Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtetel, aga ka kõigil teistel ühingutel tuli oma tegelikud kasusaajad avaldada 2018. aasta sügisel. Tegelike kasusaajate andmete kogumine aitab tulevikus vähendada ja avastada rahapesu ja terrorismi rahastamise skeeme, teatas toona rahandusministeerium. Tänaseks on nii, et andmeid küll avaldatakse, igaüks võib neid äriregistrist vaadata, aga näiteks pangad neid andmeid ei usalda, räägib rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sõren Meius. Vahetult nende andmete õigsuse üle ükski riigiasutus kontrolli ei teosta. See, kes soovib oma tegelikku kasusaajat varjata, võib registrisse kirjutada mida iganes. Valeandmete esitaja üldjuhul karistada ei saa. Äriregister on lihtsalt platvorm, kuhu ettevõte oma kasusaajad kirja paneb. Teisiti öeldes, ametlikult ei esitata riigile valeandmeid isegi siis, kui tegeliku kasusaaja lahtrisse pannakse nimi miki hiir. Läinud suvel võeti vastu seadus, mis pidi probleemi lahendama. Seaduse järgi avatakse 10. mail tuli uus tegelike kasusaajate andmekogu. Sinna valeandmete esitajat ootaks juba krõbe karistus, kusjuures andmete kvaliteeti aitaksid hinnata pangad, notarid ja teised niinimetatud kohustatud isikud. Kui kohustatud isik siis avastab, et tema andmed justkui selle tegeliku kasusaaja kohta viitavad mingile muule infole, mis ei ole vastavuses sellega, mis registris on avaldatud, et siis peaks tekkima võimalus selline teade või hoiatusmärge sinna registrisse, siis avaldada. Hoiatusmärge oleks kõigile näha ja selle kustutamise eest peaks ettevõte ise hoolitsema. Kas esitada siis tegelike kasutajate kohta siis täiendavat tõendusmaterjali ja siis kinnitada nende õigsust või teha siis muudatus seal ise? Seaduse tekstis on kõik loogiliselt ära seletatud, aga tänaseks on selge, et niipea see süsteem toimima ei hakka. Registrite ja infosüsteemide keskus usub, et uue andmekogu ehitamiseks kulub poolteist aastat. Kaks kuud enne seadusemuudatuse jõustumist pole selle tööga veel pihta hakatud. Kahjuks me peame tõesti möönama, et selle andmekogu koostamise, alusdokumentatsiooni ettevalmistamine on võtnud kauem, kui me arvasime ja seetõttu kindlasti 10.-ks maiks seda arendust nagu valmis ei saa. Niisiis valmistab rahandusministeerium ette eelnõu, et 10.-ks maiks tehtud plaanid uue andmekogu valmimiseni edasi lükata. Tehnilised IT-eksperdid on siis öelnud, et kõik need arendused sõltuvad detailidest ja siis nende detailide selgumisel saab alles siis nii-öelda täpsemalt öelda, et mis see lõplik valmimisaeg võiks siis olla.", "role": "user" }, { "content": "Kahe kuu pärast peaks seaduse järgi avanema uus tegelike kasusaajate andmekogu. Andmekogu ehitamisega pole riik aga veel alustanud ning hinnanguliselt kulub arendustöödele ligi poolteist aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmise nädala esmaspäevast alustab suur osa Euroopa riikidest koroonasertifikaadi testperioodi. Kuigi täna käivitusid Euroopa liidus veel läbirääkimised sertifikaadi lõpliku raamis kamastiku ümber, peaksid juuni lõpuks kõik Euroopa majanduspiirkonna riigid seda kasutama. Vaatamata algavatele läbirääkimistele on Euroopa komisjon välja töötanud juba teatud tehnilised standardid, millele sertifikaat vastama peaks. Sellel saavad olema QR kood, omaniku isiku andmed, informatsioon vaktsineerituse kohta ning ametiasutuse nimi, mis selle välja on andnud. Kuigi sertifikaadi välimus ja vorm hakkab liikmesriigiti erinema, peavad sellel olevad andmed ja QR kood olema kõikjal samad. Euroopa komisjoni ülesandeks oligi luua ühine standard, kuid jätta riikidele vabadus valida sertifikaadile lahendus, mis vastab kohalikele oludele. Näiteks Prantsusmaal saab selle kätte senisest koroona äpist kuid mõnes teises riigis saadetakse sertifikaat d failina emailile. Lisaks sertifikaadi kättesaamisele luuakse ka eraldi mobiiliäpp selle õigsuse kontrollimiseks. Kuigi täpsed reeglid pole veel paigas, peab äpp olema kättesaadav kõigile kontrollivajadusega, asutustele ja äridele. Seejuures ei pea äpi kasutamiseks olema telefon ühendatud interneti ehk asutuskindlus peab säilima igas olukorras. Täna algaval Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu nõukogu ja komisjoni kolmepoolsetel läbirääkimistel ehk triloogil ei tohiks need standardid enam muutuda. Reeglid, mis puudutavad sertifikaadi kontrollimise kohustust erinevate asutuste või äride poolt jääb juba kõikide riikide enda otsustada. Samuti ka see, milliseid vaktsiine riigid aktsepteerivad. Nimelt on näiteks Ungari otsustanud kasutada ka sinovaki ja sputniku vaktsiin kuid Euroopa ravimiamet pole neid seni heaks kiitnud. Euroopa Komisjoni kõneisik Eric Mamer. Esiteks vaktsiinipass on informatsiooni tööriist, et soodustada liikumist ning see peaks selgelt ja võltsimatult kinnitama, et inimene on vaktsineeritud. Ta on teinud BCR testi või saanud antikehad haiguse läbipõdemise teel. Sellest järgmine aste on see, mida riigid selle informatsiooni pinnalt otsustavad. Koroonasertifikaat võib näidata, et inimene vaktsineeritud ravimiameti heakskiiduta vaktsiiniga ning siis on juba riigi otsustada, mis võimalused liikumiseks on. Aga siis peavad riigid käituma samamoodi enda, kodanike ja teiste liikmesriikide kodanikega. Diskrimineerimist ei tohi olla, ütles mamer. Triloogi käigus tuleb osapooltel leida ka lahendus, näiteks küsimusele, kui kaua peetakse immuunseks inimest, kes haiguse on läbi põdenud. Samuti räägitakse kohustuslike PC testide hinnast. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Uuel nädalal alustavad mitmed Euroopa Liidu riigid koroonasertifikaadi testimist. Samas käivad veel läbirääkimised nende lõpliku raamistiku üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Vene tippkohtumine tõi eile oodatud Venemaa lubaduse väed 31.-ks augustiks välja viia kuigi esialgu polnud tippkohtumise korraldajad üldse mingite dokumentide allakirjutamist ette näinud. Pooleteisetunnine kohtumine venis ligi nelja tunniseks ja lõppes kahe dokumendi allakirjutamisega. Niikaua, kuni presidendi tineel teineteise jaoks toosti ütlesid, koostasid välisministrid seni peaaegu kooskõlastatud lepingukavade põhjal ajaloolised dokumendid. Tähtsaim neist oli muidugi leping vene vägede väljaviimise kohta, kõneleb president Lennart Meri. Esimesel septembril ei ole Eesti vabariigis Läti vabariigis saksa liitvabariigis ühtegi Vene Föderatsiooni sõjaväelast. Me võime koos Euroopa ga lugeda, et teise maailmasõja viimased järelmid on selles osas likvideeritud. Ma arvan, et see on Euroopa võit. Ma olen selles kindel. See on oluline künnis, mis on Eesti rahvusvaheliselt tõstnud ühe astme võrra kõrgemale, see tähendab, et kõik need Olulised sammud, et Euroopa struktuuridega ühineda on meile praegu märksa Lihtsamad Eesti rahvusvaheline usaldusväärsus on oluliselt tõusnud. Investitsiooni kliima on paranenud. Kui meil oleks niisama tundlik börs nagu Chicago börs siis te saaksite seda ka homsetes börsiteadetest välja lugeda. Rootsi peaminister Carl Bild tegi veel eile avalduse, milles ta tervitab EestiVene kokkulepet ja peab seda oluliseks sammuks teise maailmasõja tagajärgede likvideerimisel. Mõnevõrra ootamatult panid Jeltsin ja Meri käe alla ka sõjaväepensionäride sotsiaalsete tagatiste lepingule. Siin on juba kõlanud süüdistusi Eesti taaskordses mahamüümises ja sõjaväepensionäride siia jätmises. Tõsi, allakirjutamisele järgnenud pressikonverentsil ütles president Jeltsin, et vene sõjaväepensionäridel on Eesti kodanikega võrdsed õigused. Hiljem kommenteeris lepingut Eesti-Vene läbirääkimiste vene delegatsiooni juht Vassili virin, et enamik vene sõjaväepensionäre saab Eestis elamisloa. Kas tõesti oli see vägede väljaviimise hind? President Lennart Meri. Eesti vabariigis on kõigil võrdsed õigused. Kui me ei räägi poliitilistest õigustest. See on kõigis demokraatlikes riikides nii. Sõjaväepensionärid on olnud probleem peamiselt ajakirjandusele, kes ei ole kahjuks mitte alati olnud piisavalt informeeritud, et sõjaväepensionäride kontingendist ja neid on 10700, ümmarguselt on 2500 tänase päevaga Eesti kodanikud ühel või teisel põhjusel, see tähendab, need on inimesed, kes on sünnipärased, Eesti kodanikud või Eesti kodakondsuse juba saanud. Ja edasi on inimesi, kes on 65 ja enam aastat vana ja see on kõige suurem sõjaväepensionäride kontingent. Ja kui te mäletate vabariigi valitsuse esimesel detsembril 1993 vastu võetud otsust, siis sellest otsusest te saate järeldada, et me liikusime täpselt nendes raamides, mis on meie parlamendi ja valitsuse määruse poolt meie ette seatud. Nagu võis eile aru saada asekantsler Raul Mälgu kommentaarist Eesti raadiole on Eesti ja Vene propaganda erinevad tõlgendused pärit lepingu paragrahvis kaheksa selle kaheksarealisest lausest. Selles on juttu sõjaväepensionäride õigusest saada kollane kaart ja sellele tööaastaid Eesti kodanikega üldistel alustel. Eesti kodanik võõrarmees teenitud aastate eest kollasele kaardile kandeid ei saa. Seega siis mitte ka vene sõjaväepensionär. Sõjaväepensionär saab kollase kaardi, kuid aastaid saab ta kas tsiviiltöö eest või ostu või kinkimise teel. Samas on selles lauses ka pikalt loetletud nõukogude ja vene armee teenistusliigid, mis jätab mulje, et Vene armee staaž lähebki arvesse. Eks lähitulevik näita, kas Eestil õnnestus Venemaa ära petta või läheb Eesti-Vene vaheliseks tõlgendussõjaks. Usutavasti on vene vägi siis juba väljas. Elamislubasid võib taotleda iga sõjaväepensionär, iga taotlus lahendatakse individuaalselt ja Eestil on lepingu järgi õigus langetada otsus oma julgeolekukaalutlustest lähtuvalt. Raul Mälk ütles eile Eesti raadiole, et Eesti ei teinud ühtegi järeleandmist, sest kõik kompromissid oli Eesti teinud juba varem. Eile jäi kompromissikord Venemaale ja, nagu ütles välisminister, polnud Venemaal enam olulist valikut. Lepingutel seisab ees ratifitseerimine parlamentides, väitis Riina Kionka välisministeeriumist. Venemaa president Boris Jeltsin väljendas rahulolu Eesti presidendi Lennart Meriga peetud kohtumise tulemustega. Jeltsin toonitas, et ta saavutas kokkuleppe vene sõjaväepensionäride kaitse küsimuses, millega ei tuldud kolme aasta jooksul toime Eesti-vene madalama taseme läbirääkimistel. Venemaa president ütles, et tal pole veel kellegagi olnud nii pikka kohtumist kui eile president Meriga. Vestlus kahe presidendi vahel kestis viis tundi. Jeltsin väitis, et Eestil õnnestus lääs üles ässitada. Venemaa presidendi sõnul sai ta kirja Bill Clintonilt ja Helmut koolilt, milles mõlemas rõhutati vägede väljaviimise vajadust. Otsus Inimõiguste kaitsest lükati aga mitmeks aastaks edasi. Jeltsin lisas, et tänu Venemaa kindlameelsusele inimõiguste küsimuses õnnestus saavutada siiski see, et vene sõjaväepensionärid said Eesti kodanikega võrdsed õigused. Lennart Meri arvates võib nüüd hakata tulema ka lepinguid muudes eluvaldkondades, näiteks majanduskokkuleppeid. Küsimusele, kas Venemaalt võib ebameeldivaid rünnakuid tulla ka pärast lepinguid, ütles president vestluses ajakirjanikega lennukis et lepingutega ei muutunud Venemaa poliitiline nägu. Uue juriidilise vormi said vaid Eesti-Vene suhted. Venemaal on endiselt populaarne ka NSV Liidu taastamise idee. Sellegipoolest hindab president lepinguid väga kõrgelt ja arvab, et nendega seonduv temaatika peaks jääma väljapoole valimisvõitlust. Opositsioon siiski oma arvamust avaldab, kuigi lepingu teksti pole kuigi palju riigis veel levitatud ja väidetavat eestikeelset lepingu teksti pole edastada ka Eesti saatkonnal Moskvas. Peeter Lorents. Koonderakonnast soovib avaldada arvamust lepingutekste lugemata. Jääb mulje, et asi on teinud ohtliku pöörde ja isegi sõltumata sellest, mida konkreetsete lepingute tekstid sisaldavad, eriti ohtlikuks pean ma seda lepet, mis käsitleb vene vägede väljaviimist, kuna selle kohast lepet ei ole üldse tarvis sõlmida. Niipea kui me sõlmime asjakohase leppe, omandab kogu nende siinviibimine kuni lahkumiseni, kui seda üldse toimub teatava juriidilise staatuse. On olemas alus juriidilisteks vaidlusteks ja on olemas alus viivitusteks. Nüüd mis puudutab seda teist lepet sõjaväepensionäridega siis siin on ka omad ohud olemas. Nimelt Eesti oli täis omal ajal väga kõrg tasemega ja strateegiliselt üliolulisi tugipunkte. Nende valvamine ja kaitsmine teatavasti nõuab väga korraliku ja hea ettevalmistusega spetsialiste. Need spetsialistid oma tööülesannete täitmiseks ei saa sugugi olla kuskil 50 või 60 aastased taadid vaid hästi treenitud ülihea ettevalmistusega mehed. Ja kui need nüüd kõik jäävad siia, siis ma arvan, et see summa summarum on Eesti riigile ohtlik, kusjuures kellegi persooni niisuguse ohtlikkuse tõestamist ma ei kujuta hästi ette. Ja, ja ma usun, et, et see lepingusäte, mille kohaselt noh, meil on nagu õigus, eks ole, keelduda sellistest inimestest, kelles me näeme ohtu, on lihtsalt bluff.", "role": "user" }, { "content": "Eesti-Vene lepetest sõlmimisele järgneva päeva keskpäeval. Kommentaaris kasutatud 00:00:36 ja 00:02:38 Lennart Meri seletusi ja 00:07:34 Riigikogu liikme Peeter Lorentsi kontra-arvamust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n329 Põltsamaa valla elanikku esitasid volikogule jaanuaris soovi puurmani alevik ja ümbritsevad külad üle anda Tartu valla koosseisu. Endine Puurmani vallavolikogu esimees Üllar Safrik ütleb, et kohalikud ei taha leppida olukorraga, kus vallavalitsus lahendab eelisjärjekorras Põltsamaa linna muresid. Kui sügisel oli eelarve, strateegiate ja muude seal valla strateegiliste asjade arutelu, noh siis olime jõudnud tegelikult nagu sinnamaani, et oligi Põltsamaa, kõik areneb, ilus, silutatakse teid, aga kuivõrd noh, puurmani inimene Põltsamaal käib nagu suhteliselt vähe, liikumissuund ongi, kui on puuramist välja, on rohkem Tartu poole, siis meile jääb nii-öelda andmise rõõm, mis peaks küll saamise rõõmust palju suurem olema, aga alati mitte ütleme, Tartu valla piires, kuidas nüüd öelda, on palju väikseid ja oleme ühed nendest väikestest, no Põltsamaal on, ütleme niimoodi, et on üks suur ja mõned väiksed. Kuu algul langetas Põltsamaa vallavolikogu otsuse, et kõne all olevas piirkonnas tuleb läbi viia rahvaküsitlus. Põltsamaa vallavanem Andres Vään ütleb, et sügisel seda ka tehakse. Kriitika aga, et Purmani kandi inimeste muredega Põltsamaal ei arvestatav vään ei nõustu. Minu arvates on kõikidel muredel olemas lahendus ja, ja kõik ei saa ju kohe ja korraga. Mõned asjad on võib-olla ebarealistlike plaanide tõttu veninud ja, ja mõned on saanud ju rohkemgi tehtud, kui neid plaanis oli. Ja selge on see, et selline omavalitsuse nii-öelda haldussuus, tus tekitab väga palju segadust ja väga palju ka kulu. Kuigi rahvaküsitlus tuleb, ei ole see siduv. Otsuse peab siiski tegema Põltsamaa vallavolikogu koos Tartu vallavolikogu nõusolekuga. Tartu vallavanem Jarno Laur ütleb, et Tartu vallas ettepanekut pigem pooldatakse, kuid jagub ka lahendamata küsimusi. Rahanduslikud asjaolud ehk et kui on ulmani objektide tarbeks võetud laenu, siis siiamaani see praktika Eestis on olnud selline, et siis need laenud nii-öelda tahetakse üle anda sellele omavalitsusele, kuhu need inimesed hakkavad oma maksutulu maksma, noh, see on suhteliselt loogiline, ilmselt, eks ole. Et siis tuleb, siis tuleb konkreetselt kokku leppida, et mis see täpne maksukoormus maksukoormus on ja, ja kuidas üle antakse, et noh, neid tehnilisi asju on kindlasti päris palju, mida tuleb, tuleb sellisel juhtumil rääkida. Kui sügisel peaks selguma, et rahva soov on kuuluda teise valda ei saa täna siiski öelda, kaua piiri nihutamine aega võtaks või kas mõlemad volikogud seda toetavad.", "role": "user" }, { "content": "Põltsamaa vallavalitsus korraldab rahvahääletust, et teada saada huvi ulatust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPäästeametiga täpselt samal ajal sinna maja ette jõudsime, nii et oli nii kurb, kui see ka ei ole näha algusest lõpuni selle maja hävingut hoones oli ikkagi leegid vaid teise korruse ühest aknast ja sellel hetkel ütleme küll ausalt tundus, et seda maja on võimalik päästa, et tegemist on sellise väikse lokaalse tulekoldega ja aga see olukord ikka muutus drastiliselt kiirelt, et sõna otseses mõttes sekunditega, et paratamatult see hoone võttis ikka väga kiirelt tuld ja sellel hetkel küll tundus, et austatud päästeamet saaks teha oma tööd kiiremini, aga ma usun küll, et see on puhtalt ka emotsioonidest tulev hinnang, et et see esimene hetk, kui sinna kohale minna, siis tundus ikkagi selline kustutatav, tuli olema, aga see sõna otseses mõttes sekunditega muudkui kasvas ja kasvas ja see oli, ütleme, üks 50 minuti pärast oli juba näha, et, et sellest majast nüüd küll selles osas nagu midagi enam päästa pole, et see nüüd küll läheb kahjuks tuleroaks ja muidugi oli palju inimesi, kes käisid ja ikka viitasid sellele, et on süütamine. Ma mäletan, et esimestel minutitel lausa olid ühed härrasmehed, kes karjusid selle, see on süütamine ja provokatsioon, et, et püüdke süütajad kinni, aga eks sellised sündmused paratamatult ka palju selliseid spekulatsioone tekitavad, et täna kindlasti on vara rääkida sellest, mis oli see konkreetne põhjus, et usun, et see selgitatakse ja uuritakse välja, aga aga loodame täiesti sõna otseses mõttes loodame sügavas hingepõhjas, et ei ole tegemist pahatahtliku süütamisega, see tundus küll väga kurb lahendus, kõik tänapäevased süsteemid, olgu see kas tuletõrje häiresüsteem ja olid selles majas olemas. Tõepoolest on jälle see koht, kus tuleb üle vaadata, millest siis selline tingitud tagasilöök, et ikkagi see teave jõudis mitte läbi andurite, vaid läbi telefonikõne päästeametile. Antud juhul on küll hea meel, antud hoone oli siis see, sa kindlustus kindlustatud ja mis annab täna nagu vähemalt sellise sisemise julguse, et, et saab selle hoone uuesti püsti. Täna konkreetselt on Nõmme turg suletud, loodame seda, et laupäeva hommikul on Nõmme turg teiste kioskite ja välilettide näol avatud. Eks tuli süttis, seda ei tea nagu kuulsite, spekulatsioonina arvatakse ka süütamist ja selle kohta, arvas linnaosavanem intervjuus aktuaalsele kaamerale. Nii. Kuigi kui vaadata ka seda, et tuli sai alguse siis tänava poolt, siis teades seda maja projekti, siis kõikvõimalikud elektriseadmed ja kõik tegelikult maja teises teises otsas, nii et selles osas küll sellised kahtlused kindlasti tekivad, aga täna on see puhas spekulatsioon ja, ja rahva rahva jutt.", "role": "user" }, { "content": "Tules hävis renoveeritud Nõmme turuhoone. Öösel hävis tules Nõmme hiljuti renoveeritud turuhoone, mis oli ka muinsuskaitse all. (Riina Eentalu).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjaloolisel videokohtumisel oli otseühendus 30 NATO riigi pealinna ja välisministriga. Riikide suursaadikud ja NATO peasekretär istusid koos Brüsselis peakorteris Eesti alaline esindaja NATO juures küllike sillas telling. Väga hästi läks, tehniliselt kõik õnnestus suurepäraselt, see oli üldse ajaloos esimene kord, kui NATO pidas sellist video teel kohtumist või NATO välisministrit. Selles mõttes oli ajalooline kohtumine aga ka väga sisuline ja loomulikult põhiteema oli siis see koroona viirus ja, ja selle vastu võitlemine. NATO ei ole viirusevastase võitluse eesliinil, aga liitlasriikide kaitseväelased aitavad transportida meditsiinivarustust ja haigeid, püstitada välihaiglaid ja koordineerida koostööd. Haigus ei ole jätnud puutumata ka kaitseväelasi, aga NATO missioonid ja teovalmidus ei ole ohus, kinnitas peasekretär. NATO peasekretär Jens Stoltenberg etas Create krijus. NATO on loodud tegelema kriisidega, meil on sellega palju kogemusi, meil on selleks välja arendatud ja treenitud plaanid. Sama kehtib balti riikide kohta, me jääme kohale õhuturbe ja lahinguüksustega ja meil on võimekus kohalolu suurendada, kui vaja. Me oleme märganud Venemaa militaarset kohalolekut meie piiride lähedal. Hiljuti nägime kiirõppust lääne ja keskpiirkonnas. Me oleme märganud arvestatavat Venemaa kohalolekut Põhjamerel. Nii et me jälgime muidugi militaarset tegevust, nagu me seda alati teeme. Eesti alaline esindaja NATO juures küllike sillas telling. Kõik need tegevused, mis, mis meid kaitsevad ja, ja meie julgeolekut tagavad, et kõik need asjad jätkuvad ja kohtumisel osales ka siis vägede ülemjuhatajad ja noh, kuigi ta muidugi ütles, et sõdurite tervis on, on eelkõige tähtis, aga, aga ikka tuleb katsuda jätkata kõikide tegevustega. Välisministrid arutasid NATO samme Lähis-Idas ja Afganistanis ning kinnitasid NATO tulevikuarutelu mandaadi. Esimest korda osales istungil täieõigusliku liikmena Põhja-Makedoonia.", "role": "user" }, { "content": "NATO välisministrite kohtumine leidis eile esimest korda ajaloos aset videokonverentsi vormis. Allianss aitab kaasa koroonaviiruse vastases võitluses ja kinnitab, et pandeemia ei vähenda liitlaste võimekust julgeoleku tagamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõenäoliselt just see teade, et võib olla varsti enam reisida ei saagi, vallandas Venemaal järsku reisipalavikku lisaks traditsioonilised vabad päevad tänasest kaheksanda novembrini. Paljudes riikides ei tunnustata aga Vene vaktsiini sputnik, seega nendesse riikidesse sõita ei saa. Kuhu Vene turist sõita saab? Peamised reisisuunad on küll Egiptus ja Türgi, seal on juba fikseeritud 30 protsendi reisipakettide müügikasv, samuti võivad venelased tulla ka Eestisse, arvestades meie kliimaga, võib-olla on loogiline, et praegu inimesed valivad soojad maad. Egiptuses on praegu venelaste poolt ostetud juba kõik luksuslikud veetärnilised hotellid. On oodata, et lähipäevil lähebki selle laine Egiptuses e. Huvitav on ka see, et inimesed lähevad sinna tavaliste lendudega. Nii et üks selline reis võib maksta 700 800 kuni 1000 euroni vähem kui nädala eest. Egiptus, mis oli alati üks odavamatest, kui mitte kõige odavam reisi sihtkoht. Nüüd muutub täitsa nagu luksuslikuks puhkuse paigaks. Nagu Space Travel i juht ka rõhutas, Euroopa Vene vaktsiin ei tunnusta, seega euroliidu riikidesse venelased reisida ei saa. Anton nagu kuulsid, ütles, et Eestisse siiski saab. Küsisime selgitust välisministeeriumi asekantsleri Märt Volmeri käest. Jah, Eesti seisukoht on olnud juba mõnda aega selline sotsiaalministeeriumi juhtimisel, et me tunnustame kõiki viise, kuidas inimene on siis saavutanud immuunsuse ehk siis ka ka sputnik puhul, kui ta on täielikult kuuri läbinud ja saavutanud immuunsuse suudab seda tõestada, siis Eestis seda jah, arvestatakse. Ja suudab tõestada, tähendab, et tal peab olema mingit laadi koroonapass. Jah, ja Venemaal on täitsa olemas ka enamuse standardiseeritud ja me oleme neid näidiseid vahetanud, nii et need on tegelikult ka üsna kenasti kontrollitavad.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa turismiagentuuri Space Travel juht Artur Muradjan teatas, et seoses koroonalaine tõusuga Venemaal võivad mõned riigid vene turistidele uusi reisipiiranguid kehtestada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas on midagi mulle kurta või kõik läheb nii nagu? Praegu on küll kõik korras, praegune ravimite valik on hea. 77 aastane patsient Mati kuus on oma koduköögis Viljandi vallas Intsu külas ja sisehaiguste arst Estri Kruus nõustab teda telesilla vahendusel. Kui arst ja patsient oma tervisejutud räägitud saavad, küsin patsiendilt, kes on mõni aeg tagasi Viljandi haiglas ravil olnud, mis vahe on suhelda arstiga telesilla vahendusel ja silmast silma? Mati kuus. Et see on hoopis teine asi, kui olla kuskil kabineti ukse taga ja oodata tunde ja raisata arsti teie enda aega. No täna teil oli arstiga viimane kohtumine, kas te saite temalt abi ja väga palju. Ma tänan. Mina olen sisehaiguste arst, Estri Kruus. Reaalselt te asute praegu, kus reaalselt asub praegu oma kodus Tartu linnas minu silmad ja kõrvad ja käed heade tublide õdede näol, kes mulle ülevaate annavad, mis toimub ja, ja nendega koostöös me siis lahendame olukorda. Kuidas teie tavatööst nüüd see töö erineb? Totaalselt erineb, senimaani olen ma teinud ikka niisugust tööd, et ma näen haiget, vajadusel panen käe haigele külge, kuulan haiget, see on minu jaoks ka väga uus teenuse liit, nii et eks me õpime praegu. Viljandi haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras ütleb, et koduhaigla teenus sündis kriisi ajal sulaselgest vajadusest. Kui kõiki haigeid ei saanud haiglasse vastu võtta ja tekkis vajadus aidata patsiente nende kodus. Patsient, keda tavatingimustes ravitakse haiglas, kuid kes näiteks ei soovi haiglas kauem olla, soovib rutem koju minna või keda ei saa haiglasse suunata, sest on kriisiolukord. Patsiendile, läheb koju koduõde ja eriarsti korralduste kohaselt. Toimetab seal nii nagu haiglaõdegi võtab analüüse, nõustab, jälgib, kuidas ravi toimib. Praegu aitavad telesilla vahendusel patsiente ravida kaks Viljandi haigla koduõde kuid haiglal on kokku neli kliinilise töökogemusega õde, kes saaksid vajadusel koduhaigla teenust veelgi laiendada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Praegu aitab haigeid külastav koduõde eriarstiga suhelda kuuel patsiendil, ligi poolteist kuud kestnud testperioodil on telesilla abil ravi saanud 11 patsienti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul on linnas ettevõtetele mõeldud kruntide nappus ning selliseid krunte on vaja juurde luua. Haapsalu linnavalitsusel on soov hakata planeerima tööstuse tänava lähedale uut ala, kuhu selliseid krunte luua ning detailplaneeringu algatamise eelnõu jõuab varsti linnavolikokku. Helen Rammu selgitab, miks on just tööstuse tänava äärne piirkond tootmisalaks sobiv. Linn näeb selle pärast seal potentsiaalset tööstusala, et, et see on olemasoleva linna tööstusala pikendus ja sinna on juba tööstuse tänav välja ehitatud ja kõikvõimalikud trassid on suhteliselt krundipiiril, nii vesi kui elekter kui ka kanalisatsioon on suht lähedal. Kommunikatsioonid plaanib linn viia detailplaneeringu käigus tööstuse tänav 21 kinnistule moodustavad kruntideni välja ise, kuid nende trasside täpse maksumuse selgitaks välja ligi aasta kestev planeerimisprotsess, jätkab Helen Rammu. Võib-olla kuni mingi 500000 eurot võiks kuluda tulevikus kommunikatsioonide väljaehitamisele. No see sõltub muidugi, mida täpselt on vaja ehitada ja milline tuleb see tänavavõrk ja millised tingimused Haapsalu veevärk annab vee ja kommunikatsioonirajatiste ehitamiseks, et meil on krunte, mis meil jäävad reservi krunte, mida me saaksime kohe müüa, võib-olla teeme arenduste. Et kõik on võimalik ja siis edaspidi pakume siis krunte kas hoonestusõigusega või müügiks ettevõtjatele. Haapsalu linnavolikogu peaks eelnõud arutama 28. jaanuaril. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu linnavalitsus saadab volikokku eelnõu algatada linnaservas Tööstuse tänava naabruses uue, 22 hektarise tööstusala detailplaneering.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaabel jookseb siit minu alt praegusel hetkel läbi, suunaga sinnapoole ja mobiilimast on siinsamas lähedal ja maja, kuhu tahaks internetti kodu, on see. Nõnda kirjeldab oma soovi Aigar Kalk, kes on üks 6000-st Lõuna-Eesti inimesest, kes tegi Eesti andmesidevõrgu üleskutse peale avalduse ja maksis 153 eurot, et saada oma Läti piiri ääres asuvasse koju kiire internet. Kalk ütleb, et see on praeguseks juba elementaarne vajadus igale kodanikule. Aigar Kalk jätkab. See annab siia ju võimaluse teha kodus tööd. See annab võimaluse valvata oma majapidamist. See annab võimaluse ka nutikodu lahendusteks. Eesti andmeside võrk lubas paari aasta eest, et nad viivad kiire interneti 90 protsendi Lõuna-Eesti elanikeni inimesi kutsuti üles sõlmima liitumisleping. Novembri lõpus sai ta ka liituda soovi, et järgmise sisuga kirja edasi räägib üks liituda soovijaid Ave Tamra. Et ei, et kuna riik ei rahasta rohkem, siis te olete nagu täiesti sellest projektist praegu väljas, aga me tegeleme sellega edasi ja võimalik siis, et kahe aasta jooksul ikkagi on võimalik teil see ühendus saada. Eesti andmesidevõrk aktsiaseltsi esindaja Hanna Kaplan ütleb, et nad ei ole viinud oma plaane täide, kuna riik ei toeta neid. Kaplan jätkab. Kuna viimased kolm aastat on vaenusem kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud omavoliliselt otsustanud baas rahastuse üle, siis pole Eesti andmiste võrk saanud piisavalt rahastust ja seetõttu ei ei ole meil võimalik viia kiiret interneti nii paljudele soovijatele, kui, kui seda algselt planeerisime. Ja hetkel on meil liitumislepinguid sõlminud circa 6000 inimest, kellest siis vähemalt pooltel oleme seadnud ka teavitus e soov, et saame neile valgus kaabli ühenduse välja ehitada. Mäletatavasti lubas valitsus kohalikele omavalitsustele 20 miljonit viimase miili välja ehitamiseks, ent otsustas siis, et juurdepääsuvõrgu ehituseks kuulutatakse välja riigihange. Vaatamata sellele sõnumile ei loobunud andmesidevõrk oma plaanidest ning jätkas liitumisavalduste kogumist ja baasvõrgu ehitamist. Teemat kommenteerib omalt poolt majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raido Iling. Andmesidevõrgul on oma plaanid, mis on suuremad kui need, mis riigil on võimalik nii-öelda ellu viia. Ja võttes arvesse regionaalset tasakaalu ja õiglast jaotust maakondade vahel, ei ole me saanud ressursside ammendumise tõttu täiendavaid soove rahuldada. Ühtlasi jääb tarbijatele arusaamatuks, miks ei kasuta andmesidevõrk viimase miili ehitamiseks Eesti lairiba arenduse rajatud baasvõrku, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile teenusepakkujatele. Andmesidevõrk ütleb aga, et olemasoleva baasvõrgu lähedus ei ole ainuke kriteerium viimase miili ehitamiseks. Oluline on ka näiteks asustustihedus. Andmesidevõrguga liituda soovinud Ave Tamra ütleb, et tegelikult jäävad need tingimused liitujatele segasteks. Ma küsin, mitu majapidamist peaks siis liituma teiega, et me selle ühenduse saaksime, aga sellist vastust ka ei ole ehk et neid kriteeriume mille põhjal nagu võiks inimene siis selle otsuse langetada, et kas ma tahan selle andmesidevõrguga just liituda või ei, neid nad nagu ei avalikusta või on need lihtsalt nii keerulised. Andmesidevõrk on lubanud kõigile, kes lähiajal ei saa läbi nende projekti kiiret interneti raha tagasi maksta.", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Eesti omavalitsusi koondav MTÜ Eesti Andmesidevõrk tutvustas kahe aasta eest oma projekti \"Internet koju\" kui Baltimaade suurimat internetiprojekti, mis lubas viia kiire interneti enamike maapiirkonna inimesteni. Seni pole MTÜ suutnud oma lubadusi täita ning paljud liitunud on hakanud oma raha tagasi küsima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulen nüüd põhisüüdistuse juurde. Väidetavalt olen ma andnud politseile maakondade kaupa ette arvud kui palju ametnikke tuleb kohtu alla anda. Kinnitan teile. Justiitsministeerium ega minister pole andnud kellelegi ühtegi arvu Pole olemas maakondlikku jaotust. Absurdsed on väited, nagu oleksid olemas mingid nimekirjad ja vahistamiskavad. Politsei, prokuratuuri, kaitsepolitsei ning maksu ja tolliameti tippjuhid koostöös parimate asjatundjatega on kavandanud töömahte et kasutada paremini oma ressursse prioriteetsete kuriteo liikidega võitlemiseks. Tegu on töödokumendiga, mis on olnud ja on ka praegu avatud muutmiseks. See on eelnõu, mille suhtes pole midagi lõplikku otsustatud ja millel pole kellegi allkirja ega lõplikku heakskiitu. Ühistöö on ette võetud selleks, et lõpuks ometi leiaks siseministeeriumi inimesed korruptsiooni asjade uurimiseks. Tänaseks on ka kõigile selge, et selline töömahtude kavandamine pole uus ei Eestis ega teistes demokraatlikes riikides. Tolliamet planeerib süüasju ette alates 2001.