Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 25

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti korporatsioonide liidu esimees Karlo Kleimann ütleb, et volbriöö pidustuste ärajäämisest on kahju, kuid tudengid on võimuga vastutustundlikud, mõned leidlikud tähistamise viisid. Siiski on näiteks pidu veebis. Kui ilm on ilus, et nagu õue võib ikka minna lihtsalt hoida teistest inimestest pigem eemale, kui soovida kellegagi koos olla, siis võtta maksimum üks-kaks sõpra ja ka nendega selles mõttes ikkagi noh, mõistlikult. Loodetavasti oleme me ikkagi lõpusirgel ja kui me praegu nüüd pingutame, siis meil on tõesti võimalus sellest lahti saada, et ei ole enam mõtet ise ära rikkuda seda kõike. Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa muretseb, et kõik ei pea piirangutest kinni. Siiski panustab ta, et enamik inimesi käituvad mõistlikult. Tartus on täna politseinikke tänavatel rohkem. Me oleme teinud natukene rohkem planeeringuid juurde, et, et ennetada neid ülemeelikuid seltskond, keda võib-olla ma loodan, et ei pea ohjeldama hakkama ja tavapäraselt on näidanud ka ka esimene mai on olnud meil suht murelik päev selles suhtes, et väga palju joobes juhte liigub liikluses ringi ka esimesel mail, me teeme suurendatud jõududega liiklusjärelevalvet ja siin ka siis üleskutse kõikidele elanikele järjekordselt, et kui sa näed, et sinu sõber ei peaks olema mootorsõiduki roolis, et tema seisund ei võimalda, siis palun ole julge ja ütle, et sõidame siis paari tunni pärast õhtul või üldse järgmine päev. Neile, kes täna vastutustundlikult koju jäävad, lubab Karlo Kleimann suurt pidu siis, kui seda saab taas pidada ohutult. Põhimõtteliselt kahe aasta siis tudengid ei ole nagu korralikku vorblit näinud, aga, aga noh, lootust on, et läheb paremaks. Kas nüüd võiks olla südamesoov, et kui ükskord see viirus on seljatatud, siis saab ühe sellise suurema volbri maha pidada? Oi seda ma loodan kohe kindlasti, et et, et kui sellel aastal ei saanud seda kõva volbrit teha eelmise aasta eest ka, siis järgmine aasta saab nende mõlema eest teha veel kõvem.", "role": "user" }, { "content": "Tartus antakse võim täna õhtul traditsiooniliselt tudengitele. Tudengid viiruseohu tõttu pidu ei korralda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFilmirahvast Ida-Virumaale meelitada aitab lisaks finantstoetusele seegi, et maakonnas on pakkuda eriilmelisi võttepaiku, ütles seitse aastat tagasi asutatud Viru filmifondi koordinaator Piia Tamm. Järjest rohkem me proovime kaasata erinevatesse filmidesse ju ka kohalikke inimesi. Ennekõike on oluline, et nende professionaalsus ja õppimisvõime ja, ja avatus. Viru filmifondist on toetatud projekte 5000 kuni 100000 euroga, Piia Tamm. Sõltub siis tõesti, kui mahuka projektiga on tegemist ja mis siin salata, et kui on suurem ja, ja siis väljakutsuvam projekt ja rahvusvaheline projekt, siis, siis nende rahastused on ka suuremad, kaske on meelitada suuri tegijaid siia. Tegelikult ei ole raske, sest et, et kui leitakse sobivad võttekohad Ida-Virumaalt, siis täna juba teatakse seda teed siiapoole ja, ja see on tänu sellele, et 2013 asutasime esimese regionaalse filmifondi, Viru filmifondi ja, ja see on, seda on hoitud ja kasvatatud ja, ja see on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud omavalitsused ja riik saavad ühise eesmärgi nimel teha koostööd. Tänu Ida-Viru programmile on filmifond viimase aasta jooksul suurenenud ja filmi aasta eelarve on 200000 eurot. Toila rannas salvestatakse filmi Erik Kivi süda alguse lõpukaadrid jätkab filmi tegevprodutsent Tanneli Savitski. Meile väga meeldib Toila rand. Me otsisime sellist kivist randa, mis toetab meie sellist muinasjutulist lähenemist kogu sellele kontekstile ja siin saavad ilusti kokku merepiir, rannajoon ja metsapiir. Et meile see väga meeldib. Me filmime Toilas kolm päeva ja Toilast saab selline ilus raam meie seiklusele. Toilast minnakse merele ja Toilast tullakse merelt, aga kõik, mis seal vahepeal juhtub, jäägu vaatajatele kino jaoks. Viru filmifond ei toeta mitte ainult mängu ja dokumentaalfilme Bondi toel on valminud näiteks ka Youtube'is üle nelja miljoni vaatamise saanud muusikavideo Füroksana. Narva. Kolm. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal on käimas filmi \"Erik Kivisüda\" võtted.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmisel teisipäeval teeb oma viimase etteaste Brüsselis toimuval kuninganna Elisabethi muusikakonkursil Eesti tšellist Marcel Johannes Kits. Kuigi nii mainekal võistlusel finaali pääsemine on juba saavutus omaette, teevad kõik finalistid praegu tõsist tööd viimase esinemise kallal. See tähendab, et neil tuli ära anda oma mobiiltelefoni ning nad saadeti harjutama Brüsselis veidi eemal Waterlu külje all asuvasse kuninganna Elizabeth kabelisse. Seetõttu ei õnnestunud ka ERR-il kitsega rääkida. Võistlus žürii juhi Gill Le düri sõnul keskenduvad võistlejad nüüd ainult muusikale ning seepärast on see ka üks paremaid aegu nende elus. See on väga intensiivne, töötamise viis, aga samal ajal ka väga lõõgastav, sest neil on luksus ainult õppida enne finaali. Nende eest kantakse hoolt nagu neljatärni hotellis. See on väga intensiivne periood. Teisalt saavad nad kohtuda teiste võistlejatega, sest iga päev saab kaks osalejat siseneda kabelisse, ütles ledüür. Finaalis on võistlejatel võimalus esitada enda poolt valitud tšello kontsert ning spetsiaalselt võistluseks Jörg Vidmanni poolt kirjutatud teos. Kitseesituses kõlab Dmitri Šostakovitši tšello kontsert number üks žil. Ledüri sõnul peavad osalejad finaali pääsemiseks ja selle võitmiseks olema mitmekülgsed tšellistid. Žürii otsib väga valmis, muusikuid, ei piisa, ainult trikkide tegemisest, ei piisa ainult virtuooslikust muusikust. Kõik 158, kes kandideerisid, on virtuoosid, see on selle töö osa, aga nad peavad olema valmis. Muusikud. Me tahame näha repertuaarile originaalset lähenemist ja intelligentset programmiloomet. Me soovime näha, kuidas nad teiste inimestega koos töötavad. Ühes loos peavad nad mängima duos teise tšellistiga ja samuti ka sonaate koos pianistiga, sõnas Ledür. Ent võistlus ei lõppe sellega, kui võitja välja selgitatakse. Pärast seda hakkavad võistluse finalistid esinema erinevatel lavadel üle Euroopa, et ennast tutvustada ja karjäär käima tõmmata. Žil le düür. Siis algab väga intensiivne kahekuuline kontsertide periood. See on ülioluline võistluse osa, sest sel hetkel on meil võimalik aidata neid muusikuid karjääri edendamisel. Nad on päris elulises situatsioonis, kus neid kutsutakse esinema, nad teenivad raha ja loovad kontserti, korraldajatega oma suhted. Seega on võistlusel oluline eesmärk olla otse kui muusikute tööbürooks, et aidata karjääri alustada, ütles Ledür. Marcel Johannes kitse esinemisest teeb klassikaraadio ülekande teisipäeva õhtul kell üheksa. Joosep Värk. Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel nädalal kulmineerub Brüsselis Kuninganna Elisabethi tšellovõistlus. Esimese eestlasena on võimalus see võita ka Marcel Johannes Kitsel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest üldkogust lubas Reformierakond kohalike omavalitsuste valimiste kampaania avalööki ning tõepoolest oli kohvilaudade juurde üles rivistatud karbikesed kümnete kandidaatide nimekaartidega. Siiski keskendus erakonna esimees Hanno Pevkur oma kõnes õige vähe kohalikele teemadele ja rääkis pigem sellest, mida peaks või ei tohiks teha. Vabariigi valitsus. Sel aastal enam keegi Eestisse tööle tulla ei saa, kuna sisserände piirarv on täis. Absurdne. Kui sisserände piirarv takistab ettevõtluse arengut, tuleb see kaotada ning kehtestada vajalikud kriteeriumid, millele peab vastama töötaja, kes siia tuleb. Ees ootavaid valimisi mainides rääkis Pevkur pigem Tallinnast täpsemini sellest, mida on tema hinnangul valesti teinud senini Tallinnat juhtiv Keskerakond. Keskerakond ehitab juba aastaid müüri Tallinnas, see kulgeb Lasnamäe veerel Kadrioru pargi servas ning koosneb korruptsioonist, vaenust ja vassimisest venekeelsete valijate ülejäänud Eestist. Äralõikamine lasub Keskerakonna südametunnistusel, õigemini selle puudumisel. Oma osa said ka sotsid ja IRL, kuid pigem selle eest, et nood valitsuse tasandil Keskerakonnaga koostööd teevad. Kui me aga intervjuus mainisime, et sotside juht Jevgeni Ossinovski võrdles Siim Kallase järgset Reformierakonda lastud Varesega läksid teravamaks ka Pevkuri kriitikanooled. Mulle tundub, et sotsiaaldemokraatidele ei olegi enam midagi muud alles jäänud, kui lihtsalt hakata teisi solvama. Sotsiaaldemokraadid on valitsuses marginaliseerunud, tulevad välja ainult üksikute piirangutega. Las nad räägiksid ikka sellest, mida nemad kavatsevad teha. Meie seda teeme, meie räägime, mida meie teeme. Aga nagu öeldud, ei rääkinud Reformierakondki täna niivõrd enda plaanidest kui sellest, mida teeb valesti Keskerakond. Loomulikult Keskerakond teebki valesti Tallinnas asju sisuliselt küsimus ei ole ju selles, et kas sa lähed midagi teise erakonna kohta ütlema vaid nende valikute osas. Siiski ei saa öelda, et Tallinnast eemal asuvad omavalitsused täiesti tähelepanuta jäid. Lavale kutsutud Tartu linnapea Urmas Klaas ja tõrvalinnapea Maido Ruusman said saalide reformierakondlaste taustal Pevkuriga pilti teha ja erakonna esimees ise rääkis, mida ta teab Reformierakonna juhitud õru valla probleemidest. Ühe kehvemas seisus oleva omavalitsuse na vaatab ikkagi kõige rohkem seda, et kuidas tema võidab liitumisprotsessidest. Tegelikult on hästi oluline tõesti ka sellised väikesed paigad nagu õru, kus täna majanduslikud näitajad on vallas väga kehvad, võidaksid selle ühinemise kaudu.", "role": "user" }, { "content": "Tartus toimunud reformierakonna üldkogul pöörati erakonna plaanidest ja eesootavatest valimistest hulga enam tähelepanu sellele, mida teeb nii Tallinnat kui valitsust juhtiv Keskerakond.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMidagi jääaja ja maailmalõpu vahepealset võiks iseloomustada tänast olukorda Virumaal vähemalt selle idapoolses osas. Väike eksitus ja auto on hanges või teeb maanteel piru ette. Teed puhastavad suured sahad ja väiksed traktori, aga sellest on vähe kasu, sest lund muudkui tuleb ja tuleb. Viru pataljon on ka saatnud juba kolm roomiktransportööri appi inimesi päästma padaorust ja Purtseorust ja kaks tükki lähevad veel siin umbes kella poole kolme paiku välja. Mida nendega teha saab, nende roomiktransportööridega major Margus ets, Viru pataljoni staabiülem, antud transportöörid on väga hea läbitavusega momendil need lähevadki inimesi välja vedama, mis te praegu arvate, kas tegelikult peaks nii päästeameti kui kaitseväel olema oluliselt paremat tehnikat, et sellistes ekstreemsetes ilmaoludes inimesi aidata, teid lahti hoida ja riigi toimimist meie ilmastik iga aastaga muutub aina ekstreemsemalt? Tõenäoliselt oleks vaja küll, rääkige natuke sellest, mida need teemehed seal praegu teinud, kuidas neil seal läheb, antud momendil ongi need kaks transportöövi, mis meil seal kohapeal on, veavad välja inimesi, hetkel on kogunemispunkt, on Viru Nigulas ja need, kes on juba eilsest ööpäevas kinni jäänud, peavad neid sinna sooja, annavad süüa ja see ongi nende tööpäev, saate hakkama sellega? No me loodame, kirde kaitsevinkuna Tapa sõjaväelinnakust on välja saadetud erinevat tehnikat, aktoveid samamoodi soomustamas ja ka muid masinaid. Kas on kaitseväel ka mingit sellist tehnikat, millega saab korralikult lund puhastada või neid neid enam ei ole? Omal ajal olid sapööridel need patid Vene sõjaväes, meie väes neid ei ole, aga me teame, et Tapa sõjarünnakus pioneeripataljon on täitsa olemas, tõenäoliselt ka need on tänasel kasutusel. Jevgeni sõitis autoga Tallinnast jõhvi ja jätkas teekonda Narva poole bussiga kuus tundi 170 kilomeetrise teekonna jaoks on tema meelest liigimisliig. Sõitsime siia, kuus tundi, hakkasime Tallinnast kell üheksa tulema. Ma sõidan Narva, aga sain siia autoga, tulime Kiviõli kaudu ja on uskumatu, et riigi põhimaanteed ei suudeta puhastada. Seda saaks ju teha küll, arvas Jevgeni, kelle sõnul on tee peal sadu inimesi väikseid lapsi tühjaks saanud paagiga, autosid ja muidu suures hädas inimesi Sämi ja varja vahel lumme jäänud inimesi aitavad nii politsei, päästeamet, kaitsevägi kui ka kaitseliit, jätkab ida prefektuuri pressiesindaja Mari Riina rist. Virumaal siis toimub jätkuvalt inimeste päästmine lumevangis, et hetkeseisuga võib öelda, et Viru-Nigula spordihoonesse on evakueeritud 177 inimest. Evakueerimist vajab hinnanguliselt veel 300 inimest. Appi tõtanud kaitseväelased aitavad siis lumme jäänud sõidukeid välja kaevata jätkuvalt, siis jagatakse ka abivajajatele tekke ja kütust. Nii palju võib veel praegu öelda, et liiklus Tallinna- Narva maanteel Padarus on ühes suunas taastav sõidukid pääsevad liikvele siis Tallinna suunas ja praegu liikvel 77-st sõidukist koosnev kolonn. No olukord on tõesti praegu ilmastiku. Olukord on praegu ekstreemne, nii et maanteeametiga siin suheldes on nad pannud ka maksimaalsed oma jõud välja. Tugev tuisk takistab hoolet maksimaalselt. Eesti vist ei ole sellisteks asjadeks valmis, aga tundub, et selliseid asju hakkab iga aasta juhtuma ja midagi tõsisemat on meil tarvis. Ma loodan, et need ekstreemolukorrad ei kordu ja iga selline selline kriisiolukord muidugi on õppetunniks ja annab aluse ikkagi valmistuda järgnevateks olukordades. Politsei päästeamet, kaitsevägi kõik suudavad korralikult koostööd teha, ei ole kommunikatsioonihäireid. Ei ole, et infovahetus on siin pidev, ka siseminister on meil meeskonnas praegu, nii et informatsiooni liikumine on väga hea.", "role": "user" }, { "content": "Kõige enam mõjus torm Monica Lääne-Virumaal Padaorus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlvas rajatav nutitee on tekitanud kohalikes inimestes vastakaid arvamusi. Leidub neid, kes küsivad, et kas Põlva linna, kus peatänavat läbib päevas hinnanguliselt vaid 5000 sõidukit on mõttekas sellist investeeringut teha. Tallinna tehnikaülikooli targa linna keskuse strateegia juhi Einari Kiseli sõnul on just väikelinnad sobilikud uute lahenduste katsetamiseks ja arendamiseks. Iseenesest on selliste lahenduste rakendamine väikestes kohtades väga arukas. Loogiline, et selliseid lahendusi just niimoodi väikestes kohtades katsetades on võimalik jõuda, nagu tegelikult ka suurtemate kohtade ja suuremate investeeringuteni. Põlva vallavanem Martti Rõigas Me peaksime uute lahenduste poole püüdlema ja ma arvan, et, et ka väiksed omavalitsused ei peaks olema sabassörkija vaid ka mingis mõttes eestvedaja ja siin kindlasti kindlasti Põlva eestvedajaks on, et kui see keskmise kiiruse mõõtmise süsteem tuleb, et, et see distsiplineerib ju, et see ei ole nagu täna see staatiline, et ühe koha peale kõik teavad, et kus seda kiirust mõõdetakse, vaid see on kogu kogu lõik, et see distsiplineerib ja ja kui meie oleme selles esimesed, siis ma arvan, et on asi, mille üle siis uhkust tunda. Rajatava nutitee eesmärk on eelkõige liiklusohutuse tagamine, aga teiseks oluliseks eesmärgiks on väikelinna liikluse kohta andmete kogumine, tõdes Tallinna tehnikaülikooli transpordi planeerimise emeriitprofessor Tago Antov. Me teame, et tänapäevased lahendused, mis põhinevad peamiselt erinevatel sellistel IT-lahendustel on ju isegi kasutusel kogu selline mõiste nagu IT-s ehk intelligentsed transpordisüsteemid põhineb väga palju sellele, et me saame väga palju informatsiooni ja, ja suudame ja oskame koguda seda informatsiooni ühest küljest ja teisest küljest teda ka siis ära kasutada. Ja just see rakendus praegu, millest Põlva räägib, ongi tegelikult ka selle teise poole nii-öelda oluline, nagu innovatsioon, et seal kogutakse väga palju informatsiooni selle kohta, millal jalakäijad liiguvad, kui palju neid on, kas nad tahavad üle tee minna või mitte ja samal ajal ka autoliikluse kohta, kui kiiresti sõidetakse, milline on see muster erinevate päevade ja tundide lõikes ja vastavalt sellele, kui me seda informatsiooni kogume, oskame me tegelikult siis peale selle info analüüsimist võib-olla ka selle peale tulla, et võib-olla oleks vajalik veel kas mingisuguseid teistsuguseid lahendusi kasutada või siis võib-olla mõned nendest, mida praegu seal välja pakutud võib-olla ei tööta väga hästi ja ka see on minu meelest igal juhul nagu väärtuslik tulem. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "See koosneb 14 liikluskäitumist jälgivast ülekäigurajast ja autode keskmise kiiruse mõõtmise süsteemist. Selline IT-lahendustega varustatud liiklustee on Eestis esimene.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaamatu autor Erika Prave andis teose jõhvi põhikoolide õpilastele lootuses, et nad vaatavad seda koos perega. See on ikkagi nagu sellise ahhaa-efektiga ka, ma arvan, et see peaks üllatama tegelikult heas mõttes ka neid võib-olla kes teavad, arvavad, et nad teavad jõhvit läbi ja läbi, eks. No näiteks see jalgpallimeeskonna lugu, me räägime siin jalgpallist. V tähe all on vutt. Ja lugu on ju selline, et jõhvis oli väga Eesti ajal 100 aastat tagasi oli väga tugev jalgpallimeeskond Kaljunimeline ja, ja nii nagu 100 aastat tagasi oli jõhvis probleem sellega, et ei olnud staadioni noh, nüüd saab valmis, aga eks ka tänapäeval ei ole see võõras. Ja need jalgpallinoored siis ise korrastasid endale platsi, kus jalgpalli mängida ja kui tuli nõukogude võim siis keelati seltsi ära, jalgpallimängijad sealhulgas ja nad peitsid oma varustuse, kaevasid maa sisse, kaevasid maa sisse pallid ja, ja riided. Ja kui siis läks natukene elu lihtsamaks või saksa okupatsiooni ajal, siis need jalgpallurid kaevasid jälle maa, sest oma varanduse välja hakkasid jalkat mängima. Et vot sellised nagu lood on siin aabitsas ka. Kuna raamat on seotud jõhvi ajalooga, siis on teoses pilte kohtadest, mis on praegu vaid osaliselt äratuntavad. Erika Prave. Kuna see on aabits, siis siin on tähestiku jagu olulisi jutte jõhvist ja nad on ikkagi ajalooga seotud tähtsatest paikadest test inimestest tähtsatest asjadest, näiteks sellest, millal hakati jõhvis bussiga sõitma, selle kohta on hästi tore lugu siin härra Lellep oli siis mees, kes omnibussiga korraldas sõit jõhvist Toilasse ja Iisakusse ja kuna ta oli lahke mees paljude vastu, sealhulgas ka mitmete naiste vastu, siis üks tema sõbrannadest kättemaksuks pani selle omnibussi põlema ja, ja bussisõit ja jõhvis soiku, sest härra Lellep läks pankrotti. Nüüd lapsed teavad seda lugu härra Lellepist ja tema bussist, aga mitte sellest, et kes selle bussi tal siis põlema pani, et lihtsalt, et see buss pandi tal põlema. Naisi ei ole seal. Võib-olla oleks pidanud. Kõikidel tähtedel oli lihtne leida või oli vaja nuputada? Kõige keerulisem oli kõht täht, ma hakkasin nendest raskematest nagu peale ja siis leidsin sinna ära ja siis oli see vaene õnnetu, kõhn ja sinna ei sobis kõik ja kool ja, ja kunst ja kirik ja kõik. No vot, ja siis lõpuks ta ikkagi saigi kiriku. Väikese jõhvika aabitsa trükiarv oli 400, jõhvis raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Jõhvilane Erika Prave andis välja \"Väikese jõhvika aabitsa\", mis on eelkõige mõeldud 3.-4. klasside õpilastele, kuid kus Jõhvi kohta uudistamist jätkub kogu perele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimene jaanuar oli eurole üleminekul küll väga oluline kuupäev, kuid palju tööd on veel ees. Seni on kõik kulgenud sujuvalt ka rahavahetuse osas, kinnitas Eesti Panga sularaha ja turvaosakonna juhataja Rait Roosvee. Enne Eesti liitumise otsust oli meil sularaha ringluses 9,3 miljardi väärtuses. Tänaseks hetkeks on ringlusesse jäänud Eesti krooni 5,1 miljardi eest, sellest on siis 1,8 miljardit tulnud tagasi viimase nelja päevaga sularaha. Käitlussüsteem on olnud paaril päeval tegelikult oma füüsilise jõudluse piiri peal aga seda piiri pole õnneks ületatud. Turvafirma G4S juhatuse liige Veiko Vaher arvab, et kõige kriitilisemad päevad seisavad ees. Sularahaautomaadid said esimese jaanuari hommikuks täidetud. Nüüd me peame pöörama tähelepanu, et nendes oleks raha ka järgmistel päevadel ja et kaupmeestel oleks vahetusraha tagasi anda ja, ja samal ajal siis kokku korjama kogu Eesti krooni, et sularaha käitlejate poole pealt võib küll öelda, et kõige kriitilisem aeg on tegelikult paralleelkäibe periood. Pankadel on seni kõik sujunud Sampo ja nordea, panga sularahaautomaatide süsteem ei töötanud ümberkorralduste tõttu vaid 22 minutit. Teistel kommertspankadel oli see paus pikem. Kuid kõik kulges nii, nagu kavandatud. Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens. Kella 12-ks või siis null null null null nulliks olid kroonid eurodeks konverteeritud. Esimene sularaha võeti välja esimese minuti jooksul, nii et kõik töötas. Internetipanga töö taastus kella kolme ajal. Praktiliselt kõiki tehinguid oli võimalik teha panga sees. Pankade vaheline rahaliiklus taastus täna. SEB panga juht Riho Unt lisas, et tavapärasest suuremat sularahanõudlust pole seni märgata olnud. Need numbrid iseenesest jäävad väikseks, võrreldes tavapärase sularahakäibega, mis meil tuleb automaadivõrkudes kanda. Kaupmeeste liidu juht Marika Merilai märkis, et teenindajatele kulub harjumiseks muidugi rohkem aega, kuid kliendid on olnud heatahtlikud ja mõistvad. Tõsiseid probleeme pole tema sõnul ka kauplustes olnud. Mõnes väiksemas piirkonnas on nagu arusaamatusi tulnud sellega, et ei taheta muid eurosente vastu võtta, kui ainult Eesti omasid. Tegelikult on nii, et olenemata sellest, millise riigi eurosentidega on tegemist, kehtivad nad kogu euroalal. Ma euromüntide kohta tuletas meelde, et esimest korda hakkab meie raha kehtima kogu Euroopas. Ütles rahandusminister Jürgen Ligi euro tulevikus on ta kindel, vaatamata praegustele tõsistele probleemidele mõnes riigis. Sisuliselt Euroopa maksab ju seniseid arveid keskeltläbi kusagil 2013. 2014. aasta rahade eest. 2015. selleks eurotsooni ümberkujundamine praegu toimub, et meil on väga tugev toetus ju Euroopa Komisjoni Keskpangal aga on loomulikult väga suured kodused probleemid teatud riikidel, nemad ei saa nii entusiastlikud olla, isegi kui rahandusministrid hinges on, meil tegelikult on huvitav, ei ole mäng.", "role": "user" }, { "content": "Eurole üleminek on läinud tõrgeteta, kuid kroone on veel käibes rohkem kui eurosid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10 aastat tagasi avati Tuglase seltsi eestvõttel Helsingis Eesti maja ehk Viro keskus, et edendada Eesti ja Soome suhteid. Lisaks Tuglasseurole tegutsevad majas ka Eesti insti, Soome Eesti seltside liit ning ettevõtluse arendamise sihtasutuse Soome esindus. Tuglase seltsi juhataja Jana Vasama sõnul on nii Soome kui Eesti 10 aastaga palju muutunud. Kui me mõtleme näiteks seda, et, et praegu Soomes elab umbes 70000 eestlast olukord on täiesti teine kui 10 aastat tagasi ja ütleks niimoodi, et Eesti majast on saanud väga ilus elutuba soomlastele ja eestlastele selline ühine elutuba. Tuglase selts on aastaid juhatanud soomlasi Eesti kultuurijuurde kirjanduse kaudu. Jana asama ütleb, et kirjandus on ka praegu paljudele esimene värav, aga infot küsitakse nüüd ka muu kohta. Praegu võib-olla need näiteks, et huvi Eesti toidu või näiteks, et, et Eesti disain on väga, väga huvitav, millest nad tahavad teada rohkem. Näiteks kaks küsimust, eelmisel aastal tuli minu minule küsiti Eesti mänguasjade ajaloost, et vanasti oli kirjandus, aga kirjandus on säilinud. Tuglase seltsi juhi hinnangul on tähtis, et eesti kirjandust soome keelde tõlgitakse, nii saab rohkem soomlasi, sellest osa. Kindlasti on need ja Kross säilib niikuinii, aga need uued ka need, keda tõlgitakse soome keelde palu näiteks kaarli, neid on palju, palju leelo tungal õnneks tõlgitud. Oluline ongi see, et see huvi säilib, kui on uusi raamatuid, uusi kohtumisi, estofiilid, kes oskavad eesti keelt, tahavad lugeda eesti keeles, aga just see suurem ütleksin mina, et nendel oleks võimalus ka lugeda eesti kirjandust soome keeles. See on väga väga, Üha rohkem on Helsingi Eesti maja üles leidnud ka Soomes elavad eestlased. Muidugi on meil need, kes õpivad soome keelt, meie kursustel, aga on ka neid, kes tulevad küsida, leiaks endale sobiva koori või tantsugrupi. Me oleme teisest küljest üks infopunkt, aga me oleme ka koht, kust leida teisi eestlasi. Viru keskuse tegevust saab üha enam jälgida neti kaudu, ka sünnipäevaüritustest on ülekanne. Meil on Tabio Mäkelaneni raamatu esitlus ja neljapäeval meil on väga-väga huvitav seminar Soomes elavatest eestlastest, viimase aasta jooksul on väga palju ilmunud uurimusi ja statistikat Soomes elavate eestlaste kohta ja sellest räägime ja seda võib ka nagu neti kaudu igaüks Eestist näiteks jälgida.", "role": "user" }, { "content": "Helsingis tegutsev Eesti Maja tähistab 10. sünnipäeva. Eesti Maja juhatab eesti-huvilistele soomlastele teed nii Eesti kultuuri kui ka näiteks Eesti toidu ja mänguasjade juurde. Eesti Majas käib üha rohkem ka Soomes elavaid eestlasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal oli e-kaubanduse käive Eestis Eesti Panga andmetel 1,43 miljardit eurot. 40 protsenti sellest tuli välismaalt. Emor prognoosib 2025.-ks aastaks esmatarbekaupadele e-kanalitest ostlemise osakaaluks 10 protsenti kogu kaubandusest. Seega e-poodlemine on tulnud, et jääda, ütleb Omniva juhatuse liige Kristi Unt. Kui eelmisel kevadel osad kaupmehed kasvatasid oma mahtusid kahe-kolmekordse siis tänaseks või selleks kevadeks on need mahud veel omakorda 30 protsenti kasvanud. Võib-olla, mis selle muutuse toob esile, on pigem see, et eelmine kevad peatus peaaegu täielikult rahvusvaheliste saadetiste kohalejõudmine siia. Kristi Unt ütleb, et kui praegu on Omniva sorteerimiskeskuses veel vaikne, siis kohe-kohe hakkavad liikuma kevadkaubad, muuhulgas muruniidukid, kasvuhooned ja taimed. Kuid Hiinas tellitakse ka igasugust pudipadi, näiteks patsikumme. Kindlasti saame väita ja öelda seda, et koduturu pakid ehk eestisisesed pakid on, suurus on kasvanud. Kui me toome pakiautomaadi võrdluse, siis sellise m ja L suuruslahtri pakkide arv on kasvanud kõige rohkem. Rõivaid ja jalanõusid müüva viikendi poe tegevjuht Taavi Laeks ütleb, et e-kaubandus on kolmekordistunud. Aga eks see põhiostmine ilmselt e-poes hakkab siin paari nädala pärast pihta, kui ilmad lähevad soojemaks ja inimestel tekib ka nagu vajadus kevadtoodete järgi, aga kindlasti, mida on näha, on ikkagi selline sportlikum toode, pigem et inimesed liiguvad ilmselt õues palju. Rimi lõi oma e-poe alles läinud kevadel keset koroonakriisi ja nõudlus on suurem, kui täita jõutakse, räägib Helen Lednei Rimi ekaubanduse juht. Selle perioodi jooksul meie äri on kasvanud väga palju, ma ütleks, mitte kümnetes kordades, aga sadades kordades liittaim või siis see päevade arv, kui palju siis ette tuleb tellida, et hetkel kolm päeva on siis ette müüdud kõik tellimused? Ostukorvis vaste suuri muudatusi pole, küll eelistab ostja tervislikku kraami. Siis eelmisel kevadel oli väga nagu näha seda, et inimesed hakkasid kaupu koguma, et seal olid need WC -paberid, kõik kuivained ja sellised tooted. Et sellel korral me näeme, et sellist massilist kogumist klientidel ei ole. Kristi Unt Tomni vast ütleb, et poodnik peab silmas pidama, et tarbija on aastaga palju teadlikumaks muutunud. Ta on harjunud tellima, ta teab oma numbreid, ta on proovinud erinevaid kaupmehi. Ja veel kord Taavi Laeks Viikendipoest. Ei lepi enam võibolla pikkade tarnete ja ebamugavate tagastamise vahetamistingimustega et kindlasti kaupmehed peavad väga palju ka tarnekiiruse ja, ja kogu selle teenuse kvaliteedile nagu tähelepanu pöörama.", "role": "user" }, { "content": "Koroonakriis ja sellega kaasnevad piirangud andsid suure tõuke e-kaubanduse arengule. Ühed lõid ja arendasid oma e-kanaleid, teised õppisid neid kasutama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et riigiteede teehoiukava aastateks 2020 kuni 23 valmis enne koroonakriisi. Koka hinnangul on Eesti seni taristusse liiga vähe investeerinud, ehkki lisaeelarvega sai teedeehitus mitukümmend miljonit eurot juurde, jätkab Aivar Kokk. Septembri alguses algava eelarve arutelu ja ja ressi arutelu juures me oleme kindlad seisukohal, et teedele investeeringute raha ei vähene, vaid suureneb. Praegu on kõige õigem aeg investeerida just teedeehituse, kus projekteerimise ehitushinnad on, on langenud ja samas on vaja majanduse turgutamiseks ka riigipoolset tuge teha, sest erainvestorid, investeeringud on täna väiksemad kindlasti kui eelnevatel aastatel ja selle vahe peab riik oma vahendite investeeringutega. Ja kui me soovime 10 aasta jooksul enamuse Eesti teed renoveerida ja, ja suuremate tõmbekeskuste vahel ka kaks pluss kaks teed teha, siis kindlasti mitte ei vähendata teede investeeringute raha, vaid tuleb neid suurendada. Eesti asfaldi liidu juhatuse esimees Sven Pertens ütles, et mitukümmend miljonit juurde tulnud eurot suurt pilti ei muuda. Tema sõnul on ettevõtjatel ebaühtlase finantseerimise juures raske oma tegevusi ja investeeringuid planeerida. Kas Pertens peab reaalseks seda, et aastaks 2030 saab Tallinn-Tartu ning Tallinn-Pärnu vahel sõita mööda neljarealist maanteed? Aastaks 2030 praeguse seisuga see väga reaalne ei tundu, selleks et see niimoodi juhtuks, peaksid olema need hanked juba väljas, siin on äsja toimunud hange Tartu maantee Võõbu Mäo lõigule ja räägitakse siis ka Libatse Nurme 21 kilomeetri pikkusest lõigust Pärnu maanteel, mis saab olema siis see Pippiir, aga seda pi praegu alles valmistatakse ette ja millal ta ükskord realiseerub, noh, sinna läheb veel palju aastaid aega, see ettevalmistusaeg võiks olla vähemalt neli kuni viis aastat minimaalselt siis see tähendab, et enne aastat 2025 paremal juhul 24, aga tõenäoliselt 25 ehitustee algab nüüd arvata, et me, et me suudame pärast seda viie aastaga kõik kolm põhimaanteed neljarajaliseks ehitada, arvan, et, et pigem, et ei suuda.", "role": "user" }, { "content": "Valitsusliit kavatseb teede ehitamiseks järgmistel aastatel raha juurde anda. Selgus peaks saabuma septembris, kui teemat arutatakse riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelnõuga tehakse karistusseadustikus muudatused, mis on ajendatud Vene Föderatsiooni rünnakust Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Parlamendi poolt on vaja anda selge signaal ühiskonda, et igasugused seda lõhestavad ja agressiooni toetavad tegevused on lubamatud. Hanno Pevkur Reformierakonnast. Ja seetõttu noh, need kolm põhilist muudatusettepanekut, mis praegu arutlusel on, et siis näiteks see, et sümbolite paragrahv saaks selge sisu, kus siis sõjakuritegu või genotsiidi või inimsusevastase kuriteo või agressiooni õigustamisel kasutatavat sellist sümboolikat oleks võimalik keelata. Samamoodi saaks siis piiri see, et kui keegi läheb Ukraina vastu sõtta, et siis see inimene oleks võimalik vastutusele võtta ja kolmandaks, siis tegelikult sellesama sümbolitega seonduvalt, mis puudutab tõesti siis sellisele vihkamisele üleskutsumise täpsemat reguleerimist, et noh, need muudatused on need, mis minu hinnangul on vaja teha. Just viimane punkt on kutsunud esile vaidlusi ja vastuväiteid, muuhulgas koalitsioonikaaslase Keskerakonna poolt. Keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid. Meie sooviksime edasi minna kindlasti sellega, mis puudutab vaenuliku sümboolika keelustamist ja siis ka kriminaalkaristuse andmist isikutele, kes lähevad agressiivseesse. Meie jaoks on probleem see vihakõne. Me soovime, et see võetakse sealt välja, oleme rääkinud ka sellest oma koalitsioonipartneri ja Reformierakonnaga. Ka õiguskomisjoni liige EKREst Anti Poolamets on kategooriliselt vaenukõneosa vastu. Sisepoliitilistel eesmärkidel sõja varjus sisse toodud teema, et see tuleb tingimata välja võtta. Karilaid on opositsiooni obstruktsiooniks valmis. Kui opositsioon näiteks jätkuvalt ei soovi antud eelnõuga edasi minna ja soovivad teha, siis rakendada obstruktsiooni on võimalik seda eelnõud, kui on soov enne üheksandat maid seda rakendada et anda politseile siis paremaid juhiseid ja, ja, ja selgemaid tegutsemise aluseid siduda see eelnõuga usaldushääletusega. Kuid kui vaenukõne osa peaks välja jäetama, on tegelikult EKRE nõus eelnõu taha tulema. No loomulikult, kes ei toetaks seda, et Eesti elanikud siis keda on sinna Ukrainasse läinud oma mitukümmend tükki, et neid siis agressiooni eest mitte karistada, et loomulikult peab seda tegema ja see on hädavajalik. Nii et kõik sõltub Reformierakonna käitumisest, kas jäädakse kindlalt esimese variandi juurde. Pevkur ütleb, et eelnõu laiapindne toetus on oluline ja riigikogus ei tohiks olla Ukraina sõja taustal mingit poliitilist kaklust. Eelnõuga on kiire ning kuigi vihkamisele üleskutsumine ei ole tolereeritud, on Reformierakond nõus kompromissile minema. Reformierakond on huvitatud sellest, et inimesed, et saaksid ühest küljest nii selge signaali seadusandja poolt, kui teisest küljest siis tõesti need muudatused, mis on võimalik praegu kiiresti vastu võtta ja konsensuslikult vastu võtta, et need me võtame vastu. Ja need, milleks meil praegu siis sellist ühist arusaamist ja kokkulepet ei ole, et need vajavad siis edasist arutelu. Eelnõu on homme komisjonis ja järgmisel nädalal esimesel lugemisel.