Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVene ajakirjandus annab mõista, et mingile kokkuleppele Biden ja Putin jõudsid Moskva jaoks olevat olnud kõige tähtsam, et saada USA president läbi rääkima. Nüüd siis saadi. Kas see juba ainuüksi tähendab, et Moskva kurjas kohtumisest võidupunktid? Ma arvan, et rääkida sellest, kes võitis, kes kaotas, ma arvan, et sellest ei ole isegi mitte mõtet, sest tegelikult ega see üldpilti muutunud ei ole ja kahjuks need pinged, mis on nii Ukraina ümber, aga ennekõike LääneVene suhetes ja üks kohtumine nendele kindlasti mingit leevendust ei too, pigem rääkisid nii Biden kui Putin oma juttu. Narratiivid on erinevad, üht sellist ühiskohta ei ole. Ja kahjuks need pinged ka Ukraina suunas ei vaibu ja Venemaa oma eesmärkide suunas liigub ja eesmärgiks on loomulikult Ukraina eemale hoidmine igasugusest võimalikust liitumisest Euroopa Liidu või NATO-ga. Aga veelgi olulisem. Tegelikult tahab Venemaa Ukrainat oma mõjusfääri tagasi koos selle poliitilise majandusliku ja kui vaja, ka sõjalise allutamisega. Milline paistab see kohtumine või selle tulemused USA poolt, et tegelikult ka ameeriklased on rõhutanud, et nad jäid väga kindlaks, nad toetavad Ukrainat. Kumbki pool rääkis, et on oma seisukohad läbi surunud. No Ameerika ühendriikidel ega muud praegu teha ei ole, kui olla reaktiivne sellisele Venemaa agressiivsele välispoliitilisele käitumisele ja reaktiivsus siin siis on veel kord ähvardamine, majandussanktsioonide ja võimalike meetmed. Aga ma ütleks, et et Biden il kindlasti sellel kohtumisel oli ju ka teisi teemasid ja üks väga oluline teema on Iraani tuumaleping, mille suhtes on Biden il väga kõrgendatud huvi ja, ja siin on selgelt Venemaal oma mõju ja jõuõlg olemas, nii et me peame seda pilti ka natuke laiemale nägema. Aga see, mis puudutab regionaalse julgeolekut, siis Ühendriikide hoiak koostöö liitlastega on selge ja arusaadav. Aga minu arvates võiks see olla palju proaktiivsem, kui, kui ta täna hetkel on. Kas mingeid detaile selle kohtumise kohta on ka teada? Ameerika Ühendriigid on informeerinud oma liitlasi samas midagi sellist, mis viitaks mingitele väga konkreetsetele detailidele. Edasistest läbirääkimistest seda ei ole ja ma arvan, et ega nii detailseks ka eilne kohtumine ei läinud.", "role": "user" }, { "content": "USA presidendi Joe Bideni ja Venemaa presidendi Vladimir Putini videokohtumise tulemused on täna üks räägitavamaid välispoliitika teemasid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSillamäel kandideerivast 73-st inimesest koguni 56 on Keskerakonna nimekirjas. Keskerakondlasest Sillamäe linnapea Tõnis Kalbergi sõnul on lähiaastatel oluline, et linnavõim suudaks kaasa rääkida rohepöördega seotud küsimustes. Muidugi võib midagi esile tõsta sellest pikast valimisprogrammist ja on väga palju erinevaid teemasid, üks kindlasti, mis tuleb, on, on nii-öelda õiglane üleminek, mis on seotud siis sellega, et toimuvad suured muutused põlevkivitööstuses. Sillamäe linna elanikke puudutab see väga tugevalt, sest väga paljud töötavad selles sektoris väga paljud perekonnad on sellega seotud. Oma ettepanekud, me oleme teinud kuidasmoodi, siis see üleminek võiks toimuda, milliseid projekte selle arvelt võiks, võiks lahendada. Käimas on meil väga suured projektid, mis me peame ellu viima, On kooliehitused, on tänavavalgustuse rekonstrueerimised, on tänavate rekonstrueerimised, üks suuremaid projekte on staadioniehitus ja üks õnnestunud projekt, mis meil oli, sel perioodil oli promenaad rannapromenaad. Et nüüd järgneb periood, on siis plaanis seda promenaadi pikendada juba ida poole nii-öelda Narva poole? Jah, kindlasti ma arvan, et, et need inimesed, kes noh, valituks saavad meie nimekirjas, et neil on kogemus ja, ja väga põhjalikud teadmised nendest valdkondadest, millega me tegeleme. Sillamäe sotsiaaldemokraatide esinumber Gulnara sitorenko loodab, et nende tosinast kandidaadist pääsevad volikokku pooled. Meie nimekiri on küll lühike, aga väga kvaliteetne ja pole kedagi varrukat pidi nimekirja tirinud ja meil pole ka alluvaid, keda saab nimekirja panna ning me ei kasuta valimisteks administratiivset ressurssi. Lisaks kandideerib 12000 elanikuga linnas kolm inimest valimisliidus ja kaks EKRE nimekirjas. Nelja aasta tagune Sillamäe suurim häältemagnet ole Kultajev on muutmas elukohta ja seekord ei kandideeri. Kultajev nentis, et tal on mõnikord oma pikaaegse kodulinna pärast häbi. Sillamäel toimuvat jälgides on tunne, et Sillamäel kehtivad mingid omad seadused ja Sillamäel toimub kõik teisiti kui mujal Eestis. Vähemalt mulle on jäänud mulje, et linna juhib keegi linnavalitsuse kõrvalt Sillamäel kandideerivad Eesti kõige haritumad kandidaadid sest värskete meretuulte linnas on ligemale 80 protsenti valitavatest kõrgharidusega Sillamäelt. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Juba enne kohalikke valimisi on sisuliselt selge, et ka järgmisel perioodil valitseb Sillamäed Keskerakond. Keskerakonnale kuulub praegu sealse volikogu kahekümne ühest kohast viisteist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuur kahtlustab keskerakonda kuuluvat Tallinna volikogu esimeest Kalev Kallot altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamises. Sellest tulenevalt taotleti tema ametist tagandamist, et vältida tunnistajate mõjutamist ja asitõendite hävitamist. Olemasolevate tõendite põhjal polnud kohtul põhjust Kallot ametist tagandada, selgitas vandeadvokaat Kristi Rande Kalev Kallo kaitsja ekstraost. Prokurör oli nii-öelda kirjeldanud oma taotluses justkui Tallinna linnavalitsuse ametnikud oleksid alluvuses suhtes Kalev Kalloga, kes on linnavolikogu esimees, kuid tegelikkus on see, et linnavalitsus ja linnavolikogu on kaks eraldiseisvat omavalitsus organit ja Kalev Kallol puudub võimalus mõjutada volikogu esimehena Tallinna linnavalitsuse töötajaid ja ametnikke. Siiski tõdes kohus, et kahtlustused on põhjendatud ning riigiprokurör Laura vaik ütles, et edasikaebamise osas tehakse otsus lähiajal. Määruses kohus leidis, et kahtlustus Kalev Kallo osas, mis talle on esitatud, on kohtule esitatud tõendite pinnalt vähemalt põhjendatud. Aga nagu ma ütlesin, olen jätkuvalt veendumusel, et Kalev Kallol on taoline mõjuvõim, mis võimaldab tal oma ametipositsioonist tulenevalt tunnistajaid mõjutada ja prokuratuuri eesmärk taotluse esitamisel oli tagada see, et ausatel linnaametnikel oleks võimalik oma ütlused anda selliselt, et nad oleks ilma väliste mõjutusteta. See tähendab, et Kallo võib ametis jätkata, kuid altkäemaksuskandaalis kahtlustatavana kehtivad talle siiski piirangud. Kallo kaitsja Kristi Rande. Tema töö ja tööalase tegevusega tänase lahendi pinnalt mingeid piiranguid ei kaasnenud protsessis kokkuvõtvalt on kohaldatud tõkendid, mis on suhteliselt tavapärane, ehk siis elukohast lahkumise keeld kauemaks kui kolmeks ööpäevaks lahkumiseks peab saama menetlejalt loa. Harju maakohtu otsust on võimalik edasi kaevata 10 tööpäeva jooksul. Otsus selle kohta, kas ametist tagandatakse Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar langetatakse tuleva nädala kolmapäeval.", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus ei tagandanud Kalev Kallot ametist altkäemaksuskandaali kahtlustustest lähtuvalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu abilinnapea varje Tipp ütleb, et linnavalitsus tegi selle otsuse terviseameti soovitusel. Terviseameti andmeil on viimase 14 päeva haigestumus 100000 elaniku kohta Pärnu maakonnas tõusnud 2151 juhuni, mis on viinud Pärnu maakonna Eesti üheks kõrgeima nakatumisega piirkonnaks. Võrreldes esimese septembri seisuga on nakatumine Pärnumaal kasvanud 7,4 korda. Oluline roll Covid 19 viiruse laialdasel levikul on alates esimesest septembrist olnud õppeasutustel varje tipp. Pärnus on seis päris kriitiline, et kõige enam siis Eestis on siis Pärnus neid koldeid ja koolijuhtide ja terviseametiga arutades leidsime, et hetkel on see kõige õigem otsus või soovitus koolidele, et jätkata distantsõppena, mis tähendab, et õppetöö ju siiski jätkub ja, ja meie koolid on ka selleks päris valmis. Varje Tipp ütles, et siin ei saa arvestada, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. See ongi väga raske otsus, aga peame andma tõele au, et tegelikult ju täna on selline olukord, et ka vaktsineeritute seas on ka viirusekandjaid kui ka nakatunuid ja me tõesti mõtleme, et Pärnu kui terviku peale Varje Tipp rõhutas, et linn saab distantsõppele minekut üksnes soovitada ja õppevormi valib siiski kool ise. Siiski ei julge ükski linna koolides soovitusel vastu seista, kuigi omavahelises vestluses on nii mõnedki koolijuhid kriitilised. Aga Pärnu Koidula Gümnaasium kui riigikool kavatseb kontaktõppes jätkata. Koolijuht Indrek Kaldo. Meie kooli õpilastest 600-st õpilasest 500 õpilast on vaktsineeritud 45-st õpetajast 43 on vaktsineeritud. Meie koolis ei ole praegu mitte ükski õpetaja haige ning koolis ei ole ühtegi ka klassikollet, nii et täiesti põhjendatud on jätkamine kontaktõppes, mis on tegelikult ka õpilaste enda soov. Pärnu sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets ütles, et nemad kavatsevad samuti kontaktõppel jätkata. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Arvestades Terviseameti soovitust, väga suurt koroonasse nakatumise tõusu Pärnus ja haiglate ülekoormust, otsustas Pärnu linnavalitsus viia koolid pärast koolivahaega distantsõppele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKier Starmer oli Tööpartei liidrikohale favoriit juba enne finaalhääletuse algust. Tema vastu kandideerisid kaks naist Lisa Nändi, kes sai 16 protsenti häältest ning endise juhi Jeremy Corbyni leerist Rebecca Longbeili. Omamoodi iroonia, sest eelmise aasta detsembris ütles ta, et Tööparteil võiks olla aeg saada endale juhiks naine Ger Starmer on Tööpartei 19. meessoos juht, vanemad andsid talle nime esimese Tööpartei juhi, Geerhardi järgi. Brexiti vastu olnud Starmer on nüüd vihjanud vajadust leida hea side Euroopa Liiduga, kus kaitsta se tööliste õigusi miks mitte ka töötajate vaba liikumist. Ta on öelnud, et kahe lapse isana jätaks ta ühendusega taasliitumise küsimuse pigem neile. Kõige suurem ja tähtsam ülesanne on uuesti võita tagasi nende toetajate südamed, kes pöördusid partei st ära detsembrikuistel valimistel, kui konservatiivid said suure võidu. Eks oma osa oli ka Korbini suutmatuses otsustada Brexiti poliitika, kuid ka liigne vasaktiiva äärele kaldumine. Seepärast rõhutas Tarmere kampaanias oma töölisklassi päritolu. Isa oli tehase tööline ja ema põetaja. Viis aastat tagasi esimest korda parlamenti valitud Starmer on lubanud valitsusega teha konstruktiivset koostööd, kuid valitsuse tegematajätmistele ka karmilt osutada. Praegusel viirusega võitluse ajal on see ilmselt keeruline, sest niisama lihtne oleks poliitpunkte võita süüdistusega, et miks ei hakanud peaminister Boris Johnson küll varem piiranguid kehtestama ja haiglaid ette valmistama. Sellisest stiilist on Tööpartei värske liider lubanud hoiduda, kuid ebaõigluse vastu on ta visa astuma. Ometigi annab meeskonna valik suuna, kuhu ta kavatseb erakonna viia. Tema vastu kandideerinud Liisa nändi kutsus ta välispoliitika juhiks muuhulgas seepärast, et nändi toetavad need tööpartei liikmed, kes leiavad, et tuleks Korbini pärandist täiesti lahti öelda. Poliitika toob välja tema võimekuse suhelda partei erileeridega, mis on pärast korbyni juhtimisstiili vägagi vajalik haavade parandamiseks. Niisama palju võib aga leida neid, kes ütlevad, et kiir Starmeril on puudu just see vajalik sära, mis teeks ta kõrge tähelennuga poliitikuks, nagu on tema vastane Boris Johnson. Teisalt võib-olla liigubki poliitiline pendel tema kasuks, sest pärast karismaatilist Johnson 'it võib rahvas vajada üht stabiilset ja igavat juhti. Nii nagu oli Prantsusmaal näiteks Francois Hollande pärast hüperaktiivset Nicolas Sarkozy'd. Üldvalimised toimuvad alles nelja aasta pärast, seega aega Atras sea, ta on.", "role": "user" }, { "content": "Briti opositsioonilise Tööpartei liidriks valiti laupäeval Keir Starmer. 57-aastase inimõigustele spetsialiseerunud juristi ees seisab mitu rasket ülesannet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastest valimistest alanud Reformierakonna suur edu erakondade populaarsusküsitlustes sulas jaanuarikuises rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitluses Keskerakonna ees minimaalseks vastavalt 25 ja 24 protsenti. Tänases ERR-i veebisaates kommenteeris tulemusi Turu-uuringute aktsiaseltsi poolt Tõnis Tamberg. See kukkumine, mis on Reformierakonna toetusprotsendis toimunud, ma ei saaks seda ütelda, et on niisugune tohutult suur, sellepärast me peame alati arvestama valimiveaga. Aga jah, tõesti, sellist niisugust langevat trendi näitas ka ju Norstati küsitlus juba paaril eelmisel nädalal et arvestades see kaja tuleb nüüd nagu siia ka sisse. Stamberg ütleb, et ilmselt on tegemist pensionireformi ümber käiva debati järelkajadega. Meil on väga palju inimesi ja me võime ütelda, et julgelt pool või üle selle, kes ikkagi pooldavad seda reformi. Et küsimus nüüd ongi siin poliitikutele ja selle reformi läbiviijatele, et kuidas seda reformi on nagu kajastatud, et kas me saame rääkida sellest, et inimesed saavad sellest aru ja kas me saame rääkida, et kas nad saavad nagu nendest detailidest aru, mis hakkab tulevikus nende jaoks muutuma? Stambergi sõnul annavad lähemad kuud vastuse, kas Reformierakonna populaarsuse languse puhul on tegu pikemaajalise trendiga. Lõppkokkuvõttes meil on päevapoliitilised teemad ja meil on teemad, millega peab tegelema kogu aeg läbi aasta ja läbi aastakümnete. Et see, et milliseks Reformierakonna toetus võib-olla kuu aja pärast kujuneb, et me võime näha siin ka pidevat tõusu, kui me tõesti näeme seda langust, mis hakkab kestma mingi läbi kuude, siis me võime öelda, et midagi on valesti ja mingi sõnum on, on rahvale tegelikult vale nurga alt läinud.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna ja Keskerakonna toetus on viimase kuuga muutunud peaaegu võrdseks. Reformierakonna populaarsuse langus on seotud võitlusega pensionireformi vastu, leiab Tõnis Stamberg Turu-uuringute aktsiaseltsist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel päevadel on suur osa Lääne julgeoleku ja välispoliitika ladvikust kogunenud Brüsselisse, et valmistada ette Euroopa Liidu ja NATO tegevus võimaliku Venemaa eskalatsiooni korral Ukrainas. Eestit on neil koosolekutel esindamas välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Tema sõnul hindavad liitlased olukorda sarnaselt, ent sõnumeid tuleb ühtlustada. Vaatamata selle olukorra teravusele on liitlased ja Euroopa Liidu liikmesriigid absoluutselt ühtsed oma olukorra hinnangus ja selles, et tõepoolest, kui eskalatsioon peab toimuma, siis meie reaktsioon saab olema ühine ja kiire ja jõuline nii majanduslikus mõttes, nii sõjalises mõttes, omaenda julgeoleku tagamises. Selles mõttes on olukord meie vaates praegu hea. Aga loomulikult see diplomaatiliste positsioonide kooskõlastamine ja sõnumite kooskõlastamine on erakordselt intensiivne, mis parajasti toimub. Ja sellega me siin tegeleme, nii NATOs kui Euroopa liidus. Täna sõidab Moskvasse visiidile Saksamaa liidukantsler Olaf Solz, kes teeb viimase hetke diplomaatiat, et sõda ära hoida. Seviovi sõnul on diplomaatial endiselt veel võimalus ning see ei lõpe ka siis, kui peakski juhtuma. Halvim. Ei maksa arvata, et tekib üks hetk, kus kõnelused või poliitiline manööverdamine läbi saavad, ei saa, ja sellisel ajal, kui peaks toimuma samal ajal eskalatsioon ja diplomaatia, on muidugi erakordselt oluline. Et Eesti hääl oleks lääne häälega kooskõlas, et meie hääl oleks see, mis mõjutab seda, mis lääne seisukohad on. Ja nagu ma ütlesin, sellega me siin tegeleme, mingisuguseid probleeme täna selle osas ei ole, vastupidi see kriis on Euroopa liitu ja NATO-t tugevdanud. Ta on liitlaste vahelist ühtsust suurendanud ja ka tegelikult Euroopa Liidu ja NATO omavahelist koostööd tugevdanud, nii et see kõik on muidugi julgustav. Aga julgustav selles laiemas kontekstis, kus Euroopa kohal on ikka praegu väga tõsised julgeolekupoliitilised murepilved. Viimastel päevadel on mitmed riigid teatanud oma kodanike Ukrainast äratoomisest, samuti põgenevad sealt mitmed ärid, näiteks lõpetas lennud Kiievi vahelt Hollandi lennufirma KLM. See on aga Ukrainale tekitanud juba omajagu majanduslikku kahju. Vseviovi sõnul arutatakse praegu ka seda, kuidas Ukrainale veelgi majandusabi anda. Ma täiesti jagan seda arvamust ja möönan, et juba täna selle pingelise olustiku mõju Ukrainale tema stabiilsuse le ja majandusele eelkõige on kahetsusväärne ja märkimisväärne. Ja üks teemadest, mida ma arutasin eriti siin Euroopa liidu poolel, oli ka see, kuidas meie Euroopas saame aidata Ukrainat just majanduslikult läbi nii omaenda võimaluste kui läbi erinevate rahvusvaheliste instrumentide ja institutsioonide. Õnneks on see teema teadvustatud ka väga tugeval Euroopa ladvikus. Näis, kui kiiresti me suudame muidugi otsuseid langetada. Aga vähemalt tahe on olemas. Ukrainat majanduslikult toetada. Nädala teises pooles kohtuvad Brüsselis nii NATO kaitseministrid kui Euroopa Liidu riigijuhid. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Viimastel päevadel on Brüsselis nii NATO-s kui Euroopa Liidus lepitud kokku tegevuskava juhuks kui Venemaa ründab Ukrainat. Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul on kriis koostööd Euroopa Liidus ja NATOs tugevdanud ning see on julgustav.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu lähtuti sellest, et kütusekomponentide maksustamine on käepärastest vahenditest kõige parem kütuseturul toimuvate maksupettuste vältimiseks ja üldse kütuseturu korrastamiseks, sest et arutelu all oli ka veel hoopis teistsugune lähenemine, üldse mitte kütust ei tohiks segada ja tuleks tagada selle kütuse kvaliteedikontroll sellel hetkel, kui ta torust välja tuleb. Tänasel hetkel see mehhanism veel ei ole küps ja seega mujal maailmas tehakse ka nii, et ikkagi maksustatakse neid kütusekomponente teine temaatika, mille üle ka möödunud suvest saadik on vaieldud valitsuse sees, kas kütuseaktsiis peab sellisel kujul jääma või peaks teda muutma. Praegu selles seaduseelnõus on teda siis muudetud nii et mootorikütuse aktsiis ehk siis bensiin, mida siis kõige laiemalt tarbitakse, seda aktsiisi nüüd enam siin ei muudeta. See tähendab, et eelmises seaduses oli, oli ajatabel, mis siis nägi ette aktsiisitõusu kolmelt ja poolelt kroonilt liitrilt neljale kroonile sellel aastal ja 2001. aasta esimesel detsembril neljale 30-le. See on nüüd maha võetud, tähendab, praeguse seisuga on see aktsiis kolm, 50 liitrilt, kuni peetakse vajalikuks uuesti tulla aktsiisi tõstmise juurde. Rea lähemate aastate jooksul seda aktsiisi enam ei tõsta, nii et ta jääb kolme ja poole krooni peale.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Siim Kallas kinnitas valitsuse pressikonverentsil, et kütuseaktsiis jääb lähiaastatel samaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaristu ehitusmahu suurenemisega kulub üha enam ehitusmaterjalid, 15 kuni 20 aasta pärast vajavad needsamad teed ja raudteed juba rekonstrueerimist. Ehitusmaavarade varud Eestis on aga ammendumas, eriti kriitiline on olukord Põhja-Eestis, nii ütleb paekivitoodete tehase tegevdirektor Kuldar õunapuu. Ja meie taustal on siin Eesti suurim paekivi karjäär, Väo karjäär, mis tegelikult ammendub kuskil lähema kolme kuni viie aasta jooksul, nii et, et reaalselt Rail Baltic'u jaoks siit võib-olla enam materjali ei olegi võimalik tarnida. Rail Balticu projektijuht Raido KiviKangur ütleb, et raudtee jaoks on kõigepealt vaja rajada muldkeha, see rajatakse üldjuhul liivast või kruusast. Seda Rail Balticu puhul nüüd, eelprojekti andmetel kulub ainuüksi raudtee peale 7,4 miljonit kuupmeetrit ja ja lisandub siis 3,2 miljonit kuupmeetrit nende ümberehitatavate teede osas. Meie trassiehitus kestab seal viis-kuus kuus-seitse aastat, et kui see aastate peale ära jagada, siis ta jääb sinna kuskile 150 ja 100 180000 kuupmeetri juurde aastas. Optimaalne raadius, kust materjali vedada on 50 kilomeetrit, kaugemalt läheb transport oluliselt kulukamaks, lisab transpordiameti taristu arendamise juhtivspetsialist Tõnis Tager. No viis kuni 15 protsenti kuni selleni välja, et et võib-olla 10 aasta pärast on kohaliku kvaliteetse materjali puudumisel vaja ka asendada lubjakivi graniitkillustikuga, et ranikillustiku maksumus iseenesest ju ületab lubjakivi hinda mitmekordselt juba aasta 2025 tuleb materjalid tuua kuskilt kaugemalt, kas siis Harjumaa teistest piirkondadest? Õunapuu märgib, et Tallinna ümbruses ongi veel vaid Harku ja Maardu maardlad. Siin sellel territooriumil enam ei ole võimalik ei laieneda ega uusi karjääre avada, nii et sellepärast me olemegi valinud selle Maardu kolm ala, kus inimasustus on võimalikult kauge ja see on juba inimese poolt eelnevalt osaliselt nagu rikutud ala, nii et seal on üldala kokku on 150 hektarit ehk siis 15 teist miljonit ehk see peaks suures plaanis selle idapoolse Harjumaa vajaduse katma ära kuni kuni siin aastani 2000 42050. Alternatiiv oleks aheraines toodetud killustiku kasutamine, teisalt on aga maardlaid, kus kaevandamist ei toimu, ütleb Raido Kivikangur. Tuleks eelkõige vaadata selliseid, kus kaevandus on mingil põhjusel seisma jäänud, seal on juba varasemalt kaevandatud, et see variant, kus hakatakse nullist uut maardlat rajama täiesti tühje kohta, et see on nagu kõige viimastest variantidest üldse kõige viimasem.", "role": "user" }, { "content": "Maanteede ja Rail Balticu trassi ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatavaid ehitusmaavarasid – liiva, kruusa ja lubjakivikillustikku. See on aga kallis ja kergitab kokkuvõttes objekti hinda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaal tegutsev võisteaiand osaühing müüb tänavu tomatit 20 protsenti kallimalt kui läinud aastal. Hinnatõus on mõjutatud nii töötajate 10 protsendilisest palgatõusust kui ka kõikide sisendite üleüldisest hindade kallinemisest edasi, räägib võisteaiandi juhatuse liige Viljar Metsaoru. Hinnatõusu veab inflatsioon 20 protsenti, kütusetõus 100 protsenti pluss väetised. Kõiki asju peab nagu korrutama kahega. Et kui ennem oli 100, siis nüüd kõik on 200. Sama juttu räägib ka Intsutalu omanik Voldemar Kamenik, öeldes, et ainuüksi küte, mis moodustab ettevõtte käibest 30 protsenti ja on kaks korda kallim. Ometi ei anna kallinenud sisendit kameniku sõnul võimalust tomati hinda pikaajaliselt tõsta edasi, räägib Intsutalu peremees Voldemar kamenik. Et suuresti ta tõusnud ei ole kindlasti juba ja ei hakkagi tõusma võrreldes eelmise aastaga. Sellepärast et inimesed ei jõua niikuinii osta inimesed on vaesustunud hinnad, on tõusud, kõik kõik hinnad ja sellepärast ei ole võimalik kallimad müüa. Sama mure ees on ka Luunja kurki kasvatav Grünefee Eesti aktsiaselts. Olgugi et sisendid on kallinenud, pole võimalik lõpptoote hinda tõsta. Asja selgitab lähemalt Raivo Külasepp, Grünefe Eesti aktsiaselts, tegevjuht. No keskeltläbi sisendite puhul on siis pakkematerjalid, kiletooted, väetised see hinnatõus on olnud sinna 50 kuni 70 protsenti, nii et ja sellel piiri veel peal ei ole, sest paljude tarnete puhul iga uue tarne konkreetne hind selgub siis vahetult enne tarnet. No selles mõttes, ega meil midagi teha ei ole, et me müüme selle hinnaga, millega me saame, millega siis kliendid meie käest nõus seda vastu võtma on? Küsisin ka poe külastajatelt, mille järgi tomatit ja kurki poelettidelt valida. Edasi räägib Erki Saarniit. Ma tahan seda luunja oma, aga, aga tomatil mul ei ole vahet, mida te vaatate, kui te seda otsust teete? Muidugi kodumaine oleks odavam, võtaksite seda loomulikult. Hind on ikka põhiline, et kui tööd ka jagu, nii palju nagu peab, siis peab hinda vaatama. Aga kurk on teil igatahes korvis ja kileta kurk ja just kileta, see on soodsam. Kas võtate ka kodumaist tomatit? Ei. Miks? Suht kallis on. Nii arvas Keiu Pindis ja ka Kalmer Kabanen avaldas oma arvamust. Helistame ikka hinna järgi pigem. Aga kui on nüüd soodsamad Eesti omad, siis ikka võtame Eesti omasid ka. Kui määrav see hind on? No üsna määrav ikka jah, suur pere, siis peab ikka vaatama. Sellised olid siis tarbija seisukohad nii Intsu talus kui ka võisteaiandis tõdetakse, et ka nemad näevad tarbija käitumisest, et ostmist on vähem. Lõplikke järeldusi tehakse hooaja kohta aga siiski alles sügisel, raadiouudistele Võrust Mirjam Mõttus.", "role": "user" }, { "content": "Kodumaise tomati ja kurgi tootmine on kallinenud mitukümmend protsenti. Kurgi väljamüügi hind on samas võrreldes läinud aastaga vähenenud ning algselt kõrge tomatihind on nüüdseks samal tasemel eelmise aastaga. Isegi kui tootjad tahaks hinda tõsta, jälgitakse ennekõike tarbija käitumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ma oletan, et eelhääletus näitab ära enam-vähem selle õige suhtearvu kuigi ma oletan toetajate protsent eelhääletusel on kindlasti suurem kui kokkuvõttes, noh, hilisema hääletuse tulemus ja põhjus, miks ma niiviisi arvan, seotud sellega, et et need inimesed, kes varem lähevad hääletama, need on noh, rohkem organiseeritud inimesed, kes hindavad rohkem aega. Ma oletan, et nad on ka oma elus edukamad, nad on mõnevõrra jõukamad ja nagu uuringud üldiselt näitavad seda tüüpi inimesed toetavad ka Eesti astumist Euroopa liitu rohkem. Loomulikult teiselt poolt võivad no hääletama varem on võib-olla läinud need inimesed hääletama, kes ei, ei taha seda nii-öelda otsustuse painet eriti pikendada eriti niisuguse propaganda propaganda tugeva surve all. Et nad lähevad ja teevad oma otsuse juba varakult ära. Lähtudes nüüd sellest väitest või mõttest, et edukamad inimesed on need, kes toetavad rohkem Euroopa liitu. Julgete teha prognoos selliste protsentide jaotuse peale üle Eesti üle regioonide, kas see tähendab seda, et näiteks linnades on, ilmselt tuleb see euroliidu toetajate protsent suurem? Ja, ja see on päris päris selge niiviisi, kui nüüd ei teki mingisuguseid äkilisi sündmusi praegu, ei ole nagu tulemas. Tavaliselt, kui me räägime ka seda, et linnade elanikkond toetab rohkem isteastumist Euroopa liitu siis siinhulgas tegelikult ju arvestatakse ka seda, et mitte-eestlased on, on ka väga, väga suured, just nimelt Euroopa Liidu toetajad. Nad on alati olnud seda, aga, aga näete mõningates regioonides nüüd see see välimeedia, mis tuli välja oma oma ideedega vene vastaste ideedega, need on siis osa mitte-eestlasi keeranud vastu hääletama. No siin on jah mitmesuguseid arvamusi nende venelaste suhtes, üks arvamus on ka see, et võib-olla neil hakkab pikapeale pärale jõudma, et see piir Venemaaga saab olema märgatavalt rangemini kinni ja neil on raskem sinna Venemaale sugulaste juurde minna. Jah, seda nüüd ilmtingimata ainult et arvestama siiski seda, et nagu uuringud näitavad, et et päris suure protsendi elanikkonnast mitte-eestlastest tähendab enam enam niisuguseid lähedasi sugulasi, noh Venemaal Venemaal sisuliselt ei ole. Ja nad on olnud noh, läbi aegade, nad on olnud tunduvalt rohkem orienteeritud just nimelt Lääne-Euroopale kui noh, Ida-Euroopale või siis või noh, ütleme selle Venemaale ja, ja ka Eestile", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid. Sotsioloog Andrus Saare kommentaar eelhääletuse tulemustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsaühingu neukrund esindaja, vandeadvokaat Olavi Jüri Luik ütles, et neukrundi madalik on koha poolest parim koht Eestis, kuhu tuuleparki rajada. Plaanitud on alla 40 tuuliku, mille kõrgus jääb 150 kuni 200 meetri vahele. Kogu võimsust oleks pargis kuni 380 megavatti, jätkab Olavi. Jüri Luik. Sinna on võimalik tuulepark ehitada siis circa 16 kilomeetri kaugusel rannikust nii madalasse vette, mis on enam-vähem põlvini vesi, mille ehituskulud on siis sisuliselt samad nagu maismaa tuulepargil ja selle tuulepargi tõsine eelis on ka see, et Hango ehk siis Soome on suhteliselt lähedalt on võimalik siis elektrit müüa sisuliselt Põhjamaade se. Kaitseministeeriumi hinnangul segaks tuulepark Ämari radari tööd ja lisaks on neukrundi piirkonnas laskeala, kus harjutatakse laevadelt õhu sihtmärkide hävitamist. Olavi Jüri Luik ütles, et riigile oli teada arendaja huvi selle piirkonna vastu ja püstitas küsimuse, miks siis ikkagi valiti laskmiseks see ala. Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Andres Sang ütles, et mujal Eestis selliseid harjutusi teha ei saa ja koht on kasutusel juba ammu. Selline harjutus nõuab väga suurt ohuala ja mitte kuhugi mujale. Eesti rannikuvette selline ala ära ei mahuks, et see on ainuke koht, kus Eestis sellist asja saab teha. Seetõttu ongi see harjutusala selline, millest me ei saa loobuda. Me oleme seal läbi viinud harjutusi alates aastast 2000 juba. Olavi Jüri Luik toob välja, et arendaja on valmis panustama omalt poolt täiendava radarisüsteemi finantseerimisse ja tõstis esile, et sarnast kokkulepet arutas riik 2009. aastal Eesti Energia ja nelja energiaga Paldiski tuulepargi rajamisel. Andres Sang ütleb, et laskeala küsimust täiendav radar neukrundis ikkagi ei lahenda. Kui isegi radari teemal võib rahaliselt ebamõistlikult käitudes midagi kompenseerida, siis harjutusala ei ole võimalik kuidagi kompenseerida. Et ei näe küll mingisugust võimalust riigikaitselisest vaatest, et me saaksime lubada sinna seda tuuleparki rajada. Olukorra teeb keerulisemaks see, et 2015. aastal algatati keskkonnaministeeriumis neukrundi looduskaitseala rajamine, mis keelaks tuulepargi ehitamise, kuid lubaks samas kaitseväe seal edasi harjutada. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium juhtis mullu kaitseala eelnõule saadetud vastuses tähelepanu sellele, et puudub selgus, milline oleks tuulepargi mõju võrreldes sõjaväeõppustega ja kliima neutraalsuse eesmärkide valguses ei tohiks kergekäeliselt meretuuleparkidele sobilikest aladest loobuda. Olavi Jüri Luik ei ole rahul, et riik pole suutnud 2010. aasta kevadel esitatud hoonestusloa taotluse kohta siiani otsust teha. Täna on meil siis aprillikuu 2020. Pretsedenditult 10 aasta jooksul ei ole Eesti riik suutnud lahendada hoonestusloa taotlust, et oleks meil tegemist negatiivse otsusega, saaks kohtusse vaidlema minna, oleks tegemist positiivse otsusega, oleks meretuulepargi ehitus juba käimas. Olavi Jüri Luik lisas, et kui kaitseministeerium jätkab projekti blokeerimist, siis ollakse valmis esitama riigi vastu kahjunõuet. Kui suur see olla võib, Luik praegu ei täpsustanud, kuid ütles, et juttu on miljonitest.", "role": "user" }, { "content": "Osaühing Neugrund esitas 2010. aasta kevadel hoonestusloa taotluse, et rajada Osmussaarest ida poole jäävale Neugrundi madalikule meretuulepark. Kaitseministeerium on sellele vastu ja tänaseks on hoonestusloaga seonduv veninud juba kümme aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNeed, kellele muinsuskaitses kavandatavad muudatused huvi pakkusid, said nendega tutvuda telgis iseseisvuse väljakul väga palju rahvast kohale ei tulnud, aga tegelikult ei saagi vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsekord veel sellega valmis. Kevadel läheb see avalikule arutusele, aga kõigepealt tegi muinsuskaitsehoonete kaitse kategooriatesse ja jagamisel ära suure eeltöö. Muinsuskaitse Pärnumaa nõunik Helle-Triin Hansumäe. Kaitsekategooria A, B ja C tekkisidki selle järgi, et kui palju muinsuskaitseamet tahab sekkuda nendes hoonetes ehitustegevusse, et C-kategoorias kõige vähem peaaegu mitte üldse B-kategoorias natukene rohkem B-kategoorias, pigem me tahame kaasa rääkida ainult eksterjööris, tehtavatel, muudatustel ja A-kategooria on siis see, kus me tahame sees ka kaasa rääkida, et kui tõesti on hoones sees säilinud väga väärtuslikke näiteks kas maalinguid või mingid trepid või ahjud, et siis me tahame ka seal kaasa rääkida, et Bhoonete e puhul tavaliselt on lihtsalt väärtuslikud fassaadid, seal me siis nagu sisse väga ei tungi ja mis me nagu omavahel Pärnu linnas otsustasime, kuna Pärnus on see muinsuskaitseala nii suur, et me üldiselt muinsuskaitseala elamuid me Akategooriatesse üldjuhul ei pane, et ikkagi sellised avalikus kasutuses olevad hooned on need, kus me siis nagu määrame nad A-klassi, et siis me saame seal nagu siis seda piirata, et me kellegi kodus ei hakka siis nagu piirama. Praegu käib kaitsekorra koostamine Pärnus, Kuressaares ja Tartus. Pärnus katsetatakse kõik läbi, siis on järgmiste ga juba lihtsam. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete kolme kategooriasse jaotamist tervitab ka linnarahvas. Ettevõtja Viljo Vetik. Väga hea päeval mingi selgus järjekordselt, aga meie ikkagi vaatame selle koha pealt, et ei oleks liiga palju bürokraatiat, sest et praktikas on ikkagi see, et kui on mingisuguse ameti alluvuses, siis kogu see paberimajandus ja projekti elluviimine võtab aastaid või isegi aastakümneid.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus said elanikud vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisel sõna sekka öelda. Muinsukaitse on jaganud muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme kategooriasse. Kõrgemasse ehk kõige rangemate piirangutega kategooriasse pole arvatud elamuid ja see kergendab oluliselt nende omanike elu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOlukord Leedus on ärev, mina külastasin täna siis piirilinna nimega Babrade, kus on siis Leedu hetkel suurim põgenike laev, siis mahutab üle 300 inimese ja püüdsin sealsete inimestega ka jutule saada. Tõsi, seda pidi tegema läbi kahe aia võre sellised tõmmud noormehed, kes ütlesid, et nad on pärit kongost, küsisid, kui kaugel nad Vilniuses parasjagu on ja neil puudus küll täpne arusaam, miks nad olid tara taha sattunud. Minu katsed saada piirivalvuritelt siis täpsemaid selgitusi luhtusid, siis paraku Leedu piirivalve välisajakirjanikud intervjuude andmisest hetkel keeldub ja nähes, et mul on seal kaamera kaasas ja et ma suhtlesin nende sisserändajatega, paluti mul väga resoluutsel toonil lahkuda. Sellesama Pabrade väikelinna elanikud, kellega ma rääkisin, on mures, et kui nüüd needsamad sisserändajad vabanevad karantiin liinist siis on neil võimalus linnas ringi käia. Nagu ikka, teevad inimestele muret kultuurilised erinevused. Kardetakse kõiki, kes on võõrad ja ollakse mures oma laste turvalisuse pärast poliitiliselt areenilt võib-olla veel nii palju, et Need süüdistused Lukaženka režiimi pihta on läinud aina teravamaks. Juba räägitakse siin Valgevenes iga reedesest Bagdad minsk lennust millega siis väidetavalt Valgevene režiim toob Iraagist kohale lennuki täit kaupa. Sisserändajaid, kellele lubatakse ilusat elu Euroopas, nad saadetakse üle Leedu piiri ja siis Leedu peab selle olukorraga siin nüüd silmitsi seisma, nii et kindlasti on siin veel homme palju võimalusi tutvuda ka olukorraga, mida siis Eesti piirivalvurid hakkavad lahendama, aga sellised esimesed muljed praegu Leedust.", "role": "user" }, { "content": "Leedu vaevleb illegaalsete sisserändajate surve all. Viimase ööpäevaga võeti kinni 93 Leedu-Valgevene piiri seadusvastaselt ületanud isikut, teatas Leedu piirivalve. Kohapeal on olukorraga tutvumas meie korrespondent Johannes Tralla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa rahandusminister Renole Mer ütles täna, et pooldab vähese sissetulekuga peredele energia hindade tõusu kompenseerimiseks pigem bensiinitšekkide jagamist kui kütusemaksu vähendamist. Sellest on 60 senti siseriiklik tarbimismaks ja 30 senti käibemaks. See teeb kokku 90 senti maksudeks. Paljud ütlevad, et kütusemaksu tuleb alandada. Ma ei usu, et see oleks õige. Esiteks seetõttu, et see läheks väga kalliks maksma. Kui alandada ühe liitri bensiini hinda ühe sendi võrra, kuluks sellele pool miljardit eurot. See on liiga kallis ja tagajärgi ka ei tea. Teiseks pole see õiglane, kuna need, kes sõidavad neljarattaveosõidukiga ja kasutavad diislit, saavad valitsuselt sama palju kompensatsiooni kui tervishoiutöötaja, kes sõidab oma päikese Renault tööle ja tagasi. Ja kolmandaks, ütles rahandusminister. Fossiilsete kütuste subsideerimisest tuleb lahti saada. Branoleme andis intervjuu raadiojaamale Euroopas. Ta ütles, et Prantsusmaa saaks selle aasta, mida kaks ja pool miljardit eurot käibemaksu lisaks, kui kütusehinnad püsivad praegusel kõrgel tasemel. Kuid samas ei oleks see valitsusele eriline lisatulu, kuna valitsus on maksnud juba viis miljardit eurot majapidamistele, et aidata Ta neil kõrgeid küttearveid maksta. Valitsus ütles juba septembris, et kavatseb anda majapidamistele rohkem energiavautšereid. Praegu kindlustatakse nendega ligi viis ja pool miljonit majapidamist kogu Prantsusmaal.", "role": "user" }, { "content": "Prantsuse valitsus kavandab majapidamistele toetusi, et leevendada mootorikütuse hinnatõusu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuvel teatati ajalehtedes lähenevast sotsiaalsest katastroofist. Ettevõtjaid ühendavad survegrupid rääkisid, et peagi pannakse kolmandik hooldekodusid kinni ja kohatasud tõusevad keskmiselt 300 eurot. Kuni tuleva aastani võivad hooldekodud töötada ilma tegevusloata ja ettevõtjad uskusid, et loa saamiseks vajalikud reeglid on liiga karmid. Kõige enam häiris neid hooldustöötajate haridusnõue. Nimelt usub riik, et hooldajatel võiks selja taga olla minimaalselt 80 tundi koolitust. Peale selle tuleb klientidele tagada piisav hulk kraanikausse, tualettruumi ja põrandapinda. Näiteks kolmekohalises toas peab olema kuus ruutmeetrit inimese kohta. Nüüd, mil loakohustus seisab juba ukse ees, hooldekodude esindajad enam nõnda murelikud pole. Lõuna-Eesti hooldekeskuse omanik Vambola Sipelga sõnul kerkivad hinnad tuleval aastal 50 kuni 100 euro võrra. Sotsiaalne katastroof oli nüüd natukene selline liialdatud väljendus, aga ütleme, hinnatõusud on ikkagi kindlasti tulema, sellepärast et palga surve on väga suur. Sotsiaalasutuste juhtide nõukoja juhatuse esimees Maire Koppel ütleb, et tema teada ei tohiks hinnad kusagil rohkem kui 120 eurot kerkida. Et eks me ju 300 rääkisime ka nii-öelda natukene võimendatult, et neid ikka kuuldaks, sest tegelikult me räägime ju hoolduse oleva inimese pereliikme eest. Riik ei toeta ju hooldekodu tasumist. Terviseameti peaspetsialist Kaili illamaa ütleb, et oma uste lõpu likust sulgemisest on teatanud kolm hooldekodu. Suurem osa hooldekodudest on tegevusloa taotlemiseks tarviliku terviseameti hinnangu juba saanud ja teised alles taotlevad seda. Neid, kes pole veel üldse reageerinud, on 18. Sillamaa sõnul pole olukord sugugi kehv. Kohati on hooldekodud siiski üle rahvastatud ja sestap otsivad ettevõtted ruumi juurde. Osad asutused nad seal remondivad või võtavad kasutusse näiteks töötajate mingisugused puhkeruumid või teevad nagu nendes sellised magamisruumid. Sotsiaalkindlustusameti kvaliteedi osakonna juhataja Raivo Sultsi sõnul on hooldekodud väga tublid. Eriti kiidab sults teenuse osutajaid selle eest, et hooldajad on tarviliku koolituse läbinud. Samas ütleb ta, et päris kõigil hooldekodutöötajatel haridust olema ei peagi. Piisab sellest, kui kogu aeg on majas vähemalt üks kvalifitseeritud hooldaja. Ühtlasi kinnitab sults, et mingit ranget piiri sotsiaalkindlustusameti uue aasta algusesse ei tõmba. Need, kes oma töötajate harimise vajaliku põrandapinna leidmise või lihtsalt paberimajanduse ga õigeks ajaks toime ei tule, võivad vajadusel lisaaega saada. Me ju saame aru, et võib juhtuda, et teenuse osutaja mingitel põhjustel ei saa oma asjadega järele ja siin me vaatame iga üksikut juhtu ja katsume nagu selles mõttes mõistliku lahenduse leida.", "role": "user" }, { "content": "Kõik hooldekodud peavad aasta lõpuks tegevusloa taotlema. Kui suvel ähvardasid ettevõtjad sotsiaalse katastroofi ja kolmesaja eurose kohatasu tõusuga, siis nüüd ollakse optimistlikumad. Hinnatõus jääb tavapärase saja euro kanti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäev ei ole kaugeltki veel lõppenud, kuivõrd mingi statistika ütleb, et kodune internetikasutus on õhtutundidel veelgi aktiivsem, kui ta on hommikul kodus ja päeval töö ajal. Ent praeguse seisuga ütleksin mina, et esimene päev on olnud ootustepärane ja ehk veidi isegi üle ootuste sest et ettepanekuid on tehtud aktiivselt. IT-mehe käest kuulsin, et Nende terminis liiklus sellel leheküljel on äärmiselt aktiivne ja mis mind personaalselt kõige rohkem rõõmustab, on see, et need ettepanekud, mis on sisestatud, on valdavas hulgas väga asjalikud, väga konstruktiivses ja rahulikus toonis, ehk siis niisugust lihtsalt üherealist lahmimist ja sõimu on minimaalselt või isegi võib öelda, et üldse mitte. Aga kas võib siis arvata, et nendest rohkem kui 100-st ettepanekust jõuavad tõesti mõned ka otsustajate lauale ja saavad teoks? Kindlasti selleks ju loodud sai see keskkond ja ettepanekuid tuleb aja jooksul selle kuu kuu lõpuni ju järjest juurde, siis toimub nende sorteerimine ja mina arvan, et juba need esimesed seemned on esimese päevaga kindlasti mullas. Kindel on küll see fakt, et, et ega erakondade rahastamise skeem ja, ja valimiste seadused ei ole ülemäära pikad dokumendid ja avalikkuse meelepaha valmistavad seal ikkagi üksikud konkreetsed sätted. Ehk siis nagu oligi oodata. Põhitähelepanu ongi keskendunud seal sellele t kas ja kui palju üldse peaksid erakonnad riigieelarvest raha saama, kuidas moodi riigikogu valimistel mandaati jagada ja möönan, et, et sel teemal nagu lõpmatuseni originaalne olla on, on suhteliselt keeruline mistõttu on ka loogiline, et neil teemadel nüüd jalust avalduusi originaalseid mõtteid nüüd vaevalt et väga palju juurde tekib. Küll aga ma arvan, et niisugune üks selle asja nagu eesmärk on, on ikkagi see, et vahetada teemade puhul ka poolt ja vastuargumente. Ehk siis oluline pole mitte ainult ettepaneku sisestamine, vaid ka sellele järgnev argumenteeritud arutelu.", "role": "user" }, { "content": "Aruteluportaal Rahvakogu alustas. Eesti Koostöö Kogu esimees Olari Koppel peab esimest päeva kordaläinuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib öelda, et ühist meelt ei saavutatud ja sotsid Rein Langi põhjendustega rahule ei jäänud. Fraktsiooni liige, väliskomisjoni esimees Sven Mikser. Me leiame, et Pihli otsus Marko sellesse nimekirja lülitada oli põhjendatud ja me ei saanud meid rahuldavaid vastuseid selles osas, miks oli teda vaja sealt nimekirjast kustutada. Et kindlasti selline otsus meie hinnangul Eesti julgeolekuhuve ei teeni ja teie edasine tegutsemine, no meie edasine tegutsemine vastavalt fraktsiooni otsusele siis leiame või üritame leida toetust teistelt opositsioonifraktsioonidelt, minister Langi umbusalduse algatamiseks. Pidades silmas laiemat poliitilist aspekti, lisab Sven Mikser. Mäletame ju paari aasta eest, kui need küberrünnakud aset leidsid ja kui leidsid ka aset dramaatilised sündmused Eesti saatkonna juures Moskvas ja siis mitmel puhul Eesti riigivõimu esindajad rõhutasid, et taoline võimalus Eestil nimetada meie julgeolekule ohtlikke inimesi siis Schengeni musta nimekirja või Schengeni ruumi musta nimekirja. Et taoline võimalus on, on väga tõhusaks heidutusvahendiks ja, ja inimesed, kes võiksid potentsiaalselt taolisi tegusid korda saata või nendele üles kutsuda või neid õigustada, mõtlevad ehk kaks korda, kui neil kaob ära lisaks võimalusele tulla Tõnismäele telkmantliga seisma kaob ära ka võimalus minna vahemere äärde puhkama või mõnda Euroopa suurlinna šopingureisile, kui piisab suhteliselt lühiajalisest mõõdukast poliitilisest survest selleks et Eesti riik hindaks ümber kas üks või teine inimene, sellist heidutust väärib, et siis kindlasti selle heidutuse nii-öelda tõhusus või tugevus saab oluliselt kahjustatud. Justiitsminister Rein Lang on loomulikult hoopis teisel arvamisel ja otsib ka sotside käitumise motiive mujalt. Ma ütlen päris ausalt, et minu jaoks kui valitsuse liikme jaoks on ikkagi täiesti oksele ajab vaadata, mismoodi sellesse kohaliku valimise konteksti kistakse nii Eesti julgeolekuhuvid kui ka välispoliitika. Samas peab Lang täiesti normaalseks tänast kohtumist sotsiaaldemokraatidega ja informatsioonivahetust visates aga taas kivi trükimeedia kapsaaeda, kes esitab moonutatud, kui mitte öelda laimavat informatsiooni. Vahemärkusena võib infoleviku kohta öelda, et välisministeerium pöördus kapo poole avaldusega, et uuritakse Jakimenko ja Markovi sissesõidukeelu kohta käiva info lekkimist ajakirjandusse. Rein Lang lisab sellega seoses. Aga no kaitsepolitsei on ka tegelikult ühe väga selge õienduse ikkagi ära teinud, eile õhtul öelnud, et esiteks, et tal ei ole mingisuguseid eriarvamusi olnud ei siis ministri asendaja ega, ega ministriga nende kahe nime suhtes, nii et noh, vähemalt see niisugune üleüldine vandenõuteooria, et siin on mingit diili tehtud kuskil kellegagi, et ja siis millele kaitsepolitsei head ametnikud on, on vastu suutnud seista poliitilisele survele, et see, see laim on nüüd vähemalt selgelt ka kaitsepolitsei poolt ümber lükatud. Ühtlasi leiab lang, et Eesti pingutab taas üle. Et see meie tundlikkus on, on ikka väga suur ja seda õhutavad ju teatud poliitikud kogu aeg takka. Et sellised mingisuguse teisejärgulise tüübi retoorilised avaldused tuleks jätta teinekord tähelepanuta ja mitte nendele hakata, nii, kui reageerima poolhüsteeriliselt või kasutama mingisuguseid Euroopa instrumente, siis nende isikute vastu, mis tegelikult valavad ainult õlitulle ja jätavad Eestist sellise tõmbleva ja, ja rahutu teismelise mulje. Et kogu sellest tantsust praegu selle neetud Markovi üle saab, ju võidab lõppkokkuvõttes üksnes ainult Markov ja, ja Eesti-vastane vene retoorika.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraadid alustavad justiitsminister Rein Langi umbusaldamise seoses vene poliitikult Markovilt Schengeni sissesõidukeelu äravõtmisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKinoketi foorum sinemas tegevjuht Kristjan Kongo ütles, et viimase nädalaga kukkus kinokülastajate arv 40 protsendi võrra. Tema sõnul oli ilm küll kinokülastust soosiv, kuid koroonapassi kasutuselevõtt pärssis külastatavust. Kas me nüüd saame kogu selle languse panna koroona passi külge, no seda, seda ei oska öelda, sest eks filmi valikust sõltub ja ilmast ja kõigest ja reaktsioonid on ka klientide poolt olnud erinevad, kes on rohkem nördinud, kes on vähem nördinud, kui sisse ei pääse juhul kui, kui passi ei ole või testi tulemust ei ole ette näidata ja noh, rahvas ikkagi ei ole piisavalt võib-olla informeeritud veel sellest kohustusest ja vajadusest nad ikkagi tulevad siia, passita, ilma tõendita. Kalev spaa juhatuse liige Piret Betlem rääkis, et ka veekeskuse külastatavus langes nädala tagusega vähemalt viiendiku võrra. Meie puhul seda kunagi ei tea, millest see sõltub, et noh, me arvame kindlasti ka koroona pass, on üks põhjus, samas nädal varem oli Iron man, mille tõttu oli meil maja väga populaarne ja, ja kliente täis ja see siin sõltub müük ilmast ja paljudest muudest asjaoludest, aga hinnanguliselt võib-olla võib öelda, et 20 25 protsenti äkki müügilangust on tulnud siis sellest segadusest, mis käib nüüd selle koroona passi kontrolli ümber. Betlem on siiski seisukohal, et koroonapassi kontrollimine on ainuõige otsus ning see annab ka külastajatele kindlust nakkusohutuseks. Kristjan Kongo nõustub sellega, kuid tema hinnangul saaks kinodes ka ilma koroona passita hakkama. See on okei, kui seda passi küsitakse ja passi vaja on, aga kino sellisena ikkagi võiks toimida täiesti teistsuguste piirangutega, nii nagu nad olid varem, kas siis on näiteks 50 inimest saali kohta või on viiekümneprotsendiline täituse nõuete saame seanss planeerida niimoodi, et rahvas oleks hajutatud majas, et seansi algavad erinevatel aegadel, noh, me saame luua enda poolt täiesti turvalise keskkonna, ilma et, et peaks võib-olla nii väga just nimelt koroona passist lähtuma.", "role": "user" }, { "content": "Pärast koroonapassi kasutuselevõttu on huvi meelelahutuse järele raugenud. Nii kinode kui ka spaade külastatavuses on näha langustrendi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKanep kuulub üldise määratluse järgi ohtlike uimastite hulka ja on keelatud täna arutatud pöördumist. Autorid on tegelikult erinevatel seisukohtadel, osa toetab kanepi üldist kättesaadavust, teine osa, nagu näiteks erakonna Eestimaa rohelised esimees Aleksander Laane, selle kasutamist üksnes retsepti ravimites. Tema sõnul on tegemist väga olulise teemaga. See puudutab siiski umbes kümmet 1000 inimest Eestis, kelle jaoks ravikanep võiks olla väikseks või suureks või oluliseks ja ka võib-olla ka ainsaks võimaluseks tegelikult. Laane ütleb ka, et arstide võimalust praegu kanepit ravimina välja kirjutada võib hinnata üksnes teoreetiliseks. Me ei saa rääkida mingisugusest ravist ega mingisugusest reaalsest võimalusest, sellepärast et see ahel, mida arst ja patsient peavad läbima, on nii pikk ja tõenäosus, et see taotlus niimoodi lükatakse tagasi, saadetakse tagasi, öeldakse, et proovige veel midagi muud ja nõnda edasi, see on noh, nii tõenäoline, et, et keegi ei taha seda hakata isegi läbima. Pole teada, mitu arsti kanepit sisaldavaid ravimeid välja kirjutasid. Tänasele sotsiaalkomisjoni istungile edastatud Eesti arstide Liidu seisukoht on igal juhul selgelt eitav ja leiab, et mingit regulatsiooni muutma ei pea. Terviseameti peadirektor Tiiu Aro ütleb, et tegelikult ei peaks taolisi küsimusi üldse poliitilisele tasemel arutama, aga ka tema seisukoht on selge. Ma arvan, et arstiharidusega inimesed ei saa neid seisukohti toetada, võib-olla peaks see mehhanism olema natuke kiirem nende patsientide jaoks, kellel ei ole muid valikuid, et noh, see on natuke kohmakas, võib-olla nende juhtumite menetlemine, aga see on ka ainus võte ja see ei ole ka poliitiline küsimus. Korraks veel Laane arvamuse juurde, kui arstide liit ütleb, et kanepi eeliste kohta puuduvad tõenduspõhised uuringud, siis Laane kommenteerib seda nii. Uuringuid on saadud ju väga vähe teha, kuna uuringud on paraku ka seal narkopoliitika tõttu keelatud olnud. Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti arvamus kogu arutelu kohta. Meie väga tõsiselt suhtume igasse petitsiooni ja selle tõttu me ka seda arutame. Et need inimesed, kes selle teema on tõstatanud, neil on omad seisukohad, need tuleb ära kuulata. Aga seda teemat räägivad ka tohtrid, farmakoloogid kõik, et, et see on teema, mida tuleb arutada, rääkida, et ega siis tõde on kuskil keskel. Täna kuulas komisjon ära pöördumist autorite, samuti mitmete ametkondade esindajad. Otsus, kuidas seda kõike edasi menetleda, tehakse esmaspäeval lõpuks aga sotsiaalkomisjoni liikme Viktor Vassiljevi vastus küsimusele, kas riigikogu peaks kaaluma kanepi legaliseerimist. Riigikogu peab kaaluma kõiki oma otsuseid, sest kui riigikogu teeks kaalutlemata otsuseid, tuleks riigikogu ilma kaalutlemata laiali saata.", "role": "user" }, { "content": "Kanep kuulub üldise määratluse järgi ohtlike uimastite hulka ning on keelatud. Pöördumiste autorid on tegelikult erinevatel seisukohtadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSässanad on väikesed õigeusu kabelid, milles peetakse Setumaal külakogukonnale olulisi tähtpäevi, kuid mis tavaliselt kõigile külastajatele avatud ei ole. Setomaa muuseumi direktor Ivo Posti sõnul on Obinitsa muuseumile kuuluvad sässonad võimalik uudistamas käia peagi kõigil huvilistel. Sässonit üldiselt muidugi kasutataksegi ka kogukonnaürituste aegu, näiteks kui on kohalikud kirmaskid või midagi muud, siis on see säss on lahti, aga aga kuna selliseid üritusi on suhteliselt vähe, siis seda enamasti kipub see, et sässon kinni olema. Eesti Apostliku-Õigeusu kiriku ülempreester Viktor Ivask taas pühitseb remonditud Obinitsa sessõna. Võib-olla tõesti rohkem kultuuriloolist külge on praegu Sassonate puhul, et vanasti neid kasutati tunduvalt tihedamalt ja siis olid nagu olukorrad, ajad teised, aga noh, nüüd on ta selline kultuuri osa. Obinsasassonas on võimalik näha esemeid, mida leidub kõigis setomaa väikestes kabelites. Ivo Posti. Nagu tavaliselt sässonatel, seal on püha see nurk, ehk siis on mõned konikusikoni pühase nurga, rättide ja kõige muuga, aga sässonates on väga tavaline, see inimesed toovad enda väikseid ikoone, väikseid riste, väikseid kingitusi saab panna küünla põlema. Ehk siis on selline meditatsiooni ja palveluse paik, et kus mõtiskleda veidi ja, ja leida siis hingerahu või tunnetada seda setomaa, sellist, kuidas ma ütlen oma pärast õiguse vaimu. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Võrumaal avatakse Obinitsa tsässon kõigile külalistele, et tutvustada Setumaa kombeid ning uskumusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKolm olulist ja kõige suuremat fraktsiooni, kes olid üksmeelsed, niisiis konservatiivid, sotsiaaldemokraadid kui liberaalid ja, ja selliste kõhklejate ja vastaste lee, see on siis eelkõige just paremäärmuslik ja Euroopa-vastane seltskond, keda ka Europarlamendis on tõesti suurusjärgus 30 40 inimest, see üldine meelestatus on väga positiiv. Kõik need, ütleme, et siis neli arutelu, mis mul on olnud siin, nüüd europarlamendis, enne selle raporti vastuvõtmist kõikides on, on üles tõstetud just seda, et Eesti on hea märk sellest, et keerulistel aegadel. On võimalik teha selliseid otsuseid, mis rahanduspoliitika hoiavad korras. Nii et õige uhke meel on siin Parlamendis neid arvamusi kuuldes, nüüd on ju nii, et, et see viimane kell lüüakse 13. juulil, kui tuleb kokku, siis Ecofin kinnitatakse eurokurss see, et, et mis kursil minnakse üle ja ma olen kindel, et see euro kurss on seesama kurss, mis meil täna olemas on, kõik riigid on aktsepteerinud seda kurssi ja siis selle järel on niimoodi, et kõik protseduurid on läbitud. Ja siis jääb see pool aastat täpselt selleks, et Eestis vajalikud ettevalmistused ära teha, et esimesel jaanuaril kogu see eurole üleminek võimalikult mõistlikult saabuks.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendi saadikud andsid Strasbourgi täiskogul toimunud hääletusel rohelise tule euro kasutuselevõtule Eestis. Poolt hääletas 589, vastu oli 40 ja erapooletuks jäi 52 parlamendiliiget.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA kaitseminister Loi Toustin külastas sellel nädalal Slovakkiat, et ärgitada õhutõrjesüsteemide saatmist Ukrainasse. Meie eesmärk on olnud saata lisaks neid asju, mis on Ukraina vägede jaoks töötanud. Slovakkial on Venemaal valmistatud S 300 õhutõrjesüsteeme, mida ukrainlased saaksid ilma väljaõppe ta kohe kasutada. USA õhuväe erukindral David ebtula. Selle laskeulatus on 130 kuni 160 kilomeetrit ja see suudab sihtmärki tabada kuni 25 kilomeetri kõrguselt. Ukrainlased on neid rakette tulistanud, neil on olemas radarid ja laskeseadmed. Neil on vaja lisarakett. Ukrainlased vajavad veel ka tankitõrjesüsteeme, eelkõige Javeline, mille pealtrünnakud on olnud Venemaa soomukite ja tankide vastu eriti tõhusad. USA on lubanud lähiajal Ukrainasse saata 2000 jaelini 7000 muud tankitõrjesüsteemi ja 100 taktikalise drooni. Valge maja, rahvusliku julgeoleku nõukogu endine liige Richard Hukker. See on oluliselt rohkem kui venelastel on praegu Ukrainas tanke. Seega ma arvan, et ukrainlased on väga heas olukorras, et järgmistel nädalatel ja kuudel vastupanu jätkata. Julgeolekuabi viiakse Ukrainasse üle Poola ja Rumeenia maismaa piiri. Seni pole Venemaa suutnud tarneid takistada veel kord Richard Huker. Nad peavad seda tegema, kui soovivad surmavat abi peatada, vastasel juhul võib olukord nende vastu pöörata. Analüütikud pelgavad, et kui Venemaa peaks piirilähedasi abisaadetisi ründama, siis võib sõjategevus kogemata kanduda NATO riikide pinnale. See tähendaks kohe artikkel viie rakendamist. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA 800 miljoni dollariline julgeolekuabi peaks analüütikute hinnangul märkimisväärselt tugevdama Ukraina vastupanuvõimet. Samal ajal aga kardetakse, et Venemaa president Vladimir Putin otsustab meeleheites rünnata piirilähedasi abisaadetisi ja sõjategevus võib kogemata kanduda NATO riikide pinnale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomaa giid Aivar Ruukel räägib, et 100 aasta möödumist vee mõõtmise algusest Pärnu jõgi konnas pidasid nad tähistamist väärt daatumiks. Seitsmendal septembril 100 aastat tagasi Tori silla juurde rajati see esimene selline veemõõdupunkt see küll õige pea vähem kui aasta pärast koliti oorele ja seal oore külas on ta tänaseni pärast seminari, mis meil toris oli, käisime siis tegime ka näidismõõtmisi, voolukiirust ja vooluhulka ja veematkakorraldajatele on see info, mis me siis sealt saame, kas või iga tund, võib vaadata, eks ju, neid veetaseme muuta tusi. See on nagu niisugune alus, et arvata, millal siis üleujutused soomaal aset leiavad. Suvel me väga palju, võib-olla neid andmeid ei vaatagi, aga, aga seda enam noh, kevadel või talvel, kui on oodata viiendat aastaaega. Aastakümnete taguseid mõõtmistulemusi on väga huvitav vaadata, ütles Aivar Ruukel. Tol ajal ja tegelikult suurem osa sellest veemõõtmisest on toimunud käsitsi. Et siis lihalt käiski inimene kaks korda päevas hommikuti õhtuti ja ja tegi need mõõtmised ära nagu füüsiliselt. Nüüd on kõik automatiseeritud, üks asi, mis sealt seminarilt ka oli, huvitav kuulda, et et on, on teatud tsüklilisus, et on mingid sellised plokid nagu, et on kõrgemate vetega ajad või aastad ja siis on mingi kümnend, kus on veetase olnud suhteliselt madalam, et ega lisaks kevadistele ujutustele on viimasel kümnendil üsna sage, on just talvine üleujutus, et peaaegu et tuleb sama sagedasti ette kui, kui kevadine. Seda vanasti ei toimu? Jah, pigem mitte, aga, aga eks oli ka vanasti nii veevaeseid, kevadeid ja lumevaeseid talvesid. Ruukel ütles, et 100 aastat on just nagu pikk aeg, aga tegelikult hoopis lühike ajavahemik.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal tähistati saja aasta möödumist veetaseme mõõtmise algusest Pärnu jõgikonnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUude erakonda, mis hakkab kandma nime Eesti rahvaliit kuulub umbes 4800 liiget. Ühinemisleping näeb ette, et senise rahvaliidu programmis tehakse pensionäride ja perede erakonnaga kooskõlastatud muudatused. Kui mõlema ühinenud partei kongressid kiidavad ühinemisotsuse heaks, siis hiljemalt kahe kuu jooksul kutsutakse kokku juba uue Eestimaa rahvaliidu kongress, et täiendada põhikirja ja programmi ning valida juhid. Rahvaliidu esimees Arnold Rüütel ütles oma kõnes, et Eesti poliitilisel maastikul on toimunud täna tõsine muudatus ning et uue poliitilise jõu osapoolte vahel valitseb täielik usaldus. Nüüd aga poolte endi seisukohad, miks ühinete perede ja pensionäride erakonna juht Mai Reial. Ma arvan, et aeg on praegu selline, kus lihtsalt Eesti vabariigi poliitilisel maastikul on erakondasid niivõrd palju, et väga raske on valijal vahetada, teha ja just eeskätt programmide alusel. See on üks põhjus, et olla valijale nähtavam ja selgem. Ja teine faktor näitab ka seda, et siiski ainult tugevatel suurtel erakondadel on asja edaspidi võimu juurde. Ja selge on see, et iga erakond oma poliitilise programmi realiseerimise võimalust ikkagi võimul olles ju kõige paremini näeb. Eesti Rahvaliidu nimi jääb kestma ja perede pensionärid oma kaob. Kas tähendab see, et üks neelab teise Rahvaliidu aseesimees Villu Reiljan? Maarahva erakonna nimi ongi muudetud Eesti rahvaliidu ks selle kindla eesmärgiga, et me kõik läheme sisse muutumisprotsessi ja see Eestimaa rahvaliidu nimi rahuldab tõepoolest nüüd nii maaliitu kui ka pensionäride Perede erakonda. Me ei tegele mingite ära neelamiste või, või ärasöömistega, meile on eesmärk üks ühendada jõud, et oma valijaskonna ja nende sotsiaalsete kihtide huve siis efektiivselt kaitsta, mitte olla poliitikas seirajad. Ja selle ära seletajad, vaid tegelikult mõjutajad ja see on meie kohustus tegelikult.", "role": "user" }, { "content": "Kirjutati alla ühinemisleping Eesti Rahvaliidu moodustamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMonumendi avasid Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius. Mälestusmärgi autoriks on skulptor Aleksandr Litvinov ja arhitekt Oleksemsugov. Avamisüritusel esinenud linnapea Edgar Savisaar kinnitas, et linnavolikogu otsus nimetada Lasnamäe õigeusu kiriku esine väljak Aleksius teise väljakuks ja püstitada kiriku ette monument olid loomulikud ja ainumõeldavad. Samas toimus ka patriarh Aleksius teist mälestav jumalateenistus. Edgar Savisaarele tuli pärast Aleksiuse püsti avamist vastata ka ajakirjanike küsimustele, ennekõike sellele, miks selle kiriku ehitus on nii poliitiliseks aetud. Ma arvan, et on inimesi, kes ei mõista kiriku tähendust. Ma juhin teie tähelepanu sellele, et praegu siinsamas kõrval on nii luteri kiriku kui ka mitmete teiste kirik juhid, kes kõik tulid sellest üritusest osa võtma ja sellele kaasa elama. Mul on väga kahju, et Eesti valitsus tegelased ei käitunud väga targasti, aga see on nende otsustada, kes tulevad ja kes ei tule. Savisaare sõnul läheb kiriku ehitusega aega veel umbes aasta, seega just kohalike valimiste, nii nagu ajakirjanikud märkisid Vaadake, nüüd ärge küsige, et miks meie tegime selle poliitiliseks teie praegu tegite selle poliitiliseks ja võibolla need ministrid ei tulegi, sellepärast et teie olete seda juttu ajanud neile kogu aja. Ka lükkas Savisaar tagasi poliitik Jaak Juske väite, nagu oleks ta teinud pühakoja ehitamisest valimiskampaania osa. See olevat Savisaare sõnul üksnes Juuske arvamus. Eesti Evangeelse Luteriusu kiriku juht Andres Põder leiab, et täna avatud Aleksius monument on hea näide rahva mälust ja kirikute koostööst. Kõigi meie Eesti kirikute juhid, kes on aidanud kaasa Eestimaa usuelule väärivad kunagi meenutamist ja võib-olla ka siis monumendidega. See on üks hea näide rahva mälust ja ka luterlik kirik on ju seisnud õigeusu kiriku kõrval läbi aastasadade ja selles mõttes me rõõmustame ühes kaaskristlastega.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Lasnamäel avati Eesti päritolu endise õigeusu patriarhi Aleksius II büst.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskpäeval juhatas kirikukellade mäng sisse Haapsalu lossiplatsil algava aktuse. Koos oli hulk rahvast lasteaialastest päris vanade inimesteni. Tüdrukud jaotasid soovijatele siniseid, musti ja valgeid õhupalle. Janeli oli nõus andma kiirintervjuu. Kui palju õhupalle täna laiali jaotatakse? 