Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoopõlva juhatuse esimees Kristo Anderson ütles, et maapoodide käive on kasvanud seal, kus on kauplusel suurem müügipind. Kaupluste käibed on olnud kasvus, seda just, kui me räägime maapiirkondades, siis seda just suuremate kaupluste osas. Väiksemate kaupluste käibed on enam-vähem samad või väga väikses kasvus ja mis nagu ostude kohta võib öelda, et inimesed on hakanud harvem poes käima, aga rohkem ostma. Ka läti piiri sulgemine on maakauplustele oma mõju avaldanud Kristo Anderson. Tänu võib-olla sellele, et meil oli see Läti piir, on kinni, et tänu sellele on võib-olla ostukorvi sisu pisut muutunud, et aga üldjoontes ostetakse ikka samasid asju ja ei ole täheldanud, et midagi oleks väga-väga muutunud selle ostukorvi sisust, väiksema rahvaarvuga piirkonnas. Nii, nii levib eile see koroona, et rahvaarv on väiksem ja seal teatakse paremini distantsi. Oi tänu sellele on võib-olla natukene turvalisem ostelda. Nõuni kaupluse juhataja Kristiina Tamm tõdes, et poes käib uusi kliente neid, kes on kriisiajaks maale kolinud. Noh, ikka natukene on ilmselt inimesi rohkem, aga eelmisel kevadel oli kohe tuntavalt, inimesed kolisid maale, kõik oli ju kinni, kõik kolisid maale, olid ära ehmatanud ja siis oli, oli palju inimesi, palju uusi inimesi, aga nüüd on inimesed vist ilmselt ära harjunud ja elu läheb ikkagi mingis rütmis edasi. Leevi asulas kauplus pidava Riho Luhti sõnul on maa poes kergem koroonareegleid järgida. No eelisena tookski välja selle, et kui meie poes on tegelikkuses lubatud nagu 13 inimest, siis mitte kunagi. No ütleme, et välja arvatud sellised, et kus meil poes kindlasti korraga 13 inimest ei ole praeguse 25 protsendi täituvuse juures on see neli inimest, siis väiksus just ongi see eelis, mis, mis seda inimest nagu võib-olla kõnetab, et ta saab võimalikult väikese kontaktiga poes ära käia, saab oma vajalikud asjad kätte. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Eestis on koroonakriis tõstnud väikeste maakaupluste külastatavust. Maapiirkonnas eelistavad ostjad poode, kus on võimalik hoida distantsi ning sooritada ostud vähemate kontaktidega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nŽürii otsustas anda tänavuse auhinna lilli luugile Novelli kolhoosi Miss ja Tauno Vahterile novelli taevas Tartu kohal eest. Žürii esimees Maarja Kangro. Mõlemad novellid on omamoodi retrolood. Lilliluugi lugu algab 1988. aasta sügisel. Näeme 80.-te lõpu kolhoosi reaalsust läbi teismeliste tüdrukute silmade. Tauno Vahteri lugu räägib vaimukalt tudengi aastavahetusest 90.-te Tartus. Autorit iseloomustab kaasahaarav sümpaatselt irooniline, jutustamisviis intelligentne kergus. Aga peamine polnud siin siiski ajastu oskuslikult. Mine. Tähtis on ikka see, kuidas kasutatakse keelt, kuidas osatakse jutustada ja karaktereid esitada. Kas loost kerkib esile mingi üldistus? Kui huvitav on autori hoiak, mis paistab tekstikoest ja mõttekäikudest? Laureaat Auna Vahter ütles, et kirjanikuna pakuvad talle huvi erinevused inimeste vahel. Maailmavaadete põrkumine ja näiliselt juhuslikest kohtumistest arenevad sündmuste ahelad. Novelli taevas. Tartu kohale peab Vahter ise klassikalise teekonna loo töötluseks. Kaks tegelast antud juhul 90.-te lõppu Tartus vana-aasta õhtul otsivad parimat võimalust õhtut mööda saata, aga selle jooksul siis kohtuvad erinevate inimestega, avaldavad arvamust asjade kohta, mille kohta tingimata ei pea arvamust avaldama ja kuulevad teiste inimesi arvamusi enda kohta. Tegelaskujud vormuvad elu jooksul tehtud tähelepanekutest, mida Vahter ise nimetab igapäevaseks erilisus, eks. Ka rohkem on minu jaoks tegemist sellise riiuliga, kuhu ma olen elu jooksul harjumuseks saanud talletada pisikesi juhtumeid, nähtud inimtüüpe iseloomulikke lausekatkeid ja kuidagi ongi mul meeldima hakanud see variant, et ma võtan täiesti erinevatelt riiulitelt siis ühe killukese ja panen selle kokku teiselt riiulilt pärit juhtumi inimtüübi või muu killukesega ja ja nii need asjad kipuvadki lõpuks sündima. Tuglase novelliauhindu antakse välja alates 1971.-st aastast ning see on maailma üks vanimaid järjepidevalt välja antavaid novelliauhindu.", "role": "user" }, { "content": "Tuglase novelliauhinna pälvisid sel aastal Lilli Luuk ja Tauno Vahter. Täna on kirjanik Friedebert Tuglase 135. sünniaastapäev. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Kirjanike Liidu koostöös anti välja ka järjekordne Tuglase novelliauhind.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuuni on olnud alati selline suvekuu Eestis ja maailmamajanduses ka. Aga kui me vaatame nii natuke tagasi, näeme, et suur osa juuni ekspordist võib-olla aprillis ja mais tegemata jäänud või edasi lükatud eksport. Ja siis see optimistlik pilt muutub natukene tuhmimaks. On hea, et juuni on möödunud aasta tasemel kuid sellest ei või välja lugeda, et nüüd me oleme august väljas ja nüüd hakkab minema edasi, nii nagu ta on eelnevatel aastatelgi olnud. Kas need väga rängad majanduslanguse numbrid, mida me oleme kuulnud teise kvartali kohta USAs, Saksamaalt, ka Rootsist, mis on meile tähtis ekspordipartner, millal need jõuavad meie allhankijateni, et kui enam ei soovita neilt tellida asju sellepärast et lihtsalt ei ole tarbijaid, et millal see nagu kõige madalpunkt võiks saabuda või seda pole praeguses olukorras võimalik öelda? Ma arvan, et USA ja Rootsi osas on ta teatal määral ju juba saabunud, sest kui vaadata näiteks elektriseadmete importieksporti, siis on näha, et selle kaubagrupi osas on liikumine käive tugevalt vähenenud ja see ongi see kolmnurk Rootsi, Eesti, USA, nii et see mõju on juba sees ja kui vaadata siis üldist aeglustumist ja rohepööret siis on põlevkiviõli ja energiakandjate eksport ka tagasi läinud, nii et ta on juba sees, osaliselt aga mida me täpselt ei tea. Kui suure sellise kaudse aeglustumise see epideemia jätkumine Ühendriikides, siis kaubandussõda Hiinaga, kui suur mõju sellel on pikaajaline ja kestev mõju. Tuleb arvestada, et Ühendriikides on valimiseelne periood ja seal on mingil määral otsused ettearvamatu. Meie jaoks.", "role": "user" }, { "content": "Teises kvartalis vähenes Eesti eksport võrreldes mullusega 15 protsenti ja import 18 protsenti. Eestist eksporditi ja siia imporditi juunis kaupu jooksevhindades võrdselt 1,2 miljardi euro eest. Juunikuu näitajad olid aga eelmise aasta tasemel, kuid Vabariigi presidendi majadusnõunik Heido Vitsur ütles, et vara on veel rõõmustada ekspordi taastumise üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõudjate eripiirkonna vajalikkust tuli taas kõneks pärast mõne aasta tagust intsidenti, kui laev sõitis sõudevõistluste ajal rajale ja tekkis väga ohtlik olukord sõudeveterani. Jüri Jaanson tõdeb, et igal aastal tundub registrisse ligi 900 veesõidukit, mis kuhugi peavad ära mahtuma. Aasta-aastalt tiheneb liiklus ka Pärnu jõel ja mingisugusele ühendusele tuleb jõuda Jüri Jaanson. Sõudjate oluline huvi on jätkata siin ikkagi oma ajaloolist tegevust, ehk siis võistlussporti porti saame siin juba 140 aastat tehtud seda ja võistlusspordi arendamiseks on väga kindlaid tingimusi vaja ja need tingimused ei ole täidetud, kui muu veeliiklusristiratti sõidab sõudjate treeningute vahel, et võiks selles mõttes nagu olukorda võrrelda, kui rannastaadionil näiteks kergejõustiklased treenivad, aga samas ta on staadion avatud, ükskõik kellele taoline olukord valitseb nagu Pärnu jõel püüamegi siis praegu osapooltega leida lahendusi, et kõik mahuksid sinna ära, aga selge on see, et jõgi ei ole kummist. Reedel istusid osapooled esimest korda koos jõel laevareise tegeva Pärnu kruiisise omanik Asko Lääts. Selle, mis nüüd meile seal välja pakkusid, selle lahendusega meie laevad enam sõita ei saa, et lihtsalt sügis ei võimalda ja see läbimine jääb seal nii väikseks, et sellega kindlasti kaasa minna. Praegu ei saanud niimoodi täies ulatuses niimoodi seda kindlasti ei saa teha, et variandid olid laual kellaajalised ja, aga praegu jäi kõik veel lahtiseks, et siin igaüks paneb siin kahe nädala jooksul oma ettepanekud lauale, et siis vaatab. Kuna vaidlus on veel algusjärgus, ei soovitud Pärnu linnavalitsuses seda kommenteerida. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu kavandab jõele sõudjate eripiirkonda. Selline eripiirkond on vajalik, tõdevad ka jõe ääres tegutsevad ettevõtjad, aga kui see kehtestatakse neljarajalisena, nagu on üks praeguseid plaane, ei jää nende sõnul teistele enam ruumi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsustasime siis alkoholiaktsiisi tõusu esimesest jaanuarist 10 protsenti ja esimesest jaanuarist 2011 tõuseb tubaka aktsiis 20 protsenti, kui me ei korrigeerida graafikut ajaliselt natuke, aga selle mõju oleks siis ka 2010. varude arvel, nii et me saaksime alkoholi arvel natukene kosutust 2009.-sse aastasse lisaks ja see 2011. aasta esimese jaanuari tõus annaks suure panuse siis tulevasse aastasse. On veel plaanis midagi tõsta, makse ei tõsta rohkem, aga dividendid võtate välja ettevõtetest? Dividendid, jah, see oli põhimõtteline otsus algusest peale, lihtsalt meil olid need finantsarvestuse vaja detailsemalt kokku leppida, et kuidas siis millal midagi tehakse ja see kokkulepe on majandusministriga olemas. Tegelikult. Tuleva aasta riigieelarve on kavandatud puudujäägiga, kas ületab see euro kasutuselevõtuks vajaliku kriteeriumid või, või ei ületa. No see on tähtis öelda, et eelarve on siis selle kolme protsendi piires, oleme optimistid 2009. suhtes kindlasti, et suudame täita ja siis on vaja hoida kindlasti ka 2010 seda joont ega tegelikult ju ka tulevikus lihtsalt praegu oli seda pingutust raskem teha, kuna majandus on nii palju langenud ja ühtlasi oli hea aeg jällegi inflatsioonikriteeriumi poolest euro nimel pingutada, aga ka edaspidi me peame hoidma ikkagi kindlat joont, see ei tähenda, et need kõik on tehtud euro pärast. Asi on ikkagi eelarve enda pärast tehtud, et me oleksime jätkusuutlikud. No kas me saame selle eelarvega järgmisel aastal hakkama või tuleb poole aasta pealt teha jällegi näiteks mingeid korrektiive? No me ei tohiks küll midagi välistada, praegu ikkagi meeleolud ju paranevad selle poolest, et me kindlasti ei tee positiivset eelarvet, aga noh, alati võib ju olla negatiivset, praegu on ju olnud kõik kõik need senised arvamised on ju ju aasta-paariga osutunud ebatäpseteks aga, aga, aga siiski tunne ütleb, et tuleva aasta eelarve on realistlik ja seda ei ole vaja korrigeerida allapoole ülespoole kindlasti mitte, sest et sest defitsiit on sees.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris Margitta Otsmaale eelarvepositsiooni tasakaalustamiseks kavandatud aktsiisitõuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa et Enefit Green tõesti peale pikka, pikka ja põhjalikku otsustamist siis otsustas siiski kohtu poole pöörduda, et saada siis hinnang. Et kas eriplaneeringu lõpetamine oli siis õiguspärane või mitte? See oli meie jaoks, nagu ma ütlesin, pikk-pikk otsus, oleme siin poole aasta jooksul proovinud ka vallaga leida, lahendusi erinevatel teemadel arutada. Millistel tingimustel ja milline park Lääne-Nigula valda võiks tulla, kuid kahjuks ei ole see õnnestunud siiani jah, siin meile oleme Eestis näinud erinevates arendusküsimustes on, kui need asjad on kohtusse läinud, need on läinud mõnel korral riigikohtuni välja, et olete te ka sellega arvestanud, et see, kogu see kohtuprotsess võib nüüd aega võtta mitu aastat, et loomulikult kohtuveskid jahvatavad täpselt nii kaua, kui nad jahvatavad, aga, aga meie soov on ikkagi vallaga ikkagi jooksvalt ka suhelda ja eida, leida neid võimalusi ja püüda ikkagi siis jõuda ühisele arusaamale, et et seda planeeringut sellises, nii varajases etapis polnud mõtet mõtet lõpetada, et tegelikult planeeringu planeering oli siis keskkonnamõjude strateegilise hindamise esimesed etapis, sinna sinna järele peaks tulema veel teine etapp, ehk siis neid otsuseid. Kas ja kui suur see tuule park tuleb ja kuhu ta tuleb, et neid neid tegelikult saab, veel ju planeerimis planeerimis erinevates faasides veel veel tegelikult ju arutada. Nii et me igal juhul hoiame ka valla ga siin kommunikatsiooni ja sidetet edasi rääkida.", "role": "user" }, { "content": "Lääne-Nigula volikogu otsustas jaanuaris lõpetada Risti tuulepargi eriplaneeringu koostamise. Valla elanikud olid eriplaneeringu vastu kogunud üle tuhande allkirja. Märtsis jättis volikogu rahuldamata ka arendaja poolt esitatud vaide. Ettevõttel on jätkuvalt soov tuulepark rajada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigisekretäri Taimar Peterkopi juhitud sõltumatu komisjon leidis, et esmaste järelduste põhjal saab öelda, et probleeme seoses terviseameti külmlaoga oli kõikjal. Näiteks ei vasta nõuetele hoone projekt, dokumentatsioon ning muuhulgas ei vasta külmlao ruumid ehitusseadustiku põhimõtetele. Riigisekretär Taimar Peterkop. Suure tõenäosusega selle rikke põhjustasid hoone projekteerimisel ja ehitusel tehtud vead, mis siis selle kuumalaine tulemusena need vead ka ilmnes. Hoone oli projekteeritud ja ehitatud nii, et TTa hinnangul varem või hiljem oleks külmladu lõpetanud oma tegevuse. Hoone projekteerijate koostatud ehitusprojekt ei vastanud külmladude osas, mida me vaatasime ehitusseadustikus ja lähteülesandest tulenevatele nõuetele ning erinevates projekteerimisetappides ei taganud peaprojekteerija ega ehitustöövõtja piisavalt hoolsust, et need vead oleksid välja tulnud. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et üks suur probleem oli ka see, et külmlao temperatuure keegi iga päev ei jälginud. Nõue kontrollida temperatuuri vähemalt kord päevas tuleb õigusaktist. Ja hulgimüüja võib ise oma sisedokumentides määrata ka sagedasema kontrolli ning seda terviseamet oli ka teinud, määrates kontrolli sagedus, eks kaks korda päevas. Kummastki nõudest ei peetud kinni. Tehnilise järelevalve ameti peadirektor Kaur Kajak rääkis, et ka jahutusseadmete kontroll oli puudulik. Jahutusseadmete päritolu ei ole tuntud, pärineb Hiinast, tal on puuduvad nõuetele vastavus nii masina kui ka surveseadme direktiivi osas, nii et tegelikult seda toodet paigaldamise hetkel ei oleks tohtinud üldse müüa ega ka paigaldada. Kasutusse siiski riknenud ravimid ei jõudnud ning keegi neid ei tarbinud. Aga lõpetuseks Taimar Peterkop. Põhimõtteliselt kõik jooksid lati alt läbi projekteerija järelevalvet tegijad, riigikinnisvara, aktsiaselts, terviseamet ja mis komisjon soovitab siin edasi teha, on siis see, mida juba Katrin ütles, terviseametile on oma kodu korda teha regulatsioonid, protseduurid paika, inimesed paika välja õpetada. Terviseameti külmhoone tellijad ning hanke läbiviijad enam riigi kinnisvara aktsiaseltsis ning terviseametis ei tööta ning seetõttu on Peterkopi sõnul ka kellelegi süüd keeruline näidata.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet esitles lõplikku raportit koroonavaktsiini riknemise põhjuste uurimisest ameti ladudes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõige suurem muudatus on, et kesklinna sillalt peaks tulevikus saama pöörata kohe vasakule, kus asub näiteks Pärnu kontserdimaja, jättes tegemata praegu kohustusliku auringi Endla teatri eest. Kogu asja mõte on, et kesklinnas oleks vähem autoliiklust ning rohkem jalakäijaid ja kergliiklejaid. Linnaarhitekt Henri Eessalu. Ja töödest loodame siis saada väliruumi kujundust, mis siis linnapildi muudaks d atraktiivsemaks. Kolmanda silla valmimine ongi selle eelduseks, et me siin üldse saaksime nii-öelda võistlus pidama hakata, et kolmas sild vähendab siin oluliselt liikluskoormust ja see loobki selle võimaluse selle ruumiga midagi põnevamat ette. Nii liikluskoormus, see tähendab, et vähendab autode liiklemist siin ja rohkem saavad siis käia siin jalakäijad ja olla. Jah, just nimelt, et eesmärk ongi siis parandada just kergliikete olukorda, et oleks ka siia põhjus tulla inimestele, et täna on see linnaruum selline kergliikute jaoks suhteliselt välja surnud paik ikkagi, et, et meie eesmärk on, et inimene saaks siin olla ja siin oleks midagi ka jalakäijal teha. Praegu on plaan, et kesklinna sillale ei hakka tulevikus väga palju autosid liikuma. Keskne silla all jah, on eesmärk pigem jalakäijate ja jalgratturite olukorda parandada, et täna, nagu me kõik teame, on seal väga kitsas ja, ja tekib päris palju konflikte seal, kuna jalgratturid jalaed ei mahu ära sinna, seal pigem jah, nüüd on suund ühistranspordile ja jalakäijatele. See võib aga linnaelanikes mõningat vastuseisu põhjustada, tunnistab eessalu. No ütleme jah, et eks see alati tekitab ühiskonnas väga palju diskussiooni, aga noh, meie eesmärk on ikkagi olukorda paremaks muuta, et oleks rahul nii jalakäijad, jalgratturid kui ka autosõitjad.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja arhitektuurivõistluse, et saada parim ideelahendus teatriesisele Keskväljakule ja Pika tänava piirkonnale. Uut lahendust on vaja Pärnu jõele rajatava kolmanda silla tõttu, sest muutub üldine liiklusskeem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKlaasikunstnik Kati Kerstna esitleb kolme uut arvuti abil modelleeritud tahvelklaasist kokku punutud installatsiooni. Teos käpuli vihjab meie olukorrale jätkuvas kliimakriisis. Väärtused tõstavad fookusesse liigirikkuse teema ja kokkulepe ükskord Pariisis rõhutab kokkulepetest kinnipidamise möödapääsmatust. Klaas on kunstniku sõnul keskkonnateemade väljendamiseks väga hea materjal. Näitusel on koos klaas ja valgus ja keskkond, mis on minule isiklikult nagu kõik väga-väga südamelähedased ja hingelähedased siis noh, materjalid ei saa öelda, aga nähtused võib-olla, või klaas oma oma sellises mitmekesisuses ja oma sellises materiaalse ja mittemateriaalse piiril olemisest on, on suurepärane minu meelest väljendusvahend või väljendusvõimalus üldse üldse kuidagi mingite teemadega tegeleda. Ja see keskkonnateema, mis on, mis kipub olema või noh, ongi kuidagi selline raske ja, ja dramaatiline, võib-olla isegi juba et selle väljendamiseks klaas oma oma kerguses ja oma oma kauniduses on just nagu hea hea võimalus sellele teemale tähelepanu tõmmata, aga samas mitte kuidagi väga masendavalt või, või dramaatiliselt. Klaasinstallatsioon kokkulepe on Kati Kerstnale juba toonud rahvusvahelise tunnustuse. See töö, mille nimi on kokkulepe üks kord Pariisis pälvis Baltimaades läbi viidud konkursi granti. Põhimõtteliselt on see Läti-Ameerika koostööprojekt, mis, mis on otsustanud toetada ja rahastada Baltimaades klaasiga tegelevate kunstnike tegemisi. Kati Kerstna lisab, et tema töödes ei maksa otsida kriitikat või irooniat sest kui juba ollakse käpuli, on alati võimalus ju ka püsti tõusta. Ja ma tõesti tahaksin pigem rõhuda sellele, et oleme positiivsed ja, ja jätkame seda, seda teed, et, et me hoiame planeeti jahedana. Et me tarbija vähem ja, ja säästa me rohkem. Kati Kerstna uudisloomingut saab Rapla kaasaegse kunsti keskuses vaadata 27. veebruarini raadio kultuuriuudistele Olev Kenk Rapla.", "role": "user" }, { "content": "Raplamaa Kaaseagse Kunsti Keskus alustas uut näituseaastat Kati Kerstna klaasinstallatsioonide näitusega \"Aksessuaarid\", mida saab näha kogu veebruarikuu jooksul. ÜRO nimetas käesoleva aasta klaasi aastaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui sa vaatad ka neid küsimusi, mida inimesed tõstatavad, noh täna aga komisjonis tuli selle pöördumise esindaja, kõige peamine küsimus oli see, et, et kuidas on see võimalik, et osa inimesi nagu olid alguses elavate nimekirjas ja pärast enam ei olnud ja keegi väidetavalt oli isegi helistanud aastaid hiljem kellelegi, kes oli surnuks uurutatud ega nendele küsimustele ei anna laeva vraki uurimine ega tõstmine mingit vastust. Ja, ja kui keegi usub mingit teooriat sellest, et keegi on elus kusagil ja midagi, noh, ameeriklased usuvad, et Elvis Bresly on ka elus Samal ajal on ikkagi vist praegu jõuti umbes selleni, et, et hakatakse nagu uurima, milline on olukord teistes riikides, et et kuivõrd keeruline see on, ütleme, sellise konsensuse leidmine Rootsiga näiteks, et, et tõesti, et hakkame üles tõstma või hakkame uurima. No see, mida uurima nüüd tahetakse hakata, on ju see, et, et praegu on sõlmitud hauarahuleping. Algselt sõlmisid selle Rootsi-Soome Eesti nüüd on sellega liitunud kõik Läänemere riigid, välja arvatud Saksamaal, seega siis on liitunud sellega ka Läti, Leedu, Venemaa, Poola, Taani ja lisaks Suurbritannia. Selleks, et seda hauarahulepingut nüüd tühistada või kehti kehtetuks kuulutada, oleks vaja kõigi nende riikide konsensust seda saavutada tänapäeval. Ma arvan, et, et Eesti on tõenäoliselt kõige intensiivsemate vandenõuteooriate maa ja, ja Eesti võib küll initsiatiivi võtta, aga ma ei näe, et teised riigid väga tahaksid sellega kaasa tulla.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu õiguskomisjonis arutati grupi kodanike pöördumist parvlaeva Estonia vraki võimaliku ülestõstmise teemal. Kuna pöördunuid ametlik versioon uppumise asjaolude kohta ei rahulda. Istungil osalenud riigikogu liige Valdo Randpere ei näe vraki ülestõstmiseks ja uurimiseks ei vajadust ega võimalust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜhel päeval mõnda aega tagasi märgati Stockholmi Densa äärelinnas kummalist asja, et tänavad on õhtul tühjad. Selgus, et kohalik kuritegelik jõuk oli kehtestanud liikumiskeelu. Kohalikele elanikele oli teatatud, et kui nad tulevad pärast kella kuut õhtul tänavale, neid karistatakse ja karmilt. Nüüdseks on selgunud, et kuritegelikke jõuke on mujalgi, et neil on relvad ja keegi nende vastu tunnistada ei julge. Jõugud on sel aastal Stockholmis maha lasknud 16 inimest, kes nad on? See küsimus, kes ja miks on Rootsis põhjustanud suuri vaidlusi paljud kinnitavad üksmeelselt, et meie ei tea, kes nad on. Miks üks põhjus on see, et relvad on kergemini kättesaadavad, teine põhjus on, et Rootsi sisseränne on olnud 2015 2016 niivõrd suur, et need inimesed, eriti noored mehed, on jäänud töötuks Rootsis tööd saada, kui sa ei oska väga hästi keelt on väga raske, sest lihtsaid töid on vähe ja nüüd praegu ongi diskussioon selle üle, et tuleks teha lihtsamad töökohad. Kolmandaks põhjuseks muidugi on see, et vägivald on nagu normaliseerunud. Politsei on ise tunnistanud, et ta on jõuetu nende jõukude vastu. Jah, politsei 2019 novembris tehti operatsioon, mida nimetas härmatise rimfrost, et tõesti piirata kuritegevust. Tulistamine on muutunud väga populaarseks. Rootsi on esikohal tulistamiste hulgas Lääne-Euroopas just 15 kuni 29 aasta vanuste meeste suhtes, et Rootsis olid 10 korda kergemini Saada selles vanuses kuuli kui näiteks Saksamaal. See on uskumatu, kuid nii see on. Üha rohkem räägitakse muidugi sellest, et tegemist on sisserändajatega ja tõesti, kas kus kriminaalid kehtestasid linnakeelu alates kella kuuest õhtul, see näeb välja rohkem väikese Türgi na kui Rootsi linnaga. Kuuldavasti Rootsi valitsus ka ei ole ühte meelt kogu selle kuritegevuse põhjuse ja juurte suhtes. Jah, Rootsis on valitsuse selline rutiinne käsitlus, on nii, et kui mingi Probleem on siis esimene intervjuu on ikka, et kui tõsiselt me asjasse suhtume? Uurijad ütlevad otse välja, et meie ei tea, milles on põhjused, et üks põhjusi, nagu nad ütlevad üha enam, et tegemist on siis integratsiooni ebaõnnestumisega ja teiseks, et kuritegevuses struktuur on niivõrd erinev Rootsis võrreldes näiteks Ameerika Ühendriikidega, et väga raske on kohaldada siin teiste riikide kogemusi.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi on Lääne-Euroopas esikohal tulistamiste poolest 15-29-aastaste meeste hulgas. Stockholmis suureneb järjest enam noorte meeste kuritegelike jõukude tegevus, Rootsi politsei ei suuda sellele piiri panna. Küsisime Stockholmis elavalt endiselt Eesti diplomaadilt Eimar Rahumaalt, kes need kurjategijad on ja miks Rootsis kuritegevusega asjad nii keerulised on.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNokia on Soome väikeinvestorite lemmik, aktsiaid on rohkem kui 230-l 1000-l soomlasel. Seega äratavad ettevõtte majandustulemused elavat huvi. Eelmisel sügisel langes ettevõtte aktsiat ette kurssi järsult. Dividendide maksmine peatati. Nokia ei saanud oma viis G võrkude tehnoloogiat õigeks ajaks valmis, et Ericssonile ja Huaweile väärilist konkurentsi pakkuda. Nokial ei õnnestunud piisavalt jõuliselt võita turuosa Hiinas. Ettevõte jäi ilma suurest viis G tellimusest Hiinas ja teatas veebruaris, et jättis Hiina turu oma selle aasta viis G müügiplaanidest välja. Üha rohkem levisid kuuldused nokia tükeldamisest ja jupikaupa müümisest. Analüütikud rääkisid juba luige laulust. Selle aasta kevadel avaldatud majandustulemused olid aga lootustandvamad ja täna avaldatud tulemus oli analüütikute sõnul rõõmus üllatus. Analüütikud prognoosisid, et kasum tuleb veidi üle 300 miljoni euro aga tuli üle 420 miljoni. Nokial on õnnestunud suurendada viienda põlvkonna ehk viis Gmobiilitoodete müüki. Koroonaviiruse mõju teise kvartali tulemustele jäi väiksemaks aga käive vähenes siiski 11 protsenti prognoositud seitsme asemel. Ettevõtte hinnangul paraneb mais ja juunis nõrgaks jäänud müügi tulemus siiski lähiajal. Nokia tegevjuhi Rasiis suri sõnul on areng läinud nii, nagu plaanitud ja aasta lõpptulemusena parandab Nokia oma majanduslikku positsiooni tema sõnul kindlasti. Kevadise prognoosi ajal oli Nokia 66 viis G lepingut nüüd juba 83. Võrdluseks olgu öeldud, et Noki ja Rootsi konkurendi Eriksonile on 99 lepingut. Uue hinnangu kohaselt on tänavuse aasta kokkuvõttes oodata kasumi protsenti kaheksa kuni 11. Kevadises prognoosis oli see seitse ja pool kuni 10 ja pool. Muutus on küll väike, aga näitab, et Nokia raskused on leevenenud. Dividendide maksmist pole esialgu veel loota. Ettevõte on aga lubanud selle aasta jooksul muuta oma tegevuse läbipaistvamaks ning anda investoritele igas kvartalis teada, kuidas läheb. Uuel viis G Rif shark tehnoloogial. Täna avaldatud raport on praeguse tegevjuhi ražif suri viimane. Ta tänas nii kliente, töötajaid kui investoreid ja avaldas veendumust, et nokia üle võib ka edaspidi uhke olla.", "role": "user" }, { "content": "Soome telekommunikatsiooniseadmete tootja Nokia avaldas hommikul teise kvartali majandustulemused, mis olid analüütikute oodatust paremad. Nokia aktsia reageeris Helsingi börsil tulemustele tugeva tõusuga, liikudes keskpäeval ligi neliteist protsenti kõrgemal kui eile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti vabaerakonna üleriigilise nimekirja esinumbrina kandideerib erakonna esimees Andres Herkel Harju ja Raplamaa nimekirja juhivad filmimees Artur Talvik ja endine Rapla vallavanem Alar Mutli. Tartu linnas on nimekirja eesotsas Krista Aru. Kautsjoni raha loodab erakond kokku saada eelolevaks neljapäevaks, praegu on seda koos 70 protsenti. Erakonna esimees Andres Herkel. Arvestades, kuidas viimastel päevadel on hoogustunud ka annetuste näol, siis meile on võimalik annetada, et me suurerakondadega konkurentsis püsiksime oma nimekirja välja panna saaksime ja neljapäeval anname nimekirja üle. Vabaerakond loodab saada uues riigikogu koosseisus rohkem kui kuus kohta. Programmilised ettepanekud puudutavad riigireformi ja erakonna õigluse reformi. Milliste erakondade ga loodab vabaerakonna teha koostööd Erakonna esimees Andres Herkel? Siin on Eesti poliitikas üks traditsiooniline passaa selle küsimuse koha peal ja see on see, et kuni keskerakonda juhib Edgar Savisaar, on see koostöö keeruline, aga ma iseenesest arvan seda, et erakonnad on liiga palju läinud selliste välistavate lukustatud lubaduste peale paljudes küsimustes oleks hoopis rohkem vaja koostööd ja mis puudutab ka meie varivalitsuse ideed, siis sellega tahame me märku anda sellest, et vabariigi valitsus peab olema kollegiaalne eesmärk ja järgiv riigi huve järgiv koostööorgan, mitte Luik, aug ja vähk. Ehk erinevad erakonnad, kes tõmbavad vankrit eri suuldades. Üldkogu toetas Artur Talvikut vabaerakonna peaministrikandidaadina, talle tehti ka ettepanek moodustada varikabinet. Varikabinet moodustatakse ka siis, kui Riigikokku ei pääseta Artur Talvik. See on märgiline ülesanne, ütleme niimoodi, me tahame näidata selle käiguga, missugune võiks olla Eesti juhtiv valitsus, ehk et missugune see uus poliitika avatud poliitika võiks olla meil nimekirjas on kindlasti selliseid inimesi, inimesi, kes täna hoiavad poliitikast eemale, hirmunult, sellepärast see, see poliitika, mida täna aetakse, on niisugune nii-elda ainult võimu nimel tegutsev poliitika mitte rahva heaks tegutsev poliitika, Need, inimesed, kes sellest poliitikast eemale hoiavad, nemad võiksid seal seltskonnas olla. Ja minu üks selliseid põhisõnumeid ongi koostöö. Ehk et kui on teistes erakondades väga häid kandidaate, miks mitte? Vabaerakonna valimisloosungiks on aru pähe, mis märgib soovi lõpetada seisak nii poliitilises kui ka majandushariduses ning viia läbi vajalikud reformid.", "role": "user" }, { "content": "Andres Herkel, erakonna esimees; Artur Talvik, erakonna liige; reporter Tõnu Karjatse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStipendium aitab neile keskenduda kõige tähtsamale loomingule, ütles Viralti stipendiumi valikukomisjoni juhtinud kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria Kristiina Soomre. Nemad tänavu tõesti tõusid igaüks hästi erilise ja eriilmelisena sellest konkurentsist esile. Nad on neli täiesti erineva lähenemise kui ka erinevat meediumi esindavad kunstnikud näiteks on esindatud väga tugev moekunstnik, kes siis kollektsioon loob ja, ja oma väga sellist kontseptuaalset lähenemist moekunstile väga veenvalt meile ka oma taotluses ja portfolios esitas. See noor moelooja on Eesti kunstiakadeemia moedisaini magistrant Kärol Ott, kes säilitab ja arendab oma kollektsioonides käsitöötraditsioone. Ja mul on käsil hästi suuremahuline probleem. Ma siis soovin kalajääkidest hakata uut materjali tootma ja siis seda rõivastesse kasutada ja niisugune natuke innovatsiooni ja samas ka vanu traditsioone ühendatud. Kuna ma olen ise nüüd viimasel ajal tegelenud bioplasti katsetustega, et siis ka tegelikult kasutada kalajääk bioplasti loomiseks. Teine stipendiaat on juba tunnustust leidnud ja näitustele silma paistnud kunstnik Kloe Jansis Eesti kunstiakadeemiast. Hetkel ma valmistun oma isikunäituseks, mis on Tallinna linna galeriis see suvi, selle stipendiumiga siis kavatsengi liikuda selle teostuse poole, et võib-olla annab see rohkem võimalusi ka materjali soetada, mida võib-olla noh, muidu ei oleks võimalik. Ma viimased kaks aastat olen tihedamalt tegelenud just sellise iluteemaga ja enda portreteerimisega selles isikunäituse, siis ma tegelen nagu enda näitamisega ja siis toetun näiteks sotsiaalmeedias levinud trendidele ja sellistele rituaalsustele ja pooleli oleku näitamisele. Viiralti stipendiumi pälvisid ka Jötebori ülikooli metallikunsti magistriõppe esimese kursuse üliõpilane Urmo Teekivi, kelle puhul tõstis žürii esile julgelt ja otsivat tegelemist ruumiliste vormidega samuti Hollandis õppiv Anna Tamm, kes tegeleb ühiskonnas maha vaikitud teemadega nagu traumad või suhtevägivald, kasutades selleks mitmekülgseid kunstilisi vahendeid. Tegemist on viiraldi stipendiumiga aga Eduard viiralt mõjutusi noorte kunstnike töödest otsida ei tasu, see pole ka eesmärk, ütleb Maria. Kristiina Soomre. Pigem soovimegi siis viiradi pärandist laekuva rahaga toetada täiesti uusi kunstnikupositsioone ja, ja nende eripära ja omapära.", "role": "user" }, { "content": "Kadrioru Kunstimuuseumis anti üle Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid neljale noorele kunstiüliõpilastele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaapsalu ida-läänesuunaliste transiitteede remont algab esmaspäeval jaama tänaval, aprilli lõpus algavad tööd ka Tallinna maantee kase tänava ja Vahtra tänava vahelisel lõigul. Transiitliiklus suunatakse ajutiste märkide abil kõrvaltänavate kaudu ümber. Kui alguses plaaniti teha töid nii, et üks sõidusuund jääb avatuks, siis eriolukorra ajal muutunud olude tõttu see enam kavas pole, jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Hiiumaa transiit on väga väikese väikeseks kokku kuivanud ja inimesed üldse sõidavad ja liiguvad vähem, siis me otsustasime, et me ikkagi juppide kaupa paneme ka liiklust nende remonditavatel veel kinni, aga loomulikult niimoodi, et nii eraisikud, kes siin ääres elavad, kui ka need äriettevõtted, kes siin toimetavad, et nende teenindav transport pääseks ikka ligi alati. Tee remont maksab ligi 1,4 miljonit eurot, miljon sellest saadi riigi toetusena. Mäesalu sõnul ei ole praegu näha ohtu, et koroonakriis linna tänavuste tee-ehitusprojekti mõjutaks. Mis puudutab linna võimekust kaasfinantseerida, siis hetkel on see raha meil eelarves planeeritud, nii et sellega meil selle objekti puhul see aasta probleeme ei tule. Ehitajaga oleme koosolekut pidanud siin üpris tihti ja, ja, ja ehitaja väidab, et see antud kriis tema ehitust või tema plaane ei mõjuta. Teeremondihanke võitis osaühing Lääne teed, lepingu järgi peavad tööd valmis olema selle aasta augusti lõpuks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus algab esmaspäeval linna läbivatel tänavatel 1,4 miljonit eurot maksev teeremont. Linnast läbisõitvatel autojuhtidel tuleb arvestada sellega, et transiitliiklus suunatakse tööde ajal kõrvaltänavaid mööda ümber.