-st aastast. Politseiamet vähemalt aastast 2004. Tõsi, politseiameti plaanid on olnud salastatud ja siseminister on neid siiani eitanud. Kas minu süü on selles, et ma püüdsin asju ausalt selgitada ja asusin ametkondade heas tahtes tehtud tööd kaitsma või kas tõesti on töödokumendi viimistlemata sõnastus põhjuseks, et kogu tööle kriips peale tõmmata? Tihti on nii, et vool tõmbab kaasa ja kõik ei jõua läbi mõelda ja lõpuni viimistleda. Ametkondade tegevus on olnud tormakas juhituna soovist oma tegevust kiiresti tõhustada, keskenduti sisule ja unustati sõnastus. Tundub, et sama tormakas on olnud parlament. Stalinismi ja muude karmide sõnadega lõkkele puhutud emotsioonid ei jätnud ruumi faktide kontrollimisega.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Ken-Marti Vaherile avaldati Riigikogus umbusaldust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDemokraatide erakonna kongress pidi toimuma juba juulis kaalukeele osariigis Visconsinis, kuid lükati koroonaviiruse leviku tõttu edasi. Virtuaalsel kogunemisel mainiti viirust mitu korda. Oma probleemidest rääkisid väikeettevõtete omanikud, õpilased, põllumehed ja perekonnaliikme kaotanud ameeriklased räägib Kristi nurguisa. Mu isa oli terve, 65 aastane, tema ainukene varasem terviseprobleem oli Donald Trumpi usaldamine ja selle eest tasus ta oma eluga, räägib New Yorgi kuberner Andrew Cuomo. Ainult tugev keha suudab viirusega võidelda ja Ameerika lõhed nõrgestasid seda. Donald Trump ei loonud esialgset lõhet, see lõhe lõi trumpi. Ta ainult muutis selle hullemaks. Samuti keskenduti viimaste kuude jooksul üle riigi toimunud politseivägivalla vastastele meeleavaldustele, mis on mitmel pool muutunud vägivaldseks. Peale maisvahistamise käigus surnud George Floydi perekonnaliikmete rõhus rassiprobleemidele ka endine esimene leedi Michelle Obama. Millal iganes loodame sellelt valgelt majalt juhtimist, lohutust või mingisugustki järjepidevust, saame hoopis vastu kaose, lõhestatuse ja täieliku empaatia puudumise. Senaator Bernie Sanders rõhutas, et need on ajaloolised valimised ja riik vajab erinevate probleemidega võitlemiseks suurt liikumist. Sanders oli Bideni peamine konkurent demokraatide eelvalimistel. Bideni kampaania loodab, et teist korda järjest nominatsioonist ilma jäänud Sanders suudab veenda erakonna progressiivsemaid valijaid endise asepresidendi poolt hääletama. Berni Sanders. Meie kampaania lõppes mitu kuud tagasi, aga meie liikumine jätkub. See muutub iga päev tugevamaks. Paljud ideed, mille eest võitlesime ja mida veel paar aastat tagasi peeti radikaalseteks, on nüüd tavalised. Lisaks rääkisid demokraatide kongressil neli vabariiklast, kes ärgitasid president Donald Trumpi vastu hääletama. Trump aga on otsustanud selle nädala veeta kampaania üritustel. Eile külastas ta näiteks Visconsini ja Minnesota osariiki. Vabariiklaste erakonna kongress toimub järgmisel nädalal. USA president Donald Trump. Mitte keegi ei soovi kajastada unis soud. Me muutume üheks igavaks sotsialistlikuks riigiks, mis läheb põrgusse. Biden juhib trumpi ees enamikus üleriigilistes küsitlustes, aga hiljutise CBS- uudiste uuringu järgi on vabariiklased palju entusiastlikumad hääletama minema, kui demokraadid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA demokraadid alustasid neli päeva kestvat erakonna kongressi, mille lõpus nimetatakse Joe Biden ametlikult presidendikandidaadiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädala pärast, kui peame jaanipäev, on peaminister Kaja Kallas Euroopa ülemkogul, kus arutatakse ka inimeste vaba liikumist ja nakatumiste seisu Euroopa liidus. Eestis on leviku tase praegu kollases eesmärgiks on viia see rohelisele, mis tähendab alla neljakümmet nakatumist päevas. Selle saavutamine eeldab aga vaktsineerimise hoogustamist. Haridus ja teadusminister Liina Kersna märkis, et koolide seisukohalt on oluline, et kõik õpetajad saaksid vaktsineeritud. Tellisime Tartu Ülikoolilt tänase teadusliku teadmise, mis puudutab koole ja COVID viirus ja üks selle ülevaate, nagu põhijäreldustest on see, et koolid peavad olema avatud. Meil on täna piisavalt teadmisi selleks, et öelda, et koolide sulgemise kahju on oluliselt suurem ja kui see kasu, mida viiruse leviku tõkestamise mõttes saadakse arvestades muidugi seda, et tuleb kasutada kõiki ohutusnõudeid ja see samane vaktsineerituse tase on, on samuti oluline. Et kui üldse rääkida distantsõppest, siis gümnaasiumiastmes juhul, kui on väga kõrge nakatumisnäitaja ühiskonnas ja ka teatud tingimustel põhikooli kolmas aste ehk seitsmes, kaheksas, üheksas klass, aga esimene kuni kuues ja erivajadustega lapsed peaksid igal juhul saama koolis käia. Me kindlasti sügiseks teeme konkreetsema plaani ja juhised, kuidas vastu minna järgmisele õppeaastale, et lapsed mitte kunagi ei peaks enam üle elama sellist õppeaastat, nagu see lõppev oli. Kultuuriminister Anneli Ott ütles, et ministeerium töötab välja uut toetusmeedet, mis annaks kindluse suuremate kultuurisündmuste korraldajatele. Aga kui peaks juhtuma, et peab panema uued piirangud või need juba planeeritud üritused peavad siiski ära jääma siis on võimalik tulla kultuuriministeeriumi, taotlema siis nende ürituse korraldamisega seotud kahjude hüvitamist, aga teiste meetmete puhul natukene veel kannatust, kes toetust ootavad, et taotluste läbivaatamine käib. Keskkonnaministeerium loodab aga veel enne jaanipühi saate kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis aitaks tagada lindude pesitsusrahu metsades keskkonnaminister Tõnis Mölder. Kõik looduskaitselised alad läheksid siis raierahusse alates 15.-st aprillist kuni 15. juulini ja teine oluline muudatus, mis seal sees on, on see, et loomastiku kaitseks siis sigimisperioodil on võimalik valdkonna vastutaval ministril oma määrusega siis piirata raie tegemist kuni kaheks kuuks, sõltumata siis metsatüübist, metsa omandist. Need teemad vajavad suuremat õigusselgust.", "role": "user" }, { "content": "Haridusministeerium töötab sügiseks välja plaani, et koole ei peaks sulgema. Valitsus pidas viimase istungi enne jaanipühi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPlaneeringuala suurus on 202 ruutkilomeetrit ja see paikneb Tori valla põhja osas. Planeeringu lahenduse väljatöötamisel võetakse arvesse sotsiaalseid aspekte, kohalike huvisid, riigikaitselisi piiranguid ja keskkonnamõju, samuti majanduslik ja tehnilisi võimalusi. Taotluse esitasid San Windowsiaselts ja Hutilitas Tori abi vallavanem Sidne Rõngas. Uurime teemaplaneeringu käigus seda, kuhu oleks võimalik tuuleparke rajada. No teil väga suuri piiranguid ei ole nendel aladel Kaitseministeerium on öelnud küll, et kõrgusepiirangud jääksid nende jaoks 150 kuni 250 meetri kõrguseks. Et kui siin Eesti piires räägitakse ka 300 meetri kõrgustest tuulikutest, siis tänase kaitseministeeriumi seisukoht on, et need peaks jääma sellesse vahemikku. See on see ala, mis kaitseministeerium on öelnud, kuhu saaks rajada maismaal ja torivald jääb selle ala sisse tervenisti peaaegu võib olla oluline, selle asja juures on veel see, et volikogu otsuses on ka välja toodud kohe ennem kehtestamist. Lepitakse kokku ka kohaliku kogukonna saadava hüvitise või kasu kavandatav suurus, sellest on väga palju räägitud ja võib-olla, mis, nagu oluline on öelda omavalitsuse poolt, on veel see, et me Tahame väga, väga avatud planeerimist, seadus nõeb ka ju seda ette, aga võimalikult palju siis kaasata kogukond, igas planeeringu etapis. Ester Vigats Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Tori vallavolikogu algatas kolme ettevõtte taotluse alusel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise, mis selgitab välja, kuhu on võimalik elektrituulikud rajada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArutusele tuleb vastava eelnõu Pärnu linnavolikogu kuuenda veebruari istungil räägib linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees ja majanduskomisjoni esimees Arvo Reedik. Arutlusel oli ta siin mõned päevad tagasi majanduskomisjonis. Eelnõu sai majanduskomisjonist heakskiidu, nii et ta läheb volikogu saali. Linnapea ja abilinnapeade palk kasvab 500 euro võrra. Nii hakkab linnapea esimesest jaanuarist saama 3875 eurot, abilinnapead 3500 eurot kuus. Reidik ütleb, et seda pole palju ja toob näiteid teiste linnade kohta. Tallinn, jah, Tallinn on suur ja, aga Tallinna linnapea palk on jah 5228 praeguse seisuga, kui me räägime Tartust, siis Tartu on neli pool 1000 Narva 4000, Kohtla-Järve 4320, Rakvere on 3906, Viljandi kolm pool ja Viimsi siis 3840. Reedik ütleb, et kindlasti ei pingutata Pärnus palgatõusuga üle, eriti kui arvestada, et viimane palgatõus oli 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, aga tõuseb ka linnaametnike palk. See on, see on teine teema juba seal on nüüd astmete kaupa, nad nad liiguvad, ega seal ei saagi teistmoodi teha, nii nagu see seadus ette nähtud on. Astmete kaupa. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnapea ja abilinnapeade palk tõuseb. Seda muidugi juhul, kui vastav eelnõu volikogus läbi läheb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu promenaadi pikendus peaks viima selle edasi linnulennult umbes poole kilomeetri kaugusele jäävate jahisadamateni. Tänavuses linnaeelarves on projekteerimiseks plaanis 20000 eurot. Linnavalitsus nendib, et lähema nelja aasta jooksul ehituseks siiski raha ei jätku, sest suuremad investeeringud kuluvad neil aastatel eelarves kahele koolihoonete sotsiaalmajale ja muusikakoolile ning tee remondiks. Küsisin Haapsalu linnavalitsuse avalike ja välissuhete nõuniku Tõnu Parbuse käest, miks siis ikkagi lisati promenaadi pikendamine kaasava eelarvehääletusele, kui ehituseks tegelikult raha praegu ei ole. Lisatud sai ta, kuna muuseumid olid nõus ka omalt poolt panustama sinna ning selleks, et edasi minna, on tarvis ehitusprojekti. Promenaadi pikenduse äärde jääv Rannarootsi muuseum plaanib ehitada oma kinnistuga piirneva kaldaosa välja isegi siis, kui promenaad tervikuna veel ilmavalgust ei näe. Nad panustavad sama palju, kui on seni lubanud linn. Muuseum värskendab tänavu ka oma paadikaid, jätkab rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Meie paneme teise 20000, et ehitada meie ka piirneva kaldaosa promenaad välja ja, ja riik on tänavu toetanud Rannarootsi muuseumi paadikai rekonstrueerimist 50000-ga. Kui palju promenaadi pikendamine jahisadama teni raha nõuab, selgub Tõnu Parbuse sõnul alles peale projekteerimist. Ka Ülo Kalm ei osanud selle üle spekuleerida, kuid oli kindel, et summa on üle 100000 euro. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Mullu sügisel võitis Haapsalu kaasava eelarve hääletuse ja 20 000 eurose investeeringu Haapsalu promenaadi pikendamise idee. Kui projekteerimine tehakse ära, siis ehituseks vajalikku raha linnaeelarves lähema nelja aasta jooksul siiski ei paista.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnton Hansen Tammsaare muuseumi vargamäel juhataja Reilika Räim ütleb, et esmaspäevast pühapäevani kestva esimese Eesti kirjanduse pidunädala sündmused toimuvad vargamäel aga samuti Järva valla, paljudes rahva ja koolimajades muuseumi es ja lasteaedades. No minu enda jaoks on kõige olulisem sündmus neljapäeval toimuv konverents. Kuhu me siis ootame kirjandusteadlasi, õpetajaid, uurijaid, kes siis võib-olla räägivad rohkem Eesti kirjanduse hetkeseisust, kui olulised on Eesti kirjandusklassikud, aga muidugi kirjandusliku aas, see on selline meelelahutuslik päev, mis toimub laupäeval, algab rahvamatkaga ja edasi suundub Albu rahvamajja, kus siis toimuvad kontserdid, kohtumised kirjanikega ja selline tore päev on kavas veeta siis Albu rahvamajas. Järva valla raamatukogu direktor Karmen Velitsinski lisab, et Eesti kirjandus ja kirjanikud jõuavad kõikide huvigruppideni. Lasteaedadest ja koolidest rääkides toimuvad karnevalid sellised diskoõhtud, kus siis lapsed kehastavad oma lemmik Eesti kirjanduse tegelased sipsikuks Lotteks. Nagu ikka, raamatukogudes on loomulikult kohtumised kirjanikega, võime välja tuua väga populaarsed kirjanikud Ain Kütt, Jastin Petrone, Pamela Maran, Igor Kotjuhhh ja Tõnu Õnnepalu. Eesti kirjanduse pidunädala patroon Rein Veidemann usub, et Järva valla algatusel kujuneb traditsioon, mis igal aastal kulmineerub Tammsaare kirjanduspreemia üleandmisega kirjaniku sünniaastapäeval, 30. jaanuaril. Eesti kirjanduse päeval. Sellest peaks saama sissejuhatust tuleval aastal tõenäoliselt juba ka ametlikult seadustatult tähistatud Eesti kirjanduse päevale, mis on siis 30. jaanuaril ja mille kohane eelnõu on riigikogu kultuurikomisjonile üle antud ja kõigi märkide järgi peaks vastuvõetavad ja kas just nüüd veel sellel kuul, aga igatahes lähiajal ja riigikogulased paistavad olevat tõepoolest üksjagu üksmeelt, kui mitte vaimustatud, et Eesti riik saab endale järjekordse kultuurilise tähtpäeva koos lippude lehvitamisega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eesti kirjanduse pidunädal kulmineerub Tammsaare kirjanduspreemia üleandmisega kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval 30. jaanuaril, millest võib saada lipupäevana tähistatav eesti kirjanduse päev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui aasta tagasi esimesel koroonakevadel osales tavapärasest nii ajaliselt kui ka arvuliselt väiksemas mahus toimunud kevadtormil 3500 inimest siis sel aastal on neid õppusele kaasatud 7000 kevadtormist, räägib selle üldjuht kindralmajor Indrek Sirel. Põhieesmärk on nii nagu ka eelmistel aastatel, et kevadtormi raames kogu kaitseväe struktuur, operatiivstruktuur ja üksused saavad harjutada oma sõja ülesannete täitmist ja mina hindan, et senini on see läinud väga hästi. Selle aasta kevadtormiga oleme taastanud normaalse kevadtormi rutiini, et eelmine aasta kevadtorm küll toimus, kuid me palju väiksemas mastaabis. See aasta on meil esitatud kogu operatiivstruktuur, kõik väeliigid, me oleme teinud ka normaalse juhtimisstaabi. Tavaliselt osaleb kevadtormil üle 3000 reservväelase. Sel aastal on neid õppusel küll rohkem kui eelmisel kevadel, kuid koroonaaeg mõjutab kevadtormi endiselt. Kindralmajor Indrek Sirel. Kõige suurem mõju, mis on koroonaga seotud, väljendub sellest, et me ei ole tavapärase arvu reservväelasi kutsunud reservõppe kogunemise muudes asjades. Me oleme selle kogemuse saanud, me oleme võimelised korraldama väljaõpet, aga otsus oli tehtud, et me ei kutsu reserväelasi. Kui te vaatate, siis täna kevadtormi on peaaegu 10 korda vähem reservväelasi kui tavaliselt. Ma väga loodan, et me väga kiiresti tähendab, saame taastada, ütleme oma ka selles valdkonnas oma tavapärase rutiini ja järgmise aasta siilil mis on tavapäraselt suurem ka reservlaste osas. Et me saame seda viia läbi täismahus. Sel nädalal toimuvad kevadtormi lõppelahingud, seejärel seisavad ees lahinglaskmised. Appused lõpevad viiendal juunil.", "role": "user" }, { "content": "Sõjaväeline õppus Kevadtorm on jõudnud aktiivsete lahingute faasi. Osalevad nii maavägi, õhuvägi kui ka merevägi koostöös Kaitseliidu ja liitlastega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIdee algatas endine suusakuulsus Allar Levandi, keda toetavad ka Rotermanni kvartalis tegutsevad ärimehed Urmas Sõõrumaa, Agu orainen ja Jüri Ross räägib idee autor Allar Levandi. Minul tuli idee soomlaste tänamise koha pealt, ma arvan, et paljudel on seesama tunne olnud sest meie vanused on läbi elanud seda Soome abi, eriti taasiseseisvumise ajal. Oma kavandid on juba esitanud skulptori Tauno Kangro, kellelt on isegi kaks tööd. Kalle Pruuden, Gea Sibola Hansen, Hannes Tarkov, Mati Karmin ja Tiiu Kirsipuu. Enamik neist on figuratiivsed tööd, nii näiteks on Tauno Kangro kavanditel Lennart Meri ja Urfa Kaleva Kekkoneni pronkskujud. Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen ütles, et jälgib Eesti-Soome sõpruskuju püstitamisega seonduvat huviga. Oma lemmikut tal veel pole. No ei, tegelikult veel ei oska öelda, ma tahaksin nüüd tutvuda ja siin vist oli veel üks soo veel puudu, et aga siis ma tahaks, et see oleks selline koht, kus nagu selline asi, mis tõesti nagu ka selle tava inimesele avab selle loo, et lood on see kõige tähtsam asi. Allar Levandi sõnul võib veel kavandeid esitada, ehkki ametlikult on tööde esitamise tähtaeg läbi. Kui siin mõne tunni või päeva jooksul midagi veel tuleb, et siis jõuab alati veel saata ja, ja kaasa mõelda, kes hakkavad otsustama lõpuks ja kuidas see otsus teha, eks me ise oleme need härrasmehed, keda ma olen palunud siia, me oleme kaasanud veel ka eksperte, kindlasti on siin arhitekte kelle nimesid ma vist veel praegu ei saaks välja öelda ja kultuuritegelasi samuti, et need tulevad, see info tuleb lõplik nimekiri, siis tuleb nagu natuke natukese aja pärast välja. Avaliku ruumi kasutamine ka skulptuurivõistluste korraldamisel peidab endas aga teatud karisid, räägib EKA vabade kunstide dekaan kujur Kirke Kangro. Ma arvan, et inimesed vajavad mitte mitte kitsi, vaid, vaid sellist tarka kunsti, kuidas seda reguleerida, on tõesti küsimus, et kas meil võiks olla rohkem professionaalseid algatusi, mis, mis ongi organiseeritud kunstiinstitutsioonide poolt. Samas tuleb tervitada ka näiteks lihtsalt nende inimeste, kellel on finantsilist ressurssi, nende algatust, see on väga hea, aga oluline oleks, et nad usalda sid siis kunstieksperte. Et igasugune riik, kus eksperdid saavad öelda sõna ja, ja mitte ei määra nähtavad lihtsalt võimu juures olevad inimesed, et selline riik on meile kõigile meeldivam riik.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna avalik ruum saab ühe kuju juurde, nimelt kerkib tuleval aastal Rotermanni kvartali keskväljakule Eesti-Soome sõprussuhteid sümboliseeriv skulptuur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKontserdisarja klaaspärlit Palmses kunstilise juhi Peeter Vähivalikul sarja esinejad küll muutuvad, kuid kontserte ühendab see, et kunstnik onna Litvinova jäädvustab muusikamaalidesse. Kunstnik tunnistas, et kahe teose nii kiire maalimine küll veidi väsitas, kuid kui paljud kunstnikud tahavad loomaaiaks vaikust, siis litviinovad hääled ei häiri. Peale seda, kui mul sündisid lapsed ma olen kaks poega, nii, nüüd on õnneks juba suured ja aga sellest hetkest ei häiri mind ükski müra ega liikumine minu ümber, et et lapsed õpetanud mind ei ole vahet, mis taustaga kunsti kunsti teha. Klaaspärlite avalöögiks valiti esinema kammerorkester Kremerata Baltica. Kontserdi teises osas oli solistiks imelapseks peetav 16 aastane Tanil Bulajev Lätist. Kunstnik Anna litvinova mõtted viis see lapsepõlveradadele. Kuna solist oli noor poiss viiuldaja siis kuidagi automaatselt tulid mul sellised rõõmsameelsed natukene võib-olla lapsele lähedased toonid ja et sellised kombinatsioonid, mida ma võib-olla varem ei ole kasutanud mingi selline kerge selline hele türgiisi, siis on hele oranž kõrvale juba see kombinatsioon on kuidagi seotud mul nagu lapsepõlvega. Ise mõisa aidahoone kontserdisaalis toimunud maalioksjoni tulust toetatakse kirikuna kasutatavale ilumäe kabelile uue tornikella valmistamist. See asendaks kabeli vana sõja ajal maapõue peidetuna kannatada saanud suuremat tornikella tornikellade saatusest, räägib Eesti Evangeelse luterliku kiriku ilumäekoguduse juhatuse esimees õie Alt. Ilumäe kabelis ehk kirikus on kaks kella, mis on seal helisenud juba aastast 1843, suurem kell tumedama kõlaga on mõranenud, kuna ta oli maapõues peidus sõja ajal ja kui 1953 kellad maa seest jälle välja võeti, siis selgus, et see kell on mõranenud. Me oleme alustanud kellasüsteemi uuendamisega elektroonilise süsteemi paigaldamise ga ja see sellega kaasneb ka võimalusel uue kella valamine. Kogudus soovib uue kellasüsteemi valmis saada kolme aasta pärast Ilumäe kiriku 180.-ks aastapäevaks Palmsest raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Uue kontserdisarja “Klaaspärlid Palmses” raames toimunud kunstioksjoni tulu läks fondi, millega toetatakse Ilumäe kabelile tornikella valmistamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome viirus olukord on endiselt hea, nakatumine on palju väiksem kui enamikus Euroopa riikidest ja viimaste nädalate testidest on positiivseks osutunud vaid 2,6 protsenti. Suurimaks probleemiks peavad soomlased välismaalt saabuvaid nakatunud inimesi. Terviseameti THL andmetel on 13 protsenti nakatumisjuhtudest saabunud välismaalt. Sinna alla kuuluvad ka välismaal käinud või välismaal elavad soomlased, kes Soome on tulnud. Tehalli ülemarst Tanel puumalaine ei nimetanud ühtki riiki, kust nakatumisi on tulnud, vaid ütles, et riikide nimekiri on väga pikk. Need on muidugi naaberriigid, samuti on ju teada, et hooajatöölistel on avastatud nakatumist osaliselt seetõttu, et neid testitakse rohkem, rääkis puumaleinen. Paar päeva tagasi nõudis Soome ehitustööliste ametiühing rakendusliito, et kõik välismaise tööjõureisid tuleb lõpetada. Ilmselt püüab ehitusliit koroonakriisi varjus ka veidi oma odavama välismaise tööjõu vastast asja ajada, sest Soomes tööl olevate Eesti ehitajate sõnul nõuavad vähegi korralikumad ehitusfirmad tegelikult juba ammu välismaalt naasnud töötajatelt negatiivset koroonatesti või karantiinis olemist. Sotsiaal ja terviseminister Raino Kaisa Pekonen ütles ajalehele Helsingin Sanomad antud intervjuus, et kõik tööandjad peaksid välismaalt saabuvatelt töötajatelt negatiivset testi nõudma. Ajalehe andmetel kaalub Soome valitsus sisuliselt piiride sulgemist nii, et riiki pääseksid ainult elutähtsate teenuste pakkujad, näiteks hooldajad ja sedagi ainult juhul, kui nad on Soome kodanikud või alaliseks elanikuks registreeritud. Terviseameti hinnangul on olukord praegu stabiilne, nakatumist arvu veelgi väiksemaks saada on keeruline. Soomlased juba järgivad rohkem kui 90 protsendi ulatuses soovitusi. Näiteks ühe meetmena otsustati siiski, et senise ühe meetri asemel peab nüüd hoidma kahemeetrist vahemaad. Viimastel päevadel on ilmunud artiklid sellest, et Saksamaal keelatakse ära riidest maskide kandmine ja nõutakse spetsiaalselt kirurgimaske. Üks ajakirjanik küsis ministrilt, kas Soomes kehtestatakse väljas liikumise keeld. Ministri sõnul tema sellest kuulnud ei ole. Praeguse ilmaga ilmselt inimesed ei märkakski mingit väljasliikumise keeldu, sest keegi nagunii välja ei kipu. Sotsiaalministeerium esitas nädal tagasi oma ettepanekud meetmete karmistamiseks ja täna peaks valitsus selle kohta otsuse tegema. Eks valitsus mõtleb ka selle peale, et paari kuu pärast on Soomes ees kohalikud valimised. Viimaste arvamusküsitluste järgi on opositsioonis olevad perussuomalaised populaarsemad kui valitsusparteid.", "role": "user" }, { "content": "Soome valitsus peaks täna tegema otsuse piiriületuste vähendamise asjus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle muusika saatel sisenesid kuningas Carl 16. Gustaf ja kuninganna Silvia Rootsi Mihkli kirikusse. Kuningapaar saabus sinna otse lennuväljalt, nendega koos ka president Annod Rüütel ja proua Ingrid Rüütel. Pärast kuninga sisenemist kiriku saali liikus sinna ka pidulik protsessioon. Seejärel õnnistas kirikusaali sisse Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Jaan Kiivit. Kiriku taaspühitsemise ja kuninga visiidi ettevalmistamise käigus saabusid aprilli keskel Eestisse Rootsis üle 50 aasta hoitud ja säilitatud Rootsi Mihkli kiriku kunstivarad, sealhulgas näiteks ristimisvaagnad ja kirikutekstiilid. Kui Karl 16. Gustav 10 aastat tagasi Tallinnas käis, lõpetas just Rootsi Mihkli kirikus tegevuse nõukogudeaegne spordisaal ning kirikus vedelesid veel võimlemismatid. Praegu on kirikusaal ilus ja täna oli see päris rahvast täis. Kirikuõpetaja Patrik Göranson peab kuningavisiiti väga oluliseks. Kuninglik visiit tähendab meie koguduse jaoks hästi palju. Eelmise kord, kui praegune kuningapaar siin käisid, siis aitas seda hästi palju kaasa, et kogudus sai kiiremini oma kirik tagasi. Ja nüüd Nende külaskäik näitab seda, et Rootsi kuningapaar on just huvitatud sellest, kuidas Eesti rootslased elavad. Ja see on olnud ka pikaajaline traditsioon, et kuningad ja printsid on siin külas keidnud. Meil on viis marmortahvlit kirikusaalis, mida meenutavad need eelmised külaskäigud. Rootsi Mihkli kiriku taaspühitsemise järel andsid Arnold ja Ingrid Rüütel kuninga paari auks Kadrioru lossis piduliku lõunasöögi.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi kuningapaar osales Rootsi Mihkli kiriku taassissepühitsemisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa peaks olema üks paremaid lendorava levialasid Eestis ja te uurite nende pesapaiku siin soolog Jaanus Remm. Kui tihti lendorava uurija lendoravad ennast näeb? No ikka näeb, kui me nüüd tegeleme nende raadiomärgistatud loomadega, siis neid kinni püüdes ja selle märgise signaali järgi leiab neid loomatükki üles, siis näeb. Aga kui tavaline inimene niisama metsa läheb, siis naljalt ikka ei kohta, et see on väga suur õnn, kui juhtub nägema. Kui palju neid aidamärgistatud lendoravaid siinkandis peaks olema? Praegu on meil kolm looma jälgimise all, me oleme teada saanud nii mõndagi nende elus ja käitumise kohta, et kui suurt metsaala nad kasutavad, milliseid puid nad toitumiseks kasutavad, milliseid õõnsusi pesitsemiseks kasutavad, kui laial alal nad liiguvad ja millistes biotoopides elavad. Eestis viimasel ajal räägitakse palju, et erametsaomanikud ja RMK peavad oma metsi hoolsamalt majandama ja metsa ei tohi vanaks lasta. Aga teiselt poolt tähendab see seda, et nii rähnide kui ka lendravate ja ilmselt ka teiste loomade elupaiku jääb üha vähemaks ja vähemaks. Kui me neid metsi tõesti väga aktiivselt hakkame majandama, kas aktiivne metsamajandus on lendoravale väga suur oht või võivad need ka kuidagi koos eksisteerida? Kindlasti on see väga suur oht, ei ole välistatud, et need metsad, kus lendarahu sees on, et, et sealt üldse ei tohiks puitu üldse võtta, aga, aga seda peab väga oskuslikult võtma ja väga hästi peab teadma, et kust ja mida võtta, et, et lendarahule mitte liiga teha. Eesti looduskaitset ja metsamajandust on raputatud viimasel ajal väga kõvasti reformidega. Kas kõik see, mis siin toimub keskkonnaministeeriumi haldusalas, kas see võib ka tuua ühel hetkel kaasa selle, et lendra on muutumas niivõrd haruldaseks loomaks, et pole ei teda ega temaga kaasnevaid liike? Varsti meil Eestis enam üldse? Mina hindan, et võib küll kaasa tuua jah, et kogu selle loksutamise ja tohutu bürokraatiamasina värgi kõrval unustatud gelik eesmärk ära ja seda reformi ja bürokraatiat on lõpuks nii palju, et enamus auru lähebki selle peale ja sisulise tööga ei jõutagi tegeleda. Keskkonnaminister on korduvalt öelnud, et looduskaitse peab olema inimesekeskne. Aga kas see on õige lähenemine, kui võtame kasvõi lendorava pesapaikade säilimise poolest võib-olla looduskaitse peaks olema inimvõõras ja just nimelt loodusekeskne. Oleneb kui pika perspektiiviga vaadata, et kindlasti lühikese perspektiiviga inimesekeskne lähenemine on lendurava vaenulik, aga kui vaadata pika perspektiiviga, siis kindlasti on need kaks asja ühildatavad, mis see lühike ja pikk perspektiiv siin tähendavad, selles mõttes lühike perspektiiv, et kui me tahame metsast näiteks puidumaterjali ainult saada ja näeme ainult mingi paarikümne aasta perspektiivis seda, siis see on lühike. Aga kui me mõtleme ette paari inimülejagu ja just mitte majanduslikku tulu, vaid eluterve keskkonna mõttes, et siis ühesõnaga lendaraua kaitse ja inimese enda elukeskkonna kaitse ongi nagu seesama asi.", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel aastal alustati lendorava elupaikade raadiotelemeetrilisi uuringuid Virumaal. Täna käisid zooloogid vaatamas, kuidas Oonurme metsades pesitsevad lendoravad end tunnevad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriminister Rein Lang, missugune rütm ja pulss teid nelja päeva jooksul. Oota, elame, näeme, siin on juba nii rütmiliseks kõik läinud, et pulss lööb ka sagedamini. Folklorist Marju Kõivu puu soovitab rütmi ja pulsifolgil kuulata külalisi Indiast. Kui me kogu aeg räägime, et Eesti torupilli juured ulatuvad Indias, siis näiteks vaadata siin, kuidas näeb välja India torupill, ma arvan, on elamus kõigile, rääkimata minust. Rahvusringhäälingu raadiouudised paljastavad nüüd ühe tõelise saladuse, nimelt saime me juhuslikult teada, kust on pärit Silver Sepa muusika instrument. Minul on ta seotud oma poja Silveriga, kes neid rütme tegi ja võttis meie garaažis öö veel pingi ja hakkas sellega muusikat tegema. Ja ma tahtsin näha, kuidas see välja tuleb ja naelapill. Kaks härrasmeest, kas rütm ja pulss teie jaoks on nüüd lahti löödud ja mida rütmilt ja pulsilt ootate. Täna festivalil. Mina ootan veel rohkemat, sellepärast et ma olen töötanud trummarina rohkem kui 10 aastat ja rütme, pulss minu jaoks väga tähtis. Festivali peakorraldaja Ando Kiviberg, kas võib öelda, et rütm ja pulss on Viljandi peal laiali? Ma arvan, et rüütlipulss sai hoo korralikult sisse. Need täna avamisel kõlanud trummihelid ja erinevate löökpillide helid andsid päris hea sellise aimduse, et mis siin lähipäevadel juhtuma hakkab. Ando, sul on ka täna sünnipäev, mis tunne on avada festival ja pidada oma sünnipäeva üheaegselt? No ma pean ütlema, et neid festivale on olnud, mis on sattunud minu sünnipäevaga samale ajale, aga esimesel päeval mul ei ole veel varem kunagi sünnipäeva peetud, mis te arvate, mis siin nelja päeva jooksul sündima hakkab? Ma arvan, et väga hea muusikapidu ja õnnelike inimeste kogunemine, mina olen jätkuvalt vaimustunud ikkagi Silver Sepa leidlikkusest, kes suudab heli välja võluda absoluutselt igast asjast igast tahkest ja, ja vedelast esemest. Tänavuse festivali avasid Silver Sepa naelapilli rütmid. Naelad, millel Silver mängis, said sisse löödud Eesti presidendi, Viljandi linnapea ja festivali peakord. Ando Kivibergi poolt mängib Silver Sepp. See on presidendi nael presidenti naela sisse, presidendi nael teeb sellist heli. Linnapea naela. Anda nael.