Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 25

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEriolukorra kehtestamine mullu 13. märtsil vähendas liiklust oluliselt, see kukkus ühel suunal ligi 800 veoki võrra päevas. Iklas oli piirikontroll, praegu on aga piirangud ja üldine reisimine Euroopas raskendatud, ka juhuturiste peaaegu polegi. Iklas aga ületab piiri ühel suunal päevas ligi 1200 veokit. Need, kes piiriületus seks erandkorras luba vajavad, saavad selle politseist Lääne prefektuuri piiri ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters. Ja PPA tegeleb ka erilubade mäletamisega, et kui isikud, kes sooviksid piirangute ajal tulla Eestisse, seda vajavad, siis meil on vabariigi valitsusel kaks korraldust, millest üks reguleerib siis piiri ületamist Eestisse saabumist ja teine isolatsiooni jäämist ja lähtuvalt sellest, et need isikud, kes ei lähe erisuste alla no näiteks kaubavedajad või siis meditsiinitöötajad või siis sideettevõtte töötajad, kes tagavad tähtsaid teenuseid, siis nende puhul tõesti on vaja taotleda ka eriluba ja sellega siis ka PPA tegeleb. Et meil näiteks tulevadki isikud erilootaatused, et kes soovivad siis tulla mingitel põhjustel noh, näiteks matustel töötamine on Eestis lubatud ja balti riikide vahel on veel kokkulepe, et need isikud siis, kes on viimase 14 päeva jooksul viibinud näiteks kas Lätis või Leedus, et nemad siis saavad piirangutevabalt liikuda. Ester Võigats Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Kui eelmise aasta märtsi esimesel nädalal sisenes riiki umbes 1900 sõidukit, siis eriolukorra kehtestamise järel vaid 1100. Ligikaudu samad arvud käivad ka väljuva suuna kohta. Tänavu liigub juba sadakond autot rohkem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle Austria jõulukoraaliga juhatas prassakademy sisse tänavuse rahvuse kultuuri fondi aastaauhindade ja stipendiumide jagamise tseremoonia. Fondinõukogu esimees Eric las tõdes õhtu avamisel, et inimesed on vaatamata kehvale ajale läinud hoopis helgemaks. Mind paneb tõesti ant rõõmustama see, et me saime mõnes žanris anda selle stipendiumi sellises suuruses nagu küsiti, sest vaata väga tihti oleme kimbatuses, et me anname osa, aga edasi tuleb edasi küsida mõnest teisest fondist. Ja see on väga tähtis ja väga palju noori said stipendiumi ja väga paljud niisugused inimesed on näidanud üles oma kodaniku muret ja palu, et et see jääks soiku. Siin, ütleme Raidla tuntud advokaat ja jurist on näiteks väga suure summa eraldanud õiguse õppijatele Tartu Ülikoolis ja palju-palju selliseid samasuguseid. On jõuluaeg lähenemas. Ju siis seegi on mingisugune toetus Eesti kultuurile ja seda oleme teinud 20 aastat. On hea meel tunnetada, et inimesed ei ole läinud mitte kitsimaks, vaid pigem vastupidi. On saadud aru, et kui on kehvad ajad, tuleb mitte jätta abivajajad hätta. Ja selle jaoks me olemegi. Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemiad said sel aastal dirigent Kuno areng, kirjanik Mats traat ja ajaloolane Raimo Pullat. Mida elutöö auhind laureaadile endale tähendab? Kuno areng. Muidugi tore, kui pannakse tähele ja ega ma leian, et ma väga viimasel ajal seda preemiat pole nagu ära teeninud. Minul on see natukene üllatus küll, aga noh, kui anti aitäh, mul on kavatsus sellest mingisuguse oluline osa ka läbi meestelaulu seltsi anda mõne poistekoori toetuseks, sest olukord ei ole ju kerge kellelgi, aga kui on võimalik abistada, miks siis mitte seda teha? Et elutöö veel kaugeltki mitte tehtud pole, kinnitavad ka matstraat ja Raimo Pullat. See tähendab teatavat kokkuvõtet, aga elutöö ise ju jätkub ilma ma laskis välja kolmanda köite minge üles mägedele, aga tetroloogia viimane köide ilmub pärast uut aastat, see on täiesti uus, see. Need kolm esimest on uus trükiaga, aga see neljas opöödia on täiesti uus. Ja siis jaanuarikuus ilmub loomingus mul üks pikem novell, kolm solveigi ja üks luuletuskogu ilmub seal. No kuna see on rahvuskultuuri fondi preemia, siis ütleksin, et see liigutab südant ja see on mulle isiklikult väga tähtis. Ajaloolase amet on võrdlemisi lihtne selles mõttes, et kui üks või kaks raamatut saavad valmis, siis tuleb kohe hakata järgmisi tegema. Ja kui taeva ei saa tervist annab, siis ma loodan, et ma midagi veel teen Eesti rahva jaoks. Eri Klas tegi Rahvuskultuuri Fondi poolt ka ettepaneku laiendada akadeemiku aunimetus teadlaste ka meie teenekatele kultuuritegelastele, nagu seda tehakse näiteks Soomes. See aitaks klassi sõnul väärtustada akadeemiku tiitlit senisest veelgi enam.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Rahvuskultuuri fond jagas elutöö preemiaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLähiaastatel investeeritakse rohevõrgustiku 50 miljonit eurot, kuid puudub riiklik regulatsioon ja vastutaja. Varem on ökoduktide ümber raiutud metsa sellises mahus, et loomad ei võta neid enam omaks. Transpordiameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk ütleb, et riik on probleemi lahendanud aeglaselt. See situatsioon ongi selline, et, et sellel rohelisel võrgustikul ei ole hetkel nagu selget omanikku või vastutajat ega ka siis isikud, kellel oleks pädevust öelda, milliseid tegevusi, millisel kujul on võimalik teha ja milliseid tuleks keelata. Lükk lisab, et vastutajaks peab saama keskkonnaministeerium. Me küll nagu otseselt välja ei toonud oma nägemust, et see võiks olla keskkonnaministeeriumi haldusalas, aga me näeme seda, et nad ise on seda teemat oma juhendmaterjalide koostamisega suunanud, neil on kompetents igasuguse elustiku ja selle toimivuse osas, et jah, keskkonnaministeeriumi haldusalas tegelikult võiks olla see pädevus ja vastutus. Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma räägib, et ministeeriumil puudub vajalik kompetents. Et keskkonnaministeeriumi pädevuses või, või kasutuses ei, ei, ei ole ka selliseid imehoobasid, mille ta öelda, et ei raiu, et noh, muidugi saab ta riiklikke kaitsealasid moodustada, eks, aga, aga ma ei arva, et see on nüüd ilmtingimata lahendus. Aasmaa lisab, et otsustamine on langenud rahandusministeeriumile. Praegusel hetkel see järelevalvekohustus ongi riigi tasandil pandud rahandusministeeriumi peale, et, et siin konkreetselt ka Kose valla näitel, eks tõepoolest ta jõudis aruteluni nii öelda rahandusministeeriumi sellisesse nii-öelda järelevalveprotsessi. Rahandusministeeriumi planeeringute nõunik Tuuli veersalu ütleb, et vastutaja leidmiseks tuleb seaduses regulatsioon paremini sõnastada. Ma olen igal juhul nõus, et et rohelise võrgustiku toimimist tagavad küsimust osas paremat regulatsiooni, on vaja seda fookust, kes mille eest just ametkondade lõikes seisab. Ja ma üldse ei välista, et selleks tuleb mõnes seadusesse võibolla mõni regulatsioon paremini sõnastada.", "role": "user" }, { "content": "Nende hinnangul peab rohevõrgustiku vastutajaks saama Keskkonnaministeerium.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa rikkuselt 16.-le inimesele ning Vladimir Putini soosingus olevale Vjatšeslav kanturile kuuluv logistikaettevõte DBT teenib Eestis miljoneid. Seda seetõttu, et lääneriigid ei ole ärimehele seni sanktsioone kehtestanud. Veel 2020. aastal äripäeva poolt Eesti edukaimaks ettevõtteks nimetatud TBT väetiseterminal Muuga sadamas tegutseb Tallinna Sadama kommertsjuhi Margus Vihmanni sõnul praegu takistusteta. Me ju igakuiselt iganädalaselt vaatame, mis, mis mahud on, et hetkel on sellised mahud enam-vähem tavapärased, võib-olla veidi väiksemad kui eelmisel aastal, aga mahud on veel suhteliselt tavapärased. 2020. aastal oli Muuga ja Sillamäe sadamates tegutseva TBT puhaskasum majandusaasta aruande järgi 39 miljonilise müügitulu juures 5,5 miljonit eurot. Aasta varem oli ettevõtte puhaskasum neli korda kõrgemgi umbes 23 miljonit eurot. TBT omanik üleilmselt väetisefirma acronit oma Vjatšeslav Cantor sai 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Vladimir Putinilt prestiižse austuse ordeni. Pool aastat varem olid kantor ja Putin koos avanud haruldaste muldmetallide tootmisüksuse, mis on vene riiklikule julgeolekule strateegiliselt oluline. Välisministeeriumi sanktsioonide ja strateegilise kaubabüroo direktor Renad asuja ei soovinud võimalikke sanktsioone Vešeslav Kantori suhtes lähemalt kommenteerida. Ta ütles, et Euroopa Liit on kehtestanud sanktsioonid nendele inimestele, kes on kõige enam Ukrainat ohustanud ning kes on olnud kõige lähemal Kremli otsuste tegemisele. Vene oligarhide rikkus tõmbab küll tähelepanu, aga siinjuures tuleb aru saada, et rikkus iseenesest ei pruugi olla alus sanktsiooni nimekirja lisamiseks. Bloombergi sõnul võib vene väetiseoligarhe päästa viimasel ajal hüppeliselt kasvanud väetise tarnete hinnad. Venemaalt sisse veetud väetis moodustab umbes kolmandiku kogu Euroopa Liidu väetise sisseveost. Eesti maaülikooli põllumajandusökonoomika vanemteadur Ants Hannes Viira ütles, et väetiste sisseveo piiramine tõstaks lõpuks teravilja hindasid maailmaturul. Eeskätt põhjustab see probleeme teravilja importivates Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides, nagu juhtus ka 2008. aastal. Küsimus see, et, et kuidas, nagu ära hoida, et meil tekiks toidukriis või seda leevendada ja just nagu ära hoida ka need võimalikud sellised poliitilised ja sotsiaalsed probleemid ja rahutused, mis võivad tekkida sellest, et toit on liiga kallis. Et kui sealt omakorda tekib teatud selline protestide laine, poliitilised probleemid, võimalik migratsioon, eks, et noh, see nagu toob täiesti nagu uue vektori veel meile probleemidele lisaks.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa rikkuselt kuueteistkümnendale inimesele ning Vladimir Putini soosingus olevale Viatšeslav Kantorile kuuluv logistikaettevõte DBT tegutseb Muuga sadamas takistusteta edasi. Muuhulgas võib ettevõtjat päästa ka Euroopa sõltuvus Vene väetistest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAustria prokuratuur süüdistab Andrus veerpalu spordipettusele kaasaaitamises ja Aleksei Poltoraninit spordipettuse otseses toimepanemises. Dopingu tarvitamine, milles nii veerpalu kui Polaris süüdistuse järgi erineval moel osalesid, on Austrias kriminaalkuritegu. Teatavasti tuli dopingu tarvitamine ilmsiks 2019. aasta alguses just Austrias Seefeldis toimunud põhja suusaalade MM-il. Operatsiooni aadrilaskmine käigus arreteeriti mitu suusatajat, sealhulgas Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu. Tänasele istungile olid kutsutud Andrus veerpalu ja Aleksei Poltoranin, aga kumbki süüdistatav kohtu ette ei ilmunud. Kohale mittetulemise põhjus avalikkusele teada pole. Palusime Tartu Ülikooli kriminoloogia professori Jaan Ginteril hinnata, kuidas võib eeskätt Andrus veerpalu puudutav protsess edasi kulgeda. Professor Jaan Ginter. Nüüd edasi hakkab, asi sõltub hästi palju Austria poolest. Kas nad leiavad, et asi on selline, et hakata andma välja Euroopa vahistamismäärust, põhimõtteliselt nad saavad Euroopa vahistamismääruse välja anda, kui nad otsustavad seda kasutada, siis antud juhul on situatsioon selline, kus Eesti ei ole kohustatud veerpalut välja andma vahistamismääruse alusel ja Eestis siis kohus hakkab otsustama, kas leida, et tõepoolest on mõistlik sellistel tingimustel veerpalu välja anda või mitte. Kui Andrus veerpalu suhtes antakse välja Euroopa vahistamismäärus, siis mille alusel otsustatakse Eestis, kas olümpiavõitja Austriale välja anda või mitte. Jaan Ginter. Ma saan aru, et Alavere Alaveri kriminaalasjas Austria mõningal määral aitas kaasa sellele, et me saaksime selle menetlusega siin ühele poole. Nii et võimalik on, et, et Eesti leiab ka, et, et me peaksime siis Austria poole soovidele vastu tulema. Aga no see hakkab ikkagi väga palju sõltuma konkreetse kohtuniku otsusest, kuidas tema siis seda kaalub, sellepärast see tuleb täiesti, selline kaalutlusotsustus ei ole seaduses ette nähtud midagi, mis ütleks, et ta kindlasti peab andma või ei pea, seadus ütleb, et võib keelduda, ma ei tea, et, et meil oleks Eestis sellist praktikat olnud, kus oleks taotletud kellegi väljaandmist juhul kui nüüd Eesti pool ei ole kohustatud välja andma. Kaugemasse tulevikku vaadates võib tõdeda, et kui Austria pool initsiatiivi ei võta, siis protsess edasi ei lähe. Millalgi peaks kriminaalasi Austrias aeguma. Kinter ei osanud täpsustada, kui kiiresti see juhtub.", "role": "user" }, { "content": "Austrias Innsbruckis algas täna hommikul kohtuistung, mida peeti suusatreeneri Andrus Veerpalu ja Kasahstani suusataja Aleksei Poltoranini üle. Istung kujunes aga lühikeseks, sest Veerpalu ega Poltoranin sellele kohale ei tulnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2009. aasta jääb meelde eelkõige sajuse ja äikeserohke suvega. Kõige kuivem kuu oli aprill, kui kaks nädalat ei sadanud piiskagi. Juunis seevastu 100. maha pea kahekordne kuunorm. Ka juuli ja august olid sajused. Aasta lõikes 100. kõige rohkem oktoobris, kui Eesti keskmiseks sajuhulgaks arvutati 123 millimeetrit. Oktoobri norm on 66 millimeetrit. Aasta jooksul on praeguseks sadanud keskmiselt 747 millimeetrit ning sellega paikneb 2009. aasta edetabelis kuuendal kohal jäädes alla ka eelmisel aastal, kui 100. 855 millimeetrit. Eesti keskmine õhutemperatuur on praeguse seisuga 6,2 kraadi. Silma paistis 3,5 kraadi normis, soojem jaanuar kui keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti miinus kaks kraadi. Suvekuude temperatuur vastas normile ning soojem oli ka september keskmise temperatuuriga 13,7 kraadi. Maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti 19. juulil Pärnus 29,3 kraadi ja minimaalseks 19. detsembril Valgas. Päikesepaistet jagus aasta jooksul keskmiselt 1767 tundi. Kõige rohkem oli päikest aprillis ja mais ning kõige vähem novembris ja detsembris. Kui mitme nädala jooksul ei paistnud üldse päikest. Lõppevast aastast jääb meelde ka detsembri keskel Lääne-Eesti saartel sadanud lumi. Seitsmeteistkümnenda detsembri hommikul mõõdeti Sõrves lumepaksuseks 41 sentimeetrit, 21 ja Ruhnus 35 sentimeetrit. Sõrves ja Ruhnus oli seega uueks detsembri rekordiks. Täna hommikul mõõdeti Tallinn Harku ilmajaamas lumepaksuseks 43 sentimeetrit, mis on ka uueks detsembri rekordiks Tallinnas.", "role": "user" }, { "content": "2009. aasta ilm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et hambaravi vajadus on suurem kui patsientide võimekus selle eest tasuda. Ravikindlustusega inimesed saavad aastas 40 eurot hüvitist, kõrgemad 85 eurost hüvitist saavad näiteks eakad ja rasedad. Praegu astume siin esimesed sammud, mis puudutab tõesti kõige raskemas olukorras inimesi, toimetulekutoetuse saajad, töötud, nendele kõrgendatud määras hambaravi hüvitise võimaldamine. Aga tegelikult meil on veel päris mitmeid ettepanekuid, mida oleme varasemalt valitsuskabineti tutvustanud. Ministeerium hindab, et kõrgemat toetust hakkavad kasutama aastas 25 kuni 30000 inimest. Riigile on lisakulu suurus ligikaudu miljon eurot. Me lahendame selle läbi haigekassa nii-öelda iga aastase eelarve miljon eurot on loomulikult suur raha, aga arvestades praegu ka paranenud maksulaekumisi ning ka valitsuse tasandil varasemalt otsustatud nii-öelda tegevustoetuse maksmist aastatel 2021 kuni 2024 haigekassa eelarvesse kokku 540 miljoni euro ulatuses siis meil on võimalik selliseid lisasamme teha. Hambaarstide Liidu president Piret Väli ütleb, et see on samm õiges suunas, kuid hüvitis jääb ikkagi väikseks. Vajadusel võiks ka väli sõnul kaotada niigi suure omaosalusega hüvitis kõigile inimestele, et haavatavat sihtrühma toetada rohkem. Me oleme seda ettepanekut ka teinud varasemalt, et võiks fokusseerida rohkem tähelepanu neile, kellel on suuremad vajadused, kes näiteks saavad seda toimetulekutoetust või siis on just selliste kaasuvate diagnoosidega, mille puhul need hambad lihtsalt suust ära lagunevad, et noh, kas onkoloogilised, ematoloogilised haiged, et nendele kindlasti võiks hüvitis olla, võiks olla isegi veel suurem kui see, mida praegune ettepanek ette näeb. Kiige sõnul tuleb esmalt seljatada lõplikult koroonaviiruse epideemia. Siis võiks ülejärgmise riigieelarve ga ka hambaravile jagada suuremaid summasid.", "role": "user" }, { "content": "Töötud ja toimetulekutoetuse saajad saavad alates järgmisest aastast hambaravihüvitist praeguse 40 euro asemel 85 eurot aastas. Ühtlasi kahaneb hambaarstile arve tasumisel omaosalus viiekümnelt protsendilt viieteistkümnele. Nii näeb ette Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabariigi president Kersti Kaljulaid helistas Soome kolleegile Sauli Niinistöle ja palus vabandust siseministri ametit pidava Mart Helme solvavate väljaütlemiste pärast. Soome uue valitsuse aadressil. Isamaa aseesimees, välisminister Urmas Reinsalu oli oma hinnangus Mart Helme väljaütlemiste kohta selgelt tauniv. Teda küsitles Mall Mälberg. Ma ütlen nõnda, et Eesti-Soome sild on kaljukindel, et seda kindlasti üks niisugune lora jutt puruks ei tambi, et kas see jutt on tegelikult selline jutt, mis oleks võinud ütlemata olla 100 protsenti nõus? Kõik ei ole mõtet peas, mõtled kui sa kannad valitsusliikme vastutust suust välja lasta. Me eeldame seda, et meie siseasjadesse, kui demokraatlikus riigis teiste riikide poolt niimoodi nina ei topita sellise ettekirjutuse moel ja teised riigid õigusega demokraatlikud, meie heatahtlikud suhted, riigid eeldavad ka samamoodi. Et eks siin on põhjust meil loomulikult oma seletusi teha, noh, siseminister ise on ka oma seisukohta nii-öelda õgvendanud, ma vaatasin eile õhtul. Aga noh, väga tähtis on kindlasti see, et niisugust paha maiku rahvastevahelises suhtes, et seda üles ei jää Kas asja võiks parandada see, kui Mart Helme vabandaks? Noh, kindlasti, ma arvan, asjale tuleb kasuks, kui ta oma seletusi annab, et ega tegelikult on ju küsimus selles, et eks kõigil erakondadel on oma poliitilised perekonnad Euroopas. Mismoodi see suhtlemine üle riigipiiride välja näeb poliitikute poolt, kui on valimiste eel, toetatakse endale sarnase maailmavaatega politsei, sest jõudu käiakse, tehakse visiit või nõnda edasi oma sõnades. Aga kuidagi ei hakata nagu halvustama teises riigis olevaid poliitilisi jõude, et sellest joonest üldiselt peetakse Euroopas kinni, et kui seda rikkuda, lähevad meie endi positsioonid ju kehvemaks, kui me hakkaksime niisugust poliitilist liini ajama. Sest noh, see raskendaks meie oma huvide kaitsmist ja, ja seda sõprussuhet ju lõhuks. Ajakirjanikud said äsja Toompeal kätte ka peaminister Jüri Ratta, et temalt kommentaari paluda. No kõigepealt ma ütlen seda, et, et see ei ole mitte kuidagi aktsepteeritav, et Eestil on Soomega väga lähedased väga olulised suhted, me oleme neid ehitanud aastaid ja kindlasti ehitame neid edasi, et see, mis ta eile ütles, et see ei leia mitte kuidagi minu toetust Kas see oli solvang Soome peaministrile? Kas te hoiate siseministrit oma valitsuses, see ei ole tal esimest korda, kui ta niimoodi kahjustab eesti mainet. Aga see ei ole absoluutselt valitsuse seisukoht, mis ta ütles, nii et valitsus ei lähe sellega mitte üks gramm ka kaasa, et mul on ettevalmistamisel ka telefonivestlus Soome peaministriga. Kas te olete rääkinud härra Mart Helmega, kas olete pakkunud talle tagasi astuda? Ma olen rääkinud Mart Helmega nii eile kui täna ja kindlasti räägin temaga täna edasi. Ma räägin kõikidest teemadest Mart Helmega, et eks see küsimus tuleb, kui on soov koalitsioonipartnerite s lahendada. Valitsuse liikme Mart helmel solvanguid Soome uue valitsuse pihta arutasid täna hommikul ka opositsioonierakonnad. Nii Reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid leiavad, et sellise sõnakasutuse ja mõtte maailmaga poliitik ei peaks olema valitsuse koosseisus. Reformierakonna esimees Kaja Kallas andis kommentaari Uku toomile. Siseminister on solvanud Soomet ja isiklikult rünnanud Soome vastaset peaministrit. Selline olukord kahjustab tugevalt Eesti-Soome suhteid ja me leiame, et see ei ole ammu enam sisepoliitiline võitlus, vaid Eestit häbistav olukord välismaal. Kui Jüri Ratas seda valitsust juhib, siis hiljemalt täna õhtuks. Ta peaks viima avalduse Kadriorgu, et vabastada Mart Helme siseministriametist. Kui ta seda ei tee, siis me oleme sunnitud algatama Mart Helme umbusaldamise. Nii et te ootate täna õhtuni või kui ta seda ei tee, siis tegutseb edasi homme. Me ootame täna õhtuni, et ta selle avalduse jõuaks viia. Igasugune võimalus vabandada Soome ja Soome peaministri ees on lastud mööda, seda ei ole tehtud ei siseministri ega peaministri poolt. Siin ei ole muud võimalust, kui siseminister tuleb vabastada ja juhuks, kui peaminister seda õhtuks ei ole teinud, siis homme me igal juhul selle umbusalduse algatama. Endine Soome suursaadik, diplomaat Jaak Jõerüüt ütles, et Eesti valitsus on selgelt sise ja välispoliitilises kriisis. Tegemist on Eestis praegu nii sise kui välispoliitika, selle kriisiga ei rohkem ega vähem sellepärast et valitsuse põhitõed on alati need, et, et siseminister ega ükski teine minister ei tee välispoliitilisi avaldusi, ükskõik kuidas ta pärast proovige mahendada avalduse avalduses. Valitsuse tasemel on tegemist katsega vähemalt katsega, kui mitte rohkem, aga muuta välispoliitilist kurssi, sellepärast et, et taasiseseisvunud Eestis ei ole kunagi ühe meie kõige parema ja põhjalikuma kõigil aladel põhjalikuma partner partneri Soome ega mitte mingisuguseid solvanguid, mõnitamisi ega muud selles sarjas valitsuse tasemel olnud. Ja uudistestuudios on nüüd ka meie kolleeg Rain kooli Rain, millised on olnud Soome reaktsioonid? Soomlaslikult tagasihoidlikud ja võiks öelda isegi, et selles olukorras on jäädud väärikaks. Eks peaminister Sanna Marinil on muudki tegemist ja, ja tähtsamaid teemasid, ta peab täna kaitsma Soome parlamendi ees Soome valitsuse programmi ja põhimõtteliselt kogu poliitilist tulevikku, et ta on mööda minnes ja tegelikult kaudselt ainult kommenteerinud Mart Helme väljaütlemist, kirjutades nüüdsele ajale kohaselt Twitteris. Et tema ei näe probleemi sellest, et müüjannast on saanud peaminister ja et tema toetab kõiki inimesi, kes Soomes on tagasihoidlikest oludest ennast üles harinud ja, ja midagi ühiskonnas saavutanud. Ja tegelikult enam-vähem samasuguse seisukohaga esines täna Soome televisiooni hommikuprogrammis Tampere ülikooli professor Ilmari Rooste soo, kes ütles, et, et tegelikult Soome võib seda isegi teatud mõttes tunnustusena võtta. Taolist kommentaari, et tegemist on ühiskonnaga, kõigil on võimalik jõuda isegi peaministriks välja sellele poliitilisele puhtalt poliitilisele kommentaarile, mis viitab siis punasusele ja, ja sellele, et riigi tulevik on justkui ohus või, või viiks Soome valitsus Soome riiki kuidagi hukatusse. Seda teemat Soomes isegi ei ole laiemalt kommenteeritud.", "role": "user" }, { "content": "Siseministri ametis oleva Mart Helme solvangud Soome uue valitsuse pihta on tekitanud skandaali. Vabariigi President Kersti Kaljulaid palus Soome kolleegilt Sauli Niinistölt vabandust seoses siseministri ametis oleva Mart Helme solvangutega Soome uue valitsuse kohta. Helme solvavad väljaütlemised peavad lõppema tema lahkumisega valitsusest, seda nõuavad nii reformierakond kui ka sotsiaaldemokraadid. Helme solvavaid väljaütlemisi taunib ka välisminister Urmas Reinsalu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsad meie ettepanekud on siis seotud sellega, et riik võiks mõnevõrra kokku hoida, piirata väga uljast laenuvõtmist, et me näeme ka seda, et seda laenu ei kasutata alati väga otstarbekalt. Teine selline grupp ettepanekuid puudutab noh, vana ja laialt levinud praktikat, kus jagatakse katuserahasid, nüüd viimastel aastatel on muutunud see noh, nii rikkalikuks, et neid katuserahasid ei jagata enam mitte riigikogus, vaid jagamine toimub juba valitsuse tasandil selliste arusaamatute põhjustega. Ja me leiame, et õigem ja õiglasem oleks see, et sellised rahad jagatakse kas omavalitsuste tasandusfondi või omavalitsustele, kus omavalitsused ise saavad otsustada mida nad selle rahaga teevad, et võib-olla siin kõige värvikamad näited, eks meil on siin olnud palju juttu Jõgeva kirikust, et eks me oleme arutanud ka teadus ja õpetajate rahastust või palgaküsimusi. Me leiame, et selline teadusrahastus võiks olla veelgi kaugele vaatavam, kui ta nüüd on tehtud, et teadusrahastust soovitakse suurendada ühe protsendini SKP-st. Kahjuks tundub, et seda kiputakse kasutama ma niimoodi, et ta niimoodi puistatakse laiali, aga meie arvates võiks suunata võib-olla teaduse ja, ja innovatsiooni osas ehk see, kus teadmised jõuaksid ettevõtetes, et see ei peaks olema ilmtingimata selline, kus nii-öelda jagab toetustena rahasid vaid kaasates erakapitali, kaasates erainitsiatiivi noh, annab nagu omapoolse panuse või tõuke või toe ja kindlustunde, et asjad lähevad edasi, et võib-olla ergutava mõju isegi.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakond esitab oma riigieelarve muudatusettepanekud täna õhtuks. Enne seda detailidest rääkida ei taheta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKanada peaminister, liberaalide juht testin Tro soovis ennetähtaegsete valimistega kindlustada endale uut kaheaastast ametiaega. Augustis edestas ta arvamusuuringutes konservatiivide liidrid Erine Tooli ja et koroonaviiruse pandeemiaga tundus ta justkui hakkama saavat, paistis ka kolmas ametiaeg üsna kindel olevat. Teisipäeval avaldatud viimase arvamusuuringu kohaselt on Trido toetus tuliga aga võrdsustanud vastavalt 34 ja 32 protsenti. Kanadalased imestavad siiani, miks ennetähtaegsed valimised üldse vajalikud on. Tõepoolest, peaministri ajastus võis küll kaval manööver olla ja soov oma populaarsuse tipul lasta end tagasi valida. Aga ühtegi veenvat põhjust valimiste korraldamiseks ei olnud. Paraku pärast uut valitsemisaastat on kanadalased trudoost üha vähem vaimustunud. Selle ühe kampaania kuu jooksul on trüda ja liberaalid tegelenud poliitilise rivaali opositsiooni ja nende uue juhi Erine Tooli ründamisega. Toole on endine jurist ja õhujõudude ohvitser, kuid nüüd poliitikas on avaldanud toetust LGBT õigustele ja abordiõiguse le. Samuti kutsunud töötajaid ühinema ametiühingutesse, kuigi on propageerinud vaktsiinide kasutamist, on tema partei siiski seotud vaktsiinivastastega ja ka Covidi meetmete vastastega. Niisiis on ro küsitlustes toetust kaotamas ja satub kampaaniaüritustel aina enam silmitsi vihaste meeleavaldajatega. Üks neist viskas ontarios peaministri ka peotäie kruusaga kuid see pälvis tuuli ja uue demokraatliku partei juhi Jaak, me sinki, hukkamõistu. Poliitiline vägivald ei ole kunagi õigustatud. Ei ole vastuvõetav kellegi pihta midagi visata, ükskõik kui vihane sa oled, kirjutasid mehed sotsiaalmeedias. Vihased ollakse aga kohustusliku koroonaviiruse vastu vaktsineerimise ja muude kriisimeetmete pärast. Meeleavaldajad on trideau saatjaskonnale hüüdnud rassilisi ja vihkavaid sõnumeid. Augusti lõpus oli trio sunnitud turvalisuse tõttu ühe ürituse tühistama. Avaliku arvamuse uurija ja endine poliitiline strateeg Tim Powers ütles, et pandeemia on intensiivistanud inimeste viha ja muutnud viha väljendamise viisi. Kampaaniaüritused pakuvad aga head võimalust oma rahulolematust näidata. Rohkem kui 83 protsenti üle 12 aastastest kanadalastest on aga saanud ühe vaktsiinidoosi ja 76 protsenti on täielikult vaktsineeritud. Kanadalased on aga seni keskendunud pigem oma suvepuhkusele kui valimistele. Sel nädalal on kaks teledebatti, üks prantsuse ja teine inglise keeles ainsad, kus kõik kandidaadid seisavad enne hääletamist rahvustelevisioonis vastamisi.", "role": "user" }, { "content": "Kanadas toimuvad 20. septembril ennetähtaegsed valimised. Toetus kolmandat ametiaega püüdvale peaministrile Justin Trudeau'le on viimase arvamusküsitluse andmetel kahanenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNaised koos on siiski jõudu. Nende vastutustunne on suur ja nimetatud seadus, mis käsitles riigikogu liikmete pensione oli minu meelest sõjajärgse Eesti vabariigi üks kõige ebaeetilisemaid seadusi. Ja ega ta kergelt ei läinud. Seaduseparandused valmistasin ette mina, kuna mina olen selle valdkonna eest vastutav, igal naisel on oma roll. Algselt me esitasime seaduse. Ma toonitaks veel, et seadusemuudatused me esitasime maikuus juba ja nüüd on varsti uus mai käsitles ka palgaosa, kuid meie lugupeetud meessaadikud palgaosaga kaasa ei tulnud ja seetõttu pidime me pool oma muudatusest välja jätma põhimõttel, et samm-sammult täiuslikkuse poole. Ja nüüd oleme me siis pensioni osa saanud enam-vähem korda, see tähendab vanus. Riigikogu liikme pensionile mineku puhul langeb kokku riigis kehtestatud vanaduspensioni määraga ja pensioni saamise suurus ei ole enam nii, et kaks aastat riigikogus see 75 protsenti palgast vaid ta on astmeline ja alates siis vähemalt kolme aastasest töötamisest. Muidugi oleks võinud olla pikem töötamise aeg, kuid siis oleks see seadus jäänud vastu võtmata. See oli selle riigikogu koosseisu meelsus. Nii et Meid on kolm, kolm aastat, 40 protsenti palgast kuus aastat 60 protsenti ja vähemalt üheksa aastat siis 75 protsenti palgast? Jah, kui nüüd mõelda ja üle kanda see kroonidesse siis on ta siiski tunduvalt suurem, kui on meil tavapension. Kuid see oli täna paratamatus. Muutustest tuleb alustada. Ja lisaks sellele muudeti ka neid sätteid, mis räägivad riigikogu liikme volituste lõppemisel talle ametipalga säilitamisest. Ja nimelt nüüd jääb palk kolmeks kuuks, kui on töötatud riigikogu liikmena järjest vähem kui üks aasta ja kuueks kuuks, kui on töötanud riigikogu liikmena ühe aasta või rohkem.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu karmistas parlamendiliikmete vanaduspensioni saamise tingimusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKonstantin Possiet sündis Pärnus teisel jaanuaril 1820. aastal. Tema eluperiood siin jäi aga lühikeseks, sest pärast isa surma saadeti 12 aastane poiss õppima Peterburi kadeti kors ja Pärnusse ta ei naasnudki. Boset käis ümber maailma reisil fregatil Bal ada juhtis sõjalaevade uurimisekspeditsiooni Põhjameredele ja oli aastatel 1874 kuni 1888 Venemaa teedeminister. Ka oli ta Teaduste Akadeemia ja Vene geograafia seltsi auliige. Venemaa riiginõukogu liige, kindraladjutant ja admiral. Tema Pärnu külastustest on teada vaid, et teedeministrit käis ta siin sadamat inspekteerimas, aga posieti kodutänav sai tema nime. Pärnu muuseumi juhataja Aldur Vunk. 1948. aastal Pärnus võeti paljud tänavad ümber ja see tänav nimetati oktoobri tänavaks just suur au ja jah, võib küll öelda, kuigi tema lemmikpäev oli hoopis üheksas mai, siis avastas ta praegu tema nime kandva väina ja sellel päeval õnnestus tal suur korjandus merehädas, kannata nute auks üle Venemaaline kampaania tehti ja ja koguti üle miljoni rubla nendele õnnetutele ja see tehti ka üheksandal mail, nii et mina ei tea, mis seos on temal oktoobriga. 