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTürgi president Risip Taipe Erdogan hoiatas Euroopat, et uue suureneva põgenikelainega ei suuda Ankara enam hakkama saada ning kui eurooplased abi ei anna, siis saavad nad lainet tunda. Süüria ja Vene väed Aniid Liibi pommitanud viimased nädalad ja maavägede pealetungi eest on hakanud tuhanded inimesed liikuma. Süüria loodeosas asuva Idlibi ümbrusest on kahe kuu jooksul Türgi uudisteagentuuri väitel põgenenud 200000 inimest ja enamus neist liiguvad Türgi loodud puhvertsooni suunas. Idlibis elab üle kolme miljoni inimese, seega võib kõigi või enamuse põgenemine tekitada suure rändesurve Ankarale, mis lõi Süüria põhjaosas mitmekümne kilomeetrise turvaala. Et Idlibis ei tekiks massilist tapmist, lõi selle tsooni kaks aastat tagasi Venemaa ja Türgi koos ümber provintsi kuid nüüd on omavahel sõbrunenud riigid justkui eri poolel. Ja eks see ole ka üks põhjustest, miks Moskvasse Türgi delegatsioonil nii kiire sõiduga on. Erdogani sõnul otsustab ta pärast tänaseid kõnelusi oma järgmised sammud. Uue rändesurvega sunnib Ankar aga Euroopa Liitu Venemaaga läbi rääkima ja seda Türgi toetuseks. Seni on Euroopa Türgi puhvertsoonide loomise eest kritiseerinud ja peale miljardi te andmist ei taha põgenikest palju kuulda. Samas on Kreekasse igal nädalal üha rohkem põgenikke Türgist tulnud, mis näitab selle kokkuleppe haprust. Kuid vaevalt, et Moskvas vaid Idlibist räägitakse. Türgi parlament kiitis laupäeval heaks le Põhja-Aafrikas asuva Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsusega tripolis. See aga viib Ankara samuti kokkupõrkekursile Moskvaga. Kui Ankara toetab tripolivalitsust, siis Moskva toetab sõjapealiku Haftari, kes üritab jõulise pealetungiga tripoli valitsust kukutada. Erdogan teatas eile, et on valmis triipolit toetama õhu, mere või maismaa vägedega, kui seda vaja peaks olema. Seni ei ole Fajesee valitsus Ankarale palvet esitanud, kuid kui lahingud peaksid intensiivistuma, siis võib palve tulla. Ja kui Türgi sõdib Liibüas, siis kuidas peaks käituma sõjaline allianss? NATO? Kui Ankara esitab palve aidata.", "role": "user" }, { "content": "Türgi delegatsioon on täna Moskvas. Kõneluste eesmärk on lõpetada Venemaa toetatud Süüria vägede pealetung mässuliste viimasele tugipunktile Idlibis, kust on põgenenud 80 000 inimest Türgi suunas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoomes annab turismisektor tööd rohkem kui 140-le 1000-le inimesele. Seejuures on Soome reisipiirangud ühed karmimad Euroopas. See pani lennufirma Finnair muutma oma kaheksakümnendatel aastatel sündinud ja inimeste südamed võitnud tunnuslauset õhtuks koju. Et poliitikud valdkonna kitsikusest aru saaksid. Soome vajab reisimist õhtuks kodust ära. Kui oled valmis, oleme ka meie, ütleb Finnair oma äsjaalanud kampaanias. Koroonakriisi ajal on kogu aeg kodus istutud ja seetõttu otsustas Finnair oma tunnuslauset muuta. Finnairi reisijate hulk on praegu ainult 10 protsenti võrreldes sellega, mis oli enne viirusekriisi. Praegu on lennus vaid 25 lennukit. 36 õhusõidukit ootab paremaid aegu. Kui ka kevadel kehtivad Soomes karmimad piirangud, kui mujal, on Finnairi turuosa jäädavalt läinud, hoiatab Finnairi tegevjuht TobiManner. Nimelt on Euroopa suuremate lennuväljadel raske maandumisest tardi aegu saada kätte võidetud aegu tuleb kasutada vähemalt 80 protsendi ulatuses. Euroopa komisjon on praegu koroona tõttu märtsikuuni nõudeid leevendanud, aga alates märtsist antakse vabad ajad ära nendele lennuettevõtetele, mille lennud toimuvad. Finnairi hääbumine jääks seega teistest karmimaid piiranguid kehtestavate Soome poliitikute südametunnistusele. Finnairi brändijuhi Anu rindala sõnul on ka koroonauudiste kajastamine olnud üsna üheülbaline. Helsingi vande lennuvälja on kujutatud kui suurt viiruse sissevoolu kohta, aga andmed näitavad hoopis seda, et viirus levib peamiselt riigis sees, mitte ei tule välismaalt. Alates augusti algusest on saabujaid vanda lennuväljal ka testitud vaid üks protsent testidest on osutunud positiivseks. Rindala lisas ka, et märkimisväärne osa lendudest ei ole puhkusereisid. Eksportivate firmade esindajad peavad pääsema müügikõnelustele, tõi ta näite. Soome kaubanduskoja tehtud küsitlus näitab, et ettevõtjad on reisipiirangute pärast mures ja rohkem kui pooled pelgavad käibelangemist. Küsitluse järgi ei ole 67 protsenti rahul sellega, kuidas valitsus on viiruse majandusmõjudega toime tulnud. Augustikuistel andmetel on vana lennuvälja reisijate arv võrreldes eelmise aasta augustiga 87 protsenti vähenenud. Võrdluseks, mujal Euroopas on reisijate arv langenud 65 protsenti. Sel nädalal arutab Soome valitsus taas koroonapiiranguid. Mitme karmistamise kõrval on plaanis siiski lihtsustada seni plaanitud testimissüsteemi, nii et karantiini ei olekski vaja.", "role": "user" }, { "content": "Soome ettevõtjate hinnangul ei ole valitsus viirusekriisist tingitud majanduslangusega toime tulnud. Lennufirma Finnair algatas kampaania, et tõmmata poliitikute tähelepanu turismisektori ja lennunduse murele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Urmas Paet ütles, et tegemist oli rahvusvahelise operatsiooniga ja üksikasjalikult sellest rääkida ei saa. Kella viie paiku need seitse röövitud Eesti kodanikku vabastati, vabastamine toimus Liibanoni territooriumil väljaspool Beirutit, seejärel toimetasime nad siis nii-öelda kindlasse kohta ehk prantsuse saatkonda Beirutis, kuhu nad jõudsid pisut enne kella kümmet, nii et praegu on nad prantsuse saatkonnas Beirutis. Neile tehakse esmane selline tervisekontroll toitlustatakse ja siis pannakse nad valmis kojusõiduks. Täna õhtupoolikul läheb Liibanoni erilend ja me loodame siis tagasi olla homme päeva esimesel poolel esimeste hinnangute või kommentaaride järgi siis meie seitsmelt kodanikult. Et muidugi need kinnipidamistingimused ei olnud midagi head, olid päris suured probleemid näiteks pesemisvõimalustega, aga samas toitlustamine toimus ja ja noh, kindlasti emotsionaalselt kõige keerulisem. Siiski on ikkagi see teadmatus, et sa ei tea ju, mida toob järgmine, rääkimata päev, aga sa ei tea, mida toob järgmine tund või või ka minut. Nii president Toomas Hendrik Ilves, peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet kui ka pantvangide lähedased tänasid kõiki, kes vangide vabastamisele kaasa aitasid. Martin Metspalu isa Andres Metspalu kinnitas, et on riigi tegevusega pantvangide vabastamisel rahul. Ja ma tahaks öelda siin, et, et Eesti valitsus ja organid on teinud väga tõhusat tööd ja rõõm on lihtsalt kirjeldamatu. Neid oli üle maailma, kes jälgisid seda, kuidas Eesti poisid on seal kinni ja kuidas asjad kulgevad. Ma sain kogu aeg siia maile, et iga hetk, kui midagi on uued, palun neile ka teatada. Täna on siis see päev iga kahe nädala tagant, umbes välisministeerium korraldas kohtumise omastega ja valgustas meid nii palju, kui nad ei said siis valgustada, mis oli meile täiesti piisav. Liibanonis röövitud Kalev Käosaare isa Jüri Käosaar oli rõõmustavate uudiste üle õnnelik. Ta ütles, et on pojaga juba kontaktis olnud. Olen rääkinud Kaleviga ja ta on väga hea, väga hea tervise juures ja väga reipa tähendab olekuga ja ma olen rääkinud juba mitu korda temaga. Urmas Paet ütles, et praegu on loos veel palju ebaselget Täna hommikul kõik kulges rahulikult, mingit jõudu ei kasutatud ja samas, et noh, kõik annaksid endale ka selgelt aru, et, et näiteks erinevate riikide eriteenistuste ühisoperatsioon selles kindlasti on päris palju selliseid detaile, mida katavad ka erinevate riikide riigisalatused, mis tähendab seda, et minul näiteks ei olegi võimalik neid avaldada. Lunaraha maksmist välisminister otseselt ei kinnitanud. Nagu ma nimetasin, oli tegemist ühisoperatsiooniga alati ühisoperatsioonil on mingid kulud, need kulud olid ka seekord, need kulud ei olnud väikesed. Aga veel kord detailselt ei ole minul võimalik rohkem seda kulude poolt avada. Peaminister Andrus Ansip Valitsused terroristidega läbirääkimisi peab, valitsused lunaraha ei maksa. See deklaratsioon ei kehti mitte ainult Eesti vabariigi valitsuse puhul antud juhtumil, vaid kõigi teiste riikide valitsused kinnitavad täpselt sedasama. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Hannes Hanso hinnang Seda operatsiooni, noh, me ei tea täpselt, mis operatsioon see oli, suudeti ikkagi läbi viia väga distsiplineeritult, nii et midagi meediasse ennem ei lekkinud, mis on ka, ma arvan, eeltingimus selleks, et asi tegelikult õnnestuks. Minu meelest oli kohe suhteliselt alguses ikkagi selge, et kui ei tehta poliitilisi nõudmisi ei tehta mingeid ideoloogilisi nõudmisi, siis on tegu ikkagi teistsuguste inimröövijatega. Tähtis on see, et me ei läinud ka siin Eestis ise mingi populismi teed, et kohe alguses ju tulid siin mõnede riigikogu liikmete suust üleskutsed, et hakkame raha koguma ja nad on ka ise nõus raha panustama ja nii edasi ja nii edasi. See oleks olnud ikka ääretu rumalus ja täiesti vale signaal, et kui asi oli rahas, siis jumala eest, hea on, et me kunagi seda teada ei saa, sest see saadaks ikka väga vale sõnumi. Itaalia näiteks on üks sellistest riikidest, kes maksab lunaraha ja seda teavad kõik ja selles mõttes on ka itaallastel nii-öelda omaette silt ette kleebitud. Keerulistes piirkondades võtame pantvangi ja saame selle võrra rikkamaks, et kui raha maksti, siis tegelikult on tark vähemalt ministri poolt ja valitsuse poolt mitte rääkida. Ja kui Liibanoni ametnike kommentaare küsiti, siis nemad ütlesid väga viisakalt, et teadaolevalt lunaraha ei makstud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti pantvangid Liibanonis on vabastatud. Valitsuse pressikonverentsil räägiti lähemalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViiekorruselise paneelmaja korteriühistu koosolek Mustamäel päevakorras on hoone rõdude remont, sest nagu ütleb üks korteriomanik, ei julge tema juba ammu enam rõdule minna. Esimene üldkoosolek on otsustusvõimetu, sest kohale ei ilmu piisavalt. Korteriomaniku kolme aasta tagused andmed ütlevad, et eelmise sajandi teisel poolel ehitatud pea 3000-st suurpaneelidest kortermajast oli terviklikult renoveeritud vaid kümnendik. Kui soojustamata maja annab endast korteriomanikele märku kõrgete küttearvetega ja jahedate tubadega siis selliste majade rõdud on ohtlikud nii korteriomanikele endile kui ka möödujatele. Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on Tallinn probleemi lahendamiseks aidanud korteriühistutel tellida rõdude ja varikatuste auditeid. Seda toetuse liiki korteriühistud üsnagi aktiivselt kasutavad. Et kui eelmisel aastal 2019 oli kokku 35 korteriühistut, kes olid ära kasutanud, siis täna septembrikuu seisuga on 20. Võrgu sõnul puudub linnal ülevaade auditite tulemustest, sest leping sõlmitakse korteriühistu ja ettevõtja vahel. Selliseid ettevõtteid, kellel oleks pädevus auditeid teha ja neid kinnitada, korteriühistute tagasiside järgi aga napib. Auditi kinnitajale peab olema seitsmenda taseme inseneri kutsetunnistus ning Eha võrgu sõnul on viimase paari aasta auditi toetuste st läbi käinud valdavalt viie ettevõtte nimed. Kredexi kommunikatsioonijuhi Joonas Kerge sõnul neil eraldi meedet kortermajade rõdude rekonstrueerimiseks ei ole. KredExi toetused on ikkagi suunatud energiatõhususe suurendamiseks, aga mida me näeme vanade paneelmajade puhul, mida on KredExi toetusega palju tehtud, on see, et, et ühes selle tervikliku rekonstrueerimisega ja soojustamisega tegeletakse ka nende rõdupiiretega, mis tõesti on ajale jalgu jäänud ja, ja vajavad hädasti uuendamist. Kerge sõnul jääb toetus mõnikord saamata ka seetõttu, et ühistu ei suuda kokku leppida, mis toob meid loo alguse juurde tagasi. Korterelamus elab väga palju inimesi ja tihti ongi see ehk suurimaks põhjuseks, et saada need maja elanikud nõusse. Tallinnas on varisenud rõdudega olnud vähemalt kolm õnnetust. Alates 2018.-st aastast kehtima hakanud seadusemuudatus paneb sellise õnnetuse korral vastutuse kogu ühistule, räägib Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas mardi. Juhul kui sealt peaks mingi kahju tekkima, siis on võimalik esitada siis kahju kannatanul nõue mitte korteriomanike vaid korteriühistu vastu. Et selline on uus põhimõte, seadusest tulenevalt.", "role": "user" }, { "content": "Üle Eesti on sadu paneelelamuid, mille rõdude ja piirete ohtlikkusest pole korteriomanikel aimugi. Alates 2018. aastast kehtib aga seadusemuudatus, mis paneb õnnetuse puhul vastutuse korteriühistule, mitte ainult korteriomanikule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus välisminister, reformierakondlane Rein Lang sai presidendilt kinnituse tema ametisse nimetamise kohta kolmveerand tundi tagasi Kadriorus. President tegi seda just praegu. Aga ametisse saan ma asuda peale vande andmist riigikogus. Lang kinnitas, et arutas täna hommikul ligi kahe tunni pikkuseks veninud jutuajamisel presidendiga peamiselt Eesti ja Venemaa suhteid. Oi, meil oli väga palju teemasid, millest me rääkisime härra presidendiga ja loomulikult kõige tõsisematest teemadest, ehk siis suhetest Venemaaga ja, ja loomulikult ka siis üheksanda ja 10. mai kontekstis. Kas president andis kuidagimoodi ka mõista, sõidab ta üheksandal mail Moskvas? Ei, me ei läinud sugugi mitte nii, konkreetses me rääkisime väga üldistel teemadel ja arutlesime selle üle, millised võivad olla üldse tuleviku stsenaariumid ja ütleme nii, et vahetasime mõtteid selles küsimuses loomulikult mitte midagi ei ole otsustatud ja, ja loomulikult on ka see presidendi enda otsus, kas ta sõidab Moskvasse või mitte. Lang annab ametivande riigikogu ees homme hommikul. Seetõttu ei jõua ta osa võtta homme hommikul algavast NATO tippkohtumisest Brüsselis, kuhu on saabunud ka USA president George Bush. Eestit esindab tippkohtumisel valitsusjuht Juhan Parts. Loomulikult oleks olnud mõistlik, et ka välisminister oleks saanud sinna minna, aga kindlasti selles siseriiklikus protseduurist saavad ka meie partnerid aru, et midagi ei saa teha ju üleöö ja, ja nii tohutult kiirustades. Oma esimeseks ülesandeks välisministeeriumis peab lang kaitsepolitsei uurimisaruandes märgitud salajaste dokumentide leidmist. No loomulikult kõige esimene asi on ikkagi lahendada see riigisaladuse ümber toimuv. Teatavasti on kapo andnud välisministeeriumile aega kuni seitsmenda märtsini kõik need dokumendid üles leida ja üles nad tuleb leida. Ja, ja see on kindlasti välisministri kõige esimene töö. No teiseks tuleb siis tutvuda majaga ja anda inimestele see kindlus, et see intellektuaalne potentsiaal tõepoolest saaks rakendatud ja võetaks maha kõikvõimalikud pinged, mis on nüüd seal viimasel ajal tekkinud. Kas härra Lang välisministrina oma sõnavõttudes on tasakaalukam, nii nagu te lubasite? Välisministrina ei saa ma kasutada poolt seda retoorikat, mida võib endale lubada parlamendisaadik, sest et selles mõttes ongi täitevvõim ja seadusandlik võim väga erinevad. Mis ei tähenda seda, et kuuludes erinevasse võimu osasse kas siis täitevvõimu või seadusandlikku võimu, et siis inimese põhimõtted muutuksid.", "role": "user" }, { "content": "President nimetas Rein Langi välisministriks. Väljendused muutuvad vaoshoituks, põhimõtted jäävad samaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPea 20 aastat on Sautwesterni nimeline ettevõte saatnud tudengeid USAsse raamatuid müüma. Sel suvel Ameerikasse lennata ei saa. Selle asemel on Sautwesteni töötajad püsti pannud mittetulundusühingu. Aitan Eestit. Tegemist on keskkonnaga, kus hetkel kogutakse annetusi üheksale heategevusorganisatsioonile. Raamatumüüjateks koolitatud noored helistavad läbi Eesti inimesi, et veenda neid igakuiseid annetusi tegema. Esimesel päeval koguti organisatsiooni sõnul koguni 300 püsiannetajat. Kogenud raamatumüüja Robert Rebel räägib, et esmalt helistatakse läbi enda sõbrad. Tuttavad. Ja sealt siis küsime nende käest soovitusi, nemad siis soovitavad omakorda oma sõpru, tuttavaid ja niimoodi me vaikselt lähme, ehk siis me töötame puhtalt soovituste pealt. Potentsiaalsetele annetajatele räägitakse oma ettevõtmisest heategevusest ja sellest, kuidas saab annetada. Peale seda suunatakse inimesed MTÜ, aitame Eestit kodulehele kohe. Avalehel on maksekorralduse ankeet, mille täitmiseks lahkelt abi pakutakse, räägib värske annetaja Joonas. Kõne jooksul juhendas mind, küsis, et kas ma olen arvutis, et teeks kohe ära, vaata panka ja siis andis mulle need andmed, kõik asjad ja ta siis kohe tegin ära ja siis, kui kõne oli läbi juba ammu tehtud Mida annetajatele ei öelda, on see, et mittetulundusühing jätab kuni viiendiku saadud tulust enda kätte ja abivajajateni see ei jõua. Seda, kuhu raha läheb, kuidas see kõik toimib kust ma teada saan, kuhu minu raha annetatakse sellest nagu ei olnud üldse juttu ja see, et 80 protsenti tulust läheb ainult annetusi. Seda ma kuulsin ka esimest korda sees. Saadud rahaga katab organisatsioon tudengite palgad ja muud kulud. Tudengid saavad palka selle järgi, kui palju nad uusi annetajaid ühingusse toovad. Kuid miks ei mainita kohe annetajatele, mida nende rahaga tehakse. Robert Rebel. Kõik info, mida meilt küsitakse, sellele me vastame ja isegi kui jääb midagi segaseks, siis alati on võimalus küsida või vaadata kodulehelt. Mõningase vaevaga leiab tõepoolest MTÜ, aitan Eestit veebilehelt info selle kohta, mis otstarbel raha kasutatakse ja kuidas seda jaotatakse. Samas on püsiõnnetuste tegemise ankeet kohe avalehel. MTÜ töötaja Marek Kütt ütleb, et tema pole pidanud inimestele raha jaotumist selgitama. Mõni üksik võib-olla küsib, et mida meie selle eest saame? Vestlesime 15 inimesega, kellele ühingust helistati Neist vaid üks sai telefonikõne ajal teada, et viiendik rahast läheb organisatsioonile. MTÜ aitan Eestit. Ühe asutaja ja projektijuhi Priit Märtini sõnul on terve organisatsioon väga läbipaistev. Tema sõnul ei huvita 99 protsenti annetajaid, kuidas annetatud raha jaotatakse. Juba telefonikõne ajal me alati palume võimalusel inimesel minna sinna, aitan Eestit lehele ja seal on väga selgesti kõik see informatsioon olemas ka, et kes siis huvi tunneb, saab alati sealt juurde vaadata.", "role": "user" }, { "content": "Äsja alustanud MTÜ Aitan Eestit kogub heategevusorganisatsioonidele raha, kuid 20 protsenti annetustest jätab noortele annetustekogumise tööd pakkuv ühing endale ning annetajatele selgitatakse raha jaotamist ainult küsimise peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnus avati raamatukogu tõepoolest täna 100 aastat tagasi ja see asus peaaegu samas paigas, kus praegune raamatukogugi tolleaegne linnavalitsus arutas raamatukogu asutamise küsimust 1908. aastal mitu korda ja leppis siis linnavalitsuse liikme August Kleiniga kokku, et tema saab raamatukogu etteotsa. Neljandal novembril 1908 teatas Liivimaa kubermangu valitsus, et August lein on kinnitatud Pärnu rahva lugemistoa ja raamatukogu vastutavaks isikuks. Raamatukogu komisjoni liikmeteks palus linnavalitsus veel Elisabethi kiriku õpetaja ja abiõpetaja. Siis oli suurem eeltöö tehtud edasi juba tänast pidulikku aktuse juhtinud Elmar Tingi suu läbi. 22. detsembril 1908. aastal palus komisjon linnavalitsusel teatada, et seitsmendal jaanu 1909. aastal avatakse linna avalik tasuta lugemissaal elevandi Uulitsal linna rahvamaja kolmandal korrusel. Samas majas pika elevandi tänava nurgal asus tollel ajal ka Pärnu muuseum. Kahjuks 1944. aastal sai maja ärisseja tules. Lugemistuppa lasti vastavalt vabakohtade arvule. Millise aegaga sattus Pärnu raamatukogu avamine ja kui palju oli Eestis sel aja raamatukogusid, sellest räägib Viljandi kultuuriakadeemia lektor Ilmar Faro. Esimesed rahvaraamatukogud tekkisid maal, me ju teame, et siis lik liikumine 19. sajandi teisel poolel hõlmas eelkõige maad ja rahvaraamatukogud tekkisidki suures osas maapiirkondades. Ja kui linnas tekkisid rahvaraamatukogud, siis olid eelkõige need siis sakslaste poolt siis asutatud ja tegelikult ühe lainega tekkisid 20. sajandi alguses rahvaraamatukogud. Nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus kui teistes linnades.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu keskraamatukogu tähistas täna 100. aastapäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuured vaktsineerimiskampaaniad, mis tõid Narva haiglasse sadu vaktsiini soovijaid võisid jätta mulje, nagu oleks pööre paremuse suunas toimunud. Tegelik olukord on selline, et Narvas on üle 80 aastasi tänase päeva seisuga vaktsineeritud vaid viiendik ja vanuserühmas 70 kuni 79 eluaastat. Vaid kolmandik. Narva perearstide hinnangul riisusid vaktsineerimistalgud koore lagi on käes ja ülejäänud vanureid on väga raske, kui mitte võimatu vaktsineerimisele meelitada, räägib perearst Irena l. Enamus väidavad, et kardavad nemad praegu üldse ei ole nõus vaktsineerida enda ja teine pool on need inimesed, kes ootavad teist vaktsiini. Nad ootavad sputnik perearstile ja pereõele on väga raske ümber veeta. Jelena Piteli arvates kiiret muutust loota pole. Pikemas plaanis võiks aidata veenmine ja teavitamine läbi venekeelse meedia. Kuid kõige tõhusamaks motivaatoriks on surmahirm. Kui haigestumise protsent ikka kasvab ja inimesed suuravad ära, võib-olla see on olukord, mis võib muuta inimese arvamust. Narva perearsti Stanislav Fetissovi arvates pelgavad vanurid vaktsineerimist rohkem kui surma ja üldse jääb kogu see vaktsineerimise jutt inimestest üsna kaugele. Inimesed vaatavad sellele kui Beiruti pommitamisele, et kusagil midagi toimub, kuid mitte nendega. Tüüpiline vastus on, et olen niigi vana ja haige, milleks mind veel vaktsineerida? Enamikul eakatest pole ju elustiil üldse muutunud. Nagu varemgi, käivad nad aiamaal ja kauplustes ainult selle vahega, et nüüd kantakse igal pool maski annitut. Stanislav Fetissovi sõnul on perearstid patsiente pidevalt läbi helistades muutunud töötuteks müügimeesteks, keda enam kuulata ei taheta. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule tunnistab probleemi kuid ka temal pole lahendust varnast võtta. Et mina ikkagi loodan, et tasapisi need vaktsineerimise kultuurilised erinevused hakkavad tasanduma ja saame Ida-Virumaal ka neid numbreid kõrgemaks, aga praegu jah, nii naljakas, kui sa ei ole, et kui inimesed põevad, siis nad oma olemuselt saavad ka sellega immuunreaktsiooni kaasa. Tõsi küll, sellist vaktsineerimist ei soovitaks kellelegi. Narva perearstide hinnangul jääb eakate 70 protsendilise vaktsineerimise hõlmatus piirilinnas esialgu kättesaamatuks unistuseks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal edeneb eakate vaktsineerimine väga vaevaliselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaljuski stalinistliku uusklassitsismi stiilis ehitistest koosnev Sillamäe kesklinn kerkis pärast teist maailmasõda kiiresti, sest raha kokku ei hoidu. Põhjuseks Ida-Virumaal põlevkivist leitud uraan, mis sobis Nõukogude Liidu aatomitööstuse programmiga. Selle täitmiseks ehitati Sillamäele uraani rikastustehas ja tehase töötajatele oli vaja elamispaika. Et säilitada meie tulevastele põlvkondadele seda, mis tol ajal tehti ka seda näidata, et see on ju meie ajalugu, see me ei pääse siis kuskilt tegelikult ehitused on suursugused ja riigikorras pole ehitis mitte sugugi süüdi. Nii rääkis muinsuskaitseameti Ida-Virumaa nõunik Kalle Merilai. Muinsuskaitse plaane tutvustaval rahvakoosolekul osalenud Sillamäelase Priit Orava hinnangul oleks Sillamäe vanalinna pidanud kaitse alla võtma juba ammu. Kui sõita bussiga ja käia lihtsalt nii korraks siit läbi, siis tõepoolest jätab sellise pahviks lööva mulje. Aga kui ikkagi hakata nurgatagusid vaatama ja kui näha nende majade olukordasid, siis loomulikult midagi pole teha. Ütleme, see nõukogude aeg on ikkagi laastamalt mõjunud ja muidugi ka see Eesti taas 90. aastad olid siin väga rasked, nii et see nagu pani väga kõva põntsu kogu selle linnaelule. Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg toonitas, et linnasüdame muinsuskaitse alla võtmise protsessi käigus on vaja selgeks rääkida nii elanike, linna kui ka riigi õigused ja kohustused. See tähendabki seda, et, et kehtestatakse regulatsioon, mis tähendab sisuliselt piiranguid, mida võib teha, mida ei või teha, mida võib teha mingitel tingimustel kellegagi kooskõlastades, nii et tekib juurde bürokraatiat kindlasti teatud tegevused lähevad kallimaks, näiteks kui hooneid rekonstrueerida, tuleb valida mingeid kindlaid materjale, ei saa valida näiteks kõige odavamaid materjale.", "role": "user" }, { "content": "Sillamäe linnasüda plaanitakse võtta muinsuskaitse alla. Varem pole Eestis 20. sajandil ehitatud linnaosa kaitse alla võetud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHunter Bideni avalduse järgi võttis Tel Avari osariigi prokuratuur tema õigusnõunikuga ühendust teisipäeval, et teatada kriminaaluurimise, st. Biden i sõnul võtab ta seda äärmiselt tõsiselt ja on kindel, et lõpuks selgub, et tema maksudega seotud tegevused on olnud seaduslikud. Biden ei jaganud uurimise kohta rohkem informatsiooni ja ka Tel Averi prokuratuur ei ole seni midagi kommenteerinud. USA meedia andmetel algatati uurimine juba vähemalt aasta enne seda, kui Joe Biden teatas presidendiks kandideerimisest räägib CNN. Õigustoimetaja Evan Peres. Uurijad, kes on maksuameti kriminaaluurimise osakonnast ja ka Fist ja Tell Aveeri prokuratuurist on analüüsinud mitut asja, sealhulgas Hunter Bideni äritegevusi eelkõige Hiinas. Nad on üritanud jõuda selgusele, kas nende tegevustega on rikutud maksu ja rahapesuseaduseid. Muuhulgas vaadatakse, kas tulu deklareeriti või mitte. Hunter Bideni äritegevus välismaal on olnud tähelepanu all juba kuid ta oli osanik Hiina erakapitali ettevõttes kuid eelkõige on kritiseeritud tema tööd Ukraina maagaasiettevõttes purisma ajal, kui tema isa oli asepresident. Toona nõudis Joe Biden koos teiste lääne välisliidrite rite ka Ukraina peaprokuröri vallandamist, kes juhtis ka purismiomanikuga seotud uurimist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA valitud presidendi Joe Bideni poeg on uurimise all. USA meedia andmetel on uurimine kestnud juba mõnda aega ja algas vähemalt aasta enne seda, kui Joe Biden teatas presidendiks kandideerimisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOtstarbekam on teda siiski hoida, hoida mõnes kohas, kus ta väärtus võiks kasvada, näiteks kas või tänases seisus hoiusel inimesed on palju ka minu poole pöördunud, et uudised olnud on üsna sellised hirmutavad, et kui pangad ikkagi kaovad ja kas oleks põhjust ka endal kõik raha võib-olla välja võtta, ära tarbida või üldse sukasäärde korjata. Kui me mäletame, siis võib-olla üks aasta jagu tagasi oli, oli päris devalveerimispaanika krooni suhtes ja, ja see selleks ka jäi, et mõned, kes väga närviliselt käitus d kaotasid selle läbi raha. Ma vaatan pankade finantsnumbreid ja proovin olla ratsionaalne, et ma täna ei ole see koht, kus peaks nende suurte Skandinaavia pankade pärast muretsema. Võib-olla kui finantskriis süveneb näiteks poole aastaga või aastaga, võib-olla siis peab hakkama tundma seda muret, aga täna minu meelest ei pea ja tuleb siis jälgida jooksvaid uudiseid ja kui hästi see globaalne nii-öelda närvilisus maha suudab, suudetakse suruda. Täna võib-olla on tõenäosus siiski selleks, et hästi tugev globaalsete keskpankade tugi ja, ja riikide toetamine, see siiski nagu närvilisuse võtab lähinädalatel maha. Lepiku sõnul ei tohiks ka majandusuudiseid liiga emotsionaalselt võtta. Tegelikult selliseid kõikumisi ikkagi turgudel kogu aeg on ja, ja tuleb nagu nii-öelda mõistlikult läheneda, et, et ma arvan, et see nafta ei kuku ka 50-ni ja ma arvasin ka, et ta ei tõuse ka 200-ni, et lähemal ajal, et, et selles mõttes see on selline ülereageerimine selle trendi suunas tihti toimub uudiste poolt, et kui ka kinnisvaraturg näiteks aasta tagasi või poolteist tagasi oli väga tugevalt tõusmas, siis kõik eeldasid, et lähebki edasi ja täna eeldatakse, et, et võib-olla kukub põhja paari aasta jooksul, et see on selline võib-olla üle reageerimine ja selle selle liikumise suunas on tihti ütleme, laiema avalikkuse poolt on ja, ja professionaalsed investorid siiski nemad mõõdavad alati sellist ratsionaalsest ja, ja numbreid ja seal tihti tuleb välja, et ei ole mõtet. Nii, nii võib olla paaniline olla. Tänane Äripäev kirjutab, et meie pankades on tagatud vaid murdosa hoiustest. Mis neist saab, kui mõni pank peaks kõrbema, nii nagu on seda juhtunud USAs, Euroopas ja Venemaal? Hoiused on meil ka juba natuke muutunud, see hoiuste tagamise seadus, et näiteks Nordea pank on meil ju tegelikult täna juba Skandinaavia üksuse nii-öelda filiaal, et, et siin isegi ei ole tegemist eraldi Eesti seaduse alla mineva pangaga, et see tähendab seda, et, et meil kohati juba kaitseb siin Skandinaavia suurem raha hulk meie meie enda raha. Jah, teoreetiliselt kui kõik pangad korraga kukuksid, siis võiks sellega probleem tekkida, aga see on väga teoreetiline, sellepärast et ei ole nagu võimalik mingit pidi, et kõikidel pankadel korraga probleem tekiks.", "role": "user" }, { "content": "Elanikud oma hoiuste pärast muretsema ei pea, kinnitas Vikerhommikus veebilehe tark investor asutaja Kristjan Lepik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaminister Tõnis Mölder ütleb, et kolmekuine raierahu kõigil kaitstavatel aladel on tarvilik, et saavutada linnustiku soodne seisund. Metsa ja puidutööstuste liidu juht Raul Kirjanen juhtis keskkonnaministeeriumi tähelepanu. Sellele piirangu mõjul kannatavad eriti need, kelle metsamaa ongi ainult kaitstavatel aladel, näiteks rahvuspargis Tõnis Mölder. Kui metsaomanikule on teada see, et see piirang on kolmekuuline, siis ta oskab ka teistele perioodidele oma töid planeerida. Raul Kirjanen märgib, et just kindlust oleks metsaomanikele senisest rohkem tarvis. Puudu on täna õigusselgus, mida võib teha, on puiduvarumine ja metsatööd ei saa jääda kolmeks kuuks üle riigi seisma. Meie soov on kindlasti see, et kui see kompromiss tuleb, et kaitsealadel on raierahu, siis majandusmetsades peab olema metsade majandamine lubatud. Vähemalt praeguse eelnõu järgi jääks looduskaitseseaduses ikkagi konkreetne punkt, mis keelaks lindusid nende pesitsusperioodil häirida. Tõnis Mölder ütleb, et kui kellelgi on välja pakkuda parem sõnastus, ootab ta kindlasti kõigi mõtte teid. Aga tänavu kevadist olukorda, kus keskkonnaamet peatas kümned raietööd, annab tema sõnul ka teisiti vältida. Keskkonnaametil on tegelikult võimalusi väga palju, keskkonnaamet peab hindama siis seda olukorda tõepoolest, et millist kahju see konkreetne majandustegevus seal metsas või põllul tekitab lindudele. Keskkonnaministeeriumi välja pakutud eelnõu järgi väheneks ka raielankide pindala. Kui praegu võib kõrvuti asuvatel metsaeraldistel raielank olla kokku seitse hektarit siis eelnõu järgi väheneks see viiele hektarile. Mida väiksemad on need raielangi suurused, seda paremini on meil võimalik tagada just nimelt nendele loomadele lindudele, kes vajavad metsa enda elukeskkonnana, paremad elutingimused, aga ma ei salga, et sellel on ka selline esteetiline mõõde, et tõepoolest ka väga suured raielangid on need, mille üle tegelikult ühiskonnas see debatt käib. Seaduseelnõu seletuskirjas on samuti viidatud küsitlustele, kus inimesed ütlevad, et neile suured raielangid ei meeldi. Raul Kirjanen leiab, et tarvis oleks teaduspõhisemat vaadet. Lageraielankide vähendamise tõttu võib raiemaht langeda kuni 430000 tihumeetrit, et Eesti metsatööstuse lisandväärtus tihumeetri kohta on circa 200 eurot. Kui me nüüd need kaks numbrit omavahel kokku lööme, siis see majanduslik mõju on aastas nii-öelda ülemises piiris 86 miljonit eurot. Mina ei saa kuidagi ütelda, et need on niisugused muudatused, mida avaliku arvamuse küsimuste baasilt võiks teha.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaministeerium pakub välja kolmekuise raierahu kaitsealustel aladel ja senisest väiksemad raielangid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArstide liidu president Andres Kork leidis, et kollektiivleppega saavutasid tervishoiutöötajad kõik eesmärgid, mis olid saavutatavad. Mida ei saanudki kollektiivlepingusse panna, see oli see, et mis toimub tervishoius edasi, millised tulevad muutused poliitilise tasandil. Aga ma loodan, et ministeeriumis alustatud koostööleppesse saavad need asjad sisse. Samuti on meil lubadus riigikogu tasemel, et tervishoiu eriti tähtsa küsimusena tuleb järgmise aasta esimeses kvartalis arutusele. Kui meedikute töökoormuste küsimus ootab erialade lõikes täpsustamist tuleval aastal, siis väga konkreetselt on lepingus kirjas muutunud palganumbrid. Arstide palga alammäär on tulevast märtsist kaheksa eurot tunnis õdedel neli pool ja hooldajatel 2,6 eurot tunnis. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule sõnul tähendab tervishoiutöötajate palgatõus haiglatele alates tulevast märtsist 10-ks kuuks üsna keerulist olukorda sest siis ei kata kogu palgatõusu veel haigekassa. See 10 kuud haigla jaoks tähendab miinuses töötamist, kuidas sellega hakkama saadakse, on iga haigla juhi oma otsustada, haige juhtorganite, aga võtame siis teistpidi, et kui meil oli kaalukausil see, et kas on tervishoiutöötajate streik, kus patsiendi jaoks abi on kättesaamatu ja asutuse jaoks on tegemist ju noh, ütleme niimoodi, et rämeda majandusliku kahjuga. Et kui me sellest situatsioonist välja saamiseks leppisime kokku sellised tingimused, mis on ebamõistlikud 10-ks kuuks ja mis normaliseeruvad siis esimesest jaanuarist 2014, et siis kindlasti on tegemist selles vaatevinges mõistliku lepinguga. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa nentis, et kuigi tervishoiutöötajad ei saanud kollektiivleppega kõike, mis läbirääkimiste alguses laual oli, võib üldiselt rahule jääda ja eriti sellega, et meedikutel õnnestus ühiskonnas tervishoiuprobleeme laiemalt teadvustada ja pakkuda välja omapoolseid lahendusi. Siin oli üsna laialdane diskussioon ajakirjanduses neil teemadel, loodetavasti see siis tõepoolest ka jätkub ja otsustajad tasandil ka midagi tõepoolest ära tehakse. See ei ole lihtne ülesanne, sellepärast et nende nõudmiste ja nende ettepanekute elluviimiseks me enam streikida ei saa. Meie seaduste järgi aga, aga ma usun küll, et meid nüüd natuke tõsisemalt siiski võetakse ja tegelikult ega tervishoid ei eksisteeri ju ühiskonnas kuidagi eraldatult, et kõik need muud protsessid, mis Eesti ühiskonnas on siin viimasel ajal käima läinud ja rahvas üldse on hakanud rohkem häält tegema ja oma arvamust avaldama, eks me olegi osa sellest ja loodetavasti mõjutame siis ka seda üldist arengut.", "role": "user" }, { "content": "Täna allkirjastati tervishoiutöötajate kollektiivlepe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul kella 10 paiku on Järvamaal käsukonna külas 15 kraadi külma. Risti Agro farmijuhataja Liina Eilma näitab vasikaid ja mulli, kes elavad ja ööbivad õues. Tõsi, neil on pehme küljealune katus pea kohal ja kolm seina ümber. Miks vasikad talvel õues on? Nad tunduvad ikka tervemad olevat ja kasvavad ka siin paremini ja saavad rohkem nagu jälgimist. No praegu on 15 kraadi külma ja öösel oli võib-olla veel rohkem, kuidas see neile mõjub? Tundub, et mitte halvasti, et kui neil on külm, siis nad magavad koos. Ase on neil kuiv. Süüa neil on. Nii et neid pole hullu. Kas on ka mingisugune piirtemperatuur, mille juures juba tuleb vasikad lauta panna? Ei ole, minu teada on siin ikkagi üle 25 kraadise külmadega nad õues olnud. Linnainimene ei usu seda, et, et see on võimalik. Ikka on võimalik, et see laut on vähemalt seitse kuni 10 aastat kindlasti olnud ja nad on õues olnud talvel. Kas kohe pisikesed vasikad pärast sündi tuuakse õue? Ei kahe kuuselt, kahe kuni nelja kuused lähevad võõrutusse ja siis neil on juba sila söömine selge ja saavad vett rahulikult juua, kasvavad edasi. Kas mõni vasikas on siin õues haigestunud ka? Äkki mõni nõrgem, aga suht vähe on neid siin aga mitte külma tõttu? Ei, mitte külma tõttu ikka viirused, et kopsupõletik midagi sellist, et aga muud ei ole. Kuigi lüpsilaudas tundub soe ja mõnus, on sealgi vaid seitse kuni kaheksa kraadi sooja. Aknaid asendab kilekardin. Taaskord Liina Eilmann. Külm neil ei ole ja palav ka neil ei ole minu meelest täitsa paras siin. Et sisuliselt on olukord selline, et lehmad kütavad oma lauta ise ja kuidas välis temperatuur lauda sisetemperatuuri mõjutab. Kui ikkagi temperatuur läheb sinna miinus 20 poole, siis ikkagi lauda temperatuur läheb ka alla. Kuidas see piimatoodangule mõjub? Rohkem energiat kulub neil kehasoojuse tootmisele ja vähem energiat piimatootmisele ja sellega seoses langeb ka neil toodang. No miks olete pannud siis sellised kilekardinad seinte asemele olnud meie otsas. Aga see vist on tänapäevastes lautades üsna tavaline. Tundub küll jah, et suurem osa autosid on sellised ja suvel on parem õhutada, lased see kardin alla või on automaatika, et laseb ise alla need ja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi kõikjal on lumeuputus ja väljas krõbedad külmakaardid, on Eesti põllumajanduslikus suurtootmises üsna tavaline, et vasikad ja mullikad ööbivad õues ja lehmadel tuleb oma laut ise soojaks kütta. Kuidas praeguse külmaga Järvamaal Risti Agros hakkama saadakse?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeruust levima hakanud lampa mutatsiooni esimene juhtum USA Texase osariigis tuvastati justani metodisti haiglate võrgustiku ühes raviasutuses. Millises võrgustikuhaiglas täpselt uue mutatsiooni otsa satuti, pole seni avalikkusele teatavaks tehtud. Kuigi haigustõrje ja ennetuse keskus Lamta esialgu ohtlikuks mutatsiooniks ei pea, on maailma terviseorganisatsioon kandnud lamda huvipakkuvate mutatsioonide nimekirja. Peruus põhjustabki lamtamutatsioon üle 80 protsendi kõigist koroona nakatumistest ning muud maailma vallutav delta mutatsioon talle konkurentsi pakkuda ei suuda. Hoolimata oma nakkavusest ei ole lampta mutatsioon delta mutatsiooni lähisugulane. Kõige lähemaks Lamdale peetakse hoopis varasemat alfamutatsiooni. Lamda on levinud ka teistes Lõuna-Ameerika riikides, näiteks Tšiilis, Ecuadoris ja Argentiinas. USAs on Lamdat tuvastatud kokku 730-l korral. Lampa mutatsiooni tegelik levik võib aga olla palju ulatuslikum, sest USA on seni sekveneerinud vaid tühise osa kõigist koroonat põhjustanud viirustest. Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni hinnang huvipakkuv mutatsioon tähendab, et Lamdas on mitmeid geeni mutatsioone, mis mõjutavad koroona viiruse ogavalt ja muudavadki sellega mutatsiooni väga kergesti nakkavaks. Kuidas see kõik täpselt käib, nõuab WHO hinnangul veel täiendavat uurimist. Samuti seegi, milliseid vastumeetmeid mutatsiooni leviku piiramiseks rakendada saab. USA levinu immutatsioon on aga sarnaselt pea kogu maailmale delta väga nakkav koroona mutatsioon, mis aga vaktsineerituile seni suuremaid probleeme pole põhjustanud. Kõige tõhusamaks vahendiks nii delta kui lamta ja Gamma mutatsiooni vastu peavadki meditsiinieksperdid endiselt täielikku vaktsineerimist. Ehkki kõigi kolme mutatsiooni puhul on täheldatud, et viirus suudab varasematest tüvedest hoopis tõsisemalt eirata inimorganismi tekkinud antikehi ei tähenda see veel katastroofi, sest antikehade teke pole kaitsesüstimise ainuke kasu. Kaitsesüstimise tagajärjel aktiveeruvad inimorganismis ka nõndanimetatud teerakud, mis on seni suutnud edukalt vastu hakata peale vanade tüvede ka kõigile kolmele uuele tüvele. Kaitsepookimisest nähakse aga tõusvat veel üht kasu. Massiline vaktsineeritute hulk muudab viirusele paljunemise raskemaks ning hoiab seega ära veel tõsisemat mutatsioonide tekke tulevikus.", "role": "user" }, { "content": "Peale juba kõige levinumaks muutuva deltamutatsiooni on maailmas hakanud levima ka teised uued koroonaviiruse mutatsioonid. Ekspertide hinnangul erilist muret uute mutatsioonide leviku pärast siiski tundma ei pea, sest vaktsiinid peaksid nende vastu aitama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPolitsei sai väljakutse öösel siis kümmekond minutit peale südaööd, kus siis valgepatrullid andsid politseile üle kaks meesterahvast ja põhjus siis oli sellest. Nad keeldusid siis maksmast oma arvet ja käitusid mitte eriti viisakalt. Mida see tähendab, mitte eriti viisakat tekitasid probleemi. Kuidas. Seda vast üle ei, ei maksa hakata andma, et, et edasi anda. Käitusid ebaviisakalt, mistõttu siis kutsuti välja folk ja falk kandis siis politseile mehed üle ja, ja politsei siis viis nad Wismari haiglasse tuvastada ve. Ekspertiisist nad keeldusid, kuid kuna nad siis olid ikkagi visuaalselt tugevas alkoholijoobes ja, ja kujutasid ohtu nii endale kui ka teistele, siis toimetati nad politseiosakonda. Ja hetkeks on siis alustatud ka kriminaalmenetlus paragrahv kaks 75 alusel. Mis siis tähendab võimuesindaja solvamist. Ja samuti on alustatud ka siis väärteomenetlus paragrahv kaks kuus-kaks alusel, see tähendab siis alkoholijoobes viibimist avalikus kohas. See tähendab ka seda tõenäoliselt, et nad hakkasid politseile vastu. Jah, see paragrahv kaks, seitse viis võimuesindaja solvamine seda just tähendab, et nad kasutasid ebatsensuurseid väljendeid nii politseinike suunas kui ka siis teiste ümber viibivate isikute suunas. Ja natsiŠveitsi töö, politsei, Kesklinna politseiosakonnas ja täna hommikuni täna hommikuni ja täna hommikul nad vabastati.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu liikmed Reformierakonnast Peep Aru ja Toomas Tein laamendasid baaris Võitlev Sõna ning veetsid öö politseis. Riina Eentalule annab kommentaari Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja Helin Taal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna vanalinnas leiab praegu üle 10 restorani, pubi või massaaži, salongi sildi all tegutseva streptiisiklubi. Paljud neist asuvad vanalinna tuiksoone ehk Viru tänava ning mitu ka koolide läheduses. Tänase piketiga tahetakse eelkõige juhtida linlaste tähelepanu vanalinna ainulaadsele kultuurikeskkonnale, mis vajab väärtustamist. Muusik ja mitukümmend aastat vanalinna kultuurielu edendanud Jaak Johanson ütles, et öö hämaruses restoranide ja baaride sildi all tegutsevad streptiisiklubid on üleminekuaja tunnus, mis praegu enam UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud. Vanalinna sobida ei tohiks. Kui see ülemineku aeg jätkub, et siis või, või on uuesti alanud, et siis sinna nagu üle ei taha minna, kuhu need sümptomid viitavad? Mina oleks igati väga niisuguse elava vanalinna poolt sellisel kujul sellised klubid, sedalaadi turism, ta ei ole üldse mitte mingit otsapidi linna kogukonnaga seotud, aga mina ise noh, ei tunne kedagi, kes tunneks kedagi, kes oleks seal klubis käinud ja inimesena, kellele meeldib vanalinnas jalutada, ma pidevalt nagu satun selleks sihtgrupiks noh, sellisel kombel on tegemist nagu täiesti surrokaat ja puuk nähtusega, mis tõesti muudab nagu olukorra vanalinnas sõna otseses mõttes piinlikuks. Seaduse järgi on tegemist toitlustusasutustega ja seetõttu ei pea ka firmad praegu Tallinna linnavalitsusele selgitama, mida nad oma asutuses pakuvad. Kuigi selliste klubide tegevust on saatnud ka prostitutsiooni pettuste ja kaklust aura, näeb seadus ette, et vaid stitisi näitamine ei ole aluseks, et tegevusluba ära võtta. Kesklinna vanema Mihhail Korbi sõnul ei ole kohalikul omavalitsusel õigust piirata ettevõtlustegevust. Linnavalitsus plaanib striptiisipaaride vastu võidelda nii, et lähiajal peaksid vanalinnast kaduma intiimteenusele osutavad reklaamid ja muud visuaalid. Mitmed ühised lõbustusasutused rendivad oma tegevuseks pinda ka Tallinna linnalt. Kuidas linn nende tegevust kontrollib, selgitab Mihhail Korb. Linn võib oma pindade üle ise järelevalvet teostada ja nüüd me hoolega vaatame, et sellised, et teenused ei tekiks ja siis üürilepingute sisse kohe konkursi tingimustes sisse paneme. Et sellise sordi tegevusse sellisesse sorti meelelahedus oleks välistatud. See, mis, mis me räägime linnapinnadest, ega see on ainult üksikud objektid, mis kindlasti tulevikus kaovad sealt, aga täna me räägime probleemist, mis on suurem probleem ehk kogu linna mastaabis probleem loomulikult tulevikus, kui tulevad veel uued konkursid sama seaduse põhimõtte järgi seal on juba punkt selgelt sees, et sellise laadi teenused on keelatud. Jaak Johanson ütles, et tänase meeleavaldusega tahetakse eelkõige kutsuda inimesi üles ka kaasa mõtlema, millist vanalinna tahetakse. Selle väljaastumise mõte kõigepealt oleks selles mõttes nagu avaliku arvamuse selline väljakutsumine kui mingi peegelduse soov selle koha pealt, et kas see üldse on selles mõttes meie linn.", "role": "user" }, { "content": "Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldas vanalinnas meeleavalduse, millega nõuti Tallinna vanalinna puhastamist striptiisiklubidest ja kehamüümiskultuurist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve Järve linnaosas aadressil Vahtra 23 asuv hoone, kus pärast küteta jäämist lõhkesid torud ja radiaatorid, sai neli aastat tagasi mahajäetud korteritega maja sümboliks. Kohtla-Järve linnapea Ljudmillo Jantšenko nentis, et keeruliste omandi suhete tõttu võttis maja lammutamisega alustamine aega. Meie linnas on neid tondi losse küll, sest elanike arv kahaneb ja jäävad tühjad korterid ja munitsipaalkorter materitega ei ole probleemi, me oleme juba lammutanud need hooned, mis on täielikult munitsipaalomandis, aga see maja, kus on omanikud, riik ja eraisikud ja see võttis muidugi aasta aega ettevalmistustööd, etteteatamine, väärteomenetlus, hoiatus, et me hakkame lammutama nii, et see võttis hästi kaua aega, aga kõik juriidilised protseduurid on praegu juba lahendatud ja me saime nüüd hakata seda maja lammutama. Ühe võimalusena võib lammutatud maja asemele kerkida Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpetajate kodu. Sellekohase taotluse on gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Linnale teinud. Ta soovib ehitada õpetajate maja, et siis saada siia neid õpetajaid eesti keelega, kes võiksid tulla siia elama, et siia tuleksid korralikud korterid nendele ja kui ta saab selle raha, me võime talle pakkuda selle krundi, sest see on siin gümnaasiumi lähedal ja väga heas kohas kesklinnas. Hendrik Aguri sõnul on praegu õpetajate kodu rajamise plaan lükatud tagaplaanile, sest töötajatel on valmimas 10 renoveeritud korterit Kohtla-Järvelt. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järve on lahti saamas veel ühest tondilossist, mille asemele võib tulevikus kerkida Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpetajate kodu. Maja lammutamine läheb maksma 32 000 eurot, mille osaliselt katab riik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt igapäevaselt plaanilisele ravile meie haiglas tuleb pea 100 patsienti, noh tänasel päeval küll on see number natukene väiksem. Aga tõesti see 100 patsienti on, kes siis tulevad nii statsionaarsele ravile kui ka päevaravile. Kas leidub ka neid, kes löövad kõhklema ja ütlevad, et ma praegu ei tule või siis jätavad üldse kohale ilmumata? On ka neid patsiente ei ole küll palju, aga siinkohal panengi südamele et ilma põhjuseta plaanilisest ravist loobumine ja sellest mitteteatamine ei ole õige. Kui on põhjuseid, miks ei saa plaaniisele ravile tulla, siis sellest kindlasti peaks andma haiglale teada, sellepärast et siis on võimalik haiglal see aeg anda teisele patsiendile. Kui on plaanilises ravis haiglal endal muudatusi, siis kõigi patsientidega võtame me ühendust ja anname teada. Nende raviaeg on muutunud ja võimalikult kiiresti leiame neile ka uue plaanilise aja. Aga kas plaanilises ravis tehakse muudatusi ja kui praegu seda on vaja, siis mis põhjusel kevadel oli põhjust teada, aga mis on praegu? Jah, kuna meil on olnud sees covid juhtumeid haiglas, Meil on ka personal haigestunud, siis meil on selle nädala seisuga plaanile ravi peatatud uue nädala alguseni teatud erialadel. Need erialad on siis sisekliiniku erialad, välja arvatud onkoloogia ja reumatoloogia ning samuti puudutab see üldkirurgiat, jeuroloogiat. Kas haiglasisesed nõuded või kuidas neid iganes nimetada on ka viimasel ajal karmistunud? On küll oleme taas karmistanud ja üks, mis on kindel, et haiglasse tulles tuleb kanda maski, et kui liigutakse haigla territooriumil, siis ükskõik, millisele vastuvõtule tulles tuleb kanda maski, see ei kehti ainult patsientidele, see kehtib ka personalile. Nii et haiglas kõik inimesed, kes ringi käivad, on nad siis patsiendid või või töötajad siis kõik kannavad maske, see on täiesti tavapärane. Ja me püüame ka võimalikult hajutada, et inimesed ei oleks koos, et hoida ikka seda kahemeetrit vahet võimalikult hoida seda distantsi ja käituda vastutustundlikult.", "role": "user" }, { "content": "Koroonasse nakatumise juhtumeid on tulnud juurde ka arstide hulgas. Kas see on hakanud ka plaanilist ravi segama?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNakatunute arv tõuseb iga päevaga, mistõttu ei jõua terviseameti palgatud koroonadetektiivid enam kohe ühendust võtta positiivse proovi andnud inimesega ega ka tema lähikontaktsetega. Viimastele tuleb teade eneseisolatsiooni jäämise vajalikkusest sageli mitmepäevase hilinemisega. Viirus on kõige enam levinud Tallinnas ja Harjumaal, kus iga päevaga lisandub umbes 150 nakatunut, kellel kõigil on ka lähikontaktsete ring, ütleb terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. Terviseameti jälgimisel on nüüd haigeid ja ja lähikontaktseid kokku ligi 20000, nendest 13000 asub põhja regionaalosakonnas, siin Harjumaal ja Tallinnas. Ja täna me oleme jõudnud siis sellisesse olukorda, kus tegelikult me lihtsalt enam põhja regionaalosakonnas ei jõua neid inimesi läbi helistada ja sellest tulenevalt on appi võetud sellised tehnilised lahendused, nagu seda on kõnerobot nagu seda on SMS. Ja tõepoolest täna on ka niimoodi, et sellele inimesele ei jõutagi samal päeval helistada. Mida aeglasemalt terviseameti detektiivid lähikontaktseid teavitavad, seda enam jõuavad potentsiaalsed uued nakatunud järgmisi inimesi teadmatult nakatada. Nakatumiskordaja on meil praegu üle ühe, kevadisel kõrghooajal oli see kõrgem, nakatumiskordaja on siis näitaja, mis näitab, mitut inimest nakatab edasi üks positiivse proovi andnud inimene. Meditsiinis tähistatakse seda tähega R edasi, selgitab Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Kui see R on üle ühe, siis see üks inimene nakatab keskmiselt edasi rohkem kui ühte, ütleme et praegu siis 10 inimest nakatuvad keskmiselt edasi kuskil 13 14 ja, ja seega nakatumus on nagu tõusutrendil. Ta sõltub sellest, kui nakkava viirusega on tegemist, kui me inimesega kontaktis oleme, et kui suure tõenäosusega see nakkus edasi antakse, siis ta sõltub päevaste kontaktide hulgast. Ja siis ta sõltub ka sellest nakkusohtliku perioodi pikkusest ja nendest asjadest me saame mõjutada eelkõige kontaktide hulka. Simmo Saar räägib veel kord üle, et viimastel päevadel levinud terminit lähikontaktse lähikontaktne pole olemas ja selline inimene ei pea ka esialgu isolatsiooni jääma. Lähikontaktne on inimene, kellel on olnud lähikontakt. Tuletan siinkohal meelde, et lähikontakt on siis olukord, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui kaks meetrit ja kauem kui 15 minutit, siis lähikontaktsed on need inimesed, kellel on siis nakatunuga see lähikontakt olnud lähikontaktsega kokku puutunud inimesed ei pea jääma isolatsiooni. Nendel hakkab see isolatsiooni kohustus kehtima siis, kui lähikontaktne haigestub ise. Ja siis juba hakatakse selle uue haigestunu järgi vaatama, et kes on tema lähikontaktsed.", "role": "user" }, { "content": "Lähikontaktsetele tuleb teade eneseisolatsiooni jäämise vajalikkusest sageli nädalase hilinemisega, sest terviseamet ei tule ülepea kerkinud viiruselainega enam toime.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOotan siiralt laiapõhjalist debatti ning Eesti elu edasi viivate arutelude aastad. Eesti vabariik 100 vääris aastat. Ainus partei, kellele Jüri Ratas oma kõnes Keskerakonna poolt sõnumi saatis, oli Reformierakond. Peaminister avaldas lootust, et Reformierakonna peatselt valitav juht suudaks vastu seista kogukondi vastandavale retoorikale. Ratase sõnul ei tähenda praeguse valitsuse juht partei tähelepanu avaldus opositsiooni liiderparteile. Seda, et koalitsioon on lagunemas. Ma töötan iga tund selle nimel, et see paat, mis hetkel purjetab päris heas pärituules et sotsiaaldemokraatide, IRL ja Keskerakonna koalitsioon kindlasti jätkub, jätkub kuni valimisteni ja siis on juba kõrgema võimu otsus, kes on Eestis uus koalitsioon. Järgmise aasta parlamendivalimistel on peaministripartei juht, teemaks eakate heaolu. Samas alustab Keskerakond esimest korda pikaaegse strateegia Eesti visioon 2040 väljatöötamist. Selle üheks eesmärgiks on praeguste keskealiste rõõmude tagamine ka nende pensionipõlves, räägib Kadri Simson strateegia. Eesti visioon 2040 juht. Aasta 2040 on see aasta, kui minuvanused inimesed soovivad näha Eestit, kes tagab neile turvalise, tööturult lahkumise ja turvalise vanaduspõlve, nii et see aasta tuleb veel minu elueal. Eesti vabariik 100 sünnipäeval on palju räägitud, et milline on Eesti jaoks järgmised 100. Aga järgmine 100 on meist järgnevate generatsioonide käes. 2040 on tänaste töötajate teha. Ja seetõttu see visioon on, et, et järgmised aastad Eesti näeks kasvu ja kui tuleb ka lühikesi tagasilangusi, siis need ei saaks meile saatuslikuks. See on visioon, et Eesti näeks kasvu mitte ainult majanduses vaid ka inimeste suhtumises riiki ja, ja inimvara näol. Ja selliseid lahendusi me siis järgmiseks 22-ks aastaks pakumegi. Peaminister toonitas oma kõnes, et erakond teeb kõik selle nimel, et Eestis kaoks ajalukku meie nemad mõtteviis. Küsisime, mida arvab sellest eurosaadik Yana Toom. Meil ei ole sellist asja nagu poliitiline rahvus, kes ma elan viimased aastad Brüsselis Strasbourgis, ma näen seda vahet väga selgelt. Me oleme üks väheseid Euroopa Liidu liikmesriike, kus sõna rahvus tähendab ka tegelikult sinu DNA-d mitte seda, kuhu sa kuulud. Ja see ei ole normaalne. Meil on 32 protsenti venekeelseid inimesi, kes ei ole omad ja see on fakt.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond pidas volikogu ja tõi tulevaste valimiste põhiteemana esile eakate heaolu ja väärika pensionipõlve tagamise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnusse jõudnud põgenike arv kasvab pidevalt. Eile kella neljaks pärastlõunal oli saabunud 15 perekonda. 21-st lapsest oli kooliealisi 14. Eelkooliealisi seitse. Pärnu abilinnapea Varje tipp. On neid, kes oleksid valmis kooli minema ja tahavad õppida eesti keelt, on mõelnud, et tahavad pikemaks perioodiks jääda. On neid, kes on öelnud, et tahaksid kohe tagasi minna, kui vähegi rahuneb ja on neid, kes ei taha lasteaeda või kooli minna. Et liiga raske on see aeg nende jaoks olnud. Linn ei saa kedagi kohustada kooli minema, küll aga pakkuda võimalusi. Eelkõige me olemegi mõelnud, kuidas neid kõigepealt üldse maha rahustada, integreerides Pärnu keskkonda, uurime siis laste huvisid, et võib-olla alustakski kõigepealt huvihariduse pakkumisega, kes on sporti teinud, kes on võib-olla maalinud, no kui nad läheksid kooli, mis keeles nad õpiksid nüüd need, kes meil on siin nimekirjas, on ära kaardistatud, Nad räägivad enamalt jaolt vene keelt. Ukraina keelt oleme tutvunud ka nende elektrooniliste õppematerjalidega, mida nad koolides pakuvad ja seal on tõesti seinast seina, on muldaavia Rumeenia, Poola keelsed õppematerjalid, kahesuunalised, nii et tundub, et tuleb päris huvitavaid keele pakkumisi siia. Aga eelkõige loomulikult me oleme otsinud ka vabatahtlike, tundub praegu küll, et, et vene keele keelekümblusega saab hakkama ja on ka meil siis vabatahtlikke, kes on valmis ukrainakeelselt toetama. Esimene laps on juba kooli läinud, jõpress on võetud vastu nii lasteaeda kui kooli ja meil ongi ära kaardistatud siis need kohad, kus me saame pakkuda siis kompleksselt majutusvõimalusi, kui siis lasteaiakoolikohti, et hetkel on tulnud siis jõpresse ja ka on juba esimene laps läinud Tammsaare kooli. Tammsaare kooli jaoks on see tavapärane, see keelekümblusklassides se laste võtmine.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainast Pärnusse jõudnud 15 põgenikeperekonna 21 lapsest kaks käib juba koolis. Lasteaeda pole lapsi veel panna soovitud, sest emad on kodused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlustatav laadis isikut tõendavate dokumentide andmekogust alla 286438 inimese fotod kasutades selleks võltsitud digitaalseid sertifikaate. Riigi infosüsteemi ameti teatel ei saanud kahtlustatav ligipääsu andmekogule, vaid kuritarvitas turvanõrkust RA hallatavas teenuse, mis võimaldas päringutega saada kätte inimese dokumendifoto. Ri a sulges fotode vahendamise teenuse kohe pärast väärkasutamise avastamist ja parandab turvavea. 23. juulil pidas politsei süüteos kahtlustatava mehe Tallinnas kinni. RIA peadirektor Margus Noorma ütles pressikonverentsil, et 12. juulil alanud ründe käigus oli fotosid alla laaditud üheksal 1000-lt Eesti ja välismaa IP aadressilt robotsüsteemi abil. Samas see rünnak ei olnud sugugi selline, et need andmed olid kuskil avalikult kätte saadud, vaid selleks pidi ründaja päris korralikult eeltööd tegema. Ta pidi kokku korjama eelnevalt isikukoodid ja isiku nimed avalikust veebist, nii palju, kui seda oli võimalik teha ja selleks kulus tõenäoliselt üsna märkimisväärne aeg. Ja kui ta oli siis selle ettevalmistuse ära teinud, siis sai selle ründe sooritamine võimalikuks. Ründaja pääses ligi sellele fotode vahendamisteenusele, ta ei pääsenud ligi ühelegi andmebaasile ja andmebaasist tegi ta üksikpäringuid ja tänu sellele sai ta siis need fotod kätte. Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Kross ütles, et kahtlusalune on Tallinna mees, kes peeti läinud reedel kinni ja on nüüd taas vabaduses. Läbiotsimise käigus leidsid uurijad tema valdusest andmekogust alla laaditud fotod koos inimeste nimede ja isikukoodidega. Grossi sõnul ei ole politseil praegu alust arvata, et kahtlustatav oleks neid andmeid pahatahtlikult ära kasutanud või edastanud. Menetluse käigus uuritakse teovõimalikke motiive. Käesoleval hetkel, mida me saame öelda, on see, et, et meile teadaolevalt need andmed on nii-öelda tagasi riigi käes ehk siis, et, et me oleme need andmed kätte saanud meie parima teadmise juures me ei tea, et need oleks enam enam kolmandate isikute valduses ja me uurime seda, kui, kui arvutikuriteo ettevalmistamist ja ebaseadusliku ligipääsu saamist infosüsteemi dele Ettevõtlus ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul ei ole põhjust alahinnata toimunud ründe tähtsust ja kaalu. Suti sõnul oli tegu ründega Eesti riigi vastu ja sellisena tuleb seda ka käsitleda. Mis ma täiendavalt veel nüüd selle intsidendi järel teeme, et et me kiirendame mõnede siis pärandvara või, või vanemate infosüsteemide ja lahenduste kiiremat väljavahetamist homme kabinetis saab ka valitsuse ülevaate selle intsidendi siis täpsemalt detailidest ja ma teen seal ka ettepaneku täiendavate investeeringute tegemiseks, küberturvalisuse tõstmiseks ja võimekuse tõstmiseks. Valitsuse reservist.", "role": "user" }, { "content": "Riigi Infosüsteemi Ameti eksperdid peatasid eelmise nädala kolmapäeval massilise dokumendifotode allalaadimise isikut tõendavate dokumentide andmebaasist. Politsei pidas kahtlustatava läinud reedel kinni. Politsei teatel pole praegu alust arvata, et küberründaja oleks neid andmeid pahatahtlikult ära kasutanud või edastanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu Ida-Virumaa elanike arv, on ka maakondlikul tantsupeol osalejate arv vähenenud. Oma pitseri osalejate arvukusele pani mõistagi ka koroona aeg, kuna esinemisi ei olnud ja treeninguidki sai teha vaid virtuaalselt, räägib Ida-Virumaa rahvatantsupeo peakorraldaja Erika Kõllo. Mõned tantsurühmad, kes, kes on vähem koos käinud, lihtsalt lihtsalt loobusid, mõned aga, aga need, kes kohale tulid, need tegid, tegid tänase päeva jaoks ikka tõsist tööd. Meil oli ka uus noor tantsujuht Marju aul, kes tegelikult oskas nad ilusti panna kokku, nii et igaleühele tantsud, millega toime tuldi. Ida-Virumaa rahvatantsupidu kingitus kauneima on koos oldud aeg näitas, et rahvatantsijatele on suure peotunne vajalik, räägib Ida-Virumaa rahvatantsupeo üldjuht Marju aul. Et saada kõik koos siin kokku suurel suurel väljakul ja pärast, kui sul on liigiproovid ära olnud siis kõik koos seda pidu tantsida, siis see on hoopis teine tunne ja arusaam, et mis asi, mis asi see suur pidu üldse on, see on hoopis teine tunne, kui nad esinevad kuskil laval oma kuskil väikses kultuurimajas või koolimajas. Pidudes olnud pausist hoolimata said tantsijad peojuhi hinnangul hästi hakkama. Marju aul. Eriti tublid olid just lapsed, kes eilses proovis said väga, väga kiiresti hakkama ja kui mõelda, et näiteks esimene kuni neljas klass liik, et äkki seal esimene klass pole üleüldse mingit tantsupidu näinud, et siis nemad olid väga-väga tublid. Rahvatantsutraditsioonide hääbumist Ida-Virumaal karta ei ole. Erika Kõllo. Meil on noori tantsujuhte praegu olemas ja me korraldame praegu algaja tantsujuhi koolituskursust, mis lõpeb just juunikuus ära, nii et sinna tuleb veel lisa. Arvan, et tantsuga ei ole meil väga halvasti. Ida-Virumaa rahvatantsupeol osales 34 rühma, ligemale poole 1000 tantsijaga Kohtla-Järvet raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kaheaastasest koroonaajast tingitud pausi järel toimus Ida-Virumaal taas maakondlik rahvatantsupidu. Rahvakultuuri eestvedajad on kindlad, et rahvatantsutraditsioonid on Kirde-Eestis elujõulised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui seni oli võim Läti sadamas omavalitsuste käes, siis nüüd juhib sadamaid riik, toimub auditeerimine ja eesmärk on Vespilsi ja Riia vabasadam ning Liepaja erimajandusala kujundada ümber riiklikes aktsiaseltsideks. Kui valitsuse seim selle heaks kiidavad, kõneleb Läti transpordiminister Talis Linkaits. Kujundame sadamad ümber aktsiaseltsideks, see tähendab, et sadamas saab olema professionaalne juhtimine ja nende väljapoole suunatud tegevus saab olema koordineeritud, et Lätil oleks võimalik esitada naaberriikidele transiidi ja kaubavedude valdkonnas ühiseid pakkumuse, räägib minister Linkaits. Kõige suuremaid muutusi vajab Ventspilsi vabasadam, sest Venemaa uute sadamate valmimise järel on kahanenud vajadus seniste kaubaliikide järele. Tavapärased naftasaadused moodustavad Venspilsiis küll veel olulise osa käibest, kuid näiteks kivisöö laadimine ja vedu on sooja talve ja koroonakriisi tõttu katkenud või siis lausa lõppenud. Küll aga näeb Ventspilsiis rohkem puidulastiga laevu ja ettevõtjal on huvi luua siia võimalused veeldatud maagaasiveoks. Tervikuna on sadama käive kukkunud 40 protsenti, kõneleb Ventspilsi vabasadama juhatuse esimees Inguna strautmane. Kogub ja analüüsib infot, viib läbi auditit, et paremini üle võtta õigused ja sisu seniselt Venspilsi vabasadama halduse tevõttelt, räägib Strautmane. Transpordiminister Linkaits kinnitab, et sadama reform oli koalitsioonil niikuinii plaanis ja USA sanktsioonid vaid kiirendasid. Seda koostööd peab tegema kogu Läti transiidisektor, nii sadamat kui ka raud, räägib Dalis. Linkaits. Peame veelgi rohkem mõtlema tariifide vähendamisele tulemuslikumale majandamisele ja eelistustele, millele tulevikus keskenduda, räägib minister Linkaits. Aga endiselt kuulub suur osa Venspilsi sadamale maast linnale ja see eeldab koostööd linnavalitsusega, mida juhib sanktsioonide alla sattunud Aivar Lembergs. Näen sadamale kehva tulevikku, sest usaldamatust ja ebakindlust luua pole just eriti keeruline, räägib Lember. Seda näitab ka pankade suhtumine. Kui Venspilsi vabasadama juhatuses kõrvaldati Venspilsi linnatuumaesindajad, keeldusid kommertspangad vabasadamale laenu andmast.", "role": "user" }, { "content": "Riiklikes aktsiaseltsides oleks väikeosalus ka omavalitsustel. Läinud aasta lõpul võttis Läti riik sadamad oma juhtimise alla, sest USA rahandusministeerium kehtestas oligarhist poliitikule Aivars Lembergsile ja temaga seotud Ventspilsi vabasadamale sanktsioonid. Ventspilsi sadama töö plaanitakse ümber korraldada, sest lisaks usalduse kaotusele on vähenenud ka kaubaveod.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEga see kahtlustuse esitamise asjaolu ei ole nüüd midagi dramaatilist, et see on lihtsalt ju menetluses. Kuidas öelda, tarvilik selline samm selleks, et üldse oleks võimalik olnud minuga rääkida ja nad kutsusid mind lihtsalt välja, politsei kutsus välja ja rääkis minuga ja selleks, et mind mind saada, nendega rääkima, nad peaksid vastavalt menetluse protseduuridele sellise sammu siis astuma, et seda nad tegid ja, aga ega mis siin saladust, et see nagu paragrahv oli? Mina ei ole jurist, ta oli kehaline väärkohtlemine. Loomulikult ma eitasin minule esitatud kahtlustust, nii et ega siin mingit mingit dramaatikat ei ole, see on vajalik samm. Et üleüldse asjaga saaks edasi minna. See menetlus on kestnud ju üle kuu aja juba. Pigem on see positiivne samm, sellepärast et oleks. Oleks vaja saada lahend asjas lõpuks. Saate natukene, kui teil on lubatud seda menetluse käiku ka kirjeldada, et keda veel on üle kuulatud, mis seal toimub? No te panete liiga suuri ootusi, mulle ma just ütlesingi, et mind on ükskord üle kuulatud selleks, et mind ülekuulamisele üldse saada oligi vajalik mulle. Mind oli võimalik sinna kutsuda, nagu mina sellest menetlusreeglitest aru saan. Mind oli sinna võimalik kutsuda kahtlustatavana. Mul ei ole võimalik omistada teisi rolle selles menetluses. Nii et see ongi kõik. Aga. Keda nad on kuulata ja kui palju ma arvan, et noh, mina olen küll viimane inimene käest sellist infot kuidagi ei oleks võimalik saada, et ega siis minuga ju seda jagada siis. Ja ma küsin, kas teie abikaasa on ka välja kutsutud?", "role": "user" }, { "content": "Marti Kuusik kommenteeris Indrek Kiislerile talle esitatud kahtlustust kehalises väärkohtlemises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu on riigieelarve jagatud 38 programmi vahel, üks summa läheb näiteks laste ja perede programmi, teine transpordi konkurentsivõimele ja liikuvuse programmi programmide sisse eelarve ei vaata neid, täpsustab iga ministeerium oma sisedokumendis. Rahandusministeriumis valminud eelnõu järgi muudetaks riigieelarve detailsemaks nii, et eraldi read saaks kõik programmide ga seotud tegevused. Kokku on neid umbes 250, selgitab rahandusministeeriumi kohuseid täitev justiitsministri maris Lauri. Nüüd tuleksid välja näiteks, millised on kulutused vanglatele, millised on kohtutele kulutused. See annab ilmselt palju parema pildi. Eelnõu seletuskirjas on toodud ka näide, kuidas eelarvet edaspidi lahti kirjutada oma rea saaks näiteks ohutu ja säästlik transpordisüsteem 25 miljonit, õhutranspordi arendamine ja korrashoid 15 miljonit või konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine. Viis miljonit. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu usub, et sellest veel ei piisa. Eelarve peaks kajastama ka konkreetselt, et kuhu ta siis läheb, palju läheb seal siis palkadeks, palju läheb majandamiseks ja muudeks asjadeks, et siis on võimalik ka parlamendil teha muudatusettepanekuid. Maris Lauri ütleb, et detailsemalt saab asju selgitada eelarve seletuskirjas. Kui detailselt seda ei hakata, seadusega reguleerima. Me lähtume nii-öelda heast tahtest, mis tähendab, et võib-olla mõni järgmine valitsus teeb midagi väga, hoopis teistmoodi, aga ma siis loodan, et riigikogu, õiguskantsler ja kõik teised hakkavad lärmama ja avalikkus ka, mis puudutab nagu tegevuste nimetused, need on tõesti sellised, et ma ise ka jäin kukalt sügama, ei saagi alati aru ja see on ka üks täiesti hädavajalik asi, et need nimetused üle vaadata, et saada aru Hulga põhimõttelisem muudatus, mille eelnõu toob, on riigieelarve strateegia koostamise aeg. Praegu ütleb seadus, et järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia ja sisuliselt ka järgmise aasta eelarve mustand tuleb kokku panna kevadel. Eelnõu järgi lepitakse kevadel kokku ainult üldised põhimõtted, nagu eelarve kogumaht ja tulude kulude tasakaal. Kõik riigieelarve strateegia detailid jäetaks sügisesse maris. Lauri sõnul tehakse praegu topelttööd. Praegu on niimoodi, et kevadel on diskussioonid väga suured, eks aga poole aasta jooksul majanduses toimuvad muutused ja siis vaadatakse kõik asi uuesti ära. Me teeme nagu eelarvet kaks korda, see ei ole mõttekas. Riigi ressursi kasutamine.", "role": "user" }, { "content": "Ühtlasi soovitakse sügisesse jätta detailsed riigieelarve strateegia arutelud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvas on pisemaid müügihalle, mida kohalikud turuks nimetavad ja energia tänava hoovis on üks turu moodi asjandus, kus välilettidel riiete ja toidukraamiga kaubeldakse. Kaubandus ja meelelahutuskeskuste Astria fama juhi Tarmo Kleimanni hinnangul tõelise turu mõõtu nad siiski välja ei anna. Narvas peaks olema nagu selline mugavusturg, kus on toiduala väliturg, käsitöö ala, kindlasti selline öko ja, ja tervise ala. See turg ei ole mitte ainult kauplemise koht, vaid Ta on selline sotsialiseerumise koht ja, ja kindlasti oleks see Narva turg ka väljunud ümberkaudsetele väiketootjatele, ütleme sealt alates Peipsi äärest ja kuni Narvani välja. Sellise turu tahakski Astri Grupp Narvas püsti panna. Tarmo Kleimanni sõnul on turu rajamine praegu veel ideetasandil, kuid sobiv krunt on igaks juhuks valmis vaadatud ja kokku arhitektide büroolt. Turu eskiislahendus tellitud arhitektuuribüroo eskiisi järgi läheks turu rajamine maksma ligi viis miljonit eurot. Ettevõte on valmis turuehitusse panustama umbes poole. Ülejäänud summat otsitakse ning igaks juhuks saadeti kiri riigihalduse ministrile Jaak Aabile. Ehk leiaks puuduva raha õiglase ülemineku fondist. Tarmo Kleimani arvates on turg selleks piisavalt roheline ettevõtmine ja annaks Narvale ligi 100 uut töökohta. Riigihalduse minister Jaak Aab ideed toetab, kuid õiglase ülemineku fondi turu jaoks avada ei raatsi. Suurem osa sellest rahast läheb uute töökohtade tekitamiseks ja ütleme sellise ettevõtlikkuse abistamiseks. Jah, ka turg on ettevõtlikkus ja väikseid ettevõtjaid kindlasti aitab, aga ma usun, et, et seda on võimalik, võib toetada kas linnal või ka riigil hoopis teistest vahenditest. Ma ei usu, et õiglase ülenekufondi vahenditest seda on võimalik toetada. Nad käisid ka minu jutul, idee on hea ja ma arvan, et Narva üks korralik turg kuluks ära. Kaubandus ja meelelahutuskeskuste Astria fama juhi Tarmo Kleimani sõnul on õiglase ülemineku fond vaid üks võimalus, kust Narva uuele turule raha küsida. Kaalutakse ka teisi võimalusi, et Eesti suuruselt kolmas linn endale korraliku turuhoone saaks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Astri keskus kavatseb rajada Narva nüüdisaegse turuhoone. Turu ehitamiseks otsitakse toetust õiglase ülemineku fondist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGümnaasiumisse astumise katsed toimuvad märtsis ja ka mitmed kutsekoolid võtavad põhikooli lõpetajaid vastu juba kevadel. Olulisteks valikukriteeriumideks on sealjuures vestlused ja noore inimese valikule vastavad testid, põhikooli lõpueksameid aga tehakse juunis, kusjuures ligi kolmandik Eesti õpilastest ei soorita erinevatel põhjustel standardeksameid ja nii ei anna eksamite tulemused enam riigile ka ühest tagasisidet õppetaseme kohta. Just neil põhjustel ei pea haridus ja teadusminister Mailis Reps põhikooli lõpueksameid vajalikuks. Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktori Helmer Jõgi hinnangul on Repsi ideel jumet. Täna on see hinde fetiseerimine hakanud mõistlikkuse piire ületama. Kui ma sätin ennast nüüd gümnaasiumijuhi positsiooni, siis ma saan aru, et see toob meile tööd juurde päris kõvasti. Me peame kusagil hakkama nüüd seda testima ja otsustama selle üle, kas inimene suudab siis keskhariduse tasandil haridust omandada. Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik ei pea lõpueksamite ärajätmist heaks ideeks. Põhiharidus on meil kohustuslik, see paneb ikkagi teatava punkti, see on teatav õppimise koht sellele noorele inimesele, kuidas toime tulla ka teatavate selliste pingeolukordadega, mida elus tahes-tahtmata tal tuleb, nii või teisiti ette, ehk siis ka see on üks osa õppeprotsessist ja ettevalmistusest eluks. Mart Reiniku kooli üheksanda klassi õpilased Hanna Anepaio ja Andra Balla rääkisid noorte seisukohtadest. Kui põhikooli lõpueksami täiesti ära jätta, siis õpilastel lihtsalt pärast katseid kaob täielikult motivatsioon ära viimased kuud lihtsalt nagu see õppetöö tehtaks täpselt nii palju ära, et lõpetatakse kool ära, sest et lihtsalt motivatsiooni ei ole. Ma arvan, et kõige parem lahendus vist olekski see, kui kuidagi nagu katsed ja eksamit kas siis nagu üksteisele lähemale tuua või siis kokku panna. Ma arvan, et koolidel oleks ka just nagu gümnaasiumide lihtsam, et nagu nad saaksid juba kohe teada nende eksamit ja katsete tulemuste põhjal, kes oleks sobilik kooli ja niimoodi ja siis oleks õpilastel endal lihtsam, oleks terve aasta vältel seda pinget üleval ja ei oleks neid motivatsiooni langus nii palju. Põhikooli lõpetamise tingimused annaks minister Reps koolide otsustada, aga riikliku tagasiside jaoks sooviks ta täiustada taseme eksamite süsteemi. Mailis Reps. Erinevates kooliastmetes on tasemetööd erinevates ainetes kool, kes ei ole valimis, temal on see vabatahtlik, aga me soovime, et iga mõne aasta tagant peab kool erinevates ainetes olema endale valinud taseme tööd. See on see, mida Põhjamaad kasutavad ja nad ütlevad, et selle kaudu nad saavad riikliku ülevaate, mis erinevates koolides toimub. Muudatuse loodab ministeerium läbi viia paari järgmise aastaga. Marii Kangur Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Koolijuhtide seas tekitab idee vastakaid arvamusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõnelejaid oli Toompeal täna palju ja kõik rõhutasid, et tegemist on ajaloolise momendiga, mille poole Eesti on pea üksmeelselt pürginud kogu taasiseseisvumis. Aja peaminister Juhan Parts. Liitumine maailma võimsama kaitseorganisatsiooni Põhja-Atlandi liiduga annab Eestile julgeolekugarantiid mida meil pole olnud terve oma ajaloo vältel. Pärast teie poolt tehtavat otsust saab öelda, et Eesti ei ole enam üksi. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Me teame, et olevik on tegude tegemiseks ning tulevik nende tegude hindamiseks. Ma võin eksida, kuid ometi usun siiralt, et tulevikuhinnangud meie tänasele otsusele saavad olema üksnes positiivsed ja selleks on lihtne põhjus. Kunagi varem pole Eestil olnud võimalust oma iseolemist ja julgeolekut sedavõrd veenvalt kindlustada kui nüüd. Oli ka juttu ajaloost ja sellest, kes olid asja alguse juures. Andres Tarand. Siin saalis oli siiski Ülo Nugis nähtavasti esimene vähemalt kõrgematest võimukandjatest, kes ütles üsna temale omase sirgjooneliselt teatud asju ja seda ta ütles, nii et me läheme nüüd NATO-sse. See tundus mulle siiski natuke palju öeldud, esimese ehmatusega, sellepärast et oleks tahtnud nagu vägisi veidi salajas hoida, veel ja minna küll, aga nii, et keegi kohe ei näe. Ja räägiti kahtlusest ja probleemidest. Riigikaitsekomisjoni esimees Sven Mikser. Need, kes räägivad sellest, et võib-olla peame me ennast ka tulevikus vanamoodi kaitsma, võib-olla NATO ei tulegi meile appi. Võib-olla me peame keskenduma sellele, et kaitsta iseennast selle aja jooksul, mis NATOl kulub meile appi tulekuks. Need kindlasti peaksid tähelepanelikumalt lugema Washingtoni lepet, millega ühinemist me täna loodetavasti ratifitseerim ja leidma, et peale kuulsa artikkel viie, millest meil peaaegu müüdina kõneldakse, n seal veel palju muid muud. Teksti on näiteks ka artikkel neli, mis kõneleb kollektiivsest ühisest kaitse planeerimisest, kui üht liikmesriikidest ähvardab oht. Ning vastutusest Reformierakonna esimees Siim Kallas Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooniga ühinemine on ühe protsessi lõpp ja meie uute pingutuste algus. Eesti hakkab jagama vastutust maailma julgeoleku eest ja sellega seoses saavad meie ees olema mitte ainult meeldivad valikud. Meile peab olema selge, et me ei saa ebameeldivate valikute ees seistes ilmutada ebakindlust ega juhinduda hetkemeeleoludest. Me ei saa kunagi varju pugeda. Ning lõpuks hääletamine. Panen lõpphääletusele vabariigi valitsuse algatatud Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduseelnõu 262 SE. Poolt hääletas 85 riigikogu liiget, vastu erapooled olid olnud, seaduseelnõu on vastu võetud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu ratifitseeris Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕpilasfirmad jaotatakse mini miniõpilasfirmadeks, miniõpilasfirmadeks ja õpilasfirmadeks. Esialgu räägime miniõpilasfirmadest, kus tegutsevad õppurid seitsmendast kuni üheksanda klassini. Nende firmade loomine on plahvatuslikult kasvanud. Pärnumaa arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika vilja. Kui tavapäraselt on aastas loodud kuskil 30 40 firmat, siis sellel aastal on toimunud circa 70 protsendiline kasv. Meil tegutseb 67 firmat. Need tegutsevad 12. Pärnumaa koolis ja just enne viskasin pilgu peale, et küll tehakse puidust erinevaid asju, võtmehoidjaid, mingisuguseid mudeleid, lauamänge, küll tehakse maiustusi, pulgakomme, kummikomme, riideid, sokke. Aga pisut ka õpilasfirmadest, mida loovad gümnaasiumiõpilased. Õpilasfirmade puhul on tooted võib-olla ka natukene keerukamad, kus on rohkem vaeva nähtud, näiteks trenni inimestele on tehtud puidust kätekõverduste tugi igal pool, kus sa käid, kannab neid kaasas ja saab trenni teha. Või siis sellised padjakesed, et kui käed hakkavad trenni tehes higistama, võtab need kätte ja käed on taas kuivad. Või siis pesuvahendid jalanõude sisse. Pärnu õpilasfirmade edulugu on sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilaste loodud insolito, mis valmistab korduvkasutatavaid õnnitluskaarte Institutiimi kuuluvad Aureli ja Pärtelson ja Triinu Veider Sütevakast ja Minni Toom Vändra Gümnaasiumist. Triinu Feider. Eelmine aasta toimus Pärnumaa ja üle-eestiline õpilasfirmade võistlus ja Pärnumaa õpilasfirmade võistluse. Me võitsime ja saime ka üle-eestilise finaali ja kõik finalistid kutsuti siis Stenbocki majja peaministri tutvuma ja ma arvan, et tänu sellele me jäimegi silma. Tõepoolest tänu sellele kohtumisele tellis riigikantselei Insolitolt 1000 õnnitluskaarti. Sel nädalavahetusel on Tallinnas taas üleriigiline õpilasfirmade laat ja ka Insolito on kohal. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal on õpilasfirmade arv plahvatuslikult kasvanud. Eriti palju on miniõpilasfirmasid, mida loovad 7.- 9. klassi õpilased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeoses Paide ja Rapla politseijaoskonna ühendamisega koondati möödunud aasta lõpul Paide politseijaoskonnast 10 töötajat kuid koondamised Järvamaa päästekomandodes alles seisavad ees. Türi päästekomando pealik Heilo Eesmäe on päästevaldkonnas töötanud 30 aastat. Struktuurimuudatusi, mis võib tähendada ka koondamisi, on tema sõnul tehtud keskmiselt viie aasta tagant. Nüüd plaanitakse osadest maakondades kaotada operatiivkorrapidajad, vähendada ohutusjärelevalve töötajaid ja viia mitu päästekomandot ühe juhi alla. Töökoormus kindlasti tõuseb sellele ühele juhile, kes siin seda nüüd juhtima hakkab, kahte komandot, et eks siis paistab, et kas see on nüüd tehtav või ei ole, et selle koha pealt ei oska praegu hetkel vastust anda. Siseminister Kristjan Jaani kinnitusel koondamised eesliini töötajaid ei puuduta, küll aga kaotatakse inimestega mehitamata töökohad peamiselt kontoris. Muudatuse eesmärk on tema sõnul tõsta eesliini töötajate palka. Kui riigieelarvest näiteks oleks politsei miinimumpalk tõusnud 1345-ni, siis täna tõuseb see 1500 euroni ja politseinike keskmine palk pea 1600 eurone ehk siis peaaegu keskmise Eesti palgani. Riigipalgaliste töökohtade maale viimise peamine ideoloog, riigihalduse minister Jaak Aab peab ametiasutuste sisese struktuuri korrastamist mõistlikuks ja lisab, et riigipalgaliste töötajate arv pole maal viimastel aastatel vähenenud. Kolme aasta jooksul on vähenenud maapiirkonnas väljaspool Tallinna Harjumaad ja Tartut kuskil 300 võrra juurde on tulnud üle 1000, nii et tegelikult riigipalgalisi töökohti on maale juurde tulnud. Jüri Ratase esimese valitsuse sotsiaalkaitseministri Kaia iva eestvedamisel avati Türil sotsiaalkindlustusameti osakond 30 töökohaga. Praegune riigipalgaliste töökohtade kaotamine maal annab iva sõnul avalikkusele halva signaali, mida valitsus peaks tasandama täiendavate uute töökohtade maale viimisega. Kui öeldakse, et ühest või teisest piirkonnast kaob ära näiteks ma ei tea, 10 töökohta siis eesmärk peaks olema, et signaalina juba peaks riik ütlema, et jah, aga selle asemel me toome Tallinnast või Tartust või mõnest muust keskusest välja 20 töökohta ehk et topelt töökohad. Ühest küljest, et tasandada seda tegelikku olukorda ja teisest küljest, et anda signaal me loome piirkondadesse töökohti, me piirkondadele pöörame rohkem tähelepanu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi valitsus on lubanud panustada riigipalgaliste töökohtade Tallinnast väljaviimisse, on samal ajal alanud hiiliv riigipalgaliste töökohtade maakondadest kaotamine, et täita valitsuse püstitatud kärpekava ja tõsta eesliinitöötajate palka. Reformi tõttu kaob politseisüsteemist 300 ja päästeametist 70 töökohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPalun kirjeldage lühidalt helikopterist avanevat pilti, kõigepealt vesi onna enamuses ulatuses taandumas. Noh, sellistest kahjudest kindlasti võib-olla metsast on vähe räägitud, rannaäärne mets on päris päris tugevalt murdunud. Mõned talukohad on veel vee all. Mida vastate neile kritiseerijatele, kes ütlevad, et parts oleks pidanud eile juba Pärnus olema? Noh ma arvan, et parts üksi, riik toimis ja see oli Partsi esimene ülesanne ja minu arvates jäin ma kõigi teenistustega, olen siiamaani rahul olnud. Nüüd on järgmine ülesanne tagajärjed likvideerida energiaside seal, kus inimestel on toimetulekuraskused aidata neid. Valitsuse plaan on selline, et me tuleme homme kokku võtame nagu ülevaate ja tõenäoliselt selliste tagajärgede likvideerimiseks esmase toimetuleku tagamiseks oleme valmis ka rahaliselt toetama omavalitsusi, et nemad juba siis teavad, millistes omavalitsustes, millised on konkreetsed probleemid, eraldi teema on noh, selline nii-öelda kahjud kui sellised, ma arvan, et see võtab aega ja, ja siin on ikkagi siin kindlasti valitsus ei anna nüüd sellist sõnumit, et et, et, et kõik, sest noh, kindlasti on kindlustusel oma töö ja kindlasti on omavalitsusel oma töö ja paljudel juhtudel inimesed saavad juba ka ise hakkama. See on küll üks hea märk, et me oleme ikkagi nagu väike riik ja me suudame neid kriise, mis on meile jõukohased, väga kiiresti jõud koondada ja hästi juhtida. Täna on olnud kaugus kriitilisi hääli, aga kas või selle Pärnu kriisikeskuse töö järgi ja erinevad teenistuste osas ma paneks küll hinde viis, üks asi, mida me oleme siin arutanud, mis on nagu tõenäoline. Et noh, me oleme mereriik ja, ja kui vesi mere merevesi tuleb, et kuidas siis sellisel juhul saaks paremini inimestele juurde. Et, et tõenäoliselt noh, paadid on sellised, paadid ajasid seekord asja ära, aga ma arvan, et järgmiseks korraks noh, tuleks mõelda, mingisugused tõhusamad vahendid. On õljukid või midagi taolist. See on selline üks asi, aga me teeme kindlasti ka riigi tasandil väikse kui, kui, kui asi on lahendatud ka mingi kokkuvõtte ja, ja siis natuke analüüsida. Igast sellisest asjast tuleb ka teha mingi õppetund tulevikus.", "role": "user" }, { "content": "Torm Eestimaal 10.01.2005 - Peaminister Juhan Parts käis helikopteriga Pärnumaal kahjusid üle vaatamas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõnaraamatud, mida on aastakümneid oodatud, on viimase aja üks olulisemaid märke Eesti-Läti koostöös. Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Andres Peersiis kinnitasid Riia Mustpeade majas toimunud esitlusel, et sõnaraamat on alus, millele saab rajada kõik ülejäänu. Seni oli võimalik kasutada rohkem kui poole sajandi vanust väikese sõnavara ga sõnastiku kuid peamiselt tõlgiti eesti keelest läti keelde ja vastupidi inglise või vene keele kaudu. President Toomas Hendrik Ilves meenutas, et isegi Liivi Eesti-Läti sõnaraamat sai valmis varem kui täna esitletud mahukad kogumikud. Pean tunnistama sellel ilusal päeval, et siiski liivlased jõudsid eestlastest ja lätlastest ette ja tegid ühe korraliku Liivi, Läti Eesti sõnaraamatu juba 2012. aastal. Kui, siis me, kui meie veel alles pidasime plaane Sõnaraamatut valmisid Eesti keele instituudis ja läti keele agentuuris, kõneleb Eesti keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets. Läti poolel tehtud Eesti-Läti sõnaraamat sai aluseks Eesti keele Instituudist sellise Eesti keele poole baasi, millele nemad siis läti keele toetusega hakkasid panema, vasteid kasutasid samamoodi korpust, aga, aga sõnaraamatu koostamine põhimõtteliselt käis sellisel traditsioonilisel viisil, aga keeletehnoloogia abil loomulikult. Aga Eesti poolel tehtud sõnaraamat on tehtud põhimõtteliselt täiesti teistmoodi ja sel viisil nagu nagu Eestis ei ole kunagi varem sõnaraamatuid tehtud. Lähtepunktiks on võetud kahe keele paralleelsed korpused, tekstikorpused ja siis on seda nimetatakse joondamiseks ja vastamisi on pandud siis nende keelte laused või fraasid on vastamisi pandud ja sellise andmebaasi toel on hakatud neid vasteid siis sõnaraamatusse tõstma. Eesti Läti sõnaraamatu peatoimetaja Vals Ernstreits. On on päris rikkalikult pandud näiteid just selle arvestusega, et väga sageli, kui me tõlgime, siis sellest tähendusest ainuüksi ei piisa sageli eriti selliste keelte puhul nagu Eesti ja Läti, mis on küllaltki erinev. Ja, ja sageli on nii, et, et sa näed sõna, sa tead, mida see sõna tähendab. Aga sa ei oska seda tõlkes kasutada. Ja see on just see, mida meie oleme nagu läbi nende näidete püüdnud kõrvaldada. Lisaks paberväljaandele on sõnaraamatut kasutatavad ka interneti vahendusel.", "role": "user" }, { "content": "Riias esitleti kõigi aegade põhjalikumaid eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatuid. Kumbki väljaanne sisaldab üle 40 000 märksõna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Rahva Muuseumi juht Alar Karis tegi kultuuriministrile ettepaneku lahendada kaks kümnendit kestnud probleem riikliku Tartu kunstimuuseumi ruumidega. Muuseumi oma maja kohaks sobiks Karise hinnangul Raadi mõisahoone, mis pakub püsinäituse suurepärase keskkonna ERMi läheduses ning aitab edasi arendada Raadi piirkonda kultuuri, kunsti ja hariduse keskusena. Selle ettepanekuga püüame lihtsalt kaks küsimust lahendada ühe hoobiga, eks siis üks on seesama Tartu kunstimuuseumi hoone küsimus ja teine on vana Raadi mõisa küsimus, et see saaks siis uue välimuse, et ta oleks mitte taastatud mõisana, vaid uue kontseptsioonina, sest praegusel hetkel ta lihtsalt lihtsalt laguneb. Tartu kunstimuuseumi juht Signe Kivi ei ole aga ideega päri. Tema hinnangul tuleks edasi minna juba planeeritud uue maja ehitamisega. Sellel mõttel on mitu väga suurt plussi, et me räägime kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühisest hoonest, mis nendele kahele institutsioonile lisaks annavad avalikkusele veel tegevusvõimalusi ja kohtumispaiku. Me räägime uuest kaasaegsest hoonest, mida on nii raamatukogul kui muuseumil hädasti vaja sest kunst vajab väga konkreetseid tingimusi eksponeerimiseks ja kaasaegne kunst paraku pigem sobib, tub täna ja homme ehitatavates hoonetes. Ma olen natukene murelik, sellepärast et Eestis on suurte kultuuriobjektide ehitamise lugu olnud väga keeruline ja seetõttu ma ei tahaks, et juba päris kaugele lükatud idee nüüd nende uute ideede valguses edasi lükkub või hoopis ära jääb. Et käesolev on kolmas kord ja ma väga loodan, et nagu öeldakse, et kolm on kohtuseadus, et äkki me liigume ikkagi kesklinna projektiga edasi ja ma võin kinnitada, et Tartu kunstimuuseumi rahvas pooldab seda varianti.