks valmis. Kaarjas ütles, et kui riik tõepoolest peabki õigemaks, et Pärnu ja Tallinna vahelt raudtee ühendus kaob, siis ei telli riik ju ka Edelaraudtee vedusid, seega pole ka remonti vaja. Ilma riigiga kokku leppimata seda raudteed rekonstrueerida ei ole loogiline, kui meie selle nüüd nii-öelda oma riisika korda teeme. Riik ütleb, et tegelikult ta ei tahagi seal tulevikus nagu sõita ja see eeldab ka nii-öelda kasutustasu märkimisväärset tõusu, eks ole. Kui need eeldused ei ole täidetud, kümneaastane veotagatis ja kasutustasu tõus, aga siis tõenäoliselt seda realiseerida ei saa. Kasutustasu tõus tähendab seda, et te olete pannud sinna sisse hulka raha teinud raudtee korda, järelikult peab ka riik teile rohkem maksma selle eest. Eks kõik tahavad oma investeeringuid tagasi saada, kas see peaks piletihinnast tulema, kas see peaks nii-öelda riigipoolsest dotatsioonist siis tulema, et see ongi see läbirääkimiste koht, juhul kui. Majandus ja taristuminister Kadri Simson teatas kirjalikus kommentaaris. Valitsus arutab täiendavaid investeeringuid transpordi taristusse edasi neljapäeval. Lelle-Pärnu raudteelõigu renoveerimise otsus tuleb kaaluda erinevate mõjude kontekstis, sealhulgas Rail Balticu ehitus, potentsiaalsed reisijanumbrid renoveeritaval lõigul, võimaliku rahastuse suurus ja katteallikad, alternatiivsed võimalused reisijate kaubaveoks ning kohaliku maavanema ja linnapea vastuseis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaselts teatas, et on valmis Lelle-Pärnu raudteelõigu oma rahaga ära remontima, kui riik tagab lõigule kümneaastase lepingu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo keeruline öelda, mis see oli, ja ma arvan, et, et siin on mitmed kriminaalasjad, mis on avatud juba, mis hakkavad seda uurima, et ma arvan, et siin nagu muutub määravaks keskse organiseerimise olemasolu ja selle tuvastamine, et kui see leitakse, siis on võimalik ka leida ilmselt väga palju kangemaid paragrahve, mille alusel kõike seda vaadata, mis toimus, et ega meil on ju olukord tuttav, et meenutame neid kriminaalasju, mis avati 2007. aastal toimunud pronksiö rahutuste kohta siis siis loomulikult on võimalik ühekaupa igat toimunud vandalismiakti vaadates öelda, et tegemist oli lihtsalt käest läinud olukorraga kus oli lihtsalt numbrite ülekaal märatsejate poole peal ja psühhoos tingis sellise tulemuse, mida me nägime. Samas, teisalt tuvastasid ka meie õiguskaitseorganid osaliselt keskse organiseeriva jõu olemasolu või vähemalt katseid ja märatseme selle kaasa aidata. Ma arvan, et samad uurimised seisavad ees ka Ameerika Ühendriikides, sellepärast ei julgeks täna kindlasti öelda, et see oli ainult märatsemine ainult massipsühhoos ja, ja et inimesed saavad süüdimõistetud ainult ütleme näiteks vandalismi puudutavate kriminaalkoosseisude põhjal. Et eile õhtul mulle ka kindlasti tundus, et pigem oli tegemist üle käte läinud olukorraga. Osaliselt tingis lihtsalt see, et ei olnud piisavalt politseid, ei olnud piisavalt võetud kasutusele kaitsemeetmeid. Et politsei lihtsalt lasi sealt videotest ja näha lõpuks taradest inimesed sisse, et tuhandete surve oli nii suur ja ei olnud piisavalt jõudu vastu panna. Ja deeskaleerimise eesmärgil ei hakatud füüsiliselt neid tümitama. Aga noh, praegusel hetkel on juba neli surnut, et, et ilmselgelt see ei pruukinud õige taktika olla. Juhul, kui seal tõesti olid olemas organiseerivad jõud, inimesed kelle eesmärk oli juba varem asjad areneksid nii kaugele, nagu nad areneksid siis selle tuvastamine või mittetuvastamine kogu see protsess võtab aega, ise teame, nagu te ütlesite aastaid. Meil on uus presidendi ametisse vannutamise. Tseremoonia on ju tegelikult loetud päevade kaugusel, et kuidas see kogu seda olukorda ikkagi mõjutab. On kaks asja, mida peame eristama, üks asi on kriminaaluurimise ja teine nagu poliitiline vastutus, eks ole, et ma tean, et täna öösel kogunes osa trumpi enda administratsiooni kabinetiliikmetest ja see suhteliselt nagu seriaali Houston Guareslaadne stseen kogunesid kabinetiliikmed, et arutada USA põhiseaduse paragrahv 25 alusel trumpi kohest teovõimetuks kulutamist. Et noh, see on teatud protseduur, mis on nagu võimalik koostöös kongressiga läbi viia. Et, et ta kohe eraldada ametist poliitilise vastutuse tõttu, et kuna ka tema kõne pärast seda, kui need tüübid olid sinna kapitooriumi sisse murdnud ei vabariiklaste ega demokraatide arvates ei rahustanud olukorda taas hullemaks, et siis nii-öelda pilti kokku pannes ikkagi poliitilisest vaatenurgast vaatavad nii vabariiklased kui demokraadid, et trump vastutab selle loodud olukorra eest, et need on tema inimesed, tema nad seda pealinna tõi tema selle ürituse korraldas, tema neid üles küttis ja tema neid maha ei rahusta. Nii et poliitilise vastutuse mõttes on võimalik ka, et lähipäevil juhtub midagi, mida mina küll ei usu, sest noh, kunagi ei usu, et seriaal nagu päris eluks muutub.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendivalimiste kinnitamisel tungisid Donald Trumpi toetajad Kapitooliumi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeni suletud uste taga toimunud kohtupidamise lõppvaatus Viljandi koolitulistajale. Kohtuotsuse väljakuulutamine oli täna avalik ja seetõttu tohutu meedia tähelepanu all. Tartu maakohtu kohtunik Aivar Hint. Karistusseadustiku varga 64 lõige üks alusel mõistab liitkaristuseks üheksa aastat vamistust lugedes kergema karistuse, kas raskem? Kohus tunnistas kuueteistkümneaastase noormehe süüdi Viljandi Paalalinna kooli õpetaja tapmises ning tulirelva ja padrunite ebaseaduslikus käitlemises. Kui kaamerad ja mikrofonid sulgusid, rääkis kohtunik Aivar Hint, et noormees võttis 27. oktoobril 2014 oma isa relvakapist püstoli ja üheksa padrunit ning läks kooli. Kohus leidis, et noormees pani oma teo toime kavatsetult, tulistades seljaga klassi poole olnud õpetaja suunas kuus lasku. Üks kuul tabas pähe üks rindkeresse ja üks kõhtu. Õpetaja suri kohapeal. Kohus ei nõustunud kaitsja taotlusega, et tapmissüüdistus tuleks ümber kvalifitseerida. Provotseeritud tapmiseks saksa keele tunnis oli õhkkond rahulik ja konflikt ei esinenud. Tulistaja küünilist käitumist ilmestab see, et pärast õpetaja tapmist sulges noormees klassi ukse, ei võimaldanud kaasõpilastel väljuda ja laadis relva uuesti. Lõuna ringkonna prokuratuuri juhtiv prokurör Kaire Hänilene. Prokurörina olen ma rahul sellega, et, et kohus leidis, et süüdistatavale esitatud süüdistus oli esitatud põhjendatult. Et kohus leidis, et tegemist oli teise inimese ette kavatsetud tapmisega, mitte ei olnud tegemist provotseeritud tapmisega. Mis aga puudutab edasikaebamist, siis, et selle ma otsustan pärast seda, kui ma olen saanud põhjalikult tutvuda kohtuotsuses esitatud motiividega Mille põhjal üldse kaitsja väitis, et tegemist võis olla provotseeritud tegevusega õpetaja poolt? Neid nüansse jällegi avaldada ju ei saa, kuna tegemist on kinnise kohtuistungiga, aga ka täna kohus selgitas, et süüdistatava väited ei leidnud kohtuistungil kinnitust, et õpetaja oleks kuidagi provotseerinud oma käitumisega siis solvanud süüdistatavat. Et minu meelest on oluline selle asja sõnum, mida kohus selle kohtuotsusega meile andis, et kui ka probleemid esinevad inimestevahelistes suhetes, et siis neid ei saa lahendada vägivalla abil, et inimese elu on püha ja et kui keegi võimalikke probleeme lahendab vägivallaga, siis on see väga küüniline tegevus ja et et sellisele küünilisele tegevusele järgneb ka karm karistus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohus mõistis Viljandi Paalalinna koolis möödunud aasta 27. oktoobril tunni ajal saksa keele õpetaja tapnud 16-aastane noormehe üheksaks aastaks reaalselt vangi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on tõenäoliselt sarnasusi rohkem kui erinevusi, et mõlemad on MRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid töötavad sama põhimõttega, mõlemad tuleb manustada kaks korda. Mõlemaga on tehtud väga suur inimuuring, mille alusel vaktsiin kasutusel on lubatud üsna lühikese aja jooksul. Mis võib-olla on erinev, et selle ravimi või selle vaktsiini säilitustingimused on natukene leebemad. Sai vaja nii karmi külma kui izeri vaktsiini viaalid on viiedoosised, siis sellel on kümnedoosised. Manustamise intervall, mis Faizeri vaktsiinil oli soovituslikult 21 päeva on sellel vaktsiinil soovitavalt 28 päeva. See sõltub lihtsalt sellest, kuidas see kolmanda faasi uuring on tehtud. Faizeri Techi vaktsiini võib manustada alates 16.-st eluaastast, sest seda vaktsiini on uuritud alates 18.-st eluaastast. Ka vaktsiinide tõhusus on väga väga sarnane, nii et selle selle vaktsiini efektiivsus on 84,1 protsenti täpselt kokku loetud kliinilises uuringus, nii et on väga-väga tõhus. Ja samamoodi nagu Faizeri vaktsiin on ta ka üsna reaktogeenne, ehk et selliseid süstekoha vahetud reaktsioone ja, ja kehva enesetunnet vaktsineerimise päeval või järgmisel päeval esineb ka selle vaktsiini ga. Päris paljudel aga kummagi vaktsiini puhul ei ole nähtud raskeid kõrvaltoimeid. Kliinilistes uuringutes. Kui veel korra võrrelda neid kahte vaktsiini, et kas mõnel on neist ka rohkem mingeid vastunäidustusi ta ma ei tea. Vanematele inimestele sobib üks rohkem. Ei, selles mõttes need kaks vaktsiini on väga sarnased, neid võib kasutada ja noh, uuringus on väga olulisel hulgal uuritavatest olnud ka mingisugune krooniline kaasuv haigus sobis ta neile, need ei reageerinud kuidagi teistmoodi, ta on efektiivne ka vanemaealistel vaktsiinide arenduses. Üldiselt on probleemiks see, et, et vanemaealistel kipub vaktsiin olema vähem efektiivne, need mõlemad vaktsiinid on ka eakatel inimestel väga efektiivsed ja võib-olla pigem paremini talutavad kui noortel. Nii et need on väga sarnased vaktsiinid ja sellist valikut, et kellele, mida ei ole esiteks vaja teha nende omadustest lähtuvalt ja teiseks. Teiseks me oleme ikka väga kaugel sellest olukorrast, kus meil oleks arstil oleks näiteks valida riiulis kolm erinevat vaktsiini, mida siis patsiendile pakkuda, et hetkel on küsimus ikkagi vaktsineerida või mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ravimiamet andis heakskiidu USA biotehnoloogiaettevõtte Moderna koroonaviiruse vaktsiinile. Otsuse müügiloa kohta teeb peagi Euroopa Komisjon. Euroopa Ravimiameti teatel on uuringud näidanud, et Moderna vaktsiini tõhusus on 94 protsenti. Tegu on teise koroonaviiruse vaktsiiniga, mis on saanud Euroopa Ravimiametilt heakskiidu. Euroopa Liidu ühishanke raames kokkulepitud Moderna vaktsiini kogus Eestile on 234 000 doosi, millest piisab 117 000 inimese vaktsineerimiseks. Esimeses kvartalis peaks Eestisse jõudma 30 000 doosi. Ravimiameti meditsiininõunik ja Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee liige Alar Irs ütles, et põhimõtteliselt sarnaneb Moderna vaktsiin Eestis juba kasutatava Pfizeri/BioNTechi vaktsiiniga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKodanikupalga maksmine ei ole USAs läinud täiesti valutult, mitu panga rakendust jooksis kokku ja maksuameti koduleheküljel oli tehnilisi probleeme. Georgia osariigis Augustanas kogunesid kümned murelikud inimesed kohaliku raamatupidamisettevõtte ukse taha. Nad olid saanud teate, et raha on kohal, kuid ettevõte väitis vastupidist. Räägib Georgi osariigi elanik Christmas Williams. Mul ei ole tööd, aga mul on lapsed, mul on neid neli, nad ei lähe väiksemaks, nad kasvavad. See raha aitab meil edasi minna. Kohaliku politseijaoskonna ja maksuameti kiire uurimine näitas, et raamatupidamisettevõte ei olnud midagi valesti teinud ja inimesed saavad oma raha kätte paari päeva pärast. Kodanikupalk on kuni 1200 dollarit. Iga lapse eest saadakse lisaks 500 dollarit, räägib majandusanalüütik Kil Anderson. Paljud inimesed on töö kaotanud või on nende töötunde kärbitud ja nad vajavad seda raha arvete maksmiseks. See on kindlasti hea viis seda raha kulutada. Kodanikupalgal võib piirkonniti olla väga erinev mõju. Suurlinnades kulub tõenäoliselt kogu see raha ära vaid üürimaksmiseks. Valitsus aga loodab, et need, kellel toetust tegelikult vaja ei lähe, kulutavad selle ikkagi ära, et turgutada majandust. Veel kord. Majandusanalüütik Kyle Anderson. Selle asemel, et seda kulutada millegi tühise peale, tuleks mõelda, et mida head oleks võimalik teha. Samal ajal ootavad paljud väikeettevõtted endiselt vastust laenutaotlustele, et saada raha valitsuse kahe triljoni dollari suurusest abipaketist räägib väikeettevõtja Paul Katuso. Ma vaatan oma e-kirju iga tund ja ootan ärevusega vastust, ma ei suuda seda väga kaua enam teha, ma tõesti üritan. Kongressi liikmed kurdavad, et pangad eelistavad laenude kinnitamisel juba olemasolevaid kliente, eriti neid, kelle krediidi võimekus on suurem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimesed ameeriklased said kätte kodanikupalga, mis peaks ajutiselt leevendama raskustesse sattunud perekondade olukorda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLavastuse aluseks on Eduard von Keiserlingi samanimeline jutustus ja Gustav Maaleri muusika. Rahvusballeti kunstiline juht linnar Loris rääkis, et Tiit Härmil oli plaan lavastada kaiserlingi maaleri muusikale juba ammu. See maaler ja, ja see, just see Keiser ling jutustus oli Tiidul midagi sellist, mida ta sees tahtis, et ta peab tegema, ta on mulle öelnud isiklikult, et vot vot see on tema nii-öelda koreograafi loomingu ja üldse nii-öelda inimesena looja tipp, et Gustav Maale i muusikaga koostööd tehes ta ütles väga tihti nii tantsi kui ka mulle, et, et ta arvab, et seda muusikat ei ole kirjutanud inimene. Et seda on kirjutanud jumal ja Tiit ütles, et väga lihtne oli selles mõttes lavastada, kõik oli muusika olemas, et kahjuks jah, me ei esita seda orkestri saatel, kuna 80 orkestranti ei mahu meie orkestri auku. Siin on siis nii-öelda nagu näha, et mille jaoks meil tegelikult nii-öelda uut ooperimaja ja balletimaja on tarvis. Parun Titsi üks osatäitjaid on rahvusballeti, üks paremaid meestantsijaid, Jevgeni Kriib. Küsisin temalt, kuivõrd keeruline oli sisse elada muusikasse, mis polegi balleti jaoks kirjutatud. See oli natuke raskusi meile, et kui me kuulsime esimest korda seda muusikat, see oli niigi, oh oo, kus me nüüd siis saame seda, aga kui sa hakkad juba kuulama, mitu, mitu korda see hakkab nagu juba looma, et selles mõttes sa saadki aru, mis Tiit tahtis ja mis tahab, aga see on niisugune, nii ilus ja geniaalne muusika, et selles mõttes sa saad aru pärast juba iga liigutus, mis, mis võiks nagu tähendada selle muusika peale, see annab meile väga just sellist õiget tunnet. Tiit Härm kirjutab kavalehel, et elas mitu aastat vaid Maaleri muusikat kuulates. Balletimuusikaline osa ongi kokku pandud maaleri sümfooniate lõikudest. Tantsuuurija ja kriitik Heili Einaste ütleb, et see on heas mõttes 19. sajandi ballett. Kui seda esteetikat vaadata, siis see on kõik niisugune noh, nagu romantilisest balletist ja romantilisest hingusest kantud ja noh, Tiit Härmile ilmselt see romantism on loomu poolest omane ikka selline suure armastuse ja selline kosmilise armastuse teema ja minu arvates see Maaleri muusika, mis on noh, juba niisugune hilisromantism ja nüüd see tantsujoonis, mis lähtub ka sellisest pigem hilisromantismist noh, nagu sobivad kokku. Tiit Härmi ballettõhtused majad esietendub rahvusballetis Estonia ülehomme, 18. märtsil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooperis Estonia esietendub Tiit Härmi ballett \"Õhtused majad\" Gustav Mahleri muusikale. Kuigi muusika kannab selles lavastuses suurt rolli, kõlab saalis elava muusika asemel lindistus, sest Mahleri sümfooniate mängimiseks vajalik 80 liikmeline orkester ei mahu Estonia lavaauku ära.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhimõtteliselt kuulub selliste otsuste langetamine täielikult vabariigi presidendi pädevusse ja samal ajal kuulates ära need vabariigi presidendi põhjendused, mis selle otsuse langetamisel olid määravad. Ma neid põhjendusi selles suhtes küll täielikult jagan. Ma arvan, et, et küsimus ei olnud kuidagi viisi, ma ei tahaks ütelda, härra kolonel Roosimägi ei jõudnud selle ajaga midagi teha. Ilmselt on igal igal inimesel oma oma töö ja oma oma konkreetne ülesanne, mida ta paremini täidab. No mina. Ma peaksin küll härra Roosimäe tööga selle koha peal rahul olema, kuna kõige olulisem murrang, mida oli vaja saavutada. Nimelt saada peastaap ja kaitseministeerium omavahel koostööd tegema. See on teatavasti probleem, mis Eesti kaitseväes eksisteeris, see lõhe ikka aastaid vaadates aga nüüd konkreetset olukorda, siis jah, üks väikene muudatus toimus nimelt veel pool aastat tagasi me ei teadnud, et Eesti saab olema esimene maa, kes võetakse NATO aasta plaanide vaatlemisel ette, me oleme kõige esimene kõikidest nüüd nendest täiendavatest kandidaatriikidest ja see on juba märtsis. Ja mitmetel põhjustel vaadates praegust hetke ja vaadates just et elu kogemusi sellel alal, ma arvan, et on see õigustatud samm. Me peame erakordselt kiirelt praegu just sellel alal tegutsema NATO integreerimisega nüüd lähematel kuudel võib-olla keskmisest rohkem ja meie jaoks rohkem, kui me ka eeldasime tähelepanu pöörama sest kas meile see meeldib või ei meeldi, on iga selline hindamise hetk, see eksam on oluline ja kuigi see eksam tundub, et tuleb noh, natukene nagu liiga vara ebaõiglaseltki vara on iga riigi kohus selleks eksamihetkeks võimalik valmis olla, sest et sellest eksamitulemusest sõltub väga paljud järgnevad tulemused. Väidetavalt on kollanel Märt Iru olnud nüüd üsna pikka aega NATO-ga peetavate läbirääkimiste juures töörühmades osalenud. Vähemalt nii kinnitab kaitseministeeriumi pressiteenistus, et see on ka üks tegur, miks on tema välja vahetatud ja samuti siis muidugi ka kohusetäitjaks. Öelge härra Kannike, kas on meil nüüd märtsikuuni, siis tõesti nii kiire, tuli takkus, et, et seal tuleb väga hoogsalt tööd teha. Et meid nii-öelda NATO ukse vahele lastakse, seda te vähemasti oskate meile öelda. Ja seda ma võin tõesti kinnitada, et töögraafik läheb äärmiselt tihedaks. Paljuski see on tingitud sellest, et see rahvusliku tööplaani, aastatsükkel või mapi tsükkel ja nüüd esimesel aastal jäi lühemaks teatavasti Washingtonis võeti alles eelmise aasta märtsis otsuse vastu, et niisugune plaan tehakse ja riigid hakkasid koostama seda plaani suvel sügisel me andsime alles üle, nii et sisuliselt selle mai esimese tsükli täitmise aeg jääbki selle aasta algusesse ja märtsis juba saame NATO poolt hinnangu. Kui palju oleneb nüüd sellesuunalisel tööl inimese keeleoskusest arusaamine ja see mõistmine, kuidas seal toimetada tuleb? Tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, mille töökeel ja eriti militaarpoole töökeel praktiline töökeel on inglise keel. Positiivsed dokumendid on suuresti ka prantsuse keeles, nii et noh, ühte neist kahest keelest peab tingimata valdama ikkagi piisaval tasemel, et üldse aru saada, mis toimub. Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko. Terve tänase päeva on ajakirjandus ilmselt pommitanud teid päris tõsiste soovidega, saada kommentaari kaitseminister Jüri Luigelt. Eilse presidendi otsuse peale vabastada ametist kolonel Urmas Roosimägi. No ma arvan, et kõige olulisem on see, et nii president kui vabariiki soovib veelgi intensiivistada meie NATO suunalist tööd ja, ja nagu minister Luik ütles, nii et rebida meid NATO-sse ja seda eriti algaval kevadel perioodil, sest näiteks Eesti on kõigist NATO kandidaatriikidest esimene, kes peab juba märtsis esitama oma ettekande tehtust NATO nõukogule. Ja kuivõrd kolonel Tiru on juba aastaid tegelenud rahvusvaheliste projektidega ja koostööga ning eriti eelmise aasta nüüd teisel poolel, kui koostati Eesti vabariigi NATO liikmelisuse tegevuskava, mis on siis niisugune omaette sõiduplaan, kuidas Eesti NATOsse kunagi võiks jõuda selle plaani koostamisel, siis kolonel Tiru on tõeline proff just nii-öelda NATO küsimustes ja ma usun, et see on meie vabariigi selline eriline rõhuasetus, nüüd siis Põhja-Atlandi organisatsiooni suunas liikumiseks. Ma ei mäleta, et kaitseväe juhataja Johannes Kert oleks väga tihedalt ise läbirääkimisi pidanud, küllap tegid seda ikkagi töögrupid ja kas kolonel Märt Ilu ei oleks võinud nii-öelda töögrupi koosseisus või siis välissuhete osakonna juhina sedasama tööd väga edukalt ka jätkata? Ma arvan ka seda, et siin on üks üks aspekt selles, et kogu ülevaadet NATO alasest koostööst paraku kuivõrd Eestis, nagu me teame, napib erialaspetsialiste ja inimesi omab praegu kaitsejõududes ainult tõepoolest kolonel Tiruja, ma arvan, et see kindlasti on niisugune edasiviiv, väga positiivne samm. Mulle tõeolevalt on aga hoopiski kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mänd ja nüüd ametist vabastatud Urmas Roosimägi jõudnud omavahelise koostöö korraldamisel uude etappi ja see tähendas seda, et kaitseministeerium hakkas väga tõsiselt kaardistama kõiki neid varasid kogu seda suurt haldusala, mis käes on, et saada selge ülevaade, mida kui palju on ja et võib-olla tekkis siin hoopis niisugune probleem, et kellelegi jäädi majanduslike kaardistamistega jalgu mõnele huvigrupile. Ma arvan, et, et kui on olemas sellised kahtlustused ja süüdistused, siis tuleks seda kindlasti küsida asjaomastelt inimestelt ise, kas siis Tarmo Männilt või Urmas Roosimäelt, nii et mul on väga raske sellele kommentaari anda. Minu andmetel. Andmetel midagi sellist, vähemalt ministeeriumi tasemel ei ole tulnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "00:01.51 Eesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBiotehnoloogiahiiglane nõuavek, mille peakorter asub USA-s Marilandi osariigis, sõlmis Euroopa Liiduga vaktsiinide tarnimiseks eellepingu juba mullu detsembris. Eellepingu kohaselt kohustus firma Euroopa liidule tarnima 200 miljonit vaktsiiniannust. Märtsi lõpus oli firma sunnitud aga läbirääkimiste lõppu edasi lükkama, sest firmal tekkis tõsiseid raskusi toormaterjali hankimisel. Nüüdseks on nõuavak täpsustanud, et maailmaturul on puudus 2000 liitristest kilekottidest. Selliseid kotte on vaktsiinide tootmisel aga hädasti vaja. Kotipõud ähvardas nõuavaks eesmärgi toota 150 miljonit vaktsiinianust kuus edasi lükata selle aasta teise või isegi kolmandasse kvartalisse. Kuigi suurte kilekottide puudusest pole nõuavaks praeguseni päriselt üle saanud, on olukord siiski leevenenud ning firma usub, et suudab võetud kohustused täita. Nõuavaxi vaktsiin erineb põhimõtteliselt nii üliharvadel juhtudel trombe põhjustavaist AstraZeneca Johnson and Johnson i vaktsiinist kui kase ja Moderna omast. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitab jätkuvalt, et Euroopa Liit on avatud uut tüüpi vaktsiinidele, sealhulgas ka valgupõhistele. Peale nõuavaki on samalaadse vaktsiiniga turule tulemas koostöös ka Sanafi Claxa mit. Neil näikse tulemuseni jõudmiseks aga veel aegaminevat. USA firma ja Saksamaa aga naudivad juba enda väljatöötatud koroonavaktsiini häid tulemusi, mis firmade tuludest selgelt silma paistavad. Äsja uuendasid Pir ja BioNTech lepingut Euroopa Liiduga ning kohustavad nüüd tarnima liitu tuleval ja ületuleval aastal 1,8 miljardit vaktsiini annust. Faizer avaldab oma esimese kvartali majandustulemused täna. Majandus ajakiri Forbes ennustab, et Faieri aktsia väärtuseks kujuneb 40 dollarit mis on üsna lähedane aktsia praegusele turuhinnale. Faizeri esimese kvartali kasumiks ennustab Forbes 14 miljardit dollarit mida on mõnevõrra rohkem kui varasemates ennustustes, sealhulgas Fizeri enda omades. Välja on pakutud. Kuivõrd paljudes riikides on vaktsineerimisprogrammid alles korralikult käima minemas, võib Faizer järgmistes kvartalites veelgi paremaid majandustulemusi oodata. Faizer ise peab oma koroonavaktsiini selle aasta majandustegevuseks veduriks ning loodab vaktsiini müüa aasta lõpuni 16 miljardi dollari eest. Juba mullu viimases kvartalis suutis oma müügitulemusi parandada 12 protsendi võrra ning peamiselt tuli see tulu peale vähiravimite ka uudse tehnoloogiaga. Koroonavaktsiini müügist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopasse on aasta lõpuks oodata veel üht koroonavaktsiini, sest Euroopa Liit ja USA firma Novavax on jõudnud lepingu sõlmimisele väga lähedale. Kui Novavaxi vaktsiin saab Euroopa Ravimiameti heakskiidu, võetakse esmakordselt Euroopa Liidus kasutusele ka valgupõhine vaktsiin. Praegu Eurooopa Liidus ohtralt kasutatavat vaktsiini tootev Pfizer aga teatab, et just koroonavaktsiin on firma esimese kvartali heade majandustulemuste peamine vedur.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõluflöödi toob Estonias lavale Soome lavastaja Vilpu Kiljunen, kes on teinud lavastusi ka Peterburi Marinski teatris, Stockholmi kuninglikus ooperiteatris ja Moskvas Palšhoi teatris. Lavastaja rääkis, et tema jaoks on tegemist ajatu looga. Ehkki algmaterjal valmis 18. sajandi lõpus. Võluflöödis on vastamisi kaks poolust, hea ja kuri. Võidab see, kes suudab oma õnneni jõuda läbi raskuste. Lini sõnul on võluflöödilugu rohkem kui lihtsalt muinasjutt. Sinna. Satu. Koostama muudki ja tarbest muutokse. See on suure ajas. Lavastaja sõnul võib seda võtta metafoorina elu muutustele ja nende muutuste vajadusele. Võluflööt tuli lavale 1780.-te aastate lõpus, kui Euroopas oli valgustusajastu ning seda kandis mõte sellest, kuidas inimene muutub, kuidas arukus võidab hulluse ja selles mõttes on see temaatiliselt ka praegu aktuaalne. Kogenud lavastaja kiitis ka Estonia trupi ja kinnitas, et esietendusel astub üles just noorem koosseis. Oma armastatut otsima asuva prints amino na astub üles Mehisteits. Öökuninganna rollis on aga sära Elina Netšajeva. Tema jaoks on see olnud unistuste roll ja kui pandeemia poleks peale tulnud, esitaks ta sama osa hoopis USAs. Palm beac ooperis. Öökuninganna on väga huvitav tegelane, võimukas, suure temperamendiga, et ikkagi paluda oma tütart tappa ära oma isa, ehk siis minu eks sarastro, see nõuab ikka väga väga sellist suurt-suurt, temperamenti ja väga suurt viha. Ja Õnneks see muusika aitab kaasa leida seda karakterit ja see tuleb läbi muusika tuleb iseenesest kõik see kurjus ja õelus välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooperis Estonia esietendub homme Wolfgang Amadeus Mozarti ooper \"Võluflööt\".",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiiumaa ettevõtjate ja omavalitsuse poolt riigile saadetud pöördumisest toodud ettepanekute hulgas on näiteks soov, et toetusmeetmetes pöörataks suuremat tähelepanu väikeettevõtetele ja FIEdele. Soovitakse ka Ida-Virumaa ja Kagu-Eestiga analoogse programmi loomist, mille raames toetatakse töökohtade loojaid. Vajalikuks peetakse ka otse KredExilt laenu saamise võimalust ja töötukassa töötasu hüvitise pikendamist. Hiiumaa ettevõtjate liidu juhatuse liige Arno Kuusk ütles, et lisameetmetega suurema majanduskahju ärahoidmine on ka riigi huvides. Kui eriolukord ikkagi veel kestab nädalaid ja, ja, ja lausa kuudes mõõdetatavana, siis läheb ikkagi väga keeruliseks ja, ja, ja kui lisaks sellele töötukassa toele nagu muid nii-öelda vahendeid peale ei jookse, siis siis on koondamised ja, ja pankrotid ka lõpuks ikkagi paratamatus, siis lõpuks kuhjub niikuinii see töötajaskond kõik riigi kukile. Hiiumaa vallavanema asendaja Toomas Rõhu tõi Saare eripärana välja väikeettevõtjate suure hulga. Võib-olla ainult 13 ettevõtet, kus on üle 20 töötaja 25 protsenti majandusüksuste st on näiteks viied ja siis palju on seotud ka puhkemajandusega ja on seal nagu pereettevõtted. Valitsuse kommunikatsioonibüroost öeldi, et pöördumisele ei ole veel vastust koostatud, küll aga kinnitati sealt, et liikumispiirangute tõttu suletud saartele on plaanis eraldi nii ettevõtlustoetus kui ka turismitoetus. KredExi ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse meetmete kohta lubati jagada rohkem infot esimesel võimalusel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa ettevõtjad ja vallavalitsus tahavad saada riigilt suuremat majanduslikku tuge. Eriolukord ja selle piirangud annavad saarel tunda nii meretaguse asukoha, väikeettevõtjate suure hulga kui ka hooajalise majandusmudeli tõttu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga hinnangul võib pankade probleemsete laenude osakaal kasvada seniselt null koma kahelt protsendilt ühe koma viiele protsendile kui majanduskasv aeglustub tempos, mida märtsis prognoositi. See näitaja jääks siiski märgatavalt alla 2008. kuni 2010. aasta kriisitaset, kui probleemsed laenud moodustasid pankade laenumahust üle seitsme protsendi. Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul suudavad pangad laenukahjumitega hakkama saada. Täna me näeme, et pankadel piisavalt kapitali neid võimalik laenukahjumeid katta. Tõenäoliselt need pangad, kes tegelevad rohkem tarbimislaenude valdkonnas, seal on laenukahjumid kõrgemad ja tõenäoliselt et nendel pankadel saavad ka laenukahjumid olema suuremad. Kuid pankadel on täna piisavalt nii-öelda kapitali, mis on üle normatiivi, millega nad saavad seda kahjumit katta. Ja kui ma lihtsalt panen võrdluse, siis mida see tähendab sellises mahus laenukahjumeid, siis see on umbes pool eelmise aasta pankade poolt testitud teenitud kasumist. Keskpank märkis, et Vene agressioon Ukrainas vähendab osa Eesti ettevõtete võimalusi eksportida või tarnida tootmiseks vajalikke asju. Sõja tõttu kiiremaks muutunud hinnatõus raskendab nii ettevõtete kui ka inimeste finantsseisu ning töö kaotamise oht ähvardab eeskätt neid inimesi, kes töötavad sõjast rohkem mõjutatud sektorites. Eesti Panga hinnangul jääb aga eluasemelaenude kasv hoogsaks, sest sissetulekud jätkavad kasvu ja nõudlus eluasemete järele püsib. Kinnisvarahindade kasv pigem jätkub, kuid mitte nii kiires tempos kui viimase aasta jooksul, ütles Eesti Panga president Madis Müller. Ka ehitushindade kasv ja ka asjaolu, et praeguses olukorras on ka väga keeruline uusi arendusi kinnisvaraarendajatel algatada, kuna on teatud ehitusmaterjalidega probleeme hindu raske lukku lüüa ja sellest tulenevalt võib-olla ka see uute arenduste maht lähiajal võib mõnevõrra veelgi väheneda. Eesti pank on jätkuvalt valmis eluasemelaenude andmise nõudeid karmistama, kui laenumaht jätkab kiiret kasvu. Praegu keskpank selleks vajadust ei näe. Samuti ei näe keskpank hetkel vajadust tõsta pankadele kehtivaid kapitali puhvrite nõudeid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga hinnangul hakkab ettevõtete ja majapidamiste võime laene tagasi maksta lähitulevikus mõnevõrra halvenema. Eelkõige on see ohuks sektorites, mida mõjutavad rohkem Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnevad sanktsioonid. Samas on pankadel piisavalt puhvreid, et probleemlaenude kasvuga toime tulla.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu linnavalitsus kuulutas augusti alguses välja rahvusvahelise riigihanke raba laia tänava silla rääma ja laiale tänavale rajatavate ringristmike ning silda ringristmike ühendavate tänavalõikude ehitamiseks. Pärnu rahandusminister Meelis Kukk ütleb, et ehitusfirmade huvi on väga suur. Registreerunud on 22 ettevõtet, tuntakse nii sisulist huvi pakkumuse kutsedokumentide vastu, kui tuntakse ka huvi, kas on võimalik pakkumuste tähtaega pikendada ja tõesti vastu tulles potentsiaalsete pakkujate soovidele olemegi pikendanud pakkumuste avamise tähtaega 21. septembrini. See tähendab, et pakkumusi on aeg ette valmistada. 50 päeva. Küsitud on tegelikult pikemat tähtaega, aga selline tähtaegade pikendamine tähendab kindlasti ka mõju ehituse valmimistähtajale ja see tähendab omakorda hankedokumentide muutumist 50 päeva. Tegelikult ongi piir, et enam pikendamist endale lubada ei saa. Kukk ütleb, et viidatud on sillakonstruktsioonilisele keerukusele kuivõrd teeb ehitusfirmadele pakkumuste tegemise keerukaks ehitusmaterjalide pidev kallinemine, seda küsin Eesti ehitusettevõtete Liidu presidendilt Indrek Petersonilt. Jah, ega see nüüd ettevõtjate jaoks lihtne ei ole, kui hinnad on kõikuvad küll ma usun, et see suurem probleem oli siin noh, kevadel, kui see hinnatõus oli eriti kiire, et nüüd pigem võiks öelda, et need hinnad on seal kõrgel tasemel stabiliseerumas ja võib-olla täna ettevõtjate jaoks ikkagi suurem probleem ongi, et hanked oleks kvaliteetselt ette valmistatud ja just nimelt, et see ehitusprojekt, mis on hanke aluseks, et see oleks ka kvaliteetne ja detailide läbi mõeldud",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnusse uue silla ehitamise vastu on ehitusfirmade huvi suur. Registreerunud on 22 ettevõtet. Mitu firmat on soovinud hanke tähtaega pikendada ja linn on seda nende palvel teinudki.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hinnangul on Ida-Virumaa tervishoiuasutustest kõige tõsisem olukord Narva haiglas, kus on 52 nakatunut, nende seas 36 meditsiinitöötajat. Narva haigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul on olukord haiglas pingeline. Praeguse hetke seisuga me tuleme toime, kui nüüd ei teki mingisugust sellist ootamatut, statsionaarse haigete juurdekasvu. Me panime kinni kogu plaanilise ravi statsionaarse, sest muidu ei olnud võimalik Covid osakondi personali ga katta. Covidi osakonnad nõuavad topeltpersonali, nii et selle tõttu see surve personalil on väga suur. Narva haiglas on praegu Covid haigetele tehtud 40 voodikohta, millest on täidetud veidi üle poole. Täna käis haigla tegevusega tutvumas hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja Ahti varblane. Olukord on tõsine, sest et haigeid on Narva haiglas päris palju elanikkonna hulgas haigestumine ida regioonis on ju kõige suurem Eestis hetkel ja selles mõttes on olukord tõsine. Kas olukord on kriitiline? Ma ütleks, et ei ole kriitiline, et haigla oma tegevustega saab hakkama haiged oma abi saavad kõik, kes vajavad kiiret ja erakorralist abi, päevade kriitilist abi, need igal juhul oma abi sealt saavad. Ahti Varblase hinnangul pole praegu vajadust hakata Narvas välihaiglat üles panema. Narva haiglal on taristu osas on piisavalt ruumi, aga põhiline probleem on see personali küsimus. Personali puudust kommenteerib Narva haigla ülemarst Pille Letjuka. Meil on kõige suurem puudus praegu õdedest kaks topelt õe posti, mis lugedes kokku on 18 õde, noh, see on kohe vajalik. Arste on praegu niimoodi, et kui üks arst veel praegu peaks mingil põhjusel välja langema rivist, on meil probleemid, praegu me enam-vähem katame ära, kuigi need nendel arstidel, kes töötavad praegu Covid osakonnas on see koormus mitte ainult ülemise piiri lähedane, vaid ta ületab seda ülemist piiri. Narva haiglale personali leidmiseks algatas hädaolukorra staap tervishoiutöötajate värbamise aktsiooni uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Haiglas on koroonahaigete raviks 40 voodikohta ja lisaks võiks avada veel sama palju, kuid selleks napib meditsiinitöötajaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaardistades patsiendi geenid saab määrata tõhusama ravimi, vältida kõrvalmõjusid või lausa ennetada haigestumist, toob Tartu Ülikooli genoomika kaasprofessor Elinord näiteid. Tartu Ülikooli Eesti geeni varamu on just selle eesmärgiga loodud. Geenivaramusse kuulub praegu üle 200000 inimese Eestis ja need esimesed inimesed, kes siis liitusid geenivaramuga juba 10 aastat tagasi. Nendest ligi 3000 inimest on osalenud pilootprojektis, kus täpselt ongi juba neile teatud haiguste ja teatud ravimite kohta sellist infot antud, mis võimaldaks teha siis parimaid otsuseid. Teadmised, mida me saaksime juba inimestele anda, on meil olemas, aga tuleb luua see süsteem, õige süsteem, kuidas moodi see nagu toimib? Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb, et seni on keskendutud rinnavähi ja südamehaiguste ennetamisele. Koppel selgitab, et täna reguleerib seadus peamiselt teadusuuringuid. Igapäevase raviga arvestamiseks tuleb teha täiendusi. Lisaks on siis õigusruumile ka kogu teenuste loogika ehk alates sellest, et kui inimene arstikabinetti astub ja leitakse võib-olla haigused või, või haigustunnused, mille puhul oleks vajalik analüüsida ka geene, et kuidas siis kogu see vahel käivitub kuni siis tegelikult tõesti selliste tõenduspõhiste soovitusteni välja, et millised rollid on siis perearstidel haiglas, eriarstidel. Et kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, et siis siis aastal 23 võiks juba rääkida sellest, et rinnavähiennetuses ja, ja ravis on võimalik siis kasutada riski hindamiseks juba konkreetse inimese enda geenikaarti. Arstide Liidu eestseisuse liige Neeme Tõnisson rõhutab, et liit toetab geeniandmete kasutamist tervishoius kuid tänane plaan on veel toores. Tõnisson toob välja, et ei ole arvestatud praeguse geeniandmete kasutamise praktikaga. Veel tuleb lahendada andmete turvalisuse ja ligipääsetavuse küsimused. Me pooldame väga seda, mis oli dokumendis ilusti lahti kirjutatud, et peaks tõesti laiendama õiguskaitset, et mis hetkel on sätestatud siis eeskätt geenidoonorit nende genoomi andmete väärkasutamise eest, aga ma arvan, et või arstiliidu seisukoht on see, et et selline õiguskaitse peaks olema laienema siis kõigile patsientidele, kelle kohta on olemas genoomi andmed, et, et neid ei kasutatakse, siis ei väärkasutatakse kuskil töösuhetes kindlustussuhetes. Ja et need ei ole ka siis õiguskaitseorganitele kättesaadavad, et me ikkagi räägime genoomi andmete kasutamisest tervises. Tõnisson pakub, et võiks kokku kutsuda töörühma, mis teeks vajalikud täiendused. Nii loodab Tõnisson, et eesmärk seadus vastu võtta. 2023.-ks aastaks oleks siiski saavutatav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus toimub tänavu 20. korda Geenifoorum, kus teadlased arutavad genoomika rakendusvõimalusi. Seadustiku ja tehnilised lahendused genoomika kasutamiseks kliinilisel ravil loodab Sotsiaalministeerium välja töötada tuleval aastal.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAntigeeni kiirteste peavad piiril tegema inimesed, kes saabuvad Eestisse nõndanimetatud riskiriikidest ja kel pole piiril ette näidata, kas vaktsineerimist või Covidi läbipõdemist tõendavaid dokumente. Tervishoiuettevõtte meedikum labori juhataja Natalja Timtšuki sõnul lubab kiirtest võimalikult varakult teada saada, kas Eestisse saabunud inimene on nakatunud või mitte. Lisaks vähendab kiirtestide kasutuselevõtt enese isolatsioonis viibimise aega. Kui ta teeb selle testi, siis poole tunni jooksul ta saab SMS-i oma telefonile ja siis kuue päeva pärast saab teha veel pisiartisti teise testi ja siis ta ei pea 10 päeva istuma isolatsioonis, ta võib piirduda siis seitsme päevaga. Natalja Dimtšuki sõnul võib inimene oodata kiirtesti tulemust kasvõi piiripunktis. Kui koroonaproov osutub positiivseks, lubatakse inimene ikkagi Eestisse, et kiirtesti tulemus saaks kinnitada usaldusväärsema PCR testiga. Selle testi tulemuse kinnitamiseks ta peab tegema PCR testi ja seda saab teha selles samas piiripunktis. Kui ta ei jää ootama, siis ta võib teha teise testi ükskõik kus testimispunktis, mis talle rohkem sobib. Nakkuskahtlusega inimene peab enne teise testi tulemuse selgumist järgima liikumispiiranguid. Kõige hädavajalikumad asjad, ta võib ära teha, võib-olla apteegis käia, aga üldiselt ta peab püsima kodus ja, ja siis, kui tal on teineteist st tehtud, siis ta võib vabalt liikuda. Antigeeni kiirteste saab alates tänasest teha Tallinna lennujaamas ja Tallinna sadamas Narva ning Luhamaa piiripunktides ja lähipäevil avatakse kiirtestimise võimalus ka Koidula piiripunktis. Tervishoiuettevõtte meedikum, laborijuhataja Natalja Dimtsuki sõnul kasutas esimesel päeval kiirtestimise võimalust vaid kümmekond inimest. No ma arvan, et see on esimene päev, ma arvan, et neid tuleb rohkem. Inimesed ei ole veel, paljud ei ole informeeritud, et me tänasest päevast hakkasime kiirteste pakkuma. Antigeeni kiirtestid on Eesti elanikele tasuta, teiste riikide elanikele maksab kiirtest 30 eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest saavad Eestisse saabujad teha koroonaviiruse tuvastamiseks ka antigeeni kiirtesti, mille tulemus selgub poole tunni jooksul.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal on olnud palju koondamisi ja mõistagi pöörduvad koondatud töötukassa poole kust saab teavet töötamisvõimaluste kohta, aga ka töötu toetust, et raskel ajal hakkama saada. Paraku on inimesi, kes meelsasti lasevad endale töötuskindlustushüvitist ja töötu toetust maksta ning käivad isegi töötukassa pakutud kursustel aga ka töötavad samal ajal töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets. Paraku meie töötute hulgas on inimesi, kes on samal ajal juhatuse liikmed ja tegelikult töötavad oma ettevõttes, kuid ametlikult seda ei näita. Meil on olnud juhuseid, kus töötul on ettevõte või koguni mitu ettevõtet. Ta on neis ainuke juhatuse liige. Tal ei ole seal ühtegi töötajat, kuid vaatamata sellele ettevõttes on käibed, mis ulatuvad sadadetesse tuhandetesse või koguni lähenevad miljon eurole kvartalis. Ja need inimesed meie tuge tegelikult ei vaja. Metsa jutu järgi on tegemist näiteks IT-valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega, samuti tehakse õmblustöid või pakutakse majutust. Summad, mis sellisel juhul töötukassale tagasi maksta tuleb, on suured. Sellistel puhkudel me oleme töötuna arvel oleku otsuse algusest peale kehtetuks tunnistanud või siis tagasiulatuvalt lõpetanud, alusetult välja makstud töötuskindlustushüvitised, töötutoetused või ka koolitusrahad on inimesed pidanud tagasi maksma ja need summad on ulatunud ühe inimese kohta kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Mets ütleb, et töötukassa aitab töötuks jäänud inimesi, aga kui inimesel tegelikult on töökoht, siis ei maksa tulla jutuga, et ollakse töötu. Inimestega, kes on töötukassale sellise pettusega vahele jäänud, tegeleb ka maksu ja tolliamet. Maksu ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Airi Lepassaar. Need inimesed tegelikult varjavad oma sissetulekuid see, kes teeb tööd, see peab olema töötamise registris ja tööandja peab maksma töötasu, maksud. Aga see inimene võib olla palganud ka töötajaid, kellele ta ümbrikupalka maksab. Jah, võib küll olla, sest ikkagi kui avalike andmete põhjal ettevõttel on käive ja suur käive, siis keegi peab ju seda tööd tegema ja tööd tehakse ju töötasu eest, töö tegemise eest tuleb maksta palka ja maksud. Meil käib aastaid töötukassa ga väga hea infovahetus, jagame omavahel infot ja eks meie ülesanne ole tagada, et need isikud jõuaksid maksudeklaratsioonidele ja riik saaks nendelt maksud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa Pärnumaa osakond on avastanud kümneid töötuid, kes ettevõtte juhatuse liikmena teenivad ettevõttele tulu, saades samal ajal töötutoetust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n108-st maaomanikust, kelle maaüksus ja piiririba alla on tänaseks riigile oma maa ära müünud 82. See tähendab, et läbirääkimised käivad veel 26 maaomanikuga. Näiteks pakub riik Kuldar laanelinnule, kelle kodu on otse Vene piiri ääres tema 1550 ruutmeetri suuruse piiririba alla jääva maa eest 90 eurot, millega laanelind ei taha aga nõus olla, jätkab Kuldar Laanelind. Ma ei ole küll vastu piiririba väljaehitamisele, seda ma pooldab, aga et ära anda nii olematu hinna eest nii suur tükk maad ei ole ma nõus. Siseminister Hanno Pevkur tõdeb aga, et kui maaomanikega kokkulepet ei saavutata, tuleb minna sundvõõrandamisprotsessi, jätkab Pevkur. Me jätkame nendega läbirääkimisi, proovime saada kokkulepped ja, ja kui me kokkuleppeid ei saavuta, siis loomulikult. Eesti riigi piir vajab väljaehitamist ja siis võimalik, et mõnede üksikutega me peame minema ka sundvõõrandamisprotsessi. Laanelinnu jaoks on aga küsimus põhimõttes ja sundvõõrandamist, ta ei karda veel kord, Kuldar Laanelind. Mul ei ole midagi kaotada, ma kaotan ainult 90 eurot, ma ei tea. See on selline raha, mille eest vist eriti ei tahaks notarissegi sõita. Raadamistöödel on maaomanikest suurem takistus, aga märgalad, kuhu pole jätkuvalt võimalik masinatega peale minna, jätkab siseminister Hanno Pevkur. Peame üldse kaaluma, et kas nii-öelda igale poole peamegi masinatega peale minema, et, et võib-olla seal, kus ei ole ka kurikaelal midagi teha, ei ole ka vajadust, et me nüüd nii-öelda täies ulatuses selle raadamise läbi viime, aga igal juhul eesmärk on, et me saaksime puhtaks ja loodame, et et siis, kui ilmataat ka lubab, et siis on ka võimalik tööd lõpetada Paralleelselt raadamistööde lõpetamisega pannakse aga juba paika ka piiripoiste, millest esimesed 21 on maas. Samuti on valminud piiririba maismaa osa kujundus. Selle kohaselt saab rajataval piiriribal olema loomatõkkeaed jäljeriba, kus asuvad ka piiripostid ning valvekaamerad ja kahe poole meetri kõrgune piirdeaed, mille kõrval asub ka patrullrada veel kord Hanno Pevkur. Tööd lähevad vastavalt siis nii-öelda ilmastikuoludele ja valminud projektidele paralleelselt edasi, nii, nii suure projekti valmimisega kui siis üksikute väikeste detailprojektide raames. Eesti-Vene kontrolljoone Eesti-poolne piiririba peaks täielikult valmima 2019.-ks aastaks. Raadiouudistele Värskast Mirjam Nutov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti-Vene kontrolljoone Eesti poolsest piiririba viimase osa korda tegemine seisab muuhulgas läbirääkimiste taga maaomanikega, kes ei ole nõus riigi poolt pakutava maahinnaga.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasel kohtumisel tõdesid nii haridusminister Jaak Aaviksoo kui kunstiakadeemia rektor Signe Kivi, et kvaliteetse kunstihariduse andmine Eestis peab jätkuma ning prioriteediks on ka akadeemiale uue maja ehitamine. Eri meelt ollakse aga EKA uue hoone projekti teostumise suhtes. Haridusministeerium ei toeta EKA uue hoone ehituse projekti sellisel kujul, nagu see praegu kavandatud on. Haridusminister Jaak Aaviksoo. Julgen kinnitada, et haridus teadusministeerium on siiani teinud kõik võimaliku selleks, et see projekt, mida meile tutvustatakse, pidevalt ka teoks saaks. Me oleme kogu aeg rõhutanud, et me peame olema suutelised kõik riskid maandama, mis võivad selle projekti seada ohtu. Ja ühel hetkel, et me oleme olukorras, kui me ei suuda seda projekti realiseerida ja see raha läheb kaduma nii kõrghariduse kui Eesti vabariigile. Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi tunnistas, et tänane vestlus oli kahe poole vaheline dialoog, kus mõlemad pooled said oma seisukohti selgitada. Rektorina saan aru, et ministeerium pigem näeks, et kunstiakadeemia ühendab edaspidi oma analüüsi sellele, et leida alternatiivne variant. Kinnitan, et need visioonid on kunstiakadeemiale olnud olemas, kuid me oleme leidnud, et on vara loobuda projektist, kuhu on väga palju panustatud nii raha kui intellektuaalset ressurssi. Selles mõttes me oleme erimeelt, aga ma usun, et uus kriitiline analüüs viib meid lähemale võimalikele ühistele positsioonidele. Edasiste tegevusplaanide kohta ütles Aaviksoo, et koos kunstiakadeemiaga vaadatakse kriitiliselt üle praegune projekt ning akadeemia peab tõsiselt kaaluma ka alternatiive mitte klammerduma, vaid ühe variandi külge. Niisuguseid tagasilööke on olnud ka varem. Tartu Ülikooli Narva kolledž on saanud niisuguse tagasilöögi ja ma arvan, et see õnnestus meil omal ajal väga konstruktiivselt lahendada. Ma arvan, et ega me saame ka selle kunstiakadeemia probleemiga hakkama. Mis ajaks ja millal see kunstiakadeemia maja, kus iganes ta asub, valmis saab, või missugused on kolmandad variandid, et seda on täna vara öelda, aga me igal juhul tegutseme selle nimel, et mingisugust ettepanekutega avalikkusel olla. Eesti Arhitektide Liit saatis täna peaministrile avaliku kirja, milles tuuakse välja riiklike huve puudutavad vajakajäämised Eesti kunstiakadeemia uue hoone kavandamisel ja ootab nii haridus kui kultuuriministrilt konkreetseid seisukohti ja abi EKA probleemi lahendamiseks. Homme koguneb erakorraliselt ka Eesti kunstiakadeemia nõukogu, kus analüüsitakse tekkinud olukorda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kunstiakadeemia uue hoone ehituse plaane arutasid Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ja haridusminister Jaak Aaviksoo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinule jätsid Jüri Jüri selgitused kuidas öelda siira ja tegelikult täiesti põhjendatud hästi põhjendatud selgitused, olid peaministri amet. Valitud ühest erakonnast sinna sa oled peaminister, sa oled erakonna esimees ja, ja siis tagantjärgi hakata seal näpuga järgi ajama ja keegi tahab tõestada, et seda sa tegid kui erakonna juht ja seda sa tegid, kui peaminister ma ütlen, mind on alati skeptiliseks teinud sellised uuringud, mis ilmuvad välja just peale seda, kui inimene on oma oma positsioonilt tagasi astunud. Noh, samasugust asja me nägime Taavi Rõivase peaministriks oleku järel, et, et hakati seal mingit otsima mingeid inimesi ja asju ja ja konflikte, mida, mida noh, kui nad sel hetkel kuidagi välja ei ilmu, kui nad toimunud on, siis äkki nad ei ole nii tõsised, kui nad tagantjärgi proovitakse üles tähendada ja noh, muidugi paljud asjad saab ju ka teha, teha koomiliseks noh nagu seal mingi joogid autos, mille kohta isegi meie komisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Eduard Todinets, kes ise on töötanud kunagi vist riigikantseleis arvas, et, et see tähistab pigem seda, kus, millises transpordivahendis mingi pakk on, kui seda, et, et nüüd joogid autos peaministri ja võib-olla seal saatemeeskonna või isegi autojuhi poolt ära pruugiti, nii et asja asjad lähevad natukene koomiliseks. Tagantjärgi mingi ametniku poolt tehtud märke puhul seal tšekki vaadates, mina ei tea. Ma ma ei näinud seal mingit suurt korruptsiooni ega ka väikest mitte, nii et et mulle jättis ausalt öelda see kohtumine Jüri Ratasega sellise väga mõistliku mulje tema poolt, et, et et ta oli valmis meiega nii kiiresti kohtuma ja et ta on valmis ka olnud ajakirjandusele ju tegelikult selgitusi jagama väga avatult ja, ja ei ole ennast kusagile peitnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikul kogunes Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon, kuhu oli kutsutud Riigikogu esimees ja eelmine peaminister Jüri Ratas. Ratasele on ajakirjanduses ette heidetud priiskavaid esindukulutusi peaministri ametiajal. Millise mulje peaministri selgitused jätsid?.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLühidalt öeldes on meie komisjonil kaks lõppresultaati, esiteks see, et me fikseerisime, et mingisuguseid Eesti riigile mittejõukohaseid kohustusi endiste KGB töötajate ees ei ole Eesti riik võtnud, nagu millegipärast Vene Föderatsioon püüab väita. Ja teine on see, et tagantjärgi oleme püüdnud siis kokku koguda nii palju informatsiooni ja dokumente selle likvideerimise protsessi kohta, kui võimalik, et tagantjärgi ära dokumenteerida, aga likvideerimine, kõiki lünki ei ole võimalik kahjuks täita, sest et tolleaegne asjaajamine oli ikka päris pööraselt hull, et mitte ühtegi sammu, mida ka tollal valitsuskomisjon ette võttis, kaga likvideerimisel ei ole protokollitud, ei ole dokumenteeritud, kokkupuuted aruanded on esitamata ja see on kindlasti üks põhjustest, miks me üsna vähe selles protsessis teame ja, ja see lohakus on ilmselt ka väljendus sellisele noh, kas käega löömisel on siis hooletus või lausa kuritahtlik hooletus olnud, et väga palju materjale on ka kaduma läinud, sealhulgas ka toimikud. Kas nüüd on siis aeg nagu kokkuvõte teha ja sellega lõpetada või on aeg asju edasi uurida ja võib-olla ka süüdlasi otsida, miks just täpselt niimoodi on, sellepärast et võib-olla oleks saanud asja paremini teha ja miks ei tehtud? No miks ei tehtud, noh, ma ei oska nagu teiste eest nagu öelda, aga kindlasti oleks saanud paremini teha isegi silmas pidades seda aega, mis oli ju pöörane, tuli väga kiiresti taasiseseisvumisgi institutsioonid luua ja okupatsiooni struktuurid sealt välja lüüa. Isegi seda aega silmas pidades. Mitmed asjad oleks võinud siiski paremini ära korraldada ja just nimelt fikseerida, arvestades seda, et KGB oli ikkagi väga jõuline, tark ja kaval vastane fikseerida ikkagi oma sammud ja oleks pidanud kaasa haarama rohkem spetsialiste, asjatundjaid ja tegelikult kutsume ka avalikkust appi. Aga millegipärast ei kutsutud avalikkust appi, ei informeeritud pädevalt ajakirjandust. Noh, ei tehtud kas või pressikonverentsegi, et kui KGB olid mingisugused nõudmised, mida ei saanud täita iseseisva riigi poolt, siis oleks pidanud seda kohe informeerima. Näiteks seesama sotsiaalse tagatiste kokkulepe, mida siis justkui taheti sõlmida, mida õnneks ei sõlmitud, oleks pidanud ägedalt sellele protestima ja kutsuma nagu üldsuse appi. Millegipärast seda ei tehtud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu komisjon esitas lõpparuande Eesti NSV Riikliku Julgeolekukomitee tegevuse lõpetamisega seotud asjaolude väljaselgitamisest. Komisjoni esimees Aimar Altosaar võttis tulemused kokku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTema veenmine võttis muidugi mõnel natukene natukene aega et ega ta ei kippunud, ta ütles, et ta on just siin sisse elanud ja juba ühte teist plaaninud ja kavandanud ja, ja talle on see nüüd natukene ootamatu, aga, aga väga raske ka ei olnud. Ma ütleks, et tema kõige tugevam külg on see, et ta on Eesti hüsteerilises olukorras sama tugevate närvidega inimene nagu teie ees seisev persoon. Juba on kerkinud ka ajakirjanduse teated selle kohta, et tal on mingi kohtuasi kuskil veel üleval ikka ikka seda me ju arvasime, et meedia hakkab kohe inimest tümitama isegi enne seda, kui ta ministriks saab. Aga see on tal, vaidlus on riigikohtu, nagu öeldud, tuleb tõenäoliselt juuni algul sealt otsust. Meie andmetel on tegemist olnud asutusesisese kiusamisega, kuna ta ei ole nõus olnud tegema otsust, mida temalt nõuti, kuid mis tema hinnangul oli seadusega vastuolus. Koalitsioonipartnerid olete ka teavitanud sellest uuest nimest, eks nad lehest loevad. Meediast näevad. Aga me läheme õhtul, jah. Saame kokku nii, et Jüri Ratas on võimalik temaga vestelda. Kui kõik läheb hästi, siis ametisse vannutamine toimub. Ma ei oska öelda, kui kiiresti läheb peaminister Kadriorgu, kui kiiresti sealt allkiri tuleb. Põhimõtteliselt võib see toimuda väga kiiresti, põhimõtteliselt võib see ka mõnevõrra aega võtta, nii et eks ta tõenäoliselt ikkagi selle nädala sees aset leiab. Kõik.",
"role": "user"
},
{
