Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKell 11 õhtul olid sotid Leedu seimi valimistel selged. Praegune peaminister Saulius ning põllumeeste ja roheliste liit peavad taanduma, et teha ruumi valijate sümpaatia võitnud Ingrid. Ja kristlikele demokraatidele. Nagu see ei olnud partei liige, ei ole seda ka. Kunagine rahandusminister on partei esinumber valimistel ja peagi ilmselt peaminister. Partei esimees Gabrielus Lansbergis räägib rahvusringhäälingule uue võimu piirjoontest. Vaid loetud minutid pärast seda, kui me saame midagi öelda valimiste kohta, näib, et me saame koos liberaalsete parteidega moodustada koalitsiooni sest meil on selleks piisavalt kohti parlamendis. Aga meie mõte on kutsuda ka teisi parteid teisi moel või teisel osalema. Me ei taha, et nende valijad jääksid kõrvale koos enda valitud parlamendiliikmetega. Liberaalid ei lähe koalitsiooni tühjade kätega. Üks oluline valimislubadus on näiteks samasooliste partnerluse seadustamine. Lansbergi sõnul sellistes küsimustes kokkuleppeid ei sõlmita. Gabrielus Lansbergis Isamaa, Leedu kristlike demokraatide esimees Väärtusküsimused ei saa osaks valitsusprogrammist. Küsimusi, mida te nimetasite, arutab parlament. Meie partei on selles küsimuses pooleks. Põllumeeste ja roheliste peakontoris on meeleolu hallim. Tervishoiuminister Aurelius Veriga näeb valimiskaotuses osa koroonapandeemia mõjul. Nähes, kuidas numbrid lähevad üha halvemaks, siis tulemus on üsna positiivne. Me saame üsna palju mandaate vastavalt viimastele numbritele. See ei ole nii hea tulemus, kui me lootsime, aga ka mitte väga halb pärast võimupartei rolli. Kui Isamaaliidu 141 kohalises seimis nüüd 49 kohta siis põllumeeste ja roheliste liidul tuleb leppida 32-ga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Pehand Vilnius, Leedu.", "role": "user" }, { "content": "Leedu seimi valimised võitis seni opositsioonis olnud Isamaaliit - Leedu Kristlikud Demokraadid. Kohe pärast tulemuste selgumist alustati koalitsioonikõnelusi Liberaalse Liikumise ja Vabadusparteiga. Konservatiividel ja liberaalidel on 141-liikmelises seimis kokku 73 kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurkogu algas erakonna juhi Mart Laari ülevaatega poliitilisest olukorrast. Mart Laar oli erakondade suhtes üsna kriitiline ja rõhutas, et kõik peavad oma vigu tunnistama. Sealhulgas ka Isamaa ja Res Publica Liit. Me oleme tegelenud väga tähtsate riiklike üldiste küsimustega kogu aeg ja mis on väga õige ja hea, aga me oleme rohkem ise rääkinud ja vähem kuulanud, see peab lõppema. Me peame tegelema nende küsimustega, mis on inimestele praegusel hetkel oluline. Nende teiste küsimuste kõrval, mis on riiklikult olulised inimeste mured, on tööpuudus, hirm oma kodu kaotada ja nende asjadega peame megi nüüd ja kohe tegelema. Peatähelepanu pühendab IRL majandusele. Majanduses on ülioluline see, et, et me paneksime seisma maksukoormuse kasvu, see on kasvanud tasemele, kus see pole Eesti konkurentsivõimele enam hea. See tähendab ka seda, et ettepanekud nagu kodu omanike intressivabastuse äralõikamine, mis puudutas 100 kuutekümmet 1000 Eesti pere, selle, see tuleb ära jätta. IRL seisab sellele selgelt vastu ja teiseks suur plokk on töökohtade loomine ja erinevate meetmete kaudu, mis on majandusministeeriumis algatatud, on see palgatoetussüsteemis on sotsiaalministeeriumi all majandusministeeriumi üles eksporttoetused, tehnoloogia, investeeringute toetused, kõik need tuleb märgatavalt kasutada. Valitsuskoalitsiooni suhtes on Mart Laar kindlalt ja üheselt meelestatud, see jääb püsima. Kui Andrus Ansip 2007 oma valitsust kokku pani, siis üks, mida ma selle puhul ka avalikkusele ütlesin, et on meie kohus, kui ühe koalitsioonipartneri kohus tagada see, et Eesti saaks endale esimest korda valitsuse, mis püsis valimistest valimisteni. Täna võin kinnitada, me oleme oma sõna pidanud ja peame seda lõpuni ja Andrus Ansipi valitsus saab esimene valitsus Eesti ajaloos, mis püsib valimistest valimisteni. Ajakirjanduses on palju juttu olnud eriarvamustest IRL-i sees, kus ühel pool endine Isamaaliit ja teisel pool endine Res Publica Mart nutt, kes kuulub IRL-i eestseisusesse praegu ja kandideerib täna ka uude, ei arva, et tegemist oleks lõhestavate eriarvamustega. Erakonnas, kus on rohkem kui 9000 liiget, on päris palju erinevaid arvamusi ja nüüd, kui arvata, et kõik varasematest ühinemistest pärit jooned kadunud oleksid, siis kahtlemata nad ei ole kadunud, see on täiesti loomulik nüüd, kas see on positiivne või negatiivne, siis ma arvan, et see iseenesest on positiivne, sellepärast et väga erineva traditsiooni kokkupuude ühes erakonnas annab talle jõudu juurde. Küsimus on alati, et kas need ei või hakata ka erakonda nagu rebestama ja ma arvan, et tänases seisus need kindlasti niimoodi ei ole. Kui me vaatame praegust erakonna juhtstruktuure, sealhulgas ka siis tegelikult ma ei tea, kas me saame rääkida erakonna sees tingimata mingist rühmitusest, aga me saame rääkida kindlasti eriarvamustest ja mitmetest mõttelaadidest, mis on esindatud.", "role": "user" }, { "content": "IRLi esimees Mart Laar teatas täna erakonna suurkogul peetud kõnes, et Eestis on maksukoormus tõusnud lakke, mistõttu blokeeritakse igasugused ettepanekud seda veelgi tõsta. Kõige tähtsamaks pidas Laar tööpuuduse kasvu peatamist aasta lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes ei ole kõik parteid sugugi ühte meelt ses suhtes, kas riik peaks NATO liikmeks saama või mitte. Valitsuse kaks suuremat parteid on selle vastu. Opositsiooniline kogemus, kes pooldab põlissoomlased, nimetavad end NATO kriitilisteks. Osa poliitikuid on pigem ettevaatlikud. Viimase uudisena teatasid roheliste eurosaadikud, et NATO-ga liitumise asjaolusid peaks kindlasti vaagima, kuigi seda ei pruugi teha kohe või kiiruga. Jaak Jõerüüt, kes on olnud Eesti suursaadik Soomes, peab presidendi ja peaministri sõnumit väga selgeks ja arusaadavaks. Teades hästi, kuidas Soome riigitegelased on harjunud aastakümnete jooksul kõik omavahel kokku leppima, siis loomulikult ei ole see juhus, et peaminister ja president suhteliselt ühel ja samal ajal ütlevad niisugust poliitiliselt hästi kuumal teemal selget sõnumit Venemaa poole ja samal ajal ka Brüsseli poole ja tegelikult ka kogu maailmale, kas kohe või mitte kohe need on niisugused pikad läbirääkimised, avaldus antakse, aga palju olulisem on see, et mis ajal see soomlastel on praegu tehtud just sellel ajal, kui piltlikult öeldes Kremlis on tulnud kõige arusaamatumad ja kõige totramad poliitilist militaarset. Ma ei ütle, et sõnumid, vaid mingisugune arusaamatu jama ja mis puudutab nüüd ajalise dimensiooni, mida see kohe ka väljendab, siis sisuliselt on soomlased ammu valmis ja tegelikult algas see protsess niimoodi märgiliselt siis, kui Elisabeth Rehn oli Soome kaitseminister ja otsustas Ameerika Ühendriikides lennukeid tellida. Ma mõtlen sõjalennukeid. Erinevalt Soomest naaberriik Rootsi ei arva, et peaks alustama NATO liikmesuse läbirääkimisi. See on Rootsi ajalugu nüüd juba üle 200 aasta, nad proovivad hoiduda igasugustest militaarkonfliktidest, mis noh, neid endid puudutaks. Samal ajal muidugi, rahvusvahelise olukorra muutumine ehmatas neid umbes kümmekond aastat tagasi, kui noh, väga alla läinud kaitsekulutusi hakati jälle uuesti üles pumpama. Nii et Rootsi on mingisugusel määral siiski kurssi muutnud. Aga mis puudutab seda sõnalist eklibristikat NATO teemal, siis Rootsi on ikka natukene ettevaatlikum olnud, mitte et see oleks hea või halb, aga fakt on see, et Rootsil ei ole seda ligi 1000 kilomeetrit piiri. Venemaaga, mis on Soomel?", "role": "user" }, { "content": "Soome president Sauli Niinistö ütles oma uusaastakõnes, et Soome võib liituda NATO-ga kui riik nii soovib. Peaminister Sanna Marin märkis oma aastavahetuskõnes samuti, et Soomel on see võimalus olemas. Kas Soomest võiks NATO liige saada, ongi üks räägitumaid välispoliitilisi teemasid alanud aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTasuta keeleõppe eesmärgiks on Eesti kodanike arvu suurendamine, sest kodakondsuse saamise eelduseks on B üks tasemel keeleoskus. Ühtekokku registreerus sisekaitseakadeemia keeleõppesse 1700 inimest. Kodakondsuse omandamise tingimustele vastas 1300, neist 400 õpivad eesti keelt ja esimesed lõpetajad käisid juba eksamil. Sisekaitseakadeemia nõuniku Jana Kondrašova hinnangul on tulemused lootustandvad. Ikka näitab, et üsna head tulemused, esimesed tulemused ja kui kokku meil oli 64 inimest, siis eksamil ja ainult kuus ei soritanud. See näitab seda, et midagi sellist head kindlasti saab. Tasemeeksami sooritanute keskmine tulemus oli Tallinnas 78 protsenti ja Ida-Virumaal 72 protsenti. Jana Kondrašova sõnul motiveerib inimesi nendega sõlmitav keeleõppeleping. Kuna see ministri määrus eeldab seda, et kui inimene ei külasta neid koolitusi ja kui tahan, siis käin, kui ta ei käi, siis akadeemial on õigus kulusid siis tagasi küsida. Ja inimesed, noh, tegelikult ütleme nii, et mitte kardavad, aga arvestavad seda ja see keeleleping motiveerib ja distsiplineerib inimesi. Keele õppijate ja kodakondsuse soovijate hulgas on nii pikaajalisi Eesti elanikke kui siin vähemalt viis aastat elanud uusi immigrante. Enamik neist elab Tallinnas, kuid huvi kodakondsuse omandamise vastu kasvab ka Ida-Virus, kus tuleval aastal on kavas lisaks kuuele avada veel viis keeleõpperühma. Samas nagu kinnitab Jana Kondrašova, on tegemist pikaajalise projektiga, sest keeleõpe nullist kuni nõutava tasemeni võib kesta kuni poolteist aastat, millele lisandub poole aastane kodakondsustaotluse menetlemise aeg. See kestab nii kaua, kui viimane meie keeleõppija sooritab seda eksameid ja siis taotleb seda Eesti kodakondsuse, aga millal see toimub, see kindlasti sõltub koostööst keeltekoolidega, pedagoogidest ja kindlasti inimestest. Keeleõppe projektiks on sisekaitseakadeemia le ette nähtud 1,3 miljonit eurot, millest on praeguseks kulutatud umbes pool. Jana Kondrašova sõnul soovitakse tuleval aastal keeleõppega jätkata ja uusi õppijaid kursustele suunata. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Sisekaitseakadeemia keeleprojekti esimesed lõpetajad näitasid keeleeksamil häid tulemusi. Kursustel osalejaid motiveerib keeleleping, mis lubab hooletule õppijale kulutatud raha välja nõuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n24 tundi neid asju nüüd tõrjume alates eelmisest reedest, täna hommikul on hea rahulik olukord, et kõik süsteemid töötavad hetkel keegi väga oluliselt ei ründa, aga kahjuks tõepoolest, eile õhtul kell kaheksa südaöösel täpselt ja, ja öösel kell üks tulid kaks väga tõsist rünnakut, et olukord ei ole väga roosiline. Milliste lehekülgede vastu need rünnakud suunatud olid? Siiamaani on need see usunnatud ikkagi põhiliselt riigiasutuste kodulehekülgede vastu aga eile hakati ründama ka tõsisemalt mitte ainult kodulehti, vaid ka siis süsteeme ja mitte ainult riigi omasid. Aga ikka tervest maailmast selles mõttes, et arvutitel ju piire ei ole ja, ja, ja neid viirustega nakatatud arvuteid on hästi palju neid neid kasutada meie vastu on imelihtne. Välisminister Urmas Paet eile väitis ka seda, et Eestil on kindlaid andmeid selle kohta, et üks rünnakutest vähemalt on tulnud ka sellisest kohast, mis on seotud Venemaa presidendi organisatsiooniga. Ma ise küll ei ole konkreetselt seda fakti üle kontrollinud, ei ole selleks aega olnud, aga see võib osutuda vägagi tõeks, sellepärast et Neid rünnakuid tuleb tõepoolest ka Venemaa suunalt ja neid võib tulla kust iganes. See, et nendest rünnakutest mingit märke maha ei jää, seda nüüd küll loota ei maksa, et, et Neid rünnakuid õnnestub väga hästi hiljem tagantjärgi tõendada, et kust rünnati, kes ründas ja nii lihtne see ongi. Millised on meie võimalused neid rünnakuid peatada ehk kui palju inimesi tegeleb igapäevaselt sellega, et kaitsta meie veebi ja internetiserverid? Usun, et, et me võime neid inimesi kokku lugeda sadades täpne ülevaade puudub, et me teeme tõepoolest koostööd, siis kõikide suuremate riigi ja erasektori vastava ala töötajatega, nii et neid on palju. Mida te lõpetuseks soovitate neil kodanikel, kes tõepoolest leiavad sellise lehekülje, näevad seda lehekülge või kes ei pääse oma koduleheküljele? Kindlasti sellest oma teenusepakkujale teada anda või, või sellele lehekülje omanikule teada anda, et teie lehekülg on nüüd hoopis teistsugune kui me, kui ta peab olema ja kui on inimestel endal probleemi asutustele endal probleemi, et kindlasti pöörduda otse oma teenuste pakkujate poole. Tavaliselt sellised rünnakud kestavad pikemalt, kui, kui üks-kaks päeva.", "role": "user" }, { "content": "Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbeosakonna kinnitusel töötavad nad ööpäev läbi Eesti internetiserverite vastu suunatud rünnakute tõrjumiseks. Kolm suuremat rünnakut leidis aset eile õhtul. Hanno Tombergile andis selgitusi CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuit on lubatud põletada ka praegu, aga nagu ütleb eelnõu seletuskiri seniste koguste tootmiseks on vähe väärt nähtuslikku puitu sisuliselt tasuta ära antud. Suuremate koguste põletamiseks tuleb riigil biomassi kasutamise hinnavahe kompenseerida. Mida nüüd ka tegema hakatakse. Seaduse poolt hääletas 69 riigikogu saadikut, vastu oli üheksa, reeglina sotsiaaldemokraadid, aga ka Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul. Hääletamata jättis kolm saadikut. Seaduse poolt olid koalitsioon ja kaks opositsioonierakonda ehk eelmine ja praegune valitsus seda kaitstes, ütles Isamaa fraktsiooni liige Sven Sester. Et me oleme siiamaani pööranud tähelepanu peaasjalikult ju uutele reguleeritavatele, tootmisvõimsustele, elektriseadmetes ja uutele, siis reguleerimisvõimaluseta tootmisseadmetele noh peaasjalikult siis võimalikud varasemad koostootmisjaamad või siis ütleme, tuul, päike, hüdro ja nii edasi, et nüüd me pöörame tegelikult tähelepanu ka olemasolevate tootmisseadmetele ja ma arvan, et biomassi kasutus on taastuvenergia kasutus, ma usun, selle võimaluse andmisega, mis täna antakse, antakse võimalus tegelikult Eesti metsa ja võsa ühelt poolt puhastada metsaalust ja teiselt poolt luua tegelikult mingi lisandväärtuse, sellele siis väheväärtuslikule puidule, mis siiamaani siis ühes või teises kohas on. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski tegi seaduse maatasa. Ta ütles, et see on halb keskkonna vaates tõstab elektri hinda ja on lisaks kõigele põhiseaduse vastane. Puidu põletamise doteerimise kohta lisas Ossinovski. Eesti on siiani sellest arutusest hoidunud, see on olnud suur kaklus, aga me oleme suutnud sellest hoiduda. Et me ei maksa peale sellele, et auvere elektrijaamas põletatakse metsa, kus 60 protsenti energiast valatakse lihtsalt jõkke. Et me sellist lollust ei tee. Nüüd selle eelnõuga me hakkame seda tegema. Mõju raiemahtudele on ilmselge eelnõu kohaselt kuni kaks miljonit tihumeetrit võib täiendavalt ahjus põletada ja on selge, et niivõrd suur nõudluse kasv suurendab ka raiemahtu. Jevgeni Ossinovski pöördus presidendi poole palvega seadust mitte välja kuulutada.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu elektrituruseaduse muudatused, mis lubavad edaspidi suures mahus biomassi põletamist Narva elektrijaamades.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigi 10000 eurot maksnud uuringu tellis Pärnu linn osaühingult IPT projekti juhtimine. Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Nigul rääkis, et spetsialistid arvasid kohe alguses, et lihke päästis valla kaevu puurimine jõe kaldal. Uuringu tulemused andsid sellele, kinnita aga, et see maalihe ise toimus, et see oleks võinud olla varem või hiljem, sest et looduslikud tegurid selles paikkonnas olid väga piiriseisundis Pärnu jõgede ääres on olnud maalihkeid ja Pärnu jõgede ääres on tehtud ka neid maalihke uuringuid. Kõige suurem uuring on tehtud aastal 2002 maakonna planeeringu raames, aga see uuring ei jõudnud nii kaugele, nagu oli siis see Tamme talu või see Malda piirkond. Peale selle, et uuring annab vastuse, mis ja miks juhtus saab sealt ka teada, mida sellel jõe kaldal teha tohib ja mis on välistatud, kuidas korrastada seda maapinda, kuhu näiteks uus kaev on võimalik üldse puurida. Ja samas ka see teave siiski ka, et sellesse piirkonda sinna jõe äärde ei tohi ka ladustada üldse materjale, sinna ei tohi ladustada pinnast, mulda, mitte midagi täiendavat, et selle paikkonna või selle koha uuring on hästi oluline. Praegu teada sellele kinnistuomanikule ja seal naaberkinnistutele kastet.", "role": "user" }, { "content": "Maalihke Pärnumaal Tamme talus põhjustasid puurimistööd jõe kaldal, kuhu pererahvas soovis rajada puurkaevu. Samas selgub uuringust, et maalihet võinuks oodata niikuinii.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohus arutas kaasust, kus äriühing tehti varatuks osanike otsusega maksta dividende. Juhatuse liige oli eelnevalt esitanud riigile valed andmed ühingu maksukohustuse kohta. Kui tõeline maksukohustus selgus, ei olnud enam ühingul vara seda tasuda. Riigikohtunik Nele Parrest ütleb, et arutati, kas sellises olukorras peaks võlg jääma juhatuse liikme kanda. Põhjapanevam probleem või küsimus, mille üle istungil arutati, seisnes ka selles, et kui äriühingul ei ole vara ja algab pankrotimenetlus, siis üldjuhtudel peaks siis läbi pankrotimenetluse püüdma. Kõik need nõuded, mis selle varatu äriühingu vastu on, peaks püüdma lahendada läbi pankrotimenetluse. Lisaks pankrotimenetlusele on aga riik loonud endile teatud mõttes privilegeeritud instrumendi vastutus otsuse näol et äriühingu vara arvelt jääb küll see maksuvõlg kätte saamata, aga minnakse juhatuse liikme vastu otse ja siis tekkiski selline päris huvitav diskussioon selle üle, et, et mis on need juhud, kui riik peaks ikkagi osalema pankrotimenetluses? Parest ütleb, et eeldatavalt otsustab riigikohus kuuendal oktoobril. See konkreetne kaasus kindlasti mõjutab ilmselt ettevõtluse küsimus, kas ja kuivõrd, kui lai on see juhatuse liikme isiklik vastutus äriühingu kohustuste eest, et see paratamatult mõjutab isikut valmisolekut üldse tegele, tegeleda ettevõtlusega ja asuda juhatuse liikmeks? Jah, tõsi on, et on ka selliseid sinisilmseid, kes lihtsalt heas tahtes lähevad formaalselt kuskil juhatuse liikmeks kuigi tegelikult nad peaksid aduma ja tajuma, et juhatuse liikmeks olek on kohustus ja vastutus, millega võivad kaasneda päris karmid tagajärjed. Kui ma, kui oma ülesandeid korrektselt ei täideta. Ehk kokkuvõtvalt tuleb vältida nii olukorda, kus juhatuse liige ei vastuta oma halbade otsuste eest kui ka olukorda, kus juhatuse liikme vastutus on niivõrd suur, et see pärsib ettevõtlust.", "role": "user" }, { "content": "Kui juriidilisel isikul ehk näiteks ettevõttel või MTÜ-l tekivad võlad võib Maksu- ja Tolliamet teha vastutusotsuse ehk panna juhatuse liikme võlga kinni maksma. Riigikohus arutas täna, millistel eeldustel selline otsus tehakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti hambaarstide liidu president Piret Väli ütleb, et kõige suurem probleem on praegu isikukaitsevahenditega. Hambaarstide standardvarustuses on lihtsad meditsiinilised maskid kuid need viirust kinni ei püüa. Pealegi hakkavad ka need maskid otsa lõppema. Nakatumise ohu korral siin peaks olema ju need veekindel kostüüm ja peaks olema siis respiraatoriga mask ja kaitseprillid siis meil meil kahjuks neid ei ole. Piret Väli sõnul on nad oma murega ka terviseameti poole pöördunud. Kuna me oleme erasektor, siis riiklikud hanked ei laiene hambaarstidele, nii et sealtpoolt meil abi loota ei ole. Me teame seda, et praegusel hetkel on ka kõikide nende maskide hind tohutult tõusnud aga suurem probleem on veel see, et hetkel on see nii-öelda piiratud koguses võimalik neid veel saada. Piret Väli sõnul oleks isikukaitsevahendeid tarvis vähemalt nii palju, et lahti hoida hädapärased hambaravikabinetid, need, kus inimesed valu ja vaeguse korral kiiret abi saaks. Plaanilise ravi plaanivad mitmed hambaarstikabinetid esmaspäeval lõpetada. Ei ole päris täpselt teada, mismoodi siin ka see esmaabi osutamine hakkab olema, et, et me nüüd praegu peame otsustama ise igaüks langetama otsuse, et kas me jätkame või ei jätka. Meie soovitus on, et kui teil puuduvad kaitsevahendid, siis plaanile ravi võiks edasi lükata. Just esmaabiga jätkamiseks vaatavad hambaarstid riigi suunas, sest tarvis oleks koordineeritud lähenemist ehk ükski piirkond ei tohiks esmaabita jääda. Kui patsient tahab teada, kas hambaarsti kabinet on avatud, tuleb tal jälgida kliiniku koduleht või kabinetti helistada. Üks palve on hambaarstidel veel kõigil, kes on koroonaviiruse tõttu haigestunud ja kes enne seda käisid. Hambaarsti juures tasub hambaarstile oma nakatumisest teada anda. Niimoodi saavad arstid ennast ja teisi patsiente paremini kaitsta.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Hambaarstide Liit soovitab plaanipärase hambaravi katkestada. Hädapärane abi hambavalu korral jätkub, kuid konkreetset plaani veel töötatakse välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEriliselt kilbi peale on tõstetud niisugune liik nagu aul, kes siis on tegelikult Arktikas peitsev veelinnuliik, aga, aga, aga talvitub ta siis Läänemerel ja ainult Läänemerel, nii et see, mis siin Läänemerel toimub, on kindlasti väga oluline auli heaks käekäiguks ka, et, et et see on üks asi, mida ma tahaks teada, et paljusid auli meil järgi on ja ja kui me võtame neid arktilisi pesitsejaid, siis nad ju pesitsevad hästi laial alal siit kuni Tanini poolsaarelt kuni taimurini välja ja on selge see, et, et pesitsus ajal neid, neid ju ei saa kokku loendada. Et aul on üks ja siis loomulikult teised pargilised veelinud nagu kaurid ja vaerad ja loomulikult siis Eesti niisugune, ütleme, talitas võib-olla kõige niisugune haruldasem liik kirjuvaht.", "role": "user" }, { "content": "Maaülikooli teadlased teevad jaanuarist märtsini Läänemerel arktiliste veelindude lennuloendust. Sellega loodavad teadlased saada täpsemat infot Läänemerel talvituvate arktiliste veelindude asurkondade suuruse kohta. Loenduses osalevad kõik Läänemere-äärsed riigid, välja arvatud Venemaa. Loendus toimub lennukitelt, Eesti rannikualale on planeeritud kümme lendu, kokku umbes 10 000 km ulatuses. Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli peaspetsialist Leho Luigujõe ütles, et peale info, mis aitab merealasid planeerida, saavad teadlased olulist teavet ka linnuliikide käekäigu kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, et seaduseelnõu olid algatanud 86 saadikut ehk riigikogu valdav enamus ei tähendanud, et erimeelsusi ei olnud. Tõsi, seda, et eesti keelele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, toetasid kõik põhiettekandega, esines Kristiina Ojuland. Eesti keele kaitse põhiseaduses ei ole täna piisav. Eesti keel vajab tugevamat sümboolset ja õiguslikku tagatist. Algatajad usuvad, et meie eesolev põhiseaduse eelnõu parandus tõstaks eesti keele prestiiži igapäevases kasutuses. Samuti paneb see parandused sutajad mõtlema selle üle, kui palju me oleme viimastel aastatel teinud, kas väljaspoolt sunnitud või päevapoliitilistes oludes esile kerkinud vajaduste tulemusel järeleandmisi eesti keele kasutamise osas. Meie keelepoliitika on olnud pigem päevapoliitiline kui laiapõhjalisele konsensusele tuginev. Selline teguviis on andnud keeleõppe motiividele mille tõttu on kannatanud nii eesti keele kui ka lõpuks meie riigi maine. Kuigi vaieldi ka teemal, kui oluline on märge põhiseaduse ja kui oluline harilike seaduste mõju ja mida argielus teha saaks ja tegema peaks, olid nagu öeldud, keelekaitseliselt kõik vähemalt sõnades ühte meelt. Põhiline arutelu oli põhiseadusliku laadi. Juba õiguskantsler oli põhiseaduse misjonis tõstatanud küsimuse, et riigikogul ei ole volitusi muuta põhiseaduse põhimõttelisi aluseid. Preambula muutmine seda ka ilmselt oleks. Seega oleks muutmiseks vaja rahvahääletust. See muutis mõtlikuks nii mõnegi sotsiaaldemokraatliku Isamaa ja keskfraktsiooni esindaja, kes hakkasid väljendama kahtlust seadusemuudatuse kiire loomulikku e vajalikkuses. Aga just nii soovisid algatajad Evelin Sepp keskfraktsioon. Kui me liigitame preambula paranduse vähetähtsate hulka, siis küsimus kas meil seda on üldse vaja muuta, kui me ütleme, et see ei ole ainult formaalne täiendus, vaid see on väga sisuline ja väga oluline siis kahtlemata on tegemist samalaadse aluspõhimõtteka ja sama kaaluka aluspõhimõttega, millest siin õiguskantsler pikalt räägib ja mille muutmise võimalikkus tõenäoliselt on ainuvõimalik rahvahääletusel läbi viia. Esialgu see vaidlus eriti teravaks ja poliitiliseks minna ei saa, sest teise lugemiseni on aega kolm kuud ja vahepeal saavad spetsialistid küsimuse kallal pead murda. Loodetavasti on asi vormis, mitte sisus ja selle eelnõuga ei lähe nii nagu mõne teisega, mille kohta üks riigikogu klassik ütles. Toetusseadusele on nii üksmeelne, et ma ei näe mingit võimalust selle vastuvõtmiseks.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas eesti keele tähtsustamist põhiseaduses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu meil siin Eestis on ka mujal Euroopas koroonaviiruse teine laine käes. Eilse seisuga polnud Euroopas enam ühtegi riiki, kus 100000 elaniku kohta viimase kahe nädala jooksul oleks alla 25 nakatunu. Samas kui veel kuu aega tagasi oli neid riike mitu. Kui Eesti nakatumisnäitaja oli esmaspäevase seisuga Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmete kohaselt 51,6 siis Läti näitaja oli 29,2 ja Soome oma 28,2. Leedu nakatumisnäitaja oli meiega täpselt sama. Naabrite viimaste arengute kohta võib veel nii palju mainida, et Lätis on alates homsest maskide kandmine ühistranspordis kohustuslik. Samas kui Soomes leidis terviseamet, et seniseid reisipiiranguid võiks leevendada. Nimelt leiab seal amet, et edaspidi võiks vähem kui nädala riskiriigis viibinud reisija anda piiril ühe koroonaviiruse testi ning kui see on negatiivne, siis ei peaks ta ka karantiini jääma. Kui nüüd aga vaadata laiemat pilti, siis Belgias on nakatumisnäitaja 220, Hollandis 243, Prantsusmaal 246 ning Hispaanias 319. Selle valguses on asutud osalt ka piiranguid taas kehtestama. Prantsusmaa pealinnas Pariisis suletakse alates tänasest kõik baarid, spordisaalid ning ujulad. Restoranid võivad teatud tingimustel lahti jääda, kuid neid tingimusi alles täpsustatakse. Hispaania pealinnas Madridis peavad inimesed edaspidi taas kodus püsima. Eranditeks on tööl ja koolis käimine. Poed, restoranid ja baarid on siiski piiratud ajani avatud, kuid 50 protsendilise mahutavuse piiranguga. Ühendkuningriigis registreeriti laupäeval aga 13000 koroonaviiruse tõttu surnud inimest, mida oli sellele eelnenud nädala keskmisest kaks korda rohkem. Kuigi ühendkuningriigi valitsus teatas, et nii suureks tegi numbri eelnevate päevade tagantjärele jõudnud info siis peaminister Boris Johnson ütles, et riik peab olema valmis selleks, et enne jõule ja võib-olla isegi peale seda olukord rahulikumaks ei muutu. Ka seal on osa piiranguid uuesti kehtestatud, kuid Johnsoni sõnul ei saa enam majandust ja ühiskonda täielikult seisma panna. Saksamaalt uudiseid veel nii palju, et kui mõnes Saksamaa piirkonnas on nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta üle 35 viimase nädala jooksul siis ei tohi siseruumides erapidudel enam koguneda üle 25 inimese ning väljas toimuvatel pidudel üle 50 inimese. Seega, kuigi lauskarantiini soovivad kõik riigid vältida, siis uusi piiranguid tuleb sügisel kohaselt nagu seeni peale vihma.", "role": "user" }, { "content": "Kevadel peatus koroonaviiruse tõttu elu kõikides Euroopa riikides pea täielikult. Nüüd proovitakse küll täielikku karantiini vältida, kuid viiruse teise laine tulekuga on asutud piiranguid siiski juba taastama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLugupeetud rahvaasemikud, kingikott on seal kus ta tavaliselt on olnud eelmistelgi aastatel vitsa kimp on siin. Õieti tundub nii, et kõik saalis viibijad saadikud oleksid rahuldatud, peaks olema kaks vitsakimpu üks koalitsioonile ja teine opositsioonile. Aga olgu peale, ajame läbi ühise vitsakimbuga, sest vaatamata jagunemisele, koalitsiooniks ja opositsiooniks olete te ikkagi selleks siin, et asju ühiselt teha. Ja seetõttu ükskõik, mida ma teile ka öelda kavatsen, pidage meeles seda et ma pean teist kõigist lugu. Nii nagu tõenäoliselt kõigele vaatamata peab teist lugu ja teie tööst lugu. Kogu Eesti rahvas, kes teid on valinud ennast esindama. Jõulud on siinsamas samuti aasta lõpp, sajandi lõpp, aastatuhande lõpp. Millega teie saadate või õigemini viite Eesti rahva uude sajandisse? Hindaksite oma tegevuses selliseks väärt kingituseks. Muidugi iga eelnimetatud lõpp on ühtlasi uue alguseks. Ja nii pole see kaduv väike hetk mil rida numbreid meie ajaarvamises muutub õieti mingi murdepunkt või künnis igapäevaelu tähenduses. Elu jätkub nagu ennegi. Aga nagu eksimine on inimlik, on inimlik ka teatud asjade üle tähtsustamine. Ja viimasega usun, olete te siin peaaegu küll iga päev kokku puutunud või siis teleülekanded ei kajasta teie tavalist tööõhkkonda. Igatahes telepildis nähtud ülepingutatud vaprusest väriseva häälega sageli abitult salvav iroonilise tooniga peaaegu hüsteerilised küsimused, repliigid, sõnavõtud, mida saadavad otse kui kolleegide aplausi otsivad kõrvalpilgud kõnelevad kõigest muust, aga mitte asjalikkusest. Selliste esinemiste peale kulunud aeg, aur ja energia on kahju küll selgelt kaotatud aeg. See on venitanud teie tööpäevad asjatult pikaks. Et te peaaegu vihkate 11 erakondade kaupa vähemalt opositsiooni ja koalitsiooni vastasseisus igatahes ja et te hakkate asjade sellise arengu puhul peagi vajama valgete lipukestega, parlamentääre või riiklikku lepitajat kogu käesoleva koosseisu sügisese avaistungil, ütles teie esimees mäletatavasti viidates võimalusele teie tööga televiisori vahendusel kursis olla. Kuid seda enam ei tohi meie töö siin muutuda parlamendi näitemänguks, nendele, kes on meid valinud ja järelikult ka usaldan. Meid valiti asja tundma ja asju otsustama, kuid meid ei valitud teerullideks, mille mürinas inimese häält enam kuulda ei ole ja kus parlamendi oma hingamine mattub sõnatolmu mida ta ise toodab. Hoiatus, mis nüüd tagantjärele tundub täide läinud ennustusena kahjuks. Parlament peaks olema kollektiivne organ. Aga kui vahele jääb mulje, et teie hulgas on ainult üks inimene, kes teab tõde siis ei saa seda käsitleda muuna kui oma isiku ületähtsustamisena. Kui, kui te oleksite omavahel korraldanud konkursi sajandi lõpu riigikogu 100 silmapaistvamat liiget Siis sellest ühest, kes 100 hulka ei oleks pääsenud, teeksin ma siseministri sest tõenäoliselt oleks see mees või naine, kes on keskendunud sisulistele probleemidele ja mitte enda näitamisele. Mis te arvate, kas te suudaksite ühiselt kokku seada sajandivahetuse sõnumi eesti rahvale, nagu te olete püüdnud teha teiste rahvastele suunatud sõnumeid rahvale, kelle liikmed te olete eelkõige ja alles teises järjekorras parlamendiliikmed rahvale, kellest suur osa, nagu näitab viimane sotsioloogiline uuring on mures, kuidas ots otsaga kokku tulla ja mitte kuritegevuse ohvriks langeda ja kelle hulgas levivad veidi mõrkjad, naljad nagu näiteks see, et künnist sõiduteel vähendatud kiiruse hoidmiseks mida varem kutsuti sõbralikult lamavaks politseinikuks kutsutakse nüüd koondatud konstaabliks. Ja kuskil kurikaelade kokkutulekul olevat lauldud mõisad põlevad, saksad surevad. Metsamaa sai meiele pilapilaks. Aga niikaua, kui huumor elab, elab ka rahvas. Kuigi julm, jõhkravõitu huumor sisaldab hoiatavaid märke muutuvast mentaliteedist. Aga rõõm ja mure, kaksikvennad kaksiklapsed, looduskaitse. Kõlab esivanemate tõdemus kalevipojas. Te lõpetasite raske aasta, mis kokkuvõttes tõotab veel ehk veidi raskemat aastat uut aastat kogu riigile ja saate täna kätte oma kingitused, mis peaksid teile meelde tuletama. Neid, keda te siin esindate, kes on teid valinud kinkige neile tagasi. Asjalikkus arukas vastutustundlikkus, tööõhkkonnas sündinud otsused uuel aastal. See oleks parim, mida te võite. Anton, ansen Tammsaare ütleb aastad ja ajastud vahelduvad, soe asendub külma, külm, sooja, rahvad rändavad, riigid tõusevad ja hävivad. Möllavad sõjad, katkud, näljad, maapind väriseb, neelates linnad ja külad, meri tõuseb ja uhab hulkade eluasemed. Aga inimest see ei heiduta. Tema usub, et elu läheb aina paremaks. Uskuge teiegi, et see on tagasilöökidele vaatamata võimalik, selleks olete ju kutsutud ja seatud. Soovin teile kogu südamest. Ja teie kaudu teie kodudele kaunist jõuluaega. Kena aasta lõppu ja uue aasta tulekut ja veel soovin. Ärge jätke iivid lõputult kaua üksikuks. Tänan.", "role": "user" }, { "content": "Jõuluvana esinemine Riigikogus saadikutele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaivara vallavalitsuse projektijuht Ivika Maidre, Sinimäe vaatetorn on nüüd lõpuks avatud 24 meetrit kõrge, asub siis pargimäel ehk lastekodumäel. Miks ta selle väe ea ne? Aga sellepärast, et ta tõepoolest on kõige kõrgem mägi meil, teiseks on ta kõige idapoolsem ja paistab hästi välja, vaated on siin võrratud ja teiseks on meil ka ümber siin Sinimäe küla. Meil on hea siin olla, siia torni tõusta ja tunda, et me oleme Eesti kodanikud, sellepärast et just täna kodanikupäeval heiskame me torni tipu lipu. Kui siit juba öösel mööda sõita või õhtul see torn valgustatud teda näeb välja nagu trakula loss. Kas see on ka mingisugune taotluslik? Ei ole, aga mitte ainult torn ei ole meil valmis, torni on rahastanud nüüd ettevõtluse arendamise sihtasutus, aga kaitseministeeriumi toetusel oleme me korda teinud ka selle mäe nõlva, kus on siis juba esimesest maailmasõjast pärit punkrid ja need punkri suudmed näevad nüüd oivalised välja, seal ees on selline lai promenaat praegu küll kaetud lumega, aga tulge ja vaadake, ise veenduge et ka siin idapiiril