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis saatis kultuuriministrile kirja, milles teeb ettepaneku, et Raadi mõisa südame võiks taastada Tartu kunstimuuseumi jaoks. Tartu kunstimuuseumi direktori Signe Kivi sõnul on praeguseks linnavalitsuse ja koalitsiooni tasandil kokku lepitud parem idee ehitada uus kultuurikeskus Tartu kesklinna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika sõjalaeval Kiirsage oli Rootsi pealinnas kaks ülesannet. Ametlikult osales ta NATO riikide ning Soome ja Rootsi ühisel sõjalisel väljaõppel Baltops, kus harjutatakse nende riikide, mereväe, õhuväe ja üldiselt armee koostööd. Õppus toimub Rootsi ja Saksamaa rannikul, kuid kiirsaad oli Stockholmis ka selleks, et saata Venemaale sõnum. USA hoiab Rootsil ja Soomel silma peal. Need kaks esitasid NATO-ga liitumisavalduse paar nädalat tagasi, kuid nende taotlused on takerdunud liikmesriigi Türgi vastuväidetesse. Rootsi ja Soome on seega üsna hapras hallis tsoonis taotlemise ja NATO täisliikmeks saamise vahel. Tõstatatud on küsimusi selle kohta, millist kaitset võivad riigid sel perioodil USA-lt ja teistelt oodata. USA kõrgeim sõjaväeülem kindral Mark Mili ütles pressikonverentsil Stockholmis, et sõjalaeva visiit Stockholmi on osaliselt vastus neile küsimustele. Siinviibimine on päris tugev avaldus, ütles ta. Peaminister Magdalen Anderson ütles Milli kõrval seistes, et USA president Joe Biden näitab, et julgeolekutagatiste lubadustele järgneb ka tegevus. Baltopsi õppuse seekordne läbiviimine annab aimu, millise tähelepanu all Rootsi ja Soome eelseisvate kuude jooksul üldse on. Strateegia näib olevat korraldada tihe õppuste rida, mis algas hiljuti Eestis toimunud õppusega. Siil. Üldisem eesmärk on näidata NATO kohalolekut Läänemere piirkonnas. Homme peaks baltopsi õppuse raames aset leidma 250 USA sõduri dessant Gotlandile. Mark Millilt küsiti ka, millise sõnumi Moskva sellega saab. Milli vastas, et jätab sõnumi Moskva otsustada selle järgi, mis Moskva arvates sõnum on. Praeguseks on Kirsaeg Stockholmis lahkunud, oli ta ju Fri hamnis pikalt ankrus seismiseks ka liiga suur. Lähikuudel on oodata veel NATO õppusi, kus osalevad nii Rootsi kui ka Soome, ütles Rootsi kaitseminister ter. Võime seda nimetada uueks külmaks sõjaks või uueks raudseks eesriideks, aga me peame lähtuma faktidest, mis meie ümber praegu toimub, ütles ta. Rootsi ei pruugi olla kõige suurem kaitsevägi, aga see on väga kvaliteetne ja tugeva võimekusega mitmel tasandil, sealhulgas kõrgetasemeline õhuvägi, kaasaegne tehniline varustus, tugev merevägi ja hästi väljaõpetatud maaväed, ütles Mark Milli.", "role": "user" }, { "content": "Läinud nädalal külastas Stockholmi USA dessantlaev Kearsarge, mis hiljuti osales ka õppusel Siil Eestis ja oli Tallinnas paar päeva ankrus. USA dessantlaeva viibimine Rootsi vetes saatis tugeva sõnumi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib öelda, et nii-öelda troonikõne pühendas Dmitri Medvedjev inimesele ja majandusele. Loomulikult kõlas viis minutit kestnud kõnes palju üldise loosungeid, mille võiks võtta kokku tõdemusega, et Venemaal peab kõik minema paremaks ja eesmärk on jõuda maailma parimate riikide hulka, seda nii elustandardilt, majandusarengult, tehnoloogia ja intellekti poolest. Medvedjev tõotas austada ja kaitsta inimõiguste, samuti kodaniku ja majandus vabadusi, seista inimeste eneseväljenduse võimaluse loomise eest, saavutamaks seda, et laieneks keskklass. See kõlab eriti aktuaalselt, kui On teada, et kriitikud on märkinud, et Venemaal on ettevõtlusega eriti väikeettevõtlusega praktiliselt võimatu tegeleda, seda eelkõige riigivõimu vastuseisu tõttu. Ehk siis, kui kohalik võim nägi, et Putin pitsitas mõningaid oligarhe, leidsid nad, et nende kohus on teha kohalikele ettevõtjatele elu raskeks. Ja lisaks igavene teema korruptsioon, mida jätnud mainimata ka Medvedjev, juhtides laiemalt tähelepanu õiguskorrale. Me peame saavutama tõelise austuse seaduse vastu, ületama õigusliku nihilismi, mis jagab tõsiselt kaasaegset arengut. Õiguskorra küpsus ja tegusus on majanduse ja sotsiaalfääri tähtsad tegurid, samuti ettevõtluse toetamine ja võitlus korruptsiooniga, aga mitte vähem ei taga nad Venemaa kohta maailma riikide hulgas. See oli muide ka ainus koht kõnes, kus Medvedev tegi viite rahvusvahelisele temaatikale rohkem välismaailmast ja välissuhetest juttu ei olnud ning loomulikult tänas uus president Vladimir Putinit ning rõhutas, et Venemaal on loodud möödunud kaheksa aastaga võimas vundament edasiseks arenguks.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa president Dmitri Medvedev andis ametivande.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, on küll. Täna pärastlõunal Raplas koos olnud Eesti rohelise partei asutav koosolek arutas läbi ja kiitis heaks uue partei põhikirja ja käsitles ka mõningaid Eestimaa sisepoliitilise elu sõlmpunkte, konkreetsete avalduste ja oma programmiga loodame avalikkuse ette tulla juba lähemate nädalate jooksul. Mis siis tingis Eesti rohelise partei asutamise vajaduse? Avaliku arvamuse küsitlused on näidanud, et rohelisel liikumisel on Eestis palju toetajaid ja võib päris kindel olla, et suurele osale neist imponeerivad just roheliste poliitilised taotlused ja aktsioonid. Paraku on Eesti rohelise liikumise poliitiline aktiivsus selle aasta jooksul pidevalt langenud. Põhilist tähelepanu on osutatud rahvusvaheliste sidemete arendamisele. Kujunenud olukorras on asutatud ERP võtnud endale ülesandeks roheliste eesmärkide teostamise poliitiliste, eeskätt parlamentaarsete vahenditega. Selles suhtes peaksid roheline partei ja Eesti roheline liikumine teineteist hästi täiendama. Roheline partei loob ERL-i liikmetele ja ka sellest seni kõrvalejäänutele puhtpoliitilise tegevusvälja. Eesti roheline liikumine omakorda annab aga võimaluse neile inimestele, kes oma senist parteilist kuuluvust muuta ei soovi või eelistavad lihtsalt parteituks jääda oma panuse keskkonnakaitse liikumisse siiski anda. Nagu põhikirjas fikseeritud võivad Eesti rohelisse parteisse kuuluda ainult need valimisõiguslikud eestimaalased, kes ei kuulu ühtegi teise parteisse. Rohelise partei liikmetele antakse välja liikmepiletid. Nad võtavad endale kohustuse tasuda regulaarset liikmemaksu. Tundub ehk harjumatu ja mõnedele isegi vastuvõetamatu, sest seniajani on taolised klauslid sisaldunud ainult ühe partei põhikirjas. Eesti rohelise partei asutajad lähtuvad siiski sellest, et kehtiva põhiseaduse järgi on kodanike vabatahtlike ühendused seega siis ka parteid igati lubatud. Seda muidugi eeldusel, et nende põhikirjalised eesmärgid ja tegevus mahuvad konstitutsiooni raamidesse ja sellega on Eesti rohelise partei asutajaliikmed ka arvestanud. Poliitilist hetkeseisu arutades jõudis asutamiskoosolek järeldusele, et Eestimaa elu sõlmküsimuste lahendamiseks tuleb taastada Eesti omariiklus, mitte ebamäärases tulevikus, vaid seada see lähimaks eesmärgiks. Omariikluse taastamise eeldusteks peab Eesti roheline partei eelkõige demokraatlike parlamendivalimiste korraldamist Eestis nii sõltumatute kui ka poliitilisi parteisid ja erakondi esindavate ning nende platvormist lähtuvate kandidaatide osavõtul. Samuti taotleb Eesti roheline partei referendumiseaduse väljatöötamise komisjoni moodustamist kõigi poliitiliste parteide ja liikumiste osavõtul ning seaduseprojekti avaliku rahva arutelu läbiviimist veel enne Eesti NSV ülemnõukogu uue koosseisu esimest istungjärk. Tähtsaks loeb Eesti roheline partei ka kodanike komiteede poolt valitava Eesti kongressi kokku kutsumist ja selle ning Eesti vabariigi eksiilvalitsuse vaheliste läbirääkimiste alustamist Eesti vabariigi, kuid ei juure eksisteeriva riigi esindamisõiguse küsimustes. Hetkeseisu osas peab Eesti roheline partei lubamatuks mistahes kaalutlustest lähtuvaid kompromisse interliikumise ja teiste šovinistlik konservatiivsete rühmitustega mis ainult süvendavad sisepoliitilist kriisi Eestis. Taoliste rühmituste jätkuva konstitutsiooni ja seadusevastase tegevuse korral eeldab Eesti roheline partei Eesti NSV riigivõimu ja valitsusorganeilt printsipiaalset tegutsemist kogu nende võimutäiuse piires. Niipalju siis uue parteilühi tutvustuseks. Loodame juba lähemal ajal anda ajakirjanduskanalite vahendusel üksikasjalikumat teavet meie eesmärkide ja tegevuskavade suhtes ning teada anda ka seda, kuidas Eesti rohelise parteiga liituda soovijad meiega hõlpsasti ühendust saavad. Usume, et neid leidub.", "role": "user" }, { "content": "Loodi Roheliste partei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvastikuteadlase Kalev Katuse arvates on 1,2 kuni 1,5 miljonit inimest, kellel on Eestis elavatega sugulussidemed ja kes praegu on väljaspool seda. Suurem osa nendest on Venemaal. Riigikogus on sellise immigratsioonipumba loomise ehitamise ettepanekutega esinenud Keskerakond ühendatud rahvapartei. Kahtlemata on tegemist poliitilise otsusega, valitsus on seda arutanud ja ma küsin nüüd konkreetselt nende arutuste alus materjalide kohta. Kas valitsusel on konkreetsed arvutused, kui suur on see potentsiaalselt sisserändajate hulk, kellele selle seadusemuudatusega antakse võimalus Eestisse sisse rännata oma sugulaste juurde? Täiesti täpne vastus on see, et adekvaatseid arvusid ei ole ja nii ka siseminister oma vastuses ütles, et, et sellist täpset ülevaadet selles osas ei ole. See nimelt sellepärast, et nende täiendavate reeglite tõttu, mis kitsendavad perekondade ühinemist igasugustel mõeldavatel põhjustel, seal on, on terve rida pikk loetelu, igasuguseid täiendavaid klauslid ja kuidas need hakkavad täpselt tööle ja kuidas need siiski reguleerivad asja mõistlikkuse piires ei oska keegi praegu otsustada. Ma arvan, et see on väga suurel määral riigikogu arutelu küsimus, kuidas neid reegleid täpsemini kirja panna, kuidas neid arukalt nii korraldada, et sellest ei kujuneks migratsioonipump. Ma võin öelda seda, et valitsusel ei ole mingit tahtmist, et selline seadus tekitaks migratsioonipumba ja annaks piiramatud võimalused inimeste immigreerumisele, nii et me oleme igal juhul valmis kõikide arukate ja mõistlike piirangutega nõustuma. Küsimus on, on nagu olnud selles, mida ka varem on arutatud, et praegune seadusandlus tekitab takistusi inimestele, kellel ta neid võib-olla tekitama ei peaks.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Siim Kallas vastas Riigikogu infotunnis Isamaaliidu fraktsiooni liikme Tõnis Lukase küsimusele kavandatava seadusemuutuse kohta sisserände reeglites, mis võib kujuneda migratsioonipumbaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et selline ühe kooli välja kolimine ja teise asemele toomine oli üks osa suurest projektist ning ühine arusaam koolivõrgu korrastamisest. Ühelt poolt oli vajadus laiendada Gagi ressurssi ja teiselt poolt oli ka vajadus luua koolikohti kalamajas. Kooli vilistlaste tehtud pöördumine, mis on olnud juba avalikkuses, millele on kogutud mitusada allkirja, kas see on jõudnud ka teie lauale, nii et te saaksite sellele vastata? Ma olen seda näinud internetis, aga ametlikult minuni see pöördumine pole veel jõudnud. Kui see jõuab minu laua peale, siis loomulikult me ka vastama. Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur leiab, et kooli vaimsus ei seisne ainult kiviseintes ja hoonetes. Hirmud põhinevad praegu emotsioonidel. Paljud on aga just koolivaimu ja traditsioonide pärast oma lapsed sinna pannud. Kuigi protsessi enam ei peata, võitlevad vilistlased edasi, lubab nende kõneisik Märt Kõlli. Loomulikult teavitame sellest edasi, nii palju, kui meil selleks jõudu on. Me ei ole sugugi mitte kuidas öelda, ainult jäigalt vast meie nagu räägime, räägime nagu seda juttu, et kuus paralleeli ligi 2000 õpilast mitte ühegi Tallinna kooli jaoks ei ole mitte mingisugune hea plaan, ehk siis anonüümsus ja ütleme, globaliseerumine väga halvas mõttes, sest koolisektoris on meie jaoks äärmiselt taunimisväärne. Direktor Agur kinnitab, et renoveerimistööd lõpevad augustis ja esimesel septembril algab juba õppetöö. Kõik asjad praegu käivad, käib lammutustegevust kõik ehituseelsed ettevalmistused, on olemas, ehitusluba lammutuseks, seda hoonekonstruktsioonid lammutatakse. Samas käib sisustushanke ettevalmistamine, nii et noh, töö käib täistuuridel praegu. Aguri sõnul ongi muudatused rasked, kuid samas peab iga organisatsioon tulevikku vaatama. Et alati võiks ja peaks olema rohkem informatsiooni ja kui see informatsioon on inimesteni jõudnud, et ma arvan, et siis ka inimesed lepivad. Kindlasti on ka neid, kes ei lepi ja ei lepigi, aga küll aeg annab arutust. Gustav Adolfi gümnaasiumisse on alati väga suur tung, kuna kool avab rohkem klasse, jääb see ikkagi vaid kalamaja ja kesklinna lastele piirkonna kooliks. Abilinnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et Gustav Adolfi gümnaasiumisse jääb alles siiski üks ülelinnalise vastuvõtuga klass nagu praegugi. Vilistlaste esindaja Märt Kõlli. Põhja-Tallinn võib-olla ei vaja, Gustav Adolfit ei vaja prantsuse keelt, ei vaja matemaatikat, aga vajab mingit nende nende oma spetsiifikat, mis, mis selle linnaosaga ja nende inimestega, kes seal elavad, rohkem kokku käib. Ehk siis vana Kalamajja uus kool, see, see ongi meie meie kandev idee. Ja Mihhail Kõlvart vastab. Oleme arutanud ka sellist varianti loomulikult, aga siin on terve rida täiendavaid probleeme alustada kooli ainult esimeste klassidega. Ei ole ratsionaalne.", "role": "user" }, { "content": "Läinud aasta suvel asus Tallinna linn koolivõrku ümber korraldama nii, et kesklinna piirkonda tekiks juurde mitusada põhikoolikohta. Praktikas tähendas see, et Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium tõsteti oma senisest majast välja ja hoone renoveeritakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside hooneks. Selline otsus tekitas palju pahameelt GAGi vilistlaste seas, koguti allkirju ja tehti avalik pöördumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmeil on selle nädala teisipäeva seisuga tänavu puukborrelioosi nakatunud 1314 inimest, mis on 263 võrra enam kui mullu. Samaks ajaks. Vaktsiini borrelioosi vastu pole ning ainus võimalus end kaitsta on rakendada ettevaatusabinõusid ja püüda puugihammustusi vältida. Paarkümmend aastat tagasi oli aga ka selle haiguse vastu vaktsiin olemas, kui harilikult võitlevad vaktsiini tekitatud antikehad haigustega. Pärast seda, kui nood on jõudnud inimese organismi, siis borrelioosivaktsiin oli ehitatud sääraselt, et võitlus oli läbi, enne, kui haigus inimese kehasse üldse jõudis. Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla selgitab. Et kui puuk inimest hammustas ja verd hakkas imema, siis kui inimesel olid antikehad selle borrelioosi bakteri vastu, siis nad läksid noh, sisuliselt läbi puugisuu sinna puugisoolde ja hakkasid seal seda borreelia bakterit siis ründama. Vaktsiinil olid ka puudused. Ta suutis kahjutuks teha ainult üht Ameerikas levinud borreelia bakteri alamtüüpi ning sedagi mitte 100-l protsendil juhtudest. Tekkis selline halb meediakajastus, vaktsiinivastased aktiveerusid ja noh, kuigi kliinilistes uuringutes sellel vaktsiinil ühtegi tõsist kõrvaltoimet tegelikult ei ilmnenud, siis pärast müügiloa saamist turustamise ajal hakati teatama ka liiges põletikest selle müügilo hoidjal oli väga palju kohtu juhte ja tal oli siis lihtsam sellega turult ära minna. Tänavu suvel teatasid fizer ja Valneva, et on jõudnud uue borrelioosi vaktsiini kliinilise uuringu teise faasi kuhu on kaasatud 819 last ja täiskasvanud nii Euroopast kui Põhja- Ameerikast. Seekord peakski vaktsiin katma 98 protsenti kõigist põhja poolkera borrelioosi serotüüpidest juhul, kui nii teise kui ka eesoleva kolmanda faasi uuring osutuvad edukaks ning pälvitakse. Heakskiit Euroopa ravimiametilt läheb Maia Uusküla sõnul veel aega, enne kui vaktsiini Eestis süstima hakatakse. See sõltub esiteks müügilhoidja huvist, kas ta tahab sind turustada, sõltub sellest, kas see jääb vabatahtlikuks vaktsiiniks või läheb riiklikusse kavasse, kas sellele tehakse mingid riiklikud hanked. Ma arvan, et müügiloa saamise hetkest kuni turustamiseni, no ma ei usu, et see üle aasta võib võtta Eestis, aga võib ka rutem tulla. Faizeri ja Valneeva ise loodavad vaktsiini valmis saada aastaks 2025. Igal juhul on see borrelioosi vaktsiin väga vajalik ja väga oodatud.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on sagenenud puukborrelioosi nakatumine. Salakavala kulgemisega haigus võib kahjustada närvisüsteemi, liigeseid ja südant ning praegu selle vastu vaktsiini pole. See võib aga peagi muutuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVälisministeeriumi konsulaarabibüroo direktor Ketlin Viimsalu toob näite, et Rootsi ega Läti ei nõua enam riiki sisenemiseks vaktsineerimis või läbipõdemistõendit ega negatiivset testi. Samas Soome on kaotanud küll ja ei rakenda enam piirikontrolli, kuid tervisekaitse meetmetega jätkatakse endiselt. Siseneda saavad täielikult vaktsineeritud isikud läbi põdenud isikud ja negatiivse PCR või antigeeni testi tõendi alusel. Kui neid tõendeid ei ole, peab Soome minnes tegema piiripunktis testi ja kordustesti kolme kuni viie päeva pärast. Kui me nüüd räägime aga hetkel populaarsematest reisi sihtkohtadest eestlaste hulgas näiteks Ameerika Ühendriigid, Egiptus, Türgi, Malta, Hispaania, Küpros, Kreeka, siis nendesse riikidesse reisides on hetkel endiselt vajalik vaktsineerimise või läbipõdemise tõend või tõend negatiivse PCR või antigeeni testi kohta. Ameerika Ühendriigid nõuavad negatiivse testi tõendit ka neilt, kes on vaktsineeritud või viiruse läbi põdenud. Kui kuldreegel on, et üks kolmest eelnimetatud tõendist piisab, rõhutab Viimsalu, et enne reisi tasub sihtriigi kohta uurida välisministeeriumi veebilehelt. Reisi targalt lennates tasub kaasa võtta kirurgilise maski, ütleb Tallinna lennujaama kommunikatsioonispetsialist Jane Kallaste. Tegelikult me juba täna näeme ja teame, et lennufirmad kas on kaotamas lähiajal või tegelikult osad neist juba on tänaseks kaotanud maski kohustuse näiteks Sass ja Lo on need, kes ei nõua maski. Koos Eesti maski kaotamise kohustusega kaotasid siis ka näiteks Svets ja Vitser maski kohustused. Kallaste lisab, et reeglid muutuvad kiirelt, seega tasub maski kohustust kontrollida lennufirma veebilehelt. Ka Eesti leevendas kuu algusest reegleid. Politsei ja piirivalveameti kogu piiripunkti juht Peeter Maran selgitab. Covid vaktsineerimis tõendeid, negatiivseid teste ja läbipõdemise tõendid tegelikult küsime ainult isikutelt, kes saabuvad Eestisse lühiajalise sendini viisa alusel ja nende reisi eesmärk on näiteks turism või siis viisavabade kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad Eestisse samuti turismi eesmärgil. Kui ma tulen Euroopa Liidust või sellest majanduspiirkonnast näiteks Suurbritanniast, siis mult neid asju ei küsita.", "role": "user" }, { "content": "Nii Eesti kui ka välisriigid leevendavad tasapisi koroonaviiruse leviku tõkestamiseks reisimisele kehtestatud piiranguid. Siiski on reeglid riigiti erinevad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕhtuks oli tules juba peaaegu 150 hektariline ala ja kuna tuul keerutas ja tassis üle raba mitmel korral tule laiali, siis ei õnnestunud levikut peatada. Õnneks inimestele ja elamutele ohtu ei olnud. Tule põhjuseks oli aga esimese jalaväebrigaadi Scotspataljoni plaanilised kuulipilduja laskeharjutused Kloga polügoonil. Esimese jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. Eile siis orienteeruvalt kell 11 40 avastati siis tulekahju laskeväljalaskes 300 meetri kaugusel laskmispaigast misjärel siis laskmised peatati ning vastavalt kehtestatud protseduuridele ja ohutustehnika reeglitele suunati siis kaitseväelased tulekollet kustutama. Tulekolde kustutamisel avastati kaugemal umbes 400 meetri kaugusel esimeses tulekoldes ka teine tulekolle. Kaitsevägi kaasas kohe kustutamis öödele päästeameti, aga nagu öeldud, tuli levis sellest hoolimata. Aga miks üldse kuiva ilmaga tulistama mindi? Eelmine öö see analoogselt läinud ööle oli, oli sadanud vihma, mistõttu nii laskmise läbiviija kui ka haridusvälja vastutav isik, kes siis kuulub logistikakeskuse koosseisu, hindas, et, et öise vihma tulemina tuleoht ei ole suur ja mistõttu laskmise läbi viia, otsustas ka laskmised korraldada. Tõsi ta on, tuli sai alguse laskmisest ja süttis ilmselt siis kanarpikk. Et see hinnang tuleohu ohule ilmselt ei olnud võib-olla kõige adekvaatsem. Tõsi, vihma oli sadanud, aga, aga see tuul ja eilne suhteliselt lämbe ilm ilmselt kahandasid selle selle vihma mõju. Uurimine ja hinnangute andmine on veel ees, kolonel kalmus hetkel mingeid otsuseid kahtluse alla ei sea. Kaugel on aga kustutustööd. Täna hommikuks sain napilt veerand tunni eest telefoni otsa. Päästetööde juhi Andre Tammiku. Päästetöödega ollakse selles faasis, et sündmuse lokaliseerimine ehk piir on pandud ja käib järelkustutustööd. Metsamaastik, transportöörvahenditega tulepesade otsimine, viimaste tulepesade otsimine. No eile õhtul oli info, et 145 hektarit oli tulest haaratud, kas see levis veel edasi? Ei ole levinud, et sama opereerime, et öösel tuli vihm peale, mis päästis meie tegevusi. Kaua teil veel tööd jätkub? Ma arvan, et tänase päevaga saab selle asja lõplikult lõpetatud. Kuidas hindate, kas tegu oli tänavu aastal kõige suurema sellise tuleõnnetusega? Jah, metsatulekahjude kontekstis küll, et mitme aasta jooksul ei ole nii suurt ja raske metsatulekahju olnud ligipääsetavuse koha pealt.", "role": "user" }, { "content": "Klooga rabapõlengu põhjustasid kaitseväe laskeharjutused. Tegemist oli aga viimaste aastate suurima metsatulekahjuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles, et vald ilutulestikku tänavu ei korralda. Nii oli tasuja sõnul olnud ka eelmisel aastavahetusel, mil ilutulestiku asemel oli Kärdlas valgusetendus. Et sellega me vähendame, siis müra ja õhu reostust, aga, aga kindlasti on oluline aspekt ka loomade säästmine ehk vallaraha ilutulestiku alla ei panda. Eelmisel aastal toimus Kärdla keskväljakul ilutulestiku asemel valgusetendus aga sel aastal ei ole plaanid lõplikult paigas, kuna on siin seotud ka Covid piirangutega, et teadupärast täna ei ole veel selge, kas aastavahetusel kehtib ka piirang, et kella 23-ks peavad kõik üritused lõppema või, või see muudetakse ümber. Et selles osas ootame veel selgust. Aga see on kindel, et, et ilutulestikku me Hiiumaa vallas ei planeeri, korraldada. Ka Haapsalus polnud eelmisel aastal linnailutulestikku ning selle asemel olid kuni kella 10-ni õhtul üles seatud valgusinstallatsioonid. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul on tänavu sarnane plaan, kuid valgusmäng tuleb veidi teistsugune. Seal tõenäoliselt mitte ainult valgust, vaid ka heli ja laserit võib seal näha tõenäoliselt kui palju see orienteeruvalt linnale maksma võib minna? No me oleme püüdnud jääda siis nii-öelda sellesse eelarvesse, mis varasemalt ilutulestiku peale kulus. Tõsi, veidi on ta kallim ja see suurusjärk on kuskil 5000 eurot. Parbus ütles, et kesköise suure rahvakogunemise vältimiseks on ilmselt ka tänavu plaanis valgussoud varem välja lülitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Nii Haapsalu linn kui ka Hiiumaa vald otsustasid teist aastat järjest, et ei korralda aastavahetusel avalikku ilutulestikku. Selle asemel korraldab Haapsalu kahes eri kohas valgusmängu, mis on plaanis lõpetada enne keskööd. Hiiumaa teeb oma võimaliku valgusetenduse kohta aga otsuse, kui saab selgemaks olukord koroona piirangutega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates tänasest muutus maski kandmine kohustuslikuks Belgia ühistranspordis. Kui avatakse koolid, siis peavad ka seal kõik üle 12 aastased noored ja õpetajad maske kandma hakkama. Samuti tuleb seda teha töökohtades, kus ei ole võimalik tagada nõutud vahemaad teiste inimestega. Mujal rahvarohketes kohtades on maski kandmine soovituslik, kohe oli brüsseli tänavapildis rohkem maske näha. Efraim tunnistab, et see on küll mõnevõrra ebamugav, aga vajalik. Jah, see ei ole ülemäära praktiline, aga seda tuleb kanda tervise pärast, et kaitsta iseennast ja eelkõige, et kaitsta teisi. Anett. See on väga hea, mina kannan seda juba tükk aega, sest ma olen vanemast põlvkonnast, ma ei pea ootama korraldusi, võib oma peaga ka mõelda. Bussijuht Roger Legels. Näib, et kõik tulevad kaasa, see on hea nii reisijate kui ka meie jaoks. Brüsseli apteekidesse on maskid ilmunud alles viimasel nädalal. Maski kohustus ei tähenda, et see tuleb kalli hinna eest apteegist osta. Maski võib ise õmmelda, riik on lubanud igale elanikule vähemalt ühe korduvkasutatava maski saata ja kui muud ei ole, aitab salli kasutamisest, peaasi, et nina ja suu oleks kaetud. Esimeste poodidena avati täna just õmblustarbeid müüvad kauplused, et inimesed saaksid ise maske õmmelda. Veritase poe ukse taga lookles kohe avamistunnil mitmekümne meetrine saba. Patr. Selleks, et osta kummipaela maskide tegemiseks eelkõige ma pean tegema maske ka teistele inimestele, oma perele ja sõpradele, kes ei oska õmmelda. Mu varud on otsa korral tulin täiendust otsima. Praegu sõidab ühistransport Brüsselis üsna tühjalt ringi, aga kui viirus lubab, plaanib Belgia astuda lähinädalail järgmisi samme. Järgmisel nädalal on plaanis avada kauplused ja ülejärgmisel nädalal koolid. Selleks võtavadki belglased kasutusele maskid ja tahavad suurendada oma testimise ja haigete kontaktide tuvastamise võimekust. Belgias on koroonaviiruse tagajärjel surnud ligi 8000 inimest ja sellega on Belgia surmade arvult elanike kohta maailmas kurval esikohal. Osalt on nende arvude taga ka isemoodi statistika tegemise viis eri riikides. Viiruse levik on aga pidurdumas siingi. Uute surmajuhtumite ja haiglasse sattunute hulk üha väheneb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ei ehand Brüssel Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Belgias muutus täna kohustuslikuks maski kandmine ühistranspordis. Belgias on koroonaviiruse leviku hoog samuti pidurdumas nagu mitmel pool mujal Euroopas ja riik kavatseb lähinädalail piiranguid järjest leevendama hakata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlen määratud homsest päevast kaitseväe juhataja kohusetäitjaks. Püüan täita seda ülesannet kohusetundlikult. Enda jaoks näen kahte ülesannet, esimene ma pean lausa pean tagama kaitseväe juhataja, rahulik õppimine Ameerika Ühendriikides. Ja teine ülesanne arendada edasi meie kaitsejõud. Tahaksin lisada, et kontseptuaalselt. Gerdiga ja kaitseministriga on ühised. Mis ma tahaks veel lisada? Mind teeb murelikuks see vastutus ausalt öeldes, mis langes minu õlgadele. Ja see aasta Ma mõtlen, on väga raske minu jaoks väga pingeline. Ja ma loodan, kui kaitseväe juhataja tuleb Ameerika Ühendriikides tagasi. Ta annab kohe meil praegu selle lubaduse. Ta lubab mind puhkuse.", "role": "user" }, { "content": "Kolonel Urmas Roosimägi uuest ametist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nParaku kipub jääma mulje, et päästjate oskuslikult gutsemise katastroofi aladel või sõdurite tubliduse välismissioonidel kaaluvad üles skandaalsed uudised viljavargusest, salajaste dokumentide kaotsiminekust või suhkruärist. Aus poliitika ei tähenda üksnes valija ja tema tahte austamist vaid ka järjekindlust lubatu elluviimisel. Valitsuse osapooled võtavad endale kohustuse teha koostööd ja kanda ühiselt vastutust. Normaalne on eeldada, et selleks ollakse valmis terve nelja-aastase võimuperioodi vältel. Hoiak, nagu poleks valitsuste sagedases vahetumises midagi taunitavat, on lühinägelik.", "role": "user" }, { "content": "Lõik president Arnold Rüütli aastapäevakõnest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlva ja Võrumaa omavalitsustes on hetkeseisuga täitmata 10 ametikohta, samas on näha, et teatud ametikohtadel on ka suur kaadrivoolavus. Näiteks lahkus Põlva vallast aasta lõpul kaks juristi. Kuigi praeguseks on uued töötajad leitud, on vallas jätkuvalt täitmata neli ametikohta. Omavalitsustes tõdetakse, et inimeste leidmise muudab keeruliseks kõrged nõudmised nii haridusele kui ka eelnevale töökogemusele edasi, räägib Rõuge vallavanem Mailis Koger. Näiteks lastekaitses, kui me nagu räägime, et see nõuab ikkagi väga erialast ettevalmistust noh samamoodi ju hankespetsialist ja, ja õigusspetsialist. Just need kõrgemad nõudmised on tegelikult tekitanud ka olukorra, miks meil pärast ühinemist ei tulnud väiksematest omavalitsustest mitmeid spetsialiste, nii et on mitmeid spetsialiste, kes meil käivad ametisse Võrust Tartust. Ja nii kõlasid Põlva vallavanema Georg Pelisaare mõtted. Ta lisab, et vajalike töötajate leidmisel saab takistuseks ka tõik, et omavalitsused ei suuda konkureerida erasektori palkadega. Näiteks ütlebki Pelisaar, et nende vallas oli eriti keeruline täita just nimelt ehitusspetsialisti kohta. Veel kord, Georg Pelisaar. See amet eeldab, et inimesed on ehitust õppinud ja neid inimesi on raske leida, sest ehitusel on need palgad olnud ikkagi kõrgemad, kui meie siin pakkuda suudame. Nii on Põlva vallas paari viimase aasta jooksul toimunud vajalike töötajate leidmiseks 26 konkurssi, millest 10 kukkusid läbi teisteski omavalitsustes. Käib pidev aktiivne töötajate otsimine, sest nagu ütleb rõuge vallavanem Mailis Koger, konkureerivad omavalitsused lisaks erasektori palkadele ka omavahel. Konkurents on ka omavalitsuste vaheline jõu, me kõik põhimõtteliselt otsime ühtesid ja samasid spetsialiste ja ja Rõuge puhul paratamatult näiteks noh, Võru vallal on olulised paremad töötasu, kui on rõugel, aga samas me püüame motiveerida inimesi sellega, et me võimaldame kaugtööpäev päevi. Meil on hea seltskond, meil on ühisüritused, meil on nii-öelda ilus vaade ja kõik sellised asjad, et me püüame seda motivatsioonipaketti nagu teistmoodi üles ehitada. Lõpetuseks tuleb tõdeda, et siiski on piirkonnas ka paar omavalitsust, kus on kõik töötajad olemas. Raadiouudistele võrust Mirjam Mõttus.", "role": "user" }, { "content": "Kui enne haldusreformi oli omavalitsuste üks suuremaid muresid see, et töökohad kaovad, siis nüüd on tekkinud hoopis vastupidine olukord. Kagu-Eesti omavalitsused on hädas vajalike tööliste leidmisega, kuna nõudmised teatud ametikohtadele on nii kõrged või omavalitsuste palgad nii madalad, et inimesi pole võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOmniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp ütles, et kuigi eelmisel aastal suleti Kagu-Eestis mõned postipunktid, siis töötavad Võru ja Põlvamaal viis postkontorit 23 postipunkti ja 10 pakiautomaati. Kui me räägime üldse postiteenuse tuleviku, kust, mis puudutab maapiirkondi, siis mitte ainult Põlva ja Võrumaal, vaid kindlasti igal pool on inimeste ja kogukondade suur ootus automatiseeritud teenuse ehk siis pakiautomaadi järele ja see on ka kindlasti suund, kuhu me ette võtta, tahame edasi liikuda, et sellel aastal tuleb ka pakiautomaatide võrgustiku laienemine. Et me praegu testi me ka sellist varianti, et kas automaatidega saab hakata klientidele lähemale tooma ka muid teenuseid, kui ainult paki kättesaamine ja saatmine. Põlva malveri oral on Omniva pakiautomaat, millega ettevõte testib väikese asula jaoks mõeldud postiteenuseid. Kaja Sepp. On natuke lihtsam automaat, selline, mis sobib väiksematesse kohtadesse 12 kapilahtriga ja, ja noh, millest siis osa tahaksime anda näiteks ka kohalik ettevõtjate kasutusse, kui neil on vaja mingeid oma kaupu või teenuseid üle anda, et nad saavad neid kasutada noh, et seda saaks kasutada ka näiteks tulevikus noh, kasvõi saapaparanduse või pesu saatmiseks, keemilise puhastusse või mis iganes teenustega, mis eeldavad asjade edasi tagasi saatmist. Sepa arvates on tulevikus võimalik saata ka kirja postiautomaadiga. Kõik muud postiteenused on ka võimalik ju põhimõtteliselt kukkuda ühel või teisel moel automaadist kas või ka näiteks ütleme kirja saatmine, et kirjale praegu inimene ostab postmargi, ostab ümbriku, aga noh, postmodern võiks ju põhimõtteliselt ka kasutada seda, et ta maksab selle teenuse eest ja, ja paneb selle kirja, kas noh, ühte automaadi väiksesse lahtrikesse või saab mingi templi peale, mis näitab, et see postimaks on tasutud, et kõik need võimalused, kuidas siis seda teenust maakohtades inimestele lähemale tuua, et kõik need on praegu testimisel.