Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas on abilinnapea Liisa Pakosta sõnul ligi 4200 õpetajat, neist 15 olid pälvinud aasta õpetaja tiitli. Kuidas küll valida aasta õpetajat? See vastus on ehk Liisa Pakosta tervituskõnes. Kuidagi teie nägudelt peegeldab seda tuge ja abi, mis kuidagi kiirgab välja, kiirgab siia nurka välja, kus ma istusin. Ilmselt see ongi see, mis on teid eriliseks teinud, see, see kiirgus või see sära, mis nii kaugele tuleb. 15 aasta õpetajat võttis täna vastu Tallinna linnavalitsuse tunnustuse. Nende seas oli kaks õpetajat Nõmme põhikoolist emakeele ja kirjanduse õpetaja Aasta Lass ja käsitöö ja bioloogiaõpetaja Valve Hiob. Kas õpetaja saab praegu rahulikult keskenduda oma tööle? No näiteks materiaalne baas on väga vilets koolides aga üldiselt saab teha ja üldiselt saab teha, aga eks aeg tuleb ka kooli, nii nagu ta ühiskonnas on praegu hästi heitlik, nii on ta ka koolis. No see kajastub minu arvates äärmiselt suures õpilaste poolses vabaduses ja kas nende vabadustega õpetaja oskab alati kaasa minna ja arvestada ju. Aga mõistma peab ta ka noorust ja noort inimest ja kaasaega, sest ega ei saa elada suletud ringis. Alati on öeldud ja igal ajal öeldakse, noored on hukas, mis õpetaja ütleb. Ei ole, miks ei ole hukas, nad lihtsalt on, minul on üheksas klass, nad on lihtsalt kasvuraskustega praegu oma noorte inimeste probleemidega ja nendel pole elukogemust, niisugust nagu meil selja taga on ja mõnikord tuleb ka seda last mõista ja aidata. Kas nad tahavad õppida? Nad juba hakkavad natukene mõtestama, et ilma õppimiseta elus läbi ei saa. Ja vahepeal oli see nagu kuidagi tahaplaanile jäänud. Aga järelikult nüüd elu sunnib ikka peale, et nad peavad õppima. Täna on pidupäev, küllap edaspidi tuletame jälle järjekindlalt meelde, et õpetajate palk on madal ja selleks, et ta jaksaks õpetada mõista ja kujundada lastest kodanikke, peab ühiskond aitama õpetajal jaksata. Täna laulsid aga lapsed neile pidutuju.", "role": "user" }, { "content": "Nõmme Põhikooli emakeele ja kirjandusõpetaja Asta Lass. Nõmme Põhikooli käsitöö ja bioloogiaõpetaja Valve Hiiob.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuse rajada Tallinna Vabaduse väljakule vabadussõja võidusammas võttis riigikogu vastu juba 2005. aasta 23. märtsil, rõhutas kaitseminister Jaak Aaviksoo ja lisas, et seetõttu on nüüdsed arhitektide liidu ja teiste protestiavaldused selle otsuse vastu teda hämmastanud. Samal seisukohal on ka peaminister Andrus Ansip, kes meenutas, et kokku on korraldatud juba seitse võidusamba idee konkurssi. Kui nüüd öelda, et kas see seitsmes läks aia taha peale seda, kui 75 protsenti rahvast toetab selle vabadussamba püstitamist, siis mina ütlen, et pisut hiljaks jäänud võib-olla et kohatu võrdlus, aga olümpiamängud on juba algamas ja tundub, et, et mõnel meie sportlasel pole päris hea vorm. Ja siis me palume olümpiamängud edasi lükata septembri või oktoobrikuusse. Kindlasti oli kõigil nii heas kui ka mitte nii heas vormis olnud arhitektidel skulptori võimalus kaasa lüüa siis konkursil ja, ja esitada praegusest võidutööst siis märksa paremaid töid. Praegusel hetkel allkirjade kogumine on väga raske konstruktiivsesse Euroopasse suunata. Ajad on, on mööda lastud tõepoolest, ja ja ma siiski arvan, et rahulikult asjale otsa vaadates ei ei ole põhjust arvata, et see sammas kuidagi peaks ühiskonda lõhestama, kui need asjaosalised ise sellele liiga palju tuge ei teeks. Sellisele käsitlusele toetus ühiskonnas nende küsitluste järgi on ju tegelikult pidevalt kasvanud läbi selle viimase peaaegu et aasta. Ja ma arvan, ei ole põhjust arvata, et ta nüüd peaks kuidagipidi langema. Täna oli kõne all juba samba rajamise rahastamine. Rahastamist ei olnud 2008. aasta riigieelarves täies mahus ette nähtud oli ette nähtud 10 miljonit krooni projekteerimiseks 2007.-st aastast ülekantud summadega. Täna leidis kaitseministeerium võimalus oma 2009.-sse aastasse ülekanduvate vahendite arvelt osaliselt katta. Neid ehituskulusid täiendavad kulutused kaetakse vabariigi valitsuse reservist. Niisuguse otsuse võttis valitsus täna vastu. Varem on kaitseminister öelnud, et võidusamba rajamine võib maksma minna kuni 100 miljonit krooni. Täna mainis ta siiski ka võimalikke riske, mis hinda võivad kergitada. Ma usun, et inimesed, kes teavad ehituses peituvaid riske, mõistavad ka seda, et kui Harjumäe nõlva väljakaevamistel ilmnevad sealt asjaolud, mis sunnivad meie kulutusi suurendama, siis tuleb seda ka tõsiselt kaaluda ja võtta vastu täiendavad otsused. Ja kindlalt võin öelda seda, et see klaasist keskne sammas koos siis vabadusristiga jääb oluliselt alla 100 miljoni krooni piiri. Jääb alla ka 70-st miljonist, aga täpne summa selgub täna kell kolm. Just neil minuteil peaks kaitseministeeriumis allkirjastatama vabadussõja võidusamba püstitamise leping tšehhi firmaga Sanse Susi.", "role": "user" }, { "content": "Vabariigi pressikonverentsil räägiti Vabadussõja võidusambast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaikuu jooksul on Isamaa ja Res Publica Liiduga ühinenud 200 inimest. See pole esimene kord, kus enne suurkogul toimuvaid valimisi IRL-i read jõudsalt täienevad. Nii nagu kolm aastat tagasi, selgus ka seekord, et paljud uued liikmed on kriminaalkorras karistatud. Seekord on eriti palju uusi liikmeid ehk 60 vastu võetud Pärnumaal. Neist 17 on kohtulikult karistatud kurjategijad. IRLi Pärnumaa piirkonna juht Andres Metsoja ütles saates uudis pluss et lugu on kummaline. Metsoja sõnul tehti kindlaks, et neil inimestel on tõesti tahtmine erakonda astuda, aga karistusregistrist siiski tausta ei kontrollitud. Kui inimene ise kinnitab, et ta ei ole nii-öelda kriminaal või tal ei ole kehtivat karistust, et siis erakond põhine usalduse piirkonnas tekkis ka inimestel kõhklusi kahtlusi mõne isiku osas. Meil kinnitati üle piirkonna liikmetele, et ei ole probleeme nende isikutega. Seda kinnitasid üle eelkõige, kes on nagu soovitajaks olnud. Metsaja lisas, et kui karistus on kantud, siis ei ole alust inimesele piiranguid seada ja ka piirkonna juhatus ei leidnud põhjust, miks ei peaks soovijaid erakonna liikmeks võtma. Mõistlikku põhjust keeldumiseks ei olnud, veelgi enam, et kui on erakonna liige ise ikkagi öelnud, et, et ta soovitab ja tunneb ja, ja noh, sellega võetakse ju tegelikult ka vastu. Täna teatas Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus, et 21 kuritegeliku taustaga liiget arvatakse erakonnast välja. IRL-i esimehe Urmas Reinsalu sõnul tahab ta, et erakonna aukohus teeks selged ettepanekud ka nende suhtes, kelle süül need kriminaalse taustaga inimesed erakonda sattusid. Erakonna liige Tõnis Palts ütles reporteritunnis, et tegelikult on probleem laiem ja rohkem on vaja kaasamist. Kui 10000 liiget on ja neli-viis meest erakonda juhivad siis sellised asjad juhtuvad tahes-tahtmata. Ja tõesti, noh, see on nagu juba ämbri küsimus praegu, et kui sa nagu ükskord astud samasse ämbrisse, siis tekib küsimus, et kuidas on võimalik teist korda, et noh, mingi kord oleks pidanud vahepeal tekkima, loomulikult inimestel tekib soov saada mõjutajaks ja praegu igatpidi on ju näha enne valimisi igasuguseid trikke, kasutatakse, et meelitada inimesi valima ja nii edasi, ühtepidi demokraatlik on see, et inimesi püütakse tuua suurkogule, kahjuks käib veel liiga vähe inimesi kümnetuhandest liikmest, heal juhul saadakse 1000 inimest välja. Probleemid on hoopis mujal, et kus on 9000 inimest ja miks nad on nii passiivsed ja kogu see erakonna kaasatusest, kuidas on üldse võimalik tulla ja hakata seal proovima mingi 50 mehega erakonda pöörama, kui erakonnas on 10000 liiget, need probleemid on hoopis sügavamad ja eks nad on igas erakonnas.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publica Liit viskas seoses kriminaalkorras karistatud uute liikmete skandaaliga erakonnast välja 21 liiget.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli mükoriisa uuringute professori Leho Tedersoo sõnul oli tänavu eriline seeneaasta selles mõttes, et suvine seeneaeg jäi sisuliselt vahele. Aga kui soojad ilmad nüüd jätkuvad, saavad mõned seeneliigid edasi kasvada. Kindlasti on väljas veel kukeseened, arvestades seda, et, et nad hakkasid sellel suvel hiljem kasvama. Suure põua tõttu leidub ka külmaseeni ja ka hilised heinikuliigid on veel väljas. Sellised sellised tuntumad mürgiseened on oma aja ära elanud, aga noh, paiguti võib kindlasti leida veel näiteks valget kärbseseent, punaseid, kärbseseeni ja ilmselt ka veel muid kärbseseente liike. Setomaal elav Rein Toomas ütles, et Värska ümbruse metsades saab seenel käia veel küll. Praegust on haavariisi viisikatest ja seda valget vüüsikat ja kukeseent muid nagu siinkandis eriti ei näe. Männiisik seda noh, on ära juba nagu vahepeal oli augusti lõpupoole, aga septembri algul, siis kui need vihma olid ja üksikud muravikud on ka noh. Professor Leho Tedersoo kirjeldas, et seene hooaeg kestab Eestis natuke kauem just mereäärsetes paikades. Esimesed külmad on juba tulnud, aga üldiselt pärast külmasid saab veel lehterkukeseeni ja mõned heinikud tulevad ka veel pärast külmasid välja. Aga üldiselt see seente hooaeg on natukene hilisemaks venitatud Lääne-Eestis ja, ja ka Põhja-Eestis, eriti mere lähedal, kus nende külmade mõju on märksa aeglasem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Leevi Lillemäe", "role": "user" }, { "content": "Kuigi suurem seenehooaeg on selleks aastaks möödas, võib soojade sügisilmade tõttu metsast leida veel kukeseeni ja puravikke ning kasvamas võib näha ka mõningaid mürgiseeni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAugustis Tallinnas toimuva MM-i proovikiviks peetava regati avamis eelsed tunnid pakkusid toredat vaatamist ja nii suurel arvul jahte Pärnu jahtklubi kai ääres muidu ei näegi. Käivad viimased ettevalmistused, kohtutakse sõpradega, kellest paljusid nägigi viimati aasta eest ja paistab, et kõik on homseteks lühirajasõitudeks valmis. Regati direktor agnes Lill. See aasta on rohkem osalisi kui möödunud aastal ning tundub, et kõik on suurt võitlust, tahet täis. Hetkel on registreerunud 111 purjekat ja mõned matkagrupi sõitjad, kes siis küll ei võistle, aga kulgevad kogu regatiga kaasa. Pärnust ollakse lühikest aega. Kas nüüd lühikest, täna on laupäev, terve päev oleme siin, homme on meil lühirajasõidud ja ülehomme stardime Ruhnu suunas, nii et siiski piisavalt pikalt. Enne võistlusi kontrollitakse jahte, et kõik oleks nõuetele vastav ja hiljem ei tekiks segadusi mõõtja Andrus Aarna. Kontrollima, et kõik eelnevalt mõõdetud asjad vastaksid sellele, nagu nad on kirjas, ka juhtub, et on valesti, kas on varustusest midagi puudu või juhtub ka seda, et mõned mõõdud on valesti deklareeritud või siis on mõõteviga või ikka tuleb vigu ette. Kui on pisikesed kõrvalekalded, siis need tehakse korda. Kui on suuremad jamad, mis selguvad võistluse käigul võib ka juhtuda, et kas tulemused arvutatakse ringi või esitatakse protesti. Pärnu purjetaja Mihkel Kosk osales eelmisel Muhu väinal Matilda neli kaptenina ja tuli võitjaks. Sel aastal on ta Sven Nuutmani jahi Einsel Ros kaks roolimees. Eestis ehitatud anov jaht 38 jalga joonistatud on ta Itaalias ja väga niisugune potentsiaalne ja kiire jaht peaks olema, et ja ei taha ei tohiks midagi jääda. Ei, ta ei ole täitsa uus ta, on ta nüüd neljas suvi sõidab paar suve tagasi, oli Euroopa meistrivõistluste kolmas kohtal lihtsalt uus meeskond on sellel aastal peal, et midagi.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus algab täna õhtul 64. Muhu Väina regatt. Pärnu jahtklubi kaide äärde on rivistunud 111 osalejate jahti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin ei juhtu midagi üleöö, ma mõtlen halvenemise suunas, et, et on võimalik veel midagi ära teha, et peatada seda igal juhul, võib öelda, et, et kuna ka järgmiste aastate režiim on, on selgelt säästu peal, et et ta selgelt nagu peatab Estonia teatri arengu rahvusooperina, tähendab, me olime oma etenduste tasemelt ja külastajate hinnangutelt tegelikult praegu juba jõudnud sellisesse arengufaasi, et me oleks võinud täiesti aktiivselt sekkuda rahvusvahelisse muusikateatrite konkurentsi, aga noh, nüüd ütleme siis niimoodi, et lükkub see mõneks aastaks edasi. Ja, ja mis on, mis on nagu halvem lugu, on see, et see võtab nagu ära motivatsiooni uuel põlvkonnal, kes on oma esimesed pearollid teinud ja on tahtnud ennast Estonia teatriga siduda. See võtab nagu motivatsiooni ära, sest artisti elu on lühike ja kui on teada, et järgmised kaks-kolm aastat tuleb teha teistsugust teatrit ja ja mitte sellist, nagu siin viimased hooajad on vaataja harjunud nägema, siis siis on täiesti arusaadav, et nii mõnedki artistid otsivad teisi esinemisvõimalusi ja mitte ainult ka ka spetsialistid, et noh, selles mõttes võib ka minna minna raskeks, nii et päris päris tõsine lugu ei saa, me isegi oleme osad juba siin edasi lükanud, nud ja, ja nii öelda külmutanud osad projektid, sest ei ole võimalik hetkel nagu kulutusi teha. Et kindlasti ta mõjutab uuslavastuste arvu mitte niivõrd, kuna meil on juba kevadhooaeg müügis ja, ja kohe-kohe me planeerime 2009 sügis sügise plaan, nii-öelda ankrud on ka juba paigas, aga siis nagu kõige raskem aasta, et mis üldse millised lavastused on ja kuidas vaataja usaldus meie suhtes on kõige raskem aasta on 2010 Estonial kindlasti, kui vahepeal mingeid imesid ei juhtu, nii et afis võib ja tõenäoliselt jääbki vaesemaks.", "role": "user" }, { "content": "Estonia teatri direktor Paul Himma ees ootavate koondamiste mõjust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna just Koidula gümnaasiumis tullakse igal aastal kõige rohkem tehnikaülikooli õppima siis tulid õppejõud ja ka tudengid heal meelel elektroonikakursust läbi viima. Osa õpilasi oli algul kahtleval seisukohal, aga kursus osutus väga huvitavaks. Koidula gümnaasiumi lõpetaja Indrek Ojala. Ja ma avastasin, et tegelikult elektroonika üleüldse programmeerimine on kõik nagu raskem, kui arvasin ja ja tegelikult selle kursuse jooksul ma õppisin palju, sain programmeerimisest rohkem teada ja mul oli üleüldiselt tore sellise seltskonnaga olla. Ise oskaks sellise aparaadi valmis teha juba otseselt ise üksinda niimoodi ei suudaks, aga grupiga ja niimoodi ikkagi ikka paneks kokku ilusti. Koidula gümnaasiumi lõpetaja Oliver Niin. Ma sain teada, mis erinevad protsessid on vajalikud, et jõuda lõp-produktini ja mitmed erinevad tiimid peavad koostööd tegema, seal tuleb panna tarkvara ja riistvara kokku, algmõte tuli nende poolt ja siis meil oli ülesandeks uurida välja, mis on erinevad parameetrid, kus nende kõikumised on, mis piiridest ei tohiks teatud parameetrid üle minna, näiteks CO kahel on ülemlimiit, millal inimesed enam ei talu seda. Füüsikaõpetaja Tõnu Tamm jäi nii kursusega üldse kui ka õpilastega väga rahule. Väga toredad, väga toredad olid, siin tekkis täiesti selline ühtne tiimitunne paljudes erinevates klassides, aga tiimitöö pani kõik nagu kokku. Tallinna tehnikaülikool on väga huvitatud Koidula gümnaasiumi õpilaste edasiõppimisest Tallinna tehnikaülikooli ja tõesti kursuse idee tuli siis nende poolt. Kursuse lõpus käisid õpilased külas Pärnus kanfili elektroonika tehases, sest oluline on, et õpilased oleksid kursis, millised ametid neid elektroonikatööstuses ootavad. Külastus korraldati koostöös Eesti elektroonikatööstuse Liiduga. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud andsid sel poolaastal Pärnu Koidula Gümnaasiumis elektroonika valikaine tunde. Lapsed õppisid selle töö käigus palju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlevkiviõlile on olemas turg, millel on kõrge nõudlus. Täna laevakütustel selget kliima neutraalsemat alternatiivi ei ole ja me kavatseme kindlasti põlevkiviõli toota nii kaua, kuni regulatsioonid seda lubavad või maksu poliitika veel võimaldab konkurentsis olla. Ja kuni on nõudlus, nii et me ei vaatle biotoodete tootmist kui asendust põlevkivile. Samas me saame selgelt aru, et võttes kliima neutraalsuse eesmärgi. Eesti valitsus on sisuliselt otsustanud, et põlevkivis tuleb ühel hetkel väljuda, sest tõesti kliima neutraalselt põlevkiviõli toota tehniliselt on võimalikult majanduslikult. Pole mõistlik, et me vaatame seda täiesti kui eri erinevat äriprojekti. Sõltumata sellest, kas Eestis on põlevkivitööstus või ei ole biotoodete tehast, on Eestile vaja. Aga kas jätkub Eestis puitu sellele tehasele ja ma saan aru ka nendest väljaütlemistest, mis teie poolt on, et ega teil seda kindlust ei ole, et millal te arvate, et te selle kindluse saate, kas seda tehast te saate üldse teha Eesti tingimustes või mitte? Eraäris ei ole mitte kunagi kindlust täielikku. Ma arvan, mida saab öelda, on see, et väiksemat tehast enam mõtet Eestis teha ei ole. Kui osutub turu olukord selliseks või Eesti regulatsioonid, et sellel sellisele tehasele pole võimalik tooret tagada, siis lihtsalt sellist tootmist Eestisse ei teki ja mitte kunagi ei hakkagi nagu tekkima. Et aeg näitab, ma, me töötame hetkel eriplaneeringu raames eelkõige keskkonnaküsimustega ja toorme hind, kättesaadavus on kõik ärilised küsimused, mis on järgmises etapis, kui me näeme, et et keskkonnaküsimused saavad lahendatud.", "role": "user" }, { "content": "VKG juhatuse esimees Ahti Asmann kinnitas, et ettevõte ei käsita tselluloositehast üleminekuna põlevkiviõli tootmiselt biotoodete tootmisele, vaid see on VKG jaoks eraldi projekt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVastvalminud lodja koja kompleksi hakkab haldama mittetulundusühing Emajõe lodja selts, kellega Tartu linnal on leping 10-ks aastaks. Igal aastal tuleb MTÜ-l maksta linnale üüri 1002 200 eurot. Kompleksi kolm hoonet meenutavad arhitektuuriliselt kolmnurkseid püramiide, mis peidavad endas paljuväärtuslikku. Näiteks peahoone on mõeldud nii ajalooliste laevade ehitamiseks, aga ka teemapargiks, muuseumis ja näitusepaigaks, räägib Lodja seltsi juhatuse liige Priit Jaagumägi. Siin kõige suuremas ruumis, meil on uue, kahe mastiga suure lodjaehituse ära alustatud, et siin on juba kiilupuu ja kiilson ja tävid on juba valmis, ootavad kokkupanemist seda tahame kultuuripealinna aastaks valmis saada, et siis on meil niisugune suurem ringreis plaanis mööda Eesti suurt järvistut nende vanade laevadega. Lisaks on kinnistul veel vetelpäästehoone ning varjualune laevade paatide talviseks hoiustamiseks ja gomäe sõnul on mõte luua kompleksi ga niinimetatud. Keskus, mis näitaks külastajatele elu ilma elektri ning bensiinita. Põhirõhk on siiski laevade ehita täitmisel ja eksponeerimisel. On meil see Rootsi-aegne põhjasõjaaegne lipulaev, karoolus plaanis uuesti ehitada, see Julian Klementiine nimeline ratasaurik on meil kaugemates unistustes, et ilmselt tuleb kunagi jõmut hakata remontima, et puupuulaevad, palju vajavad kogu aeg hoolt ja ilmselt seda tööd ja tegemist jätkub siin aastakümneteks uhkemad ja ajaloolisema väärtusega igasugused veesõidukid, me tahaksime siin eksponeerida nagu niisugune jõemuuseumi positsiooni näidata neid piirkonnale omaseid, siis veesõidukeid. Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et tegemist on kompleksiga, mis arhitektuuriliselt on põnev ja linnapilti sobitu, kuid samas loob mitmekülgsemaid võimalusi ka vaba aja veetmiseks. Selline väga mitmekülgne keskus, kus on aastaringne tegevus, üks oluline osa nende nii-öelda siis nägemusest, lodaseltsi nägemusest oli kahtlemata ka see, et tegemist on kogu perekeskusega ehk siia on oodatud lapsed täiskasvanud valdavalt just nimelt see aktiivne õpitubade roll, et on võimalik näidata, mismoodi laevaehitus käib, kuidas puidutööd tehakse, on võimalik näidata sepatööd ja, ja kõike muud sellist. Lodjakoja kompleksi ehituse kogumaksumus oli 2,4 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Tartus avati pidulikult Lodjakoja kolm vastvalminud hoonet. Külastajatele avatakse Lodjakoda aga oktoobris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäiteks minu enda maja materiaalne kahju on suurusjärgus 40000 krooni ja kui korrutada see 40000 krooni ainuüksi näiteks 1000 majapidamises, see tähendab 40 miljonit krooni teine, millele tõesti varem ei olnud nagu välja toonud on see tuulemurd ja see on kindlasti kümnete tuhandetes hektarites, mida on tuulemurdu. Jaanuaritorm tõi esile kitsaskoha, mereasjatundjaid napib kõige täpsemalt prognoosisid veetõusu Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi ja meresüsteemide instituudi teadurid ja nemadki välismaiste mudelite toel. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar ütles, et viimati ennustasid meresünoptikud nende majas tormide saabumist 90.-te aastate alguses. Siis aga mereosakond koondati. Uus tormihoiatus anti novembris. Kui jaanuaris tehti etteheiteid tormis teavitamine ei olnud piisav, siis nüüd kritiseeriti tormi möödudes sünoptikuid liiga julgete ennustuste pärast. Taas oli täpsem meresüsteemide instituudi prognoos, et mereveetase tõuseb poolteist meetrit üle kroonlinna nulli. Meteoroloogia hüdroloogia instituut hoiatas aga, et jaanuaritorm kordub. Seega olid päästemeeskonnad terve öö valvel. Pärnu maavanem Toomas Kivimägi. Ma ei tea, miks siis neid andmeid nii-öelda ei võrrelda, ei analüüsita ei panda neid kokku, et see selleks korraks, et oli meie jaoks järjekordne selline õppus, aga, aga kui neid kordi saab tõesti väga palju olema, kus selline tegelikult prognoositakse kordades üle, siis ühel heal hetkel inimesed ei võta neid prognoos enam tõsiselt. Midagi head siiski selle tulemusel sündis. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi juht Jaan Saar ütles, et järgmisest aastast võetakse uuesti tööle merebioloog. Järgmise aasta eelarvesse on vastavate inimeste tööle võtmine juba riigieelarvega garanteeritud. Kas sellest ei piisaks, et teha koostööd sellesama instituudiga, kas peab olema ikkagi eraldi spetsialist? Küsimus on ju selles, et ega sinna ei lähe ainult need andmed, mis nad välja prognoosivad, vaid meie andmed peavad seal ka juures olema, ma mõtlen meteoroloogilist poolt, see ei ole niiviisi, et telegrammiga tuleb number ja, ja me võtame selle rõõmuga vastu, vaid seda tuleb ikka natukene analüüsida. 10. augustil kukkus alla Copterline'i helikopter, mille pardal oli 14 inimest. Copterline'i Eesti juht Tõnis Lepp. 12 40 lendas Tallinnast Helsingi suunas, meie kopter ja esimene teade tuli meie lennujuhtimiskeskusest, kes teatas, et nad kaotasid sideme kopteriga. Siis tuli teade päästeameti meile juba, et keegi oli näinud kopterit meres. Õhtuks oli selge, et kopter on merepõhjas ja ellu jäänuid pole. Soome ja Eesti tuukrite koostöös toodi hukkunud üles. Kopterivrakk tõsteti pinnale. Kopteri must kast viidi uurimiseks Suurbritannias. Se selgus, et esimesest ohumärgista kopteri vette kukkumiseni kulus vaid 37 sekundit. Lennuõnnetuse uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader. Kõnesalvesti registreerib kapteni järgmised sõnad. Tõstame natukene võimsust, pärast seda on kuulda üks kapteni lühike hüüatushäälitsus ja kuskil 10 sekundi pärast on juba kuulda suurenenud helikopteri müra ja kapteni tasa kostvat hädakutsungit meid ei kolmekordselt. Mõne sekundi pärast on veel kuulda teise piloodi küsimus. Kas meil läks saba? Pärast seda? Ei ole selgeid ja arusaadavaid fraase. Uurimiskomisjon kinnitas detsembri keskel ametlikult, et õnnetuse põhjuseks oli viga kopteri juhtimissüsteemis. Seni on selgusetu, mis rikke põhjustas. Õnnetus tõi kaasa kriitika, et riigil pole ülevaadet oma ressurssidest. Päästetöödele kaasati Soome tuukrid, Eesti tuukrid jäeti esialgu kõrvale. Siseminister Kalle Laanet. Tollel hetkel, kui kaasati soomlasi ei olnud kedagi Eestimaal küll sellist abi pakkuma. Hiljem selgus, et Eesti tuukrid suutsid isegi efektiivsemalt hukkunuid pinnale tuua kui soomlased. Copterline'i tegevus oli pärast õnnetust pikka aega madalseisus, kuid lennud siiski jätkuvad ja alates detsembrist on reisijate arv taas tõusma hakanud. Copterline'i Tõnis Lepp aga valiti aasta pressisõbraks, kuna ta oli rasketel aegadel alati meediale kättesaadav ega jätnud avaldamata ühtegi infokildu, mis seoses kopteriõnnetusega laekus.", "role": "user" }, { "content": "2005. aasta õnnetused. Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi direktor Jaan Saar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPressikonverents Berliini müüri langemisele pühendatud muuseumis algas paarkümmend minutit kavandatust hiljem sel lihtsalt põhjusel, et Mihhail Hodorkovskil ei õnnestunud ajakirjanike müüri t läbi suruda, et laua taha istuda. Muuseumi turvateenistusel oli ajakirjanike vaos hoidmisega probleeme. Esmalt tegi Hodorkovski avalduse, kus tänas nii meediat, avalikkust kui ka mitmeid organisatsioone surve avaldamise eest, ilma milleta ta ilmselt nii kiiresti ei vabanenuks. Ühtlasi vabandas ta, et ei saa rääkida juhtumist detailselt, kuna kolleeg ja sõber Platon Lebedev on endiselt vangis. Venemaal on endiselt mitmeid poliitilisi vange, ärge nähke mind nende sümbolina, me peame hoopis jätkama tööd, et kusagil maailmas ei oleks enam poliitilisi vange. Teen selleks kõik endast oleneva, kinnitas Hodorkovski. Samas andis ta teada, et ei lähe poliitikasse ega jätka võitlust oma kunagise naftakompanii Jukos varade eest. Samuti ei naa seda Venemaale enne, kui on kindel, et ta sealt ka soovi korral lahkuda saab. Talle esitatud seitsmeteistkümne miljardi rubla suuruse kahjunõudega seotud kohtuasi on lõpetamata ning on võimalik, et tal ei lubataks enam riigist lahkuda. Sain oma vabaduse alles 36 tundi tagasi ja see on liiga lühike aeg, et tulevikuplaane teha. Mul pole kavatsust ärimaailma naasta, saavutasid seal kõik, mida võiks tahta. Mu finantsolukord on selline, et ma ei pea raha juurde hankima, märkis Hodorkovski. Saksamaale eksiili mineku kohta ütles ta, et see oli tema plaan, kuid ta nägi, et ka Venemaa võimud soovinuks tema riigist lahkumist. Samas tunnistas ta, et ei tea veel kõike oma vabastamisest. Komandant ajas mind üles kell kaks öösel ja mina arvasin, et lähen koju. Ma sain alles teel teada, et lähen Berliini. Saksamaa ametnikud on kinnitanud, et tema vabastamise taga oli kahe riigi vaheline varjatud diplomaatia ning otsesuhtlus president Vladimir Putiniga. Putin on mu vabanemisele mõelnud üle 10 aasta ja saanud seda arutleda. Ma ei usu, et ta tegi vea, ütles Hodorkovski.", "role": "user" }, { "content": "Amnestiaga reedel vanglast vabastatud Mihhail Hodorkovski kinnitas pressikonverentsil, et ei lähe poliitikasse ega jätka võitlust oma kunagise naftakompanii Jukos varade eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalpartnerluse all mõistab tavakuulaja kolmepoolseid läbirääkimisi ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel. Hetkel on need sisuliselt katkenud, sest ametiühingute keskliit kutsus oma esindajad ära nii läbirääkimistelt kui ka mitmetest koostööorganitest. Seda põhjendusel, et valitsus ei täida oma lubadusi. Täna põhi ettekande pidanud peaminister Siim Kallas sellega ei nõustunud. Ettekäänded kolmepoolsetelt kõnelustelt lahkumiseks, mida esitas Eesti ametite keskliit, on otsitud, valitsus ei ole jätnud täitmata lubadust tõsta maksuvaba tulu määra ja töötaja abiraha. Selliseid lubadusi pole lihtsalt antud. Kirja on pandud hea kavatsus selles suunas liikuda, aga mitte siduvalt. Arvan muide, et sellisel kujul häid kavatsusi ühtegi kokkuleppesse kirjutada ei tohi. Et mitte võimaldada erinevaid tõlgendusi ja ärakasutamist erinevatel eesmärkidel. Sotsiaalminister Siiri Oviir seadis üldse kahtluse alla valitsuse osavõtu läbirääkimistel ametiühingutega, rõhutades, et sotsiaaldialoog on reeglina kahepoolne ja nentides, et Eestis puudub üldse sotsiaalleppe kontseptsioon. Tõeliselt nõrka kollektiivläbirääkimiste taset on meil püütud peita üldsuse jaoks atraktiivsemate kolmepoolsete läbirääkimiste taha, mis paljuski on toimunud just kollektiiv läbirääkimiste arvelt, mida meie töötajaskond täna just vajab, ootab ja mis on väga oluline praeguses töösuhete tasemes, kus töövõtja on nõrgemaks pooleks suhtes tööandjaga. Tuleks endale selgelt teadvustada, et kollektiivläbirääkimiste asendustegevust ei ole võimalik välja mõelda. Asjakohane on esitada sotsiaalpartnerite le retooriline küsimus, mis põhjusel ei küüni Meie kollektiivläbirääkimiste tulemuslikkust iseloomustavad näited mitte ainult Euroopa liikmesriikide tasemeni vaid jäävad oluliselt maha ka enamus kandidaatriikidest. Täna lõppes riigikogu tööaeg otsa, enne, kui ametiühingute esindajad kaasettekanneteks sõna said ja küsimustele vastasid. Ja nii kulges vaidlus küsimuste vastuste vormis valitsus, riigikogu, opositsioon, aga sotsiaalpartnerluse arutelu jätkatakse teisipäeval. Olin ise üks valitsuse ja ametiühingute vaheliste regulaarsete kõneluste algataja ja pean kindlasti selliseid kõnelusi vajalikuks. Ometi oleme täna olukorras, kus need kõnelused on oma endisel kujul katkenud. Miks ja mida teha edaspidi? Praeguse olukorra põhjuseks on, et valitsuse seisukohalt on viimastel aastatel tegemist olnud üsna omapäraste kohtumistega. On küllalt tihedasti koos käidud. Kohtumiste sisu on olnud peamiselt ametiühingute nõudmised valitsusele kõige erinevates valdkondades. Milles on dialoog. Osa nõudmisi on sellised, mida ühel või teisel viisil esitavad poliitilised erakonnad, mis olemuslikult kuuluvad parlamentaarse väitluse ja otsustamise valdkonda, milles on väga selged mängureeglid. Pean siinkohal silmas näiteks maksupoliitikat. Pealegi on ühe osapoole eesmärk, mida on ka väga intensiivselt taotletud olnud, saada oma nõudmistele kohe siduvaid lubadusi, ajal kui valitsus neid lubadusi veel mitte kuidagi anda ei saa. See valitsus on ebavõrdses olukorras. Asudes koostama järgmise aasta riigieelarvet, peab valitsus koos parlamendiga leidma keerulisi, tasakaalustatud lahendusi, mis arvestataksid nii ressursside suurust kui ka erinevate valdkondade elulisi vajadusi. Need on probleemid, mille pärast ei pea muretsema ametiühingud ega ükski muu huvirühm, mis on ka loomulik. Aga mis tähendab seda, et valitsus saab kohtuda erinevate huvirühmadega, kuulata nende ettepanekuid ja rääkida erinevate heade kavatsuste üle. Aga ta ei saa anda ühele huvirühmade juba enne eelarvevaidluste lõpule viimist siduvaid lubadusi. Selle tõsiasja mittemõistmine ongi viinud nõndanimetatud kolmepoolsed läbirääkimised ummikusse.