näeb sinimägi välja tsiviliseeritud, kaunis ja me võime uhkusega öelda, et me oleme Eesti vabariigi kodanikud, mis seal punkrites sees on. Punkrites sees ei ole nüüd praegu midagi, nad on küll omavahel mäe sees ühendatud, nii et ühest punkrist sisse minnes saab teises välja tulla, aga täna spetsiaalselt nendele, kes on kohale tulnud, on seal tee ja saiakesed. Aga kui kaugele sa vaate tornis hea ilmaga täna on peaaegu et hea ilm peaks ikkagi nii Narva linn Venemaa lõunas, merevaade põhjas, ehkki Soome veel ei paista ja läänes siis juba jõhvi ja Kohtla-Järve kätte paistma, aga suur unistus on see, et me võiksime seal torni tipust, oma kaunit isamaad nautida igavesti. See oleks meie suur unistus, et ei mingeid ajalootuuli ja torme. Üks kolmest sinimeest kannab tornimäe nime ja kunagi ammu oligi vaatetorn just nimelt tornimäel, aga praegu on pargimägi vaatetorni jaoks parem koht, nagu selgitas Vaivara vallavanem Veiko Luhalaid. Loogiline oleks olnud torn püstitada sellele kolmandale mäele, aga no sealt on ta vaateväljast eemal, äkki tehakse sellest siis lõkke või parem on tuua siia, kus on ta pidevalt silma ja valve all. Aitas omajagu kaasa Paul Keskküla, tema on Illuka vallavolikogu esimees, kes ütles, et muidugi tehke torn, tehke pargimäele ja tõmmake sinna otsa suur sinimustvalge, et need, kes tulevad üle Narva-Jõe meile külla, siis esimese asjana kaugele-kaugele paistaks juba meie Vaivara sinimägedest. Sinimustvalge lipp.", "role": "user" }, { "content": "Sinimäel avati vaatetorn. See on 24 meetrit kõrge ja asub Pargimäel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMilline oli poliitika aasta Villu Reiljan, Estale huvitav ja heitlik, aga hästi palju rahvaliidule oli ta edukas. See, mida meie kavatse see, mida me tahtsime. See, et Arnold Rüütel saaks Eesti vabariigi presidendiks, seda me saime ja. Maret Maripuu, Tallinna volikogu uus juht, mis oli aasta kõige tähtsam poliitika sündmus? Ma arvan, et kõige tähtsamaks peaks peaks ikka pidama presidendivalimisi küll aga pidada ka vähem tähtsaks seda, et tagasi astus majandusminister see, et toimus Eesti raudtee müük, palju on kõmu, tänud, nergtehing ja ma arvan, et selle tehingu tagamaad hakkavad ka järgmisel aastal ajakirjandusele huvi pakkuma kindlasti see, mis ütleme Tallinna inimeste jaoks Mustamäe ühiselamute probleem ja täna juba jooksis välja, et sama asi on Põhja-Tallinnas. Kohe-kohe peaks plahvatama olukord Lasnamäel Nõmmel. Nii et raske on nagu ühte või teist asja välja tuua. Tallinna volikogu senine juht ja nüüdne parlamendisaadik Rein voog. Milline oleks teie hinnang poliitika aastale 2001? No nii, nagu ikka, aasta, mis eelneb järgmistele valimistele on aasta lõpus märgata elavnemist. Ma arvan, et oli üks suhteliselt tavaline Eesti poliitika. Aasta mis oli kõige tähtsam sündmus. Euroopa Liit ütles selgelt välja, et Eesti kutsutakse ühinema. Mina isiklikult peaks kõige tähtsamaks härra peaminister, millised olid lõppema hakkava aasta kõige kaalukamad sündmused Eestis. Kas Eesti sai täiskasvanumaks, targemaks, paremaks ja jõukamaks? Eesti sai Eesti täiskasvanumaks ja kindlasti sai Eesti ka jõukamaks ja kindlasti sai Eesti ka kogenenumaks ja nendest tulevadki need tähtsündmused. Meie läbimurre välispoliitikas Euroopa Liidu, eriti NATO suunas, OSCE missiooni lahkumine, erastamise lõpp, siis kindlasti selliste oluliste seaduste vastuvõtmine, nagu seda on tsiviilseadustiku reformi lõpule viimine ning kõik sotsiaalkindlustusala seadused, need on otsused, mis määravad ära Eesti tulevikku ja selles suhtes oli selles mõttes hea aasta. Mis mõttes halb aasta oli halb aasta oli see, et soov tuua poliitilise võimuvõitluse altarile ka mitmed põhimõttelised otsused takistas või hoidis lausa täielikult ära nende otsuste tegemise ja eriti minu jaoks on siin kaks asja, haldusterritoriaalse formi läbikukutamine. Ja teiselt poolelt siis kommunismi hukkamõistuga mitte toimunud riigikogus. Ja noh, kindlasti, mis järgmisest aastast nüüd üle sellelt aastalt uut aastasse üle läheb ja uut aastat noh, üsna saatuslikuks ab mõjutama on Tallinna võimukriis ja selle rel ju.", "role": "user" }, { "content": "Aasta 2001 hakkab lõppema. Milline ta oli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTehvandi spordikeskuse rajatraktor müttab kunst lumehunnikute vahel, et korralik suusa rada valmis saaks. Tööd on siin omajagu, aga asi käib päris kiiresti ühe tööpäeva jagu tunde selle jaoks kavandatigi. Siiski polnud Pärnu linnal kohe kavas nii kaugelt traktorid tellida. Abilinnapea Meelis Kukk. Algul oleme soovinud osta kompleksteenust koos lumetootmise, raja moodustamise hooldus ega aga need kahjuks ei ole õnnestunud. Siis oleme Pärnu spordikeskuse personaliga komplekteerinud meeskonna tootnud kunstlume ja nüüd Tehvandi spordi keskuse lumetraktori abiga oleme lõpuks saanud ka selle suusaraja valmis. Siin oli kuus tundi rajatraktoril tööd, lisaks sellele veel Tehvandi rajatraktor tallas meil üle loodusliku lumega rajad ja moodustas ka käigu rajad elanikele, kes tahavad tervisekõndi teha. Kukk ütles, et rajatraktori tunni hind on 115 eurot ja selle treileri kohaletoimetamise maksab samuti, aga ikka saadi teenus kätte kordi odavamalt. Kui hanke ainus pakkuja küsis kokku, läks kilomeetrise suusarada maksma üle 500000 euro. 160000 eurot saadi toetust Eesti terviseradadel sellest, et jõulumaa tervisekeskus, hankelepingun, linnal, kahju, Meelis Kukk. Jõulumäe on populaarne suusatamiskoht nädala sees ja eriti keskpäeval. Siin palju rahvast pole, aga nädalavahetused on rahvarohked. Jõulumäe tervisekeskuse juhatuse liige Heido Tasalain. Meil on läinud suht koht hästi, avasime raja detsembri keskel, 16 detsember 600 meetrise peale seda me vedasime laiali, üles võetud lume saime ühe koma kolmese ja tänaseks oleme suutnud avada 2,2 kilti kunstlumerada praegu tegelemegi veame siin juurde, et äkki saaks 2,3 linn väga pettunud, teised ei kandideeri. Ma saan linnast aru, et kindlasti nad võivad olla pettunud, aga me ei saanud lihtsalt võtta hankest osa, et lukustada ennast selle hankega ja kui endal oleks vaja olnud ja et oleks tulnud linna minna, siis oleks olnud dilemmaraske.", "role": "user" }, { "content": "Suur huvi suusatamise vastu on viinud kunstlumeradade rajamiseni. Selleks tööks vajaliku rajatraktori sai Pärnu linn 150 kilomeetri kauguselt Tehvandi spordikeskusest. Jõulumäe tervisekeskuses on kaks traktorit, aga neil polnud mahti linnale appi tulla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti maaülikooli õppeprorektor Endla Reintam nimetab kaks põhjust, miks ülikool otsustas sel aastal loobuda riigieksamit tulemuste arvestamisest sisseastumisel. Esiteks avas maaülikool vastuvõtt juttu praegu varem kui eelnevatel aastatel. Juba maikuu keskpaigast saavad tulevased tudengid kõrgkooli avaldusi esitada. Seega ütleb Rein ta, et otsus sisseastumistingimuste kohta tuli teha juba eriolukorra ajal ja ülikool ei saanud oota satama jääda. Haridus ja teadusministeeriumi otsust, kas riigieksamid sel aastal toimuvad või mitte. Kuna riigieksamite maht ja korraldus erineb nagunii eelnevatest aastatest, pole Reintame sõnul selle aasta eksamite tulemused eelnevate aastatega võrreldavad. Jätkab Endla Reintamm. Ta on ikkagi traditsiooniliselt veterinaarmeditsiinis, motivatsioonikiri on maastikuarhitektuuris, sisseastumiskatse on ka sellel aastal toiduainete tehnoloogias motivatsioonikiri, kus oli soov sellist eraldi katset teha, seal ta toimub, aga on ka palju õppekavasid, kus on jah, siis lihtsalt gümnaasiumi lõputunnistuse hinne lisaks siis teatud ainete hinded. Ühtlasi annab riigieksamitest loobumine Reintame sõnul võimaluse sisse astuda pea kõikidele, kel keskharidus ja soov ennast arendada. On olnud aastati ka kutsekoolide lõpetajaid, kes on teinud küll riigieksamid, aga need tulemused on olnud kergelt öeldes mitte nii head, aga nad on oma üldise õpi edukuse poolest tegelikkuses väga tublid ja saaksid ka meile hästi hakkama. Reintame hinnangul ei mõjuta riigieksamite tulemuste arvestamisest loobumine maaülikooli õppekvaliteeti. Ja õppekvaliteedis me kindlasti järgi ei anna, et maaülikooli sisseastuja ongi tegelikult natukene teadlikuma valiku tegija ja viimastel aastatel ka tegelikult see keskmine vanus on tõusnud ehk neid, kes tulevadki uuesti ülikooli või ümberõppele. Nende osakaal on järjest suurenenud. Haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher ütleb, et iga kõrgkool otsustab oma sisseastumistingimuste üle ise. Maaülikooli muudatustes ei ole midagi erakordset. Sama praktikat kasutavad näiteks Eesti loomekõrgkoolid. Kas ja kuidas mõjutab maaülikooli muudatus pakutava hariduse kvaliteeti, eks seda näitab Vaheri sõnul aeg. Me ei näe siin mitte midagi ette heita, sest üliõpilaskandidaat valimisel on väga oluline ju tegelikult kandidaadi motivatsioon. Maaülikool näitab üles sellist paindlikkust, et proovida seekord sellel aastal niimoodi, mis tulemusi see kaasa toob, eks seda saab siis ülikool ise hinnata.", "role": "user" }, { "content": "Kehtinud eriolukorra ja teadmatuse tõttu, kas ja mis moodi riigieksamid sel aastal toimuvad, otsustas Eesti Maaülikool, et riigieksamite tulemusi sel korral sisseastumisel ei arvestata. Seega toimub sisseastumine kõrgkooli sel aastal peamiselt gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete alusel. Mõnel erialal peab siiski esitama ka motivatsioonikirja või sooritama katse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaris Lauri alustas sellest, et maailma majandus ja finantskriisi ulatus on endiselt teadmata, kuid endiselt loodetakse optimistlikult, et selle aasta lõpp toob stabiliseerumise. Suveks selgub, kas riikide pingutused kriisi ohjeldada on tulemusi andnud. Eesti kohta ütles maris Lauri, et kui võrrelda muu maailmaga, siis pole olukord kaugeltki nii hull, kui kohati tundub. Mis ei tähenda, et meie olukord hea oleks. Majapidamiste tarbimine langeb sel aastal väga oluliselt, hõive langeb, see tähendab kahtlematult töötuse kasvu palga kasv pidurdub, siin tuleb nüüd teha vahet siis selles, et palgamaksed ja palk keskmine palk ei pruugi langeda. Palga väljamaksed vähenevad kindlasti väga oluliselt, sest lisaks hõivelangusele läheb ka töötunde vähemaks ja kindlasti majapidamised laenavad vähem kui eelmisel aastal, nii et ressurssi, mida kulutada on majapidamist, on kindlasti vähem. Maris Lauri ütles, et kui eelmisel aastal alustati säästmist selle tõttu, et hinnad tõusid kiiresti ja kardeti edasist tõusu siis suvest hakati säästma seetõttu, et silma piirile tõusis töötuse oht. Tarbimine suureneb alles siis, kui kaob ebakindlus. Samal ajal on võimalus, et kriis naabermaades aitab meie olukorra paranemisele kaasa. Ja võiks ikkagi eeldada, et kuna meie tootmiskulud on oluliselt odavamad kui näiteks Soomes, Rootsis, siis mingi osa tootmisest kandub siia meile ka üle, nii nagu on, juhtud ka varem. Inflatsioon aeglustub, hinnatase langeb, maksutõusu ei tule maris. Lauri ennustab, et aasta lõpul võiks olla hinnatase madalam kui selle alguses ka maris. Lauri on seisukohal, et deflatsioon on parem variant kui devalveerimine. Ja kindlasti on oluline ka see, et devalveerimine lisaks sellise maine hävitamisele mõjub ka kogu majandusele väga rängalt. Ta natuke teistmoodi mõjub kui deflatsioon ja ma ei julge öelda, et see oleks vähem kahjulikum. Ma usun, et see on hullem ja veelgi enam, halvemal juhul võib devalveerimine nii-öelda hakata korduma ja siis me ei tea, kus me lõpetame. Lauri arvates on mõnes mõttes deflatsioon tervitatav, sest meie hinnad tõusid kohati ebanormaalsele tasemele ja ei ole sealt alla tulnud ka praegu. Üks osa deflatsioonist on aga riigikulude kokkutõmbamine, mis peaks puudutama kõiki tasandeid. Kahjuks me omavalitsuste tasandil ei ole seni suurt midagi kuulda, aga nii-öelda eelarve puudujääki arvestatakse nagu kõik kokku. Nii et oleks väga kahju, kui keskvalitsus peab pingutama eriliselt sellepärast, et omavalitsused otsustavad, nagu laristada. Maris Lauri leidis, et Eesti võiks võtta üle ka mõned Läti kogemused või IMF-i soovitused Lätile ning tõi näiteks nimelt haldusreformi ehk karmima käitumise kohalike omavalitsustega. Kokkuvõttes pakub ka maris Lauri selle aasta Eesti majanduslanguseks seitsme protsendi ringis võrdluseks Leedus kuus ja Lätis 10.", "role": "user" }, { "content": "Majandusprognooside tegemine on praegu riskantne, kuid populaarne tegevus. Täna esitles restorani Pegasus ruumes oma prognoosi Swedbank.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul kell 10 null seitse sooritas tudengisatelliit ESTCube1 Eestist üle lennu. Seda oodati teatud ärevusega, kuna mõne päeva eest sai satelliidi meeskond USA kosmoseoperatsioonide ühendatud juhtimiskeskuselt hoiatuse, et satelliit võib kokku põrkuda prügipilvest pärineva osakesed. Mis siis tegelikult juhtus, annab teada projekti juhendaja Mart Noorma. Juhtus õnnelik juhus, et see jäigi lähedalt mööda lennuks viimaste tänahommikuste andmete järgi siis 245 meetri kauguselt kosmoseprügi osakene möödus meist ja meil endil ei ole võimalik seda kaugust hinnata. Mida me saame hinnata. Satelliidi andmete põhjal on see, et satelliidi pöörlemisandmed ei muutunud, see tähendab isegi kõige mikroskoopilisemad kontakti ei toimunud. Meie satelliidikene on elu ja tervise juures. Mis aga oleks võinud juhtuda? ESTCu poleks saanud pihta umbes kilose metallitükiga kiirusel umbes 40000 kilomeetrit tunnis ja kuna teadupoolest kokkupõrkel loeb hävingu, tekitab energia, mis põrkes vabaneb. Põrkel oleks vabanenud energia nagu 14000 püssikuuli samaaegsel tabamusel, ehk siis kui oleks ka olnud väiksemgi kokkupõrge, siis oleks su loomulikult hävinud täielikult. Ent täna hommikul saadi USAst järjekordne hoiatus. Eesti tudengisatelliit pole veel lõplikult ohutsoonist väljas. Juba kahe päeva pärast, neljanda augusti hommikul on järgmine lähikontakt India ookeani kohal, kus EstCube'i orbiidiga satub väga lähestikku ühe vene kanderaketi tükk mis on seekord juba 30 korda suurem kui täna hommikul lähedalt möödunud prügiosa. Kuid õnneks praeguste hinnangute kohaselt möödub ta meist umbes neli korda kaugemal kui täna hommikul, ehk siis umbes 900 meetri kaugusel pühapäeva hommikul kell kaheksa 35 India ookeani keskel umbes ja meie saame infot selle kohta, kas läks õnneks siis umbes samal ajal pühapäeva hommikul kusagil mõned minutid peale kümmet.", "role": "user" }, { "content": "Eesti tudengisatelliit pääses kokkupõrkest kosmoseprügiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui taevas on selge, saab järgmine nädal igal õhtul kella seitsmest üheksani Tartu tähetornis taevalaotust uurida. Taevakehadest saab ka kasvõi nutitelefoniga pilti teha. Pilte ootab Tartu Ülikooli muuseum. Astro fotokonkursile. Muuseumi haridusprogrammide kuraator Kärt Soieva ütleb, et seda, mida nähakse, aitavad muuseumi töötajad lahti seletada. Kui me vaatleme näiteks kuud, siis põhimõtteliselt kuu avastuste kohta saab infot jagada siis erinevate planeetide kohta. Andromeda galaktika põhimõtteliselt, kui me vaatleme taevast, et siis alati me räägime lugusid juurde et siis see on ka selline hariduslik väärtus sellel vaatlusõhtul, et mitte ainult pilte, vaid ka siis saab uusi teadmisi. Kuigi vaatlusõhtul ei hakka huvilised süviti teadustööd tegema, ütleb füüsik Jaak Kikas, et võimatu pole märgata ka midagi täiesti uut. Päris suur nimekiri avastustest, mida on teinud just sellised mitteprofessionaalsed astronoomid, vaid just sellised hobivaatlejad, milles on küsimus, küsimus on selles, et taevas on tähti väga palju, eks ole kõikidel neil korraga silma peal hoida. Võime tuua sellise võrdluse, et, et kui meil kõik linnud, tähed, meie oma galaktika tähed ei jagaksime ära kõikide maakera inimeste vahel, no igale ühele tuleks siis umbes 50 tähte. Kikas hindab fotovõistlusele saadetud pilte. Soieva lisab, et nii pilte tegema kui ka niisama uudistama on oodatud kõik. Siis ka teleskoobiga vaatlemine on tegelikult oskus, sellepärast et tuleb vaadata õigesti ja silma liigutada, et oleks hästi näha, taevakehasid ja seda võib juba hakata lastele varasest east õpetama, et kindlasti ka väikesed on täiesti teretulnud. Seda, kas üritus see päev toimub või on ilma ta taeva õhtuks kinni katnud, kuulutab tähetorn oma Facebooki lehel iga päev kella viieks. Miks üldse taeva vastu huvi tunda, võtab kokku Jaak Kikas. Armeenia astronoom Viktor Ambar, Sumjan on öelnud sedasi või, või vähemasti tean ma, et see ütlus on temale atributeeritud, et, et inimene seast selle poolest erinebki, et vaatab vahetevahel taevasse.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Tähetorn on eeloleval nädalal õhtuti huvilistele avatud. Lisaks teadmistele taevakehade kohta saavad soovijad ka teleskoobiga taevast pilti teha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEhk me saame tegelikult kõik rohkem, mitte kelleltki ei võeta mitte midagi ära ja, ja ei ole esimese järgu või teise järgu inimesi, et noh, kui tuua lihtsalt niisugune hüpoteetiline näide. Ma toon Taani näite, et kui Taanis näiteks on lubatud 25 protsenti täituvust, siis need inimesed, kes on kas läbi põdenud negatiivse testiga ja ka kiirtest on siin oluline või, või on vaktsineeritud, et nemad selle 25 protsendi piirangu alla ei lähe. Ehk et siis 25 protsenti jääb tegelikult nendele, kes sellele kolmele kriteeriumile ei vasta. Ehk tegelikult saab inimesi rohkem minna restorani ja ohutult minna restorani, sest turvalisus on kõige olulisem. Me saame selle avamise teha turvaliselt. Ja ega Covid ei kao ju ära kuhugi, et, et kas ta on meiega kaks aastat või 20 aastat, seda noh, mina ei oska öelda ja seepärast me peame gi välja töötama lahendused, mis võimaldavad meie elu võimalikult paindlikult korraldada ka siis, kui tuleb järgmine viiruse laine. Millal see tuleb? Jälle on raske öelda, aga suure tõenäosusega ta tuleb, et see on see loogika. Aga mida see nende jaoks tähendab, kes ei ole vaktsineeritud, kes ei taha lasta ennast vaktsineerida, nii nagu ma ütlesin, et me ei, ei räägi ju ainult vaktsineerimisest, me räägime ka testi tegemise võimalusest. Ja me räägime ka sellest, et on võimalik ka ilma neid tingimusi täitmata kohti külastada. Et, et selles mõttes kõik inimesed segunevad lõpuks ja, aga see ongi väga okei, selles ei ole ju mitte midagi halba, et ega need samad inimesed on ju segunenud toidupoodides jaekaubanduses igal pool, et me ei peaks nagu, võibolla nagu ennast liiga palju kinni mõtlema sellesse et me nüüd kuidagi jaotame ühte või, või teise ossa, et loomulikult segunevad ja, ja kõige olulisem on ju see, et, et nakatumis risk oleks väiksem ja nakatumis risk on väiksem, kui inimesed on vaktsineeritud või nad on läbi põdenud või nad on negatiivse testiga, et teste me teeme ju praegu ka, kui lennuki peale on vaja minna. Nii et need arutelud meil seisavad veel kabinetis ees, et kuidas täpselt. Nii et selles mõttes tuleb veel natuke oodata.", "role": "user" }, { "content": "Minister Sutt loodab, et siseriikliku vaktsineerimispassi saab kasutusele võtta suve esimeses pooles. Mitmed riigid on alustanud siseriiklike vaktsineerimispasside kasutuselevõttu. Pass leevendab piiranguid vaktsineeritud, koroonaviiruse läbipõdenud või negatiivse koroonatesti teinud inimestele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuest aastast ei tohi Euroopa Liidu liikmesriigid lennupiiranguid seada koroonaviirusele viidates. Selline oli Euroopa komisjoni otsus. Majandusminister Taavi Aas kinnitas, et valitsuselt alates esimesest jaanuarist lennupiiranguid rohkem ei tule. Praegu on Tallinna lennujaamas tabatud 11 rahvusvahelist liini ja turundusdirektori Eero Pärgmäe sõnul võiks uuest aastast liine veelgi lisanduda. Lennufirmade huvi liinide avamise vastu on jätkuvalt suur, küsimus on nõudluses ja nõudlus on tänasel hetkel ikkagi võrdlemisi väike, sest riikides kehtivad ju eneseisolatsiooni piirangud väga suures osas. Aga see otsus tähendabki seda, et lennufirmad saavad hakata planeerima liine nõudlusest tulenevalt, mitte piirangutest tulenevalt, nii et see on väga hea otsus. Kas nüüd olete te selleks valmis, et võib see lendude arv suureneda? Loomulikult, me oleme valmis selleks, et see arv suureneb, ta kindlasti suureneb kiiresti. Aga Euroopa sees tänase metoodika alusel on näiteks keelatud lennud Leetu ja noh, sellised lennud võiks, võiks kindlasti avaneda. Kevadel alustas lennujaam kokkuhoiuprogrammi, millega vähendati töötajate arvu 30 protsenti ja võeti kulud kontrolli alla. Sellest hoolimata on Pärgmäe kinnitusel tööl piisavalt inimesi, et reisijaid teenindada. See suurim kitsaskoht on ikkagi eneseisolatsiooni ankeetide täitmine ja testimispunkti võimekus lennujaamas ja meie palve kõikidel inimestel on ikkagi see, et täitke see eneseisolatsiooni ankeet ära digitaalselt juba enne Tallinnasse saabumist ja testimise puhul siis, kuna seal on ka järjekorraautomaat, siis hoidke mõistlikku distantsi. Lisaks on Tallinna lennujaam pakkunud firmadele võimaluse kasutada nende tühjalt seisvaid parkimiskohti. Meil on circa 1500 parkimiskohta vabad nii sees kui väljas ja me lihtsalt vaatame, et kas oleks huvi inimestel mingeid asju hoiustada. Täitsa eilse päeva jooksul juba päris palju tunti huvi nii hobiautodest kuni paatideni aga me otsikuime pigem sellist äriklienti, kellega me saame pikaajalise lepingu teha. Ehk siis te ikkagi eeldatav seda, et lähema kuude või aasta jooksul teil kogu parkimisala kasutust ei leia? Eks see lendamise ja reisimise taastamine võtab pikemalt aega, et kuigi uudised selle vaktsiini kohta on olnud väga positiivsed, siis noh, suure tõenäosusega, kui suvel hakkab lendamine veidi suuremas mahus taastuma, siis on juba väga hästi, aga lõplik taastumine võtab ikkagi aastaid. Jah.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Lennujaam on valmis uute liinide lisandumiseks ja reisijate arvu kasvuks uuel aastal. Kui 1. jaanuarist peaks Tallinnaga lennuliiklus tihenema, on lennujaam selleks valmis, hoolimata kevadisest koondamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeekordne arutelu oli oluliselt rahulikum kui mõne nädala tagune ja presidendikandidaadid süvenesid teemadesse rohkem. Joe Biden rõhutas taas kord, et valge maja koroonaviiruse vastane võitlus on olnud läbikukkumine. Donald Trump aga lubas, et vaktsiin on peagi kohal, lisades, et elu ei saa seisma jääda. Meil ei ole valikut, me ei saa ennast keldrisse kinni panna nagu Joe. Tal on võimalik ennast kinni panna, ta on ilmselgelt kuskil palju raha teeninud, aga talle meeldib keldris elada. Inimesed ei saa seda teha. Muuseas, mina, presidendi na ei saanud seda teha. Räägib USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Majandust ei saa enne avada, kui viirus on kontrolli all, aga kui avada, siis tuleb inimestele anda võimalus seda teha turvaliselt. Näiteks koolid vajavad palju raha avamiseks. Samuti rääkisid kandidaadid, kuidas peaks Hiinat karistama selle eest, et nad ei jaganud koroonaviiruse leviku kohta läbipaistvat informatsiooni. Veel kord, Joe Bilen. Ma sunniksin Hiinat mängima rahvusvaheliste reeglite järgi, mitte nagu praegune president. Ta on tekitanud olukorra, kus kaubandus defitsiit Hiinaga on kasvanud, mitte langenud. Veel kord, Donald Trump. Hiina maksis 28 miljardit dollarit, kas sa tead, kuidas nad seda tegid? Nad vähendasid oma valuuta väärtust ja maksid. Kas sa tead, kes said selle raha, meie põllumehed, meie suurepärased põllumehed, kes olid nende sihtmärgiks? Sa ei nõudnud neilt kunagi midagi. Endine asepresident pidi rääkima ka oma poja Hunter Bideni äritegevusest Hiinas ja Ukrainas, mis on tekitanud korruptsioonikahtlusi. Veel kord, Donald Trump. Ta on USA asepresident ja tema poeg ja kaks venda saavad rikkaks. Nad on nagu tolmuimejad, kes imevad raha välja igalt poolt, kus ta käib. Veel kord, Joe Biden. Me teame, et see president maksis Hiinas 50 korda rohkem makse kui siin tal on seal salajane pangakonto, tajab hiinlastega äri ja siis räägib, et mina võtan neilt raha, ma ei ole võtnud üheltki riigilt pennigi. Lisaks ütles Biden, et trump peaks avalikustama oma maksuandmed. President lubas seda teha niipea, kui maksuameti audit lõpeb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ja demokraatide presidendikandidaat Joe Biden pidasid Nashville’is viimase televäitluse. Taaskord keskenduti peamiselt koroonaviiruse vastasele tegevusele ja majanduse olukorrale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna ennelõunal oli österbi sadam inimtühi. Paadiga võib küll minna merele, kuid kalda ääres õngitseda ei tohi. Omavalitsus loodab nii vältida kalameeste kogunemist kitsale territooriumile. Österbi on populaarne kalastuskoht, eeskätt kaugemalt tulnute seas jätkab Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo. Arvestades seda, et reeglina sõidavad siia sadamasse kokku sajad inimesed seisavad külg külje kõrval ja paljud neist on ka vanemad inimesed, siis sel aastal tõesti me ei pidanud võimalikuks sadamas kalapüüki lubada. Enamus inimesi ongi tõesti üle Eesti, sõidavad Tallinna piirkonnast ja, ja kaugemalt Ida-Virumaalt siia kala püüdma. Seega veel tõstabki see asjaolu seda riski mitmekordseks tegelikult. Hirmo lisas, et omavalitsusel pole midagi kalapüügi vastu, mis on hea ajaviide kuid mure on suure rahvakogunemise pärast. Haapsalu linnapea Urmas Suklese sõnul Haapsalu promenaadi kohta sarnast keeldu praegu plaanis pole. Kui kalamehed peaksid sinna tulema, aga hoiavad omavahel distantsi, siis pole nad Suklese sõnul ohuks. Kui tulevad siia kalastajad, ma arvan, et me saadame siia mõned oma inimesed, kes siis püüavad natukene neid instrueerida, et ei maksa väga lähedale üksteisele minna. Ja kui jamaks läheb, noh, siis kõige lihtsam on keelata. Aivo Hirmo ütles, et esialgu on Österbi sadamaalal kalapüük keelatud esimese maini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Lääne-Nigula vald keelas 1. maini Noarootsi poolsaarel Österby sadama territooriumil kalapüügi. Tegemist on populaarse õngitsuskohaga, kuhu tullakse kevadeti kokku üle Eesti ja omavalitsus loodab nii ära hoida võimalikku koroonaviiruse levikut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti energia pöördus mullu jaanuaris kohtusse, et vaidlustada Eleringi otsus mitte anda Tootsi tuulepargile toetust niinimetatud vana skeemi järgi. Enne 2000 seitsmeteistkümnendat aastat rajatud tuulepargid saavad 12 aasta jooksul turuhinnale lisaks toetust, mille maksavad kinni tarbijad. Hinnanguliselt tähendanuks Eesti energiale 100 miljoni euro suurust toetust Tootsi tuulepargi eest. Elering leiab aga, et Tootsi tuulepark ei olnud 2016. aasta lõpuks veel täitnud toetuse saamise tingimusi. Eelmisel aastal ütles peaminister Kaja Kallas, et vaidlus kahe riigifirma vahel tuleb lõpetada. Täna teataski rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, et nii juhtub. Eesti Energia juhatus tegi eelmisel nädalal Rootsi tuulepargi vaidluse lõpetamise ettepaneku Eesti Energia nõukogule ja nõukogu toetas seda selle tehnilise vormistamisega praegu, mida ettevõte tegeleb, nii et ma ootan, et loodetavasti lähiajal nõukogu otsus on jõustunud. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et selline otsus lähtub firma hoolduskohustusest. Me sellel talvel nägime väga selgelt, et turg vajab rohkem odavat elektrit oluliselt rohkem, kui seda täna pakkumises on. Odav elekter tuleb taastuvatest allikatest ennekõike Eesti puhul siis tuulest ja ei ole mõistlik olla kohtus olukorras, kus tegelikult seda elektrit on turule vaja. Miks me seda varem seda otsust ei teinud, meil ei olnud alternatiivi, aga täna on alternatiiv olemas siis majandusministerium on välja kuulutanud siis uute taastuvenergia võimsuste jaoks siis uue taotlusvooru. Nüüd meil on alternatiiv olemas ja meie eesmärgiks on siis võimalikult kiiresti ka Tootsi tulepargi ehitusega edasi liikuda. Sutteri sõnul on Eesti Energia alternatiivset taotlusvooru oodanud alates 2016.-st aastast ja kavatseb Tootsi kinnistuga edaspidi osaleda taastuvenergia vähempakkumisel. Ma arvan, et aastal 24 ta võiks kindlasti töötada. Ja mis mahus Tootsi tuulepargi maht seitsme, 80 megavati kandis, et see nüüd sõltub natukene hankest, siis tehnoloogia areneb väga kiiresti. Turbiinide võimsused suurenevad, et peale hanke tulemusi saab päris täpselt seda hinnata, et kui võimsad turbiinid me saame sinna. Valmides oleks see suurim tuulepark Eestis. Eesti energia on projekti 10 aastaga investeerinud üle 50 miljoni euro.", "role": "user" }, { "content": "Tootsi tuulepargi kinnistu ja ehitusõiguse üle on aastaid kestnud kohtuvaidlused, mis on takistanud projekti elluviimist. Nüüd on vaidlustega lõpp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesmärk on suur, igast regioonikeskusest peaks jõudma Riia ringteele kahe tunniga. Transiidi kiirendamiseks ja ummikute vältimiseks plaanitakse Rail Balticu raudteeliini kõrvale rajada päris uus. Kaht Eestisse aina isse ja Valka suunduvad teed ühendav lõik enne Riiat Vangasi ja Skulte vahel. See on arenguvisioon, mis näeb ette rajada kogu Lätit hõlmava kiirteede võrgustiku. Loomulikult alustame Riia ringteest, kuid plaani alusel arendama teedevõrku sealt järjest kaugemale. Räägime. Läti probleem on Riia kesksus. Pealinna lähedased piirkonnad on kiiresti arenenud suurteks elamurajoonideks. Nende läbimine võtab nii pealinna tööle, kiirustajaid kui ka kaugsõidukeil ummikuis palju aega. Riia praegune ringtee on aeglane ja kitsas, kui arvestada ringtee ehituse hulka ka uus raudtee ja maanteesild. Üle Daugava maksab kiire ja ohutu ühendustaristu loomine üle 500 miljoni euro. Läti transpordiminister Talis Linkaits. Meest. Petsel Riia ringtee ehitatakse ümber kiirteede magistraaliks, igas suunas saab olema kaks pluss kaks rada, mõnes kohas ka kolm pluss kolm rada, räägib Linkaitas. Erinevalt Eestist arendavad lätlased tee-ehituses endiselt PPP projekte. Kava ümber sõidule tuleb kindlasti lisa. Nagu ekava kogemus näitab, tuleb erakapitali kaasata varuda aega kuid vaid riigi ja Euroopa Liidu rahale lootes poleks nii suures mahus võimalik teekava ellu viia. Tasulisi teid Lätis ei tule, peateede kõrval loodetakse uuendada ka regionaalseid trasse. Lätis pole ammu nähtud nii usinat, tee-ehitust või remonti kui viimaseil aastail, nii ka sel suvel.", "role": "user" }, { "content": "Läti plaanib paarikümne aasta jooksul rajada 1000 kilomeetrit kiirteid. Uus Riia ringtee peaks valmima juba kümne aasta pärast. Läti valitsus kiitis ambitsioonika teede arengukava heaks. See mõjutab ka Eestit, sest mitu uuendust peaks kiirendama nii Riiga jõudmist kui ka pealinnast mööduvat Eesti ja Leedu vahelist transiitliiklust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõsi on see, et ma isegi uurisin neid juriidilisi võimalusi, mis peaministrile on. Oli kaks võimalust, kas ta annab ametivande või ennem ametivannet, kui see lugu ilmus ja see ilmus siis mõned minutid peale kella kahte. Ja kell kolm oli riigikogus ametivande andmine. Oleks olnud teine võimalus, et viia tema avaldus siis Kadriorgu ja öelda, et ta ei saa ministri ametivannet anda ja ministriametisse asuda. Need kaks võimalust olid nii, et sellist edasilükkamist ka, seda ma uurisin, seda tegelikult seadus ette ei näe. Praegu, kui juba prokuratuur on tegelikult alustanud uurimist nendesamade väidete pealt, millest siis kirjutas Eesti Ekspress juba eile tänases Päevalehes Postimehes ka need juhtumid olemas, ajakirjanikud on väga palju tööd teinud. Väga paljusid inimesi mitte ühte kahte kolme küsitlenud. Kas on hetk järele mõelda selle eilse otsuse üle, kas olukord on muutunud teie jaoks? Ma arvan, et ma olen selle peale mõelnud, see esimene info noh, loomulikult konkreetselt ajalehelugu tuli minuni eelmise nädala neljapäeval, kuidas see info tuli ja see tuli minule läbi politseiametkonna, et ajakirjandus oli nende poole pöördunud ja ma arvan, et sama päeva õhtul või järgmisel päeval tegelikult pöörduti juba nende küsimustega või nende väidetega siis ka riigikantselei poole küsiti nii palju infot, kui meil oli, loomulikult meil ei olnud seda infot, et ma olen selles mõttes teiega täiesti nõus, et ajakirjandus on teinud väga suure töö. Ja ma arvan, et on teinud töö hästi olulises ja kahjuks kurvas valdkonnas milleks on perevägivald ja lähisuhtevägivald ja see on väga hiiliv kuriteo vorm. Ja kahjuks me näeme seda, et statistikas väga vähesed tulevad sellega välja. Ja seetõttu ma arvan ka selle antud juhul selle loo puhul on tehtud ära suur töö. Küsimus on täna selles, et mis on need faktid, millele toetuda, et mina olen kohtunud. Mida mina saan teha peaministrina või kodanikuna siis ministriga küsinud, kas on olnud tema peres füüsilist vägivalda, ta on vaadanud mulle otsa nagu Teie vaate täna siin öelnud. Et ei ole, ma arvan, see, et politsei, prokuratuur eile õhtul, ma arvan, see oli peale kella kaheksat, siis algatasid uurimise ja menetluse, et ma arvan, see on väga õige, et tegelikult siin on nii ruttu kui vähegi võimalik selgust vaja. Selgust ongi kiiresti tarvis, aga nii kaua jääb marti Kuusik ministri amet. Nii kaua ta on ministriametis, kui ei ole hetkel neid konkreetseid inimesi või nimesid, kes saavad siis seda fakti, mida on tema mulle öelnud, et ta ei ole seda teinud ja mida eile tema abikaasa ka tegi pressiteate vahendusel, et seda ei ole olnud. Et kui on need inimesed, kes tegelikult selle saavad ümber lükata ja seda uurimist saab teha ainult prokuratuur ja politsei.