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis menetlusse valitsuse 4. aprillil algatatud eelnõu karistusseadustiku muutmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Raadio venekeelne päevakaja EHon on olnud eetris 35 aastat. Selle väikese juubeli puhul on meil külas venekeelsete raadiouudiste juht Margarita Tšernajeva. Tere Margarita ja palju õnne. Tere ja aitäh. Kas täna on see õige päev, kus 35 aastat täis sai? Just täna pealtnägijate meenutuste kohaselt esimene venekeelne uudistesaade läks eetrisse teisel jaanuaril aastal 83, kuid esimene dokument selle sündmuse kohta on dateeritud seitsmendal jaanuaril aastal 85, nii et täna on see õige päev. Ja sel päeval kirjutas raadioleht oma artiklis saatekava muudatustest ja saatest päevakaja, mille peamiseks ülesandeks oligi parandada venekeelse elanikkonna informeeritust vabariigis toimuvatest sündmustest. Kui suur on Ehoni ja üldse venekeelsete raadiouudiste igapäevane kuulajaskond? Statistika järgi neid on 40000, nii et iga päev ehonyad kuulab 40000 inimest. Kuidas see saade kokku pannakse, kui palju on seal originaallugusid ja kui palju tõlkematerjale eestikeelsetest, saadetest? See sõltub muidugi päevast, päevad ei ole vennad, aga ma tahan öelda tegelikult De h ott nis on kõik originaal lood mis on kokku pandud ja koostatud ja kirjutatud meie ajakirjanikega. Nii et asi on lihtsalt selles, et kui seal sees on intervjuud, mis on eestikeelsed, siis me tõlgime need ära, et vene kuulaja saaks ka teada, mis poliitik rääkis või keegi riigijuhtidest või parlamendi saadikutest, nii et seal on venekeelset ja siis eestikeelset teksti ka. No küsime siis nii, kuivõrd need teie teemad on eestikeelsetest saadetest erinevad või on need pigem sarnased? Nii ja naa, sest et kui me räägime riigist, kus meil on üks riigijuht või räägime riigikogust, mis on meil kõikidele üks või räägime peaministrist, siis muidugi me räägime sedasama, mis räägivadki eestikeelsed uudised. Aga kui jutuks on, ütleme, integratsiooniprotsessid või lõimumisprotsessid või näiteks kultuurisündmused, mis toimuvad spetsiaalselt vene keelt kõnelevate inimeste jaoks, siis muidugi selles osas need saated võivad erineda. Aitäh Margarita stuudiosse tulemast, võta heaks.", "role": "user" }, { "content": "Venekeelne Päevakaja Eho Dnja sai 35-aastaseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta lõpus jäi Posti tänava 3,6 miljonit eurot maksev remont külma saabudes pooleli. Nüüd on kavas tööga jätkata, kuid seda mõjutab esialgu veel külmunud pinnas, jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Mõjutab see nii palju see pinnase külmumine, et et sõidutee, kivi me ei hakka kindlasti enne panema, kui on ikka päris ära sulanud ja kuivanud aluspind, et sellepärast ehitajaga leppisime kokku, et hakkame kõnniteedest praegu pihta, et seal mõjub see natuke vähem. Mäesalu sõnul ei ole ehitaja andnud märku sellest, et mullu lepingus kokkulepitud rahast puudu jääks ning praeguse seisuga peaks posti tänava peale kuluma linnal plaanitud 3,6 miljonit eurot. Natuke on muret aga mõne koormatäie sõidutee kattekivi kohale jõudmisega. Ukrainast, kus on praegu sõda, jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Ehitaja on kinnitanud, et tal on kõik materjal ära varutud mis on üks väikene viivituse koht, võib-olla, et mõned rekkatäied tänavakivi on praegu Ukrainas veel, et sealt võib tulek natuke aega võtta, aga noh, me loodame, et selleks ajaks, kui töömaa sinna kohale jõuab, on need ka kohal, nii et, et juurde osta, meil kuskil pole vaja praegu. Mäesalu sõnul pääsevad posti tänavale kõik jalakäijad ja ka tänava ääres elavad autoomanikud. Tavaliiklus on viitade abil suunatud teistele Haapsalu vanalinna viivatele teedele, nagu näiteks metsatänav rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus jätkub kesklinna ühe peamise tuiksoone, Posti tänava remont. Haapsalu linnavalitsus loodab, et tänav saab mullu kokkulepitud hinnaga valmis enne jaanipäeva ja et Ukrainast jõuavad õigeks ajaks kohale ka tänava-kattekivide koormad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe saaksime nii seadusandja kui ka leitvõime aidata, et vältida kõikvõimalikke regulatsioone, mis siis nii-öelda pärsiks ettevõtlust ja eriti, mis võiks suurendada seda halduskoormust, mis on just valus teema mikrodele ja väikestele ettevõtjatele, kelle osakaal muuseas on Eesti ettevõtlusest peaaegu et 99 protsenti. Drastilisem näide, võib-olla on see, et mis võib-olla hästi annab selle pildi ette, et meie üks EVEA liige on siis välja toonud 23 regulatsiooni, kus siis ettevõtjad nõutakse aruandlust või, või külastatakse kogu see paberimajanduses. Ja kui me hakkasime seda analüüsima, siis selgus, et kogu see info on tegelikult kuskil olemas, et et kõike seda saaks nii-öelda linkida ja võib-olla ei ole vaja kogu aeg ettevõtjad kontrollida, ettevõtjad on ise huvitatud, et tooted ja teenused, mida me pakume, oleks kõik turvalised ja head, aga jah, see usaldus või, või noh, ütleme nii, et siis halduskoormuse pool võiks olla selline, et et ettevõtja saaks tegeleda nii-oma põhitegevusega, et ta ei peaks kogu aeg tegelema tõestamisega, et kõik on kontrolli all ja vastab seadusele. Heiki Rits lisas, et väikeettevõtete meele teeb vahel mõnuks ka see, et rõhutatakse ainult digiriigi ja ekspordi arendamist. Kui vaadata nii-öelda kogu seda suurt pilti, siis tõepoolest ekspordi osakaal ettevõttes on 20 protsenti ja, ja selle 20 protsendi maht jaguneb ka veel kümnete ettevõtete vahel. See on väga oluline osa sellest kogu ettevõtluse, et me suudaksime suurendada eksporti, aga see infotehnoloogia ja eksport on, on osa ettevõtluse aga enamus ettevõtjad tegutsevad nii-öelda siseturul, et me tahaksime, et ka nende teistega arvestada. Nagu varemgi, ootab Eveaga sel aastal maapiirkondade edendamist. Juba ammu, maapiirkondade ettevõtlus ei piirdu põllumajanduse või loomakasvatusega, et tegelikult ma piires tegeletakse kõikvõimalike ettevõtlusformidega ja olulisemad teemad siin on ettevõtja jaoks kõikvõimaliku taristu olemasolu alates siis netiühendus kuni maanteeühenduseni välja on vaja ka kõikidele ettevõtjatele nii-öelda perekesksed tugiteenuseid. Kohtumine uue väliskaubandus ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karuga seisab veel ees, aga peaminister Jüri Ratasega on EVEA väikeettevõtjate muresid arutanud. EVEA soovib edaspidi kaasa rääkida ka tööandjate ja ametiühingute läbirääkimistel. Kohtumise peaministriga oli veel jutuks ja mis, mida me peame väikesed ja keskmised ettevõtted väga olulised, et kõikvõimalike kolmepoolsetele läbirääkimistele, sealhulgas ka alampalk või mis iganes kaasatakse ka väikesed ja keskmise ettevõted. Suurte ettevõtete osakaal on 2018. aastaga võrreldes vähenenud. Neid suuri ettevõtteid, kus on 250 pluss töötajat on kõigest Eestis 186 130. 1000. siis on selge, et väikeste keskmiste ettevõtjate kaasamine on igati õigustatud ja põhjendatud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti väikesed ja keskmised ettevõtjad tahavad rohkem kaasa rääkida ettevõtluskeskkonna arendamisel ja palgakõnelustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskpärane ilm, mis kohati tõi rahet ja vihma, siis aga südasuvist päikest ei seganud. Paraadi toimumist Valgas ja tema sõsar linnas Valkas. Pealtvaatajaid oli tuhandeid, osalejaid vähem, kuid marssimas sai näha nii kaitseliidu, naiskodukaitse, kodutütarde ja noorte kotkaste üksuste kõrval ka Läti kaitseväge ja semersase ning Ameerika Ühendriikide kompaniid ja ka vabadussõjas meie liitlastena sõdinud Soome, Rootsi, Taani ja Ühendriigi liputoimkonda. Kuid kelle vastu me 95 aastat tagasi sõdisime. President Toomas Hendrik Ilves nimetas neid oma tänases paraadikõnes rüüstajateks, impeeriumi taastajateks ja terroristideks. Kui mõistame, et just võit nende üle oli võidupüha olemus, kui mõistame, mille vastu eestlased ja lätlased siin lõunarindel võitlesid siis mõistame ka seda, kui vähe on maailm 95 aastaga muutunud. Meid rahustati kogu aeg, et Euroopas ei annekteerita territooriume, ei minda sõjaliselt kallale, tuleb välja, et ikka minnakse. Ilves küsis tänases kõnes ka eesti rahvalt, et kas oleme nõus oma vabaduse kaitsmiseks rohkem panustama. Kas oleme valmis vabaduse nimel loobuma mõnest hüvest või valimiste eel antud lubadusest, kas suudame hoida kokku? President ise nendele retoorilistele küsimustele täna vastuseid veel ei andnud. Küll andis ta tule viijatele kätte võidupüha tule, mis süüdati täna hommikul Valgas. Vabadussõja ausamba juures. Tuli süttis neljast erinevast tulest. Üks neist oli Toris süüdatud. Sõjameeste tuli üks neist noorkotkaste muinastuli. Üks eile Lätist sesse süttinud Läti võidupüha tuli ja üks killuke tuld oli pärit laulupeotulest. Tule viis presidendile kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Tõnis Org. Härra president, palun teid süüdata võidutuled ja lähete ta maakondadesse. Ajar Org Valga maleva pealiku. Tuletooja presidendi juurde. Mars viige see tuli Harju maakonda. Ja siis süttisid kõigi maakondade tõrvikud ja paraad pääses marsile esmalt Eesti poolel Valga linnas ja siis jalutati Läti. Kuid jalutuskäigu ajal saabus ka üks paraadi kulminatsiooni. Korraga sai Valga kohal näha kuut liitlasvägede hävitajat, nii kõlab vabaduse hääl. Tere, kuidas paraad meeldis? Mis kõige rohkem meeldis, praegu lendasid hävitajad üle, kas see oli äge ja üks tavaline lennuk, kas hävitajad tegid sellist häält, et tuli kõrvad lukku ka panna või nii hull ei olnud? Saite issile lehvitada? Kuidas paraad meeldis, väga hea, esimest korda üldse käisin vaatamas paraadi, kust kandi inimene olete Sangaste lähedalt tasuks tulla, et mitte televiisorist vaadata. Loomulikult ja ilm oli normaalne, ei saa ütelda, et halb oli kuus hävitajat korraga tõenäoliselt vähestel on õnnestunud elus seda korraga näha, et oli võimas, oli tõesti. Ja müra oli ka hea. Kuidas paraadiga rahule jäite, väga. Mulle meeldivad paraadid, mis kõige rohkem meeldis lipud ja tuled ja sellisel päeval on uhke olla eestlane. Muidugi iga päev on uhke olla presidendi kõnet ka kuulasite ikka. Mis tema kõnest kõige rohkem meelde jäi? Ei, ei oska konkreetselt midagi välja tuua. Riigikogu esimees Eiki Nestor olete täna Valgas võidupüha tähistamas, et kui paraadile ja presidendi kõnele mõtlete, mis meelde jäi. President pidas sellise kõne, nagu president peabki pidama, sellisel puhul, et ühtpidi vaatas tagasi, väga uhke oli, et ka Läti president oli siin ja piirilinnas ikka peabki vist nii olema, aga eks ta rääkis ka tänasest päevast, nii nagu tänane olukord seda nõuab ja minu meelest rääkis väga õigeid sõnu. Mirko Ojakivi, Valga.", "role": "user" }, { "content": "Valgas toimus Võidupüha paraad. Rivis seisid sel korral kõigi nende riikide esindajad, kes sõdisid Eesti ja Läti vabaduse eest 95. aastat tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäänemaa nutirakendus toob ühte kohta kokku kohalike omavalitsuste teated, maakonnas teenuseid pakkuvate ettevõtete kontaktid, kultuurisündmuste kava, viited ühistranspordi võimalustele ja kaardirakenduse, jätkab sihtasutus Läänemaa arendusjuht Grete kindel Me elame täna sellises nii-öelda info ühiskonnas, kus meil uudiseid kogu aeg tuleb peale, et me ei jõuagi kõigega kursis olla, aga aga see äpp siis põhimõtteliselt peaks olema see lahendus, mis annab siis operatiivselt olulistest teadaannetest märku. Lisaks saab Läänemaa äpi kaudu teatada probleemidest, mis maakonnas silma hakkavad. Äpi arendamine ei ole lõppenud ja kavas on lisada põhjaliku bussiinfo ja teha nutirakenduse eraldi vaated turistide ja ettevõtjate jaoks ning luua kohalikele väiketootjatele mõeldud veebipood. Loodetakse, et tulevikus jõuavad äppi ka riigiasutuste teated, jätkab sihtasutus Läänemaa arendusjuht Grete kindel. Me loodame, et ka näiteks riigiasutused tulevad kaasa, toome siin näite eelmisel aastal, kui oli see suur avarii risti lähedal, siis tehti ümber sõit, et elanikud oleksid juba teadlikud, et, et nendel on tee peal takistus ja peavad varuma lisa aega. Selleks et siis teha ümbersõidu, et loodame, et meie riigiasutused tulevad ka kaasa, et see info liiguks elanike ja muude osapoolte vahel kiiremini. Kasutajatele on äpp tasuta, Läänemaa nutirakenduse loomiseks on kulunud ligi 15000 eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Sihtasutus Läänemaa tuli välja samanimelise nutirakendusega, mis peaks nende hinnangul tegema Lääne maakonda puudutava info leidmise senisest lihtsamaks. Eeskuju selleks saadi Hiiumaalt, kus sarnane maakondlik äpp on kasutusel juba peaaegu kaks aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusraamatukogu sulgeb novembrist ajutiselt uksed ning kolib väiksemas mahus asendusmajja. Eesti rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnul püütakse ajutise lugemissaalide sulgemisega kaasnevat segadust leevendada ja kolimisaega lugejatele võimalikult mugavaks muuta. Mõistagi on kõik meie elektroonilised kanalid avatud ja lugejate kasutajate käsutuses, aga paralleelselt 15.-st septembrist me avame siis Solarise sellise teeninduspunkti, mille kaudu saab kasutada siis rahvusraamatukogu teenuseid ja see jääb avatuks tegelikult terve rekonstrueerimise aja lisaks, siis me avame ka veel ühe raamatukapi, mille kaudu saab siis raamatuid laenutada Viru keskuses, seda siis ka siin sügisel, just sellel ajal, kui me alustame kolimist. Asendusmajja koliva raamatukogu avamisaeg lükkub järgmise aasta algusesse. Avame lugemisalad nii ruttu kui võimalik, kuna me ei ole midagi sellist varem ju läbi viinud, meil kogemus puudub, me ei kujuta täpselt ette, kui palju see sisseseadmine võiks aega võtta, aga me loodame, et me saame järgmise aasta esimestel kuudel siis need lugemissaalid ja teeninduse siis Narva maantee 11 avada. Andre soo sõnul on rahvusraamatukogul üle kolme miljoni teaviku, millest uuele aadressile võetakse kaasa vaid valitud. Me võtame siis Narva maantee 11 asuva asendusraamatukogusse kaasa maksimaalselt raamatuid, just selliseid, mis ringlevad hästi aktiivselt, mida kõige rohkem loetakse ja kasutatakse ja need on siis just viimastel aastatel ilmunud humanitaar, sotsiaalteaduslikud väljaanded, aga mitte ainult, vaid tõesti need kogud, mis on suuremas kasutuses olnud. Teavikud, mida asendusmajja kaasa ei võeta, säilitatakse logistikakeskuses või digitaliseeritakse. Mis külmutatakse, on siis meie arhiivkogu, millest siis on tehtud omakorda valik, mis läheb digiteerimisel, aga arhiiv kogust on ka see osa, mis on kindlasti huvipakkuvam digiteeritud arhiivkogu on siis Eestiga seotud, see on siis see rahvusraamatu kogu nii-öelda selline tuumkogu, mida me püüame pakkuda pigem siis digitaalsel kujul ja see on see kõige kallihinnalisem kogu see liigub siis headesse säilitustingimustesse, nii nagu ülejäänud kollektsioonidki. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi poolt välja kuulutatud ehitushanke tulemus selgub käesoleva aasta suve lõpus. Nelja aasta pikkuse rahvusraamatukogu maja rekonstrueerimisega plaanitakse alustada käesoleva aasta lõpus. Remondi kogumaksumuseks on kavandatud 65 miljonit eurot. Uuenduskuuri läbinud maja avatakse plaanide kohaselt 2025. aasta teises pooles.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu valmistub põhjalikuks renoveerimiseks. Novembris sulgeb Rahvusraamatukogu uksed ja kolib ümber endisesse Danske panga majja Tallinnas Narva maanteel. Lugejaid oodatakse ajutises raamatukogus uue aasta alguses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõltsamaa jõesaarel asuva Roosisaare ümberehitamise projekti koostas maastikuarhitekt Sulev Nurme, ehitas osaühing Varren teed. Kuigi täna keskpäeval käis Roosisaarel veel usin askeldamine, lubas ehitaja tööd lõpetada täna õhtul kella seitsmeks, et Põltsamaa sünnipäeva pidu saaks alata. Mida roosisaare puhkeala korrastamiseks ära tehti, selgitab Põltsamaa vallavara arendusjuht Kristi Klaos. Kõik see uus kõnnitee, kivi, katend on paigaldatud, see on tehtud sellise oma mustriga, mis on siis tulenev Põltsamaa valla logost, kus meie üks oluline sümbol on jõgi, siis on istutatud siia kõvasti üle 2000 roosiistiku puid ja siis tehtud väike ampiteater, mõnusa istumisalaga, jõeäärne istumisastmestik, paigaldatud pingid, paigaldatud uus valgusti, mõnusad pergolad, kuhu siis ronitaimed hakkavad kasvama, mis toob ka sellise mõnusa õdusa olemise lisaks, et oleks kõigil erinevas vanuses ja huvidega inimestel tegevus, siis sai siia ka paigaldatud selliseid mänge. Üks on Eestis hetkel ainulaadne interaktiivne mäng, memo, mis on mängitav alates väikelapsest kuni täiskasvanut tegevust ja väljakutset peaks pakkuma kõigile. Paigaldatud on purskkaev, on kohe-kohe valmimas ka muusika, kus siis on tänavamuusika instrumendid, kus siis saab ka käia, aega veetmas ja niimoodi oma muusikalisi andeid loovilla panemas ja ma loodan, et ongi tegelikult nii kohalikule elanikule selline hea koht, kuhu tulla, kuhu kindlasti tuua oma külalisi. Ta on ikkagi selline meie üks üks esindusobjekte ja, ja külastusobjekte ja kindlasti oma inimestele selline mõnus ajaveetmiskoht eelkõige. Roosisaare uuendamine on osa Põltsamaa keskväljaku väljaarendamise kavast, millega loodetakse jätkata juba lähiaastail. Taaskord Kristi Klaos. Täna ongi hanke tulemuste tähtaeg, kus me siis teise etapina plaanime Kuperjanovi tänavale Turu tänavat teha, me ühendame Kuperjanovi tänava ja siis kultuurikeskusesise mööda kesktänavat loomaks paremaid tingimusi kohalikele ettevõtetele, siis ka on neil võib-olla natukene paremaid väljavaateid või vähemalt eeldusi loodud, et nad saaks võib-olla kas välikohvikuid või oma siis sellist ettevõtlust arendada ja plaanis on ikkagi eelkõige just uuendada taristut ehk et uued teekatendid siis paigaldada turupaviljonid, pingid, et kõik see, mis nagu keskväljakuga kaasas käib, aga jah, see ala saab kindlasti olema palju pikem. Nüüd siin. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Põltsamaa.", "role": "user" }, { "content": "Täna möödub 95 aastat Põltsamaa linnale linnaõiguste andmisest. Selle sündmuse tähistamiseks otsustas vallavõim korda teha Põltsamaa Roosisaare.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti teaduslik selts Rootsis on mujal maailmas tegutsevatest eestlaste teadusühendustest üks aktiivsemaid ja viljakamaid. Asutatud on selts juba 1945. aastal. Tänaseks on Eesti teadlased ainuüksi Stockholmis ja Lundis pidanud sadu teaduslikke ettekandeid. Välja on antud ka 11 aastaraamatut, praegu on koostamisel. 12.. Seltsi esimees Ivar Paljak kinnitas, et assotsiatsioonileping Eesti Teaduste Akadeemiaga on Rootsis elava Eesti teadlaste jaoks väga oluline. Seal on väga suur sümboolne tähendus, sellepärast et selle lepingu me saame omale nii-öelda oma ema, organisatsiooni, kes annab meile tuge juurde. Ja sellega me saame tihendada kontakte muidugi Eestiga. Meie teadlased käisid siin ja ka vastupidi, et Eesti teadlased tuleks välisEestisse ja saaksid seal meie teadlaste kontakti ja nende kaudu võib-olla ka Rootsi teadlastega ja on kindel raam nüüd kuidas. Saada omavahel Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht. Eestlasi on pea kõigis Rootsi ülikoolides, noh eeskätt Stockholmis, Lundis, Yöteborgis ja nende sidemed on olnud väga head, noh meil on olnud siis näiteks väga head füüsika, uuringute alased kontaktid Lundis, meie arheoloogid on olnud ühiselt tegevad ja neid võiks lugeda veel paljusid ja mis on ka meeldiv, et mitmed meie noored inimesed on praegu õppimas Rootsis ja ka sealt siis nüüd mõned ka neist naasnud noh näiteks arvutiteaduse alal ja arve teadus kindlasti on Eestimaal siin sellega palju võitnud. See on esimene omalaadne leping, kas ka mujal tegutseb taolisi Eesti teaduslikku seltsi ja kas on plaanis niisuguseid lepinguid edaspidi veel sõlmida? Tõepoolest, neid seltse on olemas, momendil küll ei ole niisuguseid plaane, et me nüüd väga konkreetselt asuksime jällegi assotsiatsioonilepingu sõlmimisele, aga miks nad ei võiks ka tulla?", "role": "user" }, { "content": "Allkirjastati koostööleping Eesti Teaduste Akadeemia ja Rootsis tegutseva Eesti Teadlaste Seltsi vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin Toompea eetrisse läheb Eesti raadio erisaade. Palume kuulaja ei. Eesti vabariigis toimub valitsuste vahetus siin riigikogu hoones Toompea lossis. Siin Toompea lossi saalis on president Lennart Meri uus peaminister Mart Laar ametist. Lahkuv valitsus eesotsas Tiit Vähiga loomulikult on kohal ka uus valitsus ja praegu tulevad nad siia riigikogu saali. Riigikogu liikmete ette kõnetoolis on aga peaminister Mart Laar. Härra president. Austatud spiiker, austatud riigikogu. Nonii valitsus jõudis nüüd täielikult, uus valitsus jõudis nüüd täielikult siia riigikogu liikmete ette ja Mart Laar jätkab kohe. Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Mart Laar tõstis parema käe ja andis ametivande, nüüd läks ta riigikogu ette laua taha ja kirjutab dokumendile alla. Presidendi loosis istub Eesti vabariigi president Lennart Meri valitsuse loosis istub lahkuv valitsus eesotsas ministrite Tiit kirjutada alla ametivan vähiga ja Kaido, ma nüüd siis kutsutakse ükshaaval uue valitsuse liikmed kirjutama. Vandele alla. Täna hommikul saabus Stockholmist valitsuse liige, rahandusminister Madis Süürik. Ta on nüüd ka teiste ees siin Toompea lossisaalis. Ma tutvustaksin teda. Ta on sündinud 1943. aastal üles kasvanud ja majandushariduse omandanud Rootsis töötanud maksuametis kinnisvara alal ja olnud ehitusfirma peadirektor. Kuni ministriks nimetamiseni töötas Stockholmis ühe finantsfirma konsultandina. Abielus. Niisiis Lennart Meri nimetas eile ametisse Eesti vabariigi uue valitsuse eesotsas peaminister Mart Laariga. Mart Laar on sündinud 1960. aastal Viljandis üles kasvanud Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 46. keskkooli 1978. aastal ja Ülikooli ajalooteaduskonna 1983. aastal, töötanud Tallinnas kooli õpetajana aastatel 83 kuni 85 ja riikliku muinsuskaitsjana aastatel 1987 kuni 1990 osalenud liikumises Tartu ja juhtinud viis aastat Eesti muinsuskaitse seltsi ajalootoimkonda On olnud Eesti Kongressi liige, ülemnõukogu viimase koosseisu liige, Eesti komitee esimese ja teise koosseisu liige ja põhiseadusliku assamblee liige, valimisliidu Isamaa juht, abielus, kahe lapse isa. See oli lühiülevaade Mart Laari biograafiast. Ma loetleksin nüüd veel üksteise järel ära nende ministrite nimed, kes kuuluvad Mart Laari kabinetti ja kes praegu kirjutavad alla vande tekstile. Välisminister Trivimi Velliste esindab isamaad. Kaitseminister Ain Rebas RSB reformiminister Liia Hänni, mõõdukad siseminister Lagre Parek RSB rahandusminister Madis üürike sotsiaalminister Marju Lauristin mõõdukad majandusminister Ain Saarmann Isamaa justiitsminister Kaido Kama Isamaa, kultuuriminister Paul-Eerik Rummo Isamaa, põllumajandusminister Jaan Leetsaar, mõõdukad transpordiminister antimeister ERSP, keskkonnaminister Andres Tarand Mõõdukad, energeetikaminister Arvo Niitenberg. Ja viimastel päevadel on kõneldud ka väga olulisest ministrist Mart Laari valitsuses, see on majandusminister ja on sündinud 1939. aastal Põltsamaal. Ain Saarmann on lõpetanud 1965. aastal Läti põllumajanduse akadeemia puidutöötlemise erialal. Töötanud Tallinna puidutöötlemise kombinaadis praegu aktsiaseltsis Tarmel algul insenerina, viimastel aastatel aga direktorina. Vabariiklaste Koonderakonna Tallinna osakonna esimees. Abielus, kahe lapse isa. Ja seaduste vormimine jääb meil Kaido Kama justiitsministri kompetentsi. Kaido Kama on sündinud 1957. aastal Viljandis. Lõpetanud Viljandi esimese keskkooli, 1975. aastal, õppinud Erkis arhitektuuri, töötanud 82.-st kuni 90. aastani Võrumaal metsnikuna. Eesti komitee esimese ja teise koosseisu liige ja abiesimees, põhiseadusliku assamblee ja ülemnõukogu viimase koosseisu liige. Võru keele ja kultuurifondi asutajaid, abielus, peres viis last. Minister Liia Hänni. Liia Hänni on see minister, kes peab hakkama tegelema reformidega. Ta on sündinud 1946. aastal Saaremaal, lõpetanud Kingissepa keskkooli 1965. aastal Tartu Ülikooli keemia füüsikateaduskonna aastal 1970 töötanud aastatel 1970 kuni 1990 astrofüüsikuna teravere instituudis. Füüsika, matemaatika kandidaat kaitses väitekirja 86. aastal on olnud Eesti Kongressi Eesti komitee ülemnõukogu viimase koosseisu liige ning põhiseadusliku assamblee redaktsioonitoimkonna juht. Eesti maa Keskerakonna asutaja, liige ja valimisliidu mõõdukad esinaine. Ja tänase protseduuri juurde käib ka riigisekretäri nimetamine. Kohe kuuleme, kes on see mees? Teeksin ma teatavaks Eesti vabariigi valitsuse korralduse 22.-st oktoobrist 1992. aastal. Nimetada Ülo Kaevats riigisekretäriks allkiri, peaminister Mart Laar. Ka Ülo Kaevats läheb, kirjutab vandere alla. Nii näevad ette protseduuri reeglid. Ei, siiski, Ülo Kaevats ei kirjutanud vandele alla. Ruttasin natuke ette. Nüüd tuleb aga Eesti vabariigi president Lennart Meri kõnetooli. Lugupeetud lugupeetav riigikogu juhataja, lugupeetavad saadikud, lugupeetavad valitsusliikmed. Praegu, mõne minuti kestel on Eesti vabariigil üheaegselt kaks valitsust. Äsja ametivande andnud valitsus, mida juhib peaminister Mart Laar ja kevadtalvel ametisse astunud valitsus, mida on juhtinud valitsuse esimees Tiit Vähi. Mõne hetke pärast kirjutan alla käskkirjale Tiit Vähi juhitud valitsuse tagasiastumise kohta vastavalt põhiseaduse sätetele. Selles seoses pean vajalikuks märkida järgmist. Eesti vabariigi põhiseadus on jõustunud, nagu te teate, käesoleva aasta kolmandal juulil. Paraku on ta jõustunud, kuid mitte rakendunud meie riigi töö praktikas või rakendunud puudulikult. See kajastub ka minu poolt eile välja kuulutatud vabariigi valitsuse seaduses, milles kahjuks puudub funktsionaalne osa. Seepärast pöördun teie poole, lugupeetav riigikogu esimees, lugupeetavad saadikud. Sooviga võimalikult kiiresti, kuid mitte kiirustades asuda valitsuse korraldamise seaduse koostamisele, mille väljakuulutamisega tühistub vabariigi valitsuse seadus. Ma pidasin vajalikuks nende sõnadega alla kriipsutada ajateguri tähtsust. Eesti vabariigil on kiire ja harjutamise aeg on möödas. Lugupeetav Tiit Vähi. Lubage tänada teid ja teie valitsuse liikmeid ja alla kirjutada käskkirjale, mis vabastab teie juhitud valitsuse alates tänasest päevast peale vastavalt meie põhiseaduse 92.-le paragrahvile ning seejärel kinnitada uue valitsuse vande oma allkirjaga. Ja praegu ongi see hetk, kus Lennart Meri kirjutab dokumendile alla kõne toolis riigikogu ees. Ta annab dokumendi üle riigikogu esimehele Ülo Nugisele. President lahkub kõnetoolist. Riigikogu liikmed tõusid püsti Niisiis võime öelda, et Eesti vabariigis on toimunud valitsuste vahet. Austatud peaminister, lugupeetud ministrid. Õnnitlen teid. Riigikogu nimel. Soovin head pealehakkamist. Jõudu ja õnne. Kuulajad see oli Eesti Raadio erisaade Toompea lossist saatejuht Gunnar Paal soovib ausad kuulaja teile ilusat päeva jätku.", "role": "user" }, { "content": "Kõnelevad peaminister Mart Laar ja president Lennart Meri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna teletorni ümberehituse peatöövõtja ja riigihanke võitja KMG ehitus on seni lõpule viinud tööd esimese etapi ehk siis maha on lõhutud valvuriputka ja bassein. Praegu on aga tööd katkenud, räägib Riina Roosipuu. Tallinna teletorni sihtasutusest. Hetkel oleme jah seisus, et KMG ehitus, kelle me valisime oma parti partneriks, on esitanud avalduse, et nemad sooviksid seda lepingut lõpetada ja toonud erinevaid põhjuseid, miks, miks neile see jätkamine ei sobi. Me oleme selle avalduse välja läbi vaadanud ja ka neile vastanud, et meie arvates need põhjendused on alusetud ja, ja hetkel leping kehtib. Meie ootame nende vastust viie päeva jooksul ja nende edasist tegutsemist. Kui see vastus ei rahulda meid, siis seal võib tekkida probleeme selle ehitajaga jätkamises. See tähendab ka riski, et teletorn järgmise aasta juuli lõpuks ei valmi ja Tallinna kultuuripealinna kava jääb ilma ühest tõmbenumbris. Ehituse rahastaja ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse juht Tarmo Mutso loodab, et erimeelsused saavad siiski lahendatud. Ühelt poolt saab öelda, et see on nüüd Tallinna kultuuripealinnaga seonduvalt, et on hea, kui meil saaksid valmis suured atraktsiooniks aastal 2011, kus me ootame Tallinnasse palju külastajaid ja teletorn on kindlasti üks see atraktsioon, kuhu me loodame turiste saada. Ja teine on meremuuseum, mis on kindlasti ka tulevikus väga suureks tõmbekeskuseks väliskülastajatele. Täna on planeeritud sellisena ajad, et aastal 2011 need saavad valmis? Jah, nagu iga suure objekti juures on erinevaid kommistuskive ja loodame siiski kõigest nendest niimoodi üle saada, et need asjad õigeks valmis saavad. KMG ehituse esindajad kommentaariks tabada ei õnnestunud. Vastavalt teppele rahastab ehitaja esimest etappi. EAS pole 90 miljonilisest investeeringust teletorni ehitusel veel midagi kulutanud. Ümberehitus plaani kohaselt peab teletorn saama moodsa sisustuse ja näituseruumid. 21. korruse vaateplatvorm saab lisaks ka klaasist põranda ja 22. korrus avatud terrassi. Tallinna teletorni sihtasutus ei välista praegu trahvi nõuet, kui olukord peatselt ei lahene. Veel kord Riina Roosipuu. Kui nad töid jätkavad ja nad mingitest kokkulepingujärgsetest tähtaegadest maha ei jää ja suudavad oma lubadused täita, siis täna meil ei ole põhjust neilt trahvi nõuda, aga kui nüüd selle avalduste ja ja protsessimisega Meie kahju kannatama, siis loomulikult meil on vaja see nende käest nõuda. Siis viie päeva jooksul peaks asi selguma. Ma loodan küll, et järgmise nädala teisel poolel me juba teame, mis suunas me edasi tegutseme.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Teletorni uuendustööd on peatunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on lisaeelarve puhul tegemist erakorralise meetmega, mis on seotud Venemaa täiemahulise sõjategevusega Ukrainas. Seetõttu kaetakse lisaeelarvega kulutusi, mis on otseselt või kaudselt seotud sõjategevuse mõjudega. Kui me räägime otseselt nii sõjalisest julgeolekust kui kui laiemalt meie Eesti vastupanuvõime tugevdamisest, siis lisaeelarvega läheb Nendeks tegevusteks juurde üle 247 miljoni euro. See puudutab siis nii sõjalist kaitset ehk siis varustuse parandamist, aga puudutab ka näite, näiteks liitlaste taristusse panustamist puudutab ka elanikkonna kaitset. Teine väga oluline osa puudutab energiajulgeolekut. Kuna me oleme siin lähiajal jälle pidanud olema tunnistajaks sellele, kuidas Venemaa energiat energiakandjaid poliitilise relvana, siis energiajulgeoleku tugevdamine on kindlasti sel aastal väga oluline asi, millele keskenduda. Nii et 257 ja pisut peale 257,3 miljonit on lisaeelarvest mõeldud energiajulgeoleku tugevdamiseks ja kolmas osa on seotud esimese nii tõsise sõjapõgenike kriisiga. Sinna on lisaeelarvest plaanitud 242,7 miljonit. Pentus-Rosimannuse sõnul on oluline tagada Eesti inimeste turvatunne panustades julgeolekusse, kuid lisaeelarves arvestatakse ka muude sõjast tingitud muredega. Näiteks hinnatõusuga. Hinnatõus on seotud ja mõjutatud Venemaa sõjategevusest. Küll aga saab öelda, et, et ta küll mõjutab kõiki Euroopa Liidu riike, aga ta kindlasti ei mõjuta kõiki inimesi ühtviisi, et on, on paratamatult neid, kelle toimetulek on nendes oludes keerulisem ja nende inimeste jaoks tuleb tuge pakkuda toimetulekutoetuse kasv 200 euroni ja loodetavasti alates maikuust, kui parlament on valmis lisaeelarvet üsna üsna kiiresti arutama. Toimetuleku toetuse kasv on mõeldud just nimelt Nende inimeste jaoks täiendavaks toeks, kellel sellest Venemaa sõjategevusest mõjutatud hinnatõus toimetulemise keerukaks teeb. Nii et see on vast kõige olulisem osa sellest täiendavast toest, mis otseselt siis hinnatõusuga seondub. Lisaeelarves.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks 802,9 miljoni eurose lisaeelarve. Nüüd saadab valitsus lisaeelarve edasi kinnitamiseks Riigikogule. Lisaeelarvega kaetakse kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ja Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie paviljonis räägitakse kolme peamist lugu, esimene on meie Eesti edulugu siis meie paviljonis räägitakse Eesti nutikatest lahendustest ja ka loodushoiust. Need kolm teemat on peamised, millele Eesti ekspositsiooni maailmanäitusel Dubais keskendub. Aga lisaks sellele on meil siin juures ka Eesti toit, meil on restoran, nii et saab ka mõista seda, mida eestlased söövad ja joovad. Kui nüüd mõelda sellele, et kellele te näitate Eestit, kas on need Aasia riigid, Aafrika riigid? Me geograafiliselt ei ole oma ekspositsiooni vaatajad piiritlenud, siit ikkagi uksest tuleb sisse 190 võimaliku riigi esindajat ja kõigile neile oleme me ühtemoodi avatud. Küll aga on sel korral maailmanäitusel ikkagi fookuses rohkem ärisuund ja meie paviljonis on väljas 42 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni eraldi oma lugudega. Ja neile on küll nüüd, kes tunnevad Eesti ettevõtete vastu huvi eraldi tehtud teisele korrusele, nii selline ärihaab kui siis ka nõupidamiste ruumid, vastuvõturuumid ja tööruumid. Et Eesti paviljon oleks võimalikult multifunktsionaalne ja lisaks tavalisele külastajale oleksime valmis vastu võtma ka kõrgetasemelisi äridelegatsioone. Ja paviljon on avatud iga päev kuni EXPO lõpuni. Meil on ees 182 päeva, iga päev seitse päeva nädalas, kella 10-st kuni kella 10-ni õhtul on Eesti paviljon avatud, lisaks siis restoran, mis nädalavahetustel saab olema lahti pikemaltki kui 10.", "role": "user" }, { "content": "Eesti keskendub maailmanäitusel EXPO 2021 oma e-eduloole, nutikatele lahendustele ja loodushoiule. Täna hommikul avati Dubais maailmanäituse EXPO 2021 paviljonid. Mida Eesti paviljonis näha saab?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärvamaa põllumees Raido allsaar ütleb, et kui heita pilk põllule, on tunne, kui oleks käes aprilli algus ja aeg alustada kevadisi põllutöid. Allsaare juhitav mägede osaühing kasvatab teravilja ja õlikultuure 1500-l hektaril. Kuid praegune olukord talirukki ja rapsi põllul teda rõõmustab, sest taimed on väga ilusad ja terved. Praegu jah, talvega ei ole väga pistmist olnud, aga õnneks on nad sellele vee hulgal väga hästi vastu pidanud ja nüüd tuleb loota, et see, see vihm ükskord ka järgi jääb ja ega et nüüd päris kevadet ära ei riku. No karta on, et ega talv selliseks ei jää, kui tulevad järsud talvekülmad, mis siis saab? Ma olen vaadanud viimase kahe kuu jooksul on olnud väga tuulised ilmad ja, ja kui see külm tuleb nüüd tuulega, siis ta võib väga palju kurja teha ja teistpidi, aga kui see suur lumi tuleb ja pikaks maha jääb, siis on ka pahasti. Tikksirged peenrad tegelikult ikka katselapid asuvad Jõgeva aleviku serval, kus taimekasvatuse instituudi teadurid jälgivad hoolega, kuidas talinisu kasvab. Aretaja Reine Koppel ütleb, et aretuspõld on kenasti roheline, nagu oleks varakevad ilus vaadata, aga paneb muretsema ka. Kui nüüd läheb väga külmaks, siis külm võib ära võtta lehed. Kui võrsumissõlm jääb alles, siis taim jääb ellu, võrsumissõlm on mulla sees, aga kui tuleb lumi maha ennem, kui läheb külmaks, siis lumikate on nagu selline tekk. Soe tekk, mis kaitseb taimi külma eest. Nii et jääme siis lootma, et tuleb kõvasti lund ja pärast seda alles külm. Ja aga lumega on nüüd niisugune teine asi, et kui, kui lumi tuleb sulale maale siis võib hakata seal all harinema lumi, seen. Teadur Lea Narits kasvatab talirapsi ja rüpsi. Ka tema hinnangul on pilt väga hea. Ei mingeid talve kahjustusi. Kas praeguse pildi järgi juba võime ka saaki ennustada? Et saak tuleb väga hea, aga taas, et pool talve on ju ees ja tegelikult ongi kevad just see, mis õlikultuuridele kõige hukutavamalt võib mõjuda. Kui tulevad need öised külmad päevane sulamine, siis muld liigub ja siis see rebib juured katki ja siis võib-olla nii, et ühel päeval on põld väga ilus ja kolme päeva pärast on siis taimed surnud. Et kevad on veel ees. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Praegu taliviljade põllud rohetavad nagu oleks käes aprillikuu. Taimed on küll terved ja ilusad, kuid olukord võib kiiresti muutuda kui lumevaene talv jätkub ja peaks järsku külmaks minema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika filmiakadeemia Oscarite saajad on nüüdseks kõigil teada. Kiire meeldetuletusena ütlen, et parima filmi auhinna sai lindmees, mille režissöörile Alejandro Gonzalezina ritule läks ka parima lavastaja Oscar. Parima meespeaosalise Oscari sai Eddie Redmayne Stephen Hawkingi kehastamise eest filmis kõiksuse teooria. Parima naispeaosalise scari sai Julianne Moore filmi Still Alice eest. Parima võõrkeelse filmi Oscari võitis Poola mustvalge draama ida režissöör Pawel Pawlikowski. Tegin filmi mustast ja valgest vajadusest vaikuse järele, maailmast, eemaldumisest ja mõtisklustest ja siin me nüüd oleme maailma tähelepanu keskmes, ütles Pawlikowski. Mandariinide puhul oleme õnnelikud nominatsiooni eest võitnud on mandariinid igal juhul, ütles Lauri kaare. Algselt riike, mis esitasid oma filmi, oli 83, ehk siis 83 linateost, mis kõik olid omal maal parimad, nende hulgast jõuda üheksa sekka ja siis veel ikkagi jõuda viie, viie nominendi hulka, et see iseenesest on juba võit. Sama mõtet rõhutas galal ka kõigi nomineeritute kohta sean penn. Pole tähtis, kui palju filmi tegemiseks raha kulutati või kui suure kassa ta on teinud. Küsimus on selle loo mõjus ja jõus, kuigi vaid üks nomineeritutest võidab Oscari, on kõik viis nominenti väärt, et neid inimestele näidataks, sest nad on puudutanud midagi olulist inimestes. Ja nii kaugele ei ole ükski Eesti film enne jõudnud, see on selge edulugu, ütles Ilmar Raag. Vikerhommikus. Enamasti on parima võõrkeelse filmi Oscari võitnud filmid, mis on varem juba saanud väga kõvasid, auhindasid või olnud kõige suurematel festivalidel. Oscarite puhul tuleb ikkagi aru saada, et, et see on segu ühelt poolt loomulikult filmi kvaliteedist, aga teiselt poolt ka väga hästi organiseeritud mainekujundusvõistlusest.", "role": "user" }, { "content": "Parima filmi auhinna sai film \"Lindmees\" . Parima võõrkeelse filmi Oscari võitis Poola mustvalge draama \"Ida\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAugusti alguses peetavaid Hiiumaa kohvikute päevi külastab igal suvel hinnanguliselt seitse kuni 8000 inimest. Kui aastate eest peeti üritust ühel päeval ja Kärdlas, siis praeguseks on see kasvanud ülehiiumaaliseks. Üks Hiiumaa kohvikute päevade korraldajatest Li Johanson ütleb, et tänavu tehakse paus, sest nii suure ürituse korraldamiseks on keeruline leida piisavalt toetajaid ja ühtlasi vajab ümber mõtestamist ka ettevõtmise kontseptsioon. Eelmine aasta 40 kohvikut igas ühes inimesi toimetamas tegemas suurusjärgus 10 kuni 20, ehk et ühe korraga toimetab selle ausa juures 800 inimest. Ja meie idee või kontseptsioon on olnud see, et kogu aeg oleksid uued, uued kohad, uued inimesed. Aga Hiiumaal ei ole nii palju inimesi. Kõik, kes on tahtnud teha, soovinud teha jaksanud teha, on juba teinud, et tegelikult on hästi raske olnud viimastel aastatel kokku saada uusi, toredaid omanäolisi, erilisi neid kohvikuid Kohvikute päevad ei pruugi siiski Hiiumaal tänavu ära jääda, kuna tegemist on saare jaoks aasta ühe suursündmusega, siis otsib omavalitsus nüüd lahendust, et pikk traditsioon jätkuks katkestusteta, jätkab Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik. Isegi kui senised korraldajad tunnevad ennast natuke väsinuna ja tahaksid võtta pausi, siis ma julgen küll siin ja praegu lubada, et kohvikute päevad Hiiumaal kindlasti olemata ei jää ja valla poolt me kindlasti kavatseme jätkata sellega nii, et esimesel augustil 2020 on kõik Hiiumaa sõbrad ja huvilised oodatud kohvikut külastama. Kes täpselt tänavu ürituse koordineerimisega tegeleks, on viidiku sõnul veel lahtine. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Hiiumaa kohvikutepäevade korraldajad otsustasid, et peavad saare kaubamärgiks kujunenud ürituses aastase pausi. Hiiumaa vallavolikogu esimehe Aivar Viidiku sõnul toimuvad kohvikutepäevad mingil kujul aga ka tänavu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSügisel otsustas transpordiamet säästa 267000 eurot ja maanteeparklatest eemaldada 63 prügikonteinerit. Ameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa selgitab, et kokkuhoid ei olnud prügikastide eemaldamise ainus põhjus. Kõige olulisem põhjus selle juures oli see, et neid prügikaste kasutati mitte sihtotstarbeliselt. Et sinna tõesti tassiti kõiksugu prügi, siis ümbruskonnast kokku. Keskkonnaminister Erki Savisaar ütleb, et seaduse järgi vastutab jäätmekäitluse eest omavalitsus. Ja selles suhtes on minule täiesti arusaamatu, et miks üleüldse transpordiamet on seda oma kuludest niimoodi vabatahtlikuna teinud, et tal ei ole selle jaoks seadusest tulenevalt mitte mingisugust kohustust ja tegelikult ei ole ka põhjust seda raha niimoodi kulutada. Savisaar viitab jäätmemajanduse põhimõttele. Saastaja maksab. Häädemeeste valla keskkonnanõunik Sirli Pedassaar annast küsib seepeale. Miks peab omavalitsus katma prügi veo riigi tee parklast. Üldiselt kehtib printsiip, et iga kinnistu või maaomanik maksab nende jäätmete eest, mis seal kinnistul tekivad ja arusaamatuks jääb, et miks riik siis arvab, et et omavalitsuse rahastusega saab paremini riigiteedel seda korraldada, kui riigi rahaga. Minister lisab, et paar konteinerit igale omavalitsusele ei tohiks pea üldse lisakulu tuua. Ka selle kohta ütleb Pedassaar annast, et väiksele vallale oleks konteinerite tühjendamine märkimisväärne kulu. Rent võib olla seal 20 euro ringis kuus aastas, siis korrutame 12-ga läbi. Aga tühjenduskord on ka 20 30 eurot. Nii võib kuue konteineri tühjendamine vallavalitsusele iga aasta tuua paari 1000 eurose arve. Minister soovib konteinerid säilitada senistes asukohtades. Randmaa ütleb, et praeguseks on konteinerid juba siiski ära viidud. Nüüd peaks amet ministri soovil aitama omavalitsustel prügikastid taas paigaldada. Neid väiksemaid omavalitsusi on tõesti meil väga palju nendega kõigiga individuaalselt rääkida, see kõik võtab aega. Et me teeme seda kindlasti lähiajal, siis kindlasti me ei räägi kõikide omavalitsuste ga üksipulgi läbi, vaid me üritame kuidagi seda natukene komplekssemalt teha.", "role": "user" }, { "content": "Transpordiameti kärped viisid maanteede äärest osad prügikonteinerid. Keskkonnaministri sõnul langeb nende säilitamise kohustus tegelikkuses kohalike omavalitsustele. Omavalitsused lisakohustust avasüli vastu ei võta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEile kohtusid Brüsselis NATO riikide kaitsevägede ülemad. Kuigi kindralid saavad kokku kolmel korral aastas, oli eilne esimene korraline kohtumine pärast Ukraina sõja algust. Allianssi ootavad lähiajal ees otsused ja väljakutsed, mille sarnaseid selle ajaloos vähe esinenud on ning seetõttu omab iga kõrgetasemeline arutelu enne juuni lõpus Madridis toimuvat tippkohtumist suurt kaalu. Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul kindralite kohtumisel üksikute üksuste liigutamist ei arutata. Ent idatiiva tugevdamisel käivad mõisted nagu lahinggrupp ja brigaad läbi küll. Tema sõnul on sel teemal 30 liitlase seas konsensuse saavutamine tõsine töö. Kuigi me näeme Et Venemaa on oht, siis geograafia mängib ka rolli erinevatel riikidel on kiirus ja tempo on erinev. Meie oleme seal eesotsas ja mõned riigid on veidi rahulikumad. Ja teine küsimus on ka rahas puhtalt ressurssides, sest et iga kord, kui meie nõuame ükskõik mida pataljoni brigaadi või diviisi oma territooriumile, siis see tähendab panustavalt riikidelt miljoneid ja miljardeid. Nii et sellega ollakse ka ikkagi väga ettevaatlikud, ennem kui midagi lubada, sest et küsimus ei ole selles, kas keegi tahab midagi anda, küsimus on selles, kas tal on vastavad ressursid ka olemas. Nii et siin tuleb lõpuks leida ikkagi 30 riigi selline ühine arusaam. Ühelt poolt oht ja teiselt poolt need ressursid, mis meil täna kohe on. Aga samas me mõtleme ka pikemalt ette, sest et meiega me ei saa vastanduda ainult tänasele ohule, vaid me peame mõtlema viis ja enam aastat kaugemale. Eesti peaminister Kaja Kallas on seni välja öelnud, et Madridi tippkohtumisel loodetakse meile diviisi suuruse üksuse paigutamist. Ideaalis tähendaks see kolme diviisi Balti riikides ehk ligikaudu korpuse suurust üksust, ent NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Tod Woltersi eelmise nädala ettepanek ei olnud kuuldavasti sellega kooskõlas. Kindralleitnant Heremi sõnul on vaja, et selle maagilise diviisi moodustamise ning sõdimise plaan oleks selge ja läbi harjutatud. See, mida meie tahame, on diviisi juhtimistasand, et see oleks olemas Eestis sel hetkel alates, kui oht meile paistab ja me ütleme, et see diviis peab tööle hakkama. Sellest hetkest alates peab olema diviisi juhtimistasand ja kõik üksused, osad nendest on meil Eestis juba olemas tänagi teine brigaad harjutab osa nendest üksustest, me loome lähiaastatel ise. Aga me päris kindlasti loodame, et ka liitlased on selles diviisiplaanis paremini sees kui täna. Ja see ongi see diviis, me ei arva, et kuskile tuleb uus Tapa linnak või midagi taolist. Aga me tahame, et see, see plaan, kuidas see diviis, tekib see plaan, kuidas diviis sõdib, et see oleks palju selgemini määratletud ja et see oleks ka läbi harjutatud ja seeläbi siis palju, palju kiirem tegutsema. Joosep Värk Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval liitlasriikide kolleegidega kohtunud Heremi hinnangul vajab Eesti diviisi suuruse üksuse juhtimistasandit ning konkreetseid plaane.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni pressiesindaja Daniel Rosario sõnul on komisjonil väga selged reeglid, kuidas fondidega ümber tuleb käia. Euroopa Liidu kelmuse vastase komisjoni pressiesindaja Miina Andrejeva lisab, et pole Euroopa liidu asi kontrollida, kas põllumajandustoetusi ikka kasutati õigesti. Andrejeva sõnul ei saa komisjon asendada riigivalitsusi ega teha ära nende tööd. New York Timesi andmeil kasutasid peamiselt Ungari ja Tšehhi vabariigi korrumpeerunud valitsustegelased oma huvides ära umbes 59 miljardi euro eest Euroopa Liidu põllumajandustoetusi. Artiklis nenditakse pessimistlikult, et mitmesugustel põhjustel on põllumajandustoetuste jagamise süsteemi ka praktiliselt võimatu reformida, mistõttu jäävadki põllumajandustoetused ilmselt korruptsiooni väetama. Euroopa Liidu teatel tehakse New York Timesis kirjeldatud huvide konfliktist siiski vajalikud järeldused. Paljudele põllumajandustoetuste väärkasutamise juhtumitele on juba lõpp tehtud ning oodata on uusi juurdlusi, millega tegeleb hiljuti asutatud Euroopa avalik prokuratuur. Selle institutsiooni ülesandeks ongi kontrollida, et Euroopa Liidu raha kasutatakse korrakohaselt ning valitsuse, kes seda ei tee, võetakse vastutusele. New York Timesi artiklile on reageerinud ka Ungari valitsus, kelle hinnangul on ajalehes teadlikult fakte väänatud. Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika, mille raames toetusrahasid jagatakse, on liidu üks raha, seega ka vaidlus rohkemaid valdkondi. See moodustab tervelt 40 protsenti kogu Euroopa Liidu eelarvest. Euroopa komisjon on tahtnud ühtset põllumajanduspoliitikat korduvalt kärpida, kuid sellele on vastu seisnud suured põllumajandusriigid nagu Prantsusmaa ja Hispaania. Nende riikide hinnangul on ühtne põllumajanduspoliitika oma praeguses suuruses ilmtingimata vajalik Euroopa Liidu arendamiseks ja liidu sees. Sidususe tagamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon kehtib nulltolerants igasuguse pettuse suhtes, teatab komisjon vastusena New York Timesi artiklile, mille põhjal Ungari ja Tšehhimaa poliitikud ja valitsustegelased kasutasid oma isiklikes huvides 58 miljardi euro eest Euroopa Liidu põllumajandustoetusi. Toetusrahad pole mõeldud oligarhide ja poliitiliste patroonide poputamiseks, öeldakse komisjoni avalduses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTegelikult on tindisõbrad tuttavatelt kaluritelt seda kala juba mõnda aega saanud, aga see oli jää alt püütud. Parima tindi saab pärast jääminekut ja ega kunagi päris täpselt teagi, millal jää just läheb ja on aeg mõrva sisse panna, aga nüüd ütleb kalur aio Piiroja, et jää just läks ja parim tint on kohal, aga piira on päris kindel, et rüsijää on kohe lahes tagasi ja tinti siis mõnda aega ei saa. Erinevalt siin varasematest aastatest, see aasta oli jää kuni eilse päevani Pärnu lahes ja ega see jää ei ole kuskile läinud, et tegelikult ta paistab. Ja ma kardan, et see tindipüük algas küll väga lühikeseks ajaks, aga õnneks hästi, kui kaua muidu sealt jää alt seda tinti sai, siis jää alt on ikka oma kuu jagu püütud, aga jääpüük ja niisugune vabapüüki, et seda seda ei anna, nagu omavahel võrrelda. Piiroja ütleb, et tindil on iseloomulik kurgi lõhn, see hakkab juba kaugelt minna ja on kaks võimalust. Lõhn kas meeldib või hakkab vastu, aga talle endale ja paljudele tindisõpradele meeldib tindilõhn väga ja pärast kala puhastamist on seega juba peaaegu kadunud. Meritindistab maitsva roa, mida ka parimatele külalistele pakkuda sobib Heli Tooman. Kõige parem tindiretsept on väga lihtne, pange puhastatud tint kilekotti, raputage peale rukkijahu nii palju, et saab läbi raputades kalad kõik kaetud enam, et ei jää vesist kohta, pange juurde soola ja pipalt ja siis laduge küpsetuspaberi peal ahjuplaadi peale. Natuke piseldage peale õli ahju ja suurepärane lihtsa vaevaga ei pea panni peal noh, nii-öelda vaeva nägema ja mitut pannitöid tegema. Rukkijahu asemel võib kasutada riivsaia ja süües lisada pisut sidrunimahla. Mis aga jää tagasitulekusse puutub, siis nii see täna juba läkski. Mõrrad tuleb välja võtta ja kuna oodata on tormist ilma, jääbki tindipüük mõneks ajaks katki. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu sadamasse saabus esimene tindikala saak.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal teatas justiitsminister Urmas Reinsalu, et nõukogudeaegne Maarjamäe memoriaal võidakse osaliselt lammutada, et välistada varisemisohtu. Reinsalu sõnul ei katke memoriaal ja seal olevat aita pühadust ega ole ka kantud mälestiste registrisse. Tallinna peaarhitekt Hendrik Mänd leiab aga, et memoriaal kui väärtusliku modernismi näide tuleb terviklikkuses säilitada. No see on mõnevõrra üllatav ettepanek minu meelest sellepärast et esiteks on tegemist terviklahendusega, teiseks ju täna memoriaali soovitatakse laiendada, ehitustööd on sisuliselt juba alanud ja arhitektuurivõistluse korraldamise juures oli ka tingimus, et et kaks memoriaali peavad olema omavahel sellises vastastikuse kooskõlas, nii et kui linnaehituslikult seda vaadata, siis kindlasti osaline lammutamine rikuks sellist tervikpilti, et selles mõttes ma seda õigeks ei pea. Reinsalu tõi ka välja, et Tallinna linna asemel võiks objekti hakata haldama riik. Männi sõnul memoriaali riigistamise üle veel arutletud pole. Küll aga soovitati juba 2009. aastal tema sõnul muinsuskaitseameti eksperthinnangus kompleks tervikuna kaitse alla võtta, kommenteerib muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie. Sellele inventuurile tänaseks ei ole küll mingeid muid protsesse järgnenud ega kaitse alla võtmise menetlust ei ole läbi viidud, mis ei tähenda seda, et seda ei võiks teha, ehk siis järgmine mõistlik samm oleks sellele memoriaalile endale eraldi ekspertiis tellida, selleks et selgitada välja Kui tegemist oleks kultuurimälestisega, kas siis selle korrashoidmisesse panustatakse rohkem vahendeid, sest hetkel on ju ka memoriaaliga see probleem, et see laguneb ja laguneb arvatavasti seepärast, et teda ei ole lihtsalt hooldatud piisavalt. Kas see nüüd riigi käes paremaks muutub? Seda tuleb küsida eelarve ohjajate käest, et koos vara üleandmisega antakse sinna ka mingi eelarve, tema kordategemise ega seda sellist otsust või selle otsuse ettevalmistamist ei ole mina hetkel küll kuskil näinud. Mänd tõdes, et memoriaali tuleb investeerida, kuid millises mahus, selle peab välja selgitama tema sõnul tellitav ekspertiis, mis annaks põhjaliku hinnangu nii maastikukompleksi kultuuriväärtusele kui ka seisukorrale.", "role": "user" }, { "content": "Nii Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd kui ka Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie leiavad, et Maarjamäe memoriaali tuleb lammutamise asemel sälitada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNATO peasekretär Jens Stoltenberg sai tippkohtumise eelraporteerida edusammudest riigikaitse rahastamisel. Reaalkasv sellel aastal on 4,6 protsenti. Järgmise aasta lõpuks on Euroopa liitlased ja Kanada täiendavalt investeerinud riigikaitsesse üle 100 miljardi USA dollari alates 2016.-st aastast, täpsemalt 130 miljardit dollarit. Kahe protsendi kaitsekulude klubisse on jõudnud juba üheksa NATO riiki. Allianss on tugevdanud meie regiooni kaitset ja suurendanud vägede valmisolekut kiirelt tegutseda. Tegutsemisvalmiduse tõstmise uudiseid oodatakse ka algaval tippkohtumisel. Kui sõjaline koostöö näib edenevat õlitatult, siis poliitmasinast kostub kriginat USA ja Türgi teiste liitlastega. Koordineerimata sammud Süürias panid Prantsusmaa presidenti rääkima NATO ajusurmast. See tõi kaasa arvamuste laviini. Türgi president soovitas Prantsusmaa riigi peal kontrollida, ega ta ise aju surnud ei ole. Maailm muutub, muutuvad jõuvahekorrad, muutuvad, riikide huvid ja ka väärtused. USA Saksamaa mashalli fondi analüütik Kristiina Berzina ütleb, et keerulisi küsimusi peab loomulikult küsima ja strateegiat uuendama, aga see ei tohiks kahjustada selliseid NATO tegevusi nagu idatiiva kaitse. Saksamaa USA Mashalli fondi analüütik Kristiina Persina. Intervjuus. Viimastes president Macroni intervjuudes ei ole ta mitte mingit tähelepanu pööranud väga heale tööle, mida NATO on teinud idatiival. Jah, Prantsusmaa osaleb FB-s ehk liitlaste suurendatud kohalolekus aga see ei ole Prantsusmaa presidendi jaoks päevakorra tipus. Selle asemel muretseb ta terrorismi Türgi, Süüria ja Vahemere pärast. Need on väga traditsioonilised Prantsusmaa mured. See kõik ei tohiks tulla aga selle arvelt ega juhtida kõrvale järjepidevuse ning efektiivsuselt selles vallas, mida NATO on tõepoolest teinud ehk tugevdanud heidutust ja võimekust väga reaalse ohu vastu. Mida kujutab endast täna Venemaa? Esmakordselt arutavad NATO riikide juhid ühiselt Hiina tõusu ja nimetavad kosmose NATO tegevusvaldkonnaks. Traditsioonilisemad kohtumise teemad on võitlus terrorismiga. Venemaa ja relvastuskontrolli tulevik. Valitsusjuhid kogunevad täna õhtusöögile, ainus töökohtumine leiab aset homme hommikul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand London, Suurbritannia.", "role": "user" }, { "content": "NATO riikide juhid kogunevad Londonisse alliansi 70. sünnipäevale pühendatud tippkohtumisele. Peomeeleolu varjutavad liitlastevahelised erimeelsused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni ettepaneku järgi peaks Euroopa Liidus saavutatama maakasutus, metsandus ja põllumajanduses kliima neutraalsus 2035.-ks aastaks. Eestimaa looduse fondi juhatuse liikme Siim Kuresoo sõnul saavad mõjutama rohekokkuleppe võimalikud otsused eelkõige suurema keskkonnamõjuga ettevõtteid. Mööblitööstusel ei ole tingimata kui majandusharul vaja roheleppe pärast väga palju muretseda. Sedalaadi tooteid, nagu mööblitööstus valmistatakse, on vaja ka tulevikus ja nende keskkonnamõju ei ole nõnda suur. Küll aga on suured väljakutsed ees just metsanduses, kus ilmselgelt praegune intensiivne metsamajandus töötab rohelappe eesmärkidele vastu. Ja ka nendel ettevõtetel on suured väljakutsed, kelle peamine tegevus on just see puidu põletamisega seotud. See ei ole kindlasti tark kliimalahendus. Puidutöötlemise mööbli tootmise kompetentsikeskuse tsenter juhataja Mart Nilson. Kui vaadata suurt pilti, siis kõige rohkem ehk mõjutab tööstusettevõtteid energiakasutus ja energiast saamise viisil, aga samamoodi ka jääkide teema, konkreetsed lahendused muidugi. Ja konkreetsed vajadused sünnivad konkreetses ettevõttes. Eesti metsa ja puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnul pakuvad roheleppest tingitud muutused uusi võimalusi nii puidu kui ka mööblitööstusele. Kagu-Eestis, kui me räägime mööblitööstusest puidutöötlemisest, siis tooted, mis on puidust ja pika nii-öelda elueaga, on igal juhul väga soodsas seisundis ja, ja nende puhul ma usun, et turu võimalused paranevad ja, ja inimestel võimalused selles valdkonnas töötada samuti paranevad kindlasti jah, jällegi nüüd tuleb hoolega jälgida ja, ja pidada debatte selle üle, kuidas me oma metsasid siis majandame, ehk siis, et selleks, et puidust tooteid teha, me peame siiski ka metsa majandama, et puitu kätte saada. Ja selles osas selgelt nii-öelda Euroopa Liidu mõju suureneb. Kuidas, kuidas seda on võimalik teha? Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eestis on metsa- ja puiduettevõtted suurimad tööandjad, mistõttu roheleppe kokkulepped saavad mõjutama paljude inimeste töövõimalusi metsanduses ja mööblitööstuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustatud vabariigi president. Riigikogu liikmed, vabariigi valitsus, peaminister põhiseaduslikud ametikandjad, teie ekssellentsid, daamid ja härrad. Alustades 11. riigikogu koosseisuga uut parlamendihooaega on meil vaja võtta vastu mitmeid otsuseid mis puudutavad otseselt Eesti inimeste ja riigi käekäiku. Meid ootab arutelu 2008. aasta riigieelarve üle. Kuigi majanduskasvu tempo on aeglustunud, ei tohi seda üle dramatiseerida. Küll aga tuleb sellega arvestada. Riigieelarve kajastab? Jah, tõesti kajastab koalitsiooni prioriteete. Ja enne kui opositsioonierakonnad hakkavad seda kritiseerima. Küsigem. Kas eelarves on riigi ja rahva tuleviku seisukohalt õiged või valed valikud. Olen veendunud, et eelarve on nii koalitsiooni kui opositsiooni ühine töö ja vastutus. Sügissessioonil tuleb meil läbi arutada ja langetada otsus kaitseväe välismissioonide jätkamises. See ei ole olnud ega ole lihtne küsimus. Ja loodan, et siin riigikogu saalis toimub konstruktiivne arutelu Eesti rollist rahvusvahelise koos rahvusvahelise julg julgeolekukoostööpartnerina. Sel aastal tähistame Eesti vabariigi põhiseaduse viieteistkümnendat aastapäeva. Nende aastate jooksul on vastu võetud vaid kolm põhiseaduse puudutavat parandust mis näitab põhiseaduse assamblee head tööd Eesti põhiseaduse loomisel. Riigikogu 11. koosseisul On ees vabariigi presidendi poolt pakutud põhiseaduse muudatuse menetlemine, mis puudutab kaitseväe juhataja staatust. Tahaks loota, et riigikogu kõikidel erakondadel jätkub tahet võtta antud põhiseaduse paranduse vastu veel selles koosseisus. Järgmisel kevadel lõpevad kahe põhiseadusliku institutsiooni juhi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri volitused. Need institutsioonid kannavad koos riigikogu ja riigikohtuga olulist rolli liikluse arendamisel ja keskmisel mistõttu peab hoolikalt valima, keda nendesse ametisse usaldada. Lugupeetud riigikogu liikmed soovin tunnustada riigikogu tööd Euroopa Liidu asjade arutamisel ja otsustamisel. Riigikogu on aktiivne osaline Euroopa Liidu otsuste langetamisel ja parlamendisaadikutel on Eestis väga head võimalused Euroopa Liidu temaatikas sõna sekka öelda. Olen kogenud mitmetel kohtumistel, et Eesti parlamentaarset järelevalvet Euroopa Liidu küsimustes teatakse ja tunnustatakse seda nii teiste liikmesriikide poolt kui ka nende riikide poolt, kes alles algavad oma eurointegratsiooni teed. Samas olen veendunud, et peame oma tööd arendama. Näiteks pean vajalikuks arutada riigikogus Euroopa Liidu kõrgete ametikohtade valik kandidaatide valikut. Tihendamist vajavad ka erialakomisjoni kontaktid kolleegidega teistes parlamentides sest vaatamata erinevatel erinevale kontekstile on meil kindlasti üksteisele edasi anda häid nõuandeid ja ideid. Ja kindlasti oleks vajalik enam kui kord aastas Euroopa Liidu poliitika arutelu riigikogu saalis. Eriti puudutab see Euroopa Liidu kavandatavat reformikava, mida tuleb riigikogus arutada enne valitsuse seisukoha võtmist. Kavandatav Vene-Saksa gaasijuhi Soome lahes ja Läänemeres ei ole läbinud arutelu riigiko. Pean oluliseks, et seda arutataks riiklikult tähtsa küsimusena siin saalis võimalikult kiiresti. Riigikogu ees seisab tõsine debatt Eesti energeetika tulevikus. Head kolleegid. Energeetika arutelu ei tohi olla hapukurgihooaja lööknumber. Seda saab teha vaid koostöös ministeeriumitega riiklikult tähtsa küsimusena, kaasates energeetika, tippasjatundjaid. Ja meil on vaja jätkata aprillisündmuste analüüsi. Oleme üle saanud selle teema kuumast faasist. On aeg leida vastused küsimustele. Miks siiski nii juhtus ja mida saame teha, et sellist selline olukord ei korduks? Ja veel meie ees on kaks toredat aastapäeva. Viiendal oktoobril täitub 15 aastat ajast, mil riigikogu tuli taas kokku. Ning ülehomme, 12. septembril täitub 85 aastat riigikogu hoone avamisest. Maja, kus me ka täna istungit peame, on alates 1902. 22.-st aastast olnud tunnistaja ja ka osaline Eesti ajaloos. Aastapäeva puhul on riigikogu festipilist vaadata ka näitus, mis sündis koostöös arhitektuurimuuseumiga. Nii et palun külastage seda. Lugupeetud kolleegid. Lõpetuseks tahan teile südamele panna, et parlamendiliikmetena oleme me kõik kõik kohustatud tunnetama seda, et meie otsused ja käitumine nii siin saalis kui väljaspool mõjutavad meie rahva riigi tulevikku rääkimata riigikogu enda mainest. Pidagem seda meeles. Ja ma soovin teile palju jõudu arutelus aruteludeks ja tarkade otsuste langetamiseks. Aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu esimehe Ene Ergma kõne Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase Euroopa Liidu välisministrite kohtumise peateemaks pidid olema Lääne-Balkani riikide püüdlused blokiga liituda ning viimased arengud Ukraina sõjas, ent elevandiks ruumis on kujunenud kuues Venemaa vastane sanktsioonide pakett, mille läbirääkimised juba kaks nädalat venivad. Õnneks on see elevant, millest välisministrid räägivad ning üsna otsekoheselt, vähemasti ütles probleemi olemuse enne kohtumist selgelt välja Leedu välisminister Gabrilius Lanzbergis. Praegu kahjuks hoiab üks liikmesriik kogu liitu pantvangis ja takistab konsensuse leidmist, sõnas Lansbergis, kes pidas sellega silmas Ungari. Kuivõrd idapoolsed Euroopa riigid on Budapestis pettunud, siis ei hoita otsekohesusega tagasi. Ent seepärast ongi hea, et mitmed Kesk-Euroopa riigid suhtuvad küsimuse praktiliselt ja otsivad kompromisse. Saksamaa välisminister Anna-leena Beerbok. Arutame täna kuuendat sanktsioonide paketti, on teada, et peame endiselt mitmeid küsimusi veel viimistlema ja seda me täna koos arutamegi. On oluline, et kõik riigid saaksid vene nafta impordi peatada. Samal ajal teame sakslastena, et see pole lihtne samm ja oleme viimastel nädalatel pühendunud embargo koos ettevalmistamisele ja jõustamisele, lausus Beerbok. Sama meelt oli ka Luksemburgi välisminister Jan Asselbarn, kelle sõnul tuleks lahendus leida siiski täna. Pole tegelikult mingit vabandust, et sanktsioonide paketti mitte ära teha, me peame seda suutma. Meil on lihtsalt vaja solidaarsust 27 seas, aidates riike, kes sellest otsusest enim kannatavad, ütles AsselBorn. Kõik märgid näitavad, et ta on siiski liiga optimistlik ning välisministrid täna lahenduseni ei jõua. Kui läbirääkimisi ka sel nädalal ei lõpetada, siis läheb see tõenäoliselt juba kuu lõpus toimuvale Euroopa ülemkogule arutamiseks. Joosep Värk. Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Välisministrid üritavad lahendada probleeme Venemaa kuuenda sanktsioonidepaketi läbirääkimistel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPudel iseenesest on ka väga kaunis ja niisamuti teda katki visata, nagu tavaliselt pudelipostiga toimitakse, ei saanud. Seetõttu võeti seltsi ka linnaarhiivi juhataja Urmo Soolup ja mindi koos Katariina käigu klaasitööga. Et ehk siis klaasispetsialistid oskavad pudelit avada, nii et pudel ise peaaegu et terveks jääks. Seal aga selgus, et tänapäevane, see klaasipuhumine käsitööna on tunduvalt robustsed tema vahenditega. Ja sealt juhatati meid edasi kan kristalli tsehhi Marati tänaval, mis on Koplis Koplis viimistleja Mati Raudleht avas siis oma meistrikäe ja gaasijoa abil pudeli, nii et selle algset seisundit saab hõlpsasti taastada. Selgus siis, et kiri on kirjutatud 1827. aastal. Märtsikuu viimasel päeval ja kirjutajaks oli 16 aastane noormees Herman Morits, Burhart. Tõenäoliselt käis siis tollal maja remont ja perepoeg otsustas huvi pärast või nalja pärast või ma ei oskagi öelda, mispärast jätta tulevastele põlvedele siis sõnumi, et selline on tema perekond. Nimelt selles kirjas ta kirjeldab, et kes tema perekonda kuuluvad ja mida ta ise teeb tema ise siis õppis tol ajal Tallinna keiserlikus gümnaasiumis ja avaldas lootust, et temast saab kunagi tubli arst, kes ennast armastusega inimkonna heaks pühendab. See viimane oli siis tsitaat kirjast samuti tema vanem vend Johann, kes oli 18 aastane, oli sel ajal juba Viljandis õpipoisiks ja soovis siis Tartu Ülikoolis oma õpinguid lõpetada. Veel oli tal 13 aastane õde unemarie ja seitsme aastane noorem end Voldemar. Tema isa Johann Burhard, kaheksas oli apteeker ja ühtlasi ka meditsiinidoktor ja Burhardit. Suguvõsa pidas seda raeapteeki pikki aegu kuni 1853. aastani. Tallinna muinsuskaitseamet omalt poolt valmistab praegu suure pidulikkusega ette kirja, kus me kirjeldame, millega tegeleb Tallinna muinsuskaitseamet, kes meil töö töötavad ja meil on plaan siis tänapäevasesse pudelisse kuidagi tänapäevasel meetodil sulgeda ja see samasse kohta tagasi müürida.