Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKriminaalmenetluse praktikas ei ole vahekokkuvõtete tegemine just tavapärane, siiski pidas Lääne ringkonnaprokuratuur täna vajalikuks meedia kaudu üldsusele teada anda, et prokuratuur jätkab Mart Viisitamme kriminaalasja menetlemist. Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma. Kui sai lubatud, et selle aasta numbri sees öeldakse, mis sellest asjast saab, siis oligi just mõeldud seda, et kui viisi Tamm ja Simmo saar tunnistati kahtlustatavaks, ma rõhutasin seda, et nad ei ole süüdistatavad, vaid ka kahtlustatava. Nüüd on tõendite kogumisega jõutud sinna faasi, kus võib öelda, et prokuratuuril ei ole alust lõpetada kriminaalmenetlust. Iialgi ei või teada, millised taotlused tulevad menetluse lõpus advokaatide poolt ja võib-olla mõnel on selline taotlus, mis tõepoolest võimaldab lõpetada. Aga praegust prokuratuur seda ei näe. Ma ei spekuleeriks tähtaegadega sellepärast, et tähtajad on sellised asjad, mis võivad muutuda väga objektiivsetel kui ka subjektiivsetel põhjustel. Aga see, mis on uurimisasutuse poolt planeeritud siis selle koha pealt ma võin öelda küll, et tegemist on kriminaalasjaga, mis on igapäevases toimetamises. Kas just iga päev just menetlustoimingut või uurimistoimingut jõutakse teha, see on iseasi. Need ju vajavad ka ettevalmistamist. Kuid igapäevane töö selle asjaga käib. Mart Viisitamm on enda süütuses jätkuvalt kindel ning väidab, et talle süüks pandavat saladuse lekitamist ei saanud toimuda, kuna ta uurimisaluse riigihanke pakkumisi kuni kahtlustuse esitamiseni näinud ei olnud. Ka on tema hinnangul veider prokuratuuri tänane teade. Kui on alustatud kriminaalmenetlust, siis on loogiline see, et ta jätkub kuni ühe hetkeni, kui, kas siis esitatakse süüdistus ja minnakse kohtusse ja kogu menetlus lõpeb siis kohtuotsusega või siis teatakse kriminaalmenetluse lõpetamisest nüüd, et lihtsalt teatud kuupäevadel teatatakse uudiseid, et me jätkame endiselt menetlust. See on äärmiselt naljakas, kui tõesti leitakse, et et ei ole alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis oleks mul kindlasti soov võimalikult kiiresti. Et prokuratuur süüdistuse kokku paneks ja, ja saaksime minna juba kohtusse neid küsimusi vaidlema. Mart Viisitamme sõnul on menetluse käigus kasutatud võimalike tunnistajate mõjutamise taktikat. On mindud ühe ja teise ettevõtja juurde kaitsepolitsei poolt ja öeldud, et nii kui teie tunnistajate viisi tamme vastu, siis me ei tegele enam teie firma asjadega. See näitab seda huvi küll suuremat kui normaalne. Viisid on meile esitatud kahtlustus, käsitleb riigihangete teostamise nõuete rikkumise katset ning ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist. Karistusseadustik näeb süüdimõistmise korral ette rahalise karistuse või kuni aastase vangistuse. Samasugune kahtlustus on esitatud ka Pärnu keskerakondlasest abilinnapeale Simmo saarele. Keskerakonna Pärnu piirkonda juhtiv Mart Viisitamm on kinnitanud ka, et käimasoleva menetluse tulemus mõjutab tema otsust kandideerida või mitte sügisest l kohalike omavalitsuste valimistel. Oma otsuse loodab ta langetada märtsikuus.", "role": "user" }, { "content": "Lääne ringkonnaprokuratuur teatas täna, et jätkab kriminaalmenetlust riigihanke nõuete rikkumises kahtlustatava Pärnu linnapea Mart Viisitamme suhtes. Viisitamme hinnangul pole uurimine erapooletu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaheksa päeva pärast lepitakse kokku Euroopa Liidu liikmesriikide positsioon, kuidas täita juba varem otsustatud kliima eesmärk. Eesti on üldeesmärgiga nõus, kuid valitsusele teeb muret metsanduse, põllumajandust ja maakasutust puudutav osa. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis häältega 10. Neli Eesti seisukohad heaks. Vastu hääletasid kolm EKRE ja üks Isamaa saadik, kelle hinnangul pidanuks meie seisukohad Euroopa pihta kriitilisemad olema. Ka keskerakondlased polnud päris rahul, ehkki hääletasid pool. Endine keskkonnaminister Erki Savisaar ütleb, et tema muutuks pisut konkreetsemaks lause. Kui meie tingimuste poole ei õnnestu läbirääkimistel liikuda siis ei saa Eesti üldist lähenemisviisi toetada. Ma arvan, et see sõnastus võiks olla vastupidi, et Eesti ei toeta seda üldist lähenemist, kui need eesmärgid jäävad selliseks, nagu nad täna on. Kui meie muresid ei kuulata, peavad Eesti metsad ja põllumaad siduma kaheksa aasta pärast mitu miljonit tonni rohkem süsinikku kui täna. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tähendaks see muudatusi, mis võtavad 14000 töökohta. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut ütleb, et ka sotsid hääletasid seisukohtade poolt, ehkki Sikuti sõnul võiksid need olla kliima eesmärk sealhulgas metsandust puudutavat oluliselt toetavamad. Sikuti sõnul on keskkonnaministeeriumi mõjuhinnang kõigest pool rehkendaust ja seal ei arvestata, missugust, kus tulu süsiniku vähendamise tõuseb. Me ei räägi kellegi teise seatud eesmärkide täitmisest kellegi teise jaoks, vaid selleks, et meil oleks Eestis elu parem tervislikum kui puhtam kui keskkonda hoidvam. Ja see võiks meie ühine eesmärk olla. Niimoodi rääkis suurem osa Eesti poliitikuid, kui Euroopa komisjon käis välja konkreetsed kliimaneutraalsuse poole pürgivad tegevused. Savisaare sõnul on seni Eestit läbirääkimistel takistanud näiteks see, et eelmised meie ametlikud seisukohad jäid Euroopa Liidu asjade komisjoni toppama. Päris nagu läbirääkimistel, kus me saaksime muide kahepoolselt seal näiteks eesistujaga arutada sinna ei õnnestunud saada ja, ja nad ei näinud nagu varjuvat põhjust miks me meiega eraldi kohtuda ja arutada, kui me ei ole selgelt riigina väljendanud oma seisukohta, et meil on probleem selle asjaga. Savisaar rõhutab, et tähelepanu Eesti probleemidele tulnuks tõmmata varem. Ta viitab eestlaste rahulikule meelele, mis Euroopa läbirääkimistel ei pruugi edu tuua. Me oleme sellised rahulikud ja püüame niimoodi vaikselt öelda, et kuulge, et see ei ole nagu ikkagi päris see asi, et mõtleme nüüd ikkagi midagi mõistlikku välja, selle asemel, et olla nagu lõunaeurooplased, sõimata alguseks kõigil näod täis öelda, et mitte mingil juhul me seda ei toeta, marssida ruumist välja ja siis hakata vaikselt tagasi tulema.", "role": "user" }, { "content": "Endine keskkonnaminister Erki Savisaar usub, et Eesti pidanuks oma seisukohti Euroopa kliimakõnelustel esindama varem ja suurema temperamendiga. Tema sõnul takistas kõnelusi seegi, et Riigikogusse jäid Eesti seisukohad venima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna tõepoolest arutasime viimaste nädalate nakatuse näitajaid professor Irja Lutseri ettekandest, ilmnes, et viimase nädala jooksul võrreldes sellele eelnenud nädalaga on jätkunud kerge nakatumise tõus suurusjärgus kümme-viisteist protsenti ehk tõusukiirus on küll langenud, aga kahjuks näeme siiski, et nakatunute arv kasvab, mis tähendab seda, et kasvab ka haiglaravi vajavate inimeste osakaal ja kasvab loomulikult paraku ka surmade arv. Lähinädalatel ja sellest tulenevalt teadusnõukoda koostöös terviseameti sotsiaalministeeriumiga pakkus tõesti välja täiendavaid piiranguid, mis puudutab erinevat just huvitegevust, mis puudutab ka meelelahutusasutuste lahtioleku aegu ja samamoodi teatud piiranguid avalike ürituste korraldamisel näiteks kinodes, teatrites, valitsus täna neid otsuseid veel ei langetanud, vaid siis mõtlemise ajal tuleme kindlasti küsimuste juurde tagasi neljapäeval. Kuna tänane päevakord ja teemade maht ei võimaldanud väga põhjalikku arutelu konkreetsete meetmete teemal. Kas terviseameti soovitus oli sulgeda kõik meelelahutusasutused, sealhulgas ka teatrid, kinod, spaad-kontserdid, et teha praegu paus? Need välja pakutud meetmete pakett, võib öelda, et ongi need kohad, mille seast valiku peab langetama vabariigi valitsus ehk tervise vaatevinklist erinevate meelelahutusasutuste näiteks ka toitlustusasutuste baaride lahtioleku aja piiramine on kindlasti üks meede samamoodi teatrite kinode puhul, kas siis senisest veelgi rangemate osalejatarute piirangud või siis lühiajaline ajutine nii-öelda sulgemine. Need olid kõik nii-öelda variandid on laual. Aga kindlasti valitsus peab vaatama ka iga otsuse teist poolt, ehk et mis saab olema selle mõju konkreetsele sektorile, kultuurisektorile, ettevõtlussektorile, majandusele, ühiskonna toimimisele. Ja see on ka põhjus, miks ei saa selliseid otsuseid nii-öelda käigu pealt kohe langetada. Et eile istus teadus nõukogude tõesti põhjalikult koos, arutas seda nii, et siis teadlaste, professorite haiglajuhtide osalusel ja loomulikult omapoolsete ettepanekute esitamisel ehk arvestas, et valitsus vajab siin mõnevõrra mõtlemisaega kaalumisaega ja nagu ka professor Lutsar õigesti sõnastas, et peame vaatama ka tervikpilti, ehk et ühiskonnaelu tervikuna toimimist.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kuulas Teadusnõukoja soovitusi koroonaviiruse leviku piiramiseks vajalike meetmete osas, täna otsuseid ei tehtud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLeedu piirivalve pidas nädalavahetusel kinni ligi 280 Valgevenes saabunud illegaalset immigranti ja suurem osa neist on Lähis-Ida päritolu. Leedu on üsna keerulises seisus. Valitsus kehtestas eriolukorra. Mida see eriolukord tähendab, mida tehakse? See eriolukord laias laastus tähendab seda, et, et see lihtsustab lisajõudude saatmist piirile, samuti kohalike omavalitsuste kaasamist, et seda koormust jagada. Ja peamine murekoht on hetkel pagulaste majutamine. Vaja on lisaruume ja varustust, seal voodeid toitlustust korraldada. Te olete ise käinud sellises paigas, kus nad praegu asuvad, need piiriületajad, et mis elu seal elatakse. Jah 50 kilomeetrit Vilniusest on Parade linnas välismaalaste registreerimiskeskust seal on siis kaks telklinnakut, ühte neist kasutatakse karantiinis hoidmiseks ja siis on seal hooned perede majutamiseks ja kinnipidamislaadi asutus nendele, kellel siis pole dokumente või on kuidagi üritanud sealt nagu põgeneda ja tagasi toodud. Mis neist edasi nüüd saab, mis plaan valitsusel on? No kõigepealt, kuna kõik nad on andnud asüülitaotlused, siis toimuvad need varjupaigamenetlused, mis tavaliselt võtab siis aega praktikas kuni üks kuu, aga teoreetiliselt töötatakse plaani kallal, kuidas siis pagulasi tagasi oma päritoluriiki saata ja praegu ongi Frontexi abi palutud näiteks tagasilendude korraldamisega. Kindlasti on vaja teha koostööd Iraagi valitsusega, meie arusaamise järgi Leedu valitsus kindlasti selles suunas, nagu töötab praegu. Mida tehakse nendega, kellel ei ole dokumente ja kes võivad ükskõik mida oma päritolumaa kohta öelda? See on kindlasti üks keerulisemaid kohti praegu Leedu piirivalvel, et esiteks nad üritavad hoida dokumentide inimesi seal kinnipidamiskohas, teiseks oodatakse Vilniuses Iraagi konsulit. Ja samuti Leedu, nagu ootab abi just selliste inimeste nagu tuvastamiseks, kel puuduvad dokumendid, seal on ilmselt tehnilised, mingid lahendused. Ja meile teadaolevalt ka Eesti piirivalve on siin abi pakkunud.", "role": "user" }, { "content": "Viimastel nädalavahetustel salaja piiri ületanud põgenikud on kõik esitanud asüülitaotluse. Poole aastaga on Valgevenest ebaseaduslikult Leedu piiri ületanud 12 korda rohkem sisserändajaid kui terve eelmise aasta jooksul kokku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKütusebarreli hind on alates 24.-st veebruarist, mil Venemaa Ukrainasse tungis ja tõusnud 33 protsenti, kirjutab Reuters. Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat ütleb, et korraks oli lootus, et nädalavahetusel hinnatõus stabiliseerub. Tundub, et see trend ainult süveneb, et hommikused uudised nafta maailmaturu hinna hüppelise tõusu kohta näitavad ainult seda, et hinnasurve meie tanklates kindlasti jätkub. Et täna hommikul hüppas nafta hind korraks isegi peaaegu 140 dollari juurde, praegu ta kaupleb seal kuskil 128 dollari juures. Kui eelmisel nädalal otsustati esimene ring sanktsioone, siis Venemaa naftaeksport jäi esialgu sanktsioonide alt välja. Isegi kui nafta on tehniliselt endiselt sanktsioonide est vabastatud on Venemaa nafta eksportijatele raskusi ostjate leidmisega. Sell on üks ainsad ettevõtteid, kes endiselt ostab Venemaa naftat, kuigi teatas, et annetab kasumi Ukraina toetuseks. Rahvusvaheline energiaagentuur, sealhulgas ka Eesti selle liikmena otsustas paisata turule erakorralistena 60 miljonit barrelit naftat. Aga sellega turg ei rahunenud. Turg ootab mingisuguseid pikaajalisi lahendusi. On palju räägitud sellest, et Iraani tuumakõnelused võivad jõuda kulminatsioonini ja taas Iraani naftat natukene turule jõuda maailmaturule. Nädalavahetusel väidetavalt käisid ka USA diplomaadid, käisid Venezuelas. Teatavasti ka Venezuela nafta ei jõua hetkel embargo tõttu maailmaturule. Tegelikult ei tea, kuidas seda asendada, sellepärast et Vene nafta eksport on väga suur, see on suurusjärgus viis miljonit barrelit. Et turgusid rahustada, peaks ka naftakartell OPEC mingisuguse sammu astuma, mida nad täna tegelikult seni üldse teinud ei ole. Opeki liikmesriigid on jäänud seniste tootmisplaanide juurde, aga suured tootjad Saudi Araabia ja Ühendemiraadid oleks valmis suurendama tootmisvõimsust. Aga see on diplomaatia ja geopoliitika taga, ütleb raamat. Me näeme väga selgelt, et hästi palju mõjutavad poliitilised otsused turgu ja, ja noh, sellest tulenevalt ka nafta hinda, et täna ei julge öelda, mida tähendab see, et kui pannakse ametlik nafta ekspordi embargo Venemaale peale mis see tähendab meie tanklahindadele, aga, aga noh, meie valitsusel on kindlasti võimalik siin lühiajaliselt tegelikult leevendust tuua. Aktsiisipoliitika on ikka riik iga riigi enda teha, eks see hinna surve on ikka üles, aga, aga ei julge prognoosida, mis see tipp on.", "role": "user" }, { "content": "Brenti toornafta barreli hind on tänases kauplemises tõusnud umbes seitse protsenti, barreli eest maksti üle 126 dollari. Bensiiniliitri hind tanklates võib peagi ulatuda üle kahe euro.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOma korrespondentpunkti sisseseadmine Venemaal on toonud täna finantskriisile kaasa ootamatuid tõrkeid. Nii olen tegelenud viimased kaks päeva tüütu tööga, nimelt automaadist raha väljavõtmisega korteri üürtaha maksmist, kuid rahaautomaat annab välismaiste kontode omanikele korraga välja maksimaalselt 6000 rubla ehk vähem kui 3000 kroonise summa. Tõsi, välja saab võtta piiramatult, nii et täpselt jääbki mõistatuseks, miks keegi niisuguse piirangu kehtestas. Aga kesk on siin vanem kui meie keegi. Ja ma pole seal automaadi taga sugugi ainukene. Üks kohalik räägib, et pidi hiljuti 12 korda sama aparaati tühjendama, et oma konto tühjaks saada. Sest et pankasid ei usalda Venemaad praegu mitte keegi. Tegelikult pole peale 1998. aasta finantskriisi taastunud usaldus muidugi kunagi ka väga suure summa käivad siin käed kätte sularahas. Ja praegu on usaldus kohe erakordselt madal. Moskva linna peal ringlevad erakordsed kuulujutud, kuni selleni, et rubla kursil võetakse üks null tagant ära ehk raha muutub 10 korda odavamaks. Ilmselt nii kaugele elu siiski ei lähe, kuid mine sa tea, Vene riik on olnud suuteline läbi aegade võtma inimeste raha ära kõige erinevamatel viisidel. Viimati aastal 1009 heksakümmend kaheksa, mil kõikide vastupidiste kinnituste kiuste rubla ikkagi devalveeriti. Aga inimesed mäletavad siin kenasti ka näiteks Gorbatšovi, kes kuulutas eel hetkel kõik 100 rublase kehtetuks. Devalveerimisest on asi siin, kui uskuda ametlikke kanaleid. Asi muidugi praegu kaugel, veidi rohkem kui nädala eest otsustas keskpank teha kuulujuttudele lõpu ja kulutas reservfondist rubla toetamiseks miljardeid. Ja tõsi, vähemalt dollari suhtes püsib kurss enam-vähem paigal ja võrreldes 10 aasta taguse ajaga kõrgel. Kui siis sai ühe Ameerika raha eest 40 rubla ringis, siis praegu vaid 27. Aga inimeste usaldust see muidugi ei hoia. Finantskriis kuuleb absoluutselt igal sammul, nii nende poolt, keda see otseselt üldse ei puuduta. Kui ka näiteks korteri maaklerit, kes kurdab, et krediidiasutusealvasti ja kui üürijat leidub, siis ostjad enam mitte. Ja viska põhjusega. Näiteks neile, kes kurdavad Eestis tõusnud intressid üle. Ilmselt ei tahaks olla praegu Venemaale, kui möödunud aastal oli korteri laenuintressi üheksa kuni 12 protsendi ringis siis praegu on raske leida midagi alla 30 just nimelt igal aastal kolmandik juurde ja see number ütleb ehk rohkem kui miski muu täieliku usaldamatuse kohta, mis Venemaal valitseb. Riik on küll kogunenud rohkem kui poole triljoni dollari ulatuses reserve, mistõttu küll 10 aasta tagusega pole olukord otseselt võrreldav. Aga samas on vene bürss langenud ka umbes poole võrra, mis tähendab, et vähemalt virtuaalset raha on välja läinud reservidest märksa rohkem. Ja riigi peamine rahaallikas ehk nafta maksab praegu samuti umbkaudu poole võrra vähem kui suvise tipphetkel. Vene press kirjutab raskustest päris ausalt, vist küll, sest infoga pole siin päris kõik korras ja mitte, et sellest oleks juttu peamises massimeedias, televiisoris ja niisiis usaldavad inimesed pigem oma nii-öelda tervet talupojamõistust. Hoia kolmandik raha rublades, kolmandik dollarites ja kolmandik eurodes ja mitte mingil juhul pangas. Sest keskmine vene inimene on elutervelt küüniline. Putini Medvedevi tandemit võib ju poliitiliselt toetada, oma raha on aga hoopis teine asi ja siit ka vastus küsimusele, kui palju enda riiki ausa info puudumisel päriselt usaldatakse. Ja üldse muidugi on elu siin mõnevõrra ebakindel. Nii kukkus vastu hommikut maha internet, mille kaudu rootsi saata helifaili. Ehk siis juhtub paremates peredes, aga sestap telefonitsi Krista Paris, Moskva.", "role": "user" }, { "content": "Venelased võtavad sääste välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on selline olukord, kus ilmselt nende kanalite vahendajad ei ole hetkel veel päris aru saanud, mida nad teevad. Eesti seaduste järgi on sõjapropaganda keelatud ja karistatav. Nii et ma arvan, et nüüd need edastaja firmad, need kanalid mõtlevad hästi tõsiselt järgi ja panevad need kanalid kiiresti kinni. Kas tehnilise järelevalveamet ei saa anda selget korraldust pärast võime kohtus vaielda, kas see oli õige või mitte, aga praeguses olukorras võiks resoluutselt käituda. Just täpselt nii, et see on kõigepealt tehnilise järelevalve ameti asi, Nendele see tähelepanu juhtida ja öelda, et pange need asjad kinni. Teiseks kindlasti korrakaitse ja asutused ja uurimisasutused heidavad ka pilgu peale, mida mida tehakse ja kes on võimalikud süüdlased. No neid asju kindlasti uuritakse, et see niisama kindlasti ei jää. Aga valitsuselt võiks tulla ka selge signaal. Ütleme niimoodi, et eks selle teemaga ja seda on ju räägitud ja üritatud veenda. Nüüd ongi alati olnud see, et nad jõudsid selleni, et lõpetasid teatud kanalitega lepingud, eks korralikult, aga kõige räigemat kanalit kinni ei pandudki. Et mis oli, mis on tõeliselt häiriv. Nii et tundub, et seal taga olid, ma ei teagi nüüd, kas siis mõistetamatus, mida tehakse või, või tõesti siis ka kohtuasjade karu, et aga noh, praegusel hetkel, kus reaalselt käib sõda, siin ei ole enam mitte mingisugust kahtlust, eks. Sellises olukorras tuleb iseenesest juba reageerida, aga oleks pidanud tegelikult need, kõige lihtsam on ettevõtetel endil see asi kinni panna ja asi ära lõpetada, eks. Et. Aga selleni oli nendel kuidagi väga raske jõuda, nii et väga keeruline. Lätis otsustati. Lätis otsustati täna hommikul vene kanalid, kõik lähevad kinni ja väga pikaks ajaks räägitakse aastateks. Et meil kuidagi ikkagi asjad logisevad. Ma loodan, et tänase päeva jooksul need kanalid siiski kinni pannakse ühel või teisel moel, kas nad saavad ise sellest aru või siis TT sekkub ja, ja tuletab meelde, mis on nende kohustused ja täita seadusi ka sealjuures.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Maris Lauri avaldas antud usutluses imestust, et endiselt jätkavad telekommunikatsioonifirmad Vene propagandakanalite edastamist, kuid tema väitel on sõjapropaganda ja sõjale õhutamine kriminaalkorras karistatav tegu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba meeleavalduse alguses seisis pronkssõduri juures endine interrinde juht ja Eesti ülemnõukogu saadik Vladimir Lebedev, kes süütas seal küünla ning asetas sõduri jalamile lilli. See ärritas miitingulisi, kuid korraldajad eesotsas Tiit Madissoniga suutsid rahvast rahustada. Interinne on uuesti ellu ärganud, nii et see on küllaltki kõnekas. Rahulikult rahulikult püüame siiski tänase miitingu või kokkutuleku läbi viia rahulikul. Ning seejärel peeti kõnesid, kus nimetati üheksandal mail pronkssõduri juures toimunud Eesti lipu äraviimist politsei poolt rahvale näkku sülitamiseks ning nõuti pronkssõduri teisaldamist. Eesti vabariigi seadusliku valitsuse minema ajamist meie riigi pealinnas. Kui suurt võitu sellel päeval me koguneme peale nende meeleavaldust ise siia ja võtame selle pronksmehe ise maad kivikivihaaval ja viime ta siit okupatsiooni. Sõnavõtjad süüdistasid valitsust, mis on nende sõnul liialt järeleandlik ning kardab ainult välismaist arvamust. Ürituse teine korraldaja Avo Savi. Meil on keelatud fašistlik või õigemini natsionaalse sotsialistlik sümboolika kuid meil on lubatud kommunistlik sümboolika. Kas see on õige? Kui me tahaksime, et meil oleks olemas oma rahvavabadus, mis peab olema mitte niiviisi, et me kuulame teiste käske, mida me peame tegema vaid me teeme ise, mida me tahame. Kogunemine kestis umbes pool tundi ning Tiit Madisson ei olnud enam pärast selle lõppu nii kindel, et ta 22. septembril ikka hakkab pronkssõdurit demonteerima. Ma ei taha iromant olla ajal, ma ei tea üldse, kas me siia tulemegi, kui seda pronksmeest enam siin ei ole, siis ei ole meil põhjust siia enam tulla, nii et, et ma ei taha ette ennustada, ma loodan, et valitsejad seekord meie rahva hääl, ulatus valitsejateni ja nii et et loodame kõige paremat, et lõpuks siiski midagi selle pronksmehega ette võetakse, ükskõik mis ettekäändel. Samal ajal jätkus pronkssõduri ees vihane vaidlus venelaste ja eestlaste vahel kuid laiali mindi õnneks rahumeelselt.", "role": "user" }, { "content": "Pronkssõduri juures oli meeleavaldus pronkssõduri mahavõtmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie uudistetoimetus palus täita küsimustiku kõikidel riigikogu fraktsiooni juhtidel. Neid on teatavasti kuus, kolm on opositsiooni ning kolm koalitsiooni kuuluvad. Üsna üllatav oli aga see, et kõik fraktsiooni juhid olid veendunud, et haldusreformi ga suudab see valitsus küll lõpule minna. Politoloog Tõnis Saarts ütles, et see oli mõnevõrra üllatav. Võib-olla siin on olnud avalikkuses rohkem kahtlusi kui siin fraktsiooni juhtide puhul aga teisest küljest vaadates seda kindlust, millega see haldusreformi protsess on käima lükatud ja kui vähe vaidlusi ja vastupõiklemist on sellel olnud ka koalitsioonis, siis jah, see tõenäosus, et, et vähemalt praegusel kujul see haldusreform realiseerub, see tõenäosus näib olevat üsna suur tõesti. Küsisime fraktsiooni juhtidelt ka seda, kas praegune valitsusliit suudab vastu pidada järgmiste korraliste valimisteni. Üllatav oli sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhtiva Andres Anvelti vastus. Ta nimelt kirjutas, et see sõltub arengutest keskerakonnas. Aga nii Reformierakond kui sotsiaaldemokraadid kindlasti väga tähelepanelikult jälgivad seda, mis toimub ja näevad ka teisi koalitsioonivariante. Kui tõepoolest Keskerakond peaks lähenema. Ma arvan, et siis on ainult aja küsimus, millal hakatakse seda uut koalitsiooni tegema. Sest on ju selgelt näha kõigile juba algusest peale. Et selles valitsusliidus tegelikult niisugust väga suurt koostöötahet ja üksteise usaldamist ei ole. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar aga väitis, et Taavi Rõivas on suuresti sõltuv just IRLi käitumisest. Ma arvan, et IRL seda ei võimalda ja tal on piisavalt head positsioonid nii Kapos kui prokuratuuri, et küll nad sellele jala ette panevad. See on minu arvates, kui rääkida temast kui peaministrist, see, et ta käib Ameerika Ühendriikides komöödia saadetes. Ma mäletan, alati, kui mina peaministrina käisin USA-s, siis ma ikka käisin valges majas ja sain kokku presidendiga, aga rõivas käib ainult komöödia saadetes ja isegi seal ta valetas, et ta võitis eelmised valimised nii paberil kui ka e-valimiste kujul, mis ei olnud suur keig. Valitsuse tegevust on aasta jooksul teravalt kritiseerinud EKRE, kelle toetus on tasapisi kasvamas. IRL-i toetus on ligi pool aastat olnud kuue protsendi läheduses. Tõnis Saarts aga ütles, et IRL-i on veel vara maha kanda. Ootame ära kohalikud valimised 2017, IRL-il on väga tugevad piirkondlikud organisatsioonid, ma usun, et nende võimekus saada päris korralik tulemus seal üle Eesti. See on täiesti arvestatav. Ma arvan, et peale seda need jutud IRLi kadumisest ka ka lakkavad. Meie küsitluse täpsemaid tulemusi saab lähemalt vaadata ERR-i uudisteportaalist.", "role": "user" }, { "content": "Opositsioon on Taavi Rõivase valitsuse esimese aasta tegude suhtes kriitiline, kõige ebaõnnestunumateks ministriteks peetakse Urmas Kruuset ja Taavi Rõivast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba kaheksandat aastat Lõuna-Eesti teedel suvel mootorrattal töötava liikluspolitseiniku Lenna siukmani sõnul on mootorratturitega juhtunud õnnetuste arv viimasel ajal vähenenud. Kui võrrelda eelmise aastaga, siis praegu on nii-öelda langustrendid, aga, aga see hooaeg ei ole veel läbi, et see on alles hooaja alguses. Milliste liikluseeskirjade vastu mootorratturid kõige enam eksivad? Kiiruse ületamine ja loomulikult on ka neid, kes ilma lubatud tahavad, tahavad ju mootorrattaga sõita, et need on, need on nagu põhilised kiivrit ikka kantakse kiivriga probleeme ei ole. Te muuseumis on välja pandud õnnetusse sattunud mootorratturite turvavarustuse näitus, seda, kuidas mootorrattur võib tänu korralikule varustusele pääseda hullemast, rääkis muuseumi kuraator Paavo Kroon. Selle kiivri omanik siis sai uue ratta, mõtles, et läheb seda lihtsalt natukene proovima. Natukene kogenuma sõbra soovitusel seda pani vähemalt kiivri pähe. Alguses oli mõte, et mis see katsetamine siis ikka on ja kiiruselt 100 kilomeetrit tunnis siis hakkas mootorratasteke vibama. Ja sellel kiivril tegelikult on näha päris tugevad sellised kriimustuse jäljed. Lennart Sukani hinnangul kasutavad mootorratturid turvavarustust hoolikalt. Aastat edasi ollakse hoolikamad, aga kui me võtame, on ikka neid ka, kes ei suuda lihtsalt, et ma käin korraks poes ära. Lähedki T-särgiga, kiiver peas ja lühikeste pükstega. Ma saan sellest kõigest aru, et on hea ja jahutav sõita. Aga nagu ikka, õnnetusi hüüa tulles, aga üldises pildis ma julgen öelda, et mootorratturid on tublid ja kasutavad varustus. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Suvisel ajal on liikluses üha rohkem mootorrattureid. Sellel aastal on mootorratturitega juhtunud õnnetusi vähem kui eelmisel aastal. Õnnetusse sattunutele saab määravaks kuidas kasutatakse turvavarustust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaks Roosmaa 60.-ks sünnipäevaks 40 aastat tagasi kinkisid tema õpilased talle karika, millel oli graveeritud pühendus. Maks Roosma klaasilaste ürgisa. Näituse kuraator Anne Ruussaar. Nii vägevat nime ei teeni mitte igaüks välja. Tõesti enne teda Eestis siis välja õppinud klaasikunstnikke polnud, kuna lihtsalt klaasi noh, ei valmistatud siin sellisel tasemel, kuna siis klaasikunsti ka siin ei õpetatud, siis õppis ta algul riigi kunstitööstus koolis hoopiski graafikat, pärast seda suundus siis Tšehhoslovakkiasse, siis tagasi tulles hakkas seda nii-öelda professionaalset õpet siis siin jagama kasvatades välja sellesama põlvkonna, kellele nüüd järgnevad siis tänased klaasikunstnikud Nii et professionaalse klaasikunsti rajaja Eestis ja oma koolkonna rajaja viiekümnendatel kuuekümnendatel tegutses Eestis nõndanimetatud roosmaa koolkond ja siinjuures on tähtis märksõna plastiline kraveering. Roosmaa koolkonnale nüüd väga omaseks tunnuseks on siis erakordne graafiline täpsus, kuna ta õppis graafikat ja tema õpetajaks oli Günter Reindorf siis tema graveerimisoskus ja niisugune erakordne täpsus, et kohati on tunne, et need tema graveeringud ongi nagu graafika, aga lihtsalt klaasil ja tema õpilased on siis ka kellest väga paljud siis tõesti tegid just ilma erakordselt filigraanseta graveerijatena. No terve plejaad erakordselt täpseid graveerijaid, nii et ma just rõhutaksin seda graveeringu osa siis tema kunstis. Näitusele on ta looming ka väljas ja see on uhke pilt. Kui sinna näitusele nüüd minna, siis tõesti, seal avaneb niisugune erakordselt võimas virvarr nendest erinevatest vaasidest karikatest ma ütlen lisaks sellele, et ta on ju teinud suuri kompositsioone, on teinud ta ka täpselt portreegraveeringut, siis ma eeskätt rõhutaksin siis tõesti seda Konstantin Pätsile tehtud siis karikat, siis Tuudur Vetiku vaas, mis on väljas. Lisaks pani Maks Roosmaa aluse Eesti klaasi ajaloo uurimisele. Ta kaevas välja viis klaasikoda Eestis, nende hulgas Eesti vanima hüti klaasikoja. Nende arheoloogiliste leidude põhjal on klaasikunstnik Mai-Ann Raun loonud rekonstruktsioonide kollektsiooni ehk koopiad. Needki on näitusel väljas. Maks Roosmaa töötas õppejõuna kuni aastani 1971. Kolmandal detsembril 71 andis ta kateedrile üle Eesti klaasiajaloo käsikirja ja samal päeval ta ka suri. Talle pühendatud näitus jääb Maarjamäe lossis vaadata kolmanda maini.", "role": "user" }, { "content": "Eesti klaasikunsti isa Maks Roosma (ka Max või Max-Julius Roosma) 100. sünniaastapäeva tähistati Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis konverentsi ja suure näitusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo tänase päeva jooksul see 1240 leheküljeline Euroopa Liidu ja Suurbritannia leping, siis peab saama allkirjad nii Euroopa Liidu poolt Komisjoni presidendi von der Laieni kui Euroopa nõukogu presidendi Micheli poolt ja siis ka veel Briti peaministri Boris Johnson poolt. Seejärel on oodata lühikest debatti Briti parlamendis ehk siis Briti parlament suure tõenäosusega kiidab selle leppe heaks veel enne selle aasta lõppu ja siis esimese jaanuari südaööst jõustub selle lepingu ajutine rakendamine, mis siis suure tõenäosusega kestab kaks kuud ehk veebruari lõpuni ja selle aja jooksul selle lepingu jõustumiseks siis ka Euroopa parlament peab selle lepingu ratifitseerima. Noh, praeguse plaani järgi võib eeldada, et see juhtub veebruaris. Nii et siis selline ajutine lepingu rakendamise periood võikski lõpp veebruari lõpuga ja siis juba märtsi algusest on ka kõik siis formaalsused ja protseduurid tehtud. Euroopa Liidu ja Suurbritannia vaheline kaubanduskokkulepe täies mahus oleks jõustatud, nii nagu ka õiguslikult on see vajalik.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu liikmesmaade valitsused on tänaseks ametlikult teatanud, et on nõus Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingule allkirja andma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSillamäe on terve Eesti kontekstis väga eriline linn, sest et sealt leiab Eestis kõige terviklikumalt 1900 neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel välja ehitatud neoklassitsistlikus stiilis linnasüdame, ehk siis linn on tänaseni säilinud väga autentsel kujul. Linna ilmastavad näiteks väga rikkalike kaunistustega hooned, seal on alleed, seal on ehitusaegsed ja linna rajamisaegsed puiesteed. Muidugi Sillamäe kontekstis väärivad väga erilist tähelepanu ka trepistikud, millest muidugi kõige grandioossem asub mere puiesteel, seal on see meeletu vaade merele ja linnas on siiamaani säilinud üpris palju ka ajaloolist linna mööbli pink, prügikast, valgustusposte peab ütlema seda, et kohalikud on oma linna väärtustest ülihästi teadlikud. Siiamaani on seda muinsuskaitseala loomist üpris positiivselt vastu võetud, mis ajaks see muinsuskaitseala valmis on, nii et ta ongi nüüd muinsuskaitse all, see kesklinn, me loodame, et 2023. aastal hiljemalt on siis kaitseala Sillamäel olemas kindlasti see kaitsekorra dokument, mis on siis muinsuskaitseala moodustamise aluseks, see käib kindlasti läbi linnavalitsusest volikogust ja see käib läbi ka vahepeal siis kultuuriministeeriumist, kes siis saadab selle edasi Eesti vabariigi valitsusele, peab selle muinsuskaitseala moodustamise siis kinnitama ja samamoodi ka kaitsekorra vastu võtma. Mis sellest siis Sillamäele kasu on? Kindlasti toob muinsuskaitseala moodustamine kohalikele võimaluse siis kultuuriväärtuslike hoonete taastamiseks taotleda riiklikke toetuseid, aga millega elanikud siis peavad arvestama, kellel seal on näiteks oma kodu, oma kinnisvara, Sillamäe kontekstis tulevad teatud reeglid just nende hoonete ja ajalooliselt väärtuslike elementide hoidmiseks, et tõepoolest, kui soovitakse teha näiteks hoone välisfassaadi korrastamistöid või restaureerimistöid, siis sellised asjad tuleks siis muinsuskaitseametiga ühiselt läbi rääkida ka interjööride kaitse, mis on aktuaalne näiteks päris paljude teiste muinsuskaitsealade puhul ei ole Sillamäe kontekstis väga aktuaalne. Töörühm on teinud siis kaitsekorra koostamise raames ettepaneku vaid kahe hoone osas kus siis võiks siis kaitsta ka täiendavalt interjööre, mis tähendaks ka siis interjöörides täiendavaid selliseid nõudeid. Aga need hooned on avalikud hooned, kusjuures üks nendest hoonetest on veel ka siis Sillamäe linnavalitsuse enda hoone.", "role": "user" }, { "content": "Sillamäe kesklinn tahetakse muinsuskaitse alla võtta. Valminud on kaitsekava mustand ja seda on juba kohalikele elanikele ka tutvustatud. Muinsuskaitseameti ehituspärandi nõunik Anita Staub ütles, et Sillamäe elanikud teavad oma linna väärtusi hästi ja suhtuvad muinsuskaitse plaanidesse positiivselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArstide liit, Eesti tervishoiutöötajate kutseliit Eesti kliiniliste psühholoogide kutseliit said tööandjatega kaubale juba aprilli lõpus. Sõlmitud kollektiivlepinguga ei ühinenud aga õdede liit, kelle soovid nii palgal kui töötingimustele olid teistest erinevad tööandjad ehk Haiglate Liit ja kiirabiliit polnud aga nõus õdedega eraldi kollektiivlepingut sõlmima ning läinud nädalal tuli teade, et osapooli ei õnnestunud kokkuleppeni aidata ka riiklikul lepit. Tööandjad märkisid, et neil pole õdede soovidele vastutulemiseks piisavalt raha. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et juba sõlmitud kollektiivleping võtab haigekassa tuleval aastal ligi 80 lisamiljonit. Ma väga loodan, et ükski osapool streikima ei lähe, sest tegelikult neid läbirääkimisi on peetud ju pikalt, valdav osa kõiki tervishoiusektori nii-öelda asutusi on selle kollektiivlepinguga ühinenud väga loodan, et seda teeb ka õdede liit, sest tegelikult on see kokkulepe hetkel nii-öelda parim, mis on võimalik riigil raskes majanduslikus olukorras pakkuda. Et sellel ja ka järgmisel aastal suurt rahalaeva oodata ei tasu, on õdede liit tegelikult leppinud. Liidu juht Anneli Kannus ütleb, et läinud suvel paberile pandud palganõudmistest on õed valmis loobuma. Sellisel kujul, nagu me selle kollektiivlepingu oleme esitanud, sellest kindlasti me oleme ka vahepealsel lepitusmenetluse perioodil täiendava leppe versiooni, millest me oleme ka valmis täna taganema, kui kõik osapooled lepivad kokku järgmistes sammudes, mida siis 2022 alates ikkagi ühiselt ette võtta. Tuleval nädalal teeb õdede liit Tanel Kiigele ettepaneku sõlmida liidu tööandjate ministeeriumi ja haigekassa vahel ühiste kavatsuste kokkulepe. Ehk et tänases kollektiivleppes välja jäänud teemad peavad jõudma järgmisesse kollektiivleppesse kindlasti ja lisaks sellele tuleb tegeleda nende teemadega, mis täna loovad ebavõrdsust erinevate tervishoiutöötajate töötingimuste käsitlemisel. Anneli Kannus rõhutab, et suurem osa õdede liidu ettepanekuid ei nõuaks riigilt vähemalt esialgu suurt väljaminekut. Siiski on liidul plaan ka juhuks, kui tööandjad sotsiaalministeeriumi, haigekassa nende väljapakutuga ei nõustu. Kõigepealt me puhkame suvel ära ja kui ikkagi ei tule ühtegi kirjalikku kokkulepet, mis annaks meile perspektiivi, kuidas Eesti tervishoid muuta õdede ja hooldustöötajate jaoks inimsõbralikumaks siis tuleb hakata valmistuma sügisel streikideks.", "role": "user" }, { "content": "Pärast liiva jooksnud läbirääkimisi tööandjatega on Eesti Õdede Liit valmis senistest palganõudmistest loobuma. Seda siiski tingimusel, et riik ja tööandja annavad kirjaliku lubaduse õdede mured lähiaastatel ära lahendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu opositsioonil jäi täna hääli väheks, et umbusaldada haridusminister Mailis Repsi. Res Publica, Isamaaliidu ja sotsiaaldemokraatide umbusaldusavalduse poolt hääletas 35 saadikut. Hääletusel ei osalenud 42 rahvaasemikku Reformierakonna, Rahvaliidu ja Keskerakonna fraktsioonist. Samas pidi Reformierakonna fraktsiooni poolt sõna võtnud Jürgen Ligi tunnistama, et ministri avaldatud mõtted olid kohatud ja seda tehti kohatus seltskonnas. Ka tänastes vastustes riigikogu ees oli minister ebalev. Kas teie poolt Marimaal väljaöeldu kahjustas Eesti vabariigi mainet või mitte? Ma usun, et ei korduvalt ja korduvalt tuli mul vastata Vene Föderatsiooni küsimustele vene elanikkonna diskrimineerimise koolide massilise sulgemise, setude ja homoseksuaalide ja kõikide teiste vähemuste kiusamise osas ja ma usun, et antud küsimustele korrektsete vastuste andmine oli oluline tänaseni. Olen mina näinud ainult ühte fakti ja see on vestile antud intervjuu ja intervjuu antud kontekstis ei kahjusta Eesti vabariigi huve ja ei ole vastuolus Eesti välispoliitikaga ja ühtegi kohtumist ja ühtegi intervjuud, mida ma andsin Marimaal ei saa tõlgendada, vastuolus olevaks. Ei Euroopa parlamendi, ei Euroopa nõukogu, parlamentaarse assamblee faktide ega vastuolus olevaks. Eiki Nestori ja riigikogu esimehe Ene Ergma meelest oli tänane umbusaldusavaldus põhjendatud. Kui saaks veel teist korda umbusaldusele alla kirjutada, ma kirjutas veel teist korda alla, sellepärast et peale kõige muu, et minister kahjustab Marimaal Eesti vabariigi huve. Ta ise ei ole sellest veel aru saanud ja On öeldud, siin selline võib-olla natuke inetu väide, aga mul tuleb sellega ilmselt nõustuda. Et kas on siis minister lihtsalt rumal, vabandage mind otsekohesuse eest või on tegemist mingit sorti lepingu täitmisega, mille Keskerakond on sündinud ühe Venemaa parteiga. Kurva sellepärast, et kui inimene ei saa aru, et tema esinemisega on tehtud kahju Eesti riigile mitte siin ei ole mingisugust poliitilist kahju, seda Eesti riigile on tehtud kahju. Tõesti, ma kuulasin otsesaatest, kui tuli vesti otsesaade. Ma olin lihtsalt šokis. Ja seal ei saanud midagi rääkida seda, et et ta ei teadnud, millest ta räägib. Ma tahaksin loota, et see on suur rumalus. Jürgen Ligi ütles, et umbusaldusavaldusele poolthääle andmine oleks viinud koalitsiooni lagunemiseni. Kas teile on koalitsiooni säilitamine tähtsam kui riigi ühtse välispoliitilise joone säilitamine? Koalitsiooni säilitamine sisaldab ka välispoliitikat ja kõike muud muid poliitikaid, mida, mida ma olen kokku leppinud, nii et selline ebastabiilsuse tekitamine on alati võimalik, kuid sellega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Ja nii kaua kui võimalik koostööd jätkata. Selles mõttes me ei kiitnud seda neid sõnu, mida Mailis Reps on öelnud ja tema mõtteid laiemalt heaks ütlesime, välja selles suhtes kriitika. Aga me oleme siiski kokku leppinud omavahel ja partneriga, et koostöö vaatamata kõigele on võimalik ja ka Mailis Reps on öelnud, et ta Eesti välispoliitika deklareeritud eesmärke järgi Keskerakonna liige Ain Seppik leidis siiski, et eksimused marivisiidil ei tohiks viia ministri tagasiastumiseni. Mina ei ole võib-olla seetõttu, et ma olen jurist, harjunud otsustama asjade üle, kui mul ei ole kõik selge. Mul ei ole praegu selge, ma ei ole näinud vastavaid dokumente, ma olen näinud ühte katket intervjuust ja ma tean, mida tänapäeva tehnikaga võib kõike ära teha. Samas Mailis Reps ei eitanud seda, et see, mis ta televisioonikanali ütles, seda ta ka ütles. Ma usun, et ta ütles, see on nüüd tõlgendamise küsimus. Kuid ma kardan jälle, et see on konteksti küsimus ja konteksti küsimus on väga tähtis nendel asjadel. Ega ma ise ka ei arva, et et see et see marimale käik oleks väga hästi olnud ettevalmistatud ja ma arvan ka mitte välisminister umi poolt, me peame tulevikus selliseid asju arvestama.", "role": "user" }, { "content": "Umbusaldus Mailis Repsi vastu Riigikogus kukkus läbi. Haridusminister Mailis Reps. Riigikogu liige Eiki Nestor (sots-dem). Riigikogu esimees Ene Ergma (Res Publica). Riigikogu liige Jürgen Ligi (reform). Riigikogu liige Ain Seppik (kesk).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisliit Vaba Tallinna kodanik otsustas lõpetada edasised läbirääkimised Tegusa Tallinna ga pärast täna hommikul toimunud koosolekut, kus tehti kokkuvõtteid eilsest kohtumisest. See oli järjekorras juba kolmas. Vaba Tallinna kodaniku esinumber Erik Vest ütles, et eilne kohtumine näitas seda, et on jooni, millest tegus Tallinn pole nõus taganema. Mis aga vabale Tallinna kodanikule on vastuvõetamatud. Esimene järjekord on kindlasti nimekiri, kes on need isikud, aga teine asi on see, et milline oleks koostöö peale valimisi, kui on selgunud, kes on volikogusse valitud juba algusest peale, oleme välja ütelnud, et me välistame koostöö nii kandidaatidega, kes on korruptsioonisüüdistus kriminaalkorras karistatud, kui ka see oleks läinud ka peale volikokku jõudmist ka nendega, kes sinna siis jõuavad. Aga kahjuks tegus Tallinn oli seda meelt, et sellist välistust tingimusena meie ei saa neile panna. Ja nende seisukoht oli, et, et me peaksime oma põhimõtetest loobuma, meie seda kahjuks teha ei taha. Tegusa Tallinna kampaania juht Mart Luik oli läbirääkimiste katkemise üle üllatunud. Minu jaoks oli see suur üllatus, et nad täna hommikul kohe välkkoosoleku korraldasid ja siis seal ka kiiresti ära otsustasid. Et nad enam meiega koostööd jätkata ei soovi. Kõik need nimekirjad on ikkagi lahtised ja nad ei taha näiteks Edgar Savisaare nimekirjaga koostööd teha. Kellega teie jällegi koostööd ei välista? Me ei välista koostööd, sest me mõtleme nõndamoodi, mina ka ei sooviks Edgar Savisaarega personaalset üheski valimisnimekirjas nii-öelda kandideerida koos, sest ma ei jaga temaga ühtegi väärtust, ütleme nii, aga jah, üllatav oli see, et Vaba Tallinna kodanik noh, nii äkiliselt selle sellele asjale joone alla tõmbas. Mart Luige sõnul on tegus Tallinn kohtunud valimisliidu moodustamiseks ka roheliste ja Maria Kaljuste valimisliiduga meie Tallinn. Rohelised on näidanud üles ka huvi vaba Tallinna kodaniku valimisliidu vastu. Erik Vesti sõnul ei karda Vaba Tallinna kodanik minna valimistele vastu ka üksi. 2013 me tegelikult üksinda läksime ja meie toetus Tallinna linnas oli siiski 9000 inimese häälega. Ja see, kuidas me tolleaegsest programmist on tänased väga paljud erakonnad võtnud meie mõtteid üle. See on see, et me oleme tegelikult mitte kaotajad tol ajal, vaid tegelikult me oleme võitjad, kusjuures meie taustaks ei ole erakondlik jõud, me oleme ju tegelikult kogukondlikud inimesed, et me arvame, et, et meie võimalused. On pigem isegi natuke kasvanud. Sellepärast et selle tegusa Tallinna läbirääkimiste voorude ajal me tegelikult saime väga palju tagasisidet meie valimisliidu kampaania toetajatelt, kes ütlesid, et pigem me kaotame hääli, kui võidame sellega.", "role": "user" }, { "content": "Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik lõpetab läbirääkimised Tegusa Tallinnaga. Põhjuseks Tegusa Tallinna läbirääkimisviis ja nimekirjad, milles Tegus Tallinn ei välista ka kohtu all olevat Keskerakonna endist liidrit Edgar Savisaart.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoolimata sellest, et Eestis on ligi üks viiendik segaolmeprügist vanapaber, ei kohusta seadus paberit eraldi konteinerisse panema. Ragn-selgi kommunikatsioonijuhi Rainer Pesti sõnul on Eesti kõige suuremaks väljakutseks vähene prügi sorteerimine. Kui me vaatame värsket segaolmejäätmete uuringut, siis segaolmejäätmetes on endiselt 18 protsenti vana paberit sees. Pesti ütleb, et segaolmesse sattunud paberit ei ole võimalik sorteerida, kuna maailmas ei ole sellist tehnoloogiat ja sorteerimata jäätmed lähevad otse põletamisele või ladvestamisele. 1,2 miljonit puud lihtsalt viskame iga aasta prügikasti, et siis minna järgmine päev ja lõigata jälle sedasama metsa maha ja teha sellest uuesti trükipaberit. Eesti lisab, et võrreldes uue paberi tootmisega säästab paberi ümbertöötlemine 40 protsenti CO kahe emissioon. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender arvab, et valmiduspaberit sorteerida on olemas. Me oleme ju palju uurinud seda, et kuidas töötab see niinimetatud avaliku võrgu süsteem, kus siis tuleb kotikestega mööda oma nii-öelda koduümbrust ringi jalutada, et see, see ei ole väga hea, sest esiteks on see lisategevus inimesele ja teiseks see materjal, mida avalikust konteinerist saadakse, on tihtipeale nii määrdunud. 2023.-st aastast on Eestis kohustuslik koguda biojäätmeid eraldi. Alenderi sõnul ei ole keelud parim viis, kuidas motiveerida inimesi prügi sorteerima, ent loodab, et biojäätmetele kehtestatud piirangud aitavad paberit, pappi ja pakendeid rohkem sorteerida. Kui ikkagi me tahame oma ringmajanduses teha hüpet, siis ma arvan, et noh, mingis kohas tuleb kasutada nii piitsa kui präänikut. Reet Siilabergi keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja sõnul saab inimeste prügi sorteerimine alguse kohalikust omavalitsusest. Liigiti kogumise selline tase sõltub hästi palju sellest, kui hästi on kohalik omavalitsus kogumise ehk siis, et mida mugavam mul ära anda on, seda paremini võiks olla see liigiti kogumise tase.", "role": "user" }, { "content": "Prügi hoolikam sorteerimine aitaks vähendada metsade raiumist. Keskkonnainstituudi SEI andmetel moodustab praegu ligi viiendiku meie jäätmetest paber.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäohõive ehk näotuvastuslahendus tähendab seda, et piiripunktides tuvastatakse automaatselt inimese näokujutis ja võrreldakse seda üleeuroopalise andmebaasi tulemustega. Selline kontroll on suunatud väljaspoolt Euroopa liitu tulnud inimestele, räägib siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse piiriteenuste osakonna juhataja Romet Saaliste. Alati see inimfaktor jääb mängu ehk siis seal piiripunktis inimene samuti teostab siis täiendavaid vaatluse teel kontrolle, et kas tegemist on sama inimesega või siis mitte, aga lisaks saab siis piirivalvuri juurde täiendava tööriista, kus siis automaatne süsteem aitab kaasa inimese tuvastamisega. Et kogu selle asja eesmärk tegelikult on muuta siis protsess kindlamaks. Uued piirikontrolli väravad kontrollivad automaatselt inimese näo ja isikut tõendava dokumendi vastavust saalis. Ta usub, et selline lahendus muudab Euroopa Liidu kodanikele piiri ületamise praegusest kiiremaks. No kindlasti, mis puudutab Euroopa Liidu kodanikku, see piiriületus lihtsamaks need automaatväravad tagavad mingil määral ikkagi sellise kiirema voo ja läbilaskevõime, aga mis puudutab seda otsustustoe teemat piirikontrolöri siis noh, seal inimese jaoks väga palju ei muutu, et ainuke asi, mis seal ongi, hõivatakse tema näo ujutis ja ta ei saa tegelikult ka endale enam passitempli. Praegu pole veel kindel, millal uued tuvastuslahendused kasutusele võetakse.", "role": "user" }, { "content": "Eesti riigil on piiripunktide tarbeks käimas kaks hanget. Ühega kavatsetakse soetada näohõive ehk näotuvastuslahendus, teisega automaatsed piirikontrolli väravad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalavahetusel peatusid vene gaasi tarned Soome, sest soomlased keelduvad venelastele gaasi eest rublades maksmast. Niisamuti on läinud ka Poola ja Bulgaariaga. Mitmel pool Euroopas on leitud aga teine võimalus. Nimelt tohib vene gaasi eest Euroopas tasuda ainult dollarites või eurodes. Miski ei takista aga konto avamist Gazprom pankis, mis annab võimaluse vene gaasi ostmist jätkata. Venemaa teatel on nende gaasihiiu Gazpromi 54-st kliendist pooled teinud omale uue konto Gazprom pankis. Euroopa komisjon soovitab mitte seda võimalust kasutada. Samas on mõningate brüsseli diplomaatide hinnangul Euroopa ametnike nõuanded rubladega arveldamise küsimuses teadlikult segased, et vene gaasist sõltuvatele suurriikidele jääks nii-öelda tagauks gaasi ostmiseks. Reedel kerkis järsult rubla kurss ning jõudis euro suhtes 2000 viieteistkümnend aasta tasemele. Reedese seisuga saab ühe rubla eest poolteist eurosenti. Ukrainasse sissetungi järel sai ühe rubla eest veidi üle poole eurosendi. Analüütikud peavad rubla sedavõrd olulise tugevnemise üheks põhjuseks Euroopa gaasitarnete lähenevaid maksetähtaegu. Teisalt aitavad rubla rallile kaasa eksportivad ettevõtted, mis on kohustatud konverteerima rubladesse oma välisvaluutast saadud kasumi. Kuivõrd rubla tugevdamine ei ole ei rahandusministeriumi ega ka riigieelarve plaanides, siis võtmeküsimuseks saab, kas keskpank kavatseb siin sekkuda. Reutersile keelduti sealt rubla kurssi kommenteerimast. Tugevam rubla aitab pidurdada hinnakasvu ning on kasulik importivatele ettevõtetele. Samas annab see tugeva löögi neile, kes müüvad oma kaupu ja teenuseid välismaale välisvaluuta eest. See tähendab ühtlasi väiksemaid laekumisi ekspordi t sõltuvasse riigieelarvesse. Analüütikute hinnangul ei ole Vene võimud rubla olulisest tugevdamisest huvitatud ning pigem oodatakse aasta lõpuks valuuta nõrgenemist. Venemaa majanduse üldine väljavaade on siiski endiselt halb. Ettevõtted vaevlevad materjalide puuduse käes, hinnad kerkivad ja inimeste ostujõud väheneb. Paljude maailma suuremate kaubanduspartneritega tekkinud lõhe põhjustab vene majandusele sügavat ja püsivat kahju, leiavad analüütikud. Näiteks märkis Soome ökonomist Laura Solango, et päriselt rasked ajad Vene majanduses on alles ees. Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul kahaneb Venemaa majandus sel aastal vähemalt 8,5 protsenti, mis oleks suurim langus pärast 90.-te aastate algust.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa surve lääneriikidele maksta gaasi eest rublades hakkab tulemusi tooma. Rubla väärtus kerkis eelmise nädala lõpul seitsme aasta kõrgeimale tasemele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti puuetega inimeste koja tegevjuht Anneli Habicht ütleb, et pöördumises viidatud soovi seadusesse sissekirjutamine aitaks päriselt puudega inimesi, kes soovivad elada võimalikult iseseisvat ja täisväärt väärtusliku elu. Habichti sõnul on praegune seis see, et rongides vastutab inimeste võimaliku abistamise eest vedaja ja üldiselt see süsteem toimib. Kui aga inimene jõuab rongijaama, siis tuleb tal üksinda hakkama saada, jätkab Anneli Habicht. Kui näiteks vaegnägija või pime inimene sõidab rongiga iseseisvalt Tallinnast Tartusse ja, ja vajab siis, kui rong Tartusse jõuab abi selleks, et jõuda perroonil näiteks taksopeatusesse või ühistranspordipeatusesse, siis oleks temal vaja seda abistavat teenust. Seda täna ei osutata või osutatakse väga juhuslikult, kui keegi oskab küsida ja nõuda, et siis võib-olla leitakse võimalused, aga see ei ole reguleeritud, see ei ole korraldatud. Kuna teenindava personaliga rongijaamu on Eestis vähe, puudutakski muudatus Habichti sõnul peamiselt Tartu raudteejaama ja Balti Tallinnas. Habicht ütleb, et näiteks võiks puudega inimeste abistamine kuuluda turvameeste kohustuste hulka. Meresõiduohutuse seaduse ja raudtee seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja järgi on aga võimalik, et seesuguse ettepaneku vastuvõtmist lükatakse veel vähemalt viieks aastaks edasi. See aga abihti sõnul sihtrühmale sobiv tulemus ei ole. Näiteks Tallinna ja Pärnu bussijaamades on selline teenus olemas ja rahulolu on kõrge. Miks siis piirata ainult bussireisijatele selle teenuse olemasolu, et see võiks olla ka meil suuremates rongijaamades? Seda, kas, millal ja mis kujul personaliga rongijaamades puudega inimeste abistamist korraldada arutati eile ka riigikogu majanduskomisjonis. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer ütleb, et eilse kohtumise järeldus on, et lähikuudel pole võimalik Eesti puuetega inimeste koja soovitut rakendama hakata. See eeldaks täiendavate töötajate palkamist, mis tegelikult ei ole nagu mõistlik, sest seda teenust ei ole vaja nagu päev läbi või igapäevaselt nagu suures mahus osutuda. Seetõttu me kaalume võimalust, et raudtee infrastruktuuri ettevõtja, kellel on nagu töötajad kuskil jaamas, võiks seda teenust nagu osutada, aga see ajab ikkagi täiendavat läbirääkimisi. Kas ja mis ulatuses on see võimalik? Siiski on Laine veeri sõnul lootust, et punkt hakkab kehtima varem kui viie aasta pärast. Me üritame leida lahenduse selleks ajaks, kui raudteeseaduse suur terviktekst, nagu peaks rakenduma, mis oleks järgmise aasta juunist, et üritame vähemalt osaliselt leida sellele punktile lahenduse selleks ajaks", "role": "user" }, { "content": "Viimased kümme aastat on edasi lükatud seadusemuudatust, mis kohustaks rongijaamades, kus on olemas reisijaid teenindav personal puudega isikule vajalikku abi osutama. Pöördumises Riigikogu esimehe, Riigikogu majanduskomisjoni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole soovib Eesti Puuetega Inimeste Koda, et punkt kirjutatakse seaduse eelnõusse sisse praegu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui pärast piirangute leevendamist foorum sinemas kinod taas avati, oli saalide täituvus hea, kuid korraga oli avatud vaid üksikud saalid. Foorum sinemas Baltikumi juht Kristjan Kongo ütles, et ka praegu on täituvusprotsent vaid 25. Kui näiteks võtame Coca-Col lasa, siis 15 juuni me avasime, siis avasime ainult ühe korruse ja reegel oli kahe meetri vahehoidmine, samuti siis kehtiv, ehk siis, et meie võimalused kapasiteedi osas olid oluliselt ahtamad. Täna on olukord teine, meil on kõik saalid avatud ja me meil on võimalus müüa 50 protsenti saalist, nii et piirangud on nii palju kergemad. Täna, et me oleme saanud oma kabaseegi tõsta alguses jah või kinod avati, siis täitus, oli esimesed päevad, oli hea sellest, et see vaakum oli turul tekkinud inimesed tulid ruttu kinno tagasi, sellepärast et nad, kes ei olnud filme näinud, kes lihtsalt igatses kino järgi suure ekraani järgi ja aga siis siis vajus see ära, nii et, et me täituvus päevadel jäi sinna 10 15 protsendi kanti. Täna me võime rääkida 25-st protsendist. Kongo kommenteeris, et kinotööstus teise laine tõttu kinode sulgemist uuesti üle ei elaks. On võimalik, et kui see teine laine nüüd tuleb, tõenäoliselt, eks ta tuleb, et, et küsimus on, et kuidas tuleb ja kui tugevalt siis siis võib-olla kehtestatakse taas suured piirangud, kas siis distantsi mõttes ma ei tea, maski mis iganes, noh, selleks kõigeks me oleme valmis. Aga laussulgemist ma arvan, et see tööstus teist korda enam üle ei ela. Kino sõpruse turundusjuht agmar Reinolt arvas aga, et nemad saaksid teise koroonaviiruse puhangu tõttu kino kinnipanemisega finantsiliselt hakkama. Siiski on ka sõpruse kinosaali täituvus olnud sellel suvel madal. Võrreldes eelmise aastaga on külastatavus kukkunud 40 protsenti meie kinost, aga meie kino on ka ühe saali ga kino, nii et võib-olla noh, selles suhtes ei ole me kõige õigemad seda täituvusprotsenti ütlema, et peale avamist on meil suht stabiilne olnud see kuude lõikes külastatavus, nüüd siis need kaks kuud, selge see, et see ei ole olnud nagu hea täituvus. Kinod on valmis kõiki nõudeid rangelt jälgima ning tegema kõik selleks, et saalid saaksid külastajaile avatuks jääda.", "role": "user" }, { "content": "Karantiinijärgsel ajal on kinod saanud müüa vaid 50% saali kohtadest. Võimaliku teise koroonaviiruse laine eel planeerivad kinod avatuks jäämist, sest finantsiliselt oleks kindode sulgemine laastav.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks Edgar Savisaar küttis ta üsna üles ja seal oli piisavalt nõrganärvilise, kes hakkasid Liina Tõnissoni sõnavõtule vahele segama ja mõni seal koridoris üritas lausa nagu füüsiliselt alalt tulla, nii et eks seal oli igasugust publikut. Konverentsikõnedes kostus üsna mitmesuguseid arusaami ja seisukohti väljendati üsna seinast seina. Aga küll võib öelda, et konverentsi üldine meelsus oli väga selgelt erakonna ühtsust toetav. Nii et selles mõttes ei saa küll kellelgi ida kahtlusi, kuhu kaldus konverentsi enamuse meelsus ja arusaam viimaste päevade või viimaste aegade sündmustest. Erakonna esimees peatus oma ettekandes päris pikalt nendel perspektiividel, mis Keskerakond ees ootavad nendel valikutel, mida tuleb langetada nii erakonna liikmetel, osakondadel, piirkondadel kui kahtlemata nendel inimestel, kes on üsna mitmeid erakonna põhikirja ja muid kokkulepitud sätteid rikkunud. Härra Kreitzberg, kas teie enda osalusel peate erakonna ühtsuse säilitamist veel võimalikuks? No see väga palju sõltub erakonna esimeest ja ma pean ütlema, et noh, seni tema tegevus küll ei ole taotlenud mingit ühtsust, taotleb ühtsust tema enda isiku ümber, aga mitte erakonna ühtsust, kus on väga paljude erinevate seisukohtade arusaamadega inimesed. Nii et noh, ma väga optimistlik ei ole, aga eks me püüame Olete te oma mõttekaaslastega kaalunud ka erakonnast väljaastumist või millal see otsus või? Praegu ei ole kaalunud, sest raskus seisneb selles, et me oleme kõik toonud ja soovitanud erakonda kümneid inimesi. Ja meil on ka väga paljud helistanud ja palunud mitte lahkuda, noh, selge on see, et kui me lahkume sellega, me vallandame küllaltki suure lahkumislaine, nii et praegu me vaatame ja üritame leida siiski edasi tegutsemise võimalust, kuigi Edgar Savisaarega koos vist ei ole õnnestunud veel siiani kellelgi koos teha, kes on temaga eriarvamustesse sattunud. Aga vaatame, igal juhul proovime, ma isiklikult kujutan ette, et me selle kevade siiski töötame fraktsioonis, kui see vähegi õnnestub ja no ma usun, et sügiseks ikkagi peaks olema enam-vähem selge, mis me teeme edasi. Ei saa kindlasti heaks kiita ja, ja toetada niisugust käitumist nagu kolm lugupeetud erakonna liiget. Päev enne valimiskonverentsi täitusid arvamused, paljusus jääb ja peabki jääma. Kas opositsioon sellisel kujul, kes ei ei austa erakonna põhikirja, erakonna liikmete valikuid seisukohti, see on nüüd juba iseküsimus, siin ilmselt ei saa küll toetavat seisukohta avaldada. Millisel kujul see küsimus arutusele võib tulla või tuleb? Seda ongi juba suunatud piirkondadesse, kes siis kujundavad oma seisukoha ja seejärel võimalik, et ka erakonna aukohtusse ja lõpuks langetab lõpliku otsuse erakonna juhatus. Millal see jõuab või kas üldse jõuab, seda näitab lihtsalt lähiaeg.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond pidas valimiskonverentsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustraalia allveelaeva tehingu tõttu tekkinud tüli USA ja Prantsusmaa vahel on olnud seekordse ÜRO peaassamblee järjepidev saatja. Välisministri Eva Maria Liimetsa sõnul on Eesti seni olnud solidaarne Euroopa Liidu liitlase Prantsusmaal kuid samas ei taha ta öelda, kumb pool on selles olukorras valesti käitunud. Selleks, et anda ühele või teisele poolele hinnanguid, on kindlasti vaja rohkem informatsiooni ja, ja me tõepoolest oleme näinud, et Prantsusmaa on antud küsimuses väga pettunud, nii et seetõttu võib eeldada, et kusagil on astutud või olnud vääriti mõistmist. Euroopast kostub aina rohkem hüüdeid, et viimasel ajal ei räägi USA olulisi otsuseid tehes liitlastega piisavalt läbi. Kõigepealt tuli üllatusena kiire ja segane vägede lahkumine Afganistanist. Nüüd jäeti pikaajaline liitlane kõrvale tähtsast tehingust. Liimets rõhutab, et seni on NATOs infovahetus USAga toiminud. Aga kui kellelegi tundub, et üks liitlane astub ühepoolseid samme, siis tuleb sellele vastu seista. Meie oleme kindlasti selles osas loomulikult mures, kui peaks juhtuma niimoodi, et need sammud viivad pingeteni NATOs. Meie jaoks on väga tähtis, et NATO oleks ühtne. Räägib president Kersti Kaljulaid. Oluline on, et nad omavahel selle asja võimalikult kiiresti ära klaariks, nii et me saaksime nagu kõik koos edasi minna, et see jääks nagu pikaks ajaks ja teemaks ja, ja selliseks segavaks asjaoluks Valge maja teatel kavatseb USA president Joe Biden lähiajal helistada Prantsusmaa kolleegile Emanuel Makroonile, et Puntrase läinud suhteid arutada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, New Yorg.", "role": "user" }, { "content": "Eesti on USA ja Prantsusmaa vahel tekkinud tüli pärast mures, sest meie jaoks on oluline NATO ühtsus – nii ütles New Yorgis ÜRO peaassambleel viibiv välisminister Eva-Maria Liimets.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuna Ateena reformi lubadused pandi teele vaid mõned tunnid enne rahandusministrite kriisikohtumise algust Brüsselis, polnud eurogrupil ega õhtul kogunenud euroala valitsusjuhtidel aega ettepanekute sisusse süüvida. Euroopa ülemkogu president Donald Tusk Kreeka uued ettepanekud on institutsioonide esialgse hinnangu põhjal positiivne samm edasi, neid asutakse analüüsima veel lähitundidel, ütles tusk südaööl. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esines märksa julgema avaldusega. Ma olen veendunud, et eurogrupp esitab kolmapäeval tulemused Euroopa ülemkogule. Olen veendunud, et see pole üksnes meie soov otsusega sel nädala lõpule jõuda, vaid me langetamegi need otsused sel nädalal, ütles Juncker. Tõsi, kuigi läbirääkimised Ateenaga on seni kõik püstitatud tähtajad ületanud, on 30. juuni see päev, mis tõotab Kreeka tragöödia pöördepunktiks saada abiprogrammi aegumisega kaob Euroopa keskpangal kohustus anda Kreeka pankadele erakorralist likviidsusabi kuu lõppu nihutatud IMF-i maksetähtaja eest Pole Ateenal pääsu, et Kreeka valitsus saaks kätte võlamaksjate tegemiseks hädavajalikud 7,2 miljardit eurot laenuraha peab järgmise, 48 tunni jooksul selguma, kas, et ettepanekud, mis sisaldavad pensionide kärpeid ja mitmeid maksutõuse tagavad Kreeka jätkusuutliku majandamise ka kreeditorid silmis teine ja sugugi mitte vähem oluline küsimus on, kuidas õnnestub Alexis Tsiprasel kodus veenda vasakradikaalidest parteikaaslasi läbi suruma kasinusprogrammi, mis kriipsutab maha terve rea Sirisa võimule toonud valimislubadusi. Peaminister Taavi Rõivas. No kui nad on seal need ettepanekud esitanud, siis küllap nad ikkagi ise usuvad, et need on tehtavad. Kõikidel Euroopa riikidel on parlamendid ja ka meie peame oma valijatele selgitama, kuhumaani on võimalik järele anda ja kuhumaani ei ole ja praegu on ikkagi pall väga selgelt kreeklaste käes, et kõik ootavad seda, et kreeklased astuksid nüüd ikkagi pika sammu tagasi, oleksid vastutustundlikud, siis on ainuke võimalus, et ka teistes riikides parlamendid saavad teha otsuseid, mis, mis Kreekat edasi aitavad. Kolmapäeval kogunevad euroala rahandusministrid Brüsselisse määrava tähtsusega kõnelustele, mille õnnestumise korral pikendatakse Kreeka abiprogrammi veel kuni poole aasta võrra. Positiivse stsenaariumi korral hääletab Kreeka parlament juba nädalavahetusel läbi kokkulepitud reformid, misjärel peavad abiprogrammi pikendamisele rohelise tule andma ka mitme euroala riigi parlamendid. Negatiivne stsenaarium on raskesti ennustatav, aga selle märksõnadeks on valitsuse maksejõuetus, pankade sulgemine ja viimaks Kreeka lahkumine euroalast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Otsused Kreeka maksejõuetuse vältimiseks langetatakse sel nädalal, ütles Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker hilisõhtuni kestnud euroala liidrite kriisikohtumisel. Valitsusjuhid piirdusid tõdemusega, et Ateena viimased ettepanekud on samm õiges suunas, mille institutsioonid peavad täpsemalt läbi arvutama. Tõehetk saabub kolmapäeval, mil rahandusministrid peaksid Brüsselis Kreeka reformikavas lõpliku kokkuleppe sõlmima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPea neli viiendikku Tartu tuleva aasta eelarvest kulub tööjõukuludele, majandamiskuludele ja toetuste väljamaksmisele. Investeeringuteks kulub 34 miljonit eurot. EKRE fraktsiooni esimees Silver Kuusik hindab, et see summa võiks olla pea kaks korda suurem. Selleks võiks linn võtta 32 miljonit eurot laenu. Inflatsioonimäär on seitse-kaheksa protsenti ja intress on 0,7 protsenti. Et siis on selge, et on soodne aeg laenu võtta? 20 miljonit eurot sooviks EKRE kulutada Annelinna uue koolihoone ehitamiseks Annelinnas jääb õpilasi vananeva elanikkonna tõttu vähemaks. Ohtu, et uus kool jääks tühjaks, kuusik siiski ei näe. Terve Tartu linna elanikkond vananeb, aga ümbritsevad omavalitsused kõik kasvavad, sirguvad uued elamised, uued koolimajad, uued lasteaiad ja viimase kümnekonna aastaga üle 10000 uue maksumaksja on Tartut ümbritsevatesse omavalitsustes läinud. See on kõik Tartu linnavalitsemise nii-öelda märk, et on valitsetud valesti. Tuleva aasta Tartu linna suurimad investeeringud on Riia ringi ehitus, Karlva kooli rekonstrueerimine, kroonuaia koolile, uue hoone ehitamine ja ristikheina lasteaia rekonstrueerimine. Tartu haridusasutuste kordategemise tempo jääb siiski endiseks, aastas valmib üks kool ja üks lasteaed. Abilinnapea Priit Humal ütleb, et linnavalitsus ei saa EKRE pakutud summas laenu võtta. Pealegi ei aitaks see humala sõnul tempot tõsta. Peab rohkem tööd tegema ei piisa sellest, et ainult paneme eelarvesse selle ühe numbri sisse ja siis saavadki koolid korda tehtud, et siin on palju muid aspekte ka, millele peab tähelepanu pöörama, sest et lapsi ei saa kõiki koju saata, lastel on vaja leida asenduspinnad, kõik see, mis kaasneb koolide kordategemine. Lisaks rahale. Ka Eesti 200 liitub kriitikaga, et Tartu linnavalitsus peaks tegema suuremaid investeeringuid. Lisaks ambitsioonivaesusele heidab Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni liige Pärtel piirimäe ette, et linnavalitsuse enda sõnastatud prioriteedid ei kajastu numbrites. Kõige esimene punkt, mida rõhutatakse, on see, et tahetakse arendada jalakäija ja kergliiklusteid aga tegelikult eelarves järgmisel aastal ei ole vahendeid, isegi, et ehitada üks kilomeeter rattateid kesklinna, nii et see on praegu null. Abilinnapea Humal nõustub, et investeerima peab tegelikkuses rohkem. Humal põhjendab, et riigi toetused Tartu linnale on kahanenud nii palju, et investeeringute mahtu on raske tõsta.", "role": "user" }, { "content": "Tartu järgmise aasta eelarve kogumaht on 212 miljon eurot. 