Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuuri süüdistuste järgi mahitasid Lauri Laasi ja Priit Toobal Ivo Onksionit ebaseaduslikult sisenema sotsiaaldemokraadi Hannes Rummi meilikontole ning edastama neile seal olevaid e-kirju. Riigiprokurör Inna Ombler andis kohtunikule üle süüdistavate läbiotsimisel leitud kirjavahetuse, kust selgub, et Toobal ja Laasi otsisid onksjonile elatise teenimise võimalust Keskerakonnas. Vastutasuks edastas onksion neile sotsiaaldemokraatide liikme Hannes Rummi e-posti sisu. Samuti olid onksioni koduses arvutis ettekanded ja memod sotsiaaldemokraatide koosolekutest, mis olid mõeldud keskerakonnale. Lauri Laasi ja Priit Toobal ei selgitanud täna oma kaitsestrateegiat, kuna kahtlusalused saavad esitada tunnistused alles sügisel. Enne algset kohtuistungi algust eitasid nii laasi kui Toobal oma süüd. Priit Toobal. Me oleme seda juba öelnud nii kirjalikult, kui, kui täna ütleb kohtunikule kohtun küsimuse peale, et ei, meie ennast süüdi ei tunnista, selles kohtuasjas ei ole ei mina ega Lauri ju need, kes on ühe inimese postka sisse läinud. Selleks on Ivor Onkson, kes ma ei tea, kas täna on juba siin või kohe tuleb. Toobal ütles, et kavatseb ka jätkata oma tööga riigikogus. Senikaua, kui Eestis kehtib süütuse presumptsioon vastavalt põhiseadusele, siis, siis Eesti riigis on nii, et keda pole süüdi mõistetud, see süüdi ei ole ja ma ei näe põhjust parlamendist lahkumiseks. Istungisse tehti paus, kui Ivar Onkson jättis kohtuistungile tulemata. Tema kaitsja Urmas Simson ei mäletanud, kas oli klienti istungi toimumise ajast teavitanud või mitte. Kell 12 oli onksion siiski kohal. Praeguseks on Ivo Ronkson end osalised süüdi tunnistanud. Priit Toobel ja Lauri Laasi oma süüd ei tunnista. Keskerakonna peasekretäri Priit Toobalit süüdistatakse ka viie Keskerakonna kassa sissetuleku orderi võltsimises.", "role": "user" }, { "content": "Maakohtus algas kohtuprotsess riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadikute Priit Toobali ja Lauri Laasi ning Ivor Onksioni kriminaalasjas. Priit Toobal ja Lauri Laasi end täna alanud kohtuprotsessil süüdi ei tunnistanud.Lisaks süüdistatakse Keskerakonda juriidilise isikuna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Monika Ranna sõnul helistati talle eile hommikul võõralt telefoninumbril, mille taga oli tuttav inimene. Helistaja jutt oli rannale ootamatu. Sisuks oli ähvardus. Ähvardati mind. Eilne päev oli eriline ka selle poolest, et õhtul kogunes Keskerakonna Tartu piirkonna juhatus, kus rand pidi otsustama, kas ta astub abilinnapea koha pealt tagasi. Seni oli rand öelnud, tema soovib jätkata kuni järgmiste kohalike valimisteni. Rand tõdeb, et eilne ähvardaja on tänaseni Keskerakonna liige. See on minu isiklik arvamus, aga jah, ma tunnetan seda, et sellel väljaütlemisel oli tugev surve sellele, et ma oma otsust muudaksin. Monika Rand võttis asja tõsiselt ja peagi teadsid kõnest nii Keskerakonna esimees Jüri Ratas kui erakonna Tartu piirkonna endine juht Aadu Must. Ei noh, tegemist on Keskerakonna Tartu piirkonna uue juhi ja juhtkonna üliinnuka pooldaga. Nii ratas kui must soovitasid Monika rannal politseisse pöörduda. Ma ei võta igat väikest lauset ülitundlikult ja suudan hakkama saada, aga eilse põhjal jah, saan öelda seda, et, et eilne kõne oli see, mis pani mind rääkima ka oma endiste kolleegidega politseis ja, ja küsima ka nende arvamust ja seetõttu ma ka selle avalduse politseile tegin. Täna hommikul kohtus randuurijaga muuhulgas rääkis ta oma kahtlustest, et ähvardaja ei pruukinud tegutseda üksinda ja päris oma initsiatiivil, räägib Lõuna prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevitius. Politsei alustas selle kuriteo avalduse põhjal kriminaalmenetlust, et asjaolud välja selgitada. Kuriteos kahtlustatavana praegu kedagi üle kuulatud ei ole ja kriminaalmenetlus käib ähvardamise paragrahvi järgi. Motiividest on veel vara rääkida. Keskerakonna Tartu piirkonna endine juht, linnavolikogu esimees Aadu Must ütleb, et pärast üheksakümnendaid ta enam sellisest ähvarduste teil poliitika tegemisest kuulnud ei ole. Mõned ütlevad, et Eestis on igal pool ühtemoodi. Ma ei tea, kuidas Eesti igas nurgas võiks olla aga ma ei suuda mõista ega tajuda, kuidas midagi sellist saab toimuda. Tartus. Monika Ranna sõnul rääkis ta hommikusest ähvarduskõnest ka eilsel Tartu piirkonna juhatuse koosolekul, kuid pikemat arutelu sellest ei tekkinud. Piirkonna juht Jaan Toots ei hakka kommenteerima, kas väidetav ähvardaja peaks erakonnast lahkuma. Tootsi sõnul pole ta asjaga piisavalt kursis. Ma ei ole üldse kuulnud, milles on asi, mida ähvardati, veel vähem, et see on Keskerakonna inimene, seda ma ka ei tea. Seda ma kuulen teie käest alles.", "role": "user" }, { "content": "Tartu abilinnapea keskerakondlane Monica Rand pöördus politseisse, kuna sai eile hommikul erakonnakaaslaselt ähvarduskõne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusega on Tartu Ülikooli kliinikumis intensiivravil kaheksa patsienti, sellele lisaks on 37 patsienti üldravil. Lõuna meditsiini staabijuht Juri Garjagin ütleb, et kui nakkusohtu ei oleks, saaks nendest 37-st paljusid ravida ka väiksemates maakonnahaiglates. Iseenesest see ravi ei ole niivõrd keeruline, eriti nagu ütleme, see kergemate juhtudega on vaja lisahapnikku ja teatud patsiendid vajavad teatud ravimeid, aga see kindlasti ei oleks üle jõu käiv. Väiksematele haiglatele, aga üle jõu käiv on just see isolatsiooni tekitamine. Karjagin ütleb, et üldjuhul ei ole palatitel ja koridoridel eraldi ventilatsiooni. Nii ei saa 20 voodikohaga osakonnas nakkushaiguste iks eraldada, viit kohta tuleb eraldada kogu osakond. Selleks, et tekitada sellises osakonnas mingit tsooni, mis on isoleeritud, on vaja füüsiliselt ehitada seina ja tekitada eraldi eraldi osakond eraldi sissepääsuga, kus inimesed panevad kaitseriided selga ja lähevad, lähevad osakonda sisse. Võrumaal haigestunuid ravitakse Tartus või Põlvas, seda ka seetõttu, et pool Lõuna-Eesti haigla siseosakonda on veebruarini remondis, et just nakkushaiguste sti haigla kaheksa voodikohta koroonaviirus haiguse raviks. Haigla juhatuse liige Arvi Vask ütleb, et mure on laiem kõigis haiglates napib nakkushaiguste raviks voodikohti. Teatavasti viimati selline suurem nakkuspuhang Eestis oli kunagi viiekümnendatel kuuekümnendatel ja siis ta oli ka tegelikult ju laste halvatusena hoopis teistsuguses. Osakond, mis on juba ammu kinni pandud, kuna lihtsalt neid nakkushaigeid ei olnud, et noh, selles see asi ongi, et me oleme ära unustanud, et nakkushaigused on olemas ja et need vajavad haiglaravi. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb, et ohtu pole unustatud. Tehtud on teadlik valik koondada nakkushaiguste ravi suurtest haiglatesse. Viiekümnendatel kuuekümnendatel ja ehitati nii Võru haigla juures kui ka Viljandi haigla juures eraldi nakkushaiguste majad ja tegelikult ka teiste suuremate haiglate juures tänases maailmas, kus meil on väga efektiivsed antibiootikumid, siis selliseid suuremas mahus nakkushaiguste ravi haiglas põhimõtteliselt nagu ei, ei ole vaja teha nende samade haiglate juures nagu Viljandi Võru noh, need täna seisaksid täiesti tühjana. Koppel lisab, et üldhaiglatesse tehakse üksikud isolatsioonipalatid. Nii saab nakkusohtliku patsiendi eraldada kohe, kui ta saabub. Uued haiglad ehitatakse nii, et eraldatud voodikohti oleks lihtsam luua. Väiksemates üldhaiglates, mis paiknevad suhteliselt vanades majades, need nõuavad väga suuri investeeringuid, selleks, et kasvõi tõesti uuendada kogu kogu palatiosakondi, tagada kogu uue ventilatsiooni väljaehitus. Et me ei ole lihtsalt järjega sinna jõudnud. Sellised investeeringud on juba tehtud Tartu ja Tallinna suurhaiglates. Koppel rõhutab, et epideemiad on siiski haruldased.", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Eesti koroonahaigeid ravitakse tihti Tartu Ülikooli Kliinikumis. Kuigi osa patsiente jääb siiski kodulähedasse haiglasse, ei ole väiksemates haiglates võimalik palju nakkusohutuid voodikohti juurde luua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEnefit Greeni juht Aavo Kärmas ütleb, et praegu on Läänemere tuuleparkide võimsus kokku kaks gigavatti. Aastaks 2050 saaks see olla kuni 90 gigavatti. Võrdluseks tänavune Eesti 15 aasta elektrienergiatarbimise rekord oli ligikaudu 1,5 gigavatti. Veel ei ole Eestis ühtegi meretuuleparki arendajate huvi, samas aina tõuseb. Erinevaid meretuule projekte, mis on erinevates arendusfaasides, on võib-olla seal kuskil seitse, gigavatti, aga samas taotlusi hoonestusloa menetluse algatamiseks on antud sisse palju rohkem, nii et kuskil see ulatub isegi kuni 13 gigavatini. Kärmas lisab, et neil on planeeringufaasis kaks parki. Selleks, et oleks lihtsam tuulikuid ehitada, tuleks Eestis lõpuni viia mereala planeering. Veel on vaja lahendada ühendused elektrivõrguga ning kuna tuult ei saa, nagu kütust suurema tarbimise puhul elasse lisada, on vaja lisaviise energia talletamiseks. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga seletab, et Eestis on puudu just viis energiat talletada pikaajaliselt. See hiljutine talv näitas, et on ka talvesid, kus on pikemat perioodi külma kui, kui kaks-kolm päeva või isegi nädalaid ja sellel perioodil ei, ei olnud meil noh, päikseenergiat ei olnud ja tuult oli ka vähe. Et selliste perioodide jaoks tasub mõelda energia salvestamisele, taastuvgaasidesse see võib olla vesinik, see võib olla ka sünteetiline maagaas. Mahukate meretuuleparkide ehitamine tähendab ka rahvusvahelist keskkonnamõjude hindamist. Nii saadavad sakslased, taanlased ja rootslased keskkonnaministeeriumile tihti oma plaane. Mille kohta siis ministeerium Eestis küsib laiemalt arvamust. Ministeeriumi nõunik Rainer Besitski. Ja valitsusvälised organisatsioonid annavad tagasisidet meretuuleparkide kontekstis, eelkõige siis seoses linnustikuga noh, linnustiku ränded, meretuuleparkide pool, samuti tuuakse välja nahkhiirtele kaasnevaid mõjusid laiemalt ka mere imetajaid. Ning minu arust väärib vainimis ka kalalaevade kaugpüügi aspekt, eks ju, et kas Eestile säilivad võimalused nii nagu nad on varem olnud. Ornitoloog Leho Luigujõe ei ole küll tuuleparkide vastu, siiski on ta järjest rohkem murelik. Ida-Atlandi rändteel on olulised just Eesti madalikud, kuhu sobivad ka hästi tuulepargid. Luigujõe kurdab, et Põhjamerelt on nii juba osad linnud tõrjutud. Rändlinnud vajavad ju tegelikult tankimiseks toitu nagu autod on ju bensiini, Nad ei saa edasi lennata, kui on puht ja rasvavaru ei ole piisav, et selles mõttes nende rändehüpped ongi 1000 kilomeetrit, siis nad söövad kolm nädalat, siis teine 1000 kilomeetrit söövad kolm nädalat ja niiviisi see ränne käib. Kui energeetikud ja ornitoloogid jõuavad kompromissini, tekib Luigu jõe sõnul tihti kohe järgmine murekoht. Kui üks tuulikute asukoht sobib lindudele, ei sobi see näiteks kalameestele.", "role": "user" }, { "content": "30 aasta pärast saaks Läänemerel toota 40 korda rohkem tuuleenergiat. Huvi meretuuleparkide rajamise vastu Läänemerele on kasvamas, ka Eestis saaks energiavajaduse katta taastuvenergiaga. Huviga tuulikute vastu kasvavad samas ka looduskaitsjate mured.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHetkeseisuga võib öelda, et olukord haigla rinnetel on pigem stabiilne, eeskätt jätkuvalt on mure kohaks loomulikult Saaremaa ja Kuressaare haigla, kus on ka kahjuks kõige enam lisandunud lahkunuid, samal ajal teised maakonnad ja teised haiglas järjest tõstavad oma valmisolekut. Ehk valmistuvad samuti Covid 19 haigete vastuvõtuks, eeskätt kui me räägime väiksematest haiglatest, kus täna veel ei ole neid patsiente täiendavalt lisaks haiglate sellisele ringile arutasime ka sellise uuringu läbiviimist koostöös siin erinevate Tartu Ülikooli teadlastega haridus, teadusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tervise arengu instituudi vahel. Ehk mõte on siis selles, et, et alustada lähiajal ka sellist juhuvalimiga testimist nii sümptomitega kui sümptomiteta elanikkonna seas, et saada parem pilt ette, kui palju tegelikult Eestis koroonaviiruse kandjaid on. Milline on see maakondlik jaotus, kui palju on sümptomiteta kandjaid ja omakorda näha ka sellist dünaamikat, ehk kuidas ajas muutub siin nädalate lõikes, et kas me näeme kasvutrendi stabiilset trendi langustrendi, et need kõik on vajalikud selleks, et ühest küljest paremini ravitööd ja haiglate korraldust planeerida, aga samal ajal ka riigile ülejäänud otsuste tegemiseks saada tervik ette nii hetkeolukorrast kui arengutest. Mis puudutab erinevate meetmete, kas siis täiendavat rakendamist või vastupidi leevendamist et nende kõigi eelduseks on ju küllalt hea ja selline usaldusväärne ülevaade tegelikust pildis. Millal seda juhuvalimiga testimist hakatakse tegema? Meie soov on see, et seda käivituks esimesel võimalusel. Täna oli tegelikult see küsimus teist korda komisjonis, et esimest korda arutasime ka eelmisel nädalal seda täna juba konkreetsemal kujul, siis on vastav töörühm on tegelikult juba loodud. Tartu Ülikooli vaates juhib seda professor Ruth Kalda. Haridus ja teadusministeeriumi vaates siis asekantsler Indrek Reimand, samuti tervise arengu instituudi teadussekretär Kristi Rüütel on kaasatud loomulikult laiemalt riigikantselei, terviseamet ja nad on saanud nii-öelda põhimõttelise rohelise tule sellega edasi liikuda, kui ta nüüd on vaja seal lõpuni kokku pida. Eelarve pool rahastusküsimused ja siis ka tehniliselt saab selle uuringu loodetavasti selle protsessi nii-öelda käima panna. See eeldaks seda, et iga nädala tagant soovituslikult juba toimuks siis teatav selline vaheuuring ja, ja annaks sellise dünaamilise pildi nädalate lõikes sellest muutumisest. Kuidas see valim tekib, kas hakatakse testima igast vanusegrupist täiesti juhuslikult? See ongi nüüd mõeldud, et see on nii-öelda tausta saamiseks riigile ehk see on pooleldi nii-öelda teaduslik, pooleldi rakenduslik pool, see ei ole enam nii-öelda sümptomitepõhine perearsti saatekirja alusel testida, vaid see ongi sellise ülevaate saamiseks, et just nimelt nii nagu tehakse kõige lihtsam näide EMORi erinevaid küsitlusi või, või Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusi, et ongi vali, mis on demograafiliselt esinduslik, tähendab, et on nii soo, vanuse, vaagna lõikes piisavalt elanikkonda kaasatud ja, ja nendele siis omakorda nii sümptomitega sümptomitet, inimesele teatud osale tehakse siis ettepanek vabatahtlikuse alusel anda koroonaviiruse test.", "role": "user" }, { "content": "Riigil on plaanis hakata juhuvalimiga inimeste seas koroonaviiruse teste läbi viima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ikka, algas istung parlamendiesimehe ja presidendi kõnedega. Ene Ergma kutsus mitte kaasa minema valimiskampaania ahvatlustega. Enne valimisi tahaksin meile meile kõigile soovida. Lubame vähem. Meie riigi rahaline seis soosib õnneks tugevat reaalsustaju pole midagi jagada sest kõik on juba ära jagatud ja natuke jääb isegi puudu. President Ilves kutsus parlamenti üles jõuliselt täitma ka oma kohust ühiskondlike protsesside mõtestaja ja järelevalvajana konkreetne näide, mõnede kaupmeeste soov euro saabudes hindu tõsta ja poliitikute soov neid hirme õhutada. Sestap julgustan Eesti rahva esindust, eriti aga tarbijakaitset ja kodanikuühiskonda käituma küpse riigi küpsete kodanikena. Väljapressijatega koostööd ei tehta, neid kaupa ja teenuseid ei osteta. Hirmutajatele valimispäeval hääli ei anta. President kutsus mitte loobuma keeruliste küsimuste lahendamisest. Eesti vajab jätkuvalt nii haldusreformi kui ka sisulise ümberkorraldusi haridusmaastikul mida me ei vaja, on suured sõnad ja naeruväärsed katsetused mille ainsaks tulemuseks on riigi kahanenud tõsiseltvõetavus. Samas ei pea president vajalikuks liiga kergekäeliselt põhiseadust muuta. Põhiseadus ei ole enam põhiseadus, kui teda muudetakse hetke emotsiooni ja hetkevajaduse ael. Küsisin kahe fraktsiooni esimehe käest, mida nemad presidendi kõnes esile tõstaksid ja mida oluliseks peavad. Eiki Nestor, Sotsiaaldemokraadid. Ka mina ootan, et debatid parlamendis oleksid asjalikud ja teine soov on veel, et me keskenduks nendele teemadele, mis on siin aastaid lahendamata. See pikaajalised sihid vajavad rohkem läbimõtlemist. Et selles mõttes ma olen presidendiga täiesti nõus, kõik, mis ta rääkisin haldusreformist või hariduses, tegemata asjadest. Ning mida tõstab esile roheliste fraktsiooni juht Valdur Lahtvee? No eelkõige iga üksiku inimese tähtsus ja see, et me lisaks suurtele probleemidele peame hakkama lahendama ka iga inimese väikest probleemi, sest noh, tihtipeale need suured probleemid väikestest probleemidest kokku saavadki.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu alustas sügisistungjärku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsiinikindlustuseelnõu järgi tekib vaktsineerimise tõttu raske tervisekahju saanud inimesel võimalus nõuda kahju hüvitamist. Vaktsiinide turustajale. Kehtestatakse kohustuslik kindlustusmakse. Muudatused jõustuvad esimesest maist ning tänavu hüvitatakse koroonavaktsiinist tekkinud kahjujuhtumit ka tagasiulatuvalt. Tervise ja tööministri Tanel kiige sõnul laieneb süsteem järgmisest aastast muudele vaktsiinidele. On ta siis gripivaktsiin, reisivaktsiinid, puukentsepaliidi vastased vaktsiinid, et ühest küljest nii-öelda kohelda kõiki vaktsiine võrdsed, teisalt toetada inimeste motivatsiooni ja julgust ennast vaktsiinima minna, sest mis tahes vaktsiini Eesti riigis pakutakse, on kõrgelt testitud, kontrollitud, uuritud, nende manustan on alati ohutum kui vaktsineerimata jätmine. Ehk igal juhul see maandab riske, aitab tõsise haigestumise tervisekahjude surmajuhtumite vastu. Aga me teame, et igal ravimil on kõrvaltoimed nii ka vaktsiinil. Ehk et kui tõesti ilmneb see harva esinev juhtum, siis see konkreetne inimene loomulikult riigi tuge ja abi vajab edaspidi seda oluliselt lihtsamini ka saama hakkab. Ka kiitis valitsus heaks patsiendi kindlustuseelnõu. Selle eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks, võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või otse raviasutusega vaidluse asudes. Patsient saab edaspidi pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub. Juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Kiige sõnul tekib raviasutusele omakorda kohustus vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks. Eks see annab võimaluse patsientidel taas harva esinevate, kuid potentsiaalselt väga tõsiste nii-öelda kahjujuhtumite korral hüvitist saada ja annab ka haiglale ja terviseasutusele võimaluse oma protseduurireeglid üle vaadata vigadest õppida patsiendi kindlustusega me loodame, et tulevikus ka tõsta tegelikult Eesti niigi kõrget terviseteenuste kvaliteeti, vähendada ravi vigasid ja samal suurendada patsientide kindlustunnet, et kui need arvaesinevad vead, siiski ilmnevad nad seda vajalikku tuge ka saavad. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni jõudnud kaebuste arv on püsinud aastati 200 juhtumi piires. Näiteks ülemöödunud aastal menetles komisjon kokku kahtesada nelja avaldust ja tuvastas vajakajäämisi 51-l korral, millest meditsiinilise tegevuse vigu leiti 25-l juhul.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks vaktsiinikindlustuse ning patsiendikindlustuse eelnõu. Nüüd liiguvad need Riigikokku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo kindlasti me jätkame oma obstruktsiooni, selle kurikuulsa eelnõu kolm kuus, kuus see vastu, millega ju tegelikult püütakse luua meile sellist orvelliku jälgimisühiskonda. Ja teine lugemine, jah, eile lõppes vaatamata sellele, et me oleme siin nädal aega püüdnud takistada selle vastuvõtmist teinud väga väga tõsist konstruktsiooni, aga eile hääletati maha. Ja ka üleeile juba hakkas see pihta kõik meie 75 muudatusettepanekut, mis me olime teinud sellele eelnõule. Me oleme terve selle nädala jooksul teinud korduvalt erinevaid kompromissiettepanekuid. Et kas võtta üleüldse maha see eelnõu menetluses või siis muudatusi viia sisse, aga koalitsioon on täiesti kaljukindlalt öelnud kõikidele ei meie ettepanekutele. Ja nüüd siis järgmine nädala päevakorras on kolmapäevale pandud selle eelnõu kolmas lugemine. Et loomulikult me jätkame enda enda, seda taktikat. Me kõikide menetluses olevate eelnõudega töötame nii põhjalikult saalis kui vähegi võimalik, kasutame kõiki küsimuste esitamise võimalusi. Absoluutselt. Kõik meie liikmed peavad kõikidel teemadel väga sisulisi ja asjalikke kõnesid ja, ja püüame venitada, et ei, ei võetaks ikkagi seda eelnõud vastu. Millal teil on plaanis esitada umbusaldusavaldus valitsusele või Kaja Kallasele? Ega siin nüüd eriti palju võimalusi ei ole. Täna me seda ei tee, aga siis jäävadki üle, jah, kas siis teisipäev, kolmapäev või neljapäev, et eks me vaatame seda olukorda, milliseks see kujuneb ja, ja siis operatiivselt siis vastavalt sellele. Tegutseme. Aga võibolla juba täna? Ei täna me seda ilmselt ei tee.", "role": "user" }, { "content": "EKRE lubab venitamistaktiga jätkata Riigikogu kevadistungjärgu lõpuni, kui valitsus biomeetrilise andmebaasi ehk ABIS-e loomise eelnõu vastuvõtmisest ei loobu. Riigikogu jätkas eelnõu üle arutelu ka pühapäeval. Eelnõu teine lugemine lõppes öösel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäike tee looduskaitsealuse Baloviesa metsa juures Poolas Valgevene piirilt on siia ligikaudu 13 kilomeetrit ja see on esimene tee pärast piiri. Iraagi Kurdistanist pärit perekond jäi Poola võimudele vahele siin pärast ööpäeva kestnud rännakut metsas nullilähedase temperatuuriga Iraagi põgenik Segan. Minu riigis ei ole elu, sa töötad kogu päeva ja saad selle eest ainult 10 dollarit. Ei ole võimalik luua paremat elu lapsele ja paremat tulevikku. Kuhu te soovite minna? Siin on Poola. Kas te kavatsete Poolast varjupaika taotleda? Ükskõik kuhu, peaasi, et mitte tagasi koju võib-olla Saksamaale, Belgiasse, Rootsi, Suurbritanniasse, ükskõik kuhu, peaasi, et mitte tagasi minu kodumaale. Aga Poolasse see sobib ka, ma olen nüüd sisse pääsenud. Segval on paremat elu tulnud otsima abikaasa Imani pooleteistaastase tütre pelini ja sõbra Abdrahmaniga. Ta räägib, et kogu reis Euroopasse on korraldatud Türgist. Minskisse minek maksis kolmele inimesele 9000 dollarit. Poolast Saksamaale viimise eest tuleks maksta 1200 eurot. Segvan, et u. Siia ei saa tulla, omal käel on vaja kellegi abi. Need on praegu tüüpilised olukorrad Poola-Valgevene piirialal. Poola piirivalve jutu järgi on tegemist ka üsna tüüpilise looga. Samas on piirile kogunenud inimeste lood väga erinevad ja suuri üldistusi ühe meie kaamera ette jäänud pere põhjal teha ei saa. Loetud minutitega jõuavad kohale täiendavad Poola piirivalvejõud ja samuti kohalik aktivist Magdalena, kes püüab iraaklastele juriidilist abi anda. Nad lükatakse tagasi ja visatakse tagasi metsa. See mees ütles meile, et teda on juba vähemalt neli korda tagasi lükatud nii et kogu pere tunneb end pallina, mida loobitakse ühele ja teisele poole. See toimub siin pidevalt, inimesed viiakse metsadesse ja rabadesse. Segvani jutt ei anna talle palju edulootust varjupaiga taotlemisel. Poola ametivõimud kinnitavad rahvusringhäälingule, et kõigile, kes Poola pinnal neilt varjupaika taotlevad, on korrektne taotluse menetlus siiski tagatud. Inimõiguslased ütlevad aga, et nemad seda küll ei näe. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Poola.", "role": "user" }, { "content": "Poola piirivalve registreeris viimase ööpäeva jooksul 468 piiriületuskatset Valgevene poolt. See on viimasel ajal üsna tavapäraseks muutunud suurusjärk ja iseloomustab survet piirile. Iraagist tulnud põgenik rääkis rahvusringhäälingule, et maksis Türgist Minskisse tulekuks kolme inimese eest 9000 dollarit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nValitsus otsustas täna allkirjastada saastekvoodi müügilepingu Luksemburgiga sellest saadava tulu 470 miljonit krooni paigutab riik korterelamute soojustamisse. Seda projekti peab valitsusjuht Andrus Ansip Eesti jaoks väga heaks. See kortermajade soojustamine tähendab seda, et soojustada saab siis korterelamuid, nende välisfassaadi katuseid, küttesüsteeme kaasajastada, taastuvküttele üle, viia korterelamuid ja see toetusprotsent on 15 kuni 35 sõltuvalt sellest, kui suur energiasääst nende tööde tagajärjel siis saadakse. Kui energiasääst on 50 protsenti, siis toetuse määr on 35 protsenti kogu investeeringust. Kui energiasääst on väiksem, siis ka toetuse määr on väiksem. Toetuse täpsed tingimused sätestab majandusministri määrus, mis saab allkirja järgmisel nädalal. Taotlusvooru kuulutab augustis välja KredEx Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. See toetus on mõeldud korteriühistutele alates siis elamutest kolme korteriga kuni suurte paneelelamuteni välja. KredEx hakkab seda toetust siis välja andma. Taotluste esitamise aeg saabub augustis juba, kui kompleksselt võtta ette nõukogude aegse ehituskvaliteediga hoonete soojustamine ja alustada seinte soojustamisest vahelagede soojustamine, aknad, uksed vahetada, soojasüsteemid vahetada, ventilatsioonisüsteemid korda teha, siis 50 protsenti küttearveid on võimalik vähendada, see tundub uskumatu, aga, aga tegelikult see niimoodi on. Kui teha üks või teine asi, siis loomulikult see sääst on väiksem. Aga kui võtta, et ikkagi kompleksselt ja teha nii nagu tänapäevasel tasemel hooned ehitatakse, siis on 50 protsenti täiesti selgelt võimalik vähendada. Küttekulusid. Nimetatud Luksemburgi tehinguga on Eesti kokku müünud kasutamata saastekvoote poolteise miljardi krooni eest ning peaministri sõnul oodatakse lisa. Meil oli selleks aastaks kavandatud pool miljardit krooni, eelarvesse. Ja nüüd on lepingud sõlmitud pooleteise miljardi krooni ulatuses. Laias laastus võib öelda, et suurusjärgus miljard krooni oleks võimalik veel müüa. Tänavu järgmisel aastal. Keskkonnaminister täpsustab. See võimalik miljard, võimalik müügimiljard, ütleme siis niimoodi, on selle aasta lõpuni, järgmine aasta tuleb uute, vabade kogustega jälle, et Eestil on see vaba müügikogus aastas on 17 miljonit tonni, see on igal aastal kuni Kyoto perioodi lõpuni, nii et 2012 ka veel siis.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse pressikonverentsil räägiti rahast, mis saadakse saastekvootide müügist, samuti selle kasutamisest majade soojustamise projektis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo kõigepealt, Eesti jaoks on iga linna elektrijaama sulgemine kindlasti väga oluline teema ja kõige praktilisem ta avab meile esimesest jaanuarist 2010 olulise ekspordituru, et Eesti energia plaanib siis teenida sisuliselt nii-öelda Ignalina asemel siis Leetu elektrit müües noh, suurusjärgus miljard Eesti krooni eksporditulusid, et nii-öelda kohene efekt Eestile on tegelikult positiivne, me saame oma elektrijaamadest müüa rohkem elektrit eksportturgudele ja meil on juba sõlmitud ka siis üks nii-öelda järgmise aastat hõlmav elektrileping, millega meil Leedu elektriturust on 10 protsenti juba käes ja lisaks me plaanime siis müüa lisakoguseid seal käivituval elektri börsil Leedus, nii et noh, summa suurusjärk, mida me plaanime müüa Leetu, on siis üks miljard Eesti krooni. Nii et kui me räägime Eesti seisukohalt, et siis jutud hinnatõusudest ilmselt ei saa eriti tõele vastata, sest hind tõuseb siis, kui elektrit on vähe, aga meil on teda nii palju, et me saame teda müüa. No Eestis ju elektriturg on ju sisuliselt ikkagi ka esimesest jaanuarist veel suletud, tähendab, ja elektri hinda Eestis reguleerib ikkagi konkurentsiamet täna veel, et, et seetõttu noh, esimesest jaanuarist nii-öelda Ignalina elektrijaama sulgemine noh, Eesti elektrihindu ei mõjuta, vastupidi, ta annab siis Eesti energiale võimaluse müüa täiendavalt elektrit eksportturgudele. Aga kui me nüüd räägime algavast aastast, siis milline see hinnaperspektiiv meie oma kohaliku elektri suhtes võiks olla? No Eesti elektriturg on siiani veel reguleeritud, nii et need muudatused, mis noh, otseselt ju Eesti Energia mingit hinnatõusu esimesest jaanuarist ei planeeri, ei ole välja kuulutatud sellist. Et mis muutuvad, muutuvad, mitmed elektriga seotud tasud, on ta siis taastuvenergia tasuga aktsiis, et sellised muutused järgmisel kalendri aastal tulevad? Mis puutub nagu esimest aprilli järgmisest aastast on siis planeeritud elektrituru ava avanemine faktiline avanemine siis suurematele tööstustarbijatele no milliseks kujuneb elektri hind avatud elektriturul, seda näitab siis juba noh, käivituv elektribörs. Kuid siiani noh, enamus Eesti klientide jaoks on ikkagi ju elektriturg noh, reguleeritud ja hinna paneb paika sisulist konkurentsiamet.", "role": "user" }, { "content": "Aastavahetusel suleti Ignalina elektrijaam. Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on see Eesti jaoks positiivne kuna avaneb suur eksporditurg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me nüüd räägime Eestisse sisse tulevast turismist, mis kõige rohkem mõjutab Eesti käekäiku ja meie majandust siis kõige olulisem asi selle jaoks on anda sõnum, et me oleme taas avatud. Hetkel seda sõnumit veel ei ole keegi andnud, paljud muud riigid ja meiega konkureerivad riigid on selle juba teinud Lõuna-Euroopas näiteks meil kahjuks on siiamaani tulnud ainult signaalid, et ei tohiks avada järelemõtlematult, kui avada siis sammukese kaupa, kui spaad ja restoranid ei ole lahti või kui me ei tea kindlat päeva, millest alates nad on lahti siis ei tule siia tõesti mitte keegi. See on ka põhjus, miks praegu otsitakse võimalusi välismaale minna. Euroopa Liidu säästva turismi strateegia kutsub aga liikmesriike üles rakendama ühiseid ja koordineeritud ohutu reisimise kriteeriume. Reisimist peaks hõlbustama ka alles loomisel olev niinimetatud Euroopa roheline digitõend. Aivo Takis leiab, et selline tõend ei peaks üldse digitaalne olema. Piisab praegustest lahendustest. Midagi ei juhtu ju sellist, kui see tõend ei ole nii digitaalne, kui meie seda arvame ja oleme harjunud digitaalseks teenuseks pidama, sest pabertõend on juba praegu olemas, see kehtib ja see ka jääb kehtima. Ebaloogiline oleks oodata, et terve maailm teeb ühe korraga endale sellise upkrati, et lennuväljadel iga viimane kui lennufirma iga viimane kui hekin töötaja ja suudaks sealsamas loetud sekundite jooksul ühendada ennast kuskile üleeuroopalise või ülemaailmsesse andmebaasi ja kontrollida ära selle tausta, see ei ole võimalik. Seal on nii palju muid juriidilisi ja tehnilisi faktoreid, mis sellele vastu räägivad, aga mina ei tähtsustaks seda teemat üldse üle. Sest kui on paber välja prinditud, siis on kõik korras. Täpselt samamoodi nagu ka pass on reisidokument. Turismindus annab Euroopas otseselt ja kaudselt tööd 27-le miljonile inimesele, mis moodustab 11,2 protsenti kogu Euroopa liidu tööhõivest. Arvestades, et transpordi ja turismitööstus sai COVId 19 eriti kannatada, on ohus veel vähemalt kuus miljonit töökohta. Need on siis peamiselt hooaja töötajad. Takise juhitavas Estraveli reisibüroos oli enne koroonakriisi algust 140 inimest, praegu 90. Suur osa on osalise tööajaga praegu loomulikult, kuna meil on ikkagi mahud kahanenud. Kuigi meil ei ole suvest alates kuskilt juunist alates olnud ühtegi kuud, kus me oleksime müünud alla ühe miljoni euro eest Eestis, siis on see ikkagi kuuekordne kukkumine, keskmiselt 19. aastal oleksid olnud enam-vähem kuue miljoni ringis need ühe kuu müügid.", "role": "user" }, { "content": "2020. aasta teisel poolel võttis Euroopa vastu 97% vähem rahvusvahelisi turiste kui aasta varem. Turismi ja reisisektori broneeringud vähenesid 92%. Turismi taastumisest räägitakse täna ka Euroopa Parlamendi veebinaril. Sellel osaleb ka Eesti Turismifirmade Liidu juhatuse liige Aivo Takis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKomisjon on arutanud erinevaid küsimusi korda 15 ja teise-kolmanda lugemise vahel viiel istungil. Kõigepealt põhiseaduse täiendamise eelnõu, kolmandale lugemisele muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon ise sõnastas kaks muudatusettepanekut. Esimene neist sätestab rahvahääletuse toimumise aja, mis siis võiks olla 2003. aasta 14. septembril. Siinjuures arvestas põhiseaduskomisjon nii seda, et teisel märtsil toimuvad riigikogu valimised. Seda, et enne rahvahääletusel oma otsuse tegemist peab olema igalühel võimalik mõistliku aja vältel tutvuda liitumislepingu ja selle tingimustega. Ja ka seda, et tulemuste väljakuulutamisest nende jõustumiseni möödub kolm kuud. Ja see on ka teise muudatusettepaneku sisu. Et tulemused jõustuvad kolm kuud pärast väljakuulutamist olid ka kaalutlustel teised variandid, kas märkida mingi kindel kuupäev aga, aga leiti, et ei ole võimalik täpselt prognoosida võimalike kaebuste lahendamise ja muude Menetluslike küsimuste otsustamise tõttu ja seetõttu jäi ta kolm kuud pärast väljakuulutamist. Meie tänased otsused on algatanud suur hulk rahva esindajaid. See näitab, et tegemist ei ole kellegi juhusliku isikliku kapriisiga ega mõne kildkonna kitsalt omakasupüüdliku huviga. Need on usaldusväärsed meie rahva parimatele tulevikuvõimalustele orienteeritud eelnõud. Kui me selle teksti paneme valijate ette, siis valijad meisse eriti kiitvalt suhtuma ei saa, sellepärast et ei ole terve mõistusega kooskõlas kui vastust nõutakse kahele küsimusele korraga ja terve mõistusega ei ole kooskõlas, kui ühest punktist teise minekuks valitakse maksimaalselt kõver ja pikk tee. Küsimus on tõepoolest sõnastuslikult keeruline, ainult ka olukord ise on piisavalt keeruline. Kui me tahame saada rahval siduvat otsustust, siis on praktiliselt ainukene võimalus püstitada küsimus läbi põhiseaduse täienduse, sest ainult sel juhul on rahva otsustus riigikogule lepingu ratifitseerimiseks lõplikult siduv. Ja ma arvan ka, et Meie ühistel jõududel on inimestele võimalik ära seletada seda, et Euroopa liitu astumiseks on vajalik meil just nimelt saada aru sellest olukorrast tervikuna ja anda ikkagi üks vastus, mis võimaldab Eestil ühineda, mida Euroopa Liiduga või rahva negatiivse arvamuse korral jääb ka põhiseadus muutmata ja uks Euroopa liitu sulgenuks.