Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 25

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPolitseiniku vabastamisteenistusest reguleerib kaks seadust avaliku teenistuse seadus ning politsei ja piirivalveameti seadus. Kehtiv kord näeb ette, et kuritöö toimepanemise kahtlusega politseinik tuleb teenistusest vabastada. Uue eelnõuga soovitakse, et politseinik, keda kahtlustatakse kriminaalkuriteos, saaks jätkata oma tööd seni, kuni kohus langetab otsuse, jätkab siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana meister. Selle aasta alguses tegi riigikohus otsuse ja tunnistas põhiseadusvastaseks sellise olukorra, kus politseinik vabastatakse teenistuses seetõttu, et teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises. Uus eelnõu tähendab, et politseiametnik saaks jätkata oma tööd oma kohal või ta viiakse üle teisele ametikohale või ta kõrvaldatakse menetluse ajaks teenistusest. Paratamatult tekib küsimus, kui politseiametnik jätkab oma tööd ega ta uurimist mõjutada ei saa. Jah, et ma saan aru, et selline mõte võib tekkida, et politseinikul on suurem võimalus uurimist mõjutada kui teistel inimestel, eks ole. Kuid tegelikult see ei ole nii, mitte ainult kuriteos kahtlustatava politseiniku puhul ei tule vältida uurimise mõjutamist, seda tuleb teha igas kriminaalmenetluses. Ja selleks on juba praegu kehtivates seadustes erinevad meetmed olemas, et näiteks vahi alla võtmine teatud isikutega suhtlemise piiramine Politsei ja piirivalveameti sisekontrolli büroo juht Priit Pärkna ütles, et kriminaalmenetlus on asjaolude kontrollimiseks ja tõe väljaselgitamiseks. Kui nüüd vaadata ainult geniaalmenetlust, siis see ei ole nagu ainukene võimalus inimeste nii-öelda või meie töötajate osas siis asjaolude väljaselgitamiseks, vaid teine võimalus on ka distsiplinaarmenetlus, mis tegelikult täpselt samamoodi annab meile ülevaate toimunud sündmusest ja millele järgneb siis tegelikult ka otsus kas siis inimest karistada või mitte karistada. Priit Pärkna tõdes, et selliseid juhtumeid tuleb aegajalt ette. Peamiselt on need seotud inimestega, kes tunnevad, et politseiametnik on neile liiga teinud. No väga palju on just neid, kus inimesed tunnetavad, et neile on justkui politsei poolt liiga tehtud, aga asjaolude käigus selgub tegelikult, et tegemist oli täiesti proportsionaalse nii-öelda siis politsei taktikalist jõuvõtete kasutamisega. Eelnõu on saadetud ministeeriumitele kooskõlastamiseks, mille tähtaeg on augusti lõpus. Eelnõu peaks Riigikokku jõudma septembrikuu jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Siseministeeriumis on arutlusel eelnõu, mille jõustumisel oleks võimalik kriminaalmenetluses kahtlustataval politseinikul jätkata oma tööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜkski seadus õiguskantsleri ametkonna hinnangul niisugust määrust ega raha eraldist ei luba, et tegelikult riigikogu on väga selgelt öelnud, milleks omandireformi reservi laekunud raha tohib kasutada ja, ja vaidlus ongi parlamentaarse riigiduuma üle, et kas valitsusel on õigus ise otsustada, kuidas ta nii suuri summasid kasutab või tegelikult peab siin ikkagi riigikogu selleks raha eraldiseks andma loa. Selline on õiguskantsler Ülle madise hinnang valitsuse möödunud aasta otsusele, mille järgi eraldati omandireformi reservis sõja ja okupatsioonikäigus tehtud ülekohtu heastamiseks Eesti Apostlik-Õigeusu kirikule veidi enam kui poolteist miljonit eurot ja Eesti Evangeelsele luterlikule kirikule veidi vähem kui seitse miljonit eurot. Madise sõnul muudab valitsuse määruse põhiseadusevastaseks asjaolu, et omandireformi reservis tohib teha väljamakseid vaid kindlaks määratud otstarbel. Kirikutele pole sealt raha ette nähtud, seega peaks küsimust edasi menetlema. Riigikogu ütleb Madise. Kui nüüd valitsus peaks õiguskantsleriga nõustuma, siis minu arvates parim võimalus oleks see, et ikkagi algatatakse vastav seaduseelnõu ja riigikogu siis otsustab, milleks omandireformi reservfondi raha, mida siis nähtavasti maa ja omandireformi lõpetamiseks enam vaja ei ole, kasutada tohib, et seal neid sihtotstarbeid on loetletud, see loetelu on ammeldav ja sinna on võimalik siis kas sakraalehitiste või kirikliku hariduse toetamine ju ka lisada. On ka teine võimalus, et valitsus jääb enda seisukohale kindlaks, et siin riigikogu otsust vaja ei olnud ja on ju ka võimalik, et riigikohus asub toetama vabariigi valitsust. Kui nüüd riigikohus peaks toetama õiguskantsleri seisukohta, et ehk siis leiabki, et see määruse norm, mille üle vaidlus käib, on põhiseaduse vastane, siis tulebki ikkagi minna riigikokku selle teemaga ja siis, kui riigikogu leiab, et kirikutele selline raha tuleb anda, et, et siis antakse. Riigihalduse minister Jaak Aab, kes valitsuses teema eest vastutab, ütles rahvusringhäälingule lühikeses vastuses, et valitsus arutab teemat neljapäeval. Meie ministeeriumi inimesed toetavad selle juriidilise külje Ülle Madise arvamuses, et tal on nüüd ametlikult see arvamus tehtud ja ettepanek ja siis neljapäeval valitsuse istungile tulen kindlasti oma ettepanekuga, kuidas see oleks siis kõik kooskõlas ja seadustele vastav. Kirjalikus kommentaaris lisasurmas viilma, et Eesti evangeelse luterlikul kirikul pole mingit soovi saada riigilt raha ilma korrektse seadusliku aluse ta ning et kirik oleks rõõmus, kui vabariigi valitsus leiaks olukorrast väljapääsu, mis aitaks võimalikult kiiresti põhimõttelise hüvitamisotsuse ellu viia ning oleks sealjuures kooskõlas seadustega.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsleri hinnangul oli valitsuse otsus kirikutele omandireformi reservist raha eraldada põhiseadusevastane.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti läinud aasta teraviljasaak oli rekordiline 1,63 miljonit tonni. Veidi üle poole sellest moodustas nisu ja pisut üle kolmandiku oder. Eesti taimekasvatuse Instituudi seemnekeskuse müügijuhi Kaisa Pajusalu sõnul jääb tänavune kogusaak põuase suve tõttu kindlasti väiksemaks kui kahel eelmisel aastal. Talivilja saagikus ei ole nii suurelt langenud, et seal võib-olla ma julgeks pakkuda siiski võib-olla 15 kuni 20 protsenti madalam saagikus aga suvivili, mis on siis selles põuas suvises põuas palju rohkem kannatada saanud, et seal on kindlasti saagikadu oluliselt suurem? Ma siin ei pretendeeri absoluutsele tõele, aga ma arvan, et 30 protsenti vast võiks see kindlasti olla. Põllumeeste ühistu Kevili saakide müügijuhi Jano Toometi sõnul algas teraviljakoristus Eestis tänavu ootamatult vara. Praeguseks on tema hinnangul veel koristada jäänud 10 kuni 15 protsenti saagist. Ka Toometi arvates jääb teravilja kogu saak võrreldes eelmise aastaga umbes 20 protsenti väiksemaks. Vihma ei olnud piisavalt ja sellest tulenevalt on saagid väiksed ja noh, probleeme on ka mahukaaludega, tera on nagu väike, aga selle võrra, ütleme nisukvaliteedid on, eelmise aastaga võrreldes on proteiinid on kõrgemad, et toidu, nisu iseenesest on kõrgema kvaliteediga kui eelneval aastal. Teraviljade hinnad maailmaturul on samas kõrged, näiteks nisu hind on viimastel kauplemispäevadel liikunud viie aasta kõrgeima taseme lähedal. Toometi sõnul on selle põhjuseks suurte teraviljakasvatusmaade suhteliselt kehv saagiaasta. Venemaa saagi numbreid on kõvasti kärbitud ja, ja Kanadas olid suured probleemid, et see on kõvasti turgudele mõju avaldanud. Selle aasta lõpuks prognoositakse näiteks nisul viimase viie aasta madalaimaid laojääk, et selle tõttu on hinnad kõrged. Eesti teraviljaekspordi kõrghooaeg laevadega vältab tavapäraselt augusti lõpust novembri lõpuni. Möödunud aastal oli teraviljaekspordi koguväärtus 210 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Eesti tänavune teraviljasaak kujuneb asjatundjate sõnul umbes viiendiku võrra väiksemaks kui mullu. Samas on teravilja hinnad maailmaturul kõrged.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestisse on jõudnud umbes 30000 täisealist Ukraina sõjapõgenikku, töötukassa kaudu on neist tööle läinud 2200 ukrainlast. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto aasa sõnul on umbes 2000 kuni 3000 ukrainlast ise omal käel sobiva töö leidnud. See number võiks olla oluliselt suurem, tahaks neid värvata küll, aga see alati ei ole väga lihtne. Statistikaameti andmeil on Eesti ettevõtetes vabu töökohti üle 13000. Töötukassa osakonna juhataja Katrin Liivametsa sõnul on töötuna arvel veel ligi 4000 ukrainlast. Keelepiiranguid arvestades ja seda, et inimesed on enda jaoks võõras uues keskkonnas ja noh, on see pigem ikkagi väga hea tulemus, ma julgeks öelda Lisaks vähesele eesti keele oskusele takistab ukrainlaste tööturule sisenemist elamispindade puudus. Samuti ootavad mitmed ukrainlased sõjaolukorra lõppu, et naasta tagasi koju. Katrin Liivamets. Senikaua, kuni see on selline nii-öelda sisseelamisperiood, et ollakse kuskil ajutisel pinnal ja ei olda veel teinud seda otsust, et minna tagasi, jääda siia liikuda edasi, et senikaua kindlasti need niisugused pikemaajalised küsimused nagu keele õppimine, tööle asumine on ka ootel. Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on ukrainlastel võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest üüritoetust, mis ulatub kuni 1200 euroni. Toetus hüvitab üürilepingu sõlmimisel tekkinud kulud. Tänaseks on sotsiaalkindlustusametiga üüritoetuse lepingu sõlminud 39 kohalikku omavalitsust. Pikaajalisi majutuskohti Eestis napib, samal ajal on meil lühiajalisel majutusel sirka 3700 inimest, mis on vähem kui on olnud siiamaani sõja algusest alates ja see näitab, et inimesed on siiski leidnud endale ka pikaajalised majutuskohad. Katrin Liivametsa sõnul on sügiseks oodata ukrainlaste tööturule sisenemise uut hoogustumist, sest selleks ajaks peaks olema Ukraina peredele püsiv elukoht ning lastele tagatud kooli või lasteaiakoht. Sama meelt on ka Arto Aas. Suvehooajal kindlasti on tööd rohkem, on hooajalisi töid pakkuda küll, aga mis on suvel tööle asumisega, on see, et suvel on koolid lasteaiad sageli kinni aga emadel on keeruline lapsi omapäi jätta. Sügisel võib-olla kui koolid lasteaed jälle lahti, et siis on ka tööle minek lihtsam. Signe Riisalo sõnul võib riigi seniste saavutustega rahule jääda. Meie eesmärk on saada tööhõivesse võimalikult palju Ukraina kodanikke, olgu see siis ajutiselt või pikemaajaliselt, et nad ise ennast üleval peaksid ja loomulikult, et nad oleksid ka Eesti ühiskonnas andjad, mitte ainult saajad ehk maksumaksjad ja toetaksid seeläbi ka kohaliku omavalitsus.", "role": "user" }, { "content": "Täisealistest sõjapõgenikest on tööle jõudnud iga kuues. Töötukassa hinnangul pärsib Ukraina sõjapõgenike tööle jõudmist kõige enam püsiva elamispinna puudumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui USA ja Venemaa vahel nõukogude aja lõpuaastail sõlmitud keskmaa tuumarelvastuse piiramise lepe kokku varises, sest Venemaa arendab sellise 500 ja 5000 kilomeetri vahele jääva tegevusraadiusega rakette, mis suudavad kanda ka tuumalõhkepäid, on lääs otsinud vastust. NATO kaitseministrid arutasid vastumeetmeid oma tänasel kohtumisel Brüsselis. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. See tähendab meie planeerimist ja õppusi, see puudutab meie lähenemist tavarelvastusele, tuumarelvastusele, õhu ja raketi kaitsele. Me ei peegelda seda, mida Venemaa teeb, aga me tagame tõhusa heidutuse ja kaitse, et oma inimesi kaitsta. Eesti kaitseminister Jüri Luik. Jutt on siin mereväest õhuväest mitmed tüüpi pirakettidest, mida merevägi ja õhuvägi kasutab. Alliansi üks suur tugevus on nende rakettide täpsus. Pole oluline, on ta tuumarakett või mittetuumarakett aga see täpsus on siin võtmetähtsusega. Nii et selles mõttes Allians kasutab oma tugevusi. Venemaa kasutab oma tugevusi ja nii see mäng käib. Kahjuks meenutab see ülimalt palju seda, mis toimub külma sõja ajal. Nii et tegelikult võib täiesti julgelt öelda, et ka tuuma teemades ka raketiteemades on külm sõda väga selgelt tagasi. Keskmaaraketid on ohuks eelkõige Lääne-Euroopale. Jüri Luige sõnul on Eesti jaoks oluline, et meie liitlased oleksid kaitstud ja et Venemaa ei saaks neid hirmutada. Tänasel arutelul räägiti Venemaa relvastumisest ka üldisemalt. Eesti kaitseminister Jüri Luik. Ja see arusaam, mis meid pikka aega on vee peal hoidnud, et lääneriikide tehnoloogia on igal juhul parem ja igal juhul ülekaalukas, isegi kui ütleme seda tehnoloogiat, on võib-olla arvuliselt vähem see enam täna ei päde, nii et kriipsutati alla seda, et Venemaa niisugune tehnoloogiline revolutsioon sõjaasjades on selline, et lääs peab sellele suurt tähelepanu pöörama peab olema sellest hästi informeeritud ja peab ka väga aktiivselt arendama erinevaid relvaliike. Hommikul leidis aset mitteametlik hommikusöök Ukraina kaitseministriga. Ukraina siht on NATO liikmelisus aga oluliselt kiiremini loodavad nad saada eristaatusega partneriks, nagu näiteks Soome või Rootsi. Seda on. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ei pehand Brüssel. Belgia.", "role": "user" }, { "content": "NATO lubab seista Venemaa keskmaa tegevusraadiusega tuumarakettidele vastu teistsuguse relvastuse ja tegevustega. Kaitseminister Jüri Luige sõnul oleme ka selles valdkonnas jõudnud tagasi külma sõja aega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva linnapea Tarmo Tammiste kiidab otsustajaid, kuid kas ettevõtmine ka õnnestub, seda ta ennustada ei julge. Ainus küsimus on nüüd just selles, et kuidas seda siis ikkagi korraldada, seal Tallinnas on algamas kohe suured ehitustööd, tohutu raha on mängu pandud, ka see masinavärk on siis vaja peatada ja kuskile ümber suunata, et muidu tekib täiesti tobe olukord, et kulutatakse ära meeletu hulk raha ja siis esitame küsimus, et aga milleks, ma ei oska öelda, kas tuleb sellest midagi välja või ei tule, aga noh, lootus sureb viimasena. Sisekaitse akadeemia rektor Katri Raik, kes varem juhtis Tartu Ülikooli Narva kolledžit, teab omast käest, et kolimine idapiirile on eneseületust nõudev ja kulukas ettevõtmine. Sisekaitseakadeemia ületoomine Narva kogu täiega läheks tema hinnangul maksma kuni 50 miljonit eurot ja seda raha leida pole kerge. Kuid peamine probleem peitub inimestes. Sel nädalal toimunud õppejõudude küsitluse tulemused olid juba ette teada. Katri Raik. Küsisime oma inimeste käest, kas te oleksite valmis jätkama oma tööteed Narvas ja kolleegide st 85 protsenti vastas, et kas kindlasti mitte või pigem mitte. See on ootuspärane protsent, et igal juhul tuleks suur hulk õppejõude leida uuesti. Võimalik, et rotatsiooni korras. Rotatsioon saab olla vaid vabatahtlik. Ja nagu me teame, on üks argument, millega on inimesi võimalik liigutada lühikeseks ajaks raha. Paariks aastaks on nii õppejõud võimalik leida. Ja sama küsimus on ka õppijatega. Kui üldiselt on näha erinevatest küsitlustest, et vene noore jaoks on üsna ükskõik, kas see akadeemia on Tallinnas või Ida-Virumaal, siis ülejäänud Eestist tulijate jaoks on see suur vahe, kas kool on Tallinnas või Narvas. Küsimus on see, kas sisekaitseakadeemia ei muutu siis märkimisväärselt venekeelsemaks. Katri Raigi sõnul on sisekaitseakadeemia jaoks praegune aeg väga segane, sest keegi pole aru saanud, mida akadeemia kolimise all Narva üldse mõeldakse. Kas paikuse õppekeskuse sulgemist Pärnumaal Väike-Maarja õppekeskuse sulgemist Väike-Maarjas mõeldakse ainult siis väikese osa akadeemia üleviimist Narva, nii et kõik see nõuab täpsustamist. Kindlasti tuleb ära oodata selgitused poliitilise tahte osas. Siseministeerium on poliitilise tahte kommenteerimisel tagasihoidlik. Pressiesindaja sõnul ei ole ka ministrid praegu sisukamaid selgitusi, kuidas koalitsioonileppesse kirja pandud lubadust täitma hakatakse. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Võimuerakondade koalitsioonilepe ei jäta Sisekaitseakadeemiale muud võimalust, kui Narva kolida. Samas ei tea keegi, kuidas ja mis mahus lubadust täita. Valdav enamik akadeemia õppejõududest ei soovi Narvas õpetamas käia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm suurhotelli koondasid kolme peale kokku 251 inimest. Radison, Blu Sky hotell oli sunnitud koondama 83 inimest ning hotelli peadirektor Kaido Ojaperv ütleb, et töökohti kaotati kõikjalt. Ojaperve sõnul on see praegu hädavajalik, sest vastasel juhul pole ettevõttel võimalik ellu jääda. Võib-olla see teine põhjus on ka see, et meie küll hetkel siin niisuguses lähemas perspektiivis ei näe, et turism kui selline taastub, seda enam selline rahvusvaheline äri ja konverentsiturism. Selle eelduseks on ikkagi, et kõigepealt taastuvad ühendused Tallinnaga lisaks laevadele ka lennuühendused ja peab olema ka valmisolek väljast tulevaid inimesi vastu võtta. Nii Eestis kui ka nendes riikides peab olema valmisolek neid inimesi välja lasta. Ojaperve sõnul on aga pea võimatu prognoosida, millal turism taastuma hakkab. See ongi see miljoni dollari küsimus, eks ole, et lausa kohe väga-väga hea küsimus, et kui sellele küsimusele oleks täna vastust ja mingisugustki aru saama, siis oleks väga paljud otsused sadu kordi lihtsamad, ütleme, niukese isikliku tunnetuse ja arvamuse pealt, kasutades seda vähest informatsiooni, mis meil on. Ma arvan, et see aasta on kadunud aasta. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Peter Roose sõnul aitaks turismisektori välja see, kui töötukassa pikendada toetusmeetmeid neile aasta lõpuni. Nii saab ära hoida need suured koondamis lained, mida me kõik kardame. Turismisektor sai esimesena pihta ja nüüd need tagajärjed on, nüüd hakkame neid nägema. Ojaperve hinnangul võib see osa töökohti päästa, kuid pikas perspektiivis sellele lootma jääda ei saa. See sõltub sellest meetmest, et kui me täna võib-olla teaksime seda, et see olemasolev meede kehtiks aasta lõpuni, jah, ta võiks mõned täiendavad töökohad säilitada, aga päeva lõpuks ma ikkagi arvan, et kui ei ole tööd, siis, siis teda ei ole. Et kas siis ka see meede lõputult aitab? Natukene võib-olla kahtlen selles, aga mingid töökohad ta jah, kindlasti säilitaks. Roose sõnul puhkavad kindlasti paljud eestlased sel aastal ka kodumaal, kuid siseturism ei suuda asendada välismaalt siia saabuvaid külalisi. Radisson Blusky hotell ei saa aga siseturismile üldse lootma jääda, sest kohalikke külastajaid on neil alla viie protsendi.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna kolm suurt hotelli - Radisson Blu Sky Hotel, Swissotel ning Meriton - teavitasid läinud nädalal töötukassat kollektiivsest koondamisest. Koondamisi võib aga veel ees seista.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärimusmuusika keskuse juht Ando Kiviberg ütles meie raadiouudistele, et kõik need plaanid, mis olid seotud maja valmimisega, on esimese hooaja jooksul ka realiseerunud. Erakordselt rõõmustav on see, et vaatamata järjest kitsenevatele ja keerulisematele oludele on Eesti pärimusmuusika keskus oma lubadused suutnud täita. Kas rahvas on pärimusmuusika aida nii-öelda omaks võtta, Eestis? Ma tahan uskuda, et on küll, siin käiakse usinalt Viljandi linna kontserdielu, on, ma arvan, Eesti üks vilkamaid, võib-olla, kui hooaja alguses natukene tundus publiku huvi selline natuke äraootav ja kõhklev, siis kuidagi väga kiiresti, tegelikult hakkas tulema seda niinimetatud täismaja probleemi. Aasta jooksul on toimunud 180 kultuurisündmust, 33 pärimusmuusika kontserti, 67 muu muusikakontserti 28 teatri ja tantsuetendust 13 loengut ning kontsertkohtumist, lisaks filmid, peod, kursused, avatud õpitoad ja muu Aida. Avamise aastapäeval avati ka ju pärimusmuusika teabekogu. Vaatamata sellele, et Ait on iga päev avatud 20 tundi, jäi Eesti pärimusmuusikakeskus esimesel hooajal siiski kahjumisse, aga seda ei saa võtta kui viletsat majandamist, vaid avamise paratamatust, rääkis Eesti pärimusmuusika keskuse juht Ando Kiviberg. See ei ole mitte tegevuse kahjum, vaid ikkagi investeeringutest tulenev kahjum, et, et paratamatult ühe uue hoone käivitamisega tuleb sinna esimesel aastal ja kohe tuleb sisse panna väga-väga-väga palju raha igasuguste pisiasjadele, et kõikvõimalikud väikesed vidinad ja suured vidinad oleks olemas, eks ole, alates mööblit ja, ja inventarist lõpetades avalike tualettide aksessuaaridega ütleme siis, et aga samas käimasoleva aasta siis 2009. aasta esimesed neli kuud on olnud väga edukad, vaatamata sellele, et riigi toetust on meil ühe korra juba vähendatud ja seda tehakse kindlasti veel, aga ma olen sellele vaatamata ikkagi praegu veel optimistlik. Täna toimub siis pärimusmuusika aida esimese hooaja lõppkontsert. Vähemalt kolm tundi kestev kulgemine, muusika ja maalikunsti saatel kannab nime publik, muusik, kunstnik ning selle vältel saab nelja muusikalise koosluse kõrval jälgida ka live maalimist. Ansamblitest mängivad täna klapp Sveata Vatra, kes on kampa kutsunud ka mägedepojad Gruusiast ja õhtu lõpetab omanäolise käekirjaga muusik, kunstnik, pastakas. Lisaks heale muusikale sünnib kohapeal publiku silme all ka selle õhtu kõlapiltidest inspireeritud mastaapne kunstiteos. Live Maalimist saab oma silmaga jälgida otse kontserdisaalis ja seda teostab rühmitus tuul koosseisus Rauno, Toomas Must, Peeter Ora ja Peeter Krosman. Külalisena teeb kaasa ka Rene Liivamägi.", "role": "user" }, { "content": "Pärimusmuusika Ait avati eelmise aasta 28. märtsil ja alates sellest kuupäevast on aidarahvas arvestanud esimest hooaega. Täna on esimese hooaja lõpupidu. Mis täna õhtul teoksil ja kuidas aasta läks?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantslased on juba öelnud, et nii nagu seni operatsioon Malis jätkuda ei saa. Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul on Eesti samal seisukohal Need alused, mismoodi me Malisse läksime, millel see mali operatsioon seisis, need on muutunud malis võimul olev Hunta ei ole huvitatud demokraatliku väärtuste normaalse riigi ülesehitamisest ja see on juba kohale jõudnud, et väga kaua seal enam see taolise ei kesta. Pariisi ja Malit valitseva sõjaväehunta suhted on viimastel kuudel üha halvemaks muutunud, muuhulgas sellepärast, et mali on riiki lubanud Vagneri palgasõdurid. Kaitseväe juhataja Martin Herem ütleb, et meie üksused on Vaagneri võitlejatest kaugel ja nende ohupilti pole malis toimuv otseselt muuta. Endiselt õpetatakse välja Mali sõjaväelasi ja käiakse nendega koos operatsioonidel. Küll, aga kogu Venemaa tegevus meie ja lääne suunal võiks tähendada seda, et näiteks läbi Baagneri korraldatakse meie pihta mingisuguseid sihitumaid rünnakuid, nagu näiteks on tehtud läbi Talibani sõda Ameerika sõdurite pihta Afganistanis. Ka malit valitsev Hunta ise muutub sihtüksuse takuuba suhtes üha tõrksamaks. Taanlaste lahkumist nõudis mali alles jaanuari lõpus, väites, et Taani üksustel pole riigis viibimiseks luba. Seni mali valitsuselt luba oodanud Norra teatas teisipäeval, et jätab enda üksused esialgu koju. Sihtüksuse akuba osalevad riigid on mõnda aega arutanud, kas ja kuidas edasi minna ning prantsuse valitsus lubab vastuseid veebruari keskpaigaks. Kunsti salm tuletab meelde, et Eesti jaoks on mali operatsiooni juures kõige olulisem just see, et me oleme seal koos prantslaste ga. Meil on võimalus olnud selle abil rääkida ka meie julgeolekumuredest, et esmatähtis on see, et meie koostöö Prantsusmaaga jätkuks ja me oleme seal nii kaua, kui prantslastega koostöös võimalik ja sealt edasi siis vaatame, kuidas see asi edasi liigub. Ehkki prantsuse valitsus räägib üha kõhklevamal häälel malimissiooni jätkamisest, rõhutatakse pidevalt, et Aafrikast ei lahku ka Kusti Salm ütleb, et põhjus, miks prantslased ja meie koos nendega Malisse läksime, pole ära kadunud. Sahara tagune Aafrika on endiselt nii-öelda terroristide pesa ja kui seda kontrolli all ei hoita, levib see meile lähemale. Tema sõnul on Takuba missiooni praegusele korraldusel võimalikke alternatiive küll. See tähendab seda, et see operatsioon siis tõenäoliselt peaks jätkuma kuskil lähiriikides, noh kõik võivad kaardi pealt ise vaadata, seal on Niger Burkina Faso lääne pool on Cenegal see, kus täpselt, mismoodi selle üle aruteludel käivad, me peame neid läbirääkimisi tihedalt prantslastega, Prantsusmaa, noh, loomulikult kohapeal tegeleb selle olukorraga aktiivselt.", "role": "user" }, { "content": "Paari nädala jooksul peaks selguma, mis saab Eesti kaitseväe suurimast välismissioonist. Malis Takuba missioonil osalevad liitlased kaaluvad muuhulgas võimalust oma Aafrika-missioon mõnda naaberriiki kolida, sest piirkonnast päriselt lahkuda ei soovita.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina olen oma arvates käitunud õigesti, ma olen andnud pädevate organite juhtidele faktist teada suuliselt. Ma vormistasin selle kirjaliku avaldusena peale seda, kui ma olin tagasi tulnud oma lähetuselt Iraaki sellele järgneval esimesel tööpäeval. Ma arvan, et ma ei saanud ei võinud ette näha rünnakut kuritegelikku rünnakut oma vara vastu. Ma ei ole ei tahtlikult ega ka ettevaatamatuse tõttu riigisaladust avalikustanud. Ma olen järginud seaduses sätestatud reegleid, nagu ma veel kord rõhutan, ma ei saanud ette teada, et minu majja sisse tungitakse. Kas see asi võib nüüd lõppeda sellega, et kaitseminister teatab sellest, et ta lahkub ametist? Käitun nii, nagu on kohane ühele NATO riigikaitseministrile. Homme on Reformierakonna juhatuse korraline koosolek, kus ka see küsimus tuleb arutamisele ja usun, et me saame homme sellise otsuse, mis on Eesti riigile kasulik.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Margus Hanson kaotas portfelli, kus olid paberid riigisaladustega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRahandusministeeriumis on töös seadusemuudatus, millega kohalikud omavalitsused saaksid metsaraiete üle suurema otsustusõiguse sealhulgas piirata lageraiet maaomaniku nõusolekuta. See on tekitanud muret metsa ja puidutööstuse liidus, mille tegevjuht Henrik Välja näeb, et seetõttu kannataks oluliselt elu maapiirkondades. Näiteks väikemetsaomanik ei pruugi olla piisavalt võimeline tegelikult oma huvisid sellises olukorras kaitsma. Selle tulemusena võivad sattuda ohtu maapiirkonna töökohad. Kui ikkagi väga suured alad metsa võetakse, siis majandamisest kõrvale ja läbi nende piirangute. Selgelt hakkab siis mõjutama töövõimalusi, sealsamas maapiirkonnas. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Külli Siimu selgitusel on muudatuse eesmärk ühtlustada kahe seaduse sõnastust. Need on metsaseadus ja planeerimisseadus, mis mõlemad panevad paika, millisel juhul võib lageraiet piirata ühe olulise erinevusega. Üldplaneeringuga võib seada lageraiele kitsendus ja asula või ehitise kaitseks õhu saastemüra, tugeva tuule ja lume, tuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel, langi suurusele ja raievanusele. See on nüüd planeerimisseaduse sõnastus ja metsaseaduse sõnastus on täpselt samasugune, ainult et seal on ka sõna. Lisaks on, et see eeldab kokkulepet maaomanikuga. See on tekitanud väga palju segadust. Kumb seadus on siis tähtsam ja kummast peab lähtuma? Siis ei oska ausalt öeldes sellist olukorda ette kujutada, millal lageraie võiks inimeste elukeskkonda niivõrd ohustada. Kui inimene elab metsaservas, siis ta peaks siiski saama aru, et see mets ei ole seal staatiline, sõltumata sellest, kas seda majandada või mitte, seal muutused toimuvad, alati ohustab teda ka torm või tuli või muud asjad. Siim selgitas, et üldplaneeringuga saab seada ka palju muid piiranguid, näiteks rohealadele ja maastikule. Ent ühegi teise piirangu puhul ei ole eeldust, et vajalik on kokkulepe maaomanikuga. Samas ei tohi omanik jääda kitsenduse seadmise otsustusprotsessist kõrvale. Kui mingigi piirang omanikule võib tekkida üldplaneeringuga, siis tuleb ta menetlusse kaasata, temaga tuleb ühendust võtta, tema arvamus tuleb kindlasti välja selgitada ja võimalusel ka arvestada ja mitte arvestamist siis põhjendada, et see on nagu kõikide piirangute seadmisel täpselt ühtemoodi. Rahandusministeerium vaidleb seaduseelnõu üle keskkonnaministeeriumiga, kes muretseb samuti, et muudatuse ga ei ole metsaomanike õigused piisavalt kaitstud. Külli Siim loodab, et paari nädalaga on arutelud läbi ja eelnõu saab saata justiitsministeeriumisse kooskõlastusringile. Praegune ootus on, et seadusemuudatus jõustub sügisel.", "role": "user" }, { "content": "Seejuures poleks edaspidi enam vajalik maaomaniku nõusolek.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n1868. aastal ehitatud õigeusu puu kirikut on püütud süüdata ka varem. Tänases tulekahjus hävis kiriku sisustus täielikult. Teate said päästjad turvafirmalt. Hoone põles lausleegiga, sissehoonesse päästjad enam minna ei saanud, räägib päästetööde juht Rainer asuküla jõhvi päästekomandost. Kõigepealt oli Narva-Jõesuu päästekomando, meeskond oli kohal ja, ja selleks hetkeks oli ikkagi hoone nii-öelda täispõlengufaasis, et kogu see hoone sisemus põles ja leegid olid akendest väljas juba ja katuse räästas ka, et, et see põlemine oli väga kiire ja plahvatuslik, et selles mõttes, et Narva-Jõesuu komando asub sellest tulekahju asukohast seal paari-kolme kilomeetri kaugusel ainult selle ajaga. Nii kiire tulekahju areng annab ilmselge põhjenduse nii öelda kahtlustada süütamist. Jumalaema kaasa Nikoni kiriku vaimulik Orneli Marozov ütles, et tulekahju puhkes kella nelja ajal varahommikul. Öösel hakkas tööle signalisatsiooni, jooksin välja ja nägin, et ära jookseb mustas spordikostüümis mees ja pühakoja aken põleb. Kutsusin kohe välja päästjad, rääkis vaimulik. Marosovi sõnul levis tuli kiiresti, sest kirikus olid tuulutuseks aknad lahti. Juulis pidi algama hoone restaureerimine ning ettevalmistused olid juba tehtud. Kirik oli ka kindlustatud. Kahtlustatava imulik praegu kedagi ei oska, kuid süütajast on video, mille ta lubas postitada sotsiaalmeediasse. Võib-olla keegi tunneb sealt kurjategija ära, ütles Marosov. Kahjuks on viimasest vahejuhtumist möödas juba pool aastat ja me ikka ei tea, kes see on. Ja võib-olla ka tulekahjud jätkuvad, kui me ei leia kirikute süütajat. Muinsuskaitseameti kunsti pärandi valdkonna juht Linda Laina ütles, et kahjud on väga tõsised. Esmaste hinnangute põhjal, et me praegu dokumenteerime veel detaile, mis on, on säilinud, aga kahjud on ikkagi tõesti väga, väga ulatuslikud. Praegu tundub küll, et ta on ikkagi nii põhjalikult põlenud, et, et ma kardan, et restaureerida on siin kui siis mõni üksik detail, aga, aga tervikuna ilmselt enam mitte. Jah.", "role": "user" }, { "content": "Varahommikul hävis tules Narva-Jõesuus asuv õigeusu kirik. Päästjate hinnangul põhjustas põlengu süütamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaldakodus hakkavad elama need, kellele vald pakub sotsiaaleluruumi teenust. Neid inimesi on palju ja selle majaga probleemi veel ei lahenda. Tori abi vallavanem Priit ruut. Eriti suur on see probleem või teema Sindi linnas, meil on üks sotsiaalmaja praegu ehituses ja kuna see maja oli ennem käigus, siis need inimesed tuli vahepeal ümber paiguta Tori piirkonnas me tahame teha niimoodi nüüd, et selle uue maja avamisega kaotada ära täna ühe sellise amortiseerunud sotsiaaleluruumi teenust pakkuva hoone Need inimesed on tegelikult sealsamas ümbruses juba olemas ja saavad lihtsalt parema kvaliteediga teenust. Majas on kaheksa korterit, millest üks on kolmetoaline ehk elamiseks mõeldud perele. Priit ruut. Ja vähemalt esialgse plaani järgi see jääb hetkel vabaks, aga teistele ruumidele meil on pretendendid olemas, ennem oli seal ka kortermaja. Teda kutsuti õpetajate majakese, kus olid munitsipaaleluruumid projekti koguma. Maksumus 571500 eurot, millest siis KredExi poolne toetus on 50 protsenti. Ester la.", "role": "user" }, { "content": "Tori vallas sai remonditud sotsiaaleluruumiteenuseid pakkuv Kalda Kodu. Hoonele taotletakse veel kasutusluba ja siis saavad elanikud sisse kolida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine Facebooki töötaja Francis Haugen kinnitas kongressi liikmetele, et sotsiaalmeediaettevõte peab olema läbipaistvam ja vajab suuremat järelevalvet. Otsused, mida Facebookis tehakse, mõjuvad kohutavalt meie lastele ja avalikule korrale. Haugeni sõnul on Facebook teadlik, et nende platvormidel levitatakse valeinformatsiooni kuid nad ei tegele sellega piisavalt, sest ajavad tagakasumit. Läbipaistvusega seotud tegevused, projektid, mille pärast meie turvalisuse eest seisvad meeskonnad võitlesid, jäeti lõpetamata uute kasvuprojektide tõttu. Haugen lisas, et Facebook ja Instagram kasutavad algoritme, mis on mõeldud teismeliste meelitamiseks. See omakorda tähendab, et nad võivad kergesti kokku puutuda sisuga, mis mõjutab nende tervist ja heaolu. Kaasatusel põhinev paremusjärjestus Instagramis võib suunata lapsed lühikese ajaga väga ohututelt teemadelt, nagu tervislikud retseptid anoreksiat propageeriva sisu juurde. Facebook vastas Haugeni süüdistustele kirjalikus avalduses, rõhutades, et nad ei nõustu sellega, kuidas vilepuhu ja teatud teemade puhul ettevõtte tegevust kirjeldas. Nad lisasid, et kongress võiks luua kindlad reeglid, mida sotsiaalmeediaettevõtted peaksid järgima. Sellega nõustuvad mõlema erakonna poliitikud, kuid regulatsiooni sisus ja ulatuses on seni jäädud eriarvamusele, räägib USA föderaalse kommunikatsioonikomisjoni õigusnõunik Donis Hoffman. Regulatsiooni loomise miinused on, et see võib pidurdada uuendusi. Samuti nagu teame, võib valitsus aeg-ajalt piirangutega üle pingutada. Aga ma siiski arvan, et plussid ületavad miinuseid. Kongress soovib, et lähiajal tuleks nende ette tunnistama ka Facebooki juhtkond. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Facebook ei tegele piisavalt valeinformatsiooni levitamisega nende platvormidel, sest ettevõte ajab taga kasumit – nii ütles kongressi kuulamisel Facebooki endine töötaja Francis Haugen. Kongressi mõlema erakonna liikmed leiavad, et sotsiaalmeediaettevõtete tööd tuleks kiiremas korras reguleerida, kuid seni on jäädud eriarvamusele selle sisus ja ulatuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRostati andmete kohaselt jääb aprilli, mil pandeemia Venemaa tõsisemalt tabas ja detsembri vahel 162429 koroonasurma. Kõige koroonasurma rohkem kuu oligi detsember, mil koroona viis hauda 44435 inimest. Neist 31550 on otsesed koroonasurmad. 12885 surnu puhul ei olnud koroona peamine surma põhjus. Kokku suri Venemaal mullu 2,12 miljonit inimest aasta varem 1,8 miljonit. Venemaa on toonud end kogu aeg koroona võitlemise eeskujuks, viidates koroonasse surnute väiksele arvule. Suuresti on koroonasurmade ametlik väike hulk põhinenud aga statistilisel moonutusel. Arvesse on võetud ainult inimesed, kelle puhul koroona oli peamine surma põhjus. Võib muidugi õigustatult vaielda, et Venemaa lähenemine on õige, et pole mõtet koroonasurmana arvesse võtta surmajuhtumit, kus inimene suri näiteks autoõnnetuses saadud vigastustesse, kuid tal tuvastati ka koroona. Teisalt on Venemaa paljud otsesed koroonasurmad kaudseks ümber kirjutanud. Vähemalt väitis mullu detsembris nõnda uudisteagentuurile AFP Rostatist lahkunud demograaf Aleksei raksa. Erinevalt möödunud kevadest, kui pandeemia Venemaale saabus, pole riik praegu rangeid sulgemismeetmeid rakendanud. Majanduse käigus hoidmiseks loodetakse läbi saada leebemate meetmetega. Kuni piisav hulk inimesi on vaktsineeritud ning haigestumisnäitajad alla hakkavad minema. Venemaal on oma juba maailmakuulsaks saanud vaktsiin sputnik V selle kõrval aga ka uuem vaktsiin Epiva koroona. Nõnda ei sõltuda välismaistest vaktsiini tarnetest. Paraku on venelased vaktsineerimise suhtes üsna umbusklikud. Arvamusküsitluste kohaselt kavatseb ennast vaktsineerida lasta ainult 38 protsenti elanikest. Vähesest vaktsineerimisest hoolimata on koroona Venemaal langusteel. Jaanuaris langes koroonaga seotud surmade hulk 11 protsendi võrra.", "role": "user" }, { "content": "Venemaal kasvas mullu seoses koroonapandeemiaga järsult suremus, selgub ametlikust surmastatistikast. Värskete andmete põhjal suri mullu üle 162 000 inimese koroonaviirusest otseselt või kaudselt tingitud surma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOma hääle andis kokku ligi 659000 valijat ehk 162000 võrra rohkem kui eelmistel kohalike volikogude valimistel neli aastat tagasi. Kas on valimisaktiivsuse suurenemine seotud ainuüksi e-hääletamise võimalusega või on põhjus ka milleski muus, arutatakse kindlasti veel mõnda aega. Kui enne valimisi arvati, et e-hääli saavad konkurendid Keskerakonnast rohkem, siis nii ka läks. Kuid mida rohkem oli loetud valimispäeval antud hääli, seda selgemaks sai Keskerakonna edu. Eelmistel kohalikel valimistel Keskerakond sai Eestis 126000 häält, nüüd sai 197000 häält. Keskerakond Tallinnas sai eelmisel korral 56000 häält, nüüd 114000. Sarvude üle sai Keskerakonna esimees Edgar Savisaar rõõmu väljendada veidi pärast südaööd, kui oli selgunud Tallinna valimistulemus. Üle Eesti sai Keskerakond lõpuks kokku rohkem kui 207000 häält. Maakondades said nad enim hääli Ida ja Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Valgamaalt. Tallinnas sai Keskerakond 44 volikogu kohta, mis tähendab taas võimalust üheparteiline linnavalitsus moodustada. Nii nagu eelmisel korral me kindlasti teeme pakkumise ka mõnedele teistele poliitilistele jõududele. Kuidas see asi välja kujuneb, seda näitab, mitte kauge tulevik. Keskerakonna võimalikuks koalitsioonipartneriks on arvatud eeskätt sotsiaaldemokraate erakonna esimees Jüri Pihl Koostöökogemus Keskerakonnaga ja ka meil on koostöökogemus, ütleme meie praeguse valitsusliidu erakondadega, IRL-iga ja Reformierakonnaga, aga vaatame, mida, mida valija ütleb, ega me ei saa ikkagi ignoreerida Tallinna valija sellist tahet, mis ta nüüd välja ütleb ja eks me siis ka vaatame, mismoodi me oma läbirääkimised planeerime. Sotside tulemuseks Tallinnas jäi kaheksa volikogu kohta, edukad olid nad aga mitmel pool maakonnakeskustes, kuulus sotsidele. Kindel võit Rakveres Jüri Pihl on rahul rahulolu oma erakonna tulemustega üle Eesti väljendasid ka IRL-i juht Mart Laar ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip. Valimistulemustellinnas oli aga mõlemale pettumuseks. Ma arvan, et oluline on ka kindlasti see ikkagi, et tegelikult saad inimesi rohkem pigem valima, aga ei ole ju ka mingi saladus, et väga paljud inimesi ja ka väga palju sedasorti inimesi, keda ma oleks hea meelega tahtnud valimistel näha, jäid sellest eemale ja see on loomulikult kurvastav. Eks see ole sõnum kõigile teistele erakondadele, et nad peavad Tallinnas rohkem pingutama, kaasa arvatud ka Reformierakond. Kuid üle Eesti on rõõmustavad küllalt palju, eelkõige mina rõõmustan selle üle, et osavõtt nendest valimistest on erakordselt aktiivne olnud. Need valimised on olnud ühes mõttes erinevad, varasematest valimistest on ka positiivset kõrge hääletusprotsent ja kõik aga üks, milles on erinevus üsna selge, peaaegu alati on kohalike valimiste ajal toimunud võimuliidus suur madistamine omavahel. Need on nüüd esimesed valimised, kus seda pole toimunud. Ja veel mõned tähelepanekud. Edgar Savisaar sai Tallinnas ligi 39000 häält. See on muide rohkem kui kogu IRL Tallinnas ja seda on ka rohkem kui kogu Reformierakond Tallinnas. Suurimaks kaotajaks neil valimistel võib pidada rahvaliitu, mille kahest kantsist Tartu ja Jõgevamaast on jäänud vaid viimane. Üle Eesti sai rahvaliit aga 1,9 protsenti häältest. Neli aastat tagasi oli nende tulemus 12 ja pool protsenti. Roheliste tulemus jäi seekord küll rahvaliidule alla, kuid kaugemas perspektiivis võivad nemad ehk hoopiski tõusuteel olla. 2005. aastal roheliste erakonda ju veel polnudki. Suurematest linnadest võitis Tartu Tartus, Haapsalus, Jõgeval, Kuressaares, Raplas, Valgas, Viljandis ja Võrus, Reformierakond, Tallinnas, Narvas, Põlvas, Keskerakond, Paides Kärdlas Isamaa ja Res Publica Liit, Rakveres sotsiaaldemokraatlik erakond. Pärnus võitis Toomas Kivimägi valimisliitudelas valimisliit Jõhvi heaks ja Kohtla-Järvel usaldus aga valimisaktiivsus oli erakordselt kõrge. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Tallinnas kõige väiksem Tartus. Mida arvab aktiivsuse eest vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. Näiteks üks põhjus, mida alati öeldakse, kui on kehv film, no siis ei tule valija välja, siis see sai kindlasti nüüd ümber lükatud. Aga ju siis ikkagi see valimiskampaania puudutas inimesi ja, ja tuldi oma oma arvamust avaldama ja tõesti selle päeva kangelane, eilse päeva kangelane on valija, üks hääletus, viis, seitsmest on oma populaarsust üha juurde kogumas ja see on tõesti e-hääletus. 104000 häält juba sealt andis kindlasti aktiivsusele ka kaasa, täna me võime seda ütelda, aga siiski see suurem tõus veel tuli valimispäevalt. Heiki Sibul kiitis koostööd politseiga, et pidada silma peal võimalikel rikkumistel. Tähelepanekuid oli ja kaebusi ka. Vabariigi valimiskomisjoni laual on üks ainukene kaebus ja, ja see on üks niisugune trend, mis nendel valimistel siis nagu rohkem avaldus, see on see, et, et on hakatud ründama ka valimiskorraldust ja valimissüsteemi ja see avaldus sellel korral siis sellega, et jaoskonnakomisjoni liikmed, kes olid siis erakondade poolt esitatud jaoskondadesse, nemad väidetavalt tegid agitatsiooni ja selliseid kaebusi on meil mitu, mitu siin võib välja tuua ka ühte teist trendi, mis on kahjuks süvenemas, on see, et kandidaadid kombivad lubatavuse piire. See puudutab välireklaami, näiteks, kus praegu väga paljud kandidaatidel oli niisuguseid piiripealseid, välireklaami juhtumeid, aga ka seda elanike rännet, mida me nägime Paldiski puhul ja veel mõnedes kohtades. Meil oli väga tihe koostöö politseiga ja kõik need juhtumid, mis siis vähegi signaale me saime, need, siis me reageerisime ja politsei tegi väga head tööd ja selles mõttes see näitab Eesti riigi tugevust. Et kõik need võimalikud ostmise juhud, mis olid, said ka vastavalt reageeritud. Kuidas näeb neid valimisi avaliku riigi ja poliitikateaduste doktor Agu Uudelepp Tänavuste kohalike valimiste eel räägiti väga palju sellest, et nendest tulevad valimisliitude valimised. Valimistulemus, kuigi veel mitteametlik on praeguseks selgunud ja selge on ka see, et nendest ei tulnud valimisliitude valimisi. Üle Eesti said valimisliidud suurusjärk veerand kuni kolmandik häältest ja see ei ole see tulemus, mille peale saaks rääkida suurepärasest kodanikuühiskonna arengust või erakondade rolli vähenemisest. Eriti veel, kui arvestada siinjuures ka seda, et Keskerakond üksinda sai rohkem hääli üle Eesti kui kõik valimisliidud kokku. Tõsi küll, valimisliitude hulgas oli ka selliseid erandeid, mille puhul võib rääkida väga suurest edust. Olgu siis selleks Kohtla-Järvel olnud valimisliit, mis sai 21-st mandaadist 20 või Pärnu linnas. Toomas Kivimägi nimekiri, mis tõepoolest püstitas suurepärase tulemuse ja mille juht praegu maavanema ametis olev mees sai sellise häältesaagi, mille üle ka enamik Tallinna kandidaate oleks õnnelik olnud. Teine märksõna, millest nende valimiste ajal tingimata peabki rääkima, on valimistulemus Tallinnas. Sellest räägiti, kas Keskerakond võidab valimised või ei võida valimisi ja kui võidust räägiti, siis arvati, et see võit saab olema napp. Aga kui olid loetud kõik 133 valimisjaoskonda siis oli selge, et Keskerakonna võit on palju suurem, kui seda arvati ning tegelikult võiksid nad üksinda valitseda ka järgmised neli aastat vähemalt oma esialgsetes kommentaarides küll Keskerakonna liikmed arvasid, et koostöö näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ga ei ole välistatud ja ka Keskerakonna esindajad oma valimispäeva sõnavõttudes hoidsid kõik uksed lahti. Eks ole näha, kas sellest ka mingisugune koostöö sünnib.", "role": "user" }, { "content": "Toimusid kohalikud valimised. Häält käis andmas 60,3% valijaist. Edukaim erakond oli Keskerakond.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTähendab, see on väga ennatlik teada on, ega ei põhine sellel, mida linnavalitsus arvab. Teatavasti hinnamäärab linnavalitsus. Linnavalitsus seda küsimust arutanud ei ole, tegemist on Tallinna vee enda arutlusega ja ilmselt nende enda soovidega. Mismoodi see elus tegelikult läheb, sõltub sellest, milline on meie erastamise edukus ja kui palju me saame aktsiate müügist tulu ja, ja millised on meie investeeringute kavad ja nii edasi ja nii edasi. Nii et täna on see ikkagi minu arvates küll väga ennatlik teadaanne, mis paneb tarbijad niisuguse lolli olukorda. Minu arvates on hind täna küll suhteliselt kõrge ja igasugune hinnatõus, mis me teeme, me peame väga hoolega endale ette kujutama, kuidas vaesem pool seda suudab ära maksta. Vee hinnatõus on selline asi, mida tuleb arutada väga paljudes organites ja, ja tarbija peab saama sõna sekka öelda ja alati peab vee hinnatõus põhineva ikkagi majandusliku kalkulatsioonil. Ja kuna ühiskanalisatsioon ja veevärk on linnas ülimalt oluline, ülimalt vajalik ja samas ütleme peaks seda arendama. Ja teisest küljest tuleb alati küsida ikkagi, aga kui palju me võime seda hinda ikkagi püstitada, kui palju inimene sellega toime tuleb? Tallinna vesi kuulub Tallinna linnale täna 100 protsenti ja tulevikus umbes pool. Meie asi on ikkagi Tallinna vesi pakuks välja teenust inimestele. Teenus on see, et, et ta varustada kvaliteetse joogiveega. Ta kanaliseerib kõik veed ja puhastab ära enne merrelaskmist. See on teenus, mida peab ta osutama. Ja nüüd ta peab tegema seda majanduslikult põhjendatud hinna eest. Ja hinna majanduslikust põhjendatuses peavad aru saama ka kõik tarbijad, kelle jaoks seda ju tehakse. Mina väidan, et tänane üks kolmandik hinnatõus on selgelt ülepingutatud uudis. Täna ei ole linnavalitsus seda küsimust otsustanud.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna abilinnapea Ants Leemets võimalikust veehinna tõusust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nCalifornia osariigi kuberner Cavin esson vaktsineeriti möödunud nädala lõpus telekaamerate ees. Kuberner rõhutas, et osariik on edukalt koroonaviiruse vastu võidelnud, kuid ei maininud kordagi tagasikutsumiskampaaniat, mis on kogunud piisavalt allkirju erakorraliste valimiste algatamiseks. Tunneli lõpus on ere valgus, mitte lihtsalt valgus, vaid erevalgus. California on üks 20-st osariigist, kus kuberneri tagasikutsumine on võimalik ja allkirjade kogumine ei ole midagi ebatavalist. Viimase 60 aasta jooksul on iga kuberner pidanud tagasikutsumis kampaania ga silmitsi seisma kuid seni on neist õnnestunud vaid üks. 2003. aastal valiti näitleja Arnold Schwarzenegger. Kuberner Gray Davis i asemele räägib endine California kuberner Gra Davis. See on California poliitika osa, kui see ei meeldi, siis tuleks leida mõni teine osariik, kus kandideerida. Pandeemia. Alguses kiideti niussemit kiirete ja tõhusate piirangute eest kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas elanike kannatus. Lõpp. Viimane piir jõudis kätte siis, kui Newsom ei pidanud kinni oma soovitustest. Ajakirjanikud tabasid ta õhtusöögi lobistidega, kus ei kantud mask ega hoitud suhtlusvahemaad. Seejärel hakkasid kuberneri toetusnumbrid kiiresti kukkuma, räägib California kuberner Gavin ussom. Me oleme kõik inimesed, me kõik mõnikord eksime. Newsomi tagasikutsumiskampaania algas tegelikult juba enne pandeemiat, kuid viimastel kuudel kogutud allkirjade hulk näitab, kui palju on koroonaviirus California poliitikat mõjutanud. Ühelt poolt on osariigis suured eelarvereservid, väike uute nakatumiste hulk ja kiire vaktsineerimine. Teisalt ollakse teistest maas koolide taasavamisega ja töötuse määr on riigi üks kõrgemaid, räägib Kavin essomi. Tagasikutsumiskampaania pressiesindaja Randy Economy. Kui pandeemia algas, siis oli kiiresti selge, et kuberner ei olnud pädev. Selge on see, et paljud inimesed soovivad, et ametist lahkuks. Tagasikutsumiskampaaniat toetavad paljud väikeettevõtete omanikud. Angela Marsteni Los Angelese restoran on karmide piirangute tõttu olnud aasta jooksul rohkem suletud kui avatud. Meil on poliitikud, kes otsustavad ja valivad, kes on hädavajalikud, kes on piisavalt olulised, et töötada ja toita oma perekondi ja kes ei ole viimase kuu aja jooksul on California hakanud vaikselt avanema ja piiranguid on leevendatud. Kriitikud Newsoni erakonnast ei ole kindlad, et tema hiljutised otsused lähtuvad rahva tervisest vaid on mõjutatud just tagasikutsumiskampaaniast. Peamiselt on aga demokraadid üritanud näidata ühtsuse, seni pole keegi erakonna seest otsustanud tema vastu kandideerida räägib endine California kuberner Gra Davis. Kuberner peaks tegema seda, mida ta seni on teinud. Inimeste jaoks ei ole midagi olulisemat, kui selle pandeemiaga ühele poole saamine kooli ärisid taas avatakse ja kui inimesed näevad seda oma silmadega, siis hakkavad nad tundma, et nende tulevik on helgem. California on äärmiselt demokraatlik osariik, mistõttu on vähetõenäoline, et Newsom lõpuks välja hääletatakse. Valimiskampaania on aga juba alanud ja mõlemad erakonnad kulutavad võitluseks miljoneid dollareid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA California osariigi kuberner Gavin Newsom võitleb ametis püsimise eest. Koroonaviirusest tingitud karmid piirangud tõukasid tagant tema tagasikutsumiskampaaniat, mis on nüüd kogunud piisavalt allkirju erakorraliste valimiste algatamiseks. Valimisvõitluseks kulutatakse miljoneid dollareid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkooli õpilane Kaila Jackson veetis varem enamik ajas toas. Ma olin kodune inimene, ausalt öeldes ei olnud ma nii seiklushimuline nagu praegu, sest ma avastan. Viimased kuus aastat on Jackson aga osalenud mittetulundusühingu City head programmis mis üritab lapsi ja teismelisi loodusega ühendada. Programmijuhi etc lolini sõnul on see olnud eriti vajalik pandeemia ajal, sest piirangud on mõjunud laste vaimsele tervisele. Me räägime ärevusest, depressioonist, nad ei suhtle enam nii palju. Nad on kaotanud suhtlus oskuse, sest nad on olnud toas kinni. Hiljutise uuringu järgi mängivad USA lapsed õues ainult neli kuni seitse minutit päevas samal ajal kui digivahendeid kasutatakse üle seitsme tunni. Kirjanik Richard Love on sellele teemale pühendanud terve raamatu ja tema kinnitusel võib tubane elu tekitada lastele terve hulga käitumisprobleeme. Meie loomuses on olla muu loodusega seotud, me vajame loodust. Kui me ei veedan seal piisavalt aega, siis me ei tunne end eriti hästi. Luuvi sõnul on võimalik, et pikas vaates vähendab tegevusetus ka digipõlvkonna eluiga mistõttu on oluline, et vanemad plaaniksid järjepidevalt õues veetmise aega. Sellised programmid nagu City head, peaksid neid aitama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Hiljutise uuringu järgi veedavad USA lapsed õues kohati vähem aega kui vangid. Samal ajal kasutatakse digivahendeid üle seitsme tunni. Analüütikute hinnangul võib see tekitada tõsiseid käitumisprobleeme ja vähendada isegi oodatavat eluiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoomulikult võib seda nimetada paanikaks, aga peaks nagu meelde tuletama, see paanika ei teki päris tühjalt kohalt ja kui vaadata, siis maailma pank ja IMF on oma kasvu välja avati juba alandanud mitmeid kordi. Nii et selline habras olukord maailma majanduses on kestnud juba palju kauem, kui see paanika. Mida praeguses olukorras keskpangad ja valitsused üldse teha saavad? Eks nad seda, mida nad on teinud pärast kaheksanda üheksanda aasta finantskriisi pidevalt saavad lihtsalt odavat raha majanduse juurde panna. Aga see meede väga hästi enam ei tööta, sest negatiivne intress on juba liiga paljudes kohtades kasutusel. Milleks Eesti peab valmis olema, selge on see, et need majanduskasvu numbrid, mida me lootsime siin eelmise aasta lõpus, et need tuleb vist ära unustada. Karta on, et väliskeskkond muutub jah, meile ebasoodsamaks ta tasapisi on ju kogu aeg muutunud, aga me oleme imetlusväärselt hästi hakkama saanud siiamaani. Aga kuskil on ka see piir, kus Eesti majandus hakkab selle all kannatama ja no võib karta, et, Kas see tähendab seda, et me läheme ka majanduslangusesse? Ei, ei pruugi tähendada veel, tuletaks ikka meelde seda, et olukord ei ole üldse võrreldav sellega, mis ta oli noh, 12 aastat tagasi, siis meil oli suure languse ja kriisi põhjuseks meie sisemajanduslik tasakaalustamatus. Meie majandus kukkus maailma või Euroopa keskmisest mitmeid kordi rohkem, see oli suures osas meie enda viga. Nüüd me oleme makromajanduslikult tunduvalt paremas olukorras ja nüüd meil on tegemist kas kasvu aeglustamisega või siis nullkasvuga või noh, niisuguse väikse langusega, kui retsessioon tuleb. Aga ega nagu ma ütlesin, retsessiooni on ennustatud juba paar aastat, aga teda siiamaani pole tulnud. Keskpangad ja valitsused ei taha lasta kordada sellel, mis juhtus 2008 aastal. Midagi on veel nendel arsenalis.", "role": "user" }, { "content": "Maailma börsidel on vaatlejate sõnul paanika, sest lisaks koroonaviirusest tekitatud ebakindlusele on Saudi-Araabia alustanud nafta hinnasõda. Nafta hind kukkus ligi 25%. Majandusteadlane Heido Vitsur rõhutas, et Eesti on võrreldes 2008. aasta ülemaailmse majanduskriisiga oluliselt paremas oukorras, sest meil pole sisemist majanduse tasakaalustamatust. Vitsuri hinnangul pole aga keskpankadel väga palju võimalusi paanikat leevendada, sest interssid on juba nagunii madalad või negatiivsed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikupoolikul kogunes Reformierakonna peakorteris erakonna juhatus ja eesruumis arvukad ajakirjanikud. Pärast tunniajast nõupidamist võis erakonna juht Kaja Kallas teatada Me otsustasime moodustada sellise meeskonna, kes siis läheb erakondadega konsulteerima, sellesse meeskonda kuulub erakonna peasekretär, erakonna esimees ja siis Arto Aas, Taavi Rõivas ja Jürgen Ligi. Ja me siis konsulteerime nii sotsiaaldemokraatide, Isamaa kui ka Keskerakonnaga võimalike ühisosa leidmiste osas. Me esialgu ei alusta veel läbirääkimisi, vaid me kompame seda ühisosa, mis meil on. Nii et ma siin ei tooks kedagi konkreetsemalt esile, aga kõik noh, tahaks vaadata, et kellega oleks see kõige siis siis mugavam. Kellega on see ühisosa kõige suurem. Kas EKRE on lõplikult maha hääletatud? Meil ei ole jah mõtet teha nägu, et me leiame selle ühisosa ja, ja kui seda ühisosa ei ole, siis meil ei ole mõtet seda mängu mängida. Mida arvavad teised erakonnad? Keskerakonna esimehe Jüri Ratase kommentaar on hommikul veel sellest ajast, kui võisime tugineda eile väljaöeldule, et Reformierakonna esimene eelistus on liit Isamaa, a ja sotside ga. Valimiste võitja peab siit positsioonist edasi minema ja kui tema näeb täna sellist koostöövõimalust, siis tuleb oodata, kuidas nende konsultatsioonide läbirääkimistega läheb. Ma töötan selle nimel, et Keskerakond oleks järgmises valitsus. Sotsiaaldemokraadist riigikogu esimees ja nüüd parlamendist välja jäänud Eiki Nestor peab tõenäolisemaks, et koalitsiooni teevad Reformierakond ja Keskerakond. Ärme unusta, et kaksikliidul on siiski kohti rohkem. Ja kohtade arv on siiski oluline, eriti kui arvestada riigikogu tööd. Pluss veel see, et kahepeale on lihtsam midagi kokku leppida kui kolm arvamust kokkuleppeni viia. Nii et eks me seda näeme nendest läbirääkimistest. Reformierakonna delegatsioon on täna juba kohtunud Isamaa esindajatega, praegu on peal kohtumine Keskerakonnaga, paari tunni pärast saadakse kokku sotsidega. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kommentaar pärast kohtumist. No suurem ühisosa on ju ka ette teada enam-vähem, et mis puudutab maksu ja eelarvepoliitikat mis puudutab võib-olla majanduse arendamist üldse laiemalt, sealhulgas ka võib-olla mõnede riigiettevõtete erastamist teadus-arendustegevusse panustamist, eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut, nii et seda ühisosa on olemas. Ja samas, kui rääkida nüüd erimeelsustest, siis ka need on olemas, et et kodakondsus migratsioonipoliitika ei toeta topeltkodakondsuse sisseviimist. Kooseluseaduse rakendamisseaduse vastuvõtmist me kindlasti ei toeta, see, mis puudutab pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemist, see on üks erimeelsuste kohta.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valimised võitnud Reformierakond otsustas alustada konsultatsioone koalitsiooni moodustamseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal tuli töötuna arvele 1656 uut töötut, mis töötukassa analüüsi osakonna juhataja Margit Pauluse sõnul on väiksem kui juuni alguses registreeritud töötute arv. Kuu alguses siis on uusi töötuid rohkem, et kuna siis eelneva kuu lõpus tavaliselt kui töösuhteid lõpetatakse, siis ka kuu alguses see töötute juurdevool kasvab eelmise nädala uusi töötuid vaadata siis nende viimane töökogemus oli enim toitlustus ja majutuse valdkonnas ja kaubanduse ja klienditeeninduse valdkonnas, et need kaks sektorit siis moodustasid ligi 20 protsenti. Koondamisteate esitas töötukassa eelmisel nädalal üks ettevõte, kus ühtekokku on plaanis koondada 49 töötajat. Tegemist on siis töötleva tööstuse tegevusalal tegutseva ettevõttega aktsiaselts Besmel Eesti. Kui siit eriolukorra algusest vaadata, siis tavapäraselt on nende koondamisteadete arv olnud suurem, et selles mõttes võib seda eelmist nädalat pidada erandiks. Töötus on hetkel kõrgeim Ida-Virumaal, kus Pauluse andmetel ulatub töötuse määr üle 13 protsendi. Et aastaga on töötute arv kasvanud 71 protsendi võrra. Eilse seisuga siis oli arvel 51361, eelmisel aastal siis umbes samal ajal oli 29962 ehk et alla 30000 oli, oli siis töötuid aasta tagasi. Arvuliselt on töötute arv kõige rohkem kasvanud Tallinnas ja Harjumaal märtsi keskpaigaga võrreldes siis ligi 60 protsenti. Töötute arvu kasv. Töökuulutusi on hetkel töötukassa lehel kokku 3883, mille hulgas on kõige rohkem pakkumisi haldus ja abitegevuse valdkonnas ning põllumajanduse, metsanduse ning kalapüügi tegevusalal.", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa andmetel oli pühapäevase seisuga töötuna arvel 51 361 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAnet jätkab, kuid mitte sellisel tasemel, sellepärast et möödunud aasta teine kvartal oli tõesti miinus seitse ja sealt üle 12 koma üheksani ei ole nii hirmus palju, vaid on niisugune noh, normaalne, hea tugev kasv võrdluses eelmise aasta kolmanda ja neljanda kvartaliga. Kindlasti nii suuri kasvunumbreid me ei näe. Aga trajektoorina, kui vaadata absoluutsummasid, siis trajektoor peaks säilima. Valitsus on vastu võtnud mitmeid kriisimeetmeid mitte ainult Eesti valitsus, vaid ka kõikide riikide valitsused ka ja ka Euroopa Liit, et kas tegelikult praeguses olukorras, kus Eesti majandusel läheb hästi ja me oleme ületanud juba koroonakriisi eelse taseme, et kas on vaja majanduse üldse lisaraha juurde pumbata? Noh, võtame kas või sellesama teise kvartali ja võtame kriisi eel see 19. aasta siis praegu meie trajektoor on kuskil selline kahe poole, kolme poole protsendilise kasvu juures, nii et see on selline noh, mitte väga suur kasv, vaid selline keskmine hea kasv arenenud riigile, nii et üle, mis momendil küll ei ole. Aga kas nüüd täiendavat stiimulit veel vaja on? Tegelikult see sõltub sellest, mis kolmandas ja neljandas kvartalis juhtub. Sellepärast et teine kvartal oli meil hea selle poolest, et meil Covid-it oli siis väga vähe, kolmandas tuli teda rohkem, maailmas on kolmas ja neljas laine segamini. Nendel kõikidel on oma mõjud, nii et see, mis seni on tehtud, on hästi tehtud ja me peame olema üsna nii mängu valusalt jälgijad, et mitte ühele või teisele poole viltu keerata.", "role": "user" }, { "content": "Kas nii kiire majanduskasv jätkub ka aasta teises pooles ?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAir France saab riigilt neli miljardit eurot riigi abi, möödunud nädalal saadi selleks ka Euroopa komisjonilt roheline tuli. Kuna tegemist pole tagasimaksmist vajava laenuga, peab ettevõtte raha saamiseks täitma teatud tingimusi. Esiteks ei tohi ettevõte maksta dividende. Teine tingimus on Pariisi suuruselt teisel Orli lennuväljal vabastada 18 maandumisaega. See tähendab aga vähem lende ja vähem tulu Er France'i jaoks ning rohkem võimalusi konkurentidele. Samuti on üks tingimus abi saamiseks vähendada süsihappegaasi emissiooni. Selleks kärbib Air france lühima reise. Prantsusmaa parlament hääletas ka äsja eelnõu poolt, millega loobutakse siseriiklikes lennumarsruutidest, kui sama sihtkohani jõudmine rongiga võtaks alla 2,5 tunni. Nädalavahetusel heaks kiidetud meede on osa president Emmanuel Macroni kliimapaketist, mille eesmärk on vähendada süsihappegaasi emissiooni. Eelnõu näeb ette, et loobutakse marsruutidest Pariis, Naant ja Leon Bordo eelnõu saadetakse nüüd senatisse ning pärast seda parlamendis viimasele lugemisele. Meede on tagasihoidlikum kui macroni loodud kodanike kliimakonventsiooni nõudmine, mille järgi pidanuks loobuma marsruutidest, kus sama vahemaa läbimine rongiga võtab alla nelja tunni. Eelmisel aastal sai Air France riigilt kolm miljardit eurot laenu. See muudetakse nüüd aga riigi abiks, mida ettevõte tagasi maksma ei pea. See tähendab nüüdse nelja miljardi euro suuruse abipaketiga kokku seitset miljardit eurot abi. Air France, millest 14 protsenti kuulub hollandlastele, on juba teatanud ligi 5000 töökoha koondamisest 2022.-ks aastaks ja töötajate puhkusepäevade vähendamisest, vahendab Le Monde.