1991.-st aastast kannab tänav suur Posti nime. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus sündinud Vene admirali ja teedeministri Konstantin Possieti 200. sünniaastapäeval sai tema kodumaja mälestustahvli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaan Tootsi senine kõige kõrgem poliitiline positsioon oli rahvaliidu peaministrikandidaat. Läinud aasta 26. septembril valiti ta Keskerakonna Tartu piirkonna etteotsa. Ei tegeleta täna liikmetega, teiseks ei anta informatsiooni tavaliikmetele noortega tööpuudu. Kaks nädalat hiljem kogunenud piirkonna juhatuses sai Jaan Toots endale keerulise ülesande. Toona ta seda muidugi ei teadnud. Väga ilusti on tõlgendanud, et vahetatakse kaks abilinnapead välja. Kuid seepeale ütles abilinnapea Monika Rand Lihtsalt niisama tagasi astuda ei ole mul põhjust. Koalitsioonipartner Reformierakond ütles juba toona, et nemad enda häält ega keskerakondlaste sisetüli lahendama ei lähe. Viimases hädas palus Toots linnapea Urmas Klaasilt, et äkki astuks kogu linnavalitsus tagasi. Siis saaks abilinnapea dest lahti. Seda pakkumist klaas ei kaalunudki. Kaheksandal novembril sõitis Tartusse terve delegatsioon eesotsas erakonna esimehe Jüri Ratasega. Linnapea Urmas Klaas oli Keskerakonna sisetulist juba üsna tüdinud. See olukord on juba muutunud pehmelt öeldes keeruliseks ja siis pärast enam kui kolme tundi läbirääkimisi paistis, et kriis on läbi. Jaan Toots. Monika rand pika vestlemise kaalumise peale tegi otsuse, et ta astub esimesel jaanuaril 2020 abilinnapea ametist tagasi. Erakond jätkab koalitsioonis ja see oli ilus otsus. Kuid juba pool tundi hiljem teatas Rand, et päris niisama ta ikkagi ei lahku. Meil olid teatud kokkulepped, kui neid kokkuleppeid täidetakse, siis täidan ka mina oma kokkulepet. Kokkulepped puudutasid ranna sõnul tema tulevast võimalikku töökohta. Igatahes kui esimene jaanuar kätte jõudis, oli rand ikkagi abilinnapea läinud kolmapäeval visatigi randerakonnast välja. Vormiliselt polnud rand enam Keskerakonna, vaid kogu koalitsiooniprobleem. Kuna ranna umbusaldamiseks Keskerakonna enda hääli lootis Tootsi jälle Reformierakonna peale ja see on küsimus nüüd, kas koalitsioonilepe peab või ei pea, aga reformierakondlastel oli koalitsioonipartneri sisejagu elustest juba põhjalikult villand. Eile hommikuks oligi selge, et ranna umbusaldamiseks hääli kokku ei tule. Sestap läks Toots Reformierakonna juurde uue kumisega või õigemini kaevas ta välja vana oktoobrikuise lahenduse. Et kindlasti peab see antud koalitsioon tagasi astuma, kaks varianti oli, kuidas koalitsiooniga edasi minna, kas kaasata veel kedagi või siis uutel alustel meie koalitsioon kirja panna. Mõni tund hiljem kohtusid reformierakondlased juba sotsiaaldemokraatidega ja õhtul tuli ka ametlik otsus. Koalitsioon läheb tõesti laiali. Aga erinevalt Jaan Tootsi pakkumisest Keskerakonnaga enam tegemist ei tehta. Toots ise on jätkuvalt optimistlik. Ja me arvame, et lõpetamine toob meile rohkem plusse kui miinuseid.", "role": "user" }, { "content": "Neli kuud hiljem kukuti personalivaidluse pärast opositsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrexit toimub esialgu poliitilisel tasandil ja seda selle aasta 31. jaanuaril. Selle aasta lõpuni ei taju lihtne Euroopa Liidu kodanik selle tagajärgi mingil kujul Suurbritanniasse saab minna ja sinna jääda. Kuid uuel aastal kukub üleminekutähtaeg nii, et inimesed, kel pole 2021. aasta 30.-ks juuniks püsielaniku luba, siis pole tal õigust Suurbritanniasse jääda, seal töötada või õppida. Euroopa Parlamendi tänases debatis selgub, et britid ei võta püsielanikuks registreerimist täie tõsidusega. Inimestele püstitatakse uusi bürokraatlikke tõkkeid, nõutakse lisapabereid ja dokumente, mida pole olemas. Nii kutsubki parlament britt mitte üles automatiseerima püsielanikuks registreerimist ning palub, et britid võtaks kasutusele ka eraldi dokumendi tõendi, mis füüsiliselt kinnitaks, et Euroopa kodanikel on õigus jääda ühendkuningriik elama ja töötama. Täna saadetakse selle kohta vaid email, mille ehtsust paberile prinditud kujul ei saa enam kuidagi tõendada. Suure sasipuntra ärahoidmiseks soovib kodanikeõiguste teema siduda Euroopa komisjon tulevase brittide ja Euroopa Liidu majandussuhete sõlmimise teemaga ehk et näiteks vabakaubanduslepet ei tule enne, kui ühendkuningriikidesse jäävate, aga ka sinna kaugemas tulevikus minna soovivate inimeste vaba liikumise ja kodanikuõigused on tagatud. Eestist valitud parlamendisaadiku Sven Mikseri arvates on läbirääkimised tulevikus keerukad ent liikumisvabadus tänasel või sellele sarnasel kujul pole välistatud. Sven Mikser. No eks see tulevikusuhte läbirääkimine saab olema üks tervik ja Euroopa Liidu neli põhivabadust on kõik orgaaniliselt omavahel seotud. On selge, et kuidas iganes need Brexit'i järgsed läbirääkimised tuleviku suhte üle ka kulgevad. Kindlasti inimesed saavad liikuma nii ühte kui teistpidi töötama, õppima, abielluma ja samamoodi hakkavad ka kaubad liikuma, aga millised täpselt saavad olema need tingimused, noh, kindlasti peab see olema üks tervik. Jaak Madissoni arvates ei peaks Euroopa liit asuma aga brittidelt nõudma asju, miks britid liidust üldse lahkusid. Jaak Madisson. Ma arvan, et see on väga vastuvõetamatu Suurbritanniale, kes on otsustanud taastada oma suveräänsuse ja iseseisvus ja kontrollida ise oma immigratsioonipoliitikat ja sisserännet, mitte öelda Euroopa liidule, et nad peavad edaspidi aktsepteerima samasugust vabade piiride poliitikat ja anarhiat ja globalismi, nagu on Euroopa Liit siiamaani viljelenud. Mirko Ojakivi Strasbor.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendis lõppes äsja arutelu, mille keskmes oli Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu kodanike õigused Brexiti järgselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik arengupartei volikogu liikmed kinnitasid veel kordselt arengupartei juhatuse otsust, et arengupartei läheb 1999. aasta riigikogu valimistele oma nimekirjaga. Arengupartei ennekõike seab endale eesmärgiks selgelt ületada valimiskünnis. Me arvame, et meil on nimekirjas piisavalt tugevaid inimesi, meie tegevusprogramm on jätkuvalt suunatud 20 esimesse sajandisse ja ta toetub eelkõige Eesti taastuvate ressursside säästlikule kasutamisele ja meie programmi keskmes on Eesti inimene ja tema kodu. Sest kõige olulisem ressurss, mis, mis meil on kasutada, on, on inimene, hoolitsus tema eest. See, et, et Eesti pered hakkaksid jälle kasvama, aga muidugi ressursi all peame me lisaks inimesele, mis on nendest kindlasti kõige tähtsam ka muidugi looduslikke ressursse, mida tegelikult Eestis ei ole üldsegi nii vähe. Kongress annab siin omad suunised, kuid valimisnimekiri saab kindlasti oma lõplikku vormi siis kui on aeg nimekiri üle anda valimiskomisjonile ja täna volikogu otsustas paluda kongressilt sugust volitust, et meil oleks õigus veel viimastel nädalatel viia sisse nimekirja korrektuure, need on arengupartei esimesed valimised ja ilmselt seetõttu ka valiku tegemine peab olema äärmiselt läbimõeldud ja, ja põhjendatud. Tänu valimisliitude kaotamisele on tõepoolest nüüd võimalus tõsiselt kaasa rääkida ka väiksematel erakondadel. Arvame seda, et ka Reformierakonnale ja Keskerakonnale suudavad konkurentsi pakkuda nüüd ka juba teised erakonnad.", "role": "user" }, { "content": "Arengupartei esimees Andra Veidemann valimistest ja Arengupartei programmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõhvi kiriku pastaraat on Tallinna, Tartu ja Haapsalu kõrval neljas koht, kus ELK perekeskus oma uksed avas Viru Praust. Tauno Toompuu ütles keskusele lapivaipa kinkides, et just selliste ettevõtmiste abil saabki kirik inimesi veelgi paremini teenida. Nii nagu luteri kirikute uksed on jumalateenistuste ajal avatud kõikidele soovijatele, hoolimata nende usutunnistusest, ei pea ka perekeskusest abi saamiseks olema kristlane. Räägivad perekeskuse juhatuse liikmed Velda Veia ja Jana Võrk. Eelkõige me tegelikult oleme keskendunud laste heaolule, aga nii või teisiti, laps on ju see, kes on sõnumitooja perekonnast ja, ja kui tuleb laps, siis on nii või teisiti, me hakkame tegelema ka perega. Tulevad pered, kellel on tekkinud pereprobleemid, mida nad iseseisvalt ei suuda lahendada ja siis nad tulevad nõustamisele, lootes, et nad saavad sealt abi ja et neil tekib vahele nii-öelda tõlk. Tõesti, see sõna tõlk on üsna adekvaatne, kui omavaheline mõistmine on katkenud, siis on vaja kolmandat osapoolte, kes aitaks uuesti saada kommunikatsioonile. Konfliktide ennetamiseks on oluline pöörata tähelepanu ennetustööle, ütles jõhvi perekeskuse juhataja Merike Kütt. Millele mina isiklikult väga rõhku panen, on kõikvõimalikud koolitused, et meil on siin koolitusi baaridele, lapsevanematele, isegi vanavanematele tegelikult koolitustega siiski peaks olema mõnevõrra võimalik ennetada igasuguseid selliseid konflikte. Perekeskuse asutaja on Soome misjonäri Piia Rootsala, kes augustikuust jätkab 11 aastaga Eestis saadud kogemuste toel tööd Campožas jõhvis raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Neljanda linnana Eestis avati EELK Perekeskus Jõhvis. Perekeskuse Virumaa osakonnas aidatakse keerulisse olukorda sattunud peresid ja nende liikmeid ning õpetatakse, kuidas konflikte ennetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKagu piiripunktides toimub tavapärane töö viimaste nädalate jooksul ei ole muutunud ei veokite ega isikute piiriületuse arv, tõdes politsei ja piirivalveameti kogu piiripunkti juht Peeter Maran. Hetkel on olukord piiril selline, nagu ta on olnud juba, ütleme aprilli teisest nädalast, et üsna stabiilne selline et kaubavedu on jätkuvalt intensiivne, piiripunkti läbib umbes 150 kuni 200 veokit, et ööpäevas sanktsioonid Venemaale piiripunktile leevendust andnud, ei ole, et, et kaubaliiklus on sama intensiivne isikute piiriületus. Koidula maantee piiripunktis kõigub seal 400 500 isiku ümber. Viimasel ajal on piiripunktidesse saabunud rohkem Serbia numbrimärkidega veokeid. Peeter Maran. Jätkuvalt annavad kõige rohkem tooni Eesti Läti Poola registris olevad veokid ning samuti alates sanktsioonide kehtestamisest. Venemaale on Serbia registris olevate veokite arv kasvanud. Marani sõnul on sõja algusest alates Eestisse saabunud Luhamaa ja Koidula piiripunktide kaudu ligi 7000 Ukraina kodanikku. Koidula piiripunkt ei ole väga populaarne Ukraina sõjapõgenike saabumiskoht, et valdavalt jäävad need numbrid alla 10 ööpäevas. Näiteks kolm kuni viis Eestisse saabuvad Ukraina kodaniku Koidula piiripunktis on selline tavapärane ööpäev, siis Luhamaal saabub meid ikka seal 50 kuni 100 Ukraina kodanikku. Jah, kõik nendest ei ole sõjapõgenikud. Esineb jätkuvalt töörännet, esineb õpirännet ka turismi Ukraina kodanike poolt. Raadiouudistele Võrumaalt Leiv Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Luhamaa ja Koidula piiripunkte läbivate veokite arvu ei ole Venemaale määratud sanktsioonid muutnud. Viimastel nädalatel ei ole muutunud ka seal ööpäevas piiri ületavate Ukraina kodanike arv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLavastuse idee autor, näitleja ja lavastaja Julia Aug koondas kokku tekstid oma kirjavahetusest Ukraina pommi varjendites viibivate sõpradega. Üks neist on Mariupolist põgenenud tuntud teleajakirjanik Nadesta Suhorukova, kes kirjeldas, mis tema ümber toimus. Ma käin pommitamiste vaheaegadel õues pean koeraga käima jalutamas. Ta niutsub, väriseb, heidab ennast minu jalgade taha. Minu hoov, mis on ümbritsetud korrus majadest, on vaikne välja surnud. Üle hoovi põleb 105. maja üsna. Ma olen veendunud, et ma suren varsti. See on mõne päeva küsimus. Siin linnas ootavad kõik kogu aeg surma. Ma tahaksin ainult, et see oleks väga piinav. Räägib lavastaja Julia Aug. Nad on kõik inimesed, kellega ma olen suhelnud palju aastaid. Me ei lõpetanud kirjavahetust ja suhtlemist ka sel hetkel, kui sõda algas. Et inimesed jutustavad mulle oma lugusid, saadavad materjale ja räägivad ainult sellest, mida nad oma silmaga näevad. Augi sõnul kirjeldavad dokumentaaltekstid ka praegu toimuvaid sõjasündmusi, mistõttu pole näitemängul lõppu seni, kuni sõda Ukrainas jätkub. 18. märts 123. päev. Mitte keegi minu Ukraina sõpradest ei suutnud mulle kirjutada õhurünnakutest Mariupoli teatri viida. See oli nii hirmus, täiesti mõeldamatu. Kõik olid sõnatud. Hiljem selgus, et pommivariant teatri all pidas vastu ja enamik inimestest, kes end seal varjasid pääsesid. Dokumentaalmaterjalide kõrval kasutab Julia aug ka tsitaate Vana-Kreeka tragöödiatest. Olen alati arvanud, et antiiktragöödiad on tragöödia kõrgeim tase. Kui nüüd panna kõrvuti antiikaja tekstid praegu sõjas viibivate inimeste dokumentaaltekstidega kahvatub antiiktragöödia selle kõrval, mida need inimesed näevad.", "role": "user" }, { "content": "Vabal Laval esietendub dokumentaallavastus Ukraina sõjast. Idee autor on näitleja ja lavastaja Julia Aug, kes koondas lavastusse tekstid oma kirjavahetusest Ukraina pommivarjendites viibivate sõpradega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTihemetsa jahiseltsi esimees Väino Lill tõdes, et hunte on palju ja pole siis ime, et inimesed hirmu tunnevad. Selge on see, et ajakirjanduses loetavad need faktid, mis on toimunud huntidega, need linnainimesi hirmutavad ja noored inimesed ei julge noh, raske öelda, kas nad ei julge maale tulla, aga oma lemmikloomaga metsa minna enam ei julgeta. Meil on siinsamas matkarada ja inimesed küsivad, et kui me läheme matkarajale, et kas siis me kohtume hundiga. Jahimeeste arvates on kindlasti viimastel aastatel huntide arvukus tõusnud ja vastupidiselt viimased aastad on küttimislimiit olnud väiksem. Limiidi kehtestab keskkonnaamet keskkonnaagentuuri ettepanekul. Viimased aastad on küttimislimiit on kuskil 60 möödunud aastal, kui ma ei eksi, 67 hunti, aga Eestimaal on lastud Eesti vabariigi ajal ligi 300 hunti. Hunte on küll palju, aga metsloomi, kes neile toiduks sobiksid, on ju ka piisavalt. Sõraliste arvukus metsas on suhteliselt suur, et ega toidulaud ei ole küll puudulik, aga üks põhjustest võib olla see, et metssigade arvukus on drastiliselt langenud peale katku. Metssead olid hundi põhiline toidus. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Viimasel ajal on tulnud teateid selle kohta, et hundid on murdnud metsas jahikoeri, aga ka koduõues maja valvanud koeri vagaseks teinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on viies kord, kui avalikult ja sadade kogutud allkirjadega väljendatakse rahulolematust Rail Balticu projekti ja seotud tegevuste kohta. Seekordne eesmärk ehk soov muuta projektikurssi tähendab Eesti geograafiaseltsi presidendi Mihkel Kanguri sõnul seda, et sotsiaalmajanduslikult oleks kõige sobivam, kui Rail Balticu ehitamiseks kasutatakse juba mõnda olemasolevat trassi. Minu enda seisukohta, geograafia seltsi seisukohta siin väljendades ütleksin, et olemasolevat Tallinn-Pärnu raudteed ümber ehitades on võimalik saavutada täpselt samamoodi hea kiire raudteeühendus Euroopaga aga selle keskkonnamõjud oleksid tunduvalt väiksemad. Ja ootamatusi oleks seal ehk palju vähem praegust meil tekib tunne, et sellise käparliku asjaajamise tõttu me võime tegelikult sellest raudteest üldse ilma jääda. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul on kummaline, et seesugust kursimuutust praegu soovitakse. On ju Rail Balticu planeerimise protsessis juba hinnatud olemasoleva trassi kasutamist ja toona jõuti tulemuseni, et erinevatel põhjustel ei oleks see optimaalne lahendus. See trass, eks ole, mis nüüd Rail Baltic puhul paika pandi siis riigi haldusministri otsusega, noh, see on siis see, mis meil kehtib, see on see, mida mööda Rail Baltica siis ehitatakse ja noh, minu meelest siin nagu sellist vaidluskohta enam küll ei tohiks olla ja kui me nüüd räägime jälle sellest, et me nüüd peaksime hakkama, eksole, Rail Balticu siis seda kulgemist Eesti territooriumil, eksole ümber vaatama, see tähendab täiesti uue planeerimisprotsessi algatamist sisuliselt siis see tähendaks seda, et me võime korstnasse kirjutada rahulikult kõik nii praegu planeerimise kui ka projekteerimise peale ja ehitamise peale seda kasutatud vahendid. Miks siis ikkagi avalikke kirju või pöördumisi Rail Balticu osas saadetakse küsimusele kas Euroopas või maailmas üldisemalt, on häid näiteid, kus seesuguste pöördumistega on ka päriselt suudetud suuri protsesse muuta, vastab Kangur, et kahjuks häid näiteid tal praegu tuua ei ole. Küll aga on Kanguri sõnul kasvõi mineviku suurprojektidele tagasi mõeldes palju põhjuseid, miks allkirjade kogumisest ei ole veel loobutud. Näiteks Saaremaa süvasadam, kus täpselt samamoodi juhiti tähelepanu sellele, et projekt on läbi mõtlemata need majanduslikud argumendid, eesmärgid, mida Saaremaa südamesadama puhul välja toodi, need ei ole realiseerunud.", "role": "user" }, { "content": "522 inimest andsid allkirja kirjale, millega väljendatakse taas rahulolematust Rail Balticu praeguse projekti ja asjaajamise kohta. Seekord aga ei küsita pöördumises konkreetseid küsimusi, vaid kirja eesmärgiks on soov muuta projekti kurssi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValimiskomisjon arutas täna siseministrit saadud valijate arvude alusel mandaatide jaotust valimisringkondade vahel jaotamise aluseks on hääleõiguslike kodanike arv esimese novembri seisuga. Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu ütles, et võrreldes eelmiste, 2011. aasta riigikogu valimistega saavad kaks ringkonda mandaadi juurde ja kahel jääb vähemaks. Valimisringkond number kaks, mis hõlmab kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa, sai ühe mandaadi juurde. Samuti valimisringkond number üheksa, mis siis hõlmab Tartumaad ja Jõgevamaad sai ühe mandaadi juurde nüüd Ida-Viru valimisringkond sai ühe mandaadi vähem ja samuti vähenes mandaatide arv Järva ja Viljandimaa valimisringkonnas. Valimismandaatide jaotus muutub vastavalt sellele, kuhu valijad kolivad, kõigis maakondades on elanikke vähemaks jäänud. Alo Heinsalu sõnul on aga peaaegu kaks korda suurenenud välismaal valijate arv. Kuigi Tallinna elanike arv üha kasvab, ei ole siiski karta, et Tallinna valijad üksi riigikogu koosseisu paika saavad panna. Harju ja Raplamaa valimisringkond on meil tõesti kõige suurem, siin muutust ei toimunud, aga seal on siis 14 mandaati ja Tallinnas on meil teatavasti siis kolm valimisringkonda ja ühtekokku on seal siis 29 mandaati, siin Tallinn sai siis ühe mandaadi rohkem. Nii et, et kokkuvõttes on siiski Harju, Rapla ja Tallinna osatähtsus alla poole. Me peame muidugi arvestama ka sellega, et, et mandaatide jaotus ei tähenda seda, et nii palju täpselt ka riigikogu liikmeid valitakse nendest ringkondadest. Kuna meil 20 protsenti kohtadest jaotatakse kompensatsioonimandaatide alusel, siis on siin alati lõppkokkuvõttes, kui me vaatame kohti Riigikogus, mingi nihe. Näiteks eelmine kord sai Tallinn tegelikult esindatud riigikogus ühe koha võrra vähem, kui oli arvutatud mandaate, nii et tegelikult me näeme seda kõik peale seda, kui valimistulemus on selgitatud. Alates homsest kuni 15. jaanuarini saab esitada kandidaate riigikogu valimisteks. Enne registreerimist peab erakond või üksikkandidaat kandma rahandusministeeriumi arvele kautsjonisumma, mis eelolevatel valimistel on 355 eurot iga kandidaadi kohta. Riigikogu valimised toimuvad esimesel märtsil.", "role": "user" }, { "content": "Vabariigi valimiskomisjon arutas mandaatide jaotust Riigikogu valimisteks. Kevadistel valmistel said Tallinn ja Tartu ühe mandaadi juurde, Ida-Virumaa ja Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnas jääb üks mandaat vähemaks, sest inimesed on ära kolinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti õpilastest osales uuringus enam kui 1000 10 kuni 18 aastast noort. Uuringut viis läbi Telia kompanii ja selle partnerid. Eestis olid itsa ja lastekaitse liit. Itsa juhatuse esimehe Heli AruSabilani sõnul olid tulemused Eesti vaatest väga positiivsed. Rahvusvahelises võrdluses tundsid Eesti õpilased end sellel distantsõppeperioodil rahulolevana. Meie õpilastel oli võrreldes teiste riikide kaaslastega ausalt öeldes kõige parem ligipääs internetile ja vajaminevate seadmetele, et distantsõpet nagu läbi viia. 97 protsenti kinnitas, et digivahendid olid neil distantsõppeks olemas, aga samas oli seal ka selliseid negatiivseid momente, et noored leidsid, et lahendatavad ülesanded olid nende jaoks raskemad kui tavaliselt koolis. Ja tegelikult oli ikkagi ka päris palju tüdimust seoses e-õppega. Tegelikult nad said õpetajatelt vähem abi küsida tundide välisel ajal. Lastekaitse Liidu projekti targalt internetis koordinaator Malle Hallimäe tõi välja, et kuigi enamus Eesti õpilastest kinnitasid distantsõppeks vajalike vahendite olemasolu, siis teiste riikidega võrreldes oli meie koolinoorte osakaal kõige väiksem nende seas, kellele kool tagas süle või tahvelarvuti ja kuigi õpilased kinnitasid interneti ja seadmete kättesaadavuse heaks, siis oli ka peresid, kellel nappis vahendeid digiseadmete osas või ei olnud interneti ligipääs piisav. Et siin tulid siis ka appi näiteks kodanikualgatuses, igale lapsele oma arvuti, samuti ka ettevõtted, kes siis aitasid kas siis seadmetega või siis interneti tasuta ligipääsuga ja jah, sest ka lahtiste vastustes leidis äramärkimist, et interneti ühendus maapiirkondades ei ole alati piisav, et näiteks mitu pereliiget saaksid olla ühel ajal internetis õppida või töötada. Positiivse poole pealt märkis Hallimäe, et tulemuste kohaselt distantsõppeperioodil kiusamine vähenes. Aga siinkohal on oluline vaadata vastustesse, ütleme lähemalt sisse, et oli seal ka näha, et kiusamine oli muutunud vähem avalikuks ja liikunud sotsiaalmeedia kinnistusse gruppidesse, aga seda rohkem on põhjust siis täiskasvanutel küsida lastelt igapäevaselt, et kuidas neil internetis läheb. Küberkiusamise tõi murekohane välja ka Arusabilan, kes märkis, et kui mujal riikides ligi 30 protsenti noortest arutavad vanematega internetis nähtud, siis Eesti noorte hulgas langeb see protsent 18-ni.", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel nädalal ilmunud Laste Nõuandva Paneeli rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, kuidas kohanesid Balti- ja Skandinaavia õpilased eriolukorras kehtestatud distantsõppega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina uus peaminister Arseni sanjuk kinnitas ülemratas, et Ukraina kasutab kõiki seaduslikke vahendeid oma territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Jasanuk lisas, et Krimm oli, on ja jääb Ukraina osaks. Krimmi pealinnas Simferopolis hõivasid relvastatud isikud täna varem autonoomse vabariigi parlamendi ja valitsuse hooned ning hoonetel heisati vene lipud. Krimmi parlamendi hoone ees korraldati päeval ka meeleavaldus. Ukraina välisministeerium teatas vene asjurile Kiievis, et Venemaa peab austama Ukraina iseseisvust ja eksisteerivaid piire. Ukraina presidendi kohusetäitja Aleksander Turtšõnov pöördus Vene Musta mere laevastiku juhtkonna poole nõudmisega, et kõik sõjaväelased peavad jääma territooriumi piiresse, mis on paika pandud Ukraina Vene leppega. Turtšõnov rõhutas, et igasugust vägede liikumist väljaspool seda territooriumi käsitletakse sõjalise agressioonina. NATO peasekretär Anders Fog Rasmussen taunis Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel Krimmis toimunud hoonete hõivamist. Ma kutsun Venemaad hoiduma tegevusest, mis võiks suurendada pingeid või tekitada vääriti mõistmist. Ma kutsun Ukraina uut juhtkonda jätkama jõupingutusi luua kaasav poliitiline protsess, mis peegeldab kogu Ukraina elanike demokraatlike püüdlusi. Ja ma kutsun kooli lõpetama vastasseisu, hoiduma provokatiivsetest tegevustest ja naasma dialoogi teele, rääkis Rasmussen. USA kaitseminister Jack Hegel ütles Brüsselis, et jälgib tähelepanelikult Venemaa sõjalisi harjutusi Ukraina piiride läheduses. Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel osalenud heegel kutsus Venemaad hoiduma sammudest, mida võidakse väga pingelisel ajal valesti tõlgendada. Viktor Janukovitš teatas täna, et peab end endiselt Ukraina seaduslikuks riigipeaks. Janukovitš teatas sellest Vene uudisteagentuuridele tehtud avalduses. Ta teatas ühtlasi, et on sunnitud paluma Venemaalt oma isikliku turvalisuse tagamist äärmuslaste eest. Uudisteagentuuri AFP allikate kinnitusel varjab Janukovitš end Venemaa territooriumil. Ukraina uus peaminister teatas ülemradas, et Janukovitš ei ole enam president, vaid tagaotsitav isik, keda kahtlustatakse massimõrvades ja inimsuse vastases kuriteos. Leedu välisminister Linas Linkevicius teatas, et Euroopa Liit ja Ukraina võivad assotsiatsioonileppe allkirjastada juba enne Ukraina maisse kavandatud erakorralisi presidendivalimisi. Linkevicius viibib täna Kiievis ning ta ütles BNS-ile, et tema arvates on leppe allkirjastamine võimalik. Ta toonitas, et assotsiatsioonileppe allkirjastamine ning esialgne rakendamine võib aidata Ukrainal ka majandusprobleeme lahendada. Ukraina uus peaminister ütles ülemratas, et Ukraina siht on saada Euroopa Liidu liikmeks. Ukraina valitsuse võtmeülesanne on lõimumine Euroopaga, see tähendab viisavaba liikumist Ukraina kodanike jaoks ning kokkulepet Euroopa Liiduga poliitiliseks ja majanduslikuks lõimumiseks kokkulepet täiemahulise vabakaubanduspiirkonna kohta. Ukraina tulevik on Euroopas ja Ukraina saab Euroopa Liidu liikmeks, rääkis Jassan. Juk. Ukraina uus rahandusminister Aleksander Šlapak ütles, et Ukraina palub rahvusvaheliselt valuutafondilt abi vähemalt 15 miljardi dollari ulatuses. Ta ütles, et Ukraina valitsus palus täna rahvusvahelisel valuutafondil saata missioon Ukrainasse ning Ukraina valitsus loodab, et see külastab Ukrainat järgmisel nädalal. Rahvusvahelise valuutafondi tegevdirektor Kristin Lagard ütles, et rahvusvaheline valuutafond saadab oma delegatsiooni Kiievisse lähipäevil. Ta lisas, et ühtlasi arutatakse rahvusvaheliste partneritega, milline on parim viis Ukraina aitamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainas kinnitati ametisse uus peaminister Arseni Jatsenjuk. Ta kinnitas ülemraadas, et Ukraina kasutab kõiki seaduslikke vahendeid oma territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Krimmi pealinnas Simferopolis hõivasid relvastatud isikud täna varem autoomse vabariigi parlamendi ja valitsuse hooned ning hoonetel heisati Vene lipud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoolimata sellest, et Islandil pole maavärinates midagi eriskummalist, siis viimane nädal on ka neile olnud erakordne. Riigi edelaosa, kus asub ka Islandi pealinn Reikjavik, on tabanud juba seitsme päevaga üle seitsmeteistkümne 1000 maavärina. Neist suurim magnituudi ga 5,6 raputas kohalikke elanikke 24. veebruaril. Just Reikjavikis ja selle ümbruses elab aga kaks kolmandikku Islandi populatsioonist. Samas pole õnneks maavärinad veel suurt kahju teinud. Siiani on teatatud mõradest teedel ning kivikamakate langemisest järskudel nõlvadel. Samas isegi kui materiaalne kahju pole seni suur olnud, siis inimesed peavad pideva värina saatel siiski edasi elama. Näiteks ütles Reikja viki elanik Eiduralfa Olofstoti CNN-ile, et ta on küll varem kogenud palju maavärinaid, kuid mitte kunagi nii palju järjest. Riigi edelaosas asuv Grintaviki kalurilinn on aga maavärinate epitsentrile veel lähemal. Kohalik õpetaja Botl varu l Björnson ütles, et tal pole küll kartust, kuid pidev värin on häiriv. Näiteks kirjeldab ta, et öösel pidi ta kaks korda üles ärkama, kuid selle vastu ei saa midagi teha. Kohalike vulkaaniloogide sõnul on samuti just maavärinate kestus murettekitav, kuid vastust sellele esialgu pole. Seejuures tähendab see aga seda, et piirkonnas asuvad vulkaanid võivad purskama hakata. Islandi meteoroloogiaameti teaduri Elizabeth Palmo Totri hinnangul võivad pikalt kestnud maavärinad kaasa tuua ka veel suuremaid värinaid kuni magnituudiga 6,5. Siiski on positiivne see, et esialgsete arvutuste kohaselt pole ükski linn vulkaanipurske järel ohus. Vulkanoloogide teatel peaks ka Keflaviki lennujaam sel korral ohust pääsema. Seega ei too purse kindlasti kaasa samasugust stsenaariumit nagu 2010. aastal, kui Islandi lõunaosas purskas ei aFiela kulli nime kandev vulkaan ja kogu Euroopa lennuliiklus tugevalt häiritud oli. Siiski võivad purske korral olla häiritud teed, mis pealinna viivad. Samuti ei näita praegu prognoosid seda, et vulkaanipurske tagajärjel peaks eralduma liialt ohtlikke kaase. Siiski on potentsiaalne Keileri nimelise vulkaani purse erakordne seetõttu, et see oleks piirkonnas esimene alates 12.-st sajandist. Miks aga Islandil maa nii palju väriseb? Põhjus peitub selle asukohas. Island on volkaaniline saar Atlandi ookeani keskahelikul, mis tekkis Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid, milles tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei paikne mitte ainult ookeani keskahelikul vaid ka niinimetatud kuuma täpialal, mis on laamasisene. Vulkaaniline piirkond.", "role": "user" }, { "content": "Islandil on viimase nädalaga registreeritud tuhandeid maavärinaid. Vulkanoloogide hinnangul võib see lähipäevil tuua endaga kaasa ka vulkaanipurske.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti taasiseseisvumisele pühendatud tänuüritused toimuvad Eestimaa 15. koolis. Põlva riigi gümnaasiumis toimunud üritusel näidati filmi, milles koolinoored intervjueerisid kohalikke inimesi, kes meenutasid 30 aastat tagasi toimunud sündmusi. Iseseisvus 30 tähistamise korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on oluline noortel teada saada, mis nende kodukandis 30 aastat tagasi toimus. Erinevus Eesti vabariigi 100-ga näiteks on see, et, et vabariigi loojad neid ei olnud võimalik enam intervjueerida mõned aastad tagasi, aga väga paljud toonased tegijad, vastupanuliikujad ja vabadusvõitlejad on, on täie elu ja tervise juures ja kuna ta on ajalooliselt olnud meil võib-olla teine selline oluline suurem sündmus peale siis iseseisvuse väljakuulutamist, siis mõtlesime, et me sellega alustame ja, ja kuna meie fookuses on ka just noored väga tugevalt ja see põlvkondlik side, siis siis selline tänuüritus Põlva gümnaasiumis ka toimus. Tänuüritusel jagasid oma meenutusi külalised Kristina Kallas, Tõnis Lukas ja kooli direktor Alo Savi Põlva Gümnaasiumi abiturient Kristjan Kosapoeg, kes modereeris üritusel toimunud paneeldiskussiooni pidas sellist ajaloolist tagasivaadet huvitavaks. Kindlasti oli panelistide kogemust huvitav kuulata, millised olid nende kogemused selle taasiseseisvumisega, mis nad tegid, kus nad olid ja siis ka seda, et milline nende arvates võiks olla Eesti tulevikus, kuhu me võiks edasi pürgida, milliseid probleeme lahendada. Minule meeldis seda juttu kuulata, aga ma usun, et kindlasti oleks vaja selliseid, et meie vabadus ei muutuks iseenesestmõistetavaks. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Sellel aastal tähistatakse Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva, mille raamest on alanud gümnaasiumites vastavasisulised üritused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kevadel võis käia mitu poodi läbi ning desovahend jäigi saamata, siis sügisel enam seda muret pole. Selveri ning rimi sõnul osati viiruse uut lainete ette näha ning keegi enam tühjade pihkudega ei jää, räägib Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. Täna saame kinnitada, et kõikides kauplustes on olemas piisav varu pesaaineid ja samuti siis maske, nii ühekordseid kui korduvkasu tavaid. Nõudlus on viimase nädala paari jooksul mõnevõrra ülespoole liikunud. Eks tegelikult on ka eelmised kuud juba nõudlus mõnevõrra kõrgem olnud, nii et ma usun, et leibkonnad on siin eelnevate kuudega mõningase varu varunud ja kindlasti ostetakse neid ka apteekides. Ja kui nüüd peaks ka mõnedel hetkedel tekkima selline nõudlus, nagu me kogesime seda märtsis aprillis, siis me oleme võimelised selle rahuldamisega toime tulema. Ka Rimi ostudirektor Maris Rannus kinnitas, et võrreldes kevadega on nõudlus väiksem. Ka üldist ostuhullust poodides enam märgata pole. Rannus toob näite, et kui kevadel varusid inimesed endale palju kaua säilivaid toiduaineid, siis enam sellist trendi näha pole. Me ei näe, et inimesed justkui varuksid midagi pikemaks tarbimiseks, küll aga on märgata ilusat kasvu puu ja köögiviljades, et, et võib eeldada, et võib-olla inimesed on selliseid tervislikumaid, kaupu eelistavad ja ka e-kaupluse läheb kindlasti oluliselt paremini kui kevadel. Mis tähendab seda, et ka e-kaupluse klient on oma olemuselt juba selline tervislikum ka seal, läbi selle on puu, köögiviljade müük kenasti kasvanud. Andersoni sõnul on Selverites kasvanud tervisetoodete ostmine, mis puudutab vitamiine ja toitumislisandeid. Vähenenud on aga valmistoitude müük. Mis puudutab jahutatud valmis toite, siis seal on mahud ennist nud eelmise aasta tasemele. Küll aga ei saa me rääkida veel siis soojas valmis toidust, et see müüb veel alla eelmise aasta tüsilanguse pole enam 25 30 protsenti, nagu need olid aprillis ja märtsis aga viie kuni 10 protsendilisest langusest räägime ikka jätkuvalt ja ilmselt see võib olla ka seotud sellega, et kontorid on vähem töötajatega hõivatud, koolipingid on hõredamad ja et eks need tarbimismustrid on mõjutatud sellest olukorrast, mis valitseb ja teiselt poolt kindlasti see, et isesõidu tegemine paistab olema leibkondades jätkuvalt rohkem esikohal, kui see enne oli. Maris Rannuse sõnul on ka Rimis vähenenud valmistoitude müük, kuid langus ei ole enam nii suur, kui kevadel.", "role": "user" }, { "content": "Kaupluseketid olid koroonaviiruse teiseks laineks valmis ning desinfitseerimisvahendeid ja kaitsemaske on poodides piisavalt. Samuti ei osta inimesed enam nii laialdaselt kauasäilivaid toiduaineid kui kevadel koroonakriisi puhkemise ajal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeemasid, mis volikogu liikmete vahel tõsiseid arutelusid põhjustavad, on mitu. Nii ei mõedu kunagi vaidlusteta linnaeelarvega seonduv, rääkis linnavolikogu esimees Andrei Korobeinik. Osaliselt avalikkus juba teab, mis näiteks opositsioonile ei meeldi. Peamine opositsiooni mure on selles, et linna laenukoormus kasvab. Toomas Kivimägi eeskätt arvab, et peab ikkagi väga säästlikult elama. Aga kui me jätame need võimalused kasutamata, siis me lihtsalt kaotame. Sel regionaalses konkurentsis peame ikkagi ehitama siis, kui see võimalus on meil olemas, kasvatama riigi raha. Pärnu kui suurima omavalitsuse lahkumine omavalitsusliidust on samuti vastuoluline teema, aga koalitsiooni hinnangul dubleerib omavalitsusliit Pärnumaa arenduskeskuse tegevusi, selgitas Korobeinik. Osavalla kogud Audru paigus teiste maalava teisiti, nii et seks siis volikogus hääletusel. Arutatakse ka täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamist eraldi koolina ja selle ühendamist Pärnumaa kutsehariduskeskusega. Nagu iga kooli ümberkorraldusega on laes sarne olukord oli siis, kui Koidula gümnaasiumi asemele tuli riigigümnaasium. Alguses oli vastuseis väga, väga tõsine, kindlasti paljud kaotasid seal ka oma poliitikapitali, et aasta pärast olid kõik juba väga rahul, aga seda olukorda peab lihtsalt üle elama. Ma ei ole kindel, et opositsioon tegelikult on väga eri meel. Korobeinik ütleb, et paar sõna tuleb rääkida sellestki, mida volikogus ei arutata. Me volikogus ei ole Läänemere kunstisadama hoonestusõiguse andmist, kuigi koalitsioonis oleme leppinud, et, et me teeme seda siis kohe järgmisel päeval saabus uue kunstimuuseumi hagi Pärnu linna vastu enam see teema ei ole meil paraku aktuaalne. Ei ole volikogus ka valimisringkondade moodustamist, aga mina kavatsen volikogu istungi alguses üle anda ühe valimisringkonna moodustamise eelnõu. Ma olen kaks korda saatnud tagasi algajatele kahe valimisringkonna moodustamise eelnõud. Kuna see eeldab mandaatide arvu, mida ei saa praegu määrata, et see peab olema esimese juuni seisuga. Linnavolikogu istung toimub neljapäeval Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu volikogu peab selle aasta viimase istungi. Mida arutatakse ja mida arutamata jäetakse?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelge on see, et kui inimesed siia tulevad, siis me ootame neid kõigilt, et nad kasutasid kohapeal maski, hoiaksid nii teenindajate kui teineteisega vähemalt kaks meetrit distantsi ja me tuletame seda ka kogu aeg meelde ülemajaliselt, et samuti meil meil nii turvamehed kui töötajad tuletavad maski kandmise kohustust meelde ja vajadusel vajadusel saab siit ka soetada, aga no mis on eriti oluline ja mis on meie, meie natuke eripära on see, et meie hoone on piisavalt suur ja praeguse seisuga on tegelikult tulenevalt olukorrast ka külastusaktiivsus piisavalt langenud, et tegelikult distantsi hoidmine ka töö tegemisel on väga lihtne. See siis tähendab seda, et inimesed saavad rahumeeli tulla koha peale ja oma raamatut kenasti letis laenutada. Tegelikult laenutamise poole pealt me soovitame inimestel kasutada kontaktivabu teenuseid, meil on võimalus raamatut tellida kodunt töölt või kus iganes keskkonnas elektrooniliselt ära ning saada kätte meil maja eest elektroonilisest laenutuskapist ja viimasel kahel päeval on näha, et, et olukord on selline. Inimeste huvi kontaktivabade teenuste vastu on hüpanud, mistõttu näiteks meie maja esine laenutusautomaat on praeguse seisuga töötab oma nii-öelda koormuse piiri peal. Et seetõttu on ka palve inimestele, kui nad on raamatu tellinud sinna või mõne teose, siis nad saavad kiiresti järgi tulla, siis saavad teised inimesed ka sealt kohe raamatu kätte. Seal sa võid oma teose kätte saada kasvõi õhtul kell 12 või tagasi tuua hommikul kell kuus või viis, millal sa tööle lähed? See, mis puudutab paljusid teisi teenuseid, et näiteks näituse tegevuse me peame arusaadavatel põhjustel lõpetama, aga meie näituse veebis ja videotuurid on jätkuvalt kättesaadavad. Haridustegevused on meil samuti pausil, meil aastas käib mitu 1000 tõpurit läbi, me suuname õppijaid e-kanalitesse. Kohapeal praegu aru saadud põhjustel liikuda ei saa. Koolitustegevused ja muud sellised tegevused on ka tegelikult pausil. Ma saan aru siis, et kui tahta koha peale näiteks sinna õppima või tööd tegema tulla, siis praegu see ütleme, soositud või ka võimalik ei ole. See on võimalik, meil on see privileeg, et ja eripära, et meil on väga suur pind, meil on mitu 1000 ruutmeetrit ja praeguse seisuga on raamatukogu külastamine vähenenud juba varem tavaajaga võrreldes enam kui kaks korda, nüüd kindlasti rohkem. Seetõttu on meil võimalik hoida kõigil inimestel teineteisest korralikult distantsi.", "role": "user" }, { "content": "Seega saab iga raamatukogu endale sobivad otsused langetada. Rahvusraamatukogu uksed jäävad mõne mööndusega kõigile avatuks. Esmaspäeval vaatab siiski ka Rahvusraamatukogu oma reeglid ning piirangud üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLuulekogu armkude on küll kogu ilusat armastusluulet, kuid nagu nimi vihjab, on rõhk pigem hingearmidel. Luulekogu autor Mart Kangur ütleb, et itüllilist armastust leiab selle raamatu kaante vahelt vähe. Kuigi raamatu alguses on mõned sellised ilusamad ja helgemad asjad ka ja, ja siis võib-olla raamatu lõpus täitsa lõpus ka, kus on nagu üle saadud sellest teatavast valust ja leinast, aga noh, see ütleme, et see raamat on rohkem ikkagi nagu lahkuminekust ja valust. Jah, et idülli on seal vähe. Kanguri loomingut iseloomustab mängulisus ning lihtne ja tabav stiil. Ka hingevaeva seedib kangur tihti läbi huumori. Mulle meeldiks, kui jah, enamuses luuletustes oleks see huumor olemas, aga noh, need ei ole ainult ainult naljad ja sõnamängud, et selline tundeline osa on seal väga suur, eriti selles raamatus jah. Kangur ütleb, et tema värsiread on alati olnud lühikesed just selle tabava lihtsuse toob välja ka Gustav suitsu. Luulepreemia žürii esimees Saara-Liis, Jõerand. Arm kude on väga ilus armastusluulekogu et on osalt siis armastus kellegi inimese vastu, aga samal ajal seal kõlab kaasa kogu aeg siis see armastus selle sõna sõna jõu, luule vastu. Mart Kanguri luule puhul on väga võluv see, kuidas ta armastab sõna ja luulet ennast, nii et ta on mänguline, ta on vaimukas. Aga samal ajal siis tabab selliste oluliste lihtsasti samastutavate küsimuste tuuma, et teda on kerge lugeda. Ta on just selline vaimukas ja samal ajal nagu lihtsasti arusaadav. Selline Juhan Liivilikult lihtne. Kangur loeb luulekogust armkude ühe luuletuse. Sa tundud mulle nii mõttekana. Mulle muidugi seletatakse, miks, et see kõik on bioloogia ja keemia ja lõpuks füüsika, aga mõtet ei saa seletada, sest seletus l peab endal olema mõte. Ja see, sa oledki.", "role": "user" }, { "content": "Gustav Suitsu nimelise luulepreemia pälvis Mart Kangur luulekoguga \"Armkude\". Preemia on Tartu linnavalitsuse ja Kultuurkapitali tunnustus luuletajale, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavu möödus 300 aastat ajast, mil Pärnust sai ülikoolilinn, sest akadeemia Gustavo Karolinnal tuli põhjasõja tõttu Tartust Pärnusse kolida. See akadeemia Bernaviensise nime saanud kool tegutses siin aastani 1710. Nüüd on saanud teoks samanimeline mõte tekoda, kust Pärnus tegutsevad ja siit pärit vaimuinimesed saaksid mõtteid vahetada ja ideid genereerida. Esimesel kokkusaamisel räägiti eesti keelest, selle probleemidest ja võimalusest keelt kaitsta, selle heaks midagi ära teha. Aga näiteks keeleteadlane ja teaduste akadeemia akadeemik Karl Pajusalu on eesti keele suhtes optimistlik ja ka karda, et inglise keel võiks sellele ohtlikuks saada. Ea, kas keel ei ole üksinda oht ja, ja ma ei näe kuidagi ohtu selles, et nüüd inglise emakeelega inimesed siin Eestisse liiga palju tikuks, et ikkagi küsimus on selles, kuidas me ise oma keelt väärtustame. Ja küsimus on ka keelelises mugavuses, et tõesti, milles ka täna oli juttu, et me ei tohiks leppida sellise Eesti inglise kakskeelsusega ja et me kõikide mitte-eestlastega püüame inglise keeles oma asjad ära ajada, et on väga loomulik, et ikkagi Pärnus ja pärnakad ka tulevad teiste keeltega lisaks eesti keelele ja inglise keelele toime. Ma arvan, et kas või Soome keelekohti Pärnus võiks olla nähtavam ja ka Pärnu teeninduses kindlasti peaks soome keelele rohkem tähelepanu pöörama, kui seda võib-olla viimasel ajal on tehtud. Kuidas aga tundub keeleteadlasele keelekasutuse aktuaalses kaameras, Karl Pajusalu? Tundub päris hea ja ma ütlen seda ausalt, mitte kiituse mõttes ja see, kui ka erinevad inimesed natukene erineval viisil räägivad eesti keelt ja kui üks ilma teadust ja ütleb, et, et on pluss viis kraadi ja teine ütleb, et on pluss viis kraadi ja on ka muid selliseid huvitavaid piirkondlike erijooni, siis ma kuulan huviga. Pajusalu ütleb, et kodust kaasa saadud keelt võib kasutada, aga siiski ei tohiks uudiste saate eesti keel olla selline, millest kõik aru ei saa või mis kellegi kõrva riivab. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus mõne kuu eest asutatud Academia Pernaviensis pühendas ome esimese kokkusaamise eesti keelele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii kõlab vihmametsas purpur Tingahüüd. Kui Lõuna-Ameerikas pesitseval linnul jääb lauluoskus kesiseks, siis selle võrra uhkem on tema välimus. Just erkpunased, suled ja valged tiivad oli see, mis tiksu kavandi autorile geenitehnoloogia tudengite Lennart Trikile Tartu Ülikooli loodusmuuseumis silma jäid. Maskotiga loodud legendi kohaselt võib märgata tiksut loengu akna taga huviga toimuvat piilumas. Tik oleks siis selline uudistav linna on uudishimu selle vastu, mis toimub ülikoolis ja mida õpitakse. Ja siis ta peegeldaks läbi selle tudengite väärtushinnanguid ja samas ka ülikooli väärtushinnanguid. Kõik selline, mis on teaduslik ja huvitav, selline õpihimu, et see oleks tiksu iseloom. Tiksu pead katab tekkel ja tiibadel on Tartu Ülikooli logo, mis kujutab peahoone raamatukogus. Eksamiteks ettevalmistavad tudengid võtsid tiksu vastu rõõmuga. Arstiteaduse tudeng Kristiina oli hääletanud just eksootilise välimusega linnukese poolt. Ta on nagu see, mida sa tüüpiliselt võib-olla ootasid, seal oli nagu rebane ja siis oli öökull oli nagu teine, see contestent nii-öelda minu arust see tiksu, nagu ta paistis ki silma ja ta oli nagu midagi muud. Muutuste juhtimist ühiskonnas õpiv Edit laasub kohe nunnu, kui esimest korda tiksu pilti näeb. Kindlasti ma arvan, et tudengitel on väga hea, kui neil on mingi selline ühine asi ja, ja tunnevad ennast, et neil on niisugune üks kindel asi, mis kõiki tudengeid siis seob. Võõrkeeleõpetaja kursuse magistrant Helen peab uut maskotti armsaks. Helen toob ka paralleeli, et linnuke on väike nagu Tartu ülikool maailma mastaabis. Ma arvan, et see on küll väga vajalik, kui ma mõtlen mingite muude organisatsioonide peale, ma ei tea, politsei, piirivalveamet näiteks, siis mul kohe tulebki just see moskott, see lõvi Leo meelde, et ma arvan, et see on ka hea viis, kuidas esindada Tartu Ülikooli. Keemiat tudeeriv Rasmus arvab algul, et ülikoolil pole maskotti vaja. Tiksupilti nähes muudab ta siiski mõningalt meelt. Mulle meeldib tegelikult see, aga ma tahaks teada, mis nüüd selle maskotiga edasi tehakse, et nagu kuidas seda kasutama hakatakse. See oleks mu esimene küsimus. Et kas ainult nagu nukuna või mis see edasine eesmärk üldse on. Maskotiprojekti eestvedaja, Tartu Ülikooli turundusspetsialist Mariana Dulfi sõnul on plaanis õmmelda nii suveniirid kui ka kantav kostüüm. Tulf lisab, et esimesena näeb tiksut ülikooli sotsiaalmeedias digitaalsena. See kuu nüüd tegelemegi edasi arengufaasidega ja siis juba kuu lõpus tahaks tiksu õmblemisse saata, nii et järgmise kevadsemestri jooksul. Need 2021 aasta kevadel sooviksin juba tiksut ülikooli perele tutvustada. Tiksu hakkab ülikooli esindama lahtiste uste päeval spordipäevadel ja muudel üritustel.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikool valis maskotiks Lõuna-Ameerika linnuliigist purpurkotingast inspireeritud Tiksu. Tiksu sai ülikoolipere hääletusel 922 häält, teisele kohale jäi rebane 390 ja kolmandale öökull 285 häälega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAprilli lõpus teatas Tartu ülikool, et alustab kahte koroonaviiruse teadusprojekti. Üks neist oli kaheksanädalane seireuuring, mis nüüdseks läbi on, teine, aga koroonaviiruse antikehade uuring orost mis lõpeb juulis. Üle-eestiline seireuuring koosnes neljast etapist ja sisaldas nii küsitlust kui ka testi. Projektijuht Ruth Kalda sõnul osales küsitluses umbes 13000 inimest ja testi tegi enam kui 10000 inimest. Projektijuhi hinnangul läks uuring hästi ja saadi palju vajalikke andmeid. Kalda lisab, et uuringu juures oli kõige keerulisem saada inimestega esmast kontakti. Me saadame kõikidele juhuslikult uuringus valitud inimestele kas meili või siis SMS-i telefoni teel, et nad, kui nad soovivad uuringus osaleda, et siis nad täidaks ära küsitluse. Kõigepealt, kui kontakti saame, siis ei ole enam raske, aga jah, on teatud selliseid kõhklusi-kahtlusi, küll on ka neid, kes peavad seda testi ise ebamugavaks, seda ninaneelu testi, aga, aga neid ei ole väga palju. Kalda sõnul oli positiivseid teste võrdlemisi vähe. Meil on neid 14 ja neid kõiki on jälgitud, Nad märgivad üles oma sümptomite kestuse ja, ja selle, kuidas haigus kulgeb ja me noh, vaatame ka seda, et kas temaga on midagi juhtunud, on ta sattunud haiglasse. Et need on siis need asjad, mida me vaatame, aga meie uuringu inimesed, kes on positiivse testi tulemuse saanud, et nende hulgas haiglasse sattunud, ei ole aga neid, kelle siis nagu sümptomid kestavad päris kaua, et neid siiski on. Erinevalt eelmainitud üle-eestilisest uuringust uurib koroserostprojekt inimeste kehades olevaid antikehasid, see tähendab, et tulemus võib olla positiivne ka neil, kellel pole haigussümptomeid olnud. Koroserostprojekt keskendub Saaremaale ja õismäele. Projektijuht doktor Piia Jõgi sõnul läheb neil siiani ootuspäraselt hästi. Tallinnas Järveotsa perearsti keskuses on praktiliselt kõik uuritavad uuringus osalemas, Kuressaares on uuring laias laastus poole peal, tegemist on natuke väiksema perearsti keskusega kui Tallinna järveotsa perearstikeskus ning see, et Kuressaares uuring on poole peal, on ka täiesti plaanipäraselt tav. Jõgi lisab, et kuna uuring pole veel läbi, siis pole veel ka täielik analüüsi tulemusi, kuid praeguste tulemuste põhjal on mõni hüpotees juba kinnitust leidnud. Väga palju inimesi on tegelikult neid, kes ei ole olnud haiged, kes ei tea, et neil oleks kokkupuudet olnud koroonaviirusega, aga antikehad on siiski positiivsed. Jõgi lisab, et eestlaste nakatumine on siiski suhteliselt väike ning tema hinnangul on inimesed reeglitest pigem hästi kinni pidanud. Loodetud karjaimmuunsus doktori arvates Eestis praegu pole.", "role": "user" }, { "content": "Aprilli lõpus teatas Tartu Ülikool, et alustab kahte koroonaviiruse teadusprojekti. Üks neist oli kaheksanädalane seireuuring, mis nüüdseks läbi on. Teine aga koroonaviiruse antikehade uuring KoroSero-EST, mis lõppeb juulis. Siiski hinnatakse viiruse levikut Eestis üsna väikseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n21 ettevõtlusorganisatsiooni saatsid paar päeva tagasi riigikogus esindatud erakondadele ühispöördumise, milles teatasid, et maksumuudatused toovad kaasa hinnatõusu ning mõjutavad negatiivselt ettevõtlussektorit. Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on tervitatav, et valitsusliit loobus ettevõtjatelt palju kriitikat saanud panditulumaksu ning pakendiaktsiisi kehtestamisest. Paltsi sõnul ei lahendanud valitsusliidu neljapäevane otsus küll kõiki pöördumises esile toodud probleeme, kuid kaks olulist mureallikat on kõrvaldatud. Kahte väga olulist teemat siis olnud puudutatud ja, ja otsustatud, et, et need siiski jäävad, jäävad olemata, mis on ettevõtjatele kõige rohkem niimoodi laiemalt muret on tekitanud panditulumaks ja, ja pakendiaktsiis, et et need on tõsi saanud mõlemad väga teravat kriitikat paljude ettevõtlusorganisatsioonide poolt ja ja arvestades sellist olukorda, ma arvan, et, et oli tegelikult valitsuse poolt ka väga mõistlik ja ja loogiline samm need hetkel laualt maha tõsta. Opositsioonierakonnad on valitsusliidu varem kavandatud maksupaketi teravalt kritiseerinud. Näiteks neljapäeval läbi kukkunud umbusaldusavalduses rahandusminister Sven Sesterile teatati, et uued maksud koormavad ettevõtjad üle. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles täna, et valitsusliidu tehtud muudatused on pigem kosmeetilised. Öeldi, et panditulumaks ei tule, aga teise sõnaga ei taha nad nimetada seda, et laenumaks tekib jah, pakendiaktsiis lükati edasi, aga selle juurde tullakse aasta pärast tagasi ja, ja magusamaks planeeritud kujul jääb. Nii et, et võib-olla ainukene selline sisuline osa tegelikult ongi abikaasa ühisdeklaratsioonid ja seda ikkagi see, see on üsna väike muudatus. Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tammsaar ütles, et valitsusliidus kokkulepitud muudatused on kindlasti samm paremuse suunas. Samas pole tema sõnul ikkagi lõplikult teada, kuidas need küsimused lahenevad. Praegu pandi kahele maksule pandi pidurit, kuidas neid lahendusi edasi otsitakse, seda me veel väga hästi ei tea, asi on liikunud selgelt paremas suunas, eks me olime poliitikutega ka enne kõnelenud neil teemadel ja, ja ega nüüd ma arvan, et see arutelu ju selle maksupaketi muutusele ei alanud mitte selle pöördumise peale, et see ka natuke võib-olla ajaliselt noh, oli, oli niisugune sobilik kokkusattumus, aga kindlasti ta midagi mõjutas ja ma loodan, et ta andis tugevama selgema seisukoha ka edasiste arutelude jaoks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsusliidu erakondade esindajad leppisid neljapäeva õhtul kokku maksupaketi muudatustes. Panditulumaksu ei tule, kuid piiratakse Eestis teenitud kasumi maksuvabalt väljaviimist. Pakendiaktsiisi ei kehtestata ning taastatakse senises mahus ehk 180 eurot kuus abikaasade õigus deklareerida ühiselt tulumaksuvaba miinimumi. Ettevõtlusorganisatsioonide esindajad peavad valitsusliidu otsust sammuks õiges suunas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõige tõenäolisemalt saab Norra järgmiseks peaministriks tööpartii ei juht Joonas kaar. Sture pärit rikast perest sai temast traditsiooniliselt töölisklassi huve esindava tööpartii juht 2014. Pärast kaheksat aastat konservatiivide koalitsiooni arvab ta, et nüüd on tavaliste inimeste aeg. Ta rõhutab, et inimestel peavad olema võrdsed õigused ja võimalused. Ta on lubanud madala ja keskmise sissetulekuga peredele maksualandusi. Norra suurim väljakutse on anda inimestele tööd, noortele, haridust, see on minu arvates kõige alus. Me peame pandeemiast üle saama, ilma et ühele pandeemiale järgneks kohe. Teine ütles tuure. Ta pidas oluliseks süsinikuemissioonide vähendamist 55 protsenti 2030.-ks aastaks kuid ütles, et samal ajal peab vältima riigi suurimas eksporditööstuses nafta ja gaasi tootmises töökohtade kaotsi minekut. Store on 61 aastane olnud Norra välisminister ja kandideerinud nelja aasta eest edutult peaministriks. Kui tal nüüd paremini läheb, ootavad teda tõenäoliselt ees üsna keerulised koalitsiooniläbirääkimised. Järgmine peaministrikandidaat on praegune valitsusjuht, 60 aastane konservatiiv, Ärne Sulberi, kes on seal kohal olnud 2013.-st aastast alates ja loodab saada Norra esimeseks peaministriks, kes valitakse sellele kohale kolmandat korda järjest. Küsitlustes jääb ta suurest maha. Arne Sulberi on kärpinud makse, laiendanud naftatööstus ja püüdnud muuta avalikku teenistust efektiivsemaks. Tema maine sai kõva hoobi, kui politsei määras talle trahvi pandeemiaaja piirangute eiramise eest oma sünnipäevapidu korraldades. Ja kolmas arvestatav peaministrikandidaat on 42 aastane Trügves lak, Wolvedu farmer ja Norra euroskeptilise keskpartei liider, endine maaeluminister. Ta on populaarne oma maalähedase stiili ja lubaduse poolest, et kulutab rohkem raha maapiirkondades. Ta loodab moodustada koalitsiooni tööpartei parteiga. Läinud aasta lõpus oli keskpartei, Tööpartei ja konservatiividega küsitlustes samal pulgal, kuid hakkas seejärel langema. Kohti saavad parlamendis ilmselt ka rohelised, sotsialistlik, vasakpartei ja veel mõned väikeparteid, kes ajavad keskkonnapoliitikat ja kes püüavad järgmise valitsuse kokkupanekut mõjutada. Nende peamine eesmärk on kokku tõmmata Norra naftatööstust.", "role": "user" }, { "content": "Norras toimuvad eeloleval esmaspäeval parlamendivalimised. Arvamusküsitlused näitavad suurimat toetust praegu opositsioonis olevale Tööparteile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide 11. septembril tabanud terrorirünnakud on sundinud kogu maailma üldsust pöörama senisest enam tähelepanu olule mille eest ei ole täielikult kaitstud ükski riik ega ükski inimene. Maailmamaade otsustavuse tulemusena on kujunenud enneolematult ulatuslik koalitsioon riikides, mis teevad kõik nende võimuses oleva, et inimesed ei peaks elama hirmus terrori tagajärgi pärast. Eesti kohus on olla selle riikide koalitsiooni liige ja anda oma panus. Terrorismivastase võitluse vajadus ja kogemus kinnitab Eesti valikute õigsuses tihedamaks integratsiooniks euro, Atlandi julgeolekuruumis. Eeldades, et tulevase liitlasena on meie riigil õigus abile hädaolukorras peame olema valmis andma ka oma osa ühise julgeoleku tagamisse. Selleks tuleb ühelt poolt tagada enda sõjalise julgeoleku tugevdamine ning teiselt poolt jätkata tööd selliste rahvusvaheliste kohustustega täitmisel nagu piirikontrolli tõhustamine, rahvusvahelise finantskuritegevuse tõkestamine, sisejulgeoleku suurendamine, terroristlik või muude organiseeritud kuritegelike jõudude tegevuse tõkestamiseks. Eesti välispoliitika põhisuunad pärast üheteistkümnendat septembrit on jäänud endiseks. Meie liitumine Euroopa Liidu ja NATOga jab eeloleval aastal otsustavasse faasi. Nimelt nagu te kindlasti teate, otsustatakse tuleval aastal novembris, detsembris, milliseid riike kutsutakse NATO-sse ja milliste riikidega lõpetatakse Euroopa Liidu. Olen veendunud, et rahvusvahelises olukorras toimunud nihe ei pidurda NATO ega Euroopa Liidu laienemist. Kuigi Ameerika Ühendriikide vastu toime pandud terroriaktide mõjul on rahvusvaheline koostöö praegusel ajal arusaadavalt keskendunud peamiselt terrorismivastase võitluse korraldamise vahetutele küsimustele. On järjest rohkem arutluse all tõusmas rahvusvahelise koostöö arendamise strateegilised suunad, mis peavad viima nii terroriohu kui terrorismi tekkepõhjuste vähenemiseni. Peab märkima, et Eesti välispoliitilised püüdlused asetavad sellesse konteksti vägagi sobivalt ja tulevikku vaatavalt.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Toomas Hendrik Ilves esines Riigikogu ees välispoliitilise ettekandega (katkend).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon tutvustas täna investeerimiskava, millega soovitakse vähendada Euroopa mahajäämust mikrokiipide tootmises. Praegu valmistatakse ligi 50 protsenti tehnoloogias laialdaselt kasutatavatest mikrokiipidest, Taiwanis seejuures 95 protsenti kõige uuematest kiipidest. Kuivõrd kiibid on elektroonikas keskse tähtsusega, siis soovivad nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid vähendada oma sõltuvust Taiwani toodangust eriti olukorras, kus kõikjal valitseb tohutu kiibipuudus, mis mõjutab ka näiteks Euroopa autotööstust. Seepärast teataski Euroopa komisjon täna, et loob investeerimiskava, millega kavatsetakse kiibisektori arendamisele kulutada 43 miljardit eurot. Tegemist on üsna sarnases suurusjärgus summaga, mille panevad kodumaise kiibitööstuse arengusse ka Ameerika Ühendriigid. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul on hiiglaslikud investeeringud vajalikud, sest kiibid on kõikjal. Mikrokiibid on globaalse tehnoloogilise võidujooksu keskmes Nad on samuti ka kaasaegse majanduse alus kivimiks ja eluliselt olulised toodetele, mida igapäevaselt kasutame. Nad on meie nutitelefonides ja pesumasinates. Pandeemia ajal oli meil neid väga vaja elupäästvate hingamisaparaatide tootmiseks või ka praegu olulisel energia teemal, näiteks elektrivõrkudes. Kiibid on üliolulised peaaegu kõikides seadmetes, sõnas Fon der Leyen. Kuivõrd kiipidest on tekkinud suur puudus ning pandeemia on seda võimendanud, siis seadis komisjon sisse ka võimaluse riikidel kindlustada hädaolukorras kiibi tarne. See tähendab, et vajadusel ostetakse kiipe koos, nagu tehti seda ka näiteks koroonavaktsiinide puhul. Selle eeliseks on Euroopa riikide koos tekkiv ostujõud ja võime läbirääkimisi pidada. Sarnaselt koroonavaktsiini kriisile on nüüd võimalik riikidel ka vajadusel nõuda läbipaistvust tootmises. Peale aasta tagasi pidid kõik vaktsiinitootjad andma aru, kui palju neil on vaktsiine ning kuhu neid eksporditakse. Kiipide puhul võib vajadusel sama meedet kasutada, kuid kokkuvõttes polnud ettepaneku eesmärgiks kedagi hirmutada, vaid hoopis Euroopas tootmisele meelitada. Von der Leyeni sõnul on nende eesmärk konkreetne. Oleme seadnud eesmärgiks aastal 2030 omada kahtekümmet protsenti mikrokiipide globaalsest tootmisest siin Euroopas. Me oleme praegu üheksa protsendi peal, aga teades, et globaalne nõudlus kahekordistub selle ajaga peame oma püüdlusi sisuliselt neljakordistama, ütles.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon tutvustas investeerimiskava, mille eesmärk on kahekordistada Euroopas toodetavate mikrokiipide turuosa. Kava maksumus on kuni 43 miljardit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLennufirma SASi teise kvartali kahjum oli pea 150 miljonit eurot. Pika taustaga murede lahendamiseks loodab ettevõte teha ümberkorraldusi, kuid nende edukus on vaja kaasata üle 900 miljoni euro investeeringuid. Lennundusekspert Sven Kukemelk selgitab, et praeguste raskuste alge peitub selles, et Põhjamaade turul pakuvad tugevat konkurentsi odavlennufirmad. SASi kulud on aga nõudlike ametiühingute tõttu, et kõrged murele lisab takka SASi nüüdseks 20 aastat vana otsus keskenduda lühima liinidele. Alles nüüd nad on hakanud kasvatama pikamaa lendude osakaalu, et liikuda sarnasesse mudelisse kohta, kus on täna Lufthansa, Ar, France, KLM ja teised suured, aga võib-olla on selleks juba liiga hilja. Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe märgib, et suuruselt jääb SAS neile firmadele siiski alla. Kui me vaatame suuri lennufirma gruppe Euroopas Ryanairi või Lufthansa grupi või, või Mir France' i siis SAS on ka ikkagi suhteliselt väike tegija, ehk siis nende probleemid ongi võib-olla suuremad ja, ja ka neil on neid nii-öelda manööverdamisvõimalusi vähem. SASi kadumist kukemelk tõenäoliseks ei pea, kuid võimalik on, et SAS jätkab mõne teise suurema lennufirma tütarettevõttena. On ka võimalik variant, et SAS marginaliseerub ja tema fookuses jäävadki ainult väga väikses osas osas lende, nii et tänasel hetkel neil on ligi 200 lennukiline lennukipark. Et nad jätkavad 30 40 lennukiga. Kukemelk usub, et SAS leiab lõpuks vajaliku lisarahastuse. Küsimuseks jääb, kas ametiühingutega leitakse kompromiss, mis lubab konkureerida odavlennufirmadega. Kui ametiühing saab aru, et alternatiiv on see, et nad peavad nii või naa minema teise lennufirmasse tööle samadel tingimustel, siis võib juhtuda, et nad on sellega nõus. Samas on väga keeruline ära anda midagi, millega sa oled harjunud. SASi ebaedu võib ka eestlasi mõjutada. Tänasel hetkel on Skandinaavias lennates variant kas Sass või Finnair. Et kui alternatiivid kaovad, siis monopoolses seisundis võib siin alustada nende hindade tõstmist just ärireisijatele. Ka oleks see löök Nordika tütarettevõttele X Fly, mis teenindab paljusid SASi liine. Samas ei usu pärgmäe, et ka halvimal juhul olulised liinid teenindamata jääks. Elu on näidanud, et pigem sellised võimalused kasutatakse teiste poolt ära, et, et ma ei usu, et nüüd midagi päris tegemata või lendamata jääb. Tallinna Stockholmi vahel meil on tänasel hetkel lisaks SAS-ile lendamas ju ka Air Baltic Norvigin ja Ryan Air ehk siis, et ka meie põhilisel liinil tegelikult inimesed ei, ei pea kartma, et lend ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Finantsraskustesse sattunud lennufrima SAS on Põhjamaadele sedavõrd oluline, et pankrot tõenäoline ei ole. Siiski sõltub ettevõtte tulevik sellest, kas ametiühingutelt saadakse nõusolek kokkuhoiuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti tuleb seda liiklussõlme prioriteetsena rahastada ja ehitada. Me oleme maanteeametiga juba teinud õige mitu aastat väga põhjalikku ja väga tulemusliku koostööd, sellepärast et projekt on praktiliselt valmis ja Tartu linn on juba raha kulutanud selle projekti peale. Me oleme ümberkaudseid maid seal kokku ostnud, kokku leppinud tööde ja rahastamise jaotuses maanteeametiga, nii et ettevalmistused on tehtud ja kui see nüüd lükkub edasi, siis on ju probleem, et see projekt läheb vanaks ja loomulikult olukord läheb seal veelgi keerulisemaks. Tegemist on Lõuna-Eestis kõige olulisema liiklussõlmega. Paraku on see liiklussõlm Eestis kõige rohkem liiklusõnnetustega liiklussõlm. See ringtee ei teeninda mitte ainult Tartu linnaliiklust ja lõunakeskuse piirkonda, vaid selles liiklussõlmes saavad kokku Tallinna ja Luhamaa suund, ehk siis piiripunktid niipidi, aga ka Jõhvi ja Valga suunas liikuv liiklussuund.", "role": "user" }, { "content": "Kui kehtivas teehoiukavas oli Tartus asuva Riia tänava eritasandilise ristmiku rajamine kavandatud 2020. ja 2021. aastaks, siis uues teehoiukavas on lükatud ristmiku rajamine neli aastat edasi. Tartu linnapea Urmas Klaas saatis märgukirja, milles palub leida siiski võimaluse, et Riia ringristmik lisataks 2020.–2030. aasta teehoiukava objektide nimekirja nii, et ehitusega saaks alustada hiljemalt 2021. aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna teatrid on mängukavades tulevaks nädalaks juba valmis kavas jätkuvad lavastused, mis enne järjekordselt piiranguidki seal olid pealinna kinod aga alles viimistlevad. Kavasid eelduseks on valitsuse selge sõnum, et kinod avatakse ja nad ka jäävad avatuks. Nii näiteks otsustabi kino artis alles järgmisel nädalal, millal vastavalt valitsuse otsusele uksed avada. Artise juhi Rein Palosaare sõnutsi näitas eelmise kevade sulgemine, et rahvast kinno tagasi meelitada oli raske. Arse kinol näiteks oli sellel aastal rohkem suvel filme kui ühelgi teisel aastal, sest kevadest oli väikelevitajatel jäänud kätte päris suur hulk välja valitud linateoseid, mis kõik ootasid ekraanile pääsemist. Aga paraku ikkagi külastatavus oli eelnevatest suvedest kuskil 60 70 protsenti nõrgem. Artisel on kavas vaatajaid kinno tagasi tuua peale levifilmide ka erikavadega, nii näiteks on järge ootamas prantsuse autori filmide nädalalõpp ja Federico Fellini 100.-le sünniaastapäevale pühendatud filmikava kinosõprus tooks aga kohe linale piiratud ajalinal olnud Kaspar. No lühikese mängufilmi Lukaterna veebruari kavast räägib kino sõpruse programmi juht Ivar Murd. Kiirustame, et siin oma veebruari kava kiiresti ekraanile saada, kuid algab siis meie Tokyõhtu kava. Rain Tolgi filmikool alustab veebruaris klassiga kinno programm, mis on sel korral koolitudengitele siis aga ka natukene vanematele ja pühapäeviti on meil armukuu puhul siis parimad või lemmik kõige lemmikumad armastusfilmid läbi aegade. Murd tunnistas, et uute filmide hankimine läheb levitajatel samuti üha keerukamaks, sest piirangute tõttu lükkuvad edasi ka filmifestivalid, kus filmide tootjad soovivad oma filme kõigepealt näidata. Suuremate Hollywoodi kassatükkide nagu James Bondi sarja uue filmi linaletulek lükkub aga üha edasi, sest Hollywood vaatab kogu Euroopat tervikuna. Foorum sinemas kinoketi programmijuht Tõnis Lõhmus. Eesti mõistes on oluline, et Euroopas oleks avatud vähemalt UK ja mõnigi suurriik veel siis saaks need suuremad filmid jõuda ka Eestisse. Ma saan aru, mis Netflixi linastusaaks. Oscari materjal peaks ikka jõudma kindlasti kinno.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutab kas lubada kinodel ja teatritel oma tegevust taasalustada ka Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kui teatrite mängukavad on tulevaks nädalaks valmis, siis kinod on ettevaatlikumad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõne nädala eest presidendi ametisse asunud Alar Karis on meie lähimaid naabreid juba külastanud. Eile jõudis järg Poolani president Alar Karis. Poola on meil ju suur sõbralik riik ja ja võib-olla võib ka teistmoodi vaadata. Kui tänane Poola president sai presidendiks, siis tema esimene külaskäik oli just Eestisse, mitte ei olnud suurtesse riikidesse, nii et meie jaoks Poola on tähtis riik, nii nagu ka teised naabrid, kus mul on õnnestunud nüüd käia. Kohtumisel Poola riigipea Ansei duudaga oli põhiline jututeema meie piirkonna julgeolek. Viimastel nädalatel on Varssavi võidelnud aga eelkõige Brüsseliga, teemaks endiselt kohtute sõltumatuse kärpimine, võimu poolt. Panused seejuures üha suurenevad. President Alar Karis. Eesti positsioon ja Eesti seisukoht on ju selge, me oleme õigusriik ja me lähtume nendest põhimõtetest. Aga mida sai küll öeldud, on see, et me loodame, et see dialoog Euroopa Liiduga viib sellele mingi lahenduseni, et see, et see eskaleeruks vaid ikkagi jõuaks positiivse lõpuni. Poolakad viisid endise muuseumi direktori tutvuma ka hiljuti siia jõudnud arhiiviga. Diplomaat Michal Sokolnitski arhiivist leiab ka Eesti peatüki rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Varssavi, Poola.", "role": "user" }, { "content": "President Alar Karis tegi tutvumisvisiidi Poola. Kohtumisel Poola riigipeaga kõneldi eelkõige julgeolekuküsimustest. Poola ja Euroopa Liidu vastasseisus lähtub Eesti Karise sõnul õigusriigi põhimõtetest ja loodab samas, et konflikt ei eskaleeru.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna lennukis on 215 kohta, siis küsisin põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehelt Roomet Sõrmuselt, miks lennuk täis ei tulnud. Kas nii palju töölisi pole vaja või on töölisi Ukrainast keeruline leida? Kindlasti on vaja neid rohkem, et neid põhjusi, miks osadel ettevõtjatel praegu ei õnnestunud oma töötajaid tuua, on erinevaid ajakava oli hästi tihe ja pingeline, korras pidid olema ka kõik dokumendid siis ka töötamise registreering. Ja siin me oleme teinud tihedat koostööd politsei piirivalveametiga, et et tõesti kõik saaks hästi toimida, aga aga jah, paljude jaoks oli see ajakava ikkagi väga-väga pingeline. Seetõttu kõik kindlasti ei jõudnud oma oma inimesi sellele lennule panna. Kuidas kommenteerib aga sõrmus Euroopa Liidu uue eelarve raames toimuvat põllumajandustoetuste ühtlustamist? Et nii valitsus kui põllumajandustootjate organisatsioonid on tegelikult tänaseks juba väga pikki aastaid töötanud selle nimel, et põllumajandustoetuste ühtlustamine toimuks kiiremini ja, ja ambitsioonikamalt, et sellest vaatest võib-olla see tulemus võib ka öelda, et ei ole see, mida, millest me oleme rääkinud võrreldes siis Euroopa komisjoni pakkumisega on toimunud viimastel päevadel ikkagi üsna märkimisväärne edasiminek ja, ja ma arvan, et need arengud on olnud ikkagi üsna positiivsed, et üks on siis otsetoetuste nii-öelda keskmisele lähenemine kiiremas tempos, kui see algselt oli kavandatud ja natukene ka ambitsioonikamalt. Teine pool sellest kokkuleppest on maaelu vahendite osa, et seal on nüüd oodata küll Euroopa Liidu poolt väikest kärbet, aga kui riik lisab oma siseriikliku kaasfinantseerimise, siis siis põhimõtteliselt põllumeeste le, see ei peaks tähendama rahastamisvõimaluste vähenemist.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainast Eestisse jõudvatest võõrtöölistest ei piisa põllumajandussektori tööjõupuuduse rahuldamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe paneme lihtsalt ruumid kinni, aga seesama teenus saadakse Eesti postist kõikidest nendest postkontoritest, pluss 200 postkontorit valdades. Mis on selle asja idee? Ideed on kaks, üks on see, et infotehnoloogia arenguga seoses järjest jääb see teenuse osutamise vajadus vähemaks, vähemaks jääb vajadus inimesel minna otseselt haigekassa kontorisse on võimalik meiega suhelda posti, interneti, infotelefoni ja muudel sellistel teedel. See on üks ja teine põhjus on see, et me hoiame raha kokku. Nende büroode ülalpidamine maksis meil aastas või maksab meile kuskil 3,7 miljonit. Ja nüüd me tegime Eesti Postiga lepingu aastane makse on 600000. Nii et minu arvates on see märkimisväärne raha. Väikeste valdade postkontorid annavad ka juba esimesest detsembrist meil välja kõikvõimalike haigekassa blankette, nii et tegelikult me laiendasime teenuse pakkumist, mitte ei võtnud kokku. Haigekassa kliendiinfotelefon töötab nagu vanasti. Haigekassa kliendi infot, üks-kuus-kolm, kuus-kolm töötab nagu vanasti, siis on meil see perearsti infotelefon, rääkimata interneti muudest sidedest.", "role": "user" }, { "content": "Haigekassa suleb 12 bürood üle Eesti, funktsioonid lähevad postkontoritele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmane selline tunnetus on see, et inimesed on ikkagi sellest sümboolika keelustamisest aru saanud ja me oleme seda ka aktiivselt jõustanud siis üle Eesti, nii Tallinnas, Narvas kui Tartus. Peamised juhtumeid, mille me täna olemegi üldse reageerinud, mida siis tänane päev iseloomustab, ongi keelatud sümboolika. Aga selliseid suuremaid vahejuhtumeid või, või, või päris sellist füüsilist kontakti on olnud vähe. Ja me oleme väga aktiivselt inimestega täna suhelnud, võib isegi öelda, et sadade inimestega enamjaolt on inimesed olnud mõistlikud. Pärast siis politseiniku vestlust on nad selle sümboolika ära pannud või enda küljest ära võtnud ja, ja siis läinud mälestama mälestusmärkide juurde. Aga tuleb ikkagi välja, et kõik inimesed ei ela meie inforuumis ja kõige kõnekam juhtum täna siis hetkeseisuga oligi kuskil kella nelja paiku Tallinnas pronkssõduri juures. Kui kaks naist siis fotodega, mis olid analoogsed nendele fotodele, mida iga-aastaselt kasutad, surematu polk enda marsil jõudsid pronkssõduri juurde ja sinna jõudes siis politseinikud asusid nendega vestlusesse selgitasid olukorda, et On jõustunud uus seadus, et selline sümboolika on keelatud ja palusid need pildid ära panna. Sest kahest naisest üks naine, siis sai aru, sellest, pani pildi ära, aga teine naine kahjuks ei, ei mõistnud seda. Politseinikud üritasid teda veel veenda ja, ja sellest ei piisanud, mille pärast mida siis otsustati toimetada jaoskonda menetluses. See aga see aga naisterahvale ei sobinud ja ei meeldinud ja politseinikud olid sunnitud kasutama siis jõudu see naine autosse kõigepealt ja hiljem siis jaoskonda menetlus menetlustoiminguteks toimetada. Et aga see on täna selline üksikjuhtum, et meil sarnaseid juhtumeid üle Eesti ei ole toimunud ja loodetavasti see jääbki täna ainukeseks. Aga näiliselt pikk õhtu on veel minna.", "role": "user" }, { "content": "Politsei- ja Piirivalveameti strateegilise staabi juht Vaiko Vaher ütles, et Filtri tee sõjaväekalmistul ja ka mujal Eestis on Teise maailmasõja lõpu meenutamine kulgenud rahulikult.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvaheliste infoagentuuride tähelepanu on vast kõige enam vaelunud president Putini vastus küsimusele, mida ta arvab nii läänes kui Kiievis levivatest juttudest, et rahutuste taga Ida-Ukrainas on Venemaa, et Moskva juhib ja finantseerib neid ja veelgi enam, et seal tegutsevad mingid vene allüksused. See kõik on jama, ütles Putin Ukraina idaosas. Pole mingeid vene allüksusi, eriteenistuse või instruktorid. Kõik on kohalikud inimesed ja oma lääne partneritele ütleksin ma, et nad ei lähe sealt kuskile, nad on selle maa peremehed. Väga paljud küsimused puudutasid Krimmi Putinilt küsiti, et kuna Venemaa ühendas Krimmi jõuga, kas see tähendab, et jõud ongi praegu suveräänse riigi ainus garantii maailmas ja vastus. Venemaa ei ühendanud Krimmi jõuga, ütles Putin. Venemaa lõi tingimused muidugi eriüksuste ja relvajõudude abil, ütlen otse, aga siiski lõi üksnes tingimused Krimmis elava rahva ja vabaks tahte väljenduseks. Aga liitumise otsuse tegid inimesed ise. Venemaa vastas sellele üleskutsele ja võttis Krimmi ja Sevastoopoli oma perre. See on loomulik, teistmoodi poleks saanudki olla. Vladimir Putin tunnistas täna ka esmakordselt, et vene sõdurid olid Krimmis Moskvaga ühinemise referendumi eel ja ajal. Mis aga puutub rahvusvahelistes suhetes jõu kasutamise, ütles Putin, siis seda on alati tehtud, tehakse praegu ja ma arvan, et ka tulevikus. Asi polegi selles, vaid selles, et saades aru jõu olulisest tähendusest rahvusvahelistes suhetes saaksid riigid tervest mõistusest lähtudes töötada välja sellised käitumisreeglid rahvusvahelistes suhetes, mis annaksid võimaluse tasakaalustada riikide huve jõudu kasutamata. NATO laienemise kohta itta vastas Putin, et NATOt pole vaja karta. Ta arvas, et alliansi edasisse laienemisse tuleb suhtuda kainelt. Ka toonitas ta, et tema hinnangul ei saa Euroopa liit loobuda Vene gaasi ostmisest.", "role": "user" }, { "content": "Sel aastal käis suurem osa küsimusi Ukraina ja Krimmi kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinister ütles, et kohtumine toimus vältimaks eelmisel aastal saadud õppetunde. Eelmise aasta kogemus näitas, et olukorras, kus välistööjõud ei saanud Eestisse ning tööjõupuuduse leevendamine kohaliku tööjõu baasil ei õnnestunud, sattusid paljud sektorid ja ettevõtted raskustesse. Konkreetselt põllumajanduses on ministri sõnul vaja ligi 2000 hooajatöölist. Täna me tõdesime seda, et me tahaksime koostada tööandjate jaoks ühe konkreetse plaani, millisel kombel saab sisse tuua ja loomulikult kerkisid üles küsimused, kuidas riiki siseneda, kuidas on testimiste karantiinidega, aga kõige olulisem oli see, et kõigil osapooltel on hea tahe ja ma arvan, et sellist hetke nagu eelmisel aastal see aasta ei kordu. Tegelikult me räägime sellest, et me tahame teada, et need inimesed, kes meie riiki sisenevad, esiteks nad oleks terved, see tähendab seda, et neil peab olema. Kas asukohariigis tehtud test testivad nad siin ennast kohapeal ja loomulikult kätkeb ka see teatud karantiinitingimusi, aga ka tööandjad täna ütlesid, et nad on valmis neid regulatsioone jälgima, aga oluline on teadmine, kuidas seda teha. Kas arutati ka, kui kaua tohivad hooajatöölised Eestis viibida? Selge on see, et kui me räägime hooajatöötajatest, siis nende töötamine Eesti riigis on lühiajaline ja, ja oligi oluline küsimus üleval see et kui töötajad tulevad siia siis, kui töö on läbi, siis nad ka viisakalt lahkuksid ja, ja, ja nii peab ka see olema. Tegelikult sõltub see ka tööandja vaates sellest, et kui pikalt ta seda vaja on, et osadel lõpeb suvel töö ära, osadel kestab see võib-olla kuni hilissügiseni, see sõltub ka tööandjast, aga kõiki regulatsioon tuleb jälgida.", "role": "user" }, { "content": "Maaeluminister Urmas Kruuse kutsus põllumajandussektori, ministeeriumide ja Politsei- ja Piirivalveameti ning Terviseameti esindajad kohtumisele, et arutada hooajalise välistööjõuga seotud teemasid põllumajanduses ja toidutootmises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusjuhid hakkavad Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvet arutama täna pärastlõunal. Eriarvamused algavad juba eelarve mahust. Jõukamate sissemaksjate riikide peaministrid ei taha maksta nii palju vaesemate kasusaajate riikide juhid vaatavad aga nukralt eurotoetuste kahanemist. Ülemkogu eesistuja Charles Michelli ettepaneku järgi oleks eelarve maht üks triljon 95 miljardit eurot ehk 1,0 74 protsenti 27 riigi sisemajanduse kogutoodangust. See on vähem kui praegusel perioodil, mil see protsent on 1,16. Suur sissemaksja Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud, samas on lisandunud uusi eesmärke eesotsas kliimapoliitikaga. Eesti ühtekuuluvuspoliitika toetused vähenevad 24 protsenti. Eesti tahab, et toetuste kaasrahastamise määr jääks seejuures meile võimalikult soodsaks. Et meie organisatsioonid, omavalitsused ja riik suudaksid neid siiski kasutada. Praeguse ettepaneku järgi tõuseb see praeguselt 15-lt protsendilt 35-ni. Teine oluline teema on Eesti jaoks põllumeeste toetused. Kuigi otsetoetusteks lisandub praeguse pakkumise järgi koguni 1,25 miljardit eurot tähendaks see 2027.-ks aastaks siiski vaid 76 protsendini jõudmist Euroopa keskmisest. Eesti ise saaks otsetoetusi suurendada teiste maaelutoetuste arvelt. Samas on neid juba niigi palju kärbitud. Kolmas Eesti prioriteet on Rail Baltic, kasutades eurotoetusi nii, et meie kaasrahastus ei ületaks kokku valitsuse koalitsioonilepingus määratletud 19 protsenti jääb praeguses eelarveprojektis Eestil puudu 400 miljonit eurot ja kogu rail Balticul poolteist miljardit eurot. Selles osas loodavad Balti riigid leida täiendava kokkuleppe või siis võib raudteeehituse lõpuots lükkuda järgmisse eelarveperioodi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu valitsusjuhid kogunevad Brüsselisse otsima kokkulepet ühenduse järgmise seitsme aasta eelarves. Eriarvamused on endiselt suured ja kiiret üksmeelele jõudmist oodata ei ole. Eesti prioriteedid on põllumeeste toetuste järeleaitamine Euroopa keskmisele, ühtekuuluvustoetuste võimalikult soodne kaasrahastamise määr ja Rail Baltic.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVeel kahe aasta eest oli General Moters või GM nagu autohiidu suupärasemalt kutsutakse maailma suurim autode valmistaja firma kuulsamad automargid on see Beik, Kaila Hammer, Saturn. Kahe aasta eest loovutas GM autokuninga trooni Toyota le jäädes maailma number kaheks. Eile teatas firma pankrotimenetluse alustamisest, mis on osaks USA valitsuse abil välja töötatud plaanist, kuidas GM pikas perspektiivis siiski päästa. Plaan näeb ette, et Ühendriikide föderaalvalitsusest saab autotehase suurim investor. Kokku hakkab Washingtoni kuuluma 60 protsenti tehasest. Pankrot kuulutati välja selleks, et kaitsta firmat, mille võlad on kaks korda suuremad kui ettevõtte vara väärtus eesseisvate ümberkorralduste ajal seniste investorite eest. USA valitsus teatas firma mõnes mõttes ülevõtmisest pärast seda, kui föderaalkassast oli autotootjat juba toetatud 20 miljardi dollariga ja hetkel ei ole selge, kas ja millal GM need laenud tagasi maksta suudab. Reorganiseerimisplaan näeb ette, et lisaks USA valitsusele saab osa firmast Kanada valitsus ja osa autotööliste ametiühing. Kõik senised firma aktsiaid omanud investeerijad aga kaotavad oma investeeringud. See viimane fakt tekitas aktsionäride seas tugevat nurinat. President Barack Obama rõhutas eile valges majas antud pressikonverentsil, et valitsus tõttas GMile appi, kuna ei soovi näha Ameerika kuulsa autotootmise kadumist. Kuid Obama rõhutas, et valitsuse abi ei tähenda mingil juhul GMi riigistamist. Mida me kindlasti ei tee ja mida meil ei ole huvi teha, on GMi juhtimine. GMi hakkab juhtima eraviisiline juhatuse nõukogu ja Management i meeskond, mille liikmetel on Ameerika suurfirmade juhtimise alal suuri kogemusi. General Motorsi praegune juht Fritz enderson avaldas eile New Yorgis antud pressikonverentsil veendumust, et pankrotistunud välja tugevama ettevõttena Meil hakkab olema senisest tugevam finantspositsioon, mis lubab meil investeerida oma parimate toodete valmistamisse. Meil hakkab olema oluliselt vähem võlgu, et kõik töölepingud vaadatakse läbi, hakkavad kulutused tööjõule olema turul valitsevale olukorrale vastavad just viimast, et tänu tugevatele ametiühingutele olid JMis ka lihttööliste palgad suhteliselt kõrged ja lepingud jäigad, peab osa vaatlejaist üheks firma pankrotistunud. Sest kui olukord autoturul muutus, nõudlus vähenes järsult, ei saanud firma juhtkond tööjõule tehtavaid kulutusi kiiresti ja oluliselt vähendada. Lisaks pankroti väljakuulutamisele teatas CM meile enam kui 10 autotehase sulgemisest või seal toimuvatest suurtest koondamistest. Ja veel üks uudis auto vallast. USA föderaalkohtunik kiitis eile heaks Ameerika suuruselt kolmanda autotehase Krisler varade müügi Itaalia Fatile. Neeme raud, New York.", "role": "user" }, { "content": "USAs hetkel ehk kõige enam arutlusainet andev uudis on legendaarse autofirma General Motors pankrotistumine. Firma juhid rõhutavad aga, et eile väljakuulutatud pankrot ei tähenda General Motorsi lõppu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLinnapoolne valmidus linna poolt või omavalitsuse poolt tagatavate teenuste osas on siin lähima viie kuu jooksul tekkimas, et suudame ka suuremate elektrikatkestustega hakkama saama, need tööd olid käima pandud juba enne tormi. Võib-olla pisut keerulisemas seisus on täna riik, kus asjad käivad veidi aeglasemalt, et kuidas ikkagi heas mõttes teha selgeks ka kommunikatsiooniettevõtetele ja sideettevõtetele, et tegelikult oleks ikka mõistlik et need, mis iganes maskid ja ülekandejaamad toimiksid kauem kui ainult akude kestus, mis on mõned tunnid. Ja samamoodi on see, et ikka väga ikka väga selgelt kiiremini peaks siis kütuse kättesaadavus jõudma piirkonnakeskustesse. Et 22. aasta lõpuni oleks seda nagu veidi patt ära oodata.", "role": "user" }, { "content": "Võru linnapea Anti Allas ütlest pärast Vabariigi valitsuse kriisikomsjoni istungit, et riik peaks telekommunikatsioonifirmadelt nõudma sideühenduste tagamist ka tormitingimustes. Komisjon arutas möödunud nädalavahetuse suurtormi õppetunde Võrumaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult Eesti majandusele see aasta ja järgmine aasta kindlasti saavad olema väga keerulised ja, ja selles mõttes sellised prognoosid, millega need varasemad eelarvet tehti, on ikka äärmiselt ebarealistlikud ja et see kärpimise küsimus on ikka äärmiselt hädavajalik. Kindlasti on siin tarvis mõelda selle peale, kuidas ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal eelarveid teha ja mitte kitsalt piirduda ainult 2009, aga, ja lahendada selle aasta probleeme. Ja sellisel juhul tähendab see muidugi juba hoopis nagu suurt solidaarsust ühiskonnas, et mõelda, kuidas ikkagi Eesti riik tulevikus suudaks oma eelarvet tasakaalus hoida ja edasi areneda. Võib-olla tõepoolest oleks vaja praegu see on see koht, kus on vaja rahvuslikku, sellist, ku kokulepet, mis on vaja teha selleks, et Eesti riik tulevikus edasi tegutseks, praegu peaks minema seda teed, et proovida väga laiapinnaliselt seda kärbet teha selles mõttes, et et pigem vähem ja väga erinevatest valdkondadest kui piirduda ainult ühe kahe kolme valdkonnaga, mis ei olegi tehniliselt võimalik, sest see eelarve möödalask on ikka niivõrd suur, et keegi ei garanteeritud kaheksa miljardilise kärpega. Eelarve tasakaalu läheb sellisel juhul. Me oleme võib-olla võimelised sellise Maastrichti kriteeriumite raamesse jääma. Ma saan aru, et kui meil on majanduslangus, siis tegelikult järgmise aasta eelarve tuleb ju veel väiksem, kui selle aasta kärbetega eelarve. No nii ongi, me ei saa olla selline riik, nagu me tahame olla, vaid me oleme selline riik nagu, nagu meie majandus välja kannab. Ja siin on just see oht, et nüüd selles suures kärpimises peaks mõtlema ka selle peale, et et investeeringud ära ei kao ja et Eesti riigi selline tuleviku majandusele ikkagi alus alles jääb. Ja noh, eks sellest mulle tundub siiski ka saadakse aru ja ma mõtlen, et siin need EAS-i terve pakett meetmeid, millest siin palju räägitakse ja et need asjad ikkagi loodetavasti toimivad ja meie ettevõtluse on võimalik ka nagu tuleviku mõttes julgelt vaadata, et, et need toed ikka saavad olema.", "role": "user" }, { "content": "Uku Toom rääkis eelarvekärbetest Tartu Ülikooli majandusprofessori Urmas Varblasega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ma arvan, et see on selline klassikaline juhtum, kus ikka reede õhtul sellised asjad sellised asjad toimuvad. Et tänapäeval on Interpolis selline võimalus, et riigid saavad ise sisestada neid asju, et küllap siis leidus mõni sõber FSB-st või mõnest muust asutusest, kes seda tegi, nii et et selles mõttes minu olukord on muut muutumatuna ja püsinud ja endiselt tore. Keskerakond ja Eesti konservatiivne rahvaerakond soovivad, et Kross end nüüd veel taandaks. Keskerakonda kuuluv rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Toobal nõudis, et Kross siia ei kutsutaks. Täna õhtul pärast aktuaalset kaamerat algavale teledebatile Keskerakonna poliitiline sekretär Mailis Reps ütles, et Keskerakond kavatseb siiski oma esindaja debatile saata. Kõigepealt me jääme äraootavale seisukohale, et kuidas rahvusringhääling otsustab, aga üsna keeruline on ette kujutada, et tõsiseltvõetavas demokraatlikus riigis saab keegi olla kandidaat, kui ta on rahvusvaheliselt tagaotsitav Edgar Savisaar kui täna Tallinna linnapea ja, ja suure lootusega ka järgmine linnapea kindlasti osaleb debatil, aga me tõesti ei näe võimalust, et miks peaks seal olema inimene, kes tegelikult kunagi ei saa astuda linnapeaametisse, sest teda rahvusvaheliselt otsitakse taga ja ükskõik millise piiriületuse juures taga arreteeritakse. Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat ja endine kriminaalpolitsei juht Andres Anvelt märkis, et Kross peab nüüd olukorda selgitama ja esitama enda kaitseks protesti. Anvelt ütles, et igal interpoli liikmesriigil on õigus panna oma siseriiklik vahistamismäärus interpoli andmekeskkonda üles. Nüüd peab kodaniku eest seisev riik ehk Eesti võimud otsustama, kas nad taotlevad selle mahavõtmist. Siseminister Ken-Marti Vaheri kommentaar. Eesti riik on esitanud ametliku seisukoha selle aasta suvel et meie hinnangul seda Vene Föderatsiooni tagaotsimise taotlust Interpoli vahendada ei tohiks ja selle seisukoha juures oleme ka täna loomulikult Eesti riigi esindaja ehk keskkriminaalpolitsei kõrged juhid osalevad ka järgmisel nädalal interoli peaableel Kolumbias ja seal seda taotlust ka käsitletakse interpolijuhtidega ja loomulikult küsitakse täiendavat informatsiooni vahepeal toimunu kohta. Eesti riigi seisukoht on väga selge. Tegemist on siis Vene Föderatsiooni menetlusega, mis on fabritseeritud ja teatavasti ei ole ka Vene Föderatsioon olnud nõus seda niinimetatud menetlust andma Eesti riigile üle. Mida tegelikult ta peaks tegema. Siseminister kinnitas, et Eesti julgeolekuorganid hakkavad ka uurima, miks ilmus Krossi tagaotsimiskuulutus Interpoli leheküljel üks kaks ööpäeva enne kohalikke valimisi. JustiitsministriHanno Pevkuri arvates ei anna intervali tagaotsimiskuulutus Eerik-Niiles Krossile põhjust end valimistel taandada. Ta märkis, et kedagi ei saa süüdi mõista enne, kui teda pole süüdi mõistnud kohus. Pealegi pole Venemaa täiendavaid tõendeid Eesti poolele esitanud. Ka riigiprokuröri Heili Seppa sõnul ei anna praeguseks kogutud tõendid alust krossi kaaperdamises kahtlustada. Peaminister Andrus Ansip taunis kriminaaluurimise politiseerimist ja kasutamist valimisvõitluses. Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni Venemaa kõneisik Kristiina Ojuland ütles, et fraktsioon kavatseb esitada Euroopa komisjonile ka küsimuse seoses interpoli mõjutatud tegevusega.", "role": "user" }, { "content": "Interpol avaldas oma kodulehel Isamaa ja Res publica liidu Tallinna linnapeakandidaadi Eerik-Niiles Krossi tagaotsimiskuulutuse. Interpoli kinnitusel otsitakse Krossi seoses piraatluse korraldamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon kahtlustab, et Eesti riik on Estonian Airi alates 2009.-st aastast tehtud rahasüstidega rikkunud Euroopa Liidu riigiabi reegleid, mis lubavad raskustes ettevõttele riigiabi anda vaid korra 10 aasta jooksul. 2009. aastal paigutas riik Estonian Airi 7,3 miljonit, 2010. aastal 19,9 miljonit ja aastatel 2011 kuni 2012 veel 30 miljonit eurot, seisab Euroopa komisjoni tänases teates. Euroopa Komisjoni konkurentsivoliniku kõneisik Antoin Colombani. See on põhjus, miks uurimist alustasime, kui ettevõte on finantsraskustes, lubavad Euroopa Liidu reeglid ajutist päästeabi või rekonstrueerimistoetust, aga maksumaksja raha ei tohiks kasutada selleks, et hoida elus ettevõtteid, mis ilma riigi abita ei oleks elujõulised. Majandusminister Juhan Parts ütles eile Brüsselis, et kõik senised rahasüstid Estonian Airi on valitsuse silmis käsitletavad ühekordse riigiabi andmisena. Meie vaatame Estonian Airi restruktureerimist ikkagi kõiki valitsuse toiminguid alates 2009.