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu otsustas panna 14.09.2003. a rahvahääletusele küsimuse \"Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere keskpäevast kell sai 12, te kuulete Eesti raadio uudiseid, stuudios on Vallo kelmsaar. Tallinnas Rannavärava mäel algas mälestustseremoonia reisilaeva Estonia katastroofis hukkunute mälestuseks. Eesti raudtee juhatuse esimees Kristoper Adel sõitis kohtuma streikivate tapa vedurimeestega ametlikku teadet ametiühingute ja tööandjate keskliitude ühiskomisjoni kokkusaamise kohta täna pärastlõunal. Seni ei ole välismaalt üle poole prantslaste, st on vastu Türgi ühinemisele Euroopa Liiduga. Palestiina omavalitsuse julgeolekuüksused otsivad eile kasarmud, telekanali CNN, produtsent. Seni pole röövijatest midagi teada. Ja ilmast. Homme ilmamuutust Eestis ei ole, kohati sajab hoovihma. Sooja on päeval 11 kuni 14 kraadi. 10 aastat tagasi uppus tormisel Läänemerel reisiparvlaev Estonia, hukkus üle 800 inimese. Mälestusüritusi on täna mitmel pool Eestis ja ka välismaal. Tallinnas Rannavärava mäel on mälestustseremoonia just praegu. Kas tiksub see metronoom reisilaeva Estonia huku sekundhaaval üha vaiksemaks, ka meie teadvuses üha kaugemale minevikku, kaitsvasse varju? Ma ei oska isegi aimata, mis toimub inimeste. Hinges ja peas praegu siin Rannavärava mäel Estonia huku mälestusmärgi juures. Nüüd 10 aastat hiljem. Kas klaarime ikka oma suhteid merega või kas teame õieti, millega suuri tragöödiaid saadavad? Ta küsimused aastad on ehk tasandanud selle näriva hõõgumise aga see vari on meie järel ikka veel seda peame tunnistama. Ja usun, et praegugi on neid, kes arvavad, et ainuke, millega uurimisaruandes nõus võib olla, on see, et Estonia uppus ja et see juhtus 28. septembril 1994. Täna on siin rannaväravamäel merepõhja jäänute omaksed ja on tänased Eesti riigi juhid. President Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Juhan Parts. Mängib orkester, see kostab tõenäoliselt ka raadiokuulajani. Pannakse lilled ja pärjad hukkunute mälestuseks ja loodetavasti mõeldakse õppetunnile ja sellele, kui head õppijad oleme olnud. Minu kõrval seisab reisilaeva Estonia hukku uurinud komisjoni liige, politseidirektor Priit Männik. Aruanne sai ammu valmis. Kas sellega said ühele poole ka teie suhted selle teemaga? Priit Männik. Tähendab need, see eesti rahva jaoks üks hullemaid rahuaegseid tragöödiad ilmselt ei saa kunagi ühele poole. Mitte sellepärast, et kas raport on nii või teisiti, nagu on, probleeme tõstatad, kuid sellist ühe päevaga toimunud tragöödiat ei ole rahuajal olnud. Ja andku taevas, et seda ei tule enam. Kuidas on selle 10 aasta jooksul see teema teie mälestustes ja meenutustes käinud, kuidas ta on teie juurde tulnud ikka tagasi? Ta on nii nagu kõik kurvad asjad, nad on palju no enam-vähem kogu aeg sees, sellepärast et kui meil on küll, noh, ma olen üsna palju pidanud kriminaalsete asjadega tegelema siin elus ja võib öelda, et nendest, need asjad lähevad nagu välja, aga see ei lähe välja, see on, see on see, mis püsib ja ilmselt jääb ka senist, kui ma olen Kuused teile on jäänud, kas teile on jäänud kripeldama mõned küsimused, mis vastust ei saanud? Ma tahaksin ratsionaalset selgitust nendele probleemidele, mis väljaspool akti on tõstetud, sest on tõesti noh, on tõstetud küsimusi, millele noh ei ole ratsionaalselt ei suuda vastata, sest nad põhinevad väga paljus emotsioonidel. See ei ole võib-olla tänase päeva teema niimoodi, aga mul oleks hea, kui me suudaksid nendele küsimustele vastust leida. Kuidas te arvate, kuidas neid võiks saada leida? Et kuidas neid võiks leida, teie meelest? Selles ongi asi, et noh, kuna nad enamus põhinevad emotsioonidel siis emotsioonile leida tähendab ratsionaalset vastust tähendab selgelt ja ainult üheseltmõistetavat lahendit ei ole, sest et tõendeid saab hinnata, aga emotsiooni hinnata saab ainult emotsioonide pinnalt ja emotsioonide pinnalt hindamine ka nende nendele väidetele vastuhindamine on tegelikult samuti emotsionaalne, seal ei ole ratsionaalset, iga mina ja uurimiskomisjon pidi lähtuma tõenditest, mis meil on. Need tõendid rahuldasid teid. Need tõendid rahuldasid teid. Alati võib olla tõendeid rohkem, aga, aga noh, ka nende tõendite pinnalt, mis meil olemas on ja kuna neid tõendeid on seni püsiv püsima jäänud, siis, siis selge jääb, võib, võiks võiks tõendeid rohkem olla. Kõik, mis väite kinnituseks, aga, aga praegusel juhul on nad keegi pole, pole neid seni ümber lükanud ja sellepärast on nad tõenditena arvestatud. Nagu te isegi teate, on väga paljud, kes ütlevad, et tuleb teha uus uurimine, mida meelt teie olete? Ma arvan, et noh, see ei ole niimoodi minu kui komisjoni liikme otsustada, sest need otsused, otsustused tuleb mujal vastu võtta aga selgelt, selle väga raske ja väga keerulise emotsionaalselt noh ülikeerulise otsustuse vastuvõtmiseks peaksid ka olema mingid veenvad argumendid, mis lükkaksid selle senised järeldused ümber. Ja kui seda ei ole, siis on, ma arvan, et eks sellepärast on ka valitsusel probleemi ees, sest ega need kulutused ei oma asjas tähtsust, vaid selleks, et rikkuda hauarahu, selleks peaks olema väga veenvad puhkused. Jah, aga veenvad põhjused saavad tulla ikka ainult uurimisega. Saavad tulla tõenditest ja saaks tulla ka, ütleme veenvate, sest kahtlustustest. Et need asjad on, aga need peaksid, need kahtlustused peaksid olema ka millegagi tõendatud peale emotsiooni. Aga kui ta nüüd emotsioonile koondab, siis, siis on see minu sügav kaalumis asi, kas on vaja nende inimeste rahu rikkuda, kes seal on? Ja praegu on teie meelest ainult emotsioonid. Mina ei ole küll kuskil kohanud tõe tõendeid. Praegu kestab rannaväravamäel mälestusteenistus. Mälestusmärgi serv on kaetud küünaldega, põlevate küünaldega ja hästi hästi paljude lilledega. Täna paneb pärjaga president Arnold Rüütli. Kes ütleb, et Eesti rahvale oli see rängim kaotus pärast paadipõgenike retke ja märtsiküüditamist pool sajandit varem igas õnnetusest puudutatud kodus ja hinges jättis armsa inimese lahkumine igaveseks tühimikku. Seda ei suuda täita ka kauneimad ja õigeimad sõnad. Ja seepärast olgem mõtetes nendega, kes viibivad meie seas paraku eelkõige mälestustes. Mälestusteenistus Rannavärava mäel kestab ja siit tagasi sõna raadiomajja. Jah, nagu teada, on Estonia hukkumise põhjuste kohta mitmeid mitteametlikke versioone, paljud usuvad just nende paikapidavust, paljud arvavad, et need versioonid on lihtsalt huvi ülal hoidmiseks. Estonia hukkumise versiooni ega tegelenud ajakirjanik Enno Tammer leiab, et uue uue uurimiskomisjoni moodustamine Estonia huku põhjuste selgitamiseks oleks põhjendatud. Arvan, et see müstika oli, on ja jääb ja seda eelkõige ka sellepärast, et väga palju kahtlusi on endiselt ka täna, 10 aastat hiljem üleval ja õhus. Ja väga palju selliseid millele rahvusvaheline uurimiskomisjon ei otsinudki. Vastust on jäänud vastused. Tagantjärgi on paljusid asju tunduvalt keerulisem uurida, aga see ei tähenda, et ei peaks uurima. Minu meelest võiks täiesti rahulikult ikkagi veel uurida. Aeg on natuke möödunud, emotsioonid on ju natukene siiski taandunud, küsimus on riikide tahtes ja selge praegu minu jaoks, et kuidagi Rootsi ametlikul survel on see võimalik ametlik tahe veel midagi uurida maha surutud. Pigem on täna meie küsimus selles, et me ei muutuks kuidagi tuimaks või kalestuks, et, et oli üks õnnetus 10 aastat tagasi. Reisilaeval Estonia oli 15 liikmeline Võru linnaametnike ja ettevõtjate delegatsioon, mis oli teel Rootsi ettevõtlusmessile. Lisaks oli laeval veel kaks võrulast. Väikelinna jaoks oli 17 hukkunut, suur kaotus. Piret rist uuris katastroofi järellinnapeaks saanud Andres Visnapuult, mida arvatakse Võrus Estonia hukkus täna. Mõnes mõttes elu seisma, meil oli vaja tegeleda paljude asjadega korraga, tava asjad tahtsid edasi minna ja samas me tegelesime ka Estonia sugulastega, kuna me pidasime seda Estonia ja nendega seotuma kõige olulisem ettevõtetel ka. Kas juhid ära läksid, pärssis ka nende tööd ja võib-olla jäid mõned asjad tuleviku mõttes tegemata, mis olid väga idee tasandil, aga mis oleks tahtnud, ütleme head meeskonda. Nii nagu igal aastal, nii ka täna kogunevad kell 18 võrulased kesklinnas asuva Estonia mälestusmärgi juurde, et mälestada hukkunud kaaslinlasi. Estonia hukkus tormisel merel ja tugev tuul on merel ka täna. Tallink Grupp teatab, et täna jäävad pärastlõunani tugeva tuule tõttu ära Tallinn Helsingi liini kiirlaevareisid. Nende piletid kehtivad Tallinki reisilaevadel meloodia ja romantika. Ära jäävad kell 13 ja 14 30 Tallinnast ning kell 13 30 ja 15 Helsingist väljuma pidanud reisid, teatas Tallinki esindaja. Tallinki tehnikadirektori Ülo Kollo sõnul on praegu veel vara öelda, kas õhtul kiirraevad väljuvad. Reisisadama andmetel jättis ka Nordic Jet Line ära hommikused kiirlaevade reisid. Järgmine laev peaks väljuma kell 12 55, kuid selle reisi toimumine ei ole kindel. Silja Line'i supersiaket sõidab probleemideta Linda Line'i teatel on ilma tõttu tühistatud kõik täna väljuvad tiibur laevade reisid, Saaremaa laevakompanii parvlaevad sõidavad aga Lääne-Eesti saartele graafiku järgi ja mingeid probleeme ei ole ette näha, sest Väinamerel on ilm hea nii ütles Saaremaa laevakompanii esindaja. Vedurimeeste streik jätkub täna kell kolm pärastlõunal võib koguneda ametiühingute ja Tööandjate Keskliidu ühiskomisjon, et töötülile lahendust otsida. Selle komisjoni otsus oleks tüli pooltele kohustuslik. Ametlikku kinnitust komisjoni moodustamise kohta aga siiski seni ei ole. Samas peaks neil minuteil tapal toimuma streikivate töötajate kohtumine Eesti raudtee juhatuse esimehe Kristoper Adnesseniga. Nii ütles streigijuht Heino Rüütel. Tuleb siis Ameerika-poolne tegevdirektor härra Adnessen isiklikult tapale rahvaga rääkima, aga mind ei ole sellest informeeritud. Treigi juht ei ole informeeritud. Aga ma sain selle informatsiooni ja praegu ma olen teel tapale, käisin kohtus, hagisid ära. Toomas kaks hagi on meile kohtusse esitatud ja ausalt öeldes mul ei olnud ka isegi aega nende hagidega nii tutvuda. Aga nagu viidavad sellele, et, et me oleme hilja teatanud streigi algusest. Kas te näete väljapääsu selles ühiskomisjonis, kui see nüüd peaks kokku tulema? Minu isiklik arvamus on, et kui nüüd tõesti tööandjad on seda meelt, et Eestis oleks stabiilne ühiskond, siis ilmselt on sellest väga suur kasu. Aga kusagil jooksis läbi härra Käo väljend, et me ei tohi mingil juhul vedurimeestele järgida anda. Kui siin on niisugune situatsioon, on siis ei tea, mis sealt välja tuleb. Kuidas on nende välismaalt sisse toodud vedurimeestega, nemad praegu Eesti raudteel veavad kaupa? Jah, täna annasin informatsiooni Tartust, et nad pidevalt peavad ja nüüd on see nagu paisu tagant lahti lastud. Kõik Vene brigaadid rahulikult sõidavad välja. Olgugi, et nendel ei ole Eesti raudtee peal mingisuguseid sõidulubasid, ei ole nendele raudteeinspektsioon välja andnud, rahulikud sõidavad, ei ole seal meiepoolsed instruktorid ega mitte midagi peale nii. Rahulikult. Liidu piirist tuleb üle, korjustatakse viisat ja viisat, aga rahulikud sõidavad mööda Eesti territooriumi. Tartu on täna piir, võib-olla homme sõidavad välja Muuga e. Välissõnumitest annab ülevaate Tarmo Maiberg. 56 protsenti prantslastest on vastu Türgi liitumisele Euroopa Liiduga nii selgus täna avaldatud avaliku arvamuse küsitlusest, mis hõlmas ligi 1000 inimest. Samas on 63 protsenti küsitletutest seda meelt, et Türgi võib saada Euroopa Liidu liikmeks edaspidi, kui ta viib ellu vajalikud poliitilised ja majanduslikud reformid. Eile panid prantsuse välisminister Michel Barnier ja rahandusminister Nicola Sarkozy ette korraldada Prantsusmaal rahvahääletus Türgi võimaliku liitumise suhtes Euroopa Liiduga. Suure tõenäosusega kiidab Euroopa Liit Türgiga liitumiskõneluste alustamise heaks kuuendal oktoobril avaldatavas eduraportis. Palestiina julgeolekuüksused otsivad taga CNN-i produtsenti, kes rööviti eile hilisõhtul Gaza sektoris. Palestiina võimude teatel on röövimine palestiinlaste huvi vastane ja seda ei saa aktsepteerida. Julgeolekuametnike hinnangul on seni produtsent Riad ali kas Hamasi või islami žihaadi käes. Kõrged palestiinlaste julgeoleku allikad ütlesid, et on tõenäoline, et mehe röövimise eest vastutab mõni islamirühmitus kuid praegu pole teada konkreetset infot, kus meest kinni hoitakse. Ali töötab CNN-i juures produtsendi ja tõlkijana. USA president George Bush esitab uut 7,1 miljardi dollari suurust abipaketti Floridale ja teistele piirkondadele, mis on pidanud viimaste orkaanide käes kannatama. Kokku on antav abiraha tõusmas 12,2 miljardi dollarini. Viimane orkaan möllas eile Floridas, kus orkaan Jean nõudis kuus inimelu. Enne USA rannikule jõudmist tappis loodusjõud Haitil, Dominikani vabariigis ja Boertoricos ligi 2000 inimest. USA sisejulgeolekuministeerium kavatseb osta terve linna, et koolitada seal üksuseid terrorirünnakute ärahoidmiseks. Juhul kui plaan õnnestub, tulistatakse Pliasi linnas lõhkeainet täis autode pihta, lavastatakse enesetapurünnakuid ja mürgitatakse joogivett, kirjutab New York Times. 1900 seitsmekümnendatel aastatel ühe kaevandusfirma loodud linn Uus-Mexikos Mehhiko piiri lähedal on varjuellu suikunud, sest seal elab varasema 1000 inimese asemel vaid umbes 50 inimest. New York Timesi teatel on ministeerium andnud käsu kohalikule tehnilisele osakonnale osta väikelinn viie miljoni dollari eest, mis järel muudetakse linn koolituskeskuseks. Ilmast räägib lähemalt maile Meius. Täna kerged vihmahooge ja tugevaid tuuleiile põhjustav madalrõhkkond liigub Soome kohalt edasi kirdesse ja selle haare nõrgeneb Baltimaades paraku ei jää lahkuv tsüklon aga viimaseks. Eeloleval ööl tekib Taani lähistel juba uus väike keeris, mis homme päevaks Kaliningradi lähistele jõuab. Nii tuleb eeloleval ööl Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis, öö hakul ulatub satuvad aga puhangud veel 14 meetrini sekundis. Sooja on viis kuni 10, saartel kuni 12 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja hoovihma sajab, kohati puhub läänekaarte tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 14 kraadi. Neljapäeval tuleb meil pilves selgimistega ilm. Öösel sajab kohati, päeval aga mitmel pool hoovihma ja saju võimalus on suurem lõunapoolsetes maakondades. Tuul pöördub põhjakaarde kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, päeval tugevneb rannikul kuni 13 meetrini sekundis ja sooja on öösel viis kuni 10, päeval 10 kuni 13 kraadi. Ja siia lõpetuseks õhurõhk, mis oli tund aega tagasi Tallinnas 747 millimeetrit, see tõuseb ja suhteline õhuniiskus oli 81 protsenti. See on kõik. Aitäh Need olid Eesti raadio uudised.", "role": "user" }, { "content": "Toimetaja Vallo Kelmsaar * Mälestustseremoonia reisilaeval Estonia hukkunute mälestuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti lääne teehoiuosakonna juhataja Hannes Vaidla ütles, et vabariigi aastapäeva järel tehtud uuringud näitasid, et jää on liiga õhuke, et Lääne-Eestis saaks jääteid rajama hakata. Saabunud suur sula tõi lisaks jääle vett ja lõi lahti paarikümnest sentimeetrist kuni poole meetrini ulatuvad praod, jätkab Hannes Vaidla. Uuringud viisime läbi siis Kihnu trassil Saaremaa-Hiiumaa trassil rohuküla Vormsi ja Noarootsi trassidel ja siis igal pool oli tulemus sarnane, et vesi peal praod lahti ja piisavalt paksust ei ole. Ja nagu me kõik näeme siis kevad on saabunud ja, ja transpordiameti siinkohal lõpetab selleks aastaks jääteede uuringud ja, ja, ja trasside rajamise Ainsaks avatud jääteeks jäi tänavu Piirissaare trass Peipsi järvel, kuid Hannes Vaidla sõnul on ka see nüüd suletud. Jah, Piirissaare trass pidas rõõmsalt vabariigi sünnipäevani vastu ja peale seda tuli jääle vesi ja olime sunnitud ka selle trassi kinni panema, et seekord olid lõuna regiooni mehed tublimad kui, kui lääne regiooni mehed pidasid need sõna ja, ja avasid trassi küll kahetonnistele autodele ja, ja Piirissaare sai külastada peaaegu 1100 autot, nii et trass täitis oma eesmärgi. Mõne aja eest valitsenud pakane andis vahepeal jääteede jaoks lootust ka Lääne Eestis, kuid looduse vingerpussid jäid lõpuks siiski peale, jätkab Hannes Vaidla. Ka sellel aastal oli ju näha, et pakast oli palju, aga jää ei paksenenud, kas siis oli vesi soe või või kas selles piirkonnas vesi liikus, ei oska täpselt öelda, aga aga looduse vastu ei saa, me peame jälgima, mis ta meile pakub ja vastavalt sellele tegema otsused. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner", "role": "user" }, { "content": "Transpordiamet lõpetab selleks hooajaks jääteede uuringud. Ainsana oli tänavu vahepeal avatud Piirissaare trass Peipsi järvel. Lääne-Eestis jäid jääteed avamata ning viimased uuringud ei andnud selleks enam ka lootust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul oli Keskerakond Soomeret siiski valmis toetama. Ma arvan, et eks siin iga erakond peab seda kommenteerima ise, kus siis see toetus oleks olnud või kellel poleks olnud mina saan öelda oma erakonna poolt, mida ma väljendasin ka täna hommikusel kohtumisel, et Keskerakonna poolt Tarmo Soomerele minu tunnetuse järgi 25 häält on olemas, aga 25-st häälest või isegi 65-st häälest selleks ei piisa, selleks on vaja meil kuutekümme 18 ja oli arusaadav, et seda toetust ei ole. Täna. Soomere meile kommentaari ei andnud, viidates, et tegu on rahvasaadikute otsusega ja tal ei ole selle otsuse kohta mitte midagi kommenteerida. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Indrek Saare sõnul ei jõudnud koalitsioon soomere kandidatuuri ga üksmeelele ning uusi kandidaate samuti välja pole pakutud. Me ütlesime seda, et kui me näeme, et Tarmo Soomerest tõepoolest saab kandidaat ehk siis seda esitatakse ametlikult, et siis me oleme valmis nende aruteludega edasi minema, aga noh, sinnamaani me paraku ei jõudnud, oleme paraku selles samas kohas tagasi, kus me olime ka paar nädalat tagasi, kus me oleme juba olnud mitu kuud, et see protsess oleks pidanud algama oluliselt varem ja, ja kui soovitakse leida ühist kandidaati, siis tuleb seda ka ühiselt otsida. Peaminister ning Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et soov leida uus presidendikandidaat on neljal parlamendierakonnal olemas ning nii hakatakse seda inimest ka uuesti otsima. EKRE esimees Martin Helme ütles, et tegi omalt poolt kolleegidele ettepaneku kohtuda ka Henn Põlluaasaga. Helme lisas, et kui siiski otsida inimest, kellel on laiem toetus, siis tasub neid vestlusi pidada avatud meelega. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et arutelu erakondade esimeeste vahel oli konstruktiivne ning tema hinnangul keegi ühtegi kandidaati salaja esitama ei asu. See veendumus ja arusaam on minul küll, et nelja erakonna juhid tahavad seda siiralt. Probleemiks on see, et võivad olla erinevad nägemused, erinevad soovid ja toetatakse võib-olla erinevaid kandidaate, kui, kui me nendest räägime ka edasi. EKRE puhul on selge, EKRE on ka üheselt väljendanud, et nende soov ei olegi Riigikogus presidenti ära valida. Seda on nad korduvalt väljendanud. Nendel on oma kandidaat, keda nad riigikogus üles seada ei saa ja nad soovivad, et see protsess läheks valimiskogusse kus nad saavad Henn Põlluaasa kandidatuuri ametlikult üles seada. Erakondade esimehed kogunevad presidendikandidaadi arutamisele uuesti esmaspäeval. Samuti koguneb esmaspäeval riigikogu vanematekogu, et arutada erakorralise istungi vajalikkust koroonakriisi lahendamiseks. Algselt pidi vanematekogu kokku tulema täna, kuid tehniliste viperuste tõttu lükkus see edasi.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas teatas pärast kohtumist Riigikogus esindatud erakondade esimeestega, et akadeemik Tarmo Soomere ei pälvi presidendiks valimiseks piisavat toetust. Ratase sõnul lepiti kokku jätkata koostööd ühise laiapindse kandidaadi ülesseadmiseks ning uuesti kohtutakse esmaspäeva õhtul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2018. aastaga võrreldes on kodumaise toidu eelistajate arv tõusnud neli protsenti. Eesti toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on eestimaisus toidu puhul tarbijatele oluline, kuid siiski teevad nad sageli valiku importkauba kasuks. Soodsama hinna tõttu. Eesti inimesed on hinnatundlikud, hinnatundlikkus on välja tulnud juba eelmise aasta tarbija uuringutest ja ometi seda ajal, kui öeldi, eestlased ja Eesti inimesed ei ole kunagi paremini elanud kui, kui, siis ja, ja koroona, ehk et eriolukord ainult süvendas seda, et Eesti inimesed muutusid hästi kiirelt säästlikeks ja väga pragmaatiliselt valikuid tehes ja sageli ei ole Eesti tooted, mis on suhteliselt kõrgema hinnaga just kõige esimene valik, sellepärast et inimesed lihtsalt peavad ki vaatama, et mida nad täna endale ka toiduainete eest lubada saavad. Potisepp ütles, et siiski on toiduaineid, mille puhul eelistatakse peaaegu alati eestimaist. Võib öelda, et on sellised, sellised väga ihulisemad toiduained, mida eestlased tõepoolest kodumaistena ikkagi väga suuresti eelistavad, on kindlasti piim on kindlasti leib ja kindlasti värske liha, ehk et need tootegrupid on alati need, mille puhul vaadatakse võib-olla ja mõeldakse kõige rohkem. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on praegu kallim hind Eesti aiandussaadustel, sest töökäsi aiandussektoris napib. Praegu noh, on just alanud siis maasikakorjamise kõrghooaeg ja kahjuks see, mida me oleme siin viimaste kuude jooksul ennustanud ja prognoosinud, et kui välistöötajad Eestisse neid marju korjama tulla ei saa, siis kõiki marju ära korjata ei suudeta, et üldiselt saak võiks ju tulla päris korralik, aga teda ei suudeta lihtsalt põldudel üles korjata, kuna pole piisavalt tööjõudu ja see loomulikult mõjutab ka marjade hinda. Et selge on see, et Eesti mari konkureerib, see Kreeka maasikahooaeg hakkab läbi saama eelkõige Poola maasikaga ja noh, selles mõttes, et kuskil on ka see hinnapiir, et mille eest tarbija pole lihtsalt rohkem valmis ja nõus maksma. Potisepa sõnul peab toiduainete hindadega seotud otsuseid tegema kaalutletult. Tarbijatena me saame oma ettevõtteid, olgu nad siis toidutööstuses, olgu nad põllumajanduse tevõtted kindlasti ju toetada sellega, et me teeme teadlikke valikuid. Aga mis puudutab ülejäänud, mis toiduainete hindu mõjutab, siis valitsusel ja poliitikutel küll paluks kõike seda, mis mõjutab toiduainete hindu, siis neid otsuseid teha ikkagi väga kaalutletult ja analüüsitult, sest inimesed ei ole valmis kõrgemateks toidu ja joogihindadeks ja sellega tuleb paraku arvestada. Ja üha enam veel, kui meil tõesti järgneb teine laine ja, ja töökohti jääb aina vähemaks.", "role": "user" }, { "content": "81% Eesti inimestest eelistab kodumaist toitu. Nii näitab Kantar Emori uuring. Sageli on aga Eesti toiduained kallimad kui välismaised ja see mõjutab ostukäitumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisele suvele tagasi vaadates tõdes Lääne prefektuuri piirivalve välijuht, et väiksemaid veeõnnetusi oli, aga midagi tõsisemat ei juhtunud. Samamoodi tuleks tänavune veel liikumise aeg mööda saata. Pärnu jõgi on atraktiivne koht, kus liigub palju väikelaevu, tehakse sporti ja veedetakse vaba aega. Lääne prefektuuri piirivalve välijuht Janek Pinta. Me püüame siin korda hoida, et kõik jõe peal ära mahuksid. Kontrollime, et laeva väikelaevad oleks registreeritud juhid kained ja allaksid päästevarustust kõik nõuete kohaselt. Selline ongi meie igapäevane järelevalvetöö. Tegelikult päris kaine ei peagi laevajuht olema. No väike promill on lubatud, ütleme väike õlu on lubatud. Pinta ütles, et päästevesti kandmine on väga oluline. Päästevest ikkagi päästab veest, mitte see, kui ta on kuskil sul paadis või veesõidukis kindlas kohas ilusti paki sees, et sageli juhtub nii, et kui see õnnetus on käes, siis on juba hilja seda päästevesti haarata ja temaga tegutseda. Et meie soovitame soojalt, pange päästevest selga, kui veele lähete. Ja see ongi ainult soovitus, tegelikult ei olegi sellist otsest käsku ja trahvi ei tule selle puudumise. On täna nii ja et et päästevest on, on ohutus varustuse nimekirjas, aga kandmiskohustust ei ole, et iga paadimees nüüd ise paadikapten, siis peaks nagu selle ära aduma, et kes seal reisijad on, kes kannab vesti ja mina kapteni alati soovitan ja nõuan päästevesti kandmist. Kui armas kellelegi on tema enda elu ja reisijate elu. Täpselt nii, et see mees, kes on kapten paadiseega, vastutab kogu selle seltskonna eest ja neile me alati toonitame ka, et, et kandke päästevesti, et see, see päästab tõesti veest.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi kevad näib tänavu vahele jäävat, on jää siiski läinud ja veeliiklus hoogu sisse saamas. Politsei hoiab silma peal, et kõik ikka reeglite järgi käiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNew York on alati olnud vastandite linn, kuid koroonaviiruse leviku tõttu on see ehk veelgi rohkem esile tõusnud. Vaatamata märtsikuisele langusele saavutasid USA aktsiaturud augustis ajalooliselt kõrge taseme ja stabiilsus jätkub eeldatavasti vähemalt aasta lõpuni. Turgude seis ei näita aga ameeriklaste tegelikku majanduslikku olukorda. Samal ajal kui numbrid ekraanil näitavad erinevate ettevõtete tõuse ja langusi, on Wall Streetil end sisse seadnud ka hani, kes üritab tänavatoitu müüa. Äril ei lähe hästi. Esiteks töötab enamik inimesi kodus. Teiseks pole turiste. Nüüd ei ole mu sissetulek piisav, see on väike, ma tenin midagi üüriks ja muud sellist, aga see ei aita eriti. Enne äri käis, inimesed töötasid ümberringi, ma teenisin piisavalt enda ja omaniku jaoks maksudeks ja nii edasi, nüüd enam mitte. Enne koroonaviiruse levikut oli New Yorgis 280000 ja etendus kunstiga seotud töökohta. Enamik kuulusid näitlejatele ja muusikutele, aga ka kostümeerijatele ja valgustajatele. Juulikuu i neist töökohtadest vähemalt 153000. Kadunud. Tantsija Tiina Tamme sõnul on ta üritanud olla leidlik, lisades oma repertuaari rulluisutantsu ja teinud trenne veebis kuid vaatamata sellele on ajad olnud ärevad. Viimase seitsme kuu jooksul mul on olnud kolm-neli esinemist, ütleme tavaliselt, see on nagu miinimum, siis nädala kohta. Samal ajal, kui restoranid suvel vaikselt uksi avasid, jäid teatrid ja kontserdisaalid suletuks. Ei alusta etendust ega enne järgmise aasta juuni, mis on 444 päeva pärast tulede kustutamist räägib helilooja Fred Barten. Suur osa minu tööst on orkestreerimine erinevatele sümfooniaorkestritele üle kogu riigi. Ilmselgelt sümfooniaorkestrid ei tööta enam, kõik etenduskunstid pandi kinni. See oli minu peamine tegevus minu peamine sissetulekuallikas ja see kadus. Tõenäoliselt on see veel mõnda aega kadunud, nii nagu Brodway teatriga ei saa panna lavale ka seitsekümmet, viite muusikut ja saali kahte tuhandet pealtvaatajat. Nii president Donald Trump kui ka tema demokraadist vastaskandidaat Joe Biden on lubanud majanduse taas jalule aidata. Mõttekoja Bruokis analüüsi järgi peaks selle üks osa olema kultuuri, organisatsioonide ja vabakutseliste loometööliste rahaline toetamine rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, New York.", "role": "user" }, { "content": "Lähenevate USA presidendivalimiste üheks olulisemaks teemaks on koroonaviirus ja selle mõju majandusele. Maria-Ann Rohemäe käis vaatamas viiruse esimeses epitsentris New Yorgis, kuidas saavad inimesed hakkama kaheksa kuud pärast majanduse sulgemist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeadet on aastaid oodatud, sest Pärnu haiglas on 10 kuni 15 last, keda saaks kõnnirobotile treeningule suunata, rääkis taastusravi osakonna juhataja Kaja Estein. See on mõeldud nendele lastele, kellel kõnnifunktsiooni kas raske haiguse või sünnitrauma tagajärjel ka lapse ja insuldi tagajärjel ei ole või on see oluliselt häiritud ja see seade võimaldab siis seda kõnnimustrit treenida nii, et ta oleks võimalikult lähedane füsioloogilisele kõnnimustrile. Seadme ligi 120000 euro suurusest maksumusest tasus lastefond 40 protsenti Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi toetusjuht Eveli Ilves Olime kelli perel külas, parasjagu tehti füsioteraapiat kelliga ja tuli füsioterapeut ga jutuks, et selline seade on olemas. Seda oleks Pärnus hedasti tarvis ja sealt see mõte nagu idanema sai ja nüüd aasta aega hiljem on väga suur rõõm see siin üle anda. Kelli ema Kaire Parts ütleb, et kelli on seadmel juba mitmendat korda. Täna oli tegelikult kolmas kord, esimene kord oli üldse siis kui ta siia toodi, prooviks noh, see oli meile selline vau-efekt, see, mis pärast poolteist päeva järgi toimus kodus Kelly poolt ehk mulje avaldamine, see oli midagi väga kihvti. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Pärnu haigla vastne kõnnirobot avaldab muljet. Seda juba mõne korra kasutanud 10-aastane Kelli jagab omal moel muljeid veel järgmisel päevalgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaunvere poiste igavene kevad on žürii liikme Ehtel Valgu sõnul igati lutsulik teos, kus ühendatud võrratu huumor ja sügav elutunnetus. Hea intelligentne nali on iseloomulik ka paljudele teistele lennuki kirjutatud tekstidele ja see ongi ilmselt see, mis 13-st liikmest koosnenud žürii ära võlus, jätkab Ehtel Valk. Meil oli kokku 10 kandidaati, kutsusime kokku žürii. Kuna huumoripreemia statuut näeb ette, et eelistatud saab preemia laureaadiks, siis selline inimene, kes on ka kirjutav humorist, siis Urmas lennuk oli parim valik, sealt oli ta ka ju eelmise aasta suure ühislavastuse mälutempel autoriks ja siis kõik need muud, mis siis teatrites. Eelmisel hooajal mängiti. Lennuk ise ütleb, et sai preemiast teada siis, kui lapsega toidupoes parasjagu ostles ning esimese mõttena arvas, et keegi teeb tema kulul lihtsalt head nalja. Kui aga inimesed õnnesoove edastama hakkasid, siis ehmus laureaat enda sõnul päris ära, kui taipas, et tegemist on ikka reaalse asjaga. Ei, ma olen muidugi väga, väga rõõmus, aga eks see natuke paneb ikka mõtlema, et mis siis nagu elus nüüd valesti on läinud, et kõik see, mida ma nii tõsiselt püüdsin, on nüüd nagu naljaks keeratud. Eelmisel aastal jah, ma õnnestus ka kirjutada päris esimene komöödia üldse mis läks küll Viljandisse ja meistrite liiga, aga ega see huumor on ikkagi nagu vahend olnud kogu aeg, et ma ei ole küll nagu kunagi, nagu eraldi mõelnud, et ma peaks need huumorit tegema, vaid ta on selline. Teatris on hästi palju vahendeid tegelikult, mida me kasutame. Ma ei usu, et minust nüüd, kui ma sentimenti kasutan, siis hakatakse mulle sentimenti preemiaid jagama, et ta on lihtsalt jah, üks selline vahend olnud. Lennuki sõnul on neil Lutsuga palju ühist, nii nagu Lutsule meeldib ka lennukile kirjandus. Laureaat meenutab, et lapsepõlves ja kooliajal luges ta palju raamatuid ning tihti olid need saatmas teda ka koolitundides. Võib-olla sellest on pärit lennuki stiil, tuua teatrisse nii Tammsaart, Lutsu kui ka teisi Eesti kirjanikke. Kuna teatris on, kuidas öelda, et lavastajad ja teater orienteerub ikkagi kirjanduse dramaatika suunal, et kus on siis päris valmis näitekirjandus, siis mul on selles suhtes nagu vedanud, et ma saan proosat rahulikult ise dramatiseerida ja, ja ise tõmmata neid punkte välja, mis mind sealt huvitavad kirjandus on nagu pael on natukene ja kuna see koht on ka suhteliselt täitmata teatris, siis ma lihtsalt kasutan julmalt ära. Kas ja mille kallal töötab aga värske laureaat, praegu? Suvel teeme Juhan Jaigi elu põhjal sannas MTÜ, müü müüdud naer, kuidas siis öelda selle alt ja teeme Juhan Jaigi elust sellist kahe eraldi nagu külje pealt vaadatud Jaigi ga siis, aga praegu ma sain teada, et ma sügisel pean ka midagi Rakvere teatris tegema, aga ilmselt ka jään kirjanduse ja sellise Eesti Eesti nagu piirimaile, ma arvan.", "role": "user" }, { "content": "Palamuse Rahvamajas anti täna välja Oskar Lutsu huumoripreemia. Žürii otsusega valiti sel korral laureaadiks Rakvere teatri dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk. Lennuki üks silmapaistvamaid saavutusi möödunud aastal oli Oskar Lutsu loomingust inspireeritud lavaloo \"Paunvere poiste igavene kevade\" kirjutamine ja lavastamine Rakvere teatris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIganädalaste koroonaviiruse seireuuringute raames küsitakse inimestelt ka nende käitumise kohta, räägib teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Seal oli niisugune küsimus, et kas ma midagi teen, et viirust ära hoida. 98 protsenti inimesi teeb midagi. Maskide kandmine on väga hästi läinud ühiskonda, seal oli üle 95 protsendi inimeste, kannab maske. Lutsar lisab, et paljud peavad kinni ka soovituse vähendada oma igapäevaseid kontakte. Kuskil 60 70 protsenti inimestest vastas, et ta käibki ainult tööl ja kodus, et ta on oluliselt vähendanud sõpradega väljas käimist ja kooskäimist ja seltskond Samas pole kõik inimeste vastused rõõmustavad läinud nädalasele seireuuringule tuginedes tõdeb Lutsar, et kõige kehvem on olukord isolatsioonist kinnipidamisega. 40 protsenti inimestest pidas ainult isolatsioonist täielikult kinni ja siis oli veel 20 protsenti, kes nagu osaliselt pidas, et vahepeal pidas ja vaese peale ei pidanud ja siis jäi 40 protsenti, kes ei pidanud kinni, need on lähikontaktsed ja kuna me teame, et see haigus nakatab juba enne seda, kui on sümptomid, siis Need võivadki olla need inimesed, kes seda nakkusfooni ühiskonnas kogu aeg üleval hoiavad. Lutsar tõdeb, et asi võib muuhulgas olla selles, et seni pole esimesi haiguspäevi hüvitatud esimesest jaanuarist. See ajutiselt muutub. No muidugi probleem on ka inimestel, kes ei saa nagu ametlikku palka, aga võib-olla tööandjaga ausalt rääkida võib-olla leitakse mingi lahendus, et palju ohtlikum kõigi jaoks ja palju kahjulikum on, et kui see haigus läheb laiali ja siis pannakse see asutus kinni ja koolid kinni. Aga mida saab siis riik teha, et isolatsiooninõudeid hoolsamalt jõustada? Irja Lutsar tõdeb, et riigivõimul on inimeste igapäevast toimetamist keeruline kontrollida. Ei saa politseid ega sõjaväge inimesi jälitama panna. Lutsar dom näiteks Singapuri, kus nakatumine on väga madalal hoitud ja koroonasurmasid, on viie miljoni elanikuga Singapuris alla 30 Me tahame ühtepidi nende näitajaid saada ja teistpidi demokraatlikku ühiskonda, aga need kaks asja ei sobi omavahel kokku. Singapuris jälitati inimesi, pandi inimesed sinna koroona kodudesse, et kui me ei taha sellist ühiskonda ja kui me tahame, et meil on demokraatlik ühiskond, siis need seadused ongi täitmiseks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsust nõustava teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles läinudnädalasele seireuuringule tuginedes, et maski kannavad inimesed tublisti, aga isolatsioonireeglites peab täielikult kinni vaid 40 protsenti lähikontaktsetest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKinode valitsusele saadetud plaani järgi võiks saalid avada 10. juunil, järgides esimeses etapis samu reegleid, mis kehtestatud teistelegi siseruumides toimuvatele sündmustele. See tähendab kaks pluss kaks reeglist kinnipidamist. Saalidesse müüdaks poole vähem kohti ja võõraste vahel oleksid tühjad kohad. Samuti toimuks müük kontaktivabalt ja tagataks desovahendite olemasolu. Suurtelt kinokettidelt ei ole õnnestunud seni kommentaari saada. Pöördumisele samuti alla kirjutanud Tartu väärtfilmi kino elektriteater ühineb küll solidaarselt üleskutsega, ent ise enne esimest juulit saale avada ei plaani. Praegu toovad nad filmid publiku ette auto kinos, ütles elektriteatri eestvedaja Andres Kauts. Seda nagu ei saa oodata, et kõik kinod kohe nüüd koliksid väga väikse etteteatamisega õue ja need õue seansside mahud on kolossaalselt piiratud. Ega see valdkonnale ja tööstusele väga palju leevendust ei pakuta, lihtsalt annab võimaluse olla inimeste jaoks olemas ja filminäitamist elus hoida. See pöördumine valitsuse poole seisnes selles, et kuna väga paljud teised sarnased asutused on lubatud alates näiteks jumalateenistustest, noh, et kino ei ole kuidagi teistsugune asutus kui paljud teised, mis täna on juba avatud. Kinod suudavad täita neid samu reegleid, et hoida distantsi, desinfitseerida tahad vaatajatele turvalisus ja puhtus, et siis esitati valitsusele palve, et kaaluda, kas saab kinosid ka varem avada. Viroloogia valitsust nõustava teadusnõukoja liige Irja Lutsar ütles, et kinode varem avamist ei saa välistada, kuid enne tuleb ära oodata, milliseks kujuneb olukord pärast esimesi suuremaid avamisi. Teadusnõukoda on alati soovitav, aga seda, et, et me avamist teeme etapiviisiliselt me tegime need otsused selle pealt, kui midagi ei olnud avatud, et nüüd, kui me näeme, et asjad on avatud ja, ja elu toimib, me vaatame, kuidas see epideemia kulgeb. Väga pikaaegseid prognoos oli väga raske teha, aga ma saan ka valitsusest aru, et neil olid mingid kuupäevad tarvis paika panna, nii et ootame ja vaatame, kuidas nüüd need esimesed avamised, mis meil on toimunud juba, et kuidas need mõjutama hakkavad, et aga loomulikult, kui kinod lähevad lahti, siis tõesti see kaks pluss kaks ja desinfitseerimine ja see kindlasti vähemalt esialgu peab jääma.", "role": "user" }, { "content": "Kinod soovivad uksed avada juba 10. juunist. Kinod esitasid valitsusele vastava pöördumise ja plaani. Praeguse plaani järgi võib siseruumides filme näidata alates 1. juulist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTippkeskus sõna iseenesest tähendab, et tema ülesanne on tegeleda tippteadusega, ütleme, tippteaduse edasiviimisega meditsiini vallas tuleb ütelda seda, et see on midagi, mis ei ole tühjale kohale tekkinud, vaid see on jätk eelmisele tippkeskusele, mis sai alguse aastal 2001 ja ka kuna on toimumas maailmas maailmateaduses meditsiiniteaduses muutused, siis on meil vaja ka oma uuringuid ümber kohaldada. Eero Vasare sõnul näitab maailma praktika, et meditsiinilise alusuuringute käigus tehtud avastuste kliinilisse praktikasse jõudmine võtab väga palju aega. Vastupidine lugu on aga tema sõnul siirde uuringutega. Kuna nende käigus kaasatakse kliinilises valdkonnas tegutsevad teadlased tööprotsessi võimalikult varakult. Seda selleks, et tehtud avastusi saaks abi vajavate inimeste heaks rakendada kiiremini. Siirde meditsiini tippkeskuse moodustavad kuus Tartu Ülikooli arstiteaduskonna uurimisrühma rühmad uurivad näiteks HI-viirust ning selle eripärasid. Eestis ainevahetusest tulenevaid mõjusid närvi ja immuunsüsteemile emotsionaalset käitumist, põhjustavaid geneetilisi mehhanisme. Samuti otsitakse uusi võimalusi ravimiarenduseks. Küsimusele, kas siirdemeditsiini tippkeskuse avamisega on Eesti jõudnud sel alal heale järjele, vastab Eero Vasar. Ma arvan, et me tegelikult alustame seda protsessi või seda tegevust, me üritame alusmeditsiinis ja kliinilises meditsiinis töötavaid inimesi ühe katuse alla viia. Noh, ilmselt need tegevuse tulemid on kuskil kaugemal kaugemas perspektiivis, aga meie, meie huvi on ikkagi see, et see töö, mis tehakse laboratooriumites, jõuaks ka ühel hetkel selleni, et inimesed saaksid sellest abi. Egle Loit Tartu stuudio", "role": "user" }, { "content": "Siirdemeditsiini keskus aitab teadlaste avastused kiiremini patsiendini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja prefektuuri ning politsei ja piirivalveameti peamaja asub Tallinnas Pärnu maanteel. Lõuna prefektuur koos Tartu politseijaoskonnaga tegutsevad Tartus Riia tänaval, kusjuures mõlema hoone üürilepingud lõpevad 2025. aastal. Siseminister Kristian Jaani ütleb, et politsei vajaks nii Tallinnasse kui Tartusse päris uut maja. Ei ole mõistlik neid täna kasutus olevaid üüripindasid hakata renoveerima, et need vastaks id igasuguste le tänapäeva nõuetele, sest uue ehitamine ja tõepoolest me selle suuna oleme võtnud, et nullist ehitada uued hooned nii-öelda pikas plaanis varem odavam perspektiivikam ja vastab ka kõikidele tänapäeva nõuetele. Uute hoonete ehitamine pole veel kindel. Esialgu plaanib Jaani valitsusse viia ettepaneku pikendada 10 aasta võrra nii Tartu kui Tallinna üürilepinguid. Samas jäetakse lepingutesse võimalus need varem lõpetada. Plaan on ikkagi see, et aastaks 20 30 võiks olla võimalus Tallinnas uuele pinnale minna ja Tartu vaates aastal 20 28. Tallinna uue politseimaja asukoht on juba välja valitud, hoone kerkiks Rahumäe tee kuus aadressile, sinna, kus praegu on Lääne-Harju politseijaoskond, räägib riigi kinnisvara aktsiaseltsi kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. Ja oleme algatamas Rahumäe tee kuus uut detailplaneeringut, millega siis loodame ka jõuda ikkagi 23. või neljandal aastal ühele poole. Uuele Tartu politseimajale on sobiliku kohta otsitud juba enam kui kaks aastat. Ideid koguti nii erasektori, st kui linnal ning tänaseks on sõelale jäänud krunt Anneli nas. Lõuna prefekt Vallo Koppel ütleb, et üks olulisemaid tingimusi uues kohas on ligipääsetavus. Annelinna algus, siis on seal nii laiad teed, head ülepääsu, võimalused ka üle Emajõe ja samas ka siis ma arvan, et üks tihedamaid, ühistranspordi, liikluse, trajektoore. Kalda tee 11 kinnistu kuulub Tartu linnale. Politsei vajaks suurest krundist 1,8 hektari suurust osa, mis maksaks umbes 1,6 miljonit eurot. Siin tuleb mängu teine kinnistu Kuperjanovi tänaval, mis praegu kuulub riigi kinnisvara aktsiaseltsile Eesti Rahva muuseumi endine näitusemaja Kuperjanovi üheks aadressil seisab juba viiendat talve tühjana. Kogu selle aja on Tartu linn maja endale küsinud. Praeguste plaanide järgi annaks linn RKS-ile kaldatee 11 kinnistu ja saaks vastu Kuperjanovi üheksa näitusemaja. Kuna näitusehoone väärtuseks hinnati hiljuti 650000 eurot, tuleks RKSil hinnavahe ehk umbes 950000 eurot linnale juurde maksta. Tartu abilinnapea Reno Laidre ütleb, et erinevatel aegadel on Kuperjanovi tänava majja planeeritud ruume nii pensionäride ühendusele, kodukodus kui erinevatele kultuuriseltsidele.", "role": "user" }, { "content": "Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Tartu linn plaanivad kokkulepet, mis annaks linnale kauaigatsetud ERMi endise näitusemaja ja riigile sobiliku platsi uue Tartu politseimaja jaoks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide strateegiline naftavaru on praegu 519 miljonit barrelit. Nii madal ei ole see olnud üle 35 aasta. Kütuseturu ekspert Alan Vaht ütleb, et ka teine globaalselt oluline ehk OECD varu on mahult 10 protsenti alla viimase viie aasta keskmise. Sellised mahukad varud loodi seitsmekümnendatel, kui maailma räsis naftakriis koos ulatusliku kütusepuudusega. Varud peaks olema turvavõrk selle kordumise vastu, kuid kui kütuse tarbimine ei kuku, ei pruugi see olla piisav. Murepilved ei ole mitte väiksed ja, ja, ja teadmatus on see, mis, mille põhjal on täna jube keeruline öelda, kas mingisugune kütusekriis peaks meid tabama, ma tahaks loota, et mitte ja need kõrged hinnad toovad tarbimise ikkagi globaalselt allapoole. Vaht rõhutab, et toornaftat kütuse pakki takkida ei saa ehk kütuste on oma turuloogika ja nende hinnad võivad tõusta ka oluliselt kiiremini kui nafta hind. Kõige täpne seis bensiiniga ja just Ameerika Ühendriikides. Suvine sõiduhooaeg algas siin alles hiljuti, sellel kuul, laovarud on allapoole viie aasta keskmist taset. Nõudlus on kõrgemal viie aasta keskmisest tasemest, ehk et sisuliselt on mindud sõiduhooajale, millal on kõrgtarbimine? Sellele hooajale on vastu mindud praktiliselt piltlikult öeldes tühjade kütusepaakidega. Siiski viitab vaht, et kuigi varud on kahanenud, on need ikka mahukad. Lootust annab ka tõik, et Eestis on hakanud kõrged kütusehinnad juba tarbimist mõjutama. Lisaks on hädavarud ka meil. Varude keskus on hoiule pannud kolme kuu tarbimise jagu diislit, bensiini ja lennukikütust. Keskuse juhatuse liige Priit Tenok. Siis meie Eestis olevate kütuseladude täituvus on isegi suurem, kui võib-olla 2021. aastal oli kuu keskmine. Et meie laud on tegelikult hästi varustatud, siin ma räägin nüüd ka ettevõtjate laoseisudest sellele täienduseks veel riigi kütuse varust. Enok selgitab, et kuigi varusid ei kasutata hinnatõusu leevendamiseks, on eesmärk siiski need käiku lasta enne puuduse tekkimist, et seda üldse vältida. Tegelikku ohtu, et Eesti bensiinijaamades võiks kütus otsa saada, Enoki sõnul siiski pole. Turuosalised ka kinnitasid, et et kõik, mis on nende kontrolli all rääkides nii ladustamisest, maale, toomisest, tarnimisest, logistikast ja müügist kõigest sellest tunnevad ennast väga turvaliselt ja andsid selge sõnumi, et et ettevõtjad oma ülesandeid täidavad ja väga võimelised meie turgu varustama.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Varude Keskus on hoiustanud kolme kuu tarbimise jagu diislit, bensiini ja lennukikütust. Keskuse juhatuse liikme Priit Enoki sõnul on keskuse Eestis asuvate kütuseladude täituvus praegu suurem, kui oli mullune kuu keskmine näitaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMina isiklikult olen sügavalt skeptiline, et selle kahe või kahe pooletunnise kohtumise jooksul suudetakse midagi kokku leppida, eriti arvestades seda, et sisuliselt ainukene inimene sellest nelikust, kes tahab mingit tulemust saavutada, on paradoksaalsel kombel Prantsusmaa president Macron kellel on ambitsioone teha suuri asju ja, ja näidata mingit saavutust. Saksamaa Venemaa telg on praegu nii-öelda raskes seisus kriitilises seisus sealt ma ei usu, et tuleb mingisugust valmisolekut kompromissiks. Venemaa Ukraina omavaheline soov kokku leppida on sisuliselt lähedane Vladimir Putini ehk siis Venemaa pool pole oma seisukohti muutnud viimaste aastate jooksul. Miks ta peaks seda tegema nüüd? Nii et kui neljas poolest on muudatustest huvitatud sisuliselt ainult üks kaudne kõrvaline pool, siis ma ei näe põhjust optimismiks.", "role": "user" }, { "content": "Pariisis toimub täna Normandia neliku tippkohtumine, et arutada Donbassi konflikti lõpetamise võimalusi. Esimest korda kohtuvad omavahel Vene president Vladimir Putin ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Tippkohtumisest võtavad osa ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Angela Merkel. Ukraina armee ja Moskva toetusega separatistid alustasid eelmisel laupäeval sõdurite tagasitõmbumise viimast faasi, mida peeti tippkohtumise eeltingimuseks. Küsisime politoloog Karmo Tüüri käest, kui tõenäoline on tema hinnangul see, et tippkohtumisel milleski kokku lepitakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVastavalt riigikogu valimise, seadusele ja rahvastikuarvu muutumisele jaotab vabariigi valimiskomisjon riigikogu valimiste eel alati mõne mandaadi ümber. Järgmine kord saavad kaks mandaati juurde Tallinna ringkonnad Lõuna-Eesti arvelt. Valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütleb, et 2023.-ks aastaks on ees ulatuslikum reform, milleks kaalutakse mitmeid variante. Me vaatleme kindlasti selliseid äärmuslikke juhtumeid nagu väga väikesed ringkonnad viis kuus seitse mandaati ühe ringkonna kohta ja vaatame teiste äärmust, kus siis on tõesti Eestis alles võib-olla neli viis suurt ringkonda, kus igaühes on siin võib-olla paarkümmend mandaati ja, ja kolmanda versioonina kindlasti analüüsime siis sellist väga noh, nii-öelda võrdset või, või ütleme siis sellist lahendust, mis oleks nagu vähemalt siin 10 11 mandaati igas ringkonnas, aga et see mandaatide erinevus ringkondade vahel oleks võimalikult väike Kuidas suhtuvad sellesse riigikogu suuremate fraktsioonidega erakonnad? Sotsiaaldemokraat Ivari Padar on optimist. Meil on praegu Võru-Põlva Valgast kolm saadikut, 15. fraktsioonis. Et siis on selge, et me oleme ka pärast seda uudist jätkuvalt tugevad ja usun, et ka järgmistel valimistel võtame oma kolm kohta sealt ära. Siiski on reeglina kõik nõus, et seoses mandaatide arvu uue ümberjagamisega muutuvad piirkonnad üha ebavõrdsemaks ja see ei ole hea. Siim Kiisler IRL-ist. Kõik saavad aru, et valimisringkonnad muutuvad järjest ebavõrdsemaks ja kandidaatide olukord muutub ringkonniti järjest erinevamaks. Midagi me peame ette võtma kuidagi, me peame selle kokku leppima. Selle muutuse. Samas nendib Kiisler, et suuremad muutused nõuavad seaduse muutmist ja see võib kujuneda raskeks päris subjektiivsetel põhjustel. Selle seaduse muutmine on riigikogu laste kätes, aga kui riigikogulased tahavad ise uuesti kandideerida, siis läheb see vaidlus tegelikult inimeste jaoks isiklikuks, et nad hakkavad vaatama, et milline lahendus on neile isiklikult kasulik ja sellepärast ei ole see sugugi lihtne seda seadusemuudatuse ellu viia. Reformierakondlane Kristen Michal leiab, et just seetõttu ei tohi muutused olla liiga kiired. Ega neid on läbi aastate kogu aeg arutatud ja, ja noh, minu meelest vaade, et 2000 23-ks seda arutama hakata on, on väga kohane, et järgmised ülejärgmised, üleülejärgmised, valimised ette vaadata, siis ei tunne ka keegi sellist personaalset seost, igaüks saab oma valikut selle järgi ise tehaa ja ma arvan, et see peabki olema selline ülevälja üsna konsensuslikult läbi arutatud. Eesmärk nagu valimissüsteemiga alati on, et otsitakse seda konsensust. Keskerakondlane Kadri Simson pakub juba mingi variandi välja. Tallinnas ei pea ju kaheksa linnaosa olema jagatud selliselt valimisringkondadeks riigikogu valimistel, nagu nad täna on. Ühes ringkonnas on 40000 valijat enam kui teises Tallinna ringkonnas. Ja Harjumaa puhul tuleb silmas pidada seda, et kui nüüd, kui on juba ära kadunud maavalitsused siis ei pea ka valimisringkond olema nii kitsalt maakonnapõhine ja seega võiks läbi kaudu ka selle, et Harjumaa on ühest küljest Lääne-Harjumaa kes on koos Raplaga ja teisest küljest Ida-Harjumaa, kes on koos Lääne-Virumaaga ja saab kaks päris mõistliku suurusega valimisringkonda.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valimistel muudetakse järgmine kord mandaatide arvu, 2023. aastaks on kavas ringkondade reform.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti ühes Põhjamaade ja Balti riikidega on osa ühisest nord pooli elektribörsist. Lihtsustatult tähendab see, et meie müüme oma elektrit naaberriikidele ja Põhjamaadele, nemad aga müüvad oma elektrit meile vastu. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et balti riikide vahel on täna väga head ühendused ning enamiku ajast on elektrihinnad kolmes riigis võrdsed. Ometigi on elektri tootmise võimsused kolmes balti riigis aga ebavõrdsed. Kui Eesti ja Läti suudavad toota enam-vähem sama palju elektrit, kui suur on ka nende vajadus siis Leedu on tootmise mõttes sügavas defitsiidis. Kui siin detsembrikuus, kus hinnad olid väga kallid, siis kui Eestis ja Lätis tegelikult selline tarbimine kaeti suures osas tootmisega tootmist oli suures osas piisavalt tarbimise katmiseks, siis siis Leedus see olukord selgelt nii ei olnud. Detsembrikuus balti riikidesse imporditud elektrist enam kui 85 protsenti liikus Leedusse ja loomulikult see tähendab seda, et seda nii-öelda hinda siin Balti piirkonnas tervikuna kujundasidki, siis noh, ütleme elektrijaamad, mis töötasid gaasil ja, ja mis mis käivitati ilmselt siis Leedus. Elektriturgude eripära tõttu mõjutab Leedu niiviisi hindasid ka Eestis, Lätis ning teatud tundidel ka Soomes. Timo Tatar ütles, et Leedu energiadefitsiit kujunes suuresti välja 2009. aastal, kui riik sulges Ignalina tuumaelektrijaama viimase reaktori. Vana tüüpi ehk nii-öelda Tšernobõli tüüpi Ignalina tuumaelektrijaama sulgemine oli Leedul üks Euroopa Liitu astumise tingimustest. Nüüd peabki riik enamuse oma elektrisüsteemi sisse tooma. Tatar sõnas, et detsembris tootis Eesti umbes 800 gigavatt-tundi elektrit Meist kaks korda suurema rahvaarvuga Leedu aga 400 gigavatt-tundi elektrit ehk poole vähem. Leedu on nüüd siiski oma olukorda vaikselt ka parandamas. Nii nagu Eestis, on ka seal fookus tuuleenergial, sealhulgas meretuuleparkidel. See on see selline odav ressurss elektri tootmiseks, mis, mis kõigis balti riikides saadaval on, tõsi küll, see ei ole juhitav Leedu puhul seda juhitavust aitab natuke kompenseerida see, et, et Leedus on ka balti riikide suurim salvestusvõimsus krooniuse pumphüdroelektrijaam ja leedukad laiendavad ka seda jaama nii, et nad ühest küljest arendavad siis taastuvenergiat ja teisest küljest siis parandavad võimekusi energia salvestamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Homme tõuseb elektri keskmine hind elektribörsil Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 61,7 protsenti 169,3 eurole megavatt-tunnist. Eesti elektrihinda kergitab muuhulgas ka Leedu, kes ise piisaval määral elektri tootmisvõimsusi ei oma ning on seetõttu sunnitud valdava osa oma elektrivajadusest naaberriikidest importima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMai alguses avas USA president Joe Biden justkui pandora laeka, toetades ootamatult koroonavaktsiinide patentide kaotamist. Kogu maailma silmad pöördusid toona Euroopa liidule, et näha, kas vastatakse samaga. Kuid kahe nädala jooksul pole Euroopa liidult loodetud sammu tulnud. Eile arutati seda küsimust ka Euroopa parlamendis, kus arvamusi esines seinast seina. Eesti europarlamendi saadikud Sven Mikser ja Jaak Madisson jäi kahtlevale seisukohale. Sven Mikser. Kui vaktsiinide patentide vabaks andmine on viis, kuidas võimalikult kiiresti selle pandeemiast võitu saada saada kogu maailmas, siis kindlasti tuleks seda toetada aga kahtlemata vaktsiinide turule lubamisel. Euroopa Liit on seni lähtunud kolmest olulisest põhimõttest. Millest, noh, üks kindlasti on tootjate võime püsiva kvaliteediga neid tooteid toota, nii et patentide vabaks andmisel tuleb kindlasti arvestada ka seda, et patendid katavad nii nii neid vaktsiin endid kui ka mitmeid nende komponente mis noh, samuti kuuluvad intellektuaalse omandi alla, nii et, et tegemist on erakordselt, erakordselt keerulise, erakordselt kompleksse küsimusega. Jaak Madisson Kolm suurt tootjat on valmis sellel aastal valmistama seitse miljardit doosi. Vaktsiini peaks kindlasti katma kogu vajaduse ülejäänud maailmale ka kolmandatele riikidele. Ja samuti väiksemad tootjad, olgu need Hiina tootjad, Venemaa tootjad, kes saavad anda abi arengumaadele. Seega ei ole ühtegi nii-öelda sisulist põhjendust, miks selles küsimuses võtta intellektuaalomand ära ettevõtjatelt vaid on olemas juba täielik lahendus, et selle aasta jooksul võiks enamus maailma rahvastikust saada vaktsiini, kes seda tõesti soovib? USA käitumist on Brüsselis nähtud ka kui soovi Euroopa Liidu arvelt punkte võita. Sven Mikseri sõnul ei lähe ta sellise spekulatsiooniga kaasa, kuid USA on seni kriisis isekalt käitunud küll. Kahtlemata Ameerika Ühendriigid on olnud märkimisväärne panustaja, et nende rahaline panus vaktsiinide arendamisse on olnud maailmas ülekaalukalt kõige suurem. Samas on nad olnud ka võrdlemisi protektsionistlikud. Võib öelda, et ka Bideni ametiajal lähtutud sellisest Ameerika First lähenemisest ja, ja on oldud võrdlemisi kitsid vaktsiinide eksportimisega samal ajal keskendutud eeskätt iseenda elanikkonna vaktsineerimisele. See poliitika on nüüd muutumas. Jaak Madison peab USA sellist käitumist loomulikuks ning ei usu, et see võiks liitlassuhteid pingestada. Ma arvan, et kriisiolukorras kõik riigid saavad aru, et eelkõige tuleb mõelda oma rahvastiku ja ühiskonna peale ja kahtlemata aidata neid, kes abi vajavad siis, kui endal kodus kõik on korras. See tuli välja väga hästi eelmise aasta kevadel. Piirid läksid kinni Euroopa liidus, see oli põhjendatud, sest kõik said aru, et eelkõige tuleb sul kaitsta oma riiki ja seejärel hakata teisi abistama. Nii et selles küsimuses mina täiesti nõustun ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega ja ma saan täiesti aru nende käitumisest. Järgmine kord arutatakse patentide kaotamist maailma kaubanduseosganisatsioonis kaheksandal ja üheksandal juunil toimuval Trips nõukogu kohtumisel. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendi Eesti saadikud Sven Mikser ja Jaak Madison kahtlevad patentide kaotamise mõttekuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNormid näevad ju ette seda, et kui üks pank ei suuda tuvastada, kes tema vastaspool on, ei saa aru sellest kliendist, siis mälu mind ei peta, oli see paragrahv 48 näiteks rahapesu tõkestamise seaduses? Või 49, aga sealkandis ta oli ja mis ütleb seda, et kuule pank, sul on suisa isegi kohustus lõpetada selline ärisuhe seda esiteks, teiseks, kui ühel pangal või mingil muul kohustatud isikul on kahtlus, et sooritatakse rahapesu või sellega sarnanevat tegevust või terrorismi rahastatakse, siis ta peab sellest teada andma rahapesu andmebüroole. Üks etteheide, mis puutub väärtegusid, oli, et ka pank ei olnud vast seaduse nõuete kohaselt kõikidest sellistest asjadest teada andnud. Rahapesu andmebüroo, esimene vastutus seaduse kohustuste täitmise eest lasub pangal ja meie siis finantsjärelevalve kontrollima, kuidas tema protsessid, süsteemid, inimesed, neid seadusjärgseid kohustusi täidavad, kas ja kuidas nad täidavad nüüd pank vastavalt ka sellele ettekirjutusele peab meile igakuiselt ju aru andma, kuidas ta seda ettekirjutust täidab. Ja kindlasti nendest aruannetest siis selgub, et mis on olnud panga konkreetsed sammud, eks iga niisuguse minetuse kõrvaldamisel", "role": "user" }, { "content": "Finantsinspektsioon tuvastas puudusi SEB Panga rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise süsteemides ning tegi pangale nelja väärteo eest trahvi kokku miljon eurot. Samuti esines puudusi rahapesu kahtlustest teatamisel rahapesu andmebüroole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaministri Taavi Rõivase sõnul on järgmise aasta eelarve märksõna kindlustunnet, seda nii sotsiaalvaldkonnas kui julgeolekus. Rõivase sõnul lepiti esimese asjana kokku see, et lisaks kahele protsendile SKT-st lisandub kaitsekulutustele ka vastuvõtva riigi kulutuste tasumine. Taavi Rõivas. Kaitsekulud on meil 2,05 protsenti SKT-st ja see annab meile võimalusi väga paljudeks tegevusteks kaitsevaldkonnast, lisaks loomulikult liitlaste kohalolekule. Järgmisel aastal on meil märkimisväärsed investeeringud ette nähtud piiri tugevdamiseks sealhulgas nii piiri väljaehitamiseks kui ka erinevate kordonite investeeringuteks. Kõige suurema osa eelarvest moodustavad sotsiaalvaldkonna väljaminekud. Taavi Rõivas. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti mis tähendab, et keskmine vanaduspension tõuseb 353-lt eurolt 374 euroni. Keskmine pension on jätkuvalt tulumaksuvaba. Lisaks pensionitele tõusevad lastetoetused ja tasuta koolitoitu hakkab saama ka gümnaasiumiaste. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et katteallikad on kuludel olemas, kuid isiklikult oleks ta pooldanud sotsiaaltoetuste, mitte nii järsku tõusu. Sellised kompromissid on sõlmitud ja katteallikad on neil olemas. Kõige tähtsam on, et eelarve struktuurne ülejääk tõestab, et me ei ela üle jõu. Kas need olid kõik õiged valikud, mitte minu maitse järgi. Aga ma ei saa ka kuidagi ette heita, et me oleksime neid teinud üle jõu, see nõudis pingutust. See nõudis maksude kokkukogumist mujalt. Opositsioon ootab eelarve jõudmist Riigikokku, et dokumendiga siis põhjalikult tutvuda. Senise info põhjal nõustus oma arvamuse välja ütlema Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidust, kelle hinnangul on tegemist valimiste eelse eelarvega põhimõttel kõigile natuke. Kui kaitsekulutuste summa kiidab sester heaks, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmise seab kahtluse alla. Minu jaoks on küsimus, et kas meede, tõstes 10 eurot kõigile tulumaksuvaba miinimumi, mis annab igaleühele kaks eurot kätte, kas see meede tegelikult on efektiivne ja töötab või me peaksime hoopis selle summa suunama madalapalgalistele, mis annaks tunduvalt suurema võimenduse tunduvalt suurema efektiivsuse just selles sektoris, kes kõige rohkem vajab, et need on tegelikult need poliitilise otsuse kohad, et, et vaadates seda informatsiooni mul ikkagi täna, tekib küsimus, et millele see suunatud on? Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kadri Simson näeb samuti eelarves valimisteks valmistumist. Omalt poolt nimetab ta kolm teemat, mis Keskerakonna silmis eelarves vajaliku tähelepanuta jäävad. Üldmulje on see, et valitsus valmistub valimisteks. Ma arvan, et, et seal on mitmed otsused, mis ei ole õiglased. No näiteks üks on maksu alandamine ühe protsendi võrra, mis jätab väga palju rohkem raha kätte kõrgepalgalistele ja ei ole väga väga abiks väikese sissetulekuga inimestele. Teine on kindlasti see, mis lööb omavalitsusi, et kohalike teede rahastuse vähendamine eelarve tasakaalu nimel ei ole õiglane. Ja kindlasti kolmas küsimus on see, et tänaste sanktsioonide taustal on Eesti põllumehed võrreldes naaberriigi põllumeestega väga palju halvemas olukorras. Eesti riik ei panusta Euroopa Liidu toetustele omapoolselt.