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi Pärimusmuusika Festival Rütm ja Pulss on alanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles pressikonverentsil, et Eestis on alles jäänud vaid üks maakond, kus tänase seisuga on 14 päeva haigestumus üle 2000 ja see on Harjumaa. Milline on aga pilt üle Eesti? Nende maakonna nakatumist, uuemad kohad või väiksemad peale kasvanumad kohad siis Pärnu, Viljandimaa ja, ja ka Lõuna-Eesti, mõned teised piirkonnad on mõningast kasvu andnud. Tallinn ise on 50 protsenti tänasest päevast haiglates, et üks müstiline number on juba neli päeva olnud meil täpselt sama haiglasse sisse jõudmine. Selles osas haiglad on endiselt pinge all. Meil. Kui võtta nüüd ainuüksi põhjapiirkonna haiglat, siis tavavoodikohtadest on hõivatud täna 79 protsenti ja 81 protsenti kolmanda intensiivravi ehk siis kõige kõrgema abistava ravi osakondades. Meil peaks olema umbes 230000 inimest, kellel on tekkinud viiruskaitse, kas siis haiguse, läbipõdemise või vaktsineerimise kaudu. Ja kui teha nüüd siit samme edasi, et teada olevat vaktsiinide saabumise graafiku peale, mis on meile teavitatud võiks samasuguse kasvu korral kuu aja pärast olla see number juba 350 ja veel edasi sealt minnes kuni suveni välja võiks jõuda vanusegrupis 16 kuni 80 pluss umbes 650000-ni. See tunnetus, et meil tekib seda kaitsvat elementi juurde, see on endiselt olemas. Tervise ja tööminister Tanel Kiik rääkis vaktsineerimisest Märtsikuus on Eesti riik jõudnud rohkem vaktsiini kui talvel kokku. Aprillis ootame tegelikult veel suuremaid tarneid, nii ka mais ja juunis. Kolme tootja asemel hakkab tulema neljalt tootelt vaktsiine ja ka need tootmise mahud järk-järgult kasvavad. Meie praegused graafikud ja arvutused näitavad, et me jõuame aprillikuu lõpuks 70 pluss elanikkonnas kõigile soovijatele pakkuda vaktsineerimise võimalust järk-järgult. Maikuus on võimalik alustada laiema elanikkonna vaktsineerimist selleks, et toetada neid piirkondi, maakondi ja kus on mõnevõrra seni olnud vaktsiini tempo aeglasem. Oleme täiendavalt teinud ka lisakampaaniaid sel nädalavahetusel keskenduma Ida-Virumaale, Narva, Sillamäe, Narva-Jõesuu. Olgugi, et nakatumiskordaja R on läinud alla ühe, siis briti tüve osakaal seda natukene ikkagi tõstab, ütleb terviseameti peadirektor Üllar Lanno. Olukord on imeõrnal jääl kõndimine, kust on kerge läbi kukkuda ja selles mõttes seda positsiooni tuleb lihtsalt meil ühiselt hoida.", "role": "user" }, { "content": "Nakatumiste arv on langustrendis, kuid Tallinnas ja selle ümbruse osakaal moodustab 50% kogu nakatumiste arvust. Ülevaade tänasest Terviseameti pressikonverentsist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogemus on näidanud, et esindusdemokraatias teostatakse vaid valitud enamuse otsuseid. Demokraatia küpsust näitab aga pidev dialoog ühiskonnas ja püüd arvestada võimalikult laia huvide ringi. Ühiskonna ühtekuuluvus on seda suurem. Mida enam on seal osalusdemokraatiat, mis ühtaegu kompenseerib esindusdemokraatia paratamatult piiratud võimalusi. Kui tahame Eesti oma riiklust kindlustada ja taastada ühiskonnasisese usalduse siis peame kokku leppima põhimõtetes ja prioriteetides. Ka nüüd on meil vaja seada ühised ja kõigile mõistetavad eesmärgid ning leppida kokku tegevuskava nende saavutamiseks.", "role": "user" }, { "content": "President Arnold Rüütel tõstatas oma aastapäevakõnes ühiskondliku leppe teema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit on hästi eripalgeline, on riike, kus alampalka kui sellist üldse pole. On riike, kus neid on lepitud kokku sektorite põhiselt ja, ja sektorites, siis tööandjad ja ja ametiühingud lepivad konkreetses numbris kokku ja on on sellist mudelit nagu Eestis, kus siis ametiühingud ja tööandjad lepivad kokku ning valitsus kinnitab selle ära ja see kehtib kõikide majandusharude ja kõikide töötajate jaoks. Nii et see praktika on Euroopa liidus hästi erinev, muidugi, ka alampalga tase on hästi erinev, Lääne-Euroopas on loomulikult alampalk oluliselt kõrgem kui Lõuna-Euroopas või Ida-Euroopas. Aga alampalga kehtestamine eeldab väga nagu niisuguseid tõsiseid analüüse ja, ja läbirääkimisi osapoolte vahel. Et kui alampalk kasvab liiga kiirelt, siis tekitab tööpuudus, tekitab uusi sotsiaalseid probleeme ja vähendab riikide konkurentsivõimet. Ja kui alampalk on jällegi liiga madal, siis loomulikult on kaasnevad sellega sotsiaalsed probleemid. Ja kuna Euroopa riikide majanduses on, On väga erinevad ja majandus olukorrad on väga erinevad, et, et mõnes regioonis läheb paremini praegu ja mõnes regioonis kehvemini, et siis sellise ühe puuga löödud reeglid ei pruugi arvestada kõikide oludega ja, ja seepärast on parem, kui neid kokkuleppeid sõlmitakse ikkagi liikmesriikide sees, mitte üleeuroopaliselt.", "role": "user" }, { "content": "Täna arutletakse Eestis alampalga Euroopa Liidu tasandil reguleerimise võimaluse üle - kas viia liidus sisse ühtne süsteem või peaks iga riik ise alampalga suuruse üle otsustama. Järgmisel nädalal peab Brüssel esitama direktiivi Euroopa alampalga kohta. Alampalk Euroopa Liidus peab olema vähemalt 60% mediaanpalgast ja 50% keskmisest palgast. Eesti jaoks tähendaks see alampalga tõusu rohkem kui saja euro võrra. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ettepanekut ei toeta ja eelistab, et alampalga suuruse üle otsustaks iga liikmesriik eraldi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui nüüd niisugused trendid, mis praegu viimastel päevadel näha on, et kui need jätkuvad, et siis on ikkagi mõttekas kogu Eestis lapsed kontaktõppele saata. Koolis käimine on ilmselt sellest tulenev kasu eriti nendele lastele, kelle vanemad võib-olla ei, ei suuda neid kodus õpetada. Laste hulgas on tõesti haigestumist vähe, nakatumist vähe ja lapsed põevad reeglina kergelt. Tegelikult ka eelmine kord oligi see mõte, et ütleme, mujal Eestis sai juba sellest esmaspäevast teadusnõukoda soovitus, et lapsed läheksid kontaktõppele, jäid ju ainult Harjumaa ja Tallinn, et, et teadusnõukoda soovitas tookord võib-olla niisugune kahenädalane lõnk. Et see üks nädal vaevalt et midagi muudab, aga kindlasti valmistuda selleks, et, et kogu Eestis lapsed lähevad kontaktõppele. Sest ega me praegu ju ei tea, ega ma ei saa öelda, et see nüüd jääb nagu igaveseks, nii et kui, kui nakatumise näitajad jälle tõusevad ja kui on vajadus, siis tuleb nagu ümber mõelda. Ma igaks juhuks täpsustan, et siis teie soovitus on 25.-st jaanuarist avada. Jah, jah, esialgne soovitus, jah, oli, oli niimoodi jah. Millal võiks teiste piirangutega nende loobumisega tegelema hakata? Jah, praeguste arvude järgi ei hakka, hakka silma küll, et oleks plahvatuslikku tõusu olnud, aga mida me kindlasti ka näeme, et ega niisugust väga olulist langust ka ei tekkinud. See, et me peame ikka vaatama, et meil see asi on nagu kontrolli all, et kindlasti arutamise kohad on, et kuidas ka Kuska piiranguid vähemaks võtta. Selge on see, et pealinna inimesed, kes istuvad selles suursulgemises, see surve linnast välja liikuda ju järjest kasvab, sest inimestes tekib frustratsioon. Ja et aga ega Tallinnast linnast välja liikumist ei ole keelatud ja mina pigem nagu, nagu ka innustataks Tallinna inimesi, tõesti, Lõuna-Eestis on palju lund ja, ja Lõuna-Eesti on suhteliselt tühi, et kõik ei pea sinna väikesele munamäele minema, et palju rohkem lund on tegelikult Haanjas ja, ja Lõuna-Eestis on ka niisuguseid väiksemaid kohti, kus, kus saab suusatada ja suusarajal vaevalt et see viirus levib, et et kui see enamus aega veeta ikkagi õues ja, ja õhtul õhtul mitte seltskonda dega kokku tulla ja siis pidu pidama hakata, et, et siis seda võib päris päris ohutult teha ja kelgumägedele minna.", "role": "user" }, { "content": "Eile istus koos vabariigi valitsust nõustav teadusnõukoda, mille juht Irja Lutsar ütles, et nõukoja soovitus on taastada kontaktõpe Harjumaa ja Ida-Virmuaa koolides 25. jaanuarist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsusjuht Jüri Ratas alustas oma sõnavõttu hoopis muul teemal nimelt levitatakse sotsiaalmeedias igasuguseid kuulujutte, millel pole mingit alust. Sääraste kuulujuttude levitamine on aga karistatav, rõhutas peaminister. Tahtlik paanika tekitamine või inimeste eksitamine on eriti kriisiolukorras ääretult ohtlik. Minu tungiv soovitus on, et meie inimesed usaldaksid ja levitaksid eelkõige ametlikes infokanalites jagatavaid juhiseid ning informatsiooni, mis on nende allikate poolt kinnitatud. Näiteks levisid sotsiaalmeedias väiteid, nagu suletaks Tallinna linna sisse ja väljapääsud. Siseminister Mart Helme lubas, et kuulujuttude algallikad leitakse üles. Kui see linnalegendi tasemel on, siis ei ole ju midagi hullu väga ruttu selgub, et see ei pea paika. Kui see on kusagilt väljastpoolt inspireeritud infooperatsioon siis on juba hoopis tõsisem. Ja, ja kahtlemata meie pädevad organisatsioonid tegelevad selle allika välja selgitamisega kust see liikvele läks, kui tõsiselt seda võtta ja kuhu need juhtmed võiksid välja viia. Üks kuulujutt veel, mille peaminister pidi ümber lükkama. Ma kinnitan, et alkoholimüügikeeldu Eesti riik ei kehtesta Mida aga tänasel valitsuse kriisikomisjoni istungil otsustati? Andsin täna korralduse sulgeda kasiinod eriolukorra juhina andsin ka korralduse, milles täpsustasin saarte liikumispiiranguid. Inimesed saavad liikuda ühe korra töö pärast saarelt mandril või vastupidi. Valitsuskomisjon toetas ettepanekut, et kõik Eestisse saabuvad isikud jäävad kaheks nädalaks isolatsiooni. See on alates täna ööst 17 märts, välja arvatud haigusnähtudeta. Kaubavedu korraldavad isikud Valga Valka vahel on inimestel võimalik töötamiseks ja elukohta liikuda üle piiri. Nüüd mõningad soovitused, kõigepealt auväärt Eesti eakad ja vanemad inimesed. Loomulikult ka kroonilised haiged. Ma palun teid kogu südamest, püsige kodus, nii palju, kui see on võimalik. Me kutsume inimesi üles mitte kogunema ja käima kaubanduskeskustes muidu kui ainult vältimatu, rõhutan, vältimatu vajaduse korral riigil on olemas piisavad toiduvarud ja toidupoes järjekordades seista pole tarvis.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas rõhutas, et alkoholimüügi keeldu pole arutataud ning seda pole ka kavas. Valitsuse kriisikomisjon oli koos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuusikaväljak asub jõhvi kontserdimaja ja pargi keskuse vahel. Väljak ühendab 2013. aastal valmis saanud jõhvi, promenaadi ja oma ehitust ootavat promenaadi jätku, mis läbib jõhvi hariduslinnakut. Jõhvi abivallavanem Natalja Abel nentis, et muusikaväljaku ehitamine kulges läbi raskuste. See oli tegelikult väga raske objekt, et algul oli üks ehitaja, et töö jäi seisma ja siis pärast nagu olid igasugused mõõdistused, uued konkursid ja nagu esimene probleem, mis meil nagu teise ehitajaga oli, ta ei olnud valmis kohe alustama ja selles mõttes oli väga pikk lugu ja väga keeruline iga väike tehniline nüanss, iga väike moment tuli nagu tuleks kooskõlastada ja osaleda kõikjal. Kas nüüd on ta valmis? Just on valmis, et mõned tööd pisiasjad veel tegemata istutused ja need asjad, noh, see on juba nii väike, nii nagu marginaalne, et selles mõttes lõppude lõpuks valmis, see on puhas rõõm minu jaoks ka. Muusikaväljaku üheks osaks on muusikariista, millega kõik soovijad saavad muusikat teha. Jõhvi abivallavanem Natalja Abel nõustus skeptikute väitega, et sarnaselt mõne teise avaliku objektiga võib ka nendest saada huligaanide lõhkumisobjekt. Ma loodan, et inimesed ikkagi suhtuvad mõistusega ja nagu lugupidamisega sellele arendamisele ja arengule ja ei hakka neid lõhkuma. Ma lihtsalt loodan, kaamerad on olemas, siis jalge me karistame, kui keegi ikkagi purjus tuleb, aga oodata võib küll. Esialgsete plaanide kohaselt pidi jõhvi muusikaväljak valmima eelmise aasta suveks. Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Jõhvis valmis muusikaväljak, kus saab hakata korraldama väliüritusi. Läbi raskuste ja plaanitust märksa hiljem valminud väljak läks maksma üle miljoni euro.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump ja asepresident Mike Penz reisisid vabariiklaste kongressi alguse puhul Põhja-Carolina suurimasse linna Charloti. Sinna kogunesid ka osariikide delegaadid, kes nimetasid trumpi ühehäälselt erakonna presidendikandidaadiks räägib USA president Donald Trump. Meie riik võib minna kohutavas suunas või veelgi paremas suunas enne seda, kui Hiinast tuli katk, olime just sinnapoole teel. Me läksime suunas, mida polnud kunagi nähtud kõige edukam majandus meie riigi ajaloos. Koroonaviirust mainiti õhtu jooksul mitu korda. Vabariiklased leidsid, et valge maja tegevus oli algusest peale tõhus. Keelati reisid Hiinast, suurendati isikukaitsevahendite kättesaadavust ja toetati väikeettevõtteid, räägib Montana osariigi väikeettevõtte omanik Tanya Win rais. Business as. Ma mõistan töötajaid ja ettevõtteid kogu Ameerikas, kes on tööseisakute ja rahutuste rünnaku all ja nüüd seisavad silmitsi kohutava võimalusega, et Joe Biden lammutab kõik, mille oleme ehitanud. Samuti rõhutati, et trump on nelja ametiaasta jooksul täitnud hulganisti kampaania lubadusi, nagu näiteks uute kaubanduslepete sõlmimine, maksude alandamine, veteranide aitamine, kuritegevusega võitlemine ja pantvangide vabastamine. Vabariiklaste sõnul kavatsevad demokraadid aga minna täiesti vastupidist teed räägib USA presidendi Donald Trumpi poeg Donald Trump juunior. Tundub, et kogu Joe Bideni majandusplatvorm on loodud selleks, et purustada töötavad mehed ja naised. Ta toetas kõige kohutavamaid kaubandusleppeid selle planeedi ajaloos. Ta hääletas Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe poolt ja meie autotööstus lasti torust alla räägib endine USA suursaadik ÜROs NikiHeili. Jangeres president teab, et poliitkorrektsus ja tühistamiskultuur on ohtlik ja täiesti vale. Enamik demokraatlikust parteist leiab, et nüüd on moodne öelda, et Ameerika on rassistlik. See on vale. Ameerika ei ole rassistlik riik. Õhtu jooksul mainiti mitu korda, et demokraadid eiravad vägivaldseks muutunud meeleavaldusi ja soovivad politsei rahastamist vähendada, räägib USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Ma ei taha politseijaoskondadelt raha ära võtta. Ma arvan, et nad vajavad rohkem abi, rohkem toetust. Vabariiklaste kongressi esimese õhtu kõned peeti peamiselt pealinnas Washingtonis ja ilma publikuta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA vabariiklased kogunesid neli päeva kestvale erakonnakongressile. Esimesel õhtul nimetati Donald Trump ametlikult nende presidendikandidaadiks. Teiste seas pidas kongressil kõne endine ÜRO suursaadik Nikki Haley, kes kritiseeris teravalt demokraatide rassipoliitikat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕige pea peaks siit rannalt õhku tõusma Soome rannavalvele kuuluv helikopter. Rannale on laiali veetud naftapumpamisvoolikud ja korda seatud. Õige pea hakatakse naftat pumpama sellelt tankerilt siinsamas kaldal asuvatesse naftamahutitesse. Tuul puhub merelt randa, nii et see väike osa kütusest, mis on merre valgunud. On tuule poolt kantud randa. Keskkonnaekspertide hinnangul ei ole see rannareostus nii suur, kui alguses kardeti. Õhus on tunda mootorikütuse lõhna. Päästeoperatsioone juhib Tallinna Sadama direktor Peeter Palu. Härra, palun, praegu käivad vist põhiliselt tööd helikopteriga, mis praegu käsil on. No ilma helikopterita seda operatsiooni raske läbi viia, tegelikult põhilised tööd. Maa peal praeguseks momendiks on siin kõik kohad, mis, mis selle töö jaoks vaja on. Ots on laevale antud, nii et, et soomlased läksid ka laeva peale, valmistavad selle ette. Järgmine operatsioon on see, et, et viiakse koha peale pump ja elektrijaam. Ja paralleelselt sellega hakkab torustike tõmbamine siis laeva peale. Ja kui torustikud on paigal, pannakse, pannakse otsad kokku ja läheb pumpamiseks. Meil on selline õnnelik juhus, nagu te siin näete, et need reservuaarid on, on sisuliselt siinsamas kalda peal. Ja noh, kui kõik õnnestub, mereasi tuleb nüüd oodata, kui kõik läheb paika, siis me saame alustada välja pump. Kui kaua see operatsioon võiks aega võtta? Niisuguse asja puhul on väga raske ette ennustada. Oleneb ilmast, praegune prognoos on selline, et peaks vähe vaiksemaks minema. Tuul peaks ennast pöörama. Ma loodan niimoodi, et kui me arvestame 50 tonni tunnis, nii nagu on pumpade võimsus siis kogu pumpamine peaks kestma kuskil 24 tundi, siis peaks olema see laev täiesti tühi. Ja teine asi, meil on tähtis. Kui nüüd tuul muutub, siis homme hommikul alustada veel koristustöödega nende naftaproduktide koha pealt, mis on nagu siin kõrval lahes praegu sest seal on vesi niivõrd madal, et sinna millegi ligi ei pääse ja tuul peaks muutuma. Nii et hommikul me saaksime kasutada seda Soome korjelaeva. Kas praegune tegevus tähendab seda, et laeva karilt minema vedada ei ole võimalik, on võimalik küll, kuid see on liiga rist katte. Me oleme siin läbi arutanud kõik variandid ja arvestades seda, et ta on siiski kolm päeva kivide peal olnud See võib tähendada seda, et, et me rikume nii-öelda laeva lõplikult ära ja sellel on pahandus suur see variant, mis praegu on, on kõige väiksema riskiga seotud. Ja pärast seda siis, kui laev on tühi, siis võib ta rahulikult välja tõmmata kõige rohkem seda päästetöid. Noh, kogu aeg on meil olnud ilma. Küsimus aga loodame, täna on, on siiski normaalsem, see ei ole ka veel päris päris niisugune nagu me ootasime, prognoos oli vähe parem. Aga. No momendil peaks olema kõik kohal, palju mehi praegu väljas on? See meeste arv siin eriti ei näita, ma kardan, et, et siin on vist ajakirjanikke sama palju kui, kui on neid mehi, kes selle tööga tegelevad. Ma usun, et natukese aja pärast peaks meil vähem olema, kui asi tõsisemaks hakkab minema. Ja paarkümmend soomlase pluss see Eesti päästeteenistus. Pluss veel abijõud aktsiaseltsist PL ja ja need mehed, kes operatsiooni juhivad. Nii et, et kuskil kokku võiks olla 35 40 meest. Kas asjaga on seotud?", "role": "user" }, { "content": "Tanker Kihnu õnnetusest sündmuskohal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majandus saavutanud stabiilsuse, edasi on tähtis hoida riigieelarve lähiaastatel tavaolukorras ülejäägis. Aga see ei tähenda mingisugust suurt raha kogumist praegu, see on ikkagi balansseerimine tasakaalu lähedal, me oleme kavandanud struktuurset ülejääki 2013. aastal, aga mis ei tähenda tõesti sellist suurt hulka vaba raha, vaid me seame eesmärgiks seda, et, et hakata lähiajal reserve taastama 2016.-ks aastaks, siis on struktuurse ülejäägi eesmärk üks protsenti. Samuti tuleb tagada tootlikkuse kasv 73 protsendini aastaks 2015, samuti tööhõive 72 protsendini aastaks 2015. Maksupoliitika põhisuunad jäävad ministeeriumi teatel samaks ja üldine maksukoormus alaneb seoses tööjõumaksude alandamisega 2016.-ks aastaks. Ei saa öelda, et me tööjõu maksukoormus on suur. Küll aga saab öelda, et kui võrrelda struktuure, siis seal on meil maksude osakaalu, mida meil summaliselt on õnneks vähem kui Euroopas üldiselt on elemendid on siin muidugi töötuskindlustuse makse määra alla tõmbamine ja tulumaksu alandamine protsendi võrra oleks päris kena pilt, kui meil on viiendik käibest ja viiendik tulust. See riigi osa. Riigieelarve strateegia järgi kavatseb valitsus aastatel 2013 kuni 2016 tõsta alkoholi aktsiisimaksu viie protsendi võrra aastas. No kui me nominaalselt veel võtame, siis pigem me hoiame viinapudeli hinna kättesaadavuse stabiilsel tasemel või isegi suurendame seda, et viie protsendini alkoholiaktsiisi tõus tegelikult alkoholi kättesaadavust ei vähenda, aga me ei tohiks ka teda pidevalt odavamaks teha. Uusi makse minister Ligi sõnul ei tule, kuigi mõned muudatused on kavas keskkonnasäästu vallas ning need puudutavad õli ja põlevkivitööstust. Koalitsioonileping kajastab siis seda õlimaksu analüüsi, ei ole välistatud, et õlimaksu asemel tuleb põlevkivi maks või siis keskkonnatasude tõstmine. Valitsus on kahjuks erimeelsused päris suured, et ilmselgelt ei õlitööstus ega tegelik ka energeetika maksa makse võrreldaval tasemel sellega, mis on nende mõjud keskkonnale. Maksulaekumisi üldiselt on kavas parandada, vähendades varimajanduse osakaalu. Jalakäijate või tavaliiklejate suitsupakkide viina koguste ülelugemine ei ole põhiline, kuhu me panustame, me põhiliselt panustame seadusandluses, IT-lahendustes ja varimajanduse väljatoomisele valguse kätte ka sedapidi, et nõuda töötajate registreerimist kohe esimesel tööpäeval, aga vast kõige suurem raha on tegelikult käivete peitmises.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia aastateks 2013-2016.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaavalitsused lõpetasid oma tegevuse esimesel jaanuaril 2018 ja nende ülesanded jagati ära erinevate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel. Veel eelmisel aastal oli rahandusministeeriumi halduses olevas regionaalhalduse osakonnas 15 maakondlikku osakonda. Tänavu esimesest jaanuarist on järel seitse, jätkab regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets. Osad tööd said seal otsa ja tehtud ja nüüd on seitse talitust. Ega seal suurt muud ei olegi, aga need seitse talitust katavad kõik 15 maakonda. Kui need talitused loodi, siis üks nende ülesanne oli maavalituste varadega seonduv. Päris palju varasid jäi maavalitsusest alles, arhiivid jäid alles. Tegelikult oli see loomulik jätk, et kui osa töid on lõpetatud, siis ka talituse arvu vastavalt vähendasime. Regionaalhalduse lääne talituse juhataja on sellest aastast ametis endine Saaremaa valla abivallavanem Jaan leivategija, kes ütleb, et talituse põhitegevus on valdavalt seotud planeeringutega. Alates siis riigi eriplaneeringutest, mis puudutavad siis neid maakondi või ka siis maakonnaplaneering, maakonna teemaplaneeringud, vajadusel omavalitsuste üldplaneeringualased tegevused. Lisaks on veel arengualased tegevused ja maakonna arengustrateegiate järgimine ja, ja kõik see pool. Väino Töömets rahandusministeeriumist aga kinnitab, et nii-öelda juhtivtöötajate ametikohti küll koondati, aga samas tuleb lähiajal erinevaid teisi spetsialiste regionaalhalduse osakonda hoopis juurde palgata. Töömaht oluliselt kasvab tuuleparkide elektriliinid merekaablid kaks pluss kaks maanteed erinevad, on see siis seal Põhja-Eestis või Lõuna pool Pärnu kandist eal töömaht hüppeliselt kasvab. Jaan leivategija ütleb, et kuigi ta tööpiirkond on kolmes maakonnas, siis lausa kolme nahktooliga kabinetti tal siiski sellel ametikohal pole. Tegelikult ei ole, et eks mul on üks kabinet ikka Saaremaal ja, ja kui ma olen Hiiumaal või Läänemaal, siis küll noh, enamasti mul on ikkagi seal siis mingid kohtumised või arutelud, aga küll ma siis mingi lauanurga leian, kui on vaja kuskil tööd teha. Kohapeal. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.", "role": "user" }, { "content": "Kui mõni aasta tagasi kaotati maavalitsused, siis sellest aastast vähenes poole peale ka regionaalhalduse osakondade arv. Maavalitsuste ligi 500 töötajast on alles jäänud üle Eesti alla 30 regionaalhalduse ametniku-spetsialisti, aga neid on nüüd plaanis taas juurde palgata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmetlikult ei ole muutunud mitte midagi, kell 11 tegid maakondade kuraatorid ehk siis need inimesed, kes teavad kõike kõikidel ja tantsijate kohta koos sihtasutuse töötajatega, et rongkäiku täna ei toimu ju pool nädalat on tantsijad saanud vett ja vatti ja nemad neid kuraatorid rongkäiku ei lasknud, sama toimub ka mudilaskooridega. Kuraatorite otsus oli, et järelikult jääb kogu rongkäik ära, küll aga lauljad. Nii mõnedki neist lauljatest on otsustanud, et rongkäik on ju alati olnud peo osa. Me ei saa meil kellelgi keelata tulla. Vastupidi, see on ju tore, kui inimesed otsustavad tulla. Seetõttu on ka Tallinna politsei valmis selleks, et igapidi liiklust piirata ja ja lasta lauljad-tantsijad, ehk siis siia lauluväljaku poole tulijad läbi, kui nad tahavad tulla. Meie neid igal juhul ootame. Aga minu kõrval on nüüd Eri klass ja ma annaksin hea meelega toru temale üle. Tere päevast, head inimesed. Jah, vihma sajab ja ladistasin mitu päeva, aga meie ei lase oma tujul sellest langeda. Eile ühendkoorid mitukümmend 1000 oli ja me ütlesime, et peame, me peame selle selle vihma ära laulma vähemalt platsi pealt. Nii et selle asemel, et ametliku rongkäigu korraldada, me säästame ehk oma tulevikulauljaid ja tantsijaid, lapsed ei pea enam vettima. Aga selle eest ütlen teile seda, et kell kaks kogunegem Vabaduse platsile eeskõndib meil Soome trummarite rivi. Meie ees on laulupeotuli kõik dirigendid tulevad sinna ette. Need, kes soovivad läbi kõndida selle maa, et demonstreerida, et laulupidu jääb, on ja jääb tulevikus olema. Kõnnime lauluväljakule, Need, kes ei tule lauluväljakule praegu kõndima. Need lauljad, kes osalevad õhtuses kontserdis, palun olge kell kuus laulukaare all ja kell seitse hakkab kontsert, head tuju hoolimata viimast. Päike tuleb õhtuks välja, peab tulema. Me laulame ta välja.", "role": "user" }, { "content": "Laulupeo päev ja paduvihm. Uudiste eriväljaanne kell 13.10.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti põllumajandussektor saab valdavalt hakkama oma tööjõuga, kuid teatud valdkondades on vaja erioskustega lisatööjõudu väljast. Maaeluminister Urmas Kruuse ütleb, et valitsuses on kokku lepitud, et kui tekib vajadus võõrtööliste järele kolmandatest riikidest, siis kunstlikke takistusi ei tehta. Kui need töötajad siia tulevad, siis oleks tagatud kõik terviseohutuse nõuded ehk karantiini tingimused täidetud, jälgitud tööohutust, maksud makstud ja praegu tundub, et see asi täpselt selles suunas läheb. Ettevõtetel on aastatega välja kujunenud oma töötajaskond, keda igal aastal kutsutakse esimesed töötajad Moldovast ja Ukrainast on ka juba kohal. Kindel on see, et selleks, et siia riiki tulla, peab olema sul töökutse ja sul peab olema tööandja, kes on valmis sulle pakkuma lepingud. Ma tean seda, et osasid valmislepinguid on isegi sõidutatud siis sellesse sihtriiki, et nad saaksid piiri ja ületada. Soovitus oleks teha viisa, kuigi jah, on võimalik liikuda ka biomeetrilise passiga. Selleks, et oleks seks vähem sekeldusi, oleks mõistlikum kasutada lennutransport ja me teame seda, et 28.-st märtsist hakkama toimima ka otselend. Ukrainast. Terviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Dontšenko ütleb, et tööandja peab tagama majutuse ja korraldama testimise PCR testiga ning seejärel tuleb kuuendal päeval teha ka teineteist. Ja siin on väga oluline see, et isegi sel juhul, kui see teine test on negatiivne, mis on väga hea muidugi meie jaoks inimene peab siiski need 10 päeva eneseisolatsioonis olema ja siis 11. päeval ta võib oma tööülesannete juurde siirduda. Samas võib tööline esitada arstitõendi, et ta on Covid 19 läbi põdenud või saanud vaktsiini. Ja see läbipõdemine ei tohi olla rohkem kui kuus kuud enne tema saabumist meil Eestisse. Ja samuti inimene peab tõestama seda, et ta on vaktsineeritud nõuete kohaselt ehk kahe doosiga. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul võib olla hooajatöötajate vajadus 1500 kuni 2000 töötajat, aga lõplik arv selgub ikka pärast seda, kui on näha, kas ja kui palju suudeti kohalikul tööjõuturult inimesi kaasata, ütleb Kruuse.", "role": "user" }, { "content": "Põllumeestele hädavajalikud hooajatöölised kolmandatest riikidest on ühes jaos juba Eestisse jõudnud. Suurem hulk tuleb aprillis. Tööandja peab tagama, et tehtud oleksid koroonatestid ja esialgu peab võõrsilt tulnud töötaja viibima ka karantiinis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nItaalia endise peaministri Matteorensi väike viivapartei lahkus eelmisel nädalal valitsusest aga peaminister Goseppe konte, teised koalitsioonikaaslased, viie tähe liikumine ja sotsiaaldemokraadid sooviksid jätkata. Pärast viiva lahkumist on valitsus parlamendis vähemuses ja valitsus erakondade juhid on püüdnud saavutada väikeparteide ja sõltumatute parlamendiliikmete toetust. Vaatlejate sõnul ei ole siiski eriti lootust senatis absoluutset enamust saavutada. Välisminister Luiginimio viietähe liikumisest leiab, et absoluutselt enamust polegi vaja. Piisaks lihtsast enamuses absoluutset enamust on vaja ainult eelarve muutmiseks ja veel paaris asjas hääletamisel ning selleks puhuks saab valitsus hääled kokku, on dimaio veendunud. Nagu enamasti ikka, on küsimus rahas. Itaalia peaks saama 222 miljardit eurot Euroopa Liidu taaskäivitamisfondist. Kriisi kutsus aga esile Gote plaan, et Euroopa Liidu raha jagamist hakkab juhtima tema. Vaatlejate sõnul ei kannatanud Rensi seda välja ja asus enda tähtsust tõestama. Päev pärast valitsusest lahkumist ütles Rensi siiski, et on endiselt valmis läbirääkimisi pidama ja isegi valitsust toetama, kui selle juht on erapooletu. Eile alamkojas peetud kõnes andis aga konte selgelt mõista, et ei ole enam koostööst Rensiga huvitatud. Sama leiavad ka teised koalitsiooni liikmed. Näiteks Rensi endine koduerakond demokraatlik partei on nimetanud Rensit ebausaldusväärseks. Viie tähe liikumine on avalikult välistanud edasise koostöö rensiga. Peaminister Konte sõnul ei ole sellele poliitilisele kriisile raskel ajal mitte mingit õigustust. Ta kutsus kõiki Euroopa-meelseid ja tugevate demokraatlike juurtega jõude valitsust toetama. Ma palun teilt täna abi, aidake meil teha kiire taaskäivitus, aidake parandada haavad, mille see kriis tekitas ja uuesti kinnitada meie usalduslepe kodanikega. Kodanikel on õigus, see usaldus peab olema vastastikune, ütles Itaalia peaminister. Kui nüüd Konte siiski senatis hääli kokku ei saa, võib president Sergio Mattarelli teha valitsuse moodustamiseks ettepaneku kellelegi teisele, mis võiks tähendada, et jätkavad senised koalitsioonipartnerid. Aga uue juhiga Matteo Rensile meeldiks see väga, eriti kui see uus valitsusjuhi oleks tema, mis sellest, et viiva toetus on langenud praegu vaid paarile protsendile. Üks võimalus on ka see, et Matareli saadab parlamendi laiali ja kuulutab välja uued valimised, aga seda peavad vaatlejad praeguses pandeemia olukorras väga vähetõenäoliseks. Itaallased on aga juba harjunud, et poliitikud pidevalt kraaklevad ja valitsused aastat vastu ei pea.", "role": "user" }, { "content": "Itaalia parlamendis toimub täna otsustav hääletus, millest sõltub peaminister Giuseppe Conte valitsuse jätkamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitsealadest on tähtsad just need, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks, sest praegu on linnud just pesitsemisega algust teinud või seda kohe tegemas. Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman. Meie looduskaitse on üle 110 aasta juba vana ja selle aja jooksul on loodushuvilised ja teadlased tähistanud ja märkinud ära sellised alad, mis on lindudele eriti olulised kevadisel ajal pesitsemiseks ja praegu on võimalik maa-ameti kaardi rakendusest vaadata, kui plaanite välja matkama minna, et kus sellised alad on? Ka RMK-l on telefoni äpp, kust neid alasid vaadata. Kaja Lotman. Ma ise elan Matsalus Matsalu rahvuspargis, Matsalu külas ja meie kanti on jõudnud väga palju selliseid linde, kes küll on tulnud rändel ja lähevad siit edasi, kuid ka on väga palju selliseid linde, kes seavad pesitsema eriti väikesed kurvitsalised ja nemad otsivad juba pesakoht ja võib-olla mõnel on ka mõni muna pesas ja kui inimesed häirivad neid või käivad rannas, peavad nad ära liikuma, ära lendama ja kulutavad sellega päris palju energiat ja see tähendab seda, et kindlasti nende pesitsusedukus ei ole nii hea kui võib olla siis, kui neid ei häiritaks, sest väikesed linnud vajavad kogu aeg toitu, aga kui meil hommik artikul on maa valge, siis neil ei ole neid putukaid võtta ja rohutoidulistel jällegi rohi kasva. Energia kogumine on neile praegu väga-väga oluline ja energia kokkuhoidmine. Oluline on seegi, et paatide või kaatritega liigeldes reeglitest kinni peetaks, rõhutab Lotman. Kaitsealadel on ka pandud paatidele piirangud, kui kiiresti tohib sõita. Väiksematel veekogudel näiteks tihtipeale ei tohigi mootorsõidukiga sõita. Peab veenduma, kui lähed kuhugi järvele või jõele. Et kas, kui on kaitsealaga tegemist, kas seal võib üldse mootorit kasutada ja see on ikkagi selleks, et loodus saaks rahulikult oma elu elada? Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Ilusatel kevadpäevadel liiguvad inimesed palju looduses ja tihtipeale nad ei märkagi, et on jõudnud looduskaitsealale, kus kehtib 1. aprillist kuni 15. juulini liikumiskeeld.