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul ei võimalda seadus süüdistuste alla sattunud ministrikandidaadi ametisseastumist edasi lükata ning seetõttu andis väliskaubanduse- ja IT-minister Marti Kuusik esmaspäeval ametivande hoolimata tema suhtes esitatud kahtlustustest perevägivallas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõlva vallas vajab toimetuleku toetust umbes 200 leibkonda, ütles Põlva vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Gerti Karilaid. Vider. Aasta lõikes on neid 200 ringi on neid leibkondasid, kuust kuusse on see erinev, kütteperioodil on neid rohkem, taotlejaid suveperioodil on vähem. Eks suveperioodil mõjutab ka tööturg oma ses onsusega, et suvel lihtsalt inimestel on suurem võimalus leida tööd ja, ja teha tööd. Toidu ja tarbekaupade kiiret hinnatõusu aitavad leevendada erinevad sotsiaaltoetused, tõdes Võru vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Angela Järvpõld. On tõusnud sellel aastal osalise töövõimetoetus ja puuduva töövõimetoetus Nendel inimestel samamoodi siis natukese olukord paranes, aga, aga see hinnatõus kajastub meil selles, et rohkem inimesi on tegelikult pöördunud toiduabi saamiseks meie poole ja ka sotsiaaltoetuste saamiseks ehk siis küttepuude toetust on rohkem tuldud küsima ja samamoodi siis ravimite toetust. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu märtsis olid kaubad pea 14 ja teenused 18 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Kui palju on hinnatõus kasvatanud toetusi vajavate inimeste hulka Kagu-Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÜldkogu kinnitas eile volikogu poolt heaks kiidetud erakonna Euroopa Parlamendi valimiste programmi, samuti eurovalimiste kandidaatide nimekirja. Programmi keskmes on sissetulekute kasv ja julgeolek, nimekirja eesotsas Kaja Kallas, Urmas Paet ja Igor Gräzin. Aga oma tooni andis üldkogule muidugi peaminister Andrus Ansipi lahkumine ja sellega kaasnevad sündmused ning loomulikult räägiti erakonnategevusest üldse palju ka Ukraina sündmustest ja nende seotusest Eestiga. Andrus Ansip põhjendas veel kord, miks ta peab vajalikuks just nüüd aasta enne valimisi peaministrikohast loobuda ja lisas. Eesti peab saama uue teovõimelise, efektiivselt toimiva valitsuse ja me oleme jõudnud juhatuses ja volikogu järeldusele et mõistlik oleks anda teatepulk üle Siim Kallasele. Siin on vaieldamatult raskekaallane Eesti poliitikas. Ta on kõige laiema haardega Eesti poliitik. Uue koalitsiooni seisukohalt ütles olulise lause Erakonna peasekretär Martin Kukk, kes oma kõnes nentis, et praegu on Edgar Savisaare poolt juhitud Keskerakonnaga koostöö riigi tasemel ikkagi peavõimatu. Küsisin, mida tähendab peavõimatu. Selles mõttes ma peangi silmas selle all, et, et reformierakonnal minu hinnangul ei ole võimalik teha Edgar Savisaarega koostööd enne 2015. aasta riigikogu valimisi. Kukk täpsustas, et see pole erakonna, vaid tema kui peasekretäri isiklik seisukoht. Siim Kallas pidas samuti kõne, sellest võib välja tuua mõte, et meil on riigi osa majanduses liiga suur. Üldkogu Siim Kallase kandidatuuri tulevase peaministrina täna ei arutanud ja ei pidanudki arutama. Ka Kallas ise nentis, et praegu on ta veel Euroopa Komisjoni volinik kuid ei eitanud, et mingid konsultatsioonid tulevase valitsuse osas algavad kohe. See töö mingil tasemel kindlasti hakkab käima, et meil ongi nagu väike probleem see, et kui see protsess nüüd nagu Andrus Ansipi tagasiastumisega hakkab peale et siis president läheb nädalaks ajaks ära, mis mõnevõrra teeb natuke ajaliselt, tekitab väikseid komplikatsiooni, aga, aga noh, et mingid kõnelused kindlasti algavad jah.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna üldkogul kinnitati eurovalimiste programm, avaldati tänu lahkuvale peaministrile Andrus Ansipile ja kuulati tema järglase Siim Kallase programmilisi seisukohti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHotellide ja restoranide liidu esimehe Ain Käpa sõnul oli vana-aasta õhtul Tallinna hotellides täituvus paarkümmend protsenti käive võrreldes eelmise aasta sama päevaga oli 80 protsenti madalam. Õnneks väike leevendus võis tulla ka Harjumaa inimestest Eesti teistesse linnadesse nagu Tartu-Pärnu, Lõuna-Eesti saared ja erinevate hotellipidajatega rääkides, siis arvan, et selline aastavahetuse 80 protsendi juures keskmine täituvus võib olla realistlik number. Tartu hotellide London Pallas ja Sofia juhatuse esimees Verni Loodmaa kinnitab, et aastavahetusel oli nende täituvus oodatust kõrgem kuid kurdab, et tavapäraselt on see siiski 95 kuni 100 protsenti. Puudu on välisturistid ja kaasmaalased, kes tulevad, teevad broneeringu sageli viimasel hetkel. Hommikul ei tea, kui palju sul õhtuks kliente võib. Võib, võib majas olla ja sellest lähtuvalt igasugune tööjõu planeerimine ja ja, ja, ja kaupade planeerimine peab olema, peab olema paindlik. Me oleme ju teinud palju muudatusi. Me oleme oma meeskonda motiveerinud, tegema erinevaid töid, olema paindlik. Aga me saame sellega hakkama. Kõrge nakkus ohuga Harjumaalt või Ida-Virumaalt pärit siseturistid võivad viiruse levikule kaasa aidata. Hotellipidajate sõnul on neil selle vältimiseks piisavad ettevaatusabinõud. Ain Käpa hinnangul oli hetkeline leevendus sektorile hädavajalik. Ja ega inimestest tuleb ka aru saada, et on väga pingeline periood olnud ja kui kuskil lähemal ei saa puhata, siis noh, mingitki vaheldust muidugi tahaks. Ja, ja loodame, et et siit ei järgne mingeid halbu tagajärgi.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse tõrjeks kehtestatud piirangute tõttu on kõige rohkem kannatanud Harjumaa hotellid. Mujal kehtivad leebemad reeglid meelitasid paljud aastavahetust veetma seal, kus uue aasta vastu võtmiseks oli rohkem võimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValgamaal Võrumaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Jõgevamaal tegutsevate ühistranspordi keskuste ettepanek on lühidalt järgmine. Luua seadusandluse läbi võimalus hakata rajama ajutisi bussipeatusi ajutiste bussipeatust. Asukoht võiks ajas vajadusel muutuda, selliste peatuste rajamine oleks aga tavapeatustega võrreldes palju odavam. Abi oleks ajutistest peatustest eelkõige õpilastel ja eakamatel inimestel, selgitab MTÜ kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar. Täna toimivad liinid kinnitatud sõiduplaani alusel, mis koosnevad kinnitatud peatustest bussipeatuste kõre, paiknemine ajaasustusega piirkondades. On see, mis tihti hoiab paljusid inimesi just ühistranspordi kasutamisest eemale. Ja sellest lähtuvad paljud, paljud kohalikud omavalitsused meie poole pöördunud muredega teemadel, et, et buss sõidab justkui mööda minust sobivatel aegadel, aga bussipeatusesse on, kas pikk maa on siin ohtlik minna või, või lihtsalt vanadel inimestel puht tervise mõttes ei luba seda, et, et minna iga päev poolteist kilomeetrit või kaks lähimasse bussi, peatu sealt õhtul omakorda koju tagasi. See ajutine peatus võiks toimida teedel, mille liiklussagedus on alla 500 auto ööpäevas. Neid ei tohiks tekkida nii palju, et, et liini igapäevast sõitjate tee pikeneks suure aja hulga võrra. Probleem ei ole tegelikult uus, näiteks on maanteeameti poole sarnase ettepanekuga pöördunud Märjamaa vald edasi liikumiseks tuleb aga kokku leppida selles, kuidas ajutist peatust tähistada, kuidas tagada kasutamise turvalisus ja nii edasi. Maanteeamet on laias plaanis võimaluste avardamise poolt, kuid läbivaidlemist vajavadki detailid. Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson. See teema on olnud arutluse all mitmeid kordi. Maanteeamet on teinud ka muudatusettepanekud ühistranspordi seadusesse. Millal need jõustuvad, ma ei oska öelda. Ühelt poolt, mina kui ühistranspordi korraldaja, loomulikult pooldan nõudepeatus ja ka mõnes mõttes ajutisi peatusi. Aga samas taristuosakond peab ütlema, kus see võimalik on. Ja kui on vaja veel seadusandlus muuta, siis tuleb ka nii-öelda seadus valmis kirjutada ja see võtab kõik aega, et kindlasti ei juhtu see siin nüüd kuu kahega, vaid see on natuke pikem protsess. Maanteeamet ja ministeerium arutavad küsimust tuleval kolmapäeval, 15. aprillil.", "role": "user" }, { "content": "Neli Lõuna-Eestis asuvat ühistranspordikeskust saatsid maanteeametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, kus teevad ettepaneku luua võimalus ajutiste bussipeatuste rajamiseks. Maanteeamet ja ministeerium arutavad küsimust tuleval nädalal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBoris Johnson kinnitas, et ühendkuningriik tahab Euroopa Liiduga Kanada stiilis vabakaubanduslepet. Me tegime oma otsuse, me tahame kõike haaravat vabakaubanduslepet sellist, nagu Euroopa liidul on Kanadaga, aga kui seda ei tule, mis on väheusutav, siis hakkab meie kaubavahetus põhinema olemasoleval lahkumisleppel Euroopa Liiduga, ütles Johnson siinkohal veidi Kanada stiilis kaubandusleppest, mida Johnson tahab, selles ei ole tolle enamikule kaupadest, mis kahe maa vahel liiguvad, aga erandeid on ka näiteks mõned tundlikud toidukaubad nagu munad ja kanaliha. Ühtlasi tähendab see, et Kanada tooted, mis Euroopa liit ttu liiguvad, peavad vastama euroliidu standarditele ja vastupidi. Lepe võimaldab kummagi maa ettevõtjatele vastastikust töövõtu. Näiteks Kanada kompanii saavad ehitada Prantsusmaal raudteed. Samas teenused ja see sektor moodustab umbes 80 protsenti Briti majandusest, on leppes kaetud ainult osaliselt. Näiteks ei kata see pankade finantsteenuseid, mis tähendab, et ühendkuningriigis asuvad pangad ei saa osutada teenuseid Euroopa Liidu klientidele ilma vastava litsentsita igalt riigilt eraldi. Johnson kinnitas, et pole mingit vajadust arvestada vabakaubandusleppes Euroopa Liidu reegleid. Pole vaja arvestada konkurentsi poliitikast, toetustes, sotsiaalkaitses, keskkonnakaitses või mujal euronõudmisi rohkem kui Londoni, ütles Johnson. Aga ta lisas, et on valmis nõustuma kalapüügikokkuleppega ja pani ette, et selle üle võib kord aastas läbi rääkida. Peaminister ei kasutanud oma kõnes ühtegi korda sõna Brexit. Ta seletas seda sellega, et see pole keelatud sõna, kuid sellega on nüüd kõik läbi tehtud. Samal ajal Brüsselis kõne pidanud euroliidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnie ütles, et Brüssel on valmis pakkuma väga ambitsioonikat kaubanduslepet kuid see sõltub sellest, kas ühendkuningriik on nõus garantiidega, mis kindlustavad pooltele võrdsed tingimused ning avatud ja ausa konkurentsi.", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia peaminister Boris Johnson pidas täna Londonis kõne, milles andis ülevaate sellest, millisena tema näeb Ühendkuningriigi ja EL tulevast kaubanduslepet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõlemast meeskonnast üks jalgpallur on andnud positiivse koroonaviiruse testi, seetõttu kehtib ülejäänud mängijatele nakatanu lähikontaktsete isolatsiooni nõue ja neid väljakule ei lubata. Terviseameti pressiesindaja Simo Saare sõnul ei olnud terviseametil seaduse järgi muud võimalust, kui soovitada mäng ära jätta. Loomulikult on võimalus ka nendel jalgpallimängijatel minna ja see mäng maha pidada, aga sellisel juhul peavad nad arvestama sellega, et tegemist on isolatsiooninõuete rikkumisega ja isolatsiooninõuete rikkumine on karistatav. Ehk see tähendab seda, et sellisel juhul peab terviseamet seda rikkumist menetlema ja määrab siis ka ilmselt sanktsioonid. Eesti jalgpalliliidu hinnangul on UEFA kehtestanud piisavalt ranged reeglid, et mängu toimimisega ei kaasneks viiruse leviku oht. Seega pöördus liit kultuuriministeeriumi poole, et saada mänguks eriluba sarnaselt nagu anti näiteks Rally Estoniale. Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul ei saanud valitsus erandit teha. Saades terviseameti poolse seisukoha valitsus aktsepteeris seda. Terviseamet ei ole lubanud tänases mängus platsile joosta nendel mängijatel, kes on lähikontaktsed olnud haigestunud sportlasega. Kõik ülejäänud mängijad võivad platsile joosta ja mäng saab toimuda kui klubis. Selliseid mängijaid on, nii et lähtepunkt on see, et mängida saavad need, kes ei ole haigestunud sportlasega olnud lähikontaktis. Valitsuses siin mingit erikorda teha ei ole võimalik sest see ei puuduta mitte ürituse enda toimumist, vaid haigega lähikontaktis olevate sportlaste mängus osalemist. Eesti jalgpalliliidu avalike suhete osakonna juhataja Mihkel Uibolehe silmis on see löök kogu liigale, kuna seab ohtu ka teised sama liiga mängud. Veel ei ole kindel, kuidas liiga reeglite järgi kohtumine toimuda saaks. Me ei tea, mida UEFA edasi otsustab, nii nii selle mängu kohta kui ka laiemalt, aga noh, nende esmased signaalid on see, et, et juhul, kui on riike, sealhulgas antud juhul Eesti, kus ei ole võimalik rahvusvahelisi Erpli võistlusi pidada või siis see risk, et see mäng jääb ära, on on väga suur, siis võidakse öelda, et see mäng või need mängud, mis tulevikus on, viiakse üle Eestist näiteks neutraalsele väljakule.", "role": "user" }, { "content": "UEFA jalgpalli Euroopa liiga kohtumine Nõmme Kalju ja Sloveenia klubi Mura vahel jääb mängijate koroonaviirusesse nakatumise tõttu ära. Mäng oleks pidanud toimuma täna Kadrioru staadionil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis on see Soome kõige keerulisem asi, mille suhtes valitsusel või kohalikel omavalitsustel ei ole üht meelt, millise piirangu osas? Siin on terve rida erinevaid piirangute noh, määratlusi, mille osas on vaidlused käinud väga palju vaidlusi on just noh tekitanud sellised küsimused, et miks viieteistaastased ei tohi siseruumi sportida, kui 25 aastased võivad õlut juua siseruumis väga õigustatud küsimused sõnas mõttes, et aga noh, praegu nii-öelda tendents on kõikide nende piirangute leevendamise suunas seega ei teki üleöö seda, et kas veebruarikuu jooksul või lõpuks kõik piirangud kadunud on? Ei, mina küll ei julge veel arvata, et elame-näeme. Igapäevaelus on nagu kõige valusam küsimus maski kandmine, kuidas selle piirangu kaotamisega on? Maskid on siin olnud tegelikult kogu selle aja soovituslikud siseruumides, aga soomlased on ka valitsuse soovitusi ikkagi võtnud korraldusega. On olnud mõned, et näiteks ühistranspordifirmad, mis on teinud selle oma transpordivahendite sees kohustuslikuks, aga üldiselt on see olnud soovitus ja, ja seda on minust ka kenasti jälgitud, ikkagi kaubanduskeskustes on, enamusel inimestel on kenasti maskid kogu aeg ees olnud ja võib-olla see hoitakse veel natuke aega ees. Kuivõrd ühte meelt on valitsus ja tervishoiusüsteem nende piirangute kaotamise suhtes? Nagu ikka ka siin Soome valitsus ju on eelkõige ikkagi informeeritud tervishoiusüsteemi poolt, kust tulevad vastavad soovitused ja noh, läbivalt selle kahe aasta jooksul on ikkagi Soomes noh, nii-öelda juhtrollis olnud just nimelt erinevad tervishoiuga son asutused, kes siis on vastavaid soovitusi andnud ja enamasti on see nii-öelda sedamööda läinud ka. Praegu tundub ajalehti lugedes, et, et võib-olla valitsuse kiht piiranguid leevendada on suurem kui tervishoiuasutustel, aga noh, samas mõõdetakse siin ikkagi lõpuks seda, kui palju inimesi on haiglates intensiivravi palatites. Aga testimisest on Soomes suuresti loobutud. Soomes on nüüd soovitatud inimestel, kelle kodune test näitab, et on positiivne, lihtsalt püsida kodus, kui nende sümptomid ei nõua siis arsti juurde pöördumist ehk et ei ole vaja seda üle kinnitada. Testiga ja, ja seetõttu paljud jäävadki lihtsalt koju etteantud arvuks päevadeks, senikaua kuni on andnud oma mitme päeva jooksul negatiivse koduse testi tulemuse.", "role": "user" }, { "content": "Selle nädala teisipäevast on Soome sõita varasemast lihtsam. Sadamas küsitakse üksnes koroonatõendit ja seda ka kontrollitakse. Soomes on kavas veebruaris koroonapiirangutest loobuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaunis päikesepaisteline hommik ajaloolises Tartu vaksalis mõned minutid puuduvad, seitsmest perrooni peal jalutab ringi ainult üks töökas koristaja, jaamas on vaikus, kolmanda märtsi õhtul lahkus, silla on täna saabub taas siia Edelaraudtee Ron oravalt, et hakata inimesi teenindama. September on alati huvi, ootuste ja lootust algus. Loodame, et see rong, mis praegu Miia maantee Estaga üle sõitis ja õige pea peatub, siin perrooni ees, jääb veel sõitma ma tulevikus. Kust ja leiba on alati olnud, valitsejatele vajab nii ka Eesti vabariigis, õige pea sõidab siis rong siia ajaloolise vaksali ette. Ja silmaga on näha, et vagunis ka siiski tõesti mõned reisijad on päris tühjalt, see rong ei sõitnud. Rein. Sain Parts, te tulite nüüd ka selle esimese rongiga oravalt Tartusse sõit läks jaamades oli suhteliselt palju rahvast, rahvuslipud lehvisid, toodi värsket sügislilli sügisande õunu loomulikult. Täna oli laupäev ja tänane sõiduplaani kohaselt ja laupäeval orava rong tagasi selle võrra oli kindlasti ka vähem reisijaid ja esimese päeva kohta ma arvan, et oli piisavalt. Esimene september on üldse nagu uue lehekülje keeramine või mingi uue algus kokkulangemusele ka rongide puhul pisut sümboolne, kui ma veel tuletan meelde, et augustis sai 125 aastat tagasi, millal esimene reisirong saabus Tallinnast Tartusse ka selle koha pealt, sümboolne täna võime öelda, 125 aastat tagasi taastasime taas reisirongiliikluse Tartusse. Aeg oli ajastutud hästi, just nimelt esimene september, lapsed hakkavad koolis käima, kõik läheb vana rada mööda tagasi ja loodame.", "role": "user" }, { "content": "Ajaloolisesse Tartu vaksalisse saabub esimene Edela Raudtee rong Oravalt, et hakata taas inimesi teenindama. CDR teostus: Peeter Konks Eesti Raadio Tartu Stuudios 17. oktoobril 2001.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätlaste plaan on ambitsioonikas rajada 20 aasta jooksul 1000 kilomeetrit neljarajalisi teid, et saaks seal sõita 130 kilomeetrit tunnis. Autoteede nõukogu ning transpordi ja regionaalministeerium on plaani juba heaks kiitnud. Valitsuse otsust veel pole. Kõik see maksab kokku kolm miljardit eurot, mida plaanitakse jaotada kolmeks etapiks. No vajaduses pole kahtlust, ühendus Riiaga on ülioluline ja paljud teed suubuvad praegu enne pealinna jõudmist järjest kerkivasse elamurajoonidesse ehk liikumise seisukohalt ummikusse, mis tähendab, et äärelinnast kesklinna jõudmiseks kulub tipptunnil sama palju aega kui maanteel, no näiteks 100 kilomeetri läbimiseks. Iseasi on, kust see raha võtta. Transpordiminister Taalis Linkaits on lubanud, et riiklikud investeeringud teedevõrku suurenevad ja toetatakse ka omavalitsusi. Kuna konkreetseid otsuseid pole, on rahastamisallikast praegu keeruline rääkida. Samas on lätlased edukalt ellu viimas ka tšekkava ümbersõiduprojekti, kuhu kaasatakse erakapital ligi 80 miljonit eurot aastas. Praegusest enam plaanitakse Lätis eraldada teede remondile. Lätis on juba praegu mitu aastat tunda tee-ehituse hoogustumist. Aktsiaseltsi Läti riigiteede andmeil on näiteks praegu töö käimas 60-l objektil üle kogu riigi ehk sisuliselt kõigil suuremail maanteel ja paljudel regionaalteedel. Ka seetõttu tuleb arvestada ummikute ja lisaajaga Riiast juurmala ja Ainase poole väljasõidul, aga ka Sigulda ja Valmiera poole suunduval teel sest nõndanimetatud seenekese ristmikul käib juba mõnda aega kibe tegevus. Riias on näiteks antud soovitus mere äärde minna mitte auto ja bussiga, vaid kasutada selleks rongi. Lätis loodetakse tee ehitust ka odavamaks muuta, sest selle valdkonna turg plaanitakse muuta kõigile firmadele avatuks pakkuma ks konkurentsi nii hinna kui ka kvaliteedi poolest, siis senisele riiklikule teehoolduse aktsiaseltsile. Kui lisada siia juurde ka lähiajal kavandatav Riia kesklinna teedevõrgu ja sildade ümber ja juurdeehitus seoses Rail Balticu projektiga ehk keskraudteejaama ja lennujaama vahelise ühenduse loomisega võib lõunanaabrite teedevõrk ja üldse kogu liiklus pilt olla aastate pärast hoopis teisem, kui praegu.", "role": "user" }, { "content": "Läti üks prioriteete haldusreformi jõustumise järel on teeehitus. Kahekümne aasta jooksul loodetakse Riia ümber välja ehitada nelja-rajalised teed, et kõigist suurematest regioonikeskustest jõuaks pealinna vähemalt kahe tunniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaale A mõisa kogunes Viru Keemia Grupi biotoodete tehase või rahvakeeli tselluloositehase rajamise plaane kuulama umbes 30 inimest. Enamik neist Lüganuse valla elanikud, kes erilist vastuseisu tehasele ei avaldanud, räägib Aküla elanik Kalle Keki. Ma arvan, et igasugune selline areng on positiivne ja parem, kui ta tuleb meile, kui tuleb kuskile mujale riiki ja ressursid jäävad Eestisse, kui tähendab ja Eesti metsameestel võib-olla on lihtsam raha teenida, kui vedada seda materjali Soome. Häälekamad olid naabervaldade elanikud. Toila valla Saka küla elanik Ene Rae on juba ühe korra põlevkivitööstuse pealetungi tõttu elukohta vahetanud. Me enam ei tea, kuhu minna elama, see tervis ei ole mul eriti hea ja kõik me hingamiseda õhku sisse. Ühes kohas kolisime ära, nüüd peame hakkama kolmandat kohta siis otsima või? Lähme, sinna tuleb jälle mingi kaevandus järgi. Ene Rae ja ka mitme teise kohaliku elaniku peamine tingimus biotoodete tehasele on puhas õhk ja peamine küsimus, mis kasu on tehasest tavalisele külainimesele? A küla elaniku Kalle Keki ettepanek. On pakutud välja ju taluvustasu tuulikute ehitustel ja miks ei võiks olla samasugune taluvustasu ka ümbruskonna elanikele tselluloositehase poolt? Viru Keemia Grupp soovib tehase rajada Lüganuse valda oma praeguse õlitootmise vahetusse lähedusse, kus on juba olemas sobiv taristu ja koht on inimestest nii kaugel kui võimalik, räägib Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann. See on lähimatest elumajadest kaks pool kolm kilomeetrit. Kui me tahame tootmist viia kuhugi, kus ei ela ühtegi inimest, siis ilma inimesteta on rabad ja looduskaitsealad, aga sinna tootmist teha ei tohi. VKG näeb tselluloosi ja biotoodete tehases alternatiivi rohepöörde tõttu kärbuvale põlevkivitööstusele ja on valmis isegi Lüganuse vallale maksma 125000 eurot aastas. Just nii palju saab vald praegu keskkonnatasudena põlevkivi tööstuselt. Vallavanema Andrea Eiche sõnul pole see sugugi suur raha ning tehase ehitamise poolt on kaalukamaid argumente. Keemiatehased tegelikult ju hakkavad uksi sulgema Lüganuse inimesi, näiteks töötab VKG-s praegu 40 inimest. Mul oleks hea meel, kui vähemalt need 40 inimest saaksid seal tööd, sinna tuleb ikkagi inimesi juurde. Ja miks ei peaks need inimesed tulema siis näiteks Lüganuse valda elama, et ma saaks oma rahvaarvu suuremaks, ei saaks tulumaksu suuremaks. See peaks olema vallale kasulik, kui keskkonnamõju hindamine ütleb, et see tehas on okei. Kas tehas ka tegelikult tuleb, selgub eriplaneeringu käigus, mille Lüganuse vald võib algatada augusti lõpus toimuval volikogu istungil. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Viru Keemia Grupp (VKG) tutvustas Lüganuse valla elanikele tselluloositehase rajamise plaane. Lüganuse valla elanikud ootaksid tselluloositehase rajamise eest taluvustasu. VKG on nõus vallale maksma 125 000 eurot aastas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti riigikogu mõistes hukka terrorismi selle mistahes vormis väljendab muret ja nördimust seoses inimõiguste rikkumise ning rahulike elanike suhtes toime pandud süstemaatilise vägivallaga Tšetšeenias. Pöördume maailma avalikkuse poole veendumuses, et üksikute kurjategijate tabamise ettekäändel on lubamatu pommitada rahulikke elanikke, linnu ja külasid, purustada tehaseid ning kahjustada looduskeskkonda. Juhime tähelepanu olukorrale, kus üle 200000 põgeniku on jäetud toidu ja meditsiini abita. Talve lähenedes on tuhanded naised, lapsed ja vanurid lageda taeva all. Kutsume Vene Föderatsiooni üles asuma probleemide lahendamisele rahumeelsel teel, lähtudes inimõiguste ja rahvusvaheliste õigusnormide tingimusteta austamisest. Kutsume Vene Föderatsiooni sõjategevuse kohesele lõpetamisele ning oma kohustuste täitmisele Euroopa nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ees. Kutsume konflikti osapooli üles tagama välisvaatlejate ja rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajate vaba juurdepääs kriisipiirkonda. Kutsume Euroopa nõukogu, OSCE, ÜRO-d ja teisi rahvusvahelisi organisatsioone aktiivselt kaasa aitama Tšetšeeni rahvavastase sõjategevuse viivitamatule peatamisele ning Tšetšeenia tabanud humanitaarkatastroofi leevendamisele.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu pöördumise Tšetšeenia sündmuste kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHispaanias oli, mille üle pidutseda, sest pea kuus kuud kestnud ning oktoobris kehtestatud eriolukord sai läbi. CNN vahendab, et selle peale tulid sajad inimesed tänavatele ning randadesse, et ööl vastu pühapäeva võtta õhtust kõik, mis võtta annab. Näiteks võrreldi seda uusaasta pidustustega, sest inimesi oli tõesti palju. Võimude sõnul oldi peamiselt vastutustundlikud, kuid suurtes rahvamassides tuli muidugi ette ka koroonapiirangute rikkumisi ning ei saa ka väita, et kõikjal tähistati nii-öelda vastutustundlikult. Mitmel pool ei kantud maske, ei jälgitud hajutatuse nõudeid ning koguneti suuremates kui kuueliikmelistes gruppides, mis oli lubatud. Mõnel pool olid koroonapiirangute jätkuvad rikkumised seotud ka sellega, et inimesed soovivad veelgi leebemaid piiranguid. Nüüd, kui eriolukord on läbi, langeb aga ka rohkem vastutust kohalikele omavalitsustele, mis jätkavad küll tervishoiu eest vastutust kuid ei saa enam mitmeid piiranguid nii vabalt kehtestada. Näiteks andis eriolukord neile õiguse kehtestada komandanditunni või piirata regioonidevahelist liikumist. Eriolukorra tühistamine tähendabki ühtlasi ka seda, et regioonide vahel saab ka liikuda esimest korda peale jõule. Vahepeal sooviti küll ka lihavõtete ajal reisipiiranguid lõdvendada, kuid jõuludele järgnenud nakkuslaine tõttu otsustati vabam liikumine edasi lükata. Muidugi ei tähenda eriolukorra lõppemine Hispaanias piirangute täielikku tühistamist. Omavalitsustel on jätkuvalt õigus piirata restoranide, baaride ja teiste söögikohtade lahtioleku aegu. Kohtuotsusega saab aga isegi liikumiskeeldu rahvusvahelise reisimise piiramist või kogunemistel kehtivat piirarvu kehtestada. See tekitab siiski omajagu segadust, sest igal omavalitsusele on oma kohtud ning nende otsused võivad regiooniti tunduvalt erineda. Näiteks on regioone, kus kohtuotsus lubab kehtestada öise liikumiskeelu kuid on ka regioone, kus kohus selleks luba ei anna. Siiski on eriolukorra lõpetamine taas üks samm normaalsema elu suunal, mida kõik pikisilmi ootavad.", "role": "user" }, { "content": "Hispaanias kogunesid inimesed tänavatele pidutsema, sest riigis tühistati eriolukord ning kehtivuse kaotas ka öine liikumiskeeld.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäti valitsus koos kriisinõukoguga on koos istunud juba hommikul kella 10-st alates, see kaugtöö istung on veninud pikali, aga praeguseks on siis teada, et erakorraline olukord hakkab Lätis kehtima esmaspäevast, üheksandast novembrist ja kestab siis esialgu kuuenda detsembrini. Ja nii palju, kui nendest meetmetest piirangutest siis praegu ette teada on, on see, et keelatakse kõik üritused välja arvatud matused, kus võib siis osaleda kuni 10 inimest. Kinni pannakse teatrid, kontserdisaalid, spaa, keskused, ujulad, lahti jäävad siiski raamatukogud, muuseumid ja näitusesaalid. Ja siis on veel teada ka seda, et lähevad siis riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kodutööle ehk nii-öelda kaugjuhtimisele, kes tahab pöörduda, peab siis ette registreerima ja kasutama kaugtöö vormi. Ja Lätis on kasutatud juba ka kevadise kriisi ajal ja kasutatakse ka praegu siis seda, et kaubakeskused nädalavahetustel ja pühade ajal töötavad piiratult. Nimelt siis pühade ajal on seal lahti vaid hädavajalike tarvete poed, siis toidupoed, apteegid, optikaärid, väikeloomapoed ja nii edasi, nii et see niisugune nädalavahetuse ja pühadeaegne tunglemine kaubakeskustes peaks ka jääma väiksemaks. Teada on see, et tööd jätkavad lasteaiad ja ka esimese kuni kuuenda klassi õpilased saavad siis koha peal jätkata oma õpinguid, aga teised lähevad kõik üle kaugõppele või koduõppele ja Lätis on juba teada ka, et selle erakorralise olukorra rikkumise eest on ette nähtud üsna soolased trahvid siis eraisikutele kuni 2000 eurot ja juriidilistele isikutele kuni 5000 eurot ja ilmselt hakkab see siis puudutama ka toidukohti, kellel on siis nüüdsest esmaspäevast, siis tähendab lubatud toitu vaid kaasa müüa, erandiks on siin töökohtades ja koolides ja Riia lennujaamas tegutsevad toitlustuskohad. Nii et üsna sellised karmid meetmed Lätis valitsuses ei ole olnud üksmeelt selle üle, et mida piirata, kuidas piirata praegu nagu näha, on siis suudetud nendes asjades kokku leppida ja praegu ei ole ka veel infot, kuidas siis kompenseeritakse kahjusid. Milline on see niisugune majandusliku toe pool, aga loodame, et tänase õhtu jooksul või siis nädala alguses saab ka see asi selgeks, vähemalt on peaminister Krisjanis Karinš rõhutanud, et erakorraline olukord loomulikult toob kaasa kahjusid ja kui riik keelab, siis kahtlemata üritatakse ka kompenseerida.", "role": "user" }, { "content": "Läti valitsus otsustas kehtestada esmaspäevast erakorralise olukorra koroonaviiruse laialdase leviku tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuus nädalat kestnud kampaania on jõudnud viimaste pööraste tundideni. Riigi ühest otsast teise tormavad poliitikud kinnitavad veelkord, et nende lubadused on parimad ja õiged. Tööpartei juht Jeremy Corbyn rõhutas Šotimaal, et leiboristid teevad Brexiti ära uue leppe ja referendumiga. Konservatiivide liider Boris Johnson kinnitas. Youksireise toorid on ainuke partei, kes saab Brexit'i tehtud. Liberaaldemokraatide juht Georg Winson palub hääletada nende poolt, et peatada ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Šoti rahvapartei eesmärk on Torid võimult ja Boris Johnson Downing Streetilt minema lüüa. Brexiti on ülekaalukalt nende valimiste tähtsaim teema. Varasematel valimistel on see olnud tervishoid, mis nüüd on langenud teisele kohale. Küsitlustest rääkides neid on tehtud arvukalt ja tulemused veidi kõiguvad. Üldiselt on konservatiividel nende järgi soliidne edu maa leiboristide ees. Õhtul tehtud küsitluse järgi saavad torid 43 protsenti häältest, mis tähendab 339 kohta 650 kohalises parlamendi alamkojas. Leiboristid saaksid 34 protsenti ehk 231 kohta. Šoti rahvapartei 41, liberaaldemokraadid 15 kohta. Brexiti partei parlamenti ei pääseks. Samas ütlevad küsitlejad, et sellise kohtade jaotusega kaasneb palju ebakindlust ja veamarginaali arvestades võivad toorid saada 311 kuni 367 kohta mis omakorda tähendab, et ei ole välistatud ei selge enamuse parlament ega ka Tourite suurem enamus. Valimised on näidanud varem, et valijad võivad viimasel hetkel oma eelistusi muuta. Ja leiboristid loodavad, et nagu 2017, juhtub see ka nüüd nende kasuks. Toorid hoiatavad sellise asjade käigu korral taas ummikseisus parlamendi eest. Peaministrit rahvas otse ei vali, valivad võitnud partei parlamendisaadikud ja kinnitab kuninganna arvude, st rääkides. Valijaid on 46 miljonit, kandidaate 3322 kohti parlamendi alamkojas, nagu öeldud 650, enamuses on vaja 326 kohta. Üldvalimised toimuvad ühendkuningriigis tavaliselt iga viie aasta tagant. Homsed on kolmandad alates 2015.-st aastast.", "role": "user" }, { "content": "Valimisjaoskondade avamiseni Ühendkuningriigis on jäänud loetud tunnid. Briti poliitikud teevad viimaseid jõupingutusi, et oma sõnumit valijateni viia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulenevalt sellest poliitilisest olukorrast täna, kus peaminister siis ei toonud tegelikult selle poliitilist debatti parlamenti parlamentaarses riigikorras, see oleks olnud tavapärane, kus peaminister astub tagasi vaid vabastas seitse Keskerakonna ministrit siis Keskerakond teeb selles poliitilises olukorras ettepaneku alustada poliitilisi konsultatsioone Isamaa ja Eesti Konservatiivse rahvaerakonnaga. Peaminister on meil olemas ja kui teie läbirääkimised õnnestuvad või kui EKRE ja Isamaa vastab Keskerakonnale positiivselt ja ka teil õnnestub nii-öelda kolmikliit sõlmida, see veel ei tähenda, et te saate moodustada valitsuse. No eks see eeldab seda nii nagu vabariigi president ütles, et Eesti vajab toimivat valitsust ja see on nüüd väga teoreetiline tuleviku prognoosimine. Aga kui kaks erakonda peaksid ütlema jah, ja kui need läbirääkimised peaksid jõudma lõpuks ka koalitsiooni moodustamise juurde, siis ma usun, et, et igal juhul see on toimiv valitsus. No selleks peab ikkagi peaminister tagasi astuma või saama umbusaldatud. Täpselt. Aga kumb variant teie meelest loogilisem on? Minu meelest on loogiline, et kui valitsus lõpetatakse peaministri poolt ja see on koalitsioonivalitsus siis see avaldus tulnuks tal täna viia Kadriorgu, kus ta astub ise tagasi ja siis juba parlamendis toimuvad need poliitilised debatid. Ja loomulikult on vabariigi presidendil siis see õigus ja ka kohustus teha ettepanek inimesele, kes hakkab moodustama järgmist valitsust, toimivat valitsust.