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon andis möödunud nädalal Prantsusmaale rohelise tule anda Air France'ile nelja miljardi euro ulatuses riigiabi. Vastutasuks peab ettevõte aga vähendama lennuaegu ja süsihappegaasi emissiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTegelikult oli ette teada, et need, kes ootavad teravate arvete klaarimist, peavad pettuma. Taavi Rõivas teatas kohe alguses, et arutelu oli asjalik ja süüdistused maha võetud. Ta on täiesti selge, et ei ole võimalik ega ka põhjust kuidagi süüdistada kedagi noa selga löömises ja ma arvan, et need teemad said kõik küsimused, mis olid, said kenasti küsitud ja, ja kenasti ka vastata. Ka ei lausunud rõivas ühtegi halba sõna peasekretär Nebokati kirjaviisi kohta tema pöördumistes Kallase poole. Küll aga tegi torke Kallase suunas. No mina isiklikult ei ole teinud saladust sellest, et minu hinnangul oli see täiesti ebavajalik artikkel tolla sel äripäevas, et minu meelest ta ütleme, fraktsioonis ja juhatuses said need presidendivalimiste kired, mis tunnistama loomulikult olid, et need teemad olid selleks ajaks tegelikult juba omavahel läbi räägitud ja see tõmbas võib-olla jällegi korraks selle hoo üles. Ka presidendivalimistega seoses ei ole Rõivasele endiselt endale ja reformierakonnale mingeid etteheiteid. Teised erakonnad ei soovinud koostööd teha. Tema sõnul oleks president valimiskogus ära valitud, kui Keskerakonna Simsoni tiib oleks teinud selge valiku ükskõik kas Kallase või Jõksi kasuks mida nad ei teinud. Nii et võib öelda, et mõnes mõttes oli selle väga suure tõenäosusega uueneva Keskerakonna esimene selline iseseisev poliitiline initsiatiiv presidendivalimiste, selle valimiskogu vooru läbikukutamine, et omamoodi huvitav paradoks. Rõivase sõnul ei saa Kallasel olla erakonnale mingeid etteheiteid, pigem võib seda olla kaljurannal. Mis koht on aga Siim Kallasel edaspidi erakonnas? Kindlasti me räägime taga sellest ja, ja ma usun, et nii nagu ka teiste erakonna asutajate kogemus ja seisukohad, on ka Siim Kallase seisukohad erakonnas alati oodatud ja ma loodan, et ta on valmis ka erakonna arengusse panustama. Peaminister tõttas riigikogu infotundi ajakirjanike etteastus Siim Kallas Mina tulin siia selle plaaniga, et tõmmata joon alla, et, et inimesed ka nii-öelda niisugused väga energilised minu toetajad leidsid, et aitab küll, nii et noh, see oligi asja sisu ja mida siis küsiti. Ega tegelikult väga palju ei küsitud, aga tegelikult küsiti, muidugi küsiti, kas ma teen uue partei või mitte, et kas ma seda kinnitan, et ma ei tee, mida ma siis ütlesin, et ma ei tee, et seda plaani ei ole. Milline plaan siis on, et ausalt öeldes, ega mul mingit konkreetset plaani praegu ei ole peale selle, et ma tahaks oma ideid ja võimeid ja teadmisi rakendada ja selleks on olemas ka igasuguseid vorme, mitte selleks, et peaks kuskile tingimata mingile kohale pretendeerima. Noh, et eks ma lülitun märksa aktiivsemalt kui seni nendesse sisulistesse aruteludesse ja seda ma näen praegu nagu, mis ma tahaksin osaleda. Jah, et mul ei ole praegu nagu mingeid muid plaane. Mis puutub erakonna käitumise presidendivalimistel, on Kallasel siin Rõivasest mõnevõrra erinev arvamus ja kuigi ta oli kogu aeg kinnitanud, et aitab erimeelsustest, vastas ta siiski lõpuküsimusele, kas sõjakirves on maha maetud nii.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna juhatuses arutati viimasel ajal kõlanud erimeelsusi auesimehe Siim Kallasega, erimeelsused on selleks korraks lõppenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTagamaad on seotud eelkõige eilse otsusega või õigemini otsusega sellest, et hakatakse ette valmistama siis meditsiinitöötajate mobilisatsiooni. See arstide liidu avaldus tuli umbes tund või poolteist pärast seda, kui oli avalikkuseni jõudnud teade, et valitsus hakkas, hakkab siis tervishoiutöötajate mobiliseerimist ette valmistama. No praeguseks ei ole veel selge, kas see avaldus või rahulolematus on seotud siis ainult selle mobilisatsiooniga või on siin ka laiemad tagamaad, ma ise küll arvan, et, et et siin on ka laiemad ja kui lugeda lugeda seda pöördumise teksti siis ja sealt tuleb ka välja, et tervishoiutöötajad põhimõtteliselt ei ole valitsuse tegevusega tervikuna kogu selle koroonakriisi ajal rahul olnud ja eriti heidetakse ette seda, et nüüd, kus haiglates on olukord läinud hulluks keeldub valitsus arvestama selle põhimõttega, mis on juba ammu heaks kiidetud ja see tähendab siis karmimat triaaži, ehk siis valiku tegemist haiglasse sattuvate patsientide seas. No täna on tulnud nüüd nii palju selgust, et selle umbusaldusavalduse taotlusega on liitunud ka teised organisatsioonid, noorte arstide organisatsioon ja õdede ühendus. Ja on täpsustatud ka seda, et see tagasiastumise nõudmine ei ole mitte ainult siis terviseministrile, vaid tegelikult ei olda rahul siis kogu valitsuse tööga. On teada, et peaminister Kriseis Karin kohtus täna tervishoiutöötajatega ja sama tegi ka terviseminister, lähipäevadel on oodata ka koalitsioonipartnerite omavahelisi kõnelusi, et eks seda kriisi nüüd siis arutatakse, aga tegelikult ega see mobilisatsioon võib-olla ka teatud mõttes möödapääsmatu, sest praegu on Läti haiglates olukord, kus novembri lõpuks oleks vaja suurendada seal kohtade arvu 2900-ni. Praegu hakkab ette tekkima see 1500 piir, mis, mis on, nagu arstid ütlevad, niisugune tagumine piir, millest nagu üle minna enam ei saa ja sinna on vaja inimesi. Lätis on üritatud vabatahtlikult. Neid meditsiinitöötajaid värvata, neile pakutakse lisatasu, pakutakse noh, tegelikult ikkagi päris head raha, aga ka ainult raha ei motiveeri. Just eelkõige neid inimesi, kes praegu tervishoiusektoris ei tööta. Küll aga seisavad nendes tervishoiuregistrites ja eelkõige see mobilisatsioon, mille valitsus võib järgmisel teisipäeval heaks kiita. Ongi just siis üleskutse või, või, või, või moodus, kuidas siis kaasata neid praegu on küll, tervishoiutöötajad, aga on sellest tervishoiusektori otseselt tööst eemal.", "role": "user" }, { "content": "Tema sõnul ei saa Läti endale lubada veel ühte pikka lukustust, seda ei emotsionaalselt, sotsiaalselt ega rahaliselt. Läti Arstide Liit nõuab aga tervishoiuministri tagasiastumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks karmidele kaadritele Poola-Valgevene piirilt on sel kriisil ka teine nägu. Paljud poolakad püüavad omalt poolt teha, mida saavad, et kuidagi gi leevendada. Humanitaarkriisi kodanikuühenduste kõrval on selles eriti aktiivne piirist paarikümne kilomeetri kaugusele jääv Mihhailovo linnakene Konrad Sikora Mihhalovo abilinnapea. Me ei kutsu neid siia elama, me ei loo siia pagulaskeskuse, me lihtsalt päästame elusid, anname uued riided, toidame neid, anname midagi sooja juua, see on lihtsalt normaalne inimlik tegevus. Siia saadavad humanitaarabi inimesed üle kogu Poola. Kui algselt lõi linn abipunkti kohaliku tuletõrjekomandosse neile põgenikele, kes olid üle piiri tulnud ja sõna otseses mõttes uksele koputasid, siis nüüd on olukord muutunud. Potti. Kuna nii palju sõdureid ja piirivalvureid on juba piiril, siis on neil tegelikult muutunud võimatuks meieni jõuda. Nii et nüüd on situatsioon kujunenud selliseks, kus me viime neid asju inimestele kelle piirivalvurid on kinni pidanud, need, kes on haiglates või lastehoiukeskustes või põgenikekeskustes. Piiriäärsed, külad ja linnakesed on tühjavõitu. Ka Poolas on inimesed siit suurematesse keskustesse liikunud. Mihhailova on piiriäärse piirkonna üks jõukamaid. Omavalitsuse inimeste arvamused toimuva kohta on siin mitmesugused. Janek. Meil on siin rahulik. Kas te arvate, et Mihhailova teeb õigesti, palju abi pakkudes? Abi andmine on alati õige. Jumal tänatud, et meil on siin politsei, sõjavägi ja nad kaitsevad meid nende inimeste eest, kui viisakalt väljenduda. Enamus meist on nende vastu, nagu inimesed omavahel rääkides ütlevad, see olukord teeb meile muret, meie jõuametid peavad nendega radikaalselt ringi käima. Kas te ei karda, et sõda Valgevenega võib alata? Miks Valgevenega, kellega siis veel, kas Valgevene ei ründa meid praegu? Ei, mina näen pigem araablasi, kes siia tulevad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epehand Mihhailova, Poola.", "role": "user" }, { "content": "Põgenike aitamise keskuseks Poolas on kujunenud Michalowo linnake. Abilinnapea sõnul ei kutsu nad sellega kedagi enda juurde, vaid annavad lihtsalt esmast inimlikku abi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKolm aastat tagasi, 19. jaanuaril 2017 saatis Isamaa parlamendifraktsioon meediale võiduka pressiteate. Sellest teatas nende poliitik Ken-Marti Vaher, et just Isamaa eestvedamisel moodustas Jüri Ratase esimene valitsus riigi äriühingute nõukogude liikmete leidmiseks poliitilise nimetamiskomitee. Riigi äriühingutel on vara kuue miljardi euro väärtuses, neist töötab ligi 15000 inimest ja Eesti majanduse jaoks pole kaugeltki ükskõik, kuidas neid juhitakse, ütles Ken-Marti Vaher. Nimetamiskomitee liikmeteks said suure juhtimiskogemuse hea maine ja rahvusvahelise taustaga ettevõtete juhid Erkki Raasuke, Sven Pertens, David obrok, samuti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Gunnar Ok ning avaliku sektori esindasid kolm kantslerit. Nüüd lükkas Jüri Ratase teine valitsus, mille üheks osapooleks on jätkuvalt Isamaa sisse tagurpidi käigu nimetamiskomitee liikmeteks määrati kaks erakondliku taustaga ettevõtjat, üks Isamaa endast ja teine EKREst ning Jüri Ratase kui kunagise Tallinna linnapea, toonane nõunik peaminister Mart Laari omaaegne parem käsi Tiit Pruuli, nüüdne ettevõtja, nimetas seda kahe sõnaga tagasiminevikku ja nentis täienduseks halb, väga halb. Plaan. Kolleeg Anvar Samost rahvusringhäälingust iseloomustas nimetamiskomiteesse poliitikute määramist Jüri Ratase praeguse valitsuse kõige kahetsusväärsemaks sammuks kaheksa kuu jooksul üldse. Miks see halb on? Sest kolm aastat tagasi lõhkus valitsus aastaid kehtinud süsteemi, kus riigi äriühingute nõukogud olid erakondlikult mehitatud parteilise toiduahela üks osa. Apoliitiline nimetamiskomitee ei vaadanud nõukogu liikmete leidmisel enam mitte erakondliku kuuluvust ega lähtunud tagatubade kokkulepetest vaid inimese professionaalsusest renomeest kogemustest. See muutis ka riigi äriühingute juhtimise professionaalsemaks. Aga ja selle kivi all ongi vist vähk peidetud poliitiliselt sõltumatuks. Viimastel kuudel on eelkõige EKRE juhid kurtnud, et ministrid ei saa ise personali üle vabalt otsustada ja ei saa ka riigi äriühinguid suunata nii nagu tahaksid. Võimalik, et see frustratsioon on nüüdses koalitsioonis laiemalt levinud. Endaga, erakondlikult või varasema koostööga seotud inimesed saatsid nimetamiskomiteesse ju kõik valitsuserakonnad Keskerakond, EKRE ja isamaa. Erakonda kuulumine ei ole patt ega etteheide, muidugi mitte. Etteheide on aga see, kui praegune valitsus tegutseb viisil, mis jätab üles kahtlustuse. Olgu see vaid kahtlustus, et riigi äriühingute nõukogud muudetakse taas erakondade toidulauaks. On kurb küsida, kas nüüdne võimupoliitika kaaperdas kolm aastat tagasi apoliitilisena moodustatud nimetamiskomitee.", "role": "user" }, { "content": "Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb nädalakommentaaris, et on kurb kui praegune valitsus tegutseb viisil, mis jätab üles kahtlustuse, et riigi äriühingute nõukogud muudetakse taas erakondade toidulauaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjalehekioskites näikse täna hommikul väike segadus olevat ja olengi praegu ühes neist ajakirjanduse kioskitest. Proua müüja, teil paistab pealkirja valik üsna üksluine olevat. Rahva häält on nagu natuke paljuvõitu minu meelest ma ei oska isegi neid kuidagi, see on nagu ristsõna mõistatus, aga ma ei saa aru, sest numbrid ei klapi. Aga igatahes see rahva hääl ilmselt, mis on praegu hommikulehe baasil. Ma saan aru niimoodi, et see koosneb kolmest lehest, ainult nad kuidagi omavahel kokku ei klapi. Ja lisaks kõigele muule veel Posti asemel ilmus ka rahva hääl mis on, mis ei ole üldse mitte seda nägu nagu tavaliselt post on. Ja tundub, et ta on, ta on tõepoolest rahvahääl, aga kui teed lahti lehe, siis hakkad sissepoole vaatama, siis on ja siis on tuttav juba seepärast, et siis hakkab tulema välja siit, et see on post. See leht on endise rahva hääle kujundusega, ainukese väikse vahega, et see on üks pisikene sõna vahel rahva tõeline hääl, mida ei pruugi ju alguses tähelegi panna. Ei pruugi jah, aga praegusel juhul ma näen igatahes segaduses, ma ei tea, sest suure hirmuga ma ei sein ja küsisin, et miks nii palju rahva häält ja nad ei teadnud ka seal on nagu venekeelsed inimesed. Ja ütlesid nemad ei tea, miks Post ei ole täna ilmunud ja ütlesid mulle niimoodi, et vot see on Posti asemel mina ka hirmuga, et nüüd, kui mul hakkab nüüd ilmuma kolm rahvahäält, siis ma ütlesin muidugi niiviisi, et ei, ma seda ei soovi, et ma anuleerin, nii koguni selgub, millal on, aga ma ei teadnud, mis seal sees on. Ma arvan niimoodi, et niimoodi teevad vist kõik. Sest ma ei tea, mis ma nende selle hunnikuga peale sest minu meelest nii palju kui mina rahvast tean, nad tahavad osta tegelikult selle endise toimetusega. See, mis on nüüd Eestis sõnumid ja, ja seda mul ostetakse. Ja seda võisin ma ise ka tunnistada, Eesti sõnumid olid otsas, aga ülejäänud rahva hääled, olgu nad siis mille baasil tahes nende virn oli ajalehe kioskis veel täiesti suur. No jõudu teile selle segaduse sees, aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Hommikused segadused ajalehekioskis: Hommikulehe välimusega Rahva Hääl, Rahva Hääle päismikuga Post ja Rahva Hääle kujunduse ja hoiakuga Eesti Sõnumid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmanda pensionisamba raha saab selles sambas oli ja juba praegu täies ulatuses täiesti vabalt välja võtta isegi juhul, kui tema pensioniiga on alles aastakümnete kaugusel. Sellisel juhul tuleb aga tasuda 20 protsendiline tulumaks. Tulumaksu võetakse seejuures kogu välja võetud summalt, mitte üksnes tekkinud kasumilt, selgitas rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov. Seda põhjusel, et sissemakseid inimene küll teeb maksustatud tulust, aga tal on õigus siis tuludeklaratsiooniga saada selle tulumaksu tagastust, seda küll teatud piirides, 15 protsenti inimese aasta tulust ja mitte üle 6000 euro, aga selliselt neid sissemakseid tehes siis sisuliselt meil ongi kolmandas sambas maksustamata raha. Kolmanda samba mõistes algab pensioniga praegu 55.-st eluaastast. Kui sambas olija on jõudnud sellesse ikka, võib ta soovi korral kogu raha korraga välja võtta 10 protsendilise tulumaksuga. Samuti on võimalik sõlmida väljamakseteks eluaegne leping ning sellisel juhul ei tule tulumaksu tasuda. Mõlemal juhul on tingimuseks see, et kogumine peab olema kestnud vähemalt viis aastat. Pensionireform ühtlustab teise ja kolmanda samba pensioniea, seetõttu saab ka kolmanda samba raha edaspidi soodsalt kasutusse võtta alles viis aastat enne vanaduspensioni iga, mis lähiaastatel tõuseb. Vanaduspensioniiga algab järgmisest aastast 64.-st eluaastast ning hakkab alates 2027.-st aastast sõltuma keskmisest eeldatavast elueast. Veel tänavu kolmanda sambaga liitujatele jäävad aga kehtima senised tingimused. Seetõttu on viimasel ajal hüppeliselt suurenenud liitujate arv. Eesti pensionifondide registripidaja pensionikeskuse juhatuse liikme Kristi sisa sõnul on pärast pensionireformi seaduse väljakuulutamist 20. oktoobril kolmanda sambaga liitunud üle 5400 inimese. Tänase seisuga on liitunud kolmandas sambas üle 85000 ja aasta alguses oli neid inimesi üle 74000. Nii et aasta algusest kuni tänaseni on liitunud kolmanda sambaga üle 11000 inimese. Täheldame hetkel jah, tõesti aktiivset kontode avamist. Kolmanda samba fondide kogumaht on praegu 219 miljonit eurot. Aasta alguses oli see 200 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Uuest aastast liitujatele nihkub kaugemale aeg, mil selle samba raha saab maksuvabalt või soodsa tulumaksumääraga kasutusse võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLugupeetud riigikogu juhataja, austatud riigikogu liikmed. Kõigepealt tahaksin teid tänada nende kohtumiste eest, mis leidsid möödunud nädalate jooksul aset riigikogu fraktsioonides ja põhiseaduskomisjonis. Tänu nendele olen ma saanud küllaltki selge pildi sellest, mida ootab parlament õiguskantslerilt. Täna. Küsimus minu kandidatuuri esitamisest õiguskantsleri ametikohale ei olnud mulle kerge. Ettepaneku üle tõsiselt järele mõeldes jõudsin siiski veendumusele, et minu seitsmeaastane töökogemus avalikus teenistuses senine praktika põhiliste Eesti õigust rakendavate asutuste eest vastutava ametnikuna õppejõutöö kahes ülikoolis osalemine õigusloomes, juhtimiskogemus, personali ja finantsküsimustes ning osalemine põhiseaduse juriidilises ekspertiisis annavad mulle aluse võtta vastu väljakutse oma õpetaja Erik Johan Truuvälja töö jätkamiseks. Pean seejuures tähendusrikkaks, et Eerik Juhan Truväli õppejõuks oli omakorda professor Ilmar Rebane, kes 1938. aastal nimetati õiguskantsleri asetäitjaks. Hinnates õiguskantsleri institutsiooni arenguvajadusi, tahaksin kõigepealt tunnustada tööd, mida põhiseaduslikkuse järelevalve alal on õiguskantsler Eerik Juhan Truuväli ja tema ametkond senini teinud. Õiguskantsleri amet on saavutanud riigielus vaieldamatu autoriteedi. Ka valdkonnad, millele õiguskantsleri senine tegevus on eeskätt keskendunud täitevvõimu piirid. Kohaliku omavalitsuse autonoomia isikute õiguspärase ootuse kaitse on prioriteedid veel kujunevaks. Veel kujunevas õiguskorras. Õiguskantsleri tegevuse planeerimisel tuleb eelkõige silmas pidada tema kaht kõige olemuslikumat tunnust. Õiguskantsler on põhiseaduslikkuse järelevalve institutsioon ja parlamendi volinik isikute õiguste kaitse küsimuses. Kuid lisaks sellele on õiguskantsler ka organisatsiooni juht. Konkreetselt keskenduksin oma tegevuses järgmistele aspektidele. Esiteks peamiseks tegevussuunaks peaks minu arvates kujunema ombudsmani funktsiooni väljaarendamine ja õiguskantsleri ametikoha või ametkonna kohandamine selle vajadustega. Seda tööd on juba alustatud ning positiivseid tendentse sooviksin ma vaid jätkata. Küll aga tahaksin rohkem esile tõsta õiguskantsleri õigust tegutseda omaalgatuslikult. Institutsiooni enda initsiatiiv ei ole seni olnud väga silmapaistev. Omaalgatuslik tegutsemine on kriitilise tähtsusega õiguste ja vabadust järgimisel sellistes institutsioonides nagu politsei, kinnipidamisasutused, kaitsevägi, samuti kinnised sotsiaalasutused, eriti teovõimetute isikute kaitse osas. Tundlikuks valdkonnaks on ka inimeste rahvuslikud õigused. Ombudsman peab osalema ka klassikaliste põhiõiguste ümbermõtestamisel muutuvas tehnoloogilises ja sotsiaalses keskkonnas samuti uute alles tekkivate põhiõiguste kujundamisel. Nüüdismaailmas on avaliku sektori funktsioonide ulatuslikul üleandmisel erasektorile ombudsmani ülesandeks isikute õiguste tagamise jälgimine nendes protsessides. Ka pärast seda, kui riigi funktsioonid on erasektorile üle antud. Ombudsmani funktsioonide täitmisel on Eesti eripäraks võrreldes majanduslikult enam arenenud riikidega suur isikute hulk, kellele õigusteenus ei ole rahaliselt kättesaadav ja kes seetõttu ei pöördu oma õiguste kaitseks kohtusse. Tihti ei suuda nad hinnata sedagi, kas nende õigusi on rikutud. See puudutab ka omandireformi valdkonda. Teiseks põhiseaduslikkuse järelevalve osas võib oodata ülesannete muutumist seoses juba kujunenud tavade ja kohtupraktikaga. Põhiseaduslikkuse järelevalve funktsiooni täitmisel peaks õiguskantsler olema enam mitte üksnes puuduste esiletoojaks, vaid ka rohkem lahendusvariantide analüüsijaks. Teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet peab õiguskantsler osundama nendele õiguspärastele mehhanismidele, mis võimaldaksid soovitud funktsioonide täitmist. See tähendab enamat tööd just põhiseaduse mõtte esiletoomisel ehk siis milliseid eesmärke on põhiseadusega soovitud saavutada. Kolmandaks tuleb teha suuremat tööd avalikkuse teavitamises teavitamiseks võimalustest oma õiguste kaitseks õiguskantsleri kaudu. On tõsiasi, et õiguskantsleri tegelikust ülesannetest puudub tänasel päeval suurel osal inimestest selge arusaam. Õiguskantsleri ülesannete, eelkõige ombudsmani funktsioonide edukas täitmine eeldab suuremat info kättesaadavust erinevate teabekandjate vahendusel. Rõhutan siiski, et kõige kriitilisemas olukorras olevate inimeste õiguste kaitse puhul peab õiguskantsleri ametkond enamasti ise leidma tee nendeni avaldusi kaebusi ootamatu. Neljandaks. Arvestades, et õiguskantsler tegutseb eriti just ombudsmani ülesandeid täites parlamendi volinikuna tuleks arendada korrapäraseid koostöövorme riigikoguga. Parlamendil peaks olema õigussüsteemi praegusel arenguetapil võimalusi saada teavet õiguskantsleri tegevusest ning edasta 100 informatsiooni õiguskantsleri ametkonnale enam kui seda nõuab seaduses toodud minimaalne aruandekohustus. Viiendaks arvestades, et isikute õiguste kaitse on valdkond, kus juba täna võib rääkida rahvusvaheliste standardite olemasolust on väliskoostöö väga oluline. Esmajoones on see vajalik Euroopa Liidu liikmesriikide ombudsmanide ja Euroopa Liidu ombudsmani ametkonnaga. Väliskoostöö osas on põhjust veel kord tunnustada õiguskantsleri ametkonna seni astutud samme valdkonna arendamisel. Praegu kehtiv õiguskantslerit puudutav seadusandlus võimaldab minu hinnangul kirjeldatud ülesannete täitmist ja selle põhjalikuks muutmiseks puudub lähemal ajal vajadus. Senine praktika on olnud liiga lühiajaline, et tuua esile probleeme seoses õiguskantsleri varasemate funktsioonide ja ombudsmani ülesannete ühendamisega. 1999. aastal vastu võetud õiguskantsleri seaduses. Arvan, et Eesti unikaalse mudeli eeliseks võib kujuneda ombudsmani töö käigus. Selle tugevnemine, kuna ombudsmani töö käigus leitud probleeme on võimalik siin lahendada ka põhiseaduslikkuse järelevalve vahenditega. See on tõhusam kui üksnes ettepanekute tegemise õigus. Küsimuse eraldi ombudsmani ametikoha või eriala ombudsmanide loomisest võib tõstatada, kui selline vajadus kasvab välja praktikast. Kokkuvõtteks. Õiguskantsleri töö nagu muudki tööd peab olema eesmärgistatud. Õiguskantsleri tegevuse eesmärgiks on õigusrikkumise. Õigusriigi väärtuste kaitsel on peamine õiguse vastavus ühiskonna ootustele ja õiguse mõistetavus. Õigussüsteem ja juristkond peab suutma end kohandada ühiskonna vajadustega, mitte vastupidi. Õigusriik on ühiskonda teeniv riik. Lugupeetud riigikogu liikmed, tänan teid tähelepanu eest, olen valmis vastama teie küsimustele.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsleri kandidaadi Priit Kama esinemine Riigikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui tõusetuvad inimeste jaoks teravad asjad, töökoht, palk, siis. Tegelemine keskkonnakaitsega ja ka kaunite kunstidega jääb kuidagi tahaplaanile ja kui me oma kodukeskkonnas oleme üsna püüdlikud ja investeerime sinna oma palgast päris palju, siis ühine trepikoda see vahel on niisugune, et oma kolleegi lääne poolt riigist on väga piinlik külla kutsuda. Nagu ütlevad inimesed, kes seda uuenemist Eestis tahavad ikka kiiremini näha, et kõigepealt tuleb see Eesti vabariik iseenda sees valmis teha ja, ja siis ka ukse ees ja siis natuke kaugemalt ja siis lähevadki otsad kokku ja ja peaksin üsna varsti märkama, et pilt on palju parem. Ma arvan, et inimesed on palju uut teavet saanud üle Euroopa, me mõtestame mitmeid ki asju teistmoodi, võib-olla uuema nurga all ja ei ole niivõrd lokaalsed. Ja eks see raadiomehe ülesanne on ka seda teavet jagada ja aidata inimestel uuenenud olukorras või kui elu muutub kitsamaks, ikkagi mõtestada, milleks see kõik vajalik on. Ja siin muidugi üksi ei tee midagi ära, alati on ju partnerid ja mul on õnne olnud süvateadlastega ja hingega riigiametnikega ja lihtsalt huvitavate inimestega, kes oma mõtetega eedisse tulevad. Noh, mis siin salata, ka keskkonnafond aitas siin üleminekuperioodil natukene kaasa, et need saated, mida varem oli kolm toimetada, et neist ikka mõni järele jääks ja ma arvan, et ka see põld läheb jälle avaramale kündmisele. See on ikka tõsine valdkond, ma usun, et sellest tuleb lihtsalt rääkida ja abistada. Kui muuga ei saa, siis.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Looduskaitse Selts andis tunnustusavalduse Eesti Raadio ajakirjanikule Toivo Makile heade loodushoiusaadete eetris hoidmise eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE juhatuse liige Martin Helme oli põgenike vastuvõtmise suhtes resoluutne. Tema sõnul on see Euroopa Liidu aluslepingute järgi täiesti liikmesriikide endi otsustada. Täiesti selge on see, et Eesti ei vastuta ega oma mingit moraalset vastutust selle immigratsiooni illegaalse immigratsioonikriisi eest, mis praegu Euroopa lõunapiiridel on. Ja täiesti selge on see, et et see kvootide kehtestamine ei lahenda massilist immigrantide sissevoolu. Lahenduseks on see, kui me võtame ära motivatsiooni Euroopasse tulla. Ehk lõpetame ära ülihelded, toetusrahad inimestele, kes illegaalselt sisenevad Euroopa liitu, et aga piiri tuleb valvata ja, ja illegaalid tuleb tagasi saata, see on nii lihtne. Eestis on kõlanud ka arvamusi, et pigem võtta vastu Ukraina põgenike sest ukrainlased on meile kultuuriliselt lähedasemad ning lõimuvad siin kergemini. Mittetulundusühingu pagulasabi juht Eero Janson ütles, et säärane lähenemine on rassistlik. Inimõigused teadupärast on universaalsed ja, ja ühesugused igale inimesele, sellepärast on nad ka inimõigused. Oleks ääretult rassistlik meist võtta vastu inimesi ühelt poolt musta mär ja mitte teiselt ot musta mär, et selles mõttes me peame ikkagi lähtuma puhtalt kaitsevajadusest, mitte inimese taustast või, või mis keelt ta räägib või või mis on tema naha värv. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Laanet ütles, et küsimus pole selles, kas pagulasi vastu võtta, vaid kuidas neid vastu võtta. Ning ta ei nõustunud Martin Helme seisukohaga, et põgenikest saab lahti, kui helded toetused ära võtta ning piir korralikult sulgeda. Ma kasutaksin ühte tarka mõtet mida on öelnud David Bord, me kõik sünnime silmavalikuga ehitada endale kindlus, mis meid kaitseks või kindlustada oma elu sõpradega. Nii et see on meie valik. Aga ma arvan, et Eesti-suurune riik ja koos oma kõige finants ja majanduse sotsiaalmajandusliku võimekusega ei suuda ehitada Euroopas ja Venemaa piiri ääres sellist kindlust, et me suudaksime siin kindlusemüüride vahel üksinda elada. Nii et see valik on ainult üks, me peame otsima sõpru oma vaenlaste hulgast.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ei peaks lähtuma põgenike vastuvõtmisel nende päritolust, näiteks eelistades ukrainlasi Aafrika või Aasia põgenikele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n936 paiku siis toimus Pae tänaval 56 plahvatus. Plahvatas maja nii-öelda all või keldris, täpsem sündmuskoht on nagu kindlakstegemisel siis miski, miski asi või ese, et ei ole täpselt kindel veel, kas see plahvatas, gaas oli see lõhkeaine. Sellega tööpraegu käib, hukkunud on üks inimene, siis on kiirabi poolt üle vaadatud kolm last, üks on toimetatud haiglasse, nii koolilapsed toimetatud haiglasse lähimale lähimaks vaatluseks. Käesolevaks ajaks on emakeeriti. Kool käib hetkel veel lõppemas on ba 56 maja evakuatsiooni igaks juhuks nii-öelda inimeste ohutuse tagamiseks. Kuna kontroll alles käib. Ja samamoodi, mis puudutab maja vigastusi, see pool kõik on nagu täpsustamisel. Kas see kool täna ei jätku kindlasti? Täna kindlasti kooli ei jätku, et käesolevaks ajaks on kool evakeeritud ja koolis õppetööd ei toimu. Oskate te välja tuua, et miks kogu aeg Pae tänavas juhtub selliseid asju? Ei taha nii-öelda seda poolt nagu spekuleerida selle selle poole pealt, nii politsei kui kui kaitsepolitsei on pidevalt tööd teinud, et hetkel ei oska seda kommenteerida.", "role": "user" }, { "content": "Pae tänaval oli pommiplahvatus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVandeadvokaat Jüri Raidla hinnangul on Eesti jõudnud olukorda, kus on vaja radikaalset riigireformi Mida aeg läheb edasi, seda radikaalsemaks reformi vajadus muutub, kuna nii-öelda probleemid, mis selle reformi tingivad, on süvenemas, noh eeskätt muidugi tavapärane jutt on see, eks ole, et elanikkond väheneb ja elanikkond vananeb, mis on tõsi, aga ka väga paljud teised sellised struktuursed reformid, mida pikemalt sa edasi lükkab, seda rohkem tegelikult nii-öelda süvakäsitlus nad, nad nõuavad. Jüri Raidla sõnul on olulisemad asjad riigireformi kontekstis riigikogu koosseisu vähendamine. Praegu kohe saab aga Raidla sõnul panna piiri massilisele seadusloomele, mis täna ei ole enam vajalik ja mis hoiab tarbetult rakkes riigiametite töötajaid. Väga sageli võetakse vastu seadusi, mis on kas mingisugustest poliitilistest hetkehuvidest defineeritud või on neil lihtsalt kuskil õigusloome tööplaanis ette nähtud mingisugune õigusakt vastu võtta. Plaan vajab täitmist, linnuke tuleb sinna sellesse kastikesse ära joonistada. Seadus võetakse vastu kahetsusväärsel kombel sellisena, mida ühiskond ei vaja. Ametnike arvu tuleks lähiaastatel vähendada umbes 15 protsenti. Me ei saa riiki avalikku teenistust nii suurelt enam üleval pidada, me peame teda lihtsalt vähendab. Minu näide oli 15 protsenti, Alar Karis tõlkis selle ümber ka numbrites 300 miljonit eurot. Ma ei tea, kas see on õige 12 või 17 protsenti, kuid kindla peale see suurusjärk, arvestades meie ühiskonna vananemist ja vähenemist, peab olema midagi sellist. Maksu ja tolliamet vähendas kolme aasta eest oma töötajate arvu 14 protsenti. Peadirektori Marek Helmi sõnul tegi kaadri vähendamine võimalikuks tööle jäänud spetsialistide palgatõusu ja aitas vähendada kaadrivoolavust. Minu puhtalt subjektiivne arvamus on see, et, et Eesti avalikus sektoris töötab liiga palju inimesi. Ega ma muidu ei oleks ka Maksu-Tolliametis seda koomale võtnud. Ja, ja tegelikult see palju inimesi toob kaasa madala motivatsiooni et me saaksime oma avalikke teenuseid paremaks, et me saaksime tegelikult paremat teenust pakkuda, eeldab seda, et meid on vähem. Aga need inimesed peavad olema paremini tasustatud. Avaliku sektori kulude vähendamise mõtet toetab ka ettevõtja Olari Taal, struktuursetest reformidest peab ta üheks olulisemaks sotsiaalsüsteemi reformi. 