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõte näeb tulevikus postiteenuste pakkumise võimalust väikestes hajaasustusega piirkondades paki- või postiautomaatide abil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoopia ostudirektor Oliver Rist ütleb, et viimase toiduainete hinnatõusu taga on selgelt Venemaa rünnak Ukrainale. Ukraina on oluline põllumajanduslik tootja, Ukrainast on näiteks päris palju pakendeid. Kõik need tarneahelad on seal katki, isegi kui võib-olla tehas täna töötab, siis täna võib olla päris keeruline Ukrainast välja saada. Neid tooteid. Selveri äriarvestuse juhi Kristjan Andersoni sõnul mõjutab hinnatõus nüüdseks pea kõiki tooteid. Kus olukord on täna veel stabiilsem, võib-olla on joogi ja alkoholiriiulitel, kus tõesti hindade muutus jääb alla viie protsendi kõikides muudes tootegruppides me juba räägime täna 10 protsenti ja enam keskmisest hinnakasvust keskmisest kõrgem kallinemine jääb siis teravilja baasil olevates toodetes ja kohvi ja kala, kus see siis on juba 20 25 ja kõrgem ja teatud toote segmentide isegi 40 kuni 50 protsenti. Nii võrdleb Anderson praeguseid hindasid aastataguse ajaga. Kohv ja kala ei kalline sõja tõttu. Rimi ostujuht alis Raak selgitab forelli ja lõhe hindade tõusu. Punase kala hinnatõusu taga on tegelikult sama nõudluse nõudluse kasv ja, ja siis nii-öelda Norra kasvatustest ei ole, nad ei suuda nii-öelda tarnida meile siis samas koguses, kuna neil on lihtsalt probleeme kasvatamisega. Rimist siiski vähem kaupa ei osteta, lisab Raak. Aga on tootegruppe, kus on, kus kliendid kindlasti otsivad siis soodsamaid alternatiive. Et näiteks need samad teraviljagrupid, et jahu, tangained on ka gruppe, kus siis me näeme kindlasti ka mahtude vähenemist, et mis on näiteks väga selgelt näha just punase kalamüügis, aga on ka gruppe, kus tegelikult on olnud hinnatõus, mida kliendid kindlasti on märganud kauplustes aga aga tarbimise muutus ei ole, et siin on näiteks hea näide kohvi. Et kus tegelikult inimesed ostavad seda ikkagi täpselt samas mahus. Selveri kliendi ostukorv on seevastu aastataguse ajaga võrreldes pea euro võrra odavam. Taas Anderson. Kõige põhilisemaid toiduaineid, värsket liha, kala, piima, kuhu köögivilja ostetakse vähem kui aasta tagasi ja need moodustavad üle 45 protsendi ostukorvist. Siiski kasvab ka Selveri külastajate arv. Anderson pakub, et klient võib pandeemia raugemise tõttu valmistada vähem toitu kodus ja taas einestada rohkem restoranis. Hinnatõusu tulevikku ei oska poepidajaid ennustada.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa agressioon on toonud järjekordse hinnatõusu laine. Tarbijad valivad nüüdseks pigem odavamad tooteid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui te küsite, et mille pärast see juhtus, siis seda on hetkel natukene vara kommenteerida, et selle kohta oleme nüüd algatanud juba uurimisi. Ja erinevate instantsidega osapooltega ka ühendust võtnud, kes siin aitavad kaasa selle tõe väljaselgitamisele, mis kapten ütles, mis juhtus, kapten oli ise hetkel ok. Ja tema käest oleme nagu esimesed küsimused küsinud, aga mis nagu täpselt juhtus, seda me siis nagu ma ütlesin, et selgitame veel välja, et seda ei saa hetkel kommenteerida. Kui suured need kahjustused on, millal võiks olla nüüd see päev, mil tõll saab uuesti liinile minna? No esialgset visuaalne pilt näeb välja üsna nukker, et kindlasti ei ole see lühikese töö, siin tulevad nüüd mitmed osapooled, mängu tuleb kindlustusfirmaga pildid, mis on juba levinud, näitavad ka, et ülemine osa vajab seal natukene tõsisemat tööd. Millal see kõik valmis saab, selle kohta ei julge praegu informatsiooni anda, enne, kui spetsialistid on öelnud, et palju selline töö võib aega võtta. Kas laeva peal said viga ka reisijate sõiduki ja vara? Nii palju, kui olen näinud pilte praegu, siis suure tõenäosusega rambi ees olevatel autodel võib olla kahjustusi. Kuidas see mõjutab nüüd Virtsu kuivastu liiklust? See kindlasti mõjutab Virtsu vastu liiklust. Meil on täna abiks, eks ole, parvlaev Regula, mis teeb sõite nüüd mõne tunni pärast istumegi, istume koos, arutame läbi, et, et kuidas me suursaarte, parvlaeva liiklust nüüd selles olukorras edasi korraldame, kus üks parvlaev on kahjustatud ja liinit ära. Aga need inimesed, kellel on piletid ostetud, no näiteks täna õhtuks või homme hommikuks, millega nad arvestama peavad? Ja arvestama peab kindlasti sellega, et, et segadus tekib, segadust on, sõidame vaba graafiku alusel ja kindlasti omalt poolt teeme selle, et, et õhtuks oleks kai puhas.", "role": "user" }, { "content": "Täna enne kella kolme sõitis Kuivastu sadamakaisse sisse mandrilt Muhumaale suundunud parvlaev Tõll. Praegustel andmetel ükski inimene õnnetuses viga ei saanud. Küll aga said kahjustada kai, laev ja sellel olnud sõidukid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on perearstiks õppimise vastu küll huvi kasvanud, aga siiski ei täida see praegust nõudlust. Seda võib olla lünka täita, mis tekkis meil selle tõttu, et üheksakümnendatel aastatel üldse arstiteaduskond võeti väga palju vähem tudengeid õppima ja sealt tekkis ka see, et erinevatele erialadele praeguseks hetkeks ei ole jõudnud ka piisavalt palju järelkasvu. See lünk, eks ju on praegu selline, mida on raske täita, aga ma võiks öelda küll, et on piisav nagu pikemas perspektiivis. Kalda ütles, et perearstide vastuvõttu ei peaks muutma. Samas võiksid arstitudengid peremeditsiiniga varem kokku puutuda. Perearsti eriala vastu ilmselt huvi tõuseb enamasti siis, kui nad puutuvad kokku perearstitööga täna nad puutuvad perearstitööga kokku reaalselt alles kuuenda kursuse praktika vältel, ehk et meie õpe, mis on siis arstiõpe ülikoolis on valdavalt ikkagi haiglapõhine, ehk et haiglates käib õpe, aga oleks hea, kui tõesti sellise praktilise tööga võib-olla puututaks ka varasemalt kokku, eks see nõuab tegelikult arstiõpingute ümberkorraldamistõesti, et mitte niivõrd residentuuri ja sisseastumise kui võib-olla üleüldse mõelda selle peale, et kuidas saada varasemat kokkupuudet perearstitööga. Eesti perearstide seltsi juht Lee Vallikivi leidis samuti, et peremeditsiini vastuvõtutingimusi ei saa alandada perearstide puudusele. Eesti äärealadel võivad lahenduse pakkuda hoopis tervisekeskused. Me näeme tulevikku selles, et ka maapiirkondades on esmatasandi arstiabi täiesti olemas, aga see pigem on koondunud sellistesse väikestes tublidesse, grupipraksistesse ja tervisekeskustesse ja me saame pakkuda palju paremat teenust ja see tervisekeskus võib olla inimeste kodus natuke kaugemal, aga ma ütleks, et väga palju lihtsam on see, kas omavalitsuse pool riigi poolt organiseerida sotsiaalne transport perearstikeskusesse, kui siis ikkagi igas külas pidada suures läbipõlemisohus üksikut perearsti. Professor Ruth Kalda rääkis, et noored perearstid tahavad töötada esmalt linnas, et saada kogemust ja tunda ka kolleegide tuge. Alles hiljem mõeldakse töökohale äärealadel Hiiumaale, kus kõik perearstid on üle 60 aastased, võib tulla värsket verd varsti. Näiteks meil lõpetas natuke aega tagasi üks Hiiumaalt pärit noor arst, kes ütles, et ma paar aastat töötan kusagil mujal, omandan kogemust ja siis ma arvan, et ma kindlasti lähen Hiiumaale tagasi.", "role": "user" }, { "content": "Hiljuti avaldatud riigikontrolli ülevaatest selgus, et perearstide vanus on järjest kasvanud ja ligi pooled Eesti perearstidest on praegu üle 60-aastased. Huvi peremeditsiini õppimise vastu on viimastel aastatel siiski kasvanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks raamatu koostajaid Mehi sporn tõdes, et Pärnumaa kaitseliidu ajaloo koondamine ühte trükisesse oli jutuks mitu aastat. Aga juhtus nii, et kogu aeg oli midagi tähtsamat teha, kuni ühel hetkel selgus, et 100. aastapäev ongi käe ulatuses. Õnneks on raamat nüüd valmis ja porn, teine koostaja Merik ja Jürio ning kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Rasmus Lippur tänaseid kõiki, kes ühel või teisel viisil raamatu tegemisele kaasa aitasid. Pealik Lippur ütles, et tema jõudis Pärnumaa malevat juhtima siis, kui maleval oli juba 100 aastat täis. Aga oluline on see, et ajalugu on nüüd kaante vahel. Rasmus Lippur. Võib alustada sellest, et kes elab minevikuta, sellel puudub tulevik ja kaitseliit on väga pühendunud oma traditsioonidele ja nüüd me saime teada, mida me oleme 100 aasta jooksul teinud, kes on seda teinud ja kuidas on seda tehtud. Nagu kallis tööraha oli selleks palju, selleks läks raha ka, aga eelkõige läks sinna vabatahtlikku tööd ja vaeva. Kaitseliit Pärnumaal arenes kooskõlas kaitseliidu üldise arenguga Eestis. Raamatu koostaja Merike Jürjo. Samamoodi omakaitse tekkimine 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ja kaitseliitlike üksuste organiseerimine 1918. aasta suvel ja kaitseliidu tol ajal küll Eesti kaitseliidu algatamine ja organiseerimine novembris 1918, et see langeb täiesti üldises ajakooni. Poodidesse raamat ei jõua, aga seda saab 25 euro eest osta. Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabist Ester Vilgas Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseliidu Pärnumaa maleva 100-aastane ajalugu sai kaante vahele. Raamat käsitleb kogu saja aastast perioodi, jättes mõistagi vahele okupatsiooniaastad, kui Kaitseliit ei tegutsenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu istung algas opositsiooni tungiva sooviga aasterahastu üle hääletamine päevakorrast maha võtta, kuna see olevat vastuolus põhiseadusega. Eesti põhiseaduse kohaselt on maksude kehtestamine vaid Eesti riigi vääramatu õigus kuid Euroopa Liidu ühiseltvõetava laenu tagasimaksmiseks peaks Euroopa Liit EKRE esimehe Martin Helme hinnangul Eestile maksud kehtestama. Martin Helme. Taaskäivituskava ei tohi kaasa tuua uusi üleeuroopalisi keskseid makse. Nüüd sellest tekib väga huvitav küsimus, kui see on nii suur, nagu ta meil on siis kuidas toimub tagasimaksmine? See jäi eelmisel aastal üldse õhku rippuma, aga kuidas toimub tagasi laias laas kolm varianti tulevad üleeuroopalised, maksud või liikmesriikidel sissemaksud muutuvad palju suuremaks või liikmesriikidele tehtavad väljamaksed muutuvad palju väiksemaks, et millised on tänasel päeval need valikud, mis järele on jäänud, aitäh. Talle vastas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Kui me ise üksi nüüd samas mahus laenu võtaks, mis need tulemused oleks? Riigikassa hinnang on, et kui Eesti riik emiteeriks täna ise 30 aastaseid võlakirju samas mahus siis tuleks tänaste riigi reitingute ja intresside juures sellele 30 aastasele laenule maksta keskmiselt üks protsent intressi, see tähendab 15 miljonit aastas. Kui me lunastasime need võlakirjad näiteks 25 aasta pärast oleks laenukulu Eesti riigile 375 miljonit eurot ehk tagasi tuleks ümmardatult maksta mitte orienteeruvalt miljard, nagu praegu Euroopa liidu poolt võetava laenu puhul vaid suurusjärguna 1,9 miljardit eurot. Pentus Rosimannus ütles ka, et Eestile tuleks taastusrahastust 1,3 kuni 1,5 miljardit eurot lisaraha ja selgitas ka, mida tooks kaasa EKRE ettepanek taastusrahastu vastu hääletada. Riigikogu Euroopa Liidu vastane fraktsioon soovib praeguse juntimisega raha ära võtta Tallinna haiglalt, Hiiumaa haiglalt, Järvamaa haiglalt, Kuressaare haiglalt, turismi ja põllumajanduse täiendavalt toetamiselt korterite ja katlamajade energiasäästlikumaks muutmiselt. Kui nimetada ainult mõnda niinimetatud Euroopa ehk siis meie endi poolt niinimetatud jutumärkides pealesunnitud rahastuskohtadest. Eesti konservatiivne rahvaerakond on esitanud paketi heakskiitmise blokeerimiseks ligi 700 muudatusettepanekut. Võimuliit soovib taastrastu eelnõu enne jaanipäeva vastu võtta.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu hääletab Euroopa Liidu taasterahastu eelnõu üle. Ühtlasi on valitsus peaminister Kaja Kallase ettepanekul sidunud selle menetluse Riigikogus valitsuse usaldushääletusega, mis toimub samuti veel täna õhtul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel vana-aastapäeval avame mälestusmärgi ja seal on siis selgelt selges eesti keeles suurte tähtedega kirjas kõigile eestlastele, teises maailmasõjas ja mõeldud on niimoodi, et üks tapuha, kus inimene võitles kumma poole peal, millises armees või oli ta küüditatud või pidi ta Eestimaalt põgenema metsavennad, kodu, inimesed, kes samuti sõjakoledusi kannatasid, kõik on sellega ära märgitud ja mälestatud. Saan ma nii aru, et see on nüüd puhtalt teie algatus või kes olid need toetajad ja, ja miks just see asukoht? See on Jüriöö ülestõusu lõpulahingu paik ja ma olen selle pargi nüüd juba ikkagi aastate jooksul teinud päris korda ja see mälestusmärk lisandub sinna, kuna sellist kohta, kuhu saaks inimesed tulla, mõtisklema, mälestama oma sugulasi, seda meil nagu ei olnud veel, oli nüüd vabadussõja oma on praegu reaalkooli juures, teise maailmasõja kohta nagu sellist Tallinnas nagu ei olnud jah, see on nagu võib-olla ühe inimese initsiatiiv, aga ma ise nimetan seda, et see on tehtud Jüri pargi fondi poolt. Jüri pargi fond on aga selle toimetanud, katnud kõik kulud ja ka paigale asetanud. Tegemist on kahe poole meetri kõrguse graniidist mälestusmärgiga ja see kujutab endast kiivriga sõduri pead kes on selle monumendi autor. Monumendi autor on meie lugupeetud maestro Signe Mölder, väga paljud aitas kaasa selle mälestusmärgi saamisel ja valimisel, samuti ars monumentaali inimesed siin vahepeal tekkis nüüd küll veteranide mingisugune niiugne sahin, et kes ja mis ja kes nüüd on kuskil võitenud ja selle kohta ma nagu ei ütle, et naljakas küll ikka mõelda. Tegelik õige aus inimene ja sõjamees eriti sebib, aga mitte pärast ei õienda, kes on ka targem ja kes on kõvem mees.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Jüriöö pargis avati mälestusammas Teises maailmasõjas võidelnud eestlastele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVenemaa poliitiline ja sõjaline eliit vaatavad USA õhurünnakuid pealt segasevõitu tunnetega, milles läbivaks tooniks on siiski pisut ebalev toetus Ameerika tegevusele. Toetusele pani aluse mõistagi president Putin, kui ta esmaspäeval teatas, et septembrikuised terrorirünnakud USAs", "role": "user" }, { "content": "Venemaa toetusest USA-le terrorismivastastes rünnakutes, kommenteerib Kadri Liik Moskvast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPressikonverentsil tõdes Soome president Martti Ahtisaari, et kõik tänased kohtumised kinnitasid tõsiasja, et Soome ja Eesti vahelised suhted arenevad hästi kiiresti ning dünaamiliselt ja et mingeid poliitilisi probleeme kahe riigi vahelistes suhetes ei ole enne keskpäeva toimunud. Kohtumisel Lennart Merega kõneldi ahtisaari sõnul põhiliselt poliitikast. Mõlemaid riike huvitab senisest suurem integratsioon Euroopa Liiduga. Kuna Soome on suure sammu selles suunas edasi astunud, siis on hakatud Eesti juhtkonnas huvi tundma, kuidas see täpselt käib ning kas see muudab ka riikidevahelisi majandussuhteid. Kuna Soome on igati huvitatud Eesti integreerumisest Euroopasse, siis soomlasi on hakanud ka huvitama, kuidas edenevad näiteks Eesti ja Euroopa Liidu vahel peetavad läbirääkimised vabakaubandusleppe sõlmimiseks. Vaatamata eelnevatele lubadustele mitte eriti palju puudutada tänastel kohtumistel Eesti-Vene suhteid ja läbirääkimisi tuli sellest siiski palju juttu. Midagi oluliselt uut president Ahti saari sellest kõneldes ei rääkinud. Teatab, et ta toetab endiselt, et vene väed viidaks Eestist kiiresti välja ning kõik lahendamata probleemid Eesti-Vene suhetes laheneksid vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. President Meri ja Ahtisaari rääkisid kohtumisel ka vene sõjaväepensionäride olukorrast Eestis. Mingitest konkreetsetest plaanidest, kuidas nende olukorda lahendada. Juttu aga ei olnud. Ahtisaari sõnul peab Eesti olema kindel, et välismaalased, kes tahavad Eesti kodakondsust saada, on ikka lojaalsed Eestile ning tahavad teha eestlastega koostööd riigi ülesehitamisel. Soome president usub, et Eesti-Vene läbirääkimistel saavutatakse nüüd, kus nad hakkavad toimuma. Asevälisministrite tasemel rutt tu läbimurre ning lahendused leitakse ruttu. Ahtisaari tõrjus kõik ettepanekud hakata vahendajaks Eesti-Vene läbirääkimistel ning kinnitas, et need on jõudnud sellisesse staadiumisse, et välisabi nende edukaks lõpule viimiseks pole vajalik. Pärastlõunal kohtus president Ahtisaari parlamendis piikeri Ülo Nugise ja peaminister Mart Laariga. Viimasel kohtumisel peatuti põhiliselt majandusküsimustel, jätkab Mart Laar. Majandusalalt mõlemad pooled rõhuta vajadust säilitada see vabakaubandusleping, mis on Eesti-Soome vahel sõlmitud ka põllumajandustoodete osa mahus. See tähendab, et mõlemad pooled oma läbirääkimistel Euroopa ühendusega jälgiksid seda, et nendes läbirääkimistes kummaltki poolt selle lepingu põhimõtte, et nii-öelda kahevahele kaotsi ei läheks ja see lepiti kokku õige selgelt ja mõlemate maade välisministeeriumid said endale vastava ülesande peale selline kokkuleppene koostöö meile loomulikult antud hetkel ülimalt oluline, kuna ühegi teise riigiga on meil niivõrd soodsalt vabakaubanduslepingut ka põllumajandustoodete osas, kui Soomega ei ole, räägiti ka Soome liitumisest Euroopa ühendusega ja selle tähendusest Eestile. Omalt poolt veel kord rõhutasin seda positiivset mõju, mis kindlasti ka Baltimaadele, sealhulgas siis ka Eestile Soome liitumisele Euroopa ühendusega oleks. Ja president avaldas lootust, et, et Soome annab sellele küsimusele positiivse vastuse sügisel toimuval referendumil, mis oleks tõesti väga oluline mitte ainult meie maadevahelise suhete, vaid tunduvalt laiemas üleeuroopalikus mastaabis. Kui Euroopa ühenduse piir hakkaks jooksma niivõrd kaugel põhjast ja tõi ka esile Soome huvi jätkata Eesti nii-öelda suveräänsuse toetamist tähendab meie piirivalve politsei kaitsejõudude toetamist. Ja noh, kõige selle taustal Ma võingi veel ütelda, et oli, oli väga meeldiv vestlus, kus veel kord võib-olla räägiti üle neid koostöövaldkondi, kaasa arvatud ka sellised majandusprojektid nagu viia Baltika ja Põhjala Kesk-Euroopa Baltikumi ühtse gaasijuhtme rajamine. Kindlasti see kohtumine aitas neid olemasolevaid kokkuleppeid süvendada, säilitada ning edasi viia. Sest tõesti, meil on see kõikidel aladel väga, väga meeldivalt välja kujunenud Soomega koostöö. Ja viimast kinnitas ka pressikonverentsil Soome president ise. Ma toibun, et tema vieraelu Eesauta ja juuruta teda üht-teist öelda. Endsestan. See visiit aitab kaasa ja süvendab meie koostööd veelgi. Võib-olla kõik ei tajugi, kui laiad ja mitmekülgsed suhted meil on välja kujunenud. Need ei piirdu sugugi enam kontaktide ga ametlikul tasemel, mis iseenesest on väga tähtis, vaid need suhted on laienenud kõigile elualadele. Soovin, et suudaksime kahe riigi vahelist kaubandust veelgi arendada ja laiendada.", "role": "user" }, { "content": "Soome presidendi Martti Ahtisaari visiit Eestisse. Kohtumine Eesti peaministriga. Räägivad: 00:04:24 Soome president Martti Ahtisaari ja 00:02:22 Eesti peaminister Mart Laar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNitroferdi peadirektori Aleksei Nikolajevi sõnul on suur koondamise põhjuseks püsivalt madalad hinnad maailmaturul. Viiendal augustil saab kaks aastat, kui tehas seisab ja kõik prognoosid näitavad, et väetise madal hinnatase püsib veel vähemalt kaks aastat. Seepärast langetatigi otsus kulusid kärpida. Nikolajevi sõnul kulub tehase töökorras hoidmisele koos töötajate palkadega peaaegu 700000 eurot kuus. Samas nagu kinnitab Aleksei Nikolajev, ei ole omanikel kavas tehast likvideerida. Seadmed on töökorras ja soodsama konjunktuuri saabudes võiks tootmise taas käivitada. Mõni päev tagasi teatas Eesti Energia 200 kaevuri koondamisest ja nüüd veel ka Nitrofert. Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi sõnul on see linnale väga halb uudis. Töötajate arv langeb, langeb ka üksikisiku tulumaks, langeb laekumine meie linnaeelarvesse, head siin pole midagi, tulevad raskelt aia ja volikogu, kui tuleb puhkusest tagasi augustikuus kindlasti hakkab arutama meie linna eelarve muutmist. Töötukassa on aga suurkoondamiseks valmis töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk. Mina ütleks, et muidugi see on kurb uudis Ida-Virumaa jaoks kindlasti, aga suurest katastroofist või kriisist ma ikkagi ei räägiks. Töötukassa on selleks valmis, et tegelikult töökohti ikkagi on. Et nüüd sõltub sellest, et kes need inimesed on, millise ettevalmistusega ja kas neil on vaja, kui palju ja milliseid täiendavaid teenuseid, et et siis tööle asuda. Töötukassa andmeil on Ida-Virumaal igapäevaselt umbes 450 vaba töökohta, neist pooled Narva ja pooled Jõhvi Kohtla-Järve regioonis. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järve väetisetootja Nitrofert teatas 426 töötaja koondamisest. Kohtla-Järve linnale tähendab suurkoondamine eelarve kärpimist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLennukid maandusid kell pool neli ja USA kompaniil oli vastas kautspataljoni üks kompanii. Ühendriikide sõdurid osalevad Eestis koos teiste liitlaste üksustega suurõppusel. Kevadtorm. Ameerika Ühendriikide kompanii hakkab roteeruma teiste USA üksustega ja selline kohalolek jääb Eesti praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni. 173. õhudessantbrigaad on väga kuulus brigaad, kelle ajalugu ulatub aastakümnete taha. Sealt pärineb ka nende hüüdnimi taevasõdurid. Alates 2000.-st aastast on brigaad olnud positsioonidel mitmel pool Euroopas ning osalenud operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Seda rõhutas oma tervituskõnes ka president Toomas-Hendrik Ilves, kes ütles Ameerika sõduritele tere tulemast. Sama toonitas ka USA suursaadik Jeffre Levine eesti keeles. Koos üksusega on Eestis ka USA Euroopa maavägede ülema asetäitja kindralmajor Richard. Meid kutsus Eesti valitsus ja Eesti kaitsevägi, et treenida Eesti sõdureid ja seda me teeme. Me tulime siia koos treenima ja ühtlasi täitma oma kohus Eesti ja Nato ees, ütles kindral longo. Vastuvõtjate seas oli ka riigikogu esimees Eiki Nestor. Ma arvan, et see on väga vajalik samm täna. Et antud oludes, mis täna Euroopas toimumas on, peab ka NATO näitama, kus nad kohal on ja selles mõttes see ongi selge märk selles. Eks ta ühtpidi peab mõjuma meile siin hästi ja rahustavalt, aga teistpidi on ta kindlasti sõnum ka meie naaberriigile, et siin asub NATO riik.", "role": "user" }, { "content": "USA 173. õhudessantbrigaadi 150-liikmeline kompanii saabus täna Eestisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi tänu koroonaviiruse tõrjumiseks kehtestatud meetmetele on see aasta grippi nakatunute arv olnud harukordselt väike, tuletab sotsiaalminister Tanel Kiik meelde, et 2018. aastal nõudis gripp üle 100 inimelu. Hetkel on tõepoolest plaan liikuda edasi ka eakama osa elanikkonna ehk üle 65 aastaste puhul siis vaktsineerimisvõimaluste laiendamisega. Lõplikke nii-öelda õigusakte ametlikke otsuseid sel teemal veel ei ole, tuleb vaadata loomulikult eelarvelisi võimalusi. Tuleb vaadata, hinnatud nii-öelda nõudlust ja kasutegureid, aga hetkeseisuga on pigem toetav positsioon. Loomulikult eeldab see seda, et riiklikud tellimused peavad olema selle võrra suuremad. Kiik lisab, et nõudlus gripivaktsiini järele on see aasta maailmas olnud oodatust kõrgem ja toodetud kogused ei ole sammu pidanud. Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona usub, et järgmisel sügisel saab vältida tänavust olukorda, kus gripivaktsiin sai Eestis otsa septembris. Muidu me võtsime noh, kõikide nende riskirühmade toosid ju sellest üldisest tarnest, et need, see tarne oligi väga väike ja, ja, ja riskirühmadele sealt kaugeltki ei jagunud, aga kui me juba riskirühmade jaoks tagame nagu sellise riikliku programmi raames vaktsiini ja, ja, ja siis on veel nii-öelda lisadoosid teiste inimeste jaoks ka, kes, kes soovivad ennast vaktsineerida, et siis ma näen küll ette, et järgmisel sügisel see olukord on parem. Marja Oona sõnul ei sea ka koroonaviiruse vastu vaktsineerimine kuidagi ohtu riigi immuniseerimiskava täitmist. Laiem vaktsineerimine võib isegi riigile osutuda odavamaks, kui selle vältimine. Kui nüüd vaadata ka ressursside mõttes, siis vaktsineerimine on üks selline tervishoiu kulutuse valdkond, kus paljude haiguste vastu vaktsineerimine mitte ainult ei ole kulu tõhusad noh, et, et me kulutame nagu teatud ressursi ja saame selle eest nagu tervist vastu, aga me oleme nagu nõus raha maksma selle eest, siis paljud vaktsineerimised on kulu. Tulused tähendab, et iga rahaühik, mis me kulutame vaktsineerimisele hoiab haigusi ära, hoiab ühiskonnas nii palju selliseid erinevaid tagajärgi ära, et, et see vaktsiinidele kulutatud rahaühik tegelikult hoiab väga palju otseselt kulutusi kokku, mitte et ei anna ainult tervist inimestele juurde. Nii et selles osas on, on üsna kindel, et vaktsineerimine saab edasi toimuma nende immuniseerimiskava haiguste osas kohe kindlasti. Sotsiaalminister Tanel Kiik loodab plaani eakatele tasuta gripivaktsiini pakkuda lõplikult kinnitada järgmiste nädalate jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu vaktsineeriti hooldekodudes soovijaid gripi vastu tasuta. Enne järgmist gripihooaega tahetakse praktikat laiendada kõikidele üle 65-aastastele inimestele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViis aastat on Sillamäel organiseeritud teises maailmasõjas Saksamaad võitnud sõjaveteranide piltidega rongkäiku pesmertne polk ehk surematu polk. Selle eestvedaja, kohaliku volikogu liige Oleg Gultajev pidi eriolukorra tõttu sel aastal omapärasest rahvamatka loobuma. Asendustegevusega kutsus ta täna üheksandat maid võidupühana tähistama koduakendele sõjaveteranide piltide panemisega ja avatud akendest patriootliku muusika laskmisega linnapilti vaadates võis nentida, et väga palju tema mõttega kaasa tulijaid siiski ei olnud, räägib Al. Kultajev. See pole massidele mõeldud aktsioon, seda hoolimata sellest, et ma kutsusin üles seda võimalikult suurelt tähistama, aga nii see ei läinud. Näiteks me seisame siin, aga meie lähedal olevas elumajas muusika ei mängi. Minu arvates ei saa ükski aktsioon surematut polku asendada ja ma loodan, et järgmisel aastal saame seda jätkata. Ajaloolane David Vseviov nimetas sel nädalal ERR-ile antud intervjuus üheksandal mail avaliku omaste eksponeerimist omalaadseks pakasuhaks ehk mingisuguse ambitsiooni demonstreerimiseks, millega mälestamisel seost pole. Ole Kultajev nentis, et ta mõistab ajaloolase seisukohta, kuid tema arvates väärib esiletõstmist igaühe võidule kaasaaitamise avalik meenutamine. Ma, et võib-olla kellelegi on üheksas mai võimunäitamise püha, aga ei saa mitte mingil tingimusel öelda, et kõik suhtuvad võidu tähistamisesse. Nii võidupüha tuleb võtta nii, nagu seda 1945. aastal tehti. See on pidu, mida tähistatakse pisarsilmil. Ühest küljest me tähistame seda, et me võitsime Saksamaa natsikoletise, teisalt me mälestame neid miljoneid inimesi, kes teises maailmasõjas hukkusid. Kui veteranide pilte akendel oli vähevõitu, siis Sillamäe kesklinnas 1975. aastal avatud teise maailmasõja ausamba juurde toodi lillidena palju Sillamäelt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eriolukorra tõttu jäi Sillamäel ära traditsiooniline 9. mai \"Surematu polgu\" rongkäik. Selle asemel paluti sõjast osavõtnuid austada akendele nende piltide panemisega ja avatud akendest muusika laskmisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie jaoks on hästi oluline see, et need piirkonnad, kus üks traditsiooniline tööstusvorm olgu see siis kaevandamine või siis energia tootmine fossiilsetest kütustest ära kaob ei jääks kaotajate hulka. Ja, ja seetõttu siis luuakse õiglane üleminekufond, mis rahastab just nimelt uute töökohtade loomist nendesse piirkondadesse. Loomulikult roheenergiale üleminek loob ju iseenesest rohkem töökohti, kui ära kaob, aga need töökohad meretuuleparkide loomisel või siis teadus ja arendustegevuses on teistsugused kui need, mis ära kaovad ja nad kipuma kipuvad olema teistes piirkondades. Et selle jaoks tuleb siis luua sellist tööstusega seotud töökohti ka neisse piirkondadesse, kus kaevandamine ja energeetika oma saastavuse tõttu ära kaob. See tegevuskava on esialgu üsna üldine, seal mõned asjad on öeldud, üldsõnaline malt, mõned asjad konkreetsemate sõnastustes juba, aga selge on see, et eesmärk on võetud väga selline ambitsioonikas ja see on üsna selline kõikehõlmav, et läbi erinevate majandussektorite loomulikult energeetika on seal eesotsas ja meie põlevkivienergeetikal kindlasti mõne aastakümne pärast on väga raske olla konkurentsis, kui ei tohi olla grammigi kasvuhoonegaaside heidet või siis need grammid, mis tulevad, peavad olema siis kinni püütud. Et Eesti jaoks, ma arvan, on siin kõige olulisem, võib-olla siis see ikkagi, et et kõik need investeeringutoetused, laenupoliitikad, kõik liiguvad sellise rohepöörde rohetehnoloogia suunas ja, ja samuti on Eesti jaoks oluline ka see õiglase ülemineku mehhanism, mis siis ka meie Ida-Viru piirkonda. Et, et õigel ajal nende arengutega kaasa minna ja siis võita sellest majanduse ümberstruktureerimisest ja leida investeeringuid, mis ka Eestis koha leiaksid ja annaksid neid uusi töökohti.