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus arutati sotsiaalpartnerlust Eestis. Esineda jõudsid valitsuse esindajad. Lõik peaminister Siim Kallase esinemisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoomlaste elektriarved hakkasid suurenema juba enne tänavust suurt hinnahüpet. Elektrimüüjad tõstsid ülekandetasusid, öeldes, et varustuskindluse suurendamiseks on vaja elektrikaablit maa alla viia. 90-l protsendil soomlastest on sõlmitud fikseeritud hinnaga elektrileping, mida börsihinna kõikumine ei mõjuta. Aga ülekandetasude tõusu vastu ei aita ka see, kui elektrit kokku hoida ja näiteks elektrikerisega sauna minemata jätta. Kõrgeid ülekandetasusid arutas isegi Soome parlament ning mõjuvõimas tarbijakaitseamet algatas uurimise ega elektrifirmad äkki liiga ahneks pole läinud. Üks hinnatõusu põhjus elektribörsil on fossiilkütuste märgatav kallinemine. Soomes ega ka teistes Põhjamaades elektri tootmiseks fossiilkütust peaaegu ei kasutata. Näiteks Rootsis toodetakse fossiilkütustest vaid kaks protsenti elektrist. Põhjamaad on aga seotud Euroopa ühtse elektrituruga ning Soomes ja Rootsis kurdetakse, et Kesk-Euroopas ja Baltimaades fossiilkütusest toodetav kallis elekter mõjutab ka nende tarbijat. Viimase aja suur hinnatõus on ka keskkonnateadlikud soomlased pannud mõtlema selle peale, et ehk siiski ei tasuks aatomienergiast loobuda enne, kui midagi muud pole asemele leitud. Fossiilkütusega elamute tekitab veel rohkem õhusaastet kui elektritootmine ja saastetasud mõjutavad ka kaugkütte hinda. Näiteks Helsingis tõusevad selle aasta lõpuks kaugküttehinnad 30 protsenti. Ka siin oleks mõnede asjatundjate hinnangul lahendus aatomienergia. Väikesi tuumareaktoreid arendatakse mitmel pool maailmas Helsingi energiaettevõttes. Helen ei välista, et juba 10 aasta pärast on mitte ainult Helsingil, vaid ka teistel suurematel linnadel oma väike tuumareaktor. Aatomienergia jäi kevadel Euroopa Liidu roheinvesteeringute nimekirjast välja. Kuigi asjatundjate sõnul ei tekita tuumaenergia tootmine süsinikdioksiidi ja 50 protsenti Euroopa Liidu puhtamast elektrist tuleb just aatomieleti, et jaamad est. Varem on Euroopa Liit olnud seisukohal, et kliima eesmärke ilma tuumaenergiata saavutada ei õnnestu. Suurtest liikmesriikides on aga Saksamaa olnud siiani tugevalt tuumaenergia vastu. Õhusaastet küll ei teki, aga tekivad ohtlikud radioaktiivsed jäätmed. Vaidlused Euroopa Liidus jätkuvad ja soomlased loodavad, et otsus tuleb veel enne aasta lõppu. Praegu kõige populaarsem erakond kogus leiab, et Soome valitsus peaks jõulisemalt tuumaenergia eest seisma, sest tuumaenergia võiks olla Soome tööstuse jaoks üks väheseid konkurentsieeliseid. Ka Soome energiafirmad ootavad selget otsust tuumaenergia tuleviku kohta. Sellest sõltub, kas Fortumi oviisa aatomijaam, mis annab 10 protsenti Soome elektrisüsteemikaks 1030 sulgeda või teha umbes miljardi euro suurune investeering ja pikendada loviisajaama kasutamist aastani 2050. Fennovoima plaanib päris uue aatomijaama ehitamist ja on juba teinud suuri investeeringuid, nii et Soome on arvestanud tulevikus üsna palju aatomienergiaga.", "role": "user" }, { "content": "Kõrge elektrihind ja saastetasud on pannud soomlased senisest rohkem mõtlema aatomienergia eeliste peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolli uurimise all oli aastatel 2019 kuni 21 kohalikel teedel tehtud 18 ehitus ja remonditööd. Neist seitsme puhul tuvastas audit, et omavalitsused ei olnud riskide maandamisel piisavalt hoolsad, räägib peakontrolör Ines Metsalu. Nurminen. Me võtsime valimise 10 omavalitsuste suuremaid kui väiksemaid ja siis erinevatest Eestimaa paikadest ja tööde puhul ka võtsime suuremamahulisi väiksemamahulisi töid, võtsime selliseid töid, mille kohta me nägime ka ise riigihangete registris, noh, meile tundus, et seal võisid olla mingid probleemid tähtaegade maksumusega. Võtsime ka neid töid, kus varem meedias oli läbi käinud. Selgus, et riskijuhtimise tase oli omavalitsustes ebaühtlane, näiteks pole tehtud piisavalt eeluuringuid või ekspertiise. Ühe tee-ehituse käigus avastati, et projekteeritud lahendus ei sobi kokku naaberkinnistutega. Teisel juhul pidi ehitusmahtu suurendama, kuna avastati maa-aluseid rajatisi, mille olemasolu tuli üllatusena. See saab alguse sellest, et projekteerijale tuleks juba anda siis piisavalt täpsed suunised, et millised uuringud oleks vaja teha projekti koostamise ajal. Aga kohalikud omavalitsused on jäänud sageli lootma, et, et ka üldsõnalisest lepingust piisab ja küllap projekteerija teeb ise kõik vajaliku. Et kui need riskid on halvasti juhitud, siis see võib inimeste jaoks tähendab seda, et, et ühelt poolt teed ei saa kavandata tähtaega valmis või siis lähevad algselt planeeritust kallimaks. Riigikontroll leiab, et kohalike teede ehitus vajab mitmel pool hoolsamat omaniku järelevalvet vastavates lepingutes olid kriitilised küsimused mõnes omavalitsuses lahti kirjutamata või nappis konkreetsust. Riigikontrollil on etteheiteid ka transpordiametile, kelle järelevalve võiks aidata probleeme paremini tuvastada. Tänase järelevalve käib sellise juhuvaliku põhjal ja kui vaadata, et millised objektid on sattunud sinna järelevalve alla, siis on seal palju selliseid vähem kasutatavaid kergliiklustee ja selliseid suure maksumusega objekte on seal väga vähe, et, et meie soovitus oli see, et transpordiamet võiks ka oma järelevalvet paremini sihitada ja, ja tegeleda nende objektidega, mis tõepoolest on siis nii suure maksumusega kui ka kui ka suure liiklustihedusega, et nendel objektidel selles kontrollis oleks ilmselt rohkem abi. Riigikontrolli hinnangul aitaks olukorda parandada seegi, kui transpordiamet teavitaks leitud vigadest kõiki omavalitsusi mitte ainult seda, kus järelevalvet tehti. Nii saaksid kõik kasuliku infot kõrva taha panna. Samuti soovitatakse linnade ja valdade liidul välja töötada tee-ehituse lepingute tüüptingimused.", "role": "user" }, { "content": "Kohalike teede ehitamise nõrk koht on võimalike takistuste vähene ettenägemine ja vilets järelevalve, selgub Riigikontrolli värskest auditist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalkindlustusamet pakub praegu elamispinda enam kui viiele 1000-le Ukraina sõja eest põgenenud inimesele. Kolm korda päevas saavad inimesed sooja toitu. Ajutise kaitse saanud, kuid ilma sissetulekut inimesel on õigus ka toimetulekutoetusele. Seda arvestatakse nii, et pärast eluasemekulude tasumist peab üksi elavale inimesele kätte jääma 150 eurot. Laste puhul on toimetuleku piir 180 eurot, räägib sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Kaie Pukk. Meie seisukoht oli tegelikult see, et nad ei tohiks seda saada sellepärast, et neil on toitlustus tagatud ja esmavajadused seal vältimatu abi osas ka. Buk märgib, et 150 eurosest toetusest peaks umbes 106 eurot kulumagi toidu ostmisele. Siis tegelikult on ebaõiglane nende puhul, kes tegelikult ei saa riigipoolset toitlustust ja saavad 150 eurot, et selles mõttes ongi sügaval kohaliku omavalitsuse otsustada, et kas need põhjendused toimetuleku maksmiseks on nagu õigustatud. Seaduses pole niisuguse olukorraga arvestatud, niisiis rõhutab sotsiaalministeerium, et toimetulekutoetust võib omavalitsus maksta ning riik selle kulu tasub. Aga iga makse peab olema põhjendatud. Tallinna abilinnapea Betina kina ütleb, et pealinn küll hindab iga inimese vajadust eraldi, kuid maksab inimesele minimaalse toimetulekutoetuse ikkagi välja. Sest inimestel on ka lisavajadused, esiteks ravimid ja noh, kõik esmavajalikud asjad on selleks aluspesu, künekäärid või naiste sidemed, et tegelikult ei ole päris hea olukord, kui inimene peab neid otsima ja paluma, et ma arvan, et me peaksime seda väärikust nagu inimestele tagama, et neil oleks väike summa, millest nad siis ostavad just seda, mis neile hädavajalik on. Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütleb samuti, et 150 eurot peaks kätte jääma. Temagi sõnul hinnatakse iga inimese vajadust eraldi. Palju asju võib tulla küll annetusena, aga üks osa inimväärikuse hoidmisest on ka see, et inimesed saaksid teatavad esmased eluks vajalikud tarbed ka endale ise poest välja valida ja neid vajadusi me toimetulekutoetuse määramisel hindama või siis kasvõi seda, kuigi inimesel on toit tagatud. Võib-olla ikkagi oleks noh, tore ka laua peale mõni jõul või banaan osta lastele. Kaie Pukk kordab, et kui inimese vajadused seda eeldavad, siis talle toetuse maksmist ei keelata. Oma soovituse andis sotsiaalministeerium 22. märtsil omavalitsuste infopäeval. Pukk ütleb, et omavalitsused on käitunud erinevalt. Nad on otsustanud siis osadel puhkudel maksta ja osadel puhkudel mitte maksta, et kõik oleneb sellest, mille jaoks tal seda vaja oli.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeerium tegi ettepaneku jätta need sõjapõgenikud, kes elavad Sotsiaalkindlustusameti pakutud pinnal toimetulekutoetuseta. Tallinn ja Tartu maksavad inimestele miinimumtoetuse välja, mõned omavalitsused on valivamad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnatranspordi juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on esmane eesmärk asendada Tallinna ühistranspordis kõik diiselbussid gaasibussidega, kuid lõplik nägemus on, et kogu süsteem töötab aastaks 2035 elektrienergial ehk on 100 protsenti kliima neutraalne. Kui me võtame näiteks praegu busside soetamishinda gaasi puhul, see on põhimõtteliselt sama, mis diislil, ehk siis näiteks oletame 250000 eurot siis samasugune elektribuss maksab 500000 ja teine probleem elektribussidel on see, et kaua ta võib ühe laadimisega sõita näiteks diisel või gaasibuss suudab sõita ka 500 kilomeetrit ühe tankimisega, siis kõige paremad akud, mis on hetkel kättesaadavad, on, lubavad 150 kuni 300, eks siis sama mahu teenindamiseks. Sul on vaja kahte elektribussi, võrreldes diisli või gaasiga. Boroditši sõnul soovivad nad enne elektribusside kasutuselevõttu saada neist paremat ülevaadet. Selleks tuleb neid testida erinevatel marsruutidel ning eri raskuse ning pikkusega, et näha, kuidas elektribuss nendes tingimustes toimib. Sellel kuul testitakse Tallinna liikluses nelja aasta vanus solaris Urbino elektrisõidukit. Me võtsime meelega testimisele kasutatud elektrisõidukid, kuna kõige suurem väärtus ja oht elektrisüstee siis me tahtsime veenduda, et kuidas näiteks nelja-aastasel bussil aku vastu peab, kas temaga saab sõita sama palju kui uue bussiga või akkude näiteks võime olulist langeb. Andrus Post, kes on määratud testimiseks võetud elektribussi juhiks, sõnas, et kuigi eelmisel nädalal läbis bussiga iga päev 130 kilomeetrit, siis bussiakud võimaldavad päeva jooksul läbida kuni 200 kilomeetrit bussi lae post üks kord päevas, mille täislaadimiseks kulub viis tundi. See on hästi mugav tööriist bussijuhile ja ma väga loodan, et edaspidi tulevad nii head ja uhked bussid meie Tallinna linna transporti. Lisaks elektribussidele on Boroditši sõnul aastaks 2035 plaan laiendada ka trammiliiklust. Ta on ikkagi teises liikumises natukene eraldi, ehk siis teda vähem mõjutavad ummikud või muud liiklustakistused, mis on kohased näiteks bussiliiklusele ja ta mahutab rohkem inimesi. Uued kaht tüüpi trammi mahuvad umbes 250 inimest. Puupüsti buss on umbes 90 reisijat. Boroditsi sõnul kuulutab ministeerium aasta lõpus välja meetme, millega riik plaanib toetada kaheksa elektribussi soetamist.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna liikluses üle nädala testitud elektribuss seni reisijaid veel alt vedanud ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu, va banki ööklubis toimunud peost alguse saanud koroonapuhangus oli pärastlõunaks tuvastatud 19 nakatunut neist 15 lõuna regioonis ehk Tartus ja Tartumaal ning neli juhtumit Harjumaal. Sestap rakendab Tartu Ülikooli kliinikum kõiki meetmeid ja on kõrgendatud valvsuses, et takistada viiruse levikut haiglas. Tänasest kehtib kliinikumis külastuspiirang ja patsientidega lähikontaktis olevad töötajad kannavad isikukaitsevahendeid. Pärastlõunal kogunes Tartu linna kriisimeeskond. See peab praegust olukorda keeruliseks ja rakendas linnavalitsuse pädevuses olevaid meetmeid, jätkab linnapea Urmas Klaas. Seadsime sisse külastuskeelu meie linna hooldekodudes sulgesime kaks lasteaiarühma, kus on olnud lastel kokkupuuteid positiivse Covid proovi andnud inimestega ja ka jätame ära Tartu linna poolt pühapäeval korraldatava Gurly Stringsi kontserdi ning oleme ka terviseametile öelnud, et, et kui olukord peaks muutuma keerulisemaks, siis soovitame ka terviseametil täiendavaid reegleid sisse viia. Terviseametil ja linnavalitsusel on eelkõige noortele tartlastele väga tõsine sõnum. Nimelt peaksid nad vältima lähema kahe nädala jooksul kinnistes ruumides toimuvaid üritusi. Siin all mõeldakse baare ja ööklubisid. Linnapea Klaas. Praegune haiguse levik näitab, et nendes kohtades inimesed saavad nakkuse ja on ka oluline välja öelda see, et keskmine praegu nakkuse ga inimese vanus. Meil on siin alla 30 eluaasta. Nii et tegemist on pidude ja seltskondade haigusega. Tuleb tähele panna, et kui inimesed tunnevad, et nende seisundis on toimunud muudatus, kui enesetunne on halvem kui tavaliselt, siis kindlasti tuleb jääda koju ja võtta ühendust oma perearstiga. Klaas lisas, et täna õhtul koguneb Tartus ametkondadevaheline kriisikoosolek, kus peetakse nõu edasiste sammude üle. Meie sõnum avalike ürituste korraldajatele on see, et seni kuni kehtivad praegused reeglid ja te viite läbi avalikke üritusi, siis palun hoidke oma külastajaid hajutatuna tuleb luua sellised võimalused, kus inimesed ei oleks omavahel tihedas kontaktis.", "role": "user" }, { "content": "Tartu rakendab meetmeid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Linnavalitsuse kriisimeeskond otsustas keelata hooldekodude külastamise ning samuti suleti kaks lasteaiarühma. Tartu Ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskond otsustas täna varem, et taastab osaliselt piirangud ning külastuskeelu. Otsus on vajalik, kuna kolmel kliinikumi töötajal tuvastati koroonaviirus. Tartu ööklubis Vabank toimunud peost alguse saanud puhangus oli täna pärastlõunaks tuvastatud 19 nakatunut, neist 15 Tartus ja Tartumaal. Neljapäevase seisuga oli selle juhtumi lähikontaktseid veidi üle poolesaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHiiu kannelt võib nimetada tavaviiuli vanaemaks, nõnda ütles pärimusmuusik ja rahvusvahelise Hiiu kandle mängijate kokkutuleku organiseerija Sofia. On on vara keskaegne pill, mida siis mängiti Põhja-Euroopas, Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, et tegemist on ühe taaselustatud pilliga, seda on taaselustatud nii Eestis, Soomes, Welsis, Rootsis ja Venemaal, et on juba päris palju pille ehitatud arhiivimaterjal, kus on jäädvustatud vanad hiiu kandle lood on päris kesine ja see oli ka üks ajend kutsumaks kokku 50 hiiu kandlemängijat üle maailma just Viljandisse ja toimuvad meistriklassid. Me saame siis teada, et kuidas siis Rootsis on seal Hiiu kandlega pär, ümberg tuleb, Waleseist on siin Casmeurik ja, ja siis Soomest on Rauno Nieminen, kes on nii-öelda Soome siis johi taaselustamise isaks ja mina ja Peko käpi Soomest, meie tegeleme algajatega, ka see, kes ei ole mänginud, saab siis taluarpa raames siis proovida pilli, kuna hiiu kannel on niivõrd haruldane pill ja hiiu kandle mängijate kokkusaamine Viljandis on maailmas esmakordne, toimub ka kaks kontserti ja täna on meil siin Ono Negeland, kes on Norra väga, väga vilunud. Ma ütleks täitsa multinstrumentalist ja laupäeval siis on meil vaba lava. Et kuna meil on nii paljud huvitavad muusikud kohal, siis on nii, et las igaüks siis mängib paar lugu, soojendus seks, kella kaheksa paiku ja siis kell üheksa on meil juhiorkestri Soomest, kes mängivad siis johiku muusikat.", "role": "user" }, { "content": "Viljandis algas maailmas haruldaseks muutunud pilli - hiiu kandle mängijate rahvusvaheline kokkutulek.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõige pinevam on olukord Michiganis, kus vabariiklastest valimiskomisjoni liikmed ei pruugi tulemusi kinnitada. Michigani ülikooli riigiteaduste professor Kim Sah Mc Manoway. Kampaania erakond või valijad võivad pöörduda apellatsiooni kohtusse, et sundida neid tulemusi kinnitama. Valimistulemuste kinnitamise järel määratakse ametlikult osariigi valimiskogu liikmed, kelle häälte enamuse peab järgmine president tegelikult koguma. USA meedias on spekuleeritud, et president Donald Trumpi kampaania üritab kohtus tulemusi vaidlustada sest nii võib tekkida võimalus, et valimiskogu liikmete kinnitamine läheb kuberneridelt kohalike poliitikute kätte. Õiguseksperdid on rõhutanud, et selle tõenäosus on imeväike, kuid vaatamata sellele võõrustas president reedel Michigani vabariiklastest poliitikuid. Joe Biden i kampaania hinnangul üritas trump selle küllakutse ka osariigi ametnikke mõjutada ja valimistulemusi ümber pöörata. Joe Bideni kampaania advokaat Pop Bauer. See on ametivõimu kuritarvitamine, selge püüe valimisametnikke hirmutada, see on kohutav. Michigani poliitikud tegid pärast presidendiga kohtumist kirjaliku avalduse, milles rõhutasid, et nendeni ei ole jõudnud informatsiooni, mis muudaks osariigi valimistulemusi. Nad lisasid, et Michigani valimiskogu liikmete ametisse kinnitamisel järgitakse seadust. Trumpi kampaania aga jätkab erinevate kohtuvaidlustega, kuigi seni ei ole nad edu saavutanud. Valge maja pressiesindaja Keili Mckinoni. President on olnud väga selge. Ta tahab, et kõik seaduslikud hääled loetakse ja soovib kindlustada, et ühtegi ebaseaduslikult antud häält ei loeta. Selle nädala jooksul kinnitatakse valimistulemused muuhulgas Nevadas, Arizonas ja Viskonsenis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s kinnitatakse sellel nädalal mitme olulise kaalukeeleosariigi presidendivalimiste tulemused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonileping toob punkt-punkti haaval välja peamised tegevused kultuurivallas. Täna veel kultuuriministri kandidaat Anneli Ott ütleb, et esialgu võtab enamiku ajast see, kuidas saada hakkama viirusest tingitud probleemidega. Sest et väga paljud kultuurivaldkonnad enamus on väga tõsiselt sellest puudutatud saanud ja ma arvan, et see on iga eestimaalase mure, et selle valdkonna inimesed saaksid oma tööd jätkata, oleksid loomingulised ja looks seda kultuuriruumi rahulolevat ja rõõmsalt meie kõigi jaoks loomulikult koalitsioonilepingus väga oluline on, et kultuur oleks kõigile kättesaadav. Et siin ei tohi takistuseks saada, millises Eestimaa piirkonnas inimesed elavad, vaid et kultuur nii-öelda rohujuure tasandilt kuni tipptasemeni peaks olema kõigile kättesaadav. Ilmselt on ajastu märk see, et tuleb tõsta Eesti kultuuri kättesaadavust digiplatvormidel. Me oleme, ma arvan, juba seda natukene näinud, eks see koroonakriis on pannud väga mitmed valdkonnad oma tegevust ümber vaatama ja ma arvan, et siin kultuurivaldkond on väga häid näiteid meile toonud, et me saame ju täna nii kontserditest kui teatrietendustest juba läbi veebi seda nautida. Ja see on hea võimalus siit edasi areneda. Kavas on luua kultuurikiirendi, mis on rahastusmudel, mis võimaldaks eri valdkondade kultuuriinstitutsioonidel teha arenguhüppe ja kaasata selleks ka eraraha. Samuti on plaanis kultuuriranitsa rahastu loomine. Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk ütleb, et koalitsioonileppe kultuuriosa on üldsõnaline ja sinna on võimalik paigutada kõike. Ta mõjus värskena selles suhtes, et see rohepööre digipööre, et, et rohepööre on selles suhtes, et noh, film on ammu roheline, maailm ise on selle juba ära tinginud ja siis digi suhtes on täpselt see sama moodi, et mida täpselt selle all silmas peetakse. Ta on võimaluste rohke, sõltub sellest, mida me sellest hakkame siis nagu edasi arendama. Ja mis mulle eriti huvi pakkus, oli veel ka see, et see kultuurikiirendi. Ma arvan, et terve kultuurisektor on ülitänulik. Kui keegi oskab nagu teha selle läbimurde, et uuesti tuleksid nagu sponsorrahad ja toetajad tagasi kultuuri. Kontserdikorraldaja Helen Sildna räägib, mis tema hinnangul puudu jäi. Ma võib-olla tundsin puudu märksõnadest nagu ettevõtluskultuuri vannas eksport, rahvusvahelist, mine ja ka kultuuri mõju nii-öelda majanduse mootorina ja võib-olla oleks aeg liikuda uute mõistete juurde, et võib-olla kõrgkultuur ja rahvakultuur ei ole nii-öelda need kõige paremad mõisted. Et võiks tunnustada kultuurivaldkonna sellist üleüldist professionaliseerumist ja tunnustada just seda, et Eesti kultuuri tugevus on liigirikkus.", "role": "user" }, { "content": "Peagi kultuuriministrina ametisse astuv Anneli Ott ütles, et praegu tuleb panna rõhku sellele, kuidas koroonaviirusest tingitud probleemidega hakkama saada, sest kultuurivaldkonna inimeste töö jätkamine on iga eestimaalase mure.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoola peaminister Mate Moravitski kaitses täna Euroopa parlamendi ees oma riigi õiguspoliitilisi samme. Emotsionaalses sõnavõtus ütles ta, et ei jää vaiki, kui tema riiki rünnatakse. Mängureeglid peavad olema samad kõigile ning nende järgimine kohustuslik, see ongi õigusriigi põhimõte on vastuvõetamatu, laiendada institutsioonide pädevust meid sellest vaid tagantjärgi teavitades. Ei tohi teha otsuseid ilma õigusliku aluseta. On vastuvõetamatu rääkida rahalistest karistustest ja muust. Meil on muidugi olnud isegi hullemaid reaktsioone liikmesriikide poolt. Ma seisan vastu ähvardustele ja meiega asjade mittearutamisele. Ma ei lase Euroopa Liidu poliitikutel Poola välja pressida, see pole meetod, mida poliitikas kasutada, sõnas Moravitski. Tegemist oli paljude poolt kardetud etendusega, kus ta maalis pildi Poolast kui kannatajast ning üritas keerata õigusrikkumiseid Euroopa komisjoni vastu. Euroopa parlament on komisjoni viimasel ajal survestanud astuma samme seonduvalt riigi Euroopa Liidu eelarveraha väljamaksetega. Enne Moravitskit sai sõna ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der laien. Õigusriigi põhimõtted on liim, mis seob Euroopa Liidu kokku. See on meie ühtsuse aluseks. Ta on hädavajalik nende väärtuste kaitseks, millele meie eliit rajati demokraatia, vabadus, võrdsus ja inimõiguste austamine. Sellega arvestasid liitudes kõik 27 suveräänset riiki ja rahvast. Me ei saa lasta ja ei luba panna ühiseid väärtuseid ohtu. Komisjon kavatseb tegutseda ja valikud on kõigil hästi teada, sõnas von der Leyen. Sellega viitas ta eelarveraha väljamaksete peatamisele õigusriigi põhimõtete rikkumise pärast. Poola õigusriigi kriis on viimastel aastatel ja iseäranis viimastel nädalatel aina süvenenud. Nimelt teatas riigi kõrgeim kohus hiljuti, et teatud juhtudel on Poola seadused Euroopa Liidu omadest kõrgemad. Seda Euroopa Liidu õiguse järgi aga olla ei saa. Kuidas keerukat olukorda lahendada, ei tea hetkel täpselt keegi. Suure tõenäosusega arutavad seda ka riigijuhid neljapäeval ja reedel toimuval Euroopa ülemkogul. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendis toimus täna tuline arutelu õigusriigi küsimusest Poolas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarukordsel pressikonverentsil peaministri residentsis Towning Strietil kinnitas peaministri nõunik, et tema abikaasa ja väike laps võtsid pika sõidu märtsi lõpus ette sellepärast et abikaasale hakkasid ilmnema koroona sümptomid. Camings otsustas lapsevanavanemate juurde viia, et oleks keegi, kes lapse eest hoolitseb. Kui nad abikaasaga raskelt koroonasse peaksid jääma. Koroonasse jäidki nad mõlemad, aga 15 päeva hiljem otsustas Cammings ette võtta enda sõnul testsõidu poole tunni tee kaugusele barnardi lossi, et teha kindlaks, kas ta on pikaks sõiduks päris koju tagasi. Piisavalt paranenud. Testsõitu oli nõuniku sõnul vaja, et aru saada, ega koroona ole silmanägemise peale hakanud. Vara veel öelda, kas Camingsil õnnestus Suurbritannia avalikkust oma heades kavatsustes veenda. Sealne ajakirjandus on tema 70 minutit kestnud pressikonverentsi küll nimetanud piinlikuks vaatemänguks, mida Westminister pole varem näinud ja vaevalt et ka hiljem enam nägema hakkab. Tuletatakse meelde, et Comingsi ettepanekul kehtestati ühed Euroopa kõige rangemad koroona ohjeldamispiirangud üldse. Nende kohaselt tohtisid inimesed kodust väljuda ainult üheks tunniks ööpäevas et käia poes, jalutada koera või teha tervisesporti. Ning siis võtab sellise reeglistiku autor ette 400 kilomeetrise teekonna, millest avalikkusele kipub vägisi jääma mulje, et seda oli vaja vaid mugavamate isolatsioonitingimuste saavutamiseks. Ainus, mida Cammings pressikonverentsi ajal kahetsevat tundus, oli tõik et ta oma pikast reisist ise peaministrile teada ei andnud. Peale silmakirjalikkuse ja reeglite rikkumise heidetakse kommingsile ka ette kaastunde täielikku puudumist vaesemate brittide suhtes, kes pidid oma isolatsiooni veetma hoopis kitsaimas oludes kui kammingi Londoni korter ning kellel polnud mingit paremate tingimustega kohta, kuhu siirduda Comingsi argumendid vanemate koju sõitmise vajalikkusest mõjuksid usutavamalt kui poleks olnud seda nõndanimetatud testsõitu ajaloolise lossi, mis ühtlasi on ka tuntud turismiobjekt. Ka pole nõuniku mainet parandanud sõidu väljatulekust pressikonverentsini kestnud ülbe vaikimine vahejuhtumi teemal. Camming on varem teravalt keeldunud andmast oma vaieldava väärtusega teo kohta mingeidki kommentaare. Ühendkuningriigi ajakirjanduse hinnangul lasi kammings mööda avaliku elu tegelasele ühe olulisima võimaluse paluda oma kahtlase käitumise pärast siiralt vabandust. Kui vabandust ei paluta, on ka andestus raske tulema. Peale Comingsi enda on end nüüd halba valgusse seadnud aga ka peaminister Boris Johnson ning kogu ühendkuningriigi valitsus. On ju peaminister ja valitsus mõista andnud, et neile kaminsi selgitustest piisab. Ning mingit andeks palumist nad temalt ei ootagi.", "role": "user" }, { "content": "Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni vanemnõunik koroonaviiruse küsimustes Dominic Cummings keeldub tagasi astumast hoolimata 20 konservatiivist parlamendisaadiku üleskutsest. Cummingsi sõnul oli tema sõit Londonist vanematekoju Durhami maakonda mõistuspärane ja eetiliselt põhjendatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUudne taastuvenergia lahendus sai valmis 2018. aasta lõpus ja 2019 oli selle töötamise esimene täisaasta Enefit Greeni juhatuse liige Hinnar Kaasik. Varem toodeti saare peal 100 protsenti elektrienergiat diislist, siis nüüd toodeti, võetakse teda tuules päikesepaistest ja omakorda on seal akupank, et kui toodetakse nagu taastuvatest allikatest elektrienergiat rohkem, siis ta salvestatakse akupanka. Akupangast saab seda taastuvat elektrit õhtutundidel kasutada. Peale selle on saareõhk puhtam ja müra vähem. Lahendus ise on aga unikaalne, tõdeb ka sik. Eestis on esimene lahendus selline ja me oleme uurinud nüüd Põhjamaades, siis ka Põhjamaades tegelikult nii komplektset või nii terviklikku lahendust, teist ei ole tavaline, mis siin Põhjamaades või ka Läänemere piirkonnas on, on tuulik ja nüüd kaasaegselt on juurde pandud akupank. Aga meil on kolm tootmislahendust koos diiselgeneraatori ga saarte lahendused on alati see diiselgeneraator ka, et töötundide jaoks ja. Kaasik ütleb, et lahendus on väga hästi töötanud. No tegelikult on saare rahva tagasiside olnud, et meie töökindlus on olnud isegi parem kui varem diislist toodetud elektrienergial, et varem oli niimoodi, et kui diiselgeneraatorid välja läksid, siis rohkem tootmislahendust ei olnudki. Nüüd on meil selline järjekordsus, on seal automaatikaga kokku lepitud, et kui tuleb elektrienergia tuulest, siis töötab kõigepealt tuulik siis kui tuulest elektrienergiat ei tule, siis tuleb aku pangast ja kui akupangas ka enam elektrit ei ole, vaid sellisel juhul läheb diiselgeneraator tööle. Ehk põhimõtteliselt on nüüd selline kolm tootmislahendust varasema ühe tootmislahenduse asemel. Kaasik ütles, et nad on uurinud, kas Eestis oleks veel kohta, kus uuenduslikku lahendust kasutada. Aga sellist autonoomset elektritootmist nagu oli Ruhnus mujal Eestis pole. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Green loodud Ruhnu uudne taastuvenergialahendus, kus elektri tootmiseks kasutatakse tuuleenergiat, päikesepatareisid ja akupanka, on aasta edukalt töötanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPerussoomlastel on pärast valimisi kahesajakohalises parlamendis senise viie asemel 39 kohta. Suurima tõusja ning üldjärjestuses kolmandaks tulnud erakonnana oodatakse kutset valitsuskõnelustele. Berussoomlaste liidri Timo Soini sõnul kavatsetakse valitsusse pääsedes muuta Soome poliitikat Euroopa Liidu suhtes ja ka hätta sattunud euromaade toetus. Pakett, et Soome ei peaks teiste vigu kinni maksma, nagu Soini ütleb. Selline lubadus või ähvardus on muutnud ärevaks nii teised liikmesriigid kui ka raha turud, sest toetuspakett vajab liikmesriikide üks meelt. Portugali ajakirjanduses tuletatakse juba meelde, kuidas Portugal Soome talvesõja päevil toidu ja riideabiga toetas ning oodatakse soomlaste kaastunnet. Analüütik Jan Sunperi Helsingi ülikoolis ei usu, et soonil õnnestub läbi suruda väga suuri muutusi ning ta arvab, et perusomaliste valijaid ootab tegelikult ees pettumus. Mõnes küsimuses tehakse ehk rohkem kära, aga tavaliselt on Soome kokkulepetest kinni pidanud. Ma ei usu, et Euroopa poliitikas tuleb suuri muutusi, ütles Sunberi. Ta lisas, et Soini on väga huvitatud valitsusse pääsemisest ning partei peaks olema õppinud oma eelkäija maapartei eelmisest suurest valimisvõidust kaheksakümnendatel aastatel, mil lubati tööpuudus kuue kuuga kaotada. Aga tööministri kohta saades oli tulemus null ja see mõjus parteil hävitavalt. Kui sa oled valitsuses, pead sa tegema kompromisse ja kandma ka vastutust, nii et nad peavad olema tõelised poliitilised akrobaadid, et oma valijate silmis oma mainet säilitada, leiab sundpäri. Pärast valimisi ongi Soini juba oma seisukohti pehmendanud, enam ei nõua ta suuri muutusi. Sisserändepoliitikas ja ka Euroopast rääkides ütles ta, et 180 kraadist suunamuutust ei tule. Valimistel tõusis eduskonda suurimaks parteiks esmakordselt kogumus Jürki Kataineni juhtimisel. Katainen peab nüüd valitsuse kokku panema ja vihjas juba valimistulemuste selgudes, et kutsub kõnelustele teise koha saavutanud sotsiaaldemokraadid ja kolmandaks tõusnud Perussoomalaised. Kahesajakohalise parlamendis oleks neil kokku 125 kohta. Samas on ka sotsiaaldemokraadid ja Perussoomalaised mitmes asjas väga erinevatel seisukohtadel. Peaministrikandidaat Katanen tunnistab, et maksude ja Euroopa poliitika asjus on tõesti ilmselt raske üksmeelt leida aga usub, et maikuuks on uus valitsus olemas. Eelmise valimisperioodi ajal tuli Soomele üle elada ülemaailmne finantskriis ning kinnitan teile, et see on olnud 100 korda suurem väljakutse kui valitsuse moodustamine Soomes, ütles senine rahandusminister Jürki Katainen. Kai Vare Helsingi.", "role": "user" }, { "content": "Soome valimistel hiigelvõidu saavutanud Perussuomalaised on teinud teised Euroopa riigid murelikuks, sest parteijuht Timo Soini on lubanud Soome Euroopa-poliitikas muutusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene koorem, millega siis tulevad samba sisemised teenindavad vaheplatvormid, kogu see sisemine redelisüsteem tuleb siia ja tuleb ka osa klaasikinnituse süsteemis sellest nii-öelda spiderist. Kas need lähevad nüüd ka kohe paika? Esimeses järgus paigaldame sisemised teenindus, platvormid ja selle redeli, mis seal sees on, sest et sellest sõltub jälle see pesusüsteemi paigaldus, et esimene asi on sisemised asjad paika ja seejärel tehakse telk ümber samba, kuna siin on temperatuur üsna madal olnud, et tuleb betooni soojendama hakata. Klaasikinnitussüsteem, mis pannakse siis keemilise massiga sinna betooni sisse, et see korralikult ära kivistuks ja korralikult kinni jääks. Kui betoon on liiga külm, siis ta lihtsalt ei võta kinni. Millal klaasdetailid jõuavad Eestisse? Kõigi eelduste kohaselt praeguse plaani järgi 14 november on esimene koorem klaasi kohal. Kuidas kogu seda sammast säravana hoitakse edaspidi? Tehakse sisemine pesusüsteem sõidab paakauto juurde, antakse vesi sinna süsteemi ja pihustatakse klaasid, tehakse surve pesu nii-öelda. Ajakirjanduses avaldatud kahtlused, nagu oleks tellitud töötootjale liiga keeruline, lükkas kuld ümber. Siin on lihtsalt nii-öelda tehnoloogiliselt, need asjad muutuvad aeg-ajalt, see on lihtsalt paratamatus, sellise asja veel, ta ei ole seeriatoodang, selleks et see valguslahendus ega see klaasilahendus korralikult kokku jookseks ja sellest nagu väga ilus asi saaks, siis lihtsalt tuleb teatud muudatusi sisse. Et minu arust on see nagu ülepuhutud, et ei saa hakkama. Samba garantii on vastavalt seadustele ja lepingutele kaks aastat samba hoolduse ks tehakse hooldus, leping. Otse loomulikult tehakse ülevaatused ja selle kohta siis raportid, kui siin peaks olema mingisuguseidki, vähimatki kahtlust, et midagi ei ole, ei ole korras või ei ole tehtud nii nagu vaja on, et ma usun, et see asi saab ka tehtud.", "role": "user" }, { "content": "Tšehhi klaasitootja Sans Souci tõi täna Tallinnasse 7 tonni Vabadussõja võidusamba detaile. Neid asub paigaldama firma 2HP. Koormas olid peamiselt metallkonstruktsioonid ja redelid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on