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles intervjuus Uku Toomile, et Kaja Kallas peaks ise tagasi astuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVajadus rajada rahvarohketesse paikadesse häiresireenide süsteem on osa kaitseplaanis, kuidas kaitsta elanikkonda sõjalise ohu korral, ütles siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisivalmiduse asekantsler Piola Murd. Mida oleks vaja kõige kiiremini teha, siis kindlasti on selleks ohuteavitus. Et täna meil ei ole head ohuteavituslahendust ja, ja plaan on siis paigaldada ohuteavitussireenid suurematesse linnadesse. Me täna teeme selle pingutuse, et, et need teavitussireeni võiksid olla soetatud aasta lõpuks. Aga kuna olukord on selline, et kõik riigid soetavad samu asju, siis võib olla üsna keeruline, aga me teeme selle pingutused. Ukraina sõja näitel on otsustatud, et Eestisse rajatakse taas ohuteavitussireenide süsteem, kinnitas päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna ekspert Tambet Vodi. Ukraina sõda näitab, et õhu väesignaalsüsteemid on vajalikud, et peame tunnistama, et Eesti ei ole siiamaani sellega tegelenud, et peale nõukogude aega tegelikult ei tegeletud otseselt niisuguse süsteemi korrashoiuga, mis meil oli ka tol hetkel võib-olla olemas ja tegelikult vahepeal ei ole ka siin leitud nagu vajadust, et seda siis ka uuesti arendada. Ohuteavitussüsteeme saab kasutada erinevates kriisiolukordades. Tambet Podi. Me võime ka mingis momendis ka mõne tormi osas anda eelteavitust, kuna need tänapäeva süsteemid võimaldavad mitte ainult sireeni lasta, vaid sealt võib ka tulla tekstilist osa, kui on näha näiteks, et mingi tromm või midagi läheneb. Ja keemiaõnnetus ei pruugi olla ju ainult ohtlikus ettevõttes. See võib olla ka ohtliku veosega seotud õnnetus. Ohuteavitussireenid on plaanis paigaldada ka väikelinnadesse. Põlva vallavanem Martti Rõigas. Ka riigi poolt on on tulnud viimasel ajal signaal, et võimalusel hakatakse neid ikkagi ikkagi paigaldama. Kui varem oli suhtumine selline, et Eestis ei ole, ega ega ka ei plaanitud, siis nüüd on ja loomulikult ka Põlva vald oleks huvitatud just tiheasutusalal, et kui me räägime Põlva linnast, et siis oleks sellest ikkagi kasu küll. Varjumise teadaande mõttes.", "role": "user" }, { "content": "Päästeametil on plaanis paigaldada suurematesse linnadesse ja asulatesse ohuteavitussireenid. See oleks kõige kiirem vahend ohust teavitamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRõ, kes tegutsevad Indiaoru turismitalu juhataja Alari Johansoni sõnul tuleb tal klientidele pakkuda võimalikult privaatset ning kontaktivaba teenust. Numbrid on ikka üksjagu maha läinud, võrreldes eelmiste aastatega. Aga noh, hakkama peab saama ja ega siin midagi viriseda ei ole, et tuleb uusi asju välja mõelda, uusi variante, kuidas kliente saab vastu võtta, ei saa küll olla nii viisakas nagu varasemalt tulla kliente kättpidi teretama ja näitama kätte, kus mis asub. Aga eks see omamoodi on õpetanud jälle, kuidas teisiti saab ka ja, ja, ja uus trend nagu võib-olla jah, ongi see, et näitab eemalt näpuga maja, on seal, kõik on teie tarbeks valmis ja, ja, ja tulge ja olge. Taevaskoja puhkekeskuse juhataja Triinu Vähi ütles, et klientide toitlustamist puhkemajas ei toimu, vaid selle asemel saavad puhkajad ise oma privaatses köögis süüa teha. Oleme loonud igasse majja köögid. Kokku on siis keskuses neli kööki, mida klient saab kasutada, mida meil enne ei ole kunagi olnud. Oleme täis pakkunud toitlustusega paketti kliendile ja klient saab ise teha süüa. Kliente majutame korruste lõikes, võõraid kliente omavahel kokku ei pane. Just sellel põhjusel, et siis saab klient ennast mugavalt tunda oma korrusel ilma maski ta liikudes saab ta tunda ennast nagu kodus ja, ja siis hajutatult ikkagi eraldi sissepääsudega ja igalühel omad privaatsed tingimused. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eesti turismiettevõtjad lähevad üle kontaktivabale teenindusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksas pitsipäev meelitas Haapsalu pitsikeskuse ette ja lähedal asuvasse parki arvukalt huvilisi. Esitleti Haapsalu sallimustrit uut kalendrit, peeti kudumisvõistlust ja avati ühe päevakohvik. Kuid kõige suurema publiku huvi osaliseks oli pitsiliste kudumite demonstratsioon. Moelaval jätkab Haapsalu pitsikeskuse perenaine Mirje Sims. Haapsalu pits on iseenesest nii väärtuslik keset, seda pitsipäeva võib pidada kasvõi 100 korda ja ta on ikka alati eriline ja uus. Aga tänavune Haapsalu pitsipäev on pühendatud 2020. aasta aasta teemale ehk siis pitsiaasta teemale ja loomulikult, mis siis veel pitsiaastale rohkem sobib kui Haapsalu pitsipäev. Kudumisvõistlus oli esmakordselt kahes kategoorias tavakategooria ja teine eelmiste aastate võitjatele ja Haapsalu käsitööseltsi liikmetele mõeldud kategooria. Vestlesin tavaarvestuses, osalenud kudu ja Anne liiga, mis siis teid pani siin täna kudumisvõistlusel kaasa lööma, et te tegelikult ei ole Haapsalust, et olete tulnud sauelt, et mis teid siia Haapsalu meelitab? No pitsipäev ikka meelitas mind siia ja siin ma olen juba käinud mingi kaheksa, üheksa aastat, et iga aasta käin siin proovimas kudumas. Aga mis siis selles Haapsalu pitsis on sellist toredat, et sa nagu silma on jäänud? Ta lihtsalt on mõnus kududa ja ta on ilus ja selline õrn pitsiline. Mirja Simsi sõnul on Haapsalu sall väga erilisel kohal kogu maailma käsitöö hulgas. Haapsalu salli laadseid, pitsilisi kohaga seotud rätikuid, salle on ainult kolmes kohas maailmas, nii et ma isegi ei hakka praegu Eestiga siin võrdlema. Eestis on imeilus käsitöö igal pool ja igal pool on omad eripärad, aga meie võrdleksime ikkagi ennast Setlandi rättide ja Orenburgi rättidega, et me oleksime üks nendest kolmest tõest, siis Haapsalu sallide näol. Järgmisel aastal tähistab Haapsalu pitsipäev oma kümnendat sünnipäeva rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus peeti üheksandat korda pitsipäeva, mis lahutas rahva meelt moedemonstratsiooni ja kudumisvõistlusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle näituse kontseptsioon on tegelikult seotud sellega, et meil on viis aastat järjest näitust ja see on hästi tore, sellepärast et esiteks saab nagu pikalt plaani pidada. Teiseks see põhjus, miks me selle näituse oleme jaganud viieks nagu plokiks, on see, et Reigi pastoraadi ajalugu on niivõrd pikk ja värvikas et seda niimoodi ühte aastasse või teise aastasse toppida oleks täiesti ebaõiglane. Ja sellepärast me ka vaatasime nii-öelda ka mingisuguseid tähtpäevi, et näiteks järgmine aasta on Hiiumaa rootslaste väljasaatmise aastapäev, sel aastal tundus, et 1910 2020 et siin võib nagu mingi seos olla ja see tuli nagu külalistest, ehk siis vanasti olid pastoraadid ikkagi sellised avatud majad kus käis palju ringi liikuvaid inimesi ööbimas, aga ka külas, aga ka ammutati informatsiooni, rääkimata, et nad on mõjutanud ju kohalikku elu väga tugevalt. Nii et see aasta me oleme siis keskendunud nii kunsti mõttes külalistele kui ka siis ajaloo mõttes külalistele. Mis seal siis veel plaanis on? Seal on plaanis veel käsitleda meie siis Eesti esimest klaasitööstust siis meil oli üks tsükkel baltisakslastega. Ja siis meil oli ka ikkagi juba 20.-sse sajandisse jõudev Aino Kallase viibimine pastoraadis. Siin 2013 kuni 2015 oli ka pastoraadis näitused, et miks vahepeal siis selline viieaastane paus sisse tuli ja mis te siin siis selle all tegite? Ütleme nii, et kui me esimest korda tulime pastoraadi näitust tegema, siis oli see selline ahhaa-efekt, et mingi maja seisab tühjana, päris sümpaatne, kõik ruumid olid kola täis, see tundus, et see polegi nagu oluline. Aga siis kolme aasta jooksul ikkagi selgus, et noh, tahta nagu näitusi, teha peaks nagu ruumiga ka tegelema ja majaga üldisemalt siis läks natuke aega, et raha leida ja siis me oleme saanud nüüd need augud kõik kinni, katusekivid on ära parandatud ja ka korsten delt ei lange alla kellegile pähe tsemenditükke.", "role": "user" }, { "content": "Pärast mitmeaastast pausi ootab Hiiumaal ajalooline Reigi pastoraat külla kunstihuvilisi. Täna pärastlõunal avati seal näitus, mis toob kokku esimese maailmasõja eelse ajaloo ja kaasaegse kunsti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nWisconsini osariigis arreteeris politsei kohaliku apteekri, kes võis rikkuda 500 doosi Moderna vaktsiini, räägib aurora tervishoiuorganisatsiooni juht Jeff Paar. Ta tunnistas pärast pikka küsitlemist, et võttis tahtlikult vaktsiini külmast välja. Teo toimepanemise ajend ei ole selge, kuid föderaalne juurdlusbüroo on alustanud uurimist. Mitu inimest jõuti aga rikutud doosidega. Juba vaktsineerida. Veel kord urora tervishoiuorganisatsiooni juht Ge Par. 57-le inimesele, kes vaktsineeriti on olukorras teada antud. Praegu ei ole ühtegi tõendit, et vaktsiin võiks neile kahjulik olla. Tõrkeid on olnud teisteski osariikides. Lääne-Virginias süstiti 42-le inimesele vaktsiini asemel antikehasid. Oregonis sattus meditsiinitöötaja tugeva allergilise reaktsiooni tõttu haiglasse, kuid on juba tervenemas. Plaanide järgi peaks kogu riigis olema praegu saadaval vähemalt 20 miljonit vaktsiini. Tegelikult on jaotatud vaid 12 ja pool ja süstitud kolm miljonit doosi räägib USA vaktsiinide levitamise operatsiooni Word Speed juht Gustav Berna. Möödunud on vaid 12 päeva, selle aja sees on olnud kaks püha ja kolm suurt lumetormi. Ma arvan, et edaspidi muutub vaktsineerimine oluliselt kiiremaks. Lõuna-California ülikooli meditsiiniprofessori David Aguse sõnul on valitsus otsustanud teha koostööd osariikide tervishoiuasutustega, kes on praegu üle koormatud testimise ja kontaktide väljaselgitamisega. Tõenäoliselt tajume vaktsiini märkimisväärset mõju alles kevade lõpus või suve alguses kuid me päästame iga nädal elusid ja kaitseme inimesi, see on kriitilise tähtsusega, aga 70 kuni 80 protsendilise karjaimmuunsuseni jõudmine võtab aega. New Jerseys on näiteks muudetud vanad laohooned suurteks vaktsineerimispaikadeks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Ameeriklaste koroonaviiruse vastane vaktsineerimine on võtnud kauem aega kui valitsus eeldas, sest osariikide tervishoiuasutused on koormatud koroonatestide tegemise ja kontaktide väljaselgitamisega. Samuti leidub inimesi, kes üritavad vaktsineerimist saboteerida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, enam-vähem seesama soovitus on jäänud, et nagu kõik on näinud, siis, siis nakatumise langus ei ole enam enam nii kiire, nagu ta siin eelmistel nädalatel oli siiski noh, siiski üheksa protsendiline langus on ka sellel nädalal võrreldes eelmisega, aga, aga varasematel nädalatel oli jah 20 protsendiline langus ja seda seda arvestades meil hakkab selle erikrediit ka nagu otsa saama. Selles mõttes on teadusnõukoja soovitus, et kool ei ole ka enam kuhugi edasi lükata, koolivaheaeg tuleb varsti peale ja et, et koolid kõigepealt ja siis siis nagu astmeliselt teised asjad. Tegelikult ju põhikooli osast ja siis osadest gümnaasiumiklassidest, sest pooled klassid juba ikkagi on kontaktõppel, et koolid võiks siis täielikult avada juba järgmisest, esmaspäevast, 10.-st või seitsmeteistkümnendast. No meie nagu kuupäeva ei pakkunud välja, aga me pakkusime jah, et, et nii kiiresti kui, kui võimalik, võiks kooli tavataga, aga sellesama 50 protsendilise täituvusega, mis, mis haridusministeeriumil juba juba plaanis ka oli, et, et kuidas erinevad koolid seda viitkümmet protsenti teevad, see on ilmselt ilmselt ka. Iga iga kool võib ise valida ja võib-olla väiksemates koolides on nagunii 50 protsendiline täituvus ilma, ilma et keegi peakski koduõppele jääma, aga, aga, ja, ja kõik, kõik need meetmed, mida me teame ventilatsioonid, maskid, õpetajate vaktsineerimine ja see käib muidugi selle selle asja juurde. Mida inimesed väga kardavad, kardavad seda, et tulevad uued viirusetüved. Kas on midagi selgunud nüüd India tüve kohta, sellepärast et paljud riigid käituvad täpselt samamoodi nagu eelmisel kevadel nad lihtsalt panevad lennureisi Indias kinni. Kas me nüüd teame, et see tüvi on miskit pidi palju-palju ohtlikum? Ei, seda ikkagi veel teada ei ole, et see mingit nagu tõestus ei ole ja nii nagu eelmiselgi nädalal ka sellel nädalal see hinda tüvi on ikkagi huvipakkuvate tüvede hulgas, mitte murettekitavate tüvede hulgas. Nii et tema teda ei ole seostatud millegi millegi väga tõsisega kasvõi kas vaktsiini eest ära põgenemisega või väga kiire levikuga. Indias on Indias on muud põhjused selleks, et, et haigus väga kiiresti levib.", "role": "user" }, { "content": "Eile õhtul oli koos valitsust nõustav teadusnõukoda, mis soovitas juba eelmisel nädalal, et koolides võiks kontaktõppe taastada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest alates saab jälle reisida piiranguteta Soomest Eestisse. Balti riikide omavaheline piir on avatud juba pea kuu. Tartu konverentsi hotelli juhi Triinu Terase sõnul on kasvanud nii siseturistide kui ka Läti turistide broneeringute arv. Rõõm on näha, et ka raskel ajal leiavad oma tee meie juurde korduvalt meid juba külastanud inimesed kui ka uued, kes peavad siis just oluliseks toetada siseturismi. Praegu siin viimaste päevade valguses täheldame siiski juba ka rohkem broneeringuid lõunanaabritelt lätlastelt, et lätlased on küll nagu aktiviseerunud ja päris palju juba külastavad Lõuna-Eestit. Tallink Hotels avas reedel taas Tallink Spa ja konverentsi hotelli Tallinnas Tallink Hotelsi juhatuse liige Ave Varts ütles, et tube on broneerinud juba ka välismaalased. Estonia spaa hotellide juhataja Andrus Aljas ütles, et siseturu on Pärnus paranenud, kuid Soome turistide osas on ta skeptiline. Seis on lootustandev, et nädala sees on vaiksem ja nädala lõppudel on juba päris päris palju tööd, et, et vaikselt ikkagi Pärnu suvi tõmbab ennast käima olenemata viirusest ja kõigest muust. Kui me nüüd räägime Soome poolest, et siis jah, soomlastel on, on võimalus tulla, aga kas nad ka reaalselt tulevad, et, et noh seni kuni ikkagi Soome valitsus on, on oma oma inimesi hoiatanud reisimise eest loota, et soomlaste massid veel sellel suvel tuleksid Pärnusse või Eestisse laiemalt, et Ma arvan, et see on soovmõtlemine. SwarSi sõnul võtab majutusturu taastumine veel pikalt aega. Kui me normiks peame seda momenti kus kriis meid tabas, siis on karta, et see seis on ikkagi veel ka mõnegi hooaja kaugusel ja kui on varem räägitud, et olukord ei taastu või ei normaliseeru varem kui 12 18 kuu kriisi alguses, siis praegu ennustavad majutusturu ülevaated seda, et 2022 23 on üldse esimene võimalus, kui võiks hakata olukord meenutama midagi 2019. aasta taolist.", "role": "user" }, { "content": "Hotellpidajate sõnul hakkab piiride avamine turiste Eestisse tasapisi tagasi tooma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNoh, isiklikult jääb selline mulje, et ju on nagu maailma majanduse ga asjad nagu päris hästi, et kui koroonaviirus tõesti siis selline peamine oht maailma majandusele praegu peaks olema et noh, kui me vaatame lihtsalt seda, et milline on selle mõju siis inimese tervisele, koroonaviiruse, sest tegelikkuses on ju ei saaks öelda, et nüüd väga sellise surmahaigusega tegemist on isegi Hiinas, kus on ju meeletu rahvaarv, on tegelikult see hulk inimesi, kes siis on selle haiguse tõttu hukka saanud olnud väga väikene. Et tegelikult minule tundub, et see on selline ajutine turgusid mõjutav sündmus, et kindlasti muidugi turismisektoris ta oma jälje on teataval määral juba jätnud. Et Hiina turiste on eelkõige siis tulnud teistesse riikidesse suhteliselt vähe. Ja eks vastupidi ka, aga et see nüüd maailma majanduse kiiva kisub, et on natuke raske uskuda ja noh, selles mõttes Hiina majanduskasv tegelikkuses oli nagu aeglustumas sellel aastal niigi, et juba varasemalt, et tõesti on siis analüütikud arvanud, et tõesti esimest korda siis Hiina majanduskasv peaks sellel aastal jääma siis alla kuue protsendi, et noh, Meie enda prognoos, SB-s on 5,7 protsenti selleks aastaks, et noh, et võib-olla siis nüüd see koroonaviiruse puhang võib selle langetada veel siin mõne koma koha sinna ja tänapoole, aga noh, jah, globaalse majanduse tervise osas ikkagi nii suurt rolli mängib, et pigem on ikkagi oluline see, et laiemalt oleks siis inimestel ja turgudel usku sellesse, et elu maailmas sellel aastal paremaks läheb. No te alustasite sellest, et ju siis on maailma majanduse tervis üsna hea, on see nii? Tundub, et eelmine aasta oli kuidagi mulle endale vähemalt jäi meelde nagu selle poolest, et hästi aktiivselt hakata jälle rääkima sellest, et no millal see uus majanduskriis tuleb, et 10 aastat on ju on maailma majandus kasvanud USA-s siis juhtus selline sündmus, et tõesti, et siiamaani kestab siis kõige pikema kestusega majanduskasvu periood. Et hakati nagu väga aktiivselt seda kriisi ootama. Ja kohe ju tegelikult keskpangad reageerisid, et siis nii USA föderaalserv kui siis Euroopa keskpank taaskord siis langetasid intressimäärasid ja noh, tundub, et selle mõjul nagu selline kriisi ihalus kuidagi turgudelt kadus ja noh, täna nagu see suur lugu on, et tundub, et keskpangad on valmis ühelt poolt tegema kõike selleks, et majanduskriisi ära hoida ja, ja turud neid ka selles mõttes usuvad, et noh, iga kord, kui on selliseid mingisuguseid nagu ohumärke või hirmuilminguid tekkinud, et siis on nagu keskpanga olnud nagu varmad kiiresti reageerima.", "role": "user" }, { "content": "USA keskpanga juhi Jerome Powelli arvates on Hiinast esile kerkinud uus viirus oht maailmamajandusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSurma põhjus, seda ei saa hetkega määrata, arstile peab natuke andma aega süvenemiseks, kui vaja, tehakse lahang. Lahangu järgselt võivad veel mingid analüüsid tulla, oli seal põletik või kasvaja, kes oskab silmaga öelda, eks ole, ja arstil on õigus surma põhjuse teatist korrigeerida. Ja vaat siis vaatavad veel surmapõhjuse registri kodeerijad üle ja siis antakse statistika välja ja, ja surma põhjuse teatis on spetsiaalne vorm, kuhu siis raviarst kirjutab selle haiguse, mis läheb nagu algpõhjuseks, mille põhjal tehakse statistika. Covid on sellisel juhul, kui ta ikkagi annab mingid tüsistused hingamispuudulikkuse, kopsupõletiku, mingid muud elundite puudulikkuse koroonatest võib Covid haigel olla positiivne, väga pikka aega. Alguses viirus põhjustab haiguse, aga pärast mingid viiruse jäägid jäävad ja mõni võib olla mitu kuud positiivne aga ta ei ole enam haige. Aga kui ta nüüd muu haigusega ära sureb ja me ütleme, koroonapositiivne suri sellesse haigusesse ta ei surnud sellesse. Noh, et, et praegu, kui te kuulate, kuidas nad ütlevad, siis nad ütlevad, et suri nii mitu koroonapositiivse testi andnud isikut. Aga põhjust ei saa öelda selle hetkega. Et ma toon sellise näite, et kõik, kellel on kunagi HIV-positiivne test tehtud, nendele ei panda ju automaatselt, et nad surid AIDSi, nad võivad igasuguste muudel põhjustel ka surra. Ei ole sellist ajalist distantsi, et me ütleme, et kui koroona positiivse testi tegi täna ja mingi perioodi jooksul sureb, et see on siis nüüd sellest Covid, 19-st kuidas öelda, niisugust ärevust ja seda nagu tõstab nii palju inimesi, suri vale, palju rohkem, suri kuus inimest suri, kahju küll, 40 kuni 50 inimest sureb iga ööpäev ja inimesed peavad oma omaks id ära saatma.", "role": "user" }, { "content": "Tervise Arengu Instituudi hinnangul on 11 kuuga Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 108 inimest. See erineb Terviseameti andmetest, kus edastatakse infot nende lahkunute kohta, kel oli koroonaviirus tuvastatud. Tervise Arengu Instituudi registrite osakonna juhataja Piret Viiklepa hinnangul on Terviseameti igahommikustes teadetes surmade info ebatäpne, sest surma põhjuse tuvastamine võtab rohkem aega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis on need kolm sammu, mis te esimesena ära teete? Kindlasti tuleb uut ei ole küll ma välja lubanud ja ei, ei usu, et on olemas mingisugune võluvits või, või imerahi, mis need probleemid lahendab. Aga uus on keskendumine just sellele põhitegevusele kõigi liikmete, kogu organisatsiooni, nii-öelda mõttelaadi suunamine sellele, et, et ainult meie ise saame lahendada enda probleeme ja kogu see tehtagu mentaliteet peab asendama. Me teeme selle ise ära, mõttelaadiga, et see on kõige olulisem, kõige tähtsam kogu selles selles töös. Nii teie kui teie vastaskandidaat, olete öelnud, et kõige suurem probleem on liikmelisus ametiühingute jaoks, et nüüd siin masuaastatel vähenes liikmete arv veelgi ja selleks, et ametiühingud saaksid tugevad olla, oleks liikmeid juurde vaja, et, et mismoodi nendele inimestele läheneda ja neile selgeks teha, et ametiühingutest võib neile kasu olla. No ma tahan siin rõhutada, et Keskliit on juba käivitanud praktiliselt spetsiaalse nii-öelda organiseerimis ja värbamiskoolitusprojekti või alustame kohe nende inimeste ettevalmistamist, kes saavad spetsiaalselt teadmised, kuidas ametiühingute moodustada, kuidas kaasata sinna inimesi, see, see kõik toimub koostöös Põhjamaadega, Põhjamaade ametiühingutega, ka Saksa ametiühingutega. Nii et me toome siia Eestisse rahvusvahelist know-howd. Ja loomulikult. Me ei piirdu ainult nende inimestega, kes lülituvad sellesse projekti uuest aastast, kui see asi konkreetselt käivitub vaid pärast, on järgmine samm selle asja laiendamine kogu ametiühingu liikumisele. Nii et see on pealehakkamine, tahtmine, ressursid, oskused, need on kõik äärmiselt tähtsad teemad.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ametiühingute keskliidu kongressil Tallinnas valiti keskliidu esimeheks taas Harri Taliga. Taligat toetas 136-st delegaadist 71.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1931. aastal sündinud Maret Mai Otsa Visnjova saavutused on aukartust äratavad. Nõukogude Liidu korvpallinaiskonna liikmena tuli ta 1959. aastal maailmameistriks ning võitis Euroopa meistrivõistlustelt neli kuld ja ühe hõbemedali. Mitmekülgse keskmängija sportlaskarjäär oli pikk. Eesti koondisse kuulus Otsa Visnova aastatel 1949 kuni 63. Samal perioodil oli ta üks Tartu riikliku ülikooli naiskonna liidreid. 1961. aastal jõudis Tartu naiskond Euroopa karikal poolfinaali. Maret Mai otsa Vignovast räägib tema pikaaegne võistkonnakaaslane Aime Tobi. Ta oli hästi silmapaistev mängija, mitte niivõrd füüsiliste omaduste, kuivõrd lihtsalt tema niisuguse oleku ja oma liigutustega ja ta oli tegelikult ideaalne naiskonna mängija, praeguses mõistes on naeruväärne. 174 sentimeetrine inimene võib-olla keskmängija, aga nii ta oli ja muidugi tali üleliiduliselt keskmängijana kõige lühem, aga mängis nad üle lihtsalt oma oskuste, tehniliste oskuste ja taibuga. ERR-i heliarhiivis on säilinud reportaaž Tartu Ülikooli naiskonna mängust aastal 1960. Selles kohtumises tegi kaasa ka Maret Mai otsa. Visnova reporter on Gunnar Hololei. Siin Tartu siin Tartu spordihuviliste vool jälgima Nõukogude Liidu Agrupi naiste korvpalli meistrivõistluste mänge Eesti põllumajandusakadeemia aulas. See algas täna tavalisest märksa varem ja praegu on võimla sõna tõsises mõttes puupüsti tulvil spordihuvilistest. See on mõistetav. Täna peetakse turniiril maha oodatud korvpallilahing kahe seni kaotuseta naiskuna Riia trammi ja trollibussitrusti ja Tartu riikliku ülikooli esinduste vahel. Otsale praegu läbi vise. Samas aga tehti otsale viga ja on kasutada otsal kaks viset. See on väga vajalik hull momendil kaks viset, vaatame, mida osa suudab ära teha. Rahulikult viskab. Esimene vise tabas korvi 40 30. Seitse teine vise. Siit tuli veel üks punkt juurde. Stalin puhkeb tõenline juubelduste torn, Tartu naissond on võitnud selle mängu.", "role": "user" }, { "content": "89-aastasena lahkus meie hulgast Eesti läbi aegade teenekaim naiskorvpallur Mai-Maret Otsa-Višnjova.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnne hääletamist pidasite te volikogule kõne, mida te lubasite. Mul täna kahjuks ei ole nagu see päev, kus ma väga lennukaid kõnesid pean ja väga suuri lubadusi annan ja ütlesin seda, et, et me töötame koos ja, ja seame sihte ja viime need ellu. Teie kohta on just öeldud. Teil on head ideed ja kohati lennukad ideed, aga nad ei ole teostatavad. Transpordietiühingus on kõik ideed ja unistused ellu viidud 10 aasta jooksul, et visadus on võib-olla see sõna, mida meil siin kõigil vaja läheb, mis esimene, kõige tähtsam töö. Et me hakkame valmistuma sotsiaalsete töösuhete reformi ks kõik streigiseadused, kõik kollektiivlepingu seadused lähevad muutmisele ja see paneb tegelikult õiguslikku baasi aastakümneteks. Selleks on vaja väga põhjalikult valmistuda. 16 ametiühingut ei hääletanud teie poolt, mis te arvate, kuivõrd probleemiks see võib kujuneda? Ma arvan, et me suudame oma meeskonna hästi koos hoida ja minu jaoks on siiralt kõik liidud tähtsad, olenemata sellest, kes oli nende eelistus nendel valimistel, et ma ei näe seda probleemi, et ma ei suudaks moodustada head jõudu, kellega koostööd tegutseda. Harri Taliga, mida Peep Peterson peaks kõige enne tegema, kuidas oleks võimalik ametiühinguid tugevamaks muuta? Üks etteheide on, et ei ole nagu inimesi, kes analüüsiksid. No analüüsivõimet on ametiühingutel küll, ametiühingute põhiline probleem on täna selles, et Eesti ühiskond on üsna passiivne ja töötajad ootavad, et keegi nende eest nende probleemid ära lahendatakse. Tehtagu mentaliteet, et keegi teine peab tegema, et kuni kuni see mentaliteet domineerima asjad ei muutu, inimesed peavad ise tundma seda, seda vastutust, mis neil lasub nende nende elukäigu eest nende töötingimuste eest. Rohkem kui üheksa aastat tagasi, kui ma kandideerisin esimest korda keskliidu esimeheks, ma parafraseerisin John Kennedyt ühte tema kuulsat lauset, et ärge küsige, mida ametiühing teile on andnud, küsige, mida teie olete ametiühingule andnud ja sellega ma pean täna ka lahkuma. Ikkagi seesama põhimõte jääb, et ühing koosneb liikmetest ja liikmed määravad ära selle ühingu näo ja, ja teovõime.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Ametiühingute Keskliidu uueks juhiks valiti senine tranpordi ametiühingu kauaaegne juht Peep Peterson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui riigikogu järgmiste valimisteni oleks ainult aasta, võiks öelda, et Reformi ja Keskerakonna võimuliit toob Eestile jõulurahu valitsuse, aga valimisteni on kaks aastat. Ometi ei näita valitsusläbirääkimised, et Reformierakond saaks suuri pöördeid teha. Tervishoiu ja majanduskriis on oma rööpad ette seadnud samuti koroonas tekkinud laenueelarve. Nii ei saa võtta etteheitena, et Reformi ja Keskerakond panevad kokku pigem haldusvalitsuse, mitte poliitika tegemise valitsuse. Kaja Kallase üks suur ülesanne on venekeelsete valijate enda valitsuse poole pööramine. Reformierakond ei ole nende inimeste seas eriti populaarne. Põhjuseks pronkssõduri teisaldamine. 2007. aasta kevadel. Venekeelseid valijaid kaotab ka Keskerakond, sest osa nende seniseid konservatiivsemaid valijaid on hakanud eelistama traditsioonilistele väärtustele toetuvat EKRE t. Vaidlusi tekitavad teemad, sealhulgas vene kooli ja kodakondsuse küsimused tõstsid Reformi ja Keskerakonna läbirääkijad kõrvale. Ent nüüd tuleb neil mõelda, kas venekeelsele valijale saab näidata ka uue valitsuse naeratavat palet. Meenutuseks. Kohalikud valimised on üheksa kuu pärast. Teine väljakutse selle sõna otseses tähenduses on korruptsioon, täpsemalt korruptsiooni painest vabanemine. Vana koalitsiooni lagunemise otsene põhjus oli keskerakonnale prokuratuuris esitatud korruptsioonikahtlustus. Päev pärast selle ilmsiks tulekut alustas Keskerakond uusi valitsuskõnelusi Reformierakonnaga. Poliitilise kultuuri vaatest. Mõneti ootamatu olukord. Ja Kaja Kallas riskib võimupartneri tegevuse pideva selgitamisega nagu Jüri Ratas klaaris kaks aastat EKRE juhtide ütlemisi. Nii peaks uues koalitsioonilepingus olema erakondade rahastamise järelevalve komisjoni tegevuse tugevdamise punkt, mis lõpetab jutud selle võimalikust likvideerimisest, mida tahtis teha senine valitsus. Ning muidugi peab uue valitsuse personaalia olema puutumata korruptsiooniriivetest. Teravmeelselt on öeldud, et kui senine valitsus oli sunnitud kooselu, siis nüüd tuleb mõistus ja abielu võib-olla. Kuid abieluski on tähtsad ühtemoodi mõistetud väärtused, millele partnerid toetuvad.", "role": "user" }, { "content": "Toomas Sildam vaatab oma nädalakommentaaris otsa uuele valitsuskoalitsioonile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPuidusektor transpordisektor aga majandusele tervikuna see väga tugevat lööki ei suuda anda. Et me oleme teinud siin hinnangut, kui neisse kolme riiki ka kogu eksport peaks kaduma, siis kahandab Eesti majanduse maht umbes kaks protsenti. Et see on osadele sektoritele tuntavam, aga majandusele tervikuna on see üsna talutav. Kui me võtame juurde kõik selle määramatuse, mis selle sõjaga kaasneb, siis ikkagi ilmselt meid ootab ees majanduslangus, võrreldes nüüd sõjaeelse olukorraga Pigem kipub sinnapoole minema, et sel aastal ühtekokku me näeme majanduse väikest langust. Aga siinjuures tahaks jällegi rõhutada seda, et mis olukorrast see langus tekib. Eesti majandus taastus koroonakriisi sügavikust kiiremini kui peaaegu ükskõik mis teine Euroopa riik. Ja see taastumine oli sedavõrd kiire, et eelmise aasta lõpuks sisuliselt majandus töötas täistuuridel niimoodi, et kiiremini enam ei oleks saanudki kasvada. Et selleks aastaks me prognoosisime ka varem juba olulist majanduskasvu aeglustumist ja kui nüüd sinna otsa lisada see, et tuleb tagasilöök käimasolevast sõjast siis miinus kasvunumbri ees on üsna tõenäoline. Kui suur mure on meil hinnatõusuga, inflatsioon saab nüüd ainult hoogu juurde, sellepärast et toormed on läinud oluliselt kallimaks, ka osasid kaupu pole lihtsalt saada. Kõik see tähendab seda, et me kappame edasi sellise 12 13, võib-olla isegi kõrgema inflatsiooniprotsendiga aasta lõpuni. Nii nagu majanduskasvu ümbritseb suur ebakindlus, ümbritseb ka hinnakasvu suur ebakindlus lähikuudel. Tõenäoliselt me siiski ei näe ühekohalisi inflatsiooninumbreid ja ka aasta teises pooles, kui varem võis oodata seda, et inflatsioon aeglustub, siis hetkel ei julge sellist sõnumit paraku välja öelda. Nii et ka aasta tervikuna ilmselt saab olema selline, kus inflatsioon on, on üle 10 protsendi ja see on majandusele kindlasti koormav. Reaalne ostujõud inimestel sel aastal paraku väheneb ja see on üks põhjustest mis siis annab tagasilöögi ka majandusaktiivsuse Eestis.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai ütles, et Eesti ärisidemed Venemaa, Valgevene ja ka Ukrainaga on suhteliselt tagasihoidlikud, ent kindlasti on sektoreid, mis saavad suurema tagasilöögi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEks selle püsti seismisega on tihti nii, et kui lõpuks vaadata müügiandmeid ja nii edasi, siis selgub, et paljud võib-olla seisid püsti sellepärast, et nad ei soovinud kellegi kõrval istuda. Tõsi meil mõnel juhul on siiski olnud ka seda, et istekohti rongis nii palju ei olnud, kui seal on sõitjaid. Loomulikult me selliseid olukordi püüame vältida. Üks põhjus, miks me sõiduplaani tihendame, on ka just see, et neid olukordi vältida. Aga kui me nüüd tervikuna vaatame, et meil on iga päev kuskil 130 väljumist ka praegu üksikud väljumised nädala jooksul, siis on tõesti olnud sellised, kus on olnud võib-olla inimesi rohkem kui istekohti, et reaalses elus see on ikkagi pigem harv juhus. Aga kuidas niimoodi seda kaks pluss kaks reeglit täita. Tegelikult sellist reeglit ühistranspordi ettevõtetele kehtestatud ei ole ja sellel on tegelikult ka väga lihtne põhjus, sest lihtsalt reaalselt ei oleks võimalik, et kui me räägime juba tänasest mõnevõrra kasvanud reisijavoogudest, siis Eestis lihtsalt ei ole nii palju buss ega ronge sellist reeglit ühistranspordi ettevõtetele kehtestada. Ja seetõttu seda ei ole ka kehtestatud, pigem tuleks lähtuda, eks tervest mõistusest teha eelkõige neid sõite, mis on tõesti hädavajalikud ja kindlasti siis jääda koju, kui on mingid haigusnähud ja, ja kes soovib, võib kanda ka maski. Aga mis ma pean siis tegema, kui ma istun Elroni rongis maha ja inimene köhib kõrval. Selles mõttes, et esiteks selline inimene peaks sellisel juhul maski kandma, eks, et või siis ka ise rongist ära minema, kui inimene ei taha käituda mõistlikult, eks siis viimane võimalus ongi siis ikkagi politsei poole pöörduda, aga ma arvan, et täna ikkagi ilmselt ei ole ka nüüd mõistlik iga köhivat inimest kohe pidada koroonaviirusega nakatunuks. Ja sellel on kaalunud ka reisijate arvu piiramist rongides niimoodi, et oleks natuke vähem reisijaid, natuke rohkem õhku. Noh, hästi pealiskaudselt on, on see mõte käinud läbi, aga reaalses elus rong ei ole nagu buss, eks, et kust ühest uksest inimesed lähevad sisse ja välja, kus kaugliinidel on võimalik selliselt reisijate arvu piirata, et rongis noh, sisuliselt ei ole see see võimalik ega ka ega ka mõistlik. Missugusest reisijate arvu kasvust enda ärianalüüsis nüüd lähtute. No me oleme lähtunud sellest, et sõitjate arv tõesti siin hakkab nüüd taastuma, aga, aga me ei ole tegelikult näinud ette, et see nüüd aasta lõpus, kus olekski sellel tasemel, mida me siis eelnevalt arvasime ja täna on meil sõitjaid endiselt sea kuskil ligi kaks kolmandikku vähem, kui, kui normaalses oludes oleks olnud. Samas meie sõiduplaani tihedus on täna siis mõnes mõttes nagu vastupidi, et me sõidame kuskil kahe kolmandiku ulatuses tavapärasest mahust.", "role": "user" }, { "content": "Alates esmaspäevast hakkas Elron kriisiajal kokku kuivanud sõidugraafikuid taas tihedamaks muutma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÕpilasmalevate riigipoolset rahastamist korraldab haridus ja noorteamet. Selle peaekspert Kerli Kängsepp ütleb, et õpilasmalevate esimene vahetus alustab tööd täna ligi 5000 kohta. Rühmades täitusid kiiresti ja üksjagu oli neidki, kes rühma ei pääsenud. Malevad töötavad kõikides maakondades. Peamiselt töötatakse kohalike omavalitsuste juures ja tehakse erinevaid heakorratöid. Riisutakse lehti, muru istutatakse taimi, töötatakse surnuaedadel, aga on ka erinevaid rühmasid, kes korjavad näiteks maasikaid, mustikaid, vaarikaid, malevas töötatakse tavaliselt neli kuni seitse tundi ja siis on erinevad sellised mitteformaalse õppe tegevused aga malevavahetuse kõige rohkem kestavad kolm nädalat, et ülejäänud suvest saavad siis noored teha täpselt seda, mida nad ise soovivad. Kerli Kängsepp lisab, et koroonaaeg õpilasmaleva tööd ei sega kuigi tööle oodatakse ainult terveid noori ja korraldajad lähtuvad kehtivatest piirangutest. Nagu ka varasematel aastatel, jagunevad malevad kodust käivateks ja ööbimisega rühmadeks. Nüüd, 14.