"content": "EKRE esimees Mart Helme kinnitas, et esitab uueks kandidaat väliskaubandus- ja IT-ministrikandidaadiks erakonna parlamendifraktsiooni liikme Kert Kingo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes sai juba juunis täidetud eesmärk, et 70 protsenti täiskasvanutest oleks saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Esimese ja teise doosi vahe on Soomes palju pikem kui Eestis ja mõlemad doosid on kätte saanud ainult umbes kolmandik. Vaktsineerimistempo on eri piirkondades erinev, mõnel pool vaktsineeritakse juba lapsi, mõnel pool pole aga veel kõik vanemad earühmad kaitsesüsti saanud. Vaktsineerida saab reeglina ainult oma elukohas teises piirkonnas. Kaitsesüsti saamine on keeruline, see on võimalik ainult pikka aega oma tavapärasest kodukohast eemal viibides, näiteks teise piirkonda õppima asudes. Koroonapassist on juttu olnud, aga eelkõige tekitabki kõhklusi võrdse kohtlemise põhimõte. Soome põhiseaduse järgi ei tohi kedagi diskrimineerida soo ja tervisliku olukorra või muude isiklike asjaolude tõttu. Ida-Soome Ülikooli professor Tomi voodilainen ütles Soome ringhäälingule üle, et koroonapassi kasutuselevõtuks ületamatuid juriidilisi takistusi ei ole, aga kindlasti tuleb selgelt ära määrata, missuguste teenuste puhul on tõendi nõudmine lubatud. Näiteks avalikku ruumi pääsemiseks ühistranspordi kasutamiseks või avalike teenuste saamiseks ei ole koroonapassi nõudmine tema hinnangul seadustega kooskõlas. Teine kõhklus i tekitav asi on andmekaitse. Justiitsministeeriumi analüüsis rõhutatakse, et andmed läbi põetud haiguse, vaktsineerimise või tervisetesti tulemuste kohta on delikaatsed isikuandmed ja nende käsitlemine puudutaks juba sügavalt andmekaitse alustasid. Professor voodilainen on seda meelt, et kindlasti ei saa kasutusele võtta sellist koroonapassi, kus oleks selgelt näha, kas inimene on vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või äsja koroonatesti teinud. Tema hinnangul saaks isikuandmete kaitset rikkumata luua sellise tehnilise lahenduse, et terviseandmed oleksid kärkoodi peidetud. Nii nagu Taanis koodi kontrollides oleks näha vaid see, kas inimese võib näiteks restorani sööma lubada või mitte. Majandusminister Mika Lindila toetab koroonapassi sisseseadmist, tema sõnul annaks restorani pidajatele ja ürituste korraldajatele vähemalt mingisuguse kindlustunde. Lindile hinnangul võiks see kaasa aidata ka vaktsineerimise edenemisele. Soome justiitsministriumi analüüsi kohaselt on koroonapass võimalik kasutusele mõtte nakatumise vähendamiseks, aga mitte vaktsineerimise edendamise meetmena. Analüüsis tuletatakse ka meelde, et vaktsineerimine on vabatahtlik. Helsingi Ülikooli avaliku õiguse dotsent Pauli Raudjainen leiab, et enne koroonapassi sisseseadmist tuleb kindlasti analüüsida kõiki muid meetmeid, mis vähem põhiõigusi rikuksid. Tema sõnul ei maksa loota, et koroonapass on kiirte ei õnnele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti valitsuse otsusega tuleb alates 9. augustist esitada kultuurisündmustele, trenni või söögikohta pääsemiseks niinimetatud koroonapass, vastasel juhul kehtivad ranged ruumitäituvuse piirangud. Ka Soomes arutatakse koroonapassi kasutuselevõttu, probleeme nähakse aga isikuandmete kaitses ning selles, et koroonapass seaks inimesed ebavõrdsesse olukorda.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnaeelarve eelnõu kolmandaks lugemiseks oli esitatud 21 muudatusettepanekut, peaaegu pooled neist leidsid nii linnavalitsuse kui ka rahanduskomisjoni toetuse, teatas volikogule linnapea Edgar Savisaar. Toetust leidnud muudatusettepanekutega arvestades kujuneks siis linna järgmise aasta sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks kokku 8,098 miljardit krooni. Heakskiidu saanud muudatusettepanekute hulgas on 40 miljoni krooni eraldamine kultuurikatla rajamiseks ning kahe miljoni eraldamine linnateatrile. 100 aastat ei tulnud Tallinna linna ühtegi uut teatrisaali, ühtegi uut teatrimaja ja kõik olid kuidagi rahul. Nüüd lükkub ehitus ühe aasta võrra edasi ja tundub, et see on kohutav õnnetus. Ma tahaksin öelda, et ei maksa nii variserlik ka olla. Samuti sai toetuse täiendava viie miljoni krooni eraldamine hiljuti surnud õigeusu kiriku patriarhi Aleksius teise väljaku rajamiseks Lasnamäele. Veidi lisaraha saavad ka näiteks ühistransport, tervisespordiprojektid ja valgusfestivali korraldamine. Hiina uue aasta puhul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Indrek Raudne kinnitas, et IRL linnaeelarve eelnõu ei toeta. See eelarve ei arvesta järjest halvenevat majandusseisu ja ei taga jätkusuutlikkust tegelikult 2010.-ks aastaks ja teeb ülejärgmise aasta eelarve koostamise veel raskemaks, suurendades neid kulutusi, mida on raske siis juba ülemisel aastal vähendada. Ka Reformierakonna fraktsioon leidis, et eelarve eelnõu ei saa toetada, sotside jätkus aga nii kiidusõnu kui etteheiteid, kokkuvõtteks otsustasid nad jääda erapooletuks. Sotsiaaldemokraat Arvo Uukkivi. Linna järgmise eelarve eelnõu on sisuliselt täiesti rahulda ja linn on pidanud tunnistama esmakordselt majanduskriisi mõju ja tõmbama kokku kulutusi, olgu selleks siis Kalevipoja kujust loobumine või linnaametite liitmine. Samas suudetakse pidevalt investeerida koolide ja lasteaedade remonti ja teedeehitusse. Raha leitakse ka pensionäride toetuse tõusuks. Meie erakonnal teeb aga muret, et linn ei täida antud lubadust ehitada 2011.-ks aastaks valmis linnateatri uus hoone. Paljud oluliste liiklusmagistraalide ehitamine ei saa rahastatud. Kõige hullem on aga kahtlemata pealinna niigi juba ülisuure propaganda eelarve jätkuv kasv. Samuti sõna võtnud keskerakondlane Kennadi vihman teatas aga, et ei kaota vaimustust selle üle, et Tallinn hoolib alati. Nendest parandusettepanekutest, mis te täna näete, on ju kaks miljonit siiski linnateatrile täiendavalt eraldatud. Oma arvamust eelarve eelnõu, aga ka volikogukaaslaste sõnavõttude kohta avaldasid veel paljud saadikud. Rohkem kui tund aega kestnud menetluse järel jõuti lõpuks aga hääletamiseni ning hääletustulemused kinnitas haamrilöögiga volikogu esimees Toomas Vitsut. Poolt 38, vastu 14, kaks erapooletut on 2009. aasta linnaeelarve vastu võetud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn võttis vastu järgmise aasta eelarve.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed tõendid ongi loodud Euroopa liidus ühtselt kokkulepitud standarditele ja andmekoosseisudele vastavalt ja selles mõttes just terviklahenduse vaates me oleme ka üks esimesi riike koos Horvaatia ja Kreeka a, kellel on loodud nii see tõendite loomine kui ka just see verifitseerimise, et tõendamise osa Eesti puhul on alates tänasest need tõendid kõigile kättesaadavad, inimene saab need tõendid endale patsiendiportaalist alla laadida, tõendi saab siis kasutada, on ju nii nutiseadmes kui väljaprindituna ja noh, ennekõike on need Euroopa Liidu digitaalsed tõendid kasutamiseks just piiri ületamisel, aga noh, kuna nõuded riigiti on eriti erinevad, on ju, siis tuleb arvestada just nime nende sihtriigis kehtivate nõuetega. Kas digilugu on nüüd ainuke koht, kus selle kätte saab, et kui nüüd jälle mõelda selle peale, et võib-olla lähevad sinna vaktsineerimissoovijad ja siis ka näiteks need tõendi soovijad, et see jälle siis kokku ei jookseks? Tõsi, ta on, et tasub varuda ja alati noh, kuidas ma ütlen näiteks enne piiriületust ka ikkagi vajadus põhiselt minna seda esiteks endale looma, et kohe ei tasu kõigil koos tormata, et me jätkuvalt nagu seda kasutust igiloo puhul piirame. Aga Need tõendid ongi just nimelt loodavad ja alla laaditavad patsiendiportaalis digilugu.ee ja need tõendid luuaksegi terviseinfosüsteemis olevate andmete pealt, milleks siis ongi kas saatekirja, vastused laboritesti tulemuste kohta või siis immuniseerimisteatised ja inimene saabki seal patsiendiportaalis valida, et millist tõendit ta soovib luua ja siis süsteem genereeribki talle selle PDF tõendi, mille peale on siis see kur kood, allkirjastatud covid, tõendiga. Ma saan aru, et sedasama tõendit saab hakata ka rahulikult kasutama siin siseriiklikult, kui on vaja mingisuguseid üritusi tulevikus korraldada. Just et ka see on järk-järgult, ma saan aru töösse juurutamisel, et ka siseriiklike kasutuslugude puhul tõendit kasutama hakata ennekõike seal lahenduses praegu nüüd ongi just et seal kr koodis me oleme nagu kasutusele võtnud Euroopa Liidu Covid tõendite turvaelemendid, mis siis võimaldavad kodanikel ja ametiasutustel veenduda, et, et tõendid on audentsed, onju, et selleks on siis loodud õigsuse kinnitamiseks eraldi veebirakendus kontrollpudigilugu.e. Aga Eestis siis just see kontroll digilugu.ee tunneb ära nii Eesti kui ka siis teiste riikide avalike võtmete sertifikaadi, onju. Ehk et kui näiteks Eestis tahab üks korraldaja teha suuremat kontserti, siis ta võib ka täpselt samamoodi võtta selle kontrollilehekülje ette ja siis sealt juba teostada seda kontrolli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates tänasest saab Eesti patsiendiportaalis lisaks immuniseerimistõendile luua endale ka läbipõdemise ja negatiivse testi tõendi. Lisaks võtab Eesti kasutusele Euroopa Liidu standardile vastavad digitaalsed COVID-tõendid, mis hakkavad üle-Euroopaliselt kehtima alates 1. juulist. TEHIK-u direktor Katrin Reinhold ütleb, et lisaks tõendite loomisele on Eestil nüüd ka võimalus neid tõendeid kontrollida.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhitushooaja alguses on tavapärane, et nõudlus ehitusmaterjalide järele kasvab ning tootjad sellega ka arvestavad. Praegu on aga ehituspoodidel keeruline saada ükskõik mis ehitusmaterjali, ütleb Tekora tegevdirektor Eike Tubli müür. Peamine põhjus, miks ehitusmaterjalide tootjad ei suuda nõudlust rahuldada, on ülemaailmne tooraine nappus ja allhankijate tarneraskused. Kõiki saame näpuotsaga, aga eelkõige on probleemid isolatsioonimaterjalide osas kõige rohkem kivivillad vahtplastid nendega on kõige suurem probleem, et siin tarneajad on täna liikunud selliselt kahelt nädalalt kahe kuu peale. Palju probleeme on erinevate ehitusplokkide saadavusega. Kui siin muidu olid tarneajad sellised kaks-kolm päeva, siis täna on need veninud kahe-kolme nädala peale. Lisaks kõnnitee kivid, puitmaterjal, metalltooted, näiteks armatuurvõrk. Viimasest küll otsest puudust pole, kuid hinnad on teinud suure hüppe. OSB plaatide saadavus on pea olematu, keegi ei oska isegi tarneaega öelda. Kui varasematel aastatel on materjalide hinnatõusud jäänud kolme kuni nelja protsendi lähedale siis tänavu on mõne toote hinna kasv kolossaalne, lisab tubli müür. Täna me näiteks isegi metalli puhul näeme selliseid 50 protsendiseid hinnatõuse kahju on nii-öelda sellest, et näiteks mõningad hinnad on sellised, et hinnad kehtivad ainult 24 tundi aga üldehitusmaterjalide puhul jah, selline 20 30 protsenti hinnatõus on hetkel täiesti tavapärane. Bauhofi turundusdirektor Maarja-Liis Tuumik kinnitab, et sellist hinnasurvet ei ole nende sektoris pikka aega olnud. Hetkel on olukord jah muutunud päris huvitavaks. Nii hinnastamine kui tarned käivad poolenisti võiks öelda oksjoni meetodil, et kes teeb parima pakkumise, see tegelikult kauba saab, paljudes kohtades ongi see, et kui varasemalt on olnud sellised pikemaajalised kokkulepped tarnijatega, nad on garanteerinud neile mingisugused hinnad, mingisugused kogused siis täna tegelikult seda enam ei ole. Selline põhimõtteliselt elava järjekorra alusel müük.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üleilmne toorainedefitsiit ja allhankijate tarnehäired on toonud kaasa ehitusmaterjalide nappuse ja hinnatõusu. Turg on heitlik ning mõnes tootegrupis kehtivad müügihinnad mitte enam nädalaid või päevi vaid tunde.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõitjaid otsis žürii kodude hulgast, kus on hea olla, seda nimetas pindi poolt žüriis olnud Peep Sooman esimesena. Need kodud pidid olema ka kaunid ja mugavad, samuti lihtsad, kus pole millegagi üle pingutatud ja nii valitigi Eesti kaunimaks koduks sel aastal Tartus Tähtveres asuv Margus Mehise korter. Žürii nägi seda korterit nii. Korter oli 135 ruutmeetrit, suur pool sellest korterist moodustas üks suur ruum, mis oli kööki, elutuba pool sellest köögist ja elutoast seinad olid puhastatud telliskivi. Sisuliselt oli alles jäetud see telliskivi, millest maja oli ehitatud ja see oli väga ilusti ära puhastatud. Mis paistis veel silma, oli, oli klaasplokk, kamin, see on, see on tõepoolest kõikidele žüriiliikmetele oli see lausa lausa kordumatu elamus järsku järsku astuda tuppa ja näha klaasis kaminat. Sellist asja tõepoolest iga päev ei kohta. Vannituba tuleb tunnistada, vannituba oli väga kaunis ning oli aru saada, et sinna oli ka raha jäetud. Ent see vannituba ei hiilanud, tal ei olnud seda rahamaiku juures. Ja, ja üleüldse kogu selle kogu selle korteri juures paistiski silma see lihtsus, see lihtsus, mismoodi on võimalik nelinurksed, lihtsad kapid sobitada lihtsalt keset tuba niimoodi, et nad tõepoolest oleks õigel kohal ja, ja meie pindi kinnisvarast ka vaatasime, vaatasime sellise kinnisvaraspetsialisti pilguga, et noh, tõepoolest tõepoolest sellist korterit oleks ka lausa lihtne müüa. Margus Mehine ise arvab, et telliskivi seina avamine oli üks hea mõte. No see mõte on olnud mul aastaid juba peas, ma olen selle peale ka varem mõtelnud, et tekitada selline sein kuskile enda elamisse, aga nüüd juhtus, et see maja oligi tehtud punasest tellisest ja, ja võtsimegi lihtsalt kahe seina pealt krohvi maha avanes väga ilus punane sein ja seda enam töötlema ei hakanudki. Kaunist kodu valitakse Eestis kuuendat korda, kuivõrd on selle ajaga meie kodud muutunud? Peep Sooman. Inimeste eelistused materjalide suhtes on on tõepoolest muutunud. Kui viis aastat tagasi hinnati kipsplaati, siis tänasel päeval ikkagi on trenditeadlikumas, kui nii võib öelda, kodudes eelistusteks naturaalsus ei ole enam plastikaknad on puitaknad, ei ole enam kipsplaadiga üle löödud seinad, vaid on siledaks krohvitud seinad. See on suur erinevus aastate jooksul tõepoolest, aga maakodudes. Maakodu on nagu maakodu, et maakodu on selles suhtes aegumatum kui linnakodu, et ta ei ole niivõrd moega alati kaasas käiv, et see maakodude mood on ikkagi enam-vähem samaks jäänud. Kõige kaunima maakodu auhinna sai Ilona Laur Pärnumaal kõige põnevama köögilhenduse auhinna Vallo Nuust Tartumaalt. Kõige huvitavama värvilahendusega kodu oli Triin Treimai Tallinnas ning kõige nutikama sisustusideega tuli välja Kadri Kaerma Tallinnast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakiri Kodukiri ja Pindi Kinnisvara valisid konkursi \"Kaunis Kodu 2002\" võitjad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa selline riigi tutvustamine ja riigi müümine on äärmiselt oluline, et kõik riigid on selle turismi kasvu ootel ja kõik püüavad eristuda ja kutsuda inimesi enda juurde. Ja ma tean ka meie läbi EAS-i oleme suuri pingutusi juba teinud ja tegemas, aga see on väga oluline kutsuda välisturiste tagasi. Sest kui vaadata korraks ennem kriisi, siis meil oli üks kolmandik inimesi kohalikke ja kaks kolmandikku välismaalt ja need välismaa inimesed, välismaa turistid on täna puudu. Helsingis ringi käies ei näe EASi korraldatud reklaame, ilmselt ei ole neid üles pandud ka Stockholmi, Riiga. Praegu võiks ju olla see õige hetk, kus inimesed, kui hakkavad jälle liikuma rohkem enam ei kardeta nii palju, et teha korralikke kampaaniaid. Olen nõus, eks tänases maailmas õnnestub muidugi kampaaniaid teha ka sihitult ja ei pea minema iga kord ka trammi küljeaknale, kuigi see oleks nagu hästi ka näha ja tundus nagu suurem kampaania. Kuid eks täna on võimalik hästi sihtides ka läbi sotsiaalmeedia läbi internetikanalite läbi meedia saada ka inimestele täpse sõnumi edastada, aga see tõesti on õige hetk ja, ja õige aeg Eestit promoma hakata. Ja kusjuures ka need uudised, mis ka eile olid, kus Soome kavatseb järgmine kuu ka kõik piirangud leevendada. Et see annaks. See oleks väga suur abi, kui me ikkagi oma peamise välisturu ehk siis Soome nii-öelda piirid lahti saaksime, inimesed julgeksid uuesti meelde tulla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üleelmise aasta juuliga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt oluliselt vähem. Selle aasta juulis oli neid 85 000, ülemöödunud aastal aga 328 000. Kas eesti vajab välisturistide tagasimeelitamiseks naaberriikides reklaamikampaaniat?.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu plats, kuberneri aed ja falgi tee olid tulvil pidulikult meelestatud Eesti inimestest, kes olid tulnud osa saama vabariigi sünnipäeva esimestest hetkedest. Lipp tõusis Pika Hermanni tippu hümni saatel kell kaheksa. 33. Riigikogu esimees Eiki Nestor pöördus aruandega Eestimaa päästekomitee ja maapäeva liikmete poole, kes 100 aastat tagasi iseseisvusmanifestiga Eesti riigile aluse panid. Eesti iseseisvus on täna kaitstud paremini kui kunagi varem sest meil on sõbrad ja liitlased. Meie inimeste sissetulekud pole mitte kunagi olnud nii kõrgel tasemel kui praegu. Seejuures on meie seas ka inimesi, kellel on muresid rohkem, kui nad kanda jõuavad. Ja neid tuleb rohkem aidata. Me oleme vabad siit minema ja siia tulema, ütlema ja arvama. Eesti on osa avatud maailmast, sest ilma selleta meil pole õhku, mida hingata. Ka selles avatud maailmas jääb Eesti meile ainsaks kohaks, kus saame korraga mõelda ja rääkida. Samas keeles, tundes, et vaba ja väärikana Teie loodud iseseisvusmanifest kõigile Eestimaa rahvastele elab. Tallinna reaalkooli abiturient Matias Kübar võttis kokku selle, mida paljud noored oma südames mõtlevad. Mina olen väga õnnelik, et sündisin ja kasvasin Eestis. Meie põlvkonnal on nii palju erinevaid võimalusi, mida minu vanaisal, rääkimata vanavanaisast, ei olnud. Meisse on panustatud palju. Nüüd on meie võimalus ja aeg anda midagi Eestile tagasi mitte pelgalt ohusetundest, vaid tänuks. Kõige tähtsam on minu arvates eestluse parandamine oma lastele ja lastelastele. 100 on meie jaoks alles algus. Väga rahvarohke oli ka kaitsejõudude paraad, kus astusid üles nii Eesti enda kui ka meie liitlaste üksused. Paraadi võttis vastu kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Meie side rahvaga püsib tugev tänu sellele, et riigikaitses on koht ja võimalus igale ühele. Püüdkem anda noortele rohkem võimalusi oma riigist osa saada sest läbi nende ja nende järeltulijate silmade nähakse Eesti järgmist sajandit. Mida soovivad siis 100 aastasele Eestile, meie kaasaegsed, peamiselt seda, et meie riik ikka püsiks? Mina sooviksin, et Eesti oleks vaba ja et ta jätkaks samamoodi, et kõik oleks rõõmsad ja. Mida te sooviksite meie rahvale ja meie maale ja meie riigijuhtidele, et nad rohkem oleksid rahvaga üks ja, ja mõtleksid rohkem inimeste tavalise inimese peale. Ja Eestimaale sooviksin seda, et ikkagi Eestimaa selline puhas loodus, ilus loodus, säiliks. Eesti rahvas oleks väga terve, mina sooviks väga, et Eesti oleks ikka veel siiamaani vaba ja et kõik saaksid oma töökoha kätte ja mitte keegi ei peaks ilma koduta, et, et kõik oleksid pere ja kõik oleksid õnnelikud. Minu soov oleks, et me oskaks rõõmu tunda lihtsatest asjadest ja et me oleks eelkõige nõudlikud enda vastu ja siis teiste vastu ja ei peaks nii hirmsasti ihalema. Ei tea, mis imeelu standardeid, et tegelikult on väga palju asju, millest rõõmu tunda ja ikka põhiliselt tuleb iseendast pihta hakata. Mida teie sooviksite Eestile 100.-ks sünnipäeva helget tulevikku Eestile?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigil on täna 100. sünnipäev.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuest aastast lähevad kolmele teeninduspäevale üle politsei ja piirivalve teenindussaalid Kuressaares, Paides, Raplas, Jõgeval, Põlvas, Võrus, Valgas ja Viljandis. Kolmepäevasel teenindusajale on juba läinud üle Haapsalu, Rakvere ja Kärdla. Vastuvõtuaegade vähendamine on tingitud valitsuse kärpekavast. Koondatakse ka 11 teenindussaali töötajat, et tõsta teiste töötajate palkasid. Politsei pressiesindaja Prita sepp tunnistas, et lahtiolekuaegade lühendamine ja personali vähendamine tähendab arvatavasti ooteaegade pikenemist, aga kliendid on seni olnud mõistvad. Politsei ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Marit Abram ütles eile vikerraadio saates uudis pluss et iseteenindust saab siiski igal päeval kasutada. Kolmel päeval nädalas toimub vahetu klienditeenindus, ülejäänud kahel päeval On avatud digikiosk, kus inimene saab siis teha fotot anda sõrmejälgi ja allkirjanäidist ning seejärel jätkata dokumentide taotlemist PPA iseteeninduses. Abi on tagatud digikioski juures. Aga kui inimene jääb hätta kodus iseteeninduses dokumendi taotlemisega, siis kindlasti soovitame abi paluda pereliikmetelt, tuttavatelt ja kes ei ole võimelised iseteeninduse dokumenti taotlema nende jaoks jätkuvalt. On kolm teeninduspäeva nädalas, kus siis dokumentide taotlemine saab jätkuda vanaviisi. Politsei eesmärk on saavutada olukord, kus iseteeninduskanali kaudu esitatakse 70 protsenti dokumendi taotlustest. Praegu on see 45 protsenti. Miks aga sulgetakse kõik teenindussaalid kell viis õhtul, kui enamikul inimestel tööpäev lõpeb ja saaks teenindusse minna? Me oleme katsetanud teeninduste pikemat lahtioleku aega Tallinnas ja tegelikult meie statistika näitas seda, et ajavahemikul kella viiest seitsmeni oli tegelikult külastatavus äärmiselt madal. Et inimesed eelistavad oma asjad korda ja töö ajal. Marit Abram kinnitas, et ühtegi politsei ja piirivalveameti teeninduspunkti ei ole praegu plaanis sulgeda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muudatus on tingitud valitsuse kärpekavast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Euroopa komisjon lükkas paari nädala eest tagasi Soome energiafirma kasum ja Eesti Alexela esitatud ettepanekut Soome lahe rannikule veeldatud maagaasi terminalide rajamiseks, ei ole komisjonil midagi kahe terminali ehitamise vastu ja praegu on plaan, et Eestist tuleb see Paldiskisse. Alexela juht Heidi hääl ütleb siiski, et mitte miski pole veel selge. Et seis on, mitte et segasem kui kunagi varem, aga segane ta on, see, mille taha me oleme praegu takerdunud, on lihtsalt need Euroopa rahastamise reeglid, mis punkt A on mitmeti mõistetavad ja teisalt meie ja Kaasumi projekti arendus on veidi erinevas arengufaasis. Ühistaotlus tuleks esitada juba augusti keskel, kuid Heiti hääl on üsna kindel, et sellele rahastamisrongile enam ei jõua. Ja juuli on Euroopas puhkuste aeg. See taotlus tähendab niisugust kümmet kilo dokumente, mille kohta peavad oma arvamust oleme avaldanud ka vähemasti Eesti, Soome ja, ja Läti regulaatorid ehk Eesti mõistes konkurentsiamet seni kuni ühisprojekti nii-öelda lõplik ja komisjonile söödav skeem meie kasumi ja Euroopa komisjoni vahel ei ole kokku lepitud. Ei saa koostada ka seda äriplaani, mida need regulaatori vaatama peaksid hakkama. Et sellesse rahastamisvooru LNG terminali ehituse rahastamise taotlust ei jõua. Uus võimalus on taas tuleva aasta mais, kui siis antakse roheline tuli, on Alexela valmis kohe ehitusega alustama. Jah, meil on ehitusprojekt, kuni ehitus pakkumise kogumise staadiumini valmis tehtud, kogu ehituskestus on suurusjärk 30 kuud. Kui seda üldse ehitada, siis on teda ainumõistlik ehitada sellise suurusega, et terminal oleks suuteline vastu võtma niiöelda standard suurusega NG tankereid ehk circa 150000 kuupmeetriseid tankereid. See annab selle võimaluse, et meie ostuturuks kujuneb terve maailm. Hääl tõdeb, et LNG gaas ei suuda hinna poolest võistelda Venemaalt tuleva gaasiga. Ta jääb igal juhul sellest kallimaks, tema võlu on selles, et ta annab meile A hinnakindluse ehk LNGst kallimaks ei saa torukohas minna. Ja B LNG avab väga palju uusi valdkondi, kus gaasi on võimalik kütusena kasutada sooja elektritootmise piirkondades, kus gaasitorustikku ei ole. Neid piirkondi on Eestis väga palju. Ta avab võimaluse gaasi kasutamiseks transpordis alates järgmisest aastast, kui laevakütuste meie meres eksisteerivad uued kvaliteedinõuded ehk Meie oma äriplaanis ei ole kunagi arvestanud, et nii-öelda terminali käibest gaasivõrku antava gaasi hulk oleks rohkem kui 15 protsenti terminali käibest. Spekuleerime natuke, millal lindi läbi lõikate, millal terminal tööle hakkab? Ma tahaks ikka kangesti uskuda, et me 2015. aastal ikka hakkame ehitama ja 2018 kuupäeva kannab see hetk, kui kui see ka tehtud saab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Soome vedelgaasi ehk LNG terminalide arendajad oma ühist ettepanekut augustiks, kui lõpeb tänavune rahastamis-taotluste vastuvõtt, valmis ei ei saa. Küll aga loodetakse see esitada üheksa kuu pärast.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKunagi Nõukogude vägede kasutuses olnud ja hiljem Eesti piirivalvele kuulunud hoones ja selle ümbruses asuv ekspositsioon räägib 20. sajandi sõdade loo. Eksponaate on kogutud valdavalt Hiiumaalt, kuid siin on ka Eesti sõjamuuseumile kuuluvat vara, jätkab Hiiumaa militaarajaloo seltsi juhatuse liige Ain Tähiste. Me hakkasime militarajaloo seltsiga kõigepealt siis tegema veebilehte militaarne Hiiumaa ja seda infot kogus ja kogus ja kogus ka seda rauda. Ja siis samal ajal kolis siit hoonest välja Eesti piirivalve, need hooned olid saadaval. Ja, ja siis kõik need planeedid Hetkel rivistusid Ain Tähiste sõnul on ette tulnud sedagi, et mõni metsast mürsu leidnud inimene on tulnud seda muuseumile pakkuma. Sellist asja kindlasti teha ei tohi ning taolise leiu puhul peab helistama kohe hoopis numbrile üks, üks kaks ja kutsuma päästjad, jätkab Ain Tähiste. Igasugusest sellisest kahtlasest asjast tuleb sinna teada anda ja meile on ka tuldud uhkelt näidatud, isegi mandri pealt sõidetud ja avatud sõiduauto pakiruum ja siis näeme seal sees sõjaaegset mürsku sütik küljes ja siis võib öelda küll inimesel on vedanud, et ta on ikka selle sellega nii-öelda ühes tükis siiamaani jõudnud, need asjad on väga ohtlikud. Nõukogude sõjaväeosade kunsti on Eestis vähe säilinud. Üks merd ja mägesid kujutav kahe sõduri poolt maalitud pannoo on jõudnud Hiiumaa militaarmuuseumi. Ain Tähiste sõnul on see tavalisest nõukogude sõjaväekunstist kõrgemal tasemel. Kes selle omal ajal Kõpu ojaküla kordani söökla seina peale maalisid ja kujundasid, nad olid käinud vähemalt kunstikoolis, võib-olla proovime neid kuidagi Venemaa avarustest ka üles leida ja siis neile teada anda, et nende kunst ei ole mitte läinud kaduviku teed. Hiiumaa militaarmuuseum on külastamiseks avatud mai keskpaigast kuni septembri keskpaigani, muul ajal võetakse külalisi vastu eelneval kokkuleppel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Tahkuna Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "2022. aasta suvel saab 15-aastaseks Hiiumaal Tahkunas kunagises kordonis asuv Hiiumaa Militaarmuuseum. Kohalike ajaloohuviliste eestvedamisel tegutsev muuseum plaanib oma järgmise hooaja eel teha kolmes ruumis ka remonti.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seni tuli Covid 19 diagnoos paljudele ootamatult, sest puudusid sümptomid, siis nüüd on pea 90 protsenti diagnoosi saanutest selgete sümptomitega, ütleb terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Isolatsioonis viibib praegu üle 27000 inimese, neist nakatunuid on 4000. Kui me vaatame ägedaid respiratoorseid haiguseid, siis köha-nohu, palavik, kõik, mis käib sellise tavakülmetuse juurde siis täna me saame öelda. Kolmandik kõikidest ägedatest respiratoorsetest, haigustest, mis on registreeritud, on Covid positiivsed. Seega iga köha ja nohu korral tuleks minna testima. Sinna suunab perearst ja alates tänasest ka telefon üks kaks kaks null praegu tee meil keskmiselt 5000 kuni 6000 testi päevas ja positiivsete testide osakaal hetkel kasvab, mis peegeldab ka sellist üldist nakatumise kasvu ühiskonnas. Härma ütleb, et kuigi nakatunuid on endiselt liiga palju, näitab nende kasv stabiliseerumise märke. Ehk kui meil siin veel kuu aega tagasi oli nädalane kasv 95 protsenti, siis viimasel kolmel nädalal oleme näinud, et üha vähem lisandub võrreldes eelmise nädalaga siis uusi juhtumeid juurde. Me ei ole hetkel langustrendis, aga me näeme, et me liigume lähemale stabiliseerumisele. Viroloogia professor Irja Lutsar lisab, et kõrge nakatunute arv ei ole üllatus. Ta ei välista ka 1000 nakatunu piiri ületamist ööpäevas. Detailides on ju küsimus, et kus need täpselt tulevad, ma arvan, et, et see on ikkagi Tallinn ja Ida-Virumaa ja, ja Tartus on ka juba hooldekodudesse jõudnud puhang, nii et ilmselt tehakse laus testimisi, sealt tuleb ka kindlasti positiivseid juurde, nii nagu me teisteski hooldekodudes oleme näinud, et missuguse kiiruse see võtab. Kõige raskem on olukorda Sillamäel, Narvas ja Kohtla-Järvel, kõige tõsisem aga Narva haiglas, kuhu terviseameti lähetas juba täna abijõude. Teine ekspertrühm läheb Narva haiglale appi selle nädala lõpus. Tervise meti, kriisi staabi juht Urmas Sule ütleb, et tõus on regionaalne. Kui me näeme seda haigestumise kasvu ja selle levikut eelkõige nüüd juba vanemaealiste inimeste hulgas, siis üle 30 aastaste inimeste haigestumine tähendab hüppelist haiglaravi, vajaduse kasvu ja me teeme plaani ette 10 kuni 14 päeva, 10.