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabalava Narva teatrikeskuse juht Angelika Stekalov peab esimest tegutsemisaastat korda läinuks. Teatrikeskuses on toimunud üle 200 ürituse, mida on aasta jooksul külastanud pea 20000 inimest. Vabalavas on huvitava esinemispaiga leidnud Eesti ja Vene teatrid. Neli lavastust on Narvas sündinud, jätkab Angelika Stekalov. Teatrit on täitsa sinna elanud, teinud proove, ehitanud dekoratsioone, ehk oligi selline tõeline teater tegelikult see elu on päris põnev ja loominguline, kuigi me ise ei ole teater ehk selline vabalava, mis on avatud kõikidele huvitavatele initsiatiivi ele ja on valmis edasi arendama ja arenema. Paremini oleks esimesel tegutsemisaastal võinud minna teatripubliku ja rahakamate klientide leidmisega, kes võiks teatrikeskuse ruume kommertsürituste korraldamiseks üürida. Kultuuris on väga raske tegelikult ilma sponsoriteta ena või mingi riigi või linna toetuseta ellu jääda. Hetkel on seis selline, et olemegi saanud seda toetust, mida küsisime riigilt reservfondist ja praegu ootame vastuseid samamoodi riigilt ja linnalt. Et sellest nagu sõltubki, kuidas meil edasi läheb. Lõppeval aastal päästis valitsuse 150000 eurone rahasüst Narva teatrikeskuse hullemast. Riigi raha eraldati peale seda, kui Narva linn oma panusest loobus. Ka tuleva aasta eelarves vaba lavale rida ei ole. Linn selgitab seda rahapuuduse ja munitsipaalkultuuri eelistamisega. Vabalava peetakse kommertsettevõtteks. Narva teatrikeskuse juht Anželi Kostakalov. Iga inimene saab küll aru, et oleme kultuurikeskus, võib-olla see on mingi lihtsalt teile arvamus, et kui ole oma käega tehtud, siis on võõras asi. Lahkuva aasta kunstilise kava lõpetab vabalava Narva teatrikeskus täna algavate luulepäevadega tuleva aasta tähtsamad teatriüritused on veebruaris Peterburi teatripäevad ja suvel toimuv vabade teatrit festival. Leedu näitekirjaniku Marius Ivaskeviciuse kuraatorprogrammi raames etenduvad Narvas murrangu aja inimeste saatusi uurivad lavastused Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava Narva teatrikeskuse esimene tegutsemisaasta oli edukas kultuuri ja lavastuste poole pealt. Muret valmistab teatrikeskuse rahaline toimetulek.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmalt täna käsitletud seadusest põhivaidlus käis selle üle, kas on ikka mõtet lubada valimisreklaami ka valimispäeval. Sotsiaaldemokraadid tegid seetõttu isegi ettepaneku teine lugemine katkestada. Analoogilisel seisukohal olid ka reformierakondlased Hanno Pevkur. Meie ütlesime ja tegime ausalt öelda ka komisjonis ettepaneku, et valimispäev peaks jääma ikkagi igasugusest poliitagitatsioonist puutumata. Ehk see on päev, kus on kõige rohkem valijaid kontsentreerunud ühele päevale ja, ja kõige rohkem inimesi käib valimas. Peale jäi siiski koalitsioon, et mingit keelamist ei tule. Kuid valimisreklaami lubamine on tegelikult väike, kuigi oluline osa valimistega seotud probleemistikust. See hõlmab nii valimisringkondade suurust ja arvu kui presidendivalimisi ja riigireformiga hoobi saanud valimiskogu suurust. Koalitsiooni töörühm on asjaga tegelenud. Küsisin selle juhilt Mailis Repsilt, kui kaugel ollakse esmalt valimisringkondadest. On jõutud kokkuleppele, et ta võiks olla selline, mitte palju väikeseid ja, ja mitte paar suurt, vaid siiski keskmise suurusega, et me räägime sellisest seitsme kuni 10 mandaadilised enam-vähem ühesuured, piirkonnad ja võimalikult vähe muutusi, sest ega üldiselt on need valimispiirkonnad inimestel välja kujunenud ja nii palju, kui vähegi võimalik, võiksid nad jääda samaks ja oleme ka arutanud, et kuidas säilitada võimalikult palju sellist maakonna piire, et Harjumaa on siis selline ainukene, mis on käinud ühte ja teistpidi, nendes ettepanekutes, et kas teha Harjumaa siis pooleks, siis tekiks selline proportsionaalsem pool või siis Harjumaa järgi koondada teisi, aga pigem pooldatakse jah, sellist pooleks jagamist. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on nõus, et valimisringkondade suurusi on vaja muuta ja mandaatide arvu ühtlustada. Aga ta on ka kindel, et kokkulepet on raske saavutada. Kui noh, rääkida millestki, millel meie erakonna kõige suurem toetus on, siis siis see on ikkagi ideaalis selline lähenemine, et valimisringkonnad võiksid seal olla noh, 90 11, mandaadilised selles suurusjärgus tuleks leida lahendusi. Presidendivalimistega on lahtisi otsi veel rohkem otsevalimiste osas kokkuleppele ei jõuta, see on selge hulk erimeelsusi on ka selles, kuidas tagada, et presidendivalimine valimiskogus läbi ei kukuks või lõputult ei veniks. Eriprobleem on valijameeste arv. Mailis Reps ütles, et mingeid suuri muudatusi ei tule, sest kompromiss ei leita. Seetõttu selliseid suuri presidendivalimise muudatusi ei soovita teha ja seetõttu kõik muudatused, mida presidendi valimistes me teeme on seekord nii väikesed ja vaid sellised, mida hädavajalika, sest kõik ülejäänud alternatiivid otsevalimiste kõrval ei ole piisavalt ambitsioonikad. Nüüd, mida on vaja muuta? Kõigepealt päris põhjalikult, on analüüsitud seda, et kas ja kui palju peaks muutma täna valijameeste kogu ja suuresti tundub, et jääb peale ettepanek pigem väga vähe. Vähesed muudatused või muutmata jätmine tähendab seda, et edaspidi on valimiskogus riigikogu liikmeid ja valdade esindajaid pea võrdselt, aga üksmeelt siin päriselt ju ei ole. Helir-Valdor Seeder. Isamaa erakond on küll seda meelt, et me peaksime taastama haldusreformi eelse proportsiooni ehk valijamehi peaks olema kaks korda rohkem, kui on riigikogu koosseis. Aga kui me selles suudame kokku leppida, siis tundub, et palju keerulisem on kokku leppida, kuidas need täiendavad mandaadid. Sel juhul peaksid erinevate kohalike omavalitsuste vahel jagunema. Kuulame opositsiooni ka reformierakondlane Hanno Pevkur ütleb, et valimisringkondade arvu tuleb muidugi muuta. Reformierakond pole siin siiski veel oma seisukohta kujundanud. Presidendivalimistel pooldab ka tema valimiskogus muutusi. Need proportsioonid on ebaõiged praegu ehk riigikogu liikmete osakaal on valimiskogus muutumas liiga suureks ja omavalitsuste osakaal liiga väikeseks. Seda proportsiooni tegelikult tuleb ilmselgelt muuta. Millised on täpsed kokkulepped, noh, seda tegelikult jah, peaks arutama siis nii riigikogu vanemate kogus kui kõikide erakondade kokkuleppele ja kindlasti kaasama ka eksperte. Millal jõutakse eelnõudeni? Reps kinnitab, et nii valimisringkondade kui presidendivalimiste osas peaksid ettepanekud tulema veebruaris.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioon soovib valimisringkondade arvu ja presidendivalimiste korda puudutavate muudatustega välja tulla veebruaris. Riigikogus läbis täna teise lugemise eelnõu, millega tühistatakse valimisagitatsiooni piirang valimispäeval ja poliitilise välireklaami keeld. Kui kaugel ollakse muude vajalike valimisseaduse muudatustega?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne kui jõuti 2012. aasta riigieelarve juurde võeti vastu kaks niinimetatud kobarseadust, mis samuti on otseselt riigieelarvega seotud puudutasid nad muuhulgas kõrgemate riigiametnike ametipalkade tõusu edasilükkamist, alkoholiaktsiisi tõusu, aga ka töötukassa ja haigekassa reservide riigi käsutusse üleviimise kõige enam vaidlusi ongi kutsunud esile just see viimane käik ja kriitikat sai see ka täna, aga koalitsioonil oli hääli rohkem ja seadusmuudatused võeti vastu edasi riigieelarvest. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester teatas, et opositsiooni parandusettepanekud lükati taas erinevatel põhjustel tagasi. Eelarvet tervikuna iseloomustas Sester aga nii. Riigieelarve tulude maht on ligikaudu 6,116 miljardit ja kulude maht 6,576 miljardit eurot. Eelarve on suunatud majandusliku stabiilsuse suurendamisele ning üldise soodsa majanduskeskkonna loomisele. Järgmise aasta puudujääk ulatub 2,1 protsendini SKP-st ja seda eelkõige põhjustatuna CO kahe kvootide müügitulust tehtavatest investeeringutest ja teise pensionisamba riigipoolsete maksete täies mahus taastamisest. Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson leidis, et koalitsioon ja eelarve ei hooli Eesti inimestest. Kohati tundub, et me elaksime justkui kahes erinevas Eestis, mille ühisosaks on vaid see hoone siin Toompeal sest kogu see sisend, mis tuleb Eestimaa erinevates paikadest, on totaalselt koalitsiooni ja opositsiooni isesugune koalitsiooni jaoks justkui Eestis muresid ja probleeme ei olekski. Tuleva aasta eelarve kõige suurem puudus ongi Eesti inimeste äraunustamine. Kuidas ikkagi peaks eelarve toetama tavalist Eesti inimest, mis on ikkagi valitsuse sõnum nendele inimestele, kelle reaalpalk on viimased aastad järjepidevalt langenud ning kes täna on olukorras, kus nad tulevad vaevu ots-otsaga kokku? Sotsiaaldemokraatide esindaja Sven Mikser kritiseeris eelarve menetlusprotsessi ja ütles, et see on näiteks, kuidas riik liigub inimesest kaugemale. Me siin Toompeal, ütleme selle kohta vahel, et inimesed võõranduvad riigist, ma arvan, et tegelikult võõrandub riik ja riigivõim oma inimestest, toimub see nii, et valitsev koalitsioon siin Toompeal saadab oma parimad pojad ja tütred täitevvõimu teostama. Need aga sulguvad omaenda elevandiluust või Ebenipuust torni ja suhtlevad rohkem oma kolleegidega Brüsselis kui oma valijatega siin Eestimaal. Ja nii juhtubki, et me investeerime oma raha sinna, kus tulemuseks on Brüsselist tulev kiitus aga ei investeeri omaenda inimestesse. Järgnesid sõnavõtud koalitsiooni poolelt ja need olid teadagi teistmasti. Reformierakonna esindaja Jaanus Tamkivi vastas ka opositsiooni kriitikale eelarvemenetluse kohta. Eelarve menetlemine on olnud tasakaalukas ja näidanud riigikogus valitsevat poliitilist üksust. See lause on eraldi mõeldud opositsioonile, kelle mitmed ettepanekud on olnud väga asjalikud, kui välja arvata üks asi, nimelt katteallikad. Me ei pidanud eelarvet menetledes vajalikuks liigset igaks juhuks kärpimist aga kindlasti mitte ka kulude tõstmist ja puudujäägi suurendamist. Reformierakond pole kunagi toetanud reforme, mille kogu sisu on vaid pealkiri ei ole toetanud ka maksulangetusi, mille tegemiseks tuleb laenu võtta. Kindlasti ei jää töötukindlustusmakse langetamata, selles on valitsusliit juba ammugi kokku leppinud. Ka IRL-i esindaja Urmas Reinsalu kaitses eelnõu prioriteete ja pidas alusetuks opositsiooni kriitikat, et eelarve on inimkauge, tuues selle kohta rea näiteid. Ta oli rahul, et opositsiooni parandusettepanekud läbi ei läinud. Ma arvan, et selle eelnõu üks suuremaid voorus oli, et me ei teinud seda riigieelarve eelnõu kehvemaks ja ma arvan, eelkõige on üks fundamentaalseid ettepanekuid, mida ka opositsioon esitas oma põhilise katteallikana oli astmelise tulumaksu sisseseadmine. Meie selge seisukoht on, et Eesti majanduskasvu eelduseks on üldise maksukoormuse mittetõstmine ja on hea meel tõdeda, et järgmise aasta riigieelarvega jääb üldine maksukoormus meil Eestis 32,4 protsendi tasemele ning meie siht, valitsuskoalitsiooni siht on langetada see 2015.-ks aastaks 31,7 protsendini. Hääletus läks nagu ikka, koalitsioon poolt, opositsioon vastu, häältega 55 44 on järgmise aasta eelarve vastu võetud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu 2012. a riigieelarve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus põlevkiviõli tehas ehitatakse juba olemasoleva kõrvale Eesti elektrijaama lähistele. Tehase märksõnadeks on maailma tõhusaim, põlevkivi töötlemise tehnoloogia Enefit 280 ja keskkonnasõbralikkus. Samas parandab uue kompleksi rajamine märgatavalt Eesti energiajulgeolekut. Sellest rääkis täna majandusminister Juhan Parts. Tihtipeale me energiajulgeoleku kitsendame vaid elektri olemasolu, energiajulgeolek tähendab ka kütuste olemasolu ja arendatakse a annab meile silmapiiri, saavutamaks märksa kvaliteetsemaid kütuseid, mida me võime kasutada ka Eesti transpordis. Kuigi Eesti energiat seostatakse eelkõige elektri tootmisega, moodustab elekter kogu Eesti energia tarbest vaid viiendiku. Ülejäänud energia vajadus kaetakse muude kütuste, suuremalt jaolt vedelkütuste arvelt. Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul tuleb põlevkivist toota rohkem vedelkütuseid. Põlevkivi suudab pakkuda enamat kui energiajulgeolek ainult elektri vallas. Kui me hakkame tootma rohkem õli, siis plaan on ikkagi muuta ja ka järel töödelda seda õli selliseks, et see oleks nagu sisuliselt sünteetiline nafta, et siitsamast üle lahe Porvo defineerimistehas võiks seda vastu võtta. Ta võiks sellest teha sellise diisli, mida võib panna ka oma autosse täna. Eesti sõltub kütuste poole pealt veel ainult impordist ja küsimus polegi võibolla selles, et põlevkivist tuleb teha kõiki kütuseid, mida me tarbime Eestis kuid Eesti elda. Ekspordibilansi mõttes on väga oluline, et me suudame eksportida ka vedelkütuseid, samal ajal kui me mingeid teisi tooteid jällegi impordime. Sandor Liive hinnangul on Eestis põlevkivi küllaga ja ka kaevandamise kvoodid piisavad. 20 miljonit tonni põlevkivi võib kaevandada kõigi meie ja teiste põlevkivitöötajate plaanidega see 20 miljonit tonni aastas sobib. Kolm miljardit krooni maksev tehas valmib 2012. aastal tarbib aastas üle kahe miljoni tonni põlevkivi, millest tehakse 290000 tonni õli. Tehase ehitusel saavad tööd sajad ehitajad ning peale avamist annab tehas tööd 300-le inimesele, sealhulgas 200-le kaevurile Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Nurgakivi sai Eesti Energia uue põlvkonna Enefit-280 õlitehas. Tehas valmib aastaks 2012.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJah, see lugu hakkas hargnema siin tõesti tegemise käigus, et praeguse kuke näol on tegemist kihelkonna kiriku teise järjekorras, teise torni kukega, mis on üsna ootamatu, sest tavaliselt noh, reeglina need asjad on üsna stabiilsed, et need ei vaheta Need tornitipud. Aga ka siin ometi jah, esimesed noh, nii-öelda viited tulid, signaalid tulid kohapealsetelt inimestelt, kes, kes läbi udu mäletasid, eks oma ema või vanaema räägitud lugusid, et kunagi olevat kukk vahetatud. Seda ei tea, et, et selle täpse vahetamise aja ja põhjuste ni veel ei ole jõudnud, et see on natukene selline tegemata töö, aga, aga see on, on küll tõsiasi ka, kui me võrdleme ajaloolisi fotosid, et, et siis on näha, et 20. sajandi esimese kümnendi fotodel on see algne kukk, mis on, on hoopis teise vormiga ja siis kuskil noh, näiteks 20. sajandi teisel kümnendil on, on äkki teistsugune kukk. Uus kukk näitab ka tuulesuul. Ta töötab tuulelipuna kindlasti, jah, nii et, et ta peaks olema üsna kerge käiguga, nüüd pärast neid uusi pukse ja, ja siis siis neid, seda grafiitmäärad seal vahel, nii et jah, aus tuulelipp ka. Kuna meil oli see ajalooline võimalus, et sinna panna kaasa infot, siis võib-olla sajandiks või rohkemgi veel sellest restaureerimise käigust on väikene ülevaade, kes olid kõik need meistrimehed, kes panid oma käe siia külge, samuti siis kõik sponsorid, annetajad siis koguduste liikmed ja ka siin kohalikud muusikakollektiivid, kes siin täna seda pidupäeva siis meile tegid päeva ilusamaks, nende kohta infot kihelkonna koolist oli üks lehekene, siis oli Saaremaa vallast, et niisugune ülevaatlik ajaloo kapsel, mis läks praegu siis kaasa, kas ka vana kiri läks uuesti tagasi? Vana kiri ise jäi alla, aga selle vana kirja korralik koopia läks kaasa. Kas kihelkonnal on nüüd Saaremaa ilusam tornitipp? Kohe kindlasti on see kõige ilusam siin, et sellest on meil suur rõõm ju.", "role": "user" }, { "content": "Saaremaa kõige kõrgema hoone, Kihelkonna kiriku tornitipp on tänasest vääriliselt kaugele särav. Ja hoopis teistsugusena, kui alla toodi. Nimelt kaeti nii tornikuul kui ka kukk kahekordse kullakihiga. Vahepeal selgus ka tõsiasi, et tegemist on koguni kiriku teise tornikukega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKüsimus oli arutlusel kultuurikomisjoni initsiatiivil ja põhiettekandjaid oli kolm komisjoni poolt Lauri Vahtre muinsuskaitse poolt rivimi Velliste ning eksperdina akadeemik Mart Kalm. Vahtre peatus kultuuripärandi kujunemisel ja muinsuskaitse tegevusel ning tõi näiteid, kuidas üks kultuurimälestis on tekkinud teise kaotamise hinnaga. Me näeme, et muinsuskaitse on põhiliselt kokkulepe nii nagu on arusaam aja jooksul muutunud, mida kaitsta, mida mitte. Nii võib ta muutuda praegu ja tulevikus. Ja siin ei saa panna maha igavesi ortodoksseid, dogmasid. Need asjad kuuluvad kaitsmisele, need ei kuulu mitte. Kultuur on elav, elav organism, ta uuendab pidevalt oma kokkulepet, kuid oluline on see, et see muutumine oleks sujuv ja järjepidev. Rivimi Velliste leidis, et kultuuripärand vajab suuremat kaitset ja raha selleks ei eraldata küllaldaselt, ka mitte muinsuskaitseobjektide haldajatele. Mälestise hooldamine ja haldamine on natukene kallim kui tavalise kinnisvara hooldamine ja haldamine jääb seda vahet kinni maksta, selleks me peame midagi ette võtma ja senine kogemus on näidanud, et kui me oleme seda teemat arutanud ja kui me oleme otsustamise lävel, kas me teeme selle erisusi, et me anname näiteks maamaksu soodustuse mälestise valdajale, siis mõned poliitikud ütlevad, et ei, et parem teeme niimoodi, et anname neile otsetoetust ja maksame selle vahe kinni. Ja see filosoofia on kõigiti arusaadav, aga praktiline häda on selles, et iga kord, kui me lõpuks siis jõuame eelarve arutelude juurde ja kui saabub see aeg, Neid toetusi eraldada, siis seda raha ei leita. Pea igavene vaidlus käib selle üle, kas meie võimaluste juures ei ole muinsuskaitse all olevaid objekte liiga palju. Mart Kalm. Meil on jah, suhteliselt palju mälestisi kaitse all. Samas ma ei jaga väga seda seisukohta, et neid peaks olema vähem kaitse all. Ma arvan, et ei juhtu midagi, kui me võtame selle suhtumise, et kui me ei suuda ka kõiki kaitse all olevaid mälestisi kaitsta ja osa nendest siiski hävib, siis see ei ole katastroof. Samas leidis ta, et riigi valitsemise ja muinsuskaitsetegevuse saaks mõnel juhul ka ühendada. Mõtet riigiasutusi ilmtingimata kõige odavamatesse kastidesse põllu peale kolida kui riigiasutuse kuskil ajaloolises hoones hoidmisega on võimalik anda oma panus ka muinsuskaitsesse.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas kultuuripärandi kaitset.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuurbritannia peaministri Boris Johnsoni ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Laieni eilne arutelu lõppes sisuliste tulemusteta. Rohkem kui kolm tundi kestnud jutuajamise tulemuseks oli läbirääkimiste tähtaja pikendamine pühapäevani. Kõneluste kõnekaim detail oli ilmselt see, et rahvusvahelise ajakirjanduse meeli erutas kahe liidri menüü rohkem kui tulemus. Johnson ja Fon der Laien sõid kõrvitsasuppi kammkarpe, kammeljast ja Pavlova kooki. Kahjuks läbirääkimiste rikkalik söögikaart senisest paremaid tulemusi siiski ei toonud. Samal ajal on Euroopa liidul täna peale tulemas juba uued teemad, sest pärastlõunal algab Euroopa ülemkogu sedakorda tavapärasest teistsugune, sest peaminister Jüri Ratas sellel ei osale eneseisolatsiooni tõttu. Teda asendab Läti peaminister Krišanis Karin ülemkogu kõige olulisem otsus lühikeses plaanis saab olema ilmselt Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taaskäivitamiskava suhtes. Nimelt on juba mitu päeva tulnud teateid, et Ungari ja Poola lõpuks leebuvad õigusriigi mehhanismi koha pealt ning kinnitavad ära 1,8 triljoni suuruse seitsmeaastase eelarve. Neid aitab sel teel ülemkogu järeldustesse lisatav punkt, mis võimaldab nende peaministritel enda otsust kodumaal õigustada. Kõige olulisem pikaajalist laadi otsuse ülemkogul on aga hoopis seotud kliimaeesmärkidega. Nimelt peaksid riigijuhid täna ära kinnitama eesmärgid, vähendada kasvuhoonegaaside hulka aastaks 2030 55 protsendi võrra ning jõuda süsiniku neutraalsuseni aastaks 2050 arutelu kliima teemal tuleb ilmselt pikk ja põhjalik, sest see on koht, kus kõikidel tuleb kõvasti pingutada. Muide, kui eelarve teemat ära lahendada ei suudetaks, siis poleks analüütikute hinnangul lootust ka kliimakokkulepet saavutada. Et märgid näitavad, et lootus on siiski mõlema küsimuse lahendamiseks. Euroopa Liidu otsus kliimaeesmärkide osas oleks seejuures ajalooline ja teed rajav. Aga olulisi arutelupunkte on teisigi. Esiteks Türgi tegutsemine Ida-Vahemerel, mis on ülemkogusid juba augustist alates kummitanud oktoobris, vaielda selle üle tunde ning kokkulepe aitas saavutada lubadus tulla teema juurde tagasi detsembris. Nüüd on see käes ning Türgile terendavad sanktsioonid. Millised see selgub ülemkogu käigus? Ilmselt õhtu lihtsamaks teemaks kujuneb jutt Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tulevikusuhetest siinpool Atlandi ookeani on märgata selget elevust USA tulevase administratsiooni suhtes ning jälgi sellest saab olema ka ülemkogu järeldustes. Ülemkogu kahe päeva jooksul räägitakse ka koroonast ja vaktsiinist, siseturvalisusest ja terrorismist. Tippkohtumise lõpetab arutelu Euroopa keskpanga presidendi Kristiine Lagardi ga et arutada majanduse olukorda euroalal. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Samas on Euroopa Liit ilmselt suuteline täna pikaajalises eelarves ja taaskäivitamiskavas kokku leppima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see otsus tehti just praegu äsja, kui ilmus siis igareedene, haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse nimekiri riikidest jaguneme igat, kas siis kollasesse, punasesse või rohelisse tsooni ja Eesti on praegu siis tõepoolest nende riikide hulgas, kus Läti sisenejad ei pea siis kümnepäevasesse isolatsiooni jääma, alates homsest hakkab see nüüd kehtima, aga see tähendab seda, et, et isolatsiooni ei pea küll jääma, kui kõik muud piirangud on jätkuvalt jõus, mis tähendab seda, et enne Lätti minekut tuleb siis elektroonilises andmebaasis täita ankeet iga Läti sisenemise puhul ja loomulikult tuleb Lätis olles siis arvestada seal kehtivate karmide piirangutega, näiteks tuleb kõigis avalikes kohtades alates siis bensiinijaamadest ja lõpetades kauplustega ühistranspordikeskustega kanda maski ja samamoodi tuleb arvestada ka seda, et Lätis kehtivad ka piirangud huvitegevusele, sporditegevusele ja teistele vaba aja veetmise võimalustele. See. Testi tegemisest siis Lätis on see tekitanud palju küsimusi, et kõigepealt, et kus seda testi siis teha saab, et kui lätlased on harjunud, et et Riia lennujaamas on seda võimalik teha, siis nüüd küsivad nad, et kas siis Eesti piiril on võimalik see test ära teha või, või kuidas seda testi tegemist siis võiks korraldada? See on jäänud nagu Lätis praegu segaseks, et tõenäoliselt nad peavad siis ise otsima mingi võimaluse, kuidas seda 48 tundi enne Eestisse tulekut teha, kui see tuleb teha oma raha eest, kui näiteks perega korraks Pärnus baasse tulla mõneks päevaks, siis noh, võib ette kujutada, kui kalliks see tegelikult siis kõik läheb. Aga Lätis on muidugi olukord praegu viiruse levikuga läinud üsna hulluks. Täna tuli teade ka inimesest, kes suri selle viiruse tagajärjel ja tema vanus jäi siis vahemikku 33 kuni 35. Nii et näeme, et tegelikult ka noorematel on sellega probleeme ja väga palju suuri koldeid on tekkinud. Viimane suur kolle on pea palgas, kus siis on 50 inimest koroonaviirusega nakatunud ja see nakkus on selle alguse saanud ühest kooriproovist nii palju kui praegu selle kohta andmeid on. Kõige hullem on seis Daugavpilsis, Riias on umbes kümmekond kollet kuldiga, mis veel mõni aeg tagasi oli Läti nagu number üks. Nakatumise seisukohalt hakkab praegu olukord rahunema, nii et Läti võib minna. Küll aga tuleb mõelda, kas sinna minna ja, ja mida seal siis õigupoolest teha. Vähemalt Läti enda soovitus on lätlastele praegu küll mitte reisida ja püsida kodus.", "role": "user" }, { "content": "Eestist Lätti liikujad ei pea alates homsest enam kümnepäevasesse isolatsiooni jääma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMajandusministeeriumi jaoks on ainult üks prioriteet töökohad tõepoolest see töötuse arv on suur. Meie jaoks nii halvasti kui see ka ei kõla, on see tegelikult väga positiivne. Ei ole midagi paremat täna tegelikult välisinvesteerijate jaoks, et meil on tööturus läbi viidud olulised muudatused, need võivad kellegile vähem meeldida, kellelegi rohkem. Teiseks, inimeste ootused on, on hästi realistlikud, keegi ei küsi tohutut palkasid. Ja lõpuks kui on ikkagi võimalik pakkuda väga lai valik ka töötajaid erinevalt piirkonniti, siis ma arvan, et see on tegelikult hästi positiivne, hästi oluline ressurss töötamiseks. Välisinvesteeringud. Et Eesti majandusarengu võti on kõrgelt haritud töötajad ja niinimetatud teadusmahukas ettevõtluse on küll ilus eesmärk, kuid selle saavutamiseni kulub palju aega, arvavad nii majandusminister Juhan Parts kui ka Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Me peaks olema oma visioonide ehitamisel realistlikud. Kõrgema tööviljakuse ja suurema innovatsiooniga liikumine on selline hästi aeglane ja pikk töö, võtmeküsimus nende uute välisinvesteeringute jaoks jääb ikkagi see, et meil on teatud elatustase saavutatud. Ta on tunduvalt konkurentsivõimelisem, kui me vaatame inimeste nii-öelda tööjõukulusid, kui meid, huvitavatest välisinvesteeringute sihtriikidest. Ja meil on ka selliseid investeeringuid vaja, sellepärast et me ei ole teistmoodi võimelised inimestele tööd pakkuma. Meil on ikkagi mõned üksikud nii-öelda innovatsioonid. Nende rollvedurina on ikkagi peaaegu olematu. Samas näitas konjunktuuriinstituudi küsitlus, et ainus valdkond Eestis, mis paistab praegu silma suundumusega luua uusi töökohti, on infotehnoloogia, kõigi teiste puhul on suundumus vastupidine, tõdes Marje Josing. Töötute hulk, mis oli jõudnud siis ligi 90000 alla, aasta lõpuks saab Eesti jaoks olema suurimaks probleemiks, siis 2010. aastal me siis iga kuu küsime ettevõtte juhtide käest, kuidas nad käituvad järgmise kolme kuu jooksul siis detsembrikuu hinnangud võrreldes oktoobri hinnangutega ei ole kuskilt näha, et, et tuleks selle tööturule siin kergendust, eks, et noh, tööstuses kaheksa protsenti ettevõtetest teeb töökohti juurde, aga samas vähendab veel kolmandik, sest ehitussektor proovitakse veelgi koondada kaubandus, ainult kolm protsenti teeb töökohti juurde, 36 protsenti vähendab ka restoranid, turism, reklaam ei ole kuskilt väga aktiivset tööturu elavnemist näha.", "role": "user" }, { "content": "Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõdeb, et esialgu töökohtade arv väheneb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsuse sõnul on praegune ploomikese lasteaed amortiseerunud, mistõttu tuleb see sulgeda ja lammutada. Selle asemel kavatsetakse ehitada uus maja. Pärli koolile jätkab Tartu haridusosakonna alushariduse juht Kaspar Kreegimäe. Tõepoolest, hetkel on seis selline, et see lahendus juba mitme aasta eest paistis sellisena kõige mõistlikum, et tollase nimetusega kroon ja kool siis liiguks hoopis teise linna otsa ja noh, kuna Tartu ei ole nii suur linn, siis ma arvan, et see sisulises mõttes ei ole ka lapsevanematele suureks probleemiks. Selline idee aga ei, meeldib loomikese lasteaiavanematele, kelle arvates ei ole õige lasteaeda sulgeda. Olukorras, kus lasteaia kohti niigi napib, jätkab loomikese lasteaiahoolekogu esimees Priit Laos. Selle valguses pannakse lihtsalt lasteaed kinni, on nii lastevanematele kui kohalike kogu täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu. Meile muidugi väga suurt sõnaõigust selles osas ei anta, et meile lihtsalt dikteeriti otsuseid ja ja nii on. Hoolekogu esimees Priit Laos ütles, et linn pole neile pakkunud lasteaiakohti, kuid siiski lubas aidata lapsi eelisjärjekorda lisamisega. Tänaseks muidugi see olukord nii ilus ei ole, et muidugi mul on ainult mõni mõned üksikud näited, et ma ei ole kõikide konkreetsete lastevanematega rääkinud, aga see info, mis minuni on jõudnud, on see, et on osad lapsed on laiali pillutatud linna peale, kuskile suvalistesse lasteaedadesse, mis ei ole ei elukohajärgsed ega kuidagi loogilised. Tartu alushariduse juht Kaspar Kreegimäe ütles, et selline otsus ei saanud tulla lapsevanematele üllatusena. Seda teemat on arutatud juba aastaid ja see otsus on ka võetud juba aastate eest vastu, kus, kus tegelikult nii lasteaia personal kui vanemad teadsid, et mina seda teed, et sinna tuleb uus koolimaja ja tegelikult on ka pakutud erinevaid variante vanematele ja ka töötajatele. Linnavalitsus tunnistab, et lasteaiatöötajate ja lastevanematega ei tekkinud head suhtlust, mistõttu võisid tekkida arusaamatused. See, mis puudutab praegu vanemate nii-öelda vaadet, kus nende lapsed jätkama hakkavad, siis tegelikult on need poomikese lasteaia lapsed saanud juba kohad kas siis nii-öelda munitsipaallasteaedades või siis eralasteaedades või hoidudes, et sellega on nad tegelenud sellega. Suures pildis on asi paika loksunud. Vanemad ei pea kartma, et nende lapsed ei saaks enam Waldorfi kallakuga lasteaias käia sest neid on Tartu linnas teisigi. Veel kord Tartu alushariduse juht Kaspar Greegimäe. Öelda seda, et see pedagoogiline pool kaoks kuskilt Tartu linnast nii-öelda haridusmaastikult ära, et see päris täpne ei ole, et, et vanematel on siiski valikuvõimalus, olgugi et võibolla kohtadega praegu hetkel nendes eelnimetatud asutustes võibolla priisata ei ole, aga pedagoogilise mitmekesisuse mõttes on see täiesti jätkusuutlikud olemas ka tulevikus.", "role": "user" }, { "content": "Tartu linn teatas paar aastat tagasi, et sulgeb Ploomikese lasteaia. Nüüd on kavas samasse kohta ehitada uus kool erivajadustega lastele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui täna mandaati taotlevat valitsust looma hakati, kardeti, et uus valitsus soovib teha liiga vähe. Täna kiputakse ette heitma, et valitsus soovib teha liiga palju. Ikka ja jälle on kaheldud. Kas kõigi lubaduste täitmiseks raha jätkub? Kõigepealt lubadusi on sündiva valitsusliidu programmis tõesti märksa tagasihoidlikumalt kui koosmeele koalitsioonileppes. Kuid kinnitan teile, et tänase valitsus liidu lubadused on realistlikud. Täna sõlmitud lepingule on rahaline kate olemas tasakaalus valitsussektori eelarve juures. Eesti edu aluseks on olnud meie majanduse avatus, madalad maksud ja konservatiivne eelarve. Kinnitan kõigile uskumatutele, et me jätkame seda poliitikat. Et kui me vaatame, võrdleme kahe koalitsioonilepingu põhilubadusi, siis me näeme, et ka praegu täna allkirjastatud koalitsioonileppes on need samad suuremad lubadused, mis olid koos meile koalitsioonileppes kirjas. See koalitsioonileping on märksa konkreetsem ja lubadusi on selles rahalises vääringus märksa vähem, kui oli eelmises koosmeele koalitsioonileppes. Kui peaks tekkima mingeid probleeme majanduses, aga ma ei näe neid probleeme järgmise kahe aasta jooksul kuskilt tulevat, et meie majandus ei kasva edasi kuus protsenti aastas siis tuleb järgi anda eesmärkide saavutamise tempos, aga mitte põhimõtetest.", "role": "user" }, { "content": "Peaministrikandidaat Andrus Ansipi esinemisest Riigikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva elektrijaamade juhataja Lembit Vali ütles täna enne kohtumist Eesti raadiole, et Eesti peaks sõlmima tehingu Venemaaga üksnes endale soodsatel tingimustel põlevkivi ümbertöötlemine. Seda pole. Kui me räägime põlevkivi ümbertöötlemise tehingust nii nagu eelmine leping Narva jaamade ja lansi vahel sätestas, tähendaks see CO kahe kvootide põletamist mida kaubanduse alguse korral võiks edukalt müüa ja teenida oluliselt rohkem raha, seega ümbertöötamine on majanduslikult mitte mõistlik. Teine variant on põlevkivi ostmine elektritootmiseks ja see elekter jääks siis Eestisse. Sellisel juhul on tehing mõistlik siis, kui ostetava põlevkivi hind on oluliselt madalam kui täna. Eesti põlevkivi poolt toodetud põlevkivi hind. Nimelt meie põlevkivikontserni jäävad ikkagi püsikulud peale, sest osteta tav maht on niivõrd väike, et meil ei ole võimalik püsikulusid vähendada vett, tuleb pumbata, kaevandusi, ventileerida ja nii edasi, nii et selles mõttes peame, alustame läbirääkimisi ja katsume kokku leppida mõistliku hinnasuhte. Palusime kohtumist kommenteerida ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kiiselil, kes ütles, et otsiti konkreetseid lahendusi, kuidas läbirääkimistel vene delegatsiooniga edasi minna. Ühe võimalusena, mida me siis ka nüüd arutama hakkame venelastega, on see, et võib kaasata kogu sellesse tehinguprotsessi ka Narva hüdrojaama kasutamine Narva jõel. Ehk kui laiendada lepingut Vene poolega selles osas, et ka Eesti energia Ja saaks kasutada rohkem selle hüdrojaama võimsuse siis on võimalik ka heitmekootide osas leida selliseid kompromisslahendusi. Nii et me ikkagi ei lähe päriselt selle seisukohaga välja, et me ostame põlevkivi, vaid oleme nõus ka ümbertöötlemisega. Jah, meil on võimalus jätkata ka põlevkivi ümbertöötlemisega, aga noh, me tahame seda vaatame tegelikult kogu seda protsessi laiemalt ja me tahaksime sellesse oma süsteemi efektiivsuse tõstmiseks kaasata sellisesse protsessi ka Venemaa-poolseid. Selliseid efektiivseid energialahendusi. Võib veel lisada, et konkreetsete läbirääkimisteni loodetakse jõuda järgmisel nädalal.", "role": "user" }, { "content": "Eesti arutas põlevkivi ostmist Venemaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron nädala alguses teatas, et vähemalt juuli keskpaigani on avalike ürituste korraldamine riigis keelatud, tuli Tour de France'i korraldajatel kiiresti reageerida. Lahendusena nähakse startimist 29. augustil, niivõrd hilised kuupäevad on Prantsusmaa velotuuri ajaloos pretsedenditud. Planeeritud marsruuti siiski ei muudeta. Velotuuri direktor Kristjan Prudom. Rääkisin eile telefonitsi poliitikutega, kes tegutsevad piirkondades, mida marsruut läbib. Sain neilt positiivse sõnumi, oleme mitu nädalat töötanud koos valitsuse, alaliidu ja rahvusvahelise jalgrattaliiduga. Saan kinnitada, et Prantsusmaa velotuur toimub kaks kuud hiljem kui tavaliselt 29.