2015. aasta riigieelarves umbes 470 miljonit on juurdekasvu eelarve kõigi valdkondade peale ja sellest 300 miljonit on sotsiaalministeeriumile. Riigi reformimisest rohkemal või vähemal määral on räägitud viimased viis aastat, kuid midagi märkimisväärset ei ole ette võetud. Jüri Raidla hinnangul on selleks seni puudunud ka valijate mandaat. Kui tõenäoliseks peab Raidla muudatusi peale riigikogu valimisi? Enamikus nendes platvormides on kas vähem või rohkem nii-öelda üldised käsitlused olemas. Kindlasti on Reformierakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatide erakondade valimisplatvormid sellised, mis võimaldavad öelda pärast valimisi, et rahvalt mandaat riigireformi tegemiseks on olemas. Nüüd kas see mandaat ka realiseerub, see sõltub nüüd väga palju tegelikult juba koalitsiooniläbirääkimistest ja loomulikult see ka sellest, millised on erakondade valimistulemused.", "role": "user" }, { "content": "Tööandjad on mures riigi suurte kulutuste pärast avalikus sektoris. Ametnikkond on liiga suur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNüüd, kui küsida, mis need Eesti konkreetsed miljonid ja miljardid on, mida meie soovime näha, siis selge on see, et üks on ühtekuuluvuspoliitika, et ühtekuuluvuspoliitika on Eestimaal aidanud heaolu tõsta ja seal on täna ettepanek kärpeks päris suur, miinus 27 protsenti teiselt poolt, kuna Eesti on oma elatustasemega jõudnud edasi ja tublisti edasi tänu meie inimestele ettevõtjatele, siis on see omaosalusmäär, mis on ühtekuuluvuspoliitikas varasemalt olnud 15 protsenti, on täna kas siis Soome või komisjoni ettepaneku võtta kas 40 kuni 45 protsenti, et see on päris suur tõus. Kolmas suur teema on loomulikult meie farmerid ja põllumehed ja, ja otsetoetuste küsimus, see, et me suudaksime ikkagi kiiremini ühtlustada otsetoetuseid ja neljandaks, ma tooksin välja ühe konkreetse projekti, mis, kui vaadata Euroopa Liidu kaart ja vaadata transpordiühendusi just raudtee tee puhul siis on kolm riiki, kes ei oma tegelikult rahvusvahelist raudtee transpordiühendust ja see on balti riigid, ehk ma räägin Rail Baltic. See on see koht, kus Eesti, Läti ja Leedu usun, kõik soovivad suuremat panustamist järgmise eelarveperioodi jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas arutas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga ühenduse järgmist pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Eesistuja loodab neis vaidlustes jõuda läbimurdeni veebruari ülemkogul. Brittide lahkumine Euroopa Liidust jätab eelarvesse augu, samas tahab ühendus panustada mitmetesse uutesse tegevustesse. Jõukamad netosissemaksjad ei taha oma panust suurendada, vaesemad netokasusaajad ei taha aga toetustes liiga palju kaotada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane ühisõppus balti riikide õhuturbealase valmisoleku tõstmiseks oli päris pikalt ette planeeritud ning selles osalesid ka Eesti õhujõudude esindajad. Balti riikidel on oluline, et meie õhuruum oleks turvatud ning NATO riikide nüüd küll juba laiendatud ja, ja suuremahulisem harjutus annab selleks kindlustunnet juurde. Otseseid paralleele Gruusia sündmustega ma kindlasti ei tõmbaks. Küll aga on Eestil ja ma usun, et ka Lätil-Leedul hea meel selle üle, et NATO kohalolek ja ka nähtavus balti riikides on viimasel ajal suurenemas. Kokku võtab õppustest osa 15 lennukit, et kas neid on võimalik siis ka korraga koos õhus näha. Need 15 Nato lennukit on küll enam-vähem korraga õhus, nad on kõigi balti riikide õhuruumides korraga, nii et ühes kohas neid näha ei ole võimalik. Mis puudutab õppust Eesti õhuruumis, siis elanikkonnale võib-olla kõige rohkem tajutav ja ka nähtav on kahe Ameerika hävituslennuki F 15 lähenemine Tallinna lennujaamale ning maandumisharjutuste tegemine küll aga reaalset maandumist ei toimu, läbitakse tavapärased standardprotseduurid, võetakse ühendust lennujaama juhtimiskeskusega ning see harjutatakse läbi. Nii et kui Tallinna elanikud kuulevad ennelõunal rohkem mürinat taevast, et siis nad võivad arvata, et tegemist on NATO hävitajatega. Jah, tegemist on kahe Ameerika õhujõudude F 15 tüüpi hävitajaga, kes harjutavad Tallinna lennujaama lähenemist.", "role": "user" }, { "content": "Õppuste käigus viibib Balti riikide õhuruumis 15 lennukit, mille harjutusi juhitakse Saksmaal asuvast õhuseirekeskusest. Indrek Kiisler küsis kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhilt Martin Jaško'lt, kas tegemist on varem pikalt ette planeeritud harjutustega, või on siin oma osa ka Gruusia sündmuste järel Balti riikides tekkinud murel, et me oleme tegelikult kaitsetud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsaühing Narva Keit on Kreenholmi ajaloolist tööstuspiirkonda arendanud juba üle 10 aasta. Enam kui 30 hektari suurusele vabrikutega pikitud alale on kavas rajada tekstiili, maailma vabaaja keskus ja Kreenholmi kultuurikvartal. Seni on aga Kreenholm kultuurikeskusena laiemat tuntust pälvinud tänu suurtele vabaõhuüritustele. Kaks hooaega mängitud Tartu uue teatri etendus Kremli ööbikud tõi Kreenholmi saarele tuhandeid pealtvaatajaid. Osaühingu Narva Geit tegevjuhi Jaanus Miku sõnul võiks Viljandis tüli tekitanud Jaak Joala monument leida rahulikuma asukoha Kreenholmi vabrikute vahel tulevase kultuuri kvartali territooriumil. Kui Viljandi loobub sellest ja juba on ausammas loodud, siis ma ma leian, et see ei ole väga mõistlik visata sellist asja prügikasti. Ja teiseks, Narva keetil on olemas tugev side Joalaga, kuna meil toimusid kaks aastat väga edukalt need kremli ööbikute etendused, mis olid siis Jaak Joalast ja ma arvan, et ta sobiks meie postindustriaalsesse keskkonda päris hästi. Jaanus Mikk kinnitab, et tegemist on esialgse ettepanekuga pigem isegi üleskutsega, mida pole Viljandi linnaga veel arutatud. Jaanus Mikk ootabki kõigepealt Viljandi seisukohta. Ja peale seda on võimalik läbi rääkida siis Viljandi linnaga, skulptori ja Joala lesega iga ausamba ümber on tavaliselt käinud meil konfliktid. Ma ei mäletagi ühtegi ausammast päris ausalt öeldes, et kus ei oleks olnud mingisugust sõnelust selle asja juures. Samas ütleb Jaanus Mikk, et kui vaidlused Jaak Joala monumendi ümber väga inetuks muutuvad, loobub Narva Keit oma ettepanekust. Kui ikkagi jätkub metsik sõda ja, ja näiteks skulptor ja Joala lesk on sellele vastu väga siis, ega me ei hakka vägisi seda tooma. Viljandi linnavõim enne Jaak Joala monumendi eemaldamise või jätmise otsust ehk siis enne eelolevat esmaspäeva Narva pakkumist kommenteerida ei soovi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Kreenholmi ajaloolise tööstusala arendaja pakub Jaak Joala monumendile ulualust Kreenholmi kultuurikvartalis. Nõnda loodetakse päästa monument hävingust ja kasvatada huvi Kreenholmi vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits tõdes, et kuigi uueks õppeaastaks on koolil aineõpetajad olemas, siis nende leidmine ei olnud kerge. Paar-kolm õpetajat, keda me oleme vajanud vene keele asendusõpetaja ja uus matemaatikaõpetaja, et nende leidmisega oli meil ikkagi üsna keeruline ja mis meid aitas, ei aidanud meid pelgalt kuulutusi, vaid vaitas ikkagi isiklikud suhtlused ja tutvused, et et paraku me leidsime uue õpetaja, et ühes teises koolis Setomaa vallavalitsuse hariduse kultuuriosakonna juhataja Karin Villiuse sõnul on maapiirkonda keeruline õpetajaid leida. Meil puudus just kvalifikatsioonile vastavate matemaatikaõpetajatest, siis võõrkeeled inglise keel samamoodi ja muusika muusikaõpetajaid on keeruline leida, et seda nii lasteaeda, kooli kui ka tegelikult muusikakooli osas. Haridus ja teadusminister Liina Kersna ütles, et õpetajate puudus ei ole ainult maapiirkonna koolide mure. Mida me teame oma tänasest õpetajaskonnast, on see, et õpetajate keskmine vanus on 48 aastat ja et õpetajate keskmine koormus on 0,83 protsenti, mis tähendab, et paljud õpetajad, täpsemalt 42 protsenti õpetajatest ei tööta täiskoormusel ja me teame seda, et meil on puudus eelkõige reaalainete õpetajatest väga suur puudus on matemaatika, keemia ja füüsikaõpetajatest ja tegelikult ei ole siin vahet, kas kool on Tallinnas või ta on rõuges. See puudus on ühesugune. Liina Kersna tõi välja, et Eestis on 111 sellist kooli, kus seitsmendas-kaheksandas ja üheksandas klassis õpib kokku alla 30 lapse ning kus õpilaste vähesuse tõttu ei saa koolide õpetajatele pakkuda täiskoormust. Ja see on see kooliaste, kus peab õpetama matemaatikat, keemiat, füüsikat näiteks ja need on just need õpetajad, keda meil üle Eesti on väga vähe ja kuna nendel õpetajatel, kui nad on ka leitud, ei saa kool pakkuda täiskoormust, siis nad saavadki ka vähem palka. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Paljude maapiirkonna koolidel on raske leida aineõpetajaid ning vajadusel tööle saada asendusõpetajaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina oleks väga pragmaatiline, et kui see on riigile majanduslikult mõistlik ja kasulik, siis võib neid teha ja kui ei ole, mida ma arvan hetkel, et nad ei kipu olema, siis äkki oleks ikka mõistlikum riigil finantseerida ise ja tellida otse neid, et, et eks see PPP või sellisele era ma ei tea maantee või infrastruktuuri ehituse üks eeldus peakski olema see, et seal kõrval on olemas siis korralik riiklik, nii-öelda tasuta struktuur, mida saavad need kasutada, kes ei soovi maksulisel teel näiteks sõita, nii et aga jah, et kui ta on majanduslikult mõistlik, siis miks mitte. Kas Rail Baltica ehitamise vastu tunnevad huvi ka välisfirmad, et või see jääb Eesti firmade kätte? See on kahtepidi, et ma arvan, et, et sellise raudtee peatöövõtu osas, et, et on väga suur tõenäosus, selle võidab vähemalt konsortsiumis mõni rahvusvaheline suurettevõte. Eesti ettevõtted saavad väga palju tööd, kindlasti kõik, mis puudutab rajatava raudtee sellise kehandi või selle aluse kõik tegemised, kõik need ristumiskohad üle alt, kus iganes liiklus suunatakse, nii et Eesti ettevõtted saavad palju tööd, aga Eestis on sisuliselt mõni üksikettevõte, kes oma ka suuruse mõttes kvalifitseeruks üldse peatöövõtjana nii suurele objektile, nii et ma olen täiesti veendunud, et rahvusvahelised ettevõtted osalevad ja saavad osa sellest ehitamisest. Kas selle Euroopa raudtee ehitamine tähendab seda, et viieks aastaks on ehitajatel sisuliselt Eestis töö garanteeritud, kuna tegemist on nii mahuka objektiga ja seal on väga palju alltöövõttu? Selles mõttes viis aastat on rahulik. Ei sugugi mitte, sest kui me vaatame kas või seda 2019 ehitusturu struktuuri siis ju üle kahe kolmandiku on hooned ja siis ülejäänud on ainult rajatised, et need tublid inimesed, kes täna hooned ehitavad, küll Rail Baltic, aga kuidagi seotud ei saa olema, nii et, et tegelikult saab ilmselt olema seal palju tööd erinevatel tee-ehituse pinnasetööga, seonduvatel ettevõtetel, ilmsed ettevõtetele, kes omavad vastavat tehnikat, kas siis teevad seda ise rendivad et siin ikkagi pigem läheb sinna see ressurss, mida saaks kasutada ka nendesamade maanteede väljaehitamiseks ja, ja muude infrastruktuurirajatiste tegemiseks, et aga see, mis puudutab hoonete või korterite ehitamist, et, et see ei puuduta kuidagi Rail Balticat edaspidi.", "role": "user" }, { "content": "Eestis ja välisriikides ehitati möödunud aastal kokku hooneid 2,2 miljardi ja rajatisi 1 miljardi euro eest. 2018. aastaga võrreldes ehitati hooneid 8% rohkem ja rajatisi 6% vähem. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste, näiteks teede ehitusmahtude vähenemine. Kas valitsuse kavandatavad PPP-projektid võiksid teedeehitust elavdada?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOtt Tänak tuli täna hommikul starti teadmisega, et rallivõitu pole enam võimalik püüda. Päeva kolmanda kiiruskatse starti Tänak hilines. Eeldatavasti oli see tegevus plaanipärane. Taktikalise manöövriga üritab Hyundai meeskond parandada oma sõitja Tirin illi stardipositsiooni võrreldes otsese konkurendi Sebastian Osjeega. Omapärase situatsiooni taustal on Tänak näidanud oma kvaliteeti ja kiirust. Tänaseni läbitud kuuest kiiruskatsest on Tänak ja tema kaardilugeja Martin Järveoja võitnud viis. Eilset katkestamist arvestades on see superrallisüsteemis jätkavale Tänakule loomulikult väike lohutus. Ott Tänak. Eks see on meie töö, siis, siis me peame oma tööd tegema. Katsed on päris huvitavad, et üks, eks oluline oligi need põhjapoolsed katsed kuidagi mõista, luud läbi sõitjad, kuna on uued teed ja tulevikus võib-olla kasutatakse veel siis informatsioon kindlasti on oluline, mis eile valesti läks, ma ei tea, sõitjal läks valesti ma, et sõitis põllule, et see oli kindlasti see lõpp põhjus, miks, miks ralli lõppes, et enne seda ja eelmisel katsel oli meil probleem rehviga ja sealt sai alguse, aga lõpuks on aga. Rallivõidu suhtes toimusid olulised arengud kohe päeva esimesel kiiruskatsel. Soomlane Kalle omantere sõitis pisut rohkem kui 20 kilomeetriga sissevahe, mida konkurentidel juba väga keeruline tagasi teha. 15 kiiruskatse järel edestas kõigest 20 aastane Rovanpere iirlast reke Breeni pea 36 sekundiga. Uued kiiruskatsed Peipsi ääre ja Mustvee vallas olid sõitjate jaoks eriti kordusläbimistel keerulised. Rahvas leidis aga uued katsed üles ja eriti Mustvee kiiruskatsel üllatati fänne lisaks rallielamusele ka efektse vastuvõtuga. Põrgupõhja vaatamisalal tervitati publikut eeposest Kalevipoeg inspireeritud lavastuslike numbritega. Oluline on see, et tuleohtlike metsadega Mustvee piirkonnast esialgu põlenguteateid õnneks edastatud pole.", "role": "user" }, { "content": "Ott Tänak jätkas eilse katkestamise järel super-ralli süsteemis. Ehkki rallivõitu Tänak enam püüda ei saa, on ta pakkunud kodurahvale ohtralt kiiruskatsevõite.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhitusturul paistab olukord hea, inimestel on sääste, mille eest osta uusi ja suuremaid kortereid. Pankadel on raha, mida laenata ja ehitajatel on kuhu ehitada. Kui siis vaid tööjõuga on ehitusfirmad hädas. Seda aga ei paista, et turg võiks hakata kokku kukkuma. Seni, kuni on nõudlust, on ka pakkumist, ütles Merko ehituse juhatuse esimees Ivo Volkov. Eks klient otsustab, et niikaua, kuni on nõudlust, nii kaua Merko ja teised ettevõtted loomulikult rahuldavad seda nõudlust. Kui ehitus, hinnad ja sisendhinnad on tõusnud kohati siin 20 ja 30 protsenti ja teatud toodetel siin kuni 50 ja 100 protsenti, et siis müügihinnad on tõusnud, ma arvan, circa 20 protsenti täna korteritel. Nõudlusest annab märku aktiivne laenuturg Eesti Panga teatel kasvas oktoobris pankade eluaseme laenuportfell ligi üheksa protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tegu on viimase 10 aasta kiireima kasvuga. LHV eraisikute finantseerimise osakonna juhi Kätlin Vatseli sõnul kasvavad kõigi pankade laenuportfellid. Meie siin samamoodi sellel sügisel oleme oma rekord teid löönud. Et sellel aastal turul on äärmiselt põnevad ajad nii kinnisvara kui laenuturul. Pigem on see selle koroonaajastu siis mõjud, kus tegelikult väga lühikese aja jooksul praktiliselt kõik inimesed, samal ajal need nii-öelda vajadused muutusid ehk koroona tõttu on palju kodus töötatud, sealt tulenes nii-öelda vajadus nagu elujärge parandada. Rohkem ehitamist ja rohkem eluasemelaenude võtmist ei tähenda aga tingimata, et tekkimas on kinnisvaramull, mis kohe-kohe lõhkeb. Vastupidi, kinnisvara arendaja Hepsori juht Henri Laks näeb, et uusi arenduse pole piisavalt. Turule võiks uusi kortereid arendajate poolt isegi rohkem tulla. See aitaks ilmselt nagu hinnakasvu pidurdada, mis tegelikult ühelegi arendajale pigem pikas perspektiivis vastumeelne ei ole. Seevastu et selline äkilised hinnatõusud ja langused tegelikult noh, pigem pikas perspektiivis võivad turgu negatiivselt mõjutada. Kinnisvaramulli tekkimise kohta märkis Kätlin Vatsel, et küsimus on ostujõus. Tegelikult, kui me võrdleme seda ostujõud eelmise kriisiga, siis ostujõud on kaks korda parem ehk et ühe keskmise palga eest klient jõuab rohkem ruutmeetreid nii-öelda piltlikult öeldes endale osta. Kolmanda kvartali ehitusmahu 15 protsendini kasv tuleneb paljuski madalast võrdlusbaasist. Aasta tagasi samal ajal oli suur langus, kuid koroonaeelse ajaga võrreldes on kasv olnud sujuv, tõdes Ivo volkov. Ehmatus on see aasta suurem sama võrra kui eelmine aasta oli kehvem ehmatus.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ehitusfirmade käive kasvas kolmandas kvartalis 15% ja ulatus üle miljardi euro. Statistikaameti teatel on ehitusturg selle aasta kolme kvartali põhjal paremas seisus kui 2019. aastal. Samal ajal väljastati oktoobris Eestis rekordilises mahus eluasemelaene.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa alustaksin võib-olla sellest, et Robert Andropov, Eesti politsei peadirektorina on väga tõhusat tööd teinud politseiorganisatsiooni arendamiseks ja turvalisuse tõstmiseks Eesti riigis. Kuid paraku oma vanemate transportimisel Saaremaale ja tagasitoomisega ei ole ta edastanud nii mulle kui ka avalikkusele kõiki fakte ja sellest lähtuvalt ei pea ma õigeks tema jätkamist politsei peadirektorina. Mida konkreetselt siseaudit tuvastas? Siseauditi osakond andis tänaseks päevaks alles esialgse ülevaate, kuid sealt on piisavalt fakte, et ma saan oma esialgse otsuse välja öelda. Härra Laanet, ajakirjandus on öelnud, et te ilmselt tunnete täna ennast eriliselt petetuna, sest te jäite eelmine kord Adrupovit uskuma ja arvasite, et ta ei riiva enam inimeste õiglustunnet, nagu ta ütles. Kindlasti on need viimased päevad olnud mu jaoks päris rasked selles mõttes, et ma olen töötanud Robert Andropoviga koos juba 95.-st aastast, kui tema alustas Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse direktorina ja mina Saare politsei prefektina, et, et meie karjäär on nagu liikunud suhteliselt käsikäes. Ja loomulikult on need otsused emotsionaalselt väga rasked. Te kohtusite eile peaminister Andrus Ansipiga ja rääkisite Antropovi tulevikust. Kas te saate meile selle kohta midagi öelda? Me lahkasime loomulikult antud fakti ja, ja, ja enamus aega muidugi me lahkasime üldist sisejulgeolekut ja kuidas oleks võimalik sisejulgeolekut parandada. Kalle Laanet, millal te Antropovit lahkumise avaldust ootate? Ma olen Robert An opovihkumis avaldust vastu võtmas 24 tundi ööpäevas. Tähtaega ei ole seatud.", "role": "user" }, { "content": "Siseminister Kalle Laanet nõuab Politseiameti peadirektori Robert Andropovi lahkumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna sadamat läbinud vedellasti ehk sisuliselt naftatoodete maht kasvas esimeses kvartalis aastases võrdluses 10 protsenti, teises kvartalis aga koguni 500000 tonni ehk 22 protsenti. Tallinna Sadama kommertsjuhi Margus Vihmani sõnul oli selle põhjuseks naftaturul tekkinud olukord, tänu millele tuli sisse päris palju kaupa. Turul oli siis üle pika aja Contango olukord, mis siis tähendab, et tänane spot hind on madalam kui oodatav tuleviku ehk Futursi hind, mis siis tähendab seda, et kõik treiderid on huvitatud sellest, et kuskil seda vedel lasti meie puhul siis tavaliselt masuuti, aga on ka vedel naftat olnud ja et siis seda kuskil hoida, seda on siis hiljem võimalik kallimalt ära müüa. Vihmani sõnul ei ole sadamal küll reaalajas ülevaadet terminalide täituvuse kohta, ent seda pole ka otseselt vaja, kuna sadama le seisvast kaubast tulu ei teki. Kolmanda kvartali suundumusi ei saanud vihma lähemalt avada, viidates sadama kui börsiettevõtte staatusele. Ta avaldas aga lootust, et kasv jätkub. Kõik, mis on sisse toodud, tuleb kindlasti ka välja viia, eks ole, mingil hetkel hakatakse seda realiseerima ja teiseks alati, kui tuleb sisse palju uut kaupa ja leitakse ka uusi kliente, siis eeldatavasti terminal suudab ka pakkuda mingeid segamisteenuseid mingeid muid lisaväärtust loovaid teenuseid, et see peaks võib-olla selliseid uusi kliente aitama leida ja võib-olla siis ka tutvustama seda meie terminalide võimalused, mis on tegelikult päris head. Muuga sadamas terminal omava Livatoni juhatuse esimehe Gert Tiivase sõnul on aasta olnud neile edukas ning naftaturu suurtest liikumistest on suudetud välja võtta väga hea tulemus. Libaton pole samas avalik ettevõte ning ei ole seega kohustatud avalikustama jooksvaid majandustulemusi. Tiivase sõnul on aga mahud tänavu kasvanud umbes viiendiku võrra ning eelmise aasta kahjumist on jõutud kasumisse. Juba aasta algusest on Muuga mahutid olnud tiivase sõnul sajaprotsendiliselt täis ja paljudele huvilistele on tulnud ka ära öelda. Kui tekib olukord, kus hind läheb väga madalale, siis on selge see, et on paljud kliendid, kes on huvitatud kauba hoidmisest, mittemüümisest, ja kuna meie äri on kauba hoidmine, ladustamine, siis meile on need olukorrad kasuks tulnud. Livaton EOS-ile kuulub Muuga sadamas neli terminali, mille ladustamismaht on kokku üle miljoni kuupmeetri.", "role": "user" }, { "content": "Koroonakriisi tõttu naftaturul toimunud järsud muutused tõid kaasa Tallinna Sadamat läbinud vedellasti mahu suurenemise. Muuga sadamas nelja terminali omava Liwathoni juhatuse esimehe Gert Tiivase sõnul on aasta olnud neile väga edukas, kauba ladustamisest huvitatud klientidele on tulnud kohati isegi ära öelda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNumbrid liiguvad küll õiges suunas, aga järgmiste leevendustega tuleb olla endiselt ettevaatlik, eks me oleme rääkinud, me ei taha ju elu kinni hoida ja, ja seda enam ka koole kinni hoida. Et jõudsime järeldusele, et me võiksime tulla kiiremini nagu avanemisega selles suhtes, et üheksas ja 12. klass noh, erandina nüüd veel juba siis kolmandast maist võiksid liituda esimese kuni neljanda klassiga kontaktõppesse. Aga seal on teada, et kaheteistkümnendas on enamuses tegelikult konsultatsioonid ja eksamid, et ei ole pidevat klassis istumist. Üheksas klass küll valmistub veel nii, et see oli see otsus ja, ja järgmiste astmete juurde, mis puudutab koole, tuleme järgmisel nädalal tagasi, et ikkagi tahaks näha, kuidas need numbrid liiguvad. Noh, küsimus olnud ka regionaalselt, kuigi seda ei saa ka võtta puht mustvalgelt, et põhja ja lõuna, vaid siin on erinevates maakondades on erinevad tasemed. Ja pigem seal põhjaregioonis tuleb kiiremini isegi alla praegu kui mõnes teises, nii et arutame järgmine nädal siis neid kooliastmeid edasi. Piirangud jäid kehtima, nii nagu nad eelmine nädal vastu võeti, ehk nii piirangud kui need leevendused kolmandast maist. Ja tõsiselt tuleb järgmine nädal arutada ka teisi valdkondi, mitte ainult haridust. Et kuidas on võimalik ja, ja samas kindlasti ka info, ettevõtlus, infotehnoloogia minister andis ka ülevaate, et milline majanduslik mõju on nendel piirangute jätkumisel erinevatele sektoritele, et ka seda me peame paralleelselt ikkagi kaaluma. Nii et 10.-st maist põhikoolilapsed praeguse seisuga veel kooli minemise luba ei saa, valitsust. Tuleme tagasi järgmine nädal, nii nagu ütlesin, et vaatame veel neid numbreid ja tendents trende üheksas ja 12. saavad kooli, kolmandast maist. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis pöördumise Kaja Kallasele, kus ta palus, et sellel pühapäeval võiks olla kirikud lahti, kuna õigeusklikel on ülestõusmispühad. Kas oli nii, et keskerakondlased olid ühel pool ja nõudsid kirikute avamist reformierakondlased ei tahtnud sellega kuidagi nõustuda. Ei, ma ei ole kunagi öelnud niimoodi minu käest kogu aeg küsitud, et kus kraavis keegi on. Kõik ministrid avaldavad oma arvamust ja me arutasime seda küsimust ja leppisime lõpuks kokku, et me ikkagi ei tee seda leevendust arvestades riske ja nii oli otsus", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otsustas lisaks lubada 3. maist lisaks algklassidele kooli ka lõpuklasside ehk 9. ja 12. klasside õpilased, ülejäänud õpilaste kooli lubamise otsustab valitsus järgmisel nädalal. Taotluse lubada korraldada avalikke jumalateenistusi juba 2. mail ehk õigeusukiriku ülestõusmispühadel lükkas valitsus tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi linnavalitsus Jaak Joala lese Maire Joala nõudekirjale liiga kaua aega ei pühendanud. Istung algas kell 10 ja tund hiljem võis linnapea Madis Timson juba otsuse ette kanda. Ja otsustasime niimoodi, et me anname MTÜ-le meie Viljandi nädal aega aega kõikide vajalike dokumentide ja kooskõlastuste saamiseks. Ehk et te ei asu ise Maire Joalaga läbirääkimisi pidama, vaid annate selle volituse või palve nüüd MTÜ-le tagasi, kes teile on selle ausamba ju ära kinkinud? Ja sellepärast, et vastavalt lepingule MTÜ tegeles nende asjadega ja, ja võib-olla neil noh, on jäänud mõni asi küsimata. Madis Timpsoni sõnul on linnavalitsuse juristid advokaadibüroo hagi hoiatust mõistagi lugenud, kuid kohtuvaidluse asemel eelistatakse läbirääkimisi. No eks me oleme natukene analüüsinud küll, aga ma ütlen ausalt, et minu jaoks ei ole see teema juriidiline, et kas me lähme kohtusse vaidlema, kas, kellel on õigus ja kui palju on õigus. Minule piisab sellest, kui Jaak Joala lesk ja lähedased tunnevad, et nendele on võib-olla natukene ülekohut tehtud. MTÜ meie Viljandi juht Harri Juhani Altonen ei mõista, kuidas saab tema linnale kingitud vara üle läbirääkimisi pidada ent on siiski nõus seda tegema. Altonen helistas Maire Joalale laupäeval, kuid laulja lesk palus edasise pidada advokaadibürooga. Maire Joala tõesti on registreeritud Jaak Joala nimelise kaubamärgi muusika esitamiseks aga muusika esitamiseks meil on olemas Eesti esitajate liiduga ja Eesti Autorite ühinguga lepingut. Monumendi intellektuaalne õigus kuulub ikka Mati Karminil. Viljandi linnavalitsusse kuulub neli Reformierakonna ja kolm Isamaa liiget. Keskerakonna esindav Karl Õmblus leiab, et 12. oktoobril tehtud otsus toetada Jaak Joala ausamba püstitamist 50000 euroga oli igati mõistlik. Ma väga loodan, et nädala jooksul leitakse lahendus ja kokkulepped ja Jaak Joala monument või mälestussammas jääks Viljandisse alles. Tegelikult on see väga tore monument.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi linnavalitsus sai advokaadibüroolt TRINITI nädal aega pikendust Jaak Joala sambavaidluse lahendamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMetsavas kogus ja volin edastas vene GRU-l Eesti riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutuse sisest teavet. Deniss Metsavas töötas enne vahistamist kaitseväe peastaabis. Tal oli majori auaste. Just kinnipidamise päeval pidi ta tööle asuma kaitseliidus. Info üleandmiseks kasutati nii sidekanaleid kui ka vahetuid kohtumisi, ütles kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu. Me oleme tuvastanud, et see koostöö algas 2007. aastal ehk see oli siis rohkem kui 10 aastat, kuni siis septembris tema tabamiseni. Ja teine teema, mille vastu alati huvi tuntakse, me seda ei täpsustanud, nüüd me võime siis ka sellest nagu natukene rohkem rääkida on see, et see töötasu, mis siis nende aastate jooksul Deniss Metsavas sai, ei olnud sugugi nii suur, kui võiks arvata, see oli alla 20000 euro kokkuvõttes. Et on soovitav tulla ja ära rääkida, kui on tekkinud kontakte Venemaa eriteenistustega, sest et tasapisi me liigume sinnapoole, et me need inimesed tabab. Miks aga Eesti riik läks üldse kokkuleppemenetlusele? Sellele vastab juhtiv riigiprokurör Inna Ombler. Selle kriminaalasja puhul on hästi oluline ära märkida, et tegu on riigisaladuse ja salastatud välisteoste kogumise ja edastamisega Vene Föderatsioonile. Ja see kriminaaltoimik sisaldab suures mahus sedasama riigisaladust ja salastatud välisteavet. Nii et see kaalutlus kokkuleppemenetluses minna riigireeturitega ei olnud mitte ainult menetlus ökonoomiline, vaid selgelt seotud ka selle vajadusega sellist sensitiivset infot mitte kohtusaalis enam käidelda. Mis sundis aga metsavast reeturi teel asuma? Ma ei saa kahjuks kõiki detaile avada, aga saab öelda midagi sellist, et Deniss Metsavas oma käitumisega põhjustas sellise olukorra, kus tal mingis mõttes ei jäänud muud üle, kui asuda koostööle ja mõttekoht oli siis, kui ta sellele koostööle asus. Et ta ei tulnud sellest rääkima ja nii ta mängis ennast sügavamalt sisse ja välistas tagasi teed. Milline oli metsalase isa Pjotor, Volini roll toimunus? Detaile täpselt ma välja ei too, aga, aga süümaht oli väiksem ja mõnevõrra võiks seda ka nimetada, nõnda et tema roll sellisel abistaval funktsioonil ja teabe toimetamise ja sideme funktsioonil oli ehk selline kõige märkimisväärsem, aga üksikasjasse kahjuks minna ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus mõistis riigireetmises ning asutusesisese teabe välisriigile edastamises süüdi endise kaitseväelase Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr Volini. Kokkuleppemenetluses mõistis kohus Metsavasele karistuseks 15 aastat ja 6 kuud vangistust ning Volinile 6 aastat vangistust. Deniss Metsavas töötas Venemaa sõjaväeluure heaks alates 2007. aastast ja teenis selle aja jooksul alla 20 000 euro.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdgar Savisaare sõnul on selle lepingu puhul säilitatud põhimõtted, mille järgi loodi koalitsioon 10 kuud tagasi et see on võrdsete koalitsioon nii linnavalitsuses kui ka volikogus. Me püüame jääda selle põhimõtte juurde, et me viime ellu niisugust poliitikat, milles ka kaks poolt omavahel kokku lepivad. Rein Langi hinnangul oli otsus teha 10 kuud tagasi niisugune koalitsioon õige. Oli ilmselt õige samm mõlema erakonna suhtes, sest mõlemad erakonnad suurendasid oma toetust Tallinnas ja näitab see selgelt seda, et juba tol ajal valitud tee on tallinlastele meelt mööda. Otsustatud on täita praktiliselt kõik mõlema erakonna valimislubadused, nii kinnitasid allakirjutanud. Senine võimukoostöö on näidanud kätte ka vajaduse struktuurimuudatuste järele. Põhimääruse muudatuste kaudu tahetakse suurendada Tallinna linnaosade õigusi ja kohustusi. Ka ei tööta just kõik linnavalitsuse struktuuriüksused efektiivselt, seal tehakse muudatusi. Näiteks taastatakse tarbijakaitse ja keskkonnakaitse allüksused. Taastatakse linna peaarhitekti ametikoht ja Rein Lang rõhutas veel üht punkti. Planeerimine, mida seni on käsitletud nagu enamasti detailplaneeringutena, siis planeerimine hõlmab ka strateegiliste planeerimist. Et see on väga oluline ja hakkame vaatama väga kaugele ette, praegusel juhul mitte ainult kuud või kahte või või aastat märksa kaugemale. Ametikohad on erakondade vahel ära jagatud, aga nimesid ei nimetatud veel ka täna. Imeliselt veel rääkida ei saa, aga üldiselt mõlemad pooled on seisukohal, et suures osas Jäävad inimesed paika, meil on suures osas tegelikult tekkinud päris hea koostöökogemus, vähemalt linnavalitsuse poolt võin ma küll öelda, et see õhkkond on olnud väga-väga töine ja väga sõbralik. Kordame üle, et linnapea koht jäi Keskerakonnale ja volikogu esimehe koht Reformierakonnale. Kummalegi jääb kolm abilinnapea kohta ja kummalegi endiselt neli linnaosavanema kohta.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond ja Reformierakond sõlmisid Tallinnas koalitsioonileppe. Tallinna linnapea Edgar Savisaar (Keskerakond). Tallinna abilinnapea Rein Lang (Reformierakond).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuhteliselt kõrge majanduskasv tulenes eelkõige käibemaksu ja aktsiiside heast laekumisest. Samas laekus makse sama palju kui 2019. aastal. Enne koroonakriisi. Majandusele andis hoogu veel tervishoid koroonakulutuste tulemusena ja külmemast talvest tuge saanud energeetikasektor. Luminori panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et 5,4 protsendilise majanduskasv on väga hea tulemus. 