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus leppis kokku eelarve. Opositsiooni arvates on tegemist valimiste eelse eelarvega, kus on valdav põhimõte \"kõigile natuke\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii rõkatab õpetajate maja saal täna õhtul. Vanalinna, stuudios sai lavaküpseks Nikolai Go kooli komöödia revident. Formaalselt läheks sime ajas nagu 150 aastat tagasi. Aga tegelikult. Näidendi on vene keeles tõlkinud Toomas Kall, lavakujunduse tegi Moskva kunstnik Sergei Tunin. Kostüümid maimu vannas ja muusikaline kujundus on Alo Matiisenilt. Revidendi lavastaja Eino Baskin. Jälgisin teid kontrolletendusel ja mis siin publikust rääkida. Te isegi naersite mõnuga. No ja et unustan ennast ära, vahel et ise lavastajad tüki ja lähed näitlejatega ja tükiga kaasa, sest tükk on ju tõesti naljakas. Eriti ma olen Raul linnapea rullis Eesti NSV rahvakunstniku Kalju Kiisa esituse ga, sest nii oskuslikult mängida satiiri ei ole antud kõigile ja siin näitleja meisterlikkus paistab eriti silma. Ei tea, Eino Baskin, kas on tulnud lavastamise juures kasuks ka teie enda elu kogemus nüüd siin aastate jooksul, kui vanalinna stuudiole kodu otsitud Need kogemused ei ole ainult vanalinna stuudio maja otsimise ajal tekkinud, need on ainult seitse aastat, seitse ja pool aastat, aga ma olen juba 40 aastat laval ja 40 aastat tegelenud satiiriga. Nii et ma ütleksin, et kogu eluaja olen ma maadelnud probleemidega, millest Gogol praegu räägib. Praegu ütlen ma just nime, sest et see kõlab tänapäeval aktuaalsena ja need aistingud, mis on 40 aasta jooksul olnud, olen ma nüüd lõpuks suutnud kontsentreerida sellesse teosesse, sellesse lavastusse. Kalju viisast oli juba juttu, kaasa teeb veel teisigi külalisi ja peaaegu terve vanalinna stuudio trupp. Ja külalistena teevad kaasa Aarne üks küla, kes täna ei mängi. Lülitub hiljem siis Tõnu Aav, kes arvatavasti ka hiljem lülitub sisse. Linnapea rollis. Mängivad Tõnu Kilgas. Gunnar Kilgas, kes nüüd meil on näitleja ja kirjandusala juhataja, Roman Baskin dubleerib dubleerib Klestakovi koos Tõnu Kilgasega, nii et me oleme kutsunud appi ka teistest teatrist test, näitlejaid sellepärast, et oma jõududega suurt tükki ikka üles ei, ei tõsta. Vabariigi rahvakunstnik Kaljo Kiisk taas siis roll vanalinna stuudios. Ja suure rõõmuga jälle tagasi. Seda enam, et ettepanek oli niivõrd ahvatlev muidugi kohutavalt raske. Aga kollektiiv teeb niisuguse lusti niisuguse rõõmuga. Vaat tänast päeva on ju kohutavalt tore mängida, me kurdame, et ei ole tänapäevaseid tükke ja nüüd me leidsime ootamatult niivõrd tänapäevase, mida ei ole minu arvates siiamaani veel ükski Nõukogude Liidu autor kirjutanud. Ja see autor on googol, midagi ei ole teha. Hakkad vaatama, et küll on ikka vähe muutunud. Vot see paneb mõtlema, see tükk on selles suhtes niivõrd õpetlik.", "role": "user" }, { "content": "Gogoli \"Revidendi\" lavastus Vanalinna Stuudios. Juttu lavastuse ideest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel nädalal avaldatud Kantar Emori uuringu järgi toetaks Isamaa ja Res Publica liitu Tallinnas üksnes kolm protsenti valijaist. Kuivõrd valimiskünnis on viis protsenti, ei pääseks sellise tulemuse realiseerumisele IRL vähemasti Tallinnas volikogusse. Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal vihjas rahvusringhäälingule antud intervjuus, et vähemasti osa IRLi liikmest vaatab nende poole. On kindlasti juba inimesi IRLi inimesi, kes lähevad ka teistesse nimekirjadesse, et ega see ei ole ka saladus, aga ma ei taha seda ka nii teha, et ma ütlen seda läbi meedia, sellisel juhul paistab see kuidagi noh, üleolev, nii ei ole õige, et, et kui kutsume, siis kutsume omavahel ja ma arvan, et eks IRL peabki tegelikult vaatama seda olukorda hindama. IRLi esimees Helir-Valdor Seeder otsest probleemi selles ei näe ja ütleb, et ka teiste erakondade liikmeid kandideerib nende nimekirjades üle Eesti. Praeguses olukorras, kas te ei pelga, et kui te Tallinnas näiteks kaotati enda erakonna inimesi teistesse nimekirjadesse, siis IRL võibki alla valimiskünnis jääda? Ei kindlasti ei karda ja nii primitiivselt me ei mõtle, et me kaotame liikmeid, sellega me tugevdame teiste erakondade nimekirju, kes tunnevad, et nad on veidi nõrgad ja tahaksid meie liikmetega enda nimekirju tugevdada, nii et pigem vastupidi. Ma arvan, et nendel valimistel me näeme päris palju selliseid nimekirju. Kui aga Tallinnas on enamik end just Keskerakonna vastu positsioneerinud, siis kas poleks ehk mõttekam selliste vangerduste asemel ametlikumalt koostööd teha? Meenutagem, et enam kui 15 aastat tagasi keelustati erakondade valimisliidud, küsisin Helir-Valdor Seederi käest, kas ei peaks ehk neid taas seadustama. Kuna niikuinii on võimalik ju ka kehtiva seaduse alusel, et ühe erakonna liikmed kandideerivad teise erakonna nimekirjas, siis ei näe mina küll siin suurt probleemi. Kui valimisliitude kõrval on lubatud ka erakondade valimisliidud. Politoloog Tõnis Saarts erakondade valimisliitudesse aga ei usu. Tema sõnul saavad erakonnad praegugi avalikult oma valijatele lubada, et teevad koostööd teiste konkreetsete erakondadega. Sellest pole aga abi, kui üks võimalikest partneritest valimiskünnise alla jääks. Sartsi hinnangul polegi sellistel nimekirjadel volikogudesse asja. Mina küll ei toeta ausatele seda, et mõned väiksed jõuetud erakonnad saavad võimule ainult selle tõttu, et nad on saanud mõne eduka valimisliidu erakondade siis valimisliidu hõlma alla. Et kui ikka politseis konkurentsis vastu ei pea, siis on see sinu enda probleem ja siis tuleb ka sellest järeldusi teha. Ma nagu eriti hästi ei vaataks seda, et kui näiteks IRL oma kolme protsendiga olles seal valimisliidus lõpuks hakkab otsustama, kes on maailm Tallinnas võimul ei ole võimul, kuna on kaalukeele roll.", "role": "user" }, { "content": "IRLi toetus Tallinnas on alla valimiskünnise ning tõenäoliselt kaotatakse liikmeid teistele nimekirjadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks ettekande tegijaist, Keskerakonna esimees Edgar Savisaar taunis maakaupluste postkontorite ja koolide sulgemist, mis tema sõnul kiirendab ääremaa astumist Maale on vaja uusi töökohti ja nende loomisele peab aitama kaasa ka riiklik maksupoliitika. Hinnatõus on tema sõnul tingitud käibemaksu ja aktsiiside tõstmisest. Edgar Savisaar meenutas maarahva kongressil nõutut. Riiklike investeeringute programmi ligikaudu 100000 hektari kasutusest välja langenud maade taaskasutusse võtmiseks Euroopa Liidu poolt lubatud siseriikliku lisamakse täies mahus väljamaksmist toidukaupade käibemaksu vähendamist Euroopa Liidu keskmiseni, see on siis 10-le protsendile nõuti põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisi alandamist Euroopa Liidu keskmisele tasemele, samuti. Valitsus on justkui pannud lootused sellele, et Eesti maaelu probleemid võiks tema eest lahendada. Euroopa liit. Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Aavo Mölder keskendus toetustele. Kui Eesti põllumees saab otsetoetust põllumajandusmaa hektari kohta umbes 1100 krooni siis see on Euroopa Liidu keskmisest 3,8 korda väiksem. Mis aga puudutab hindu, siis neid kujundavad Eestis töötlejad ja Mölderi sõnul teevad nad turul, mis tahavad. Ega Euroopa liidus reeglite järgi tänast tootjat rohkem aidata ei saagi, kui ainult täiendava osamakse reguleerimise aktsiisi ja toiduainete käibemaksu oleks hea, kui väiketootjate ring satuks ka oma riigis paremasse olukorda. Samu nõudmisi toetas ka sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel kõnelenud Kalev Kotkas, kes lisas ka ettepaneku. Rääkides uutest väljakutsetest maaelule pakuvad sotsiaaldemokraadid välja suuna maaettevõtluse multifunktsionaalsusele. Valitsuserakondade esindajad keskendusid sellele, mida valitsus või nende erakond head on teinud. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelnud Kaia Iva nimetas oma erakonna tulevikusihi. Uued töökohad erasektoris selleks on vajalik läbi viia haldusreform. Teiseks elukvaliteet maal. Eelkõige on mahajäänud erasektori teenused. Kolmandaks stabiilne põllumajanduspoliitika. Reformierakondlane Rein Aidma leidis, et põllumajandusminister peab tegema jõulist tööd, leidmaks liitlasi, et saavutada Eesti võrdne kohtlemine maaelu ja põllumajandustoetuste osas. Astmeline tulumaks sai ka oma müksu, aga muidu pole ju viga. Me areneme meile omases jõukohases tempos, sealhulgas ka maamajanduses ja külaelus. Meie maaelu on tervikuna tänu liider ja külaliikumise tublidele juhtidele suundumas ainuelu tervema ja jätkusuutlikuma arengu suunas. Igatahes mina kavatsen mõne aasta pärast küll maale kolida.", "role": "user" }, { "content": "Maaelu uued sihid olid Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena arutusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal teostati Eestis üle 3200 viljatusravi tsükli. Sel teel sündis 488 last, mis moodustab kõikidest elussündidest pea neli protsenti. 2019. aastal raseduseni jõudnud tsüklite arv selgub järgmisel aastal. 2018. aastal lõppes kliinilise rasedusega umbes 920 kunstlikku viljastamist. Tervise arengu instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Kai Maasoo. Üldiselt on see läbiv trend, et ligi kolmandik kuskil seal 30 33 protsendi juures on siis need olukorrad, kus viljatusravi tsükkel lõpeb rasedusega. Võrreldes 2016. aastaga on kehavälise viljastamise tsüklite arv kasvanud umbes 18 protsenti ehk 500 tsükli võrra. Perioodil 2014 kuni 2016 on märgata seda, et viljatusravi tsüklite arv on olnud languses, kuid viimased kolm-neli aastat on näha tõusutendentsi. Enim pöörduvad kehavälise viljastamise võimaluse poole 34 aastased ja nooremad. Eelmisel aastal oli aga märgatavat kasvu näha ka üle 40 aastaste seas. Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivia Arusaare sõnul võib noorte naiste üks rasestumist takistab faktor olla stress. See on ka põhjus, miks kriisi ajal rasestumiste arv märgatavalt ei kasvanud. Kuigi seda naljatavalt ennustati. Viva arusaar. On väga kindlalt ära tõestatud, et sellistes kriisisituatsioonides tegelikult inimese keha läheb ka kriisitingimustesse stressi ja on teada see, et, et stress tegelikult ei ole soodne tegur üldse raseduse tekkeks. Kehaväline viljastamine on tihti viimane variant paaridele, kes loomulikul viisil viljastuda ei saa. Arusaar rääkis, et enne kunstliku viljastamist proovitakse läbi kõik teised variandid. Seal on jah, erinevate hormoonide kindlaks tegemine, siis on kindlasti ka selline noh, väga hea on soovitada, et ärge mõelge lapse tegemise peale, kui see soov on väga suur, aga vahest ongi see keskkonnavahetus on olnud see, mis on lõpuks selle raseduse toonud. Arusaare sõnul on mitteviljastumise põhjused mehe ja naise vahel pooleks, kuid sellest poolest pool on veel mõlema poolsed põhjused. Nii et loomulikud viisid ei pruugigi töötada. Ja siis ühel hetkel lihtsalt saame aru, et, et see ei ole muul viisil võimalik, et siis see naine siirdubki viljatusravisse ja seetõttu ka kuna viljatusravi on nüüd järjest aasta-aastat edasi arenenud, et siis seal ka selles mõttes tõesti see viljatusravi kasutamise protsent tõuseb, et abi saavad ju väga palju, et.", "role": "user" }, { "content": "2019. aastal sooritati seitse protsenti enam kehavälise viljastamise tsükleid kui aasta varem. Populaarseim on see 34-aastaste ja nooremate naiste seas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsitlused näitavad, et inimesed peavad kohalikel valimistel kõige tähtsamaks teemaks tervishoiuteenuseid ja eakate hooldamist. Õieti on need viimased kohalikud valimised, mil sotsiaal ja tervishoiuteenused on kohalike omavalitsuste korraldada. Edaspidi on kavas luua maakonnatasand ja selle rahastamiseks sisse seada maakonnamaks. Valimiste eel ongi uue maksu üle tuliselt vaieldud isegi maakonna maksuideed analüüsinud komisjoni jõudnud maksuotstarbekuses ja mõjudes üksmeelele kohalikel valimistel on inimestel oluline ka koduvalla majanduslik seis. Sellega ei peaks seekord probleeme olema, sest tänu koroonatoetustele on isegi aastaid raskustes vaevelnud valdades eelarve esimest korda üle pikkade aastate plussiks. Valitsus. Erakonnad eitavad, et omavalitsustele suunatud toetussummad võiksid kuidagi valimistega seotud olla. Vaatlejate hinnangul paistab seekordses kampaanias rohkem kui kunagi varem silma populism. See ei ole enam perus soomalaiste ainuõigus. Kõik erakonnad on vähem või rohkem populistlikud. Perussuomalaised on tugevdanud oma võrgustikku ja neil on rohkem kandidaate kui kunagi varem. Võrreldes eelmiste kohalike valimistega on perussoomalaste toetus kahekordistunud ja prognooside kohaselt saavad nad omavalitsustesse rekordarvu esindajaid. Nende kampaanias on kõikidele probleemidele üks lahendus. Igasugune sisseränne ja välismaise tööjõu kasutamine tuleb kohe lõpetada. Võimalik, et Eesti jõulised nõudmised valimiste eel Eesti tööjõule piirid avada on vesi perussoomalaiste veskile. Paljud soomlased tunnetavad eestlaste muret hoopis kui kohutavat tänamatust ja peavad eestlasi ülbikuteks, kes ei mõista, et tänu Soome turistidele ja tööandjatele just Eesti majandus elus püsibki Soome ringhäälingu üle värske arvamusküsitlus näitab, et opositsioonis olevat mu toetab ligi 20 ja teist opositsioonierakonda Perussuomalaisi 18 protsenti valijatest. Peaministripartei sotsiaaldemokraadid on seitsmeteistkümne protsendiga kolmandal kohal, teised valitsusega tagapool. Valitsus on hästi ajastanud, koroonapiirangute leevendamise positiivseid sõnumeid tuleb valimiste eel iga päev. Eile hommikul pidas Soome valitsus veel lisaistung, et Helsingit ümbritseva Uusi maa restorani piiranguid leevendada. Leevendused jõustusid kohe eile õhtul. Kõrtsid saavad kauem lahti olla, nüüd on lubatud ka tantsida ja laulda. Kui nüüd ainult täna hilisõhtul toimuv Taani, Soome jalg. Jalgpallimängija ilus ilm homme valimisaktiivsust ei vähenda.", "role": "user" }, { "content": "Soome kohalike valimiste eel on sisserände ja võõrtööjõu vastased Perussuomalaised tublisti populaarsust kasvatanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKonjunktuuriinstituut tutvustas neljanda kvartali majandus konjunktuuri uuringut, mis tugineb tarbijate, ettevõtjate ja majandusekspertide hinnangutel ning annab ülevaate Eesti majanduse arengusuundadest lähikuudel jätkab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Prognoosime selleks aastaks kolme protsendilist majanduskasvu ja kuue poole protsendilist hinnatõusu, aga see on eeldusel, eks, et pandeemias olukord leeveneb ja rahvusvaheline olukord ei lähe hullemaks. Eesti majandust kõige enam takistavate tegurite seas on esikohal oskustööjõu puudus ja viimasel kohal nõudluse puudus. Samuti on mureks sotsiaalne kihistumine ehk varandusliku ebavõrdsuse suurenemine. Erinevates ärisektorites on kindlustunne praeguse seisuga hea. Kõige tugevam seis on tööstuses ja nõrgim teeninduses, mida toob prognoosi kohaselt esimene kvartal. Võib öelda, et selline hea olukord enamikes harudes jätkub tööstuses kas sama olukord või, või, või siis tegelikult ka suureneb veel käive paljudes, et ettevõtetes ehitussektoris on ülekaalus ettevõtted, kellel veel käive suureneb. Sama on kaubanduses, on kas käive suureneb või sama neid, kes käive väheneb, on suhteliselt nagu, nagu väiksem osa. Erandiks on siin. Tõin ka hotellid, kus on näha, et käive oli väike, see punane osa 88 protsenti ütles septembris, et neil käive on vähenenud väheneb ja, ja nüüd siis uuesti 69 protsenti ütles, et ka nüüd selle kolmel kuul veel käive väheneb, nii et tegelikult hotellide probleemid jätkuvad. Kinnisvaraturul hakkab buum vaikselt vaibuma, küll aga jätkub inflatsioon ja toidukaupade osas ootab ees edasine hinnatõus. Oma majandusprognoose esitles täna ka Swedbank, mis pakub Eestile 3,5 protsendilist SKP kasvu jätkab peaökonomist Tõnu Mertsina. Vaatamata sellele, et Eesti majandust jätkuvalt räsivad või häirivad tarneprobleemid, kõrged energiahinnad, tööjõupuudus on tõusnud väga kõrgele siis üldine sentiment, majanduse sentiment, ehk siis erinevate majandussektorite kindlustunde tunne on jätkuvalt väga kõrge.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) tutvustas uut majanduskonjunktuuri uuringut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti rahvaarvu kahanemist mõjutas kõige enam väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv. Möödunud aastal sõitis Eestist ära 10871 inimest mis on 4657 inimest enam kui aasta varem. Samas Eestisse sisserändas 4416 inimest. Seega oleme saavutanud viimase kümnendi kõige suurema negatiivse rändesaldo. Nii ütles statistikaameti rahvastiku ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Urve Kask. Tegelikult on ikka üldse rändest kõige aktiivsem või kõige mobiilsem seltskond on 24 kuni 34 ka väljarännanute osas ja ka sisserännanute osas, et nooremapoolsed, ütleme kõige paremas tööeas olevad inimesed on kõige mobiilsemad, 60 protsenti võtab endale ikkagi Soome riik ja siis järgmine on Suurbritannia kuskil kümnendik või veidi üle ja siis võrdselt Saksamaa ja Venemaa kuskil neli protsenti siin sellistesse riikidesse nad siis ka lähevad. Aga kust tulevad need inimesed, kes Eestisse sisse rändavad, et neid on ka ikkagi olnud üle 4000? No põhiliselt kolmandik tuleb nii Venemaalt ja teine kolmandik tuleb juba Soomest, teiste riikide osakaalud on väiksemad, aga kus siis veel tullakse, on siis Ukraina veidi alla kümnendiku ja Saksamaa siin natuke mõned protsendid. Töötukassa juures teenindusjuht Martat raks aga ütles, et tegelikult on näiteks töötukassa kaudu vahendatud välismaale vähem töökohti kui tunamullu. Kindlasti inimesed olid aktiivsed, aga öelda, et niivõrd suur vahe on eelmiste aastatega, seda küll hetkel ei saa öelda. Kui me räägime näiteks 2011 aastast, siis välismaale me vahendasime 4686 tööpakkumist ja eelmisel 2012 aastal oli märksa vähem neid 1931. Kes on aga põhilised tööotsijad ja ka piiri taha tööle minejad? Pigem need on mehed ja mehed, kui me räägime siis vanuses 35 kuni 54, nemad on kõige aktiivsemad välismaal, tööpakkumisi on üsna palju ja nad on tõesti mitmekülgsed, aga kohe rõhutan. Kui me võrdleme seda olukorda kolm aastat tagasi, kui otsitakse lihttöölisi Ida-Euroopa riikides siis hetkel otsitakse ikka kõrgkvalifikatsiooniga spetsialiste ja lisaks sellele, et nad peavad valdama ka võõrkeeli. Urve Kase sõnul on langenud Eestis ka sündide arv, sest nüüd jõuab sünnitus ikka see väikesearvuline põlvkond, kes sündis Eesti taasiseseisvumise algusaastatel, kui lapsi sünnitati Eestis vähe.", "role": "user" }, { "content": "Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540. Inimeste arv väheneb Eestis üha kiirenevas tempos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu võttis 56 poolthäälega vastu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse. Selle eesmärk on säilitada senised pealinna valimisringkonnad. Tallinna linnavolikogu, kus enamus kuulub keskerakonnale, on aga kehtestanud Tallinnas ühe suure valimisringkonna. Keskerakonna kinnitusel tagab üks valimisringkond, et kõikide linnaosade elanike häältel oleks võrdne kaal. Toompeal võimul olevate erakondade kinnitusel kaotati aga pealinnas mitu valimisringkonda, tagamõttega, et Keskerakond ja selle juht Edgar Savisaar suudavad nõnda rohkem hääli koguda. Edgar Savisaar süüdistas riigikogu enamus põhiseaduslikkuse kriisi tekitamises. Siis tegu on omavalitsuste autonoomia selge rikkumisega, kus ühele omavalitsusele kirjutatakse ette valimisringkondade kohustuslik olemasolu. Ma leian, et need seadusemuudatused, mis täna Toompeal vastu võeti nad ei taga ühetaoliste valimiste läbiviimist. Küsisin linnapealt, millised on linnavõimu järgmised sammud. Keskfraktsioon Riigikogus pöördub vabariigi presidendi poole ja informeerib presidenti oma seisukohtadest selles küsimuses, aga loomulikult ma ei pea sellest mingit saladust, et me valmistame ette ka järjekordset pöördumist riigikohtu poole mis on muidugi raskendatud seoses sellega, et me, me anname aru sellest, et nende küsimuste menetlemine on tõepoolest praegu surutud väga kitsale ajavahemikule, kuna 20.-ks juuliks peaksid esimesed kohalike valimiste valimistoimingud olema juba tehtud. Palusin Tallinna linnavõimu kavatsusi kommenteerida ka riigikogu põhiseaduskomisjoni juhil, Reformierakonda kuuluval Väino Lindel. Põhiseaduskomisjon päris hoolega kaalus, millisel moel tagada valijatele see, et vahetult enne valimisi ei muudetaks valimisreegleid õiguskantsler, kes ka oli põhiseaduskomisjoni kohal. Tema esindas seda põhimõtet, mida ka põhiseaduskomisjoni enamus toetas, nimelt omavalitsus Eesti vabariigis on kindlasti jah, iseseisev ja tegutseb põhiseaduse seaduste alusel kuid eelkõige on ta siiski täitev korraldaja, üks autonoomne üksus, mis tähendab seda, et seadusi ka valimisseadusi võetakse vastu parlamendi poolt ja ja selles mõttes ei ole ma kindlasti ka Meie arusaamist mööda Tallinna kui kohaliku omavalitsuse õigusi piiranud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu muutis kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seadust, pidades silmas eelkõige Tallinnat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnumaal on kõrgendatud valmisolekus üle 400 inimese, kes on valmis päästetöödega alustama umbes ühe tunni jooksul alates kokkukutsumisest. Ilmaennustajad on öelnud, et tõenäoliselt ohtlikem aeg, mil veetase võib uputusohtlikult tõusta, langeb taas varastele hommikutundidele. Tormi tagajärgedega võitlemiseks on valmis inimesed Pärnu üksikust jalaväepataljoni t kaitseliidust, politseist ja päästeteenistusest ilmaolusid ja veetaseme seisu jälgitakse Pärnumaal 12. mereäärses vaatluspunktis. Unevaene öö on ees ja midagi optimistlikku ei julge öelda ka Lääne politseiprefektuuri avalike suhete büroo komissar Kaja Kukk. 21 48 savi veetase 120 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli, mis tähendab seda, et operatiivteenistuste juhid kogunesid, teevad viimaseid ettevalmistusi evakueerimise ja päästetöödeks Tammsaare tänavas merepoolsetele tänavatele. Me ei luba autodega enam minna, sellepärast et see on eelkõige inimeste endi turvalisuse huvides, et ei juhtuks nende endiga miskit, sest on sellise tormiga. On oht, et lisaks veele tekib ka elektriliinide katkemisi, tekib tormimurde, see on oht inimestele endile. Kui ma olen nüüd selle ala elanik, mida üheksandal jaanuaril uputas, millised on lühidalt minu kõige õigemad käitumisjuhised? Olla valmis selleks, et elekter võib katkeda, valmis panna alternatiivsed valgustusvariandid, eelkõige pean silmas siis taskulampe küünlaid võimalusel välja otsida ikkagi need raadiod, mis vanasti olid olemas, patareide toitel töötasid sellepärast et raadio vahendusel saame me kõige operatiivsemalt juhtnööre anda, vaadata ka, et igasugused elektriseadmed, mis on lausa maapinnal, kui on vähegi võimalik, siis need kõrgemale tõsta, sellepärast et see võib ära hoida lühised, igasugused elektrist tingitud õnnetused, vigastused valmis vaadata juba igaks juhuks endale sellised soojemad riided. Kui alaliselt on vaja kasutada mingisuguseid medikamente, siis need ravimid ka endal käepärast juba valmis panna. Kui on olemas isiklik transpordivahend, millega praegu veel pääseb liikuma. Kui vähegi võimalik, minna heade tuttavate sugulaste juurde sellisesse piirkonda, kus jaanuaritorm viga ei teinud, üleujutuse näol. Siinkohal olgu öeldud, et Pärnu kesklinnas vabu parkimiskohti jagub ja teatri ees lebav kuusk ei ole mitte tuulemurd, vaid täna kohale toodud linna jõulupuu. Päästetööde organiseerimiseks on kohandatud kokku neli keskust Pärnus, Tõstamaa, Häädemeestel ja Kihnus. Evakuatsioonikeskusteks on Pärnus ja maakonnas kohandatud kokku samuti neli asukohta. Pärnu linnas on selleks Pärnumaa kutsehariduskeskuse võimla. Inimeste evakueerimine algab siis, kui veetase on 150 sentimeetrit üle kroonlinna nulli. Kriisikomisjon palub jälgida meediakanalite kaudu edastatavat informatsiooni. Maal tegeldakse üleujutuspiirkonda jäävate perede teavitamisega ka vahetu suhtlemise abil. Probleemide korral ja abi saamiseks palub komisjon helistada telefonil üks üks null või üks üks kaks. Pärnu linnas töötab ööpäevaringne telefon üks viis viis null viis või neli neli kolm üks neli null viis. Purunenud elektriliinidest ja elektrikatkestustest palutakse teatada telefoninumbrile üks, kolm neli kolm Eesti raadio uudistele Pärnust Toomas Salda.", "role": "user" }, { "content": "Uputusoht Pärnus tund enne keskööd. Lääne Politseiprefektuuri avalike suhete büroo komissar Kaja Kukk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal Vormsi rannikult avastatud reostust oli vallavalitsuse andmetel kokku ligi paarikümnel kilomeetril. Tänaseks on kohalikud sellest puhastanud oma jõududega umbes viis kilomeetrit. Kokku on kogutud ligi tonn masruuti, kuid väga suur töö on veel teha. Täna peeti väike paus, et koguda mõtteid ja arutada, kuidas edasi minna ning koristustöid päeval mere ääres ei toimunud. Kolmel varasemal päeval käsitsi kokku korjatud masruut on pandud kilekottidesse ja ootab Hullo jäätmekeskuses äraviimist, jätkab vabatahtlik Dagmar Küttim. Et kui ta on niisugusel tahkel kujul, et on teda nagu kergem korjata, aga nii kui päike välja tuleb, nii on niisugune klimp ikkagi, et teda on suht raske. Noh, külmaga on ikkagi parem koristada teda. Vallavanem maris Jõgeva rääkis, et kohalikel napib ekspertteadmisi reostuse tõrjumisel ja siin oleks vaja suuremat abi riigi poolt. Kuna Vormsist loetud kilomeetrite kaugusele jääv Hiiumaa idarannik on samuti reostunud, on ilmselt tegemist palju ulatuslikuma juhtumiga, kui esialgu arvati, jätkab Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. Et hakkasime koristustöödega hooga pihta, aga praegusel hetkel see see reostuse maht näib, et on palju suuremaks kasvanud, kui me oskasime arvata ja meil oleks väga palju abi sellest, kui on asjatundjaid, eksperte, kes aitavad hinnata, et missugused lõigud on kriitilise tähtsusega, kui kiire peaks olema sellega, et see reostus tõesti ära korjata. Kas me peaksime mobiliseerima saare pealt veel rohkem inimesi ja oma jõududega nii palju kui võimalik kohe kiiresti kõik ära tegema või hoidma ennast hoidma oma inimesi ja, ja proovima siis nagu neid koristustöid viima ellu niimoodi, et, et me ka ise jääksime terveks selle juures. Jõgeva sõnul pole praegu õnneks reostusega määrdunud linde Vormsi rannikult leitud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Vormsi.", "role": "user" }, { "content": "Vormsi lääneranniku randadest avastati eelmisel nädalal ulatuslik maale uhutud masuudireostus. Vormsi vald on üritanud koos vabatahtlikega reostust ise likvideerida, kuid vallavanema Maris Jõgeva sõnul on töö väga mahukas ning riigi poolt oleks vaja nüüd, mil on selgunud, et sama reostus on jõudnud ka Hiiumaa rannikule, rohkem riigipoolset tuge selle likvideerimisel. Kohalikud reostuse täpset allikat praegu ei tea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDaamid ja härrad armas eesti rahvas. Ma tänan Eesti rahvast. See oli väärikas otsus. Ma tänan meie riigipäid Lennart Merit ja Arnold Rüütlit ning kõiki iseseisva Eesti valitsusjuhte, kes on andnud oma panuse tänase otsuse tegemiseks ehk Eesti ühinemiseks Euroopa Liiduga. Sellele otsusele eelnenud debatt on olnud sisuline, viljakas. Ma arvan, et nende arutelude käigus oleme me kõik saanud Euroopa liidust rohkem teada. Ja oleme kõik saanud rohkem mõelda, mis ootab meid ees järgnevatel aastatel ja aastakümnetel. Ka nendel, kes täna ei hääletanud Euroopa liidu poolt on edaspidi väga tähtis roll Eesti tuleviku kujundamisel. Ma arvan, et, Protsendimäär, mis on meie koha peal üleval, näitab seda, et Eesti demokraatia elas üle selle küpsuseksami. Kuid mis peamine, selle arutelu käigus esitatud erinevad argumendid ja visioonid tõestasid seda Et meie tulevik on meie kõigi ühine mure ja see näitab seda, et rahvas on ühtne Eesti vabanemisjärgne suurim ülesanne on tegelikult tänasega täidetud. Ja Eesti on jäädavalt tagasi pöördunud Euroopas. Ja me võime öelda, et üks, aga ainult üks ja väga raske etapp on läbi. Ja ma võiksin öelda, et Eestisse on jõudnud kevad. Ja ma usun, et meil on täna õhtul kõigil põhjust olla õnnelik. Kui küsida mis on Eesti jaoks muutunud tänase õhtuga? Seda on väga palju. Meie iseseisvus on tugevnenud. Me teame, et meie poliitiline ja majanduslik areng on nüüd stabiilsem ja sellega meie tulevik on kindel. Ja seda on ühe väikse rahva jaoks väga palju. Ma tahan kõigile koputada ka südamele et suur töö alles algab. Eesti peab ennast kehtestama Euroopa liidus ja kasutama selle liitumisega kaasnevaid võimalusi jõukama ühiskonna ülesehitamiseks. Ja ma tahan rõhutada seda, et Euroopa Liidu ühinemisega ei suurene ainult meie võimalused, meie riigi võimalused, meie iga kodaniku, meie iga elaniku võimalused vaid ennekõike suureneb ka vastutus. Eestist peab saama aktiivne väikeriik, kes oskab ja suudab oma huvide eest seista. Aga kes oskab ja suudab mõelda ka, et tugev Euroopa on meie kõigi huvides. See on väljakutse minule kui valitsusjuhile. Kujundada Eestist Euroopa liidus selline partner. Ma võtan kõik kokku. Tänase päevaga on Eesti saanud suuremaks. Ja kõige lõpetuseks tahaksin ma pöörduda meie heade naabrite lätlaste poole. Mul oli just äsja telefonikõne peaminister sega, kes õnnitles mind ja läbi minu ka Eesti rahvast selle otsuse eest. Ma väga loodan, et sedasama teeb ka Läti rahvas ja juba õige pea. Ja selleks, et me saaksime koos Euroopa liidus oma ühiseid huve kaitsta. Eesti ja Läti vahel ei tohi kunagi tulla piiri, mis kahte rahvast kunstlikult lõestaks. Ma tänan teid tähelepanu eest.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid. Peaminister Juhan Partsi sõnavõtt pressikonverentsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestlasi huvitab ilmselt kõige rohkem millelele Soome tööle suusatama, kalale ja IKEAsse pääseb ja millal Soome turistid taas meie kohvikutesse ja spaadesse ilmuvad. Äsja pikendas Soome piiride kinniolekut 18. märtsini ja kuna nakatunute arv nii Eestis kui Soomes kasvab, siis niipea leevendust pole loota. Soome peaminister Sanna Marin võttis selle ise kohe pressikonverentsi alguses jutuks öeldes, et Eesti ja Soome püüavad avatud dialoogis lahendust leida Finland. Estonia. Mereseeria. Despre Eesti ja Soome töötavad ühiselt välja meetmeid, mis võimaldaksid turvalist reisimist juba kevadel, ütles Soome peaminister. Kaja Kallas rääkis ka Eesti ja maailma terviseorganisatsiooni ühisest projektist ülemaailmse vaktsiinipassi loomiseks. See äratas Soome ajakirjanikes huvi ja nad palusid Kaja Kallasel sellest lähemalt rääkida. Eestil on oma elektrooniline vaktsineerimistõend juba olemas, Soome loodab enda oma valmis saada aprilliks. Praegu pole teada, kas neid hakatakse ka vastastikku tunnustama või läheb nagu koroona äpiga. Soome on oma vilku ja Eestil hoia. The Estonian World Houth organisation, Pilet projekt, kutsusin Soome osalema Eesti ja maailma terviseorganisatsiooni pilootprojektis ja vaktsiini sertifikaatide raamistikus. Nagu ma olen alati öelnud juba siis, kui veel Euroopa Parlamendis olin Eesti ja Soome võiksid selles asjas olla maailma või Euroopa liidrid, ütles Kaja Kallas. Pressikonverentsil küsiti Soome peaministrilt ka seda, missugused on Eesti ja Soome suhted pärast Eesti endise siseministri Mart Helme solvanguid. Sanna Marin kordas veelkord, et ei pööra sellistele avaldustele ülemäära suurt tähelepanu. Ta toonitas, et kahe riigi suhted saavad uue hoo. Kavas on koostada uus Eesti-Soome koostööraport ise. A elationsi on aeg, meie suhted taas üle vaadata. Eelmisest, 2008. aastal koostatud raportist on juba palju aega möödas, ütles Marin. Pearaportöörid on Eesti poolelt Jaak Aaviksoo ja Soome poolelt Anne-Mari Virolainen. Virolainen on olnud väliskaubanduse ja arenguminister ning teinud tööd Soome edu nimel maailmas. Samuti on tal kogemus telekommunikatsiooni vallas. Digimaailm on ju üks ala, milles nii Eesti kui Soome tugevad on. Kaja Kallas avaldas lootust, et ühine visiooniraport leiab Eesti ja Soome koostöös ka uusi võimalusi. Lisaks senise heale koostööle. Moe Forward, abi? Si ambitsioonika Tallinna Helsingi tunneli kavaga tuleks edasi liikuda. Soovime Rail Baltic'u asjus tihedamat koostööd ja senisest rohkem saaks ära teha ka andmevahetuse alal. Digiretsept juba toimib, vastastikku ka äriregistri andmevahetus toimib. Loodetavasti saab seda koostööd veelgi laiendada, ütles Eesti peaminister. Soomes käies.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas tegi oma esimese visiidi Soome. Kohtumisel Soome peaministri Sanna Mariniga oli kõne all nii viirusekriis, kui edasine koostöö.