-ks detsembriks me oleme leppinud kokku, et milline on siis haiglat, kõigi haiglate järgmine valmisolekutasemele minek ja see tähendab nüüd tõesti seda, et siis ka plaanilises ravis tuleb teha olulisi korrektiive ja neil on eelkõige vaja siis leida inimesi katsuda tööd, korraldada selliselt, et haiglate vaheline tööjaotus toimuks võimalikult hästi. Hetkel ei ole põletava teemaks ruumiprogramm. Välihaigla kindlasti võib saada rakendatud, aga ta praegu hetkel ei ole esimene prioriteet. Irja Lutsar leiab, et Ida-Virumaa elanikkonnale ei ole suudetud anda teavet Millegipärast ma näen jälle, et, et tuleb Ida-Virumaalt, aga ka Tallinnast sõprade seltskonnas saadud nakkuse. See on väga suur küsimus, et kuidas see kommunikatsioon viia ka venekeelse emakeelega perekondadesse. Aga küsimus on ka, et kogu ühiskonna kultuur võib-olla natukene teistmoodi, et need meie teabed ei ole sinna kohale jõudnud. Haiglates üle Eesti viibib praegu 206 koroona patsienti. Haigestunud on üle 100 meditsiinitöötaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega nakatunud on viimastel päevadel selgete sümptomitega. Möödunud ööpäevaga lisandus Eestis 524 uut koroonanakkusega inimest, mis on uus rekord. Proove võeti kokku 6439.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee lähtub koalitsioonipartnerite soovist, et maksemäär üle kolme protsendi ei tõuseks. Me oleme arutanud, mida siis selline maksemäär tähendaks ja tõesti ei oleks võimalik tõsta tänaseid hüviseid, mida töötuskindlustuses saadakse uuele tasemele nad jääksid, maksimum oleks pool palka ja ka kindlustuse saajate ring ei laieneks. Aga sellisel juhul on meil kindlasti veendumus, et ei tohi muutuda ka see osa, mida inimesed saavad koondamisel valurahaks ja täna nad saavad sõltuvalt siis töötatud aastatest kas kahe, kolme või nelja kuu palga uue seadusega. Teatavasti oleks see valuraha vähenenud ja koondamisühised suurenenud. Kui nüüd koondamisühised ei suureneb, siis meie meelest ei tohi ka valuraha väheneda. See annaks võimaluse uue seaduse jõustumisel siis, et ühe töötuks jäänud inimese seisukohalt säiliks tänane olukord. Ettevõtetele tähendaks muudatus selles mõttes, et kaoks ära uue seaduse jõustumisega selline mõiste nagu kollektiivsed koondamised, nimelt täna selle töötukassa tööandjate poolt maksetest tehtud alafondi saavad kasutada tööandjad ainult kollektiivsete koondamiste puhul. Meie ettepaneku alusel oleks see võimalik siis iga koondamise puhul näiteks sellisel moel, et inimene, kes on töötanud üle 10 aasta, tööandja maksaks talle ise kolme kuu vallandustoetust ja ühe kuu maksaksid Eesti tööandjad koos läbi selle töötuskindlustuse kinni. See ettepanek on tõesti ka enne arutlusel olnud, aga me oleme teda täiendanud nende sätetega, mis räägivad seal kuni üheaastase staažiga töötajatest, et siis nad saaksid valuraha ainult tööandjalt. Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ei leia sotside ettepanekus midagi uut, mis sel juhul edasi saab? Siis loomulikult lähme edasi rahvaliiduga, kes siis võtab seisukoha töölepingu seaduse osas ja, ja siis saame sealt juba edasi minna, et kui siis nende seisukoht on positiivne, erinevalt sotsiaaldemokraatidest selle kompromissi osas, mida me isamaaga pakume, siis ilmselt ka lähevad need konsultatsioonid üle koalitsioonikõnelusteks. Rahvaliidust alustasime sellepärast, et meil on valitsuskogemus olemas ja, ja ütleme nii, et arvestades seda aja nii-öelda akent, mis meil on, see on kaunis lühikene ja see eeldab seda, et kes need valitsus, kes valitsusse tulevad, tegelikult peaksid omama ka valitsust kogemust ja nad peavad hüppama nii-öelda jooksva lindi peale, sest meil on vaja kiiresti saada kõik otsused riigikokku, riigikogu peab neid menetlema ja, ja ütleme tempo on väga kõrge, et, et jõuda kõik asjad õigeks ajaks valmis, et, et seetõttu me eelistasime esimesena arutada selle partneriga, kellel on ka valitsuskogemus olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraadid pole oma teiste koalitsioonipartneritega jõudnud üksmeelele töölepinguseaduse suhtes. Nad on esitanud partneritele nüüd taas oma ettepanekud, mille kohta sotsiaaldemokraatide juht Jüri Pihl ütleb, et nendega on nõus nii töövõtjad kui ka tööandjad.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kogumispensioni teise samba vabatahtlikuks muutmine Riigikogus toimus üllatusteta, sest koalitsioon pidi valitsuse usaldushääletusel ühtne olema siis presidendi otsus, kas seadus välja kuulutada või vetostada, pole ette teada. See jätab teadmatusse ka vastuse, kas ja millal jõustub seadusena vastu võetud Isamaa peamine valimislubadus. President Kersti Kaljulaid peab 14 päeva jooksul otsustama, kas eile vastu võetud pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise seadus välja kuulutada või mitte. Riigipea võib jätta seaduse välja kuulutamata ja parlamendi tagasi saata, kui see on tema hinnangul vastuolus põhiseadusega. Niisugune käik on olnud ka presidendi veto tavapärane põhjus. Riigikogul on siis kaks võimalust, kas seadus muutmata kujul vastu võtta või arvestada presidendi märkustega ja seadust muuta. Nii või teisiti jõuab see uuesti Kadriorgu president Kaljulaidi töölauale. Seejärel on riigipeal jälle kaks nädalat, et teha oma otsus. Ta võib nõustuda parlamendi parandustega ja kuulutada seaduse välja või kui parlament ei ole presidendi hinnangul põhiseaduse vastast seadust üldse muutnud või muutis seda ebapiisavalt, saadab seaduse riigikohtusse. Riigikohtus hakkab asja arutama põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kes peaks otsuse tegema nelja kuu jooksul, aga võib arutamise aega ka pikendada. Kui riigikohus otsustab, et seadus on siiski põhiseadusega kooskõlas ja president eksis oma hinnangus peab riigipea seaduse kohe välja kuulutama. Kui aga riigikohus annab õiguse presidendile ja järeldab, et seaduse mõni osa on tõesti põhiseadusega vastuolus, siis peab parlament otsustama, kas lööb käega, jätab vigase seaduse igaveseks riiulisse ja ei tee sellega midagi või hakkab seadust muutma. Kui parlament läheb viimast teed ja võtab riigikohtu näpunäidete järgi ette seaduse muutmise, siis algab kogu ring uuesti. Niisiis kui oletada, et president Kaljulaid vetostab pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise seaduse ja vaidlus jõuab lõpuks riigikohtusse näeme esimest selguse kiirt alles mitme kuu pärast, suve lõpul või sügise hakul. Kui riigikohus nõustub presidendi argumentidega. Praegune koalitsioon on jätkuvalt võimul ja teotahteline tahab pensionipöörde igal juhul ära teha ja peab selleks seaduse vastu võtma siis venib kõik edasi veel mitmete kuude kaugusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millised on presidendi võimalikud edasised sammud seoses pensionireformi seadusega, sellest räägib ajakirjanik Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo põhiline on ikkagi see, et need kaks reisi ei olnud otstarbekas, seitse reis oli puhas või sulavselge puhkusereis sellist asja tööaeg ja, ja riigi raha aetakse segamini, ei ole võimalik tolereerida, nii et ega mul siin muud varianti ei saanudki olla, et sakko sai ise ka aru, et esitas lahkumisavalduse, et ma vabastasin härra säkko ja me kuulutame välja uue juhi konkursi ja selle ülemineku ajal siis maanteeameti peadirektori kohusetäitjana on minu nõunik Erkki Raasuke. Mis puudutab neid maanteeameti teisi inimesi, kes osalesid Genfi reisil, siis nende osas teenistuslikud küsimused peab otsustama peadirektori kohusetäitja. Kuivõrd ulatuslik see järelvalvemenetlus oli, kas see haaras nüüd kahte reisi, mille kulu ei olnud otstarbekas või läksite te kaugemale tagasi veel? Konkreetselt noh, kuna siin oli ajaliselt kindlasti ka avalikkuse huvikõrge, järelevalve tegeles kahe konkreetse reisiga, aga järelevalveraportis on siis ettepanek, et majandusministeeriumi siseaudit noh, vaatab detailsemalt ka maanteeameti välislähetuste küsimusi ka pikemalt, et ka mõni aasta tagasi seal on kindlasti noh, ütleme mingisuguseid samasuguseid küsimusi, aga täna me siin mingisugust hinnangut ei taha anda, et osaliselt veel kord on see suhtumine nendesse reisidesse, et justkui nad on mingid motivatsioonivahendid või et see on mingi privileeg ja et välisreis ei ole reaalne töö ja ta peab olema ikkagi reaalse tööga seotud. See suhtumine ei kõlba mitte kuhugi, eriti nüüd, kus me oleme vaba Eesti olnud juba üle 20 aasta, see on aktsepteerimatu lihtsalt äkki võetakse pähe ja käsitletakse seda kui mingisuguse puhkuse motivatsiooni. Inimene saab palka ja teeb oma erareise oma raha eest. Kas ministeerium vaatab üle ka teiste allasutuste lähetuste korra? No, ega see kord ministeeriumis on ju olemas ikkagi need ameti on teatud mõttes natuke iseseisvamad, mis on ju taotluslik, et ta ei oleks niivõrd poliitiliselt ministeeriumiga seotud, et need tippjuhid peavad langetama otsuseid ja peavad selle eest suutma vastuta. Loomulikult me vähemalt siin ministeeriumi inimesed viivad läbi väikse õppekoosoleku käia selle juhtumi nii-öelda järeldused üle ja loomulikult ka aasta auditites kindlasti audiitorid seda vaatavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Juhan Parts vabastas Maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko ametist ja selgitas selle põhjusi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSelle aasta esimesest jaanuarist algas Prantsusmaa Euroopa Liidu eesistumine. Selle puhul tutvustasid prantsuse ministrid neljapäeval ja reedel Pariisi kogunenud ajakirjanikele oma eesistumise prioriteete üle ega ümber ei saadud kaitse ja julgeolekupoliitikast, millest president Emmanuel Makroon minevikus korduvalt rääkinud on. Venemaa taaskasvava agressiivsuse tõttu võibki see kujuneda nende eesistumise üheks defineerivaks elemendiks. Eile Elisee palees antud pressikonverentsil küsiti makronilt, kas ta tegi vea eelmisel suvel, kui ta Euroopa ülemkogu loobus soovist korraldada Venemaaga tippkohtumine seda eelkõige balti riikide survel. Macroni sõnul peetakse dialoogi ikkagi, aga sellest ei tohiks teha valesid järeldusi. Ma jätkab Venemaaga suhtlemist, mul oli president Putini ga pikk telefonikõne viimase kahe nädala jooksul ja mul on veel vestlusi tulemas lähipäevadel. Euroopa Liit peab pidama dialoogi Venemaaga. Dialoog ei tähenda allaandmist, dialoog tähendab erimeelsust ümber hindamist ja koos tuleviku ehitamist, sõnas makroo. Kuivõrd järgmise nädala alguses peavad Genfis läbirääkimisi Venemaa ja USA ametnikud, siis uuriti Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula von der Laienilt. Ega Euroopa liit mängust väljas pole. Von der Laien sellise hinnanguga ei nõustunud. Ma arvan, et üks asi on selge, ükskõik milline lahendus peab käima läbi Euroopa ja Euroopa Liit on oma abiga Ukrainas tugevalt kohal. Olin ise seal oktoobris toetama Ukrainat rahaliselt kuue miljardi euroga ning olema asendamatud nende energiajulgeolekus. Euroopa Liit on seadnud ka Venemaale sanktsioonid agressiooni eest. Kõik need on olulised faktid selles loos, sõnas von der laien. Ühisel pressikonverentsil mainis Macron ka strateegilise autonoomia ideed, mida küll osade liikmesriikide seas toksiliseks peetakse. Tegelikult ongi Euroopa julgeoleku parandamine Prantsusmaa eesistumise üks keskseid teemasid. Euroopa Liidu riikide ajakirjanikega vesteldes ütles üks Prantsusmaa anonüümseks jääda soovinud minister, et Euroopa Liit peab teadlikuks saama oma võimust, sest võim ei anna ainult heaolu, vaid annab võimaluse seista ka oma väärtuste eest. Vahel kardame kaitsta oma väärtusi Hiina vastu. Miks me kardame, sest me pole piisavalt võimsad ja tahame ligipääsu Hiina turule, sest sõltume teatud tehnoloogiatest. Võim annab heaolu, võim annab vabaduse, ütles prantsuse minister väga otsekoheselt. Samas on Prantsusmaa siiski loobunud ideest korraldada julgeolekuteemaline Euroopa ülemkogu. Selle asemel kiidetakse tõenäoliselt märtsi ülemkogul heaks Euroopa strateegiline kompass. Joosep Värk Pariis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Macroni sõnul on ta viimasel ajal mitmel korral Vladimir Putiniga rääkinud ning teeb seda ka tulevikus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiisuguste lustakate helidega kutsub aastavahetuspeole Viru varjetee, uksed avatakse seal kell seitse õhtul ja piletilevi andmetel peaks pidu kestma uue aasta neljanda tunnini. Lisaks varietee säravatele artistidele lubatakse jala keerutamist plaadimuusika saatel ja 150 eurose pileti sisse mahuvad veel külluslik toidu ja piiramatu napsu valik. Kõik see kena pandi kirja siis, kui koroonaviiruse teine laine veel hoogu kogus, kusjuures kavas oli kaks pidu, üks vene ja üks eestikeelne, aga nüüd seisab terviseameti kodulehel hoiatus, et jõulu ja aastavahetus peod tasub ära jätta või kui pidu korraldatakse, siis meelelahutusasutuses tuleb see lõpetada hiljemalt kella 10-ks õhtul. Viru varietee töötaja Andres Kruglov ütleb, et valitsuse seatud piirangud sundisid aasta lõpu plaane põhjalikult muutma. Eestikeelse üritusega on nii, et see on jäämas ära, kuna 50 protsendi täituvust ei ole võimalik teha ja vene üritus on täitsa veel toimumas, kuna seal on 50 protsenti võimalik teha. Aga oma lõivu peavad koroonaviirusele maksma ka venekeelsed varietee. Huvilised. Varem see ei hakka, aga põhimõtteliselt üritus toimub vastavalt tingimustele, mis on riigi poolt antud. Andres Kruglov selgitab, et tantsud ja laulud tuuakse ikkagi lavale, aga rikkaliku pidusöögiga tuleb kiirustada, sest selle manustamiseks jääb seitsme tunni asemel aega kolm tundi. Viru varietee pole sugugi ainus, kus on harjutud uut aastat hoogsalt vastu võtma. Sotsiaalmeedias kuulutavad pidu mitmed restoranid ja kultuuriasutused. Klassikalisema tantsu austajaid on ikka oodatud Estonia pallile esimeste hommikutundideni kestev pall jääb tänavu ära. Küll aga korraldab rahvuse aastalõpu kontserti ka seitsmekäiguline ja 120 eurone õhtusöök. Estonia restoranis toimub süüa antakse lihtsalt kella 10-ni. Sama lugu on restoranide noa ja tuljak. Esialgu pidid peod algama kell kaheksa õhtul ja neljakäigulise õhtusöögi ja muusikaliste etteastete saatel vältama kuni kella kaheni öösel. Restoranide omanik Tõnis Siigur räägib, et valitsuse seatud piirangute valguses tuli plaani ka neil ringi teha. Tänase päeva seisuga me plaanime alustada varem kui tavaliselt, ehk siis kell viis ja lõpetada kell 10, kui piiranguid karmistatakse, eks me peame siis jälle ümber mõtlema. Mõlemad restoranid lubavad kaunist vaadet aastavahetuse ilutulestikule, ka sellest ei jää külastajad ilma vastupidi, nende jaoks kõlab saluut koguni mitu korda. Meile ilutulestik saab olema kell 10 õues, ehk siis kaks tundi varem, kui aasta vahetub ja sellega lõpeb ka siis nii-öelda see üritus ja pärast seda siis külalised saavad minna koju, istuda, vaadata veel ühe ilutulestiku koduses tingimustes ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu kutsuvad reklaamid inimesi varaste hommikutundideni kestvatele aastavahetuspidudele. Koroonapiirangute tõttu peavad aastavahetuspidude korraldajad oma plaanid ringi tegema.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus teatas läinud nädalal, et on välja töötamas tööriista, mis aitaks riikidel sobilikke koroonapiiranguid valida. Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütleb, et niisugust tööriista võiks ka Eestis kasutada. Riigikantselei kohandab teda Eesti oludele ka ja kõigile meile tundus küll, et on päris nutikalt välja mõeldud. Tööriist pakub välja kuue riskitasemega skaala, mille järgi näeks riik, kui tõsine koroona olukord parajasti on. Teadusnõukoja liige, matemaatilise statistika professor Krista Fischer selgitab, et skaala võtab arvesse nii viimase seitsme päeva nakatumist kui suremust. Kui meil on enam kui 500 uut nakatunut päevas siin Eestis, siis selle tabeli järgi me oleme sellel kõige kõrgemal riskitasemel, ükskõik millised siis need ka muud näidikud ei oleks. Nüüd, kui meil see juhtude arv ühel hetkel ikkagi läheks alla 500, siis selle riskimatriki järgi me oleme madalamal tasemel ainult siis, kui selleks ajaks ka suremus on alla viie päevas keskmiselt praegu meil on 10 koroona surma päevas. Ehk praegu meil selles tööriistas suurt tulu pole, aga kui me ühel hetkel jõuame näiteks neljandale tasemele, mis tähendab Eesti jaoks keskmiselt 270 nakatunut ja kahte surnut päevas, saame juba edasi vaadata. Nüüd edasi on antud hinnangud nüüd, et kui palju on vaja siis kontakte keskmiselt vähendada, et ühelt tasemelt teisele saada, et noh, et kui palju siis nakatumine väheneb, et eks need muidugi peame teadvustama, et need on sellised ligikaudsed hinnangud, mis põhinevad siin erinevate riikide uuringud ja mis ei pruugi olla üks ühele ühest riigist teise ülekantavad, aga noh, sellegipoolest see kontaktide arv on üks-üheses seoses nakkusohuga. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus, toobki näiteks neljandal riskitasemel oleva riigi kui inimestevaheliste kontaktide hulk ei muutu õtuks, kerkis ta riik peagi viiendale riskitasemele. Selleks, et jõuda nelja nädalaga väga madalale esimesele tasemele tuleks kontaktide hulka vähendada ligi 90 protsenti. See pole mõeldav. Niisiis võtab näidisriik eesmärgiks kolmanda taseme. Et eesmärgi poole liikuda, pakub tööriist välja ka nimekirja võimalikest uutest piirangutest, kus ühes otsas on käsk kõigil kodus püsida. Teises otsas näiteks jõusaaliade sulgemine. Iga meetme juurde on arvutatud ka selle võimalik mõju. Selles osas on ilmunud siin viimasel ajal ma tean vähemalt kolm sellist väga korralikku suurt teadusartiklit ja tõenäoliselt on neid ka rohkem, mis on üritanud just ka erinevate riikide andmeid kõrvutades ja võrreldes järjestada neid erinevaid meetmeid ja hinnata nende mõju. Samas tõdeb Krista Fisher õpilaste koduõppele suunamise näitel, et riigiti võib sarnaste meetmete mõju ka palju erineda. Ehk väljapakutud tööriist ei saaks otsuseid meie eest ära teha, küll aga valikute tegemisel toeks olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukoja hinnangul võiks Eestis kasutama hakata üleeuroopalist tööriista, mis pakub iga nakatumistaseme jaoks välja sobilikud piirangud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi olnud mingit vajadust, sest kahe päevaga ei jää seal enam mitte midagi ülevalt näha. Praktiliselt sel ei ole absoluutselt mõtet. 23. neljandal teostasid seirelende ka meie kolleegid Soomes ja Rootsis ja mitte keegi ei märganud. Kuidas niimoodi? Sellel lihtsalt põhjusel, et sellise temperatuuriga õliväli kaob, lihtsalt kaob ära. Ta ei ole nii nagu suvel jah, oleks küll olnud praegusel hetkel sellise temperatuuriga raske kütteõli, noh seda nimetatakse masuudis rahva keeles. Ta läheb känkrasse ja te nägite kaldal, millised need känkrad on? Suures osas ta langeb, need känkrad veepinna alla, nii et veepinnalt suud sealt midagi märgata ei ole. Need asjad on natuke teisiti, kui, kui nad lihtsalt tunduvad. Kõige eelduste kohaselt, kui otsustada tuulte järgi, see on minu arvamus. Sel päeval 23. olid edelatuuled. Nii et kui see asi juhtus, siis siis tuulega oleks pidanud ta jõudma Soome randa. Alles hiljem muutusid tuuled loodetuulteks ja siis siis võisid nad siia ajada. Ma ei ole sugugi veendunud, et et see asi tuli sellelt laevalt. Kui nüüd hakatakse otsima süüdlast selles suhtes, miks kiiresti tegutseda ei saadud, siis süüdlaseks jääb piirivalveamet, kes ei saanud aru selt tähtsusest, mis juhtunud oli. Süüdlane igal juhul leitakse ja selles ei ole mingit kahtlust. Vaadake, asi käib nii, et meil on kindlad normid. Ja meie piirivalveameti ülesanne on merereostus avastada, lokaliseerida ja likvideerida selle ülesande jaoks me saame täita teda niivõrd, kuivõrd on ühiskondlik vajadus. Ühiskondlik tellimus Eestis väljendavad ühiskondlikku tellimust ühiskonda, parlamenti, meie saame täita neid ülesandeid, mida meile antakse. Ei saa teha rohkem. Nii et te nagu arvate, et ei olnud seekord teie süü, et merele ei saadud likvideeritud, seda reost. Meie süü määrab ära kriminaalasi ja meie süü määrab ära ametkondlik juurdlus, mis tuleva nädala peaks valmis saama. Aga ma ütlen veelkord, et meil on kindlad normdokumendid, mille järgi me tegutseme. Need normdokumendid on tehtud vastavalt Eesti seadustele ja need on koostatud vastavalt rahvusvahelise konventsioonidele ja selle järgi me tegutseme. Kui selle järgi on midagi jäänud tegemata siis kahtlemata oleme me süüdi. Kui me oleme kõik teinud ja tulemusi ei olnud, siis on absoluutselt selge, et järelikult instruktsioonid on puudulikud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Miks piirivalve ei avastanud reostust. Peadirektori nõunik Jüri Kreek Mall Mälbergile (kõik tehti õigesti ja määrustepäraselt).",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on tegelikult jagatud mured Hispaaniaga, kuna Hispaania on meie liitlane NATOs ja me oleme koos Hispaania ga ka Euroopa liidus, nii et meil on väga palju ühiseid teemasid alates juba ka sellest, et hispaanlased on tegelikult väga aktiivsed ka meie piirkonnas. Nad osalevad Lätis EPs ja nad on teinud Eestis ka õhuturvemissiooni osas päris palju, nii et meil on nendega väga palju, mida arutada, aga loomulikult täna tänase päeva põhiteema oli ikkagi eelseisev Madridi tippkohtumine. Pärast Madridi tippkohtumist me teame, et NATO ida tiiva riike tugevdatakse. Kas Hispaania võiks olla üks nendest riikidest, kes veel rohkem panustab meie piirkonda? Seda on veel vara öelda selles mõttes, et need arutelud all on alles NATOs alanud ja, ja veel tippkohtumise eel toimub ka NATO kaitseministrite kohtumine, aga eks me räägime praegu kõikide liitlastega ja tegelikult Hispaania juba tugevdas või ütleme, suurendas oma kohalolu Lätis juba veebruaris, kuus, kui ma ei eksi, nii et noh, nagu ma ütlesin, nad teevad juba juba väga palju, nende jaoks on selline ütleme solidaarsus väga oluline, nad on alati seda rõhutanud ja, ja ma usun, et nad ka jätkavad panustamist, aga noh, täpselt detailid alles alles selguvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile külastas Välisministeeriumi julgeolekupoliitika peadirektor Kyllike Sillaste-Elling Hispaaniat, et valmistuda NATO Madridi tippkohtumiseks.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu direktiiv sätestab, et üks ettevõte ei saa omada jaotusvõrku ja laadimistaristut. Esimesega tegeleb elektrilevi ja viimasega Enefit konnect. Mõlemad kuuluvad Eesti Energia kontserni Enfit Connect loodi justkui konkurentsiamet tahtis näha elektrilevi laadimistaristut enampakkumisel maha müümas. Kuigi nii ei teki vastuolu uue elektrituru seaduse eelnõuga, ütleb Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat, et seadusega üle võetava direktiivi eesmärgi vastu eksitakse. Elektrilaadimisturul on peamine valuutainfo ja info selle kohta, kus on vabad liitumisvõimsused. Selle kättesaadavus on tekitanud küsimusi. Kindlasti see kättesaadavus, nagu ka konkurentsiamet välja toob, on, on kontsernisisesel ettevõttel nagu enefit konnekt märkimisväärselt parem kui siis teistel turuosalistel. Enefit Connecti juhatuse esimees Jaanus Tiisvend rõhutab, et ebaausat eelist neil ei ole ja ka seaduse järgimine on neile oluline. Siiski seletab Tiisvend, et mure on ülepuhutud, kuna laadimistaristu arendamine ei sõltu peamiselt elektrivõrgust. Teatavasti elektriauto laadimine ei käi täna nii kiiresti kui ütleme, traditsiooniline auto ja inimene tahab ju alati midagi teha sellel ajal, et see on puhtalt asukohapõhine äri. Et kui vaadata, kuhu viimased laadimisjaamad ju tegelikult kõik ehitatud on, kõik on tegelikult kas kaubanduskeskuste tanklad kinnistutel, kus, kus tegelikult kõikide sellise komplekssete teenuste eest, et mida inimesel seal teha on, kuidas elekter sinna jõuab, tegelikult vastutab ja hoolt kannab tegelikult selle kinnistu või kinnisvaraomanik ja sinna on ju puhtalt võimalik kõigil turuosalistel võrdselt kokkuleppeid toimetada. Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Marilin Tilkson nendib, et hetkel jääb elektrituru seadus nõrgaks. Tilkson arvab samas, et uue seadusega saab tagada laadimistaristu turul ausa konkurentsi ka siis, kui jaotus, võrk ja laadimistaristu kuuluvad ühe kontserni ettevõtetele. Et tänast olukorda paremaks teha ehk siis, et oleks parem konkurentsiolukord, siis tuleks seaduses täpselt paika panna headus, võrgu, ettevõtja, nii-öelda sõltumatuse regulatsioon. Kui teadusvõrgu sõltumatus on väga täpselt reguleeritud seaduses siis me arvame, et ei tohiks tekkida mingit konkurentsiriski laadimise taristuturul. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonna juhi Rein Vaksi sõnul just nii ongi uus seaduseelnõu koostatud. Jaotusvõrgu ettevõtja ehk siis antud juhul elektrilevi peab oma tegevustes olema äärmiselt neutraalne ja tema tegevuste puhul ei tohi kolmandatele isikutele äriliselt kasulik informatsioon kuhugi lekkida, ehk siis jaotusgu ettevõtja peab tagama, et tema juures olev informatsioon jääb tema juurde ja ükski isik, kes võiks sellest infost kasu saada, ei saa sellele informatsioonile sellisel viisil ligi, et ta sellest kuidagi eelise saaks. Võrreldes teiste turuosalistega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektrisõidukite laadimisvõrgu kavandajad pöördusid Majandusministeeriumi poole murega, et kui nii jaotusvõrgu kui ka laadimistaristu ettevõtted kuuluvad ühte kontserni, on neil turul ebaaus eelis.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPea kuu aega tagasi toimunud esimesel lugemisel oli kõige enam vaidlusi ja arutlusi mahtude teemal põhjuseks küllalt segane olukord, kus põlevkivi kaevandamise mahtu soovitakse vähendada, aga tegelikult esialgu suurendatakse. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Põlevkivi arengukava, kus on siis seatud esimeseks sihiks 20 miljonit tonni aastas, kaevandada põlevkivi ja kaugemaks sihiks 15 miljonit tonni aastas. Teatavasti täna on olukord selline, kus jõus olevaid kaevandamislubasid on välja antud 23,75 miljonit tonni aastas ja selleks, et me saaksime põlevkivi arengukava üldse menetleda. Tegelikult on vaja ette näha mehhanism, millega esimeses etapis on võimalik nüüd seaduslikult välja antud load, need aastased kaevandusmahud tõmmata 20 miljoni tonni piirmäära sisse. Endine keskkonnaminister Villu Reiljan toonitas, et me peame teadma, mida tahame ja sellega selgelt välja ütlema. Vot, siin on nüüd üks asi, mis oleks nagu meie asi, et mitte anda segaseid signaale ettevõtjatele, et kui me võtame, anname ühe signaali ettevõtjatele, et me kaev on 20 miljonit tonni ja siis annan veel ühe teise signaali, et aga me tõmbame selle 15 miljoni tonni peale, siis ma ettevõtjana ei saaks küll aru, kas nüüd investeerida kaks, kolm miljardit ühesse õlitehasesse või mitte, sellepärast et just enam-vähem selleks ajaks, kui ta valmis saab ja saaks nagu midagi hakata õiendama ja saaks need investeeringud tasa saama, siis keeratakse see kraan noh, mingigustel põhjustel kinni. Keskerakonna esindaja Lembit Kaljuvee leidis samuti, et väga innukad ei saa kaevandamise koomale tõmbamisel olla. Keskerakond toetab igat Eesti liikumist oma aatomienergeetika ja teiste alternatiivsete energiate suunas. Samal ajal jäägem realistideks lähimal 20 30. aastal meil lihtsalt teist alternatiivi põlevkivile energeetikas ei ole. Ning reformierakondlane Jürgen Ligi seadis praeguses seisus välja öeldud sihid üldse kahtluse alla. Seame sihiks 15 miljonit tonni. Andke andeks, mis siht saab olla riigil 15 17 või 29, siht saab olla ikkagi mingi ressursi kasutamine või mitte kasutamine keskkonnakaitselistel põhjustel. Ja kui kasutamine, siis ratsionaalne kasutamine ja sellele peaks meie debatt keskenduma. Siht saab olla see, et tagada energiajulgeolek. Aga me ei saanud sellest mitte midagi teada. Ükski ettekandja ei esitanud mitte ühtegi faktilist seisukohta selle kohta, et millega me siis oma energiavajaduse katame. Arvamused arvamusteks arengukavas jääb suund 15-le miljonile tonnile paika, aga tegelikult pole ju meil peaaegu ükski arengukava teoks saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutab põlevkivi arengukava.