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon esitles Euroopa rohelist kokkulepet, mis seab sihiks 2050. aasta kliimaneutraalsuse lubaduse seadustesse kirjutamise. Tegevuskava näeb ette 2030. aastaks 50%-lise kasvuhoonegaaside vähendamise võrreldes 1990. aastaga. Komisjon kavatseb laiendada kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse süsteemi merendusele ja vähendada tasuta kvootide hulka lennunduses. Rohepööre nõuab investeeringuid sadades miljardites eurodes aastas, mida Euroopa Liit kavatseb osaliselt toetada oma eelarvest ja Euroopa Investeerimispanga laenudega. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles, et mahajääjate vältimiseks luuakse üleminekufond, mis rahastab uute töökohtade loomist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtseliini rajamist balti elektrijaamast Narva tööstusparki toetavad lisaks tööstuspargile ja elektritootjale Narva suurettevõtted ja ka Narva linnavalitsus. Kui suurettevõttele tähendaks see kuni kolmandiku võrra soodsamat elektrihinda, siis linnavalitsuse hinnangul meelitaks odavam elekter tööstusparki, uusi ettevõtteid ja kasvatajaks piirkonnas töökohtade arvu. Suurtarbijate lootus osta elektrit otse tootjalt ilma võrgutasuta ei meeldi, aga kohalikule võrguettevõttele räägib VKG elektrivõrkude juhatuse liige Ivo Järvala. See mõjutab negatiivselt piirkonna kõiki teisi elektritarbijaid ehk siis, kui suurtarbijad võrgust lahkuvad või või võrguga ei liitu. Et siis arusaadavalt peavad võrguteenuse katma kõik teised tarbijad, sealhulgas ka siis kogu piirkonna elanikkond ja neile tähendab see siis võrgutasude hinnatõusu. Ivo Järvala möönab, et otseliinide rajamine elektritootjaga piirnevale kinnistule on seadusega lubatud, kuid laiemalt vaadates ei pruugi see kogu piirkonnale kasulik olla. Piirkonna laiapõhjas ja konkurentsivõime tagaks ikka see, kui ka suurtarbijad liituksid jaotusvõrguga, et arusaadavalt see võimaldaks siis hoida, siis võrgutasusid kõikidele tarbijatele soodsatena, et vastasel juhul kui need võrgutasud nüüd langevad ütleme selliste keskmiste ja, ja, ja väiketarbijate ja elanikkonna kanda, et siis arusaadavalt ka uutele tulijatele on see piirkond vähem atraktiivsem. Ivo Järvala sõnul jääb kavandatava otseliini piirkonda ligi 15 suurtarbijat, kes odavama elektri nimel võiksid otseliinis võrguteenusele alternatiivi näha. Narva linnavalitsus on lubanud otseliini rajamist toetada kuni poole miljoni euroga kuid see pole veel kindel, sest raha eraldamist peab kinnitama volikogu. Volikogu võib elektri hinna tõusu kartuses projekti toetamisest loobuda, kuid nagu kinnitab linnapea Katri Raik otseliini rajamist, linn takistada ei saa. No kui Eesti elektri hind tõuseb märgatavalt, siis me peame oma positsiooni ja ümber vaatama, aga kui ka kohalik omavalitsus selles projektis ei osale, siis on praegu väga selgelt suurettevõtjad öelnud, et nemad lähevad edasi ka ilma linna rahalise toeta ja menetlemist. Ettevõtjate dokumente me kindlasti linnavalitsuses peame, ma mõtlen, eks ju siis ehitus või kasutusloa taotlus ja kõike seda, mis on otseühenduse rajamisega seotud. Otseliini rajamist ootavad kaks Narva tööstuspargis paiknevat tööstusettevõtet, mis parajasti tootmist laiendavad. Üks neist, veefiltrite tootja Agvafor, kavandab Narva 700 töökohaga hiigeltehast uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "VKG Elektrivõrkude hinnangul tähendaks elektri otseliini rajamine Narva tööstusparki elektrihinna tõusu kõigile piirkonna tarbijatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest on ainult mõni nädal tagasi, kui saksa valimisvaatlejate peamine küsimus oli kas kristlikud demokraadid ehk CD moodustab koalitsiooni roheliste ga või peab stabiilse enamuse huvides kaasa haarama ka konservatiivsed vabad demokraadid. Nüüd on kõik muutunud. Enam ei arutata seda, millist koalitsiooni CDO juhtima hakkab, vaid pigem seda, kas CD üldse valitsusse pääseb. Viimaste küsitluste järgi on sotsiaaldemokraatlik partei SPD tõusnud esimeseks suuresti tänu partei eesotsas seisva rahandusministri ja praeguse asekantsleri Olaf Scholtzi tõusvale populaarsus le. CDU langust seostatakse samuti partei liidriga. Armi laset on mitut puhku silma paistnud taktitu käitumise ja strateegiliste eksimustega. Tulemus on aga vaatlejate hinnangul see, et CDU on kaotanud umbes kolmandiku oma valijatest. Armin laset on sellegipoolest optimistlik. Budestagi valimisteni on jäänud 23 päeva ja 26. septembril otsustatakse Saksa poliitika suundade üle. Need on kasv ja õitseng, stabiilsus, tasakaalustatud eelarve, kohalik rahvusvaheline julgeolek ja keskkonnakaitse, kinnitas Armilaset. Ta kutsus lavale ka oma kunagise rivaali kantsleri kohale ärimees Friedrich Mertsi, kellel on arvestatav. Ta on toetus paremale kalduvate valijate seas. Me keskendume võla vähendamisele, me tahame uuesti tasakaalus eelarvet, et anda sellega noorele põlvkonnale tulevikuks võimalusi. Me pooldame ka stabiilset eurot ning majandus ja rahandusliitu, mis austab reegleid, ütles Friedrich Mets. Juulist saadik on sotsiaaldemokraatide toetus tõusnud kaheksa protsenti samal ajal kui konservatiivide plokk CDU ja C Su on kaotanud kaheksa protsenti. Mitmed vaatlejad märgivad, et sotsiaaldemokraatide tõusu põhjus on pigem see, mida konkurendid on valesti teinud mitte see, mida nad ise on õigesti teinud. Rohelised on praegu küsitluse kolmandal kohal. Mida see kõik tähendab? Eeldades, et valijad suhtumises suuri muutusi ei tule, võib Saksamaa esimest korda pärast 1900 viiekümnendaid aastaid saada kolmepoolse koalitsiooni. Mis selge pole, on see, kes seda koalitsiooni juhtima hakkab ja mis parteid sinna kuuluvad. Ühte asja ütlevad vaatajad küll üsna kindlalt. Parempoolne alternatiiv Saksamaale, mida toetab hetkel 12 protsenti valijatest valitsusse ei saa üsna lihtsalt põhjusel. Parteid on temaga koostööst keeldunud.", "role": "user" }, { "content": "Mitme sel nädalal Saksamaal avaldatud arvamusküsitluse tulemused näitavad, et toetus sotsiaaldemokraatidele on jätkuvalt suurem kui kristlikele demokraatidele. Neljapäeval avaldatud Infratesti küsitluse tulemuste põhjal toetab sotsiaaldemokraate 25 ja kristlikke demokraate 20 protsenti valijaist. Kristlik-Demokraatliku Liidu/Kristlik-Sotsiaalse Liidu liidukantsleri kandidaat Armin Laschet esitles täna kaheksaliikmelist meeskonda, kelle toel loodab ta madalseisu valimiskampaania viimastel nädalatel ületada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on sel aastal NBks koordinaator ja korraldas ka tänase kohtumise. Teema oli Covid 19. Laua taga oli teiste hulgas ka Norra ja Taani, kus valmistutakse koroonapiirangute leevendamiseks tuleval nädalal. Kuidas teiste NB kaheksa riikidega hetkel on ja kuivõrd te rääkisite kriisist väljumise võimalustest? See oli oluline teema, me kõnelesime sellest, et on mõistlik teha niisugune ametnike tasemel kontaktvõrgustik ja riigid annaksid jooksvat infot omavahel, kui nad võtavad vastu mingi otsuse leevendusmeetmeteks või väljumiseks strateegiaks. Osad riigid ütlesid, et nad ei ole hetkel otsustanud, nad vaatavad oma hinnanguid, kuidas see olukord kujuneb. See oli tegelikult ka minu seisukoht, et me Eestis küll planeerime väljumist, aga see, millise ajagraafikuga, millisel moodus, see sõltub lähemate nädalate, selle haiguse leviku dünaamikast ja analüüsist. Üks keerukamaid kohti on tegelikult piiride avamise küsimus. Kuna viirus levib üle maailma ebaühtlaselt, et siis tegelikult kindlasti tekivad meil vägagi keerukad probleemid, et kui me kõneleme väljumisstrateegiast siseriiklikult, siis see väljumisstrateegia just nimelt piiride avamise ja reisisoovituste või selles loogikas. See saab olema märksa pikema ja, ja keerukama iseloomuga plaan. Kas mingi riik nendest NB kaheksast pani loomale ka juba konkreetse väljumisplaani? Ei Soome kolleeg ütles, et neil on niisugune analüüs koostamisel, aga neil ei ole midagi valmis. Norra kolleeg ja Taani kolleeg informeerisid, et neil on siin aprillikuus, on plaanis pärast pühi vaadata üle neid piiranguid, mis puudutab algkoole laste päevahoidu, aga niisugust tervikliku plaani keegi oleks öelnud, et neil on kõik paigas, et nüüd nad hakkavad väljuma ja, ja see toimub just sellise aja. Aga et seda ei olnud tegelikult Taani kolleeg tõdeski, et lihtsam on neid piiranguid kehtestada, kui tegelikult hakata samm-sammult nendest piirangutest väljuma, et see on olnud Taani. Niisugune. Praeguse analüüsi järeldus. Millal Eesti valitsuse laual järgmine kord on see väljumisstrateegia? No ütleme nõnda, et eks siin eksperdid töötavad sellega erinevate tahkudega. Ma usun, et ta tuleb aprilli teisel poolel arutlusele ja ta on selles valguses, et kas eriolukorda pikendada või siis milliste piirangutega, millised piirangud, millise plaaniga oleks võimalik leevendada ja millised on nii-öelda maandamis ehk julgeolekumeetmed, seda ma pean ülimalt oluliseks.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu kohtus täna video vahendusel Põhjamaade ja Balti riikide välisministritega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeaduseelnõusid on kaks, üks puudutab riigikogu liikmete palku, teine, kõik ülejäänud kõrgemaid riigiametnikke, kelle palk on praegu seotud Eesti keskmise palgaga. Ja tegelikult on nad nii-öelda eelmänguks uuele, juba samuti töös olevale seadusele, mis need palgad keskmisest lahti haagib? Mingit arutelu ei toimunud ei teisel ega kolmandal lugemisel. Töörühma juht Urmas Reinsalu oli ainus, kes pidas vajalikuks puldist midagi öelda. Ma rõhutan veel kord, et ei jääks eksitavat muljet, mida on püütud väita otse, kui parlament astub seda sammu, lähtudes sellest, et majanduslanguse ajal kukub ka keskmine palk ja seetõttu seotakse keskmisest palgast need palgad lahti, et vältida palgal ngust nendel ametiisikutel, see ei vasta tõele selle seaduse järgi, kui teoreetiliselt peaks aset leidma keskmise palga langus, siis langevad ka need palgad. Ma tahan veel kord öelda ühte asja, mida on püütud otsegi tõlgendada. Et parlament näitab mingite ametiisikute suhtes umbusku või kuidagi usaldamatust sellega, et nende palgatõusu teatud tähtajaks blokeerib. Ei, see kindlasti nõnda ei ole, see tuleneb majanduslikust kaalutlustest, aga ka arusaamast, et see vana palgasüsteem on oma aja ära elanud. Nagu öeldud, on eelnõud sisuliselt sarnased ja kui teise eelnõuga mingeid probleeme ei olnud, 77 poolthäält oli enam kui küllalt siis saadikute endi palku külmutava eelnõuga on probleeme rohkem. Põhiküsimus, kas tegu on põhiseadusliku käitumisega seadusevastastel toeks president Ilvese avaldus sügisistungjärgu avamisel, pooldajad omakorda võisid viidata kolme erineva õiguskantsleri seisukohale. Nemad tunnistasid selle samu täiesti seadusepäraseks ja kõrvalpõikena veel eile oli see Riigikogus kohaliku volikogu valimise seaduse juures vägagi arvestatav argument. Fraktsioonidest teatas Reformierakond, et nemad peavad seadust põhiseadusega mitte kooskõlas olevaks ja hääletamisel ei osale. Las vastutavad teised ja teevad, mida soovivad. Mis muutis teataval määral problemaatiliseks vajaliku 51 hääle kokkusaamise sest üle 80 saadikud täna majas ei liikunud. Kahtlejaid ja võib öelda, et teatud üleolevat suhtumist oli näha veelgi. Kuid samas said saadikud ilmselt vägagi hästi aru, kuidas reageerib näiteks ajakirjandus, kui seda seadust vastu ei võeta. Poolthääli tuli siiski 53 ja vastu hääli üks ning see hääletaja Jaan Kundla teataski pärast rahulolevalt, et ta ei hääletanud mitte seaduse vastu, vaid põhiseaduse poolt. Nüüd ongi pall presidendi käes, aga resümee lõpuks Urmas Reinsalult. See on ebameeldiv, praktilise iseloomuga samm, mis on tingitud selles kontekstis, millest Eesti majandus ja Eesti riik praegu asetseb.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu külmutas kõrgemate riigiametnike palgad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu täiskogu istung kestis vaid mõnikümmend minutit, sest Isamaa fraktsiooni liige Tiit Sinisaar võttis oma raadio ja televisiooni nõukogu puudutava eelnõu tagasi Isamaa nõus arutelu aluseks võtma keskfraktsiooni eelnõu, mille kohaselt kõigepealt pannakse paika raadio ja televisiooni peadirektor ja seejärel luuakse raadio ja televisiooni levi puudutavad seadused. Isamaa arvates ei erine keskfraktsiooni eelnõu Isamaa seisukohtadest raadiole, andis selgituse Tiit Sinisaar. Meie esitatud eelnõud süüdistati ja rünnati väga teravalt küll ühekülgsete argumentidega, seda võiks isegi süütuse presumptsiooni rikkumiseks, sest nõukogu, mille moodustamist alles arutati, süüdistati juba ette kõikides surmapattudes. Meil ei jäänud lihtsalt praegu enam muud üle, sest isamaa ei vaata mitte seda, kes on midagi esitanud, vaid ainult seda, kas see aitab asju edasi viia, tuleb asjale sisuliselt kasuks või mitte. Ja no võib ju ka üles tunnistada nii-öelda selle, et ega isamaa kaalus enne oma esimese variandi esitamist ka seda tuua, peadirektorite kandidaadid suurde saali. Ja noh, sisuliselt täpselt seda, mida keskfraktsioon praegu esitas, aga me arvasime, et see nõukogu moodustamine on siiski demokraatlikum tee. Ja vastab ehk rohkem selle ühiskonna mudelile, kuhu me tahame liikuda. Rein Veidemann. Isamaa soostus keskfraktsiooni eelnõuga. Milline on keskfraktsiooni edasine tegevuskava nüüd raadio ja televisiooni asjus? No kõigepealt me tahame avaldada tunnustust Isamaale, et nähes olukorra ummikseisu, nad suutsid ületada oma erakondlikud huvid ja, ja minna tagasi asja sisulisele käsitlemisele, me loodame, et komisjonis me lähemegi siis selle peale välja, et kõik asjast huvitatud, sealhulgas raadio, televisioon, fraktsioonid, poliitilised jõud saavad riigikogu, teadus, haridus, kultuurikomisjonil esitada oma nägemuse, kes võiks olla siis Eesti raadio ja televisiooni tulevased juhid ja sealt peale peab järgnema selle väga kiire vastavate seadusandlike aktide ettevalmistamine. Kandidaate saab keskfraktsiooni eelnõu järgi esitada 14. detsembrini. Seaduste eelnõud peaksid valmima esimeseks veebruaris 93. Täna polnud riigikogul istungitesaalis enam midagi arutada, sest keskfraktsiooni eilset eelnõu pole vaaginud veel juhtivkomisjon.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu fraktsioon Isamaa võttis vastu Raadio ja Televisiooni Nõukogu eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui valitsuse vahetusega seoses Riigikokku saabunud uued liikmed olid ametivande andnud, oli järg uue valitsuse käes. Peaminister Jüri Ratase Vane kõlas nii. Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Seejärel kirjutasid ametivandele alla ministrid, jagati õnnitlusi ja lillekimpe ning toimus nii vana kui uue valitsuse pildistamistseremoonia Toompea valges saalis. Panin selles saginas mikrofoni senise majandusministri Kristen Michali ette ja küsisin, millised on tema lootused uue ministri Kadri Simpsoni osas, kas ta jätkab sama suunda või mitte. Ma pigem olen positiivselt ette meelestatud, sest Kadri on ikkagi tugev poliitik ja oma erakonnas ka tugeva seljatagusega, mis tegelikult sellele haldusaladele ja ja nendele ettevõtmistele, mis me seni oleme ette võtnud, justkui tähendaks ikkagi tuge, et noh, kui mul natukene ootusärev as on, siis ma just mõtlen sellele, mis on meie haldusalas pooleli eeskätt just tugevad ühendused Euroopa ga, kindlasti on taristu ehitus ja siin ma julgustajaks küll oma järeltulijat julgemalt ette võtma ja kõik need ühendused ja IT-valdkond, et see kõik on oluline Mis mul muud üle jäi, kui küsida uue ministri Kadri Simsoni enda mõtteid. Ma arvan, et märgiline on see, et uus valitsus panustanud enam taristu ehitusse ja see on ka Euroopas järgi proovitud, et kui majandus on seisakus, siis riigil on teatavad vahendid, kuidas majandust elavdada. Me oleme rääkinud taristust, me oleme rääkinud suurest konverentsikeskusest, me oleme rääkinud elamuehitusest ja selles on ka minul tulevasel ministrile oma roll. Haridusminister Mailis Reps võib oodata rünnakuid ühed kardavad, et vene koolidele tehakse järeleandmisi, teised needsamad vene koolid pettuvad, et neid ei tehta. Haridus ja teadusvaldkond on loomulikult üsna selline vastuoluline, seal on alati väga palju ootusi, väga-väga palju erinevaid probleeme. Mis puudutab vene hariduse, siis loomulikult vene hariduse teemadel oli konsensuse otsimine väga keeruline ja paratamatult on see nii, et kõiki ootusi me täita ei saa, mida venekeelne elanikkond ootab, aga kindlasti me saame üheskoos teha palju-palju samme selleks, et eesti keele oskus paraneks. Rahapuuduse üle aga Repsi ei kurda. Kui kõik osapooled peavad koalitsioonileppest kinni, siis on ju tegelikult ka suurusjärgud kokku lepitud, nii et ma võiks öelda, et haridusminister on küll seekord väga hästi koheldud. Küsisin ka Sven Sesterilt, mis tunne on olla rahandusminister valitsuses, mis nii laialt lubadusi jagab? No tegelikult kui me vaatame praegust pilti, mis nii järgmisel aastal kui ka järgnevatel aastatel on, siis me näeme ju seda, et, et on struktuurne tasakaal ja, ja vaatame valitsuse lubadusi lähiaastateks, siis me näeme seda, et väga selge prioriteet on olnud majandust elavdavana ja loomulikult tööjõumakse alandavana ja seda on ilusti näha ka järgmise aasta juba eelarves. Nii palju valitsusest, parlamendis jagati ka ametikohti. Sotsiaaldemokraadid valisid fraktsiooni juhiks Kalvi Kõva. Pandi paika ka komisjonide juhid. Riigikaitse komisjoni hakkab juhtima Hannes Hanso sotsiaalkomisjoni Helmen Kütt, keskkonnakomisjoni esimehe juhtimist jätkab Rainer Vakra ja väga olulist probleemkomisjoni, mis on siis regionaalarengu ja kohaliku omavalitsusega seonduvalt, hakkab juhtima Ivari Padar. Sotside käest läks ära ka maaelu komisjon, mida nad kaua aega juhtinud olid. Kalvi Kõva. Ja et võib-olla see on üks väike tilk tõrva selles meepotis, et tõesti loomulikult on meil sellest kahju. Komisjonide juhid pani paika ka keskfraktsioon. Lisaks eile teatavaks saanud rahanduskomisjoni juhile Mihhail Stalnuhhinile hakkab Euroopa Liidu asjade komisjoni juhtima Toomas Vitsut, õiguskomisjoni Jaanus Karilaid ja Kultuurikomisjoni Adu Must.", "role": "user" }, { "content": "Jüri Ratase juhitav uus valitsus andis riigikogus ametivande, president Kersti Kaljulaid vabastas seejärel ametist Taavi Rõivase juhitud valitsuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVallad või linnad annavad maksumaksja raha eest kord kuus või sagedaminigi välja oma ajalehte, mis potsatatakse tasuta kõigi elanike postkastidesse. Üllas idee teavitada oma rahvast omavalitsustes toimuvast on aga paraku segunenud võimul olijate ilupiltide ja neid kiitvate lugudega lisaks veel reklaam, mille tulu jääb samas ilmuvail sõltumatuil eraväljaandeil saamata. Läti seim lõpetas uuest aastast selliste ajalehtede ilmumise ära, need tuleb äriregistrist kustutada, kõneleb Läti seimi inimõiguste ja ühiskonnaasjade komisjoni esimees Artus Kaimis. Neid nimetatakse küll teabematerjalideks, kuid me ju näeme, et need on päris ajalehed, räägib kaimis. Sealt leiame horoskoop, sealt leiame lugusid, kuidas volikogu juht on vinge kalamees ja õngitses välja eriti suure kala ning kuidas siis kõik teised tema üle rõõmustavad, see on ju reklaam, mitte infoväljaanne. Nüüd oleme otsustanud nii, et kõik omavalitsuste üllitatavad teabelehed oleks ühesugused nagu Tšehhis. Nad peaks olema samas formaadis nägema ühesugused välja ja andma teavet, millised otsused vastu võeti. Mis küsimused olid päevakorras ja kuidas keegi volikogu liikmeid hääletas, kõneleb Kaimins. Seega võivad siis omavalitsused üllitada infoületajana ehk nii-öelda valla teatajat, kus kirjas linna või valladuuma otsused ja teave ürituste kohta. Valka omavalitsuse juht Vents Armans Krauklis. Regionaalne pressiühing soovis väga, et omavalitsustel poleks enam õigust üldse midagi välja anda kuid see olnuks teine äärmus, räägib Krauklis. Omavalitsuste huvi on jõuda iga elanikuni ja teavitada, millised otsused on vastu võetud. Kohalik ajaleht ei suuda ju seda kõike avaldada, räägib Krauklis. Kuid suuremad omavalitsused on juba leidnud võimalusi uuest seadusest mööda hiilida, räägib Läti seimi inimõiguste ja ühiskonnaasjade komisjoni esimees Artus Kaimins. Kohalikust eelarvest on hakatud kinni maksma mingit kohalikku ajalehte, see on küll erameedia, kuid 80 või 70 protsenti tulust saadakse otse kohalikust eelarvest ainult ja ühemõtteliselt selleks, et võimendada vallajuhtide nii-öelda head tööd, räägib Kaimis. Lätis loodetakse, et uus seadus varjatud poliitreklaami siiski vähendab ja annab kohalikele eraväljaandele võimaluse rohkem teenida. Suured muudatused on aga ees kogu Läti meediaturul, sest uuest aastast ei edasta avalik-õigusliku televisiooni ja raadiokanalid enam reklaami.", "role": "user" }, { "content": "Lätis on omavalitsustel uuest aastast keelatud asutada ja välja anda oma ajalehti. Erand kehtib otsuseid ja teateid sisaldavatele infolehtedele. Nii loodetakse lõpetada olukord, kus poliitikud teevad endale maksumaksja raha eest reklaami ja rikuvad meediaturgu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaal on õpetajaid puudu nii algüldkutse kui ka kõrghariduses. Puudus on eelkõige head eesti keelt, rääkivatest õpetajatest, räägib Ida-Virumaa haridus koordinaator Gerda eert. Kõige suurem murekoht on tegelikult just loodusainete õpetajate osas ja inglise keele õpetajate osas ja iga eesti keelt kõnelev õpetaja on kulla väärtusega. Selleks, et uusi õpetajaid paremini aidata, on Ida-Virumaa haridusasutusi koondava hariduskopteri ja omavalitsuste koostöös koostamisel alustava õpetaja toetusmeetmed, räägib Kohtla-Nõmme kooli direktor Mari-Liis Oder. Haridus on kahtlemata väikestviisi juba ettevõtluse ja brändi loomine ja siinkohal tegelikult hariduskopter teeb hästi suure töö ka ära. Toila valla seisukohalt oleme me mitmel korral istud ja proovinudki panna kokku seda motivatsioonipaketti ja me õppeaasta lõpuks tahame ka selle ära kaardistada, et mida me ikkagi tegelikult saame tulenevalt meie asukohast, meie võimalustest uuele noorele või siis eluaegsele noorele õpetajale pakkuda. Haridustöötajad toonitasid, et Ida-Virumaale tulles tuleb arvestada sellega, et õpetada tuleb ka lapsi, kelle riigikeele oskus ei pruugi olla kõige parem. Kohtla-Järve slaavi kooli direktor Svetlana Vladimir ova. Kui need räägivad kiiresti näiteks emakeeles eesti keeles, venekeelsete või ukrainakeelsete õppelastele siis nad ei saa aru nii kiiresti kui emakeelega lapsed ja siis kindlasti on vaja kasutada teist metoodika, lappa metoodika või et seda, et muukeelsed lapsed võib keele saksid õppida ja hea tujuga õppida. Slaavi kooli õpetaja Arno Värv lisas Tavaliselt ma olengi harjunud nii-öelda kiiresti rääkima, siis vahepeal klassis, oi nüüd läks liiga kiireks, nüüd ma pean ennast tagasi tõmbama igaks juhuks ka õpilastel nii-öelda üle küsima, et kas tema saite aru, kas minust saite aru ja siis kas mingi täiesti uue nurga alt seletama liginema? Kindlasti kõik need sõnad, mida mina tean, nemad ei tea, neil on need täiesti uued ja siis ma peangi kuidagi uutmoodi lähenema ka teemale. Mujalt Eestist Ida-Virumaale õpetajaks tulemist võetakse omamoodi missioonina, mida lähedased ei pruugi alati mõista, räägib jõhvi põhikooli õpetaja Kisela Kastein. Vaadatakse küll natukene niimoodi, et et okei, huvitav valik või mis sul viga on või hull peast või et, et seda, seda küll on, et see ei ole lihtne valik, et võib-olla selles mõttes küll, et on selline julge valik, ma arvan, tulla Ida-Virumaale ja siis aga see annab jah, selle nagu sisulise eks keera dimensiooni või niisuguse tähenduslikkuse sellele tööle küll, et vähe keerulisemas keskkonnas teha seda. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal otsitakse uueks õppeaastaks rohkem kui sadat uut haridustöötajat. Paremaks õpetajate Kirde-Eestisse meelitamiseks on maakonnas koostamisel alustavate õpetajate toetamise programm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taniel Raudsepp ütles, et meede on suunatud nendele erakultuuri korraldajatele, kellel on olnud juba pikaajaline või kestev koostöö kultuuriministeeriumiga. Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et nad on siis hinnatud juba varem ka läbi siis teiste kultuuriministeeriumi toetusmeetmete, mis siis hindavad nende olulisust valdkonnas ja kõike muud säärast. Sellised kultuurikorraldajad on näiteks Piip ja Tuut, sihtasutus vaba lava, Tallinn Music Wik või Jazzkaar. Toetusmeetme suuruse hindamisel võetakse arvesse kultuurikorraldajate majanduslikku seisu võrreldes koroonaeelse ajaga. Me vaatame ja hindame neid läbi majandusaasta aruannet, vaatame, kuidas on siis kas kulud oluliselt kasvanud seoses koroonakriisiga või on siis tulud väga oluliselt langenud seoses koroonakriisiga, et, et need on need parameetrid, mida me siis jälgime ja mille põhjal me abi anname. Abi antakse kuni 200000 eurot. Valitsus eraldas eelmine aasta lisaeelarvega raha kultuurivaldkonnale koroonakriisi mõju leevendamiseks. Kunstide asekantsler seletas, et uus meede on tegelikult ümber kujundatud varasemast riskifondi meetmest. Riskifondi mõte tegelikult oli selles, et, et anda kindlust ja toimis kui teatud kindlustus siis nii-öelda kehtestatavate piirangute suhtes, et, et korraldajad julgeksid planeerida, kuna ka probleemid, mis kisid, olid teist laadi või teistsugused, kui meie suutsime selles nii-öelda riskifondi meetmesse sõnastada siis ei läinud nii-öelda see abipakett töösse sisuliselt ehk siis sealt väga palju kedagi aidata ei saanud ja nüüd me lahendame siis neid teisi tulude languse ja, ja kulude tõusu probleeme. Kultuurikorraldajad saavad praeguse plaani järgi meedet taotleda märtsi algusest.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriministeerium toetab erasektori ettevõtjatest kultuurikorraldajaid, kes on koroonakriisi tõttu kannatada saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHiidlased tutvustasid oma ideed täna energiakompleksi võimalikus asukohas ehk Kõrgessaares juba aastaid varem ees seisva kalatehase tööstusala juures. Päikesepargi võimsus võiks jääda ühe kuni viie megavati vahele. Selle energia abil saaks toota veest elektrolüüsi teel vesiniku. Hiiumaa praegune bussiliikluse hange saab läbi kaheksa aasta pärast ja uue hankeperioodi puhul on soov üle minna juba kohaliku vesiniku jõul liikuvatele bussidele jätkab Hiiumaa valla Kõrgessaare osavallavanem Üllar Laid. Päikesepargi rajamine võiks olla suurusjärgus kaks miljonit, elektrolüüseritel on täna ainult eksperimentaal. Hinnad on väga kallid. Ei oska öelda, milline see lõpptulemus on. Vajaliku raha leidmiseks tahab Hiiumaa esitada taotluse vesiniku tervikahela pilootprojektide meetmesse, mida finantseeritakse Euroopa taasterahast. Keskkonnaministeerium ning majandus ja kommunikatsiooniministeerium valmistavad meedet praegu ette jätkab keskkonnaminister Rain Epler. Et see meede on mõeldud selleks, et otsida Eestis projekte või noh, ütleme siis toetada projekte mõlemas otsas, et nii tarbimise kui tootmise poole pealt Epler ütles, et meetme taotlusvooru avaneb ehk suveks, enne seda on vaja saada 50 miljoni euro kasutamiseks veel Euroopa Liidu poolne kinnitus rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Kõrgessaare.", "role": "user" }, { "content": "Hiiumaa vald tahab osa saada Euroopa rohepöördest ja loodab, et kaheksa aasta pärast liigub kohalik bussiliiklus saarel valminud vesiniku jõul. Eesmärgi täitmiseks on plaanis rajada päikesepark ja vesiniku tootmisüksus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, me kooskõlastasime siin oma tuleviku arusaamad ja me leppisime kokku selles, et, et me võtame vastutuse ja tegelikult olemegi võtnud vastutuse selle juhtumi ees ja me toetame, Andrus Veerpalu, mis on teie lähemad sammud, mida te nüüd tegema hakkate? Lähemad sammud on kahtlemata seotud selle arusaamaga, et täna on sportlane teatanud, et tema tahab minna ise FISi dopingu kolleegium ette selgitusi andma ja seoses sellega meil on vaja lihtsalt kokku leppida teise poolega, millal see toimub ja valmistada siis ette meie arusaamad sellest, mismoodi me kavatseme Andrusele toeks olla. Teil kindlasti oli jutuks ka kommunikatsioon, mis toimus viimase paari nädala jooksul. Milline teie hinnang praegu sellele on? Me ei suutnud ette näha olukorda, kus tekib allikas ja selles olukorras oleks meil võinud olla oma noh, niinimetatud Bplaan. Me olime seda meelt, et sellist olukorda ei teki ja teatud määral olime sellises olukorras mitte kõige paremini ette valmistatud. Peatreener Mati Alaveri sõnul tema loobumine tänasel koosolekul jutuks ei olnud. See ei olnud täna jutuks, aga samamoodi nagu juhatus sidus oma jätkamise selle FIS-i otsusega samamoodi see on ka mina oma jätkamiseks otsusega. Mida teeb Andrus praegu, mida ta on teinud see nädal ja kuidas tal läheb? Eks olukord on keeruline, aga Andrus on seal, tegeleb majapidamistöödega lastega ja suhtleb sõpradega, kes praegu tal ikka külas käivad. Kas sinu jätkamine Eesti koondise peatreenerina sõltub üheselt sellest, milline tuleb Fisi lõplik otsus. Praegu ma vastaks küll nii.