-st augustist 20. septembrini. Selles osas, kas velotuuri saab pidada ka publiku ees, pole täna otsus tehtud. Ehkki dom on varasemalt rõhutanud, et Tour de France nii-öelda suletud uste taga ei toimu ei saa välistada, et lõpuks on võistlus kommertslikult, eeskätt teleprojekt, kommenteerib Tartus tegutsevat Eesti ainsat kontinentaalklubi vedav endine profirattur Rene mandri. Ütleme niimoodi, et kui see Tour de Sans ära jääb, siis see on täielik katastroof profispordile enamus ööruuri meeskondasid üldse eksisteeri, sellepärast et sponsorid annavad neile vahendid just tänu Tour de Sance i kajastusele. Tour de Sance lihtsalt pakub sellist meediaväljundit, mida mitte ükski teine spordiüritus maailmas ei paku sinna need kümned miljonid alla tambitakse. Et ainult selle ühe ürituse jaoks on väga, väga loogiline, et see üritus peab toimuma. Tänaste teadete järgi soovitakse veel sel aastal rattakalendrisse mahutada ka Hispaania ja Itaalia velotuur. Need peaksid toimuma aga pärast septembrisse kavandatud maailmameistrivõistlusi. Rene mandri hinnangul ei ole kolme velotuuri täismahus korraldamine reaalselt võimalik ka seepärast, et novembris on Euroopas ilmad juba ebasobivad. Justkui loogika ütleks, et siis peaks need kaks järgmist suurtuuri lühendama kolme nädalalt kahele nädalale. Ei tundu kuidagi loogiline, et siis järgmised kaks tuuri peaks suutma ära teha kuidagi seal oktoobriga.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa velotuur ehk Tour de France toimub tänavu 29. augustist 20. septembrini, teatas rahvusvaheline jalgrattaliit. Algselt pidanuks maailma mainekaim velotuur algama juuni lõpus. Koroonaviiruse levimine sundis aga võistlust edasi lükkama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmiste kohalike omavalitsuste valimiste järel said Ida-Virumaal kriminaalkaristuse kolm sullerit, kes olid kandidaatidele hääli ostnud. Enne järgmisel nädalal algavaid valimisi pidas politsei vajalikuks teha ennetavad vestlusringid jõhvi Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe kandidaatidega, räägib ida prefekt Tarvo Kruup. Ja me oleme tõesti valinud välja need kohalikud omavalitsused, kus on korruptsioonirisk või oht kõige kõrgem ja see, kust me oma ohtusid ja riske hindame, on väga lihtne. Me vaatame tagasi möödunud aega ja, ja hindame, kas ühes või teises kohas on mingisugused ohud või riskid, mis seotud korruptsiooniga või ka antud juhul kitsamalt valimispettustega. Politsei tervitab valimispettuste infot koguvaid kodanikualgatuse eeldusel, et saadud teavet jagatakse korrakaitsjatega. Tarvo Kruup. Üldiselt igasugune kodanikualgatus, mis vähendab korruptsiooni või, või suurendab valimiste ausust on väga-väga teretulnud. Aga tulge ikka, andke politseile teada esimesena. Oluline on, et info jõuaks kiiresti politseini et meil oleks võimalus neid vihjeid ja teateid kiiresti kontrollida. Minu sõnum on lihtne. Kui näete vahetut mõjutamist, vahetut võimalikku häälteostmist või vahetut õigusrikkumist, mis seotud valimistega siis on kaks võimalust. Andes teada telefonil üks, üks kaks või kirjutada korruptsioonivihjeapolloi.ee. Arvestades e-hääletamist juhib politsei tähelepanu sellelegi, et inimesed oleks hoolikad oma ID-kaardi ja PIN-koodidega, vältimaks nende sattumist pahatahtlike kavatsustega inimeste kätte, räägib ida prefekt Arvo Gruup. Oleme valmistunud selleks, et ID-kaardiga hääletamine või võib olla üks selliseks rikkumise toimepanemise vahendiks, kui on viiteid võimalikul õigusrikkumisele. Me kindlasti reageerime üsna resoluutselt, kui me neid rikkumisi tuvastame, ID-kaart on igaühe omand. PIN kood on igaühe isiklik asi, ei ole kellelgi õigust kellegi teise PIN koodi välja küsida ja ei ole kellelgi mitte mingisugust kohustust mitte kellelgi anda ükskõik kellele pinkoodi välja. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal on politsei tähelepaneliku jälgimise alla võtnud neli omavalitsust, kus on suurim tõenäosus ebaausaks käitumiseks. Ida prefekt Tarvo Kruup nentis, et politsei üks murekoht on ID-kaardiga valimise võimalik kuritarvitamine töökohtades või hooldekeskustes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2019. aastal tehti Euroopa Liidu riikides lahkumisettekirjutus poolele miljonile inimesele, täide õnnestus viia 160000 ettekirjutus, räägib politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal. Egert Belitsev. Ehk siis sisuliselt, kui sa sisened Euroopa Liidu territooriumile ebaseaduslikult, siis sul on ikkagi jätkuvalt kaks kolmandikku tõenäosust, et sa saad jääda Euroopa liitu, mis ei ole see signaal, mida me peaksime saatma. Eestil läheb selles vaates hulga paremini. Euroopa Liidu 30 protsendi kõrval õnnestub meil jõustada kuni 90 protsenti lahkumisettekirjutustest. Eesti saadab inimesi välja peamiselt Moldovasse, Ukrainasse ja Venemaale ja need riigid ootavad oma kodanikke rõõmuga koju. Aga teine asi on ka see, et meie numbrid jätkuvalt on võrreldes teistega väga väikesed. See on nii-öelda nagu rätsepa ülikond, et me tegelikult teamegi igat sellist tagasipöördujat ja me tegeleme igaühega, et teda välja saata. Politsei ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo nõunik Liis Valk tõdeb, et ka Eestil on mõne eksootilise riigiga omajagu raskusi. Teinekord see ei pruugigi sõltuda mitte riigi tahtmatusest meiega koostööd teha, vaid see riik on selline, kellel ei olegi väga head ülevaadet oma kodanikkonnast. Väljasaatmist ootavat inimest võib kinni pidada kuni poolteist aastat. Kuna inimesel puudub seaduslik alus siin riigis viibimiseks, siis tal puudub ka õigus siin Eestis töötada, sissetulekut teenida ja kui tal ei ole neid rahalisi vahendeid endal kuskil, siis ei ole välistatud ka see, et ta ongi kuskil meie mõnes varjupaigas või või vajab sellist sotsiaalabi. Aga mida teha võimaliku massilise sisserände järel siis, kui niisuguseid inimesi jääb Eestisse tuhandeid? Liis Valk ei pea seda tõenäoliseks. Üks asjaolu, mida selliste masside liikumise puhul peab arvestama, on see, et nad liiguvad sinna ja tahavad sinna jõuda, kus on nendel juba kogukonnad ees ja Eestis neid kogukond veel sellisena ees ei ole. Keerulisele rahvusvahelisele probleemile Eesti üksi lahendust leida ei saa. Euroopa Liit sõlmib küll üha uute riikidega tagasivõtulepinguid ja ka läbirääkimised on aastatepikkused ja tulemused ei tule lihtsalt. Egert Belitsev. On palju neid olukordasid, kus Euroopa Liit maksab suures ulatuses arenguabi, mõnele riigile, aga vaatab läbi sõrmede sellele, et riik ei võta oma kodanikke tagasi. Võimalikke hoobasid läbirääkimiste hoogustamiseks on teisigi. Kui Eesti oli Euroopa Liidu eesistuja, õnnestus meil ka ühe riigiga suhted oluliselt paremaks muuta, ehk siis, et laual olid viisasanktsioonid ühe kolmanda riigi suhtes, kes siis tegelikult nii-öelda süstemaatiliselt oma riigi kodanikke tagasi ei võtnud. Ja kui sa paned lauale küsimuse, et kas me näiteks homme lõpetame Euroopa liiduga viisade väljastamise selle riigi näiteks diplomaatidele või ärimeestele, siis seal tekib ka see soov siis hakata käituma nii nagu üks riik oma kodanike suhtes peaks käituma.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu riikidel õnnestub välja saata vaid kolmandik neist inimestest, kelle lahkumist nad soovivad. Eestil läheb praegu palju paremini aga võimaliku massilise sisserände korral võivad meid tabada samad mured, mille käes vaevlevad suuremad riigid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulenevalt meie vabariigi põhiseadusest ning riigikaitsealasest seadusandlusest puudub kaitseministril käesoleval ajal vähimgi võimalus teostada pidevat kontrolli kaitseväe üksustes läbi viidava väljaõppe ja kasvatuse üle. Kaitseministeeriumis puuduvad sellega tegelevad institutsioonid ja sellest tulenevalt ka spetsialistid. Kaitseministeerium kontrollib kaitseväge normatiivijuhtimise vallas eelkõige majandus ja finantsküsimustes. Rahu riigikaitse seaduse paragrahvi 16 lõige kaks punkt 18 kohaselt lasub kaitseväe juhatajal kohustus esitada kaitseväe, kaitseliidu ja teiste relvaüksuste sõjalise väljaõppe kavad läbivaatamiseks ning kinnitamiseks kaitseministrile. Kuigi välja kujunenud praktika alusel austatud sõjamehed jätkavad nimetatud kavade kinnitamist ise, on ministeeriumil ülevaade nendest kavadest olemas. Ning võin teile kinnitada, et kaitseväes kehtivates õppekavades ega ka Eesti kaitseväe kehalise kasvatuse eeskirjades ei ole kaitseväelastele ette nähtud liikuvalt transpordivahendilt mahahüppamise harjutamist, mis pärast ka väljaõppe ohutustehnika juhendis sellist ohutusjuhist kirjas ei ole. Seega pole teie poolt nõndanimetatud loomulikud õnnetusjuhtumid, sealhulgas ka Kurkse tragöödia kaitseväe ohvitseri kursuse kolme kadeti jalal murrud, õppeplaaniga kehtestamata ning ohutustehniliselt tagamata langevarjuhüpete sooritamisel. Samuti Kuperjanovi pataljoni õppustel viie kaitseväelase traumad mitte millegagi põhjendatavad ning on tekkinud käsuliini pidi alluvate ametiisikute kaudu teostatava järelevalve puudumisest eriti aga metoodilise õppe töö puudumisest alluvates kaitseväeüksustes.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Andrus Öövel selgitab Riigikogus, milline on Eestis tsiviilkontroll sõjaväe üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kõlas segakoor noorus, kes kevadel tähistab oma kuuekümnendat sünnipäeva. Trammist jõudis eetrisse nii vikerraadio kui ka klassikaraadio hommikuprogramm ning kultuurisaade Delta. Minu kõrval on Liset t. Klassikaraadiost Sa oled siin trammis olnud hommikust saati. Kuidas on teha raadiosaadet liikuvast trammist? Tuleb tõdeda, et tegelikult üsna samamoodi nagu stuudiost, lihtsalt ümbruskond muutub. Hommikul, kui me alustasime, oli pime. Ühel hetkel tõusis päike, kõik ümberringi hakkasid linna nägema. Oli paar voolukatkestust, mida ilmselt raadiomaja stuudios ette ei tule, aga sellegipoolest. See kõik kinnitas seda, et raadiot on võimalik teha igalt poolt. Raadiorežiid õppinud vikerraadio ülikooli autor ja toimetaja Jaan Tootsen ütleb, et raadio elujõulisuse taga peitub sõna ja mõttekooslus, mille kvaliteedi hoidmiseks on vaja meie ajastu kiirustamist ja tootmist soosivale iseloomule vastuvoolu ujuda. Et mulle tundub, et hästi palju on nagu läinud sellise noh, otsesaate ja sellise nagu nagu toodete tegemiseks. Ma vihkan sellist sõna nagu tootmine, et see on lihtsalt täiesti ilgelt mis tahes nagu loomingulise asja. Et toodetakse uudiseid, toodetakse saateid. Et ja see saade maht on oluliselt kasvanud. Aga tegijate maht ei ole kasvanud. Maht ei ole niimoodi kasvanud ja noh, küll öeldakse, et, et noh, te teete nüüd arvutiga, eks ju, et vanasti lõigati lint, et et see kõik võttis aega rohkem, et see on tõsi, et arvutiga saab paljusid asju teha kiiremini. Aga mis on ära unustatud, on tegelikult ju mõtlemise aeg, et see ongi see, et sa saaksid ka raadiotöötajana laadida ennast või ammutada mingisuguseid uusi mõtteid või et selles mõttes siin ma ei taha nagu öelda, et inimesed töötavad läbipõlemise ääreni, aga aga tihti see on see, et, et tegijatelt hästi palju nõutakse. Et kusagil on ka need noored, kes nagu sidrunit pigistatakse tühjaks ja siis minnakse jälle uue, värske verega edasi. Et selles mõttes ta on nagu selline. Ma ei taha öelda, et julm maailm, aga mulle tundub, et see aastatetagune selline süvenemine, põhjalik, kus on nagu ära kadunud võib-olla nagu õpetaja Laur ütles, et teeme poole vähem, aga teeme väga hästi.", "role": "user" }, { "content": "Täna on rahvusvaheline raadiopäev. Sel puhul olid mitmed rahvusringhäälingu raadiojaamade saated eetris Tallinnast tramm number 4.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal teatas majandusminister Taavi Aas, et ta kooskõlastas Eesti Energia omaniku ootuste muudatuse. Sellega pikendatakse 1000 megavati reservis hoidmise kohustust. Valitsus pole oma otsust veel teinud. Seda oleks aga kiiresti vaja, sest hetkel kehtiv tähtaeg saab otsa 2023. aasta lõpus. Elektrijaamade opereerija Eesti Energia tütarettevõte Enefi, et Power on valmis reservi hoidmist pikendama, ütles firma juht Andres Vainola. Kui me vaatame nüüd seda otsust, et pikendada 23. aasta lõpus tähtajatult edasi, siis me peame kõigepealt vaatama, et milline on see potentsiaalne siis mehhanism, kuidas omaniku ootustesse kirja pannakse, kuidas see 1000 megavatti peaks käituma sel perioodil, kui ta mahub turule ja milline on see käitumismudel ja kulude kompenseerimise mehhanism on see periood, kus nad turule ei mahu? Vainla sõnul olid hinnad kuni eelmise aasta sügiseni turul sellised, et 1000 megavati hoidmine oli seotud puhtalt kuluga. Kuna energeetikasektoris on mõju, investeeringud ja remondi hoolduse vaja hästi pikaajaliselt planeerida, siis ootab Enefit power valitsuselt võimalikult kiiret otsust. Kui me räägime, et 23. lõpuni oli see esialgne otsus, mis on täna veel jõus, uus otsus on praegu kaalumisel ja arutelul, siis noh, miinimumperiood, mis meil on vajalik teada, et see otsus koos selle mehhanismiga rakendub, on poolteist aastat ette, see on miinimumperiood ehk ehk see tähendab seda, et selle aasta varasuvel oleks meil seda otsust koos nende mehhanismidega vajalik teada. Samas on viimastel nädalatel odavnenud süsinikvoodi hind mõjunud positiivselt ka Eesti Energia elektrijaamadele. Majandusminister Taavi Aas ütles saates uudis pluss, et tema suhtub süsinikukaubanduse pausile panekusse väga positiivselt. Meie seisukoht siiamaani olnud on olnud see, et seda tuleks ümber vaadata, aga ma olen selles suhtes nõus, et täna, arvestades Venemaa agressiooni Ukrainas oleme me teist nädalat täiesti uues olukorras. Ja siin ma arvan, et võiks täiesti vabalt rääkida ka sellest, et, et süsteem tuleks hetkel üldse pausile panna energiahindade tõusu, ma usun, et näevad kõik", "role": "user" }, { "content": "Valitsus plaanib pikendada 1000 megavati reservis hoidmist seniselt 2023. aastalt tähtajatuks. Elektrijaamade opereerija peab seda mõistlikuks ja soovib otsust võimalikult kiiresti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOxfordi ülikooli Astra Zeneca on vabatahtlikku surma kinnitanud, kuid teatavad, et ei saa tema isikut avaldada, sest on kohustatud rangelt järgima meditsiiniliste andmete konfidentsiaalsuskriteeriume ja kliiniliste uuringutega seotud määrusi. Surmauudise avaldas esimesena Brasiilia ajaleht Uglobu. Oxfordi ülikooli Astra Zeneca alustasid uue vaktsiini testimist juunis Brasiilias seepärast, et Brasiilia koroonast üks kõige enam laastatud riike maailmas. Inimkatsetele eelnesid loomkatsed rottide, tuhkrute ja ahvidega. Katsed õnnestusid kõigil katseis osalenud loomadel kujunesid välja antikehad. Brasiilias võeti katsetes osalema 10000 vabatahtlikku, kellest seni on vaktsineeritud 8000 inimest. Ainult pooled neist on saanud päris vaktsiini, teisele poolele on süstitud toimeainete vedelikku ehk platseebot. Mõlemal juhul saavad vabatahtlikud katsetuste lõpuni kaks annust. Oxfordi ülikooli teatel analüüsib katsealuse surma sõltumatu komisjon. Juurdluse käigus hinnatakse ka kõigi ülejäänud katsealuste tervislikku seisukorda ja jätkuvate kliiniliste katsetuste ohutuse pärast. Muret pole. Brasiilia ajakirjandus on saanud kätte surnud vabatahtliku sõbrad ja sugulased, kelle sõnul oli tegu riudisaneerus töötava arsti au Pedro. Ta oli 28 aastane ja juba märtsist peale eesliini töötajate hulgas töötades koroonahaigetega ühes avalikkus ühes erahaiglas ning ka sõjaväe välihaiglas. Suuremat rahvusvahelist paanikat vabatahtlikku surm kaasa ei toonud. Astra Zeneca aktsiad siiski langesid ühe protsendi võrra. Brasiilias vaktsiini katsete eest vastutavad ametkonnad peavad katsetuste jätkamist ilmtingimata vajalikuks sest valitsus on otsustanud, et Hiina firma sinovak pakutavat vaktsiini Brasiilia ei osta. Seega on kõik Brasiilia lootused asta seeneka peal. Brasiilia on USA järel suurima koroonasurmade arvuga riik maailmas, uude haigusest on surnud juba vähemalt 115914 Brasiilia elanikku. Tegu pole esimese äpardusega, mis Oxfordi ülikooli AstraZeneca katsetusi tabanud. Kaheksandal septembril haigestus vabatahtlik ühendkuningriigis ning ehkki üsna pea selgus, et haigusel pole vaktsiini katsetuste ega mingit pistmist on näiteks USAs Astra, Zeneca ja Oxfordi ülikooli vaktsiini katsetused pausile pandud. Nädala lõpupoole peaks katsetused USAs siiski jätkuma. Oodatakse sealse toidu ja ravimiameti luba. Äsjane kurb sündmus Brasiilias loa väljaandmist ilmselt ei mõjuta. Oxfordi ülikooli Astra Zeneca vaktsiini kandidaati peetakse kõige edum nukkamaks ning ülima tõenäosusega õnnestub just Astrasenecal üldist tunnustust leidva vaktsiini ga esimesena turule tulla. Venemaa vaktsiin. Sputnik v küll juba on turul lääneriikide eksperdid suhtuvad sellesse mitmel mõjuval põhjusel aga skeptiliselt.", "role": "user" }, { "content": "Vaktsiinitestides osalenud Brasiilia vabatahtlik suri koroonatüsistustesse. Vabatahtlik osales Ühendkuningriigi Oxfordi Ülikooli ja ravimifirma Astrazeneca ühistes kliinilistes uuringutes. Oxfordi Ülikool ja AstraZeneca on teatanud, et vaktsiinikatsetusi kurva vahejuhtumi tõttu ei katkestata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKava Pärnusse biometaanitehas rajada leidis igal pool positiivset vastukaja, sest kes siis ei sooviks, et ühistransport kasutaks biogaasi ja õhk oleks puhtam. Pärnu abilinnapea ja Paikre nõukogu esimees Meelis Kukk. Keskkonnainvesteeringute keskus andis projekti koostamiseks toetusvahendid ja selle ette valmistatud projekti baasil. Ka keskkonnainvesteeringute keskus tegi otsuse nelja poole miljoni potentsiaalseks eraldamiseks paikrele. Et paikres käivitatakse biometaani tootmine. Nüüd aga, kus osa Paikre juhtkonnast on kriminaaluurimise all ja ametis on uued inimesed, on selgunud asju, mis tehase ehitamise mõistlikkuse kahtluse alla seavad, ütles kukk. Kogu investeering tähendaks kümmet poolt miljonit. See tähendaks, et lisaks keskkonnainvesteeringute keskuse nelja poolele miljonile on vaja leida veel kuus miljonit. Selleks on kaks võimalust, kas osaühing Paikre võtab ise laenu või kaasab partneri, aga samal ajal partneri kaasamine tähendaks osaluse jagamist ja tõenäoliselt oleks tähendanud ka paik vähemusosalusse jäämist. Eelmisel kevadel arutati teemat koalitsiooninõukogus ja Vaikra sai ülesande, et partneri kaasamisel on vaja vormistada partnerlusleping ehk koostööpõhimõtted ja esitada need linnale kui omanikule seisukoha võtmiseks. Sellist lepingut linn saanud ei ole. Ka on selgunud, et finantsasutused paikrele laenugarantiid ei anna. Kukk saatis projekti lühikokkuvõtte biometaani tootmisega kursis olevale inimesele ja soovis hinnangut. Seal on ühel la neljal toodud kuni 15 momenti välja, mis tunduvad küsitavad. Mõistagi tuleb sedavõrd suure 10 miljoni eurose projekti puhul hinnata, kas ettevõttes on inimesi, kes suudaksid seda juhtida, paiknes selliseid inimesi aga pole ja tuleb meeles pidada, et eelkõige on paikne siiski jäätmekäitlusettevõte ja selles valdkonnas seisavad ees suured ülesanded, tõdes kukk.", "role": "user" }, { "content": "Pärnusse biogaasitehase rajamise ideega tuldi Paikres välja juba üle viie aasta tagasi ja kõlas isegi lubadus, et see valmib 2018. aastal. Nüüd võttis nõukogu vastu otsuse, et tehast lähiajal ei tule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2020. aastal otsis Tartu linnavalitsus kohvikupidajaid Emajõe kalda lõigule, mis jääb kaarsilla ja võidusilla vahele. Konkurss oli tihe, kolmele kohale tehti 21 pakkumist. Veinipaari, vein ja vine omanik Assar Jõgar võtab kõrvale jäänud kohvikupidajate mured kokku. Neil on ikkagi sama murena, et, et ka see, et nii-öelda teskiis kavand on paberil üks aga nii-öelda kui ehituseks läheb, siis tuleb hoopis teine, teine asi välja, et kas järgmistel konkurssidel võibki lubada kõike kokku ja siis lõpuks teha midagi hoopis muud. Jõgar kritiseerib, et osad kaldaäärsed, kohvikud on talvel suletud ehitatud majad on lubatud plaanidest tagasihoidlikumad. Jõuluks plaanitud kultuuriprogramm jäi ära. Jõeäärse kohviku riven juhataja Mihkel Jõgever põhjendab, et piirangute tõttu ei ole kliente. Nii-öelda jõulude-eelne aeg ja ka jõulude aeg tegelikult oli näha, kuidas covid numbrid väga kiiresti tõusid, et see oleks, mis lihtsalt vastutustundetu olnud mingeid üritusi, programme planeerida ja kesklinna ja see kõik oli ka kooskõlastatud linnavalitsusega. Tartu abilinnapea Raimond Tamm promenaadil rikkumisi ei näe. Muudatused arhitektuuri on linna arhitektiga läbi arutatud ja paratamatult on osa plaanidest takerdunud koroonaviiruse mõjude taha. Et see, et keegi oleks lubanud üldse talveringi lahti olla, et sellist lubadust ei andnud ükski ettevõtja meile. Et me ei näe siin mingisugust sellist olulist vastuolu, et tõepoolest see piparkoogi kohvik on ainukene asi, mis on siin talveperioodil tegemata jäänud, aga aga muud asjad on ju kõik kenasti toiminud. Tartu Ülikooli haldusjuhtimise lektor Kristiina Tõnisson toob välja, et tegemist on tartlastele tähtsa asukohaga. Seetõttu on ka oluline, et kui ootustele ei saa vastata, peab sellest tartlasi teavitama. Arvestades jällegi avalikku huvi nii-öelda võib öelda, et inimesed ohkasid just neid piparkooke, et see jõuluturg või jõululinn siit raekoja platsilt jätkuks ka jõe äärde, mida ta sel aastal ei jätkunud, nii et ootusi oli ja see ootusi öelda tingimuste tõttu ei täitunud ja siis tekibki see nii-öelda küsimus, et kas see oli nüüd õige, oli see vastutulek või siin oli midagi nii öelda sellist mäda või hall ala. Jõgar soovib, et järgmine konkurss tuleks avatum ja ausam Emajõe kaldal kellelegi trahvi määrata või kohvikut sootuks ära võtta vaja ei ole. Pigem peab linnavalitsus nüüd hea seisma, et lubatud plaanid ellu viidaks.", "role": "user" }, { "content": "Möödunud suvel avasid konkursiga valitud kohvikupidajad Emajõe kaldal uksed. Kõrvalejäänud kohvikupidajaid pahandab, et konkursil hinnatud plaane ei ole täide viidud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki noorte vaktsineerimine on edenenud jõudsalt, nii on vanuserühmas 16 kuni 17 aastat saanud ühe kaitsesüsti juba pooled ja noorematest 32,8 protsenti valmistavad enne kooliaasta algust haridusministeeriumile muret piirkondlikud vahed. Nii on näiteks madal noorte vaktsineeritus Ida-Virumaal, Läänemaal, samuti ka Valgamaal ja Võrumaal. Sama on ka koolitöötajate vaktsineerimisega. Liina Kersna. Üldhariduses keskmiselt on 75 protsenti töötajatest täna vaktsineeritud. Me eeldame, et üldhariduskoolides ei ole väga palju neid töötajaid, kellel ei ole septembri alguses näidata Covid passi. Meil on maakondi, kus on kehvemad numbrid. Näiteks Ida-Virumaal on põhikooli gümnaasiumi õpetajatest vaktsineeritud 59 protsenti. Kooliaasta eel ja alguses lisanduvad ka vaktsineerimispunktid koolides. Üldjuhul hakatakse koolides vaktsineerima Moderna vaktsiiniga mille kahe doosi ajaline vahe on väike. Veel kord Liina Kersna. Koolikeskkonnas laste vaktsineerimisel kindlasti me peame küsima lapsevanema informeeritud nõusolekut. Me koostame haigekassa, terviseameti ja õiguskantsleri bürooga koostöös põhjaliku infolehe, kus on räägitud vaktsineerimise positiivsed, aga ka võimalikud kõrvalmõjud ja küsime siis lapsevanema nõusolekut lapse koolikeskkonnas vaktsineerimiseks ja seal tuleb siis sisse vahe, et need lapsevanemad, kes ei ole nõus oma last koolikeskkonnas vaktsineerima neilt me küsime nõusolekut, et kui on koolis nende laps, lähikontaktne, et kas siis tohib tema last testida. Kui me saame lähikontaktseid koolikeskkonnas kaks korda testida, siis need lapsed saavad jätkata kontaktõppel. Kui lapsevanem otsustab, et ta ei vaktsineerimise ja ta ei luba last ka lapsesõbralikul viisil koolis testida siis see laps peab minema karantiini, nii nagu üldjuhul lähikontaktsed ka lähevad. Haridus ja teadusministeerium on seadnud eesmärgiks, et 16 kuni 17 aastastest oleks ühe doosiga oktoobri lõpuks vaktsineeritud 70 protsenti ja haridustöötajatest 90 protsenti. See aitaks hoida ka koolid avatuna.", "role": "user" }, { "content": "Koolinoorte vaktsineerituse tase on praegu suhteliselt madal Ida-Virumaal, aga ka Läänemaal, Valgamaal ja Võrumaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna nõunik Irina Tontšenko alustas olukorrast ülevaate andmisega ja tõdes, et häid uudiseid pole. Olukord on meil tõsine ja Eesti koroonaviiruse leviku riskitase on jätkuvalt väga kõrge. Eelmisel nädalal meil lisandus üle 39000 haigusjuhu, mis on ikkagi 3,4 protsenti võrra rohkem võrreldes eelmise nädalaga. Nakatumiskordaja R oli meil vahepeal natukene langenud alla ühe, aga tegelikult praegu ta liigub jälle selle ühe suunas. Haigestunute vanuse osas on murettekitav suurem kasv vanuserühmas 70 pluss. Ja kõige suurem positiivsete testide osakaal on jätkuvalt koolilaste seas. Ja oluline on rõhutada, et viimase kolme nädala jooksul on üle 60 aastaste osakaal hospitaliseeritud hulgas kasvanud ning moodustab seitsmenda nädala lõpu seisuga ligi 80 protsenti. Ja suri nädala jooksul 54 inimest vanuses 40 kuni 100 aastat. Ja siinkohal ütleksime nii palju, et ei ole oluline, kas inimene lahkus selles maailmas Covidi tõttu või Covidiga kaasas. Oluline on see, et inimene ilma ovidita oleks ikka oma pikemat iga kindlasti elanud. Dontšenko kasutas ka võimalust viidata vajadusele piiranguid karmistada. Praeguste prognooside kohaselt võime jõuda juba märtsi esimese nädala lõpuks ligi 800 hospitaliseerituni ning arvestades, et nakatunute arv on kõrgel stabiilsel tasemel alla 50 aastaste hulgas ja kasvas trendis üle 50 aastaste hulgas siis võib järeldada, et meetmeid rakendamata kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv ka pärast 800 piiri ületamist. Varasem kogemus eelmise aasta oktoobri lõpus näitas, et laste ja noorukite hulgas kontaktide vähendamine on efektiivne meede kogu elanikkonnas nakatumise ja ka hospitaliseerimisarvude allatoomiseks. Terviseamet hindab, et üld ja huvihariduses kontaktide vähendamine oleks efektiivne meede haiglaravi vajavate inimeste arvu vähendamiseks ka tänases olukorras. Tervise ja tööminister Tanel Kiik tõdes, et viiruse leviku prognoosid pole täitunud. Viiruse levik tõesti on meid halvas mõttes üllatanud ehk viiruse levik kasvas jaanuarikuu jooksul seitse korda võrreldes detsembriga, aga sel hetkel, kui näitasid ka terviseameti prognoosid, et veebruaris võiks pöörduda viiruse levik langusesse, siis oleme tegelikult näinud kolm nädalat järjest sisuliselt samat taset. Ehk varasemate lainetega võrdluses võib öelda, et sellist nii-öelda murdepunkti ehk kus selgelt viiruse levik jõuaks tippu tuleks alla seni hommikune tee laines Eestis pole kahjuks olnud. Haiglate suure koormuse tõttu hoiatas Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving, et plaaniline ravi tuleb peagi taas täielikult peatada. Praegu on see peatatud osaliselt. Terviseamet soovitab riskirühmas olevatel inimestel vältida rahvarohkeid kohti ja tipptunnil ühistranspordi kasutamist. Vabariigi aastapäeval soovitatakse suuremad kogunemised ära jätta ning kokku saada värskes õhus.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel oli hommikul haiglates 629 koroonaviirusega nakatunut, neist 311 vajab ravi raskeloomulise koroonahaiguse tõttu. Ööpäeva jooksul avati haiglates 88 uut haigusjuhtu ning suri seitse koroonahaiget.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalavahetusel arutasid Tallinn Music Weeki konverentsil nii Eesti kui ka välismaa eksperdid kultuurisektori käekäiku kriisi ajal. Music Estonia tegevjuht Virgo Sillamaa kiitis 2,2 miljoni toetust muusikutele, kellel varem kultuuriministeeriumiga sidet ei olnud. Sillama sõnul on kiire muutlikkus püsiv ja kultuuripoliitika loomisel tuleb sellega arvestada. Esiteks, me peame tulevikus kultuuripoliitika kujundamisel võtma keskmesse looja, mitte niivõrd, võib-olla loomingu selle jaoks, et valdkonnas säiliks sisu ja jõud, et loojaid tuleb kaitsta. Me räägime isikutest ja vabakutselisest ja, ja sellistest toimetajatest ja samas äärmiselt oluline on muusikavaldkonna enda võimekus organiseeruda, kollektiivselt asju ajada, ideid välja käia, kuidas oleks kõige parem näiteks ka on siis kriisiabipoliitikat korraldada või lihtsalt kultuuripoliitikat korraldada. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp loodab, et edaspidi on ulatuslikke piiranguid võimalik vältida. Kuigi pikaajalisemad abimeetmed on veel väljatöötamisel, on raudsepa silmis ministeerium suutnud kaardistada olulised infoaugud. Meil ei ole väga detailset ülevaadet osade sektorite majanduslikust käivetest, ka inimhulkadest, millega nad tegelevad, ei peagi olema ilmtingimata tavaolukorras, aga kriisiolukorras selleks, et just nagu seda meedet disainida, aidata mingisuguseid konkreetseid, hätta jäänud mingit tüüpi ettevõtted, siis peab sellest sektorist paremini või võimalikult hästi aru saama valdkonniti võttes, et kus on rohkem andmeid, on näiteks teate valdkond, kus on vähem andmeid, meil on siis näiteks muusika ja kujutava kunsti valdkond, et nad kultuurivaldkonnad ongi hästi erinevad. Konverentsil osalenud president Kersti Kaljulaid rõhutas, et ka kriisis on oluline sektorid võrdselt kohelda. Kaljulaid lisas, et kultuuri on raskel ajal oluline roll. Kui me mõtleme selle peale, et paljud maailma riigid on kurtnud, et näiteks koduvägivald ilmselt on suurenenud sellel perioodil siis Maria Faust, Maarja Missa kanti esimest korda Eestis, et Jaani kirikus eelmisel laupäeval. See ongi sõnum lootusest, sõnum sellest, et me ei ole vait nendes küsimustes, et me räägime ka neist asjadest, kui paljud Eesti inimesed, muuhulgas ka kultuuriinimesed on hakanud rääkima oma pressioonist oma kartustest just sellel perioodil see näitabki, et inimesed, kes tunnevad ilmselt julgust omaenda sellest kultuuri taustast teades, et neile kui kultuuriinimestele on ka lubatud olla tundlik natuur, et nad räägivad nendest asjadest, mis on neile olulised, et ma arvan, see ongi väga tähtis, et kultuur kajab vastu neid tundeid, mida tavaline inimene võib olla läbi sügispimedusele vastu rühkida. Rühkimise ei julge öelda, kultuur julgeb öelda ja see ongi väga-väga tähtis.", "role": "user" }, { "content": "Muusikatööstuse ekspertide sõnul on valdkonnas õhus ebakindlus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomaa rahvuspark moodustati kaheksandal detsembril 1993. aastal ja tema kogupindalaks on 390 ruutkilomeetrit. Soomaa rahvuspargi staatus on aga viimase kolme aastaga muutunud. Enam ei ole rahvuspargi direktori ametikohtagi ja kogu juhtimine on koondunud riikliku looduskaitse keskuse Pärnu Viljandi regiooni alla. Kõrtsitõramaal töötab küll külastuskeskus ja sealt saab ka ekskursiooni tellida. Täna koostöökogul ettekande teinud looduskaitsekeskuse Pärnu Viljandi regiooni direktor Enn Vilbaste märkis, et kuna Eestis läheb järgmisel aastal muutmisele 35 looduskaitse seadust, toob see kaasa selle, et alates esimesest veebruarist 2009 lakkab tegutsemast riiklik looduskaitsekeskus. Seega pole siis ühtegi riiklikku organisatsiooni, kes koordineerib looduskaitsealalist tööd Soomaa rahvuspargis. Sellepärast ongi praegu kõige olulisem välja töötada Euroopa põlislooduse kaitse, see tähendab Pan pargi sertifikaadi taotlust ja ühineda pan pargi kaitsealadega jätkab Enn Vilbaste. Tegelikult on praeguse panpargi sertifikaadi taotlemine esitanud omad nõuded meile ja, ja, ja, ja kui me soovime seda sertifikaati saada siia, millest on ka ettevõtjad huvitatud, siis, siis me peame lihtsalt strateegilise asjad valmis saama. Ja kuna rahvuspargi piiridega tegelikult ei lõppe see huvigrupp, siis siis tuleb ka arvestada väljaspool olevaid inimesi. Soomaal turismiettevõtlusega tegelev Aivar Ruukel leiab, et tegelikult pole soomaa kui sihtkohana vahet, kes seda tutvustavad, kas kaitseala töötajad või ettevõtjad. Oluline on sõnum sellest, kuidas soomaad tutvustatakse, jätkab Aivar Ruukel. Sellest vaatevinklist tundub, et olukord on hea, et ega tegelikult soomaa nagu imidž või soomaa selline omapära, et see ei erine ütleme, ettevõtjate sõnumis ja siis kaitse alla inimeste sõnumis. Soomaa koostöökogu, kes täna rahvuspargi viieteistkümnendat sünnipäeva tähistas, otsustas pöörduda üheksa kohaliku omavalitsuse poole, mis asuvad Soomaa territooriumil, et moodustada ühine sihtasutus, mis toetab looduskaitsealase töö jätkamist Soomaa rahvuspargis.", "role": "user" }, { "content": "Soomaa rahvuspark moodustati 1993. aastal. Pargi staatus on viimase kolme aastaga muutunud ja tulevik on segane.