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUmbusaldajate põhikriitika käis kaitsevaldkonna kärpekava vastu. Urmas Reinsalu isamaast. Jutt sellest Orvelilik jutt sellest, et kärpimine ei ole kärpimine ja tegelikult, kui raha võetakse ära, siis sõjalise võimed kasvavad, on tegelikkuses ju sulaselge hämamine ja sulaselge vale sellele valitsusele. Riigikaitse ei ole praeguses julgeolekuolukorras prioriteet ja see olukord, kus minnakse meie sõjaliste võimete väljaarendamise aeglasemale tempole ei vasta Eesti julgeolekuhuvidele. Leo Kunnas EKREst rõhutas, et kärped ei tohi laieneda kaitsekulutustele. Meie praeguse umbusaldusavalduse selge eesmärk on see, et proua peaminister ja proua rahandusminister muudaksid oma otsuseid, et see proportsionaalne kärbe riigikaitse ja sisekaitse valdkonnas võetaks lihtsalt maha. Siin ei ole mõtet arutada siin selle üle, mis siin on parem kärpevõimalus või halvem võimalus. Praeguses julgeoleku olukorras ei saa neid kärpeid lihtsalt teha. Kaitseminister Kalle Laanet omalt poolt kinnitas, et kaitsekulude maht ei vähene. Kaitsekulude kogumaht 2021 646,0 eurot aastal 2022, mis on planeeritud 712,3 miljonit eurot 2023 700,3 24 praeguse seisuga 697,1 ja 25 717,3 eurot. Nii et rääkida siin, kuidas maailm kukub kokku ja kuidas me ei seisa riigikaitse eest, on vale. Pooled jäid muidugi eriarvamusele ja lõpptulemuse otsustas hääletamine. Umbusalduse poolt oli 42, vastu 57 saadikut. Kaitseminister jääb ametisse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud umbusaldusavaldus kaitseminister Kalle Laanetile (Reformierakond) kukkus Riigikogus läbi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on väga märkimisväärne sündmus mitmel põhjusel ja väga riskantne märkimisväärne selle poolest, et mõnda aega tegelikult ühendriigid ei vastanud Iraani väga selgetele, provokatiivsetele rünnakutele kas enda või enda huvide vastu. Meenutame siin nüüd viimase aasta jooksul toimuvaid asju, kus Iraan lasi alla USA ja drooni on sellise suure ja kalli drooni, millele USA sõjaliselt ei vastanud. Keeras veel sanktsioone peale, aga seal enam väga palju peale keerata ei ole. Ja siis hiljem, kui Iraan korraldas rünnaku Saudi Araabia naftarajatistele ehk ründas USA liitlast meie piirkonnas, siis oli kahe oodata, et Ühendriigid kuidagi vastavad sellele. Seda ei tehtud. No võib-olla siis me võime siin öelda seda, et see oli nüüd vastuseks lisaks sellele, et, et see oli vastuseks USA Bagdadi saatkonna piiramisele, mis on nüüd olnud viimastel aegadel üks, üks oluline uudis, nii et see on, see on väga-väga-väga suur asi ja, ja, ja sellest võib hargneda väga palju erinevaid uusi arenguid, mida võib küll nüüd ennustada, on see, et on raske ette kujutada selle Iraani tuumaleppe juurde tagasi pöördumist. Millest siis, eks ole, USA taganes, eks ole, aga mille taga endiselt ju Venemaa ja, ja mitmed Euroopa riigid olid ma arvan, see on nüüd kindlasti kindlalt surnud. Iraan võib nii-öelda suuremas mastaabis jätkata või taas alustada uraani rikastamisega uraanigaasi rikastamisega ja mis siis sellest edasi tuleb, kuna kuna seal on, eks ole, väga suur olulised Iisraeli huvid mängus Ameerika Ühendriikide huvid mängus siis noh, see on juba nii järgmiste aastate muusika.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ei usu, et Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani tapmine USA poolt tooks kahe riigi vahel kaasa täiemahulise sõja. See oleks tema sõnul liiga kulukas ja riskantne mõlemale riigile. Vastasseis Iraani ja USA vahel siiski aina suureneb.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti metsandus on kultuurmetsandus ja ülevaade on meie juurdekasvudest, metsa juurdekasvudest ja raiest väga pikaajaline. Kuid praegu ma mainin vaid seda, et meie metsavarud on kokku umbes 330 miljonit tihumeetrit ja aastane juurdekasv erinevatel hinnangutel üheksast miljonist kuni 12 miljoni tihumeetrini. Soomlased on seda hinnanud kõrgemaks, me oleme küllalt konservatiivselt hinnanud. Meie metsakorralduskeskus üheksa miljonit raiemaht oli 1996. aastal neli miljonit tihumeetrit, 1997. aastal 5,5 miljonit tihumeetrit. Käesoleval aastal see eeldatavalt ületab kuus miljonit tihumeetrit. Seega võib tõdeda, et juurdekasv on olnud küll pidevalt raiemahust hulka suurem. Ma tuletan veel meelde seda, et riigikogu poolt heaks kiidetud metsapoliitikas on meie metsade raiemahuks fikseeritud 7,8 miljonit tihumeetrit aastas. Sellest umbes 3,8 miljonit riigimetsadest neli miljonit erametsades se osa raiemahtu jääb loogiliselt kasutamata, sellepärast et, et on palju looduskaitse ja hoiumetsi ja kaitsemetsi. Meie kaitse aga seatud õigusrikkumistest. Metsaga seotud õigus õigusrikkumise võib tinglikult jagada kolme kategooriasse. Esimene kategooria moodustavad õigusrikkumised, mis on seotud otse vargusega, see on kellegi teise omandus oleva metsa raiumisega. Sellised vargused moodustavad 25 protsenti metsa õigusrikkumistest teises kategoorias on õigusrikkumise, mis pannakse toime metsaomani endi poolt. Siin on valdavalt tegemist omanike poolt raie veo eeskirjade rikkumisega. Eriti suureks probleemiks on kujunenud metsamaade ostmine riiulifirmade ja variisikute poolt kes peale raie tegemist silmapiiret kaovad. Sellised rikkumised moodustavad 75 protsenti metsaõiguse rikkumistest. Kokku 97. aastal raiuti ebaseaduslik 26000 tihumeetrit puitu selles 16000 tihumeetrit erametsadesse. Kui seda protsenti nüüd arvestada, siis see on siiski 0,5 protsenti kogu raiemahust. Seda numbrit ei maksaks väga üle tähtsustada, aga probleemiga tuleb tõsiselt tegeleda. Võib tõdeda, et metsavarguste probleemi lahendamine on seotud eelkõige kolme aspektiga politsei ja kohtusüsteemi, tööefektiivsuse ga, kohaliku elanikkonna ühiskonna teadlikkusega ja metsamate varumise ja turustuskeskkonna struktuuri ga. Et majandusruum teha selliseks, et kus isegi kui see võimalikuks osutub, siis ei, ei õnnestu seda varastusmaterjali kuskil panna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaminister Villu Reiljani vastus metsamajandusalasele järelpärimisele Riigikogus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSel aastal tähistas Narva raekoda kurba juubelit, 20 aastat tagasi kolis raekojast välja laste loomemaja ja sellest ajast seisab uhkehoone tühjana. Lahkuval aastal kiitis riigi tugiteenuste keskus heaks Narva raekoja ja raekoja platsi rekonstrueerimise projekti ning see annab tõuke kogu linnaosa arengule, räägib Narva linna arenduse ja ökonoomikaameti direktor Juri Saia. Peamine eesmärk ongi taaselustada siis vanalinna linnaosa, et me loodame, et et siia tekib väga korralik, väga hea turismiobjekt, ettevõtjad on siis julgemad panustama vanalinna arengusse, et ma loodan väga, et hakatakse nüüd avama neid kohvi, kuid kaupluseid, majutusi, mida iganes, et hetkel vanalinnal puudub siin seesama keskkond, ehk siis ettevõtluskeskkond ja loodan väga, et see, meie projekt ikka aitab sellele kaasa sellele aringule. Viimase 20 aasta jooksul on Narva raekojas ajutist tulualust leidnud erinevad loomekollektiivid ja tihti on raekoja ruume kasutatud lausa laoruumina, näiteks leitud jalgrataste hoidmiseks või Vana-Narva maketi paigutamiseks. Uuendatud raekojas leiavad koha turismiinfopunkt, martsipanija, teetoad, meenepood ning keldrisse tuleb restoran. Teisele kolmandale korrusele kolib linnavõim jätkab Juri saia. Kõik linnavolikogu istungid, kõik linnavolikogu konverentsil seminarid hakkavad toimuma kolmandal korrusel ja teisel korrusel hakkavad nüüd meil toimuma linnapea ametlikud vastuvõtud, pressikonverentsid ja kõik muud üritused. Narva vanalinna südameelustamiseks ehitati omal ajal Tartu Ülikooli kolledž kõrval asuva raekoja ja raekoja platsi rekonstrueerimine annab muutustele uue hoo, räägib Narva linnavolinik Katri Raik. Raekoja plats ja Stockholmi väljak see ikkagi tooks inimesi jalutama kokku saama, oleks võimalik minna Raekoja eest promenaadile jalutada jõe äärde ja kindlasti tõstaks veel selle linnaosa väärtust. Korterid on seal ju ikkagi kolm korda kallimad kui ülejäänud Narvas, ütleme ausalt, selles linnaosas, see on Narva linna üks suuremaid õnnetusi, et meil ei ole tänavat, kus ennast näidata ja teisi vaadata. Raekoja ehitushange kuulutatakse välja paari kuu pärast. Kokku maksab Narva raekoja ja ümbruse uuendamine üle seitsme miljoni euro ja kõik peaks valmis olema 23. aasta sügiseks Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastakümneid tühjana seisnud Narva raekoja renoveerimine võib lõpuks alata. Riigi toel saab esindushoone uued funktsioonid ja raekoja ümbrus uue näo.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa ei saa hakata nüüd seda kahtlustust sisuliselt kommenteerima, aga ma võin lihtsalt selleks öelda, et avalikult väga palju spekulatsiooni tekitanud küsimuses igasuguseid arutelusid, väiteid maha võtta, et praegu see kahtlustus, mis on esitatud, see ei puuduta mingisugust informatsiooni edastamist välisriikidele või ebasoovitavatele isikutele või midagi sellelaadset, ütleme nii, tegemist on ajalooliste materjalidega, mida Klaid kull on endale tööalasele arhiveerinud ajaloolise mälestuse mõttes. Klaid kull on enda arvates täitnud kõiki teenistusalaseid kohustusi ja nõudeid, nii nagu temalt on nõutud kõik kajastanud tema poolt koostatud aruannetes. Need aruanded on kinnitatud. Nüüd tagantjärgi on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kas neid on kasutatud sihipäraselt, ütleks niisiis, selge on see, et menetlus oimingud võtavad kindlasti märkimisväärse aja. Aga eks me peame Klaid kulliga, nüüd siis tegemagi seda sisulist tööd, nii palju, kui see võimalik on, kontrollimaks teatud faktide dokumentide pinnalt ette heidetavate toimingute põhjendatust või põhjendamatust.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid allkirjastas neljapäeval otsuse kutsuda tagasi Eesti suursaadik Prantsusmaal Clyde Kull. Prokuratuur on Kulli osas algatanud kriminaalmenetluse. Kullile esitatud kahtlustus hõlmab tuhandete eurode omastamist ja tundlike materjalide ebakorrektses kasutamises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKurjategijad on sisse murdnud psühhoteraapia keskuse, vastama arvutisüsteemi ning kätte saanud patsientide kohta väga isiklikku teavet. Lisaks inimeste nimedele, isikukoodidele ja kontaktandmetele on varastatud ka näiteks haiguslood ja terapeudiga peetud vestluste ülestähendused. Esialgu püüti raha välja pressida vastavamalt ja vähemalt 300 inimese haiguslood avalikustati internetis anonüümset suhtlemist võimaldava vabavara tor kaudu. Eile hakkasid väljapressijatega saatma ähvarduskirju keskuse patsientidele, nõudes neilt raha. Soome keskkriminaalpolitsei komissar Marko Leponen ütles täna toimunud pressikonverentsil, et praegusel ajal võivad sellise rünnaku ohvriks sattuda kõik ettevõtted, mis koguvad inimeste andmeid. Rahvusvaheliselt vaadates juhtub seda väga palju, et andmebaasidele ligi pääsetakse ja andmed kätte saadakse. Antud juhtumil on tegemist eriti delikaatsete andmetega, mis teeb selle juhtumi väga erandlikuks, ütles Lebanen. Praegu ei ole täpselt teada, kui paljude inimeste andmed kurjategijad kätte said, aga politsei hinnangul on neid kümneid tuhandeid. Politsei sõnul pole selge, kas rünnak korraldati Soomest või välismaalt. Marko Lebanen toonitas, et seaduse järgi on nii isiklike andmete levitamine kui ka lugemine ebaseaduslik. See, et netti on lekkinud salajasi andmeid, ei muuda neid avalikuks ega nende lugemist seaduslikuks, nii et ka nende lugemine on tegelikult kuritegu, ütles Lebanen. Soome president Sauli Niinistö tegi avalduse seoses andmevargusega. Niinistu sõnul on see väga vastik ja julm tegu, mis puudutab kõiki, sest igal inimesel on midagi isiklikku, mida ta tahab kaitsta. Niinistö sõnul toonitab see kuritegu veelgi küberturvalisuse andmetele e kaitsmise ja inimeste teadlikkuse tähtsust. President kutsus kõiki üles, et nad kuritegelikul teel saadud andmeid mingil juhul ei kasutaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes varastati psühhoteraapiakeskusest inimeste andmed ja haiguslood. Väljapressijad ähvardavad need netis avalikuks teha, kui neile raha ei maksta.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa soovin anda Eestile kui NATO partnerriigile ja NATO kandidaatriigile julgustava sõnumi. Teiselt poolt loodan ma kuulda lähemalt sellest, kuidas kulgeb militaarreform ning Eesti areng olemaks valmis võimalikuks kutseks NATO-sse 2002. aasta tippkohtumisel. NATO peab liikmelisuse tegevusplaani täitmist kandidaatriikide puhul oluliseks. Kui järgmisel tippkohtumisel kutsutakse riike NATO-sse, siis kuivõrd langeb valik liikmelisuse tegevus plaani täitmisest lähtudes, kuivõrd saab aga otsus olema poliitiline? Liikmelisuse tegevusplaan annab informatsiooni ning nii-öelda järjestab saavutatud hindamaks seda, kuivõrd on riik võimeline NATOga liituma. Niisiis annab see kindla ja konkreetse aluse 19-le NATO riigijuhile kaalumiseks ja otsuse tegemiseks. Otsus ise saab aga olema mõistagi poliitiline ning sõltub kolmest tahust milline on kandidaatriigi võimekus ning võime võtta NATO liikme staatusega kaasnevaid kohustusi. Teiseks, kas NATO on antud hetkel valmis ridu suurendama? Kolmandaks mängib kaasa ka antud momendil geopoliitiline situatsioon. Samuti peavad 19 riigi juhid otsust langetades kaaluma, kas ühe või teise riigi NATO-sse kutsumise puhul kiidavad selle otsuse heaks ka parlamendi, kelle pädevuses on NATO laienemise otsus riigi ratifitseerida. Võtmemomendiks on riigijuhtide poliitiline otsus. Riikmelisuse tegevusplaani täitmine on aga iga maa võimekuse kohta andmas objektiivset ja olulist lisainformatsiooni. Millist varem pole sarnaste otsuste tegemisel olnud võimalik kasutada. Nagu ütles peaminister Mart Laar, ei kõneldud täna kuupäevadest, vaid sellest, mida edasi teha. Mart Laari sõnul on Eestil NATO-ga välja töötatud hea partnerlus. Seda kinnitas ka NATO peasekretär George Robertson, kes tunnustas Eesti liikmelisuse saavutamise tegevusplaani kui väga sisutihedat. George Robertson tõdes ka, et Eesti kaitse eelarve On korras ja Eestis on tehtud tööd selle nimel, et ka tsiviilkomponendid kaitsealases töös oleksid paigas. Eriliselt märkis George Robertson ära seda tööd, mida on tehtud Ämari lennuväljal. See lennuväli on George Roberteni sõnul äärmiselt tähtis infrastruktuuri osa selles regioonis. Tähtaegadest, millal Eestit võidakse kutsuda laienemisringi, ei rääkinud ka George Robertson. Ta ütles vaid, et aastal 2002 toimub NATO tippkohtumine, kus 19 NATO riigi juhid teevad otsuse NATO tuleviku suhtes ka laienemise suhtes. Kas ja kes kutsutakse laienemisringi, sõltub sellest, kas riik on valmis, kas NATO ise on valmis laienema ja missugune on sel hetkel julgeolekualane olukord. Kuid kõiki kandidaatriike koheldakse võrdselt ning George Robertsoni sõnul on Eesti tõsiseltvõetav ja täiesti konkurentsivõimeline kandidaat NATO liikmeks. Küsimusele, kas piirilepingu puudumine Venemaaga ei või saada liikmeks saamise teel takistuseks, vastas NATO peasekretär et NATO arvestab küll kandidaatriikide suhteid naabritega, kuid tema teada on Eesti-Vene piirilepinguga tehtud palju tööd ja seda arvestatakse ka. Ja lõpuks Eesti kampaania kingi sõdurile raamat meeldis NATO peasekretärile nii et ta otsustas sellega ühineda. Eesti kaitsejõudude juhataja kohusetäitjale Märt Tirule andis ta kolm trükist NATO käsiraamatu NATO kronoloogia ja ühe, mis käsitleb ülesandeid Balkanil. NATO peasekretär loodab, et need raamatud ka Eesti sõdurite puhkehetke täidavad, seda enam, et ka keeleõpe edeneb härra Robertsoni sõnul Eestis üsna hästi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse saabus visiidile NATO peasekretär lord George Robertson.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandi haigla on on selle nõudega kehtestanud toetudes novembris uuendatud haigla töökeskkonna riskianalüüsile ja mis omakorda toetub vabariigi valitsuse välja antud määrusele, mis käsitleb siis bioloogilise ohutegureid ja nende käsitlus töökeskkonnas. Kolmandaks detsembriks pidid vaktsineerimata töötajad haiglale teada andma, kas vaktsineerimiskuur on neile alanud või nad on tõesti otsustanud mitte vaktsineerida. Kui palju on neid töötajaid Viljandi haiglas, kelle tööleping 31. detsembriga erakorraliselt üles öeldakse ja kui palju on nende hulgas meditsiinitöötajaid. Nõue puudutab täna kuutteist töötajat otseselt lisaks potentsiaalse veel kaheksa kes on Covid infektsiooni läbi teinud ja, ja täna läbi selle siis võrdsustatud vaktsineeritud töötajaga. Nende hulgas on mitmeid meditsiinitöötajaid, aga ka meie tugiteenuste töötajaid. Mart Kull, kuidas te olete oma töötajaid vaktsineerimise nõudes teavitanud? Kõigepealt, kui me riskianalüüsi koostasime, siis rääkisime läbi meie üksuse juhtidega. Kohtusime ametiühingute esindajatega, kes samuti riskianalüüsist tulenevaid nõudeid siis Viljandi haigla kõigile ametikohtadele toetasid. Seejärel on on läbi viidud mitmed koosolekud, sealhulgas haigla üldkoosolek, mida, mida kõik said üle telesilla ka jälgida. Ja oleme lisaks kohtunud individuaalselt erinevates üksustes töötajatega, keda see nõue puudutab. Kas 16-le töötajale töölepingu ülesütlemine on nüüd päris kindel või nad saavad veel midagi teha? Ei ole kindel, et me plaanime nendega kohtuda. Nad saavad soovi korral nõustamist nii meie infektsiooni kontrolliteenistuse kui ka psühholoogide poolt ja meil on endiselt aega, et need töötajad soovi korral saaksid alustada vaktsineerimiskuuriga ja viia ennast siis antud töökoha kehtestatud nõuetega vastavusse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi Haigla plaanib 31. detsembril erakorraliselt lõpetada töölepingu kõigi töötajatega, kes ei ole koroona vastu vaktsineeritud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Jürgen Ligi ütles tänasel pressikonverentsil, et Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimiste teemade nimekirjas pole enam põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamise teemat. Nii praegune tase, mis on Eesti puhul 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja 59 protsenti, mida Euroopa komisjon pakub uues eelarvekavas, on ligi sõnul Eestit ebaõiglaselt kohtlevad. Ligi sõnul soovib Eesti, et otsetoetuste küsimus taas läbirääkimiste teemade nimekirja võetaks. Meie sektori või strateegiline vajadus on konkurentsitingimused oleksid ühtlasemad. Vaatamata kogu sellest kärast läbirääkimiste nimekirjast on see välja visatud ja meie nõuame, et see tagasi toodus, sest see puudutab mitut riiki. See ei ole väga kallis, kui seda õieti jällegi piiritleda. Põllumajanduse puhul saab seda piiritleda ikkagi nende riikidega, kus see toetuse tase on väga madal. Meil ei ole nagu mingit põhjust, mingid eritingimused. Me peaksime otse toetusi saama oluliselt vähem kui teised. Eesti, Läti ja Leedu esindajad esitasid sel nädalal ka Europarlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil ühisettepaneku, mis puudutab ühise põllumajanduspoliitika. Otsetoetuste reformi. Europarlamendi liige Ivari Padar rääkis ettepanekust lähemalt. Perioodi lõpuks ütleme 2000 seitsmeteistkümnendaks kuni 2020. aastani, et nende aasta peaks juba olema siis kolmes balti riigis põllumajanduse otsetoetused 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja siin on ka siis selles kompromissis on sees ka taoline punkt, et riikidel, kellel on toetuste tase üle 120 protsendi Euroopa Liidu keskmisest otsetoetusest, et üle 120 protsendi Euroopa Liidu keskmisest otsetoetusest toetused minna ei tohiks. Padari sõnul on praegu väga raske arvata, kui suur võiks olla balti riikide ettepaneku toetajate hulk. Küll on aga selge, et ühise põllumajanduspoliitika tulevik on väga tundlik teema ning toetuste tõstmine teatud kohtades tähendaks nende langetamist mujal. Padar ütles, et komisjonis tulevad äsja tehtud ettepanekud arutusele sügisel ning täiskogu hääletab reformi üle tõenäoliselt tuleva aasta alguses. Muidugi üritatakse võimalikult Ühte jalgakäija, et väga suuri erimeelsusi nõukogu ja parlamendi vahel ei tuleks. Aga kui need tulevad, siis pärast parlamendi hääletust tulevad siis kolmepoolsed läbirääkimised, komisjon, nõukogu, parlament, kus siis proovitakse valmis saada sellise dokumendiga, mis kõiki osapooli rahuldaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul soovib Eesti, et põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamine võetaks taas Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi läbirääkimiste teemade hulka.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu esimees Ene Ergma pani saadikutele südamele mitte sattuda kiusatusse majanduse kosumisest ja hoida tulud-kulud ikka kontrolli all. Ühtse Euroopa teemat käsitledes rõhutas ta vajadust ühiselt väljakutsetele vastu astuda, vastutada ja partnereid toetada. Meid toetatakse ja meie toetame, aga ta ka lisas. Loodame siiski, et partnerite toetamiseks ei pea me ise raha laenama. Tunnistagem, et olukorras, kus Eesti töötajate palka tunduvalt vähendati ning kus meil on keskmine teenistus ja sotsiaaltoetus enam kui kaks korda väiksem kui hädas olijaid oleks meie rahval seda raske mõista. On aeg siia saali tuua hästi ettevalmistatud arutelu Eesti poolt antavate toetuste garantiide üle. Me peame teadma, mis on toetus või tagatise hind. Kuna võtame riigina pikaajalisi kohustusi. President Toomas Hendrik Ilvese kõne keskendus seadusandlusele ning riigi ja kohalike omavalitsuste suhetele. Esimeses osas rõhutas ta, et Eesti riik on saanud normaalseks Euroopa riigiks ja seda peab ka näha olema. Olukord, kus eelnõu tuuakse täna Riigikokku, homme võetakse vastu ja ülehomme jõustub, on täiskasvanuks saanud õigusriigis lubamatu iga vajutus. Hääletus nupule mõjutab inimeste saatust. Neil inimestel on õigus teada ees ootavast muudatusest ja selle kohta oma arvamust avaldada. Nüüd täiskasvanud riigis on selleks aega, selleks peab aega olema. Ning kohalikust võimust. See, et valitsuse ettepanekul ja parlamendi heakskiidul on järjekindlalt vähendatud linnade ja valdade tulusid on ju fakt. Riigikohus on aga oma lahendiga nõudnud riigi ja kohaliku võimu ülesannet, määratlemist ja nende täitmiseks vajalike kulude rehkendamist ning seejärel eraldamist. Kordan, see on riigikohtu lahend ja me elame õigus riigis. Head parlamendiliikmed. Kas te olete endalt küsinud, kas parlament saab mõne kuu pärast vastu võtta 2012. aasta riigieelarve nii et koos sellega täidetakse ka riigikohtu otsus? Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor on kuulnud kümneid taolisi kõnesid, tema muljed tänastest esinemistest. Minu meelest presidendi jutt oli asjalik nagu alati, et võib-olla ta täna nüüd siis tagasi valituna oli mõnevõrra oma sõna kasutuses, otsekohesem ei rääkinud nii palju ümber nurga, vaid rääkis asjadest otse. Ma olen isegi mõelnud, et huvitav, kes selle riigikohtu teema meil Eestis esimesena üles võtab, et teatavasti on riigikohus andnud riigikogule märku, et see, kuidas meie riigis rahaasju aetakse, ehk siis riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste ja võimaluste tasakaal, et see ei ole paigas. Nii et hea, selge, otsekohene jutt. Riigikogu esimehe kõnedes ma ei tea, tal kuidagi tuleb see värk natukene kuidagi, see, tema oma erakond paistab sealt tagant natukene liiga palju välja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu 12. koosseis alustas oma teist istungjärku. Pidulik istung algas nagu ikka Riigikogu esimehe ja Vabariigi presidendi kõnega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJusep Borelli visiit Moskvasse oli hea ja tegelikult ei ole arusaadav, miks mõnikümmend Euroopa Parlamendi saadikud nõuavad tema tagasiastumist Euroopa komisjonist. Võib-olla tõesti on 73 aastane endine Hispaania välisminister ja pikaaegne Europarlamendi saadik diplomaatias sedavõrd kogenematu, et ei peaks ühenduse välispoliitikat koordineerima. Aga ei tasu siiski unustada, kuidas sellise ametikoha valik toimub. Kompromisside kompromiss. Seda enam, et ka borrelli eelkäijad Catherine Ashton ja Federika Mogherini ei olnud eriti välispoliitikas tuntud. Borelli eelmise nädala visiit Moskvasse näitas aga taas, et on Ida-Euroopa, kes adub, mida tähendab suhtlus kremliga ning näitas ka Lääne-Euroopat, kes elab endiselt minevikulises suurriigi mõtteviisis, kus peetakse end kõigiga võrdväärseks ja ollakse seepärast valmis paindlikuks diplomaatiaks. Borelli visiit Moskvasse oli mõjus ja tahes-tahtmata tuleb tunnistada, et Sergei Lavrov Venemaa välisminister tegi idaeurooplaste vaatevinklist suurepärast tööd andis Euroopa suurriigi kodanikule Euroopa Liidu välispoliitika juhile selge sõnumi, millisel moel Kreml suhtlust eelistab. Kui Lavrov oleks Borrelliga pressikonverentsil viisakalt käitunud, siis oleks lääne- eurooplastel jäänud õigust ülegi rõhutada. Vaat kui hea, et suudame diplomaatiliselt läbida ning suhete soojendamine oli igati õige ja põhjendatud. Nüüd aga, kui Lavrov Borrelli avalikult häbistas, peaksid ka Lääne-Euroopa suurriigid hakkama taipama, et kremliga suheldes tuleb hoida jõulist joont. Kui Borrell oleks Moskvas jõulist sammu tahtnud astuda, siis oleks ta võinud minna kasvõi vangla ukse taha ja koputada sellele kaamerate ees ja öelda, et vene võimud ei julge teda isegi Navalnõiga kohtuma lubada. Tänu Lavrovile tundub Porrellaga olevat mõistnud, et sanktsioonide kehtestamine ja suhete jahutamine on ainus viis, kuidas Kremliga üldse suhelda. Nüüd aga ei tohi sanktsioone Kremli lähiringi vastu kehtestada lihtsalt sanktsioonide pärast vaid need peavad olema sisukad, andes ka Navalnõi liitlastele ja Vene ühiskonnale sõnumi, et võitlus demokraatia eest Euroopa Liit hindab ja toetab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlamendis esinenud Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell oli Moskva visiidi järel valmis suhteid Venemaaga karmistama ja kehtestama sanktsioone.