167 miljon eurot ehk 79% eelarvest kulub põhitegevusele. Opostitsioon kritiseerib linnavalitsuse investeeringute väikest mahtu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on üle 700000 inimese, kes koguvad raha teise pensionisambasse. Pensionisamba reformiga on need inimesed pandud keerulise valiku ette, kas jätkata kogumist, teises sambas, suunata raha investeerimiskontole või hoopis välja võtta ja ära kulutada. Tehnikaülikooli majandusteadlased on pead kokku pannud, et otsuse tegemisel abiks olla. Investeerimiskäitumise uurija Tarvo Vaarmetsa seisukoht on kindel. Minu selge soovitus on inimestele jätkata kogumist seal teises sambas nagu seni ja need, kes veel ei ole liitunud, soovitan seda kindlasti teha. Tema sõnul on reformist kasu vähemalt nii palju, et inimesed hakkavad ehk järele mõtlema, missugune nende pensioni olukord on, ja missugusesse fondi nad investeerivad. Ma ise soovitan kindlasti valida indeksfond, sest et seal on tasud selgelt madalamad ja ka teadusuuringud on järeldanud, et pikaajaline investeerimine indeksfondi toob just parima tulemuse. Teine sammas on investori jaoks tegelikult üsna selline unelma investeering, et põhimõtteliselt tegelikult ju riik garanteerib soliidse tootluse, et sellist investeeringut, kus teie panete sisse oma raha ja sinna pannakse veel juurde kaks korda rohkem sellist investeeringut väga ei leia. Riigi pandud raha on ju tegelikult justkui garanteeritud tootlused. Vaarmets lisas, et jutt käib pikaajalisest kogumisest ja otsust ei tohiks mõjutada see, et riik praegu omapoolsed maksed paariks aastaks peatab. Heidutada ei tohiks end lasta ka juttude, et kui paljud inimesed teisest sambast raha välja võtavad, siis kogumise jätkajad saavad selle tõttu kahju. No seda hirmu mul ausalt öeldes endal väga ei ole, et kui vaadata pensionifondi kui ikkagi pikaajalist investeeringut, siis tegelikult see pensionifondides olev raha on ikkagi varadega tagatud, sellest on mingeid varasid ostetud ja kui nüüd osad inimesed võtavad oma raha sealt välja, siis osa varasid lihtsalt müüakse ära. Aga need varad, mis nii-öelda teistele siis alles alles jäävad, noh, need on ikkagi sama väärtuslikud, nagu nad enne olid niiöelda kui lihtsalt seletada. Kokkuvõttes mina ei näe, et seal midagi juhtuks. Nendega, kes jätkavad kogumist. Tarvo Vaarmets ei ühine poliitikute seisukohaga, kes leiavad, et inimene teab ise paremini, mida oma rahaga peale hakata ja kuhu seda pensionikonto kaudu investeerida. Seda võiksid teha need, kes on väga kursis investeerimisega, et need, kes tahavad tõesti väga ise investeerida, see võimalus on olemas. Aga nemad peaksid ennast hindama ikkagi päris headeks spetsialistideks juba, et ma pigem üldiselt ei soovitaks seda ise investeerimist teha, kui, siis jah, kui on ikkagi väga tugev taust sellel alal juba olemas. Kolmapäeval kell kuus korraldavad tehnikaülikooli teadlased ka tasuta veebiseminari, kus arutavad pikemalt, kuidas pensionireformist kasu saada.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on koostanud oma soovitused, kuidas pensionireformist kasu saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas teil on olemas vajalik foorum otsuste tegemiseks? Kui suur see on? Ma arvan, et see on kuskil 35, ega mina nii täpselt ei teagi, ma pole veel ametisse hakanud. Täna panevad mind. Ja teie olete ainukene kandidaat praegu ajutise esimehe kohale. Minu teada küll jah, seal võib muidugi tulla teisi kandidaate, kui esitatakse, sest meil pole keelatud, tähendab, lubatud on esitada. Olukord on praegu üsna lootust äratav, sest suuremad probleemid on nüüd iseenesest lahendanud. On muidugi praegu üks osa neid inimesi on lubanud välja astuda, kuid pole astunud veel erakonnast. Endine erakonna esimees Karel Rüütli ei ole ka välja astunud. Mis saab nüüd edasi? Edasi ma arvan, et kui sotsid peavad vajalikuks oma mehi hoida meie erakonna juhtorganites, siis. Ma arvan, et mingil moel nad selle eesmärgi saavad, kui nad seda tahavad. Kui nad on siin käitumisena ebatavaline, aga aga ega see aktsioon, mis tehti, oli ka ebatavaline, et juhtkond püüdis võtta kaasa inimesed ja kindlustada omal selle kaasa võetud inimeste arvel juhtpositsiooni sotsiaaldemokraatlikus erakonnas. Kas neid lahkujaid tuleb teie arvates veel? Me loodame, et tuleb veel umbes 30 kuni 40, tähendab, need on, kes aktiivselt on selle lahkumise poolt olnud. Nii et ma usun, et kokku tuleb kuskil 100 ringis lahkujaid.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaliidu erakorralisel volikogul valitakse partei ajutiseks esimeheks ilmselt veteranpoliitik Arvo Sirendi. Indrek Kiisler sai Sirendi vahetult enne volikogu koosolekut telefonile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPekingist olümpiamängudelt Washingtoni tagasi saabumise järel kohtus president Bush kohe oma juhtivate julgeolekunõustajatega, et arutada olukorda Gruusias ning tegi seejärel väga karmisõnaline telepöördumise. Venemaa sammud sel nädalal on tõstatanud tõsiseid küsimusi ta eesmärkide kohta Gruusias ja regioonis tervikuna. Need sammud on oluliselt kahandanud Venemaa prestiiži maailma areenil ja võivad ohtu seada Venemaa suhted USA ja Euroopa a. Aeg on saabunud, et Venemaa peaks sõna ja kriisi lõpetajaks, ütles Bush. Anonüümseks jääda soovinud USA välisministeeriumi kõrgem ametiisik, kes eile ajakirjanikega vestles, rõhutas, et USA silmis on Venemaa Gruusias toimuva eest kaugelt enam vastutav kui Gruusia valitsus ning nimetas naeruväärseteks Moskva väiteid, et Gruusia on selle kriisi provotseerija. USA kaitseministeerium teatas, et Ühendriigid toimetasid eile Iraagist koju osa seal olevast Gruusia 2000 liikmelisest väekontingendist. USA välisministeerium tõrjus samas kategooriliselt Venemaa väiteid, et Ühendriikide abi sõdurite koju tagasi toimetamisel tähendab, et ka ühendriigid on nüüd sõjaosalised. Neeme raud, New York.", "role": "user" }, { "content": "USA presidendi George Bushi avaldus seoses Gruusia sündmustega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa ravimiamet alustas Moderna ja vaktsiini müügiloa protseduure ning paigas on ka kuupäevad. Nii kinnitas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. Kui kõik läheb hästi, saame me teada et vaktsiini teadusliku hinnangu 29. detsembril ja Moderna oma 12. jaanuaril. Kui see hinnang on positiivne, siis esitab Euroopa ravimiamet selle info Euroopa komisjonile, kes siis on lubanud, et üliväga kiiresti vormistatakse müügiluba. Raudsepp rõhutab, et vaktsiin ei taga immuunsust, kohe pole ka teada, kaua see toimib ning millal ja kas on vaja uuesti vaktsineerida. Ka Irja Lutsari sõnul tasub süveneda detailidest, sest kui üks vaktsiin sobib ühele, ei pruugi see sobida teisele. Eestisse peaks vaktsiin jõudma jaanuaris ja vaktsineerimise korraldus on paigas, ütleb Lutsar. No kaks gruppi tõenäoliselt on kõige esimeses reas on eesliini meditsiinitöötajad ja teine on hooldekodudes olevad inimesed ja hooldekodude töötajad ja siis on riskigruppide se kuuluvad või niisuguste haigusi põdevad inimesed, kus risk väga halvaks koroonaviiruse kuluks on, on väga suur, nii et see nimekiri on olemas. See nüüd küll ainult perearstist ei sõltu. Lutsari sõnul tuleb vastu pidada aprillimaini. Peamine sõnum on see, et seniks tuleb vähendada kontaktide arvu ja katkestada nakkusahel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ravimiamet alustas Moderna ja Pfizeri vaktsiini müügiloa protseduure.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse võnkumiseni neli kuud enne parlamendivalimisi jõudis Läti kahel põhjusel koalitsiooni üks neljast osapoolest. Rahvuslaste ühendus nõudis parteiühenduste arengule poolt esindava siseministri Maria kuulupäeva tagasiastumist, sest politsei ei suutnud ära hoida okupatsiooni ülistamist 10. mail võidusamba juures. Seepeale teatas peaminister Krisjanis Karinš, et valitsuse tasakaalu ja koostöö huvides peab ametist lahkuma ka üks rahvuslaste ühenduse ministrist majandusminister Jaanis Vitenbergs. Rahvuslased kehutasid küll peaministrit ümber mõtlema, aga see ei õnnestunud. Nüüdseks on kumbki koalitsiooni osapool esitanud uue ministrikandidaadi ja peaminister on mõlemaga kohtunud ning esitab nende kandidatuuri homsele seimi istungile kinnitamiseks. Seega jääb valitsus püsima. Läti uueks majandusministriks saab senine ministeeriumi parlamendisekretär Ilse Inriksone. Loogiline valik, sest nii vähe aega enne valimisi ja oluliste energiaotsuste ajal ja eel pole võimalik esitada ministriks inimest, kes valdkonnast midagi ei tea. Indrek on teab, teab väga hästi, sest ta on olnud kõigi oluliste valikute juures. Mõnevõrra üllatav on uue siseministri valik, sest arengule poolt otsustas ametis toetada mitte mõnd poliitikut enda kõrvalt vaid üht valdkonna asjatundjatest, praegust tuletõrje ja päästeteenistuse asejuhti kindral Kristaps Eklonsit. Temagi on siseministeeriumi haldusalaga kursis ja pealegi tsiviilkaitse asjatundja ja selle valdkonna eest vastutaja. Minu hinnangul on väga tähtis, et valitsus töötaks neis keerulistes oludes täies koosseisus, räägib Karin. Et saaksime läbi rääkida ja lahendada asju, mis on meie riigile tõepoolest tähtsad. Näiteks meie kaitsevõime tugevdamine, meie energeetika tugevdamine ja sõltumatus ning loomulikult see, millest oleme palju rääkinud elanikkonna toetamisest, et saaksime heaks kiita lõpuni läbimõeldud süsteemi, mida meil õnnestuks kasutada kõigis kriisiolukordades, et meie inimesi aidata. Rõõm on selle üle, et koalitsioon jätkab senist head koostööd, rääkis peaminister Krisjanis Karis.", "role": "user" }, { "content": "Läti koalitsioonis puhkenud erimeelsused valitsuse vahetuseni ei vii. Peaminister Krišjanis Karinš kiitis heaks kaks uut ministrikandidaati, kelle toetuse üle otsustab homme parlament.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMida päev edasi, seda rohkem see ausammas kahjustas Eesti mainet ja mis peamine, ta ei ole kooskõlas nende väärtustega, mida jagavad meie partnerid ja meie liitlased, kes on valmis vajadusel meile appi tulema. Peaminister lisas, et diplomaatilisi avaldusi Lihula ausamba kohta tuli nii Euroopa Liidult ja selle liikmesriikidelt kui ka USA-lt. Millised need avaldused aga konkreetselt olid? On küsitud väga lihtsalt küsimusi, et kas te tõesti austatud siis, et me mõistame teie ajalugu. Me saame aru, teeme ajalugu. Aga kas te tõesti siis peate oma ajaloo kangelaste jaoks kasutama selliseid sümboleid, mis ei ole teie partneritele arusaadav? Seda SS temaatikat on viimase paari nädala jooksul kajastatud nii Briti, Saksa, Soome, prantsuse, Austria, Taani kui ka Ungari ajakirjanduses mitmel korral ja need artiklid on olnud kõik negatiivse tooniga Eesti suhtes. Näited välisajakirjanduses ilmunud artiklite kohta lisas peaministri sõnadele pressiesindaja Erki Peegel. Eile Lihula surnuaialt ära veetud mälestusmärk püstitati sinna 20. augustil ja seda ei tehtud salaja. Siis aga võimud takistusi ei teinud. Miks. Siin on väga keeruline vastu hakata, me saame ikkagi käituda nii, nagu õigusriigile on kohane. Siseminister Margus Leivo kinnitas, et tema on Lihula vallavanema Tiit Madissoniga kohtunud ja asja arutanud. Ma ütleks, et see oli mõlemale poolele kasulik vestlus, ilma naljata, kasulik vestlus, sest et me jõudsime jutuajamise käigus olukorrani, kus Madisson möönis probleeme, mis sellega tekivad, aga tema vastus oli niimoodi, akutsed on juba välja saadetud, ma ei saa mitte midagi. Sellel hetkel ei olnud minu argumentide arsenalis seda fakti, et see on pandud riigimaale. Tiit Madisson leiab, et jutt mälestusmärgi püstitamisest riigimaale on siiski vaid ettekääne. Terve Eestimaa on kõik linnad ja kõik on riigimaa, niinimetatud, aga nad on kõik munitsipaal alluvuses, et riik ei ole kõiki dokumente korda saanud panna, see ei ole põhjus ja kalmistute haldamine on kohaliku omavalitsuse asi, see on, see on lihtsalt ettekääne, ei olnud enam mitte kuskilt kinni võtta. Eestis on aga teisigi mälestusmärke, millel totalitaarse režiimi tunnused selgelt märgatavad. Üks neist on tuntud pronkssõdur Tõnismäel, mis seisnud kogu taasiseseisvusaja. Kui me räägime nendest muudest kõikvõimalikest mälestusmärkidest, siis ärme paneme ühele kaardile kõiki korrale, nii poliitilist kui avalikku arutelu ühe või teise mälestusmärgi kohta ma ainult tervitan, aga kutsuda üles mitte vaba Eesti ajal üles pandud mälestusmärk paaniliselt maha võtta. Minu arvates ei ole õige. Nii peaminister kui ka siseminister Margus Leivo kinnitasid, et politsei tegutses eile õigesti. Pimedale ajale venis aga operatsioon seetõttu, et ausamba äraveoks vajalik auto ei jõudnud kohale õigel ajal. Seni, kuni väljas oli valge, oli ka olukord rahulik. Kividega pilduma hakati alles pimeduse varjus, ütles siseminister.", "role": "user" }, { "content": "Politsei võttis 02.09.2004 õhtul maha Lihula mälestussamba. Kokkuvõte Lihula monumendi teemal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui neid numbreid vaadatakse, ma ütlen, see triljon on noh, kolm protsenti sellest, mida vaja on Eesti, eks ole, rohe ülemineku hinnaks on öeldud 17,7 miljardit ja siis öeldakse meile, et aga näete, mis te muretsete siin on, 120 miljonit, Euroopa liit annab selle jaoks, et, et noh, see magnitud, mis meil on, on väga tõsine ja, ja noh, see üleminek saab toimuda realistlikult ainult juhul, kui punkt üks riikidele antakse väga suur paindlikkus oma siseriiklike siis lahenduste leidmiseks, kui siin on väga selgelt teadusarengus või ütleme siis tehnoloogilises arengus murrangud tulevad ja kui noh, ütleme siin ikkagi see raha, millest räägitakse, see peab ikka palju suurem olema, kui see, mida siiamaani on pakutud.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu rahandusministrid arutasid täna rohelise leppe investeerimiskava. Eesti rahandusminister Martin Helme leiab, et rohepöördeks ettenähtud vahendeid on oluliselt vähem kui selleks vaja oleks ja kõik see tuleb paljuski muude Euroopa Liidu tegevuste arvelt. Samuti ei ole Eesti rahul sellega, et kivisütt ja põlevkivi on toetuste arvutamisel koheldud erinevalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIsamaa volikogu tegi otsuse, et Isamaa alustab valitsusliidu moodustamise kõnelusi Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi põhjendus. Eelarve on see, mille kaudu suunatakse oma prioriteete ja ka ametisolev valitsus on öelnud, et ta on 800 miljonit täiendavalt praegusele riigieelarve ja strateegiale suunanud kaitsekulutusteks me küll ei tea täpselt, kuhu ja milleks ja mis on need katteallikad, aga küllap see nii on ja, ja läbiväikeste käigus saab selgemaks, aga ka isamaa on seda meelt, et riigikaitsele tuleb praegu kulutada nii palju kui vaja, et tagada meie riiklik julgeolek. Kui me seda ei suuda tagada, siis ei ole mõtet rääkida ka teiste valdkondade arendamisest ja julgeoleku all meil loomulikult ei olnud raha vaid ka siis need eelnõud, mis on praegu ka riigikogu menetluses, tuleks läbirääkimistel võtta laua peale. Üks puudutab siis kolmandate riikide kodanike osalemist kohalike omavalitsuste valimistel ja teine on relvalubade peatamine kas siis kolmanda riikide või Venemaa ja Valgevene kodanikele. Samas ütles seeder, et isamaa ei tagane koalitsiooni läbirääkimistel vaidlusi tekitanud peretoetuste eelnõust ja on veel mõned asjad, millele isamaa on vastu. Vähemalt Isamaa osalusel valitsus ei lähe edasi Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisega, millega praegu ametis olnud või lõpetav valitsus on tegelenud ja mitmel korral näitas ühepoolset initsiatiivi Eesti poolt. See ei ole mõistlik ei pikas perspektiivis ega praegu ka aktuaalselt selles olukorras, kus me oleme samamoodi kõik, mis puudutab vihakõne temaatikat, sellisel kujul tuleb külmutada. Ja see niinimetatud vilepuhumise seadus või pealekaebamise seadus või otse väljendatud ühiskondliku moraali hävitamise seadus eelnõu. Et seda me kindlasti ei toeta. Reformierakonna juht, peaminister Kaja Kallas tervitas Isamaa otsust ja avaldas lootust, et läbirääkimiste ajakava kiirelt paika saab. Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets seadis oluliseks eesmärgiks koalitsiooniläbirääkimistel lastetoetuste ja palkade tõusu, mis eeldab ka maksusüsteemi muudatusi. Sotsiaaldemokraatide juht nentis samas, et esmalt on vaja üle elada talvine kriis. Keskerakond tegi eelnevalt ettepaneku võimuliidu taasloomiseks Isamaa ja EKREga Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Kai Varele, et kui valitsusliit Reformierakonnaga ei peaks sobima, on Keskerakonna kutse uueks võimuliiduks jõus. Meie jaoks on oluline tõesti see, et tänases kiires inflatsioonis panustab loodav valitsusliit inimeste toimetulekule. See kindlasti tähendab hetkel selle laste ja pere toetuste eelnõuga edasi minemist. Ma loodan, et siis see koalitsioon, mis luuakse, et see seda teeb. Meie kindlasti seda toetame eelnõu, mis on täna riigikogus, aga soovin sellele läbirääkimistele siiralt jõudu. Te ütlesite, et toetaksite seda perehüvitiste eelnõu, mis praegu riigikogus arutusel on, aga juhul, kui uus koalitsioon sünnib, kus ei ole keskerakonda ja esitatakse mingil teisel kujul see, et ikkagi perehüvitisi on võimalik mingil määral tõsta siis on ka Keskerakond valmis seda toetama. No kõigepealt meie arvates on see tänane on hea eelnõu, kui tuleb mingi muu eelnõu, siis seda suunda me kindlasti toetame, ma ei oska öelda ju, mis see eelnõu on? No ei ole ju veel välistatud, et täna välja kuulutatud läbirääkimised siiski mitte kuhugi ei jõua ja tuleb Isamaalt jällegi uus otsus, et proovitud, aga siis on Keskerakond uuesti nõus. Ja meie, meie soov on kindlasti teha selline valitsus, mis neid põhimõtteid nagu me ütlesime ka oma kutses Suudab ellu viia, aga see oleks väga suur üllatus, kui tänane Isamaa otsus ei lõppeks koalitsiooni moodustamisega Reformierakonna juhtimisel, kus on siis Isamaa ja sotsiaaldemokraat? EKRE juht Martin Helme on samuti seda meelt, et ilmselt võimuliiduni jõutakse. Küll aga ennustas Helme pikki koalitsiooni kõnelusi.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa volikogu tegi otsuse alustada koalitsiooniläbirääkimisi Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTürgi on Liibüa pealinnas Tripolis võimul oleva ÜRO soositud valitsuse liitlane. Riigi idaosa on aga lääneriikides mittesoositud kindral Kalifa Hafari rahvusarmee kontrolli all. Hafari rahvusarmeed toetavad samas näiteks Saudi Araabia, Egiptus, Araabia Ühendemiraadid, Jordaania ja ka Venemaa. Mullu aprillis alustas rahvuse pealetungi tripolile ning vallandus kodusõda, mis vaatlejate hinnangul on Põhja-Aafrikas paisumas 2011. aasta verevalamisele sarnaseks üleilmseks konfliktiks. Reedel tegid Kreeka, Iisrael ja Küpros ühisavalduse, milles teatasid, et Türgi vägede saabumine Liibüasse ohustab kogu Vahemere regiooni stabiilsust. Avaldust toetab ka Egiptus. Romanikologusano Ülikooli teadur ja Lähis-Ida geopoliitika ekspert Mikela Merkori näeb Liibüa kodusõja seost Iraani ja Süüria probleemidega. Liibüa poliitiline tulevik on tema hinnangul hetkel vaid Venemaa ja Türgi kätes. Venemaa president Vladimir Putin kohtub Türgi riigipea risidaiperdoganiga juba kaheksandal jaanuaril. Mikele Merkuri. Ootame ära Putini ja Erdogani kohtumise, on selge, et mõlemal riigil on Liibüas geopoliitilised huvid Maa gaas ja nafta. On teada, et Venemaa on relvade ja Itaalia ning USA droonide vastaste seadmetega toetanud rahva rahvusvahelise üldsuse poolt mittetunnustatud kindral Haftari vägesid peatsel. Kohtumisel panevad just Venemaa ja Türgi liidrid Liibüa tuleviku paika. Mikela Mercuri nendib samas, et Itaalia on oma geopoliitilise juhtrolli Liibüas kaotanud, kuid samas on võimaluse Vahemere regiooni geopoliitikas kaasa rääkida käest lasknud ka Prantsusmaa ja Saksamaa riigid, mis Silvio Berlusconi valitsus aegadel Rooma ja Tripoli sõpru sõprussuhteid Liibüast Itaaliasse saabuva odava maagaasi hinna tõttu teravalt kritiseerisid. Toona kattis Itaalia oma puuduoleva energiavajaduse, ostes seda prantsuse tuumajaamadest ja Saksamaalt. Nii Venemaa kui Türgi on huvitatud Liibüa maagaasi ja naftavarudest. Putini ja Erdogani strateegia Liibüa suunal selgub juba lähipäevil kahe riigi presidendi kohtumisel rahvusringhäälingu raadiouudistele üle toode Rooma.", "role": "user" }, { "content": "Türgi saadab Liibüasse oma väed, et toetada lääneriikide soositud Tripoli valitsust ja alla suruda riigi idaosa valitsevad rahvusvaheliselt mittetunnustatud jõud. Viimastel aastakümnetel on Liibüa hea partner lääneriikides olnud Itaalia. Praegu on Rooma Liibüas mullu kevadel puhkenud kodusõja lahenduste leidmisel rahvusvahelisel tasandil kõrvale jäänud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Ain Seppik rõhutab, et lahkub vabatahtlikult lähtudes vajadusest hoida ühiskond ühtsena. Ain Seppiku sõnul ei taha ta riskida valitsuskriisiga. Oma avalduses teatab Ain Seppik, et soovib säästa Keskerakonda tema vastu algatatud laimukampaania painest. Ain Seppik ütleb, et lahkub valitsusest, mitte poliitikast. Ain Seppiku tagasiastumine on vastus peaminister Siim Kallase kirjale, kus ta soovitas ministril ise tagasi astuda sest tema ümber toimuv ähvardab parallüseerida kogu valitsuse töö. Palusime kommentaari Keskerakonna poliitiliselt sekretärilt kaitseminister Sven Mikserilt, mida soovitas erakond Ain Seppikule. Ain Seppik teatas, et soovib ametist tagasi astuda kuna ta ei soovi, et tema vastu algatatud laimukampaania kahjustas erakonda praegusel valimiste eelsel ajal ja loomulikult erakond aktsepteerib Ain Seppiku soovi Keskerakond on Ain Seppiku tegevust siseministrina hinnanud vähemalt sama kõrgelt kui oma. Tänases kirjas hindas seda ka peaminister Siim Kallas. Mida arvab Keskerakond peaministri ettepanekust, et koalitsioon võib sellegipoolest jätkuda? Me arvame, et koalitsioon peaks kindlasti jätkama, me ei soovi valitsuskriisi ja ka Ain Seppik ise oma tagasiastumisavalduses on öelnud, et ta ei soovi riskeerida valitsuskriisiga, mis oleks kindlasti Eestile praeguses olukorras ebasoovitav ja kahjulik. Mida arvab Keskerakond peaministri käigust, on teil selle kohta oma hinnang? Me ei ole peaministri kirja talle hinnangu andmiseks arutanud, kindlasti me veel seda küsimust ka käsitleme, nagu ma ütlesin. Meie arvamus ühtib peaministriga selles osas, et Ain Seppik oli äärmiselt võimekas, korrektne ja tugev minister. Ja ühtib ka selles osas, et kindlasti ei ole valitsuskriis praegu soovitav. Kas peaminister pidi seda arvamust vahetama meiega kirja teel või oleks seda saanud teha muul viisil, seda peab kindlasti põhjalikumalt analüüsima. Palusime ka Ain Seppiku kommentaari, miks ta tagasi astus, kui varem oli väitnud vastupidist. Ma ütlesin, kui on, nagu, kui mu erakond seda nõuab, siis muidugi tuleb, ma tegin alati sellise klausli. Erakond küll ei nõudnud, aga me jõudsime kokkuleppele, et Eesti jaoks on see täna kõige parem, sest et säilib, valitsuskoalitsioon säilib töövõimeline valitsus ja ehk ka ei toimu ühiskonnas seda nõiajahti ja erinevate põlvkondade vastandamist. Nüüd olete te läinud kohtusse juba eraisikuna. See on demokraatlikus riigis normaalne, eks avaliku elu tegelane alati peab olema paksema nahaga, kuid kuskil on see piir, kus kohal inimest ei tohi päris maa sisse tampida. Ma arvan, et mindi lihtsalt üle piiri ja eks siis nende piiride tuvastamiseks ja muudeks küsimusteks ma andsin agikohtusse. See 10 miljonit on tõsiselt suur summa. See on tõeliselt suur summa Eesti jaoks, aga antud juhul on ju mõlemi kosti omanikud välismaalt ehk Euroopa liidust ja seal võtame nende mastaapidega. Te ütlesite küll, et lähete valitsusest, ei lähe poliitikast, nii et kandideerida valimistel. Jah, ja täie hooga, sest ma tahan teada rahva arvamust ka sellest skandaalist ja ja nüüd eriti sellepärast, et ma näen, kui räpaseks meie poliitikat tahetakse kiskuda ja ma näen seda, et tahetakse uuesti, et me omavahel riidu läheksime ehk teisisõnu, et pullapäe jälle korduks, aga mina olen selle ideoloogia vastane kogu aeg olnud ja ma võitlen nii palju, kui ma jõuan sellise sellise rahva lõestamise vastu ja niimoodi me võime jõuda noh, tõeliste probleemideni, mida meil Praegusel hetkel vaja ei ole, hoidkem ühte.", "role": "user" }, { "content": "Siseminister astus tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates viiendast aprillist tuleb kõigil Eestisse saabujatel täita tervisedeklaratsioon, sinna paneb inimene kirja enda kontaktandmed, aga ka riigid, kustk, udu ta Eestisse tuli. Kõige lihtsam on deklaratsiooni täita veebi teel, selleks leiab terviseameti kodulehelt vastava lingi. Need, kes internetis oma andmeid edastada ei oska, võivad deklaratsiooniga välja printida. Ühtlasi jagatakse ankeete lennujaamas ja sadamas. Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe räägib, et praegu peavad kõik lennujaama saabuvad inimesed läbima piirikontrolli. Kui enne selle piirikontrolli teostamist peavad inimesed täitma veel paberil ankeete siis tõesti, mitme lennuki korraga saabumisel tekivad sinna päris pikad järjekorrad ja inimeste hajutatuse nõuet ei ole võimalik mitte kuidagi täita. Kahjuks. Et probleemi lahendada, andis terviseameti peadirektor Üllar Lanno välja uue korralduse. Alates eilsest tuleb tervisedeklaratsioon esitada juba enne, kui inimene Eestisse reisima hakkab. Majandus ja taristuminister Taavi Aas ütleb, et Eesti teavitab kohustusest ka maailma lennujaamasid. Ehk see tähendab siis seda, et enne lennule minekut tšekkkinnis kontrollitakse, kas tervisedeklaratsioon on täidetud või mitte. Eero Pärgmäe täpsustab, et kui inimene veebis tervisedeklaratsiooni ära täidab, saab ta oma meiliaadressile kinnituse. Ja seda ta peabki näitama siis lennujaama töötajale, kui ta seda küsib. Pärgmäe lisab, et lennufirmadele teatati meie uuest regulatsioonist täna ehk ka deklaratsiooni võidakse küsida alates tänasest. Aga kuna lennujaamad on selliste regulatsioonimuudatustega harjunud, siis suure tõenäosusega antakse nagu veidi aega kohanemiseks. Kui tänasel hetkel lähevad ka lennukile inimesed, kes ei ole seda deklaratsiooni täitnud, siis nad jätkuvalt saavad täita ka selle koha peal. Eero Pärgmäe sõnul on Eesti inimestel alati võimalus kodumaale naasta, see tähendab, et kui inimene internetti kasutada ei oska ja soovib deklaratsiooni Eestis täita, siis lennukilt maha ei jäeta teda ka edaspidi. Ma julgen arvata küll, et jääte, aga kuna see sisseelamine võtab aega, siis esialgu võib siin olla selgitamist erinevate lennujaamadele, me oleme ise selleks valmis. Eero Pärgmäe toob paralleeli Läti ja Leeduga, ka nemad küsivad tervisedeklaratsiooni ja umbes 95 protsenti ankeetidest täidetakse internetis. Terviseameti iganädalased aruanded näitavad, et viimasel ajal on kasvama hakanud välismaalt toodud haigusjuhtude osakaal. Kui neli nädalat tagasi oli välismaalt nakkuse saanud igas ajas haigestunu, siis läinud nädalal juba iga 27., kusjuures iga kolmas välismaalt toodud haigusjuht pärineb Egiptuses.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti peadirektori korraldusel tuleb tervisedeklaratsioon esitada juba enne seda kui inimene Eestisse reisi alustab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLepinguga tagatakse alates esimesest aprillist õele, ämmaemandale ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud spetsialistide, näiteks füsioterapeudile arvestuslikult ligi 9000 krooni kuus Tervishoiuteenuse osutamisega seotud hooldajale arvestuslikult ligi 5000 krooni kuus. Järgmise aasta esimesest jaanuarist tõuseb palk veelgi. Õdede Liidu president Ester Pruuden on kokkuleppega rahul. Lepe, mis täna allkirjastatud sai, sisaldab sõnumit, et Eesti ühiskonnas väärtustada, takse õendusala töötajaid, väärtustada, vaataks õdesid ja ämmaemandaid. Ja see sõnum kahtlemata jõuab ka täna nende noorte inimesteni, kes teevad oma kutsevalikuid, kes õpivad koolis omandamaks õe või ämmaemanda kutset ja loodame, et motiveerib neid inimesi siirduma tööle meie tervishoiuasutustesse. Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul on lepinguga haaratud peaaegu kõik tööandjad ja kolmveerand töövõtjatest. Ta lisas, et täna allkirjastatud leping oli maksimum, mida kuhjunud probleeme ja pingeid arvestades oli võimalik saavutada. Kui me alustasime läbirääkimisi detsembris, kui ma asusin ametisse, siis vaadates üle neid vahendeid, mis olid Meie käsutuses oli palgatõus väga minimaalne, ta oli nullilähedane ja täna me oleme jõudnud tulemuseni, kus palgad kahe aasta jooksul tõusevad ligi ligi 50 protsenti. Tegemist on pretsedenditu mahuga lepinguga. Kaheaastane leping. Ressurss, mis siia alla tuleb, on viis miljardit. Käesoleva aasta palgatõus ei kehti riigieelarvest palka saavatele tervishoiutöötajatele, näiteks kiirabitöötajatele. Põhjus on selles, et palgaleppe sõlmimise ajaks oli riigieelarve juba kinnitatud. Ester Pruudeni sõnul aga tahetakse ka neile praegu kavandatud suurem palgatõus saavutada kas lisaeelarvest või hiljemalt järgmise aasta eelarvest. Arstide Liit ja keskastme tervishoiutöötajate liit keeldusid lepinguga ühinemast. Nende hinnangul ei vasta riikliku lepitaja koostatud kollektiivlepe jaanuaris lõppenud läbirääkimistel saavutatud kokkulepetele ning nad pöördusid oma huvide kaitseks kohtusse. Henn Pärna sõnul tõlgendavad arstid lihtsalt tulemusi teisiti ja leppe sõlmimine on igaühe vaba valik. Samas ei eitanud Pärn, et vaatamata sellele, et läbirääkimised jaanuaris lõppenuks kuulutati, toimus leppe koostamine veel viimase hetkeni. Kollektiivleping on osapoolte vaheline lepe. See on vabatahtlik lepe. Siin ei saa riiklik lepitaja midagi muud juurde kirjutada kui see, milles enamus osapoole kokku lepiti ja kui mõnele ei meeldi, siis see on tema valik, see, milles lõpuks kokku lepitakse. See on kokku lepitud. Igast vahepealsed variandid olid ainult variandid. Haigekassa on raha leidnud ka arstide palgatõusuks ning haiglate liidu juht Urmas Sule kinnitas, et kuigi arstide liit lepet ei sõlminud, toimub palgatõus ilmselt ka neile. Arstide palk tõuseb igal juhul, aga me ei ole leppinud kokku ühtset printsiipi, kuidas haiglad peaksid käituma, et ma arvan, et haigla d käituvad mõistlikult ja kõik haiglajuhid on huvitatud, et arstil Eestil oleks mõnus töötada ja saaks oma tööd teha patsientide hüvanguks. Küll aga olen ma seda meelt, et võib-olla arstide liidu läbirääkimisdelegatsioon peab arutama omavahel, et kas niisugune lõputu sõja õhutamine, streigiga ähvardamine ja noh, teiste osapooltega ütleme niisugune võib-olla mitte soliidne käitumine, et kas see on hea, et kas see täidab ikkagi nende liitude liikmete huve parimal võimalikul moel. Mina olen küll seda meelt, et iga lepe ükskõik kui raske ta sünnib, alati annab palju olulisema tulemuse, kui hea sõda.", "role": "user" }, { "content": "Tervishoiutöötajate kollektiivlepe kirjutati alla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJust hetk tagasi lõppes ka siis siin Viljandis Paalalinna gümnaasiumis pressikonverents, kus räägiti veel viimast korda kogu päeva jooksul toimunu üle. Mis siis täna on juhtunud, on see, et ühe tunni ajal, kus tunnis viibis neli õpilast avas üks õpilastest õpetaja pihta tule mille tulemusena õpetaja hukkus. Õpilasel oli kaasas revolver rohkem kui ühe lasu. Need on faktid, mida me saime teada. Mida politsei ütleb, on see, et eelkõige et saaksime niisuguseid sündmusi tulevikus ära hoida, on see, et lapsevanemad peavad tundma huvi oma õpilaste käekäigu järgi sest tuleb küsida iga õhtu, mida teeb ja kuhu läheb ka 15 aastane õpilane. Kas politsei teab midagi juba ka motiivide kohta? Politsei kinnitas, et motiivide kohta seni midagi teada ei ole küll aga mida toodi esile, on see poisil puudus küll varem politseis nii-öelda politseiregister aga temaga on olnud varem sel aastal probleeme seoses koolis läbi viidud reidiga, kui poisil avastati bussnuga koolis nii-öelda pinali ja pliiatsi vahel, nagu politsei ennast väljendas sellest reidist, mis viis selle noa leidmiseni, tekkis ka siin kohalikus kogukonnas. Vastasseis ja kooli hoolekogu kohtus politseiga just kümmekond päeva tagasi ja arutati seda, et kas sellised riigid on vajalikud ja võibolla nad sellisel moel on liialt jõulised. Aga nagu me nüüd näeme, siis kui ei tegutseta, siis võivad need olukorrad viia hoopis selliste traagiliste tulemusedeni, nagu me täna nägime. Kas on teada ka seda, kuidas poiss sai kätte oma isale kuuluva revolvri? Hetkel ei ole seda teada, küll aga politsei rõhutas, et eelkõige peab relva hoidmise eest vastutama relvaomanik ehk siis siinkohal on vastutus ka kindlasti vanematel, kes on teinud võimalikuks, et poeg on saanud kätte selle relva.", "role": "user" }, { "content": "Viljandis Paalalinna koolis oli koolitulistamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu kultuurikomisjoni kinnitatud nimekirja kuuluvad lisaks Tartu kultuurikeskusese ja Narva kultuurikvartalile veel Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, rahvusooper Estonia juurdeehitus ning eraldi juurde lisatud filmilinnak. Toonane kultuuriminister Anneli Ott ütles, et edasised arutelud peavad näitama, millise prioriteetsusega Kultuurkapitali üleriigilise tähtsusega objekte rajama hakkab. Vähem kui kuu aja pärast ERMI rektoriks suunduv kultuurkapitali praegune juht Kertu Saks kinnitab, et valmimise järjekorra on otsustanud riigikogu ja kultuurkapitalil seda muuta voli ei ole. Praeguseks on nõukogu kohtunud kõikide objektide projektimeeskondadega ja saanud kinnitust, et kaks esimest Tartu südalinna kultuurikeskus ja Narva kultuurikvartal On valmis tööga alustama. Ja siin me ei mõtle mitte ehitustöid kohe, vaid ehituse eeltöödega selles osas, et nende hulka kuuluvad ju tavaliselt nii arhitektuuri, konkursid kui projekteerimistööd ja need ka vajavad vahendeid, ka seda on siis nüüd ilmselt valmis kultuurkapital rahastama, nii et praegu ei ole tõesti ühtegi teadmist selle kohta, et see, et see nimekiri, need, kuidas nad seal järjekorras on, et, et see peaks praegu muutuma. Selle aasta lõpuni koos käiv kultuurkapitali nõukogu koosseis ootab Tartu linnalt ja Narva kultuurikvartali projekti eestvedajatelt konkreetseid taotluse vormis pöördumisi, et saaks edasi liikuda, ütles Saks. Eelmised kultuuriobjektid, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti muusika ja teatriakadeemia saal saavad maha makstud tuleva aasta keskpaigaks. 