500 vähemalt. Ja nendest on veel teil alles ikka inimestele, kes alles tulevad. No ütleme nii, et jaguma peab kõigile, kõik peavad saama õige ja kes saavad musta ja kes sinise, mille järgi jaotatakse. Tee nii, kuidas keegi tahab, kes avaldab ise soovi ja ka värvilist olnud noored poisid valivad musta ja tüdrukud valget. Aktus algas, peeti kõnesid, meenutati ajalugu, peaminister Jüri Ratas. Vaevalt julgesid meie esivanemad 100 aastat tagasi unistada et meil on õnn ja rõõm 2018. aastal seista siin Haapsalus, Tallinnas, Mustlas, Viljandis, Narvas või kus tahes Vaba Eesti punktis ja nautida sedasama tegelikkust, millele noil päevil alus pandi. Paar tundi hiljem toimus Haapsalu ühisgümnaasiumis pidulik tseremoonia, kus anti üle riiklikud kultuuri ja teaduspreemiad. Laureaate oli mitukümmend, anti üle mitu elutööpreemiat ja preemiat. Ka viimase aja tegevuse eest elutööpreemia pälvinud folklorist Mall Hiiemäe ei tööta enam täiskoormusega, kuid tegutseb endiselt. Mul on võimalus ka, näiteks esimeseks etapiks on rahvaluule kogumiseks, sest ma liigun rahva hulgas ja kuna Virumaa on minu kodukant, siis ma olen just kodukandis rohkem nüüd ette võtnud ja seal on ka nüüd Viru instituut ja väga hea on. Ja siis me saame ka Viru instituudiga koos teha, nii et ma saan ikkagi tasapisi saan kaasa teha nendes erialastes asjades ja see on mulle lihtsalt hobi eest. Praegu. Füüsik, samuti elutööpreemia pälvinud Agu laisk on rahul, et tingimused töö tegemiseks on reeglina olnud head. Mul on olnud õnn suhteliselt vähe kannatada, ümberkorraldusi, ma olen väga stabiilselt töötanud, seda isegi nimetatakse mõnikord konnatiikiks. Aga tegelikult on niisuguses rahulikus olekus väga hea tööd teha ja mul on õnnestunud üsna palju ära teha. Juba kolmanda teaduspreemia pälvinud Ülo Niinemets tegutseb geo ja peoteaduste alal ja leiab, et tunnustus on üks vahva asi. Ma arvan ka, et see on väga tore tegelikult selles mõttes, et me siin teadlased tegelikult töötame nagu kogu aeg ja, ja üldiselt ülikoolis on olukord selline, et, et mida rohkem sa tööd teed, seda rohkem sa nagu tööd saad, et, et sellist tunnustust tegelikult selle eest nagu väga palju tavaliselt ei, ei tule, et, et töö toob rohkem tööd juurde, aga, aga just vähemalt üks kord aastas, et teadlasi tunnustuseks minu meelest see on väga, väga hea märk. Wiedemanni keelepreemia laureaat Reet Kasik rääkis eesti keele tähtsusest ja teatas, et ta on õnnelik. Ma olen eluaeg saanud teha seda, mida ma olen tahtnud ja ma olen saanud teha seda eesti keeles. Eesti vabariik, 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli ütleb, et seni on kõik läinud hästi. Vaadates neid rõõmsaid inimesi ja, ja, ja rohkelt rõõmsaid inimesi kas või siinsamas Haapsalus, täna või, või eile neil tseremooniatel Tallinnas päästekomiteed meenutamas või Eesti pangas või, või raamatusarja avamas, siis ma usun, et, et nendest väga paljudest üritustest 650 üritust ma meenutan, eks ole selle nädala jooksul Eestis ja väljaspool Eestit, et igaüks leiab oma väikese väikese ürituse, olgu see siis suurem või väiksem, aga midagi südamele.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vabariigi sünnipäevanädala sündmused jätkusid täna Haapsalus. Anti üle riiklikud preemiad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeetõttu ütleb Veiko Vahula on haiglate võimekuse tõepoolest ka piir. Kuna meil on väga missioonitundelised, tervishoiutöötajad, arstid-õed, ämmaemandad, aga ka kliinilised assistendid ja kogu tugipersonal, siis täna me oleme suutnud vaktsineerimise tempot hoida selles samas mahus, nagu on vaktsiini ka peale tulnud. Praeguse korralduse järgi on vaktsineeritavate haiglatöötajate nimekirjade koostamine haigla ülesanne. Pärnu haiglas näiteks on vaktsineeritud esimese doosiga 903 töötajat ja teise doosiga juba 830 töötajat väljaspool haiglat, töötajate vaktsineerimine. Selle korraldus on meil täna selline, et haigekassa ja terviseamet koostöös koostavad sihtrühmade nimekirjad edastada need haiglatele ja haiglad sealt võtavad siis nii-öelda korraldusliku poole, kõik üle otsitakse nimekirjade alusel üles vaktsineeritavad, planeeritakse aeg, koht ja vaktsineeritakse. Te olete vaktsineerinud ka nüüd eratervishoiutöötajaid, hambaarstid ja spaade töötajad. Pärnu haigla on väljaspool oma töötajate nimekirja vaktsineerinud ära siis maakonna hambaarstid. Sel laupäeval on plaanis nendele teine doos eraraviasutuste töötajad, spaade töötajad, osade hooldekodude töötajad ja apteekrid ja selle nädala lõpus. Laupäeval planeerime vaktsineerida ära 160 õpetajat ja oleme andnud kindla lubaduse ja nõusoleku. Kui on vajadus siis aidata ka politsei, pääste ja, ja kõikide teiste esmaliini töötajate vaktsineerimisel. Küsin Veiko Vahulalt ka, kas apteekritest võiks vaktsineerimisel abi olla? Vaktsineerimise puhul ei ole tähtis, kes seda teeb, tähtis on see, et oleks tagatud eeskätt kvaliteet ja patsiendi ohutus. Et juhul, kui apteekrid suudavad tagada kehtestatud nõuded ja patsiendi ohutuse, siis loomulikult iga abi on teretulnud. Eilse seisuga oli Pärnu haiglas 36 Covid patsienti, neist kaks juhitaval hingamisel. Voodikohti on 53. Kuna on näha ette, et haigestumine ka Pärnumaal kasvab, siis olukord muutub päev-päevalt pingelisemaks. Hetkel me saame oma voodifondiga hakkama ja seda suuresti ka tänu koostööle erinevate haiglatega, me jagame haigeid vastavalt vabadele vooditele sõltumata siis elukohast.", "role": "user" }, { "content": "Koroonale saab piiri panna üksnes kiiremini vaktsineerides. Pärnu haigla ravijuht Veiko Vahula ütles, et haigla teeb vaktsineerimist põhitöö ehk patsientide ravimise kõrvalt, aga õnneks on palju neid, kes on nõus lisatööd võtma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKeskerakond ja Res Publica said riigikogu valimistel võrdselt mandaate, kuigi keskerakonda toetas pisut rohkem valijaid mõlemale erakonnale kuulub parlamendi tulevases koosseisus 28 saadikukohta. Reformierakonnal on 19, rahvaliidul 13, Isamaaliidul seitse ja mõõdukatel kuus mandaati. Lõppenud valimistel sai isikumandaadi riigikogusse 14 poliitikut. Kõige populaarsem oli Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, järgnes Reformierakonna juht Siim Kallas. Savisaarele andis oma hääle 12939 valijat. Kallase toetuseks anti 10009 häält. Isiku mandaadi said veel vilja Savisaar ja Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast, Tõnis Palts, Juhan Parts, Taavi Veskimägi, Külvar Mand ja Marko Pomerants Res Publicast Urmas Paet, Andrus Ansip ja Signe Kivi Reformierakonnast ning rahvaliidu esimees Villu Reiljan ja mõõdukate juht Ivari Padar. Kõik nad kogusid üle 4300 hääle. Uurisime riigikogusse pääsenud erakondade esindajatelt, missuguseks kujuneb nende hinnangul tulevane valitsuskoalitsioon. Reformierakonna esimees Siim Kallas. Ma arvan, et üldisel valimistulemusel on väga hea, et Isamaa ja mõõdukad said piisavalt hääli, et Riigikogus saada esindus, see oleks väga sant lugu olnud, kui nemad oleks välja jäänud, siis oleks väga palju hääli kaotsi läinud. Ja teine asi on muidugi see, et tõepoolest Keskerakond ei saanud mingisugust sellist ülivõimsat liidripositsiooni, mis oleks jälle olukorra mõnevõrra keeruliseks teinud. Eks tuleb koalitsioon, eks igalühel on oma protseduurid, meie oleme ise otsustanud, et kolmapäeval tuleb meil juhatus kokku ja ja siis me hakkame oma seisukohti kujundama, aga ilmselt ei saa meie olla need initsiaatorid, kes hakkavad võimalikku koalitsiooni looma, nii et ootame ja vaatame, mis saab. Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas. Ühelt poolelt me saame toetuda senisele kogemusele Reformierakonnaga teiselt poolelt kahtlemata see maksuvaidlus, see maksu küsimus kõige suurem vaidlus läbi aegade olnud ja enne, kui selles suhtes mingit selgust ka kokkulepet ei ole, on on väga raske siit edasi minna. Kahtlemata rahvaliiduga on võimalik koostööd teha ka valitsuse tasemel. Aga Keskerakond on üsna suur erakond, üsna vanaerakond, me oleme ammu deklareerinud, Eesti poliitikamaastikul ei saa välistada koostööd ühegi erakonnaga. Res Publica juht Juhan Parts on kindel, et koos Keskerakonnaga tema juhitav erakond valitsust ei moodusta. Seda ei tule, seda ei tule ja see on ka erakonna arvamus, me käsitleme niisuguste võrdsete partneritena kõiki erakondi, välja arvatud keskerakonda. See ei ole lihtsalt jutt nagu poospoosi pärast või see ei ole vastuolemine ühele erakonnale, mis esindab väga suurt osa Eesti rahvast ja need on ka meie inimesed ja selles mõttes ei saa jutu, võib olla, et kui meie moodustame valitsused nagu justkui, nagu nende huvid jäävad kuhugi tahaplaanile, sellist valitsust ei vaja. Eesti Keskerakonna puhul on need väärtused siiski erinevad mis muudavad raskeks just sellise usalduse saavutamisel. Rahvaliidu juht Villu Reiljan arvab, et rahvaliit on üks tulevase valitsuse moodustajatest. Küllap me mahume sinna, vaatame kõigepealt ära, kuidas need hääled siis täpselt jagunevad. Eks see on rasked kõnelused. Isamaaliidu endine esimees Mart Laar ei taha ühtki konkreetset valitsusliitu veel pakkuda. Siin on äärmiselt palju erinevaid võimalusi ja eks see sõltub väga palju ikkagi, millise prioriteedi üks või teine erakond endale nendel läbirääkimistel ka seab ja milles suudetakse kokku leppida. Arvan, et see koalitsioon sisaldab Res Publicat ja praegusel hetkel on pall tema käes. Ja mõõdukate aseesimees Katrin Saks leiab, et kuigi mõõdukad said riigikogusse vaid kuus kohta, võivad nemad valitsusläbirääkimistel üpris oluliseks kaalukeeleks kujuneda. Võib kujuneda situatsioon, kus kuus-seitse kohta on tegelikult suurem arv, kui tegelikult on kaalukeele mõttes. Aga me oleme seisukohal, et meie jaoks ei ole oluline saada koalitsiooni ka hinna eest. Meil on olulised mõned ideed, mida me päris kindlasti tahaksime teostada ja üks on kindlasti aktiivne tööhõivepoliitika. Need meetmed, mis meie arusaamist mööda peaksid olema järgmises koalitsioonileppes, vähemalt selles koalitsioonis, kuhu mõõdukad kuuluvad ja teine on kindlasti igale emale palk ehk meie ema ja palga idee. Ettepaneku valitsuse moodustamiseks peab valimistulemuste põhjal tegema president Arnold Rüütel. Kindlasti kohtume kõigi erakondade esindajatega, kes saavad riigikogusse ja peame nõu, kuidas on õige käituda selles olukorras selleks, et kõige kiiremini valitsus moodustada ja tegus valitsus.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valimised on toimunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõrgenenud elektrihinnale viidates otsustati Kohtla-Järvel juulikuu lõpuni tänavavalgustus välja lülitada. Linnavalitsusse on pöördunud kümneid pimendamisega rahulolematuid linlasi, räägib Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael. Linnavalitsusse on helistatud ja kirjutatud ikka üle kümnekonna. Ma arvan, et võib-olla 20 30 helistamist on olnud, on ka kirju sisse tulnud, loomulikult me nende kirjadele vastame, me viitame sellele, millele me ka tuginesime, selle otsuse vastuvõtmisel püüame aru saada ja püüame kutsuda inimesi mõistma sellist olukorda, sest raha ei tule mitte kuskilt niisama. See tuleb eelarvest ja kui eelarves on ette nähtud nii palju siis ja kui sellest jääb puudu, siis lihtsalt kannatab teine valdkond. Arvestuste kohaselt hoitakse pimendamisega kokku üle 100000 euro, kusjuures kevadel määrati linna endistele juhtidele eduka töö eest preemiaks lahkumishüvitist üle 60000 euro. Toomas Nael. Aga preemiate väljamaksmine oli mitte linnavalitsuse otsus, see oli volikogu otsus ja mul on raske seda kommenteerida. Politsei sõnul raskendab pimendamine korrakaitsjate tööd. Õnneks pole senise kümmekonna pimeda ööga linnas kuritegevuse kasvu täheldatud. Selleks, et öösel Kohtla-Järvel turvalisem liikuda oleks, jagati linlastele erinevaid soovitusi, räägib politsei ja piirivalveameti Kohtla-Järve piirkonna vanem Sofia Sarap. Kõige lihtsam soovitus, et tehke ennast nähtavaks, näiteks kui kõnnite pimedas linnaruumis, siis kasutage valgusallikat või taskulampi jalakäijana. Kindlasti kandke helkurit, et tuletame inimestele meelde, et, et nad teeksid kõiki võimalikke enda vara kaitsmiseks ja kui nad näevad linnas midagi kahtlast või tunnevad ohtu, siis kindlasti teavitage politseid. Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael lisas Tulebki see võtta nii, kuidas ta on ja tuleb olla ettevaatlik. Võib-olla käia koos kellegagi tööl ja tagasi, noh, ikka tavalised sellised nii öelda abimeetmed, mis hoiab turvalisust vaadata, ümber kõndida ettevaatlikult. Kohtla-Järve linn on suuruselt Eesti viies omavalitsus, kus viies linnaosas elab kokku üle 32000 inimese. Kohtla-Järvel, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järvel otsustas linnavõim raha kokku hoidmiseks lülitada välja tänavavalgustuse. Öösel töölt koju tulevatel inimestel soovitatakse liikuda linnas turvalisuse kaalutlusel paarikaupa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Raimond Tamm tunnistab, et linna kõnniteede lumest puhtaks lükkamine ei ole kõigile tartlastele jõukohane. Nii küsitakse pea iga aasta, kas linnavalitsus saaks koristuse ise korraldada. Linna poolt vaadates on peamine probleem on see, et seda ei saa masinatega valdavalt hooldada. Ehk siis siin on väga suured pikad lõigud, mida peab nii-öelda käsitsi hooldama ja see tähendab seda, et ka see teenuse maksumus linna poolt vaadates on väga kõrge ja me oleme rehkendanud, et kui me räägime nüüd ainult talihooldusest, siis vähemalt üheksa, 10 miljonit eurot on see kulu, mis nende nii-öelda täiendavate kõnniteede hoolduste eest tuleks linna poolt maksta. Eesti 200 ja linnavolikogu liige Pärtel Piirimäe ütleb, et kõrge kulu üksi vabandus na ei piisa. Linnavalitsus peab leidma praegusest parema lahenduse. Tõesti, kui see nüüd jääb see ühiskondlik kokkulepe, et krundiomanikud jätkuvalt vastutavad endaga piirnevate kõnniteede eest, et siis omavalitsuse eestvõttel siis oleks võimalik sõlmida selliseid kollektiivseid lepinguid, et seda tööd saaks teha ühiselt ja vastavate firmade poolt ja kasutada vastavat tehnikat. Mitmed omavalitsused siiski korraldavad lumekoristuse ise. Värske näide on Võru linn, kus alates sellest talvest on linnavalitsus võtnud vastutuse enda kanda. Võru abilinnapea Raul Tohv ütleb, et 23 kilomeetri jagu kõnniteede puhastamiseks kulub talvel 68000 eurot. Täpselt samad takistused nagu Võrus, et et on ikkagi need hoonetest välja tulevad trepid ja ja on need puud haljastusaladel ja nii edasi, et on ikka takistusi, aga, aga sellega on hakkama saadud hetkel jah. Ja kui vaja, siis tulevad ka labida mehed ja, ja lükkavad mingisuguse osa puhtaks. Kõnniteid, mida praegu koristavad lumest kinnistu omanikud, on Tartus ligikaudu 10 korda rohkem. Omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna nendib, et Tallinnale ja Tartule oleks lumekoristus kallis kuid ütleb, et Eesti jõukamad omavalitsused peaksid suutma oma kõnniteed korras hoida. Omanike keskliit on välja pakkunud, et jõustame siis selle süsteemi muutuse aastast 2024, et teadupärast siis riik plaanib muuta maamaksu arvestust, et see maad peaks hinnatama korraliselt ja maamaks peaks oluliselt ka tõusma, et see oleks ju loogiline kate ka selle nii-öelda lisakohustuse finantseerimiseks.", "role": "user" }, { "content": "Tartu kõnniteede täiendav lumekoristus läheks linnavalitsuse hinnangul maksma kuni 10 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTa kestab circa kolm tundi, sellega läbitakse kusagil 700 800 kilomeetrit, umbes noh, tervet Eesti vastutusala see nüüd ei kata, aga kord on ta siis näiteks Tallinnast lääne poole ja kord on Tallinnast ida poole see vaatluslend patrulllend. Kui te teete selle lennu kord nädalas, siis see võimalik reostus võib olla juba nädal aega vana, nii või. Tegelikult küll ja ta võib olla veel rohkemgi vana, sellepärast et noh, ei pruugi ju seda alati ka lennuga leida, sest ta on nii-öelda noh, silmaga vaatamise kaugus võib-olla siin mõni kilomeeter võib olla kuni 10 ja hea ilmaga on see silmaga nähtav mereala, kus seda reostust võib leida. See tähendab seda, et te saate neid lende teha ikka ainult valges siis kui inimene näeb Jah, valges ja ilusa ilmaga selle jaoks tegelikult on olemas ka reostuse avastamise radarid. Aga noh, paraku nad on nii kallid, et noh, Eestil ei ole siiamaani olnud nagu võimalik neid soetada. Mida nüüd piirivalve lennusalga spetsialisti pilguga meil õieti vaja oleks, et see töö oleks efektiivsem? Tegelikult palju olulisem oleks lennata tihemini ehk siis, et kas või kas või visuaalselt, esialgu aga aga näiteks üks lend päevas, et kui ta avastada varem, on tema temaga palju lihtsam võidelda ja esimene oleks nii-öelda lendude sagedus ja siis teine muidugi siis radar, et annaks ka pimedas jälgimise võimalused, on üsna tõenäoline, et suurem osa reostustest tehakse pimedas atiivne mõju ka, et võib-olla siis teatakse, et on võimalik avastada ja välditakse seda. Mis see raha välja teeks, kui niisugune asi oleks? Kui nüüd radarist rääkida, siis niisugune vähegi asjalikum komplekt oleks siis kusagil 20 miljoni kandis, aga kui nüüd rääkida lendude tihendamisest ütleme siis nelja lennunii nädalas, siis ta teeks kusagil viie-kuue miljoni vahel aastas nagu lisaressurssi oleks vaja, aga küsimus on vist siinkohal selles, et see vastutusala või ütleme, see on nagu natukene kahe ministeeriumi vahel on see selge piir nagu tõmbama või merereostuse patrullimine on piirivalve rida, aga samas on keskkonna noh, teema ise on nagu keskkonna valdkonda kuuluv ja siin ei ole nagu mõlemapoolsed, et head tahet nagu kujunenud praegu koos mingi projekt käima lükata, et kui niisugune tahe tekiks, et siis ilmselt oleks võimalik leida ka need kõik, need puuduvad vahendid siin võime naaberriikide kogemuse peale toetuda, et nemad ikkagi nagu on läinud seda teed ja patrullitakse päris tihedalt ja ja ilmselt on siis ka seda noh, õnnetuste mõju nagu analüüsitud, et mis maksis likvideerimine ja mis maksab siis see nii-öelda preventatsioon.", "role": "user" }, { "content": "Lennusalga ülem Allan Oksmann vaatluslendudest, vaatluse parandamise võimalustest ja raha vähesusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli akadeemiline komisjon otsustas ühehäälselt, et poliitik Rainer Vakra lõputöö on plagiaat ja tegi ülikoolile ettepaneku tema diplom tühistada. Komisjoni otsusest rääkis ajakirjanikele Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska. Komisjon põhimõtteliselt võttis vastu kaks otsust. Esiteks tunnistas ikkagi Rainer Vakra töö suures oletuses plagiaadiks ja teiseks siis teeb komisjon ettepaneku diplomi tühistamiseks. Ma arvan, et sellise ülikoolipoolse otsuseni me jõuame võib-olla kuskil nädala jooksul või otsuse projekti ni õigemini ja, ja siis tuleb edastada ka teisele menetluse osapooled enne kui saab lõpliku otsuse teha ja kuulata ka tema kommentaare sellele. Selle menetluse käigus me küsisime selgitusi kõikidelt osapooltelt ja kutsusime tõepoolest ka Rainer Vakra eraldi selgitusi andma ja telefoniintervjuu oli meil ka veel komisjoni ajal retsensendiga. Ja noh, eks neid siin arusaamad võib-olla on erinevad, et akadeemia komisjon ikkagi põhiosas vaatas kattuvusi, nende tööde kattuvusi ja ka seda, et kes oli siis mingisuguste osade autor, kattuvused olid suures ulatuses Vakra ütles rahvusringhäälingule, et sai komisjoni otsusest teada Aktuaalse kaamera reporteri käest ja ei pea niisugust asja Tallinna ülikooli poolt korrektseks käitumiseks. Kas ta jätkab sotsiaaldemokraatlikus erakonnas või poliitikas üleüldse, ei osanud Vakra veel öelda ja märkis, et ootab kõigepealt ära komisjoni otsuse teksti ning selles olevad põhjendused. Vakra rääkis ajakirjanikega täna ka enne seda, kui komisjon otsuse tegi. No mina olen olnud kogu aeg samal seisukohal, et mina selles projektis osalesin, nii minu juhendaja retsen kõik teadsid, et ma seal praktikal olin ja ma arvan, et komisjon peab andma sellele hinnangu, nii et mul ei ole põhjust oma seisukohta muuta ja seda ma kavatse ka teha. Ja ma tõepoolest meenutan neid 20 aasta taguseid sündmusi nii täpselt ja nii hästi, kui ma saan, et anda sellele komisjonile võimalikult suur infopagas, mille põhjal otsuseid teha. Sotsiaaldemokraatliku erakonna pressiesindaja ütles, et erakond arutab Vakra küsimust oma järgmisel korralisel juhatuse koosolekul. Pressiesindaja sõnul taunib erakond igasugust plagiaadi. Pressiesinaja märkis, et valija on Rainer Vakrale oma hinnangu andnud ning millised on erakonna järgmised sammud, otsustab juhatus.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon otsustas ühehäälselt, et poliitik Rainer Vakra lõputöö on plagiaat ja tegi ülikoolile ettepaneku tema diplom tühistada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui 2021. aasta Eesti majanduses oli kiire kriisist taastumise aasta, kus hakkas hoogne majanduskasv, palkade tõus, aga ka hinnakasv siis nende kõigiga võib arvestada ka alanud aastal. Nii kinnitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Ligikaudu pool inflatsioonist tuleb energiahindade tõusust ja see hoiab sellist hinnakasvu siin eesolevatel kuudel veel üleval. LHV Grupi juhi Madis Toomsalu hinnangul jätkub hinnakasv järgnevatel aastatelgi, kuid see pole tingimata halb. Kui vaadata Euroopa hinnatõusuprognoos siis ta kusagil sellise kolme-nelja protsendi juurde jääb. Eesti puhul see hinnatõus jääb natukene kõrgemaks, tõenäoliselt. Aga teistpidi ei maksa ka mingisugust katastroofi oodata, et lõpuks need kasvavad hinnad lubavad ettevõtetel teha uusi investeeringuid ja, ja kui see hinnakasv on mõõdukas ja kontrolli all, siis pigem on, on kuhugi maana ikkagi positiivne. Investor Kristi Saare tõdes, et väga keeruline on ette näha, mis sel aastal saama hakkab, sest meil ei ole nii-öelda klassikaline majanduskriis. Meil on selline siiski tervishoiusektorist tulnud kriis, kuhu riigid kildiselt sekkuvad, kui majandus üldiselt ise korrigeeriub, eks ju, nõudlus ja pakkumine, kõik muud sellised vaba turureeglid peaksid toimima. Kui riigid panevad ennast näiteks uuesti kinni, see moonutab taaskord turgu. Üks risk, millega tükk aega ei ole pidanud arvestama, poliitiline risk, et riigid midagi otsustavad, on praegu väga-väga suurelt laual. Ja tegelikult meil on see suhteliselt suur probleem. Sellised vanad rahapoliitilised meetmed, mida varem kasutati, teda enam ei toimi. Me oleme nii palju raha trükkinud, me ei oska enam rahatrüki ära lõpetada. Me teame, et me peaks intresse tõstma, aga samas on seda väga keeruline teha, sest et Lõuna-Euroopa riigid oleksid siis kohe oma majandusega külili. Mertsina hinnangul tänavu majanduskasv küll jätkub, kuid aeglustub. Kriisile või majanduslangusele, järelolevatele aastatele ongi tüüpiline kiire kasvuhoog mis mõne ajaga siis raugeb. Ehk siis mingisugust sellist suurt krahhi või, või mulli lõhkemist praegu ei ole näha, et võiks kuskilt tulla. Mulli lõhkemise kohta öeldakse seda, et see, et on mull, sellest saab aru alles siis, kui see mull lõhkenud juba on.", "role": "user" }, { "content": "Hinnatõus jätkub ka sel aastal ja hakkab vähendama inimeste ostujõudu. Sellisel arvamusel on majanduseksperdid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee puudutab siis elektritootmise põhitingimuste kokkulepet eksklusiivne kokkulepe, mille tulemus peaks olema siis, et ehitatakse siia siis elektrijaam, tähtaegade juttu, see eksklusiivne klausel on, arendustööks on kõik ettevalmistustööks on kuni kolm aastat ja elektrijaam peaks olema siis 2015, aga noh, vaheetapp on siis nii-öelda kolme aasta pärast, enne kui kopp maasse lüüakse, mida Eestis selle kokkuleppega saab? Et võib-olla täna on nagu raske öelda, kas tegemist on mingisuguse, väga põhimõttelise märgiga või veel mitte, aga fakt on see, et Eestil on olemas ainulaadne tehnoloogia ja see kokkulepe näitab, et me suudame seda no eksportida ja sellega kindlasti teenida mitte ainult siis nüüd majandusliku kasu, aga ma arvan ka nii-öelda laiemat kasu, et meie aktsepteeritavus ühe valdkonna energeetika tehnoloogias on nagu saanud tugeva kinnituse. Lisaks nüüd Jordaania valitsuse jahsõnale on vaja ka sama Jordaania parlamendilt millal see võiks tulla. Vot siin on nagu kaks asja, et üks on see tänane leping, mis puudutab nii-öelda elektri, aga samas on teine leping, mis puudutab põlevkivi õlitootmist ja see õlitootmine on tegelikult veelgi võib-olla suurem projekt ja selles osas me siis edastasime omapoolse ette valitsusele ja vot see peab saama siis parlamendi aktsepti, mitte see elektri tootmine, jah, elektri osas põhimõtteliselt ütleme, valitsus on aktsepteerinud ja seda see siin rohkem mingit täiendavaid aktsept ei ole vaja, nüüd tuleb projekt käivitada, aga õli puhul on, kuna siin on vajalik teatud kontsessioon siinselt põlevkivi varusele ja see projekt kestab ju kuni 10 aastat. Selles osas siis nüüd ettepanek on edastatud. Ma siin ise arvan, et kuskil kolm kuni viis kuud on ju, on see aeg, millal siis Jordaania valitsus kujundab mingi seisukoha ja mille põhjal algavad siis nii-öelda läbirääkimised, loodetavasti, et siin nagu mingit aja venitamist ei ole, need kaks projekti koos annavad väga suure sünergia, tegemist on ikkagi teatud tööstuse käivitus misega ühes riigis ja sellise tööstuse, mille kogemus meil endal on olemas, nii et need on nagu kaks projekti, aga nad on väga orgaaniliselt seotud, see põhiprojekt on ikkagi see õlitööstus, millel töö käigus lisandus see nii-öelda elektrijaama idee, mis on siis jõudnud juba täna teatud esimese kokkuleppeni.", "role": "user" }, { "content": "Majandusminister Juhan Partsi intervjuu Mall Mälbergile Eesti ja Jordaania elektritootmise kokkuleppest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSulev loo kasuks räägib tema kogemus transiidi ja logistikasektoris. Ta on juhtinud selliseid ettevõtteid nagu N, terminal Grupp, Milstrand ja Pakterminal. Eesti raudtee nõukogu esimehe Raivo Vare sõnul tuleb uuel juhil võimalikult kiiresti asuda otsima võimalusi kaubavedude suurendamiseks Eesti raudteel, mis on ka ettevõtte peamine sissetuleku allikas. Loomulikult selliseid raamtingimusi poliitika poolt seatud ületada ei ole võimalik, aga on võimalik teatud viisil ütleme natukene kohendada mingis osas seda olukorda, ehk siis noh, ma ei väida, et on võimalik tagasi jõuda sellesse aega, kui, kui meil oli 45 miljonit tonni, aga aga no natukene tuleb tagasi saada, sest midagi ei ole teha. Praeguse seisuga riigil nii palju raha ei ole, et seda kõike kinni maksta. Raivo Vare sõnutsi on sügishooaja peamisteks ülesannet eks veel ettevõtte organisatoorse poole korraldamine ja raudteemudeli enda kohendamine uue Euroopa raudtee paketi juurutamise raames. Uus tippjuht saab ka võimaluse osaleda uue meeskonna komplekteerimisel. Raivo Vare. Noh, otsustusõigus tippude puhul juhatuse liikmete puhul on vastavalt seadusele on, eks ole, nõukogul aga loomulikult nii-öelda see valikus osaleb tippjuht igati nii palju, kui kui võimalik, antakse selles suhtes ka vabadust loomulikult ja teine asi noh ega struktuur võib-olla ka võib natukene muutuda. Teisest küljest ma arvan, et on peaaegu kindel, et ühel või teisel viisil infrastruktuuri juhtiv juhatuse liige, noh see on võib-olla esimene asi ka, mis kohe-kohe oleks vaja ära lahendada ja ma sain niimoodi aru, Sulevloo ka täpselt nii seda asja näeb. Kuidas siin teiste positsioonidega on, täna on liiga vara kommenteerida.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raudtee juhatuse esimeheks saab Sulev Loo, kes juhtis viimati logistikafirmat Tarcona. Aktsiaseltsi nõukogu ootab uuelt juhilt eelkõige lahendusi olukorrale, kus kaubavedude hulk on drastiliselt vähenenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Taavi Rõivas märkis valitsuse pressikonverentsil, et sel teemal oli valitsuses ebaproportsionaalselt pikk vaidlus ja kuna valitsuse otsused soovitakse teha konsensuslikult, siis paraku kokkuleppele ei jõutudki. Valitsuse istungil olid Saaremaa valla nimele vastu haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning põllumajandusminister Ivari Padar. Kaitseminister Sven Mikser oli oma vastuseisu väljendanud kirjalikult. Rõivas avaldas nördimust, et olukorras, kus Ukrainas on sõda ja tal on terve päev planeeritud tähtsateks kõnelusteks, takerdutakse just sellises küsimuses. Ma isiklikult küll väga loodan, et, et me leiame siin veel mõistliku kokkuleppe, sest see, kui kolme valla juhid on jõudnud väga selge arusaamani kuidas edasi minna, nad on kohapeal valinud välja nime, nad on kohapeal kokku leppinud, kuhu tulevad keskused on kohapeal kokku leppinud investeerimisplaani siis minu jaoks isiklikult ausalt öeldes on natuke kohatu, kui Tallinnast hakatakse ütlema, et ei sõbrad, et ei sobi mitte meile selline asi, et aga noh, mis teha. Mitu kuud tagasi välja pakutud nimevariant Saaremaa vald on saanud toetuse ühinemist soovivate valdade volikogudelt. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul tuleks kohalike soovitud nimevalikut toetada, kuigi kohanime nõukogu pole seda varianti soovitanud. Kohalikud vallad, maavanem on esitanud siseministeeriumile taotluse, et, et see oleks Saaremaa vald ja kohanime nõukogu andis nii-öelda hinnangu siis kolmele võimalikule nimele, mis on Läänesaare südasaare ja ja siis Saaremaa vald, et ja hindas siis neid nii-öelda omapoolselt objektiivselt ja sealt ta valis siis noh, nii öelda ütles, et, et tema ei soovitaks Saaremaa valda. Aga, aga ta ei öelnud ka, et, et see on nii-öelda lõplik otsus. Põllumajandusminister Ivari Padar selgitas, miks tema valitsuse istungil ühineda soovijate poolt välja valitud nime variandide vastu oli ja milline võiks olla võimalik lahendus. Me väga hindame seda initsiatiivi, aga see protsess, mis on ümber nime käinud, et, et noh, vaieldamatult kui nii Saaremaa omavalitsuste Liit kui kohanime nõukogu on vastu sellele, et väiksemale osale Saaremaa ühendavale omavalitsusele nii ambitsioonikas nimi panda siis kindlasti vabariigi valitsusele on see argument, lahendus oleks see, et tegelikult lisatakse rahulikult maha, ei solvutaks teineteise peale ja võetakse ette need nimeversioonid, mis on minu arust väga mõistlikud, olgu need siis Lääne-Saare, maavalitsus või südasaare omavalitsus nende nimeversioonidega edasi minna ja, ja tegelikult ikkagi lõpptulemusena jõuda selleni, et, et Saaremaal on selline mõistlik halduskorraldus. Valitsus jätkab arutelu selles küsimuses järgmisel istungil. Palusime kommentaari sellele, et valitsus ei ole suutnud otsust langetada ka valdade ühinemise koordinaatorilt. Koit Kelderilt. Saaremaa poolt vaadates võib öelda, et on, on kahju, et, et taaskord otsust ei sündinud, et nüüd juba teist nädalat järjest, et kõige rohkem näen ma nagu seda kahju selles, et et aeg väheneb kriitiliselt, nii-öelda aja programm oli suhteliselt kriitiliselt ja pingsalt paika pandud, et jõuaks veel sel aastal valimised korraldada ja kohalikud ja ja, ja siis, uuest aastast oleks saanud Uusvad täiesti täiesti niieda töövõimelisena tööle hakata. Et see nüüd on muutunud tänu sellele edasilükkumisele kriitiliseks ja võimalik, et, et see ka selle aasta jooksul ei jõua enam valimisi korraldada, et ja, ja teistpidi see jälle omakorda toob kaasa selle, et et nii-öelda ühinemislepingus kokku lepiti, su elluviimise aeg jääb napimaks ja siis võiks hakata juba õigustatult küsima, et kas siis kas ikka jõuab kõik ära tehtud enne järgmisi korralisi valimisi, et et need on need kõige suuremad kahjukohad, mis sellest viivitusest siit Saaremaalt poolt vaadates nagu öelda saab.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatidest ministrite vastuseisu tõttu ei suutnud valitsus teist nädalat järjest anda heakskiitu Lümanda, Kaarma ja Kärla valla ühinemisele Saaremaa-nimeliseks vallaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina otsustas vähemalt viirusekriisi alguses selle üle, kes saab maske ja muud kaitsevarustust, kes mitte. Hiina survel ei kutsuta viirusekriisi valla pääsenud pahalast mitte Hiina viiruseks, vaid öeldakse Covid 19. Hiina lubab maailmale õpetada, kuidas viirusest jagu saada ja raporteerib, et kohe-kohe on valmis vaktsiin, mida ta on valmis teistega jagama. Venemaa president kirjutab sel ajal artikk artiklit ligi 100 aasta tagustest sündmustest Nõukogude Liidust ja teisest maailmasõjast. Hiina korraldab võimsa küberrünnaku Austraalia vastu, kuna pole rahul Austraalia suhtumisega Huawei se. Venemaa valmistub tähistama võidupüha, sest õigel päeval üheksandal mail ei saanud. Aga tähistada tuleb, sest võidust on möödas 75 aastat. Venemaa usub endiselt, et on parem kui Hiina, aga vaatlejad märgivad, et paljudes valdkondades on Hiina Venemaast mööda läinud. Kui Venemaa saavutab oma eesmärke relvajõul, siis Hiina pigem raha abil. Venemaal oli raha vaja ja Hiinale müüdi moodsat relvastust vaatamata murele, et Hiina saab ostetud relvade põhjal välja töötada oma täiustatud variandi. 