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee üks liikmeks ma astun tõepoolest sellepärast, et paljude vabaerakondlaste ja vabaerakonna lähedalseisvat inimeste soov on see, et ma kandideeriks vabaerakonna esimehe kohale ja sellega ma olen siis nõustunud, ma siin paar kuud mõtisklesin sellele. Täna on selge, et, et see vabaerakond, mida mina, juhin või saan juhtima, kui hästi läheb, seisab tugeva kodanikuühiskonna eest kannab endas sellist vaba konservatismi vaimu, mis siis peaks ühendama sellise ürgeestlasliku oskuse loodusega kooskõlas elada ja teisest küljest omab sellist dünaamilist oskust maailmast kõige nutikamad ja, ja targemad lahendused võtta siia, et meie elu-olu parandada, et. Kas praegu vabaerakonnas noh, neid põhimõtteid ei ole rakendatud. See vabaerakonna staatus, kus me tulime eliidikriitilisena või nii-öelda kartellierakonna kriitilise erakonnana sisse, täna nõuab konkreetset maailmavaadet ja, ja see konkreetne maailmavaade on vabaerakonna sees nii-öelda küpsenud ja, ja, ja ma arvan, et seda jõuliselt edasi viies ja seda jõuliselt kuulutades on vabaerakonnal suur tulevik. See on positiivne programm, kas on midagi ka, millega te rahul ei ole praeguse vabaerakonna tegevuses? Kindlasti mingeid asju, millega ma rahul ei ole, võib-olla kõige olulisem on see, et sõnumid on olnud veidi hägusad, aga sellest peab aru saama, sellepärast põhimõtteliselt kui me alguses kokku tulime, siis me olime selline klassikaline protestipartei, kus arvamusi tuli igast ilmakaarest, aga, aga täna on see koht, kus peab ikkagi väga selgelt oma näo ette tegema ja selleks oma näoks on baas vabaerakonnas olemas. Muidugi ma loodan ka, et vabaerakonda tuleks uusi säravaid inimesi juurde, et see, see lootus ka kindlasti jääb, aga teisest küljest ma iseenesest ei tahaks, et vabaerakond paisub selliseks suureks nii-öelda võimuparteiks, kus kus ideed lähevad, jäävad nii-öelda tahaplaanile ja, ja võim saab märgiks omaette.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liige Artur Talvik astus Vabaerakonda ning kandideerib aprillis toimuval üldkogul erakonna uueks esimeheks. Pikema programmilise avalduse lubas Talvik teha lähema paari nädala sees.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõlva linna lähistel Rosma külas asub esimesest aastatuhandest pärit asulakoht ning muistne linnamägi. Varem metsaga kaetud linnamäe mäenõlval tehti eelmisel aastal lageraie. Suurt kahju on teinud ka tormituuled. Pikali kukkunud puud on koos juurtega lahti rebinud pinnase, mida nüüd on uurima asunud arheoloogid. Edasi räägib Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogiainstituudi juhtivteadur Heiki Valk. Metsatööde käigus sõitis metsatöömasin läbi linnuse peavärava. Kuna ta ei mahtunud läbi, siis lükati seda seda peavärava värava kohta. Enam kui meetri võrra laiemaks. Võeti värava kohta kasvanud puu ära ja sellega kahjusta mõtete linnama valli otsa ja see nüüd tugevasti variseb. Võrreldes talvega on seis läinud palju hullemaks. Valk leiab, et arheoloogilised uuringud linnamäel oleks pidanud omanik tellima enne metsaraie alustamist. Siis oleks olnud võimalik vältida raietööde käigus linnuse värava kahjustamist. Muinsuskaitseameti arheoloogia pärandi valdkonna juht Ulla Kadakas selgitab olukorra tagamaid. Rosma Linnamägi kuulub eraomanikele, eraomanikel on põhimõtteliselt oma siis varaõigus hallata ja vallata täpselt niiviisi, nagu põhiseadus neile seda ette näeb. Aga mis Rosmas juhtus nende raietööde käigus, oli see et vaatamata sellele, kuidas me isegi ühe siis raietöö firmaga kõik linnus väärtuslikud osad koos üle vaatasime, siis millegipärast töö teostajaks osutus hoopis keegi kolmas ja kellele siis see informatsioon kahjuks edasi ei jõudnud. Kadakas lisab, et nüüd lasub metsaomanikul kohustus korraldada rikutada alal päästeuuringuid. Selles, kas uuringut peab tegema metsaomanik või töid teinud metsafirma, peavad asjaosalised juba ise kokku leppima. Olukorraga on rahulolematud ka kohalikud elanikud raadiouudistele linnamäelt Leevi lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaal kahjustas eraomanik lageraiet tehes Rosma linnuse peaväravat ning peab nüüd päästeuuringud korraldama.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÖist Narvat saabus vallutama ligi 700 jooksu ja kõnnihuvilist üle kogu Eesti korraldajate lootuse, et jooksjad peaksid rühkima läbi lumetuisu ja hangede. Nullis eestimaise talv. Ilm oli sula ja asfalt must, kuid kõike muud, mis ööjooksuga kaasneb, oli kuhjaga, räägib öö jooksu peakorraldaja Marko Torm. Tuld tõrva, möllu, muusikat ja rõõmsaid õhetavaid põski ja silmis finišijoonel, see on põhiline, see on aasta kõige võimsam ja viimasem jooksuüritus, sellega lõpetame aasta, läheme jõulude vastu natukene rehabiliteerima ennast ka enne suuremat jõulusöömaaega ja lõpetame ikka aktiivsel ja positiivse noodil. Viie kilomeetri pikkune jooksuring kulges astri keskuse juurest piirini ja mööda pisemaid kõrvaltänavaid tagasi. Kogu trassi ulatuses ergutasid jooksjaid, laulu-ja tantsutrupid. Kellele viiest kilomeetrist ei piisanud, jooksis kaks ringi. Urmas Tallinnast tegi Narvas pea, et isikliku rekordi. Mis on see võlu tulla laupäeval õhtul Tallinnast Narva jooksma, lihtsalt? Seda ei saa seletada, selle, seda ei saa seletada. Kes teab, see teab, kes ei tulnud, kahetseb, saite ka peale jooksmist midagi, noh, Narvas näha. Torni jõudsin näha. Ja pimedas on Narva päris kena. Tulge Narva, need 12 ergutajad siin neid punkte, palju nemad abiks olid, teile olid ikka olid see annab hetkeks niisuguse korraks tähelepanu kuhugi mujale suunata mitte oma väsinud kehale. Kohaliku töö jooksust kõrvale ei jäänud, mõni tuli koos perega lihtsalt kaasa kõndima. Lihtsalt järg jahutada ja ongi olugu ei ole mingit ootus jalutada ja, ja et ma jooks lihtsalt noh, jaotamine. Karvaldajate sõnul tuleb järgmine ööjooks juunis Rakveres ja siis augustis Tallinnas ning loodetavasti kutsub Narva ööjooksjad tagasi tuleva aasta detsembris uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rakveres alguse saanud ja sel aastal ka Tallinnas korraldatud rahvaspordiüritus Ööjooks toimus esimest korda Narvas.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSüüria valitsusvägede ja Venemaa rünnakud Süürias Idliibis vallandasid selle kohutava sõja lõppvaatuse pingete teravnemise. Türgi president Resep Tai Erdogan ütles eile Brüsselis NATO peakorteris otse, et ootab liitlaste suuremat toetust oma sammudele Süürias. Seejuures on Türgi ajanud Süüria sisepäist poliitikat, mis on liitlastele vastukarva olnud. Türgi president Repip Erdogan. Me oleme ainus NATO riik, mis on mees mehe vastu võidelnud ISISega. Lisaks võtame me vastu 3,7 miljonit Süüria sõjapõgenikku. Me ootame konkreetset toetust kõigilt meie liitlastelt sellele võitlusele, mida Türgi on suurte ohvrite hinnaga pidanud. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Türgi on Süüria sõja tõttu enim kannatanud ja kannab suurimat pagulaste vastuvõtukoormat. NATO on samas mitmeti Türgit aidanud. NATO peasekretär ens Stoltenberg. Me tunnistame, et Türgi kannab rasket koormat, aga Türgi peab andma oma osa selle kriisi pikaajalise lahenduse leidmises. Liitlased on valmis jätkama Türgi toetamist, me vaatame, mida me täiendavalt saaksime teha. Õhtusel Erdogani kohtumisel Euroopa Liidu juhtidega oli põhitähelepanu pagulaste teemal ja kujunenud vastasseisul Kreeka-Türgi piiril. Euroopa Liit ootab Türgilt jätkuvalt migratsioonileppe täitmist ja pagulastega survestamise lõpetamist. Osapooled otsustasid, et vaatavad ühiselt leppe üle, et seda alustuseks vähemalt ühtmoodi mõista. Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel. See on selleks, et püüda heas usus ja tahtes vaadata üle see migratsioonilepe Euroopa Liidu ja Türgi vahel ja vaadata, kuidas oleks võimalik tulevikus jätkata ja vähendada pingeid koostöö tegemisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp Ehand, Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Türgi president Recep Tayyip Erdogan kohtus Euroopa Liidu ja NATO juhtidega, otsides eurooplastelt suuremat toetust Süüria sõjas ja pagulaste vastuvõtmisel.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2019.-st aastast on Eesti kaubandusest võimalik soetada tubakavabasid nikotiinipatju, mis peaks asendama ebaseadusliku huuletubakat. Sisekaitseakadeemias kaitsti sellel kevadel lõputööd teemal nikotiinipatjade legaliseerimise mõju illegaalsele huuletubakaturule. Töö autori Eeva Erese sõnul on teema aktuaalne. No nikatiini patjat on suhteliselt uus tubakapuude tegemist on populaarsust kasvatavad toodega ja mille tarbimises on eriti huvitavad ka noored ja oli huvitav vaadata, kas tegemist on huule, tubakaalternatiivtootega või täiesti uudse tubakatootega. See on selge, et nikotiinipatjade müüki tulek vähendas ebaseadusliku huuletubakaturgu. See algatab aga arutelu teemal, kas huuletubaka legaliseerimine tooks Eestile kasu. Eeva Eres peale põhjaliku teema analüüsi arvab, et see oleks Eestile kasulik. Kindlasti kasu, kui me võtame fiskaalse eesmärgi saada rohkem tulu, kuna me saame ju maksustada, kuula tubakat. Maksu ja tolliameti eriasjade uurija maris Paats sõnas, et nikotiinipadjad ja huuletubakas valitakse peamiselt mugavuse pärast. See ei anna välja, suitsu ei anna välja lõhna, et sa saad panna selle suhu selle padjakese ja see on nagu märkamatu, Sa paned selle lihtsalt põske ja sa saad oma selle nikotiiniannuse kätte, ilma et see oleks nagu oleks nagu paljudele näha. Siiski tõdes maris Paet, et tema arvates Eesti suuletubakat legaliseerima ei peaks. Kui meil on kättesaadavad hetkel nikotiinipadjad, mis noh, selle ühe sarnase alternatiivi juba kätte annab, et iseenesest, et noh, praegu on see niimoodi üleeuroopaliselt piiratud, aga seadusandlus lubab müüa seda, seda tubakavaba nikotiinipatja, siis ma usun, et on piisav võimalus sellist toodet tarbida ka sellisel näol",
"role": "user"
},
{
"content": "Paar aastat on Eesti turul olnud tubakavabad niktotiinipadjad, mis pakuvad alternatiivi huuletubakale. Kuidas nikotiinipatjade tulek mõjutas ebaseadusliku huuletubaka turgu?.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa mul on raske kommenteerida, kas oli see püüe esile kutsuda koalitsiooni lõhenemist või oli see šantaaž. Aga me ei saa kummalegi alluda. Igal juhul tahan ma kinnitada, et selline käik olukorras, kus kõik meie koalitsioonipartneri riigikogu liikmed olid andnud allkirja, me olime kuus kuud seda programmi täitnud. Ja nii ootamatult selline avaldus oli välk selgest taevast. See on nagu üks poolt, teiselt poolt me peame arvestama, et meil on olemas valitsusprogramm, mis on tervik, mis on nelja aasta peale. Ja mis on väga tugev ja Eestile kasulik ja ettevaatav programm. Me oleme olukorras, kus kuus kuud on aega ettevalmistamiseks Euroopa Liiduga liitumiseks. Meil on käes kõige olulisemad otsused, mis tuleb langetada enne NATO-ga liitumist. Meil on kuu aega aega riigieelarve lõpphääletuse lõpphääletuse ks eelarve, mis on tuleviku vaata, mis on inimese keskne. Ja selles mõttes on selline parteiline manööver, ei ole minu jaoks kindlasti Eesti riigi huvides. Meil seisab ees väga palju tööd ja selles osas ma saan täna õhtul öelda, et valitsus jätkab. Kindlasti on valitsuskoalitsioonil 47 kohta. Ma saan täna siit öelda meie koalitsioonipartnerile seda, et Eesti riigis ei saa valitseda niimoodi, et ühel hetkel annad allkirja. Teisel hetkel tunnistad selle kõlbmatuks. Kui ühel hetkel lepime kokku, et tuleb asuda meie kohalikku arengut regionaalhaldust muutma. Ministrid saavad ülesanded ja teisel hetkel see unustatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Partsi kommentaar Rahvaliidu avaldusele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin minu jutu taustal kostab kivide toksimist et meeleavaldajad tegelevad praegu sellega, et võtavad kiviparketi siin väljaku selles osas üles, mis on veel nende valduses ja laovad seda kottidesse. Et ütleme, see vaatepilt, mis siin iseseisvusväljakule avaneb, see on ikka üsna trööstitu, ma ütleks, et isegi hullem, kui ma ise oleks oodanud, et hiiglaslik ametiühingute hoone on täiesti must, täiesti põlenud. Sisemus on täiesti sööstunud, hiiglaslikud reklaamid, nende räbalad ripuvad üles-alla ja kui väljakule nagu ülevalt alla vaadata, siis osa sellest on, meenutab niisugust mahajäetud nagu lõkkeaset, mis on nagu mustaks põletatud, et need on siis need telgid mille jõustruktuurid suutsid ära põletada oma rünnakute ajal. Kusagil neljandik väljakust on nad siis nagu hõivanud, aga ülejäänud väljaku osas on praegu rahulik meeleolu, et hetkel mingit rünnakut ei käi, et selline noh, nagu laagrirutiin oleks, et inimesed on telkide ümber, keegi sööb, keegi toksib kive, et hetkel nagu sellist aktiivset sõda ei käi ja ütleme, et kui ma lähenesin siia Kiievi kesklinnale, siis. Ma tulin läbi valitsuskvartali siis iseseisvusväljakust nagu teises suunas läbi miilitsa tagala sisse, et seal on näha, et miilitsajõud on suhteliselt räsitud üsna sellise väsinud olemisega, et nemad ka nagu puhkavad sellest teguderohkest tööst, mis neil on just olnud ja ja ütleme, siin kuskil kilomeeter ja 500 meetrit iseseisvusväljakus on ehitatud betoonblokkidest barrikaade tänavatele, ilmselt on siis nagu võimude poolt tellitud, et noh, midagi sellist, mida võis siis ma ei tea aastal 91 Toompeal näha sellised paarimeetrise seinad plokkidest on nagu tänavatele ehitatud kõiki praegu. Kas see, et sa seal kohal oled, näitab seda, et sinna on vaba juurdepääs. No üsnagi jah, selles mõttes, et kui ma tulin tegelikult ma tulin ju päris läbi mitme miilitsa jõugu lausa no jalutasin neist nagu läbi ütleme, oli 50 eriüksuslast näiteks seal tegelesid mingisuguse, ma ei tea seal oma vormi sättimisega kuskil bussi juures, ma lihtsalt jalutasin neist mööda, noh kui sa oled üksik inimene ei ole nagu agressiivne, ilmselt sellisel juhul nagu keegi sulle nagu külge ei hakka. Oled sa jõudnud rääkida ka nende inimestega, kes sinna väljakule on jäänud, et mis meeleolu neil on, mis nad arvavad, mis edasi saab? See tundub olevat selline, noh, natuke nagu vaikus enne tormi, et noh, midagi taolist oli kaks kuud tagasi, kui väljak korda puhtaks löödi, siis oli ka selline nagu vaikusepäev ja, ja pärast läks jälle nagu edasi veel uue ja suurema hooga, aga ma arvan, et nende ettevalmistuste järgi, mida seal tagalas tehakse miilitsa poolt, ma usun, et et ega nemad oma otsi veel kokku tõmmanud ei ole. Neil on ilmselt nagu edasine mingisugune tegevuskava olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kokkupõrked Kiievis muutusid vägivaldseks ja tõid kaasa hukkunuid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAjalooliselt on kuulmine läinud kehvemaks eeskätt vanematel inimestel või siis neil, kes töötavad päevast päeva mürarikkas keskkonnas. Tallinna Ülikooli projektijuhi Avo-Rein Terepingi sõnul on olukord viimase 30 aastaga muutunud, jätkab Avo-Rein Tereping. WHO on osutanud tähelepanu, et viimastel aastakümnetel on kuulmine üldiselt massiliselt hakanud halvenema ja just noorte inimeste seas aga selgus, et selle selle taga on on meelelahutus ja teine põhjus oli siis see, et leiti üsna tugev side selle vahel, kui palju noored kuulavad muusikat kõrvaklappidega ja kui valjusti nad seda teevad. Kui varem polnud Eestis noorte kuulmislanguse põhjuste kohta kuigi palju teada, siis nüüd on tereping koos tudengitega aasta aega teemat uurinud. Tudengid külastasid spetsiaalse mõõtmistehnikaga Eesti meelelahutusasutusi ja mõõtsid, milline on seal saadav müradoos. Müra puhul on sama moodi, et räägitakse müra doosist, nii nagu radioaktiivse kiirgusegi puhul. Müra tegelikult kahjustab mitte ainult sellepärast, et ta on väga tugev, vaid et ta kestab pikka aega. Päevase müradoosi saab inimene näiteks kätte siis, kui kuuleb kaheksa tundi üle 85 detsibeist. Heli mõõtmised näitasid, et Eesti ööklubides on keskmine helitase 97 detsibelli. Terepingi sõnul tähendab see, et inimene saab ööklubis päevase helidoosi kätte poole tunniga. Kui see külastaja oli seal näiteks südaööst kuni kella neljani, siis ta sai helidoosi, mis on 10 korda suurem kui ühe päeva jaoks, siis nagu selline soovituslik. Spordiklubide rühmatreeningutes mõõtsid tudengid helitaseme ks 90 detsibelli, seega saab inimene seal keskmiselt 45 minutiga kätte 85 protsenti päevasest müradoosist. Ööklubide personal, treenerid, aga ka näiteks trummarid saavad müra üle toose iga päev ja on tõsises kuulmiskahjustuse ohus. Tere. Pingi sõnul pole inimesed liigsest mürast aga sageli veel lihtsalt teadlikud. Koos audioloogide Liiduga on siis plaanis välja töötada selliseid ennetusprogramme ja need ennetusprogrammid on siis lihtsalt teavitusprogrammid, sest tihtipeale ju see kuulmislangus inimesel tekib, sellepärast et ta lihtsalt ei tea, mis võiks olla ohtlik ja millest võiks nagu hoiduda.",
"role": "user"
},
{
"content": "See on üks põhjus, miks kuulmislangus kimbutab tänapäeval üha nooremaid inimesi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru keskhaigla ligi 1000-st töötajast vaktsineeriti täna 55 arsti. Tegemist on meedikutega, kes otseselt Covid haigetega kokku puutuvad. Vaktsineerimine võimaldab neil haigestumist kartmata tööd jätkata. Esimesena sai vaktsiinidoosi infektsioonihaiguste eriala arst-resident Jelena Rosinko. Ma arvan, et see vaktsineerimine on hästi oluline ja muidugi ma tahtsin seda vaktsiini saada ja üldse näidata inimestele, et see on ohutu ja et turvaline ei pea kartma enne seda vaktsiini turuletulekut on ikka väga palju tööd tehtud ja ma usaldan teadlasi ja teadust. Teise vaktsiinidoosi saab Ilena Rosinko kolme nädala pärast. Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Toomas Kariisi sõnul võiks haigla end turvaliselt tunda, kui vaktsineeritud saaks ligi 70 protsenti arstide st. Samas tunnistab Toomas kariis, et tegemist on uue ja tundmatu vaktsiiniga. Loomulikult tegemist on seni proovimata ravimiga aga me peame ikkagi usaldama oma teadlasi, me peame usaldama oma ravimitootjaid, tegemist on maineka firmaga. Täna me kasutame. Vaktsiini tulevad veel teiste firmade vaktsiinid ja see vaktsiini on võimalik teha, on iseenesest väga suur kergendus, sest on viirus, haiguseid, mille vastu vaktsiini tänase päevani ei ole. Praegu ma arvan, et siin ei saa olla meditsiinitöötajatel küsimust, kas vaktsineerida või mitte vaktsineerida see on möödapääsmatu. Covid vastane vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri maris Jesse sõnul on eesmärgiks vaktsineerida pool täiskasvanud Eesti elanikkonnast ja uuringute järgi on nõus end vaktsineerima kuni 60 protsenti Eesti elanikest. Nii et maris Jesse hinnangul on plaan praeguse seisuga realistlik. Praeguste hoiakute juures on küll realistlik, aga kindlasti väga suur osa on ka siis avalikus debatis, et kui tõenduspõhistele argumentidele tõenduspõhisele teabele see debatt keskendub või on tegemist selliste, et kui palju on selliseid alusetuid müüte, mis levima võivad hakata. Eestisse saabub igal nädalal vaktsiini ligi 5000 inimese vaktsineerimiseks. Tervishoiutöötajate vaktsineerimisega peaks ühele poole saama jaanuaris. Järgmisena hakatakse vaktsineerima hoolekandeasutuste töötajaid ja kroonilisi haigusi põdevaid inimesi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis algas vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. Esimesed vaktsiinisüstid tehti Ida-Viru Keskhaigla arstidele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTuleval neljapäeval soovivad Tartu keskerakondlased algatada abilinnapea Monika Ranna umbusaldusise. Selleks vajavad nad 49 liikmelise volikogus 13 allkirja. Selleks, et umbusalduse lõpuks ka läbi läheks, on neil tarvis kahtekümmet viit häält. Keskerakonna Tartu piirkonna juht Jaan Toots ütleb. Tema selja taga on kuus keskerakondlast seitsmest. See tähendab, et hääletusel peab koalitsioonipartnerile appi tulema vähemalt 19 reformierakondlast. Ainult üks reformierakondlane võib hääletamata jätta. Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et reformierakondlased kogunevad asja arutama uue nädala alguses. Peamine on ikkagi see, et linnale väga oluliste teemade edasiarendamiseks on tarvis konstruktiivset töist õhkkonda ja see saabki olema nende arutelude põhiline alus. Reformierakondlane Tiia Teppan ütleb samuti, et olulised on tuleva nädala kohtumised, aga tema läheb neile arvamusega, et Monika randa ei tuleks umbusaldusa. Selline variant minule isiklikult tõesti ei meeldi see personalipoliitika Keskerakonna poolt, et oodatakse meie sajaprotsendilist osavõttu. Siinkohal võin öelda, et ma ka isiklikult ise ei tea, kas ma 20. veebruaril üldse volikogus osaleda saan. Siin on väga lihtsad, inimlikud põhjused võivad olla, mille pärast ei saagi seda umbusaldust läbi viia. Sama meelt on Teppani fraktsioonikaaslane koolidirektor Helmer Jõgi. Ma ei ole valmis minema teda umbusaldama, sellepärast et antud hetkel ikkagi Keskerakond ise mängis sellise olukorra ette, ei saa ise oma sisemiste asjadega hakkama ja nüüd tahaks siis nagu tuliseid kasta neid võõraste kätega tulest välja tuua. Reformierakondlaste otsuses paistab olulist rolli mängivad ka see, kuidas suhtutakse Keskerakonna uude abilinnapea kandidaati Aleksandr Širokovisse. Jaan Tootsilt küsisime eile, missugused plaanid Širokovil Tartus on. Ega temal ei saa muid plaane olla, kui meil on koalitsioonilepe ja kuidas Tartus on pandud piirkondlike arengus ette tema täidab koalitsioonilepet. Reformierakondlased ütlevad kui ühest suust, et nemad tänast Peipsiääre vallavanemat širokovit ei tunne. Ants Laaneotsal jagub ka pisut krõbedamaid sõnu. See Peipsiäärne mees on kaunis kahtlase rohkem kui kahtlase nii-öelda beckground iga. Arvan, et tema juhtimisoskus võib olla maksimaalselt, katab ära linnakese või väikese vallakese, Peipsi ääres, aga mitte suure ligi 100000 elanikuga Tartu. Aga mis saab siis, kui Monika ranna umbusaldamine ebaõnnestub, Jaan Toots. See on küsimus nüüd, kas koalitsioonilepe peab või ei pea. Kui koalitsioonilepe ei pea, siis tuleb hakata edasi vaatama. Reformierakondlastega rääkides jääb kõrva, et abilinnapea isikust vaat et olulisem on see, kuidas Tartu keskerakondlased asju ajavad. Veel kord Ants Laaneots. Ma veel kord rõhutan, selliste räpaste võtetega nagu siin Keskerakond tuli välja sellises suliidsuslinnas nagu Tartu, see ei ole mõeldav, aga praegu ootame ära, vaatame ära. Ja ma arvan, et seisukoht võib-olla ka volikogus on selline, et on väga ohtlik Keskerakonna jaoks, et nad lähevad opositsiooni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki Tartu keskerakondlased vajavad abilinnapea Monica Ranna umbusaldamiseks reformierakondlaste hääli, pole viimased sugugi kindlad, et koalitsioonipartneri soovile vastu tulevad. Kui umbusaldamine ebaõnnestub, tähendab see tõenäoliselt koalitsiooni lõppu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKes see inimene võiks olla? No ma ei hakka ütlema, kuna ma ei tea sajaprotsendilist, aga noh, eks osadel inimestel on ju vaja tööd, eks ole, me oleme ju ju väga vähestes kohtades koalitsioonis, eks ma lahkun siis, kui uus kandidaat on sinna olemas, et kellele ma saan asjad üle anda, et minna tagasi volikokku jätkata oma tööd linnavolikogus. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna esimees Andres Anvelt ütles, et peab Pihli avaldust üllatavaks. See on tema personaalne otsus, sellist küsimust pole mingil juhul arutatud ei mingil tasemel Tallinna juhatuses, mis on selle personaalse otsuse taga, võib ainult arvata, arvatavasti on selleks siis üldkogu, mitte positiivne otsus, tema suhtes. Tallinna juhatus kindlasti seda tema avaldust arutab. Homme on Tallinna juhatuse korraline koosolek õhtul peale tööpäeva lõppu ja siis me nagu analüüsime seda ja, ja arutame, mis ka edasi nüüd teha. Kas uue abilinnapea küsimus võiks juba nimelise lt tulla homsel koosolekul arutusele? Ma arvan, et homsel juhatuse koosolekul me võime rääkida mingisugustest kandidaatidest alustada arutelu sellel teemal, aga vaevalt me midagi ära otsustame, sellepärast et abilinnapea koht on ikkagi ka peale kõige muu on ta ikkagi ka avalik teenistus, kus ikkagi üleöö äraminekuks põhjust ei ole. No ma arvan, et me homme teadmata veel täpselt kuupäeva, mis päevas siis ametlikult. Jüri Pihl ennast selle koha pealt nagu taandab või lahkub, me ei pea homme kindlasti seda nime konkreetselt veel välja käima. Jüri Pihl ütles, et ta kavatseb lahkuda siis, kui uus kandidaat on olemas ja ta avaldas arvamust, et see kandidaat on olemas. Noh, see mind hämmeldas kõige rohkem, ausalt öeldes noh, meie jaoks kõigi jaoks oli see tema avaldus ikkagi suhteliselt üllatuslik, nii et, et seetõttu ei ole sellist uue abilinnapea kohta isegi kuluaarivestluses rääkimas. Olete te nõus selle Jüri Pihli seisukohaga, et abilinnapea võiks olla isik, kes osaleb ka erakonna juhtimises? Ühtepidi olen nõus jah, kuna, mis siin salata, abiline koht on poliitiline ametikoht peale selle, et tal on ka muidugi sellist puhtat täitevvõimu omadused, aga samas teiselt poolt ma lisaks siia pilliava arvamusele ka seda, et et abilinnapea ikkagi täidab ka linnaruumi olulist rolli, nii et peab arvestama ka selle valdkonna, nagu öeldakse, kasvõi mingisuguse spetsialiteediga. Parim on, muidugi on, kui inimesel sellel ametikohal on nii poliitiline kui ka professionaalne taust, sellepärast ongi niimoodi, et nüüd tuleb hakata sõeluma võimalike kandidaatide vahel paremat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhi valimistel kaotanud Jüri Pihl teatas, et kavatseb lähiajal taanduda Tallinna abilinnapea ametist.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElisa Teli ja Tel2 ja uus tulija Pite igaüks on lubanud Eestile kiiremat internetti ja uusi põnevaid lahendusi. Kõike, mida võiks pakkuda viienda põlvkonna mobiilsidestandard aga sageduslubasid vahemikus 3410 kuni 3800 megahertsi jagatakse laiali kolm. Kui ühe lubades võidab Lätis ja Leedus kanda kinnitanud Pite, võib see Eesti sideturgu põhjalikult muuta. Niisama oluline kui suure tegija juurdetulek oleks see, et üks vanadest olijatest jääb oodatud ressursist ilma. Sagedusload pannakse enampakkumisele ühekaupa. Neist esimese püüdmiseks pidid telekomifirmad oma pakkumise tegema kella üheksaks hommikul. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti sagedus halduste talituse juhataja Erko Kulu räägib, et igasse tööpäeva mahub kolm vooru. Peale esimest pakkumiste vooru me koondasime pakkumiste info ja edastasime siis kõikidele ettevõtjatele, kes siis pakkumises osalevad, et nad saaksid ette valmistada oma järgmist vooru nii-öelda ja selle pakkumisi. Teise vooru tähtaeg oli keskpäeval ja kolmanda oma kell kolm, samas rütmis läheb asi edasi, kuni selgub võitja. Tõenäoliselt see enampakkumine on päris pikk protsess, et me siin ise hindame, et ühe sagedusloa enampakkumise võib kesta siin isegi nädalaid. Kõigi lubade alghind on umbes 1,6 miljonit eurot oma esimeste pakkumistega keegi sellest tõenäoliselt kaugele ei tõtta. Üldiselt ikkagi ettevõtjad üritavad edasi liikuda väikede astmetega kõik niimoodi vaikselt ja vaatavad siis, kui kaugele konkurendid on nõus tulema. Kui kõrgeks võivad hinnad kerkida, on keeruline ennustada. Ka teiste riikide kogemused on erinevad. Näiteks Itaalias, kus sama sagedusvahemiku peale korraldati oksjon 2018. aastal koguti kokku 6,5 miljardit eurot. Soome sai ühe elaniku kohta kaheksa korda vähem raha ehk 77 miljonit eurot. Aga riigi seisukohalt on saadavast summast ehk olulisemgi, mida sagedusalaga pihta hakatakse. Konkursi tingimustes seisab, et kahe aasta jooksul alates loa saamisest tuleb telekomifirmal tööle panna vähemalt 200 tugijaama. Neist 100 võivad asuda Harjumaal. Samas igas maakonnas peab olema vähemalt viis tugijaama. Kui esimese sagedusloa enampakkumine on lõppenud, siis põhimõtteliselt meie väljastamegi kohe ettevõtjale riigilõivuteatise, kus ta siis nii-öelda tasub enda riigilõivu ja peale seda talle kohe väljastatakse luba ja peale seda me ka jätkame nii-öelda järgmise sagedusloa oksjoniga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algas enampakkumine, mille jooksul püüavad neli telekomifirmat kolme 5G sagedusala. Enampakkumised iga sagedusala üle võivad võtta nädalaid.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli eesmärk arengukonverentsil on teada saada, millised ootused on ühiskonnale ülikoolile. Selleks on kokku kutsutud poliitikuid, ettevõtjaid ja kultuuriinimesi. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis on veidi varem välja käinud ka idee muuta Tartu Ülikool massiülikoolist niinimetatud eliitülikooliks. Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller sõnas, et see ei tähendaks halvas mõttes elitaarsust. Kui on viimasel ajal hakatud rääkima eliitülikoolist ja seda võib-olla mitte isegi niivõrd Tartu Ülikooli enda initsiatiivil, siis selle termini all mõeldakse tegelikult seda, et ülikooli tuleksid need üliõpilased, need teadlased, õppejõud, kes on võimelised ja tahavad tööd teha, tahavad õppida. Tänasel arengukonverentsil esinenud riigikogu spiiker Ene Ergma oli selle mõttega päri. Tema sõnul ei pea ülikooli sisse saama mitte igaüks, vaid parimad. Samuti pakkus ta arutluseks idee, et taastada ülikooli sisseastumiseksamid. Ergma hinnangul tuleks üle vaadata ka riigieksamite süsteem, mis praegusel kujul soodustab massiülikoole ning ülikoolides võiks vähendada õppekohtade arvu, aga suurendada seest pearaha. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas vastas aga sellele, et riigieksameid võib gümnaasiumites karmistada ja ülikoolid otsustavad oma sisseastumise korra ise. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis sõnas, et ülikool peab enne otsuste tegemist ära kuulama väga erinevate inimeste arvamusi. Selleks ka täna, nüüd siin oleme. Et ka teie arvamust, olgu see siis riigivalitsejate poolt, olgu see kultuuritegelaste poolt ettevõtjate poolt, saaks siia ja leiaks siin arengukavas kajastamist. Karis lisas, et Eesti ülikoolid peaksid rohkem koostööd tegema, kuna mitut teadusülikooli samade erialadega ei suuda Eesti ülal pidada. Samuti rõhutas ta vajadust leida Tartusse kõige paremad õppejõud, tulevad nad välismaalt või Eestist, see polegi nii oluline, kuid eelkõige peavad nad olema parimad Ülikooli arengukonverentsi lõpetab diskussioon selle üle, millist ülikooli Eesti ühiskond vajab. Uue arengukava tahab ülikool vastu võtta detsembris. Toomas Kelt Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus algas hommikul ülikooli arengukonverents, kus räägitakse ülikooli tulevikuvõimalustest. Tartu Ülikool eliitülikooliks?.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Ukrainas toimetavad venemeelsed on tunginud riigi julgeolekuasutustesse, Donetskis ja Luganskis. Väidetavalt on nad Luganskis vallutanud ka kohaliku relvalao ühes julgeolekuhoones. Politsei on blokeerinud Luganskisse viivad maanteed. Donetski oblastivalitsuse hoone hõivanud kuulutasid täna välja sõltumatu Donetski rahvavabariigi. Donetski oblastivalitsuse hoone ees oli pärastlõunal endiselt tuhatkond inimest. Hoone sissekäik on tõkestatud okastraadiga ja selle ees on inimesekõrgune autorehvidest barrikaad, edastas sündmuskohal viibinud Interfaxi korrespondent. Hoonel lehvib vene lipp ning selle katusel on maskides meeleavaldajad. Siseminister kirjutas oma Facebooki kontole, et Ukraina idaosa viimaseid separatistlikke meeleavalduse korraldasid ja rahastasid üheskoos Venemaa president Vladimir Putin ja Ukraina tagandatud president Viktor Janukovitš. Ukraina peaminister Arseni ja ütles täna samuti, et riigi idaosa omavalitsushoonete hõivamise taga on Venemaa, kes üritab Ukrainat tükeldada. On absoluutselt selge, et käib Ukraina vastast Donetski Luganski ja Harkivi vastaste plaanide elluviimine. See on olukorra destabiliseerimise plaan, et välismaised väed saaksid üle piiri tulla ja vallutada meie territooriumi, mida me ei luba, ütles Arseni. Ja ega need pole esimesed sedalaadi protestid Ida-Ukrainas ja ka pole need eriti suured. Nii 1000 2000 inimest igas linnas, kuid paljudele vaatlejatele tundub, et need algasid uue sihikindlusega ja on hästi kooskõlastatud. Miks just nüüd ja miks? Arvestades, kui sujuvalt Moskva-meelsed protestid Krimmis muutusid poolsaare ülevõtmiseks Venemaa poolt pole midagi imestada, et Kiievi valitsus muretseb samasuguse stsenaariumi kordumise pärast. Moskva meelest peab venekeelsetel regioonidel Ukrainas oma elu suhtes rohkem sõnaõigust olema. Sellest on tehtud diplomaatiline võtmenõue ja sellele tahetakse nõusolekut kiiresti enne Ukraina presidendivalimisi 25. mail. Kiievi valitsus arvab, et tegemist pole kellegi õiguste kaitsmise, vaid pigem Kiievi hoidmise ga surve all et see lõdvendaks sidemeid idapoolsete piirkondadega või koguni lubaks neil ühineda Venemaaga. BBC korrespondendi sõnul on olemas ka teine plaan, et rahutused Ida-Ukrainas lähevad järjest vägivaldsemaks ning Putin sekkub sõjaliselt Vene kaasmaalaste hädaohust päästmiseks. Seega On täiesti loogiline, et Ukraina president Aleksander Tutšenov tühistas oma kavandatud välisvisiidi ja kutsus kokku julgeolekujuhtide erakorralise nõupidamise. Tema jaoks on eluliselt tähtis, et rahutused idapiirkondades ei muutuks suuremaks ega kokkupõrked vägivaldsemaks. Et Putin ei saaks väita, nagu oleks Kiiev Ida-Ukraina üle kontrolli kaotanud ja seega pole temal Putinil muud võimalust kui humanitaarsetel põhjustel sekkuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Donetskis kuulutati välja sõltumatu rahvavabariik.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti filmiajakirjanike ühingu, Neitsi Maali auhinnale kandideeris tänavu viis filmi Priit ja Olga Pärna lendurid koduteel Andres ja Katrin Maimiku Kirsitubakas Ilmar Raagi Ma ei tule tagasi. Jaan Toomiku maastik mitme kuuga ja Martti helde risttuules. Neitsi Maali aasta 2014. Parima Eesti filmi eest läheb linateosele. Risttuules. Mängufilmi risttuules režissööri Martti helde sõnul tähendab Neitsi Maali auhinna saamine mingil määral kohustust või isegi koormat. Selles heas mõttes koormat, et. Aga see tähendab, et järgmist tööd on nagu raskem teha. Et sul on mingisugune selline kultuuriline sotsiaalne vastutus, mida sa pead kandma. Et seda püksikummi ei saa nagu lõdvemaks lasta. Mina ise püüan mitte enam festivalideni väga minna, sest et see on olnud tore sügis, hästi reisiderohke, aga nüüd ma tahaksin irduda natukeseks ja kirjutada oma järgmist asja. Oma järgmise filmi kohta helde väga palju ei räägi, aga ütleb, et seal inimesed liiguvad ristuules nimelt ongi kriitikute poolt väga palju kiitust saanud just sellepärast, et see on üles võetud nii-öelda elava pildi vormis. Kaamera liigub, aga näitlejad on paigal. Täna aasta filmikriitiku auhinna saanud Tristan Priimägi avaldas lootust, et nii julgeid ja omanäolisi filme nagu risttuules tehakse ka järgmistel aastatel. Ta mõjub visuaalselt uudsena ja isegi maailma mastaabis on tegemist millegi erakordsega, aga väga huvitav on alati see, kui ütleme, kui filmis on terve hulk koode ja allkoode, et koodideks võiks siis olla, ütleme, montaaž, kadreering, fookus, koloriit, dialoog ja nii edasi, et huvitavaks lähevad filmid siis, kui neid koode hakatakse ära võtma minu meelest ja kui siin on ära võetud mitu koodi, eks ole, siit on ära võetud, esiteks see liikumine liikuvast pildist, teiseks on ära võetud värv. Ja kolmandaks on tegelikult ära võetud ka dialoog, ehk on asendatud voice-over iga, siis on tulemus juba midagi huvitavamat. Neitsi Maali auhind on Eesti iseseisvusaja kõige vanem filmiauhind ja seda on välja antud 22 korda. Auhinnaga kaasneb pronksist originaalkuju ja rahaline preemia 2000 eurot. Eelmisel aastal sai auhinna kuldgloobuse nominent ja Oscari eelvalikusse kuuluv mängufilm mandariinid. Üle-eelmisel aastal said Neitsi Maali pronkskuju võrdselt kaks filmi. Sulev Keeduse dokumentaalfilm varesesaare venelased ja Toomas Hussari mängufilm Seenelkäik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavuse Neitsi Maali sai Martti Helde mängufilm \"Risttuules\" . Aasta parimaks filmikriitikuks kuulutas Eesti Filmiajakirjanike Ühing aga Tristan Priimäe.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa ei tea, mis võib võim, see oli sulatas, kui lumepuu hindumuse. Mulle näib, kui mingi tühielu, mis kauges lapsepõlves vaevus mind. Suveöö unenäod veel kestavad, lubavad lavakunstikooli tudengid ja neil on õigus, sest kui nüüd on Ugala laval 30. lend, siis oma suveöö unenäo avas siin paljude aastate eest ka 15. lend, kust on võrsunud praegune teatrijuht Karmen Tabor. Peagi Ugalas algaval peol lubavad mõlema lennu esindajad üllatusi, kuid küllap on vaatajaile üllatavalt ka Shekese riigi haljas loos. Näitleja Karl Käos. Ma arvan, et Shakespeare on lihtsalt niivõrd ajatu. Ta tegeleb niivõrd oluliste teemadega, mis lihtsalt mitte kuidagi ei vanane. Küll aga saab neid teemasid interpreteerida täiesti omal viisil. Lavastaja Lembit Peterson. Me oleme koos noortega läbi teinud päris põneva sellise avastuse või tunnetustee ja tundub, et Shakespeare on. Kui autor on neile väga lähedal. Shakespearei kohta on öeldud ka, et tema näidendid või tema looming on näitleja kodumaa ja selles mõttes on ta ka hea materjal noortele näitlejatele, nii enda kui oma ameti ja kutsumuse avastamiseks ja arendamiseks. Kogu Ugala sõja teine hooaeg kujuneb armastuse nägu, veenab vaade mängukavale. Ugala loominguline juht Tanel Joonas. Ühel või teisel moel on armastus nendes materjalidest, mis meil sellel hooajal lavale jõuavad, kõigis sees on see ema armastus, poja vastu on see mehe-naise vaheline armastus. Aga armastus, ütleme peateemana jookseb väga paljudest nendest näidenditest läbi. Kas mõni Tallinna teatritudeng ka Ugalasse tööle tuleb, pole praegu teada, nagu seegi, milliseks noorte tulevik üldse täpsemalt kujuneb. Ugala lavale on aga nii Tallinna kui ka Viljandi õppetaustaga näitlejad alati oodatud. Näitleja Karel Käos. Kui räägitakse Eestis, koolitatakse näitlejaid üleliia, siis mina arvan, et see on täielik vale, sellepärast et häid näitlejaid on alati vaja. Teiseks näitlejaharidus kui selline ei ole pelgalt näitlejaharidus, vaid see on ka, kuidas mulle endale meeldib öelda, see on ülim inimese õpet. Piiri, poeetiline ja sümbolite keel võiks aga teha armastusele ruumi meis kõigis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi Ugala hooaja avasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli tudengid, kes Lembit Petersoni juhtimisel tõid taas rahvani Shakespeare´i \"Suveöö unenäo\". Tulevikuplaanid pole noortel näitlejatel veel selged, kuid Ugala on läbi aastate pakkunud lava nii Viljandis kui ka Tallinnas teatrikunsti õppivaile noortele.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi päris lõplikke tulemusi veel pole, on selge, et presidendil on ees dilemma, kuidas parlamendis oma riigi juhtimise visiooni ellu viia. Puudu on ligikaudu neli-viiskümmend häält, mis tähendab, et seaduste heakskiitmiseks on vaja kas vabariiklaste vasakpoo või isegi rahvusliku liidu toetust. Jean Melensoni juhitud nüpees sai 131 mandaati ja kindlustas sellega endale peamise opositsiooni jõu tiitli, mis näitab, et valijaid tema peaministri ambitsiooni eriti kaasa ei tõmmanud. Samas, Marina Le pen tegi ajaloo parima tulemuse peaaegu 90 kohta 11 korda rohkem kui lahkuvas parlamendis näitab rahulolematust makroni kuningliku juht juhtimise aga ka Le peni, head tööd isast pärit paremäärmusliku maine maha raputamisega. Üliõnnelik Le Pen nimetas juhtunut demokraatliku süsteemi uuendamiseks ja lubas olla vastutustundlik opositsioon. Rahandusminister Bra mer nimetas seda lausa demokraatlikuks šokiks. Peaminister Elizabeth Bo lubas juba täna alustada tööd potentsiaalsete partnerite leidmiseks ning vaevalt et Le peni mõttekaaslased selleks on. Kui presidendivalimistel suutis Emmanuel Macron teha väikest ajalugu ehk saada tagasi valituks esimest korda pärast Jak Siraki sajandivahetusel siis samasugust edu tal parlamendivalimistel ei õnnestunud korrata. Demokraatlikus riigis on normaalne, et ei millestki loodud ja eelmine kord absoluutse enamuse saavutanud liitlaskond uutel valimistel hääli kaotab kui just pole kõiki haaravat võitu ette näidata. Teisalt on aga prantsuse eripära ehk viienda vabariigi põhiseadus, mille Charles de Gaul lõi ja mis pidi vältima koalitsioonivalitsust, sest varasemate vabariikide ajal kestsid need sisetülide tõttu vaid loetud. Kuid arvatavasti alustab Macroni blok ansambel ehk koos koalitsioonimõtteid 61 kohta saanud vabariiklaste ga, mille ridadest on tulnud nii Nicolas Sarkozy kui Jak Sirak. Ja isegi kui nemad valitsusse ei tule, siis jääb võimalus hakata vähemusvalitsuse kombel tööle ehk iga seaduseelnõu puhul otsida liitlasi. Ka selline koostöö pole võõras. 80.-te aastate lõpus pidi liitlasi otsima Francois Miterrani valitsus. Pidev otsimine aeglustab valitsemist ning kui arvestada peagi saabuvaid majandusraskusi nagu inflatsiooni kasv ja laia spektri hinnatõusu siis peab makroon droonil tõepoolest alla laskuma ja kasutama kogu diplomaatilist sõnaosavust, et meid leida ja inimesi rahustada. Kollavestid võivad naasta ja palju jõulisemalt ning siis ei pruugi isegi erakorralistest valimistest abi olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa parlamendivalimised võitis Emmanuel Macroni juhitud paremtsentristlik allianss, mis sai 577 kohalises parlamendis 245 mandaati. Kolmandaks tõusis Rahvuslik Liiga Marine Le Peniga ning neljas on Vabariiklased.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise USA presidendi Donald Trumpi aegne reegel võimaldab valitsusel pandeemia ajal inimesi asüülimenetluseta riigist välja saata. Järgmise nädala alguses hakatakse seda poliitikat järk-järgult lõpetama. USA sisejulgeolekuminister Aleandro Morkas. Me teadsime väga hästi, et haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse reegel ei kesta igavesti ja meie kohustus on olla muutusteks valmis. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Administratsioon on astunud mitu sammu selles suunas, et meie piir oleks pärani lahti. Sisejulgeolekuministriga vestelnud piirivalveametnikud rõhutasid, et mitmel pool on piiriületajate hulk juba tõusnud pandeemiaeelsele tasemele. Föderaalvalitsuse hiljutiste andmete järgi on kasvanud ka immigrantide vahistamine. Majorkase sõnul ollakse lõunapiiril võimalikuks immigratsiooni surveks valmis. Valitsus kavatseb olukorra leevendamiseks eraldada ka rohkem raha ja saata lisapersonali. Worenation. Me oleme nii immigrantide kui ka seadust, rahvas, Me täidame seadust ja teeme seda ka edaspidi. Texas erinevates piirikeskustes vaktsineeritakse immigrante koroonaviiruse vastu. Viimase paari kuu jooksul on kaitsesüsti saanud üle 20000 inimese. USA sisejulgeolekuministeeriumi meditsiiniametnik britis kandi. Meie kohustus on kaitsta USA inimeste, meie töötajate ja loomulikult ka meie järelevalve all olevate inimeste tervist ja heaolu. Üle 20 osariigi võitleb kohtus pandeemiaaegse immigratsioonipoliitika lõpetamise vastu. Otsus peaks selguma sellel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valge Maja kavatseb lõpetada poliitika, mis lubas pandeemia ajal immigrante lihtsamini ja kiiremini riigist välja saata. Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse hinnangul on see mõistlik, sest koroonaviiruse levik on USA-s pidurdunud. Kongressi vabariiklased aga leiavad, et otsuse tõttu kasvab lõunapiiril märkimisväärselt immigratsioonisurve.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti lõuna prefekt Vallo Koppel ütles, et kagupiiril alustati piiritõkke rajamisega mitmes kohas üheaegselt. No täna on päriselt selline esimene päev, kus on alustatud siis hommikul ajutise piiritõkke paigaldamisega ehitame korraga mitmes kohas mitmes lõigus ja päris hulga meeskondade poolt. Kaitseväe 27. pioneeripataljoni ülem major Martin Suur. No eks see iga algus on raske ja nii-öelda selle rutiini protseduuri paika loksutamine on võtnud pisut aega, aga praeguseks on töö täie hooga käima läinud ja võin öelda, et oleme nii-öelda ajalistes normatiivides, mis on siin selles töös kõige keerulisem. Kõige suurem väljakutse on praeguse nii-öelda märjamaaga materjali ettevedu, et kõik see kaalub, kõik see on ebamugav tassida ja tuleb ikkagi päris kaugele viia, sest ega teid otse piirile ju ei lähe. Lõuna prefekt Vallo Koppel tõdes, et praegu rajatav piiri tara on ajutine lahendus. PPA vaates on kindlasti tegemist ajutise lahendusega ja meie soov ja eesmärk on ikkagi jõuda selleni, et võimalikult kiiresti valmiks ikkagi püsiv piirirajatis konkreetse piiririba näol viivitusaia näol ja, ja sinna juurde kuuluva ka tehnikakomplektiga. Sest tõepoolest see, mida me siin nende mõne päeva jooksul praegu püsti see on ajutine lahendus. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsevägi koos Politsei- ja Piirivalveametiga alustasid täna kagupiiril ajutise lõiketraadist tõkke paigaldamisega kohtadesse, kus ebaseaduslike piiriületuste tõenäosus on kõrgem. Ajutise tõkkena kasutatakse kaitseväe lõiketraati.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimene linnugripi Hvi N keksa juhtum avastati Eestis 12. veebruaril. Põllumajandus ja toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel räägib, et pärast seda on peamiselt Tallinna ümbrusest kokku korjatud ligi 300 taudikahtlusega lindu. Tegemist on Eestis Eesti lähiümbruses talvituma jäänud luikedega, kes elasid selle pika raske talve enam-vähem üle, said selle nakkuse kuskil ja nüüd ta levib siis nii-öelda kohalikus populatsioonis, talvel nõrgemaks jäänud lindude hulgas. Siiski rõhutab Helemai sammel, et grippi võivad edasi kanda kõik linnud. Eile teatati ka teisest kodulindude nakatumisest. Pihtusmeetmete kompleks tervikuna vähendab seda tõenäosus ja üks kõige olulisem meede, mida rakendada, mis on muudetud ka kohustuslikuks, ongi seesama indude seespidamise kohustus. Paljud meetmed, sealhulgas tesovann Lindla ukse ees on kohustuslikud ainult nakatumiskollete lähiümbruses. Kui see olukord läheb tunduvalt tõsisemaks, siis ei välista täiendavate karmimate nõuete kehtestamist Lindude seespidamist, mis on kohustuslik kõigile, kontrollib põllumajandus ja toiduamet. Helemai Sammeli sõnul tegeleb sellega igas maakonnas üks-kaks ametnikku. Oleme ka teistele oma ametnikele juhised andnud, et juhul kui ringi sõites on näha õues ringi siblivaid kodulinde et siis peatuda ja juhtida tähelepanu sellele üleastumisele. Helemai Sammel lisab, et kohapeal kontrollitakse reeglite täitmist riskipiirkondades ja suurte linnufarmide ümbruses. Ülejäänud kontrollid toimuvad peamiselt administratiivselt ehk siis registrite kontrolliga ja telefonitsi inimestega suheldes, et igaühe juurde me nüüd kuu aja jooksul ei jõua, see on kindel, sest neid linnupidajaid, kes registris on, neid on päris palju. Veel keerulisem on nende linnupidajatega, keda registris ei ole. Sest ega me ei tea, kus nad on, aga selge on see, et eelmisel aastal oli väga palju ka sotsiaalmeedias ja meedias juttu sellest, et inimesed võtsid endale lemmikloomaks kanu. Pahatihti tõesti sellised linnupidajad registrisse ennast ei ole kandnud. Helemai Sammeli sõnul on siiski oluline, et ka mõne linnupidajad end ära registreeriks ja piirangutest kinni peaks, sest kui paar lindu nakatub, tähendab see olulist kahju ka lähedal asuvale suurfarmile. Taudi kolde ümber tõmmatakse kaks ringi, kuni kolme kilomeetri raadiuses on piirangud rangemad sealt edasi kuni 10 kilomeetri raadiuses. Pisut leebemad. Kui see suurfarm satub vahetusse lähedusse, siis tähendab see seda, et sealt on keelatud elus lindude välja viimine munade välja viimine. Kui on tegemist linnulihatootjaga, siis on keelatud näiteks linnuliha välja viimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka paari erahoovis sibliva kana nakatumine linnugrippi tähendab kõrvalasuvale suurfarmile piiranguid. Ehkki linnugripi leviku vältimiseks on kodulindude väljaspidamine rangelt keelatud, jõuavad ametnikud kontrollida vaid väikest osa linnupidajaid. Palju on ka neid kodulinde, kelle olemasolust riigil aimugi pole.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne Jüri ja ülestõusu 650. aastapäeva tähistamist vaimse ülestõusuga viime meiegi läbi ohvritalituse. Taara tahtel on täna liik langenud põrsale. Nõnda saatis Ralf Parve Tallinna Vabaduse väljakule kogunenud rahvateele Lindamäe poole. Tõrvikutega rongkäigu ees kanti põrsast senilillets, uus lilled korjasid Kodila kooli esimese klassi õpilased. Torupilli mängis Toivo Luhats. Linda mäel pandi ohvri põrsas tuleriidale ja läideti Jüriöö lõkke. Kalle kulbok luges suure loitsu. Mets on müüdud Läänemaale vesikingiti idamaale naised viidud põhjamale raha läinud lõunamaale. Võim on antud isamaale. Tõuse tuuli, muuda ilma taevakaare tõuka selgeks paista päike, plats saab puhtaks. Südaööl hakkasid sõjasarved hüüdma ja Pika Hermanni tornis süttis, tuli. Ja nüüd siis lähme teeme platsi puhtaks, ulatage need luuad kuningriiklaste kätte. Kuningriiklased oskavad ka platsi puhtaks teha. Peale kuningriiklaste aitas platsi puhastada ka Jüri Toomepuu. Häda oli nende riigikantselei luudadega. Nendega ei saanud lossi platsi puhtaks lüüa. Ära tahtsid laguneda. Priit Aimla võttis Jüriöö aastapäeva kokku. Asjast tuleb nii palju arvata, et kui mehed ise oma lubadusi täida, eks me siis aitame takka. Me leidsime paraja aasta. Mida tähistada sellepärast, et meil on küll, mida 650 aasta kaugusest asjast õppida ja me katsume ikkagi nende meeste mehisuse endale kõrva taha panna, sest ega siis päris niisuguseid segaseid asju palju ei saa korraldada, nagu te kohtute ja kohtunike korraldamise seaduse muutmise seadus vastu sai võetud, nii et ei ole meil enam kolmandat võimu kohtuvõimu näol ega meil pole mitmeid ilusaid asju, kui niimoodi ühe füüreri käsu peale üle poole saali jõuga peale tuleb, siis me peame oma jõudu näitama natuke lihtsamal kombel. Pühime platse ja teeme lõkkeid ja meenutame vanu kangeid eestlasi ja mõtleme, et võib-olla mõni väikestest pealtnägijatest hakkab nii vapraks riigikogu liikmeks kunagi, et oskab iseseisvalt mõelda ja otsustada. Neid ilmaasju. Jüri päeva tervitused ütleb vabaduseristi päevade peavanem Jüri Raus. Eesti rahvale, rahvuskaaslastele soovin ma samasugust tarmukust, visadust ja jonni, nagu seda ilmutasid omal ajal Meie vaprad esivanemad Lembitu ja legendaarse asuväe päevadelt. Aga eriti tahan ma tervitada vabadus, risti päevade korraldus toimkonna poolt Eesti iseseisvuse eest võidelnud sealhulgas võiduka vabadussõja sangareid. Sest nemad olid need mehed, kes selle muistse vabadusvõitluse leegi sajandite tagant meieni tõid. Ja tõstsid Eesti riigi olematusest väärikale kohale. Rahu ja lootust teile ja teie kodudesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Helilõik uudistesaatest: Kuningriiklased tähistavad Jüriöö ülestõusu 650. aastapäeva. Lõigu teises osas ütleb tervituse Vabadusristi päevade peavanem Jüri Raus.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see ei ole kõige peamine probleem, meie haridus kõige peamine probleem on ikkagi see eelarve protsent, mis läheb hariduse peale aasta eelarve ja kui see on ikka endiselt 5,4 5,5 5,6, ja kui parlamendi liikmed väidavad, et see on nüüd see Euroopa keskmine, siis mind see ei rahulda, sest meil siinsamas üle lahe on kaheksa ja kolm protsenti ja 2,5 protsenti vahet, see on ikkagi väga suur vahe, siin lausa kolmandik või neljandik ja, ja kui me midagi reformime, siis me peaksime kõigepealt ütlema, palju see maksma läheb. Et. Ja kas see on selle raames selle 5,4 protsendi raames või annab parlament siis raha juurde, aga kui see on selle raames, siis see sama supi keetmine, see tähendab, et, et kõik need samad produktid sama lihakoosseis läheb supi sisse maitseained lihtsalt teises järjekorras ja pole ju meie mäletan veel aega, kus meil Tallinnas ja Eestis kaotati ära lasteaiad, lasteaedadesse tulid aktsiaseltsid ja see inimene, kes siis juhtis haridust, ta kindlasti on ka vastuvõtul presidendi juures jõhvis sel aastal veebruaris ta on igati lugupeetud inimene, aga kahjuks tuli hakata looma uusi lasteaedu, et ma kardan, et kui me sedasi ja see on nii, nii kirvega, läheme kallale, et siis me natukese kahetseme seda. Sest see väide, et mujal on niimoodi tehtud ja see ei ole eriti veenev, sest sellist hariduslikku Eldoradot ma ei tea ju mitte kusagil, et võtame kasvõi see palju kiidetud meie põhjanaabrite haridus, süsteem, mis pidavat olema ideaalne ja ometigi iga meie õde, iga meie arst saab kohe töö sealt, mida see näitab, see näitab seda, et meil nemad ei suuda taastuoda oma meditsiinitöötajaid, ju siis see haridus pole nii hea, et mõnes mõttes võib-olla meie haridus ongi parem. Ma ei arva, et meie haridus oleks praegu nii halb, et seda peab nii radikaalselt muutma. Et see fakt, et Treffneri gümnaasium oli õnnestumine, see ei tähenda, et nüüd peaks 100 sellist kooli looma, ärme unustame need üksikud koolid, mis nüüd vabaduse ajal on loodud Tallinnas paar tükki ja Tartus, et nüüd on ju ikkagi ühe inimese entusiasmil üles ehitatud ja neid ühtesid inimesi, neid ei saa hakata kloonima. Et Ma kardan, et, et see arv on natuke ülepakutud. Miks mitte olla ka Tallinnas kaks-kolm sellist refner puhast gümnaasiumi, aga et 100 200-st siin natuke palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Televisiooni hommikuprogrammis kritiseeris aga seda ettepanekut teravalt Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEne Ergma kui Toomas Hendrik Ilves pühendasid põhiosa oma kõnest kahele küsimusele esiteks Eesti ja Euroopa Liit, teiseks poliitiline kultuur ning usalduse probleemid. Mõlemad olid rahul, et parlament ratifitseeris ESM-i lepingu. President kiitis riigikogu ka selle eest, et valitsusest saabunud eelnõud tunduvalt paremaks muudeti. Mõlemad rõhutasid, et Euroopa Liit Ta on palju laiem mõiste kui vastastikuse majanduslikud ning rahalised suhted. Aga ka muudest suhetest räägiti täna palju. Ene Ergma juhtis tähelepanu vastastikuse austuse vajalikkusele. Riigikogu poolt vaadatuna ei ole kohane näiteks valitsus liikme parlamenti alavääristav seisukohavõtt. Ma ei taha öelda, et riigikogu ei tohi arvustada. On võimalik oponeerida poliitilisi initsiatiivi ja kritiseerida vastu võetud otsuseid. On võimalik taunida teatavaid käitumis või teguviise, kuid seda kõike tuleb teha rahva esinduse väärikust alandamata. Kriitikaks on parlament lihtne sihtmärk sest parlament on kogu, kus esindatakse erinevaid seisukohti, ettekujutusi riigi arengust ja rahva huvidest. Kuid ärgem unustage, tegemist on põhiseaduse kohase keskse demokraatliku institutsiooniga. Ka riigikogu pihta lastud kujundlik väljend, mis esmapilgul paistab tabav ja vaimukas, võib pikemas perspektiivis hakata oma elu elama ja kahjustada kogu demokraatlikku süsteemi. President nentis, et usaldusega on praegu lood halvasti nii Eestis kui Euroopas tervikuna. Eestis on ehk olukord mõneti paremgi. Oleme usaldanud oma poliitilist süsteemi rohkem kui nii mõnigi teine rahvas, kellega vabanesime nõukogude okupatsiooni all ühel ja sel samal ajal. See usk ja usaldus on meie suurim Väärtus. Meie kapital, mistahes mäng selle usaldusega nõrgestab, õõnestab ja kahjustab Eestit. Ning lõpuks võib ka hävitada meie kõikide ühise riigi. Ja seetõttu olen ma väga mures, kui poliitika ja raha seosed ei ole laitmatult selged ja läbipaistvad. Olen mures, kui valijad ja rahvas hakkavad kahtlustama, et parteid ja nende esindajad riigivõimu asutustes elavad mingite oma vaid neile endile teadaolevate ja kehtivate reeglite järele. Umbusku ja pettumust on lubamatult palju. Liiga palju just sel aastal. Sellega käib kaasas viha. President märkis, et ka meedia ja valitsuse vaheline arvamuste vahetus omandab üha enam vormi, kus püütakse üksteisele ära teha. Ja lõpuks peatus president ka justiitsministri juhtumil, kas minister peaks tagasi astuma? See valik on ministri oma, tema valitsuskaaslaste ja tema erakonna teha. Ma loodan, et nad kõik annavad endale selgelt aru, et seda valikut tehes kujundatakse Eesti poliitilist kultuuri sedaviisi, kuidas Eestis praegu ja edaspidi valitsetakse ja asju aetakse. Seda, kas võim ja valitsemine on usaldusväärne. President pidas täna suhteliselt pika kõne, kuid muidugi jäid paljud küsimused puudutamata selle eest teda vastu kajades juba kritiseeritakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu alustas oma sügisistungjärku.