22. aastal juulikuuks peaks olema mõlemad objektid makstud, et me praegu saame maksta neid nii, nagu me prognoosisime ja, ja et ilusti peaksime saama ka tähtaegselt need kohustused kantud, mis, mis tähendab omakorda seda, et uusi objekte saame hakata rahastama siis järgmise aasta teisest poolest. Uutele objektidele minevad konkreetsed summad peaksid saksa sõnul selguma taotlustest. Tartu linnavalitsus on sku kohta oma taotlust koostamas, ütles saks. Ka Rakvere oleks valmis oma muusikamajaga kohe edasi liikuma, kuid korraga saab kultuurkapital rahastada vaid kahte objekti. Ka filmilinnak oleks valmis alustama. Siin saab aeg näidata, et kas tekivad sellised objektiivsed vajadused, mis seda nimekirja siis neljanda ja viienda osas on tarvis ümber mängida, aga ka need otsused saab siis teha tõesti juba tulevikus ja, ja need on nii riigikogu kui ka siis kultuurkapitali uute nõukogude teha.", "role": "user" }, { "content": "Kultuurkapitali nõukogu on praeguseks saanud ülevaate kõikidest Riigikogu kultuurikomisjonis välja valitud riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest, mille valmimist kultuurkapital järgmistel aastakümnetel toetab. Esialgu mingit muutust rahastamise järjekorras ei tule. Esimesena saavad raha Tartu südalinna kultuurikeskus ja Narva kultuurikvartal \"Manufaktuur\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva Muuseumi nõukogu esimehe Kristjan Elsoni sõnul said 43 aastase Maria Moroševski Smirnova valimisel määravaks tema põhjalikud teadmised ja kogemused muuseumi töö valdkonnas ning asjaolu, et Maria on Narvast pärit ning tal on motivatsiooni panustada muuseumi ja Narva linna arengusse. Nõukogu ootused uuele juhile on suured, räägib Kristjan Elson. Nõukogu ootab ennekõike uut arengut, pööret, et uus juht seoks kokku Narva linnuse makette, ei näituse kunsti galerii ühtseks tervikuks ja viiks ellu edukalt hetkel pooleli oleva Eesti-Vene programmist rahastatud lääne hoovi projektid ning muidugi ei ole vähe tähtis ka see, et muuseumis saabuks töörahu ja stabiilsus. Ma usun, et uus juht Töörahu taastamise teemat Kristjan Elson täpsemalt kommenteerida ei soovinud, öeldes vaid, et sisepingeid Narva Muuseumi kollektiivis on ka meedia kajastanud. Eelmise aasta märtsis süüdistas Narva Muuseumis koondatud teadussekretär Merike Ivask oma Facebooki postituses muuseumi juhti Ivo Postit ebakompetentsuses, mille tõttu lahkus muuseumis suur hulk häid töötajaid. Toona teatas Ivo Posti, et töötab muuseumis kuni lepingu lõppemiseni ning sealt edasi ta muuseumi juhtida enam ei soovi. Maria Smoroševski Smirnov alustab tööd alles esimesest veebruarist ning Narva muuseumis toimunud ta kommenteerida veel ei oska. See on raske küsimus, aga tuleb suhelda inimestega, et aru saada täpselt, mis oli, ja räägime probleemidest ja sisekliimast natukene hiljem, kuna ma täpselt ei tea, mis oli seal. Narva Muuseumi arengus peab Maria Moreski Smirnova oluliseks Narva ajaloosuunda. Sel suvel oli avatud väga huvitav uus püsinäitus Narva linnuses aga minu meelest järgmine samm on ikkagi näitus või terviklik ekspeditsiooni, mis annaks tervikliku käsitluse Narva ajaloost. Hetkel. 300 aastat kadunud Narva ajalugu näitus Narva ajaloos on järgmine samm ja Narva muuseumil on Eesti muuseumide mastikuleeriline koht, see pole ainult kõige suurem muuseumi kompleks Ida-Virumaid vaika muuseum, mis minu meelest ainsana tegeleb Narva kultuuri ja ajaloo, pärandja kogemuse, säilitamise ja vahendamisega. Narva Muuseumi juhi konkursile laekus seitse avaldust, lõppvooru pääses kolm kandidaati. Maria morosevski, Smirnova juhatuse liikme ametiaeg kestab viis aastat.", "role": "user" }, { "content": "Narva Muuseumi nõukogu valis ühehäälselt muuseumi uueks juhiks Maria Smorževskihh-Smirnova, kes on varem töötanud Eesti kunstimuuseumis ja Tallinna linnamuuseumis ning juhtinud Tallinna Vene muuseumit. Uuelt juhilt oodatakse pööret Narva muuseumi arengus ja töörahu taastamist kollektiivis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva elektrijaamade ametiühingute meeleavaldusest võttis erinevatel hinnangutel osa kaks ja pool kuni 5000 inimest. Miitingul lisandusid ametiühingute tavapärastele nõudmistele taastada sotsiaalne dialoog ja loobuda töötajate huve kahjustavate seaduste menetlemisest. Ka poliitilised nõudmised, Narva energia ametiühingu esimees Vladimir Aleksejev. Oleme tüdinud võimukoalitsioonisaadikute ja Ansipi valitsuse tühjadest sõnadest nõuame võimukoalitsiooni ja valitsuse tagasiastumist. Kaevurite ja energeetikute ametiühingu esimees Vladislav Ponjatovski luges ette miitinguliste avalduse vabariigi presidendile. Poliitikuid valinud rahvas ägab sotsiaalse ebaõigluse all. Me ei tunnista taoliste poliitikute õigust riiki juhtida. Nõuame erakorraliste valimiste küsimuses rahva hääle. Energiaametiühingu esimees Vladimir Aleksejev teatas meeleavaldajatele, et Eesti elektrijaam hakkab tuleval nädalal streikima. Streik toimub üheksandal märtsil ja kestab kella seitsmest kuni kella 19-ni. Eesti elektrijaama võimsust langetatakse 50 protsendi võrra. Kuna meid ei kuulata, siis alustame kodanikuallumatuse aktsioone. Narva elektrijaamade juhtkond teatas eile õhtul pressiesindaja vahendusel seoses töötajate seas levivate streigimeeleoludega, et elektri puudus Eestit ei ohusta, sest ei ametiühingud ega töötajad ei saa omal algatusel elektrijaamade võimsust vähendada. See oleks ebaseaduslik tegevus isegi streigi tingimustes. Energiaametiühingu esimees Vladimir Aleksejev on aga teisel arvamusel. Rukavastased. Britid. Jaamade juhtkond ei saa seda keelata. Kui nad teevad vaid katse kõrvaldada streikijaid energiaplokkide juhtimise juurest siis võib jaam täielikult seiskuda. Aleksejevi sõnul aitab streik kaasa demokraatia ja sotsiaalse dialoogi taastumisele Eestis Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva elektrijaamade ametiühingud nõudsid mitme tuhande osalejaga miitingul riigikogu erakorralisi valimisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti andmeil ületas maikuus Narvas piiri 23000 inimest. Võrreldes eelmise aasta maiga on piiriületus kasvanud enam kui kolm korda. Kuigi turism pole veel ametlikult lubatud, kasvab piiriületus Narva piiripunkti juhi Üllar Kustala sõnul põhiliselt vene kodanike toel, kes üle piiri sugulastel külas käivad. Võrreldes eelmise aastaga on piiriületus nende jaoks lihtsamaks muutunud, selgitab Üllar Kustala. Üks lihtsustamise element, Ta on ikkagi kehtiva vaktsineerimistunnistuse omamine või siis läbipõdemist tõendavad dokumendid, et see nagu lubab neil kergemalt piiri ületada nii sisse kui välja, et inimene ei satu peale piiriületust enam karantiini ja sellest tulenevalt nad käivad tihedamaks, noh iga päevaga siin asi läheb järjest lihtsamaks. Hoogustuv piiriületus annab võimaluse piiriüleseks bussiliikluseks. Luk Ekspress avab homsest taas ühenduse Peterburiga. Esialgu vaid neli väljumist nädalas, kuid kasvuks ruumi on, räägib Luk Ekspressi rahvusvahelise äri juht Rait Remmel. Juba esimestel päevadel oli näha, et see nõudlus on suhteliselt suur, reisid on välja müüdud, me oleme juba pannud sinna ka lisareise, näiteks reedeks, mis ka peagi saab täis. Täna arutlesime, kuidas tegelikult lähinädalatel tõsta siis väljumiste arvu veelgi. Ka Peterburi busse kasutavad põhiliselt Vene kodanikud, kellest neli viiendikku on Eesti ja viiendik Venemaa elanikud kuid nende kõrval on ka tööasjus reisijaid nagu laeva ja lennuki ekipaažid. Suurem lootus on bussifirmal jalgpallifännidele, sest Venemaa laseb vutisõbrad peatselt algavale Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile ilma viisata. Ja seda olukorras, kus Soome ja Venemaa vahel rongi veel ei ole, jätkab Rait Remmel. Et juhul, kui huvi on, siis soomlased tõesti nii-öelda tagaukse kaudu ehk siis Eesti kaudu Peterburi saaksid, kui me võrdleme nüüd seda 2018. aasta MMiga, selliseid numbreid me kindlasti ei näe, aga, aga noh, kui me Soome fännide puhul räägime neljast 1000-st inimesest, siis kui natukenegi tuleb Eesti kaudu, siis abiks seegi Kui Venemaale suunduval vutisõbral peab kaasas olema fännipass siis tavareisijast Eesti kodanik saab Venemaale viisa vormistada lähisugulaste juurde, sõiduks või raviks. Lisaks soovib Venemaa arendada vaktsiiniturismi ja mõne nädala jooksul peaks Venemaa valitsus välja töötama reeglid, kuidas putniku vaktsiini soovijaid välismaalasi Venemaale lihtsamalt lubada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Piiriületus Narvas kasvas mais võrreldes eelmise aasta sama kuuga rohkem kui kolm korda, kasvu vedasid Vene kodanikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui me räägime elektri hinnast Euroopas, siis noh, tuleb aru saada sellest, et sellekordse hinna tõusu taga ei ole mitte see, et elektri tootmisvõimsus Euroopas oleks puudu vaid eelkõige on selle hinnatõusu taga see, et, et nii maagaasi kui kivise hinnad on sisuliselt aasta algusega võrreldes siin paari kolmekordistunud CO kahe hind on, on kahekordistunud, et kas taastuvenergia on toonud kallid elektrihinnad, siis kindlasti mitte, et, et ikkagi konventsionaalsed soojuselektrijaamad nende poolt toodetava elektri hind on täna oluliselt kõrgem võrreldes varasemaga, vastupidi, kui oleks rohkem tuult näiteks ja tuuletingimused on olnud väga kehvad oleks rohkem tuult, oleks kindlasti mingitel tundidel hind oluliselt madalam iseenesest varustuskindlusega elektrituru toimimisega on kõik kõige paremas korras. Aga odavat elektrit ei ole Euroopas enam kuskil. Te ütlesite, et meil on elektrijaamu, mis on varus, et miks neid pole siis kõiki käima pandud, sest see on ju hetk, kus saaks toota ja teenida raha. See tähendab, et nende elektrijaamade hind on veel kõrgem kui elektriturg päev ette, sisuliselt elektrijaamad teevad pakkumisi muutuvkulu põhiselt, kui näiteks CO kahe hind on siin kuskil 62 eurot tonn ja näiteks Narva elektrijaamades, eks on niisugune rusikareegel, et ühe megavatt-tunni tootmiseks kasutatakse või paisatakse õhku ka umbes üks tonn CO kahte siis see CO kahe hind läheb näiteks Narvas otse põhimõtteliselt üks-ühel megavatt tunni, elektri tootmisesse, ehk et et on veel küll elektrijaamasid, kes ka selle hinnaga ei, ei mahu turule, et see nõudluse pakkumise kõver ristivad ennem ja need elektrijaamad, kes suudavad sellest hinnast siis madalamalt toota, turule mahuvad, et see potentsiaalne mõju, mis me inimkonnana tekitaksime läbi selle, et me jätkuvalt fossiilseid kütuseid põletaksime ja CO kahte emiteeriksime piiramatult, et see mõju kindlasti nii meile kui tulevastele põlvedele. See arve on oluliselt suurem kui see elektriarve, mida te saate kodus läbi veidi kallima elektri.", "role": "user" }, { "content": "Elektri hind elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas on täna keskmiselt 160 eurot megavatt-tunni kohta. Aasta tagasi maksis elekter samal ajal 94 eurot vähem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuse aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvid, mis räägivad distsiplinaarsüüteost ja vääritust. Teost välisministri põhjenduste järgi pani kantsler Tarand toime vääritu teo välisministri solvates ning käitus riigiametnikule kohatult välisteenistuses viibivat Eesti riigi esindajate juuresolekul. Poolte seisukohad on siin erinevad ja valitsus uskus ministrit. Tegelikult oleks olnud täiesti arusaadav, kui tarand oleks ametist vabastatud alkoholijoobes auto juhtimise tõttu või ka ministri ja kantsleri tööalase sobimatuse tõttu. Aga viimasest ei taha minister kuulda. Kogu selle juhtumi taandamine meie kahevahelisele justkui põhjapanevale probleemile on kindlasti selline, mis valitsuse otsuse aluseks ei ole. Valitsuse otsuse aluseks on terve jada sündmusi. Ja sellest kõigest tulenevalt on ka valitsus oma otsuse teinud, mitte sellest, kas minister ja kantsler omavahel sobivad või mitte. Sangastes toimunud vastastikuse tõeütlemise vallandamises põhiargumendiks toomine viib aga asja siiski omavaheliste suhete valdkonda ning teeb ka mõnevõrra naljakaks sest siin võiks pikalt arutada töökultuuri ja vääritu teo kui taolise üle. Kui igaüks, kes töökaaslase kohta ühisel napsipeol teiste töökaaslaste juuresolekul öösel kell kaks solvavaid märkusi teeb, vääritu teo pärast lahti lastakse, suureneks ilmselt meil töötute arv märgatavalt või on ülemuse solvamine vääritum, tegu kui alluva solvamine ja ministri kui valitsuskabineti liikme solvamine kuulub siin veel erikategooria alla. Kui palju oleks kirjutada ja arutada, kui kõik taolised tõerääkimised osaliste poolt mõnuga avalikkuse ette toodaks? Ekskantsleri seisukoht kui vääritu käitumisega tegu oli? No kindlasti oli ta ametlikust olukorrast erinev olukord oli öine lauas istumine ja kuna probleeme oli kuhjunud siis nende piltlikustamine võis tunduda kindlasti ka solvav, mille eest olen ministri käest ka vabandust palunud, kuid ma ei ütleks, et tango tantsimisel on ainult üks pool ja seetõttu probleemid, mis viisid intsidendini, on märgatavalt suurema ja sügavama tähendusega. Need on välispoliitilise kursi hoidmine, meeskonna säilitamine nendes oludes, milles me elame ja nende üle see vaidlus käis. Indrek Tarand keeldub praegu ütlemast, kas ta alustab kohtuvaidlus või mitte. Välisminister on aga endas ja valitsuse otsuses kindel. Valitsus oma otsust tehes täna lähtus väga rangelt kehtivatest seadustest ja siinkohal ma ei näe valitsuse jaoks õiguslike probleeme, mille pärast meil peaks olema, kui vaja kohtusse häbenedes minna. Ma tahan öelda kindlalt seda, et see juriidiline alus, millega täna välisminister umi kantsler ametist vabastati, on vettpidav ja valitsusel ei ole mingit põhjust selles kahelda.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus vabastas ametist Välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe tegime umbusaldusavalduse juhatuse esimehele 10. jaanuaril. Meil on nagu see arusaam, et me ei saa selle juhatuse esimehe kuidagi edasi minna. Täna on meil neljas veebruar ja tegelikult on olukord sama, nagu sellel 10. jaanuari päeval, et me nagu päris ei ole rahul sellega, et nõukogu oma rolli ei täida. Kuidas nad peaksid seda täitma? Nõukogu esimees on see, kes peab viima oma juhitava nõukogu mingite otsusteni praegu tegelikult, kui te jälgite olukorda meedia vahendusel saab päris hästi jälgida, tegelikult praegu ju mingeid otsuseid nõukogult ei ole tulnud selle aja jooksul. Nõukogu roll võiks ikkagi olla nagu see, et nad ka vastutavad selle haigla ja tegelikult meil on tegemist ülikoolihaiglaga. Ja meie suurim probleem on praegu selles, et haigla ja ülikooli vahel on üsna selline keeruline ja peen tasakaal. Tegelikult praegu nagu väga jõuliselt soovib juhatuse esimees tõmmata seda tasakaalu sinna haigla poole ära. Aga sellega jääb ülikool kohe hoobilt vaeslapse rolli. Ja noh, tegelikult kui ülikool nagu enam ei saa Eesti tulevasi arste õpetada nii mõistlikul viisil. Ühel hetkel kannatab haigla kah, see on nagu see põhiküsimus, mille ümber. Kas ma panen väga puusse, kui ma väidan, et natuke on selle nii-öelda aktsiooni taga ka hirm oma kliinikujuhtide, siis töökohtade pärast? Mina isiklikult ei karda sellist ausat konkurentsi, kui ma tean, millised on tingimused, millele ma kandideerin ja tegelikult väga oluline on ka see, et kes on komisjonis, kui ma usaldan seda valimiskomisjoni ja, või see, kes teeb otsuseid, kui ma usaldan seda komisjoni, kes teeb otsuseid, kui ma tean, millised on kriteeriumid, uskuge mind, ma esitan homme päev kandideerimisavalduse, tegelikult teised kliinikutajad, täpselt samamoodi, et meie jaoks ei ole see probleem, aga siin on meil usaldus, probleem me praegu ei usalda seda juhatuse esimeest, me ei usalda tema otsuseid, me ei saa temaga jätkata.", "role": "user" }, { "content": "Juhtimiskriisist räsitud Tartu Ülikooli Kliinikumi 19 juhtivtöötajat leiavad, et kliinikumi nõukogu esimees, Tartu linnapea Urmas Klaas peab tagasi astuma. \"Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu on viinud kliinikumi sügavasse juhtimiskriisi. Kliinikumis puudub töörahu, juhatuse esimees Priit Eelmäe ei ole suutnud ligi 1,5 aasta jooksul kliinikute juhtidega koostööd teha ega plaanigi seda. 4400 töötajaga Eesti juhtiva meditsiiniasutuse maine on saanud väga olulisel määral kahjustada. Üks avaldusele allakirjutanutest, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno ütleb, et avalduse eesmärgiks on töörahu ja usalduse taastamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle parlamendi sügis istungjärgu selliseks peamiseks märksõnaks ilmselt on valmistumine tegelikult 2011.-ks aastaks ehk siis peatähelepanu on parlamendis läinud taaskord riigieelarvelis sellele, et tegu oleks inimestele sellist kindlustunnet sisendava ja kindlustunnet andva eelarvega. Ma arvan, et eelarve, mis praeguseks vastu võetud on, sai päris hea ja no kindlasti eelarve puhul, ega siis eelarve ei ole mingi asi iseeneses, et ma arvan, et tasub esile tõsta seda muudatust, mis parlamendis tehti, mille abil toimetuleku piiri tõsteti 1200 kroonini ja mis oli üks nendest muudatustest, mis siis nii opositsiooni kui valitsus liidu poolt üksmeelselt eelarvesse sisse viidi. Aga samamoodi järgmise aasta eelarves see 16 miljardi krooni ja pisut peale suurune investeeringute maht on kindlasti väga oluline tugi. Just nimelt sellesama majanduse uuele kasvule aitamise puhul. Eks see sügisistungjärgul jättis kindlasti oma pitsri või, või ütleme oma jälje, see, et see oli viimane täisistungjärk selles üheteistkümnendas koosseisus ja mulje jättis sellise, et minu meelest positiivne on see, et riigikogu saalidesse on tulnud oluliselt riiklikud, tähtsate küsimuste arutelu. Alati võib diskuteerida selle üle, kas neid inimesi, kes seda kuulab, on piisavalt palju või mitte, aga minu meelest on olnud paljud olulised teemad nagu maaelu nagu kohalikud omavalitsused. Siit on küsimus edasi, mis nendest aruteludest edasi saab, mis nendest ettepaneku edasi saab, aga ju see jääb siis suuresti juba 12. koosseisu kanda. Ja kindlasti kõige olulisem punkt oli järgmise aasta riigieelarve, kus oli ka ööistung, kus olid erimeelsused, eriarvamused, nii et ma arvan, et kokkuvõttes võiks öelda nii, et Eesti poliitikas on liiga vähe koostöö otsimist ja koostöö tegemist.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu lõpetab sügisistungjärgu. Aseesimehed Keit Pentus (reformierakond) ja Jüri Ratas (keskerakond).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnainspektsioon alustas mullu keskkonnarikkumistega seoses üle 1200 väärteomenetluse kõrgendatud tähelepanu all olnud jäätmevaldkonnas alustati seejuures 232 väärteomenetlust. Enim kaebusi tuli õhu kvaliteedi osas. Suurimat muret teeb inspektsioonile aga jäätmevaldkond, jätkab keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu. Me räägime nii ehituslammutusjäätmete vaheladustamisest ja nende mahajätmisest kuskile platsile, räägime sellest, et segaolmejäätmete puhul ei toimi piisavalt siis tõhusat, siis lahuskogumist ja nende taaskasutamist, et riik on siin silmitsi probleemidega kui ka siis erinevate pakendijäätmetega seotud teemadega. Üheks keskkonnainspektsiooni tänavuseks prioriteediks on Muuga Maardu õhuuuring. Kalanduse poolel aga pööratakse tähelepanu tööstusele, et mustalt püütud kala poleks võimalik seal legaliseerida. Avarsalu sõnul saab inspektsioon määratud trahvidest kätte 90 protsenti. Siinjuures aga hakkab senine trahvi piirmäär ajale jalgu jääma. Kümnetest tuhandetest tehtavad väärteo korras karistused ei pruugi enam mõjusad olla, et seal võiks seda määra tõsta tegelikult ka sadade tuhandeteni, mis erinevates seadustes on võimalus, on olemas. Mida see hetkel nõuab, et seda piirmäära saaks tõsta? Vastavad eelnõu algatused on tegelikult tehtud, et arutelud on käima pandud ja varem või hiljem jõuab ta siis riigikogu lauale, kes peab need otsused ära tegema? Milline seis on aga metsaraiete osas, kui paljudel juhtudel on tegu rikkumistega? Meie vaates on metsasektor üsna hästi kontrolli all, et rikkumisi on teiste valdkondadega võrreldes pigem vähem. Ja need rikkumised ei ole mitte niivõrd tahtlikud, vaid teinekord hooletusest tingitud ja mitte väga suure keskkonnamõjuga. Et võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on pilt kardinaalselt teine. Küll aga on ühiskonna hoiakud võibolla muutumas, et, et metsaraie kui selline eriti ka need raieviisid, mis on ajas noh, ütleme leebemaks võib-olla muutunud tekitavates inimestes vastumeelsust tegelikult ja ma kardan, et siin on oma mõju ka tegelikult nendel pehmetel talvedel, mis olnud on see tähendab, et raiete koguhulk võib küll sarnane olla, kui neid tehakse rohkem inimeste silme all ja ikka tee ääres või, või ka kodude lähedal, sest sealt on võimalik seda materjali kätte saada ja see lihtsalt võimendab sellesama raiumise siis emotsionaalset mõju. Tegelikult.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnainspektsioon saab määratud trahvidest kätte pea 90 protsenti ning soovib, et trahvide piirmäärad tõuseksid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1944. aasta suur põgenemine on jätnud Eesti rahva hinge valusa jälje. Mullu püstitati paadi põgenike mälestuseks Läänemaale Puise randa kivi. Nüüd avati seal skulptor Aivar Simsoni tehtud pronksskulptuur, mis kujutab merele vaatavat ema. Koos tütrega jätkab Aivar Simson. Ema ei tea, kas mees on surma saanud või on teada, et kadunuks jäänud ta on elanud üle esimese kompatsiooni. Tallinnas on kodu puruks pommitatud, kohvris on vähesed pillid, mingid asjad ja ta on sihikindel, tema siia teise okupatsiooni ajaks ei jää. Aga laps on see ebamäärav, ta ei tea, mis ta tulevik teda ootab. Ja tema oskas kaasa võtta oma lemmikasja mängukaru. Eesti memento Liit haaras kinni Heidi Ivaski mõttest rajada paadipõgenike mälestusmärk. Skulptuuri all asuvale kivile on jäädvustatud Aidi Valliku luuleread, mis panevad mõtlema raskuste üle, mida 76 aasta eest taluda tuli. Mis saab küll nendest, kes lähevad ja mis saab sellest, kes jääb all sõjatormise taeva, kuidas hoida kinni? Veel käest? Jätkab Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. 50 aastat me sellest paadi põgenemisest eriti midagi ei teadnud ja kui sellest ka räägiti, siis räägiti nendest põgenenutest kui vaenlastest, kui mõrtsukatest ei tea, kellest veel nüüd meil on pea 30 aastat iseseisvust ja ega sellegipoolest ei ole ju seda teemat eriti uuritud ega vääriliselt nende mälestus ka jäädvustatud ja just sellepärast sai ta me mento liidu poolt võetud ette. 22. septembril tähistatakse vastupanuvõitluse päeva, millega peetakse meeles kõiki neid, kes seisid Eesti riikliku järjepidevuse säilimise ja iseseisvuse taastamise eest ajal, mil Eestis valitses nõukogude okupatsioon. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Puise.", "role": "user" }, { "content": "Läänemaal Puise rannas avati täna pärastlõunal 1944. aasta paadipõgenike mälestusmärk. 1944. aastal põgenes Eestisse tunginud punaarmee eest läände ligi 80 000 inimest, kellest paljud tegid seda üle mere minnes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus koos olnud Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu juhatus otsustas, et viimases hädas tuleb oma nõudmiste saavutamiseks hakata streikima. See on aga muidugi äärmusabinõu. Tervishoiutöötajate kutseliidu juhatuse liige Heljo Pikhof ütles, et kõigepealt on kavas läbi viia rida aktsioone, et pöörata riigikogu ja keskhaigekassa tähelepanu sellele, et tõdeda töö ei ole piisavalt tasustatud. Pikhofi sõnul on seni pöördutud nii haiglate liidu kui sotsiaalministeeriumi poole taotlusega, et valitsus eraldaks raha õdede palgatõusuks, kui 21.-ks detsembris kokkulepet ei saavutata. Alustataksegi aktsioonidega. Samuti tahetakse abivalvega pöörduda ka rahvusvahelise ametiühingute konföderatsiooni poole, et sealt oma nõudmistele toetust saada. Selle streigi me mõtleme väga hästi läbi, meil on plaanis sinna kaasata Eesti ametiühingute keskliitu, ka neid liikmesorganisatsioone, kes seal on, et nemad toetasid, saavad ju aidata meid, bussijuhid saavad aidata meid, transporditöötajad, meremehed, et teadvustada seda probleemi ühiskonnale, mis on õdede seas tekkinud ja meil on palve õdedele, et nad ei kirjutaks kirju mitte Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu, juhata aga, et nad kurdaksid seda oma häda ja kirjutasid kirju riigikogu liikmetele, riigikogu sotsiaalkomisjonile ja keskhaigekassale sest paistab, et sealtpoolt nagu arusaamine selles osas, et õdede palgad on sedavõrd väikesed nagu puudu, kui me oleme teinud oma aktsioonid kirjutanud kirjad, alles siis on meil kavatsus streigile minna, kui mitte midagi ei aita, sellepärast et õed küsivad meie käest, et nad enam ei kannata sellist olukorda välja, et kuna see streik toimub, Õed paljudes kohtades ei tööta veel täiskohaga ja just maarajoonides ja nende olukord on seal veel palju hullem, me veel otsustasime täna seda, et me jääme selle nõudmise juurde kindlasti 20 krooni tunnis. Viimane kokkulepe, mida me oleme sõlminud Eesti Haiglate Liiduga, oli 95. aastal oktoobrikuus ja kaks aastat oleme nüüd läbirääkimisi pidanud ligi kaks aastat selle 20 krooni osas. Ainsana Eestis suudab praegu õdedele 20 kroonist tunnitasu maksta Tallinna Mustamäe haigla. Tartu Maarjamõisa haiglas on õdede palk keskmiselt 15 krooni tunnis, maakonnahaiglates makstakse aga vaid üheksa kuni 10 krooni.", "role": "user" }, { "content": "Tartus loodi streigikomitee medõdede palgatõusu nõudmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit kutsub kodanikke kaasa mõtlema kahes valdkonnas esiteks ühenduse prioriteetide üle, olgu selleks siis näiteks võitlus kliimamuutustega või majandusprognoosid. Teiseks selle üle, kuidas peaks valima Euroopa parlamenti, kas üle euroopaliste valimisnimekirjadel võiks olla tulevikku ja kuidas peaks valima juhte Euroopa institutsioonidele. Kas esikandidaatide süsteemil võiks olla tulevikku? Mäletatavasti viimastel valimistel poliitilistel gruppidel esikandidaadid küll olid, aga komisjoni juhi ametisse nimetamisel viskasid riigijuhid selle süsteemi prügikasti. Ja komisjoni presidendiks tõusis Saksamaa kaitseminister Ursula von der Laien kes parlamendivalimistel valijatelt mingit mandaati ei olnud saanud. Selliste küsimuste arutamiseks on kavas hulgaliselt diskussioone üle kogu Euroopa. Lisaks sellele on võimalik sõna sekka öelda spetsiaalsel internetilehel ja komisjon on lubanud nendest järeldustest ka juhinduda. Raske on siiski näha, kuidas avalikud konsultatsioonid eduka lõpptulemuseni võiksid viia. Euroopa Komisjoni asepresident Dubravka Šuisa on optimistlik. Üle 50 protsendi kodanikest käis seekord maikuus Euroopa Parlamendi valimistel. Need kodanikud tahavad meile midagi öelda, nad tahavad kaasa rääkida. See on põhjus, miks meie tahame neid kuulata. See on rohkem kuulamise kui rääkimise harjutus. Ma usun, et kui me kuuleme, mida kodanikud soovivad, siis me püüame selle muuta konkreetseks poliitikaks ja võib-olla isegi mõneks seaduseks. Euroopa tuleviku konverents on kavas käivitada Euroopa päeval ehk üheksandal mail. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liit kutsub kodanikke arutlema ühenduse prioriteetide üle ja selle üle, kuidas peaks valima Euroopa parlamenti ja Euroopa institutsioonide juhte. Euroopa Komisjon on lubanud Euroopa tuleviku konverentsi nime kandva kaheaastase protsessi järeldused teoks teha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2011. aasta 22. juulil, pärast mitu kuud kestnud põhjalikke ettevalmistusi sättis Breivik autopommi plahvatama Oslo valitsuskvartalisse pomm plahvataski, tappes kaheksa inimest. Sel ajal oli Breivik juba teel 38 kilomeetri kaugusele Utoja saarele, kus parasjagu oli käimas Tööpartei noorte suvelaager, kus viibis ka palju väliskülalisi. Seal tappis Breivik 69 inimest, kellest enamik olid teismelised lapsed. Seejärel andis kurjategija end politsei kätte. Aasta hiljem mõisteti talle 21 aastane vanglakaristus koos klausliga, et kui ta karistusaja möödudes endiselt ühiskonna ohtlik on, võib teda kinni pidada ka kauem. Sedasorti klauslid on Norra kohtupraktikas ülimalt haruldased, mis näitab, kui tõsiseks õigussüsteem, aga ka ühiskond tervikuna breiviku juhtumit pidanud on. Vanglas veedetud aja jooksul on breivik hakkama saanud igasuguste kurioosumitega. Näiteks 2016. aastal, kui kohus arutas tema inimõiguste võimalikku rikkumist, tõstis ta kohtusaalis käe natsitervituseks. Selliste juhtumite põhjal pole sugugi imestada. Kunute sugulased ja ellu jäänud kuriteoohvrid ei taha Breiviku vabastamisest kuuldagi olles kindlad, et oma äärmuslikest vaadetest ja ka püüetest neid täide viia. Kohtualune taganenud ei ole. 2012. aasta kohtuprotsessi ajal Breivikut assisteerinud psühholoogi Randi Rosenkvisti sõnul ei ole breivikule ette näidata mingeid tõendeid, mis kohtule mõju võiksid avaldada. Rosenkvisti sõnul peaks ennetähtaegset vabastamist nõudev vang ilmutama mingisuguseidki kahetsuse märke ning ka arusaamist, miks tema korda saadetud teod enam kunagi korduda ei tohi. Breiviku puhul aga ei või täheldada ei ühte ega teist. Norra peaprokuröri Hulda Karlstoiteri sõnul pole mingit põhjust breivikut ennetähtaegselt vabastada. Prokuröri sõnul on Breivik endiselt ühiskonna ohtlik. Vastav hinnang põhineb muuhulgas vangla ja kriminaalhooldusameti dokumentide psühhiaatri hinnangul ja kinnipeetava enda ütlustel. Kuulamised kohtus peaksid kestma kolm päeva, kuid kohtuotsust ei ole oodata enne paari nädalat. Esimesel kohtupäeval peab peaprokurör sissejuhatava kõne. Seejärel on kohtu alusel võimalik enda kohta iseselgitusi jagada. Selle käigus küsitlevad teda nii prokurör kui ka kaitsja ning seejärel kutsutakse kohale juba ka tunnistajad. Teisel kohtupäeval peaks tunnistajapinki ilmuma ka kurikuulsa Rootsi natsiorganisatsiooni Põhjamaade vastupanuliikumine juht Per Ööberi.", "role": "user" }, { "content": "Massimõrvar on praeguseks ära kandnud 10 aastat oma 21 aastasest vanglakaristust ning praegu on tal esimene võimalus karistuse lühendamist taotleda. Paremäärmuslik terrorist ei ole kogu karistusaja jooksul ilmutanud mingeid kahetsuse märke, küll on ta mitmel korral oma tegudega kiidelnud ning lubanud tegevust jätkata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna ilmus maailma uus portaal www talendid koju. E mis võimaldab tööandjatel panna üles töökuulutusi ning välismaal resideerivatel eestlastel kandideerida töökohtadele tavalisest portaalist eraldab ki seda eelkõige nõue välismaisest töökogemusest. Uuringud näitavad, et üle poole aasta välismaal olles hägustub inimestel arusaam Eesti tööturust kuid uus portaal pole üksnes töökuulutused. See on katse luua püsiv kontakt kodumaast eemal õppivate või töötavate eestlastega. Kaubandus ja tööstuskoja direktor Siim Raie ütleb, et kõige aldimad uutele pakkumistele on kõrgkooli lõpetajad. Probleem siis, mida me püüame lahendada, selle portaaliga on teha pakkumine välismaal õppivatele ja ülikooli lõpetavatele inimestele, et nad peaksid silmas ülikooli lõpetamist. Ka võimalusi, mis on Eesti tööjõuturul. Ja meil on spetsialiste vaja, Eesti majandus areneb ja oluline osa sellest on suunatud ekspordile. Selleks, et me oleksime edukad eksportöörid, peavad meie ettevõtted ja organisatsioonid olema rahvusvahelised ja multikultuursed. Paraku on need väga monokultuursed ehk siis selleks, et sisse tuua rahvusvahelist kogemust, uusi võrgustike uusi kontakte on vaja siin nagu uusi inimesi. Väga tore, kui neil on ka mingi emotsionaalne side tagasipöördumise juures selle selle maaga, kuhu nad tagasi pöörduvad. Enne portaali käikulaskmist tegid selle neli autorit ära suure uurimistöö nii Eesti ettevõtjate kui välismaal viibivate eestimaalaste seas. Ja selle tulemusena võib öelda, et ettevõtjatel on vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele ning välismaal viibivatest inimestest on vaid üks kümnendik kindel, et nad Eestisse tagasi ei tule. Ise Inglismaalt tagasi pöördunud Pärtel Tomberg ütleb. Ei tasu karta, et välismaalt ei pöörduta tagasi, kuna siin ei saa nii palju raha. Tegelikult on võimalused Eestis suuremad, näiteks ettevõtlusega tegelemiseks. Ettevõtluse alustamiseks siinsed tingimused on suhteliselt head, sellepärast et väga lihtne on saada kontakti kõrgel tasemel. Kuigi see turg siin on väike, on see alustamiseks suurepärane. Ja kui sa võtad oma kasutusele kontakti just see suhtevõrgustik, mis on, räägi, mis loob ülikooli ajal ka välismaal, see on selle selle väikse, nagu siis madala kulukeskusega, suhteliselt heade tingimustega riigist on väga hea, on tegelikult juhtida rahvusvahelised ettevõtet. Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller kiidab uue portaali loomise igati heaks, kuid ütleb, et ei tasu ideed ka üle kiita. Tegelikult on sellealane tegevus kestnud Tartus viimased 15 aastat ja tagasi on toodud kümneid inimesi. Neid meetmeid, mille kaudu me andekaid inimesi ülikooli tagasi toome, koju toome, see nimekiri on väga-väga pikk, neid on kümneid, nii et see on tõesti vana meede ja selles suhtes on minul väga hea meel, et tegelikult Eesti ühiskond vaatab seda laiemalt ja ka teised soovivad võimekaid maailma näinud inimesi koju tuua. Siin ei ole mitte küsimus sellest, et keegi on väljas olnud ja on lihtsalt väljas olemise peale mingisuguse, nagu lisakraadi endale juurde saanud. Tegemist on inimestega, kes on tänu sellele väljas olemisele saanud väga palju juurde. Ta on näinud multikultuurseid keskkondi, ta on näinud teistsuguseid lähenemisi, ta oskab vaadata olemasolevale situatsioonile väljastpoolt paremini.", "role": "user" }, { "content": "Käivitati veebiportaal Talendid koju, et luua kontakt välismaal õppivate ja töötavate eestlastega ning vahendada neile kodumaiseid tööpakkumisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlaf Scholz, kellest saab ülehomme Saksamaa kantsler, oli Angela Merkeli ajal rahandusminister. Tema oli koroonaaja mitme miljardilise majandusaasta autor. Ta ütles täna esitlusel, et tema jaoks on väga oluline meeles pidada, et pandeemia pole kaugeltki läbi. Just sellepärast, ja ma ei saaks seda öelda kuidagi teisiti, loodab ilmselt suurem osa inimesi, et järgmine terviseminister oleks ekspert hea asjatundja ja et see oleks Karl Lauterach ja ongi tema. Karl autentse kõiki toetuse eest. Terviseministri koht on tähtis, me peame võitlema selle pandeemia vastu, mis võtab rohkem aega, kui paljud arvavad, aga me saame hakkama. Kesksel kohal on vaktsineerimine, aga see pole ainus tee, ütles Saksamaa järgmine terviseminister Karl Lauterbach. Saksamaa uueks kaitseministriks saab Kristiine Lambrecht, kes Merkeli ajal oli justiitsministri. Paljude jaoks oli minu määramine üllatus. Minu jaoks on see ennekõike tohutu usaldusavaldus, mille eest ma tänan, Olo Shalzi. Ühtlasi on see väljakutse ja need, kes mind tunnevad, teavad, et mulle meeldivad suured väljakutsed ja nii ma seda nimetamist ka näen, ütles Kristiine Lambrecht. Saksamaa siseministriks saab esimest korda naine Nancy fier, kelle kohta Olaf Scholz ütles, et temast saab väljapaistev siseminister. Praeguseks on teada veel saksa uue valitsuse ministrid. Asekantsleriks ja majandusministriks saab roheline Robert Hubek, rahandusministriks vabademokraat Kristian Lindner ja välisministriks roheline Annaleena. Tõenäoliselt homme kirjutatakse alla Saksa uue koalitsiooni leppele.", "role": "user" }, { "content": "Kolmapäeval peaks ametisse asuma Saksa uus valitsus, mille moodustavad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja vabad demokraadid. Liidukantsleriks saav Olaf Scholz esitles täna Berliinis sotsiaaldemokraatide ministrikandidaate.