-st aastast, see on olnud üks restruktureerimise protsess ja tegelik oma sisus on ka ta niimoodi olnud. Komisjon ootab nüüd riigilt täiendavaid selgitusi lisaks rahasüstidele tekitab komisjonis kahtlusi ka Estonian Airi maapealse teeninduse müük Tallinna lennujaamale, mille näol võib samuti olla tegemist riigiabiga. Majandusministeriumi asekantsler Ahti kuningas ei näe muretsemiseks põhjust ja soovitab julgelt Estonian Airi pileteid osta. Me usume, et meil on olemas täiesti head argumendid, et Estonian Air peaks jätkama, sellepärast põhiline on see, et juhtkond töötaks välja niisuguse äriplaani, millega on võimalik edasi töötada ja et ka riigi raha paigutus oleks õigustatud. Kui see äriplaan niisugune on, siis ma olen kindel, et me saame ka komisjoniga nende reeglite osas kõik läbi räägitud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel,", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon alustas uurimist seoses Eesti riigi abiga Estonian Airile, sest riik on abistanud lennuettevõtet rohkem kui lubatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu ja jõhvi arestimajade ülesannete üleandmisega vanglatele loodetakse kokku hoida kulusid. Vanglates saab ka pakkuda kinnipeetavatele paremaid tingimusi. Siseministeeriumi sisejulgeolekukorrakaitse ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar. Neid kinnipidamiskohti, mida riik on siis ehitanud, on piisavalt vaba pinda selle jaoks, et nendes asukohtades, kus täna ennekõike siis Tartu ja jõhvi, kus on olemas nii vangla kui arestimaja, siis ühest loobuda ja mitte siis paralleelselt kuluriigina üleval pidada. Eelnõu on praegu menetlusel õiguskomisjonis, kus sellele seisab vastu Eesti konservatiivsesse rahvaerakonda kuuluv Kert Kingo. Kingo sõnul ei muuda eelnõu midagi paremaks või efektiivsemaks. See nii-öelda väidetav kokkuhoidmine toob kaasa sellega, et kannatab inimest, kodanike turvatunne, kriminaalpolitsei operatiivsus ja näiteks ka menetluste tähtajad mille jooksul on võimalik neid kriminaalmenetlusi lõpuni viia, et need hakkavad venima, siis siin see tasakaal on kindlasti paigast ära. Õiguskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Toomas Kivimägi toetab eelnõud. Noh, ilmselgelt see turvatunde teema on iseenesest oluline märkus, aga, aga ma küll eeldan ja olen saanud aru saanud niimoodi, et see on ikkagi täiesti eraldatud ala, mis on siis nii-öelda arestimaja osa tasub jah küll võibolla vangla territooriumil, aga nii-öelda kokkupuude nagu vangidega tegelikult seda ei ole, et noh, piltlikult öeldes on seal nii-öelda sein vahel? Jah, võib-olla teatud määral uurimist läbiviimiseks, võib-olla see mõnevõrra komplitseerib seda tegevust PPA töötajate poolt, aga ma arvan, et see on ikkagi taaskord selline korraldamise küsimus ja aja möödudes loksub see ikkagi paika. Õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid ütleb, et võimuliit EKREga ei lubanud neil eelnõuga edasi liikuda. Nüüd loodab Karilaid 30 päeva jooksul eelnõu lõpliku teksti valmis saada. Teatud küsimustes peab usaldama eksperte, et nii justiitsministriumi kui siseministeeriumi kui ka PPA esindajad on korduvalt õiguskomisjonis käinud selle eelnõu raames kõikide käest on küsitud erinevate siis aspektide koha pealt, nii et kõigile on antud vastuseid ja ma arvan, et nüüd oleks küll aeg selle eelnõuga edasi liikuda, et jõuda ka tulemuseni. Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul on ettevalmistused nii kaugel, et seaduse vastuvõtmisel saaks sama nädal vangla arestimaja ülesanded üle võtta. Oleme siis kokku leppinud nii politsei kui vangla vahel siis need tingimused, et oleks tagatud 24, seitse juurdepääs siis patrullpolitseinikele oleks tagatud juurdepääs uurijatele, uurimistoimingute läbiviimiseks oleks olemas piisaval hulgal ülekuulamisruume, oleme valmistunud, et politseinikul oleks võimalik siis oma tööd vanglas teha ka oma arvutis ja oma infosüsteemis. Kõik need eeltööd on tänaseks tehtud. Justiitsministeeriumi vanglate poliitika asekantsler Priit Kama kinnitab, et politsei ja piirivalveametiga on koostöö juba väga hea ja ka nende poolt on valmisolek ümberkorraldusteks olemas.", "role": "user" }, { "content": "Tartu ja Jõhvi arestimajade ülesannete üleandmine vastavalt Tartu ja Viru vanglale pidi juhtuma juba 11. jaanuaril. Plaan takerdus vajaliku vangistusseaduse muudatuse taha. Uue koalitsiooni sünniga tärkas lootus, et muudatus võetakse siiski vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti piirangud on praegusel hetkel väga karmid. Kas Läti plaanib midagi lähiajal muuta, et me saaksime turistina Läti ga minna? Seni Läti lubab ainult hädavajalikku reisimist. Ei saa ütelda, et Lätis ei oleks leevendusi juba toimunud näiteks homsest peaks siis teatud tingimustel avanema ka restoranide siseruumid piiratud suurusega seltskondadele. Sama kehtib spordivõistlustel osalemise kohta. Aga mis nüüd puudutab reisimisruumi, siis tõepoolest Lätis kehtib momendil edasi veel see nõndanimetatud mitte hädavajaliku reisimise piirang, mis tähendab seda, et on kindel loetelu põhjustest, milleks saab Lätti siseneda ja turism või siis lihtsalt Läti ostlema see sõitmine. See ei kuulu nende hädavajalike tingimuste hulka. Ja teine piirang, mille pärast helistatakse rohkesti nii Eesti saatkonda kui ka Läti saatkonda Tallinnas. See on siis Lätis ikka veel kehtiv kohustus, et igakordsel riiki sisenemisel tuleb ette näidata värskelt tehtud negatiivne testi tulemus. Praegu on teada seda, et homme peaks hakkama Läti valitsus neid küsimusi uuesti arutama. Millal siis võiks tõenäoliselt saada riga sõita? Mingeid ennustusi selle kohta on, kui pea see võiks tulla. Ilma liigselt spekuleerima hakkamata tahaks ikkagi loota, et nüüd tuleks võimalikult varsti, ehk juba otsustatakse homme, et siis vaktsineeritud isikutele muutuksid need tingimused lihtsamateks. Et näiteks vaktsineeritud isik ei peaks enam seda testi piiri peal tegema. Ja et vaktsineeritud või siis läbi põdenud isik. Samamoodi võiks ka sõita lihtsalt huvireisile Lätti. Mis on see põhjus, et Läti valitsus nii karmid piirangud on kehtestanud ega suuda neid leevendada, samas kui teised Euroopa riigid teevad seda? On olnud kartusi sellepärast, et isegi siis, kui seda negatiivset testi ei, ei näidata. Kui inimene on vaktsineeritud, et võidakse varjatult siiski tuua sisse uusi ja ohtlikumaid, tüvesid välismaalt reisides, kui selle üle kontrolli lõdvendada. Eks siin asi läheb tagasi ka selle juurde, et terviseametkonnad on on olnud väga ranged enda soovitustes ja valitsus on selles mõttes olnud siiamaani konservatiivne. Ma tahaks loota, et ka Läti teeb need vastavad otsused võimalikult varsti. Kui mitte homme, siis kindlasti lähematel nädalatel.", "role": "user" }, { "content": "Läti valitsus kavatseb homme arutada Läti reisimisruumi enamat avamist. Üle Euroopa on liikumispiirangud väga palju leevenenud ja reisimine muutub iga päevaga lihtsamaks, 1. juulist alates veelgi kergemaks. Muidugi võib iga riik mõistlikkuse piires oma piiranguid seada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEstonian Airi tulevikuga seoses on laual mitu varianti, et firma tegevus jätkub, et sihtkohti on 10. Nüüd uus plaan, mis Estonian Air esitas, keskendub lennufirma juhi Jan Palmeri sõnul lisaks ka sellele et opereerida Estonian Airi lennukitega teiste ettevõtete Euroopa liine. Ja lõpuks on õhus ka need variandid, et meie liini teenindaksid teised ettevõtted või et Estonian Air läheks pankrotti. Juhan Parts. Alates novembrikuust on meil kogu aeg, need erinevad stsenaariumid laua peale ka praegu, kindlasti peame me võimalikke alternatiive silmas pidama, et võimalikke alternatiivne on mitu. Veel kord on ju, me oleme kolme aasta jooksul üritanud ettevõtet viia nagu kõvadele jalgadele. Kogu see asja nagu keerukus on see, et lennundus on absoluutselt sajaprotsendiliselt turupõhiselt korraldatud Euroopa liidus mitte mingisuguseid rahvuslikke piiranguid, mitte midagi sellist ei ole. Ja ega me valitsuses ei tunne ennast väga kindlalt maksumaksja rahadega sekkuda tegelikult turule, kus toimub täielik tuhk. Täielik turg. Mitte midagi ei ole teha. Karm värk on. Millised on Estonian Airi kasumilubadused ja millise perioodi peale sellele minister vastata ei saanud? See restruktureerimiskava on üks ja tervik, see on ettevõtte restruktureerimiskava, mul ei ole õigust võtta ühtegi detaili välja tervikuna, see restruktureerimiskava on ju selle ettevõtte äriplaan. See, kui ettevõte ise otsustab, et need andmed on need, mis võivad olla avalikud, ei kahjusta selle ettevõtte mingit äripositsiooni, siis seda saab teha ettevõtte. Ma ei saa aktsionärina teha ettevõtte eest, et vot mulle see number meeldib ja vot see asi meeldib ja nii edasi ma lihtsalt seda teha ei tohi. Ma rikun sellega seadust. Pisut sai Juhan Parts aimu anda, kuhu poole kaldub valitsus Estonian Airi küsitud kapitalimakse asjus. Selle kohta on ilmunud eri numbreid 50 kuni 70 miljonit eurot. See on pigem väiksem, aga me peame juba arvestama, et see ettevõte on sellises seisus, et kui me anname praegu riigina krediiti, siis ega siis need laenumaksed on ju hakkavad omakorda mõjutama ettevõtte finantsnäitajaid rahavooge ja me tahame seda laenu tagasi saada. Teatavasti sõltub Estonian Airi tulevik suuresti sellestki, mida otsustab Euroopa komisjon riigi abi lubamise kohta. Ministri sõnul on Euroopa komisjon esitanud meie riigiasutustele hulgaliselt küsimusi, millele on ka vastatud. Komisjon nüüd analüüsib neid ja komisjon, siis tõenäoliselt algatab vastava uurimise. Ma ei oska öelda, millal komisjon selle uurimise algatab. Valitsuse jaoks on oluline saada maksimuminformatsioon kogu sellest kontsentratsioonist mis puudutab seda riigiabi perspektiivi.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus hakkas arutama lennufirma Estonian Air ümberkorralduste kava, mille ettevõtte juhatus sel nädalal nõukogule esitas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsest sõja või mõne muu kriisi ohtu Eestis pole. Siiski ütleb naiskodukaitse arendusspetsialist Elisa Jakson, et hädaolukorraks tuleb valmis olla. See on riigi poolt nagu nii-öelda soovitus, et erinevate riikide kogemustest lähtuvalt ka, et, et lihtsalt seitse päeva on umbes selline aeg, et kui peaks tulema mingi suur kriis, siis esimesed seitse päeva on selline suurem kaos, millel võib-olla ei jõuta kõikide abivajajateni appi. Erilist ettevalmistust ilmtingimata vaja ei ole, tasub mõelda, kas koduse toiduvaruga peaks nädala vastu. Seda varu saab täiendada kauasäilivate toodetega nagu kuivained ja konservid. Lisaks ka erinevaid süsivesikute rikkaid tooteid ehk siis, et midagi magusat, mis nii-öelda tuju ja, ja veresuhkru üleval hoiaks. Soovitame ka seda, et need kriisivarud ei oleks mitte eraldi kuskil ma ei tea kastiga, kapi nurgas või voodi all, vaid need ongi pidevalt rotatsioonis. Ehk siis, et kui teil on üks poolik pakk mingeid kuivaineid, siis teine pakk on selle taga, mis on kinni nii kui järgmise kinnise paki avate, siis paned kohe poe nimekirja kirja, et seda asja on juurde vaja. Osad varud peaks olema külmalt söödavad, ka matkapriimus on hea tagavara, kui elektripliit enam ei tööta. Vett peaks varuma kaks liitrit inimese kohta päevas, lisaks toidu valmistamiseks ka liiter päevas. Kui nii palju varuda ei taha, aitavad veepuhastustabletid. Lisaks peaks ette mõtlema, kust vett juurde saada, kus on näiteks lähim kaev. Peale söögi ja vee on mõistlik varuda esmaabitarbeid ja ravimeid. Ka sularaha võiks olla nädala jagu, ütleb Swedbanki klienditeeninduse juht Eder Aagmets. Kindlasti inimesena tasub läbi mõelda, et milleks seda sularaha võiks vaja minna, et noh ilmselgelt enam mitte siis kommunaalarvete laenumaksed või kindlustuse eest tasumiseks näiteks, et eelkõige vast me vajame seda sularaha ikkagi tavapäraste poes käikude jaoks. Sularaha on hakatud rohkem välja võtma, kuid pangaautomaadile tormijooksu teha ei maksa. Kui näiteks elektrikatkestuse tõttu pangaautomaadid ei tööta, saab sularaha kontoris. Pankadel on kriisideks ka sularaha varustamise plaanid. Võib-olla kui inimesed mõtlevad, et natuke võtta varuks, siis võib-olla võetakse 100 euro asemel 120 eurot näiteks välja. Selline varu on ka mõistlik, kinnitab Raagmets ette kokkulepitud kohti nagu pommivarjendeid, kuhu hädaolukorras minna. Jaksoni sõnul pole. Esmajuhis on see, et püsida kodus ja siis kuulata juhiseid, mida siis riigi poolt pakutakse, et kas on vaja evakueerida, kuhu poole siis minna ja nii edasi.", "role": "user" }, { "content": "Sõda on pannud inimesi järjest rohkem mõtlema kriisivarudele. Enne kui poodi soola järele joosta tasub oma vajadused läbi mõelda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul me jah, minu palvel kohtusime läbi videosilla erakonna juhtidega ja noh, minul oli ka kaks küsimust, mis ma esitasin, üks on see, et millised on siis ütleme tänaste erakondade ootused presidendile, et ma seda taustsüsteemi nagu paremini tunnetaksin, et oma otsus teha ja, ja samuti teine, mis on ka oluline küsimus, et kas see soov Riigikogus ära valitakse, president on, on jätkuvalt olemas ja jätkuvalt siiras, nii et need olid need kaks küsimust, millele ma siis siis vastust otsisime, aga vastuse sain. Saite vastuse, et, et erakondadel on soov olemas esimeses voorus riigikogus president ära valida. No vähemalt nüüd silma vaadates poliitikutele mul jäi küll selline arusaam, et see soov on täielikult olemas, kuidas läheb, see on muidugi iseküsimus. Millal te teete otsuse? Ma lubasin selle teha tänase tööpäeva lõpuks konsulteerin inimestega, kelle arvamus minu jaoks on oluline ja see hommikune kohtumine ka üks osa sellest, et, et see otsus oleks võimalikult minu jaoks adekvaatne. Me rääkisime peaaegu 24 tundi tagasi, et kas praegusel hetkel on pigem jah või pigem ei, ma küsisin eile sama küsimuse, täna on jahi rohkem kui eile. Ma ei tea, eks no nüüd näete ise, kuidas üks telefonikõne võib ikka ära rikkuda kogu kogu elu peaaegu. Et jah, eks võib-olla nii võib öelda natuke neid jahielemente on rohkem tulnud, sest need, kellega ma rääkinud olen noh, need ja lootnud, et nad toetavad minu seda ei-vastust. On võtnud ise teise seisukoha, et, et kodanikuna ma ikkagi peaksin selle väljakutse vastu võtma, et eks ma siis nüüd mõtlen ja, ja diskuteerimin veel mõnede inimestega. Nii et natuke ta nihkunud on see pigem ei, see on tõsi.", "role": "user" }, { "content": "Parlamendierakondade presidendikandidaadiks on tõusmas endine riigikontrolör, praegu Eesti Rahva Muuseumi juhtiv Alar Karis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeemadering arusaadavalt keskne teemade ring puudutab Valgevenet. Kindlasti ma seal Eesti seisukohti selgitanud kindlasti on meil eraldi kohtumised plaanis ka samameelsete riikidega Valgevene teema arutada. Siis on arutatakse ka niisuguse Euroopa Liidu strateegilisi suhteid ja olukorda Euroopa Liidu suhetes Venemaaga ja arutatakse ka teemasid, mis puudutab Euroopa Liidu suhteid Türgiga. Selles valdkonnas on vägagi pingelised probleemid esile kerkinud. See välisministrite kohtumise formaat on selline, et välisministrid omavahel räägivad, püüavad selgitada üksteisele oma nii-öelda rahvuslikku välispoliitilise positsioone, aga kindlasti Euroopa Liidu välisminister Josep Borel selles konsensuse osas, millele riigid jõuavad, teeb siis omapoolsed kokkuvõtted.", "role": "user" }, { "content": "Berliinis algab täna Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane kohtumine. Välisminister Urmas Reinsalu annab ülevaate, mis teemad laual on.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValmis kokku lepitud said kokkulepitud proportsioonid, tõusud ja siis numbrid on sellised 99 krooni arstidele 52 ja pool krooni õdedele ja 29 krooni hooldustöötajatel. Ja samades proportsioonides jätkatakse 2008. aastal. Kõik, mis kuupäevast see käik näeb? Lepingu ettevalmistamine kestab ja, ja need arvud lähevad käiku esimesest aprillist. Kõik said oma. See on õiglane palk sel juhul, kui tööandjad ja töövõtjad on selle omavahel kokku leppinud, muud kriteeriumit ei ole. Praegu on nii kokku lepitud protokollitud ja nüüd alustame, paneme kokku komisjoni, kes hakkab vormistama lepitusprotokolli või lepituslepingut, kuhu need asjad lähevad sisse. Viimane tund läks 10 sendi arutamiseks, siis te kujutatakse. Aitäh. Rahu on maa peale saabunud.", "role": "user" }, { "content": "Tervishoiutöötajate palgakõnelustel jõuti kokkuleppele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie jaoks on kindlasti tegu väga olulise sündmusega ja võib-olla, mis näitab selle sündmuse tähtsust, on see, et ka ettevõtjate liit pani prioriteete paika ja nad valisid selle kõige prioriteetsemaks tegevuseks, ehk ma arvan, see ütleb ka nii mõndagi, sinna kulub ka saarlaste ehk vallaraha päris palju. Jah, tõesti, et antud liini käivitamiseks siis vald doteerib seda liini kolme aasta jooksul maksimaalselt 180000 euroga, nii on volikogu otsuses kirjas, aga loodetavasti see kasu, mis nendest tuhandetest reisijatest tuleb, on oluliselt ja oluliselt suurem. Keda te näete lendamas selle peal, miks just Stockholm? No oleme kolme suunda kaardistanud Läti suunal Soome suunal ja Rootsi suunal. Kuna Läti ja ja Soome suunal me lennufirmasid ei leidnud, kes oleksid valmis isegi dotatsiooni korral lendama, et ainsana jäigi siis lauale Rootsi lennufirma, kes siis on valmis sinna suunas lendamist alustama. Aga kes lendaksid, on loomulikult ennekõike, me ootame sealtpoolt siia inimesi ja teades, kui näiteks aktiivne külastatavuse koht on Gotlandi saar rootslaste hulgas, siis me loodame, et me suudaksime olla mõnevõrra siis alternatiiv ka Gotlandile, et need, kes tahavad saarelist vaikust, sellist eraldatust, et need rootslased ja miks mitte ka norralased, taanlased, kes saaksid seda promo lennujaama kasutada, saaksid tulla siis mõni aastaga Saaremaale. Maksimaalne piletihind on siis ära fikseeritud meievahelises kokkuleppes 80 eurot ehk alati peab olema saada pilet, mis ei maksa üle 80 euro. Kui nüüd tõmmata väike paralleel sellega, et kui palju maadlemist on Kuressaare-Tallinn lennu liini suhtes, siis kuidas saab olla teoreetiliselt võimalik, et Kuressaare Stockholmi lennuliini sai käivitada, no vist vähem kui pool aastat. Täpselt pool aastat võttis jah aega esimesest kohtumisest, kuni siis lepingul olid allkirjad all. Aga eks siin on lähte kohad on erinevad, et meil ei olnud võib-olla ka nii palju erinevaid kitsendus ees, mis on siis Tallinn-Kuressaare, hankelepinguitte? Saaremaalt.", "role": "user" }, { "content": "15. maist alustab lende Kuressaare-Stockholmi otseliin. Saaremaa vald sõlmis kolmeks aastaks lepingu Rootsi lennufirma Braathens Regional Airlines (BRA). Selle alusel toimuvad lennud 15. maist 18. septembrini 72 kohalise lennukiga. Stockholmis maanduvad lennud Bromma lennujaamas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMart Helme eile väljaöeldu Soome valitsuse ja peaministri teemal leidis täna laia kajastamist ja pea ühest hukkamõistu. President vabandas Soome presidendi ees, öeldu mõistsid hukka koalitsioonipartner enerid, opositsioonist rääkimata. Pärastlõunal kogunenud koalitsiooninõukogu mõtles pikalt, kuidas olukorrast veidigi väärikalt välja tulla ja välja mõtles. Kui erakondade juhid ajakirjanike ette tulid, oli hommikul turtsakas ja ajakirjanikest mööda vuhisenud Mart Helme justkui ära vahetatud. Sõbralikult naeratades selgitas ta, et ajakirjandus on taas temast valesti aru saanud. See konkreetne lause Soome peaministri kohta, mida teie olete tõlgendanud kui sellist alandavat olen mina tõlgendanud tegelikult, kui tunnustavat Seejuures on Helme sõnu ja rõhuasetusi eelkõige moonutanud rahvusringhääling, nii et minister peab asju klaarima. Ma palun Soome peaministrilt vabandust. Kui see valestimõistmine on võimendunud ka Soomes. Tõsi, mis puutub Soome valitsusse ja sellesse suhtumisse, siis siin jäi Helme endale kindlaks. Konservatiivina rahvuslasena olen ma mures Soome praeguse valitsuse võimaliku kursi pärast ja nende järelmite pärast, mis võivad sellel kursil olla nii Soomele kui Eesti-Soome suhetele. Ja selles osas ei ole küll võimalik minu meelt kuidagi gi muuta. Isamaa juht Helir-Valdor Seeder temaga ühel meelel ei olnud. Miks ma pean seda ebaõnnestunud avalduseks selle tõttu, et, et see puudutab Soome sisepoliitikat, eks meil kõigil võib olla oma arvamus. Aga nii nagu me ei taha, et meie sisepoliitika kohta jagataks väljaspoolt hinnanguid ja hakatakse juhtima meid väljaspoolt nii, ma arvan, ei peaks me ise ka selliseid hinnanguid tegema. Ennelõunal oli seeder väljendanud ennast veel reljeefsemalt. No minu arvates oli see nüüd küll ühe emotsionaalselt üles köetud meesterahva avaldus. Nagu öeldud, oli Helme sõnade valesti mõistmine seekord väga laiapõhjaline hõlmates isegi mõningaid tema erakonnakaaslasi. Peaminister Jüri Ratas ütles, et räägib õhtul sel teemal telefoni teel ka Soome peaministriga, aga keeldus ütlemast, kas ka tema vabandab. Ratase sõnul on olukord lahenenud. See, kuidas Mart seda täna selgitas, see, mis ta ka ütles, et kui on teda valesti mõistetud, et siis ta vabandab. Ma arvan, et see on see koht, kus me saame sellele teemale joone alla tõmmata. Kuigi president palus peaministril kaaluda siseministri ametist vabastamist, ei tulnud see küsimus erakonna juhtide sõnul täna kaalumisele. Vastuseks küsimusele, kuidas ta kommenteerib presidendi seisukohta, et praegune valitsus on ohuks Eesti julgeolekule, ütles Ratas. Tänane Eesti vabariigi president on ka seda enne öelnud, et see valitsus on ohuks põhiseaduslikule korrale. Teatavasti tänane president on ju selle valitsuse kohta algusest peale öelnud, et ta seda ei toeta. President on oma sõnas vaba. Helir-Valdor Seeder lisas omalt poolt, et Eestis on poliitilise kultuuriga üldse palju probleeme ja elme avaldus ei ole hullem, vaid läheb võrdsena sinna ritta. Aga tänase päeva lõpuks võib nentida, et kui koalitsiooni sees on taas kõik pealtnäha rahunenud, siis opositsioon alles, alustab Kaja Kallas. Kui Jüri Ratas seda valitsust juhib, siis hiljemalt täna õhtuks. Ta peaks viima avalduse Kadriorgu, et vabastada Mart Helme siseministriametist. Kui ta seda ei tee, siis me oleme sunnitud algatama Mart Helme umbusaldusise.", "role": "user" }, { "content": "Täna on tulnud poliitikutel ja ajakirjanikel tegelda taas siseministri ametit pidava EKRE juhi Mart Helme väljaütlemiste silumisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuidusektor soovib meie metsadest nii tänavu kui ka lähitulevikus rohkem puitu saada. Kas Eestis tuleks senisest rohkem metsa raiuda? Keskkonnaminister Erki Savisaar leiab, et küsimust võiks arutada, sest otseselt piiranguid meil metsa raiumisele pole ja see kujuneb lähtuvalt metsaomanike soovist ilmast ning vastavalt nõudlusele ja poliitilisele olukorrale. Oma rolli mängib tõik, et osa puitmaterjali toodi siiani sisse Valgevenest ja Venemaalt. See maht tuleks siis ju kuskilt mujalt asendada, kui me soovime nende tootmismahtudega jätkata, mis meil seni oli. See suurusjärk on kusagil miljon tihumeeter saematerjali, mida seni imporditi peamiselt Venemaalt tasub arutada, et kuhu see siis nüüd läks ja kas seda on põhjust asendada kodumaise puiduga või tasub sportida kusagilt mujalt. Seni importis Eesti idanaabrilt saematerjali ja ekspordi impordibilanss oli seejuures tasakaalus. See miljon tihumeetrit on ju väga suur kogus. Mulle tundub, et isegi kui läheb sellise hulljulge mõtte peale, et see võiks tulla veel täiendavalt Eesti metsas neid saekaatrid täna ei suudaks seda ära saagida ja noh, ümarpuidust ainult ei ole kasu, et see tuleb ka ju väärindada ja teha järgmisteks toodeteks. Keskkonnaministri hinnangul tasub kaaluda, kas Eestist eksporditavat puitu on põhjust välja viia või saaks seda kodumaal väärindada. Ehituses võib puidu asemel kasutada hoopis jäätmeplastikut ja küttematerjali hankimiseks soovitab minister vaadata võsastunud alade suunas. Kas tänavu 15.-st aprillist kuni juuni lõpuni planeeritud linnurahu jääb kehtima või hakkavad metsades undama harvesterid ja saed? Sel teemal on ümarlaud ju reedeks planeeritud ja, ja ma loodan, et seal selgub see tõde, aga täna ma ei näe küll mingisugust põhjust, miks riigimets peaks oma kahekümneaastasest traditsioonist loobuma ja, ja sel kevadsuvisel perioodil nüüd aktiivselt kuidagi raiuma hakkama. Puidusektori üks soov on see, et praegusesse koalitsioonilepingusse pandud punkt riigimetsades raiesurve vähendamise kohta vaadatakse ümber. Tänases olukorras ma ei näe küll mõjuvat põhjust hakata kohe niimoodi üleöö ja mõtlematult neid minevikuotsuseid ümber tegema.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaminister Erki Savisaare hinnangul tasub kaaluda, kas Eestist eksporditavat puitu on põhjust välja viia või saaks seda kodumaal täiendavalt väärindada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeitsmenda sõjapäeva hommik algab telekanali NTV uudistes ärevate teadetega Ida-Ukrainast. Viimase kahe nädala jooksul on Ukraina sõjavägi tapnud 24 tsiviilelanikku, haavatuid on ligi 100. Ukraina armee tulistab elurajooni isegi ballistiliste rakettidega. Näidatakse purustatud elumaju. Toimuvat hindab Venemaa uurimiskomitee kindralipagunites pressiesindaja. See on tahtlik tegevus inimeste tapmise ja vigastamise eesmärgil. Donbassi kaitsmise erioperatsioon Ukrainas jätkub. Telepildis sõidavad tankid kaamerasse, lehvitavad sõdurid. Mariupol on ümber piiratud. Tsiviilelanikele on linnast lahkumiseks avatud kaks humanitaarkoridori. Väga tõsise ja kurja näoga. Donetski rahvamiilitsa esindaja kinnitab, et kui Ukraina sõdurid relvad maha panevad, lubatakse ka neil koos tsiviilelanikega linnast lahkuda. Ei ole vaja kuritegelikku võimu ja oligarhide nimel eludega riskida. Luhanski ja Donetski vabariikide rahvamiilits on Ukraina okupatsiooni alt vabastanud juba 15 asulat. Ekraanile ilmuvad avaliku arvamuse küsitluse andmed. Donbassi kaitsmise erioperatsiooni toetab 65 protsenti Venemaa elanikest ei toeta vaid 17. President Putini toetus on nädalaga kasvanud 71 protsendini. Järgmine suurem uudisteplokk räägib Ida-Ukraina sõjapõgenikest. Tagestanis pakutakse täiskasvanutele ajutist tööd, lapsed lähevad rõõmsalt kooli. Välisuudised räägivad Poolast, kus on konfiskeeritud Venemaa saatkonnahoone. Hollandis on Vene kodanike ähvardatud vägivallaga, USA aga jätkab Ukraina rahalist ja sõjalist toetamist. Euroopasse saadetakse Ameerika sõjaväelasi. Venemaa autoturg on sanktsioonide tõttu raskustes, uusi autosid napib. Kasutatud autoturule on hakanud massiliselt ilmuma kahtlase taustaga sõidukeid. Valitsus peab midagi ette võtma, et pahaaimamatut ostjad petta ei saaks. Uudiste viimane lugu tuleb aga Süüria põgenikelaagrist, kuhu viisakad Vene sõdurid suurel hulgal humanitaarabi toovad. Toidupakkidel on Venemaa sõjaväelogo ja kirje Venemaa on teiega. Telekanali NTV hommikuuudiseid vahendas Jüri Nikolajev.", "role": "user" }, { "content": "Vene föderaal-telekanalite uudistes näidatakse Ukraina sõda Donbassi kaitsmise erioperatsioonina. Tsiviilelanike tapmises süüdistatakse Ukraina sõjaväge. Jüri Nikolajev teeb kokkuvõtte NTV telekanali uudistesaatest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Eesti, Läti ja Leedu avasid omavahel piirid, tegi Leedu peaminister Saulisi ettepaneku, et ka Poola võiks reisimisalaga liituda. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et see teema võetakse kindlasti täna kõne alla. Kindlasti, sest Eesti-Läti-Leedu on põhimõtteliselt vastu võtnud oma poolt selle seisukoha, et, et, et meie Poolast tulevatele inimestele ilma karantiinita võimaldame sissesõitu ja loomulikult meie jaoks oleks positiivne, kui kui Poola vastaks samasuguse otsusega. Sellest nädalast saavad ka soomlased vabalt Eestisse. Välisminister Reinsalu loodab, et peagi pääsevad ka Eesti turistid Soome. Meie huvi on, et Soome need piirangud kõrvaldaks, see on ka minu ühemõtteline sõnum olnud Soome kolleegile. Minu hinnangul ei ole objektiivseid põhjendusi ka tulevikku vaadates, et, et Soome ei võiks need otsused Eesti suunal teha selliseks, nagu Eesti on seda praegu teinud. Praegu võimaldab Baltimaade kokkulepe ka Eestisse saabuvatel soomlastel liikuda edasi Lätti ja Leetu. Kui ka Poola teatab valmisolekust piir avada, siis pääseksid soomlased soovi korral edasi sinnagi. Samasugune liikumine võiks aga toimuda ka vastupidi. Urmas Reinsalu ei arva, et see võiks panna soomlased oma piiri avamist edasi lükkama sest Poolas on nakatumist olukord üsna sarnane nii Baltimaade kui Soome ga. Reinsalu peab tähtsaks, et kõnealused riigid on andnud oma viiruse olukorra kohta ausalt infot. Mingit siin peitmist või, või mahasalgamist siin see oleks kõige kõige rumalam ma, keegi ei ole kuskilt seda täheldanud. Eesti, Leedu ja Läti lähtekoht on see, meil on objektiivsed viiruse hiljutise levimise andmed selle pinnalt me teeme karantiini vajaduse otsuseid. Ja teiseks, et me rakendame rida usaldusmeetmeid ja ma usun, et on meil võimalik leida lähemas tulevikus lahendused nii Poola kui kui Soome suunal sellisel moel, et see ka ei too kaasa ka viiruse niisugust täiendavat levikut, sest sellest ei ole keegi ükski osapooltevitas. Praegu on Euroopa liidus otsustatud, et 15. juunini on Schengeni ala väljaspoolt tulijatele suletud. Balti ja Poola välisministrid arutavad Tallinna kohtumisel ka seda, mis võiks edasi saada. Ma arvan, et 15, juuni võib eeldada, et Schengeni sees üks laiem karjalaskepäev võib tulla, et ma ütleks nõnda rahvalikul moel. Kõige keerulisem on praegu tõepoolest see, kus siis lähemate päevade perspektiivis noh, väga pingsalt töötatakse riikide vahel, mis saab tegelikult Schengeni välis ruumiga ja noh, siin on ka meil väga selge vaade, sest just nimelt meie piiri taga on üks viiruse tõusufaasis sepitsent. Kui me vaatame näiteks Valgevenet või Vene Föderatsiooni territoria", "role": "user" }, { "content": "Baltimaade välisministrid arutavad täna Tallinnas oma Poola kolleegiga viiruse-kriisist väljumist. Eesti välisminister Urmas Reinsalu avaldas lootust, et ka Poola on valmis piiri avama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTe olete Dubais kohal ja paviljoniga tuttav, kas kõik on just nii, nagu ootasite ja võrreldes teiste riikide paviljonidega näete eeliseid? No üks eelis on kindlasti see, et see paviljon asub väga käidavas kohas, sisuliselt kohe EXPO südames pea väljaku vahetus läheduses kohe teine paviljon. Nii et üks, mis kindel nähtavus selle paviljoniga kindlasti saame ja meie partnerid oko arhitektid on teinud sellele ka väga ilusa projekti ja väljanägemine, nii et meie paviljon saab olema kindlasti teiste hulgas hästi nähtav sellise üleni sinise erksinise paviljonina. Hoone tehniline pool. Tegemist on kahekorruselise hoonega, sisse tuleb ekspositsioon teisele korrusele kõikvõimalikud äridelegatsioonide vastuvõtmiseks vajalikud ruumid ja väljaspoolt, siis me katame ta sellise sinise kihiga. Olemasolev hoone kui selline on tegelikult kivimaja ja, ja see tuleb siis nii-öelda teha atraktiivseks paviljoniks. See on meie ülesanne järgmise kolme kuu jooksul. Rääkides nüüd kogu sellest ekspositsioonist, mis selle peamine eesmärk on? Eesmärk on näidata, et Eesti on seal, kus on maailm, viimane aasta on olnud ju selline, kus tegelikult maailmas inimesed väga palju kokku ei ole puutunud ja on tekkinud, et selline teatav soov või vajadus pärast Covidit kokku saada ja siin maailmanäitusel osaleb 190 riiki veel peale meie, nii et ühelt poolt on see puhtalt riigi diplomaatiline ülesanne olla koos teiste riikidega väljas. Teine eesmärk on see, et Eesti ettevõtetele leida ärivõimalusi. Sel korral on maailmanäitus oluliselt rohkem ärile orienteeritud ja meiega on kaasas maailmanäitusel 37 ettevõtet ja organisatsiooni, kes saavad siin sõlmida ärisuhteid kõikide nende teiste riikidega, mis siin kohal on.", "role": "user" }, { "content": "Oktoobris avatakse Araabia Ühendemiraatides Dubais aasta võrra edasi lükatud maailmanäitus. Eesti delegatsioonile antakse täna ametlikult üle hoone, millest kujundatakse Eesti paviljon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaru ei kuulu praegu ühtegi erakonda, kuid on saanud EKRElt kutse liituda. Kaimar Karu on IT-sektoris töötanud üle 20 aasta ja seda erinevates rollides tarkvaraarenduses teenuste juhtimiseni. Karu on ka koolitanud ja konsulteerinud mitmeid Eesti riigiasutusi. Tal on teadusmagistrikraad filosoofiast Tartu ülikoolist. Kaimar Karu sõnul oli ta nõus väljakutse vastu võtma, kuna usub Eesti digiriiki. Mulle meeldivad väljakutsed Eestile tagasiandmise kontekstis ei ole väga palju vahvamat kohta, kui, kui see positsioon mis küll jah, hetkel tuleb mõningase tagaga positsioonina, aga ma arvan, et see on ka võimalik ümber pöörata positiivseks. Kui me räägime taustast või kogemus, siis, siis loomulikult 22 aastat IT-sektoris on nagu, pigem siis panustab IT peale. Aga kui ma vaatan seda, mis on, mis on ka EAS-i poolt kirja pandud siis arengukava mõttes, kui ma vaatan seda, mis pilt on välismaal Eestist, siis siis väliskaubandus ja IT on nii tihedalt seotud, et ma isegi ei oskaks neid tegelikult väga ära lahutada. Ja ütleme karjääri mõttes siiani IT aga samas väliskaubanduses ma olen nii-öelda müünud lahendusi või, või siis parimaid praktikaid juba juba pikemat aega. EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et erakond otsis teadlikult ministrikandidaadiks spetsialisti Meil on kontakt juba olnud varasemast, minu poolt on ta nimetatud ka siis Eesti Interneti sihtasutuse nõukogusse juba suvel. Ma olen temaga paaril korral varem kokku saanud, see tema nägemus IT-asjadest ja sellest, kuidas Eesti asju laiemalt ajada, meil on sarnane arusaamine asjadest olnud ja ja nüüd, kui siis eelmine minister oli sunnitud tagasi astuma, siis üsna kiiresti sattus ka tema sellesse nimekirja, kellega me tahtsime rääkida.