Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 25

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIstanbulis asuv aia Sofia hoone on võimas kohalik vaatamisväärsus, mis kuulub ka näiteks UNESCO maailmapärandi nimekirja. Esialgu ehitati see kuuendal sajandil kristliku Pütsantsi impeeriumi peakirikuks kuid kui Osmanid vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli, siis muutsid nad selle mošeeks. Sellest ajast peale, kuni 1935. aastani oligi see just moslemite kogunemiskoht. Siis muudeti see aga muuseumiks ning nii-öelda avatuks kõikide religioonide esindajatele. Nüüd aastal 2020 otsustati aga pöörduda tagasi vanade aegade juurde ning Türgi kõrgeim kohus ehk riiginõukogu tühistas 1934. aasta otsuse. Seda võib lugeda ka president resep da ip Erdovani niinimetatud töövõiduks, sest tema soovis selle mošeeks muutmist juba 2018. aastal, kui põhiseaduse taotluse tagasi lükkas. Selline otsus on aga kaasa toonud paljude kristlike juhtide vastuseisu. Näiteks vene õigeusu kiriku patriarh Kirill nimetas aia Sofiat üheks kristliku kultuuri suurimaks mälestiseks. Tema sõnul on see endiselt suur ristiusu pühamu ning selle muutmine mošeeks tekitab vene rahvale sügavat valu. Oma pahameelt väljendas ka paavst Franciscus, kes ütles, et on otsusest väga häiritud. Seda eelkõige põhjusel, et selline otsus eelistab otseselt ühte usku. Lisaks kõrgetele usujuhtidele on hoone staatuse vastu ka mitu riiki. Nii kutsus näiteks USA Türgit üles jätma hoone muuseumis ning naaberriigi Kreeka kultuuriminister ütles, et Erdogani rahvuslus viib ta riigi kuue sajandi tagusesse aega ja lisaks kõigele sellele kutsus ka UNESCO enne sellise otsuse tegemist Türgit läbirääkimisi pidama. Ardoan ise aga lükkab kõik kriitikanooled tagasi ning ka Türgi valitsuses on otsusele heakskiit. Ardoan ise ütleb, et aia Sofia on sõltumata mošeeks nimetamisest avatud kõikidele religioonidele ning rahvastele ja kedagi sealt minema ei aeta. Kuigi hoones on ka kristlikke ikoone, siis Türgi usuasjade ametkond lubas need palvust ajaks katta. Amet teatas ka, et väljaspool palvust aega on mošee kõikidele külastajatele avatud. See aga ilmselt kriitikuid ei rahulda. Esimene islamiusuliste palvus aga mošees täna toimub ning kohale lubas minna ka president Ardo Aan isiklikult.", "role": "user" }, { "content": "Kuulsusrikka ajalooga Hagia Sophia katedraalis toimub täna üle 86 aasta esimene moslemite palvus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜldine tava on, et kuni 3000 elanikuga vallas või piirkonnas peaks kohal olema kohalik politseinik, kes saaks vajadusel kiiresti kohale sõita. Lõuna-Läänemaa jääb aga esimesest detsembrist seesugusest abist ilma. Lihula vallas elab üle 3000 inimese, naabervallas hanilas 1400 inimest. Varem oli kahe valla peale Lihulas konstaablipunkt, kuid varsti enam mitte. Operatiivabi hakkab saabuma Lihulasse ja hanilasse rohkem kui 50 kilomeetri kauguselt. Uurisin Haapsalu politseijaoskonna juhilt Margus Kaldmaalt, miks selline olukord on tekkinud. Lihula konstaablipunkt lihtsalt sellisel kujul, nagu ta seni on toiminud, tänasel päeval enam jätkata ei saa ja põhjus on väga lihtne, päris mitmed politseiametnikud on sealt teenistusest lahkunud, tänase hetke seisuga on seal tööl veel üks menetleja ja spetsialist, menetleja läheb lapse ootus puhkusele ja kuna spetsialistide tööd ei jää, siis tema koondatakse ja see tähendabki siis seda, et Lihulas ja, ja hanilas kohapeal elavad töötavad politseiniku ei ole, et see teenus tuleb tagada siis siit Haapsalust Haapsalu politseijaoskonnast, täna on meil siis plaan, selline Risti konstaabli punkt, kes Lihula piirkonda teenindab, need konstaablid hakkavad siis käima iganädalaselt, seal vastuvõtul lahendavad siis nädala jooksul laekunud probleemid kui vaja, käivad ka tihedamini, kui on selliseid probleeme, mida tuleb kindlasti kohe lahendada ja väljakutset teenindama ikkagi patrulliga, kas siis siit Haapsalust või maakonna patrulliga, kes siis paikneb, kas siis on Lihula pool, kuskil on ta mujal maakonnas vastavalt vajadusele suuname ta sinna, kaua sõit võtab. Kui siit nüüd kiire väljakutse peale minna ja, ja vilkuritega teha operatiivsõit siis ma pakun välja, et kuskil 25 minutit võtab Lihulasse aega, aga kui minna tavakiirusega, siis me arvestame ikkagi kuskil 45 50 minutiga siit sõitu, et see tähendab Lihula inimese jaoks seda, et noh, nii ehk naa väljakutse reageerimis, aeg jääb nagu pikemaks, et see politsei ei jõua nii kiiresti sinna, kui võib-olla inimene ootab ja inimene ootab alati, et politsei tuleks kohe, et see kindlasti on probleem, kui palju seal kandis üldse kuritegusid on? No me oleme nüüd vaadanud selle aasta statistikat 10 kuu andmetega Lihula vallas oli 54 kuritegu ja hanilas ka kusagil anila vallas kusagil 20 kuriteo ringis, et noh, see ikkagi eeldaks, et seal kohapeal oleks politseinik olemas, kes saab kohe ja kiirelt sekkuda, kui vaja, kas on selliseid kuritegusid olnud, mis vajab väga kiiret lahendamisjah, ma pean ütlema, et tõepoolest selline kuritegu oli meil alles hiljaaegu, kus Kasari silla otsas olevas baaris oli inimestevaheline konflikt, sinna oleks loomulikult politseid olnud vaja kohe, et oleks hea olnud, kui oleks politsei olnud kohapeal, miks sinna ei lõika, aitäh, politseinik tänases hetkes oleme sellises seisus, kus see palk, mida politsei suudab, kui ta ei motiveeri noortel ja uutel inimestel sinna tulema, kuna Lihula on selline piirkond ka, kust meil õppima läinud inimesi ei ole, et nad siis naaseksid oma kodukohta teenistusse, siis väljaspoolt tulev inimene peab omale elamistingimused looma seal ja see kõik ju nõuab ressurssi, mida noorel inimesel kahjuks selle rahaga kindlasti ei ole võimalik soetada sinna. Ivar Soopan, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Detsembrikuust jääb Lihula ja Hanila vald politseinikuta. Seetõttu pikeneb operatiivabi kohalejõudmine märgatavalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeedel on olukord ääretult keeruline, et enamus Eestist on veel miinuskraadid ja sajab vihma, ehk et seesama vihm, mis nüüd teedele sajab, muutub põhimõtteliselt kohe jääks, et need teetemperatuurid, mis meil katte peal on tegelikult veel madalamad kui õhutemperatuurid, nii et hooldajatel on väga tõsine tegemine, et seda libedust tõrjuda. On teil teateid ka liiklusavariidest? On ikka, et eks, eks neid ikka on ja, ja siinkohal tahakski kõikidele liiklejatele öelda, et kui on, pole tõesti väga suur vajadus liiklusesse minna, siis on mõistlik oma sõidud edasi lükata, aga kui, kui on vaja minna, siis kindlasti sõita aeglasemalt kui piirkiirus seda lubab ja, ja väga oluline. Täna on pikivahe hoidmine sellepärast, et pidurdusteekond võib olla kolm kuni, isegi neli korda pikem, kui ta tavaliselt on. Millistes Eesti osades on olukord kõige keerulisem? Ei saagi siin sellist kindlat piirkonda välja tuua, et just rääkisin erinevate regiooni juhtidega ja, ja igal pool on tegelikult olukord keeruline ja seda kindlat kohta välja tuua ei saagi. Ettevaatlik tuleb olla kogu vabariigis.", "role": "user" }, { "content": "Tänane jäävihm on muutnud teed äärmiselt libedaks. Transpordiameti teatel on teeolud väga kehvad ning soovitab võimalusel kõik sõidud edasi lükata. Praeguseks on Eestis toimunud üle 100 liiklusõnnetuse. Transpordiameti maanteehoiu teenistuse direktor Raido Randmaa ütles, et liiklusolud on üle Eestis äärmiselt keerulised, sest sajab vihma, kuid õhutemperatuur on miinuspoolel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeadus lubab isikut tõendavaid dokumente kulleri abil saata juba viis aastat, aga kui Urmas Reinsalu sellest ülemöödunud suvel juttu tegi, oli politsei ja piirivalveamet pigem kõhklev, räägib PPA identiteedi ja staatuse büroo valdkonna koordineerija Marit Abram. Kuna sellisel juhul lisandub meie protsessi kolmas osapool, siis me peame leidma ka need nii-öelda maandamismeetmed selleks, et dokumendi saaks kätte selleks õigustatud isik ja me oleme selle kohta läbi viinud erinevaid analüüse ja see kõik on võtnud meil siiani aega. Esimese praktilise sammu sundis meile peale koroonakriis alates möödunud aasta märtsist ei pea välismaal elavad inimesed enam välisesinduse passi järgi minema. Välisministeeriumil on sõlmitud leping diplomaatilise postiveoks ja tänasel päeval ongi siis kasutatud diplomaatilise posti vedamiseks leitud lepingupartnerid. See on siiski ajutine lahendus ja pikas plaanis sooviks politsei ja piirivalveamet dokumentide kohaleviimist ise korraldada. Ühtlasi on aeg küpsetamuuta dokumentide kättesaamine ka Eestis mugavamaks. Kindlasti kolmanda osapoole kaasamine sellesse protsessi seda nii-öelda kliendikesksust võimaldab ja see annab juurde just nimelt seda paindlikkust, et inimene saab valida, kas ta tuleb siis järgi meie teeninduspunkti või ta saabki selle taotleda endale kulleriga koju või tööle või kus iganes ta, mis ta kõige mugavam kätte saada. Kulleri kasutamine oleks mugavusteenus ja lisakulu jääks inimese enda kanda. Kullerite leidmiseks tarviliku riigihangete veel välja kuulutatud pole. Õigemini on politsei ja piirivalveamet teinud turu-uuringu ettevõtete kohta, kes oleks valmis dokumente oma teeninduspunktides väljastama kullerteenuse kohta. Uuring alles algas. Missugune riigihange lõpuks välja näeb, ehk ettevõtetelt oodatakse, selgub siis, kui turu-uuring on läbi. Kindlasti me näeme sellele teenusele ette teistsugused nõuded, kui näiteks lihtsalt mingile pakiveole või siis kirjade saatmisele. Muuhulgas tuleb pärast ettevõtetega suhtlemist otsustada, missuguseid dokumente üldse kolmanda isiku kätte usaldada. Eesti kodaniku passid või välismaalase passid, neid kasutatakse ju füüsiliste dokumentidena kaardivormi dokumendid, ehk siis ID-kaardid elamisloa kaardid. Need hõlmavad endas ka inimese elektroonset identiteeti ehk et selle kaardiga on ju kaasas turvakoodid, mis siis võimaldavad elektroonsete isiku tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist. Niisiis tuleks ID-kaarti kulleriga saates olla veel hoolsam, kui passiga. Pikem eesmärk tagada võimalikult suur ulatus selle teenuse pakkumiseks, aga kindlasti kõikide dokumendiliikide igasse punkti edastamine tegelikult on esialgu päris keeruline. Me peame mõistlikumaks alustada selle teenuse pakkumist järk-järgult.", "role": "user" }, { "content": "Tulevikus saaks inimene ise otsustada, kas läheb passile järgi teeninduspunkti või tellib passi endale koju või töökohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti Kirjanike Liidu juhatuse esimehe kohale esitati neli kandidaati. Ülekaalukalt osutus valituks Jan Kaus, kelle poolt hääletas 145 inimest. Nii-öelda lähim konkurent oli Sven Kivisildnik. 16 poolthäälega Teet Kallase ja Kalle Käsperi poolt andis oma hääle 13 inimest. Kuigi Sven Kivisildnik lubas kirjanikud rikkaks teha, eelistati Jan Kausi, kes peab oma esmase ks ülesandeks pooleliolevate asjade jätkamist. Loomulikult, mul on ideid, mida näiteks võiks teistmoodi teha või missuguseid aktsioone võiks juurde tekitada või, või tegevusi. Kõigepealt tuleb mul tõesti viia ennast kurssi kõige nii-öelda olemasoleva materjaliga, kõik need seadused, erinevad sihtasutused, mis luuakse selleks, et, et kuidagi loovisikute elu järge parandada, sest sama loomeliit seadus ta võetakse vastu täiesti muundununa sellest, mis ta algselt oli mõeldud, et on väga, väga võimalik, et ta sellise sellisel moel ei hakka tegelikult üldse reaalselt kedagi aitama. Suur hulk jõudu ära raisatud, aga seda peabki vaatama, selle peakski seisma, et hakkaks tööle. Ma lihtsalt proovin seda kultuurikorralduslikku tööd nii-öelda seda kultuuri endaga teadlikumalt siduda. Iseasi on see, et kuidas see mul õnnestub, ma mõistan kõiki neid ohte ja karisid, et seetõttu ma vajan ka vanemate kolleegide niiöelda nõuandeid ja juba seetõttu Ma vajan nagu dialoogi, ma ei saa omada programmi enne, kui ei ole enam-vähem ikkagi üsna selge, mida minult oodatakse. Eesti Kirjanike Liidu üldkogu võttis vastu ka poliitilise avalduse, milles pöördutakse valitsuse ja riigikogu poole sooviga võtta kiiresti vastu loovisikute ja loomeliitude seadus. Üldkogu tuletab meelde, et seadust, mis parandab Eesti kultuuriloojate loometingimusi ning annab neile hädavajaliku õigusliku staatuse, on ette valmistatud juba aastaid. Lisaks arutleti Eesti Kirjanike Liidu üldkogul Eesti kirjanduse ja kirjanike praeguse olukorra üle. Jürgen Rooste tõdes oma sõnavõtus, et Eesti kirjanduse suurim mure on see, et selle vastu ei tunta huvi. Kuna kirjanikud ise on väheaktiivsed huvi äratamiseks, tegi ta ettepaneku asuda koostööle raamatukoguhoidjatega. Samuti tuleks tema hinnangul asuda koostööle haridustöötajatega, et vältida olukordi, kus kuuenda klassi lapsed loevad keskastmele mõeldud teoseid. Ma nägin ühte väikest poissi kuuenda, seitsmenda klassi poissi lugemas bussis hereso käe ja seletamas oma sõbrale, et see on kohustuslik kirjandus ja ma ei usku ja vaatasin, see on meil kõigil, on päris laialdane lugemiskogemus ka lapsepõlvest, tänapäeva lapsel on selle asemel internet, multifilmid, videod, nii edasi. Puudub peaaegu lugemiskogemusi, kui nad põhikoolis hakkavad kirjanduse ga lähemalt tutvuma. Ja üks esimesi suuremaid tõsisemaid asju, mis meile kulda seitsmendas plassis peale surutakse, on Emil Sola. Millise reaktsiooni tingib see kirjanduse vastu?", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kirjanike Liidu uueks esimeheks valiti Jan Kaus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeine, mis on hästi oluline meie jaoks, on see, et kui me tulevikus soovime saada sellele projektile eurorahastust, siis peaks see projekt olema üle-euroopalises teedevõrgustikus ja selle kokkuleppega me siis tagame selle, et nii Eesti kui Soome ühiselt teevad pingutusi selleks, et Tallinna Helsingi tunnelikoridor saaks üleeuroopalisse teedevõrgustikku. Loomulikult me anname aru, et see, see projekt ei sünni kiiresti aga selleks, et üldse oleks võimalik tulevikus pretendeerida Euroopa kaasrahastusele, siis kindlasti peab see koridor olema selles Euroopa Euroopa teedevõrgu. Nii et kui härra Vesterbaka tuleb ja soovib saada eriplaneeringut Eesti valitsuselt oma tunneli ehitamiseks, siis on talle põhjust öelda ei. Ja et, et riigid ütlevad, et tõepoolest see saab olla ainult riiklik projekt, sellepärast et eraprojektide puhul on siin terve rida riske, mis on selle projektiga seotud. Aga veel kord ka selles kokkuleppes, me me kinnitame seda, et. Me ei välista erasektori kaasamist, aga, aga juhtroll kindlasti saab olema riiklik. See ikkagi on väga-väga tugevalt selline kaugemasse tulevikku vaatav vaatav projekt. Küll, aga millel on mõned sellised osised, mida, millega tuleb tegeleda kohe nii nagu ma ütlesin, see on siis selle kõigepealt töö Brüsselis, et et see tunnel, tunneli koridor oleks, oleks ühtses võrgustikus Euroopa Liidu teedel. Meil ei kulu tegelikult lähiaastatel selle peale sentigi, me lihtsalt läbi selle kokkuleppe. Kas ma saan õieti aru, me garanteerime selle, et Meil ei ole vaja tegeleda vesterpaka, tunneliprojektiga ei ole vaja tõrjuda võimaliku Hiina raha. Paneme nii-öelda paika selle, et seda ehitavad ainult Eesti ja Soome riik, kaasatas küll erasektori esindajaid. Aga mingeid kulutusi meil ei tule. Lähitulevikus kindlasti märkimisväärseid kulutusi ei tule, et võib-olla see, kui, kui tuleb tegeleda Brüsseli suunal, et see võib tuua kaasa mingisuguseid väikeseid kulutusi, aga, aga kindlasti midagi märkimisväärset. Et aga aga mina eriti toonitaksin siis just seda, et me leppisime kokku, et me koos koos Soomega ühiselt tegutseme selle nimel, et see oleks selle tee siis üle euroopalises teedevõrgustikus.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ja Soome allkirjastavad esmaspäeval Tallinna-Helsingi tunneli rajamise ühiste kavatsuste protokolli. Aasa sõnul tähendab Eesti ja Soome kokkulepe, et tunneliprojekti juhtimine jääb riikidele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIisaku muuseumi pargis avatud maastikumängu seikle läbi Alutaguse üheks eesmärgiks on anda kiire ülevaade omavalitsuse põnevamatest hoonetest neile huvilistele, kel pole mahti Eesti suurimat mandri valda otsast lõpuni läbi sõita, räägib Iisaku muuseumi peavarahoidja Liivi Mölder. Need on tehtud siis meie kohalike meistrite poolt selle aja ja need hooned tekitas meile siia ja ehitas valmis protearendus. Ja muidugi meie kohaliku kunstniku Kaja tina käsi on olnud siis nende maalimisel, et ikkagi oleks ära tuntav. Kuidas teil nüüd mõeldud on, kas inimene, ükskõik mis momendil võib tulla mängida? Ja see võimalus on igale huvilisele, et võib tulla ainukene, mida kui soovitakse nuppe mängimisel, siis peab meie poole pöörduma ja meilt paluma, et tööväliselt siis me oleme võimelised välja tulema ja andma ükskõik kes töötajatest, aga muidugi saab mängida ilma nuppude a ka seda mängu. Praegu eelkõige Alutaguse valla kirikuhooneid eesotsas kuremäe kloostriga tutvustavat maastikumängu plaanitakse tulevikus laiendada. Iisaku Muuseumi direktor Mari Oolberg. Me oleme mõelnud seda projekti arendada niimoodi, et me teeme neid mudeleid järjest juurde, et kindlasti me tahame selliseid ühiskondlikult kasutatavad hooned siia peale panna ja Iisakus siis näiteks vaatetorn ja praegu muuseumit näeb ka ainult selle suure hoonena ja tulevikus, miks mitte, et kui ettevõtted näiteks tahavad, et nende ettevõte oleks siin peal ja nad tahavad muuseumi toetada, me oleme väga rõõmsad, sest see projekt vajab edasiarendust ja siin on ruumi ja võimalust küll. Maastikumäng seikle läbi Alutaguse avatakse laupäeval Iisaku Muuseumis toimuval perepäeval Iisakust raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Iisaku kihelkonna muuseumis on valminud maastikumängu “Seikle läbi Alutaguse” esimene osa. Muuseumis saab uudistada valla vaatamisväärsuste väikesi koopiaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast tänahommikust nõupidamist, mille eel kõik Keskerakonna juhid kinnitasid, et seal midagi ei otsustata, astus Jüri Ratas ajakirjanike ette. Täna hommikul, siis oli arutelu erakonna juhtkonna tasandil ja juhatuse liikmena kete kaasatus teatud juhatuse liikmete kaasatud osas ja eks Keskerakond nagu te teate, on seisus, kus riigihalduse minister Mihhail Korb on esitanud lahkumisavalduse tagasiastumisavalduse. Ja siit tuleb edasi minna ja leida lahendus. Minu ettepanek saab olema järgmise nädala suure tõenäosusega teisipäeval toimuvale juhatusele see, et ma teen juhatusele ettepaneku, et Keskerakonna uueks ministriks saaks inimene, kes punkt üks tunneb seda valdkonda läbi ja lõhki. Et ta on selle valdkonna professionaal. Et ma arvan, et tegemist on inimesega, kes on valdkonna väga tugev asjatundja ja alles siis poliitik kes on olnud nii linnade liidus, kes on olnud varasema ministri kogemusega, kes seisab täna siin minu kõrval ja ma teen ettepaneku Keskerakonna juhatusele, et uueks riigihalduse ministriks võiks saada Jaak Aab. Nagu öeldud, oli Jaak Aab ka ise kohal ja ütles oma tulevase ametikoha kohta. Me teame, et väga palju küsimusi seisab üleval ja ma loodan, et võibolla tõesti see minu kogemus ehk aitab ja poliitiline kogemus aitab ehk siis sellel kohal vastu pidada, et kahte pidi. Üks asi on selle teema tundmine, teine on poliitiline kogemus kindlasti, mis on vajalikud. Ma ei ole kunagi arvanud, et midagi on kerget ja ka riigi valitsemise ja erinevate valdkondade juures. Jah, selles valdkonnas on praegu väga otsustavad ajad, tuleb langetada otsuseid ja need tuleb ära teha. Kindlasti tuleb otsa vaadata sellele olukorrale, mõelda mõistlikult asjad läbi, aga otsuseid on suhteliselt kiiresti vaja. Veidi hiljem küsisin Jaak Aabilt telefonis, kui kerge või raske südamega ta ministriameti vastu võtab. Ega väga kerge südamega ei võta, sest kuna ma seda valdkonda siiski tunnen, siis ma tean ka neid probleeme ja tean valukohti, tean neid võimalikke vastuolusid, mis, mis on seoses haldusreformi ga seoses riigireformiga, et ei ole valdkond kõige lihtsam ja, ja lõbusam. Ma ei taha käigupealt hakata detaile kommenteerima, et tuleb ka minule süveneda sellesse momendiseisu taust ja hoon on mul selge. Teatavasti on praegu Keskerakonna peasekretär, mis sellel ametikohal jätkamisest saab? Ei ole ühitatavad niisugused ametid. Ma usun, et ka täna oli sellest juttu, et tuleb peasekretäri otsida meie inimeste seast. Ma arvan, et neid kandidaate ikka on.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas esitas uueks riigihalduse ministriks senise erakonna peasekretäri Jaak Aabi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLapsi tapeti, tsiviilelanikke viidi minema, rääkis Kiievist loodesse jääva eeslinna Irpini omakaitsja eile raadiovabaduse ajakirjanikule. Siis ta jutt katkes. Selles samas rünnakus hukkusid ema, isa ja kaks last. Täna on Irpinist evakueeritud 2000 inimest. Üle jõe, pisut põhja pool alustas vastane aga uue vihase rünnakuga, rääkis Kiievi linnapea Vitali Klitško. Lisaks loodesuunale on Vene väed viimasel ajal surunud ennast üha enam ka Kiievi lääneküljele. Kaitseväe luurekeskuse juht kolonel Margo Grosberg ütleb, et Kiievist idas vastane veel koondab oma vägesid. Esimesed luureüksused on jõudnud ka Kiievi eeslinnadesse, aga peamised jõud on linnast 70 kuni 100 kilomeetri kaugusel. Edenenud on viimase paari päeva jooksul kehvasti, ei tea, kas on tulenevalt siis nii-öelda Ukraina vastupanust või või plaanist. Endiselt pommitavad sissetungijad Ida-Ukrainas olevat ligi 1,4 miljoni elanikuga Harkovit ja Aasovi mere kaldal piiramisrõngasse jäänud 400000 elanikuga Mariupolit. Ehkki Ukraina on proovinud neist ja veel mitmest linnast humanitaarkoridore luua, pole see seni õnnestunud. Täna teatas Venemaa, et on inimeste evakueerimisega nõus küll aga ainult juhul, kui sõja eest põgenevad ukrainlased viiakse Venemaale või Valgevenesse. Sellest Ukraina keeldus ning pommitamine on jätnud kunud. Mariupoli vallutamine aitaks Venemaal ühendada varem okupeeritud Krimmi ja Donetski. Teine miks on ta oluline, on kindlasti needsamad Ukraina üksused, mis on seal kaheksa aastat kaevikutes olnud, kui Mariupol nii-öelda kindlasti kätte saada, et sealt linnast enam ohtu ei lähtu, siis võib minna operatsiooniga edasi eesmärgiga just need kaitses olevad üksused seal kotti haarata. Krimmist lääne poole käivad endiselt lahingud Nikolajevi pärast. Nende tumedate mütsude saatel tabas raketisüsteem kraat linna lõunaosa. Aga Mikolajevi linnapea teatas, et päevi käest kätte käinud lennuväli on taas ukrainlaste valduses. Linn on oluline, kuna sealt edasi saaks vene üksused edasi Odessa peale liikuda. Ukraina kaitsejõudude teatel on Venemaa kaotanud lahingutes üle 11000 võitleja, aga ka ligi 300 tanki, 1000 soomusmasinat ja sadakond õhusõidukit. Ukraina juurde kogus vastane vägesid üle terve Venemaa. Paljudest rahuaegsetest üksustest viidi sõtta umbes kolmandik tehnikast. Nüüd on hakatud samadest väeosadest nii sõdureid kui tehnikat juurde saatma. Me ei näe veel reservväelaste massilist kaasamist, mõned üksikud reservväelasi on kutsutud, aga see võib olla ka nende üleüldise nii-öelda reserväelaste väljaõppesüsteemiga seotud.", "role": "user" }, { "content": "Päeva jooksul toimunust teeb ülevaate Madis Hindre.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel sel nädalal loodab Alexela hakata ehitama haalamiskaid, mille külge võiks kinnitada Ellen maale toomiseks hädavajaliku ujuvterminali tingimuste üle. Kuidas riik seda kasutada saaks, on Alexela ja riigifirma Elering juba nädalaid vaielnud, räägib Alexela juht Marti hääl. Alexela tegi Eleringile ettepaneku, et Elering saab seda kaid rentida selle maksimumkulu, kui sinna laeva ei tule, kes maksab muidu kai tasud, eks ole, ju see maksimumkulu me rehkendasime oleks kolm miljonit eurot aastas, aga Elering selles teemas ehk siis kai rentimise teemas meiega läbirääkimistesse ei asunud. Eleringile tegi muuhulgas muret küsimus, mitmeks aastaks peaks nad erafirmaga lepingu sõlmima, arvestades, et terminal sõidab aasta pärast tõenäoliselt Soome. Niisiis pakuti Alexelale teistsugune diil. Ehitame oma kai valmis ja meie ostame selle ära. Kui tahate millalgi ise kasutada, siis ostate tagasi. Martti Hääle sõnul on pakutud summa aga liiga väike. Alla selle ehitusmaksumuse ja nii et me peaksime kogu 12 aasta arenduskulu ka veel lisaks maha kandma, et arusaadavalt sellistele väljapressimise tingimustele me kindlasti huvi ei ole, me ei ole ehitusettevõtja, et neilt oleks võimalik midagi sellist tellida. Marti hääl ütleb, et kui kokkuleppele ei jõuta, siis ujuvterminali lahendust ei tule ning Alexela läheb edasi oma pikaealise maapealse terminali projektiga. Ega meil ju algusest peale on olnud plaan noh, rahalises mõttes palju mõistlikum, et teha see taasgaasistamine kaldale, sest siis on võimalik kasutada rohkem kui viis korda soodsamat laeva ja, ja logistika lahendust. Ka Eleringi juht Taavi Veskimägi ei hoia Alexelaga plaanitud koostööst lõpuni kinni. Kui kokkuleppele ei jõua või hind on liiga kallis, siis tuleb vaadata teisi Eesti kohti nagu Muuga sadam või kindlustada gaasi varustuskindlus muul viisil, näiteks luua lisavarud, kirjutab Veskimägi. Täna Päevalehe arvamusloos räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Minule teadaolevalt toimuvad ikkagi ka siin sisuliselt igapäevased läbirääkimised läbirääkimismeeskondade vahel suletud uste taga vahetatakse pakkumisi, täpsustatakse pakkumisi ja see on kõige olulisem, et see, ütleme meediamöll, mis selle ümber käib. Noh, kahjuks on, see tundub praegu paratamatu. Tatar tõdeb, et vajalike asjade Muugale ehitamine võtaks rohkem aega ning tõenäoliselt sügiseks sellega valmis ei saadaks. Teine pool, millega me tegeleme, on see, et, et siis olla valmis tõesti vajadusel plaan B-na või plaan üle minna seal, kus tehniliselt võimalik on gaasi pealt ajutiselt teistele kütustele gaasi saab asendada suhteliselt hõlpsasti ja lihtsasti, näiteks vedelkütustega ja noh, vedelkütuse varud Eestis on päris märkimisväärsed ja, ja täna Soojusenergia tootmine on isegi odavam kui maaga siis seda tehes.", "role": "user" }, { "content": "Alexela küsiks riigilt LNG haalamiskai eest kolm miljonit eurot üüri aastas. Alexela juht Marti Hääl usub, et ettevõte vääriks LNG haalamiskai eest hulga rohkem raha, kui riigifirma Elering neile pakub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa ülevaate kohaselt on 2020. aasta alguses siiani arsti poole pöördunud ägedate haigusjuhtude või tüsistustega 238000 inimest. Neile on ravi kompenseeritud pea 57 miljoni euro eest. Haiglaravi on vajanud ligi 12000 inimest ja nende haiglaravi kulu on praeguse seisuga ligi 52 miljonit eurot, jätkab haigekassa analüütik osakonna juhataja Kadri Haller. Kika Talo. Nakatumise määr on vaktsineeritutel madalam kui vaktsineerimata patsientidel haiglaravi vajadus neli pool korda vähem satuvad need inimesed haiglasse kuus korda vähem intensiivravisse. Kogu ravi vajadus väljaspool haiglat ka on üle kahe korra väiksem ravimeid rajatakse ligi kaks korda harvem inimestel ajutist töövõimetushüvitist kaks korda. Ja oluline on siin see, et me räägime ka mistahes surmadest on vahe 2,2 korda. Vaktsineerimata patsiendi haiglaravi keskmine hind on ligi 1000 eurot suurem kui vaktsineeritud patsiendi puhul. Ka veedavad vaktsineerimata inimesed haiglas kauem aega. Seni kalleim ravijuhtum läks haigekassale maksma 422000 eurot ja seejuures viibis vaktsineerimata patsient haiglas 156 päeva. Need, head inimesed, kes on tänaseks ennast ära vaktsineerinud, on tegelikult kokku hoidnud juba üle 13 miljoni euro. Meie ühist raviraha kulu? Nii mullu kui tänavu eraldas valitsus haigekassale Covidiga seotud kulude katteks lisaraha. See tähendab, et seni pole haigekassa raviks oma tavalist eelarvet kasutanud. Haigekassa juhatuse liige Pille Banhard. Eelmisel nädalal tegime selle otsuse, et me nüüd, novembris, detsembris ilmselt peame võtma oma reserve kasutusele, aga vastus sellele, et siiani on need ikkagi tulnud vabariigi valitsusest ehk riigieelarvest lisarahana.", "role": "user" }, { "content": "Covid-19 ravi on Haigekassale seni maksnud üle 100 miljoni euro. 95% nendest kuludest on läinud vaktsineerimata inimeste haiglaravile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜheks suurimaks sihtriigiks, kus Eestis püütud kilu räimi armastatakse, on Ukraina. Viimased kuud on aga logistikaprobleemide tõttu vähenenud kalatarned just Ukrainasse ja Eesti külmhoonetes on ootamas sadakond autokoormatäit kala Ukrainasse saatmiseks. Ehk et kala küll tuleb, aga paraku ei lähe. Mart Undre, st Kalurite Liidu juhatuse liige Algas see sellest, et Valgevene ei anna Ukraina autodele läbisõidulubasid. Need on sel aastal saanud oluliselt varem otsa kui tavaliselt. Uuendatud paraku ei ole, asjad seisavad ja siis on erinevad täiendavad probleemid Poolas, piiripunktid on suletud, seal on nõuded, millised autod, kui palju, millal tohivad läbi sõita ja nii edasi. Ehk üks suur logistiline väljakutse. Saaremaalt juba aastakümneid kala Ukrainasse vedav Sergei ütleb, et tegemist on riikidevahelise teelubade segadusega ja kinnitab veel üle ka selle, et Eesti kala on Ukrainas minev kaup. Ukraina autodel on lihtsalt selle aasta teeload otsas, nendel on nii Poola teeload otsas, kui ka on, on otsas nüüd selle aasta Valgevenega ka niisugust asja mina pole enne küll näinud, ukrainlane on meie kala järgi üsna maast. See läheb väga hästi nendest. Transpordiprobleem on tegelikult üldisemat laadi. Fred Siimpoeg saare Fishekspordi tegevjuht. Üllataval kombel on ka mitte ainult Ukraina autode leidmisega probleeme, vaid ka Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, et turud, kuhu me tegelikult võimalikult palju üritame ka müüa. Mart Undrest Kalurite Liidu juhatuse liige Tavapäraselt võis siin nädalas minna 20 30 40 autot, noh täna on see ikkagi. Ma usun head nädalat, kus üks kolmandik sellest liigub, nii et, et selline on see mahtude vähenemine ikkagi, ma arvan, üle poole tugevalt. Kui suure Venemaa kalaturg sanktsioonide tõttu eestlastele kättesaamatuks jäi, sellest ajast on pingsalt otsitud ka uusi turge, kuhu müüa ja tulemused ehk just Ukraina ga võrreldes väiksemad on päris üllatavad. Kuhu Eestist ja Saaremaalt püütud kilu räim lõpuks välja jõuab. Veel kord Mart Undrest. Võin kinnitada Ameerika, Aafrika, Hiina, Korea erinevad kohad, et seal on erinevad kliendid. Erinevad tootegrupid aga liigub globaalselt üle maailma. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt", "role": "user" }, { "content": "Ukraina veokid ei pääse riikidevaheliste erinevate transpordilubade tõttu läbi Valgevene või Poola Eestisse, mistõttu eesti kalurite püütud tuhanded tonnid räime ja kilu seisab ja ootab külmladudes Ukrainasse viimist. Just Ukrainasse eksporditakse Eestist räime ja kilu kõige rohkem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMe rajame oma valimispropaganda ja ka oma tulevikutegevuse ikkagi sellele, et meil on olemas selge nägemus, kuidas tugevdada Eesti majandust, et tugev majandus, see on ka ühtlasi Eesti tulevik, me lubame, et kui meie abinõude pakett õnnestub realiseerida lähema nelja aasta jooksul pärast neid valimisi, siis siis me tagame Eesti keskmise kuupalga tõusu vähemalt 9000 kroonini, mis ei ole üldse nii ebareaalne, kui seda esimesel pilgul tundub. Kui me kaotaksime ettevõtte tulumaksu, siis see peaks juurde tekitama Eestis vähemalt 13000 töökohta, sellised on arvutused, uued töökohad, stabiilne sissetulekute kasv, haridus, mis peaks siis andma inimestele oskused ja võimalused nendel töökohtadel ka töötada, mida ütleme, uued investeeringud kaasa toovad, kes teie arvates võiks riigikogu valimised või? No ma arvan, et kõige suuremad šansil selle võitmiseks on reformierakonnal, see on meil sellepärast, et ütleme noh, meie pea konkurent, kellele me ka väga selgesti vastandume nende valimiskampaania käigus on Keskerakond. No ma siiski kujutan ette, et Keskerakonna vaated võivad leida vaatamata neile näiliselt populaarsuse vähemat toetamist kui meie omad. Nii et ma loodan, et me oleme see valimiste võitmise peapretendent, ma arvan, et hea tulemuse saavutab ka Eesti maarahva erakond, kes on ka küllalt selge isikupäraga ja küllalt selgelt töötanud oma enda isikupära nimel. Ma arvan, et Isamaaliit tuleb kindlasti üle künnise ja saavutab suhteliselt korraliku tulemuse. Mõõdukad tulevad ka kindlasti üle, ma arvan, nendel on hea nimi ja nendel kindlasti tuleb hea nimekiri ja nendel on hea niisugune renomee, nii et on väga raske siiski ette kujutada, et kui me oleme vastandume Keskerakonnale, et siis mingisugusel moel me ootamatult lepime kokku, eks ja moodustame nagu ühise valitsuse, seetõttu seda tuleb suhteliselt vähetõenäoliseks lugeda, kuigi me oleme põhimõtteliselt see fikseerinud niisuguse seisukoha, et me ei ütle ühele erakonnale, et mitte mingil juhul mitte midagi ei toimu.