2020. aasta alguse andmed näitavadki, et Hiina on Venemaa ast relvade tootmises ja müügis mööda läinud. Hiina eraisikud ja ettevõtted on ostnud tasapisi maad Venemaa Kaug-Idas. Täpsed andmed puuduvad, aga hinnangute järgi kuulub hiinlastele kuni poolteist miljardit hektarit Vene maid, kirjutab väljaanne Modern diplomassi. Moskvas tegutseva mõttekoja Karnigi keskuse hinnangul torkab üha enam silma president Vladimir Putini ligipääsmatus. Juba mõnda aega on räägitud, et ta on kaotanud huvi igapäevase töö vastu. Ta kuulab küll aruandeid, räägib asjatundjatega, utsitab tagant kubernere, aga ei otsusta eriti midagi. Mitte sellepärast, et ta ei saaks, vaid sellepärast, et ta ei taha. Vaatlejad märgivad, et Putin tegeleb nüüd vaid sellega, mis teda isiklikult huvitab võimuloleku jätkamiseks vajalike põhiseadusemuudatustega ja edasi lükatud võidupäeva paraadiga. Tema tulevikuplaane on ka raske näha. Armee on moderniseeritud, maailmaareenil on koht olemas, pensionid ja palgad saavad makstud, pangandussüsteem on stabiilne. Putin võib öelda, et on taastanud korra Venemaal. Opositsioon ütleks aga, et jõutud on tupikusse ja üha raskem on panna rahvast riigi ümber koonduma.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa tähistab sel nädalal sõjaväeparaadiga tagantjärele Võidupüha. Vaatlejate sõnul paistab üha enam, et Venemaal napib ideid ja Hiina on Venemaast märkamatult mööda läinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmistel valimistel 2017 moodustasid ühe valimisringkonna Pärnu ja teise audru Paikuse ja Tõstamaa vald. Pärast valimisi sai neist üks Pärnu linn ja volikogu esimees. Andrei Korobeinik peab õigeks, et sügisesed valimised toimuvad ühes valimisringkonnas. Minu loogika on selles, et meil viimastel kuudel on hästi palju vastandumist auto paigus Tõstamaa ja Pärnu vahel. See on tegelikult hästi vale, et meil on omavalitsuste reform toimunud üle kolme aasta tagasi ja siiamaani on selline justkui suur Pärnu ja siis on väike Pärnu. Korobeiniku jutu järgi ei pea see nii olema ja poliitilise segregatsiooni lõpetamiseks pakubki ta välja. Et meil võiks olla üks valimisringkond. Peamine selline oponent oli Isamaa, kes tahtis kahte valimisringkonda, tegid sellised ilusad reklaami bussidele ja bussipeatustele. Küsimus ei ole selles, mis ringkonnas sa valid, vaid selles, kui tugev on sinu hääl peale valima. Riigikogu ja Pärnu linnavolikogu liige Andres Metsoja Siin räägitakse, et kes kahes valimisringkonnas kõige rohkem võidab, et kas isamaa või keegi teine. Loogiliselt öeldakse, et isamaa, sest meie häälte tulemus on nii eelmine korra kord olnud, aga ma arvan, et see ei ole üldse nagu peamine küsimus. Peamine küsimus on see, et me valime kõrgemalt esimest kogu esimest korda sisuliselt uuele omavalitsusele selle liitumislepingu, mis lepingu alusel, sest uus omavalitsus moodustas eelmiste valimiste välja kuuluta. Ja nüüd on võimalik seda punkti realiseerida. Kui esimest korda valitakse siis uues omavalitsuses uut volikogu näidatakse koht kätte tegelikult nendele eelkõige ma arvan, et audru piirkonnale, sest audru oli omavalitsus, kes ei olekski nad seadusest tulenevalt ühinema, vaid ta tegi seda vabatahtlikult. Ja minu meelest ühinemisleping on selle juhul eriti olulise tähelepanuga. Ester Ugats Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu volikogu arutab valimisringkondade küsimust. Eelmistel valimistel moodustasid ühe valimisringkonna Pärnu ja teise Audru, Paikuse ja Tõstamaa vald. Pärast valimisi sai neist aga üks piirkond Pärnu linn.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕudus filmi võetakse kuidagi väga suure eelarvamusega, et tegemist on tõesti filmidega, mis ei peaks võib-olla nagu meeldima ilmtingimata, et on vaadatud päris tubli hulk õudusfilme, nad ei ole olnud head ja inimestel on siis tekkinud arvamused, noh, õudusfilmid ongi sellised õlgu kehitama panevad, milleks selliseid vaja on? ÕhFi nii-öelda üks missioon ongi näidata siis, milline on õudusfilm kaasajal tänasel päeval ja samas meil on ka väga palju filme nii-öelda sellest õudusfilmi kuldajast, 80.-test 90.-test, aga ma arvan, et üks selline hea õudusfilm on nagu iga teinegi film elusorganism, mis on tehtud teatud põhjustel teatud tingimustel teatud ajas. Kuidas te lühidalt iseloomustaksite siis tänavuse aasta programmi? Programmi niimoodi väga lühidalt on väga raske, iseloomustab, et kui oled ise asja sees süvitsi, siis läheb lühi iseloomustusega väga raskeks, aga ütleme niimoodi, mitmekülgses tasakaal eri žanrite vahel ja väga häid ja päris palju eriüritusi. Võib-olla lühike iseloomustus. Kui te vaatate nüüd sellele festivali lõpetamisel, mis on pühapäeval, siis on seal selle raames ka üks heategevuslik oksjon Ukraina hüvanguks, et mida te siis selle festivali lõpu oksjonil siis oksjonile panete? Ja ma tahan kõigepealt tänada kõiki Eesti filmilevitajaid ja Eesti filmitootjaid ja autoreid, kes meile väga vingeid ja väga ägedaid filmieksponaate tõid just nimelt oksjoni jaaks, mis toimub siis pühapäev pool neli? Nende hulgas on põhimõtteliselt kõik teadatuntud töötud lähiminevikust filmide esemed nagu filmist enet, mida tootis siin allfilm või näiteks Mart Sander, on asju välja pannud Oskar Lehemaa filmist vana mees vana mehe filmist, et neid esemeid saab siis igaüks endale soetada teatud summa eest ja niimoodi nad saavad siis teha annetuse Ukraina heaks.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus algab HÕFF. Nädala lõpuni kestva festivali kavas on ligi 30 filmi ning mitu lühifilmide kogumikku, sealhulgas uutest Eesti filmidest koosnev \"Õudne Eesti\". Esimest korda jõuab vaatajate ette Mart Sanderi õuduskriminull \"Kuues saladus\" . Festivali juht Helmut Jänes ütles, et üks nende eesmärke on ümber lükata inimeste eelarvamused õudusfilmide kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin on Eesti seisukoht väga selge, me oleme kõigepealt alati öelnud seda, et me toetaksime ÜRO otsust, mis oleks andnud võimaluse Iraagis konflikt lahendada, kasutades sõjalisi vahendeid. Täna me teame, et seda otsust ei ole ja mis meil muud üle jääb kui tunda kahju selle üle, et, et taolist avaldust ei tulnud. See, mis puudutab nüüd USA võimalikku rünnakut, siis ma pean õigeks, et, et Eesti hoiaks siin madalat profiili võttes arvesse ikkagi Eesti positsiooni ja väiksust maailmas, ei ole kindlasti meie, need, kes peaksime hakkama niisuguses konfliktis kedagi suunama või õpetama.", "role": "user" }, { "content": "Eesti välisminister Kristiina Ojuland kommenteerib Eesti valitsuse seisukohta algava Iraagi sõja suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕhtulehe uurimisloost alguse saanud skandaal viis ametist tööautot isiklikes huvides kasutas tänud haridusministri Mailis Repsi ja tõi avalikkuse ette jälle küsimuse, milliseid hüvesid võivad ja ei või kasutada valitsuse liikmed ning jälle, nagu taolistel puhkudel ikka, ilmus horisondile mingi uue komisjoni loomise ja täiendava korra kehtestamise mõte. Peaminister Ratas tegi riigikontrollile ettepaneku toetada riigikantseleid ametiautode kasutamise täiendava reeglistiku koostamisel. Riigikontrolör Janar Holm andis seejärel ilmselt Repsi skandaali ühe mõistlikuma kommentaari. Ta nimelt arvas, et võimalikult suure hulga seaduste, üha uute, üha mahukamate ja üha detailsemate määruste ja kordade asemel on palju parem lähtuda headest tavadest, mõistlikest kokkulepetest ja tervest mõistusest. Et mitte langeda ka ülereguleerimise lõksu. Tõepoolest, kui inimene võtab vastu ministri või ametniku vastutuse, siis osa sellest vastutusest on ka arusaamine lubatu ja keelatu piiridest, olgu need kirjutatud või kirjutamata reeglid. Täiendava reeglistiku koostamine on ebavajalik asendustegevus, mille puhul pole selge, millist probleemi lahendatakse. Täpselt nii, nagu pole selge, millist muret loodab murda väliskaubanduse ja IT-minister Raul Seem, kes tahab ära lõpetada vaid ID-kaardi põhised, e-valimised tulevikus võiks neid tema arvates läbi viia nii et inimene näitab ennast veebikaamera kaudu kontrollijale ja alles siis saab hääletada. Raul Seemi eelkäija Kaimar Karu, kelle EKRE mõni aeg tagasi ametist tagasi kutsus, postitas kommentaari, mille lõpus nentis, näotuvastust e-hääletamisele lisada saaks, ent küsimus on selles, kas ka peaks. Sama nentis vabariigi valimiskomisjoni esimees Oliver Kask. Probleem, mida minister sim lahendada, püüab Pole selge. Võib-olla see siiski on selge, vähemalt Ekrele, kui meenutada, et eelmistel parlamendivalimistel andis oma hääle elektrooniliselt ligi kolmandik valijatest ja enamus neist hääletas kellegi teise, mitte Ekre poolt. Nii ongi EKRE huvides, et e-valijate osakaal väheneks ja ainuüksi põhjusel, et kõigis arvutites pole õige kaamera, ei saaks paljud inimesed enam e-hääletamisel osaleda. Oliver Kask aga meenutas, et ministri ettepanek kasutada e-valimistel näo tuvastust tähendaks valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse muutmist. On aga vähemalt praegu keeruline uskuda, et Keskerakond ja Isamaa hakkaksid toetama ettepanekuid ja seadusemuudatusi, mis tõukuvad EKRE ebamäärasest umbusust e-valimiste vastu. Niisiis, jättes EKRE kõrvale, pole taas selge, millist probleemi minister seem lahendada tahab.", "role": "user" }, { "content": "Enne kui poliitikud mõnd probleemi lahendama hakkavad, võiks nad enestele selgeks teha, milles probleem seisneb, mitte tegeleda asendustegevusega, ütleb Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme tegelikult, ütleme niimoodi, et inimesed, kes mäletavad rubla aja lõppu ja on niisugune samasugune õudust tekitav tunne, on see hinnatõus on meil eelkõige ju energiasektorist ja siin on nagu valitsusele ikkagi kõige suurem süü, et Eesti valitsuse käes on võimalused Eestis vähemalt elektri hind väga madalale tuua. Hea küll, me ei saa nafta hinnaga ja gaasihinnaga on meil väiksem. Manööverruum siin tõesti tuleb, tuleb tegeleda kas erinevate subsiidiumide ga ja maksude vähendamisega ja, ja, ja muude taoliste asjadega, aga elektri hinna puhul me ikkagi põhimõtteliselt oma elektri ju toodab ise. Ja ega elektri tootmine ei ole kallimaks läinud võrreldes viimase aastaga, et elekter Narva jaamades on ikka täpselt sama kallis toota, kui, kui ta oli 2020. aasta märtsis või, või juulis, kui ta käis nulli peal ära. Et see on meie valitsuse kätes, et elektri hind alla tuua ja seda nad ei ole lihtsalt põhimõtteliselt teinud ja neile meeldib see kõrge elektri hind ja üldse kõrge hinnatõus, sellepärast et see toob sisse riigieelarvesse sadu sadu miljoneid lisaraha. Nii et mina ei, mina ei näe, et kui me kui valitsusele nagu survet ei avalda, jõuliselt survet, ei avalda, et nad kuidagi oma käitumist muudaksid, et suvest saadik on näha olnud, et et meile meid tabab see hinnapomm ja mitte midagi ette ei ole võetud suvest saadik või, või isegi kevadest saadik on näha olnud, et julgeoleku olukord läheb halvemaks ja mitte midagi ei ole ette võetud, nii et kui, kui see valitsus mitte midagi ette ei võta, siis ta peaks kõrvale astuma, aga paistab, et neile sobib praegu istuda niimoodi, käed rüppes edasi.", "role": "user" }, { "content": "Helme sõnul on Eesti valitsusel kõik võimalused elektrihinna langetamiseks olemas, sest elektrit toodetakse ju Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVälismaalasel on Eestis töötamiseks sisuliselt kaks võimalust, viisa alusel võib inimene siin töötada 365 päeva. 15 kuu jooksul, kes soovib kauemaks tulla, võib taotleda viieaastast elamisluba ning seda 10 aasta kaupa pikendada. Elamislubade hulka piirab aasta kaane sisserände piirarv, mis on 1315 ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Seaduses on ka terve rida erandeid. Piirarvu väliselt saavad elamisloa näiteks IT-töötajad ja õppejõud, aga ometi on elamisloa soovijaid igal aastal kordades rohkem kui selle saajaid. Paljude jaoks määrab elamisloa saamise nobedate näppude voor. Politsei ja piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo nõunik Liis Valk selgitab, et elamisloa taotlemiseks tuleb PPA teeninduspunktis aeg broneerida ning need ajad kaovad sekunditega. Lihtsalt nii suur inimhulk, tööandjaid ja välismaalasi ja nende palgatud lisatööjõudu istuvad arvuti taga ja võidu üritavad endale siis aegu broneerida, et olla esimeste õnnelike seas, kes elamisloa taotluse saavad esitada. Liis Valk märgib, et riik võiks hulga teadlikumalt valida, kelle vahel seda väikest piirarvu jaotada. Et kus on need valdkonnad, need sektorid, kes siis eelisjärjekorras peaksid saama võimaluse endale pikemaks perioodiks välistöötaja värvata. Politsei ja piirivalveamet on märganud, et paljud, kes elamisloa saavad, ei pruugi seda tegelikult vajada. Neile piisaks sama hästi ka viisast ja lühiajalisest tööloast. Näiteks 2019. ja 2020. aastal piirarvu alusel elamisloa saanutest üle 400 enam täna kehtivat elamisluba ei oma ja põhjus on see, et töösuhe on lõppenud ja kindlasti on palju ukse taha jäänud neid, kes oleks olnud valmis väga pikaajaliselt siduma ennast Eestiga ja konkreetse tööandjaga. Siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth annus tuletab meelde, et ka sel aastal on sisserände piirarvus oma kategooriad. Etendusasutustele on eraldatud 25 elamisluba, sportlastele ja treeneritele 24 elamisluba ning välislepingu alusel võib elamisloa anda viiele inimesele. Rutt Annuse sõnul läheb tuleva aasta piirarvu eelnõu peagi kooskõlastusringile. Ja iga valdkondlik ministeerium saab vajaduse korral siis siseministeeriumile ettepanekuid teha ka piirarvu jagunemise kohta. Kaubandus-tööstuskoja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras piirarvu jaotamisel mõtet ei näe. Tema hinnangul tuleks otsida muid lahendusi. Näiteks kas siis üldse see sisserändekvoot, kui ajalooline jäänuk ära kaotada või kvooti suurendada või siis täiendavalt osad välismaalased veel kvoodi alt välja jätta?", "role": "user" }, { "content": "Eesti annab viieaastase elamisloa neile, kes jõuavad end kõige kiiremini internetis registreerida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui palju on Narvas inimesi, kes sooviksid end sputnikuga vaktsineerida? Ega seda täpselt keegi ei tea. Näiteks eesliini töötajate vaktsineerimisnimekirju koostades keeldujatelt vaktsiini eelistuste küsitud. No kõhutunde ja juttude põhjal võib arvata, et kõhklejate seas on ehk viiendik, kes Venemaa vaktsiini tahaksid. Kindlasti on sputniku soovijate seas palju Vene kodanikke, keda on Narva elanikkonnast kolmandik. Just Narvas elavate vene kodanike pöördumisele reageerides andis Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Trosdenko korralduse tuua Eestiga piirnevasse kingisseparajooni rohkem sputniku vaktsiini et seda ka Eestis elavatele kaasmaalastele jätkuks. Trostenko hinnangul ei peaks vaktsineerimisega suurt probleemi tekkima. Tuleb end elektroonsesse järjekorda panna ja vastaval päeval korraks üle piiri jaanilinnas käia. Tegelikkuses aga kerkib sputniku soovijate ette kaks takistust. Piir ja bürokraatia vaktsineerimisele. Registreerimine toimub Venemaa riigiteenuste portaalis. Registreerimiseks peab olema Venemaa kohustuslik tervisekindlustus. Selle vormistamiseks on vaja Venemaa pensionikindlustust. Kõike seda saab põhimõtteliselt teha, kuid selleks on vaja Venemaa sisepassi, mida valdaval enamikul välismaal elavatel Vene kodanikel pole ja mille vormistamine on keeruline protseduur. Teine probleem on riigipiir. Venemaa on pandeemia ajaks jõuliselt vähendanud üle piiri käimist. Oma kodanik lastakse Venemaale küll sisse, kuid välja mitte üle ühe korra ehk teise vaktsiini süsti järele minek on riskantne sest piirivalve ei pruugi inimest enam Venemaalt välja lasta. Samas on teada, et Venemaa seaduste karmuse kompenseerib valikuline täitmine. Ja praktika näitabki, et Venemaalt väljapääsemine oleneb põhjenduse kaalukusest kui ka näiteks piirivalvuri vastutulelikkusest. Kes aga sputnikut väga soovib, kuid piiriületuse ja vene bürokraatiaga maadelda ei taha, võib oodata, millal vene vaktsiin Eestisse jõuab. Aga miks ei peakski? Kui pandeemia alguses olid teadlased sputniku suhtes skeptilised, siis praegu peetakse sputniku tõhususe poolest Faizer i ja Moderna järel kolmandaks. Samas hinna poolest on sputnik üks odavamaid. Euroopa ravimiamet on küll alustanud sputniku kiirhindamist, kuid näiteks Tšehhi tahaks Vene vaktsiini veelgi kiiremini ja tšehhide hinnangul ei peaks nad selleks ilmtingimata Euroopa Liidu heakskiitu ootama ning nüüd on juba ka Rootsi esindajad käinud Moskvas Sputnik võimalike tarnete suhtes maad kuulamas. Eks iga riik otsustab ise, kuidas ta oma elanikud vaktsineeritud saab. Kui aga mõni 1000 Narvas elavat Vene kodanikku lääne vaktsiinidele oma sputnikut eelistavad, siis miks neile seda mitte lubada toimub vaktsineerimine kasvõi kohalikus Vene konsulaadis? See on ikka parem kui mitte midagi nii-öelda naabri kulul ja meie hüvanguks Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eestis elavad Vene kodanikud saavad end Sputnikuga vaktsineerida Leningradi oblastis, kuid takistuseks on keeruline piiriületus ja bürokraatia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuubeldamist, mis praegu valitseb Ostinis vabariiklaste peakorteris on väga raske kirjeldada. Veidi ajas 100. seal vihma nagu aavarres, need on vihm järele jäänud, aga nüüd tundub, et Texase paistab päike, sest kõikvõimalikud prožektorid põlevad oostini peaväljakul. Kuigi kell on Texases, on kell kaks öösel. Iga hetk oodatakse, et Ameerika Ühendriikide uus president Rahva ette kõnelema. Hetkel võtab ta lähedaste õnnitlusi vastu ja seal on lisaks tema oma perekonnale Vanadusi ja Florida kuberner. Kes muide on üks päevakangelasi. Barbara buss istub diivanil kahe mehe vahel ja tutvustab. Siin on minu abikaasa, tema oli president, siin on minu poeg, temast saab president. Inauguratsioon on teatavasti 20. jaanuaril. Mida veel oodatakse? Praegu on, et Algur peaks traditsiooni kohaselt samuti loobumis kõne pidama ja George WBushi õnnitlema ja teada on loomulikult ka Ühendriikide uus asepresident, see on diktsiini. Ja juba vilksatab ka välisministri nimi. Power muidugi. Ühte asja tahan veel öelda, et Ameerika ajaloos juhtub teist korda nii, presidendi poeg saab presidendiks ja esimene paar olid isa ja poeg Jon ja Jon Quinti Adamsid. Nii palju Washingtonis praegu Mall Mälberg. Midagi niisugust, nagu viimase 12 tunni jooksul pole Ameerikas iial juhtunud. Poliitikategelased on oma koobastesse tõmbunud, ei ühtki avaldust, vaatlejad ja analüütikud on traagilised ja rahvas hakkab tänaval juba naerma. Suur osa inimestest läks magama ju teadma, et Ameerika Ühendriikide uus president on George Ws ja ärkas hommikul avastada, et ega ikka ei ole. Florida hääled on nüüd ametlikult arvestuses eemaldatud, seega Bussil on 246 ja koori 260 valija. Mee hääled. President on seega valima ta ja kõik võib juhtuda. Praegu loetakse hääli teist korda üle. Kuna nüüd tuleb kontrollida iga võimaliku kõrvalekannet, siis võib see võtta järgmised 12 tundi ja enamik isegi arvab, et läheb paar päeva. Numbrid, mis Floridast tulevad, on erinevad. Ühtede järgi on bussil 2000 häält rohkem, teiste järgi 700 ringis. Tegelikult algas segadust loridega juba kesköö paiku, ainult et siis ei teadnud keegi, kui prohvetlikuks see osutus. Nimelt läks Florida esimese hooga ole, siis võeti see maha ja Florida muutus vastu hommikut tähtsaimaks paigaks maailmas osa majamehe eraldi trükisteks müüki pealkirjaga, kus võitis. Ja sama juhtus Chicago a. Ja, ja ka taim oli juba trükikojas. Üks hea asi sellest kõigest tuleb nimelt ameeriklased saavad aru, kui tõsine asi hääletamine tegelikult on, et iga hääl loeb. Segadus muutus dramaatiliseks vastu hommikut, kui kõik ootasid, Alar loobumiskõne GosBussi võidukõnet ja kumbagi ei tulnud siis selgus, Al Gar oli Bussile helistanud ja teda õnnitlenud. Siis tuli välja, et AlGar helistas uuesti ja võttis oma allaandmistunnistuse tagasi. Ja siis hakkas juba selgeks saama, et Floridas lähevad hääled ülelugemisele, mis praegu kestab. Totaalne segadus on muuseas laienenud ka ilmale. Siin Washingtonis on 19 kraadi sooja ja teksa, sest ikka päris lõunas sajab lund ja Lusianas anti Tornado hoiatus. Ja veel üks asi, mis juhtus Ameerika ajaloos esimest korda. Senatisse valiti surnud mees. Mäletatavasti sai lennuõnnetusel vahetult enne valimisi surma misuuri senaator Mel anaan ja tema nimi oli juba sel hetkel etani trükitud ja mees võitiski need valimised. Mõni päev tagasi teatas tema lesk, et kui meil võidab senaatori valimised, siis läheb senatisse tema. Ja nii juhtubki praeguseks kõik.", "role": "user" }, { "content": "Uudised kell 10.00 (00:00:01) ja 18.00 (00:01:25).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHeimtali põhikoolis algas siis uus õppeveerand, pisut teistmoodi direktor Eero Metsvahi Te instrueerisite juhendasite õpetajaid, kuidas seda koroona testi teha, kuidas siis läks? No põhimõtteliselt me olime kõik negatiivsed, et tegelikult väga lihtne test. Kui palju see näitab, see on iseasi. Keegi haigustunnustega tööle ei tulnud, nii et kolm õpetajat meil täna ei ilmunud, kuna tundsid ennast halvasti, läksid. Testima, kuidas teile tundub, kas ka väiksemad lapsed saavad selle testi tegemisega hakkama? Ja nagu meie majandus juhataja, kes juhendas testimist siin õpetajatele, ütles, et see on kergem kui Kalevi kommi paberi avamine, nii et ei ole probleemi, ma arvan. Kui palju on neid õpilasi teie koolis, kes ei soovi testi teha? Neid oli igas klassis paar-kolm tükki, ma arvan, et kuskil 20 ringis, nii et teie aktsepteerite seda ja see ei ole kohustuslik. Ja absoluutselt ja võib olla isegi mõni laps, kui hakatakse testi tegema, kardab, ja kui ta ikkagi soovib? See ei ole kohustuslik, jah, kuidas nüüd nädal edasi läheb, kui sagedasti hakkate testima? No nagu korraldus oli esmaspäev, kolmapäev, reede, aga nüüd vaatame, kuidas esimene päev läheb. Eks me teisipäeval võtame otsused vastu. Viljandi valla abivallavanem Irma Väre. Kui palju teil üldse koole on ja kas kõikjal algas uus õppeveerand tavapäraselt ehk et kontaktõppes? Meil on hetkeseisuga vallas üheksa kooli ja kõik koolid on valmis tavaõppeks. Kas tänases nõutud koroonatestid jõudsid ikkagi õigel ajal kooli? Meile teadaolevalt küll 100 protsenti kindel ei ole, aga peaks olema nädalavahetusel jõudnud kas kulleriga või pakiautomaati ja kõik koolide juhid on need kätte saanud. Nii et ei ole neid koole, kes ei soovi testida või tahaksid kuidagi teistmoodi läbi ajada. Me ikka peame testima, et ega, ega me me peame proovima endast teha kõikvõimalikku, et seda viirust seljatada, nii et meil jah, selliseid koole hetkel ei ole. Milline on viiruse olukord Viljandi valla koolides, kui palju siis on haigeid lapsi? Kuna meil oli vaheaeg, siis viimased andmed meil puuduvad, et ennem ikka on olnud mõni üksik haige aga aga sellist kollet ei ole, ei ole praegu olnud. Mis nüüd juhtub nende lastega, kellel täna siis testi tulemus on positiivne. Eks need lapsed peavad minema koju ja pöörduma oma perearsti juurde, et teha siis BC test, mis siis kinnitab või lükkab siis ümber selle lihtsama testi tulemuse. Heimtali koolis läheb koolipäev edasi, nii et kohe hakatakse ka õpilasi testima. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt Heimtalist.", "role": "user" }, { "content": "Koolides toimub alatest tänasest kõigi kiirtestimine koroonaviirusega nakatunute kiireks avastamiseks. Viljandimaa Heimtali Põhikooli direktor Eero Metsvahi ütles, et testimine läks ladusalt ja probleemideta, siiski andis üks õpilane ka positiivse testi. Õpilane saadeti perearsti juurde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlevkiviõli tootmisel tekib paratamatult märkimisväärne kogus gaasi, mida näiteks Eesti energia kasutab praegu elektritootmises. Samas nagu kinnitab Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals võib ahju minevast gaasist kätte saada ka põlevkivi bensiini, mida saab müüa rafineeritustehastele autokütuse tootmiseks. Tänasel hetkel on kindlasti parem valik vedelkütuste tootmine sellest põlevkivigaasist ja meie analüüsid ütlevad seda, et vedelkütuse tootmine kindlasti annab väärtusliku lisavõimaluse põlevkivigaasi väärindamiseks nõudlust vedelkütuse järgi ja seega ka meie toote järgi on. Margus Valsi sõnul ei ole Eesti Energia perspektiivis loobunud ka rafineerimistehase ehitamisest, kuid praegune lahendus toota vedelkütust põlevkivi jääaasist on kuluefektiivsem. Kontsern on välja kuulutanud seadmete projekteerimishanke, mille tulemuste põhjal tehakse aasta pärast investeerimisotsus. Viru Keemia Grupp kasutab põlevkivi õli tootmisel tekkivat gaasi kaugkütteks, kuid ka VKG eesmärk on gaasist vedelkütust toota, räägib VKG juhatuse liige Jaanus Purga. See on äärmiselt õige mõte ja seda on ka üsna lihtne teha, et mitte kasutada seda gaasi siis otseselt kütteks, vaid võtta sealt välja nii palju vedelaid komponente kui vähegi võimalik ja meil on füüsiliselt nende katsete tulemused käes ja katsete tulemused on tegelikult head ja me tõenäoliselt ehitas me juba see aasta või siis järgmine aasta seadmeid oma petroteride tehaste juurde, kui majanduslik olukord oleks natuke parem, aga praegu on nafta hind nagu te teate, all ja seetõttu me oleme kõik investeeringud peatunud või edasi lükanud. Jaanus Purga sõnul oleks ka tänaste nafta hindade puhul projekti tasuvusaeg kuni kaks ja pool aastat, mis on väga hea. Kuid investeering tehakse ikkagi siis, kui ettevõttel on selleks raha. Kulude kokkuhoiu eesmärgil pakub Jaanus Purga Eesti Energiale koostööd. Tegelikult võiks nii tasuvusuuringu kui seadmete projekteerimise ja protsessi kontseptsiooni loomise kaks ettevõtet koos teha, et me läheme mõlemad täpselt paralleelsed teed. Kokkuvõttes me lahendame ühte probleemi väikses Eestis kahes eri kohas, see on nagu rumal raha kulutamine, lihtsalt. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals koostööd ei välista. Põhimõtete tasandil kindlasti koostöö on ka mõistlik, samas need väga detailsed konkreetsed tehnilised lahendused võivad mõnevõrra erineda, aga loomulikult me suhtleme kõikide spetsialistidega, kellel antud vallas kogemusi on. Eesti energia oleks positiivse arengu korral valmis põlevkivi bensiini tootmist alustama 2018. aastal. Viru keemia Grupp siis, kui nafta hind maailmaturul kosub. Uudistele Jüri Nikolai, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti põlevkiviõli tootjad tahavad põlevkivigaasist bensiini valmistada. Eesti Energia on alustanud seadmete projekteerimishanget, Viru Keemia Grupp loodab investeeringuni jõuda nafta hinna kerkides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsioon on Riius, peaminister on öelnud, et see on praktiliselt lagunenud. Samal ajal teevad päris paljud näo, et vaidlus käib üksnes vanemahüvitise seaduseelnõu ja lastetoetuse teemal. Küsin Keskerakonna esimehelt Jüri Ratase lt. Et nii oluline, kui see laste toetamine ka ei ole, peab riik juhtima ka muudes valdkondades, kuidas praeguses raskes hetkeolukorras see toimib? Ma toon selle sama näite selle nädala algusest, et oli ju usaldushääletus kahes küsimuses tänasele valitsusele üks oli otseselt seotud ju meie laevastiku kokkupanemisega kaitseväe ja PPA laevastik, Keskerakond seda toetas. Me ei ole seda lastetoetuste ja peret etuste eelnõud kunagi sidunud koalitsiooni lõppemisega ja kui räägime vene agressioonis täna Ukrainas ja sellest sõjast, siis kõik viis erakonda ju näevad seda ühiselt, et on selle hukka mõistnud. Tegevus on olnud ju ühine, olgu see opositsioon või koalitsioon. Aga kas siis käivad konsultatsioonid uue koalitsiooni loomiseks? Minul on üsna kindlad väited, et Reformierakond on teinud ettepaneku sotsiaaldemokraatidele Isamaale. See, kas siin riigikogu koridorides räägitakse sellest poliitilisest olukorrast, väljatulekust muidugi räägitakse. Ratas ütleb, et Keskerakond oma põhimõtetest ei loobu. Keskerakond soovib oma põhimõtete eest seista ja meie arvamus on see, et tänases 20 protsendilise inflatsioonis on vaja kahte meedet. Üks on sotsiaalmajanduslik meede, mis on toetused, erakorraline pensionitõus, mis tuleb esimesest jaanuarist nüüd ka pered ja lapsed. Ja teine meede on see, et me peaksime nüüd juba makse alandama, et läbi selle tuua inflatsiooni alla. Ja peamiselt me saame rääkida kahest maksust ja seda tuleb teha koosmõjus, milleks on aktsiis ja käibemaks. Isamaa esindajad kinnitavad ühest suust, et nemad mingeid läbirääkimisi ei pea, neid huvitab üksnes lastetoetuste eelnõu. EKRE fraktsiooni esimees End Põlluaas nimetab praegust poliitilist olukorda hullumeelseks aga paneb enamiku süst Reformierakonna le, kes alavääristab kõiki Keskerakond kaasa arvatud. Mis puutub võimalikku koalitsiooni minekusse, siis põlluaasa sõnul nemad poliitilist vastutust ei karda. Jah, mis meil üle jääb, meis on nii palju riigimehelikust, et, et meie eesmärk on ikkagi aidata just nimelt riiki ja rahvast ja, ja ükskõik kui raske see on, me oleme selleks ülesandeks valmis. Teoreetiliselt ei välista põlluaas koalitsiooni ei keskea reformierakonnala. Noh, põhimõtteliselt võib olema ka koalitsiooni minna sellisel juhul, kui me saame kokku leppida nendes olulistes asjades, mida me ära teeme, et me tõepoolest ei jääks sinna valitsusse lihtsalt niisama tiksuma ja ootama järgmisi valimisi ja seda, kuidas olukord veelgi hullemaks läheb. Oluline on just see, et me saaksime võimaluse midagi ära teha, midagi positiivset Eesti jaoks, aga ta lisab, kahtlemata, kui tuleks tagasi eelmine koalitsioon, siis see oleks kõige töövõimelisem. Põlluaas ütleb, et kontakte muidugi peetakse, aga mingeid põhjalikumaid kõnelusi praegu ei ole. Kõik sõltub ikkagi koalitsiooni osapoolteist, aga samuti isamaast.", "role": "user" }, { "content": "Toompeal käib koalitsioonis kaevikusõda, osapoled valmistuvad võitluseks vanemahüvitise eelnõu pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUSA presidendi lennuk Air Fors ane maandus eile õhtul Suurbritannias. Sellega sai alguse president Joe Biden i esimene Euroopa-visiit, mida võib pidada lausa turneeks. Ringreisi käigus osaleb ta tippkohtumistel seitse ja NATO riigijuhtidega Euroopa Liidu liidritega ning lõpuks ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Kuigi Biden on korduvalt rõhutanud uue ajastu algust transatlantilistes suhetes, tuleb kohtumiste käigus liidritel rääkida ka murekohtadest. Euroopa poliitika uuringute mõttekoja teadusdirektori Steven Blokmansi sõnul pole põhjust olla sinisilmne. Eurooplased ei tohiks ennast petta, et USA administratsiooni strateegilised ja ärilised huvid on muutunud, nad on tegelikult samaks jäänud. Ma eeldan, et eurooplastel tuleb harjuda nii-öelda keerulise armastusega Bideni administratsiooni suunalt. Jah, Euroopa probleeme ja muresid mõistetakse enam, aga on ka ootus, et eurooplased panustada enam ühisesse liitu, ütles lokmans. See tähendab, et USA eeldab Euroopalt sarnast poliitikat Hiina suunal. Biden kordab ilmselt ka eeloleval NATO tippkohtumisel mantrat, et kõik liitlased peavad kaitsjale kulutama vähemalt kaks protsenti SKT-st. Trump oli selles küsimuses väga agressiivne Euroopa liitlaste suunal seda lausa hetkeni, mil ta pidas NATOt iganenuks. Biden. Ilt oodatakse kindlat toetust mitmepoolse lisele maailmale ehk liidule, mida NATO esindab. Samas võib oodata tema trumpile sarnaseid seisukohti, nagu ameeriklased ütleksid oma pükse tuleb ise üleval hoida, sõnas blokmans. Bideni nädalane turnee on tema hinnangul suurepärane võimalus mõista, millised on tegelikult suhted läänemaailmas. Järjepanu toimuvad tippkohtumised on ideaalseks kraadiklaasiks, et mõõta transatlantilise liidu tugevust seda väga erinevates valdkondades kaitsepoliitikast ja tehnoloogiasektorist kuni koroonapandeemia lahendamiseni. Isegi kui meeleolumuusika on muutunud, sest Bideni administratsioon on enam mitmepooluselise maailma pooldaja kui tema eelkäija, siis eurooplased, et mõistavad, et USA strateegilised huvid on samaks jäänud, ütles Blokmans. Joosep Värk. Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Täna algab Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni pea nädala pikkune Euroopa külastus. Euroopa poliitikauuringute mõttekoja teadusdirektori Steven Blockmansi hinnangul pole enne visiiti põhjust ootusi liiga kõrgele kruvida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarvas töötab 40 perearsti, kuid Narva haigla rajatavasse tervisekeskusesse on neist nõus tulema vaid kaks. Veel nelja arsti leidmine on osutunud võimatuks. Põhjuseid on palju, enamik arste on eakad ja ei soovi, nagu nad ütlevad vereja pisaratega üles ehitatud prakisest lahkuda. Praegune olukord, kus Narvas tegutseb 22 perearsti vastuvõtu kohta, on ka patsiendile logistiliselt mugavam. Lisaks, nagu kinnitab perearst Natalja sõitsinskaja, sooviks ta kolida uude ja moodsasse keskusesse, mitte Narva haigla moraalselt vananenud polikliinikuhoonesse isa. Oleks meile pakutud uut ja kaasaegset hoonet, oleksime oma vanad ruumid kas maha müünud või välja rentinud ning üle kolinud. See oleks olnud mugav perearstidele ning ka patsientidele isegi teistest linnaosadest tulla kaasaegsesse ilusasse ja mugavasse hoonesse. Natalja Sotsinskaja sõnul tegeleb Narva linn tervisekeskuse projektiga juba neli aastat, kuid mida perearstid tegelikult tahavad, hakati küsima. Alles praegu tervisekeskuse projekti vedav Narva haigla on raskes olukorras, sest keskust ilma arstide ta avada ei saa. Sellisel juhul peab haigla Euroopa Liidu toetuse tagasi maksma eelmise sajandi kaheksakümnendatel ehitatud pooltühja polikliinikuhoone täitmine. Tervisekeskusega oleks Narva haigla juhatuse liikme Olev Sillandi sõnul kasulik haiglale ja linnale. Saada terve korruse peale endale stabiilse rentniku, see on iga kinnisvaraomaniku unistus. No teiselt poolt ka selline patriootlik aspekt, sest et perearst linnale on vaja ja tagamaks kaugemat perspektiivi, et ka siia tuleks ka noored perearstid, selleks oleks vajalik ehitada ka see tervisekeskus valmis, kus kõik tingimused olemas. Sotsiaalminister Tanel Kiik ei usu, et Narva tervisekeskuse tarbeks oleks võimalik uut hoonet ehitada. Selleks pole aega ja linnal raha jääb üle vaid perearste edasi veenda. Üks suur probleem, mis siin ka koosolek, külamai on ikkagi olnud info liikumises, võib-olla ka sellises usaldusliku koostöö vaimu saavutamises. Leppisime kokku, et haigla ja linn võtavad omalt poolt initsiatiivi, kutsuvad kokku täiendava koosoleku, kus juba räägitakse konkreetsemalt, just kuidas on see rahastusmudel, millised on võimalused pakkuda teenust korraga nii tervisekeskuses kui oma senises tegevuskohas, rääkimata sellest, et see on ka töökeskkonna mõttes üksteise toetamise mõttes erinevate täiendava teenuste pakkumise mõttes mugavam nii perearstile, õdedele kui ka kõigile patsientidele, kes tervisekeskust külastavad. Esialgse kava järgi pidanuks ligi miljon eurot maksev Narva haigla tervisekeskus olema valmis ehitatud juba sel aastal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva Haigla tervisekeskuse rajamine on küsimärgi all, sest perearstid ei soovi sinna kolida. Sotsiaalminister Tanel Kiik käis täna Narva perearste ümber veenmas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib-olla üks asi, mis ma võin enda kohta öelda, et võib-olla mina isiklikult üle hindasid inimese käitumist, et 21. sajandil inimene on vastutustundlik ja, ja võtab ise midagi, et see ei ole üldse süüdistamine kellegi suhtes, aga eks see ühiskonnas niisugune haiguse hirm oli ära kadunud. See protsess, kuidas selle haigusega niimoodi koos elada on, on väga pikk ja ja ilmselt see nii pikk protsess ei ole ikkagi inimloomusele vastuvõetav. Et seal vahepeal tuleb mingeid karmimaid samme ka ette võtta, et see nakatumine jälle alla alla saada. Ei olnud ja võib-olla ei olnud ka see kommunikatsioon väga selge. Ega ega me tänapäeval ka ju ei ma raadiost ega televiisorist ega kuskilt ei kuule, et kui ma olen lähikontaktne või või kui ma olen positiivne, kui ma olen haige kodus, et mis ma siis täpselt ikka tegema peaks, et et võib-olla niisugune asi on, on meil ka nagu natuke unarusse jäänud. Üks asi, mis kindlasti ju aitab, on vaktsineerimine, see on täiesti selge. Ja kui ma vaatan seda, kui palju on saanud esimese doosi neid inimesi, neid on meil tänahommikuse seisuga 102000 ja neid, kes on saanud kaks kaitsesüsti, neid on 43000. Et see pärid esimese ja teise doosi saanute vahel. Numbriliselt on läinud väga suureks, et kas me sisuliselt oleme vaikselt tegelikult rakendanud ikkagi sedasama Suurbritannia strateegiat, et me teeme pigem esimesi süste, et kaitsta inimesi ära. Küsimus on vast selles, et me oleme palju kasutanud AstraZeneca vaktsiini viimasel ajal ja AstraZeneca vaktsiini na, meie soovitus on, et teine doos kaheksa nädala pärast aga aga võimalik, et seda nüüd uute andmete alusel jälle, et, et võimalik, et seda võiks veel edasi mõne nädala võrra lükata. See loomulikult ei ole piisav. Aga, aga praegu on päris ridamisi tulnud uuringuid, mis näitavad ühelt poolt nad näitavad, et üks doos ei ole piisav ja, ja ei, mind ei maksa valesti aru saada. Aga, aga et nad on näidanud ka, et juba esimese doosi järgselt tekib hea efekt ja oluliselt langeb, siis nakatumine langeb haigestumine, langeb haiglasse sattumine ja langeb ka suremus ed. Andmed küll ennekõike praegu tulevad Iisraelist ja ühendkuningriigist. Aga mingit põhjust ei ole arvata, et need andmed ei ole õiged.", "role": "user" }, { "content": "Mis läks jaanuaris-veebruaris viltu, et viiruse näitajad kiiresti kerkima hakkasid?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas nimetas valitsuse pressikonverentsil strateegia põhieesmärgid. Kõik meie otsused lähtuvad väga selgetest konkreetsetest eesmärkidest. See on kasvatada Eesti inimeste arvu rahvaarvu, suurendada kindlasti ühiskondliku heaolu ja sidusust, toetada majandusarengut ning hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut ja välisteenistust. Me jätkame vastutustundliku eelarvepoliitikaga, hoiame maksukoormuse senisel tasemel ja vähendama valitsussektori võlakoormust. Rahanumbreid ja suundasid, kuhu see raha läheb, ei suuda siin üles lugeda. Sotside juht Jevgeni Ossinovski märkis tunnustavalt eraldisi hariduse teadusesse, innovatsiooni, sotsiaalsfääri, julgeolekusse. Aga veel üks põhipostulaat. Aastatel 2019 kuni 2021 on riigieelarve struktuurses tasakaalus ja jõuab 2022.-ks aastaks struktuursesse ülejääki. Ning rahandusminister Toomas Tõniste Valitsuse varade seis paraneb. Praegu on võlad sama suured kui reservid. Võlad vähenevad kiiremini kui reservid ja nelja aasta pärast on reservid suuremad kui võlg. Maksukoormus püsib stabiilselt 34 protsendi lähedal SKP-st. Selle viimase kohta on eelarvenõukogu esimees Raul Eamets kahtleval seisukohal. Me ei saa päris täpselt aru, kuskohast tulevikus nii-öelda see täiendav tulu kasv ikkagi väga selgelt tuleb, et ta nagu tasakaalus on, et, et see on nagu suhteliselt pealispindselt seal eelarve strateegias kirja pandud nagu tugineb rohkem nagu natukene usu peal, kui väga selgete selgituste peal. Rahandusminister Toomas Tõniste, kust tuleb raha? Jah, see nii-öelda majanduse parem olukord toob endaga kaasa parema maksulaekumise ja see ka tegelikult parandab riigiettevõtete majandusseisu ja võimaldab ka omanikuna sealt rohkem tulu saada, et eks ta olegi kokku selline üks positiivne kompott. Andres Herkel vabaerakonnast küsib, aga miks ülejääk tekib nii hilja. Me oleme majanduskasvu nagu suurimas punktis ja siis räägime ülejäägiga eelarvest nelja aasta pärast. Miks seda ei rakenda praegu reformierakondlase Hanno Pevkuri arvamus. Mina väga sügavalt ja, ja tõsiselt seda eelarvestrateegiat üldse ei võtaks, et tegelikult seal on ikkagi õhku ja küsimärke liiga palju õhus, murekohti on, on rohkem kui küll ja, ja noh, sellist illusiooni ja silmamoondust või silmapetet on selles eelarve strateegias kahjuks liiga palju. Martin Helme EKREst leiab aga, et sel teemal polegi mõtet rääkida. Järgmise aasta eelarve tuleb muutmisele kohe pärast valimisi, see on täiesti selge, on nelja aasta perspektiivis rääkimine täiesti mõttetu.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks järgmise nelja aasta eelarvestrateegia, mille kulude maht on üle 47 miljardi euro. Järgmise aasta eelarve koostatakse praeguste andmete järgi ligikaudu 130 miljoni eurose ülejäägiga. Ühtlasi lubab valitsus, et järgmisel aastal valitseb maksurahu ehk uusi makse ei kehtestata. Muuhulgas näeb eelarvestrateegia ette, et järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse teedesse 822 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelleks, et pakkuda tööhõivet, aga panustada ka linna elukeskkonna arengule ja arendamisele, on investeeringute tegemine Tartu linna rahakotist olulise tähtsusega, ütleb linnapea Urmas Klaas. Koroonakriis pole jätnud kedagi puutumata ja seega käib ka klaasi sõnul praegu kõva töö selle nimel, et uuel aastal oleks võimalik investeerimistegevusteks raha soliidselt kavandada. Nii näiteks võib ülikoolilinna järgmise aasta üheks suuremaks investeeringute valdkonnaks pidada teid ja tänavaid. Kergliiklusteede abil peaks saama uuel aastal ühendatud Ilmatsalu ja rahinge asulad Tartu linnaga aga jala ning rattaga peaks tulevikus ohutumalt liigelda saama ka vaksali tänava ja Eesti maaülikooli ning Valdorf koolilõikudel. Samuti minnakse edasi mitmete juba praegu töös olevate objektidega, jätkab Urmas Klaas. Me jätkame Riia tänava liikusõlme sealse kergliiklusviadukti ja tunnelite ehitamisega. Pikkade piikudena on remondiks ka sellised suured magistraalid nagu turu tänav kesklinna piirkonnas ja puiestee tänav ning ka supilinnas aga ka FIlinnaosas. Mitmel pool on on sellised suured teed, tänavaremondid. Teise suurema valdkonnana võib investeeringute mõttes nimetada spordi ja haridushoonete loomist ning rekonstrueerimist. Nii peab uuel aastal valmis saama Annemõisa jalgpalli sisehall. Alustatakse kroonuaia kooli ehituse ettevalmistustöödega ning projekteeritakse ka Tartu ülikoolilt ostetud Salme tänava õppehoone Karlova kooli jaoks. Klaasi sõnul pole unustatud ka kultuurivaldkonda. Tartu on ju koos Lõuna-Eestiga aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn, need vajalikud tegevused selleks on juba nii sellel aastal kui ka järgmisel aastal eelarves. Loomulikult jätkame külalinna kultuurikeskuse ettevalmistatud tegevustega ja ka selleks eelarve näeb vahendid ette. Sotsiaalvaldkonna investeeringutena võib nimetada uute sotsiaalmajade rajamist, aga jätkuvalt toetatakse ka eakate organisatsioone ning inimesi, kes ühel või teisel kujul linna abikätt vajavad. Tuleb ka meeles pidada, et saabuv aasta on niinimetatud teatatud valimiste aasta, kuid klaasi sõnul on eelarvet planeeritud eelkõige Tartu linna arengutest ja vajadustest lähtuvalt. Linna eelarvet me teeme sõltumata valimistest ju igal aastal praktiliselt ju meil on Eestis igal aastal mõned valimised ja, ja selle järgi ei saa linna elu juhtida.", "role": "user" }, { "content": "Tartu järgmise aasta eelarve suuremad investeeringud on seotud haridusvaldkonna ning teede ja tänavatega. Oma osa on eelarves ka sotsiaalhoolekandel ja kultuuril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutusel Tartu 2024 on viieliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Tartu linnavalitsuse ja volikogu kõrgkoolide, kultuuripealinna tegevustesse kaasatud Lõuna-Eesti omavalitsuste ning kultuuriministeeriumi esindajad. Lisaks on sihtasutusel üheliikmeline juhatus, kuhu praegu kuulub senine Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna juht Erni Kask. Kask ei pruugi sellele ametikohale aga jääda, sest Tartu linnapea Urmas klaasi sõnul on õige pea linnavalitsus korraldamas konkursi juhatuse liikme leidmiseks, kes määratakse ametisse viieks aastaks. See ongi nüüd esimene töö ja pärast seda loomulikult, kui juhataja on ametis, siis saab ka mehitada järgmised vastutusrikkad ametikohad, kindlasti on vaja edasi tegeleda ja kordades aktiivsemalt turundustööga välissuhete arendamisega. Siin on väga palju teemasid, mis puudutavad, kuidas inimesed jõuavad siia. Ülemineku perioodiks, nagu Klaas seda nimetab, on ametisse palgatud näiteks ka Toomas Peterson, kes on endine Vanemuise teatrijuht. Petersoni ülesandeks saab klaasi sõnul sihtasutuse finantsplaani koostamine. Kultuuripealinna esialgne eelarve on 24,5 miljonit eurot, millest näiteks kuni 10 miljonit eurot tuleb Eesti riigi poolt teine sama palju Tartu linna eelarvest ja lisaks on Klaasi sõnul eelarvesse planeeritud ka erinevad toetused nii erasektorilt, Euroopa Liidult kui ka Lõuna-Eesti kohalikelt omavalitsustelt. Need summad nii riigieelarvest kui linnaeelarvest tulevad perioodiseerituna aastate peale, nii et igal aastal 24 kaasa arvatud, on kindel jaotus, kuidas nad tulevad ja ikkagi selleks, et nii ettevalmistavad tegevused oleks võimalik kvaliteetselt teha. Kui ka kulminatsioon aastal 2024 korralikult siis ellu viia. Nii näiteks on Tartu linna 2020. aasta eelarve eelnõu järgi sihtasutuse ettevalmistavateks töödeks järgmisel aastal planeeritud 800000 eurot. Sellest 500000 eurot tuleb kultuuriministeeriumilt ja 300000 eurot Tartu tu linnal. Kuidas aga eelarve täpsemalt aastate peale ära jaotub ning mismoodi raha jagama nii-öelda erinevatest pottidest hakatakse, seda Petersoni sõnul tema praegu kommenteerida ei oska, sest Petersoni tööleping algab sel nädalal. Ka kultuuriministeeriumi praegune sõnum on, et kohtumised kultuuripealinna rahastamise teemal toimuvad sel nädalal. Alles peale kohtumisi saab täpsemalt öelda, kuidas näiteks riigipoolne kuni 10 miljoni euro suurune panus sihtasutuse arvele jõuab.", "role": "user" }, { "content": "Uue organisatsiooni eesmärgiks on jätkata 2024. a Euroopa kultuuripealinna programmi ja tegevuste ettevalmistamist ning elluviimist koos kohalike ja välismaiste partneritega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeoses võimalike kogunemistega, nii pronksiöö aastapäeval kui ka üheksandal mail keelab politsei kahe nädala jooksul avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher selgitas ERR-i veebisaates otse uudistemajast Anvar Samostile. Kui Vene saatkonna töötajad lähevad Georgi lindiga pärga panema sinna pronkssõduri juurde üheksanda mai hommikul, et mida, mismoodi politsei talitab, siis haual käimine mälestamine ei ole keelatud. Kui see mälestus tähendab seda, et kantakse Georgi linte, lehvitatakse sirp ja vasara kandva lipuga või isegi kui ilmselgelt provotseeritakse seda Vene Föderatsiooni lipuga, siis see on keelatud tegevus ja me sekkume, teeme ettepaneku see lõpetada. Kui seda ei juhtu, siis algab menetlus ja võtame siis selle sümboolika käest ära. Esialgu kehtestatakse keeld Harjumaal ja Ida-Virumaal Riigikogus aga arutati täna agressiooni sümbolite keelamise eelnõu. Selle sõnastus ütleb, et agressiooni akti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Seda juhul, kui sümboleid näidatakse kuritegusid toetaval või õigustaval viisil. Just selline sõnastus on põhjus, miks sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid ei ole eelnõuga rahul. See saate, mis peitub detailides, need detailid on kuus sõna neid tegusid toetaval või õigustaval viisil mida see siis lõppkokkuvõttes tähendab? Me kõik ilmselt saame aru, mida on soovitud teha, aga siis mingil põhjusel konkreetselt seda, mida keelata taheti, pole siis keelatud on siis tuldud sellise sõnastusega, mis noh, võimaldab väga avaralt tegelikult ju, ja tõlgendada asju kas näiteks Venemaa Föderatsiooni lipp, Venemaa saatkonna küljes on selle sümboli kasutamine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Ekre saadik Paul Puustusmaa rõhutas korduvalt, et kõnealuste eelnõu on nimetatud juriidiliseks praagiks. Samuti on tema hinnangul selles loomingulisust liiga palju. Kui meie siin riigikogus istudes ei suuda aru saada neid mõistet ja väga tugevad juristid, sealhulgas ka endine õiguskantsler, on rõhutanud, meil on selle seaduse juures vaja konkreetses, et me laiali valguks. Kas te ei kaalunud seda, et sõnastada see eelnõu sellised lihtsalt arusaadavad, et ei tekiks küsimus, kas võib? Eelnõu tutvustanud keskerakondlane Marek Jürgenson vastas, et Läti ja Leedu moodi lähenemist ei peetud õigeks. Mindi väga konkreetselt Leedus isegi karmimalt, mõnes mõttes kui Lätis tähtede kaupa Z v nii edasi on juba selgunud, et tulevad juurde igasugused X ja O ja A-d. Et siis nad peavad hakkama järjest seda seadust täiendama, et, et see on nagu hiljem probleem. Ma arvan, et selline paindlik lähenemine on täna oluliselt mõistlik. Reformierakondlane Hanno Pevkur kutsus kolleege üles eelnõu toetama. Igas õigusaktis leiab juriidilisi nüansse, selle akti sisu ja toime ja sõnum on hoopis mujal. See sõnum on väga lihtne eesti keeles veel kord öelda. Kui sina lähed välja õigustamaks toetamaks presenteerimaks kõike seda, mida Venemaa teeb praegu Ukrainas siis see tegu ei ole lubatud. Nii lihtne ongi. Agressiooni sümboleid puudutab, eelnõu läbis täna teise lugemise, kolmas lugemine toimub homme.", "role": "user" }, { "content": "Kui politsei tegi selge otsuse, et kahe nädala jooksul on keelatud vaenu õhutavad koosolekud, siis poliitikud ei suuda vaenuliku sümboolika keelamise juriidikas kokkuleppele jõuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõib-olla see karmistamine siseriiklikult ei olegi päris õige, aga niisugust reisijate testimist eriti nendest riikidest, mis on siis Lõuna-Aafrika riigid, mitte tingimata Lõuna-Aafrika vabariik, et nende lennujaamas kohustusliku test mist ja siis vastavalt siis käitumist siis sellele testi tulemusele. Et seda me selle mikrontüve valguses soovitame, et ega me midagi ei tea, mis selle sellest hommikrontüvest saama hakkab, sellest tüvest on väga vähe veel praegu teada. Mis see vähenegi on, mida me teame? Andmed tulevad Lõuna-Aafrika vabariigis, seal ka kindlasti tõesti see sekveneerimise võimekus nii suur ei ole, et nad kõik jõuaksid ära sekveneerida. Pole päris selge, et kas see nende haigestumise tõus on tingitud ainult sellest ommikrontüvest või, või neil neil ringlevad seal ka teised tüved. Lõuna-Aafrika vabariigis on tõusnud küll ka haiglasse sattuvate inimeste arv, aga jällegi pole teada, kas need, kes haiglas on, on Omikrontüve tõttu teame ainu ainukest asja, sellel viirusel on palju mutatsioone ogavalgu piirkonnas ja, ja mitmeid neid mutatsioone on eelnevalt seostatud siis kas kiirema levikuga või siis ka vaktsiinide eest ära põgenemisega. Aga kuidas need mutatsioonid tegutsema hakkavad, kui nad kõik koos on selle kohta praegu veel liiga vara mingeid andmeid saada? Nii et need esialgu 10. jaanuarini mõeldud piirangud peaksid jääma samal moel kehtima, nagu nad praegu on. Parangute üle loomulikult otsustab valitsus, et praegu Eesti olukord on. Võib öelda, et maha rahunenud, aga see ei tähenda, et meil uusi juhtumeid iga päev juurde ei tule. Mida mina ei väsimusnagi kordamast ja seda ka sellesama oomikron tüve valguses.", "role": "user" }, { "content": "Nõukoja esimees Irja Lutsar ütleb, et tõsisemalt tuleb suhtuda välismaalt saabujate testimisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe suurendame mittemaksulisi tulusid 2,3 miljardi krooni ulatuses ja mitte ainult mitte maksulised tulud ei ole selle sees, vaid ka töölepinguseaduse muudatustega, me kavatseme eelarvepositsiooni parandada 1,1 miljardi krooni võrra ja see töölepinguseaduse temaatika oligi jälle peamine küsimus, mille üle me arutasime. Me leppesime kokku selles, et töötukassa reorganiseerimist ja koondamisest ette teatamise tähtaegu ei revideeriti kuid hüvitiste osas läbirääkimiste jätkamiseks moodustatakse siis töörühm, kuhu kuuluvad siis kõigi erakondade esindajad. Me otsustasime ka ministeeriumi ametnike töötasusid kärpida kaheksa protsendi võrra ja ja sinna hulka kuuluvad ka ministrid ja sealhulgas peaminister. Kõigist eelarvetuludest aasta lõikes tuleb vähendada 5,9 protsenti ehk siis järg jäänud teisest poolaastast peavad kulud vähenema kõikides ministeeriumites 11,8 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Andrus Ansip täiendavatest vahenditest eelarve olukorra parandamisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile teatas Kaupmeeste Liit, et alates tulevast esmaspäevast hakkavad kaubanduskeskused ja paljud poed maski kandmist kontrollima. Liidu tegevjuht Nele Peil ütleb, et ettevõtted rakendavad kokkulepitud erinevalt. Lähtuvalt siis oma suurusest külastab mehitatusest, osad on juba teada andnud, et nad hakkavad andma tasuta maske, osad palkavad lisaturvamehi. Võimalik on, et mõni ei lase keskusesse või kauplusesse sisse ilma maskita, mõni võibolla keeldub teenindamisest. Peil räägib, et kaupmeestele toob kokkuleppe lisakulu, kuid rahaliselt kulust veel suurem on emotsionaalne panus. Osad inimesed on veendunud maski kandmise vastased ja protesteerivad siis selle nõude vastu väga aktiivselt, nii et selline vaimne surve kaubandussektori töötajatele kindlasti kasvab olulisel määral. Nüüd lähinädalatel. Valitsus otsustas eile maski kandmise nõuet pisut muuta. Seni oli oluline suu ja nina katmine. Uute reeglite järgi tuleb just nimelt maski kanda. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et korralduse ametliku teksti alles valmistatakse ette, kuid valitsuse otsus ei tähenda siiski, et lubatud oleks ainult meditsiinilised maskid ja respiraatorid. Ka edaspidi võib kanda korduvkasutatavaid maske. Kiige sõnul muudeti korraldust, kuna praktikas on ette tulnud hulk vaidlusi, mis ikka on suu ja nina katmine. Piltlikult öeldes inimene paneb vaid tõstab omale käe näo ette ja neid olukordi kahjuks on olnud väga väike osa ühiskonnast, aga siiski hakkab otsima mingeid jaburaid alternatiive. Lisaks maski kandmise nõudmisele jätavad kauplused ära degusteerimised ja lõpeb aktiivmüük näiteks avalikel aladel pensionifondi pakkumised. Ühtlasi suletakse kaubanduskeskuste nii-öelda passimisalad aga Nele peili sõnul arutati ka hulga jõulisemaid meetmeid, muuhulgas seda, et nendesse poodidesse, mis ei paku elutähtsat kaupa, lubataks sisse ainult koroonatõendi esitaja. Peil tõdeb, et see tooks kaupmeestele hulga probleeme. Lätis näiteks on ka vaktsineerimata töötajatel keelatud alates mingist novembri kuupäevast olla tööl siis kaubanduspindadel, mis tekitab tohutu tööjõupuuduse ja ka turvatöötajatest on praegu päris suur puudus. Ehk siis, kui me tahaksime uste juures sissepääsul kontrollida koroonatõendeid, siis võtab see kauem aega kui selline. Maski kontroll saab teha ka üldaladel ja loomulikult meie jaoks kõige olulisem punkt on veel see, et see toob kaasa olulise sissetulekute vähenemise.", "role": "user" }, { "content": "Kaupmehed hakkavad hoolsamalt maskikandmist kontrollima. Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul on arutatud ka võimalust lubada poodidesse, mis ei paku elutähtsaid kaupu, ainult koroonatõendi esitajaid, kuid sellele mõttele leiti terve rida vastuargumente.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe leidsime, et nii olulises ja sensitiivses küsimuses, mis puudutab nii linnaehitust kui tõepoolest noh, poliitilisi kirgi, siis me pidasime vajalikuks oma arvamust avaldada, me peame seda ebaprofessionaalseks lahenduseks ja ja vastavalt sellele ka siis reageerisime. Meie arvates on oluline siiski nii tähtsa küsimuses leida konsensus ja mina vaatan seda eelkõige arhitektuuri seisukoha pealt ja pean, pean seda lahendust, hoolimata sellest, milline see selle mälestusmärgi semantiline või süntaktiline olemus on, pean seda linnaehituslikult väga küündimatuks lahenduseks, ta täidab ühe linnukese, mida Eesti riik justkui kiirustades püüab oma tehtud tööde nimekirja saada, aga tal ei ole seda poeetilist jõudu. Tal ei ole seda linnaehituslikku jõudu. Ja ma kahtlustan, et tänaseks ei ole tal ka sellist poliitilist jõudu, mis suudaks sellele väga tähtsale monumendile anda sellise lõpliku sünteetilise kuju, mis, mis rahuldavaks nagu kõiki pooli, ma saan aru sellest, et öeldakse, et 12. või 13. tund ja lepingud on tehtud ja kõik noh, vigu parandada pole kunagi hilja. Te kutsute oma pöördumises vabariigi valitsus Eesti riigi juhtimisel toetuma professionaalide nõuannetele kas sellest jääb vajaka? Praegu niimoodi tundub, et see samas on ju tegelikult ainult nagu üks selline viimane piisk selles otsuste jadas, mis tegelikult loovinimesi kuulda ei võta, neid probleeme on ju ennegi olnud ja selline mõnes mõttes populistlik, vägisi tegemise tahte mitte otsides sellist heatahtlikku parimat lahendust on minu arvates see, mis on toonud kaasa sellise tõsise ja ebameeldiva reaktsiooni valitsuse ja noh, mõnes mõttes ka riigi seisukohtadele. Kuidas peaksid olema teie meelest moodustatud näiteks tõepoolest kunstiteoste rajamise komisjonid või žüriid? Rahvusvaheline tava arhitektuurivõistlustel on, et arhitekte siis oma ala professionaale on üle poole, ma näen siin nagu suuremat probleemi selles, et Eesti riigi kul tuur on nagu kulunud nii õhukeseks, et ei ole sellist üldist kultuurilist tausta, mis lubaks nagu näha asjadesse sügavuti, selleks on vaja natuke suuremat tahet natukese tõsisemat läbimõtlemist ja eelkõige noh, ma ütlen sellist sensitiivset tunnet, kultuuri nagu sügavamale hoovustes ja just sellest minu arvates on meie viimase aja poliitikas jätkuvalt nagu vajaka.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kunstiakadeemia nõukogu ei toeta Vabadussõja võidusamba rajamist praegusel kujul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelkõige soovitakse töötukassa kaudu töötasu hüvitamist, et hoida inimesed tööl, nii, et kriisi möödudes saaks selle valdkonna taas kiiresti käivitada. Kaubanduskoda tegi ka oma ettepanekud, millistel tingimustel hüvitist makstaks. Periood võiks olla kolm kuud määr 50 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Hüvitise saamiseks peab ettevõtte käive olema langenud vähemalt 50 protsendi võrra. Toetust võiks saada nii majutus kui ka toitlustus, ettevõtted, reisibürood ja transpordifirmad. Mure on ja see ei paista kuhugi kaduvat, ütleb kaubanduskoja juht Mait Palts. Mure eelkõige on selles, et kui kaovad ära ka valdkonnas, ütleme, et kõige olulisemad töökohad, mis sisaldavad endas võtmekompetentse, millest sõltub tegelikult ikkagi sektori areng ja, ja ka taastumine ühel hetkel, kui see peaks olema võimalik, et tänases olukorras ettevõtjad, et seda rasvakihti enam enam ei ole. Meie hinnangul peaks ikkagi ettevõtja suutma ka ka selgitada siis äriplaani või riskianalüüsi kujul, kuidas ta seda tulevikku edasi näeb? Toetus ei peaks olema kindlasti suunatud lihtsalt sellele, et pikendame seda tänast olukorda veel veidi ja siis lõpuks paneme ikka uksed kinni. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütleb, et äärmiselt keeruline aeg algas märtsis ning olukord ei ole kevadega võrreldes muutunud. Märtsis oli tõesti teadmatust rohkem, aga täna on ka riigid on kinni kogunemistel piirangud. Turism, kes tõi eelmine aasta sisse kaks miljardit eksporditulu, seda eksporti lihtsalt ei ole. Erakordselt keerulises olukorras on Tallinn oma hotellidega. Tallinna inimesed näiteks natuke natukene andsid ka leevendust reisides muudes linnades, suvel ringi, siis Tallinnasse, noh, kohalik inimene nagu turistina ei tulnud. Meil on märtsikuu, sest alates ikkagi hotellidel 80 protsenti käivet vähem, 80, see turg seisab. Aga kui me ei suuda hoida kriitilist hulka inimesi sektoriga seotud. Ja nüüd, kui riigid lähevad lahti, hakatakse üksteisega konkureerima, neil peab olema spetsialistid, inimesed, kes on hotellides restoranide, et selle taastumisega kaasa minna. See taastumine võib olla väga kiire, sest inimeste soov kuhugi reisida, see ei ole kuhugi kadunud ja selle nimel hakkavad riigid omavahel võitlema. Meil on vaja ikkagi neid ilusaid suuri maju ja ettevõtteid püsti hoida, et kevadel uuesti edasi minna. Nii et ütleme, täna juba on peaaegu 40 protsenti inimesi vähem Eestis hotellinduses töötamas, kui me suudaksime pooled inimesed hoida sektoris. Ja kui me hotelli või restorani lahti hoiame, et me ka mingit matki väärtus sellega loome. See on väga tähtis. Töötukassa arvutuste kohaselt oleks toetusmeetme kulu umbes 15 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Turismisektor on sisuliselt välja surnud ja valitsuselt oodatakse taas toetusmeetmeid. Eelmisel aastal 2 miljardit eurot tulu toonud turismisektorit on koroonakriis kõige enam räsinud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus valitsuse poole ettepanekuga töötada välja rahaline toetusmeede turismisektori ettevõtetele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna sadama nõukogu otsustas osaleda majandusministeeriumi poolt välja kuulutatava opereerimishankel sõitmaks siis mandri ja saarte vahelistele liinidele. Kas selleks luuakse mingi uus tütarettevõte või kuidas neid laevu saadakse? Selleks luuakse jah formaalselt Tallinna sadama poolt tütarettevõte ja niisamuti kuulutame välja hanke parvlaevade siis ehitamiseks või soetamiseks. Kui kalliks ehitus võib minna teie hinnangul? Meil on eelnevalt teatavad indikatsioonid uute laevade ehitamise kohta. Aga mingeid numbreid praeguses faasis ei sooviks välja öelda, et, et ootame ära. Kui me oleme saanud konkreetsed pakkumised.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadama nõukogu uus esimees Remo Holsmer kinnitas praamiliikluse konkursil osalemist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJulgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni algatatud eelnõu näeb ette kaitseväe taustakontrolli õiguste laiendamist ulatuses, mis tagaks kontrolli sisulise eesmärgi täitmise ehk veendumuse isiku sobivuse kohta teenida või töötada kaitseväes või asuda koostööle kaitseväega. Kavandatavate muudatuste kohaselt saab kaitsevägi taustakontrolliks vajaliku teabe hankimiseks teha toiminguid senisest niinimetatud registrikontrollist suuremas ulatuses. Korra on analoogiline eelnõu riigikogus juba vastu võetud 29. mail eelmisel aastal, aga siis ei kuulutanud president seda välja ja riigikohus tunnistas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Nüüd minnakse teisele katsele parandatud seadusega. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Alar Laaneman. Eelnõuga muudetakse kaitseväe korralduse seadust, et kehtestada isiku varjatud jälgimisest teavitamata jätmise põhjendatuse põhiseaduspärane regulatsioon. Eelnõus lähtutakse asjaolust, et mida intensiivsem on isikuandmete varjatud töötlemise toiminguga, isiku põhiõigustesse sekkumine, seda konkreetsemad ja tõhusamad peavad olema menetluslikud garantiid mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise arutelude käigus tehtud järelevalve ettepanek. Õiguskantsleri seaduse täiendamine, kus õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant teostab järelevalvet kaitseväe korralduse seaduse alusel isikutoimingutest teavitamata jätmise põhjendatuse üle. Nagu öeldud, läbis seaduse esimese lugemise tänasest riigikogu tööst veel nii palju, et sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis oleks näinud ette nakkushaiguse kahtluse korral inimesele haigushüvitise maksmise alates esimesest päevast langes menetlusest välja.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus läbis teisipäeval esimese lugemise eelnõu, millega antakse Kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesande täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPool tundi tagasi lõppes presidendivalimiste kolmas voor ja valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik luges ette tulemused. Hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 99 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 98, kehtetute hääletamissedelite arv null ristiga märgistamata hääletamissedelite arv 30. Vabariigi presidendikandidaatidele antud häälte arv Siim Kallas 42, Mailis Reps 26. Kolmas voor oli kirgede vaesem kui eelmised kaks, mida näitab ka puhaste sedelite suur arv. Aga kaks kandidaati valimiskogus on nüüd teada ja mis saab edasi ning Siim Kallase käest küsiti muidugi kohe, kas tema on nüüd Reformierakonna ainus kandidaat. Vaat see on jälle küsimus, mitte mulle, vaid, vaid sellisel juhul erakonna juhatusele, kes ka täna koguneb, nii et et kindlasti tuleb see asi klaariks rääkida ja kahte leeri ei saa olla. Ja kui keegi tahab tingimata nagu oma asja ajada, siis selleks on kümneid muid võimalusi kui tingimata ühe erakonna positsiooni lõhestada. Eks me hakkame seda plaani nüüd tegema, sest meil oli ka niisugune ettekujutus, õieti on ju meie kampaania olnud hästi niisugune mõõdukas ja, ja meil väga vähe inimesi ja väga vähe oleme sellele ja ressursse kulutanud, eks nüüd tuleb rohkem ja ringi tuleb käia ja inimestega kohtuda, nii et eks see plaan tuleb nüüd teha ja ja tuleb need sõnumid läbi mõelda ja nendega hakkame tegelema. Taavi Rõivas toetab mind ja mina teda. Ja teine edasipääseja Mailis Reps kommenteeris Keskerakonna ühtsust ja tema enda edasisi plaane. Keskerakond mõistis, et on poliitiliselt tugev jõuna ainult siis, kui me oleme ühtsed ja täpselt nii kaugele me oma aruteludes jõudsimegi, et kõik on nõus, et Meil on väga hea kandidaat, me läheme ühe kandidaadina ja kõige olulisem, et me oleme ühtsed oma sõnumites. Põhimõtteliselt sama, mida ma olen juuni lõpus peale teinud, et ma sõidan mööda vabariiki, kohtun inimestega, olen avatud kõikides suhtlemiseks ja kõikideks ettepanekuteks ja teen tööd. Kõige huvitavam on muidugi see, mida otsustab reformierakond ja mis saab pikalt välja reklaamitud Marina kaljurannast. Kõik tahavad seda erakonna esimehelt Taavi Rõivaselt küsida, aga esialgu ei ütle ta midagi, sest kohe pärast tulemuste teadasaamist algas Reformierakonna fraktsiooni koosolek ja praeguseks see lõppenud ei ole. Nagu kuulsite, ütles Siim Kallas, et rõivas toetab teda Toompealt praegu päevakajaks kõik.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu saadikud ei suutnud kolmes voorus valida Eestile uut presidenti ning nüüd läheb järg valijameeste kätte. Kolmandas voorus hääletas Siim Kallase poolt 42 saadikut ning Mailis Reps sai 26 häält. Märgistamata sedeleid oli 30.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIraani revolutsioonikaardi kindral Kasem Sole Mani suri jaanuaris USA trooni rünnakus, kui ta lahkus Iraagi pealinna Bagdadi lennujaamast. USA ametnikud rõhutasid toona, et Sole Mani plaanis rünnata riigi saatkondi ja piirkonnas asuvaid liitlasi. ÜRO kohtuväliste hukkamiste eriraportöör Agnes Kallamard rõhutab aga värskes raportis, et seni ei ole USA pakkunud selle kohta kindlaid tõendeid, mistõttu oli Sole Minei tapmine meelevaldne. Kallamardi sõnul on see ka esimene teadaolev juhtum, kus väljaspool sõja olukorda tapetakse enesekaitsele viidates teise riigi ametnik. Kogukond peab nüüd seisma silmitsi reaalse võimalusega, et riigid võivad tegutseda sellest pretsedendist lähtuvalt, et kõrvaldada sõjaväliselt kõrgeid sõjaväe või muid ametnikke ja õigustada neid tapmisi enesekaitsega. Kallamard esitas raporti leida ÜRO inimõiguste nõukogule, mille liikmesriigid said võimaluse väidelda, mida peaks sellises olukorras edaspidi tegema. USA lahkus nõukogust kaks aastat tagasi ja ei ole raportis erilist tähelepanu pööranud. Ainukene ametlik vastus tuli USA välisminister umi pressiesindajat Morgan ortakusel, kelle sõnul õõnestab raport inimõigusi ja annab vaba voli terroristidele. Kallamard aga rõhutas, et USA otsus möödunud kevadel nimetada Iraani revolutsioonikaardi eriteenistus kutsterroristlikuks organisatsiooniks andis riigile võimaluse ja õigusliku raamistiku olema nii sihikule võtta ja oma tegevust hiljem õigustada. Kui ma oleksin mõne valitsuse või valitsusliikme kingades, keda USA nimetab terroristiks, siis ma oleksin praeguses olukorras eriti ettevaatlik. Samas rõhutas Kallamard, et Iraani vasturünnakud Sole maini tapmise järel olid samuti ebaseaduslikud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimaani tapmine seab murettekitava pretsedendi, sest riigid võivad edaspidi enesekaitsele viidates õigustada teise riigi ametnike kõrvaldamist – rõhutas ÜRO inimõiguste nõukogule eriraportöör Agnes Callamard. USA arvates õõnestab Callamardi raport inimõigusi ja annab vaba voli terroristidele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi helitehnika saadi pidulikul tseremoonial Lissabonis korralikult toimima alles Euroopa Liidu hümni lõpuks kulges kõik muu plaanipäraselt. Kõigepealt sai sõna eesistujamaa Portugali peaminister Jose Sokrates, kelle sõnul on lepingu eesmärk väga lihtne. See on Euroopa areng. Kuid ajalugu ei lõpe, selle lepinguga ajaloo kirjutamine jätkub, see leping tähendab aga uut sammu Euroopa arengus ja tulevikus, millele me läheme vastu kindlana oma väärtuste ja tegevuses ning tugevama liiduna, ütles Portugali peaminister. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso märkis omalt poolt, et Lissaboni lepingul on ka väga oluline poliitiline tähtsus. See on Vahemerest, Läänemereni ja Atlandi ookeanist Musta mereni laienenud Euroopa leping. Esmakordselt on totalitaarsete režiimide poolt anastatud riigid liitunud kokkuleppega, mille nad on ise läbirääkimiste teel saavutanud, märkis Euroopa Komisjoni president. Eesti poolt andsid Lissaboni lepingule allkirja peaminister Andrus Ansip ja välisminister Urmas. Lepingu allkirjastamist kommenteerinud Briti ajakirjanik märkis ära, et Eesti on üks 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud riikidest. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on see Eesti jaoks hea, lepi. Kokkulepe lepingu osas võimaldab meil lõpetada vaidlused Euroopa Liidu protseduurireeglite üle ja keskenduda reaalsete probleemide lahendamisele nagu majanduse, konkurentsivõime, energia, kliimamuutused, rahvusvaheline kuritegevus ja nii edasi. Peamised muudatused lepingus on institutsionaalset laadi ja seeläbi muutub otsuste tegemine lihtsamaks ja kiiremaks. Pikeneb veelgi nende valdkondade nimekiri, kus otsused tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega ühehäälsuse asemel. Eriti nähtavad on need muutused sise ja justiitsküsimuste valdkonnas. Samuti saavad enampädevust juurde Euroopa parlament ja liikmesriikide parlamendid. Lepingu jõustumiseks peavad dokumendi ratifitseerima kõik liikmesriigid. Meeleolud on optimistlikud enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides ratifitseeritakse Lissaboni leping parlament ja keegi ei näe ette erilisi probleeme ratifitseerimisel. Kuid Iirimaal ratifitseeritakse leping rahvahääletusel ja ka Iirimaal ei nähta praegu ette väga suuri võimalusi, et, et see leping jääks ratifitseerimata. Seega me oleme kaunis lähedal sellele, et institutsionaalsed reformi Euroopa liidus saavad seekord läbi viidud ja otsustusprotsess Euroopas muutub efektiivsemaks, muutub kiiremaks. See tähendab ka seda siis, et juba 2009. aasta esimesest jaanuarist võiks reformileping kehtima hakata. Ma väga loodan seda, et see nii juhtub. Me kirjutasime sellele lepingule alla, lootuses, et Euroopa liit seeläbi muutub tugevamaks ja tugevam. Euroopa liit on ka Eesti huvides.", "role": "user" }, { "content": "Lissabonis kirjutati alla reformileping.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNull üks edu õppesüsteemil baseeruvas kuni kahe aastase õppeajaga IT-koolis õppimine ja elamine on selle rajajate kinnitusel tasuta. Eesti esimene omalaadne, paljuski iseõppimisel põhinev programmeerimiskool, avatakse jõhvi vanas telefonimajas. Projekti eestvedajate sõnul loodetakse kooli rajamise abil mitmekesistada põlevkivitööstuse piirkonnana tuntud Ida-Virumaa tööturgu. Jõhvi IT- koolist räägib selle üks rajaja Martin Villig. Tegelikult Eesti ju tahab liikuda sellest põlevkivipõhisest majandusest, siit otsida alternatiive, ehk mis need alternatiivid saavad olla, mis valdkondades on suurema lisandväärtusega töökohad ja tegelikult IT-s on, et me näeme, et näiteks startup ides Eestis on 6000 töökohta täna startup ettevõtetes ja keskmine palk on üle kahe poole 1000 mis on nagu oluliselt kõrgem kui keskmine palk ja et nüüd ongi küsimus, et kuidas teha nii, et siin arendada seda talenti, seda teadmist ja võib-olla hakata siia ka ettevõtete kontoreid looma ja kogu seda kogukonda siin arendama, et see on selline laiem vaade ja plaan. Kooli üks rajajatest Rainer-Sterfeld lisas Me näeme, et kui me toome sinna esimesel aastal 200 inimest õppima ja teisel aastal veel 200, et see on siis 400 inimest ühes hoones lisaks väikene meeskond kuni 10 inimest, kes seda kooli igapäevaselt siis haldab ja ühendades seda ülemaailmse võrgustikuga, me suudaksime luua sellise huvitava liikumise nii Jõhvis kui Ida-Virumaal tervikuna koostööd tehes loomulikult teiste suurte linnadega, mis siis tekitab huvi nii tööandjatele tulla sinna ja luua oma filiaale kui ka inimestele, kes soovivad sinna jääda ja asutada ka teha oma nii-öelda uus kodu sinna. Jõhvi IT- kool sai riigilt Ida-Virumaa toetusprogrammist 1,65 miljonit eurot stardiabi kooli omanikud soovivad seda ülal pidada tööjõust huvitatud erainvestorite toel. Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Erainvestorite ja riigi toel Jõhvi rajatava tehnoloogiakooli abil loodetakse leevendada tarkvaraarendajate põuda ja mitmekesistada Ida-Virumaa tööturgu. Järgmisel aastal on kavas kooli vastu võtta 200 õpilast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMul on hea meel, et tegemist on ainult sõjalissportliku võistlusega, mitte millegi muu sõjalisega. Erna grupi tegevus oli eestlaste relvastatud vastupanu üks verstapost. Sümboolne ja mõtlemapanev. Kui me mõtleme ajaloo dimensioonile pisutki enam, kui tavalisel päeval poodi piima ostma minnes tarvis on, siis peame ütlema rõhuga ka erna grupi tegevus on osa ajaloolisest saavutusest. Eesti iseseisvuse taastamisest. Nii rääkis kaitseminister Jaak Jõerüüt, kui 27 võistkonda olid üles rivistunud. Võistluste geograafia on üha laienenud. Ka täna on lisaks Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa ja Belgia võistkondadele kohal ka ameeriklased ning nagu ikka hiinlased, millest võistluse selline populaarsus peakorraldaja kapten Meelis Rätsep. See on üks väheseid kohti, kus militaristid saavad võrrelda teineteise taset sest olgem ausad, ega militaaristide kohta nii palju ei ole. Ja see on ju väga hea võrdlus meeskondadele omavahel iseenesega võitlemine, tee oma varustuse kontroll, kõik muu, see, mis nendel tavaõppustest jääb natuke väheks. Meelis Rätsep ütles, et vastab kohe ka traditsioonilisele küsimusele, mis on sellel aastal uut. Punt on see, et trass on muutunud, trass on raskemaks läinud, trass on pikem. Me oleme üles ehitanud trassi sellel aastal väga mitmekesiselt arvestades nii vastutegevust kui ka erinevaid kliimavööndi, õigemini metsavööndi, kus võistkonnad läbi lähevad. Nii et, et kui ka on võistkondade hulgas võistkond, kes on kunagi olnud enne vanaloogilise maastikul ta võib mingil ajahetkel ära tunda, et ta on siin kunagi olnud. Aga see ei ole ikkagi see, et ta on tulnud sinna läbi teist tee mis veel ülesande keerukust oleme tõstnud. Ajaliselt on võistlus pikem. Dessant Kolga lahes toimus kaks tundi tagasi, nüüd on võitlejad juba metsas ja teel ja nii kuni kuuenda augustini. Viimastel aastatel on eestlastel hästi läinud.", "role": "user" }, { "content": "Avati Erna retk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna peeti järjekordne istung Tallinna Sadama kohtuasjas. Hommikul istungile tõtanud vandeadvokaat Paul Keres ütles, et suurtes kohtuprotsessides osalevad advokaadid muretsevad tervise pärast. Advokaatidele valmistab muret inimeste hulk, inimeste lähedus ja puudulik ventilatsioon pika aja vältel. Need teadaolevalt on kõik Covidi haiguse saamist soodustavad asjaolud. Sestap kirjutasid seitse Tallinna tippadvokaati Kerese kõrval ka näiteks Vahur Kivistik ja Mihkel kaver alla pöördumisele, kus palusid mahukate protsesside istungit mõneks ajaks pausile panna kerest või näiteks juba mainitud Tallinna sadama kohtuasja aga ka Hubert Hirve maffiaprotsessi. Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütleb, et istungi edasilükkamise otsustab vajadusel asja, arutavad nik, aga ta ei pea põhjendatuks väiteid otse, kui oleks Harju maakohtus toimuvad istungit asjaosalised tervisele ohtlikud. Ma oleksin pisut valvas advokaadi suhtes, kes niimoodi väidab, tegelikult ju suurtes protsessides on spetsiaalselt järgitud, et inimesed saalis oleksid piisavalt hajutatud, tehakse ohtralt vaheaegu, desinfitseeritakse, kulutatakse harjukohtu, ventilatsioon on päris hea ja moodne, minule teadaolevalt ei ole meil vist olnud mitte ühtegi nakatumist kohtusaalis. Harju maakohtu esimees Astrid asi ütleb, et Tallinna sadama ja Hubert Hirve protsessidega võrreldavaid menetlusi on Harju maakohtus kümmekond. Ka tema ütleb, et kohus teeb nakatumiste vältimiseks kõikvõimaliku. Seal, kus ei saa paarimeetrist vahet hoida, on inimeste eraldamiseks pleksiklaasid. Astrid asi lisab, et kohtupidamine peab jätkuma vaatamata keerulistele aegadele. Me tegelikult ju ei tea, kaua see olukord kestab ja selles olukorras määramatuse tulevikku neid istungeid edasi lükata, no ei ole alati põhjendatud, eriti kui sealjuures on veel osades menetluses inimeste vahi all, see on teine aspekt, mida peab alati arvestama nende otsuste tegemise. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp ütleb samas, et kui ruumis on koos palju inimesi, siis tahes-tahtmata suureneb ka nakatumisoht. Terviseamet on seisukohal, et tänases olukorras tuleks ära jätta kogunemised, mida on võimalik ära jätta, et mis ei ole vältimatud vajalikut pidada, et seda, kas nüüd kohtuistungite puhul on tegemist vältimatult vajalike kogunemistega või mitte, et seda loomulikult terviseamet ei otsusta. Paul Keres pakub välja ka võimaluse mahukad protsessid kohtumajast välja viia. Ta tuletab meelde, et möödunud kevadel eriolukorra ajal valmistuti kohtupidamiseks ka konverentsisaalides. Ja ma ei saa aru, miks praegu ei teeta sarnaseid ettevalmistusi olukorras, kus neid saale on vabalt saada, konverentse ju ei toimu, sisuliselt. Arstid asi ütleb, et ka Harju maakohtu ruumid on päris suured, kõige suurem kohtusaal koguni 150 ruutmeetrit. Kui olukord nõuab, loomulikult me kaalume ka mingi muu ruumi kasutamist, kui seda vaja on ja kui konkreetset menetlust juhtiv kohtunik seda vajalikuks peab.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna tippadvokaadid soovivad, et Harju maakohus lükkaks koroonaviiruse ohtu tõttu edasi suurte kohtuasjade, teiste seas Tallinna Sadama ja Hubert Hirve protsesside istungid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa arvan isiklikult, et see on väga elegantne moodus selle probleemi või lahendamiseks ja mis saab olla veel väärikamat kohta ühe kuju jaoks kui Eesti Rahva muuseum. Me oleme suhelnud nii Eesti Rahva Muuseumi kui ka Maire Joalaga. Nad mõlemad on sellega päri ja me arvasime tõepoolest, et tõmbaks nüüd lõpuks sellele saagale vähemalt siitpoolt joone alla. Selle otsuse peab heaks kiitma veel ka linnavolikogu, kuna tegemist on üsna suure summaga, ehk siis te kingite sisuliselt Eesti Rahva muuseumile 70000 euro väärtuses monumendi. Ja vastavalt meie korrale kõik vara, mis on üle 10000 euro, mida me tahame võõrandada, peab minema volikogust läbi. Mis seda summat puudutab, siis minu arvamus on 70000 eurot Eesti Rahva muuseumile? No minul küll selles kahju pole siin ikkagi õigesse kohta läheb. Eesti Rahva muuseum on juba avaldanud arvamust, et ikka koos kastiga, kuna sellel sambal on ju väga eriline lugu. Sellest oli ka alguses kohe juttu, et nad ütlesid kohe, et, et kui võimalik, siis koos kastiga ja mis meil saab selle vastu olla, et ka see kast neile kaasa panna. Kahju muidugi on see, et see esialgne kast ju lõhuti ära, et nüüd on nagu teine variant sellest kastist veel alles, et aga paneme kaasa loomulikult. Madis Timpson, kas oli kaalumisel ka muid variante? Räägiti ju Kreenholmi keskusest, et sinna ausamas uuesti püsti panna. No kui päris aus olla, siis neid pakkumisi ja küsimisi oli päris mitmeid. Aga ega me ühtegi niimoodi väga tõsiselt ei arutanud ja eks see kõik sõltus ka sellest, nagu Maire Joala soovid olid. Ja ja tema soov oli, et ta kuskil avalikult ei eksponeeritaks ja me pidasime vajalikuks seda arvestada, nii nagu mina ütlesin juba aasta aega tagasi. Mina Maire Joalaga kohtusse ei lähe. Ma pean seda eetiliselt vastuvõetamatuks ja niimoodi ta on. Millal linnavolikogu koguneb Jaak Joala ausamba kinkimist ERM- ile arutama? Maikuu viimane neljapäev on meil volikogu ja seal see tuleb arutuse alla, jah, see küsimus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi linnavalitsus kingib Jaak Joala ausamba koos kastiga Eesti Rahva Muuseumile. Enne aga peab 70 000 eurot maksnud samba kinkimiseks loa andma linnavolikogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kaua liigub staar veel Saksamaa ja Paldiski vahet, oli juttu, et see lõpeb selle nädala reedega, nüüd siis otsustati ümber. On see nüüd kuu aega, kui staar jätkab neid reise? Tallink teeb selle otsuse siis vastavalt majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusele. Tänase päeva seisuga teame me seda, et laev staar jätkab opereerimist Paldiski astmes liinil eeldatavalt vähemalt kuu aega. Milline saab olema siis laeva graafik? Selle aja jooksul selgub nüüd lähipäevil, nii et sellest anname me kindlasti teada, kuid laev jääb praeguse seisuga sellel liinil opereerima. Kui palju sõita soovijaid on autosid kaupa? No iga liini käivitamine võtab ikkagi teatud aja, enne, kui inimesed, kes siis näiteks kaupa veavad, teavad, et sellele liinile saab loota, see liin on olemas. Reisimas on praegusel hetkel siiski päris palju autoga reisijaid näha on, et seda laeva ja liini kasutatakse hetkel veel päris agaral siiski Eestisse koju tagasitulekuks Läti tagasitulekuks leetu tagasitulekuks, nii et, et kaubavedu, ma usun, sellel liinil kindlasti ka suureneb lähipäevil, kui vedajad saavad kindlad olla, et see kaubaliin ka käiku jääb. Kuidas megastaari sõidugraafik on praegu ja lähematel päevadel? Megastari sõidugraafik praegusel hetkel on endiselt tavapärane kuue väljumisega päevas praegusel hetkel reisijaid laeval on iga reisi peal kuskil 100 paarisaja vahel, kuid ka tänaseks Megastaril ikka jätkub juba päris palju. Nii et näha on, et kaubavedudeks kasutatakse megastaari väljumisi kõiki päris palju. Kas Tallinkil on mingid kaugemale ulatuvad plaanid ka? Praegusel hetkel mitte, praegu me tõesti tegutseme, teeme otsuseid, opereerime päev-päevalt, vaatame ette paari järgmise päeva peale ja teeme otsuseid siis vastavalt sellele, nii et nii palju kui meie võimuses. Kindlasti hoiame oma liinid käigus, vähemalt tagame kindlasti kaupade veo ja kui jätkub inimesi, kellel on vaja ühele või teisele poole jõuda, siis tagama ka nende inimeste veo.", "role": "user" }, { "content": "Tallink Star jätkab sõite Paldiski ja Sassnitzi sadama vahel, Soome vahet sõitev Megastar samuti. Kuidas tegutseb hetkel Tallink ja mis võimalusi laevafirma koju soovijatele ja kaubavedajatele pakub?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõplikku otsust hetkel veel ei ole, küll aga on põhimõtted, mismoodi me sooviks seda teha. Aga hetkel käib siis nende põhimõtete täpsustamine ministeeriumite ja ettevõtetega. Et see otsus oleks ka kindlasti selline, mis on ka seaduslikult igatpidi korrektne. Kas me räägime võrgutasu alandamisest või me räägime käibemaksumäära langetamisest? Tegelikult me räägime praegu kahest põhimõttest, üks on siis kompenseerimine vähekindlustatutele ja teine on võrgutasude alandamine. Miks ei otsustatud või mis segab, kuna käibemaksu on laekunud üle väga palju. Et mis ikkagi segab ja see on? See on meede, mis aitab kõiki inimesi, kui käibemaks langes ja seda on ka väga lihtne administreerida. Ja siin tuleb arvestada seda, et eks ka võrgutasud puudutavad kõiki kodutarbijaid ja kõiki ettevõtteid, aga me püüame leida kõige kiiremat lahendust, et käibemaks oleks küll administreerimise poolest lihtne ja me oleme seda ka arutanud, aga teisalt jälle seadusandlikult võtab käibemaksu langetamine rohkem aega. Kas muidu Keskerakond läks nendele teie omavahelistele kõnelustele pigem sooviga käibemaksu alandada või mitte? Me oleme arutanud kõiki variante, et meie jaoks kindlasti üks variant oli, oli käibemaks, aga jah, nii nagu ma ütlesin, et me püüame leida sellist lahendust, mis oleks võimalikult kiiresti rakendatav. Kes kompenseerib elektrilevile need saamata jäänud tulud? Kui suur see summa kokku on? Juhul, kui me lähme võrgutasude langetamise teed, siis loomulikult peab riik need võrguettevõtjatele kompenseerima ja praegu siis püüamegi leida sellist lahendust, kuidas see kompenseerimine oleks võimalikult õige ja, ja õiglane.", "role": "user" }, { "content": "Valitsusliit jätkab arutelu selle üle, kuidas leevendada tarbijatele energiahindade tõusu. Valitsus plaanib märtsini langetada elektri võrgutasu poole võrra ning pakkuda toetust vähese sissetulekuga leibkondadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaaegu kuu aega kodus istumist, kaugtööd pikendatud vaheaega ja koolide osalist kodutööd, kultuuriasutuste kinniseid, uksi ja suletud, mitte esmatarbekaupade poode on aidanud Lätis haigestumise kiiret tõusu lõpetada. Eelmisel nädalal lisandus koroonapositiivseid ligi veerandi võrra vähem. Haiglais aga pole veel koroona patsientide vähenemist tunda, paljud põevad raskelt ja surevad. Eriolukorra algul hüppeliselt tõusnud vaktsineerimistempo on pisut raugenud. Praeguseks on Lätis vähemalt ühe kaitsesüsti saanud 64 protsenti kõigist elanikest. Täielikult vaktsineeritud on 57 protsenti. Need kaks fakti, nakatumise stabiliseerumine ja vaktsineeritute kasv võimaldasid Läti valitsusel õhtuse ja öise kodus istumise lõpetada. Järgmisest nädalast väljub Läti rangest kodus istumise perioodist, kuid selle nädala lõpuni jääb see veel jõusse, räägib peaminister ja me naaseme rohelisse režiimi, see on pisut täpsustatud ja rangem kui enne kodus istumist. Mittevaktsineeritule on piiranguid rohkem, kuid suures osas on tegu samade piirangutega, mis enne riigi osalist lukkupanekut. Esmaspäevast pääsevad kõik lapsed jälle kooli, kuid õpilased peavad püsima samas klassiruumis ega tohi teistega omavahel kokku puutuda. Mitte vaktsineeritule jäävad avatuks hädapärased poed, mille pindala pole suurem kui 1500 ruutmeetrit. Apteegid, tanklad ja ühistransport. Üle 500 inimesega üritusi korraldada ei tohi. Atraktsioonid ja hasartmängud on keelatud. Teatrid ja kontserdisaalid tehakse küll lahti, kuid vaid vaktsineeritule või haiguse läbipõdenuile. Istekohad jagatakse malelaua põhimõttel ja need on nimelised. Vaktsineeritud vanemate kuni 12 aastaselt lastelt testi tegemist ei nõuta, kuid neile tuleb saalis eraldada oma sektor. Kui esmatarbekaubad välja arvata, on poed ja teenused avatud kella kuuest hommikul 21-ni õhtul. Mittevajalike kaupade poed saavad loa nädalavahetustel ja pühade ajal töötada vaid siis, kui neil on eraldi sissepääs. Lätis manitsetakse ettevaatusele ka vaktsineeritud inimesi, sest viimaste nädalate statistika toob esile ühe olulise eripära. Terviseminister Daniels, Pavluts. Vaktsineeritud inimesed peavad säilitama ettevaatuse, räägib Paulus. Kodus istumis. Aja statistika näitab täiesti selgelt, et mittevaktsineeritut nakatumine vähenes kiiresti ja rohkem, kuid vaktsineeritute puhul aeglasemalt ja vähem. See näitab, et vaktsineeritud inimesed tunnevad end kindlamalt, mis on ka põhjendatud. Kuid samal ajal on nad oma kokkupuuteid teistega vähendanud vähem ja nii võib viirus levida ka vaktsineeritute seas, räägib Läti terviseminister.", "role": "user" }, { "content": "Ka jõulud tulevad Lätis teistmoodi, sest valitsus keelas tänavamüügid ja jõuluturud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaaremaa jaoks, pidades silmas kogu seda avameretööstust, mis käib kaasas suurte tuuleparkide ehitamise ja arendamisega siis Saaremaa jaoks majanduslikus mõttes oleks see kindlasti võimalus. Et juhul kui nüüd teenindussadamad ja see meeskond tuleks siia Saaremaale ja ka see kogu see kompetentsikeskus pidades silmas ju Kuressaare kolledžit ja, ja, ja Kuressaare ametikooli. Et see oleks terve majandusharu ja selles mõttes see avaks Saaremaa arengutes uued võimalused, kindlasti, need on tegelikult sajad töökohad ja need on kõrgepalgalised töökohad. Ja kui see keskus oleks siin Saaremaal, see, see oleks Saaremaa jaoks kindlasti võimalus, see, mis, nagu praegu teeb kõige tõsisemat muret selle protsessi juures, on see, et et nii nagu vanarahvas ütleb, et suur tükk ajab suu lõhki, teinekord et kogu see planeering on selline, mis tegelikult tekitab pisut hirmu ja vöörastust ka inimestes, kes, kes tegelikult ei ole nende tuulikute vastu ja kes on nende tuuleparkide suhtes nagu sõbralikud. Aga see 1700 ruutkilomeetrit mereala kuni 1400 tuulikut, mida igaühte võib võrrelda Tallinna teletorniga, et need on uskumatud mastaabid ja need tegelikult hirmutavad inimesi. Et võib-olla see planeeringu maht on esialgu natukene läinud väga käest ära ja see tekitab ka väga tõsist vastasseisu, mina arvan seda, et tuulepargi avamerel on täiesti võimalikud, kui nad on planeeritud mõistlikult grupeeritud, võib-olla väiksemates mahtudes, võib-olla need tornid ei pea olema kõik nii kõrged natukene nagu ära mastaapida need ja siis nad oleksid kindlasti ka vastu võetud võib- olla, viia ka rannikust veel kaugemale siis nad ei sega nagu kedagi, aga, aga tänase päeva seisuga just see hirm tuleneb sellest, et see kõik on nii üle inimmõistuse, mis seal tuleb. Et see elektritoodang, mis sellest planeeringu alal võiks kokku tulla, ületab ju Eesti tarbimise viiekordselt siin kohalike poliitikute ja, ja ka volikogu liikmete ja esindajate ülesanne tegelikult oma rahva huvide eest seista, vaadata, otsida neid kompromissivõimalusi elu peab edasi minema, et, et need negatiivsed ja positiivsed pooled vaadata, mis siis tegelikult nagu oleks võimalik ja viia seda ellu nendes mahtudes, mis ei tekitaks ühiskonnas sellist tõsist vastasseisu, saades aru, et see rohepööre ja roheline energia siin meile kõigile on ju vajalik.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusministeeriumi poolt koostatud riigi mereplaneering peaks lähiajal jõudma valitsusse kinnitamiseks. Suurim meretuulepargiks sobiv ala jääb Saaremaa lääneranniku lähistele. See on pannud saarlasi üheaegselt nii muretsema kui ka otsima suurarendusest kasuteenimise võimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEurobaromeetri hiljutise uuringu põhjal võib eeldada, et komisjoni president pöörab kindlasti tähelepanu kliimamuutusele ja koroonapandeemiaga seotud tervishoiule. Majanduslik toimetulek on ka kindlasti kõne all, sest pandeemia tõttu lukku pandud riikidele lubati suurt finantsabi, et liikmesriikide majandus hoida jalul. Sajad miljardid eurod, mille tagasimaksmine jääb tulevikku, sest võlatainad kuhjuvad, kuid see viimane punkt ei saa ju olla eesmärk kui peamine mõte, et alati peab veel paremini elama, kui enne kriisidele vaatamata. Kindlasti on huvitav kuulda, kuidas selgitab komisjoni president Ursula von der Laien kõrgeid elektri hindu, mida seostatakse taastuvenergiaallikatele üleminekuga või siis naftatööstuse toodangu tarbimise vähendamisega. Samas on ju Euroopa kodanikele lubatud roheline lepe, millega loodetakse päästa loodust ja vähendada tarbimist. Selle teiseks vaalaks on digitaliseerimine vähendamaks bürokraatiat ja andes hoogu majandusele, kuid selle juures tahaks kuulda tugevaid lubadusi küberkaitse kohta. Euroopa väärtused tulevad ka kindlasti esile, olgu selleks siis vastasseisus Poola ja Ungariga või rääkides solidaarsusest laiemalt. Eeldab, et sõna solidaarsus nüüd enam nii palju ei kasutata, sest see sai kae külge. Viis aastat tagasi, kui ühenduse üleselt kehtestati immigratsioonikvoodid. Mida teha nende inimestega, kes meid aitasid Afganistanis ja kes ka buli kaudu jaotuskeskustesse toodi, tahaks samuti kuulda. Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michell rõhutas välisilmale antud intervjuus, et Euroopa liit ei ole naiivne Talibani suhtes, kuid peamine eesmärk on Afganistani stabiilsus. Talibani juhitud Afganistaniga ollakse valmis suhtlema, seda kinnitas välispoliitika juht Jose Barrel eile europarlamendis kuid mitte veel tunnustama. Samasuguse sõnumi andis ka Michell, kui ütles, et ootame uue valitsuse esimesed sammud ära. Äraootamine tähendab muuhulgas, et siis vaatame, kuidas ja kui palju anda rahvusvahelist tunnustust ning kuidas jagada finants või humanitaarabi. Euroopa Liidu suhtumine juhtunusse tundub olevat pigem see, et läks nagu läks, kuid nüüd tuleb vaadata, et põgenikke liiga palju ei tuleks. Kuidas Euroopa suhtub nüüd Ameerika Ühendriikidesse või Venemaasse või Hiinasse, tahaks samuti kuulda.