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitab väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaadiks pikaajalise rahvusvahelise kogemusega eksperdi ning infotehnoloogia juhtimise arengunõustaja Kaimar Karu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti 200 esimees Kristina Kallas nimetas järgmise aasta eelarvet tiksumise eelarveks. Tema sõnul on justkui kõik õiged punktid ära toodud, aga reaalset palgakasvu ei toimu, sest inflatsioon sööb palgatõusu lihtsalt ära. Kallas oli kriitiline valitsuse tegevuskulude kärpe osas, mis ei ole samuti kuhugi kadunud. Kui kevadel plaanis valitsusriigi tegevuskulusid kärpida 60 miljoni võrra, siis nüüd 10 miljonit vähem. Tegevuskulude kärpimine tõi näiteks kaitsevaldkonnas kaasa kaitseväeorkestri ja kaplan teenistuse kärpe. Kuulge, kõik ju saavad aru, et see on selline näilikkuse tekitamine, et me nüüd näitame, et me tegeleme riigi efektiivsuse tõstmisega, et ütleme, et me kärbime 60 miljonit või siis 50 miljonit, vallandame siin 130 ametnikku. Ja, ja sellega on nagu riigireform tehtud. Samal ajal ilmselt suureneb teiste ametnike töökoormus, teenuste kvaliteet väheneb sellepärast et ei ole ju muudetud seda, seda töö sisu. Mida need ametnikud teevad, seda teenuste ümberkorraldust, seda teenust, efektiivsemaks muutmist. Reaalselt muutub see, et kahe aasta pärast on ministeeriumidel uued eelarve taotlused laual, kus need kohad on uuesti tagasi. Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar oli kriitiline uvihariduse ja huvitegevuse kärpe osas, mis tema sõnul pole samuti eelarvest kuhugi kadunud. Kevadise plaani järgi kukub huvihariduse toetus uuel aastal 14-lt miljonit eurolt seitsmele miljonile eurole. Saar ütles, et huvitegevuse kärpimine on küüniline olukorras, kus majanduskasv on palju parem kui kevadel oodati. Õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgakasvu, nimetas Saar narrimiseks. Selle aasta ja järgmise aasta palgatõus kokku on ligi 14 protsenti. Kui sellest viis protsenti annakse antakse tagasi neile, kellel on lubatud nende palkasid tõsta kiiremini, kui keskmine palk kasvab selle jaoks, et nad lõpuks jõuaksid järgi püstitatud eesmärkidele siis siis see on karjamine. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kõige aktuaalsem teema on praegu elektri hind ning selle mõju inimestele ja ettevõtetele. Ta ütles, et valitsus ei paku elektritõusu leevendamiseks praegu ühtegi lahendust ega kavatse tarbijaid vabastada ka taastuvenergia tasust. See teema jääb täiesti lahenduse ta ometigi eelarvesse just nimelt selles CO kahe kvoodi hinna järsust tõusust tulenevalt laekub riigieelarvesse kaks pool korda rohkem raha ja selle suunamine just nimelt sellel eesmärgil tagasi, et aidata Eesti inimestel toimetulekuga hakkama saada paremini ja säilitada ettevõtluse konkurentsivõimet, selleks ei tehta midagi. EKRE esimees Martin Helme sõnul pole inflatsiooni aeglustumine lähiajal tõenäoline ja valitsus peaks aitama elektri hindade langetamisele kaasa. Seda saaks teha näiteks kärpides lisaks elektriaktsiisile ka ülekandetasusid. Ta ütles, et ülekandetasude sees on praegu veel suurel määral Eleringi kasum. Eleringi kasumit annaks kärpida ning ettevõte saaks mastaapsemad investeerimisprojektid ootele panna.", "role": "user" }, { "content": "Opositsioonierakonnad on Reformierakonna ja Keskerakonna kokku lepitud eelarve suhtes kriitilised. Nende sõnul on avaliku sektori viieprotsendine palgatõus ilmselgelt liiga vähe. Ühtlasi ei tegele valitsus tõsiselt elektrihinna tõusuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArutelu oli üsna lühike, komisjoni esindajal ei olnud ühtegi küsimust, sõnavõtud olid pooldavad ja siis salajane hääletus. Otsuse eelnõu poolt hääletas 80 riigikogu liiget, vastu oli kolm ja erapooletuid üks, seega on otsuse eelnõu 192 OE leidnud toetust riigikogu. Selle aja jooksul, mil Indrek Tederi kandidatuuri on vaagitud, on juba mitmed talle esitatud küsimused korduma hakanud. Näiteks võimalus ja valmidus põhiseadust muuta. Küsisin pärast hääletust tema seisukohti, minagi. Siin on kaks asja, üks asi on see, et kas muuta mingit põhiseaduse normi, seda peaks väga tõsiselt kaaluma. Ja juhul, kui see väga oluline vajadus on, siis see võimalus eksisteerib. Teine asi on kogu uue põhiseaduse, kirjutas teises osas, ma olen ikkagi väga skeptiline. Minu meelest ei oleks õige loobuda meie põhiseadusest. Sellel on sisuline väärtus ja sellel on ka traditsiooni väärtus. Teine küsimus on õiguskantsleri roll ja õiguskantsler kui ombudsman. Noh, ma olen seda ka öelnud, et eks ta ole seadusandja otsustus, Eesti on sellises unikaalses olukorras, et on kokku pandud õiguskantsleri klassikaline funktsioon ja ombudsman, aga kuna ta kokku on pandud ja ta on funktsioneerinud seitse aastat, siis pragmaatiliselt võttes ma kaldun sinnapoole, et ei oleks nagu otstarbekas seda lahutada, aga muidugi see on seadusandja otsustada, minu meelest ta ei ole esmase prioriteediga küsimus üldse. Asi töötab, kui mingi institutsioon töötab, miks siis seda kogu aeg reformida? Õiguskantsler Allar Jõksil oli üsna lai haare, ta tegeles väga paljude probleemidega. Milline on teie nägemus, kui palju te plaanite vaadata nii-öelda valupunkte, mis avalikkust häirib? Ma arvan, et õiguskantsler peabki tegelema oluliste küsimustega, mis häirivad kogu ühiskonda kõige olulisemate küsimustega. Et elu näitab, milline see stiil saab olema ja rõhuaset Siin äsja sõnavõtte kuulates jäi mul kõrva Urmas Reinsalu mõte, et õiguskantsler võiks võtta seisukohti juba eelnõud suhtes, mida õieti ei ole veel käsitlema hakatudki. Jah, see oli ka põhiseadus komisjonis aruteluks, et see on selles mõttes keeruline, et anda ette arvamus eelnõu kohta, see tähendab nagu ennast ka juba ära siduda, anda mingi veksel välja. Ma ütleks seda, et see oleks võimalik väga oluliste. Küsimustes mitte nüansside valdkonnas, et kui tõesti õiguskantsler mingisuguses situatsioonis näeb ära, et mingi asi läheb nüüd ikka väga valesti siis oleks pragmaatiline, otstarbekas ka oma arvamus nii-öelda eelnevalt välja öelda. Parteid juba püüavad nii-öelda õhust veksleid välja anda. Õiguskantsler toetab meie seisukohti, ta on nii-öelda meie mees. No ma rääkisin täitsa tahtlikult ja otseselt absoluutselt sama juttu kõikides fraktsioonides, et ei tekiks seda, et igas fraktsioonis oleks erinev jutt, et see käiakse siis erinevalt välja. See, et kuidagi tõlgendatakse, seda, peab fraktsioonil küsima, ma käsitlen kõiki võrdselt, see on minu põhimõte.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kinnitas Indrek Tederi õiguskantsleriks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui me räägime rahvusvahelistumisest, siis see ei ole mitte omaette eesmärk, vaid tegelikult see on eesmärk õppe teadustöö kvaliteedi tõstmiseks. Kui me räägime avatusest, siis see ei ole ka omaette eesmärk, vaid täidab täpselt sama eesmärki. Need on läbi põimunud. Arengukava valmimise ajal räägiti Tartu Ülikooli soovist tõsta kvaliteeti, ajakirjanduses nimetati seda ka pürgimuseks eliitülikooli poole. Halleri sõnul see päris nii pole, aga päris vale ka mitte. Eliitülikooli all ei mõelda sugugi kooli, kuhu teatud eliitseltskond sisse pääseb. Eliitülikooli all mõeldakse seda ülikooli, kus on õppeteaduste tase väga kõrge ja kus õpivad üliõpilased, kes on motiveeritud õppima, kes tahavad õppida ja kes on suutelised neid kvaliteeditingimusi täitma. Ma arvan, et selles mõttes Tartu Ülikool on ja pürgib tõepoolest kvaliteetülikooli suunas ja eliitülikooli suunas. Selles mõttes. Arengukava koostamisel eelnesid arutelud ülikooli sees ja koos ülikooli partneritega. Novembris toimus ka arengukava ettevalmistav konverents, kus osalesid eksperdid väljaspoolt ülikooli. Selle kõige põhjal valminud dokument peaks viima ülikooli uuele tasemele, kinnitab Haller. See arengukava vastab päris sellisele eesrindlikule kõrghariduse ja teaduse maastiku nägemusele. Ta on kokku pandud ülikooli ja partnerite kõige kompetentsemaid parimaid jõude kaasates mitte ülikooli siseselt kapseldunud dokument, vaid arvestab riigis ja rahvusvahelises elus toimuvat. Selle tõttu ta peaks olema järgmine nii-ütelda arenguetapp Tartu Ülikooli elus. Arengukava paneb paika laiemad arengusuunad, täpsemad tegevused määrab rakenduskava. Neid hakatakse koostama ühe aasta kohta korraga. Esimene rakenduskava peaks valmima suvel. Selle põhjal koostatakse ka ülikooli eelarve. Nii peaks alleri kinnitusel olema tagatud see, et arengukava suundi arvestatakse ka igapäevases tegevuses.", "role": "user" }, { "content": "Tartu ülikooli uus arengukava paneb paika selle, milline peaks olema ülikool aastaks 2015. Teadusprorektor Kristjan Halleri sõnul on arengukava iseloomustavad märksõnad kvaliteet, avatus ja rahvusvahelisus, mida ei tohiks vaadelda eraldi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHea eesti rahvas koos tegemise, jagatud rõõm ja sel juubeliaastal kinnitatud usk oma riiki aitavad meil toime tulla ka ajal, mil majandus enam kiiresti ei kasva. Ajal, mil jõukus enam imeväel ei suurene ja kui ebakindlus homse ees paneb meid muretsema ajal, kui riik ei suuda täita kõiki lubadusi ja leevendada kiiresti kõik hädasid. Aga me võtame end ühiselt kokku ja elame ka raskemad ajad üle. Täpselt samamoodi nagu oleme ka varem alati suutnud. Hoiame kokku, toetame ja armastame 11. Ja veel kord. Me ei osanud 70 aastat tagasi piisavalt väärtustada kõike seda, mis meil tookord oli. Me ei osanud toona eristada püsivat ajutisest sisu vahust. Nagu tänagi kirusid eestlased, valitsust ja riigikogu Nad kirusid riiki olles tegelikult rahulolematud riigi toimimise, mõne argise probleemi ja demokraatia grimassiga. Nad kirusid kõike seda, millega ei oldud rahul. Alles siis, kui kõik see meilt võeti, kui me selle kaotasime. Alles siis hakkasime hindama, mis meil tegelikult oli. Alles siis, kui diktatuur hakkas meile nina alla hõõruma meie endi kirumisi, et mustata meie endi loodud ja siis kaotatud riiki. Alles siis mõistsime, kui palju mõttetut auru olime kulutanud valedele asjadele. Hinnakem siis kõike seda, mis meil on. Oma riiki peame sel viisil ühiselt ühiselt hoidma ja väärtustama iga päev ka tulevikus. Seetõttu ei kuulutagi ma Eesti vabariigi üheksakümnendat juubeliaastat pidulikult lõppenuks. Juubeliaasta tegi meid riigi ja rahvana tugevamaks. Seda jõudu läheb meil nüüd hädasti vaja seda jõudu nüüd kasutamegi. Elagu Eesti.", "role": "user" }, { "content": "Katkend president Toomas Hendrik Ilvese kõnest Eesti Vabariigi juubeliaasta lõpuaktusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas ütles, et tänane otsus sarnaneb sellega, mida leppisid kokku tööandjad ja ametiühingud ning lisas kohe See on ajutine meede ja see meede saab kehtima siis esimesest jaanuarist järgmine aasta kuni 30. aprillini. See eeldab, et loomulikult riigikogu kiidab heaks ka vastava seadusemuudatuse. Nüüd prognooside järgi võib see tuua lisakulu suurusjärgus viis miljonit eurot. Millest on plaan siis, et pool sellest summast valitsus leiab oma reservidest ja oma vabariigi valitsuse reservi vahenditest suure tõenäosusega see eraldus toimub siis järgmisel aastal, kuna ta hakkab kehtima järgmisel aastal ja haigekassa siis peab kasutama ka siin oma reservvahendid kahe poole miljoni euro ulatuses. Sotsiaalminister Tanel Kiik selgitas, mis tänasega võrreldes täpsemalt muutub. Kui täna inimene peab tõesti maksma ise kolme päeva puhul nii-öelda kulud omast taskust ja alates neljandast tuleb appi tööandja ja alates üheksandast haigekassa, siis edaspidi on nii, et esimene päev on inimese oma vastutus, teine kuni viies on tööandja alates kuuendast haigekassa. Igal juhul on see lisameede selleks, et toetada just nimelt ka madalamapalgalisi ja neid inimesi, kelle puhul haigena koju jäämine võib olla rahaliselt väga kiik, vastas ka küsimusele, miks hakkab uus kord kehtima esimesest jaanuarist, mitte varem. Loomulikult iga seadusemuudatus esiteks võtab aega. Teiseks iga uue sellise regulatsiooni sisseviimine ka tehniliselt võtab natuke aega, ehk et arvestades seda, et esimese jaanuarini on praegu 40 päeva umbes, siis on tegelikult päris kiire ajatempo ehk nii seadusemuudatused kui vajalikud korralduse ära teha. Jaanuarist aprillini on tõenäoliselt veel selline periood, kus viiruse levik on jätkuvalt nii kõrge ja sotsiaalminister lisas veel. Tunnustan. Tänan kõiki tööandjaid, kes juba täna hüvitavad esimesi haiguspäevi. Ma pean seda jätkuvalt mõistlikuks, et seda tasub teha edasi. Praegu ma ütleksin ka neile tööandjatele, kes ei ole sellist otsust veel teinud, et aasta lõpuni, et poolteist kuud uue korra jõustumiseni oleks väga mõistlik enda asutuses selline süsteem sisse viia ajutise meetmena, et anda kindlustus oma töötajatele ja tegelikult ka samamoodi endale kui tööandjale teadmine, et ei teki koha peal suuremaid nakkuskoldeid suuremat viiruse levikut, sest haigena tööl käimine ei ole kunagi tegelikult kulude kokkuhoidjale kunagi tööandja ega töötaja huvides, see on väga suur risk, see tähendab tegelikult seda, et ühe inimese kõrvalejäämisest võib saada kümnete inimeste kõrvalejäämine ja oluliselt pikemaks perioodiks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis kabinetinõupidamisel heaks haigushüvitise regulatsiooni laienemise alates teisest haiguse päevast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu vanalinnas asuva talumehe kõrtsi perenaine Reet Remmelg ütles, et väliterrassi hakkavad nad paika seadma esmaspäeval ja loodavad selle samal päeval juba ka valmis saada. Klientide huvi kindlasti saab olema suur selleks, et praegu, kui me oleme teinud kaks kuud kaasa müüki siis kohalik rahvas on, ostab koju ja saab kodus laua taga süüa, aga paraku on siseturism ikka olnud kogu aeg ja, ja nemad peavad kuskil pargipingil sööma, kui see on võimalik. Remmelg nentis, et toitu ainult kaasa müües on klientide arv olnud märksa väiksem kui tavaolukorras. Külastatavuse hulk on olnud võrreldes tavaajaga 10 15 protsenti. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul on väliterrassi rajamise soovis seni teada andnud kuus vanalinna söögikohta. Seetõttu muutis linn juba enne nende rajamist Karja tänavalõigul liikluskorraldust. Alandati piirkiirust, keelati parkimine ja ringristmik muudeti tavaliseks ristmikuks. Kui riik peaks suvel piiranguid veelgi leevendama ja koguneda tohivad suuremad rahvahulgad, tehakse see tänavalõik nädalavahetustel. Autovabaks jätkab Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Ja kui nüüd ikkagi selle viirusega asi paremaks läheb, siis ma arvan, et jah, et kuskil juunis-juulis, augustis on ikkagi nädalavahetusel on meie karja tänav jalakäijatele ainult avatud ja ma arvan, et see õigustab ennast. Igatahes eelmine aasta oli väga tore. Väliterrasside populaarsust hakkab mais mõjutama nii Haapsalus kui ka mujal palju see, milliseks kujuneb ilm rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Alanud nädalast tohivad toitlustusasutused lubada kliente väliterrassidele. Väliterrasside avamise vastu on huvi tundnud mitmed Haapsalu vanalinna söögikohad ja seetõttu muudeti sarnaselt varasematele aastatele Haapsalus Karja tänaval liikluskorraldust, et ettevõtjad saaksid lähiajal sinna terassid püsti panna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarve strateegia maht on 457,8 miljardit krooni. Strateegia on aluseks järgmise nelja aasta erinevate valdkondlike arengute kavandamisel ja riigieelarvete koostamisel. Rahandusminister Ivari Padar. Aasta on erinev, kui nad on eelnevad viis aastat olnud, kus on, kus on omas rutiinis ja omas ajakavas olnud riigieelarve tegemine ja sellega tuleb arvestada ja nii meil need tempod ongi, et ega me oleme ka ju täna kokku leppinud, et ka sellest komisjonilt tuleb lõplikud seisukohad 11.-ks juuniks, nii et meil on omad graafikud paigas ja, ja nii on. Peaminister Andrus Ansipi sõnul näitavad iga kuu maksulaekumised üha selgemalt, milline järgmine majandusaasta tuleb. Maikuul toodetakse selle aasta kõige paremaid maksulaekumisi. Praegu võib juba väga selgelt öelda, et kütuseaktsiisi laekub väga hästi, alkoholiaktsiis on hakanud jälle tublisti laekuma, ehk siis varud on otsa saanud. Tubakaga ei prognoosi me laekumistest olulist suurenemist lähemal ajal. Tulumaks on laekunud maikuus väga hästi. Kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvad tulumaksutulud on märgatavalt suuremad kui rahandusministeerium prognoosis. Käibemaksu kohta on praegu veel vara rääkida, sest et kõik tagastamised ei ole mitte veel tagastatud, kuid kindlasti tuleb see maikuine käibemaksu laekumine, siis selle aasta kõige suurem.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kinnitas eelarvestrateegia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänavu tuli teha konkursi jaoks üks töö vabalt valitud teemal ja vähemalt kaks illustratsiooni Eesti rahvajutule ilus roos. Žürii liige Viive Noor ütles, et esikoha pälvinud Miral Kallase tööd on noorest east hoolimata professionaalsel tasemel. Tal on väga tugev kompositsioonitunne. Ta valdab akvarelli, mis on üks raskemaid tehnikaid üldse. Tal on väga huvitavad mõtted ja just nimelt oma mõtted, sest ega neid oma mõtteid ei kohtagi nii nii tihti mitte ainult noorte, vaid ka päriskunstnike puhul. Mirel Kallas rääkis, et kuulis konkursist ühe oma õpetaja käest. Kui keeruline on noore kunstniku arvates etteantud loo illustreerimine. Vahest kunstivõistlust on niimoodi, et sulle antakse lihtsalt üks teema ja on kaks sõna, mille järgi sa pead hakkama terve illustratsiooni tegema, aga siin terve lugu, mis tähendab, et asi oli mul eriti lihtsaks tehtud, aga no samas ma pidin üritama ka, et seal kuidagi mingi mõte on selle pildi sees ka natuke sügavam. Viive noore sõnul on konkursile tulevate tööde arv jäänud aastate jooksul veidi väiksemaks, aga samas näib tööde tase olevat tõusnud ja on nüüd ühtlasem. Eriti veel, kui vaadata vanust, et see nagu, nagu tõesti hämmastab ja ja annab lootust, et meil on pärast tulevikus väga palju uusi tublisid illustraatoreid. Konkursi parimaid töid saab näha Haapsalus Iloni Imedemaal 27. märtsini avatud näitusel rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Võidu pälvis 15-aastane Mirel Kallas Pärnu Rääma Põhikoolist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuivõrd tuleva aasta eelarve välisministeeriumi plaane korrigeerib, mis on need asjad, mis jäävad kindlasti paika? Kõik sõltub riigikogu väliskomisjoni ja teiste komisjonide ja suure saali otsustest, aga ma näen nagu seda, et praegu me saame jätkuvalt rääkida välisministeeriumi välispoliitilise erinevate tegevussuundade tugevdamisest. Kõige suurem rõhk on jätkuvalt äridiplomaatial äridiplomaatiat, me oleme väga fokusseeritult siis arendanud viimased kolm-neli aastat aga selle kõrval siis ka need traditsioonilised tegevused, nagu see klassikaline julgeoleku, välispoliitika ja siis konsulaartegevuste parandamine. Kogu aeg jätkub. Kas millestki tuleb loobuda ka? Kuni su eelarve kasvab, siis midagi nii-öelda kokku tõmbama otseselt ei pea. Kui me räägime nii-öelda sellest oma tegevuse analüüsimisest, et kas midagi ei lähe nii, nagu me soovime või miski on oma aja ära elanud, siis see on teine lugu, aga nagu nagu sellist survet, et välisministeerium peaks midagi kärpima või seda praegu küll ei ole. Kas Eesti avab mõned uued saatkonnad ka tuleval aastal või mõnest loobub näiteks? Noh, loobumine on ka valitsuse otsus, me ei ole sellist ettepanekut praegu teinud selleks nagu rahalist põhjust ei ole, aga me siis analüüsida seda, millega siis meie saatkonnad parasjagu tegelevad meil siin oktoobri lõpus, novembri alguses, selline protsess, toimub aasta aruannete hindamine ja uute tööplaanide hindamine samamoodi. Ma usun, et nagu põhjust, ühtegi esindust nagu sulgeda hetkel ei ole, aga uute esinduste avamine noh, tänu koroonaviirusele me ei ole jõudnud avada oma esindus veel täielikult suulise Singapuris, et sellega läheme edasi ja need esindused peavad saama siis nii-öelda järgmise aasta suvest alates siis täiesti töövõimeliseks. Aga sellele lisaks täiendavalt praegu uusi esindusi me ei plaani avada, et vaataks aastatest 2022 23. Siis oleks see võib-olla realistlikum", "role": "user" }, { "content": "Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks ütles, et Välisministeeriumi tuleva aasta plaanides on jätkuvalt kõige suurem rõhk äridiplomaatial, uued esindused tahetakse avada Soulis ja Singapuris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu linnapea Romekos enkranios selgitas, et koostöölepe sõlmiti viieks aastaks ja selle eesmärk on turgutada kohalikku kolledži. Muret on teinud, et kui kolledž avas, siis oli siin 1300 tudengit, praegu aga 600 ringis. Lepingu üks eesmärk on, et üliõpilaste arv hakkaks Pärnus kasvama, et siia tuleks uusi õppejõude ja ka praegused õppejõud oleks motiveeritud. Linnapea sõnul asuti lepingut kohe täitma. See leping on muutunud täiesti reaalsuseks, et kui maikuus kirjutasime selle lepingule alla, siis suvel küll eriti tegevusi toimunud, aga sügisel nõukogu otsustas ära, millised on need tegevussuunad õppeaasta esimesel poolel ehk sügisel ja esitati nii linnavalitsusele kui ka siis Tartu Ülikooli Pärnu kolledži nõukogus ja Tartu Ülikooli dekanaadi arutamiseks. Tänavuse ja teise lisaeelarvega eraldas Pärnu linn 200000 eurot ja ülikool omalt poolt teise 200000 eurot lisaraha ja need tegevused on nüüd käivitunud või käivitumas. Et te iga kord otsustate, milleks see raha läheb? Põhimõte on selles, et Pärnu linn toetab kuni poole miljoni euroga aastas. Kuna nüüd 2019. aastal jäi ainult sügisperiood ehk neli kuud, siis oli see summa väiksem, Pärnu linna poolt tuli siis 200000 ülikooli poolt ka veel lisa 200000, need tegevused on siis mõlema partneri poolt läbi arutatud, selgeks tehtud, kui me neid tegevusi ette võtame, siis viivad meid eesmärgi poole, et üliõpilaste arv kasvaks. Ja kolledži maine siin tugevneks ja me saaksime siia uusi õppejõude ja uusi õppekavasid. Siin siis mõned näited, milleks Pärnu linna ja ülikooli antud raha kasutatakse Pärnu linna elu aktiviseerivad ja Pärnut turundavad tudengitegevused mille hulka käib näiteks ettevõtete ja välistada te keeleõppe kolledži raamatukogu kaudu Tartu Ülikooli globaalsete andmebaaside kättesaadavaks tegemine ja tasulise põhiõppe taaskäivitamise turundusplaani koostamine ja rakendamine. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Kevadel allkirjastasid Pärnu linn ja Tartu Ülikool koostööleppe, mille alusel toetab linn Tartu ülikooli Pärnu kolledžit poole miljoni euroga aastas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa olen nagu küsinud vastuküsimuse, milleks on vaja jalgpallistaadionit, milleks on vaja ujulat. Et see on ju tegelikult ei, mitte midagi muud kui avaliku ruumi kujundamine erinevate võimaluste pakkumine inimestele ja puhkajatele, mille üle te kõige rohkem olete esimesel etapil rõõmu tundnud, et mis siia sai kõige rohkem olen ma loomulikult tundnud rõõmu selle suuruse üle, et ehk tegelikult on need tööde mahud olnud meeletu, kui aus olla oli ikkagi lausa aukartust äratav see maht, mis siin ümber kandi tud on mis peaks nüüd järgmisena tulema, plaanitud on loomulikult edasi minna, aga kui nüüd nagu võrrelda just hiljaaegu Mustvees avati lõunamool, siis kogu Mustvee sadamat on rekonstrueeritud ja kokku on seal tehtud juba 10 etappi. Meil on alles esimene, nii et meil on minna kuhu. Kas see VaskNarva sadam on üks hea näide sellest, et haldusreformi oli vaja? Absoluutselt. Ma olen tegelikult olnud alaja vallavanem ja viinud kokku ühinemise need vallad. Ja no kui ma ütlen teile ausalt, siis minu eelarve ühe aasta eelarve oli kaks korda väiksem kui selle sadama maksumus. Ehk tegelikult oli mõnus väike vald, aga areneda ei olnud mitte kuhugi. Me oleme siin nüüd neli aastat seda vallavalitsust vedanud ja tõesõna, see on imetlusväärne, kuidas objektid valmivad üksteise järgi.", "role": "user" }, { "content": "Alutaguse vallas asuva Vasknarva sadama ehitamise eestvedaja Taavi Vogt nentis, et tal tuleb tihti vastata küsimusele, milleks on Vasknarvale üldse sadamat vaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2015. aastal töötas konkurentsiametis 63 inimest, praegu on seal 18 töötajat vähem. Samas ütleb ameti peadirektor Märt Ots, et ülesandeid saavad nad üha juurde. Paljud neist on seotud Euroopa Liidu sooviga jõuda kliima neutraalsuseni. Kogu Euroopa Liidu elektrivõrk peab muutuma väga tugevaks ühtseks süsteemiks, seal tulevad uued kauplemise reeglid. Seal lisandub tehnilisi reegleid, mille üle konkurentsiamet kontrolli ja järelevalvet teostab. Konkurentsiameti tänavune eelarve on umbes kaks miljonit eurot, tulevaks aastaks sooviks amet 700000 eurot juurde. Justiitsministrium läks mõttega kaasa ja tutvustas hiljuti seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kus on ära kirjeldatud ameti uus rahastamismudel. Selle mudeli järgi jagatakse ameti rahastamine kaheks. Konkurentsijärelevalve, näiteks kartellide ärahoidmine jääks riigieelarve katta ametimajandus. Regulaatori ülesandeid rahastatakse järelevalvetasudest. Majandusregulaator tegeleb nende sektoritega, kus on tegemist monopolidega Eestis elektrisektor, gaas, kaugküte, vesi, raudtee, samamoodi lennujaamad. Järelevalvetasu hakkaksid ametile maksma umbes 300 ettevõtet, kes kõik on ühel või teisel moel monopolid, nagu öeldud, riigieelarvest rahastatakse edaspidi ainult konkurentsijärelevalvet. Selle aasta näitel peaks riik maksma 1,1 miljonit eurot ehk 900000 eurot senisest vähem. Monopolidelt kogutaks kokku 1,6 miljonit. Sõltuvalt sellest, kui palju vaeva järelevalve nõuab, tuleb ettevõttel tasuda kas 0,2 või 0,02 protsenti aastasest müügitulust. 0,2 protsenti tuleks kõikidele nendele ettevõtetele, kelle hinnad peab kooskõlastama konkurentsiamet, näiteks Tallinna vesi, Tartu vesi, kellele tuleks 0,02 protsenti on need monopolid, kes võivad ise hinda määrata. Näiteks Tallinna lennujaam. Justiitsministeerium märgib väljatöötamiskavatsuses, et ettevõtetele muudatus olulist lisakoormust ei too, sest järelevalvetasud maksab kinni tarbija. Näiteks kolmeliikmeline pere, kes elab kolmetoalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet, hakkaks iga kuu saama 14 kuni 33 sendi võrra. Suuremaid kommunaalarveid.", "role": "user" }, { "content": "Kolmeliikmelise leibkonna taskust võtaks see kuni kolmkümmend senti kuus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeoreetiliselt on ilmselt enamik inimestest, kes omavad korterit, maja või muud hoonet, mis näiteks ahi küttega ja millel ka korsten vähemalt kuulnud, et soovitatavalt kord aastas tuleb küttesüsteemi puhastada. Seadusest tulenevalt peab iga viie aasta tagant kutsetunnistusega korstnapühkija ka kütteseadmepuhas stamise kohta nii-öelda tõendi väljastama põhja. Päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Aivar Kukk ütleb aga, et kahjuks ei jõua teoreetilised teadmised alati praktilise väljundini. Aivar Kukk. Et eks korstnapühkijat on vaja ikkagi eraldi välja kutsuda, neil on pikad tähtajad ja üldiselt inimesed arvavad, et eks nad on ise ka piisavalt pädevad seda pühkimaks. Siin tulebki see vahe välja, et kostapühkija tegelikult mitte ei tule ainult küttesüsteemi puhastama vaid korstnapühkija selle töö käigus annab ka hinnangu, kas küttesüsteem vastab nõuetele ja on ohutu kasutada. Seda ju kodanik ise puhastades ei, ei oska hinnata. Seadusest tulenevalt peavad korstnapühkijad mittenõuetele, vastavatest ja tuleohtlikest korstendist päästeametile ka teada andma. Kukku ütleb, et seesugused informatsiooni vahetusel võivad inimesele lõppeda trahviga. Kuke sõnul laekub seesuguseid teateid näiteks nädalas ühest maakonnast viis-kuus tükki ikka, mis aga kogu aasta ja terve Eesti peale teeb päris suure arvu. Ka osaühingu Tartu tuli kutsetunnistusega tuleohutusspetsialist. Siim Parveots ütleb oma kogemusele tuginedes, et on näinud igasuguseid korstnaid. Tänavus on ikkagi korras, aga aga tuleb ette vorsti, kus korstna otsa minek on lausa ohtlik. Kivid pudenevad ja korstnapühkijal on õigus sellise korstna puhastamisest keelduda. Tartu tuli teenindab aastas veidi üle 1000 tellija. Sinna hulka kuuluvad siis eraisikud ja ka kortermajad ja ütleme selliseid ettepanekuid nüüd teatud puuduste likvideerimiseks võib öelda, et on mõnikümmend, see sõltub muidugi aastast. Parveots nõustub kukega ka selles osas, mis puudutab inimeste teadlikkust korstende hooldamise vajalikkusest. Ta toob näite. Kortermajades kipub sageli olema niimoodi, et korterid on 12, aga pühkida lasevad võib-olla pooled seaduse järgi tuleks ikkagi pühkida korraga ja kõik, aga jah, sellega sellega tuleb tegeleda ja. Veel nimetab kukk ühe suure probleemina tuleohutuse seisukohalt ka seda, et inimesed kasutavad tubade ehitusel või kaunistamisel kütteseadmete lähedal kergesti süttivaid materjale. Näiteks on korstna peale pandud ilus dekoratiivne laudis, et silmas oleks hea vaadata, millele aga ei mõelda, on see, et laudis läheb kergesti kuumaks ja kogu ettevõtmine võib lõppeda tragöödiaga.", "role": "user" }, { "content": "Kui vaadata tulekahjude tekkepõhjuseid, siis Päästeameti andmetel on üks peamistest tulekahjude allikatest hooldamata ja nõuetele mittevastavad kütteseadmed. Näiteks teeb Päästeameti ohutusjärelevalve büroole muret nii inimeste vähene teadlikkus sellest, kuidas kütteseadmeid hooldada kui ka see, mida üldse korralik ja terve kütteseade tähendab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvalik-õiguslikud ülikoolid saavad oma tegevuseks raha riigilt, kuid erakõrgkoolidel tuleb ennast rahastada ise, mistõttu on erakõrgkoolide ebavõrdses seisus teiste ülikoolidega Estonian Business hooli. Rektor Meelis Kitsing. Omandivormi järgi ei tohiks ülikoole kohelda eraldi võrdluseks, et kaks suuremat avalik-õigusliku ülikooli saavad seal tegevustoetust kuskil 40 kuni 50 miljoni euro ulatuses. Samas siis EVS-i puhul on see null. Teine nagu põhimõte oli, tõhusus. Me näeme, et on debatt kõrghariduse rahastamise üle, kuidas seda nagu kõige paremini finantseerida. Et omalt poolt me nagu väga konkreetselt näeme, et me suudame seda pakkuda tõhusamalt väiksemate kuludega, samas samasuguse kvaliteediga kui teised. Kõrgharidusseaduse kohaselt võib erakõrgkool saada tegevustoetust, kui see täidab riigi strateegilise eesmärke ja tööturul on vaja vastava kõrgharidusega spetsialiste, jätkab haridus ja teadusministeeriumi kõrg ja kutsehariduspoliitika osakonna juhataja Margus Haidak. Eestis on vastavalt kõrgharidusseadusele riigile esmane kohustus rahastada avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkoole, kellel on siis vastutasuks kohustus pakkuda eestikeelset tasuta kõrgharidusõpet. Aga kõrgkoolidel seevastu on õigus küsida üliõpilastelt õpetamise eest tasu nii ingliskeelse õppe kui eestikeelse, st ja, ja riik eraldab erakõrgkoolidele vahendeid, näiteks vajadus põhise eritoetuse maksmiseks, üliõpilastele. Enamasti saavad erakõrgkoolid toetusrahastust Euroopa Liidu toetusmeetmetest. EBS saab aastas riigipoolset toetust 200000 eurot veel kord. Margus Haidak. Näiteks EPS-ile oleme me aastaid eraldanud sihttoetust doktoriõppe läbiviimiseks, mis tähendab siis seda, et nad on saanud luua tasuta doktoriõppe kohti. Me oleme eraldanud toetust doktorindi toetuse maksmiseks ja, ja seda seetõttu, et doktorikraadi omandajate arv on aastaid olnud allapoole seda eesmärki, mis on riigis seatud. Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Mait Rungi ütles, et erakõrgkoolid tegutsevad riigi huvides, kuid neid ei tunnustata piisavalt. Riik on seisukohal, et võib-olla on erakõrgkoolidele rohkem võimalik kasutada igasugu muid avalikest fondidest rahastustaotlusi, kuid see võib teise probleemini, milleks on see, et nendest avalikest fondidest rahataotlused käsitletakse riigi abiga. Kuna praegu ei ole otsustatud lisaraha eraldamist kõrgkoolidele, siis haridus ja teadusministeerium ei rahuldanud EBS-i taotlust.", "role": "user" }, { "content": "Ülikoolide ebavõrdne seis on pannud erakõrgkoolid riigipoolset tegevustoetust taotlema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe näeme, et riigis praegu majanduslik olukord halveneb ja on palju näitajaid, mis näitavad, et see on nii ja selles olukorras me näeme, et valitsus, mis on praegu parempoolne, kindlasti tema otsused ei kajasta neid vajadusi, mis tegelikult Eesti riigil, Eesti rahval ja kohalikud valimised sügisel kindlasti näitavad, kas praegu vabariigi poliitika vastab rahvavajadustele või mitte ja me tahame olla nagu iga poliitiline erakond nendes valimistes ja otsida omale partnerid ja kaaslased ja lüüa kaasa nendes küsimustes, mis on olulised Eesti jaoks ja vaja neid lahendada. Kellest te näete partnereid eelkõige? Me oleme üks nendest poliitilistest jõududest, kes kirjutasid alla moodustamislepingu, rahva usaldus ja me näeme, et sellest liikumisest tegelikult kahjustav ja on võetud vene erakonna praktiliselt mis oli meil kasutatud 96. aastal, kus me saime küllalt edu Tallinnas ja mõnedes teistes kohalikes omavalitsustes ja ma arvan, kui teised poliitilised jõud löövad kaasa sellele liikumisele, siis seal, kus me näeme oma elektrit võime saada küllaltki hea tulemuse. Milline on vene erakonna seisukoht Jugoslaavia kriisi suhtes? Me arvame, et selliseid kriise, mis on eriti usupinnal või rahvuslikul pinnal vaja igal juhul proovida, lahendada ja leida lahendusi läbirääkimiste teel, sõjatee ei anna ja tulemusi vaatamata sellele, kes on selles konfliktis õige ja kes ei ole õige. Milliseid lahendusi näete teie erakonnasisestele vastuoludele? Meil oli juhatuse ja nõukogu otsus selle kohta, et me selliseid erakonna koosolekuid me nõukogu ja juhatus tervitavad, aga siin oli tahtmine seadusvastaselt ja põhikirja vastaselt muuta seda kaheksa mai koosoleku kongressiks, seda erakonna kongress ei toeta. Mett võib normaalses suhtes tekkida nagu igas liikumis opositsioon, mis võib moodustada näiteks fraktsiooni ja näiteks taktilises küsimustes või üksteisele minna vastu. Aga strateegilised küsimused, kui juba lõostamine on nii suur, et puudutab juba meie erakonna strateegilise probleemi, siis tuleb ühel või teisel grupil juba erakonnas, ma arvan, astuda välja, proovida moodustada oma erakonna teiste eesmärkidega.", "role": "user" }, { "content": "Vene Erakond Eestis pidas kongressi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnne koroonat oli Soome kõige populaarsem erakond Perus suomalaised ja see olukord on nüüd taastunud, näitab Soome ringhäälingu üle värske arvamusküsitlus. Koroonaga on harjutud ka sotsiaaldemokraadist peaminister Sanna Marin ei ole enam uus ja huvitav. Perussoomalaste juht jussi Hallaho on kogu koroonakriisi vältel käitunud mõistlikult ega ole valitsust rünnanud. Viiruse levides ei tikkunud ka sisserändajad enam Euroopasse, nii et perussoomalaste lemmikteema oli mõneks ajaks nagunii päevakorrast maas. Nüüd on erakond aga taas tõusuteel. Eks viimasel ajal on Soome ajakirjanduses ilmunud ka rohkem artikleid, kuidas koroona levib peamiselt muukeelsete hulgas ning et veerand toimetulekutoetustest ja kolmandik töötu abirahast läheb sisserändajatele. Sel nädalal avaldasid opositsioonierakonnad oma alternatiivse riigieelarve ja perussoomlased käisid peamise kulude kokkuhoiu kohana välja sisserändajate toetuste ja arenguabi vähendamise. Perussuomalaistele tuleb kindlasti kasuks ka see, et teine opositsioonierakond kogumus on olnud üsna nõrk. Viimastel kuudel on kogemuse toetus tasapisi järjest langenud ja Soome poliitikavaatlejate sõnul on Perussoomalased osa toetajatest nüüd endale saanud. Üks leitmotiiv on Perussoomalastele pikka aega olnud ka seisukoht, et teised elavad soomlaste kulul. Timo Soini päevil võttis erakond raevukas sõna finantskriisis vaevleva Kreeka toetamise vastu. Nüüd on Jussi hallaho teravalt kritiseerinud Euroopa Liidu taastamispaketti, millest Soome saaks kolm miljardit, aga tagasi maksma peaks kuus. Hiljutine küsitlus näitas, et pooled soomlaste est suhtuvad taastamispakett eriti murelikult või isegi vihaga. See on vaid vesi perus suomalaiste veskile. Nemad tahaksid taastamisfondi asjus lausa rahvahääletuse korraldada. Sel nädalal nõudsid Perussoomalaste parlamendisaadikud seda ka valitsuselt. Teine opositsioonierakond Kogumus kutsus Perusoomalasi üles järele mõtlema, millal on mõistlik rahvahääletuse peale välja minna. Kogemus tõi näiteks brittide Brexiti hääletuse. Majandusväljaande Bloomberg arvutuste kohaselt on Brexit ühendkuningriigile maksma läinud juba rohkem kui riigi makseid Euroopa Liidu eelarvesse 47 aasta jooksul kokku. Perussoomlaste toetuse kasv on tavaliselt olnud seotud mingi rahvast üles kütva teemaga. Seekord niisugust otsest teemat ei ole. See aga näitab, et perussoomlased ei ole enam ühe teema partei vaid neil on õnnestunud enda taha saada mitmest kandist rahulolematuid. Poliitikavaatlejate sõnul ei peaks teised parteid mõtlema praegu selle peale, millal perussoomlaste toetuse kasv peatub, vaid pigem sellele, kui kõrgeks võib perustooma lastetoetus kasvada. Juhul kui päevakorda tõuseb taas mõni emotsioone üles küttev teema.", "role": "user" }, { "content": "Põlissoomlaste erakonna toetus on viimase arvamusküsitluse järgi taas suurem kui peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraatide oma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLaureaat on siis Tarmo Vahter, kes töötab Eesti Ekspressis. Vahter võitis meediakontserni Bonnieri preemia juba teist korda. Esimest korda sai ta maineka autasu 1995. aastal, kui ta tõi päevavalgele Edgar Savisaare lindiskandaali. Seekord pidas žürii uuriva ajakirjanduse aastaauhinna vääriliseks Vahteri artikleid, mis näitasid reformierakondlaste seost maadevahetuse skandaaliga. Tarmo Vahter kinnitas, et tegemist oli iseseisva uurimistöö tulemusel valminud lugudega. Selle loo eripära on see, et niisugune vihje protsent oli täiesti null. See lugu algas tegelikult väga lihtsalt, kui ma ühel hetkel märkasin, et endine Reformierakonna peasekretär ja keskorminister Eiki Kranich on registreerinud oma elukohaks, kus ta elab on Tallinnas üks luksus, luksuslik korter, mis kuulub juhtumisi ühele kinnisvaraettevõttele. Meile omanike hulka kuuluvad Eesti jõukamad inimesed, nagu Toomas Annus ja Koit Uus. Ja minu meelest see oli, see oli üllatav, ma tegin sellest ühe looja siis ma sain aru, et et ilmselt on seoses maadevahetusega veel midagi olnud. Mida ma ei tea. Ma saatsin ühe väga lihtsa emaili maa-ametile ja küsisin, kas nad saaksid mulle anda nimekirja nendest isikutest, kes on soovinud teha riigiga maadevahetus siis alg aegade algusest põhimõtteliselt peale. Ja vastus oli see, et te ei saa seda nimekirja anda, põhjendada seda kahe asjaga esiteks selleks et seal on siis isikuandmed, mida ei tohi välja anda, aga teiseks siis, et ei saa anda. Sellepärast kuna seda nimekirja koostamine oleks nii mahukas töö, et selleks pole kellelgi aega. Ja seejärel ma läksin kas grupi jurist Ülar Maabalu juurde. Ma ütlesin, talle on probleem. Selgus, et olid, ütleme, Neinar Se lähikondsed kas osalenud teatud maade vahetuste rahastamises, andes näiteks laenu, nagu tema oma vend andis ühele ettevõtjale laenu või siis needsamad lähikondsed olid siis ise hakanud nagu maadevahetust aktiivselt tegema. Et see, see lugu oligi. Nii et ilma juristi abita ei oleks seda lugu saanud tegelikult teha. Antud juhul vastab see tõele, et ilma juristi abita, kes kes nõudis, kohtus need dokumendid välja, ei oleks saanud seda teha, aga lõpuks need andmed saadi kätte ja minu arvates see nagu näitab lihtsalt seda, et et Eestis siiski selline avatud ühiskond toimib, kui mõnikord toimib see raskustega. Aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt see siiski toimib, minu meelest on, see on nagu oluline", "role": "user" }, { "content": "Rootsi Saatkonnas avalikustati tänavune Bonnieri uuriva ajakirjanduse preemia Eesti laureaat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOktoobris kasvas eksport teist kuud järjest. Juba septembris oli kaupade eksport selle aasta suurim, ent oktoobris kasvas see veel 87 miljoni euro võrra. Kõige rohkem eksporditi kaupu Soome sihtmaadena, järgnesid USA ja Rootsi. Eksport suureneski enim USAsse võrreldes eelmise aasta oktoobriga koguni 144 protsenti ja seda tänu kommunikatsiooniseadmete ekspordile. USAsse veeti kaupu kokku 159 miljoni euro väärtuses. Lisaks kommunikatsiooniseadmetele andis ekspordi kasvu olulise panuse õlitoodete ja teravilja väljavedu. Kui mullu oktoobris eksporditi teravilja 39 miljoni euro, siis tänavu ligi 61 miljoni euro eest. Viljamaaklerifirma Kopenhaagen, Merchans äriarendusjuhi Indrek Aigro hinnangul tuleb kogu Eesti teraviljaeksport tänavu 100000 kuni 150000 tonni suurem kui eelmisel aastal. Nisu on peamine toode ja Eesti nisu sel aastal võib öelda, läks valdavas enamuses toiduks, mis tähendab, et inimtarbimise mitte looma söödaks, et Eesti koristada hea kvaliteediga nisu ja et see andis talle ka lisandväärtust. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul viitavad kõik märgid sellele, et kaupade ekspordi kasv jätkus ka novembris. Tema sõnul tõusid möödunud kuul töötleva tööstuse kui suurima kaupu eksportiva majandusharu tootmismahtude kasvuootused ja eksporditellimused. Eesti Panga ökonomist Mari Rell osutas mitmele asjaolule, miks Eesti eksport on ka koroonakriisi teises laines häid tulemusi näidanud. Ühelt poolt me näeme, et ka meie kaubanduspartnerite majandustel on läinud paremini kui Euroopas keskmiselt, teisalt kindlasti meie ettevõtted on väikesed, kiiresti võimelised ümber kohanema ja oma roll on ka ka kindlasti sellel. Ja tegelikult me sellist ekspordi kasvu oleme näinud tugevat küll kahel viimasel kuul, aga terve suve jooksul oli tegelikult kogu väliskaubanduse pool küllaltki positiivne. Just kui me vaatame töötlevat tööstust, et siis nii-öelda see kriis ei ole tööstust väga suutnud rööpast välja ajada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti eksport tegi oktoobris rekordi, kaupu eksporditi 1,4 miljardi euro eest. Eelmine kuine rekordtulemus pärines 2018. aasta novembrist, mil kaupu eksporditi 1,38 miljardi euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes oktoobris eksport kümme protsenti, import aga vähenes viis protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLahkujate hulgas on endine riigikogu esimees Toomas Varek, kaks Europarlamendi saadikut, Siiri Oviir ja Vilja Savisaar, Toomas endine siseminister ning praegune Keskerakonna juhatuse liige Ain Seppik, Riigikogu liikmed Deniss Boroditš, Lembit Kaljuvee, Inara Luigas ja Rainer Vakra. Kõik nad on korduvalt kinnitanud, et ideoloogiliselt on nad Keskerakonna positsioonidel. Neid ei rahulda erakonnas valitsev õhkkond ja erakonna juhtimisstiil. Lembit Kaljuvee. Ma võiks öelda niimoodi, et minu mõõt sai täis selles mõttes, et kui ma vaatan seda viimase no ütleme, kahe aasta tegutsemist just inimsuhetes ja suhtumistes inimestesse, kui me räägime seda, et inimene, kes räägib tõks ja visatakse välja ja see, kes hoiab laokil oma kabinetis varastatud kolleegi kirjavahetuse, see on õige mees, siis noh, sellises erakonnas ma ei taha olla. Ning Deniss Boroditš Mina näen kõige suurem probleem, et tahet selleks, et erakonda muuta, täna ei ole ja teine küsimus on see, kas jätkata, oodata, olla vait. No see, need ei ole minu põhimõtted. Kui rääkida sellest, et puudub tahe erakonda muuta, siis on ju nende protsent, kes muutjaid toetavad, kogu aeg suurenenud, mida näitab 41 protsenti toetust Jüri Ratasele kongressil ja ka Rainer Vakra võit nõmmel. Sellest hoolimata jäävad lahkujad skeptikuteks ja muutuste võimalikkusesse nad ei usu. Rainer Vakra. Ma usun küll, et meie oleme usu kaotanud, me oleme näinud seda, mis aasta aega hiljem põhimõtteliselt selle aasta jooksul on juhtunud. Olgu, need kirjutasid kesknädalas, olgu need avaldused politseisse mis tahes vahenditega ja mis tahes reeglitega, tegelikult ju täna üritatakse kätte koht näidata neile, kes kongressil seda 40 protsendilist häälteenamust vedasid. Ilja Savisaar Toomast on sama meelt. Kui sa püüad erakonna juhtkonnale mingeid ettepanekuid teha või läbi arutada või kritiseerida siis tegelikult ei olda nagu partnerina valmis sellel teemal diskuteerima, vaid sellele järgnevad repressioonid. Et no need, need on need küsimused, noh, mille tõttu see seltskond on kaotanud nagu usu, et seestpoolt on võimalik seda erakonda demokraatlikumaks muuta. Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson on omakorda kindel, et lahkujad oleksid võinud kaitsta oma põhimõtteid ka fraktsioonist lahkumata. Ma arvan, et ühel riigikogu liikmel on võimalik oma valijate huvide eest seista fraktsioonis 100 korda paremini kui akna all. Ma arvan, et nad tegid vale otsuse, sest et nad ei saa seal täita neid lubadusi, mida nad andnud on. Lihtsam variant on ära minna, keerulisem on seista oma põhimõtete eest ja töötada seal, kuhu sind valitud on. Loomulikult on lahkumise üle ainult kurb meel ja samas ma olen väga tänulik neile fraktsiooni liikmetele, kes alles jäid. Üks neist, kes alles jäi, oli Jüri Ratas. Tema mõõt veel täis ei ole, kuigi pole teada, kas ja millal see täis saab. Ega ma oma põhimõtetest, mis olid mul erakonna kongressil loobunud, ei ole ja ei loobugi nendest. Küsimus on selles, et millal on inimese viimane piir, millal see usk katkeb, et siin erakonnas enam midagi muuta ei saa. Minul see veel katkenud ei ole, seda viimast piiri käes ei ole ja seetõttu olen ma ka siia jäänud.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonnast lahkus 8 mõjukat liiget.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti energia saab selle kontseptsiooni lepinguga eksklusiivsed õigused kahele poolele miljardile tonnile Jordaania põlevkivile Jordaania. Nii nagu Eestigi omab suuri põlevkiviressursse erinevalt Eestist, siis Jordaania ei ole siiamaani oma põlevkiviressursse veel kasutanud. Aga Jordaanial on väga tõsine kavatsus hakata kasutama põlevkivi ja Eestil, meil on ligi 100 aastane kogemus selle koalitsiooni lepinguga, me saame siis õiguse järgmiseks 40-ks aastaks asuda väärtustama seda Jordaania põlevkivi. Eesti energia on projekti arendaja, meie plaan on ikkagi see, et väga väikeste kuludega panna projekt paberi peal püsti ja meie huvi on ikkagi hakata siit raha teenima, et me saame tasu oma tehnoloogia kasutamise eest siin Jordaanias, loomulikult on meil ka kohalikud partnerid. Eestil on enamus osaluse firmas vähemusosalusega on kohalikud partnerid, kes kõik kohapealsed asjad ajavad korda. Mida te seal tootma hakkate? Jordaania huvi on tegelikult mõlemad, nii põlevkivi t õli tootmine kui ka põlevkivist elektritootmine. Jordaanial erinevalt oma naaberriikidest ei ole nafta, ta impordib kogu nafta ja ka elektri tootmiseks, ta kasutab naftaprodukte või ka Egiptuses impordid gaasi, kuid neil on oma ressurss. Jordaania tahab oma põlevkiviressursside kasutuselevõtmisega saada energia alaselt sõltumatuks. Eesti tehnoloogia eksport, sest neid siis oleme pikka aega otsinud, et mida meil on ka mujale tehnoloogia vallas müüa, siis võib tõesti öelda, et, et tööstusvaldkonnas meil on põlevkivi väärtustamise kogemus ja selle vastu on ka teistes põlevkivirikastes riikides huvi nagu Marokos, Ameerika Ühendriikides, Hiinas ka Brasiilias ja Austraalias, nii et nendes kõrgetes naftahindades on tärganud tõsine huvi põlevkivi omavates maades, võtta oma põlevkiviressurss tulevikus kasutusele. Päris palju Eestis on ju kriitikat olnud, sellepärast et põlevkivi kasutamine, kaevandamine ja sellest toodete elektri valmistamine on siiski üsna keskkonnavaenulik tegevus. Kontseptsioonileping Jordaanias on paika pannud ka keskkonnanõuded, kõik maksuküsimused järgmiseks 40-ks aastaks. Mis puutub põlevkivi keskkonna aspekti, siis loomulikult kaevandamisel on keskkonnaaspekt. Kuid kui me vaatame, kus Jordaanias asub põlevkivivarud, siis ta on sisuliselt kõrbes, kus mitte midagi muud ei ole, kus ei ole puid, kus siis on väga vähe ka vett, kuna meie põlevkivist õlitootmisenoloogia kasutab ära kogu põlevkivi, mis kaevandatakse selles ja õlitootmise protsessis ei ole vaja välise energiaallikaid ja protsessis iseenesest ei ole vaja vett. See on just ka üks väga oluline aspekt, miks Jordaania on huvitatud meie põlevkivi õli tootmistehnoloogiast, kuna see on kõige keskkonnasõbralikum.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia sõlmib Jordaania valitsusega kontsessioonilepingu põlevkivi kasutuselevõtuks. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive kommentaar Kai Varele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeale valimistulemuste teatavaks tegemist peetud kõnes ütles Kelam, et Isamaaliit uut poliitikat välja ei kuuluta, kuna miski ei vanane nii kiiresti kui moe uudsused. Samas on Isamaaliit ületanud seni olnud erimeelsused erakonna sees ja valmis minema ühtlasena vastu riigikogu valimistele, milles erimeelsused seisnesid, seda Isamaaliidu uusesimees väga täpselt ei seletanud. Erakonna liikmed kurtsid sageli, et juhtkonnas ei ole kõige paremat läbisaamist, et just nagu oleks erakonnas jagunemine eri gruppide ks või tiibadeks ja võib väita, kas oli nii või mitte, aga igal juhul pärast valimiskaotust oli selge, et juhtkonna töö taset tuleb parandada. Ainus võimalus selleks on vastastikuse usalduse süvendamine ja eesmärkide selgitamine. Me tegime selle protsessi läbi ja usun, et tulemus on hea ja lootust ndev. Isamaaliidu ootused riigikogu valimiste eel ütles välja erakonna uus peasekretär Tarmo loodus. Eesmärk on väga lihtne sellel meeskonnal olla tegijad ja eks me kõik oma oskused sinna alla paneme. Organisatsioon on üks teema, meie sõnumid rahvale teine teema ja 20 pluss üks kohta riigikogus on kolmas teema. Lisaks erakonna esimehele ja peasekretärile sai Isamaaliit täna ka kaks uut aseesimeest, kelleks on Peeter Tulviste ja Trivimi Velliste. Kuna aga erakonna põhikiri näeb ette vaid ühte aseesimehe kohta, jääb Velliste vähemalt esialgu hääleõiguse ta aseesimeheks. Siiski vajab Isamaaliit kui suurerakond Kelami sõnul kahte aseesimeest. Tänase suurkogu järgselt tehti teatavaks ka Isamaaliidu riigikogu valimiste nimekirja kolm esinumbrit, kelleks on Tunne Kelam, Peeter Tulviste ja Mart Laar. Ülejäänud nimekiri selgub erakonna sisehääletusel. Toomas Kelt. Eesti raadio Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Isamaaliidu Suurkogu valis erakonna uueks esimeheks Tunne Kelami.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUudse ravimi teise faasi uuring kinnitas Iisraelis eelmisel talvel läbi viidud esimese faasi tulemusi, kus 30-st keskmise või tõsise seisundiga patsiendist paranes 29 vaid loetud päevade jooksul. Ravimikandidaat põhineb valgul nimega CD 20 4, mis on inimese organismis loomulikult olemas. Teadlased sõnasid, et siiamaani pole nad olulisi kõrvaltoimeid ravimil tuvastanud. Eesti ravimiameti kliinilise hindamise büroo spetsialist Mihkel Arrak sõnas, et iisraelaste ravimikandidaati on keeruline hinnata, sest selle kohta on väga vähe avalikku teavet. Meil on väga hea meel, et varastes faasides on olnud üllatavalt positiivseid tulemusi, aga mingisuguse tõhususe kohta neil selliseid tõsiseltvõetavaid andmeid ei ole, aga see ei tähenda, et me ei võiks olla ettevaatlikult optimistlikud. Loodame, et kolmanda faasi uuringutes siis suudetakse seda tõhusust ka tõestada. Arrak ütles, et siiamaani on ravimit katsetatud vaid väikese hulga inimeste peal ning uuringutes ei ole ka võrreldud eksperimentaalset ravi platseeboga. Nüüd iseasi küsimus on, et pikas perspektiivis isegi kui ta on õhus ravim, et kas ta on siis majanduslikult ja, ja praktiliselt mõttekas, et see, see sõltub juba väga paljudest asjaoludest. Iisraeli teadlaste ravim oli edukas teises ravimifaasis. Müügiloani jõuab teisest faasist siiski vaid väike osa ravimikandidaatidest. Käputäis ravimeid koroonaviiruse raviks on meil samas juba olemas, ütles Mihkel Arrak. Ühed töötavad otseselt viiruse vastu, teised aga suruvad maha viirusega kaasnevat põletiku reaktsiooni. Ühendkuningriigis on selline suur platvorm uuring nimega Rekover mis on leidnud näiteks, et eksamitasoonil suremust vähendav mõju raskelt haigetel patsientidel. Ta ei ole noh, mingisugune imeravim, aga siiski ta on täiesti väga hästi tõendatud, vähendab suremus. Ainuke ravim, millel on praegu Euroopa Liidus müügiluba just spetsiifiliselt koroonaviiruse raviks on remdisiviir. Seda kasutatakse ka Eesti haiglates.", "role": "user" }, { "content": "Iisraeli teadlased arendavad koroonaviiruse ravimit. Teise faasi kliinilistes katsetustes oli ravimikandidaat edukas: 90 protsenti ravimit saanud patsientidest pääses haiglas välja viie päevaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt otsime ühelt poolt soodsamaid alternatiive ja laiendame ka siis nende majutuskohtade ringi, mida me majutuseks kasutame. Et, et ikkagi kõigile inimestele, kes Eestisse on tulnud juba ja siia tulevad, oleks selline peavari tagatud. Teie nägemus, kui palju siia Sõmerale võiksite paigutada? No alguses me paigutame sõmerale 70 inimest et need kohapealsed võimalused ja olud ei ole seal kõige paremad, aga jah, see maksimummaht täna veel päris selge ei ole. Ta on hinnatud, et see võiks olla siis maksimaalselt 600 inimese ringis, aga see sõltub väga sellest, et kuivõrd me suudame neid ruumilisi olusid parandada, kuidas me suudame korraldada transporti ja sellist olmelist elu tagada suudame ehk et me alustame sellisest väiksest numbrist ja läheme siis samm-sammult edasi. Kas siia Saaremaale paigutatavad inimesed tulevad nüüd Tallinna hotellist või või otse piirilt? No oleme tõesti kaalunud mõlemat varianti, et, et aga praegu viimane seis on ikkagi see, et plaanime sinna suunata inimesi otse Pärnu ja Tartu vastuvõtupunktist. Milline roll jääb nüüd Saaremaa vallal edaspidi ja milline seos nende sõjapõgenikega? Kuidas saab nüüd lõplikult siis see lahendatud, milline on valla roll, milline on hoolekandeteenuste roll, et selle osas me veel läbirääkimisi peame, aga igal juhul ühel või teisel viisil. Vald tuleb selle inimeste abistamisele ka sõmeral appi, et selle kokkuleppe me oleme saavutanud. Millal on esimesed sõnrale oodata esimesi pagulisi? No ilmselt homme või ülehomme", "role": "user" }, { "content": "Sõjapõgenikud paigutatakse endisesse Sõmera erihooldekodu hoonetesse, kust alles kolm kuud tagasi viimased hoolealused mandrile koliti. Otsus tehti küll alles nädalavahetusel ja täna sisustas AS Hoolekandeteenused ruume esimeste sõjapõgenike tarvis, kes juba homme võivad Saaremaale sattuda. Kui Saaremaa vald on varasemalt teatanud, et suudaksid kvaliteetselt majutada kuni 400 sõjapõgenikku, siis koos Sõmerale paigutatavatega võib sõjapõgenike arv Saaremaal kasvada tuhandeni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, eeskätt see ajend on see, et inimestel oleks võimalikult selge valikuvõimalus ja pean kõige olulisemaks märksõnana, mis puudutab nii erakonna enda olukorda kui üldse poliitika suhestumist ühiskonnaga. Eeskätt tuleb taastada usaldus ja see on paraku ka eelmise aasta lõpus lahvatanud elamislubade looga nagu väga nähtavalt murenenud, aga aga tegelikult, eks neid märke on veel. Mis need varasemad märgid olid juba? Ma ei tahaks teha niivõrd kriitikat varasema suunas, kuivõrd seda, mida saab korraldada teistmoodi ja kindlasti saab korraldada teistmoodi seda, et erakonna organite piirkondade osakondade koosolekud oleksid avatumad liikmetele liikmeid kaasata võibolla probleemide läbitöötamisse ka laiemalt arvamusliidreid intellektuaale. Mulle tundub, et Eesti poliitikas on üks niisugune suurem viga praegu see, et kiputakse kapselduma niisugustes olemasolevatesse inimestesse ja struktuuridesse. Aga aeg-ajalt on vaja uksei aken lahti lüüa ja, ja vaadata võib olla kriitilisemalt, kuidas see kõik väljas paistab ja millised ideed on õhus väljaspool. No te olete kutsunud intellektuaalpoliitikasse ka juba varem Ilmselt on ootus, et ühiskonna arvamusliidrid leiaksid tee paremini ka poliitikasse, et poliitikud ei tuleks ainult erakondade seest ja ilma muu elu sügavama pagasit. Seda ma arvan tõesti, et seda oleks vaja ja see ei ole mitte ainult Isamaa ja Res Publica liidu probleem, ma arvan. Kas teie nägemuses Isamaa ja Res Publica liidu senised põhimõtted peaksid säilima? Senised põhimõtted ja vajadus rahvuslik-konservatiivse erakonna järele on kindlasti püsivad. Siin tuleb võib-olla ideid värskendada, mõelda niisuguse avatud rahvusluse võtmes panna väga tähele seda, mis toimub maailmas. Te olete öelnud, et ei tohi kaasa minna arusaamaga, et kõik on müügiks. Kas see oht on olemas? Minu jaoks isiklikult on olnud natukene häiriv see, kui tegelikult mitmetel viimastel riigikogu valimistel on jagatud inimestele peaasjalikult rahalisi lubadusi. Aga ma arvan, et meie inimesed ei ole nii rumalad, nad väärivad poliitikutelt ka selgemaid tulevikuvisioone, mis on olulisemad.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu liige Andres Herkel teatas, et on valmis kandideerima Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHomsest algab Reformierakonna üle-eestiline kampaania uhke Eesti üle. Uhkusest olid kantud ka pea kõik tänased kõned Reformierakonna üldkogul. Reformierakonna esimees Andrus Ansip rõhutas, et üldjoontes on Eestis kõik asjad korras. Mõned asjad lubab aga Ansip enne oma peaministri ametiaja ja täna alanud uue Reformierakonna esimehe mandaadi lõppu ära teha. Tegemist vajavaid asju, loetles Ansip 10 ringis, aga olulisemateks pidas ta personaaltervishoiu edendamist ja töövõimetusreformi. Andrus Ansip. Meie praegune süsteem on suhteliselt passiivne riik maksab inimestele toetust, kes on kaotanud osaliselt töövõime ja sisuliselt unusta need inimesed. Ansipi sõnul tähendab see Euroopa Liidu toetuste suunamist ümberõppesse ja töökohtade ümberkohandamisse. Uuest Reformierakonna võimalikust esimehest rääkides jäi Ansip kidakeelseks, öeldes, et sellest on veel vara rääkida. Samas usub Reformierakonna juhatuse valimistel 909 häälega täna parima häältesaagi osaliseks saanud Kaja Kallas, et uus esimees tuleb kahe aasta pärast täna valitud juhatusest. Kaja Kallas. Seal on väga tugevaid inimesi ja tugevaid kandidaate, nagu näiteks Hanno Pevkur, Kristiina Ojuland, Keit Pentus, Rosimannus, et ma usun, et kõik on väga tublid. Kuid lisaks Kallasele ja tema poolt nimetatud Pevkurile Ojulandile Keit Pentus Rosimannusel said uude Reformierakonna juhatusse ka Urmas Kruuse, Laine Randjärv, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi ja Kairi Uustulnd. Kuid tagasi tulles homme algava Reformierakonna uue kampaania juurde, mis on kantud Eesti ja eestlaste õnnestumistest viimase paarikümne aasta jooksul, siis Ansipi sõnul kinnitab viimane inimarengu aruanne, et Eestis on toimunud kiire areng nii majanduses, keskmises elueas, aga ka muudes eluvaldkondades. Reformierakonna asutajaliige Valve Kirsipuu ütles, et tema arvates pole õiglane võtta ette inimarengu aruanne ja sealt valida endale meelepäraseid lõike, mis loovad Eestist ideaalriigi valve kirsipuu. Meil peaminister tegi täna väga osava käigu ja see osav käik oli selles, et ta võttis oma jutuajamise aluseks inimarengu aruande ja ma tean, et selle päris paksu raamatu sees. On niisuguseid kohti, mis paneksid meist kokku ideaalriigi ja ta sellest lähtuski, ta hakkas algusest kohe peale ja ja loomulikult iga peaminister tõenäoliselt teeb nii, et ta kirjutab selle enda arvele või ütleme ühe selle suuna arvele. Kirsipuu sõnul teeb teda murelikuks inimeste sissetulekute liigne erinevus ja see on probleem, millest täna Reformierakonna üldkogul ei räägitud. Samas ütles riigikogu liige Paul-Eerik Rummo, et kindlasti pole see vaid Reformierakonna teene, et Eestil läheb nii hästi. Seega pole tegemist eneseimetlusega, vaid pigem üleskutsega. Paul Eerik Rummo. Pigem on see kampaania põhiloosung uhke olemise loosung, on üleskutse pöörata inimestele valijate tähelepanu sellele, et, et põhjust julge ja uhke olla on, on rohkem kui kui põhjust. Kuidagi kurb ja ebakindel olla. Andrus Ansipi sõnul pole Eesti inimestele eneseimetlus kohane, pigem alahinnatakse end ja seda püüabki Reformierakond muuta. Pigem on see praeguse olukorra nimi enese alal hindamine, mitte eneseimetlus, seega adekvaatne olukorra tunnetus, see kindlasti mõjuks kõigile Eesti inimestele hästi, meil on mille üle uhke olla. Mirko Ojakivi, Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakond pidas Tartus üldkogu. Erakonna esimeheks valiti taas peaminister Andrus Ansip.