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna esimees Siim Kallas Reformierakonna programmist ja Eesti tulevikust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAutovabaduse puiestee programmi juht maris Peebo sõnul tuleb see aasta üritus, suurejoonelisem tegevused toimuvad lisaks Vabaduse puiesteele ka kesklinna pargis. Me väga loodame, et sellel aastal saab käima panna statsionaarse suvelava, mis tähendab, et siis näiteks eakate tantsuõhtult või siis enne seda või, või pärast seda võib suunduda kuulama mõnda mõnda loengut. Siis saavad lapsed seiklusrada, läbida saab kindlasti maitsvat tänavatoitu, saab külastada Tartu turu poolt ehitatud turutelki, mis hakkab asuma kesklinna pargis. Saab õppida viipekeelt, saab mängida tennist. Korraldajad loodavad üritusega innustada inimesi liikuma rohkem jala või näiteks jalgrattaga. Mõte on, et natuke võib-olla tulla välja igapäevasest kõige mugavamast rutiinist, mis mitte alati ei ole kasulik ei meie kehakaalule ega ka meie mõtteriksusele. Et see neli nädalat kutsub mõtlema, jah, natuke selles suunas, et, et seda auto ust viia. Eesti siiski nagu kliimas kõige ilusamal aastaajal miinimumini. Kõik tartlased ei poolda üritust Riiamaa autokooli juhataja Kalev loodile jääb arusaamatuks, miks on vaja ürituse korraldamiseks liiklust segada. Tartus on ju, kui palju ilusaid parke, kus võiks sedasama asja teha kasvõi kaarsillast edasi. Näiteks on ilus park, miks mitte parki teha või, või näiteks seesama kaubahalli ja selle tänava vaheline suur park, kus teha seda üritust. Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Martin Nelis ütleb, et muudatused liikluskorralduses tulevad sisuliselt samad, mis eelmine aasta. Jah, tõsi, Narva maanteel oli suurem koormus, samas laseb Narva maantee üsna hästi liiklust läbi ja, ja sellist olulist liiklus takistust või seismist ei olnud, et meil tehtud ka paralleelmõõtmised olid tehtud, et kas mööda Vabaduse puiesteed või Narva maanteed, et, et siis siis see erinevus oli nagu marginaalne see läbilaskmise aeg. Autovabaduse puiestee programmi jaoks oodatakse kõikidelt tartlastelt veel ettepanekuid 15. maini.", "role": "user" }, { "content": "Tartus luuakse suvel taas Autovabaduse puiestee. Vabaduse puiestee lõik Kaubamaja parklast Kaarsillani suletakse liiklusele 9. juulist kuni 8. augustini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTaasiseseisvumispäeval toimub suuremaid ja väiksemaid üritusi üle maa, aga kõige suurem ühislaulmine toimub ikkagi Tallinna lauluväljak. Juba enne tänast oli kokku lepitud, et öölaulupeole pääsevad ainult vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või testitud inimesed. Lauluväljakule oodatakse ligi kümmet tuhandet inimest. Rakveres toimuva vaba rahva laulu korraldaja Ülo Kannisto arutles veel täna hommikul, kas teha nii, et sisse pääsevad ainult tõendiga inimesed või arvestada 1500 inimese piirarvuga. Kui tuli teade, et kontrollita pidude piirarv langeb 100-le, oli otsus tehtud ning Rakvereski tuleb esitada koroonatõend. Nüüd on selge pilt, tuleb nende nõuetega leppida ja tuleb nii teha, aga ära jätta ei saa, sest nii palju koorilauljaid on, nii palju inimesi ootavad, nad hakkavad mässama. Lisaks koorilauljatele astuvad Rakvere vallimäel lavale tuntud muusikud, teiste seas Tõnis Mägi, Uku Suviste ja Marko Mat Matvere. Tallinna teletorni juures toimub 20. augustil traditsiooniline perepäev. Lisaks muusikutele saab seal näha kaitseväe soomustehnikat ja veel palju muud. Teletorni juhataja Jüri Kriisemann kaldus juba hommikul sinnapoole, et parem oleks sisse lasta ainult tõendiga ja kontrollitud külalisi. Pärastlõunaks oli otsus juba kindel. Täpsustasin linnaosavalitsusega ja sealt ka linnaosavanem ütles, et kontrollima seda vaktsiini passi ja, ja testi. Aga testimisega on omaette lugu. Ülo Kannisto märgib, et testida tohivad ainult meditsiinitöötajad, mis tähendab, et kuskilt tuleb nad palgata. Ühtlasi tuleb lahendada inimeste liikumine, et nad saaks turvaliselt oma tulemust oodata. Jüri Kriisemann ütleb, et ka seda, kuidas teletorni juures testimine lahendada, tuleb veel uurida. Pole üldse teada, kas tähtsaks päevaks Eestisse piisavalt testijaid jagub. Ma ei tea, sellel päeval on hästi palju üritusi igal pool nii Toompeale planeeritud kui raekoja platsi. Kui lauluväljakule. Tallinna lauluväljakul toimuva öölaulupeo tarbeks on testimine läbi mõeldud sündmust valvav turvafirma võttis appi meditsiinitöötajad ja testimine korraldatakse eraldi värava juures pisut teisiti, aga paigas on asja ka presidendi vastuvõtuks Kadrioru roosiaias. Kutsed on välja saadetud ja kõigil kutsetel on kirjas, et sisse saavad ainult vaktsineeritud, läbi põdenud või testitud inimesed. Kadriorus kohapeal testimist ei korraldata.", "role": "user" }, { "content": "Paljuski on veel segane, kuidas korraldada kohapealset testimist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui minna ajas natukene tagasi, siis näiteks on Tartu linnavalitsus otsustanud 16.-st märtsist kuni eriolukorra esialgse tähtajani ehk esimese maini vabastada lapsevanemad kohatasu maksmisest Tartu lasteaedades. Linnapea Urmas Klaas ütleb, et praeguse seisuga on otsust muudetud. Kuivõrd koolides kehtib reegel ja see on kokku lepitud kooli juhtkondadega, et õppeaasta lõpuni jäävad koolid distantsõppele, siis me oleme ka soovitanud jätkuvalt peredel maikuus lapsi lasteaeda mitte tuua, vaikselt küll laste arv lasteaedades kasvab, aga kuivõrd teenus oma tavapärasel moel ei toimi, siis on ka meie otsus, et maikuus lasteaia kohatasu peredelt ei võeta. Samasugune reegel kehtib klaasi sõnul ka Tartu linnas tegutsevatele eralasteaedadele. Kui eralasteaiad reeglit ei murra, maksab linn eile munitsipaallasteaedade kohatasu ehk 81 euro ulatuses ka kompensatsiooni. Selline otsus, et me lasteaia kohatasu mai lõpuni ei võta, läheb linnaeelarvele maksma 500000 eurot. Ka Tartu külje all asuvas Luunja vallas on otsustatud pikendada esimese juunini perioodi, mil lastevanematelt lasteaia kohatasu ei küsita. Otsus kehtib nii munitsipaal kui ka eralasteaedade ning hoidude kohta. Luunja vallavanem Aare Anderson põhjendab otsust sellega, et eelduste järgi jätkub ka mais olukord, kus valdav osa lapsi on kodus ja lasteaedadesse ei tule. Ütleme niimoodi, et põhimõtteliselt on see ikkagi valla eelarves selline marginaalne summa, et see, see mingeid probleeme küll ei tekita. Veidi teistmoodi lähenetakse olukorrale aga näiteks Kambja vallas, kus aprillikuu viimasel päeval otsustati, et alates maikuust taastub tavaline lasteaia kohatasu arvestamine ja selle tasumine vanemate poolt, jätkab Kambja vallavanem Aivar Aleksejev. Kui nüüd eriolukord peaks kestma 18. maini, siis on tõenäoline, et lasteaias kohtade täituvus suureneb, hetkel on meil kõik lasteaiad avatud noh, väga paljuski meile tuuakse eeskujuks Tartu linna tumist, kuid küsimus ongi selles, et kohamaksu suurused on väga erinevad. Kambja vallas on see summa 39. Aleksejev lisab, et maikuust alates on vallal võimalik perekondasid siiski kohatasust vabastada, aga seda juhtumipõhiselt.", "role": "user" }, { "content": "Mitmed kohalikud omavalitsused teatasid eriolukorra esimestel nädalatel, et vanematelt ei küsita lasteaia kohatasu kuni eriolukorra lõpuni, toona esimese maini. Teatavasti pikendas valitsus aga eriolukorda mai keskpaigani. Kas ja kuidas on kohalikes omavalitsustes otsustatud lasteaia kohatasu küsimine või küsimata jätmine mai ja juunikuu eest?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokku on selliseid välgutavaid mobiilseid kiiruskaameraid Eestimaa teedel pildistamas kaheksa ja eelmisel aastal on automaatsed kiirus kaamerad oma piltidega kiiruseületajate taskust hoiatustrahvide näol riigieelarvesse raha teeninud üle nelja miljoni euro. Saaremaal on selliseid kaameraid üks ja aastakoondise välgutanud üle 3000 korra. Võrreldes politseipatrullide poolt tabatud kiiruseületajatega on erinevused märkimisväärsed. Mattis Sikk Kuressaare politseijaoskonna patrulltalituse juht. Masin tööjõu vastu inimene ei saa selles mõttes numbreid ikkagi on masinal kõvasti rohkem. Kui suur see vahe võib olla kordades kordades kordades. Politseipatrullid teevad Saaremaal liiklusjärelevalvet väljakutsete vahelisel ajal ja kuigi kiiruseületajate tabamisprotsent on kaameraga võrreldes väiksem, peavad nad oma tööd tee ääres seistest põhjendatuks. Sander Armus Kuressaare politseijaoskonna patrullpolitseinik. Ei saa öelda, et see tühi töö on isegi, et me praegu ka ju ei peida enda bussi, meil on buss, on lageda peal. Et väga suur osa sellest kiirusemõõtmisest ongi ennetustöö, et see, kui ta võtab ki kasvõi äppist, näeb, et on politsei või on kuskilt lugenud, et on politsei või näeb, et on politsei, ta võtab korraks kiiruse alla juba, see on ju ennetus. Aga veel üks oluline erinevus on kaameral ja patrullil veel kord Sander Armus. Politseinikel on kõigil olemas kaalutlusõigus ühesõnaga ja, ega siis ei, ei karista alati ja väga-väga tõhus on ka see, et me peatame inimese kinni ja vestleme temaga, et kui on, kui ongi see kiiruseületus on ikka väiksem. Kaamera on halastamatu, siit ei saa eemaldada ei oma naise ega naabrimehe kiiruse ületavad fotot. Veel kord matissik. See on täielikult automatiseeritud, seda valikut politseinikul võimalik teha ei ole. Kõik, mis kaamerasse tuleb ja kõik, mis on selle piiri ületanud, mis seaduse järgi trahviks on, on määratud minema, seega läheb menetluskeskusesse menetlemiseks edasi. Kaamera ka plaanimajandus ei ole. Kaameral ei ole kindlasti plaanimajandust peal. Eelmisel aastal fikseeriti Eesti teedel aga kokku ligi 240000 kiiruseületust enam kui 43000, nendest politsei patrullide poolt ja üle 195000 kiiruskaamerate piltide põhjal. Margus Muld, Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.", "role": "user" }, { "content": "Politsei statistikast selgub, et kõige tõhusamalt tabavad Eesti teedel kiiruseületajaid mobiilsed kiiruskaamerad. Patrullidel on aga lisaks rikkujate tabamisele ka ennetava mõjuga. Kiiruseületamisi tuvastati lõppenud aastal kokku ligi 240 000.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp ütleb sissejuhatuseks, et on tekkinud vale arusaam, nagu koroonaviiruse tuvastamiseks kiirteste müügil poleks. Testid on vaba müügis olnud juba eelmise aasta märtsist aprillist nad algselt tulid antikehatestid, mis siis tuvastasid selle, et kas on antikehad tekkinud või mitte alates siis seitsmendast päevast peale haigussümptomite tekkimist ja nüüd on siis antigeenitestid, mis peaksid tuvastama haiguse esimesest, viienda päevani. Terviseamet ei anna müügilube ega midagi sellist tootja otsustada ja tootja vastutus. Et kui need testid vastavad nõuetele, siis ta toob ta turule. Meie saame siis, kui meil tekivad mingid põhjendatud kahtlused, keelata nende turustamise. Aga me ei ole ka seda teinud. Osaühing self diagnostikas andis terviseametisse sisse taotlus, et Eestit lubatakse müüki siiski mõelduna tava kasutamiseks kuni selle ajani, kuni ettevõte saab oma dokumendid korda. Paraku testi vale kasutamise korral tootja tagajärgede eest ei vastuta, ütleb Ratassepp. Enne turule viimist teeb tootja riskianalüüs, annab telekliinilise hinnangu, mille alusel ta koostab kasutusjuhendi ja kui tema on selle nüüd koostanud selliselt, et ta eeldab, et see kasutaja meditsiinitöötaja meditsiiniharidusega inimene. Et kui tavakasutaja nüüd kasutab seda testi, siis tootja enam tegelikult tõesti ei vastuta seepärast, et ta ei ole teinud riskihinnangut selle kohta, et mis siis saab, kui tavakasutaja seda testi valesti kasutab. Kasutusjuhendis ei ole neid hoiatusi, et kuidas on võimalik tuvastada, et see on vale, negatiivne tulemus või valepositiivne tulemus. Mis siis teha, kui see kasvõi see vatitups või tikk, mis seal kaasas on, et kui see katki läheb või kui, kui talle tundub, et liiga sügaval, et pista, see on. Need hoiatused on seal puudu seepärast, et tootja ei ole mõelnud, et see kasutaja on tavakasutaja, mida meie tahame, on see, et see, kes seda testi müüb ütleb ostjale, et see on ainult professionaalseks kasutajaks, et ostja teab, millega ta siis riskib. Kui kiirtestid jõuavad müüki ka mõelduna tavakasutajatele, siis piirhinda ega müügilimiiti meditsiiniseadmetel ei ole. Nii nagu juhtus eelmisel kevadel maskidega, et need said poest otsa. Kui müüja ise leiab, et tal on tarvis müüki piirata, siis seda võib ta teha. Peale self. Diagnostikesi on aga terviseametisse pöördunud veel paar ettevõtet. Me oleme saatnud neile vastused, mis dokumendid on neil puudu ja see oleneb nüüd neist, et kui kiiresti nad puuduolevad dokumendid saavad hangitud.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse kiirteste vahendava ettevõtte, osaühingu Selfdiagnostics juht rääkis teisipäeval ERR-ile, et loodab juba lähiajal saada Terviseametilt kodus kasutatavate kiirtestide müügiloa. Terviseamet palus ettevõttelt täiendavaid dokumente, sest testid on mõeldud profesionaalseks kasutamiseks. Ettevõte taotleb erandit, et need ka kodukasutusse anda. Ettevõtte hinnangul võiks Eesti vajadus olla miljon kiirtesti nädalas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt tõesti viimasel nädalavahetusel ülikoolis oli, oli haigestunud nii palju kui kogu eelneva sügise jooksul kokku ja selleks, et seda asja kuidagi kontrolli all hoida, siis siis jah, otsustasime rangemate meetmete kasuks. Ta puudutab kõiki teaduskondi ja erialasid, aga mitte kõik ja aineid või kõiki õppetöö vorme ühtemoodi, et loengud jah, esimesel võimalusel kõik e-teel seminarid jätame õppejõudude otsustada ja praktikumid jäävad näost näkku. Praktikumid puudutavad peamiselt siis loodusteadus ja, ja arstiteadust. Aga mis saab nüüd eksamite ja arvestustega? Eksamisessioon tegelikult on ametlikult jaanuaris, aga üksikuid eksameid või nii-öelda eksamid alust algavad tõesti juba detsembris, et siin oleme jätnud praegu õppejõudude vabad käed, et et eks see sõltub ka sellest, et kui see reaalne eksamiaeg nüüd kätte jõuab võib-olla kuu aja pärast või pooleteist kuu pärast, et mis see olukord siis on. Et kevad andis meile päris hea kogemuse, kuidas ka e-teel eksameid teha. Et kõikides ainetes seda võimalust, et ilma kontrollita kaugteel eksamit teha saaks, ei ole, et, et sõltub ikkagi aine iseloomust, et mida on vaja kontrollida ühte lahendust, et kõik eksami e-teel igal juhul me ei ole praegu andnud. Pikk periood, see soovitus kaugõppele üle minna on, et on see kahenädalane periood, räägime siin pikemast ajast. Räägime kuni semestri lõpuni, et kuni jõuludeni ja, ja siis tuleb eksamite periood ja siis, kui veebruaris algab uus semester, et siis vaatame olukorrale uuesti otsa. No esimene detsember tegelikult on ka ülikooli 101. aastapäev siin paar päeva tagasi veel lugesin, et on planeeritud tõrvikurongkäik ja aastapäeva selline tähistamine küll enamasti läbi veebi, aga siiski mis saab selle aastapäeva üritustega? Aastapäeva aktus ka lükatakse edasi, ehk esimesel detsembril seda ei toimu ja samamoodi tõrvikurongkäik, et tõenäoliselt tõrvikurongkäik vabas õhus võiks ju veel toimuda, aga, aga enamasti selles see tõrvikurongkäik ei lõpe tervikurongkäiguga, et siis pärast seda kogunetakse korporatsioonides ja selleks, et neid kogunemisi vältida, siis täna hommikul jah, tehti see otsus, et, et ka aastapäeva üritused praegu jäävad ära aga doktorikraadi de kätte andmine ja ka audoktorite promoveerimine, et, et need loodetavasti saavad ikkagi kevadel toimuma.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikool on kuni selle semestri lõpuni kaugõppel, sest nädalavahetusel kasvas järsult koroonaviirusesse nakatunute arv. Praktikumides säilib võimalus kohale minna. Ära jäävad ka rahvusülikooli sünnipäevapidustused 1. detsembril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeda, kui palju on Eestis renditöötajaid, ei oska täpselt keegi öelda, ega ka seda, kui palju neile palka makstakse. Keskmine renditöötaja registreeritakse ametisse Poolas, siin töötab renditöötaja reeglina ehitusel või töötlevas tööstuses. Aga palka makstakse talle ikkagi läbi Poolas registreeritud firma, sest ametlikult ostab Eesti ettevõtte Poola firmalt tööjõuteenust. Juhtub sedagi, et nii Eesti ehitusfirmal kui Poola renditööjõufirmal on samad omanikud kolmnurgas Ukraina, Poola. Eesti jääbki segaseks, kui palju töötajale palka makstakse ja kas keegi selle palga pealt ka tulumaksu saab. Täna jõuab Riigikogus esimesele lugemisele eelnõu, mis peaks segaduses korda looma. Siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt tanus tuletab meelde, et lühiajaliselt siin töötavale välismaalasele peab maksma Eesti keskmist palka. Ka näiliselt renditööjõudu kasutades kipub osa ettevõtjaid sellest kohustusest kõrvale hiilima. Eelnõu kohaselt me näeme ette, et see ettevõte, kes siis tegelikult välismaalase töötamisest kasu saab, peab hakkama ka täitma kõiki neid samu reegleid, mida praegu täidab tööandja. Et siis Eesti ettevõte on kohustatud veenduma, et tema heaks töötav välismaalane on Eestisse tööle vormistatud õigel alusel. Näiteks kui politsei avastab, et faktiliselt pidevalt Eestis töötav ehitaja on registreeritud Poolas toodud renditöötajaks, siis vastutab just ehitusettevõte, et paberid korda aetakse, inimesele tema, Eesti keskmine kuupalk välja makstaks. Eelnõul on ka teine pool. Seni on välismaalasi renditöötajateks kirjutatud muuhulgas selleks, et neile ümbrikupalka maksta. Eelnõu järgi poleks seal enam eriti mõtet, sest tulumaksu hakatakse küsima ka renditööjõult. Edaspidi hakatakse tulumaksu maksma töö tegemise asukoha järgi ehk isegi kui seesama näiteks rendiettevõte on registreeritud Poolas, aga see välismaalane töötab tegelikult Eestis, siis on kohustatud tööandja ka ennast registreerima maksu ja tolliametis ja siis selle töötaja töötasult makstakse tulumaks Eestisse. Välismaalaste seaduse muutmisega on riigikogus alati pikad vaidlused kaasas käinud. See eelnõu tõotab suurest saalist pisut libedamalt läbi minna, räägib põhiseaduskomisjoni liige, reformierakondlane Taavi Rõivas. Ma usun, et see, et oleks aus ja võrdne maksukeskkond kõigile ettevõtetele, seda peaks küll kõik erakonnad riigikogus toetama, ma ei näe mingit põhjust, miks mingit nagu nippi kasutades peaks saama siis Eestis maksudest kõrvale hoiduda.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus läheb täna esimesele lugemisele seaduseelnõu, mis lubaks renditöötajate palkadelt tulumaksu koguda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEriolukorras on kõik avalikud kogunemised keelatud. Rahandusministeerium on leheküljel planeerimine.ee välja töötanud ka juhised omavalitsustele. Kuidas selles olukorras käituda. Esimese maini tuleb edasi lükata ka planeeringute avalikud väljapanekud. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Lii Sennok ütles, et veel pole põhjust karta, et midagi ehitamata jääb. Vaadates ka ju, mis Eestis keskmised planeeringute menetluse ajad on, siis see üks, kaks kuud iseenesest ei ole nagu praegu fataalne, aga alates tõesti mingist ütleme poolest aastast edasi, see läheb juba ilmselt suurema majandusliku mõjuga probleemiks ja me oleme tegelikult selle probleemi markeerinud ka üldises sellistes omavalitsuse teenuste jätkumise tabelis, et et planeeringuteenus peab jätkuma, kuna see on sageli ka ehituslubade aluseks ja sellel on majanduslik mõju, kui see kaua seisab. Lisaks on meil Eestis tõesti unikaalne olukord, kus 61 omavalitsus üldplaneeringuid teevad ja see puudutab selle tõttu ka väga paljusid omavalitsusi. Tallinna linna planeerimise juhataja Ignar Fjuk tõdes, et Tallinnal pole praegu selliseid projekte, millega jätkamine jääks eriolukorra keelu taha. Hetkel üldplaneeringuid meil sellises staadiumis ei ole, mida me peaksime kas siis avalikule väljapanekule esitama või toimuks avalik arutelu, aga küll detailplaneeringutega oleme tõesti niimoodi, et hetkel, kui eriolukord kehtestati, oli meil neid alla 10, mida me oleksime just saatnud või oleme, olime saatmas linnaosadele, kes neid avalikke väljapanekuid siis korraldavad. Uut üldplaneeringut nõuab ka Tallinki abil renoveerimisele mineva linnahalli lähiümbruses. Seletas, et tegemist on alles visiooniga. Selle realiseerimise eelduseks on kõigepealt väga suures hulgas uuringute ja analüüside läbiviimine mis ei eelda avalikkuse osalemist. Kõigepealt tuleb need keskkonnamõju hindamise liiklusuuringud mürauuringud, kõik keskkonnauuringud nendega tegevusi on alustatud ja need mõnel juhul võtavad aega kuni aasta, nii et selleks ajaks, ma loodan, on see eriolukord lõppenud ja kui tuleb aeg nende avalikustamiseks ja aruteludeks", "role": "user" }, { "content": "Seoses eriolukorraga lükkuvad edasi ka üldplaneeringute avalikud arutelud. Rahandusministeeriumi hinnangul pole paari kuu pikkune paus selles protsessis veel probleem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMai alguses teatas ettevõtja Jüri Mõis, et sooviks kohalike omavalitsuste valimisel kandideerida, kuid mitte erakonnas, vaid vaiksemalt, valimisliidus. Vähem kui kuu aega tagasi liitus temaga ka Urmas Sõõrumaa. Täna aktuaalsele kaamerale intervjuu andnud Mart Luik tõi valimisliidu plaanidesse hulga enam selgust. Valimisliidu juhtfiguurid on endiselt ettevõtjad Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõis. Pikka aega meediaettevõttteid juhtinud Mart Luik ise hakkab suunama valimisliidu kampaaniat. Kavatsen ka ise kandideerida, saada oma esimesed poliitilised triibulised selle poole pealt ja olen lubanud Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisale, et ma juhin seda valimisliitu kuni valimisteni parteide mõttes, siis oleks see ilmselt nagu peasekretäri roll. Luige sõnul päris ametlikku valimisliitu veel valmis pole, aga 80 inimest plaanitakse valimisteks kokku koguda nii et igas ringkonnas kandideeriks vähemalt 10 inimest. Mis puudutab valimisliidu platvormi, siis ka seda veel viimistletakse. Küll aga on valmis mõned olulisemad Youtu punktid. Me tahame nagu seda arendada hästi kaasavalt, et me tahame, et tallinlasi häda on ju selles, et omavalitsuste puhul väga sageli on see nõnda, et linnaelanikud tulevad ainult meelde vahetult valimiste eel, et, et seda olukorda võiks muuta, et linnaelanikega tegelikult peaks kõiki nii-öelda suuri linna arenguasju arutama ja me näeme ka, et kui, kui seda ei tehta, mis siis juhtub, eks ole, siis aheldatakse ennast erinevate puude külge. Ühtlasi ütleb Luik, et linnaruumi kujundamine peab jõudma järgmisse sajandisse. Ja Tallinnal on tegelikult üldse potentsiaali olla üks, üks maailma kõige innovaatilisemaid linnu, et selleks on täiesti võimalus olemas ja noh, näiteks kogu ühistranspordi viimine sisepõlemismootorite vaba süsteemi peale noh, meil on seal tegelikult ulgi neid asju, kuigi me teeme valimisplatvormi suhteliselt lühikese ja, ja konkreetse Mart Luige sõnul tõukas teda valimisliiduga kaasa minema asjaolu, et praegu paistab Tallinnas võimalus Keskerakonna käest ainuvõim ära võtta. Samas ei tähenda see, et valimisliit tegus Tallinn poleks valmis Keskerakonnaga koostööd tegema. Meie ei välista nagu ühtegi erakonda, et meile tundub, et see on ka selline natuke liiga kitsas vaade, et öelda, et see ja teine ja kolmas ei sobi meile nagu kuidagi juba valimiste eel, ettevõtjatel võib-olla on natukene see omapära, et nad on pragmaatilised ja nad ei hakka nagu tühipaljal mingit asja väga nagu nii-öelda jäigaks ajama.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõtjate Urmas Sõõrumaa ja Jüri Mõisa veetud valimisliit Tegus Tallinn hakkab kuju võtma. Valimisliidu kampaaniat hakkab suunama pikka aega meediaettevõtteid juhtinud Mart Luik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuudatusettepanekutest lõviosa teeb reeglina opositsioon, seekord Reformierakond 10, sotsiaaldemokraadid 19, aga ka hulk ettepanekuid riigikogu liikmetel. Need hõlmavad laia valdkonda riigieelarve kiiremini tasakaalu viimisest. Sotsiaalkaitseni traditsioon on muidugi, et ükski opositsiooni ettepanekutest läbi ei lähe. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk praegu veel ei välista, et mõnda siiski arvestatakse. Näiteks väärib kaalumist keskmise pensioni vabastamine tulumaksust. Keskmise pensioni tulumaksust vabastamine on olnud laua peal juba mitu aastat ja see arutelu nii koalitsiooni kui opositsiooni poliitikud tundunud, et see on mõistlik. Et selle eelarveline maksumus on kusagil 20 miljonit, et kas kas õnnestub leida neid vahendeid või mitte, eks see on arutelude käigus. Mõtteid raha jagamiseks üldiselt muidugi jätkub. Siin on ju kohvidele ehk kohalikele omavalitsustele toetusfondi suurendamine 40 miljoni võrra haigekassale 35 miljoni võrra, et suurendada õdede palkasid, erakorralise pensionitõusuks 133 miljonit õpetajate palgatõusuks 10 miljonit, sealse kaitsevõime õhutõrje võimekuse suurendamiseks 20 miljonit, rääkimata siis koolipsühholoogide hariduse andmise toetamisest. Tartu ja Tallinna ülikoolidele. On ettepanekuid ka koalitsioonilt, kokk toob välja ühe. Kui me sellel aasta lisaeelarves veeteede tasud laevadele viisime nulli, siis järgmine aasta esimesest aprillist ei tõuse nad uuesti 100 protsenti vaid tõusevad 50 protsenti, et olla Läänemerel konkurentsivõimelised ja sellega toetada transiidisektorit. Eelarves ei ole üleminekutoetusi põllumeestele, Aivar Kokk ütleb selle kohta nii. No täna olen ma kõva selge häälega on nii nagu eelmine aasta leidsime rahanduskomisjonis viis miljonit, et see viis miljonit top-upile kindlasti ka see aasta leitakse ja teine viis miljonit, ma loodan, et leiame juurde, et natukene täpsemalt suunitleda, kellele ja kuidas me teame, et täna on veisekasvatus ja seakasvatus väga raskes olukorras, et kas otse sellele sektorile tuleb toetus või tuleb see läbi top-upi, nii-öelda see arutelu täna alles käib.", "role": "user" }, { "content": "Järgmise aasta riigieelarve eelnõule on enne teist lugemist laekunud ligi 50 muudatusettepanekut. Riigikogu rahanduskomisjon asub ettepanekuid arutama kolmapäeval. Komisjoni esimees Aivar Kokk peab tõenäoliseks, et mõni opositsioonilt tulnud ettepanek siiski toetuse saab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee on juba üks väga esinduslik ajaloolise taustaga maja kus Eesti riigi ajalugu on võimalik selle maja kujul ja, ja sisustuse kujul näha, kui see on korralikult restaureeritud ja rekonstrueeritud ja seal on võimalik ka välja panna Eesti riigi ajalugu puudutavaid materjale museaale ja nii edasi. Ja samas on ta siis võimalik tõesti niisuguse esinduslike välisdelegatsioonide vastuvõtmiseks kasutada. Korruseid või tiibasid, seal on võimalik ka eristatud nüüd esindusfunktsioonist kasutada, ütleme siis kantseleina kas või ajutise kantselei, nagu riigikogu kantseleist rääkida näiteks, aga see tuleb veel täpsemalt läbi mõelda igal juhul otsus oli see, et me lähme sellesama põhimõttelise suunaga edasi.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel edasi liikuda plaaniga võtta Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone kasutusele riikliku esindushoonena. Hoone renoveerimise rahastamise võimalust arutatakse kevadel riigieelarve strateegia koostamise käigus. Rüütelkonna hoone sisukontseptsiooni on riigikantselei välja töötanud koos ajaloolase Andres Kasekampi ja kunstiajaloolase Ants Heinaga. Rüütelkonna hoone uues kujunduses soovitakse ka kasutada maksimaalselt Eesti disainerite loomingut. Hoone renoveerimine ja sisustamine läheb maksma umbes 11 miljonit eurot ning tööd võtaksid aega ligi kaks aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaupäeval käisid politseinikud mitmes Lääne-Eesti piirkonnas ukselt uksele ja vestlesid inimestega kriisideks valmisoleku ja evakuatsiooni teemadel. Keegi päriselt oma elukohast lahkuma ei pidanud. Haapsalu politseijaoskonna piirkonna vanem Indrek Tohter selgitab, mida tasub meeles pidada, kui kunagi tulevikus peaks tekkima reaalne evakuatsioonivajadus. Kindlasti tuleks kõigepealt esmalt võtta esmatarbe asjad kaasa, see on isikliku hügieeni vahendid, kindlasti mingisugune normaalne toiduports, et ei pruugi ka koheselt nagu evakuatsioonipunktides söök olla käepärast, et mõelda ikkagi üks niisugune ööpäev varuks endale ette ära ja kindlasti soe riietus. Ja kui on, siis evakuatsiooni korraldava inimese korraldusi tuleb kuulata kindlasti. Palivere spordihoone evakuatsioonipunktis mängiti näitlejate abiga läbi inimeste vastuvõtmine. Naiskodukaitse lääne ringkonna liige Beguta Gevvai kirjeldab, mis võimalused evakuatsioonipunktis ees ootasid. Neile pakutakse esmaabi toitu, siis neile lastele pakutakse mängimist, on eraldi ruum, puhkenurk. Nii et saavad ka, ütleme, inimesed väsimuse korral saavad ka magada. Targem on õppida kriisiolukorras käitumist ennetavalt, kui internet ja elekter veel olemas on, jätkab naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. No meie sõnum ongi see, et tõesti tuleks valmistuda enne ehk siis meil on suurepärane vahend selleks olemas, mobiilirakendus ole valmis, mis tõepoolest on sobilik igale inimesele ja ta on annab väga erinevat informatsiooni, alates sellest, kuidas inimesi aidata esmaabi vajavates situatsioonides, kuidas tuleohutust tagada oma kodus ja kuni siis loodusõnnetuste või isegi relvastatud konfliktis käitumiseni välja. Evakuatsiooniõppus on vaid üks osa suurõppusest orkaan, jätkab kaitseliidu läänemaleva pealik kolonelleitnant Meelis Bernits. Üks on kindlasti lahinguülesannete eesmärk, mida siis meie lahinguüksused täidavad siis Lihula piirkonnas, teine eesmärk on siis merevaatus, operatsioonide läbiviimine ja kolmas on siis koostöö harjutamine politseiga, ehk siis selle informatsiooni jagamine läbi kaitseliidu läbi politsei juhtimisstaapide. Suurõppus orkaan lõpeb pühapäeval kell 13 Lihula linnusemäel peetava rivistusega rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Sellel nädalavahetusel peetakse neljas Lääne-Eesti maakonnas Kaitseliidu suurõppust Orkaan. Lisaks lahinguülesannetele harjutatakse koos politsei ja naiskodukaitsega ulatusliku evakuatsiooni korraldamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSisulisi arutelusid ju veel ministrite vahel olnud ei ole, vaid täna me tõesti anname kõik oma ülevaated, mis on meie prioriteedid, mis on sellised suuremad kitsaskohad. Ja, ja kui läheb nende arutelude juurde, et siis saab juba täpsemalt öelda, et ma täna veel otseselt numbreid ei tahaks välja käia, aga seda saab küll öelda, et kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaküsimus on, on üks tõsine prioriteet neid. Siin ametiühingud on teinud mingeid arvutusi ka natukene ja nende arvutuste kohaselt võiks olla see number 1600 eurot järgmisel aastal, et on see realistlik. Noh, eks eks neid ettepanekuid tehakse ja loomulikult On ka meie prioriteet see, et, et võimalikult siis keskmise palga lähedale. Sest et praegu kahjuks kõrgharidusega kultuuri töötajate miinimumtasu on madalam, kui on võib-olla haridusvaldkonnas näiteks. Nii et kindlasti selle poole taotleme, aga kuhu see lõplik tulemus kokku lepitakse, et seda on hetkel küll vara öelda? Õpetajate palgakõnelustel on võrrand, et õpetajate palk võiks olla ühe koma kahekordne, Eesti keskmine järgmiseks aastaks ennustatakse Eesti keskmiseks umbes 1600 eurot. Et siis nende oma on loomulikult kõrgem, kui on kõrgharidusega kultuuritöötajate palk, aga ikkagi see number. Kultuuritöötajate jaoks võiks olla siis Eesti keskmine palk ehk umbes 1600 eurot. See on meie eesmärk alati olnud, et kahjuks jah, ei ole nagu suudetud seda päris sajaprotsendiliselt täita, aga kindlasti peab selle poole pürgima ja need läbirääkimised selles osas meie poolt seda eesmärki kannavad. Nii et te lähete küsima 1000 kuutsadat eurot miinimumpalgaks. No me lähme küsima kindlasti suuremat numbrit, kui see praegu on jah, ja ka suuremat numbrit, kui on see kevadine, kolm protsenti, mis on eelarvestrateegia läbirääkimiste ajal kokku lepitud.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Anneli Ott läheb eelarveläbirääkimistele sooviga oluliselt tõsta kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPinge tõusis järsult läinud kuul pärast seda, kui britid keeldusid mitmele prantsuse kalalaevale püügiloa andmisest. Prantsusmaa ähvardas seejärel brite mitmete abinõudega, kui püügilitsents teiseks novembriks ei anda. Viimasel hetkel president Emmanuel Macron siiski tühistas ähvarduse, kuna pooled jätkavad läbirääkimisi. Prantsuse valitsus nõuab, et karistavad abinõud näeks üle kanali liikuvate kaupade. Tollikontrolli tugevdamine peavad jääma lauale juhuks, kui kokkuleppele ei jõuta. BBC Pariisi korrespondent kirjutab, et tegemist võib tõesti olla Brexiti järgsete kalastusõiguste läbirääkimistega kuid tegelikult testitakse Brexiti järgseid suhteid. Vaidlused tehniliste üksikasjade, näiteks selle üle, kuidas prantsuse laevad peaksid tõestama oma kalastusõigust Briti vetes on üks asi hoopis teine asi. Isiklik ja poliitiline usaldamatu. Enne tänast kohtumist pole ei David Hrost ega Clemon Bon mingitest ootustest märku andnud. Pariis väidab, et ühendkuningriik ei arvesta alla kirjutatud lepet ja blokeerib seda meelega. London tahab leppesse juurde veel teemasid, nagu näiteks Põhja-Iiri protokoll. Tüli algas mõnekümne kaluri ja mõne kalalaeva kinnipidamisest, kuid nüüd on kaalul Prantsusmaa ja ühendkuningriigi suhete tulevik. Kalamehed oma paatidega sattusid lihtsalt poliitilise tüli keskele. Kalastusõiguste tüli on lühidalt selles, kui palju prantsuse kalapaate võib Briti vetes kalastada. Brexiti kokkuleppe järgi nõustusid Prantsusmaa ja ühendkuningriik andma laevadele püügilitsenttse, kui need suudavad tõestada, et on teineteise vetes kala püüdnud aastaid, aga kokku pole suudetud leppida selles, kui palju tõestusi on vaja. Suured traalerid koguvad sellist püügiinfot rutiinselt, aga väikestel alustel, mis tulevad prantsuse sadamatest kanali saarte ümber kala püüdma, on raske vajalikke tõendusi leida. Pärast tänaseid läbirääkimisi Clemon Boniga sõidab or Frost homme Brüsselisse kohtuma Euroopa Komisjoni asepresidendi Maroš Šefcovic.