saanud nii jõukaks, et paljud inimesed väljastpoolt Euroopa liitu on siia tööle tulnud. Isegi kui sisserännanud tööjõule makstakse vähem, kui tuleks maksta. Eesti inimesele on meie palgad ikkagi piisavalt ahvatlevad, et panna sajad ukrainlased, venelased ja valgevenelased kaheteisttunniseid tööpäevi tegema. Sageli teevad nad tööd, mida meie oma inimesed selle palga eest teha ei taha. Selge see, et osa Eestis teenitud rahast saadetakse koju oma perekonnale. Eesti Panga statistikaosakonna spetsialist aras Snitsarenko. Eelmisel aastal 2020. aastal kokku oli võõrtöötajate poolt teenitud siis 128 miljonit erit, mis oli 30 miljonit euro vähem kui aasta varem. Tööjõuturude andmed riikide kaupa näitavad, et kõige rohkem teenivad siin Ukraina, Läti, Soome ja Venemaa elanikud. Kõige rohkem teenivad Ukraina ja Venemaa jõunikud kolmandatest riikidest ja Ukraina numbrid oli eelmisel aastal 32 miljon. Eri, mis on võrreldes aasta tagusega, vähenes 40 protsenti. Kogu teenitud tulu ei voola muidugi Eestist välja. Eelmisel aastal teenitud 128-st miljonist eurost läks Eestist välja hinnanguliselt 30 kuni 35 miljonit. Me teame, et sellest 32. miljonis euros, osa läheb maksudeks maksmiseks, osa elemiseks siin ja osa kinnisvara rendimiseks. Et umbes vaes lastus oma netotulust, umbes 40 protsenti javad nendele rahva kulutamis ja saadavad oma koduriiki peredele või kasutavad oma koduriigis elamiseks. Mõned kriitikud ei ole välismaise tööjõu kasutamisega rahul. Tuleks aga meeles pidada, et samamoodi on tuhanded eestlased tööl välismaal, kus võrreldes siinsega rohkem palka saab. Isegi kui tuleb teha tööd, mida kohalikud teha ei taha. Kogu tööjõutulust, mida Eesti elanikud välismaal teenivad, moodustab veidi üle 40 protsendi. Soomest saadud tulu. Soome saadustulu oli 2019. Aastal 151 miljon koos kõikide maksudega ja eelmisel aastal. Eelmisel aastal teenisid ja täpselt samamoodi umbes, et kolmandik netotulust läheb toidu peale kolmandik kinnisvararendile ja, ja raha. Eesti eunikud, kes töötavad Soomes, toovad siia kas sularahas või pangakaardidega või saadetakse ülekandega koju. Soome järel tuleb Norra, kust tuli Eestisse eelmisel aastal 36 miljonit eurot tööjõutulu ning Rootsi, kust Eestist pärit töötajad tõid koju 19 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Eesti tööjõutulu väljavool on kõige suurem Ukrainasse, kõige rohkem tööjõutulu tuleb Eestisse sisse Soomest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSel aastal on tähelepanu all igaühe looduskaitsega seotud tegevused ning toidu raiskamise vähendamine, samuti ohutu koostegemine ja vaimsed vitamiinid. Juhan Hepner käis uurimas, milliseid talgutöid tehti paliveres. Läänemaal paliveres kogunesid kohalikud spordisõbrad, et koristada terviseradade ääri varem maha võetud võsast. Palivere pika jalamehe radadel on pikk talgutraditsioon, mis ulatub talgute ühe eestvedaja Mati Kallemetsa sõnul poole sajandi taha. Kallemets ütles, et ühiselt kodukandi heaks panustamine annab inimestele sideme neid ümbritsevaga. Kogukonnal on selles mõttes oluline, et siis hobukonnalüüt, kes osalevad talgutöödel, siis on see liikumisraja nende oma. Talgutel kaasa löönud Tiina on disgolfihuviline talgud aitavad tema sõnul kaasa ka diskgolfi võimaluste laiendamisele. Pikajalamäel talgutest kuuldes otsustas ta kohe kaasa lüüa. Et aidata kohalikku kogukonda, et teeme siia disgolfiraja laiendust ja seda siis paremaks teha ja uued rajad ja et natuke parem oleks. Paliveres koristatud võsa on Mati Kallemetsa sõnul plaanis purustada ja saadud hakkepuitu kasutada tulevikus radade katmisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Palivere. Sukeldumisklubi Mare Mark vabatahtlikud on nõuks võtnud, aga teeme ära talgute korras puhastada Viljandi järv sinna uppunud puidest ja kalakonksudest. Olev Kenk räägib lähemalt. Imaremark 13 sukeldujat veetsid suure osa tänasest, teeme ära talgupäevast Viljandi järve vees mis ülesandega vette mindi, selgitab sukelduja Toomas Simon. Siin sõude kanali jaoks visatakse sisse iga aasta poi liin. Ja sügisel välja võttes jäävad osad ankrud alla, ei taha enam välja tulla. Me läheme neid poi ankruid nüüd märgistama ja siis saab nad välja ära tõsta. Talgupäevade eestvedaja Sulev Jams jätkab. See reostab järve, seal on jäänud betoonplokk põhja, mille küljes on kahe kuni kuue meetrine nöör ja täiesti ime, et siiamaale ei ole ükski sukelduja ega paadis ujumas käia, sinna kinni takerdunud ja ära uppunud. Ja kuna Viljandi järv on ka maastikukaitseala, siis oleks esmatähtis, et saaks järve puhtaks. No millisel juhul te võite öelda, et, et see talgupäev on õnnestunud? Kui me vähemalt ikkagi paarkümmend poid üles leiame, siis on see õnnestunud. Kuigi sukeldujad tegutsesid Viljandi järves omal vabal tahtel selle eest tasu saamata, lõppes hommikupoolne järvepõhja kammimine siiski tühjade kätega sest nähtavus kuue-seitsme meetri sügavuses vees oli vaevalt poolteist meetrit. Sukelduja Katri kiipus jätkab. Katri, mida seal all siis näha oli? No seal mõned näkid olid ja, ja väga pime oli põhimõtteliselt, ega enda nina ka ei näinud. Kas see on praegusele ajale iseloomulik, et vee all on nii pime või, või millest see tuleb? Ma arvan, et see oli lihtsalt mudane, väga mudane oli. Kas siis tänane töö jääbki seetõttu nüüd tegemata või? Ei, ma ei arva, et ei jää jää, et töö käib ja meil on veel teine sukeldumine ka plaanis täna.", "role": "user" }, { "content": "Täna peeti kõikjal üle Eesti perekeskset Teeme Ära 2+2 talgupäeva, mille raames tehti kokku 2283 erinevat talgutegu ja osales kümneid tuhandeid eestimaalasi. Sukeldumisklubi Maremark vabatahtlikud on nõuks võtnud \"Teeme ära\" talgute korras puhastada Viljandi järve sinna uppunud poidest ja kalakonksudest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLoe suhviga ole merele, lainete lohed on platsi peal valmis. Tuult on veel natuke vähe, prognoos ütleb, et tõuseb, mis see retk endast kujutab? No eks ta natuke niisugune seikluse otsimine on 30 kilomeetrit üle suure mere 30 kilomeetrit on üks ots, te tahate tagasi tulla, tahame tagasi tulles 30 sinna 30 tagasi. No mis see prognoos näitab, kaua sinna võib minna? Ise me loodame saada ühe otsa tehtud kuskil tunni tunni pooleteistkümnega. Et sõitjate tase on erinev ja me hoiame pundi koos, et me ei lähe võidu sõitma, me läheme nautima, mitmekesise lähete hetkel tundub, et tuleb 11 inimest peale. Olete luuret ka teinud, mis meri teeb siin vahepeal? Ei ole luuret teinud, aga ega lained ei ole takistus, saab lainetest, saab üle sõita. Ei ole probleemi, et mis meil on, see, et turva peab olema tagatud, meil turvakaatrid on taga, et me päris ohtu ennast seadma ei lähe.", "role": "user" }, { "content": "Saaremaalt startis lohesurfarite grupp Sõrve sääre tipust Lätti, enne starti rääkis Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk viimastest ettevalmistusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt, ma arvan, valitsus ei ole hetkel veel midagi kokku leppinud, vähemalt see on meie delegatsiooni käsitlus. Teiseks Keskerakond on tõesti pannud juba siin korduvalt ja võib-olla väga jõuliselt lauale koroona passide kaotamise siseriiklikult eelmise nädala lõpus. Nüüd on Reformierakond tulnud sellele ettepanekule üks samm nagu vastu ja see, et, et me laste vahel enam nüüd koroonapass ei kasuta, ma arvan, see on väga mõistlik suund. Minu meelest hariduse on ikkagi vaja ühetaolist lähenemist, et ei ole eriti vahet, kas ma olen kaheksa tundi pinginaabri koos või kaheksa tundi oma õe ja vennaga õhtul koos, et see peaks olema ühtne, see lähenemine, minu meelest see lähenemine võiks olla see, et kes ei ole haige, käib koolis. Ja ma arvan jah, et, et sellise sellise tänase ütleme suunaga, mida arutati kabinetis. Et sellega Keskerakond rahul ei ole, see on meie jaoks liiga vähe. Ühiskond ootab selgelt, et nende Covid passide kadumist siseriiklikult ja ma väga loodan, et koalitsioonipartner eesotsas peaministriga täna-homme leiab selle võimaluse pidada siis neid koalitsiooninõukogusid ja arutelusid, et siin lahendus leida. Kaja Kallas ju kirjutas Facebookis, et kindlasti leevendatakse veel piiranguid ja võib-olla kaua ka passi, aga, aga siis, kui omikronilaine hakkab langema, kui see kõver on allapoole surutud ja siis saab teha ka uusi otsuseid. Me näeme seda, et haiglaravi on tegelikult täna selles mõttes stabiilne, kui me vaatame, kui palju COVIdiga haiglasse läheb. Ja teiselt poolt ma tahan öelda, et vaadates, mis toimub intensiivis, siis intensiivis on, tegelikult on tulnud langus viimastel nädalatel. Nii et ühiskonna selge ootus, ma arvan, on see, et need koroonapassid kaoksid. Andres Merits on öelnud, et mis me hoiame ühiskonnas jõuga mingisugust dokumenti, mingisugust reeglit, mis tegelikult ei tööta, ma olen 100 protsenti sellega nõus, et siin on vaja konkreetset kuupäeva, konkreetset lähenemist. Keskerakond on oma ettepaneku teinud, see on seitsmes veebruar. Loomulikult me oleme valmis selle osas arutelusid pidama, aga ma arvan, et see konkreetne otsus peab sündima selle nädala neljapäeval.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et mingit kokkulepet täna valitsuskabinetis ei sündinud. Lähipäevil tuleb leida lahendus, et teha neljapäeval valitsuses konkreetne otsus, millal koroonapassid siseriiklikult kaovad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeekordsel rahvahääletusel osales 1929 inimest ja valida sai 10 eelnevalt Järva, teata toimetuse poolt välja sõelutud teo vahel. Vanatehnikamuuseumi rajamine Järva-Jaani kogus ülekaalukalt 457 häält. Muuseumi eestvedajad on Tuve ja Silva Kärner viimaselt küsisingi, kuidas inimesed on uue muuseumi vastu võtnud? Ei saa öelda, et halvasti, sellepärast et kahe kuu jooksul on meil juba üle 400 külastaja käinud ja me oleme lahti avatud tegelikult ju kahel päeval nädalas. See on ennekõike tuvekärneri, teie abikaasa, väga suur töö. Mis te ise arvate, mille tarvis seda muuseumide keskus õigupoolest vaja oli? Me koondasime nüüd kõik selle Järva-Jaanis varem Haievil oleva tegevuse nagu ühte kohta ja see tähendab seda, et selles keskuses meil on võimalik võtta vastu külastajaid, teha neile täiendavaid, eks kui kusioone ka väljaspool muuseumide keskust, näiteks kinomuuseumi se või koduloo muuseumisse. Aga loomulikult on võimalik ka näiteks vanatehnika varjupaika viia. Nüüd meil on ka palgalised töökohad, mis tähendab seda, et kogu see tegevus saab nüüd nagu ettevõtlikkuse pinna, et kui siiamaani oli kõik vabatahtlik tegevus, igaüks leidis oma teise töö kõrvalt mingisuguse aja. Pluss veel see, et seda vana tehnikat saab tõepoolest hakata korda tegema katusel. Ja ka seda sellepärast, et meil on olemas nüüd ka remondiboks, kus siis on võimalik tõepoolest seda tehnikat nagu rohkem korrastada, kui seni. Järva teataja peatoimetaja Tiit Reinberg ütleb, et Järvamaa aasta teo tiitlile said nominente esitada kõik Järvamaa elanikud. Hääletusel osales iga 10. valimisealine Järvakas. Milliseid objekte veel esile tõsteti? Eelmine aasta oli Järvamaal ka ehitamist aasta, et ei juhtu just sageli, et maapiirkondades avatakse päris uus koolimaja, et enemasti pannakse neid kinni. Paides ehitati uus koolimaja Paides ja Türil uued perearstikeskused. Aga me otsime alati ka selliseid toredaid asju, et näiteks väga ilus asi oli, et eelmine aasta avati Esnas galerii Esna pisike koht, kus elab 100 inimest ja seal on nüüd väga uhke galerii. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Järvamaa Omavalitsuste Liidu ja Kesk-Eesti ajalehe Järva Teataja rahvaküsitlus näitas, et järvakad peavad möödunud aastal maakonnas juhtunust kõige märkimisväärsemaks teoks vanatehnikamuuseumide keskuse kerkimist Järva-Jaani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalaid kestnud läbirääkimised kulmineerusid täna hommikul, et tunud pressiteadetega. Kõigepealt kirjutas riigifirma Elering, et Olekil Infortari tingimused on vastuvõetud. Erafirmad olevat küsinud hädavajaliku kai eest 20 miljoni eurost aastarenti või võimalust. Kui kai juurde lõpuks LNG ujuvterminal sõidab, saavad arendajad seal endale kindla broneeringu. On ju infotarka üks Eesti gaasi omanik. Ettevõtted vastasid omakorda pressiteatega, kus tõdesid, et Eleringiga ei anna läbi rääkida. Kui üldse, siis arutatakse nüüd asju majandus ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Mõned tunnid hiljem kogunesidki kõik asjaosalised minister Taavi Aasa juurde tunniajaseks plaanitud arutelu venis enam kui kahe tunni pikkuseks. Taavi Aas. Läbirääkimised jätkuvad, jätkuvad ka järgmisel nädalal öelda täna muidugi seda rõõmusõnumit, et küsimused on lahendatud, seda kindlasti ei saa. Infortari juht Ain Hanschmidt kinnitab, et ettevõte spetsiaalselt neile eraldatud broneeringut võimalikus ujuvterminalis ei soovi. Neile on oluline, et terminalile oleks vaba ligipääs kõigile. Kui me praegusel momendil vaatame näiteks vinguet, siis meie millegipärast see on ju Euroopa Liidu rahadega tehtud ja me ei saa seal vabalt gaasi kätte. Kui me vaatame laipede, siis meil on ka väga raske, me pole siiamaani sealt nagu kätte saanud ja me tahamegi, et siia Paldiskisse tulebki terminal, kus meil on ka võimalik gaasi osta. Eleringi juht Taavi Veskimägi ütleb, et tema eesmärk on sama. Meie ühine arusaam on see, et see transparentsus ja võrdsed mängureeglid nagu kõigile on päeva lõpuks, nagu kõigi üldises huvis. See kokku lepitud, jätkuvad arutelud sealsamas, kus nad nädalate eest algasid, kas riik ostab kai või rendib, kui pikaks ajaks ja palju ta selle eest maksab. Taavi Veskimägi. Kindlasti tingimustes, kus kai jääks tulevikus eraettevõtjatel, ei ole valmis me maksma kogu seda kai hinda kinni. Ain Hanschmidt jääb numbritest rääkides tagasihoidlikuks. Kõik sõltub ju rendilepingu pikkusest ja kõikidel asjadel on oma tasuvusajad. Eks riik soovib kaheks aastaks, et kahe aastaga tasub terminal ära. Ei, nii haalamis. Soovib riik kaheks aastaks endale rentida, et, et kas siis 10 miljonit aasta eest on sobilik. No ütleme, kahe aastaga üks alam Sky nagu ära ennast ei tasu, et eks neid asju, neid me räägime konkreetselt, et kuidas neid asju saab lahendada, eks. Kui läbirääkimised ei õnnestu ehk ujuvkaid ei ole, siis tuleb minna plaan B juurde. Rääkisin nii Taavi Aas kui Taavi Veskimägi. Nende sõnul peitub plaan B riigi varudes, ehkki kõigile neist niikuinii ei jätkuks. Aga millal on viimane aeg läbirääkimiste ga tulemuste ni jõuda? Taavi Aas. Kuna laeva osas on jõutud märgatavalt kaugemale ja laeva osas tuleb hakata tegema lõplikke otsuseid, siis see tegelikult paneb surve ka nendele läbirääkimistele, et meil ei ole siin seda kummi, ei ole lõputult venitada, et otsuseid tuleb tegema hakata.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki hommikul paistis, et läbirääkimised Alexela ja Infortari ning riigifirma Elering vahel on liiva jooksnud, ning LNG ujuvterminali jaoks tarvilik kai jääb ehitamata, leppisid osapooled tänasel kohtumisel kokku, et uuel nädalal räägitakse edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa riikides keskmisena me oleme näinud hinnakasvu aeglustumist, aga Eesti puhul on siis tegemist olnud hinnalangusega suures laiemas kontekstis, kahtlemata on see hea, sellepärast et Eesti on aastaid olnud kiirem hinnakasvuga riik. Olukorras, kus majandus on mõjutatud, siis selline kohanemine tuleb kasuks. Toetades siis kodanike sissetulekuid. Et kui meil oleks olnud maas langus ja, ja suhteliselt euroalaga keskmiselt sama kiire nagu hinnakasv, siis, siis seda võitu on suhteliselt vähe, et, et meil on vaja nagu konkurentsivõime jaoks pikemas perspektiivis hoida sellist veidi veidi eurole keskmisest kiiremat hinnakasvu, aga, aga me oleme siin ikkagi liiga tormakalt läinud siin varasematel aastatel, nii et selles alguses tegelikult see tänane kohanemine, mis on toimumas siin läbi energia, hindade mõju ja kütuse ja administratiivset regeeritud, hindad, et see tegelikult on täna kasulik tarbijaks. Kas praeguses olukorras pole mingit vajadust näiteks käibemaksu langetada, et arvestades seda, et hinnad nagunii langevad? Käibemaks on oluline tuluallikas, et, et täna, kus majanduse languses teises kvartalis ja siis hakkab taas paranemine, siis siis lihtsalt maksutulude langus on väga suur. Et nii või naa tuleb leida raha, et hakata mõtlema selle peale, kuhu, kuhu investeerida. Et osad riigid, tõsi, on erinevaid meetmeid teinud, on tehtud ka käibemaksu langetust, mistõttu me näeme siin mõnedes mõnedes riikides ka hinna langus sarnaselt Eestile. Ma arvan, hinnakasvu osas. Eesti pilt on päris hea, et kui me võtame siin kokku selle aasta esimese poole, siis hinnad on kasvanud kõigest siin 0,17 protsenti. Et, et mis hinnakasvu veab, on just toiduainehinnad, need on läinud üles 2,9 protsenti. Aga, aga toetust on tulnud läbi selle, et meil on ligi 23 protsenti madalam diislikütuse hind. Veidi veidi madalam ligi 7,7 protsenti, madalam bensiin ja, ja elekter, samas mis me näeme on, et aprillis ja, ja mais tehti selliseid soo soodustehinguid, siis nüüd nüüd tegelikult on horisondisee, et me näeme siin mõne kuu pärast, et, et see inflatsioon hakkab põhimõtteliselt on, on juba täna selle põhja teinud ja, ja vaikselt vaikselt see langus hakkab vähenema, jõuame aasta lõpuks pluss poolele.", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta juuliga võrreldes enim mootorikütuse hinnalangus. Diislikütus oli tänavu juulis 23,7 ja bensiin 7,7 protsenti odavam. Vastupidises suunas mõjutas indeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitse all olevat kino peab praegu üleval filmilevitaja foorum sinema, mis on majas rentnik. Ettevõtte tegevjuht Kristjan Kongo ütles, et kosmosel on moodsate kinosaalidega raske võistelda ja seetõttu läheb kino tema sõnul nii-öelda talvepuhkusele. See on meil juba olnud pikalt aruteluks ja seal on kaks peamist põhjust, mida võiks nimetada. Üks on kindlasti see, et, et olukord kinomaastikul on nii palju muutunud ja seoses konkurentsi kasvamisega on ikkagi inimeste külastus jaotunud erinevate kinode vahel ja ja kosmosekino on selgelt kaotanud külastajaid. Nii et see on nüüd üks peamisi põhjuseid, miks me oleme otsustanud momendil kino sulgeda, pluss muidugi hoone ise on ka piisavalt amortiseerunud ja vajab päris tugevat uuenduskuuri. Milleks siis maja ikkagi kasutama hakatakse? Kõigepealt me peame endas selgeks tegema, mis on need võimalikud stsenaariumid kosmosekino jaoks tulevikus. Kas me hakkame näitama seal erinevat filmiprogrammi, kas me leiame sinna uutmoodi meelelahutuse mingitel ürituste näol, mis iganes meil ei ole veel täna selget stsenaariumid? Eestis on teisigi filmilevitajaid, et te olete arutanud ka seda või on tulnud teile pakkumisi, et keegi teine tahaks seal oma filme näidata. Momendil selliseid pakkumisi ei ole. Ja rendileping meil jätkub kindlasti kino kosmosega, nii et me ei ole mingil juhul otsustanud sellest kosmosest loobuda. Pigem me ikkagi tahame leida ise sellele väljundit. Millal uuesti uksed lahti tehakse? Seda ma praegu ei oska teile küll öelda ja, ja ei tahaks ka spekuleerida. Kultuuriministeeriumi filminõunik Edith Sepp ütles, et kahjuks riik otseselt sellesse olukorda sekkuda ei saa. Kultuuriministeerium muidugi ei sekku ja ei tohikski sekkuda päris erafirmade omavahelistesse otsustesse, et selles mõttes see, mis puutub foorum Vinemasse ja tema otsusesse kosmose osas, et et see on nende enda nagu siseasi, et kindlasti toimuvad mingid arengud, mis siis seda on põhjustanud, mina usun ja ma tean neid inimesi, kes töötavad foorumis minemas päris hästi, et, et ma usalda s nende arvamust ja nende tegutsemisvõimet, et selles mõttes ootaks ära, mis edasi saab. Üks asi on aga selge muinsuskaitse all olevat maja ei saa näiteks muuta kaubamajaks või äripinnaks. Minule teadaoleva info põhjal ei ole võimalik seal suuri ümberkorraldusi teha, nii et, et seda hoonet tuleb kasutada sihtotstarbeliselt, nii nagu see on kinoks ehitatud, siis ka kino peab seal olema.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna kino Kosmos suleb 1. novembrist uksed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKliimapaketi eesmärk 55 kommenteerisid täna vikerraadio saates reporteritund kolme suuremasse europarlamendi saadikurühma kuuluvad Eestist valitud poliitikud Yana Toom. Uueneva Euroopa fraktsioonist. Peamine nõrk koht on minu jaoks see, et selle ambitsioonika kliimapaketi mõjuanalüüs pärineb aastast 2019. Enne Ukraina sõda. Riho Terras Euroopa rahvaparteist Sellel on kergelt fanaatilisuse hõngu, aga loomulikult tuleb kliimaga midagi ette võtta ja see on mõistlik, aga seda ei tohi teha tööstuse deindustriaaliseerimise arvelt. Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand Et rohepööre on vajalik ja sotsiaaldemokraadina olen ma rohelise mõtteviisiga, ma seisan selle eest, aga ma seisan ka selle eest, et inimesed, kes kõige rohkem selle läbi kannatavad, saavad toetatud. Ettevõtjad soovivad teada, milliseks kujuneb Euroopa Liidu regulatsioonide muutmise tulemusel saastekvoodi ühikute hind mis on hetkel üle 80 euro ühe CO kahe tonni lubatud heite eest vastavad järjest kaljurand Toom ja Terras. Ma ei oska seda numbrit nimetada, seda määrab turg, seda teile ühte ükski saadik ega volinik, aga keegi ei oska nagu öelda, mis selle, mis selle hinnaks kujuneb. Kuidas saab turuhinda defineerida, see ei ole ju mõistlik jutt. Tegelikult on see ju ainult indulgents, see on lihtsalt, et karistada neid, kes, kes rohkem toodavad, seda on võimalik natukene korrigeerida, aga see volatiivsus täiesti ära kaduda ei saa. Palju vaidlusi tekitanud heitkogustega kauplemise süsteemi ETS reformi eelnõu ja veel kaks sellega seotud eelnõu lükati täna Europe di lõpphääletusel aga tagasi. Nimelt ei leidnud täiskogu toetust parlamendi keskkonnakomisjoni ettepanek hakata tasuta süsinikukvoodi jagamist piirama aastast 2026 ja lõpetada nende väljastamine 2032. Komisjoni esimees Paskal Canfan viitas pressikonverentsil, et ei pidanud kokkulepe uueneva Euroopa saadikutega puudu jäi kuus häält. Heakskiidu sai hoopis sätte, mille kohaselt lakuks tasuta süsinikukvoodi kaotamine kaks aastat edasi aastani 2034. See aga ei sobinud lõpphääletusel enam rohelistele ja sotsiaaldemokraatidele. Keskkonnakomisjoni esimehe Pascal kanfani sõnul algab uue kompromissi otsimine kohe täna. Just päevakaja ajal aga jätkuvad Euroopa Parlamendis hääletused teiste kliimapaketi eelnõud üle sealhulgas selle üle, kas keelata aastast 2035 sisepõlemismootoriga uute autode turuletoomine. Arp Müller, Strasbourg.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament sõnastab täna hääletustel oma seisukohti aasta tagasi Euroopa Komisjoni poolt esitatud ambitsioonika kliimapaketi \"Eesmärk 55\" eelnõudele, millega asuda läbirääkimistesse liikmesriike esindava nõukoguga. Need on meetmed, millega plaanitakse vähendada 2030. aastaks süsinikuheidet 55 protsenti võrreldes aastaga 1990.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud nädalal ütles Eesti välja, et Rail Balticu valmimine 2026.-ks aastaks ei ole realistlik. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul kogunevad balti riikide ja Euroopa Komisjoni esindajad oktoobri lõpus. Kus siis on võimalik jõuda mingisuguste kokkulepeteni ka selles osas, et millises tempos, millise graafikuga, milliste lõikudega me edasi liigume? Eestis on projekti venitanud koroona viirus Hispaania projekteerimisfirma aeglane tempo ja Põhja-Pärnumaa Trassi ümberplaneerimine, räägib Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets. Kui ma võtan hästi hüpoteetiliselt, et raha ei ole probleem, et on puhas nii-öelda tehniline jõudlus ja kõik muud eeldused peavad, see tähendab, et projektid laekuvad õigeaegselt ja see Lõuna-Pärnumaa maakonna planeering saab kehtestatud nii, nagu praegu eeldused on võetud, et siis 28 keskpaik on füüsiliselt tehtav. Samas tuleb arvestada, et 2028. aasta on juba Euroopa Liidu järgmises eelarveperioodis majandus ja taristuminister. Taavi Aas ütles läinud nädalal, et Rail Baltic'u Eesti eelarvest on rahaga katmata veel umbes 400 miljonit eurot. Muidugi on võimalik see raha riigieelarvest otsida või laenu võtta, kuid kui me tahame seda Euroopa Liidult, tuleb vaadata just järgmise eelarveperioodi poole. Niimoodi lükkub raudtee valmimine veel kaugemale. Sellepärast ka see kümnendi lõpp, on see nii-öelda reaalne ajakava, mida me suudame täna usutavalt kinnitada. Aga Euroopa Komisjoni lõunanaabrite Eesti maksumaksja jaoks tuleb paika panna ka see, mida jõutakse ära teha praeguse eelarveperioodi jooksul ehk 2027. aasta lõpuks. Kristjan kaunissaare. Me oleme siin arutanud Eestis nagu sisemiselt seda, et kas ehitada valmis näiteks raudtee mulle Tallinnast kuni Iklani ja siis järgnevast perioodist või mingitest täiendavatest vahenditest, siis ehitada valmis ka raudtee sellele muldele. Arutatud on ka võimalust vedada esmalt rööpad Tallinnast Pärnuni ja siis edasi vaadata. Aga sel juhul on ta ilma liiklusjuhtmissüsteemita ning elu tegelikufitseerimata. Anvar Salomets selgitab, et sellisel raudteel võiks sõita üks diiselrong korraga. Selleks, et järgmine rong peale lasta, peaks tee puhas olema. Kristjan Kaunissaare ütleb, et raudtee testimiseks oleks niisugune lahendus abiks, kuid päris liiniliiklust seal pidada ei tasu. Kuidas tööde järjekord muutub, mis valmib enne ja mis hiljem peaks niisiis selguma lähiajal. Ehkki nii Läti kui Leedu on avalikult teatanud, et nemad püsivad töödega graafikus, on leedukad juba möönnud, et neilgi pole projekti jaoks piisavalt raha. Tarvis oleks veel 600 miljonit eurot, ütlevad leedukad. Anvar Salomets ei usu, et teised Baltimaad meist oluliselt eespool on. Projekteerimist koordineerib teatavasti ühisfirma Erbe Reil. Projekteerimine on sisuliselt samas etapis kõigis kolmes balti riigis, nii et noh, ma ei näe mingisugust revolutsiooni, et keegi suudab nagu ajakavas nagu palju lühemaks hammustada.", "role": "user" }, { "content": "Teoreetiliselt on veel võimalik, et esimene rong sõidab Rail Balticu trassil Tallinnast Pärnusse 2027. aasta lõpus. Eestis on arutatud, et 2027. aastaks võib valmida muldvall Iklani või ilma liiklusjuhtimissüsteemita raudtee Pärnuni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus volikogu nüüd kõigepealt kogunebki ja hakkab, hakkab arutama nii-öelda oma neid eesmärke, nii et, et see on kindlasti meie järgmise koosoleku nii-öelda üks põhiteemasid, et nii-öelda neid kõigi suuremaid valupunkte nii-öelda, mis ettevõtjaid puudutab siis nii-öelda kokku leppima, et see vajab ettevõtjate läbirääkimistet, me tahaks, et volikogul oleks ühtne seisukoht. Nimetage mõned need valupunkt? Kindlasti üldine sotsiaalmaksu koormus on üks, üks teema, mida, mida me tahame arutada ja, ja mis ettevõtja vaatevinklist kindlasti selle alla toomine aitaks ettevõtlust arendada, aitaks tuua investeeringuid Eestisse, nii et see on kindlasti üks, mida me tahame läbi rääkida ametiühingutega, nii et see on, see on kindlasti väga aktuaalne. Mida meelt te olete sellest kriitikast, mis Enn Veskimäe kohta on tehtud, et ta tegeles poliitikaga liiga palju, et tööandjad ei pruugiks seda teha. Ei, ma ei ole sellega nõus, et Enn Veskimägi poliitikaga tegeles, et Enn Veskimägi esindas ikkagi Eesti Tööandjate keskliidu huve, et, et ma niisugust etteheidet küll Ennule ei teinud, et ta on väga pikaajaline volikogu juht olnud ja väga tublisti hakkama saab, nii et, et selles mõttes mina küll ei kritiseeriks selliselt. Millal nüüd uus volikogu esimest korda kokku tuleb. Ka meie volikogu eesseisus koguneb ilmselt juba kahe nädala pärast, aga volikogu koosolek on mai alguses.", "role": "user" }, { "content": "Tööandjate Keskliidu volikogu valis esimeheks senise aseesimehe Jüri Käo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, no ütleme, et Eesti saab hakkama, et kui me räägime nagu sellest üldisest eesmärgist, et aastaks 2050 meie süsinikuheide on null ja, ja me oleme süsinikuneutraalsed ja et ka aastal 2030 me oleme vähendanud oma süsinikuheidet 55 protsenti võrreldes aastaga 1900 990 siis nendega meil ei ole probleemi, meil on tegelikult täidetud ju. Me oleme võrreldes 90. aastaga vähendanud minust üle 70 protsendi seda heidet, meil on täiesti okei. Aga nüüd on nagu see küsimus, et seda tahetakse saada Euroopale tervikuna ja siis, kuna kõik ei saa sellega nii hästi hakkama, kui Eesti on saanud, siis püütakse seda koormust jagada kuidagi nende peale, kellel see paremini välja tuleb, niimoodi, et ühiselt oleks siis see 55 saavutatud, see on ebaõiglane käitumine Eesti suhtes just, ja seda me tahamegi seal läbirääkimiste laua taga rääkida, et kuulge, et tehke ise ära ja siis me teeme ka ühiselt ära, et igaüks ikka enda eest ja kõik ühiselt. Miks Euroopa Liidu asjade komisjon pole suutnud Eesti seisukohti kinnitada, kliimapaketi osas? Ma ei oska öelda, ma usun, et üle tüki aja riigikogu liikmed soovivad päriselt nende dokumentide sisse vaadata ja, ja kujundada oma arvamuse ja, ja siis vaadata, kas see vabariigi valitsuse poolt pakutud tekst nagu sobib või see kompromiss, mida me läbirääkimisteks oleme soovinud või on seal vaja seisukohti kuidagi muuta ja, ja riigikogul on täielikult see õigus olemas rahvaesindusena, millal see tekib. Ma ei oska öelda, et noh, riigikogul on õigus arutada küsimusi täpselt nii kaua, kui nad õigeks peavad ja, ja kui nad on otsuseni jõudnud, küll nad siis selle otsusega teevad me ole ikkagi aru saanud, mille üle seal vaieldakse. No ma, see on nagu selline küsimus, mida te peate ikkagi riigikogu liikmete käest küsima, et et miks siis Nemad ütlevad, et ministeeriumid annavad neile tagasisidet, kas keskkonnaministeerium on kõik vajalikud asjad ära teinud, et rahvaesindajad saaksid otsustada? No minu teada me oleme küll kõigile nendele küsimustele vastanud, mis on tulnud, et kui midagi on üleval, eks me siis kindlasti vastame sellele, eks, pigem on see probleem selles, et nad küsivad küsimusi, millele täna vastuseid ei ole, mis ongi nagu see läbirääkimiste subjekt ja, ja me ei tea, mis kokkuleppeni seal jõutakse lõpuks aga täna detailideni kokku leppida ükskõik, kas see on siis aasta 2030 või 50, et mida me samm-sammult teeme, mis, mis see maksma läheb, et no see ei ole võimalik.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul ei saa Eesti veel Euroopa Liidu kliimaaneutraalsuse saavutamise läbirääkimistel kaasa lüüa, sest Riigikogu pole kinnitanud Eesti seisukohti. Samas on tema sõnul juba selge, et Eesti ei suuda Euroopa Komisjoni välja pakutud süsinikdioksiidi sidumise kohustust täita, sest see tähendaks kümnete tuhandete töökohtade kadu metsandussektorist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu on näinud vaeva avaliku teenistuse seaduse muutmise kallal viimased 10 aastat, seni ei ole see erinevatel põhjustel õnnestunud. Täna jõudis suurde saali järjekordne variant avaliku teenistuse seadusest. Justiitsministri Kristen Michal võis oma ettekandes rääkida praktiliselt sama, mis eelmised ministrid eelmiste katsete puhul. Kehtiv avaliku teenistuse seadus ei vasta tänapäeva vajadustele ega toeta avaliku teenistuse arengut, kuna on liiga jäik ja kohati ülereguleeriv. Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Reformierakonna valitsusliidu programmis peab valitsusliik riigihalduse tänapäevastamisel oluliseks eriseisundi ja õigustega ametnike vähendamist, nende hüvede ühtlustamist võrreldes erasektoriga ning avaliku teenistuse muutmist nüüdisaegselt dünaamiliseks. Uus seadus peab muutma läbipaistvamaks, palgasüsteemi ja ametihüvede kasutamise ning vähendama ametnike hulka. Ametnike ringist jäetakse välja need, kes ei teosta avalikku võimu. Sõnavõttudes väljendasid kõik fraktsioonid eelnõule toetust, kuigi ennustasid, et vaidlusi tuleb palju. Sotsiaaldemokraat Kajar Lember. Kindlasti on selle eelnõuga seotud ka väga palju pingeid ja, ja eks nad on valdavalt tulenevad sellest, et täna avalikus sektoris töötavatele inimestele on õigustatud ootus neile seadusega antud tagatiste jätkumisele. Ja, ja selleks on neil iseenesest ka tuline õigus, sest tegelikult väga alternatiivi ikkagi täna ju välja pakkuda sellele ei ole. Ja, ja eks täna ongi see, et, et inimestel on suur soov jääda ametnikeks kuigi otseselt võib-olla tõesti avaliku võimu teostamisega, nende igapäevane töö seotud pole enam. IRL-i esindaja Marko Pomerantsi seisukoht. Kindlasti on üks erutav teema, mis puudutab palkasid ja selle töötasu avalikustamist. Siin on minu meelest väga lihtne printsiip, et kui inimesed julgevad selle palga vastu võtta, siis ei peaks olema ka probleemi selle avalikustamisega, et kulutades ju keegi ei häbene. Tõesti küsimus sellest, et kas on, mida kulutada, sest ettekujutusametnike töötasudest ja suurtest töötasudest on ka kindlasti väga petlik. Keskfraktsiooni poolt esinenud Deniss Boroditš pidas samuti vajalikuks läbipaistvust, mingeid konkreetseid märkusi esialgu polnudki. Me kõik teame, et see avalik teenistus vajab reformimist juba aastaid ja loodame, et see katse ka õnnestub ja seega loodan, et antud eelnõu menetlemine kulgeb konstruktiivselt ja diskussiooni rohkelt ning selguse huvides suudetakse lahendada nii siin praegu kui ka paljude asutuste poolt tõstatatud kõhklused, kahtlused ja arusaamatused.", "role": "user" }, { "content": "Avaliku teenistuse seadus oli Riigikogus esimesel lugemisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäliselt on plastikusisaldusega asfalt nagu asfalt ikka kuigi bituumeni hulka on lisatud pisut tööstusliku plastijäätmete purustamisel saadud kraanuleid. Eestis selliseid kraanuleid veel ei toodeta. Firma Mack Rebor Baltikumi esindaja Velvo Vaht selgitab. Tootmisprotsess näeb ikkagi soovituslikult teedeehituse puhul kuskil viie protsendi bituumeni asendamist meie graanuliga, siis ehk siis plastikjäätmega. No praegu ta tuleb Inglismaalt selle testlõigu jaoks. Aga loomulikult on meie pikem eesmärk jõuda tootmisega siis Eestisse ja tegelikult üle Baltikumi, et oleks kohalik kraanul siis ikkagi selle tootmisel on vaja volüümi mahtu. Selle saavutamine on, ütleme, Baltikumi põhiselt on see võimalik. Kuna tegemist on katselõiguga, siis maanteeamet hakkab pidevalt silma peal hoidma, kuidas plastikusisaldusega asfalt Eesti oludes vastu peab. Maanteeameti idateehoiu osakonna juhataja Anti Palmi. Meil võetakse proove juba praegu laotamise kõrvalt töövõtjaga koostöös, pluss siis me kavatseme jälgida toimivust ka ajas, ehk et iga-aastaselt mõõta haardetegurit, roobast, kandevõimet, kõiki põhiliselt jaid, mis iseloomustavad teie vastupidavust kokku, ütleme, jälgimise alla läheb kaks kilomeetrit, kuigi siin on neid variatsioone erinevaid, et osa lõigust on siis ainult alumine kiht, osa lõigust on ainult ülemine kiht lisandiga ja ja siis keskel on üks lõik, kus siis on mõlemas kihis kasutatud, sest et siis me saame ka täpsemalt teada, kuhu kihti ta nii-öelda paremini sobib. Kahe kilomeetri pikkuses Sargvere maanteelõigul segatakse asfaldimassi hulka viis tonni plastikraanuleid sama suurt kogust plasti oleks vaja 410000 plastikpudeli tootmiseks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Järvamaal Sargvere külas valmib maanteelõik, mille asfaldisegus kasutatakse Eestis esimest korda purustatud plastijäätmeid. Eestis selliseid plastigraanuleid ei toodeta, sest nende järele pole piisavat nõudlust. Kuid see olukord võib muutuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nERR-i uudistetoimetuse tellitud uuringust selgub, et Reformierakonda toetab novembrikuus 30 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. See toetus on küll eelmise kuuga võrreldes kahe protsendi võrra langenud. Populaarsuse teisel kohal on novembris Keskerakond 23 protsenti toetust. Eesti konservatiivset rahvaerakonda toetab 17 protsenti, sotsiaaldemokraatlik Erakond 11 protsenti, Eesti 207. Isamaal on viie protsendiline ja rohelistel kahe protsendiline toetus. Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringu Juhan Kivirähki sõnul on muutused väikesed ega ole statistiliselt olulised. No poliitiline olukord paistab olevat stabiilne, vaatamata sellele, et, et avalikkuse ees paistab see väga kõrgetel temperatuuridel keevat aga erakondade reitingutes muutusi ei ole, praktiliselt et väikesed muutused paariprotsendilise nihked on olemas, aga need ei ole statistiliselt olulised. Ainsana on siis valimistest saadik oluliselt toetust kaotanud isamaa. Et kui isamaa sai valimistel 11 protsenti toetust, siis nüüd on neil toetus ainult viis protsenti, nii et valimiskünnise piiril. Ja siis võrreldes valimistega on toetust juurde võitnud Eesti 200, kes praktiliselt avalikkuses suuresti nähtav ei ole, aga ilmselt praegune poliitiline olukord sunnib osa valijaid vaatama siis riigikogust väljapoole. Keskerakond kaotas riigikogu valimiste perioodil ja ka pärast seda koalitsiooni, moodustades toetajaid mitte-eestlaste seas. Aga pärast seda on langus peatunud. Kui enne valimisi oli Keskerakonna toetus mõnel kuul lausa 80 protsenti venelaste hulgas siis pärast valimisi olid kuud, kus ta oli 56 57 protsenti. Nüüd novembris oli see tõusnud 64-le protsendile. Et eks need edasised kuud näitavad, kas see tõus jätkub või toimub midagi muud, nii et et praegu ühe kuu põhjal ei julge veel öelda, et see, et lõplik paranemine on. Ma arvan, et venekeelsel valijal suuresti ju alternatiive ei ole. Teised erakonnad eriti vaeva ei näe. Pigem tuleb teiste erakondade suunalt selliseid venekeelsete inimeste jaoks mitte eriti meeldivaid sõnumeid. Ainsana on, ütleme, et üks erakond, kus sarnaselt Keskerakonnaga on, on toetus venekeelsete hulgas suurem, on Eesti 200. Et venekeelne valija on ka siis selle erakonna üles leidnud ja saab aru, et et see erakond siis lõimumise teemadel on, on tõsiseltvõetav, ilmselt tänu siis erakonna esimehe Kristiina Kallase profiilile.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valimiste järel alanud Keskerakonna toetuse langus venekeelsete valijate seas pöördus novembris tagasi tõusule. ERR-i tellitud küsitluse järgi jätkab populaarseima parteina Reformierakond, samas kui Isamaa toetus langes valimiskünnise piirile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUrmas Sukles 25-st mandaadist 15 mandaati on siis tegelikult ju rohkem kui pool, et mis te arvate, kas Keskerakonnaga koalitsioon läheb edasi või hakkab nüüd ari ainuvalitsema? Ei noh, siin ei ole midagi arvata, muidugi läheb edasi. Aga miks just siis eelistate olla ka sellises ülekaalukas enamuses jätkuvalt Keskerakonnaga koalitsiooni? Sellepärast, et selle eelnevate aastate jooksul me oleme väga hea meeskond kokku kasvanud ja ma ei näe küll praegu, et me peaksime seda nüüd lõhkuma hakkama, nii et ma arvan küll, et me oma meeskonnaga siin juba rääkinud oleme ja, ja ja mina toetan küll Keskerakonnaga koalitsiooni jätkamist. Kui te nüüd vaatate seda tulemust, et nelja aasta eest 12 mandaati, seekord 15, et kuidas te ise selle tulemusega rahule jäite, kui palju te ütleme, ootasite? Aus vastus on, et ei oodanud, et ma ise arvasin, et no maksimum võiks olla 14 ja ja normaalne tulemus on 13 ja ja eks süda natuke värises ka ja selleks, et siin mitte rünnakud, aga, aga siin rõhuta seda, et ma olen vana mees. Aga noh, tegelikult vana mees ja noore mehe süda. Nii et nats ma kartsin või ma ei kartnud, aga ma olin ärevuses ja ja see ärevus nagu lahingusse minnes toob võidu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus võitis kohalike omavalitsuste valimised ülekaalukalt valimisliit HaRi, kogudes üle poole häältest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTavaliselt on lasteaia jõulupeo säravaim hetk jõuluvana, kes sobival hetkel uksele koputab. Tartu Krõlli lasteaiaõpetaja Signe Kaasiku sõnul kohtuvad lapsed tänavu jõuluvana ga virtuaalselt, räägib Signe Kaasik. Siin on meil õpitud mõned laulud, tantsud, ei puudu ka jõuluvana, aga jõuluvana ongi meil natukene teisel kujul, mida varem ei ole olnud, kuna võõraid inimesi ei tohi nagu majja kutsuda, siis meil on jõuluvana sel aastal videokõnega, et ongi niimoodi, et jõuluvana siis väikese sellise vimka jutuga räägib, kuidas tema on ju ka isolatsioonis, et ta ei saagi tulla, et tema paneb koti sinna puu alla kindlasti. Et meie siis petajad, rühma õpetajad, saame selle sealt kätte. Krõlli lasteaiaõpetaja Signe Kaasik rääkis, et tema rühmas toimub suure peo asemel jõuluhommik. Koroonaviiruse tõttu ei tohi vanemad kohale tulla, ent jõuluhommikut saab vaadata Zoom'i vahendusel. Ka jõhvi lasteaia Kalevipoja maja jõulupeol saavad vanemad osaleda videosilla teel. Jõuluvana jätab peole kingikoti, kuid ise laste juurde ei tule. Kui varem toimusid lasteaias jõulukuul erinevad üritused, siis sel aastal tähistatakse pühi tagasihoidlikumalt. Lähemalt räägib jõhvi lasteaia Kalevipoeg. Õpetaja Annika Lüüde. Meil on olnud päkapiku diskot ja sellised töötoad vanasti noh, nii-et enne koroonat, aga paraku nüüd me teeme ka selliseid töötubasid ja päkapiku vihkad, aga jällegi noh, nii rühma haaval, enne oli meil ikka väga uhked, olid töötoad, õpetajad siin tegid rühmit ette valmistusid ja siis multifilmi vaatamine ja, ja, ja tantsu trall ja niisugust oli nagu rohkem. Vanasti oli meil jõululaat ja jõulukohvik. No praegu on, sellised asjad on ka ära jäänud, praegu lihtsalt kontakte vähendatud, et see natuke tagasihoidlikumad me teeme, aga tagasihoidlikumat. Kuigi koroonaviirus on jõhvi lasteaia jõulukombeid muutnud, on mõned traditsioonid jõhvi lasteaiaõpetaja Annika Lüüde sõnul siiski säilinud. Näiteks on terve lasteaed ehitus jõulukaunistustega, samuti küpsetatakse lastega jõulukuul alati piparkooke.", "role": "user" }, { "content": "Koroona tõttu toimuvad lasteaedades jõulupeod ilma jõuluvana ja lapsevanemate kohaloluta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHelsingin Sanomat kirjutas eile, et pealinnas tegutseb umbes 100 150 ohtlikult käituvat noort. Neil on kalduvus lahendada asju vägivalla, aga ja tungida kallale omaealistele. Nad ei moodusta üht suurt jõuku, vaid liiguvad eri rühmadena ja võtavad üksteisega ühendust Snapchati kaudu. Peaminister Sanna Marini sõnul tuleb vägivalda ja jõukude tekkesse suhtuda tõsiselt ja sekkuda tuleb kohe, kuni veel on võimalik vältida olukorra kriitiliseks muutumist. Siseminister Maria Ohisalu arvates on noorte kuritegelikul käitumisel kaks põhjust. Esiteks on olukorra kriitiliseks muutnud tänavune erandlik koroonaaeg. Teiseks on oma osa ebaõnne ja ebavõrdsusega seotud asjaoludel. Sel sügisel on alaealised kurjategijad vägivallatsenud erakordselt laialt ja endisest julmemalt. Järjest enam on narkootikumide ja nende müügi ja rööviga seotud vägivalda. Lisaks on noortel kaasas noad, mida neil on nende sõnul vaja enda kaitsmiseks. Helsingi tänavatele on ilmunud kümneid noori kodutuid juurde. Helsingi politsei hinnangul on kuritegevusega seotud noortest osa soomlased. Osa välismaise taustaga vägivalla taustal on politsei arvates erinevad väärtus, tähedushinnangud, ebavõrdsus, tõrjutus ja ka vaimse tervise probleemid. Siseminister Maria Ohisalult küsiti täna hommikul üle intervjuus, kas vastab tõele, et Helsingis liikuvad noored kurjategijad on peamiselt immigrandi taustaga. Ohisalu vastas, et ekspertide seisukoht see on ja statistikast on ka näha, et immigrandi taust on teatud kuritegevuse liikides kõvasti ülekaalus. Asjatundjad oletavad, et jõukude tekkimine kujutab endast Soome jaoks kõige suuremat probleemi. Samas arvavad teised asjatundjad, et Rootsi olukorras ollakse veel kaugel. Maria Ohisalu ütles, et heaoluriik peaks pakkuma inimestele valikuvõimalusi. Asi ei tohiks jõuda sinna, et keegi peab kuritegeliku eluviisi ainsaks valikuks. Ühiskonda sulandumine on probleemide ennetamise seisukohast väga oluline sõna Suisalu. Ta peab väga kahetsusväärseks, kui immigranti taustaga lastel, kelle vanemad ei ole suutnud sulanduda, tekivad hiljem probleemid.", "role": "user" }, { "content": "Helsingis tekitab juba mõnda aega peavalu noorte kuritegelik käitumine, mille üheks olulisemaks põhjuseks peetakse ebavõrdsust. Suur osa noortest vägivallatsejatest on immigrandi taustaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõte, et võiks täpsemalt aru saada, kuidas punahirm meie kandis liigub ja kui suur on tema kodupiirkond on jahimeiste peas juba mõlkunud mitmeid aastaid, et teadaolevalt on Saaremaal kõige rikkalikum punahirve asurkond elab ja selle sügisel, kui me saime kokku keskkonnaagentuuri inimestega keskkonnaametiga tekkiski mõte, et võiksime täpsema info saamiseks mõned hirved ära kaelustada. Ja tõepoolest 11. detsembril meil õnnestus üks hirv nagu kätte saada, rihm kaela panna ja nüüd saame juba täpsemalt jälgida, kui suur on tema piirkond, kus ta elab. Kuidas talvine jah, teda häirib, kus on tema nii-öelda areaal ja plaanis on veel siis neli hirve ära kaelustada. Ja sellist telemeetrilist jälgimist Eestis veel tehtud ei ole. Ja meie teada ei ole ka lähiriikidesse tehtud, nii et ta on päris esmakordne projekt. Palju te arvate praegu, palju võib olla, noh, me arvame, neli kuni 6000. Et see number ongi väga kõiku hetkel veel. Aga loodame selle projekti käigus täpsemad andmeid saada, üles on pandud ka paarkümmend kaamerat metsadesse, nii et selline uurimine ja jälgimine käib hetkel. Kas see kaelus, mis talle nüüd kaela pandi, on see nii-öelda looma jaoks turvaline ja, ja on seda kusagil nagu varem katsetatud ka? Jah, on varem on ju ka põtra jälgitud, aga ka hunt on niimoodi jälgitud, et loomale ta midagi halba teha ei tohiks. Et ta on suht turvaline ja, ja peakski olema kaugelt nähtav, et kui kütitakse, siis meil on ka palve kõigile jahimeestele, et valge kaelusega hirve ei kütita hetkel, et mis ennustada, kaua need patareid seal vastu võivad pidada? Me ise loodame ikka mõni aasta, et, et siis oleks nagu, nagu paremad tulemused juba ja võib-olla siis tulevikus veel korrata, kui, kui esimesed näidud on head ja, ja saame pikemalt jälgida loomi.", "role": "user" }, { "content": "Esmakordselt Eestis ja kogu Baltikumis varustati punahirv GPS saatjaga, et jälgida kui suurel territooriumil hirved tegelikult ringi liiguvad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti riigi poolt saabus Eesti majandusministeeriumile kiri, kus käiakse välja idee, et balti riikidele võiks luua ühtse andmebaasi, mille eesmärk oleks vähendada mängurlus turismi naaberriikidesse. Lätlaste idee kohaselt koondaks andmebaas kõiki balti riikide inimesi, kes on pannud ennast enesevälistusnimekirja ja seeläbi endal hasartmängud keelanud. Hasartmängu korraldajate Liidu tegevjuhi Tõnis Rüütli sõnul vajab teostus veidi tööd kuid idee on hea. Miks mitte, kui selgub, et, et see on lihtsam kui praegune olukord ja nagu ma tean, et, et selleks vastav töörühm juba moodustatakse, et see siis läbi rääkida, et miks mitte, aga kõigepealt peavad muidugi hinnangu andma andmekaitse eksperdid, kuidas see võimalik on, siis tuleb selleks hasartmängu seadust muuta. Enesevälistusnimekirja saavad ennast lisada sõltlased või need, kes lihtsalt soovivad enda mängurlust piirata. Hasartmängu nõustamiskeskuse tegevjuhi Pillerin Indermita sõnul on idee hea kuid sõltlaste abistamiseks on vaja rohkemat kui järjekordne nimekiri. Välistusnimekiri ei ole see, mis ravib nii-öelda mängimisest, tekkinud siis probleeme. Et see on kindlasti abivahend selleks, et inimene mängida ei saaks, siis ütleme Eestis ja võib-olla siis ka ta ei saa Lätis mängida, aga kui ta juba ennast enesevälistusnimekirja paneb, siis tegelikult oleks hea, kui ta saaks ka oma probleemile psühholoogilist abi ja nõustamist.", "role": "user" }, { "content": "Mängurlusturisimi vähendamiseks soovitakse luua Balti riikidele ühist enesevälistusnimekiri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTuhanded Soomes töötavad eestlased ootasid pikisilmi, et Soome leevendaks piiriületustele kehtestatud karme piiranguid ja inimesed pääseksid Eestisse jäänud pere juurde. 14.-st maist on tööränne taas lubatud. Siseminister Maria Ohisalo ütles piirangute leevendamisest teatades, et Eestist naastes tuleb kaks nädalat kinni pidada vabatahtlikust karantiinist. Ta täpsustas, et tööl, apteegis ja poes käimine on lubatud, aga ebavajalikke kontakte tuleb vältida. Eestlasest töötajad rõõmustasid ja paljud kiirustasid laevapileteid ostma. Selgus aga, et Soome tööandjad ei vaata Eestisse minekule sugugi hea pilguga ja nõuavad, et Eestist naastes ei tohi kaks nädalat tööle tulla. Teenindusala ametiühingu pam töökeskkonnaspetsialist Merja vihersalu tõlgendab valitsuse otsust nii, et lähikontakte tuleb vältida ka tööl olles. Palju sõltub sellest, mis tööd tehakse. Kui tööd tehakse üksi ja suhelda pole vaja, siis saab karantiini tingimusi täita. Aga näiteks klienditeeninduses poes töötades on raske karantiini järgida, ütles Vihersalo. Ehitajate ametiühingu ragendusliidu esimees Matti HarjuNeemi ütles, et nende ametiliidul on teada palju ettevõtteid, kus töötajatelt Eestist naastes koju jäämist nõutakse. Tema sõnul on tööandjate nõudmine seotud murega, et piirangute leevendamine toob kaasa viiruse leviku ehitustööliste seas. Nagu Eesti ehitajad hästi teavad, on paljude ehitustööliste majutustingimused Soomes halvad. Tihti elatakse mitmekesi ühes toas. Et saaks karantiini järgida, peaks majutus olema vähemalt niisugune, nagu kollektiivleping ette näeb. Ehk igal töötajal vähemalt oma tuba heidab Harju neemi kivi tööandjate kapsaaeda. Haigus hakkab levima, aga see ei pane nähtavasti muretsema ei eestlasest töötegijaid ega ka tööandjaid, kellel ei paista olevat piisavalt raha, et korralikku majutust võimaldada, nentis ehitusmeeste ametiühingu juht Merje Viirsalu ütles, et mõistab nende töötajate olukorda, kes pole ammu Eesti koju pääsenud ja soovitas kindlasti tööandjaga rääkida. Soovitame alati enne reisile minekut tööandjaga arutada, kas see on turvaline või mitte, sõnas Vihersalu. Ta lisas, et mingit kompensatsiooni ei ole töötajal kaheks nädalaks koju karantiini jäädes oodata. Sama ütleb ka Mati Harjuneemi. Kui töötaja on ise vabatahtlikult ja olukorda teades Eestisse läinud, ei ole tööandja kohustatud palka korvama. Mati Harjuneem ei pea õigeks valitsuse leebeid karantiininõudeid ja ütleb, et otsus on iga tööandja teha. Soomes ju vähenevad tellimused kogu aeg, ehitusalal on oodata suurt tööpuudust. Ehitusettevõtted on mures, et vähemalt need tööd, mis praegu veel pooleli on, saaksid valmis tehtud, ütles Soome ehitajate ametiliidu juht.", "role": "user" }, { "content": "Soome tööandjad nõuavad, et töötajad oleksid pärast Eestis käimist kaks nädalat kodus karantiinis, kuigi Soome valitsus on lubanud käia nii tööl kui poes ja apteegis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu aseesimees Hanno Pevkur tuletab meelde, et erakorralise istungi kokkukutsumiseks peab olema vähemalt 21 riigikogu saadiku soov. Seda arvu ei ole raske kokku saada, aga istungi läbiviimiseks on vaja vähemalt 51 liikme kohalolekut ja siin on vaja juba ka koalitsiooni toetust. Pevkur ütleb, et ta ei näe, kuidas riigikogu saaks praegu oma r eluga valitsuse tegevust toetada. Vaktsineerimise korraldus tegelikult ju igapäevaselt on sotsiaalministeeriumi ja, ja valitsuse kätes, nii et ega riigikogu liige ja riigikogu vaktsineerimist ei korralda ja, ja tegelikult mõtlen, minu arvates hinnangul on, on tegelikult sellest palju rohkem abi, kui iga riigikogu liige kutsuks oma valijaid üles vaktsineerima ja sealhulgas ka need, kes täna riigikogu liikmetest suhteliselt skeptiliselt on vaktsineerimisse suhtunud. Ja resümee. Hetkel ma küll jah, erakorraliseks istungjärguks, nüüd enne kolmekümnendat augustit vähemalt ise vajadust ei näe. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et vaktsineerimine ei ole kaugeltki ainus teema, mida oleks vaja arutada. See kaos, mis valitseb vaktsineerimise korraldamisel, on üks, teine on valitsuse poolt kavandatavad erinevad piirangud ja see, kuidas praktikas kavatsetakse rakendada inimeste erinevat kohtlemist, sõltuvalt siis sellest, kas inimene on vaktsineeritud või mitte. Kuidas hakkab välja nägema siis praktikas selle elluviimine, järelevalve, milline on selle õiguslik raamistik, millele on juhtinud tähelepanu juba mitmed advokaadid, ka erinevad ürituste korraldajad, nii et kogu see problemaatika ja kolmas teemade ring seoses tervisekriisiga on uus kooliaasta algus. Me teame, et osa õpetajaid on vaktsineerimata, osa on vaktsineeritud, sama on õpilastega. Kas siis nemad saavad olla üheskoos ja ühes ruumis, kuidas õppetöö hakkab välja nägema või on osad siis eraldatud ja kaugtööl huviharidus seal kõrval, mis puudutab muusika, spordi kunstikoole ja, ja kõike muud. Ja noh, siia lisandub kindlasti ka see, mis ei ole ainult süüdlaste ja vastutuse otsija, aga kogu see juhtimisskeem, kes otsustab, mida otsustab, kes vastu. Nii et probleemide ring on väga lai ja tõenäoliselt on siin vaja ka parlamendi endal teatud seadusi ja, ja õigusakte muuta ja täiendada.", "role": "user" }, { "content": "Reedel koguneb Riigikogu vanematekogu arutama, kas toetada Isamaa ettepanekut kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istung koroonakriisi arutamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Georgiasse Daltoni linna kogunesid tuhanded inimesed, et avaldada toetust president Donald Trumpile ja vabariiklaste senatikandidaatide le. Trump oli 28 aasta jooksul esimene ametis olev president, kes linna külastas. Mul on rõõm olla tagasi selles suurepärases osariigis, mis on koduks raskesti töötavatele patriootidele, kes usuvad jumalasse, perekonda ja maasse. Igaüks teist hääletab pea kõige olulisemate teise vooru valimistel meie riigi ajaloos, räägib Georgia. Vabariiklaste senati kandidaat Kelli Lofler. Georgia, meie oleme tulemüür sotsialismi ees. Me peame need valimised võitma. Georgia valimistel on mängus kaks senati kohta ja enamuse säilitamiseks peavad vabariiklased neist võitma vaid ühe. Viimaste küsitluste järgi on võitlus äärmiselt tasavägine, kuid demokraadid on eelvalimistel olnud aktiivsem, räägib Donald Trumpi toetaja Cherry. Ma arvan, et inimesed on valmis ja motiveeritud hääletama, sest mõlema poole arvamuste vahel on suur lõhe. Nii et mõlemad pooled tahavad minna hääletama ja soovivad, et neid kuulda võetakse. Seega kõik hääletavad ja näeme, mis saab. Kui demokraadid saavad senati enamuse, siis see lihtsalt on nii ja sellega tuleb leppida. Paari aasta pärast on uued valimised ja vaatame, mis siis saab, räägib Donald Trumpi toetaja Tommy. Seisin täna järjekorras, ostsin plaksu maisi ja rääkisin nende inimestega, nad on väga elevil, et saavad valimise val hääletama minna ja vabariiklased on kogu aeg sellised olnud. Nad ei ole posti teel hääletajad. Nad on inimesed, kes ajavad oma tagumiku püsti ja lähevad jaoskonda hääletama. Vaatamata sellele, et vabariiklaste ja Trumpi kampaania kohtuvaidlused ei ole edu saavutanud leiab Tommy, et novembrikuised presidendivalimised ei olnud ausad. See on tema jaoks muutunud nüüd kõige olulisemaks teemaks. Lisaks pelgab ta, et Joe Bideni administratsioon toob kaasa sotsialismitõusu ja kõrgemad maksud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe alton Georgia.", "role": "user" }, { "content": "Viimaste küsitluste järgi on võitlus äärmiselt tasavägine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu kuues Venemaa-vastane sanktsioonide pakett on üks õnnetumaid, mida Brüsselis menetletud. Kui see mai alguses välja käidi, siis näis, et nädalaga on probleemid lahendatavad. Ent Ungari peaminister Viktor Orban venitas paketiga kuni selle nädala esmaspäevani. Tol päeval kasutas ta enne Euroopa ülemkogu võimalust meedia eeskogu hingest Euroopa Komisjoni kõiges halvas süüdistada. Seejärel kurtis ta muresid Euroopa riigijuhtidele, kes tulid Orbanile vastu ning kokkulepe sõlmiti. Loomulikult ei käinud liidrid ükshaaval kõiki tehnilisi detaile üle, kuid Moskva õigeusu kiriku patriarhi Kirilli nimi oli paketis olnud algusest peale. Tava kohaselt on poliitilise kokkuleppe järel Euroopa Liidu riikide suursaadikutel kohustus tehnilised paberid üle käia ja need ära kinnitada. Kuid eilsel suursaadikute kohtumisel Brüsselis teatas Ungari, et neile kirilli sanktsioneerimine ikkagi ei sobi. Sellest on juba mitmed analüütikud välja lugenud, et Ungari jaoks pole küsimus sanktsioonide sisus, vaid soovis näidata Brüsselit saamatuna. Selliseid samme on juba ka kritiseeritud, näiteks täna ütles selle kohta oma arvamuse Luksemburgi peaminister Javier Pettel. Kui eile õhtul tulnud uudis, et üks riik takistab sanktsioonide paketti, sest patriarh Kirill on seal sees, siis on see vastuvõetamatu. Ma ei ütle selle riigi nime, aga helistasin eile Viktor Orbanile, et talle öelda, et ta käitumine on sobimatu. Patriarh Kirill oli seal enne meie kohtumist kirjas ja nüüd on 26 ülejäänud riiki pantvangi võetud. Ma ei ole sellega nõus, sanktsioonid on meile olulised, sõnas petell. Seega on aina tugevnemas trend, kus Ungari kutsuvad Venemaa teemaal korrale riigid, kes asuvad märksa kaugemal läänes. Ent rahulolematud ollakse Viktor Orbaniga ka loomulikult ida pool. Poola valitsuse kõneisik Pjotr Müller ütles eile, et Ungari suhtumine on muret tekitav. Meie seisukoht on selge, selline suhtumine, hoolimata Euroopa ülemkogu otsusest paneb meid muretsema, sest sanktsioonide pakett kiideti liidrite poolt juba heaks. Meie jaoks on väga oluline, et peamised Venemaa sissetulekud lõigatakse ära ning naftaembargo on selle väga tähtis osa. Seepärast palume me ühehäälselt, et Ungari ei blokeeriks enam seda protsessi, sõnas Müller. See avaldus ja viimase aja poliitilised muutused näitavad, et kui veel aasta tagasi oli Visegradi nelikust vähemalt kolm riiki euroskeptilised, siis nüüd on Viktor Orban uhkes üksinduses ja kuigi Poola õigusriigi üle käib endiselt vaidlusi, on Varssavi ja Brüsseli seisukohad üksteisele Ukraina sõja valguses tugevalt lähenenud. Sellest andis märku ka Komisjoni presidendi Ursula von der Laieni tänane Poola visiit. Ent kuuenda sanktsioonide paketi üle jätkusid täna vaidlused Luksemburgis, kus Euroopa Liidu suursaadikud kogunesid. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval Euroopa Ülemkogul otsustatud Venemaa naftaembargo kehtestamine on taas seiskunud. Nimelt pole Ungari rahul, et sanktsioonide alla läheks ka Moskva õigeusu patriarh Kirill.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEestimaa looduse fondi ettepanekul laieneks praegu 43-l ja poolel 1000-l hektaril paiknev alutaguse rahvuspark 28000 hektari võrra. Kolmapäeval ligemale 100 osalejaga veebis toimunud laiendamiskoosolekul ütles Eesti looduse fondi juhatuse liige Siim Kuresoo, et ELF pole huvitatud looduse kaitsmisest eraomanike heaolu arvelt. Ettepanek sisaldab ka mõningal määral eramaid, aga meie nägemuses võiksid need saada liidetud rahvuspargiga ainult sellisel juhul, kui eraomanikud sellega ka päri on. Lisaks ELFile tahab keskkonnaamet laiendada lendoravate püsielupaikade kaitset 1656 hektari võrra, mis osaliselt kattub ELF-i laienemisettepanekuga, kuid ulatuks lisaks Ida-Virumaale ka Lääne-Viru ja Jõgevamaale Alutaguse vallavanemale. Tauno Võhmari on oluline laienemisprotsessides majanduslike mõjude hindamine. Vald on omalt poolt seda veidi teinud. Valla eelarvet mõjutab suurusjärk 100000 eurot aastas, vähenemine kui on täiendavad need kaitsealused maad, mille pealt maamaksu ei ei laeku ja siis otseste ja kaudse tööjõukuludena oli see arvestuslik summa 300000 eurot, eks ole, et mis siis puudutab nii puukoole kui kui ka neid metsaistutajaid transpordifirmasid metsaraiefirmasid, kellest paljud on kohalikud elanikud ja maksumaksjad. Erametsaomanike esindaja Evelin Hintsi sõnul on koos juba 221 allkirja rahvuspargi laiendamise vastu. Saage aru, meil on väga vähe elanikke veel üldse järgi jäänud, siin meie külas on näiteks kuus elanikku, kõik kuus kirjutasid esimese hooga koheselt alla sellele rahvuspargi laienemise vastu. Näiteks minu äi, tuntud loodusmees Juhan Lepassaar, kes sai eelmine neljapäev 100 aastaseks põhjendas oma allkirja sellega, et meil on neid aher, varesid siin ümberringi juba oi-oi kui palju. Keskkonnaminister Tõnis Mölder nentis rahvuspargi laiendamise koosoleku lõpetuseks, et riik peab leidma lahenduse looduskaitsealadele jäävate eramaade õiglaseks kompenseerimismehhanismiks. Peamine küsimus, mis siit õhku jäi ja ma, ma möönan, et siin kiireid lahendusi ei ole, aga peamine murekoht on ju ikkagi täna see, et, et kuidas siis sellele maaomanikule kompenseeritakse õiglaselt tema maale siis tekkinud piirangust saadud majanduslik kahju või, või majanduslik võrdsus ja, ja noh, ega siin häid lahendusi on vähe, eks tuleb nende teemadega edasi tõtata. Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aasta novembris raadiouudistele Ida-Virumaalt Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eestimaa Looduse Fondi ja Keskkonnaameti ettepanekul on praegu käimas Eesti uusima, Alutaguse rahvuspargi ja lendorava kaitsealade võimaliku laienemise protsess. Paljud kohalikud metsaomanikud on nii looduskaitse all olemise kui ka sinna sattumise vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasel arutelul põhiettekande teinud rahandusminister Jürgen Ligi kordas taas, et valitsuse rahanduspoliitika peamine eesmärk on riigieelarve ülejäägi saavutamine, et säilitada riigi usaldusväärsus. Valitsussektori eelarve viiakse ülejääki 2013.-ks aastaks ning ülejääk suureneb ühe protsendini SKP-st. 2015.-ks maksukoormus alaneb majanduslanguseelsele tasemele ning eelkõige langevad tööjõuga seotud maksud. Vaatamata kergemale maksukoormus ele kasvavad riigi maksutulud keskmiselt kuus protsenti aastas. Lisaks sellele toetavad riigi tulusid ka äriühingute dividendid, lisanduv tubakaaktsiisi tõus 2013. aastal ning tulumaksusoodustuse ülempiiri alandamine. Riigiasutuste tegevuskulude kasvu ei planeerita ringi investeeringute maht eelarves kasvab igal aastal. Teine ettekandja, Eesti Panga asepresident Märten Ross keskendus euroala hinna stabiilsusele. Kuigi Euroopa keskpanga intressipoliitika on suunatud just inflatsiooni ohjeldamisele, ei ole hinnatõusust siiski pääsu, tõdes Ross. Ainukene ja ainukene euroala rahapoliitiline eesmärk on oma intressi otsustajaga toetada seda, et keskpikas perspektiivis hinnastabiilsus oleks euroalal tagatud, see tähendab, et hinnad kasvaksid mitte rohkem kaks protsenti kui selle ligidal tehniliselt võttes 10 aasta jooksul, see tähendab, et hinnad tegelikult tõusevad peaaegu viiendiku. Just hinnatõus ja elatustaseme langus oli opositsiooni kriitika ajendiks. Keskerakonna nimel sõna võtnud Jüri Ratas on arvamusel, et maksumuudatuste vajalikkusest ei tohiks mööda vaadata. Millal ja milliste vahenditega peatate hindade ja sellega koos elukalliduse tõusu? Ainuüksi majanduskasvu ja riigieelarve tasakaalu püüdlustega on seda ülimalt raske kui mitte võimatu saavutada sellised sisulised küsimused, nagu maksureform, sealhulgas erisuste kehtestamine näiteks käibemaksu näol peaksidki olema tänase debati teemaks ja edasiarenduseks. Sotsiaaldemokraatide nimel sõna võtnud Eiki Nestori kokkuvõte tänasest arutelust oli lühike. Ühtpidi on õige küsimus, näete, hinnad tõusevad ja teistpidi kindlasti tuleb ka majandusloogikast lähtudes aru saada sellest, et tootlikkuse kasv peaks olema eespool palgakasvu. Aga samal ajal küsimus esitatakse kogu aeg niipidi. Miks te nii. Palka nõua, sotsiaaldemokraatide arvates võiks nii mõnegi probleemi lahendamiseks kasutada laenuraha. Millegipärast niisugune arvamus jääb pidevalt peale, et rahanduspoliitika on õige ja korras ainult siis, kui maksud on võimalikult madalad ja laenukoormust ei ole. Oleme avatumad nende kriteeriumite suhtes tundkem ka muret selle üle, et üle ühe kolmandiku noortest, kes on siit läinud mujale õppima millegipärast ei taha siia tagasi tulla ja vot see on palju tõsisem mure kui see, kas meie laenukoormus on kaheksa või 12 protsenti SKP-st.