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu erakonnakaaslaste survel teatas IRLi esimees Helir-Valdor Seeder eile, et olukord, kus kohalike inimeste ja omavalitsuste vastasseis tselluloositehasele on nii suur, ei saa riigi eriplaneeringuga praegusel kujul edasi minna. Erakonnakaaslastele saadetud kirjas ütles seeder, et nüüd tuleb alustada investeeringu planeerijatega dialoogi ja tehasele uus asukoht otsida. Seederi mõtteid jagab ka sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski. Kahtlematult on ju võimalik formaalselt selle planeeringuga edasi toimetada, aga kui on selge, et, et seda lõpuni ei ole võimalik viia, siis ei ole seda seda ju mõistlik teha. Aga sotside seisukoht on siis, et eriplaneering tuleb ära lõpetada. No Tartu Emajõele seda tehast sellisena täna rajada kindlasti ei saa ja sellest tulenevalt ei ole mõtet ju ka kedagi lollitada, et see tulekski selgelt välja öelda. Kui on võimalik otsida mingisuguseid alternatiivseid asukohti, siis ma arvan, et seda arutelu võib ju jätkata. Veel enam, Ossinovski sõnul olid sotsid seda meelt juba ammu. Mina isiklikult olin üsna veendunud algusest peale, et sellist asja tulla ei saa. Selles mõttes on meil kahtlemata sellise IRL-i äkilise meeleparanduse osas hea meel ja selge on see, et projekti on alustatud valest otsast ja kohalikest elanikest üle sõites selliseid projekte realiseerida. Kindlasti ei ole demokraatlikus ühiskonnas kohane. Ossinovski viitab ka sellele, et kui sotsid pole tehase Emajõe äärde rajamist ka varem toetanud, siis IRL-i meele muutuse taga on lähenevad valimised, olgu kahe erakonna vahelise poliitkemplusega, kuidas on, aga kui juba kahe koalitsioonierakonna juhid on öelnud, et tselluloositehase eriplaneering sellisel kujul edasi minna ei saa, võib see tehase rajajate plaanidele kriipsu peale tõmmata. Tehase üks planeerijaid Margus Kohava ütles, et nemad praegu poliitikute välja ütlemisi kommenteerida ei soovi, vaid ootavad valitsuselt selgemat seisukohta. Selgem seisukoht on ilmselt tulemas, sest riigihalduse nister Janek Mägi sõnul peaks homseks valmima õiguslik analüüs, mis ütleb, kas kohalike vastuseisu tõttu saab valitsus eri planeeringu lõpetada. Praegu näib, et pigem saab. See oluline punkt, mis seda võimaldaks koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad projekti elluviimise tulevikus ja tegelikult demokraatlikus riigis, kui on kohalike poliitikute avalikkuse vastasseis, siis selle punktiga noh, teoreetiliselt saaks seda tõenäoliselt teha. Nüüd on veel küsimus, kas valitsuses on selleks poliitilist tahet. Et praegu on võib-olla oluline on selgunud see, et avalikkuse vastasseis sellele planeeringule on niivõrd tugev, et ükski poliitiline erakond ei leia, et ta tahaks seda konkreetset planeeringut toetada. See on praegu, mis viimastel päevadel selgunud", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski sõnul pole sotsid Emajõe äärde plaanitavat tselluloositehast kunagi toetanud. Kuna ka IRL teatas eile, et tehaseks vajalik riigi eriplaneering tuleks ümber vaadata, võib tehaserajajate plaanidel peagi kriips peal olla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister keeldub tunnistamast enda tehtud vigu ning võtma vastutust. Sellise suhtumisega jõuame me sügisel teise negatiivse lisaeelarveni. Eesti rahvale oleks parem, kui teist negatiivset lisaeelarvet ei tuleks. See eeldaks aga reaalselt ja asjatundlikult koostatud esimest negatiivset lisaeelarvet. Tänane lisaeelarve mitte ei leevenda majanduskriisi, vaid hoopis süvendab seda, kuna peamine kokkuhoid toimub investeeringute arvelt, mida tänases olukorras kindlasti teha ei tohi. Ehitamata või renoveerimata jäävad mitmed koolid ja teadusasutused, loomata jäävad valitsuse lubatud lasteaiakohad. Riigi teedevõrk ehk infrastruktuur kannatab. Samas väidan, et valitsuse kärped on ebapiisavuse kõrval ka ebapädevad. Tuletan meelde, et me oleme korduvalt esinenud sellega, et toetusi inimestelt omavalitsustelt ei ole õige ära võtta. Investeeringud ei ole õige turult tagasi korjata. Kinnisvara ei ole õige müüa tulude katteks turu odavnemise tingimustes. Kõik lihtsalt on jäänud kurtidele kõrvadele. Valitsus kustutab täna bensiiniga tuld. See on hinnang valitsuse aktsiisipoliitikale millegi enamaga, seda oleks raske kirjeldada. Tules aga viibib valitsus ise. Miks opositsioon siis kasutas oma viimset võimalust, et võimalust võtta vaheaegu ja taodelda valitsusega diskussiooni? Rahanduskomisjonis oli teatavasti muudatusettepanek 170 muudatusettepaneku menetlemiseks aega kaks tundi. Mis kulutati põhiliselt esitatud ettepanekute formaalsete vigade otsimisele eesmärgiga neid võimalikult palju tagasi lükata, sest seal oli juba aimata juntimise algust. Sisuliselt me ei arutanud küll ühtegi ettepanekut, ma olen seal komisjonis ja julgen seda kinnitada. Ma väidan, sellega loodi selles samas komisjonis olukord, mille puhul jääb opositsioonile tõepoolest üle vaid üks võimalus võtta kasutusele venitamistaktika. Seda lootuses, et tullakse diskussiooni ja püütakse läbi rääkida. Seda kahjuks ei juhtunud. Nüüd enam, kui rahvaliidu fraktsioon otsustas teisipäeva hommikul jätkata venitamistaktikat siis me sidusime selle esmaspäeva õhtul, millest me teatasime ka koalitsioonile ja lugupeetud riigikogu esimehele, sidusime selle 55 miljoni ehk omavalitsuse ära võetavate investeeringutega mil juhul on riigihanked juba tehtud, lepingud sõlmitud. Ja valitsusel oli see teada. Meiega diskussiooni ei tuldud, küll aga hurjutati ja, ja kurjustati avalikkuse ees palju, et on täiesti arusaamatu, miks sellega tegeletakse. Kuigi me valitsust ei saanud dialoogi, said ometi omavalitsused selge sõnumi, et nende eest siin riigikogus seista ja see oligi tähtis. Nüüd on seesama küsimus, kes võtab vastutuse selle eest, kui sõlmitud leppele järgnevad trahvid ja, ja tuleb teha hakata kulutusi. See kaklus on nüüd kakeldud. Opositsioon on andnud avalikkusele tugeva signaali. Miks täna vastuvõetav lisaeelarve on eksitav ja ei lahenda tasakaalu küsimusi? Seega me ei saa seda eelarvet toetada, vastupidi, me oleme sellele ka vastu, nii nagu avaldas praegu Keskerakond oma seisukohta. Vastutus selle eest kannab loomulikult valitsuskoalitsioon, järgu peaminister, tulge enam ütlema, et selle eest vastutab riigikogu. Olen palju kuulnud süüdistust, et nõndanimetatud jutise juntimise me liitsime koalitsiooni. Meie eesmärk ei olnud, et valitsus tülli ajada. Sellega olete te nähtavasti ise suurepäraselt hakkama saanud. Keegi tõenäoliselt täna valitsus vastutust võtta ei taha. Nii et kui me suutsime liita, tegime rahvale ja valitsusele teene. Nii suurt eesmärki me ei julgenud endale püstitada.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu fraktsioonide arvamused lisaeelarvest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru keskhaiglas on koroona haiged hõlmanud kolmandiku kohtadest viimasel ajal töölt lahkunud 13 meditsiiniaja asemele ja olemasolevate töötajate koormuse leevendamiseks hakkas keskhaigla sellest nädalast aktiivselt tööle värbama. Abijõude räägib Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver. Turg on vaba ja inimesed otsivad endale sellist tööd, mis on neile nagu lihtsam ja millest saab ka paremat tasu. Ja kui sa pead keerulist ja rasket tööd tegema, siis kipub mõtlema, et kas sa, kas sa tahad seda teha või mitte, et selles mõttes me otsime täna õdesid, otsime täna arste. Meil on hädasti meditsiini personali vaja. Millega teie saate motiveerida seda, et see inimene, kes mõtleb, millist tööd teha, kuhu minna, et ta tuleks teile. Eks ikkagi üks asi on inimese missioonitunne. Et täna on ikkagi haigla, on raskes olukorras, mitte ainult Ida-Viru keskhaigla vad ka üle Eesti haiglad, et kui inimesed näevad, et nad saavad ikkagi olla raskel ajal abiks, siis nad tihti tihtipeale tulevad ka tasuta tööle. Et palju on selliseid inimesi, kes helistavad, küsivad, et et kas ma saan tulla teile kuidagi appi. Ja see on väga hea märk, aga loomulikult, eks me peame siis need inimesed, kes juba haiglas töötavad nendele peame siis maksma sellist palka, et mis, mis neid motiveeriks. Haiglate pingelise olukorra leevendamise lootuses on Ida-Virumaa omavalitsused kehtestanud erinevaid piiranguid, näiteks jõhvi vallavalitsuses teenindatakse inimesi aasta lõpuni vaid eelregistreerimisega ja kahel päeval nädalas teevad vallaametnikud kaugtööd. Jõhvi vallavanem Maris Toomel. See tähendab seda, et ka maja sees võimalikult vähe oleks meil omavahel kontakte ja kõik võimalikud kas kokkusaamised, kas siis oma klientidega valla kodanikega toimuvad siis kas telefoni teel või läbi siis Tiamsi? Jõhvi vallavanem maris Toomel lootis, et koroonavastase kaitsepookimise pelgajad hakkavad ajapikku nägema oma kehast kaugemale. Loomulikult, ma mõistan neid inimesi, aga mina olen vaktsineeritud ennekõike selle pärast, et ma mõtlen teistele inimestele. Ma mõtlen tänasele haiglasüsteemile meie meditsiinitöötajatele ja lisaks siis loomulikult kõikide nende kontaktide vältimine, võimalusel teha kõike läbi arvuti ja suhtuda kõikidesse piirangutesse, mis meil on lähiajal tulemas väga tõsiselt. Kolmapäevase seisuga oli Ida-Virumaal vaktsineerimiskuuri läbinud 61422 inimest, see tähendab, et koroona eest on end veidigi kaitsnud 51,8 protsenti 12 aastaste ja vanematest idavirulastest Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Viru Keskhaiglas on suurendatud koroonahaigetele mõeldud kohtade arvu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõik Tallinna tänavatel küsitletud inimesed ütlesid, et isikukaitsevahendeid nad enam ei kasuta. Samuti ei desinfitseeri inimesed käsi nii palju kui varem. No maski ma ei olegi eriti kasutanud, aga kätte desinfitseerimisvahendeid ma jah veel kasutan ja minu arust need võiksid ka muul ajal olla igal pool. Ei, mitte praegu ei kasuta, aga täitsa olemasolevad on, maskid täitsa puutumata, uued värsked, aga neid ei ole vaja. Praegu ehk siis, kui uuesti on vaja, siis kasutate jälle. Aga ma loodan, et seda teist ja kolmandat seda ei tulegi. No mina ei kasuta ja mingisuguseid ainukene asi on kogu aeg käsi pesta. Mina kasutan isikukaitsevahendeid ainult siis, kui keegi mind sunnib. Näiteks, ma käisin täna hommikul Magdaleena haiglas sain vaktsiini ja siis seal ma pidin desinfitseerima käsi, aga muidu ma seda enam ei tee. Ka terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma ütles, et isikukaitsevahendid pole vaja praegu igapäevaselt kasutada. Samas peaks tema sõnul siiski järgima nakkust ennetavaid põhimõtteid. Tavainimesel tänaval liikudes ega ma eriti ei soovitagi midagi kasutada, et haigestumine on ilus ja, ja eks need maskid takistavad ka hingamist, et praegu ei soovita käed puhtad, et oleks olemas taskurätik, kui peaks tulema aevastushoog peale kuskil ja pesuvahend on ka olemas praegu igal pool, et hoida käed puhtana, jälgida selliseid üldiseid, nakkusennetamise põhimõtteid. Härma usub, et lähiajal teist lainet ei tule, kuid siiski peab olema ettevaatlik. Eks see nüüd oleneb, palju meil välisriikidest hakkab nakatunud sisse tulema, see kõik taandub inimeste käitumisele, et kui me ikka kaotame valvsuse ja nendest nakkusennetuspõhimõtetest kinni ei pea, tekib palju reisisoovijaid ja tuleb välismaalt neid nakatunuid sisse ja inimesed ei pöördu arsti juurde ja tekivad sellised suuremad kohalikud kolded. Eks see taandub inimeste käitumisele, aga praegu, kuna meil Euroopas on olukord suhteliselt ilus, siis lähiajal veel ei ennusta seda teist lainet.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Eestis on koroonaviirusesse haigetumine madal, ei tohiks unustada, et risk uueks haiguspuhanguks on olemas. Tallinna tänavatel küsitletud inimesed ütlesid, et isikukaitsevahendeid nad enam ei kasuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJätkunud on need trendid, mis nüüd viimase poole aasta jooksul või isegi juba võib öelda, et üheksa kuu jooksul on siis aset leidnud, et ettevõtjatel on nõudlus väike tarbijate kindlustunne on madal ja, ja praktiliselt võib öelda, et kõik sektorid, mida siis konjunktuuriinstituut igakuuliselt jälgib, see on kaubandus, ehitus, teenindus, tööstus, kõik nad kurdavad just põhiliselt nõudluse probleeme. Ja mis võiks nagu ka veel negatiivse välja tuua, et kui, siis Eesti lootus on nagu sellel, et kui siseturg on madalseisus, et siis nagu tuleks väga palju eksportida, mis väga paljudel ettevõtjatel on ka eksport, tellimusega probleeme, et ilmselt see viitab sellisele üldisele maailmaturu ebastabiilsusele ja jahtumisele, mis on toimunud ka väljaspool Eestit. Kui nüüd rääkida eratarbijatest, et kuidas nende käitumine muutunud on? Eratarbijate kindlustunne on madal ja püütakse siis piirata nii püsikaupade ostu, korteriremonti, kõiki niisuguseid suuremaid ostusid, aga samas kui vaatame, et kuidas siis on muutunud pankades eratarbijate finantsseis, siis näeme, et et eratarbijad on päris aktiivselt hoiustanud, nii et võib uskuda, et tarbijad on olnud sellised suhteliselt, nii nagu eestlasele omane ettevaatlikud ja lükkavad natukene oma ostusid edasi ja on kogunud natuke säästusid, et siis üle elada ka need suured hinnatõusud, mis siin leiavad aset siis eluaseme osas sellel talvel kulude osas, nii et tarbijate finantsseis võib öelda, et nende inimeste hulk, kes endaga hakkama saavad ja, ja kes kes ka natuke säästa suudavad, see on suhteliselt stabiilne. Aga selline üldine emotsionaalne hinnang Eesti majandusele oma peremajandusele järgneva 12 kuu jooksul, et need on negatiivsed ja kindlasti üks kõige olulisem asi inimeste jaoks on just see tööga kindlustatud ja siin näeme, et tarbijad pelgavad, et töötus Eestis võib nüüd järgneval aastal oluliselt suureneda. Ja seda kinnitavad muidugi ka ettevõtjate poolt tulev informatsioon, et ettevõtjad ennemini vähendavad töökohti kui suurendavad, nii et kahelt poolt tulev informatsioon viitab sellele, et pingestumine Eesti tööturul kindlasti toimub. Tänases Päevalehes ütlesite seda, et kui tänavapilti vaadata, et siis tundub, et Tallinnas on rikkamad inimesed kui Pariisis ja nüüd hakkab see pilt nagu rohkem tõele lähenema, et tegelikult on Eesti vaene riik. Eesti on tegelikult Euroopa mõistes ikkagi ju vaene riik, et me ju näeme, et võrreldes siit ennast ja siis mõnda arenenud vana Euroopa riiki, et meil on siin ikka väga palju arenguruumi sellises noh, ettevõtete tugevuse, infrastruktuuri tugevuse, et selles on niisugune tõeline riigirikkus ja see Eesti riigi rikkus natukene on olnud selline kassikulla moodi, et me oleme ostnud siuke si esmaseid asju, mis nagu rikkust peegeldavad, et me oleme nagu lapsed olnud, et me oleme mingid esimesed mängukannid saanud, eks. Aga aga noh, loodame, et selline lastehaigus läheb mööda ja, ja Eesti saab ka selliseks tõeliselt sisuliselt rikkamaks riigiks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konjunktuuriinstuut esitleb täna septembri konjunktuuri. Instituudi direktor Marje Josing ütles, et kõik märgid viitavad sellele, et jahtumine Eesti majanduses ei ole veel lõppenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalju vaidlusi tekitanud töötuskindlustuse määr on esimesest augustist ühtekokku 4,2 protsenti töötajate osa on 2,8 protsenti ja tööandjate osa 1,4 protsenti rohkem. Töötukassa nõukogu ja valitsus maksemäära ise kergitada ei saa. Selleks on vaja riigikogu heakskiitu, kuid kas nelja koma kahest protsendist piisab, näiteks kui täituvad halvemad ennustused ja aasta lõpuks on Eestis ligi 100000 töötut? Küsisin seda sotsiaalministri Hanno Pevkurilt. Ja kindlasti, et ega siis töötukassa prognoosid, mis tuginevad omakorda nii rahandusministeeriumi andmetele, et siis näitavad meile ette suurusjärk kolm-neli-viis aastat, siis neid kõiki arvestusi arvestades me vähemalt tänaste hinnangute pealt võime küll julgelt väita, et see 4,2 aitab meid sellest kriisist üle. Peaminister Andrus Ansip aga meenutas rahandusministeeriumi eelarve strateegiat. Seal oli ette nähtud see, et sel aastal töötukassa miinus on 5,9 miljardit krooni, järgmisel aastal 10,9 miljardit krooni, ülejärgmisel aastal 13,1 miljardit krooni ja üleülejärgmisel aastal 13,9 miljardit krooni. No kui nüüd võrrelda sedasama 13,9 miljardit, siis mingite muude numbritega, siis jah, vanemahüvitis kaks miljardit, pensionid 20 miljardit. Tahan öelda seda, et töölepinguseaduse muudatused olid hädavajalikud ka rahavoogude prognoosimine töötukassas on praegu märksa selgem ja me usume neid prognoose, mille järgi siis sellest summaarsest maksemäärast 4,2 protsenti peaks jätkuma. Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingu juht Harri Taliga hääletas aga määra tõstmise vastu. Töötukassa analüüs näitab selgelt, et töötajate maksemäära tegelikult ei ole vaja tõsta. Töötajate maksemäär on piisav nende kohustuste jaoks, mis töötukassa töötajate ees on. Ametiühingute poolt tegin mina töötukassa nõukogus ettepaneku tõsta tööandjate maksemäär, sest tööandjate koondamis kulud kasvavad ju oluliselt ja, ja see on see põhjus, miks on kindlasti vaja tõsta tööandjate maksemäära? Rahandusministeeriumi kevadise makroprorognoosi riskistsenaariumi järgi tõuseb töötuse määr tänavu Eestis üle 13 protsendi. Töötute arvuks prognoositakse aasta lõpus 91500.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kinnitas töötuskindlustusmakse tõusu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBörsikella helina saatel algas täna kell 10 hommikul Tallinna Sadama aktsiate avalik kauplemine astag Tallinna börsil. Kolm, kaks, üks. Null. Börsikell sai heliseda küll vaid mõne korra, kui kellatila lahti tuli. On see hea või halb, enne seda näitab aeg. Aga Tallinna sadama noteerimine tähistab esimest Eesti riigiettevõtte börsile tulekut viimase 20 aasta jooksul. Aktsiaid märkis 102 institutsionaalset investorit 22-st riigist ja 13723 jaeinvestorit. Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on kõik aktsionärid olulised. Otsiti ka pikaajalisi investoreid. Sest meie äri on pikaajaline, meie strateegia on pikaajaline ja me oleme ka dividendi aktsiana, just nimelt sellise pikaajalise dividendipoliitika kinnitanud. Siiski kõik aktsionärid ei olnud rahul aktsiate jaotusega. Ega rahul tõesti ei saa kõik olla, samas kui me vaatame, et kui palju märkis siis 23 protsenti märkis ja 21 protsenti sai siis ma arvan, et see on siiski päris hea tulemus, sest peame tunnistama, professionaalsete investorite huvi oli väga suur ja see oli ka üks eesmärk tuua väliskapitali, nii et eks ta selline tasakaalu otsimine oli. Sellega on tegemist suuruselt teise IPOga Eesti börsiajaloos, ütles Tallinna börsijuht Kaarel Ots. Ja kui me nüüd vaatame tagasi selle Tallinna sadama IPO tulemuste peale, siis me võime öelda, et see ületas tegelikult kõiki ootusi ja need eesmärgid on täidetud. Mis kasu sellest siis on, kui riik oma ettevõtet börsile viib? Me loome võimalusi oma inimestele säästa, investeerida, saada siis omanikuna osa riigiettevõtete käekäigust, mina ei tea paremat viisi, kuidas saaks oma jõukust kasvatada, kui investeerida. Ja teine moment on kohalikud pensionifondid, neile siis võimaluste loomine, et nad ei peaks siis valdavalt oma oma raha välismaale investeerima ja kolmas väga väga oluline punkt on see, et, et teha riiki ja ettevõtteid nähtavamaks, et saada seda välisinvestori raha siia tagasi, mis väga palju läks sellesama Eesti Telekomi, Hansapanga ja teiste suurte ettevõtete müügiga siit ära. Ettevõtte ainuomanik enne aktsiate avalikku pakkumist oli Eesti vabariik. Pärast pakkumise läbiviimist on Eesti vabariik Tallinna sadama suurim aktsionär, omades 67 protsenti ettevõtte aktsiatest.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadama aktsiatega tehtud käive ületas esimeste kauplemisminutitega 1 miljoni euro piiri. Tallinna Sadama aktsiatega on tehtud 892 tehingut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna me teame, et hinnad on jõudnud sinna 200 euro megavatt-tunni juurde ja, ja normaalne hind oleks suurusjärguga 50 eurot megavatt-tund. Ja sellest hinnast väga suure osa määrab CO kahe kvoodi hind. Tänasel hetkel Eesti energia maksab iga kuu 50 miljonit CO kae kvoodiraha ja meie eesmärk on, et Eesti energia ei peaks maksma CO kahe kvoodi raha. Ja kui sellest 50-st miljonist pool, mis laekub otse riigieelarvesse, seda kompenseeritakse Eesti energiale, siis oleks võimalik fikseeritud paketti Eesti Energia müüa mitte kallimalt kui 50 eurot. Megavatt-tund. Aga mis saab teistest elektritootjatest, kuidas neid hinnastatakse? Kuna Eesti energia on ise riigi ettevõte, siis on võimalik kokkulepe teha, et Eesti energiast ostetud fikseeritud hind on selline, et sellist olukorda on meil siin naabrite Leedus olemas ja ja on ka olemas, Prantsusmaal. Kui see teie kava ellu viiakse, siis inimesed peavad tegema uued lepingud. Jah, loomulikult siis tuleb uus fikseeritud leping sõlmida ja kindlasti seal on ka mingi piir, et päris nii ei saa olla, et kuskil lõpmatuseni iga tarbija saaks seda soodsama osta, aga ta peaks olema selline, et mis on täna tavatarbimises vajalik ehk et kodu oleks soe ja ja valgus oleks toas. Oskate öelda, kui palju seda elektrit võiks siis olla? Hetkel umbes kaks teravatti. Kogu Eesti peale siis või kogu Eesti peale, mis see võiks ühe perekonna jaoks tähendada. Kui suur osa sellest praegusest elektrikulutustest võiks protsent aalse. Puhul on ta keskmiselt kogu kodutarbijate kulu kaetud. Eile õhtul kogunes võimaliku loodava valitsusliidu komisjon või töörühm, mis arutas seda teie ettepanekut, et kaugele te jõudsite. Mitte väga kaugele, mitte väga kaugele nii-öelda, see on laua peal edasi ja sealt head lahendust täna veel ei ole või kokkulepet ei ole. Laua taga ei saanud ma väga aru, et, Vastaspool oleks nüüd väga tugevalt toetanud ja reformierakond ei toeta hetkel kindlasti ja sotsiaaldemokraadid olid kõhkleval arusaamisel.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa elektrituru reformi ettepanek pole võimuliidu moodustamise kõnelustel teiste osaliste heakskiitu saanud. Isamaa eestseisuse liikme Aivar Koka sõnul soovib Isamaa elektrituru reformi, mille järgi peaks Eesti Energia müüma kodumajapidamistele elektrit fikseeritud hinnaga kuni 50 eurot megavatt-tunni eest. Kolmapäeval oli see jutuks ka võimliidu kõnelusi pidavate erakondade energeetikaküsimuste töörühmas. Reformierakonnalt ja sotsiaaldemokraatidelt pole Isamaa plaan heakskiitu saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse liikmed kinnitasid, et ministeeriumide koostöö on hea. Veterinaar ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on tehtud mitmesuguseid riskianalüüse. Erinevate riskianalüüside tulemusena ja, ja vaadates, mis praegu Euroopas toimub siis võib see stsenaarium olla tõenäoliselt selline. Juhul kui linnugripp peaks Eestisse jõudma, siis kõigepealt on täheldatav just rändlindude ja eeskätt veega seotud rändlindude suremus. Suurem suremus, kui see suudetakse leida õigel ajal ja lokaliseerida. Et see viirus sealt edasi ei liigu, võib jääda kodulinnud puutumata. Kui see viirus jõuab kodulindudeni, siis loomulikult juba eelnimetatud stsenaariumi kohaselt. Konkreetsest taudi punktis ehk ühes farmis linnud hukatakse ja maetakse võimalikult taudipunkti lähedal, et viirus ei leviks kaugemale ja säilivad, toimub totaalne desinfektsioon ja säilivad teatud kitsendused. 21-l päeval. Märtsi keskpaigaks loodab veterinaaramet valmis saada korraliku ülevaate Eesti kodulindudest, et linnugripp Eestisse jõudmisel oleks tegutsemine tõhusam. Ago Pärteli kinnitusel kontrollitakse surnud linde pisteliselt pidevalt. Käesoleva hetkeni oleme võtnud sirka 200 proovi ja eelistatud siis, nagu ma juba ütlesin, kas rändlindudelt eelis eluviisiga rändlindudelt ja seni on need proovid olnud negatiivsed. Ja loomulikult me jätkame ja tihendame seda proovivõttu, sedamööda kuidas kevadine rändeperiood on algamas. Linnugripi puhkamisel langeb põhiraskus kolmele ministeeriumile, nii-öelda vägesid juhtima hakkab põllumajandusministeerium. Lisaks astuvad tegevusse sise ja sotsiaalministeerium. Siseminister Kalle Laanet. Siseministeerium väga aktiivselt osaleb ettevalmistusprotsessis just nimelt vaadates juhtumisliku poolt, kuidas on linnugripi puhul põllumajandusministeerium valmis ja kui me vaatame paneemia poole pealt sotsiaalministeerium valmisolekut just nimelt juhtimise poole pealt. Mina ootan esimest informatsiooni põllumajandusministrilt, sest põllumajandusministeerium on juhtiv ministeerium. Kuid kindlasti kui tuvastatud, et tegemist on linnugripi juhtumiga, siis lähtuvalt maakondlikul tasandil juhtimisskeemist maakondlik politsei sekkub kohe ja samamoodi ka pääste. Laanet lisas, et kolmapäeval toimuval kriisikomisjoni istungil on taas põhiteema. Linnugripp avaldas lootust, et põllumajandusministeerium saab oma juhi rolliga hakkama. Sotsiaalminister Jaak Aab rõhutas, et inimesed ei tohiks paanikasse sattuda ja mitte peljata surnud kodulindude est teada anda. Kui me räägime linnugripist, mis võib kanduda linnult inimesele siis ega see nakatumine väga lihtne ei ole, et, et kõnnin linnust mööda ja olengi kohe gripis. See peab olema ikkagi palju lähem kontakt linnuga. Ka täna oli siin juttu sellest, et vastavalt seadustele, tegelikult vastavalt kriisiseadustele kui inimesel, kui tal on kodulinnud ja need näiteks hävivad, need on võimalik ka kompenseerida, seaduse järgi on see isegi ette nähtud, nii et ei pea kartma niisugustest juhtumitest teatada. Aga kindlasti on kahtlane juhtum siis, kui on ikkagi mitu lindu juba surnud. Noh ka täna oli juttu sellest, et, et kui igaüks hakkab igast ettejutu vastu üksikust linnust teatama ja kui selle peale pea peavad riigiametit pidevalt reageerima siis võidakse tõenäoliselt hätta jääda. Aga pigem teavitamine ja eriti veterinaarteenistuse teavitamine surnud lindudest on kindlasti oluline. Lähiajal seisab ees laiem teavituskampaania, valminud on linnugripi teemaline voldik. Infot saab põllumajandus ministeeriumi koduleheküljelt ja maakondade veterinaarkeskustes.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus valmistub linnugripi tõkestamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPikki vaidlusi Koonderakonna ja Maarahva ühendusse kuuluvate parlamendisaadikute vahele tekitas kaitsetollide küsimus kell kaheksa õhtul, mil koalitsiooni lepingule pidi alla kirjutatama. Ei olnud veel selge, kas Koonderakonna partnerid KMÜ-s sellega nõus on. Maarahva ühenduse liider Arnold Rüütel. Vaidlus küpses sellepärast niivõrd terav selles küsimuses, kuivõrd Eesti põllumajanduse, aga see tähendab ka maaelu on selles mõttes väga palju kaotanud, et mitte mingil määral ei ole teda kaitsnud ja selle üle käisidki vaidlused, aga sellega kaasnevad mitme teise probleemi üle samuti. Kuid ikkagi me nõustusime praegu, et see leping tuleb alla kirjutada ja seda et väga oluline on Eestimaale praegu säilitada siiski rahu, mitte minna uutele parlamendivalimistele ja lootuses, et dialoogis diskussioonis ja teistes vormides on võimalik siiski põhimõtteliselt kooskõlastada. Järgnevalt need probleemid, mis on vaielda. Koalitsioonilepe välistab kaitsetollide ja subsiidiumide kasutamise majanduspoliitikas. Millistele kompromissidele veel läbirääkimistel mindi. Reformierakonna esimees Siim Kallas. Mõlemad osapooled tegid järeleandmisi mitmesuguseid küsimustes, olime valmis pehmendama oma seisukohta eelarve osas samuti teatud valitsuse eelnõude osas mis puudutab näiteks seda, et me ei teravusta ega nõua praegu kohe siiski tagasipöördumist ühtse kultuuri ja haridusminister iumi juurde ja mõned muud niisugused asjad. Ja, ja muidugi vastaspool täpsustas oma positsioone maaelu poliitika osas, kuigi ma arvan, et siin ei ole tegelikult tegemist järeleandmistega, vaid kompromiss on, on igati, vastan ka maaelu huvidele, nii et küsimus oli paljudes niisugustes mõistetes, millel on väga tõsine poliitiline tähendus ja mis leidsid ka nagu selgub, nagu meie volikogu eile otsustame. Ja meie partnerite jutuorganid täna vastuvõetava lahenduse. Seni on selgusetu, kuidas hakkavad uues valitsuses jagunema ministrikohad. Selle kohta peavad KMÜ ja Reformierakond järgmisel nädalal sõlmima eraldi koalitsioonileppe lisa. Peaministrikandidaat ja Koonderakonna ning maarahva ühenduse liider Tiit Vähi. Meie pakkusime Reformierakonna eliit, Reformierakond nagu tegi ettepaneku, et seitse me leppisime kuskil keskel kokku, aga ausalt öeldes meil ei ole olnud sellist põhiarutelu just selle kohtade arvu pärast, sellepärast et kõige tähtsam on siiski poliitika, missugust me kavatseme ellu viia. Ja me ei ole ka praeguseni rääkinud üldsegi persoonidest, sellepärast et me ei teadnud kuni viimase momendini, kas koalitsioonilepe sünnib, kas ta kirjutatakse alla või ei, kirjuta alla, minu arvates praegu ka nüüd, Reformierakonna liit on väga hea liit just Eesti stabiilsuse huvides. Ja kui me 11 usaldame, siis me leiame juba konkreetsed lahendused kõikides küsimustes, mis ei ole ka üheselt sisse kirjutatud koalitsioonileppesse stabiilsuse huvides üksteise usaldamise huvides. Ma arvan, et me otsiksime sellele koalitsioonile kindlust.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskriis 1995. a sügis. KMÜ ja Reformierakonna koalitsiooni sõlmimine.", "role": "assistant" } ]