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa ja Ühendkuningriik jätkavad läbirääkimisi kalastusõiguste üle, kummalgi poolel pole erilisi ootusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKesklinna Rebala ja Estonia puiestee vahelise kvartali detailplaneeringuga on tegeletud kümmekond aastat. Uus keskus, kuhu jäävad kaubanduspinnad, vaba aja veetmise kohad ja kohvikud. Restoranid kerkib neljale kesklinna krundile. Lammutamisele lähevad nii kunagine projekteerijate maja kui praegune Meloni kaubamaja. Alles jääb kaubamaja ga külgnev kortermaja koos energia kohvikuga. Uus lahendus ühendab kvartalisiseselt Estonia Puiestee ja Rävala puiestee. Žüriisse kuulunud Arhitektide liidu esindaja Raivo Puusepa sõnul on võidutöö teistest suurejoonelisem ning eristus mitmete heade tehniliste lahenduste poolest. Mitte midagi eriti ette heita ei olnudki. Võib-olla tekitas küsimusi praeguse projekteerijate maja, tornide nagu jäljendamine ja kopeerimine tervikuna tunduvad nagu õigustatud ja Rävala puiestee poolt sissepääsu markeerivad jalakäijate liikumise poolest ta jagab nagu praeguse suhteliselt kinnise kvartali nagu pooleks. Nii et seoses selle galeriiga tekib nagu hea jalakäijate pääs Tammsaare platsilt Rävala puiesteele. Uue hoone ja kaubamaja vahele jäävas korterelamus võib arendus kinnisvarahindu tõsta, usub Andres Kõresaar kokku arhitektidest sest nüüdisaegne linnakeskkond on igal juhul atraktiivsem. Praegune kvartalisisene tühi ruum, mida kasutatakse parklana, ehitatakse osaliselt täis. Elumajade taha, mis on kaubamaja tänava ääres jäävad nende sisehoovid mänguväljakute ja parkimise jaoks ja sealt edasi tekib siis uus hoonemaht, mis sisaldab ka meie jaoks olulist sisemist galeriid, mis ühendab Estonia puiesteed ja siis rävala puiesteed. Parkimine on uues kompleksis lahendatud maa-aluse parkla ka 250-le autole. Selleks, et parkimisaladesse pääse, peavad tekkima lambid, mis viivad maale, toovad maa alt välja, aga ütleme noh selle üks suur eesmärk ongi jagada ära jalakäijate autode liiklustsoonid, nii et jalakäijatel oleks ohutum ja mugavam ja ja autoga parkijad saaksid või autoga juurde tulijad saaksid ikkagi nagu viisakalt parkida. Ja noh, teiselt poolt need samad parkivad autod ei jää linnas ka näha. Ehk rohkem rohelist. Kvartalit arendava Brave Capitali juht Veljo Kuusk loodab, et Kesklinna asukoht ning Tallinna populaarsus turistide seas ei jäta uut keskust inimestest tühjaks. Minu niisuguses visioonis on Viru keskus, Tallinna Kaubamaja, Rävala kari galeri üks niisugune sihtkoht inimestele et kus on teineteist täiendavad kaupmehed ja teineteist täiendavad teenused ja restoranid ja kohvikud ja, ja kõik sinna juurde kuuluv. Arendaja loodab ehitamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtestamiseni jõuda tuleva aasta esimeses pooles. Siis hinnatakse uuesti majanduslikku olukorda ja otsustatakse täpsemad ehitusplaanid.", "role": "user" }, { "content": "Rävala kvartali arhitektuurikonkursi võidutöö autorid on KOKO arhitektid ja Martin Aunin. Et uus keskus tulevikus tühjaks jääb, seda arendajad ei pelga, sest nende hinnangul ostlejaid ja turiste kesklinna jagub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsitasin täna hommikul peaminister Juhan Partsile oma lahkumispalve, kinnitan siin, et olin kaalunud seda sammu juba nii võib öelda, kuid olin isegi rääkinud sellest ka suvel peaministriga. Kahjuks ei olnud, on seda võimalik teha ennem eelarve üleandmist või tegelt enne eelarve vastuvõtmist valitsuses. Eile kiitis aga valitsus eelarve heaks. Tänu sellele said minu käed minu otsustustes oluliselt vabamaks. Näen, et selle aasta üks olulisemaid töid rahandusministrina on saanud ühele poole. Täna on jõutud mu käest mitu korda küsida. Et kas mu tagasiastumine on seotud mingi konkreetse asjaga minu eraisiku maksurevisjoniga seotuna, siis kinnitan teile, et mitte midagi uut selles vallas kahjuks ei ole. Kahjuks selles mõttes, et protsessid minu meelest venivad. Olen ise jätkuvalt kindlal veendumusel, et oma varasemas töös olen jälginud seadusi ja sellest tulenevad asjad ei ole minu tagasiastumise põhjuseks.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Tõnis Palts astus tagasi ja selgitab oma sammu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRääkisime siis võimaliku LNG terminali teemadel ja otsustasime nii et kuna Eesti osa tegelikult ju sellesse Läti, Eesti ja Leedu gaasi tarbimises on kõige väiksem nädala jooksul teeme selgeks, milline on Läti ja Soome seisukoht Paldiski terminaliga ühinemiseks või kas on neil välja pakkuda mõnda paremat võimalust terminali rajamiseks. Meie jaoks kindlasti hästi. Oluline on kiirus, mis Paldiski terminali puhul oleks kõige kiirem, aga suhtleme kahe partnerriigiga ja nädala jooksul ja siis teeme edasised otsused. Eesti osa on kõige väiksem, et selles mõttes, kui me mõtleme tulevastele gaasihindadele, siis mida suurem on gaasimaht, mis läbi terminali liigub, siis kindlasti saab see olema tarbijale võimalikult soodne, nii et kui me mõtleme, et, et terminali läbilaskevõime võiks olla kuskil 30 teravatti Eesti enda tarbimine on ainult viis, siis hea oleks, kui ka sellele ülejäänud 25-le oleks tarbija olemas. Aga veel kord jah, et meie jaoks on tähtis kiirus, kindlasti on olemas ka teisi kohti, kuhu terminali ehitada, nii Soome poole peal, kindlasti on neid ka Läti poole peal olemas. Aga püüame partneritega läbi rääkida.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabinet arutas täna LNG terminali teemat. Eesti loodab LNG terminali rajada koostöös Läti ja Soomega ja võtab nädala konsultatsioonideks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRoodve alustab etendust ga küll alles septembris, kuid ümberkaudsed meelelahutusasutused on vaikselt uksi avamas sealhulgas komöödiaklubi Carolines, mis korraldab ka ainult vaktsineeritutele mõeldud üritusi. Neist enamik on juba välja müüdud, räägib koomik Jemenica Sonders. Inimesed on põnevil ja nad tahavad lõbutseda. Nad tahavad naerda, unustada ja nad tulevad selleks meie juurde. Möödunud kuu keskel eemaldati New Yorgi osariigis enamik koroonaviirusega seotud piiranguid, sest selleks ajaks oli vähemalt ühe vaktsiinisüsti saanud 70 protsenti elanikest. Samas on näiteks terve hulk restorane otsustanud ka edaspidi nõuda töötajatelt maski kandmist ja jätnud paika mahupiirangud siseruumides. Välikohvikud rahvarohketel tänavatel võivad veel pikaks ajaks jääda tavapäraseks nähtuseks. Äritegevus on küll elavnemas, kuid nüüd on tekkinud uus mure tööjõupuudus, räägib majandusanalüütik Steven Riro. Pikendatud lisatöötuskindlustus hoiab endiselt teatud inimesi tööturult eemal ja nad ei täida avanenud töökohti. Jaemüük võib tänavu kasvada kokku 13,5 protsenti, sest ameeriklased on valmis kulutama raha, mida pandeemia ajal koguti. Amenda Stigmen töötas viimased poolteist aastat kodus ja valmistub nüüd kontorisse naasmiseks. Vaja on uusi riideid ja palju muudki. Ma lasen oma kulmud korda teha lähedal asuvas vahatamis salongis. Ma just liitusin uuesti siinse jõusaaliga. Nil Blomental on prillipoe Warby Parker tegevjuht, kelle alluvuses töötab kokku umbes 3000 inimest. Tema sõnul on pandeemia sundinud ettevõtteid olema paindlikumad, näiteks looma rohkem võimalusi kaugtööks. Ma arvan, et koroonaviirus andis võimaluse juhtidele vaadata tagasi ja küsida, et kas kõik need eeskirjad on loogilised, kas need tagavad produktiivsuse ja kaasatuse tööjõu haldamisega seotud tarkvaraettevõte Ridan. Hiljutise uuringu järgi ütlevad ettevõtjad, et 27 protsenti nende töötajatest on edaspidi kaug. 38 protsenti kontoris ja 29 protsenti kasutavad hübriidmeetodit. Mõned tööandjad kaaluvad kontorisse naasvatelt inimestelt nõuda vaktsineerimistõendid, mis võib aga kaasa tuua kohtuvaidlusi rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe New York.", "role": "user" }, { "content": "Poolteist aastat tagasi oli New Yorgi linn koroonaviiruse epitsenter USA-s. Tänu kiirele vaktsineerimisele on enamik piirangutest nüüdseks kadunud, kuid kohalike arvates ei naase elu veel niipea tavapärastesse rööbastesse. Pandeemia on tekitanud märkimisväärse tööjõupuuduse ja ettevõtjad on sunnitud olema paindlikumad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTaani juba detsembrikuus ütles, et nad on valmis panustama rohkem balti regiooni julgeolekusse ja sellest tulenevalt on nüüd nad jõudnud siis tõesti otsustana, nii et 16. lähevad Šiauliaisse neli tükki lisaks ja regatt tuleb siis Läänemerele kuni kolmeks kuuks, selleks et tõesti kasvatada just nimelt heidutusvõimet meie piirkonnas. Mul puudub praegu informatsioon, kui pikaks ajaks nad jätavad hävitajad Šiauliaisse, aga usun, et see jääb vähemalt Taani rutatsiooni lõpuni. Kõik sõltub ju sellest, et milline see julgeolekuolukord saab olema üldse. Lähikuudel need otsused kõik sellest tulenevalt ka vastu võetakse. See on ääretult jõuline heidutussõnum Venemaale ütleb, et lääs on ühtne, erinevad riigid võimestavad oma julgeolekut ja läbi selle ka oma naabrite julgeolekut. Kui Venemaa põhieesmärk on lõhestada liitlassuhteid, siis see, mida on teinud täna Taani oma otsustaga, näitab seda, et tegelikkuses rohkem on suund sellele, et liitlassuhted tugevnevad, mitte ei nõrgene. Küsisime kaitseministrilt ka seda, kas mõni teine NATO riik on lähiajal panustamas balti riikide julgeolekusse. Meil käivad erinevad läbirääkimised ka ESP raames erinevate riikidega, kuidas võimestada just kohalolekuga heidutusvaadet. Täna ei ole ühtegi konkreetset lõppjärgus otsust ja tulemust ette näidata, aga meil käivad mitmed läbirääkimised hõlmavad nii väekontingendi kasvatamist kui erinevate osiste kasvatamist kui teatud võimete kohaletoomist. Et nendest asjadest saab rääkida siis, kui, kui nüüd oleme jõudnud tulemuseni. Homme toimub Brüsselis NATO-Vene nõukogu, millised on kaitseminister Laaneti ootused sellele? Ma ootan seda, et NATO liikmesriikide suursaadikud on väga selgelt ühel seisukohal, kus nad ütlevad, et NATO kollektiivkaitse 360 kraadi on jätkuvalt see väärtus, mida kaitstakse NATO liikmesriikide poolt, et seal ei ole nagu kahtepidi arvamust ehk kõik liikmesriigid ja, ja samamoodi ka liikmesriikidega. Naabruses olevad riigid, kus on vaja, on kaitstud. NATO saab teha seda, et NATO kui sõjaline organisatsioon on oma olemuselt tõsiseltvõetav. See tähendab seda, et juhul kui NATO liikmesriigid on otsustanud, et viiakse ellu mingil ajahetkel teatud sõjalisi tegevusi siis, et seda usutakse. Et see usutavus on see võtmesõna.", "role": "user" }, { "content": "Taani teatas eile, et Balti riikidesse tuuakse täiendavalt neli F-16 hävitajat ja Läänemerele Taani mereväe fregatt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti regionaalhaiglas on vaktsineeritud 60 protsenti töötajatest. Kui arstid on vaktsiini suhtes vastuvõtlikud, siis just õed ja hooldajad on need, kes kipuvad nõusoleku andmisest keelduma. PERHi Infektsioonikontrolli talituse juhataja doktor Mait Altmets ütleb, et kõhklemine õdede ja hooldajate hulgas on ootuspärane. Seda näeb ka näiteks gripivaktsiini puhul. 100 protsenti ilmselt me ei jõuagi, et me selline kaugem eesmärk on 90 protsenti, aga eks see on ka praegu hetkel juba niisugune personaalne töö, et esimesed huvilised on oma oma doosid kätte saanud ja nüüd edasi läheb otsesuhtluse põhjal see inimloomus on selles mõttes huvitav, et keegi ei taha olla vähemuses, et kui meil on juba pea 60 protsenti vaktsineeritud, et küll see kannab nii-öelda lisakindlust teistele töötajatele juurde, et pigem ikkagi see vaktsiin ära teha. Altmets kinnitab, et vaktsineerimine ei ole keeldumiste pärast aeglustunud. Terviseameti endine tippjuht Martin Kadai ütleb, et tervishoiutöötaja on ülejäänud ühiskonnale vaktsineerimisele eeskujuks. Siiski arvab kadai, et kui õel või hooldajal on mõistlik põhjus vaktsiinis keelduda, peaks seda otsust austama. Ma pigem toetan täna hüpoteesi, et vaktsineerimisega ei ole võimalik sedasorti haigust välja juurida, ei ole vaktsineerimisega paraku suutnud maailmast välja juurida ka palju selliseid haigusi, mille puhul vaktsiin näiteks annab eluaegse kaitse iga hinna eest ajada taga sellist nulltolerantsiga. Kõik peavad ennast ära vaktsineerima, see ei ole tõenäone, kui seda teha, siis sellel on nagu oma negatiivne hind. Kadi lisab, et eesmärgiks võiks sättida riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine 60 kuni 70 protsendi ulatuses. See tähendaks kadai sõnul suurt tõsiste haigusjuhtude langust ja võimalust naasta tavapärase plaanilise ravi juurde. Tartu Ülikooli kliinikumi infektsiooni kontrolliteenistuse juht doktor Mati Maimets kinnitab, et esimese doosi on kätte saanud 70 protsenti nende töötajatest. Kindlasti on nende ülejäänud 1000 seas inimesi, kellele ma pean lähenema individuaalselt rääkima, võib-olla mõned täiesti keelduvad ja see on nende vaba tahe, kas nad keelduvad, kui tahavad. Aga kui me oleme ikkagi saavutanud selle 70 protsendilise nivoo siis tegelikult me väga palju ei hooli nendest üksikutest, kes vastu hakkavad. Maimets seletab, et kui 10 protsenti töötajatest lõplikult keelduvad, ei mõjuta see nende tööd oluliselt. Inimesed on vahetevahel haiged ja ägedate haigustega me ei vaktsineeri, mõnedel inimestel on erinevad allergilised reaktsioonid, siis me väga täpselt mõtleme seda, kas me inimest vaktsineerimisõi mitte ja ütleme, et 100 protsenti on noh, natukene liiga suur unistus, aga minu jaoks on kaheksa 90 protsenti on juba nii nagu 120 protsenti. Mõlemad infektsiooni kontrolli osakondade juhatajad nendivad, et kui viiruseoht on taandunud ja vaktsineeritud töötajad nii suuri ettevaatusabinõusid ei pea rakendama siis need, kes vaktsiini ei ole saanud peavad võib-olla enda ja teiste kaitseks täiendavaid meetmeid kasutama.", "role": "user" }, { "content": "Haiglates on juhuseid, kus õed ja hooldajad keelduvad koroonaviiruse vaktsiinist. Kuigi hetkel takerdutakse pigem venivate vaktsiinitarnete taha, siis vähetõenäoline on, et kõik töötajad annavad vaktsineerimiseks nõusoleku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTähtsaid külalisi jaama avamisele sõidutanud erirong lähenes Koidula jaamale täna Petseri suunast. Olgugi et tegu oli lihtsalt väikese manöövriga, sai see saabumine siiski sümboolse tähenduse päeval, mil ametlikult avati nii eelnevate kui järgnevate aastakümnete Eesti suurim raudtee infrastruktuuri objekt. President Toomas Hendrik Ilves. Meil on seda vaja olles Euroopas, me peame olema ühendatud ka Euroopa naabritega ja me peame olema hästi ühendatud oma Euroopa naabritega. Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas Niisugused transpordi, suured transpordi investeeringud, nad hakkavad mõnes mõttes oma oma elu elama, et nad toovad ikka hakkavad tooma ka varem või hiljem ühel või teisel viisil suuremaid kaubavoogusid, see tähendab tulusid, see tähendab ka tööhõivet piirkondadesse, mis neid ümbritsevad, nii et ja ma ütleksin, et ehitus on väga suure sümboolse väärtusega. Krooni ajal nimetati kodulat ka miljardi projektiks. Selle ehituse aastaid on iseloomustanud nii kinnisvarabuum kui ehitusturu järsk kukkumine. Mõni esialgne hange on läinud ka aia taha, kuid kokkuvõttes tuli see piirijaama ehitusel ainult kasuks. Kodula projekti direktor Urmas Leinfeldt. Arvestuslikust eelarvest tulime me välja umbes 300 miljonit krooni odavamalt et just tänu sellele, et ehitamine, ehitushanked, kõik need viidi läbi sellisel surutise perioodil. Nii et lõppkokkuvõttes on kindlasti oleme sellest oluliselt võitnud. Avamisjärgne esimene kaubarong tõi jaama üheksa konteinerit ja hulgatühja aluseid. Niisugune komplekt võiks sümboliseerida siinsete kaubavedude mitmekesistamist ja arengupotentsiaali. Teisel pool piirijaama paistab Venemaa ning selle taga Hiina, mille mõlema puhul on Eesti saanud märku majandussuhete tihedat st seoste poliitikaga. Majandusminister Juhan Parts. Paratamatult selline nii-öelda poliitilise meeleolu komponent ei ole väga jätkusuutlik ühel või teisel moel ta kaob ja ettevõtjad kasutavad seda, kus neil on mõistlikum teha, kus neil on kasulikum teha, kus on parem teenus ja selles mõttes see jaam on noh, meile niisugune. Ma arvan, et noh, tuleviku loov, lihtsalt võimalusi. Ma õudselt tahaks loota, et ta on ikkagi Ka oluline reisirongi seisukohast. Esimene reisirong tuli Tartust Koidulasse küll üleeile, kuid täna oli rongil juba ka esimesi reisijaid. Juba rongiga tulime siia, ootasin juba ammu, et rong käiks siia Koidulani. Ennem sai kogu aeg rongiga sõidetud, aga nüüd hulk aastaid ei ole sõitnud, nüüd sai jälle sõita. Tuleviku perspektiivis on kodulast kõneldud ka kui võimalikust Riia Peterburi ja Tallinn-Moskva liinidel istumispaigast. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt.", "role": "user" }, { "content": "Ametlikult avati Eesti sajandi ehituseks ja miljardi projektiks nimetatud Koidula raudteepiirijaam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLalsi kiriku korrastustööde üks eestvedajaid Sven Andreson ütleb, et kui neljal varasemal aastal tehti läbi jooksnud katuse ja varisemisohtlike lagedega kirikus palju tööd vabatahtlike abiga, siis tänu muinsuskaitseameti rahatoele saadi tänavu ette võtta suuremalt. Siht on korda teha kolm löövikatust ja praeguseks on juba ära tehtud löövi, katusealused, karniisi ääred, kus on siis oli vaja vahetada telliseid kõvasti. Need on nüüd uuesti krohvitud, osad ka värvitud. Lisaks on siis ühe löövi, õigemini kahe löövi katusekonstruktsioonid juba vahetatud, seal on puittalad, sarikad vahetatud kus olid siis kahjustused sees ja lisaks siis on ühel lööbil juba plekk peal, ühele pannakse plekki. Nii et tööd on olnud siin aktiivselt juba juba, ütleme mingi poolteist, kaks kuud. Lalsi kiriku muudavad ainulaadseks kuus sibul, kuplit ja hoones asuvad kunsti väärtused. Ikonostaas ja ikoonid plaanitakse restaureerida, kuigi ka selleks raha veel pole. Selleks, et saaks hakata parandama lae konstruktsioone, tuleb kirikus olevad kunstiväärtused ajutiselt eemaldada ja täna tegid ennistuskoja kanud spetsialistid sellega ka algust, räägib Kanuti maalirestauraator Marika Mängel. Kuna need võetakse nüüd siit seinast välja, siis me vaatame ka üle, kas kuskilt on värv lahti, kuskilt on avariiline koht, siis paneme kleebised peale ja siis pakendame nad, et nad saaksid oodata siis oma aega, kui neid hakatakse restaureerima. Milline on esimene mulje, milline nende seisukord on väga hea selles mõttes, et, et uskumatult hea sellises kirikus, kus on noh, niiskus ja, ja ei mingeid tingimusi, on alumise rea ikoonid väga heas seisukorras ülemises reas, tõenäoliselt tänu selle katuse kehvale olukorrale on värvivalikuid, aga uskumatult heas seisukorras on need, mis seinas on. Augustis tahetakse Lalsi kiriku juures korraldada talgutöö laager vabatahtlikele. Sügiseks peab aga kogu hoone olema uue katuse all. Alles siis võib öelda, et üks vana ajalooline kirik on päästetud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt.", "role": "user" }, { "content": "Mittetulundusühingu Vanaajamaja eestvedamisel jätkub juba viiendat suve Lalsi Püha Nikolause kiriku korrastamine. Kui töid alustatati kodanikualgatuse korras, siis tänavu on restaureerimisele hoogu andnud Muinsuskaitseameti rahaline toetus. Neljapäeval alustati kultuurimälestisena kaitse all olevas kirikus ikonostaasi ja ikoonide mahavõtmist, et ka need restaureerida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Dukajev pöördus täna telekõnega rahva poole, kus esmalt ütles, et terroristid ohustavad endiselt riiki ja rahvast ning teatas siis Ma andsin korrakaitseorganitele ja sõjaväele korralduse avada ründajate pihta tuli ja nad ilma hoiatamata maha lasta, ütles Kasahstani riigipea. Välismaalt on kuulda üleskutseid, et pooled alustasid läbirääkimisi probleemide rahumeelseks lahendamiseks. Milline rumalus, mis läbirääkimised võivad olla kurjategija ja tapjatega, küsis Kasahstani president. Nad tuleb hävitada ja seda tehakse lähemal ajal. Täna varem ütles Tokajev, et valitsus on riigi üle enamjaolt kontrolli taastanud. Kuna Kasahstani ga pole presidendi korraldusel ei interneti ega enamasti ka mitte telefoniühendust, pole eriti teada, mis kohapeal toimub. Kuuldavasti on rahvarahutusi riigi naftarikkas läänepiirkonnas ning teatatud on ka kuni 3000 inimese kogunemisest mujal linnades. Kuidas sündmused Kasahstanis edasi võiksid areneda, selle kohta oleks nende dünaamikat arvestades ennatlik järeldusi teha, ütleb riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson. Ka üks, mis tundub ja näib praegu olevat küll ilmne, et neid sündmusi kas ära kasutades või nendeks sündmusteks valmis olles on Venemaa sõjalist poliitilist mõju ja kontrolli Kasahstani üle kindlasti tugevdanud ja kõik näeb juriidiliselt korrektne, kui praegune Kasahstani president on abipalve Venemaale ja liitlastele esitada. Aga mis puudutab Kasahstanis nii-öelda sees toimuvad sündmusi ja neid võimalikke arenguid, mis pikemaajaliselt võivad hakata mõjutama ükskõik kas Kasahstani sisepoliitikat või sisemist julgeolekut, siis siin on kindlasti arengud veel piisavalt varases järgus, et midagi põhjapanevat öelda. Väidetavalt on Kasahstani esimene president Nursultan Nazarbajev ja tema tütred oma peredega Kasahstanist lahkunud. Sellest teatas isiklikele allikatele viidates kohalik infoagentuur Orda. Sama allika teatel arreteeriti Almatõs Nazarbajevi sugulane Samatabis, kes vallandati viiendal jaanuaril Kasahstani julgeolekukomitee asejuhi kohalt.", "role": "user" }, { "content": "Kasahstani president Kasõm‑Žomart Tokajev tegi täna taas telepöördumise. Tokajev nimetas protestijaid terroristideks ja bandiitideks ning ütles, et andis julgeolekujõududele käsu neid hoiatamata tulistada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiiri polnud veel ametlikult suletud, kui paljud Soomes tööl olevad eestlased said oma tööandjalt ultimaatumi. Kui Eestisse lähed, siis ära tööle tagasi tule. Soomlased pelgasid, et eestlased toovad kaasa koroonaviiruse. Eesti välisminister Urmas Reinsalu ähvardavas toonis avaldus, et pendelränne senisel kujul lõpeb. Kõlas enesekindlalt, et küllap eestlased valivad Eestisse naasmise. Soomes perele raha teenivad ehitajad, hooldajad, koristajad ja paljud teised, leidsid aga, et pigem Soome tööotsast kinni hoida kui Eestisse töötuks minna. Soomes on tööl mitukümmend 1000 inimest, kellele Eestis poleks koroonaga kaasneva majanduskriisi tõttu ilmselt tööd pakkuda. Piiride sulgemine on raske ka Soome, Rootsi piirialade elanikele. Tornio ja Haabarand on tihedamini ühtekasvanud kui Valga ja Valka kellel elab ämm, teisel pool piiri, kellel käivad lapsed teisel pool koolis. Kaupade vedu ja töötajate liikumine on ka edaspidi võimalik, aga näiteks üle piiri lihtsalt poodi enam ei pääse. Soomlased käisidki veel viimasel hetkel enne piiri sulgemist Rootsi poolel huuletubakat ja alkoholi varumas. Eestist alkoholi ostnud soomlased nüüd enam varusid täiendada ei saa. Soome riiklik alko on valmistunud müügi suurenemiseks. Ostke julgesti, toome kaupa muudkui juurde, julgustas üks müüja, kui alkoholipoes uudistamas käisin. Soome üle 70 aastased On määratud kodusesse isolatsiooni ja neil soovitatakse isegi poes käia ainult sellisel kellaajal, kui ostjaid vähem. Üks taat tegi eile üle raadios ettepaneku, et ka alkoholi müüki eakatele võiks alustada nüüd tavapärasest varem näiteks kell seitse, et enne kaupluste avamist teistele klientidele saaksid vanemad inimesed alkoholi ostmas käia. Nali naljaks, aga paljud vanemad inimesed on päris pahased ja peavad piiranguid ülekohtuseks. Kuigi infot peaks olema piisavalt ja viiruse ohtlikusest just eakatele on räägitud juba nädalaid kurtis üks mees vihaselt, et ta on 50 aastat tööd rüganud ja makse maksnud. Miks just eakaid nüüd nöögitakse ja koju sunnitakse? Sel nädalal pandi ka Soomes koolid kinni ja käivitus e-õpe. Tuli välja, et paljudes lapsevanemates tõstis taas pead hirm matemaatika ees nii nagu koolipõlves. Aga üles kerkis ka veidi lustlikum probleem. Esimese päeva lõpuks palusid õpetajad Novaraadios maha öelda, et kaugtööle sunnitud pereisad ei käiks kodus ringi aluspesu väel sest tegemist on siiski videoõppega.", "role": "user" }, { "content": "Koroona-hirm on pannud Soomes tööl käivad inimesed keerulise valiku ette, ka Rootsi piiri lähedal elavad inimesed on esimest korda üle aastakümnete suletud piiri ees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Arnold Rüütel, ettevõtja Jüri Kraft ja majandusteadlane Ivar Raig tegid ettepaneku tunnistada 24. detsember riiklikuks tähtpäevaks MRP salaprotokollide tühistamise aastapäevaks. 1989. aasta jõululaupäeval mõistis NSV Liidu rahvasaadikute kongress ka teise maailmasõja eel Euroopa mõjusfääridesse jaganud Molotov-Rippentropi pakti salaprotokollid ehk Stalini Hitleri sobingu. Eestist pärit NSV Liidu rahvasaadikute kongressi liikmetele oli selles suur roll. Lähiajaloos, tõukudes on meil riigipüha taasiseseisvumispäev 20. august ja riiklik tähtpäev taassünnipäev 16. november, 20. augustil 1991, kasutades ära ultra konservatiivide riigipöördekatset NSV liidus, taastas Eesti enda iseseisvuse ja 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV ülemnõukogu toonane seadusandja vastu suveräänsuse klaratsiooni, millega kuulutati okupeeritud Eesti kohalike seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. Kas me vajame veel riiklikke tähtpäevi, mis meenutavad iseseisvuse taastamise aega? Luuletaja Hando Runnel iseseisvuse taastamise aja üks täpsemaid mõtestajaid on iseloomustanud aastaid 1000 987991 supi keetmisega. Et see oli pidev protsess, kus iga päev oli oluline iga samm oma riigi tagasivõtmise poole, oli tähtis. Laupäeval tähistasime Estonia kontserdisaalis Eesti Kongressi. See oli okupatsiooniaja esimene Eesti vabariigi kodanike ja nende järeltulijate esinduskogu kokkukutsumist 11. märtsil 1990 Hando Runnelit laenatud supi keetmise kujundit kasutati seal mitmel puhul. Selles supi keetmises oli küll erinevaid kokk ja erinevaid retsepte, kuid keedeti ühte suppi nüüd, 30 aastat kaugemalt ja 30 aastat targemana tagasi vaadates näeme, et kõik need kokad ja retseptid olid vajalikud. Oli vaja Eesti Kongressi kompromissitust, mis ei lasknud ülemnõukogul liiga ettevaatlik olla. Oli vaja fosforiidisõda, öölaulupidusid, rahvarinnet, sõltumatut noortefoorumi, eestimeelset kommunistliku parteid, muinsuskaitseliikumist, Savisaare valitsust, rahvusliku sõltumatuse parteid ja Molotov, -Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp. Oli vaja tunne kelamit Edgar Savisaart, rivimi Vellistet, Marju Lauristini, Vaino väljast, Ando Runnelit, Kalle Ellerit, Sirje Endret, Enn Arno Sillerit, Lagle Parekit, Jüri Raidlat, Tõnis Lukast, Arnold Rüütlit, Indrek Toomet, Liia ännit, Mart Laari, HagiSeini, Eve Pärnast, et oli vaja kõiki, kes tahtsid, et Eesti vabaks saab ja oli vaja isegi erimeelsusi, mis 30 aastat tagasi tundusid ajuti ületamatutena oli vaja lõputuna näivaid vaidlusi. Esimeses, peaaegu demokraatlikult valitud parlamendis oli vaja kirge, trotsi, lootust ja lootusetustki, mis peagi jälle lootusega asendus. Me ei vaja uusi täht mida me vajame, on lähiajaloo uurimine ja seleta. Sest ühelt poolt on tore, kui kaheksateistaastane abiturient vaatab ETV-s saadet Eesti kongress 30 ja ütleb, et päris põnev enne sellest ei teadnudki. Teisalt on kurb, et ta ei teadnud riiklikud tähtpäevad, seda teadmist ei too.", "role": "user" }, { "content": "Toomas Sildam arutleb oma kommentaaris, kas uute tähtpäevade kehtestamine parandaks ka üldist lähiajaloo tundmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti lennusalga kopterid Agustav Estland AV 139 on suhteliselt uued. Esimese kopteri sai piirivalve kätte 2007. aasta septembris, teise 2008. aasta lõpus ja kolmas võeti teenistusse tänavu veebruaris. Ometi pole praegu kõik kolm lennukõlbulikud. Üks kopter on alates märtsist hoolduses Belgias, teisel on vigastatud saba, stabilisaator ning kolmandal sabarootor. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Kui me kopterit soetasime Schengeni rahadest ja välispiirifondist siis olid need kopterid planeeritud selliselt, et nad on ainult piiri valvamiseks. Nüüd, kui me vaatame seda tegelikku kasutust, siis on tegelikult hästi suur hulk, kus neid tellitakse meditsiinilendudeks. Selle tõttu ei ole kahjuks võimalik planeerida perioodilisi erakorralisi hooldusi selliselt, et kolme kopteriga oleks tagatud 24, seitse ja 365 päeva aastas. Väljalennuvõimekus. Viimasel lennukõlbulikul Agustav Estland kopteril ilmnes Rike 23. juulil. Siseminister Ken-Marti Vaher teatas aga veel reedel kopterite õhkutõusmise valmidus kohta intervjuus Postimehele, et valmisolek on maksimaalne, mis tänaste ressursside juures võimalik. Probleeme kopterite samaaegses hoolduses olemisega on olnud ka varem. Näiteks ei saanud mullu novembri alguses lennusalk Kuressaares mandrile tuua üht rasket haiget, kui sealne haigla esitas palve kopteri saatmiseks. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti arvates oleks vajalik teha muudatusi kopterite hoolduse süsteemis ning ka paar kopterit juurde hankida. Muidugi tänase päeva seisuga on ka selgeks saanud, et kolmest kopterist ei jätku ja, ja tegelikult kui vaadata seda kopterite kasutust ja hooldusi ja ütleme ka erakorralise hooldus, siis tegelikult vajaks Eesti veel kahte kopterit. Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma aga ei näe lahendust kopterite juurde soetamises. Ei ole lahendus ühe ühe kopteri lisaks soetamine, sest ka see kopter võib mingi tõenäosus astmel korraga rivist väljas olla. Pigem on see see tõesti selle hea tehnilise hooldesüsteem, kaitseministeerium, siseministeerium koostöös ja teisalt tugev koostöölepingute võrgustik naabritega, et katta ära siis taolised haruldased kokkusattumised.", "role": "user" }, { "content": "Seetõttu puudub lennusalgal päästeoperatsioonide võimekus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa eelarve võeti vastu defitsiidiga, eelarve tulud olid ligi 6,8 ning kulud ligi seitse miljardit krooni. Puudujääk kaeti septembris valitsuses vastu võetud lisaeelarvest. Haigekassa juhatuse liige Arvi Vask rõhutas, et tervishoiu rahastamises püüab haigekassa eelkõige jälgida stabiilsus printsiipi. Kindlasti me püüame igati rahastada neid valdkondi, kus nagu ei ole võimalik inimestele oodata ja nagu südame tervise valdkond, onkoloogilised haigused, vähem rahastatud suurte liigeste proteseerimised, kus meil on järjekorrad, mitmeaastased ka katarakti, kirurgia. Samas on selge, et näiteks taastusravi ja, ja ka hooldusravi maksumaksja rahaga võiks osta kordades rohkem kui täna seda tehakse. Aasta jooksul on paranenud vaid hambaravi kättesaadavus, teistes valdkondades suuri muutusi pole, tõdes Arvi. Vask. Sotsiaalministrium peab lõppeva aasta positiivseimaks sündmuseks perearsti nõuande telefoni käivitamist esimesel augustil, mis on vähendanud nende väljakutsete arvu, kus kiirabi tegelikult vaja ei ole. Eesti enneaegse suremuse põhjuste esikolmiku moodustavad endiselt südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet nentis, et suuri muutusi selles osas järgmistel aastatel loota pole. Selline süsteemne ennetustöö annab siin tulemusi alles 10 20 aasta pärast. Sotsiaalministeerium üksi ei suuda kindlasti mõjutada, et inimesed liiguksid rohkem, toituksid tervislikult, ei kasutaks sõltuvusaineid, see peab olema väärtushinnangute kujundamine juba maast madalast, et hästi suur roll on ikkagi siin, kogu haridussüsteemil. Sel aastal kinnitas valitsus ka riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006 kuni 2015 ning selle tegevuskava aastateks 2006 kuni 2009. Detsembri keskpaiga seisuga on Eestis sel aastal diagnoositud 606 HI viirusesse nakatunud isikut ja 28 AIDSihaiget. Võrreldes varasemate aastatega on need arvud väiksemad. Tervise arengu instituudi Aidsi HIV spetsialisti Kristi Rüütli sõnul haigusjuhtumite kontrolli alla saamiseks. Rahast aga üksi ei piisa. Kindlasti on vaja juurde valdkonnas pädevaid inimesi, kes seda tööd teeksid ja see ei toimu kindlasti mitte üleöö. Ivi Normet nõustus, et mis puudutab linnugrippi, siis maailma ajakirjandus on saanud suurepäraselt hakkama paanika külvamisega. Ka Eestis tegid spetsialistid sügisel poolteist kuud selgitustööd, et inimeste paanikat vähendada. Kuigi oht on tõepoolest olemas, võib paralleele tõmmata paari aasta taguses Arsi paanikaga. Ehk ajal, kui linnugripitüvi või mõni muu gripitüvi võib või võib mitte muteeruda pandeemiliseks, sureb igal aastal tuhandeid inimesi paljudesse teistesse haigustesse nagu malaaria, tuberkuloos või ka mõni haigla viirus. Aasta lõpp tõi aga tervishoius kaasa uue kriisi Haiglate Liit otsustas 22. detsembril taganeda eelmise aasta lõpul sõlmitud tervishoiutöötajate palgaleppest. Haiglate Liidu juhi Urmas Sule teatel jättis haigekassa tervishoiuteenuste piirhindade korrigeerimisel olulise osa hinnakomponente arvestamata ning piirhindade muutus ei vasta kõiki haiglaid mõjutavate tegelike kulude kasvule. Haiglate liit taotleb tervishoiuteenuste piirhindade ümbervaatamist ja täiendava 100 miljoni krooni eraldamist. Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teatanud, et raha leppe täitmiseks on haiglatel olemas. Sotsiaalministeerium on teinud osalistele ettepaneku kohtuda taas jaanuari teisel nädalal, et arutada laiemalt tervishoiu rahastamise poliitilisi küsimusi.", "role": "user" }, { "content": "Tervishoiusüsteem 2005. aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik vabad rahvad on huvitatud ootamatu ja katastroofilise rünnaku ärahoidmisest, ütles USA president esindajatekojas peetud kõnes. Ootamatu ja katastroofilise ohu vältimiseks soovib USA teiste riikide toetust ning paljud seda ka teevad, kinnitas president George Bush süüdistades Iraaki ÜRO Julgeolekunõukogu nõudmiste mittetäitmises. Bagdad ei ole esitanud täielikke andmeid mitmete massihävitusrelvade kohta. Luureandmed tõendavad muuhulgas ka seda, et Iraagil on tuhandeid tonne materjali bioloogilise ja keemiarelva tootmiseks, samuti ligi 30000 lõhkepead, mida saab kasutada keemiarünnakuks, märkis president Bush. USA palub ÜRO Julgeolekunõukogul koguneda viiendal veebruaril, et kuulata välisminister Colin Powell ettekannet. Powell esitab luureandmed Iraagi relvaprogrammide kohta ning faktid, mis kinnitavad, et Iraak püüab neid andmeid relvainspektorite eest varjata samuti tõendid Bagdadi sidemetest terroristlike rühmitustega, ütles president Bush. Ta lisas siiski, et kurss, mida Ühendriigid järgivad, ei sõltu praegu enam teiste riikide otsustest. USA demokraatlik partei kutsus president Bushi ja ka Iraagi probleemi lahendamiseks siiski teiste riikidega koostööd tegema. Kui Ameerika maailma üldsusega koostööd teeb, on ta tugevam, rõhutasid demokraadid oma avalduses.", "role": "user" }, { "content": "USA president George Bush kinnitas Kongressi esindajatekojas peetud kõnes Iraagi potentsiaalset ohtu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlustame Austriast, Austria hakkab vähehaaval piiranguid lõdvendama tulevast nädalast. Esimesena saavad teisipäeval uksed avada väikepoed, tõsi küll, rangete kaitsemeetmetega esimesel mail on lubatud avada muud kauplused, kaubanduskeskused ja juuksurid. Austria kantsleri Sebastian Kursi teater otsustab valitsus aprilli lõpus, kas hotelle ja restorane võidakse avama hakata, kui jah, siis mai keskpaigast alates. Üldised liikumispiirangud kehtivad aga aprilli lõpuni ning avalikke kogunemisi endiselt korraldada ei saa. See piirang võidakse lõpetada juuni lõpus. Kantsler pöördus austerlase poole tungiva palvega pidada kinni kõikidest kehtestatud piirangutest. Jääda koju ka ülestõusmispühade ajal, sest kui neid piiranguid praegu ei jälgita. Ta ei pruugi nende leevendamine õnnestuda. Austria oli Itaalia kõrval üks esimesi riike Euroopas, kus koroonaviirus levima hakkas. Kolm nädalat pärast seda kehtestati riigis karmid piirangud. Kõik koolid, poed, välja arvatud toidupoed, restoranid ja hotellid. Sule inimesed pidid olema kodus. Praegu tuleb nakatunuid küll veel juurde, kuid selgelt vähem kui tipphetkel. Taani hakkab piiranguid vähendama ülestõusmispühade järel. Kõige enne avatakse 15.-st aprillist alates päevakodu lasteaiad ja algklassid. Suured üritused, nagu muusikafestivalide on keelatud kuni augustini. Taani peaministri Fredrikseni sõnul peaksid nii lapsed kui täiskasvanud veetma võimalikult palju aega väljas mitte siseruumides, et vähendada nakatumisvõimalusi. Paljud piirangud Taanis on siiski jõus 10. maini. Riigipiirid jäävad kinni ja rohkem kui 10 inimese kogunemine on keelatud. Saksamaa ootab veel. Valitsuse arvates tuleb enne jõuda mingite kindlate näitajateni, kui piiranguid leevendama hakata. Aga pärast seda, kui Austria teatas, et hakkab piiranguid lõdvendama, on ka Saksamaal hakatud sedasama nõudma eriti arvestades piirangute mõju majandusele. Kantsler Angela Merkel lõpetas need nõudmised lühidalt Öeldes, et see päev pole veel käes. Veel paar riiki kaalub koroonapiirangute kergendamist. Tšehhi valitsus laseb veel enne ülestõusmispühi avada mõned poed ega nõua enam maskide kandmist. Igal pool. Ja Norra valitsus peaks täna otsustama, milliseid piiranguid pärast pühi leevendada. Norra leiab, et viiruse puhang on riigis kontrolli all.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa riigid on üsna eri meelt selles suhtes, kuidas praegu koroonaviirusega edasi toimetada. Osa riike karmistab piiranguid, osa valmistub neid lõdvendama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon tutvustas täna uut transpordistrateegiat, mis peaks lähemate kümnendite jooksul kardinaalselt muutma. Euroopa transpordisüsteemi strateegia on tugevalt seotud Euroopa Liidu ambitsiooniga vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030.-ks aastaks 55 protsendi võrra võrrelduna aastaga 1990 ning jõuda 2050.-ks aastaks. Süsinikuneutraalsuseni kava kohaselt peaks 10 aasta pärast Euroopas olema vähemalt 100 linna, mis on täiesti süsiniku neutraalsed. Samuti soovitakse kiirraudtee transpordi mahtu suurendada kaks korda ning muuta alla 500 kilomeetrise ühistranspordisõidud emissioonivabaks. See tähendaks, et näiteks Eesti-sisene, ühistrans, sport ning ka ühendused Soome ja Lätiga nii õhu, maa kui veeteid pidi, ei tohiks süsinikujalajälge jätta. Kuidas seda saavutada, selgitas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei. Loomulikult, eks need spetsiifilised tingimused või konkreetsed tingimused erinevates riikides sõltuvad ka sellest, milline see riik on, eks ole ju, et on, on täiesti selge, et, et eesmärk saavutada kuskil väikeses riigis võib olla erinev, kui see eesmärk saavutada suures riigis, nii et loomulikult riikide eripärasid tuleb sel juhul arvesse võtta. Aga, aga kindlasti tahaksime me näha seda, et üha rohkem ja rohkem sellele turule tuleks ka puhtamaid lahendusi ja, ja loomulikult see ambitsioon on seal ja, ja me loodame, et, et võimalikult palju on võimalik seda ambitsiooni täita, seda ka Eestis. Eesti kindlasti tahab olla eesrinnas selle poolel, et, et muuta kogu oma üleüldist keskkonda rohelisemaks transport, nagu teada, on jätnud päris suure jalajälje ja ma arvan, et kui see trend liigub selles suunas, et kogu seda keskkonda rohelisemaks muuta. Ent kas rohelisema ühistranspordini peaks viima tee läbi käskude ja keeldude või toetuste? No millised meetmed riik kasutusele võtab, noh, see, see on iga riigi enda otsustada, eks ole, me seame nii-öelda üldised eesmärgid ja, ja loomulikult me tahame, et kogu see üldine transpordikeskkond muutuks, muutuks paremaks, et kuidas Eesti riik täpselt otsustab, selles osas on väga raske väljaspoolt ette kirjutada, aga ma arvan küll läbi nende reformikavade, mida ka tehakse, praegu on, on kindlasti võimalik finantseerida seda samuti, me jäi mainimata ennem ka lahendus, mis on seotud puhtamate kütuste turule tulemisega. Kindlasti me eeldame üha rohkem puhtamaid kütuseid, samuti autotranspordis, nii et, et eks see on erinevad meetmed, kombinatsioon. Aga see, et aastal 2030 diiselbussid samamoodi popsutavad nagu täna, see ei tundu minu jaoks jätkusuutlik areng. Joosep Värk Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon käis täna välja transpordistrateegia, mille eesmärgiks on jõuda aastaks 2050. süsinikuneutraalsuseni. Kava kohaselt peaksid juba kümne aasta pärast olema kõik lühemad kui 500 kilomeetrised ühistranspordi ühendused emissioonivabad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRocca al Mare vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval kuulutati tänavuseks parimaks mahetootjaks Harjumaal asuv Kiltsimäe talu, mille peremees Margus Lille köögivilja kasvatab. Ma olen tegelikult linnapoiss, aga siis lapsed juba sündisid, siis me tahtsime kangesti maale minna. Ja mingisugusel hetkel ma leidsin ennast maalt ja ma tahtsin midagi teha, ma tahtsin elatist teenida sellest mullast siis kui ma vaatasin ringi, see oli aastal 2002 võib-olla, mille järgi kõige rohkem võiks nõudlust olla või millega ma, mida ma suudaksid pakkuda inimestele ja kuna see mürgitamine ja kõik niisugune asi ei ole noh, oli välistatud kohe joonelt algusest peale. Otsustasin, et linna lähedal olles ma pean kasvatama mahe köögivilja, oleks mina sel hetkel teadnud, kui keeruline see on, sest mina poleks seda teed ette võtnud. Miks mahepõllundus nii keeruline on, pole raske ära arvata. Kõiksugu putukatest ja umbrohust tuleb ilma mürgita jagu saada. Põllupind peab toitainete loomulikuks taastamiseks saama puhata ja väga palju on käsitsitööd, kui rääkida kõige ilmsemast, Margus Lille saab kogu oma toodangust lahti, muuhulgas läheb see suurtesse poekettidesse ning vastutus tarbija ees hoiabki teda mahepõllunduses, ütleb lille naljatamisi. Miks aga tahavad inimesed tavatoodangust kallimat mahetoitu, uurisin vabaõhumuuseumi ökoturul ostelnud Mallelt ja Ermolt. Tervist seepärast aga kallis, teie jaoks ei ole see liiga. No kui arvestada tervist, siis ei ole miski. Varem ju toodetigi kõik asjad nii-öelda looduslikult ja see on maitsev ja tervislik, nii nagu mulle meelde jäänud ja nii nagu ma usun sellesse ja nagu ma isegi mõnda asja vaikselt ise oma koduaias kasvatan Mahetootjate konkursil osales ühtekokku seitse tootjat. Eesti mahepõllumajanduse sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetema sõnul tuleb mahetootjaid tasapisi juurde ning mingil juhul ei saa rääkida turu tagasiminekust kuigi päris kõike mahetoitu ja veel ei saa. Valiku osas on ka, et eks ta ka laieneb, nagu me siin näeme, et tuleb juurde neid tootjaid, aga mõnes tootegrupis on ikkagi veel küllaltki piiratud see valik ja, ja selle nimel ausalt öeldes me ikka proovime tööd teha, et see valik laieneks ja et inimesed saaksid, ei peaks ostma ka välismaist mahekaupa, mis on tegelikult poodides rohkem saada kui kodumaine. Eestis ongi mahe, toodetud vaid 10 aastat, seetõttu kuluks Vetemaa sõnul tootjatele hädasti ära oskusteavet ja toetavaid teadusuuringuid. Margus Lille leiab, et tootjad võiksid rohkem koostööd teha. Spetsiifiline tehnoloogia ja tehnika, mis on väga kallid, et neid ei ole mõtet osta väikesesse talusse, kui sul on viis hektarit, siis ei ole mõtet investeerida 50000 näiteks juurvilja koristuskambaini. Küll, aga kui me suudaksime leida viis väiketootjat, kes elaksid mõistlikul kaugusel üksteisest siis oleks sellel asjal juba jumet. Ja see oleks jälle mingisugune asja, mis võimaldaks natukene konkurentsivõimelisema hinnaga seda mahetoodet mahe köögivilja antud juhul pakkuda.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu kuulutati parimaks mahetootjaks Kiltsimäe talu Harjumaal ja aasta mahetoode on Tammejuure talu kanepiõli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVarasemalt on viiruse ohtu Tartu ülikool suhtunud ettevaatlikkusega. Suure osa mullusest õppeaastast veetsid tudengid kaugõppel. Ülikooli rektor Toomas Asser ütleb, et tänu vaktsiinile tuleb see sügis teisiti. Üksi kodus õppimine või ise õppimine, et see ei ole lõppude lõpuks see, mida kõrghariduse tegelikult peaks siis olema. Et kõik jääb puudu, jääb praktiliste oskuste, selline tagasihoidlik osa, vahetu suhtlemine, vahetu vestlus, rääkimata siis kõigest, mida see ülikooli elu tervikuna paneb ja peab arvestama, et eriti keeruline on esimesel kursusel, et, et ei suudeta ju tegelikult seda ülikooli ja ülikooli elu hoomata nagu täismärts. Nii et, et see ootuste gelikult on kõikidel ikkagi, et kontaktõpe on, on täiesti vajalik ja, ja, ja möödapääsmatu. Asser toob näiteks seminarid ja praktikumid kui kohad, kus tudengite jaoks on kõige olulisem silmast silma suhtlus. Siiski on osa kaugõppest tulnud, et jääda. Et kasvõi suurte loengute pidamine nii-öelda digitaalsel teel võrgus distantsil, et see on mõistlik ja, ja seda me ka hakkame rakendama. Seda, et tudengitele on vahetu suhtlus oluline, tõendas ka fakt, et õppeaasta avamine osutus populaarseks. Ülikooli esine tänav oli paksult täidetud tudengitega, kes ootasid kinnitust, et see aasta saab ülikooli hoonetes kohal käia. Nende seas esmakursuslane Christopher. Eelmine aasta ikka tegi, see olgu ikka väga skeptiliseks see mõttes, et väike skeptilisus on ikka sees ja et ei ole väga kindel, et kas ikka kas ikka saab kohal käia, aga no tahaks loota, et saab ikka. Äsja gümnaasiumi lõpetanud Kristopher tunneb, et kaugõpet sai liiga palju. Sellega nõustub ka Anett, kes muretseb, kas ta ettevalmistus ülikooliks on hea. Ei, hirm on ikka sees jah. Et distantsõpe on ju tegelikult? Raske on õppida iseseisvalt ja kohal alles, ikka on kergem, jääb rohkem asju meelde. Tudengitele meeldiks võimalus valida mõnel teemal pädevam tudeng võib väga edukalt väiksema ajakuluga aine omandada kaugõppel. Samas aines võib aga teine tudeng tahta rohkem õppejõuga suhelda. Üliõpilasesinduse esimees Katarina Sofia päts ütleb, et päris vabaks valikut jätta ei tohiks. Pusikareegel peaks ikkagi olema see, et me käime kohal, sellel on ka see aspekt, et kui me viime kõik asjad nagu mõlemasse vormi, siis on tegelikult ju õppejõule topeltkoormus. Aga samas, teisest küljest jah, ma tahaks ka öelda seda, et ega see teatud piirini on õppejõu ülesanne teha oma loeng nii palju haaravaks, et veebis ei, ei ole nagu mõtet olla.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli peahoone ees avati uus õppeaasta. Tudengid loodavad tänavu rohkem silmast silma kohtuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juht Kaja Kallas ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et peretoetuste eelnõu takistamiseks pole välistatud ka obstruktsiooni rakendamine Reformierakonna saadikute poolt. Tegemist oleks olukorraga, kus üks valitsuserakond kasutab venitamistaktikat oma koalitsioonipartneri eelnõu takistamiseks jätkab Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev. Hetkeseis ongi see, et me teeme oma otsused järjekorras vastavalt, nii kuidas see esimene lugemine ka nagu läheb ja esmaspäeval, mis täpselt toimuma hakkab, et eeskätt me loodame ikkagi selle peale, et et Keskerakond koalitsioonipartnerina saab aru, et opositsiooniga selle eelnõuga edasi minek ei ole mõistlik, see ei ole normaalse koalitsiooni toimimise nii-öelda loogika ja, ja nad mõistavad seda, et seda arutelu peame me sügisel. Kuna tegemist ei ole lastetoetuste arutelu, vaid politsei arutelu poliit nii-öelda tehnoloogiaga, siis siis me astume ka vastavad sammud nii, kuidas nii-öelda teised osapooled käituvad või ei käitu. Kui Keskerakond esimese lugemisega edasi läheb, on reformierakonnal võimalik riigikogus algatada eelnõu tagasilükkamise hääletus. Kui see läbi ei lähe, siis pole välistatud obstruktsioon. Eelnõu teisel lugemisel saab teha ka hääletus eelnõu katkestamise suhtes. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg eelnõule on esimesel juunil ja päev hiljem peab sotsiaalkomisjon otsustama teise ning kolmanda lugemise ajad. Sotsiaalkomisjoni edasise käitumise otsustab ka see, kui palju muudatusettepanekuid Reformierakond eelnõule esitab, jätkab Keskerakonna fraktsiooni liige ja sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Sotsiaalkomisjonil lihtsalt on endiselt eesmärk peretoetused nii kiiresti kui võimalik riigikogus ära menetleda, et me oleme lubanud seda ennem jaanipäeva ja täna on meil see eesmärk ikkagi endiselt, et siis jääb piisavalt aega, et vajalikud infotehnoloogilised arengut teha ja ka riigieelarve läbivaatamise juures leida vajalikud vahendid Briti peresid toetada, siis alates järgmise aasta algusest.", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval on võimuliidus tüli põhjustanud peretoetuste eelnõu esimene lugemine. Reformierakond üritab esmalt veenda koalitsioonipartner Keskerakonda eelnõule pidurit tõmbama. Kui see ei õnnestu, võib parlamendis käiku minna obstruktsioon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva linna ja õiguskantsleri vahelise konflikti põhjuseks on linna soov hoida mitmesaja autolist veautode järjekorda kontrolli all, et autod linna tänavaid ei ummistaks. Lisaks sellele on hoogsalt kasvanud ka sõiduautode saba, millest enamiku moodustavad Venemaal aktsiisikaupade järgi sõitjad. Mõlema järjekorra haldamine neelab vahendeid ja neli aastat tagasi võttis riik need kulud oma kanda. Sel kevadel kärpis aga siseministeerium oluliselt Narva eraldatavat summat ja seetõttu taastas linn kõigepealt veoautodelt võetava kahesajakroonise tasu ja hiljem hakati raha võtma ka neilt sõiduautodelt, kes väljaspool järjekorda üle piiri tahavad pääseda. Õiguskantsler Indrek Teder peab tasu võtmist põhimõtteliselt lubamatuks, kuna tegu on avaliku teenusega ja see peab olema tasuta. Kohalik omavalitsus ei saa kehtestada selliseid rahalisi koormatus, see on ikkagi ainult ühe kogu, mille nimi on riigikogu pädevus, aga algpõhimõte on ikka, piiriületus peab vaba olema. Meil on põhiseaduse järgi õigus Eestisse tulla ja Eestist lahkuda vabalt. Narva linnapea Tarmo Tammiste sõnul rahuldab tasu kõiki osapooli nii riigistruktuure, linna kui autojuhte ja linnapea ei saa aru, miks see toimida ei tohi. Üks asi saadi funktsioneerima, me ei küsi riigilt sentigi raha ei, ikka peab olema mingi tark, kes sellele asjale paneb paika. Varem anti Narva le kolm miljonit krooni, nüüd anti 900000 ja ega rohkem ei anta 2,1 miljonit. Me oleme juba riigile kokku hoidnud. Nii et võiks selle eest nagu aitäh ütelda ja järgmiseks aastaks meid aktsentigi. Aga kurat jätke rahule neid, vaadaku ta palun põhiseaduse paragrahvi, kus on kirjas, et kui riigi funktsioon antakse üle kohalikule omavalitsusele, siis tuleb anda ka raha. Vot see on põhiseaduse rikkumine, miks sellega ei tegeleta? Õiguskantsler aga kinnitab, et isegi masu ajal peab seadustest lugu pidama. See, kas riik annab raha või ei anna raha, see ei õigusta rikkumist, ma tahan seda öelda, et me ei saa loobuda majanduslanguse tingimustes sellistes väga lihtsalt neist asjadest. Kui me hakkame võtma pragmaatilisi kaalutlusi, et mul on raha vähe, siis on õigustus igasugusele ebaseaduslikule tegevusele ju. Ja teine asi on ka see, et Eesti riik on ju terviklik, et isegi Narva ei saa kehtestada seda on Eesti vabariik, mitte Narva vabariik. Indrek Teder annab Narvale 20 päeva aega järjekorra tasust loobuda. Kui seda ei tehta, pöördub õiguskantsler riigikohtusse. Narva linnapea Tarmo Tammiste on selleks valmis. Kindlasti ei anna me niisama alla. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on Narva piiriületuse korraldamise eest tasu võtmine põhiseadusega vastuolus ja Narva peab sellest loobuma. Linnapea Tarmo Tammiste õigustab tasu võtmist riigipoolse rahastamise nappusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIsamaa liider Helir-Valdor Seeder peab lisaeelarvet hädavajalikuks ja loeb ette terve rea valdkondi, kus lisaraha on vaja. Üks plokk on seotud siis riigikaitsekulutustega, on need siis nendesamade varude soetamine, mis me oleme andnud abina Ukrainale eelkõige siis erinev relvastus, see tuleb ju Eesti poolelt ka taastada, selleks on vaja hakata kohe-kohe mõtlema hankeid tegema. Liitlaste vastuvõtt, kuna liitlaste kohalolek saab olema suurem, kui me planeerisime. Teiseks põgenikega seonduvad täiendavad kulud. See puudutab nii riiki puudutab ka kohalikke omavalitsusi aga ka sotsiaalhoolekandesüsteemi, haridussüsteemi, tervishoiusüsteemi. Ta lisab veel kulud tervishoidu, hariduse, ka energiahüvitistesse. EKRE esimees Martin Helme seab esiplaanile kulutused riigikaitsele. Meil on endal oma riigikaitses noh, väga arvestatavad, väga tõsised lüngad sees, millest on tegelikult aastaid räägitud seesama keskmaa õhutõrje. Meil on tegelikult vaja soomusvõimekust ehk tanke, meil on ka vaja suurendada sõjaaja kaitseväge vähemalt kahekordseks, võrreldes sellega, mis ta praegu on. Helme sõnul nõuab see kuni miljard eurot Ukrainasse, puutuvalt sõltub aga kõik abivormist. Kui me tahame aidata ukrainlasi, ukrainas, mis minu meelest peaks olema meie prioriteet ikkagi põhimass, ukrainlasi on ju riigisiseselt põgenenud oma kodukohtadest, et neid tuleks aidata. Ma arvan, et me ei peaks nagu aitama kaasa sellele, et Ukraina riik täielikult inimestest tühjaks jookseb. Keskerakonna esimees Jüri Ratas peab samuti lisaeelarvet vajalikuks ja ka tema alustab riigikaitsest ja lisab. Teiseks kindlasti inimeste toimetuleku küsimus ja loomulikult ka ettevõtluse ja Eesti majanduse küsimus. Ma arvan, et kõiki neid on vaja adresseerida selles lisaeelarves ja loomulikult ei saa üle ega ümber tervishoiusüsteemis, nii et need arutelud peaksid minu meelest toimuma. Aga see põhidominant peaks olema seotud riigikaitsega. Aga on ka teisi seisukohti sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets Kohe täna lisaeelarvet ma arvan, vaja ei ole, et pigem kui me räägime, siis me saame kahest teemast rääkida üks, mis puudutab julgeoleku suurendamist, see võtab natukene aega, me peaks maha pidama siis selle debati, et kui palju ja kuhu me täpsemalt panustame ja teine pool, mis puudutab põgenikke, siis hetkel valitsuse reservist piisab, et selle teemaga tegeleda. Läänemets ütleb, et kaitsekulutustes tuleb lähtuda riigikaitse arengukavast ja mitte hakata liiga palju juurde mõtlema. Aga mõne kuu pärast on lisaeelarvet kindlasti vaja. Reformierakonna fraktsiooni juht riigikogus Mart Võrklaev leiab ka, et hetkel lisaeelarvet vaja ei ole. Oleme suutnud need sellised erakorralised kulud katta valitsuse reservist, et eks praegu on kõige sellisem tihedam töö käib ikkagi, eks ju, meil Ukraina kriisiga ja eks neid kulusid tuleb veel, et kui on näha, et, et need kulud lähevad suuremaks ja on vaja täiendavalt lisaeelarvet teha, siis tuleb see ette võtta. Riigikaitse seisukohalt ütleb võrklaev, et analüüs käib ja nagu näha, on riigikogus aga ka valitsuses oodata teravaid vaidlusi.", "role": "user" }, { "content": "Praegune poliiitline ja majanduslik olukord nõuab riigilt lisakulutusi. Parlamendierakonnad on eriarvamusel, kas lisaeelarvet on vaja kohe või mõne aja pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome vahetab välja praegu kasutusel olevad hurnetid Vanad Hornetid on meid hästi teeninud, aga nende kasutusaeg hakkab otsa lõppema, ütles kaitseminister Anti Kaikonen. Kaalumisel on viis varianti ameeriklaste superhornet ja F 35. Eurooplaste Eurofaiter, prantslaste ja rootslaste kripen. Uued hävitajad on kõige kallim relvaost Soome ajaloos. Valitsus on kokku leppinud, et lennukihange ei tohi maksma minna rohkem kui 10 miljardit eurot, aga praegused pakkumised ületavad plaanitud summat. Kaitseminister möönis, et lennukitootjate jaoks on see keeruline. Optimeerimisülesanne. Hoekshankele aseta me hinna 10 miljardi euro puit hangitanki, mis hooaks järjest oleme ju ka siseld, lendukond, ased, sensorid ja vaadimaks. HX hankele seatud maksimumhind 10 miljardit eurot tähendab, et hangitakse kasutusvalmis süsteem, mis sisaldab lennukid, relvad, andurid, hoolduse ja kasutuselevõtuks vajaliku koolituse, loetles minister. Kaikonen. Lennukite ülalpidamiseks ei tohi minna rohkem kui 10 protsenti Soome kaitse-eelarvest, see on ligikaudu 250 miljonit eurot aastas. Soome meedias on kirjutatud sellest, et parlamendile ei ole esitatud kõiki andmeid ja tegelikult lähevad uued lennukid palju kallimaks. Samuti on süüdistatud hankekorraldajaid salatsemises. Lauri Puranen kaitseministeeriumis toonitas, et tänu hornetitele on Soome kaitsejõududel väga head teadmised, kuidas kulusid hinnata ja arvutada. Emme osta sellaste konneta, mida eile ei ole vara, käed. Me ei kavatse osta lennukeid, mille kasutamine meile üle jõu käib, ütles Lauri. Puranen Kari Renko kaitsejõudude logistikakeskusest lisas, et lennukite ülalpidamiseks tuleb raha kaitse-eelarvest ja kaitsejõudude on huvitatud, et kulud ei suureneks, sest see käiks teiste kaitsevaldkondade arvelt. Rengo ütles, et hanke sisuste lepingutingimustest ei saa eriti palju rääkida, sest arvestada tuleb nii julgeoleku kui ärisaladuse tagamisega. Ta kinnitas, et otsust ei tee kindlasti üks inimene, vaid pakkumisi hindab asjatundjate rühm. Kui seni on peetud lihtsalt läbirääkimisi, siis aprilli lõpuks peavad ettevõtted tegema lõpliku, juriidiliselt siduva pakkumise. Soome teeb lõpliku otsuse hävitaja ostuks hiljemalt aasta lõpuks. Uued hävitajad peavad vastu pidama aastani 2060.", "role": "user" }, { "content": "Soome uute hävituslennukite hange jõuab lõpusirgele. Pakkumised on saadud viielt ettevõttelt, aga kõik need ületavad praegu ostuks plaanitud summat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusliku Koonderakonna Isamaa erakorraline suurkogu otsustas oma tänase istungi alguses, et erakonna esimehe ja peaministri ametikoht ei ole omavahel otseselt seotud. Ka otsustati, et täna ei valita isamaa aukohut. Loomulikult oli tänane peamine sündmus Isamaa esimehe valimine. Kandidaatideks esitati Mart Laar, Kaido Kama, Ülo Nugis ja Karin Jaani. Kariniani taandas oma kandidatuuri. Ühtekokku registreerus 850-st Isamaa liikmest suurkogule 352 inimest ning Isamaa esimehe valimistulemused olid paljudele üllatuseks. Nimelt kogus juba esimeses hääletusvoorus Mart Laar üle poolte häältest, nimelt 191 ning jätkab seega Isamaa esimehena. Kaido Kama sai 86 ja Ülo Nugis 56 häält. Küsisin Kaido Kamalt, kas ta tunneb end kaotajana. Mingis mõttes kahtlemata, aga igas võitluses on olemas võitjad ja kaotajad. Nii et see on mõndapidi paratamatu. Keegi peab olema kaotaja ka võitluses. Oma sõnavõtus enne valimisi ütlesite, et te loodate, et isamaa ei lõhene, ega te ei hakka nüüd nii-öelda pettununa seda lõhestama kuidagimoodi. Kindlasti ei hakka küll, aga ma ei ole kindel praegu, kas sündmused on tänase Isamaa suurkoguga lõppenud vaid nüüd peavad oma otsustama sõna ütlema väikesed koalitsiooniparteid. Mis saab sellest valitsusest edasi? Milline on teie hinnang laiemalt, kas te arvate, et nüüd isamaa jääb ühtseks? Ma tahan seda väga loota, samal ajal, nii nagu ma oma tänases kõnes ütlesin, ma kardan, et tänane valimistulemus tegelikult probleemidele isamaa sees lahendust ei andnud. Mart Laar ise tunnistas ka, et tal on olnud mõningaid eksimusi, mis te arvate, kas ta on neist eksimustest ka õppust võtnud? Ma tahan väga loota, et on ja seda me saame nüüd edaspidise aja jooksul näha kas ja kuivõrd ja noh, veel kord tahan väga loota, et me ei ole. Kui me sügisel oma erakorralist suurkogu peame siis samasuguse või hullemas seisukorras, kui me olime enne seda suurkogu Teie poliitiline käitumine lähemal ajal. Minu poliitiline käitumine on selline, et ma olen lojaalne suurkogu otsuste le. Parlamendis on Isamaa fraktsiooni liikmetel tööd küllalt. Tööpuudust parlamendiliikmetel ei ole ja eks ma teen seda tööd ja vaatan, kuidas sündmused arenevad. Küsisin Ülo Nugiselt, kas valimistulemused olid ootamatu. Ma pean ütlema, et mõnevõrra küll. Ma eeldasin sarnast resultaati, aga ma siiski ei eeldanud, et tulemus võiks olla nii suure diferentsiga kui te mäletate mu mõningaid eelmisi väljaütlemisi sellest, et see ei ole veel mitte lahenduste leidmine, see on meetodi otsimine. Siis ma teadsin, mida mul öelda oli. Nii et ma kordan üle oma kommentaari. Tulemus mõnevõrra, mind üllatas just numbrite mõttes. Kas te tunnete ennast nüüd kaotajana? Ei, ma kaota ennast, ei tunne, kui te küsitakse, et kas ma tunneksin ennast mugavalt või ebamugavalt, siis ma ütleksin, et ma ei tunne ennast jah, praegu mugavalt. Aga ega see ei olnud siis nüüd üks niisugune episood, mis oli lineaarse rehkenduse peale tehtud, et täna ja siin ja siin on see peamine lahing. Seda muidugi mitte. Ühel ajal oli vaja siis selgust saada, kes kellega edasi läheb. Kas te jätkate isamaas? Ma ei kiirusta praegu ühtegi otsust tegema veel. Mul on veel järelemõtlemise aega. Õigupoolest olen ma isamaa, astu distantseerunud, olnud kogu aeg. Ja ma ei ole kunagi ennast ka sellisena päris tituleerinud, ma olen paar korda rõhutanud ikka, et ma olen vabariiklane. Kas nüüd on oodata lahinguid riigikogus Ülo Nugise juhtimisel? Kui ei oleks olnud koalitsioonipartnerite ettepanekud, siis võib-olla oleks tulnud mul vähemasti mingisugustki aktiivsust üles näidata. Kuna koalitsioonipartnerid on oma ettepaneku teinud oma peaministrikandidaatide suhtes, siis ootame need ära, millised nad on. Ma kordan veel kord üle, minul on oma tee poliitikas. Ja see ei ole teile saladus ja sinna hulka ei käinud mitte mingil juhul. Peaministriks saamine sellel perioodil. Kui see mõte mul kunagi peas oli, siis ta oli enne. Seekord oli peaeesmärk valitsuskriisi reguleerimises, selle likvideerimises ja järgnevateks valimisteks edukaks ettevalmistamise. Kui see samm likvideerib valitsuskabineti. Sellega ongi eesmärk saavutatud, ülesanne täidetud. Kas ta nii on, seda näitab lähitulevik. Ma ise oletan, et meil oleks targem praegu riigikogus lõpetada pooleli olevat tööd ja minna puhkusele. Puhkuseaeg erakorraliste istungjärkude kokkukutsumine on alati erakordne nähtus ja seal vastuvõetavad otsused on erakordse kaaluga. Ma isiklikult ei pooldaks kiirustamist, kuid ma vaatan, mida teevad koalitsioonipartnerid ja mida teevad minu toetajad Riigikogus. Milline on teie seisukoht praegu nagu kergelt kõrvaltvaatajana, kas isamaa jääb ühtseks pärast tänast valimist? Ma ei tahaks siiski seda noh, niisugust positiivsetest emotsioonidest laetud õhkkonda või meeleolu mingit dissonantsi ka riivata. Ma ütlen veel kord niimoodi, et tõelised poliitilised lahingud tulevad 95. aasta märtsis või enne seda või äärmisel juhtumil oktoobris sellel aastal, kui enamus parteisid otsustab, et enne tähtaegsed valimised on vajalikud. Nii et noh, see oli hea, et me ühel momendil niimoodi juunikuus sees saime jõuvahekorrad selgeks, sellepärast et noh, need hägused niisugused kontrollimata rindejooned segasid juba pikemat aega. Ma ei julgeks öelda ei üht ega teist. Ma arvan siiski, et 95. aasta valimisteks, kui on ette nähtud, et siiski tulevad korralised valimised, toimub oluline jõudude ümber grupeerimine. Ma siiski arvan seda. Vaatame, kuidas reageerib ühiskond. Vaatame veel kord, ma ütlen, mida ütlevad koalitsioonipartnerid, võimalik, et meil tuleb arvestada veel selle riigikogu baasil moodustatud uue valitsusega, mis on hoopis teine koalitsioon. No aga see on praegu lihtsalt minu oletus, mis veel ei tugine tõsiste arvestustele Isamaa esimehelt Mart Laarilt küsisin, kas nii suur valimisvõit oli talle üllatuseks. See häältevahekord oli küll üllatus jah. Mis nüüd muutub Isamaa tegevuses, et vältida nüüd seda ammu kardetud lõhenemist? Ma arvan, see, et erakond peab tegema tihedamat koostööd nii oma siseste fraktsioonidega kui ka erakonna osakondadega ja liikmetega ega sellise siseparteilise demokraatia tugevam arendamine on ainukene võimalus, et selliseid selliseid konflikte vältida. Ja kindlasti tulevad erakonna nagu palgal ses aparaadi väga põhimõttelised ja suured muudatused. Peaministrina te jätkate? Jah, kuni riigikogu või valitsuskoalitsioon teisiti ei otsusta. Eesti sotsiaaldemokraatliku partei esindajalt Mihkel Pärnojalt küsisin, kuidas niinimetatud väike koalitsioon Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, liberaaldemokraatlik partei Maa, keskerakond ja Eesti rahvusliku sõltumatuse partei nüüd edasi tegutseb. On ju väike koalitsioon igal juhul endale teise peaministri kandidaadi leida lubanud. Mida me otsustame homme, seda on mul täna praegu muidugi raske öelda, aga tänane Isamaa suurkogu terve rida otsuseid eelkõige see, et Isamaa esimehe ja peaministri ametikohad ei ole omavahel seotud. Ja see, et me peame edasise poliitilise arengu seisukoha pealt oluliseks, et valitsuskoalitsioon saaks jätkata koos silmas pidades mitte ainult seda kuidas on suhted kujunenud erakondade siseselt ja erakondade vaheliselt vaid eelkõige seda, et poliitiline areng jätkuks, nii, nagu koalitsioonileppes on kirja pandud, peame me oluliseks homme tõenäoliselt ikkagi jätkata seda arutelu, mis meie avalduses on välja toodud. Me peame oluliseks arutada selle üle, kas meil on olemas oma selge peaministrikandidaat ja kui me jõuame selles kokkuleppele, siis esmaspäeva hommikul koalitsiooninõukogus. Tõenäoliselt me esitame omapoolse seisukoha juba koalitsiooni e tervikuna, kuhu kuuluvad siis ka Isamaa esindajad. Nii et see kehtib, et Mart Laar ei ole väiksele koalitsioonile enam vastuvõetav peaministrina. Ma ei ütleks niimoodi, et Mart Laar ei ole vastuvõetav, vaid eelkõige seda, et tänane Isamaa suurkogu otsus ei ole meile selles mõttes siduv, et me otseselt seostame tänase suurkogu otsuse, mille alusel Mart Laar jätkab Isamaa esimehena. Et sellest tulenevalt peaks ka ta jätkama peaministrina. Me eelkõige ikkagi peame silmas tulevasi poliitilisi arenguid, arvestades seda, et järgmise riigikogu valimisteni peaks koalitsioon lähtuvalt koalitsioonileppest koos edasi püsima ja, ja üldiselt sellises töörahu õhkkonnas jätkama oma koostööd. Heiki Kranich Eesti liberaaldemokraatlikust parteist vastas küsimusele, kas väike koalitsioon jätkab uue peaministri otsinguid. Nii. Nagu väikese koalitsiooni avalduses on öeldud, sõltumata sellest missuguseks kujuneb Isamaa suurkogu otsus, on väike koalitsioon seisukohal, et tuleks muuta valitsuse juhtimist ja tuleb kaaluda võimalikke uusi peaministrikandidaate. Kui siiski spekuleerimine nüüd pisut väike koalitsioon leiab, et Mart Laar võiks jätkata peaministrina ja valitsuskoalitsioon ka säilib. Teie ja liberaaldemokraatlik partei olete maikuus teatanud, et juhul kui Mart Laar pärast suurkogu ka jääb peaministriks edasi siis teie ja härra Rummo taandute valitsusest. Mul ei ole praegu mingit volitust öelda midagi Eesti liberaaldemokraatliku partei nimel, küll ma võin enda nimel öelda, et juhul kui jääb püsima Mart Laari poolt juhitav valitsus, siis ma astun tagasi. Kui Isamaa esimehe kandidaadid olid esinenud, siis palusin Tunne Kellamil kui Isamaa koalitsioonipartneri, ERSP liidri hinnangut olukorrale isamaas ja koalitsioonis. See, mis täna juhtus, siin seda võis ette oodata. Ja ühest küljest see on kahtlemata kahetsusväärne, teisest küljest. Ma ei tahaks olla väga pessimistlik ega dramaatiline, sellepärast et mitmedki välisvaatlejad on teinud järelduse, et just need sündmused ja need vastuolud kuuluvad normaalse demokraatia juurde. See on üks tõend, et, et meil on avalikkus, et meil vastuolusid võidakse diskuteerida ja otsida paremaid lahendusi ja kui seda tehakse tsiviliseeritud vormis, mida me kõik peaksime püüdma teha siis ei pea see tingimata muutma midagi olulist meie praeguses edasiliikumises. Ja minu jaoks see on kõige tähtsam, nimelt et see radikaalne reformide protsess mis osaliselt on loomulikult toonud pettumust ja osaliselt paigalt ammumist ja paljude inimeste materiaalses seisundis ja ootustes ka pettumusi. Et see protsess siiski viidaks edukale lõpule ja minu jaoks on tähtis, et nii Isamaa eri fraktsioonid kui ka teised koalitsioonipartnerid on väljendanud mitmel korral oma arvamust, et nad kõik toetavad, et praegune koalitsioon võiks selle algatuse lõpule viia. Kas võib teie arvates oodata pärast tänast Isamaa suurkogu mingeid suuremaid muudatusi Eesti poliitikas? Ma olen päris kindel, et suuremat muudatusi Eesti poliitikas ei pea toimuma, ma arvan, see on meile väga oluline, sellepärast et meil on ees vene vägede lõplik lahkumine. Meil on ees mitmed väga tõsised sündmused ja minul on mulje, et ükskõik milline kandidaat ka ei tuleks peaministriks või jätkab siis praegune peaminister. Igal juhul sama suund jätkub ja ma veel kord rõhutaks, et hoolimata kõikidest vastulöökidest ja pettumustest Kas teie arvates säilitab isamaa oma ühtsuse? Seda on raske öelda ja see muidugi oleneb isamaast endast, aga ikkagi praegu, kui on näha, et ei vaielda ju põhimõtete üle, vaieldakse isik isikute üle ja vaieldakse juhtimisstiili üle. Usun, et see annab mingisugust lootust. Kuidas suhtuda informatsiooni, mille kohaselt teie võite osutuda niinimetatud väikese koalitsiooni tõenäoliseks peaministrikandidaadiks? Ma ei kommenteeriks seda informatsiooni, mind ei ole ametlikult esitatud kusagil peaministrikandidaadiks ja ma võin ainult öelda, et see on asi, mida ma isiklikult kõige vähem sooviks. Nii et ei võtaks seda vastu, kui teile ka pake Kahtlemata see oleneb olukorrast, sellepärast et võib esineda olukordi, kus kõige tähtsam on siiski säilitada stabiilsus ja koostöö. Aga nagu ma ütlesin, ma ei ole ilmutanud vähimatki tahet selleks ja see on koht, mida ma kõige vähem tahaks vastu võtta. Sõnavõttudest jäi kõige enam kõlama mure Isamaa erakonna ühtsuse pärast, olenemata sellest, millist esimehe kandidaati parajasti toetati. Samuti võrdles mitu sõnavõtjat praegust olukorda sellega, mis oli Edgar Savisaare valitsuse kukutamise aegu. Mart Laar ise ütles, et selline võrdlus teeb talle haiget ning näitab, et midagi on tõepoolest kapitaalselt viltu. Lõpuks aga, kui valimistulemused olid selgunud, siis ei leidunud küll ühtki sõnavõtjat, kes oleks teatanud, et ta Laari tagasi valimiste ei aktsepteeri.