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus oli olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutusel riigi rahanduspoliitika.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnakate unistus, millest on räägitud juba 20 aastat, hakkab teoks saama. Jutt on uuest sillast, mis ületab Pärnu jõe raba tänava otsast ülejõel ja jõuab teisele kaldale laial tänaval. 364 meetri pikkune sild on kaunis ja õhuline. Selle autor, arhitekt Mari-Liis Munder elab juba üheksa aastat Šveitsis Sürichis ja sai inspiratsiooni luikedelt järvel. Vunder on Pärnust pärit ja arhitektuurivõistluse võit tegi talle suurt rõõmu. Tunne oli äärmiselt joovastav või ikkagi selline, võiks vist öelda, et uskumatu, et see oli selline hästi emotsionaalne töö tegemine, ka selle tiimi kokkupanemine ja tegelikult aega ei olnud, aga nagu tunne oli, kui tuli see, et, et meie selle võitsime ega ei uskunud alguses, see on täiesti esimene sild projekteeritud minu kui arhitekti poolt, aga minu tiimi peainseneril on kogemust üks 30 sellise ekstravagantse sillaga. Silla projekteerisid triloog, stuudio ja strikto projekt Andreas Papp Pärnu silla projekteerimise projektijuht strikto projektist. Projekteerimine on läinud eeldatud graafikus. Meil on hästi toimiv lahendus nii silla kui sillani viivate teede osas ja selle põhjal oleme kokku pannud eelprojekti ja praegu asume seda eelprojekti siis erinevate osapooltega kooskõlastama aprillikuus, see on kavandatud ehitusloa taotlus. Juuli lõpuks peab põhiprojekt valmis olema ja sügisel kavatseb Pärnu linn ehitushanke välja kuulutada. Kõik näib sujuvat, aga kuidas on rahaga 10 miljonit, paneb linn sinna oma raha aga vaja on palju rohkem. Linn on taotlenud ühtekuuluvusfondi jäägist 8,6 miljonit aga valitsus pole otsust veel teinud. Kaheksa miljonit loodab linn järgmise aasta riigieelarvest. Üldiselt on riik kohalikke suuri investeeringuid toetanud. Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kukk. No nii oli see Pärnu suursilla ehitamisel, kus see oli riigi kingitus Pärnu linnale ja miks see traditsioon ei või olla täna ja täna ja on üks partner Euroopa Liidu näol juures, nii et kolm osapoolt koos panustavad õigesse asja minu meelest see on väga ilus ja tähenduslik. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu uue silla eelprojekt on kohe valmis ja nii saab ehitusluba taotlema hakata. Ehitushange jääb sügisesse, kuid pole välistatud, et juba sel aastal saab ehitamisega pihta hakata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nToompea lossi hoovis asetati täna pärg mälestus tahvli juurde, mis on pandud siia seina peale asutava kogu ja riigikogu liikmete auks, kes hukkusid aastatel 1940 kuni 1960 Nõukogude ja Saksa okupatsioonivõimude repressioonide tagajärjel. Pärja asetas riigikogu juhatuse esimees Toomas Savi. Esimestena, keda siis represseeriti olid meie kolleegid, riigikogu liikmed, kes samuti allusid piinadele, kes saadeti Siberisse ja kellest väga vähesed jõudsid tagasi. Tänasel päeval on tähtis teada saada selle kuriteo suurust ja seda me teame. Me peame seda teadma selleks, et edasi minna. Ja riigikogu ülesanne on vaadata ette tulevikku selleks, et läbi seaduste kindlustada kõikidele eestlastele turvaline ja hea elu. Ma lugupeetud kolleegid, tänan teid tulemast siia asetamast lilli nendele meie kolleegidele, kes olid ühed esimesest represseeritud ja peale seda jätkama. Meie istungi selleks, et lõpetada väärikalt meie üheksanda koosseisu, viia sisse Linda kivi juurde kogunenutest enamusel oli pereliikmeid või lähedasi, represseeritud või küüditatud ja ligi pooled olid seda ise läbi elanud. Täna räägiti taas 60 aastat tagasi toimunust ning mälestati lahkunuid. Peaminister Mart Laar alustas oma kõnet toomkirikust mälestusjumalateenistuselt saadud eest palvega. Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Ometi meie oleme arad ja meil puudub julgus õiguse nimel välja astuda. Issand halasta. Vaadates seda, mis toimus eile Eesti vabariigi riigikogus, on raske leida valusamaid ja tabavamaid sõnu selle kohta. Jah, enamus riigikogu liikmetest olid arad, nad ei julgenud seda otsust teha. Alati on igale inimesele lahti tee andestuseks ja kõige suurem andestuse võimalus olekski olnud kõikidele nendele ütelda, jah, see režiim oli kuritegelik. Jah, need kuriteod on aegumatu. Ka kaitseminister Jüri Luik avaldas kahetsust, et eile ei võetud Riigikogus vastu kommunistliku režiimi kuritegelikuks tunnistamise avaldust. Mida selleks teha, et need kuriteod ei korduks? Esiteks tuleb mäletada, tuleb ausalt mäletada. Ma olin ka ise eile parlamendiruumides ja mul on südamest kahju, et avaldust vastu ei võeta. Ma seisan siin teie ees ja ma tahan teile öelda. Mitte kunagi enam ei juhtu see, mis juhtus. Pärast kõnede kuulamist ja lillede asetamist suunduti ühises leinarongkäigus pagari tänavale KGB keldrite juurde. Soovijad võisid neid ka oma silmaga vaatama minna ka ise seal üheksa pool kuud kinnipeetavana istunud 75 aastane Lembit Uussaar asutas end sinna järjekorda. Lihtsalt, kui ma siit mööda käin, siis ma värisen ja, ja ma tahan seda näha seda keldrit ja ma nägin, mis inimestega tehti, seal? Jah, ja see on kohutav, aga mina tahan, et see peab olema eesti rahvale ajalooline maja. Lõin. Mida me täna tunneme, ühendab meid. Selleks leinaks on vajalik teadmine, et ohvrid ei ole olnud mõttetud. Ka kümnete tuhandete küüditatud ja arreteeritud kannatused ja vägivaldne surm on osa Eesti rahva ajaloost. Nende inimsusevastase võimu loendamatute ohvrite näiliselt raisatud elujõud pole läinud päriselt kaduma. See on keskendunud omamoodi võimsaks lunastus, ohvriks, mis on aidanud pöörata meie saatust paremusele. Me tulime toime sellega, et väljusime kahe totalitaarse süsteemi halastamatute veskikivide vahelt, mis ei suutnud Meid kõigest hoolimata jahvatada neile meelepäraseks jahuks. Eesti on juba 10 aastat taas oma lipu all sammunud maailmas. Ta on naasnud Euroopasse, ärgem siis kaotagem lootust nüüd kus me oleme kogenud selliseid imesid, mida veel paarteist aastat tagasi peeti fantaasialennuks. Nagu ütles tänasel mälestustalitusel Rapla kiriku juures kohaliku Memento juht Rein Ruuben. Eetilise puhastuse vajadus tekib Eestis niikuinii.", "role": "user" }, { "content": "Eestis oli leinapäev - juuniküüditamise 60. aastapäev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalivere alevikus asuv vana pritsikuur oli veel mõne aja eest õnnetusseisus, sest katus lasi läbi ja seinad sooja ei pidanud. Nüüd ehitavad vabatahtlikud päästjad seda ümber oma komandoks. 2019. aasta lõpuks on kulunud umbes 13000 eurot ja majakarp on enam-vähem valmis, jätkab MTÜ Priitahtlikud pritsumehed, juhatuse liige Risto Roomet. Karp on meil valmis, uksed on ees, aknaid see aasta ette jõudnud, sest et rahalisi vahendeid napib ehk siis need on plaanis järgmine aasta. Ja katusekatet ka see aasta peale ei saanud, aga me katame selle talveks lihtsalt kilega kinni, et ta ei rikuks ära meil juba tehtud töid. Kõik kokku võib maksma minna ligi 40000 eurot. Lisaks päästjatele on ehitusel abiks ka teisi kohalikke. Toetust on saadud erinevatest programmide, st õla on alla pannud ettevõtted, kohalik omavalitsus ja päästeamet. 5000 eurot tuleb veel 2020. aasta riigieelarvest niinimetatud katuserahana. Kuna oluline osa tööst on veel ees, siis on igasugune abi oodatud ka tulevikus. Kõik tööd tehakse ise ja iga vaba hetk möödub ehitusel, jätkab MTÜ Priitahtlikud pritsumehed. Vabatahtlik päästja Märt Olenko. Peale tööd nii palju kui saad. Ja siis ikka nädalavahetus, iga nädalavahetus ikka nii palju, kui saad kohe siia. Risto Roomet räägib, et praegu hoiavad nad külmal ajal päästeautod kahe ja poole kilomeetri kaugusele jäävas garaažis. Uue komando valmides paraneb reageerimisaeg 15-lt minutilt viiele ja sellest on kasu nii Paliverele kui Läänemaale laiemalt. Ehk siis palivere komando võimekus tõuseb tunduvalt ja teine asi, see, et me suudame kiiresti reageerida, suudame me hoida siin kahte tehnikaühikut, ehk siis me oleme võimelised sõitma välja ka kahe autoga, mida me siia praegumaani teha ei saa, sest meil puuduvad selleks ruumid, kus me saaksime hoida kahte tehnikat korraga arvel. 19.-ks maiks tahetakse olla nii kaugel, et uues majas saaks pidada palivere vabatahtliku tuletõrjeühingu üheksakümnendat sünnipäeva. Loodetakse, et hoone saab valmis 2020. aasta lõpuks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Palivere.", "role": "user" }, { "content": "Palivere vabatahtlikud päästjad loodavad ehitada vana pritsikuuri aasta ringi kasutatavaks komandohooneks. Töid tehakse oma vabast ajast ja toetajate abiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜhekordse eelarvena on see ju ilus, aga riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt. Häda on selles, et riigieelarve on miinuses ja me elame ju võlgu ja elame pikalt. Kokkuhoidmine on kavandatud alles pärast valimisi. Seega on õigus Mart Laari, kes ütleb, et, et see mentaliteet on selline, et pärast meid tulgu või veeuputus. Kuidas seda parandada? Tegelikult üks asi on kriisiaeg, aga tegelikult tõepoolest nagu Eesti pank ja riigieelarve nõukogu on öelnud ka, et riik peab hakkama lähi tel kulusid kokku tõmbama, et mida suuremaks ja kulukamaks me selle riigi täna teeme, seda keerulisem on see tulevikus või lähiaastatel. Ja eelarvenõukogu ütles siin ju tegelikult seda, et valitsusel ei ole plaani, kuidas saada valitsussektori kulud paremasse kooskõlla nende tuludega. Ja see on kindlasti probleem, et, et valitsus tundub olevat ulja rahandusministri toel otsustanud, et kui on pidu, siis on pidu ükskõik kui valus ja pikk, see pohmell hiljem ei ole. No, ega see nüüd väga pidu ka ei ole, selles mõttes, et kõik läheb nagu vajalikku kohta teadusinvesteeringud, mõningane pensionitõus, tervishoiu, taristu, riigitöötajate või kultuuritöötajate palgad, ei tõuse, õpetajate palgatõus pole ka kindel, nii et väga palju ei laristata või kuidas? No jah, aga see probleem ongi selles, et tänase seisuga ei toonud valitsus välja mitte ühtegi pikaajalist reformi ega investeeringut, mis Eesti majandust ja konkurentsivõimet arendaks selleks, et, et tegelikult meie ühiskonna jõukus kasvaks ja meil oleks vahendeid maksta õpetajatele palku ka edaspidi ja neid toetusi, nii et, et me kuulsime ainult seda, mis läheb paremaks jah, ühe aasta perspektiivis natuke tõsta palka kui sotsiaaltoetusi ehitada uusi hooneid ja teid natuke, aga, aga pikalt me ikkagi kulutame raha juba täna tuleviku arvelt ja see on probleem.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna juht Kaja Kallas leiab, et riik kulutab liiga palju raha tuleviku arvelt. Kuidas kommenteerib uut eelarvet Raformierakonna juht Kaja Kallas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTaali vulkaan asub 60 kilomeetrit Manilast lõunas, Lusooni saarel. Täna varahommikul hakkas vulkaanist vahehaaval lavat voolama taevas saare kohal on tuhast ja aurust tume. Filipiinide vulkanoloogia ja seismoloogia instituut tõstis ohutaset, mis tähendab, et vulkaan võib purskama hakata mõne tunni või mõne päeva pärast. Tal pole iseenesest suur vulkaan, kuid seda peetakse maailma üheks ohtlikumaks. Selle vahetus läheduses ehk ohutsoonis ehk seitsmeteistkümne kilomeetri raadiuses elab rohkem kui 450000 inimest. Sellest väljaspool on veel 10 linna ja küla, mis ohus on ja seal elab kokku ligi 760000 inimest. Filipiinide kaitseminister palus inimestel kiiresti oma kodudest lahkuda, neile on appi saadetud sõjavägi, autode ja helikopteritega. Vulkanoloogide sõnul võib lava pursk kaevuna välja paiskuda ja seejärel ümbritsevatele linnadele alla sadada. Purse võib esile kutsuda ka Lusani ümbritseval järvel vulkaanilise tsunami. Kuid kõige ohtlikum on teadlaste hinnangul vulkaaniline tuhk, mis liigub äärmiselt kiiresti ja pigem tapab see kui lava. Lisaks kaasnevad vulkaanipurskega mürgised gaasid ja mudavoolud. Kui Dali vulkaan uuesti purskama hakkab, võib tuhk kanduda 100 või enama kilomeetri kaugusele ja saastada igal pool vee ja õhu ning 100 kilomeetri raadiuses. Vulkaanist elab juba 25 miljonit inimest. Vulkanoloogid ei oska veel öelda, kui tugev uus purse võib tulla asjaolu, et vulkaan asub järve keskel saarel teeb eriti ohtlikuks. Kuna magma segunemine veega teeb vulkaanipursk palju. Plahvatus ohtlikumaks. Manila lennuväljal ei tõuse praegu õhku ükski lennuk. Tsiviillennundusamet on öelnud, et pärast lõunat lubada takse mõnel lennukil lahkuda ja mõnel maanduda. President Tuterte kantselei tegi korralduse katkestada valitsusasutuste töömanilas ja sulgeda pealinnas kõik koolid. Filipiinide turismi majanduse tulevik sõltub suuresti sellest, kui hävitav oodatav vulkaanipurse on. Kui see on piisavalt tugev, võib see minema pühkida terve vulkaanilise saare keset järve. Ka võib see anda hävitava hoobi paljudele farmeritele ja kalameestele, kes piirkonnas elavad ning järvest ja seda ümbritsevast maast sõltuvad.", "role": "user" }, { "content": "Filipiinide võimud on alustanud ligi poole miljoni inimese evakueerimist pealinna Manila lähedalt, pärast seda kui Taali vulkaan eile tuhka ja auru purskama hakkas. Kardetakse uut tugevat vulkaanipurset, mis võib ohustada suurt maa-ala, kus elab 25 miljonit inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast akadeemik Tarmo Soomere kandidatuuri äralangemist on presidendivalimised tagasi nullpunktis. Eile pakkus Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid välja erakonna juhi Jüri Ratase kandidatuuri. Täna lükkas ratas selle ettepaneku oma sotsiaalmeedia postituses esialgu tagasi. Politoloog Tõnis Sartsi hinnangul ei tähenda see aga, et Jüri Ratas est kui võimalikust kandidaadist poleks mõtet enam rääkida. Jüri Ratas on üsna sõnaosav poliitik, niisuguseid pigem mitmeti tõlgendatavaid sõnumeid andes, aga noh, küsimus ei ole ju ainult selles, et kas Keskerakond teda toetab. Küsimus on ka selles, kas näiteks Reformierakond teda toetab, kui tema kandidatuur peaks uuesti üles tulema. Reformierakond on juba ükskord selgelt öelnud, et noh, varasemate juhtumiste ja, ja skandaalide valguses, mis siin kevadel olid nemad rataste toetamist mõistlikuks ei pea, siis noh, tekib küsimus, et miks nad peaksid seda sel korral tegema? Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Indrek Saare hinnangul alustasid Keskerakond ja Reformierakond kandidaadi otsimist vale meetodiga. Oleks tunduvalt konstruktiivsem viis presidendikandidaati otsida olnud niimoodi, et erakonnad laiemas ringis mitte koalitsioon ainult omavahel ei aruta neid kandidaate, et, et see, et me oleme nüüd erakonna juhtidega viimase kahe nädala jooksul mõned kohtumised teinud, see on päris ju viimaste nädalate areng. Kogu see varasem protsess käis paraku tõepoolest niimoodi, et kui kandidaadi juurde läheb ühe või või kahe erakonna esimees ja kõik kandidaadid oskavad kindlasti 100 piires arvutada ja saavad aru, et neil tegelikult ei ole vähemalt kuutekümmet kaheksat häält, mida nad esindavad, siis loomulikult tekivad inimestel teatud kõhklused. Saar käis eilsel erakondade esimeeste kohtumisel välja ka idee leida presidendikandidaat rahvaküsitluse abiga. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul selles kokku ei lepitud, kuid sotsid võivad seda soovi korral siiski teha. On ju teada, et tehakse regulaarseid erinevaid uuringuid ka inimeste kohta, et kes sobiks ka presidendiks, me näeme siin, et sõltumatu meedia on seda teinud, ilma et üks või teine erakond seda oleks kuidagi kitsalt kallutatult püüdnud teha ja nii edasi. Ja lõppude lõpuks on igal erakonnal ka tõesti omal võimalus teha taoline küsitlus, tellida sõltumatutelt uuringufirmadelt ja saada informatsiooni, kui nad seda vajavad, nii et ega keegi ei laitnud seda mõtet maha. Kui sotsiaaldemokraatidel on selline soov, siis see võimalus on olemas.", "role": "user" }, { "content": "Erakonnad jätkavad presidendikandiaadi otsingutega. Seejuures teatas täna Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et tema presidendiks ei kandideeri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Bulgaaria, Küprose, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola ja Rumeenia transpordiministrid kirjutasid parlamendile saadetud pöördumises, et Euroopa Liit peaks seisma transpordiettevõtete eest, kuivõrd on juba astutud samme hädas olevate lennuettevõtjate abistamiseks. Euroopa Liidu maanteetranspordireformi eesmärk on tagada sõidukijuhtidele paremad töö ja sotsiaalsed tingimused. Alla kirjutanud ei nõustu aga punktiga, mis nõuab sõiduki regulaarselt tagasipöördumist kodukoha riiki. Autojuht peab tagasi pöörduma nelja nädala tagant, auto kaheksa nädala tagant, räägib Autovedajate liidu juht Toivo Kuldkepp. Meil osa firmasid juba töötavadki niiviisi Euroopas, et väike bussiga viiakse uued autojuhid kohale ja siis need, kes on oma aja nii-öelda ära ära töötanud, tuuakse tagasi Eestisse, nii et aga nüüd, kui ta nüüd massiliseks läheb, siis ta ikkagi on häiriv. Eesti sugusele Euroopa Liidu ääreriigile on see pikk ja kulukas tee, ütles rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni info osakonna juhataja Ermo Perolainen. Nädala eest ERRile. Ääreriikide, sealhulgas Eesti jaoks tähendab see seda, et meid tõrjutakse lihtsalt Euroopast välja. See tingimus on ääreriikide suhtes diskrimineeriv. Kesk-Euroopast on lihtsam koju pöörduda, kui Euroopa piiri piiri pealt ega vedaja ei saa endal tühisõite lubada, siis ta lihtsalt ei suuda konkureerida teiste riikide vedajatega, kelle kojupöördumise distants on lühem. Iga kaheksa nädala tagant tagasipöördumist tähendaks vähemalt kuut tühjalt tagasisõitu Eestisse. See toob kaasa kõrgemad veohinnad, mis omakorda kajastub kõrgemates, teenuste ja kaupade hindades. Põhiliselt sõidetakse Eestist siiski Soome, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa vahet. Uued reeglid nõuavad ka autojuhtidelt, et nad veedaksid puhkeperioodid väljaspool sõidukit. Toivo Kuldkepp toob jällegi välja miinused. Autojuht peab ju auto juures viibima ja noh, neid ööbimiskohti on, Euroopas on küll, aga isegi Saksamaal on nad ise väidavad, neil on 15 või ma ei tea, mitukümmend 1000 on puudu need, kus auto saaks turvaliselt hoida. Majandusminister Taavi Aas on öelnud, et vedajad võivad suurtest lisakuludest pääsemiseks oma ettevõtted Kesk-Euroopasse registreerida. Aas ei välista ka Euroopa Liidu kohtusse pöördumist. Maanteetransport moodustab 75 protsenti Euroopa Liidus toimuvast kaubavahetusest.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament teatab neljapäeva hommikul, kas saadikud hääletasid ulatusliku maantee-transpordi reformide poolt või vastu. Eesti ja veel kaheksa riigi hinnangul kahjustab selle reformipaketi üks säte ühtse siseturu põhimõtet ja kahjustab siinsete autoettevõtete konkurentsivõimet. Transpordiministrid saatsid vastava pöördumise ka Euroopa Parlamendile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilves ütleb oma avaldatud teesides, et Eesti peab käituma täiskasvanud demokraatliku riigina. See ei tähenda vanemate olijate kopeerimist, vaid õppimist neilt, kes on teinud meist targemaid otsuseid. Elukvaliteedi tagamisel on oluline ka kriisiolukorras toimiv riik ning oma vabadusi ja kohustusi tunnetavad aktiivsed kodanikud. Oma programmis kritiseerib ta aga teravalt Eesti energiat, kes leiab küll raha investeeringuteks välismaale, kuid mitte võitluses regulaarsete elektrikatkestustega. Siin. Palusime, et president Toomas Hendrik Ilvese teese kommenteerida politoloog Vello Pettai President Ilves on, on teisidest väga tabavalt kinni haaranud, ma arvan, Eesti taasiseseisvumis aastapäevast ja selle kaudu üsnagi mõtlemapanevalt asetanud just need eelseisvad valimised uue Eesti kolmanda aastakümne konteksti, et me nüüd näeme neid valimisi, ma arvan, palju selgemini ja tähendusrikkamalt kui varem. Ja teiseks, ma arvan, nendes tesides on see, et Ta on üritanud mingisuguse kreedo sõnastada selle uue aastakümne osas, mis ei ole lihtsalt see, et ikka paremini ja tublimini teeme nüüd asju vaid ikkagi kõigil meil inimestel siin oleks hea ja uhke elada, see on minu arvates natukene uudne selles tähenduses, et ta rõhutab sellele, et peab see uus kvaliteet, et olema niimoodi, et inimestel ei tuleks mõte sse ära minna või, või vastupidi. Aga tänasel väitlusel rõhutas Indrek Tarand taas, et ta pooldab presidendi otsevalimist ja selleks vajaliku põhiseadusemuudatuse tegemise kohta ka rahva arvamuse küsimist. President Ilves möönis, et sellisel puhul on esimesel korral kõik korras, aga siis langeb valimisaktiivsus väga madalale. Tarand tuli välja ka ideega, et Eestis võiks president olla ametis vaid ühe ametiaja, saavutamaks põhiseadusliku maksimaalsemi. Tarand heitis debati käigus president Toomas Hendrik Ilvesele ette, et viimane pole üritanud poliitikas kaasa rääkida ja õigustatud oleks ka poliitilise veto kasutamine. Ilves tuletas vastuseks meelde korda, kus ta jättis seaduse välja kuulutamata ning riigikogu võttis selle uuesti muutmata kujul vastu. Ja veel kord politoloog Vello Pettai. Siin on Indrek Tarandi puhul olnud see, et natukene no hüplik, seda on ka paljud teised juba kommenteerinud, aga ma tooks välja võib-olla selle aspekti, et Korta on nagu erakonna varju nagu pugenud ja öelnud, et ei, erakond tegeleb mul programmiga ja, ja erakond siis, mida ta mult ootab ja hiljem jälle ütleb, et ei ta isikuna ja üksikkandidaadi na praktiliselt ei ole kohustatud mitte midagi tegema ja kui ei soovi midagi avaldada, siis, siis seda ta ka ei tee. Et ta on vaid kandidaadi kandidaat. Siinkohal võiks elementaarse analoogi tuua, et ka USAs hetkel Lembit Romney ja Rick Berry, seal on ka kandidaadi kandidaadid ja sellegipoolest on neil siin nägemus oma riigi tulevikust ja, ja ka oma rollist selles. Kui isegi võtta seda konteksti, et Indrek Tarand kandideerib või taotleb ainult 101 inimese häält, siis kasvõi nende inimeste pärast tuleks teatud visiooni esitada, nii et teeside puudumine on natukene pettumus küll.", "role": "user" }, { "content": "President Toomas Hendrik Ilves avaldas programmilised seisukohad presidendivalimisteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli teadlased on teinud edusamme uue vähiravimeetodi arendamisel, mille keskmes on kaasplasma. Praegu levinud keemiaravi puhul saavad lisaks vähirakkudele kahju ka terved rakud, mistõttu esineb palju tõsiseid kõrvalmõjusid. Kaasplasmaga saaks olukorda parandada, arvab Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi kaasprofessor Jüri raud. Alates 2007.-st aastast on uuringud näidanud, et gaas plasma selektiivselt tapab vähirakke, jätab justkui terved rakud ellu. Valdavalt on tegu olnud siis katseklaasi eksperimentidega suhteliselt hiljuti, siis on jõutud ka loomkatseteni ja on tehtud ka mõned pilootkatsed inimestega, siis on olnud väga raskes seisundis olevad vähipatsiendid neljandas staadiumis ja noh, need uuringud on, võib öelda, sellised paljulubavad perspektiivikad. Teadusagentuuri grandi abil ehitati ainulaadne plasma reaktor. No meie töötlesime lasmaga vedeliku ja peale töötlemist lisasime selle vedeliku rakkudele ja siis uurisime, mis juhtub vähirakkudel selle vedeliku toimel. Plasma tekitasime me kõigepealt väikese läbimõõduga klaastorus, eelumi või argonivoos. Ja kui plasma nüüd torust väljus, siis reageerisid plasmaosakesed väljas olevate gaasimolekulidega ja tekitasid omakorda mitmesuguseid reaktiivseid ühendeid ja gaasivooga. Need viidi siis vedelikuni, seal toimusid jällegi reaktsioonid juba vedelikumolekulidega, niisiis tekitati see niinimetatud plasmaaktiveeritud vedelik, mida siis hiljem lisati vähirakkudele. Ilmnes, et erinevad vähitüübid reageerisid ühenditele erinevalt. Raua sõnul aitab see rajada teed personaliseeritud meditsiinini, kus plasmaga kiiritatud vedelikku saaks süstida otse vähiga võitlevasse kehaosasse. Selle peale me nagu rohkem mängisime ka jah, et tekitada selline meedia, mida on lihtne ükskõik kuhu süstida näiteks iseorganitesse, kui on siseorganites, on vähikolded. Järgmise sammuna asutakse koostööle Tartu Ülikooli vähilaboriga et uurida, kuidas plasma tekitatud reaktiivsed osakesed ja targad nanoosakesed ühiselt vähirake kahjutuks teha suudaksid.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli teadlased on teinud edusamme uue vähiravi meetodi arendamisel. Vähk on südame-veresoonkonnahaiguste järel Eestis teine levinuim surma põhjus. Värsked gaasplasma uuringud annavad lootust töötada välja senisest täpsem ja efektiivsem vähiravi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti vaktsineerimise töörühma juht Marek Seer kirjeldas uusi ning erinevaid võimalusi vaktsineerimiseks Kagu-Eestis. Ja kõigis maakonna haiglates on sellest nädalast siis vähemalt viiel päeval nädalas võimalik vaktsineerida ilma eelregist, sealhulgas siis ka Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglates ja täpsemalt leiab selle kohta siis infot veebilehelt www. vaktsineeri.ee. Lisaks on Lõuna-Eestis mitmeid võimalusi ka vaktsineerida. Näiteks järgmisel reedel Valga spordihallis Valga haigla sõidab 10 11. Augusti läbi mitmeid koolimajad, kus saab vaktsineerida nii koolipere kui ka kohalikud elanikud. 10. augustil ollakse Otepääl, siis geenikoolis Pukakoolis. Võrumaal saab vaktsineerida seto kuningriigi päevade sissekäigu juures üheksandal augustil Võru gümnaasiumis. Marek Seeri sõnul helistavad paljud neid kohti, kus ei pea end eelnevalt registreerima. Inimesed on väga hästi omaks võtnud selle, et on eelregistreerimata võimalik vaktsineerida, et pigem sellised mobiilsed lahendused selles mõttes, et me olemegi mingis kaubanduskeskuses kohal või mõnel üritusel kohal. Just see võimaluste avardamine ilma eelregistreerimata, aga selleks ei pea olema ka nagu mõni mobiilne koht, vaid ka tegelikult haiglate juures asuvad vaktsineerimiskabinetid just ilma eelregistreerimata on väga hästi vastu võetud ja inimesed kasutavad pigem seda võimalust kui, et registreerida, kuigi ma tahan rõhutada eelregistreerimisega võimalus on ka jätkuvalt avatud. Kui te teete eelregistreerimise, noh siis ei pea nii pikalt järjekorras seisma, saate omal ajal kohale minna.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eesti haiglates saab vaktsineerida eelregistreerimata. Lisaks sellele on loodud mitmeid mobiilseid eelregistreerimata vaktsineerimise võimalusi koolides ning sündmustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUrmas Paet peab prantsuse presidendivalimiste kõige olulisemaks tulemuseks julgeolekupoliitilist külge Euroopale sealhulgas Eestile tähendab see tema sõnul seda, et Prantsusmaa senine välispoliitiline joon jätkub, et Ukrainat toetatakse edasi ning et Venemaa piirangutest hoitakse kinni ja tugevdatakse neid. Makroni võit hoidis ära selle, et Euroopa Liidu välis ja julgeolekupoliitika just Venemaa ja Ukraina suunal noh, võiks saada suure vapustuse osaliseks, nii et selline Euroopa julgeolekupoliitiline tähtsus macrooni ametis jätkamisel on, on kõige suurem, aga noh, lisaks muidugi ka üleüldine suhtumine Euroopa liitu ja Euroopas tehtavasse koostöösse, mille osas Le pen on ju olnud väga negatiivne, kuni selleni välja, et Ta on siin varasematel aegadel soovinud ka Prantsusmaa lahkumist Euroopas, Euroopa liidust, Euroopa Liidu tõsist nõrgestamist. Kui Eesti seisukohalt vaadata lähtudes meie geopoliitilisest olukorrast ja julgeolekumuredest, siis ei olnud mingisugustki varianti, et Le peni võit kuidagi oleks saanud olla meile kasulik, et ikkagi väga selgelt see oleks nõrgestanud Euroopa, sealhulgas meie julgeolekut, nii et Macroni valimine uue ja tugeva mandaadiga ma võiksin öelda demokraatliku maailma üheks, kõige nii-öelda suurema võimuga riigipeaks on kindlasti nii meile kui kogu Euroopale. Positiivne uudis. Jaak Madison juhib tähelepanu asjaolule, et president Macroni toetus on viie aastaga umbes 10 protsenti vähenenud ja vahe kahe presidendikandidaadi valimistulemustes oli seekord väiksem kui viis aastat tagasi mis omakorda suurtele lõhedele prantsuse ühiskonnas, eriti kui arvestada roni ja Le peni väga erinevaid seisukohti. Madison hinnangul pole Macron nende lõhede vähendamisega viie aasta jooksul just väga hästi toime tulnud. No eks ma ju nägin ka viimastel nädalatel, kuidas rahvusvahelisel ja ka Euroopas väga paljud olid tihti põhjendamatult hirmunud, et kui nüüd Le Pen võidab, siis on maailma lõpp käes. Et loomulikult oli, oli oodata, et keskvälja poliitikud Establishment is ootasid väga kindlalt macroni võitu, et jätkuks harjumuspärane eluviis. Et me võime nüüd jah, minna samamoodi edasi, kus Emanuel Makroon saab paar korda tagas helistada uuesti Vladimir Putinile, me saame minna edasi eluga, kus sisuliselt konkreetselt karme samme Venemaa vastaseks tegevuseks seni kahjuks ei ole tulnud. Samas võime lood, et äkki midagi muutub, mille tõenäosus ei ole küll väga suur, et loomulikult kõike seda harjumuspärast ei oleks jätkunud, kui oleks Marie Le pen võitnud, sest valdav enamus rahvusvahelisest üldsusest ei oleks osanud ette näha, kuidas Le pen hakkab ka päriselt riiki valitsema. Nii et võitis harjumuspärase.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa presidendivalimised võitis teatavasti praegune riigipea Emmanuel Macron. Küsisime Eesti eurosaadikute käest, kuidas nemad valimistulemusi hindavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProgramm, millele Eesti kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa ning Hiina kultuuriministeeriumi aseminister Ai Sing Juhn alla kirjutasid, on arvult juba teine ning sisaldab endas konkreetseid punkte teineteise kultuuripärandi tutvustamise, kultuurikollektiivide, loomeisiksuste, delegatsioonide ning kunstinäituste vahetamise kohta. Kantsler Margus Allikmaa. Kui me räägime koostööprogrammidest, siis me tegelikult kultuuri vallas ju räägime ennekõike nendest inimestest, kes seda kultuuri kannavad nende inimeste erinevatest kontaktidest, nendest uutest kontaktidest, mis selliste programmide kaudu saavad võimalikuks kultuuri kannavad. Loovisiksused ja loovisiksuse jaoks on alati tähtis uute esinemisvõimaluste leidmine ja uute isiklike kogemuste saamine. Küsimusele, kuidas on meie kitsastes tingimustes programmi täitmine rahaliselt kaetud, vastas Margus Allikmaa. Need on väga pariteetsetel alustel võetud kohustused Me mõlemad tegelikult Hiina poolega tõdesime olukorda, et, et nii väikese riigi jaoks kui, kui, kui seda on Eesti, aga tegelikult ka ka teise poole jaoks on programmis võetud rahalised kohustused üsna üsna märgatavad ja siin tuleb igal juhul kaaluda võimalust ka siiski kaasata sponsoreid. Samas alati on kultuuriministeeriumi eelarves positsioon, mis arvestab rahvusvaheliselt võetud kohustustega ja, ja see on alati nagu eelarverahadega kaetud. Ai Sing Jun kinnitas omalt poolt kultuurivahetuse programmi tähtsust ja avaldas lootust, et kui materiaalsed vahendid võimaldavad, pole välistatud ka alla kirjutatud programmi laiendamine. Hilisemas intervjuus Eesti raadiole toonitas Hiina aseminister idamaise viisakusega Eesti kultuuri vanust ning tähtsust maailma ajaloos aga märkis ka konkreetselt, et teab Eesti rahvatantsu traditsioone. Samuti on informeeritud disaini ning kaasaegse maalikunsti tasemest. Ta eeldas, et Eesti näitusi ning rahvaansamblite esinemise Hiinas saadab edu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ja Hiina kirjutasid alla kultuurikoostöö programmile 2001-2003.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuveperioodil vaktsineerisid perearstid koroonaviiruse vastu võrdlemisi vähe. Haigekassa andmetel tegid perearstid juulis ja augustis kahe kuu peale kokku kui näiteks vaid umbes 8200 esmase vaktsiinisüsti. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul oli inimeste vähene vaktsineerimine perearstide poolt suvel riigi teadlik strateegia. Arvestati, et perearstidel on puhkused, aga ka inimesed liiguvad suvel rohkem ringi ega ole niivõrd paiksed. Nüüd, kus lapsed läksid jälle kooli, on ka inimesed rohkem kodudes. Seetõttu suureneb jälle ka perearstide roll inimeste vaktsineerimisel koroonaviiruse vastu. Eesti perearstide seltsi juhatuse esinaine Lee Vallikivi ütles, et teatud määral oli perearstide vähene kaasamine suvel õigustatud. Toona tehtud otsused on toona tehtud otsused ja selline hingetõmbeaeg ja väike puhkus pärast sellist rasket hooaega kulus perearstidele küll ka väga ära. Ainult mobiilsete lahenduste kasutamine inimeste vaktsineerimiseks, nagu näiteks vaktsineerimise kampaania telgid ei ole Vallikivi sõnul siiski pikas plaanis jätkusuutlikud. Meie juures käib erinevatel põhjustel läbi aasta jooksul vähemalt 80 protsenti inimestest, kui nad juba nagunii keskuses on, et siis kasutada võimalust nad ära vaktsineerida. Et ma arvan, et see oleks nagu ülimalt-ülimalt mõistlik ja enamus perearste ongi võtnud ikkagi plaani septembri algusest taas alustada vaktsineerimisega. Vallikivi tõdes, et perearstide võimekus inimesi vaktsineerima kutsuda on olnud erinev. Tublimad perearstid on praeguseks vaktsineerinud juba üle kolme veerandi oma nimistu riskirühma kuuluvatest inimestest. Nemad vaktsineerivad nüüd juba peamiselt neid, kes riskirühma ei kuulu. Kui sellega on nagu mingi teatud piirini jõutud, et siis me ikkagi peame, ütleme ka oma ressursi panema sinna alla, et aidata järele neid, kes millegipärast oma nimistuga nii hästi hakkama ei saa. Praeguseks on Eestis vaktsineeritud umbes 730000 inimest see tähendab, et 64 protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast on vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga.", "role": "user" }, { "content": "Kui suvel panustas riik inimeste vaktsineerimisel mitmesugustele mobiilsetele lahendustele, siis sügisest suureneb taas perearstide roll.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTarvo Valker on kirjutanud varem raamatuid näiteks lindude rändest ja röövlindudest. Nüüd võttis ta ette näpunäidete jagamise linnuhuvilistele, kes alles alustavad suleliste avastamist, jätkab Tarvo Valker. Meil on väga palju häid, selliseid linnumäärajaid ja, ja muid selliseid kitsamalt linnurühmi tutvustavaid käsiraamatuid. Aga mida ma ise nagu tundsin puudust, kui ma selle linnuvaatlusega alustasin, on just see, et kus need linnud ikkagi on ja see teade ajamine, et tegelikult väga palju linnuliike ka on isegi linnaelanikel oma koduaias või, või kodu lähedal olemas, et just avada inimeste silmad, et palju rohkem linde on meie ümber, kui me oskamegi arvata. Valkeri sõnul ilmus Eestis viimane sarnane teos, mille autoriks oli Erik Omari enam kui 50 aasta eest. Linnuvaatluse tehnilised võimalused on vahepeal aga tormiliselt arenenud. Ma arvan, et kõige rohkem abi sellest raamatust on just selles, et kuhu üldse vaadata, kui linde jälgida, et enamasti inimesed märkavad linde, kes on väga silmatorkavad, et kui tõesti kured lendavad üle pea suure kisaga või kõnniteel jalutab mõni lind meile vastu, siis me teda loomulikult näeme, aga et just suunata inimesi vaatama ka, et kas täna hommikul on maja katusel mõni lind või meie sirelipõõsas, et kas seal keegi tegutseb. Valker ütles, et kirjastas raamatu ise, sest see andis koostamisel rohkem vabadust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Ornitoloog Tarvo Valker sai valmis uue raamatu \"Kuidas saada linnuvaatlejaks?\". Valkeri sõnul ajendas teda teost kirjutama see, et viimane sarnase käsitlusega raamat ilmus Eestis enam kui viiekümne aasta eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsiteks Medvedjevi kaheksa aastat plaaniti aega kindlasti üks märksõna, mis jääb tähistama kõrvuti Vladimir Putini presidendiks olemisega. Oli see aeg, kui agressiooniakte rakendati naaberriikide suhtes nii Ukraina kui Gruusia suhtes kõrvuti muude sisepoliitiliste ja välispoliitiliste arengutega. Ja kindlasti see on, mõjutab kogu rahvusvahelist olukorda ja sellel on oma mõju. Kindlasti ka Eesti peab seda tähelepanelikut jälgima, kuna me oleme Venemaa naaberriik. Ja minu jaoks erilise tähelepanuga oli Vladimir Putin ini eilne ettepanek muuta Venemaa põhiseadust nii et rahvusvahelised oleks Venemaale piiratult kohustuslikud üksnes sedavõrd kui niivõrd ei ole vastuolus Venemaa konstitutsiooniga. Et juhul kui see initsiatiiv peaks realiseeruma kindlasti see asetab Venemaa oma kohustuste täitmisel, sealhulgas ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmena hoopis teise olukorda.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu hinnangul mõjutavad Venemaa praegused arengud kindlasti rahvusvahelist olukorda, eriti juhib ta tähelepanu president Putini ettepanekule, et rahvusvahelised lepped oleksid edaspidi Venemaale piiratult kohustuslikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit on sanktsioone Vene Föderatsiooni suhtes aina karmistanud alles teisipäeval näiteks sanktsioone ris Euroopa Liidu nõukogu viiteteist, oligarhi ärimeest ja propagandisti, kelle raha ja majandusressursid tuleb külmutada ning teha kättesaamatuks sarnaselt sanktsioneeriti ka üheksat lennunduse sõjalise ja kahesuguse kasutusega toodete, laevaehituse ja masinaehituse valdkonna ettevõtet. Rahapesu andmebüroo juht Madis Mäeker ütles, et sanktsioone kohaldavad Eestis eeskätt krediidiasutused, aga seda on teinud ka mõni riigiasutusevõi juriidiline isik. Kui mõne inimese või ettevõtte suhtes sanktsioone kohaldatakse, siis peab sellest ka rahapesu andmebüroole teada andma. Eilse hommikuse seisuga on Eestis sanktsioone kohaldatud 68-l korral. Eeskätt on piiratud tehingute tegemist Venemaale või vastupidi Venemaalt Eestisse. Need mahud, vara, tehingute summad varieeruvad siin paarikümnest eurost kuni kuni paarisaja 1000 euroni, et väga suuri kaasuseid on, on üks, üks või kaks, millega me siis tegeleme kõige suurem, võib-olla varade külmutamise kaasus on kuskil miljoni euro juures, kui me räägime ettevõttest ja tema kontol olevatest rahalistest vahenditest, aga, aga noh, meil on ka teateid tehtud mõne vara külmutamisest, kus on siis finantssanktsiooni olukord, kus me siis kontrollima, kas see vara väärtus et antud juhul oli üks veesõiduk, et, et, et kui, kui, kui väärtuslik see vara on, et noh, seda, seda peab hindama, aga kõigepealt me hindame seda, et kas see on üldse sanktsioonid kohaldamise olukord või mitte? Kui andmebürood on kellegi sanktsioneerimisest teavitatud, siis annab büroo hinnangu, kas sanktsioone on kohaldatud õiguspäraselt või mitte. Seejärel on sanktsioneeritud inimesel või ettevõttel õigus taotleda näiteks erandite tegemist. Teatud juhtudel on mul vaja töötajatele endiselt palka maksta, sellepärast et vastasel juhul ma ei tea, toimub mingisugune keskkonnareostus või või, või on seal muud põhjused, miks on vaja siis erandkorras neid rahalisi vahendeid lubada? 68-st teatest enam kui 10-l korral on rahapesu andmebüroo teinud juba ka lõppotsuse. Mõnel juhul on sanktsioone kohaldatud õiguspäraselt, mõnel juhul aga mitte. Andmebüroo ei soovinud siiski avaldada, millises summas kokku ettevõtete varasid või tehinguid on külmutatud või milliste ettevõtete suhtes on praeguseks lõpplahend juba tehtud. Me peame ka arvestama sellega, et seal on isikud õigused ka mängus, et kui me sildistame kedagi asjas, milles neid ei tohiks sildistada, siis see võib tähendada nendele ka ka võimalike äripartnerite kaotus ja võimalikke kahjusid, mida siis riik peaks korvama kui ta selle selle nime välja ja ütleb, ilma et ta kõik kõik selge oleks.", "role": "user" }, { "content": "Rahapesu Andmebüroole on teatatud 68 korrast, mil Eesti ettevõtete suhtes on kohaldatud finantssanktsioone. Sealhulgas on külmutatud ka umbes miljoni euro väärtuses ühe ettevõtte vara.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide esimehe ja uue kaitseministri Sven Mikseri sõnul on sotsiaaldemokraatide jaoks oluline tugev Eesti avatud, turvalises ja võrdsed Euroopas. See tähendab tegelikult seda, et Eesti peab olema selge liiderarvaja meie jaoks olulistes teemavaldkondades aga ka seda, et tegelikult Euroopa-sisene solidaarsus on, on, on meie jaoks väga oluline ja Euroopa poliitika peab olema suunatud sellele, et tegelikult ka Euroopa sisene selline ebavõrdsus väheneks. Mikser tõi näiteks, et paljud riigid, sealhulgas Eesti, tunnevad muret, et tööjõud kipub välja voolama. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud lahkub parema palga otsinguil, mis tähendab mikseri kinnitusel suuremat koormust meie oma sotsiaalsüsteemile ja vähenevaid maksutulusid. Teisest küljest jälle mitmed Lääne-Euroopa riigid on tundnud muret sellepärast, et seoses tööjõu vaba liikumisega tuleb hilisemate lainete liitujatest liikmesriikidest sisserändajaid, kes on koormaks sotsiaalsüsteemile nendes riikides. Vastus ei saa siin olla sotsiaaldemokraatide seisukohalt, mitte see, et me piirame vaba liikumist, et vastus saab ikkagi olla selles, et, et muuta Euroopa standardeid ühtsemaks, vähendada ebavõrdsust Euroopa sees. Nii et inimesed, kes soovivad ja tahavad, saavad vabalt liikuda. Aga need, kes soovivad ja tahavad, saavad ennast teostada ka seal, kus nad on sündinud ja kasvanud. Sotside europarlamendi esinumber Marju Lauristin kinnitas, et kui ta hääled kokku saab, siis ta Euroopasse ka läheb. Lauristin sõnul on tema esimene eesmärk parlamenti pääsedes kasutada kogu oma veenmisjõudu, et saavutada suuremat ühtsust vanade ja uute liikmesriikide vahel. Ma arvan, et praegu seoses ka Ukraina kriisiga, on see eriti oluline, aga see on oluline ka teistes küsimustes. Ma arvan, et just see uute liikmesriikide kogemus on oluline, mis annab värsket verd kogu Euroopale. Tartu Ülikooli professor ütles, et üliõpilased ei pea muretsema, ülikooliga ta kindlasti sidet ei kaota. Internetiajastul ma saan oma magistrante ja doktorante ja bakalaureusetegijaid juhendada ju ükskõik missugusest punktist ja kuna parlamendi töö on selline, mis ei seo siiski inimest niivõrd, vaid meil, on kindlasti võimalus, kui mind valitakse, peabki tegelikult tihti käima ju kodus, sest sa ei saa kaotada sidet nende inimestega, kes sind valisid, siis ma usun, et ma jõuan ka mõne seminari pidada, mõne loengu pidada, nii et ega midagi ei jää katki ja peale selle minu noored kolleegid on, on väga tublid ja ma usun, et minust ei jää niisugust auku, aga tegelikult kindlasti ma ülikooliga sidet ei kaota.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu kinnitas Euroopa Parlamendi valimisprogrammi ja järjestas europarlamenti kandideerivad liikmed. Esinumber on Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n160 allkirja on kõige suurem tulemus, mis senimaani üldse on olnud, sellise toetusega pole ühtegi kandidaati varem esitatud, nii et sellega võib igati rahul olla. 160 toetajat on siiski liiga vähe, et president valitud saaks. See ei tähenda, et sellega toetajate arv lõpeb. Meil on väljendanud toetust veel kuskil suurusjärgus üle 30 inimese, kes on öelnud, et nad on väga kindlad oma valikus valimiskogus. Miks nemad oma allkirja ja tundub praegu viimaste nädalate olukord on pingestunud tõusvas tempos ja ka ajakirjandusest on läbi jooksnud mis iganes surve, avaldamised, mitte meie poolt ja inimesed tahavad elada rahulikult oma elu. Ma arvan, asi on selles. Olete veendunud, et Eesti vabariigi järgmine president on Arnold Rüütel? Näeme seda laupäeval. Meie oleme andnud kõik. Kuigi Arnold Rüütli kandidaadiks esitamise avaldusel on 160 allkirja, saab allkirja andnutest laupäeval valimiskogus tema poolt hääletada vaid 158 isikut. Nimelt on 160 Arnold Rüütlile toetusallkirja andmu hulgas ka Indrek Tiidemann Saue vallast ja Viktor Fjodorov Loksa linnast. Need omavalitsused esitasid aga kaks valijameest, kuigi saavad esindatud olla vaid ühega. Täna tegi vabariigi valimiskomisjon oma otsuse, millest rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit kuulis komisjoni esimehelt Heiki Sibulalt alles allkirjade üleandmisele. Kas see on nüüd kontrollitud, et kõik need isikud on valimiskogu liikmed? Kas siin on ka härra Tiidemanni ja härra Fjodor ovi allkirja? Panime kokku, siis tuleb 106? Kontrollime loomulikult kõik, panime need üle ja saab ütelda seda, et vabariigi valimiskomisjon just peaaegu koosolekut seal on just lahendanud saue ja Loksa küsimused. Olete lähedane? Ääretult kahetsusväärne, et paberis niisugustesse olukorda sattunud, et kaks omavalitsust ei ole suutnud ise nii-öelda selgelt oma tahet väljendada ja pidu siis tuvastusmenetluse kaudu seda ise teostama, nii et, et seda me oleme teinud. Ja selles mõttes härra Fjodorof ja härra Tidemann ei ole valijamehed. Nende nimed tuleb siit maha tõmmata, aga sellegipoolest saab siis 158 meest ja kuna 21 on muutud, siis on see igati reeglitepärane. Vastavalt vabariigi valimiskomisjoni otsusele saab seega õiguse saue valla esindamiseks valimiskogus Ville pakk ja Loksa linna poolt saab valijameheks Igor Ignahin. Mõni tund pärast selle otsuse avalikustamist tegid rahvaliit ja Keskerakond avalduse, milles süüdistavad vabariigi valimiskomisjoni sekkumises poliitikasse ning nõuavad komisjoni esimehe Heiki Sibula tagasiastumist. Ühe argumendina on ära toodud riigikohtu tänane otsus, mis seotud Loksa volikogu tegevusega. Heiki Sibula sõnul ei sunni riigikohtu seisukoht valimiskomisjoni oma otsust Loksa valijamehe osas muutma. Ei kindlasti mitte, sest et riigikohtu otsust ju sisuliselt toetab vabariigi valimiskomisjoni otsust ehk et me saime kindlust, et me tegime õige otsuse ja vastav riigikohtu otsus ja vastav üldse. Vaidlus oli kaudselt seotud tänaste otsusega, mida me olime sunnitud vabariigi valimiskomisjonis vastu võtma. Loksa ja saue puhul. Ja ometigi Keskerakond just sellele riigikohtu otsusele toetudes nõuab ka teie tagasiastumist. Jah, aga riigikohtu otsust tuleb lugeda, mina sain seda täna peale lõunat lugeda ja kahjuks peale seda, kui me oma otsused tegime, aga kui ma olin selle läbi lugenud, siis ma sain aru, et see on vabariigi valimiskomisjoni toetav otsus. Kuidas te kommenteerite Keskerakonna ja rahvaliidu avaldust, milles nad nõuavad teie tagasiastumist? Selle kohta ma saan ainult seda ütelda, et vabariigi valimiskomisjon on kollegiaalne organ ja ka tänased otsused on tehtud üksmeelselt ehk kõik valimiskomisjoni liikmed olid nende poolt. Vabariigi valimiskomisjon ei ole soovinud sellisesse nii-öelda situatsiooni sattuda aga kui kaks volikogu ei leia üksmeelsesitavad meile kaks valijameest siis me olime sunnitud selle lahendi leidma ehk hindama, millised volikogu otsused on olnud õiguspärased ja üksmeelselt me leidsime, et need on need otsused ja need valijamehed, kes saame valijate nimekirja kanda. Kas juriidiliselt on praegu võimalik veel näiteks laupäevast valimiskogu koosolekut ära jätta, kui esitada kaebus näiteks riigikohtule? Tähendab vabariigi valimiskomisjoni otsused loomulikult ei ole lõplikud, need on võimalik riigikohtusse edasi kaevata. Aga valimiskogu muidugi toimub 23. septembril, nii et, et valimiskogu igal juhul toimub. Kas see võimalik, riigikohtu otsus paneb kuidagi kahtluse alla valimiskogu tulemuse? Ja teoreetiliselt on see võimalik, sellepärast et kui üks või teine pool võiks näiteks kahe häälega võita, siis sedavõrd küll jah, langeb nii-öelda raske koorem riigikohtu õlgadele, et nad peavad siis ütlema selle lõpliku tõe.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaliit ja Keskerakond esitasid Arnold Rüütli ametlikult presidendikandidaadiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse pressiesindaja Ulrike Temmeri sõnul oli koroona ohjeldamiseks mõeldud reeglite massiline rikkumine meeleavaldusel ainult üks, ehkki väga suur probleem. Koroonareeglite rikkumise kõrval aga ei saa temmeri sõnul kuidagi tähelepanuta jätta ka protestidemonstratsioonil kõlanud massilise vihakõnet, mille tagajärjed avaldusid juba sel samal meeleavaldusel näiteks ajakirjanike töö ohjeldamatu segamisena. Ning muidugi on väga tõsine probleem ka väärinfo piiramatu levitamine. Ilma kulutulena leviva väärinfota poleks laupäevane demonstratsioon muidugi teokski saanud. Pealegi viibis meeleavaldusel ohtralt paremäärmuslasi saksa paremäärmuslik. Seltskond on koroona küsimuses küll selgelt lõhenenud ning neid, kelle meelest on kogu epideemia väljamõeldis ning kõik piirangud tuleks kohemaid tühistada, on umbes sama palju kui neid, kelle arust oleks koroona ohjeldamiseks hoopis karmimaid meetmeid vaja rakendada. Sotsiaaldemokraadist justiitsministri Kristiina brechti sõnul on meeleavaldus vabadus äärmiselt tähtis ühiskondlik hüve ning peab seega tingimata säilima. Samas nõuab epideemia olukord Lambrechti sõnul pidevat teistega arvestamist, et nende elu mitte ohtu seada ja isekalt käituvate protestijate vastu ei saa seega olla vähimatki kaastunnet. Teravalt kritiseeris laupäevast meeleavaldust ka Saksamaa linnade liit. Liidu hinnangul ei tohi väga tähtsa meeleavaldus vabaduse järgimine siiski viia uute nakkuskollete tekkimiseni. Seega tuleks meeleavalduse korraldajaid liidu hinnangul tingimata trahvida. Esindusorganisatsioonile jääb arusaamatuks ka Berliini linnavalitsuse käitumine, mis oleks pidanud meeleavalduse korraldamisele hoopis karmimad tingimused seadma, mille tõttu oleks demonstratsioon praegusel kujul tõenäoliselt ära jäänud. Ka valitsevat kristlik demokraatlikku liitu nõustav ekspert Armin Schuster on veendunud, et need meeleavaldajad, kellelt pole lootagi, et nad kehtivaid reegleid järgima hakkavad sest just nende samade reeglite vastu nad meelt avaldavadki ei peakski meelt avaldada saama. Schuster on öelnud ajalehele Rainis. On post, et sellistel meeleavaldustel peaksid kehtima senisest hoopis rangemad reeglid just epidemioloogilise olukorra tõttu ning kõige parem oleks siiski, kui neid meeleavaldusi üldse ei toimuks. Meeleavalduse korraldajad süüdistavad valitsust ja poliitikuid topeltstandardeis viidates paari nädala tagustele rassismivastastele meeleavaldustele, mis poliitilistes ringkondades debatti ei põhjustanud. Asjaolu, et rassismivastaste meeleavaldustel üldiselt järgi tiib koroona ja reegleid jätavad, kõnealuse demonstratsiooni korraldajad oma protestiavaldustes tähelepanuta.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa poliitikud mõistavad koroonameetmete vastu tehtud meeleavalduse hukka.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioon kinnitab, et eelarve on struktuurses ülejäägis, Eesti pank sellega ei nõustu. Asepresident Ülo Kaasik. Kus siis meie hinnang erineb, võib-olla valitsuse hinnangust on see, et meie hinnangul siis see eelarve ei ole mitte ainult nominaalselt tasakaalust väljas, vaid ka see struktuurne eelarve tasakaal, millele siis poliitika tegemises nüüd tähelepanu pööratakse, on meie hinnangul ka negatiivne ja selle taga võib olla on just nimelt see, et me näeme, et see kulude kasv, mida siis valitsus planeerib ja arvestab siis see on selgelt võib-olla kiirem kui see, millised on niisugused pikaajalised majanduskasvu võimekuse. Kui rääkida majanduskasvust, siis ikka ja jälle kerkib üles küsimus, kas me ei peaks investeeringute suurendamiseks laenu võtma, et arengut kiirendada. Ettevõtja Indrek Neivelt igal juhul seda mõtet ei toeta. Meil on praegu on sisemisi reserve, on küllalt, seestpoolt nagu ümberjagamine on minu arust mõistlikum tegevus kui, kui laenu võtmine. Põhjendus on väga lihtne, et kui me kahanev rahvastik, siis siis laenu ei tohiks võtta, kui me teeksime mingisugust suuremat sorti maksureformi siis ma arvan seda, et, et siis võiks küll sellise puhvri jätta. Kui ta näiteks hakkab andma tulemust, et siis paariks aastaks võib arvestada väiksema, paarisaja miljonit, võib-olla iga aasta laenu võtta näiteks südamearva, et see mingisugune väga suur probleem oleks aga praegu samamoodi edasi tuksuda, nagu me siin tuksume, rahvastikuarv väheneb ja hakata veel laenu peale võtma. Ma oleksin väga ettevaatlik sellel teemal. Majandusteadlane Heido Vitsur ütleb, et debatt laenu võtmise üle on muidugi vajalik, kuid jätkab siis. Ma arvan, et laenu kui mõtte olukorras, kus me kasutame ikka veel hästi tugevalt Euroopa raha, kus Euroopa raha on küllalt suur osa meie investeerimisprogrammist siis me peame ikka mõtlema sellele, et mida me teeme sellel ajal, kui meil Euroopa raha on kas poole vähem või kolmveerandi võrra vähem ja investeerimiseks hoopis vähe, sest tõenäoliselt jääb põllumajanduses ja pehmeteks asjadeks jääb raha rohkem alles kui investeerimiseks. Mina eelistaksin ki laenamise võimalused jätta sellesse aega. Nii Neivelt kui vitsur on ühel meelel, et investeerimisotsustesse tuleks tõsisemalt suhtuda. Aga veel üks teema, Praxise ekspert ille insberg leidis hommikul televisioonis, et eelarve, raha ja etus peaks olema rohkem rahvale lahti seletatud ja ära põhjendatud. Heido Vitsur ütleb, et isegi riigikogule endale pole see lahti seletatud ja taust materjali on seal eelarve kohta võrreldes välismaaga väga vähe. Ja kui riigikogu ei ole informeeritud, mis siis lihtsalt tavakodanik. Mina loobusin raamatu lugemisest juba ammu, ma ei suutnud sealt midagi välja lugeda. Kuigi mul on eelarvete lugemise kogemus peaaegu pool sajandit pikk.", "role": "user" }, { "content": "Majanduseksperdid on võimaliku laenu suhtes erinevatel seisukohtadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAir Baltic on Tartu Riia liinil opereerinud kaks aastat. Air Baltic oli esimene lennuettevõte, mis võimaldas Tartust läbi Riia lennata 80-sse Euroopa sihtkohta hoolimata Tartu liini populaarsuse, st otsustas ettevõte selle sulgeda. Ettevõtte kommunikatsiooniala asedirektori Jaanis Vanaksi sõnul On põhjuseks see, et Tartu lennujaam ei suuda tagada Air Baltic ule vajalikke kõrgeid teenindusstandardeid. Hiljutine intsident lennujuhtidega, kes tööle ei ilmunud, on juba mitmes, ütles vanaks AirBaltic tahab oma klientidele pakkuda parimat teenust ning ettevõttele on vastuvõetamatu Tartu lendude edasine tühistamine, ütles vanaks AirBalticu pressiteates. Telefonitsi ei õnnestunud teda tabada. Pressiteate vahendusel vabandas Jaanis Vanaks Air Baltic u klientide ees ning palus Tartu liini sulgemisest puudutatud reisijatel ühendust võtta Air Baltic u esindajatega. Kõigile reisijatele pakutakse nende vajadustest lähtuvaid alternatiive, teatas lennuettevõte. Tartu lennujaama juhi Margo Muda sõnul sai tema Air Balticu lendude lõpetamisest oma algatusel teada pisut enne seda, kui Air Baltic pressiteate välja saatis. Ma võin öelda, et ma sain sellest tund aega varem teada, aga see oli ka puhtjuhuslikult, sest sest lihtsalt juhtus see, et hakkasime vaatama Avaju siis pileti ostmise võimalusi ja selgus, et teisest augustist ei ole võimalik pileteid osta ja siis siis hakkasime uurima, aga siis jõudis ju ka pressiteade kohale. Mis sai Tartu lennujaamale saatuslikuks, et et Air Baltic lõpetab? Ma arvan, et seda peab air Balti käest küsima, sest Estonian Air lendab ju edasi. Tartus korraldab lennujuhtimist lennuliiklusteeninduse aktsiaselts Tartu lennujaam oli viimasel pühapäeval ja esmaspäeval sunnitud tühistama mitu lendu, kuna haigestunud lennujuhile ei suudetud asendajat leida. Ajakirjanduse andmetel ei ole Tartus töötavad lennujuhid rahul lennuliikluse aktsiaseltsi makstava palgaga.", "role": "user" }, { "content": "Läti lennufirma AirBaltic lõpetab tänavu augustist lennud Tartu-Riia liinil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui eelmisel nädalal takistasid linnaametnike ja ehitajate delfiinesse sisenemist skorpioni turvamehed, mis tõi kaasa ka väärteomenetluse, siis täna hommikul kell kaheksa olid hotelli kõik uksed lihtsalt lukus. Hotelli töötajad keeldusid kedagi ilma osaühingu bluvate omaniku Heldur allese kirjaliku loata sisse lubamast. Abilinnapea Simo Saare kommentaar. See, mis eelmine nädal toimus, see oli nüüd ainult kinnitus sellele, et tegu ei olnud mitte hea uskse ostjaga, vaid et siin võib olla, viiakse läbi siis mingisugust sellist skeemi, millega üritatakse seda lammutustegevust edasi lükata ja, ja lihtsalt venitada seda. Ja noh, nüüd on loomulikult järgmine asi, et paneme ukse lukku ja et eks me siis nüüd vaatame edasi ootame praegu politsei kohaletulekut. Enne politsei saabumist selgitas Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Enn Bernard situatsiooni Siin on ju kerkinud hoone täiesti ebaseadusliku osaga, millel ei ole ehitusluba ja sellisel kujul, nagu siin tänahommikugi väide, et ehitusluba võiks anda, ei saa anda selles mõttes, et see objekt valmis planeerimisseaduse kohaselt ilma detailplaneeringuta ja planeerimisseadus lubab olemasolevale hoonele 33 protsenti juurde ehitada 33 protsenti ongi see, mis on seal supeluse tänavapoolne osa, tähendab seda osa ei oleks üldse tohtinudki projekteerida isegi mitte. Kohale saabunud politsei esindaja kinnitas, et kui muud üle ei jää, tuleb ukse lukk lõhku. Kui teil on öeldud, et ta teeb ise lahti ukse, kui ei tee, siis kutsuge ukse lõhku ja, ja lõhub ukse maha ja me oleme siin ja ja rohkem, mitte midagi. Enne lukumeistri saabumist aga sai abilinnapea Simmo Saar telefoniühenduse omanikuga, kes lubas, et mõne minuti pärast uks avatakse. Nii see ei läinud ja lukk puuriti läbi. Pärast mõnekümne minutilist linnavalitsuse delegatsiooni sees viibimist sai selgeks, et täna küll lammutama ei hakata, kuid kolimisteenuse osutajad saavad lõhkumisele minevad ruumid tühjaks teha. Simmo saar. Kui on asjad kolitud, eks, siis tuleb vaikselt hakata lammutustegevusega peale, noh ma usun, et kuskil paar päeva võtab see kolimine siin nüüd kindlasti aega, et toad on täiesti komplekteeritud ja noh, sajaprotsendiliselt sisustatud, et on kõik inventar mööbel ja, ja kõik nipsasjakesed seal juures, et nagu mulle väga tabavalt hotelli juhataja ütles, et homme on uus päev ja eales ei tea, mis nagu uuel päeval juhtub, et sellest võib siis ka välja välja lugeda seda, et võib-olla on meil veel mõni vimka plaanis, et me tõesti loodame, et me saame selle tegevusega nüüd edasi minna. Ega linnavalitsusel ei ole aega ka peitust mängida ega siin käia, nüüd eks ole, uste taga lammutamas tundide viisi, et me tõesti loodame, et vähemalt ettevõtja tuleb oma vastu. No ma usun küll jah, et et eks siis nüüd kolmapäevaks peaks olema kolitud ja siis ja siis hakkab lammutamine pihta, aga noh, seda nüüd näitab, et kahe päevaga tullakse toime, sest kõik see mööbel ja kõik on vaja ju ilusti ja tervelt ära toimetada, et miski ei tohi kahju saada.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Delfine hotelli tühjakskolimine algas lukustatud ukse avamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis võeti juba aastaid tagasi sisse suund, et erivajadusega inimesi ei tohiks peita kuhugi metsa taha, vaid neile peab jääma võimalus osaleda ühiskonnaelus nii nagu kõigil teistel. Läinud suvel tutvustas aktsiaselts hoolekandeteenused oma plaani rajada Narva linna uus psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud hooldekodu selline, mille elanikud saaksid kenasti poes, kinos ja näitustel käia, räägib Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Mootse kohvi ütlesime, et me toidame seda, et Narva vahet hooldekodu tegelikult, aga küsimus oli selles, et mis on kõige parem koht selleks hooldekandetõenäoliselt tahaksid, et see maja oleks Narva kesklinnas kuskile puude lähedusele, see tähendab, et peaks olema kuskil kesklinn, koolid, lasteaed, kõik on koos, et see muidugi meile soovinud ja mina koostasin sellise vastuse, et ei toeta just pakutud asukoha. Ja nüüd on enam kui pool aastat otsitud hooldekodule sobilikku asukohta, aga milles siis mure, ehk miks vaimupuudega inimesed Narva kesklinna ei sobi? Linnapea Aleksei Jevgrafov selgitab, et asi on turvalisuses. Seltsi esindajad ütlesid meile, et need inimesed hakkavad jalutama iseseisvalt, ilma valveta. Samas ütleb Narva linnapea, et vaimupuudega inimesi ei tohiks mingil juhul ka ühiskonnast isoleerida. Aga peame arvestama nii linna elanike huvidega kui ka nende haige inimeste huvidega, et nemad on katmata tegelikult ise, et ja kui see hooldekodu tagab nende ootused, siis miks mitte, aga nemad peaksid tagama ka meie linna ja elanike ootus. Aleksei Jevgrafov ütleb, et kõige parem variant oleks, kui hooldekodu klientidega käiks kaasas saatja. Aga see ei pea ilmtingimata nii olema. Kui on kindel, et see inimene on hobuta enda jaoks ja inimeste jaoks, miks mitte minu maja kõrval asub just sama kulda kuude ja need patsendid kogu aeg jalutavad minu jaoks, see oli üllatus või võõras element. Mina usun, et kui aktsiaselts tagab omalt poolt ohutusnõuded, siis on kõik aga jälle, mitte kesklinnas, aga kavala koha. Eile selgusid ka Narva linnavalitsuse korraldatud rahvaküsitluse tulemused. Küsitlusel osales 1000 inimest ja kaks kolmandikku neist usuvad, et eri hooldekodu peaks rajama linnast välja karjääri taha tühermaale kohta, kus näiteks lähima poeni jääb poolteist kilomeetrit. Aleksei Jevgrafov ütleb, et küsitluse tulemus ei sea linnale mingit kohustust. Peagi kohtub linnavalitsus uuesti aktsiaseltsi ga hoolekandeteenused ja siis püütakse sobilik koht välja valida.", "role": "user" }, { "content": "Narvas arutatakse juba enam kui pool aastat, kuhu rajada psüühikahäiretega inimestele mõeldud erihooldekodu. Narva linnapea Aleksei Jevgrafov ütleb, et ühiskonnast välja tõrjuda puuetega inimesi ei tohiks aga kesklinna ta nende kodu ka lubada ei tahaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Päevalehe andmetel vahistati eile Lõuna prefektuuri sisekontrolli juht Kaupo Martihhin. Kas see info vastab tõele? Ja kuivõrd see info on juba meedias avaldatud, siis ma saan jah kinnitada seda, et tõepoolest tegemist oli Kaupo Martihiniga. Peale tema kahtlustatakse ka korduvas vara omastamises 26 aastast meest ja Päevalehe andmetel võib see olla tema poeg Kevin. Kas see info vastab ka tõele? Seda infot, kes on kaaskahtlustatav, ma kinnitada ei saa, kuivõrd need on ikkagi meedias avaldatud spekulatsioonid? Ma arvan, et kuivõrd tegemist ei ole olnud siis kõrge riigiametnikuga, siis ei ole ka kohane selle inimese isikuandmeid avaldada. Millest täpsemalt Kaupo Martihi neid kahtlustatakse? Kaupo Martinit kahtlustatakse praegu selles, et ta on toime pannud mitmel erineval viisil omastamisi et on olnud kahtlustuse kohaselt seotud kahe erineva äriühinguga ning on omastanud siis ühest äriühingust vara, mida on siis pööranud muuhulgas ka selle teise äriühingu kasuks. Ja lisaks sellele kahtlustatakse teda siis dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Ja millised nüüd on järgmised sammud? Selle menetluse raames uuritakse siis nüüd kogutud tõendeid. Selle menetluse raames on läbi viidud väga palju erinevaid menetlustoiminguid. On saadud viiteid siis uutele võimalikele tõenditele, mida tuleks tuvastada ja viiakse läbi tavapärast kriminaalmenetlust. Et toimub tõendite kogumine ja kogutud tõendite pinnal otsustatakse, kas on vaja siis kaupa Martini esitada täiendavaid kahtlustusi või siis on materjalid piisavad mingi lõpliku menetlusotsuse tegemiseks. Mis karistusest me rääkida võime, kui talle peaks esitama süüdistus ja ta süüdi ka mõistetakse kohtus? Hetkel on Kaupo Martihinile esitatud kahtlustus selliste tegude toimepanemise eest, mille eest näeb karistusseadustik ette kuni viie aasta pikkuse vangistuse.", "role": "user" }, { "content": "Riigiprokuratuur kahtlustab PPA kõrget ametnikku Kaupo Martihhinit omastamises, dokumentide võltsimises ja nende kasutamises kahtlustatavana vahi alla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liit vajab erakonnasiseseid ümberkorraldusi, valitseb ootused, partei end valitsuses kehtestas. On arvatud, et koalitsiooni püsima jäämine selgub pärast uue esimehe valimiste laupäeval. IRL on läbi aegade elanud tõusude ja mõõnadega. Nii nentis esimehe kandidaat Kaia iva tänasel debatil ERR-i uudistetoimetuses. Kõige tugevam töö, mis selles osas ees ootab, ilmselt ongi meie enda erakonna sisene töö kõigepealt panna selge plaan paika, selged ülesanded, kes mida teeb, kes on need vastutajad, mis ajal mis on see organisatoorne, sisemine töö, mis on sõnumid väljapoole. Ja kui me selle kõik kavandame ja kava järgi ka ära teeme, siis peaks olema ka valijale ja inimestele palju selgema siis, et mida me teeme, miks me teeme? Samuti esimeheks kandideeriv Helir-Valdor Seeder tõi välja, et IRL-i poliitika on olnud ebaselge ja hägune. Põhikirjalisest maailmavaatest on kõrvale kaldutud. Me oleme viimastel valimistel valimiskampaania sõnumi keskendunud rohkem liberaalsetele valijatele, lootes laieneda liberaalse valijaskonna arvelt ja jätnud unarusse oma põhivalijad. Ja see on olnud kindlasti viga ja seda tuleb parandada, nii et korrastada oma maailmavaateline sõnum. Me peame muutuma selgemaks ja konkreetsemaks ja usutavamaks selles poliitikas, see on üks pool. Teine, et seda poliitikat on võimalik edukalt ellu viia siis, kui erakond on korras ja töövõimeline siin tõepoolest nii nagu Kaia aga ütles, me peame erakonna sees mõned asjad ümber vaatama. Mina arvan, et erakonna uue juhtkonna ülesanded ja vastutus tuleb täpsemalt määratleda. Erakond iseenesest ei ole ju eesmärk. Erakond on ikkagi vahend tööriist poliitika tegemisel, aga see tööriist peab olema korras. Opositsiooni hinnangul viib IRL valitsuses ellu sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna poliitikat. Nii Seeder kui Iva on teist meelt. Esmalt Kaia iva. Erinevad erakonnad, uusi kombinatsioone kompasid ja, ja nüüd oli küsimus selles, et kas IRL on see, kes on Keskerakonnaga valitsuses või on keegi teine seda, et jah, meie valik on olla valitsuses, viia enda programmilisi asju ellu ja samas olla siis ka selleks garantiiks seal, et need asjad, mida me ei taha näha Eesti ühiskonna muutustes, et neid ei saaks, toimi. See valik, ka Isamaa ja Res Publica liidul ei olnud kerge ja ei olnud sugugi üksmeelne, et sellele eelnes väga palju vaidlusi ja osa meie inimesi ongi jäänud nii-öelda teistsugusele arvamusele, nii et see ei ole olnud konsensuslik otsus. Aga jah, tegelik reaalpoliitiline valik oli ju selline. Kas tekib Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon või püüame meie selles koalitsioonis osaleda koos Keskerakonnaga? Rohkem valikuid meil ju ei olnud. See on nüüd see pool, mida on väga keeruline ja raske valijatele ära seletada. Et me oleme ka valitsuses sellepärast, et ära hoida midagi. IRL-i suurkogu valib esimehe 13. mail.