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10-le 1000-le ajutise kaitse saajale üks taseme kursuse läbiviimiseks on käimas 3,7 miljoni euro suurune riigihange. Kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman ütles, et oluline on arvestada ühiskonna võimekusega. Me ei tea, kui pikaks need inimesed siia jäävad, kes täna siia on tulnud, et loomulikult me tahaksime kohe pakkuda kõikidele nendele inimestele, kes siia jõudnud on, kuid kui me hindame neid nii-öelda võimalusi, mis meil tegelikkuses on, siis ma usun, et see 10000 piir võiks olla see, mis realistlikult võimalik kõik on ja me proovime hästi kiirkorras toetada ka tõesti kõiki neid inimesi, kes on valmis ja võimelised iseseisvalt keelt õppima ja siin me oleme ka siis appi võtnud erinevad mentorid, et kindlasti me tahaks pakkuda rohkematele, aga see on riigi võimekus. Keeleõppe eest vastutab integratsiooni sihtasutus. Sihtasutuse nõustamisteenuse valdkonna juht Kätlin Kõverik jätkab. Keeleõpe tegelikult eeldab ikkagi püsivat Eestisse jäämist, olles ise kohtunud nende inimestega, väga paljud veel mõtlevad, mis saab neist edasi. Nad ei ole ka teinud seda otsust, et nad isegi sügisel võib-olla veel Eestis on, et kõik sõltub ju ka palju sellest, mis Ukrainas iga päev juhtub. Nii et hetkel tõesti on see 10000 ja eks siis vaatab edasi, kui see osa on tehtud. Iseseisvalt õppijatele on integratsiooni sihtasutus loonud toetusvõimalusi, selgitab Kätlin Kõverik. Saab ka pöörduda meie nõustajate poole, helistades tasuta telefonil 804 üheksa ja küsida sealtkaudu nõu ja tuge, et milliseid keskkondi valida, millist taset valida, kuidas üldse alustada eesti keele õppimisega ja siis iga nädal tõepoolest koguneb üle veebi, et sobib väga erinevates piirkondades asuvatele inimestele kord nädalas, õpetaja toel saab grupp kokku ja saab see ise ja nii-öelda rääkida oma rõõmudest ja muredest ja kaasa arvatud need konkreetsed küsimused. Nii Kätlin Kõverik Integratsiooni sihtasutusest kui kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman märkisid, et oluline on juba mõelda ka järgmistele sammudele. Piret Hartman kinnitas, et valitsusele tehakse ettepanek eraldada eesti keele õppeks täiendavaid vahendeid. Senine põhimõte on olnud. Me ei võta neid keeleõppe kohti ka olemasolevate sihtrühmade arvelt. Et meil täna on juba Eestis teisest rahvusest inimesi, kes vajavad samuti keeleõpet, me ei taha neilt ära võtta, pakkuda siis Ukraina põgenikele, praegu me oleme siis taotlemas ka lisaressursse järgmiseks aastaks, et meil oleks ka võimalik neile, kes siia jäävad, pakkuda järgmisi tasemeid juurde.", "role": "user" }, { "content": "Eesti on alates veebruari lõpust vastu võtnud üle 38 000 Ukraina sõjapõgeniku. Riik pakub eesti keele algtaseme kursuseid 10 000 täiskasvanud sõjapõgenikule. Juulis alustavad 1400 esimest õppijat, kuid aktiivselt on kasutuses ka iseseisva e-õppe platvormid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaotlused jätkata vene õppekeelega gümnaasiumides üksnes venekeelse õppetööga esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogud 15 gümnaasiumi osas hoolekogude ettepanekul tänavu kevadel. Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et ministeeriumi esindajad on olukorda hoolikalt uurinud, kohtunud nii koolide, juhtkondade, hoolekogude, kooliõpilaste kui lastevanemate esindajatega ning võttis olukorra kokku nii. Tänasel päeval on mul küll kindlustunne väita, et need koolid on võimelised ja ettevalmistanud selleks üleminekuks, mis algas siis juba esimesel septembril ja peaks lõppema kolme aasta pärast. Kui need noored, kes gümnaasiumis alustasid, lõpetavad gümnaasiumi siis juba 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Et lisaks nendele kohtumistele on koolidele eraldatud ka ligi pool miljonit eurot täiendavat raha õpetajate palkamiseks, õppevahendite baasi uuendamiseks ja nii edasi, nii et ma arvan, et see sisuline kindlustunne on tänaseks olemas. See selgitab ka seda, miks valitsus seda otsust varem vastu ei võtnud. See oli konkreetselt koolide kohta, kuid haridusminister lisas olukorda laiemalt, kommenteerides. Avalikkuses on ette heidetud, et see on vene kooli lõpp Eestis, see on eksitav ja pahatahtlik. Vene koolid jätkavad ka pärast tänast otsust nii, et kõik lapsevanemad ja lapsed saavad, kui nende eelistuseks on alustada esimest klassi vene keeles, kaasa võtta asbuka ja minna venekeelsesse kooli või kaasa võtta aabitsa, minna eestikeelsesse kooli. Ka selline valik on olemas, nii et valikuvabadus omandada venekeelsel elanikkonnal põhiharidus vene keeles jääb, tahaksin öelda, et etteheiteid just nagu oleks tänane otsus, põhiseaduse vastane ei ole asjakohane, on eksitav ja võib-olla isegi pahatahtlik. Päris kindlasti ei taotle see minu paremat arusaamist pidi hariduslik eesmärk. Peaminister Andrus Ansip ütles omalt poolt, uuringud kinnitavad noored inimesed, kes hakkavad kuutekümmet protsenti ainetest eesti keeles õppima, toetavad seda päris tugevalt seda eestikeelsele õppele üleminekut ja kõige väiksem on toetus nende hulgas, keda see temaatika praktiliselt ei puuduta. Ehk siis mitte lastevanemate, vaid hoopis vanemaealiste hulgas on toetus kõige kesisem. Kommenteerides tänast valitsuse otsust, ütles riigikogu liige, endine Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin, et see tõukab Narvat venekeelse erakooli loomise suunas.", "role": "user" }, { "content": "Vabariigi Valitsus otsustas, et kümme Tallinna ja viis Narva vene õppekeelega gümnaasiumi ei saa eestikeelsele aineõppele üleminekul erandit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigil on alates mai algusest käes ettevõtjatelt annetusena saadud 50000 antikehade kiirtesti, mis aeguvad septembri algul. Neid soovib valitsus kasutada näiteks lennujaamades ja sadamates, lisaks soovitakse neid näha ka apteekides. Terviseameti juht Merike Jürilo ütleb, et neid teste pole aga võimalik kasutusse võtta, sest Euroopa Liidu ravimiamet pole nende kasutuseks luba andnud. Jah, no selles mõttes ootus on loomulikult valitsuse liikmetele, et terviseamet võimalikult kiiresti ja jõuliselt siin oleks tegutsenud. Kuid siinkohal tuleb öelda, et terviseamet ei ole asutus, kes saaks välja anda meditsiiniseadmele vajalikku sertifikaati. Välisminister Urmas Reinsalu ütleb aga, et testid, mida inimene saab kodus ise teha, on Euroopa turul olemas. On küll teil on vale andmed, tähendab küsimus sellest, et kas kiirteste vere, nii-öelda näpuvere kiirtestid usaldusväärsuse tasemega, mis on, oli seal üle 80 90 protsendi tasemel, et need niisugused kiirtestid on olemas, neid on tegelikult terviseameti uuringutes on läbi testitud. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juht Martin Kadai kinnitab aga samuti, et usaldusväärseid teste praegu Euroopa turul pole. Koduseks kasutamiseks, kui inimesed saaksid ise apteegist siis osta ja näpuotsa verest näiteks siis tuvastada endale antikehasid, et selliseid teste ei ole täna Euroopa Liidu turul veel lubatud, nende usaldusväärsus on suure küsimärgiga, et, et alati selliste kiirtestide puhul ongi see see usaldusväärsuse ja spetsiifilises või tundlikkuse küsimus üks üks kõige olulisemaid küsimusi, sest noh, kui ütleme, see usaldusväärsus jääb ikkagi oluliselt või, või märkimisväärselt alla 80 protsendi, siis sellise usaldusväärsusega testi kasutamine ei oma nagu väga suurt mõtet, et kui inimene saab testiga teada, et ta on positiivne, aga, aga 50 protsenti on ikka tõenäoliselt ta ei ole positiivne või vastupidi, ta on negatiivne ja 50 protsenti on tõenäoliselt ta ei ole negatiivne, siis see ei ole ka nagu sellisel testimisel väga sügavat mõtet. Ka sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et selliseid lubatud kiirteste, mida kodus kasutada saaks, müügil ei ole. Kõik nii-öelda kiirtestid on mõeldud professionaalse tervishoiutöötaja poolt kasutamiseks tervishoiuamet koostöös sotsiaalministeeriumi koostöös Covid 19 teadusnõukojaga tegelikult on ju tegelenud just nimelt nende kiirtestide hindamisega Euroopa Liidu turul on suurusjärgus 100 erinevat antikehe kiirtesti ja samamoodi on ka siis nii-öelda näpuotsa veenivereteste nagu öeldud, need kõik on professionaalseks kasutuseks ehk tervisetöötaja on see inimene, kes peab testi läbi viima, kes peab seda hindama. Tihtipeale näiteks need konkreetsed testid on pakendatud mitmekümne kaupa. Nendega ei ole kaasas ka vee verevõtmiseks vajalik neid aparaate ehk et testi ei olegi võimalik inimesel kodus ka parima tahtmise jooksul korral kasutada ja õigesti tõlgendada. Reinsalu ütles, et olemasolevad antikehade kiirtestid aga siiski ära kasutatakse. Otsus oli valitsusel see, et, et kindlasti tuleb leida neile rakendus, mis on riigi käsutuses ja kindlasti tuleb tagada varu ka tulevikuks.", "role": "user" }, { "content": "Mõned valitsuse ministrid tahavad müügil näha antikehade kiirteste, et rohkem inimesi saaks kontrollida, kas nad on viirusesse nakatunud olnud. Terviseameti sõnul pole see aga võimalik, sest Euroopas pole ühelgi kiirtestil vajalikku sertifikaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni kokkuliitmisest on räägitud juba mitu aastat. Riigikogu arutas seda esimest korda 2018. aasta novembris ja lükkas keskkonnaministeeriumi ettepaneku tagasi. Läinud aasta jaanuarist tulid sama mõttega välja mõned toona koalitsiooni kuulunud parlamendisaadikud. Taas kord jõudis ühendamis plaan kolmanda lugemiseni ja taaskord oli parlament sellele vastu. Nüüd on keskkonnaminister Rene Kokk vana mõtte üles soojendanud ning veel sel aastal võib oodata kolmandat ühendamiskatset. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütleb, et maailm muutub üha kiiremini. Ühest küljest on meie ühiskond sellisele tasemele juba arenenud, et teatakse, mis on ühe riigiasutuse roll üldiselt, eks ole, ja kuidas ta peaks toimima ja seetõttu ei ole vaja seadusega väga täpselt neid asju ette kirjutada, ehk siis vajadus ongi sellise paindlikkuse järgi. Kai Härmand toob näite, et tarbijakaitseameti ja tehnilise järelevalveameti liitmiseks pidi muutma viitekümmet viite seadust veel väljatöötamiskavatsuse tasemel. Mõte seaks ministeeriumide ja riigiasutuste loomise valitsuse ülesandeks. Seaduses pakutakse välja siis need kriteeriumid, mille alusel moodustatakse ministeeriumid ja riigiasutused ja siis see konkreetne ministeeriumi moodustamine või ka ameti moodustamine. See toimub siis kas valitsuse määruse või valitsuse korraldusega. Küsimust, kes peaks moodustama ministeeriumi, on pikalt arutanud ka õigusteadlased põhiseaduse 2012. aasta kommenteeritud väljaandes leiti, et ministeeriumide, nende valitsemisalad tuleks sätestada seaduses. Viis aastat hiljem uues kommenteeritud väljaandes oli seisukoht muutunud ja üsna sarnane justiitsministeeriumi plaanile. Ekspertide hinnangul võiks riigikogu paika panna näiteks ministeeriumide suurima lubatud arvu või nõuda mõne konkreetse küsimusega tegeleva ministeeriumi olemasolu. Aga iga üksiku ministeeriumi loomise võiks jätta valitsuse kanda. Kai Härman rõhutab, et seadusemuudatuse mõte ei ole riigikogu rolli pisendada. Pigem soovitakse ikka halduskoormust vähendada. Ja teisest küljest jääb riigikogule alati see roll, et ta määratleb eriseadustes või valdkondlikes seadustes need funktsioonid, mida riik peab täitma. Justiitsministeeriumis kirjutatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse on tegelikult veel pisut kogukam, muuhulgas seakse ametist lahkuvale ministrile aastase tegutsemispiirangu. Kui minister on lahkunud ministriametist, et ta siis ühe aasta jooksul ei saaks asuda tööle sellise eraõigusliku juriidilise isiku juurde, mille tegevust ta siis vahetult kontrollis või mille nii-öelda tegutsemisvaldkonda ta siis vahetult reguleeris.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsministeerium soovib anda seadusemuudatusega ministeeriumide ja riigiasutuste moodustamise valitsuse pädevusse. Praegu nõuab uue ministeeriumi või riigiasutuse moodustamine Riigikogu otsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva haigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul on personali nappus piirilinna haiglas alati terav olnud, kuid hulluks muutus olukord koroonaviiruse tulekuga. Ühelt poolt oli vaja avada uusi Covid osakondi, teisalt hakkasid haigestuma arstid ja medõed. Praeguseks on Narva appihüüet kuulda võetud ja esimesed abilised haiglasse saabunud. Oleme saanud tudengeid üle 10, see arv kogu aeg muutub ja kogu aeg ta suureneb. Õnneks. Praeguseks on üle 10 töölepingu sõlmitud. Peamiselt on need õe tudengid. Tervishoiu kõrgkoolist, aga on ka kaks arstitudengid, kes selle tõttu, et nad on teise kursuse ja kolmanda kursuse tudengid. Nad ei saa töötada abiarstidena, nad töötavad ka õe tasemel. Nüüd on selline lootus, et kui esmaspäevast ülikooli lähevad distantsõppele. Me loodame, et meie poole pöördub ka vanema kursuse tudeng, keda me saaksime juba kasutada abiarstidena. Nii et kutsume veel pöörduma meie poole tulema appi Narva haiglale. Narva haiglas on praegu kaks Covid osakonda, 33 haigega ja üks 20 kohaline Covid. Osakond avatakse tuleval nädalal, kui kiiresti võiks see haigetega täituda, oleneb sellest, kui hoolsalt narvakad piirangutest kinni peavad, jätkab Pille Letjuka. Pühad pikad pühad, kas me oleme kodus, kas me võtame uut aastat vastu pereringis või lähme sõpradega kuskil koguneme, sellest sõltub mina isiklikult, kardan jaanuari esimest poolt, siis kui tulemused hakkavad ennast näitama. Kuidas pühad on möödunud, kui see inkubatsiooniperiood hakkab mööduma, kui hakkab see haigestumine? Kui palju see paneb raskustesse Narva haigla? Narva haigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul vajaks nad Covid osakondadesse kiiresti vähemalt kahte arsti, kui tõdesid 20 kuni 30, kuna Covid osakondade personalivajadus on tavaosakondadest palju suurem. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva haiglas avatavasse covid-osakonda on hädasti arste ja õdesid vaja. Narva haiglale on appi tulnud üle kümne arstitudengi, kuid vajadus on mitu korda suurem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas eluendusega tekkis mingeid tõsiseid probleeme, näiteks tehnilisi? Tõsiseid probleeme ei tekkinud. Ma nimetan neid tehnilisteks viperusteks ja sellised tehnilised viperused nii massilise esmakordse kasutamise kontekstis on iga programmi puhull normaalsed. Jaanuarikuu jooksul me mitmel päeval tavaliselt õhtuti poole 11 paiku, kui tegime korra väikese pausi, võtsime programmi maha ja panime siis täiendusi ja parandusi peale. Mis valdkonnas te neid parandusi tegite? Erinevad väga erinevad, no näiteks kuu keskel panime ühe panga juurde, see on siis noortepank ja nende autoriseerimislahenduse teiste pankade pangalinkide kõrvale. Täna on teine veebruar, 16. veebruaril hakkavad käima rahvaloendajad nende juures, kes ennast ise ei loendanud. Siin on täpselt kaks nädalat, mida statistikaamet see kaks nädalat teeb. See kaks nädalat on vajalikud andmekorrastustöödeks, et see tähendab e-loendatud arvestamist praegu nende andmete korrastamist ja loendajatele töönimekirjade ettevalmistamist, see on päris suur ja massiivne töö. Te olete teatanud, et esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldati esmaspäeval, kuuendal veebruaril. Mis andmed need on, mis te saate avaldada? Me saame täpsustada e-loendusel lõpetatud isikuankeetide arvu eelseisvatel päevadel, me püüame kiiresti saavutada niisuguse olukorra, kus me oleme tuplikaadid, elimineerinud duplikaadid on siis mitu korda eeluendatud isikud. Täpselt samamoodi. Me täpsustame ka niisugust arvu ja kontrollime üle, et kui palju me peame veeloendatute praegusele numbrile juurde liitma. Need on need juhtumid, kus isik on küll loendatud, kuid leibkonna tervikkomplekt jäi loendamata või tähendab jäi kinnitamata. Sellised juhtumid. Seni avaldatud e-loendatud arvus on kõik olnud pidevalt arvesse võtmata. Kui te leiate nüüd, et keegi, kes on ennast e-loendanud, et tema andmetes on sedavõrd palju puudujääke, et rahvaloendaja peab ta juurde uuesti minema, kas niisugune võimalus on ka olemas ja kuidas te sel juhul toimite? Selline võimalus on kaheldamatult olemas, aga sellisel juhul seal peavad olema tõesti sellised suured puudujäägid, et noh, et ma toon siin näiteks, et vabatekstilisele väljale e-ankeedis, kus küsiti ametit, On vähesel määral mõned inimesed pannud kirja selliseid tegevusi või ameteid, mis on ilmselgelt viitavad nalja tegemisele. Need peaksid olema vähesed juhtumid, kus loendaja peab e-loendamatud juurde tagasi minema.", "role": "user" }, { "content": "Lõppes kuu aega kestnud e-rahvaloendus. Esialgsetel andmetel olid e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 814 848 inimese kohta, mis on 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister ütles, et tänasele päevale eelnes kaks aastat arutelu väga paljude inimeste osavõtul. Antud arengukava seab tervikuks kõigi valdkondade strateegilise planeerimise ja ka nende rahastamise. Arengukava seab viis võrdväärsed strateegiliste sihti. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Eesti ühiskonnale hooliv, koostöömeelne ja avatud. Eesti on kõigi vajadusi arvestab turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimkeskne riik. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri elujõu suurendamisel ning demokraatliku ja turvalise riigi edendamisel ei ole meil mõistlik nendest sihtidest mööda vaadata. Nagu öeldud, viiakse see kõik ellu eri valdkondade arengukavade kaudu. Siiski nii küsimuste voorus kui hiljem arutelus tõusis pidevalt üles küsimus, kas dokument on liiga üldsõnaline või mitte ja kas me ei näe mitte vastuolu kaugete ja lähieesmärkide vahel. Reformierakondlane Kaja Kallas. Tahetakse rääkida aastast 2035, aga tegelikkuses ei suudeta isegi rääkida ühest aastast ehk siis rääkimata sellest, et me räägime riigieelarve strateegiast, mis on nelja aasta peale. Selle kohta ütleb peaminister, et täiesti võimatu prognoosida, mis tuleb nelja aasta pärast, aga, aga 2035.-st aastast tahaks rääkida. Nüüd strateegia riigi strateegia peaks tähendama seda, et sul on kandev visioon, millele vastavad kõik otsused. Aga jällegi, kui me vaatame sõnu ja vaatame tegusid, siis need asjad kuidagi kokku omavahel ei lähe. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut täiendas. Et see katus võimaldaks meil teha tegelikult palju rohkem kui see, mis meil praegu on kirjas eelarves või, või teistes olulistes dokumentides ja me peaksime seda paremini ära kasutama. Ja teine asi, et see, kui me vaatame koalitsioonilepingut ja Eesti 2035 ja mõtleme, et kumb kumma karikatuur on, see on eraldi küsimus, aga selline suur strateegia hakkab tööle ainult siis, kui seda kõik päriselt kasutavad. Aga lõpu Jüri Ratase vastus igihaljale teemale põlevkivi tootmise lõpetamisest. Ta rõhutas, et meie eesmärk on säästev areng. Säästva arengu eesmärgid ei ole ainult keskkonnavaldkonnas. Säästva arengu eesmärgid on ka majandusvaldkonnas ja sotsiaalvaldkonnas minu meelest nii palju, kui mind on õpetatud säästva arengu teemadel. On see, et nendes kolmes valdkonnas tuleb leida ühisosa, tuleb leida tasakaal, mis on looduses hästi oluline. Ka siin on hästi oluline, et ma arvan, et see sõnum on eeskätt see, et me ei saa kedagi jätta maha ainult sellepärast, et me võtame näiteks säästva arengu printsiipides ühe poole või ühe printsiibi, siis see mäng ei ole aus.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas andis Riigikogule üle pikaajalise arengustrateegia \"Eesti 2035\". Ühtlasi tegi peaminister poliitilise avalduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Jürgen Ligi põhjendas vanemapensioni kolmanda etapi edasilükkamist muude rahaliste kulutuste kandes kohe müksuga sotside põhilise taotluse pihta. Seda edasilükkamist eelkõige tuleb vaadata tervikuna koos lastetoetuse tõusuga, mis riigikogus siin hiljuti heaks kiideti. Ilma katteallikate. Ligi rääkis veel tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest ja muudest küsimustest, jõudes järelduseni Kogu seda koormust eelarve välja ei kannataks, mistõttu tegime valiku sotsiaalselt tõhusamate kulude kasuks. Perepoliitiliselt on kahtlemata õige toetada lastega peresid siis, kui kui lapsi kasvatatakse, mitte tagantjärele kauges tulevikus. Valitsuse otsus siduda eelnõu usaldushääletusega võttis eelnõule 1000 muudatusettepanekut esitanud opositsiooniliselt Isamaa ja Res Publica liidult võimaluse eelnõu arutelu vaheaegade ja hääletust ga venitada. Niisiis taandus kõik küsimuste ja sõnavõttude tasemele, mida IRL kasutas üsna aktiivselt. Näide Urmas Reinsalult. Vanemapension ei ole mitte mingi kingitus riigi poolt vaid see on väärtus, otsustus, mille põhimõte on üks ema lastega kodus oldud aja eest ei tohi saada väiksemat pensioni. IRL-i seisukoht vanemapensioni ideed välja pakkudes oli lihtne ja selge. See on väärtus, otsustus, et võrdsustada lapsevanemate töö laste kasvatamisel. Nendega, kes sellel ajal, kui lapsevanem oli lapsega kodus või kelle üldine staar on väiksem, saaksid kompensatsiooni. Reinsalu sõnul on see otsus üldse kättemaks IRL-ile selle valimislubaduse eest, aga tegelikult makstakse ju kätte 226-le 1000 pensionärile. Helir-Valdor Seeder jätkas. Praegu luuakse pretsedenti, mitte pretsedenti ainult selle kaudu, et vähendatakse pensioni, mis on esmakordne taasiseseisvunud Eesti riigis vaid luuakse pretsedent, kus valitsuse vahetusega tühistatakse eelmise valitsuskoalitsiooni ajal seadustatud pensionid. Ja see on väga halva poliitilise kultuuri näide. Ega peale IRL-i esindajate saalis täna keegi selle küsimuse arutamisel eriti kaasa ei löönudki. Hääletamine andis tulemuseks 56 häält, eelnõu poolt 30. IRL-i saadikud ja saalis viibivad keskerakondlased vastu. Valitsust on usaldatud, eelnõu on vastu võetud, aga see ei olnud sugugi istungjärgu lõpp. Tegelikult vaieldi näiteks aktsiisi muutmise teemadel isegi pikemalt. Aga seda eelnõud veel täna vastu ei võetud, oli alles teine lugemine.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu erakorraline istungjärk võttis vastu eelnõu, mille valitsus oli sidunud usaldushääletusega ja mis lükkas edasi vanemapensioni rakendamise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja meditsiininõuniku Anthony Fautzi sõnul on tõenäoline, et koroonaviiruse uus tüvi Omikron on juba USA-sse jõudnud. Me ei ole seda veel tuvastanud, aga see on võimalik, kui levib sellise ülekantavusega viirus ja juba on tuvastatud reisimisega seotud juhtumeid Iisraelis, Belgias ja teistes kohtades. Kaheksa Aafrika riigi reisijad ei saa alates homsest USAsse siseneda. Nende seas on Lõuna-Aafrika Botsmana ja simbabe kodanikud. Valge maja ei välista, et tulevikus võidakse reisipiiranguid veelgi karmistada. USA asepresident Kamala Harris. Me võtame päev korraga, aga oleme praegu teinud, mis on meie arvates vajalik. Rahvaterviseametnike kinnitusel on nüüd kõige olulisem välja selgitada, kas oomikroni tüvega nakatunud inimesed põevad haigust hullemini ja mida see tähendab vaktsiinide tõhususele. California ülikooli meditsiini professor Piderin Hong. Uue tüve ogavalk on muteerunud umbes 30. kohas ja umbes 10 mutatsiooni on oga valgu osas, mis aitab viirusel rakule kinnituda. See võib muuta ogavalgu kinnitumise tugevamaks või välimuse piisavalt erinevaks, nii et vaktsiini või loomuliku immuunsuse antikehad ei tunne seda ära. Texase laste haigla vaktsiini arenduskeskuse arst Peter hots. Ükskõik kui murettekitavad on nogavalgu mutatsioonid, siis kõige olulisem on teada saada, kui kiiresti see levib ja kas see suudab konkureerida delta tüvega. See lävi on päris kõrge. Houtsi sõnul saavad teadlased uue tüve kohta rohkem informatsiooni anda paari nädala pärast. Faizer ja Moderna on andnud märku, et nad suudavad vajadusel kiiresti oma vaktsiini kohandada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Alates homsest ei saa kaheksa Aafrika riigi kodanikud USA-sse reisida, sest ameeriklased üritavad takistada koroonaviiruse uue tüve Omikroni levikut. Lähiajal võidakse reisipiiranguid veelgi karmistada. Samal ajal üritavad teadlased uue tüve kohta rohkem teada saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa valib täna riigiduuma 450 saadikut, neist 225 valitakse parteide nimekirjade alusel ja 225 ühemandaadilistes valimisringkondades. Nähtav on muidugi olnud põhiliselt valimisvõitlus parteide vahel või õieti see, et võitlust kui sellist ei ole ka olnud. Kommentaatorite sõnul on need kõige igavamad valimised, mida üldse on nähtud võimupartei Jedinaja Rasija Ühtne Venemaa, siis keda toetab ka president Vladimir Putin loobus teledebattidest põhjendusega, et meie ei tee sõnu meie eest, räägivad teod. Seega omistatakse endale kõik positiivne, mis Venemaal on tehtud. See omakorda koondab opositsiooni päris seni nägematuteks ühendusteks. Nii on bloki roodina, mida peetakse siis üheks elina ja Rossija nii-öelda siirdeks, mis peab kommunistidelt hääli ära võtma trampinud teledebattides. Nii kommunistid liberaalid Jubaisi ja Javlinski näol. Kui liberaaldemokraadid ehk Šivinovski. Tulles nüüd tagasi tänase päeva statistika juurde siis on ette valmistatud 224 miljonit valimispõlvet änni 74000 valimisjaoskonna tarbeks. Ja riigiduuma 450-le kohale on üle 5000 kandidaadi 23 parteist ja blokist. Valimised loetakse toimunuks, kui osaleb üle 25 protsendi valijatest. Moskvas, kus valitakse ka linnapea, käib igal juhul laus, agitatsioon ühistranspordis, trollitrammi bussijuhtidele on jaotatud tuhandeid kassette, millelt loetakse siis valimisinfot ja kutset valima tulla. President Putin on juba valimas käinud. Sealsamas valimis jaoskonnas oli ka meie vaatleja Marko Mihkelson võib-olla tema muljeid hiljem. Aga Putini fenomen ja käitumine ning kujunev või kujunenud isikukultus on muidugi omaette teema. Kui rääkida intriigist, siis on see nüüd selles, millised ikkagi tulevad protsendid, kas Ühtne Venemaa saab rohkem kohti kui neil praegu on, ehk siis üle 30 või ka 40 protsendi. Kas nende toetajaks peetud ja samal ajal fašistideks tituleeritud voodina pääseb üle viie protsendi, koguvad kommunistid või liberaaldemokraadid või ega juhuslikult omavahel traditsiooniliselt mitte kokku leppinud demokraadid, Jabloko või parempoolsete jõudude liit hoopis välja ei jää. Seda kõike kuuleme õhtul. Uku Toom, Eesti raadio, Moskva. Moskvas tuletasid täna valimisi meelde üksnes paar pataljoni sõdureid, keda nägin tänaval vastu marssimas, ilmselt nad tulid valimiselt, muidu on meeleolu ja ilm ühtlaselt hall, muutusi ei loodeta ja ei oodata. Moskva ja Venemaa on oma keskvõimu saanud, aga Putin on juba küllalt kaua võimul olnud ja mingeid muutusi ei ole olnud. Argimeeleolu on selline, et nagunii võidab valitsuspartei siia ühtne Venemaa. Küsimus on selles, kui suurelt või kui ta niisama ei võida, siis pannakse võitma, ehk nagu öeldakse, tähtis pole see, kes hääletab. Tähtis on see, kes hääli loeb. Siin ma ei räägi mingeid omi seisukohti, vaid tsiteerin ajakirjandust. Aga esitan sellise küsimuse. Kas on võimalik, et midagi ära tehakse ka Jaak Allikule? On üks vaatleja siin valimistel. Minu arvates häältelugemisega ei juhtu küll midagi, siin on rahvusvahelisi vaatlejaid 1200, peale selle kivi jaoskonda on erinevate parteide vaatlejaid ja süsteem näeb nii välja, et iga pületaja tuleb häälega lugeda taha, kelle poolt ollakse, nii et aga siin on probleem selles, et ikkagi valitsev partei nii-öelda Putini partei on väga tugeva administratiivressursiga nimekirjadesse kuuluvad väga palju kuberneri ministrid, linnapea, kes ei kavatsegi riigiduumasse minna, noh, see häältetoomis mehhanism on ju meile ka teada. Ja nende ülekaal on ilmne tulemused, ma arvan, see Ühtne Venemaa võidab üsna suurelt, kogu huvi on nüüd selles, kas nad saavad absoluutse enamuse parlamendis, tähendab 300 kohta 450. mis annab võimaluse ka konstitutsiooni muuta. Mina ennustan, et seda nad vast siiski ei saa, aga eks me siis näeme ja lähen varsti siis vaatama, kuidas neid hääli loetakse. Moskva lähedasealasti linna. Valimisaktiivsus on esialgsete prognooside kohaselt madalam kui neli aastat tagasi. Hoolimata sellest, et üldiselt inimesed eriti palju valima ei lähe, püüdsid 20 30 inimest tungida tänapäeval Moskvas keskvalimiskomisjoni ruumides ja protestiga, miks neid valida ei raske, nad olid sisse sõitnud ja ilma dokumentideta. See on üks uudiseid Moskvas, põhiuudis on tegelikult see, et Putini labradori koer tõi öösel kaheksa kutsikat. Ärkas presidendipaar hommikul vara ja tuli ka vara valima. Hääli hakatakse lugema siis tunni aja pärast. Selge on see, et Jelina ja Rossija võidab. Et kommunistlik partei kogub palju hääli, et liberaaldemokraadid eesotsas Šerinovskiga saavad parlamenti sisse ja üldiselt hoitakse pöialt, et parempoolsete jõudude liit ja Jabloko demokraadid siis alla viie protsendi ei kukuks. Et päris kahtlastest tegelastest koosnev roodina seda viit protsenti ei ületaks. Aga seda kõike me kuuleme, näeme üsna varsti. Uku toom. Aas. Demokraadid on nagu veidi nukrad, sellepärast et kuigi kogu Venemaa pealt on praegu tulnud neli-viis protsenti tulemusi ja see on ju põhiline Kaug-Ida, siis siiski midagi on ka loetud siit kuskilt Kesk-Venemaalt ja Moskvastki ja näiteks praegu Moskvas edestab isegi liberaaldemokraatlik partei nii parempoolselt jõudude liitu kui ablokod. Kuigi Moskva on ju alati selline demokraatide tugipunkt olnud. Ja roodina, mis on selline kommunistidest lahku löönud seltskond, mida küll tituleeritakse fašistideks küll natsionaalsotsialistideks, küll pruunsärklasteks on hetkel kaheksa protsendi peal, nii et seltskond on noh, kuidagi veidi ärevil ja kommenteeritakse, et väga palju on protestihääletajaid ehk kui varem olid, nagu need protestihääletajad hääletasid liberaaldemokraatide ehk siis erinovski poolt, siis praegu on Roodina seesama nende poolt hääletavad need, kes nagu on, kõigi vastu ja kokkuvõttes on see hääletajate seltskond hetkel juba kuskil 20 25 protsenti ehk pea neljandik, kes nagu ei tea mida teha ja siis lihtsalt otsustavad, et annan hääle nendele, kes kõigi vastu on. Nii et hetkel käib päris suur arutelu, aga veidikene on asjad segased, veidikene on inimesed nukrad, isegi need, kes ei ole väga vasakpoolsed, ei tahaks, et selline riigi duuma tuleb, nagu on praegune seis, sellepärast et praeguse hetkeseisuga ei pääsekski demokraadid üldse sisse.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa Riigiduuma valimistest - Uku Toom.