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusliku Koonderakonna Isamaa erakorraline suurkogu valis erakonna esimeheks tagasi Mart Laari.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParvlaev Estonia vraki uuringute esimene etapp kestab kaheksandast juulist 18. juulini. Selleks ajaks seilavad õnnetuspaika meie transpordiameti mitmeotstarbeline laev Eva 316, mis hakkab tööle uuringute emalaevana ja Stockholmi ülikooli uurimislaev eleks. Tra ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas selgitab, et sonarite abil luuakse detailne kolmemõõtmeline kujutis nii Estonia vrakist kui merepõhjast. On sellised sonaarid, mis on kinnitatud laeva külge, permanentselt, on neid sonareid, mida me veame siis laeva järel ja on ka kolmas sellised sonarid, mis siis saavad olema kinnitatud siis kas siis allveeroboti külge või siis laseme täitsa nagu merepõhja sellise raami peale just nende viimaste eesmärk ongi võimalikult detailne täpne ülevaade just sellest rakist anda meile. Allveerobotite abil tehakse täpsemalt selgeks ka see, kus täpselt asuvad laeva paremast pardast leitud vigastused ja mis on nende ulatus. Paralleelselt tehakse ka merepõhja geoloogilised uuringud. Just eesmärgiga aru saada, milline on siis selle merepõhja koostis, kui palju on seal savi, mis on see savikihtide paksus tihedus, kus on seal kõvemad kivinid, moreen, võib-olla. Juulikuised uuringud aitavad ette valmistada hoopis põhjalikumaid põhiuuringuid. Selle info põhjal me panemegi kokku põhiuuringute hanke ja eesmärgiga viia põhine läbi siis järgmise aasta varakevadel, kui vee läbipaistvus on kõige suurem. Rene Arikas lisab, et lisaks töistele tehnilistele talitustele võib juulikuus toimuda ka üht-teist hukkunute omaste jaoks. Sellised plaanid ja mõtted on, et viia nii läbi jumalateenistused ja pakkuda ka võimalust ka omaste esindajatele juures viibida aga hetkel veel tänase päeva seisuga midagi kokku lepitud lõplikult ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Parvlaeva Estonia vraki eeluuringutega alustatakse 8. juulil, esmalt on plaanis teha merepõhja uuringuid. Kümne päevaga peaks nii vrakist kui ümbritsevast merepõhjast sündima detailne kolmemõõtmeline mudel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuursaadik alustas intervjuud tõdemusega, et aasta on olnud keeruline mitte üksnes Eesti-Vene suhetes, vaid kogu maailmas. Suursaadik lisas, et rahvusvahelised suhted on praegu hektilised ja paljud muutused teevad talle muret. Elektroonilise viisa vastu, millega Eesti kodanikud saavad Venemaad külastada, tuntakse suursaadiku hinnangul suurt huvi eriti selle vastu, millal saab elektroonilist viisat kasutada ka rongiga sõites. Petrov loodab, et see võimalus avaneb üsna pea, nagu ta ütles. See teema on laual. Praegu on neljal Venemaa piirkonnal õigus võtta välismaalasi vastu elektroonilise viisaga, need on Leningradi oblast, Peterburi, Kaliningradi ja Kaug-Ida. Hiljuti oli siin Moskva delegatsiooni ja ma tean, et nad tahavad ka samasugust õigust. Läbirääkimised käivad, neid piirkondi tuleb juurde ja loodetavasti ka Eesti lähim naaber, Pikva oblast. Aleksandr Petrovile ei meeldi, et Eestis ja Lätis on nii palju mittekodanikke. See pole normaalne nähtus ja seda on märkinud tema sõnul ka rahvusvahelised organisatsioonid. Meile öeldakse, et mis te, muretsete, mittekodanike arv Eestis väheneb igal aastal 3000 võrra. Praegu on neid umbes 75 78000 ja nagu meile öeldakse 25 aasta pärast, kaob see probleem iseenesest. Meid selline lähenemine ei rahulda, seetõttu me tervitame neid kaasmaalasi, kes otsustavad Ta Venemaa kodakondsuse. Sel aastal oli neid üle 500.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa suursaadik Eestis pidas lõppevat aastat keeruliseks nii Eesti-Vene suhetes kui kogu maailmas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalju kirgi üles kütnud kooseluseaduse lõpphääletuse vastu oli ka täna tuntav huvi vastased plakatitega lossiplatsil pooldajad lilledega rõdul. Aga saalis räägiti veel enne hääletamist seadusest ja peeti kõnesid. Kristen Michal Reformierakonnast. Kooseluseadus on vajalik, et lahendada reaalse elu igapäevaseid probleeme. See on hea seaduse esimene mõõt. Seadus, mida on vaja igapäevaelus, sünnib juba ammu enamus lapsi koos elavatel paaridel, kes ei ole abielus ja enamus, kellest räägin, on muuseas erisoolised paarid. Et lapsed muudkui sünnivad, siis juhtub, et lapsevanemad lähevad ka lahku ja siis avastatakse, et reaalses elus jääb kaitseta nõrgem pool sest varaasjad on õigel ajal määratlemata jäänud. Kriitikud ütlevad, et see nõrgem pool nimelt lapsed, ei ole seadusega mingit kaitset leidnud. Seaduse sisu siin praegu muidugi analüüsima enam ei hakka. Ka saalis räägiti täna rohkem igaühe enda tunnetest. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Mina ütlen teile siiralt ja ausalt, et minu peres kasvavad lapsed ja lapselapsed. Mina ei suudaks oma peres 60 aastase inimesena seletada, miks ma sellist seadust ei algata ja miks ma selle seaduse poolt ei ole, sest must ei saadakse aru? Ma ei oskaks ka endale seletada, sest ma usun, et inimestel peavad olema võrdsed võimalused, õigused. Tunded tunneteks ja selgitused selgitusteks, aga nagu Kaia iva IRL-ist tähelepanu juhtis, on tolerantsust ja sallivust taotlev eelnõu ühiskonda pigem lõhestanud ja lõhestas ka riigikogu peaaegu pooleks sest seaduse poolt hääletas 40 saadikut, vastu 38 10 jättis üldse hääletamata. Ja võib öelda, et ta võeti vastu tänu mõnele keskerakondlasele, kes eelnõu algatajate hulka ise ei kuulunud. Mitu koalitsioonisaadikut jättis hääletamata või hääletas vastu. Üks neist, Igor Gräzin reformierakonnalt ütles, et üldiselt on see globaliseerumine ja tema sellele kaasa ei aita ning märkis siis. Õnneks selle seaduse kohta võib öelda seda, et, et ta on mõttetu seadus selles mõttes, et ta ei too mitte midagi kellelegi kaasa. Ka näiteks see keskne teema, homoseksuaalsed paarid, nad ei saanud selle seadusega absoluutselt mitte midagi. Tähendab, nende õiguste laienemine on null. Lossiesisel platsil olid plakatid endiselt püsti ja küsisin seaduse vastuseisvalt Markus Järvilt tema kommentaari. Väga suur osa Eesti rahvast näeb seda illusoorsust praegu läbi. Ja teatavas mõttes me seisame nagu ühe etapi juures. Seisame selle juures, mida me võime nimetada. Kui nüüd mitte päris demokraatia hauaks Eesti vabariigis, siis vähemalt üheks kiviks, mis sinna hauani viib. Järvi ütles veel, et nende lubadus tuletada enne valimisi meelde, kuidas riigikogulased on käitunud, ei ole kuhugi kadunud ja kuna see kooseluseadus on nii krobeline, et nõuab kümneid ja kümneid rakendusakte, siis ei ole seda ilmselt raske päevakorras hoida.", "role": "user" }, { "content": "Kooseluseadus võeti Riigikogus vastu napi häälteenamusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine kuberner Kris Kristi nimetas presidendi juriidiliste nõustajate meeskonda rahvuslikuks häbiks. President on ikka veel keeldunud valimiste tulemusi tunnistamast ja kinnitab senini ilma igasuguste põhjendusteta, et valimisi võltsiti ja seejuures suurelt paljud vabariiklased on seni toetanud trumpi juriidilisi ponnistusi, kuid osa neist on hakanud kahtlema ja nende hulk tasapisi kasvab. Krist Kristi ütles ABC nädala programmis, et presidendi juriidilise meeskonna tegevus on piinlik. Väljaspool kohtumaja räägivad nad valimiste võltsimisest väga tihti, kuid kohtusaalis sees ei suuda nad selle kohta ei tunnistusi anda ega tulemusi vaidlustada. Ma hääletasin presidendi poolt kaks korda, ütles Kristi. Kuid valimistel on tulemused ja me ei saa edasi käituda nii, nagu midagi poleks juhtunud, kuigi tegelikult juhtus. Donald Trumpi viimane tagasilöök tuli laupäeval, kui kohtunik lükkas kas tagasi tema katsed kuulutada miljonit Pennsylvanias posti teel antud hääled kehtetuks. Kohtunik ütles, et tema kohtule esitati valikuliselt väärtusetuid juriidilisi argumente. See tasandab Ted Biden i võidu kinnitamisele Pennsylvanias, kuid trumpi meeskond ilmselt vaidlustab selle. Kristi tuletas meelde ka trumpi juriidilise meeskonda kuuluvat juristi Sydney Powell, kes kinnitas hiljutise pressikonverentsil taas ilma mingeid tõendeid esitamata, et et elektrooniline hääletus, ussüsteem vahetas miljonid hääletussedelid ümber Bideni kasuks ja et Biden võitis tänu kommunistide rahale. Tõsi küll, trumpi meeskond tegi eile avalduse, milles distantseeris end Powerist, öeldes, et ta tegutses oma pead ega ole trumpi juriidilise meeskonna liige. Kuigi trump nimetas varemsel kuul teda selgesõnaliselt oma meeskonna liikmeks. Eile tuli veel lisa nendele vabariiklastele, kes soovitasid Trumpil oma kaotust tunnistada. Merilandi kuberner Lary Hogen ütles, et Trumpi eripingutused valimiste tulemusi ümber lükata näitavad, nagu oleks USA banaanivabariik. Tema arvates peaks trump golfimängu lõpetama ja kaotust tunnistama. Põhja-Dakota senaator Kevin Kramer ütles intervjuus Psy'le, et on viimane aeg üleminekuprotsessi alustada. Joe Biden ongi oma administratsiooni plaanide ga edasi liikunud ja homme peaks ta teatavaks tegema oma esimesed nimetamised valitsusse.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trumpi üks kindlamaid liitlasi, New Jersey endine kuberner Chris Christie soovitas presidendil tungivalt lõpetada kõik katsed muuta valimiste tulemusi ja tunnistada kaotust Joe Bidenile. Järjest enam vabariiklasi, kes Trumpi algul toetasid, tõmbuvad temast nüüd eemale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKüsimuste küsimus on olnud paraku läbi aastate see, kuidas finantseeritakse avalik-õiguslikku ringhäälingut. Viimane aasta on olnud eriti raske säästueelarvet ja kõik muu sellega kaasnev. Eesti raadio on konkreetselt püsti püsinud, me ei kavatse ümber kukkuda ka lähitulevikus. Aga selle nimel kavatseb uus juhatus küll tööd teha, et saaks ükskord tehtud uus seadus, kus on siis tagatud ka just seesama stabiilne finantseerimine ja Eesti raadio ja Eesti televisiooni tõepoolest olemasolek pikemaks ajaks ette. Ja ausalt öeldes olen ma nüüd üsna veendunud, et tegelikult tuleks teha ikkagi kaks eraldi seadust. Üks Eesti televisiooni seadus ja teine Eesti raadioseadus, sest me ikkagi ei saa lubada, et Ühe ebaõnn tõmbab õnnetuse kaela ka teisele, see on nüüd kahjuks ära proovitud. Kaugemas tulevikus ehitame, rajame praegu on pooleli arhiveerimisprojekt, et säilitada, korrastada ja igapäevases töös kasutada meie suurimat rikkust, mis on heliarhiiv. Vaieldamatult. See on projekt, mis praegu on tõepoolest projektina paberil, aga selle detailiseerimine rahastamine. Aga ma ütlen, see on väga pika perspektiiviga projekt ja selle eest saavad meile tänulikud olema, kui uhkelt öelda, aga ilmselt järgnevad põlved igal juhul järgmised Eesti raadio juhid ja juhatuse kindlasti. Igapäevane töö läheb edasi, meil on väga hea meel. Tartu stuudio on nüüd kolinud oma uutesse ruumidesse. Raadio kaks on suutnud uuendada oma väljastustehnikat ja, ja lähme edasi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raadio juhatuse esimehena asus tööle Ain Saarna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul kell üheksa startisid 38 jooksuhuvilist eri paigust hevimetal ultra virtuaaljooksule, kus on eesmärgiks igal täistunnil starti es läbida tunni ajaga 6,7 kilomeetrit. Võistlus kestab senimaani, kuni viimane osaleja jaksab uuel täistunnil starti minna. Eelmisel kevadel oli samasugusel võistlusel edukaim Reigo Lehtla, kes tegi 20 starti ehk läbis 134 kilomeetrit oma esimeselt ringilt, saatis tervituse kaasjooksjatele ürituse eestvedaja Olle Rõuk. Teis. Metagavirtuaali esimene ring. Jooksen Keila pargis. Ilm on väga ilus. Linnad laulavad, päike paistab, esimene lühikese püksi, ilm on, kõik on ilus. Üks osalejatest, Marko Junalainen mõõtis joostes 6,7 kilomeetri pikkusi lõike Lääne-Virumaal Palmses. Tema sõnul tegi ürituse mõnusaks teadmine, et samal ajal on rajal ka teisi jooksusõpru ja seegi, et võistlus oli heaks motivatsiooniks kevadel taas pikemaid maid jooksma hakata. Üldiselt mul on nagu kuidagi niisugune nende pikkade jooksudega justkui talvelt, nagu ära tuled, ei ole võib-olla motivatsiooni üksinda minna kuskile müristama metsa, et, et see on selline hea, et natuke on nagu vastutus kellegi ees, ütled, et ma tulen, ma teen teed tunni aega või noh, nii kiiresti kui ma teen oma see 6,7 kilomeetrit ära, siis puhkan natuke aega ja lähen uuesti, et ja mingit sellist nagu lõppsihti ei ole. Marko Junolaineni seadnud eesmärgiks olla rajal võimalikult kaua vaid saada sellise vähetuntud jooksuformaadiga veidi tuttavamaks. Ma ei ole kunagi seda enne proovinud ja ma alguses mõtlesin, et see on hästi igav, et noh, tegelikult ma ei oskagi öelda, et praegu mul nagu korra mingi ringi peal tuli olen siin juba olnud mingi viis korda enne, et et kuna ma päris ringi ei jookse, et ma jooksen nagu edasi-tagasi edasi-tagasi kolm korda, et siis see nagu läheb natuke veel rohkem igavamaks, aga kuna Mul siin koer on paar ringi kaasas, siis ma saan natukene sind sättida, et mul päris üks ühele need ringid ei tule, et ma ausalt pean ütlema, ma tegelikult arvasin, et see on natuke veel igavam aga tegelikult on päris muhe, et, et isegi pole kõrvaklappe veel kõrva panna, et. Jooksja tunnistas, et ta ootab seda aega, kui saaks taas üheskoos teistega starti minna. Marko Jonolainen. Stardimelu, ja see kõik meeldib, et, et Eestis hakkab ka rohkem neid, selliseid pikemaid jookse tekkima, et Lõuna-Eestis on vetka ultra, eks kuskil ida sillamäel on kuskil midagi just see stardimelu ja värk, et see on nagu tore, et muidugi mina ootan küll, et saaks minna, kas just võistlema on õige sõna, aga eks lihtsalt jooksma koos teistega ja. Palmsest raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Ajal mil rahvaspordiürituste korraldamine on keelatud, otsivad tulemussportlased väljundeid virtuaaljõuproovidel. Üks selline algas täna hommikul, kusjuures võistluse omapärast lähtudes pole teada, millal see lõpeb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti tänasel pressikonverentsil anti ülevaade Covid 19 leviku hetkeseisust Eestis ning ürituste korraldamisega seonduvast. Terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma sõnul on koroonaviiruse osas Eestis olukord rahulik. Oleme siin näinud suuri tõuse ega langeda ei ole ka enam kuhugi. Et siin kahe inimese 100000 elaniku kohta me kõigume natukene üle natukene alla, et oleneb päevast. Kuna meil positiivsete testide osakaal on endiselt alla ühe protsendi ja kõigub siin 0,1 0,2 vahele, siis see on nii väike arv, et hetkel meil ei ole põhjust kahtlustada ulatuslikku varjatud levikut Eestis. Viimase kahe nädala jooksul on Eestis kaheksa sisse toodud juhtu, mis on pärit kõrge haigestumusega riikidest. Sealhulgas testiti ka eile Ukrainast erilennuga Eestisse jõudnud töölisi. Eile võeti ligi 170 inimese testid Nendest. Praeguseks on teada, et kolm on juba positiivsed, üks on hetkel kinnitamisel, et siin see number võib veelgi kasvada. Ehk Eestis, Soomes, Lätis, Leedus ja Norras on haigestumus madal, on Covid 19, Aasias, Ameerikas ja Aafrikas pigem kasvutrendis. Rääkides Antslas laiali aetud laagris lausus härma, et terviseameti eesmärk on see, et üritusi saaks teha ohutult. Selleks tehakse ürituse baasriskihinnang, mille põhjal langetatakse otsus ürituse toimumise või keelamise kohta. Antsla puhul mängis rolli see, et plaanid polnud läbimõeldud ja korraldajad võtsid terviseameti ning kohaliku omavalitsusega liiga hilja ühendust. Eilse selle korralduse edastamise ja nende inimeste testimise käigus siis tuvastati sealt kolm inimest, kes tegelikult oleks pidanud olema liikumis piirangu all, kes ei oleks tohtinud seal üritusel liikuda. Need inimesed olid pärit Inglismaalt, Portugalis, Hispaaniast, kes kõik on siis praegu kõrge haigestumisega riikidest.", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval erilennuga Ukrainast Tallinna saabunud 170 võõrtöölise seast leiti testimisega kolm koroonaviiruse kandjat. Terviseameti teatel on Eestis üldiselt epidemioloogiline olukord endiselt rahulik ning viimase kahe nädala haigestumus on kaks inimest 100 000 elaniku kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääletamisel sai kaalukeeleks konservatiivne opositsioonipartei koonderakond, kelle rahanduspoliitikaga on rahastu selges vastuolus. Rahastu läbikukutamiseks oleks läinud vaja 67 häält. Taasterahastu üle hääletamine takerdus eduskunnas aprilli lõpus, kui põhiseaduskomisjon otsustas, et rahastu heakskiitmiseks on vaja kahe kolmandiku parlamendiliikmete poolt häält. See tähendas, et ainult valitsuskoalitsiooni häältest taasterahastu heakskiitmiseks ei piisa vaid selle poolt peab olema ka osa opositsioonist. Et põlissoomlased ja kristlikud demokraadid olid väga üksmeelselt rahastu vastu, saidki otsustavaks Koonderakonna kõhklevad saadikud. Koonderakonna fraktsioon otsustas esmalt jääda erapooletuks, kuid seejärel leidis fraktsiooni juht, et saadikud võivad hääletada oma äranägemist mööda. Erinevalt Soome ajakirjanduses tihti kõlanud väitest poleks Soome vastuseisu siiski piisanud taasterahastu läbikukutamiseks kogu Euroopas. Küll oleks rahandusminister Mati Vanhase sõnul olnud rahastu läbikukutamine edus, kuna Soome Euroopa Liidus olemise ajaloo suurim mainekahju rahastus pooldajad pidasid seda Soomele hädavajalikuks, sest ainult taasterahastust saadav raha võimaldaks Soomel kiiresti oma kaupu eksportima hakata. Rahastuvastaste sõnul on see Soomele liiga kallis, venitab ohtlikult Euroopa Liidu aluslepingute piire ja sillutab teed uuele ühisele võlale. Taasterahastu on praeguseks heaks kiitnud juba 21 Euroopa Liidu riiki. Oodatakse veel Austria, Ungari, Hollandi, Poola ja Rumeenia otsust.", "role": "user" }, { "content": "Soome parlament (eduskunta) kiitis häältega 134-57 heaks Euroopa Taasterahastu. Kaks parlamendisaadikut jäi erapooletuks. Esialgu tahtis eduskunda hääletada taasterahastu üle juba möödunud kolmapäeval, opositsiooniliste Põlissoomlaste obstruktsioon venitas hääletamist aga pea nädala. Taasterahastu sisaldab 750 miljardi euro eest toetusi ja laene Euroopa Liidu liikmesriikidele pandeemiast räsitud majanduse toetamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Heiki Valgu sõnul on Eesti muinaslinnuste väravaid väga vähe uuritud. Eks ikka see väravakäigu ehitus tus ongi, mida me siit otsime, asju, kulda, hõbedat, midagi siit loota ei ole. Linnus ise on kasutusel olnud ju väga-väga lühikest aega, see on tõesti selline kiiruga tehtud hädaabilinnus, kus õue peal muinasaja lõpu kultuurkihti üldse ei ole. Ta on ristisõdade ajal väga tõenäoliselt aastal 1223 ehitatud saanud ehk enamvähem valmis ja kohe maha põletatud. Tartu Ülikooli tudeng Sander Jegorov nentis, et ka söestunud leidude abil saab teha järeldusi toonase ehituskunsti kohta. Puidutöö on siiski olnud üsna kõrgel tasemel, tundub, oleme leidnud võimaliku märgi, et siis palke on ka tahutud, ehk siis ei ole ainult ümarpalgist tehtud. Väravakäigu järk-järgulisel väljakaevamisel ka leidude hulk suureneb. Heiki Valk. Hendrik kroonikas mainitakse ju linnuse tippu, summitas kastri ja selle kõrval olevat värava käiku me kaevame, siin on näha, kuidas on kukid alla langenud on liiv läbi põlenud. Valliharjal olnud heitekivid on väga tugevalt läbi põlenud, see kõik on kukkunud värava käiku ja seda varingut me nüüd oleme eemaldanud ja jõudmas siis varingust sügavamale. Palavate ilmade tõttu jätkuvad Rosma linnamäel arheoloogilised väljakaevamised augustis raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Põlva linna lähistel asuval Rosma linnamäel toimuvad arheoloogilised väljakaevamised. Linnuse väravakäigu väljakaevamistega loodetakse teada saada kuidas ehitati Lõuna-Eestis 13. sajandil väravaid kaitserajatistele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSahel tähendab Aafrika mandri keskosast läänest itta laiuvat vööndit, mis koosneb Mauritaaniast, malist, Purkina, fasost, Nigerist ja tšaadist. Nii-öelda kurbusevöönd või lootusetu kant, nagu on kirjeldanud näiteks väljaanne diplomaatia leviv islamiäärmuslus ja Liibüani kulgeb narkootikumide tee on piirkonnast kujundanud tunneli, kust valgust ei paista. Viimase nädalaga on Saheli piirkonnas elu kaotanud viis prantsuse sõdurit. Kokku on 5100-st prantslasest Aafrikasse elu jätnud 50 kaitseväelast. Peamine operatsioon Malis Barkan, mis on ka Eesti sõdurite suurim välismissioon, on prantslaste jaoks väldanud juba kaheksa aastat. Peamine eesmärk on kohalike relvajõudude väljakoolitamine iseseisvalt hakkama saamiseks, kuid loodetakse saada kontrolli terroristlike rühmituste üle. Presidendi kantselei kinnitas Le mondile kaks nädalat tagasi, et seni on õnnestunud läbirääkimisi pidada vaid mõnede eraldiseisvate pühasõdalase rakukestega. Kuid peamiste vaenlaste ISISe ja al-Qaedaga ei ole veel ühise laua taha istutud. Elise palee lisas veel küllalt pessimistlikult, et seni ei ole al-Qaedaga veel ühelgi riigil läbirääkimisi õnnestunud pidada ja vaevalt, et Prantsusmaa gi see esimene välja valitu on. Tundub ka, et suvel käivitatud projekt Takuba ei ole oma eesmärki täitnud. Takuba pidi algselt tähendama viitsada sõdurit kokku umbes 10-st riigist lisajõuna Barkani operatsioonile. Palve oma sõdureid piirkonda saata esitati 12-le riigile. Alguses oli vaid Eesti, kes oli nõus prantslasi abistama minema. Siis lisandusid veel Rootsi ja Tšehhi, eriväelased, hiljem ka Itaalia. Koos 100 prantslased saadi kokku 180 sõdurit ehk tugevalt alla poole 500-st relvakandjast, mis oli eesmärk. Suvel ütles kaitseväe juhataja Le Mond'i veergudel, et Prantsusmaa peaks oma haaret sahelis lõdvendama. Sama leht kirjutas detsembri lõpul ehk neli kuud hiljem juba konkreetsemalt, et Prantsusmaa eesmärk on kohalviibivaid jõude vähendama hakata. Jutt käib 600-st lisamehest, kes piirkonda selle aasta alguses saade. See vähendaks 5100 pealise prantslaste armee 4500 peale. Üks valitsusele lähedal viibiv allikas ütles, et kui president Emmanuel Macron loodab muuta saheli piirkonda Euroopa poliitika taimelavaks, siis kaotab ta vaid oma aega ning kurnab ja kulutab sõjaväge asjatult. Samas kinnitas presidendi palee, et kui jõutakse ka otsuste ni relvajõudes ahelis vähendada, siis tehakse seda koos ÜRO ja Euroopa Liiduga.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa relvajõudude juhataja kindral François Lecointre ütles möödunud kuul pärast Mali-visiiti ajalehele Le Monde, et Prantsusmaa tahab oma vägede kohalolu selles piirkonnas vähendada. Kahjuks ei ole tema sõnul aga kohalikud väed pealinnas Bamakos ja Saheli piirkonnas iseseisvalt hakkamasaamiseks veel valmis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeni oli Keskerakond Narva linnavolikogus esindatud ühe suure keskfraktsioonina, milles oli 21 liiget ehk kaks kolmandikku volikogu liikmetest. Täna asutasid 15 keskfraktsioonist lahkunud volinikku uue, ühtse Narva nimelise fraktsiooni ja esitasid umbusaldusavalduse Narva linnapeale Eduard Eastile. Linnapea tagandamise soovi põhjendati Eduard Easti suutmatusega organiseerida linnavalitsuse töökorraldust ja efektiivset linna juhtimist ehk mingeid konkreetseid süüdistusi linnapea aadressil. Istungil kõlanud Narva keskerakondlaste fraktsiooni lagunemise taga võib aimata erakonnasiseseid pingeid ja paistab, et toimumas on paleepööre, mille käigus tahavad uue fraktsiooni loojad panna linna juhtima oma inimese. Samas nagu kinnitab Keskerakonna Narva piirkonna esimees Andrus Tamm, jääb laias laastus Narvat juhtima ikkagi Keskerakond. Praeguse seisuga ma ei ütleks, et Keskerakonna Narva piirkond läheks lõhki. See, mis toimus volikogu saalis, see on siiski eraldi vaadeldav ja see on pikaajalise protsessi tulemus. Kuidas nüüd me edasi läheme? Eks seda annab aeg arutust. Praeguse seisuga tuleb siin mingisuguseid mõtteid lihtsalt veel koguda, et me saaksime ikkagi sõbralikult edasi minna. Meeskond on olemas ikkagi suur osa Narva volikogust on Keskerakonna saadikute pärusmaa, nii et ma arvan, et Keskerakond läheb ikkagi praegu edasi. Umbusaldusavalduse saanud Narva linnapea Eduard East oli toimuvast üllatunud. See ettelugemine ei näitanud nende avalduste sisu ümmarguselt väga raske kommenteerida, ütleks niimoodi, et homseks on meil planeeritud üks erakonna liikmetega seotud istumine nõupidamine ja seal peaksid need asjaolud kõik selguma, sest tänane avaldus oli täielik ootamatus. Kuidas te ise arvate, kas õnnestub jääda linnapea kohale? Küsimus pole selles, küsimus on hoopiski muus, et kas need, kes tahavad läbi viia seda umbusaldust, kas nendel on tõsised põhjused taga? Kui neid ei ole siis tegemist on mingisuguste isiklike suhetega ja isiklikud suhted ei tohiks kunagi olla põhjenduseks. Umbusaldusavaldus Narva linnapeale hakatakse volikogus arutama tuleval neljapäeval Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva volikogu Keskerakonna fraktsioonist lahkus 15 saadikut, kes moodustasid uue fraktsiooni Ühtne Narva. Ühtlasi esitati umbusaldusavaldus linnapea Eduard Easti suhtes ning see läheb hääletusele nädala pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi mitmete töögruppide välja pakutud lahendused järgnevatel aastatel Eestis nii tubaka kui alkoholi liigtarvitamise vähendamise kohta hõlmavad väga mitmeid valdkondi, mis võiksid mõjutada inimese enda alkoholi või tubaka tarvitamist või siis ka teiste inimeste kaudsed terviserikkumist suitsetamise või alkoholiga. Tervise arengu instituudi direktor maris Jesse ütles, et liiga lihtne oleks loota, et vaid ühest tegevusest või piirangust oleks abi. Peab tegema mitmeid tegevusi korraga ühesuunaliselt ning selle tulemusena me näeme Eestis alkoholikahjude vähenemist ning ka siis suitsetamisest tulenevate kahjude vähenemist. Kuigi suitsetajate määr on Eestis võrreldes näiteks Soomega endiselt kõrge, näitab suitsetajate arv Eestis langustrendi ja maris. Jesse sõnul on märgata, et suitsetamise on toimunud imago. Loogiline muutus. Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling ütles, et tubakapoliitika ettepanekud puudutavad eelkõige suitsetamiseks lubatud kohtade piiramist. Pikemas perspektiivis näeksime me suitsuruumide keelustamist, teatud avalikud kohad võiksid olla suitsetamisest keelatud, see jääb kohaliku omavalitsuse otsustada, ka avalike hoonete uste ette tahaksime suitsuvabad tsoonid luua. Ühe sihtgrupina, mis ikkagi läbi jookseb, on alaealised. Et laste ja noorte siis suitsetamise alustamise takistamine, paljud meetmed on just neile toimivad, on tõestatud, et just see pilthoiatus toimib neile müügikohas. Väljapaneku piiramine on neile toimiv, sest nad peavad siis küsima toodet ja siis on palju tõenäolisem, et müüja küsib dokumenti ja ta ei saa siis seda toodet, siis tekib silm sidemüüjaga ja see on palju keerulisem, kui tänasel päeval lihtsalt letile libistada või korvi. Alkoholi liigtarbimise vähendamisega on lood keerulisemad, sest liigjoomine järgib Eestis selgelt majanduskasvu. Kui majandus kasvab, tarbitakse ka rohkem kriisiaastatel aga tarbimine langes. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Täht ütles, et alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks tuleks teha mitmeid asju alates aktsiisipoliitikast ja lõpetades alkoholireklaamiga. Sellised tõeliselt mõjutavad meetmed puudutavad kättesaadavuse vähendamist puudutavad hinnatõusu, ravi ja nõustamist, reklaami piiranguid, eraldi alkoholi poed eraldi, kange alkoholipoed monopolini välja, aga see, mille peale me siis kokku leppisime, on just see eraldi müügi ala alkoholi poodides ja siia lisaks tuleb siis tõsta inimeste teadlikkust, et nad teaksid, miks piiratakse kättesaadavust, et nad saaksid aru, et see ei ole nende kiusamise pärast tehtud vaid selleks, et tervis paremaks läheks.