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRohelist liikumist esindab Beka Haavisto soovis Süürias aloli vangilaagris olevaid Soome kodanikke möödunud aastal nii väga Soome aidata, et andis valitsuse otsust ära ootamata välisministeeriumi konsulaarosakonna juhile Basi Tuamininile. Konkreetsed juhtnöörid selle kohta, kuidas asi tuleks korraldada. Toomine aga keeldus Haavist korraldusel allumast, sest tundlikus küsimuses polnud poliitilist konsensust ning Tuominen ise oleks astutud sammude pärast isiklikult vastutavaks jäänud. Välisminister Haavisto reageeris juhtunule aga nii, et võttis tuminenilt ära nii tööülesanded kui ka hiljem kogu töökoha. Põhiseaduskomisjoni käivitatud eeluurimine puudutabki seda, kas välisminister kohtles endale alluvat tippametniku valesti mitte otseselt allhooli laagris olevate kodanike Soome toimetamist põhiseaduslikkusimees sotsiaaldemokraat Johanna Ojala Niemele. Selline kahtlus jäi, et milline on olnud Bekka Haavisto motiiv, et kas tema eesmärk ei olnud mitte vabaneda eriarvamusele jäänud ametnikust, viies ta üle teisele tööle. Põhiseaduskomisjon võttis Haavisto küsimuse käsitleda opositsiooni kuuluvate põlissoomlaste paremtsentristliku koonderakonna kogemuse ja kristlike demokraatide algatusel. Põlissoomlaste parlamendifraktsiooni esimees Ville Tavio. Põlissoomlased on nõudnud Beka Haavisto tagasiastumist poliitilistel põhjustel ja seoses sellega, et tema seletus d pole olnud järjekindlalt vaid vasturääkivad. Juriidiliselt puudutab süütuse presumptsioon muidugi ka välisministrit. Eeluurimine kestab riigiprokurör Raio Toivi aineni hinnangul vähemalt kogu kevade. Kui see on valmis, käsitleb uurimistulemusi kõigepealt põhiseaduskomisjon ning süüdistuse esitamise otsustab lõpuks parlamendi täiskoosseis. Peaminister sotsiaaldemokraat Sanna Marin on aga kinnitanud, et Beka Haavisto võib praegu endiselt välisministri ametis jätkata.", "role": "user" }, { "content": "Soome riigiprokuratuur ja politsei hakkavad uurima välisminister Pekka Haavisto tegevust. Eeluurimine käivitatakse parlamendi põhiseaduskomisjoni otsusega ning on seotud Süüria vangilaagris viibivate Soome kodanikega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates Emmanuel Macroni võimule tulekust on Prantsusmaa poliitika üks siht olnud astuda pikki samme avalike teenuste digitaliseerimisel ja Eesti digilahendused on prantslastele huvi pakkunud. President Kersti Kaljulaid. Siin Prantsusmaal on Eesti kindlasti suurem kui üks miljon inimest. Eesti on keegi, kellega saab arutada, kuidas oma riiki arendada meie ettevõtted ja ma alati rõhutan seda ka teistele riigipeadele. Meie ettevõtted ei paku teile oma lahendust, millele siis te peaksite kohandama oma nõudmisi või vajadusi. Ettevõtjate pakkumised arvestavad kohaliku kultuuri konteksti, kohalikku seadusandliku ruumi ja on spetsiaalselt õmmeldud rätsepa ülikonnad. See on meie ettevõtjate oluline eelis Microsofti või kelle tahes ees. Tervishoius tahab Prantsusmaa luua üleriigilise terviseplatvormi ja võtta kasutusele digiretseptid. Praegu on teenused pigem killustunud, kuigi tervishoiuasutused on juba teatud määral interneti kolinud. Kolmekümmet üheksat Pariisi haiglat koondav APHP pakub näiteks võimalust internetis vastuvõtule registreeruda, maksta ja vaadata oma terviseinfot. Teiste riikide kogemus aitab suunda seada Pariisi haiglate infotehnoloogia osakonna andmete ja digitaalse innovatsiooniüksuse juht Elisa Salamanka. Kahjuks ei ole need lahendused alati kopeeritavad, sest Prantsusmaal on oma ajalugu ja valikud, mida me ei saa tagasi pöörata, alustada kõike otsast peale ei ole võimalik. Prantsusmaa tervishoiusüsteem on üsna keerukas ja erinev, teistest riikidest tuleb alati kohandada lahendusi meile sobivaks. Aga teiste maade eeskuju aitab meil seada strateegilist visiooni, et mida on võimalik teha ja mis mujal toimib. Eesti infotehnoloogia ettevõte Helmes on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ja teenib juba suurema osa oma käibest Eestist kaugemal. Pariisis on nad kohal olnud viis aastat ja nende klient siin on OECD. Ka Helmese partner Tarmo Kiivit ütleb, et Eesti lahendusi otse Prantsusmaale või mujale eksportida ei saa, sest igas riigis on ootused erinevad. Meie fookus on võib-olla natukene nihkunud eemale e-riigi lahenduste müügist, et pigem on Eesti edulugu väga hea ukse ava ja Eesti ettevõtete jaoks ja, ja seda enam, kui seda toetatakse ka väga kõrgelt tasemelt, nagu Eesti president seda teeb. E-tervise konverentsi Pariisis korraldasid Eesti saatkond, EAS ja prantsuse digiettevõtete ühendus. See on vaid osa president Kersti Kaljulaidi Pariisi visiidist. President käis ka rahufoorumil UNESCO konverentsil ja e-valitsemise tippkohtumisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Pariis, Prantsusmaa.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ettevõtjad ja riigiametnikud jagasid Prantsusmaal Eesti kogemusi e-tervise projektide arendamisel. President Kersti Kaljulaid ütles e-tervise konverentsil Pariisis, et Eesti ettevõtted pakuvad rätsepatööna valmivaid lahendusi, mis arvestavad kohalikke vajadusi ja kultuurikonteksti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuhtumi keskmes oleva metsa omanik on 94 aastane Rootsis elav vanaproua. Tänavu sügisel hakati tema metsas aga raiuma. Töid jõuti teha mitu nädalat, enne kui tekkis kahtlus, et raieloa aluseks olev volikiri võib olla võltsitud. Kinnistul on raiutud 3400 tihumeetrit puitu. Kahju suuruseks on üle 100000 euro, jätkab Kärdla politseijaoskonna juht Monika Raudsepp. Nädala alguses sai siis politsei teate, et Hiiumaal on ilma omaniku teadmata ja ilmselt allkirja võltsides läbi mitme ettevõtte omandatud välismaal elava 94 aastasele naisterahvale kuuluva metsa raieõigus. Oleme hetkel alustanud kriminaalmenetluse siis antud kriminaalasjas võltsimise paragrahviga asjaolude selgitamisel, siis täpsustuvad need kahtlustused. Tegemist ei ole ainult majandusliku kahjuga. Kohalikud on juhtunust šokeeritud. Keegi ei uskunud, et Hiiumaal saab sellises mahus metsa pihta panna. See oli olnud piirkonna üks kaunimaid kohti, jätkab kohalik elanik Rainer Jansis. See oli kõige ilusam mets üldse seal minu enda isiklikult lapsepõlvemets ja ka kõikide teiste naabrite ja jah, midagi muud ei oskagi öelda, et paapa küla kõige kaunim mets oli. Politsei kinnitusel ei ole kedagi kahtlustatavana veel kinni peetud. Täpsemad asjaolud on selgitamisel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Hiiumaa.", "role": "user" }, { "content": "Kohalik kogukond on juhtunust häiritud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on need soovitused, mis on tehtud, on ära tehtud ja pigem me vaatasime nagu sellist pikemat plaani, et kuidas edasi minna ja missugused on need kõige õigemad mõõdikud või, või näitajad, mille järgi epideemiat hinnata. Ja me ka oleme väga teadlikult Taani kaotab ära oma kõik piirangud ja oleme juba alustanud aruteluga sellel teemal, et, et kuna Eesti ka sinna võiks jõuda ja mis on need tingimused ja mida me vaatama siis peaksime. Mis on need tingimused, taanlased ütlesid, et kuigi neil ju nakatumisnäit on tõusmas ja see on umbes kolmandiku võrra väiksem kui Eestis siis kuna nende vaktsineeritus on nii kõrge, siis nad võivad sellest loobuda. Kas, kas meil võiks olla ka siis mingisugune konkreetne arv protsent elanikkonnas, mille puhul me võime lihtsalt loobuda nendest kõikidest nõuetest? Ja meie mõtted liiguvad ka sinna suunas, et elanikkonna vaktsineerituse protsent on väga-väga oluline, et kui me nüüd taanlasi vaatame siis Taani elanikkonnast kogu elanikkonnast nullist kuni 100 plussini on vaktsineeritud, täis vaktsineeritud, ma mõtlen, kes on kaks doosi saanud 71 protsenti? No meil on see kuskil veel 50 kandist. Ja Taanis on, kui, kui me vaatame, siis niisuguseid 60 pluss elanikkonna gruppe siis seal on enamus nendest on vaktsineeritud, mõned grupid on, on sajaprotsendilistel, mõnedes on siis 97, kaheksa protsenti, et ka meil on paljud inimesed on vaktsineeritud ja nad satuvad lihtsalt haiglasse harvemini, nii et, et meil on ka haiglasse sattumise protsent. Kui ta meil siin kevadisel perioodil oli kuskil kuue, peaaegu seitsme protsendi ringis kõigist nakatunutest, siis praegu on kuskil kolme poole peal, nii et jah, see vaktsineerimisest lähtumine tundub olevat nagu väga mõttekas tee.", "role": "user" }, { "content": "Eile õhtul kogunes valitsust nõustav teadusnõukoda. Kas tehti ka uusi soovitusi valitsusele?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõppev nädal jääb Eesti välissuhtlemise piinlikuks ja arusaamatuks leheküljeks holokausti mälestusfoorumile Jeruusalemmas kogunesid kümned presidendi, peaministri ja parlamendi spiikrid et tähistada Aushvitsi koonduslaagri vabastamise 70 viiendat aastapäeva. Kohal olid maailma suurriikide, nende seas Euroopa Liidu kõigi liikmesmaade tipud meie lähiümbruses Soome president, Rootsi peaminister, Läti ja Leedu spiikrid kes esindas Eestit, mitte keegi. Miks olnuks meie osalemine holokausti mälestuskeskuses hea dvasem oluline? Sest kui tahame, et teised mõistavad Eesti kannatusi läbi 20. sajandi kahe okupatsiooni siis peame näitama, et meie mõistame ka teiste kannatusi. Sest kui me ütleme, et inimsuse vastaseid kuritegusid ei saa unustada, peame olema nende mäletajate seas nähtavalt ja veenvalt kohapeal ja oma sõnumiga. Lisakohustuse. Selleks kõigeks paneb meile ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatus. Iisrael ootas holokausti mälestusfoorumile ainult riigipäid, parlamendijuhte või peaministreid. Eesti president Kersti Kaljulaid sai kutse Jeruusalemma juba mullu veebruaris kuid tema on praegu ekspeditsioonil Antarktikas ja teatas pool aastat tagasi, et ei saa jad vas foorumil osaleda. Peaminister Jüri Ratas oli kuni nelja päeva õhtuni tavoosis maailma majandusfoorumil. Riigikogu spiiker Enn Põlluaas viitas sellele, et ei saanud nimelist kutset ja samal päeval oli tal riigikogus kunstinäituse avamine. Nii jäigi Eesti tool Jeruusalemmast tühjaks. Võimalik, et oma osa oli selles ka presidendi, peaministri ja spiikri keerulistel suhetel kus ratas ja Põlluaas mõtlesid, et kutse sai kaljulaid ja kui tema ei taha minna, siis miks teised peavad. Igatahes kukkus oluline kutsetoolide alla või kapi taha Eesti välissuhtlus kujundav koordinatsiooni puudus. Mitmed riigijuhid lahkusid Davoosist päev varem, sest lendasid sealt otse Jeruusalemma. Ei olnuks keeruline küsida näiteks kantsler Merkeli või president Macroni kantseleilt, et kas nad võtaksid oma lennukisse ka Eesti peaministri Ratase koos mõne saatjaga. Aga selleks pidanuks keegi panema kanna maha ja ütlema nõudlikult. Eesti kohalolek ja vasemis on tähtis. Võib-olla pidanuks see olema välisminister. Võib-olla pidanuks president Kaljulaid rääkima otse peaminister Ratase ga et valitsusjuhi esindas Eestit holokausti foorumil või paluma riigikogu spiikrit põlluaasa. Aga Eesti riik ei töötanud?", "role": "user" }, { "content": "Ajakirjanik Toomas Sildam ütleb nädalakommenrtaaris, et Eesti riik ei töötanud, kui neljapäeval holokausti mälestusfoorumil Jeruusalemmas polnud teiste riigijuhtide kõrval meie esindajat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMaailmas on sel aastal toimunud hulganisti ekstreemseid ilmastikunähtuseid, mida varem nii sagedaselt ette pole tulnud. Suured vihmaveeuputused Hiinas ja Euroopas läbi aegade kõrgeimad temperatuurid nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas ja palju muud on teadlased pannud seniseid arvutusi teraselt jälgima. Istangela ülikooli teadlane Gorina ütles Retersile, et kuigi praegu on mitmekümne aasta vanused arvutused õigeks osutunud, siis mõned hiljutised sündmused on olnud ägedamad kui ennustatud. Pennsylvania ülikooli uurija Michael Many sõnul ei imesta teadlasi küll ülemaailmne kliima soojenemine, kuid asjatundjate hinnangul on just muutuste järsk kiirenemine murettekitav. Tema sõnul alahindavad praegused arvutused potentsiaalset ekstreemsete ilmastikunähtude tõusu. Viimane laiahaardeline raport koostöös teadlastega üle maailma tehti aastal 2013, kuid nüüd asutakse seda uuendama. Esialgu oli plaan seda teha juba mitu kuud tagasi, kuid koroona pandeemia tõttu lükati selle koostamist mitu korda edasi. Nüüd peaks raport valitsuste ning ettevõteteni jõudma üheksandal augustil. Seejuures on aga teadlaste sõnul ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine uus normaalsus ning pääsu neist enam pole. Ühe teadlase sõnul ongi siin 2021. aasta olulise tähtsusega ning siit edasi peaksid kliimauurijad olema eriti hinnatud. Uurijad on ühel meelel ka selles, et ilma inimtegevuseta selliseid kliimamuutusi ning keskmiste temperatuuride tõusu tekkinud poleks. Näitena võib tuua Kanada, kus sel aastal purustatud soojarekord 4,6 kraadiga graafikutesse on siiski sisse kirjutatud. Ootamatud ilmastikunähtused, kuid Oxfordi ülikooli teadlase Frederike Otto hinnangul tuleb nüüd uuesti hinnata, kas praegu kasutusel olevad mudelid ikka peavad paika. Siiski on probleem selles, et ekstreemsed ilmastikuolud on juba oma tähendusest harukordsed ning nende kohta pole veel piisavalt informatsiooni. Ühes on aga teadlased ühel nõul. Ekstreemsustega peavad riigid aina enam ka tulevikus arvestama.", "role": "user" }, { "content": "Kliimateadlased peavad kahe nädala jooksul rahvusvahelise virtuaalkohtumise, et uuendada raportit, mis hindab maailma kliimamuutusi ja tulevikku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäbirääkimiste maraton, mida Vene meedias on nimetatud ka diplomaatiliseks tulevahetuseks, kus Venemaa nõudmisi julgeolekugarantiide suhtes arutati USA, NATO ja OSCE riikidega lõppes nähtavate tulemustega. Lääneriikide vastuse võttis väga lühidalt kokku raadiojaama E Moskva peatoimetaja Aleksei venidiktov, NATO idasuunalise laienemise peatamine. Vastus ei. NATO taandumine 97. aasta piiridesse ei USA ründerelvastuse mittepaigutamine Venemaa piiride lähedusse. Siin on läbirääkimised võimalikud. Ajalehe Nova ega seeta hinnangul ei saa läbirääkimisi luhtunuteks pidada, kuna seisukohtadest räägiti väga avameelselt. See, et Venemaa oma soovid paberile pani ja samasugust paberit lääneriikide vastuseks ootab, on selguse mõttes positiivne. Ja väga oluline on see, et põhimõtteliste vastuolude kõrval ei heideta kõrvale praktilise julgeoleku küsimusi. Ehk kõik, mis puudutab ründerelvastuse piiramist. Eeldatavasti peaksid vähemalt sel teemal kõnelused jätkuma. Majandusleht kommersant kirjutab ki oma loos pealkirjaga, mis oligi tarvis välja kaubelda. Et Venemaa saavutas väga olulised järeleandmised, kuigi mitte võtmeküsimustes. USA koos Euroopa liitlastega on valmis vastu tulema küsimustes, mida varem pole aastaid tahetud isegi arutada, nimelt raketisüsteemide paigaldamise piiramisest ja õppustel osalevate väeüksuste kahandamisest. Kuid kuna Venemaa peamised nõudmised lükati tagasi, siis on olukord jätkuvalt pingeline ja ettearvamatu. Ajalehe Nesavisimaja Kaseta hinnangul ongi praegu võtmeküsimuseks, mida Moskva sellises olukorras ette võtab. Siiani on ainsaks konkreetseks sõnavõtuks sel teemal välisministri Sergei Lavrovi avaldus, et ootame, mida USA ja NATO meile kirjalikult vastavad ja otsustame siis, mida edasi teha ning Lavrovi asetäitja Sergei Reabkovi väide intervjuus telekanalile Artiviai, et ta ei näe põhjust lähipäevil kohtumisi jätkata ja sama juttu veelkord üle korrata ning juhul, kui läbirääkimised täiesti läbi kukuvad, ei välista jaov Vene relvataristu paigutamist Kuubasse ja Venezuelasse. Selle sõnavõtu peale läksid langusesse Venemaa rubla ja Moskva aktsiaturg Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Lõppeval nädalal toimus Venemaa ja lääneriikide vahel mitu olulist kohtumist. Kohtumiste järelkajasid uuris Vene meediast Jüri Nikolajev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEbapärli karbi uuringud on näidanud, et Eestis elavad nad vaid ühes lahemaa rahvuspargi jões ning sealgi ole nad aastakümneid suutnud oma populatsiooni suurendada. Probleem on veekogude halvenenud seisukorras pika arenguga karp ei suuda seal lapsepõlve üle elada, räägib RMK kalakasvatus talituse juhataja Gunnar Klaas. Ebapärlikarp on säilinud Eestis ainult ühes jões ja, ja sealgi on arvukus alla 10000 isendi teadlaste hinnangul ja keskkonnaameti hinnangul ja see arvukus väheneb ja seetõttu peab võtma nii-öelda kiireid samme hävingu ärahoidmiseks lausa ja, ja üks osa on sellest karpide kasvatamine, õpime neid kasvatama, saame loodusele anda nii-öelda uusi põlvkondi läbi kasvatuse ja teine asi on muidugi elupaikade taastamine, mis on veelgi tähtsam, sest kasvatada ju mõne aja võime, aga ega me ei saa jäädagi nii-öelda looduse eest seda tööd tegema, et, et kõik peab normaliseeruma ja sellepärast me ka seda kasvatame ja, ja, ja loodame, et elupaigad lähiaastatel ka taastatakse. Vee puhastajana looduses olulist rolli kandvaid ebapärlikarpe päästetakse keskkonnaameti eestvedamisel käivitatud projekti raames. Pilootprojektina on RMK põlula kalakasvanduses sel aastal käimas väikeste karpide kasvatamine, räägib Gunnar Klaas. Me kasvatame neid nii kaua, et et loodusesse viies saaks neid siis ümbritseda sobiva võrgu suurusega, mis ei ummistuks liiga kiiresti, et kui karbid langevad lõpustelt, siis nad on umbes 0,3 0,4 millimeetrit, täna nad on 0,7 0,8 millimeetrit suuremad, kes on umbes kaks kuud kasvanud meil ja loodame, et ja, ja muu maailma praktikale tuginedes umbes millimeetriseks peaks vähemalt kasvatama, et siis saab ka umbes millimeetrise võrgu neile ette panna, siis saab neid nii-öelda looduses hoida. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, viiakse ebapärlikarbid loodusesse tagasi novembrikuus. Jões hakkavad karbid suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse ja pesasid vajaduse korral puhastatakse põrulast raadiouudistele Räne Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on käimas pilootprojekt, millega loodetakse taastada looduskaitsealuse ebapärlikarbi populatsioon. Paar tuhat tibatillukest, alla millimeetri pikkust karpi on praegu RMK Põlula kalakasvanduses, kus neid kasvatatakse nii suureks, et saaks loodusesse lasta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPensionireformi jõustumine tähendab mitmesuguseid muudatusi nii pensionikeskuse, sotsiaalkindlustusameti kui ka maksu ja tolliameti jaoks. Nii näiteks puudutavad pensionireformi eelnõuga seotud muudatusi olulisel määral pensioniregistrit, mistõttu tuleb registris teha suures mahus IT-arendusi. Aktsiaselts pensionikeskuse juhatuse liige Kristi sisa sõnul jaotuvadki pensionikeskuse muudatused kolme suuremasse blokki mis puudutavad nii raha väljavõtmise ja maksete peatamisega seotud avaldusi ja nende töötlemist raha väljamaksmiseks täiesti eraldiseisva makselahenduse loomist, aga ka pensioni, investeerimiskonto rakendamisega seonduvaid arendusi. Mainitud pakid peavad valmima kas järgmise aasta alguseks või järgmise aasta jooksul. Kristi isa. Arendustega olen graafikus. Kuna seaduse jõustumine toimub etapiviisiliselt, siis me praeguse seisuga hindame suudame siis välja kuulutatud seadusemuudatused seaduses märgitud tähtaegadeks rakendada, aga kindlasti peab tõdema, et see arenduste ajakava on väga pingeline. Isa lisab, et ka riigikohtu menetluse ajal käisid tagataustal planeerimistööd, sest vastasel korral oleks praegu võimatu ette nähtud ajagraafikus püsida. Sama ütleb ka maksu ja tolliameti maksude osakonna juhata ja Evelin Liivamägi. Teise samba reformiga seotud arendused on liivamäe sõnul maksu ja tolliametis ära jagatud järgneva kolme aasta peale, kuid esimeste töödega alustati juba siis, kui riigikogus eelnõu heaks kiideti. Evelin Liivamägi. Me peame ära muutma tulumaksustamise reeglid erinevate pensionite korral, siis tuleb meil sisse seada automaatne infovahetus pensionikeskusega ja peame siin arendama meie enda seda kogumispensioni rakendust, et seal tuleb seda tehnilist baasi uuendada, selleks et saaks üldse võimaldada sellist automaatset X-tee infovahetust pensionikeskusega ja tahame selle pildi teha selliseks, et inimesel oleks kogu sellest keerulisest süsteemist võimalikult selge ja arusaadav ülevaade. Ka sotsiaalkindlustusameti pensioniteenuse juht Signe Viimsalu räägib, et on töödega ajagraafikus, sest vajalikud protsessid on juba ammu käima lükatud. Me oleme valmistunud ja jätkame valmistumist teemal, näiteks pensioni arvestuse pidamine, et juhul, kui inimesed siis tõesti loobuvad oma teisest sambast, siis on ju selge see, et arvestuses tuleb muudatusi ka esimeses sambas, siis me peame tegema muudatusi küll, aga need ei pea olema kohe ilmtingimata jaanuarikuuks, nii et. Meil on natukene aega, aga me oleme nendega arvestanud.", "role": "user" }, { "content": "Riigi eri asutused on pensionireformi jõustumiseks ettenähtud ajal üldiselt valmis, kuigi suur osa töödest alles käib. Praeguse ajakava järgi jõustub seadus 2021. aasta 1. jaanuarist ning teisest sambast välja võetud raha saavad inimesed kätte kõige varem septembris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi valimised määravad riigi poliitika kuju järgmiseks viieks aastaks, näitab madal valimisaktiivsus rahva ükskõiksest. Näib, et president on neile palju olulisem, sest presidendi valimistel oli keskpäevaks käinud neljandik valijaist. Viimastes arvamusküsitlustes jäi ka rekordarv valijaid ükskõikseks. See teeb ka prantslasi endid murelikuks. See on kohustus. On inimesi, kes on selle nimel võidelnud, peab olema vähemalt mingisugune austus. Pärast hääletab igaüks, mida tahab, kes ei taha midagi ümbrikusse panna, see ei panegi midagi. Ma arvan, et on kahju, et erapooletuse määr on nii kõrge, sest presidendivalimiste ajal inimesed tõesti mobiliseerusid, olin siin poolteist tundi järjekorras, aga täna pole praktiliselt kedagi, on tõesti kahju, sest parlamentaarsed valimised on olulised. Loodan, et noored lähevad välja ja hääletavad nii, rääkisid tänased valijad. Parlamendi enamuse nimel püüab hääli Jean lugu, Maresi vasakpoolsete parteide liit ja president Emanuel Macron liit ansamble. Macroni vaatest on ohus tema ulatuslik reformikava, sealhulgas pensionireform, mis on tema sõnul riigi rahanduse taastamiseks hädavajalik. Vasakpoolsed oponendid suruvad peale pensioniea kärpimist. Melenson loodab ära kasutada rahva viha kasvava elukalliduse pärast. Meil on valitsus ja president, kes arvab, et presidendivalimistele järgnevad valimised on haldusformaalsus ja ta arvas, et tal ei ole vaja kampaaniat teha. Mina arvan, et see pole õige mõte, kui meil on riigis pinged, siis arutelu maandab pingeid ja laheneb hääletamisega nii rääkis Mensean. Valimiskam. Mõne poliitkommentaatori sõnul tähendaks Macroni leeri kaotus riigipoliitika destabiliseerumist järgmisteks aastateks ja just seda Meren sean ja tema liitlased sihivadki, lootes saada enamuse kohtadest ja vasakpoolse valitsuse sest president peab nimetama peaministri just enamuse saanud leerist. Absoluutseks enamuseks on 577 kohalises parlamendis vaja võita 289 kohta. Parlamenti pääsemiseks on vaja oma ringkonnas koguda üle 50 protsendi häältest. Kui selliseid ei ole, osalevad 19. juunil teises voorus kõik need, kes kogusid oma ringkonnas vähemalt 12,5 protsendi valijate toetuse. Valimisjaoskonnad on avatud veel kuni kella üheksani õhtul.", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse parlamendivalimiste esimest vooru iseloomustab madal valimisaktiivsus, keskpäevaks oli valimas käinud napilt 19 protsenti valijaist, seda on vähem kui eelmisel korral viis aastat tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäitus kannab pealkirja, kui kaasaegne on kaasaegne, osaleb üle 40 kunstniku. Näituse kuraator ja kujundaja Jaan Elken ütleb, et kuigi kaasaegsest maalist räägitakse palju ja kunsti arvustajate ootused on suured, pole keegi suutnud sõnastada, mis on kaasaegne maal. See oli huvitav, intrigeeriv positsioneering, mille siis nagu kunstnikele lahendada, anda, nii et see tõi tegelikult väga huvitava koosluse kokku sest me elame kaasajas ja aktuaalsed on väga erinevad. Maalilaadid ei ole midagi nagu tabuks kuulutatud ega patenteeritud. Elken lisab, et ülevaate näitused on publiku jaoks alati huvitavad kuid Raplamaa kaasaegse kunsti keskus esitas näituse kujundajale väga suure väljakutse, sest väiksele pinnale tuli mahutada suur hulk töid. Sa paned siin nagu väikese Rapla ja väikesed majakesed ja kõrvale paned president Karjulaiu portree, et sõna on vaba ja siis tuleb selline softborn'i võtmes Marko Mäetamm sinna kõrvale ja siis tuleb veendunud kaitseliitlase ja armeekunstniku Karl-Erik talveti, sellised patriootilised tööd ja, ja kõik kokku tuleb metatekst. Mõnes mõttes see väga inspireerib ja ma arvan, et see vaatades ka huvitav vaatajale huvitav just minul oli küll endal väga huvitav seda näitust koostada. Väga paljud kunstnikud teevad siin oma viimase kümnendi parima saavutuse. Kui varem korraldati maalikunsti ülevaatenäitusi Tallinna kunstihoones või Rotermanni soolalaos siis nüüd panustada se kõikides kultuurivaldkondades, osalt ka koroona pandeemida tõttu hoopis Pärnule, Võrule, Raplale ja teistele väiksematele linnadele mis Elkeni hinnangul on suurendanud loovisikute loomeindu ja pööranud kultuurielu näoga kodupubliku poole. Kõik loovisikud on Eesti üles leidnud täielikult nii-öelda, et ei ole enam seda noh, niisugust kolgast ega provintsi kultuuri mõistes kultuur on tegelikult kättesaadavus ainult paraneb, nii et see on, see on hea areng. Olev Kenk Raplast.", "role": "user" }, { "content": "Raplas avati Eesti Maalikunstnike Liidu sügisnäitus. Korraldajad kutsusid kunstnikke üles suhestuma kaasaegsuse ja nüüdisaegsuse kui maailma kõigi provintside murega, sest tarve publikut millegi enneolematuga köita on põletavam kui eales varem. Eesti Maalikunstnike Liidu sügisnäitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses on avatud 7. novembrini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArengukava kinnitamise arutelu algas juba möödunud nädalal, siis sai tööaeg otsa ja jutu veeretamine lükkus tänasele. Tulemust ei sündinud ikka. Reformierakond esitas muudatusettepaneku ja arutelu tuli katkestada. Orava partei soovib arengukava kinnitamise otsusesse sisse kirjutada, et Eesti raadiole Eesti televisioonile raha andmine otsustatakse igal aastal eraldi lähtuvalt riigieelarve seadusest, kommenteerib riigikogu rahanduskomisjoni esimees, reformierakondlane Meelis Atonen. Tegelikult, kui arengukava on arutatud riigikogus, siis on kah mitmelt poolt küsitud, et kas see on õige, et tänane riigikogu paneb järgmisele koosseisule käed lukku või, või ütleme, et otsustab siis tema eest juba teatud väga suurte summade eraldamise, teiselt poolt minu hinnangul selle paranduse näol on, on tegu nagu tõele näkku vaatamisega, et, et arengukavad on nagu head asjad ja, ja arengukava, mis, mis on Eesti televisiooni ja raadio poolt välja töötatud ja käinud siis läbi kadalipu kuni riigikoguni, see on tõsine dokument, seal on väga selgelt välja toodud, mida võiks teha, aga seal on see puudus. Et selles dokumendis ei ole arvestatud riigi tervikliku võimaluste paketti ja, ja. Mulle tundub, et kui me täna ilma selle parandused eelnõu vastu võtaksime, me annaksime paljudele inimestele valesignaali, me ütleksime, jätaksime tunde, nagu noh, see rahade eraldus olekski nüüd otsustatud. Tegelikult see nii ei ole, sest noh, riigieelarvega riigikogu kätte jääb see õigus niikuinii ja eriti julm oleks see, kui praegu heaks kiites me poole aasta pärast seda summat juba kärbiksime, nii et meie parandus on tegelikult lähtub selgus huvidest. Sellist mõtteviisi ei jaga sugugi mitte kõik riigikogulased, kommenteerib Isamaaliidu Tiit Sinissaar, kes on ka Ringhäälingu nõukogu esimees. Minu arvates on see mingis mõttes sissemurdmine lahtisest uksest, et sätestada veel otsusesse see, et kõik peab toimuma seaduste kohaselt, see on iseenesest mõista ja peale selle kehtiv ringhäälingu seaduse redaktsioon, mille me võtsime vastu möödunud aasta detsembris siinsamas saalis kirjeldab väga täpselt ja ammendavalt praegust eelarve kujundamise protsessi, mis puudutab avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu katkestas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava arutelu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRapla kunstikeskuse loojad Riin Pallun ja Kairi Orgussaar meenutavad, et kuna 10 aastat tagasi pani kohalik kunstiselts uksed kinni, siis oli neil valida, kas jätkata seltsi tegevust kusagil mujal, minna laiali või mõelda välja midagi täiesti uut. Kaks hakkajat naist otsustasid uue kunstikeskuse kasuks. Ruumid leiti endisest autobaasist. Kairi Orgussaar. See ruum lihtsalt oli niivõrd hea ja siin sai teha kohe nagu suuremaid näituseid, et see oli just nagu see, mis nagu tekitas see totu entusiasmi teha. Tegelikult on olnud hästi palju erinevaid projekte ja et see nagu kunagi Riin ütles, et, et me oleme ikka alles on üks suur õnnestumine ja tegelikult see, et meid on nagu hakatud aktsepteerima ja meid toetatakse, et see on ka väga suur õnnestumine ja noh, et kunstnikud usaldavad ja tulevad ka välismaalt siia kohale ja et samas ka nagu kultuurkapitali ja muud koostööpartnerid nagu kaasaegse kunsti Eesti keskus ja muud. Tegelikult on see väga suur õnnestumine. Riin Pallon ütleb, et Raplas on aastatega välja kujunenud kindel ring inimesi, kes ei puudu ühegi näituse avamiselt, kuid kohale sõidetakse ka kaugemalt. Ja mõnda näitust tullakse lausa pealinnast vaatama või kaugemaltki. Me oleme nüüd tagantjärgi kuulnud, et, et on olnud ka kahtlejaid, et mis suur keskus see nüüd järsku niimoodi Raplasse tekkis. Aga nüüdseks on need kahtlused siiski hajunud. Raplas elav kunstnik ja animafilmilavastaja Valter Uusberg ütleb, et Rapla kaasaegse kunsti keskus on muidu nii asi sel Raplamaal täiesti eriline koht, mis aitab praktilise meelega inimestel ellu suhtuda pisutki kergemalt ja rõõmsamalt. Ja Rapla kaasaegse kunsti keskus on muidugi oma professionaalsusses, on ju eriline. Ta toob ju tegelikult siiani üle Eesti professionaalset kunsti ka üle Euroopa. Me hindame seda keskust väga kõrgelt. Olete 10 aasta jooksul küllap siit väga palju kordi läbi astunud. Millised väljapanekud on eriti meelde jäänud. Kuna üks galerist Kairi Orgussaar on ise klaasikunstnik, siis siis oli omamoodi kõrghetk, et üks Eesti klaasikunstnike aasta näitus, enne kui ta jõudis Tallinnasse kunstihoonesse, oli meil siin üleval ja see oli tõesti lihtsalt haruldane näitus, aga üldise kultuurikaardi tasakaalu mõttes olime me hetkel nagu klaasikunstikeskus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplast", "role": "user" }, { "content": "Rapla Kaasaegse Kunsti Keskuses avatud maalinäitusega “Tume jõgi” tähistavad kunstikeskuse loojad Riin Pallon ja Kairi Orgusaar keskuse kümnenda hooaja algust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKindlasti on Narvas palju inimesi, kes presidendivalimiste protsessi hoolega jälgisid ja kellele Alar Karise nimi ka midagi ütleb. Paraku Narva tänavatel neid eile õhtul suurt ei liikunud ja küsimusele, mida arvate Alar Karisest, kui Eesti presidendist kehitati vaid õlgu? Ausalt öeldes sain sellest praegu teada, tean, et oli Kalju rand kaljulaid ja nii kiiresti valiti ümber. Oi, ma ei tunne teda esimest korda kuulen sellist nime, annaks jumal, et tast hea president saaks, et rahval oleks hea elada. Pole tast varem midagi kuulnud, aga vaatame, kui uus president hakkab Ida-Virumaad samamoodi arendama ja maakonnale tähelepanu pöörama, kui eelmine, siis on tore. Karise lugu alles kirjutatakse, seepärast ootame. Narva ajakirjaniku, ajalehe Gorod peatoimetaja Roman Vikulovi hinnangul pole sugugi üllatav, et Alar Karisest ja Eesti presidendi valimistest Narvas nii vähe teatakse. Igavad valimised, millest tavaelanikud on kõrvale jäetud. Oleme vaid vaatlejad, mitte enamat. Milleks peaksimegi süvenema, teatage meile, keda valisite. Küll me siis vaatame, kes see inimene on ja jälgime tema tegemisi Eesti elanike eriti huvitagi, kes konkreetselt saab presidendiks, peaasi, et mingit paadialust ei valitaks ning et ta oleks enam-vähem soliidse väljanägemisega mees või naine. Samas, kui Kersti Kaljulaid sai presidendiks, ei teatud ka temast Narvas suurt midagi. Kaljulaid sai narvakate seas tuntuks tänu tihedatele külaskäikudele, kultuuripealinna projekti toetusele ja loomulikult Venemaa visiidile. President, kes Putiniga näost näkku suhtles, äratas narvakates lugupidamist Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Alles said Narva elanikud Kersti Kaljulaidi nimega harjuda, kui tuleb hakata uut ja tundmatut nime pähe õppima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilne päev möödus kultuurisektorile kerge segaduse tähe all, Ugala teater teatas, et peatab etendused kuni esmaspäevani. Teater Vanemuine jättis ära küll välisesinejatega Madam Paterfly etendused, aga kõik teised etendused otsustati maha mängida. Näituste messikeskus lükkas edasi maamessi, aga nädalavahetusele plaanitud moto ja ilumess motoeksootika pidi ikkagi toimuma. Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis tõdes, et segaste sõnumite valguses ongi raske häid valikuid teha. Meil annab mingisuguse signaali peaminister, kes räägib sajasest piirangust, eks ole, siis kuskil öeldakse, et võtke ise otsus vastu ega siis muuseumi juhid ei ole epidemioloogid ja nad ei ole selles infoväljas, mis on vabariigi valitsus ja noh, me nägime, mis juhtus Saaremaal, kus kohapeal võeti otsus vastu, et las need Itaalia jalgpallurid tulevad. Täna hommikuks oli kõigil juba konkreetne otsus käes muuseumid, teatrid, kinod, kõik jäävad suletuks kuni esimese maini. Nüüd on pisut rohkem aega mõelda ka järgmise mure peale kust tuleb tarvis minev raha. Alar Karis ütleb, et kõige tähtsam on muidugi inimeste tervis, kuid paratamatult pitsitab koroona ka muuseumi rahakott. Umbes poole eelarvest täidavad Hermi oma tulud. Kuskilt peab see ressurss ju tulema, sellepärast et alternatiiv on alati hakkab inimesi lahti laskma, koondama, palgata, puhkusele saatma, aga, aga tegelikult peab olema ikkagi ministeeriumil mingi plaan. Sama meelt on Ahhaa keskuse juht Andres Juur. Rahalisi vahendeid Ahal õnneks on niimoodi, et me ei pea esimese kuu või kahe pärast veel kedagi lahti laskma või pankrotilaadset seisundit endale välja kuulutama. Pigem on küsimused õiguslikud, sest et ükski eelarve ei tohi olla miinuses. Kultuuriministeerium kinnitab, et kultuuriasutuste toetusplaani töötatakse välja, juttu on olnud eraldi fondist, mis kahjusid kannatavat sektorit aitaks, aga kohati on sunnitud puhkusel ka häid külgi, räägib Tartu mänguasja muuseumi direktor Triin Vaaro. Meie jaoks tähendab see muidugi seda, et lõppude lõpuks saame me aega ka natuke järele mõelda, et mida edaspidi teha ja mida uut ja toredat oma külastajatele pakkuda, et meie suur probleem ongi see, et meil on kogu aeg nii palju tööd, et me lihtsalt ei ole aega, et järele mõelda, siis võtame selle aja maha ja mõtleme.", "role": "user" }, { "content": "Otsus kultuuriasutused kuni 1. maini kinni panna, tuli muuseumijuhtidele mõnes mõttes kergendusena, sest seni pidi igaüks põlve otsas lahenduse välja mõtlema. Nüüd hakatakse arvutama, kui palju tuleks ärajäänud tulusid hüvitada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigijuhtide vaidlused Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve üle jätkuvad veel mõnda aega, ühe osa tulevasest eelarvest saab endale Euroopa ühendamise rahastu. Just sellest rahapotist jagatakse toetust ka meie rail Balticule, räägib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets. Komisjoni ettepanek see eelarve perioodiks, mis algab, oli siis märkimisväärselt suurem kui senine rahastamise maht, kuid tõesti, see automaatselt ei määra siis Rail Balticu rahastamist. Euroopa komisjon soovitab ühendamise rahastu kaheks jagada, üks osa oleks ette nähtud konkreetsetele liikmesriikidele. Teise pärast peaks projekti konkureerima. Ja antakse siis nendele projektidele, et mis on rohkem edenenud ja mida on võimalik just sellel hetkel rahastada. Ka praeguse eelarveperioodi jooksul on korraldatud mitu taotlusvooru, kus Rail Baltic ülejäänud projektide kõrval osales. Ja teoreetiliselt oleks meil olnud võimalik ka selles eelarve perspektiivis saada oluliselt rohkem raha, kui me saime. Kui Rail Balticu ehitus oleks läinud kiiremini ja oleks vähemalt seni plaanitud tempos edenenud. Tulevaste taotlusvoorude sisu ja mahtu ette ennustada ei saa. Konkurents on ikkagi väga suur, et projekte, mida arendatakse, on sellest Euroopa ühendamise rahastust on palju ja väga mitmed neist liiguvad ka kiiresti edasi, et seda samas kindlasti ei tasu karta, et nüüd kuidagi Rail Baltic ule raha ei jätkuks, et kahtlemata on tegemist ühe kõige prioriteetsema projektiga. Valitsuserakondade koalitsioonilepingus seisab, et kui Euroopa osa Rail Balticu rahastamisel langeb alla 81 protsendi hakkab valitsus kaaluma, kas ja kuidas projektiga jätkata. Keit Kasemets ütleb, et need 81 protsenti on Euroopa Liidu tasandil kokku kokku lepitud. Samas sõltub meie edukus taotlusvoorudest. Suuresti sellest Balti riigid projekti vedada suudavad. Omaette küsimus kerkib siis, kui Euroopa liidult on mõne etapi tarbeks juba raha saadud ja seejärel avastati e. Et ehitustööd oluliselt kallimaks lähevad. Üldreeglina tõesti mitteplaneeritud kallinemised on siis selline valdkond, mida siis Euroopa Liidu eelarvest ei finantseerita. Aga kui nüüd tagasi tulla nende 81 protsendi juurde, siis kas nõnda projekti ootamatu kallinemisega võib tekkidagi see võimalus, et Euroopa Liidu osalus Rail Balticus väheneb ja meie ise peame rohkem maksma? See on ikkagi selgelt Eesti valitsuse planeerimise võimekuse küsimus, mitte niivõrd küsimus sellest, et kui suures mahus Euroopa Liit Rail Baltic ut kui sellist on nõustunud kaas rahastama", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütleb, et suures plaanis on niisugune protsendimäär kokku lepitud, edasine sõltub juba meie enda planeerimisvõimekusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna on igal ajahetkel euroliidu sisepiire valvamas 60, politseiametniku Neile lisandub 30 vabatahtlikku. Kokku on ööpäeval lisavalves Läti ja Soome piiril 180 inimest. Politsei ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht, politseimajor Egert Belitsev ütles, et PPA on oma tegevust ümber korraldanud ning osa inimesi on suunatud piirivalvesse. Kuna Vene piiril on tööd oluliselt vähemaks jäänud, siis osa sealseid piirivalvureid on toodud Schengeni sisepiiri turvama. Piiriületuste arv on järsult kukkunud. Naljalt enam Eestisse ei tulda. Kui me vaatame kõike nii sisepiiri kui välispiiri koos siis sõltub Muidugi nädala päevas see piiriületuste arv jääb sinna umbes 4000 ja 1500 vahele, aga aga kõige nii-öelda ilmekamad näited võib-olla võiks tuua välispiirilt, ehk siis, kui me mõtleme Eesti piiri Vene Föderatsiooniga. Kui tavapäraselt päeval ületas näiteks üksnes Narva maantee piiripunkti kaudu piiri ja sisenes siis Eestisse Euroopa Liidu territooriumile umbes 3000 604000 inimest päevas siis nüüd pärast erinevate piirangute seadmist sisenemisele võime öelda, et kõikide piiripunktide kaudu, mis välispiiril asuvad, siseneb umbes 2000 inimest nädalas, ehk siis, et nädalas kõikide pillipunktide kaudu siseneb vähem inimesi kui varasemalt ühel päeval üksnes Narva maantee pillipunkti. Egert Belitševi sõnul on ka piirilt tagasisaatmise oluliselt vähem kui eriolukorra kehtimahakkamise algusperioodil. Väga paljud inimesed on, on nendest piirangutest aru saanud ja, ja üldse ei üritagi enam Eesti poole tulla, on näha, et reisijate vood on kordades vähenenud, ehk siis et vähenemine on liikluses isegi kümnekordne, võib öelda, aga nii-öelda otseselt inimesi, keda siis piiril tagasi saetakse, sellepärast et, et nad kas ei olnud teadlikud seatud piirangutest või üritasid ikkagi jätkuvalt siseneda, on selline suurusjärgus kuni 100 inimest nädalas. Politseimajor rõhutas, et erakorraline piirivalve on politsei jaoks elupäästeoperatsioon, mille nimel tuleb kõiki oma tegevusi ümber korraldada. Ka siseriiklikult on palju tegevusi juurde tulnud ning 500 politseiametnikku on pandud reservi, kelle ülesanne on püsida kodus, mitte haigestuda ja tulla vajadusel teisi eesliini asendama.", "role": "user" }, { "content": "Piirivalve saadab nädalas piirilt tagasi pea sada inimest, kellel pole eriolukorra tõttu sisenemisõigust. Politseinikud ja vabatahtlikud on eriolukorra juhi korraldusel juba kuu aega valvanud piiri Läti ja Soomega, piirikontrolli tehakse ka väiksematel teedel, et inimeste liikumist piirata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhja-Eesti regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja, kevadel ka terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht olnud doktor Arkadi Popov ütleb, et viirus ise vast moteerunud ega nõrgemaks muutunud ei ole. Küll aga nakatuvad praegu suhteliselt noored inimesed. Need, kes on aktiivsemad ja need inimesed, kes rohkem võib-olla reisisid sellel perioodil suvisel perioodil ja rohkem osalesid erinevatel üritustel. Eks tulemusena ongi see, et kuna me teame, et noortel inimestel viiruse kandmine sageli isegi asümptomaatiline ja lisaks sellele sümptomid, kui nad tekivad, nad ei ole nii väljendunud ja haiguse hulk ei ole väga raske, siis me praegu näeme, et tõepoolest haiglasse satuvad suhteliselt üksikud inimesed. Tänase seisuga, kui ma ei eksi, üheksa inimest on stasianaalravil ja ei ole ühtegi inimest, kes vajaks juhitavad ventilatsiooni. Ja muidugi sellega toimetavad ka terviseametispetsialistid, kes praegu suudavad kontrollida kõik need kolded, mis tekivad meil nii ida regioonis kui ka Harjumaal. Popov ütleb ka, et see on üldtunnustatud fakt, et nii gripiviirused kui ka erinevad koroonaviirused muteeruvad Ja tänu sellele, et toimuvad viiruste mutatsioonid, saime ka SARS kov kaks viirus endale, nii et see oli ka üks nendest mutatsioonidest, nii et see on kõik võimalik ja tegelikult selle aja jooksul, kui me juba tunneme koroonaviirus, mis praegu meil siin valitseb. Juba on toimunud mitmed putatsioonid, mida täheldasid teadlased. Perearst Lee Vallikivi sõnul on inimesed ise hügieeni suhtes ka palju hoolikamad ja sümptomite suhtes tähelepanelikumad. Väga hästi läheb kontaktsete jälitamine ja isoleerimine, aga vallikivi kinnitab samuti, et kui kevadel levis viirus peamiselt hooldekodudes ja haiglates, siis nüüd rohkem noorte seas. Ülemiste hingamisteede sümptomaatikaga inimesi hoolimata nende vanusest ja kaasuvatest haigustest ja ma oma igapäevapraktikast ütleks ikkagi pigem seda, et pöörduvad ikkagi nooremad inimesed, kes on elavad aktiivsemalt, elu pöörduvad lapsevanemad, sest lasteaiad on avatud. Tänasest algasid ka koolid, et kas koroonaga või ilma, ega me looduse vastu ka ei saa ja ega teised haigused siis maailmas pole ära kadunud ja ka need koroona positiivsed leiud näiteks meie nimistus on olnud pigem nagu nooremad ja kaasuvate haigusteta isikud.", "role": "user" }, { "content": "Olgugi et koroonaviirusesse nakatumine on Eestis tõusnud, jõuab haiglaravile võrreldes kevadise puhanguga palju vähem patsiente, juhitaval hingamisel pole ühtegi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEdelaraudtee vaidlustas septembris riigihangete vaidlustas komisjonis riigi ja Elroni vahel sõlmitud otselepingu, mille kohaselt hakkab Elron oma uute diisel ja elektrirongidega teostama uuest aastast kogu Eestis reisijate veduraudteel. Riigihangete vaidlustuskomisjon kuulutaski riigi ja Elroni lepingu õigustühiseks. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium kaebas selle otsuse Tallinna halduskohtusse ja seal toimuski kohtuasja sisuline arutelu. Halduskohus leidis täna, et riik oleks pidanud Eestis reisirongiliikluse korraldaja leidma riigihankega. Halduskohtu hinnangul keelab riigihangete seadus üheselt otselepingu sõlmimise ja seda õigust ei saa tuletada Euroopa õigusaktidest, nagu seda tegi ministeerium. Edelaraudteed esindav vandeadvokaat RiInpi inger. Jusman. Kohus leidis, et riik on nendest otsekohelduvatest määrustest valesti aru saanud ja, ja määrused siis annavad siseriiklikule õigusele võimaluse keelata otselepingute sõlmimine ja antud juhul siis siseriiklikus õigusest keeeld ka eksisteerib. On see nüüd kindel, et Edelaraudtee veab esimesest jaanuarist reisijaid või võib juhtuda veel midagi vahepeal? See sõltub tegelikult ka teistest pooleliolevatest kohtuvaidlustest, et kindlasti selle otsuse mõju, kui nüüd see peaks jõustuma, on see, et riigil puudub uute rongidega opereerimiseks järgmisest aastast õiguslik alus. Õiguslik alus saab tekkida siis, kui operaator on välja valitud avaliku konkursi korras. Ja teiseks leidis riik siis seda, et sellise avaliku konkursi korraldamine on ülemäära keerukas, millega kohus ei nõustunud. Kohus leidis, et see on pigem, ütleme haldussuutmatuse küsimus, kui riik ei suuda sellist konkurssi korraldada. Aga kohus ütleb siin huvitavat asja, nimelt seda, et, et tegelikult ei esine sellist avalikku kui huvi, et, et Eestis peaks uuest aastast see reisijate vedu olema korraldatud just uute rongidega. On ka alternatiivseid võimalusi reisijateveoks ja, ja mis võivad olla küll ebamugavamad, aga, aga seadust ei ole õiguslik siis mitte järgida selle õigustusega, mis riik praegu teeb, et uued rongid on, on mugavad ja paremad ja, ja riik on kõige parem peremees. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kõneisik Rasmus Ruuda. Ministeerium praegu veel analüüsib seda kohtuotsust ja pärast seda otsustame edasi, et mis saab praegu võime öelda seda, et ikkagi uued rongid uuel aastal sõidavad, et seda see kohtuotsus otseselt nagu ei tähendanud. Ja põhimõtteliselt ka Edelaraudtee saab esimesest jaanuarist vedada inimesi. Uuest aastast sõidavad uued elektrirongid ja Elroni kaubamärgi all. Kas nüüd ministeerium kaebab selle kohtuotsuse edasi? Pärast seda, kui me oleme selle otsuse läbi töötanud, siis me vaatame, aga suure tõenäosusega küll, jah.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Halduskohus leidis, et riigi ja Elektriraudtee vahel sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise leping on tühine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeekord anti preemiat kätte ringhäälingu ülevahendusel. Saatejuht Jani Halme, kes võttis enda peale teaduskirjanduse läbilugemise, ütles, et sai palju uusi teadmisi Soome ajaloost. Mina küll ei teadnud, et Helsingis oli 20. sajandi alguses tõsine äärmus, terrorismipesa levitati lendlehti ja valmistati pomme. Sellest koolis küll ei räägitud. Halmele tuli üllatusena ka see, et Soomes oli 10 aastat tantsimine keelatud ja tuhandeid inimesi võeti keelurikkumise pärast kinni. Teadusraamatute Finlandia võitjaks tunnistatigi Tampere ülikooli teadlaste Marko Tikka ja SeiaLena Nevadat keeletud leikid. Keelatud mängud, mis räägib sellest, kuidas Soomes keelati kohe talvesõja puhkemise järel tantsimine. Ilukirjanduse finlandia sai seekord Anni Küdemägi oma teosega Margarita. Raamat räägib 50.-test aastatest, mil riik võttis sõja järel õilsa eesmärgi nimel looduselt ja inimestelt, mis võtta andis. Ilukirjanduse finlandia saaja valis seekord välja dirigent Hannu Lindu. Kirjanik räägib minu meelest sellest null hetkest, kui Soome heaoluühiskonna ehitamine algab. Pingutused, mida see inimeselt nõuab ja nendest meeletutest protseduuridest, millele nad ühiskonna survel pidid alistuma ja millega harjuma, rääkis Hanno Lindu. Kirjanik Anni Küdamägi ütles, et on juba kaua tundnud tugevat sidet metsaga. On on hüt avahaku ja Mehakud ja puit, looduse ärakasutamine, lageraied ja üldse metsade raiumine. Lisaks need sünnitustalgud, millest praegugi räägitakse. Need on niisugused nähtused, millest peab rääkima, ütles Anni Küdomägi. Margarita mõtiskles selle üle, missuguse koorma isamaalise kohustuse täitmine inimesele paneb ja missugust hinda on ka Soome looduses tulnud riigi edu eest maksta. Küdamäe teosest tuleb välja kui sügavad juured ka Soomes. Naise keha kontrollimisel on üleskutset sünnitustalgutele ja metsaraie on teemad, mis võiksid kõnetleda ka Eesti lugejat.", "role": "user" }, { "content": "Soomes anti üle Finlandia kirjandusauhinnad. Seekord anti preemiad üle ringhäälingu Yle vahendusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMedinaina autori ja lavastaja Urmas lennuki sõnul soovisid nad trupiga kaugeneda tõsisest teatri tegemisest ning vaatajani püütakse tuua meeleolu, mida tavaliselt näeb harrastusteatrite lavastustes. Ma olen sellise suure kooliteatrite festivalide armastajana näinud väga palju sellist väga head kooliteatrit, mis tuginebki sellistel väikestel nõksudele, mida ma olen siia vaikselt kokku varastanud ja mida me trupiga oleme vaikselt juurutanud ja ja, ja lustinud seda 100-ga ja, ja kui nüüd päris proovide algusesse tagasi minna, siis me püüdsimegi kuidagi kevadel juba jõuda selleni, et see kõik ei mõjuks kuidagi töö tegemisena. Ja praegu ma võin öelda küll, et ega, ega me saime väga hästi läbi ilma tööd tegemata. Näitleja Margus Krosnõil lisas See tööprotsess on olnud selles mõttes toitev, et me saime teha täpselt seda, mida me ise tahame. Ja eranditult kõigile meeldis see töö. Ja, ja siis lisaks sellele veel, et meil lasti seda teha, sellepärast et ma arvan, et väga palju kohti Eestis on selliseid, kus võib-olla nii eksperimentaalset asja võib-olla ei lubata lavale tuua. Te olete jumala ikka väga inimeseks teinud. No aga me pidimegi kõik jumala nägu olema, et miks siis jumal ei või ka meie nägu olla. See oli Urmas lennuki arvamus, millele näitleja Margus Grosne lisas omalt poolt. Meie jumal on meie endi loodud mingis mõttes ja ma arvan, et et siin midagi väga sellist solvavat ei tohiks olla, sellepärast et mina arvan täpselt nii, see oligi. Ja tõsiusklikul peaks olema just nagu rõõm. Et ometi kord öeldakse asi niimoodi välja, nagu ta on. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud tarbimiskesksest ühiskonnast rääkivas loos \"Made in China\" antakse üle vindi keeratud nägemus sellest, kuidas maailm loodi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHomme otsustab prantsuse rahvas, kes on järgmised viis aastat nende president. Eile õhtul kell kaheksa lõppes kampaania periood pärast, mida seadus ei luba enam kellegi seisukohti avalikult mõjutada. Reutersi Pariisi korrespondendi John Airishi sõnul kujunes viimase kahe nädala jooksul toimunud kampaania suuresti referendumiks paremäärmusluse üle. Ma usun, et küsimus on selles, et inimesed saavad aru, et nad ei taha Marine Le peni ja paremäärmuslust võimule. Macron tegi marseis suure kampaania ürituse, kus ta kehastus järsku kliimasõdalaseks. Ta ei lollitanud sellega vasakul tiival kedagi. Debatis oli ainuke Le penni hea rünnak siis, kui Macron nimetas teda kliimaskeptikuks ning ta vastas, et Macron on kliima silmakirjateener, sõnas Eirish. Viimaste populaarsusreitingute põhjal ei saaks Le penni võidule enam liiga suuri lootusi anda. Airishi hinnangul pole kõik tema jaoks siiski veel läbi. Tal on veel võimalus, aga arvamusküsitlustes on vahel 10 kuni 12 protsendipunkti. See on väga keeruline ja debatt ei aidanud teda selles. Ta oli palju parem kui 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Aga kui sügavamale sisse vaadata, siis oli ta majanduses ikkagi nõrk. Usun, et see mõjub valijatele. Me ei saa kindlalt väita, et makroon võidab, aga umbes 80 protsendilise tõenäosusega see nii läheb, ütles Airish. Eelmisel korral suutis Le pen püüda vaid kolmandiku valijate hääled, sel korral saab tema toetus olema märksa kõrgem. Le penni kampaaniat algusest peale kajastanud prantsuse telekanali C ns ajakirjaniku oani Usay sõnul muutus Le pen viie aasta jooksul palju. Ta panustas palju teemadele, mis on kogu prantsuse rahva mureks, sõnas Ussai viitega inflatsioonile ja ostujõule. Ent kui Le pen suutis viie aastaga nii palju toetust kasvatada, siis kas on põhjust arvata, et viie aasta pärast valitakse ta lõpuks ka Prantsusmaa presidendiks? Ma arvan, et kui mitte sel korral, siis saab see väga raske olema viie aasta pärast uuesti. Mitmel põhjusel, esiteks, praegu on tema kolmandad valimised ja viie aasta pärast oleksid neljandad. Seda on palju. Palju sõltub sellest, kas ta saab pühapäeval, 48 või hoopis 42 protsenti häältest. Pühapäevane tulemus on otsustav kogu tema poliitilisele karjäärile. Kui ta jõuab 50-le protsendile lähedale, siis neljas kord võib tulla, ütles Usai. Kellest saab Prantsusmaa president, otsustavad juba homme kümned miljonid prantslased. Joosep Värk Pariis.", "role": "user" }, { "content": "Viimased arvamusküsitlused Prantsusmaal ennustavad valimisvõitu Macronile. Prantsuse ajakirjanike sõnul on Marine Le Penil veel võimalus, kuid see on väike.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänases olukorras ja tänases kontekstis on vaja nagu ikkagi väga põhimõtteliselt olemasolevat piirangut üle vaadata, et me peame ühtepidi aru saama, et piirangud on omavahel seotud, et kui me korraks tuleme selle testimisküsimuse juurde tagasi, siis miks minul, inimesena täna on vaja PCR testi selleks et saada tõend ehk et kui hakatakse piirama testimist, siis tuleb üle vaadata ka ühemõtteliselt tõendi kasutamise ja küsimise nõuded, ehk et otsused on omavahel seotud, vajavad ikkagi süsteemset ja tervikliku ülevaatamist ja tänases olukorras tuleb nagu põhimõtteliselt küsida, et kas senine lähenemine pandeemiale ehk et me üritame siis nakkuse levik kui sellist piirata, pidurdada, kas me oleme väga edukad selles tänases olukorras, vaadates numbreid, siis me ei ole väga edukad, arvestades konteksti, kus tegelikult vaktsiinid tõepoolest homikrooni viirusevariandi puhul omavad väga lühiajalist tõhusust nakatumise nakkuse leviku osas, sama on ka läbipõdemisega, aga raske haigusvormi äraviimisel ja nende riskide maandamisel on tegelikult vaktsiini ja läbipõdemis efekti pikemaajalise ja pikema toimega siis siin vajaks nagu see põhimõtteliselt ümber mõtestamist see lähenemine, et kus me nakkuse leviku pidurdamise asemel peaksime keskenduma haigusele ehk et meil ei ole vaja seda nakkust otsida, me peaksime tegelema haigusega, mida see nakkus põhjustab, sest see nakkuse leviku pidurdamise me tegelikult väga edukad ei ole, seda lihtsalt tuleb endale tunnistada täna ehk et ühemõtteliselt täna mitte riskirühma, näiteks laste tegevuste piiramine selleks, et kaitsta riskirühma, ei ole väga efektiivne paraku ja, ja võib-olla sellest ajendatuna peaks ka otsused ümber vaatama suund või üldine noh, nii-öelda fookus, kuhu peaks nagu keskenduma, on ikkagi see muutunud kontekst muutunud vajadus keskenduda nakkusest, haigusele ja, ja sellepõhiselt vaadata süsteemselt üle, millised piirangud nüüd ikkaigi väga sihistatult aitavad ära hoida siis riskirühma haigestumist ja raskete haigusvormide tekkimist.", "role": "user" }, { "content": "Teadusnõukoda ei toetanud Keskerakonna ettepanekut lubada üritustel osaleda ka vaktsineerimata inimestel kui nad teevad enne kiirtesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti ja Leedu tõstsid omavahelise karantiinivaba liikumise taset 25 inimeseni 100000 inimese kohta. Samamoodi kergitas piiri Soome. Miks ei võiks Eesti seda nakkusnäitaja piiri tõsta ka teiste Euroopa riikide suhtes, kus nakkuste olukord seda lubab? Välisminister Urmas Reinsalu sõnul hakkab valitsus seda arutama ja välisministeerium esitab oma ettepanekud neljapäevaks, milline see mudel võiks üle Euroopa olla? Välisministeerium koordineerib praegu ennekõike terviseasutuste seisukohti. Millised need viimased arvamused on, ei olegi minu lauale veel jõudnud, aga me kindlasti oleme nõus sellega, et taotleda niisugust ühtset mudelit. Ja teiseks on ka oluline konsulteerida meie regioonis, mida arvavad siin meie lähemad riigid, et kogu mõte ja loogika on ikkagi ju tarbetud liikumist vältida. Ja teine küsimus on selles, Eesti on kehtestanud ju testimissüsteemi, mis võimaldab sellest karantiinist pääseda, järelikult karantiinivabalt on kõigil inimestel võimalik ükskõik millisesse maailma otsa minna, iseküsimus on see, kas see on mõistlik. Ma arvan, ei ole, minu jaoks on, kõige tähtsam on see, et maksimaalne liikumisvabadus säiliks meie noh, nii-öelda vahetus regioonis. Järjest enam küsitakse, kas valitsuse asemel ei võiks terviseamet otsustada, kuidas nakkusnäitajaga toimetada ja mida lubada. Ma arvan, et on ta nii kõigis riikides, kus otsused teevad valitsused ja valitsustel on võimalik ka riikide vahel kokkuleppeid sõlmida. Et ma arvan, et sellest vastutusest siin valitsus küll või üle ega ümber ei pääse. Rääkides Euroopa komisjoni soovitusest, et nakkusnäitaja, mille puhul reisipiiranguid ei kehtestata, võiks olla 50 ütleb Reinsalu, et tema jaoks on mõistlik number see, mis väldib nakkuse liigset levikut üle riigipiiride. Võib-olla on veidi eksitav öelda, et Euroopa komisjon on välja pakkunud üksnes 50 ettepanekus, on ka need number 150 et juhul kui testide arv on teatud mahus, millest omakorda teatud maht on negatiivseid teste, et sellisel juhul tuleks riikidele 100 viitekümmargune piiriühik, mida komisjon selles mõttes välja pakkus, on minu jaoks küll liialt kõrge.", "role": "user" }, { "content": "Eesti tõstis Soomest ja Balti riikidest tulijatele nakatumisnäitaja 25 peale, Läti hoiab aga oma piirangud varem kokku lepitud 16 nakatunu tasemel. Tänasest on muidki muudatusi liikumispiirangutes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Viru keskhaigla on üks neist raviasutustest, kus on võimalik analüüsida Sars kaks koroonaviiruse kahtlusega haigete proove. Haigla ülemarst Toomas Kariis toonitas, et proove ei saa teha perearst ja neid ei tehta ka haiglas, vaid proove võtavad kiirabi töötajad patsientide kodus. Haige inimene peab jääma isolatsiooni ja parim koht isolatsiooniks on kodu. Kui on tõesti tekkinud põhjendatud kahtlus selles, et tegemist võib olla koroonaviirusega, siis kiirabi inimesed sõidavad kohale võtavad ninaneelu kaape ja, ja me saame selle kohta siis laborist eitava või toetava vastuse. Negatiivse vastuse me saame natukene kiiremini kätte. Positiivse vastuse puhul on vaja teha kinnitavaid teste ja nendega läheb rohkem aega. Aga me usume praegu seda, et et kahe ööpäeva jooksul on meil olemas informatsioon nende haigete haiguse kinnituse või eitase kohta. Kindlasti. Ülemarss toonitas, et test on mõtet teha ainult riskirühma kuuluvatele inimestele. Toomas Kariis. Testimisel peab olema selge meditsiiniline näidustus ennekõike testi, me võtame nendelt inimestelt, kellel on reaalne risk selle haiguse olemasoluks, see tähendab, nad on kas tulnud sellest piirkonnast, mis on tunnistatud ohupiirkonnaks või on teada, et nad on puutunud kokku otseselt diagnoositud haigusega haigetega. Lihtsalt huvi pärast testi teha ei ole mõtet, sest selle testi tulemusest ei sõltu ravi. Paranemine läheb oma rada. Neljapäevaks ei olnud Ida-Virumaal veel koroonaviiruse nakkuse kandjaid fikseeritud Ida-Virumaalt raadiouudistele Räne Kundla.", "role": "user" }, { "content": "150 000 inimesega piirkonda teenindav Ida-Virumaa keskhaigla on koroonaviirusega nakatunud inimeste vastuvõtmiseks valmis, kuid haigla juhid paluvad riskirühma kuuluvatel inimestel mitte tulla ise haiglasse, vaid kutsuda endale kiirabi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhiseadus komisjoni esimees Anti Poolamets põhjendas 9296 muudatusettepaneku ühte paki liitmist vajadusega ületada obstruktsioon aga ka asjaoluga, et enamus opositsiooni esitatud muudatusettepanekuid ei ole seotud eelnõu eesmärgiga ega abielu mõistega. Põhiseaduskomisjoni liige keskerakondlane Andrei Korobeinik ütleb, et kuigi keskfraktsiooni saadikud toetasid seda ettepanekut, on kahtlemata tegemist kodu ja töökorra seaduse rikkumisega. Juhul, kui see küsimus jõuab riigikohtusse, siis noh, see tegelikult oleks päris kasulik, et küsimus on selles, et kuivõrd parlament saab ise reguleerida nende tööd, et kui peab valima sellise nagu väga massiivse abstruktsiooni ja konkreetsete reeglite vahel, siis milline see valik peab olema, kui koos annab sellist hinnangut, siis ma arvan, sellest võidavad kokkuvõttes kõik. Ka endine õiguskantsler Allar Jõks leiab, et taolist liitmist pole seaduses ette nähtud. Vastav seadus ei näe, et võimalust, et oleks võimalik muudatusettepanekuid, mis ei ole identsed, et neid võiks kuidagi viisi ühte kimpu siduda. Nii et sellist normi minu hinnangul kehtiv seadus ei sisalda. Mis tähendab seda, et eelnõu autorid sellise sammuga annavad ühe uue argumendi selleks et õiguskantsler saaks kaaluda riigikohtusse pöördumist. Seda, et muudatusettepanekud peaksid olema seotud seaduse sisuga, ei pea korobeinik üldse mingiks argumendiks. Me oleme korduvalt näinud, kuidas Riigikokku on tulnud need kobarseadused, kus mingi süütu seaduse otsa pannakse hoopis teine kontekst juurde ja seda sätet tegelikult võeti kodukorrast maha, et muud saadi, pangad peavad olema seotud seaduse sisuga. Et seda ei ole juba, kui mälu ei petta, siis pea 20 aastat. Nii et täna see nii ei ole. Riigikogu juhatusele esitatud proteste arutatakse homme, aga juba täna pandi paika nädala töögraafik ja kolmapäevane teine lugemine ning lõpphääletus. Esimesel lugemisel toetas eelnõu välja langemist 48 saadikut. Koalitsiooni esindav Siim Kiisler on endas kindel ka täna. Selle punkti lõpphääletusel ma hääletan kindlasti vastu, sest seda jama, mis siin praegu toimub, seda kindlasti ei ole Eesti riigil vaja, ammugi mitte praegu, kus meil on tervishoiu kriis ja, ja majandusraskused, et vaja muuga tegeleda. Ülejäänud Isamaa fraktsiooni käitumise kohta ütleb Kiisler. Isamaa fraktsiooni 12-st liikmest toetas referendumi otsuse esimesel lugemisel seda kaheksa ehk siis kaks kolmandikku toetas, üks kolmandik ei toetanud ja ma arvan, et lõpphääletusel on need suhtarvud enam-vähem samad. Opositsioon loodab Imre Sooäärele, aga tema käib endiselt oma rada. Ta lubab kompromisseelnõuga välja tulla homme ja ei kinnita praegusele eelnõule vastu hääletamist.", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval läheb riigikogus teisele lugemisele abielureferendumi korraldamise eelnõu. Põhiseaduskomisjon otsustas pühapäeval, et eelnõu saadetakse täiskokku viie muudatusettepanekuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti naisliit kuulutas Estonias toimunud isade päeva kontserdil välja aasta isa, kes on kuue lapse isa Meelis Sibrits Ida-Virumaalt. President Kersti Kaljulaid ütles oma kõnes, et Eestis on mehed emotsionaalse turvatunde allikana alahinnatud. Ta tõdes, et nii nagu on muutunud naiste roll ühiskonnas, on tore märgata ka meeste rolli muutumist. Me liigume suunas, mis ei tunnista õigeid ja valesid rolle. Aga väärtustab, väärtustab kõikide inimeste panust ühiskonnas või perekonnas mõõtmata neid rolle, mingisuguse muu mõõdupuu, kui hoolivuse ja armastuse järgi. Hoolivus ühiskonnas, armastus perekonnas, see ongi kõige tähtsam. Õnneks ei ole hoolivus ega armastus, miski, mis kulub, kui neid kasutada. Pigem on asjalood vastupidi. Hoolivus toodab hoolivust, armastus, armastust. Ja kahjuks muidugi ka vastupidi, kalkus külmutab, hoolimatus kalestab. Eluraskused ei saa meist jagu, kui meil on keegi, kellega koos neid eluraskusi ületada. Aasta isa Meelis Sibrits ütles, et hea isa on kerge olla, kui kõrval on toetav abikaasa. Ma ikkagi ütleks, et mul on seda retsepti ja naine, head lapsed. See on see retsept. Kõige tähtsam on abikaasa ühel meesterahval ja kui see on toetav ja tore ja sul on lapsed ja nad on minul, on nad juhtunud niimoodi, et nad on tõesti teineteist toetavad ja see ongi kogu retsept. Tütar Heili Sibritsa sõnul iseloomustavad tema isa nii töökus, jonnakus kui ka hea huumorimeel. Minu isa on väga hea isa, aga seda ütlevad kindlasti kõik, teised ka. Aga minu isa on vahel jonnakas, vahel väga hea huumorisoonega. Talle meeldib krutskeid teha, kui ta oleks väike poiss, siis ta kindlasti oleks see poiss, kes võiks õpetaja toolile. Ja Ta on töökas ja väga hea südamega selles suhtes, et võib-olla ta küll ei julge alati seda välja näidata, aga me näeme ta silmis seda rahulolu ja, ja õnne siis, kui me kõik lapsed kodus oleme, et ta on hästi perekeskne isa. Aasta isa tiitel anti sel aastal välja juba kahekümnendat korda ja Virumaale läks see esmakordselt.