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis täpselt juhtus, vajab kindlasti veel selgitamist. Kas presidendi paar on oma lastelastele varem selgitanud tööruumide ja ja isiklike ruumide erinevust? Ma ei oska sellistele küsimustele vastata, sest ei ole nii täpselt nagu üksikasjades presidendi ja tema abikaasa suhtlus lastelastega, nagu jälginud Aga kuidas sellised asjad võimalikud saavad olla, lossis peaks olema 24 tundi ju valve, et kas on alatine ligipääs siis presidendi tööruumidele ka asjasse täiesti mitte puutuvatel isikutel, nagu antud juhul oli? Presidendi kantseleis on 24 tundi valve ja seal on turvarežiimid. Miks sellel puhul ei reageeritud? Küll ja sugugi ei ole kindel, et kõik see, mis praegu ajakirjanduses on nagu välja pakutud, on ka tegelikult aset leidnud. Millised need kõige kahtlust äratavamad asjaolud praegu on, mis ei pruugi tõele vastata? No kõigepealt, nii palju, kui mina olen pilte näinud, siis need on kõik tehtud presidendi residentsis, tema erakorteri poole peal. Üks pilt päris kindlasti on Eesti ajalehtedes täna ilmunud, kus keegi noormees seisab keset koosolekutesaali ja see kindlasti on ju kantselei poole peal, mitte mitte eluruumide korteri poole peal. Kui me räägime nüüd samast pildist, siis see ruum on ka tegelikult siiski ühendatud presidendi korteriga, mida kasutatakse küll presidendi esindusfunktsioonide täitmiseks. Kes sellisel juhul peaks vastutama nüüd selle eest, kui ikkagi tööruumides on alaealised viibinud ja rohkem kui üks kord näiteks. Ja millised sanktsioonid võivad siis oodata seda isikut, kes vastutab? Kõigepealt? Ma usun, et kindlasti on olemas inimesed, kes nendele küsimustele juba täna vastuseid otsivad ja ma usun, et me saame nendele vastused. Kas siiski on see võimalik või võib see kõne alla tulla presidendi kantseleis, et presidendi, lastelastele või teistele perekonnaliikmetele, kes otseselt presidendi institutsiooni töösse ei puutu pannakse võib-olla piirangud peale, et nad ei saa liikuda kantselei ruumide piires, siis? Sellele ei saa vastata jah ega ei, siin tuleb lihtsalt öelda, et ei ole mõtet sündmustest ette tormata. Neid asju on vaja lihtsalt arutada. Kas president on oma lastega olnud ühenduses lastelastega? See jutt on presidendi perekonnas räägitud kindlasti juba ära, sellepärast et see ei ole presidendi ja tema abikaasa jaoks ei eilse ega tänase päeva teema. Nii et tegelikult oli presidendipaari ja kantselei sellest varem teadlik, et sellised peod on seal toimunud. No kas nüüd just kõigis sellistes üksikasjades, mis on praegu avalikkuse ette jõudnud, aga põhimõtteliselt siin on presidendil kuigi palju olnud sellest varem oma lastelastega juttu, noh, ütleme nüüd, viimasel ajal on see teema olnud presidendi jaoks üleval alates sellest, kui pealtnägija oma saatelõigud salvestas ja ka meie poole pöördus Kas peate muidu seda võimalikuks, et tegemist võib olla sellise poliitilise rünnakuga president Arnold Rüütli vastu ajal, kui presidendivalimiste kampaania hakkab hoogu sisse saama Eestis eeloleval suvel? Seda ei saa välistada.", "role": "user" }, { "content": "Presidendi avalike suhete nõunik Eero Raun pidudest Kadriorus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänapäeval jääb igast digikeskkonnas tehtud tegevusest maha andmejälg, mida nende andmetega teha võib ja saab, sõltub paljuski ühiskonnas tegutsevatest andmeekspertidest või nagu ütleb Tartu Ülikooli värske doktor maris Männiste andmepioneeridest. Pioneer olemine ei pruugi tähendada seda, et nad saavad millelegi esimesena ligi, vaid see on pigem seotud selle mõtteviisiga, et nad näevad nendes andmetes võimalust ja nad on valmis nende andmetega eksperimenteerima ja neil on huvi nende kaudu mingisugust siis väärtust ühiskonnas luua. Oma äsja kaitstud doktoritöös rääkis Männiste Eesti andmeekspertidega ja leidis, et suurandmeid nähakse vahendina paremaks valitsemiseks. Näiteks ütlesid eksperdid, et andmete abil saavad riigiasutused pakkuda tõhusamaid teenuseid ja sisukamaid uuringuid. Otsese kasumi teenimise asemel huvitab Eesti eksperte eeskätt andmete abil loodab väärtus. See väärtuse loomine võib tähendada seda, et need eksperdid pakuvad paremaid lahendusi, kui see klient esialgu on tulnud. Klient näiteks tuleb, ütleb, et Ta tahaks, et organisatsioon teeks mingisuguse küsitluse, küsiks, et mida inimesed millestki arvavad ja see andmeekspert näiteks pakub, et on olemas tegelikult mingid andmed kogutud erinevates andmebaasides. Neid liites on võimalik jõuda mingisuguste analüüsideni, mis aitavad võib-olla paremini mõista. Männiste uuris oma töös ka teadlasi kui andmeeksperte. Ta leidis, et kuigi sotsiaalteadlased on juba 10 aastat suurandmeid oma uuringutes kasutanud, eelistavad nad eeskätt Twitteri andmeid. Erinevalt Facebookis on Twitteri Manniste sõnul ise oma andmete kasutamist soodustanud. Ehk et sellel eraettevõttel, kelle käes on need andmed, on päris suur võim selles osas, et kes andmetele ligi pääseb ja mida ta nende andmetega teha saab, tegelikult teadlased, kes soovivad selle kaudu uurida mingisuguseid ühiskondlikke protsesse. Alati ei saa seda teha, sest nad lihtsalt ei saa ligipääsu. Veel selgus, et andmeekspertide tegevust on raskendanud Euroopa Liidu üksikisiku õigusi kaitsev määrus. Samas ei pruugi määrus inimeste olukorda tegelikult parandada. Näiteks peavad veebilehed tavainimest tema andmete kogumise kohta teavitama, kuid Männiste kahtleb, kas pelgalt kasutustingimustega nõustumine üksikisiku andmeid kaitseb.", "role": "user" }, { "content": "Eesti andmeühiskond sõltub paljuski kohalikest andmeekspertidest, kes näevad andmetes pigem võimalusi kui kasumiallikat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKell on 17 Eesti raadio uudised. Stuudios on seoses päevakaja 35. aastapäevaga omaaegsed tegijad. Sel tunnil Toivo Makk. President ei kinnita Peeter Oleskit rahvastikuministriks. Eesti delegatsioon eesotsas peaminister Mart Laariga sõidab Viini Euroopa nõukogu liikmesmaade riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisele. Venemaa konstitutsiooni kohtu esimees astus tagasi. Õigusest ja oskusest olla eakas. Sellel teemal räägiti täna meie sotsiaalministeeriumis. Härra raadio tungib ida suunas ja päevakaja tegijad ning külalised kogunevad praegu raadioteatris. Ilm öösel tootab tulla küllalt soe kuni 10 kraadi. Sõnumitega Eestist. Vabariigi president Lennart Meri jätab kinnitamata Peeter Oleski kandidatuuri portfellita rahvastikuministri kohale, teatas Belin essile presidendi pressiesindaja Enn eesmaa. Peaminister Mart Laar kohtus täna selles küsimuses ka president Meriga, kuid lahendust probleemile ei leitud. Ametlik teade presidendi otsuse kohta peaks tulema pärastlõunal. Presidendi kantselei ülema poolt peaministrile täna saadetud kirjas öeldakse, et Oleskit pole vabariigi presidendile esitletud. BNSi andmetel on oleski nimetamata jätmise taga ka teisi põhjusi, mida ei eesmaa ega Pruuli ei kommenteerinud. Riigikogu aseesimees Tunne Kelam ütles BNS-ile, et talle on presidendi otsus üllatus. Kellamäe vestles teisipäeval presidendi nõunikuga ning jutuajamisest ei jäänud mulje, et, et oleskit ei võidaks kohale kinnitada. Endisest Eesti kirjandusmuuseumi direktorist Peeter Oleskist oleks saanud Mart Laari valitsuse 15. minister. Ministri ülesandeks jäänuks migratsiooni ja kodakondsusameti töö juhtimine. Kuigi oleski esitas ERSB, pole ta selle erakonna liige. Koalitsiooninõukogu andis oma heakskiidu Oleski kandidatuurile juba mõni aeg tagasi. Uue valitsuse liikme määramine ERSB poolt tuli päevakorrale pärast Hain Rebase lahkumist kaitseministri kohalt. Rebase kohale asus senine portfellita minister Jüri Luik. Homme hommikul sõidab Eesti delegatsioon eesotsas peaminister Mart Laari ka viini, kus kaheksandast ühiksanda oktoobrini peetakse Euroopa nõukogu liikmesmaade riigipeade ja peaministrite tippkohtumine. Eesti delegatsiooni kuuluvad veel välisministeeriumi kantsler Alar Olium, Eesti esindaja Euroopa nõukogus, Kristiina Ojuland, peaministri sekretäriaadi juhataja Riina Varts, aupeakonsul Austrias Henn Jüri Uibopuu ja diplomaatiline asjur Austrias Sven Jürgenson. Viini tippkohtumine on esimene Euroopa nõukogu liikmesriikide juhtide kohtumine. Sellest võtavad osa ka Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee, mitte liikmesriikide esindajad, sealhulgas Venemaa välisminister Andrei Koserev. Viini tippkohtumisele esitatud Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee soovituses kajastub ka nõudmine arutada vene vägede Eestist ja Lätist väljaviimise küsimusi. See oli BNS-i uudis. Edasi välismaalt. Venemaa 13. Liikmelise konstitutsiooni kohtu esimees Valeri Zorkin astus täna tagasi, teatab BNS. Tema kohuseid asus ajutiselt täitma kohtu senine aseesimees Nikolai Vitruk. Seni pole teada, kas sorkinil on kavas jätkata tegevust kohturea liikmena. 50 aastane endine õigusteaduskonnaor Markin juhtis konstitutsioonikohtu tööd alates selle organi loomisest 1991. aastal. Esialgu hoidis konstitutsioonikohus erapooletut joont, kuid tänavusest kevadest alates hoidsid Zorkin ja enamik kohtunikke Venemaa võimuvõitluses avalikult Boriss Jeltsini vastaste poolele. 21. septembril kuulutas konstitutsiooni kohus häältega üheksa neli Jeltsini otsuse parlamendi laialisaatmise kohta ebaseaduslikuks. Aseesimees vitruk oli üks neljast vastu hääletanud kohtunikust. Täna kohtusid Kairos Iisraeli peaminister Isakrabin ja tema endine vihaseim poliitiline vastane, Palestiina vabastusorganisatsiooni liider ja serarafat. Rabini poliitilise nõuniku eitan Haberi sõnul on esimese kohtumise eesmärk alustada tööd Washingtonis alla kirjutatud rahulepingu elluviimisel. Selle lepinguga nähti ette palestiinlastele osalise omavalitsuse andmine Gaza sektoris ja erikos. Hommikul võttis Kairosse saabunud Rabini vastu Egiptuse peaminister. Rabin ja ravit kohtusid kõigepealt president Josni Mubarakiga, seejärel aga jäeti endised poliitilised vastased omaette. Olukord Iisraeli kontrolli all olevatel Palestiina aladel on viimastel nädalatel pingestunud. Palestiina äärmuslased on toime pannud mitu rünnakut juudisoost elanike vastu. Esmaspäevase pommiplahvatuse tagajärjel sai vigastada 30 iisraellast. Iisraeli armee on okupeeritud aladel läbi viinud operatsioon Palestiina radikaalide vastu, mis omakorda tekitab raevu palestiinlastes. Ameerika Ühendriikide kongressi enamus kiitis president Bill Clintoni esmaspäevase otsuse saata Somaaliasse lisavägesid heaks, kuid samas kutsus esile ka mõne kongressi liikme terava kriitika, edastab BayNes. Nädala lõpul sai Somaalias surma 12 ja haavata 78 Ameerika sõdurit. Presidendi korralduse kohaselt saadeti teisipäeval George as asuvast sõjaväebaasist teele jalaväge ja rasketehnikat, et Somaalias viibivat väekontingenti toetada. Vabariiklaste esindaja, senaator John McCain avaldas arvamust, et nälgivate somaallaste aita, mine ja poliitilise süsteemi taastamine maal peaks jääma ÜRO ülesandeks. President Klinr tton aga toonitas, et praegu pole õige aeg sõjaväeoperatsioone Somaalias lõpetada. Ta rõhutas, et kui somaallaste kätte vangi langenud Ameerika sõjaväelasi peaks halvasti koheldama reageerib USA sellele vajalikul viisil. Nüüd tähelepanu eakamad kuulajad spetsiaalselt teile, vahendab Jaak Lehtmets. Tänavune aasta on ÜRO ja Euroopa ühenduse poolt kuulutatud vanurite aastaks. Sel puhul toimus sotsiaalministeeriumis teaduslik praktiline seminar. Õigus vananeda ja oskus olla vana. Oma avasõnas mainis sotsiaalminister Marju Lauristin. Oskus olla vana, mis siis on seotud just selle inimliku poolega rohkem siis just psühholoogilise moraalse inimesest, endast võrsuva poolega vanadusprobleemides. Et jällegi tasakaalustada neid lähenemisi, mis seni on domineerinud, kus on väga palju olnud juttu riigist, ühiskonnast, seadusandlusest, finantsist ja nii edasi, sest kõik need vahendid on ikkagi millegi teenistuses ja see, mille teenistuses on, peaks just olema seesama õigus olla väärikalt vana. Riigikogu liige Raul üksvärav. Selleks võtmesõnaks ütleksin, see on üleolek paljudest asjadest üle vaatamine ja mitte sugugi pahas mõttes sest see ea grupp on näinud oma paljude aastate jooksul nii mõndagi. Ja meie ajastul eriti. Rahvastikuteadlane Kalev Katus, te esinesite teemal vananemine Euroopas, millisel positsioonil on Eesti, kui nüüd vaadata rahvastiku vanuse seisukohalt? Eesti on vana rahvastikuga riik, ta on ühe viie-kuue kõige vanema rahvastikuga Euroopa riikide hulgas ja võib-olla kvantitatiivselt ei tule see välja ainult kahel põhjusel, sellepärast et meil on olnud väga suur sisseränne ja sisse ränne ikka noor rahvastik. Niisiis kogu elanikkonda nagu polegi nii väga vana, aga kui me võtame ainult põlisrahva, siis on see üsna vana. Ja teine põhjus, et meie keskmine eluiga on madal. Kuid ta on üks vanemaid Euroopa rahvaid ning Ida-Euroopas kõige vanem. Veel räägiti vanureist Eestis ja vanuri abist vanurist ja ta eluasemest. Põnev oli muidugi majandusteadlase Johannes Kütise ettekanne toimetulekukunst. No eks seda tahaks vist igaüks meist õppida. Täna räägitakse siin vanu reist, aga saalis on väga palju noori inimesi. Sotsiaalministeeriumi teabenõunik Tõnu Ots. Siia oleme kutsunud eelkõige need inimesed, kes praegu või tulevikus eakate inimestega tegemist teevad. Need on siis sotsiaaltöötaja igalt poolt maakondadest, isegi valdadest, linnadest. Väga palju on meil saalis praegu tudengeid kes õpivad täiesti uut eriala sotsiaaltööd ja ilmselt saab nende tulevaseks elukutseks tegelemine vanadega ja on ka pedagoogikakooli ja lausa keskkooli õpilasi kes nüüd uutes tingimustes spetsialiseeruvad ühele või teisele sotsiaaltöö alal. Jälle telegrammi stiilis. Seto kolmas kongress algab laupäeval, üheksandal oktoobril Värskas. Teabetoimkonna liige Reet Tobre ütles etal, et eile lõppes saadikute delegeerimine värska. Kongressil osaleb 125 delegaati. Ettekannetega esinevad seto seltsi ja ühenduse Petserimaa liikmed Aare Hõrn, Reet Tobre, Rein Lillak, Paul Hagu, Ain Sarv ja teised. Eto kolmanda kongressi saadikute registreerimine algab Värska kultuurimajas reedel, kaheksandal oktoobril ja jätkub laupäeva hommikul. Kell kaheksa toimub Värska kirikus jumalateenistus, kongress avatakse kell 10 laupäeva õhtul kell 18 15 toimub samas pressikonverents seto kolmanda kongressi puhul korraldatakse Värska sanatooriumis pidulik õhtu. Esimene kongress toimus 1921. aastal, teine 1930. aastal. Aktsiaselts hommikulehe juhatuse esimees Peet Meter Raidla lükkas aktsiaselts Maagi juhatuse liikme Marek Strandbergi süüdistused kõlvatus konkurentsis tagasi. Strandberg ütles teisipäeval BNS-ile, et tema arvates on hommikuleht Erastamisagentuuri kohtusse andnud vaid oma turuseisu parandamiseks. Seetõttu oli Strandbergi arvates tegu kõlvatu konkurentsiga. Raidla sõnul pole sellisteks süüdistusteks mingisugust alust. Hommikuleht peab ebaeetiliseks ning populistlikuks juriidilist väitlust ajakirjanduse veergudel ajal, mille asja arutamine on võetud kohtumenetlusse, rääkimata osaliste halvustamisest, ütles Raidla. Ja jätkab Ott kool Rakverest. Ajakirjanduse vabadusest räägib see, et suure riigiraadio kõrval Eesti raadio kõrval on edu saavutanud mõningad lokaalraadiod ehk kohalikud raadiod. Ja üsna suurel territooriumil on kuulda Rakveres asuv Rakveres saateid tegev Viru ärritaamiraadio. See on aktsiaselts ringettevõte juhataja härra Sulev kool jõudis tagasi Ida-Virumaalt, kus oli väga kena kokkulepe. Me kohtusime Ida-Viru maavanema härra Maritsaga ja me leppisime selles kokku, et tema omal initsiatiivil leiab koha pealt ettevõtjaid, kes on nõus õla alla panema meie raadio laiendamisele. Asi on nimelt selles, et praegu Rakverest kostab Rakvere raadio kui niisugune siiski veel praegu üsna Rakvere keskne, kostab välja juba jõhvi ja ja oleks täiesti patu asi nüüd jätta Ida-Virumaa kuulajaskond ilma kohalikust teades. Meie mõte on siis säärane, et laieneda ka Ida-Virumaale, kusjuures siis kavas on püsti panna sinna, kui seadus lubab ja ülemused Tallinnas lubavad sinna teine saatja, mis esialgu oleks sajavatine saatja. Ja nii me saaksime hakata programme vahendama. Uudis jõuaks Kohtla-Järvelt siia Rakveresse, Rakveres mängitakse põhiprogramm kokku. Aga samal ajal Rakvere programmist vabal ajal oleks siis töös kohalik toimetus kohaliku saatjaga. Nii et, et ma näen selliseid perspektiive Virumaa ringhäälingu sünnis. Mille poolest on lokaalraadiod praegu vajalikud? Lokaalraadiod on vajalikud siiski jah, ikka kohaliku teabe levitamiseks ja kuna Virumaa küllaltki suur, siis peab olema need teabe levitajad ka rohkem kui üks. Või siis juhul peab olema hästi suure kohalik Vilu, raadio. Küsimus on lihtsalt on selles, kuidas seda eesmärki saavutada, millist teed pidi sinna jõuda, milles see leviku ulatus? Kuulda on teda isegi Järvamaal ja teisel pool ka Sillamäel. Õnneks on Virumaa selline suur ja lame laud ja meie oma oma saatja, istume siis Sal vinni veetornis küllalt kõrge künka otsas, Vinni on üks kõrgemaid kohti üldse Virumaal. Järelikult siin sõltub lihtsalt pinnavormist ja, ja laine leviku alast, sest ultralühilaine on ju selline sirge nagu joonlaud ja, ja ega ta iga kõverduse taha ei paindu. Sulev kool täna oleks ehk niisugune väike repliik öelda selle kohta, et oma raadioalast tegevust alustasid sina ju ka päevakajale tööga üsna üsna mitu aastat tagasi. Ja oli selline au sinu karmi käe all töötada ja need aastad seal päevakaja toimetuses kõrvalt tegemisest need andsid esimese impulsi ja kasu oli tingimata ikka päevakavast oli kasu, sealt hakkas kõik pihta. Lääne-Euroopa kohal paikneb ulatuslik madalrõhuala, mis laieneb Baltimaadeni. Eestis jääb madalrõhuala idaserva, kus püsib soe ilm. Eestis on homme oodata valdavalt pilves ilma, öösel ja hommikul on uduvinet, mitmel pool on udu. Puhub kagutuul neli kuni kuus, saartel seitse kuni 12 meetrit sekundis. Öösel on sooja kuus kuni 10 kraadi. Homme päeval on paiguti uduvine või udu, õhtupoole sajab kohati hoovihma. Sooja on üheksa kuni 14 kraadi. Reedel ja laupäeval on peamiselt sademeteta ilm. Mereilmateade Soome lahel puhub kagutuul kuus kuni 11 meetrit sekundis. Läänemere põhjaosas, saarte piirkonnas ja Muhu väinades on kagutuule kiirus seitse kuni 12, Liivi lahel viis kuni 10 meetrit sekundis. Kõikjal on uduvine või udu. Päeval sajab kohati hoovihma. Nähtavus on kaks kuni neli kilomeetrit, udus 200 kuni 500 meetrit. Laine kõrgus merel üks kuni kaks meetrit, lahtedes 0,7 kuni poolteist meetrit. Sooja on öösel kaheksa kuni 10, päeval 10 kuni 13 kraadi. Peipsil puhub lõuna ja kagutuul neli kuni kaheksa meetrit sekundis, kõikjal on uduvine või udu. Nähtavus kaks kuni neli kilomeetrit, udus 200 kuni 500 meetrit. Laine kõrgus pool kuni 0,8 meetrit. Öösel on sooja kuus kuni kaheksa, päeval üheksa kuni 11 kraadi. Nüüd diktor Urve Koni annab oma koha stuudiolaua taga Riina Eentalule minu omaaegsele ja praegusele kolleegide, kes jõudis just raadioteatris üles mikrofoni ette. Seal on päris mõnus meeleolu praegu raadioteatris on meie endised päevakaja tegijad ja mõned ka praegustest praegused teevad veel tänaseid saateid ja, ja oma raadiomaja kolleege. Laval on Peeter Sauli orkester, kes annab natukese aja pärast kontserdi. Äsja jäi kõnet pidama meie peatoimetaja Jüri Raudsepp kes annab kätte aumärgid ja meened meie Päevakaja kunagistele peatoimetajatele. Ja elevust tekitas muuseas see signatuur, mis ma ei tea, kas see on esimene see, mis veel 60. aastal kõlas. See oli niisugune ülevalt pateetilises pidulik roilis. Niisugune meeleolu jäi sinna valitseda. Sina oled tänast taastoimetajatega teinud lühilühiintervjuu uudistesaate lõpus. Ma olen ajaga üle sõitnud, ei oska enam arvestada, kui kaua aega pole toimetanud, kas jätame ära või küsid midagi? Küsin, mida sina oled jätnud päevakajasse, ma tean. Ma tean, miks ma seda küsin. Ma olen seda korra öelnud jah, et päevakajasse on minust jäänud minu parimad aastad ja suurem osa soengust. Aga nüüd ma tean, mis sa edasi tahad küsida, mida ma olen saanud sealt ja ma olen saanud tuttavaks sadade tuhandete inimeste ja olukordadega, mis on huvitavad õpetlikud ja teevad inimest targemaks. Ja sellepärast ma ei taha veel raadiost ära minna. Aitäh tulemast.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raadio pikemad uudistesaated 6. oktoobril 1993 \"Päevakaja\" 35. sünnipäeval. Uudised kell 17. Jaak Lehtmets teeb reportaaži seminarilt \"Oskus olla vana\", kus kõnelevad sotsiaalminister Marju Lauristin ja Riigikogu liige Raoul Üksvärav. Ott Kool usutleb Viru Raadio juhti Sulev Kooli selle kohaliku raadio laienemise puhul Ida-Virumaale. Saatejuht Toivo Makk (kunagine \"Päevakaja\" toimetuse töötaja). Saate alguses on täistunnipiiksud ja saade algab ning lõppeb kujundusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusminister Liina Kersna sõnul on nakatumiste üldnumbrid rekordilised ja suurimad kasvud just koolilaste seas. Võrreldes eelmise nädalaga on tõus kuni 190 protsenti ja suurimad kolded on Harjumaa ning Tartumaa koolides Tartus. Seejuures on olukord kriitiline. Täna hommikul koolijuhtidega kohtudes, kus oli ka terviseameti esindajad, juures arutasime, et, et tõenäoliselt peavad vähemalt osad Tartu koolid minema ka viieks päevaks distantsile, et nakkusahelad katkestada. Samas kui vaadata teisi piirkondi, siis eelmine nädal noh näiteks Saaremaal oli alla 20 nakatunu Valgamaal ka alla 20 teistes piirkondades tundub, et olukord on rahulikum. Haridus ja teadusministeeriumile teadaolevalt on osaliselt distantsõppele üle läinud viis kooli, nende seas on parksepa nõo Kiili ja Kambja koolid. Kersna hinnangul kuuleme distantsõppele üleminekust peagi ilmselt ka Tartus. Ministeerium on hetkel koolidele ära tarninud viimase hanke, kõik testid. Me ütlesime kohe, et kaks esimest nädalat peaks testima kogu kooliperet kaks korda ja statistikast me näeme, et enamus koole seda ka täpselt niimoodi tegi ja, ja kui nüüd edaspidi testida üks kord nädalas, siis test arvutuste järgi peaks jaguma 23. veebruarini. Täna me teame seda, et osad koolid ütlevad, et neil on juba testid otsas. Ju nendes koolides on siis ka rohkem testitud ja oleme nii koolidele kui koolipidajatele öelnud väga selgelt, et kui riigi poolt soovitatud testimist strateegias tehakse muudatusi ja teste jääb puudu siis kool ja kohalik omavalitsus peavad tagama, et neid teste koolidel oleks. Ja järgmisest nädalast muutub ka kooli lihtsustatud karantiini kord et pärast kontakti haigega viienda päeva hommikul saab koolilaps teha kodus kiirtesti ja kui see kiirtesti tulemus on negatiivne, saab laps minna uuesti kooli. Kersna lisas, et uued andmed käesoleva nädala testimiste kohta tulevad täna õhtul ja suure tõenäosusega on positiivseid tulemusi rohkem.", "role": "user" }, { "content": "Suurimad koroonaviiruse nakkuskolded on Harju- ja Tartumaa koolides. Viis Eesti kooli on hetkel osaliselt distantsõppele läinud, kõige kriitilisem olukord on praegu Harju- ja Tartumaal ning eelkõige Tartu linnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseamet ei ole seni andmekaitse tõttu koolidega jaganud nakatunud õpilaste nimesid, see tähendab, et nakatunu lähikontaktseteks määratakse kogu klass. Haridusministri nõunik Mario Kadastik ütleb, et nüüd hakkab terviseamet seda infot jagama. Koolile edastatakse, kes on positiivne ja lähikontaktsed, peab tuvastama kool. Me mõistame, et see on lisakoormus koolile, mida neil varasemalt pole olnud. Meie nagu eesmärk oleks siiski võimalikult täpselt saata testima neid, kes on päriselt lähikontaktsed, kuidas seda saavutada, on nüüd tõepoolest kooli autonoomia, ka see, kas nad saadavad klassikaupa, jääb neile alles endiselt, samas noh, me oleme näinud, et klassikaupa saatmisel ainult neli kuni kuus protsenti on päriselt positiivsed, ehk siis tegelikult see on niisugune ületestimine mõttetu. Kadastik lisab, et lähikontaktseks peaks määrama vaid nakatunuga kahe meetri kaugusel või lähemal 15 minutit veetnud inimese. Meie soovitus oleks, et sel perioodil mõelda natukene läbi see õpetamise formaat kasvõi selle alusel, et kes, kellega, kus istub, et see võiks olla niimoodi, et need lapsed istuvad nagu süsteemsemalt ühtemoodi baarides enam-vähem sama asetusega terve päeva siis on ka lihtsam tuvastada, kes selle lapse ümbruses olid. Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Õpik ütleb, et klassikaaslaste vaheline kontakt on nii tihe, et eristada, kes kelle lähedal mingil ajal oli, ei ole võimalik. Kui suruda jah, õpilane konkreetselt pinki ja hakata talle edasi andma ainult loengut ja, ja töövihikut siis tõepoolest saab ütelda, et Juku oli esimeses pingis ja mari oli viimases ja nad pole omavahel kokku puutunud, aga, aga see viib meid tagasi aega, kus me kujutamegi omale ette koolitööd, kus kõik istusid, käed ilusasti lauale, asetatult ja kuulasid suu ammuli õpetajat. Aga kui me räägime siin ikkagi aktiivsetest tundidest ja õppimisest, noh siis see kõik ei toimi. Miks ülesanne antakse koolidele, selgitab terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma. Koolil endal on tegelikult kõige parem arusaamine sellest, kuidas lapsed koolimajas liiguvad kes viibivad ühes klassis, kes vahetavad klasse kes on viibinud kuskil aktusel või moesowl või huviringis ja kui kool ka seda mõistab. Ta peab teadma seda, kus tema lapsed liiguvad, siis see aitab ka koolil paremini oma tööd korraldada niimoodi, et et, et tekiks see arusaamine, et lapsed peaksid püsima oma klassi piires, et ei tekiks klassidevahelisi koldeid, et see nakkus ei leviks üle kooli laiali. Kui koolijuhid helistavad testida kõiki nakatunu klassikaaslasi ei muutu, kes koolides lähikontaktseteks määratakse?", "role": "user" }, { "content": "Praegu määrab Terviseamet kõik nakatanu klassikaaslased lähikontaktseteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti idufirmadele on aasta alanud erakordselt edukalt, esimese 27 päevaga on kiirelt kasvavad tehnoloogiaettevõtted saanud juba ligi 800 miljoni euro jagu investeeringuid. Juba praegu on see 80 protsenti kogu eelmise aasta investeeringute mahust. Lõviosa moodustab Bolti saadud rekordrahastus 628 miljonit eurot, millele järgnesid suurematest summadest 50 miljonit eurot starshipi robotkulleritele ja 89 miljonit eurot Verifi isiku tuvastamise teenusele. Verifist sai tänu suurinvesteeringule ükssarvik ehk miljardi dollarise väärtusega ettevõte. Me näeme, et see turg, kus me oleme, on väga suur, arvestades, et inimesed kasutavad juba meie teenust vähemalt 10 korda aastas. Kas on siis selleks finantsteenuste kasutamine, notariaalsete tehingute kinnitamine või erinevad muud krüptovaluutad ja uuemad virtuaalmaailmad, kus on väga tähtis inimese päris identiteet, seega 100 miljoni investeering praegu aitab perifil liikuda 1000 viiesajakordsele kasvule kiiremini, edasi. Kui eelmine aasta oli kiire kasvuga, siis see aasta on alanud turgudel heitlikult. Kui keerulised olud tähendavad üldjuhul suure riskiga investeeringute ärajätmist või edasilükkamist, siis praegu seda näha ei ole. Nii märgib SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov. Näe, seda tegelikult, kui aktiivne on olnud eraisiku tasandil kinnisvaraturg, mis on, mis on teinud kinnisvarahinnad, siis ikkagi inimesed otsivad oma rahale mingit paigutust. Samamoodi on ka ettevõtted, et, et selles mõttes, et nüüd, et arvata, et nüüd midagi aeglustu ma ütlen, kui see majandus läheb nii, nagu ta läheb siis ma ei ole hetkel tunda, et mingi aeglustumine toimuks. Riskikapitali fondidesse jõuavad tururaputused viitega, mistõttu lähiaastatel sealse raha hulk ei vähene, räägib riskikapitali fondi karma Vengers asutaja Margus Uudam. Ta pigem tekib inertsiga, selleks tekivad kõigepealt läänes suured finantsotsused, kus kapitali jaotajad ütlevad, et riskikapitali varaklassi paneme vähem raha ja sealt edasi läheb fondidel fondi tõstmine raskemaks ja sealt edasi läheb idufirmadel siis raha tõstmine oma kasvu jaoks raskemaks. Et kui jätta nüüd välja need sellised lühiajalised šokid, siis ma arvan, et et kui majandus võtab riskantsema suuna pikemaajalisemalt siis siis see ikkagi võib olla aasta kahe-kolme perspektiivis, kui, kui võib minna keerulisemaks.", "role": "user" }, { "content": "Alanud aasta on toonud sadu miljoneid eurosid Eesti kasvuettevõtetele. Muutlikud majandusolud võivad aga investeeringuid kasvuettevõtetesse vähendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2016.-st aastast toimiv film Estonia hallatava välisinvesteeringute tagasimaksesüsteem filmi valdkonnas loodi eelkõige selleks, et tuua Eestisse rohkem valdkonnaga seotud välisinvesteeringuid ning luua võimalusi kohalikele spetsialistidetele rahvusvahelistes projektides osalemiseks. Asjaosalised tunnistavad, et süsteem on hakanud hästi tööle isegi nii hästi, et kahe miljoni euro suurune summa aastas tagasimaksete tegemiseks on nii väike, et hakkab valdkonna arengut pidurdama, räägib Eesti filmitööstuse klastri esindaja Ivo Felt. On tegelikult oht, et kogu see aastatega üles ehitatud olukord või selles mõttes hea olukord on katkemas ja eks ka usaldus kaob, kui meil ei ole siit midagi nagu pakkuda on üsna kriitiline me praegu ikkagi ütleme, projekt ära iga nädal või ütleme nii, et me ei saa, et me peame saama enne selguse majja, kas see asi on võimalik enne, kui me saame öelda oma partneritele, et jah, tulge filmima siia. Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla ütleb, et möödunud aasta lõpus oli näha, et tagasimaksetaotluste summa ületab olemasolevaid võimalusi. Ja täna on siis rida projekte, kes ootab sellesse projekti kaasamist, meil on nende nii-öelda tagasimaksevajadus oleks 3,4 miljonit eurot ja ja, ja nende projektide raames või nende tulemusel tehtakse Eestis kulutusi mahus ligi 12 miljonit eurot. Filmiprojekte, millel on täna tagasimaksetaotlus sisse antud, kuid pole katet, on Taanis, Soomest, Kreekast, Ühendkuningriigist ja USAst kokku seitse. Vähemalt kahel suurprojektil on taotlus ettevalmistatud, kuid veel sisse andmata. Siim Rohtla sõnul taotleb kultuuriministeerium erakorraliselt lisaraha. Kultuuriministeerium esitas juba eelmisel nädalal valitsusele ka ettepaneku erakorraliselt ühekordselt suurendada seda film Estonia programmi mahtu ehk siis kahelt miljonilt eurolt 5,4 miljoni euroni. Taotluse saatus peaks selguma lähema kuu jooksul. Praegu valitsuse prioriteete vaadates ei ole muidugi selge, millal see kultuuriministri ettepanek valitsusse arutlusele jõuda võiks. Kõige varem võib see juhtuda sel neljapäeval, aga loodetavasti mitte hiljem, kui lähima kuu aja jooksul. Filmitootjad rõhutavad, et tegemist ei ole otseselt toetusfondiga, sest isegi kui Eesti maksab osa siin tehtud kuludest tagasi, jääb piltlikult öeldes 100-st eurost 70 ikkagi Eesti majandusse. Küsisin Ivo Feltilt, missugust pikemaajalist lahendust nemad näevad? Minu arvamus siin on küll see, et siin ei peakski mingit lage olema, et see peaks olema täiesti vaba. Nii palju, kui tuleb neid taotlusi, nii palju tuleb ka neid tagasimakseid ja tegelikult miskis mõttes ju me ise reguleerimine selle asja ära, et ega me siis üleenda varju ei hüppa. Me saame teha täpselt nii palju tööd, kui me suudame ja jaksame nende inimestega, kes meil siin on.", "role": "user" }, { "content": "Pärast koroona-aastaid taas elavnenud filmitootmine on suurendanud välistegijate huvi Eesti vastu niivõrd, et senine kahe miljoni suurune tagasimakse eelarve on viie miljoniga lõhki. Et investeeringuid Eestis hoida, taotleb Kultuuriministeerium Eesti filmitootjate palvel eelarvest lisaraha, et katta väliskapitalil põhineva filmitootmise tagasimaksesüsteemi ehk cash-rebate summa selleks aastaks. Mis saab pikemas vaates, ei julge praegu keegi pakkuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTeenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni TaLo juhatuse esimehe Ago Tuulingu sõnul peeti enne palgaläbirääkimiste avamist nõu Euroopa ametiühingute konföderatsiooniga, et kas koroonakriisist tingitud maksulaekumiste languse oludes on üldse eetiline palgalisa küsida ja leiti, et on Ago Tuuling. Väärtusliku tööst õiglase tasu küsimine on otstarbekas nendele, kes on tööle jäänud, kes töötavad ja kes annavad endast parimat ja tihtilugu nii-elda, mitme inimese eest töötavad. Me oleme seda meelt, et selle töötasu tõusuga ei tohi juhtuda olukord, kus öeldakse, et töötasu tõusu saate siis, kui te olete nõus kedagi koondama, et see positsioon on meil välistatud. Talo on sihiks võtnud pea 15 protsendilise palgatõusu, nii näiteks võiks riigieelarvest palka saavate kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär alates tulevast aastast tõusta 1300-lt 1493 euroni. Sama alammäära soovitakse kõrgema kutsetasemega laste ja noortetreeneritele ning töötajatel, kelle brutopalk juba ületab leppega saavutatava alammäära võiks töötasu kasvada vähemalt 12 protsendi võrra, jätkab Ago Tuuling. Me alati teeme ka sellised väikesed taustauuringud enne läbirääkimiste algust ja ütleme niimoodi, et see number, mis me sinna nüüd kirjutasime, see on nii-öelda vaikselt läbi räägitud kultuuriministeeriumi endise ministriga ja ka uue ministriga, selle nagu venitaks välja ja seda ka põhjusel, et et kaks aastat töötas olema, ei tõstetud meil. TALO ettepanekul peaks palga alammäär tõusma ka omavalitsuste kultuuritöötajatel, näiteks huvikoolide pedagoogidel ja nende töötasu peaks olema võrdsustatud põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasude tasemega. Seda on aga Ago Tuulingu hinnangul keeruline saavutada. See on tõsine probleem, kuigi me alati noh, esitame nõude, et ka kobamate liit tuleks läbirääkija laua taha volitustega, et siis saab ka nendele taotleda riigieelarvest mitte otse, aga ühesõnaga tasandusfondi ja mille iganes kaudu ka teatud vahendid. Linnade ja valdade liidu tegevjuhi Veiko Luhalaidi sõnul pole läbirääkimiste kutse nendeni veel jõudnud, kuid liidu esindajad tuleksid läbirääkimistele pigem vaatlejatena huviga kuulama, sest palgaläbirääkimiste pidamiseks pole omavalitsused liidule volitusi andnud. Talo juhatuse esimehe Ago Tuulingu arvates võiks palga läbirääkimised alata mai algul. Enim on lootust palgatõusule riigieelarvest palka saavatel kultuuritöötajatel, neid on üle 4000. Omavalitsuste 5000-st kultuuritöötajast võivad Ago Tuulingu hinnangul palgatõusule loota umbes kolmandik.", "role": "user" }, { "content": "TALO taotleb kultuuritöötajatele 15-protsendilist palgatõusu. Mais algavatele palgaläbirääkimistele oodatakse ka omavalitsuste esindajaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKorruptsioonivastane erikomisjon kutsus minister Järviku ja kantsler Illar Lemeti andma seletusi konflikti tekkimise tagamaadest ministeeriumis ja selle valitsemisalas. Minister paraku kohtumisele ei jõudnud, põhjendades seda ajapuudusega. Millest aga tänasel kohtumisel räägiti, sellest kõneleb lähemalt erikomisjoni juht Katri Raik. Keskendusime täna huvide konflikti käsitlemisele maaeluministeeriumis ja vastavatele reeglitele. Rääkisime ministeeriumi välise õigusabi kaasamisest ja sellest, kuidas ministeeriumis on infovahetus korraldatud. Rääkisime ka sellest, kuidas on infovahetus korraldatud allasutustega ja käsitlesime ka võimalik ministri sekkumist allasutuste töösse. Me otsustasime küsida veel täpsemaid andmeid, teha teabepäringuid nii maaeluministeeriumisse kui siis veterinaar ja toiduametisse. Esmaspäeval on meil järgmine istung, küll pean ma komisjoni esimehena tegema mõned järeldused, et täna saadud täpsustavast informatsioonist ja arvestades seda, mida on koondatud tänaseks koosolekuks, kindlasti minister Järvik sekkus maaelu edendamise sihtasutuse töösse. Ta ületas oma volitusi, maaelu edendamise sihtasutuse tööd juhib selle nõukogu ja nõukogu ei näinud vajadust täiendava juhatuse liikme kaasamiseks. Aga minister üsna jõuliselt siis suunas sinna advokaat Arumäed, mida siis nõukogu ei aktsepteerinud. Tõsi, ei hääletanud, aga nõukogu esimehe sõnul ei oldud hääletamiseks valmis. Ei nähtud sellist vajadust. Minister ei saa sellisel viisil allasotse töösse sekkuda. Komisjonis tuli jutuks ka listeeriabakteri ümber kerkinud skandaal. Erakorralise nõunikuna niimoodi, nagu teda on nimetanud, nagu ta on ennast ennast nimetanud härra Arumäe tööd ministeeriumis ja sisuliselt siis kahe poole üheaegselt. Niisiis PRIA esindamist kui nende organisatsioonide esindamist või nende ettevõtete esindamist, kes siis PRIAga kohut käivad läbi oma büroo eelkõige, aga siin otsuse, kas selles kirjas on uut informatsiooni, kui tõsine see informatsioon on, selle otsuse peab tegema prokuratuur.", "role": "user" }, { "content": "Korruptsioonivastane erikomisjon kutsus minister Mart Järviku ja kantsler Illar Lemetti andma seletusi konflikti tekkimise tagamaadest ministeeriumis ja selle valitsemisalas. Minister paraku kohtumisele ei jõudnud, põhjendades seda ajapuudusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal ööbis Narvas pea 38 ja pool 1000 turisti ja see oli läbi aastate parim tulemus. Tänavu on selge, et nii hästi enam ei lähe, räägib Narva Iiri pubi omanik Märt Meesak. Üks on see, et see aasta Kremli ööbikud ei toimu, mida tegelikult kaks aastat inimesed ja pubipidajad ja turismisektori töötajad kõik ootasid. Lubati, et tuleb midagi muud, aga tõenäoliselt nüüd kahjuks tänu koroonale ei tule aga see, et Vene piir kinni on, kindlasti on tõsine asi Ida-Virumaa kui terviku jaoks, sellepärast et meie klientidest ka üks kolmandik umbes olid ikkagi üle piiri tulijad. Idapiiri tagant tulijaid oli mullu Narvat külastanud turistide seas tubli neljandik, kuid pea pooled olid ikkagi siseturistid. Linnavalitsuse turismi koordinaatori Olga Smirnova arvates võib Narva ka sel aastal siseturistile loota. See aasta on terves maailmas peamiselt siseturismiaasta, no loodame, et siseturismi kasv saab olla umbes 30 protsenti, aga välisturistide arv kindlasti langeb ja langus võib-olla isegi 70 protsenti. Kremli ööbikute asemel võib sel suvel Narva turismimagnetiks saada nädal tagasi linnuses avatud Narva muuseumi uus püsinäitus. Muuseumi juhi Ivo Posti sõnul läksid uue püsinäituse esimesed tööpäevad täis linnusele. Hämmastavalt palju. Ühelt poolt on see, et uus asi, inimesed tahavad näha, aga teine asi on muidugi ka see, et lihtsalt inimesed on nii kaua toas istunud ja nad tahavad lihtsalt ringi liikuda ning ega välismaale mineku isu inimestel väga ei ole, nii et juhtus väga-väga õnnelik kokkusattumus kõigega. Narva turismikoordinaatori Olga Smirnova sõnul loodetakse turiste meelitada lisaks uuenenud linnusele ka Kreenholmi ekskursioonide ja bastioni käikude külastamisega. Pubipidaja Märt Meesak panustavaks Narva erilisusele. Ja just see niinimetatud lähivälismaa, et tegelikult oled Eestis, aga näed, saab vene keeles ka rääkida, et minu meelest on see isegi täitsa tore, et näed vene kultuuri oma riigis ja tihti ka meie kliendid just üllatavad eesti pealt tuli ja toite räägite eesti keelt. No tere tulemast Eestisse. Kui eelmisel suvel oli tänu soodsale rubla kursile Venemaa e-viisadele ja Narvas toimunud kultuuriüritustele kohalike hotellide täituvuseks umbes 70 80 protsenti siis praegu vaid 50 suletud piiritingimustes üritatakse siseturisti meelitada külla kutsumist talgute abil. Samuti on linnavalitsus avanud uue turismi veebi uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "\"Kremli ööbikuid\" sel suvel Narvas ei mängita, piir on kinni ja Vene turiste pole. Millele loodavad Narva turismikorraldajad?