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen peab täna teist korda oma ametiaja jooksul kõne Euroopa Liidu eesmärkidest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTuuline ja jäine on Tallinna linnahalli kai pealne, kus täna hommikul sildus Eesti uus rannavalvelaev miku. Üheksapallise tormiga tuldi öösel Kotkas Tallinna. Praegugi on tuul nii tugev, et surub mikrofonis laeva vastu võtma tulnud transpordiminister andi meistri sõnad lukku. Eesti riik on mereriik, meri on uhtunud Tarando sellest ajast saadik, kui see kivide maatükk siin on seisnud. Meri on toonud ta rannale võõraväesadalasi, kuid ta on toonud ka õnne ja õnnistust. Ta on aidanud meid toita. Ta on toonud meile abi. Täna on tegemist järjekordse abiga Eesti merendusele. Soomest on saabunud Eesti mereagentuuri Estma vahendusel miku nime kandev laev kingitusena Eesti vee ametile. Kellel on plaanis panna see laev tööle rannavalve ja Lootsi laevana Paldiski sadamas. Selle linnasadamas, mida me oleme pool sajandit ainult nimepidi kuulnud, kuid pole oma silmaga näinud on mul au üle anda laevakaptenile Eesti vabariigi riigilipp selle heiskamiseks laeval pärast laeva ametlikku registreerimist Eesti laevaraamatus. Ja ma lisaks sin sellele lipule juurde veel meremeeste traditsioonide soovi seitse jalga vett kiiru alla. Lipu võtab vastu Miku kapten Jaan Tammet. Meie lubame töötada niimoodi, et see sinimustvalge hoida alati au sees ja kõrgel üleöö. Seisame praegu selle uue laeva Miku kapteni sillal. Koos mereagentuuri Estma peadirektori Tanel Nurmetaloga. Laev on nüüd siis uues kodus? Jah, laev on uues kodus. Alles kaks päeva tagasi läksime Soome. Ostsime laeva ära ja sõitsime koju. Laev on suhteliselt väike, aga kannatab tormi küll. No me tulime läbi üheksa palli, siin ei tahetud hinnast rääkida, aga ütleme hinna kah ära, mis see on? Väike kingitus mereagentuuri poolt veede ametile sellepärast et me oleme ühevanused, nii Veeded amet kui ka Eesti mereagentuur koos hakkasime peale. Ja 75000 dollarit, see on normaalse kolme Mercedese hind, see ei ole elavakorda palju. Alal on küll vana, juba 29 aastat, aga kui ta tänase öö pidi vastu siis ma usun, et poolteist aastat sel laeval on täiesti tasunud. On teil veel midagi lisada laeva selle kiiruse kohta ja omadustega 17 pool meetrit pikk, ainult tema kiirus, maksimaalselt saab 12 selme. Juhtimine käib sillast väga mugav laev. Ise proovisin järele väike, kuid minu arvates kena laev, mis on just tarvilik, ütleme, niisugus otstarbeks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti sai Soomest uue rannavalvelaeva Miku. Kõnelevad teedeminister Andi Meister ja laeva kapten Jaan Tammert.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ootan kindlasti, et tuleks stabiilne tööaasta. Muidugi, Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks, Eesti saab NATO liikmeks. See toob kindlasti kaasa muutusi neid, mille jaoks me oleme ette valmistanud. Et neid muutusi vastu võtta, tuleb ennekõike keskenduda sellisele tööle. Mitte küll vaatamata väga kaugele tulevikku, nii et tööaasta on kindlasti üks suur märksõna. Mida ma ootaksin ühiskonna või inimestelt. Ma siiski loodan seda, et me otsime oma ühiseid eesmärke. Nad on meil siiski olemas. Ma loodaks väga, et me suudaksime neid sõnastada nõnda ja et nad muutuksid kõigile. Tunnetaas. Etavamaks ja, ja see aitaks saavutada sellist üksmeelsem ühiskonnas.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Parts algava aasta (2004) ootustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisaktiivsus oli Pärnu linnas 43 protsenti, see on sama vähe kui 1996. aastal. 1999 oli senine parim tulemus 47,8 protsenti. Juba enne tänaseid valimisi võis ennustada, et Pärnu valimistulemus tuleb võrdlemisi tasavägine, nii ka läks. Üheksast kandideerinud nimekirjast jäi volikogu ukse taha vaid kaks ühendatud rahvapartei ja iseseisvuspartei. 33 kohalises Pärnu volikogus sai Keskerakond üheksa, Reformierakond seitse, Isamaaliit ja Res Publica kumbki viis linnakodanike ühendus kolm ja rahvaliit ning sotsiaaldemokraadid kaks kohta, kommenteerib Keskerakonna Pärnu linnapeakandidaat Mart Viisitamm. Keskerakond on näidanud oma poliitikat Pärnus juba ligi viis aastat ja mul on tõeliselt hea meel, et Pärnu inimene endiselt usaldab keskerakonda. Teiseks üks väide, mis kindlasti sai ümber lükatud nende valimistega ja kommenteerides ka minu isiklikku valimistulemust on see, et Pärnu inimene ei hääleta noore inimese poolt ja on see, et Pärnu ei hääleta Pärnusse tulnud inimese poolt. Ta teeb seda praeguse seisuga ka näeme. Kui nüüd rääkida Keskerakonna edasistest plaanidest siin Pärnus, siis kellega olete nõus koostööd tegema? Eelkõige saab koostööd teha nende parteidega, kes on volikogu mandaati nad ei saanud ja loomulikult on see lihtsam nende parteidega, kes on saanud võimalikult suure esinduse volikogus ma ei välistaks täna ühtegi koalitsiooni võimalust, ma ei välistaks ka koalitsioonivõimalust ilma keskerakonnata väga palju erinevaid parteid on saamas väga väikest esindust, aga aga minu väide on see, et mida vähem on koalitsioonis osapooli, seda lihtsam on Pärnu linna valitseda. Teie, olete Pärnu linnapeakandidaat Keskerakonna poolt, olete te valmis Pärnu linna juhtima? Selle valmiduse ma võtsin endale sel hetkel, kui ma andsin nõusoleku asuda Keskerakonna linnapeakandidaadi kohale. Kandidaatidest sai Pärnus kõige rohkem hääli praegune linnapea Ahti Kõo Res Publicast 652, Ahti kõo. Ühest küljest on mul muidugi hea meel, linnarahvas on sellega, et ta on praegusele linna peale andnud kõige rohkem hääli näidanud, et me oleme hästi poole aasta jooksul linna juhtinud ja see annab mulle kuigi üld, üldseisult me ei ole just ees, oleme kolmandal kohal, praegu annab mulle siiski arvamust, et, et me oleme valmis koalitsioonis osalema ja, ja ma arvan, et arvestades seda, kes on Keskerakonna linnapeakandidaat, kes on Reformierakonna linnapeakandidaat et võib tulla siin kõne alla koostööga niimoodi, et ikkagi Res Publica moodustab linnavalitsuse. Aga seda näitavad juba läbirääkimised, mina kordan täna ikka seda, mis ma ütlesin ka juba eile, üleeile ja tänapäeval olen öelnud. Me ei välista praegu koostööd mitte kellegagi. Muidugi samas võidakse selle peale öelda, et kui meiega tahetakse koostööd ja vot siin ma vastaks ka kohe. Ma usun, et tahetakse, sellepärast, et noh, märk on olemas, me oleme linna juhtinud hästi. Nagu öeldud, läheb Pärnus huvitavaks, sest volikokku sai koguni seitse nimekirja. Toomas šalda Eesti raadio, Pärnu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Kohalikud valimised - Toomas Šalda ülevaade Pärnust ning intervjuud Mart Viisitamme ja Ahti Kõoga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg ütles, et nädala jooksul olulisi muutusi või suuri läbimurdeid rindejoonel toimunud pole. Lahingud käivad Severo Donetski linna ümber ja linna sees. Linna kontrollimise protsent on kõikunud käest kätte ning praegu on suurem osa linnast vene üksuste käes. Kaksiklinn Lasitsans on paremas seisus. Linnad asuvad Siverski, Donetsi jõe vastaskallastel. Sellest jõest on vaja üle saada, kui te mäletate, siis siin mitmeid nädalaid tagasi üritasid Vene Föderatsiooni üksused kolmest kohast botoonsildadega seda jõge ületada. Sever donetsk ja Litsitanska on ka, ütleme kui me geograafiliselt vaatame, siis sealt edasi rünnata. Näiteks Bahmuti peale, mis asub kõrgustiku tipus, saab olema nii-öelda väga, väga keeruline ja selleks, et üldse rünnakud edasi võib-olla donetski oblasti piirideni jätkata on, on need asjad vaja kindlasti nii sõjalis-taktikaliselt kui ka kindlasti moraalse võidu saavutamiseks kätte saada. Luhanski ja Donetski suunal on venelastel plaan sulgeda paarikümne kilomeetrine kotisuu, mis Severo Donetski ümbruses on jäänud. Seal on ka peamine Ukraina üksuste varustustee, mis on küll ukrainlaste käes, aga pideva vene rünnaku ja tule all, et takistada Severo Donetskis võitlevate üksuste varustamist. Kindlasti seda teed üritatakse Vene Föderatsiooni üksuste poolt läbi lõigata ja tõenäoliselt võib siis edasi rünnak suunduda juba lääne suunas. Lussans Bahmuti piirkonda. Need on ka kõik need alad, mis olid tegelikult väga rasketes ja väga tulistes lahingutes ka teise maailmasõja ajal, nii et mitte ainult siis relvastuse moderniseerimine, moderne relvastus ei määra, kus kohas ja milliseid lahinguid peetakse, vaid maastik on üks väga-väga oluline punkt ja ukrainlased kasutavad väga hästi ära teadmist oma maastikust ja neid maastiku eripärasid. Ukraina sõjaväeluure asejuhi sõnul toetub Ukraina rindel Venemaa vastu peagi ainult läänerelvadele. See on suurtükilahing, kuna iga päev lastakse umbes 6000 mürsku. Varsti on kogu lahingumoon otsas. Viimased poolteist kaks kuud on kogu sõjategevus olnudki pigem niisugune suurtüki duelli moodi. Lahingud kaevikusõda edenemise kilometraaž päevas on heal juhul kilomeeter, mõlemad pooled kasutavad tuhandeid laskepäevas varud järjest-järjest kuivavad kokku. Vaatamata sellele, et lääneriigid on nii-öelda abi lubanud ja abi andnud, siis see logistikakett on väga-väga pikk, see kindlasti ei jõua nii kiiresti rindel olevate Ukraina üksustele, kui seda võiks. Kui me räägime sellest, et ukrainlased selle sõja päeva lõpuks võidaks, jõuaksid territooriumile, mis kuulub neile.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Margo Grosbergi sõnul vajab Ukraina sõja võitmiseks kordades rohkem Lääne relvaabi kui seni antud. Kolonel Grosberg tegi ülevaate Venemaa-Ukraina sõja seisust Kaitseministeeriumis toimunud pressikonverentsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimest korda pärast Tšehhi vabariigi loomist ei saanud parlamenti sotsiaaldemokraadid ega kommunistid. Kui kommunistide toetajaskond on vanuse tõttu hääbumas, siis sotsiaaldemokraatide nõrk toetus tekitab küsimusi, mida Eestiski saaks küsida. Milline on sotsiaaldemokraatia tulevik, kui üha vähemaks jääb tehastes kellast kellani töötajaid, kelle jaoks ei lähe korda ametiühing või sotsiaalsed toetused. Tšehhi poliitikateadlane Daniela Vassetkova toob põhjustana veel, et tavapärane poliitilist vastasseisu tekitanud vasak parem telg on kadumas. Arvestada tuleb ka üha paindlikumaks muutuva tööajaga, kus inimeselt ei oodata enam tööpingi taga seismist, vaid pigem arvuti kaudu tehtavat tehnoloogilist või vaimset tööd. Sotsiaaldemokraadid ei suutnud ajaga kaasa minna ning Vasakava arvates võiksid nad ühineda näiteks rohelistega, et tõsta keskkonnakaitse ja sealtkaudu ka töötajate kaitse taas tähelepanu alla. Kaotustega valimistel tuleb leppida. Oluline on, mida neist õpitakse. 200 kohalises parlamendis 72 mandaati saanud populist likano peab nüüd ilmselt õppima, kuidas opositsioonis olla. Kuid kas miljonär Andrei Babis on nõus poliitika esirindelt taanduma, on enam kui küsitav. Arvestades, et prognoositav koalitsioon koosneb viiest parteist, mille üks suur nimetaja valimiskampaanias oli Babishi vastasus siis ei ole välistatud, et Tšehhi koalitsioonikõnelused venivad niisama pikaks kui naaberriigis Saksamaal ehk aasta lõpuni. Saksa komme on kõik valdkonnad metoodiliselt läbi rääkida, tšehhidel on rohkem emotsiooni, mistõttu võib reaalse ühisosa leidmine aega võtta. Viie partei koalitsiooni liikmed on lubanud jätkuvalt olla Anti Babisi. Isegi kui Andrei Barbish tahab kellegagi neist proovida läbirääkimisi algatada. Keerulisemaks muutis kogu olukorra president Milos Zemani haiglasse minek, sest riigi peal on kohustus juhtida läbirääkimisi. Seeman tahab barbisid panna valitsust juhtima, kuid kui enamus ei ole, siis ei saa ju valitseda. Aega on 30 päeva, sest kui siis avaistungile kogunev parlament suudab valida spiikri, on selge, kust jooksevad jõujooned ning kes saab võimaluse riiki juhtida.", "role": "user" }, { "content": "Tšehhis möödunud nädalal toimunud parlamendivalimiste tulemusel kaotas peaminister ja erakonna ANO liider Andrej Babiš võimaluse luua parlamendienamusega koalitsioon. Valimised tõid teisigi olulisi muutusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMetsanduse arengukava aastani 2030 pidi valmis saama kolm kuud tagasi. Detsembris saatis toonane keskkonnaminister Rain Epler arengukava koostamise eest vastutanud juhtkogu laiali. Epleri sõnul ei saanud juhtkogu ülesandega toime, sest selle arutelud läksid teemalt kõrvale ning kohati liialt detaili. Täna kutsub keskkonnaminister Tõnis Mölder kokku uue metsanduse arengukava juhtkogu. Uude juhtrühma peavad saama kaasatud eelkõige meie ülikoolide parimad tippteadlased, eksperdid, professorid, et just nimelt anda sellele arengu dokumendi selline laiapõhjaline teaduslik vaade, et tasakaalustada ära siis need ühiskonna erinevad osapooled, kes ei ole suutnud siiamaani selles metsanduse tuleviku perspektiivis kokku leppida. Eelmisel juhtkogul oli 36 liiget, teiste seas ka esindaja puidutööstuste Liidust, jahimeeste seltsist, keskkonnaühendusest, Eesti metsa abiks ja luteri kirikust. Seekord võtavad arengukava kokkupanemise enda kanda kolm teadlaste Tartu ülikoolist, kolm maaülikoolist, üks Helsingi ülikoolist. Lisaks riigikantselei ja keskkonnaministeeriumi esindaja metsaseadus ütleb, et töögrupis peab olema ökoloogilise, sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku huvi esindajad. Kes tegeleb konkreetsemalt metsandus poliitikaga majandusvaates, kes tegeleb ikkagi metsa patoloogiaga, kes räägib ökosüsteemist, kes räägib sotsiaalsest vaatevinklist. Ma arvan, et see on tegelikult päris hea läbilõige erinevatest teadlastest ja ekspertidest, kes kõik katavad ära selle eesmärgi, mis siis tõepoolest metsaseadusesse on meile pandud. Ka läinud aastal laiali saadetud juhtkogus oli seitse teadlast kokku kolmest ülikoolist. Ükski neist uude juhtkogusse ei kuulu. See oli selles mõttes minu selline teadlik valik, et me keeraksime ka juhtkogu töös uue lehe eelkõige me vaatasime üle, et need inimesed, kes oma sisendi said juba eelmises juhtkogu töös anda, siis nende ekspertide arvamus on meile teada. Me täna võtsime siia võib-olla selles mõttes teadlaste poolelt just nimelt uut ja värsket verd, et saada sellele teemale selline tervikpilt alla ja õhtu lõpuks ikkagi liikuda väga selgelt selles suunas, et see metsanduse arengukava üks päev jõuaks parlamenti ja see dokument oleks meil vastu võetud. Olenemata sellest, missuguse arengukava teadlased omavahel kokku lepivad, paneb lõpliku dokumendi kokku riigikogu. See tärmin või klausel, kuhu me oleme tahtnud ajaliselt selle metsanduse arengukava dokumendiga jõuda, on ikkagi 2022 teine pool, kus ta võiks olla just nimelt valitsuse dokument ja sealt edasi liikuda parlamendi suunas.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsub kokku uue metsanduse arengukava juhtkogu. Eelmisest juhtkogust kaasatakse uude keskkonnaministeeriumi ja riigikantselei esindaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10 vabariiklast otsustas demokraatidega liituda ja president Donald Trump tagandati lõpuks häältega 232 197. Esindajate koda süüdistab presidenti ülestõusule õhutamises, räägib USA esindajate koja demokraatide liider anceip. Me kogesime omal nahal ülestõusu, mis rikkus kapitooliumi pühadust ja millega üritati ümber pöörata nõuetekohaselt dokumenteeritud Ameerika inimeste tahe. Me teame, et USA president õhutas seda ülestõusu ja relvastatud mässu meie riigi vastu. Ta peab ametist lahkuma. Ta on selge ja jätkuv oht sellele riigile, mida me kõik armastame räägib USA esindajate koja vabariiklaste liider Kevin McCarthi. Presidendi tagandamine sellise lühikese ajaga oleks viga, ühtegi uurimist ei ole lõpetatud ega kuulamist toimunud, räägib USA esindajate koja liige, vabariiklane Steve kalece. Emotsioonid on endiselt kõrgel, aga me peame praegu keskenduma terava kõneviisi vähendamisele ja aitama sellel riigil paraneda. Süüdistuspunkt peaks nüüd edasi liikuma senatisse, kus kohtuprotsess algab tõenäoliselt alles pärast trumpi ametist lahkumist. Senati vabariiklaste juhi Mitch McConneli sõnul ei ole enne Joe Bideni ametisse vannutamist võimalik läbi viia ausat ja tõsist kohtuprotsessi. Eriti kui vaadata reegleid, mida tuleb järgida. McConnel saatis eile ka erakonnakaaslastele kirja, milles rõhutas, et ta ei ole veel otsustanud, kuidas hääletada. Trump aga postitas pärast tagandamisteadet valge maja Twitteri kontole. Video, milles mõistis vägivalla taas kord hukka. On kajastatud, et järgmistel päevadel plaanitakse uusi meeleavaldusi nii Washingtonis kui ka mujal riigis. USA salateenistus on mind võimalike ohtudega kurssi viinud. Ma tahan rõhutada, et igasugusest vägivallast, seaduserikkumisest ja vandalismist tuleb hoiduda. Viimase nädala jooksul üritasid demokraadid veenda asepresident Mike Pensi algatama trumpi ametist eemaldamiseks põhiseaduse 20 viiendat paragrahvi. Asepresident aga keeldus, mistõttu otsustati edasi liikuda tagandamisega. Juhul, kui trump mõistetakse senatis süüdi, siis ei saada enam kunagi presidendiks kandideerida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "Seekord süüdistatakse teda ülestõusule õhutamises. Juhtum peaks nüüd liikuma edasi senatisse, kuid kohtuprotsess algab seal tõenäoliselt alles siis, kui Trump on juba ametist lahkunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmeil on Narva elanikest vaktsineeritud umbes kolmandik Ida-Virumaal, mis on niigi vaktsineerimisaktiivsuse poolest teiste maakondade seas viimane on lood kehvemad veel vaid sillamäel, kus on vaktsineeritud alla 30 protsendi. Narvas püütakse olukorda parandada uusi vaktsineerimispunkte avades. Lisaks haiglale ja suurtele kaubanduskeskustele on kaitsesüstimine nüüd korraldatud ka Rugotiivi kultuurimajas. Eriti oodatakse kaitse pookimisele koolilapsi alates 12.-st eluaastast, räägib koos tütrega vaktsineerima tulnud Narva elanik Olga ja vana. Meile tuli e-kooli teade ja siis mõtlesimegi, et varsti on ju kool algamas, laps on niigi tervelt poolteist aastat arvuti kaudu õppinud, see aga on raske ja õppeedukus langeb seepärast tulimegi vaktsineerima. Rogodivi kultuurimaja vaktsineerimispunkti külastas esimese päeva jooksul 60 inimest, neist noori oli umbes viiendik. Narva linnapea Katri Raik loodab, et septembriks, kui puhkused lõpevad ja kool algab, noorte aktiivsus kasvab. Omalt poolt lubab linnavõim vaktsineeritutele meelehead. Näiteks tasuta laevasõit Narva-Jõesuusse ja tagasi meie populaarse laevaga Karoliine, aga võimalik, et selles etapis on vaja ka meelitada mingi mõistliku kingitusega ja ma usun, et laevasõit Eesti ja Vene piirijõel on muuhulgas ka hariv. Narva haigla juht Ago Kõrgvee panustab noorte teadlikkusele. Lapsed hakkavad pigem vanemaid ümber veenma, sest nad on tegelikult kasutavad kommunikatsioonivahendeid rohkem ja nad on tegelikult eluga võib-olla paremini kursis kui nende vanemad ja vanavanemad. Miks aga Narva elanikud, seni on vaktsineerimises nii tagasihoidlikud olnud? Agu kõrgvee? Nad ei tunneta vajadust, ma ei tea, kas meie meditsiin on liiga hea olnud ja meie ohvrid on liiga väiksed olnud, aga meie kaotused vanade inimeste näol on ikkagi olnud väga tõsised, seda hirmu inimestel ei ole ja see on halb. Narva elanikele loodetakse veelgi lähemale jõuda vaktsineerimisbussiga, mis tuleval nädalal aiandusühistutesse suvitajaid süstima, saadetakse uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva püüab kaitsesüstimise tempot kiirendada avades uusi vaktsineerimiskeskusi. Tuleval nädalal saadetakse aiandusühistutesse vaktsineerimisbuss.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu transpordiministrite eilse videokonverentsi kõige pakilisemaks teemaks kujunesid muidugi kohati kümnete kilomeetrite pikkused sabad sulgunud riigipiiridel. Silmapaistvaimaks on need kujunenud Poola piiridel, lõigates balti riigid praktiliselt ülejäänud Euroopast ära. Inimesed peavad saama oma koduriiki ja kaubad peavad liikuma, kordab Euroopa komisjon. Sõnades toetab seda ka Poola Euroopa Komisjoni transpordi peadirektor, aadi peadirektor Henrik Hololei. Mitte ükski liikmesriik ei öelnud täna seda, et ei peaks olema toimivad koridori, mis võimaldaks kaupade liikumise ja eelkõige siis oluliste kaupade liikumise, et, et sellest kohast ükski liikmesriik ei ole seda meelt, et seda pole vaja. Oluline on see, et see muutuks ka reaalsuses ja ka selles osas me teeme omapoolsed ettepanekud liikmesriikidele, kuidas seda kõige tõhusamalt saavutada. Laiem teema on transpordisektori üldisem suutlikkus praegune kriis üle elada. Esimese ja valusaima löögi on saanud lennundus. Suurel osal Euroopa raudlindudest pole põhjust lähiajal õhku tõusta. Riigid ja Euroopa liit arutavad mitmeid lennunduse toetamise võimalusi alates riigiabist kuni mitmesugustest kohustustest loobumiseni. Hendrik Hololei. Praegu lennuette peaks ikkagi number üks küsimus on likviidsuse tagamine ja see ei ole mitte ainult lennuettevõtte puhul, vaid näiteks ka lennujaamade puhul, samuti küsimus olemasolevate maksude ajatamisest või mingite maksude nii-öelda ajutisest loobumisest. Jutt oli juba ka ülelennutasude, st me oleme omalt poolt juba teinud seda, et, et lennuettevõtted vabastatakse ajutiselt lennujaamade teenindusaegade kasutamise kohustustest. Samuti kõik see, mis puudutab reisijatele makstavaid kompensatsiooni. Me oleme täna ikkagi selles olukorras, kus meil on erakorraline olukord ja, ja sel juhul nende kompensatsioonide maksmine ei ole põhjendatud. Me vaatame ka seda teemat ja ma arvan, et peale teist maailmasõda ei ole sellist piiride sulgemist ja inimeste vabaduse piiramist kunagi Euroopas olnud ja, ja loomulikult on see uus asi ja loomulikult üritame kõik, kes me eesliinil oleme, tegeleda sellega nii hästi kui võimalik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütleb, et kaubavedudele tuleb Euroopa Liidus luua rohelised koridorid, et olulised kaubad inimesteni jõuaksid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMurelik tartlane küsib Tartu linnavalitsuse ametnik vastab rubriigist nii. Kas pikemaajalises rattainfrastruktuuri arendamises on arvestatud ka talvega? Küsimus lähtub Anne linnas asuvast rattateest, mis võrdlemisi uus, kuid millel juures silt talvel ei hooldata. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütleb, et tõepoolest on Tartu linnas kolm kergliiklustee juppi, mis talvel hooldust ei saa. Üks neist on seesama annelinnas aadressil Anne 51 asuv lõik, mis ehitatud tavalisest kitsama kergliiklustee na sest seesugune oli kompromiss maja elanike ja linna vahel. Haak jätkab. See tähendab seda, et sinna ühegi tehnika peale ei saa, rääkimata sellest, et Anne 51 autode nii-öelda ninad või sabad ulatuvad sellele teele. Me tõesti ei hoolda kergliiklus teid. Käsitööobjektidena käsitööobjektid on tavaliselt siin sillad ja, ja trepistiku ja, ja. Samas pole Anne 51 kergliiklustee hooldamata jätmine Haagi sõnul maailma lõpp, sest alternatiivid on teele olemas ja lähedal. Üks võimalus sealsamas maja juures ja üks näiteks Anne sauna poole pikki Anne tänavat ka kesklinnas, endise ööklubi Atlantise hoone ees on nii-öelda alumine kaldapealne kergliiklustee, mis talvel ilma libedustõrje, lumepuhastuse ja muu selliseta jääb. Ka sinna ei pääse Haagi sõnul masinad ligi. Ta on kunagi väga väga vanal ajal ehitatud ja tegelikult sellel on ka uus projekt olemas, lihtsalt on siin maavaidluste ja rahastamise taga, et täna kuulub ta riigile ja sinna alla Atlantise kalda peale, päris kalda peale tehnikaga ei ole võimalik minna, sest seal on trepistik. Uue projekti järgi on seal ette nähtud kaldtee ja kui kaldtee saab kunagi ehitatud, siis on võimalik ka tehnikaga seda ka talvel hooldada. Samas on Haagi sõnul ka sellele lõigule alternatiivid olemas, kas siis näiteks kaldapealse ülevalt või hoopiski teiselt poolt maja mööda Narva maanteed. Alternatiive liikumiseks ei ole aga kolmandal lõigul, mis Tartu linnas talvel hoolduse ta jääb, see on puiestik Emajõe tänava pikendusena, mis kulgeb samuti mööda Emajõe kaldapealset, mida ehitapli allee ja mida mööda saab näiteks Emajõe vaba ujulani veel kord. Rein Haak. Seal on killustik, liiva saaks visata, aga ei saa kindlasti soola visata, et libedust tõrjuda ja seal on sõelmetee, et kui teda pühkida, siis neid sõelmeid, noh, ütleme kevadeks enam ei ole, harjatraktoriga saaks ju sealt lükata, aga see tekitab noh, teise probleemi siis on sõelmed tekitavad sellise valli kahele poole, siis vesi koguneb, kui ta on ära külmanud, siis koguneb, et et hoolduse puhul sellistes ekstreemsetes tingimustes läheb tegelikult olukord halvemaks.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi Tartu rattaringluse tavarattad on talverehvid alla saanud ja jäävad linlastele kasutada ka lume ja miinuskraadide saabudes, on Tartu linna kergliiklustee võrgustikus lõike, mida erinevatel põhjustel linn talvel ei hoolda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma kinnitab, et probleem maavarade kasutuselevõtuga on täiesti olemas. Näiteks Harjumaal jätkub lubjakivi vähem kui 10-ks aastaks, uue maardla avamine võtab aega vähemalt viis aastat. Samas on uuringu ja kaevandamise lube välja antud väga vähe, jätkab Kaupo Heinma. Kohaliku omavalitsuse eitav seisukoht on üheks aluseks, miks mitte luba välja anda ja siis on lahenduseks vabariigi valitsusest nõusoleku küsimine, mis on omakorda aegnõude protsess, sest valitsus peab siis hindama seda, et kas riigi huvi ületab kohaliku omavalitsuse huve ülemäära lühendada, seda protsessi sellistes olukordades ei saa. Keskkonnaministeerium koos majandusministeeriumiga uurivad, kuidas saaks lubade väljastamise protsessi kiirendada. Üks võimalus on suurendada otsustamisel riigi rolli. Pikemas plaanis tuleks maakondades välja selgitada riigile olulised maardlad. Soovime koostada alustades Harju maakonnas maakonnaplaneeringu, kus siis juba määratletakse ära riigi huviga maardlad, mis siis tulevikus tähendaks, et need konkreetsed kaevandused saavad kiirendatud korras loa, aga see on kindlasti pikem protsess viis aastat ja rohkem. Maakonnaplaneeringu koostamine tähendab ühiskondliku kokkuleppe otsimist, mida ei pruugi saavutada, sest omavalitsuste vastuseis maavarade kaevandamise vastu on suur. Näiteks Narvas seisab kohalik omavalitsus kindlalt Narva lubjakivi maardla uuringute alustamise vastu sest lisaks tolmule ja mürale kardetakse lõhkamistöid, mis võivad kõrvalasuvast tööstuspargist ettevõtted minema peletada, räägib Narva linnapea Aleksei Jevgrafov. Meil oli lihtne valik tegelikult, et kas me lubame ja sellel juhul ettevõtjad lahkuvad meilt või me keeldume sellest ja siis ettevõtjad jäävad ja alustavad uute tehaste ja rajamist. Narva Maardla uuringu ja kaevelube taotleva osaühingu Narva karjääri juhatuse liige Tarmo Pedjasaar püüab spetsialistide hinnangule toetudes tõestada, et märkimisväärset mõju lubjakivi kaevandamine ei tekita. Kõige halvem on see, et ei taheta ka nagu diskussiooni avada ja ära kuulata, et eks seni kuni ei ole nagu karjuvat vajadust riigil või linnal toorme järgi seal kohapeal, seni ei tunnetata ka seda probleemi, võib-olla. Ma loodan, et riigil on täna teadvustunud ja see plaan, et, et pööraks sellele nagu jõulisemat tähelepanu, et ei tekiks olukordi, kus kas siis kohaliku võimu vastuseisu või millegi muu tõttu jäävadki nii-öelda need maavarad kätte saamata ja mis võib omakorda ohustada siis nende projektide ehitamist. Narva linnavalitsuse arvates peab riik maavarade kaevandamise küsimuses kuulama eeskätt omavalitsusi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Riik soovib maakondades välja selgitada olulised maardlad, kus kiirendatud korras kaevelube väljastada. Mäetööstuse ettevõtjad ja ehitusmaterjalide liit muretsevad lubjakivi kaevandusvarude lõppemise pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1800 kuuekümnendatel aastatel sisse õnnistatud Peterburi Jaani kirik on Eesti kultuuriloos mänginud väga olulist rolli. Siin on tegutsenud suur osa Eesti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vaimueliidist. Eesti Kontsert on renoveerinud Peterburi Jaani kirikut juba mitu aastat. Tööde esimene järk on lõppenud. Eesti Kontserdi direktori Marko Lõhmuse sõnul tähendab see, et maja välisilme on nüüd selline nagu 149 aastat tagasi. Eile õnnistati torni rist ja ristialusest kuplisse pandi mõned esemed. Ajaleht Peterburi teataja mündid ja kuivõrd sel nädalal jõudis meieni Peterburis aastatel 1951 kuni 88 õppinud eestlaste algatusena kogutud raha ja 75000 krooni siis ka nende annetajate nimekiri Ees ootab ehituse teine etapp ehk sisetööd, mille maksumus on kokku umbes 60 miljonit krooni. See aeg, kui Tsaar Aleksander teine Jaani kiriku ehitamiseks 55000 rubla kinkis, on möödas ja raha tuleb leida Eestist. Lõhmuse sõnul on praeguseks selge, et novembriks 150. ks sünnipäevaks Peterburi Jaani kirik valmis ei saa. Hetkel oleme jõudnud kahe pangaga sinnamaale, et jätkata koheselt Jaani kiriku ehituse teist etappi novembriks päris ei jõua, jah, ehitustööd on veninud ja mitte nüüd ainult ehitajapoolse süü tõttu, vaid, vaid ka ilmastikutingimuste tõttu. Noh, tegemist on spetsiifilise objektiga, ta ei asu ju Eestis. Siin tuleb arvestada Venemaa õigusruumi ja seda, et, et vahepeal on oluliselt ju halvenenud majandusolukord, et et sellisele objektile finantseerimise leidmine ei ole olnud lihtne. Novembriks ilmselt on küll maja tegelikult ehitaja poolt nagu valmis, aga kuivõrd tegemist ei ole ju lihtsa majaga, vaid pühakojaga ja kontserdiks sobiva hoonega, siis igasuguste asjade häälestamine sisustamine võtab lihtsalt aega ja alati võivad tulla bürokraatlikud tagasilöögid Vene poolt, mida me praegu ei oska ette näha. Enim ootavad kiriku taastamist Peterburi eestlased, kes ka ise nõu ja jõuga on taastamistöödel kaasa löönud. Kuivõrd Eesti Kontserdi ja kohalik, kui kogudust siis seovad meil sellised lepingulised suhted, siis loomulikult on, ta on ta teatud osa nädalast pühakojana ju kasutuses, aga ülejäänud aja Eesti Kontsert püüab sinna siis eelkõige võimalikult palju viia Eesti interpreete. Me saame juurde väga arvestatava nii kvantiteedilt, aga kindlasti ka nõudliku publiku, meie, meie interpreetidele kindlasti mitte. Vähetähtis on ka see, et, et juhul, kui me tahame siia kanti saada kõrgema suurusjärgu interpreete, siis lisaks Tallinnale, Tartule, Pärnule, Jõhvile on meil pakkuda nüüd ka viies kontserdipaik Peterburis, nii et et see kindlasti nagu elavdab või, või annab rohkem võimalusi siia saada. Väga häid internet.", "role": "user" }, { "content": "Peterburi Jaani kiriku välisilme on taas selline nagu 149 aasta eest. Täna tõsteti paika kullatud ristiga tornikiiver. Eesti Kontsert loodab kirikus esimese \"päris\" kontserdi korraldada tuleval aastal Eesti Vabariigi sünnipäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne seda, kui rahvahääletuse korraldamiseks tarvilik riigikogu otsuse eelnõu jõuab teisele lugemisele, võivad kõik riigikogu liikmed sellele muudatusettepanekuid esitada. Sotsiaaldemokraadid on valmis esitama nii palju muudatusettepanekuid, et kõigi nende läbihääletamine võtaks aastaid. Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütleb, et kui sotsid obstruktsiooniplaanist ei loobu, oleks see parlamentaarsele demokraatiale halb. Minu meelest see on juba täielik diversioon ja sabotaaž ja, ja täiesti põhiseadusliku korra kõigutamine, kuigi nii-ütelda seaduslikul teel, eks. Niisiis tuleb koalitsioonipartneritel otsida seaduslikke viise, kuidas sotside plaanist mööda minna. Ega tegelikult mingisugust head lahendit ei ole, kuidas sellest üle või ümber saada ja eks me siin istumegi ja arutame neid variante, näiteks üks, mis mul praegu meelde tuleb, üks võimalus on see, et see referendumi otsus liidetakse mõne muu eelnõuga nii-öelda muudatusettepanekuna kuskil enne teist lugemist ja läheb hääletusele. Siis, kui muudatusettepanekute sisu on sarnane ja esitaja sama, võib eelnõu juhtiv riigikogu komisjon mitu ettepanekut kokku siduda. Sellisel juhul hääletataks neid korraga. Henn Põlluaas ütleb, et sellele mõeldakse ka seekord. Aga samas võib ju apelleerida ka sellele, et nad ei ole sarnased, et nad kõik on erinevad. See on nüüd juriidiline küsimus, kuidas neid siis käsitleda? Kõik need takistused, millega koalitsioon silmitsi seisab, on kirjas riigikogu kodu ja töökorra seaduses. Tehniliselt oleks võimalik muuta ka riigikogu kodukorda. Henn Põlluaas ütleb, et obstruktsiooni võimalust ei tohiks opositsioonilt ära võtta, aga see peab jääma mõistlikkuse piiresse. Üks variant on panna mingi ajaline piirang või arvuline piirang nendele ettepanekutele, et nad ei saaks minna enam sellisteks noh, täiesti totrateks mõttetuteks. Samas saab ka riigikogu kodu ja töökorra seadusele esitada lõputult muudatusettepanekuid ja siis oldaks samas patiseisus tagasi või mitte. Päris riigikogu kodukorra muutmiseks saab eelnõu esitada ka vabariigi valitsus ja soovi korral selle riigikogus ka valitsuse usaldushääletuse ga siduda. Tegelikult see ei oleks ilus ja, ja see ei lähe ka sellise heade tavadega kokku ja tegelikult peaks ju olema seni vähemalt on olnud kõikidel fraktsioonidel arusaam, et need, kes on täna koalitsioonis, võivad tulevikus olla opositsioonis ja vastupidi, et reeglina ongi konsensuslikult võetud need muudatused vastu ja see on kõige-kõige parem viis, ma leian, aga ka selline obstruktsioonism ei lähe ammugi heade tavadega kokku. Nii et mingisugune lahendus peaks leiduma.", "role": "user" }, { "content": "Kui opositsioon tõkestab abieluteemalise rahvahääletuse korraldamise Riigikogus, jääb koalitsioonierakondadele üsna vähe võimalusi. Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütleb, et mingit lahendust on vaja, kuid sel eesmärgil näiteks valitsuse sekkumist Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmiseks ta heaks mõtteks ei pea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii võttis riigikogu täna üksmeelselt vastu Eesti merendussektorit toetava seaduse, mis muu hulgas määrab kaubalaevade ja väljaspool Euroopa liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumäära null protsenti. Majanduskomisjoni esimees Sven Sester nentis, et tegu on pretsedendiga. Me oleme jõudnud tegelikult ühisele arusaamisele ja see on parteideülene et teatavatel hetkedel on mõistlik teha erisusi. Tuleb ju nentida, et me ei konkureeri siseriiklikult, vaid me konkureerime riigina teiste riikidega, tegemist on globaalse äriga ja kui teistes riikides on paraku olukord selline, et, et tehakse laevaomanikele teatavaid soodustusi, siis me võime olla siin uhked. Et meil on lihtne, selge maksusüsteem ja ainuke meie probleem on selles, et meil ei ole neid, kes meile maksaksid selle selge, lihtsa maksusüsteemi järgi. Jaanus Marrandi tuletas meelde, et see teekond Eesti tagasi mereriigiks on alles algusjärgus. Tegelikkus on ikkagi see, et see on niivõrd esimene samm ja ma ütleksin, et meie merendus, administratsioon on olnud siin tegelikult päris tubli, aga järgmised sammud alates sellest, kuidas meie IT-lahendused laevaregistrite puhul töötama hakkavad, kuidas meie sadamateenused nendele kõigile järele kasvavad ja kui neid seadusandliku muudatusi ja neid IT-arenduse ja kogu seda temaatikat siia juurde ei kasva, siis jääb ka see emotsionaalne pool nii-öelda ära.", "role": "user" }, { "content": "Majanduskomisjoni esimees Sven Sester; Jaanus Marrandi; Keskkonnakomisjoni liige Urve Palo; reporter Uku Toom.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAeg näitab, ma põhimõtteliselt ei välista seda võimalust. Täna me vabastasime sotsiaalministeeriumi, kantsleri ja sotsiaalministeeriumis. Asjad vajavad parandamist. Ei ole praegu hästi korraldatud. Peaminister lisas, et ei pea võimalikuks vabastada korraga ametist nii ministrit kui kantslerit, sest ministeeriumis on käsil väga suured reformid. Peaminister oli puuetega inimestele sotsiaaltoetuste väljamaksmisega hilinemise suhtes üsna kriitiline. Iseenesest oleks võinud õigel ajal võtta jalgratta ja viia kõigile inimestele toetuse koju kätte, et see oleks väga selge lahendus olnud, aga ka pikka aega klammerduti mingisuguse IT-lahenduse külge ja ei otsitud siis probleemile mitte mingisuguseid muid lahendusi ja see pole ammu enam IT-lahenduse küsimus või IT-lahenduse puudumise küsimus. Küsimus on hoolimatuses ei hoolitud sellest, et osad inimesed jäid ilma puudega inimese toetusest või et tekkis viivituseka töövõimetuspensioni väljamaksmisel, see viivitus võis olla viis päeva, kuid viis päeva on pikk aeg, sellesse ei saa suhtuda nii, et ah 380000 ja ja noh, 2000 jäid ilma mõneks ajaks iga inimene on oluline ja kindlasti oleks pidanud ministeeriumi ametnikel see tulukene kohe põlema lööma, kui, kui niisugune tõrge tekkis. Selle asja nimi minu silmis on hoolimatus. Andrus Ansip rõhutas, et sotsiaalministri vabastamine ametis sõltub ennekõike sellest, kuidas probleemid ministeeriumis lahendatakse. Nagu öeldud, on meil endiselt inimesi, kes saavad osaliselt kätte oma puude tõttu ette nähtud sotsiaaltoetuse. Nad saavad kätte selle miinimummääras 260 krooni ja nad ei saa täit toetust, mis neile on ette nähtud ja see täistoetus võiks olla siis maksimumi. 840 krooni kuus. See probleem kindlasti tuleb lahendada. On ka teisi sotsiaalministeeriumi haldusalas olevaid probleeme kerkida võivad probleeme, mis on seotud vanaduspensionäridele, pensionite maksmisega ka need tekkida võivad probleemid tuleb juba eos lahendada. Kõik sõltub sellest, kuidas nad lahendatakse.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse pressikonverentsil küsiti peaminister Andrus Ansipilt sotsiaalminister Maret Maripuu vabastamise ja ministeeriumi töö kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMöödunud aasta kolme miljoni euro suuruse kahjumiga lõpetanud Baltika kavandab kasumisse jõudmiseks strateegilist pööret, mis juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul tähendab kahjumlike tegevuste lõpetamist ning kulude kokkuhoidmist. Milderi sõnul kavandas ettevõtte sujuvamat üleminekut, kuid möödunud aastal välisturgudel tulnud negatiivsed signaalid nõudsid kiiret sekkumist. Me oleme püüdnud siiamaani olla selline korralik nii-öelda moevertikaal, omades kõiki väärtusahela protsesse lihtsamalt öeldes siis tootmist, disaini, logistikat ja müüki siis me oma tänase suuruse juures ja tegelikult analüüsides ka oma oma parimaid konkurente, eeskujusid, siis näeme, et me ei ole suutelised sellist ärimõjuet enam edasi kandma. Mis konkreetselt tähendab siis seda, et et me loobume selle aasta jooksul oma Eesti tehastes tootmises? Eestis kaotab Baltika tootmisüksustes töökokku 340 inimest, neist 110 Ida-Virumaa ahtmes. Eestis valmib üks kolmandik Baltika kollektsioonidest. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelaht ütleb, et ehkki töökaotus ei ole just hea uudis, siis esialgsel hinnangul õmblejatel põhjust muretsemiseks ei ole. Me kindlasti läheme ettevõttesse, meil on selline nii-öelda koondamisele reageerimise infopäev, kus me räägime meie teenustest ja võimalustest ja kindlasti võtame vakantsid kaasa, et kui me vaatame täna, et täna on meil 916 ametikohta, pakkuda Ida-Virumaal neist tegelikult õmblusvaldkonnas just Jõhvi, Kiviõli ja Kohtla-Järve piirkonnas 107 ametikohta, nii et tegelikult õmblusvaldkond on ka see, kus väga töökäsi otsitakse. Et seetõttu on, kui selles negatiivses uudises midagi positiivset, siis see on see, et meil tegelikult otsitakse õmblejaid. Tootmise lõpetamisega Eestis plaanib ettevõte vähendada aastaseid püsikulusid ligi kahe miljoni euro võrra järgmise 12 kuu jooksul. Muudatuste elluviimiseks tahab ettevõte kaasata viie miljoni eest lisakapitali, millest kolm miljonit kulub möödunud ja selle aasta kahjumite katmiseks. Täna teatas ettevõte ka rahvusvahelise juhtimiskogemusega Mae Hanseni liitumisest juhatusega. Senised osaiiki bastioni ja Montoni brändid koonduvad Montoni kaubamärgi alla. Preemiumbrändideks jäävad Ivo Nikkolo ja Baltman. Venemaa frantsiisipartneriga koostööd ei jätkata ning selle asemel keskendutakse müügile Balti riikides. Me loobume sellisest agressiivsest rahvusvahelisest kasvust, püüame siis oma Balti jaeturul, mis on meie koduturg ja olnud alati meie jaoks nagu peamine sissetulekuallikas ja, ja väga kasumlik äriosa püüame siis siin tekitada olukorra, kus siin teenitavad tulud nii-öelda kataksid ära siis meie nii-öelda suure ettevõtte juhtimiskulud. Eesti rõiva ja tekstiililiidu tegevjuht Ruta Rannala tänases uudises negatiivset ei näe. Sellesse tuleb suhtuda mitte kui kurba uudisesse, vaid kui tegelikult positiivsesse uudisesse. Et ettevõtte omanikud, keda on ju väga palju aktsionäride näol ja ettevõtte tegevjuhtkond tõepoolest sellele kauaaegsele ettevõttele loodab leida uut hingamist. Baltika aktsia hind reageeris täna hommikusele uudisele 1,7 protsendise tõusuga. Samas aasta lõikes on Baltika aktsia kaotanud 55 protsenti oma hinnast.", "role": "user" }, { "content": "Mitu aastat järjest kahjumiga lõpetanud rõivakontsern Baltika teatas täna, et lõpetab tootmise Eestis ning ühendab senised Mosaici, Bastioni ja Montoni brändid Montoni kaubamärgi alla. Venemaa frantsiisipartneriga koostööd ei jätkata, selle asemel keskendutakse müügile Balti riikides. Nende sammudega loodab ettevõte taas kasumisse jõuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, millise ulatuse USA finantskriis on võtnud, näitas kujukalt eilne õhtu siin Ühendriikides. Uudis selle kohta, et föderaalvõimud võtsid üle tohutu suure panga Washington Metuali varad ja et tegemist on seni suurima panga kokkukukkumisega USA ajaloos. Ei olnudki õhtu peauudis, sest see tundus juba kuidagi tavalisena hiiglaslike finantsasutuste pankrotid ei üllata enam kedagi. Seatis asuva peakorteriga Washington Metu all, mille varade suurus on 307 miljardit dollarit on siiski paremas seisus kui mõned teised pankrotistunud finantshiiud, sest föderaalvõimud suutsid osada varadest kohe müüa New Yorgi suurpangale. Japy Morgan Jase võimude sõnul on kõik pangas olevad arved kuni 100000 dollarini kindlustatud ja selle summa ulatuses saavad pangakliendid oma raha kindlasti tagasi. USA hetke peauudiseks on Washingtonis endiselt valitsev patiseis 700 miljardi dollari suuruse föderaalabi andmise suhtes finantssektorile. Eile pärastlõunal tundus hetkeks, et Bushi administratsioon ja kongress on Wall Streetile selle hiiglasliku päästerõnga heitmise suhtes kokkuleppele jõudnud. Vähemalt nii väitsid intervjuudes mitmed kongressi liidrid. Ent pärast õhtu hakul valges majas toimunud üsna pretsedenditut koosolekut, kus koos president Bushi ja kongressi juhtidega olid riigi majandusprobleeme vaagimas ka kaks presidendikandidaati, John McCain ja Barack Obama jõudis meediani info, et vaatamata varasematele optimistlikele teadetele ei ole kokkulepe finantsabi paketi suhtes siiski veel käega katsutavas kauguses. Läbirääkimised Washingtonis jätkuvad täna. Eile toimusid üle kogu Ameerika kümned rahva protestiaktsioonid, millega püüti oma esindajatele kongressis saata sõnumit, et maksumaksjate abi Wall Street i pankurite vigade eest tasumiseks ei ole õige. Samas kõlab paljudel kõrvus president Bushi hoiatus, et kui pankadele kiiresti abi siiski ei anta, võib Ameerika finantssüsteem praegusel kujul lihtsalt kokku kukkuda. Kuigi selle hiigelsuure pankade päästmise plaani üksikasju ei ole veel täpselt avaldatud, soovivad seadusandjad kuuldavasti selles muuhulgas seada piirid USA finantsasutuste juhtidele makstavale töötasule. Just see on paljusid ameeriklasi eriti vihastamas, et tippjuhid, kelle valearvestuste ja vigade tõttu pangad pankrotistuvad, lahkuvad ise uppuvatelt laevadelt kümnete miljonite dollarit suuruste kuldsete langevarjude kompensatsioonipakettidega. Mullu oli Wall Street kõige madalamapalgalisemate töötajate ja pangajuhtide töötasu vahe. 275 kordne. Kongressi liikmed soovivad nüüd sätestada, et kõik pangad, kes riigilt abi saavad, peavad oma juhtkonna palkadele piirid seadma. Kas selline nõue lõppkokkuvõttes ka esitatakse, ei ole veel teada, sest nagu öeldud, midagi ametlikku finantspäästeplaani suhtes veel avaldatud ei ole. Läbirääkimised jätkuvad. Neeme raud, New York.", "role": "user" }, { "content": "USAs varises läinud ööl kokku järjekordne suurpank. Washingtonis ei ole samas seni suudetud jõuda kokkuleppele 700 miljardi dollari suuruse finantssektori päästmise plaani suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE juhtministrite eilne sõnakasutus tre raadios USA presidendivalimiste kohta pani koalitsiooni kestmise tugevama löögi alla kui kunagi varem. Mart ja Martin Helme sõnad jõudsid ka välisajakirjandusse. Noh, Joe Biden muidugi ei saa üldse maailma asjadest enam adekvaatselt aru, minu meelest ei ole nagu üldse küsimustki selles, et need valimised on võltsitud, nad ei vali ju ise oma presidenti. President valitakse nende eest noh, põhimõtteliselt süvariigi poolt süvariigi tegutsemisloogika on omaenda tegevusvabaduse tagamiseks sokutada igale poole närakaid. Helmete käitumisele järgnes tavapärane hukkamõist ja seda ka koalitsioonierakonna juhtide poolt. Sõnum oli selge. Kui EKRE tahab jätkata, siis peab Mart Helme ministriametist lahkuma. Helme teatas veidi enne keskpäeva oma lahkumisest, kuid süüdistas toimumas hoopis ajakirjandust. Otsustasin eile õhtul vaadates seda laimu ja valet, mida Eesti meedia produtseerib tagasi astuma. Mul on lihtsalt kõrini. Ma ei ole mitte midagi teinud niisugust, mis kahjustataks Eesti julgeolekut. Ma ei ole mitte midagi rääkinud seesugust, millest ei räägiks kogu Ameerika meedia. Kogu vaba meedia ja veel üks väga oluline asi. Joe Biden ei ole Ameerika president. Joe Biden on nagu Ameerikas öeldakse. President ilektid ehk valitud president, mis ei ole kinnitatud seni kuni kõik kohtuasjad ei ole lõplikult läbi käidud. EKRE esimees Martin Helme lubas hakata kohe otsima siseministrikandidaati Nagu ma ka meie erakonna volikogul ütlesin laupäeval, et ega valmis ministreid kuskil riiulis ei ole, poest ei müüda. Eks igal igal ministeeriumil on oma oma spetsiifika, mida tuleb ka kindlasti tähele panna. Pärastlõunal kogunes ka koalitsiooninõukogu kahe tunni pärast koosolekult väljunud peaminister Jüri Ratas ütles, et Mart Helme tagasiastumine võimaldab koalitsioonil valitsemist jätkata ning ta mõistis pühapäevase sõnakasutuse taas hukka. Ega see midagi head ei teinud, see on arusaadav ja ma arvan, et need reaktsioonid, mis on täna Eesti valitsuse poliitikas viimased tunnid toimunud, seda ka näitavad, et saadakse aru, et siit ei olnud võimalik selliselt enam edasi minna. Olgem ausad, Mart Helme on olnud pikaajaline EKRE esimees, on siseminister, et see samm on kindlasti väga märkimisväärne poliitilise kaaluga, aga ma arvan, see andis täna võimaluse koalitsioonil jätkata. Seejärel esitas riigikogu istungil Marko Mihkelson Reformierakonna fraktsiooni nimel umbusaldusavalduse Martin Helmele. Vaatan kella kell on 16, null kolm rahandusminister Martin Helme viimasest verbaalsest rünnakust Eesti julgeoleku ja demokraatliku riigikorralduse vastu on möödas juba enam kui ööpäev. Aga minister on ikka veel ametis. Tõsi, opositsiooni survel on siseminister Mart Helme tagasi astunud. Kuid täpselt sama retoorikat kasutav Martin Helme on endiselt ametis. Kahju. Valitsus pidas kiiristungi ning otsustas, et soovib umbusaldusavalduse arutamist kohe täna õhtupoolikul. Riigikogu saali jäid ainult opositsioonisaadikud ja EKRE esindajad. Kõnepulti astus Martin Helme. Head riigikogu liikmed. Nojah alles me olime siin. Järjekordne väljamõeldud järjekordne tühja koha pealt tekitatud skandaal, millega üritatakse seda valitsust kukutada. Mis ma teile ikka ütlen? Näidake oma halvimat. Mordor. Martin Helme vastas opositsiooni ja oma erakonnakaaslaste küsimustele ligi poolteist tundi ning kell 17 40 algas hääletus, kusjuures ministrile umbusaldusavalduse läbiminekuks on vaja riigikogu liikmete enamust ehk siis 51 häält. Hääletuse läbiviimist juhtis riigikogu esimees Enn Põlluaas. Panen hääletusele umbusalduse avaldamise rahandusminister Martin Helmele, palun võtta seisukoht ja hääletada. Umbusalduse poolt. On 46 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole. Seega riigikogu ei avaldanud rahandusminister Martin Helmele umbusaldust. Rahvaesindajad on rääkinud.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratase sõnul andis Mart Helme otsus siseministri ametist lahkuda valitsuskoalitsioonile võimaluse jätkata. President Kersti Kaljulaid allkirjastas õhtul otsuse, millega vabastas peaministri ettepanekul Mart Helme siseministri ametist. Riigikogus kukkus läbi rahandusminister Martin Helme umbusaldamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvusooperi nõukogu leiab, et teatri juhtkonna ja osa teatripere konflikt ei tule Estoniale kasuks. Samas arvab nõukogu, et juhtkonna lausvallandamine ei lahenda probleemi. See lahendus peab olema juriidiliselt korrektne ja majanduslikult otstarbekas, ütles rahvusooperi nõukogu esimees Peeter Olesk. Ja missugune oli siis tänane otsus? Nõukogu ootab, et rahvusooperi loominguline juht Paul Mägi selgitas kahe nädala jooksul oma vahekorra teatriperega ning tuleb seejärel küsimuse juurde tagasi. Ma lisan juurde, et see kaks nädalat saab täis 29. ja meie erakorraline istung on 30. kell 10. Nõukogu teeb peadirektor Paul Himmale ülesandeks esitada 29.-ks maiks konkreetsed ettepanekud probleemide lahendamiseks ja teatritööd reguleerivate dokumentide muutmiseks ajale ja kõrgematele õigusaktidele vastavaks. See tähendab seda, et Paul Mägi oma töökohustuste tõttu peab kõigepealt ise oma alluvatega, mis on kogu teatri loominguline kollektiiv ja ka kõik teised teatripereliikmed, ta peab nende alluvatega asjad klaariks tegema ja andma meile aru niimoodi, et tema aruannet keegi enam ei nurga taga ega nurga ees ei vaidlusta. Ja kui see aruanne meid ei rahulda, siis see tähendab, et ooperinõukogu kaalub temaga sõlmitud töölepingu lõpetamist. Nii et nõukogu on leidnud, et seal on tegemist suhtlemisprobleemiga. Suurel määral, aga mitte ainult näiteks märkused selle kohta, mis majas toimub, ehituse remondi tõttu on väga praktilist laadi ja, ja ka siin on vaja selgust. Mõned abinõud on juba kasutusele võetud, aga me tahame tegelikult, et see asi oleks kõikidele aru saadav, mitte nii, et ühel koosolekul öeldakse üht, teisel teist ja, ja kirjad tulevad siis hoopiski kolmandat moodi.", "role": "user" }, { "content": "Konfliktist Rahvusooperis Estonia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAmetist lahkuva valitsuse majandus ja taristuministri keskerakondlase Taavi aasa sõnul lepiti kõnelustel kokku, et põlevkivisektorisse ei tehta uusi investeeringuid, ent tootmise jätkumiseks vajalikud investeeringud on endiselt lubatud. Ka Eesti energia uue õlitehase ehitamine pole aasa sõnul põhimõtteliselt keelatud. Kuna siin on otsused langetatud, raha ettevõttele kantud, siis siin tuleb, aga lõplikku otsuseid loomulikult veel tehtud ei ole, siis siin tuleb lihtsalt jälgida seda, et tegemist oleks kasumliku projektiga ja ma arvan, et siin saab kindlasti määravaks see, et millised on muutused Euroopa Liidu kvoodikaubanduses ja see peaks olema selge selle aasta jooksul. Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul täidab ettevõtte omaniku ootusi ning täidab õlitehase asjus praegu senist nõukogu poolt kinnitatud investeerimiskava. Ametist lahkuv valitsus andis eelmisel aastal Eesti energiale uue õlitehase jaoks 125 miljonit eurot. Tehas peaks plaani järgi valmima 2024. aastal ning selle kogumaksumus on 286 miljonit eurot. Eesti elektrisüsteemi haldava Eleringi hinnangul on varustuskindluse jaoks praegu oluline tagada Eestis ligikaudu 1000 megavatise kindla tootmisvõimsuse olemasolu. Sellises mahus pakuvad seda põlevkivielektrijaamad. Minister aasa sõnul ei kao see vajadus tõenäoliselt ka pärast aastat 2025, mil Eesti elektrisüsteem peaks ühinema Mandri-Euroopa sagedusalaga. Me võime sellest loobumisest rääkida alles siis, kui meil on olemas kas alternatiivsed juhitavad energia, tootmise võimalused või meil on olemas piisavad energia salvestamise võimalused. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et koalitsioonikõnelustelt tulnud sõnumid olid jutuks ka ettevõtte nõukogu tänasel koosolekul. Kurss, et meil peab tekkima siis süsiniku neutraalsus 2050.-ks aastaks oli mõnda aega tagasi otsustatud ja loomulikult, kuna energeetikas investeeringud on pikaajalised, see on juba ka üsna selge sõnum, et, et sinna palju investeeringuid juurde ei tule. Ma usun, et need investeeringud või investeerimisotsused, mis on tehtud, need ikka viime lõpuni. Aga edasised investeeringud siis peaksid olema ikkagi põhiliselt ka Eesti Energia suunatud taastuvenergia arendamisse, mis on ka meie selge sõnum olnud. Ja siis tõenäoliselt meie juhitavate elektrijaamade nii-öelda CO kahe sõltuvuse vähendamisse.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna ja Keskerakonna läbirääkijad otsustasid teisipäeval uue valitsusliidu loomise kõnelustel, et investeeringud fossiilkütustega seotud projektidesse lõpetatakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel kuu tagasi oli tunda fraktsioonis väga suurt ühtsust Ukraina toetamisel ja suhtuti lugupidavalt mõnes mõttes ka üllatavalt üllatu sellest, milliseid samme Saksamaa kantsler Solts ette võttis ametisse astudes just Ukraina suunal, kuidas ta muutis Saksamaa senist välispoliitikat, kuidas ta keelustas nord Stream kahe ja nii edasi ja nii edasi, siis praeguseks hakkab olukord muutuma ja paraku ma tunnen, et fraktsioonis on järjest rohkem neid, kes on sõjast tüdinud. On rohkem neid, kes mõtlevad sellele, mida gaasi ja nafta hindade või elektrihindade tõus toob kaasa nende kodanikele ja ma ei näe enam sellist ühtsust. Soovis aidata Ukrainat just täiendavate sanktsioonide kehtestamisega. Kas fraktsioon saab mõjutada kantsler Scholzi? Ma olen kindel Need arutelud, mis toimuvad fraktsioonis, need jõuavad kantslerini, vähemalt seda on väitnud meie saksa fraktsioonikaaslased, et nad suhtlevad tihedalt kantsleriga ja nad informeerivad kantslerit, meie aruteludest mida sakslased on praegu palunud, on palunud rohkem mõistmist Saksamaa suhtes. Kuid jah, siin ma pean ütlema. Vähemalt Eesti delegatsiooni poolt oleme me esinenud väga kriitiliste sõnavõttude ja jätkame selle tegemist, sest noh, meie Eesti traditsioon ehk mina ja Sven oleme veendunud, et embargo tuleb kehtestada nii naftale kui ka gaasile. Saksamaal on selles osas võtmeroll ja lõputu, aitavad ka viimase aja reitingud, kuidas Saksa sotsiaaldemokraatide populaarsus langeb, ehk ka saksa rahvas ootab, et kantsler Solz selles osas midagi ette võtaks.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadid on rahuolematud Saksa kantsleri viivitamisega relvaabi andmisel Ukrainale. Euroopa Parlamendi suuruselt teine fraktsioon on sotsiaaldemokraadid, kuhu Eestist kuuluvad Marina Kaljurand ja Sven Mikser. Küsisime Marina Kaljuranna käest, kuivõrd fraktsioonis ollakse rahul Saksamaa valitseva sotsiaaldemokraatliku partei ja kantsleri segaste sõnumite ja kõhklustega relvaabi andmisel Ukrainale. Ja kas europarlamendi sotsiaaldemokraatlik fraktsioon saaks midagi ette võtta? Kantsler Olaf Scholz on pälvinud kriitikat nii kodus kui ka rahvusvaheliselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTundub, et USA ja Venemaa presidendi kohtumiseni, mis võib aset leida näiteks juuni alguses, midagi tõsisemat Ukraina idaosas ei toimu, ikka mõlemad osapooled, nii separatistid, Venemaa toetus tusega, ei, Ukraina väed ei, ei võita ette suured samme. Aga samuti Venemaa presidendi nõunik härra šakov rääkis juba USA suursaadikuga Moskvas ja ütles, et see kohtumine võib toimuda ainult siis, kui USA ei kehtesta vahepeal praegu mingid uued sanktsioonid Venemaa vastu. Ja seda välistada küll ei saa. Need uued sanktsioonid tulevad, ehk kõik on üsna piiri peal, selle kohtumisega ei ole teada, et milleks Vladimir Putinil oleks seda uue konflikti teravnemise vaja. Aga tundub, et, et Venemaa praegu ootab kohtumist Bideniga ja enne seda midagi nagu toimuma ei hakka ja on juba näha, et näiteks Ameerika ka sõjaväelaevad loobusid oma plaanidest tulla Musta merre. Ja see võib olla näitabki, et mõlemad osapooled, nii USA kui ka Venemaa teevad midagi, et leevendada seda pinget ja Venemaaga teatas, et see vägede koondamine Ukraina piiri ääres on seotud õppustega ja õppused kestavad veel kaks nädalat ehk võib-olla pärast me näeme hoopis teist pilti, et väed viiaksegi ära Ukraina poolt, aga me näeme, rongid ja tankid sõidavad just kontrolljoone suunas.", "role": "user" }, { "content": "Olukord Ukraina piiril ei pruugi leeveneda enne USA ja Ukraina presidentide kohtumist. Nii leiab ERR Moskva korrespondent Anton Aleksejev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisreglemendis peitunud vastuoludest andis teada valimiskogusse kuulunud Helir-Valdor Seeder, kes tegi ka ettepaneku korraldada uued valimised. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm räägib langetatud otsusest. Tänase päeva seisuga on otsustatud see hääletus, mida siis vaidlustati, see tühistada ja toimub uus hääletus 24. juulil samade kandidaatide vahel või samade kandidaatide hulgast valimiseks ja täpselt sama valimiskogu ehk siis Viljandi kultuuriakadeemia enda nõukogu ja nõunike kogu. Koos on siis see valimiskogu, nii et nii kogu kui kandidaatide mõte jääb endiseks, kõik, aga kuivõrd valimiskorda rikuti, siis see konkreetse valimine, selle tulemus on tühistatud ja toimuvad uued valimised. Reglemendis peitunud vastuolu on tänaseks juba likvideeritud. Volli Kalm. See reglement, mis siis praegu kehtiva Viljandi kultuuriakadeemia põhikirja järgi see kultuuriakadeemia enda nõukogu kehtestas toimunud valimiste jaoks, see tõesti sisaldas vastuolu ja nüüd on siis ka selle rektori korraldusega on ka sealt valimiskorras üks lause, üks osa on tunnistatud kehtetuks, nii et see likvideerib selle vastuolu ja uus hääletus nende kahe kandidaadi vahel, siis nagu ma ütlesin, toimub siis 24. juulil. Kultuuriakadeemia praegune direktor An Juri Barkalaja ütles, et segaduse põhjustas rida väikeseid inimlikke eksimusi. Tehniliselt keerulises olukorras. Tartu Ülikoolis on ju käimas struktuurireform, võetakse vastu uusi regulatsioone, neist rakenduvad tuleva aasta alguses osad vanad regulatsioonid, nagu Tartu Ülikooli kultuuriakadeemia põhikiri on veel liitumisaegsest ajast ja selles on tõepoolest suhteliselt keeruline orienteeruda ja eks meie inimesed väga suures püüdlikkuses lasid selle apsaka läbi. Üks regulatsioon peab ühte suunda, teine teise suunda ja lihtsalt meie asjaga tegelevad inimesed ei osanud ette näha, et vastuolud võivad tekitada ebamäärase olukorra, millele siis nõunikogu liige eliValdur edu viitas ja mis oli aluseks sellele, et rektor ei kinnita. Marii Kangur Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Seoses vastuoluga valimiste reglemendis tühistas Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm Viljandi Kultuuriakadeemia direktori valimiste tulemuse. Uued valimised toimuvad samade kandidaatide ehk Garri Raagmaa ja Inaki Sandoval Campillo vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUkrainale laeva ehitamine on kolmekordne sündmus tähtis Saaremaa laevaehitajatele, kuna pärast enam kui kümmet aastat ehitatakse Saaremaal taas ukrainlastele enam kui viis miljonit eurot maksma minev laev tähtis Ukraina riigile, et vaatamata sõjale mõeldakse ka nii-öelda homsesse päeva ja emotsionaalselt väga tähtis ka enam kui poolesajale, Ukrainast pärit laevaehitajale, kes Saaremaal Baltic Workbori laeva tehases töötavad. Mökolajevist pärit Sergei arvab nii. Ehitada laeva oma riigi jaoks on alati meeldiv Sa ehitada seda ju oma kodumaale, jätkab Ukraina mere päästeülem Viktor Sudarev. Aa, mustal merel ja aasame, merel on olukord keeruline, seal on laevaliiklus kõikidele blokeeritud. Vene sõjalaevad avavad ilma hoiatuseta tule, aga selline olukord ei kesta nii kaua, nagu nad tahaksid. Meil käib Venemaaga täieulatuslik raske sõda, aga vaatamata sellele on Ukraina kindel partner ja selleks ka jääb. Me kindlasti täidame kõik oma kohustused ja lõpetame kõik oma alustatud tegevused. Baltic Workoutsi laevatehases on praegu pooleli 18 laeva ehitamine kokku kaheksase erinevasse riiki. Ukrainlastel ehitatakse asenumbrit 230, mis tähendab, et nii palju töölaevu on Saaremaal ehitatud. Ettevõtte juhatuse liige Juri Taal loodab, et aasta pärast, kui Saaremaal ehitatud laev peab asjasse jõudma, on seal tänased võrreldes rahu. Loomulikult arvestades, et laeva üleandmise kohaks on lepingu järgi meil kokku lepitud Odessa ja me teame, et täna Odessas tulistatakse rakettidega elumaju, teeb see meid natuke murelikuks. Aga üleandmine on planeeritud umbes aasta pärast, nii et elame-näeme, loodame parimat. Ukrainast Saaremaale tulevase laeva kiilutseremoonial spetsiaalselt sõitnud merepääste ülem Viktor Sudarev võtab kogu ettevõtmise emotsioonid aga väga lühidalt lõpuks kokku. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt", "role": "user" }, { "content": "Saaremaal Baltic Workboatsi laevatehases alustati sellel nädalal Ukraina riigi tellimusel uue, 28 meetri pikkuse päästelaeva ehitamist. Laev peaks valmima aasta pärast ja jõudma Mustale merele Odessasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva kõige mahukam valimisprogramm on keskerakonnal piirilinna võimuerakond on lubadustest üle kandnud märgatava osa linna arengukavast kuid kas ka õigetesse alapeatükkidesse. Nii näiteks on kodanikuühiskonna prioriteetidesse sattunud lubadus tõsta kolmandiku võrra omavalitsustöötajate palku. Kaugkütte põhjendamatu hinnatõusu vastu lubab Keskerakond Narvas seista. Samas on eakamatele narvakatele kommunaalkulude hinnatõusu leevendamiseks 125 eurone aasta toetus igaks juhuks ette ära lubatud, mis tähendab, et hinnatõus tuleb. Narva suurima kandidaatide arvuga valimisliit Katri Raigi nimekiri ütleb selgelt, et prioriteediks on kõrgepalgaliste töökohtade tekitamine. Kõrge palk on valimisliidu hinnangul 1200 eurot kuus ajal, mille Eesti keskmine brutopalk on juba üle pooleteise 1000. Katri Raigi lemmikteema haridus on ootamatult tagasihoidlik ja näeb julgete uuenduste asemel ette olemasoleva munitsipaalharidussüsteemi säilitamise ja vanade koolihoonete kaasajastamise. Nõndanimetatud rosinatest võiks märkida munitsipaalpolitsei loomist ja taskukohaste hindadega turuhoone ehitamist. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna Narva valimisprogramm pakub turuplatsile veelgi kõrgema lennu. Linnaturg, nagu ka linnasaun, peavad olema munitsipaalettevõtted. Tugeva majanduse nimel ollakse vastu rohepöördele ja toetatakse Narva piirkonnas lihtsustatud elektroonsete turistiviisade kasutuselevõttu. Selleks, et Narva inimesed ei peaks kvaliteetset arstiabi kaugelt otsima, muudab EKRE Narva haigla üldhaiglast regionaalhaiglaks ja kindlasti lubab EKRE taastada Peeter esimese maja Narvas. Erakond Eesti 200 kavatseb korruptsiooniga võitlemiseks luua veebikeskkonna, kus saaks jälgida, kuidas linnavõim maksumaksja raha kulutab. Riigigümnaasiumite küsimuses lubab Eesti 200 seista linnaelanike huvide eest jättes targu mainimata, mis need huvid on. See-eest on Eesti 200-l suur plaan Kreenholmi linnaosa ga, mis näeb ette manufaktuurini kulgeva kultuuripromenaadi rajamist ja Gerasimovi parki lava ehitamist. Vabaõhulavad on selline Narva stiil, mille ehitajad ei vaevu paraku mõtlema, mida nende lavadega külmal aastaajal peale hakata. Valimisliit elagu Narva eesotsas ekslinnapea Aleksei Jevgrafoviga on seevastu ainus nimekiri, mis oma valimisprogrammis mainib Narva vanalinna taastamist küll kontekstis, et toetame, kui keegi ette võtab, aga siiski. Ja elagu Narva on ka ainus nimekiri, mis lubab mitte võidelda tondilossidega, vaid lahendada hüljatud majade probleemi. Paraku jällegi ei selgitatakse ja mis hinnaga. Millega aga elagu Narva tõepoolest üllatab siis lubadusega toetada erivajadustega inimeste hooldekodu rajamist. Mäletatavasti ei soovinud valimisliidu esinumber Aleksei Jevgrafov linnapeana vaimsete erivajadustega inimesi Narva tänavatel näha. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas lubavad poliitikud valijaile kõrget palka ja munitsipaalturgu. Jüri Nikolajev teeb ülevaate Narva valimisnimekirjade huvitavamatest lubadustest.", "role": "assistant" } ]