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui üle-eestiline näituse kampaania kogude pärlid algab tänasest, siis Haapsalu raamatukogu pani oma näituse üles juba märtsi keskel. Laenutussaali vitriinides saab uudistada luuletaja Erns tennole kuulunud esemeid, mille kinkis raamatukogule aastate eest Enno lapselaps. Kirjanik Elin Toona jätkab Lääne maakonna keskraamatukogu direktor Ilme Sepp. Elin toona tõi luuletaja Erst Enno, kes oli siin Haapsalus koolinõunik tõi tema kohvri tema suurräti, veel asjad, mis Herstennole kuulusid näiteks uurija ja kaelakett ja, ja seal olid taro kaardid ja kõik sellised asjad, mis siis tegelikult tema naine Ella Enno võttis kaasa koos lapselapse Elin Toonaga pagulusse minnes. Ühesõnaga, me tahtsime panna näitusele asju, mida tavaliselt meie raamatukogu ruumides avalikult näha ei ole. Haapsalus on väljas näiteks ka helilooja Cirillus Kreegile kuulunud vitstest korv, mille raamatukogu sai peale Kreegi muuseumi sulgemist. Näha saab ka 1866. aasta templiga meesteklubi mussekogust pärit raamatuid, mis hiljem linna raamatukogu jõudsid, jätkab Ilme Sepp. Tegelikult on seal saksakeelne Malta Scoti raamat. Ja veel prantsuse keelne raamat. Kogude pärleid tutvustavad näitused on väljas enam kui 100. raamatukogus üle Eesti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Sellel nädalal eksponeerivad raamatukogud üle Eesti raamatukogude aasta raames oma kõige erilisemaid esemeid, et rõhutada raamatukogude rolli oluliste mäluasutustena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee oli aastaid Pärnu suvemuusika kontserte korraldanud ja suvist sümfooniaorkestrit juhatanud Ilmar Tõnisson, kellel tuli pool sajandit tagasi Peethoveni päevade korraldamise idee. Beethoveni festivalile järgnes Taavi Oistrahhi festival, mis algas juba nõukogude perioodil ja mille Allar Kaasik 1997. aastal ellu äratas ja nüüd toimub juba kümnendat korda. Paavo Järvi juhitav Pärnu muusika festival. Paavo Järvi. 10 aastat tagasi küll ei osanud uskuda, et see nii edukalt käima läheb, meil see festival, aga muidugi lootused olid loomulikult, et siis tuleb selline festival, mis tõeliselt pakub võimalusi Eesti noortele ennast arendada, suurte muusikutega, kohtuda igas maailmanurgas ja kaks kõige tähtsamat joont. Üks on dirigeerimisakadeemia, noored dirigendid saavad ennast täiendada ja ka Eesti festivaliorkester, mis on selle festivali nagu hing, mõlemad on tõesti teinud hästi kõrgetasemelise teekonna läbi ja, ja on praegu maailmas väga Raamatu autor Ela Tomson ei olnud kerge, koroona sellega alustada ei olnud ja ma natuke korrigeerin sind, et ma ei ole mitte vaid ma olen selle raamatu koostaja, sest sinna on kirjutanud väga paljud meie ajakirjanikud läbi aastate. Hea, et need on olemas need ajalehematerjalid, muusikakriitikud, muusika, inimesed, nii et aitäh neile kõigile. Jah, ja see oli nagu, ütleme nagu dokumentaalfilmi monteerimine arhiivikaadritest, aga et need kätte saada koroona ajal. Jah, see oli keeruline, sest see algas, see töö algas täpselt siis, kui algas eriolukord. Kõik läks lukku, raamatukogud, muuseumid, inimesed olid hirmul, keegi ei teadnud, mis saab, kuidas kohtumisel pidime meetrite kaugusele üksteisest hoidma ja mõned inimesed nagu ei nõustunudki ja jah, nüüd on valmis, sest noh, öeldakse, et tekib mingi selline nullpunkt või kus sa tunned, et võib-olla ei tule midagi välja. Aga kui sa sellest üle saad, siis pole viga.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu muusikafestival tähistab 50 aasta möödumist esimesest festivalist. Nüüd pandi sellest poole sajandi pikkusest traditsioonist raamat kokku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa eripäraks on siinne keelte ja kultuuride rohkus. Samas võivad inimesed praegu euroliidus vahetada elu ja töökohta nii, nagu heaks arvavad, ütles haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender. Kuidas see vaba liikumine peaks toimuma, kui inimesed ei oska keeli? See on see selles mõttes loomulik, et inimesed õpivad võõrkeeli, nad saavad teistest võõrkeeltest aru, inimestest aru kultuuride, st aru ja see on nüüd üks ettevõtmisi, kus püütakse siis inimestele tutvustada keeleõppevõimalusi kultuuriõppe võimalusi. Ometigi on viimastel aastatel süvenenud tendents, et õpitakse korralikult rääkima ainult inglise keelt sest selle keele abil saab kõikjal hakkama. Mida teha, et teised keeled ei jääks unarusse? Küsisin seda haridus ja teadusministrilt. Tõnis Lukaselt. Väga palju ei saa teha ja ega see iseenesest ei ole ka kõige olulisem puudus meie koolis, sest kaks võõrkeelt on ikkagi norm. Nii et kui inglise keel on nüüd esimeseks keeleks, ei ole suur probleem, aga tähtis on, et teisi ikka ikkagi ka valitaks ja tõsiselt õpitakse. Praegu on oht tendents, et teisi keeli väärtustata üldse nende õpetus või siis õppimine ei ole noh niivõrd kõlajõuline ja seda ei võeta nii tõsiselt ja lõpuks kooli lõpuks osatakse siiski ainult inglise keelt. Eestis peaks olema koole nagu ka ennevanasti on olnud ja küllalt viimase ajani, kus esimene võõrkeel oleks saksa keel, prantsuse keel, miks mitte hispaania keel ja inglise keel tuleks pärast tagantjärele? Ma usun, et inglise keele roll kooli õppekavades on praegu juba saavutatud. Pigem võiks seda tunnimahuliselt natukene koomale tõmmata, sellepärast et et inglise keele praktika paika saab igal sammul, inglise keele kättesaamisega ei ole õpilastel probleemi ja selle arvelt õppida midagi muud. Kas või korralikult eesti keelt kõnelema. Saksa keelt ja kultuuri propageeriva köete Instituudi juhataja Anne Lind soovitas kindlasti õppida ka teisi keeli. Lisaks inglise keelele. Ja see on üks meie niisugustest projektidest, et õpetada lasteaias saksa keelt, aga aga võib-olla me mõtleme seda natukene laiemalt üldse varajast võõrkeeleõpet ja võib-olla selle mõttega, et lapsed nagu võõraga varem kokku puutuksid ja saaks aru, et me oleme kõik ühesugused, mõnikord me räägime ainult natukene teistmoodi ja teeme mõnda asja veidikene teistmoodi. Mõned hakkavad ju õppima kahte kild juba sünnist saati, kui neile on kahest rahvusest vanemad. Ma arvan, et seal ei ole mingit piiri, millal hakata.", "role": "user" }, { "content": "Täna tähistatakse Euroopa keeltepäeva. Viru keskuses toimusid keeli tutvustavad üritused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSangri la konverents on pika ajalooga ja traditsiooniliselt arutatakse sellel Aasia julgeolekut. Urmas Paeti sõnul, kuna Ukraina sõja mõju on globaalne, ei pääse sellest keegi. Aasia riikide puhul nimetab ta esimesena julgeolekuohtu. Kuna riik, kes selle sõja algatas, kes on pea peale keeranud kogu rahvusvaheliste nii-öelda põhimõtete seisu, see riik asub ju ka suuresti Aasias, keegi ei ütle, et ta mingil hetkel ei võiks oma agressiivset nägu pöörata ka Aasia poole. Lisaks sinna asetub ka Venemaa-Hiina koostöö praegu Euroopa suunal, aga see koostöö võib mingil hetkel pöörduda nii-öelda näoga Aasia poole, sest Aasias noh, kõige suurem otsene pingekolle, mis on ka Hiina ga seotud, on Taiwani küsimus ja arvestades Hiina ja, ja seda, et järjest rohkem ka nendes julgeolekuteemades on Venemaa Hiina liitlane, siis need seosed on väga otsesed, kui vaadata veel muid mõjusid majanduslik mõju, toidukriisi mõju. Aasia üks kõige suuremaid riike Indoneesia täna juba tunnetab seda, et enam nagu kokkulepitud kogused teravilja kohale ei jõua. Aasia riikide seas pole suurt üksmeelt sõja suhtes, pilt tervikuna on tõesti kirju, ütleb Urmas Paet. On riike seesama Singapur näiteks, kes väga paljudele üllatuslikult kehtestas ka täiesti iseseisvalt sanktsioonid Venemaa vastu, paljud Aasia riigid üritavad üldse mitte kuulda ega näha seda probleemi, et mitte rääkida ükskõik kumma siis sõjaosapoole nii-öelda kasuks, et jah, see pilt on väga erinev, aga seesama Sangrila konverents Singapuris, see oli ka esimene kord, kui näiteks venelasi üldse ei kutsutudki, nii et need, kes võib -olla otse ei taha ja ei julge Venemaa kriitikat teha, siis noh, näiteks selliste sammude kaudu siiski annavad oma hoiakust ikkagi teada.", "role": "user" }, { "content": "Singapuris toimunud Aasia riikide konverentsil läks seekord põhitähelepanu Venemaa sõjale Ukraina vastu. Kohal olid USA ja Hiina kaitseministrid, Jaapani peaminister ja 2 vaatlejat Euroopa Parlamendist. Üks nendest oli Eesti eurosaadik Urmas Paet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNorra lipu all sõitev kaubalaev Jaranauma, mille pardal oli 21 inimest, saabus Sillamäe sadamasse esmaspäeval. Samal päeval tundsid kaks meeskonnaliiget end halvasti ning haiglas tuvastati neil koroonaviirus. Laevameeskonna liikmetelt võetud proovid näitasid, et haigestunud on veel 11 inimest. Praeguse seisuga on kaks ravi vajavat nakatunud meeskonnaliiget haiglas, üks Ida-Viru keskhaiglas ja teine Tartu Ülikooli kliinikumis. Ülejäänud meeskond nii nakatunud kui terved, viibivad isoleerituna laevas, räägib terviseameti ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus. Hetkel on siis kogu meeskond on laevas karantiinis, Nad on küll paigutatud eraldi tekkidele ja korraldatakse siis uus testimine nendele, kes on siis hetkel andnud negatiivse tulemuse siin mõne päeva möödudes. Marje Muusikuse hinnangul ei peaks antud koldest suuremat nakkust levima. Haigestumiste arv võib tõusta muidugi tähendab positiivsete tulemuste arv, aga kui see nüüd jääb nende inimeste piiresse, keda me teame, siis on nagu hästi, sest et kuna meeskond nagu väljas ei käinud ja, ja noh, kontaktid seal muidugi töötajatega olid teatud töötajatega, et nende inimeste muidugi tulemus on oos selles mõttes, et nad võivad olla nakatunud. Aga kui see jääb nende piiresse, jah, siis muidugi number on suur, aga, aga ei peaks nagu tekkima sellist kollet väljaspoole seda territooriumi. Sillamäe Sadama turvalisuse ja sisekontrolli teenistuse juhataja asetäitja Urmas Teelahk loodab sadamas kehtivatele turvameetmetele. Meil juba niigi Sillamäe sadamas on, kehtib alates kevadest selline kord, et laeva meeskonnaliikmeid maale ei lubata seoses koroona juhtumitega. Vahetusmehed, kes tulid, läksid laeva, need jäid ka kõik laeva ja keegi laevast nagu ära ei saanud. Urmas Teelahki sõnul seisab Jarana ma Sillamäe sadamas karantiinis vähemalt kaks nädalat Sadama tööd see ei takista. Isoleerisime laeva ära, laeva peale keegi ei lähe, ta seisab eraldi tsoonis. Sinna juurde ei saa keegi välja, sealt laevalt keegi ei saa, ülejäänud töö toimub edasi. Nakkus ei levinud. Sillamäe sadama andmel käis Jarana omal kaheksa sadama töötajat, kõik nad viibivad praegu isoleerituna kodudes ja ootavad koroonaproovide andmist uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Pooltel Sillamäe sadamasse saabunud kaubalaeva meeskonnaliikmetest tuvastati koroonaviirus. Laev on sadamas karantiinis ja Terviseameti hinnangul ei peaks nakkus väljapoole levima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii ta astus koroonaviiruse tõttu suletud Pariisis hetkeks elu noter dam katedraalis pea aasta pärast ulatuslikku tulekahju. Kogudust kirikus ei olnud, rahvas sai palvusest osa televisiooni, raadio ja interneti vahendusel. Jumalaema kiriku renoveerimistööde üle on Prantsusmaal ühiskondlik debatt toimunud täpselt sama kaua, kui põlengust möödunud on ehk aasta. Koroonaviirus on pitseri peale pannud nii katedraali taastamisele kui ka kurva tähtpäeva puhul toimunud mälestustseremooniale. 15. aprillil oli kiriku ees kavas muusika, samuti pidi toimuma kontsert ning renoveerimistööde läbiviijad pidid minema vastuvõtule presidendi juurde. Samal ajal on aga ühiskonnas käimas arutelu, kas ajal, mil inimesed surevad koroonaviirusesse ja ühiskond on sotsiaalse ning majandusliku katastroofi lävel tohib esiplaanile seada ühe ehitise mälestamist. Prantslaste sõnul pole tegemist üksnes kirikuga, vaid tükikesega nende ajaloost, kultuurilise mälust ja identiteedist. Kuid eks see küsimus saigi vastuse eilsega, mil mälestustseremoonia askeetlikes tingimustes läbi viidi ning millest rahvas üksnes meedia vahendusel osa sai. Kuid praegune aeg ning aastatagune põleng on käivitanud ka arutelu selle kohta, missuguses olukorras on üleüldse pühakojad Prantsusmaal. Ajaleht Le Figaro kirjutab, et Prantsusmaa 87-st katedraalist vaid 22 on heas seisukorras. Näiteks Prantsusmaa suurim koodikirik Amani katedraal, mis ületab oma mõõtmetelt kaks korda Pariisi. Jumalaema kirik riku on pideva renoveerimise all alates 1973.-st aastast. Õhus on küsimus, kas sõjad, revolutsioonid ja muud ajaloolised tõusulained üle elanud katedraal elab nüüd üle koroonaviiruse. Prantsusmaa investeerib alates 2007.-st aastast 40 miljonit eurot aastas pühakodade renoveerimiseks. Pärast möödunud aasta põlengut jumalaema kirikus korraldas riik ulatusliku auditi kirikute ja katedraalide tuleohutuse seisukorra väljaselgitamiseks ning otsustas siis suunata lisaks aastasele 40-le miljonile eurole veel kaks miljonit eurot lisaraha pühakodade seisukorra parandamiseks. Erarahastajad ja metseenid jäävad aga oma panusega tagasihoidlikuks, kuna ehitiste mastaapsus ja seisukord hirmutavad enamasti ära. Nii rääkis ajalehele Mati Lufs kirikute ajaloo uurija ja mitme teose autor. Samuti käib tema sõnul tihe rebimine eri kirikute vahel. Eelmisel aastal näiteks peatati Sartri katedraali renoveerimistööd, kuna pursi katedraali katus vajas kiiremas korras putitamist. Samuti saavad ajaloolase sõnul tihti raha need kirikud, mis on kuulsad ja turistide seas populaarsemad.", "role": "user" }, { "content": "Aasta pärast põlengut Pariisi Jumalaema kirikus toimunud palvusest ja mälestustseremooniast sai rahvas koroonakriisi tõttu osa meedia vahendusel. Kokku on meedia andmetel aga Prantsusmaa 87 katedraalist heas seisukorras vaid 22.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJõuluvanal oli kingitus kõikidele fraktsioonidele sotsiaaldemokraatlik erakond, luuletuse esitavad Riina Sikkut ja Indrek Saar. Sotsid olid väga töökad, hoidsid vastasleerirööpaid, valitsus meil tihti lööpas. Mõni mees seal muudkui pröökas, aitab jamast, rahvas möönas. Eesti rahvas valis meid, et me otsiks õigeid teid, jõulud näitavadki neid käes, püha ju ei. Kingiks oli sotside sõnamäng alias, aga kingitusest ei jäänud ilma ka EKRE fraktsioon. Mart Helme rääkis jõuluvanale referendumist. Ja mina ütlen ei ja mina ütlen ja, ja kuna naistel on alati õigus, siis jääb peale naise sõna ja jõuluvana kirjutatakse nüüdsest peale põhiseaduse se. Ja seetõttu olekski ka kõikidele fraktsiooni liikmetele sellised toredad hallid villased sokid mis siis sümboliseeriks, rahu ja veidi ja veidi päikest. Aga kui siis veidi olge, olge lahked. Reformierakond tegi kingi saamisel samuti ettepaneku teha referendum Madis Milling. Uuel aastal uued tuuled, teeme referendumi, kas on vaja jõululuulet? Kinke saab ju niikuinii? Referendumile panna, saab ka teisi küsimusi. Kas võib üldse krokse kanda või siis anda põsemusi? Saame küsida ka seda, kas peaks tuba kraamima. Kes võib armastada, keda, kes võib sõita saaniga. Referendumiga saame teha jõule iga kuu. Kingituse sai ka Keskerakond. Katkend Viktor Vassiljevi esitatud luuletusest. Aasta tõi koroona kogemust, maskid varjasid me olemust, hoidsime poliitilist distantsi, et ei tungiks viirus, meie kantsi oli kaabu, vahetuse aasta kaabukaabut tahtis tules päästa, kaabukaabud kergitas ja vandus lõpuks ikka riigikokku, randus. Ja ka Keskerakonna fraktsioon ei jäänud kingitusest ilma. See on selline. Mediteerimiseks hästi vajalik abivahend. Et kui läheb jälle raskeks. Küll saan ma sellest üle seegi kord. Kord mööda läheb iga tuul ja torm. Või on neid enda sageli. Et vahet, pane tähelegi.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus lõppes sügisistungjärk ja sel puhul külastas saadikuid jõuluvana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeeter Põllu kuju haridus ja teadusministeeriumi ees on meeleavaldusi ennegi näinud aga seda, et üle 200 teadlase tudengi tulevad plakati käes kuuma päikese alla hümni laulma keegi kohalviibijatest ei mäletanud, mis sest, et raha sees pole Eesti teadus kunagi supelnud. Rein Taagepera. Teisiti on see, et seekord sai läbi arutatud ja alla kirjutatud lepe ja praegu on tegemist leppe murdmisega. Üks protsent SKP-st seadusele on küll kõlav eesmärk, aga kui parafraseerida, et Martin Helmet raha ju puu otsas ei kasva. Rein Taageper aga ütleb, et teadusrahastus pole kulu, vaid ikkagi investeering. Ei kujuta ette, et on lihtsalt jõukad maad, kes raha raiskavad teaduse le ja nemad lollid ei oska panna natuke juurde pensionäridele natuke juurde sinna ja teisele see raske ostus, mida valitsus peab tegema, on vaadata, kust tõmmata kokku doktorivorsti osas ja kust tõmmata kokku doktorite osas. Miitingule kogunenuid tervitas ka haridus ja teadusministeeriumi asekantsleri Indrek Reimand. Ta vabandas teadlaste ees, et need on pidanud meediast kuulma üleolevaid ja ebaviisakaid kommentaare ning rõhutas, et ministeerium taotleb rahastamise kasvu edasi. Samas lisas Reimand, et võrreldes mõnegi teise valdkonnaga läks teadusel hästi summaga tuli raha ju juurde. Aga see ei saa olla kindlasti rõõmuallikas, me lootsime, et me suudame suurendada grante. Me suudame suurendada ka grantide saamise edukus, ehk siis anda välja rohkem grante, päris kindlasti. Nüüd kui rahastamise taset SKP suhtes ei, ei tõsteta siis ei õnnestu täita neid eesmärke, mis on, on ettevõtluse teadus-arendustegevuse toetamisel mille kaudu siis seadus jõuab ju meie rahakotti, meie, meie rikkuses meie ettevõtete edusse meie töötajate palkadesse. Milleks lisaraha vaja oleks, küsisin ka Tartu Ülikooli ametiühingu esimehelt Rutt Tammeorult. Normaalne on see, et on baassissetulek teadlastel ja kui lõpeb tema projekt, siis antakse talle võimalus sel ajal, kui ta ei ole veel saanud uut projekti, et tal on sel ajal olemas teatud normaalne sissetulek, seda on tarvis. Lõpetuseks teadlaste seistes tuletas Indrek Reimand meelde, et tänased poliitikud on meie oma ülikoolide kasvandikud. Ma loodan, et te mõjutate kasvatajate, oma õpilasi ja kasvandikke, et nad teeksid edaspidi paremaid otsuseid kõrghariduse ja teaduse heaks.", "role": "user" }, { "content": "Haridusministeeriumi ette kogunes täna üle kahesaja teadlase ja tudengi, kellele teeb muret teaduse vähene rahastus. Teadlased nõudsid Haridus- ja Teadusministeeriumi ees, et riik kaaluks ümber oma prioriteedid ning tõstaks teadusrahastuse osa SKP-st lubatud ühe protsendini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKäesoleva aasta jaanuari algul otsisid kaitsepolitsei ametnikud läbi Keskerakonna peakontori ja sealt leitud materjalide alusel esitati hiljem kahtlust Priit Toobalile ja Lauri Laasile. Märtsikuus esitas aga õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ettepaneku number 14 riigikogu liikme immuniteedimenetlusest ettepanekuga viia kriminaalmenetluse seaduslik kooskõla põhiseadusega. Viiendal aprillil pälvis see ettepanek riigikogu liikmete üksmeelse heakskiidu ja 19. aprillil võeti seaduseelnõu riigikogu menetlusse. Tänaseni ei ole sellega küll praktiliselt midagi juhtunud. Kui Andres Anvelt küsis Indrek Tederilt, mis saab vahepeal läbi viidud uurimistoimingutest ja milline on taoliste põhiseaduse vastaselt kogutud tõendite väärtus, ütles Teder, et ta ei tea konkreetsete kriminaalasjadest midagi ja jääb vastuse võlgu. Täna ta enam vastust võlgu ei jää ja ütleb pärast riigiprokuratuurile Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse võtmise taotluse tagastamise järel. Põhiseadus üheselt sätestab, et riigikogu liige on puutumatu, täpsemalt tal on teatud immuniteet ja seda saab siis ikkagi ära võtta. Riigikogu. Antud juhul olid teatud menetlustoimingud nimelt läbiotsimine toimetatud ilma riigikogu nõusolekut. Jah, ma möönan, et kehtiv kriminaalmenetluse norm seda formaalselt lubab aga ma olen leidnud ja leian, et see on põhiseaduses sätestatud immuniteedi printsiibi vastane ja selle tõttu ma ka kriminaalasja tagastamise rokurörile konkreetne kriminaalmenetlus sellisel kujul edasi ei lähe. Õiguskantsleri otsus on selles osas lõplik, ma eeldan, et prokuratuur peaks siis nendes osas ju kriminaalmenetluse lõpetama. Riigiprokuratuur siiski kriminaalasja lõpetama ei kiirusta ja kuna riigikogu ei ole poole aasta jooksul mingit lahendust leidnud ja seadust põhiseadusega kooskõlla viinud, ütleb peaprokurör Norman Aas. Mina näen nagu lahendusena ainult seda, et õiguskantsler peaks nüüd pöörduma riigikohtu poole, kellel on nii-öelda ainupädevuse seadusesäte põhiseadusega vastuolus olevus tunnistada, et õiguskantsler ise seda teha ei saa. Ta saab ainult teha vastava ettepaneku. Et paraku küll, et nii kaua see konkreetne kriminaalasi siis nii-öelda ootab. Enne riigikohtu lahendit selles küsimuses ei saa ka meie otsust teha, et kas ja millises osas on võimalik edasi minna. Õiguskantsler ise ütleb oma vastuses, et kaalub selles küsimuses erandkorras riigikohtusse pöördumist, vaatamata asjaolule, et riigikogu toetas tema ettepanekut. Anname aga sõna ka Priit Toobalile, kes kommenteerib asja nii. Õigusriigis ongi ju kohane see, et need süüdistused või kahtlustused, millel pole alust, ei peagi kohtusse jõudma ja ja kantsler on nüüd selle oma otsusega öelnud, et need läbiotsimised, mis siis Toobali ja Laasi kodudes tehti on ilmselgelt põhisusvastased ja riigikogu liikme saadikupuutumatust on sellega rikutud. Ja loomulikult on Toobal nõus õiguskantsleri seisukohaga, et asi peaks sellega olema lõpetatud. Minu jaoks oli asi selge juba kuuenda jaanuari varahommikul, kui kaitsepolitseiamet suurte jõududega läbi otsima tuli, et näitas seda kahtlustus, millega ju läbiotsimise alustati, et tegelikult sellel mingisugust alust ei ole. Loomulikult ma olen ju varasemalt öelnud ja ütlen täna, et kui oleks olnud vaja kohtus enda õiguste eest seista, ma oleks seda teinud ja jätkuvalt tunnen, et ma ei ole ühtegi seadust ega õigusnormi rikkunud. Nii et minu jaoks on sellega ikka praegu asjal joon all. Aga lõpuks veel sõna peaprokurörile Norman Aas. Tegelikult ega see probleem on ju väga keeruline, kui me mõtleme, et ühest küljest kindlasti riigikogu liikme immuniteet on tähtis ja tema suhtes teatud toimingute tegemine ei pea olema kerge. Teisest küljest, kui me mõtleme läbiotsimise peale, näiteks et ma päris hästi ei kujuta ette, et kuidas on võimalik saada enne läbiotsimist näiteks riigikogu enamuse nõusolek. Protseduur kindlasti võtab aega vähemalt nädala ja pärast sellist avalikku arutelu, ma arvan, ei ole mõtet eriti kuskil enam läbi otsima minna.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et läbiotsimistega ilma riigikogu nõusolekuta on kriminaalasjas kahtlustatavate Priit Toobali ja Lauri Laasi saadikupuutumatust põhiseadusvastaselt rikutud. Tederi sõnul seetõttu rahvasaadikute saadikupuutumatust ära võtta ei saa. Riigikogu liikmete juures läbiotsimisteks andis loa prokuratuur, nagu nõuab kehtiv seadus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHalduslepingutega paneb riik paika, mida ta kõrgkoolidelt ootab ja mida vastu pakub, kui läbi räägiti selle aasta lõpuni. Kehtivaid halduslepinguid tekitasid kõige enam vaidlusi vastutusvaldkonnad. Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ütleb, et tänavu ministeerium seda peatükki avada ei soovi. Küll, aga me soovime arvestada tööjõuturu vajadusi, ehk siis lähtuvalt OSKA tööjõuprognoosist ja teistest meile tulnud ettepanekutest tööjõuturu suunal, et mida siis rohkem ja mida vähem. Ka ülikoolid märgivad oma vastuskirjades, et tarvis on laiendada nii meditsiinitöötajate, psühholoogide kui õpetajate õpet. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütleb, et viimase jaoks soovivad Tartu ja Tallinna ülikool avada spetsiaalse õpetajate akadeemia programmi. Võtab ühe valdkonna eelise arendada ja seab seal väga selged sihid, et sisuliselt kahekordistada loodus, täppisteaduste valdkonna õpetaja koolitust ja teisest küljest siis tugevdada haridusteaduste teadustaset. Mõnedes valdkondades, mis on kiiresti arenevad. Aga suured sihid vajavad ka selgelt rahastust, kõrghariduse rahastuse viimist 1,5 protsendini SKT-st, mainima pea kõik ülikoolid. Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütleb, et teadusrahastusest räägitakse palju, aga õppetegevust toetatakse tänini liiga vähe. Ülikoolidel on ikkagi kohustus pakkuda kvaliteetset kõrgharidust ja lisaks sellele tulevad igasuguseid asju ka arendusi juurde ja me ei saa neid kohustusi täita. Sellise rahastuse tingimustes. Indrek Reimann nõustub, et raha saab eesootavates läbirääkimistes üheks oluliseks punktiks. Aga no siinkohal kahjuks need otsused ei sõltu ainult meist, vaid need on juba laiemad riigi otsused. Rahastusega on tihedalt seotud ka eraraha, teisiti öeldes õppurite enda raha kaasamine. Aune Valk rõhutab, et tasuliste õppekavade juurde tegemine ei lahendaks ära kogu rahastusprobleemi, aga oleks abiks. Täiskasvanutele, kes õpivad osa koormusega, saaksime paindlikult õpet pakkuda. Tänane rahastussüsteem seda juba. Just täiskasvanud õppuritele mõeldes on viimasel ajal räägitud ka ühest päris uuest asjast ehk mikrokraadidest. Priit Reiska selgitab, et mikrokraad või õpiamps oleks kursus, mille eest õpilane saaks näiteks kuus või ka 20 ainepunkti kusjuures iga õpiamps eraldi mingit diplomit ei tagaks. Kui see oleks natukene paremini reguleeritud, siis näiteks inimene, kes võtab neid erinevaid mikrokraade, võiks saada lõpuks siis ka endale nii-öelda päris päris kraadi ehk siis diplomi. Teemasid alates doktoriõppest kuni regionaalsete kolledžiteni on veel palju ning kõigil ülikoolidel on halduslepingutest ka pisut erinev arusaam. Läbirääkimisi saame jälgida tõenäoliselt kogu aasta, seda enam, et tänavused arutelud on eriti kaalukad. Nimelt ei sõlmida halduslepinguid kaheks aastaks nagu seni, vaid neljaks aastaks kuni 2025. aasta lõpuni.", "role": "user" }, { "content": "Ülikoolid rõhuvad uute halduslepingute juures kõrghariduse rahastamise küsimuse lahendamisele. Tänavu tuleb ülikoolidel ja Haridusministeeriumil kokku leppida uued halduslepingud. Teemade ring on lai, alates mikrokraadide reguleerimisest kuni rahvusvahelise õppeni, kuid kõige olulisemaks peavad ülikoolid kõrghariduse rahastamise tõusu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti merekaitse võimekus on siiani olnud nadi, sest meil on puudunud vastav relvastus, tunnistas mereväeülem Jüri Saska. On äärmiselt raske rääkida kredibiilsest merekaitsest või riigikaitsest merel, kui sul ei ole kineetilisi relvi, mida meil siiani riigis merel ei ole olnud. Seega me oleme tegemas kogu selle kontseptsiooni raames soetatava relvastusega. Ja siin me räägime tegelikult nii meremiinidest kui ka palvetajarakettidest tegemas suurt sammu selleks, et see sinine osa riigist hästi kaitstud saaks. Relvasüsteem ise on selline, mis katab kogu meie operatsiooniala, ehk siis kogu Eesti rannik kindlasti ja kaugemale veelgi. Ja siin väga palju, ma rohkem nagu lisada ei olekski, kui see, et see on täielik lahendus siis merekaitsele Eesti riigi poolt mis siis tegelikult seisab kolmel alustalal on olukorra teadlikkus, meremiinid ja pealetõrjevõimekus. Kaitseminister Kalle Laanet täpsustas, et laevatõrjerakettide laskekaugus on kuni 300 kilomeetrit. Lepingust lähemalt rääkis Asko Kivinukk kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonnast. Lähtusime siis neljast kriteeriumist, soetusmaksumus, elutsüklikulu, tarneaeg ja kohaliku tööstuse kaasamise võimalus ning antud hindamiskriteerium, mis alustel kõige parema pakkumise tegi rotios Advand sistems, kes siis nii-öelda majanduslikult on kõige parem ja ka tehnilistele tingimustele vastav. Ja sellepärast siis eile sai ka allkirjastatud nendega pikaajaline raamleping mis katab nii-öelda esmase vajaduse mereväele või kaitseväele. Lisaks on raamlepingus teatud optsioonid tuleviku jaoks ja alalhoid ja esmases tarnes siis nii palju, et 23. aasta lõpus on esimene tarne, mis tähendab seda, et 23. aasta lõpus on esimesed vahendid mereväel olemas, millega oma sõjalist ülesannet täita.", "role": "user" }, { "content": "Kaitsevägi sõlmis lepingu laevatõrjerakettide soetamiseks. Laskeulatus on 300 kilomeetrit. Esimesed tarned peaks kohale jõudma 2023. aasta lõpus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui tavaliselt ilmuvad esimeste kevadiste ilmadega Tallinna vanalinna tänavatele restoranide ja pubide väliterrassid ja ka esimesed turistid seal siis praegu veel mitte. Esiteks veel ei lubata, teiseks, paljud on oma uksed lõplikult sulgenud, aga mitte kõik. Restoran keerviider on selle omaniku Raul Vello Leithami sõnul koroona talve üle elanud. Ja meie ellujäämise võti on olnud see, et me püsikliendid, nagu need norrakad või need prantslased. Eestlanna küsis mööda, tublid töötajad. Tallinnas mitut söögikohta pidav Rain Tunger ütleb, et tema ei müünud isegi kaasa, sest restoranis pakutav toit ei ole termoskarbis koju jõudes enam see Leiame, et kui me tahame midagi head teha, siis me peame seda nagu teenust ka kujundama, et karbid oleksid vastavalt nii-öelda keskkonnasäästlikud ja, ja et see toode jõuaks teie koju siis sellisel kujul, et ta tõesti ka rikastab seda toidulauda. Esimese asjana loodetakse avada väliterrassid niipea kui võimalik, kas või lubatakse inimestel niisama terrassil istuda, ütleb Raul Vello Leitam. Et ei ole niimoodi, inimene tohib tulla ja lihtsalt istuda väljas väga pidi vanasti oli, meil on inimesi, kes võtsid päikesevanni ilma söömiseta, ilma joomiseta, aga isegi see on keelatud. Isegi kui sul on kaks meetrit või kolm meetrit vahet. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütleb, et niipea kui ilm lubab, siis nad ettevõtjate soovi terrassid avada, aktsepteerivad. Väliterrasside avamine on hetkel meil isegi rendivabastusega, eks vaatame, kuidas see kevad siin lahti rulluma hakkab, aga mulle tundub, et eks me peame me neid meetmeid natukene läbi vaatama. Selge on see, et see suvi ei too väga arvestatavat kergendust, sest et ka vanalinna raskuspunkt saab olema eelkõige siiski kohalikel inimestel. Jõuluajal see töötas, loodame, et töötab ka suvel. Eelmisel aastal olid sel ajal lauad juba väljas, meenutab Leitam. Maja ees olid kõik lauad, toolid siin raekoja platsi peal lauad, toolid, möll käis. Meil on üks ja siis aga hajutasime me kaks, kaks meetrit oli vahet kaks pluss kaks ja. Rain Tunger ütleb, et ühtlasi tuleb meeskonna komplekteerimist ja nullist alustada, kuid teenusvaldkond on üsna atraktiivne. Et antud juhul on tõesti olukord selline, et meie praegused meeskonnad on suures osas laiali lagunenud, põhjus on elementaarne, et kuna meil ei ole tööd pakkuda, inimesed peavad oma kohustuste eest seisma siis igaüks on leidnud endale uue väljundi, mis tähendab seda, et me lihtsalt alustame uuesti meeskonna komplekteerimise koolitamise arendamisega ja oleme seda ennegi teinud, nii et, et ei ole midagi hullu.", "role": "user" }, { "content": "Läinud talv tegi korrektiive Tallinna restorani-majanduses. Paljud aastaid edukalt tegutsenud söögikohad on tegevuse lõpetanud, paljud panid uksed kinni ajutiselt, osa hoidis end töös kaasamüügiga. Pikisilmi oodatakse luba väliterasside avamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et me oleme olnud viimastel aastatel väga õigel teel ja peame seda teed ka jätkama. Valimiste ajal on palju räägitud sellest, missugune peaks olema ajateenistus, kas see peaks säilima, kui pikk see peaks olema, mis te sellest arvate? Ma arvan, et see on poliitiline otsus ja seda võtab vastu parlament. Mina arvan, et Eesti riigi jaoks on ainuke võimalus ajateenistusel ja elukutselisel põhinev segasüsteem ja reservarmee. Aga kui pikk peaks olema ajateenistus, seda peab otsustama analüüs. Tänaseks on see 11 kuud ja kaheksa kuud ja ma arvan, et see võiks niimoodi jätkuda. Milliseks te hindate kuluefektiivsust Eesti kaitseväes? Ma arvan, et alati saab olla parem ja ratsionaalsem. Põhimõttelisi fundamentaalseid reforme ma küll ei pea vajalikuks, küll aga on mõistlik muuta süsteem ratsionaalsemaks. Mart Laar ütles meile, et Eesti kaitseväes on liiga palju staabiohvitsere. Kuidas teie kommenteerite? Ma arvan, et Eesti kaitseväes on liiga palju staabiohvitseri kohti. Ma arvan, et staabiohvitseri on piisavalt. Kuidas te rahul olete, ohvitseride haridustasemega siin mingi paar nädalat tagasi käis meediast ka läbi, et mitmelgi ei ole nõutavat haridust. See on pikk probleem olnud, seda arutati ka riigikaitse komisjonis. Tänasel päeval on 900 ohvitserist väga väike hulk, kellel ei ole kõrgharidust ja 2012. aasta esimesel septembril peab olema kõikidel Eesti ohvitseride kõrgharidus, nii nagu seadus seda ette näeb. Nii, aga mis neist siis saab? Kui neil seda kõrgharidus selleks ajaks ei ole, siis nad peavad kaitseväest lahkuma. Ma arvan, et erandeid on aastate jooksul piisavalt tehtud.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväe juhataja kandidaat Riho Terras vastab Tiina Jaaksoni ja Lauri Hussari küsimustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatrirahvale oli tüdrukute suur huvi vana pagana tütre mängimise vastu meeldiv üllatus ja nagu ütles pärast kästingut lavastaja Kaili Viidas, olid kõik väga tublid. Esimese päeva vestlustega selgitati rohkem kui 100 tüdruku hulgast välja 20, kes täna pikemalt lavale pääsesid ja seal juba oma näitlemis ja improviseerimisoskust demonstreerida said. Siis tehti pooletunnine paus ja selle ajaga pidi žürii otsuse tegema, räägivad Trisse Airi ja Sofi. Ma arvan, et läks väga hästi, aga žüriil on otsas, valimine kindlasti väga raske. Minu meelest mul ei läinud kõige parem ina. Minu meelest mul läks väga hästi ja ma olen hästi enasikindel. Tüdrukud tõdesid, et kui ei peakski rolli saama, andsid need päevad väga hea kogemuse. Aga juba olidki žürii liikmed kohal. Et otsus teatavaks teha, valiti kaks tüdrukut, kes siis kordamööda Riiat mängima hakkavad. Need on Elsa Johanna Haapsalust ja kata Tallinnast. Ette nad oma võitu mõistagi ei teadnud, aga lootus oli suur. Elsa Johanna Talvistu. Ikka rootsi, aga ma ei, ma ei uskunud tegelikult nii väga sellesse, et ma tõsiselt võidan nagu selle ära, see on väga hea tunne. Aga ta, apostel, kuna ma olen juba mitu aastat käinud teatriringis ja ma olen mitu korda näiteks igal pool kirikus etendust teinud, siis ma vähemalt väga väga lootsin. Kaili Viidase hinnangul näitas kasting, et Eesti tüdrukud on väga head näitlejad. Seega on teatritel head järelkasvu oodata. Valik aga oli raske. Ma olin üllatunud, kui hea tase üleüldse oli, sest see valik oli äärmiselt raske, et me vaidlesime päris korralikult žüriiga, need kaks tüdrukut, nii, aga Tata kui Elsa mõlemates on neil selline nagu väike tulesäde on sees. Samas on nad sellised töökad, pühendunud hea kontsentratsioonivõimega kõike, mida üks lavastaja igatseb endale lava või siis partneriks, nagu näha näitleja näol. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Pärnu teater Endla otsis osatäitjaid suvelavastusse \"Põrgupõhja uus Vanapagan\". Tütre osatäitja kohale kandideeris üle saja tüdruku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNatukene masendav, kohalikud inimesed elavad siin vaesuses. Nad ütlevad, et mingit palka, mingit raha neil ei ole, tööd ka ei ole, kogu elu käib ainult naturaalmajanduse najal, see tähendab seda, et sissetulekut perele annab lehm ja loomad ja põllumajandustoodang, mida nad siis kui saavad, müüvad ja koolist võib-olla nii palju. Meie presidendi vastuvõtuks püüti siin kõik väga ilusaks ehitada. Õpetaja, kes eesti lastele eesti keelt ta ütles, et see oli tõeline Potjomkini küla, mis siin viimasel kahel päeval toimus. Talle pakuti varianti, et minna ajutiselt koos lastega üheks päevaks meie presidendi vastuvõtuks hoopis teise majja, hoopis teise kooliklassi. Ta ütles, et sellisel juhul ta asjast keeldub. Tulemus oli see, et vähemalt üks klass selles koolimajas sai korda. Küsisime ka kohalik administratsiooni esindajate käest, et kuidas siis olukorda saaks aidata või miks üldse olukord selline on, nagu ta on ja nemad väitsid, et nende jaoks on esimene kuulmine ka see, et näiteks koolimajas ei ole kütet ja praegu ei ole veel kütteperiood alanud, aga väidetavalt hakatakse suurt kolmekordset kivimaja kütma niinimetatud pursuikadega. Kui palju on Eesti lapsi, ma saan aru, et see pole päris eesti eesti laste kool. Ei ole, see on keskkool, siin õpib lapsi väga mitmest rahvusest ukrainlased, venelased, tatarlased, keda Krimmis on palju muud rahvused ka sealhulgas eestlased eestlaste järeltulijad oleks vist õigem öelda, sest Need lapsed eesti keelt ei oska, nad teevad eesti keele õppimisel esimesi samme. Aga õpetaja ütles, nad on väga tublid ja väga asjast huvi. Ja täna president Arnold Rüütel tõi neile ka kingituseks selleks, et nende Eesti huvi veel süvendada ja nende õpinguid edasi arendada kingituseks televiisori, videomagnetofoni, videokassette, Eesti filmidega, samuti ka õpikuid, millest on suur puudus. Millest kujuneb see pilt sealsest vaesusest, kas lihtsalt küla tänavalt või astusite ka mõnda tarre sisse? Me käisime ka majades sees, ka need majad on nüüd äsja hiljuti remonditud, et meie presidenti paremini ja ilusamini vastu võtta. Kohalikud inimesed, need eestlased, kes siin elavad, tegelikult on hingest ikkagi väga sügavalt eestlased, kuigi nad võib-olla kõik eesti keelt ei oskagi. Ja nad on seda visiiti ammu-ammu oodanud. Sellisel tasemel külalist ei ole nende külades kunagi käinud. Eesti president on esimest korda Krimmi eestlaste juures kodus. Kolm aastat tagasi käis küll Lennart Meri siin ja kohtus Krimmi eestlastega orontsovi lossis, aga ta ei käinud tookord Eesti külades.", "role": "user" }, { "content": "Vallo Kelmsaar vahendas kohalikku olukorda ja meeleolusid Marit Pukile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUmbes pooled USAsse saabuvatest merekonteineritest laaditakse maha Los Angelese või Long beci sadamas mis tähendab, et järjekorrad seal mõjutavad kogu riigi tarneahelat. Eile pärastlõunal ootas sadamasse pääsemist 80 kaubalaeva. Los Angelese sadama ametiühingu esindaja Tuaine Martines. See on pretsedenditu. Ma ei ole kunagi näinud nii palju tööd, mis tuleb ära teha. Ma ei ole kunagi midagi sellist näinud. President Joe Biden kohtus valges majas tööstusliidritega, kellega üritati tarneprobleemidele lahendusi leida. Esimene samm on muuta Los Angelese sadama töö ööpäevaringseks. Samuti kavatsevad töötunde pikendada osad jaemüügi ja transpordiettevõtted, teiste seas näiteks Feder ja olmet. Veel kord Los Angelese sadama ametiühingu esindaja Tuein Martines. Veoautojuhid peavad töötama, kaubalaod peavad töötama. Me vajame ka raudteetöölisi. Kõik peavad olema pardal, et see töötaks. Meie oleme ainult tarneahela alguses, siis kui laev tuleb sisse. USA kaubanduskoja tarnepoliitika asepresidendi John Rak sõnul liigutakse õiges suunas kuid kriis ei ole kaugeltki mitte läbi, sest pühade lähenedes kasvab nõudlus veelgi. Kui selle probleemiga ei tegeleta, siis USA tarbija tunnetab hinnatõusu kõikjal. Ärikogukond ei suuda transpordikulude tõusu edaspidi katta. CBS uudiste majandusanalüütik Gilsh lesinger. Hron. Kõrgemad hinnad püsivad tõenäoliselt järgmise aasta alguseni, võimalik, et esimese kvartali lõpuni. Analüütikud kardavad, et hinnatõus võib pidurdada USA majanduse taastumist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA sadamates on tekkinud kaupade suure nõudluse ja taristuprobleemide tõttu pikad järjekorrad. See on viinud hinnatõusuni, mis omakorda võib jätta pitseri lähenevatele pühadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaigekassa kalkulatsioonide kohaselt kulub ühe kliendi teenindamiseks vajalikule kaitsevarustusele umbes 20 kuni 41 eurot. Hambatohtrite varustusse kuulusid isikukaitsevahendid ka enne, kuid nüüd on nõuded karmimad, räägib hambaarstide liidu president doktor Piret Väli. Iga kord, kui tuleb uus patsient, siis peab olema tal respiraator. Kui on ainult konsultatsiooniga tegemist, siis võib kasutada ka kirurgilist maski, kindlasti peab olema visir ees ja peab olema kittel siis kas ühekordne pritsme kindel kittel. Selleks, et patsienti kabineti vastu võta, ja mitte ainult arstil, vaid ka õel, peab see olema. Haigekassa esmatasandi teenuste juht Külli Friedemann lisab, et täpne lisakulu sõltub hambakliinikust ja sellest, kui paljud töötajad teenuse osutamise ajal kaitsevahendeid vajavad. Ka väli sõnul on hambaarstide profiil erinev ning erineb ka visiitide arv ja ühe visiidi pikkus. Erinevad on ka isikukaitsevahendite hinnad turul. Piret väli. Praeguses hetkeolukorras me elame ikka täiesti džunglireeglite järele siin. Et siin võib neid isikukaitsevahendeid osta siin alates kolmest eurost kuni 30 euroni ühe respiraatori eest. Haigekassa lepingupartnerite juures tasub isikukaitsevahendite eest haigekassa ja patsiendi seda lisakulu küsida ei tohi. Kompenseerimine toimub tegelike kulude järgi. Külli Friedemann. Kui minnakse selle partneri juurde, kus hambaarstile, kelle eest nii-öelda tasub haigekassa kasvõi ühe euro selle hambaravi eest, et siis maksab täies ulatuses ka selle lisa isikukaitsevahendite kulu kinni haigekassa. Aga kui nüüd ei ole meie lepingupartneri juures see, et siis peab inimene arvestama selle lisakulutusega ise. Piret Väli sõnul on arstid teinud endast kõik oleneva, et nõuetekohased vahendid oleksid olemas. Ka hambaarstide liit on teinud hanke ning tuleva nädala alguses oodatakse teist partiid isikukaitsevahendeid. Väli nendib, et igasugune lisakulu on patsiendile ebameeldiv, kuid arstid ettevõtjana ei saa kulusid ainult enda kanda võtta. Patsiendid ma loodan, et mõistavad seda, et, et arstid saaksid nüüd alustada ja teha seda tööd siis hetkel, kus turu situatsioon on nende isikukaitsevahenditega selline, nagu ta on, siis meil lihtsalt ei jää muud üle. Külli Friedemann soovitab enne visiiti järele uurida, kas ja kui palju isikukaitsevahenditega seotud lisakulu on. No ma väga loodan, et hambaarstid siin ikkagi, et see ei ole nii-öelda teenimise koht, et ikkagi see on vastavalt tegelikele kuludele, seda siis küsitakse patsiendi käest lisakulud.", "role": "user" }, { "content": "Eriolukord ja sellega kaasnevad ranged infektsioonikontrolli reeglid võivad kergitada hambaravi teenuse hinda. Kuna tõhusamad isikukaitsevahendid ka maksavad rohkem, on erapraksist pidavad hambaarstid küsimuse ees, kas kasseerida lisakulu patsiendilt või maksta ettevõtte omavahenditest kinni. Haigekassa lepingupartneritel on olukord kergem - neile kompenseerib isikukaitsevahendid haigekassa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSpordimeeste tantsima panemise idee autoril Helena Mägil oli kaks suurt väljakutset. Lisaks tantsu selgeks õpetamisele oli vaja korvpalluritele ka parajad esinemisriided leida. Tantsuõpetaja tunnistas, et see läks vaevaliselt. Helena Mägi. Pluusidel oli ikka vaja varrukatele juppe vahele panna ja ja sukkasid osadele meestele lihtsalt nii suuri ei tehtagi, kui on nende jalanumbrid ja vestid on natukene lühikesed ja natuke tuugad, aga me laseme nööpi edasi ja me saame hakkama. Meeste tantsupeol Kadrina karude lippu kõrgel hoidjatest oli vaid üks mees varem rahvatantsuga teadlikult kokku puutunud, teistel oli alguses päris raske, räägib korvpallurist rahvatantsija Ander Talu. Kui esimest korda tuled siia tantsima, siis ei saa sammudest, ei saa midagi aru, et aga noh, kui sa juba põhisammutused selgeks, siis juba tõesti on fun ja äge. Ei osanud arvata, et korvpallurid ikka oskavad niimoodi tantsida ka, kui vaja on. Et see on väga tore vaadata. Kui tutvustusvideo viiendal katsel linti sai võetud, siis tulemus pani juhendaja Helima Helena Mägi. Pisara tõi silma see, et et mehed olid valmis nii palju tööd tegema mingi asjaga, mida nad ju tavaliselt ei tee ja mida nad eales sinna ühte trenni minnes ei osanud arvata, et nad tegema hakkavad ja et nad nii rõõmsalt seda tegid ja nii südamest seda tegid. See on nii ilus ja nii armas. Ja ma olen selle eest väga tänulik. Videoselle video põhjal pannakse meid siis nii-öelda platsile paika, et vaadatakse videod üle ja siis liigi juht siis oma assistentidega oma meeskonnaga otsustab. Et kes siis tantsib esireas presidendi ees ja kes on siis kuskil seal taga vasakul pool, et selle pealt siis tulebki, et sellepärast me ikkagi väga pingutasime, et me saame selle video ilusti tehtud, et et me ei peaks seal kuskil põõsa all tantsima. Ma ei tea, mis on teiste rühmade tase. Aga karud on vähemalt kõige pikem tantsurühm raudselt nii et ei jää märkamata. Meeste tantsupidu neli venda toimub Rakveres teisel ja kolmandal juulil Kadrinast, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kadrina Karude korvpallimeeskonna tantsupeokõlblikuks treenimise projekt on jõudmas lõpusirgele. Kossumehed suutsid end poole aastaga sellisesse tantsuvormi timmida, et juuli alguses Rakveres toimuva meeste tantsupeo jaoks tutvustusvideo tegemine tõi tantsuõpetajale pisaragi silma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on valitsus, kes otsustab, millised on piirangud, mis ajal need leevenevad ja kuidas nendega edasi toimetatakse, et homme on valitsuskabinet, teadusnõukoda, tuleb seal oma ettepanekutega välja, et ma tuletan meelde, et eelmine nädal samal ajal me arutasime kiirteste kui kõige vajalikumat ja olulisemat koroonalahendust. Täna enam nendest keegi ei räägi, räägime koroonapasside nii öelda siseriiklikust kaotamisest. Ja eelmine nädal mina ütlesin, et ma arvan, et kiirtesti tagasitoomine ei ole mõistlik. Et tuleb jälgida koroonanumbreid esimesel võimalusel asuda kõiki piiranguid leevendama, sealhulgas, et noh, kiirtestile, et et miks me toome need, kui meil on, võib olla lootuses, et koroona olukord paraneb, võimalik kaotada ka need vaktsineerimispassid, eks, aga jällegi viitasin, et sealjuures peame arvestama teadlaste teadusnõukoja seisukohti, ehk täpselt nii see käibki, et homme valitsuskabinetis arutab, teadusnõukoda pakub omad lahendused kindlasti Tanel Kiik ministrina peab seal pakkuma oma nägemuse sellest, et siis millised on need sammud ja mis sellega ka kaasneb. Kui me siis neid leevendusi tegema hakkame. Ja siis valitsuskabinet saab teha need otsused, mis ta siis homme selle info pealt õigeks ja vajalikuks peab, et eks me seda homme siis kuuleme või, või jäävad need neljapäeval need otsused. Mis teie arvates, miks Keskerakond nõnda käitub, et kas selle taga on soov ja arusaam, et absoluutne enamus Eesti ühiskonnast soovib piirangute kaotamist ja nad lihtsalt soovivad olla sellel samal rongi, kuhu teie miskipärast peale ronida ei taha? No miks seda täpselt tehakse, et tegelikult me eelmine esmaspäev koalitsiooninõukogus arutasime seda, et jälgime nii nakatumisnumbreid kui haigla numbreid ja selline ka üldine tunnetus oli see, et, et noh, et ehk paari nädala jooksul on võimalik midagi ka selles osas juba otsustada, kui numbrid stabiliseeruvad, et loomulikult on siis soov anda pühapäeva õhtul välja sõnum, et, et et mida inimesed ootavad ja loomulikult ootavad, aga samal ajal kaasneb sellega ka vastutus, et, et me ei saa nii-öelda inimeludega mängida poliitilist mängu, et jah, me kõik tahaksime anda seda sõnumit, et kõik piirangud kaovad kohe homme. Aga me ei saa seda teha sellepärast et koroona numbrid näitavad hetkel vastupidist.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valitsuserakondade koalitsiooninõukogu arutas Keskerakonna ettepanekut kaotada 7. veebruarist Eestis koroonapassid ning veebruarikuu jooksul kõik piirangud. Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütles, et Reformierakond pole piirangute kaotamisega nõus, enne on vaja teadusnõukoja ettepanekud ära kuulata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu aselinnapea Innar Mäesalu ütles, et posti tänava pausi tõttu ehitaja trahvi ei saa, sest lepingus oli talvistest oludest tingitud pausi võimalus kirjas. Et ehitaja ei saa kivi laduda, kui maa on külmunud ja meil on praegu siis tehtud selline kokkulepe, et ametlikult läheb küll täna tehnoloogilisele pausile, kuna asfalteerida enam ei saa. Aga kui nüüd talve jooksul juhtub selliseid ilmasid nagu Eestis, noh tavapärane on, et mõni periood on täitsa sula ja võib-olla seal pluss viis, kuus kraadi, siis nad jätkavad oma kõnnitee kivide panekuga. Esialgse tähtaja ehk järgmise aasta jaanuari lõpu asemel võib posti tänav valmis saada. Juunis jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Kõik tööd, mis on pinnast allpool, on lõpetatud, jäänud on ainult sõidutee katend, kõnniteekatend, jalgrattatee, katend, ehk et ehitaja on öelnud, et kui siin asfalditehased ja üldse avatakse kevadel siin aprilli lõpus näiteks, et kui maikuus saaks hakata tegema, siis mingil ajal juunikuus saaks valmis, et umbes poolteist kuud läheb veel. Liikumisraskustega inimestel nagu näiteks rulaatori kasutajad on poolelioleva tänava ääres praegu keeruline liikuda ning pausi tõttu venivad nende ebamugavused pikemaks, jätkab Haapsalu elanik Vaike. Mõtlesin, et lähen õige korra Maximasse, aga no see on küll väga-väga vilets siit minna, aga inimene peab kannatlik olema. Midagi ei ole teha, kui remonti tahetakse teha, muidu ju teha ei saa. Posti tänava ääres rendimaja pidav Annika Kilkson ütles, et ta ootab uue ilmega tänavat ning leidis samuti, et tuleb olla kannatlik, kuid tõdes, et jälje on teeremont ärile jätnud. Majja sissepääs autoga on olnud väga keeruline terve suve, kuigi kliente on käinud meil siiski palju ja meie keskmine hinne on selle tõttu ikkagi väga langenud. Et poksigus saab ju panna hindeid majutuse kohta. Talv pani pausile ka teise Haapsalu teeremondi rohuküla suunaline kiltsi. Tee tehti nüüd liikluse lahti, kuid teise asfaldikihi panek jääb seal kevadeks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu kesklinna läbiva Posti tänava suvel alanud 3,6 miljoni eurone rekonstrueerimine jäi talvise ilma tõttu pausile. Sellest nädalavahetusest on tänav avatud piirangutega autoliiklusele, kuid liikumisraskustega jalakäijate jaoks on olukord tänaval jätkuvalt keeruline.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVarem oli Viljandi turismiinfokeskuse omanik Viljandimaa omavalitsuste liit ja keskuse ülalpidamist toetas EAS kuid alates aprillikuust on turismivaldkonna tegevused üle antud Viljandimaa arenduskeskusele. Infokeskuse rahastamine jätkub aasta lõpuni vana viisi, selgitab Viljandimaa arenduskeskuse juhataja Elmo Puidet. Hetkel umbes kolmandik tuleb EASilt sihtfinantseeringuga ja ülejäänud raha annab omavalitsusliit EASi rahastusest edasi täpselt veel ei tea, kuidas see kujunema hakkab aga ka omavalitsusliidupoolne rahastus jääb alles. Kui siiani tegutses Viljandi turismiinfokeskus avarates ruumides kohe-kohe lammutamisele minevas vanas parteimajas siis toakesse, kus alates esmaspäevast linnakülalistele turismiinfot jagatakse, mahub vaid paar riiulit infovoldikutega. Taaskord Elmo puidet. Mis me turismiinfopunkti puhul pidime ringi tegema, on see, et suurt suveniiride müüki meie juurde enam ei jää, on ju. Aga infot jagame ikka ja, ja kliendi võtame vastu kindlasti jah. Viljandi turismiinfokeskust külastab aastas umbes paarkümmend 1000 inimest nii kodu kui välismaalt. Linnal ja maakonnal on turistile pakkuda nii mõndagi, räägib Viljandi turismiinfokeskuse infokonsultant Erge Hanschmidt. No kahtlemata ei saa me üle ega ümber oma lossimägedest ja ripsillast. Need on need, mis siia kutsuvad ja need imelised vaated, mis lossimägedest järvel avanevad, et võib öelda, et on üks pildistatumaid kohti meie linnas. Kindlasti meie vanalinna tänavad, mis kutsuvad seiklema ja avastama ja ka kindlasti linnale, lisaks meie maakond, Põhja-Sakala vald oma Olustvere mõisakompleksiga, Soomaa oma vahvate matkaradadega, Mulgimaa ja, ja kindlasti ka Võrtsjärve kanti selle ümbrus sellel suvel ootamegi. Seda Eestisse armunud inimest ka Viljandisse. Võtame ta siin rõõmsalt vastu ja juhatame siis teda erinevates põnevatesse paikadesse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Viljandis Vabaduse plasti ääres asunud turismiinfokeskus jättis avarad ruumid maha ja kolis kitsukesse tuppa Tallinna tänava ääres. Ruumipuudusel seal enam suveniire ei müüda, küll aga saab kaasa võtta infomaterjale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui auto kütusepagi täitmine on järjest kallim, võiks eeldada, et järjest rohkemad linlased valivad liiklemiseks bussi või näiteks jalgratta. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiarengu osakonna juhataja Indrek Kailan ütleb, et see ei pruugi nii minna. Arvestades inimeste ostujõu kasvu noh, pole kütuse hinnad praegu nagu kallimad kui 2014. Aastal näiteks. Ja hinnakasv sel hetkel ühistranspordi kasutust ei mõjutanud. Suurem mõjutaja on pandeemia, inimesed on viiruseohu tõttu õppinud busse vältima või on kaugtööl sootuks paiksed. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo. 2019 tehti Tallinna ühistranspordis 143 miljonit sõitu, suurusjärk 20. aastal oli 90,6 miljonit ja 21. aastal oli 75,5 miljonit sõitu. Kuigi viiruseohu taandumine ja pikapeale ka kõrge kütusehind võib tallinlast tuua tagasi ühistransporti, kahtleb Harju, et 2019. aasta sõitude arv taastub niipea. Linlased eelistavad liikumiseks rohkem ka jalgrattaid ja elektritõukerattaid. Maainimesel aga tihti selliseid valikuvõimalusi ei ole. Auto võib olla vältimatu igapäevane abivahendi, selgitab Kastre vallavanem Priit Lomp. Ühed kannatavad natuke rohkem kui teised, et, et, et kindlasti on ju neid inimesi, kelle jaoks tõesti see 10 15 protsenti toidukorvi maksumust ei muuda tõenäoliselt nende rahakotist midagi, et, et jätavad mõne mõne muu hüve korraks tegemata, mõned korrad teatris või kuskil reisil või nädalalõpu kuskil spaas veetmata. Meil on suur hulk inimesi, kes, kes tegelikult elavad oluliselt kehvemates tingimustes ja kes loevad igat senti Lomp ütleb, et abi oleks, kui riik langetaks kütuseaktsiisi ja tõstaks toimetulekupiiri. Indrek Kailan lisab, et abiks võib olla ka nõudepõhine, transport või elektriauto soetamise toetus. Näiteks Raplamaa ettevõtja Siret Elmi on elektriauto peale mõelnud. Meie kaubavedu ei ole suure kaubaautoga, et ongi siis nii-öelda maht universaaliga. Meie saame selliste autodega oma kauba veetud. Siiski peab Elmi aktsiisi langetamist vajalikuks suuremate vedude tarbeks tellib väike marmelaaditootja kullerteenuse. Selle hinda. Elektriauto ei mõjuta.", "role": "user" }, { "content": "Mootorikütuse hinnatõus ei ole veel inimeste liikumisharjumusi muutnud. Kaugemate maakohtade elanikel ei pruugi autole alternatiivi olla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegusel hetkel neid majandusprognoosi vaadates, mis hetkel olemas on, on suur tõenäosus, et see 2,4 jääb. Kui nüüd majanduses peaks toimuma mingisugune tornaado, siis, siis võib juhtuda, et me peame selle otsuse ümber vaatama. Ja siis võib ka valitsus nagu meelt muuta. Aga praegusel hetkel ma tean, et see sama number ka koalitsioonilepingus. Nii et, et esimest korda on siis olukord selline, kus kus nii valitsus kui tööandjad, kui ametiühingud on jõudnud ühisel arusaamisel, et see 2,4 kokku on, on õiglane, õiglane summa. Me kaalusime ise ametiühingute sees, et kas meil oleks võimalus äkki teha veel madalamad maksumäära. Aga, aga tegelikult ütleme ausalt, et see oleks teinud selle eelarve natuke pingeliseks ja, ja see 2,4 tundus tegelikult nagu konservatiivne lähenemine, et sellega saavad kõik kulud kaetud ja me jätkame väikest tagavara kogumist. Miks tööandjate ja siis töövõtjate maksemäär muutub, erinevalt see proportsiooni on olnud, et, et siis noh, üks kahele see proportsioon on olnud alati ühesugune, et ainult ümardamise võrra on see natuke nagu ühele teisele poole nihkunud, et tegelikult me hoiame seda suhet üks kahele. Kui kauaks ajaks nüüd need numbrid paika jäävad, et praegusel hetkel siis uue seaduse alusel me paneme maksemäärad alumise piiri, paneme lukku neljaks aastaks, et kui on hädavajadus, siis me saame maksemäära tõsta aga mitte enam langetada, nii et, et neljaks aastaks. Praegusel hetkel on see selliselt paika pandud. Et järgmisel aastal me saame teha otsuseid juba sinna kaugema tuleviku osas.", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa nõukogu tegi ühehäälselt valitsusele ettepaneku töötuskindlustusmakset alandada. Praegu on makse määr 3%, millest 2% tasub töötaja ja 1% tööandja. Indrek Kiisler küsis Töötukassa nõukogu esimehelt Peep Petersonilt, kas on täiesti kindel, et uued maksemäärad 1. jaanuaril 2015 kehtima hakkavad?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee, et Ruhnu vajaks mandriga ühenduse pidamiseks praeguse Runa asemel suuremat ja paremat laeva on aeg-ajalt ikka jutuks olnud. Ruhnu vallavanem Andre nõu aga ütleb, et laeval pole viga midagi. Aga Ruhnu ringsusadama muulid on natukene liiga kitsad selle laeva jaoks võib-olla võiks natuke sügavam olla muulide vahe ja muul natuke pikem, sellepärast et sadam, eeskiri ütleb, et tuulekiirus on kagu suunas üle seitsme meetri sekundis, siis sealt laev sisse sõita ei tohi ja sellega seoses jääb aastas ära umbes 14 reisi. Noh muud põhjused ka, aga see on ka üks nendest, nii et võimalik, et ka muud investeeringud tagasid selle, et laeva ühendus oleks stabiilsem. Nõu ütles, et praegune laev võtab peale 60 inimest, tuues saarele mandril asju ajamas käinud 10 kohaliku elaniku kõrval 50 turisti, aga suvel on reise tihedamini ja saarele jõuab 100 kuni 120 turisti. See aga ongi voodikohtade piir saarel. Nii et võimalik, et see areng peaks olema selline tasapisi pisitasa, et arenevad turismiettevõtjad näiteks mingisuguse 10 aasta pärast juba on asi sealmaal, et on sadam arenenud natukene rohkem ja siis juba ka uuem laev. Ruhnu ja mandri vahelist laevaühendust teenindab Kihnu veeteed, küsin selle juhilt Andres Laasmaalt Ruuno sobivust neile liinidele. Tänane kombinatsioon sadama avatooriumi navigatsioonioludest ja seda liini teenindab katamaraan kiirlaev. Et need kaks asja kokku moodustavad sellise väga ilmastikutundliku koosluse ja eks see, nagu põhiprobleem ongi, et, et reisid jäävad ära juba teatud tuulte puhul, kui tuul on tugevam kui seitse meetrit sekundis. Lahendus ongi see, et midagi tuleb muuta. Kas selleks on siis sadam või on selleks laeva tüüp? Eks see on otsustamise küsimus. Kiire katamaraani tüüpi reisilaev on hea suvisel ajal reisijate teenindamiseks, kui ilm on ilus, kuna tema kiirus on suur ja reiside mahutavus on hea, aga igasuguse tugevamagi tuule puhul hakkavad kohe reisitõrked tulema. See on valiku küsimus, kas laiem ja turvalisem sadam või teist tüüpi. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Ruhnu vallale piisab mandriga ühenduse pidamiseks praegusest laevast, ütles Ruhnu vallavanem Andre Nõu ja lisas, et viiekümne elanikuga Ruhnule ei sobi massiturism.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump kohtus valijatega Florida osariigis Miamis, kus tunti kõige rohkem muret koroonaviiruse pärast. Trumpi sõnul soovib ta, et kongress võtaks vastu järjekordse abipaketi, millega majandushädas olevaid ameeriklasi aidata. President kinnitas, et ta suudab veenda kahtlevaid vabariiklasi miljardeid dollareid kulutama, kuid probleemiks on esindajate koja demokraatide liider. Antsip lossi. Ta on meil tee peal ees, ta ei võta seda vastu, ta ei hinda meie inimesi. Samal ajal vastas valijate küsimustele ka demokraatide presidendikandidaat Joe Biden, kes oli Pennsylvania osariigis Philadelphias. Bideni sõnul on valge maja koroonaviiruse vastane võitlus olnud läbikukkumine. President. Presidendi kohustus on juhtida ja ta ei teinud seda. Ta ei rääkinud sellest, mida oleks vaja olnud teha sest ta muretses minu arvates aktsiaturgude pärast. Biden rääkis ka mitmel pool vägivaldseks muutunud meeleavaldustest ja rõhutas taas kord, et ta ei toeta politseilt rahastuse äravõtmist. Me oleme palju asju õppinud ja see kõik võtab aega, aga saame sellega hakkama. Me saame keelata kägistamisvõtted, aga peale selle tuleb inimestele õpetada, kuidas olukordi teeskaleerida. Valijad esitasid trumpile ja Bidenile küsimusi ka ülemkohtu tuleviku kohta. President ei vastanud küsimusele, kas ta sooviks, et tühistataks ro versus veidi nime all tuntud otsus millega leiti, et naistel on vabadus valida abort. Valitsuse liigsete piiranguteta. Ma tahaksin, et suurepärane õigusteadlane ja inimene, kes on selle asja sees olnud ja seda küsimust pikalt ja põhjalikult uurinud, teeks otsuse sellepärast valisingi praeguse kandidaadi Biden oli aga omakorda ebamäärane, kui rääkis osade demokraatide seas levivast mõttest, et presidendiks saades peaks ta suurendama ülemkohtunike arvu. Ma ei ole selle fänn, aga ma ütlen, et kõik sõltub sellest, kuidas praegune olukord laheneb. Trumpi valijatega kohtumine oli Biden i omast lühem, kuid oluliselt tulisem, sest presidendile esitas palju küsimusi ka moderaator. Ma olen aastaid tauninud valget ülemvõimu, aga te alati teete seda. Alati alustati selle küsimusega. Joe Biden, ilt ei küsitud, kas ta taunib antifat. Tegelikult pidi kandidaatide konkureerivate ürituste asemel toimuma nende teine teledebatt. See aga tühistati pärast seda, kui Trumpil tuvastati koroonaviirus ja ta keeldus osalemast virtuaalsel väitlusel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump ja demokraatide presidendikandidaat Joe Biden kohtusid neljapäeval erinevates kaalukeele-osariikides valijatega ja vastasid nende küsimustele. Üritused toimusid samal ajal ja asendasid ärajäänud teledebatti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige efektsem rajatis, mis Vabaduse väljakul kaevamiste käigus välja on tulnud, on vene tsaaririigi aegsed bastionid mitte nii efektne, kuid väga infotehe on Tallinna keskaegse eeslinna kultuurikiht, näiteks puhastati välja kunagise Pärnu maantee kruusast ja paekivitükkidest sillutis. Väljakaevamisi teostava osaühingu Agu peaspetsialisti arheoloog Villu kadaka sõnul on see väga unikaalne leid sest tavaliselt on nii vanad teekatted hilisemate tööde käigus hävitatud. Aga leiti ka kivi aegne asulakoht. Kiviaja asula koht ilmselt on kõige-kõige kummalisem asi siin üldse. Aga kui nüüd bastionimüürid on suures osas välja kaevatud, juba mitte veel päris lõpetatud, ei ole tööd. Aga keskaegse kultuurikivi ja kiviaegse kultuurkihi suurema osa läbi kaevamine seisab alles ees. Need tööd on sisuliselt algusjärgus, kui kaua nendega aega võib minna, siis tegelikult vist ka kogu see parkle ja muu ehitusgraafik surub teile peale või on antud teile vabad käed? Noh, otseselt meil sellist kuupäeva ei ole ja ega ei ole ka kogu nii-öelda ala peale veel lepingutki. Praegu on leping suhteliselt väikse ala. Mis ülejäänud alast saab, ma ei oska kommenteerida. Põhimõtteliselt siin ma usun, et tööd jätkub vähemalt pooleks aastaks. Teatavasti tuli kaevamiste käigus välja ka see, mis Harju väravatornidest järel on Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Tuboviku sõnul on sealgi unikaalset On väga unikaalne, et karivarava tornid olid ehitatud tahutud kividest, mitte lihtsalt paekividest, vaid iga kivi oli täidetud ja, ja sile. Koos nende torni fragmentidega avastati ka kaks trepikätte, mis viisid torni sisse. Kui suur värv oli suletud, siis jalakäed pidid mööda seda trepi ja uksehaava kaudu minna torni sisse ja torni sees uuesti väljapoole ja siis nad satuvad kahe paralleeli müüride vahel kuni eelpäevani. See oli kõik just sellesama kaitsefunktsiooni, et takistada vaenlasi. Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul on suur osa leidudest kavas eksponeerida. Harju värava müüri püüame eksponeerida klaasi all, et neid oleks tänavalt võimalik vaadata. Bastionimüürid eksponeeritakse erinevalt, osa neist maa-aluse parklas. Kui vaadata seda külge, mis jääb vastu Vabaduse väljakut, siis parkla tasapinnast kaetakse sein klaasiga ehk sealt on võimalik siis vaadata Vabaduse samba kompleks jäävat müüristiku nendest leidudest, mis tänaseks on väljakult tulnud. Tahan võimalikult palju illustreerivat materjali eksponeerida väljakul jalakäijatele mõeldud maa-aluse osas, mida need tööd siin Vabaduse väljakul õpetasid tulevaste projekteerimiste osas. Üks on see, et kuna sarnased müürid on ümber terve Tallinna vanalinna, siis ilmselt tuleb kaaluda, et kas mõnes teises paigas, kui nad on avatud, ka neid sellisena avatuna jätta, sellepärast et tegemist on ikkagi unikaalse ajalooga. Ja vast kõige selline praktilisem koht, kus seda teha, on Skoone bastioni ümbrus, et seal on täna detailplaneering tegemisel ja ma arvan, et see oleks küll õige koht kaaluda nende müüride väljatoomist.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Vabaduse väljakul käimas olevad arheoloogilised kaevamised on avardanud teadmisi linna minevikust. Täna anti linnavalitsuses kaevamistest ülevaade.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRapla valla arendusjuht Heiti Vahtra ütleb, et vallavalitsuses on peaaegu aasta aega pingutatud selle nimel, et leida lisaraha Rapla linna keskväljaku väljaehitamiseks sellisena, nagu seda kavandati Eesti vabariik 100 arhitektuuriprogrammi hea avalik ruum raames juba 2015. aastal. Praeguseks hetkeks oleme viinud läbi projekteerimise ja taotlenud ka lisarahastuse läbi piirkonna konkurentsi tugevdamise meetme, millele saime ka siis positiivse vastuse ning loodame alati juba uue aasta alguses läbi viia ehitushanke ja kevadel asuda ehitama toetust. Oleme saanud riigi tugiteenuste keskuse kaudu 1,15 miljonit ning Valdo omalt poolt paneb juurde circa 300000 eurot omaosalust. Aga kui suur üldse on tõenäosus, et arvestades hinnatõusu ehitusturul suudetakse leida ehitaja, kes on valmis tööd 1,4 miljoni euroga lõpetama taas kord. Heiti Vahtra. Oleme selles hetkel vähemasti küll suht veendunud, kuna eelarvestamine toimus just selle aasta sügisel ehk praeguse ehitusturul olevate hindadega, et tänu sellele loodame ka antud eelarves püsida ja jõuda sellega eduka lõpuni. Kui Rapla sai linnasüdame uuendamise esimeses etapis paraadväljaku, siis teine ehitusjärk peaks looma võimalusi erinevateks tegevusteks. Loome võimalused kauplemise alaks välikauplemis alaks, kus on võimalused kaubelda nii kohverturu versioonis kui ka on alalised müügikioskid ja paviljonid. Samuti on sinna planeeritud erinevatele vanusegruppidele tegevusalad, kuidas tervikuna Rapla elanikud on uue keskväljaku vastu võtnud. Kas seal tõepoolest ka inimesed kogunevad ja, ja toimub midagi Rapla keskväljaku esimese etapiga loodi esindus ala, kus tähistatakse erinevaid tähtpäevasid, kuid samas on ka võimalus õdusas kohvikus nimega Hollywood veeta. Aega ja keskväljakul asub ka purska, mis on eriti populaarne noorte elanike seas. Ja võib öelda, et Rapla keskväljaku esimese etapi arendus on praegu küll elanike poolt väga hästi vastu võetud. Loodame seda ka teise etapi puhul. Rapla keskväljaku teise etapi ehitustööd loodetakse lõpetada 2023. aasta kevadeks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Rapla.", "role": "user" }, { "content": "Rapla vallavalitsus loodab kevadel alustada linna keskväljaku teise ehitusetapiga. Kui väljaku esimeses osas saab korraldada rahvakogunemisi, siis teine on mõeldud kõikvõimalike tegevuste läbiviimiseks, seal saab muu hulgas korraldada ka turukauplemist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaarkümmend kilomeetrit Haapsalust Tallinna pool Ääsmäe Haapsalu maantee lähedal asuv palivere pika jalamägi on koos ümberkaudsete radadega praegu otsekui oaas talverõõmu keset lumevaest Läänemaad. Tänu maakonna ainsatele lumekahuritele on siin 1,3 kilomeetrine suusarada ja kelgunõlv lastele. Kohe parkla läheduses õnnestus mikrofoni ette saada noorsuusataja Marie, kelle käest küsisin, mida tema palivere suusarajast arvab. No paliveres on väga tore suusatada, sellepärast et siin tehtakse toredaid radusid radasid ja siin on head mäed, kust alla lasta. Kui kaua sa suusatanud? Nelja aastaselt hakkasin suusatama? Kaheksa. Palivere on eriline koht ka selle poolest, et sinna Läänemaa kohta ebatavaliselt künklik maastik. Kuna kunstlumi on jämedateraline, siis ei tohiks rajale liiga teha ka nüüd kätte jõudnud sulailm, ütleb üks palivere terviseradade eestvedaja Mati Kallemets. Rajapõhi on all külmanud ja on aetud puiduhakke ja mis oma siis võimalda selle uninumel pikemalt. Palivere terviseradade hingeks on kaks kohalikku meest Mati Kallemets ja Juhan Lukk. Lisaks kohaliku spordielu edendamisele on mõlemad teeninud muude tiitlite seas oma vanuseklassis varem ka maailmameistritiitli Kallemets lasketeate orienteerumises ja lukk talitriatlonis. Nende kahe mehe panust kohaliku spordielu edendamisel alahinnata ei saa, räägib suusataja Kristo, kes on palivere radadel sage külaline. See on nende puhul kindlasti elutöö, et et see panus, mis nad on siia pannud, tundides ilmselt ei olegi mõõdetav ja, ja nad on tõesti siin aastaringselt igapäevaselt kohal, ma sõidan ka jalgratas, nii et neid näeb siin praktiliselt alati. Mati Kallemetsa sõnul kasutati äsja lõppenud pakase perioodi ära ning alates 29.-st novembrist töötasid lumekahurid kokku 133 tundi. Kallemets ja lukk tegid rada koos abilistega ning suurema osa viimasest kahest nädalast ongi nad veetnud palivere pikajalamäel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Paliverest Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Läänemaa on seni olnud üks lumevaesemaid paiku Eestis, kuid seal on üks koht, kus ikkagi talverõõme nautida saab. Paliveres on kohalikud spordiaktivistid rajanud lumekahurite abil kunstlumeraja ja teinud laste jaoks valmis ka kelgunõlva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimesed on vihased ja kurvad ja nad arvavad, et olukord nõuab resoluutset lahendust. Teiste sõnadega, inimesed nõuavad sõjalist sekkumist terrorismiaktsioonidesse. Arvatakse, et ameeriklased saavad ka sellest üle kõige hirmsam, mis Ühendriikidega võis juhtuda. Nii arvavad väga paljud inimesed, nagu ütles välisminister Colin Poul telekanali NBC just mõni hetk tagasi. Luure on hea USAs ja mitmeid rünnakuid on ennetatud, aga nendest ju ei räägita. Räägitakse sellest, mida ei suudetud ära hoida. Samuti siinsed elanikud lihtsalt ei suuda uskuda, et midagi taolist võis Ameerikaga juhtuda, sest see on ju nii suur riik ja siin on nii turvaline olnud elada. Inimesed on vihased ja peavad rünnakut rumalaks ja mõttetuks. Nende arvates terroristid püüdsid teha avaldust, aga, aga see läks kaduma, sest süütute inimeste tapmisega ei tõesta suurt midagi. Ka arvavad ameeriklased, et nad lihtsalt käivad tööl ja teenivad oma igapäevast leiba ning valitsuse välispoliitikale pole neil suurt sõna kaasa öelda, vähemalt vähemalt nii rääkisid need kolleegid, kellega olen vestelnud täna hommikul. Paljud tunnevad, et peavad kuidagi abiks olema ja siit ka pikad järjekorrad vereülekandejaamades. Nüüd jõudis ameeriklaste teadvusesse fakt, et sõda oli käimas küll madalamal tasemel, kuid söed hõõgusid juba pikka aega lihtsalt nüüd lahvatas leek. Selle sündmuse tähtsus ja tagajärjed ei ole veel meil täna siin, kus algusest on need siis umbes 24 tundi möödunud veel päris selgelt, ilmselt selle sündmuse tagajärjed ei olnud ka selged neile, kes esimesed avaldused tegid selle kohaselt selline rünnak Ühendriikide maailma võimsama riigi pihta riigi sümbolite pihta jõukeskuste pihta tähistab mingit uut etappi rahvusvahelistes suhetes ajaloos üldse, ma arvan, et mida kaugemale me ajaloos kulgeme sellest sündmusest siis selle uus osa, traagiline, kole nii edasi saab meile rohkem selgemaks missuguseks võib nüüd see maailma poliitika nende sündmuste tagajärjel kujuneda, ilmneb, et vastased ei ole enam riigid, sest sellise hoobi andja ei saanud riik olla riik, mis oleks andnud sellise hoobi. Riik on tuvastatav ja riski enda likvideerimisega sellisel kujul siin on andnud võimsa hoobi, esialgu vist nimetu, ma ei tahaks nende spekulatsioonidega kaasa minna, mis maailmas on nimetu võib-olla teadlikult meelega mitte ennast nimetab, et maailma veelgi rohkem šantažeerida jõud rindeotseseisund on, kuid Eesti kirjandusest tuua küll ebakohane võrdlus, võitlus on rindejooneta. Kui riikidevahelise võitlus on rindejoonega, siis on rindejooneta, kusagil on mingi grupp, see on moraalitu ja kellel on käes võimsad vahendid. Aga mis võis olla sellise rünnaku eesmärk? Selle eesmärk saab ainult üks olla destabiliseerida ühiskonda globaalses mõttes, sest kui süüa saavad ühendriigid maailma võimsaim riik, siis on kõik teised riigid ka löödavad, millest arusaamist näitab ka see, kuidas kiires korras viisid paljud maailma riigid sisse sellise enesekaitse situatsiooni Venemaani välja. Kas see võib sellel sündmusel olla ka poliitilisi mõjusid Eestile? Kindlasti võib olla poliitilisi mõjusid ka Eestile tänases lehes Eerik-Niiles Kross ilusasti kirjutanud, et mitmed meie probleemid, poliitilised, välispoliitilised rahvusvahelised, võivad tunduvalt rohkem tagaplaanile neid nihkuda, kui nad seni on võib-olla olnud, ma arvan, see võtab aega, aga Ühendriigid hakkavad kindlasti oma maailma poliitikat kohendama ka pärast seda, kui näiteks oletame see löögi autor, saadakse teada, ta karistatakse ja nii edasi. Maailm on muutunud maailma, oleme endine, pärast sellist lööki, USA on lubanud sellise teo korraldajaid karmilt karistada, ükskõik kas tegu on üksikisikute või riikidega, kui karmiks need aktsioonid võivad minna? No ma arvan, et siin on ainult üks asi võimalik, see on hävitamine, selle keskuse hävitamine siin aastatega ja millegi sellega ei saa rehkendada.", "role": "user" }, { "content": "Teine päev pärast terrorirünnakut Ühendriikides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti kriisijuhi Egert Belitsevi sõnul on praegune kasvav põgenike arv meil esmakordne ja küsimuse lahendamine sõltub kogu riigist. Iga Ukraina kodanik, kes täna Eestisse saabub, tegelikult viibib siin ja siseneb Eestisse seaduslikult lihtsustamaks veelgi siis võimalikke juurdepääs erinevatele teenustele ja ka siis muuhulgas ka tööturule on tegelikult Ukraina kodanikel võimalus taotleda Eestist ajutist kaitset, mis annab neile ühtlasi ka elamisloa ja võimaldab asuda korraldama oma igapäevaelu. Hetkel on ajutise kaitse saanud 700 inimest ja broneeringuid selle saamiseks on tehtud üle 4000. Protsessi kiirendamiseks on PPA lisanud teenindussaalidesse täiendavaid ressursse ja samuti on saalid tänasest avatud kauem ehk kuni kaheksani õhtul. Samuti jäävad suuremad teenindussaalid avatuks nädalavahetustel. Lisaks tulevad ajutise kaitse tagamiseks mobiilsed teeninduspunktid, seda näiteks Ikla piiripunkti. Eilse seisuga on riigi korraldatud majutusel ligi 4300 põgenikku. Sotsiaalkaitsegrupi juhi Jako Salle sõnul on ukrainlased peavarju saanud 50. majutuskohas ja seda on valmis pakkuma veel 606 majutuskohta. Lepingud on sõlmitud 66 pakkujaga ehk et kõik, kes on meiega lepingud sõlminud, kõik need kohad veel ei ole ka kasutuses ja eelmisel nädalavahetusel lõppes ka viimane hange, siis on ka veel üle 20 majutusasutuse, kellega lepingute sõlmimise protsess on pooleli. Vabatahtlike koordinatsiooni ja logistikagrupi juhi Viktor Saaremetsa sõnul suhtlesid nad eile 20 vabaühenduste a, et koordineerida vabatahtlike tegevust. Proovime siis üheskoos leida sellise loogilise koordineerimise süsteemi, et needsamad vabatahtlikud, kes igapäevaselt väga tänuväärselt tööd teevad ja panustavad, saaksid seda teha selliselt, et abi jõuaks õigel ajal õiges kohas õige inimeseni ja see abi on just see, mida sellel Ukraina põgenikul vaja on.", "role": "user" }, { "content": "Hädaolukorra lahendamise ühendstaabi sõnul on Ukrainast tänasega pagenud üle kolme miljoni põgeniku, kellest Eestisse on jõudnud 22 000. Neist 5000 läbib Eestit transiitriigina, ülejäänud otsivad turvapaika just siit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHelmi Tohvelmani preemia laureaat Marie Abel. Tohvelmanni preemia antakse üldjuhul ju näitlejale, kes paistab lavalise liikumisega kuidagi silma. Millega teie olete silma paistnud? Kui ma nüüd ise kiiresti selle peale mõtlen, siis võib-olla sellega, et ma tihtipeale uut lavastust tehes kuidagi mind valdab soov, et ma tahaksin tantsida. Mulle meeldib tantsida. Mari Abel, te saate Helmi Tohvelmani preemia. Mida see nimi teie jaoks tähendab? No mõistagi, te ei saa olla olnud temaga kokku puutunud. Ja ma olen tema pilti näinud ja võib-olla väikest lõiku temast siis tekib selline hästi armas ja äge tunne, et minu meelest ta oli kahtlemata äge naine omal ajal. Aga see on tore praegu, mida ma siin enda jaoks leidsin, et minu juured on ka ema poolt siin Järvamaal, nii et võib-olla see on meil selline ühisosa. Helmi Tohvelmani preemia žürii liige ja ja esimene laureaat Laine Mägi. Igal juhul on ikkagi draamanäitleja hindamisel oluline tema lavaline liikumine, laval olemine, kõik see Absoluutselt see on nagu kuidas öelda, eks ju, on tähed ja on silbid ja siis tulevad sõnad. Nüüd on juba laused koos. Täna on siin Väätsa põhikoolis Helmi Tohvelmani mälestuspäev. Mida te oma õpetajast mäletate, missuguse tundega te tema peale mõtlete? Tema vaim nagu hõljub selle Väätsa kohal, sest iga kord, kui ma siia sõidan, 13. oktoobril, täna küll on 12. siis kõik see päike ja need sügisevärvid ja minu meelest see Helmi, Tohvelmani ja Tovi vaim hõljub kohe siin ja ta on meiega kaasas. Ma kogu aeg tunnetan tema kohalolekut.", "role": "user" }, { "content": "Järvamaal Väätsa mõisas anti üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind. Auhinnaga kaasneb Tõnu Tormise kujundatud aukiri ja kultuurkapitali preemia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPool detsembrikuud on veel ees, aga mõnel on jõulud juba peal. Riigikogus oli täna suures saalis selle aasta viimane istung ja pärast seda käis siis kohal ka jõuluvana, aga enne seda jõuti vastu võtta kuus seaduseparandust ning heaks kiita Eesti televisiooni ja Eesti raadio ühine arengukava aastateks 2006 2008 ja Jaak Allik tegigi esmalt teatavaks valitsuse seisukoha, mida esimese lugemise ajaks veel ei olnud. Esiteks toetada riigikogule heakskiitmiseks esitatud Eesti Raadio ja Eesti televisiooni arengukava aastateks 2006 kuni 2008 võttes arvesse, et iga-aastasel rahvusringhäälingu finantseerimisel lähtutakse riigieelarve võimalustest. Teiseks kultuuriminister Raivo Palmarul teha valitsuse seisukoht viivitamata teatavaks riigikogu kultuurikomisjonile. Ja kolmandaks võtta teadmiseks, et majandus ja kommunikatsiooniminister esitab digitaalringhäälingu teemat käsitleva küsimuse arutamiseks valitsuskabineti nõupidamisele 2006. aasta jaanuaris. Tuletame meelde, et arengukava näeb ette Eesti televisiooni ja Eesti raadio ühinemise 2007. aastal, aga selleks on vaja uut ringhäälinguseadust, mis loodetakse vastu võtta järgmisel aastal. Täna vahetati veidi arvamusi selle üle, mis asi on siis eelarvest lähtumise võimalused, aga muidu oli saal üksmeelne, kõnesid ja sõnavõtte ei olnud ja arengukava võeti vastu 70 poolt ja ühegi vastuhääleta. Aga siis tuli jõuluvana, kes mitmetel varasematel aastatel kasutas Mikk Mikiveri häält. Nüüd on aga paaril viimasel aastal olnud ühe endise riigikogulase häälega. Ta teatas, et on üldiselt rahvasaadikute tööga rahul ja ütles muuhulgas. Aasta jooksul on tore see, et igasugused mõõdikud on täpsemaks saadud. Hea on see, et me saame vaielda suitsiidist kuni suhkrutrahvideni välja. Itaallased arvavad, et me muud ei tee, kui tapame ja Euroopas, et me ainult suhkrut sööme. Euroopas on meist sel aastal tänu sellele jäänud päris kentsakas pilt. Eesti talupidajad koguvad moosi, et näidata, et me oleme laulu ja moosirahvas ning kui magusat ei saa, tõuseb suitsiidide arv veelgi. Vahel mõtlen sellele aastale tagasi, et oi milline aasta juuakse ebainimlikult pea iga kolmas vahelejääja on surmava promilliga roolis. Ja nagu kirsiks vahukooretordil nõrgemate jaoks viidi parlamendiliikme pooleteist miljoni autoga minema. Aga see selleks, järgmine aasta on presidendiaasta. Ma kujutan ette, millise innuga siis meie toiduainetööstused tegutsevad. Presidendi kohvi kõrvale ilmselgelt viinistusaiake presidendi õlle kõrvale, Rüütli ribi. Rahva käsitöö harrastuse edevdamiseks, kvaliteetsavi looduse sõbrad saavad osta CD lindude häältega esilaulikuks loomulikult haruldane jõe rüüt. Ja rahvuslikku joomakommet arvestades ei ole välistatud ka megakampaania Viru peelõile.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio arengukava. Riigikogus käis jõuluvana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKumus peetud konverents oli pühendatud Adamson Eringu muuseumi 25.-le aastapäevale. Muuseumi direktor Ülle Kruus kinnitab, et muuseumil läheb hästi, seda soodustab juba sobiv asukoht. Tallinna vanalinnas. Adamson Eriku muuseumil läheb praegu tõesti päris hästi, et meil on olnud ideid ja meil on olnud partnereid ja külastajaid aga teisalt me teame väga hästi, et see soodusasupaik Tallinna vanalinna südames, et seal on ka hoopis teisi teisi ahvatlusi, galeriisi, restorane, kohvik, kõikuid, aga Eestis toimib kõige paremini see, et kui keegi on käinud, saanud hea elamuse, tal on tuttavad sõbrad ja ta läheb koju ja räägib, siis, siis inimesed tulevad jälle. Nii et mul on selles tõesti väga hea meel, et, et meie hetkel praegu ei saa väga nuriseda selle suhtes, et, et meie vastu ei oleks huvi, küll me mõtleme päris tõsiselt ka, et kuidas natuke värskem välja näha ja ja mis on need need projektid, mida me siis katsume niimoodi rahvale pakkuda? Samas on probleeme veidi kaugemal asetsevate muusikute isikumuuseumidega, näiteks on väga halvas seisukorras Mart Saare majamuuseum. Hüpassaares. Aastaid muuseumi nõukogu juhtinud Eesti kunstimuuseumi direktor Marika Valk leiab, et riik peaks väiksemate muuseumide toimimise lähemalt üle vaatama. Kui sellised väikesed isikmuuseumid on suurte süsteemide sees, siis neil on kindlasti palju lihtsam toimida kui päris eraldi, nii et, et tulles ringiga tagasi nende muusikute isikmuuseumide juurde. Ma arvan, et siin on vaja tegelikult ministeeriumil mõelda mingisuguse projekti peale, noh nagu Eesti mõisakoolid nagu Eesti kirikute projekt, nii võiks olla ka Eesti isikmuuseumite projekt, et vaadata läbi, kes, kuidas nagu toimivad, et saada sellest nagu paremat ülevaadet. Kunstnike isikumuuseumitest on jätkuvalt lahtine Kristjan Raua maja muuseumi tulevik, praegu ootab kunstimuuseum omanike nõusolekut maja korda tegemiseks. Tänasel konverentsil käidi välja ka idee isikumuuseumide lülitamiseks kooliprogrammidesse, mis seni on iseeneslikult ka toiminud. Veel kord. Ülle Kruus. Ma arvan, et see on väga hea mõte, kuna ma olen ka Eesti muuseumi ühingu aseesimehena rääkinud erinevate haridus teadusministritega viimastel aastal, siis siis ma arvan, et tegelikult muuseumi integreerimine haridus teadusministeeriumi kaudu kooliprogrammidesse oleks väga loogiline, et meil on isegi olnud nagu ettepanek, et kui meil on raha puudus, siis teeme lihtsalt nagu algatuse ja toetust, et ta võiks olla niisugune, nagu on spordipäev, kui on regioonides, siis käiakse maakonna muuseumi näiteks, kui on võimalus, tellitakse buss, käiakse kas naaberlinnas või Tallinnased Tartus, Tartust, Tallinnasse või, või Narva, ma arvan, et kui siin nagu omavalitsused ka natuke kaasa mõtlevad, et, et see oleks väga tore, et meil on üle 200 muuseumi ja praegu on muuseumiaasta teine nädal käimas ja see oleks väga lihtne, et, et me võtame ette ja teeme spordipäevale lisaks ühe muuseumipäeva Eesti koolides.", "role": "user" }, { "content": "KUMU-s peetud konverents oli pühendatud Adamson-Ericu muuseumi 25. aastapäevale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTrammi trollibussi valitsuse peainsener Hugo Osula on vist praegu päris põnev moment. Tramm number neli jõuab praegu. Kell on 19 ja 47 minutit viadukti algusesse. Linna poolt tulles Peab proovi ära tegema, et oleks garantii. Kuidas teie tunne on praegu nüüd esimest korda siia uue tee peale sõita? Väga tore. Kes on see trammijuht, kes esimese trammi üle uue viadukti viib? Minu nimi on keller Maie. Mitu aastat sõitnud olete? 21 aastat, on väike hirm ka nahale. No natuke ikka. Ja algabki tõus. Ei, ta päris libedalt ei lähe, osa vann on vel rehvimata. See töö on homme veel ees, sellepärast see kerge krõbin, roobastal kiirus suureneb ja praegu oleme jõudnud kõige kõrgemale viadukti osale. Ja paistab, et töömehed on teinud tubli töö, mis tuleb maha võtta trammi tollibussi, valitsuse töö pere ees igal juhul. Sest töö, mis tehti, on äärmiselt mahukas ja viimaste nõuete tasemel. Kui suur see töömaht oli, kui palju pandi roopaid maha, kui palju liitreid? Ja osa on ju veel valatud? Kõik ei oskagi nagu praegu korraga peast ütelda. Kuna viadukti peal võiks öelda, on ju kaks trammiteed, see tähendab seda, et on kaks korda, 1,2 kilomeetrit trammiteed viaduktil ja 1,2 kilomeetrit trammiteed juba Pärnu maanteel ja tuki taga linnast väljavas suunas. Nii, ja nüüd vaatame, kui palju läks aega, et viaduktist üle jõudsime. See teeb täpselt kolm minutit, kui oleme teisel pool Paide tänavapoolses otsas trammiga ja nüüd siis juba nüüd hakkab kõige huvitavam osa, see on see trammide osa, mis on betooni valatud, see on meil liidus, võiks öelda, ainulaadne. Nüüd oleme juba jõudnud siis Matrosovi ja Pärnu maantee kurvi ja siit hakkab tramm minema edasi vana rööbasteed mööda tondi poole. Heiti Rosen, vald, teie olete rööbas, teed montöör? Öelge nüüd selle viimase kuu ajal, kui palju te puhata olete saanud? Tööaega on, ütleme kaks kolmandikku päevast, aga siis selle ülejäänud kolmandiku sees tuleb siis oma ülesanded täita ja ka puhkus sinna. Kuidas siis kunagi? Kui jätad oma tööd laokile, siis saad võibolla puhata, aga kui oma töid vaja ka teha, siis jääb puhkusest puudu. Aga eks praegu oli vist mõnus tunne üle sõita küll? Jah, on küll, see töö on jälle selja taga ja loodame, et ta ikka oma ülesannet täidab. Nii et tallinlased võivad öelda. Viiendal novembril aitäh trammi-trollibussi valitsuse kõigile meestele kes selle trammi tee ja õhuliini paika panid, et tramm jälle tondile võiks liikuda. Me ei tohi ära unustada siin ka teisi kommunaalmajandus, valitsus, süsteemi ettevõtteid, eks SKT-de remondiehitus valitsust spetsialiseeritud autobaasi oma transpordiga ja ka tööjõuga. Ja ärme unustame ka seda ära, et abiks olid meil Kalinini trammituli valitsuse viis teemontööri ja sillaehitus rong 675. Nii aitäh hea sõidu eest, kolm ja pool kilomeetrit. On ära sõidetud veerand tunniga, mida ütlete teie kohta? Väga hea tee on väga hästi tehtud. Väga rahulolema, ootasime nii kaua, selle valmimist. Jääb soovida. Head reisi. Tänan teid.", "role": "user" }, { "content": "Trammiliini taasavamine üle uue viadukti Tallinnas Pärnu maanteel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuidas siis on Eesti kirjanikud, Eesti raamatud, Helsingi raamatu messil esindatud? Eesti on olnud Helsingi raamatu messil raamatute ja stendiga väljas nüüd juba järjepidevalt, 2011.-st aastast alates ja ei saa salata, et on kordi, kus eesti kirjanikke on rohkem messil olnud, on aastaid, kus neid on vähem olnud, kõik see sõltub sellest, kui palju on siis Eesti autorite teoseid soome keeles ilmunud, pluss siis ka veel see, et kuivõrd hästi meil on õnnestunud programmi saada oma autorite raamatute esitlusi. Et sel aastal peame tõdema, et tegelikult messiprogrammis on ainult kahe raamatu esitlus, üks on nendest Indrek Hargla ja teine on tegelikult kummardus Jaan Kaplinski ja tema luulekogu siis ilmub soome keeles ja selle esitlus on täna õhtul messil. Messistendis on meil väljas Eesti autorite raamatuid sadakond. Lisaks on siis ka veel Soome Eesti ühingute liidu poolt väljas ka oma 30 raamatut soome keeles, mida nad siis siin hea meelega huvilistele müüvad. Kuidas on olnud soomlaste huvi Eesti kirjanduse vastu, et, et kui palju seal raamatuid on õnnestunud üldiselt või, või keskmiselt müüa? Ega me ei saa öelda, et ta oleks tohutult suur. Paraku on nii, et eestlased, kes elavad Soomes, Helsingis ega neid palju messile ei satu, küll on palju neid inimesi, kes on siis eesti keelt õppinud ja kes siis on sellised vaiksed, väiksed etafeilid ja nende huvi ikkagi, kas siis nii lasteraamatute osas kui ka ilukirjanduse ja reisiraamatute ja matkajuhtide ja niisuguste osas on tegelikult ikkagi olemas, sest neid inimesi, kes siis tulevad ka juurde ja räägivad, et vot, et ma olen käinud siin-seal või kolmandas kohas, et kas teil on selle ja selle asjaga puutuvaid ja raamatuid, nii et ei, rõõm on ikka tavaliselt messil olla, et ka messikülastus on praegu alles nagu käima minemas. Eelmine aasta mess toimus ainult virtuaalselt, et sel aastal on uuesti siis ka füüsiliselt messi olemas. Praegu on hästi palju koolilapsi tulemas messile, aga juba tegelikult selline vilgas elu käib. Soomlaste huvi messi vastu on alati väga suur olnud.", "role": "user" }, { "content": "Täna algas Helsingi raamatumess, kus on väljas ka Eesti kirjanike teosed. Kuni pühapäevani saab tutvuda uute eestikeelsete raamatutega ja osta värskeid soomekeelseid tõlkeid. Eesti esindatust välismessidel koordineerib Eesti Kirjastuste Liit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et inimesed, kes on juba mõnda aega poliitikas olnud, et see on alati see valik, et kas sa tahad seda nagu teha uuesti ja uuesti ja uuesti või siis tahad teha elus midagi muud ja ma olen otsustanud, et, et ma olen antud ajahetkeks poliitikas päris palju saavutanud, nüüd võib minna ja uue lehekülje pöörata ja tegeleda millegi millegi muuga ja noh, perekondlikud põhjused mõistetavalt ka, et, et neli väikest last kodus ja eks see kõik millegi arvelt tuleb, et, et mul on seni nagu poliitikas nagu väga hästi läinud. Ma olen tegelenud välispoliitika, julgeolekupoliitika, kaitse kaitsepoliitika küsimustega, et, et ma loodan, et ma saan ühes või teises vormis nendega jätkata, aga seda jääb ilmtegemata ilmtingimata tegema, nagu riigikogu liikmel. See tähendab, et tegelikult poliitikas te pettunud ei ole. Ja see on see küsimus, mida kõik küsivad, kas sa oled pettunud? Ei, mul on läinud poliitikas lühikese karjääri kohta erakordselt hästi ja mingit pettumist, kuidas saaks selles olla, minu meelest on see suurepärane positsioon edasi liikumiseks ja millegi muu tegemiseks, et, et noh, natuke kahju inimestest, kes kes nagu muud, enam teha, kas ei oska või neid ei nähta nagu inimestele, kes midagi muud teha oskavad. Et, et ei pettunud, milles vastupidi, et, et on palju ägedaid asju tehtud. Mis on see miski muu, millega ta tegelema hakkate? No see riigikogu on veel kuus kuud koos, nüüd kui ma olen oma seisukoha välja öelnud, et järgmine kord ei kandideeri riigikogus, et eks ma hakkan selle peale vaikselt mõtlema, et aega on üle poole aasta.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraadist endine kaitseminister ja praegune riigikogu liige Hannes Hanso teatas, et ei kandideeri eelolevatel riigikogu valimistel ning tahab rohkem perele keskenduda ning selgitas oma otsuse põhjuseid intervjuus Mall Mälbergile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnus toimunud kaitseväe teabepäevale kogunes üle 20 noore naise, kes tundsid huvi ajateenistuse ja karjäärivõimaluste vastu kaitseväes. Oluline oli, et teavet jagasid samuti noored naised, kes ise on kaitseväest karjääriga alustanud ja peavad seda õigeks valikuks. Mereväe teavitusohvitser nooremseersant Maria tõkke. Eelmisel aastal, kolmandal jaanuaril alustasin ajateenistust, olin 11 kuud ajateenistusest ja peale seda alustasin kohe tegevteenistusest, ehk siis ma olen nüüd kokkunud tegevteenistuses kolm kuud ja ajateenistus sinna juurde liitus siis üle aasta alguses ma kohe küll ei tundnud, et see minu koht on, et see pigem tuleb ajaga ja lõpuks ma küll oli tunne, et jah, see on koht, kuhu ma kuulun siin ma pean olema ja see struktuur on see, kuhu ma sobin. Tõenäoliselt on paljude naiste sõjaväelise karjääri algus seotud riigikaitsetunniga gümnaasiumis. Just sealt tekib huvi, aga kaitseväe juurde jõutakse mitut moodi, räägib teabepäeval osalenud Birgit. Mis sul kavatsused on nüüd kaitseväkke minna aega teenima? Pole kindel ja on täiesti kindel. Järgmine nädal on juba lo. Arstlik komisjon, et nii kaugele on juba mõte, mina olen siis Birgit ja minul on juba aeg ka paigas, siis millal ma juba lähen, kaitse, minul on juulis minek ja kuidas selline mõte ikka tuleb pähe? Ma ei oskagi öelda, mul põhikoolis saadik tegelikult juba mõttes olnud. Kaitseministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik Andres Siplane. See olukord on hea ja läheb järjest paremaks, et meil on 300 paarkümmend tegevväelasest naisterahvast kaitseväes, teenistuses ja tüdrukutel oleme sel aastal kohti reserveeritud 108 ajateenistusse. Nüüd on nii ka, et tüdrukud tulevad, aga ikkagi pettuvad ja lähevad tagasi. Seda on juhtunud, sest tõesti need ootused ja ettekujutused ei pruugi päris need olla ja meie nende teabepäevade mõte me käime üle Eesti kõikides kohtades reaalselt kohtumas ja rääkimas nendest asjadest, nende selle mõte ongi see, et nad siis saaksid paremini aru, kas üldse tasub tulla. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Kaitsevägi tutvustas Pärnus noortele naistele ajateenistust ja karjäärivõimalusi kaitseväes. Naiste osakaal ajateenijate hulgas on aasta aastalt kasvanud.", "role": "assistant" } ]