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Suusaliidu juhatus otsustas, et enne Andrus Veerpalu juhtumi lõplikku lahendust keegi tagasi ei astu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti vanem pressiesindaja Marianne Ubaleht ütles, et kuna teema on nii delikaatne, siis ohvrite kaitseks ja menetluse tulemuste huvides politsei praegu rohkem teavet ei avalda. Ubaleht lisas aga, et politsei küsib tutvumiseks Estonia usaldusisiku koostatud ülevaate, kus ütlusi on andnud ligi 20 inimest. Politsei alustas menetlust seksuaalse ahistamise paragrahvi alusel 26. juunil, et selgitada välja sündmuste kulgeepisoodid. Aivar Mäe teatas juuli alguses, et politseimenetluse erapooletuse tagamiseks ei pea ta õigeks teemat rohkem avalikkuses kommenteerida ja vajadusel teeb seda teda esindav vandeadvokaat Paul Keres. Keres ütles täna rahvusringhäälingule, et meedia peks muutis võimatuks mäe jätkamise peadirektorina. Ühtlasi avaldas keres lootust, et politsei lõpetab menetluse, sest advokaadina ta teist võimalust ei näe. Mina saan sellest, mis eile toimus, nõukogus, aru selliselt, et tegelikult praeguseks oli vältimatu etapp. Sellepärast et kui Aivar Mäe oleks jätkanud, siis sellisel juhul ei oleks ajakirjandus ei rahvusooperitega teda rahule jätnud ja uus hooaeg on ukse ees ja seda lihtsalt ei peetud enam praktiliselt võimalikuks. Estonia nõukogu esimehe Ivar Ilja sõnul pole nõukogu kujundanud tervikliku seisukohta usaldusisiku raporti asjus ning olukorra muutumise tõttu ei osutunud seega vajalikuks. Uue direktori leidmise konkursi väljakuulutamist arutatakse järgmisel nädalal. Hetkel on nõukogu seisukoht, et me tõenäoliselt liigume edasi avaliku konkursi suunas ja lõplik otsus selles küsimuses langebki järgmisel nädalal ja juhul, kui avalik konkurss toimub, siis ka see kohe järgmisel nädalal välja kuulutatakse. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul on õige konkurss kiiremas korras välja kuulutada. Tema sõnul on vaja leida Estoniale järjekordne ettevõtlik juht, kes rahvusooperit edasi viiks. Ja ma arvan, et nõukogu on antud olukorras käitunud väga tasakaalukalt ka see, et Aivar Mäe selleks, et Estonia teater saaks nüüd edasi minna ja teatritegevust ei mõjutaks oluliselt see administratsiooni ümber puhkenud segadus käitus lahkumisavaldust tehes õigesti.", "role": "user" }, { "content": "Politsei jätkab rahvusooper Estonia peadirektori ametist lahkunud Aivar Mäe juhtumi uurimist. Estonia nõukogu esimehe Ivari Ilja sõnul kuulutab nõukogu tõenäoliselt tuleval nädalal välja konkursi uue peadirektori leidmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on emakeele küsimus rahvaloenduse kokku pandud ka teiste keelte oskusega, seletab Jüri Viikberg eesti keele instituudist. Rahvaloenduse andmete üks suuremaid väärtusi on see, et kui need on võrreldavad varasemate loendustega, kui nüüd eelmistel loendustel on emakeelt küsitud siis on igati loomulik ja loogiline, et seda küsitaks ka nüüd, sest emakeel on selline nähtus, ühtlasi, mille puhul inimene võib oma otsust muuta ja see oleks ühtlasi koht, kus võrrelda, et millised nihked on nüüd rahvaloendustel toimunud ühes või teises suunas. Nii näiteks saaks emakeel eelistuste kaudu selgust ka selles, mida peavad oma emakeeleks segaperede lapsed. Näiteks võib võtta olukorra, kus ema on eesti ja isa, Rootsi päritolu kodune keel on inglise keel ja laps käib veel eesti koolis. Statistikaameti rahvastiku loenduse projektijuht Svetlana Raudonen ütleb. Rahvaloendus viiakse läbi registripõhiselt, see tähendab, et 92-l protsendil elanikkonnast on juba teada, mis keel on nende emakeel. Ja need andmed on juba statistikaametil ju kasutada. Praegu me ei planeeri sellist küsimust lisada, me läksime eelmine aasta keeleteadlastele vastu ja lisasime küsimust küsimustiku murrete kohta. Me küsime muuhulgas inimeste käest mis keeled nad valdavad ja küsimustiku veebi. Lahendus on meil disainitud niimoodi, et juhul kui inimene vastab, et ta oskab eesti keelt siis me kuvame talle ette murret puudutavad küsimused. Ehk teiste sõnadega, et meie küsimus praegu keelteoskuse kohta kõlab niimoodi, et palun nimetage kõik keeled, mida te oskate, sealhulgas emakeel ikka me saame seal emakeele kätte ja kui emakeel on inimesel eesti keel, siis me küsime järgmist küsimust murrakute kohta. See, kas rahvaloenduses küsitletakse ühte koma kolme miljonit või kuutekümmet tuhandet inimest, sõltub aga sellest, kuidas lõpeb riigieelarve arutelu riigikogus ja kui palju raha statistikaamet rahvaloenduse korraldamiseks saab.", "role": "user" }, { "content": "Keeleteadlased koostasid ühispöördumise Rahandusministeeriumile tuleva aasta rahvaloenduse asjus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälismaalaste arv, kes Eestis tööd otsivad, kasvab iga aastaga. Kui 2000 seitsmeteistkümnendal aastal esitati Eestisse tööle tulemiseks umbes 3000 taotlust, siis nüüd juba üle 35000. Valdavalt on tegemist ukrainlastega ja varsti peaaegu polegi firmad, kus ukrainlasi ei tööta. Aga politsei kontrollib, kas firmad on võõrtöölised registreerinud ja trahvid on suured. Lääne prefektuuri piiri ja migratsioonijärelevalvetalituse juht Margo Peters Karistuspoliitikat on muudetud, kui välismaalane jääb ettevõtte poolt töötamise registris ja ka siis politsei registreerimata, siis vastavalt välismaalaste seadusele on selle eest raha trahv kuni 32000 eurot. Maksimaalselt minu teada ei ole tehtud, aga küll on ikkagi trahvid siin ulatunud 12 kuni 16000, et päris suured summad Ja peale ettevõtte trahvitakse ka loata töötanud välismaalast. Isikutrahvid on oluliselt väiksemad, maksimaalne on 1200 eurot või siis arest. Rikkumine on seegi, kui ettevõte ei maksa välismaalasele ette nähtud 1300 eurost palka. Jah, et vastavalt välismaalt seadusele, kui üldkorras võetakse inimene tööle, siis tööandja on kohustatud maksma 1310 eurot töötasu, mis on siis praegu seal kehtiv Eesti keskmine töötasu, kuid märtsis see võib muutuda, võib siis tõusta, selle puhul on siis samamoodi rahatrahv kuni 32000 eurot, nii et ka ettevõtjad peavad seda jälgima, et kui nad inimesed võtavad tööle, siis nad ka kinnitavad seda oma allkirjaga, et nad on nõus maksma talle siis seda summat. Et ettevõttel oleks lihtsam ja pisut odavam oma töötajat registreerida, on seda nüüd võimalik teha ka politsei ja piirivalveameti kodulehel politseipunkt. Kui taotlust saata tavaposti või e-postiga tuleb maksta riigilõivu 55 eurot. Kui aga teha taotlus internetis, on riigilõiv 48 eurot. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ettevõtete vajadus võõtööjõu järele pole vähenenud, vaid aastatega üha kasvanud, ka on mõne aastaga umbes kümme korda kasvanud Eestisse tööle tulla soovijate arv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle nädalaga saadi kolimisega lõpuks ühele poole ja nüüd leiab politseiametnikud ja teenistujad Riia maantee ja Tammsaare puiestee nurgal rajatud sisejulgeolekuühishoonest. Vana maja pikal tänaval ehitati 1971. aastal, seega kasutati seda tervelt pool sajandit. Pika tänava nõukogude aegne nimi oli Lenini allee. Lääne prefekt Kaido Kõplas ütleb, et lahkuda sellest majast polnud kahju kellelgi. Ja tegelikult juba 2005.-st aastast on oodatud uut politseimaja Pärnusse ja 2005 värvati ka esimesi politseinikke Pärnusse tööle juba, et kohe-kohe on uus maja valmis. Mina ja alustasin tööd 2015 Pärnus ja sain lauale Pärnu Politsei uuemaja projektid juba enne tööle asumist kaks kuud ja kui ma neid läbi vaatasin ja õhinaga esimesel koosolekul läksin, siis paljud koosolekul vanema kogenud inimesed ütlesid Kaido stop, et see on 28. koosolek, kus me vaatame projekte läbi ära väga erutu. Te jääte seda maja veel mõneks ajaks kasutama. Me jääme kasutama lasketiiru. Me võtame vastu ka kodanikelt tsiviilerva eksameid selles majas veel muus osas, et siin selle nädala lõpuks on kogu politsei ära kolinud. Väärib märkimist, et juba umbes 15 aastat seda vana maja enam ei remonditud ja töötingimused olid väga halvad, räägib Kõplas. Tegelikult juba 2004.-st viiendast aastast sellesse vanasse politseimajja väga palju investeeritud ei ole ja seda parendatud täpselt nii palju, kui tööks vajalik on. Näiteks kui on töötaja kabinetis põrandas auk on teisel korrusel näha, siis see pandi kinni. Kui kabinet hallitas nurgast, siis loomulikult seal töö töötada ei saa. Kui niiskust te kadu, sajab läbi, et siis haljutus likvideeriti ja natuke lapiti, ehk siis 2005.-st aastast. Selle ajani on tehtud hädapärast remonti ja see maja ventilatsioon On iseenesest ainult kolmes ruumis, ta on lasketiirus, on arestimajas, kus ta väga hästi ei töötanud ja on siis ühes nõupidamiste ruumis ülejäänud ventilatsioon on siin loomulik ventilatsioon, et nii palju kui välisseinte hõredasest õhku tuleb sisse, siis see oligi selle maja ventilatsioon. Tühjaks jäänud politsei maja läheb lammutamisele, sest jääb ette Pärnu uuele sillale. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu vana politseimaja kaob varsti linnapildist. Lääne Prefektuur ja Pärnu Politseijaoskond on oma Pika tänava majast lahkunud. 50 aastat oli see kõigepealt miilitsa- ja seejärel politseimaja. Uude majja koliti rõõmuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜsna täpselt Tartu ja Valga vahel Rõngu alevikus lööb ninna tuttav küpsetiste lõhn, Rõngu pagar toimetab seal juba peaaegu veerandsada aastat. Kunagine väike toidupood on kasvanud enam kui kolme miljoni eurose aastakäibega ettevõtteks, mille pirukad, tordid, leivad- saia taga viimastel aastatel ka näiteks pasteet sõidutatakse poodidesse üle Eesti. Aga sealsamas saialõhnalises, poes või pubis on kuumal ja rasvasel lihapirukal veel päris eriline maik. Selle kõige eest vastutab ettevõtte omanik ja juht Jaanus Peri. Veel alla viiekümnese mehe peas on juba omajagu halli. Eks seda väsimust ikka tuleb, aga kui vaatad nagu head kollektiivi töötajaid, kellega igapäevaselt külgkülje kõrval ikka tööd saab tehtud, et need annavad sellise positiivse olemise. Mõned teie töötajad on teiega olnud kogu selle ettevõtmise aja Jah, ütleme nii, et kaks pagarit, Anne Silja on minuga olnud pagari algusest peale ja väga tublid ja tunnustatud inimesed selles suhtes, et respekt nende suhtes, mitte midagi pole öelda, et nad on minuga kõik selle tee läbi käinud. Vabariigi president on teile annetamas vabariigi presidendi teenetemärki. Palju õnne. Oi, aitäh, seda see on nüüd küll väga ootamatu, ma ei teadnudki, see võtab sõnatuks. Teist on räägitud hästi palju ka kui sellisest kogukonna aktivistist inimesest, kes ikkagi on loonud kogu seda rõngu olemist, mis teid seob selle koha külge. Esiteks, ma olen seal rõngus ise kasvanud, sündinud, see paik on mulle kui südames, ütleme niimoodi ja kui siin inimestele saab midagi natukenegi pakkuda, eks see kõik valmistab rõõmu kasvõi läbi veekogu või sporditoetuste või vabatahtlike päästjate juures, kus me oleme.", "role": "user" }, { "content": "Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi saab ka Tartumaa ettevõtja, Rõngu pagari juht ja asutaja Jaanus Peri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnipeetute seas on Narva linnamajanduse valdkonna abilinnapea Andrei Filippov ja veel kolme ehitusettevõtte juhid, kelle nimesid prokuratuur veel ei avaldada. Viru ringkonna prokuratuuri pressiesindaja Mari Luuk ütles, et kinnipeetuid kahtlustatakse konkurentsikuriteo toimepanemises ja abilinnapead lisaks veel ka altkäemaksu võtmises. Kriminaalmenetluses uuritakse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimist ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtete vahel ja altkäemaksu võtmist abilinnapea poolt ning tema poolset konkurentsikuriteole kaasaaitamist. Et kõike seda siis kontrollitakse käimasoleva kriminaalmenetluse raames, et eeluurimisel seni kogutud andmetele tuginedes oli Narvas tekitatud, siis ettevõtjate ja abilinnapea koostöös olukord, kus riigihanked võideti teatud ringi ettevõtete poolt ja ettevõtjad, kes siis tegutsesid väljaspool seda rinki nemad ei pääsenud hangetel osalema. Esialgu ei, täpsustab prokuratuur väidetavalt abilinnapeale antud altkäemaksu suurust. Kogu eilse päeva toimusid läbiotsimised Narva linnavara ja majandusameti ruumides ning abilinnapea Andrei Filippovi töökabinetis kahtlustatava on kinni peetud kaheks ööpäevaks. Mari Luuk. 48-ks tunniks ja selle aja jooksul siis prokuratuur ja uurimisasutus otsustavad, kas on vaja taotleda kellegi vahistamist või kohaldatakse näiteks mõnda muud tõkendit. Eile toimus läbiotsimine ka Narva linnavolikogu rahanduskomisjoni esimehele Fjodor Ovsjannikovi kuuluva firma Junona bürooruumides, kuid Mari Luugi sõnul Ofsjannikovi pole kinni peetud. Samuti pole uurijatel pretensioone Narva linnavara ja majandusameti juhatajale Tamara Luigasele, kelle kabinet veel täna hommikul pitseerituna seisis. Ja läbiotsimised toimisid ka tema juures, kuid siinkohal tahakski öelda, et teda ei ole kinni peetud ja läbiotsimised võivadki toimuda ka mujal kui kahtlustatavatega seotud ruumides, kui seal võivad olla dokumendid, infokandja, mis on vajalikud menetluse läbiviimiseks. Keskerakondlane Andrei Filippov valiti abilinnapeaks 2009. aastal. Tema eelkäija Sofia Hojakova mõisteti kohtus süüdi oma alluva väärteomenetluses teadvalt ebaseadusliku otsuse tegemisele kihutamises Uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Kaitsepolitsei pidas kinni 3 Narvas tegutsevat ehitusettevõtjat ja Narva abilinnapea. Neid kahtlustatakse konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOlgugi et magistraali keskuses oli tegemist hea asukohaga ja ühistranspordi ga mugavalt ligipääsetava postkontoriga, viib Omniva selle üle mustikakeskusesse. Sisuliselt ühendab kaks postkontorit, Mustamäe linnaosavanem Lauri Laats ütleb, et linnaosavalitsus sai asjast teada alles siis, kui Omniva ja magistraali keskus olid omavahelise lepingu lõpetanud. Omniva sõnul mitme asja kokkulangemisel. Umbes samal ajal andis väliskaubandus ja infotehnoloogia minister Raul Siem Eesti postile ehk Omniva kaubamärgi omanikule korralduse peatamaks postiasutuste sulgemised, sealhulgas juba algatatud sulgemised. Lauri Laats ütleb, et üks postkontor terve linnaosa peale on vähe. Ja me oleme vahepeal saanud ka Eesti Posti juhtkonnaga kokku ning oleme tagasisidet saanud ka ministrilt ja mõlemad on praegu seisukohal, et mustamäel peaks ikkagi jääma kaks postkontorit. Ja võib-olla ma seletan ära ka, et miks pärast just kaks mustamäel seast, et meil on üpriski palju inimesi ja elanikke elab üle 65000 ja magistrali postkontor iseenesest teenindas nii-öelda kohalikke inimesi, aga see teine postkontor, mis asub mustikakeskuses, see on nagu transiitkontr, ehk siis ta asub Tammsaare teel. Ja loomulikult nii Õismäe kui ka Lasnamäe inimesed, kes siis nii-öelda liiguvad tööasjades edasi-tagasi, külastavad ka mustikakeskust. Sinna saab aga peamiselt autoga, sest ühistranspordipeatused on kaugel ja keskusesse pääsemiseks tuleb ületada tiheda liiklusega tänavad. Kuna Omniva ei suutnud magistraali keskuses kontorit taastada, otsitakse uusi võimalusi. Variante on kaalumisel mitu, mistõttu Omniva hetkel kommentaari anda ei soovi. Küll aga ütleb Lauri Laats, et üks mõte on vana kännukuke kompleks. Ma tean, et Eesti Posti esindajad on seal haldajaga juba kokku saanud ja loomulikult nad vaatavad ka teisi kohti. Paraku pole pakutavad ruumid seal kõige paremas korras ja nõuavad suuremat remonti. Tõde laats tema sõnul muid alternatiive ei paista. Ehk siis nii-öelda lõpplahendust veel ei ole, see, et selline asi üldse juhtus see kindlasti tekitab väga palju küsimärke ja mikspärast siis üldse nagu kaaluti selle kontori kinnipanekut ja, ja miks Mustamäe linnaosa valitsus sai sellest teada alles siis, kui leping oli üles öeldud.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Mustamäel Magistrali kaubanduskeskuses lõpetas tegevuse Omniva postkontor, mis teenindas suurt piirkonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise teisipäeval esimesed tundemärgid siis me arvasime, et on mingisugune haigus, võtsime ühendust veterinaariga veterinaar, siis kirjutas välja antibiootikumid ja et suhtleme ja vaatame, kuidas läheb. Järgmisel päeval siis kolmapäeva hommikul olid meil surnud linnud, kuus lindu olid surnud, võtsime kohe veterinaariga ühendust, et asi ei ole hea ja, ja et midagi on väga valesti. Ja tema kohe võttis ühendust, teatas siis veterinaarametile või põllumajandus ja tervishoiuametile. Kuskil tunni ajaga olid nad kohal, võeti kohesed proovid, alguses siiski kahtlustades ja lootes, et see midagi muud, sest selliseid linnugripi sümptomeid kui selliseid paistes nägusid või paistes lokuteid. Et seda meil ei olnud, meil olid linnud lihtsalt loiud, siis kolmapäeval võeti proovid ja pidime saama proovid teada. Reedel aga saime juba siis neljapäeva pärastlõunal teada ja siis edela tuldi siia siis ja ja hukati kõik linnud eraarmees väga professionaalselt, et hästi nagu turvaline meie jaoks, et soovitati eemale hoida, noh, muidugi lubati olla, kui on vaja, aga kõike tehti nagu hästi kiiresti, hästi valutult või noh, nii valutult, kui saab sellises olukorras. Linnud. Meil olid noorkanad ja munakanad. Meil oli pärlkanad, kalkunid, haned ja pardid. Meil oli circa üla 80 linnu, et mõtleksin, et see number oli kuskil seal 85 juures kust see võis nakkus tulla, meil on siin karsti tiik, mis jääb ka talvel lahti ja kuna haned on suured linnud, siis nemad ise ka nagu tagusid selle lahti ja hoidsid seda nagu alati liikvel ja seda toidab siis vana kaev, et see on läbivooluga tiik ja sinna tulid ma nägin, see oli siis kas täitsa jaanuari lõpus, veebruari alguses, kui me nägime kahte sinikaela seal ja on arvata, et see on nagu ainus võimalus, sest me ise vahetame riideid, pidevalt vahetame jalanõusid ja nüüd on ainult need, millega me seal käisime nagu väljaspoolt meie poolt sisse ei ole nagu toodud või me ei näe vähemalt, et me oleksime seda ise sisse suutnud tuua kuidagi.", "role": "user" }, { "content": "Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas asuvas OÜ Telo Talus tuvastati linnugripp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVene kodukeelega laste vanemad panevad Ida-Virumaal oma lapsi aina rohkem eesti õppekeelega põhikoolidesse, lootes, et see annab neile tugevama aluse gümnaasiumisse astumiseks. Nii on juba mitmes Eesti koolis muukeelseid õpilasi eestlastest rohkem ehk Eesti põhikoolid on muutunud venekeelseteks eesti õppekeelega koolideks. Kuna aga õpilased õpivad koos, siis on õpetajatel raske tagada kvaliteetset haridust haridus ja teadusministeeriumis käib töö põhikooli õppekavade ümbertegemiseks, räägib haridus ja teadusminister Liina Kersna. Ilmselgelt on ju arusaadav see, et kui eestikeelsesse haridusasutusse tuleb vene emakeelega laps, kes ei ole harjunud eesti keelesma siis ta vajab lisatuge selleks, et ta harjuks eesti keelega, et ta õpiks kiiremini eesti keelt. See ühtepidi nõuab nii lisainimesi kui ka lisaraha nende inimestele palga maksmiseks. Teine ja väga suur selline teemavaldkond on õppe kavad, siin on ka näha, et, et tegelikult ei tohiks vast olla nii, et Eesti lapsed ja, ja vene emakeelega lapsed õpivad eesti keelt koos, ühed õpivad emakeelena, teised ju tegelikult võõrkeelena ja, ja samamoodi vene keeles, et tegelikult vähemalt nendes koolides, kus on muu emakeelega lapsi, palju peaks olema võimalus, et eestlased õpivad eesti keelt ja kirjandust emakeelena ja, ja muukeelsed lapsed oma emakeelt emakeelena ja, ja kirjandust, see nõuab nii rahalist ressurssi, see nõuab ka põhikooli õppekava muudatusi. Muukeelsete laste aina suurem tung eestikeelsetesse koolidesse on paljuski seotud osa venekeelsete koolide nõrga riigikeele õpetamise tasemega. Jõhvi vene põhikooli direktor Irina Šulgina tunnistas, et mitmed vene õppekeelega koolid ei suhtu riigikeele õpetamisesse täie tõsidusega. Seda soosib staažika koolijuhi hinnangul see, et Ida-Virumaal on paljudes vene peredes probleemiks lastevanemate negatiivne suhtumine riigikeele õppe vajalikkusesse. Selliseid perekondi ikkagi on, kes räägivad, et mina suutsin siin elada ilma eesti keeleta ja küll sina ka tuled toime sellega, et küll sa leiad oma niši ja saad elada rahulikult, ilma eesti keele oskuseta. See võib-olla puudutab neid vanemaid just kes ise eriti võib-olla ei tahagi areneda. Et nad on jõudnud mingisuguse lageni ja edasi nad ei näegi mitte mingit võimalust arendamiseks. Haridus ja teadusminister Liina Kersna on võtnud eesmärgiks, et muutused eesti keele õpetamises rakenduksid segakoolides juba järgmisest õppeaastast Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa vene põhikoolide juhid nendivad, et muutus peab algama muukeelsetest kodudest, siis alles saab ka riiklikul tasemel kaasa aidata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on kindlasti olnud ühtede inimeste hinnang, et nad leiavad, et nende asjadega tegeletakse riigi poolt kriminaalmenetlustes rohkem kui nüüd kellegi teise asjaga. Numbrid räägivad iseenda eest ja tegelikult saab ikkagi praegu rääkida sellest, et aprillisündmustega on on põhja ringkonna prokuratuuri menetluses 30 kriminaalasja ja veel praegu on nendest nii-öelda mässajatest vahi all üheksa isikut. Samas on reaalne seis hetkel selline, et meil on olemas endiselt 250 kahtlustatavate nendes rüüstamistes. Me ei saa eraldada Woodstoki kogu kesklinnas aset leidnud sündmustest ja meie jaoks on olnud kriminaalmenetlust silmas pidades prioriteediks tegeleda ennekõike nende inimestega, kes on viibinud vahi all sest nendelt oli võetud vabadus ja praeguseks ajaks saab ka rääkida, et järjest seda tööd tehakse põhja. Prokuratuuri poolt on kaheksa prokuröri abi, kes ainult tegelevad ainult aprilli sündmuste ja rüüstamisi toime olnud isikute kriminaalmenetlustega. Ja tegelikult on kohtus nüüdseks juba üle 20 asja koht tus jõuavad need asjad järjest lahenditeni ja see on pikk protsess, sellepärast et kui ühelt poolt küll kinnipidamine toimus väga lühikese aja jooksul, siis kriminaalmenetluses tõendite poolt järeleandmisi riik teha ei tohi. Ja see tähendab seda, et, et kõik tõendid, mis nende isikute vastu saavad kogutud, peavad olema kvaliteetsed ja see lihtsalt võtab paratamatult aega, sest isikute hulk, kes on olnud kahtlustatavad, on suur. Et kesklinna sündmusi vaadatakse tervikuna? Jah, on kahetsusväärne, et ei ole käesolevaks hetkeks ühtegi kahtlustatavat Woodstoki ründamises konkreetselt see ei tähenda, et see lõplikult niimoodi ei jää. Ühtegi isikut ei ole viibinud vahi all ja ei ole ka kinni peetud uutstoki vahetust lähedusest kahtlustatud selles, et ta oleks konkreetselt rüüstanud uusdoki. See tegelikult tähendab omakorda seda, et Wotstoki ründaja ei olnud vahiall ja see tähendab seda, et nad selle suure hulga isikute massist ei olnud kahjuks need isikud, kellega, nagu riik peab tegelema esmajärjekorras, kellelt oleks vabadus võetud. Aga ma usun, et, et me jõuame nende konkreetsete isikuteni ja ka need isikud saavad oma kahtlustuse oma süüdistuse ja vastutavad oma tegude eest, mille nad toime on pannud. Prokurör Lavli Lepp ütles, et tegelikult isikute tuvastamise protsess jätkub ja nimetatud 250 kahtlusalust pole mingi lõplik ring. Ühed vabanevad kahtlusest, teised lisanduvad ennustada, Lavli Lepp ei soovinud. Siiski avaldas ta lootust, et aasta lõpuks on kõik kahtluse all olevad isikud kohtu ette saadetud. Tulles nüüd tagasi paari kaitsjate nii-öelda vintsutamise juurde, siis nentis prokurör, et kuna seal paari juures tapeti inimene, on siiski selge, et taolise raske kuriteo uurimine on oluline. Riik püüab ikkagi välja selgitada nii-öelda Uutstuki kriminaalmenetluses seda, kes oli see isik, kes tappis Dmitri Kanini ja selles samas kriminaalmenetluses on olnud jooksvalt kahtlustatavad 13 isikut, neist kolm on viibinud vahi all. Tänase päeva seisuga on kõik need isikud vahi alt vabastatud ja neid on tõepoolest kahtlustatud Dmitri Kanini ja ja Olegi peksmises. Nende hulgas ei ole olnud ühtegi isikut, keda oleks kahtlustatud tapmises. Samas on olnud ikkagi selle kriminaalmenetluse eesmärk välja selgitada see, mis moel saabus Dmitri kaanini. Surm.", "role": "user" }, { "content": "Juhtivprokurör Lavly Lepp tegi kokkuvõtte aprillirahutuste uurimisest ja kommenteeris arvamust, et Woodstocki baari rüüstamist ei uurita küllaldaselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKredex andis Alexela grupile 2020. aasta lõpus erakorralist kahe protsendilist laenu 37 miljonit eurot, millest on kontserni kuuluv Kiviõli keemiatööstus saanud seni kasutada 14 miljonit eurot. Kiviõli keemiatööstuse juht Priit Orumaa tõi põlevkivitööstuse omapärana esile selle, et kogu laenuraha investeeringuteks suunata ei saadud. Pool sellest laenust seitse miljonit läks CO kahe kvootide ostmiseks. Et riik sai selle laenu poollaenu praktiliselt kohe tagasi. Aga tänu sellele, et me saime neid osta, maksid nad tänasega võrreldes veel kolm korda vähem, nii et selles mõttes me oleme nagu tänulikud, et tänu sellele laenule jäi see ettevõte praeguse seisuga ellu. Osa nendest investeeringutest me tegime, läks karjääritehnika uuendamisse siis kuskil viis miljonit, me kulutasime õlitööstuse moderniseerimiseks ja kaasajastamiseks miljon, võib-olla läks keskkonnainvesteeringuteks üks, teine miljon või energiamajanduse kaasajastamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks. Viieaastase laenuperioodi jooksul kohustus Kiviõli keemiatööstus andma tööd vähemalt 500-le inimesele. Urumaa sõnul oleks laenu saamata nii ettevõte kui ka kogu Alexela grupp raskuste ees. No ma arvan, et see ei oleks väga, väga roosiline olnud, et noh, tõenäoliselt me ei seisaks siin jah, praegu ja oleks ka olnud tõsiseid probleeme, Alexela grupil endal. Üheks laenu saamise tingimuseks oli see, et keemiatööstus muutuks seadmete uuendamise käigus keskkonnasõbralikumaks, kuigi ettevõtte kinnitusel on investeeringute tulemusena õhusaaste näitajad piirkonnas paranenud, linnarahvas seda veel ei tunneta, räägib Kiviõli keemiatööstuse juhatuse esimees Priit Orumaa. Meil on linnas nüüd automaatne, selline õhusaaste monitooringu seadeldis otse vallamaja kõrval ja see on kogu aeg online internetis nagu saadaval, et kõik võivad seda vaadata, et milline see õhusaaste siis nagu tegelikult on ja sealt neid nagu punaseid päevi on ikka oluliselt vähem kui kui varem. Käisime küsisime ka kiviõlilastelt, kas õhk tundub tõesti puhtam. Kui rõduukse avan, siis tehasest tuleb õudne hais, eriti kui on läänetuul, kuidas saab õhk puhtam olla. See õhk ei ole kunagi puhas olnud, kõik normaalsed inimesed sõidavad minema siit kiviõlist elamast. Aga mina tulin Tallinnast siia elama, sest vanemad elavad siin. Sel aastal tähistab Kiviõli keemiatööstus oma sajandat juubeliaastat Kiviõlist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Tänu Kredexi laenurahale suutis Alexela gruppi kuuluv Kiviõli Keemiatööstus vältida ettevõtte kinnipanekut. See on omakorda taganud Ida-Virumaal tööd enam kui poolele tuhandele inimesele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on pühapäeval saabunud kolme miljoni maskiga, mille maaletoojaks on Magnum ja Semetron. Nädala lõpus saabub juba uus partii nelja miljoni maskiga ja ettevalmistamisel on ka kolmas saadetis. Jaemüüki lähevadki maskid läbi Apotheka südameapteegi ja Benu proviisori. Apteekide üks inimene võib osta vaid ühe paki, mis sisaldab 50 maski. Milliseks kujuneb hind, räägib aktsiaseltsi Magnum juhatuse esimees Ahti Kallikorm. Lõpphinda meie ei saa kehtestada, meie saame anda vaid soovitusliku jaehinna lõppkliendile koos käibemaksuga ja meie keelduslikult näeksime seda alla 70 eurosendi permask. Aga seda siis lõplikult, otsustab juba apteek ise kohapeal. Just nimelt, sest alates esimesest aprillist meile ei kuulu Maagnumile ega Tamrole ei kuulu ükski apteek enam, nii, et proviisori apteegi omanikud ise otsustavad ja teevad oma lõpliku hinnakujunduse. Terviseameti ja perearstide kinnitusel on maske vaja eelkõige haigetele ja arstidele. Perearst Karmen Joller ütleb, et maskist olulisem on hoopis kätepesu ja muu hügieeni. Mask ei paku inimesele seda kaitset, mida ta ootab ja eeldab, kui sellele ei eelne kätepesu ja, ja teadusuuringud on siiski sellel seisukohal. Mask kaitseb eelkõige teisi inimesi haigestunud inimese eest ja mida ma tahaks veel toonitada, on see, et ühekordseks kasutamiseks mõeldud maske ei tohi küll mitte mingil juhul pesta või ise püüda kuidagi ahjus puhastada, nii nagu on sotsiaalmeedias soovitusi läbi käinud. Et see on absoluutselt lubamatu. Karmen Joller rõhutab, et maski ei tohi katsuda ja üks mask kestab vaid kolm tundi. Ka terviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik manitseb, et maski valesti kasutades võib see olla isegi ohtlik. Ja me paneksime ikkagi riskirühma kuuluvat isikutele südamele, et kui apteekidesse tekivad maskid müüki, siis olge head, ärge palun ise kiirustage neid maske ostma. Paluge oma pereliikmetel need maskid muretseda ikka selleks, et riskirühmad ei haigestuks sellesse tõsisesse nakkusesse. Ja lõpetuseks see, et kuna ilmad on ilusad paljud meie seast armastavad ka õues liikuda, sporti teha, siis siinkohal ka väike hoiatus, et aktiivselt sporti tehes ei ole mõistlik maski kanda. Eeldusel loomulikult, nagu me teame, et sporti me teeme ikkagi siis, kui me oleme terved, sest et näiteks metsa vahel joostes omaette maski kandes võib tekkida õhupuudus ja läbi maski hingamine on ikkagi inimese kehale täiendav koormus.", "role": "user" }, { "content": "Lähipäevil saabub apteekidesse müügile esimene partii kaitsemaske, samas pole maski kandmine kohustuslik. Perearstid peavad maskist olulisemaks siiski kätepesu.", "role": "assistant" } ]