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Naisliit kuulutas Estonias toimunud Isadepäeva kontserdil välja aasta isa, kes on kuue lapse isa Meelis Sibrits Ida-Virumaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühingu kodukant Läänemaa tegevjuhi Kaja Karlsoni sõnul on see teadlik valik, et kohaliku toidunädalad peetakse suvise tipphooaja asemel hilissügisel. Huvi on olnud tema sõnul suur, sest pea kõik nädala jooksul toimunud õhtusöögid müüdi välja. Nii-öelda toidule keskendumegi siis, kui on madal hooaeg, kui meie ettevõtjatel on aega selleks, et natuke rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas omavahel rohkem koostööd teha ja kuidas seda kõike head ja paremat siis meie külastajani viia. Värskest toorainest saab teha maitsvamaid toite, samas eeldab väiketootjatelt tellimine, et restoranid on paindlikud ja arvestavad, et kaubakogus võib-olla piiratud, jätkab Krandholm. Marina jahisadama restorani peakokk demokaev. Restoran tahab, siis ta saab väga head toorainet ja väga head koostööd teha, lihtsalt seal on küsimus selles, et kas talu suudab nagu terve suve pakkuda sulle seda sama toorainet. Aga samas see nagu restorani täna nagu eelis on jälle see, et saab teha nagu pistelisi ja hooajalisi, ütleme kas siis nagu toite või asju, et nagu kas siis on mingi nädal, kaks ütleme, kui mingi kindel tooraine tuleb, ütleme Sa pakud see kõige paremat, ütleme mingit kindlat tomatit või, või mingeid kõrvitsaõite on ju. Piret Hill osaühingust väike mahetalu kasvatab palivere lähedal võrseid ja beebilehtsalatit. Ta ütles, et nende klientide seas on paarkümmend restorani ja mitu poeketti. Alustasime me ise kohale minnes restoranidesse ja ja käisime ka ise Viimsi taluturul müümas, kus saime palju uusi kliente, just eraisikulisi kliente. Aga jah, restoranidega käisime isiklikult kohal, viisime näidised ja sealt algasid erinevad koostööd. Läänemaa toidunädalad peeti teist korda rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Selle nädalavahetusega sai punkti teist korda peetud Läänemaa toidunädal. Kohaliku tooraine kasutamine eeldab restoranidelt paindlikkust, sest väiketalunike tootmismahul on omad piirid, kuid selle kauba eeliseks on värskus ja kindel päritolu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavune aasta ema on Põhja-Eesti regionaalhaigla anestesioloogiakliinikus üle õena töötav Katre Sirel. Aasta ema kuulutati välja ETV saates hommik Anuga. Aasta ema rõhutas koos abikaasa loga kodu tähtsust laste kasvatamisel. Ega me ei ole neid kasvatanud väga palju algab kodust, väga palju algab sellest, milline eeskuju sa ise oled, millised on sinu mõtted, millised on sinu välja öeldud sõnad, millised on sinu teod, kas teod ja mõtted on, on samasugused. Ja ma arvan, et kui see nii on, et siis ühel hetkel lapsed võtavad selle omaks ja, ja see saabki nende tegelikkuseks, nii et et ei ole vaja pingutada, ei ole vaja minna hulluks, ei ole vaja mõelda selle peale, et nad oleksid tohutult edukad ka meie ambitsioonid või meie meie mõtted. Kuidas nad peaksid olema, ma arvan, et, et see on palju olulisem, et et nad saavad olla nii, nagu nad on ja meie peame võtma neid nii, nagu nad on. See on nagu meil sisse harjunud elustiil, et, et ole töökas, ole aus. Ära räägi teisi taga ära intrigeeri ja austatud. Kõrva. Tütred Laura ja Geter Sirel rääkisid, mida nemad on emalt kaasa saanud. Ta on kõige parem selles, et ta on lihtsalt nii optimistlik kogu aeg ja ta oskab alati sellist süstida lootust meisse, kui on sellised rasked ajad. Ma olen alati oma ema puhul imetlenud seda empaatiavõimet ja sellist lahkust teiste inimeste osas, et ta paneb ennast alati tahaplaanile. Ta alati tahab, et teised oleks õnnelikud ja ta töötab selle nimel.", "role": "user" }, { "content": "Katre Zirel töötab Põhja-Eesti regionaalhaiglas anestesioloogia-kliinikus ülemõena. Aasta ema kuulutati välja ETV saates \"Hommik Anuga\". Ta rõhutas kodu tähtsust laste kasvatamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe andsime teate välja esmaspäeva õhtu, eilse seisuga oli kuskil 45 inimest, käis antikehi andmas ja ma käisin just laboris veerand tundi tagasi, meil on tehtud 80 testi ja nendest 12 on positiivset, see teeb 15 protsenti. See tähendab, et nad on puutunud. Jah, seda võime ametlikult välja öelda, et 15 protsenti, kes on käinud teistel, on kokku puutunud viirusega. Et siiamaani oleme kuulnud statistikat, et ainult mõni protsent või isegi alla protsendi populatsioonilist on viirusega kokku puutunud. Nüüd antikehade uuring, mis oli siin kuu aega tagasi, see näitas, et iga kuues saarlane võib-olla kokku puudunud viirusega ja nüüd võib-olla näeme veel suuremat numbrit. Nüüd suur küsimus on selles, kas antikehade leid näitab immuunsust või mitte. Ja kui me jälgime ametlikku teaduslikku informatsiooni, siis kõik ütlevad praegu, et antikehade leid ei tähenda, et oleks kaitstud uue viiruse infektsiooni eest. Koroona puhul see siis sõltub tulevastest tulevikuuuringutest kas immuunsuse on ja kui palju seda immuunsust on või kui kauaks seda immuunsust on, aga nagu laiemalt mõeldes antikehad peaksid tagama immuunsuse.", "role": "user" }, { "content": "Kuressaare haiglas saavad sellest nädalast kõik Saare maakonna elanikud teha koroonaviiruse antikehade testi. Aasta lõpuni kestvat uuringut rahastab Haigekassa rohkem kui 155 000 euroga. Millal laiaulatusiku testimisega ka teistes maakondades alustatakse, ei osatud Haigekassast täpselt öelda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUue järjekorrasüsteemiga piiriületuse eelbroneerimine veebiküljel Eesti piir pe on käinud juba mõnda aega ning süsteemi käivitumise eelõhtul on kolmes Venemaa suunalises piiripunktis endale eelnevalt aja kinni pannud enam kui 6000 sõidukit, räägib süsteemi haldava irfOÜ juhatuse liige Hannes Plint. Enamus neist veel broneeringutest on tehtud Narva suunal kuskil 4500 või natuke rohkem ja, ja ülejäänud siis 1500 on siis Koidula Luhamaa suunal võib kindlasti öelda, et, et inimesed on selle nii-öelda reisiplaneerimise ja piiriületuse planeerimise omaks võtnud. Kuigi Narvas on eelregistreeritud järjekord juba paar nädalat pikk ning Lõuna-Eesti piiripunktides Koidulas ja Luhamaal paar päeva, ei tähenda see, et täna piirile saabuja peab nii pikalt ootama. Hannes plinte. Täna südaöösel me avasime elava järjekorra registreerimise ja see elav järjekord hakkab samamoodi nagu nagu praegune elav järjekord lihtsalt hakkavad järjest autod järjekorda registreerima ja selle järjekorra alusel hakatakse neid teenindama lihtsalt teenindatakse neid elavat järjekorda selle võrra vähem, et mis on eelbroneeringu all, et eelbroneering teenindatakse tema kellaajal ära ja kõik, mis üle jääb, see antakse siis elavale järjekorrale. Elava järjekorra avamisel pärast keskööd pakkus süsteem nii Narva, Koidula kui ka Luhamaa piiripunktis piiriületuse aja lähima pooleteise kahe tunni jooksul. Suurimaid muutusi tunnevad tänasest just Lõuna-Eesti piiriületajad, kuna seni kujunes sõiduautode elav järjekord maanteel seisva rivina. Edaspidi tuleb ka Koidulas ja Luhamaal sõita ootealale nagu Narvas ning võtta see RLi järjekorra number. Kui tõhusalt uus süsteem toimima hakkab, saab plintesõnutsi näha alles nädala-paari pärast. Selle süsteemiga uue süsteemiga harjumine, eks ta, eks ta võtab natuke aega ja, ja see, kui palju tegelikult hakkab olema see elava järjekorra ja eelbroneerimise eelbroneeritavate aegade võimalus, noh see tegelikult selgub kuskil nädala jooksul, et esimesel augustil noh, päris adekvaatset pilti me veel ei oma, sellepärast et inimesed alles harjuvad süsteemiga. Piiriületuse registreerimise üks suuremaid plusse peaks olema see, et ka elavasse järjekorda saabuja ei pea pika ooteaja puhul tingimata teeserval ootama vaid võib veeta piiriületuseni jääva aja kasulikul moel kusagil mujal. Samas peaks see lõpetama kütusevedajate poolt järjekorra kohtade müügi praktika, mis kuni viimaste päevadeni turiste kimbutas. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt.", "role": "user" }, { "content": "Keskööst kehtib Eesti - Vene piiril uus järjekorrasüsteem, mille kohaselt tuleb nii Narvas, kui ka Koidulas ja Luhamaal Venemaa suunal autoga piiri ületamiseks järjekorda registreeruda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna pimärgi otsustas Tallinna linnavolikogu sel aastal anda 21 aastat linna peaarhitektina töötanud Dmitri Brunsile. Rõõmuga tuletada meelde, no näiteks see, et meil õnnestus 66. aastal luua vanalinna riikliku kaitsetsooni, see oli esmakordselt, kus kogu vanalinn sai võetud muinsuskaitse alla ja nüüd on asi nii kaugel, et täna on ta UnesCO maailma kultuuripärandi nimistus. No ja muidugi olümpiamängud see, et meil õnnestus mehiselt lüpsta Moskva rahakoti, selleks et Tallinnasse saada palju uusi ühiskondlikke hooneid, olgu see lennuväli või teletorn ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Tol ajal üks minu äärmiselt suur unistus jäi täitmata ühendada kesklinn merega. Tallinna sadam oli rangelt keelatud tsoon, mida valvas piirivalve ja alles nüüd süda on nii hell ja tore, et nüüd linn tuleb mere äärde välja ja linnavalitsus igatepidi seda toetab. Tegemata asjade seas on Brunsil hea meel, et järele ei antud survele laiendada. Kaubasadam Patarei vanglast kuni Russalkani Bruns on hiljuti kirjastanud kaks raamatut Tallinna linna kujunemisest ja linna ehituses aastatel 1918 kuni 40.", "role": "user" }, { "content": "Kauaaegne Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns sai linna vapimärgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRail Balticu raudteetrassi ehitamise juures ei ole praegu sugugi suurim probleem üldiselt ehitust vaevav tooraine puudus, vaid hoopis uimane projekteerimine, ütles Rail Baltic Estonia tehniline juht Anvar Salomets. Projektid ei laeku oodatud tempos vaatamata korduvatele lubadustele ja see siis ka omakorda mõjutab maade omandamist, mis on eelduseks ehitamisele ja, ja noh, siis mõjutab ka seeläbi ehitamise algust. Kas te olete saanud ka mingisugust arusaama sellest, et miks need projektid siis ei laeku oodatud tempos? Kui varasemalt töövõtjad, siis tõid välja teatud sellist jõudluse langust seoses Covidi pandeemiaga, noh siis tänaseks see ei ole enam see kõige mõjuvam põhjus, et et usutavasti on see ikkagi töövõtja jõuduse küsimus ja, ja pisut ka meile endile. Tundub, et selline valearvestuse küsimus, et sellist mahtu Baltikumi üleselt projekteerida, võib-olla selle nii-öelda planeeritud meeskonnaga ei olegi adekvaatne ressursside hindamine olnud. Jutt käib Hispaania projekteerijast ida, kes projekteerib suuremat osa põhitrassist, mistõttu on samade muredega silmitsi ka meie naabrid, selgitas Salumets. Eestit ta puudutab kõige valusamalt siis Harju-Raplamaale. Kui need eeldused jah, siis on siin juba üksjagu nii-öelda paralleelselt ette loodud, ehk siis jupikaupa riik on maid omandamas oleme siis kõige lähemal sellele eelduste paketi täitmisele, mis on ehitamise alustamiseks vaja. Loomulikult mõjutavad Rail Balticu projektiga sõda Ukrainas ning agressorriikidele kehtestatud sanktsioonid, kinnitas Salomets. Selle läbi on mõjutatud need varasemad tarneahelad ja omakorda siis teatud toormete hinnad, mis siin välja saab tuua kahtlemata teras, tsement noh, loomulikult kütus, mis kõik on võrdlemisi suured kuluartiklid meie projektide portfellis. Midagi seepärast pooleli pole praegu plaanis jätta. Salumetsa sõnul saab kasvavaid ehituskulusid kokku hoida näiteks sellega, et kasutatakse teistsuguseid insenertehnilisi lahendusi kui projekteerija on ette näinud. Samuti antakse tööde tegijatele pikemad tähtajad. Kõik see omakorda aga ei tähenda, et projekti tähtaeg 2030.-st aastast edasi nihkuks. Hinnatõusuga tuleb aga ilmselt arvestada, tõdes Salomets. Me siin tegelikult seda olukorda monitoorime järjepidevalt igapäevaselt ja selgelt jah, sellest hinnatõusust siin nendel objektidel ei pääse nüüd öelda täna täpselt veel ja kui suur ta saab olema on selles mõttes tänavatu töö, et homme on täiesti uus reaalsus jälle.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina sõjast tingitud toorainepuudus ehituses ning sellest tulenev hinnatõus mõjutab ka Rail Balticu rajamist, kuid sellest hoolimata loodetakse projektiga jääda plaanitud eelarve ja tähtaja piiresse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse levimus üsna kõrge ehk nakkusohtlike täiskasvanud inimesi on meil ligikaudu sama palju, kui meil oli jaanuari alguses, kui me tuvastasime kõige kõrgema levimuse, et praegu on isegi neid mõnevõrra rohkem, et me võiksime öelda, et iga 40. täiskasvanud inimene Eestis on nakkusohtlik ja mis me saime veel teada, on see, et et nendest nakkusohtlikest ligi pooled on siiski asümptomaatilised, aga nakkusohtlikud ja see teeb üsna keerukaks ka nende tuvastamise ed nad ise ei tea, ei pöördu arsti poole ja teised ei oska ka, eks ju neid kuidagimoodi karta või nende noh, suhtes siis ka ka valvsad olla või kokku puutudes näiteks nagu distantsigi hoida. Et see on see, mis me saime teada, aga mis me positiivsetest asjadest saime teada, on see, et praeguseks hetkeks, kui meil see uuring nüüd käis, on, on ligi viiendik täiskasvanud elanikkonnast, ka neid, kes omavad viirusevastaseid antikehasid, ehk et täpsemalt 21 protsenti see on tõusnud siis meie möödunud uuringuga võrreldes umbes nii-öelda kahekordseks, et kui möödunud uuringus, mis oli neli nädalat tagasi, oli see protsent 11, siis nüüd on ta 21 protsenti ja see on minu meelest üks päris hea hea sõnum. Kas see 21 protsenti on tulnud läbi selle, et meil on tehtud vaktsineerimisi või läbi selle, et meil lihtsalt osa inimesi on selle ränga haiguse läbi põdenud? See on umbes pooleks, et kusagil nii-öelda 10 protsenti on selle läbi põdenud ja ja siis 11 ees protsenti on läbi vaktsineerimise ehk et nad on need, kellel on, on vaktsineerimine tehtud, et kas siis ühe või kahe doosiga, tegelikult eelmises uuringus oli pisut rohkem kaldu selle poole, et inimesed olid läbi põdenud. Nüüd siis on nagu tasakaal selline enam-vähem võrdne ja, ja kui veel oma sellistest rõõmustavatest sõnumitest öelda, et siis on antikehasid päris palju juba ka eakamates ja keskealistel, no selgelt on ka selle läbi ja nad on olnud ka vaktsineerimise sihtgruppides rohkem, nii et, et võib-olla, et see on ka nagu hea sõnum, et need, kes on ohustatumad, enam, et nendel on siis ka neid viirusevastaseid antikehi juba juba enamatel, kui, kui noorematel täiesti sellistel 18 kuni kuni 39 aastastel vanusegrupis.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli seireuuringu järgi on viiendikul Eesti täiskasvanutel olemas koroonaviiruse antikehad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa ligipääsu piiramine pangandussüsteemile Swift suurendab majandusanalüütiku agar sõnul energiahindu kogu maailmas kuid praegu töötaks selle nimel, et mõju lääneriikide oleks võimalikult väike. Üritatakse välja töötada loomingulisi sanktsioone, mis võimaldaks Venemaal võib-olla nafta ja gaasi müümisega jätkata kuid nad ei saaks kasu nende müükide tulust. Selliseid naftasanktsioone kehtestasime Iraanile. Niiviisi üritatakse vältida maailma nafta hindade plahvatusliku kasvu. CBS uudistetoimetaja Ed Kief. Praegune mõte on lihtsalt pigistada Vladimir Putinit võimalikult palju ja seda peaksid tundma ka tema liitlased ja perekond. Samuti saadavad ameeriklased Ukrainale 350 miljoni dollari ulatuses julgeolekuabi, mille hulgas on tanki ja õhutõrjesüsteemid, relvad ja laskemoon. USA kaitseametnikud loodavad, et lisaabiga pole hiljaks jäädud sest selle kohaletoimetamise võtab mõned päevad aega. BBC uudistetoimetaja Aik outi. Praegu on küsimus, et kuidas oleks võimalik viia see abi Ukraina võitlejateni, kui piirkonna õhuruum on tõsise võitluse all. Samal ajal rõhutavad eksperdid, et Venemaa sanktsioonide ja Ukraina julgeolekuabi suurendamine võib kaasa tuua küberrünnakute laine USAs. Küberjulgeoleku ekspert Cris Kreps. Iga ettevõtte juht USA-s peaks olema valmis, praegu ei ole tavaline olukord. Teil on veel aega, ressursid selleks on olemas. USAs elavad ukrainlased ja ameeriklased on aga tänavatel näidanud tugevat toetust karmimatele sanktsioonidele. USAs elav venelane Valentiina. Keegi ei suuda uskuda, et Putin alustas päriselt sõda, aga ta tegi seda. Ta on täiesti hullumeelne inimene. See on tragöödia Ukrainas ja kõikidele Ukraina inimestele. Kõik ukrainlased on kangelased. USA-s elav ukrainlane Andri. Ma usun, et kogu maailm kuuleb meid ja see on suur abi Ukraina inimestele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa vastased sanktsioonid avaldavad mõju ka Lääneriikide majandusele, kuid praegu on kõige olulisem Vladimir Putin nurka suruda – leiavad USA analüütikud. Samal ajal muretsevad ameeriklased, et Ukrainale saadetud julgeolekuabi jõuab kohale liiga hilja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeoses koroonaviiruse taandumisega on hotelli külastajate arv Kagu-Eestis märgatavalt kasvanud, tõdes Värska kurd ravikeskuse juht Vello Saar. Me oleme jõudnud täpselt sama kaugele, kui me olime covidisel ajal aastal 2019. Esimese kolme kuuga natukene klientide hulk on väiksem, aga eks siin vahepeal ole jällegi toimunud mingisugused hinna õdedemised ja korrigeerimised. Erinevatel põhjustel. Saare sõnul on siseturistide osakaal 90 protsenti ja ülejäänud 10 protsenti annab kokku Lätist saabunud külastajate arv. Siseturistide osakaal on suurenenud ja vähenenud või peaaegu lakanud on näiteks ida poolt tulevate turistide hulk. Noh, ma pean silmas siin Venemaalt ja kasvanud on jällegi lõunanaabrite selline külastajate või turistide hulk Läti poole pealt. Võrumaal tegutseva kubja hotelli juhatuse esimehe Aigar Pinma sõnul külastajate arvu üle nädalavahetustel kurta ei saa. Nädalavahetustel on suures piirdes maja täis, noh eks nädala sees on, on natuke vaiksem, et, aga, aga see ongi meie selline iga-aastane kogemus, et ta kevadperioodil nii on. Pindmaa nentis, et samas mõjutab hotellikülastajate otsuseid praegune sõjategevus Ukrainas. Hotellituses on, on täna selline tendents, et me töötame suures piirides kuskil kahe nädala ajateljel, et ega me suurt võib-olla väga ei tea, mis kuu või kahe pärast ette juhtub, on, on muidugi ka suveks on broneeringuid olemas, aga ka turism töötab täna ikkagi ühe-kahe nädala teljel. Ja vastavalt sellele siis kuidas on ümberringi poliitiline ja majanduslik olukord, nii ka broneeritakse ja tullakse. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eesti suuremates hotellides peatuvate turistide arv on tõusnud koroonakriisi eelsele tasemele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe lants-tüüpi, traktori omanik ja nende traktorite suurentusiast Eero Kotli ütleb, et esimene Saksamaal Manheimis toodetud lants Buldog jõudis Eestisse 1922. aastal. Õnneks on see masin alles ja oli tänagi kohal täies ilus. Neid oli 120 umbes ja praegu on neid järgi 15 ja nendest oleme jõudumööda juba 12 töökorda saanud, 13. on käimas ja kaks tükki on siis veel tegelikult ainult jäänud. Aga loomulikult on lootus, et äkki kuskilt veel, kas mõne mõne põhukuhja alt või, või kuskilt mujalt veel mõni lants välja tuleks, küll see rõõmustaks. Üks künnipäeval publikut rõõmustanud lants puldog jõudis silla otsa talumuuseumis juba 36 aastat tagasi. Talumuuseumi juhataja Kalju Idvand. No see on suur tükk Eesti tehnika lugu. Need mudelid olid mõeldud spetsiaalselt Eesti jaoks põlevkiviõli kasutamiseks ja see on üks suuremaid lantspuldoge, mis Eestis on. Nii et selles mõttes haruldus. Kui 1939. aastal valminud hõõg peasüütega lansile hääled sisse pandi ja see kõrvu nüüdisaegse Jon Tiriga mulda pööras, ilmusid tehnikahuviliste meeste silmanurka lausa Heldimuspisarad taas kord Eero Kotli. Ikkagi 80 aastat tehnika arengut ei ole midagi parata. John dear, loomulikult on kangem, täna. Ilus ilm meelitas silla otsa muuseumisse paarsada huvilist, mis muuseumi juhi Kalju Idvandi sõnul räägib sellest, kui väga tehnikapärand inimestele tegelikult korda läheb. Seda tehnikat on vaja hoida, seda on vaja tutvustada ja kui muuseumis kipuvad käima peamiselt naised, siis kui me hoiame seda tehnikat, siis tulevad naised ja mehed koos võtavad lapsed ja lapselapsed ka kaasa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaalt.", "role": "user" }, { "content": "Raplamaal Sillaotsa talumuuseumis sai täna näha uunikumist traktorit kündmas kõrvuti tänapäevasega. Sillotsa muuseum tähistas künnipäevaga Eestis kunagi üsna levinud Lanz Bulldog-tüüpi traktorite 100. sünnipäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa olen seda ettepaneku ka varem teinud. Täna ma tegin ettepaneku, et, et seda piirangut pikendada kella kella ühend aga kuna haiglate koormus on jätkuvalt tõusutrendis, siis ei olnud täna võimalik ka seda otsust langetada ja me otsustasime, et järgmine teisipäev siis vaatame, kuidas haiglate koormusega olukord on, kuidas viiruse dünaamika olukord on ja siis saab teha uued otsused. Nii et täna jäi ta nii kehtima, nagu praegu on. Kas terviseamet ja haiglate esindajad ka tegelikult soovisid, et pigem pandaks mingeid piiranguid peale, oli see arutlusel? Ei täiendavaid piiranguid me täna küll ei arutanud. Aga ettepanek oli laual olemas, nende poolt. Ei olnud sellist ettepanekut, et täna me jäime täpselt samade reeglite juurde, mis, mis kehtivad. Kuidas see vaidlustel seal jagunes, et siiamaani on olnud vähemalt avalikkuse jaoks selge, et Keskerakond tahaks pigem piiranguid maha võtta. Reformierakond on olnud ettevaatlikumal seisukohal, et kas tänane arutelu oli samasugune välja arvatud siis teie reformierakondlastest. Tänane arutelu oli, ma ütleks täpselt samasugune, nagu on, on ju varasemad olnud, et, et, et ega me olemegi alati kaalunud plusse-miinuseid. Et mis erinevate variantide puhul on ja, ja ka Reformierakonnana me ju soovime hoida ühiskonda võimalikult avatuna ja piiranguid nii vähe kui võimalik, nii et selles mõttes ma arvan, on, on kõik kõik ühel meelel lihtsalt nii nagu ma ütlesin, praegu viiruste või nakatunute arv haiglates ju jätkuvalt kasvab. Ja selles olukorras ei saanud neid muudatusi leevendamise suunas teha. Et vaatame nädala pärast uuesti, kuidas dünaamika on olnud ja ja kui see liigub õiges suunas, siis ma arvan, et me saame ka astuda edasi.", "role": "user" }, { "content": "Ettepanek meelelahutusasutused öösel kella üheni lahti hoida ei leidnud valitsuses toetust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli uuringus jälgitakse 370 koroonaviirus haiguse läbi põdenud inimest. Tuvastatakse nende praegused ja ammused tervisemured ning uuritakse, milline on seos koroona viirusega. Uuringut juhib Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla. Teadusuuringuid tasubki teha siis, kui vastus ei ole teada, ehk on võimalus, et sellel koroona põdemisel on järelmõju osadele inimestele, aga on võimalik ka, et seda ei ole, ehk siis vot see ongi nagu põhimõtteliselt meie huvi kirjeldada erineva raskusastmega põdenud inimeste kogemusi ja kirjeldada piisavalt paljude inimeste kogemusi, et siis et me ei satuks jälle selle ohvriks nii-öelda, et me leiame üles ainult kõige kirkamad juhud. Uuringu meeskonna liige, perearst Kadri Suia kirjeldab, et neid patsiente on palju, kes muretsevad, et pärast koroonaviirus haiguse läbipõdemist on tekkinud tervisemured. Hästi, paljudel on ikkagi selliseid, sellist, üldist väsimust, erinevaid selliseid pikaajalisi köha, probleeme, südametegevuse asju, et sellist noh, mis ka võib-olla on tihtipeale see, et, et ei saadagi aru, et lihtsalt on väsinud üldiselt halb olla ja siis otsitakse nagu erinevaid selgust, et millest see tingitud on. Ja, ja kindlasti ka sellist nagu muret ja ärevust ikkagi, et mis, mis noh, võib olla seotud jah, sellega, et et on, on haigus ja kardetakse, et mismoodi see mõjuda võib või perele mõjuda võib. Anneli Uusküla seletab, et praegu on käimas töö, et leida patsiendid, kes annaks oma nõusoleku. Siis saab perearst teadlastega jagada ka patsiendi andmeid. Uuritav peab kaks korda külastama perearstikeskust, esmalt veebruaris või aprillis ja siis kuus kuud hiljem. Me soovime, et patsient uuritav siis täidaks väga põhjaliku küsimustiku, kus me siis hindame ka sellist, ütleme, inimesepoolset hinnangut oma tervisele, enne haigestumist, koroonasse, haigestumist ja peale haigestumist, siis me soovime võtta patsiendil vereanalüüsi ühelt poolt selleks, et hinnata põhiliste organsüsteemide tööd, neeru ja maksa tööd ja veel mõned sellised vereanalüüsid, aga me teeme ka spetsiifilised, siis koroonaspetsiifilised immuunsüsteemi uuringud, et vaatame inimestel rakulise immuunsuse vastust sellele infektsioonile. Ja ka siis antikehasid Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul saab uuringu tulemuste põhjal selgeks, kas ja kui peab, siis mida tuleb haiguse pikaajalise mõju leevendamiseks teha. Eesmärgiks on ka tuvastada, kellele see oht on kõige suurem. Tõesti, et millisele, ütleme näiteks kas eagrupile ma ei tea soole või siis ka näiteks, et kuidas see inimene on selle haiguse läbi põdenud, kas on väga raskelt haiguse läbi põdenud või on tal mingi kerge kuluga haigus olnud, et kuidas need pikaajalised mõjud ka näiteks nendes vaadetes erinevad.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikool alustas uuringuga, mille eesmärk on välja selgitada kuidas mõjutab koroonaviirus läbipõdenute tervist. Uuringusse kaasatakse patsiente viieteistkümnest Tallina, Tartu ja Kuressaare perearstikeskustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJutud Pärnu sõjaväeosa likvideerimisest on kestnud aastaid ja lõppenud ikka üheseltvõetava otsuse edasilükkamisega. Kui eelmine kaitseminister Jaak Jõerüüt ütles sügisel Pärnu-Karnisoni 100. sünnipäeva paiku ajakirjandusele, et midagi siia Pärnusse ikka jääb, siis nüüdne minister Jürgen Ligi tegi teatavaks otsuse, et Pärnu üksikjalaväepataljoni suvel enam uusi ajateenijaid ei võeta ja aasta lõpus läheb pataljon kinni. Põhjuseks see, et väljaõppekeskus ei vasta tänapäevaste le nõudmistele ja selle areng on piiratud, kui jätkata Pärnus. Jalaväeväljaõpet tuleks investeerida 170 miljonit krooni, kuid ka sel juhul oleks lahendus poolik. Pärnu üksikjalaväepataljoni ülem Major Margus Rebane, kes sai väeosa sulgemist plaanidest teada ajakirjanduse kaudu jätkab koos alluvatega igapäevast tööd. Tunded on kogu väeosale püstitatud juulis ja siis oktoobris. Vastavalt kaitseministri määrusele tulevad uued ajateenijad, sellesama määruse alusel on tegevus ette nähtud kuni aastani 2008 juunikuuni. Vähemalt ma tean, et väeosa siin jätkab, mina olen väeosa ülem, mina saan oma käsud maaväe ülemalt, kelle ülem on kaitseväe juhataja ja siis meil on olemas ka ministeerium kaitseministri juhtimisel. Ministeeriumil on oma planeerimis ja tegevusülesanded. Kaitseväe juhatajal koos oma staapide ja ametnikega on omad ülesanded ja sellist käsku, milles öeldakse, et likvideeru ei ole olemas. Pärnu maavanem Toomas Kivimägi ütles Eesti Raadiole, et kaitseministeerium pole pärnakate koostööinitsiatiivil pataljoni puudujääkidest ülesaamiseks sama ka vastanud. Hea pole Pärnu pataljoni likvideerimiseotsus Toomas Kivimägi arvates ka kaitsevalmiduse seisukohalt. Vaadates praegu seda tühja valget, et laiku, mis tekib ka Pärnu pataljoni sulgemise läbi, siis tegelikult kogu see nii-öelda edela, Eesti või suur osa ka tegelikult lõuna ja Lääne-Eestist ei ole ühtegi tegevteenistuse paika. Siiski selline hajutatus peaks olema ka ikkagi üks oluline komponent, millega on võimalik erinevaid riske maandada ja selles mõttes kontsentreeritugu ühe-kahe koha peale kogu see nii-öelda välja pe. Ma arvan, et see ei ole nagu võib küll rahaliselt tunduda ratsionaalne, aga samas kannab endas teatud teisi riske. Me kindlasti üritame lähiajal saada kontakti uuesti nii kaitseväe juhatajaga kui ka tõenäoliselt kaitseministriga, et arutada siiski veel kord neid võimalusi, et Pärnus oleks võimalik pataljonil oma tegevust jätkata. Pärnu linnavalitsus otsustas saata kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale omalt poolt avaliku kirja, milles protestib Pärnu pataljoni sulgemiskavade vastu Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu üksik-jalaväepataljoni likvideerimisprobleemid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRäpasest valimisvõitlusest rääkiv müstikaga pikitud näidend ei kuulu Henrik Ibseni populaarsemate lugude hulka. Põhjustest räägib lavastaja Peeter Raudsepp. Põhjus on just nimelt selles, et ühiskondlik pool on see, mis inimesi teatris on pannud natukene kartma seda materjali, sest see tähendab ikkagi seisukohavõttu. Rosmers Holm on hästi mitmekihiline lugu, mille läbivateks teemadeks on armastus ja usaldus. Näitleja Natali Väli. Kõikide nende armastusvormide juures tekib ikkagi küsimus, kas need on nagu puhtad ja päris armastused või selle taga on seal tegelaste mingit hirmud, lahtilaskmishirmud siis siin on juttu usaldusest. Kuidas üks reetmine võib ära kustutada kõik hea või kõik olnu. Lavastuses on juttu naiste valimisõigusest, kahjuks on võrdõiguslikkuse teema aktuaalne ka tänapäeval, ütles lavastaja Peeter Raudsepp, kommenteerides kriitikute tagasisidet. Mulle natuke natuke nagu heideti ette, et neid, neid enam niimoodi ei ahistata, neid õigusi, aga noh, ma loodan, et ikka inimesed suudavad asju võtta natuke nagu üldistusvõimelisemalt. Vahepeal oli siin teatriauhindade jagamised ja siis kostus ka selliseid hääli, et mitu naislavastajat on meil aastaauhinna saanud ja missugused on meeste palgad ja missugused on naiste palgad, isegi teatris ei ole need võrdsed varjatud kujul, see ikkagi eksisteerib edasi, aga ma loodan, et inimesed saavad sellest aru. Neid hääli, mida ühiskonnas summutatakse, neid ikka jätkub.", "role": "user" }, { "content": "Rakvere Teatris toodi lavale Duncan Macmillani kohandus Henrik Ibseni näidenist \"Rosmersholm\". Muu hulgas maailmavaatelistest konfliktidest ja valeuudistest rääkiv 19. sajandi lõpus kirjutatud lugu on Peeter Raudsepa lavastuses väga ajakohane ka tänapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandi linnavalitsus arutas muude küsimuste hulgas täna ka Jaak Joala monumendi püstitamisega seotud küsimusi. Abilinnapea Jaanika Kedvil Viljandi linna kodanikud üle 500 inimese esitasid linnale pöördumise palvega sellisel kujul, nagu Mati Karmin on seda kavandanud monumenti üldse mitte avada. Mida te neile vastate? Rahvaalgatuse esindaja osales ka linnavalitsuse istungil videosilla kaudu ja kahjuks pean ütlema, et linnavalitsus otsustas siiski selle protsessiga edasi minna. Me teame, et MTÜ on kõik vajaliku asjaajamise ehk bürokraatlikud sammud läbi teinud. Kõik vajalikud load on saadud ja vastavalt siis lepingus märgitud tähtajale peaks olema kuju püsti pandud. Mida siis linnakodanikud õigupoolest soovisid? Linnakodanikud, tegelikult olid häiritud sellest, et kes seal lähedal elavad, nad kartsid mürareostust aga seda ei tule. Siis leiti, et rahaeraldus on, ei ole piisavalt läbipaistev. Selgitasime aga asjaosalised ja tuleb ka vastav dokument, et Viljandi linnavalitsus on läbipaistvalt ja kõik seadusi jälgides raha eraldanud ja samamoodi on ka MTÜ toimetanud, nii et ei ole ühegi seadusepügalaga vastuollu läinud. Mittetulundusühing Meie Viljandi peab linnavalitsusega sõlmitud lepingujärgselt Jaak Joala ausamba avama 31. detsembril hiljemalt sellel aastal. Kas nii lähebki? Jah, vaatame nüüd siis, kas, kas läheb päris huvitav? No ma pean silmas õigupoolest seda, et on tehtud ka selline ettepanek, et enne tuleks teha Posti tänava park korda ja seda saab ju teha alles kevadel. Kas nüüd linn annab MTÜle selle loa paigaldamisega viivitada? Sellist ettepanekut me ei ole MTÜ-le teinud. Kui on ausammas püsti, siis ma arvan, pärast seda on seda parki palju parem korda teha. Kui teeme enne pargi korda ja siis seoses ausamba paigaldamisega tekivad seal teatud kaevetööd või midagi, nii et park saab kindlasti