-st juunist alustab umbes 30 rühma üle Eesti ja siis nad lähevad edasi, paljud alustavad peale jaanipäeva, paljud alles juulis ja paljud ka augustis, et see on paika pandud vastavalt sellele, millal on siis noortele tööd pakkuda, et millal parasjagu mingisugused tööd on tarvis ära teha. See on hästi oluline osa riiklikult toetatud malevatest, et kõikide noortega on sõlmitud, siis ametlikult töölepingud, palgad on erinevad, aga enamasti on see miinimumpalk, ehk siis kolm, 48 tunnis vastavalt sellele, kui palju tunde nad tööd teevad. Kõik need tööandjad, kes võtavad tööle nii palju noori, et nad maksavad aasta jooksul neile vähemalt 1000 eurot brutopalka siis töötukassa on võimalik tööandjal saada ka 30 protsenti brutopalgast nii-öelda hüvitist pärast tagantjärgi, aga palga maksab alati tööandja, see, kes saab tööst kasu. Järva vald on olnud juba mitu aastat suurim noortele tööpakkuja Järvamaal, selgitab Järva valla noorsootööjuht Aune Suve. Kütt. Kokku on meil malevas lausa 141 kohta. Meil on sellel aastal kaasatud ka hulgaliselt ettevõtjaid, et noored lähevad nii talunike juurde, erinevate külaseltside juurde ja muidugi valla oma heakorratöödele ja, ja koristustöödele igal pool sellistele kohtadele on noored kaasatud, nii et nagu sipelgapesa, hakkab siin meil tööle kohe-kohe. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Riikliku programmi Malevasuvi 2021 raames saab tänavu tööd 4839 noort, kes asuvad tööle 68 malevakorraldaja õpilasmalevarühmades. Esimene vahetus õpilasmalevlasi üle Eesti alustab tööd täna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgnevad riigikogu liikmete küsimused esimesena palun. Tänu kauba aitäh, härra esimees. Lugupeetud ettekandja härra Laar. Teie koalitsiooni kohta on väidetud, et see on parempoolne. Samuti on väidetud, et te kavatsete jätkata sealt, kus te 92. aasta sügisel alustanud koalitsioon pooleli jäi. Kui need väited on valed, siis palun mind parandada. See tähendab, et kui te ei pea ennast parempoolseks, vaid vasakpoolseks või tsentristlikuks, siis öelge seda meile ja siis on meil hiljem küsimuste käigus lihtsam. Minu küsimus aga lähtub seisukohast, et parempoolsed valitsused toetavad alati tasulist haridust, see tähendab õppemaksu ja nii edasi. Seda seisukohta on korduvalt toetanud nende esindajad ka riigikogu kultuurikomisjoni eelmises koosseisus, kus mul Keskerakonna esindajana oli võimalus olla. Teatavasti on Eesti Keskerakond olnud eeskätt aga. Tasulise hariduse, sealhulgas ka tasulise kõrghariduse, seega ka õppemaksu kehtestamise vastu. Teie ja teie koalitsioonipartnerite seisukohad 19. oktoobril 92, see on siis päris mitu aastat tagasi. On olnud selline, et kõrgkoolidele tuleb anda luba kehtestada õppemaks. Nüüd olete te asumas uuesti koalitsiooni eesotsas Eesti riiki juhtima. Ja sellega seoses tulevad minu tuleb minu küsimus. Ma muidugi hindan kõrgelt nii Reformierakonna kui ka teiste liberaalsust rõhutavate erakondade seisukohta õppemaksu kehtestamise osas. Ometigi ma ei jaga seda seisukohta ja seetõttu tahaksin teada teie seisukoht. Kas te olete endiselt sellel parempoolsel seisukohal, et anda kõrgkoolidele, sealhulgas ka Tartu ülikoolile, kes tegutseb tema enda kohta käiva seaduse alusel, anda luba kehtestada õppemaks. Kas te kavatsete riigikogule jätta alles ka otsustamis, õigus selles küsimuses, või ongi parem, kui iga kõrgkool kehtestab enda tudengitele õppemaksu? Aitäh. Aitäh. Eesti Reformierakonna, Isamaaliidu ja mõõdukate koalitsioonilepingus on kirjutatud. Koalitsioon tagab tasuta keskhariduse ja kutsehariduse kõigile lastele. Samuti säilitatakse riikliku tellimuse alusel tasuta kõrghariduse omandamise võimalus. Aitäh kolleeg Olev Raju, palun järgmisena. Täna, ma lugesin hästi põhjalikult ja huviga koalitsioonilepingut ja ma pean ütlema, et see meeldib mulle. Tegemist on realistliku dokumendiga ja mis veel eriti huvitav. Esmakordselt koalitsiooni moodustavad erakonnad pakuvad välja programmi, et riiki on vaja ja riik peab palju tegema. Siit tuleb ka minu küsimus. Proovisin kokku liita, mida see koalitsioonileppe elluviimisel maksab? Esimene arv oli 15 miljardit eelarvele juurde, hea küll, proovisin närutada, mitte enam koonerdada ja sain 12 miljardit, siit tuleb nüüd küsimus, kust see raha võetakse? Aitäh küsimuse eest, härra Raju, olles arukad teiega vaielnud eelarve küsimustes meile tundub, et me arutame mõningaid asju erinevalt. Aitäh. Tänan, kolleeg Jaanus Männik, palun. Aitäh, austatud juhataja, austatud peaministrikandidaat. Peab ütlema ka, et teie koalitsioonileping on suhteliselt paljulubav ja, ja meeldiv. Kuid noh, tunda on kiirustamise märke ja traagel niite paistab paljudest kohtadest välja. Sellepärast nähtavasti on ka selle juures palju küsimusi. Kuid ma küsiks n siin maamajanduse osa kohta, nimelt on siin punkt kahe all öeldud nii, et Euroopa Liiduga liitumiseks teeb ettevalmistusi üleminekuks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale. Siit tekib kohe küsimus, et kas kavatsetakse teha ainult ettevalmistusi või, või neid ka neid ka mõningal määral rakendada või siis selle lause või selle punkti teine osa lõpeb nüüd konkreetsema lausega, et selleks rakendatakse Euroopa Liidu nõuetele vastav põllumajandussaaduste turukorralduse süsteem. Ma küsiksin nii, et siiamaani on eelmise riigikogu opositsioon blokeerinud kõiki tahtmisi seda turukorralduse süsteemi rakendada. Kas nüüd meie poolt täna juba menetlusse esitatud eelnõule saab olema nüüd siis toetus lõpuks ometi aitäh. Tänan küsimuse eest, austatud härra Männik, ma pole seda teie eelnõud kahjuks saanud lugeda, kui see on niisama eelnõu, mida me eelmises riigikogus pidime arutama siis ei ole seda kahjuks võimalik toetada, kuna see eelnõu on taas Eesti vabariigi põhiseadusega vastuolus. Selle tõttu tuleb kui seda probleemi, mis puudutab tolle lahendada lääneda asjale hoopis teisest otsast. Mis aga puutub Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat, siis on meie probleem selles, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on hetkel muutumisel ja ilmselt on meil tark ära oodata see, mis suunas need muutused toimivad ja siis hakata oma samme seadma. Aitäh. Tänan, kolleeg Ülo Tootsen, palun järgmisena. Lugupeetud härra peaministri kandidaat koalitsioonilepingu üks punkt kogu Eesti peab elama on kõige lühem ja ka vist kõige üldsõnalisem. Ma loeks ette teise lõigu. Riik peab tagama regioonide eripära säilimise ja eestluse taastamise piirkondades, kus rahvastiku koosseis on nõukogude okupatsioonipäevil järsult muutunud. No ilmselt peetakse eeskätt silmas Kirde, aga miks mitte ka Kagu-Eesti? See on väga vajalik minu arust ja väga hea punkt. Aga kahjuks ei eelne sellele ega järgne kuskil mingit täpsemalt lahti mõtestamist. Ma paluks teilt veidi täpsemat selgitust, mida kavatsetakse selleks kõigepealt ette võtta, millised on pikema aja peale kavandatud ülesanded ja milliseid riiklikke investeeringuid see nõuab. Aitäh. Aitäh küsimuse eest, ilmselt ei ole selles koalitsioonilepingus võimalik kõike kirjutada, siin just üks eelmine küsija väitis, et siin on võib-olla liiga palju kirjutatud. Mida ma selle all silmas pean, ma pean umbes samalaadseid programme, mida minu valitsus ajal Ida-Virumaal teostati ning mis garanteeris riigi poolt laenuprogrammi investeeringute tegemiseks näiteks Vaivara valda see oli viie miljoni krooni ulatuses, millega kaasas käis ka eestlaste Eesti perekondade naasemine nimetatud piirkonda. Umbes samalaadsed üsna edukaks osutunud programmid on ka praegusel ajal teostatavad, aga konkreetseid summasid või konkreetseid programmide hulka on praegu vist vara. Aitähtänan kolleeg Anti Liiv, palun. Aitäh, härra juhataja, lugupeetud peaministrikandidaat. Mulle isiklikult see programm meeldib, kuivõrd erinevalt mõnest aastast tagasi, kus öeldi, et parempoolsusel ei ole alternatiivi, on nüüd selguma, et Euroopas on leitud alternatiiv sellele. Ja teisalt on loobutud ka ideest lüüa plats vähemalt osa eestlastest puhtaks, siis nüüd on see tunduvalt, tunduvalt inimlikum ja ilmselt on siin tunda rahvusvahelise sotsialistliku internatsionaali liikmete mõõdukate ja ametiühingute roll, aga küsimus oleks selline. Lehekülg kuus, tervis oli poliitika, kuuendaks suurendab tervishoiusüsteemi majanduslikku efektiivsust. Praegu juba maksab voodihaige vanuri hooldamine pikaravihaiglas 200 krooni päevas aastas temale 73000 krooni, mis 1000 neljasajase pensioni juures väga raske ära maksta. Kõik on ilus selles lubaduses, aga kuidas te olete selle praeguse efektiivsuse, on see siis kroonides või inimelus ära mõõtnud ja millele te arvuliselt lubate seda tõsta, sest muidu on see sõna lihtsalt demagoogiline, lihtsalt jama. Aitäh. Aitäh küsimuse eest. Mul on kõigepealt ülimalt hea meel kuulda, et juba mitmes opositsiooni esindaja kinnitab, et talle see programm meeldib. Ja mis puutub nüüd konkreetset tervishoiupoliitikat, siis ma arvan, et istume liiviga kokku ning anname sellele punktile konkreetse sisu. Nagu ma aru saan, on opositsioon selleks ühiseks koostööks igati valmis ja meil on meeldiv võimalus riigikogu saalis neid küsimusi ühiselt lahendada. Aitäh. Tänan, kolleeg Sergei Ivanov, palun järgmisena. Aitäh, austatud esimees, lugupeetud peaministrikandidaat, on teada, et nii agenda, 2000 kui ka Euroopa nõukogu hinnangul ei edene naturalisatsiooniprotsess Eestis piisavalt edukalt. See on ka üks takistus Eesti osalus ja esindus demokraatia arengus. Kas ei oleks täna tänases uues ühiskondlikus poliitilises olukorras mõistlik anda lihtsustatud korras kodakondsuse Eesti kodanike abikaasadele ja alalistele elanikele, kes on Eestis elanud üle 10 aasta, nii nagu oli ka 38. aasta kodakondsuse seaduses ja ka täna on paljudes Euroopa Liidu riikides ja kanda lihtsustatud korras kodakondsus invaliidile ja puuetega ning psüühiliste häiretega inimestele? Lugupeetud peaministrikandjad, mida kavatseb teha valitsus, selleks et tõhustada naturalisatsiooniprotsessi? Aitäh valitsus kavatseb tõhustada eesti keele õpetamist. Tänan, kolleeg Liina Tõnisson, palun. Tänan, härra eesistuja. Lugupeetud härra Laar. Teie koalitsioonilepe sisaldab hulgaliselt sotsiaalmajanduslikke lubadusi, mis kahtlemata maksavad hulka miljardeid, olgu see kaks või 12. Kas te olete nad kokku lugenud või ei ole kokku lugenud? See on kohutav summa minu tõlgenduses. Ja siit minu küsimus ka on ju endas mõistetav, et kogu seda 14-l lehel kirja pandud? Ei, ei hakkate kohe ja silmapilkselt kõiki ellu viima. Kas te oleksite nii kena ja järjestaksite prioriteedid, mis on esmatähtsad ja mis on teise etapi küsimused? Te orienteerute ju neljale aastale, tänan. Aitäh, ilmselt me võiksime sellel teemal pikemalt kohtuda, et kogu koalitsioonileppe siis niimoodi lahti kirjutada, meil on endal graafik enam-vähem olemas. Kui ma räägiksin nüüd sellest aastast, siis selle aasta esimene prioriteet on eelarve tasakaalustamine ja selleks ilmselt tuleb tulla teie ette negatiivse lisaeelarvega. On tõsine kartus selleks ja selle aasta teine prioriteet, mis on ka eelarvesse sisse kirjutatud. On tulumaksureform ettevõtte tulumaksu osas, millega ettevõtte tulumaks kaotatakse investeeringutelt. Need on kaks esimest asja, millega uus valitsus hakkab tegutsema. Aitäh. Kolleeg Harri õunapuu, palun järgmisena. Aitäh, härra esimees, lugupeetud ettekandja. Koalitsioonilepingus on kirjas, et üldist maksukoormust ei suurendata. Samas on kirjas, et ettevõtted vabastatakse tulumaksust reinvesteeritud kasumit, antakse investeeringute soodustusi ja vähendatakse aktsiisi. Siit küsimus. Kui osamakse väheneb ja üldine tase ei suurene, siis millised maksud suurenevad ja kui palju? Meil ei ole plaanis hakata maksusid tõstma, meie lihtsalt koalitsioonileppes ei olnud soov minna liigselt lubama. Me kindlasti hea meelega alandaksime maksukoormust, mitte ei hoiaks seda samal tasemel. Kuid me ei riskinud minna niivõrd kõrgelennuliste lubadustega täna teie ette, selle tõttu on see sõnastatud, ma arvan, konservatiivsemalt ja rahulikumalt, kuid kindlasti, kui meil õnnestub maksukoormust alandada, siis me seda hea meelega ka teeme. Aitäh. Tänan, kolleeg Sven Mikser, palun. Austatud Mart Laar 19. oktoobril 1992 siitsamast kõnetoolist Peaministrikandidaadi peaministrikandidaadina te ütlesite, et lähtumine Tartu rahulepingust on täpselt sama kategooriline kui vene vägede väljaviimise nõue. Nüüd ütleb teie praegune koalitsioonilepe, et Eesti, ma tsiteerin, viib kiires korras sisse Euroopa Liidu nõuetele vastava piiriületusrežiimi. Ja ma küsiksin, kas see piiriületusrežiim viiakse sisse Tartu rahu järgsel piiril või kui see viiakse sisse mingil muul joonel, siis kas see tähendab, et kaob piiriäärsete alade? Ma mõtlen siin Kagu-Eestit, Setumaad ja samuti Narva taguseid alasid nende lihtsustatud piiriületuse korrad. Aitäh. Aitäh veel kord härra mikser, nii kauni küsimuse eest ma juba mitmendat korda pean täna tõdema, et et Keskerakonna huvi ja abi meile, valitsuskoalitsioonile on tõesti märkimisväärne ja mulle vaadates seda huvi, mida te tunnete minu kõnede vastu on ilmselt loota, et lisaks härra Savisaare kogutud kõnedele annab Keskerakond ti välja ka Laari kogutud kõned. Kuid tulles konkreetse küsimuse juurde, siis kindlasti me mõtleme selle all praegust piiri, seda, kus ta asub ning jutt on peamiselt Narvaga seotud probleemidest, aitäh. Tänan, kolleeg Kalev Kallo, palun. Aitäh, härra esimees, lugupeetud peaministri kandidaat. Ka mina olen sunnitud vist liituma nendega, kes on seni kiitnud väga head koalitsioonilepet. Ja minu tähelepanu paelus eluasemepoliitika ja read tulid päris tuttavad ette, ainult et siis, kui seda esimest korda välja öeldi, siis lubati 2005.-ks aastaks vist vist kõik korda ajada. Siin seda aastaarvu ei ole. Aga tekst on põhimõtteliselt sama, tegutseb eesmärgiga elavdada elamuehitust ning luua võimalused igale perele heakorrastatud eluaseme omandamiseks või üürimiseks ja peab vajalikuks tagada iga inimese õigus peavarjule. Ja minu küsimus oleks, et kui oleks võimalik, kindlasti see meetmete rida on hästi pikk ja põhjalik, aga et see ei jääks kõlama lihtsalt populistliku lausena. Võib-olla ütleksid, ütleme kolm esmajärgulist niisugust ülesannet, mis selle elluviimiseks kohe ette võtate. Aitäh. Esiteks eluaseme fondi töö tõhustamine, teiseks Eesti pere sihtkapitali käivitamine ning kolmandaks läbirääkimiste taasalustamine maailma pangaga elamumajanduse suunatud laenuvõtmiseks, mille eelmine valitsus kahjuks tagasi lükkas, kuigi see oli. Käiku neljandal aastal ette valmistatud. Tänan, kolleeg Peeter Kreitzberg, palun. Aitäh, härra esimees. Lugupeetud härra Laar, teie haridusplatvormis on päris hea hulk avaraid ja kauneid sõnastusi ja kindlasti te olete võtnud endale vastutuse õige haridusliku mõtlemise eest, iseasi, millised teod neile järgnevad. Loodame, et teod järgnevad, aga üks punkt tekitab mus siiski küsimust. Te tahate tõsta õpetajate palga keskmisele tasemele. Õpetajate palga tõstmisega on tegeletud alates 95.-st aastast ja minu teadmist mööda on õpetajatae palk praegu 4000 404500 krooni ja esialgsetel andmetel Eesti keskmine palk jaanuaris oli alla 4000 krooni. Isegi kas teie sõnastus tähendab seda, et kui te teete negatiivse lisaeelarve, et üks esimesi prioriteete on teil õpetajate palga langetamine? Ei, kindlasti mitte õpetajate palka ei langetata. Tänan, kolleeg Edgar Savisaar, palun. Austatud esimees, lugupeetud kandidaat, ma tahaksin kõigepealt kiita peaministri kandidaadi head koostöötahet. Kui härra Laar oma kogutud kõnede väljaandmise meie kätte usaldan, siis on see tõepoolest mehe tegu. Ma ei tea, kas kogutud, aga vähemalt valitud kõnede osas me võtame selle pakkumise kindlasti vastu. Nüüd küsimuse juurde, Isamaa valimisplatvormis. Seitse põhjust, miks hääletada Isamaa poolt. Lubatakse, et ohjeldatakse hinnatõusu. Ma tahaksin hea meelega kuulda kandidaadi selgitust, millises, millistes valdkondades te lubate ohjeldada hinnatõusu ja millisel määral. Ma arvan, et iga valitsuse eesmärgiks on hoida inflatsioon nii madalal kui võimalik ja seda kavatseme ka meie teha. Mis aga puutub kogutud kõnedesse, siis ma arvan, et see on väga hea pakkumine. Minust ilmusid valimiste ajal, tõsi küll, autorite ja kirjastuseta valitud artiklid minust, mis oli väga huvitav ja tähelepanuväärne väljaanne, võib-olla võiks pöörduda sama autorite kollektiivi poole, siis oleks see töö kindlasti tulemuslikum ja lihtsam. Tänan, kolleeg Georg Pelisaar, palun. Aitäh, härra esimees, lugupeetud peaministrikandidaat, Isamaaliit on kogu oma eksisteerimise vältel lubanud kindlustada setude jaoks tuleviku ja normaalse omavahelise suhtlemise. Ma usun, et paljud setud loodavad praegu teie ametisse asudes, et piirilepet kas ei tule või tuleb ainult sellel joonel, mis 20. aastal kokku lepitud. Aga praeguseks ajaks on just Eesti riigi initsiatiivil oluliselt vähendatud lihtsustatud piiriülekäigu korda sellel aastal. See halvendab märgatavalt setude olukorda. Praegusel asu asu alal ja küsimus siit. Kuidas teie kavatsete Eesti rahvusühtsuse toetajana tagada setude jaoks euroopaliku liikumise nende põhiliselt asu alal? Tänan. Aitäh küsimuse eest, vaadake, probleem on selles, et tagades euroopaliku liikumise tuleks kõik igasugused lihtsustamisest täielikult loobuda. See praegune kord ja praegune tegevus on selline kõikumine Euroopa üsna karmide nõuete ning meie praeguse tegelikkuse vahel. Me kavatseme selles osas jätkuvalt teatud mööndusi teha aru saades sellest, et olukord on tõesti keeruline ja meil on võimatu väga hüppega üle minna niivõrd karmile piiriületamissüsteemile, nagu seda Euroopa Liidu poolt tegelikult nõutakse ja ma arvan, et see on ka küsimus, mida me ka läbirääkimistel Euroopa Liiduga võiksime ja peaksime tõstatama. Lähtudes sellest olukorrast, mis meil Setumaal on tõesti kujunenud kuid euroopalik kord oleks äärmiselt Tänan, kolleeg Janno Reiljan, palun. Tänan, härra eesistuja, lugupeetud härra peaministrikandidaat. Lubage alustuseks märkida, et mulle teie koalitsioonileping ei meeldi, sest seda ei ole võimalik majanduslikult tagada. Mul on väga väga hea meel, et teie kavatsete juhtida Eesti valitsust. Isamaaliit lubas valimistel tagada Eestile 10 protsendilise majanduskasvu. See oli oluliselt enam teiste erakondade poolt lubatust. Koalitsioonilepingus on teie meeldivalt konkreetne lubadus muutunud aga sisutuks sovjetlikuks sõnadega žongleerimiseks kiirendada maksimaalselt majanduskasvu. Kuhu kadus Isamaaliidu konkreetne lubadus, kas teil ei õnnestunud oma partneritele selgeks teha oma lubaduse täitmise ja reaalseid võimalusi? Tänan. Aitäh, härra Reijan, mul on ka tõesti väga hea meel, et teile meie koalitsioonileping ei meeldi. Aga mis puutub, lubad? Siis ma soovitaksin Isamaaliidu valimisprogramm täpsemalt ettevõte lugeda, mis sinna on kirjutatud. Seal ei ole sellist asja lubatud küll aga tõesti seatud sihiks ja sellega ma nõustun ja sean seda jätkuvalt ka sihiks. Me proovisime sellesse koalitsioonileppesse mitte neid numbreid kirjutada, sest et probleem on selles, milline on konkreetne olukord ning kui kiirelt me suudame sellest praegusest teatavasti kitsikusest välja pääseda, kuid seadmata endale siiks kiiret majanduskasvu, ei pääse me Eestiga edasi. Aitäh. Tänan kolleeg Jaanus Männik, teine küsimus, palun. Aitäh austatud peaministrikandidaat, ma tuleksid teie poolt moodustatava valitsuse koosseisu juurde, kuigi te pole veel saanud selle kohta muidugi mõistetavalt siin saalis midagi rääkida. Ja ma küsiksin nii, et kindlasti olete seda põhjalikult läbi mõelnud. Aga et vältida rumalusi, siis tuleks, tuleks võib-olla natukene ka ajaloost kogemusi otsida. Me teame, et Stalini ajal ja, ja Brežnevi ajal määrati põllumajandusministreid parteilise karistusega ja pärast sõjaaegset ida-Presimaa ehk Kaliningradi oblasti kolhoosi esimehed olevat olnud kõik parteilise karistusega kohale määratud. Nüüd teil on küll kavas põllumajandusminis ministeerium kaotada ja teha sellest maa majandusministeerium, kuid. Ma küsiksin, kas teile põllumajandusministrikandidaat, kuigi ei tule mul meelde ka tema nimi, sellepärast ma arvan, et isegi mõõdukate hulgas enamik ei tunne, kes on see mees. Kas teil on plaanis jätkata neid traditsioone, et panna põllumajanduse nister parteilise karistusega? Aitäh. Mul ei ole neid traditsioone plaanis jätkata ja ma pean tunnistama mõtet Stalini ja Brežnevaja kogemusi, tunnen suhteliselt nõrgad. Aga, aga mis puutub härra Padarisse, see on tema nimi ja siis mulle küll tundus, et pigem oli selle kohal peale teatav konkurents, nii et parteilisest karistusest ei saa siin küll juttugi olla ja sellele kohale oli tegelikult mitu ja minu meelest üsna head ja tugevat kandidaati, mis annab ka mulle hea aluse uskuda, et, et see See ministeeriumi ümberkorraldamine tõesti edukalt toime viiakse. Tänan, kolleeg Olev Raju, teine küsimus, palun. Tänan, ma katsun siis seekord küsida küsimust, kus ei saa väita, et me arvutame erinevalt, kuna asi jääb koolimatemaatika algklasside matemaatika piiridesse. Ma arvan, et ma kuulsin õieti, härra Laar väitis, et esimeseks jaanuariks 2003 üritame me jõuda euroliidu täisliikmeks. Selle peale saaks ainult aplodeerida. Selle vastu ei ole ilmselt kellelgi midagi, aga teeme nüüd natuke aritmeetikat. Siin saalis on korduvalt kõlanud väited, ma loodan, et härra Laar neid mäletab, et vähemalt kaks, soovitavalt kolm aastat enne seda peavad Eestil olema euro tollide rakendamise kogemused. 2003 miinus kaks on esimene jaanuar 2001. Kas ma võin võtta seda lubadusena hiljemalt esimeseks jaanuariks 2001, kehtestada Eesti piiril euroopalikud tolli, mis näiteks sigarettidel on 86 protsenti. Ei, seda te, härra Raju, kohe kuidagi viisi ei saa teha, aitäh. Tänan, kolleeg Toomas Varek, palun. Aitäh, härra esimees, lugupeetud peaministrikandidaat. Te oma ettekandes viitasite, et viite lõpuni kiiresti maareformi, aga praktika on tõestanud, et tänaseni toimuvad omandi ja maareformi. Rakendamistempo ei ole olnud rahuldav seoses suure bürokraatiaga mis on tingitud vastu võetud seadustest. Koalitsioonilepingus on kirjas, et viite lõpuni omandi ja maareformi vastuvõetud seaduste alusel. Jah, see on aitäh küsimuse eest, see on täiesti teadlikult seal kirjas. No vaadake, eelmine kord peaministriks olles oli mul selline illusioon, et on võimalik niivõrd keerulist juba käivitatud süsteemi, mis oli minu valitsuse ajaks käima lükatud nagu omandi ja mareform põhimõtteliselt muuta, parandada, täiustada, bürokraatiat, vähendada kõike muud. Me võtsime vastu hulgaliselt seadusi üksteise järel ja nende seaduste vastuvõtmise tulemus oli see, et maareformi tempo kokkuvõttes langes. Võib-olla jah, mõni asi läks paremaks, kuid iga selline seaduse vastuvõtmine lõi maareformi teostamise vähemalt pooleks ajaks rivist välja ehk lükkas edasi. Kui me lõpetasime ja ma arvan, et selleks ajaks oli maareformi muutunud ka paremaks, siis tuli ametisse järgmine valitsus ja kuigi ma siinsamas kõnepuldis käisin ja palusin, et mitte samasse ämbrisse astuda, kus mina hakati uuesti neid seadusi muutma mille tõttu jälle nihkus kõik edasi. Ma arvan, et nüüd oleks aeg jõudnud nii kaugele, et enam seda viga ei tee. Kas see seadus on hea või halb, on ta bürokraatlik või mittebürokraatlik, nüüd tuleb tõesti kogu jõud keskenduda sellele, et see ellu viia ning see reform ära lõpetada, see oleks sellisel juhtumil ka ilmselt kõige põhjalikum reform tänases Eestis. Aitäh. Tänan, kolleeg Peeter Kreitzberg, teine küsimus, palun. Aitäh, härra esimees, lugupeetud härra Laar. Üks kõige rabavamaid ettepanekuid teie koalitsioonileppes on kahtlemata haridusministeeriumi ülekolimine Tartusse, samas ma ei saa öelda, et see oleks ülearu arusaadav, ettepanek kindlasti veel rabavam, aga palju arusaadavam oleks olnud näiteks haridusministeeriumi ülekolimine Võrusse või Saaremaale. Samas on see ettepanek väga suure inspiratsioonilise laenguga, minus tekitas ta sellise mõte, et võiksime kolida välisministeeriumi Brüsselisse näiteks või siis jagada kõik ministeeriumid 15 maakonna vahel ära. Aga ma küsiks n teilt, millised on põhjused sellele, et haridusminister um tahetakse kolida Tartusse? Minu kogemus näiteks näitab, et Tartu ülikool on Eesti hariduspoliitikat dikteerinud ka siis, kui see haridusminister ium on asunud Tallinnas. Aitäh siin on meil tõesti nüüd eriarvamus, härra Kreitzberg. Ja kõigepealt loomulikult tuleb välja selgitada täpselt selle ülekolimise või ümberpaigutamise võimalused, nii nagu see koalitsioonileppes ka kirjas on. Ning siis see küsimus otsustada, miks Tartusse ma viitaksin ainult ühele dokumendile, mis mitu aastat tegeles Eesti hariduspoliitika reformimisega, see oli presidendi akadeemilise nõukogu juures tegutsenud töögrupp, kes koostas Aaviksoo juhtimise programmi õppiv Eesti, kui ma seda õieti mäletan. Ja peale seda õige põhjalikku tööd pannes paika neid prioriteete, kuidas üldse seda võimalik haridusreformi hakata ellu viima, oli see töögrupp väga autoriteetne töögrupp jõudnud veendumusele, et kogu selle reformi esimeseks eelduseks on haridusministeeriumi ümberpaigutamine Tartusse. Ma arvan, et meil ei ole mõtet selle töögrupi ettepanekud kahtluse alla panna ja need põhjused tegelikult leiate te seal samast härra Aaviksoo dokumendi järgnevatest osadest, aitäh. Tänan, härra eesistuja, lugupeetud peaministrikandidaat, oma kõnes te ütlesite, et üks teie poolt tõenäoliselt moodustatava valitsuse esmaseid prioriteete on maapiirkondades uute töökohta loomine. Ja ma küsiks ki konkreetselt, kui te esitaksite vähemalt kolm esimest sammu, mis te võtate ette, et maapiirkondadesse luua uusi töökohti? Ma ei sooviks viitamist mingisugustele programmidele, mis olevat olemas sõnaga, mitte üldsõnalist. Vastust ei sooviks ja samuti ei maksaks peatuda pikalt ümberõppel koolitusel, see on niigi selge. Tänan. Esiteks, kahjuks proua Oviir, ei ole see niigi selge, vaadates seda olukorda, mis ümberõppe ja koolitus alal on ja kindlasti on see ala, kus samuti tuleb tegutseda, kuid ma läheksin natukene teiste teemade juurde. Esimene kindel küsimus, mida tuleb teha, on suurendada selgelt investeeringuid infrastruktuuri ning tagada korralikud ühendused nii teede kui ka kui ka side näol. Ilma nendeta avalik ettevõtlus tekkida ei saa olema selles suhtes ausad. Teiseks on väga selge, et selge toetus just ka maaelu arendamise fondist just selle samale uusettevõtlusele ning maaelu arendamise fondi teatav ümberstruktureerimine, osutades osutamaks ka rohkem abi näiteks laenuhoiuühistustele, selleks et need saaksid juba väikekrediitide näol väikeettevõtlust maal arendada. On ju üks suur probleem samadel uusettevõtjatel tegelikult krediidiressursi hankimine. Ja kolmas, mida mina üritaksin uuesti taastada, on omal ajal 94. aastal maailma pangaga kokku lepitud teine laen mille hilisem valitsus tagasi lükkas. Nimelt see oli just maa piirkondadesse mõeldud uus ettevõtluse laen ligi 200 miljonit krooni. Ma ei ole kindel, kas maailma pank veel soovib meiega tegemist teha, kuid ma vähemalt tahaksin üritada. Tänan, kolleeg Edgar Savisaar, teine küsimus, palun. Härra esimees, austatud peaministrikandidaat. Ma siiski ei kaota lootust, et mõnele küsimusele on võimalik saada ka konkreetne vastus. Ja ma tahaksin pärida seoses sotsiaalharta ratifitseerimisega kui see tuleb riigikogusse. Kas ja milliseid reservatsioone seejuures kavandatakse. Ma arvan, et ma usun, et härra Savisaar on kindlasti täpselt kursis sellega, mis dokumendi näol on tegemist Euroopa nõukogu just sotsiaalharta, mis läheb ratifitseerimisele, ei vaja meie poolt sellised. Reservatsioone, mida me peaksime tegema ja selle tõttu on ka selle ratifitseerimine toodud meie koalitsioonileppesse, aitäh. Tänan, kolleeg Jürgen Ligi, palun. Härra Laar, enne kui me lõpetame, mis oli kõige parem küsimus? Ma arvaksin, et kui ma peaksin andma nagu memoturniiril selliseid hinnanguid, siis ma ütleksin, et kõige meeldivam oli mul vastata härra Reiljani esimesele küsimusele. Aitäh. Tänan, kolleeg üla ariakas, teine küsimus, palun. Aitäh härra esimees ja kui lubate, ehk väikene repliik härra Ligile ilmsesti paremad küsimused on veel ees. Aga konkreetne küsimus härra peaministrikandidaadile, tutvudes koalitsioonileppega, võib tuvastada, et loodab valitsus plaanib karmistada raskete isikuvastaste kuritegude kuritegude eest määratavaid karistusi. See püüe on üsna kiiduväärne, aga jääb mulje, et tulevasel valitsusel seisab ees tulevikus teataval määral Eesti ja Euroopa karistuspoliitika vastandumine. Nimelt teie eesmärkide elluviimisel toibuks teatav pööre senises Eesti kohtupraktikas, mis tähendaks pööret senise karistuspoliitika muutmiseks ajal, kui Euroopa on meile eeskätt soovitanud just karistuspoliitika muutmist leebemaks. Ja sellest küsimus, kuidas te kavatsete ellu viia raskete kuritegevuse kuritegude eest määratavate karistuste karmistamist ühildades seda samal ajal euroopalikule kohtupraktikale vastupidise ideoloogiaga. Tänan. Esiteks, vaadates tänast Euroopat, on ta selges muutumises ja mina küll ei oska ütelda, kuhu kohta on Euroopa aastaks 2003 täpselt välja jõudnud. Aga kuidas me seda teeme, et väga-väga lihtsalt me koostame seaduse, see seadus läbib valitsuse, see seadus jõuab siia Riigikokku. Riigikogu arutab ning otsustab, kas see võtta vastu või mitte. Ja ma arvan, et see, milline on meie ühiskonna turvalisus, on eeskätt meie enda ülesanne selle eest hoolitseda. Aitäh. Härra peaministrikandidaat, ekraan on tühi, riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Täna aitäh, aitäh, lugupeetud kolleegid, järgnevalt seisab meil ees meie otsuse eelnõu hääletus peaministri kandidaadile, valitsuse moodustamiseks. Volituste andmine toimub avaliku hääletuse teel. Ja nagu ma enne ütlesin. On nõutav poolthäälteenamus, asume hääletusprotseduuri juurde. Palun võtta seisukoht ja hääletada. Otsuse vastuvõtmise poolt on 53 riigikogu liiget, vastu on 48, erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud ja riigikogu on andnud Mart Laarile volitused valitsuse moodustamiseks. Palju edu.", "role": "user" }, { "content": "00:02.40 Olev Raju valitsusprogrammi maksumusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi mitmel pool mujal maailmas on asutud koroonapiiranguid vaikselt leevendama ning on ka riike, kus vaktsineerimine on andnud juba soovitud tulemusi, siis Brasiilias tundub kõik vastupidi minevat. Näiteks on enam kui pooltes osariikides intensiivravikohtade maht ületanud juba 90 protsendi piiri. Brasiilia meditsiinisüsteemi jälgiva ameti teatel on tegu riigi ajaloo suurima tervishoiualase katastroofiga. Meediasse jõuab isegi pilte, kus inimesed kaotavad oma elu juba intensiivravi järjekorras, sest haiglates lihtsalt pole ruumi, kuhu neid panna. Näiteks palmase osariigis on hõivatud 96 protsenti haiglakohti kuid nõudlus on muidugi veel suurem. Palmase osariik on üks enim kannatanud Brasiilia osariike ning kuigi praegu on seal temperatuuripügalaid stabiilselt üle 30, siis alates märtsist pole lubatud enam isegi randa minna. Samuti ei tohi käia näiteks pargis. Muidugi on suletud ka kõik meelelahutusasutused. Kuigi meediast võib lõputult lugeda näiteid, kuidas üks või teine inimene on oma elu kaotanud, siis vaktsineerimist pole riigis endiselt korralikult käima saadud. Tõsi, riigis on esimese vaktsiinidoosi saanud vähemalt seitse protsenti elanikkonnast ning praegu kaitsepoogitakse ka riskirühmi, kuid uudisteagentuuri NPR teatel takistavad vaktsineerimise kiirust oluliselt poliitiline võitlus, bürokraatia ning tarneprobleemid. Oma muret väljendas ka maailma terviseorganisatsiooni juht, kes ütles, et olukord Brasiilias on enam kui murettekitav. Seda murettekitavam on aga ka tõik, et aina enam jõuavad haiglasse 30 kuni 60 aastased inimesed ning viimase kolme kuuga on nende osakaal kasvanud seitse protsenti kusjuures selle vanuserühma surmade arv moodustab kokku 27 protsenti kõigist koroonaviiruse ohvritest. See on tervishoiutöötajate teatel ka viimase koroonalaine omapära, vahendab CNN. Lisaks vajab praeguse statistika kohaselt 60 protsenti noorematest haiglaravi vajajatest ka intensiivravi. Positiivse noodina saab vähemalt välja tuua, et enam kui 60 aastaseid jõuab haiglatesse nüüd seitse protsenti vähem kuid see on suuresti tänu vaktsineerimisele. Vastust nooremate inimeste haiglasse sattumise kohta otsitakse peamiselt uuest Brasiilia koroonaviiruse tüvest. Samas pole selle kohta tehtud veel piisavalt uuringuid ning esialgu on see vaid oletus. Kindlalt on teada vaid see, et uus tüvi levib umbes 2,2 korda kiiremini. Viiruse kiiremale levikule on pannud oma pitseriga noored, kes hoolimata olukorrast korraldavad ikka veel pidusid ning kogunemisi. Tervishoiuametnikud loodavad aga siiski, et vaktsiini tarned muutuvad järk-järgult kiiremaks ning poliitiline kemplus saab läbi.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi juba praegu on Brasiilias koroonaviiruse tõttu surnud üle 300 000 inimese ning registreeritud on üle 12 miljoni nakkusjuhu, ei taha viirus seal kuidagi raugeda. Nüüd on aga aina kasvanud nooremate elanike raskelt haigestumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõige lihtsamalt öeldes Brüssel loodab parimat, kuid eeldab halvimat. Brexiti järgsete läbirääkimiste seitsmes voor lõppes läinud nädalal juba harjumuspärase patiseisu ja vastastikust süüdistamistega ehk suvel ei jõutud tulevaste suhete asjus kuhugi. Kui tuleval nädalal läbimurret ei tule, siis on raske ette kujutada, kuidas katastroofi ära hoida, ütles üks Euroopa Liidu ametnik. Poliitiku arvates ei tundu läbimurdeväljavaated kuigi head. Euroliit on seisukohal, et ametlike läbirääkimiste järgmine voor Londonis tuleval nädalal kujuneb otsustavaks ses suhtes, kas õnnestub välistada kokkulepeta stsenaariumi enne, kui ülemineku periood 31. detsembril lõpeb. Et jõuda poliitilise kokkuleppe juurest õigel ajal sadade lehekülgede tehniliste tekstideni peavad pooled järgmises voorus nägema vähemasti kõige sensitiivsemates punktides kompromissi võimalusi. Seda on vaja, et oktoobrikuu ülemkogul kokkuleppe jõutaks. Kokkulepe peab päris valmis olema enne oktoobri lõppu, et Euroopa parlament ja Briti parlament jõuaksid selle õigel ajal ratifitseerida. Brüsseli jaoks räägib pooled põhiasjades kalapüügi ja võrdsete võimaluste üle teineteisest mööda. Londonist nõutakse selgust tulevaste riigiabi reeglite kohta, kindlustamaks, et need ei õõnestajaks edaspidi Euroopa liitu. Kui Downing Street on otsustanud riigi abi asjus paindlik olla. Ennekõike, et aidata koroonaviirusest jagu saada. Ühendkuningriigi keeldumine sellise sensitiivse teema läbirääkimiste t on Euroopa Liidu pealinnad vihale ajanud ja pigem tugevdanud ühtsustunnet 27. liikmes maas kirjutab poliitika. Oma ringreisil. Bloki maades ei saanud Michel Barnier poliitika teada rahvuslike liidritelt ainsatki vihjet, et läbirääkimiste kurssi võiks muuta. Ja kuigi mõnes valdkonnas, nagu näiteks kaupade ja teenuste liikumises on kõnelustel edu saavutatud on Brüssel otsustanud seda blokeerida, kuni pole edu saavutatud teistes valdkondades. Londoni meelest aeglustab see kõnelusi Brüssel mat. Näeb selles ainsat võimalust kindlustada, et läbirääkimised ei lõpeks paljude minikokkulepetega, mis oleksid kasulikud üksnes ühendkuningriigile. Paljud loodavad, ehk suudab euroliidu riikide juhtide sekkumine katastroofi ära hoida. Seni pole sellest mingit märki, ei Boris Johnsonilt, Angela Merkelit ega Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula Fanderlaienilt.