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo see on olnud nüüd aastakümnete pikkune ikkagi väga selge poliitika ja ei ole mingit põhjust arvata, et need prioriteetsed transpordikoridorid kuidagi mingit viisi modifitseeruks, pigem vastupidi, ma ütleksin, et pigem nad kristalliseeruvad selles mõttes, et seda Euroopa Liidu rahastamist, mida võib tulevikus kaasfinantseerida, mida võib tulevikus vähem olla, siis see just nimelt keskendub nendele projektidele, mis vastavad ka kogu selle Euroopa ühendamise seisukohalt vajalike transpordiprojektide kriteeriumide ja kasvõi näiteks Lyon, Torino või me vaatame kas või näiteks Brenneri tunnel, siis need on projektid, mille nii-öelda, mis lisati nimekirja juba üheksakümme me keskel ja, ja, ja mille puhul veel veel veel täna tööd käivad ja, ja mis on leidnud rahastamist erinevate finantsperspektiivide juures, aga see eeldab seda, et see projekt peab olema selleks ajaks jõudnud kuhugi faasi ehk siis mida kiiremini asjadega edasi minnakse, seda rohkem on ka argumente selleks, et järgmisest finantsperspektiivi kontekstis oleks sellised finantseerimismehhanismid nagu seda on Euroopa ühendamise rahastu, mis võimaldaks id jätkuvalt seda projekti võimalikult kõrge kaasfinantseerimismääraga finantseerida. Aga nagu ma ütlen, see on ka liikmesriikide läbirääkimiste küsimus, kes hakkavad rääkima uue finantsperspektiivi üle juba õige pea.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni transpordipeadirektoraadi juht Henrik Hololei sõnul sõltub Rail Balticu rahastamine järgmisel eelarveperioodil valitsuste läbirääkimistest liidu järgmise eelarveperioodi eel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe luurekeskuse ülem Margo Grosberg ütles, et Venemaa on kandnud Ukrainas märkimisväärseid kaotusi. Piiramisrõngas on jätkuvalt samad linnad ning humanitaarolukorra osas on kõige hullem seis Mariupolis. Samal ajal valmistub okupatsioon damiseks Margo Krosberg. Lääne poole jääval nepri kaldal jätkuvalt. Irpinn on kõige suuremas nii-öelda lahingutes. Linn on Vene Föderatsiooni relvajõudude poolt ümber piiratud ja sealt jääb umbes 30 kilomeetrit Kiievi kesklinna. Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar ütles, et alates tänasest saavad Eestisse jõudnud Ukraina põgenikud ja nende pereliikmed taotleda ajutist kaitset. Ja selle puhul antakse aastane elamisluba, mis annab inimesele õiguse majutusele, toitlustusele ligipääsu tervishoiuteenustele, töötamisele, toetuste le, hüvitistele, sotsiaalteenustele, haridusele, keeleõppele ja kohanemisprogrammidele. Ajutise kaitse otsus tehakse enamasti ühe päevaga, selle saamiseks tuleb PPA-s teha taotlus ning broneerida aeg. Järgmisest nädalast käivituvad põgenike mõjutuspaikades üle Eesti ka mobiilsed menetluspunktid. 27.-st veebruarist kuni eilseni saabus või läbis Eestit 10500 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget. Siia paigale on jäänud 7900 inimest, kellest 3400 on lapsed. Alates eilsest ei väljasta Eesti enam Venemaa ja Valgevene kodanikele e-residendi staatust. Praegu töös olevad taotlused nende riikide kodanikele jäetakse rahuldamata. Kehtiva eresidendi, digitaalse isiku tunnistus ele jääb tänase seisuga nende tunnistus alles järelevalveasutused kindlasti vaatavad ja vaatame nendesse taotlustesse või olemasolevatesse lubadesse sisse. Nad on meie kõrgendatud tähelepanu all ja vajadusel ka sekkume seal. Sotsiaalkindlustusamet palub Eestisse jõudnud sõjapõgenikel tulla edaspidi esmalt nelja vastuvõtupunkti, mis asuvad Tallinnas, Pärnus, Tartus ja Rakveres. Seal pakutakse esmaseid tervise ja psühholoogilise teenuseid ning aidatakse majutusega sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi juht Kaisa Üprus. Tali sõnul on eriti oluline, et põgenikud saaksid esialgsetest majutuskohtadest nii-öelda oma elu peale ehk püsivasse elupaika tiini, et neil taastuks turvatunne. Amet otsib põgenikele üle Eesti aktiivselt uusi elu ja töökohti. Kui teil on abi pakkuda, siis palun ka seda pakkuda oma kohalikule omavalitsusele need inimesed, kes jõuavad nii-öelda meie erinevatesse kohalikesse omavalitsustesse elama, et neil oleks seal järjepidevalt võimalik saada abi ja tuge.", "role": "user" }, { "content": "Eestisse on jõudnud üle 10 000 Ukraina sõjapõgeniku, kes saavad siin ajutise kaitse. Samal ajal ei saa Valgevene ja Venemaa kodanikud enam taotleda Eesti e-residentsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViimasel ajal on siseministeeriumi haldusalas rasked, kuid rõõmsad päevad. Üha süvenev kriis nõuab pingutust, aga tubli töö ei jää ilma tasuta. Selle tõestamiseks on siseminister Mart Helme välja andnud viis käskkirja. Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela saab preemiat 2300 eurot, sisekaitseakadeemia rektor Marek Ling teeti 2300 eurot. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher saab 2400 eurot. Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse direktor Ragner Paevere saab 2900 eurot ja päästeameti peadirektori Kuno Tammearut premeeritakse 3300 euroga. Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp selgitab, et preemiat siiski ei ole kriisiga seotud. Vastupidi, juhid pidid kolm kuud ootama, et kätte saada tasu läinud aasta õnnestumiste eest. Kuna tulemus arenguvestlused lõppesid veebruari lõpuks, siis algatati preemiate maksmise töövoog märtsi alguses. Kuna vahepeal tuli peale meil eriolukord, siis see töövoog seiskus ja need allkirjad said tõesti alla preemiat maksmise siin märtsi lõpus ehk kaks sündmust on jooksnud kokku. Läinud aastal maksti siseministeeriumis preemiat umbes 100-le, see tähendab enam kui pooltele ametnikele. Preemia. Fondi suurus oli veerand miljonit eurot. Aivi Sirp kinnitab, et preemia saamises ei või keegi kindel olla. Preemia maksmisel meil on kaks põhimõtet, üks on see, et peab olema mingi suurem töölõik või suurem projekt, mida on inimene teinud ja teinud väga hästi ja mis on nõudnud lisapingutust. Ja teine põhimõte on siis see, et me vaatame tagasi aasta töö tulemustele, hindame seda kogumist ja sellisel juhul hinnatakse, kas töötaja on väärt preemiat või mitte. Näiteks Kuno Tammearu sai preemiat muuhulgas selle eest, et ta tutvustas päästeametit unistuste tööandjana. Päästetöötaja keskmine palk on tänavu 1060 eurot. Kolmandik peadirektori preemiast. See aga tähendab, et tuletõrjujad tänaval patrullivad politseinikud ja ka häirekeskuses kõnesid teenindavad päästekorraldajad kahe kuni 3000 eurost preemiat. Kunagi ei saa. Igaühe panus on oluline ja see preemiasumma saabki olla protsent tema palgast. Nii on täna kokku lepitud. Ilmselt sel aastal me enam siseministeeriumi preemiatest rääkida ei saa, sest ministeeriumisse on tööle võetud rohkem inimesi ja ümberkorraldused on nende tänavuse preemia fondi nulli viinud. Meil ei ole lihtsalt vaba raha, mida sinna fondi suunata.", "role": "user" }, { "content": "Siseminister määras mitmele oma haldusala tippjuhile kahe kuni kolme tuhande eurosed preemiad. Reapolitseinikele ja päästetöötajatele nii suuri preemiaid ministeerium siiski ei plaani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPankrotihaldur Olev Kuklase sõnul ei suuda sangla turbavabrik oma makseraskustega praeguses seisus hakkama saada. See olukord, mis rahalist poolt puudutab, see osa on taoline, et ettevõte ei suuda oma makseraskustega hakkama saada ja seetõttu, kui ettevõtte juhil puudus huvi ja hind, siis ettevõte on pankrotis. Selles olukorras ta ei suuda jätkata midagi teha ei ole. Turbavabrik on keerulisse olukorda sattunud seoses sellega, et nende Rootsi partner, kes on ühtlasi ka ettevõtte ainuke partner, ei ole saadud toodangu eest tasunud pankrotist pääsu ei näi olevat Olev kuklase. Minu soovitus oli antud situatsioonis leida lahendused ettevõtte juhtkonna ja panga vahel ettevõtte juhtkonna poolt. Algselt peeti läbirääkimisi, aga hilisemalt selgitati, et neil ei ole usku sellesse lahenduse, mis nad pangaga rääkisid ja kui nad tulid istungile ja nad jäid oma avalduse juurde, siis pankrotiseaduse park 31 lõige neli ütleb, et eeldatakse maksejuhatust, kui Motus ise on selle seisukoha kohtul edastanud. Sangla turbavabrik pakub puhjale ka kaugkütteteenust, joogivett ja kanalisatsiooni. Puhja vallavolikogu esimees Vahur Jaakmaa kinnitas, et olenemata vabriku saatusest ei jää puhja, kool, lasteaed ega kortermaja kommunaal teenusteta. No kui ta peaks juhtumisi tõesti tulema see pankrott, millesse ma isiklikult vägagi ei usu, et siis Eesti riigi seadustega on täna elutähtsate teenuste osutamine igati tagatud nii joogivee osas kui ka kaugkütte osas, et kas need antakse siis üle omavalitsusele või teisele ettevõtjale ja kõik, see toimib edasi samamoodi nagu siiani. Turbavabrikus töötab 54 inimest, kellest hetkel on hõivatud 10. Ülejäänud töötajatele pole pankrotihaldur Olev Kuklase sõnul palka makstud ei märtsi ega aprilli eest. Vallavolikogu esimees Vahur Jaakmaa leidis, et töötajate jaoks on lahendus olemas. Kui me oletame tõesti, et pankrott peaks juhtuma, siis tehas kui täna tehnoloogiliselt arenenud ja heas seisus ettevõte kindlasti ta jätkab sama profiiliga ja kindlasti on ka kõigil nendel töötajatel eelkõige sealsamas rakendus. Juhul kui osadega nii ei peaks juhtuma, siis inimeste esialgsed sotsiaalsed garantiid on ka seadusega tagatud läbi töötukassa eelkõige. Sangla turbavabriku esindajad teemat kommenteerida ei soovinud. Marii Kangur Puhja.", "role": "user" }, { "content": "Tõenäoliselt kuulutatakse lähiajal välja Puhja ühe suurima tööandja, Sangla turbavabriku pankrot. Kuigi ettevõte varustab alevikku ka toasooja ja kraaniveega, siis nende elementaarsete kommunaalteenusteta aleviku elanikud siiski ei jää. Samas on raske ennustada ettevõtte 54 töötaja saatust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööd käivad vedu, käib, mingit probleemi ei ole, seire näitab null ja kõik on okei. Tegelikult oli algselt plaanis, et ehk õnnestub pärastlõunal alustada nende jäätmete ümberlaadimist autode peale, et miks see asi nii kaua aega võttis, oskate. Lihtsalt me tegeleme rahulikult, meil on aega 48 tundi ja teeme ühesõnaga kõik ettevalmistused, ohutustehnika, loengud, värgid, absurdiedit kohale tuua, tugevdatud voolikud otsisime veel välja ja ühesõnaga kõik kindla peale. Te märkasite, et 48 tundi, see tähendab seda, et üle ülehomme peaks lõpule jõudma. Jah, aga see on lepingus, aga me teeme täna veel kuigi palju tööd ja kõik süsteemid töötavad, ööse mehed puhkavad ja homme on tõsine tööpäev ja homme õhtust õp, aga ei tea, eks. Mingeid probleeme ei näe, mis võiksid tekkida jäätmete kahjutustamisel. Absoluutselt meil on läbi käinud ikka sajad tonnid pestitsiid, Arselijäätmed, raketikütused, need on ikka suuruselt hullemad.", "role": "user" }, { "content": "Sillamäe sadamas alustati Probo Koalalt ohtlike jäätmete autodesse laadimist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPalestiina relvarühmitused Gazas on alates üleilmsest, kui vaenutegevus järsult ägenes, tulistanud Iisraeli pihta üle 1000 raketi, teatas Iisraeli armee. Vastusena on Iisrael käivitanud sõjaväeoperatsiooni, mille raames on antud sadu õhulööki sihtmärkide pihta kaasas. Täna hommikul palestiinlaste raketitulija Iisraeli vastastikuse õhurünnakud jätkusid. Iisraeli kaitseminister Beni gans ütles, et Iisraeli rünnakud on alles algus. Gansi sõnul rünnatakse terroriorganisatsioone karmilt nende otsuse tõttu rünnata Iisraeli. Ta lubas, et rahu ja vaikust taastatakse. Hamasi liider Ismail Hani andis teada, et kui Iisrael tahab vaenutegevust eskaleerida, siis Hamas on valmis ja kui Iisrael ei taha, siis on Hamas ka selleks valmis. Konflikt Iisraeli sõjaväe ja Palestiina relvaüksuste vahel on viinud rahutusteni ka Araabia vähemuse seas Iisraeli sees. Loodi linnas Tel Avivi lähedal muutusid araablastest elanike omavahelised kokkupõrked kiiresti ulatuslikuks vägivallaks. Protestijad loopisid kibepolitseinike pihta, kes vastasid omakorda suitsugranaatidega. Iisraeli meedia teatel süüdati sünagooge ja ärisid. Reutersi andmetel loopisid juudid kive autode pihta, mille roolis oli araablane. Läinud ööl kuulutas peaminister Benjamin. Netanyahu lootis välja eriolukorra Times of Israel, et see oli esimene kord pärast 1960 kuuendat aastat, kui valitsus kasutab eriolukorra jõudu araablaste suhtes. Küsisime riigikogu välisasjade komisjoni juhi Marko Mihkelsoni käest, mida peaks või võiks Eesti teha antud olukorras antud konflikti lahendamiseks. No viimaste aastate kõige vägivaldsemad kokkupõrked Lähis-Idas on praegu küll viinud olukorra nii kaugele, et ÜRO julgeolekunõukogus, kus Eesti aktiivse liikmena töötab praegu tuleb kindlasti sellel teemal pidada diplomaatilist läbirääkimist, et vägivalda peatada ja ilma diplomaatilise lahenduse otsimise kindlasti praegusest situatsioonist, kus tsiviilelanikud hukkuvad, ilmselt välja ei tule. Loomulikult on siin mitmed tegurid, mis on sundinud mõlemaid pooli kasutama praegu vägivalda. Põhiline on see praegune nii-öelda vägivalla taaspuhkemine näitab, et ainukene lahendus sellest pikast pikast konfliktist välja on läbirääkimised kahe riigi staatuse teel mis väga paljude muude regionaalsete probleemide taustal on jäänud viimastel aastatel tahaplaanile.", "role": "user" }, { "content": "Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kuulutas araablaste ulatuslike rahutuste tõttu välja eriolukorra Tel Avivi lähedal asuvas Lodi linnas. Iisraeli ja palestiinlaste teravnenud konflikti arutab täna ÜRO julgeolekunõukogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReisirongide asendamine bussidega läheb Tartumaal maksma 10 ja pool miljonit krooni. Sellest enam kui üheksa miljonit kulub olemasoleva teevõrgu korrastamisele ning uute ehitamisele. Ülejäänu läheb bussifirmale tarbuse dotatsioonideks. Täielikult. Pole selge, kas maakond saab riigilt vajamineva summa. Maavanem Jaan õunapuu eestvedamisel täna koos istunud teede ja sideministeeriumi esindajad ning ka vallavanemad on erinevatel seisukohtadel. Kõige suurema löögi alla satuvad maakonnas Kambja ja Tartu valla elanikud. Kambja kandis on raudteel pikaajaline traditsioon, selle järgi on inimesed ka oma elu sättinud, jätkab Jaan õunapuu. Ilusasti Kambja vallavanem ka seda probleemi põhjendas, kuna ikkagi Otepää kõrgustik juba hakkab, siis see läbipääsetavus ja, ja teede olukord on seal kehvem kui ülejäänud teistes maakonna piirkondades. Kokkusaamisel osalenud teede ja sideministeeriumi esindaja Malle Põldma hinnangul on kõik probleemid lahendatavad. Tegelikkuses on aga asi keerulisem. Täiendavate kommertsliinide avamise vajadus ei ole praegu üldse selge. Kui tekib töö käigus selline pilt, et on vaja kusagil avada või hoopis liiklust tihendada, selles mõttes olemasolevate kommertslubade liinide raames, siis seda on alati võimalik teha kommertsliinidel praegu vedajatest puudus ei ole. Sinna riik toetab, ei maksa, riigihanke läbiviimiseks on vaja teatud aega, aega, aga millegipärast ei oota. Kolmas märts on välja käidud. Praegu ei kommenteeriks Minku ajakirjanikku, tartlast ja Lõuna-Eesti inimest, huvitab üks küsimus, miks on vaja hästi toimivat funktsioneerivat süsteemi lammutada, mina seda ei kommenteeriks. Maavanemal oli hommikul kohtumine ka Edelaraudtee esindajatega. Nende sõnum Tartu maalastele on pisut lootust anda. Nemad esitavad ka veel meile reedeks omapoolse nägemuse kõigi kolme suuna Valga, Orava ja Jõgeva suuna peale, et hommikul inimesed tööle tuua, õhtul tööd tagasi viia, siis nad saaksid ka teha jaanuari lõpuks oma ettepanekud veel teede, siseministeeriumile. Edelaraudtee rongiga maksab maakonna elanikul Tartusse sõit 38 senti, kilomeeter, tarbuse bussiga aga 55 senti. Mugavused ei ole võrreldavad. Maakonna suurim vedaja, aktsiaselts Tarbus peab kevadeks juurde soetama kaheksa uut sõidukit. Viimase nelja aasta jooksul pole aga firma ostnud ühtegi uut bussi. Ka ei ole uutele masinatele koheselt peale panna juhte. Nõupidamisel osalenud vabadusvõitluse aktivist Artur Rossi võttis tantsu rongiliikluse ümber kokku ühe lausega. Praegusel juhul nii palju olen mina kuulnud kogu rahvas nagu naerab ja pilkab sellise tegevuse üle. Vambola Paavo, Eesti Raadio Tartu stuudio", "role": "user" }, { "content": "Rongiliikluse asendamine bussidega läheb Tartumaal maksma 10,5 miljonit krooni. Tartu maavanema Jaan Õunapuu eestvedamisel koos istunud Teede- ja Sideministeeriumi esindajad ja vallavanemad on erinevatel seisukohtadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu arutas just nimelt selle aasta kevadel apteegireformi ligemale kaks korda läbi erineva kahe seaduseelnõu, parlamendi enamus paraku otsustas, et apteegireformiga tuleb minna lõpuni. Et see turg tuleb selles mõttes omandipiiranguga tsementeerida ja sellist vabaturgu, nii nagu osa parlamendi liikmeid, kaasa arvatud ka mina ise toetasin, seda parlamendi enamus ei toetanud ja tegelikult ega nende teemade juurde ei ole ka parlament selles mõttes laiapindsete aruteludega tagasi tulnud. Eelkõige just nimelt seetõttu, et tundub, et parlamendi enamus selle poole aasta jooksul ei ole oma meelt muutnud. Ehk siis lähiajal ei ole oodata seda, et võiks tulla mingisugust poliitilist otsust selle kohta. Koalitsioonis sellist ühtset positsiooni, mis puudutab just nimelt apteegiturgu ravimiteturgu omanike küsimust, ravimite hinnapoliitika küsimust, siis siin küll mingisugust sellist laiapindset konsensust koalitsioonis hetkel ei ole ja need arutelud ei ole ka selles mõttes väga tihedad. Küll aga tuleb möönata, et parlamendis on hetkel meeletuses pooleli üks ravimiseadus, mis küll ei käsitle seda, et näiteks käsimüügiravimid võiksid tulla esmatarbekauplustesse müügile. Aga ma usun, et selle debati käigus saab ka selle teema läbi arutatud. Aga teie isiklik hinnang on see, et võiks olla teatud käsimüügiravimid ikkagi müügil ka näiteks toidupoodides. Tegelikult peaks olema meie apteegiturg oluliselt vabam. Oluliselt rohkem ravimeid võiks saada kätte erinevatest kohtadest, sealhulgas bensiinijaamast, toidupoodidest, maailma praktika, eelkõige ka meie lähiriigid, naabrid, kus on just nimelt võimalik esmatarbekauplustest osta ravimeid, näitab ka seda, et tegelikult selline vabaturg kajastub ka lõpuks ravimihindades ja sellised esmatarbe käsimüügiravimid on inimestele ka soodsamini kättesaadavad.", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval täitub kuus kuud apteegireformi jõustumisest. Selle aja jooksul ei ole parlamendis rohkem arutatud, kas ühel päeval võiksid käsimüügiravimid jõuda müüki toidupoodidesse või tanklatesse. Riigikogu sotsiaalkomisjoni keskerakondlasest juhi Tõnis Möldri hinnangul on parlamendi enamus endiselt veendunud, et apteegiturg peaks olema konservatiivne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n16 kilomeetrise ülemistelt Kangroni mineva raudteelõigu keskkonnamõjude hindamise programmi avalikul arutelul küsiti peamiselt täpsustusi ja lisaküsimusi. Rail Baltic Estonia keskkonna juht Roland Müür. Sooviti täpsustada juuniseid, sooviti mõningaid hindamisnüansse sinna lisada. No mis esimesena võib-olla meenub, on näiteks hinnata muldasid ja mulla mulla kasutust, mis küsimusi veel oli, näiteks oli huvi selle vastu, kuidas realiseeritakse ristumine tulevase Tallinna ringraudteega. Et milline see lahendus on, palju sinna ruumi jäetakse. Siis tunti huvi selle vastu, kui suur on kaudse mõjuala, et kas see on 350 meetrit, nagu küsija arvas, või on ta tegelikult suurem. Kuidas seda mõjuala määratakse? Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti läbi viidud keskkonnamõjude hindamise uuringu mõjude tabelis käsitleti kahtekümmend kolme võimalikku mõju kannatavat valdkonda. Suurim fookus oli siiski mõjul elus loodusele. Ülemiste Kangru lõigul jäävad elamud vähemalt sadakonna meetri kaugusele. Seega mõju inimestele seisneb eelkõige müra ja valgus reostuses. Kui nüüd võtta see mõju mõjuala ulatus, siis üks on otsene mõju, otsene mõju on siis avaldab aladele, kuhu see raudtee nüüd rajatakse. Need on siis praegu, kas põllumajandusmaad mingitest kohtades ärimaad, metsamaad nii edasi ja on kaudse mõjuala ja see kaudse mõjuala siis on see ala, kuhu võib ulatuda siis kas müra, mõju, vibratsiooni mõju või mõju näiteks linnustikule. Ja neid suurimatest nii-öelda mõjualadest, noh tõenäoliselt võibki välja tuua siis ulukitele avalduvat mõju või linnustikule avalduvat mõju. Arutlusest ühtegi suuremat muudatusettepanekut või uut tähelepanekut ei tulnud. Mul on tunne, et ikkagi kõik need teemad on erineval tasemel saanud käsitlust ja detailides on käsitletud neid projekteerija keskkonnamõju hindaja poolt. Ka pidevalt ehk uusi uusi teemasid, vähemalt selles õiguse tulnud", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval toimunud Rail Balticu Harjumaa lõigu avalikul arutelul said osaleda kõik soovijad, kes said küsida raudteelõigu mõjude kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja taristuminister Taavi Aas ajakohastas mootorsõidukitele ja haagistele kehtivaid nõudeid, muuhulgas viidi sisse oluline muudatus, mille kohaselt ei saa Eestis enam registreerida autosid, mille läbisõit on muudetud. Transpordiameti tehnoosakonna juhtiveksperdi Rait Parve sõnul ei tulnud muudatus ootamatult. Pigem oli tegemist niisuguse ammuoodatud muudatusega läbisõidumõõdiku teema on olnud pidevalt ja pikemalt juba arutluse all, et esimesed muudatused siin toimusid 2000 seitsmeteistkümnendal aastal liiklusseadusega ja nüüd me nägime, et oleks vaja ka tehnonõuetest seda täpsemalt reguleerida. Ka Euroopa tasandil hinnatakse sõiduk, millel on siis läbisõidumõõdik ilmselgelt manipuleeritud või mitte töötanud olulise puudusega sõidukiks. Rait Parve sõnul on transpordiamet ka varasemalt võimaluste piires läbisõiduga manipuleerimist kontrollinud. Me juba alates 2018.-st aastast neid varasemaid läbisõidunäite proovisime välja uurida siiamaani me saime ainult näpuga viibutada ja tähelepanu sellele juhtida, siis nüüd me saame teha selliselt, et sõidukit ei registreerita enne, kui selle läbisõiduki näit on muudetud sõiduki tegeliku läbisõidunäiduga sarnaseks. Kasutatud autode müügiga tegeleva ettevõtte A1 autokeskuse tegevjuhi Andres Algvere sõnul on läbisõiduga manipuleerimise probleem turul suur. Ta ikkagi tundub hetkel üsna suur probleem olevat, eriti siin, võrdleme konkurente või mis, mis turul toimub, mis autosid müüakse ja ka ise teeme taustakontrolle, mis siis ikkagi tuleb seda kahjuks üsna sageli ette. Praegu. Andres Algvere sõnul ongi turu ühtlasemaks muutumine muudatuse suurim kasutegur. Nagu puhastab seda turgu, sest isegi kui ütleme, see keritud auto on turu peal, nagu ma enne mainisin, siis ta nagu rikub seda turuhinda, et ausalt müüjad ei saagi enda kaup nagu mõistliku hinnaga müüa, sellepärast et pettusega maale toodud autod nii-öelda tõmbavad seda keskmist turuhinda alla. Kui nad nüüd enam neid autosid arvele ei saa Eestisse, siis nad ei saagi neid müüa. Siin.", "role": "user" }, { "content": "Uue korra alusel ei saa Eestis enam arvele võtta välismaalt toodud autosid, mille läbisõitu on väiksemaks keritud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nToona oli ju fookuses tegelikult debatt et teine sammas ära kaotada. Läbi koalitsioonileppe pidid igaüks tegema teatud ütleme kompromisse ja sellest sündis see, et teine sammas muutub vabatahtlikuks. Ma tean seda videot ja ma jätkuvalt ütlen, et see on meie kõigi kohus, et tagada võimalikult suured pensionid tulevikus, aga ka täna mina arvan, et me oleme kõik teinud heas usus, et see pensionireform on põhiseaduspärane. Aga Eesti on kindlasti õigusriik, see menetlus on ju ette nähtud. Kui president näeb siin võimalikku põhiseadusriivet, siis on tal võimalik see tagasi saata. Kui ei näe, siis allkirjastada. Nii et kindlasti riigikogu on ju alati valmis uuesti arutama seda, aga nagu ma ütlesin, et meie oleme teinud heas usus, et see on põhiseaduspärane. See otsus on nüüd nüüd Kadriorus, aitäh. Ega mina ei ole ennustaja, et mina olen välisministri ametis. See, mis puudutab nüüd sots, mina ütlen küll, jätke president rahule, ärge terroriseerige teda oma kirjakestega, küll president teeb sõltumatult oma otsuseid, tal on see pädevuse oma arusaamise järgi hinnata põhiseaduslikke küsimusi. Siin on lausa polkadvokaate rivistunud üles. Kes millegipärast noh, nad võiksid ka öelda, et kelle seal kelle palgatud nad on, aga on väga võimsalt võtavad siin poose põhiseadusevastasuse asjade kategooriates. Mina olen veendunud nii, nagu see valitsus esitas, eksperdid on ette valmistanud, valitsus kasutas ka oma parimat juriidilist ekspertiisi, et nii sisult kui vormil, see on põhiseaduspärane", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis eile vastu teise pensionisamba reformikava. Nüüd peab selle allkirjastama president Kersti Kaljulaid. Sotsiaaldemokraadid tegid täna presidendile pöördumise, milles paluvad seadus jätta välja kuulutamata. Valitsuse pressikonverentsil kommenteerisid teemat peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu. Ratas pidi kommenteerima ka oma kahe aasta tagust väljaütlemist, kus ta laitis maha teise pensionisamba likvideerimise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuvise aialinnupäeviku projekti hooaeg algas juba märtsis ja kestab oktoobri alguseni. Veebilehel www.eoy.eeaed. Saab luua endale virtuaalse päeviku, kuhu sissekandeid teha. Vaatluskoht peab olema aed või näiteks kortermaja hoov. Põllumaa ja metsatukk selle vaatluse jaoks ei sobi, jätkab suvise aialinnupäeviku koordinaator Meelis Uustal. Suvisest aialinnupäevikust saavad osa võtta ka kortermaja elanikud, piisab vaid sellest, kui hommikul aken lahti teha ja kuulata, millised linnud on öö jooksul saabunud ja päeva jooksul teha ka väike tiir hoovi peal. Ornitoloogiaühingu veebilehelt leiab ka näpunäiteid pesakastide üles panemiseks. Meelis Uustal ütles, et ühest küljest saavad inimesed linnuliike tundma õppida ja mõtestatult loodust vaadelda, kuid vaatlustest on kasu ka linnuteadlastele. Sest päris mitmed linnuliigid on sellised, kes pesitsevadki peaasjalikult ainult aedades ja nende liikide käekäigu kohta teiste linnuseire projekt. On andmeid koguda üpris keeruline, näiteks nagu kuldnokk, suitsupääsuke või linavästrik. Nemad pesitsevad aedades ja, ja siin ongi väga hea, kui aiapidajad ise saavad appi tulla ja anda infot, kuidas nendel lindudel on aedades läinud. Projekt keskendub küll sulelistele, aga veebipäevikusse saab märkida ka aias nähtud loomi ja putukaid ning õide puhkenud taimi. Suvise aialinnu päeviku vaatlusi kogutakse alates 2014.-st aastast. Igal aastal lööb kaasa keskmiselt 1000 inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Ornitoloogiaühing kutsub inimesi jälgima oma aias kevade saabumist ja märkima vaatlusi veebipõhisesse aialinnupäevikusse, kuhu saab talletada lisaks nähtud sulelistele ka aias märgatud loomi ja putukaid ning õide puhkenud taimi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nProkurör Leelet Kivioja teatas, et esialgse kahtlustuse järgi on ristla on võtnud ühelt spordikeskuse kliendilt korduvalt altkäemaksu selle eest, et klient saaks endale sobivamaid sportimis aegu. Nende eest oleks tasu soodsam ning asjaajamine sujuks kiiremini. Tõepoolest täna on siis kahtlustatavana kinni peetud sel spordikeskuse juht Toomas Ristlan ja talle heidetakse siis ette korduvat altkäemaksu võtmist selle spordikeskuse kliendilt, nimelt siis ühelt spordiklubilt kellele ta siis vastu tasuks on pakkunud soodsamaid saaliaegu sujuvamat asjaajamise ja selle loo teeb märkimisväärseks ka asjaolu, et Toomas Ristlane puhul ei ole olnud tegemist siis lihtsalt võib-olla sellise tavapärase altkäemaksu andmisega nõustumisega, vaid ta on ise aktiivselt altkäemaksu küsinud. Linnapea Taavi Aas teatas, et sõle spordikeskuses toimunu on kahetsusväärne ning korruptsioonil ei tohi pealinnas kohta olla. Linnapea lubas, et loomisel on nüüd korruptsiooni vastase võitluse programm. Abilinnapea Vadim Pelaprovtsev ütles, et tema jaoks on toimunud täielik üllatus. Ootame praegu informatsiooni, enne kui hakata personaalia osas mingisugused muudatused tegema. Ma arvan, et kui tuleb üks ametlik kahtlustus või siis isegi süüdistus, siis on mul raske ette kujutada, kuidas me inimesega, kes keda, nagu süüdistatakse. Jätkame siis koostööd. Teie jaoks oli see täielik üllatus. Minu jaoks oli see üllatus jah, et selline asi üldse võimalik on, et inimene võib raha eest, siis nagu määrata mingeid aegu jalgpalliväljakule, et selles mõttes see paistab natuke jabur olevat, ausalt öeldes vaatame, mis, mis juurlus toob ja vaatame, mida politsei siis meile ütleb. Spordikeskus on olnud avatud üsna lühikest aega. Millal väidetav altkäemaksu küsimine aset leidis? Hetkel saame rääkida siis viimastest kuudest ehk siis 2018. Aasta kevadest. Ma ei saa summasid täpselt öelda, kuid võin nii palju täpsustada, et tegemist on kolme-nelja 1000-ga. Toomas Ristlaan on praegu Keskerakonna liige.", "role": "user" }, { "content": "Keskkriminaalpolitsei pidas kinni Tallinna Sõle spordikeskuse juhi Toomas Ristlaane. Kahtlustuse järgi on Ristlaan võtnud altkäemaksu ühelt spordiklubilt, pakkudes vastu soodsamaid treeninguaegu. Altkäemaksu suurus jäi kolme-nelja tuhande euro vahele. Linnavalitsus pole veel Ristlaant ametist vabastanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnus Raba ja laia tänavat ühendava silla ehitamiseks korraldati läinud aastal arhitektuurivõistlus. Selle võidutöö järgi on sillaehitusega kavas alustada selle aasta sügisel, ütleb Pärnu linnaarhitekt Henri Eessalu. Võistlustöö autor on siis ardituuribüroo triloog, võidutöö kandvaks ideeks on siis kolm raudbetoonist kaart mis kannavad siis rippurite abil siis saledat tekiplaati. Sillal on siis mõlemas sõidusuunas kreliklustee sillal endal on siis kolm sõidurada, kõik paadid peavad alt läbi mahtuma ja vähemalt see 7,1 meetrit on siis selle ava kõrgus. Abilinnapea Meelis Kukk ütleb, et ehitusluba uue silla tarvis on antud. Praegu läheb projekt ekspertiisi, samal ajal käib töö hankedokumentatsiooniga ja me usume, et hankedokumentatsioon koos eeldatava ehituslepinguga on valmis juuli algul ja juuli esimeses pooles on kavas välja kuulutada rahvusvaheline riigihange sillale ehitaja leidmiseks. Pakkumused peaksid laekuma septembri algul. Maksimum septembri lõpp, oktoobri algus. Töö võib lahti minna. Sild läheb maksma umbes 27 miljonit eurot. Rahastust, linn alles otsib. Pärnu linn sai ka ettepaneku möödunud aastal osaleda ühtekuuluvusfondi jääkide kasutamistaotlemises ja Pärnu linn selle taotluse tegi kaheksa koma seitsmele miljonile ja me oleme ka taotlenud riigieelarvest lisa kaheksa miljonit, et selle silla rahastamine oleks kolmepoolne. Euroopa Liit, Eesti riik, Pärnu linn. Kui sild 2023. aasta teises pooles valmis saab, peaks see võtma tublisti vähemaks liikluskoormust kesklinna sillalt. Pärnu linnasüda muutuks sellega jalakäijasõbralikumaks, ütleb linnaarhitekt Eessalu. Meie eesmärk on siis liiklust hajutada, uuringud näitavad, et uue silla valmides siis olemasolev kesklinna silla liiklus oluliselt väheneb. Ja siis transiitliiklus siis suundubki, siis uuele silale. Plaanitav raba laia tänava sild ei jää aga Pärnus viimaseks. Uus lüplank näeb ette, et kergliiklussild tuleb Tammsaare puiestee pikendusele aga ainult kergliiklussilla näol, siis Pärnu jõe parem kaldal on looduskaitseala, selle tõttu ei ole võimalik siin autosid suunata. Hetkel. Umbes viie aasta pärast on plaanis ümber ehitada ka kesklinna sild, milline saab olema sealne liikluslahendus. Selgub siis.