korda.", "role": "user" }, { "content": "Linnavalitsus otsustas linnakodanike pöördumisega mitte nõustuda ja jätta ausamba rajamiseks seni tehtud otsused muutmata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varakevadel koroona Eestisse jõudis, peegeldus see õige kiiresti haigekassa eelarves, sest maksulaekumine vähenes, rääkis haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek. Aasta peale kokku see maksulaekumine jääb umbes 50 miljonit siis väiksem kui, kui see, mis on prognoositud. Suuremal või vähemal määral on kõik eelarvekuluread koroonast mõjutatud, kevadel ju peatati mõneks ajaks plaaniline ravi. Näiteks laste hambaravi puhul jääb vahendeid üle, sama kehtib ka eriarsti puhul, kus võrreldes eelmise aastaga patsientide arv on umbes seitse kuni kaheksa protsenti väiksem. Aasta jooksul sai haigekassa koroona tõttu kahel korral valitsuse otsusega lisaraha. Kevadel saadi veidi üle 200 miljoni euro, millest kulutati ära 95 miljonit. Sellest paarkümmend miljonit läks Covidi haigete voodikohtade sisseseadmiseks. Koroona tõi aga haigekassale kaasa ka muid kulusid. Põhiosa kulus isikukaitsevahenditele, kuna nende hulk ja ka hinnad oluliselt kasvasid võrreldes võib-olla varasema perioodiga. Teine suurem kuluartikkel on haiglate püsikulud. Mida me siis kaitsesime sellel perioodil, kui plaaniline ravi oli piiratud, et haiglat ei saanud siis tavaravi rahastust peale ja siis meil oli selline püsikulude katmise meede. Ja kolmas suur teema oli töövõimetushüvitised aasta alguses, koroonaga seotult võeti meil 47000 töövõimetuslehte rohkem, kui, kui see oli 2018. Ja 2019. Aastal. Sügisel ajavahemikus septembrist detsembrini taotles haigekassa koroonakulude katteks veel kaheksa miljonit juurde. Sellest põhiosa läheb haiglatele veidi üle viie miljoni euro ja siin on tegelikult siis sama põhimõte, et rahastame neid nii-öelda Covid voodeid. Kõiki koroonaga seotud kulusid siiski lisaraha abil ei rahastatud. Haigekassa enda eelarvest on selleks kulunud 37 miljonit. Varasemalt isikukaitsevahendite rahastamine toimus siis selle lisaraha arvelt, siis alates septembrikuust toimub haigekassa vahenditest, kui siin kevadel koroonalaine ajal neid töövõimetushüvitisi me rahastasime lisaraha arvelt, siis, siis noh, aasta jooksul neid lehti ikkagi võetakse juurde. Nüüd sügisel on siis hakatud kasutama ka selle karantiini tunnusega töövõimetuslehti, et selle kulu meil selles aastas on ka circa neli miljonit. Riho Peek lisas, et järgmine aasta on erakorraline aasta. Kui tavaliselt peavad haigekassa tulud ja kulud nulli jääma, siis järgmisel aastal on lubatud 18 miljoni euro ulatuses miinusesse minna ehk kulutada rohkem kui tulusid, on.", "role": "user" }, { "content": "Haigekassa sai koroonakriisiga seotud kulude jaoks aasta jooksul juurde üle 200 miljoni euro. Järgmise aasta eelarve suureneb veidi ja on ligi 1,7 miljardit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlaneeringuseadus ütleb, et riigi eriplaneeringu võib muuhulgas lõpetada ka juhul, kui selle koostamise käigus ilmnenud asjaolud välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Tartumaa omavalitsustes on selge, et suur hulk kohalikke, sealhulgas omavalitsused ise, on tehase vastu. Niisiis jääb küsimus, kas kohalike vastuseis saab olla see seaduses mainitud asjaolu, millega planeeringu lõpetamist põhjendada, räägib rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv. Tegelikult planeerimisseadus väga täpselt ei defineeri, et mis need asjaolud peavad olema põhimõtteliselt siin on muidugi võimalik kasutada ka avalikkuse arvamust, aga kas see nii-öelda lõpuni pädev, seda ma hetkel ei saa veel öelda, et tõenäoline on ka see, et tõesti, kui valitsus peaks otsustama, et, et nad hakkavad lõpetamist ette valmistama, siis see ei ole selline ühe päeva otsus. Küsisime arvamust ka ehitusvaldkonna juristilt Tuuliki Laessonilt. Lisaks planeerimisseadusele on kindlasti haldusmenetluse seadus ja haldusmenetluse seaduse üldloogika on kaalutlusotsuse alusel saab kõike teha, ehk siis haldusakti andja saab ka ühtlasi siis teha otsuseid menetlus lõpetada, kui ta leiab, et see on mingil põhjusel ebaperspektiivikas. Küll aga leiavad nii Tiit Oidjärv kui Tuulik Laesson, et isegi kui õiguslikult saaks eriplaneeringu praegu ära lõpetada, siis mõistlik see ei oleks seda just võimaliku pretsedendi pärast. Juhul, kui praegu leitakse, et see on okei teha riigi eriplaneeringu puhul siis hakkab täpselt sama asi, et ennem seda, kui mingigi lahendus on välja pakutud meil on täpselt sama sündroom ju ka detailplaneeringute puhul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. Niisiis uurisin Tartu linnasekretärilt Jüri Möldrilt, et kui Tartusse hakatakse planeerima näiteks kortermaja ja ümbritsevatele naabritele, see sugugi ei meeldiks, siis kas ei teki oht, et ka nende naabrite vastuseis oleks tulevikus see ilmnenud asjaolu, mille pärast kortermaja detailplaneering juba eos ära lõpetada. Jüri Mölder. Kortermajad on linnakeskkonnas täiesti tavapärased ja seal tuleb ka seda meeldib, mitte meeldib aspekti, hinnangu konkreetsetest jällegi välja toodud argumentidest lähtuvalt need pretsedendid, kui nüüd ütleme valitsus otsustas tõesti riigi eriplaneeringu koostamise lõpetada puhtalt selle emotsionaalse argumendi pinnal, need pretsedendi erinevad nagu öö ja päev. Meie hinnangul ei mõjutaks omavalitsuste planeerimisfunktsiooni edasist realiseerimist. Ühtlasi ütleb Mölder, et tegelikult pole kohalike vastuseis sugugi linna põhiline argument ja kui valitsus läheb eriplaneeringut lõpetama, võiks ka nemad tugineda pigem teistele asjaoludele. Küsimus on selles, et tegelikult see informatsioon, kui me räägime näiteks keskkonnaseisundist, siis see info oli tegelikult riigil olemas. Riik langetas selle otsuse eriplaneeringu koostamine algatada üldse läbi töötamata kogu riigi käsutuses olevat olulist informatsiooni.", "role": "user" }, { "content": "Kui tselluloositehase eriplaneering kohalike vastuseisu tõttu lõpetatakse, võib see tähendada, et enne reaalsete uuringute algust saaks nõuda iga konfliktsema planeeringu lõpetamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu hooldekodus on nii töötajaid kui kliente plaanis hakata vaktsineerima sellel nädalal. Täpne päev on veel veel teada, aga, aga ka selle nädala jooksul loodame vaktsineerimisega alustada. Kas on ka olnud sealsete hulgas neid, kes on keeldunud sellest vaktsiinist? On ikka nii inimesi, kes on keeldunud, kui inimesi, kes on kahtleval või, või kõhkleval seisukohal. Aga vaktsineerimine on vabatahtlik, punkt üks, nii et kedagi me vaktsineerima sundida ei saa ega taha. Ja pigem teeme me hooldekodus teavitustööd. Mis puudutab inimeste küsimusi ikkagi selle uue vaktsiini ja tema võimalik kõrvaltoimete kohta on ju täiesti arusaadav, et vaktsiin on suhteliselt uus. Oma tööd teevad ka kõiksugused, vaktsiinivastased koos erinevate libauudistega. Et üritame ikkagi pakkuda inimestele võimalikult teaduspõhist infot koos infektsioonistide abiga, mis siis aitaks neil otsustada, kas vaktsineerida või või mitte. Kui palju on seal neid, kes on sellest vaktsiinist praegu keeldunud? Minu parima teadmise kohaselt on vaktsineerimisest keeldunud kindlasti alla veerandi hooldekodu klientidest. No need on kliendid, aga kas on ka personali hulgas neid inimesi, kes on vaktsiinist keeldunud? Ka personali hulgas on kõhklejaid, mis on ka täiesti arusaadav, aga personalile hooldekodu juht on lubanud esimesel võimalusel kutsuda nagu ka eelnevalt mainitud rääkima infektsionisti, kes siis selgitab täpselt, mida see vaktsiin teeb ikkagi teaduspõhiste faktidega ja, ja siis on näha, et kui paljud inimesed oma arvamust muudavad ja, ja, ja, ja kui paljud siis leiavad endale kindlaks, et mitte vaktsineerida. Kas vaktsiinis keeldumisel kaasnevad ka mõned piirangud neile, et tagada siis selles hooldekodus ohutus? Sellest on hetkel vara rääkida, et ootame ja vaatame kõigepealt ära, kui palju neid keeldujaid on ja, ja sellest lähtuvalt mõtleme, kas meil on vaja teha ühe või teistsuguseid täiendavaid meetmeid või, või mitte, et, et hetkel ei ole selle peale mõelnud.", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal alustatakse koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega hooldekodudes, kuid erinevalt meditsiinitöötajatest on hooldekodude elanikud skeptilisemad vaktsineerimise suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik testid, tegelikult me oleme saanud ju ära tehtud, mingit probleemi kättesaadavusega ei ole, meil on võimalus saada Ta ise. Kuna Viljandi haigla on väga suur tööandja, siis tema saab testida oma haigeid ise või oma töötajaid samuti ka hoolekanne testib ise ja teised eesliinil olevad asutused saadavad ka ise ja patsientidele saame teha siis meie saatekirju. Ja praegu on seni olnud väga hästi. Vastused tulevad ikkagi järgmiseks päevaks. Võib-olla perearstidel ongi, kas siis null kuni viis patsienti päevas on saadetud ja kõik päevad on täiesti erinevad? Kas see, et otsest järjekorda seal testimise telgi juures ei ole, millest see räägib? Võibolla see räägib sellest, et esimesed haiged olid meil väga targad ja jäid kohe koju ja võib-olla tõesti pole haigus levinud, sest iga päevaga see vajadus ei ole nii suur, et me peaksime neid teste väga palju tegema, kõik, keda on vaja testida, me oleme saanud ära testitud ju. Nii et kokkuvõtvalt võimegi öelda, et teie probleemi ei näe, et, et see telk ei ole ka pidevalt avatud. No praegu nagu ei ole jah olnud vajadust, et võib-olla kusagil mujal on teda ka rohkem vaja ja, ja võib-olla ka selline võimalus, et ta on ühel päeval siin, teisel päeval tõesti kusagil teises kohas, sellega tuleb ka ilusti välja.", "role": "user" }, { "content": "Täna oli Viljandi koroona-telk avatud vaid kolm tundi ja keskpäevaks tekkis isegi järjekord.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu keskkriminaalpolitsei teostab läbiotsimist keskkonna ja kommunaalameti ruumides seoses riigihangete seaduse rikkumist puudutava uurimisega ja nii palju, kui meile teada on, kahtlustatakse ühte praegust ühte endist keskkonna ja kommunaalameti töötajad riigihangete seaduse rikkumises seoses ühe 2018. aasta lepinguga, ehk siis leping oli sõlmitud kolm aastat tagasi ja see info, mis meil praegu on, nagu te saate aru on väga piiratud mahus ja meil ei ole ka võimalust midagi rohkemat teiega jagada. Teeme praegu politseiga koostööd, et loodetavasti lähiajal saame ka selguse ja täiendavaid kommentaare saab juba prokuratuuri või siis keskkriminaalpolitsei käest.", "role": "user" }, { "content": "Keskkriminaalpolitsei teostas läbiotsimist Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti ruumides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi peatänavatel lehvivad rahvusvärvides lipud. Enne presidendi vastuvõttu parandati siin-seal asfaldiauke ja koristati ka linna tänavaid. Aga nagu ütleb linna kommunaalettevõtte juht Sulev Kannimäe presidendi ja suure arvu külaliste pärast muru veel rohelisemaks värvima ei hakatud. Katsume linna korras hoida, murume värvi ma kindlasti ei hakka ja lund me ka siia ei too juurde. Aga nii nagu ka kodus, kui külalisi kutsume natukene ikkagi vaatame mõned nurgad rohkem üle kui tavaliselt. Ugala teatrijuht Carmen Tabor jääb üldsõnaliseks, kui küsin, kuhu paigutatakse ära 1000 külalist, kui teatrisaalis, kus toimub kontsert ja president peab aastapäeva kõne on ainult 540 kohta. Aga Ugalal on ju imeilus suur maja ja selle peo tarvis paneme kogu meie maja käiku. Teeme selleks väga võimsaid ja ilusaid ettevalmistusi. Haaratud on kaasa väga paljud inimesed meie enda majast, aga ka väljaspoolt me väga loodame, et see pidu saab ilus ja kaunis olema, selles ikkagi veel vast renoveeritud, paljud inimesed ei ole veel siia ju jõudnudki ja paljudel inimestel on väga suur huvi just tulla seekord siia Ugala teatrisse. Ja meil on väga suur rõõm, et see just juhtub nüüd, sellel aastal, kus Ugala tähistab oma sajandat sünnipäeva. Juba linna peal räägitakse, et Ugalas tehti remonti ja vahetati ventilatsioonisüsteem välja ja mida iganes. Need on mõnes mõttes veel sellised tööd, mis tegelikult jätkuvad ja ilmnevadki, mis on vaja teha pärast seda, kui ikkagi suur maja läheb käiku ja lihtsalt kuidas ma nüüd ütlen praegu võib-olla president aitab meil neid asju kiiremini ära lahendada. No veel räägitakse, et see on viljandlaste jaoks sisse toodud pidu, et ega kohalikud siin eriti kaasa lüüa ei saa. Kuidas siis tegelikult lood on? Kui me linnas natuke ringi käime, siis me näeme, et linn on ka väga hästi valmistunud. Linn on väga puhas, kaunis, mida ma olen kuulnud, on inimesed ju tulevad siia kaheks päevaks, paljud meie hotellid on hõivatud ja mitte ainult Viljandis, vaid ka Viljandi ümbruses. Nii et selles mõttes minu meelest see hulk inimesi ka siin linnas juba alustades inimestest, kes meil Ugalas töötavad ja kes on kaasa haaratud selles et on minu meelest küll kaasatud ja valmis selleks kauniks peoks. Presidendi kantselei kinnitusel kulub tänavu presidendi vastuvõtule 250000 eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Presidendi kutse võttis vastu ligi tuhat inimest, kuid Ugala teatrisaal mahutab vaid 540 külalist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArstide liidu juht Jaan Sütt räägib, et juba praegu, mil haiglates on pisut üle 600 Covid patsiendi, mõjutab see ka kõiki teisi haigeid. Näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis selle aasta viimase paari kuuga umbes 1300 operatsiooni, mida me teha? Sellepärast, et suurem osa meie ressursist läheb koroonahaigete põetamisele. Meediakanalitele saadetud pöördumises palub arstide liit valitsust, et see määraks Covid voodikohtade ülempiiri, mille täitumisel hakataks haiglatesse võtmisel rakendama triaaži ehk patsiente hakatakse jaotama nende seisundi ja haiguskulu prognoosi järgi. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule selgitab, et praegu kehtib tervishoius valmisoleku tase kaks mis juba võimaldab mõningaid valikuid. Kui terviseamet kuulutas välja kolmanda valmisoleku taseme, saaks teha juba hulga karmimaid raviotsuseid. Me ei ole selles faasis, et me peaksime erakorraliste patsientide ravi tegema veel suure sisulise triaažiga, aga valmisolek selleks on olemas ja seda valmisolekut tegelikult ükski arst ega õde ei tahaks noh, elus realiseerida. Kui palju peaks haiglates Covid patsiente olema, et see piir kätte jõuaks, ei saa sule sõnul täpselt öelda. Praeguse prognoosi järgi võib ennustada, et selle kuu lõpus võiks olla 800 pluss haiget haiglaravi ja see on kindlasti niisugune kriitilist piiri ületav number. Aga veel kord rõhutan, et ega me päev-päevalt teeme igasuguseid plaane, otsuseid ja püüame siis Kõiki võimekusi tõsta siis nendes kohtades, kui vähegi võimalik. Samal teemal rääkis tänasel pressikonverentsil tervise ja tööminister Tanel Kiik. Suurusjärk on tõesti seal seitsme-kaheksa patsiendi juures, kus öeldakse, et hakkab juba selgelt langema nii-öelda ravivõimekus tekkima veelgi suurem nii-öelda personali defitsiit, aga ta sõltub ka sellest, kuidas haigla patsiendid jaotuvad. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütleb samuti, et range valik patsientide vahel ei pea korraga tulema kõigis Eesti haiglates. Seda kaalutakse praegu Lõuna-Eesti piirkondades ja nüüd kas kolmandale tasemele kohe üle minna, praegu me rakendame teise taseme viimaseid meetmeid. Triaažijuhendid on tegelikult kinnitatud ka käskkirjaga, nii et kui haiglas peaks olema vajadus, siis seda saab ka rakendama hakata küll, aga ravi kvaliteet langeb iga päevaga, et me ei räägi mingisugusest maagilisest piirist, kuhu jõudes me langetame ravi kvaliteeti vaid iga päev, kui tuleb aina rohkem ja rohkem patsiente meil haiglaravile, seda rohkem ravi kvaliteet langeb.", "role": "user" }, { "content": "Arstide Liidu hinnangul peaks valitsus määrama COVID patsientide piiri, mille ületamisel saaks haiglassepöördujate seisundi järgi otsustada, keda haiglasse võtta ja keda mitte. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütleb, et täpset piiri paika panna ei saa kuid see on lähedal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie iga fraktsiooni liige saab kasutada 50000 eurot ja loomulikult on ka meil piirkondi, kus meil puuduvad omad saadikud, siis me oleme sinna ka lisaks panustanud siis erinevaid toetusmeetmeid. Milline on keskerakonnas välja kujundatud selline üldine arusaam või suund, kuhu fraktsioon ja fraktsiooni liikmed seda raha kasutada tahavad? No kõigepealt on meil piirangud, kuhu ei saa ja kuhu ei saa, need on kindlasti mittetulundusühingud või siis sihtasutuses, kellel on võlgnevused, kes on seotud riigikogu liikmetega ja loomulikult äriühingud, kes siis ei saa toetusi, aga põhiline suund on ikkagi lastekaitseobjektid. Põhilised on lasteaedades turvameetmete tagamiseks, peale selle on mänguväljakud, on spordiliidud, väga palju on ka eakaid puudutavaid ühendusi, rääkimata siis loomulikult ka erinevatest sotsiaalsetest ühingutest. Muide väga paljud saadikud soovivad kirikuid toetada ka supikööke kirikute juurde, aidates siis rajada sööklaid, nii et tegevusvaldkond on ikka väga-väga suur. Kõik on ikka vaadanud just niisuguse pilguga, nagu selles piirkonnas, kus nad valitud on, on kõige enam rahavajadust.", "role": "user" }, { "content": "Märkimisväärne osa katuserahast, mis idee poolest peaks olema regionaalne toetus ääremaadele, läheb tegelikult linnadesse. Delfi analüüs näitab, et koguni 29% katuserahast läheb Tallinna. Kui juurde panna ka Tartu ja Pärnu, siis 39% katuserahast läheb linnadesse. Erakonna enda liikmetele jagab raha kõige helgemalt Keskerakond. Peamiselt jagavad erakonna fraktsiooni liikmed raha lastele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide oma aja suurimaid ärimehi Karl Johanson lasi Ait lao ehitada oma kaupade hoidmiseks. Maja juures olid ka kauplused. Üheksa aastat tagasi, kui Järvamaa muuseumis sai osa ajakeskusest Wittenstein, seati eesmärgiks luua uus muuseumikeskus, mis säilitaks Järvamaa identiteet ja meelitaks huvilisi kaugemaltki, selgitab Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts. Siia tuleb siis nõndanimetatud Wittensteini tegevusmuuseum, mis siis võtab enda alla 19 sajandi lõpu, 20. sajandi alguse erinevad siis ametid ja elukutsed, mis siis tolleaegses väikelinnas paides olid esindatud, kui külastaja siia tuleb. Ta saab näha nii omaaegset apteeki, arsti sepikoda, puutöökoda, kõrtsi ning ülevaadet sellest, kuidas siis meie rahvus kujunes välja, ehk teisisõnu saame tulla vaatama, kuidas vanasti elati ja oldi. Kas rõhk pannakse nii-öelda interaktiivsele ekspositsioonile või saab siin ikkagi näha originaalesemeid? Meie siis põhisuund on see, et see hoone tegevusmuuseumi maja oleks siis suunatud ikkagi originaalesemetele, mida siis täiendavad üksikud interaktiivsed vahendid ja muidugi peamine ajaloomõistmise siis kulg, me loodame, et saab olema läbi tegevuste, et me näeme vanat eset, aga selle juures siis on ka võimalik viia läbi siis töötubasid tegevusi, mis võib-olla kui inimene oma käega proovib puutuda, teha, osaleda aitab paremini mõista lugu, sest et ainult vaatamine võib-olla jääb natuke tänapäeval liiga väheseks. Muuseumi projekteeris Indrek Tamberg IBG ehituses, ruumid kujundas sisearhitekt. Anne Arro. Uus muuseumikeskus hakkab paiknema Tallinna tänava äärses kahes majas Punastest tellistest laohoones kõrval asuvast puidust majas. Mõlemal hoonel on vanust üle 100 aasta, aga kuna nad asuvad Paide vanalinna kaitsetsoonis, tuli ehitajal haarteehitusel teha tihedat koostööd muinsuskaitse ja projekteerijaga, selgitab haarteehituse tegevjuht Riho Metsla. Nagu ikka rekonstrueerimisel ja restaureerimistöödel tööde käigus ilmneb väga palju selliseid asju, mida sa algselt ei näe. Selles osas on koostöö väga oluline, et saada maksimaalselt algupärane väljanägemine antud hoonetele. Mis seisukorras need hooned olid, kui teie siia tööle tulite? Ei ütleks, et oleks siin katastroofiline midagi olnud, aga ümbertegemist, tööd oli väga palju ja välja vahetustöid. Paide uue muuseum tegevuskeskuse ehituslik osa on küll valmis, kuid see avatakse jõulude paiku. Järvamaa muuseumi vana maja hakatakse kasutama fondi hoidlana. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eelmise sajandi algul Paidesse ehitatud ait-ladu muutub selle aasta lõpuks 19. sajandi muuseumiks ja tegevuskeskuseks, kus saab uue kodu ka Järvamaa muuseum.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus märkis valitsuse pressikonverentsil, et see lisaeelarve on suuresti eelmise rahandusministri vigade parandus. See puudutab nii viiruse, uue laine vältimatut tervishoiu, testimise-vaktsineerimise kulutuste jaoks raha arvestamist või täpsemalt piisavas mahus arvestamata jätmist. Aga puudutab ka teisest pensionisambast lahkujaid või siis kogumise peatajaid, keda Martin Helme kokku pandud eelarve jättis 100 seitsmeteistkümne miljoni ulatuses kahjuks pika ninaga. Selle selgituseks, et seadus näeb ette, et pensioni teisest sambast lahkujatele kompenseeritakse 2021. aasta septembris riigipoolsed vahepeal peatatud teise samba maksed. Need on siis need lahkujad, kes teevad seda märtsi lõpu seisuga. Ja see suurusjärk rahaliselt on 117 miljonit eurot. Mida ka pole, on selle aasta riigieelarves selleks ette nähtud raha mitte sentigi. Ja selle praagi, nagu öeldud, me parandame ära ja lühikesed ääremärkused konkreetselt lisaeelarve kohta. Kogu kriisiabi, mis lisaeelarves ette nähtud on ja mis on otseselt kriisiga seotud on lühiajaline. Laenulimiiti me lisaeelarvega ei suurenda, 2021. aasta eelarves on kohustuste limiidiks 8,1 miljardit. Uue laenuvõtmist näeb eelmise valitsuse ajal heaks kiidetud riigieelarve ette kolm ja pool miljardit eurot sellest üks miljard likviidsete varade piisavuse tagamiseks. Praeguse kava järgi me nii palju laenata ei kavatse. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et loodetavasti kehtestatud koroonapiirangutest piisab nakatumist arvu vähendamiseks. Kui me näeme, et sellest ei piisa, siis loomulikult peab olema valmis astuma ka järgmisi samme. Aga võib öelda nii, et kõik sellised mõistlikud, ratsionaalsed valikud piirangute puhul on tänaseks tehtud. Eraldi teema on strateegilise eesliini vaktsineerimise, laiemat eesliini töötajate vaktsineerimine. Kinnitan, et igal juhul lähme sellega edasi. Need tarnekogused on olnud lihtsalt väiksemad, aga kindlasti järgmisel nädalal on ka esimesed valitsuse liikmed nende vaktsineeritavate hulgas. Täna otsustasime valitsuses ka pensioni 2021 aasta indeksi. Siis indeksi tulemusena tõuseb keskmine pension 1,6 protsenti ehk 8,4 eurot, aga sellele lisandub eelmise valitsuse ajal otsustatud panna heaks kiidetud kuueteisteurone baasosa tõus ja täiendavalt tegelikult pool aasta hinnet, et 3,6 eurot iga lapse kasvatamise eest. Näiteks kahe lapsega inimene saab tegelikult pensionitõusu suurusjärgus 31 32 eurot. Et riigi teavitused kindlasti inimeseni jõuaks näiteks kutsevaktsineerimisele siis seotakse inimese Eesti.ee, postkast tema rahvastikuregistris olevate kontaktandmetega ettevõtluse ja infotehnoloogiaminister. Andres Sutt ütles, et kui inimene ise pole suunamist teinud, teeb riik seda tema eest. Meil on siis olemas ajakohased kontaktid inimeste kohta, kui ükskõik millises olukorras on vaja inimesteni jõuda kiiresti ja operatiivselt. Ja see lahendus seda ka aitab. Siit on mul ka üleskutse kõikidele inimestele, et kui te vaatate üle oma andmed rahvastikuregistris, siis palun ajakohastage need kõik, mis on oluline info, jõuaks ka teieni.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuses heakskiidetud riigi lisaeelarve kogumaht on 641 miljonit. Suur osa sellest on seotud koroonakriisiga. Vähemalt kaks kuud makstakse läbi Töötukassa palgatoetusi ning reservi on veel ühe kuu jagu. Ettevõtjad saavad veel ligi 50 miljoni euro ulatuses muud abi. Siseministeerium saab täiendavat raha, et teha piirangute järelevalvet ehk suurendada patrullide arvu. Valitsus kinnitas ka pensionitõusu, keskmiselt tõuseb pension pea 30 eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜle 360 aasta tagasi kõlasid siin väljakul järgmised käsusõnad mis jäävad korduma meie lastele ja lastelastele. Eesti vabariigis. Täna ja igavesti. Kuninganna Kristiina sõnadega. Homme kui see jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie issanda ja lunastaja armurikas sünnipäev. Olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine jõulurahu. Ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla nagu seda igaühe kohta seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid, jõulupühi ja jõulurahu, mis kestku terves riigis kanutipäevani. 13. jaanuaril.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Edgar Savisaar kuulutab välja jõulurahu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome kaitsejõud saavad sel aastal juurde 700 miljonit eurot ja aastatel 2023 kuni 26 üle kahe miljardi euro. Soome kaitseminister Anti Kaikunen ütles, et praegu otsest sõjalist ohtu Soomele ei ole, aga julgeolekukeskkond on muutunud ja endised ajad tagasi ei tule. Ukraina sõda näitab selgelt, et usutavaks kaitsevõimeks on vaja ajakohast ja kasutus valmis lahingutehnikat ning piisavat laskemoona ja varuosade tagavara. Ta rõhutas, et kaitsevõime tugevdamist alustatakse viivitamatult. Kordusõppustele kutsutakse senise paarikümne 1000 reservväelase asemel 10000 võrra rohkem. Kavas on suurendada 500 inimese võrra palgaliste kaitseväelaste arvu. Soome ostab juurde muuhulgas õhutõrjerelvi, mere ja õhukaitserakette sõdurite lahingvarustust ning kiirendab droonide kasutuselevõttu. Kaitsejõudude juhataja Timo Kivinen toonitas, et investeeringud tehakse sõltumata sellest, kas Soome otsustab NATOsse astuda või mitte. Me oleme aastate jooksul hoidnud ja arendanud koostöövõimet ning tegutsenud selle nimel, et ei tekiks tehnilisi raskusi, kui poliitiline juhtkond otsustab, et Soome soovib NATO liikmeks saada, ütles kaitseväe juhataja Kivinen. Poliitiline juhtkond ei ole oma seisukohta veel öelnud. Nii president Sauli Niinistö kui peaminister Sanna Marin toonitasid, et ei taha oma seisukohta öelda, et mitte kellelegi survet avaldada. Praegu näitavad arvamusküsitlused, et toetus NATO-sse astumisele on üle 60 protsendi. Poliitikute sõnul ei ole nii suure toetuse puhul vaja isegi rahvahääletust korraldada. Peaminister Sanna Marin ütles, et valitsus langetab oma otsuse kevade jooksul ning lubas teada anda ka oma isikliku seisukoha. Soome ja Rootsi arvestavad NATO otsust tehes kindlasti teineteisega. Soome endine peaminister Alexander Stubb on vähemalt Rootsi meedias teatanud, et Soome esitab NATOga liitumiseks avalduse lähimate kuude jooksul ja kõige parem oleks, kui Rootsi ja Soome teeksid seda üheskoos. Murega jälgiti Soomes Ungari valimisi, sest just Soome on valjuhäälselt nõudnud, et eurotoetuste jagamine tuleb siduda õigusriigi põhimõtete järgimisega. Selle tõttu on Soome suhted Ungariga jääkülmad. Ungari on aga NATO liikmesriik ja võib takistada Soome vastuvõtmist. Soome Aleksandri instituudi vanemteadur Katalin Miklos ütles üles, et Ungari võib küll Soome takistusi tekitada, ehkki retikonan tana idastas prosessija juuris 100-le hetkel. Lumela on kiire, võib-olla mitte täielikult torpedeerida, aga vähemalt aeglustada seda protsessi just siis, kui Soomel on liitumisega kiire. Miklosi tuletas meelde, et Ungari oli ka Ukraina liitumise vastu ega andnud järele ka siis, kui ülejäänud NATO püüdis Ungarit ümber veenda.", "role": "user" }, { "content": "NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles eile, et allianss võiks leida ühinemisprotsessi ajaks mingi lahenduse, juhuks kui Soome ja Rootsi tunnevad, et nende julgeolek on taotluse esitamise järel ohus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOpositsioon soovib, et volikogu istung toimuks internetis ja seal annaks linnapea ülevaate koroonakriisist ja edasisest tegevusest. Samuti tuleks rääkida kesklinna silla uuringu tulemustest ja kolmanda silla arhitektuurivõistluse tulemustest. Linnavolikogu esimees Meelis Kukk ütleb, et ainuke õige volikogu istungi toimumise vorm on siiski see, kui volikogu liikmed on füüsiliselt kohal. Aga kuna eelnõusid pole esitatud ja hääletamist istungil ei toimu, pole vajalik seda kokku kutsudagi, vaid võiks teha infokoosoleku, mida igaüks võiks internetis jälgida. Meelis kukk. Ja sellekohased ettepanekud on tehtud opositsioonifraktsioonidele, aga opositsioonifraktsioonid, Isamaa ja Reformierakond on jäänud ikkagi seisukoha juurde, et peab toimuma istung. Koalitsioonifraktsioonid omakorda ütlevad, et piisav on informatsiooni edastamine istungid kokku kutsuvas vormis. Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jüri Lebedev ütleb, et esialgu soovisid nemad, et volikogu kutsutakse kokku teisel aprillil, et saada infot ja anda üle ka eelnõud. Oma esimeses pöördumises pakkusime välja kaks varianti, kas osalise kohalolekuga nii et kas fraktsioonide esindajad on kohal, ülejäänud on virtuaalsed või lausa kõik virtuaalset see ongi väljakutse, kuidas korraldada volikogu tööd eriolukorras. Aga Meelis Kukk ütleb, et kui pole eelnõusid, pole mõtet volikogu istungit korraldada. Selles suhtes on Meelis Kukel absoluutselt õigus, et ongi infopunktid, aga kuna me ei teadnud täpselt, kuidas saab korraldada hääletamist e-keskkonnas ja see olekski olnud nagu volikogu istung, kus me saaksime ära proovida, millised e-vahendid siis oleks volikogu käes, kui hästi nad toimivad ja seetõttu oligi pandud ainult sellised ülevaatepunktid päevakorda. Et mõlemad pooled oleks rahul ja seadusestki kinni peetud, toimub esmaspäeval infokoosolek, mida saab jälgida ka Pärnu linna koduleheküljelt. Teisipäeval toimub Pärnu kesklinna koolide võimlas volikogu istung, kuhu saab volikogu liikmed paigutada istuma piisava vahega. Meelis Kukk ütleb, et koalitsiooni kuuluvad volikogu liikmed ei kavatse sellest osa võtta.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus soovib opositsioon kutsuda kokku volikogu istungit, linnavolikogu esimees Meelis Kukk aga leiab, et kuna opositsioonil pole päevakorda esitatud ühtki eelnõud, võiks piirduda infokoosolekuga. Järgmisel nädalal toimuvad mõlemad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varasemalt oli võimalik Pirita teelt sõita Narva maanteele kahel sõidurajal, siis nüüd alates Russalka ristmikust kaks sõidurada jagunevad neljaks sõidurajaks. Ja see ongi kõige parem vastus küsimusele. Kindlasti on olukord paremaks läinud. Aga tänaseks ei ole saavutatud veel seda efekti, mis on eesmärgiks seatud. Ja seda sellel põhjusel, et ühest küljest on täna liiklusvood alles muutumas. On palju juhte, kes avastavad enda jaoks igapäevaselt reiditeed ja Narva maanteelt kanduvad liiklusvood ümber. Ja teisalt toimub veel foorisüsteemide häälestamine, mis on jätkuv ja fooride üleviimine uuele fooride tarkvara juhtimisplatvormile Omnia. Nii et selles mõttes läheb veel aega selle hetkeni, kui see Millal nende fooridega saab nii kaugele, et, et kõik toimib nii nagu vaja? Loodame, et me saame need foorid ja liiklusvood üles loetud ja tööle, nii nagu loodetud, enam-vähem kevadeks või suveks. No igatahes Narva maantee on märgatavalt tühjemaks jäänud, kas on Narva maanteega ka mingisuguseid plaane, et sealt näiteks üks sõidurada ära võtta ja kas või puid istutada sinna? Narva maanteega on kõige õigem vast neid plaane hakata tegema siis, kui meil on reidi tee ja Narva maantee liiklusvoogude suhe paika läinud ja siis on vaja läbi analüüsida see olukord ja, ja siis selgub, kas ja kui palju on võimalik Narva maantee liiklusruumi muuta ja anda seda siis jalakäijatele ja kergliiklejatele jalgratturitele.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna transpordiamet avas aasta lõpul sadama suunalist liiklusvoogu kesklinnast eemale juhtiva Reidi tee. Kas paljuvaieldud tee on oma sisseseadmist õigustanud?.", "role": "assistant" } ]