5,4 on ikkagi väga, väga suur ja rasune number, Euroopa mõistes, et täna ikkagi tugevama kasvuga riikide majanduskasvu numbrid jäävad seal 1,5 kanti pluss siis et, et selgelt ootuste tugeva numbriga, et küll selle numbri sees, ütleme, et suur osa sellest panusest on just seotud maksulaekumisega, kus siin möödunud aasta baas oli suhteliselt nõrk aga ikkagi sõltumata sellest siin lisandväärtuse, kasvas päris jõuliselt. Suures osas on ikkagi tegu sellise sisemaise nõudluse kasvuga, mis on seotud positiivse poolelt jõulise investeeringute hüppega, mis kasvas siin 54,7 protsenti aasta baasil ja, ja suhteliselt laiapõhjaliselt. Kas see koroonakriis, mis pühkis ju ka ikkagi mitmed sektorid inimestest tühjaks, kes tegid seal üsna odavat ja lihtsat tööd räägime sellest samast turismist. Kas see võis olla nüüd nagu selliseks tõukejõuks, mis suunas majandust ikkagi keerulisemad toodete tootmisele ja pakkumisele on siin midagi sellist näha? Seda on esiteks kindlasti vara näha, teiseks ega sellist struktuurimuutust reaalselt toimida ei ole, et kokku on meil tööuuringu järgi 48000 töötut. Et sellist struktuurset muutust saab see, kui just majanduse eesotsas ütleme läbi siis rakendusuuringute innovatsiooni tõsta seda lisandväärtust, nagu me näeme siin startup, maailm, töötlev tööstus, inseneeria, uute toodete areng. Maksulaekumine oli üllatavalt hea. Mis teie arvamus on, kas praegu on see hetk, kus läbi eelarve kärbete järgmisel aastal peaks kasvu pidurdama või mida peaks tegema üldse? No ma olen olnud kogu aeg seda usku, et et selle kriisi raames, et kriis on periood, kus laenu saab võtta ja investeerida, siis ütleme tuleviku rahavootode teenimisse. Ehk kui on häid äriprojekte, näiteks et riigil on riigifirmad, mille dividenditootlus on oluliselt kõrgem kui laenuhind, siis majandusloogika ütleb seda omanikul tasub investeerida oma kapitali, näiteks Eesti energia toodab sulle mitmekordselt selle raha tagasi siis täiesti mõistlik sellist investeeringut teha, et olla ka defitsiidis, et teenida mitmekordset tulu, et see on väga lihtne majandusloogika.", "role": "user" }, { "content": "Jooksevhindades oli sisemajanduse kogutoodang 6,9 miljardit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaksamaa kantsler Angela Merkel tegi eesistumisprogrammi tutvustades kohe selgeks, mis on kaalul. Saksamaal tuleb ära hoida koroonaviiruse lammutav mõju Euroopa ühisturule ja Euroopa Liidu ühtsusele. Saksamaa ees seisab hiigelsuur ülesanne ja juba pikka aega lahkumismeeleolus olnud Merkel on tagasi. Tema suurepärane toimetulek viirusekriisiga on märkimisväärselt suurendanud tema autoriteeti nii kodumaal kui teistes riikides. See võimaldas tal võtta poliitilisi riske, mis veel aasta tagasi oleks olnud mõeldamatu. Muuhulgas tulla välja prantsuse Saksa ettepanekuga luua Euroopa taastumisfond. Üks Saksa ametiisik ütles ajalehele Financial Times, et liikmesriigid on tegelikult oodanud, et Angela Merkel endale suurema rolli võtaks. Saksamaa on seadnud eesmärgiks saavutada taastamisfondi asjus kokkuleppe augustis ja see paneb Merkeli diplomaatilised võimed kõvasti proovile, sest lõunaeurooplased tahavad, et fondist jagatakse raha pigem toetuste kui laenudena. Põhjapoolset säästlikuma mõtteviisiga riigid on aga selle vastu. Ülemkogu eesistuja Charles Michell on välja kuulutanud, et seitsmeteistkümnendal, 18. juulil toimuval kohtumisel saab leping kinnituse. Aga diplomaadid on juba hoiatanud, et selleks ajaks ei pruugi kokkulepet sündida, sest liikmesriikide erimeelsused on liiga suured. Saksamaa soov selleks ajaks kokku leppida on mõistetav, sest pärast suvepuhkuse on päevakorras veel mitu asja. Muuhulgas tuleb saavutada kaubanduskokku, leppe ühendkuningriigiga ja reformide asüülisüsteemi. Saksamaa tahab aasta teises pooles käivitada ka arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle. Nagu Angela Merkel eesistumist tutvustades ütles. Asi pole mitte lihtsalt praeguse kriisi ületamises, vaid Euroopa tuleb muuta vastupidavamaks ja tulevikukindlamaks. Pandeemia on näidanud, kui habras projekt ikkagi on, ütles Merkel. Poliitiliselt on see Saksamaale keeruline olukord tugeva majandusega Saksamaad süüdistatakse juba niigi liiga suure kontrolli haaramises Brüsselis. Seda enam, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien oli varem Merkeli valitsuse kaitseminister. Vaatlejate sõnul on igatahes märgata, et Saksamaa on saanud silme ette sihi, mis tal enne pandeemiat puudus. Veel pool aastat tagasi jäi mulje, et Saksamaal pole õieti ideid, mida eesistumisega peale hakata. See on aga muutunud. Nüüd on Saksamaal olemas positiivne päevakord.", "role": "user" }, { "content": "Täna lõpeb Horvaatia eesistumine Euroopa Liidus, homsest on Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa. Vaatlejate sõnul on viiruse-kriis andnud kantsler Angela Merkelile uue hoo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüla liikumise kodukant eestvedamisel toimuval vabatahtlike seltsiliste projektil on kaks eesmärki. Esiteks leida vähemalt 16 aastasi inimesi, kes sooviksid pakkuda seltsi vanemaealistele ja puuetega inimestele. Teiseks soovitakse saada rohkem infot seltsi vajavatest inimestest, ütles projekti vabatahtlik seltsiline Ida-Virumaa koordinaator Margit Maksimov. Mitte keegi Eestis ei saa öelda täpset arvu, kui palju on selliseid inimesi, kes abi vajavad, sellepärast et need inimesed ju elavad oma elu ja toimetavad omas elurütmis. Ja ega me ju ei tea täpselt ennem ühtegi sihtrühma, kui me hakkame siis loendama. Aga et neid inimesi kui palju, võib-olla siis ma tegelikult usun, et Neid on igas omavalitsuses sadu. Aga kui palju meie nüüd oma projekti raames kahe aasta jooksul neid üles võime leida, et 1800 abivajajat on meie projekti eesmärgiks siis kahe aasta jooksul leida ja neid aidata, kui palju me täpselt leiame? See oleneb tegelikult, kui aktiivselt hakkavad kogukonnad üksteise juures märkama. Eeloleval nädalavahetusel on jõhvis plaanis Ida-Virumaa vabatahtlikele seltsilistele koolitus, kuid programmiga saavad huvilised liituda ka ilma koolitust, läbimata koolituse, räägib Margit Maksimov. Inimene saab koolituselt kogu selle info, et millised seadusandlused on, millist abi on vaja võimalik, millised on siis vabatahtlikule ootused selle projekti raames, milline on see konfidentsiaalsus andmed, millistele tingimustele peab vabatahtlik iseüldse tähelepanu pöörama ja natukene kindlasti ka sotsiaalhoolekandes saab ta infot ja teadmisi, et räägime siis kõikidest valdkondadest, sest koolitus on lausa kahepäevane ja ikkagi täitsa noh, nagu pikad päevad 11-st neljani üheksast kolmeni, et kaks tihe sisutihedat päeva ja mis mina arvan, on kõige olulisem inimene saab tugivõrgustiku, saab uued inimesed ja saab oma silmaringi avardada. Selleks, et minimeerida riski, et programmiga liituvad inimesed, keda seltsi pakkumise asemel huvitab pigem eaka vara, sõlmitakse inimestega lepingud. Margit Maksimov. Nii kurb on tõesti, et selle sellise vabatahtliku ja heategevusliku projekti juures me peame alati tõesti mõtlema siis ka nende nurkade peale, sest elu on õpetanud, kuidas meie ja mida meie teeme projekti raames on see, et kõik, kes avaldavad soovi olla vabatahtlikud nendega kõikidega, teevad siis koordinaatorid individuaalse intervjuu vestluse, et saamaks just teada, mida inimene ootab ise ja mis siis vastupidiselt ootame meie kindlasti me võtame ka karistusregistri päringu, me teeme taustauuringud. Sotsiaalmeedia on väga hea asi, kust tausta uurida ja samamoodi on meie väga suurteks koostööpartneriteks omavalitsused. Lisainfot vabatahtliku seltsilise programmi kohta saab internetist aadressil www.kodukant.ee Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal otsitakse vabatahtlikke seltsilisi ning vanemaealisi ja puudega inimesi, kes sooviksid seltsi saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJoe Bideni administratsiooni esimene näost näkku kohtumine Hiina diplomaatidega läks kiiresti tuliseks, räägib USA välisminister Anthony Clinken. Me arutame meie muresid, mis on seotud Hiina tegevusega inšangis Hongkongi ja Taiwanis. Samuti räägime küberrünnakutest USA-le ja meie liitlaste majanduslikust rõhumisest, räägib Hiina vanem diplomaat. On ei. Sinihang, Tiibeti ja Taiwan on Hiina territooriumi lahutamatu osa. Me oleme kindlad selle vastu, et USA sekkub Hiina siseasjadesse ja vastame sellele tegevusele otsustavalt. Hiina diplomaatide arvates peaks hoopis USA inimõigustema veel kord Hiina vanemdiplomaat. USA inimõigusprobleemid on sügavad, need ei ole tekkinud viimase 10 aastaga. Mustanahaliste ameeriklaste tapmine on olnud alati probleem, räägib USA rahvusliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan. Enesekindel riik on võimeline kriitiliselt hindama oma puudusi ja üritab pidevalt paremaks muutuda. See on USA salaretsept. Hiina on Bideni administratsiooni hinnangul USA kõige suurem geopoliitiline rivaal ja kahe riigi vaheliste suhete paranemine on vähetõenäoline. Eelmise presidendi Donald Trumpi ajal Hiinale kehtestatud sanktsioonid ja tariifid on endiselt paigas. Ainukene ühine huvi tundub praegu olevat kliimapoliitika vallas veel kord USA välisminister Antony Blinken. USA võistleb Hiinaga seal, kus vaja, teeb koostööd seal, kus saab, on karm seal, kus peab vaid mõned päevad enne kõrgetasemelist kohtumist kehtestas USA Hiinale uued sanktsioonid. Hiina välisministri hinnangul ei tohiks niiviisi külalisi vastu võtta ja tema arvates üritas USA kõneluste eel, ent eelispositsiooni seada rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA ja Hiina diplomaatide kohtumine Alaskal algas vastastikuste süüdistustega. Ameeriklaste hinnangul ohustab Hiina maailma stabiilsust. Hiinlased aga leiavad, et USA on inimõiguste vallas silmakirjalik, tuues näiteks mustanahaliste ameeriklaste olukorra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTemperatuuri tõusust teatas 25. juuni hommikul terviseameti töötaja, terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma. Täiendaval uurimisel selgus, et ruumides oli temperatuur vaikselt tõusnud alates 22.-st juunist ja mingil põhjusel alarmsüsteemid ei käivitanud. Mis tavapäraselt sellisest temperatuuri tõusust teada annavad ja reageerida lubavad selle tõttu terviseametis hoiustatud ligi 250-st 1000-st vaktsiinidoosist ja ravimidoosist vähemalt 100000 doosi on kasutuskõlbmatud. Nendest suurem osa on AstraZeneca vakserviadoosid, mis ootasid siis annetamist teistesse riikidesse. Aga osa sellest kogusest, mis nüüd kasutamiskõlbmatu on, on ka meie enda riikliku immuniseerimiskava vaktsiinid mistõttu praegu terviseametis hetkel on väga väike kogus kasutuskõlblik riikliku immuniseerimiskava vaktsiine perearstidel esmatasandil sünnitusmajadel võib hetkel olla lühiajaliselt probleeme. Härma sõnul kõrvaldati rikke ja jahutati temperatuur kohe peale teate saamist. Esialgse hüpoteesi kohaselt oli rike seotud kuuma lainega. Alustati ka konsultatsiooni erinevate ravimitootjatega, et välja selgitada, millised ravimid ja vaktsiinid temperatuuri tõusule tundlikud pole ja mida ei pea hävitama. Kogu ravimi ja vaktsiinide varu väärtus oli töö ja terviseminister Tanel Kiige sõnul kolm miljonit eurot. Praeguseks on teada, et 1,15 miljonit eurot kahju on juba tekkinud. Tanel Kiik ütles, et praegu tegutsetakse kolmes liinis. Esiteks tuleb tagada kõigile tervishoiuasutustele vajalikud vaktsiinid, vajalikud ravimid, on need perearstikeskused, on need haiglad, teiseks tuleb välja selgitada kõik juhtumi asjaolud. Selleks olengi palunud riigisekretäri, kes on selle ettepanekuga nõus. Täiendavalt on suhelnud riigikontrolli ja loomulikult siin peab olema kaasatud nii terviseameti riigi kinnisvara, aktsiaseltsi esindajad, vajadusel täiendavaid eksperte väljaspoolt. Ja kolmas liin on see, et kui on selgunud, siis täpselt juhtunu asjaolud tuleb loomulikult tagada, et sarnaseid olukordi enam esineks. Ja kui see juhtunud uurimine või siis see komisjon tuvastab mingeid tõsiseid tegematajätmisi sotsiaalministeeriumis või terviseametis või mõnes muus riigiasutuses, siis loomulikult tõstatub ka vastutuse küsimus. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno on valmis vastutust võtma. Ma ikkagi toonitan, et tegemist on terviseameti ravimilaoga, nii et kui vastutada tuleb, siis tuleb vastutada. Terviseameti juhil.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti külmlaos muutus temperatuuritõusu tõttu kasutuskõlbmatuks üle 68 000 doosi AstraZeneca koroonavaktsiini. Kokku oli kõnealuses laos kolme miljoni euro jagu ravimeid ja vaktsiine, mille kõigi säilivust veel kontrollitakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui vaadata tõsiseltvõetavaid teadusartikleid, siis tõepoolest, kõige tulemuslikum viis nakkuse leviku mahasurumiseks on erinevate leibkondade inimeste omavaheliste kontaktide ehk siis lähikontaktide vältimine Eestis ma väga loodan, et siiski ühiskonna täieliku sulgemise peale ei minda ja ma väga loodan, et siiski kõik need üksikud piirangud, mis jutuks tulevad, on igaüks eraldi läbi kaalutud, sest ka üks hiljutine ajakirjas Nature ilmunud väga hea artikkel ütleb seda, et et kui ühtpidi kõige tõhusam loomulikult oleks lukustada inimesed oma kodudes ja kohustada siis need, kes häda pärast tööl peavad käima üksnes seal tööl olemagi. Vähe sellest, et inimõigused ja põhiseadus seda ei luba. Et sellel on ka niivõrd tõsised ja pikaajalised negatiivsed kõrvalmõjud. Et valida tuleb erinevate piirangute kompleks ja sellepärast ma väga loodan, et ikkagi mõeldakse need piirangud ükshaaval läbi, et no näiteks, kui me kas või räägime teise või kolmanda klassi laste huvitegevusest, et kui ühe ja sama klassi lapsed peale õppekava järgseid koolitunde näiteks osa läheb robootika ringi ja teine võimleb koos, et siis see ju nakkusohtu suurendada tegelikult ei saa. Nii et ma väga loodan, et Eestis võetakse need teemad ükshaaval käsile ja kehtestatakse üksnes need piirangud, mis tõesti on vajalikud, sest fakt on see, et meie arstid-õed ja hooldajad on praegu väga suures ülekoormuses ja järeldusi ei saa teha täna haiglas olevate patsientide hulga arvu pealt, vaid tegelikult järeldused tuleb teha selle järgi, kui palju ja millistes eagruppides on nakatunuid. Selle järgi saab öelda, et kui paljud võivad siin umbkaudu paari nädala raamis haiglasse sattuda ja tõesti on oluline, et suudetakse ravida ka neid, kes kahjuks kas insuldi või infarkti või mõne õnnetuse tõttu abi vajavad või et ka suudetakse jätkata plaanilist ravitööd. Nii et eks see olukord on tõsine, aga nende piirangute paika kaalumine. On keeruline töö, minu arvates see on võimalik ja ma tean, et on olemas ka teadusnõukojal uuringud, mis näitavad erinevate meetmete plusse ja miinuseid. Ja väga tahaks loota, et sellest ka lähtutakse.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus hakkab arutama uusi piiranguid, sest koroonaviirusesse nakatumine on Eestis endiselt tõusuteel. Kultuuriministri sõnul on Terviseamet ja teadusnõukoda põhjendanud piiranguid vajadusega vähendada inimeste ringiliikumist ja suhtlemist. Kas piirangute mõte saab olla hoida inimesi lihtsalt kodus?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa pöördusin kulle poole, palusin, et kas oleks võimalik tal kirjutada selle raamatu eestikeelne variant ja just sellepärast, et ma arvan, et Eesti suurkujudest raamatud peaksid olema eestlastele ka eesti keeles kättesaadavad, muidu see muutub juba pisut naljakaks, et üksteise järel ilmuvad Soomes raamatud Eesti suurkujudest. Kui erinevad need raamatud, siis on? Ega nad põhimõtteliselt ja suures osas ei erine eestikeelsest variandist, jätsin lihtsalt välja Soomega seotud materjale, tema elu oli vägagi soomega seotud, need jätsin välja. Ja no ma ei tea, kuidas asjale läheneda, kas see on tõlge või ümberkirjutamine. Soomlased tõenäoliselt suhtusid Georg Otsasse äärmiselt emotsionaalselt, et võib-olla isegi emotsionaalsemalt, kui eestlased ise Kindlasti, ja nii oli see ka Venemaal, ka venelased suhtusid temasse palju emotsionaalsemalt. Meil oli ta ju käepärast kogu aeg võtta. Ja me ei osanud võib-olla seetõttu nii hinnata teda paigutada niisugusesse konteksti, mida ta oleks väärt olnud. Aga soomlased kindlasti sellest hoolimata, et nad et terve see jumaldamine nende puhul nagu rajanes ühele ainsale lihtsale laulule, Saaremaa valsile, aga selle mõju on ikka veel väga suur. Kui suures mahus nüüd Georg Otsa elu selles raamatus on? Missuguseid valikuid sa tegid? Sündimisest surmani. Isegi vanematest katsusin natukene rääkida. Karl Otsa päevikud Petrogradi päevilt on alles lapsepõlv, nooruse, kõik sai puudutatud ka tema ooperirollid. Kes sulle temast rääkisid ja kust ta selle materjali otsisid? Tema kolleegid, väga head materjali sain Georg Metsalult, tal oli väga palju fakte ja üksikasju meeles, pluss siinsamas raadiomajas, meie fonoteegis on ju väga palju temaga linte. Ma ei tea, kas meil on aega sellest rääkida, mis mind nende lintide kuulamisel üllatas, mis üllatas. Mind, üllatas tema äärmiselt hea emakeel, me teame, et ta oskas palju keeli, aga see, et inimene moodustab äärmiselt loogilise ilusat lauset eesti keeles ei mingit siis mist ega nagutamist, nagu tänapäeval on kuulda. Ma hakkasin kohe mõtlema, et kindlasti oleks ta olnud ka päris andekas kirjutaja. Peale selle, et oli väga hea joonistaja. Krista Kaera arvamus raamatu kohta kõigepealt see on väga vajalik raamat, sest ta tuletab meelde Georg Otsa kui inimese olemasolu ta ei jää ainult hääleks plaatide pealt ja teiseks meeldis see raamat mulle sellepärast, et kui praegu väga paljudes artiklites, pikemates kirjutistes möödunud aegadest püütakse iga hinna eest paljastada urgitseda ja leida midagi võimalikult vastikut ja selle, kui suure skandaaliga esile tulla, siis kuule, raamat ei jäta mitte millestki, rääkimata ei jäta, rääkimata ei isiklikust elust ega rasketest valikutest, aga see peenetundelisus, mida, millega ta seda teeb, on erakordselt meeldiv. Kogu raamatu tonaalsus on väga sümpaatne.", "role": "user" }, { "content": "Eesti keeles ilmus Kulle Raigi raamat Georg Otsast, mille esmatrükk oli soome keeles.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa valimissüsteem on Eestis elava vene kodaniku jaoks keeruline, üleriigilisest nimekirjast tuleb valida sobiv erakond, neid on aga tervelt 14 ja lisaks veel valida ühe mandaadilistes ringkondades kandideerivaid poliitikuid. Kui erakondi veel tuntakse, siis 2000 kilomeetri kaugusel elavaid Stavropoli krai tegelasi mitte. Juttu oma meile pakutavate kandidaatide poolt pole mingit soovi hääletada. Ma ei tunne neid tihti, on meid esindavad duumasaadikud Venemaa kaugete regioonide elanikud. Meie aga tahaks saadikut, kes elab siinsamas Leningradi oblastis. Eestis elav vene kodanik tuleb hääletama kohusetundest, aga ka murest Venemaal elavate lähedaste pärast, räägib Kohtla-Järve elanik Vladimir. Mina. Mina muretsen, et mu sugulastel, kes seal elavad, paremini läheks. Mul on Venemaal tuttavaid, kes on ühes või teises erakonnas ja nende poolt hääletasingi. Rakvere elanik Niina andis oma hääle võimuerakonnale ühtne Venemaa. Mulle meeldib erakonna esinumber soigu, kus ta ka ei töötaks, läheb tal hästi. Mulle meeldib Putin, ta hoolitseb vanurite eest. Venemaa pensionärid elavad meist kehvemini. Meie pensionid on paremad. Konsulaadi värava taga seisev Narva elanik Igor pole veel erakonda valinud, kuid kindlasti pole see ühtne Venemaa Lavne. Peaasi, et ühtse Venemaa vastu. Mulle ei meeldi, et nad on muust maailmast raudse eesriidega eraldunud ning arvavad, et neid ümbritsevad vaenlased ja kõik tahavad Venemaale jäledusi teha. Aga see pole ju nii. Milliseks peaks aga Venemaa muutuma? Et seal oleks rahulik elada, et ei peaks kartma, et sa oled midagi valesti teinud. Elu peaks vaba olema. Ida ja Lääne-Virumaal elab umbes 40000 vene kodanikku. Kõik nad saavad valida ainult Narva peakonsulaadis. Eelmistel duumavalimistel käis Narvas hääletamas ligi 6000 inimest. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eestis elavad Vene kodanikud peavad hääletama Venemaa lõunaregioonides elavate kandidaatide poolt. Venemaal lõpevad täna Riigiduuma valimised, millest võtsid osa ka Eestis elavad Vene kodanikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe otsime sellist inimest, kes tahaks erialaste oskuste ja kogemuste kaudu teha Viljandi linna inimeste elu paremaks või siis muuta kuidagi Viljandi linna keskkonda mõnusamaks elupaigaks. Selleks tuleks pisut mõelda seda, et mis on need tegevused või teemad või asjad, mida siis tulevane linnameister tahaks selle kalendriaasta jooksul Viljandis ette võtta ja tuleb need kirja panna ja siis koos oma sellise varasema loometegevuse kirjeldusega saata. Siia loob linna infomeilile. Viljandi esimene linnameister oli Triin Amur, millised olid need tema välja pakutud tegevused? Loovlinna eelmise aasta selline teema aasta oli seotud parandamisega, mis muuseas jätkub ka sellel aastal, sest meile tundus, et seda parandamist vajavaid asju on nii palju, sellega võiks edasi minna. Aga Triin pakkus välja sellise avatud osalemisega näit. Idee, kus ta tegelikult korjas kokku erinevat inimeste väärtuslikke asju, mis on kas kuidagi suguvõsas pärit või siis on mingid armsad asjad, mida inimesed ei ole tahtnud ära visata ja on tahtnud hästi palju parandada. Nendest samadest väärtustatud ja väärtuslik ja parandatud asjadest oli üks väga-väga tore näitus Kondase keskuses. Kohe varsti muuseas ilmub ka virtuaalne tuur selle näituse kohta, et kõik, kes ei jõudnud näitusele, saavad tulla seda veel vaatama, siis virtuaalselt veebikeskkonnas. Kas tegemist on sellise ühiskondliku tööga või makstakse ka palka? Tegemist ei ole ühiskondliku tööga, et töö eest saab raha ka oleme taotlenud Eesti kultuurkapitalist palka ja linnameistri tasu, siis aastaks on 4500 eurot.", "role": "user" }, { "content": "UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinn Viljandi otsib taas linnameistrit. Stipendiumikonkursile oodatakse kandideerima käsitöö ja rahvakunsti või nendega seotud loovalade meistreid üle Eesti. Loovlinna tegevusi koordineeriva töörühma eestvedaja Ave Matsin rääkis , et linnameister aitab oma tegevustega Viljandil UNESCO loovlinnana silma paista, kaasates kohalikku kogukonda ja pakkudes põnevust ka inimestele väljaspool Viljandit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet räägib, et sõjalist abi oleme me Ukrainale andnud juba aastaid. Olles toetanud Ukraina pioneeride erivägede sõjaväemeedikute suurtükiväelaste nii-öelda väljaõpet ja infovahetust meie kaitseväelastega. Eesti põhimõtteliselt on kaitseministeeriumis teinud otsuse, et meie soov on Ukrainat praeguses keerulises julgeolekuolukorras toetada ka relvastuse ja laskemoonaga. Läinud aastal saatsime Ukrainale 2400 Makarovi püstolit, nüüd räägitakse hoopis raskematest relvadest. Asjad, mis meil on praegu kaalumisel või põhimõtteliselt töös on tankitõrje raketisüsteemide Javelin raketid, samamoodi kaalume või plaanime 122 millimeetriste haubitsate ja nende laskemoona andmist Ukrainale. Javelini raketid ja 122 millimeetrised haubitsad valiti välja selle järgi, et mõlemat kasutab praegu ka Ukraina sõjavägi ning kummagi äraandmine ei kahjusta meie enda kaitsevõimet. Siiski pole nii-öelda tapva abi andmine niisama lihtne. Peeter Kuimet selgitab, et enne Jevelini rakettide kinkimist tuleb meil luba saada Ameerika Ühendriikidest kuna sealt on need raketid pärit. Haubitsate puhul kuna me oleme Soomest nii-öelda hankindas, on need omakorda kunagi hankinud Saksamaalt, siis sarnaselt sävelinidega peame me nende relvade üleandmiseks samamoodi küsima nõusolekut Saksamaalt ja Soomelt ja see on noh, protsess, mis meil nende riikidega on, on alanud. Niisiis sõltub ka abi andmise aeg suuresti sellest, kuidas kulgevad arutelud liitlastega. Kui met märgib, et Jevelini rakette hangib Eesti pidevalt juurde Mis aastate jooksul tähendab seda, et mõned komplektid hakkavad ühel hetkel vaikselt nii-öelda vananema Niisiis pole neid ka mõtet niisama riiulis hoida. 122 millimeetri seid haubitsaid on meil aga lihtsalt rohkem, kui me neid kasutame. Pealegi ostab Eesti juurde Korea liikursuurtükke, mis järel veetavad haubitsad tasapisi relvastusest välja surub. Lisaks plaanib Eesti suurendada ka Ukrainale antavat pehmet abi. Saksa kaitsealase abirahade eest valmistab üks Eesti ettevõte mobiilse Raul kaks taseme välihaigla kompleksi ette Ukraina kaitseväele ja Eesti kaitseministeeriumi ja kaitserolliks on siin seda projekti nii-öelda koordineerida ja korraldada siis ka Ukraina sõjaväemeedikute väljaõpe selle kompleksi kasutamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseministeerium soovib Ukrainale anda tankitõrjerelva Javelin rakette ning 122 millimeetriseid haubitsaid. Enne lõpliku otsust tuleb luba saada rakettide päritolumaalt USA-lt ning Haubitsate kunagistelt omanikelt Soomelt ja Saksamaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKokkuvõte on kõigi positiivne, läks täpselt nii, nagu Eesti ootas. Võib-olla mitte kõik täpselt nii nagu mõni ajakirjanik, kes ei ole poliitikat. Pidevalt jälginud ennustuses aga raadio kuulajatele, ma võin ütelda, et, et kui meil kaks aastat tagasi Madridis õnnestus tõestada, et Eesti, Läti ja Leedu vajavad äramärkimist kui potentsiaalset NATO liikmesriigid, siis nüüd me tegime ühe sammu edasi. Me jõudsime nimelt järele nendele riikidele, kes juba Madridis ära märgiti, näiteks Sloveeniale või teistele riikidele. Nii et me oleme ühel stardijoonel. Teiseks tahaksin ma seda öelda, et NATO ise töötas endal oma laienemise kriteeriumid välja. Ja edaspidi võetakse riigi kaitsetahe, riigikaitsevõime riigi majandus, riigi sisemine julgeolek arvesse, nii et see vastuvõtueksam saab umbes nii välja nägema, et et Eesti annab aru oma tegevusest ja ja kui siis on kohtumise päev ja ka hindamise päev, siis Eesti istub ühel pool lauda, teisel pool lauda istub 19 liikmesriiki. Ma arvan, et praeguses olukorras on Eesti ennast ilmutanud usaldusväärse töökapartnerina. Meie kaitsevägi on väike küll, aga NATO ei ole kunagi meilt nõudnud mingisugust suurt kaitseväge, ta on nõudnud ennekõike kaitsetahet. Ta on nõudnud ennekõike seda, et üks või teine olukord leiab ükskõik mis keeles. Ühest ja ainult ühest mõistmist ja selles osas on Eesti üsna kaugele jõudnud. Meil on rida noori ohvitsere, kes on saanud oma väga korraliku väljaõppe mitmetes välisriikides. Ja ennekõike on muidugi vaja rõhutada, et Eesti kaitsevägi on põhimõtteliselt teistel alustel üles ehitatud, on demokraatliku riigi kaitsevägi, kelle üle käib, no ütleme, see, mida kutsutakse tsiviilkontrolliks. Kaks päeva tagasi, kui me teiega rääkisime ja te väljusite jutuajamiselt Mae orBrigtiga, küsisin ma teie käest, et kas NATO tippkohtumise tulemused on ette ennustatavad või on oodata ka mingeid ootamatusi. Teie ütlesite, et ootamatusi võib alati ette tulla, kas tuli. Mitte Eesti osas ka mitte Läti. Ja ma loodan ka mitte Leedu osas, ehkki mõned ajakirjanikud ennustasid Leedule teatavad eriseisundit. Ma arvatavasti ei ütle midagi muud uut, kui kui meenutan, et Nato aastapäev ei olnud mitte pidu, nagu seda mõni ajakirjanik, kes ainult menüükaarte oskab lugeda on püüdnud kujutada, vaid ta oli enne kõike töine. Ennekõike räägiti sellest, kuidas need ligi miljon Kosovost ära küüditatud albaanlas saaks viia koju tagasi, nii et nad saaksid kodus elada. Hirmu tundmata. Räägiti humanitaarsest abist räägiti sellest, et Kreekal on õnnestunud kuus esimest veoautotäit humanitaarabi vedada. Brislinas. Räägiti sellest, et pall on Belgradi ebademokraatliku režiimi käes ja see sõltub sellest, kas režiim on nõus omaks võtma Euroopa demokraatliku kooselu põhimõtteid või kavatseb ta jäärapäiselt oma senist liini edasi vedada.", "role": "user" }, { "content": "President Lennart Meri kokkuvõte NATO tippkohtumisest Eesti Raadiole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee on lugu kolhooside õitsengust ning nende lagunemisest uue Eesti tekkimise kaoses. Näidendi autor Illar Mõttus on teksti aluseks võtnud nii ajakirjanduses ilmunu kui ka paljude inimeste meenutusi. Lavastuse põhirõhk on aastast 1991 segases ja raskesti mäletatavas ajas, mil tehti tegusid, millel seisab tänapäeva Eesti riik. Tegelaste galeriis on lüpsjad, talunikud, parteifunktsionärid ja spekulandid, aga ka mitmed tolleaegsed või praegused ühiskondliku elu tegelased. Näidendi idee sünnist räägib lavastaja Raivo Trass. 93. aastal aprill, mai, juuni ma sõitsin Rakvere maakonnas ringi ja lindistasin mälestusi kolhoosi aegadest, need, kes mäletasid, mismoodi viiekümnendatel, kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel kolhoosis elati, millega elati, kuidas elati, mis mõeldi, mida tunti. Mind on see kogu aeg kummitanud ja nüüd, kui ma viimased aastad olen külades maal ringi sõitnud, vot see emotsioon, mis ma olen saanud tühjadest, lagunevatest, küladest, vaesunud küladest, see innustas mind uuesti need lindid läbi vaatama ja tellima Hillar Mõttusel tüki, mis räägiks kolhooside likvideerimisest. Ühe perioodi likvideerimisest, Eesti külaelus, mis selle põhjused olid, kuidas see vastu võeti ja mis on saanud? Näidend ja lavastus, kas see on õpetlik lugu või tagasivaade ajalugu? Proovides näitlejatega avastasime kõik koos 10 aastat, mis on Eesti vabariiki, on läinud nii kiiresti, et me väga marginaalselt mäletame iseendaga isiklikult juhtunud asju, kuid me võime ära olla unustanud päris olulised sündmused, mis on toimunud 10 aasta jooksul, eriti see algus alates 87.-st kuni ütleme, 90 neljanda-viienda aastani, seal oli nii tihedalt sündmus sündmuse otsa. Me peame lihtsalt meelde tuletama, kasvõi naljaka pooleks, kuid siiski, mis kõik toimus, kui kiiresti toimus, see on rahvatükk ja selles ka lauldakse neid laule, mida 10 aastat tagasi me laulsime.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Endlas esietendub kolhooside likvideerimise rahvatükk \"Õitsengu likvideerimine\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaua taga istuvad rangete nägudega mehed ja naised, prillid nina alla, kontrollivad, et keegi reegleid ei rikuks. Just sellistes tubades üle Ungari teevad inimesed täna valiku, kas valitsemist jätkab Viktor Orbani Fidesi partei või ühinenud opositsioon Peeter Markii juhtimisel. Et inimeste valik päriselt pärale jõuaks, korraldas OECD Ungarisse viimase aja ühe suurema vaatlusmissiooni. Ka 20000 vabatahtlikku jälgib üle riigi valimisi ehk seda, et sedelid näiteks ära varasta, takse keegi tegelikult ei karda. Probleem on mujal, räägib opositsiooni toetaja tšilla. Meedia on täielikult valitsuse poolel, inimesed on aju pestud. Inimesed, kel pole ligipääsu internetile või muule infole, on ära lollitatud. Kaene, kes valis esit ja tema poliitikaga rahul, tõdeb, et ajakirjandus räägib valitsuse juttu. Kui saaks, teeks seda ka tänane opositsioon, usub Jene. Kes on võimul, see tarvitab ja kuritarvitab oma võimu. Kui tal on võimalus, siis ta teeb. Võtame kasvõi suvalise telekanali või siis Madjar Nemseti ühe suurima Ungari väljaande, mille kaane lugu küsib, kas sõda või rahu ja see on ju Viktor Orbani üks peamisi mõtteid. See meenutab teist etteheidet, millest opositsioon räägib. 2020. aastal lõi valitsus veebilehe, millel registreeritud kasutajad said koroonaga seotud ohuteavitusi. Nüüd enne valimisi said inimesed sealt teate, et opositsioon tahab Ungaris sõtta viia. Kui ajalehed on Orbani pilte täis, siis suurtelt plakatitelt teda ei leia. Selle asemel on pannud plakatile pildid koledate nägudega opositsioonipoliitikutest. Keegi naljahammas on kleepinud samasse pilapildi, mis meenutab, kuidas tuntud konservatiiv Brüsselis expeolt tabati. Seda viitega valimistega samal ajal toimuvale lastekaitse referendumile, kus küsitakse küsimusi, näiteks, kas te tahate, et lastele õpetatakse koolis seksuaalvähemuste kohta? Mina hääletasin, ei, ma arvan, et selles ei ole diskrimineerimist, see kaitseb lihtsalt meie lapsi, mitte lastes teatud suundumusi õppeasutustesse. Opositsioon jälle ütleb, et sellise referendumi valimiste päevale panemine on alatu ja hägustab valimiste fookust. Nad ütlevad, et täna valimispettust ei ole, pigem on see süstemaatiline töö, mis täna ainult tulemuseni jõuab. Tõenäoliselt Fidesh täna võidab ning orban jätkab peaministrina, aga võidab ta ikkagi sellepärast, et inimesed tema poolt hääletavad. On ainuke, kes suudab garanteerida stabiilsuse.", "role": "user" }, { "content": "Ungari inimesed otsustavad täna oma riigi tuleviku üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas käsi kullas või istmik mullas, nii võiks lühidalt kokku võtta Ida-Virumaalt riigikokku pürgiva reformierakondlase Igor Sumaroki püüdlusi. Ühelt poolt üliatraktiivne ja mahukas ning kindlasti ka väga kulukas reklaamikampaania. Teisalt laiemale avalikkusele suhteliselt tundmatu nimi ja üsna tagasihoidlik 55. koht erakonna valimisnimekirjas. Kandidaati ennast see ei heiduta. Igor Sumaroki trumbiks on meeletu tahe võita ja tõestada nii endale kui ka Ida-Virumaalastele, et hea tahtmise korral on võimalik ka provintsist pärit vene inimesel Eesti avalikus elus läbi lüüa. Inimesed vaatavad, et eksisteerib niisugune inimene, kes suutis Eesti vabariigi piires midagi teha ja ma usun, et kui mul õnnestub praegu teha, mida ma soovin, siis see on hea näide kõikidele, et see on see inimene. Proovis pani endale ülesandeid ja siis saavutas ka mina arvan, et see on kõikidele väga kasulik siin Ida-Virumaal. Siiani on Igor Sumarok oma ettevõtmistes edukas olnud. Ta on saanud Eesti kodakondseks ära õppinud eesti keele õpitud keeles omandanud kõrghariduse, tema kinnisvaraäri õitseb ning esimene poliitiline kogemus ka korda läinud. Alates 2005.