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publika Liit vajab eelkõige sisemisi ümberkorradusi, selget rollide jaotust ja maailmavaadet - nii jäi kõlama ERRis lõppenud IRLi esimehekandidaatide debatil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesed elektriautod sai politsei ja piirivalveamet üheksa aastat tagasi CO kahe kvoodi rahast soetatud 19 itsis võttis amet tänulikult vastu ja kasutas neid nii-öelda administratiivsõitudeks, nüüd astutakse aga samm edasi, räägib politsei ja piirivalveameti logistikabüroo juht Andres Sinimeri. Terve maailm, püüdleme rohelisemate lahenduste poole, ega politsei ei taha siin olla sabas sörki ja et me tahaks ikka ka nendes küsimustes olla riigis esirinnas. Niisiis uuribki politseiturgu, et juba sel aastal hankida Eesti esimene elektriline operatiivsõiduk. Tahame siis vaadata, kuidas see sobiks politseile patrullimiseks. Politsei ei tõtta elektriautodesse suuri investeeringuid tegema enne, kui esimese autoga on kogemus saadud. Sinimeri toob näiteks, et politseile on tarvis tagada piisav hulk kilomeetreid, mida ühe laadimise järel läbida. Arvestada tuleb ka sellega, et elektrit vajavad nii kiirusemõõtjat kui patrullautos olevad arvutid. See on vaja meil välja selgitada, mis see tegelikult tähendab laadimistsüklile, see tähendab aku vastupidavusele ja nii edasi. Küsimuste nimekiri, millele vastust oodatakse, on pikk. Siis meid spetsiifiliselt huvitavad siis sellised asjad, et, et kuivõrd näiteks mahuvad politseinikud sinna elektrisõidukisse sisse, sest meil on teadupärast politseinike päris ulatuslik nii-öelda varustuse komplekt öö peal. Siseministeeriumi strateegia ja arendusosakonna nõunik Raiko Reimann usub, et esimesi järeldusi selle kohta, kuidas elektriline patrullauto Eestisse sobib, võiks teha umbes aasta pärast sõiduki käiku laskmist. Et oleks kõik ikkagi aastaajad seal läbi käidud, et võimalikult külmad talved ja kuumad suved, et see kõik ju mõjutab elektriautode ja akude sellist toimimist. Ehkki Eesti jaoks on tegu päris uue asjaga, saab omajagu teadmisi ka välismaalt. Kui Euroopa piires püsima, siis on väga raske vist juba leida riike, kus ei ole elektrilisi politseisõidukeid, eks ju võetud kas testimisele või kasutusse. Samas märgib Reimann, et rohkem kasutatakse elektrilisi politseiautosid jõukamates riikides. Elektriauto lihtsalt maksab 30 kuni 50 protsenti rohkem kui võrdväärne tavaauto. Vaatamata sellele, et riik on, eks ju küll seadnud ka eesmärgi, et avalik sektor peaks olema selline suunanäitaja ka siis keskkonnasõbralike sõidukite vaates tuleb just vaadata ka seda, et ainult autode alla me ei saa siseturvalisuse raha suunata. Võrreldes kiirabi ja päästega on politseisõidukipargis rohepööret pisut lihtsam korraldada. Autotööstus on kiiremini arendanud väiksemaid elektrisõidukeid, samas kui päästemasinad ehitatakse reeglina veoautode baasile. Raiko Reimann ütleb siiski, et esimesi hübriidlahendusi välismaal juba proovid. Samas lisab ta, et need on alles esimesed katsetused. Aga sellele vaatamata on ka meie siis selline julgem ambitsioon ja nägemus lähema viie aasta vaates Euroopa liidu siis võimaliku rahastuse toel päästeameti üks selline hübriid päästetööde põhiauto soetada.", "role": "user" }, { "content": "PPA ostab esimese elektrilise patrullauto. Seda kasutades soovib politsei välja selgitada, kas elektriauto sobib operatiivsõidukiks ja missugused kitsaskohad tuleks enne suuremaid investeeringuid läbi mõelda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna käivitub taas Läänemere põhja paigaldatava Nord Stream kahe gaasitoru ehitus. See katkes 2019. aasta detsembris, mil toonane Šveitsi ehitusfirma loobus projektist, sest kartis tulevikus USA poolt seatavaid sanktsioone. Nüüd jätkab Venemaa gaasiettevõte Gazprom ehitust enda aluste ga. 1230 kilomeetri pikkusest torujuhtmest on ehitada jäänud veel ligi 120 kilomeetrit. Kuna ehitus toimub tempos umbes üks kilomeeter päevas, siis loodetakse projektiga lõpule jõuda nelja kuu jooksul, kui ilmastikuolud seda loomulikult soosivad. Küll aga pole projekti seni soosinud Ameerika ühendriigid. President Donald Trumpi ametiajal on gaasitoru suhtes võetud väga karm hoiak, mis mitmeid firmasid peletanud on. Lisaks ehitajale lahkus eelmisel aastal projektis ka Norra ohutus kontrolli ettevõte TNV GL. Nende ülesandeks oleks pidanud olema valmis ehitatud torujuhtme kontrollimine ja sertifitseerimine. Ilma nende etappideta pole võimalik toru üldse käivitadagi. Sel teisipäeval avalikustas USA riigideparte Mang, et on asunud projektiga seotud firmasid sanktsiooni ohus teavitama. Analüütikute hinnangul võib sanktsioonide järgmiseks ohvriks kujuneda projektikindlustaja serich insurence grop. Venemaa president Vladimir Putin on öelnud, et projekt viiakse lõpule Washingtoni vastuseisust hoolimata. Sama kinnitas aasta alguses ka Saksamaa välisminister Haiko Maas, kelle sõnul on Euroopa suveräänne omi otsuseid tegema. Torujuhtme suhtes kasvasid pinged haripunkti eelmise aasta septembris, mil Venemaa opositsioonipoliitikud Aleksei Navalnõid Berliini šarite haiglas mürgitamise tõttu raviti. Tol hetkel kasvas tugevasti kriitika ka Saksamaa Liidukantsleri Angela Merkeli kristlike demokraatide liidus. Erakonna Euroopa Parlamendi esindaja Michael Kaaleri sõnul ei toeta tema ei Kasitoru ega USA sekkumist. Ma oleksin poliitiliselt eelistanud seda, et projektid blokeerivad eurooplased, sakslased sealhulgas, ja mitte ameeriklased, Euroopa parlament võttis kahekolmandikulise enamusega pärast Aleksei Navalnõi mürgitamist vastu resolutsiooni, millega soovitakse projekti seiskamist. Minu arvates ei ole selles projektis olnud kunagi majanduslikku loogikat. Eraettevõte, kes oleks teinud arvutuse, kas teist torujuhet on vaja, ei oleks saanud jõuda järelduseni, et see saab olla kasumlik. Esiteks, Euroopa liidus ei ole selliseid energiaallikaid enam pikaajaliselt toetatud ning teiseks, Nord Stream üks ei ole üldsegi terve aja täisvõimsusega töös, eriti mitte veel sel aastal. Brügeli mõttekoja analüütiku Simone Daglia Petra sõnul ehitatakse toru ilmselt takistustest sõltumata valmis. Võib juhtuda, et see projekt saab osaks nii-öelda uuest algusest, transatlantilistes suhetes. Ma usun, et selle leppe osaks võiks saada ka gaasitransiidi jätkumine läbi Ukraina, mis on USA-le väga oluline. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Täna alustatakse taas Nord Stream 2 gaasitoru paigaldamisega Läänemere põhja. Projekt on tekitanud viimastel aastatel pingeid nii Saksamaal kui ka Euroopa Liidu ja USA vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui sel kevadel tegid Lõuna-Koreast ostetud liikursuurtüki üheksa eksami instruktorid, siis praegu kaitseväe keskpolügoonil toimuva taktika ja laskeharjutuse äikeselöök raames on eksameid sooritamas esimesed ajateenijad. Sõdurid on läbinud 12 nädalat kestnud laiapõhjalise baaskursuse, räägib suurtükiväe pataljoni ülem kolonelleitnant Marko Tomentšuk. Kui allohvitseride kursusel on oluline see, et nad tegelikult õpivad absoluutselt kõik relvameeskonna liikme ülesanded ära ning kursuse lõpus siis selgub, kes täpselt, mis ülesandeid hakkab tulevikus meeskonnas täitma. Näiteks osad nendest jäävad sõidukijuhiks ehk Küheksa juhiks ja osad saavad nendest meeskonnaülemateks. Kas see tähendab seda, et see ei ole väga keeruline, suurte? See on vägagi sobilik ajateenijate väljaõppe ehk siis põhimõtteliselt reservarmee jaoks väga vajalik ja sobilik relv. Me oleme kaks aastat pingsalt pataljoni tegelenud sellega, et meil saaksid olemas olema õiged inimesed, ehk siis tehnikud ja instruktorid. Täna me oleme selles seisus, et me veel õpime koos ajateenijatega, ehk siis täna siin laskmistel mitte ainult ei lase minu ajateenijad vaid teise relvameeskonnaga sooritavad laskmised ka minu tegevväelased, ehk siis instruktorid õpivad praegu. Noorem seersant Aleksander Kalmuse muljed Alguses oli ikka väga raske, et ei saanud aru, mida ja mis ikka tükk aega võttis see harjumine, et ikka üks asi on jalavägi ja teine naisi sellise masinaga ringi sõita. Peamees Kermo saun. Teooria ütleks, et oli kõige keerulisem, aga praktika juba oli selline põnevam ja motivatsioon oli rohkem õppida ja siis läks juba asi ladusalt. Natuke rääkige sellest, et kuidas te omavahel seal sees suhtlete. Ma saan aru, et te peate oskama kõike. No üldiselt näeb välja see selline, et me räägime läbi mikrofoni, kõrvaklapid peas, mina jagan käsklusi ja keegi põhiliselt oma tööülesandeid enne tee, kui mina käsklusi annan. K üheksa, laskekaugus on kuni 40 kilomeetrit. Eksamil tulistati ligikaudu 10 kilomeetri kaugusel asunud sihtmärki. Taba oli kohe esimene lask. Me hävitasime sihtmärgi ehk siis mürsk tuli 100 meetri kaugusele sihtmärgist ja selle kildude efektiivne toime on 500 meetrit. Kaitseväel on praegu kasutusel kuus liikursuurtüki K üheksa, kokku on neid kavas soetada 24 tükki. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonis sooritavad esimesed ajateenijad liikursuurtüki K9 Kõu eksamit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon tuli täna välja ettepanekuga tugevdada rahapesuvastast võitlust Euroopa tasemel, see tähendab ühtseid reeglite tõlgendamise juhiseid ja järelevalveametit. Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis. Me võime välja pakkuda uue agentuuri või lisada kohustusi Euroopa pangandusjärelevalveametile sõltuvalt tagasisidest. Aga kui Euroopa pangandusjärelevalveametist saab järelevalvaja, tuleb selle tegevust ja juhtimist parandada. Selliste sammude ajendiks on olnud viimaste aastate rahapesuskandaalid. Eriti põhjalikult võeti Euroopas tükkideks Danske panga juhtum, kus ilmnes vastutuse hajumine riikide vahel. Valdis Dombrovskis ütleb intervjuus rahvusringhäälingule, et see tõi ka pettumuse Euroopa pangandusjärelevalveametis. Tõepoolest, see on eriti oluline piiriüleste juhtumite puhul, te nimetasite Danske panga juhtumit ja tegelikult valmistas sel juhul pettumust. Euroopa pangandusjärelevalveamet keeldus sellele reageerimast. Loomulikult, kui me tahame tugevdada pädevust Euroopa tasemel, siis ei saa sellist olukorda lubada. Sellepärast peame me vaatama Euroopa pangandusjärelevalveameti juhtimisskeemi, et tagada, et see suudaks tõhusalt vastata rahapesujuhtumitele. Euroopa pangandusjärelevalveametis langetab otsuseid riiklike järelevalvajate esindajatest koosnev nõukogu. Dombrovskise sõnul see ei toimi. Riikide huvi keskse juhtimise suurendamise ja oma võimu käest äraandmise vastu on samas seni olnud aga väike. Nii läheb komisjon oma ettepanekuga järjekordsele katsele. Eesti tantske skandaali järel astutud samme hindab Valdis Dombrovskis nii. Eesti on edasi liikunud mõningal määral, mis puudutab rahapesu küsimusi ja rahapesuvastase võitluse tugevdamist. Euroopa komisjon ootas oma viimastes riigipõhistes hinnangutes Eestilt karistusmäärade tõstmist, uue rahapesuvastase direktiivi vastuvõtmist ja järelevalveressursi suurendamist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Ehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon tahab luua rahapesuvastase võitluse järelevalve ameti ja ühtlustada vastavat kontrolli liikmesriikides. Euroopa Liidu haarde tugevdamise püüd neis küsimustes on osalt Danske panga skandaali tagajärg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse teatel on piirangute leevendamine võimalik juhul, kui on täidetud neli tingimust. Kui vaktsiiniprogramm jätkub, kui vaktsiinid on märgatavalt vähendanud surmade ja haiglaravi vajavate inimeste hulka, kui haigla vastu peavad ning lõpuks, kui uued viiruse variandid seapiirangute leevendamist ohtu. Piirangute leevendamine ja lõpetamine on seatud kindlasse ajaraami. Kõigepealt Inglismaa. Esmaspäevast võib avada kõik poed, juuksurid ja ilusalongid. Restoranides ja pubides saab nii süüa kui juua, aga ainult siis, kui istud väljas. Lahti tehakse ka spaad, spordisaalid, loomaaiad, teemapargid, raamatukogud. Ühe perekonna liikmed võivad sõita puhkusele Inglismaa piires, kui nad ise endale öömaja otsivad. Pulma võib kutsuda 15 inimest, matustele kuni 30. Lapsed võivad koguneda siseruumidesse ning hooldekodudes saab sealseid asukaid külastada kuni kaks inimest korraga. Kui kõik läheb plaani järgi, siis mai keskel leevendatakse piiranguid edasi. Pubid ja restoranid saavad oma kliendid nüüd väljast sisse kutsuda. Samuti saavad täiskasvanud kuue kaupa siseruumides koguneda ja spordisaalides grupitreeninguid alustada. Muuseumi teatrit, kinod, hotellid ja hostelid. Võib korraldada ka etendusi või suuremaid üritusi, kuid pealtvaatajate hulka esialgu piiratakse. Pulma ja ristsetele näiteks võib koguneda juba 30 inimest ja rahvusvaheline reisimine võib ka taastuda. Kui jällegi läheb kõik nii, nagu kavandati, siis juuni lõpu poole kaotatakse kõik suhtlemispiirangud ning ööklubidel lubatakse uksed lahti teha. Mujal Suurbritannias, Walesis, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal vähenevad piirangud samuti kuid pisut teistmoodi ja teistel aegadel.", "role": "user" }, { "content": "Eesti valmistab ette väljumisplaani nakatumiseaegsetest piirangutest. Britid on oma plaanid teatavaks teinud ja alustavad väljumisega juba järgmisel esmaspäeval. Mall Mälberg räägib piirangute kaotamise plaanidest lähemalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis on teadusharusid, mis kuuluvad nõukogude liidus esimeste hulka. Oleme rahvusvaheliseltki tuntud. Üht neist tutvustab meditsiinidoktor Helje Kaarma. Eesti on kogu aeg olnud niisugune liiduvabariik, kus antropoloogia on ka vahepealsel perioodil olnud au sees. Me tunneme kõik professor Juhan Auli, kes hiljuti pühitses oma 90 aastast sünnipäeva. Tema on mõõtnud enne ja pärast sõda kokku oma elus üksinda praktiliselt 50000 uuritavat 30000 koolilast naisi, kümnetes tuhandetes mehi. Meil on äärmiselt hea võrdlusandmeid võtta ja vaadata, kuidas see protsess meie vabariigis on toimunud. Ometi pidurdab selle ala arengut nii meil kui teistes liiduvabariikides. Suhteliselt lihtsate mõõtmisvahendite nappus jätkab doktor Kaarma. Praegu meie vabariigis, nagu ka liidus üldse on suur puudus kogu antropomeetrilisest instrumentaariumist eriti kõige vajalikumad, ilma milleta ei saa teha mingisuguseid mõõtmisi. On klassikaline antropomeeter välja töötatud omal ajal antropoloogia, nii-öelda raja ja Rudolf Martini poolt tegemine nõuaks vaskpulka mis on ära nikeldatud ja millele on mõõteskaala väga täpne millimeetrites kuni kaks meetrit peale graveeritud. Töö ei ole raske, kuid kuna töö nõuab praegu liiga palju käsitsi tööd, eriti graveerimine ja nende numbrite märkimine, siis kõik, kelle poole me oleme praegu pöördunud, ütlevad sellest tööst esialgu ära. Ülikooli eksperimentaaltöökojas on meie palvetele vastu tuldud ja käsitsi on nad meile paar antropomeetrit teinud, muidu me poleks üldse töötada saanud. Praegu on niimoodi, et tühi pole mitte ainult meie vabariik ja selle taga on takistatud antropomeetriline võtmine vaid tühi on ka terve eliit, kõik liiduvabariigid ja nagu meile on teada, ka rahvademokraatia maades ei jätku praegu antropomeetriaid, tähendab, tuleks tuleks kuskil selleks üheks võiks olla meie vabariik, kus seatakse sisse, võiks ka olla see Tartu riikliku ülikooli alles loodud katsetehase juures hakata antropomeetrieid tööstuslikult tootma ja müüma raha eest. Valisin sihilikult näiteks kõige lihtsama, teadusriista, kahemeetrise, vasest pulga, isegi sellist ei suudetud seni piisavalt valmistada. Rääkimata Tartu teadlaste loodud laseritest ja puhastusseadmetest, aatomimudelitest ja ajupumpadest. Kõigile neile oleks roheline tee mitte üksnes liidus, vaid ka sotsialismimaades. Aga kes teeb, kus tehakse? Vajadus oli ammu teada, kuid seni ei hakanud Tartu ega Eestimaa hammas peale. Õnneks on nüüdseks ilmunud NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite nõukogu määrus, kus on spetsiaalne punkt vastava eksperimentaalbaasi rajamiseks Emajalinnas. Ta peab välja kasvama senisest eksperimentaalkonstrueerimisosakonnast. Ülikoolis on palgale võetud juba uue asutuse juhtkond. Et aga ruume pole Tartus hetkel kuskilt võtta, siis taotletakse Moskvast valuutat, et osta Soomest sobivad hooned, millised saab kiiresti üles panna. Kui saame kinnitust selle taotluse kohta, eks siis räägime sel teemal uuesti.", "role": "user" }, { "content": "Helilõik uudistesaatest 13.01.1988.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsministeeriumi järelevalveametnik Michael Horovits üritab uurimisega välja selgitada, kas föderaalse juurdlusbüroo ametnikud rikkusid luureseaduseid või reegleid, kui taotlesid 2016. aastal volitusi, mis lubasid neil jälgida president Donald Trumpi kampaanianõuniku Carder page'i. USA meedia andmetel on uurimise käigus selgunud, et üks fi ametnik võis muuta dokumenti, mis oli Pedžiga seotud. Praegu ei ole selge, kui oluline dokument oli ja kas ilma selleta oleks juurdlusbüroo soovitud volitusi saanud. Igatahes on juhtumiga seoses algatatud kriminaaluurimine. Horovits saatis sellega seotud tõendusmaterjali edasi ka John Deramile, kes juhib laiemat juurdlust USA luureametite tegevuse kohta niinimetatud Venemaa uurimise algus päevil. Durami nimetas selle aasta alguses ametisse justiitsminister William Bar. Horovitsi uurimise tulemused avalikustatud juba järgmise kuu alguses. President Trumpi liitlased on raportit juba pikemat aega oodanud, sest võib selguda, et ei ametnikel olid presidendi suhtes eelarvamused, mis mõjutasid nende tegevust. Mõned tunnistajad, kes on Horovitsiga rääkinud, on aga meediale öelnud, et tõenäoliselt leitakse tegevuses vigu kuid vaatamata sellele jõutakse järeldusele, et Venemaa uurimise alustamine oli põhjendatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA meedia andmetel on algatatud kriminaaluurimine Föderaalse Juurdlusbüroo ametniku suhtes, kes väidetavalt muutis dokumenti, mis oli seotud president Donald Trumpi kampaanianõuniku jälgimisega. See tuli välja justiitsministeeriumi uurimisest, mille kokkuvõte avalikustatakse järgmisel kuul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuidas peaks ühiskond käituma koroonapandeemia teise laine järel? See on küsimus, mida Belgias esitatakse päev-päeval aina enam. Veel nädal tagasi oli riik Euroopa kõige suurema nakatumisnäitajaga, ent tänaseks on selles negatiivses edetabelis langetud esiviisikust välja kuuendaks. Viimase seitsme päevaga on kahe nädala keskmine nakatunute hulk 100000 elaniku kohta langenud pea kaks korda. See ei tähenda, et teine laine oleks juba kuidagi möödunud, kuid lainehari on selgelt ületatud. Viroloogide sõnul loodetakse, et detsembri alguseks on nakatumisnäitaja ligi 25 korda väiksem tipupäevadest. Sellistele tulemustele on jõutud läbi kõige kangema ravikuuri ehk ühiskondliku seisaku, mis kestab juba teist nädalat. Esialgu on seisak planeeritud lõppema 13. detsembril, kuid valitsus on juba öelnud, et selle päevaga ei kao järsult ära kõik piirangud. See, mis siis edasi saab, ongi praegu küsimuseks ajakirjanduse veergudel. Belgia on viimase nelja kuu jooksul katsetanud omajagu erinevaid piiranguid. Augustist muutusid maskid kohustuslikuks. Oktoobri alguses kaotati see kohustus jälle ära. Siis mõni nädal hiljem jälle taastati. Samuti on paari restorane sunnitud aina varem uksi sulgema, kuniks novembri algusest alates on nad kohapeal söömiseks täiesti suletud. Viimased kolm nädalat on suletud olnud ka koolid. Esmalt koolivaheaja ning siis piirangute tõttu. Kuid tulevast esmaspäevast on lastel taas võimalus sammud kooli poole seada. Ekspertide sõnul võib see samm nakatumisnäitaja langust aeglustada, kuid on ühiskonna toimimiseks vajalik nii lastele, aga ka vanematele. Inimestele valmistab muret ka küsimus, kas jõulud jäävad sel aastal ära. Senised valitsuse reeglid ei lubaks põlvkondadevahelistel jõuluõhtutel toimuda, sest lähikontaktide arv kasvas liiga suureks. Samuti on küsimuse all üks Belgiale spetsiifiline reegel ehk kallistuskontaktide arv. Belgia valitsus on nimelt piiranud järk-järgult nende sugulaste, sõprade või tuttavate arvu, kellega võib kallistada väljaspool kodumajapidamist. Täna on piirang ühe inimese peal, kuid rahvas soovib, et enne jõule seda reeglit muudetakse. Reeglimuudatused on väga tugevalt vastu seisnud tervishoiuspetsialistid, kelle sõnul ei peaks haiglad sellele pingele vastu sest teise lainega on juba Belgias jõutud haiglasüsteemi maksimumvõimekuse lähedale. Ja isegi kui koroona patsientide hulk peaks ühel hetkel vähenema, on haiglatel endiselt pikad järjekorrad tavapatsientidest, kelle protseduurid ootama on pidanud. Seega enne vaktsiini tulekut Belgia piirangutest ei pääse. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel nädalal ületas Belgia koroonapandeemia teise laine harja. Hoolimata nakatumiste arvu langusest hoiatavad tervishoiuspetsialistid, et normaalse elukorralduse juurde naasmine oleks hukatuslik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on juba viies kord, kui Promfest oma ooperilavastuse ga kahes riigis üles astub. Kaks türklase Itaalias etendust Anti Leedus Kaunase riiklikus muusikateatris ja nüüd ollakse Endlas. Orkester ja koor on Leedu teatrist ja dirigent Erki Pehk hindab koostööd nendega väga heaks. Leedu etendused läksid suure furooriga, me tegime kaks etendust tõesti Leedus, just eile saabusime siia Pärnusse püsti ovatsioonidega. Loodame, et loodame, et Eestis Eestis suudame sama hästi esineda ja sama hea mulje jätta. Nii et me oleme igati valmis, et ka Eesti publikule ja Pärnu publikule seda rõõmu pakkuda. Rossini ei kõla just Eestis eriti tihti. Eriti veel see ooper, mis tegelikult viimati oligi Eestis 50 aastat tagasi. Täpselt 71. aasta detsembris oli see esimest ja siiani viimast korda see ooper Eestimaal lavalaudadel rahvusooperis Estonia. Lavakujunduse dekoratsioonidega tehti tööd kahes osas, enne suvepuhkust harjutati kaks nädalat Eestis ja augustis tehti tööd juba Kaunase teatri töökodades. Kunstnik Madis Nurms. Andrus Vaarik, kes on selle tüki lavastaja, tema mõtles välja sellise kontseptsiooni, et me paneme kogu tegevuse tõsielu seriaali võtteplatsile ja juba sellest tingituna on päris palju siin erilist. Ühest küljest see on küll väga meelelahutuslik ja vahva, kõik see, mis me Rossini sädelevale muusikale seal oleme nii-öelda taustaks loonud, aga teisest küljest see on ikkagi lugu hoiatusega või mingi sõnumiga, et see on lugu inimestest, kes selles meelelahutusmaailma ära kaovad, lendavad nagu ööliblikad leegi suunas ja saavad teinekord kõrvetada, kui liiga liiga ligi jõuavad. Promfesti raames on oopereid lavale toonud Linnar Priimägi, Mati Unt, Marko Matvere, Mai Murdmaa, Üllar Saaremäe, Teet Kask, Madis Nurms, Anu Lamp ja Katrin Tegova.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali raames saab pühapäeval ja teisipäeval Endla teatris vaadata Rossini koomilist ooperit \"Türklane Itaalias\". Peaosades astuvad üles Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi võitjad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli energiasüsteemide professori Arvi Hamburgi sõnul on eilse Soome-Eesti LNG kokkulepe üheks ohuks see, et maakas Eestis muutub hinnaosas konkurentsivõimetuks, sest nii Baltic Connectori, aga ka Eestisse rajatava SOS-terminali ülevalpidamise kulud lisatakse tulevikus võrguteenustasule. Hamburgi sõnul tähendab see hüppelist võrguteenustasu tõusu. Arvi Hamburg. Igasugune võrguühendus selle kapitali pealt tootlust on vaja, nii et igal juhul läheb ta võrgutariifi, igal juhul maksab lõpptarbija selle kinni, see on nüüd päris selge. Mina saan aru, et uut infrastruktuuri on vaja ehitada siis, kui olemasolev on kas amortiseerunud või tal oma läbilaskevõime ei võimalda. Hamburgi sõnul pole vene gaasi mõtet läbi Soome meile osta, sest meil on vabu ühendusi vene gaasi osas veel kahe kolmandiku jagu. Eriliselt kulukaks peab hamburg aga SOS terminali rajamist Eestisse, sest need kulud jäävad tarbijate kanda. Et tulemus on see, et gaasiturg lihtsalt Eestis lakkab olemast ja üks energialiik me räägime energiamiksidest, seda lihtsalt ei, ei ole enam sellepärast et sellest SOS terminalist noh, ei ole ju tarbijal võimalik osta, gaas on konkurentsis teiste kütuste ga nii et et ju siis tarbija peab valima mingisuguse muu t. Hamburgi sõnul olnuks parim LNG suure terminali rajamise paik Soome asemel Eesti. Samas ütles majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman, et see eeldanuks soomlaste nõusolekut. Seda aga ei paistnud kusagilt. Seepärast ka eilne kokkulepe Ando Leppiman. Ka Soome ega kokku leppimata ei, ei saa tekitada endale regionaalset terminali, nii et noh, Euroopa Liit seda ei kaasrahastada, teisest küljest ka äriplaani kontekstis need väga hästi ei tööta, seda Soome huvi on pärssinud see, et neil on see pikaajaline leping. Miks oli tegelikult seda kokkulepet vaja, ongi seesama, et vastasel korral me arutaksime veel tõenäoliselt ka viie aasta pärast, et kus kohas võiks olla terminal või, või kas me tahaksime balti kolektorit või mitte? Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Eesti riik loobus vabatahtlikult suurest investeeringust Eestisse. Lisaks eiras Mihkelson i sõnul peaminister valitsuse seniseid kokkuleppeid ja Eesti ettevõtjate huvisid. Marko Mihkelson. Toru juhe ei too meile uusi allikaid juurde, Gazpromi gaas jääb endiselt torudesse jooksma, et just nimelt LNG terminal on see, mis avab meid maailmaturule ja mis võimaldab tõesti erinevatelt tarnijatelt siis gaasi tulevikus osta. Ja teiseks see, et, et loomulikult suurterminal annaks võimaluse ka tarbijale tunduvalt soodsamat hinda saada. Ando Leppimani sõnul kaasrahastavad Soome ja Eesti Baltic Connectori toruehitust võrdselt, Eesti osa on hinnanguliselt 25 miljonit eurot. Energiaekspert Andres Mäe on varem öelnud, et seda toru on varustuskindluse osas tarvis pigem Soomele, mitte Eestile. Mirko Ojakivi, Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Soome ja Eesti peaministri kokkulepe LNG regionaalse terminali Soome rajamise osas on tekitanud küsimusi nii gaasiekspertide kui ka poliitikute seas. Mis siis kokkulepel viga on?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeemasid oli palju, peatume neist mõnel stuudiokülalistel paluti öelda välja seisukoht Euroopa Liidu tuleviku küsimuses ja selles, kuivõrd nad pooldavad föderaliseerumist. Reformierakonna esinumber Andrus Ansip. Mina toetan praegusel kujul jätkamist, aga praegusel kujul jätkamine ei tähenda seda, et, et areng peaks kuidagi peatuma, vaid kitsaskohti tuleb endiselt avardada. Me peame muutma Euroopat otsustusvõimelisemaks, eelkõige just rahandusküsimustes. Ma ei pea tõenäoseks ei Euroopa Liidu lagunemist rahvusriikideks ja samuti ei pea ma tõenäoseks ka Euroopa Liidu föderaliseerumist. Mart Helme Eesti Konservatiivsest rahvaerakonnast sekundeeris. Praegune seis või see praegune kurss tegelikult pikalt ei saa vastu pidada, et liiga palju vastuolusid ja liiga palju lahendamata probleeme on, nii et tegelikult ikkagi Euroopa seisab valiku ees, kas ta läheb föderatsiooni suunas või ta läheb siis keskvõimu lõdvendamise ja liikmesriikide õiguste suurendamise suunas ja konservatiivne rahvaerakond on selgelt ja üheselt selle poolt, et föderatsiooni ei tohiks olla ja, ja liikmesriikide õigused peavad olema suuremad. Tunne Kelam Isamaa Res Publica liidust arvas, et praegu on see pseudoprobleem Föderatsiooni ei pooldata, kuid ka suhete lõdvendamine on ohtlik. Kahe kiirusega Euroopa, kus jagunetakse jõukamad ja, ja uued või, või vähem arenenud oleks meile ohtlik. See kahjustaks ja murendaks põhilist, millele Euroopa Liit rajaneb. See on solidaarsus, see on üksteise toetamine ühiselt. Edasiminek. Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin leidis, et küsimus sisaldab mitmeid tahke. Küsime ester, kas te tahate, et Euroopa Liit oleks üksmeelsem, kui tegemist on Venemaa suunalise poliitikaga? Kõik ütlevad jah, kui me ütleme, kuidas seda saavutada, nad ei ütle, et iga riik peaks ajama oma asja, vaid just nimelt tuleks koos midagi ühiselt otsustada, kokku leppida. Kas te tahate, et me maksame kinni Kreeka võlgu ei taha, aga mida siis teha, järelikult tuleb karmistada kõiki neid kontrollimehhanisme, kas te seda tahate? Üldiselt ei taha, aga need Kreeka suhtes tahame, tähendab vot siin ongi see asi, et see föderalismi sõna on üks koll. Iseseisvuspartei ja Vello Leito seisukoht on aga radikaalne. Meie eesmärk on lagundada Euroopa liit, aidata selle lagunemisele kaasa, mis niikuinii toimub viie aasta jooksul. Rohelised pooldavad Euroopat, kus kodanikel on rohkem otsustusõigust ja ühendatud vasakpartei soovib globaalse kapitalismi kaotamist ja enamat solidaarsust nagu ühtne palgamäär. Debatt puhkes teemal, kas ühtne välispoliitika näiteks Venemaa suunal on võimalik ja millised peaksid olema suhted. Andrus Ansip. Suhted peaksid olema pragmaatilised, aga viimaseid arenguid arvestades muidugi see pragmatism tähendab seda, et suhted külmuvad. Marju Lauristin. Me räägime sellest, et tegelikult tõesti Euroopa lõhub praegu kogu teise maailmas järgi välja kujunenud rahvusvahelist julgeolekusüsteemi siis see on asi, millest varsti hakkavad aru saama, kõik Venemaa testib, ta on nagu teate, see häkker, kes testib, kus augud on ja vaatab, kuidas ta saaks seda süsteemi lõhkuda. Ning tunne elam. Venemaa ekspordist läheb 45 protsenti Euroopa liitu. Euroopa Liidu ekspordist kogu ekspordist läheb ainult 2,6 protsenti Venemaale. Näete, Euroopa liit ei kannata kindlasti mitte nii palju sanktsioonide all, kui kannatab Venemaa. Ja Martin Helme sekundeerib taas Jah, eksport Euroopast Venemaale on väike, aga import seda strateegiliselt ohtlikum, ehk siis seesama energiakraan, mille otsas istutakse, on ju see, millega Venemaa šantažeerib. Vello Leito on teadagi oma meelt. Siin püütakse selgitada, et Venemaa ründas Ukrainat. Tegelikult on ju olukord täpselt vastupidine. Euroopa Liit ründas Ukrainat seoses sellega, et Ukraina keeldus assotsiatsioonilepingut allkirjastamast. Aga lõpuks rohelised ja Marko Kaasik Venemaa inimestega ja kodanikuühendustega. Ükskõik, kas formaalsete või mitteformaalsetega tuleb arendada rohujuure tasandi kontakte Euroopa poolt selleks, et need inimesed näeksid ja saaksid aru, kuidas Euroopas elatakse.", "role": "user" }, { "content": "Vikerraadios pidasid debati Europarlamendi valimiste nimekirjade liidrid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus lubas täna kõikide lennupiirangute kohta selgust, mis praeguseks otsustatud on. Me arutasime lennupiirangute põhimõtteid ja täpsem otsus formuleeritakse siis lõuna ajal, aga üldine loogika valitsusel on see, et Euroopa Liidu sees ja nii-öelda turvaliste kolmandate rohelise nimekirja kolmandatesse riikidesse tšarterreise lubada. Valitsuse seisukoht on see nii-öelda vältimatut reisimist, inimesed kaaluksid, võimalusel väldiksid seda rahvusvahelisi reise. Teiseks, valitsus kiitis heaks valitsuse seisukohad Euroopa komisjoni ettepaneku osas, kuidas Euroopa liidu sees piirile liikumine hakkab, hakkab toimuma järgmisel nädalal. Euroopa Liidu üldasjade nõukogus tuleb see otsustamisele ja Eesti seda lõppkompromissteksti, mis ka rajaneb meie ettepanekutel. Me toetame. Küsimuse all pidi olema ka eneseisolatsiooni aeg, kas seda lühendatakse, kas see otsus on tehtud? Eneseisolatsiooni aeg ja see, et kui nüüd Euroopa komisjoni soovitused, kui ka need jõustatakse me prognoosi me siis järgmisel nädalal et milline saab olema siis Eesti nii öelda piiriülese liikumise piirangute uus süsteem, et seda valitsus arutab siis pärastlõunat ehk kell kaks. Kuuldavasti Läti nõuab alates esmaspäevast piiri ületamisel elektroonilise Covid passi täitmist ja on lubanud ka hakata piiri kontrollima. Palju sellest teada on? Läti ametiasutused on sellest informeerinud, et alates esmaspäevast, kui Lätti minnakse, tuleb siis elektrooniliselt täita siis üks küsimustik ja kus, mille peale saadetakse inimesele telefonis QR kood selle kohta ja seda võidakse siis inimestelt kontrollimisel küsida. Kas teil oli juttu ka Valga-Valka liikumismullist, et Eesti pool pole eraldi määratlenud seda, aga Läti ähvardab sellele ka lõpu teha, nüüd? Iseenesest Eesti huvi on kindlasti Valga Valk ka liikumismulli säilitamine ja ka juhul, kui me arutame siis Eesti positsioon seisukohti, milline võiks olla ka meie uus nende sanktsioone, karantiini ja testi poliitika, aga põhimõtteliselt kindlasti minu ettepanekud on küll valitsusele need, et Valga palk, ka erandid, noh, nende kummagi omavalitsuse elanikele, kes nendes omavalitsustes on, et need peaksid täies mahus säilima, sellekohased ettepanekud on pärast annad valitsusele, teen.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutas täna reisipiirangute küsimust seoses koroonaviiruse levikuga. Valitsus lubab teatud tšarterreise, kuid soovitab reisimist vältida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSenaatorid hääletasid peamiselt erakondlikust kuuluvusest sõltuvalt. Demokraadid leidsid, et president Donald Trump oli süüdi, vabariiklased aga olid õigeksmõistmise poolt, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch Mchonnel. Ma arvan, et see oli algusest kuni lõpuni üdini poliitiline protsess, räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumeraksenat. On pööranud tõele ja ausale kohtupidamisele selja ainult võimu kuritarvitamise süüdistuse otsustas üks vabariiklane demokraatidega liituda, kelleks oli senaator Mitt Romney. Valimiste rikkumine selleks et ennast ametis hoida, on vahest kõige kuritahtlikum ja laastavam ametivande rikkumine. Mida ma suudaks ette kujutada. Trumpi administratsiooni hinnangul sai nüüd lõplikult selgeks, et president ei teinud midagi valesti räägib USA asepresident Mike Pens. After stagationemet Ameerika pärast, kuid kestnud võlts uurimist erakondliku tagandamist on see läbi. Tagandamisprotsess on hästi mõjunud president Trumpi toetus numbritele kuid halvasti, kongressi koostööle kardetakse, et see võib mõjutada isegi erakondade üleste seaduste vastuvõtmist. See, et me ei suutnud sellel teekonnal algusest lõpuni leida mitte mingisugust ühisosa, paneb mind tõsiselt muretsema Ameerika ja meie koostöövõime pärast, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel. Ma arvan, et meil tekib veel võimalusi tööd teha, ma vähemalt loodan. Kogu olukord sai alguse Trumpi ja Ukraina presidendi telefonikõnes. Hiljem esitatud süüdistuse järgi survestas Trump Ukrainat alustama uurimist endise asepresidendi Joe Bideni ja tema poja tegevuse suhtes, hoides samal ajal kinni riigile mõeldud sõjalist abi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump mõisteti senatis nii võimu kuritarvitamises kui ka kongressi töö takistamises õigeks. Sellega lõppes pea viis kuud kestnud tagandamissaaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeda, et noored oma vanemate saavutatud hinnata ei oska, tuleb tihti, et teame ju ammustest aegadest, et noorus on hukka läinud. Aga et noorele mehele on praegune maailm sedavõrd vastukarva, et ta otsustab taastada korra, mille vastu tema vanemad noorena mässasid. Ei juhtu õnneks kuigi sageli. Artur, keda mängib Ott Raidmets, otsustab vana korra kehtestamist alustada kodust, sest seal käib talle kõik närvidele naturilt Raidmets ise selline noor kindlasti ei ole. Ott Raidmets. Ma olen, ma arvan, elus pigem palju vaoshoitu, minu kehastatava arturi tegelane, ilmselt fanaatilisem, aga no tal on põhjust ka olla erinevad aspektid selle pere juures, see korralagedus ja süsteemi ja traditsiooni puudumine. Ma ei ole sellega pidanud silmitsi seisma. Kontrolletendust vaadanud publiku arvates tegi Raidmets hea rolli ja ta ise on samuti rahul. Jah, võib öelda küll, et ma olen rahul, aga kindlasti see roll ei ole valmis. Noh, eks ükski roll ei ole tegelikult kunagi päris valmis, aga mulle tundub, et küllap ma liigun õiges suunas, kui publik niimoodi vastu võtab. Lavastaja Ingomar Vihmar ütleb, et see lavastus sobib tänapäeva Eestisse nagu rusikas silmaauku. Ja eks ta nagu seisis seal tükk aega, keegi seda ei teinud ja selles mõttes mul oli hea meel, et keegi seda nüüd viimasel ajal ei ole teinud, sest tõesti on ikka vaja seda rääkida sellest, mis, mis, mis toimub või kuidas need mehhanismid käivad, see hakkab kõik üksikisikust ja perekonnast pihta tegelikult kodust pihta ja eks see vanemate ja laste eri põlvkondade vaheline võitlus on ju kogu aeg olnud see, mis neil ikkagi lapsena on närvidele käinud. Nad tahavad seda muuta, et kui on olnud korras kodu ja tohutu distsipliin, siis tahetakse lõhkuda kui vastupidi, et kodu, kus sa oled lapsena elanud, seal laokil ja, ja keegi joolis, sa tahad ilmtingimata teistmoodi teha.", "role": "user" }, { "content": "Täna esietendub Endla teatri Küünis Poola näitekirjaniku Slawomir Mrožeki \"Tango\". 1964. aastal kirjutatud näidend sobib meie tänasesse olustikku väga hästi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa kooliteatrite festivali korraldaja Anne Utendorf nentis, et festivali sügisesse lükkamine jättis osavõtjaskonnale oma jälje. Loomulikult on osa truppe, kes enam sügisel kas ei jõudnud uuesti üles soojendada oma tükke või lihtsalt on juba lapsed ka lahkunud nendest truppidest, nii et etendusi on jäänud siiski tunduvalt vähemaks. Ja me tahame muidugi väga loota, et me märtsikuus kohtume vana rada pidi siin kontserdimajas ja saame mängida kõiki etendusi, mitte nii nagu täna, mis tegelikult on väga uus kogemus, et me suuname praegu etendused online'is kõikidele koju kättesaadavaks ja me teame, et on olnud ka päris palju vaatajaid juba gümnaasiumiosa on oma etendused suvel saatnud videotena vabariiklikusse. Vooru tulemused on täna veel tulemata, tean, et Ida-Virumaalt osales viis etendust. Nii et tegelikult ju saavad kõik asjad tehtud lihtsalt natuke teistmoodi ja ongi ka natuke põnevam. Koolinoored kiiklast festivalile toonud lavastaja Rutt Linnardi sõnul tekitas festivali sügisese toomine nende näitetrupis palju segadust. Me olime valmis väga suure seltskonnaga tulema, kevadel meil oli 15 last, kes seda ka olid õppinud ja me olime ikka väga valmis tulema ja siis tuli see, et me ei saanud tulla siis, et mitte nüüd seda õpitud kaotsi lasta. Me tegime suvel videoversiooni, aga sellega muidugi lavale ei tule, me filmisime erinevates kohtades õues ja nüüd siis, et, et me nüüd siia tulime täna siis meie 15. oli alles jäänud viis, me pidime kõik ümber tegema meil tegeliku, et ei olnud aega ka proovi teha. Nii et täna me tulime tõesti niimoodi, et kindla teadmisega, et suur võit on see, et me üldse tulime. Kui oluline on üldse sellistel konkurssidel just osaleda? No ikka väga oluline on, et me püüame ikka võimalikult palju osaleda ja me võimalikult palju püüame ka esineda, et iga kogemus õpetab. Ja tegelikult noh, laste pealt on ka näha, et nad saavad siin üsna positiivset tagasisidet ja see annab väga palju julgust ka tulla ja järgmine kord teha Koolinoorte maakondlike festivalide paremad saavad oma näitlemisoskust mõõta üle-Eestilises finaalis jõhvis raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Jõhvi kontserdimajas eile alanud ja täna jätkuv Ida-Virumaa kooliteatrite festival pidi algul toimuma kevadel, kuid koroonaaeg lükkas selle sügisesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luhti sõnul on Lõuna-Eestis oodata koroonaviirusesse haigestunute arvu suurenemist. Kokku on meil 29 kollet ja haiged, neist kokku on 471 inimest. Muret teevad siinkohal siiski hooldekodude kolded, neid on meil kokku kuus ja hooldekodudesse reeglina kõigisse nendesse kuuesse on toonud töötajad, kes on omakorda saanud nakkuse perekonnas. Kuna Lõuna regiooni nakatumiskordaja on praegu hetkel 1,2, siis saame vaid oodata järgnevatel päevadel samuti haigestumise tõusu. Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask ütles, et Lõuna-Eesti haiglas oldi sunnitud taas avama koroonaviirusesse nakatunute raviks kaheksa kohaline osakond. Üsna selge on see, et Covid patsientide hulk tasapisi järjest suureneb, seda on ju näidanud need eelmiste nädalate trendid ja tänase päeva on ju Eestis juba 135 Covid positiivset haiglaravi vajaja. Ja kindlasti see trend jätkub, aga noh, ilmselt mitte nii kiiresti, kui ta nüüd teise laine ajal oli, kui vaktsineeritud kodanikke praktiliselt ei olnud. Aga selge see, et Lõuna-Eesti vaktsineerituse tase on ebarahuldav ja ei anna võimalust, et nende haigete arv hakkaks vähenema. Nii et täna see delta tüvi leiab ikka iga mittevaktsineeritud vanema inimese ülesse ja ja nad haigestuvad ja nende hulgas siis ka see haiglaravi vajadus suureneb. No Põlva haiglas täna on 18 Covid voodikohta osakonnas avatud ja, ja seal on meil tänahommikuse seisuga kaks vaba kohta, nii et nii et patsientide arv on tegelikult päris suur. Kui nüüd tõesti tekib täiesti kriitiline olukord, et siis see tähendab seda, et me peame omal hakkama mingites osakondades tööd piirama, et täna me oleme lihtsalt natukene olukorda ümber mänginud, et, et ma päris kuskilt midagi kinni pole pidanud panema. Aga, aga kui ikkagi olukord selleks sunnib, et siis siis tuleb mõne osakonna tööd piirata.", "role": "user" }, { "content": "Viimasel ajal on Lõuna-Eestis viirusesse nakatanud inimeste arv märgatavalt suurenenud. Maakonna haiglates on taas avatud haiglaravi vajavate inimeste jaoks vastavad osakonnad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühing rannamänniku kaitseks teatas meediale saadetud kirjas, et menetlus võib kesta kuni 28 kuud ja selle aja jooksul tuleb keskkonnaministeeriumil teha vastav otsus. Kuni looduskaitseala moodustamise suhtes seisukoht puudub, võib potentsiaalse looduskaitsealaga hõlmatud kinnistutel peatada metsateatiste ehitusloa planeeringu, vee, erikasutusloa, maavara kaevandamise ja muude lubade menetluse, kirjutab MTÜ. Sisuliselt tähendab see, et kui kiri ministeeriumile on saadetud, on kohe ka looduskaitseala olemas, selgitab keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tatar. Tõepoolest, see ettepanek on tehtud keskkonnaministeeriumile, seega on õige sellest hetkest, eks ole, see protsess ka pihta hakkab, aga see automaatselt seda, et kõik tegevused on sellest hetkest alates nagu peatatud või keelatud. Tegelikult on seaduse järgi niimoodi, et kui ettepanek on tulnud, tekib asutustel õigus lubade andmist nagu peatada, aga see ei ole kohustus. Seda tuleb siis vastavalt nagu olukorrale hinnata ja kaaluda, et kas on põhjust vajadus mingit lubade menetlust peatada või mitte. Et see sõltub ka nagu sellest sisust. Mõte on see, et vältida neid tegevusi, mis võiks selle ettepaneku tegijate soovi või tahet nagu kahjustada, et oleks ju kummaline mõelda, et me teeme ettepaneku konnakotka kaitse alla võtmiseks ja siis lubame selle pesapuu sel vahepeal ära raiuda, enne kui otsus tuleb. Taavi Tatar ütles, et seda, et looduskaitseala moodustatakse, praegu otsustatud ei ole. Laias laastus protsess on nagu meil kolme etapiline, noh alguses, kui ettepanek tuleb sisse, siis ministeeriumi hindamise ettepanek vastab nõuetele, no see peab olema teatud Need tingimused täidetud. Tänase seisuga eile tuli just see ametlik kii ka meie ministeeriumi poole pealt, et nad on küll selle ettepaneku niiöelda vastu võtnud, aga paluvad siiski täiendav nüüd osa infot nagu puudu sellest ettepanekust ja, ja sellele järgneb see ekspertiisi tegemine, kus siis keskkonnaamet kujundab, eks ole oma seisukoha ja ütleb siis ministeeriumile, mis meie arvame, et kas see, kas see väärib mööda kaitseala võtmist või mitte? Noh, täna selles mõttes on väga vara nagu spekuleerida, et kas kindlasti nii läheb või, või, või vastupidi, et peale seda, kui see niiöelda meie ekspertiis on teinud ja selle pealt siis teeb minister omakorda otsuse, et kas ta siis algatab selle kaitse alla võtmise menetlus nii-öelda või algata.", "role": "user" }, { "content": "MTÜ Rannamänniku kaitseks väidab, et kaitseala moodustamise menetlus algab avalduse esitamise päevast ja igasugused toimingud planeeritaval looduskaitselalal on sellest alates keelatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul maha peetud Prantsusmaa presidendi kandidaatide valimisdebatt oli tõeline mammut omasuguste seas. Kandidaadid vaidlesid katkematult ja kirglikult, peaaegu kolm tundi. Viie aasta eest. Samade kandidaatide poolt peetud debatiga võrreldes olid kaalukausid võrdsemad. Toonast debatti peeti Emmanuel Macroni seljavõiduks, mida hiljem tunnistas ka Marine Le pen. Eile ekspertide hinnangul midagi sellist ei juhtunud. Eestile oluliste teemade üle läks kandidaatide vahel vaidluseks kohe alguses, sest välispoliitika plokk oli sinna loosi alusel paigutatud. Marin Le peni sõnul tuleks Ukrainat aidata nii humanitaar kui finantsabiga ning saata Kiievile ka kaitserelvastust. Samas punaseks jooneks pidas ta võimsamaid ründerelvi. Ja teine joon on seotud sanktsioonid ga? Ma olen nõus kõigi sanktsioonide ga oligarhide ja pankade suhtes. Aga ainuke, mille vastu ma olen, on Vene gaasi ja nafta impordi keelamine. Miks? Sest see pole õige vahend, see ei tekita valu, Venemaale aga lööb tohutult prantsuse inimesi, sõnas le pen. Emmanuel Makroon, aga ei jätnud kasutamata võimalust rünnata Le peni Venemaa suunal iga külje pealt eriti palju rääkis istuv president ühest vanast laenust. Meie riigil on see halb uudis, sest sa sõltud Venemaa režiimist ja Putinist. Paar kuud pärast Krimmi annekteerimise tunnustamist said sa 2015. aastal raha Venemaa pangal, mis on sealsele valitsusele lähedalseisev. Seejärel arveldasid selle ümber neile, kes olid seotud sõjaga Süürias. See info on täiesti avalik, teada ja notariaalne, seega sa ei räägi teiste liidritega, vaid sa räägid oma pankuriga, kui sa räägid Venemaast, selles on probleem proua Le Pen, ütles Makroon. Seejärel räägiti üksjagu ka Euroopa liidust, mida Le pen reformida soovib. Tema hinnangul tuleks piirata nii ühisturu kui ka Schengeni ruumi mõju Prantsusmaale. Samas lükkas ta tagasi väite, et sooviks Prantsusmaad Euroopa Liidust välja viia. Macroni sõnul pole aga Prantsusmaal muud võimalust kui Euroopa Liidu integratsiooni jätkata. Tema hinnangul saab riik olla globaalselt oluline vaid Euroopa liidus ja mitte väljaspool seda. Ilmselt õhtu. Üks teravamaid debatte toimus moslemite õiguse üle hidjaabi kanda. Le peni väitel vähendab see tegelikult seda religiooni järgivate naiste vabadust ning selle kandmine avalikus kohas tuleks keelata. Macron i sõnul on tegemist usulise, mitte poliitilise sümboliga ning selle keelamine tooks kaasa kodusõja. Kes rahva arvates debatis paremini esines, peaksid näitama. Täna avaldatakse arvamusküsitlused kui pärast valimiste esimest vooru suutis Lepen Makrooniga vahe ligi viie protsendi peale vähendada, siis viimaste päevade trend on vastupidine. Nelja erineva küsitluse tulemused on näidanud vastavalt üheksa 11 12 ja 13 protsendilist edu makroonile. Valimised toimuvad pühapäeval. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa presidendikandidaadid Emmanuel Macron ja Marine Le Pen pidasid eile õhtul viimase valimisdebati. Kõne alla tulid ka mitmed Eestile olulised teemad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar ütleb, et ka publikuta ei ole teatris töö seisma jäänud. Näiteks käivad Vanemuise suvelavastuse, 1984 proovid. Järgmisel nädalal on küll veel vaid kuus etendust ja need kohad lähevad hetkel neile, kelle teatrikülastuse plaanid on varem katki jäänud. Inimeste huvi ja ootust on väga-väga tunda, et meie kassatelefonid on kogu aeg punased ja küsitakse, et aga äkki mahub, kuidas teil on, äkki keegi ütleb pileteid ära ja ja noh, seda huvi suurust näitab ka see, et meie suvelavastus, millel me oleme saanud ka kohti müüki panna 50 protsendi ulatuses praegu, sest me ei tea veel, mis hetk siis on igaks juhuks oleme hoidnud 50 protsendi peal seda saali müüki ja, ja see 50 protsenti on ka praegusel hetkel välja müüdud. Vaat teatris esietendub 26. mail Draama tuluus. Algselt loodeti tükk lavale tuua juba jaanuaris, nüüd läheb juba kuues esietenduse katse. Teatrijuht Tiina Rebane ütleb, et kuigi tänaseks ollakse juba harjunud, on piirangutega teatrit ikka keeruline teha. Et kui nüüd etendus lõpeb veerand 11, kas siis 15 minutit nüüd viirus järsku aktiveerub nii jõudsalt, et vot kell 10-ni on normaalne ja siis 15 minutit viirus ründab täiega. Et tegelikult võiks lasta lõpetada ära ikkagi etendused, mis algavad kell seitse, lõpevad näiteks veerand või pool 11 ja on on ka lavastused, mis vajavad ni näiteks pimedust. Ehk siis nende algus on praegu planeeritud kell üheksa. Nad ei lõpe kindlasti kella 10-ks ära või on isegi kell 10 tunniajased etendused, mida sa teed? Kultuuris ju tegelikult on ammu teada, et see nakkus ei levi nii väga kultuuriüritustel. Ugala teatrijuht Carmen Tabor nõustub, et mõistlikum oleks piiranguid seada etenduse algusajale. Nii on ka varem tehtud. Tabor lisab, et kuigi suletud uste taga saab kava lihvida ja ette valmistada, on nüüdseks aega proovide ks olnud liiga palju. Kui sa teed proovi ja õhtul sellist kohtumist publikuga ei ole, mis on näitlejale ikkagi väga oluline see erakordne hetk et siis see tegelikult tegi sellise ütleme selle proovi tegemise ja protsessi ikkagi kaunis keeruliseks niinimetatud nagu teeks, ei tea kellele, ei tea millal, ei tea, kuidas. Et see oli erakordselt suur katsumus ikkagi näitleja ja, ja kogu loomingulise trupi jaoks.", "role": "user" }, { "content": "Järgmisest nädalast saab taas teatrisse minna. Piletit võib aga olla raske saada. Teatrihooaeg on lõppemas ja varem ära jäänud etenduste tõttu on paljudel teatrihuvilistel veel lunastamata pileteid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimesel Hiiumaa turismimessil usuti, et rahvusvaheliselt reisimiselt kadunud piirangud ei kahanda suvel märkimisväärselt Hiiumaale jõudvate siseturistide hulka. Hiiumaa kasuks räägib sektoriga seotud inimeste sõnul lähedus, aga samas ka omanäolisus, jätkab kohalik poliitik ja nuutri puhkemajade juht Anu Piilberg. Juba jaanuarikuus on sai meil juulikuu peaaegu et täis broneeritud ja praegu on küll selline tunne, et, et suvi hakkas juba mais, et inimesed on meid üles jälle leidnud. Anu Piilberg lisas, et nüüd tuleb loota, et lennu ja laevaliiklus tänavu tõrgeteta toimiks. Tasub meenutada, et eelmisel suvel segas hooaja tipphetkel see, et üks suur Hiiumaa parvlaev viidi avarii teinud Saaremaa laeva asendama ja ühendus kannatas. Seetõttu jätkab hõbe kala, külalistemaja ja köögiesindaja. Kätlin Kiisk. No mina arvan, et suvi tuleb ikka selline, nagu ta on kogu aeg olnud, et võib-olla mais andis jah, natuke tunda, et inimesed käisid ka mujal, et said võib-olla väljaspool Eestit käia rohkem ja nii, aga suvi ikka tuleb, ma arvan, hea. Hiiumaa turismimessi korraldanud Hiiumaa turismiklastri juht Kristel üksvärav ütles, et sektori üheks võtmeküsimuseks on Hiiumaal see, kuidas pikendada turismihooaega. Eks ta niimoodi on, et ennem jaanipäeva algab ja sisuliselt siis selle kohviku päeva nädalavahetusega seal augustis hakatakse otsi kokku tõmbama, et, et Hiiumaa eripära on ka see jätkuvalt hetkel, et see hooaeg on väga lühike, aga vaatamata sellele me teemegi tööd selle nimel, et see oleks pikem, sest väga palju on avastada Hiiumaal ka sügisel, sügisel tavaliselt on just soojad, mõnusad olnud ja ka talvel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Hiiumaa.", "role": "user" }, { "content": "Esimesel Hiiumaa turismimessil osalenud turismiettevõtjate seas on lootus, et siseturistide huvi Eesti saarte vastu püsib ka tänavu, mil esimest korda koroonapandeemia ajal on eestlastel taas vabamad võimalused välisriikides rännata. Hiiumaa turismiklastri juhi Kristel Üksvärava sõnul tuleb pingutada selle nimel, et praegust lühikest turismihooaega pikendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiis allkirju Keskerakonna rahvaliidu ja meie fraktsioonide liikmed ja kuna kõikide kolme nii-öelda parlamendi murru otsused on seda toetada, siis nii, kuidas need inimesed jõuavad siit läbi tulla, nad tulevad ja kolmapäeval tõenäoliselt siis me esitame selle riigikogu juhatusele palvega siis erakorraline koos kokku kutsuda. No on teada, et kui koalitsioon seda erakorralist istungit ei toeta, siis voorumi puudumise tõttu see istung jääb ära vaatamata sellele, et see kokku kutsutakse. Kuidas koalitsioonisaadikud on suhtunud, olete nendega ka kontaktis olnud? Ma olen nendega vestelnud paljudega, kelle puhul võiks eeldada, et nendel võiks olla positiivne hoiak selle asja suhtes ja ma arvan, et noh, kuigi pärast seda vestlust on väga kõvasti veendunud neid saadikuid, kellega vesteldud on, et jumala pärast parteidistsipliini on siiski mõned saadikud, ma arvan, need, kes on vast isegi nõus sellele alla kirjutama ja ma tõepoolest loodan, et riigikogu kokku tuleb, kuna see on tõepoolest väga oluline ja kuna me ei plaani mitte lõplikke otsuseid energiaküsimustes, nii nagu peaminister siin ühel pressikonverentsil ütles, saamata aru, milleks riigikogu peaks kokku tulema vaid küsimuse all on kolm asja. Esimene asi on see, et valitsusel ei saa olla praegusel hetkel mitte mingisugust volivõtte siduvaid kohustusi seotult Leedu tuumajaamaga ega ühegi teise tuumajaamaga kus iganes mujal maailmas. Teine asi, mida me sellel istungil soovime, on kohustada valitsust asutama energiaküsimustega tegelevat energiaagentuuri, millele tuleks siis siirdada kõik arengukava elluviimised ja, ja järgmised. Ja kolmas asi on, et tuleks kokku kutsuda riigikogu probleemkomisjon energeetika asjus mis oleks siis tavatult erinev senistest komisjonidest seetõttu, et esiteks selle otsused oleksid konsensuslikud ja teine asi on, et selle istungid oleksid avalikud, kuna praegusel hetkel riigikogu komisjoni istungeid on suletud, kui otsustati teistmoodi praeguseks hetkeks tuvastatud valitsuse möödalaskmised on tinginud siis selle, et Euroopa komisjon on vähendanud märkimisväärselt meie süsihappegaasi kvooti, mida võiks nimetada ka suisa süsihappegaasi trahviks ja selle hind Eesti jaoks on võib-olla nelja aasta jooksul kuni 20 miljardit krooni, nii et see on erakorraline situatsioon, vaatamata sellele, et sellise kašpirovskiliku veenmisoskusega üritatakse näidata, et mingit probleemi meil energeetikas ei ole, asju saab arutada rahulikult, pigem ma arvan, et seda tuleb teha võimalikult ruttu. Kuna kiire lahendus annaks võimaluse leida Euroopa komisjoniga ka võib-olla poliitiline lahendus, sellepärast et praegu seda kohtu kaudu kindlasti ei saavutata ja ainukene pääsetee veel sellel aastal võiks olla see, kui riigikogu initsiatiivil võetakse meetmeid, mis näitavad selget tegevust energia vallas selliselt, nii nagu kliimahoidlik riik seda tegema peaks. Niisiis kavatsete te avalduse erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks anda riigikogu juhatusele üle ülehomme, mis kuupäevaks te erakorralist istungit kavandat? See on 13 august.", "role": "user" }, { "content": "Roheliste erakonna esindaja Marek Strandberg kommenteerib Vallo Kelmsaarele, kuidas edeneb idee kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk ja mida arutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu saavad üle piiri liikuvad kaubaveokid piirijärjekorda sobiva aja broneerida kuni 15. juunini. Mis edasi saab, pole päris selge. Elektroonse järjekorra haldajaga osaühinguga Goswift sõlmitud leping lõpeb tuleval nädalal ning selleks, et piiril kaost ei tekiks, pikenda siseministeerium lepingut kuu aja võrra. Seepärast polegi juuni keskpaigast broneeringuaegu veel avatud. Uut teenusepakkujat otsib hankega politsei ja piirivalveamet ning tuleval nädalal saabub pakkumiste esitamise tähtaeg, räägib siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar. Sõltumata sellest, et milline võiks olla uus tulevik, kui lepingu partner siis on kaks olulist kriteeriumi, kindlasti ka jätkuvalt tulevikus, sõltumata sellest, milline on konkreetne lahendus. Need, kes piiriületust soovivad siis aegsasti omale aega broneerida, saaksid seda jätkuvalt teha ja teine kindlasti riigi valitud suund on see, et meil linnatänavatel ja maanteede ääres ei oleks ootamas järjekordi, mida me nägime siin 11 12 aastat tagasi. Sama kinnitab ka osaühingu Goswift tehniline direktor Marjus Gutateadze. Suure tõenäosusega broneerimisvõimaluse ära ei võeta, sest mitte keegi ei soovi osalejatest ega riigi poole pealt tagasi järjekordne tekke piiripunktide ette või piiripunktide äärde, kuidas ta täpselt hakkab välja nägema, selgub siis, kui see hange on läbi viidud ja kui selle hanke tulemused on käes. Siseministeeriumi asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul saabub suurem selgus tuleval nädalal, kui saab teada, kas hankes on osalejaid ning kas elektroonset piirijärjekorda hakkab korraldama Go swift või keegi teine. Vajadusel on siseministeerium valmis rakendama ka varuvariante, näiteks kokkuleppel praeguste teenusepakkujatega pikendama lepingut veel kuu aja võrra. 10 aastat tagasi tööle rakendunud elektroonne piirijärjekorra broneerimise süsteem võimaldas koostöös piirieelsete ootealadega likvideerida mitme kilomeetri pikkused järjekorrad Narva piirile suunduvatest veokitest. Narvas kardetakse, et kui mingil põhjusel uue teenuse pakkuja hange ebaõnnestub, siis võib 10 aasta tagune olukord Narva sissesõidul korduda. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Seepärast saavad Venemaale suunduvad sõidukid piiriületuse ooteaegu broneerida vaid 15. juunini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNüüd huvitab kindlasti kõiki see, et kuidas me ikkagi selle kahtlustatavani jõudsime. Et see sai võimalikuks tänu loomulikult politseinike kiirele tegutsemisele, aga veel olulisem tegelikult siinjuures on inimestelt laekunud info. Tahan siinkohal tänada nii ajakirjandust, kes oli väga abivalmis, meie poolt pakutavat informatsiooni üldsusele edastama aga veelgi enam tahan tänada kõiki neid tublisid Eesti inimesi, kes võtsid vaevaks politseid kõigist kuuldust nähtust informeerida. Ilma nendeta oleksime selle teo avastamisest veel kaugel. Ja kui nüüd rääkida veel avastamise käigust, siis tõepoolest võib öelda, et praeguseks kogutud info viitab sellele, et kahtlustatav liikus sündmuskohtadele jalgrattaga ja et ta tegutses üksinda. Pärast kuritegude toimepanemist liikus isik Tartu suunas kus ta jättis jalgratta maha ja suundus sealt siis oma elukohta, kus siis Lõuna prefektuuri politseiametnikuta natukene rohkem kui ööpäev pärast kuritegude toimepanemist kinni pidasid. Siis kahtlustatava kohta võib-olla veel nii palju, et öösel teostati tema elukohas ka läbiotsimine ja, ja selle käigus kogutud info annab alust arvata, et mees oli rahalistes raskustes. Ja et need teod on siis toime pandud omakasu motiivil.", "role": "user" }, { "content": "Tabati mees, keda kahtlustatakse kahe vanuri mõrvamises 16. septembril 2010 Tartu vallas, jälile viisid inimestelt tulnud vihjed, ütles Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Vallo Koppel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUmbes 500 õpilasega roobi algkoolis avati tuli kohaliku aja järgi veidi enne lõunat. Hukkunud lapsed olid seitsme kuni 10 aasta vanused Robi algkooli õpilase isa, Tšessi rodrikes. Ma otsin oma tütart, nad ei tea tema asukohta pärast tulistamist. Teda ei ole nimekirjas. Roobi algkooli õpilase, tädi Leandra, Veera. Ma lihtsalt palvetan, et minu pisikesega on kõik korras. Ma usun palvete jõusse ja ütlen endale, et temaga on kõik korras ja ta tuleb koju. Tulistaja oli 18 aastane Salvador Ramos, kelle sündmuskohale jõudnud politseinikud tapsid. Enne algkooli suundumist tulistas Ramos ka oma vanaema. Texase kuberner Greg Abbot. Usume, et ta hülgas oma sõiduki ja sisenes Robi algkooli Uvaldi linnas käsirelvaga ja tõenäoliselt oli tal kaasas ka poolautomaatne relv. 2020. aastal läbi viidud valitsuse uuringu järgi toimub enamik kooli tulistamisi vanemates klassides. Algkooli tulistamised on peamiselt õnnetused. Samas on ameeriklastel selgelt meeles 2012. aasta tulistamine Sandy huki algkoolis Konektikuti osariigis, milles hukkus 20 last. Connectikuti osariigi senaator. See on järjekordne Sändi hukk, mida me teeme aastas on rohkem massi, tulistamisi kui päevi. Meie lastel on hirm iga kord, kui nad sisenevad klassiruumi, sest nad arvavad, et on järgmised. Texase osariigi senaator vabariiklane Teet Kruus. Ei ole kahtlustki, et peame tegema rohkem, et meie lastel oleks koolis turvaline. Teame varasemast kogemusest, et kõige tõhusam viis laste kaitsmiseks on relvastatud julgeolekuametnike saatmine koolidesse. Möödunud aastal võeti Texase osariigis vastu seadus, mis lubab vähemalt 21 aastastel kodanikel avalikult kanda käsirelva ilma väljaõppe või relvaloata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Texase osariigis Uvalde linnas hukkus algkoolitulistamises vähemalt 21 inimest, neist 19 olid lapsed. Ründaja suri tulevahetuses politseiga. Tal oli kaasas nii käsi- kui ka poolautomaatne relv. Kool pidi minema neljapäeval suvevaheajale.", "role": "assistant" } ]