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Raeapteegi seinast leiti pudel kirjaga 1827. aastast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii siis väljas, palun. Mul on siin küsimus millele ma sisuliselt nagu olen mitu korda vastanud ja ei tahakski, see on kuuendal juunil kohtumisel Partlinna rajoonikomitee esimeste sekretäridega tegemist oli partei kolleegidega. Põhjendasite väga veenvalt, palun, ma loen ette küsimuse ja ei pea pädevaks, et mis minu kohta siin öeldud on väga veenvalt oma suhtumist Jeltsinisse, ohutunne Jeltsiniku administratiiv ja käsu meetodi kaitsja muljet Nikaraga kohtumisest, arvan, et selleks tuleks rääkida ka täna. Peeter Raidla, kes võttis sellest kohtumisest osa. Lugupeetud seltsimehed, ma ei tahaks sellel küsimusel pikemalt peatada. Eile, kui te jälgisite meie delegaatide kohtumist televisioonis, siis juba kolleegid ütlesid selle kohta oma arvamuse. Samuti kirjutasid nad sellest ajalehes nii edasi rahva hääl kui ka Savetkaja Estonia. Kuid ajakirjanike küsimus on ajakirjanike küsimus ja mul pole nagu eetilise alust selleks, et sellele mitte vastata. Ma püüaksin olla äärmiselt lakooniline. Mind sundis esinema ja muutma oma sõnavõtu esialgset teksti, mida te arvatavasti ka teleekraanilt nägite ja uskuge mind, kerge seda teha ei olnud. No õhkkonnast ja kõigest sellest kolleegid ja seltsimehed juba rääkisid. Esimene ohutunne, poliitiline ohutunne. Küsimus on nimelt selles, et ei ole, oleks lapsemeelne arvata, et perestroika ja perestroika ideoloogiline kui ka organisatsiooniline kui ka ümberkorraldav pealiin pääseb võidule ilma võitluse ta nii vasakult kui parem. Selline võitlus on, seda me tunneme oma igapäevases elus, seda ütles seltsimees Garbatšov oma ettekandes sõna selgelt välja retsidiive. Kahtlemata tundsime me selles osas ka konverentsil, miks pidasin ma oma kommunisti kohus, eks nimelt seda teha. Ma ütlesin, et viie päeva jooksul tuli mul Jeltsiniga olla Nikaraguas koos. Need olid rasked päevad ja ma ei sooviks enam kunagi, et midagi taolist ette tuleks mitte ainult mulle, vaid kogu meie parteiorganisatsioonile kogu sellele kollektiivile, mis nõukogude valitsuse kui ka partei keskkomitee tahtel töötab selles rinderiigis. Ja see poliitiline ohutunne sundis ütlema selle inimese kohta väga suure ja tagasihoitud pieteeditundega. Seda, mida ma arvan asjadest sellepärast, et asjad on sellised, vahetevahel poliitiline demagoogia, rüütatud väga kaunisse toogase võib tekitada ohtlikult ekslikke illusioone. Selline on ka asi Jeltsiniga. Inimene, kes mitte ei hoolitse ei perest troika ega selle eest, vaid kellel on eelkõige esikohal ambitsioonid, kes võib rääkida väga ilusasti, kuid samas kuid samas tegu on absoluutselt teine. Ma võiksin tuua mitmeid ja mitmeid näiteid, mis sundis meid kaameks muutuma, kui me kuulsime, missugune on tema interpretatsioon perest, troikast. See ei ole loomulikult selliseks laialdaseks ajakirjanduslikuks pruukimiseks, kui te tahate, ma toon ta fraasi, mis, mis meid jättis nagu soolasamba ks, kui ta ütles, või ka raba rabotete Nikaraagu. No ma ei saa kõike detaili detaile lihtsalt ütelda. Ja see inimene tõuseb partei konverentsi delegaadile ja valab pisarad, et vaadake, see, mis tema suhtes, kui partei organ võttis vastu otsuse tema ebaõigest esinemisest, et vaadake, missugust ülekohut, kas ei ole see retsidiiv, mis toob tagasi meile juba nii valusalt ajaloos meelesolevad asjad. Aga need sõnad? Ma tunnen neid mehi, kes olid tema poolt tema enda poolt juba pandud Moskva partei rajooni komitee etteotsa. Te lugesite ju, mis kirjutati sellest, tähendab, kui traagiliselt ühe nendest aga tegelikult traagiliselt lõppes väga mitmel kuus või seitse tähendab ei ole enam nendest tööinimesed. Ja kui siis komsomoli endised kaaslased ütlesid, me läheme selle, kes oma elu lõpetas alla, tähendab. Aknast välja hüppamisega et me läheme tema matusele, vastus oli panivernjoti. Meestel oli julgus ja eks asi ei ole, tegemist ei ole nõndanimetatud nõndanimetatud poliitilise rehabiliteerimisega, ma ütlesin seda väga sõnaselgelt, seda võib teha. Aga parteilased on, peab olema oma südametunnistus ja asi on nimelt selles, et poliitiline ohutunne, mida kaheksa aastat ja viimased kaks aastat väga teravas poliitilises olukorras rinde olukorras on nähtavasti muutnud meile nii teravaks, et tunnet, kus seda poliitilist ohtu on, sellist poliitilist ohtu ma tundsin ja pidasin oma poliitiliseks kohustuseks nimelt sellele sel kombel reageerida. Missugune oli selle asja vastuvõtmine, on mul raske otsustada, seda ütlesid juba delegaadid välja ja ma ei tahaks põrmugi enam selles osas tagasi pöörduda selle küsimuse juurde. Mul on esitatud ka küsimusi, kus on ridade vahel nagu, kas teie sõnavõtt oli teatava konjunktuurse maiguga, kas teile öeldi, tähendab, et te peaksite. Te mõtlete minust siiski sel puhul arvatavasti hinnaalanduse. Kui te arvate, tähendab, et ma võtaksin sõna kellegi käsu soovitusel või mõnel muul kombel sellisel juhul nähtavasti mind siia tarvis ei oleks olnud. Tänan, palun, kas siin on veel? Meil on, meil on veel küsimusi vastamata. Aga palun, kui see käib selle kohta. Ei ole midagi hullemat, ei ole midagi hädaohtlikumat perestroikale kui ekstremism rahvustevahelises suhetes sellest ei võida absoluutselt keegi, vaid see on vesi sellele veskile, mis ajab ratast ümber perestroika perestroika ideoloogia vastu. Nii et ma olen oma elus näinud. Sellist ekstremismi tähendab vägagi mitmes aspektis ja väga mitmelgi maal ja mõtlen, et ei ole hullemat obskurantismi kui obskurantism rahvustevahelistes suhetes, see ei kaunista ühtegi ja kahjuks tähendab pinged, siin on sellised, mis on mis on tarvis maha võtta ja mahavõtmise võimalusena näen ma eelkõige ainult ühte asja apelleerida rahvatarkuse. Te olite nüüd seal Moskvas koos nagu tänase jutuajamises selgus, oldi seal valmis emotsionaalselt rohkem asju ajama kui teaduslikult. Aga kas aga jäi delegaatidele niisugune mulje, et oldi Moskvas valmis praegu andma hinnang et nähtusele stalinism, nürnberg on meil ajaloos, kas ei peaks siiski rahvalt selle hirmutunde ära võtma midagi teistsugust? Meri ja seal üks süüdistab just need rahvad, kes praegu on hirmu alles, see kõik võib meile tagasi tulla. Äkki seoks perestroikale vesivist? Ma saan teie küsimusest Ants Paju väga hästi aru ja küsimus on nimelt rahva ajaloolises mälus, mis on äärmiselt tel. Ma pean ütlema, et nii resolutsioonide väljatöötamisel kui ka ettekandes kui ka sõnavõttudes sõnavõttudes ilmtingimata tähendab selline postulaat oli. Kui te panite tähelepanelikult omale mällu siis peasekretäri esinemine nõndanimetatud stalinismi ohvritele või Stalini isikukultuse ohvritele püstitatava mälestuse samba või jäädvustamise osas oli kätketud juba üks aspekt, kuid ma võin ütelda, võib-olla ei tulnud mitte välja niivõrd dokumentides, kuid mis oli ilmtingimata kõige tuntavam alteks tehakse nimelt kõik selleks selleks et ajalooliselt seadusandliku kui ka ajaloolise mälu kinnistamisel ma mõistan, tähendab, et me peame andma ühemõistelise hinnangu, nii nagu on esitatud küsimus, et see on kuritegu rahvuste, rahvaste ja sageli ka inimsuse vastu, sellist asja meie partei vaatab läbi ja ilmtingimata ma usun, et see leiab aset, mis annab, peab andma pöördumatu kindlustunde inimesele, tähendab, et midagi taolist kunagi juhtuda ei saa. Aitüma delegaatidele. Aitüma teile aktiivse kaasatöötamise eest. Aitäh veelkord. Lubage pressikonverents kinni panna.", "role": "user" }, { "content": "Pressikonverents ajakirjanikele (teemaks 19. parteikonverents). Kavas 1988. aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsus on Isamaa algatusel hakanud arutama teises maailmasõjas hävinud kivisilla taastamist, selgitab abilinnapea Priit Humal. Käesoleva aasta eelarves on selle tegevuse jaoks eraldatud 30000 eurot ja selle eest me peaksime saama siis analüüsi kuidas on võimalik selle kivisilla taastamisega edasi minna. Tallinna tehnikaülikooli inseneriteaduskonna professor Juhan Idnurmi sõnul oleks Kivisilla taastamine keeruline ja kulukas. Tõenäoliselt selle silla nihutamine ja kivisilla taastamine jääb kindlasti sinna sõpruse silla remondi kanti võib-olla isegi kulukam. Sõpruse silla remondiks kulub linnavalitsuse hinnangul kaheksa miljonit eurot. Suure summa katteks on linnavalitsus küsinud riigilt abi. Nii on ka kivisilla taastamise kulukuse tõttu opositsioon kriitiline Nende seas näiteks Eesti 200 ridadest volikogu liige Pärtel Piirimäe See sõpruse sild, see on lagunemas, et see on vaja renoveerida väga suur kulu, mille, mille katteks tegelikult linnaeelarvest praegu üldse pole näha, kust peaks raha tulema siis on planeeritud Marja tänava sillapikenduse. Neid prioriteet on praegu nii palju, et, et ma ei näe küll, kuidas lähema paarikümne aasta jooksul tekiks selliseid summasid. Kui samaväärne või kallim kulutus kivisilla taastamise näol siiski linnaeelarvesse mahuks on Idnurmi sõnul veel kaks muret. Kivisilla alt ei mahuks kõik laevad läbi ja sümboliks kujunenud kaarsild tuleks mujale tõsta. Me kunagi tudengitega arvutasime välja see kaar sedavõrd massiivne, et seda ei õnnestu transportida mitte mingisugusel muul viisil kui ainult pikki jõge, teda ei saa tõsta õhku ja viia teise koha peale selle ei ole reaalselt olemas tehnikat Peipsi järve pool tegelikult ei leidugi kohta ja ülesvoolu minnes tuleb juba tulevad ka järgmised sillad valmis, et ega ma ei leia seda head kohta praegu, kuhu mina selle kaardile saaksin nihutada? Humal nendib, et tänapäevaste laevadega peab paratamatult arvestama. Kindlasti me niimoodi seda teeme, et jõmmu ja, ja teised laevad, mis Emajõel kursseerivad, saavad seal edasi kursseerida. See kindlasti ei saa olema täpne koopia sellest sellest, mis omal ajal ajal õhku lasti. Humal lisab, et uuring annab vaid selge plaani. Kivisilla taastamiseks peaks tartlased tõenäoliselt andma mandaadi järgmistel valimistel.", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnavalitsus plaanib tellida uuringu, et välja selgitada, kas Kivisilla taastamine oleks võimalik. Juba ilma uurimata on selge, et silla taastamine lähitulevikus Tartule üle jõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIndia suursaadiku sõnul ootas ka India välisministeerium laevakaitsjatele positiivset otsust ning oli juba hakanud ette valmistama India välisministri visiiti Eestisse. Marina kaljuranna sõnul tuleb antud asjaoludel nüüd vaadata, millal see on sobilik ja millal see võiks toimuda. India välisminister omalt poolt on lubanud kaasa aidata sellele, et Eesti kodanikud saaksid võimalikult ruttu koju pöörduda. Täna arutasid Marina Kaljurand ja MarSarma eri võimalusi, kas esitada armu, andmistaotlus, kaevata otsus edasi sõlmida kokkuleppe vangide vahetamise kohta. Aga otsuse, mis valik teha, teevad laevakaitsjad ise koos oma advokaatidega. Nad on advokaatidega arutanud ja praegu suure tõenäosusega nad kalduvad sinnapoole, et apellatsioonikaebust esitada ja praegu, kui me teiega siin räägime, on konsul teel kohtuma meie kodanikega, nii et seda kõike saab kinnitada pärast seda, kui kohtumine on toimunud. Konks on selles, et korraga mitut toimingut teha ei saa. Kui nad edasi kaebavad, siis läheb asi menetlemises damillado kõrgemasse kohtusse, mis suursaadiku sõnul on igal juhul viimane instants, mida iganes seal otsustatakse, aga protsess võib võtta kuudest kuni aastateni mida iganes meie kodanikud otsustavad teha. Meie toetame neid suure tõenäosusega. Kui nad esitavad edasi kaebuse, siis samaaegselt ei saa neile paluda armu ja, ja ei saa ka seda lepingut jõustada. Ehk tegelikult me saame lepingu sõlmida, aga me ei saa tegelikult tegutseda, kui kohtuotsus ei ole jõustunud. Jutt on lepingust, millega laevakaitsjad saaksid karistust kanda Eestis. Selle üle on läbirääkimised käinud 2014.-st aastast. India suursaadik kinnitas täna Eesti välisministrile, et nad on valmis seda lepingut laevakaitsjate huvides kiiresti sõlmima. Kas neil on ka mingi usaldus veel nende advokaatide vastu? Väga keeruline küsimus, et advokaadid tegid, ma väga loodan parima, mis nad said teha, aga nad ei suutnud ümber lükata kõiki süüdistusi ja oluline on võib-olla see, et püsima jäi kõige tõsisem süüdistus ehk relvad, relvade ebaseaduslik omamine ilma vastavate dokumentideta. Seda süüdistust nad ei suutnud ümber lükata. Kuigi kogu aeg tuli informatsiooni selle kohta, kuidas üks süüdistus teise järgi on tagasi võetud, siis see kõige peamine jäi püsima. Relvaseaduse järgi on viis aastat Indias tavaline karistus, kui tegemist on ebaseadusliku relva kandmisega igaühe suhtes, kellel on relvad ja laskemoon ja kes asub nendega India territoriaalvetes on seadus väga karm ja näeb ette kiiret tegutsemist, mis iganes põhjus relva kandmiseks ka pole, ütles suursaadik. Võib-olla on nad süütud, võib-olla neil pole halbu kavatsusi, aga seda on väga keeruline selgeks teha, seadus käib kõigi kohta ühtemoodi, rõhutas India suursaadik.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Marina Kaljurand kohtus Tallinnas India suursaadikuga ning ütles hiljem, et tema veendumuse kohaselt tegid advokaadid laevakaitsjate heaks küll parima, mis nad said, kuid püsima jäi kõige tõsisem süüdistus - ebaseaduslik relvade omamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti piiriehituse projektijuht Ülar Tooming kinnitas, et käimasoleva kagupiiri ehitustööde maksumus ei ole ületanud eelarvet ning on ajagraafikus. Töös on circa 10 kilomeetrine lõik meil 23 poolest. Ettevalmistused käivad veel mõne kilomeetri peal on on olnud väga tubli, alustanud nii nii patrulltee kui kui ka viivitusaia ehitusega. Siin tulevad raskemad lõigud soode koha pealt, mis siis tempot natukene pärsivad. Nii et üldkokkuvõttes võib öelda, et tööd on graafikus. Tooming ütles, et talvised ilmad võimaldavad ehitusmaterjali piirile juba ette varuda. Lumine talv on olnud isegi praegusel etapil ehitajale toeks. Kuna kohalikud teed, mis viivad piiri äärde, on on niisuguses keskmise seisukorras, siis kuna nüüd on nad kõik külmetanud, teed on praegusel hetkel lihakandusega, siis see on taganed, materjalid kiire veovõimaluse objektile ja see on isegi kasuks tulnud, valmistutakse nüüd, kevadeks varutakse materjale vahelattu. Kui kevadel hakkab paratamatult teede lagunemise aeg kohalikel kruusateedel, siis oleks ehitajal materjali varuks ja ta saab jätkata oma graafikujärgset tööd. Piiritaristu oisele pinnasele ehitamise jaoks on välja mõeldud uued lahendused Ülar Tooming. Ehitajale kõige suurem väljakutse kindlasti on ulmoodulite paigaldus soisele rabasele alale, et kuna sellist lahendust on Eestis suhteliselt vähe kasutatud, siis osaliselt insenerid pidid mõtlema välja paigaldusmeetodi, kuidas siis mooduleid pehmele pinnasele paigaldada. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi tänu talvistele külmakraadidele peavad piiriäärsed kruusateed küll vastu raskele ehitustehnikale, on siiski ehitajal keeruline rajada piiritaristut soisele pinnasele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKultuurisektor annab Eestis tööd ja ligikaudu 30-le 1000-le inimesele, koosneb 10-st 1000-st keskmise või väikese suurusega ettevõttest ja panustab igal aastal ligi viis protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. 29. septembril esitleb kultuuriminister riigikogu ees järgneva kümnendi kultuuri ning kultuuritööstuse suunavate strateegiate, mis on muuhulgas seadnud kõrged eesmärgid kultuuritööstuse majandusliku võimekuse tagamisele. Storite innovatsioonistuudio juhataja Sten Salu veer ütleb, et täna tahetigi näidata, et kultuur on mõnes mõttes alustala või vundament, millele erinevad teenused teistes majandusharudes toetuvad. Me näeme ka seda, et Euroopa tasemel on käimas väga suur muutus, kus Euroopa liigub sinna suunas, et siis terve nii-öelda Euroopa tugev klassikaline kultuuritaust viia kaasaega ja võimendada neid koostööpunkte, nii tehnoloogia, majanduse, digitaliseerumise, rohepöörde ja muude selliste aspektidega ja Euroopa siis uus meediaprogrammi eelarve 1,7 miljardit eurot keskendubki siis digitaliseerumistele, uutele ärimudeli ja muude selliste asjade leidmisele. Me oleme pretsedenditult olukorras, kus raha üle kogu maailma on väga palju, küsimus on selles, kuidas me sellele rahale juurde pääseme. Kui me juba Eesti sees näeme, et väga paljuski tekib Eestis mänguettevõtteid mobiiliettevõtteid, kultuuriga seotud tehnoloogiaettevõtteid ja kui me tahaksime mängida selles suures mängus kaasa, siis loomulikult on see on selge, et meil, esiteks on vaja luua poliitiline tahe ja seeläbi siis looma üheskoos võimekuse seadusandja tasemel kultuuriministeeriumi tasemel ja kogukonna tasemel, et neid ressursse siis Eestisse tuua. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop ütleb, et toimunud on mõtlemise muutus, et kultuur ei ole abivajaja, vaid on ise investeering, ta on vajalik ja annab suured siirded erinevatesse valdkondadesse. Kultuuri arengukavas peaks ilmselt nägema ette ka võimalusi, kuidas loomeinimesed saaksid ka uutmoodi hariduse kaudu või uute oskuste õppimise kaudu ise olla paremini ettevõtjad või panus siis siirdena majanduse anda, sest et üks asi on kirjutada raamat või joonistada pilt või luua mingisugune hea kunstiteos aga kuidas see tegelikult jõuab rahvani ja kuidas see hakkab ka siis ühel hetkel niisugust majanduslikku tulu tooma või niisugust loome ettevõtlusega tegeleda või ka häid projekte kirjutada, et saada oma valdkonnale toetus, seda tuleb ju õppida ja just selliste mikrokraadi või täiendõppekursuste või toetusstruktuuride kaudu. Kindlasti saaksime me oma kultuuriinimesi toetada ja ka oskused, kuidas siis sellises turumaailma situatsioonis oma loomet paremini inimesteni viia.", "role": "user" }, { "content": "Vesteldi kultuurisektori tuleviku ja kultuuripoliitika üle, ajendatuna ka soovist näitlikustada kultuuri rolli majanduse elavdamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina võtan selle asja kokku niimoodi, selleks, et pedagoogiline protsess saaks toimuda, on vaja kahte komponenti. Kõigepealt õpetaja, kes annab teadmisi edasi ja õppe, õpilane, kes võtab teadmised vastu ühe selle komponendi elimineerimine ja tähendab õppeprotsessil hakkamast. Peab ta tegema oma tunde virtuaalselt, miks ta ei või õpetajal on kolm, kolm süsti saadud. Õpilasel on kaks süsti saanud. Mis siis teised koolidirektorid, miks nemad ei suuda survele vastu astuda? Või Eestis noh, kusagil rohkem kusagil vähem. Ja neid ei saa ka poodi minna ja ühte asja ma ka aru ei saa, et mikspärast peavad näiteks olema. Kui me võitleme selle, et inimesed ei saaks nii palju kokku, miks peavad kaubanduskeskused kõik laupäeva pühapäeva hommikus lahti olema ja need on lahti ja sinna võivad kõik õpilased minna, aga vot kooli ei saa minna. Vot minu jaoks arusaamatu.", "role": "user" }, { "content": "Leesi sõnul pole praegu mingit põhjust distantsõpet kasutada, sest koolis toimuvat koolitundi ei asenda kuidagi internetis õppimine. Leesi väitel on käes aeg naasta normaalse elu juurde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna parlamendi fraktsioonist andsid allkirja karise esitamiseks kõik 25 liiget, kinnitas rahvusringhäälingule fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. Riigipea valimiseks parlamendis on vaja vähemalt 68 häält. Keskerakonnal ja Reformierakonnal on kokku 59 häält. See tähendab, et Alar Karise valimiseks riigikogus on tarvis ka vähemalt üheksa häält isamaalt või sotsiaaldemokraatidelt. Isamaa fraktsioon kogunes täna, et otsustada, kas toetada Alar Karise kandidatuuri või mitte. Isamaa peasekretär Priit Sibul rääkis, mida otsustati. Isamaa seisukoht on see, et Isamaa riigikogu saadikud hääletavad esmaspäeval presidendivalimistel vastavalt oma südametunnistusele, no meie kohtumine Alar Karisega mõned päevad tagasi, kus, kus meil oli nii-öelda kandidaadi ga nii ühisosa kui eriarvamusi nii-öelda viis meid, et sellise, sellise tulemuseni see, see arutelu käik. Aga noh, me oleme algusest peale rääkinud ja olnud huvitatud, et parlament oleks riigile mehelik oma ülesannete kõrgusel ja me suudaksime Eestile presidendi ära valida parlamendis ja järelikult on loogiline ja mõistlik, et riigikogu saadikud teevad nii, nagu nagu põhiseadus ette näeb ja me käitume nii nagu meile tundub kõige-kõige mõistlikum ja meie südametunnistusele vastav. Sotsiaaldemokraadid arutavad Karise toetamist homme. Kuigi kõik parlamendierakonnad peale EKRE on väljendanud tahet president Riigikogus ära valida, pole Alar Karise positsioon veel kindel ja ei saa välistada, et president valitakse valijameeste kogus. Karis ütles saates otse uudistemajast Anvar Samostile, et valijameestekogus kandideerimise peale pole ta veel praegu mõelnud. No see on uus situatsioon, sest praegu ma olen andnud lubaduse ja lubadus antud mitte mulle, vaid see lubadus anti ju ka, kui Tarmo Soomere oli üleval, et ikka soov on, soov on riigikogus ära valida, nii et kui tekib uus situatsioon, siis tuleb ka uus mõttekoht ja eks ma siis otsustan. Aga no kui te vestlesite, ma eeldan Jüri Ratasega ja vist ka Kaja Kallasega kas te saite nende käest infot või kinnituse selle kohta, et nende erakondade fraktsioonide hääled Riigikogus on teie nime taga olemas? Jah, ma põhimõtteliselt saanud selle kinnituse ja mitte ainult erakonna juhtidelt, vaid mul on ka saatnud õnn sõnumeid mõlema erakonna inimesed ja ka väljaspoolt neid erakondi. Et nad, et nad toetasid mind teistest riigikogu fraktsioonidest, jah.", "role": "user" }, { "content": "Valitsusliit ehk Keskerakond ja Reformierakond alustasid allkirjade kogumist, et esitada presidendikandidaadiks Eesti Rahva Muuseumi direktor, endine riigikontrolör ja kahekordne ülikooli rektor Alar Karis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIsadepäeva traditsioon taasiseseisvunud Eestis ei ole küll pikk, kuid küllap nõustutakse väitega, et oma koha rahva südames on see kindlustanud. On ju isad muidu kuidagi tagaplaanil, nemad on alati garaažis, kui tuleb jõuluvana oma tundeid ja mõtteidki avaldavad kida keelsemalt, kui see emade ehk kombeks on. Üks selline päev aastas, kus sõna isa kõlab sootuks teistsugusena on sellele tagasihoidlikule Eesti isale küllap meelt mööda. Pidupäevaga käib kaasas ka ilus tiitel aasta isa, mida Eesti naisliit annab välja 1998.-st aastast. Tänavu pälvis austava nimetuse Järvamaa talunik, nelja lapse isa Aare Kabel ja kuulakem, millele rõhus aasta isa oma tänukõnes. Võib olla tipptegija ükskõik kui paljudel elualadel, aga meheks saadakse läbi, perekonna on lihtne olla tugev, kui selja taga on kodu, kus sind oodatakse ja kus toetatakse. Ma olen nüüd praeguseks hetkeks aru saanud, selle aasta ei saa nimetuse auväärsusest, kuid mõte selle vastutusrikkuse ja kohustuste ees teeb peas alles pesa veel. Aasta isaks sai kandideerida Eesti kodanik, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last ja kes nii ametitöös kui perekonna väärtustamisel on heaks eeskujuks ka väljaspool oma peret. Kes siis on üks aasta isa? Kõigepealt olen talupidaja, osalen kaitseliidu töös, tegelen rahvatantsuga ja, ja ka spordiga. Nii et üks igati tavaline eesti mees. Üsnagi, ütlesite oma kõnes, et meheks saadakse läbi perekonna, teil on neli last. Ja ma võin seda veelgi öelda meheks saadakse läbi perekonna, mis te tunnete, mida selline tiitel nagu aasta isa ühele mehele. Minu meelest on see tipptunnustus. Rohkemat ei saagi nagu tahta enam. Tõepoolest, nähes ühe turske ning tugeva mehe pisarateni liigutatust ja tänulikkust, kaob igasugune kahtlus. Sarnane tiitel on tõeline tunnustus tõepoolest au. Aare kabel rõhutas korduvalt, et tõeliseks meheks saadakse üksnes läbi laste läbi perekonna. Eesti esimene leedi Ingrid Rüütel jagas tema seisukohta igati. Soome arst ja kirjanik Juhani Seppenen on öelnud, et mehe kõigist rollidest on isa roll kõige mehelikum. See väide tundub ehk ootamatuna tänases maailmas, kus mehelikkuse mõõdupuuks on saanud eeskätt edukus, raha, avalik tuntus, teie, head isad, kes te olete kogunenud täna siia Estonia kontserdisaali julgustajate meid kõiki lootma, et meie ühiskonna suhtumine perekonda, vanemate rolli ja lastekasvatusse hakkab ehk muutuma ja just nimelt isaduse tähtsustamise suunas, sest ilma ühiskonna väärtushinnangute teisendamiseta pole põhjust loota, et need teiseneksid paljude edukate ja rikaste, ent püsiva perekonnata ja lasteta meeste puhul. Õnnitlen kõiki isasid tänase päeva puhul ning soovin teile kõigile suurt isaks olemise rõõmu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Naisliit valis aasta isa. Proua Ingrid Rüütli sõnavõtt Estonia kontserdisaalis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli nõustamiskeskuse psühholoog Šariarazajeva kirjeldab, et piirangutega on suurenenud tudengite arv, kes nõu otsivad. Tänaseks on nõustamise järjekord kolm nädalat pikk. Razajeva sõnul on tudengite peamisteks muredeks oma aja edukas planeerimine ja õpimotivatsiooni kõrgel hoidmine. Õpikeskkond on ju limiteeritud praegu, et tavalised tudengid ju saavad kokku, olgu need raamatukogud või siis sellised ütleme, ruumikesed, kohvikud, kus õpitakse, kus nii-öelda leitakse endale sobiv selline keskkond, aga praegusel hetkel on see kas üldse puudu või siis piiratud, seetõttu võib ka neid probleeme ja, ja ütleme selliseid raskusi esile tulla rohkem. Tartu Ülikooli raamatukogu on sellest nädalast avatud kuni 100-le tudengile, see on vaid kümnendik maksimaalsest täituvusest. Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru ütleb, et viimastel nädalatel on selgelt kasvanud inimeste hulk, kes vajavad ligipääsu materjalidele, mida ei saa koju laenutada. Aru lisab, et ka tudengid, kes on koduste õpingutega hädas, võivad neile tulla. Loomulikult, me ei aja siin mitte kedagi ära, küll me jälgime muidugi piirarvu jälgime loomulikult seda, et mask oleks ees, keda me ei oota, me ei oota praegu neid, kes kes lihtsalt aega veedavad ja, ja tahaksid siin võib-olla avalikus arvutiklassis olla või või lihtsalt ajalehti lugeda. Vabade kohtade arvu näeb ka raamatukogu kodulehelt. Eile oli korraga lugemissaalis ligikaudu 25 tudengit, nende hulgas riigiteadusi õppiv Rauno. Mul kuidagi psühholoogiliselt lihtsalt, ma ei oskagi nagu ühiselamus lihtsalt õppida, et ma peangi raamatukokku tulema, et selle kuu aega vist ei saanud nüüd siin käia, kirjutan praegu lõputööd, et selle kuu ajaga natuke oleks, oleks, kui ma oleksin raamatukogus saanud käia, siis võib-olla oleksin kaugemal, kui ma täna olen. Samuti lõputööd kirjutav Martin tunnistab, et oleks ka kodus töö valmis saanud. Raamatukogus on aga selgelt parem. Siin on ikkagi selline rahulik õhkkond, kus saab keskenduda teemale, et kodus nagu sellist vabadust vahepeal ei ole. Lühemad ja väiksemad asjad saab loomulikult kodus ka ära ajada, aga aga mingi pikem suurem projekt, siis peaks olema ikkagi minu jaoks vähemalt niisugune vaikne keskkond ja raamatukogu, noh, sobib väga hästi selle jaoks. Sarifarazajeva ütleb, et kodus õppimiseks peab endale looma rutiini ja sobiva keskkonna. Kui me ütleme ajule, et see koht on nüüd ainult õppimiseks, siis ta registreeribki sellisel viisil. Nüüd kui kasutada voodit ka nii-öelda õppimise eesmärgil, siis sellest võib kannatada ka sinu uni, kui üles tõusta hommikul koheselt pitsaama, seljast ära võtta, panna nii-öelda need riided, mis sa tavaliselt kooli paned ja siis nii-öelda valmistada ennast ette selleks, et nii-öelda mentaalselt valmistada, et nüüd on see õppeaeg algamas.", "role": "user" }, { "content": "Ülikooli lõputööde esitamise tähtajad hiilivad järjest lähemale. Tudengitele valmistab muret kirjutamiseks sobiva töökeskkonna leidmine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas oodati kohalike valimiste eel kirglikku ja vihast võitlust Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. Nüüd on võimalik, et hoitakse ennast mõnevõrra vaos, sest solvamistega pole mõtet liiale minna. Tallinna volikogu EKRE fraktsiooni juhi Mart Kallase sõnul ei tasu siiski uue koalitsiooni mõju üle hinnata. Ta kuigi palju neid mõjutab, aga samas erakonnad on ju erinevad, et niikuinii meie kampaania ei oleks mitte kuidagi olnud seotud, tähendab, oleks olnud seotud niikuinii Keskerakonnale vastustamisega, sest Keskerakond on nii kaua ainu võimul olnud, siin, aga noh, ütleme, mis puudutab siin nüüd enne valimisi perioodi, siis kindlasti nüüd, kui nad enam meie koalitsioonipartnerid ei ole, siis me vaatame nende tegemisi vähe suurema luubiga. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart arvab, et sisuliselt jääb kampaania samaks. Aga muidugi on õhkkond muutunud ja see omab mõju. Mis omab mõju, on üldine õhkkond ja inimeste toetus just riigi valitsuse osas. Kui riigivalitsus suudab tõestada enda kompetentsust, aga ka mõnes mõttes adekvaatsust siis loomulikult see mõjutab ka koalitsioonipartnerite kohalike valimiste tulemusi. Et selles mõttes seos muidugi on olemas. Sotsiaaldemokraatide juht Tallinnas Raimond Kaljulaid väljendab seda veel selgemalt. Kui nüüd varasem ametis olnud valitsuskoalitsioon oleks jätkanud kuni kohalike valimisteni, siis kindlasti oleks oktoobrivalimistest kujunenud teatud määral ka usaldushääletus valitsuse suhtes, sest et see oleks olnud Eestis valijatele esimene võimalus siseriiklikel valimistel näidata oma suhtumist erakondadesse, kes siis kas olid selle valitsuse moodustanud või olid selle valitsuse suhtes opositsioonis ja, ja opositsioonis mitte ainult Riigikogus, vaid ka riigikogust väljaspool. Kaljulaid loodab, et mingil määral suurema töörahu tekkimine annab võimalusi rohkem rääkida sisulistest asjadest. Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal rõhutab ka, et nende programm on sisuline ja positiivse suunaga, mis aga ei muuda ära võitlust korruptsiooniga. Kõikides nendes uutes asjades, mis tegelikult ei ole ju piisavalt avanenud veel tänaseks me kindlasti hoiame silma peal ja ja Tallinna poolel on vaja need protsessid saada selliseks, et ütleme, Tallinna linnapea kabinetis ei peaks kaitsepolitsei ameti ja prokuratuur materjali juurde otsimas käima, nagu just hiljuti juhtus. Erakonnad on ühel meelel, et Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas peab murdma. Michali arvates on see kulutanud ka Keskerakond ennast. Ma arvan, et see pigem oleks Keskerakonna enda vajadus juba täna, et ainuvõimu asemel tuleks mingisugune partnerlus ja tekiks värske vaade sellele kõik, mis Tallinnas toimub, et vastasel korral see kõik lõpeb kuidagi üsna kehvasti. Kõlvart nendib selle peale, et valijad otsustavad ja poliitikute praegused arvamused loevad siin vähe, aga lisab. Keskerakond tõepoolest on juba päris pika perioodi jooksul olnud võimul Tallinnas, aga selle perioodi jooksul on tulnud ka palju teisi inimesi ja Keskerakond 10 aastat tagasi ja täna on ikkagi erinevad organisatsioonid ja erinevad inimesed.", "role": "user" }, { "content": "Kohalike valimisteni on kaheksa kuud. Koalitsiooni muutus Toompeal aitab muuta kohalikke valimisi sisulisemaks. Endise olukorra säilimine oleks muutnud need pigem usaldushääletuseks valitsuse suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu, kui päevakaja teieni jõuab, tõmbab Keskerakonna kongress juba otsi kokku ning ainuke küsimus, mis veel huvi pakkuda võib, on parteisisene, pannakse paika populaarsuse edetabel ehk need, kes 41-st kandidaadist pääsevad uude, 14 liikmelisse juhatusse. Erakonna esimehega küsimusi ei ole. Edgar Savisaar on ainuke kandidaat. Selja taga on aga pikk tööpäev, ettekannete aruannete, sõnavõttude tervitused valimistega. Üldiselt oli tegu nii-öelda võitjate kongressiga. Nii omade kui tervitajate poolt rõhutati, et Keskerakond on võitnud sel aastal kahed valimised. Edgar Savisaar alustas oma poliitilist ettekannet samuti selle toonitamisega, milline edu on saatnud keskerakonda ja milline ebaedu valitsuserakondi, kuid jõudis ka üsna kiiresti poliitikast, majanduseni ning ühiskonna sõlm, probleemide lahkamiseni, tuues välja tööpuuduse, pensionid, maaelu, hariduse, integratsiooni ja demokraatia probleemid ning toonitades, mida valitsus on valesti teinud ja mida Keskerakond teisiti teeks. Oma osa sai ka meedia. Ajakirjandus on raskelt haige, analüüsiva ajakirjanduse asemel lokkab valitsuspropaganda ja meelelahutus. Eesti vajab uut meediat, ütles Edgar Savisaar. Rääkides keskfraktsiooni tööst Riigikogus, ütles fraktsiooni esimees Kadri Simson. Keskerakonna kõige tähtsamaks ülesandeks sellel raskel ajal on olnud raputada valitsusliikmed, valitsusliidu rahvasaadikud ja ministeeriumide üle ooteseisundist veenda, et väljatulek kriisist sõltub sellest, mida meie teeme siin ja praegu. Valitsusliidul on vabadus meie pakutud lahendusi ignoreerida, kuid meie kohustus on need välja pakkuda ja näidata Eesti inimestele, et tänane, 15 protsendilise majanduslangus ja enam kui 100000 töötuni viinud tee ei ole paratamatu. Nüüd tagasi tulles Edgar Savisaare ettekande juurde siis oma tunniajase esinemise võttis ta kokku nii. Me ei saa kauem pealt vaadata, kuidas lõhutakse meie haridussüsteemi ja tervishoidu, kuidas muudetakse elu Eestimaal keerulisemaks. Praegusel valitsusel ei ole enam seda buumi harjal valitud, riigikogus tekkinud enamus seevastu tugevamaks muutub opositsioon, mille südamikku moodustavad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid. Me mõlemad läheneme rahvaliidule ja loodetavasti on nüüd ka roheliste positsioon selginemas. Me ei pea enam taluma Ansipi valitsuse võimetut edasi tiksumist kriisi kõige raskemal aastal. Eesti ei vaja mitte tänast vastuoludest räsitud poliitilist juhtkonda, vaid tõelist rahvusliku ühtsuse valitsust. Ja peale selle ma olen kindel, et majanduskriisi sügavikus toimuvatel järgmistel valimistel tugevnevad vasaktsentristlikud positsioonid juba sedavõrd, et me saame mandaadi Eesti ühiskonna ja majanduse arengu märksa põhjalikumaks uuendamiseks. Sõna vasaktsentrism kostis täna üldse korduvalt ja et see koostöö on enam kui võimalik, võib järeldada asjaolust, et seda rõhutasid ka Keskerakonna kongressi tervitama tulnud sotsiaaldemokraat Jüri Pihl ja eriti rahvaliitlane Ester Tuiksoo.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna kongressil rõhutati, et praeguse valitsuse aeg on läbi ja Eesti vajab uut vasaktsentristlikku valitsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest viiendast paketist me oleme rääkinud siin juba mitu nädalat, aga asi läks konkreetsemalt laupäeva hommikul, kui need läbirääkimised siin Brüsselis saadikute tasemel väikestes gruppides koos komisjoniga siis hoo sisse said ja eile tõepoolest siis Ursula von der Laien tegi ka pressiavalduse, aga tegelikult midagi ju kokku lepitud ei ole, see on hetkel see, mis komisjon enda poolt arvab, täna hommikul siin 27 riigi saadikutega istusime koos, käisime selle praeguse paketi läbi, mille kohta tuleb öelda küll, et oluliselt tugevamaks muutunud võrreldes sellega, mida me laupäeva hommikul nägime, praegusel hetkel räägivad siis eksperdid läbi detaile saadikute tasemel, need läbirääkimised siis jätkuvad praegu koridorides ja telefoni teel ja, ja nii edasi ja et ei jääks valet muljet, need läbirääkimised ei toimu ainult siin Brüsselis, need toimuvad kõikides Euroopa Liidu pealinnades ja loomulikult välismini ja peaminister on pidevalt kontaktis samuti oma partneritega teistes liikmesriikides. Siin Brüsselis on lihtsalt näha, et kui kuskilt midagi hakkab kärisema, siis koheselt meie, meie poliitikud ja, ja diplomaadid võtavad ühendust seal, kus tarvis ja kellega tarvis. Aga mis ajaraam võiks olla, millal võiks loota, et need on vastu võetud. Täna homme? Täna ilmselt mitte, need läbirääkimised jätkuvad ja kui me siin õhtul või öösel või, või homme hommikuks saame siis mingisugusele kokkuleppele, siis tulevad saadikud ametlikult uuesti laua taha ja kui on võimalik, siis aetakse see pakett heaks ja seejärel see saadetakse siis nii-öelda kirjalikule menetlusele, ehk siis aetakse, antakse veel mõned tunnid aega, kus siis kõik pealinnad ministrite tasemel peavad siis selle paketi heaks kiitma. Ja kui see on tehtud, siis avaldatakse see Euroopa Liidu teatas ja sellest hetkest on siis need sanktsioonid kehtivad. Aga millist nägu teie kolleegid hommikul olid, kas nende silmist võis paista seda, et selle sanktsioonide paketiga võiks töö minna sama ladusalt kui varasematega? Aga mida aeg edasi, seda, seda keerulisem see on, et alguses, kui sõda algas, oli neid pakette teha mõneti lihtsam, aga kõik need saadikud peavad samamoodi ju saama instruktsioonid oma pealinnadest veenma ära samad poliitikud Eesti puhul on noh, kõigile meile ju teada, et valitsuses on kaks koalitsioonipartnerit ja, ja neil on vahel eriarvamused. Aga mõnedes riikides on kolm parteid ühes valitsuses mõnes veelgi rohkem. Nii et selles mõttes es on neid vastuolusid siseriiklikult, paljudes paljudes teistes pealinnades, võib-olla enamgi, kui Eestis tuleb arvestada, et sanktsioonid saab heakskiita ainult sellisel juhul, kui kõik 27 liikmesriiki oma nõusoleku annavad ja, ja selle üle siis need läbirääkimised käivadki.", "role": "user" }, { "content": "Homme saab suure tõenäosusega heakskiidu viies Euroopa Liidu Venemaa vastane sanktsioonidepakett.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui sügiseste valimisteni kuulus Keskerakonnale Kohtla-Järve 25-st volikogu kohast 18, siis nüüd said nad valimiste võitjatena 12 kohta ehk kui varem võtsid nad Reformierakonna koalitsiooni suurema venna armust, siis seekord oli keskerakondlastel võimule saamiseks vaja vähemalt üht partnerit. Esimese hooga läks küll nii, et neli volikogusse pääsenud väiksemat nimekirja kaks valimisliitu ning sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond sõlmisid koalitsioonileppe, millega nad oleks saanud volikogus keskerakondlaste vastu ühehäälelise ehk 13 12 ülekaalu. See kokkulepe ei kehtinud aga juba esimesel volikogu istungil, kus keskerakondlane Tiit Lillemets sai 16 häälega volikogu esimeheks. Tema vastaskandidaat, koalitsioonilepingu põhjal volikogu esimehe koha saama pidanud sotsiaaldemokraat Eduard Odinets kogus üheksa häält. Teisel volikogu koosolekul pandi samuti 16 toetushäälega paika linnapea, kelleks sai endine Kohtla-Järve majandusnõunik, parteitu Toomas Nael. Loogika kohaselt oleks pidanud kolmandal volikogu koosolekul paika saama linnavalitsus kuid kuna 29.