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linn andis loa uue silla rajamiseks. Kahe aasta pärast valmiv sild peaks võtma vähemaks liikluskoormust üsna amortiseerunud Kesklinna sillalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSiseminister ütles, et ajal, mil Eestis keskmine palk tõuseb, on siseturvalisuse valdkonna töötajate töötasu üha vähem konkurentsivõimeline. Näiteks päästjate nii-öelda see miinimumpalk on tänasest Eesti keskmisest palgast circa 400 eurot maas. Politseinikud selline esimene palk on Eesti keskmisest palgast maas pisut üle 100 euro, nii et tegelikult see on küllaltki suur murekoht, loomulikult ka väljakutse täna hetkel, et kuidas seda raha siis saada, et nende inimeste palkasid tõsta. See suur visioon turvalisuse valdkonnas on see, et aastaks 25 oleks siseturvalisusesse sisene ja miinimumpalk siis 1,2 Eesti keskmisest, mis siis summana tähendas 2024 eurot. See esimene samm järgmise aasta vaates vajanuks personali eelarvesse 30 miljonit eurot. Loomulikult tuleb rahul olla ka sellega, et hetkel järgmise aasta lisanduv personali eelarve ei ole null, vaid on seitse miljonit eurot. See on hea, see on positiivne, aga loomulikult see jääb väga kaugele sellest, mis on see reaalne vajadus, et liikuda nii-öelda selle suure visiooni poole. Ja kõige sellega kaasneb veel üks murekoht. Kui me vaatame täna nii politseiametnike kui päästeametnike vanuseid, siis tegelikult kolmandik on sellised, kes võiksid lähiaastatel minna ära pensionile kolmandik nii politseist kui ka siis päästetöötajatest. Ja kui me nüüd räägime sellest, et kust saada nagu noori inimesi õppima sisekaitseakadeemias tulemaks tööle, turvalisus valdkonda, siis ega noor inimene vaatab ka seda, kui palju makstakse palka selle töö eest. Nii et jällegi, et saada selle kolmandiku inimeste asemele uusi motiveeritud inimesi tööle, siis selleks peab ka palgana see töö olema rohkem väärtustatud, kui ta täna on. Täna noored ei taha väga tulla. Rahandusministri kohuseid täitev maris Lauri kommenteerib teemat lühidalt. Selgelt igasuguseid eelarvelisi küsimusi arutatakse valitsuses siis, kui arutatakse eelarvet. Eelarvestrateegiaid.", "role": "user" }, { "content": "Siseminister küsib raha politseinike ja päästjate palgatõusuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui palju on Eestis elu hammasrataste vahele jäänud noori, on väga raske kokku lugeda. Siiani jäi probleemsete noorte märkamine hoolikate noorsootöötajate õlule. Raili Nugin ja kolleegid Tallinna ülikoolist uurisid, kuidas käis ühiskonnaelust kõrvalejäämisohus. Noorte käsipiirangute ajal jätkab Raili Nugin. Üks põhiprobleem tõrjutusriskis noortega on see, et kuskilt on neil mingisugune ilmajäetus, et kas neil on mingisugune koduse toe ilmajäetus, kas neil on võib-olla mingid vaimse tervise häired mingil põhjusel ja nad ei saa tuge või, või toetust või käehoidu. Kuna pandeemia ajal ei tohtinud noorsootöötajaga füüsiliselt kokku saada, jäid tõrjutusriskis noored nüüd abita varem veidigi sotsiaaltöötajate jälgimise all olnud, kadusid orbiidilt juba töötukassasse või mujale abi saama suundunud noored jätsid oma teekonna pooleli. Kindlasti neid arvutisõltuvusi tuli juurde, aga me võime spekuleerida teiste uuringute baasil, et küberkiusamist raporteeritakse nagu kõige vähem ja märgatakse kõige vähem, et ka sellist küberkiusamist võis tekkida päris palju juurde. Kui ühiskonnas peaks edaspidigi tulema ette selliseid sulgemisi, soovitavad nugin ja kaasautorid pöörata. Tõrjutus riskis noortele erilist tähelepanu. Nad soovitavad toetada noorte ligipädevusi ja vaimset tervist. Kõige olulisem on Nugini sõnul aga silmast silma suhtlus. Sotsiaaltöötajatega koostöös nendele noortele inimestele, kellel on siis kas mingisugused materiaalset ilmajäetuse või, või mingisugused perekondlikud probleemid, et tuleks pöörata tähelepanu ja vähemalt nagu võimaldada mingisugune sotsiaalne integratsioon, et siis kas noortekeskuses käies või koolis.", "role": "user" }, { "content": "Eriolukorra ajal 2020. aasta kevadel jätsid suhtluspiirangud tõrjutusriskis noored ilma noorsootöötajate tähelepanust ja abist, leidsid Tallinna Ülikooli teadlased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile avaldas Tallinna halduskohus otsuse tühja kasseti tasu hüvitise vaidluses ja kinnitas sellega taas riigikohtu 2016. aasta lahendit. Kohus mõistis Eesti vabariigilt üheksa loomeorganisatsiooni kasuks välja üle 800000 euro. Põhjuseks on asjaolu, et riik pole kaasajastanud salvestusseadmete nimistut, millelt tühja kasseti tasu arvestatakse. Loomeorganisatsioone kohtus esindanud vandeadvokaat Priit Lätt. Justiitsministeerium on küll välja hõiganud plaani midagi muuta, kuid me ei ole veel mingisugust eelnõu või eelnõu projekti näinud, et eks see probleem ei ole ka täna jätkuvalt lahendust saanud. Justiitsminister Raivo Aegi sõnul aga liigutakse lahenduse poole. Otsustati, et kuna see summa sisuliselt ei ole nagu põhjendatud, ta ei ole pulkadeks lahti võetud, millest ta koosneb, et me seda teed ei lähe, et me lihtsalt täna kehtivad korda, kus seadmed on nagu määruses loetletud, millele tuleb siis kehtestada see maks. Et me täiendame seda nimekirja ja me sisuliselt lähme nagu tänase süsteemiga täiendatud kujul edasi septembrikuus kohtusin ka mina siin autorite esindajatega justiitsministeeriumis ma teavitasin neid sellest, et valitsuse seisukoht on muutunud ja me hakkame nüüd siis välja töötama uut eelnõud ja, ja seda olukorda lahendama põhimõtteliselt vanal viisil, aga uute meetoditega. Hetkeks on eelnõu jõudnud sinnamaale, et see saadetakse veel tänavu kooskõlastusringile ning uuel aastal parlamenti. Salvestusseadmete maksu hakkab riigile tasuma maaletooja. No siin on ka nüüd erinevaid variante, et kas siis maksustatakse tüki pealt, maksustatakse mälumahu pealt või maksustatakse funktsiooni pealt tüki pealt ma mõtlen seda, et näiteks protsent mingi ühiku hinnast. No seda ma nüüd päris kõige mõistlikumaks ei pea, et noh, kui me võtame kasvõi niisuguse kõige lihtsama asja, mis igal inimesel taskus iga päev on mobiiltelefon. Mobiiltelefoni hinnad on ju alates paarikümne, st eurost kuni mõne 1000-ni. Aga see salvestusfunktsioon pahatihti on täpselt üks ja sama, võib-olla see mälu maht on natukene erinev, et, et seal ikkagi tuleb nagu terve mõistuslikult läheneda ja vaadata, et mida me siis maksustame, me ei maksustata seda mobiiltelefoni korpust, mis võib olla tehtud plastmassist või võib-olla tehtud kullast, aga me maksustame siis seda funktsiooni.", "role": "user" }, { "content": "Eile loomeorganisatsioonidele kohtus kaotanud riik plaanib saata tühja kasseti tasu uue eelnõu kooskõlastusringile veel sel aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNo põhjuseks oli see, et tal linnali juhatus sõlmis Meelis paiga töölepingu, milles tingimustes ei olnud varasemalt kokku lepitud. Ja hästi, lühidalt öeldes see oligi põhjus. Millal see leping on sõlmitud? Kas Meelis Pai on veel mingeid ametikohti, mida ta täidab Tallinna linnavalitsuses? Meelis Pai on on olnud vedanud lasteteatrit Salme kultuurikeskuses. Kuidas nüüd Linnahalli juhtimine edasi läheb? Nimetasime kaks uut nõukogu liiget Linnahalli. Nõukogusse ja kindlasti linnahalli nõukogu koguneb. Ja kindlasti kiiresti tuleb leida juhatuse liikmed, kes juhul kui Väino Sarnet ei jätka, kes kes võtavad tööle? Kas keegi veel kannab vastutust selle eest, et Meelis Pai endaga säärase lepingu tegi või on, see jääb puhtalt tema süüks? See jääb tema südametunnistusele. Kuna ja kes selle avastas, et säärane leping on tehtud Mina kuulsin seda juhatuse liikmetelt täna hommikul ja, ja see oli ka otsuse langetamise põhjus. Nii et teie otsustasite No tegelikult nõukogu liikmeid saab määrata või, või tagasi kutsuda linnavalitsus, nii et oli linnavalitsuse istung, kus otsustati Ja Meelis Pai enam siis seda saate kinnitada Tallinna linnavalitsuses mingeid töid edaspidi tegema ei hakka. Kui säärane asi on juhtunud. Ma ei lükkaks ümber seda, et ta üldse midagi tegema ei hakka või, või ei kinnitaks seda, et ta midagi tegema ei hakka. Mis puutub Linnahalli kunstilisse juhtimise, siis kindlasti me sellel teemal temaga räägime. Aga sellisel kujul lepingu sõlmimine, nii nagu nii, nagu seda tehti, on vastuvõetav. Talle mingisugust rahalist karistust või muud sanktsiooni ei rakendata. Ei selles mõttes täiendavaid sanktsioone kindlasti.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavalitsus otsustas erakorralisel istungil vabastada Meelis Pai Tallinna Linnahalli aktsiaseltsi nõukogu esimehe kohalt. Tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul oli Meelis Pai vabastamise põhjuseks iseendaga sõlmitud tööleping kunstilise juhi ametikoha täitmiseks, kusjuures lepingu tingimustes polnud omaniku esindajaga kokku lepitud. Linnavalitsuse tänase otsusega nimetati Tallinna Linnahalli nõukogu uuteks liikmeteks abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nYana Toom viibis enda sõnul Süürias eraviisiliselt ning seda koostöös veel viie Euroopa parlamendi saadikuga. Viisakusest kohtuti ka Süüria presidendi Assadiga. Toomile oli see viimase aasta jooksul juba kolmas kohtumine Assadiga. Uurisin Yana toomilt, kuidas on tema ja Assadi suhted selle aja jooksul muutunud. Yana toom. Meil pole mingisugused suhted omavahel ja minu puhul see oli lihtsalt viisakus visiit, sest no kutsuti ja oleks nagu kuidagi imelik öelda, teate, seekord ma teed näha ei taha. Ma olen siin piisavalt juba näinud, Läksin, kuulasin ära, mida ta räägib, aga palju huvitavam oli samal päeval kohtumine välisministriga. Sest tuli välja, et tegelikult Süürias on päris Süürial on päris sellised tihedad suhted nii mõnegi Euroopa Liidu liikmesriigiga. Toom näeb rahumeelse Süüria tuleviku vähemalt esialgu Assadi juhtimisel. Muud lahendused polevat rahu saavutamisel väga tõenäolised. Taas Yana toom. Mul on väga selge, ma võin kihla vedada, et lähiaastatel Assad mitte kuskile ei kao. Ilmselt pole kauge see aeg, kui ta tuleb, esineb Euroopa Parlamendis. Mitte sellepärast, et me kiidame tema tegevused heaks vaid sellepärast, et tema jääb selle riigi presidendiks lähi lähiaastateks ma ütleks kaks-kolm, võib-olla viis aastat. Ja tema on see inimene, kelle kätes on praegu osaliselt selle kriisi lahendamine, nii et meil lihtsalt pole pääsu. Me peame temaga rääkima. Veel küsisin Yana toomilt olukorra kohta Alepos linnas, mis oli kuid lauspommitamise ja Assadi vägede rünnaku all linn, kus pommitati surnuks tuhandeid rahumeelseid süürlasi. Yana Toom. See on muidugi põrgumaa peal oli päikesepaisteline päev, aga nähtavus oli 500 meetrit, Alepo kohapeal on õhus paks tolm ja see on tolm nendest pommitud majadest. Seda pole võimalik hingata. Isegi minul, kes ma ei vaevle astme astme käes või midagi sellist, mul oli raske nagu mul olid raskused hingamisega. Et seal on ikka väga, väga, väga halvasti, kõik seal ei ole vett. Seal ei ole, seal on üks haigla. See on punase poolkuu haigla, kus on kaks miljonit elanikku, 25 arsti, 45 voodikohta. See on kõik. Nii et sisuliselt olukord on väga halb.", "role": "user" }, { "content": "Muud lahendused rahu ei pruugi tuua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul peaks muukeelsetest ühiskonnagruppidest inimesi avaliku sektorisse tööle tooma lõimumise eesmärgil. Abi sõnul tuleks lisaks venelastele tähelepanu pöörata ka ukrainlastele ja soomlastele. Ka muukeelsete elanikkonna hulgas on töötuse määr ikkagi veidi suurem kui keskmiselt. Ja samas avalikus sektoris on tööjõupuudus viimasel ajal, et ühelt poolt me küll vähendame ju riigisektori töökohti, aga ka olemasolevad töökohad tihtipeale pole täidetud ja, ja näiteks siin eelmisel aastal neljandik avalikke konkurss ja luhtus, kuna ei leitud sobivaid inimesi riigi tööle. Aabi sõnul loodab ta koostööle kohalike omavalitsuste ja ministeeriumide ga, samuti on näiteks plaanis spetsiaalsed keelekursused. Avalikus sektoris töötamine nõuab aga väga head keeleoskust. Aab toob ka näite. Jõustruktuurides siseturvalisuse valdkonnas on see muukeelsete inimeste protsent kõrgem kui teistel näiteks töökohtadel, et ja nad saavad seal hakkama. Nii et me üritame vähemalt selliseid hirmusid või, või väärarusaamu maha võtta. Erakond Isamaa on seni seisnud pigem konservatiivse ja range keelepoliitika eest. Viimasel erakonna volikogul tehti ka poliitiline avaldus eesti keele kaitsmise kohta. Näiteks, mis puudutab kõrgharidust. Kultuuriminister Tõnis Lukas aga muukeelse kogukonna jõulisemalt tööturule toomises keelele ei näe. Kuidas see täpsemalt hakkaks välja nägema, et kui kandideerivad kaks inimest siis hakkame eelistama neid, kes on siis teisest rahvusest, kui riigi eesmärk tõesti on seda protsenti suurendada, sest kuidas me muidu seda suuremaks saame? Ei kindlasti mitte selle vastu, ma oleksin nii nagu ka kvootide vastu, et see tähendakski ju tegelikult sisuliselt kvoote, kui me hakkaksime teisi eestlasi eelistama, see ei tule kõne allagi. Kindlasti saab käia koolides, julgustada inimesi haritud inimesi, kellel on hea eesti keele oskus. Vaatame natuke laiemalt, aga väevõimuga me kindlasti ei hakka rahulikku koosseisu muutma. Muukeelsete töötajate osakaalu suurendamine avalikus sektoris on Jaak Aabi sõnul lülitatud ka kevadistel koalitsiooniläbirääkimistel valitsuse tööplaani.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusministeeriumi analüüsist selgub, et avalikus teenistuses töötab 10,8 protsenti teisest rahvusest inimesi. Ja möödunud aastal luhtus näiteks neljandik avalikke konkursse. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul peaks puuduvaid kohti täitma enam muukeelse elanikkonnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu puudub Eestis ülevaade, kui palju ja milliseid sorte põllumajandustootmises kasutatakse. Samuti ei ole selge, kui palju kasutatavatest seemnetest on sertifitseeritud ja kui suurel määral on kasutusel oma tarbeks toodetud seemned. Seesuguste andmete puudumine Ongi maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõuniku Kristiina Tigrite sõnul üks peamisi põhjuseid, miks põllumajandustootjad peavad hakkama põllumajandusametile kasvatatavate põllukultuuride kohta andmeid esitama, jätkab Kristiina Tigrite. Seda on vaja sellepärast, et Eestis on sordiaretusprogramm ning toimub sordi aretamine. Et nende suundade määramiseks ja analüüsimiseks on vaja teada, mis sorte kasvatatakse siis selleks, et Eestis oleks parimad sordid kasvatamises ning standard sortide valikuks on ka vaja teada enim kasvatatud sorte Eestis. Ehk muudatuse järgi tuleb ettevõtlikel põllumeestel esitada iga aasta 30.-ks juuniks põllumajandusametile andmed põllumajanduses s kasutatud põllukultuuride liigi, sordi, seemne ja külvipinna kohta. Andmeid tuleb esitada teravilja söödakultuuride nagu kõrrelised ja liblikõielised, heintaimed, õli ja kiudtaimede, seemne ning ka kartuli kohta. Hobiaednike muudatus igie sõnul ei puuduta. Omatarbeks toodetud oma aias enda laua jaoks toodetud kartulist ei pea teavitama. Nii mõnedki põllumajandustootjad arvavad aga, et seadusemuudatus on samm bürokraatia suurendamise suunas, räägib Tartumaal kartuleid kasvatava kartulitalu osaühingu omanik Urmas Pärnalaas. Tavapõllumehe seisukohalt niimoodi kaugelt ja laiemalt vaadates, et iga paber, mis nagu tuleb tähtajaks esitada, see jääb nagu värvi natukene mustaks. Ütleme niimoodi, et riigireform pidi nagu ütlema, et pabereid tuleb vähem teha ja. PärnaLaas lisab, et sordi aretus on eesmärgina küll tore, aga ainult sordi nimest ja seemne päritolust siiski ei piisa. Et seda nagu täit pilti ei saa, lisaks agrotehnikale on näiteks tähtsad veel ka kliendi ootused, sordi kättesaadavus, ilmastikukindlus ja nii edasi, et siin näiteks eelmisel paaril aastal on Euroopas olnud kuum ja kuiv ja algseemnete kättesaadavus on olnud nagu poolt nii-öelda piiratud ja siis on ka tulnud siin paljudel põllumeestel nagu oma plaane ümber teha ja on tulnud küllata seda, mida nagu nii-öelda kätte saab.", "role": "user" }, { "content": "Selle aasta esimesest jaanuarist jõustus seadusemuudatus, mille järgi peavad põllumajandustootjad hakkama riigile kasvatatavate põllukultuuride kohta andmeid esitama. Nii näiteks tuleb riigile öelda kasvatatava põllukultuuri nimi ja sort ning iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala. Lisaks tahetakse teada, kas põllukultuuri kasvatamiseks on kasutatud sertifitseeritud seemet või seemnekartulit, või on kasutatud hoopis oma ettevõttes toodetud seemet või seemnekartulit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNõval ja selle ümbruses elab ligi 340 inimest. Nõva pood soovib saada eriloa, et müüa lihtsamaid käsimüügiravimeid, sest juba aastaid ei saa kohapealt rohtu osta ja apteeki tuleb sõita kas ristile või Haapsallu, jätkab nõva poe omanik ja nõva osavallakogu esimees Aivar Oruste. No jutt on ikka ennekõike just kõige elementaarsematest käsimüügiravimitest alates palaviku rohi lõpetades peavalurohukani välja. Ehk siis me ei, me kindlasti ei pretendeeri mingile retseptiravimile. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et kehtivate õigusaktide järgi pole ravimiametil võimalust eriluba anda. Müügipiirangute taga on tema sõnul nii see, et suurem osa Eestist on apteekidega hästi kaetud kui ka professionaalse konsultatsiooni vajadus. Kiisk soovitas nõva inimestel kasutada interneti apteeki. Tema sõnul antakse ka seal vajalikku nõu. Millised on ravimiga seotud riskid ja tavapärased kõrvaltoimed, ka see, kuidas ravimit tuleb õigesti säilitada. Posti teel tellimise miinuseks on Aivar Oruste hinnangul, et rohu kohale jõudmiseks läheb aega. Oma hädale tahab haige aga leevendust saada ruttu. Oruste sõnul on paljudes teistes riikides käsimüügiravimid müügil toidupoodides ja tanklates. Ta ei usu, et käsimüügiravimi ostja saab praegu Eestis apteeki minnes põhjaliku konsultatsiooni. Ma ei ole küll ise apteegis käies kordagi kuulnud, et kui ma lähen, ostan paratsetamooli, siis apteeker hakkab mulle rääkima mingeid näidustusi ja, ja, ja võtmise ettekirjutus teinud, et igal ravimil on ju olemas ka kasutusjuhend. Katrin Kiisk möönis, et ravimite kättesaadavus ääremaal vajab laiemat arutelu. Konkreetsed otsused sõltuvad juba seadusandjast ehk riigikogust. Kui me võtame selle, et linnades on jah, apteegid väga hästi kättesaadavad, siis jah, võib olla need üksikud piirkonnad Eestis. Selle puhul tasuks mõelda, kuidas seda olukorda saab lihtsamaks teha inimestele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Loode-Eestis Nõval asuv kohalik kauplus soovib saada erandkorras õiguse müüa käsimüügiravimeid. Lähimasse apteeki on praegu Nõvalt ligi 40 kilomeetrit. Ravimiameti hinnangul seda luba anda ei saa, kuid ravimite kättesaadavus ääremaal on laiema arutelu koht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine läks väga hästi, investorid märkisid aktsiaid pakkumise esialgsest mahust neli korda rohkem. Jaemärkijaid oli üle 60000, mis on Eesti börsiajaloo rekord. AstG Tallinna börsi juhatuse esimees Kaarel Ots ütles, et ei taha ennustama hakata, kui elavaks võib esimesel päeval aktsiatega kauplemine minna. Ennustamine on igavesti tänamatu töö, mida me küll tõsi nägime, noh kasvõi aastal 2020 märtsikuus, kui börsid üle maailma võtsid terava suuna alla, siis vähemasti Eestis ja investorid käitusid väga vaoshoitult ja, ja vaat et ostsid aktsiaid juurde. Kaarel Otsa sõnul peab nii aktsiaid müües kui ostes ikka oma peaga otsuseid tegema. A ja O on aru saada, miks seda aktsiat osteti ja milliseks investor arvab, võiks aktsia hind kujuneda, mis seda liikumist mõjutab. Mida jälgida selle ettevõtte juures? Sellepärast et olenemata sellest, et kas meil on nüüd turul uusi investoreid või juba kogenud investoreid, siis fundamentaalsed loogikat ei ole muutunud. Aktsia hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusena ehk et kasutage oma pead, mitte jah, proovida kaasa joosta sellega, mida teised teevad. Tallinna börsijuht loodab, et tänu Enefit Greenile tuleb börsile uusi investoreid ka üldiselt juurde. 60000 investorid, see on loomulikult kõigi aegade rekord, aga ma arvan, et kokkuvõttes on meil ruumi palju enamaks Eestis. Peatselt peaksime teada saama, et kui palju tuli meil juurde uusi investoreid tänu Enefit, Green IPO'le, ma seda ei oska praegu veel spekuleerida, aga ka see number kindlasti on aegade suurim ja ei ole üheski riigis olnud olukorda, kus kõik investorid oleksid kogu aeg väga kogenud. Ehk et see ongi väga loogiline ja loomulik teekond, kus lisandub uute huvitavate atraktiivsete ettevõtete börsile tulekuga uusi investoreid, kes teevad oma esimesi samme. Tänane päev tõotab veri värsketele investoritele põnevust. Veidi peale kümmet on näha, mis mis juhtuma hakkab ja mis suuna see aktsia hind võtab, mis loomulikult ei pruugi midagi tähendada, kuid ma usun jah, et paljud istuvad naelutatult juba hommikupoolikul arvutiekraani taga.", "role": "user" }, { "content": "Täna algab kauplemine Enefit Greeni aktsiatega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKell on natukene kolm läbi ja siin Ülemiste keskuse ees laiutab üks suur tühjus. Nimelt kui tavapäraselt võib siin mõelda sellele, et nädalavahetus ja reede õhtu, siis on siin palju autosid ja suuremat sorti mäss, siis praegu on siin suhteliselt lage maa ja näiteks esimese asjana torkab silma see, et enam ei saa Ülemiste keskuse eest sisse. Nii et nii ma siis suundungi Ülemiste külje peale. Nii jalutasin nüüd oma paarsada meetrit ära, astun ilusti Ülemiste keskuse kõrvalt sisse, juba siin ukse peal jäi silma, et kolm inimest seisid üksteisele väga lähedal, tegid suitsu, karta on, et nad perekond ei ole, nii et siin on tegu seadus rikkumisega aga mitte sellest, ma ei tulnud siia rääkima, mis siin toimub. Sildid on ees, lindid on ka ees ja isegi teisele korrusele ei saa minna. Tundub nagu ei saakski mitte midagi teha, aga inimesed siiski kuskilt mulle vastu tulevad. Ja nüüd ma olen siin, ütleme üpriski poe keskel. Ja täpselt minu ees on kurikuulus Sportland ja täna tõepoolest, pood on kinni. Ülemiste keskuse keskel, teisel korrusel on tühjus all, võib öelda, et on ka tühjus. Esmapilgul ma näen täpselt viite inimest. Ma ütleks, et müüjaid ja kaubatöötajaid on sama palju külastajaid siin poes. Meil on siin praegu lahti pangaautomaadid, üks biomarket, ka üks selline käsitöö paarikoda on siin veel lahti. Ma käisin nüüd toidupoes kara ja ausalt öeldes ikkagi näha ühes suures kaubanduskeskuse toidupoes ainult umbes kümmet või viiteteist klienti. Siis see on ikkagi natukene selline veider tunne ka praegu kõnnin ka, üritan siin mingisugust tiiru teha. Ma olen ainuke inimene, kes siit üldse kuhugi poole üritab minna. Linte on täpselt nii palju, et saaks minna WC-sse, saaks minna tagasi, nii et isegi tiiru ei saa sellele ülemistele peale teha. Apteeki saab minna poodides veel mõned töötajad askeldavad, ilmselt panevad viimaseid asju kokku, nii et siin ma siis olen keset tühja Ülemiste keskust, kus ainult räägib minuga üks Rimi kõlar, mis ütleb, et hoidke ikka üksteisega piki vahet ja ärge rohkem kui kahekesi kõndida. Täitsa mõistlik idee, mis siis ikka, võtsin ka poest ühe batoonikese ja sammun siit minema. Sest ega siin suurt teha midagi ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Täna suleti kõik Eesti kaubanduskeskused ning lahti jäeti seal vaid toidupoed ning apteegid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTarmo Lausing saatis mõni aeg tagasi ajakirjandusele avaliku kirja, milles kritiseerib Keskerakonna sisedemokraatiat ja kirjeldab valimisnimekirjadega sahkerdamist, kus aktiivne Lasnamäel tegutsev kesknoor paigutati väidetavalt vastu tahtmist kandideerima kesklinna, kus tema edu on ebatõenäoline. Lausingu sõnul sai just see ajendiks, et ta nüüd mõned nädalad enne valimisi rääkis Eesti ekspressile, kuidas Keskerakonna juhtiv liige käskis tal ilmselt terase sektorist pärit raha annetustena partei arvele toimetada. Ühtki nime oma paljastustes ei nimeta, öeldes, et ka rahandi oli käsutäitja, aga ta on praegugi nii erakonnas kui riigis juhtival kohal. Lausing kinnitas vikerraadios, et Keskerakonna esimees oli skeemis teadlik. Lausingu sõnul toimus rahaga mehkeldamine pärast seda, kui ta noortekogu juhi kohalt lahkus, ehk pärast 2000 viiendat aastat. Mees tunnistas, et uskus sel ajal parteisse ja oli selle nimel paljukski valmis. Toona, ma olin fanaatiline partei toetaja ja aktivist ja sellisel eluperioodil, kus sa teed midagi mingi organisatsiooni hüvanguks ja usud sellesse organisatsiooni ja isegi kui need inimesed mõtlevad, et võib-olla see tegu ei ole nagu kõige õigem, nad organisatsiooni nimel hoiavad oma suu lukus ja noh, ka tõsi ka ka enda nahapäästmiseks. Tarmo Lausing lisas, et võõra raha enda nime all partei jarvele kandmine toimub ka praegu ning ilmselt ka teistes erakondades. Kui te võtate lahti aruanded, siis andke andeks, Eestis ei ole selliseid inimesi, kes annetaks lihtsalt niisama 1000 2000 või 3000 eurot erakonnale. Seda saavad teha ikkagi kas ärimehed või mingi väga konkreetse huviga inimesed. Lausing lisas ka, et kavatseb teha veelgi paljastusi Keskerakonna kohta, aga kohe ta neid tegema ei nõustunud. Lausingu väidetava juhtumi ajal oli Keskerakonnas tähtsal kohal Ain Seppik, kes praeguseks samuti parteist lahkunud. Tema oli Lausingu väiteid kommenteerides põiklev, öeldes, et ei viibi Eestis ega ole artiklit lugenud. Samas ei välista praegu konkureerivasse Reformierakonda kuuluv sepik otsesõnu, et keskerakonnas võisid sellised asjad toimuda. Noh, seda on küll väga-väga raske kommenteerida, ei tea selliseid juhtumeid, tollal ma olin ju aktiivselt erakonnas tegev, aga kes võis talle seda anda, väga raske öelda. Aga te ei välista, et midagi võis sellist juhtuda Teie erakonnas oleku ajal tegelikult ju? Ma olen ka ja miski minu erakonnas oleku ajal, aga ma, ma olen peaaegu kindel, et, et noh, seda massiliselt olla ei saanud. Keskerakonna kauaaegse liikme ja aukohtu esimehe Kalle Klandorfi arvates on Lausingu väited nii hägused, et raske on neid ümber lükata või isegi kommenteerida. See jutt on hästi udune, ei saagi päris täpselt aru ja, ja dateering ka on väga-väga ähmane sellest juhtumist, mida ta kirjeldab, on läinud mööda kaheksa aastat, umbes jah, ma isegi praegu ei oska öelda, milline kord või seadus kehtis tollel ajal annetuste kohta. Keskerakond märgib oma pressiteates, et alati on enne valimisi püütud mõni taoline skandaal püsti panna. Kunagi ei ole neist pärast valimisi aga midagi järele jäänud. Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp ütles, et prokuratuuril ei ole Tarmo Lausingu väidetega praegu midagi peale hakata. Kuna erakonna rahastamisega seotud kuritegu on teise astme kuritegu ehk et see aegub viie aasta jooksul selle toimepanemisest, siis õiguskaitseorganid ei saagi midagi nüüd enam selles staadiumis teha nende konkreetsete sündmustega. Erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni esimees Kaarel Tarand märkis, et viimasel ajal esile kerkinud paljastusi on teinud inimesed, kes pole saanud erakonnas loodetud karjääri teha. Tema sõnul on selliseid rahastamisjuhtumeid raske tõendada, aga ta usub, et ilmselt tuleb mitmesuguseid paljastusi veelgi. Siin jääb sõna-sõna vastu, aga mulle tundub tõenäolisem, et erakondade rahastamises on toimunud aegade jooksul valgust, kartvaid tegusid. Sellele järeldusele on mind viinud ka see asjaolu, et kui nüüd pärast Meikari avaliku austamist, millise positsiooni võtsid kõik parlamendierakonnad, see oli selline, ma ütleks, et üsna tugev kollektiivkaitse ja, ja see on kestnud tänase päevani, sest et väga vintskelt läheb ka näiteks rahvakogu ettepanekute menetlemine riigikogus parteide rahastamise ja üldse tegevuse korralduse paremaks läbivalgustamiseks. Ühesõnaga erakonnad ei soovi tegelikult ennast muuta.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna endine noortekogu juht ja juhatuse liige, nüüdseks parteist lahkunud Tarmo Lausing teatas Eesti Ekspressile, et sai Keskerakonna tähtsa ametniku käest sularaha ja korralduse leida inimesed, kes selle raha oma annetusena partei arvele kannaksid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise arengu instituudi surma põhjuste registri andmetel on käesoleva aasta esimese kuue uuga registreeritud 9353 surma, millest 11 protsenti moodustavad koroonasurmad. Surmapõhjuse määramine võtab üldjuhul aega ning koroonaviirusest tingitud surmade arv võib tagantjärele väheneda või suureneda. Instituudi registrite osakonna juhataja Piret Viiklepa sõnul suurenes suremus märtsi ja aprillikuus langes mais ning tõusis taas juunis kuuma laine tõttu. Eelmine aasta kokku suri Covid 19 tõttu 203 inimest, siis seekord poole aastaga esialgsetel andmetel 1020 inimest. Eelmine aasta oli meil ka haigestumine väga palju madalam ja esimesed surmad olid alles märtsis ja vahepeal. Eelmine suvi ju praktiliselt surmasid ei olegi, näiteks selle aasta juunis, esialgsetel andmetel on 22 surma, aga samas jälle aprill on 237, kui siin on Covid 19, surmasid praeguste andmetel 22, aga samas pahaloomulised kasvajad on 323 vereringe elundite haigused, mis on kõik need südame ja veresoonkonna 665. Eestis sureb aastas keskmiselt 15500 inimest ja ööpäevas sureb 40 kuni 50 inimest olenevalt perioodist. Nii et põhiline põhjus on ikkagi südamehaigused, vereringe haigused, insuldid, sest meie elanikkond vananeb ja need on põhiliselt surma põhjused.", "role": "user" }, { "content": "Tervise Arengu Instituudi statistika järgi suri koroona tõttu möödunud aastal 203 inimest ja tänavu esimese kuue kuuga 1020 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Raimond Tamm räägib, et äpitaksod vananimega, sõidujagajad koguvad populaarsust ka Tara linnas. Nii-öelda tavataksodele on nõuded aga rangemad. Meie jaoks ei ole mitte eesmärk see jah, et eelistada ühte või teist ja pigem on küsimus, et kuidas meil on võimalik nõuete muutmisega tagada ka tavatakso edukas toimetamine, kui neid muutusi sisse ei viia, siis varem või hiljem on pigem küsimus, et kas tavatakso sellisel kujul üleüldse nagu saab säilida. Tartu linnavalitsus valmistab ette pöördumist majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile, kus on kirjas terve rida soovitud seadusemuudatusi. Muuhulgas teeb tartlastele tuska, et sõidujagamisplatvormi pidaja näiteks Eestis loodud polt ei nõua taksojuhtidel sõidukikaarti. Samast murest on pikalt rääkinud Tallinna linn, kõneleb Tallinna munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere. Sõidukikaart on tegelikult vajalik selleks, et see sõiduk kõlbaks inimeste teenindamiseks. Meie kutsume ka kõik, kes soovivad sõidukikaarti ka siia veel ja näitavad oma auto ette ja päris mitmeid autosid oleme tagasi saatnud ja lasknud salongi ära puhastada näiteks, sest kui inimene ikkagi heledate riietega istub autosse, siis ta peaks samm puhtalt sealt ka välja tulema. Raimond Tamme hinnangul võiks sõidukikaardi kontrollimise platvormi pidajale kohustuslikuks muuta. Tamm lisab, et head ülevaadet reegleid rikkuvatest juhtidest Tartu linnal ei ole. Linnaametnikud kontrollivad küll tavataksosid, aga äpi taksodele nad ligi ei saa. No praktiliselt ei ole võimalik selleks, et tavatakso on meil selgesti ikkagi nagu eristatav liikluspildis, tal on selgelt tunnusjooned, mis viitavad sellele, et on takso, siis meie hinnangul võiks olla ju seda tähistust, mingisugusel moel jäi taksode puhul, et siis on ka see järelevalve teostamine realistlikum. Aivar Toompere ütleb, et mitmed ettevõtted juba lasevad autojuhtidel enda sõidukeid logoga kaunistada. Autojuhid saavad selle eest eraldi tasu. Aga meie pakkusime MKM-ile välja tegelikult, et võiks kasutada plafoone, siis oleks nagu ka eestpoolt kaugemalt nähtav, et tegemist on teenuse pakkujaga, mis omakorda oleks tegelikult ka nendele teenusepakkujatele kasulik. Jälle võimaldaks kasutada ühissõidukiradasid, kui on kliendid, pea. Toompere ütleb, et erinevalt Tartust kontrollib pealinn sõidukijagajaid igapäevaselt peamiselt teenindajakaardi või sõidukikaardi puudumise eest. Trahviti läinud aastal 307 täpitaksojuhti. Vaatame, millised sõidukid on platvormide peal aktiivsed, kellel ei ole siis väljastatud näiteks sõidukikaarti, teeme sellele sõidukile väljakutse kuhugi ja siis meie inspektorid ootavad seal ja vormistavadki materjalid. Tartu linn sooviks veel sammu kaugemale teha. Raimond Tamme sõnul võiks muuta seadust nii, et ametnikud saaks teha taksodes kontrolloste, sõita lubatud mao ja teenust, hinnata. Et kuidas konkreetne sõiduk konkreetne juht teenuse pakkumisega parasjagu hakkama saab?", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnavalitsus ootab riigilt äpitaksodele rangemaid reegleid. Seni peamiselt Tallinna fookuses olnud mure äpitaksode pärast on jõudnud ka Tartusse. Tartu linnavalitsus ootab riigilt äpitaksodele rangemaid reegleid ja ametnikele rohkem võimalusi taksode kontrollimiseks.", "role": "assistant" } ]