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeerium tutvustas alkoholi- ja tubakapoliitika rohelistes raamatutes välja toodud soovitusi, kuidas vähendada lähiaastatel Eestis alkoholi liigtarvitamist ja suitsetamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartumaal on detsembrikuu jooksul hüppeliselt kasvanud koroonaviirusega nakatunute arv. Kui kuu algul oli positiivsete testide osakaal kogu testide arvust kaheksa protsenti siis eilse seisuga ligines see näit 20-le protsendile. Kahe nädala keskmine haigestumus 100000 elaniku kohta oli eilse seisuga 1154, millega on Tartumaa Eestis esikohal kaugel ees järgmisest läänemaakonnast. Viroloog Irja Lutsar ütles, et tegu on omikroni tüve laialdase levikuga. Eilsetel andmetel pooled Eesti tüved olid juba ommikronid ja nendest suur osa oligi koondunud Tartusse ja Tartu ümbruses se kuigi teda mujal on ka leitud. Ja nüüd üks nädal aega on pooled uutest juhtudest nendel, kes on täis vaktsineeritud, kuigi nad ei ole tõhustada saanud. Hoolimata nakatunute arvu järsust kasvust ei ole haiglaravi vajadus suurenenud, kinnitas Tartu Ülikooli kliinikumi teadus ja arendusjuht Joel Starkop. Meil on täna haiglaravi 40 isolatsiooni vajavat Covid 19 patsienti ja see on sarnane viimase kahe-kolme nädala lõikes. Uute lisanduvate haigete te arv on tagasihoidlik, eilse päevaga kaks päev varem viis haiget, siis kaks, seitse haiget sellises tempos oleme uusi haigeid vastu võtnud ja neid ravinud. Samas tõdes Starkop, et seni on omikroniga nakatunud alla 32 aastased, kes vajavad väga harva haiglaravi. Teiseks on omikroni tüve levik kestnud üsna vähe ja pole veel teada, kui keeruliseks võib olukord haiglates minna. Tavaliselt hakkavad haiglaravile jõudma 10 päeva, 14 päeva pärast nakatumist, inimesed noh, see aeg ei ole veel täis möödas, et ja kolmandaks me ei tea, kuidas see kommikroontüvi käitub. Üle 60 aastastel inimestel, kes on vaktsineerimata ja, ja see viimane just teeb meid väga murelikuks. Lutsar rõhutas, et teiste riikide andmed juba näitavad, et haiglasse satuvad omikronitüvega nakatunud oluliselt vähem kui delta tüvega. Samas võib see ikkagi haiglad surve alla panna nii-öelda massiefektiga. Tänahommikuse seisuga on haiglates 236 koroonaviirusega nakatunud patsienti, mida on üheksa võrra rohkem kui eile. Patsiendid jagunevad pea võrdselt põhja ja lõuna regiooni haiglate vahel. Enim on koroona patsiente Lääne-Tallinna keskhaiglas 45.", "role": "user" }, { "content": "Tartumaal on kasvanud koroonaviiruse nakatumisnäit üle tuhande, laialt levib seal just uus omikroni tüvi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n30. mail, kui kirjutasime sellele avalduse tekstile alla, siis ma ei kõhelnud hetkegi. Aga paraku, viiendal juunil, kui toimus Tallinna linnavolikogu istung ja kus hääletati kunagise interliikumise juhi Jevgeni on volituste taastamist Tallinna linnavolikogu liikmena siis hääletas paraku ka neli riigikogu ja Tallinna volikogu liiget Jevgeni volituste taastamise poolt. See pani mind ja mitte ainult mind, ka Urmas Lahte kohe mõtlema. Milline arvamus ja suhtumine on siis ikkagi nendel avaldusele allakirjutanutel õige ja see oli esmane põhjus, miks ei saanud meie enam olla täna selle avalduse poolt ja eks omajagu tähendas ka tänane arutelu siin saalis enam kui viie tunni vältel kus me kuulsime, et väga paljudel inimestel on siiski kõhklusi ja kahtlusi selle avalduse suhtes ja liiatigi avaldati arvamust, kas taolist avaldust üldse on vaja. No mul on tunne, et siin saalis lõi välja Meie kinnitustele vaatamata mitte tõsine hirm niinimetatud nõiajahi ees vaid inimeste sisemine kõhklus, kartus iseenda, oma mineviku ja oma südametunnistuse ees, see tähendab, et inimesed sisimas tunnevad süüd. Ja selle hirmu ees tehakse ka selline arvamus, et nüüd hakatakse mind kui süüdlast represseerima, keegi ei ole seda mõelnud küll, aga ei saa loomulikult avalduse autorina me kelleltki võtta ära seda isiklikku süütunnet. Iseasi kui suur see süütunne on ja kas inimene suudab sellest suurem olla. Mis puudutab ettekäänet Kogani puhul, siis minu jaoks Kogan ei kanna mitte Vene nõukogude impeeriumi märki, vaid see on suur Vene šovinismi ilming, mis on löönud välja ka näiteks sellises mehes nagu solenis ja mis kuulub nõukogude impeeriumist oluliselt vanematesse aegadesse juba Peeter suure aegadesse ja veelgi kaugemale ma kardan, et riigikogu enamus ja tema juhataja kaasa arvatud kardavad arutelu, kardavad selle otsuse poolt hääletada, vastu hääletada ja isegi sel teemal rääkida.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu ei võtnud vastu kommunistlikku režiimi hukkamõistvat avaldust, kuna üks autoreid Georg Pelisaar võttis selle tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui eelmisel nädalal oldi üsna veendunud, et koroona nakatumise tõus on peatunud ja vaid haigla patsientide arv suureneb mõnda aega edasi siis täna see veendumus enam nii kindel ei ole. Terviseameti hädaolukorra staabi juht Kristjan Sirp Terviseamet hetkel langustrend nagu ei näe ja ma arvan, et selle kinnitust annab ka tegelikult täna hommikul laekunud ööpäeva positiiv petiivsete testide arv, mis oli kogu selle kriisi välte või senise kriisiaja absoluutne rekordarv 8439 positiivset testi tulemust ja, ja see näitab nii mõndagi. Ulatuslik viiruse levik ja haigestumiste arv väga selgelt on oma mõju avaldanud ka haiglaravi vajavate inimeste arvu osas. Eks selle nädala alguses ületasime 500 piiri taaskord. Tänase hommiku seisuga tuli haiglaravile juurde 101 inimest, mis ka kogu selle kriisi väldet vaadates absoluutnumbrile väga lähedal ööpäeva jooksul lisandud haiglaravi vajajate inimestele 104 on see kõige suurem number, jääb eelmise aasta märtsikuusse ja ööpäeva jooksul registreeritud surmajuhtumite arv ka 17. Et see on ka ilmselgelt number, mis näitab selle kogu kogu ollustiku. Järgnevate päevade kohta arvas Sirp Kindlasti haigestumine samas mahus jätkub kuskil 4000 keskmiselt on see päevas, sõltub sellest, palju teste tehakse ja palju sealt positiivseid tulemusi tuleb. Ja umbes 30000 nädalas võib see number olla, mis me näeme ja praegust me ei näe ühtegi objektiivset põhjust, miks haiglaravi vajavate inimeste arv ei võiks kasvada üle 600 selle nädala lõpuks või järgmise nädala alguseks. Ja kas ta sealt ka edasi veel kasvab, eks, eks seda näitab aeg. Aga loodame, et seda ei juhtu. Tervise ja tööminister Tanel Kiik nentis, et kui eelmisel nädalal kasvas koroona patsientide arv haiglates enam kui eelmisel kolmel nädalal kokku, siis sel nädalal on olukord nii-öelda paigal seisnud. Nõustun terviseametiga, et nädala teine pool tegelikult näitabki, et kuhu see trend liigub nii nakatumise haiglaravi vaates täna oli nakatumis mõttes rekordpäev, aga oli väga palju teste. Ehk nüüd on näha järgmiste päevade jooksul, kas see oli selline erandlik kõrgem tase tulenevalt varasemate päevade, madalamast testide analüüsimisest või tegelikkuses on see omikroni tõusufaas veel Eestis jätkumas ja valitsuse edasised sammud praegu nii-öelda suhteliselt kõrge leviku taseme pealt nii viiruse kui ka haiglaravikoormuse mõttes. Sel nädalal ühtegi sellist leevendusotsust ei tulnud, järgmise nädala kohta noh ette prognoosida ei ole mõtet, aga kindlasti mingeid laiulatuslikke muudatusi päeva pealt ei tule. Pigem on see küsimus selles, et mis saab olema need sammud siin märtsikuus ja nii edasi.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel oli hommikuse seisuga haiglates 510 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 288 vajab ravi raskeloomulise koroonahaiguse tõttu. Viimase ööpäeva jooksul suri 17 nakatunut. Koroonaolukorrast tegid pressikonverentsil ülevaate tervise- ja tööminister Tanel Kiik ning Terviseameti hädaolukorra staabi juht Kristian Sirp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nItaalia senine riigipea Sergio Mattarella nõustus ametis jätkama, kuna nädala jooksul seitsmes hääletus voorus ei õnnestunud poliitilistel jõududel õiget kandidaati leida. Nii peaminister Mario Draghi kui erakondade liidrid palusid poliitikast lahkuda soovinud Mattarellal riigi ühtsuse ja valitsuse püsimise huvides jätkata. Mattarella tagasivalimise eest kõige enam seisnud demokraatliku partei juht Endriko leta ütles eile ajakirjanikele, et on Mattarellale südamest tänulik tema otsuse eest riiki edasi teenida. See on Itaalia ajaloos juba teine kord järjest, kui parteide juhid paluvad presidendil seitsmeaastast mandaati riigi stabiilsuse huvides jätkata. Sama juhtus 2013. aastal toona juba 90 aastase Georgio Napolitanoga, kes nõustus, kuid kaks aastat hiljem loobus siiski ametist. Vaatlejad arvavad, et ka 80 aastane Matarella võib lähiaastatel tagasi astuda, kui poliitiline olukord seda võimaldab. Kuus päeva kestnud tulutud hääletusvoorud näitavad samas, et erakondadevahelised suhted on väga teravad. Eriti selge on lõhe paremtsentristlikus koalitsioonis Silvio Berlusconi Fortsa, Itaalia Mateo Salvini liiga ja Georgia Meloni erakonna Itaalia vennad vahel. Meloni sõnul kasutasid teised paremparteid Matarelat alatu poliitilise vahetuskaubana ja tema valijad. Sellega ei lepi. Opositsioonis oleva Meloni juhitud paremäärmuslikalduvad parteid. Itaalia vennad toetab arvamusuuringute järgi iga viies valija ning tuleva aasta üldvalimistel on paremtiival kindlasti Meloni toetust vaja. Samas võitis Matarela tagasivalimistest ennekõike koalitsiooni kuuluv Enrikoleta demokraatlik partei ning seega nõuavad nemad lähiajal endale valitsuskabinetis arvatavasti rohkem kohti. See olukord võib tõsiselt lõhestada traagi laiapõhjalist valitsuskoalitsiooni Itaalias, euroala kolmandas majanduses on presidendi esindusroll, kuid ta saab parlamendi laiali saata ametisse, nimetada peaministri tagasi, lükata seadusi ja lahendada poliitilisi kriise. Olukorras, kus valitsused püsivad Itaalias keskmiselt umbes aasta. Itaalias valib presidendi salajastel hääletusel 1009 parlamendi mõlemakoja liiget ja maakondade esindajat. Matarella sai eile 759 häält, vaja olnuks vaid 505 valija toetust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Ülle Toode Rooma.", "role": "user" }, { "content": "Nii loodavad Itaalia poliitilised jõud tagada riigi stabiilsuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaaremaa osas otsustati kaks asja, üks asi on see, et nagu siin Saaremaa ettevõtjate liit ja, ja ka Saaremaa saare valla siis vanem taotlesid, et igapäevaselt siis oleks mingi limiteeritud arv, kes siis eeskätt siis ettevõtlusega seonduvalt saaksid käia Saaremaalt mandril või ka mandril Saaremaale. Ja see siis ongi niimoodi, et nüüd Saare maakonna peal on siis 30 luba ja omavalitsused siis ise otsustavad, kellel nad peavad vajalikuks neid väljastada. Laias laastus ta siis jaguneb niimoodi, et Saare valla siis 25 ja Muhu vallale viis luba, et see, et, et ettevõtjad saaksid omavahel ka suhelda teistmoodi kui, kui ainult virtuaalselt ja samamoodi on ka siin teatud vajadused siin tootmisettevõtetel siis spetsialiste tuua seal noh, ma ei tea, mingeid seadmeid häälestama või, või midagi remontima või mida iganes. Kas oli arutelu all see, et Saaremaa nii-öelda täiesti lahti teha? No eks me oleme nüüd erinevaid versioone siin kõikide saarte osas arutanud, aga selles osas mingit otsust veel ei ole, et millal, millal see võiks sündida, aga noh, need on järgmiste päevadega saame neid siin väga selgelt edasi arutada, aga mis siis veel otsustati, oli see, et kui mandril või mujal näiteks siin teenindusettevõtted ei ole oma tegevust pidanud lõpetama siis Saaremaal see piirang oli ja ka nemad võivad siis homsest uuesti avada, no mingid maniküürid, juuksurisalongid, mida iganes ja, ja, ja ka see kaubanduse pool, mis näiteks siin ehitusmaterjalide poodides oli see ukselt müük ka nemad saavad siis tavarežiimile minna. Aga piirang jääb väga selgelt edasi kaubanduskeskustele, nagu nad on ka mujal Eestis. Et kaubanduskeskuses on siis lubatud lahti olla või töötada ainult toidupoel apteegil ja mis seal veel oli postkontorid või mingi väga selge loetelu.", "role": "user" }, { "content": "Homsest leevenevad Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda puudutavad piirangud ning saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse välja andma täiendavaid erilube. Vastava otsuse allkirjastab täna eriolukorra juht Jüri Ratas. Saaremaa saab iga päev 25 eriluba, Muhu ja Manija 5, Hiiumaa 20 ning Kihnu, Ruhnu ja Vormsi 10 eriluba. Ka võetakse maha liikumispiirang, mille järgi pidid saarlased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl. Küll aga säilib üldine 2+2 reegel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm aastat tagasi andis kultuuriministeerium Eesti rahvusraamatukogule ülesande uurida, kas ja millist e-raamatute laenutuskeskkonda oleks Eestis vaja. Analüüsides jõuti selleni, et riik ei hakka e-raamatukogu ise arendama, vaid see ostetakse sisse mõnelt teenusepakkujalt. Selleks korraldatakse riigihange. Selline sündmuste käik on tekitanud imestust Tallinna keskraamatukogu direktoris Kaie Holmis. Tema juhitava raamatukogu eelarverm ellu tehti eriolukorra alguses kättesaadavaks kogu Eestis. Seetõttu ei mõista holm, miks on vaja kulutada raha uue keskkonna loomiseks. Praeguses olukorras, kus riigil tuleb rahasid kõvasti kokku hoida ja tõenäoliselt võetakse laenu miljardeid. Kas Eesti riik saab endale lubada kahte üleriigilist e-raamatute laenamiskeskkonda? Pigem võiks praegu riik leida raha, et osta ellus litsentse. Sellega toetatakse ka väga keerulises olukorras olevaid kirjastusi, kes on hoogustanud e-raamatute väljaandmist. Kultuuriministeerium on lubanud praegu ellu toetada 12500 euroga. Peamine murekoht on litsentside ehk sisuliselt lugemisõiguste hankimine. Kultuuriministeeriumi raamatukogu nõuniku Ülle Talihärmi hinnangul tuli Tallinna keskraamatukogu kriitilisel hetkel appi, ent ette on vaja valmistada lahendus, mis toimiks ka pärast eriolukorra lõppu. Selleks tulebki teha riigihangete kõiki huvilisi koheldakse võrdselt, ütles Talihärm. Olenemata sellest, kas on eriolukord või mitte, riigihangete seadus kehtib ikka ja kui riik hangib mingit teenust, siis ta peab läbi viima hanke, et välja selgitada parim teenusepakkuja. Kui selleks ongi Tallinna keskraamatukogu teenus, siis ei olegi probleemi. Meil on alus, miks seda süsteemi arendust rahastada, miks just see süsteem. Aga kõigil teenusepakkujatel peavad olema võrdsed võimalused ja eks me ju ei räägi ainult raamatutest, me räägime ka perioodiliselt väljaannetest audioraamatutest, et see platvorm peaks ikkagi olema tulevikus väga erinevaid e-materjale kättesaadavaks tegev. Talihärm rõhutas, et ilma hanketa ei saa riik e-raamatukogu arendada, isegi kui selline platvorm on juba olemas. Rahvusraamatukogu kuulutab hanke välja lähikuudel.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu plaanib kultuuriministeeriumi toel välja kuulutada hanke e-raamatute laenutuskeskkonna loomiseks. Tallinna Keskraamatukogule jääb aga arusaamatuks, miks on nende hästi toimiva platvormi kõrvale vaja uus luua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa nõuab USA-lt ja NATOlt järjekindlalt läbirääkimisi, et töötada välja kindlad kokkulepped, mis välistaks NATO laienemise itta, ütles täna president Vladimir Putin. Ta kinnitas, et Venemaa ei ähvardab kedagi, aga võtab vajadusel kasutusele adekvaatsed sõjalistehnilised meetmed. Läbirääkimistel USA ja nende liitlastega nõuame kindlate kokkulepete väljatöötamist, mis välistaks mis tahes NATO laienemise ida suunas ja meid ähvardava relvastuse paigutamise vahetult Venemaa piiri äärde, ütles Putin. Ta tegi lääne partneritele ettepaneku alustada sel teemal asjalikke läbirääkimisi. Märgin eraldi ütles Vladimir Putin, et vajame nimelt õiguslike juriidilisi julgeolekutagatisi. President meenutas, et vastavaid suulisi lubadusi lääne partnerid keeldusid täitmast. Ta selgitas, et pidas silmas suulisi lubadusi, et NATO ei laiene Ta edasi. Putini väitel tehti kõike täpselt vastupidi. Küsisime kaitseuuringute keskuse teadurilt Kalev Stoicescult, kas tema hinnangul tänane avaldus tähendab muutust Putini poliitikas? See ei tähenda Venemaa poliitika muutumist, vaid see tähendab seda, et Putin on selgemast selgemaks teinud nüüd NATOle kogu läänemaailmale, mis on tema eesmärk. Ja, ja see näitab ka seda, kuivõrd ta kahetseb. 90.-te lõpus, 20.-te alguses, nii et tema ei saanud selle vastu astuda. Nii et ka balti riigid, jutumärkides võeti ära, nii et nüüd siis põhiline kokkulepe, mida ta tahab saada, on Ukraina osas. Et USA ja üle läänemaailm ütleks selgelt välja, et, et vot Ukrainat me NATOsse ei võta ja see on selge, et sellist asja NATO kindlasti ei ütle. See oleks isegi teravas vastuolus sellega, mida NATO välisministrid Riias juba kord välja kuulutasid, nii et ei ole Venemaa see, kes dikteerib, kas üks riik saab või ei saa NATO-sse.", "role": "user" }, { "content": "Vene president Vladimir Putin teatas, et soovib lääneriikidelt julgeolekutagatisi, mis välistaks NATO laienemise itta. Putin teatas Kremlis mitme riigi suursaadikutelt volikirju vastu võttes, et lääneriikidega on vaja sel teemal pidada läbirääkimisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel päevadel on taas tulnud meelde Keskerakonna komme rääkida erinevates auditooriumites erinevat juttu nii PBK Tallinna TV-s kui nüüd hiljuti oleme näinud sputnik, seda ikkagi juhtub. Haridusminister Keskerakonna presidendikandidaat küllap lootis, et sputnikule öeldu jääb sellesse kanalisse ja ei jõua teise auditooriumisse. Kui nüüd sputnik poleks meile teadmata põhjustel seda intervjuud avaldanud, oleks poliitik ja inimene jäänud šantažeeritavaks. Millise hinnangu annate avalikud sellele intervjuule ning ministri katsele seda varjata? Kõigepealt punkt üks, et loomulikult tuleb võtta selliseid intervjuusid ja selliseid juhtumeid, nagu te ütlesite, väga tõsiselt, seda teen ka mina. Punkt kaks. No erinevates auditooriumites erinevat juttu rääkida ei saa käsitlesite ka oma selles küsimuses seda sputnik ut on ühtne, selge, konkreetne arusaam sellele sputnikule, intervjuusid vabariigi valitsus ei anna. Vabariigi peaminister ei anna. Ma olen Mailis Repsiga sellest intervjuust rääkinud väga põhjalikult. Ta on kahetsenud, ta on vabandanud. Mina olen öelnud, et ma kuidagi ei saa õigustada kas valetamist või kas luiskamist. Ta on öelnud mulle, et tema jaoks oli see õppetund, millest ta õpib. Tegemist oli tema jaoks inimliku eksimusega. Nii et nii ma vastan, aitäh. Minu arvates tuleb teil tegelikult peaministrina võtta mingi seisukoht ja öelda, et minister, kes korduvalt on nüüd nii käitunud selles rollis, andnud erinevaid intervjuusid ja see on juba korduv käitumine. Ja tegelikult muutis Eesti vabariigi valitsusliikme väljapoole nii šantaseeritavaks kui sisuliselt oli see intervjuu sisu küsitav küüditamise, holokausti võrdlemine ütlemine selle üle, mis oli poliitiline, mis mitte. Millise seisukoha te valitsusjuhina võtate ministri jätkamise suhtes, kas selline positsioon, selline hoiak on teie valitsuses kohane? Kas selline inimene peaks jätkama haridusministrina, aitäh? Ma lähtun sellest valitsuse liikmete puhul, et Nad on punkt üks, Eestile lojaalsed punkt kaks, nad on oma ala head asjatundjad, professionaalid Mailis Repsi puhul on tegemist ministriga, kes selle tõsisel ametikohal on kolmandat korda. Kui te küsite minu käest, kas Mailis Reps on väärikas Eesti vabariigi haridus, teadusminister siis minu vastus on jah, Mailis Reps on väärikas Eesti vabariigi haridus ja teadusminister, aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna liige Kristen Michal küsis peaminister Jüri Ratase hinnangut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSotside linnapeakandidaat Andres Anvelt rõhutab, et linna juhtimise tuleb tagasi tuua demokraatia. Võim tuleb tuua linnaosadele halduskogu, keda ka me täna valime, on tegelikult ju võimetu tänasel hetkel mingeid otsuseid vastu võtma ehk millest me räägime, see on siis eelarve küsimuse andmine, halduskohus, sealtkaudu ka linnaosa pädevusse planeeringute küsimuse andmine, halduskogu sealtkaudu ka linnapädevusse ja mis kõige tähtsam, linnaosa vanema valimine linnaosa halduskogu pool. Sotside võimule tulek ei tähendaks keskerakondliku võimuga võrreldes aga täielikku kannapööret. Elementaarne on küll, et peab muutuma linna juhtimiskultuur, kinnitab Anvelt. Kindlasti jätkame nende heade algatuste sotsiaalprojektide programmide edasiviimist, mis on ka tänasel päeval Tallinnas olemas ja juurde tuua ja kindlasti ka paketi sellise reaalse sotsiaalse hoolivuse poole pealt, mis ei jaga inimesi väga kitsastesse valijagruppidesse. Sotside programmis seisab muuhulgas lasteaedade probleemi lahendamine ja kõigile lastele huvi või spordiringis käimise võimaldamine. Lisaks soovitakse investeerida Tallinnasse kui merelinna ning käivitada lähivaldadega ühtne transpordisüsteem. Koostööd on sotsiaaldemokraadid valmis tegema kõigiga, kes nende programmi toetavad ka keskerakonna ga sotsiaaldemokraadid tegid täna teatavaks ka Tallinna linnaosade valimisnimekirjad ja Lasnamäel, mis on suurim linnaosa, kandideerib esinumbriga. Sotside esimees Sven Mikser. Tallinnas on muutuse saavutamine Keskerakonna ainuvõimu lõpetamine on kõigi tallinlaste huvides, sealhulgas ka Keskerakonna valijate huvides tegelikult. Siiani on Lasnamäel olnud väga suur toetus just Keskerakonnal. Mikser leiab, et lasnamäelased kardavad eelkõige seda, et võimuvahetusega harjumuspäraseks saanud hüved kaovad. Ei saa salata, et tegelikult ju Lasnamäel on üht-teist tehtud viimase 10 aastaga viimase nelja aastaga samuti ja ma usun, et lasnamäelastele tuleb anda kindlus, et Lasnamäge ei unustata ka siis, kui linnavõim vahetub. Et need head asjad, mida on head algatuse, mida on tehtud, jätkuvad aga, et tegelikult mitmed asjad, mida seni ei ole tehtud, saavad ka tehtud. Näiteks tuleks Mikseri sõnul tegeleda parkimisprobleemiga Lasnamäel. Sotside Lasnamäe osakonna juht Vadim Beloprovtsev, kes on linnaosas valimisnimekirjas teine leiab, et Sven Mikseril on võimalus saada hea tulemus, sest juba neli aastat tagasi kogus Mikser Lasnamäel korralikult hääli. Nelja aastaga on olukord muutunud väga kõvasti ja tegelikult nüüd on Sven Mikser mitte ainult sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees vaid üleriigilise, võib-olla üleeuroopalise kui mitte üle maailmlase tuntusega inimene ja ma arvan, et me võime loota, et ikkagi tuleb seesama mandaat Lasnamäel, mis ei ole sotsiaaldemokraatidele sealt kunagi tulnud ja võib-olla isegi mitte üks, kuid kaks.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatlik Erakond esitas Tallinna valimisprogrammi. Sotsid soovivad linnajuhtimisse enam kaasata linnaosade halduskogusid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSüüdistuse saanud 58 aastane Anatoli jõhvik on politseile uurijatele kahjuks varasematest uurimistest tuttav mees, tunnistas kriminaalmenetlust juhtinud vanemprokurör Katrin Paesoo. Ta on jah, varasemalt korduvalt karistatud, ta viimane karistus oli siis lõhkeaine suures koguses omamise eest ja ka varguste eest ja, ja varasemalt on ta siis olnud ka karistatud tapmise eest. Tegemist on juba pikaaegse kriminaalkorras karistatud isikuga. Mida aga mees planeeris? Lube tänaval ta siis planeeris korraldadagi lõhkeseadeldisega nii-öelda siis plahvatuse. Ta oli detailideni välja mõelnud selle, et kuhu see siis lõhkeseadeldis panna. Kuidas ta siis selle maja juurde tuleb, kuidas ta siit ära läheb oma põgenemistee, mis, mis riideid ta selleks kasutab. Et see oli tal kõik väga detailideni ära planeeritud. Lõhke. Materjali me leidsime, kuid see selgus, et ei olnud päriselt toimiv. Mis saab nüüd edasi? Edasi saab see, et 15. aprillil algavad siis Harju maakohtus kohtuistungid, mis on enamuses kuulutatud praegusel ajal kinniseks. Uurijate kinnitusel soovis mees maksta prokuratuurile kätte varasemate karistuste eest. Anatoli jõhviku taust on kirju. On alust arvata, et varem on mees olnud seotud ka organiseeritud kuritegevusega. Kas sääraseid uurimisorganite ründamisi on ka varasemast teada? Õnneks mitte väga tihti küll aga sellesama isiku poolt. Meie andmetel või vähemalt esitasime me süüdistuse ka selles sellele isikule, et ta 93. aastal põhjustas siis politseimajas, mis asus täpselt sama koha peal, kus praegu on see lubjamaja samuti plahvatuse, kus sai kaks inimest ka vigastada. Kuid selles osas on praeguseks menetlus lõpetatud, kuivõrd kohtud leidsid, et see tegu on praeguseks aegunud?", "role": "user" }, { "content": "Lisaks peab prokuratuur sama meest süüdlaseks ka 1993. aasta novembris Kadrioru politseijaoskonna ees toimunud plahvatuses, kuid kohus otsustas seda süüasja arutusele mitte võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriministeeriumi raamatukogu nõunik Ülle Talihärm ütleb, et kuna haldusterritoriaalselt on viimastel aastatel muutused olnud suured, peab ka raamatukogude võrk kohanema. See ei tähenda kindlasti seda, et maa raamatukogud kaoksid, kinnitab Talihärm. Muudatusi on vaja pigem seal, kus elanike arv viimastel aastatel tublisti kasvanud. Tänaseks ei ole mõistlik enam nii-öelda kehtiva korralduse alusel luua nii tihedat raamatukogude võrgustikku, näiteks Viimsi vallas, kus elanike asustus tihedus on väga suur, et ei ole mõistlik luua seal kümneid raamatukogusid juurde, nii et me peame optimeerima ja muutma neid raamatute võrgustiku loomise põhimõtteid. Muudatustega soovitakse panna täpsemalt paika standardid, millele raamatukogu vastama peab. Tänavune koroonakriis näitas Ülle Talihärmi sõnul selgelt ära, kui oluline kvaliteetne raamatukogu teenus tegelikult on. Oluline on seegi, et raamatukogud ei töötaks paralleelselt välja kalleid eraldiseisvaid platvorme ning teenuseid. Tulevikus võiks rahvusraamatukogu hakata koordineerima üle-eestilisi arendusi ning tegema rahvaraamatukogude üle järelevalvet. Ühest küljest jah, järelevalve tegija, aga ennekõike ikkagi partner, kellega ühiselt viiakse läbi tehnoloogilisi arendusi, arendatakse e-teenuseid. Rahvusraamatukogu juht Janne Andresoo ütleb, et rahvusraamatukogu on selliseks rolliks valmis. Eesti Rahvusraamatukogu on tõepoolest täitnud aastaid vastavalt oma seadusele siis kompetentsi ja arenduskeskuse ülesandeid ja selle rolli lisandumine, mis nüüd puudutab nii haldusjärelevalvet kui ka siin väljatöötamiskavatsuses toodud ülesannet olla infotehnoloogia vallas Eesti raamatukogu võrgule nii-öelda selline tark tellija ja siis me oleme selleks kõigeks väga valmis. Ja ilmselt see on väga-väga mõttekas ja mõistlik. Veel üks kavandatav muudatus puudutab juhtimiskvaliteedi tõstmist maakonna raamatukogudes. Selle saavutamiseks võiks kultuuriministeeriumi arvates eelkõige maakonna raamatukogudes viia juhtide töölepingute tähtajaliseks. Praegu on kultuuriministeeriumi andmetel 15-st maakonna raamatukogu direktorist tähtajaline tööleping ühel. Need teenused ja tegevused, mida maakonna raamatukogu kohapeal teeb, et need oleks rohkem eesmärgipärased ja töötajate nii-öelda juhtide kvalifikatsioon oleks maksimaalselt kõrge, et seal oleks konkursid ja et nende maakonna raamatute juhtide valimisel võib-olla osaleksid ka maakonnas, teised omavalitsused.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriministeerium töötab seadusemuudatuste kallal, mis korrastaksid Eesti rahvaraamatukogude võrku, parandaks maakonnaraamatukogude juhtimiskvaliteeti ning annaks Rahvusraamatukogule arendustegevuste koordineerimise ning järelevalve tegemise ülesanded.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTarmo Lausing kommenteeris ise oma nüüdset avameelsust nii. Minu esimene soov ei olnud seda nime avalikustada, onju nädalavahetusel? See nimi tuli välja, et selles mõttes mul pole mõtet tagasi ajada, et see on see nimi. Tuletame meelde esimeses intervjuus ütles Lausing, selle raha andis erakonna inimene, kes ka ise on süsteemi ohver ja Savisaare sõltlane, see tähendab, ta teeb, mis kästakse. Kadri Simson alustab oma kommentaarini. Mul on põhjust arvata, et Tarmo Lausing esialgu ma intervjuud andes ei pidanud silmas mind see, mida ta täna ütleb ja need motiivid jäävad mulle arusaamatuks. Aga ikkagi rahast. Tarmo Lausing ja tema sõber Henri Kasel olid erinevatel aastatel noortekogu esimehed ja tõepoolest, erakonna peasekretärina aitasin ma noortel korraldada noortekogu üritusi. Mis puutub aga sellesse rahasse, siis see ei olnud teadmata päritolu. See oli valdavalt kas erakonna poliitikutelt toetus või erakonna enda eelarvest ja mis puutub lausingu juttu väga suurtest summadest, siis loomulikult olen ma nädalavahetusel vaadanud internetis kättesaadavaid Keskerakonna annetajate nimekirju ja mina olles ise toona väga asjade sees ei näe seal neid inimesi, kes nii suurt summat oleksid saanud lausingu käest saanuna erakonnale edasi kanda. Kadri Simson tuletab meelde riigikogu liikmete kohustust annetada erakonnale seitse protsenti oma brutopalgast, aga milleks siis ikkagi lausing? Raha sai? Kõik, kes Tarmo Lausingut guugeldajaks näeksid, milliseid tänava aktsioone pidi Tarmo lausing läbi viima. Loomulikult need üritused vajavad kulutusi ja oleks liiga palju tahetud, kui, kui arvata, et peasekretär läks ise plakatimaterjali ostma. Ma küsin veel kord, kas Kadri Simson on andnud Tarmo Lausingule 250000 krooni sularahas? Ma olen toetanud noortekogu, olen toetanud seda sularahas, aga sularahas ei ole mitte midagi kriminaalset, see on käibiv vahend. Ja ma olen püüdnud tagasi saada selle eest kuludokumente. Sularaha võis olla ka kaks, ei. Jääbki arusaamatuks, kui palju seda raha lõpuks oli, aga tuleme lausingu juurde tagasi. Küsimusele, kas tal on fakte mingite fiktiivsete annetuste kohta ka hilisemast ajast, vastab ta. Nii. Võib-olla et on. Ma vaatan, kuidas erakond käitub, et kui erakond käitub hästi ja, ja nagu võtab ette mingeid meetmeid ja katsub ennast puhastada ja parandada, siis võib-olla ma ei avalda rohkem kui vastupidi, siis vaatan, mis ma teen. Nii et väljapressimistaktika jätkub, ei ole seadusandlusega täpselt kursis. Kas nüüd taoline jutt annab prokuratuuri le põhjust lausinguga vestlus maha pidada või mitte?", "role": "user" }, { "content": "Endine keskerakondlane Tarmo Lausing tegi teatavaks, et 350 000 krooni andis talle Kadri Simson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nProua külas Luikjärve tulevases muuseumi talus olid täna isemoodi talgud, kus töö kõrval oli olulisel kohal arhailine meeste laul. Kohalike meeste laulupunt otsustas ühendada meeldiva töö kasuliku laulu harjutamisega, kõneleb talguline õrnaaare. Sky, et võta siis vanaaegse kirve ja vanaaegse hatemehe sae ja paned kas vanast mehest siis nagu püüti ja kus muidu siis ka laulon, nüüd siin maal. Tänu sellele, et meil oli siin oma 10 meest päris võimas, võimas nagu meeskoor, et olidki plaanitud peamiselt meeste tööd, et puude saagimine, võsa maha võtmine, raskete asjade tassimine loomulikult. Talgupäeva laululine iseloom on seotud Viljandi pärimusmuusika festivali selleaastase teemaga, milleks ongi meeste laul. Täna Tobroval häält teinud punt on hakanud harjutama umbes aasta tagasi pärimusmuusikakeskuse ja kultuuri ministeeriumi poolt toetatud algatuse raames, mille sihiks on meestelaulu traditsiooni edasikandmine. Meeste juhendajaks on naaberkülas küllatuvas elav 83 aastane Vasso, kes on viimane selle oskuse kandja. Kellega ma meremäel lauli 15 aastaga nool, kõik enamusel on must, vanema mehe ja no kõik surnu maale üksinda järgi asetu laule mõistnud ja muu siis, no tulge selle mõtte, et mõnegi lauluokse saa jätta meestele ka seina rahval kullada. Mis mul veel meeles on? Töötavate meeste laul sobis täna just kõige enam Luikjärve talusse, kuna tegu on nii setomaa kui Eesti mõistes unikaalse algupärasena säilinud 20. sajandi alguse kindlustaluga ehk niisuguse keskkonnaga, millises need vanad laulud kunagi kõlanud on. Igor Taro rahvusringhäälingule setomaalt. Narvas käis talgulisi kaemas Ago Kaškov. Tartu Ülikooli Narva kolled on alati Narva talgupäevadest aktiivselt osa võtnud. Täna koristati Raekoja ja pime ja pargi vahelist ala. Küsisin kolledži haldusjuhilt Jaanus Villikult, kuidas tänavused talgud mööduvad. Kokku meid, siin on umbes 30 inimest tudengeid, neist on tubli 20 inimest, et tõsi, kõik ei ole küll Narva kolledži üliõpilased, vaid, vaid ka meie külalisüliõpilased Tadžikistanist on 15 inimest ja nad olid väga elevil, et näha, et kuidas siis Eestimaal see ühistegevus käib, see kogemus, mis nad siit saivad, tundub vähemalt nende sõnade kohaselt, et see tuleb neile kodumaal kasuks. 