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis võtab Brexiti-järgsete läbirääkimiste suhtes maad pessimism.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeametis toimuvad muudatused puudutavad peamiselt organisatsiooni ülesehitust, teiseks korraldatakse ümber päästetööde juhtimine, ütles Lõuna päästekeskuse juht Marko Klaos. Teine selline suurem muudatuste plokk puudutab päästetööde juhtimise korraldust, et, et me oleme juba 20 aastat toimetanud selliselt, et meil on enam-vähem igas maakonnas olemas olnud operatiivkorrapidajad, kes siis on need, kes võtavad üle ja juhivad suuremaid ja keerulisemaid päästetöid. Nüüdseks on jõutud juba nii kaugele, et, et igal pool päästekomandodes esimese tasandi päästetöö juhid on kõik kvalifitseeritud professionaalsed päästetöö juhid. Sarnaselt mitme teise piirkonnaga suletakse Võrus eraldiseisev korrapidamisgrupp Marko Klaos. Võrus sulgeme operatiivkorrapidamisgrupi ja see puudutabki just sellist teise tasandi juhtimist, et nende sündmuste juhtimist, kus on väga palju päästemeeskondi juba kohale kutsutud, aga kõik need muudatused ja mõjud on ennekõike meie organisatsiooni sisesed. Lõuna päästekeskuse juhi kinnitusel struktuurimuudatused ei muuda päästjate jõudmise kiirust Kagu-Eesti erinevatesse piirkondadesse. Päästemeeskonnad reageerivad täpselt nii nagu seni, ühe minutiga on kiiresti meeskond, väljas sõidab igale poole, kuhu vaja on kiiresti kohale ja neid ressursse saadetakse igale poole, nii palju, kui neid parasjagu vaja on. Et meie päästekomandode võrgustik on üpris tihe ja, ja katab väga hästi kogu Eesti ära. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Sellel aastal muutub Päästeaameti struktuur ja töökorraldus. Soovitakse ühtlustada töötajate koormust ja tõsta palka. Sellega seoses suletakse senini eraldiseisva üksusena töötanud Võru korrapidamisgrupp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeni on Kredexi toel ehitatud kümmekond üürimaja ja ehituse eestvedajateks on olnud omavalitsused. Jõhvi vald sooviks samuti üürimaja, kus saaksid elada riigiametnikud, õpetajad ja kaitseväelased. Kuid vallavanema Maris Toomeli arvates peaks üürimaja jõhvi ehitama riik. Meil on vähe integreeritud elanikud ja nende osakaal on suur ja, ja nimetatud siis rahvastiku osa, et saavad siis välisjõud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks saaksid ära kasutada. Ehk siis kogu see piirkond vajab natukene teist lähenemist, ma arvan, et see võiks olla küll suur argument, miks riik võiks siin appi tulla? Riigihalduse minister Jaak Aab sooviks väga, et jõhvi üürimaja kerkiks, kuid teisel põhjusel Pigem on see ikkagi inimese eluline vajadus parema elukeskkonna eluaseme järgi. Kui me vaatame riigiametnike kontsentratsiooni, siis see on Harjumaa järel teisel kohal ja ka neil ei ole korralikke eluasemeid pakkuda. See probleem pigistab kõiki. Jaak Aabi sõnul ei piirdu üürikorterite vajadus vaid avaliku sektori töötajatega. Üha suurem huvi on ettevõtjatel, seepärast vajab üürimaja ehitus kohapealset eestvedamist. Üks ja esimene initsiaator peab olema kohalik omavalitsus, kas sinna tuleb kaasa ettevõtja või riigiasutus, on juba järgmine teema ka jõhvi puhul. Tõenäoliselt meil tuleb taas Euroopa Liidu regionaalprogrammidest võimalus toetada erinevaid arendusi ja ei ole välistatud ka üürimaja arendus. Jõhvi vallavanema Maris Toomeli sõnul vajaks maakonna keskus üürikortereid, mis sobiksid elamiseks peredele. Need üüriturul saadavad korterid on elamiseks inimesele, kes tuleb üksinda, aga me täna räägime sellest, et kuidas me saaksime pakkuda sellist headel tingimustel eramut nendele, kes sooviksid tulla koos perega, et see on nagu eesmärk, et nad saaksid tuua siia lapsed kooli oma abikaasa tööle, et see pilt on natukene nagu laiem ja. Seevastu Uusmaa kinnisvarabüroo jõhvi esinduse juhi Hannes Halliku hinnangul on jõhvi piirkonnas korralikke üürikortereid piisavalt ja seni on kõik riigiteenistujad endale elamispinna leidnud. Selleks, et üürilised koos peredega jõhvi elama jääksid, üürimajast ei piisa, jätkab Hannes Hallik. Et mujalt tööle tulnud inimesed nüüd ikkagi sooviksid nädalavahetuseks näiteks kas või jääda jõhvi või üldse laiemalt Ida-Virumaale, siis peaksid olema samasugused elutingimused ja vaba aja veetmise tingimused, kinod-teatrid-kontserdid, väliüritused, jõusaalid, ujulad, hokiväljakud, korralikku toitlustuskohta oleks vaja või siis ööklubisid näiteks noortele, et sellest kõigest on nagu puudu siin, et üürimaja, nagu seda probleemi ei lahenda. Praegu ootaks jõhvi vald riigilt 75 ühe kuni nelja toalise korteriga üürimaja ehitust uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Jõhvi vallavalitsus soovib, et riik üürimaja ehituse oma kätte võtaks. Riik aga ootab omavalitsuse algatust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmakordselt kasutas Euroopa parlament Lissaboni lepinguga talle antud võimu lükata rahvusvaheline leping tagasi. Akta. Vastu hääletas 478 Euroopa parlamendi saadikut, seda pooldas 39 ja erapooletuid oli 165. Euroopa parlamendi otsus tähendab seda, et võltsimisvastast kaubanduslepet ACta Euroopa liidus senisel kujul seadusena jõustada ei saa. Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand seletas, et parlamendi otsus pole liikmesriikidele kohustuslik. Ei saa olla kohustuslik, jah, ei saa olla kohustus, sest et niimoodi ei näe lepingud ette, aga ütleme, komisjoni suhtes võiks ta küll olla ikkagi kohustuslik ja selles mõttes sellise seftšovitši avaldus, et me oleme sügisel tagasi sellesama asjaga natukene võib-olla üle pingutatud, aga teiselt poolt peab vaatama seda, et et ligi 80 protsenti juba liikmesriikide seadustest saavad oma tegeliku alguse nagu üteldakse Euroopa tasandil ja selles mõttes muidugi sõnumina on ta liikmesriikidele eriti Eestile, ma rõhutan eriti Eestile. Soovitus, mis sarnaneb korraldusel. Euroopa parlamendi suurimasse fraktsiooni Euroopa rahvaparteisse kuuluv IRLi saadik Tunne Kelam hääletas agta poolt, kuna parlament ei toetanud fraktsiooni ettepanekut oodata ära Euroopa kohtu seisukoht. Praegu on seisukohad läinud sisust väga kaugele. Ühelt poolt ACTA mõte ka interneti valdkonnas oli kontrollida ja takistada võltsitud kaupade müüki läbi interneti. See valdkond on praegu kõrvale langenud. Samuti kindlasti saab kahju võltsitud ravimite kontroll, mis kahjustab otseselt inimese tervist. Kuid teiselt poolt on selge, et digikeskkonna reeglid ja see areng, mis vahepeal on toimunud, ei ole piisavalt arvesse võetud ATA tegijate poolt. See vajab ümbertegemist, kodanike vabadused. Ka kopeerimisvabadus nõuavad selgemat kaitset ja selles mõttes ma pean õigeks, et parlament lükkas selle tagasi. Järelikult leping tuleb ümber teha, neid momente arvestades Indrek Tarand tõdeb, et Euroopa kohtu otsus ei muuda siin enam midagi ja ACTA probleemistikuga tegeldakse edasi eraldi. Ükski täitevorgan ei saa esinduskogule noh, nagu öeldakse, märja lapiga laksatada ja ütelda, et see meid ei huvita, mida te siin otsustasite nagu poliitiline signaal, on väga selge, et, et selle lepinguga ei tasu sellisel kujul siia tagasi tulla. Ja võib-olla siis lahendus oleks selles, et kuna probleemid on need, mille pealt väidetavalt, eks ole, see leping kokku pandi. Et nende probleemidega võib ja peabki siin tegelema.", "role": "user" }, { "content": "Hääletusel oli eelnõu poolt 39 eurosaadikut, 470 vastu ning erapooletuks jäi 165 saadikut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKlassikaraadio on tegelikult Eestis kõige suurem, järjepidevalt toimiv kultuurimeedium üldse. Me töötame ju 24 tundi ööpäevas, me propageerime klassikalist muusikat iga minut tegelikult. Ja on loomulikult väga tore. Meie kõige nõudlikumad kuulajad, need on siis muusikaprofessionaalid, leidsid meie töö olevat nii hea, et seda tunnustada preemiaga. Loomulikult on see võib-olla ka väikese nagu, et maksuna antud, et me oma tööd veelgi parandaksime, aga mõistagi on eesti heliloojate ja Eesti interpreetide üks suurimaid väljundeid meie eeter. Nii et mul on väga hea meel, et meie toimetus on esimene selle preemia ajaloo arvatavasti pikas nimekirjas. Esimene jääb alati väga tähtsale kohale, nii et tõesti väga tore. Mis on klassikaraadio elus hetkel kõige tähtsam? Tegelikult on kõige tähtsam muusika, armastus ja muusika propageerimine, see ongi tegelikult see, millele see preemia on suunatud. Kui sa ise ei armasta muusikat, sa ei saa seda ka kuidagi kellelegi tutvustada või propageerida. Aga loomulikult on meie elu praegu küllaltki kehva, kuna meie majanduslik seis on halb. Ja me tegeleme oma taseme säilitamise, mitte arendamisega ja loodame alates uuest aastast jälle arenguteele asuda, nii et see lootus meil on.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Muusikanõukogu andis muusika aastapreemia Eesti Raadio Klassikaraadiole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSealiha tootja ja töötleja HKScan Estonia juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul on elussigade import Soomest ainus lahendus, kuidas tagada lihatoodete eksport. Soorm selgitas otsust vikerraadio saates uudis pluss. Rakvere farmid, tütarettevõte, mis tegeleb seakasvatusega, kasvatab käesoleval aastal Rakvere tapale 260000 nuumsiga lisaks sellele 10 protsenti meile vaja olevatest sigadest varume veel Eestimaalt juurde. Meie enda farmidest Rakvere farmidest üks kolmandik on kukkunud kolmandasse tsooni. Nendel sigadel puudub ekspordivõimalus. Ka toodangule puudub ekspordivõimalus. Meil kuuluvad tütarettevõtted ka Lätis ja Leedus pool Eestis kasvatatavatest sigades, meie süsteemis Rakvere farmide süsteemis me ekspordi e Lätti ja Leetu. Kui Eestis on kolmandas tsoonis nii palju sigu nii nagu tänasel päeval on, tehke midagi, et vähendada tsoneerimist kolmanda tsooni sigadega. Meil ei ole Eesti seakasvatajal mitte midagi teha peale selle, et hoida Eesti turul. Me ei mahuta seda sealihatoodangut Eestis mitte kuidagi ära. Maaeluminister Urmas Kruuse kommentaar. Kolmandas tsoonis on hetkel umbes neljandiku jagu Eestis sealihast ja teame ka seda, et, et Eesti tarbija toitumisharjumuste tõttu on alati ka importliha sisse toodud, sest osa Eesti sealihast läks tegelikult ekspordi na välja siis nende andmete põhjal võib täna ära öelda küll seda, et kui kogu Eestis toodetud sealiha ja kasvatatud sead jõuaksid eestlaste toidulauale, siis jätkuks ka kindlasti nendel ettevõtetel eksportimise jaoks, mis täna neil vajalik oleks, et seda veendumust ja kindlust ma kindlasti tänases nõupidamisel ei saanud. Et see oleks probleem. Seoses Aafrika seakatkuga on meil koduturul väga suured probleemid ja kui sektor mobiliseeruks ja pööraks näo teineteise poole, siis oleks võimalik sellest punnseisust üle saada. Peaminister Taavi Rõivas kommenteeris valitsuse pressikonverentsil nii. Ütleme nii, et tavaolukorras oleks igati aktsepteeritav, meil on vaba turg ja iga ettevõte ostab oma toorainet, kust soovib, aga kui needsamad inimesed alles hiljuti on käinud riigi käest taotlemas seda, et riik ostaks kokku Eesti seakasvatajate toodangut ja ise samal ajal ostavad teistest riikidest toorainet sisse, siis lõpuni seda sellest aru saada küll võimalik ei ole, ehk siis mittenakatunud sigasid saab, saab kokku osta siiski ka Eesti tööstus ja ei pea kogu koormat jätma maksumaksjatele. Maaeluministeerium taotles ka valitsuse reservfondist 6,3 miljoni euro eraldamist sigade Aafrika katkukahjude hüvitamiseks. Valitsus toetab rahandusministeeriumi pakutud sildfinantseerimise skeemi, see võimaldab toetuse saajal teha kulutusi enne toetuse laekumist. Eesti ootab seakatkukulude katmiseks toetust Euroopa komisjonilt.", "role": "user" }, { "content": "Eesti suurim sealihatöötleja HKScan Estonia otsustas importida 10 % ulatuses sigu Soomest. See otsus on pahandanud nii maaeluministrit kui sealihasektorit tervikuna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo ta on laiem probleem kui Eesti majandus, et ma just eile vaatasin Euroopa numbreid, Eesti inflatsioon on hästi kõrge, et, et nüüd eelmisel kuul oli ainult Leedu inflatsioon oli veel veel kõrgem kui, kui Eestis, et Euroopa liidus, aga ka teistes riikides, et inflatsioon on hästi kiirenenud polegi nii kiiret tõusu näinud teistes riikides, nii et võib-olla teistele riikidele on see isegi suurem šokk, kui ta Eestil on, sest meil on mingigi niisugune kiire inflatsiooni kogemus olemas, aga noh, prantslaste itaallaste jaoks on see natuke tõesti hirmus, kui, kui kõik asjad nii palju tõusevad, aga aga eks ta tähendab üle Euroopa ja Eestis ka see, et on tarbijate kindlustunne, langeb, et, et, et kui sul ikkagi nii palju raha peab rohkem rahakotist välja minema ja mis on nagu oluline märkida, eks, et et see puudutab just neid gruppe, mis on, loetakse nagu niisugused sundkulud, et millest meil nagu pääsu ei ole, eluase, transport ja, ja toit, nendega on vast kõige raskem ja, ja, ja kõige raskem vast ongi, võib olla selle eluaseme kuludega, et et kui me siin vaatame see gaasi hinna, tõsi, elektri hinna tõus, need on üle 70 protsendi aastaga ega paljudest teistest asjadest pole pääsu, eriti praegusel külmal perioodil, et toiduga võib-olla saab natuke rohkem manööverdada, et otsid sealt soodsamaid kaupu ja soodushindu ja, ja vahetada teatud kaup odavamate vastu, aga, aga elektriarve sul tuleb, eks, et lõputult sa ei saa seda kokkuhoidu nagu leida oma elamises, et, et et need on jah, inimestele ilmselt päris rasked ja need inimesed, kes peavad nagu transporti kasutama oma autoga sõitma tööle või vajalike kohtadesse. Eks need siis tunned, tunnetavad väga selgelt selle bensiini ja diislihinnatõusu, mis on ka päris ränk olnud. Eesti majandus on saanud tuge väga palju viimastel aastatel, et meie sisetarbimine on olnud ikkagi üsna heal tasemel ka koroona ajal, tegelikult see langus ei olnud nii suur kui paljudes teistes riikides. Aga nüüd see kõrge hinnatõus võtab selle ühe Eesti majanduse viimaste aastate veduri rööbastelt maha. Kas ta päris maha võtab, aga kindlasti ta eratarbimist mõjutab oluliselt, et hakkab just valmis saama järjekordne konjunktuuri ülevaade ja, ja tegelikult ütleme noh, kaubanduse ettevõtted ja ja teenindusettevõtted nad ikkagi ennustavad, et käibekasv jätkub, et ega sealt mingisugust nagu ettevõtjate poolt väga sellist musta stsenaariumit praegu veel ei ole, et kuigi kuigi öeldakse ka, et, et ka ettevõtjad prognoosivad sellist hinnatõusu jätkumist ja jaekaubanduse poolt on just hästi kõrged sellised ootused, aga ka eks ta eratarbimise struktuuri mõjutab, et kui meil rohkem läheb raha sellisteks eluks vajalikel sundkulude peale eks siis tuleb kuskilt mujalt see kokkuhoid, eks meelelahutus, hobid, reisimine.", "role": "user" }, { "content": "Eelmise aasta märtsiga võrreldes olid kaubad Eestis 14 protsenti ja teenused 18 protsenti kallimad. Enim mõjutasid tarbijahinnaindeksit eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle kolmandiku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle maailma otsivad tuhanded Eesti inimesed võimalust koju tagasi pöörduda. Turismifirmade Liidu peasekretär Mariann Lugus ütleb, et keerulisem on nende kohtadega, kus Eesti inimesi vähem. Seal tuleb igaleühele nii-öelda rätsepa lahendus leida. Kui inimene on kas kosta Rikal või kuskil Kariibi mere saarel siis on olukord kindlasti muu, kui ta näiteks on Londonis. Mariann Lugus ütleb, et need, kes läksid puhkusele mõne reisikorraldaja abil neil on turismifirma juures kontakt, kellega suhelda ja kes neile võimalusel abi annab. Näiteks Tenerifelt saabub täna Tallinnasse kaks lennukitäit reisijaid. Need lennukid toovad peaasjalikult tagasi Novatursi ja Testuuri pakett reisiostjaid. Homme peaks Tenerifelt Eesti poole lendama veel vähemalt üks Portlinki lennuk. Pilet sellele maksab 900 eurot. Mariann Lugus ütleb, et selle lennuki organiseeris üks Tenerifel elav Eesti reisikorraldaja. Me hetkel ootame Brüsselis Euroopa komisjoni otsuseid ja suuniseid, mida me ise oleme soovitanud, et kui leitakse ikkagi oma reisiettevõttega selline variant või lahendus, et juba tehtud maksed või siis ettemaksed mingisuguse reisiteenuse jaoks saaks lükata edasi tulevikku, siis see oleks kindlasti kõige parem lahendus ja variant noh, nii nagu okasroosikese muinasjutus, et kui me ühel hetkel üles ärkame, siis elu jätkub samas kohast ja läheb edasi. Aga mis saab nendest inimestest, kes on mõnele märtsis või aprillis algavale reisile juba pileti ostnud, õigemini mis saab nende inimeste rahast. Mariann Lukus ütleb, et ka siin pole kõigi jaoks ühesugust lahendust. Tema sõnul sõltub see ka reisipaketi sisust ja sellest, missugused õiguslikud võimalused reisikorraldajatele tekivad. Eesti turismifirmade liit pöördus üleeile peaministri poole ja palus ettevõtetele õigust ja et ta pakettreis ära ka nii et reisitasu ei tagastata. Seda juhul, kui ettevõtja on juba kulusid kandnud ja raha tagasi ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Turismifirmade Liidu peasekretär Mariann Luguse sõnul on läbi reisikorraldaja puhkusele sõitnud inimestel üldjuhul lihtsam tagasi pöörduda. Keerulisem võib olla nendel, kes läksid reisile omal käel. Juba soetatud piletite hüvitamine on Luguse sõnul lahtine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatavasti andis Rootsi Eestile 10 miljonit Rootsi krooni tagastamatut abi, et Eesti saaks selle raha eest osta talveks kõrge kvaliteedi ist diislikütust. Kütus oli mõeldud nii Eesti raudteele põlevkiviveoks kui põlevkivitööstusele. Väiksem osa sellest pidi minema bussiparkidele. Eestile. Kütusemüügiõiguse võitis konkursi korras, Tartu oli Norra firma ja 21. jaanuaril võetigi Tallinnas vastu esimene laev kütusega kuid pea samal ajal jõudis kohale ka teine tanker. Kuigi, nagu ütles pressikonverentsil energeetikaminister Arvo Niitenberg, oli kokku lepitud, et teine tanker tuleb kolme päeva pärast, kui esimene tanker on tühi ja ära saadetud. Mõlemad tankerid, nii Avior kui Berlona sõitsid Rootsi lipu all. Esialgu tundus, et mahalaadimine läks hästi, firma Scantrans võttis kütuse üle ja dokumendid olid kõik justkui korras. Kuid neli päeva hiljem, see oli siis 25. jaanuaril, selgus, et dokumendid pole siiski korras. Sellekohaseid kahtlusi tuli minister Nitenbergile ka Rootsi poolelt. Arvata oli, et üks nendest tankeritest Avior, mis oli Scan Transi terminali juures kinni, et see ei laadi mitte midagi maha vaid laadis 400 kuni 700 tonni veel peal. Ja lahkus sadamast reedel, kui ma viibisin Narvas, ma sain Rootsi suursaadikus seal kõne ja siis oli meil absoluutselt selge, et sa laev kunagi ei laadinud Tallinnas maa. Kapten tuli tühja tankeriga Jõteborgi, kus talt küsiti, palju sa Tallinnas maha laadisid, ta ütles, et Tallinnas ei laadi midagi, laadisin peale. Tallinnas saime instruktsioonid, et laadung vii Hamburgi ja laupäeva hommikul Rootsi andis formaalse nooti üle välisminister umi ja nõudis väga põhjaliku järeluurimist millega me oleme juba hakanud tegema. Siin on dokumendi võltsitud kütust, varastatud kvaliteetkütust ja mis minule kõige rohkem imestama paneb, et siis oli veel küllaltki närvi, et võtta raha Eesti riigi käest, et seda kütust maha laadida, mida kunagi ei juhtu. Tõepoolest, nii-öelda mahalaadimata jäänud kütusetonni eest pidi Eesti riik maksma seitse USA dollarit. Riigile tekitatud kahjusumma kogusuurus on esialgsete arvestuste kohaselt aga seitse miljonit Eesti krooni. Asja uurimisega tegeleb alates eilsest hommikust uurimisgrupp, kuhu kuuluvad kaitse ja majanduspolitsei ning uurimisameti esindajad. Mis on siis selle pooleteise päeva jooksul selgunud? Siseminister Ragne Parek. Me võime julgelt öelda, et seotud on selle vargusega kolm organisatsiooni Scantrans, Eesti kütus ja infast. Eesti kütuse roll ei ole veel päris selge, tema selles osalemine on avatud. Kriminaalasi. Veel ütles siseminister, et asjaosalised on oma süüd juba tunnistanud. Muidugi need, kes pidid siin Eestis kütust saama ka said, kuid kvaliteetse kütuse asemel tuli leppida hoopis viletsamaga, mis arvatavasti on ikkagi vene päritolu. Veel avaldas Arvo Niitenberg arvamust ja imestust, et kuidas on üldse võimalik, et Rootsi lipu all Rootsi kapteni juhtimisel sõitev laev suunatakse lihtsalt võltsingutega niisama lihtsalt ühe riigi sadamast teise. Arvatavasti ületatakse uurimise käigus ka Eesti piirid ja nagu ütlesid pressikonverentsil valitsuse esindajad, poleks paha teada näiteks sedagi, kellele ikkagi Hamburgi Eestile mõeldud kütus maha müüdi ja kes sellest kasu sai. Peaminister Mart Laar ütles, et pärast sellist kütuseafääri või skandaalset riigivargust sõltuvad Eesti rahvusvaheline maine ja selle loo poliitilised tagajärjed sellest, kuidas kuriteole suudetakse reageerida. Peaministri arvates näitab kuriteo uurimise senine käik, et pessimistlikke järeldusi ei maksa selles suhtes siiski teha. Ka siseminister kinnitas, et kurjategijad seekord tõllas ei sõida.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi kütuseabi afäärist valitsuse istungile järgnenud pressikonverentsil. Jutukatked energeetikaministrilt Arvo Niitenbergilt ja siseminister Lagle Parekilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPriit Jõe oli Muraste kooli direktor viis aastat. Erimeelsused direktori ja vallavalitsuse vahel algasid koolijuhi sõnul eelmisel sügisel, kui ta oli vallavalitsusega teravalt erinevatel seisukohtadel koolivõrgu arengute osas. Direktor ja lapsevanemad ei soovinud, et Muraste kool laieneks meri, küla, spordi ja õppel õpe keskusesse. Jõe sõnul hakkas peale seda erimeelsust vallavalitsus tema suhtes vaenulikult käituma ja nurka suruma pisiasjades, mis suures plaanis kooli juhtimises rolli ei mänginud. Tegin jõulukingituseks õpetajatele Muraste kooli oped, küsisin valla finantsi käest, kuidas seda siis tuleb kajastada, sellepärast et ma küsisin, kas tuleb maksta erisoodustusmaksu või ei tule maksta, eristus, soodustus, maks siis jaanuarikuus abivalla Mariinileht ja nüüd praegune haridusnõunik andsid mulle teada, et tegemist on nende korruptiivse tegevusega, et miks ma kallutan siis vallaametnik, et ma küsin, kas ma tahan eemale hiilida erisoodustusmaksust, mõtlesin, et ei, et ma tahan lihtsalt nii-öelda selgust saada, et kuidas seda korrektselt tuleb nii-öelda teha, siis aprillis komisjonikomisjoni tasemel tõsteti see teema üles, et kooliõppe, mis neli kuud tagasi on ostetud, et nendele peab kooli peale kleepima. Ehk siis ei ole kooli juhtimise suured teemad, millega igapäevaselt kogu aeg on vaja vallavalitsuse või volikogu liikme põhjendada. Miks ma teen selliseid otsuseid, nagu ma olen teinud? Olenemata sellest, et Meri küla õppekeskusest saab uuel õppeaastal nüüd hoopis Tabasalu ühisgümnaasiumihoone ei parandanud see valla ja koolijuhi vahelisi suhteid. Erimeelsused kulmineerusid juunis, kui Harku vallavalitsus algatas Muraste kooli suhtes järelevalvemenetluse. Muraste kooli hoolekogu liige Mart Eensalu usub, et see on otsitud põhjus. Koolijuht tegelikult on andnud ühtede väikeste remonttööde osas kokku umbes 3000 euro eest selgitused kenasti, kus ühest väiksest ettevõttest on tellitud tööd koos vallavalitsusega on tegelikult ka hiljem käidud ja vaadatud need tööd üle leitud, et tööd on tehtud, aga leitakse, et ei olnud kirjalikku lepingut ja, ja, ja, ja nii edasi, selliseid nii-öelda väikseid puudusi, mida võib-olla oleks saanud natukene paremini teha, aga noh, kindlasti see ei ole kuidagi tegelik põhjus. Jõe uskus samuti, et peale seda, kui kõik osapooled remonditööd üle vaatasid, oli probleem lahendatud, kuid vallavalitsus otsustas siiski keset suve järelevalvemenetluse algatada. Sellega seoses soovis tööandja katkestada ka jõe puhkuse. Jõe meeles polnud see piisav põhjus tema puhkuse katkestamiseks, millega nõustus ka ta advokaat. Koolijuht ja vallavalitsus kirjavahetuses kompromisse ei leidnud, kuna jõe sõnul polnud vallavanem Erik Sandla nende eelmisel kohtumisel kindlalt ka öelnud, kas nende koostöö saab jätkuda. Otsusta ja esitada lahkumisavalduse. 18. juunil sain vallavanemaga kokku, sain aru, et väikesed tehnilised küsimused, mis on tugevalt, segavad vallavalitsuse ja minu vahelisi suhteid ja läksin hea tahte avaldusena vallavanema nii-öelda jutule. Me saame kokku niimoodi, nagu me oleme nii-öelda soovinud ja küsisin ka otse, et kas sina vallavanemana soovib minuga tõusvat jätkata või mitte. Kahjuks ma ei saanud vallavanemalt sellist kindlat vastust, vaid pigem vallavanem väljendaski väga tugevat sellist nii-öelda meelsust selles suhtes, et mina ei ole kooli kasvamise teemadel olnud piisavalt tugevaks partneriks vallavalitsusele. Sandla sõnul tuli jõe tööpostilt lahkumine talle üllatusena. Seda ma küll ei oska seostada, et direktorile on keegi survet avaldanud, et pigem on see tema enda enda isiklik otsus. Mina tunnen ainult kahju sellest, et, et ta sellise otsuse tegi, et, et kool on ikkagi arenenud ja, ja lapsevanemad on rahul sellega.", "role": "user" }, { "content": "Viis aastat Muraste kooli juhtinud Priit Jõe lahkus peale erimeelsusi vallavalitsusega ametist. Jõe sõnul algasid erimeelsused eelmisel aastal, kui vallavalitsuse ja tema vaated koolivõrgu arendamisest läksid lahku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varem helistas ohvriabi kriisitelefonile üks üks kuus null null kuus ühe kuu jooksul keskmiselt 10 kuni 15 suitsiidimõtetega inimest, siis praegu on juba aprilli esimese nädalaga kriisitelefon saanud pea sama palju kõnesid. Sotsiaalkindlustusameti kriisiabiteenuse juht Mari Tikerpuu ütleb, et kuna rasked ajad on veel ees, siis kardetavasti suureneb ka nende inimeste hulk, kes end mingil moel ummikus leiavad. Kindlasti see praegune olukord suurendab nende mõtete teket ja aga mul on ka hästi hea meel, et inimesed julgevad ikkagi helistada ja sellest teemast rääkida, abi paluda. Lisaks ööpäev läbi vastavalt kriisitelefonile saab soovi korral nõustamist ka veebiteel. Selleks tuleb minna kodulehele www.palunabi.ee. Praegune eriolukord võib võimendada juba varem eksisteerinud probleeme ning mari Tikerpuu sõnul on löögi all kõik vanuse ja sotsiaalsed grupid. Siin on keskealised, kellel finantsiliselt nüüd hakkab tunda andma see kodus olemine ja, ja mure tuleviku pärast. Aga siin on ka noori inimesi, kes tegelikult lihtsalt sellesama vahetu kontakti vähesuse tõttu lihtsalt ei tule toime. Ka kriisistaabi juhi Helmer Halliku sõnul saab infotelefon üks kaks neli seitse kõnesid enesetapu mõtetega inimestelt. Helistajatele teeb sageli muret ka sotsiaalne tõrjutus. Meie poole pöörduvad inimesed, kes on justkui ära sildistatud selle tõttu, et et nad on näiteks Eestist väljaspool reisil käinud karantiini pandud väiksed kogukonnad teavad-tunnevad kõiki või on haigeks jäänud või arvatakse, et nad on haigeks jäänud ja neid ei taheta enam kogukonnas ka vajalikke protseduure teha, laskma minna. Kliinilise psühholoogi ja vaimse tervise nõustamisega tegeleva veebilehe peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul võivad enesevigastamise ja enesetapu mõtted olla märk depressioonist. Depressioon on ravitav haigus selles mõttes on hästi kasulik ikkagi võtta kohe ühendust näiteks kriisiabispetsialisti ga ja arutada temaga, et, et milline võiks kõige sellise mõistlikum viis olla, et kust seda abi saab. Kindlasti ei tohi jääda murega üksi, toonitavad nii Anna-Kaisa Oidermaa kui Helmer Hallik. Number üks, 24, seitse on täpselt see koht, kuhu saab pöörduda, kui on mingi muremõte peas julgelt helistada. Meie oleme valmis.", "role": "user" }, { "content": "Eriolukorrast tingitud eraldatus, aga ka iga nädalaga süvenev majanduskriis on tõstnud abitelefonidele helistavate suitsiidimõtetega inimeste arvu. Mis nõu spetsialistid sellises olukorras annavad?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKüsimuste peamine osa oli regionaalmeediast Venemaalt ja põhimõtteliselt Vladimir Putini vastused oli ette teada. Aga oli üks asi, mis ribas kohe kõike tähelepanu ja kui president hakkas rääkima võimalik, kes põhiseaduse muudatustest, mida saaks näiteks muuta, on see lõik, mis sätestab presidendi ja ametiaeg, arvu. Sest praegu On vene põhiseaduse järgi, inimesel on olla õigus vene presidendi kaks ametiaega järjest. Nüüd tal on juba teine kord, kui teine ametiaeg ehk kokkuvõttes on juba neljas, hakkab juba tasapisi lõppema ja tema ütles, et äkki seda sõna järjest võib ikka kaotada, eks see tähendab, et järgmine president saaks olla kaks ametiaega ja siis kõik ja siis enam ei saa. See oli võib-olla kõige tähtsam, sest see näitab, et Putin ei näe võimaluse jätkata presidendina nii-öelda surmani. Ja ma saan aru, et sputniku siis Eesti esindaja oli seal kohal ja sai ka sõna, kuidas see siis mõttevahetus toimus? Putin rääkis oma probleemist, kuidas Eesti riik teda taga kiusab ja mis surve all nad seal Eestis elavad. Vladimir Putin vastas ikka üsna viisakalt, ütles, et ja on kahju ja tema vastuse peamine mõte oli selles, et vaatame, kuidas saaks teid aidata. Ma ei näinud tema sõnades mingi mingit ähvardust. Mida sa küsinud oleksid, kui sul oleks see võimalus olnud? Mina mõtlesin siia sellest, et on möödas juba kaheksa kuud pärast Eesti presidendi visiidi Moskvasse ja kuidas Vladimir Putin arvab, et kuidas meie kahepoolsed suhted on muutunud, teisest küljest mul oli ka selline väike küsimus sellest, et kuna mõned meie Eesti poliitikud räägivad sellest, et Venemaa siiamaani okupeerib viis protsenti Eesti territooriumil, siis mina mõtlesin küsida, et äkki nende territooriumide ehk Petterimaa ja Ivangorodi rajoonis võiks organiseerida referendumi Krimmi referendumi moodi ja küsida inimestel, et mis riigis nad tahavad, tahaksid elada, et see oli muidugi natuke selline trolling ja mul on kahju, et ikka mik mikrofon minuni ei jõudnud.", "role": "user" }, { "content": "Vene presidendi Vladimir Putini olulisim mõte tänasel mammut-pressikonverentstil oli see, et tema meelest tuleks muuta põhiseadust presidendi ametiaja küsimuses. Pressikonverentsil oli kohal ka ERRi Moskva korrespondent Anton Aleksejev, kes küll ise küsida ei saanud, kuid vahendas Kadri Põlendikule sealseid meeleolusid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAndrei Korobeinik ja Imre Suuäär kandideerivad valimistel küll Keskerakonna nimekirjas, kuid erakonnaga ei liitu. Korobeiniku sõnul seisavad erakonnad raske valiku ees, kas keerutada sama plaati edasi või vahetada muusikat riskides nii ka ebaõnnestumisega. Need hitid, mis toimisid aastaid tagasi, ei pruugi tänastesse edetabelitesse jõuda. Ja ka need valimisstrateegiad, mis toim, toimisid ammu ei pruugi täna edu tuua. Et kui eelnevalt sai valimisi võita populismiga ja hirmutamisega, siis täna toimivad natuke teised võtted. Imre Sooäär lisas, et need väärtused ja põhimõtted, millest nad ei tagane, on kindlasti kaasaegne ettevõtluskeskkond, stabiilne maksusüsteem ja paindlik tööturg ja mehed alustasid vaheldumisi oma programmi tutvustamist. Me ei toeta ettevõtete tulumaksu tõstmist ja me ei toeta ka majutusasutuste käibemaksu tõstmist. Ja kõrged tööjõumaksud on probleem, mis takistab kõrgepalgaliste töökohtade loomist Eestis. Sotsiaalmaksulae kehtestamine on esimene konkreetne samm selle olukorra lahendamiseks. Eesti pensionifondide tootlused on maailma ühed kehvemad. Meie ettepanek on suunata rohkem pensioniraha Eestisse. Piirame seadusandlikult pensionifondide haldustasusid. On meie ettepanek ka, et Eestis oleks võimalik mitmik kodakondsus kõikide Euroopa Liidu riikidega pluss nende riikidega, kus on kõige suuremad Eesti kogukonnad maailmas. Me tahame luua ülemaailmse vabatahtlike tugivõrgustiku Eesti kogukonna aktiviseerimiseks kogu maailmas. Samuti on kavas ellu viia plaan, et kõik lapsed õpiksid juba koolieas malet. Riik jätkaks kohaliku toidu ja tooraine propageerimist ja eesti keele õppimiseks loob riik äppi. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas avaldas Korobeiniku ja sooääre ideede le toetust eriti sotsiaalmaksu lae kehtestamisele. Ta märkis, et Keskerakond on kõvasti muutunud ja neli aastat tagasi ei oleks sotsiaalmaksu lae kehtestamise st rääkimine keskerakonnas olnud isegi mõeldav.", "role": "user" }, { "content": "Endised reformierakondlased Imre Sooäär ja Andrei Korobeinik kandideerivad eelolevatel valimistel Riigikokku sõltumatute kandidaatidena Keskerakonna nimekirjas. Täna tuvustati ajakirjanikele millised on need väärtused ja põhimõtted, mille eest seistakse, millest ei taganeta ja mille elluviimiseks otsitakse koostööpartnereid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLondonist läbi voolav Hamsi jõgi kuulutati aastal 1957 bioloogilise lt surnuks. Värske raport näitab aga, et viimastel aastakümnetel tehtud ponnistused elurikkuse taastamisel on kandmas vilja. BBC andmeil on Temsi jões äsja loendatud 115 kalaliiki 92 linnuliiki. Koduks peavad seda ka merihobud, hülged ning isegi kolme eri liiki haid, kommenteerib Hanno singel, keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik. Taaskord näitab see looduse noh, võimet ennast parandada, kui ainult võimalus antakse. Sarnane juhtum oli hiljuti ka Eestis. Pärnu jõe ökoloogiline taastamine, kus rändetakistused avati sisuliselt ligi 3000 kilomeetrit vooluvett avati ja lõhe, meriforelli, aga ka silmud näiteks aeglasema liikumisega olendid on väga suures ulatuses selle jõe taas taasasustanud. Soome lahes tuvastati aga lausa 17 uut mikrovetika ja zooplanktoni liiki, mida Läänemerest varem leitud pole. Tegemist ei ole aga puhtalt rõõmusõnumiga, selgitab uuringu esimene autor, Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Sirje Sildever. Et antud juhul siis need so Plantoni liigid, keda oli 15 ja kes on sellised uued, siis nende puhul on pigem selline kas neutraalne või isegi positiivne, et me neid tuvastasime, sellepärast et varasemalt keegi neile lihtsalt pole tähelepanu pööranud ja sellepärast nad nii-öelda uued ongi. Aga siis mis puudutab neid mikrovetikaid, siis nemad toodavad jah, oma elutegevuse käigus ka siis selliseid mürkaineid, mis võivad olla kahjulikud kaladele ja lõppkokkuvõttes ka inimestele üks nendest, keda me siis ka tuvastasime, et tema juba on siin Läänemeres siis põhjustanud õitsenguid Soome rannikul 2015. Aastal. Selleks on siis Corlonium, Vene fikum, selline väga väikene mikrovetikas umbes 10 mikromeetrit, mis on siis 0,01 millimeetrit. Sildeveri sõnul hoiavad teadlased veekogude koosluse tervise ning loodusliku tasakaalu huvides silma peal nii teretulnud kui ka endast ohtu kujutavatel asukatel ning külalistel.", "role": "user" }, { "content": "Londonit läbiva Thamesi jõe elurikkus on tunduvalt paranenud ning ka Soome lahest avastati uusi liike. Thamesi jões elavad isegi haid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis peagi doktorikraadi kaitsev heda lippus metsaots ütleb, et vägivald on väga kultuurispetsiifiline nähtus. Näiteks varieerub tema sõnul ühiskonniti, kui palju vägivalda esineb ja millised tegurid seda soodustavad. Jätkab heda lipus, metsaots. Eestis on isikutevaheline vägivald on väga-väga levinud naiste seas üle 50 protsendi meeste seas üle 60 protsendi olid elu jooksul kogenud vähemalt ühte isikutevahelise vägivalla vormi. Oma doktoritöös uuris lipus Metsaots Eesti elanike kokkupuuteid vaimse füüsilise ja seksuaalse vägivallaga. Tuli välja, et valdavalt kogevad Eesti inimesed elu jooksul rohkem kui üht tüüpi vägivalda. Naiste ja meeste kogemused kipuvad erinema. Palju rohkem olid naised kogenud erinevate vägivallavormide kombinatsioone, ka märkimisväärselt rohkem oli neid naisi, kes olid kogenud kõiki kolme meie poolt uuritud vägivallaliiki ehk siis nii emotsionaalset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda. Meeste hulgas oli omakorda rohkem neid, kes olid kogenud ainult füüsilist vägivalda. Kuna meeste ja naiste vägivalla kogemused on erinevad, mõjutab vägivald erinevalt ka nende tervist. Oma töös võttis lippus metsaots tervisemõjuna arvesse nii kehalisi vigastusi kui ka pikaajalist ja varjatud mõju. Kui keegi oli kogenud vägivalda lapsena, siis ennustas, et ta kogeb hiljem oma elus kas ühte vägivallaliiki või hulgi ohvristamist. See oli siis kõige olulisem mõlema soolõikes. Veel selgus, et seksuaalvägivalda kogenud naised suitsetavad ning tarvitavad alkoholi ja narkootikume teistest rohkem. Nad kasutavad harvem rasestumisvastaseid vahendeid, astuvad raha eest vahekorda ja nakatuvad sagedamini suguhaigustesse. Pikaajalised tervisemõjud avalduvad eriti selgelt aga just neil, kes on kogenud eri liiki vägivalda. Need, kes olid kogenud kõiki kolme vägivallaliiki, nad hindasid ise oma tervist halvemaks, neil olid krooniliste terviseprobleemide tõttu igapäevased tegevused piiratud, neil oli rohkem depressiooni. Nad olid oma eluga vähem rahul. Kuna lapsepõlves kogetud vägivald mõjutab inimese aju toimimist terveks eluks, tuleks vägivalda ennetada juba koolis ja lasteaias, märkis Lippus. Metsaots.", "role": "user" }, { "content": "Vägivald võib ohvrile kaasa tuua pikaaegseid ja mõnikord terve elu kestvaid tervisemõjusid, selgub Tartu Ülikooli doktoritööst.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb, et haigla valmistub koroonaviiruse uueks laineks. Täna kogunes erakorraliselt ka operatiivstaap, et läbi arutada, milliseid infektsiooni kontrolli meetmeid haiglas karmistada. Haiglas peab olema jälle taastatud Covid 19 tervisedeklaratsiooni küsimine täies mahus peab olema ka taastatud, näiteks mitte immuunsete patsientide testimine juhul kui Nad tulevad haiglaravile ja ka mõtleme selle peale, et maskide kasvatamise kohustus peab olema ilmselt natukene karmim tulevikus. Juhul kui me näeme, et täiesti haigeid, kes vajavad haiglaravi, see arv kasvab, siis me oleme valmis ka tõstma nende voodikohtade arvu, mis on mõeldud Covid 19 patsientide raviks. Terviseameti statistika järgi haigestuvad praegu inimesed vanuses 30 kuni 50 aastat ja haiglaravi vajavad eelkõige inimesed vanuses 50 kuni 60 aastat. Nii et siis kõige riskantsem kontingent inimesed 70 pluss täna haiglaravile pigem ei satu. Just tänu sellele, et seal vaktsineerimise tase on väga kõrge. Delta tüvega, ma saan aru, et need inimesed, kes haiglasse satuvad, siiski võib-olla, et nii väga enam intensiivravi või, või abistavat hingamist ei vaja või, või siiski No täna numbrid ütlevad, et meil on tõesti ainult üks haige ühitaval ventilatsioonil Eestis kaks haiget, kolmanda astme intensiivravis, et enamus neid haigeid on tavapalati, patsiendid, aga kahjuks, kui me näiteks vaatame neid haigeid, kes tulid eile üleeile meile haiglasse kohati on seal kopsuhaaratus väga kõrge, kuni 90 protsenti. Raskesti haigestuvad ja haiglasse satuvad ikkagi vaktsineerimata inimesed. Arkadi Popov on seda meelt, et vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud võiks saada ühiskonnas rohkem privileege ja õigusi. Ja siin me räägime nii reisimisest need reeglid tegelikult juba kehtivad. Me siin räägime ka noh, näiteks haigla kontekstis näiteks patsientide külastamisest, kui me räägime ka suurtest üritustest, siis ma arvan, ka siin peavad need erisused olema, sest riskid on ikkagi endiselt suured. Tele tüve nakkavus on väga kõrge, siis viirus hakkab leibima väga kiiresti.", "role": "user" }, { "content": "Koroonapatsiente raviv Lääne-Tallinna Keskhaigla valmistub ravivõimekuse tõstmiseks ning järgmiset nädalast on plaanis taaskehtestada mitmed ettevaatusmeetmed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljapäeval arutelu katkes, täna olid kõnepuldis ametiühingute ja tööandjate esindajad. Arvamused lahknesid selle ümber, kas sotsiaalpartnerlus hõlmab põhiliselt tööandjaid ja töövõtjaid või ka valitsust ja kas kolmepoolsed kokkulepped on üksnes suund, mille poole püüelda, nagu arvab valitsus või lepingud, mida peab täitma, nagu on kindlad ametiühingud. Ametiühingute keskliidu esimees Kadi Pärnits oli kriitiline igas suhtes. 2002. aastal algas kolmepoolse sotsiaaldialoogi taandareng. Selle esimesi märke nägime ravikindlustusseaduse vastuvõtmisel, mis vähendas kolmepoolse haigekassa nõukogu pädevust. Edasi soovis valitsus muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust, et vähendada töökeskkonnavoliniku rolli. Eriti drastiline näide on kutseseaduse ja riigilõivu seaduse muutmise seadus, kus valitsus esitas parlamendile põhiseadusega vastuolu oleva eelnõu. Argumendid, millega sotsiaalminister püüab õigustada oma soovi kontrollida vabade ühingute esindajate määramist kutsenõukogudesse ei kannata kriitikat. Peaministril ei õnnestu varjata valitsuse tegematajätmisi juriidiliste või protseduuriliste põhjenduste taha sest 2003. aasta riigieelarve eelnõu esitanud valitsus ei teinud riigikogule isegi ettepanekud kolmepoolsete lepete täitmiseks. Talojuht Toivo Roosimaa rõhutas samuti kokkulepete täitmise vajadust ning nentis, et sotsiaaldialoogi teine pool ei hinda ametiühinguid. Ta peatus ka haridustemaatika, kritiseerides olukorda kutsehariduses ja ettevalmistusi täielikult tasulise kõrghariduse kehtestamiseks. Tööandjate esindajana leidis Tiit Laja, et sotsiaaldialoog täielikult siiski katkenud ei ole, vaid jätkub madalamal tasemel mitmete kahepoolsete läbirääkimistega. Valitsuse seisukohta näitas täna ilmekalt aga see, et sotsiaalminister lahkus kohe pärast talle esitatud küsimusi ning ülejäänud arutelu kuulama ei jäänud. Sõnavõttudes ei piirdutud siiski enam sotsiaaldialoogiga, vaid tehti ka laiemaid üldistusi. Marju Lauristin. Proua sotsiaalministri hoiakutes on minu meelest ka sügavalt mineviku taustaline suundumus, see on see, et see, mis sünnib kodanikuühiskonnast, on ohtlik. Seda tuleb karta, kui teda ei saa nii-öelda endale allutada, tuleb teda karta ja tuleb teda võimalikult madaldada, alandada, rääkida vandenõudest ja nii edasi ja see ei ole mitte Siiri Oviiri personaalne hoiak, sest paraku on küsimus laiem. Me kuulsime siin haridusministrit mõni päev tagasi, kes rääkis täpselt samuti, et üliõpilas liikumine, üliõpilasliitude arvamus, see on vandenõu ja valimisvõitlus. Me kuulsime siseministrit, kui me arutasime kodanikuühiskonna kontseptsiooni ja selle tõttu mulle tundub, et praegu see üks põhiprobleem, mis haarab laiemalt kui ametiühingud on üldse suhtumine kodanikuühiskonda, respekt, austus ja tunnustus, mida kodanikuühiskond ja ametiühingud ja tööandjad kui selle kõige kesksem telg nii-öelda Need väärivad, vajavad ja ootavad ja mida nad praeguselt valitsuselt ei ole saanud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus jätkus sotsiaaldialoogi arutelu. Sõna said ametiühingute esindajad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTudengi hümni kaudamus helide kõlamise järel asetas haridus ja teadusminister Tõnis Lukas mereakadeemia rektorile Heiki Lindperele kaela ametiketi. Järgnes ametianne ja uue rektori ametisse astumise kõne. Olles andnud ametivande, et pidada oma ametit väärikalt ja ausalt hoolitseda kõige selle eest, mis aitab kaasa meie õppeasutuse ümagule ja meresuse arengule Eestis mõistan ma täie tõsidusega selle ülesande keerukust antud ajahetkel. Vaikelu ja investeeringute peetus pole iseloomulik olnud viimastel aastatel mitte ainult mereakadeemiale, vaid ka Eesti merendusele tervikuna. Lindpere tõotas, et kõik muutub. Esma ülesandena näen täna konkreetsete ja kiirete sammude astumist mereakadeemia ja tema merekooli püsima jäämise ning süsteemse arengu tagamise eesmärgil. Ta pidas vajalikuks erinevate haridustasemete ja vormide sidususe tagamist, aga ka palkade konkurentsivõimelisemaks muutmist. Minister Tõnis Lukas tuletas oma kõnes meelde, et valitsus tõstis rakenduskõrghariduse baasmaksumuse täna võrdseks ülikoolide omaga. Rektor Lind pere kohta ütles ta aga nii. Direktor ei juhi oma elus esimest kõrgkooli, vaid on juba ennegi kõrgkooli juhtinud ja seega on Eesti kõrghariduses tunnustatud juht ja tuntud inim. Professorite koguvanem Paul Treier tuletas meelde, et ajad, mil Akadeemia oli rektorita, polnud kerged. Tänu meie ennastalgavatele õppejõududele ei ole olnud väga suuri probleeme haridustöö ja muus valdkonnas, aga mure on kõigil südames olnud. Täna soovin ma teile, jätke murekoormat, olgem rõõmsad. Täna niisutatud üks videopuu, aga see leht tuleb hoolt kanda. Eiki Lindpere ütles pärast pidulikku tseremooniat, et esimene töö on olnud oma meeskonna kokkupanemine. Mis puudutab esimesi muresid, siis kolm õppekava kaheksast on saanud negatiivse hinnangu ülemineku hindamise protsessis. Linter ütles, et koostöös teiste kõrgkoolidega õnnestub nende erialade sulgemist vältida oma hetke emotsioone kirjeldas ta ka nii. Ausalt öeldes on see suurepärane tunne. Tunnen väga suurt vastutust ja annan parima, mis mul üldse minust on võimalik välja pigistada. Selleks et nii mereharidus kui ka merendus üldse Eestis saaks väärikalt hinnatud väärika kõlapinna ja oleks kvaliteetne.", "role": "user" }, { "content": "Mereväeakadeemia rektor Heiki Lindpere vannutati ametisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident otsustas Eesti vabariigi 86. aastapäeva puhul anda riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks riikliku autasu 447-le inimesele. Täna andis Arnold Rüütel teenetemärgi üle 180 neist. Kadriorgu oli kutsutud nii õpetajaid-näitlejaid, sportlasi, teadlasi kui ka riigiametnikke. Rüütel ütles päevakangelasi õnnitledes, et väestele inimestele saab osaks õnn leida oma tõeline kutsumus ja mitte kõik ei saa töötada valitud erialal. Teie puhul auväärt päevakangelased on põhjust uskuda, et olete õnnestunud valikuga rajanud alusmüüri oma elutööle. See on toonud rahulolu teile endale ning loonud paremaid eeldusi arenguks kogu rahvale ja riigile. Teiste seas sai Maarja Maristi kolmanda klassi ordeni Nadežda Slavi hudova, kes on tõlkinud eesti kirjandust tšehhi keelde ja kirjutanud ka Eesti kirjandust tutvustavaid artikleid. Esimene ja teine osa ja Aino Perviku Arabela mere. Kuidas on tšehhi keeles need Eno Raua naksitrallide nimed mu kingpool ja samal anda? Valge tähe neljanda klassi ordeni saanud Aili Paeglis on Võrumaa mõniste, põhikooli ajaloo ja inglise keele õpetaja ning usin koduloo uurija. Tema ei leia, et Eestis toetatakse ainult eliitkoole. Meie oleme õnnelikus olukorras, et saime endale uue koolihoone kolm aastat tagasi, praegu on küll kool täiesti konkurentsivõimeline ja tublid kolleegid on noh, laste arv väheneb, see tekitab muret, sest nagu vanematel ei ole ettevõtlust nii palju ja töökohti ei jätku. Võrkpallur Viljar Loor, kes sai Eesti Punase Risti teise klassi ordeni, ütles, et ei osale enam aktiivselt spordis, aga kõrvalt jälgib ikka. On rõõmustavad, aga on käele pettumus, nagu ikka elus ja spordis maksab ikka tulemus on, see on see kõige tähtsam, selle, selle nimel sporti tehakse, samas ikka tehakse ka piisavalt sporti. Kui käid, käid spordisaalides ikka rahvast, rahvast on päris palju. Valgetähe neljanda klassi ordeni sai ka näitleja Helene Vannari. Enda sõnul ei ole ta tunnustusest puudust tundnud. Ma pole kunagi mõelnud, et ma peaks midagi nendest saama, nii et minu jaoks oli nüüd täielik üllatus ja ootamatus, et see nii läks. Noh, aga ütleme nii, et ikka on meeldiv, kui sind tähele pannakse.", "role": "user" }, { "content": "President andis üle riiklikud teenetemärgid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnefit kaevanduste juht Andres Vainola ütles, et ettevõtte prioriteediks on inimeste tervis ja ohutus. Sellepärast me siis ka oleme otsustanud peatada Estonia kaevanduses kõik alma protsessid esialgu nädalaks ja eks siis aeg näitab, et meil jääb praegu Estonias tööle siis ainult logistikaüksus ehk põlevkivi. Võtame siis selle perioodi ajal laost raudteetranspordiga ja mõned elutähtsad funktsioonid, tuulutused, vee pumpamine ja nii edasi, aga seal on väga väike arv inimesi kaasatud, nii et tootmine kui selline, siis on peatatud. Esialgu nädalaks. Ja kui paljusid inimesi see mõjutab See mõjutab koos meie partneritega enam kui 700 inimest. Et orienteeruvalt selline kolm-nelikümmend inimest jääb tööle, sealhulgas siis logistikaid, kes siis tarnijad põlevkiviloost. Jätkab terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko. Kaevandusega on meie teada seotud praegu neli inimest ja uuring käib jätkuvalt ja kõik kontaktsed isikud on välja selgitamisel. Need need isikud, kes on välja selgitatud, nemad on nõustatud, kuidas nad peaksid käituma ja ma loodan, et ka see juhtum on meil praegu kontrolli all. Meil on ülevaade sellest koldest nii-öelda sellest juhtumist tervikuna. Ja seni, kui me suudame välja selgitada enamus lähikontaktseid, kellest mõned saavad hiljem ka haigeteks rohelistest lähevad punasteks, aga inimesed on juba teavitatud, nad vastavalt ka käituvad. Ja seni kui meil on selline ülevaade olemas, siis me võime öelda, et meil ei ole ulatuslikku levikut. Me praegu räägime ikkagi sellest, et meil on piiratud levik, mis on seotud konkreetsete üritustega. Koroonaviiruse leviku hoogustumise tõttu mitu seitsmendal augustil Tartus rakendatud hilisõhtune alkoholimüügi piirang jääb kehtima veel vähemalt nädalaks. Kuigi haigestunute arv on olnud langustrendis, Pole need numbrid, Lõuna prefekt Vallo Koppeli sõnul veel piisavalt madalad, et täna alkoholi müügipiirangutest loobuda. Koppel lisas, et politsei loodab jätkuvalt inimeste mõistlikule ja vastutustundlikule käitumisele ning hiljemalt järgmise nädala reedel hindab politsei koos terviseametiga taas olukorda.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia otsustas inimeste tervise kaitseks peatada Estonia kaevanduse töö nädalaks ajaks. Hommikuse seisuga on 12 kaevurit saanud koroonaviiruse diagnoosi. Kokku on testitud 18 kaevanduse töötajat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n55 aastane Kamala Harris on jamaikast ja Indiast pärit immigrantide tütar. Ta on töötanud prokurörina olnud California osariigi justiitsminister ja viimased kolm aastat senaator. Demokraatide presidendikandidaat Joe Biden kirjutas Twitteris, et Harris võitleb kartmatult lihtsa inimese eest ja on üks riigi parimaid ametnikke räägib Ameerika naiste ja poliitikakeskuse juht Debby Walsh. Ma arvan, et üks oluline asi selle valiku juures on see, et Biden võib vormida järgmist USA presidenti ja võimalus, et ta vormib selleks ametiks naist ja mustanahalist naist, teeb selle valiku märkimisväärseks räägib USA asepresident, vabariiklane Mike Penc. Me kõik teame, et Joe Biden ja demokraatlik erakond on üle võetud vasakäärmuslaste poolt. Seega, kui vaadata nende kõrgete maksude avatud piiride, sotsiaalravimite ja laialdaste abordiõiguste lubadusi, siis pole ime, et Bideni valis asepresidendiks senaator Harrise. Möödunud aastal otsustas Harris presidendiks kandideerida ja Biden sattus debattide ajal mitu korda ta rünnaku alla. Harris süüdistas Biden it koostöö tegemisest senaatoritega, kes toetasid rassilist segagatsiooni. Samuti tõi Harris välja, et Biden oli vastu poliitikale, millega 1900 seitsmekümnendatel üritati koole mitmekesisemaks muuta räägib USA demokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris. Thereagar. Kalifornia has lastete Publik Soo. Californias oli üks väike tüdruk, kelle klass oli teine, mis integreeriti ühte koli ja ta viidi iga päev bussiga kooli. See väike tüdruk olin mina. Harris otsustas presidendikampaaniast loobuda enne eelvalimiste algust, tuues põhjuseks rahapuuduse. Kriitikud aga ütlesid, et tema seisukohad olulistes küsimustes, eelkõige tervishoius, olid segased. Samuti leiti, et tema ajalugu prokuröri na on vastuoluline räägib USA esindajate koja liige, demokraat Tulsi Caberd. Ta pani üle 1500 inimese vangi kanepiga seotud rikkumiste eest ja siis naeris, kui temalt küsiti, kas ta on kunagi kanepit suitsetanud. Ta takistas tõendite esitamist, mis oleks süütu mehe surmanuhtlus est päästnud seni kuni kohtud sundisid tal seda teha. Räägib USA demokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris. Work of Sygnificant eforming Criminal. Just state of Fordi. Ma reformisin oluliselt kriminaalõigussüsteemi osariigis, kus elab 40 miljonit inimest. Sellest sai riiklik mudel töökohta, mida tuleb teha ja ma olen selle üle uhke. Sellest, et Harrisest võiks saada Bideni asepresident, hakati aina rohkem rääkima pärast seda, kui üle riigi algasid massirahutused mustanahalise George Floidi surma pärast. Analüütikud arvavad, et Harris võib kindlustada paljude mustanahaliste valijate hääli samal ajal kui Biden meelitab kohale mõõdukamad demokraadid. Harris on olnud Bideni jaoks ka üks suuremaid kampaaniaraha kogujaid jäädes alla vaid Massachusettsi senaatorile Elizabeth Warenile. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden nimetas oma asepresidendiks California senaatori Kamala Harrise. Ta on esimene mustanahaline naine selles rollis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTegemist on nõukogude aja põrandaaluse kunsti näitusega mõtlevad pildid, mis on kokku pandud koostöös Ameerika Ühendriikides asuva Simleri kunstimuuseumiga. Kumu direktor Kadi Polli seletas, et tavatu samm näidata teoste asemel vaid nende varje võeti ette solidaarsuse osutamiseks sõjas kannatavale, Ukraina rahvale. Momendil, kui olid juba Ameerikas tööd kohale jõudnud, algas sõda et ta sattus sellisesse täiesti uude või teistsugusesse konteksti ja võib-olla see, et kuidas üldse vaadata praegu lähiajalugu ja mida teha ja mida teha ka nende töödega, mis mõtestavad või näitavad või mängivad nõukogude aja sümboolikaga. Et see kõik see olukord oli niisugune, et muuseum kaaludes ühte ja teist mõtet, et tõesti otsustas, et kuna tegemist on ka kontseptuaalse kunstiga, teha niisuguse omapoolse kontsept tuaalse žesti kujutada neid töid just selliste varjudena seintel, markeerida, näidatagi seda, kuidas see sõjaolukord nii-öelda dekonstrueerib, murrab vahele ja muudab täieliku seda, kuidas ka kunst ja kultuur toimivad. Näituse Eestipoolne kuraator Anu Allas kinnitas, et muuseum arvestas ka sõja puhkemisega muutunud fooni, kuidas läheneda lähiajaloole. Allase sõnul ei soovinud muuseum, et kunstnike töid võetaks teisiti, kui nad on kunagi mõeldud. Ja me tahtsime neid kunstnike ka kaitsta tegelikult selle eest, et nad ei hakkaks representeerima midagi, mida nad pole kunagi kavatsenud representeerida ei nõukogude võimu ega Putini Venemaad ja selle kunstiga oli üks probleem veel. Ja, ja nimelt on tehtud 70.-te 80.-te aastate sellises tagnaaja õhustikus, see oli üks kunstnike ja üldse kultuuripraktika ette hakkama saamise strateegia. Et räägiti ridade vahelt, et loodi selliseid peidetud sõnumeid, selliseid kummastatud, nihestatud maailma ja need konkreetsed kunstnikud vähemalt üks osa nendest mängis ka tollaste nõukogude võimu sümbolitega ja, ja meile tundus, et, et kui tolles kontekstis oligi see kultuurikeel, aga praeguses sõjaajas need kõik need tööd mõjuksid väga julmade naljadena Näituse tarvis kumusse toodud tööd lähevad üles aja pikku teosest ja üldisest foonist lähtuvalt. Lootus on, et juuniks on näitus vaadatav ka kogu uhkuses. Üles jääb Vene põrandaaluse kunsti näitus peidetud pildid augusti keskpaigani. Tühja näituse eest kumu kunstimuuseumi piletit ei küsi, kinnitas Kadi Polli. Kui mul on pilet, et kõik meie ülejäänud näitused ja kes tahab püsiekspositsiooni vaadata, siis tasub ikkagi osta muuseumi pilet, aga see konkreetne näitus on nüüd selle kuu aega on ta avatud tasuta ja meil on ka siin võimalik muuseumi ees või selle näituse sissepääsu ees on võimalik annetada Ukraina heaks.", "role": "user" }, { "content": "Kumu Kunstimuuseum avab vene nõukogude põrandaaluse kunsti näituse esialgu tühjade seintega. Tegemist on nõukogude aja põrandaaluse kunsti näitusega \"Mõtlevad pildid\", mis on kokku pandud koostös Ameerika Ühendriikides asuva Zimmerli Kunstimuuseumiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKagu-Eesti maantee sildade koormusvõime pani proovile hiljaaegu toimunud kaitseväe õppus, mis vaid kinnitas vajadust mitmed sillad ümber ehitada, tõdes transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna lõunaüksuse juhataja Janar Taal. Ma arvan, 20 30 silda on sellist meil see nimekirjas, millel on vaja kindlasti vähema nelja-viie aasta jooksul, siis kas ümber ehitada, päris uueks, ehitada, remontida erinevaid olukorra seisukorrad, lähtume iga sillaspetsiifilise, millised töömeetod me valime ja mis on mõistlik seal täna teha. Mida pikem on sild, seda keerukam ja ajamahukam on ka ehitustöö ja nardaal. Postitee, sillad on plaanis siin osaliselt ära renoveerida, võib-olla ka olulisemad, mis, nagu ka üldsuse mõjutavad, kindlasti on sellised, nagu on pikas sillasilm, mis on siis väikese Emajõe peal Kagu-Eestis on ta siis seal Võrtsjärve otsa juures kindlasti, mis on plaanis ära teha, see mõjutab inimesi rohkem, kuna siin ehitusperiood on kindlasti selline võib-olla üks aasta vähemalt kui peale ja sellel perioodil on ka liiklus sillal suletud, eks. Et noh, seal on nagu mõud suuremad võib-olla, ja Tartu külje on uudne sild, mis tuleb ümber ehitada nii-öelda noh, seal me saame juba teistmoodi teha, et ei tule ümber sõita, aga väiksemad on siin pärliõe sild, võibolla uskuna sild siin Valgamaal ja kus meil on kindlasti lähiaastatel plaanis toimetada. Ka omavalitsused peavad tagama piirkonnas olevate sildade korrasoleku, suuremate ümberehitustööde jaoks vajatakse aga riigi abi. Näiteks Põlvas on alustatud kesktänaval oleva silla rekonstrueerimisega, millele kulub arvestatav osa valla teede remondile mõeldud rahast, ütles Põlva vallavanem Martti Rõigas. Kui keskmiselt on igal aastal teede investeeringute jaoks Põlva valla circa miljon eurot siis kui vaadata, kui üks silla ehitus võib maksta seal 800000 eurot või 600000 eurot, siis see näitabki selle proportsiooni ära, et, et omavalitsus on väga-väga raskete valikute ees, et siin olekski ja riigi riigi toetust juurde vaja. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Järgmise viie aasta jooksul plaanitakse Kagu-Eestis renoveerida või ümber ehitada rohkem kui 20 riigimaanteedel olevat silda. Lisaks sellele vajavad ümberehitamist ka mitmed omavalitsustele kuuluvad sõidusillad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmas eesti rahvas kodus ja kaugel siin Eesti Panga saalis astus 24. veebruaril 1918 ametisse Eesti vabariigi esimene valitsus. Me oleme järelikult oma riiki ehitanud pea 90 aastat. Ja kui ehitamine võimalik ei olnud, siis oleme teda hoidnud südames ja mõtetes. Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes. Jaan Kross. Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvast, vaid rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega, rahvaid, kes on võib-olla oma edu harva ajaloo poolt pakutava omariikluse šansi maha maganud või kes ühe elavad selle suure ansi ootel? Me oleme õnnelik rahvas. Me saame oma riigis, oma kultuuris ja iseendas täna jälle kindlamad olla kui kunagi varem. Kindel ja õiglusel püsiv riik vaatab oma kodanikele otsa. Kindel riik on ühtaegu avatud ja turvaline. Lõppenud aasta oli usaldus aasta nii usalduse, proovimise kui usalduse tugevnemise. Aasta. Me oleme saanud targemaks. Me teame täna, et korda ja stabiilsust saame Eesti riigis tagada ainult koos demokraatia, sõna ja arvamusvabadusega. Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval. Me oleme usaldanud ja meid on usaldatud. Liikudes Euroopas oma vaimses päris kodus ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu. Kallid kaasmaalased siin Eesti Panga seinte vahel on paslik kõnelda eestlase töökusest ja ettevõtlikkusest, mis lisab kindlustunnet Eesti majanduse tulevikuväljavaate osas. Vaba turumajandus kätkeb endas arengut ja muutumisi. Nii ongi üleminekumajandusele omane väga kiire kasv tänaseks asendunud stabiilse tõusuga. Võtkem see teadmiseks ja arvestamiseks, aga ärme omista mõõdukamale kasvutempole tegelikkus suuremaid ega valesid omadusi. Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus. Edaspidi kasvab Eesti majandus tasakaalukamalt, siin pole midagi üllatavat. Seda tingib majanduse seaduspärasus, aga ka majanduse olukord kogu maailmas. Algavaks aastaks oodatav viie või kuue protsendilise majanduskasv tähendab, et Eesti enam ei kihuta. Aga ta liigub siiski tempokpalt tempokalt edasi kiiremini kui Euroopa keskmiselt. Eestil läheb hästi. Niisama tasakaalukalt võiksime hinnata ka teisi Eesti majandusega seotud tõsiasju. Esmane ja peamine Eesti krooni kurss püsib, see otsus sai tehtud juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis oma rahasüsteemi. Devalveerimise kuulutamine on asjatundmatu, see on valemäng. Liiga selgelt kõlab hädakuulutajate juttudest oma kasunoot. Sellega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku suhtes. Täpselt nii nagu paari aprilliöö keskne eesmärk seisnes hirmu ja ebakindluse tekitamises. See ei läinud korda, sest meil jätkus usaldust Eesti riigi vastu. Jagus tasakaalukust tülitekitajatega mitte kaasa minna. Kroon on täna ja on homme euro. Rahvusliku kuues oma raha on meid hästi teeninud ning teenib hästi edasi ka siis, kui me ta mõne aasta pärast euro kuue rüütame. Teiseks inflatsioon on harjumuspäratult kõrge ja püsib sellisena ka algava aasta esimeses pooles. Hinnatõus on ülemaailmne, kaugeltki mitte ainult Eestile omane nähtus. Lisame siia oma soovi ja vajaduse maksta töötajatele paremat palka ning eakatele suuremat pensioni. See aga tõstab paratamatult ka hindu. Jah, inflatsioon tekitab kiusatuse kulutada, aga mõelgem taas, nagu me ei küta suvel tuba, et talvel soojem oleks. Nii vea ka jõuluaegse kõhutäiega jaanipäevani välja. Igapäevase kulutamise asemel tuleks panna tänane raha tuleviku tulu teenima. Investeerigem oma enda või laste haridusse, oma tervisesse ja elukeskkonda. Kaunistage kodusid. Kolmandaks, täna on tark mõista, et nagu kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid ei saanud hiljuti kõigist ka kinnisvaraarendajaid aga paljud on rajanud viimastel aastatel uue kodu. Me elame seal ja oleme õnnelikud ega pea oma kodu kasumit teenivaks kinnisvaraks. Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja järelemõtlemisaega. Meil tuleb panna alus majandusele, mis ei lähtu enam odavast tööjõust, vaid ajupotentsiaalist ja uusima tehnoloogia tulemuslikust kasutamisest. Eesti suudab oma majandust ümber korraldada, oleme seda oma riiki taastades juba teinud ja palju keerulisemas olukorras. Eesti homse majandusedu eeldused on olemas. Eesti lapsed on väga arukad, kinnitavad meile äsjased üleilmsed, hariduskvaliteedi uuringud. See on tunnustus meie õpetajatele ja meie kodudes valitsevale hoiakule. Aga homse majandusedu eeldused saavad teostada üksnes siis, kui arukas mõistus leiab tööelus tänasest tõhusama rakenduse. Ja eesti rahvas algaval aastal tähistame väärikalt oma riigi sündi 90 aastat tagasi. Mõelgem, kui palju sündmusi, traagikat ja head tahet, kui palju usaldust ja armastust on olnud meie riigi elus meie kõigi elus. Siit ka teile üks siiras palve, armsad kaasmaalased. Hinnakem ja tunnustatud 11 hetke pärast, kui õu lööb heledaks ja kõlavaks ilutulestiku paukudest. Pidage väike paus, pöörake oma pilk perekonnale ja kaaslastele. Öelge aitäh oma naisele, oma mehele, oma lastele, isale, emale, suruge sõbra kätt ja öelge, sa oled hea mees, Sa oled hea naine. Ja lõpuks, kui aastavahetuse pidu ümber saab, Öelge nii nagu ütles mulle üks näitleja, kui teda õnnitlesin, eriti hea rolli eest. Ta vastas. Elagu Eesti. Head uut juubeliaastat sulle, kallis Eesti, head uut ja õnnerikast aastat. Armas Eesti rahvas. Elagu Eesti.", "role": "user" }, { "content": "President Toomas Hendrik Ilvese uusaastapöördumine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBallett luikede järv tuuakse lavale tihti koreograafide Lev Ivanovi ja Marius Petipa 1895. aasta koreograafia alusel. Tšehhi koreograafi Peeter Suska tahab Vanemuise lavale tuua tänapäevasema versiooni ring to. Mething Sumething new bekas. Ma tahan teha midagi uut, ma ei ole lihtsalt vana lavastuse taas esitaja vaid ka ise loov kunstnik kunstnikuna ma ei taha lihtsalt uudsuse nimel kõike muuta, vaid päriselt luua midagi erakordset. Minu koreograafia on täiesti erinev etipa ja Ivanovi versioonist. Minu koreograafias on küll klassikalisi, kuid ka täiesti tänapäevased elemente. Lavastuse muusikajuhi, dirigendi Risto Joosti sõnul näeb nii värsket luikade järve esitus vaid Tartus. Siin on kõik värvid olemas orkestrile ja see on alati suurepärane muusika, mida mängida, alati on võimalik näidata seda, mida tegelikult on terve elu õpitud ja soovitud teha, et ehk siis seda ilu ja rikkust on siin palju. Palju erinevaid karaktereid ja, ja muidugi Peter Suska lavastus on erakordselt mänguline ja ütleme kaasaegses mõttes klassikaline. Balletitantsija Heily Blackborn tantsib kuninganna rollis, kelle traagilisest surmast kukub kogu balleti sisu. Selles balletis tantsimine orkestri saatel on võrratu võimalus. Ma olen hakanud Tšaikovski muusikat kuulama uues valguses tänu Peeter Suska koreograafiale ja ideedele. See kõlab mulle täiesti uuena. Ma olen elevil, et saan olla osa sellest lavastusest. Luikede järv esietendub Vanemuise suures majas teisel oktoobril.", "role": "user" }, { "content": "Vanemuise lavale jõuab tšehhi lavastaja ja koreograafi Petr Zuska tõlgenduses Tšaikovski ballett \"Luikede järv\". Klassikalise muusika kõrval näeb tänapäevast koreograafiat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna maailma ökosüsteemides jääb liike üha vähemaks, on nii ÜRO kui ka Euroopa komisjon huvitatud maastike taastamisest. Tartu Ülikooli taimeökoloogia kaasprofessori Marina Semtšenko sõnul ei saa seda teha, aga uisapäisa, jätkab Marina Semtšenko. Ja siis me võimegi lihtsalt arvata, et okei, meil lihtsalt ongi vaja seemneid, ütleme nendest liikidest ja külvame neid sinna uuele alale ja ongi niitu as. Aga tegelikult asi ei ole nii lihtne, sellepärast et me peame mõtlema, et kust me neid seemneid võtame, et me peame kindlaks tegema, et iga liigi sees on piisavalt olemas seda geneetilist materjali, mis lubab nendel taimedel hoida seda muld nii-öelda tervena. Teemaga tegelemiseks pälvis Semtšenko Euroopa teadusnõukogult ligi kaks miljonit eurot. Järgmise viie aasta jooksul hakkab ta uurima, kuidas on maakasutuse muutus mõjutanud taimede ja mullaorganismide omavahelisi sidemeid. Arvestades, et käimas on ka kliimamuutus, suudab põuale vastu panna selline rohumaa, kus taimede ja mullaorganismide side on tugev. Nii et me peame mõtlema ka tuleviku peale, et need puuvad järjest sagenevad kliimamuutustega ja me peame arvestama, et see rohumaa ei oleks ainult hea praeguse kliima sees vaid seal oleks piisavalt seda geneetilist potentsiaali, ükskõik millega hakkama saadi. Mis tulevik toob? Lääne-Euroopa rohumaadel on taimede ja mullaorganismide suhted muutunud, sest seal on kasutatud mineraalväetisi. Eesti mure on pigem hüljatud ja võssa kasvanud rohumaad. Sevtšenko sõnul on sealsed taimed ja muld mõlemal juhul haavatavad. Minu hüpotees on see, et siis selline koostöö laguneb ja see lämmastik ei ole enam mullas hästi seotud see kaob mullast noh, seda uhutakse välja vihmaga ja eriti puua tagajärjel. Muld on olnud kuiv ja siis tuleb see paduvihm, et seda pestakse siis mullast välja kergemini kui taimed, nagu lihtsalt hülganud seda koostööd muude organismidega. Semtšenko sõnul tasub rohumaid taastades vaadata täpselt, milliste tingimustega sinna külvatavad taimeisendit harjunud on. Samuti näeb ta lahendust tasakaalus, kus väetamise asemel kasvatatakse osa toitu praegu hüljatud vähem viljakatel maastikel.", "role": "user" }, { "content": "Eesti teadlane sai Euroopa Teadusnõukogult ligi kaks miljonit eurot, et uurida maakasutuse muutuse mõju rohumaadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNäitusel eesriie üles Vanemuise teater 150 on püütud kokkuvõtte ja Vanemuise teatri rohkem kui sajandi pikkune ajalugu, millesse mahub nii tõuse kui mõõnu, erinevaid ühiskonnakordi säravaid isiksusi ning oma koha otsimist. Tuse peakuraator Inge Kukk ütleb, et väljapanekul on proovitud Vanemuise lugu jutustada läbi erinevate teatriga seotud žanrite. Pidasime siis silmas mitmekesist publikut, nii täiskasvanud kui muidugi lapsi, keda käib hästi palju, siin on esindatud siis sõnateater, tantsuteater, muusikateater, eraldi tõime välja lastelavastused ja kuna teater ei ole ainult näitlejad laval vaid väga palju aitab kaasa ka lavataguseid inimesi etenduse valmimiseks, siis üks osa on pühendatud siis lavatagustele jõududele. Väljapanekul on võimalik nii-öelda käed külge lüüa, žanreid, uurida läbi videofilmide ja saada tarkust lastelavastuste kohta. Samuti on näitusel palju fotomaterjali, mis kujundaja Silver Vahtre sõnul räägivad nii teatris, inimestest, aga ka möödunud aegade elust ja olust. Näiteks vaadake siin neid Vanemuise näitlejaid 27. aastal möödunud sajandil Tallinnas. Kui neid vaadata lähedalt, siis ma olin lihtsalt vaimustuses. Millised härrad ja prouad kui valitud rõivad, ehted, aksessuaarid, ilmed, need on tõeliselt teatrikuningad kuidagi muutunud, nagu osaliseks ülemöödunud sajandi inimeste elus ja maailmas. Ka laulupeo muuseumi kuraatori Triinu Suumanni sõnul ei ole näitus lihtsalt piltide rida ühe ettevõtmise käekäigust, vaid ütleb külastajale nii mõndagi olulist ka praeguse aja kohta. Inimeste jaoks, eriti Eesti inimeste jaoks, eestlased on teatrirahvas Vanemuine kui esimese kutselise trupi looja ja Tartu väga oluline osa, et siin on ikkagi tähtis see, et teater on meie maailma peegeldaja ja läbi ajaloo me ikkagi tõlgendame ka oma olevikku.