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaherahu ettepaneku tegi opositsioonierakonna Udar esimees Vitali Klitško, kes koos teiste opositsioonijuhtidega kohtub täna Ukraina presidendi Viktor Janukovitšiga. Klitško ütles ajakirjanikele, et juba mitme inimese elu nõudnud vägivalla lõpetamine on presidendi kätes. Ma tahan elada Euroopa demokraatlikus riigis ilma korruptsioonita ja peamine asi inimõigused praegu meil pole, seda. Sellepärast inimesed tulevadki tänavatele, see oli kaks kuud rahulik, hoolimata vihmast ja lumest inimesed tulid ja jäid paigale. Nüüd me seda enam teha ei saa. Me püüame olukorda leevendada, aga presidendi käes on võim seda teha, rääkis Klitško. Ukraina president Viktor Janukovitš tegi ülemraada esimehele ettepaneku kutsuda kokku erakorraline parlamendiistung. Ülemraada esimehe sõnul tuleb rahvasaadikutel arutada opositsiooni peamisi nõudmisi nii hiljuti vastu võetud protestiseaduse küsimust kui ka valitsuse tagasiastumise. Peaminister Mikola Asarovi sõnul on rahutus olukorras ebarealistlik opositsiooni nõudmine korraldada ennetähtaegsed presidendivalimised. Tema sõnul püütakse Ukrainas läbi viia riigipööret. Euroopa juhid on Ukrainas toimuva pärast mures ning Euroopa komisjon saadab oma laienemisvoliniku Stefan Füle homme Kiievisse ning tõenäoliselt lendab Euroopa Liidu välispoliitika juht Catherine Ashton Kiievisse järgmisel nädalal. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul peaks keskenduma vägivalla piiramisele ja dialoogile Ukraina suhtes sanktsioonide rakendamist. Merkel praegu ei toeta. Me oleme suures mures ja mitte üksnes mures, vaid ka väga häiritud sellest, kuidas Ukrainas surutakse läbi seadusi, mis inimõigused küsimuse alla panevad. Saksamaa kindel soov on, et põhilised inimõigused Et nagu protestiõigus, kehtiksid ka Ukraina opositsiooni puhul, rääkis Angela Merkel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa juhid on Ukrainas toimuva pärast mures ning mitme inimese elu nõudnud vägivalla teravalt hukka mõistnud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAjal kui Põhja-Eestis on päevakorras ehitusmaavarade kaevanduste rajamisel tekkinud takistused, on Ida-Virumaal miljoneid tonne lubjakivi, mida tuuakse maa peale koos põlevkiviga. Ainuüksi Eesti energia on mägedes ligemale 150 miljonit tonni lubjakivi ja maa alt tuleb seda aina juurde lubjakivi. Killustiku müük pole küll suure kasumlikkusega, kuid mõttekam on seda teed ehituseks müüa kui mäkke ladestada, tõdes Eesti Energia tütarfirma Enefit Baueri juht Andres Vainola. Loomulikult, tal ei ole graniidiga konkureerivaid omadusi, nii et ta on tegelikult alustarind ja kõikidel maanteedel tegelikult kui me räägime üldse mahtudest, kas siis tonnides ja kuupmeetrites see alustarind ongi kõige suurema mahuga ja sinna ta sobib ideaalselt. Me oleme teinud erinevaid uuringuid, värske, tegime ka maanteedele vajaliku uuringu. RMK ja metsateed ja väiksema koormusega teed on siin, me kasutame juba aastaid ja väga-väga suures mahus. Nii et praegu me pigem liigumegi kvaliteedilt natuke kõrgemale ja ma usun, et suures mahus ta suudaks katta just kõikvõimalike teede ja trasside alustarundite osa. Kui Eesti Energiale kuuluvast Estonia kaevandusest saab killustiku tuua nii autode kui ka rongidega, siis VKG Ojama põlevkivi kaevanduse saab seda transportida vaid autodega, mis on majanduslikult mõttekas 50 kilomeetri raadiuses. VKG Ojamaa kaevanduse juhatuse liige Margus Loko nentis, et läheduses sobivate projektide puudumisel on neil tekkinud killustiku varu. Aastas meil tekib veidi üle kahe miljoni tonni aherainekillustiku, millest siis toodame ka erinevaid fraktsiooni pealekauba. Nüüd viimase kahe aasta jooksul on meil tekkinud ladu veidi üle 800000 tonni vaheladu nii-öelda. Neli aastat põlevkivikaevandusest killustikurongiga Pärnusse transportinud niidulaule saadetakse aga maikuus Ida-Virumaalt 10 veeremi täit teetäitematerjali, räägib osaühingu niiduladu juhatuse liige Marek leemet. Selle materjali võib-olla kõige suurem pluss on see, et see materjal on koguaegselt olemas. Väga suurtes mahtudes on teda Ida-Virumaal olemas, selle võrra on võimalik uut materjali vähem maa seest välja kaevata ja miinuse poole pealt. Tal on võib-olla mõned tehnilised parameetrid veidi nagu pehmemad, halvemad näiteks Põhja-Eesti kõrgekvaliteedilisel paekivil, aga ta on väga hästi kasutatav väga mitmetes erinevates kohtades. Raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal ootab aherainemägedes taaskasutusse jõudmist üle saja miljoni tonni killustikku. See on toodud maa peale koos põlevkiviga. Just see killustik aitaks leevendada Eestis tee-ehituses tekkivat teede täitematerjali puudust.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu südalinna Pika tänava äärde ehitatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid salto arhitektid. Hoone alumistele korrustele tuleksid kunstikooli, linnagalerii ja muud ühiskondlikud ruumid. Ülemisi korruseid võiks ettevõtja kasutada oma äranägemise järgi. Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kukk. Ja me oleme välja mõelnud skeemi, millega kaasata erakapitali, ehk tegemist saab olema niinimetatud PPP skeemiga ja selle järgi sõlmime hoonestusõiguse lepingu koos potentsiaalse investoriga, et hoonestatakse kinnistu seitsmekorruselis hoonega, mis saaks olema Pärnu kunsti hoone, sellest hoone mahust viis alumist korrust oleksid Pärnu linna kasutuses ja omandis, aga kaks ülemist korrust saaks võõrandada otsustuskorras investorile ja see projekt on kavas realiseerida alates tuleva aasta algusest, mil toimub riigihange, siis on ehitusaega kaks aastat ja esimesest jaanuarist 2025, kui asjad kõik laabuvad tõrgeteta, saaks võõrandada kaks korrust ja erainvestorile ja Pärnu linn maksaks selle skeemi kohaselt 3,2 miljonit kompensatsiooni ja seda makstaks 10 aasta kestel. Linn küsis riigilt ka kunstihoone ehitamiseks raha. Jah, väga õige linn kandideerib kultuurkapitali 2024. aastal käiku minevatele toetustele ja see ajastatus on väga hästi paika saanud, sest see hoone ja raha maksmise vajadus tekib linnal 2025. aastal ja teadupärast ka veavad. Kui neid juhuslikult meil ei tule, me saame ikka hakkama või kui ei tule hakkama, sest seda tagab see 10 aasta peale hajutamine 350000 aastas. Seda summat jõuab linn ikka maksta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu kavatseb uue kunstihoone rajada koostöös erasektoriga. Linn vajab seitsmekorruselisest hoonest viit korrust, kaks ülemist korrust läheks eraettevõtja kasutusse.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViktor Orban ruumis on alati tegelikult üsna konstruktiivne, et tal on üks pilt on, mida ta meedias esitab ja teine pilt on siis need arutelud, mis olid. Otsisime lahendust, tema murele ja oma mured ka seal kirjeldas ja, ja see lahendus ka lõpuks leiti. Nii et, et ma arvan, et see kokkuvõte, kes on hea, et me saime kokkuleppele, ma olin väga skeptiline, et me ei jõua kokkuleppele, aga, aga positiivne, et siiski see tahe oli kõigil olemas ja see pakett sai kokku lepitud. Teil oli rida küsimusi eile, mida te soovisite, Olav Solzi ja Emmanuel Macroni käest teada, kas esitasite neile need küsimused? Ja meil oli väga tuline tuline mõttevahetus teemal Putinile helistamine, mis argumente esitati, on see, et noh, et peaks nagu näitama, et, et näete, et meil on see hea tahe, aga Putin ei soovi ühtegi sammu astuda, aga noh, mina sain ka omapoolseid seisukohti väljendada, et, et noh, mis sellest siis ikkagi kokkuvõttes kasu on olnud siiamaani ja juhtisin ka tähelepanu tegelikult noh, kõigile, kes soovivad helistada sellele, et tegemist rahvusvahelise õiguse mõiste järgi on ju genotsiidiga ja, ja see on see, mida Putin soovib läbi viia. Aga noh, Solts ja Macron mõlemad ütlevad, et nad helistavad Zelenski palvel, kuna Putin nendega ei räägi ja noh, sellest ma saan aru, kui Zelenskõ ise palub, et nad oleksid vahendajaks. Aga milline on see Euroopa Liidu ühine lähenemine pikaajaliselt Ukraina konfliktile, siin on olnud neid muresid, et hakkab ikkagi mingisugune ebasobiva vaherahu otsimine, et kas te näete, et siin on olemas ikkagi kõikide riikide puhul arusaam, et praegusel hetkel on Ukraina see, kes peab otsustama, millal ta tahab vaherahu ja siis ise ka need tingimused nii-öelda valima. See sõja väsimus on tegelikult kõikides riikides ja need riigid, kes ei ole nii tihedalt Venemaaga seotud, võib-olla ei tunneta seda sõja akuutsust nii tihedalt, kui meie seda tunnetame ja seetõttu tõesti on sellist survet, et võiks ju sõlmida rahu ja, ja eile olid ka väga põhjalikud arutelud sel teemal, et, et ikkagi ukrainlased peaksid ütlema, et mis on see rahu, mis neile sobib ja neid ei tohiks survestada. Aga kui ma väga täpselt kuulasin neid sõnavõtte, siis seal on küll murekohti eelkõige nende riikide sõnavõttudes või arvamustes, kellel on märksa paremad naabrid, kui meil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Umbes tund aega tagasi lõppes Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumine, kus riigijuhid saavutasid kokkuleppe Venemaa naftaembargos. Sellegipoolest tähendab embargo keeldu ligi 90 protsendile Venemaa naftale, mida Euroopa Liitu sisse veetakse. Samuti toimus suur arutelu Vladimir Putinile helistamise üle. Joosep Värk oli Brüsselis ka kohapeal ning sai mikrofoni ette peaminister Kaja Kallase.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKanada ja Madalmaade teadlastest koosnev uurimisgrupp uuris viikingite asukohast leitud metallesemetega töödeldud puutükk. On teada, et need pidid kuuluma Euroopast saabunutele, sest põliselanikud metalltööriistu valmistada ei osanud. Viikingi saagade põhjal on arvatud, et viikingid jõudsid Põhja-Ameerika mandrile esimese aastatuhande lõpuaastatel. Uurimuse kaasautori ja Gröningeni ülikooli geoteadlase Mikel Tii sõnul saab uurimistöö tulemuste põhjal viikingite lugusid uue pilguga vaadata. Viikingite lood olid saagad ja müüdid. Kui me saame aastase täpsusega ütelda, millal näiteks Norras sündinud viiking raius puid Kanadas, siis see muudab saagad väga reaalseks. See justkui muudab nad tegelikuks. Puutükkide vanuse määramiseks kasutasid teadlased osavalt ära varasemat teadmist selle kohta, et meie aja arvamise järgi 993. aastal võis näha maani jõudva kosmilise kiirguse märgatavat tõusu. Selle tagajärjel kasvas tollal elanud loomadesse ja taimedesse ladestunud süsiniku radioaktiivse isotoobi hulk. Erinevaid meetodeid kombineerides analüüsisid teadlased viikingi asulast pärit puutükke ja nende aastaringe. Selgus, et radioaktiivse isotoobi tõus puutükkides toimus 28 aastat enne puude raiumist. Sealt edasi näitas lihtne arvutus, et puu raiumine leidis aset aastal 1021 ehk täpselt 1000 aastat tagasi. Tulemused on märkimisväärsed ka laiemalt, sest tõendavad täpselt, millal eurooplased ületasid Atlandi ookeani, jätkab Maikel Tie. Me arvame, et see on esimene tõendus eurooplaste kohalolust Ameerikas enne Columbust. Tõenäoliselt on tegemist kõige varasema tõendiga Atlandi ookeani ületamise kohta. Atlandi ookean oli viimane oluline ühendustee, mida inimene ei olnud üle. See juba iseenesest on jahmatav saavutus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise sajandi keskpaigast on teada, et viikingite merereisid viisid neid tänapäeval Kanada koosseisu kuuluvale Newfoundlandi saarele ammu enne seda, kui Kolumbus Ameerikasse jõudis. Hiljutises rahvusvahelises uuringus tõestasid teadlased, et viikingid tegutsesid saarel täpselt tuhat aastat tagasi.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaaparandus on avalikkuse silmis vähetähtis tegevus. Inimesed ei teadvusta, et Eesti valdavalt liigniisketel maadel poleks kuivenduseta võimalik head saaki saada. Kui nõukogude aja lõpul oli Eestis 734000 hektarit kuivendatud põllumaad, siis praegu vaid 640000 hektarit. Samas on meie ilmaolud viimase sajandi jooksul muutunud märjemaks. Eesti maaparandajate seltsi juhatuse liige Jaanus Marrandi ütleb, et maaparandusseadus praegusel kujul ei tööta. Vaja on muuta ka maaparanduse riikliku toetamise aluseid. See uus redaktsioon maaparandusseaduses, mis asja asja tööle hakkas, on võib-olla bürokraatlikult kahandanud maaparandajate sellist koostööd ja, ja võimalusi, näiteks maaparandusühistute arv on, on vähenenud peaaegu kolm korda. Visiooni pool on vaja nagu, nagu sellest seadusest paremaks muuta, regulatsioon võib-olla uuesti muuta, et maaparanda ühistegevus saaks toimima hakata ja teine tegelikult põhiline teema on ikkagi rahastamise küsimus. Maaparandus on olnud aastaid ja aastaid alarahastatud valdkond. Sageli on omanik kaugel ja vähe huvitatud ja rentnik, kellel on lühiajaline leping, ei ole huvitatud ka paigutamast raha maaparandusese, nii et maaparanduse seltsi poolne ettepanek on, et kui tuleb maade ümber hindamine, siis maade tegelik hind sõltub nendest rajatistest, mis seal on maaparandusehitusest, mulla veerežiimi reguleerimise võimalustest ja mõistlik oleks, et oleks ka maamaksus olemas maaparandushoiukomponent, et see oleks nagu sellest igaaastasest poliitilisest õmblustest vaba ja maaparandus oleks rahastatud läbi siis iga-aastase maamaksu maksmise, kus see raha teistpidi tuleks siis läbi PRIA nendele samadele põllumeestele, kes maade parandamisega tegelevad tagasi aga see oleks nagu garanteeritud lahendus. Maaeluministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes puu rääkis, et kuna põllumaid on vähem harima hakatud, siis osa 50 kuni 70 aastat tagasi rajatud kuivendussüsteeme ei tööta. Maaparandus eeldab aga pikaajalisi investeeringuid, kuid põllumajandusmaa rentnikel, osalt ka mõistetavatel põhjustel puudub huvi maaparandusse investeerida. Kuid seda olukorda on vaja muuta. Võtmeküsimus on see rendimaade suur hulk põllumajanduskasutuses, et see põhjustab olukorra, kus tegelikult pikaajalised investeeringud on pea võimatud. Tuleb võib-olla jah mingisuguseid kokkuleppeid saavutada ja see on üks võimalus ja vajalik tegevus, et saada lisaraha nendesamade maaparandussüsteemide korrashoidmiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ligi 65 protsenti Eesti põllumaaast on kuivendatud drenaažiga, ilma maaparanduseta jääks oluline osa saagist saamata. Sama kehtib metsade ja metsamajanduse kohta. Kuna valdav osa meie maaparandusüsteemidest rajati enam kui pool sajandit tagasi, ja Eesti kliimaolud on muutunud niiskemaks ja märjemaks, on tekkinud üha teravam vajadus kuivendussüsteemid korras hoida. Neil teemadel räägiti Türil, kus tähistati ühtlasi Eesti Maaparandajate Seltsi 25. aastapäeva.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIntriig oli selles, kas Siim Kallase häältest läheb midagi kaotsi ja kas EKRE saadikud hääletavad. Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik luges ette tulemused. Hääletamis sedeli saanud riigikogu liikmete arv 99 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 99 ristiga märgistamata hääletamissedelite arv üks vabariigi presidendikandidaatidele antud häälte arv Allar Jõks 21, Siim Kallas 45, Mailis Reps 32. Seega Kallase hääled pidasid ja Ekre saadikud hääletasid Mailis Repsi poolt. Kallas on teadagi rahul. Ja eks selle üle on muidugi hea meel, et et nii nagu otsustati, nii ka hääled pidasid, nii et selles mõttes oli see hea. Hea küsimus jääb ikkagi valimiskogu jaoks, ma arvan, et nii palju ikka ei tule, et see kõik see, et 68 tuleks, kuigi ka teoreetiliselt on see ka võimalik. Miks EKRE aga Repsi poolt hääletas Erakonna esimees Mart Helme? Kuna meie väga selge eesmärk on olnud algusest peale, et valimised läheks valimiskokku siis me otsustasime, et meie eesmärk on kindlasti takistada seda, et Riigikogus keegi ära valitakse. Ja sellest ei, kuskohast oli meie otsus toetada meie praktiliselt alternatiiv. Kas Keskerakond ootas taolist toetust või oli see üllatus? Fraktsiooni juht Kadri Simson. Me palusime EKRElt toetust, sest oli näha, et Reformierakonnas on piisavalt sisemist vastasseisu ja ja reformierakondlased suhtusid esimesse vooru kui mängu. Seetõttu leidsime me, et on äärmiselt vajalik oma kandidaadile saada lisatuge. Nüüd saame me öelda, et Mailis Repsil oli enam kui ühe erakonna toetus. Aga Allar Jõks täna vähem hääli kui eile, kas teises voorus osalemisel oli üldse mõtet? Absoluutselt kui sind üles pannud erakonnad on sinu taga, siis tuleb absoluutselt kõigis valimisvoorudes kaasa lüüa, nii et mina olen tänase päevaga väga rahul. Ja nüüd edasi valijameestekogusse ootame, ütleme, et tarki torma. Kolmas kolmas voor on täna ees, aga, aga suure tõenäosusega tuleb valimiskogu. Kuhu lähevad nüüd aga Jõksi toetushääled riigikogu kolmandas voorus. IRL-i fraktsiooni juht Priit Sibul keerutab. No eks me peame nõu, aga see, kes oskab 100 piires või 99 piires nagu täna vaja, rehkendada on, siis on selge, et ka kolmandas voolus presidenti valida ei valita. Et presidendivalimised toimuvad valimiskogus presidendivalimised, on salajased, et tänasel hommikul lahvatanud fotokraatia skandaalike on nii-öelda oma jälje jätnud, nii et ma arvan, et jätame selle igaühe südametunnistusele. Vabaerakonna juht Andres Herkel on mõnevõrra konkreetsem. Vabaerakond läheb seda arutama, aga ma arvan, et vabaerakonna moodi on see, et meil inimesed sellistes olukordades hääletavad nii, nagu nad õigeks peavad. Meie kandidaate otseselt tules ei ole, seetõttu see on mõtlemise koht ja seda me läheme arutama. Praegu. Niisiis on oodata, et tunni aja pärast algavas kolmandas voorus võivad mõlemad kandidaadid mingeid hääli juurde saada. Kuid täiesti selge on see, et 68 häält Kallasel täis ei tule.",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendivalimiste teisest voorust pääsesid edasi Siim Kallas 45 ja Mailis Reps 32 häälega.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKlassiku sõbra tiitliga tunnustab Tammsaare ja Vilde sõprade selts, Eesti kirjandus, klassika tutvustamise nimel tööd teinud inimest. Tänavu saab selle tiitli Leedu tõlkija Danute Sirja kirjaite, kes on Eesti kirjandust leedu keelde vahendanud juba üle 40 aasta räägib Tammsaare ja Vilde sõprade seltsi üks eestvedajaid Maarja Vaino. Meie jaoks oli tanute valiku puhul, miks me valisime tanuute selleaastaseks klassiku sõbraks ikkagi see, et lõpule jõudis tema väga pühendunud Tammsaare tõe ja õiguse leedu keelde tõlkimine tõe ja õiguse esimese osa ta avaldas juba 2009 ja viienda osa avaldas ta siis nüüd ja meie seisukohalt lisaks läti keelele on ju naabritest ka soome keelde tõde ja õigus kõik viis osa tõlgitud ja see oli ikkagi väga suur asi, et nüüd ka leedu keelde. Danuta Sirios kirjatee ise ütleb, et Eesti kirjanduse lugejaid Leedus just palju pole kuid noorem põlvkond võib tuua siin ka läbimurde. Mis teeb aga Tammsaare huvitavaks. Tõlkija sõnul leiab ta meie klassikult alati midagi uut. Elutarkust ütlemine no ja muidugi Eesti elu olud ja ajalugu ja noh, rääkimata poeetikast ja kuigi Tammsaare pe, eriti kunagi varem praegu vist mitte nii sotsrealistlik koguni, aga ta on väga poeetiline ja palju, isegi modernismi võiks öelda ka. No võib-olla ka see rahvusromantika on nii eestlastele kui ka leedulastele sarnane, et ikkagi oma juuri hoida ja neid tugevamini maasse künda. Ja, ja kindlasti, ja see on noh, just sellepärast ka ja üks meie kriitik rima ütles, et me peame õnnelikud olema, et, et nüüd me saame Tammsaare leedu keeles lugema, et see on selline kingitus, mille, mille taolist Leedus ei ole. Uued raamatud on tõlkelaua peal juba ootel, veelkord Tanute Sirjes kirja ei tee. Kesel on praegu Jaan Krossi kolme katku vahel on tehtud kolmas osa, nüüd hakkan tõlkima neljandat ja siis uuemast kirjandusest on. Ma ei, ei julge veel öelda, et laua peal aga tahetakse Vahur fanasjevi, kuna ta oli balti assamblee laureaat, kui kõik klapib, siis ikkagi ka sellel aastal juba peaks alustama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts andis tänavu Klassiku Sõbra tiitli Leedu tõlkijale Danutė Sirijos Giraitėle, kes äsja lõpetas Tammsaare \"Tõe ja õiguse\" viienda osa tõlkimise.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEstonia spaa kuulub Pärnu linnale, aga see ei tee ettevõtte olukorda teiste spaadega võrreldes paremaks. Küsin ettevõtte juhilt Andrus Aljaselt, kuidas nad eelseisva kuu vastu peavad. Tuleb välja, et võimalust töötajate palka vähendada. Ettevõttel paraku pole. Estonia spaa hotellide juht Andrus Aljas. Töölepingu seaduse paragrahv 37 võimaldab töötasu vähendada töö mitteandmise korral, aga seda paraku kolme kuu jooksul 12 kuu pikkuse perioodi vältel ja eelmise aasta aprillis mais-juunis me selle võimaluse kasutasime juba ära, nüüd, kui see peaks vajalik olema, siis saame me seda uuesti kasutada. Esimesest aprillist. Aljas ütles, et kellel on puhkust saada, võtab välja puhkuse, aga olukord on suhteliselt lootusetu. Kui senimaani, ma arvan, et enamus Eesti spaasid ikkagi vaatasid olukorda, et, et klaas on pooltäis, et siis nüüd peab ausalt ütlema, et klaas on pooltühi, et kindlasti võitleme lõpuni ja päris uksi kinni ei taha panna, aga kui nüüd valitsus meile appi ei tule, siis on olukord ikkagi päris tõsine, kohe varud on praktiliselt otsas ja, ja suvi on kahjuks veel kaugel. Ettevõtete sulgemine linnale mingi rõõmu sõnum ei ole. Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kukk. Meil on koroonakogemus varsti pea aasta pikkune ja see, mida me nägime läinud aastal, kus puhke ja majutusasutuste maksutulubaas langes viie poolelt protsendilt ühele protsendile, see tähendab ikkagi olulist kaotust ja see väljendub üksikisiku tulumaksu laekumisest, sealt ma näen küll negatiivset tulemit 400 500000 eurot ja mis linna jaoks veel olulist mõju avaldab, on see Pärnu linna sajaprotsendilises omandis on Estonia ja meil oli kavandatud nii läinud aastaks kui käesolevaks aastaks dividendi tulu 600000, aga kui nüüd käesoleval aastal kuuks või pikemaks ajaks käitis kinni läheb, siis kindlasti ettevõttel puudub vaba rahavoog ja ka tulenevalt laenulepingutest lepingud ei luba dividendi linnale maksta, nii et kogu see kahju spaa ja puhkesektorist kindlasti saab sel aastal olema miljoni euro kanti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnule kui paljude spaadega linnale toob nende kinniolek suurt kahju. Pealegi ei saa linn talle kuuluvalt spaalt ka dividenditulu.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriministri Tõnis Lukase sõnul jäävad väljaspool Ida -Virumaad, spordisaalid, ujulad ja jõusaalid avatuks ning inimesed tohivad neid paiku külastada, et näiteks üksinda trenni teha. Individuaalala võib olla ka teatud aladel üks pluss üks, see tähendab üks sportlane, üks treener. Tallinna ja Harjumaa ühes suurimas ujumisklubis Okas fimklab MTÜ-s on 1200 ujumishuvilist liiget beebidest täiskasvanuteni. Valitsuse otsus jätta ujulad lahti, aga lõpetada igasugune grupiviisiline huvitegevus siseruumides on MTÜ asutaja Merli Tidviku sõnul ujumisklubide vaatest pehmelt öeldes vastuoluline. Seda enam, et maailma terviseorganisatsioon on tõestanud näite, näeks, et vees, eriti kloorises vees koroonaviirus ei levi ning samuti ei toimu vee spordialade harrastamisel aerosoolset levikut jätkab Merli tidvik. Need lapsed võivad minna täna ujulasse, nad võivad osta ujulas pileti samamoodi kümnekesi koos minna ja treenida, aga see tegevus ei ole korraldatud läbi ujumisklubi ja treener ei saa seda treeningut juhendada, ehk et ujumisklubide jaoks ei ole see nagu tegelikult lahendus, et. Seega ongi tidiku sõnul klubis otsustatud alates esmaspäevast treeningut peatada ja lastevanematelt järgmiste nädalate eest õppemaksu ei küsita. Samas on just lastevanematelt küsitav õppemaks klubi põhiline sissetuleku allikas. Tiit Vigu sõnul ei leevenda MTÜ jaoks olukorda ka võimalus läbi viia basseinis individuaaltreeninguid. Kui meil on klubis 1200 last, siis kui te ise nüüd mõtlete, et igale lapsele peaks päevas tunniajase treeningu korraldama, siis te saate arvutuslikult aru, kui palju tunde see nõuab, et seda lihtsalt ei ole puhtalt võimalik korraldada. Vastuoluline on tekkinud olukord ka Kalevi ujumiskooli direktori Kristo Krinpuse sõnul, kuid ujumiskool ennast praegu nii-öelda täitsa kinni ei pane, vaid on välja töötanud kolm lähenemist. Ligi 600 liikmega ujumiskursused lähevad uuest nädalast vaheajale, aga spordirühmad jätkavad tööd ehk käputäis profis. Sportlased treenivad edasi nii nagu alati ning ülejäänute ligi 400 lapsega üritatakse esmaspäevast alustada individuaaltundidega basseinis või üke treeningutega värskes õhus. Kindlasti me kolm nädalat spordirühmadele paus ei saa lasta sisse, et nii palju kui võimalik me proovime individuaalselt ära jagada, et kõik saaksid ka treeneri pilgu all treenida. Kavatseb anda, et kui üks päev üks ujuja on treeneriga, siis teine ujuja saab minna treenida kava järgi. Kuna ujulad on avatud, on oht ka igasuguste nii-öelda jokke skeemide jaoks, kuid krinpuse sõnul on vähemalt Kalevi ujumiskooli treeneritele sõnad peale loetud, et treeningud olgu kooskõlas vastavate piirangutega. Ujumise spordiklubi MTÜ juhataja ja treener Kaja Haljaste ütleb naljatades aga, et nüüd tuleb minna emajõk talisuplust tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tulevast esmaspäevast on kavas peatada huviharidus, huvitegevus ja sporditegevus nii noortel kui ka täiskasvanutel. Samas jäävad väljaspool Ida-Virumaa avatuks kõik spaad, veekeskused ja ujulad. Ujumisklubide vaatest on olukord vastuoluline, sest lapsi treenida grupis ei tohi, samas basseinid on kasutamiseks avatud.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA suursaadik ÜROs Linda Toomas Greenfild kutsus julgeolekunõukogu koosolekul Venemaad üles Ukraina ga pingeid vähendama. Me ei taha konfrontatsiooni, aga oleme otsustavad kiired ja ühtsed, kui Venemaa peaks veelgi Ukrainasse sisse tungima. Venemaa on viimastel andmetel Ukraina piiri äärde koondanud pea 130000 sõjaväelast kuid riigi suursaadik ÜROs Vassili Nebenja eitas sissetungiplaane. Sõjaohu arutelud on juba iseenesest provokatiivsed, see on peaaegu nagu üleskutse Te, soovite, et see juhtuks? Te ootab, et see juhtuks, sest tahate, et teie sõnad muutuksid reaalsuseks. USA valitsuse hinnangul on aga muretsemiseks aina rohkem põhjust, sest Venemaa on viinud väidetavateks ühisõppusteks vägesid ka Valgevenesse. Luureandmete järgi võib nende sõjaväelaste arv kasvada järgnevate nädalate jooksul 30000-ni, räägib USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kurby. Nad ilmselgelt suurendavad oma võimekust merel juhuks, kui neil peaks seda vaja minema. See kõik on seotud Putini valikuvõimalustega ja ta loob endale aina rohkem sõjalisi võimalusi. Valge maja pressiesindaja Jenn Saki ve Specific sanctions, packages for Balth Rastional Lea and mars. Rushia forte. Oleme loonud sanktsioonipakette nii Venemaa eliidile kui ka nende perekonnaliikmetele, mis lähevad käiku, kui Venemaa peaks veelgi Ukrainasse sisse tungima. Neid samme astutakse koos liitlaste ja partneritega. USA meedia andmetel kavatseb kaitseministeerium peagi teatada, et juba Euroopas olevad ameeriklaste väed paigutatakse ümber NATO idatiivale. Samal ajal üritatakse Venemaaga jõuda diplomaatilise lahenduseni. Näiteks peaks USA välisminister Antony Blinken täna pidama telefonikõne oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA meedia andmetel kavatseb Kaitseministeerium lähiajal saata Ida-Euroopasse lisavägesid. Samal ajal süüdistati ÜRO julgeolekunõukogus teineteist pingete kasvatamises.",
"role": "assistant"
}
] | TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.