-ks novembriks valitsuse koosseisus kokkuleppele ei jõutud, siis lükati see tänasele neljandale volikogu istungile. Volikogu esimees, endine Kohtla-Järve linnaosavanem Tiit Lillemets nentis, et seis on parajalt segane, kus valitud on uus linnapea, aga otsuseid võtab vastu vana linnavalitsus. No olukord on jah, selline natukene ebastandardne, aga vanalinnavalitsus töötab niikaua, kuni pole uut linnavalitsust ametisse nimetatud ja aeg annab selleks ka seadused. Uuel valitud linnapeal on aega oma meeskond kokku panna. Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael esitas tänasele volikogu istungile senise viieliikmelise linnavalitsuse asemel kuueliikmelise linna juhtimisladviku, kuhu Keskerakonna poolt kuuluks muuseas ka endine linnapea, valimistel põrunud Ljudmilla Jantšenko ja endine volikogu esimees Rina Ivanova. Samuti on oma ametikohad reformierakonnal ja kommunaalärimees. Nikolai Jusipenko toetatakse. Progress. Eesti suuruselt viienda linnavolikogu esimehena tõdes Tiit Lillemets, et oleks soovinud, et linnavalitsus oleks paika saanud kiiremini. See olukord on mulle ka uus ja ma sooviks ka, et oleks võibolla saanud kiiremini kinnitada uue linnavalitsuse, aga nii, kuidas Toomas Nael oma meeskonnaga kokku sai, nii see ka tuleb. Kohtla-Järve paistis silma Eesti väiksema valimisaktiivsusega, sest põlevkivi pealinn oli ainus Eesti omavalitsus, kus oma valimisõigust kasutas alla 40 protsendi inimestest Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järvel on küll valitud volikogu esimees ja linnapea, kuid linnavalitsust pole veel paika saadud. Seda loodetakse teha tänasel volikogu istungil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse seisuga kehtib eriolukord esimese maini. Praegu ootavad koolijuhid haridus ja teadusministeeriumilt otsuseid aga selle kohta, mis saab siis, kui liikumis ja kogunemispiirangud jäävad kehtima ka pärast esimest maid ning koolidel ei õnnestu kontakttundidega ka maikuus jätkata. Kui eriolukord lõpeks selle kuupäevaga, jääks koolidel veel piisavalt aega nii hinnete välja panemiseks kui ka eksamiteks ettevalmistuste tegemiseks, leiab Eesti koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht. Õppimine on toimunud ju enne seda kriisiaega ja, ja ka nüüd eriolukorra ajal on toimunud õppimine küll natuke teises vormis, aga väga paljud nii-öelda nagu pädevused on saanud kaetud küsimus on jah, selles nii-öelda nagu mõistlikkuses ja kas, kas ei lähe siis nii-öelda nagu fookus väga selleks, et on selline pingutatud ja pingeline selleks eksamiks valmistumine ja võib-olla kõik nagu muu jääb selle võrra tähelepanuta. Haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ütles, et kui käiku läheb teine stsenaarium, ei saa koolilõpetajatelt enam eksamite tegemist nõuda. Seepärast läheb lähiajal koos kriisipaketiga riigikogusse ka põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, mis annab suurema paindlikkuse eksamite tegemisel ning vabastab koolid kohustusest õpilasi kooliaasta lõpus hinnata. Kindlasti saame jääda nende algsete ajagraafikute juurde, ehk kui esimene mai lükkub edasi eriolukorra lõpetamine, siis peame ka tegema uued otsused eksamite osas. Hindamine samamoodi. Me kutsusime üles mitte panema numbrilisi hindeid, hindamist kui sellist ei saa kunagi lõpetada, loomulikult ja tagasiside andmist ja me oleme saatnud ka eile kõigile koolidele välja juhendid, kes oskavad, võiksid edasi kasutada seda varianti, et ei hinnata numbriliselt. Kui nii põhikooli lõpu kui riigieksamid peaksid siiski ära jääma, jääb gümnaasiumide ning ülikoolide otsustada, kuidas nad korraldavad uute õpilaste vastuvõtmise. Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabi ütles, et neil gümnaasiumi vastuvõtukatsed juba käivad. Muudatusi on tulnud teha õpilaskandidaatide vestluste korraldamises, kuid põhikooli lõpueksamit ära jäämine ja viimase perioodi hinnete puudumine ei avalda gümnaasiumis kandideerimisel mingisugust mõju. Ja nemad siis tõepoolest esitasid nüüd meile väljavõtte siis oma hinnetelehest, ehk siis rimestri hinde, kuna soovijaid on rohkem, kui siis meil kooli mahub, et nende pingerida teha, siis me võtame kolm hinnet, eesti keel, matemaatika, inglise keel, nii et me sellest siis teeme need pingeread ja, ja nendele me juba siis teatame 12.-ks maiks. Mart Laidmets kinnitas, et sõltumata eriolukorrast jäävad kehtima kõik praegused koolivaheajad.", "role": "user" }, { "content": "Koolijuhid ootavad kehtivas eriolukorras Haridus- ja Teadusministeeriumilt selgust, mis saab eksamitest, aastahinnetest ning koolivaheaegadest. Ministeerium teeb ettevalmistusi seadusemuudatusteks, mis lubaksid eriolukorra tingimustes lõpetada põhikooli ja gümnaasiumi ka eksameid tegemata ning vabastaks koolid kohustusest hinnata õppeaasta lõpus õpilast viie palli skaalal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeebruaris otsustas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, et Aidu tuulepargi tuulik tuleb osaliselt lammutada. See tähendab, et Eleon Green osaühing peab tuuliku külge kruvitud labad uuesti maha tõstma, ehkki viimane tähtaeg kukkus. Sellel nädalal kõrguvad Lüganuse valla kohal tänaseni kaks tuulikut, üks labadega ja teine ilma, räägib ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik. Alustuseks soovib amet kolleegi Andres sõnajalale kuuluvalt ettevõttelt uurida, mis plaanid neil endil on. Seni pole sõnajalad tuuliku lammutamiseks küll kuigi suurt soovi näidanud ameti veebruarikuise otsuse. Nad vaidlustasid, aga amet lükkas pärast kaitseministeeriumiga konsulteerimist vaide tagasi, räägib ministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang. Meie ikkagi näeme lahendusena seda, et arendaja hakkab täitma TTÜ a lammutusettekirjutus, see on meie jaoks kõige õigem ja õiglasem ja õiguskohasem toimimine. Väikese möönduse amet siiski tegi ehk esialgu suvesse kavandatud tähtaega pikendati täpselt eriolukorra võrra. Seepeale kaebas Eleon reen ameti otsuse halduskohtusse. Kati Tamtik ütleb, et sisulist vaidluste pole seal pidada jõutudki. Ka kompromissist pole asja saanud. Augustis tegid sõnajalad kaitseministeeriumile ettepaneku kohtuda ja arutada lammutusettekirjutuse täitmist vähem koormavate meetmetega. Septembris kohtumine toimuski, kusjuures seda vahendas riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Isamaa ane Aivar Kokk, Andres Sang. Tegelikult kaitseministeerium näeb ainsa kompromissina võimalust, et arendaja hakkab oma edasisest tegevusest täitma kõiki kehtivaid normdokumente ja õiguslike otsuseid täpselt selle koha peal. Meie kompromissivalmis lõpeb ka. Niisiis ei nõustu sõnajalgade pakutud lahendusega ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ehk endiselt soovib amet tuulikulabade mahavõtmist. Andres Sõnajalg pikemat intervjuud anda ei tahtnud, aga ütles, et kompromissile ollakse siiski lähedal ja tuulikut lammutada ettevõte ei soovi. Kui sama vastuse saab ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet, siis on mitu võimalust, räägib Kati Tamptik. Aga asendustäitmine on Kati Tamtiku sõnul siiski viimane võimalus, enne proovitakse ikkagi heaga. Sisuliselt tähendaks asendustäitmine, et riik ise korraldab tuulikulabade mahavõtmise ja esitab siis ettevõttele tööde eest arve. Aga riigile on see töö vähemalt niisama keeruline, kui sõnajalgadele.", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal pidi vendade Sõnajalgade tuulikutootja Eleon Green maha võtma Aidu tuuliku labad, aga töö jäi tegemata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet karistama ei kiirusta, vaid võib hoopis anda ettevõttele lisaaega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu juba nädalaid arvata võis, võitis Hollandi parlamendi valimised peaminister Mark Rüte juhitud erakond VVD. Esialgsete tulemuste kohaselt said nad 150 kohalises parlamendis 36 kohta. Seda on kolme võrra enam kui 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimistel. Rüte sõnul teeb selline võit alandlikuks. Nende valimiste tulemused näitavad, et Hollandi valijad on ülekaalukalt toetanud minu erakonda usaldushääletusel, see teeb alandlikuks ja sunnib meid tegema kõik, mis meie võimuses, et see eduks pöörata. Kõik ei ole läinud hästi viimase 10 aasta jooksul. Võtke kas või lastetoetuste skandaal, mille me peame ära lahendama, aga loomulikult peamine küsimus on see, kuidas üles ehitada meie riik pärast koroonaviirust, ütles Rüüte valimisõhtu. Kõige suuremaks üllatajaks võib aga pidada paremliberaalse erakonna tee 66 paremuselt teist tulemust. Kui veel paari nädala eest ennustati neile ligikaudu 13 kuni 14 kohta parlamendis, siis tõenäoline tulemus on sellest aga hoopis kaks korda enam ehk 27 kohta. Parteijuhi Sigrid Kaagi sõnul jõudis nende sõnum valijatele kohale. Demokraadid see töötas, me suutsime näidata oma valijatele, kes me oleme ja mille eest me seisame ja mida on meil neile pakkuda, sõnas ilmselt valimisõhtu. Üheks kaotajaks võib pidada Gert Wildersit ja vabadusparteid, mis sai parlamendis 17 kohta. Seda on kolme võrra vähem kui eelmistel valimistel. Vildersi sõnul lootis ta küll enamat, kuid ka 17 kohta on hea tulemus. Samuti ei lootnud ta, et liberaalsete erakondade edu taustal võiks ka vabaduspartei valitsuskoalitsiooni pääseda. Suure tõenäosusega läksid Wildersi hääled teise tõusva parempopulistliku poliitiku Dei Poe erakonnale F mis sai kaheksa kohta parlamendis. Seda on kuue võrra enam kui 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Ode edu on mõneti isegi üllatav. Veel kaks aastat tagasi oli F Hollandi kõige populaarsem erakond kuid pärast suuri skandaali ja sisetülisid kaotasid nad oma toetuse täielikult. Eilne tulemus iseloomustab trendi, et Vildersi kõrvale on Hollandi poliitikasse tekkimas ka teised parempopulistid. Kaotajate sekka võib lugeda ka kohalikud kristlikud demokraadid, kes kaotasid viis kohta ning rohelised ja sotsialistid, kes mõlemad kaotasid kuus kohta parlamendis. Õhtu võitjateks võib samas pidada ilmselt nelja uut erakonda, kes senisele 13-le erakonnale lisaks parlamenti pääsesid. Täpne valimistulemus selgub lähipäevil. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Hollandi valimised võitis peaminister Mark Rutte erakond VVD. Suurüllatusena tegi paremuselt teise tulemuse paremliberaalne erakond D66.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOpositsiooni seisukoht on selgelt eitav, EKRE vaated on teada, aga samal seisukohal on ka teised Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et seda pole vaja, kuna on olemas terve hulk vahendeid, millest paljusid küll valitsus ei kasuta näiteks testid kõigile või lähikontaktsete käsitlemine võrdsetena. Teeme selgitustööd, et inimesed läheksid vaktsineerima, loome selleks tingimused. Võtame neid hirme ja pingeid nii palju maha kui võimalik ja püüame rakendada kompleksselt abinõusid, mis välistavad ühiskonnas pingeid ja vastasseisu ja välistavad selliste äärmuslike abinõude vastuvõtmise vajadust, nagu ühiskonna täielik sulgemine, eriolukorra kehtestamine uuesti või sundvaktsineerimise rakendamine. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut aktsepteerib kohustuslikku vaktsineerimist hoolekandes ja tervishoius, kuid laiemalt ta mingit vajadust aruteluks ei näe. Kohustuslik vaktsineerimine kõigi jaoks, ma arvan, et ei ole Eestis realistlik ja ausalt öeldes praegu ka kuidagi vajalik. Meil on vaja organiseerida laste vaktsineerimine, saavutada eesmärgid nii eakate vaktsiiniga hõlmatuse osas kui ülejäänud vanuserühmades. Et enne, kui me ei suuta seal neid eesmärke täita, siis rääkida kohustuslikkusest noh, arusaamatut. On see loomulik või üllatav, aga tegelikult on samal seisukohal ka koalitsioonierakonnad. Reformierakondlane Hanno Pevkur rõhutab ka, et mitmed ettevõtted on pidanud vaktsineerimist vajalikuks ja näiteks kiirabis peab ta seda loomulikuks, kuid lisab. Eks see debatt on kindlasti vajalik, aga, aga ma arvan, sellist üleriiklikku või üleeuroopalikku sundvaktsineerimist praegu keegi ette ei kujuta, et see lihtsalt lõhestataks ühiskonna tõesti liiga palju ära. Keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab ütleb, et valitsuses on küllalt selge seisukoht. Vähemalt praegusel hetkel on meil ju selline kord, et iga tööandja langetab selle riskianalüüsi põhjal oma otsuse, palju ta nõuab vaktsineerimist, kas ta võimaldab teste teha töötajatel, kui on niisugune kontaktne töö? Ma arvan, see süsteem toimib päris hästi, et mis puudutab sunnist, siis Eestil ei ole plaani taganeda sellest põhimõttest, et vaktsineerimine on vabatahtlik nii nagu teiste vaktsiinide puhul ja ei ole plaani ja ma arvan, et ei ole ka õige kohustada riikliku kui mingit vaktsineerimise, sundi või kohustust.", "role": "user" }, { "content": "51 protsenti Eesti kodanikest ei poolda kohtuslikku vaktsineerimist koroonahaiguse vastu, näitas uuringufirma Norstat küsitlus. Valitsus on kinnitanud, et koroona vastu vaktsineerimine jääb Eestis vabatahtlikuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaugele siis tänava kolimise. Olete praegu nii vaikne, ühtegi kõpsu taga rabinat ei kuule. Suurem osa asjadest, mis täna oli vaja ära tuua, on juba ära toodud. Me hakkasime hommikul 11 paiku pihta. Lauad ja montaažilauad ja osa arvuteid. Homne leht ehk laupäevane leht tehakse veel Pärnu maanteel ajakirjandusmajas, sellepärast osa inimesi on veel seal, osa arvuteid on veel seal. Ja homme võtame need maha, toome siia ja esmaspäevasel lehe, teeme juba siin valmis. See maja on enne kuulnud toitlustuskoondisele, kui kauaks jääb ta teie kätte või kui kauaks on sel? See leping on sõlmitud viie aasta peale ja nii palju, kui mina tean, ei ole sellel hoonel pärijaid. Nii et kui asi läheb niimoodi, et on vaja pikendada, siis on tõenäoline, seda saab ka. Kas nüüd see remont, mis siin häda pärast on tehtud, sellest peab natukeseks ajaks piisama, aga te tahate ilmselt seda ka siin kenamaks ja kaunimaks teha kas oma toimetuse rahadest või, või on kuskilt loota midagi? Aktsiaseltsi RH ajakirjanik rahad kas võetakse pangalaenu või mitte, seda ei oska mina. Maja on kolmekorrusele, kui palju teil siin teie kätte nendest ruumidest jääb? Praegu on kaks korrust, on täiesti meie käes, kolmandal on ka osa ruume, aga seal kolmandal veel natukene remonti teha, seal ei ole veel kõike päris lõpetatud. Küsisin Heiki Talvingult, kes on need, kes esialgu rahva häälde jäänute hulgast Eesti sõnumitesse on üle tulnud. Vist oli üks koristaja ja ajakirjanikke ju sinna ei jäänud. Kes on uued inimesed, kes toimetas, on tööl? Andrus Allikata ilmselt on mõeldud teda, aga ma tean, et otsitakse uusi inimesi ka veel. Majandustoimetusse on vaja, eks, ja sotsiaaltoimetusse.", "role": "user" }, { "content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Eesti Sõnumid kolivad uude majja Pikk 55.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeoses Eesti ajakirjandusmaastikule järjest enam tungiva turumajandusega näeb meie ajalehtedes ja muudes väljaannetes üha vähem süvakäsitlusi välispoliitikast. Enamasti piirdutakse päevakajaliste asjadega või nopitakse välisuudistest välja kollasemad lood. Ajalehe sirp peatoimetaja Mihkel Muti sõnul püüab uus lisaleht seda suundumust muuta. Eelkõige on diplomaatia mõeldud otsestele, välispoliitika tegijatele ehk diplomaatidele ning välisküsimuste huvilistele. Lisaleht ilmub koostöös sihtasutusega Eesti välispoliitika Instituut. Lehe toimetajaks on Marianne Mikko. Uurisin Mihkel Mutilt, millised on esmanumbri huvitavamad artiklid. Kõige huvitavamad artiklid on Briti mõttekoja analüütiku Charls Clandey kirjutis. Kas Euroopa ühtsel välispoliitikal on tulevikku ja mis võiks olla Eesti-suguse pisiligi koht selles poliitikas, siis on Jüri Luige sellega haakuv kirjutis Eesti osa globaliseeruvas maailmas ja kolmandaks ma tooksin välja selle kuulsa Robert Keygeni kirjutis Euroopa ja Ameerika võrdluses, et üks on marsid, teine on veenused ja seda on nii palju räägitud, aga seda teksti ennast pole eesti keeles olemas ja nüüd on meil see artikkel ära tõlgitud, mis oli selle lisa käimalükkamisel kõige raskem, ainult raha, see mõte, et seda välja anda, tekkis, mis umbes neli aastat tagasi kõik olid nõus ja, ja, ja ainult niikaua, kui asi läks raha peale, siis kõik kuidagi vaatasid nurka või aknast välja. Ja ma olin käega löönud sellele, aga nüüd äkitselt tuli jälle üks võimalus ja nagu ikka elus on, et kui me oleme käega löönud ja ei looda enam midagi, aga kui keegi näitab midagi meile, mida me väga igatseme, siis me uuesti hakkame jälle peale ja et seekord läks täide. Tänapäeva maailmas on sise ja välispoliitika üksteisega lahutamatult seotud. Uurisin Mihkel Mutilt, kuidas ta kavatseb hoida uut väljaannet sisepoliitilistest kemplustest eemal. Kui päris teoreetiliselt võtta ja range olla, siis muidugi ei saa neid täiesti lahus hoida, näiteks diplomaatia kajastab ka riigikaitse küsimusi ja kuna erinevatel erakondadel on erinevad seisukohad, siis muidugi me ei saa seda täielikult vältida. Aga see on meie soov algusest peale, et see ei tohi olla päevapoliitiline, see peab jääma suurtele päevalehtedele, kus on need noh, plärtsumine ja repliigid ja kaklemine.", "role": "user" }, { "content": "Hakkas ilmuma Diplomaatia - ajalehe Sirp lisaleht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiinat ootab sel aastal eest avatu seis, majanduskasv ei ületa kuut protsenti ning koroonaviiruse pärast oli juba esimeses kvartalis 6,8 protsendilise langus. Selle aasta eesmärk ei ole SKP kasv, ütles peaminister Li rahvuskongressi delegaatidele Pekingis. Juba eelmisel aastal oli spetsialistide sõnul näha märke majanduskasvu aeglustumisest ning koroonaviirusega kaasnenud nõudluse peatumine. Hiina toodete järgi süvendab majanduslike, aga ka poliitilisi probleeme. 2012. aastal kommunistliku partei juhiks ja 2013. aastal presidendiks kinnitatud seisin. Ping oli juba aasta hiljem silmitsi Hongkongi demokraatia kaitsjatega, kui kollaste vihmavarjudega elanikud oma põhiõiguste eest seisid. Rahvusvaheline üldsus ei ole peale avaliku pahameele eriti muud teinudki, tõdes poliitikateadlane Viktoria hui ajalehele New York Times antud intervjuus. Ja ilmselt see on ka üks põhjustest, miks Peking otsustas riikliku julgeolekut esile tõstes muuta Hongkongi valitsemise põhimõtteid. Jah, ühelt poolt tekib rahvusvaheline pahameel ja Hongkongi elanikud tulevad tänavatele, kuid muudatuse sisuline pool karistada valitsejate kritiseerijaid, kes seni on vabalt valju häält teinud annab Pekingile enda silmis õiguse kasutada protestijate vastu karme meetmeid ja rahvusvahelisele kriitikale kõlab vastuseks hoiduda oma nina Hiina siseasjadest eemale. Viitasin alguses Hiina süvenevale majandusprobleemile, ka selle mõju varjamiseks on vaja üht väikest võidukat vilja ning Hongkongi võiks justkui noppimiseks valmis olla. Ülejäänud maailm või siis pigem kritiseeriv osa sellest maadleb koroonaviiruse tagajärgedega ning ei pruugi nii teravalt Pekingit manitsedagi sest majandus on ka Euroopas vaja uuesti käima tõmmata. Tegemist on pikalt ette valmistatud liigutusega, mida kiirendas koroonakriis ja vajadus reageerida eelmisel aastal Hongkongi halvanud meeleavalduste lainele. Pealegi vaid kaks aastat tagasi lasi president Siim muuta selsamal kevaditi koguneval rahvuskongressil põhiseadust. Lisaks presidendi ametiaja kahekordse piirangu kaotamisele täiendati alusdokument si nägemusega uuest ajastust 14-st punktist üks keskendub Hong kongile ja see ütleb, et ühe riigi kahe süsteemi tulevik on täielik riiklik taasühendamine ehk et Hongkongi poolautonoomia peab lõppema ning ilmselt kiiremini kui Hongkongi üleandmise leppes Suurbritannia a kokku lepitud. 2047. aastal.", "role": "user" }, { "content": "Hiina keskvõim murendab Hongkongi puhul kehtivat põhimõtet \"üks riik, kaks süsteemi\". Hiina rahvakongress kiidab tõenäoliselt neljapäeval heaks julgeolekuseaduse, mis näeb ette riigireetmise, mässule õhutamise ja Hiina valitsuse õõnestamise keelu jõustamise Hongkongis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJüri Pihl on väga tuntud ja autoriteetne inimene meie õiguskaitseorganites Ta on juhtinud kaitsepolitseid kaks ametiaega ja olid ka väga selged autoriteetsed hinnangud, et miks mitte ka kolmandaks, aga kahjuks ei võimalda seadus ja kolmandaks ametiajaks Kaitsepolitsei peadirektori nimetamist. Teiseks on prokurat tuuril järgmise nelja aasta jooksul väga oluline roll. Eelkõige tuleneb see uuest kriminaalmenetluse seadustikust just nimelt asjaolust, et prokurörid saavad olema sisulised eeluurimise juhid ja selle asjaolu täitmiseks on tõesti vaja prokuratuuri oluliselt ka tugevdada. Kõige selle teostamiseks oleks vaja selgelt nii-öelda visioonikat juhti, kes suudab ka administratiivselt kogu struktuuri panna väga tõsiste le alustel. Ja ma arvan, et Jüri Pihl saab sellega kenasti hakkama. Ja kolmandaks ja mitte vähetähtsaks asjaoluks on see, et Jüri Pihl on hariduselt jurist. Loomulikult justiitsministeeriumi valitsemisalas on just nimelt õigusharidus oluliseks eelduseks ja selle tõttu, ma arvan, Jüri Pihl, võiks olla järgmine riigi peaprokurör. Juhul, kui valitsus peaks heaks kiitma minu kandidatuuri sellele ametikohale, võib-olla tahaks veel rõhutada seda momenti, et ühelt poolt tahaks jälgida edaspidi rohkem kuidas käib menetlemine alaealiste asjade kuritegudes, et need oleksid nii kiiresti kui võimalikud, et nad ei saaks täiskasvanuks vahepeal. Ja teiselt poolt, et inimesed, kes viibivad vahi all, et nende menetlus oleks ka suhteliselt kiire, et kohus saaks välja öelda oma arvamuse. Nende karistuse osas", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Ken-Marti Vaher põhjendab, miks ta esitas Jüri Pihli riigi peaprokuröri kandidaadiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti meedia aktsiad ostis ära osaühing meediaholding. Sellest pool kuulub Eesti meedia juhtkonna praegustele liikmetele ja teine pool Investile. UP Investi omanik on aga ravimiärimees. Margus Linnamäe. Suuruselt teine omanik on Schibsted Eesti juhatuse esimees Mart Kadastik. Tuntumad väljaanded, mis ettevõttele kuuluvad, on näiteks ajaleht Postimees ja kanal kaks. Kadastik rõhutas, et eelnev kokkulepe oli olemas just Margus Linnamäega, kes oli nõus väljaostu rahastama. Tema väitel oli ka teisi pakkujaid, kuid nende taust väljaostjatele ei sobinud. Palusin Kadastikul nimetada veel mõne huvilise nime. Personaalselt mitte ühtki nime ei saagi välja tuua neid pakkujaid, erinevaid investoreid ja erinevaid, ka finantsinstitutsioone, kes on pakkunud raha neil on kümneid olnud Eestisse, aga väljaspool Eestit küll mitte Venemaalt minu teada mitte ühtki, aga, aga on teistest teistest riikidest me mitte ühegi ühegi gagi ei alustanud läbirääkimisi, sellepärast et lihtsalt ei ole vajadust, et Margus Linnamäega me saavutasime kokkuleppe juba mitu-mitu kuud tagasi ja ainult koos temaga me alustasime seda Management i või siis ettevõtte juhtkonna poolset väljaostu. Et kui, kui me ei oleks leidnud usaldusväärset partnerit, kes ka meid usaldab siis tõenäoliselt oleks see tehing jäänud soiku, siis oleks mingi mingi teistsugune areng tulnud. Margus Linnamäe kõige tulusam äriprojekt on olnud ravimifirma Magnu Medikal. Ajaleht Äripäev hindas mehe varanduseks möödunud aastal 83 miljonit eurot. Küsisin Mart Kadastikult, kas Postimees enam ravimiturul toimuvatest asjadest ei kirjuta? See omanik ise tegelikult ei tähistas da või ei garanteeri seda, et, et ajakirjanikud töötasid eetiliselt ja ka vastupidi. Et Eestis on siis neid meediaärimehi, kes tegelikult tegutsevad paljudes teistes valdkondades küll ja küll ja ka Hansas, Luik on samamoodi, kellel on väga suured ärihuvid ka mujal ja eks eks seda, eks seda võib ainult aimata oletada, et, et kas mingisuguse loo taga on mingisugune muu ärihuvi või mitte ja tõenäoliselt samamoodi siis kui näiteks konkreetselt ravimi äripostimees peaks kirjutama, siis võidakse spekuleerida, et selle taga on need omaniku mingid ärihuvid, aga, aga see nüüd on tegevjuhtkonna või ettevõtte siis juhtkonna asi, sellised ka kahtlused välistada ja igasugused võimalused välistada, sest selles skeemis on nüüd tegevjuhtkonna kontrolliv roll. Et isegi siis, kui on 50 50 suhe, siis tegelikult nõukogus on otsustav hääl tegevjuhtkonna käes mis tähendab, et sellist otsest võimalust sekkuda või kujundada ettevõtte tegevust ei ole võimalik. Ja Margus Linnamäe on ka korduvalt seda öelnud, et ta tuleb siia siiski finantsinvestorina. Mitmed Eesti meediaettevõtted on olnud kahjumis, näiteks on suures kahjumis kanal kaks. Kas osa kahjumit tootvatest üksustest müüakse maha või suletakse. Teleturg tervikuna on, on probleem, et kui, kui TV3e seitsme aasta kahjum kokku lugeda, siis, siis peaks ju ammu unustama selle telejaama ära. Aga ma arvan, et teledel on siiski veel helgemaid aegu ka ees, et, et see kindlasti see olukord nii ei jää ja milles, mida ma olen küll veendunud, et, et ka televisioonil on oma oma võimalus internetis arendada ja kindlasti televisiooni muudatused ja areng tegelikult läheb juba sellest tänasest traditsioonidest, kusagile mujale. Ja selle tõttu me oleme igal juhul huvitatud selle kanali säilitamisest. Meie grupis ei ole praegu ühtki ettevõtet, millest me tahaksime lahti saada või mida, mida me peaksime mingil põhjusel maha müüma. Et kogu management'i ülevõtmise mõte oligi selles, et säilitada gruppi.", "role": "user" }, { "content": "Norra meediakontsern Schibsted otsustas müüa Eesti Meedia aktsiad viimase juhtkonnale. Tehing hõlmab kõiki Schibstedile kuulunud Eesti, Läti ja Leedu ettevõtteid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoendus algab 22. aasta jaanuaris ja võtab kokku kui andmeid Eesti rahvastikust ja eluruumides. Eelneva aasta 31. detsembri seisuga rahvaloenduse on pea täielikult registripõhine 90 protsenti andmetest kogutakse ligi 30-st registrist. Kümnendiku andmete saamiseks peab siiski inimesi küsimustega tülitama. Sellest rääkis vikerraadio uudis plussi saates statistikaameti peadirektor Mart Mägi. Väga olulised küsimused ei ole registrites ja need on inimeste veendumuspõhised küsimused suuresti ja nendest võiks välja tuua võib-olla mõned tähtsamad üks siis on inimeste usk, üks on murrak, aga ka kolmas ja enam võõrkeel. Samuti me saame öelda, et on väga oluline teema, inimeste tervisega seonduv küsimus, et kuigi meil on kasutusel terviseregistrit, siis inimeste enda veendumus oma tervise kohta on arvatud ka seekord. Loendustunnuste hulk. Eelmise rahvaloenduse ajal koguti 67 protsenti andmetest inimesi internetis küsitledes. Eeloleval rahvaloendusel loodab statistikaamet püstitada rekordi, kergitades veebiküsitluse osakaalu üle 70 protsendi. Samas nagu kinnitab statistikaameti peadirektor Mart Mägi, ei saa või ei soovi umbes viiendik Eesti elanikest internetis vastuseid anda. Nende seas muidugi eelkõige on siis võib-olla kõige noorem elanikkond, kes veel ei ole veebi saanud, kelle eest muidugi on võimalik ka vanemal vastata, aga ka vanem elanikkond, et ka nende seas siis tegelikult on suurem see osakaal, kes ei ole veebis kas võimeline või suuteline vastama ja ei ole välistatud ka see, et võimalusel me suudame luua hetkel telefonisüsteemi, siis ka telefoni teel on võimalik vastata ankeediküsimustele. Rahvaloendus käibki nõnda, et kõigepealt on inimestel võimalus küsimustik täita internetis, see peaks statistikaameti hinnangul võtma aega kõige rohkem 10 minutit ja kes internetis vastata ei saa, neile tuleb külla rahvaloendaja. Rahvaloenduse osalemine on kohustuslik, samas veendumuspõhistele näiteks usuküsimustele vastamine kohustuslik ei ole. Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul on rahvaloendus tegelikult juba alanud. Amet kutsub inimesi üles oma registriandmeid korrastama, et registripõhise loenduse tulemus oleks võimalikult täpne. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Järgmine rahvaloendus toimub peamiselt registrite põhjal. Seetõttu palub Statistikamet inimestel rahvastikuregistris oma andmeid kontrollida ja vajadusel parandada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud nädalal ütles haridusministri nõunik Mario Kadastik, et ministeerium kaalub järelevalvemenetluse alustamist, et välja selgitada, kas Tallinnas saadeti õpilased distantsõppele põhjendatud alustel ministeeriumi kriisijuht. Rain Sannik selgitab. Lähema paari päeva jooksul saab selles küsimuses selge positsioon võetud, et kas tuleb järelevalvemenetlus omaette eesmärk kindlasti ei ole tingimata järelevalvemenetlus kui sellist menetluse liiki siin kasutada ja tegelikult ei saa juttu olla ka ainult Tallinna koolidest, et pigem tundub, et seire raames võiks ta olla isegi tõhusam. Ja võttes siis ette juba kõik koolid Eestis tervikuna valikuliselt, kus, kus distantsõpet on rakendatud, nii et see ei tohiks jääda ainult teemaks, mis on seotud Tallinnaga. See on teema, mis vajab laiemat vaadet just nimelt sellest aspektist lähtuvalt, et kuivõrd distantsõppe raames on õnnestunud siiamaani tagada kvaliteetne õppe õppekava õppekavas ettenähtust lähtuvalt. Sanik lisab, et piisav võib olla suhtlus koolijuhtidega. Siin erinevate omavalitsuste, kui koolipidajate ja koolidega suheldes on, on siiski mõistlikud lahendused leitud ja ja paremini jõutud ka arusaamisele, et, et taaskord terviseküsimustes on terviseamet see, kes on kõige pädevam hindama, kuivõrd on põhjendatud distantsõppele minek seal konkreetses koolis ja piirkonnas. Nakkuse leviku tuvastamist lihtsustab kõik, et tänasest teavitatakse koolijuhte kui õpilase PCR testi tulemus osutub positiivseks. Kui praegu annab terviseameti ja koolide infovahetusele aluse valitsuse korraldus, on ministeeriumil valminud ka eelnõu mustand nakkushaiguste ennetamise ja tõrjeseaduse ehk netsi muutmiseks. Ajakava on selline, et võimalikult ruttu ja seetõttu ongi vaja kaaluda, et kuivõrd on variant, et see küsimus liita juba menetles oleva mõne eelnõu, kuhu ta sobib hulka muudatusettepaneku kaudu sinna lisades või siis on siiski vajalik pikemaajalises mõttes protseduur läbi läbi käia, aga aga loodetavasti järgmise aasta alguses ikkagi seaduse tasemel on see küsimus saanud ka konkreetsemalt psema ja kindlama lahenduse.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna koolide saatmine distantsõppele on vastuolus Haridusministeeriumi plaaniga õpilasi testida ja nii koolid lahti hoida. Ministeerium loodab mure lahendada koolijuhtidega suheldes ja rõhutades, et distantsõppe otsusele peab nõusoleku andma Terviseamet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBerliini tänavad olid täna täitunud maratoni jooksjatega 25000 jooksjat ja tuhanded pealtvaatajad rõõmustasid, et sellised spordipeod nagu kuulus Berliini maraton taas võimalikud on. See ei tähendanud aga, et pealinlased oleksid unustanud valima minna. Sabad looklesid paljude koolimajade juures. Kesklinnas rahvusringhäälinguga rääkinud valijad tõstsid oluliste valimisteemadena esile sotsiaalseid probleeme. Gertrud ja sotsiaalne kastis käed. Sotsiaalne õiglus. Dagmar. See on see, mida härra Solska on öelnud, et ta võtab selle fookusesse ja mulle on tähtis, et lõpuks paljude aastate järel meid võrdselt koheldakse. Elin Mihkel masots kliimakaitse see on aktuaalne, me peame tingimata midagi tegema. Poliitika peab tingimata midagi tegema. Veidikene kesklinnast eemal asuv Shar Lotenburg on traditsiooniliselt olnud linnaosa, kus kristlikud demokraadid on populaarsed. Just varem konservatiivi valinud inimeste otsusest sõltub kõige enam, kas sotsiaaldemokraadid ja Olaf Solt suudavad seekord Armin Lashetilt võidu võtta või mitte. Toris to Engli on sosa. Tegelikult tahaksin valida härra soltsi, aga laset on partei poolest vastuvõetavam. Klaus ja. See mees sotsiaaldemokraatide juures, tema jätab algul asjaliku mulje, aga kui vaatad, kes tema selja taga seisavad, siis neid ju ei vali. Ja kristlikud demokraadid on juba 16 aastat võimul olnud ja neist on täiega kõrini. Barbara paber Vasenkes armi La. Mida te arvate, Armin Lahetist? Tema kuulub achenisse, tema muudkui räägib, justkui oleks karnevalil. Aga me ei ole ju karnevalil, küllap ta on hea omas elemendis, aga mitte kui kantsler. Seal peaks ikka rohkem haaret olema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Berliin, Saksamaa. Kui valimisaktiivsust seostatakse tihti ilmaga, siis tänane päiksepaisteline päev Düsseldorfi kellelegi võimalust koju jäämiseks ei andnud. Valimisjaoskonda saabusid valijad juba sedel käes, et oma otsus kiirelt ära vormistada saksa süsteemi omapärane peavad inimesed kõigepealt valima endale sobiva kandidaadi ja seejärel andma teise hääle ka meelepärase erakonna poolt. Selle iseärasuse tõttu kujuneb ka valitakse stagi liikmete arv iga kord erinevaks. Oma valiku juba teinud inimestele olid hingelähedased väga erinevad teemad. Näiteks Valdemari arvates on liiga palju bürokraatiat. Minu arvates võtab Saksamaal dokumentide menetlemine ja taotlemine liiga palju aega ning on liiga keeruline, sõnas Valdemar. Vabakutselisena töötava marki tähelepanu all on majandusteemad masin, kuid stro Economic. Minu arvates on meil vaja tugevat majandust, samuti on uueks asjaks keskkond. Need on kaks kõige olulisemat teemat, ütles Mark. Pini jaoks on valitsusse vaja rohkem sotsiaalteemasid. Et üürmajutuse eest oleks mõistlik, et me päästaksime oma planeedi. Need on kõige olulisemad, et inimõigusted oleksid valitsusele tähtsad ja mitte alati äri, lausus pini. Tennis tegi sel korral otsuse taktikalisel kaalutlustel. Üritan mõelda lõpptulemusele, konkreetne kandidaat pole minu jaoks mingi küsimus. Ma tahan näha, millise valitsuse me saame, millise koalitsiooni me lõpuks saame. Kas ma tahan vasak või paremtsentristlikku valitsust, see on valik, mille ma pidin tegema, ütles tennis. Esimesed lävepakuküsitluste tulemused avaldatakse täna õhtul Eesti aja järgi kella seitsme ja kaheksa ajal. Joosep Värk. Tüsseldorf.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal on täna üldvalimised. Arvamusküsitluste järgi on favoriit endiselt sotsiaaldemokraatlik erakond eesotsas kantslerikandidaat Olaf Scholziga. Edumaa kristlike demokraatide ees on küll vaid mõni protsent.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi kinnisvara aktsiaselts paneb uuel nädalal müüki Eesti kunstiakadeemia kaks kinnistut, mis on osa uue õppehoone finantseerimise skeemist, kirjutas Eesti Päevaleht. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kommunikatsioonijuht Madis idnurm kinnitas, et nii see on. Tuleva nädala alguses kuulutame välja Tallinna kesklinnas Gonsiori üheksa asuva hoone enampakkumise, mille alghind on 3,4 miljonit eurot ja samal ajal ka vanalinnas une 16 suur klooster 11 asuva hoone enampakkumise, mille alghind on 3,5 miljonit eurot. Pakkumisi saab esitada kuni juuli alguseni. Kinnistute suhtes on juba huvi ilmutatud, mistõttu plaan need selle aastanumbri sees maha müüa on realistlik, jätkab Eesti kunstiakadeemia finants ja haldusdirektor Toomas Johanson. Finantseerimismudeli ja plaani kohaselt selle aasta lõpuks peaksid need kinnistud ja seal paiknevad hooned olema võõrandatud ning saadud vahendite eest on EKA <unk> l kohustus. Riigi kinnisvara käest osta endale Kotsepuu tänaval paiknev tööstushoone. Müüki läheb ka Eesti kunstiakadeemiale kuuluv kolmas krunt Tallinnas endine õppehoone asupaik Tartu maantee üks kuid millal täpsemalt ei ole veel teada. Praegu käivad müüki ettevalmistavat tööd. Mis puudutab raja tänava õppehoonet, kus installatsiooni, skulptuuri ja klaasikunsti töökoda askeldavad siis selle saatus otsustatakse otse poe tänava hoone valmides. Uue õppehoone finantsskeemi. Sealne maja ei puutu. Toomas Johanson. Kinnistu koos seal paikneva hoonega ei ole sajaprotsendiliselt Eesti kunstiakadeemia oma, vaid ta on kaas omandis skulptorite Liiduga. Ja sellest on veel vara rääkida, et ennem peame ära ootama 2016. aasta lõpu, kui kunstiakadeemia siis igalt poolt kolib siis uute hoonesse ja pärast seda võib-olla siis vaatame, mis saab sellest edasi. Kinnistute müük puudutab tudengeid nii palju, et Gonsiori tänava hoonest peavad nad lahkuma kuid suurkloostri ja nunne ristis asuva hoone ostja peab arvestama, et sealsed sisearhitektuuri ja mööblidisaini tudengid kasutavad hoonet kuni 2016. aasta sügisene. See on ka tärin, mil peaks algama õppetöö kotsepoe tänaval. Praegu käib uue peamaja arhitektuurikonkurss, mille tööde tähtaeg on juuni lõpus. Otse poe tänava peamaja ehituseks prognoositakse 17,2 miljonit, et eurot, mille jaoks taotletakse raha Euroopa Liidu struktuurifondidest, mis avanevad uue aasta alguses.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kunstiakadeemia liigub lähemale uue peamaja saamisele Kotzebue tänaval, vanad kinnistud pannakse müüki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolme auto osalusel toimunud õnnetuse ühe võimaliku põhjusena nimetasid nii õnnetuses osalejad kui ka juhtumit sotsiaalmeedias aktiivselt kommenteerinud autojuhid seda, et lisaks joobes juhile võis selles oma osa olla ristmiku uuel lahendusel, räägib õnnetuses osalenud autojuht Igor. Esiteks oli väga libe ja hooldamata tee, teiseks on ristmiku lahendus vale. Keset teed on tehtud ohutussaar, samas pole olemas aeglustusrada neile Narva poolt tulijatele, kes tahavad parempööret teha. Ristmiku ümberehitamise eesmärk oli teha Tallinna poolt Toilasse tulijatele vasakpööre turvalisemaks juba enne 2020 viiendat aastat, kui seda maantee osa on plaanis hakata ehitama neljarajaliseks. Narva poolt Toilasse sõitjatele ehk parempöörde tegijatele mõeldud aeglustusraja kaotamise üheks põhjuseks oli selle vähene kasutus, räägib transpordiameti idateehoiu osakonna juhataja Anti Palmi. Jõhvi Toila suuna vasakpööre oli juba aastaid tegelikult probleemiks ja me ei hakanud ootama seda neljarealise ehitust, kuna see neljarealise ehitus noh, eeldatavalt võib hakata ka 2025 alles ja selle ajani tuleb ka elada, et ütleme, iga hukkunu aastas näiteks ristmiku kohta ei tahaks riskida, kuna me ristmikule pidime selle vasakpöörderaja ära mahutama, siis pidime vaatama kõike muud, mis seal on, seal olid kaks bussipeatust, sinna oli planeeritud perspektiivne kergliiklustee. Me ise rajasime nüüd koos bussipeatustega kergliiklustee ühenduse järgmise bussipeatuseni. Ja siis need asjad tuli sinna ära mahutada kõik. Ja kuna pöörajaid tipptunnil Narva poolt Kõrve-Toila maanteele oli maksimaalselt kaheksa perspektiivis 10, siis see oleks teinud selle ristmiku ehituse liiga suureks. Teiseks oleks siis ka see üks bussipeatus ja teeületuskoht nihkunud liiklejate jaoks märksa kaugemale sellel ristmikul. Iseenesest on see parempööre lahendatud sellise kiire sujuva mahakeeramisena, aga selge on see, et talvel libedaga ta ei ole kiire ja sujuv ehk et suund varakult sisse ja võib-olla pidurituledega varem ka märku anda. Lisaks mitmete ristmike uutele lahendustele on liiklejate meelepaha põhjustanud teedele tekkinud ohutuspostid. Transpordiameti sõnul on see vajalik liikluse rahustamiseks, Anti Palmi. Postid on viimase aja trend, et kipub olema nii, et pidev joon ega topeltpidev joon neid möödasõite ei takista. Siis me peame ikkagi selliste postikestega liiklejatele märku andma, et see on ohtlik, siis usutakse. Sel aastal on liiklusõnnetustes kannatada saanud üle 1500 inimese. Raadiouudistele Virumaalt Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal Tallinna-Narva maanteel Toila ristis toimunud liiklusõnnetuses osalejate arvates on äsja ümber ehitatud ristmik muutunud liiklejatele ohtlikumaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljapuubakterpõletiku kahjustus taimedel sarnane põlemiskahjustusega ehk lehed, viljad ja õied muutuvad pruuniks ning näevad kõrbenud välja. Iseloomulik on ka see, et kahjustunud osad puu või põõsa küljest ei varise ning tüvele ja okstele võivad teda koorehaavandid, ütleb põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna peaspetsialist Birger Ilau. Olulisteks peremeestaimedeks Eesti etel on haigusele õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhk, puupiirpuu ja ebagütoonia. Tegelikult Eestis kohapeal bakter levinud ja kohastunud ei ole. Küll aga on siin soodsad ökoloogilised tingimused, mis taime kahjustaja levikut soodustada võib. Haigus jõuab enamjaolt Eestisse puukoolides või välismaalt ostetud istikutega jätkab Birger Ilau. Euroopas teistes riikides on see viljapuubakterpõletik küllaltki laialt levinud, see tähendab ka seda, et kõik istikud, mis siia tulevad, peavad olema varustatud taimepassiga, seal peab olema spetsiaalne märge PC ehk protecti son inglise keeles või siis PC rviAM, mis on siis rahvusvaheline lühend, et selliseid istikuid, millel taimepassil ei ole seda PC Terviina lovora märget inimesed siia tuua ei tohiks? Viljapuu bakterpõletiku haigust on Eestis leitud kahel korral esimest korda 2012. aastal ja teist korda möödunud aastal. Mõlemal juhul leiti bakter puukoolidest. Iga-aastaselt läbi viidav seire ongi seega Ilau sõnul üks paremaid viise, kuidas veenduda, et bakterit Eestis ei ole. Ja samal ajal, kui me igal aastal viime läbi seiret, siis meie eesmärk on võimalikult varakult tuvastada, kui see kahjustaja siia jõudnud on. Kahjustaja edasise leviku piiramiseks. Meetmed on efektiivselt ainult juhul, kui me avastame ta sellisel hetkel, kui ta laialt levinud veel ei ole. Ja kuna tegemist on sellise kahjustajaga, kes kuskile kohale jõudes levib kohapeal edasi väga kiirelt ja väga lihtsalt siis varajane tuvastamine on siin eriti oluline. Peamiselt seirataksegi puukoole, mis toodavad viljapuubakterpõletiku peremeestaimede istikuid aga üle vaadatakse ka viljapuuaiad, pargid, metsad ja muud looduslikud alad kui ka eraisikul on tekkinud kahtlus, et tema aias või ümbruses võib olla, kus tuleks sellest põllumajandusametile teada anda, sest lõplikult määrata saab haigust ainult laboratoorse analüüsiga. Viljapuu bakterpõletikust lahti saamise peamiseks meetodiks on kahjustunud puu või põõsa põletamine.", "role": "user" }, { "content": "Eesmärgiks on analüüsida ja kindlaks teha, kas ja kuidas on roosõieliste puude ja põõsaste haigus Eestis sel aastal kanda kinnitanud. Info kogumine on oluline, sest viljapuu-bakterpõletikku peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe vaatame, kas neil on olemas koht, kuhu nad lähevad, kui ei ole, siis me leiame neile kontaktid, et kelle kaudu on võimalus saada siis majutust ka psühholoogilist abi näiteks või mis iganes abi neil vaja võib minna, nii et me pigem oleme nende aitamiseks juhendamiseks siis me pisteliselt loomulikult kontrollima, kes meie riigiga tulevad, et seda olukorda ära ei kasutaks, need inimesed, kellel ei ole siis õigust Eestisse tulla, need inimesed, kes sealt sõjapiirkonnast siia jõuavad, need on juba organiseeritud tulek siia, kas neil on olemas siin juba pereliikmed ees sugulased ees või noh, näiteks mees töötas siin Eestis kuskil firmas, nüüd ta on läinud vahepeal Ukraina-Poola piiri peale, ta on toonud oma pere siia ära ja liikumist on ka teisipidi, et tegelikult väga paljud Ukraina mehed ütlevad ka, et nad lähevad oma kodumaad kaitsma, liiguvad ka tagasi. Eestis nii välisministeerium on korraldanud kui ka erinevad MTÜd näiteks on korraldanud siis seda abi nii et on saadetud sinna suured bussid ja tulevad nendega inimesed tulevad Ukraina numbritega autodega ehk siis nende enda isiklike autodega, aga väga paljud inimesed tulevad ka Eesti numbritega autodega, mis tähendab ki seda, et tegelikult on siit keegi läinud neile juba. Kas te kontrollite, ka neid Ukrainas on neil isiku tõendavad dokumendid olemas ja ikka me tegelikult registreerimine nad sisuliselt ikkagi ära, et me uurime, kus nad tulevad, kes nad on ja kuhu nad ka lähevad, et meil mingi ülevaade oleks olemas. Paljud inimesed on tulnud kodust ära tegelikult nagu tühjade kätega, küll on neil väga hästi oma dokumendid kaasa võetud, et sellist asja meil tuleks nüüd mingi massiline hulk inimesi sisse, kelle dokumente ei ole, ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu politseinikud töötavad Ikla piiripunktis juba pühapäeva hommikust, et vastu võtta Ukrainast Eestisse saabujaid ja neile abiks olla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigieelarve 11-st miljardist eurost investeeritakse igal aastal ligi üks miljard. Riigikontrolli korraldatud küsitluses selgus, et viimase viie aasta jooksul on kõige kallimad investeeringud maksumusega üle 100 miljoni euro tehtud energeetika ja tervishoiu valdkonnas. Samas pole tervikliku ülevaadet ellu viidud ja pooleliolevatest investeeringutest jätkab riigikontrolör Janar Holm. Esmalt takerdusime kohe selle taha, et kuidagi ei olnud võimalik lihtsasti kätte saada informatsiooni selle kohta, kui palju on maksnud meie äsja valmis saanud suurinvesteeringud. Et ei, rahandusministeeriumist ei saanud tervikvaadet ja päris paljud ministeeriumid pidid suurinvesteeringu ajaväärse aja vaeva nägema selleks, et neile seda informatsiooni anda. Nii et see oli pisut ehmatav, sellepärast et et ma kujutan ette, et hea peremees ikkagi teab seda, kui palju näiteks äsjaostetud korter maksis või, või äsja ostetud ehitis, et raha tuleb lugeda. Holmi sõnul on suureks probleemiks see, et riigi investeeringute plaan on tehtud ainult neljaks aastaks. Samas võib tee-ehituse ettevalmistamine aega võtta viis aastat. Kõigist riigikontrollile esitatud lõpetatud projektidest umbes 40 protsenti kallinesid ja hilinesid elluviimise käigus. Põhjus seisneb siinkohal napis ettevalmistus ajas. Holm tõi näiteks idapiiri teema, kus algul kiirustati ehitama hakkamisega. Paraku võttis aga ettevalmistus aega ja ka raha. Hädavajalik on see, et oleks selline pikem investeeringute kava siis, mille alusel riik investeeringuid teostab ja see, mis puudutab ülevaadet sellest, milliseid investeeringuid tehakse, millised on need maksumused olnud, milline on investeeringute teostamise seis ka selle jaoks oleks mõistlik omada ülevaadet, mis seisus on, ehitatakse teering, rahandusministerium peab selle ülevaate endale looma teistsugust varianti ei ole. Milliseid soovitusi aga riigikontroll auditi põhjal välja toob? Janar Holm. Kindlasti ei teeks paha raha lugeda, ehk siis omad ülevaadet sellest, et kui suur investeering on tehtud, et ikkagi palju ta siis ikkagi maksis. Riigi investeeringute kava peaks olema pikem kui neli aastat. Ka rahvusvaheline valuutafond on soovitanud seda, et Eesti võiks olla 15 aastane investeeringukava kindlasti me oleme sellega nõus. Ja kolmas ettepanek on see keskne ülevaate omamine, et rahandusministeerium peab omama ülevaadet suurinvesteeringutest, mis seisus suur investeering on. Kas on kallinemisohtu, kas on hiinemisohtu, et see ei saa olla juhuslik, et ministeeriumid teatavad eelarve menetlemise käigus riigieelarve menetlemise käigus, et investeeringud on kallinenud? Ülevaade peab olema. Probleem on see, et Euroopa raha puhul, mida Eesti kasutab, on ülevaade olemas. Eesti siseriikliku raha puhul sellist ülevaadet olemas ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontroll leidis oma aruandes, et investeeringute juhtimisel puudub kogu riiki hõlmav vaade, mis oleks pikem kui neli aastat. Riigikontrolli hinnangul jäetakse ka hindamata projektidest saadav laiem kasu ja sotsiaalmajanduslik mõju, mistõttu ei ole ka enamasti teavet, kas ja kuidas tehtud investeeringud ühiskonda laiemalt mõjutavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitmel pool Suurbritannias täna toimuvad valimised on tõehetkeks paljudele poliitikutele geopoliitiliselt ilmselt kõige olulisemaks võib pidada Šoti parlamendivalimisi, kus otsustuskriteeriumiks on sisuliselt Šotimaa iseseisvus. Valimised võidab ülimalt suure tõenäosusega Šotimaa rahvuspartei SMP, kuid küsimus on pigem selles, kui suurelt viimased arvamusküsitlused näitasid neile veidi alla 50 protsendist toetust konservatiivide 22 ja Tööpartei 21 protsendi vastu. Kui eelmises parlamendis jäi neil mõni hääl puudu absoluutsest enamuses, siis sel korral loodetakse viga parandada. SMP võit tähendaks ka seda, et Šotimaa teise iseseisvusreferendumi toetajate hääl kõlaks varasemast veelgi valjemalt. Nende esinumbri, Šotimaa esimese ministri Nicola tõrjeni sõnul pole kellelgi õigus takistada referendumit, kui nad peaksid tänased valimised võitma. Päev enne valimisi võiksime keskenduda demokraatia aluspõhimõttele. Kui Šotimaa inimesed hääletavad millegi poolt, kui enamuse saavad iseseisvusmeelsed erakonnad, siis ühelgi poliitikul pole demokraatlikku võimalust seista selle tahte vastu. See on demokraatia põhimõte, millel peaks olema neil valimistel põhjapanev jõud. Seejuures kordan ma veel kord. Referendum tuleb pärast kriisi, ütles Stergen. Selline stsenaarium oleks suur peavalu Suurbritanniale ning selle konservatiivist peaministrile Boris Johnsonile, kes seni uut referendumit tõrjunud on. Ma arvan, et enamus inimesi Šotimaal, enamus inimesi kogu Suurbritannias tunnevad, et praegu pole selleks õige aeg tulema just koos pandeemiast välja ja see pole hetk hullumeelseks ja vastutustundetuks. Teiseks referendumiks, meil oli üks paar aastat tagasi, arvan, et enamus inimesi tahavad keskenduda riigi heaolule ja ehitada taas üles meie majandus ning tööhõive, ütles Johnson. Kuid Johnsonil tuleb silma peal hoida ka valimiste üldtulemusel. Tema erakonna igipõlise rivaali, Tööpartei uue juhi Ker tormeri jaoks on tegemist küpsuseksamiga. Võtsin erakonna juhtimise üle pärast halvimat üldvalimiste tulemust pärast 1930 viiendat aastat peame suutma ennast leida järgmisteks üldvalimisteks. See on meie ülesanne ning tänane on selle esimene test. Kavatseme võidelda iga hääle eest. Ma ei arvanud kunagi, et see ülesanne tuleb täita ühe aastaga, vaid see võtab veidi kauem aega, ütles Stormer. Kahe suure erakonna vastasseisus hoitakse eriliselt silma peal Hartleypooli sadamalinna tulemustel, mida Tööpartei 1974.-st aastast valitsenud on. Harli pooli tulemused ise ei omaga teab mis suurt kaalu, kuid ta on justkui lakmustest sellest, millised on poliitilised tuuled Inglismaa kesk ja põhjaosa endistes tööstuslinnades. Endised Tööpartei bastionid on aasta-aastalt liikunud lähemale konservatiividele ning tänane küsimus on kas nüüdseks juba otsustavalt kohalikud valimised toimuvad ka Walesi ja Londonis. Selgema pildi valimistulemustest saab ilmselt alles homme. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannias toimuvad täna mitmel pool kohalikud valimised. Kõige enam hoitakse silma peal Šotimaa valimistulemusel, kuid märgiliseks peetavaid võitlusi on ka Inglismaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n70 aastat tagasi avatud ja 17 aastat hiljem maha rebitud Tartu vabadussammas Kalevipoeg pidi ootama 53 aastat oma taasavamist, olles sellega Eestis tõenäoliselt praegu viimane koht, kus seda tehakse. Samas on ta üks kuulsamaid vabadussõjas langenud kangelaste mälestuse jäädvustusi. Kuju taastamine algideest kuni tänaseni kestis 15 aastat ja sai pärast pikki vaidlusi taas Amandus Adamsoni loodud Kalevipoja kuju. Kuju taastajaks valiti skulptor Eke Väli, kes ise oma tööst rääkides kuigi jutukas pole. Kuidas te ise selle tööga. Rahul olete jäänud? Ma tegin kõik, mis ma võisin. Andsin oma parima või jäi midagi kripeldama. Alati jääb midagi kripeldama, aga ma praegu ei ütleks seda. Amandus Adamsoni teose koopia või on see ikkagi? Teie loodud täiesti uus teos. Seda ma ei oskagi öelda, eks see jääb jälle ka teiste otsustada. Noh, teda võib võtta nii ja naa. Kui kaua see tööaeg üldse võttis, kui päris kõik kokku liita, siis oli ikka mitu aastat läks, aga, aga nüüd konkreetne see figuuri modelleerimine oli kuskil umbes kolme kuu paiku võttis aega. Linnapea Andrus Ansip aga tõmbas kuju pikka aega kestnud taastamise kohta paralleeli esimese vabariigi ajaga, kui ka kuju loomine võttis aega üle 10 aasta. Võib-olla, et see ongi meie Eesti olusid arvestades õige aeg nüüd Kalevipoeg koju tagasi tulla. Ega ta ei tulnud ju ka esimest korda, väga kergelt korraldati konkurss, mis ei andnud häid tulemusi ja ka Amandus Adamsoniga läbirääkimised kestsid päris kaua. President Arnold Rüütel rõhutas oma kõnes, et Tartu Kalevipoeg ei sümboliseeri vaid endisi aegu ja võitlust võõrvõimu vastu vaid ta on ennekõike eesti rahva iseseisvuspüüde kehastus. Võiduka vabadussõja mälestusmärgina sümboliseeris Kalevipoeg rahva unistusi vabadusest rahust ja oma riigist. Täna kinnitab ta meie usku nende väärtuste kestvusse ka nüüd ja tulevikus. Ka tuletas president meelde, et siiani ei ole meie pealinnas monumenti vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnuile. Ehk on nüüd lõpuks aeg küps ka selleks, et Eesti vabaduse, ade ning iseseisvuse eest võidelnud kannatanute ja langenute mälestus leiaks meie riigi pealinnas monumentaalse väljenduse. Täna tunnen aga uhkust selle üle, et minu kauane kodulinn on niisuguse austusavalduseni jõudnud.", "role": "user" }, { "content": "Tartus avati taas Kalevipoega kujutav Vabadussõja ausammas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMihkel Oviir rõhutas, et kuigi Eesti riigi võlakoormus ei ole suur, on eraettevõtjatega, vastupidi. Eesti erasektori võlg võrreldes SKP-ga on kasvanud sedavõrd, et ületab juba 100 protsenti. Sisuliselt tähendab see, et meie erasektor on buumi ajal nii kõvasti laenanud, et suur osa jõust kulub edaspidi nende laenude tagasimaksmisele ja arenguks ei pruugi kuigi palju võhma jääda. Ning nüüd tulevikust. Eesti majandus vajab ellujäämiseks struktuurseid muudatusi ja seda nii euroga kui ka eurota. Praegune eelarvepoliitika pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Meie riigi majandus ja maksusüsteem ei suuda ülal pidada headel aegadel võetud eelarvelisi kohustusi. Sisuliselt on Eestis tahetud saavutada kahte eesmärki korraga täita eurole ülemineku kriteeriume ja samal ajal jätta alandamata majanduskasvu ajal seadustatud heaolu kulud. Ka Mihkel Oviir nentis, et olukorrast on kaks väljapääsu, kas vähendada oluliselt riigieelarve püsikulusid või suurendada oluliselt maksukoormust või teha mõlemat korraga ning nentis. Kärbete ja halvema elujärjega võib leppida, kui seda tehakse parema tuleviku nimel. Järelmõtlemist vajaks minu arvates aga eelarvekärbete struktuur. Praegu on mindud seda teed, et kärpida on proovitud kõigi eluvaldkondi, lüües ühe vitsaga välja arvatud muidugi tundlikud, sotsiaalkulud ja veel üht-teist. Mingis etapis oli see kindlasti mõistlik, aga mingist tasemest alates hakkavad sellised joonlauakärped otseselt pärssima riigi haldussuutlikkust ja seda valdkondades, mis nõuaksid kriisiajal erilist tähelepanu. Me ei tohi teha oma riigist analüütikut. Oviir rõhutas veel, et Eesti peab selgelt paika panema oma tulevikuperspektiivid ja plaanid kohad, kuhu suunata oma ressursid, sest neid ei ole palju. Meil on vaja saada selgeks, mis on selle riigi äriplaan, kuni võib majanduslikult väljendada, sellest sõltub ülejäänud tegevus aastakümnete perspektiivis. Võib öelda, et kui riigikontrolöri esinemises oli tunnustust rohkem kui kriitikat siis järgnenud põhiliselt opositsiooni poolt esitatud küsimustes ja sõnavõttudes pandi rõhk kriitikale puudutas see siis riigivara müüki või eelarve kujundamist. Koalitsioon omapoolset aktiivsust ja initsiatiivi üles ei näidanud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir andis täna Riigikogus ülevaate riigi vara kasutamisest 2008. aastal ning avaldas mõtteid, kuidas Eesti saaks paremini edasi liikuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLugupeetud riigikogu, seisan täna siin teie ees. Olles vabariigi presidendil saanud ülesandeks moodustada vabariigi valitsus. Teie poolt heakskiidu saamise järel ametisse astuv valitsus alustab tööd aastasaja lõpul sellesama 20. sajandi lõpul, mis eestlaste jaoks algas meie noore haritlaskonna vabadus ja pulbitsemisega mineviku külge klammerdunud seisusliku tsaaririigis. Tollased noored, kellest hiljem said Eesti riigimehed ja mõtlejad unistasid oma rahva uuesti sünnist ja teiste Euroopa kultuurirahvastega võrdväärseks saamisest. Pidime jääma eestlasteks, kuid saama eurooplasteks. Täna näeme, et sajand lõpeb samade mõtete samade ideaalidega, millega algas. Ainult et täna oleme oma ideaalide täitumisele lähemal kui kunagi varem. Täna on Eesti jälle noor. Iga rahvas vajab hingestavat tulevikunägemust. Iga valitsuse kohus on täita see nägemus konkreetse töökavaga ja viia see ellu. Isamaaliidu, Reformierakonna, mõõdukate ja rahvaerakonna valitsuslepe ongi meie visioon uue sajandi Eestist. On küsitud, millist ideoloogiat see dokument kannab. Kas tegemist on parem või vasakpoolse kavaga. Kas on võimalik ühendada Milton Friedmani radikaalset uuendusmeelsust Tony Blairi kolmanda teega? Minu jaoks pole tähtis, kas tee, mida mööda sammuma hakkame, on esimene, teine või kolmas. Tähtis on, et ta oleks õige. Tähtis on, et Eesti elu edeneks ja Eesti elanikel läheks järjest paremini. Valitsusleppele alla kirjutanud on veendunud, et ühendade efektiivse ja eduka majanduspoliitika sotsiaalse mõõtmega suudame selle eesmärgi ka saavutada. Koalitsioonileping on laia haardega dokument, mis kirjeldab tulevase koalitsiooni ja valitsuse tegevussuundi kõigis riigielu tähtsamates valdkondades. Kuid selles tekstis on eriti esile tõstetud üht juhtmõtet üht meie ühiskonnaelu tahku. See idee on riigi ja selle kodanike taaslähendamine. Riigi ja tema kodanike võõrandumine on ju Eestile praegu kujunenud üheks tõsisemaks probleemiks. Koalitsioonileppe sõlminud erakondade kindel veendumus on. Kogu meie tegevusel pole mõtet, kui me igal hetkel ei pea silmas Eesti kodanike nende huvisid, õigusi ja soove riigi juhtkonnale. Vaid siis, kui riigi omavalitsuste otsused ja teod on kodanikele arusaadavad ja nende huvidele vastavad vaid siis, kui otsuste tegemisse kaasatakse ka need, keda see otsus kõige lähemalt puudutama hakkab vaid siis saab Eesti astuda 20 esimesse sajandisse kindlustundega oma tuleviku suhtes. Lugupeetud riigikogu. 21. sajandi Eesti peab olema avatud, õiglane ja aus. Selleks tuleb muuta riigikogu valimisseadust nii, et valija hääle kaal suureneks. Korruptiivsed ametiisikud peavad tingimusteta ja kohe töölt lahkuma. Riigivalitsemine peab vastama kodanike õiglustundele. 21. sajandi Eesti peab olema inimväärne ja õhtehoidev. Meie majandus edul ja muudel pingutustel pole ju mõtet, kui meil pole neid saavutusi kellelegi pärandada. Laste ja nende vanemate hea käiakäik on meie selge eelistus. Riigipoolsete meetmetega on loomulikult väga raske sündivust tõsta. See on tõsi. Kuid meie eesmärk peab olema. Ükski laps ei tohi jääda sündimata seepärast, et ühiskond on laste ja perede vastu. Ebasõbralik. Laste ja peresõbraliku ühiskonna loomiseks ei ole ükski hind liiga kallis. Laste kasvatamist tuleb väärtustada piisava lapsehooldustasuga tulumaksuvaba miinimumi sidumisega, laste arvuga perekonnas, koolitoetuste tõstmisega ja Eesti pere sihtkapitali loomisega lastega peredele oma kodu rajamiseks. Ühtehoidev Eesti peab hoolitsema elu raskustesse sattunud inimeste eest. Me aitame töö kaotanud inimestele uuesti tööd leida aktiivse tööhõivepoliitikaga ümberõppega targema kutseharidussüsteemiga. Me viime lõpule venima jäänud pensionireformi. 21. sajandi Eesti peab olema jõukas. Majandusareng on aluseks meie sotsiaalprogrammide elluviimisele. Eesti stabiilne rahasüsteem ja vaba kaubanduspoliitika on pannud majandus arengule tugeva aluse. Meie meelest on Eesti edasimineku võtmeteks edukas eksport, avatud ja ausale konkurentsile põhinev majanduskeskkond ning madalate maksude kaudu toetatav ettevõtlussõbralik poliitika. Selleks tuleb ka lõpetada omandi ja maareformi lõputu reformimine ning need lihtsalt ellu viia. Maapiirkondades uute töökohtade loomine on valitsusliidu üks esmaseid prioriteete. 21. sajandi Eesti peab olema tark ja kultuurne. Teame, et haridus on eestlaste jaoks alati olnud ülimaid väärtusi. Tänases ja eriti homses maailmas saab eriti tähtsaks inimeste õppimisvõime vastuvõtlikus uutele ideedele, info hankimise ja kasutamise oskus. Tarkus on meil ainsaks võimaluseks maailmas läbi lüüa ja konkurentsivõimelisena püsida. Haridus tuleb Eestis tõesti muuta prioriteediks, mille märgiks peab olema tema osakaalu suurenemine riigieelarves. Kuid ükski, ka kõige kaasaegsem õpe ei toimu ilma õpetajata. Ma tahan kasutada seda Eesti riigi kõige auväärsemat kõnetooli ja südamest tänada kõiki neid Eesti õpetajaid, kes raskuste kiuste ikka kooli on jäänud ning meie tuleviku kasvatamisega tegelevad. Aitäh teile. Koalitsioonilepingu sõlminud erakonnad on selle leppega lubanud väärtustada õpetajate töö. Kavatsen peaministrina isiklikult kanda hoolt selle lubaduse täitmise eest. 21. sajandi Eesti peab olema turvaline sest kõik inimesed tahavad elada nii, et ei peaks pidevalt tundma muret enda ja lähedaste puutumatuse pärast. Eestis peab kaduma karistamatuse õhkkond, igaüks peab oma tegude eest vastutama. Seadusevastase teo eest järgneb vältimatu ühiskonna reaktsioon. Kuid kuritegevust ei vähenda ainult võitluses tagajärgedega. Vaesust, harimatust, tööpuudust ja narkomaaniat vähendades võtame ühtlasi ka baasi õigusrikkumistelt. Sellele aitab kaasa ka Eesti senisest ühtlasem areng ja efektiivne regionaalpoliitika, sest kogu Eesti peab elama. Me oleme veendunud, et meie riigi julgeoleku suudab parimal viisil tagada integreerumine Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni ehk NATO-ga. See nõuab tõhusat pingutust kogu riigilt, mis omakorda eeldab vastavat kokkulepet Riigikogus esindatud erakondade vahel. Me tahame ka, et 21. sajandi Eesti oleks euroopalik sest maailm meie ümber on kiirelt avardumas. Meist geograafiliselt kaugetes maades toimuv avaldab meile üha kiiremat ja vahetumat mõju. Eestil pole lihtsalt enam võimalik kõrvale jääda kogu maailma üha enam haaravast integratsiooni ja globaliseerumisest. Liikumine Euroopa Liidu suunas, mis viib meid iga sammuga lähemale ka NATOle on meile hindamatu ajalooline võimalus. Seda võimalust ei tohi me käest lasta. Oluline on, et Eesti kinnistumine Euroopas, mis tunnistasid meie eelkäijad lõppeva sajandi algul saaks 21. aastasaja haku lõplikult teoks. Meie kindlaks sihiks on viia Eesti esimeseks jaanuariks 2003 Euroopa Liidu täisliikmeks. Lugupeetud riigikogu, daamid ja härrad, Isamaaliit, Reformierakond, mõõdukad ning rahvaerakond on valmis võtma valitsusvastutuse järgmiseks neljaks aastaks mille näitab selleks suuna meie valitsuslepe. Meie visioon uue 21. sajandi Eestis. Kindlustelevisiooni elluviimiseks annavad meie riigi senine areng ja saavutused. Kõikide taasiseseisvumise järel Eestil võimud olnud valitsuste ja eeskätt eesti rahva enda visa töö tulemusel oleme tõepoolest kiirelt edasi liikunud. Selles veendumiseks tasub huvilised kasvõi heita pilk 1992. aastal alla kirjutatud koalitsioonileppele, milles muuhulgas kinnitatakse, et valitsuse esmamureks on Eesti rahvale toidu ja sooja tagamine, üritades hankida selleks välislaene ning tagastamatut abi. Loomulikult ei tähenda see, et me oleme edasi liikunud, et tänases Eestis poleks valusaid probleeme. Ometi lubab tugev algus meil julgelt tulevikule vastu vaadata. Rohkem kui 70 aastat tagasi meie riigi 10. aastapäeva eel kirjutas riigivanem Jaan Tõnisson järgmised sõnad. Riigi asutamise ja korraldamise ülevaile aastale ühes loomuliku mõõnanähtustega on järgnemas püsiva ülesehitamise. Me usume, et uus üles ehitava töö ajajärk algab Eestis. Praegu. See ajajärk ei tule lihtne. Eesti olukord pole praegu roosiline. Kasvõi juba seepärast, et viimasel ajal on võetud sõna sõnad minu kunagist keelevääratust ja tegeletud usinasti meie riigi likviidsuse likvideerimisega. Eesti majanduse areng on järsult aeglustunud. Esimest korda taasiseseisvumise järel on Eesti riigieelarve tasakaalust väljas. Nii ei saagi ma täna lubada, et juba homme hakkab kõigil hoobilt hästi minema. Ametisse astuval valitsusel tuleb olukorra stabiliseerimiseks vastu võtta mitmeid valusaid ja ebapopulaarseid otsuseid. Oleme aga veendunud, et ainult nii suudame Eesti taas majanduskasvu teele pöörata. Samas on selge, et liikumaks vastu uuele aastatuhandele ei tohi Eesti kaotada end argipäeva askeldustes vaid peab seadma julgelt sihte, tulevikku. See on aga võimatu, kui me ei suuda väljuda Eestit viimastel aastatel iseloomustanud nii-öelda väsinud optimismi ajastust. Oleme end hoolimatult kulutanud ning, mis seal salata, üle jõu elanud. See pole kahjuks saanud möödude jälgi jätmata. 1932. aastal kirjutas ilma Tõnisson tollasest Eestist. Läinud aastakümme oli töörohke, aga ideelage. Aga kuna kandvatest mõtetest oli puudu, ei rahuldanud ka töö sest üksikülesannete kuigi pingutatud korraldamine ilma tervikvaateta ei võinud õnnestuda. Sellest tervikvaatest aga oli meil puudus. Tervikvaadet Eestile vajame hädasti ka nüüd. Nii on minu üheks esimeseks ettevõtmiseks peaministrina esindusliku parimaid Eesti ja miks mitte ka maailma ekspertühendava töörühma moodustamine, kes teostaks rahvuslikku inventuuri ning määratleks, kus me hetkel koos maailmaga asume. Kuhu on maailm ja meie sealhulgas minemas ning tuginedes koostatavale aastakümneid haaravale tulevikunägemusele, panna paika selged eesmärgid, nende saavutamise viis ning hind, mida me peame edenemise eest maksma. Selle töörühma eesmärgiks pole mitte ainult end rahvusriigina ilmavaateliselt orienteerida või leida Eesti kaubamärk vaid eeskätt Eesti idee sõnastamine. Löömaks läbi järjest avatumas maailmas peame teadma oma tugevaid ja nõrku külgi. Peame paika panema pikaajalise arengukava selgete põhimõtete alusel. Mis siis võiks olla see Eesti idee? Selle leidmiseks on rahvad ikka ja jälle vaadanud tagasi minevikku iidsete tõdede ja väärtuste poole. Loomulikult ei peaks me minevikku põgenema, küll võiks minevikuväärtuste toomine olevikku olla aga teostatav programm. Eesti rahvuse sünni juures seisjad sõnastasid rahvusliku ideena vajaduse saada suureks vaimult. Seda põhimõtet uue aastatuhande lävel edasi arendades võiksime seada endale eesmärgiks olla väike aga tark. Olla väike, tähendab tänapäeva maailmas eeliseid. Väikestel struktuuridel on kergem muutuda. Väiksem riik võib teostada uuendusi, mis suurtel rahvastel riikidel võimatud. Oma väiksust targalt kasutades on meil võimalik kiirelt targaks saada. Sest ei Eesti Nokia ega muud ettevõtmised sünni tühjale kohale, mille tekiks, on vaja aastakümneid kestvat tööd oma rahva kvaliteedi tõstmisel, investeeringuid tarkusse ja töökusesse. See eeldab meilt kõigilt ühist tahet ja ühist veendumust sest kas me soovime seda või mitte, kuid tegelikult istume kõik ühes paadis. Nii nagu kaasinimene, vajab ka Eesti riik meilt mitte ainult hoolitsust ja pühendumist vaid ka armastust. Mõnigi on sellist suhtumist halvustanud ning nimetanud seda hurraapatriotismi tagasitulekuks. Samalaadsetele süüdistustele vastates kirjutas Ilmar Tõnisson omal ajal. Kui saab olla põhiliselt negatiivset huraapatriotismi, siis mitte rahvuse, vaid riigi vaimustuses. Sest riik ei pruugi veel olla kultuuriväärtus ja seepärast ei püüdsite ma oma nimel tehtud tegusid. Meil aga on riik kultuuriväärtus, sest ta on rahvusriik. Ja kui teostada tema ülesanne ja teda tõeliselt muuta rahvusliku mõtte teostuseks siis on eestlas muutunud võimalusest realiseerunud väärtuseks. See ülesanne on meil ka täna uue aastasõja lävel. Selles ettevõtmises aidake meid, jumal.