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu juunis möödus 150 aastat rahvusliku teatri algusest. Selle tähistamiseks avab Vanemuise teatri sünnikohas tegutsev Laulupeomuuseum Tartus uue teatriteemalise püsinäituse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPakkumisega soovib ettevõte kaasata ligilähedaselt 100 miljonit eurot oma arendusprojektide ja võimalike uute projektide finantseerimiseks. Täna antud pressikonverentsil ütles Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas, et teekond on olnud pikk ja see algas 19 aastat tagasi esimese tuuliku püsti panekuga Virtsus. Aastate jooksul on Enefik Green kasvanud Läänemere piirkonnas üheks juhtivamaks mitmekülgsemaks taastuvenergia tootjaks. Me toodame täna energiat tuules. Me toodame energia päikesest, biomassist, segaolmejäätmetest ja veest. Ja me oleme aastate jooksul kasvanud suurimaks tuuleenergia tootjaks Baltikumis. Kärmase sõnul plaanib Enefit Green investeerida sellel ja järgmisel aastal täiendavatesse tootmisvõimsustesse ligi 600 megavatti, mis aitab ettevõttel üle kahe korra kasvada. Swedbanki balti ja Soome investeerimispanganduse juht Mihkel Torim peatus pakkumisel lähemalt. Kokkuvõttes tehing oleks suurusjärgus 175 miljonit eurot mis oleks ühtlasi ka lähiajaloo Baltikumi üks suurimaid iPOsid. Avalik pakkumine toimub Eestis, Lätis ja Leedus. Kindlasti on plaan teha sellest nii-öelda Eestis korralik rahvaaks ja võimalikult soovime kaasata jaeinvestoreid. Ja kuna ettevõtte jalajälg on siis üle regiooni, siis oli ka mõistlik kaasata jaepakkumise nii Lätit kui ka Leedut. Pakkumine on juba alanud, kestab 14. oktoobrini, soovijad otsivad konkreetsed tingimused ise välja, kasvõi meie portaalist. Aavo Kärmas muidugi on kindel, et aktsiaid tasub osta. Me anname investoritele võimaluse investeerida siis valdkonda, mis kiiresti kasvab, mis kiiresti areneb. Teiseks, Enefit Green on tõestanud juba viimase paarikümne aasta jooksul oma võimekust arendada ja opereerida taastuv taastuvenergia kõige-kõige paremal viisil. Enefit Green On olnud kogu aeg kasvule suunatud ettevõte, Enefit Green kasvab, kasvab veelgi. Kolmandaks meie meie finantsolukord, meie tänane äri juba tegelikult genereerib piisavalt tugevat rahavoogu, võimaldades meil investeerida tulevikus ja tegelikult maksta ka meie investoritele dividende. Ja ma arvan, et viimane, viimane punkt on hästi oluline ja mis on seotud rohkem missiooniga. Et ma arvan, et investeering Enefit Green i annab meil kõigil ühiselt olla investorid, omanikud, osanikud ettevõttes, mis tegutseb selle nimel, et meil kõigil oleks rohkem rohelist energiat ja aitame siis muuta meie elukeskkonda paremaks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green avalikustas aktsiate esmase avaliku pakkumise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles valimiskonverentsil, et Keskerakond toetab eurot, sest euro tähendab euroopaliku maksu ja sotsiaalpoliitikat. Savisaar kritiseeris ka praegu võimul olevaid valitsuserakondasid. Kui praegune valitsus sunnib inimesi teenima eurot, siis Keskerakond paneb euro teenima kogu Eesti rahvast, kinnitas Savisaar. Keskerakonna valimisplatvormi koostamise töörühma juhtinud Jüri Ratas ütles, et erakond keskendub inimesele ja tema toimetulekule. Kui me räägime kõigepealt majanduspoliitikas, siis meie jaoks on tähtis see, et näiteks arengufondi toel muudame Eesti alltöövõtjast innovaatiliseks riigiks ja nii nagu on meie seisukoht olnud, et me ei pea õigeks Eesti vabariigi strateegiliste ettevõtete ja infrastruktuuride Tuues maksusüsteemis mõningad asjad välja, loomulikult me toetame kohalike omavalitsuste protsendi taastamist 11 koma 93-le protsendile ja arvame, et teatud majandussektorites Eestis võiks viia sisse maksuerisused. Ma pean siin silmas näiteks toasooja puhul ravimite puhul meditsiinitehnika ja toidukaupade puhul. Kui võtta hariduse poliitika plokk, siis see on meil, ma arvan, kõige mahukam. Me näeme seda, et tasuta koolitoit peab säilima ja ka mitte ainult põhikoolis, vaid peab tulema juurde ka keskkooli ja kutsekoolidesse, et see peaks olema üks euro kuus. Ja samuti me soovime taastada pikapäevarühmad klassides üks kuni kuus, nagu hea kuulaja küsib, et kust tuleb lubaduste kate, siis ühelt poolt tuleb katte astmelisest tulumaksust ja teiselt poolt me näeme, et selle platvormi elluviimisel Eesti majanduskonjunktuuri oluliselt paraneb ja seetõttu ka riigieelarve kasub. Keskerakond usub, et astmelise tulumaksu kehtestamisel laekub riigieelarvesse üle 223 miljoni euro lisaraha. Me oleme astmelise tulumaksu eelnõu andnud selles riigikogus menetlusse korduvalt, viimati me tegime seda koostöös Tartu Ülikooli majandusinimeste professorite dotentidega ja see andis kokku 3,5 miljardit dollarises kroonides eelarvest. Eelmistel riigikogu valimistel, mis toimusid neli aastat tagasi, sai Keskerakond 28 parlamendikohta. Ma arvan, et kõik, mis tuleb rohkem, näitab seda, et, et valimised on läinud hästi. Aga see, kui palju täpselt neid kohti tuleb, see ma usun, et me oleme kuskil kell 11 kuuenda märtsi õhtul targemad. Keskerakond avalikustas täna ka oma kandidaatide nimekirja eelseisvateks valimisteks, nimekirjas on kokku 125 kandidaati, naisi on nende hulgas 34. Keskerakonna üleriigilise valimisnimekirja esinumbrid on erakonna esimees Edgar Savisaar ning aseesimehed Kadri Simson, Enn Eesmaa ja Mailis Reps. Järgnevad Kalev Kallo, Olga sõtnik, Jüri Ratas, ina ra Luigas, Mihhail Stalnuhhin ja Ester Tuiksoo.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna valimiskonverentsil pandi paika valimisplatvorm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaaremaalt väiksemate saarte, Abruka, Ruhnu ja Vilsandiga ühenduse pidamine on jõudnud talverežiimi kõige tavapärasemalt ehk planeeritult käib Saaremaa ja Ruhnu vaheline ühendus. See on juba talveks ette planeeritud ja seda saab segada ainult mittesobiv lennuilm. Küll aga nii Vilsandi kui Abrukaga käib talvine ühendus nii-öelda juhtumipõhiselt. Vilsandi laev lõpetas liinireisid umbes kuu aega tagasi ja löp nädalal vahetas Vilsandi liinilaeva kapten Harri Iiuväin ajutiselt ameti mootorsaani juhi koha vastu ja tegi reedel esimese reisi üle jää Saaremaalt Vilsandile. Tänavu on esimest korda minek jah, et paadis õit lõppes kuu aega tagasi, täpselt 13 jaanuar tegin viimase paadisõidu ja nüüd on kolm korda saanud vahepeal saata ära kaubatraktoriga üle laidude, et eelmine nädalavahetus oli veel veel reisijaid ka, kes tahtsid nädalavahetuseks saarele, siis traktor viis reedel ja tõi pühapäeval tagasi. Tunned sa praegu mingit riski ka või? Sile lage värgi ees? No eriti ei tunne, kuna siit on juba teised ka üle käinud, et jälg on ees, et ei ole päris vaja avastama minna, et noh, pidid olema niisugused märjad kohad sees küll, kus on vesi tulnud peale ja siis on see lumi ja selline pudru ja supp. Et see takistab natuke saani liikumist ka, et teeb raskemaks, ei saa päris täiskiirusel võib-olla minna täiskiirusel on nagu ohutum. Ka teisele väikesaarele Abrukale pääsemine käib praegu saarte liinide töölaeva pandaga 12 inimest korraga viib tubli raudlaev saarele või tagasisemast harjumusest tahaksid ja ootaks id abrukalased ikka paksemat jääd, mis annaks saarte elanikele liiklemiseks suurema vabaduse. Kaupo Heinlaid, kes teistel aastaaegadel veab vaba veega Abroga reisijaid Abruka ja Saaremaa vahet ütleb, et käis lõppeval nädalal nii-öelda jääluurel ja kummaline küll, et krõbedatele külmadele vaatamata jää veel inimest kahe saare vahel kohati ei kanna. Üleeile käisin luurel, et ajaviiteks vaadata, et kui paks ta siis on, et et aga pehmemad kohad olid ikkagi juba viis senti, nii et kirjasin otsa tagasi ja läksin linna koju. Ja veel ühe asja pärast ootavad abrukalselt sellel talvel jääd. See teema on saareelanikud lausa kahte leeri ajanud. Nimelt pärast mitut aastat loodavad nad, et äkki annab jäätunud meri paar aastat tagasi saarele sattunud Ilvesele võimalusele suuremalt saarelt või veel kaugemalt armastust otsima minna. Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.", "role": "user" }, { "content": "Kuidas toimivad praegu ühendused Saaremaalt väikesaartele. Väikesaarte ja mandrivaheline ühendus on üle läinud talvisele reežiimile, mis toob kaasa mõningaid muudatusi reisijatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatamata ehitamise kõrgele hinnale kerkib Tartus järjest rohkem uusi kortereid. Maa-ameti peaspetsialist Epp Rohtla ütleb, et mullu müüdi ligikaudu 130 uut korterit rohkem kui tunamullu. Tostumüügitehinguid uute eluruumidega oli 2021. aastal 21 protsenti rohkem. Pigem on see nagu pikem trend, et kui ma vaatan tagasi 2000 seitsmeteistkümnendasse aastasse, siis oli tehinguid uute korteritega Tartus poole võrra vähem. Ka ruutmeetri hind on tõusnud. Tartu linna esmamüükide mediaanhind oli 2021. aastal 2054 eurot ruutmeetri kohta ja 2020. aastal oli see ligi 100 eurot ruutmeetri korra võrra vähem ehk siis 1950 eurot ruutmeetri kohta. Arkovara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste ütleb, et turg jahtub, ehituslubade väljastamine ei kasvanud mullu sama tempoga nagu aasta varem. Et kui meil siin 2019 näiteks maakonnas tervikuna väljastati 874 ehitusluba, siis aastal 2020 sama number oli juba 1500 peale. Et siin eelmine aasta see ehituslubade väljastamine oli suhteliselt sarnane nagu 2020. See võib tähendada, et mullust tehingute arvu rekordit ei ületata. Meil pakkumishinnad on kõvasti kasvanud, inimeste rahakotte ei ole sellele suutnud järgi tulla. Ja lisaks meil pakkumisi on lihtsalt nii vähe, et tänasel tasemel niiöelda veel mingisugust tütet võrreldes eelmise aasta tehingute arvu tasemega, et see puht matemaatiliselt ei tundu enam kuigi võimalik. Eliste ennustab ka tagasihoidlikumat hinnatõusu kui mullu. Siiski on hinnaralli nii kiire, et teeb muret ka linnavalitsusele. Abilinnapea Gea Kangilaski. Ja noh, mis meile muretse, selle valguses teeb, on, et kui inimesed eelistavad rohkem, siis seetõttu Tartust väljas elamist või Tartu külje all elamist. Et seal on kinnisvarahinnad veidi odavamalt kui Tartus sees, siis meie kaotame sellega Tartule väärtuslikke elanikke ja teisalt Need inimesed kaotavad samas ilmselt teenuste kvaliteedis. Kangilaski nendib, et linnavalitsusel head lahendust ei ole, peab vaid teenuste kvaliteeti tõstma ja nende olulisust arendajatele ja ostjatele rõhutama.", "role": "user" }, { "content": "Tartus müüdi mullu 700 uut korterit ehk üle saja rohkem kui 2020. aastal. Siiski on märke kinnisvaraturu jahtumisest. Ehituslubade väljastamise tempo aeglustub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et sellega on seotud ka tõsised väljakutsed, mis meid sel aastal ootavad, ehk siis see, kuidas Eesti ennast reaalselt suudab kehtestada juba siis Euroopa Liidu täisliikmena, kuidas me suudame kaasa rääkida otsustusprotsessis, kuidas me suudame neid mõjutada meile soodsas suunas ja, ja kuidas me suudame kõikide teiste liituvate riikidega võrdluses hästi peale jääda. Ma arvan, et teiselt poolt on see aasta ka äärmiselt oluline meie majanduse võimalusi silmas pidades. Ma arvan, et meie soodne majanduskeskkond on loonud väga hea et siia võiks tulla nüüd just nimelt Euroopa Liidu laienemist silmas pidades täiendavaid investeeringuid. Ka ettevõtted võivad oma tegevust eelkõige Põhjamaadest meile üle tuua. Ma arvan, et, et seda võimalust peame ka omalt poolt igati soodustama ja neid tingimusi hoidma sellisena, mis ka jätkuvalt teevad Eesti majanduse atraktiivseks. Ma arvan, et poliitiliselt Euroopa Liiduga liitumine meile just nimelt selle võimaluse täna kätte mängib. Kui me vaatame seda, mida on öelnud Iirimaa nüüdne uus eesistuja, kes siis eile võttis Euroopa Liidu eesistumise üle, siis oma esimese ettekande, iiri peaminister Bert Ahen rõhutas seda, et Iiri eesistumises kõige olulisemaid küsimusi on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa suhete edasi arendamine ja, ja ma arvan, et Iirimaa on kindlasti üks selline riik, kes saab siin väga head vahendaja rolli mängida. Ja muidugi Euroopa Liidu tasandil veel selline oluline küsimus, et mis siis saab lõpuks Euroopa Liidu põhiseaduslikust lepingust, kas suudetakse käesoleval aastal heaks kiita, kas võib avada ukse kahekiiruselisele Euroopale, mille ohtu ka Romano Brodi oma hiljutises intervjuus Itaalia ajalehele silmas pidas ja, ja kuidas see mõjutab Eestit ning üldse laienenud Euroopat. Nii et, et ma arvan, et sellised väljakutsed ja huvitavad arengud, need, mis meil see aasta ees ootavad", "role": "user" }, { "content": "Eurospetsialist Henrik Hololei algava aasta (2004) ootustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMelatoniin on hormoon, mida inimese organism toodab ise peaajus asuvas käbinäärmes. Hormoon aitab reguleerida omakorda inimeste bioloogilist ööpäeva rütmi. Põhjuseid, miks melatoniin viimaste aastate jooksul järjest enam inimeste tähelepanu võidab, on Apoteeka proviisori Merle Iglase sõnul palju näiteks kättesaadavus. Kui aastaid tagasi oli melatoniin Eestis retseptiravim, siis tarneraskuste tõttu praegu retsepti ravimile küll välja ei kirjutata. Aga aja jooksul on melatoniini sisaldavad preparaadid tulnud ka käsimüüki, näiteks kapslite keelealuste tablettide või spreina, mis leitavad nii apteekide kui ka toidupoodide riiulitelt. Niglase sõnul kasutavad inimesed melatoniini peamiselt unehäirete tõttu alternatiivina näiteks unerohtudele, aga ka reisimisel. Ajavahega toime tulemiseks jätkab Merle Niglas. Melatoniin on tegelikult inimesele keha omane hormoon. Laias laastus võib öelda, et kui väljas läheb pimedaks, siis inimese organism hakkab melatoniini ise ka tootma. Nüüd, kuna meil on igal pool ümber nii palju ekraane, siis meil silmad tegelikult silmad ja seeläbi ka aju saab muudkui signaali, et on valge, eks ju, et inimesel ei peaks veel uni tekkima. Seetõttu see melatoniini tarbimine juurde on kindlasti põhjendatud, aga melatoniin ei ole nüüd selline uinuti, et ta paneb inimese magama, et kui inimene ikkagi võtab melatoniini sisse, siis ta peaks minema teki alla pimedasse und ootama, siis melatoniin toimib kõige paremini. Niglase sõnul ei ole soovitatav melatoniini järjest tarbida väga pikka aega ning ületada ei tohiks ka päevast annust ehk ohutu kogus on kaks milligrammi. Niglas ütleb, et otseselt ei ole melatoniini tarvitamisel selliseid kõrvaltoimeid nagu erituvuse teke või koostoime ravimitega kuid pikaajalised uuringud alles käivad. Et kui vaadata infolehte näiteks retseptuuri ravimid, siis sagedasi ja väga sagedasi kõrvaltoimeid tal väga ei olegi. Et põhjuseks on just see, et ta on meie keha omane hormoon. Et kuidas see tablett, keelealune, tablett, keelealune strei, neid ravimvorme on päris palju. Et kuidas see just konkreetse inimesele mõjub.", "role": "user" }, { "content": "Soomes on märkimisväärselt kasvanud uinumise ja unehäiretega hakkama saamiseks mõeldud melatoniini sisaldavate toidulisandite ja ravimite müük.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine õiguskantsler ja praegu advokaadina tegutsev Allar Jõks ütles pärastlõunal ajakirjanike ette tulles järgmised sõnad. Kui siia tulin, siis mu kolleegid küsisid minu käest, et Allar, ütle, kas on jälle mingi NO teatri projekt ja ma ütlen teile, et ei ole. Tema toetuseks tehtud pöördumisele on alla kirjutanud 14 inimest, teiste seas poliitika uuringute keskuse Praxis pikaaegne juht Annika Uudelepp, Tallinna Kaubamaja suuromanik Jüri Käo, avatud Eesti fondi juht Mall Hellam, semiootik Mihhail Lotman ning lavastaja ja teatrijuht Tiit Ojasoo. Miks siis ikkagi Allar Jõks, uurisin seda Annika Uudelepalt. Et pigem on see olnud selline seltskond inimesi, kes on leidnud, et, et võiks teha ühe ettepaneku nii-öelda kodanikualgatuse korras välja käia üks inimene, kes võiks olla parteideülene. Allar Jõks ütles, et tal on mitmeid konkreetseid asju, mida ta tahaks ellu viia. Valituks osutudes ma kaalun väga tõsiselt põhiseaduse muutmise algatamist, eelkõige osas, mis puudutab kodanike kaasamist ja praegu ma ei pea silmas vabariigi presidendi otsevalimist, vaid ma pean silmas seda, et 24 aasta jooksul, mis põhiseadus on jõustunud, on toimunud ainult kaks rahvahääletust, üks oli siis põhiseaduse vastuvõtmisel ja teine oli Euroopa liidu astumisel kaks 24. aasta jooksul on tõesti vähe. Rein Lang Reformierakonnast aga teatas, et Jõksil on küll õigus kandideerida, kuid õhus on endiselt mitmeid küsimusi. Reformierakond on küll täiesti selgelt öelnud, et meie tahame näha presidenti, kes oleks suuteline esindama Eestit välissuhtlemises ja olema riigikaitse kõrgem juht ehk kelle kompetents oleks just nimelt välis ja julgeolekupoliitikas, mis on kõige olulisem nii, arvestades seda ajastut, kus me täna elame kui ka kehtivat põhiseadust Jõks ise vastas talle napisõnaliselt. Hea kolleeg Rein on väga tugev riigiõiguslane vaieldamatult, aga, aga ma ei tea, mis kaalutlusel on ta siit põhiseaduse st võtnud välja ühe lõigu. Kui ma lugesin teile ette põhiseaduses sisalduva vabariigi presidendi ametivande siis sealt ei tulnud välja, et vabariigi president peaks olema näiteks kas ametis olev või endine välisminister või kaitseminister. Keskerakonna ühe tiiva võimalik presidendikandidaat Mailis Reps aga ütles, et Jõksi esilekerkimine polnud üllatav. Nii vabaerakonna juht Andres Herkel kui ka IRL-i esimees Margus Tsahkna tervitasid Jõksi kandideerimissoovi, kuid kindlalt Jõksi taha asuda veel ei soovinud. Aga kindlasti oleks teiste suhtes ebaõiglane öelda praegu niimoodi a priori, et Allar Jõksi väljatulek on see kõige parem. Kindlasti on see rõõmustav sündmus ja täiesti arvestatav, et siit saab edasi minna ka teiste erakondadega, aga eks me peame seda isekeskis kaaluma. Selgelt on tegu sellise iseseisva sõltumatu kandidaadiga, mis temast nüüd edasi saab, kas temast saab siis nüüd ka kandidaat mõnele erakonnale, eks seda näitab nüüd aeg.", "role": "user" }, { "content": "Allar Jõks teatas oma kavatsusest kandideerida Eesti presidendiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma spordi esimene suur elluärkaja oli Saksamaa jalgpalli kõrgliiga, kus pall pandi laupäeval mängu pooleteise kuu pikkuse pausi järel. Eesti jääb siin sakslastele alla vaid paari päevaga, sest juba homme jätkub kodune jalgpallimeistriliiga hooaeg. Pärast märtsis mängitud esimese vooru kohtumisi pooleli jäänud preemiumliiga meister selgub detsembris. Mais ja juunis tuleb jalgpalluritel mängida küll tühjade tribüünide ees, sest pealtvaatajad lubatakse staadionitele taas juulis. Ka esimene kergejõustikuvõistlus toimub juba homme, kui autentse staadionile kogunetakse noorte heitjate seeriavõistluse esimesele etapile. Kergejõustikuliit karmimate piirangute ajal mais ja juunis veel võistlusi ei korraldab. Esimesed alaliidu korraldatavad võistlused toimuvad tõenäoliselt juulis. Eesti kergejõustikumeistrid üksikaladel ja mitmevõistluses selguvad kaheksandal ja üheksandal augustil. Tenniseliit teatas, et järgmised turniirid on kavas juba kahe nädala pärast. Teisedki spordialaliidud on mõista andnud, et väiksemaid võistlusi soovitakse korraldama hakata esimesel võimalusel. Mais ja juunis kehtiv maksimaalselt 100 osaleja nõue on kõige raskemasse seisu jätnud rahvaspordiürituste korraldajad. Osa traditsioonilisi võistlusi toimub moodsate lahenduste abil virtuaalselt. Paljud sündmused on aga tühistatud või edasi lükatud. Igal juhul on kindel, et suve teine pool, kui lubatud on juba 1000 osalejaga üritused tuleb rahvaspordisõpradele erakordselt tihe. Siseruumides võib alates tänasest väiksemates gruppides treenida ja spordisaalid on avatud ka tublidele harrastajatele, kuid sisetingimustes võistlusi korraldada veel niipea ei tohi. Sport on tagasi. Kuigi võistlusi on esialgu vähem ja tavapärane rütm, ei taastu ka spordielus veel tükk aega. Kaasaelajad peavad aga juuni lõpuni lootma sellele, et neid huvitavast võistlusest näidatakse kusagil videopilti.", "role": "user" }, { "content": "Sport on tagasi, kuigi võistlusi on esialgu vähe ja tavapärane rütm ei taastu niipea. Tänasest on vabas õhus lubatud korraldada maksimaalselt saja osalejaga spordivõistlusi. Pealtvaatajad pääsevad kaasa elama alates juulist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et kui need hinnad kestavad niiviisi pikalt, siis võib tekkida küll diskussioon ja kiusatus tegelikult selline turukorraldus muuta, sest viimane turule pääseja määrab hinna ja kõik saavad sama hinda kõik tootjad ja tarbija peab maksma seda siis kõige kallima, kogu elektritoodangu tarbimise eest kõige kallima viimase turule. Pääseja hinda. Selle muutuse all peate silmas täpsemalt, mida siis? Küsimus võib tekkida päevakorda, et, et et kas see turukorraldus on mõistlik ja jätkusuutlik? Ja mis alternatiivne turukorraldus võiks võiks olla siis? Alternatiiv on tegelikult ikkagi sisuliselt sisuliselt reguleeritud hinnad, kus iga tootja saab selle hinna, mis on tema kulupõhine pluss mõistlik tootlus, nii nagu käib näiteks kaugkütteturul, eks ju, et et soojushind määratakse tegeliku kulude alusel pluss mõistlik mõistlik tootlus. Ma ütlen nii, et see kiusatus võib tekkida. Sest need hinnad, kui nad niiviisi kestavad, see on enamus inimestel üle jõu käib. Tahtsingi küsida ka selle kohta, et mida saab teie hinnangul riik ära teha selleks et tavainimestel ei oleks nii valus, et et räägitakse siin lausa praegu keskklassi hävitamisest. Ma puusalt ei hakkaks tulistama, mida riik saab teha, et ega tegelikult ju see, kui me räägime sellest, mida riik on juba teinud, eks ole, see võrgutasude kompenseerimine siis võrreldes nende elektriarvetega, see on ju täiesti rahalises mõttes kompensatsiooni mõttes väga, väga väike. Eks ju riik ikkagi eelkõige panebki selle turukorralduse paika, tähendab oma põhimõtetega, et küsimus ongi kõige rohkem selles, et, et ja loomulikult noh, riik saab alati aidata neid, kes seda abi kõige rohkem vajavad. Üks on nagu turukorraldus ja teine on siis aidata neid, kes kõige rohkem pihta saavad, kellel on kõige raskem.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõtja ja endine Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles ERR-ile, et praeguste kõrgete hindade jätkudes võib poliitikutel tekkida kiusatus hindu reguleerima hakata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäiesti selgelt, me peame oma julgeolekut selles mõttes laiali tõmbama, et meie kaitserajad rohkem laiali. Et meil oleks meri kaetud ülevalt põhjas kuni alla lõunani välja, ehk Sõrve sääre tipust edasi veel. Meil on täna küll tõesti Gotland on, mina nimetan teda selliseks turvavõrguks, aga sellest on vähe oma rajatistega, oma kaitseväebaasidega, oma mereväega, nii et me, me peame vaatama täna tunduvalt laiemalt, et tekkinud olukorrale otsa, et kuidas sellega hakkama saada, kui näiteks ka aasta tagasi me peame täna tegema ja mida ainult otsusega vaatama mitmed aastad ette, sest et kaitsevaldkonna otsuste elluviimine, realiseerimine, see võtab alati aastaid aega. Ehk täna tehtud otsus, et midagi tegema hakata, realiseerub kõigi eelduste kohaselt kolme-nelja aasta pärast. Me tegime kaitseministeeriumis ka kalkulatsioonid, kui palju võiks maksma minna riigile selle Saaremaa sadama konkreetselt ümberehituse mereväebaasi ja need summad on piisavalt suured. Eelmise suve arvestus oli kusagil keskelt läbi 90 miljonit eurot. Ma ei välista ka seda, et näiteks ühel päeval võib olla ka selles mõttes NATO baas, mis on tunduvalt laiema kõlapinnaga ja laiema eesmärgiga. Aga, aga need on kõik aruteluteemad. Täna meil ei ole ühtegi otsust ja hiidlaste soov, rannakaitseüksus arutame, arutame.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et otsused suursaarte kaitsevõimekuse suurendamiseks võidakse vastu võtta järgneva poole aasta jooksul. Nende täideviimine võib võtta aga aastaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu juba mõnda aega kombeks, küsitakse uuelt keskkonnaministrilt esimese asjana, kas kliima soojenemine on tema hinnangul inimtekkeline. Erki Savisaar. Väga raske küsimus, et ma ei ole kindlasti mingisugune kliimaekspert, aga ma olen seda meelt, et inimestel kindlasti on mingisugune roll nendes muutustes, milles me täna oleme, kui suur roll, väga raske hinnata, aga ma ütlen, et see roll on olemas ja, ja ega täna ei ole üksmeelt ka selles, et kas inimene suudab kuidagi reaalselt seda soojenemist tagasi keerata või mis selle jaoks vaja on. Ma olen veendunud selles, et puhtam keskkond on meie kõigi huvides ja loomulikult selles suunas tuleb liikuda. Euroopa komisjon esitles juuli keskel kliimapaketti, mille eesmärk on vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heidet 2023.-ks aastaks vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Senine eesmärk oli 40 protsenti. Eesmärkide täitmine on Savisaare sõnul keeruline. Suurte riikide poliitikutel on kombeks pigem esineda loosungitega, mitte minna sisusse, aga mulle tundub, et päris sellisel kujul, nagu täna Euroopa seda meilt ootab, ei ole hetkel Eestis realistlik. Savisaar peab oluliseks, et süsinikuheite vähendamise eesmärk poleks pelgalt Euroopa ülene, vaid iga liikmesriik peaks selle eesmärgi eraldi saavutama. Aga mitte niimoodi, et mingisugused Lääne-Euroopa riigid jätkavad, nii, nagu nad siiani on jätkanud, ei ole ka täitnud väga aktiivselt seni võetud eesmärke ja siis, kui suurt tööstust ei ole, et siis me ei tohigi nagu sinnapoole sammuda ja, ja midagi teha ja täidame nii-öelda nende keskkonnaalaseid eesmärke, et niimoodi see kindlasti ei tööta. Kliimapaketi probleemsemaid või keerulisemaid ettepanekuid loetledes tõstab Savisaar esile transpordi. Kus 10 aastaga väga järske muutusi on väga raske esile kutsuda. Ühe suurema valukohana toob Savisaar välja ka komisjoni ettepaneku haarata merendus süsinikukaubandusse. Meie kõrval on Kaliningrad, meie kõrval on usluuga, kus on reeglid, teised ja kui me soovime, et kaubad liiguksid läbi Eesti, et ka Eesti majanduse tuleks sellest mingisugust kasu ja oleks töökohad, siis meie konkurentsivõime selgelt kannatab, sest suurtel laevadel väga vahet ei ole, et kas nad peatuvad siin Muuga või, või nad sõidavad edasi usluugasse merenduses. Täna kõige parem lahendus teadaolevalt töötab LNG-ga ja sellest keskkonnasäästlikumat lahendust üldse ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaministri kandidaat Erki Savisaar leiab, et Euroopa Komisjoni esitatud kliimapaketis on mitmeid nõrku kohti. Savisaar tõi seejuures välja plaani haarata heitmekaubandusse ka merendus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhiettekandjateks olid Eesti koostöökogu nõukogu esimees akadeemik Ain Elmar Kaasik ja Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin. Akadeemik Kaasiku sõnum oli lühike ja selge. Inimaegu indeksi pingereas oli Eesti 2007. aastal maailma riikide hulgas 44. kohal, mis tähendab, et Eesti on kahtlemata arenenud riikide hulgas ja me mõjuks olla kõrgemal, kuid maha tõmbab neid tervise osaindeks, mis kajastab peamiselt suhteliselt kehvi rahvatervisenäitajaid ja madalat oodatavat eluiga. Valdav osa küsimuste vastuste teemast, hõlmaski tervist ja tervishoidu. Küsimusi oli palju, mõned nendest nõudsid ka hinnangut, näiteks see, et kui me räägime riigi ebaühtlasest arengust, kuidas mõjutab seda õhuke riik? Kodanikuna ütlen ma, et liiga õhuke riik on tekitanud suure hulga probleeme. Võtame või sellesama traumatismi, meil sureb traumade tagajärjel umbes 2000 inimest aastas. Mõni aasta tagasi tehtud üks analüüs, mis põhines Rootsi ja Eesti andmete võrdlusel, näitas, et kui me saaks nõiaväel lõpetada või kaotada meeste suremuse traumade tagajärjel siis pikeneks Eesti mehe eeldatav keskmine eluiga kuue aastaga. Professor Lauristin keskendus hariduse ja majanduse vahekorrale ning venekeelse elanikkonna kohale Eesti ühiskonnas. Üks mõte esimesest teemast. Eesti majandusharude struktuuris on liiga suur rõhk sinikraadsid vajavatel, sektoritel ja seetõttu ka meie tehnoloogia ja kogu tootmiskorraldus lähtub tegelikult madala kvalifikatsiooniga ja madalalt kasutatavast tööjõust ja see on pidur meie majanduse arengule ja see on ka selline pidur, mis seda muutust, millest räägite siin kaks päeva tagasi tegelikult väga tunduvalt takistab, sest see eeldab seda, et suur osa olemasolevast tööstustööjõust näiteks tuleks ümber õpetada. Kui me aga nüüd vaatame oma ümberõppe ja täiendõppearvusid, siis me näeme, et Eesti kulutab kümneid kordi vähem kui arenenud riigid. Ja teine mõteavaldus Eesti meedia ja venekeelse elanikkonna vahekorrast. Meie jaoks peaks olema väga oluline just see seltskond, kes ei suuda jälgida eestikeelset teavet, seal on väga palju Venemaa kodanikke, seal on just nimelt neid, kelle nii-öelda sisejulgeolekuline roll Eestis võib olla noh, ütleme siis mitmesugune. Ja kui ma ütleksin niiviisi, et selle ühisinfovälja loomine kas või seesama venekeelse Eesti televisiooni kanali käivitamine üks minu asjatundliku kolleeg ütles, et see maksab haaval juhul kaks Soome ja kui me mõtleme, mis on meie julgeoleku jaoks olulisem, kas kaks soomukit või seesama ühine infoväli, siis see on teile vastata, see küsimus. Ning selle neli tundi kestnud ja tegelikult pooleli jäänud ja teisipäeval jätkuva arutelu lõppu, põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde tõdemus. Kokkuvõtlikult on komisjon seisukohal, et aruandest kumab läbi korduvalt selline lühike ja lihtne ja samas inimlikult mõistetav sõnum et Eesti ei ole enam lihtsa töö ega lihtsate mõtete maa.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas Eesti inimarengu aruannet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina välispoliitika ülesandeks järgmise 100 aasta jooksul on juhtida maailma Hiinale soodsas suunas, on üks Hiina julgeolekupoliitikuid öelnud. Kas nüüd see jälgimine on teie hinnangul osa sellest või paneb sellele aluse või mida sellest arvata? Terve maailm on jälgimise all, ega siin ei ole mitte midagi uut, see on moodsa aja tunnus. Hiina on ju noh, tõstnud pead viimastel aegadel nagu eriti tugevalt igal tasandil juba räägitakse, et üks hetk see Hiina selle maailma nagu enda kätte saab. Ma arvan, et see on osa sellest samast programmist, et kõik see jälgimine mingisugust algoritmide loomine. Et kuidas nii-öelda eurooplased mõtlevad, et nad peavad juba nii-elda, tunda põldu, kuhu nad lähevad ja ma arvan, et seesama jälitustegevus ongi kõige üldisemas pildis, nagu aru saada eurooplastest ja aru saada ladinast mingit käitumised, harjumused mingi kusagile sinnakanti. Te olete ise ühes oma varasemas kommentaaris öelnud, et Hiinal ei ole kavatsust praeguse maailmakorraga kohaneda, vaid ta tahab seda vastavalt enda soovidele totaalselt muuta. Ma olen sellega täiesti nõus, et niisama nad seal ei istu. Võib-olla see tehnoloogia tulek ongi võimaldanud seda teha, et, et seal nii-öelda kaugel mägede taga nagu on kusagil, aga jah, ma olen täiesti kindel selles, kuidas nende moodsate vahenditega on võimalik selle maailma nagu omale võtta, et noh, see jõuab kuidagi otsapidi sinna, ma arvan, et seal on mingi selline plaan, et Hiinal on ikkagi suuremad plaanid selle maailma Euroopaga ka.", "role": "user" }, { "content": "Selle avastas hiljuti Austraalia. Eestlasi seni vist nimekirjast leitud ei ole.", "role": "assistant" } ]