-st aastast on ta Sillamäe volikogu liige, nüüd on aga ülesanne hulga raskem. Sihikul on riigikogu ning kindla edu tagamiseks on vaja koguda vähemalt 4000 häält. See on sumarocki arvates saavutatav, kuna ta on ikkagi omakandi poiss ja pealekauba tema valimislubadused peaksid inimestele peale minema. Lisaks standardsetele Reformierakonna lubadustele pakub sumarokk omalt poolt nii-öelda boonuseid näiteks seadusemuutust, kohustamaks ravimitootjaid lisama ravimitele venekeelseid annotatsioone. Üldiselt peakski keeleseadus sumaroki arvates muutuma venelaste jaoks õiglasemaks. Uus süsteem on suunatud sellele, et see õige kategooria saada ja siis, kui ei suuda siis kohe trahvi teha ja vabandada inimest. Aga lihtsalt riik ei ole ette näinud sellest süsteemist midagi. Selleks, et aidata. Oma valimiskampaanias esitleb Igor Sumarok end ainsa reformierakondlasena, kes julgeb avalikult välja astuda pronkssõduri säilitamise poolt Tõnismäel. Sumaroki arvates on kuju kohalike venelaste jaoks väga tähtsaks sümboliks. Kahjuks pole aga vene kogukonnale olnud arvestatavat ja eestlastele arusaadavat eestkõnelejat. Praktiliselt see on viimane võimalus oma identiteeti säilitada Eestis ja meil peab olema midagi head, mis me saame ja Estoastele ei jaata ja ma mõtlesin varem, et kui sõja ajal kogu võit fašismi, noh, see on praktiliselt meie kingitus eestile. Kahjuks juhtus niimoodi, et meie ja eestlaste nägemus sellele on nii erinev ja ühiskond on jagatud, see on väga kahju. Muide, pronkssõdur võib Igor Sumaroki jaoks saada arvestatavaks kariks teel riigikogusse. Paljud valijad on talle avameelselt öelnud, et hääletaks tema poolt küll, kuid pronkssõduri vastu võitleva erakonna liikmena pole ta enam usaldusväärne. Samas alla sumarok ei anna, vaid aina lisab tuure oma valimiskampaaniale Igor Sumaroki esimesed reklaammaterjalid hakkasid ajalehtedes ilmuma veel eelmisel aastal. Samal ajal paisati kaabeltelevisiooni vahendusel vaatajateni terve ports saateid. Ta on valijatele sisse ostnud ja kohale toonud vahakujude näitusi ning estraadikontserte ning isiklikult laiali jaganud ligi kaks ja pool 1000 reklaamikaarti. Nii aktiivselt pole end Ida-Virumaal vast keegi promonud. Oma valimiskampaania hinnast rääkides ütleb Sumarok otsekoheselt, et see pole tema jaoks oluline. Raha võib alati juurde teenida ja summa ei olegi nii üüratult suur ning jääb alla asjatundjate poolt hinnatud pooleteisele miljonile kroonile. Ma ei ole veel täpselt arutanud, kindlasti rohkem kui 500000. Oma valimiskampaania tarbeks müüs Igor Sumarok oma endise korteri ning isegi kui raha tuulde lendab, aga ta seda nutta ei kavatse. Huvitav on aga see, et laiemale publikule siiski tundmatu sumaroki kampaaniat ja riigikokku pääsemise võimalusi ei julge keegi kohalikest poliitikutest hinnata. Valija eelistus on küll laias laastus prognoositav kuid erandeid tuleb alati ette. Nagu ütles üks Narva piir. Tehnoloogidest võib põhimõte. Meid on juba palju ja aeg on vallutada riigikogu venekeelsete Eesti kodanike seas vilja kanda, aga samas ka valusa kukkumisega lõppeda. Jüri Nikolajev, Eesti raadio, Narva stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Jüri Nikolajevi lugu Igor Sumorokist - Reformierakonna Ida-Virumaa kandidaadist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguseks on haridus ja teadusministeeriumi soovitus koroonaviiruse leviku ennetamiseks teha kogu kooliperele kiirtestid kord nädalas. Ministeeriumi kriisijuht. Rain Sannik selgitab, et pärast vaheaega võiks testida vajaduse põhiselt. Ja vajadus põhi us tähendaks siis seda, et et näiteks kui koolis tekib nakkuskolle on lähikontaktseid piisaval hulgal või siis mõni muu juhus, kus viiruse levik seda, seda võib tingida. Sannik lisab, et enne koolivaheajalt naasmist peaks kodus kiirtesti tegema, et vältida reisilt saadud viiruse jõudmist kooli. Kuidas testimisega jätkatakse, jääb iga koolijuhi enda otsustada. Tartu kivilinna kooli direktor Karin Lukk. Võib-olla oleks mõistlik kaks korda esmaspäeval kaks nädalat nagu siis teha või siis testida üldse näiteks alles reedel, et, et umbes kuni viis päeva ju praegusel hetkel on see väljalöömise aeg, et, et võib-olla siis tasuks mõelda, kuidas selle testimise päeva valida. Üle 800 õpilasega Kivilinna koolis annab positiivse proovi iga esmaspäev vaid paar õpilast. Luk ütleb, et koolis plaanitakse iganädalase testi mine lõpetada. Kui enam nädala algul nakatunuid ei selgu. Kui me ikkagi näeme, et kasvõi kolm õpilast tuleb kooli, siis me teame ju, et selle kolm õpilast võib nakatada ära juba päris suure hulga inimesi, sest noh, näiteks õpetajate hetkel on, on teada ju kolm tükki, kes mul on haiged. Nii et õpilasi on peaaegu sama palju. Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ütleb, et kolmandikus Tartu koolides on juba praegu null nakatunut. Et 19. aprilli seisuga oli näiteks Tartu koolides kõigest 66 õpilast ja 22 töötajat, kellel oli siis positiivne testi tulemus. Et kui me siin meenutame veel veebruarikuu keskpaika, kus, kus oli see näitaja siin 1000 200300 õpilast ja, ja mis kukkus siis märtsi alguseks 260-le, siis aprilli keskel on see 66, et see on kõigest 0,4 0,5 protsenti kõikidest õpilastest Tartu linnas. Sannik lisab, et teste peaks koolidel jätkuma kooliaasta lõpuni. Kohati on koolidel teste isegi üle. Sannik nendib, et võib olla oht, et osad testid lähevad vanaks. Selle vältimiseks soovitab ta linna või valla koolidel teste ümber jagada. Enamik teste peaks Sanniku sõnul siiski olema kõlblikud ka sügisel siis kui võib taas olla vaja regulaarsemat testimist.", "role": "user" }, { "content": "Seejärel peavad koolijuhid ise otsustama, kas testimisega jätkata. Ministeerium seda enam vajalikuks ei pea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArhitektuuriprojekti autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost kuu arhitektid. Ehitustööde prognoositud lepinguline maksumus koos käibemaksuga on 16,2 miljonit eurot. Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul loodavad nad, et sisse saab kolida järgmisel aastal. 2018. Kevadsuvi kolima, et sügisel saaks õppetööd alustada. Esialgu oli vist kava sisse kolida juba selle aasta alguses 2017, algus, et vahepeal on ka ehitusturul ilmselt hindadega üht-teist toimunud, et kas loodate, et, et saate selle summaga hakkama? Praeguste prognooside järgi küll jah, selles mõttes, et meil oli ju alles tänavu sügisel oli ju ehitushange ja kuhu, kuhu tuli seitse pakkumust ja kui me mõtleme, et kolm esimest pakkumust erinesid ainult omavahel kolm protsenti siis see tähendab, et see hind oli üsnagi täpselt välja arvutatud. Rektori sõnul saab pärast uude hoonesse kolimist rendipindadest täielikult loobuda. Siin on ju olnud igatpidi venitamist, et need astarahade jagamine ju venis palju-palju kauem, kui seda riik alguses oli plaaninud, meie oleme ikka kõiki tahtnud uskuda ja seetõttu olid ka meie rendilepingud lühemateks aegadeks, aga, aga riik ei suutnud sta meedet lubatud kiirusega menetleb menetleda. Mistõttu meil on olnud päris palju lisakulutusi. Kõige tähtsam asi, mis me selle uue majaga saavutame, on koolisünergia. Mina näen, et kooli juhtkonnal on suurim väljakutse nii-öelda koostöötamise taas harjutamine. Et kuidas, kuidas me kõik uuesti kokku kasvame tagasi, nii nagu me olime vanas Tartu maantee majas. Et see on kõige suurem väljakutse meie jaoks ja loomulikult ülikool sisemiselt areneb, on tulnud juurde ju uusi erialasid ja, ja kindlasti niisugust noh, kuidas öelda erialade spekte. Ma julgen arvata, et kaasajastub. Aga mida ma julgen arvata, ka on see, et üliõpilaste arv ei kasva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kunstiakadeemia ja OÜ Astlanda Ehitus sõlmisid lepingu ülikooli uue hoone rekonstrueerimis- ja ehitustööde teostamiseks endises Suva Sukavabrikus aadressil Kotzebue 1/Põhja puiestee 7.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli professorist, maailmakuulsast semiootikast, filoloogiast ja kultuuriajaloolasest Juri Lotmanist rääkiva näituse kese on tema korter Tartus kunagisel Purdenko tänaval, mis praegu kannab Veski tänava nime. Aastakümnete jooksul kohtusid selles korteris teadlased, tudengid ja kultuuritegelased ning näituse kuraatorite Jaak Kilmi ja Katrin Sipelga. Soov oli taastada selle korteri atmosfäär. Üks võimalus on rääkida temast ka akadeemikust, aga seekord oli soov, et rääkida temast kui lihtsalt inimesest toredast inimesest, heast kaaslasest, külalislahkest, peremehest. Ja siis selle tõttu saigi alguse see, et kõik need mälestustest käis läbi Purdeko tänava korter, kus Jüri Lotman elas. Ja neid lugedes tekkis tunne, et väga kahju, et ise ei saanud seal korteris olla. Lotmani isiklikke asju näitusel pole, küll aga on väljapaneku loomise andnud väärtusliku panuse tema lapselapsed ja õpilased, ütles sipelgas. Tema töölaud ja tema töömeetodid, need on ka meil ühe ekspositsiooni osana esitatud ja ka see tuli mälestuste põhjal. Igal pool olid avatud käsikirjad, raamatud ja vastavalt sellele, mis teema tal parajasti oli pooleli või mis mõte pähe tuli, liikus ta laua sellesse otsa siis ja siis sai toimetada ja kirjutada seal ja kõige olulisem võib-olla minu enda jaoks ja kõige suurem on siis atmosfääri loome tema korteri melust, millele kirjutas teksti Eero Epner. Ja selle luges siis Karl nel, nii et see on selle näituse telg. Milline inimene oli Juri Lotman, seda kirjeldab tema üliõpilane semiootik Peeter Torop. No kui ülikooli poolt vaadata, siis kollegiaalsus on võtmesõna siis tema ju alustas alati loenguid siis pöördumisega kolleegide poole ja ta on alati rõhutanud seda, et tal pole õigust olla guru nii-öelda olla õpetaja mingilt kõrgemalt positsioonilt, vaid alati jääb loomadialoogi, sellega, keda sa õpetada. Ja kui võtta kodu poolt, siis külalis lahkus alati lahtised uksed, alati tee kohvi ja kõik, mis võimalik, on hetkel Praeguselgi ajal saab järgida teatud Lotmani põhimõtteid, leiab Torop. Praegune semiootikute põlvkond avastab kogu aeg, et see Lotmani eetika on asi, mis väärib säilitamist ja püüame eeskujuna hoida silme ees. Aga teine pool on see, et Lotman haakab üllatavalt hästi selle digimaailmaga ja uue meedia kultuuriga. Et selles Lotmanis oli seda potentsiaali kultuuri väga sügavaks mõistmiseks. Juri Lotmani näitust saab Tartus külastada 20. aprillini, seejärel rändab see Moskvasse, Peterburi tessalonikisse ja Pariisi.", "role": "user" }, { "content": "Sel puhul saab Lotmani kodulinnas Tartus Eesti Rahva Muuseumis külastada näitust \"Rännak Lotmani semiosfääris\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeerium tuletas seoses koolivaheaja lõpuga koolidele, õpilastele ja nende vanematele meelde terviseameti soovid, st et uue koroonaviiruse suure levikuga riikidest hiljuti käinud õpilased võiksid vahetult pärast reisi kaheks nädalaks koju jääda. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul on riskipiirkonnad praeguse seisuga Hiina Põhja-Itaalia, Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea. Minister Mailis Repsi sõnul on mõistlik suhtuda viiruseohtu tõsiselt ning ühtlasi oskavad koolid kasutada kaasaegseid õpivõimalusi, et ka lühiajaliselt kodus viibivad lapsed saaksid saavutada ette nähtud õpitulemused. Jane aluorg küsis täna Tartu Karlova kooli õppejuhilt Karmen Põdralt, milline on olukord nende koolis? Praeguse hetkeseisuga on meil 34 puudujat, nii et, et noh, et siin nagu sellist teadaolevat infot, et need oleksid seotud nüüd koroonaviiruse kahtlusega või, või sellel põhjusel koju jäämisega hetkel ei ole. Aga vanematele on edastatud terviseameti soovitused, mille kohaselt siis tõepoolest noh, soovitatakse pärast reisi küsida ettevaatusabinõuna 14 päeva kodus ja ja kui lapsevanem otsustab nõnda toimida, siis oleme palunud tal sellest ka kooli teavitada, aga et selle kohast infot meil ei ole? Nii et puudujaid on, aga need võivad olla siis erinevad põhjused, miks õpilased on täna koju jäänud. Ja noh, praegu, kui arvestada sellega, et ongi tegemist sellise viirushaiguste perioodiga, siis noh, konkreetselt meie kooli põhjal võrreldes eelmise kooliaastaga ka, et see jaanuar ja veebruar on läinud oluliselt paremini. Ma siin vaatasin seda eelmise aasta statistikat ka, et mõnel päeval on lausa kaks korda vähem olnud sellel aastal puudujaid, nii et see üleüldine viirushaiguste periood on meil kulgenud ka mõnusamalt sellel aastal Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööbi kütt ütles Jane Olorule, et nendel oli tavapärane koolihommik ja puudumisi on suhteliselt vähe. Öpiku sõnul pole temani ühtegi üheltki klassijuhatajalt jõudnud teavet, et õpilase puudumise põhjuseks oleks äsjane reis riskipiirkonda. Direktori sõnul pole õpilastel vajadusel ka kaks nädalat kodus õppida ülemäära keeruline. Juhis, et, et ka tunnitöö või, või tunnis tehtav natukene rohkem lahti kirjutada võib-olla kui, kui tavapäraselt, ehk siis kes tõesti peaks nüüd kas haiguse tõttu või, või sellesama karantiini tõttu koju jääma, siis siis on võimalik täiesti õppetööga iseseisvalt edasi minna. Samas meilitsi õpetajatega ühenduse võtmine sidelemine ei näe probleemi. Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi ütles, et neil puudub täna umbes sadakond õpilast aga ka seal ei ole täpselt teada, kui palju on nende hulgas õpilasi, kes on naasnud reisilt riskipiirkonda. Ilmselt enamus vanematest, kes on koos lastega vaheajal käinud riskipiirkondades või nende lähedastes piirkondades reisimas, andnud, teada, kui nad on otsustanud lapse koju jätta. Aga summa summarum tänasel päeval õpilaste puudumiste arv kogusummas ei ole oluliselt suurem, kui võib-olla enne vahele minekut.", "role": "user" }, { "content": "Koolidest ei puudu rohkem õpilasi kui harilikult. Ka pole teada, kas põhjuseks on saabumine reisilt riskipiirkonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHead kuulajad, astusin sisse just Ülemiste keskuse peauksest, kuidas inimesed kehtestatud piirangutest kinni peavad, kuidas nad üleüldse uute piirangutega kohanenud on. Kohe saame teada. Tervist prouad, tulite soppama? Mis te tegema tulite? Läbi käima, niisama jalutama, trenni tegema? Tere, kuidas läheb? Päris hästi, ei ole viga, kuidas need uued meetmed teile mõjunud on? Mis nad siin mõjuvad, meil on ise oleme kauplus omanikud, nii et selles mõttes on keeruline. Kas te olete kursis, et millised kauplused nüüd lahti jäävad, millised kinni? Ja päris hästi vist oskate Öelda ka mulle, millised kauplused kindlasti lahti jäävad, esmatarbekaubad siis apteegi, loomapoed, midagi kindlasti teenindus, midagi veel, prillid, prillid, just, prillid ka täpselt. Ja Te olete väga teadlik. No jah, peab jälgima. Nii, me astusime sisse nüüd. Rimisse, lähme uurime asja, kas, kas Rimist on võimalik kõike vajalikku osta või mitte, mida inimesed arvavad. Tervist, proua. Kuidas teil läheb? Hästi läheb. Mis teil täpselt hästi läheb? No noh, tähendab, töökoht on ja terve olen, pole haigeks jäänud, noh selles ongi kõik hästi. Mulle väga meeldib teie positiivsus, kuidas need meetmed nüüd teid mõjutanud on, hetkel on näha, et sära on silmades ja, ja väga negatiivselt vist ei ole või, või kuidas sellega on. Alati tuleb ju paremat loota. Tuleb uskuda positiivse se tulevikku. Mida ma siin Rimis nüüd märkan, on see, et inimestel on toidu kärud ja korvid täielikult kaupa täis mida tavaliselt ei näe. Aga, aga nüüd on siis see mõista seda, et inimesed tõesti varuvad tagavaraks igasuguseid asju mis võib-olla tähendab seda, et inimesed ei plaani kodudest pikka aega välja tulla, mis on muidugi hea praeguste meetmete varjus. Tere, vaatate krõpsu? Ja ostame krõpsust. Lihtsalt praegu hetkel nii-öelda söögipoolist natukene. Aga aga mis siis saab, kui järsku on mingisugust sellist tarbeeset vaja, mille pood on kinni? Ma arvan, et e-poed ikka toimivad, et selles mõttes ei ole hullu, olete juba uurinud ka? No ikka muidu tavaliselt ka ikka tellid, teinekord kui, kui ei ole aega kohale minna, et selles mõttes ikka jah Olen siin Ülemiste keskuse tagumises otsas, kus on siis brändiriided. Masimo Tuti, kinni, Teacto kinni, Expressions kinni, tühjus. Täielik tühjus.", "role": "user" }, { "content": "Kaubanduskeskuses kohatud inimesed usuvad, et saavad piirangutele vaatamata vajaliku kauba kätte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa partnersuhtluse osakonna juhi Marko Tähnase sõnul on tavaliselt Eestis ravi järjekordades umbes 100000 inimest. Samas, mida rohkem on avatud vastuvõtuaegu, seda pikemad on ka järjekorrad. Novembri seisuga on järjekorrad pisut lühemad kui oktoobris või septembris ning Tähnas ütleb, et ka võrreldes eelmise aastaga on need lühenenud. Mis tegelikult on veel positiivne, on see, et lubatud ooteajal ehk siis enamus on rulatoorsetel erialadel on maksimaalne lubatud ooteaeg ju kuus nädalat, et oluliselt rohkem inimesi jõuab ka selle lubatud aja jooksul arsti juurde. Seda on hea näha. Ravijärjekordi saab mõõta kahte moodi. Esiteks saab vaadata, kui palju inimesi on ravijärjekorras ning teiseks saab vaadata, kui kaua inimene arsti juurde saamiseks ootama peab. Kui me vaatame seda, et kus on rohkem inimesi järjekorras, siis need on sellised otse pöördumisega erialad, mille jaoks saatekirja vaja ei ole nagu näiteks nahaarsti juurde või, või künekoloogi juurde, et seal on järjekorrad mõnevõrra pikemad, eks seal on rohkem inimesi ootel küll. See järjekord ei ole pikem, kui ta on olnud varasematel aastatel. Nüüd, kui vaadata teist poolt, et kui kaua ma pean arsti juures ootama mõnel näiteks väga spetsiifilisel erialal siis sellised erialad, mis on eriti täpsed, nagu näiteks neurokirurgia südamekirurgia, et seal on siis ajaliselt ootajad teiste erialadega võrreldes pikemad. Tännase sõnul on sel aastal lisandunud arsti jutule pääsemiseks ka kaugvastuvõtt. Sellisel juhul ei pea inimene arsti juurde kohale minema ning saab abi videokõne või veebivestluse kaudu. See meil siis käivitus juba märtsikuus tegelikult ja on väga hästi omaks võetud, mis on nüüd veel täiesti uus asi, mis on nüüd alates novembri teisest nädalast kasutusel. On kaugteraapiad. Kaugteraapia tähendab näiteks seda, kui mul on vaja füsioterapeudiga tegevust piudiga logopeediga suhelda, et et ka kaugteraapiaid on nüüd võimalik teha ehk iga murega ei pea arsti juurde kohale minema. Sellele on ilmselt väga hästi vastu võtnud haigekassa ka ju korjab tagasisidet inimestelt, et kuidas nad on läinud, mis on nende tähelepanekud, soovitused ja rahulolu on üle 90 protsendi. Haigekassa soovitab eriarsti juurde aega pannes kasutada digiregistratuuri, kus on kõik Eesti arstiajad korraga näha.", "role": "user" }, { "content": "Ravijärjekorrad on koroonaviiruse leviku ajal võrreldes eelmise aastaga hoopis pisut lühemaks muutunud. Eelkõige on see tingitud aga sellest, et haiglates teevad arstid ja õed rohkem tööd kui varem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVana-Narva maketi saatusest huvitatud osapooled kutsus kokku Narva muuseum. Muuseumi direktor Ivo Posti sõnul olid koosolijad nõus sellega, et makett koos meistriga peaks olema Narva muuseumis. Ivo Posti. Me oleme nõus põhimõtteliselt võtma meister ansini enda juurde tööle ja jätkama tööd nii-öelda maketi kallal, sellepärast et tegemist on suurepärase turismiobjektiga. Muuseumi tiiva alla on nõus minema ka maketi autor Fjodor Jansen. Kui makett saab eksponeeritud muuseumi territooriumil ja muuseumi tingimustel on see kõige vastuvõetavam, oleksin sellega rahul, ütles žansen. Kuid kohe praegu maketi laost muuseumi üle viia ei saa, jätkab Narva volikogu liige Kadri Raik. Aga selleks tuleb enne lahendada üks väga suur probleem, kellele see makett kuulub. Milline on linnaosa, milline on Fjodosangenina kuuluv osa, kellele kuuluvad autoriõigused ja selles osas peab siis linnapea praegu andma vastuse ja siin oli koos erinevad osapooled, kes on siis makett ja tema meistri toetamisest huvitatud, aga ei olnud esindatud. Narva linnavalitsus. Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul peab maketi paiknemise küsimus lahenema autori ja linnavalitsuse läbirääkimistel, mitte koosolekutel. Ma ei näe, kuidas nemad võivad aidata meile selles küsimuses, nemad ei puutu ma ketiga üldse kokku. Lind tegi nii palju kui võimalik isegi rohkem. Me nõustusime pakkumisega, mida tegi isa autor. Me olime valmis välja kuulutada konkursi Rumi leidmiseks. Ainult autor, kui tema ütleb, et tema tahab jätkata, siis jätkame. Las otsustab lõplikult, mida ta tahab. Maketi omandi küsimus on ka linnapea jaoks segane. Meil puudub mingeid dokumente, mis täpselt määrab, mis osa on autor oma, mis on meie oma. Maketi autor Fjodor Saner koondatakse linnavalitsuse palgal nädala pärast Vana-Narva makett asub praegu lahti võetuna laos maketi omandi küsimus on segane, tupikseis jätkub.", "role": "user" }, { "content": "Makett asub praegu lahtivõetuna laos ja selle väljapanekuks pole kohta leitud. Lahenduse leidmist raskendavad vastuolud maketi autori ja linnavalitsuse vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti forelli ohustavad nii kliima soojenemine kui ka laialt levinud parasiit nimega limaeoslane, kes tekitab forellides kehvveresust, neeru suurenemist ja tasakaaluhäireid, mis võivad viia enneaegse surmani. Probleemi on uurinud Eesti Maaülikooli doktorant Magnus Lauringson. See parasiit ja see, see haigus mõjutab tegelikult kõiki lõhilasi borell on, on nagu vastuvõtlikum sellele haigusele, mida kõrgemaks läib temperatuur, seda tõsisemaks muutub ka see haigus. Inimestele üldiselt meeldib, kui suvi veekogud üles soojendab ja neis saab mõnuga ujuda. Lõhilased eelistaksin aga võimalikult jahedat vett. Suvel, mil Magnus Lauringson oma teadustöö jaoks forelle ja lõhesid hankimas käis, tõusis katsejõgede temperatuur isegi 25 kraadini, mis tema hinnangul on kalade tervise seisukohast problemaatiline. Ütleme nii, et see parasiit on, on jões olemas ka siis, kui veetemperatuurid on madalad, aga see haiguse kulg muutub tõsiseks kõrgemate veetemperatuuridega. Uuringut juhtinud maaülikooli vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri, Rootsi põllumajanduse duste ülikooli professor Anti Vasemägi sõnul on üheks neeruhaiguste teket soodustavaks faktoriks Eesti jõgedele rajatud paisud, kuna nende lai päikesele avatud ja rahulik pinnakiht soojeneb palju ulatuslikumalt kui varjulisemas jõesängis voolaval veel. Samuti on paisudes enam toitaineid, mis omakorda neeruhaiguste teket soodustavad. Magnus Lauringson. Üheks lahenduseks kindlasti oleks otsida võimalust, kas vaid eemaldamiseks. Et mis oleks kõige parem meie meie lõhilastele. Siin kalafoorumites on arutatud ka seda, et kas forelli jõgede ääres äkki ei peaks mingisugust raiekeeldu tekitama, et näiteks, et 10 meetrit jõe äärest ei tohiks raiuda. Nii-öelda kalda puhvertsooni hoidmine on väga tark mõte, sellepärast et see pakub varjutust ja võtab siis otses seda päikesekiirgust vähemaks. Maailmas ainulaadse uuringu tulemused ilmusid kalade terviseteemalises teadusajakirjas Cournals of Fesh Desises.", "role": "user" }, { "content": "Eesti forelli ohustavad nii kliima soojenemine kui ka laialt levinud neeruparasiit. Lõhejõgede veetemperatuuri tõusu aitaks pidurada näiteks paisude eemaldamine ja raiekeeld jõgede kallastel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänane päev algas uudisega ajalehest kesknädal Kalev Kallo ei kandideeri volikogu esimehe valimistel, et erakonda mitte lõhestada. Ei läinud kaua aega, kui Keskerakonna büroos kokku kutsutud pressikonverentsil teatas Edgar Savisaar, et Kersti Sarapuu vastu kandideerib Peeter Ernits, aseesimeheks Marika Tuus-Laul. Ernits ütles, et põhiline motiiv on, et taas ei toimuks selline farss nagu ühe kandidaadiga presidendivalimistel. Mis on siis erinevus Kalloga, Edgar Savisaar? Minu meelest selles, et kui Kalev rääkis, et ta kardab, et kui tema kandideerib, siis partei lõheneb samal ajal. Peeter Ernits ütleb, et kui tema kandideerib partei ühtsus jääb püsima. Ühtsusest räägiti täna üldse palju ja sellest, et Ernits soovib eriti seda ühtsust hoida ning läbi rääkida. Omavahel rääkida ausalt, leppida kokku, aga mitte põring seda korraldada erinevaid üritusi ja ka petta teist poolt. On selge, et kokkuleppe ja ühtsuse all mõistab Savisaare leer tema jätkamist erakonna juhi kohal. Marika Tuus-Laul. Ütlen ausalt, Edgar Savisaar on seda parteid juhtinud ja ta peab seda parteid selles mõttes edasi juhtima kindlasti, sest et Edgar ongi nagu see nullpunkt nagu see mõõteskaala, kust see aja arvamine on ju alanud üleüldse peale. Ja Savisaar kinnitas oma kandideerimist Seda, et mina kandideerin, sai öeldud juba no kuskil kuu aega tagasi nii meedias kui ka mujal. Nii et see ei ole mingi saladus ja seda ei ole isegi mõtet küsida, sest vastus sellele on juba olnud. Aga need, kes ei kuula ja reedavad, olid tund aega hiljem samuti ajakirjanike ees ja jätkasid oma mittekokkuleppeus poliitikat sest Jüri Ratas teatas, et ka tema kandideerib erakonna juhi kohale. Jah, ma olen valmis kandideerima Keskerakonna esimeheks viiendal novembril peetaval Keskerakonna kongressil. Jüri Ratase kõrval oli täna Kadri Simson, kes põhjendas Ratase esiletõstmist nii. Ilmselt aus oleks tunnistada, et aeg teeb oma töö. Erakonnal on vaja juhti, kellel on koostöövõime juhatuse ga kellel on koostöö meie piirkondadega ja kellel on soovi ja tahtmist korda ajada meie rahaasjad. Ja miks Simson ise seekord ei kandideeri? Ma arvan, et meie erakonna jaoks väga oluline eesmärk on järgmise aasta kohalikud valimised ja vaieldamatult te kõik nõustute minuga, et Jüri Ratasel on Tallinnas väga palju tugevam kandepind kui mul ja ta lisas. Ma usaldan Jürit, ma usaldaks Jüri kätte mitte ainult erakonna, vaid ma usaldaks seda ka Eesti riigijuhtimises. Muuseas, riigijuhtimisest Taavi Rõivas on jõudnud juba öelda, et erakonna juhi vahetus ei muuda Keskerakonda koalitsioonikõlbulikuks. Ratas ütleb, et rõivas ei ole veel kogu Reformierakond. Mulle tundub, et jõujooned võib-olla ka Reformierakonnas on muutumas või muutunud. Nii Savisaar kui ratas hindavad oma võimalusi headeks, aga palju oleneb ka delegaatide arvust. Ratase tiip soovib kongressi teha paides. Savisaare pool nõuab Tallinnat. Peeter Ernits. Paide on lihtsalt Paide, on Eesti süda, aga Paide saalid ei ole nii suured ja kuni selle maani välja inimesed tahavad tualetis käia, garderoobis on vaja käia ja see logistika, et Tallinn on lihtsalt võimalused, on palju suuremad. Tegelikult on mitu korda öeldud, et delegaate peab olema rohkem kui seni üks 15 liikme kohta. Iga erakonna liige võiks tulla. Kadri Simson ütleb, et sel juhul tulebki nii arvestada ja kvoorum oleks 7200. Kui tuleb kokku 5000, siis see kongress ei toimu, sest pole vastavalt mittetulundusühingute seaduse kvoorumit. Nii et need inimesed, kes seda juttu räägivad, tegelikult tahavad saavutada olukorda, kus Keskerakonnal kongress ei toimuks ja toimuks samasugune ebamäärane olukord edasi. Laupäeval on koos erakonna volikogu, siis otsustatakse lõplikult, kus ja millal kongress toimub.", "role": "user" }, { "content": "Ühel teatati Peeter Ernitsa kandideerimisest volikogu esimehe kohale, teisel Jüri Ratase kandideerimisest erakonna esimehe kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ütleme, esimene reaktsioon on alati see, et, et kontrollida, et kas see tõesti nii on vähemalt nii palju kui võimalik kontrollida ja siis uurida siis tuleb kindlasti uus uurimine algatada. Et selles suhtes, et, et hoides seda olemasolevat kokkuleppeid minna ja põhjalikult uurida, aga nüüd, kui rääkida spekulatsioonidest, siis pean tunnistama, et mina kindlasti nii suur spetsialist, aga nii hea spetsialist ei ole, et teaksid täpselt, mitte ainult et on allveelaeva kokku põrkanud, vaid ka seda, mis riigi allveelaevaga tegemist on. Nii et ma üldiselt soovitaksin ikka nüüd teha seda, mis on ka tehtud, ehk võtta see asi korralikult. Kas teil toona tundus, et Rootsi peaminister, kes oli vist karm pilt, kui mu mälu mind ei peta, nendel saatuslikel päevadel septembri lõpus ja oktoobrikuus, kui te ikkagi olite veel valitsus juht, et kas teile tundus, et rootslased midagi varjavad? Siis ma ei arva, et, et, et Rootsi otsus anda selle uurimises Eestile üsna jae ots kätte, kuigi tema oma ajakirjandusühistas Eesti meremehi selles, et nad Estonia põhjalasid oma oskamatuse tõttu ei näita küll mitte midagi seda, kuna kui advokaat seal midagi on varjata, siis ei anta ju ometi teisele riigile selle uurimises nagu jämedatuta kätte.", "role": "user" }, { "content": "Parvlaev Estonia uppumise ajal peaministri kohuseid täitnud Mart Laar ütles, et Estonia huku asjaolude suhtes tuleb korraldada uus uurimine. Eile tuli avalikuks, et sukeldujad on leidnud uppunud varki seinast suure augu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVastavalt Viljandi linna, Viljandi valla ja Akva Hotelsi vahelisele lepingule pidi Viljandi järve äärde kavandatav 150 toaga hotell, veekeskus, ujula ja konverentsikeskus uksed avama 2022. aasta septembris. Omavalitsused kohustusid ostma keskuselt ujumisteenust 451000 euro eest aastas. Lepingu rikkumise korral on ette nähtud trahv 100000 eurot. Arendaja esindaja Roman Kusma ütleb, et 2019. aastal, kui leping sõlmiti, oldi täis optimismi. Siis aga järgnes koroonakriis, mille tulemusel ei suudetud soodsa hinnaga ehitajad leida. Nüüd saadeti omavalitsustele palvekiri keskuse valmimine kahe aasta võrra edasi lükata. Roman Kusma. Me oleme olnud sunnitud pooleteist aasta jooksul pool aastat olema kinni ja mitte mingeid sissetulekuid pole olnud ja, ja ka tulevik on väga segane. Kui koroona algas eelmine aasta, siis paljud prognoosisid, et nüüd ehitushinnad langevad, ehitushinnad hoopis tõusid ja mitte vähe, vaid väga järsult ja hüppeliselt. Et ka siin on väga segane aeg praegusel hetkel selliseid suuri otsuseid vastu võtta ja alustada mingeid suuri ehitusi ei ole väga mõistlik. Viljandi vallavanem Alar Karu ütleb, et ehitajat trahvinõudega karistada poleks tema meelest kindlasti õige kuid otsuse peab langetama vallavolikogu. Ma usun, et Viljandi vallavolikogu, kes nüüd peaks arutama, kas lepingujärgseid karistusi nüüd rakendada, siis noh, mõeldes eelneva positiivse hoiakule Viljandi volikogule, kus alati on üheäärselt poolt oldud selle Viljandi spa ehitusel siis ma väga loodan, et ka seekord Viljandi volikogu liikmed mõistavad ja ja pigem me ju leiame, et see on ikkagi ärimeeste toetuseks mõeldud ja see investeering on nii suur, siis ma leian, miks mitte ettevõtted peavad ki hästi palju kaaluma ja mõtlema, enne kui nad midagi investeerivad. Roman Kusma lisab, et Akva Hotels jätkab läbirääkimisi pankade ja ehitusfirmadega et Viljandi veekeskuse projekt saaks ikkagi teoks. Uue plaani järgi te loodate siis kogu kompleksi Viljandi järve ääres avada aastal 2024 sellisel juhul, millal te peaksite alustama ehitamist? Kahe aasta sisse, see peaks jääma võib-olla 20 kuud, oleks ehitusaeg, et 22. aastal peaksime siis ehitusega alustama, siis jõuab kindlasti. Meil on soov jätkata selle projektiga, sest oleme sellesse projekti investeerinud juba kaks miljonit eurot. Otsime võimalusi, kuidas sa Viljandi spaa hotell valmis ehitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Kas arendajaga lepingulistes suhetes olevad Viljandi linn ja vald küsivad nüüd leppetrahvi, peavad otsustama volikogud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna õhtuks peavad olema esitatud muudatusettepanekud järgmise aasta riigieelarvele. Kolmapäeval võttis riigikogu vastu 2020. aasta eelarve muudatused, millega põllumeestele nähakse ette 12 miljonit eurot. Ja nagu ütleb rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, saavad kõik, kes koroonaviiruse tõttu on kannatanud toetust küsida. Küsin Aivar Kokalt, mis saab järgmisel aastal? Hetkel käivad läbirääkimised, kas on võimalik ka toetada järgmine aasta põllumehi sellises summas kui sellel aastal, et ühelt poolt Euroopa Liidu toetused järgmisest aastast ju kasvavad, et kas on ka riigipoolset vahendite tõusu või mitte, on läbirääkimiste teema ja see selgub kindlasti järgmise nädala neljapäevaks, kui meil on rahanduskomisjonis järgmise aasta riigieelarve arutelu ja otsuste tegemine. Parandusettepanekud peavad olema reede õhtuks kohal. Noh, koalitsioon on ilmselt oma otsused teinud, on teil teada, mis siin veel muutub eelarves? No üks ettepanek on, mis tuleb komisjoni poolt. On need müüsise isikust ettevõtjad, kes põllumajandust toodangut müüvad, 5000 euro ulatuses tulumaksuvabastus et eelarvele mõju on see küll 2022. aastal, kui tuludelegatsioonide esitamise aeg on, aga esimesest jaanuarist soovime selle eelnõu seadustada ja ta on sama, mis täna metsa omanikel on, et nad võivad iga aasta teha raie töid 5000 euro eest, mis on tulumaksuvaba. Ja ajakirjanike lemmikteema katuserahad. Ja katuserahad kindlasti komisjonile laekuvad eelarves on planeeritud selleks kuus miljonit eurot. Kuidas see jaotus täpselt tuleb, ei oska täna öelda, mis objektidel, aga kindlasti elu on näidanud, et selliste väikeste summadega toetatakse nii külaliikumist MTÜsid sporti kui ka kindlasti koguduse. Eelmisel aastal keeldus Reformierakond oma õigusest regionaalsetele investeeringutele, nagu seda raha ametlikult nimetatakse. Kulu järgi tehakse samuti ka sel aastal. Aga ega see raha jagamata ei jää. Täna õhtuks on soovide nimekiri olemas ja nagunii ületab see kuue miljoni piiri. Eelarve kolmas lugemine on üheksandal detsembril.", "role": "user" }, { "content": "Järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmiseni Riigikogus on jäänud vähem kui kaks nädalat. Seni tehakse selles veel viimaseid muudatusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSügisel algava kooliaasta õnnestumiseks on oluline, et kool oleks võimalikult turvaline keskkond. Samuti on tähtis, et kool ei peaks sulgema koroonaviiruse tõttu. Haridusministri Liina Kersna sõnul on seis õpetajate vaktsineerimisega hea. Siiski toob Kersna välja, et mõnes piirkonnas on õpetajaid vaktsineeritud vähem, kui võiks. Siis meil tegelikult on probleem kahe piirkonnaga, meil on probleem Ida-Virumaaga, kus jääb õpetajate vaktsineeritus alla 50 protsendi ja meil on probleem Tallinnaga, kus jääb samuti alla 50 protsendi vaktsineeritud. Seda me peame küll mõtlema, et kuidas nendes piirkondades rohkem õpetajaid ja ka perekondi kõnetada, et nad tuleksid vaktsineerima. Liina Kersna sõnul on sügiseks planeeritud täiendavaid meetmeid, et koole töös hoida. Koolipere vaktsineerimine, et kooliõde saaks nii lapsi lapsevanema nõusolekul kui ka õpetajaid vaktsineerida, kes ei ole veel vaktsineeritud, need õpetajad, kes ei ole vaktsineeritud, neid me hakkame testima ja ma arvan, et kord nädalas nende õpetajate testimine oleks täiesti asjakohane, et võimalikult ruttu siis tuvastada võimalikud viirusekandjad. Töö ja terviseminister Tanel Kiik ei näe vajadust, et õpetajaid kohustuslikus korras vaktsineerida. Tegemist ei ole üldiselt nende riskirühma kuuluvate inimestega, nagu näiteks haigla kontekstis, kus võib-olla tegemist mitmete krooniliste haigustega inimestega raskemas eriseisundis, inimeste kodukülastustega ja muude selliste olukordadega, mis kiirabitöös ja haiglatöös tihti ette tulevad. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimehe Margit Ti makovi sõnul motiveeriks õpetajaid vaktsineerima kitsaskohtade lahendamine. Ühed või teised võib olla, hirmud on ikkagi seal taga, miks inimesed ei soovi vaktsineeritud saada, et ma arvan, nendega tuleb tegeleda. Ma arvan, et see teavitustöö, mida saab nendes koolides teha, kus on võib-olla suurem hulk veel vaktsineerimata, et see on võib-olla nagu üks samm, mis nagu aitaks motiveerida, et hea eeskuju.", "role": "user" }, { "content": "Uuel kooliaastal püütakse teha kõik, et koole kinni panema ei peaks. Selle jaoks tuleb tähelepanu pöörata ka õpetajate vaktsineerimisele. Kuidas on tänasel päeval seis õpetajate vaktsineerimisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu linnapea Urmas Sukles, miks siis on vaja seda uut põhikoolijoonet, et mis selle peamine põhjus on? Peamine põhjus on see, et vana põhikoolihoone on vana ja nõukogude ajal ehitatud ja, ja me saame ikkagi kaasaegse õpikeskkonna oma põhikooli lastele. Aga millal see valmis peaks saama, kas ehitus on graafikus, palju see kõik maksma läheb? See läheb maksma kuskil üle üheksa miljoni euro, millest me viis miljonit saame põhikoolide korrastamise meetmest haridusministeeriumist ja praeguse seisuga esimene september peaks olema aktus uues koolimajas. Et 2020 sügis 2020 sügis jah. Aga olete te mõelnud ka, et praegune põhikoolihoone on väga suur nõukogude ajal ehitatud, see ehituskvaliteet ei ole ka kõige parem, et mis sellest saada võiks, kas seda linna poolt renoveerida, mingiks muuks otstarbeks müüa või mis selle tulevik olla võiks? No täna õnneks on meil veel aega mõelda selleks, et kui põhikool nüüd kolib ära uude koolimajja, siis sinna vanas põhikooli hoonesse tuleb algkool, selleks et meil on kavas ka algkooliremont ja, ja see remont peaks siis aastal 2020 sügisel hakkama, nii et seni aega kaks aastat on kindlasti meil aega veel, aga mis edasi saab? Aus vastus on täna ja ma ei tea Aga on mingisugused variandid laual olnud, et kas pigem pigem linna poolt seda kasutada, kuidagi müüki panna? No siin on mitmeid-mitmeid variante, et teha sinna mingisugune noorte või sotsiaalkeskus maha lammutada, maha müüa. Variante on mitmeid, aga täna me ei ole tõsiselt seda arutanud, kuna täna ta meil koolimaja ja varsti on ta veel aastakene Haapsalu algkoolimaja. Ja lõpetuseks, et praegune asukoht siin Haapsalus Lihula maantee ääres selle uue hoone jaoks, et kuidas valik sellele langes, et mis selle peamine argument selle asukoha puhul oli siis kaalukeeleks. No seal oli meil vana vene kool ehk Nikolai kool ja, ja see oli sõdurid vene sõdurite nõukogude sõdurite poolt ehitatud ja see oli väga halva kvaliteediga, nii et selle me lammutasime maha ja saime väga ilusa platsikese. Ja ta on spordibaasidele lähedal, lapsed ei pea üle tee tulema, et sporditundidesse minek on ohutu ja eks ega neid kohti väga palju ei olegi.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu uus üle üheksa miljoni euro maksev põhikool sai täna ennelõunal nurgakivi. Kool peaks uksed avama 2020. aasta sügisel. Hoone projekteeris büroo \"3+1 arhitektid\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelkõige see siis tähendab seda, et Paldiskis, kus on Baltikum, rektor tuleb maismaale, et sinnasamasse rajada, siis merre ujuvkai ühendada see siis Baltic Connectoriga LNG võtta vastu spetsiaalse laevaga, suudab selle LNG muuta taas gaasiks nüüd kas see laev osta või see laev rentida, see on hetkel hetkel lahtine. Aga põhimõtteliselt, kui praegu teha ära kiiresti otsused, siis sügiseks võiks toruühendus ja kai valmis olla ja olla meil nii-öelda võimekus võtta vastu ElNG. Kas selle laeva ostab Eesti riik? Siin ei ole veel lõplikke otsuseid, et me teeme praegu koostööd selles osas ka Soome ja, ja Läti. Aga oleme neile seda projekti tutvustanud see gaasiturg on meil ühine ja no Eesti enda osa tegelikult on suhteliselt väike, et meile piisab kuskil siin viies LNG laevast aastas, aga kuna meil gaasiturg on ühine, siis me peame, ma arvan, langetama ka ühiseid otsuseid. Ja ma küll loodaks, et, et ka siin naaberriigid tulevad meiega kaasa, et ka neil oleks varustuskindlust. See tähendab seda, et Eesti, Läti ja Leedu valitsus peavad tegema poliitilise otsuse, et me enam ei osta Venemaa torugaasi. See on juba esimene eeldus. Põhimõtteliselt tähendab see tõesti seda, et me lähemegi üle jah, LNG-le, aga kuidas nüüd see üleminek toimub, siin on täna ju tegelikult väga palju neid võimalusi, kuidas see võib juhtuda, et täna on ju Vene pool öelnud, et nad soovivad, et nendele makstakse rublades energiakandjate eest, mis on tegelikult võimatu. Nii et see võib olla juba üks põhjus, miks kaubandus katkeb. Teine põhjus on see, et Vene pool võib ise kehtestada vastu sanktsioone. Nii et, et siin on tegelikult väga palju variante ja, ja seda terminali tulekski tegelikult vaadata mitte niivõrd majanduslikust aspektist, aga peamiselt ikkagi julgeoleku ja varustuskindluse perspektiivis. Kui palju see LNG gaas läheb kallimaks võrreldes vene toru gaasiga? Seda on praktiliselt Võimatu öelda sellepärast et no üks variant on see, et kui Vene gaasi lihtsalt ei olegi siis nagu me ei saa üldse hindadest rääkida, et siis siis ongi ainult see hind, mis LNG-l on. Venemaa saab alati teha dumpingut täpselt nii, nagu ta praegu teeb naftatoodetega, kuna väga paljud ettevõtted on loobunud Vene naftasaadusris. Kindel, et sama asi võib hakata toimuma ka gaasiga, mis omakorda tähendab siis seda, et need hinnavõrdlused tegelikult muutuvad suhteliselt mõttetuks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ootab kiiresti Läti ja Soome toetust veeldatud maagaasi laeva ostuks või rentimiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKongressi mõlemad kojad võtsid valitsuse rahastamise resolutsiooni vastu vaid mõni tund enne tähtaja kukkumist. Selle ületamine oleks riigiasutustele tähendanud tööseisakut, räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumer. Selle hääletuse ga hoiame valitsuse avatuna, see on lootus kiir. Lühiajalise resolutsiooniga antakse ka katastroofi abi, et kõrvaldada hiljutiste orkaanide ja metsapõlengute kahjusid. Lisaks toetatakse Afganistani põgenike ümber paigutamist. Samal ajal seisavad kongressi liikmed silmitsi uue probleemiga. Paari nädala pärast tuleb riigikassa puudujäägi vältimiseks tõsta võlalage räägib USA rahandusminister Janet Yellen. Tited states USA usaldusväärsus saaks muidu tõsiselt kahjustada ja riiki ootaks tõenäoliselt ees majanduskriis, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel. Demokraatide valitsus on täiesti võimeline üksi kiiremas korras võlalage tõstma. Esindajate koda on juba vastu võtnud eelnõu, mis loobuks järgmise aastani kindlaks määratud võlalaest. Senati demokraadid on andnud märku, et nad võivad seda kaaluda tuleval nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA kongressis jõuti kokkuleppele valitsuse rahastamises. Sellega välditi riigiasutuste tööseisakut, kuid paari nädala pärast tuleks tõsta ka võlalage.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestisse on tulnud eilse seisuga ja paikseks jäänud 35371 sõjapõgenik. Samal ajal on siit siis transiidis läbi käinud veel omakorda 19239 sõjapõgenikku, et et me oleme siis saanud sellise rändesurve osaliseks. Selline 54610 Ukraina sõjapõgeniku poolt. Kui kaks kuud tagasi saabus Eestisse üle 1800 inimese päevas, siis praegu 500, mis vähendab ka koormust riiklikele majutuspaikadele. Täna on riiklikel majutuspindadel, noh mis on siis majutuskohad üle nagu Eesti, on ta siis hotell või on ta ka nagu laev, 4200 inimest. Kui me võrdleme nüüd lühiajaliste kohtade arvu, siis aprilli alguses oli riiklikel majutuspindadel 5840 inimest. Et see ka siin on toimunud, siis langus, et irca 28 protsenti Nii et kuigi elamisõigus lühiajalisel pinnal võib ulatuda nelja kuuni, on paljudele leitud juba uued võimalused ja püsivamad lahendused. Aga kuidas jaotuvad põgenikud üle Eesti? Kõige suurem, nagu siis see langus, mis viimasel ajal on nagu toimunud on toimunud just siin põhja ja Tallinna regioonis, kus see võrreldes aprilli algusega on lühiajalisel majutusel ligi 40 protsenti vähem inimesi. Aga siin ta jääb praegu põhjas on kuskil siis alla 2000 inimese lõunas ja läänes circa 1000 inimest ja idas 240 inimest circa, kes on siis lühiajalistel pindadel. Aga need, kes riiklikel pindadel ei ela Ukraina sõjapõgenikud ei ole sundpaiksed, et nad on nagu Eesti kodanikudki, et neil on nagu võimalik ise Eestis ringi liikuda otsida endale sobivaid elukohtasid, töökohtasid, et kuhu nad siis tahavad minna, et on, on, on näiteid, kus inimene on alguses Tallinnasse jäänud paikseks, aga siis ta on leidnud hoopis ikkagi Eesti mõnes teises kohas, elupaiga on kolinud sinna ja samamoodi on ka näiteid selliseid, kus mõnest teisest Eesti linnast näiteks Tartust on kolitud Tallinnasse. Valdar ütleb, et elukoha registreerimise järgi on siiski teada umbes kuue ja poole 1000 põgeniku elupaik. Aga lõpetuseks veel nende liikumisest. Kui Eestisse on tulnud 54000 inimest, siis paikseks on jäänud nendest 65 protsenti on transiit, on läinud 35 protsenti, see on nüüd siis selle sõjaolukorra nagu algusest alates. Aga kui me nagu vaatame nagu viimaseid nädalate trende, siis enamus on just 60 protsenti Eestisse tulijatest on transiidis ja 40 protsenti on nendest need, kes jäävad nagu paikseks. Nii et ka siin on nagu toimunud. Selline märkimisväärne trendi muutus võrreldes sõja alguspäevadega.", "role": "user" }, { "content": "Eestisse on alates veebruari lõpust jõudnud ligi 55 000 Ukraina sõjapõgenikku, neist üle 35 000 on jäänud paikseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti politseisse jõudsid esimesed taserid 2018. aastal. Esimese hankega saadi neid 35, hiljem on neid juurde hangitud ja nüüd on politseis tasereid juba piisavalt, et neid jaguks kõigile patrullidele. Laserisse pannakse kaks kassetti, kui maski kassetis on kaks noolt ja juhtmed. Nii saab laetud taseriga teha kaks lasku. Aga taseriga on oht ka mööda lasta. Politsei ja piirivalveameti juhtiv korrakaitseametnik Jaak Kiviste. See lask peab olema sobivas kauguses, ehk siis mitte kaugemal kui seitse meetrit, näiteks lask mõjub ainult siis, kui kaks juhtmeelektroodi on siis kehaga puutumuses. Kui on liiga paks riietus või inimene kiirelt liigub, siis ei ole võimalik tabada nii, ja tegemist on kalli vahendiga ja lask on tegelikult isegi kuskil 60 eurot. Pea läheb väljaõpet, kus vähemalt kaks lasku tuleb teha järgnevad treeningud, nii et selle soetamine ülalpidamine on kulukas ettevõtmine. Lääne prefektuuri operatiivkeskuse juht Sander peremees Laseri koolitus kestab meil 16 akadeemilist tundi sealt kuus tundi on teoreetilist õpet ja, ja 10 tundi siis kokku praktilist kasutamist. Niisama jah, need asjad iseenesest nagu toimuda ei saa, sellepärast et inimene, kes seda taserit kasutab, ta kõigepealt peab teadma üldse selle seadme piltlikult öeldes hingeelu või see, mismoodi ta töötab, mis tingimustel teda kasutada saab ja tohib. Milline mõju on elektrišokirelval inimesele, loomale, mis juhtub pärast seda, kui on taserit kasutatud, et on, on vaja anda esmaabi ja, ja, ja vaadata kõiki seda pilti tervikuna, et see jah, niisama lihtsalt ei, ei käi.", "role": "user" }, { "content": "Vajalik arv tasereid on ametil juba olemas, aga taseri kasutamiseks tuleb läbida koolitus ja see pole kõigil veel tehtud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n108 õpilasega vasta kooli huvijuht Krista Lepik usub, et hästi lihtsalt omandatav ja toreda sõnumiga tantsust saavad innustust teisedki Eesti koolid. Juhtusin nägema lihtsalt ühte uudisklippi, et selline tore asi on Norrast alguse saanud ja haarasin kohe kinni ja leidsin, et meie kool kindlasti võiks seda ideed siin edasi kanda ja levitada, sellepärast et meie oleme ka kiusamisest vaba programmiga ühinenud ja see läks nii hästi ja ma leidsin, et, et meie koolil on kindlasti võimalus seda sama hästi edasi kanda, seda mõtet ja sõprust, sallivust, heatahtlikkust, et sellepärast ma selle mõttega kohe kaasa läksingi. Nii palju kui minu info on, siis meie vist tegime küll Eestis praegu esimest korda seda, et mul on sellepärast ka nagu eriti hea meel, et tore, kui me suudame nüüd siia sellele mullile kohe hoogu juurde puhuda, et see läheks võimalikult paljudesse kodudesse ja koolidesse veel edasi, see mõte Pliime-nimelise projekti sõnumiks on see, et siiralt öeldud perele saab tõenäoliselt vastu naeratava tervitused. Tantsulauludega toonitatakse, et inimesed vajavad sõprust ja hoolivust ning kaasata tuleb kõiki. Hoolimata nende võimetest rääkisime tantsust vasta kooli, õpilaste, Silvesteri ja Sofhiaga. Et kedagi ei tohiks jätta välja, kõik on, võivad olla erinevad ja kui keegi ratastoolis on, siis ei tohi teda kiusata. Kas oli raske tantsida? Ei, ei olnud, ei olnud. Mis oli kõige vahvam moment selles tantsus? Siis kui pidi nagu lennukit tegema? 2010. aastal Norra rahvustelevisiooni NRK noortekanali eestvedamisel alanud tantsulaulude kampaania on kuningriigis haaranud lisaks koolidele ka täiskasvanute töökollektiivid. Ja selle tantsu ja selle mõttega võivad ühineda, kõik võivad ühineda, vallavalitsused, linnavalitsused, apteekrid, loomaarstid, kõik kõik kõik lastest kuni täiskasvanuteni välja, nii et kõik võivad selle mõttega ühineda. Alt raadiouudistele Räne Kundla", "role": "user" }, { "content": "Norra juurtega sõpruse ja sallivuse tantsulaulud on jõudnud Eestisse ning tänavust tantsu tutvustati Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas asuvas Vasta koolis. Sealsed tantsu eestvedajad avaldasid lootust, et see tants laieneb üle Eesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti andmeil oli eilse seisuga Eestisse jõudnud kokku 23886 Ukraina sõjapõgenikku. Neist veidi üle 6000 olid siit läbisõidul. Kolmapäeval saabus Eestisse 1269 põgeniku, kellest 405 olid transiidil. Peaminister Kaja Kallas tõdes valitsuse pressikonverentsil, et Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud moodustavad praeguseks üle ühe protsendi elanikkonnast. Tema sõnul tuleb nüüd keskenduda Eestisse jõudnud inimeste aitamisele. Me peame aru saama sellest, et meil on vastutus nende inimeste eest, kes siia tulevad ja seetõttu mul on väga suur palve, et kõik inimesed, kes tahavad aidata, et nende energia oleks suunatud aitamisele nende inimeste aitamisele, kes juba on Eestis, mitte nende inimeste bussidega Eestisse toomisele, kuidas nad saavad majutuskohad, kuidas siis lapsed, keda tuleb väga palju, saavad haridusasutuses kohad, kuidas on tagatud koolikorraldus, kuidas me saame edasi seetõttu kuskil on ka meil siis võimekuse piirid. Praegu on umbes neli ja pool 1000 Ukraina sõjapõgenikku majutatud kohtadesse, mille on leidnud ja mille eest maksab riik. Sotsiaalkaitseminister. Signe Riisalo sõnul otsitakse täiendavaid majutamis kohti. Meil on, ma kinnitan täna reserv, pakkuda inimestele veel majutust, aga me läheme eileõhtune otsus ka hankesse, kui peaks tulema inimesi nii palju, et me oleme sunnitud otsima juba täiendavaid majutuskohti ka reisilaevadega. Me teeme valmiduse kõige halvemaks stsenaariumiks ja läheme siis hangime erinevaid kohti juurde. Kohalikud omavalitsused peavad seaduse järgi pakkuma Ukraina sõjapõgenikele vältimatut abi, kinnitas riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul täidab kohalik omavalitsus sel juhul riiklikku ülesannet ning riik kohustub hüvitama kulud teatud piirmäära järgi. Homme peab Ab k videokohtumise omavalitsusjuhtidega osalevad ka sotsiaalkindlustusameti ning politsei ja piirivalveameti esindajad. Oleme põhimõtteliselt kokku leppinud nii, et 31. märtsini siis riigihalduse, ministri haldusala võtab need kulud kokku, tahame täna otsustada ka raha eraldamise ja vastavalt nendele tegelikele kuludele, siis hüvitame kohalikele omavalitsustele vältimata abiteenused, selle sees on näiteks ka majutus teadaolevat infokohaselt. Väljaspool Tallinna on tuhatkond inimest majutatud KOV -ide poolt.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul otsitakse täiendavaid võimalusi Ukraina sõjapõgenike majutamiseks. Kolmapäevase seisuga oli Eestis erinevates majutuspaikades 4549 Ukraina sõjapõgenikku, nende seas 1456 last.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimese ettepanekuna soovib Reformierakond lisaeelarves rohkem raha nii haigekassa kui töötukassale. Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul ei tea praegu keegi, kui sügavaks või pikaks kriis kujuneb. Seetõttu peavad nii haige kui töötukassa olema valmis. Kokku tuleks erakonna arvates Covid 19 kriisireservi suurendada 42 miljoni euro võrra. Selleks, et inimesed saaksid ravi ka peale selle kriisi lõppemist ja haigekassal raha otsa ei saaks ja töötukassa saaks siis aidata. Kriisi tõttu töö kaotanud inimesi. Kindlasti läks erakonna hinnangul loobuda maakapitali loomisest, sest tegemist ei ole nende hinnangul kriisimeetmega. Samuti teeb Reformierakond ettepaneku mikro ja väikeettevõtjatele ning FIEdele mõeldud laenumeetme loomiseks Kredexi juurde. Sinna liiguks raha maaelu edendamise sihtasutusele ehk messile mõeldud 200-st miljonist eurost, kus 140 miljonit tuleks ümber tõsta KredExi meetmetesse. Rahanduskomisjoni reformierakondlasest liige maris Lauri. Nad saaksid Kredexit käendust, et saada lühiajaliselt laenu, et elada üle need. Lähikuud. Erakonna hinnangul tuleks kindlasti juba praeguses eelarves ära näidata ka kärpekohad. Kaja Kallas. Meie arvates ei ole õige, et valitsussektor oma kulusid ei kärbi olukorras, kus erasektor peab kärpima nii palku kui koondama oma tegevust üldiselt või koondama inimesi. Valitsus peaks samamoodi tulema välja siis kärpekavaga. Meie pakkusime, et 15.-ks maiks ei ole aega oodata järgmise eelarve menetluseni. Põhilise katteallikana näeb Reformierakond aktsiisilangetuste ärajätmist. Sotsiaaldemokraatide parandusettepanekute maht on 129 miljonit eurot. Muudatusettepanekutes keskendutakse lastega peredele ja eakate inimeste toimetuleku tagamisele. Erakonna esimehe Indrek Saare sõnul on katteallikad olemas, kärpimise osas lähevad opositsioonierakondade seisukohad lahku ning sotsiaaldemokraadid jätaks esialgu kärped tegemata. Enne kui meil ei ole selge selle kriisi sügavus ei ole mõistlik hakata huupi kärpima, juhul kui meil on sügiseks selgem pilt, ega, ega selle vaadates, kui sügav see kriis võib olla siis võib siin tulla veel mitu lisaeelarvet, siis võib neid meetmeid loomulikult alati arutada.", "role": "user" }, { "content": "Opositsioonierkonnad tutvustasid täna oma lisaeelarve muudatusettepanekuid. Homme koguneb neid arutama Riigikogu rahanduskomisjon. Lisaeelarve teine lugemine on esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu kodanikud saavad hääletada samadel tingimustel, mis Eesti kodanikud Nendel loeb vaid rahvastikuregistri sissekirjutus. Eestis on vabariigi valimiskomisjoni sõnul 25000 valimisõiguslikku Euroopa Liidu kodanikku. Euroopa Liidu kodanikud saavad ka kandideerida. Kokku võtab seekord valimistest osa 31 Euroopa Liidu kodanikku, 12 soomlast, kuus sakslast, neli lätlastekaks inimest Rootsist, Leedust ja Hollandist ning üks taanlane, belglane ja sloveenlane. Taanlane Ole Rasmussen kandideerib saue vallas. Ta on ühe korra juba volikogus olnud aastatel 2009 kuni 2013. Nüüd kandideerib ta tagasi. Rasmussen tahab, et vallavolikogu rahva ettepanekutega rohkem arvestatakse. Kodanikud, neil on õigus ka kaasa otsada ja sõna kaasa rääkida planeerimis protsessides ja see on üks suur puudus meie juures hetkel, et siin kutsutakse info miitingusee kus inimesed võivad kuulda, mis on otsustanud ja mis on plaanis ja, ja ettepanekud ei kuulda se üldse. Ole Rasmussen kandideerib sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas. Kõige populaarsemad on välismaalaste seas aga valimisliidud. Seal kandideerib kokku üheksa Euroopa Liidu kodanikku. Seitse eurooplast on sotside nimekirjas neli, Isamaa ja Eesti 200 nimekirjas kolm EKREs, kaks Reformierakonnas ja rohelistes. Ka terve elu. Narvas elanud Andrei Fisher kandideerib valimisliidus. Tema kandideerib Narvas Katri Raigi nimekirjas. Saksa kodakondsuse sai ta oma juurte tõttu eesti keelt fisher hästi aga ei räägi. Ka rahvusringhäälinguga suhtles ta vene keeles. Fischer ütleb, et ta saab eesti keelest aru küll, aga ei suuda seda lihtsalt rääkida. Dokumentidega on ta tööl kogu elu töötanud eesti keeles. See ei ole probleem, mis teda hirmutab. Fisher kandideerib, sest leiab, et Narva praegune keskerakondlik linnavõim on liiga tihedalt korruptsiooniga seotud. Ta tahab, et linnavolikogu otsused oleksid senisest läbipaistvamad. Räpina vallas Reformierakonna nimekirjas kandideeriv vaiba Heering räägib eesti keelt suravalt. Üheksa aastat Eestis elanud hering on pärit Lätist Aluksnest Võru piiri lähedalt. Ta õppis eesti keelt natuke juba ülikoolis. Nüüd on tal ka eesti mees. Räpina aianduskool on, on ju ja siis mul on natukene kahju sellest, et Räpina vald on ja Räpina linn üldse väga ilus linn, aga ainult siin aianduskooli ümbruses on hästi ilus ja korras hoitud, aga seal selle koostöö võiks natukene nagu edasi arendada. Ma ei tea, äkki koostöövõimalused Lätiga ma saaks natukene rahu rohkem aidata sealt.", "role": "user" }, { "content": "Kohalike omavalitsuste valimistel saavad hääletada ja kandideerida ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Seekord kandideerib inimesi kokku üheksast välisriigist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni kliimaõigustiku ettepanek, eesmärk 55 on osa Euroopa Liidu rohepöördealgatusel. Selle eesmärk on vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030.-ks aastaks 55 protsendi võrra. Seda võrrelduna 1990. aastaga. Aastaks 2050 aga soovib Euroopa liit olla kliima neutraalne, ütles Euroopa Komisjoni esinduse juht Eestis Vivian Loonela. Selle jaoks komisjon tegi suure ettepanekute kogumi, mis on eri valdkondades, seal on, mida transpordi valdkond peab tegema, kuidas puhastada näiteks autokütuseid, kuidas puhas kasutada rohkem puhtamat laevakütust, kuidas teha nii, et oleks, ma ei tea, elektriautode laadimisvõrgustik siis energeetika valdkonnas väga suured muudatused. Kliimapakett katab sisuliselt kõiki majandusvaldkondi. Mida tähendab see Eesti jaoks? Meil on nii valitsus kui riigikogu need läbi arutanud, need komisjoni ettepanekud ja osalenud omalt poolt Eesti ametnikud ja Eesti ministrid on osalenud nõukogu poolel nendes aruteludes, sest nii see käib selleks, et ükskord, kui komisjon on ettepanekud välja käinud, siis liikmesriigid nõukogus arutavad oma seisukohti ja parlament arutab oma seisukohti ja kokku sellest siis on kolm nagu ütleme, lähenemist laual liikmesriikide parlamendi komisjoni ettepanek ja siis, kui seal omavahel tekstis kokku lepitakse, siis on lõpuks need ettepanekud nagu heaks kiidetud ja minnakse edasi. Millal kliimapakett aga jõustuda võib? Tavaliselt on nii, et siis, kui see kokku lepitakse, nii et me võime ju loota, et kui nüüd juba tulevad need lähenemised nii parlamendi kui liikmesriikidel siis on need kolmepoolsed läbirääkimised, eks seda on raske näha, kui kaua nad kestavad, aga ütleme pool aastat või kas me räägime siin ikkagi kuues või nii ja siis sellest, kui seal on kokku lepitud, arvestades, et need on direktiivid, antakse enamikus neist, nad on direktiivid, siis antakse kaks aastat liikmesriikidele aega, kus nad peavad oma seadused siis selle järgi ümber tegema, nii et realistlikult me räägime 25.-st aastast või kuskil niiviisi, aga seda täpselt praegu on raske öelda.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament asub sel nädalal arutama Euroopa Komisjoni kliimaõigustiku ettepanekut \"Eesmärk 55\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti ülemkohtu kohtunikuks saab vaid seimi absoluutse häälteenamusega ning seda Ossipova ei saavutanud. Ossipova poolt olid uue ühtsuse arengu eest poolt ja uue konservatiivse partei, seimi fraktsioonid vastu aga valdav osa roheliste ja põllumeeste liidu sõltumatu ja rahvusliidu seimisaadikuist. Asja otsustas peamiselt venekeelseid sotsiaaldemokraate ühendav koosmeele fraktsioon, mis jäi hääletusel erapooletuks. Ossipova vastu olnud poliitikuile, kes selle hääletusega võitsid, jäidki ette Ossipova liberaalsed vaated. Ossipova ameti ajal otsustas Läti põhiseaduskohus, et samasoolistel paaridel on heteroseksuaalsete paaridega võrdsed õigused vanemapuhkusele samuti võrdne pärimisõigus. Need ja paljud Ossipova aegse põhiseaduskohtu otsused koos Ossipova avaldustega on tugevasti riivanud Läti konservatiivsete poliitikute teatud osa sealjuures sugugi mitte kõiki konservatiivseid poliitikuid. Ka hääletusele eelnenud seimi arutelul võttis sõna uue konservatiivse partei saadik Krisjanis Feldmans, kes ütles, et just konservatiivina on tal häbi oma seimikaaslaste marginalismi pärast. Eriti häbi aga seetõttu, et paljud poliitikud ei häbene seimis peetavas debatis avalikult kasutada homofoobseid ja antisemiitlikke väljendeid. Feldmansi sõnul ei tohiks Ossipova ajal vastu võetud põhiseaduskohtu otsused olla põhjuseks tema diskvalifitseerimisel ülemkohtu kohtuniku ametikohale. Põhiseaduskohtu otsuseid võib küll kritiseerida, seega ei tühista Feldmansi sõnul tõika, et vajalik pädevuse ülemkohtunikuna töötamiseks on Ossipoval tingimata olemas. Ossipova vastu olnud roheliste ja põllumeeste liidu, seimi saadiku Viktor Valainise sõnul aga võib karta, et ülemkohtunikuna võib Ossipova hakata sekkuma parlamendipädevusse ja langetama poliitilisi otsuseid, mida tegelikult peaks vastu võtma või tagasi lükkama. Seim Ossipova, kelle ametiaeg riigikohtus lõppes 11. veebruaril pole seimi otsust kommenteerinud, sest viibib parasjagu välismaal. Teada on, et pärast välismaalt naasmist kavatseb ta jätkata oma teisel töökohal Läti ülikoolis. Ossipova juhtum on Läti ajaloos üldse kolmas kord, kui seim ülemkohtuniku kandidatuuri tagasi lükkab. Läti halduskohtunike ühing rõhutas seimi otsust kommenteerides, et see seab ohtu kohtusüsteemi sõltumatuse ning seeläbi õigusriigi ja demokraatia üldse. Otsust kritiseerib ka ülemkohtu esimees Aigars Štrupis, kelle sõnul on seimi liikmetel loomulikult õigus hääletada oma südametunnistuse järgi ja seimi hääletustulemusi tuleb aktsepteerida. Küsitavaks peab Strupis aga hääletamise eelnenud debatti, kus kaheldi kohtuniku kutsesobivuse mõne tema vastuvõetud otsuse põhjal. Strupish küsib, kas peavad nüüd kõik seksuaalvähemusi toetavaid otsuseid langetanud seitse põhiseaduskohtunikku kartma, et seim nende edasise karjääri tõkestab.", "role": "user" }, { "content": "Läti seim ei kinnitanud ülemkohtu liikmeks endist põhiseaduskohtu eesistujat Sanita Osipovat, kes põhiseaduskohust juhtides võttis vastu mitmeid seksuaalvähemusi toetavaid otsuseid. Osipova vastaste hinnangul ei sobi ta ülemkohtunikuks, sest on poliitiliselt kallutatud ja erapoolik. Osipova pooldajate sõnul on endine põhiseaduskohtunik seksuaalvähemusi kaitsvaid otsuseid vastu võttes alati jäänud erapooletuks, samuti ei tohiks tema otsused põhiseaduskohtus põhimõtteliselt takistada Osipova töölevõtmist ülemkohtusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nInimesed, kes peaks palga järgi arvestades eluga päris hästi toime tulema, on end tarbimislaenude hulluses lõhki laenanud. Kui mõne aja eest oli 5000 eurot suur võlg, siis nüüd on jutt hoopis suurematest summadest. Võlanõustaja Evelin ihorst. Üldjuhul jõuavad mulle inimesed 40 60000 ja me ei räägi siin sellest, et nad on korteri ostnud või kinnisvara soetad vaid puhtalt ongi natuke aega võla rattas keerelnud ja sealt seda summat kasvatanud võlanõustajad saavad nendele inimestele abiks olla. See, mis meie võlanõustajatena konkreetselt teeme, ongi see, et me loome inimesele esmalt selge pildi, mis seis on, kui kaugel, milline nõue on ja siis hakkame leidma võimalusi sellest välja. Kui nõudeid on veel mõistlik kogus, siis tihtipeale leiame me kompromissid, kokkulepped, võlausaldajad. Kui nad on juba näiteks kohtutäituris, siis proovime leida võimalused, kuidas sellegipoolest asjadega hakkama saada ja oma toimetused ära teha selliselt, et nad saavad majandatud selle rahaga, mis neil kätte jääb. Sedagi on juhtunud, et oma võlgade kogusumma saadakse teada alles võlanõustaja juures. Mulle just viimati üks neiu ütleski, et ta oli just nagu deliiriumis. Kuna olukord oli juba nii pingeline, siis peamine tegevus käis selle ümber, et kuidas, kust raha juurde saada ja milliseid võlausaldajaid siis esimesena teenindada. Ja kui me siis lõpuks selle numbri kokku lõime ja paberi peale tõime, siis ta ütles, et see oli nagu kaineks saamine. Ta ise tagantjärgi ka ei saa aru, miks ta tegi asju nii, nagu ta tegi. Suurte võlglaste puhul tuleb ette ka mängurlust, aga valdavalt on siiski tegemist tarbimislaenudega, ütleb aihorst.", "role": "user" }, { "content": "Võlanõustajate juurest otsib üha enam abi ka suhteliselt heal järjel olnud inimesi. Võlanõustaja Evelyn Eichhorst ütleb, et suurte võlglaste puhul tuleb ette ka mängurlust, aga valdavalt on siiski tegemist tarbimislaenudega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA presidendi Joe Bideni sõnul kavatsetakse kõrgetasemelise kohtumise üksikasju täpsustada veel selle nädala jooksul. Kohtumisel võiks osaleda vähemalt neli NATO liitlast ja Venemaa, et arutada suures plaanis Venemaa muresid seoses NATO tulevikuga ja kas peaksime välja töötama mingisuguseid lahendusi, et idatiival pingeid vähendada. Teisipäeval toimunud videokohtumisel soovis Venemaa president Vladimir Putin saada Bidenilt kinnitust, et Ukraina ei liitu NATOga. USA administratsiooni liikmed rõhutasid seejärel, et president ei andnud mingisuguseid lubadusi ja laienemine on alliansi otsustada. Bideni jutt kõrgetasemelisest kohtumisest on aga Financial Timesi andmetel teinud murelikuks nii NATO ametnikud kui ka idatiiva liikmesriigid, kes näevad seda järeleandmisena. Venemaa ekspert Fiona Hill. Otsis Agce. Ukraina on olnud 30 aastat iseseisev riik, Ukraina on sõnaõigus, nad on suveräänsed ja USA -l ei ole mingisugust voli Euroopa ja Ukraina julgeolekuga kaubelda. President Biden kinnitas, et USA ei kavatse saata Ukrainasse vägesid, küll aga võidakse suurendada kohalolekut NATO idatiiva riikides. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA ja Venemaa soovivad korraldada tippkohtumise, millel osaleks vähemalt neli NATO liikmesriiki, et arutada alliansi laienemist Ida-Euroopas. See plaan on teinud murelikuks mõned NATO ametnikud, kelle hinnangul võib Venemaa näha kohtumist järeleandmisena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKihnu kultuuriprogrammi abil soovitakse kaasa aidata Kihnu pärimuskultuuri ja keele säilimisele, taastumisele ning arengule võimalikult autentsel kujul ning Kihnu kultuurist osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga. Eesti on ühinenud UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooniga ja selle kohaselt peab Eesti koostama vaimse kultuuripärandi nimistu. Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedaniku sõnul on tänase kohtumise eesmärk see, et antakse viiteid, kuidas Kihnu kogukond saaks ise sellesse nimistusse oma kultuurile, eripäraseid asju esitada. Saartel olevaid selliseid traditsioone on üpriski sarnaseid ja meil on see nimistu moodustamine praegu nagu sellises algfaasis, et see nimistu tähendab tegelikult seda poolt, et need inimesed, kes on siis neid oskusi, teadmisi, rituaale, tavasid kandnud põlvest põlve edasi püüamegi, siis neid samu oskusi nagu ka sinna kokku koguda, ütleme üle-eestilisse nimistusse sellise inventuuriga või, või kaardistamise protsessiga, et me suudame teha ka selgeks need väärt, et mis on meil võib-olla täna hävimise ohus ja, ja suudaksime kas siis kohalike omavalitsustega või riigi poolt koostöös selles valdkonnas appi tulla. Kas see puudutab nüüd ütleme ainult Kihnut või, või näiteks Kogu Eesti, jah, pilootprojektina me valisime välja Hiiumaa ja hiidlased on siis nagu sellist endale omast ja hiidlastele sarnast pärandit hakanud läbi erinevate tegevuste siis kirja panema hiidlastel endal kõik need, ütleme sellised tegevused, mida nüüd läksime vaimse pärandi all, need tunduvad niivõrd kuidagi tavalised igapäevased kõige paremaks selliseks testriks oli ikkagi inimene, kes on tulnud mujalt ja ütleb, et kuulge, aga meie teeme mandril seda asja hoopis teistmoodi, kui teie, hiidlased teete ja ja vot sealtkaudu hakkas nagu tulema selliseid või et kuulge, et see ongi ainult omane, ütleme vot sellele saarele, et või, või sellele piirkonnale, Eestis või, või sellele regioonile või, ja need kultuuriministeeriumi välja töötatud täna sellised regionaalprogrammid, nii Kihnu kultuuriruum, setomaa, Lõuna-Eesti keel, kultuur, saarte pärimuslik, kultuurikeskkond, et need kõik ütleme lähitulevikus võib-olla hakkaksid ki nagu seda vaimse pärandi poolt rohkem spetsiifilisemalt just toetama, et et see mitmekesisus Eestimaal säiliks.", "role": "user" }, { "content": "Kihnu Rahvamajas arutatakse täna Kihnu vaimse kultuuripärandi kaardistamise võimalusi. Selleks on kultuuriministeerium algatanud projekti \"Kihnu Kultuuriprogramm\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohanime seadusemuudatus välistab tänavanimedes Eesti vabariigi vastu võidelnud isikute nimede kasutamise ja paneb valitsusele kohustuse teha omavalitsustele ettepaneku viia pühendus nimelt seadusega kooskõlla. Seadusemuudatuse üks autoritest, Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross peab oluliseks, et riigikogu toetas väärtuspõhimõtetest lähtuvalt parandust, kuid rakenduslik osa võinuks rangem olla. Ettepanek on kindlasti pehmem asi kui ettekirjutus, kahjuks vabariigi valitsus sellega, et rangelt ette kirjutada kohalikele omavalitsustele ei olnud nõus, aga vähemasti on nüüd loodud alus sobimatute nimede puhul minna halduskohtusse. Sobimatute tänavanimede seadusesse kirjutamise taga on suuresti Narva kahe tänavanime kaasus, kus kohalik omavalitsus pole pikki aastaid soovinud ümber nimetada Eesti vabariigi vastu võidelnud punakommunaaride tiimani ja taumani. Tänavaid jätkab Eerik-Niiles Kross. Narva ei saa enam pugeda selle taha, et mida nad teevad, on õiguspärane. Nii et kui nüüd, kui Narva edasi vingerdab, no siis ta demonstreerib seda, et ta soovibki olla vastuolus Eesti seadusega. Riigihalduse minister Jaak Aab, kes on korduvalt Narva linnavõime teavitanud sobimatute tänavanimede muutmise vajadusest, loodab Narvalt kiiret tegutsemist ja kohtusse vaidlema. Niipea ei kipu. Kohanimed on üldiselt kohaliku elu küsimus ja kohtus peaksid vaidlema siis just need inimesed või huvigrupid, kes tunnevad, et sellega on riivatud nende õigusi. Kokkuvõttes on mul õigus pöörduda kõigil kohtusse isegi riigihalduse ministril, aga seda kaalume siis, kui muutusi ei tule. Meil ei tasuks nagu üle reageerida, kuna Narva linn on öelnud, et nad tegelevad nende nimedega lõpuks siis, et ma usun, et see muudatus ka tuleb. Narva linnavõim kohanime seadusemuudatust kommenteerida ei soovinud. Nii linnapea Aleksei Jevgrafov kui volikogu esimees Irina Janovitš väitsid, et pole muudatusest midagi kuulnud ja sooviksid saada selle kohta riigihalduse ministrilt. Ametlikku kinnitust tiimani ja Taumani tänavate Soldina ja Kivilinna tänavateks ümbernimetamise eelnõud arutasid volikogu komisjonid ligi aasta. Siis võttis linnavalitsus eelnõu tagasi ja millal see taas volikokku jõuab, pole selge. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu muutis kohanimeseadust. Selle järgi ei tohiks Narvas enam olla Tiimanni ja Daumani nimelisi tänavaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJutt on kriminaalmenetluses, kus üks süüdistatav on Pärnu linnale kuuluva prügiettevõtte Paikrendeni juht Kristo Rosmann. Oktoobris 2019 otsis keskkriminaalpolitsei läbi Paikre kontori Paikere juhatajate arendusjuht ja veel üht inimest kahtlustatakse ettevõtte vara omastamises suures ulatuses ning nad on kinni peetud, teatas prokurör siis. Möödunud sügisel hakkasid liikuma kuuldused, et Pärnu linnavolikogu liige ja Paikre nõukokku kuulunud Rain Jung on samuti kahtlustatavate hulk arvatud. Nüüd selgub, et prokuratuur on Jungi suhtes kohaldanud oportuniteet. Kriminaalmenetlust juhtiv prokurör Elle Keeman vastas, et jungile esitati kahtlustus omastamisele kihutamises, millega kaasnes teiste isikute poolt dokumentide võltsimine ja nende kasutamine. Sellise tegevusega tekitati osaühingule Baiker kahju 2652 eurot, mis on Rain Jungi poolt kannatanule hüvitatud. Sel põhjusel on Jungi osas kriminaalmenetlus lõpetatud, kohustades teda tasuma riigituludesse 500 eurot. Rain Jung lubas küll täna hommikul juhtunut kommenteerida, kui ta oli pärastlõunaks ümber mõelnud. Paikre nõukogu esimees, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ütles, et kõne all olevas kriminaalasjas on Paikre esitanud tsiviilhagi ligi 200000 euro suuruses summas. Meelis Kukk, Vaikres ei ole teil asjad sugugi korras. Täna, ma ütleksin, et paiknes, on asjad korras, aga ilmselt momendid, mida sina mõtled, mõtled, jäävad aastasse 2019 selle lõppu siis kõik juhtorganid olid sunnitud tagasi astuma ja see päädis ligi pooleteist aastase uurimisorganite toimingutega ja kahetsusväärselt oli asjadesse segatud ka Paikre nõukogu üks liige Rain Jung.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnavolikogu liige, Isamaa erakonda kuuluv Rain Jung sai juulis kuriteokahtlusest priiks ja võis rahuliku südamega end lasta valimisnimekirja kanda. Prokuratuur lõpetas tema suhtes kriminaalmenetluse oportuniteediga, Jungile läks see maksma üle 3000 euro.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParaku WHO organisatsioon ÜRO juures, mis ju loodi 48. aastal ja Ameerika Ühendriigid on ju selle üks asutajaliikmeid, on üks kivi selles suures reeglitepõhises maailmas ja, ja kui seda hakata nüüd sealt välja lööma, siis ju võib ju variseda kogu kogu see süsteem ja kahjuks ei ole esimene organisatsioon, mille suhtes Ameerika Ühendriigid on siin viimastel aastatel olnud sellised nii-öelda pigem murendavad. Sama võib ju öelda ka maailma kaubandusorganisatsiooni kohta ja üks põhjus, miks Ühendriigid seda teevad ja eeskätt siis praegu trumpi juhitud administratsioon on püüd vastustada sellise sammuga justkui Hiinat, et me teame, et Hiina nii maailma kaubandusorganisatsioonis kui ka ka paljudes teistes organisatsioonides kaasa arvatud siis koroona pandeemia kontekstis. WHO põhjal on selgelt nii-öelda kujunenud nii palju iseseisvaks jõuks, kus ühendriigid ei suuda enam muuga justkui vastata, kui siis sellesama organisatsiooni nagu WHO puhul selle raputamisega. Et iseenesest Ameerika Ühendriikide panus WHO-sse on umbes viis protsenti aastasest eelarvest. Kindlasti see organisatsioon ei, ei laguneks aga, aga tõsise kahju sellise rahvusvahelise stabiilse tegevuse osas riigipiiri ülevate tervishoiuprobleemide pandeemiate epideemiate osas see kindlasti annab.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump teatas eile õhtul, et riik lahkub Maailma Terviseorganisatsioonist ning suunab raha teistesse ülemaailmsetesse rahvatervisega seotud organisatsioonidesse. Tema sõnul kannatab maailm Hiina valitsuse vääriti käitumise tõttu ning ta ütles, et Hiina algatas globaalse pandeemia, mis on nõudnud rohkem kui 100 000 ameeriklase elu. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles, et USA otsus astuda WHO-st välja on väga halb uudis riikidele, mis peavad rahvusvahelist korda oluliseks ning nende seas on ka Eesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärjekorras 24.-te taliolümpiamängude avatseremoonia viidi läbi paljude jaoks tuttavas kohas ehk Pekingi linnupesa staadionil. Sellest sai läbi aegade esimene spordiareen, mis võõrustanud nii suve kui taliolümpiamängude avamist. 2008. aastal toimusid Pekingis mäletatavasti suvised mängud. 80000 inimest mahutav staadion praeguses olukorras mõistetavalt puupüsti täis ei olnud. Olümpiamängude avatseremoonia on lavastuslikult omaette žanr, mis kätkeb endas paljusid kohustuslikke elemente. Avatseremoonia lavastajaks valiti Hiina filmirežissöör Jeang imo, kes sai selle võimaluse teist korda. Sama ülesannet täitis eaka 2008. aastal. Võimalik, et lavastaja taust oli üks tegur, miks avatseremoonia kõige muljetavaldavam ja vahest ka originaalsem osa olid erinevad graafilised lahendused, mille tegi võimalikuks hiigelsuur ledekraan. Lavastuse olulised visuaalsed sümbolid olid arv 24 ning lumehelves. Eesti lipu kandsid avatseremoonial freestall suusataja Kelly sildaru ja murdmaasuusataja Martin Himma. Kui sportlaste sissemarsi ajal kasutati meeleolu loomiseks klassikalise muusika tippteoseid siis tseremoonia hilisemas faasis kõlas muuhulgas John Lennoni Imangin. Olümpia avatseremoonial kolmandat korda järjest. Mängud kuulutas ametlikult avatuks Hiina rahvavabariigi president. Olümpiatule süütasid naismurdmaasuusataja iga ja meeskahevõistleja. Siin suursugust vaatemängu ei otsitud, vaid rõhuti hoopis tagasihoidlikkusele. Sportlaste poolt staadionile toodud olümpiatõrvikusse tuli jäigi ja suuremat tuld ei süüdatud. Niimoodi lahendati asi mängude ajaloos esimest korda. Rahvusvahelise olümpiakomitee president Tomas Bach tänas oma sõnavõtus loomulikult korraldajaid. Iseäranis, kuna olümpiamängud viiakse koroonapandeemiast hoolimata ikkagi läbi. Lisaks ütles Bach, et olümpialiikumine peab maailmale näitama, kuidas olla ägedad rivaalid, kuid elada sellest hoolimata rahus. Järjekorras 24.-test taliolümpiamängudest võtab osa 91 riiki. Palju kõrgeid riigitegelasi tseremoonial ei viibinud, sest mitmed riigid on Pekingi taliolümpiat diplomaatiliselt boikoteerinud. Reutersi teatel nähti staadionil Vene Föderatsiooni presidenti Vladimir Putinit. Venemaa sportlased ei saa aga Pekingiski võistelda oma lipu all, vaid moodustavad Venemaa olümpiakomitee võistkonna, millena avatseremoonial ka sisse marsiti. Pekingi taliolümpiamängud vältavad 20. veebruarini.", "role": "user" }, { "content": "Pekingis toimus 24. taliolümpiamängude avatseremoonia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui läinud aasta kevad suvel aitas koroonaviiruse mõju elektri hindu allapoole tuua, siis nüüd kriisi järellainetuses näeme vastupidist mõju. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märgib, et võrreldes läinud aastaga on energia tarbimine seitse kuni kaheksa protsenti kasvanud. Hinna on üles ajanud ka see, et turul on elektrit lihtsalt oluliselt vähem. Sademeid on olnud vähem Põhjamaades, kus väga suur osa energiast tuleb, siis hüdroenergiast on hüdrobilanss oluliselt madalam, kui ta oli aasta tagasi ja ka mediaanist ehk keskmisest on ta madalam. Ja veel üks asi, et teises kvartalis olnud oluliselt vähem tuult. Sellele lisandub muidugi ka läinud aasta teisest kvartalist mitu korda suuremad CO kahe kvoodihinnad, mis püsivad kõrgel ka edaspidi. Nõnda püsib kõrgel ka elektri hind. Ja kui me vaatame siis ka, et mis siis võiks edasi saada, siis jah, see väljavaade turul elektri hinna osas on kuni aasta lõpuni seal üle 77 80 euro vahel, mis on tõesti väga kõrge. Noh, praegused märgid näitavad, et vähemalt järgmise kevadeni elektrihinnad on kõrged. Kasvanud pole ainult elektrienergia, vaid ka vedelkütuse hinnad. Nafta tootmist maailmas on pärast esimest koroonakriisi ehmatust küll pisut suurendatud, kuid nõudlus on kasvanud sellest kiiremini. Aga nagu Sutter ütles, kõrged energia hinnad on halvad tarbijale, kuid head tootjad ja niisiis teenis Eesti energia esimeses poolaastas rekordilise 538 miljoni eurose müügitulu. Eriti suur on käibekasv võrreldes läinud aasta teise kvartaliga, räägib Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila. Kasvanud on meie põhilised tooteliigid müügi poolest siis elekter, elektrimüük 19 ja pool protsenti, vedelkütuse 21 protsenti ja ka muud, siis nii gaas päris oluliselt, kui ka soojuse müük on, on kasvanud. Võrreldes läinud aasta teise kvartaliga on kasvanud ka Eesti Energia investeeringud, seda 28-l miljonilt 54-le miljonile ja kõige enam uusi investeeringuid on tulnud uute liitumiste pealt. Nimelt tuleb võrku järjest rohkem uusi mikrotootjaid. Hando Sutter. Aga hinnanguliselt võib see täna olla juba selline 400 megavatti nii-öelda võimsus, mida siis päikesepaisteliste juuni-juulipäevadega on võrku tulnud ja noh, see on selgelt pool Eestis tarbitavast elektrist.", "role": "user" }, { "content": "Kasvanud energiahindade toel suurenes Eesti Energia esimese poolaasta käive rekordilise 538 miljoni euroni. Ettevõtte hinnangul püsivad elektrihinnad kõrgel vähemalt kuni tuleva aasta kevadeni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRaudtee kaubaveo maht kasvas enim transiitkaubaveo tõttu, mis oli ülemöödunud aastaga võrreldes viiendiku võrra suurem. Importveod suurenesid seejuures kolm ja eksportveod 10 protsenti. Samas on võrreldes 2011. aastaga kaubamaht vähenenud 1,7 korda ning transiitkaubavedu 2,5 korda. Transiitkaubaveo vähenemise on põhjustanud eelkõige asjaolu, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse üha rohkem enda sadamaid. Möödunud aasta viimase kolme kvartali andmete põhjal moodustasid üle poole raudteel veetud kaubast toornafta ja põlevkivi. Olulise osa andsid veel väetised ning vedelad rafineeritud naftatooted. Eesti raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee märkis, et Eesti raudteetaristul veeti mullu 13,5 miljonit tonni kaupu ning kaubavedu kasvas võrreldes ülemöödunud aastaga veidi üle üheksa protsendi. Kasvanud on ka reisirongiliiklus. Sellegipoolest, meil on veel piisavalt mahtu, et teenindada täiendavaid kaubavoogusid. Et põhimõtteliselt see on siin kahekordne kasv täiesti reaalne, ilma suuremate täiendavate investeeringuteta prognoosime selleks aastaks 5,5 protsendilist mahtude kasvu meie taristul, ehk siis kokku ootame 14,3 miljonit tonni. Ja loodame, et, et see number saab ka täidetud ja loodetavasti ületatud. Samas teeb Eesti raudtee ettevalmistusi, et ehitada valmis teine peatee pääsküla ja Keila vahel. Sisuliselt on sellest puudu 2,7 kilomeetrine valingu Keila lõik ja 4,2 kilomeetrine laagri pääsküla lõik. Laidve sõnul peaks teine peatee valmis saama 2022. aasta sügiseks. Põhimõtteliselt võimaldab ta lihtsalt tihedamat reisirongiliiklust selle lääne suunal ja me ehitame paralleelselt praegu ka siis turbaraudteed, ehk siis annab nagu paremad võimalused meil lasta läbi neid reisironge ja ka muidugi siis kaubarongid ka pääsevad paremini liikuda. Täna saavad kaubarongid Paldiski sadamasse näiteks liikuda ainult öösel vastavalt siis Paldiski sadama operaatorite saadud pikaajaliste prognoosidele. Me näeme seal küll kasvu aga see saab olema meil siin aastaks 2024, võib-olla siis need mahud kasvavad võrreldes tänasega 25 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Raudteel veetud kauba maht, mille hulka statistikaamet arvab ka niinimetatud põlevkiviraudtee näitajad, kasvas mullu võrreldes 2017. aastaga kaks protsenti 27,8 miljoni tonnini. Eesti Raudtee taristul oli kasv veidi üle üheksa protsendi. Kuigi viimastel aastatel on kasvanud ka reisirongiliiklus, suudetaks Eesti Raudtee kinnitusel praegu teenindada ka kaks korda suuremat kaubavoogu ilma, et vaja oleks lisainvesteeringuid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMartin Reppinski tõi erakonnale viimastel riigikogu valimistel pea 1000 häält, kas ei ole piisav argument tema erakonda jätmiseks. Kui Martin Reppinski tegeleks oma põhitööga, milleks valisid teda Ida-Virumaa elanikud ja täidaks ütleme oma kohust Ida-Virumaa ees Riigikogus oleks palju lihtsam kohalikul piirkonnal siin Keskerakonna asja ajada. Mis edasi saab? Nüüd on väga huvitav situatsioon. Meie piirkonna juhatus tegi, mis on maksimum, mis on võimalik teha meie põhikirja järgi. Edasi on pall Tallinna väravas. Kui Tallinna otsustab riigikogu, atkame jätta erakonda, mis siis teete? Ma arvan millegipärast, et ta seda teebki. Küsimus on selles, et miks me seda kõike tegime, Keskerakonna maine on Ida-Virumaal väga tugevalt seal kannatada just Martini tegemiste üle jõhvis. Arvestades sellega, et varsti meil on Keskerakond, peab minema Ida-Virumaal valimistele traditsiooniliselt tugeva ja hea meeskonnaga. Kui me ei lõpeta oma sisekäärimisi ja nagu suvel ütles ka ajakirjandus, et meil on mitu keskerakonda Keskerakond, Ida-Virumaal on üks ja selleks on Ida-Virumaa piirkonna juhatus, kes ajab siin erakonna asju, mitte mingisugused väiksed kellegi poolt siis toetatud ütleme Tallinna poolt siis konkreetselt toetatud kohaliku või siis riigikogu elutegelast. Tuleb välja, et Martin Reppinski ajasin oma asja, mitte erakonna asja. No peabki niiviisi ütlema, sest erakonna asja ütleme, meil on oma struktuur, struktuur on väga lihtne, Ida-Virumaal on piirkond, ta koosneb uuest osakonnast, on jäänud selline mulje, et jõhvi on muutunud vahepeal mingiks eraldi piirkonnaks. Kahjuks ta seda ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna Ida-Viru piirkonna juhatus otsustas kuue poolthäälega teha erakonna juhatusele ettepanek Riigikogu liige Martin Repinski erakonnast välja visata. Põhjuseks Repinski juhtimisvead Jõhvis ja erakonna põhikirja rikkumised. Otsusele oli vastu üks juhatuse liige, üks sedel oli rikutud. Piirkonna esimees Marek Kullamägi aga ei usu, et Repinski välja visatakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa liidukantsleri Angela Merkeli tööga on viimaste arvamusküsitluste järgi rahul üle 70 protsendi sakslastest. Uueks kristlike demokraatide juhiks pürgijatel pole samaväärset rahva armastust mõistagi vastu panna. Mõjuka ajakirja Der Spiegel Berliini toimetuse juht Martin Knobe räägib, et koroonaepideemia on algse favoriidi Nord drim. Westfaleni liidumaa juhi Armin Lase võimalusi kärpinud. Koroonakriisi ajal oli ta mees, kes tahtis olla võimalikult avatud ja lõpetada piirangud, aga see seisukoht ei läinud läbi. Sellepärast inimesed arvavad, et ta on nõrk ja ei suuda otsustada, mida teha ja see on tema probleem hetkel laset konkurentidel CTU juhi kohale, Friedrich Mertzil ja Norbert rütgenil on küll oma toetajaskond olemas, aga see on pigem kitsas. Nii räägitakse ka võimalikest mustadest hobustest nagu populaarne tervishoiuminister Jenz Span, kes võib armin lase meeskonnast ise esile astuda või et kantslerikandidaadiks tõuseb hoopis Baierimaa populaarne juht Markus Sööder. Spiegeli Berliini büroo juht Martin Knobe. Temast sai koroonakriisis tugev juht, kes andis teada, mis edasi saab ja inimestele see meeldis, sest neil oli nii palju küsimusi ja situatsioon oli ebakindel ja ta oli õige inimene, kes ütles, et me teeme nii ja nii ja teised pidid talle järgnema, sest tema tegi kogu aeg esimese sammu. Sööder on aga CDU sõsarparteist C su ja peab kõigepealt selle barjääri murdma, see ei saa olema kerge. Merkeli lahkumine võib Saksamaa poliitilist kaardipakki segada ka ulatuslikumaltki. Euroopa välissuhete nõukogu Berliini büroo juht Jana Pulerin. Praegu on CTU sees su väga tugev, arvamusküsitluste järgi ulatub nende toetus ligi 40 protsendini, aga see on paljuski nii tänu Angela Merkelile isiklikult ja keegi ei tea, kui palju sellest toetusest järele jääb, kui teda enam ei ole. Enne koroonakriisi oli neil siht 25 kuni 28 protsenti ja rohelised olid väga tugevad ja nad tulevad taas. See on samuti teadmata, kui tugevad on rohelised. Kui nad on sotsiaaldemokraatidest tugevamad, siis on neil võimalus moodustada koalitsioon kristlike demokraatidega või sotsiaaldemokraatide ja vasakpoolsetega. Ma ei pea seda küll väga tõenäoliseks. Seda ei saa ka täielikult välistada. Kristlikud demokraadid valivad uue juhi detsembris parlamendivalimistele lähevad sakslased tuleval sügisel rahvusringhäälingu raadiouudistele. E ehand Berliin, Saksamaa.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on koroonaepideemia vastase võitlusega oma niigi suurt populaarsust veelgi kasvatanud. Kuigi 15 aastat Saksamaad juhtinud Merkel kavatseb ameti järgmisel aastal maha panna, pole veel sugugi selge, kellest saab tema mantlipärija kristlike demokraatide juhi kohal ja mis juhtub pärast Merkeli lahkumist konservatiivide populaarsusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOli arutelusid sel teemal, et kas me peaksime pidama läbirääkimisi kahel rindel ehk siis rääkima läbi ka Keskerakonnaga. Meil on ükskord kogemus olnud, kus me oleme kahel rindel läbirääkimisi pidanud ja just meie olime need, kes äpardusid selles, nii et üks valik. Teine valik, missugune võiks olla siis see tulevane koalitsioon. Ja selles osas oli lõppkokkuvõttes üksmeelne seisukoht, et see koalitsioon võiks koosneda lisaks Res Publicale ja Reformierakonnale ka rahvaliidus. Üks olulisemaid argumente oli see, et nii Reformierakond kui Res Publica on linnas toetust omav erakond ja valitsus vajab kindlasti ka toetust maal. See oleks nagu see meie eelistus, see oli meil üks vaidluskoht, et kumba me nagu prioriteedina eelistaksime, kas rahvaliitu või Isamaaliitu, kellega meil on ju üsna palju koostöökogemusi ja me panime nagu esikohale rahvaliidu just nimelt lähtudes sellest, et rahvaliidu toetus maal võiks sellele koalitsioonile väga tarvilik olla, mõistagi meie ei paku välja tegelikult koalitsioonilepingu projekti, selle pakub ikkagi välja vedav erakond.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna esimees Siim Kallas kommenteerib otsust alustada valitsusläbirääkimisi Res Publica ja Rahvaliiduga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA suurimad lihatööstused avavad mitme nädalase tööseisaku järel taas kord uksi. Ettevõtted kinnitavad, et nad on töötajate turvalisuse nimel suurendanud ettevaatusabinõusid. Lõuna Tekouda kuberner Kristi Noom. We have secured personal, protective equipment For meth fild. Me oleme Smit fieldi lihatööstus ele lubanud isikukaitsevahendeid ja me tagama ka selle, et töötajate eelnevad kontaktid selgitatakse välja Lõuna dakoda. SmitVieldi harus nakatus kriisi alguses koroonaviirusesse 800 töötajat. Miseri maapiirkonna ametiühingu juhi Axsel Fuentese sõnul ei ole ettevõte aga oma vigadest õppinud. Ta toob näiteks, et osades tehastes töötab endiselt koos liiga palju inimesi. Seetõttu on Fuentes otsustanud SmitFildi kohtusse kaevata. Kui me ei kontrolli liha, töötlemisettevõtteid, siis ilmselgelt võivad terved kogukonnad haigestuda. Eelmise aastaga võrreldes on lihatootmine langenud 40 protsenti. Seetõttu kardetakse, et mõnda aega on tarbijate valikuvõimalus väiksem ja hinnad kõrgemad. Kansastati ülikooli põllumajanduses or Clinthonser? Ma ei üllatuks, kui mais tõuseksid lihatoodete hinnad toidupoodides umbes 20 protsenti. Hulgimüügi pood Gostko on juba piiranud lihamüüki kiirtoiduettevõtted, McDonalds ja endis kärpisid aga menüüd. Minnesota osariigi elanik Louri Labar. Start ehk work ma arvan, et see on hea idee, kui mõelda, et selle kõige alguses kadusid asjad lettidelt kiiresti ja inimesed varusid liiga palju kaupa. Samal ajal üritavad erinevad taimse liha tootjad olukorda ära kasutada, pakkudes alla hindlusi ja suuremat valikut rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Eelmise aastaga võrreldes on USA-s lihatootmine langenud 40 protsenti, sest paljud ettevõtted on koroonaviiruse tõttu läinud pankrotti või pidanud ajutiselt uksed sulgema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsis ja aprillis prognoositi Ukraina sõja mõju Eesti turismile tugevaks ja kardeti suurt broneeringute tühistamise lainet. Eesti hotellide ja restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla ütleb, et lähiriikidest on turiste siiski oodata. Täna me hindame seda juba oluliselt lihtsamalt, kui see tundus märtsi alguses, tundub, et sellest esialgsest šokist ja suurest anoleerimislainest on üle saadud ja, ja need sündmused ja grupitellimused, mis siin märtsis veel pidama jäänud, et need on jäänud ja realiseeruvad. Tallinna Sadama turundusjuhi Sirle Arro sõnul on graafikus hetkeseisuga 174 kruiisilaeva külastust. Enne Ukraina sõja puhkemist oli Tallinna Sadama graafikusse planeeritud üle 300 kruiisilaeva külastuse. Nüüd tundub, et ikkagi on nagu tasakaal saabunud ja inimesed võibolla on harjunud selle situatsiooniga ja, ja ikkagi enam nii lihtsalt ei tühista oma reise. Ka ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismi arenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul tuleb Eestisse turiste üha rohkem. Küll aga on muutunud see, mis riikidest inimesed Eestisse reisivad. Näiteks on Eestile kasulik Saksa turist Ukraina sõja tõttu väga ettevaatlik ning Saksa turismigruppe tuleb tänavu oluliselt vähem. Et noh, kui niimoodi peale vaadata, siis annabki tunda, et need, kes on, on Venemaale lähemal, need hindavad olukorda adekvaatselt ja julgemalt ka reisivad siin piirkonnas. Kui koroonaviiruse tõttu reisis Soome turist Eestisse vähe, siis nüüd julgevad soomlased taas Eestisse tulla, räägib Killu Maidla. Noh, Soome turult on selline tore naasmine toimumas, et soomlasi me ei ole tegelikult siin hotellides juba kaks aastat praktiliselt üldse näinud ja, ja nüüd on nad leidnud tee tagasi. Liina-Maria Lepiku sõnul on sihtasutuse üheks ülesandeks teha välisriikides hooajalisi Eestit tutvustavaid kampaaniaid. Ukraina sõja valguses püütakse turistide hirme maandada. Et kindlasti me ei taha rääkida oma puhkusereisi raames sõjast, me ei taha üle forsseerida seda, et siin on rahulik, pigem me räägime gi seda, et mida annab siin teha, mis on positiivseid uudiseid Eestis, see ongi meie viis, seda võib olla hirmu maandada, et Eestis elu jätkub. Eestis jätkub elu tulevikku positiivselt. Killu Maidla sõnul on lootust, et turism taastub koroonaeelsele tasemele kiiremini, kui arvati. Kui me siin alguses kuulsime ennustusi, et turism taastub, siis kriisieelsele tasemele aastal võib-olla 2024 või, või veel hullem 2027, siis tänaseid numbreid vaadates tänaseid selliseid arenguid vaadates tundub, et see võib juhtuda küll mitte võib-olla päris sellel aastal, aga ehk järgmisel aastal juba.", "role": "user" }, { "content": "Aprillis peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 236 000 turisti, mis ületas mullust sama perioodi taset 300 protsenti. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv. Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes üle 105 000 välisturisti. Enim turiste saabus Soomest, kust neid reisis siia ligi 46 000 ning Lätist, kust tuli Eestisse üle 17 000 turisti.", "role": "assistant" } ]