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Mart Laari kõne Riigikogus enne ametisse kinnitamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKüll aasta aega plaanitust hiljem, aga Tokyo suveolümpiamängud õnnestus jätkuva koroonakriisi kiuste ära pidada. Olümpia tuli maskide pideva testimise ja rangete piirangutega ja ilma publikuta, aga sportlased said siiski võimaluse vormide ränk vaev ja aastatepikkune töö tulemusteks. Spordisõbrad pettuma ei pidanud. Mängude sportlik tase oli väga kõrge. Eesti koondis esines tublilt. Uued alad võeti hästi vastu ja jaapanlased korraldajatena olid oma ülesannete kõrgusel, räägib Eesti olümpiakomitee spordi direktor Martti Raju. Ideaalvariandis peaks olema nii, et kõik, kes olid planeeritud siia lendama ja tulema ja saavad siia kohale ja kõik sportlased, kes siia jõuavad, saavad ka viperusteta võistlema. Ma ei oska hinnata seda oluliselt teistmoodi, kui et ongi korda läinud olümpia ja. On ju medalid, on head kohad loomulikult ju järgneb selle kõigele veel analüüs, kalade ja sportlaste kaupa ja nii edasi, aga, aga tänase seisuga võib öelda, et, et hinnang on hea, tõmmates joone kohalike elanike ja, ja mängude vahel ja korraldada mängud olukorras, kus neil endal need nakatumisnäitajad ja arvud pidevalt kasvavad. No ma ütleks, et nad on ikka super hästi hakkama saanud, sest Ma ei usu, et see oleks üldse olnud võimalik väga paljudes teistes riikides, kus ikkagi otsustati, et, et need mängud viiakse läbi ja see oli rohkem au küsimus need mängud ka läbi viia, nii et ma ütleks, et nad on see, et mängud toimusid, see on igal juhul, tuleb öelda, et nad said väga hästi hakkama. Pekingi taliolümpiamängudeni jääb vaid pool aastat. Martti Raju hinnangul oleks naiivne loota, et need mängud toimuvad soodsamates tingimustes. Aga jaapanlased tõestasid, et hiigelsuure spordipeo korraldamine praegusel ajal on võimalik. Ma olen üsna kindel, et need reeglid, mis täna siin õnnestusid ja see läbiviimine näitas, et sellist peaaegu olematu nakatumisega mulli tekitamist on võimalik teha siis ma olen üsna kindel, et, et Pekingi olümpia on igal juhul samamoodi ja eks siis paistab, mis olukord maailmas edasi on, et loodame, et see jää traditsiooniks, aga aga elu näitas, et ka sellistes tingimustes on võimalik suuri olümpiamänge läbi viia. Järgmised suveolümpiamängud toimuvad 2024. aastal Pariisis.", "role": "user" }, { "content": "Tokyo suveolümpiamängud on lõppenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest hakkasid kehtima seadusemuudatused, mis võimaldavad kohtul jätta oma lapsele elatisraha võlgu jäänud inimene ilma juhiloata või peatada võlgniku jahitunnistus, relvaluba või kalastuskaardi kehtivus. Elatisraha võlgnike on justiitsministeeriumi andmetel 8000. Mittetulundusühingu üksikvanema heaks juhatuse liige Kristel Jürna muudatuste mõjusse eriti ei usu. Sellisel kujul rakendades ainult seda meedet, kus siis üks vanem peab nii-öelda kirjutama pankrotihaldurile avalduse, et teine, teise vanema juhtimisõigus peatataks, me seda kuidagi pidi õigeks ei saa pidada ja kui need debatid siin käisid üle-eelmine aasta ja võeti vastu elatisabi fondi otsus, siis elatisabifondi raha tagasi saamiseks me seda meedet küll toetasime, aga sellisel kujul ilma elatisabi fondita, kus ikkagi lapse üks vanem peab minema ja andma allkirja, et teisel vanemal peatatakse juhtimisõigus ja tegelikult pingestab seda olukorda nende kahe inimese vahel veelgi ja noh, selle kahe inimese vahel on siis see väike inimene, kelle olukord kohe mitte kuidagi tõenäoliselt sellest ei parane nagu justkui midagi ära tehtud, aga sellisel kujul meil on natukene hirm, et see tekitab veel pingeid ja veel raskust juurde. Jürna rõhutas, et mingit muutust on loota alles siis, kui elatisabifond tööle hakkab. Justiitsministri Urmas Reinsalu sõnul on selle käivitamine kindel. See fond on kindel, see fond rakendub esimesest jaanuarist 2017 ja selle fondi mõte on selles, et riik võtab selle kulu osaliselt enda kanda ja seejärel omakorda täiturid nõuavad selle ka riigi nõude raha sisse. Need muudatused, mis täna jõustusid esimesest märtsist annavad teatud paketipiiranguid, mida siis täituritel on võimalik kohtu otsuse alusel kohaldada. Võlgnike tagant utsitas. Aga justiitsministeerium on valmistamas ette ka järgmist paketti. Meie mõte või sõnum on üks. Riik peab kaitsma kõige kaitsetumaid lapsi ja kui need tegelased laste eest oma kohustust ei täida, siis tuleb neil elu teha tuliseks. Me plaanime näha muuhulgas ette ka täituritele õiguse vaadata nende isikute pangakontosid õiguse blokeerida ära ka nii-öelda teeseldud või varjatud tehinguid, mida tehakse, et kantida kõrvale ja oma tegelikke sissetulekuid. Aga ka näiteks näha ette selle, et blokeerida nende isikute passi pikendamine. Üldine seisukoht on see, et 100 korda mugavam peab olema täita oma kohustust lapse ees, kui tahtlikult teadlikult jääda võlgnikuks.", "role": "user" }, { "content": "Üksikvanemate ühendus ei usu, et täna kehtima hakanud seadusemuudatused aitavad kaasa elatisraha sissenõudmisele ja ootavad elatisabi fondi käivitamist. See toimub järgmise aasta alguses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavuse festivali raames Kärdla kirikus antud kontserdiga tegi Hiiumaa kammerorkester dirigent Hendrik Üksvärava juhatamisel kummarduse helilooja Erki-Sven Tüürile ja vara lahkunud Alo Mattiisenile, kes saanuks tänavu 60 aastaseks. Pühalepa muusikafestival on alati pühendatud ka eestvedajate hiidlasest sugulasele Gustav Liidile, kes kaotas oma elu. Saksa okupatsiooni ajal jätkab mittetulundusühingu Kerema kultuurikoda liige Kristel üks värav. Gustav liit, minu vana vanaisa oli ise väga musikaalne. Ta mängis pilli, mitut erinevat, oli õppinud orelimängu Rudolf Tobiase isa juures. Samuti tegi ise väga paljusid pille, tegi laulukoori pillimängukoori ja mängis terve oma elu pühalepa kirikus orelit. Festivali kunstiline juht Endrik Üksvärav ütles, et festivali alustalad on jäänud 10 aasta jooksul samaks. Algusest peale soov korraldada Hiiumaal kõrgetasemelist klassikalist muusikafestivali, mis ei ole nii-öelda ainult Hiiumaa festival, vaid selline nagu maailma mastaabis, et siia tulla tahaks kuulama ka nii-öelda välisriikidest. Teiseks, et Erkki, Sven Tüüri looming ja eriti tema orkestrilooming kindlasti kõlaks tema kodusaarel. Ja kolmandaks on siis see, et toetada Hiiumaa vanimat kirikut, pühalepa kirikut ja seal sees olevat orelit. Mida arvab festivalist aga helilooja Erki-Sven Tüür? Muidugi olen ma isiklikult väga liigutatud sellest, et siis minu helitöid on saanud Mu kallid kaashiidlased kuulda tänu sellele festivalile hoopis teises mõõtkavas, kui see ilma selleta oleks võimalik. Isalepa muusika festival tegi tänavu juunis peetud festivali eelkontserdi ka Hiiumaa kultuuriloos ajalugu, sest esmakordselt toodi siis saarele esinema Eesti riiklik sümfooniaorkester. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Hiiumaa.", "role": "user" }, { "content": "Hiiumaa Pühalepa muusikafestival tähistas sel nädalavahetusel oma kümnendat sünnipäeva. Festivali eestvedajaid ajendas kümne aasta eest sellega Hiiumaal alustama perekondlik side.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBKC Eesti on olnud aastaid Eesti suuremate eksportijate seas. PKC Eesti käive ulatus mullu üle 145 miljoni euro ja kasum üle 17 miljoni euro. BKC Eesti juhatuse liikme Merle mondcommeri sõnul jätkatakse eksporti ka edaspidi, kuid juhtmeköidiste valmistamine tellitakse allhankena teistest PKC grupitehastest. BKC jätkab ka Keilas asuva Euroopa ja Lõuna-Ameerika regiooni keskuse arendamist, andes tööd ligi 100-le inimesele. Mont comeri selgitas, miks PKC Grupp otsustas tootmise Eestis lõpetada. Ettevõtte profiil muutub ja me võib-olla suundume edaspidi oskuspõhiselt töölt teadmispõhisele tööle, et ega see Eesti konkureerib rahvusvahelisel turul, kus konkurents on väga tihe ja et olla ka pikas perspektiivis konkurentsivõimeline, otsime me võimalusi oma ettevõtte efektiivsemaks korraldamiseks, et konkurentsivõimes püsida. Koondamiste teemal suhtleb ettevõte töötukassa ning kohalike omavalitsuste ga Mont. Komeri sõnul võetakse lähiajal ühendust ka ettevõtetega, kes vajavad tööjõudu. Meie töötajad on tööjõuturul kindlasti nõutud. Nad on väga hea kvalifikatsiooniga ja me tahame pakkuda endapoolset tuge neile uute töövõimaluste otsimisel. Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötukassa olukorraga kursis ning valmis töö kaotavaid inimesi aitama. Töötukassa esindajad külastavad ettevõtet homme. Meil eelarves on prognoositud selleks aastaks kusagil 10 miljonit eurot Tallinn Harjumaa tööturuteenuste vajadusteks ja lisaks on meil siis kasutada ka peaaegu kaks miljonit reservi sellisteks erakorralisteks juhtumiteks, just nii nagu meil on praegu olnud rohkem koondamisi Ida-Virumaal, nii ka see on ikkagi meie jaoks erakordne juhtum. Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil, et BK C Eesti tehase sulgemine on väga tõsine löök eelkõige sealsetele töötajatele ja nende lähedastele aga ka Harjumaa ja Eesti tööhõivele tervikuna. Pean väga vajalikuks, et nii töötukassa kui sotsiaalministeerium teeks kõik endast oleneva, et väga kiiresti pakkuda igaühele nendest inimestest uusi võimalusi individuaalselt läheneda igaühele juba enne, kui koondamisotsused on lõplikult vormistatud. Peaministri sõnul on BKC koondamiste üks peamine põhjus see, et Eestis on palgad viimastel aastatel kasvanud sedavõrd kiiresti, et Eesti ei paku kulukonkurentsi näiteks teistele balti riikidele või Venemaale rääkimata Hiinast või Indiast. Ta lisas, et mõneti on tootmise nihkumine üha keerulisema ja kõrgema lisandväärtusega sektorisse paratamatu. Kui soovitakse, et Eesti majandus ja inimeste sissetulekud kasvaksid.", "role": "user" }, { "content": "Soome PKC Group sulgeb järgmise aasta märtsis autotööstusele juhtmeköidiseid valmistava Keila tehase ning koondab aasta jooksul 613 töötajat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonakriisil on vähemalt üks positiivne külg. Üle pika aja saime ja saame reaalselt oma nahal tunnetada, et Eesti ongi iseseisev riik, päriselt iseseisev, iseotsustava ja vastutava rahva ning valitsusega. Kõlab ülepaisutatult, aga tegelikult see ongi nii. Piisab kui heita korraks pilk viimastel kuudel Lätis toimunule. Läti oli ja on räigete piirangute all. Eestlasi ajas muigama, kui Läti valitsus otsustas jaanuari keskel, et inimesed võivad taas osta poest tikke, lumelabidaid ja sokke. Need olid nimelt vahepeal mittemüüdavate kaupade nimekirjas. Nüüd, veebruari keskpaigas, saadi aru, et pakaselise ilmaga öine komandanditund on totrus. Eesti näib Läti pimedusse mattunud linnade kõrval nagu tuledes särav muinasjutumaa 50 kilomeetrit Lätist põhja pool on Otepääl ja Pärnus paad avatud poodidest ja söögijoogikohtadest rääkimata. See muinasjutumaa oli meie selle talve valik millel on ka omad tagajärjed. Nii positiivsed kui ka kindlasti negatiivsed. Nakatumiste arv pole aastavahetusest saati sisuliselt Eestis muutunud. Teised riigid on räigete piirangutega lõpuks viiruse alla surunud, kuigi vaid ajutiselt. Eesti näitajad on nüüd Euroopa koroonatabelite negatiivses ülemises otsas. Sajad Eesti inimesed on viiruses elu kaotanud, kuid see oli Eesti valik koos kaasneva vastutusega Euroopas üha enam trende määrav. Saksamaa valitsus otsustas, et ühiskonna ees on selge numbriline eesmärk saada nakatumine alla 35 juhtumi 100000 inimese kohta. Koolid, poed, kultuuriasutused ja spordirajatised jäävad kinni. Erilise vastutuleku korras lubatakse esimesest märtsist sakslaste külastada juuksurit sest see olevat inimväärikust alandav, kui Saksa kodanik upub juukse pahmakasse. Jälle ajab Eestist vaadates muigama, aga tegelikult ongi see sakslaste asi oma elu ise korraldada. Kui tõesti usaldatakse varsti ametist ja poliitikast lahkuvat liidukantsler Angela Merkelit, kes teatas, et võib-olla tuleb lähikuudel uus muteerunud viiruse vorm siis ongi parem kodudesse varjuda. Kuid nüüd tundub, et oleme ka Eestis jõudnud teatavale teelahkmele. Nakatumiskorda on viimastel nädalatel kõikunud napilt ühe ümber. Sellest hoolimata kasvab osas inimestes hirm, et järsku tabab ka Eestit. Tsunami ja koroonaviirus hakkab plahvatuslikult ülespoole liikuma. Olematu lootus, et nakatumine iseenesest väheneb, pole täitunud. Üha rohkem kostub hääli, et me peame midagi tegema, nii ei saa jätkuda. Ainus asi, mis meid aitab, on kurvale tõele kokkuvaatamine. Viirus jääb meiega pikkade ks kuudeks ning suure tõenäosusega ei saabu suveks suurt kergendust, sest vaktsineerimine hilineb ja me ei tea, kaua vaktsiinide kaitse mõju üldse kestab. Ka majandus hakkab vaikselt seiskumise tõttu kõikjal läänemaailmas järele andma. Me peame mõistma, et olemegi maratoni rajale sattunud sprinterid, kes vastupidamiseks peavad vaikset tempot hoidma sest vahepeal sprintides ja siis hingeldades seistes kulub pika jooksumaa läbimiseks veelgi rohkem aega. Seega järgime kõiki reegleid nii palju kui võimalik, kuid ärgem lootkem, et see kevad sarnaneb eelmisega.", "role": "user" }, { "content": "Koroonapandeemias teeb iga riik ise otsused piirangute kohta ja vastutab ka ise tagajärgede eest, ütleb Indrek Kiisler oma kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäänemaal Männa talus tegutsevas Eesti seenefarmis käis juba ennelõunal külas palju uudishimulikke, et näha, kuidas kasvatatakse Austriat ja lõvilakka. Seeni kasvatatakse siin alates möödunud aastast jätkab Eesti seenefarmi perenaine Janela Poks. Alguse sai ikkagi sellest, et me elasime Kotemalas ja meil on seal siiamaani tegelikult toimiv seenekool. Seeneakadeemia ja, ja elu juhatas mei selt tagasi Eestisse ja need teadmised pidi kuidagi siin realiseerima ja meil oli ka võimalused ja Tanel on öelnud, et see on tema elutöö. Protsess on mitmeetapiline, ette tuleb valmistada saepuru ja põhumass, millega täita kilekotid, kus seened hiljem kasvavad. Niidistik pannakse kilekottidesse arenema kõrvalhoone pööningul asuvas laboratooriumis. Hiljem liiguvad kotid arenevate seentega juba spetsiaalse se kasvuruumi. Kõik algas Austerservikutega jätkab Eesti seenefarmi peremees Tanel Heinsalu. Seda on kõige lihtsam seenekasvatajale esimese seenena kasvatada, sest tema, sellised vajaduse tingimused on, on väga laia spektrumiga ja, ja, ja ta lahendab hästi palju ülesandeid ja lisaks ta on nagu hästi maitsev seen. Eesti inimesele on Austria serviga juba tuttav. Avatud talude päev jätkub pühapäeval.", "role": "user" }, { "content": "Avatud talude päeval võis käia ka seenefarmis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAukohus kogunes keskpäeval ja oli koos kolm tundi. Kui aukohtu esimees Avo Üprus ajakirjanike ette ilmus, selgus, et sellestki jäi väheks. Aukohtus oli väga erinevaid arusaamu, aga üks arusaam jäi domineerima ja see on see, et olles valitsust vastutust kandev erakond olles suurerakond, ei saa lahendada nii kiirkorras ka ühe inimese küsimust. Iga inimene on omaette väärtus ja seetõttu me võtsime endale veel lisaaega. Me planeerimis tule 10 päeva pärast. Millest siis ikkagi täna selgusele jõuti? Me kuulasime täna härra Raudse seisukohti, kes valgustas meid nii kinnisvara, ärist, mida temale kuuluvad firmad ajavad kui ka siis konsultatsioonibüroo ärist, mida ajab Stelmach koos temal kuuluva firma selles töötavate isikutega. Ja kindlasti me saame sellest paremini aru, kui enne. Kabritsal ei ole seost ei kinnisvaraäriga muul kombel kui sellel kombel, et ta on passiivne osanik ühe maja omamises. Mis puudutab elamislubasid, siis elamislubasid väljastab Eesti vabariik. Ja mitte üks või teine konsultatsioonifirma ja kabritsal ei ole olnud meie arusaama kohaselt puutumust ka selle konsultatsioonifirma nõustamisteenusega, mida pakuti erinevate riikide erinevatele kodanikele. Mis puutub Siim Kabritsa otsusesse lahkuda riigikogust või mitte, siis leidis üprus, et selle peab ta langetama ise. Kabrits on küsinud aukohtu seisukohta selles osas, kas ta on rikkunud riigikogu liikme ametivannet ja ta on öelnud, et juhul kui meie otsus on tema suhtes negatiivne siis ta astub tagasi. Ta ei ole küsinud meie nõu selles osas, kas ta peaks tagasi astuma ja mina isiklikult arvan küll, et see on iga inimese sügavalt isiklik. Ja kas siis kabrits on rikkunud riigikogu liikme ametivanet? Tänasel päeval seda otsust ei suudetud langetada.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publica liidu aukohus arutas Siim Kabritsa käitumist elamislubade skandaalis ja ei jõudnud selgusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve linnavolikogu peaks märtsi lõpus algatama Ahtme õlitehase detailplaneeringu, mille käigus saab alustada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Kohtla-Järve abilinnapea Italia Borodin toonitas, et tehast kavandatakse kohta, mis ongi sellisteks ettevõtmisteks mõeldud. Tehas planeeritakse Ahtme linnaosas vana Ahtme kaevandusterritooriumil Meie üldplaneeringu järgi see territoorium Tööstusala osaühing Korst on productioni juhatuse liikme Geit Niil. Saruveeri sõnul on plaanitava õlitehase maht Eesti teiste õlitehastega võrreldes väike. Eestis täna on õlitöötlemisvõimsusi kuskil selliselt kuskil 1000 tonni tunnis, siis kasutatakse õli tootmiseks põlevkivi noh, meie siis maksimaalselt, kui ka kõik plaanid hästi lähevad, et siis see suurusjärk on kuskil 20 30 tonni rikastatud põlevkivi, et noh, me räägime mõnest protsendist võrreldes kogu selle muu asjaga, et, et kindlasti no ma olen kuulnud ka muresid, et äkki tuleb siis teine VKG sinna, et seda kindlasti ei, ei tule. Tehases plaanitakse väärindada aheraine mägedes leiduvat põlevkivi, mida aastakümneid tagasi ladestuti koos väheväärtuslike kivimitega. Õlitehases plaanitakse kasutusele võtta Saksamaa inseneride täiustatud tehnoloogia, räägib Keit. Neil Saluveer. Me rikastame seda materjali eelnevalt ehk siis lihtsalt öeldes eraldame orgaanilise osa ja mineraalse osa mineraalne osa, mineraalset osa saab kasutada näiteks põllumajanduses või ehitusmaterjalidtööstuses ja siis orgaaniline osa, siis sellest siis tuleb kas õli või muud tulevikus ka võib-olla keemiaproduktid. Keskkonnamõjude hindamine peabki selgeks tegema, milline on planeeritava tootmisvõimsuse ja kasutatava tehnoloogia juures reostusoht. Reostusohtu kui sellist kindlasti ei ole, sellepärast et noh, me oleme aastast 2019, eks ju, see on ilmselge, et Eesti vabariigis ei ole võimalik teha mitte midagi sellist, mis ei vastaks nendele kõikidele keskkonnanormidele, mis on Inimesed on alustanud tehase vastast petitsiooni, millele oli täna lõunaks antud 71 allkirja. Räägivad kohalikud elanikud Juri Beljakov ja Viktor Sinjov. Mingit infot tehase kohta ei ole. Tahtsin selle vastu internetis hääle anda, kuid siin käis üks mees ja kogus allkirju. Ma andsin ka. Kuidas küll kõrgemal seisvad ametnikud ei saa aru, et tehast ei tohi siia teha? Niigi on siin töötuse määr kõrge ja elu peaaegu pole. Ahtma õlitehase esindajate sõnul on kohtumised piirkonnas asuvate Kohtla-Järve linna ning Alutaguse ja jõhvi valla elanikega plaanis. Pärast detailplaneeringu algatamist.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järvel plaanib uue tegijana põlevkivikeemiatööstusesse siseneda sooviv osaühing Corestone Production alustada järgmisel aastal õlitehase rajamist. Poolsada töökohta andev tehas läheb maksma 30 miljonit eurot. Kohalikud elanikud kardavad elukeskkonna halvenemist ja algatasid tehase vastu allkirjade kogumise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKommenteerides oma otsust vabastada Edgar Savisaar siseministri ametist, ütles president, et see polnud kerge. Kuid kui asjad puudutavad Eesti tõsiseltvõetavast ja Eesti püsimist õigusriikide seas, siis ei kahelnud ta otsusele alla kirjutamast. Analüüsides, kuidas asjad oleksid võinud edasi areneda, tuletas president taas meelde Water gatei. Walter kat oli selles mõttes ju väga õpetlik, et mis seal juhtus, seal ei juhtunud mitte midagi muud kui see, et endine Ameerika president tahtis 24 tundi varem teada saada seda, mida teine partei räägib. Ta kasutas selleks täiesti talumatuid vahendeid. Ja et seda peita, tuli tal ühte väikest valet peita suurema vale alla. Ja kui see välja tuli, siis suurem vale peita veel suurema alla. Ja nii aegamööda tekkis sellest tühisest rumalast ja täiesti sisutust uudishimust. Probleem, kas Ameerika ühendriigid võivad üldse eksisteerida veel õigusriigina? Pidage meeles, et neil oli peaaegu 200 aastat õigusriiklust selja taga. Meil on kolm aastat õigusliiklust. Nii et selles mõttes me peame olema palju tundlikumad ja väga kiired. Väga kiire selles, et kõiki neid probleeme, mis sellega seoses on üles kerkinud likvideerida. Ja Edgar Savisaare vabastamisest üksi ei piisa, tõdes president. Sest probleeme on kerkinud teisigi. Niisuguseid, mis panid presidendi tõdema, et Eesti ei käitu riigina. President tuletas meelde eurominister Endel Lippmaa sõnu eile valitsuse pressikonverentsil. Endel Lippmaa juhtis eile valitsuse istungit. Me kõik oleme jälginud eilset valitsuse pressikonverentsi ja Mul on praegu silmatäis lause, mis seal langes, umbes nii, et ma sain üks minut enne valitsuse istungit teada, et valitsuse juht härra Savisaar istungile ei tule. Nii et ma vist jah, olen valitsuse esimees. Kui te kunagi avati bridži klubi või viski klubi või minu pärast kasvõi taastati Alma vüü ja võtate sealt kõvasti õlut. Ja siis tulete kokku, siis niisugune sõnastus on mõeldav. Valitsus töötab 24 tundi päevas. Täpselt nagu riilik teist sõnadega õppetund number kaks on kuidas Eesti peab käituma selleks, et käituda riigina. Ja see, et me riigina ei käitu, seda, on meile mitmed teised riigid juba diskreetset teatanud, öeldes, et see ei puutu neisse. See on meie valida. Hakkame oblastiks, aga siis ilma minuta.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskriis ja lindiskandaal 1995. a sügis. President Lennart Meri pressikonverents valitsuskriisi puhul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimise läbiviimise eest vastutavad kas haiglad või vastavalt kokku lepitud perearstikeskused, seda sellepärast, et haiglatel on võimalus pakkuda meditsiinilisi oskusi ja ka tehnilist tuge immuniseerimisteatiste sisestamisel. Tervise infosüsteemi kooliõed on koolides küll olemas, kuid mitte kõik seal ei ole ligipääs tervise infosüsteemile. Perearstikeskustega ongi nii, et osades koolides ongi kooliõeks perearstikeskuse oma õde, et, et seal on juba igapäevane koostöö olemas. Samas näiteks Tallinna linnas on koolitervishoiu sihtasutus, mis hõlmab kõikide koolide kooliõdesid, aga täiskasvanute vaktsineerimiseks on vaja siiski suuremat meeskonda kui ainult üks kooliõde ning Tallinnas tehakse seda haigla koostöös kooliõega. Kui töötajate arv on piisavalt suur, et on mõistlik kooli kohale peale minna, siis minnakse ka koolikoha peale ja seetõttu tulevadki üle Eesti erinevad lahendused. Nii et oleksid nad võimalikult mugavad. Haridustöötajatele aga peame arvestama ka vaktsineerimise protsessi mõistlikkust. Kas on lootus, et saab enne vaheaega kõik haridust ötajad, vaktsineeritud või kui ei, siis kas see jätkub? Kindlasti mitte, jah. Vaktsiini praegu Eestis on vähem kui meil on kõiki haridustöötajaid täitsa selgelt ning ka Astra Zeneca vaktsiin ei lähe ainult haridustöötajatele vaid AstraZeneca vaktsiiniga hakkavad vaktsineerima ka perearstid, riskigrupi inimesi, kes on alla 70 aasta vanad ning ka osa sellest läheb teiste eesliinitöötajate vaktsineerimiseks, nii et haridustöötaja tajate vaktsineerimine algab kuid kokku haridus. Öötajate arv on väga suur, kui me võtame sinna juurde ka ülikoolide töötajad, huvihariduse töötavad õpetajad, lasteaedade töötajad, nii et kõikide selle valdkonna töötajate vaktsineerimine läheb ikka kindlasti üle kuu aja.", "role": "user" }, { "content": "Kõikide haridustöötajate vaktsineerimine võtab Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse hinnagul kindlasti üle kuu aja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Partsi sõnul tuleb Ken-Marti Vaherile andestada ja anda teine võimalus. Oma otsust põhjendas ta nii. Olen veendunud, et Ken-Marti Vaher ei rikkunud valimiste eel antud ministrivannet on üleastumisi, mille puhul tuleb ametist lahkuda päevapealt nagu riigivargus, valetamine, kuriteo toimepanek ja on üleastumisi, mille puhul tuleb anda teine võimalus. Minu jaoks on justiitsministri juhtum selliste killast. Teiseks ma küsisin endalt, kas Vaher on ebakompetentne, laisk või suutmatu inimene ministriametis? Ma küsisin endalt ka, kas vahel on omakasupüüdlik, valelik ja kuritahtlik inimene. Ja minu seisukoht on, et ta ei ole seda. Justiitsminister on aus inimene, ta ei ole avalikkusele valetanud, ta on oma teo eest saanud kätte kõrge moraalse karistuse ja ta on saanud kätte ka juriidilise karistuse. Kolmandaks kindlasti oleks mul lihtsam olnud minister lahti lasta. Minu ülesanne on tagada see, et valitsus täidab rahvale antud lubadusi ning viib ellu oma valitsemisprogrammi. Justiitsministril on selged eesmärgid oma valitsemisala edasiarendamiseks ning Vaher on parim minister nende kavade elluviimiseks. Valitsus ja valitsusjuht peab langetama otsuseid, mis oleksid Eestile igas konkreetses olukorras parimad. Ja ma usun, et justiitsministri jätkamine on õige. Mulle on öeldud, et Vaheri ametisse jätmine ei oleks uus poliitika. Ütlen teile selgelt, et Eesti vabariigis ei saa kunagi olema ministri ametis inglid vaid inimesed. Peaminister lisas, et justiitsministriumi ekslik teade selle kohta, nagu poleks Vaheril kehtivaid karistusi, polnud valetamine. Ma tõepoolest olen ka ise veendunud, et inimene sellel hetkel ei saanud teada ja ta tugines siin politseiallikatele, mida ka politsei hiljem paar päeva hiljem kordas ka avalikkuse ees, et tal ei olnud karistatust. Partsi sõnul on arutelu Vaheri juhtumile tulnud kasuks nii ühiskonnale tervikuna kui Res Publicale. Me peame lihtsalt nende selliste juhtumite rahuliku tõsise arutelu käigus leidma nii-öelda selle piiri, mis on optimaalne ja me ei tohi ei poliitilist vastutust ega ka ministri tagasiastumist muuta, noh, sõna kõlksuks.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Parts jättis justiitsminister Ken-Marti Vaheri ametisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSisuliselt eriolukord meil on, ega meil ei ole vaja eriolukorda kehtestada lihtsalt eriolukorra kehtestamise pärast, mida meil on vaja, meil on vaja neid piiranguid paika saada ja seda kõike me saame teha ka ilma eriolukorda välja kuulutamata. Need, peamised asjad, mida siiani me oleme hoidnud, on algklasside kontaktõpe, et algklassid siirduksid siis ka distantsõppele. Samamoodi on see, et, et, et lasteaias nii palju, kui vähegi võimalik inimesed võtaks lapsed lasteaiast ära, et nad seda haigust ei, ei levitaks ja, ja kinni kõik kaubandus ja toitlustuskohad ka. Mis ajast kehtima hakkab nii kiiresti kui võimalik, et, et noh, milliseid ettevalmistusi on vaja selleks teha? Koolid, tõenäoliselt, kui me täna saame ära otsustatud, on valmis minema distantsõppele juba kolmapäevast, arvestades seda, et seda distantsõpet on ju ka algklasside puhul juba harjutatud. Aga see oleneb jah, kui kiiresti me jõuame, need otsused tehtud, et siis peab jääma ka üleminekuaeg. Väga keeruline on loomulikult öelda, kui kauaks need piirangud kehtima jäävad. Aga kui me vaatame nüüd teiste riikide kogemusi, vaatame, mis juhtus Lätis ja mis juhtus Leedus siis me räägime ikkagi kuude pikkusest täissulgemisest. Kui me suudame need nakatumisahelad ikkagi läbi lõigata ja inimesed tõepoolest mõistavad selle olukorra tõsidust ja, ja ei puutu üksteisega kokku ka noored inimesed, eriti kõikvõimalikud suunamudijad, kes, kes korraldavad siin siin pidusid, et mõistke, see olukord on väga tõsine, et ärge tehke selliseid asju, et hoiame teineteisest eemal, hoiame neid vahesid. Ja siis me suudame need nakatumisahelad katki lõigata, et meist kõigist sõltub see, kui kiiresti me selle olukorra kontrolli alla saame. Et ükski piirang seda ju iseenesest ei tee, seda teevad inimesed, kes neid piiranguid jälgivad. Ma ikkagi ei saanud vastust küsimusele. Me räägime ikkagi selgelt. Märts on täiesti kindel, et riik peab lukus olema. Suure tõenäosusega me peame olema ikkagi valmis, et see kõik jätkub kuni suve alguseni. Märts on tõepoolest kinni ja tõenäoliselt ka pool aprilli, aga nagu ma ütlesin, miks ma eelmisele küsimusele vastates ütlesin, et see sõltub meist kõigist, sest see tõepoolest sõltub meist kõigist, sest eesmärk on ikkagi hoida ühiskonda nii lahti kui võimalik sellest hetkest, kui see on taas võimalik, mis sõltub meist kõigist, aga nagu ma ütlesin, märts on kõik lukus ja ilmselt poolte aprilli", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabinet asub täna õhtul arutama täiendavaid piiranguid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Peaminister Kaja Kallas teatas täna varem ühismeedias, et kui praegu Eestis kasvava kiire koroonanakatumise taga on niinimetatud Briti viirustüve agressiivsem levik, tuleb riik lähiajal lukku panna, sealhulgas saata distantsõppele ka algklassid ning sulgeda kaubandus, välja arvatud toidu- ja muu esmavajaliku poed. Toitlustuses oleks lubatud vaid kaasamüük. Kas valitsus kaalub ka eriolukorra väljakuulutamist?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna hääletati Vene saatkonnas kahes erinevas kohas laiali ja pikal tänaval. Teoreetiliselt annab see kohusetundetule kodanikule võimaluse hääletada kaks korda, sest valijate nimekirju Venemaalt väljaspool ei kasutata. Kuid vene suursaadikunister nõunik Sergei ja Lobin ei ole sellega nõus. Ja me loodame, et topelthääletamist ei tule peale selle me hoiatame kodanike administratiivvastutuse eest mille võib saada hääletamiskorra rikkumisest. Vaatamata halvale ilmale tuli täna valimisjaoskonda vene suursaadikugi rohkem valijaid kui eelhääletamisele. Kaalukausil on ikkagi Venemaa tulevik. Pensionär Irina muudatusi toetab. Ma lugesin muudatusi ja põhimõtteliselt olen nende kõigiga nõus, eriti nendega, mis teevad Venemaa tugevamaks näiteks muudatus abielu kohta. Kuid muudatused mitte ainult ei sätesta põhiseaduses abielu kui liidu mehe ja naise vahel, vaid ka lubavad president Vladimir Putinil kandideerida presidendiks veel kaks korda ja sellega valitseda Venemaad 2036. aastani. Muide, paljud näiteks Galina on ka sellega nõus. Ta. On juba 68 aastat vana, ta ju ei jää 100 aastani, ma arvan. Aga praegu teda on vaja. Tema ametiajal toimusid Venemaal mingid positiivsed muutused. Ma arvan, et ta peab ka edaspidi valitsema, kuni ei tule talle mingi teine mantlipärija. Kuid on ka Eestis elavad Vene kodanikud, kes ei ole sellega nõus, näiteks kes tulid Tallinnasse elama Peterburist viis aastat tagasi. Mulle ei meeldinud Venemaal toimuvad protsessid üleüldse ma kardan, et praegune hääletamine on selle negatiivse protsessi lõpp ja antidemokraatliku riigi loomine. Sellepärast ma hääletangi muidugi nende antidemokraatliku põhiseaduse muudatuste vastu.", "role": "user" }, { "content": "Vene suursaatkonnas Tallinnas hääletas eelhääletamise käigus umbes kaks ja pool tuhat valijat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust praegu algab Genfis maailma terviseorganisatsiooni istungjärk, kus arutatakse tulevaste pandeemiate ärahoidmise võimalusi ja kohal on 194 riigi terviseministrid. WHO teatas, et omikroni viiruse variant võib esile kutsuda globaalse nakkuse laine. Sellest lähtudes on paljud riigid piiranud sealt piirkonnast reisimist ja kehtestanud ka muid piiranguid. Jaapani elanikud on rahul oma valitsuse otsusega sulgeda eelolevast keskööst piirid välismaalastele ja panna kodumaale tagasi pöörduvad jaapanlased karantiini. Sellel võib olla suuri majanduslikke tagajärgi, kuid vanematel inimestel on see parem, ütles 80 aastane Tokiko Reutersile. Jaapani peaminister Fumida ütles, et piiride sulgemisega tahetakse ära hoida halvimad. Ja see on ajutine, kuni omikroni kohta on rohkem. Infot. Praegu veel selgust ei ole, kui tappev mikron on võrreldes varasemate koroonavariantidega ja kuidas mõjuvad praegused vaktsiinid. Lõuna-Aafrika nakkushaiguste ekspert, professor Salima Del arim ütles täna Johannes Burgis pressikonverentsil et olemasolevad koroonavaktsiinid on tõenäoliselt efektiivsed ja kaitsevad inimesi, kes on kokku puutunud uue omikroni variandiga raske haigestumise ja haiglasse. Sa tumise eest. Ta lisas, et praegu on veel vara öelda, kas omikroniga kaasneb rohkem kliinilisi sümptomeid kui eelmiste variantidega kuid see tundub tõepoolest kergemini edasikanduvat ja nakatavad just neid inimesi, kes on vaktsineeritud või koroona läbi põdenud. Eile ütles üks Lõuna-Aafrika arst, kes oli esimesi, kes hakkas kahtlustama uut varianti et omikron on seni esile kutsunud üksnes nõrku sümptomeid. Lõuna-Aafrika valitsus teeb kõikvõimaliku, et hoida haiglaid käigus, ütles pressikonverentsil riigi terviseminister. Tema sõnul on valitsus võtnud ühendust riikidega, kes on kehtestanud reisikeelu Aafrika lõunaosast ja palunud neil see keelt tühistada. Saksa Baderi panga rahaturgude analüütik Robert Halver ütles, et kahtlemata kannatab jälle turismisektor. Juba praegu on meil palju probleeme koroonaviiruse neljanda lainega ja eriarvamustega, kas Saksamaa tuleks uuesti sulgeda? Lisaks kõigele sellele on meil nüüd ka mikron. Igal juhul on suur oht, et reisitööstus saab kannatada. Lufthansa ja Tui on suurtes raskustes, juba on tühistatud reise. Seega on küsimus selles, kas talvepuhkus üldse kõne alla tuleb. Ütles rahaturgude analüütik", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse omikroni tüve leviku piiramiseks on mitmed riigid keelanud lennud Lõuna-Aafrika riikidest. Jaapani valitsus teatas, et keelab uue tüve tõttu homsest välismaalaste sisenemise riiki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKa andmeside on taastatud ja kui praegu võib esineda veel ülekoormus est tingitud häirid, siis loodame, et need ka laabuvad aja jooksul õnnetuseks võrgu kõige suurem probleem langes hommikuste helistamiste tipp tundi mis tähendas, et väga paljudel inimestel jäid paljud kõnet tegemata, et nad teevad neid tagantjärele. Kas on selgunud midagi selle rikke põhjuste kohta? Hetkel veel ei ole, et see vajab ikkagi põhjalikumat analüüsi ja sellest teatame lähipäevil. Kui nüüd kokku võtta, mis täna toimus, et mis siis häiritud oli ja kui kaua? Üheksa, 58 rike ilmnes kella 11-st ehk siis umbes tund aega hiljem. Sai helistada lauatelefonidele ja teistesse mobiilivõrkudesse ja, ja taastunud oli sõnumite saatmine. 11 35 oli GSM-võrk täielikult taastatud. Mis tähendas, et noh, seal sai kõnesid vastu võtta, andmesidet kasutada välja helistada, kõnesid vastu võtta ja kõikidest võrkudes EMT omast. Siis samal ajal alustati 3,5 G võrgu taastamisega ja, ja kuskil orienteeruvalt kella ühe-kahe vahel taastus siis 3,5 töö mujal Eestis. Ja, ja praeguse seisuga siis umbes tund aega tagasi ka Tallinnas. Osaliselt oli häiritud ka Elioni võrgutöö, tunnistas Elioni juhatuse liige Kalev Reiljan. Olid häiritud osade teenuste tööd, kus Elioni ja EMT-l on, on ühisteenused ehk näiteks lühinumbrid suurematel äriklientidel ja, ja loomulikult võis olla ka ka näiteks probleeme, et kui inimene oli suunanud oma Fix telefoni numbri mobiiltelefonile, et siis see mobiiltelefon ei, ei olnud pidevalt kättesaadav, kuna võrgus olid häired. Kas seitsmeteistkümnendal novembril Elioni tabanud katkestus ja tänane võrguhäire MT-s on kuidagi omavahel seotud? Tähendab, need on samad IP tuumikvõrgu rike oli nii meil kui ka Elionis, aga tegu on erinevate seadmetega ja, ja erinevate võrkudega. Kas varem on EMT-l midagi säärast juhtunud? Ei Ipetuumikvõrgu rike on täiesti esmakordne. Kas oleks aga võimalik katkestuste puhul kasutusele võtta, kas siis enda paralleel või konkurentide sidevõrk? Ma arvan, et, et päris võimalik luua ei ole. Loomulikult on võimalik nii-öelda paremini riske võrgus hajutada ja seda me peale Elioni toimunud riket me ka täna oleme teinud plaani, kuidas siis võrgus ja teenust teenustega seotud riske paremini hajutada, ehk siis aga ütleme päris välistada seda, et, et rikked võrgus ei toimuks, et seda, seda loomulikult ei ole võimalik.", "role": "user" }, { "content": "Toimus ulatuslik rike EMT teenuste osas - umbes pooleteiseks tunniks oli oluliselt häiritud nii Internet, mobiiltelefonide kui ka lauatelefonide kasutamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo üle 360 aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgmised käsusõnad mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele. Eesti vabariigis, täna ja igavesti. Kuulutan jõulurahu. Kuninganna Kristiina sõnadega. Homme kui see on jumalale meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu ja olgu kõik kasjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal moel. Ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kog riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kestku terves riigis kanutipäevani. 13. jaanuaril.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutas välja jõulurahu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestisse on saabunud 31000 Ukraina sõjapõgenikku ajutist öömaja pakub riik umbes viiele 1000-le inimesele ning millalgi peaks ka nemad kolima nii-öelda oma elu peale. Märtsi alguses, kui riik üüriturule hoolsamalt peale vaatas, nähti eluruumi umbes kuuele 1000-le inimesele. Nüüd on vabu ruume poole võrra vähemaks jäänud, räägib sotsiaalministeeriumi kantsler Marju Mändmaa. Et suur hulk sõjapõgenikke ju tegelikult on tulnud siia omal käel elab siis kuskil kogukondades oma lähedaste või tööandjate juures ja et siis nemad on ka kindlasti võtnud kasutusse neid eluruume. Neid, kes riigilt ajutist eluruumi ei vaja, kuid püsivamat kodu alles otsivad, on tõenäoliselt veel hulga rohkem. Eraturu kasutamist võib muuhulgas pärssida põgenike majanduslik olukord. Sotsiaalkindlustusameti läinud nädalase kaardistuse järgi on üle Eesti kõigest pool 1000 niisugust rendi pinda, mille kui ne üür jääb alla 400 euro. Ka vabaühendused on eluruumi kaardistanud, kuid neilegi pakutakse rohkem ajutisi pindu. Niisiis on riik otsinud ka ruume, mida saaks väikese remondi abil elamiseks valmis seada. Noh, need on siis need õpilaskodud, mõned hooldekodud, aga nende hulgas ka jälle iga nädal saame targemaks, et on mõned ruumid, mis on ikkagi nii amortiseerunud, et väljast võib küll näha hea välja, aga nende kohandamine eluruumi ei ole kindlasti mõistlik, seal olime meil ka kuskil 2500 inimese majutusvõimalusega me seal arvestasime, et noh, siis tänaseks on see ka jäänud sinna 1500 kanti. Lisaeelarvet tehes arvestas riik sellega, et Eestisse võib jõuda 50000 sõjapõgenikku. Kui palju püsivaid eluruume täpselt puudu on, ei tea siiski keegi. Oluline on, kuidas kulgeb sõda, aga ka see, kui paljud ajutise majutuse pakkujad soovivad suvel hoopis turistidele keskenduda riisi Mänmaa sõnul eluruume pidevalt juurde. Muuhulgas on majandus ja kommunikatsiooniministeerium kaardistanud ära 26000 niisugust maja ja korterit, mille elektriarved viitavad, et tõenäoliselt neid pidevalt ei kasutata. Me praegu koostöös omavalitsustega vaatame nüüd välja sealt kõigepealt need aadressid, mis on võimalikud kogukondadele lähedal, et oleks läheduses töökohad, et oleks läheduses teenused ja siis juba jah, pöördume omanike poole, et selgitada siis välja, milline on nende eluruumide olukord, kui kohalik omavalitsus seda ütleme, siis veel ise ei tea ja siis räägime läbi need võimalused, et kas nad oleksid valmis põgenikele vajadusel andma neid üürile. Ühendust on võetud ka konteinerelamute ja moodulmajade valmistajatega, et uurida, millised võiks olla nende hinnad ja tarneajad. Et juhul, kui ikkagi see kriis, tekib eluaseme kriis, et siis me peame olema ju ennast ette valmistanud, me veel hanget ei ole teinud, aga tegeleme siis turu uurimisega.", "role": "user" }, { "content": "Võimalikke elukohti otsides uurib riik ka konteiner- ja moodulelamute turgu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEMT nõukogu on Aaviksoo lahkumisavalduse kinnitanud. Aaviksoo kommenteeris oma lahkumise põhjust napisõnaliselt. Omanikul on alati õigus ja omanik leidis, et uues turusituatsioonis oleks vaja EMT-le uut juhti. Ja ju siis ei läinud meie nägemus turust ja turu arengutest päris kokku ja tegevjuhi ülesanne ja saatus on kord selline, et et omanikul on alati õigus. Noh, eks kindlasti on ka midagi viltu läinud, aga aga targem on jätta arvamus enda teada, et olen pidanud nagu sellest printsiibist, et küll aeg annab arutust. EMT ajutiseks juhiks saab Elioni juhatuse esimees Valdo Kalm, kes jätkab samas tööd ka Elioni juhatuse esimehena. Kalmi juhtimisleping kestab niikaua, kuni EMT nõukogu nimetab ametisse alalise juhatuse esimehe, teatas EMT ja Elioni omanik. Eesti telekom. EMT nõukogu esimees ja Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik ütles, et telekommunikatsiooniturul seisavad ees mitmed muutused, mis vajavad EMT ja Elioni uuel tasemel koostööd. Kahe firma ühendamisest on tema sõnul aga veel enneaegne rääkida. Kui üks ettevõte areneb uude faasi, on tihti vaja uue profiiliga juhti, lisas Männik. Eesti Päevalehe andmeil heitis Eesti Telekomi nõukogu Aaviksoole ette liiga isepäist juhtimist. Peep Aaviksoo oli EMT-s tehtud tööga rahul. No usun küll siiralt, et mul on olnud au ja õnn juhtida Eesti üks kõige edukamad firmad, kelle kliendiks on iga kolmas eestimaalane ja, ja see töö on pakkunud mulle nii suurepäraseid kolleege, häid koostööpartnerid ja, ja kindlasti väga häid kliente. Ma olen siin olnud siis natukene üle nelja ja poole aasta ja kui ma tulin siia, siis oli see väga hea ettevõte, aga selle nelja ja poole aastaga on nii EMT käive kui ka kasum kasvanud kaks korda. Tulevast esmaspäevast kohalt lahkuv Peep Aaviksoo ütles, et täpseid tulevikuplaane tal veel ei ole. Ma usun, et igasuguseid võimalusi on veel ees ja eks palju sõltub juhusest ja ka õnnest, et mul oli õnne, et ma olen EMT-s olnud ja kui ma mõtlen, et mis mind võib-olla huvitab, siis ma usun, et tänu erinevate ettevõtete kogemusele ja päris suurele rahvusvahelise suhtlemise kogemusele oleks päris huvitav rahvusvahelisel areenil tegutseda ja ja noh, naljaka pooleks võib ju öelda, et on õige aeg kandideerida europarlamenti. Ma töötukassale koormaks ei jää.", "role": "user" }, { "content": "EMT vahetas välja tegevjuhi ja vabastas Peep Aaviksoo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnastassija perekond põgenes putšast veidi pärast sõja algust ja pääses vene vägede poolt toime pandud massimõrvast. Tapeti lapsi ja naisi. Need olid päris inimesed ja perekonnad. Anastassia, tema abikaasa ja kolm last üritavad nüüd end sisse seada Florida osariigis. Neid majutab Watstiinide perekond, kes on viimaste nädalate jooksul leidnud kodu umbes 50-le ukrainlasele. Enamik neist saabus USAsse üle Mehhiko piiri, räägib Ukraina sõjapõgenike võõrustaja Adam Matstin. Maailm pööras selja juutidele, kui nad maailma kõige rohkem vajasid. Mina ja mu naine lubame, et ei lase sellel enam juhtuda. USA valitsus algatas sellel nädalal programmi, mis peaks aitama Ukraina põgenikel lihtsamini ja kiiremini leida toetajaid ja võõrustajaid. Programmis osalevad ameeriklased peavad läbima taustakontrolli ja tõestama, et nad suudavad põgenikke rahaliselt toetada. Juudi pagulasabi asepresident Melanineser ema. Meie mure on, et see programm on ajutine. Isegi kui põgenikud soovivad koju minna, siis ei pruugi see olla võimalik. Mis siis saab? Enamik Ukraina põgenikke saavad USA elamise ja tööloa kaheks aastaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s saab riikliku programmi kaudu taotleda Ukraina põgenike toetamist või võõrustamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Kersti Gertrud Kärplase sõnul on hoia äppi allalaadimine vähenenud. Tänase seisuga on hoia äppi allalaadimise olnud 277575 ja haigeks märkinud on tänase seisuga 6848. Et me oleme märganud, et seoses üldise haigestumise langusega on ka hoia rakenduse allalaadimine vähenenud. Kärblane lisab, et seoses suviste suurüritustega soovitab terviseamet siiski hoia äppi alla laadida või telefonis alles hoida kuna see on kasulik lähikontaktide tuvastamisel. Ka praegusel ajal, kus on vähem nakatumisi hetkel, on eri riikidel oma koroonaapid. Kuigi pandeemia on pikalt kestnud, ei ole siiani välja arendatud Euroopa Liidu ühist koroonat mistõttu välismaal reisides peab kasutama eri mobiilirakendusi. Kärblane kommenteerib. Miks ei ole ühist äppi veel välja arendatud? Eks siin on erinevaid põhjuseid, et on nii juriidilisi põhjuseid kui ka tehnilisi, kuid ei saa välistada, et selline plaan ka tulevikus võib-olla. Juuni lõpus jõustub määrus, tänu millele on võimalik hoia äpp arendada selliseks, et nakatumise korral saab edastada isikustamata koode ka teistele Euroopa liidus kasutatavatele äppidele. See tähendab, et võib oodata lahendust, tänu millele saab ka hoiat kasutada välismaal. Kärblane keeldus täpsemalt kommenteerimast, millal võib lahendust oodata. Sellele ma kahjuks ei saa hetkel vastata, kuid nagu eelnevalt öeldud, kindlasti tulevikus seda ka välistada ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Juuni lõpus jõustub määrus, mis võimaldab HOIA mobiilirakendust arendada teiste Euroopa Liidu koroonaäppidega ühilduvaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti oma mees Euroopas Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas kinnitas aasta alguses, et Rail Baltic, mille rajamist komisjon peab üheks lähiaastate tähtsamaks transpordiprojektiks tegemata ei jää. Kiirraudtee ehitus maksab ligikaudu 3,6 miljardit eurot, millest 85 protsenti loodavad Balti riigid saada Euroopa komisjonilt. Õng on olemas, konks on olemas, uss on õnge otsas, nüüd on tarvis see kala sinna leida ja see on juba siis nende, ütleme nelja riigi ja isegi viie riigi koostöö küsimus. Konksusid on aga balti riikide koostöös mitmeid, näiteks ei õnnestu veel uueks aastaks luua Rail Balticu rajamiseks vajalikku ühisettevõtet. Aasta lõpus tuli Leedu välja sooviga, et Rail Baltic, mis senise plaani järgi pidi läbima Kaunast läheks läbi Vilniuse. Sääraseid soove ja küsimusi arutab rail Balticu töögrupp, kuhu balti riikide kõrval kuuluvad ka Soome, Poola ja Euroopa komisjoni esindajad. Eestit esindab seal Rail Balticu Eesti projektijuht Indrek Sirp. Viimastel kohtumistel ka Soome ja Poola esindajad ei ole olnud, et nad on näinud, et see diskussioon balti riikide vahel on lihtsalt niivõrd balti keskne diskussioon. Soomest loodetakse Rail Balticule tuua kaupu ning Poola on vahelüliks Lääne-Euroopasse jõudmisel. Aga esmalt tuleb otsustada, kuhu raudtee maha pannakse. Augustis tutvustas Rail Balticu maakonna planeeringute juhtekspert Pille Metspalu trassivariante. Ta hakkab siis ülevalt põhja poolt pihta Tallinnast, meil on erinevad variandid, ühed lähevad Kehtna kandist ja nii siis on meil ka läänepoolne variant, mis läheb natuke rohkem mööda olemasoleva raudteetrassi ja me kulgeme siis mööda Rapla maakonna keskosa Pärnu maakonnas kuni Läti piirini. Neil, kelle maja või maa rail Balticu võimalikule teele ette jääb, muresid jagub ning sügisel toimunud avalikel aruteludel sai neid projektimeeskonnaga jagada. Märt Riisenberg Kehtna vallast. On väga keeruline üle sellise Hiina müüri põllumajandustegevust ühel teisel pool trassi toimetada. Me ei saa siis lehmi teisele poole trassi karjamaale viia, me ei saa sööta toota. Kui kiirrongiga saab Tallinnast Berliini kõige varem 10 aasta pärast, siis uued oranžid elektrirongid on juba pool aastat reisijaid. Ja reisite sõidate liini, Tallinn, Keila. Tere tulemast elektriraudtee list. Alustasid nii reisijad kui rongijuht, Tarmo pill. 27 aastat olen nagu vedurihina töötanud ja on põhilised probleemid vanade rongidega on kogu aeg olnud vibratsioon, müra, erinevad temperatuurid selle rongiga nüüd vedurihil need mured murtud täielikult. Iga päev võid puhta särgiga käia rahulikult. Tallinna elanikud saavad linna piires sõita rongiga tasuta ning juba terve aasta on pealinlastele olnud prii bussitrammi ja ka trollisõit. Tasuta ühistransport on kasvatanud nii ühistranspordi kasutajate kui pealinna elanike arvu ning pannud üldse rohkem ühistranspordist rääkima, mis abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on ainult hea. Me püüame seda transpordi kvaliteeti tõsta, soetame uusi busse, nüüd on kavas lähiaastatel renoveerida, siis ka neljas trammiliin. Tasuta ühistransport tähendas Tallinnale kuutteist miljonit eurot lisakulu. Eesti riik tahab Estonian Airi turgutada 40 miljoni euroga. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts pidi korduvalt aru andma, mis seisus lennuettevõte on ning miks riik seda toetab. Meie koduturult lähtuva lennuettevõtte olemasolu on praktiline tarvidus kui mingisugune luksus Kas Euroopa komisjon suurt rahasüsti lubab, pole veel teada. Ehk on komisjoni otsus ning ka Estonian Airi kasuminumbreid oodata uuel aastal?", "role": "user" }, { "content": "Eesti ühendused ja ühistransport.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogu arutelule andis tausta Toompeal toimunud tudengite meeleavaldus, kus kõige üldisemalt öeldes nõuti arutelu jätkamist ehk teise lugemise katkestamist. Koalitsioon saalis sellega nõus ei olnud ja kinnitas, et üliõpilaste soovi on niigi arvestatud. Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. Seesama õppetöö arvestamine, õppekulude hüvitamise nõuete süsteem, akadeemilise puhkuse regulatsioon, sisseastumislävendi kui üldnormi sõnastamine on ju kompromissid, mida on huvirühmade ettepanekuid, on siin arvestatud? Haridusminister Jaak Aaviksoo esines täna emotsionaalselt ja oraatorlikult, kui ta põhjendas tasuta eestikeelse kõrghariduse vajalikkust, lisas ta. Me teame, et see tasuta ei ole kommunistlik tasuta ehk siis kõigile tasuta ükskõik mis mahus tasuta ja ükskõik kui kaua tasuta see ei saa olla ka sotsialistlik heaoluriigi ideaal, kus õigused pole tasakaalus kohustustega ja kogu vastutus veeretatakse riigile ja maksumaksjale. See on vaba kodaniku eneseteostust toetav lähenemine, kus iga võimekas ja motiveeritud noor saab õiguse tasuta õtteks kandes ühtlasi kohustust õpingutele pühenduda ja haridus õigeaegselt omandada. Minister märkis, et kõiki üliõpilaste soove arvestada ei saa, on ka teisi huve ja kui jutt käib 40 tunnise töönädalast, siis tuleb ka 40 tundi tööd teha. Opositsioon siiski eelnõuga rahul ei olnud, sotsiaaldemokraat Jaak Allik. Sotsiaaldemokraatlik erakond kardab, et IRL-i poolt lubatud tasuta kõrghariduse reform tema praegu meile ette pandud kujul raskendab haridusele juurdepääsuvust just ühiskonna vaesematele kihtidele. Me prognoosime, et niinimetatud tasuta kõrgharidusreform toob endaga kaasa kõrghariduse eest maksma pidavate üliõpilaste suhtarvu suurenemise. Keskerakondlane Aadu Must märkis, et see on liiga täiusliku ühiskonna seadus. Asi on selles, et praegune seadus Peab arvestama seda Eesti riiki, kus me tegelikult oleme, peab arvestama seda, et me elame kriisis, mis kahjuks veel jätkub ja ei paista tunnelit või valgustunneli lõpus. Ja see tähendab seda, et ei ole mõistlik teha nii häid seadusi, mis peksavad meie riiki tagasi mõnes teises valdkonnas. Ei ole mõtet neid inimesi, kes on võimelised õppima jõuliselt resoluutselt kihutama töötute armeesse, suurendama seda väge. Opositsiooni ettepanek teine lugemine katkestada siiski läbi ei läinud ja eelnõu saadeti kolmandale lugemisele.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus oli teisel lugemisel seadus kõrghariduse reformimisest ja tasuta kõrghariduse sisseviimisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nInstituudi direktor Marje Josing märkis, et Eesti majanduse konjunktuuri määrab praegu eelkõige koroonapandeemia. Tema sõnul on Eesti ettevõtjad kriisist väga hästi taastunud, välja arvatud üksikud sektorid, näiteks turism. Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoosib konjunktuuri instituut üheksa protsenti ja inflatsiooniks 3,5 protsenti. Ehkki kiire majanduskasv võiks ju rõõmustada, tuleks Marje Josingu sõnul neisse näitajatesse suhtuda teatud ettevaatlikkusega. Neid väga kiireid majanduskasvu numbreid vaadates kiirenenud inflatsiooni vaadates, eks alati peab küsima ka, et kas me peame ka võib-olla rääkima buumist majandusest, teatud ülekuumenemisest? No tavaliselt ollakse sellise ülekuumenemise suhtes tark tagantjärgi ja öeldakse, et jah, et olid tegelikult mingid ilmingud õhus, aga ka kindlasti teada sellised indikaatorid noh, kiirenenud inflatsioon, teatud defitsiit kaupade turul. See, et ettevõtetel ei ole olulisi probleeme enamasti tellimustega, näitab, et me oleme sellise majanduse kõr kõrgkonjunktuuri faasis või buumi faasis. Ettevõtlus ja IT-minister Andres Sutt tõi oma sõnavõtus välja tegurid, mis Eesti majanduse arengut täna pikas plaanis kõige enam pidurdavad või soodustavad. Täna, kõige suurem pidur on oskustööjõu puudus, teisel kohal on vähene innovatsioon, kui me vaatame, mida Eesti majandus täna kõige rohkem vajab, et siis see on just suuremaid investeeringuid teadus-arendustegevusse ja, ja tegelikult seda on eriti vaja just erasektori poole pealt, et riik on oma ühe protsendi teadus-arendustegevus e investeeringutest eelarvesse pannud. Aga kui me vaatame erasektori investeeringuid, siis need jäävad ikkagi alla alla ühe protsendi ja ma arvan, kõik need initsiatiivid, mida me siit poolt ka toetame, et just erasektori investeeringud teadus -arendustegevusesse kasvaksid on äärmiselt olulised just pikaajalise majanduskasvu võtmes. Ja näiteks teemad, mis olid kõige suuremad pidurid aasta aega tagasi, ebapiisav nõudlus, et noh, siin oli ka ilusti näha, et, et, et see täna ei ole teema, et pigem on probleem tarnekindluses, mis on kindlasti laiem kui Eesti, aga teine väga oluline pidur, mis oli aasta aega tagasi, oli vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, see oli järjekorras number kolmas eestpoolt on tänaseks kukkunud siis tagantpoolt neljandale kohale ja, ja ma arvan ka see investeerimiskliimana tuleviku vaates on hästi tähtis.", "role": "user" }, { "content": "Konjunktuuriinstituut tutvustas kolmanda kvartali majanduskonjunktuuri uuringut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui muidu pidi näiteks lapseootel residentuuris õppija otsustama, kas jätkab lapse sündides residentuuris täiskoormuse või peatab mõneks ajaks õppe, siis alates järgmise aasta esimesest aprillist saab resident uuri läbima hakata ka osakoormusega. Tartu Ülikooli residentuuri prodekaan professor Urmas Lepner ütleb, et osakoormus võimaldab residentuuri kiiremini läbida neil, kes muidu peaksid erinevatel põhjustel selle mõneks ajaks peatama. Osa koormus on mõeldud niimoodi, et see on poole koormusega ehk sisuliselt siis 20 tunnine töönädal ja tegelikult ka on planeeritud nii, et osa koormusega saab residentuurist ainult kaks aastat toimuda õpe selle võrra siis pikeneb, et näiteks kui on kaks aastat inimene osa koormusega, siis on selge, et ühe aasta võrra residentuuri õpe pikeneb nominaalsest numbrist. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et residendid on osa koormusega residentuuri pikalt oodanud, sest osakoormus võimaldabki näiteks lapsega kodus olevatel residentidel soovi korral varem eriarstiõpingute juurde naasta ja selle võrra ka kiiremini diplom saada. Ka Eesti nooremarstide ühenduse volikogu liige Kristjan Martin Kasterpalu sõnab, et osakoormusega residentuur on positiivne samm sest võimaldab ka näiteks teha teadustööd, mis nõuab rohkelt aega ja tähelepanu. See on olnud üks Eesti nooremarstide ühenduse prioriteet, muuta residentuur paindlikumaks ja ja seeläbi suurendada selle atraktiivsust. Osakoormusega residentuuri õppimise täpsed tingimused paneb paika Tartu ülikool. Lepneri sõnul on räägitud kõikide sidusgruppidega ja selle põhjal on praegune plaan selline, et kõikidele residentidele osakoormust siiski ei võimaldata. Momendil on meil neli tingimust, mil on võimalik osakoormust taotleda. Need on siis lapsevanemad, kes kasvatavad alla kolme aasta vanust last. Lapsevanemad, kes kasvatavad puudega last, residendid, kes samaaegselt on ka doktoriõppes ja nüüd sai ka veel sisse, kui residendil on lähedaste hooldamine, siis on võimalik osakoormust võtta sel juhul, kui lähedasi on vaja hooldada. Kasterpalu sõnul ei ole aga õige, et osa koormust võimaldatakse praeguse plaani järgi ainult eelnimetatud gruppidele. Meie pooldame siis seda, et see võimalus oleks kõigil residentidel ja alati on siis tegemist kolmepoolse kokkuleppega, kus resident ja eriala üldjuhul ning siis praktikabaas peavad kõik siis kokku leppima, kuidas see asi välja näeb. Lepneri sõnul esindab Eesti nooremarstide ühendus küll residente ja ka nooremaid arste, kuid kohtumisel kasterpalu poolt öeldu kõlama ei jäänud. Planeerime siiski residentuuri eeskirja ühte muutust, nimelt residendil on õigus kuni aastaks omal soovil katkestada residentuuri. Et selline tingimus juurde tuli, siis ka residendid ütlesid, et see on leevendav, et tõesti ei oleks vaja enam kõikidele juhtudele osakoormust.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse, millega muudetakse residentuuri läbimise tingimused paindlikumaks. Nii näiteks võimaldatakse määruse järgi residentuuri läbimist edaspidi ka osakoormusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMürgine laskemetall plii on jahilaskemoonas väga levinud. Euroopa komisjon tahab niisuguse laskemoona kolme aastaga ära keelata. Eesti maaülikooli veterinaari Madis Leivitsi sõnul on pliimoona kasutamine inimestele ning loomadele väga ohtlik. Leil ei ole meie organismis ühtegi bioloogilist funktsiooni, ta kahjustab kõiki elusüsteeme alates närvisüsteem, süda, vereelanikkond ja nii edasi ning on ka kartsinogeenne ehk siis vähkkasvajat tekitav. Ehk siis tegemist on ühe väga halva metalliga ja kui me kasutame teda laskemoonas, siis jõuab ta sealt ka meie enda toidulauale. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul vajaksid jahimehed üleminekuks kümmet aastat. Võib-olla selle aja peale ütlen, et oleks juba tootma hakatud selliseid mooni hulganisti, et nende hind oleks vastuvõtlik. Selle aja peale suudame me välja vahetada ka kindlasti need vanad relvad, mis on meeste käsutuses. Selle aja peale võib-olla on meil ka seakatk juba taandunud, et teda pea nii hirmsasti tõrjuma, võib-olla ulukite arvukus alla näiteks põdrad või, või nekised? Lillemäe sõnul on pliimoona alternatiivkallis ning terasmoon vanematele relvadele ei sobi. Ka keskkonnaministeeriumi jahinduse nõuniku Tõnu Traksi arvates vajavad Eesti jahimehed ülemineku jaoks veidi rohkem aega. Miks me pliit kasutame, ega me siis seda mürgistusetalli siis väga hea meelega ju looduses ei kõmmuta, eks ole, meil lihtsalt ei ole täna varianti, et see, et terasaavel tapab palju halvemini, see on ju kõigile teada, see on kogu aeg olnud teada, et väga paljud linnud jäävad pinlema ja, ja leitakse kuskil hiljem, eks ole, täna ikkagi aavli ja kuulitootjad ju otsivad lahendusi. Veterinaar Levitsi sõnul pole aga vahet, mis moonaga lasta. Ainukene faktor, mis tegelikult nii haavlite või kuulide puhul on oluline, on see, kes on kaba taga, ehk siis jahimees ise ja tema laskeoskused. Plii keelustamise eelnõu on aga alles koostamisel ning lõpliku otsuse teeb Euroopa parlament.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon algatas eelnõu, mis keelaks pliid sisaldava laskemoona kasutamise. Pakutud kolmeaastane üleminekuaeg Eesti jahimeestele ei sobi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAastal 2012 oli miinimumelatise arvestamise alus pool töötasu alammäära ehk 145 eurot kuus. Praegu on lapsele makstava elatise miinimum 292 eurot kuus. Seega on summa 10 aasta jooksul pea kahekordistunud ja käib paljudele vanematele üle jõu. Nüüd on leitud, et võiks elatisraha miinimumpalgast lahti siduda ja luua süsteemi, mis võtaks arvesse tegelik ka asjaolusid. Valemis arvestatakse kohustatud vanema sissetulekut, millele lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Teine tegur on elatist saavate laste arv samas peres. Alates teisest lapsest on elatise summa aga 15 protsendi võrra väiksem kui esimese lapse puhul. Summat ei vähendata mitmike puhul. Kolmas tegur on peretoetused ja lõpuks lapse jagatud elukoht. Niisiis on tegureid palju. Justiitsminister maris Lauri. Tekib nagu väga konkreetne valem, millega siis saab selle baassumma iga inimene välja arvutada. Väga tore oleks, kui selle elatise maksmisel vanemad leiavad ühise meele ja kasutades just nimelt seda valemit, et see ongi see elatis, mida üks vanem maksab ja see on ka selle baaselatise nii öelda mõte. Kui lapsevanemad kokkuleppele ei jõua, minnakse kohtusse. Senine kohtupraktika on olnud see, et määratakse nii-öelda standardipõhine lähenemine, nii et väga võimalik, et ka tulevikus määratakse siis selle uue valemi järgi se elatise summa. Mida teha aga nende kohtuotsustega, mis seaduse jõustumisel juba kehtivad ja on seotud miinimumpalgaga? Ühelt poolt me ei saa teha ka nii, et üks seadus muudab tühiseks kohtuotsused teisalt uue pakutava lahenduse puhul võivad elatise summad langeda mõnevõrra ja see ei tundu ju inimestele ka täpselt samamoodi õiglane pärast kõiki neid arutelusid, ettepanekuid läbi töötatud, siis oleks selline ettepanek, et need kohtulahendid, mis on tehtud ja mis seovad elatise maksmise miinimumpalgaga, neid ei alandata, nad jäävad selle summa peale, kus nad tollel hetkel on ja seotuakse nad siis sellest miinimumpalga võimalikust tõusust lahti. Maris Lauri ütleb, et detailid on veel lahtised. Elatise baassummaks kehtestatakse edaspidi 200 eurot kuus. See leiti lapse vajadus põhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsministeerium on saanud valmis ning viib valitsusse elatise arvutamise ja maksmise süsteemi muutmise eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus kogub juba mõnda aega ideid, mil moel võiks Eesti kasutada Euroopast lubatud õiglase ülemineku fondi raha. Eesti energia saatis mõtteid enam kui 800 miljoni euro eest, selgitab riigifirma juhatuse liige Margus Vals. Me näeme seda, et täna energeetikas on kolm suurt väljakutset, esiteks on, milliseks kujuneb energeetikasektori tulevik, teiseks, kuidas vähendada CO kahe emissiooni ja kolmandaks, mis tööd need inimesed tegema hakkavad, kes täna paljuski tegelevad põlevkivisektoris selle eesmärgiga, et neid väljakutseid lahendada, me olemegi riigile välja pakkunud lahendused. 10-st ettepanekust kaks puudutavad tänast energiatootmisplokkide ümberehitamist auvere elektrijaama täielikult biomassile üle viimine maksaks 60 kuni 100 miljonit eurot, sama töö balti elektrijaama 11. plokiga 50 kuni 80 miljonit. Kliimapoliitika kontekstis on kindlasti see üks meede, mida Euroopa liidus täna saab kasutada. Eesti energia ütleb oma mõttepaberis, et mõlema elektrijaama juurde saaks 2024.-ks aastaks luua võimalused vesiniku tootmiseks. Vesiniku valmistamisel võiks ettevõtte hinnangul appi võtta ka Narva tuhaväljade tuulepargi energia salvestamise mõtteid on ettevõttel teisigi. Kui me võtame näiteks pumphüdroelektrijaama, mis rajatakse juba täna tegutseva kaevanduse alale Eesti energia märgib, et sellist pump hüdroelektrijaama, kus alumine veereservuaar asuks, kas põlevkivi kaevanduses kusagil maailmas ei leia. Ettevõtte teatel soovivad nad asja mõistlikkust tõestada, et sarnaseid lahendusi saaks rajada kaevandustesse üle Euroopa. 280 miljoni eest võiks Eesti energia hinnangul rajada metanooli tootmiskompleksi. 150 kuni 250 miljoni eest hakatakse kemikaale tootma ka põlevkivibensiinist. Kui me räägime nii metanoolist kui ka kemikaalide lähteainetest, eks ole, siis me näeme seda, et maailmas nende järelnõudlus kindlasti kasvab ja nende projektide realiseerimine vähendab ka CO kahe emissioone Eestis ehk aitab täita kliimaeesmärke.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia hinnangul võiks Euroopast saabuvat õiglase ülemineku raha kasutada muuhulgas metanoolitehase ehitamiseks ja vesiniku tootmiseks, aga ka põlevkivielektrijaamade üleviimiseks biomassile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäädemeeste vallal oleks üsna Pärnu külje all võimalus magusaks kinnisvara arenduseks. Detailplaneering on tehtud ja 14-st krundist viiel on isegi kommunikatsioonid veetud, räägib vallavanem Kaarel Tülp. Ja siis, kui hakati Rail Baltic ut planeerima, siis kogu aeg oli jooniste peal trass Pärnu linnast välja vanas koridoris, aga siis mingi hetk vaadati, et võiks tulla otse. Aga sirgem raudtee lõikab läbi valla kinnisvara arenduse. Aga siis me toona mõtlesime kohe, et juhul, kui te tõesti sealt tahate, tuleb see täielikult hüvitada. Meile. Kaarel Tolp selgitab, et ehkki mõni krunt jääb uuest trassikorridoris täiesti puutumata, pole kinnisvaraarendus enam täielik. Veel enam, kes peaks enda kodukoha otse Rail Balticu kõrvale valima? Ja nüüd siiani on siis olnud seisukohad sellised, kus öeldakse, et ei, et me maksame kinni selle otsese sinna alla jääva ala, aga ülejäänud on võimalik uuesti ümber kruntida ja müüa. Meie seisukoht on see, et riigi poolt leitakse, et need on väärtuslikud maad. Pärast seda, kus keegi tahab raudtee kõrval elama hakata, siis riigil on endal võimalik seal kruntida ja hiljem need maha müüa. Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal selgitas, et kinnistuid hinnates ei arvestada ainult maatüki turuhinda, vaid ka tükeldamisega kaasas käivad kahju. Maamet saab hüvitist pakkuda ka selle eest, kui raudtee trassi pärast jääb kasutamata olemasolev detailplaneering või hoonestusõigus. Aga seda ikkagi nende kinnistute puhul, mida riigil vaja on. Küll, aga ei käsitle me ümbruskonnas või piirkonnas asuvaid nagu teisi kinnistuid, et noh, äriplaan on ju ikkagi tulevikku suunatud, selline unistus või, või mida ei ole reaalselt täna veel praktilises elus nagu teostatud. Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand ütleb, et seadus annab kahju hüvitamiseks kõik võimalused. Seaduse tekst ütleb seda, et hüvitamisele kuulub selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnev varaline kahju, mis on tekkinud siis kinnisasja turuväärtuse vähenemises selle äralõike tõttu. Jutu. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare tõdeb, et seadus räägib ikkagi nendest kruntide, st, mida riik kasvõi osaliselt endale tahab mitte aga kõrval kruntidest. Ta ütleb, et ühe sarnase vaidluse kohta peaks nad lähipäevil koos justiitsministeeriumiga vastuse koostama. Ja see on täiesti selge, kui siis maaomanik kahju kannatab ja see on võimalik põhjendada ning tõendus, see on täiesti loogiline, et nad luua hüvitaakse. Samas endiselt pole päris selge, kes või kuidas niisuguseid kinnisvara arendajale tekkinud kahjusid hüvitada võib. See on tegelikult samamoodi kehtiv ka riigi vastutuse seadus, mis siis reguleeriti neid selliseid juhtumeid, kus siis riigi tekitatud kahju ei ole muudes seadustes reguleeritud, et sisuliselt seda võib võtta sellise nii-öelda turvavõrguna, eks ole, mis siis eriseadust sellised probleemid lahendada.", "role": "user" }, { "content": "Riik ostab omanikult ära Rail Balticu trassi alla jääva maa. Aga kui möödatuhiseva rongi pärast langeb ka kõrvalkruntide väärtus, siis kes hüvitab arendajale lörri läinud äriplaani? Sellele küsimusele tuleb ametnikel veel vastus leida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAsüül või teistmoodi ka rahvusvaheline kaitse jaguneb Eestis kahte liiki on pagulane ja on täiendava kaitse saaja, jätkab siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks. Pagulane on siis ainult selline välismaalane, kes ei saa kodumaale tagasi minna, sellepärast et teda ootaks seal tagakiusamine kas rassi, usu, rahvuse, poliitilise meelsuse või sotsiaalse grupiga ja teine rahvusvahelise kaitse liik on täiendava kaitse saaja, keda taga ei kiusata, kuid kes ei saa sellepärast koduriiki minna, et tema elu on ohus. Näiteks tema koduriigis on sõda või ohustab teda piinamine või surmanuhtlus. See, kas ja millist rahvusvahelist kaitset taotlejale Eestis antakse, otsustab oma menetluse käigus politsei ja piirivalveamet PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse talituse juht Kristiina Raidla. Puhm ütleb, et selle aasta jooksul on laekunud 59 asüülitaotlust, mida on poole vähem kui eelnevatel aastatel. Seekordne erakordne aasta ikkagi annab päris nii-öelda tugevasti tunda ka rahvusvahelise kaitse taotlejate poole pealt ja me näeme ka seda kindlasti, kui me vestleme nende kaitsetaotlejatega, siis seda saab välja tuua küll, et Eesti nii-öelda iseenesest sihtriigina ei ole väga atraktiivne, eriti kui me räägime nüüd näiteks Aafrika või Lähis-Ida suunas tulnud inimestele, et riik on tundmatu ja, ja soovitakse ikkagi kasutada Eestit nii-öelda transiitriigina ja minna siis riikidesse, kus on nendel endal suurem kogukond ees. Et kas või näiteks siin Soome või Rootsi. Teadlikult ja peamiselt taotlevad Eestist rahvusvahelist kaitset eelkõige vene keelt kõnelevatest riikidest pärit inimesed nagu Ukrainast, Venemaalt ja Gruusiast, lisab Raidla. Puhm. Kuna siin on neile võimalik oma kogukonnaga suhelda, nendele on arusaadav see keel, see kultuuriruum Nad teavad, et siin näiteks lapsed saavad veel venekeelset haridust, nad teavad, et nad saavad selle keelega hakkama, et neil ei teki nii-öelda ka asjaajamises mingisuguseid takistusi. Euroopaga võrreldes on Eesti numbrid siiski ühed kõige madalamad. Vik lisab, et arvestada tuleb ka sellega, et kõik, kes rahvusvahelist kaitset taotlevad, ei pruugi seda siin ka saada. Võib öelda, et umbes 30 40 protsenti taotlejatest ainult saavad positiivse otsuse ehk siis tublisti alla poole. Novembrikuu seisuga elab Eestis koos oma perekonnaliikmetega rahvusvahelise kaitsestaatuse alusel kokku 315 inimest.", "role": "user" }, { "content": "Kui 2015. aastal laekus Eestisse rekordarv asüülitaotlusi, mis on 226 taotlust aastas, siis viimastel aastatel on jäänud taotluste arv saja ringi. Sel aastal on aga Eestist rahvusvahelist kaitset soovinud saada veelgi vähem inimesi, peamiseks põhjuseks ülemaailmne koroonapandeemia.", "role": "assistant" } ]