15 tadžiki tudengit riisusid rõõmsalt parki ja olid rõõmsad ka selle üle, et ilm on ilus, vähemalt räägivad nii parvena ja irjua. See, et enne ärasõitu tuleb ka talgutel osaleda, ei olnud Tadžiki üliõpilastele üllatus, ütles keerata. See talgupäev oli meil programmis ja ta lisas, et kodus šambees korraldatakse selliseid laupäevakuid üsnagi tihti. Teeme ära talgupäeva korraldajate hinnangul õnnestus tänane talgupäev täielikult, seda hoolimata mõnest üksikust ärajäänud talgust. Mirko Ojakivi käis pärastlõunal Tartus asuvas, teeme ära staabis. Tere ka Stivi Lipp. Olen Jüri t, helistan, teeme ära. Staabist tunneme huvi, kuidas teil talgutega läheb. Tere, kas ma räägin Rivaga, mina olen Kadi, helistan Tartust, teeme ära, talgupäeva staabist, tahtsin küsida, kuidas teil talgud täna läinud on? Ja soovime siis teiele jõudu, jaksu ja tänud ja kõike head. Selline on siis kibekiire tööpäev, teeme ära talgute staabis. Paarikümnel vabatahtlikul tuli enne õhtut läbi helistada kõik tänaseks registreeritud talgu seltskonnad, nagu kuulsite, uuriti, kuidas läks, palju osalisi oli ja mis ära tehti, jätkab Eestimaa looduse fondi esimees Jüri-Ott Salm. Ma olen hetkel siin 30. talgu juures ja ma arvan, et umbes sama palju tuleb veel teha täna. Kas inimesed seal teisel pool on juba väsinud või pigem rõõmsameelsed ja ootavad teie kõned? Ühed on väga õnnelikud, et töö on juba tehtud, teised on väga õnnelikud, et tööd tehakse edasi. Te küsiti, kas midagi eriskummalist on juhtunud, kas on siis ka midagi eriskummalist juhtunud? On küll jah, siin just oli üks, üks talgu seltskond, keda hoidis koos kohalik koer, nii et selles suhtes igasugused loomad on kaasatud, siis kuskil koolis oli siis koolipoistel ühe plangu koristuskäsi ja nii-öelda iseloomustati poisse, et nad on üsna naela näoga juba, kuna tõmmati naelu välja. Noh, siis räägiti, kuidas lapsed seal püüavad, kalasid kaheaastaselt on näinud multifilmi ja noh, selles suhtes see annab kõike seda emotsiooni juurde rahvale. Teeme ära maakondade koordinaator Külli Volmer ütles, et esialgsetel andmetel on ära jäänud vaid mõned üksikud talgud, ent ka need tegemata ei jää. Külli Volmer. Aga selge on see, et algulisi on igal pool rohkem, kui on esialgu kirja pandud ja enamus need arvud, mida siis oodati, on ka täitunud ja paljudes kohtades on ka rohkem inimesi tulnud. Kas on ka selliseid talguid, mis olid planeeritud, ent jäid täna ära? No mõned sellised on olnud, kui aga kus öeldakse, et pidime täna tegema, aga lükkasime homse peale, nii et talgu igal juhul tehakse. Mis sel aastal teeme ära talgupäeva raames tehtud sai? No tehti väga palju erinevaid asju, jah, prügikoristus on ju üks osa sellest, et väga palju on külatalguid ja ka minu meelest kõige olulisem on see, et inimesed tulid välja ja talgu ei ole ju ainult töö tegemine, talgu on suhtlemine. Külli Volmeri sõnul annab tänane positiivne kogemus teeme ära meeskonnale kindlasti indu tuleval aastal taas sarnaste talgute läbiviimiseks. Talgulised võiks taas kalendrisse kirja panna siis maikuu esimese laupäeva. Mirko Ojakivi Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Täna peeti taas \"Teeme ära!\" Talgulisi kogunes üle 20 000 ja vajalikud asjad said tehtud ligi 1200-s talgukohas. Setomaal Meremäe vallas käisid talgutööd ühes meeste lauluga. Mirko Ojakivi astus läbi Tartus asuvast \"Teeme ära!\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisriikide erinevad reisipiirangud tekitavad arusaamatusi, milliste tõenditega saab riigipiire ületada. Lauri Koost reisibüroost nautilus ravel kirjeldab probleemi, mis tekib ühe vaktsiinidoosi saanud reisijal. Meile jõudis info, et reis, kes oli teiste seaduste järgi vaktsineeritud läbipõdemise järgselt ühe vaktsiinidoosiga siis sellisest vaktsiinist, mis muidu vajaks kahte doosi saabudes sihtriiki, siis tervishoiutöötaja tuvastab, et on ikkagi saanud ühe doosi ja, ja allu seetõttu nendele piirangute vabastustele, mis siis muidu vaktsineeritud inimene, kes on kaks doosi saanud tulevikus oleks mingi kava või plaan nendele reisijatele, kes siis saavad selle ühe doosi, et millal nad saaksid selle teise doosi. Viroloogia professor Irja Lutsari sõnul ei ole läbi põdenutele teist vaktsiinidoosi vaja. Oleme näinud, et see üks doos põdemise järgselt annab väga kõrge antikehade kontsentratsiooni üks doos toimibki, nagu tõhustusdoosina väga mitmed riigid aktsepteerivad seda seisukohta. Kahjuks jah, on on olukord, iga riik on endale ise reeglid teinud. Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Tiina Kallasmaa selgitab, kuidas probleemi vabalt reisida. Väga väga täpselt peab igaüks vaatama, millised konkreetselt on tema sihtriigi, aga ka transiitriigi kehtestatud nõuded. Ja selleks, et inimestel oleks kergem selles suures infohulgas orienteeruda, oleme me koondanud info riigiti lehele. ReisitargaltpuVM.. Ee. Probleemi võib lahendada esimesel juunil kehtima hakanud Euroopa Liidu koroonatõendi digilahendus kommenteerib sotsiaalministeeriumi eteenuste arengu ja innovatsiooni valdkonna nõunik Aurora Ursula Joala. Digitaalse tõendi eesmärgiks on pakkuda Euroopa liidus ühtsetele standarditele vastavad kolme erinevat tõendit. Meil on siis immuniseerimise tõend, negatiivse testi tulemuse tõend ja läbipõdemise tõend ja eelnõuga kaasnevalt luuakse ka Euroopa Liidu ülene usaldus. Raamistik, mis võimaldab nende tõendite kehtivuses veenduda. Kes soovib nende tõenditega reisima minna, peabki endale selgeks tegema, millised on sihtriigi nõuded, mis tõendit tal täpselt vaja on.", "role": "user" }, { "content": "Riigiti erinevad reisipiirangud välisriikides tekitavad segadusi, näiteks võivad piiril hätta jääda koroonaviiruse läbipõdenud inimesed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta 10. veebruaril käskis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet Aidu tuuliku abad alla tõsta. Esialgne tähtaeg oli 10. augustil, kuid eriolukorrale viidates sai tuulepargi arendaja Eleon Green lisaaega 26. oktoobril. Pärast lisaaja lõppemist seisid labad ikkagi kõrgel posti otsas. TTtal oli valida sunniraha ja asendustäitmise vahel, kuid amet leidis hoopis sõbralikuma lahenduse. Jaanuaris tehtud otsusega lükati lammutustähtaeg selle aasta juulisse. Nimelt plaanib Eleon reen Aidu tuulepargi mõjude hindamiseks uue uuringu tellida. Ettevõtte juhatuse liige Andres Sõnajalg täna uurimisvõimaluse eest kaitseministeeriumi ametnikke. Tõepoolest kaitseministeerium on avaldanud soovi ja otsustanud, et nüüd tuleb põhjalikult uurida Aidu tuulepargi mõju radarile. Teatavasti plaanib kaitseministeerium osta uue õhuseire radari, mis peaks tööle hakkama hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Pärast seda Aidu tuulepark enam kedagi ei segaks, aga arendaja sooviks tuuleparki juba varem edasi ehitada. Veel teadmata rahvusvaheline büroo peakski tooma selguse, kas ja kuidas saab seda tänases olukorras teha. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang ütleb, et uuringu tarbeks lubab ministeerium näidata riigisaladusega kaitstud radari andmeid. Parasjagu käib uuringu lähteülesande koostamine, siin on aga väike, aga kaitseministeerium on senini veendunud, et juba püstitatud tuulikud ohustavad meie kaitsevõimet. Me kohe alguses leppisime kokku, et see ei ole seotud mitte ühegi konkreetse kohtuasja või muu menetlusega ja meie arutelu käib ainult nende 28 tuuliku rajamise üle, mida pole veel ehitama hakatud, et need kaks tuulikut, mis on osaliselt valmis ja mille kohta on väljastatud ka lammutusettekirjutus, et nende üle see arutelu ei käi. TT A ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik kinnitab, et sama sõnumi andis kaitseministeerium ka neile. Aga samas me teame, et arendaja soovib ka hõlmata selle neljanda, viienda tuuliku analüüsi, et kas nad seda nüüd teevad või mitte, kas nad saavad seda teha, et see selgubki pärast seda lähtülesande kooskõlastamist kaitseministeeriumi poolt. Lammutustähtaja edasilükkamisel on ka üks proosalisem põhjus, ehkki ametlikus otsuses seda kirjas pole, tõdeb Kati Tamtik, et koroona ajal ja eriti talvel oleks tuulikulabade allatõstmine väga keeruline, kui mitte võimatu. Me oleme ka suhelnud ise erinevate ettevõtetega, kes tõenäoliselt seda tõstmistööd teeks, ja tõesti, me oleme veendunud selles, et tänases olukorras need tõstmistööde läbiviimised ongi keerulised, et saada see 40 rekat sealt Euroopast Eestisse, kes selle kraana tooks ära koos meeskondadega. See on jah, väga raske. Kati Tamtiki sõnul võib tuulikulabade alla tõstmine maksta mitusada 1000 eurot ning ta mõistab, et ettevõte otsib kallile tööle alternatiive.", "role": "user" }, { "content": "Arendaja Eleon Green sõnul tellitakse uuring, et muuhulgas kontrollida, kas tuulik ikka segab radari tööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVälisesinduste turvalisuse määr on kirjutatud spetsiaalsesse mõõdikusse. Kui tuleval aastal on see riigikaitse arengukava järgi 23 protsenti ja kolm aastat hiljem 87 protsenti siis arengukava lõpuks 2031.-ks aastaks peaks riigikantselei koostatud näitaja jõudma 100 protsendini. See ei tähenda, et kõik meie esindused on 10 aasta pärast kõige ja kõigi vastu kaitstud. Välisministeeriumi diplomaatilise julgeolekuosakonna juhataja Hendrik Lõbu selgitab, et esiteks on välisesinduste vajadused erinevad, mõnel pool on ohud suuremad, teisalt väiksemad. Samuti on esinduse erineva suunitlusega. Näiteks saatkond NATO juures eeldab teistsuguseid tingimusi kui saatkond Lõuna-Koreas. Kui palju raha eesmärkide saavutamine nõuab, välisministeerium ei avaldab. Ühelt poolt on keeruline öelda, kuhu meie ning vastase tehnoloogia 10 aasta pärast areneb ja mis see arengukava lõppperioodil maksab. Teine pool on loomulikult see, et me ei taha oma potentsiaalse vastase ees reeta oma võimelünki, sest vastava valdkonna spetsialist, kui ta teab Eesti välisministeeriumi suurust, esinduste arvu ja võib olla ka, saab ülevaate ka teatud punktidest selles avalikus pooles, et mida me teha tahame, võib suhteliselt hõlpsalt välja arvutada, mida me ka osta tahame ja ka selle, mis meil praegu puudu on. Oma saatkondade füüsilist turvalisust tagavad riigid erinevalt ka Eesti välisministeerium võib vajadusel politseil abi paluda ja saatkonda relvastatud valve panna kuid üldjuhul tagatakse meie saatkonnatöötajate ja külastajate turvalisust nii öelda passiivsete meetmete ga. Sul on aiad, sul on tugevad uksed, sul on tugevad aknad, sul on tugevad seinad. Teine asi, mis on väga oluline, et saatkond teab täpselt, kes tema hoones viibib, on võimalik registreerida sisenejaid, väljujaid ja meil on kaamerad. Meil on valvesüsteemid. Füüsilisest turvalisusest keerulisem teema on kõik, mis seondub infosüsteemide ja sidelahendustega. Valmis tuleb olla ka kõige mustemaks stsenaariumiks ehk juhul, kui välisministeeriumi peamaja muust maailmast ära lõigatakse, ei tohi välisesinduste töö katkeda. See tähendab, et süsteemid ja neis olev info peab olema mitmekordselt dubleeritud. Välisesinduste tööga võib kaasas käia ka riigisaladuse töötlemine. Seda tohib teha ainult spetsiaalsetel turvaaladel, mida ühendavad Eestiga krüpteeritud sidekanalid. Nendes esindustes, kus seda vaja läheb, on lõbu sõnul niisugused võimalused olemas. Ta tõdeb, et taolisi kohti võiks olla rohkem, kuid märgib samas, et kvantiteeti taga ajades ei tohi kvaliteedis järele anda. Võib ju olla ka selliseid riike, kus meil on küll esindus, aga sinna ei ole mõtet, hambad ristis teabetöötlemis võimalust luua, kui selleks ei ole kas otsest vajadust või vastupidi, me toome endale ise mingi ohu sisse, kui see ei vasta nõuetele või on kehvasti lohakalt tehtud.", "role": "user" }, { "content": "Järgmise kümne aasta jooksul plaanib riik oluliselt suurendada välisesinduste turvalisust. Füüsilisest turvalisusest hulga keerulisem on tagada turvaline side saatkonna ja Välisministeeriumi vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLumetehnika töötab praegu täis tuuridel, kui eile meil oli väljas 100 tehnikaühikut, siis praegu see arv juba hakkab vaikselt liiguma 150-ni, kuna lisandunud on ka lumelaadurid. Olukord on tegelikult üpriski, ütleme nii väljakutseid pakkuv, arvestades sellega, et 100 pidevalt ja teatud kohtades on maha sadanud siin viimase ööpäevaga peaaegu et pool meetrit. Lund, kuidas meil tehnikat praegu jätkub Tallinnas, ma arvan, et me saame öelda alles talve lõpus, kas meil sellest tehnikast oli piisavalt? Hetkel on kõik meie tänavad, kõik meie tee kaetud lepingutega lepingute taga on kindlad tehnikaühikud, küsimus on pigem selles, kas meil piisab inimesi, kes saavad seda tehnikat juhtida. Linnal on hakanud töötama oma koristusüksus, mis probleemiks selle üksuse puhul ei olnud osta vajalikud tehnikaühikud. Probleemiks oli mehitada seda üksust, leida 15 inimest, kellel oleksid kõik vajalikud paberid. Lumekoristustehnika juhtimiseks ei ole kerge ülesanne hetkel juhtida sellist masinad, mis tegeleb. Lumekoristusega saab ainult inimene, kellel on selleks spetsiaalne teekategooria. Võib-olla, kui talved hakkavadki olema lumerohkemad, võib-olla riigikogu võiks hakata mõtlema selle peale, et natuke leevendada need nõuded, mida me esitame just sellele inimesele, kes peab seda traktorit juhtima, muidu meil ei ole võimalik neid leida.", "role": "user" }, { "content": "Viimastel päevadel Tallinnas maha sadanud lumi ulatub kohati kuni poole meetrini, lumekoristus ja libedusetõrje jätkub ööpäevaringselt. Abilinnapea Vladimir Svet on täna õhtuks kokku kutsunud ka raskete ilmastikutingimuste töögrupi, et arutada erakorralisi meetmeid olukorra parandamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome muretses enne paketi avalikustamist väga oma metsade pärast peljates, et Euroopa Liit hakkab te kirjutama, et puid ei tohi raiuda. Soome esindaja Euroopa Parlamendis Ville Niinistö ütles, et selliseks hirmuks ei ole põhjust, sest Soomelt oodatakse hoopis senisest vähem. Euroopa komisjoni. Ettepaneku kohaselt peaks Soome metsade süsiniku neutraliseerimise võime olema 17 miljonit tonni aastas aga see on juba praegu üle 25 miljoni tonni, märkis Niinista. Soomele teeb muret ka heitkogustega kauplemise laiendamine mereliiklusele. Soomlased tahavad, et kindlasti arvestatakse riikide eripära, sest näiteks külmade piirkondade jääklassiga laevad võtavad rohkem kütust ja seega saastavad rohkem. Soome loodab eritingimusi saada Euroopa asjade minister Tüti Tprainen. Meie väliskaubandus sõltub oluliselt mereliikluses Soome peab väga tähtsaks, et heitkogustega kauplemisel võetakse arvesse talvist laevaliiklust, ütles Tuprainen. Ka saastevabade autode nõue kütab kirgi. Soome on püüdnud saavutada, et vähemalt gaasiautode tootmine jätkuks, aga Euroopa komisjoni ettepanekus on siiski juttu peamiselt elektriautodest. Soome on nimelt toetanud raskeveokite üleviimist gaasile. Uusi kaubungis asub ka suur autotehas majandus ingute instituut. Etla märgib, et tehas on juba tõestanud oma suutlikkust toota konnasõbralikke autosid. Nii on lootust, et töökohad säilivad, aga see sõltub Mercedes- Benzi otsustest. Positiivseks peab Soome kliimapaketi juures seda, et soomlastel on suured kogemused puhta tehnoloogia vallas ja tänu sellele tekib kindlasti töökohti juurde. Majandusminister Mika Lintila usub, et kliima pakett toob kaasa suured investeeringud. Peaasi, et neid liigse bürokraatiaga takistama hakataks. Kliimaeesmärgid saavutatakse tehnoloogiainvesteeringute kaudu, mitte inimeste igapäevaelu askeetlikuks muutmisega, rõhutas Soome majandusminister. Paljud tööstusharud saavad kliimapaketist kasu. Tehnoloogiatööstuse konkurentsivõime suureneb, energiatööstus võidaks samuti. Soome on juba 2025.-ks aastaks valmis loobuma turbast ja neli aastat hiljem kivisöest. Sellega ollakse paljudest riikidest ees ja see annab konkurentsieelise. Üldiselt peetakse Soomes kliimapaketi heaks algatuseks, sest see pidurdab kliimamuutusi ja loob puhtama elukeskkonna. Suve jooksul arutab Soome oma seisukohad läbi, et sügisel algavates aruteludes täie jõuga enda eest seista.", "role": "user" }, { "content": "Ka Soomes arutatakse Euroopa Komisjoni välja pakutud kliimapaketi mõju üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKomisjoni aseeesistuja vabariiklases sõnul vahtis president trump passiivselt telerit, kui tema pooldajad kapitooliumis märatsesid. President ei teinud välja isegi oma perekonna palvetest sündmustesse sekkuda ja laamendamisele lõpp teha. Demokraadist eesistuja Benny Tomsoni sõnul võib trumpi passiivsuse tagajärgi pidada kuritegelikeks. Sellistele järeldustele on jõutud pool aastat pärast komisjoni töö algust. Trump ise on komisjoni töö korduvalt kahtluse alla seadnud. Tema sõnul on komisjon tasakaalustamata ja esitab valeväiteid. Möödunud kuul palus trump ülemkohtul tõkestada esindajatekoja komisjoni dokumentide hankimise, mis andnuksid täie ülevaate valge maja reaktsioonist kapitooliumi ründamisele reaalajas. Trump rõhus sealjuures USA spetsiifilistele presidendi volitustele, mis peaksid ka ekspresidendi puhul piirama kongressi ligipääsu tema ametitegevusega seotud dokumentidele. Üldsus peab komisjoni tööd erapooletuks, mida näitavad ka asjaolu, et kõige põrutavamad süüdistused on tulnud just komisjoni kahel vabariiklasest liikmelt. Need süüdistused puudutavad just trumpi täielikku tegevusetust aastataguse rünnaku ajal. Ny sõnul pöördus trumpi tütar Ivanka vähemalt kaks korda presidendi poole palvega vägivald lõpetada. Trump keeldus mõlemal korral. Sama tagajärjetult püüdsid trumpi keelitada sündmustesse sekkuma valge maja töötajad. Otsust, kas trumpi, tegevus või tegevusetuse oli kriminaalne, parlamendikomisjon siiski langetada ei saa. Seda peab tegema justiitsministrium. Justiitsminister Mary Carland on korduvalt keeldunud kommenteerimast, milline on olnud trumpi osa sündmustes, mis on kaasa toonud süüdistuse juba rohkem kui seitsmele 100-le inimesele. Komisjon kavatseb paari lähema kuuga igatahes päevavalgele tuua veel palju rohkem kui aastataguste sündmuste ja trumpi osa kohta. Selles läbi on uuritud kümneid tuhandeid dokumente ja küsitletud sadu tunnistajaid. Infot on igasugustes vormides ja viisidel. Esialgu jääb Trumpile ja tema kaaskonnale siiski võimalus kõike eitada.", "role": "user" }, { "content": "Täna möödub aasta äärmuslastest meeleavaldajate rünnakust USA parlamendihoonele ehk Kapitooliumile Washingtonis. USA president Joe Biden peab sel puhul kõne. Äärmuslaste õhutamises süüdistatav tollane president Donald Trump jätab aga tänaseks kavandatud pressikonverentsi ära. Trumpi seotust rünnakuga uuriva parlamendikomisjoni hinnangul on praeguseks piisavalt tõendeid, mille põhjal väita, et Trump ei täitnud presidendina oma kohust hoida ja kaitsta USA põhiseadust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSündmused hakkasid hargnema kohaliku aja järgi veidi pärast kella kahte päeval, kui kongressi liikmed pidid varjuma ja mitu esindajatekoja kontorihoonet evakueeriti võimaliku pommiohu tõttu. Asepresident Mike Pens toimetati senati saalist välja, kuid olukord väljus kiiresti kontrolli alt. Meeleavaldajad tungisid kapitooliumisse, kus lõhuti aknaid ja murti maha uksi räägib USA presidendi Donald Trumpi toetaja Boite Camper. Me tungisime esindajate koja ja senati saali vahekäikudesse. Meie vastu kasutati pisar gaasi ja meid lükati tagasi. Pärast seda ma taandusin, räägib USA president Donald Trump. Ma mõistan teie valu. Meil olid valimised, mis meilt varastati. Me võitsime suurelt ja kõik teavad seda, eriti teine pool. Aga te peate minema koju, meil peab olema rahu. Mingil hetkel kõlasid kapitooliumis lasud ja üks inimene sai surma. Praegu ei ole selge, mis täpselt juhtus, räägib USA asepresident Mike Pence i. Me leiame elu kaotamist nendes pühades, koridorides ja kurvastama vigastuste pärast, mida peavad kannatama need, kes kaitsesid täna meie kapitooliumi räägib USA valitud president Joe Biden. Tänane sündmus on valus meeldetuletus, et demokraatia on habras ja selle säilitamiseks on vaja heatahtlikke inimesi ja juhte, kellel on julgust selle eest seista. Kaks tundi hiljem kutsuti meeleavalduste mahasurumiseks appi rahvuskaart. Föderaalne juurdlusbüroo ja politsei leidsid kapitooliumi alalt ka kaks isetehtud lõhkekeha. Õhtul lubati seadusandjad tagasi hoonesse, kus jätkati presidendivalimiste tulemuste kinnitamisega ja vastulausete arutamisega räägib USA senati vabariiklaste liider Mitch McConnell. USA senatit ei saa hirmutada. Me ei luba kõrilõikajatel, jõukudel ja ähvardajatel end sellest saalist eemale hoida. Me ei kummardu seadusetuse ja hirmutamise ees. Me oleme oma kohtadel tagasi ja viime riigi heaks ellu oma põhiseadusliku kohustuse ja me teeme seda täna. Washingtonis kehtib hommikuni liikumiskeeld. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Mitu tundi pärast meeleavaldajate tungimist USA Kapitooliumisse kogunesid kongressi liikmed uuesti ühisistungile, et kinnitada presidendivalimiste tulemused. Mõlema erakonna liidrid mõistsid toimunu hukka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandusminister Peeter Altmeier hoiatas Billdam Schantagis, et nakatumist arvu kasvu arvestades ei tasuks eeldada, et praegused reeglid enne nelja-viit kuud leeveneksid. Saksamaa ei saa lubada endale jojod ehk majandust pidevalt avades ja kinni pannes, tõdes Altmeier. Saksamaal tohib käia koolis ja poes, kuid mitte restoranis aega veetmas. Kuidas aga seejuures jõulu ja aasta vaheaega mõistlikumalt üle elada ehk nii, et jaanuaris ei tuleks taas mitukümmend 1000 nakatunut päevas, on mõttekoht ka naaberriigis Prantsusmaal. Peaminister Jan gasteks nimetas enneaegset piirangute leevendamist vastutustundetuks ning lubas hoopis karmimat suhtumist reeglite rikkujatesse. Liikumiskeeld ja maski kandmise kohustus töötab. Nii teatas tervishoiuministeerium, sest kui kuuendal detsembril tuvastati 60000 nakatunut, siis eelmisel reedel 23000. Prantsusmaal on 100000 elaniku kohta nakatumisnäitaja 880, Rootsis ja Suurbritannias on näitaja poole väiksem. Ometigi on Rootsis olnud tõus järsk ning 27 teadlast ja arsti hoiatasid avalikus kirjas, et peagi on intensiivravikohad otsas, kui piiranguid ei kehtestata. Kuid nii nagu kevadelgi, ei kavatse peaepidemioloog Anner Sternel teiste riikide käitumist kopeerida. Reedel tuvastati Rootsis 5900 nakatunud, mis on selle aasta halb rekord. Kui tenel kinnitas, et koolid ja restoranid jäävad avatuks nii nagu kevadel Rootsis ei kehti maski kandmise soovitust ega kohustust. Selle jaoks on Teneli sõnul tehtud liiga vähe uuringuid. Ühte omapärase uuringut korraldab ka Itaalia, mis kevadel oli koroonaviiruse surmasümboliks. Nimelt uurib sealne terviseinstituut juulist alates reove. Juba saab reovee analüüsi põhjal öelda, millistes regioonides on oodata nakatumiste kasvu ning selle põhjal saavad võimud keskenduda meditsiiniabi saatmisse vajalikku piirkonda. Seega on põhjust õrnaks optimismiks, kuid seda, et lähikuudel olukord tänu vaktsiinide paraneks, ei saa siiski eeldada. Kui kevadel saavad miljonid inimesed vaktsiini, siis selle mõju pääseb löögile suvel ning võib-olla, et järgmisel talvel saab tavapärane elurütm taastuda, ütles vaktsiini väljatöötaja professor. Sain BBC-le.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal kaalutakse uusi meetmeid koroonaviiruse leviku piiramiseks. Liidukantsler Angela Merkel arutab täna olukorda liidumaade juhtidega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi asekantsler Kalle Killar selgitas täna pressikonverentsil, et tõendite aegumine on tingitud sellest, et nende tehniline kehtivus on pool aastat. Asekantsler osutas kahele asjaolule. Esimene inimestele, kes nüüd, et lähikuudel plaanivad välisriiki reisima minna, et palun teil kindlasti oma tõend digiloos ära uuendada, kui ta on tehtud peale 20 esimest oktoobrit ja teine sõnum inimestele, kes ei plaani minna reisima ja, ja kes oma tõendit tavapäraselt kasutab siseriiklikult siis ei pea kiirustama, et siseriiklikult see tõend kehtib edasi kuni vaktsineerimise lõpuni ja pigem planeerida oma tõendi uuendamine siis koos tõhustusdoosi tegemisega, misjärel siis teha omale uus tõend ja, ja see siis kehtib juba aasta tõhustasdoosist. Kuigi Eestis on otsustatud, et meil väljastatud vaktsineerimistõend kehtib aasta, ei saa eeldada, et teiste riikide kontrollirakendused seda arvestavad ehk see tähendab, et välisriikides võidakse lugeda need tõendid pool aastat pärast loomist siiski kehtetuks. Segadust ja erisusi on palju. Euroopa komisjon peab homme vastava ettepaneku tegema, kuidas Euroopa Liidu riikides siiski vabalt reisida saaks. Välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer ütleb, et see ebaühtlane reeglite kehtestamine ja täitmine ongi praegu kõige suurem probleem. Ja noh, ega me ju täpselt ei tea, mis komisjoni ettepanekutes on, aga noh, kindlasti nagu see, et, et et lähtutakse sellest, mis on inimese enda staatus, kas ta on vaktsineeritud, läbi põdenud tõendiga mitte mis riigist ta tuleb näiteks, et see oleks nagu selge, et need oleks ühtlased kõigile, siis need need reeglid, mida me teame, mis võivad olla problemaatiliselt, kui kaua kehtivad tõendid, et see oleks ühtne, mis on need tunnid testimisest kuni kohale jõudmiseni see eesmärk ja on muuta seda inimeste jaoks nüüd natukenegi ühtsemaks ja arusaadavamaks. See komisjoni ettepanek on muidugi alles nende ettepanek ja siis hakkavad liikmesriigid nende hulgas siis ka Eesti, eks ole neid ettepanekuid arutama ja noh, me vähemalt lähtume sellest ja noh, kuna tegemist on ju tõsise olukorraga, et nüüd kui komisjon teeb ettepaneku, et siis kahe või maksimum kolme nädala jooksul siiski liikmesriigid suudavad neid küsimusi nii palju arutada mingile tulemusele jõuda, praegu on need olnud ju soovitused Euroopa Liidu poolt, et komisjon praegu mõtleb, kas neid saab teha nagu natukene nagu kohustuslikumaks ehk siis nagu näiteks Euroopa määruseks või mingis sellises dokumendis, mida nagu peab täitma, sest noh, soovitus on, on soovitus ja see ongi võib-olla selle praeguse probleemi alus, et neid soovitusi täidetakse ebaühtlaselt. Aga kas nad suudavad leida, kas see on õiguslikult põhjendatud, seda me täna veel ei tea, et need arutelud seisavad ka ees", "role": "user" }, { "content": "Enne 21. oktoobrit Eestis loodud ja seni uuendamata Euroopa Liidu koroona vaktsineerimise tõendi tehniline kehtivus lõpeb kuus kuud pärast selle loomist. Riik ei nõua digitaalse koroonatõendi uuendamist enne aasta möödumist inimestelt, kes kasutavad seda ainult siseriiklikult. Küll aga tuleb reisimiseks luua uus tõend pärast kuue kuu möödumist selle loomisest, tuletab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) meelde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui praegu on mitmed Euroopa piirid luubi all Venemaa alustatud sõja tõttu, siis Eestisse jõudvaid narkootikume see palju ei mõjuta, ütleb politsei ja piirivalveameti narko ja organiseeritud kuritegude juhtivuurija Margo Kivila. Pigem piirasid narkokaubandust koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud. Nüüd, kui piiranguid enam pea ei ole ja ootamas on suvi pikalt edasi lükatud pidudega on Kivila murelik. Kooli aasta lõpp on, praegu tulevad lõpupeod, kõik suvepäevad, muud üritused. Et selles mõttes meie jaoks on nagu väga kiire, kiire tööaeg praegu, et, et hoida see asi kuidagi kuidagi kontrolli all ja vaadata, et kõik saaksid turvaliselt oma peod peetud. Kivila toob esile, et kuna narkokaubandus on kolinud veebi, on ligipääs erinevatele ainetele oluliselt lihtsam. On uued psühhoaktiivsed ained, mida, mida on erinevates riikides toodetud ja turule toodud. Et neid on nii palju peale tulnud, et mis teeb ka kiirabi jaoks selle esmaabi andmise keeruliseks, et, et kui nende klassikaliste ainete puhul enam-vähem ikkagi teatakse, mis, mis need mõjud on ja, ja kuidas, kuidas siis abi anda, et siis need uued ained võivad väga ettearvamatult käituda. Tervise arengu instituudi teadur Katri Abel olo ütleb, et koroonaviiruse mõju tõid kohati ka narkootikumide tarbimise tõusu. Näiteks oli nii kanepi puhul, kuid suvetulekuga võib taas tõusta ka bionarkootikumide tarbimine. MDMA ekstasi, siis amfetamiin ja, ja selliste võimaste tarvitamine just kindlasti meelelahutus kontekstis suureneb ja seda on ka Euroopa narkootikumide seirekeskus samamoodi täheldanud, et näiteks Extasi tarvitamine on täiesti juba pandeemiaeelse taseme saavutanud. Bionarkootikumidega kaasneb suurem üledoosi oht. Meil oli ka eelmisel aastal siin päris sellist noorte inimeste ekstassi surma, mis, mis, kus oli siis tegemist ülikange ekstasiga. Et, et sellised asjad võivad küll nende festivalide ja pidudega suureneda kahjuks, et kui saadakse väga, kas siis ebapuhas või ülikange aine, et, et jah, see põhjustab kindlasti ületoose enam.", "role": "user" }, { "content": "Koroonapiirangute tekitatud paisu tagant on valla pääsemas ka narkoturg. Koos suviste suurüritustega võib kasvada narkootikumide tarvitamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui siin viimaste päevadega ikka oli selline väike, stabiilne haiglaravi vajaduse langus siis eilse ööpäeva jooksul on haigeid natukene rohkem lisandunud ja ka noh, ütleme, lõuna regiooni haiglatesse paistis, et seal hakkab ka olukord rahunema, nüüd viimase ööpäeva jooksul on isegi Lõuna regiooni haiglatesse rohkem haigeid tulnud, loodame, et see on ajutine, sest et üldine trend on ikkagi selgelt languse suunas. Noh, ütleme nii, et ta võibki olla niimoodi, et natukene lainetada haiglaravi vajaduse osas. Sest et kuna haigestunud on vanemad inimesed, siis nende hulgas see haiglaravi vajaduse langus kindlasti nii kiire olema ei saa. Kas meil on ka nüüd juba tekkimas haiglaid, kus koroonaravi enam ei tehta, kuna patsientide arv on natuke langenud? Praegu selliseid haiglaid, kus koroonahaigeid ei ravitakse, noh tegelikult ei ole, ütleme, et need on tegelikult ainult Hiiu maigla, aga see haiglate töö ümberkorraldamise strateegia ja noh, taktilis sammud samuti on suunatud sinna ikkagi, et kui Covid haigete number väheneb haiglates, et siis ikkagi need haiglad, kus on nakkusosakonnad, et sinna läheksid enamus patsiente, on siis Tartu Ülikooli kliinikumi Ida-Viru keskhaigla lõuna pool ja siis Lääne-Tallinna keskhaigla ja Pärnu haigla põhjaregioonis, aga, aga praegu lõunaregiooni number on ikkagi regiooni jaoks nii palju suur, et, et siin sellist trendi veel väga selgelt välja lugeda ei saa, põhja pool on see trend tegelikult täiesti olemas. Nii Põhja-Eesti regionaalhaigla kui Ida-Tallinna keskhaigla on saanud oma koormust langetada.", "role": "user" }, { "content": "Hommikuse seisuga on raske Covid-19 tõttu haiglates 362 inimest, kokku on haiglates 445 koroonaviirusega nakatunut. Viimase ööpäevaga lisandus 33 uut haigusjuhtumit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nElektri hind kujuneb börsihinna taastuvenergia tasude, ilmastiku ja CO kahe hinna koosmõjus. Nii-öelda vana energia tootmine söest või põlevkivist on oluliselt kallim. Samuti on suvi olnud suhteliselt tuulevaikne ja reeglina meie piirkonda elektri hindu madalana hoidva Põhjamaade hüdroenergia reservid on kokku kuivanud. Sõltume ka naaberriikidest, sest elektri hind kujuneb Läänemere regiooni tootmises tervikuna. Nii ütleb Eesti Energia energiatoodete juht Armen Gasparov. Aastaga energia tarbimine tõusnud kaheksa protsenti ja nagu näeme täna on meil tuuliku, aga taastuvenergia võimsus jääb turul puudu ja selle tõttu on vaja rakendada konventsionaalseid kivisoojaamu, põlevkivijaamu, gaasijaamu, need on CO kahe efektiivsed ja nõuavad seda komponenti hinnas, kuna CO hind on aastaga kahekordistunud peaaegu, ja need jaamad, mis emiteerivad CO kahte on täna turul. See mõjutab ka see hinnatõusu kõvasti. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatari sõnul on kogu Euroopas elektrihinnad praegu erakordselt kõrgel, seega ta sellist Euroopa Liidu sisest ettevõtete konkurentsivõimet kuigi palju ei mõjuta. Oleks see siis nii, et ainult Eestis on hind kõrge, siis oleks see olukord teistsugune. Aga tõesti, praegu on erakordselt kõrged elektrihinnad alates Eestist kuni Hispaaniani, et seda põhjustavad tegurid, mis, mis mõjutavad hinda üle Euroopa. CO ind on väga kõrge. Hetkel maagaasi hind on sellel aastal tõusnud ja tegelikult ka taastuvenergiat ei ole oodatud mahus praegu turul. Reeglina on elektri suurtarbijad oma hinnatõusu riskid fikseerinud. Väga paljud suured tööstused täna Skandinaavias ikkagi fikseerivad oma hinna tulevikuks ära seitsmeks kuni 10-ks aastaks ja noh, need tasemed, millega neid tehinguid tehakse, on isegi turuhinnast oluliselt madalamad. Möödunud aastal me nägime läbi ajaloo madalamaid hindu, sel aastal näeme, et elektri hind lööb rekordeid. Ja see ongi selline elektrituru üks iseloomuomadusi, et ta on väga volatiilne, ütleb tatar. See volatiilsus ehk siis see hinna kõikumine, see on tulnud selleks, et jääda. Ta sõltub järjest rohkem ilmastikuoludest. Kui palju on tuult, kui palju on päikest? Lõuna-Eesti suurettevõtte Luunja kurgi tootja Grüne Feejuht Raivo Külasepp ütleb, et igasugune sisendi hinnatõus tõstab ju oma hinda ja vähendab konkurentsivõimet. Rohkem meil meil tegelikult mõjutab konkreetne turusituatsioon, siis nõudmise pakkumise vahekord, palju tooteid mujalt maailmast sisse tuuakse ja juba aastal 1997 alustasime siis ühena esimestest Eestis siis soojuselektri koostootmist maagaasist. See on siis üks võimalus, mis on meil alternatiivina, et, et saame siis vaadata, et kas maagaasist selle tootmisel tuleb see hind soodsam või, või on siis parajasti hetkel ostmisel, nii et meil on jah, kahe variandi vahel valida.", "role": "user" }, { "content": "Augustis tõusis elektrihind Eestis rekordilise tasemeni. Kuu keskmine ulatus 87 euroni megavatt-tunni kohta. Peamised hinnatõusu põhjustajad olid suurenenud tarbimine, tuuleenergia ja hüdroreservuaaride madalam tase, aga ka enam kui kahekordistunud süsinikdioksiidi (CO2) hind turul. Elekter on aga oluline sisend tööstusele ja mõjutab selle konkurentsivõimet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKliimamuutused on globaalne nähtus ja praegu tunnetame nagu kunagi varem, et elame planeedil maa, kus riigipiirid ei hoia meid enam eemal äärmuslike ilmastikunähtuste mõjust. Nii räägib näituse kuraator Jaan Elken, kuid tõdeb samas, et kõik tööd pole sugugi lootusetud ega masendavad. Jaan elken. Ma arvan, et ta näitab pigem sellist inimeseks olemise ja sellist eludraamat ja põhimõtteliselt, mida me saame loota, me tuleme siia, me ei tea, kust me tuleme, läheme ei kuhugi, eks ju. Võibolla need ühiskondlikud mullistused, mis praegu on, või teatud selline kokkukoondumine või niisugune revisjoni hetk on globaalselt hetkel lausa haigusrindel, aga aga ma mõtlesin võib-olla seda kliimakatastroofi, kusjuures, ega kunstnik, et ega nad rohkem ei tea, kui tavainimene. Võib-olla jah, et tunded on vaja igasuguse loominguga tegelemiseks, selles mõttes on sellised ekstreemolukorrad või sellised mobiliseerivad teemad annavad teatud sügavuse. Näitus Pärnu uue kunsti muuseumis jääb avatuks 12. aprillini. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avati eile õhtul Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus, mis kannab pealkirja \"Globaalne ja lokaalne\". Kunstnikud on teemat käsitledes loonud üldiselt tumedates toonides teoseid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaua taga istusid neugrundi Aidu, päite Vaivina, Varja ja Vaivara tuuleparkide esindajad. Nad. Kõik süüdistasid riiki ja ametnike üldiselt ning kaitseministeeriumi eraldi selles, et need teevad kõik, et soodustada riigiettevõtte tegevust ning takistada eraettevõtjate initsiatiivi. Oleks sõna jalg. Riigiametnikud kõrged riigiametnikud on riigi usku ja see tähendab seda ka, meil peab ka olema ju oma sissetulekuallikas, selleks on meil riigiettevõtted. Ja loomulikult, kui riik on omanik ja riigi sissetulek piltlikult öeldes tuleb meie oma ettevõtetest, siis tulebki neid privilegeerida ja ülejäänud, kes ei kuulu sellesse sekti ja kes ei ole seda usku, need on personal, alkraatad ja neid tuleb takistada. Varja ja päite vaivina tuuleparkide arendaja Harri Raudvere jätkas. Kaitseministeerium ei ole iseenesest probleem, kaitseministeerium on lihtsalt vahend, millega takistada meil tuuleenergeetika arengut sest kui kõik need tuulepargid toodaks, siis Eesti energia oleks läinud keeruga pankrotti. See oleks ammu juhtunud, sellest me oleme rääkinud aastaid. Me oleme toonud välja analüüse sellepärast et põlevkivielektri omahind on täna tunduvalt kallim kui börsil müüdav elektri hind. Raudvere sõnul on asjal ka kaugem eesmärk. Energeetika on riigi jaoks ääretult strateegiline valdkond ja meie ühiskonnas on olemas grupp mõjuvõimsaid inimesi, kes läbi börsile tuleku tahavad hakata kontrollima kogu seda valdkonda ja see on ka praegu üks põhjus, miks täielikult ignoreeritakse kõikide teiste turule tulekut sest faktides me võime tõestada, et riigi kaitsevõime ja radariga ei ole siin ka kõige vähematki pistmist. Pressikonverentsi andjate seas oli ka rahandusminister Martin Helme, poliitiline nõunik Kersti Kraht. Temalt küsiti, kuidas ta riigi esindajana suhtub süüdistustesse, et kõik mängitakse kätt Eesti energiale. Kraht nagu polekski kogu eelnevalt juttu kuulnud. Mina ei tea seda, et kõik Eesti energiale kätte mängitakse. Kust te seda võtate, et kõik Eesti energiale kätte mängitakse? Minul ei ole niisuguseid andmeid. Üldiselt oli aga ka tema seisukohal, et asjas on süüdi ametnikud ja kui küsiti, kes konkreetselt teatas kraht. Kogu ametkond täna, vaadake, mis ümberringi toimub, lisaks on nad veel teid ka palganud. Kolleeg sõnajalg oli ametnike peale väga tige. Me kaotame täna iga kuu 200000 euri, iga kuu on nende kahe tuuliku tõttu aga ametnik, tema tuleb tööle hommiku poole 10-ks, parimal juhul joob pool tundi, kohvi peab ühe nõupidamise, läheb nõulane, peab teise nõupidamise, läheb laste lapsele järgi ja teda ei koti see, sest tema ei vastuta mitte millegi eest. Mina kaotan raha, tema ei kaota mitte midagi. Korduvalt kinnitati, et riik ei täida seadusi ja peab lõpuks hakkama tasuma sadadesse miljonitesse ulatuvaid kahjunõudeid.", "role": "user" }, { "content": "Eesti tuuleparkide arendajad korraldasid täna pressikonverentsi, kus süüdistasid riiki tuuleparkide arendamise takistamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul tutvustas sotsiaalminister neile haigekassa lähimate aastate eelarve võimalusi, kuid see polnud päris see vastus, mida arstid oma palganõudmistele ootasid. No praeguses situatsioonis oleks ministrilt oodanud küll vähemalt mingit konkreetset ettepanekut, mida kahjuks ei tulnud ja siin palgatõusu number, mis, mis seina peale näidati, esi esimene kaalutav variant oli siis kolm protsenti. Teatavasti soovivad arstid tulevaks aastaks umbes kolmandiku võrra suuremat palka ning ületuleval aastal võiks arstide palk tõusta võrreldes tänasega 50 protsenti. Katrin Rehemaa. Arstide liidu, volikogu ja tervisetöötajate kutseliidu volikogu samamoodi on otsustanud, et kuna meie ettepanekuid ei ole arvestatud ja seda praegust situatsiooni tõsidust tundub küll ka pärast tänast, et sellest väga hästi siiski aru ei saada, siis meil ei ole küll mingisugust muud võimalust, kui ikkagi korraldada üks tõsisem aktsioon ja tööseisak, millal see võib juhtuda? Oktoobrikuus. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitab, et palgatõus tervishoiutöötajatele järgmisel aastal tuleb, kuid käärid palgasoovide ja eelarve võimaluste vahel on ikkagi väga suured. Need esialgsed nõudmised, mis arstide liit on lauale pannud, need tähendaksid väljaminekut 231 miljonit eurot riigieelarvest. See ei ole mõeldav, et me peame olema realistid, et meil on järgmisel aastal tervishoius, nagu ma ütlesin, 55 miljonit eurot lisaraha selle sisse me peame mahutama nii arstide, õdede, teiste töötajate palgatõusu, uued ravimid rohkem teenuseid, et, et inimesed saaksid kiiremini arsti juurde ka näiteks elektri, hinnatõusu ja muud tõusud, nii et see ei ole kerge ülesanne. Aga kolm kuni viis protsenti palgatõusust sinna sisse mahub kenasti ära. Kui arstid streikima hakkavad, siis võib sotsiaalministri Hanno Pevkuri hinnangul käsitleda seda poliitilise streigina. Kui nad on selle öelnud, et, et kui nad ei saa 20 või 40 protsenti palgatõusu, et siis nad hakkavad streikima, et, et noh, siis streik on selgelt reguleeritud, see peab olema tööandja vastu suunatud antud juhul ju arstid ütlevad, et nad streigivad nii-öelda süsteemi vastu ja, ja sellisel juhul oleks see poliitiline streik ja noh, eks siis nii tuleb ka seda käsitleda. Katrin Rehemaa sõnul ei ole arstile eesmärk jalgutrumpidest suurt palka nõuda, vaid takistada arstide äravoolu välisriikidesse.", "role": "user" }, { "content": "Tervishoiutöötajad arutasid sotsiaalministri juures palganõudmisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu raudteejaama teisele perroonile on ratastooli, lapsekäru või jalgrattaga täna keeruline saada. Mure lahendamiseks tahetakse perrooni Tallinna poolset otsa pikendada ja luua kaldtee. See tähendaks ka, et muutub koht, kus reisijad rongi peale lähevad. Eesti raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütleb, et kaldtee on kõige kindlam ja lihtsam lahendus. Kui hankemenetlust ei vaidlustada ja muud tõrked ei ole, siis soovin minna septembris lepingusse ja arvan, et seal saab koheselt töid alustada. Kui ma hästi mäletan, siis lepingu täitmise tähtaeg on üks aasta ehk siis ideaalsel juhul kuskil järgmise aasta suve suve keskel on, on meil täis lahendus. Maksumuseks on täna prognoositud 1,5 miljonit. Algselt plaaniti ehituse hinnaks 800000 eurot. Vjatkin selgitab, et hinnatõusu taga on ehitusturu praegune seis ja soov ehitada nii, et rongiliiklus ei peatuks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, teenindab reisijaid sügisest järgmise aasta alguseni puidust ajutine perroon. Transpordiekspert. Hannes Luts ütleb, et kaldtee ehitamisest mõistlikum variant oleks paigaldada lift. Ma arvan, et põhiprobleem ongi see, et Eesti raudtee lähtub ainult sellest nii-öelda robustsuse argumendist kuigi noh, elame ju 21. sajandil ja kui nüüd argumenteerida, et me ei suuda töökorras hoida ühte lifti, mis oleks noh, puuetega inimestele ilmselt kõige mugavam lahendus, sest ega no kujutage ette sellisest pikast kalteest ennast ratastooliga üles vinnata, selleks on vaja päris palju jõudu, aga ega see ei ole ka lihtne. Luts lisab, et nii oleks saanud kindlustada muinsuskaitsealuse Tartu raudteejaama säilimise. Vjatkini sõnul on siiski kõigi muinsuskaitse piirangutega arvestatud. Laias laastus piirangud ongi sellised, et me peame säilitama olemasoleva nii-öelda visuaali säilitades olemasolevat paviljonid ja, ja uus nii-öelda varikatus, mis tuleb uuele platvormile, tuleb siis samasuguse arhitektuurse lahendusega, nagu on täna kasutusel olnud nii-öelda paviljonide juures. Et kust nüüd muinsuskaitse tegija kompromissi oligi sellesama ühe trepi näol, mis siis lammutatakse seal paviljoni sees. Aga väli, välimuselt ei, ei, ei muutu paviljoni, see väljanägemine absoluutselt ja, ja seda me ei puudu puudu üldse seal. Hannes Luts ütleb, et kui paviljon jätta funktsioonita, luuakse soodsad tingimused selle lagunemiseks. Kui me võtame muinsuskaitse objekti, sulgeme selle avalikkusele ja jätame selle noh, piltlikult öeldes tolmu ja prügi koguma, siis see on ju sama hea kui, kui selle objekti hülgamine. Kui meil on jaama vari, katus, funktsionaalne ehitis, eks ole siis me peaksime täna ikkagi töötama selle nimel, et seda kuidagimoodi sellesse toimivasse jaama sisse põimida, selle asemel et teha no tegelikult lausa potjomkinit, sellepärast kui ma nüüd seda joonist täna kiirelt vaatasin, siis, siis noh, seal on väga kummalisi asju planeeritud noh näiteks perroonile on planeeritud kokku kaheksasse kohta istumispingid. Neli neist on planeeritud sellele perrooni osale, kuhu tulevikus reisijad ei pääse. See, see kõik viitab sellele, et Tartu jaama kui arhitektuurilist tervikut ei hinnata.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raudtee on aastaid planeerinud Tartu Raudteejaama kaldtee ehitamist, et teine perroon kõigile lihtsalt ligipääsetavaks teha. See nädal kuulutati välja hange, ümberehitusega tahetakse alustada sügisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kaasaegse kunsti muuseum otsustas peatada ajutiselt tegevuse alates sellest laupäevast. Muuseum lõpetab ka ennetähtaegselt tänavuse näituse hooaja, sest nende ruumide omanik on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud. Näitusemaja omanik on Tallinna linnale kuuluv sihtasutus Tallinna kultuurikatel. Tallinna abilinnapea Eha Võrk ütles, et muremuuseumihoone seisukorra pärast on olnud juba suvest saadik ja tekkis kahtlus, et territooriumil võib olla ohtlik. Kultuurikatel telliski eksperthinnangu ja kahjuks seal on tõdetud üheselt, et seal on ohtlik ja et igal juhul selles hoones ei tohiks olla inimtegevuse. Kaasaegse kunsti muuseumi juht Marten Esko suhtub ekspertiisi kriitiliselt ja leiab, et hoone olukord pole nii hull, et seda peaks lammutama. Ehitusekspertiis põhines suuresti vaatlustel ühtegi uuringut siin läbi viidud sealsamas ekspertiisis on välja toodud, et hoone konstruktsioonid on rahuldavas kuni heas seisukorras. Ja samas need detailid, mis on imetatud, ohtlikuks, üldjuhul ei puuduta. Näituseruume võib ka öelda, et see kõik on selles mõttes nagu hinnanguline. Eha Võrk ütles ekspertiisi kriitika kohta, et selle pädevuse üle saavad otsustada ainult eksperdid ja tema auditit usaldab. Veel rõhutas võrk, et üürilepingus on võtnud muuseum kohustuse hoolitseda hoone ja selle ümbruskonna eest, kuid seda ei ole piisavalt tehtud. Vähemasti kultuurikatla juhtkond on mulle siin kirjutanud, et kahjuks ei ole lepingupartner oma kohustusi ka täitnud, mis võib-olla oleks seda paratamatut olukorda edasi lükanud. Esko ei taha spekuleerida, kas otsuse taga võivad olla ärihuvid. Eha Võrk kinnitas, et muid argumente üürilepingu lõpetamiseks praegu ei ole. Aga see ei tähenda, et kunagi tulevikus, sest linn areneb ja loomulikult ükski tükk ei saa lihtsalt niisama seisma jääda. Marten Esko lubas, et Eesti kaasaegse kunsti muuseum ei lõpeta tegevust, kuid millistes ruumides see jätkub, pole selge. Me ei ole tulevikus kindlad, et meil on praeguse hetkega antud kolm kuud ette teatamist tähtajaga 29 veebruar 2020, kuid samas ongi küsimus selles, et EKKM sellisena tekkis tänu sellele majale. Esmalt oli see maja, mida siis kunstnikud esialgu hõivasid ja siis sellest majast tulenes soov asutada näituseasutus siia ja nüüd me oleme siin üle 13 aasta juba tegutsenud. Kas linn saab kuidagi aidata neil uusi ruume leida? Linnal sellised võimalused puuduvad, aga usun, et võib-olla riigil võib-olla selliseid hooneid, aga ega selline moodsa kunstimuuseum ei pea ju olema tingimata kesklinnas, ma arvan, Tallinna lähistel on ka selliseid hooneid, kus saaks seda tegevust jätkata.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Kultuurikatel lõpetas erakorraliselt üürilepingu Kaasaegse Kunsti Muuseumiga, sest nende ruumid on külastajatele ohtlikud. Muuseum ei pea aga olukorda nii halvaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVallavanem Arto Saar ütleb, et Järva-Jaani on olnud valmis ühinema juba 2011. aastal, kui Paide linn tegi vastava ettepaneku, kuid siis läbirääkimisteni ei jõutud. Arto saar. Nüüd on näha, et sellist valmisolekut nii-öelda ühinemisläbirääkimisteks või selle teema arutamiseks on ka teised omavalitsused üles näidanud ambla Albu omavahel Koeru Karedaja, kui siin Põhja-Järvamaal vaadata, et on siin suhteliselt võrdseid asulaid, aga, aga nii logistiliselt oleks nagu võib-olla paslik just meil nagu keskel siin teha seda ettepanekut ja, ja nii, nii me selle ette võtsime. Arto Saar lisas, et Järva-Jaani ettepanek ei tähenda tingimata seda, et Järva-Jaanist peab saama Põhja-Järvamaa keskus. Mõeldav on tema sõnul tegutseda ka osavaldadena. Ühinemise teema tõstatatakse Saare sõnul enne valimisi just selleks, et omavalitsusjuhid saaksid sellega tegeleda kogu järgmise valitsemisperioodi. Kui praegult riik ütleks, et näe, me tugevdame omavalitsuste tulubaasi, siis tegelikult seda ühinemist ilmselt väga vaja ei olekski, e võib juhtuda tegelikult nagu mõnel pool on näidanud, et et kui selline ühinemine toimub, et äärealadel läheb asi kehvemaks ja mõned asjad pannakse kinni, et need ohud kõik on olemas. Albu vallavanem Kalju Kertsmik ütleb, et pole Järva-Jaani volikogu otsust veel näinud kuid asja tuleb kindlasti kaaluda. Albu jaoks on Kertsmiku sõnul tõmbekeskuseks pigem Aravete ja Paide. Aga samas elu on näidanud ka, et väike omavalitsus võib hakkama saada, sest täna on ju võimalik saada ju finantstoetusi, et investeerida ja, ja nii edasi. Me kindlasti arutame ja kuulame ära ja, ja kindlasti on vaja eelnevad analüüsid, aga samas ootame ära ka regionaalministri ettepanekud, mis peaks ka tulema nüüd siin suvekuu jooksul. Koeru vallavanem Triin Pobol ütleb, et volikogul on seaduslik kohustus Järva-Jaani ettepanekut arutada kahe kuu jooksul. Pean ausalt ütlema, et Järva-Jaani ettepanek tuli üllatusena, kuna Järva Jaani on seni hoidnud väga kindlat mitteühinemise joont, võib arvata, et nende ettepanek on natukene tingitud ka sellest. Koeru vald tegi mai lõpus Kareda vallale ühinemisettepaneku ja juuni keskel Kareda vald ka sellele positiivselt vastas. Ma loodan, et Järva-Jaani meeste taht mine ei ole tekitada sellele suunale siis mingisuguseid lisaprobleeme ja takistusi. Aga me kindlasti arutame seda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Siis tekiks umbes 10 000 elaniku ja 10 miljoni eurose aastaeelarvega vald.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi andmeil läheb Eestis igal aastal umbes tuhatkond inimest vanaduspensionile soodustingimustel kas tervist kahjustava töö või väljateenitud aastate eest. Elukutseid, mis varakult pensionile lubavad, on sadu. Osa neist on aastatega kadunud või muutunud teistsugusteks ja ohutumaks. Lisaks on arusaam tööturust ja ümberõppest muutunud ning üha rohkem on inimestel mitu ametit. Need on vaid mõned põhjused, miks riik sooduspensionide süsteemi reformida tahab. Kuid peamine on see, et töötavate inimeste osakaal aina väheneb, räägib sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Erlich. Ja selles kontekstis ei ole meil võimalik riigina lubada, kui ühiskonnale lubada, et inimene, kes on saanud näiteks 40 aastaseks või 50 aastaseks tema läheb 25 või 15 aastat enne üldist pensioni ka juba pensionile lihtsalt meie ülalpidajate ning ülalpeetavate suhtarv muutub veelgi halvemaks. Me ei ole jätkusuutlikud. Riik on varemgi üritanud varasema pensionile minekuga kaasnevate ametite hulka kärpida, kuid edutult, selgitab Sten Andreas Erlich. Varem need reformi katsed on sellepärast kukkunud läbi, et on väga varakult valitud üks alternatiiv ja seda hakatud kaitsma. Me tahaks teistmoodi läheneda ja püüda koos puudutatud isikutega mõelda, mis need tegelikud lahendused siis võiksid olla, et kas ümberõppesüsteemis midagi muuta või kas tuleb tervisega siduda sooduspensionisüsteem. Kas mõnel ametialal sooduspensionid jätkuvalt on väga asjakohased, kas tuleks rääkida üleminekuajast, et mis need lahendus kohad on? Energeetikute ametiühingute liidu esimees Sander Vaikmaa kinnitab peatset kohtumist sotsiaalministeeriumiga, kuid tänase teadmise põhjal peaks Vaikma hinnangul sooduspensioni tervist kahjustavates elukutsetes jääma. See töö on töötajate jaoks tervist kahjustav eriti pikaajalises perses sisetiimis. Mina räägin nüüd küll ainult energeetikatöötajate eest, aga loomulikult on ka seal teised elukutsed ja nii kaua, kuni ei ole suudetud tagada, et tõesti Eesti vabariigis ei ole ühtegi töökohta, mis oleks nagu inimesele tervist, kahjustab nii kaua ei saa seda seadust muuta. Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsleri Sten Andreas Erlichi sõnul üleöö sooduspensionide reformi ei tehta vaid kohtudes ametiühingute ja tööandjatega soovitakse kaardistada võimalikud lahendused, mille seast saaks hiljem valida sobiva. Praegu on Eestis soodustingimustega pensionil umbes 40000 inimest. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Riik kavatseb kärpida varasema pensionile minekuga seotud ametite hulka. Konkreetseid ettepanekuid veel pole, esialgu räägitakse ametiühingute ja tööandjatega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTehnoloogia Hiiu Google'i ettevõte Wing katsetab Virginia osariigi väikelinnas Kristian burgis kaubavedu droonidega. Kohalikel elanikel on võimalik osta internetist teatud tooteid, seejärel need pakiautoma. Õigesse kohta lendamiseks kasutab õhusõiduk nii kaamerat kui ka GPS-i räägib ettevõtte Wing turundusjuht Jonathan Bass. Meie kohale toimetamine võtab tavaliselt 10 minutit või isegi vähem. Peamiselt on kõikide meie katsete puhul olnud suupisted ja muud toidud kõige populaarsemad. Wink teeb koostööd apteegiketi Wal, Greens'i ja kaubandusettevõtte Fedeksiga. Nad ei ole sellel turul aga üksi. Näiteks on internetipood Amazon arendanud droonivedusid juba aastaid. Ettevõtete peamine lootus on see, et kui kõik õnnestub, siis on võimalik oluliselt vähendada transpordikulusid ja suurendada tõhusust. Veel kord ettevõte Wing turundusjuht Jonatan bass. Droonid võivad lennata igasuguste ilmadega meil enda, ainult kui on kõva tuul, näiteks üle üheksa meetri sekundis. USA valitsusasutustevad nüüd paika panna reegleid, mida ettevõtted peaksid järgima, kui soovivad droonidega kaupa vedada räägib Fedexi asepresident Jo Stevens. Me oleme tundmatus olukorras, kui räägime reeglite loomisest ja arendamisest, mis võimaldaks droonidel üle inimeste majade teatud kogukondades lennata. Seega võib aega minna veel aastaid, enne kui USAs kasutatakse droone kaupade vedamiseks iga päev. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Virginia.", "role": "user" }, { "content": "Internetiostude kasv on USA-s viinud selleni, et aina rohkem peavad kaubad jõudma inimeste koduukseni. Peamiselt veetakse kaupa veokitega, aga nüüd soovib kõrgustesse lennata uus transpordiviis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna ringkonnakohus nõustus riigiprokurör Laura vaigu seisukohaga, et Savisaare ametist kõrvaldamise otsus tuleb jätta muutmata. Kohus leidis, et Savisaarele, ametialaselt alluvate tunnistajate ütluste objektiivsuse tagamiseks on tema ametist kõrvaldamine sobiv meede. Kohus märkis, et on tutvunud kriminaalasja materjalidega, millest nähtuv kinnitab maakohtu hinnanguid põhjendatud kuriteo kahtlusele. Riigiprokurör Laura Vaik. Käesoleval hetkel meil seda informatsiooni et tunnistajaid oleks mõjutatud ja sellist informatsiooni, mis sunniks oma seniseid otsuseid ümber vaatama, prokuratuuril ei ole. Nagu olen ka varasemalt öelnud, siis see kriminaalasi on vaieldamatult äärmiselt oluline. Me teeme omalt poolt kõik selleks, et see jõuaks võimalikult kiiresti kohtusse. Aga konkreetseid lubadusi ja tähtaegu ma anda ei saa. Harju maakohus otsustas 30. septembril rahuldada riigiprokuratuuri taotluse Tallinna linnapea Edgar Savisaare ametist kõrvaldamiseks. Otsuse tühistamist taotles ringkonnakohtus Savisaare kaitsja Oliver Nääs. Tema väitel ei nähtunud Harju maakohtu määruses põhjendusi, millele on Savisaare ametist kõrvaldamisel tuginetud. Näes ütles täna, et on jätkuvalt seisukohal, et Savisaare ametist kõrvaldamine oli alusetu ja ebaproportsionaalne ning see otsus piirab intensiivselt Savisaare õigusi. Minul ei ole keegi avaldanud neid asjaolusid, mis olid selle hobu hinnangu aluseks, miks ta lõpuks ametis kõrvaldati ja keegi ei näidanud mulle ka neid tõendeid, nii et hetkel mul ei jää muud üle, kui pidada seda alusetu. Näes kinnitas, et tänase ringkonnakohtu määruse kohta esitatakse määruskaebus riigikohtusse. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamiseks on aega 10 päeva. Kaebuse laekumisel teeb riigikohus 10 päeva jooksul otsuse, kas see võetakse menetlusse või mitte.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna ringkonnakohus peab korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kõrvaldamist Tallinna linnapea ametist põhjendatuks ning jättis Harju maakohtu vastava otsuse muutmata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi nii Eestisse kui ka mitmele poole mujale maailmasse pole koroonaviirus õnneks jõudnud, siis Aasias on see tõsine probleem. Inimesed käivad tihtipeale ringi maskides, et vältida igasugust ohtu haigestuda, eriti avalikes kohtades. Valdav osa haigestunuid on tuvastatud küll Hiinas, kuid kuna viirus levib mujalgi, on see tekitanud omajagu paanikat. Hongkongis oli eilse seisuga nakatunuid 57, kuid ajalehte Guardian vahendas, et viirus on piirkonnas põhjustanud nii mõnegi kauba defitsiidi. Näiteks on inimesed hullunult kokku ostnud pastat, riisi ning puhastusvahendeid. Eile sai lugeda ka uudist, kus kaks noaga relvastatud meest varastasid kaubatransportijalt 600 rulli tualettpaberit. Seda ilmselt selleks, et ennast ja kedagi teist kaitsta, kuid selline situatsioon näitab, kui paanikas on inimesed haiguse pärast. Isegi kui viirus ei pruugi jõuliselt Hongkongi tänavatel levida. Röövi ilmestab tõsiasi, et kogu väärtus oli rullidel veidi üle 200 euro mis on küll täitsa korralik raha, kuid kaup, mida varastama minna, pole kindlasti esimene, mis mõttes see võiks tulla olenemata Hongkongi valitsuse teavitustest, et muretsemiseks pole põhjust ning defitsiiti ei tule? On inimesed ikka hullunult kaupa ostmas. Võimud süüdistavad eriti internetti, sest seal levivad nende sõnul valed kuuldused. BBC teatel on aga juba praegu Hongkongis puudu näiteks näomaskidest ning desinfitseerimisvahenditest. Paanika on seal samuti põhjendatud, sest 2003. aastal suri SARSi viiruse tagajärjel Hongkongis 209 inimest ning küllap on see neil veel eredalt meeles. Hongkongi inimestele teeb olukorra veelgi raskemaks see, et lisaks on pikalt kestnud ka valitsuse vastased meeleavaldused, mis on samuti paljude inimeste elukorraldust muutnud. Tualettpaber, käte, desinfitseerimisvahendid ning näomaskid on väga kiiresti lettidelt kaduv kaup ka Singapuris, kus on seni nakatunud 75 inimest", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirus levib vaatamata nädalavahetusel pisut langenud haigestumistele endiselt hoogsalt ning tekitab paanikat ka väljaspool Hiinat. Viirusesse on nakatunuid juba üle 72 000 ning surnuid üle 1800.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuuevalentset vaktsiini, mis aitab muuhulgas ära hoida difteeria, teetanust ja B-hepatiit, süstitakse lapsele esimest korda siis, kui ta saab kolme kuuseks. Teise süsti saab laps poolteist kuud hiljem ja kolmanda kuue kuusena. Neljas kord süstitakse seda vaktsiini siis, kui laps on saanud kahe aastaseks. Selleks süstiks kasutatakse vaktsiini kokteili nimega Infanrix heksa, mille varusid hoiti terviseameti laos. Ladu soojenes teatavasti üles ja vaktsiinid hävisid. Haigekassa pidas kiireid läbirääkimisi ja riik ostab asenduseks vaktsiinikokteilid. Eksaksin ja eksion. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõberi sõnul pole suurt vahet, millise brändi tooteid kasutada. Sealt tuleb järgida neid konkreetseid kasutusnäidustusi, et mis siis antud juhul on see, et üle 24 kuu vanustel ei ole paraku kliinilisi uuringuid tehtud. Teiste sõnadega, kui Infanrix Hexa vaktsiini süstiti lastele alates teisest kuni kolmanda eluaastani siis uusi vaktsiine üle kaheaastastele süstida ei tohi. Sotsiaalminister muutis juba eile riikliku immuniseerimiskava nii, et kuuevalentseid vaktsiine saaks pooleteist kuni kahe aastased lapsed. Määrus jõustub esimesel augustil ehk sel pühapäeval. Kõige kiirem on nüüd nende lastega, kes hakkavad kohe varsti kahe aastaseks saama. Me kindlasti plaanime avaldada selle kohta infomaterjalid ka terviseameti hallataval vaktsineeri.ee lehel perearsti vaktsineerijaid me oleme teavitanud juba sellest ja tegelikult nemad on ka need siis, kes lapsevanema ga selle vaktsineerimise aja kokku lepivad ja Omaette küsimus on, mida teha lastega, kes juba on kahe aastaseks saanud. Kärt sõber ütleb, et tema teada pääses hävimisest väike kogus infarix. Eks vaktsiin, mida ei hoitud terviseameti kesklaos vaid regionaalosakondades. Sellest aga kõigile vaktsiini ootavatele lastele ei piisa. Haigekassa on õnnestunud hankida kriisikogus 1000 doosi ja seda on siis võimalik saada septembris, oktoobris ilmselt, aga need täpsustavad veel. Ilmselt ei piisa ka sellest, kui Infanrik eksa kriisikoguse kohale jõuavad. Alustatakse neist, kes hakkavad kohe kohe kolmeaastaseks saama, sest pärast kolmandat sünnipäeva ei tohi ka seda vaktsiini kokteili süstida. Samas rahustab sõber, et lapsed ei jää kindlasti vaktsineerimata. Ta selgitab, et uut vaktsiini sisaldav kokteil pole sugugi ainus võimalus vaktsineerimiseks. Et neid on võimalik asendada teiste preparaatidega, aga sellisel juhul jah, tuleb arvestada, et siis need tuleb manustada eraldi süstetena olenevalt siis, milliseid preparaate on võimalik parajasti kätte saada ja noh, muidugi kõigi nende kättesaadavus ei pruugi olla alati lihtne.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti ladude ülessoojenemine toob väikelaste vaktsineerimise varasemale ajale. Kuue tõve vastu aitavaid vaktsiinikokteile, mida seni süstiti alates teisest kuni kolmanda eluaastani, õnnestus saada vaid tuhat doosi. Nende asemele soetatakse vaktsiinid, mille peab ära süstima enne teist eluaastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParvlaev Estonia eeluuringute raames on tänavu kavas veel enam kui miljoni euro eest riigihankeid. Ohutusjuurdluse keskuse juhi Rene Arikase sõnul võetakse hankijana appi riigifirma Eesti energia. Meil endal võimekust läbi viia, hankeid ei ole ja seetõttu tuligi leida siis partner, kellel on piisav võimekus, kompetents. Üks suuremaid eestseisvaid töid viib uurimislaevad uuesti Estonia juurde. Ferromagnetiliste uuringutega otsitakse vraki ümbrusest üles, kõik vähegi suuremad metallesemed. Eesmärk ongi tuvastada, ütleme selline Estonia hukkumise teekond ja kas sealt siis ka hukkumis ajal mingeid asju metallesemeid eraldus või ei eraldanud? Merele soovitakse minna niipea kui võimalik ehk siis, kui tööde tegija on leitud. Kuna me samm-sammult läheneme sellisele sügistalvisele perioodile ehk siis väga suur faktor, on ka ilm, et kui palju ilm võimaldab selliseid uuringuid alustada ja läbi viia. Teine suurem töö on digitaalsete mudelite loomine juba tänaste andmete pinnal saab valmistada laeva veega täitumise ja uppumise mudeli, ütleb Arikas. Hetkel lähtume eelkõige siis 97. aasta lõpparuandes toodud põhjustest ja simuleerime selle alusel seda nii-öelda laeva uppumist ja eesmärk ongi saada kinnitused jätkuvalt need nii-öelda järeldused, mis on tehtud, on kehtivad ja kui peaks ilmnema, et nende järelduste põhjal simulatsiooni tegemine mingil põhjusel ei anna meile täpset tulemust või ei ole võimalik, siis tuleb, hakkab vaatama, mis need põhjused on. Eeluuringute raames plaanitakse hankida ka üksjagu kommunikatsioonitöid. Seda osa koordineerib juulis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumisse tööle läinud kommunikatsiooniekspert. Janek Mägi. Ma veedan paar päeva nädalas majandus ja kommunikatsiooniministeeriumis, tegeledes Estonia teemadega. Mägi sõnul valmistatakse praegu ette hanget, et seada üles eraldi uuringute teemaline veebileht. Ta lisab, et põhiline kasu oleks veebilehest just intensiivsematel uuringuperioodidel. Me ei näe seal mingisuguse ajaloolise tausta panemisega vaeva, edastame seda uut infot, mida me oleme saanud ja mida on mõistlik avalikkusega koheselt ja ka võimalik jagada. Sealt veebilehelt leiab tulevikus ka merepõhjas üles võetud videokaadrid. Mägi loodab, et kogu lubatud info jõuab avalikkuse ette veel sel aastal. Samas märgib ta, et enne peab videokaadritega tublisti tööd tegema. Me hägustame kõik sellised kohad, kus on midagi delikaatset, näiteks ka surnukehad või muud sellist, ma ei hakka seal midagi lõikama ega monteerima. See see lubadus kehtib.", "role": "user" }, { "content": "Parvlaev Estonia eeluuringute teine etapp viib uurijad veel sel aastal uuesti merele. Seni ülesvõetud materjalid avaldatakse spetsiaalsel veebilehel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTrumpi organisatsiooni ja selle pikaajalist finantsjuhti Allen Weielbergi süüdistatakse erisoodustusmaksudest kõrvale hoidmises. Prokuröri e sõnul ei tasutud makse töötajate autode ja korterite pealt. Samuti on sattunud küsimärgi alla Vicelbergi lastelaste erakooli õppemaksud, räägib CBS uudiste õigusanalüütik. Riki Climan. Ei olnud ühtegi finantstehingut, mis ei käinud läbi Allen Weielbergi. Õigusanalüütikute sõnul on ebatavaline, et eraisikule või ettevõttele esitatakse süüdistus ainult erisoodustusmaksudest hoidumise eest. Ühelt poolt võib see olla esimene samm suuremas teisalt prokuröride taktika, et avaldada survet Weisselbergile, kes on varem keeldunud koostööst. Nimelt uurib Manhatteni ringkonna prokurör Sire vans veel vaikimisraha maksmist naistele, kellel oli väidetavalt Donald Trumpiga afäär ja kinnisvara üleväärtustamist, et saada suuremaid laene. Veel kord CBS- uudiste õigus. Analüütik Riki Clemen. Phargees BankFrod rood. Krod võivad tulla süüdistused panga kindlustus ja maksupettuses. See on Donald Trumpi jaoks probleem, kui Allen Weilberg tunnistab ta vastu räägib õigusaktid Carolin Bolissi. Temast võib saada võtmetunnistaja trumpi või ta laste vastu. Ma arvan, et ta ütlused oleksid kõige väärtuslikumad. Trump on varem mitu korda öelnud, et temavastased uurimised on poliitiliselt motiveeritud sest neid juhtivad prokurörid on demokraadid, räägib poliitikakonsultant vabariiklane Kiis. Northen. Ma olen kindel, et trumpi on varem auditeeritud. Ma olen kindel, et need asjad on üle vaadatud. Ma olen kindel, et nad on võtnud teatud vabadus. Aga lõppude lõpuks, kui soovitakse trumpini jõuda, siis tuleb talle esitada kuriteosüüdistus. Kuid pärast Mülleri möödalaskmisi peab see olema väga selge juhtum. Ja ma ei usu, et Manhattani ringkonna prokuröril irisel on praegu selline juhtum. Trumpi organisatsiooni alla kuulub umbes 500 äriühingut, mis tegelevad muuhulgas kinnisvara arendamise, investeerimise ja turundusega. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal andis trump organisatsiooni juhtimise üle oma lastele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe. Washington.", "role": "user" }, { "content": "New Yorgi prokurörid esitasid maksukuritegude süüdistuse Trumpi organisatsioonile ja selle finantsjuhile. See on esimene ametlik süüdistus endise presidendi Donald Trumpi ettevõtte vastu, mida hakati uurima juba kolm aastat tagasi. Trumpi arvates on kogu juhtumil poliitiline maik.", "role": "assistant" } ]