Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile pärastlõunal alanud Euroopa ülemkogu esimene päev venis oodatult pikaks, see lõppes alles tund pärast südaööd. Sedavõrd kaua vaidlesid Euroopa Liidu riigijuhid tulevase suhte üle Türgiga. Arutelu käigus pandi järjepanu juhtide, et uusi erinevas sõnastuses ülemkogu järeldusi, mille Küpros ja Kreeka jälle maha hääletasid. Samal ajal arutati sujuvalt läbi ka kõik teised teemad, kus vaidluseid polnud. Riigijuhtide kohtumine näis venivat juba varaste hommikutundideni. Kuni täpselt keskööl otsustas ülemkogu eesistuja Charles Michel pausi teha. Aeg võeti maha umbes 40-ks minutiks ning kui siis tagasi kokku tuldi, oli kokkulepe kõigis teemades, kui imeväel saavutatud Valgevene sanktsioonid lõpuks tulevad ning kui Türgi rahvusvahelise õiguse rikkumist ei lõpeta, võivad sanktsioone tunda saada nemadki. Peaminister Jüri Ratas. Euroopa Liidu ülemkogu näitas täna seda, et me suudame keerulises teemas, mis tegelikult olgem ausad, on olnud juba üle kuu aega laual, ma pean silmas Valgevene sanktsioone, et, et tegelikult selles suudeti ühiselt kokku leppida, ma loen seda väga tugevaks sammuks ja sõnumiks. Lisaks sellele oli väga palju neid sõnumeid, et presidendivalimisi kindlasti ei tunnustat seal ja soovitakse ausaid uusi läbipaistvaid valimisi. Ma arvan, et teine suur samm, mis sai tehtud, oli see, et me väljendasime väga suurt solidaarsust Kreeka ja Küprose osas mis näitab seda, et, et ka selles väga keerulises küsimuses Euroopa liit tegelikult näitas ühtset suunda. Uurimised, mida täna tehakse idaVahemeres. Need tuleb ära lõpetada ja mul on väga hea meel, et ka selles selles väga keerulises küsimuses see kokkuleppele siin ei ole mingit mingit saladust. Laual oli tegelikult sanktsioonid Valgevene osas ja need olid neid tegelikult menetleti koos. Samuti minu meelest see otsus, mis tehti ka Venemaa suunal Navalnõi osas, kus kõigepealt öeldi, et keemiarelva kasutamine, see peab olema täiesti välistatud, seda ei saa kuidagi aktsepteerida täna Euroopa liit loodab, et Venemaa teeb siin koostööd uurimis uurimisorganitega. Kui seda ei juhtu, siis Euroopa Liit tuleb kindlasti selle teema juurde tagasi. Ülemkogu jätkub täna hommikul siseturu, tööstuse ja digiteemadega. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ülemkogu leppis kokku sanktsioonide määramises Valgevenele. Samuti leiti Euroopa Liidu ja Türgi suhete jätkamiseks viis, mis Küprost ja Kreekat rahuldab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles tänasel pressikonverentsil, et koroonaviiruse nakatumis kordaja R on nädalaga langenud üle-eestiliselt null koma 74-le. Nädal varem oli see 0,86. Mis tähendab, et me liigume jätkuvalt langustrendis ja selle nädala lõpuks peaks Eesti 14 päeva haigestumine olema siis ka juba alla 150 100000 elaniku kohta, mis tähendab, et siis Euroopa mõistes me liigume kõrge nakatumisega riikide nimekirjas siis keskmise nakatumisega, riikide seks Euroopa jaoks jookseb siis see madala riskipiir 25 juures 100000 kohta, kuhu me võiksime jõuda siis, kui me praeguse Riga jätkame? Võiksime jõuda siis juuli alguseks või keskpaigas. Härma sõnul võiks juuli lõpupoole näha ka mõnda nullipäeva, keskmiselt oleks nakatunuid alla 10. Loota, et nakatunute arv püsib null, terve nädala, ei saa. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et valitsus vaatab uuel nädalal üle ka piirangud. Ja ja vaatama selle pilguga läbi, et, et mis on tegelikult suvel põhjendatud välitingimustes põhjendatud, mõistlik ja andma sellega võimaluse nii ürituse korraldajatele kui inimestele oma tegevusi planeerida, et kindlasti need tänased nii öelda osalejate piirarvud ei sees ega väljas pole pikemas plaanis adekvaatsed ei ole, seda ka ürituste lõpukellaajad ehk need tuleb meil üle vaadata. Olukorras, kus praegu näitab ka meie enda riskimaatriks, jõuame nii-öelda kollasesse stsenaariumisse nädala lõpuks, uue nädala alguseks, kus juba keskmine päevane nakatumine alla 100 vaktsineerimise hulk liigub keskmiselt tempos 30000 inimest nädalas. Peamine nakatumispaik on perekond. Eelmisel nädalal sai nakkuse perekonnast 39 protsenti nakatunuist. Aktiivseid koldeid on 74, nädal varem oli neid 105. Peamiselt on siis tegemist töökohakolletega. Viiruste toodi sisse 14-st riigist, kõige rohkem Soomest üheksa, Türgist kaheksa ja Venemaalt viis. Eelmisel nädalal tuvastati ka esimene sisse toodud Brasiilia tüvi, see toodi sisse Belgiast. Samuti tuvastati kaks sisse toodud India viiruse tüve, millest üks tuli siis Indiast ja teine Egiptusest. Digiregistratuuris läheb aga vaktsineerimisele aegade broneerimine päris hästi, ütleb vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer. Eile tehti üle 8000 broneeringu, tänahommikuse seisuga on digiregistratuuri saadaval üle 4500 vaba aja. Homse ja ülehomse päeva jooksul lisatakse digiregistratuuri veel 15000 aega käesoleval nädalal, mis on plaanis teha 60000 kaitsepookimist, käesoleval hetkel vaktsiini tarned jätkuvalt väiksemad kui meie vajadused. Tarned on ebastabiilsed, on plaan alustada ka tööandjate juures vaktsineerimisega lisaks Ida-Virumaale ka Harjumaal. Eeskätt ootame tööandjaid, kes valmis end vaktsineerima vähemalt 30 töötajaga. Praeguseks on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 478700 inimest.", "role": "user" }, { "content": "Viimase ööpäevaga tuli juurde 130 koroonapositiivset. Teste tehti 6174, seega on uute nakatunute hulk 2,1 protsenti testide koguarvust. Suri üks nakatunu. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 154.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile kordas pressikonverentsil kaitseväe juhataja asetäitja Veiko Vello Palm. Tänasel päeval meil otsese sõjalise kallaletungi ohtu ei ole. Siiski on Venemaa kallaletungi Ukrainale tekitanud just välismaal hirmu, et Balti riikides võib sõda puhkeda. Näiteks on kahanenud välistudengite huvi. Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma toob magistriõppe põhjal näite. Võrreldes eelmise aastaga vähenes avalduste arv 40 protsenti. Sõda Ukrainas on ilmselgelt meie rahvusvahelist vastuvõttu mõjutanud ja on näha, et, et sihtgrupp, kes meile kandideerib, võib tunda siis et see piirkond siin ei ole kõige turvalisem. Hetkel. Kaubandus ja tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütleb, et sõjaoht mõjutab ka välisinvesteeringuid. Eelkõige uued koostööpartnerid, keda ka ju täna väga palju otsitakse, kuna soovitakse asendada siin kas siis turu mõttes Venemaad, Valgevenet, Ukrainat või, või siis tarneallikate mõttes ja leida uusi kontakte, siis tegelikult, ega, ega Eesti ettevõtjate suunas vaadatakse üsna niimoodi umbusklikult, et mis teil seal ikka toimub ja, ja ega see on üsna tavaline, et, et küsitakse ettemaksu või või mingisugust täiendavat garantiid. Eesti ettevõtluse turundamine välismaal on suuresti ettevõtluse arendamise sihtasutuse teha. EAS-i juhatuse liige Sigrid Harjo ütleb, et esimesena tühistavad kartusest reise turistid. Et me juba teame näiteks, et suuremad reisikorraldajad Saksamaal on kogu Baltikumi, mitte ainult Eesti võtnud oma pakkumisest välja ja ka näiteks kruiisilaevade arvu vähenemine on, on toimumas just nimelt sellepärast, et marsruudil me olime ühisel marsruudil ka Peterburiga. Selleks, et kinnitada Eesti kuvandit, kui turvalist kohta räägitakse edukatest näidetest. Hästi tänuväärne oli, oli Michelini restoranide laienemise uudis Eestisse, et kuna Michelin on on restoranide maailmas kõige tuntum ja hinnatum, siis see näitab eriti hästi, et tegu on kvaliteetse sihtkohaga ja, ja kindlasti see tõstab meie meie piirkonna usaldusväärsust ja, ja näitab meid ka igati lääne lääne kultuuriruumi osana. Turundajatel on praegu tasakaalu leida keeruline. Eesti esindajad on rahvusvaheliselt rõhutanud, et kui ukrainlased sõja kaotavad, ründab Venemaa mujal uuesti. Seetõttu on oluline Ukraina aitamine ja NATO tugevdamine. Seda tõdemust ei taheta pisendada.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa rünnak Ukrainale on toonud hirmu, et ka Baltimaades võib sõda puhkeda. See hirm tõrjub Eestist turiste, tudengeid ja investeeringuid. Samas rõhutavad Eesti esindajad julgeolekuohu tõsidust, et sudida liitlasi oma panust heidutusse tõstma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälispoliitika arutelud on Riigikogus kaks korda aastas, seekord oli kindlasti huvitav, kuidas kajastuvad kõnedes viimase aja pinged Euroopa põhiseadusliku lepingu ümber ja suhted Venemaaga seda ratifitseerimist ootava piirileppe taustal. Välisminister Urmas Paet märkis. Kõige olulisem on Euroopa Liidu lähituleviku seisukohalt praegu Euroopa põhiseaduse lepinguga seonduv. Põhiseaduse lepingu tagasilükkamist Prantsusmaal ja Hollandis ei tohi alahinnata kuid neil liikmesriikidel, kus lepingu ratifitseerimine veel ees seisab, tuleks jätkata ratifitseerimisprotsessi vastavalt oma kavadele ja protseduuridele. Et iga riik saaks oma seisukohta avaldada. Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa tõdes oma ettekandes, et lepingu vastu hääletatakse väga mitmetel nii-öelda kodustel põhjustel. Lepingu pooldajaile tundub, et selle vastu hääletanud ei suutnud aru saada peamisest probleeme, mille süvenemist kahtlejad kardavad, suudaks just põhiseaduslik leping kõige valutumalt ja õiglasemalt lahendada. Just see annaks võimaluse saada senisest rohkem sotsiaaltagatisi, rohkendaks liidu toimimise ja otsustusprotsessi läbipaistvust ning looks paremaid tingimusi uute töökohtade tekkeks. Järgnevalt Eesti ja Venemaa suhetest Urmas Paet. Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete allakirjutamine 18. mail oli oluline samm Eesti Vene suhetes. Eesti riigi järjepidevuse üheks oluliseks nurgakiviks oli, on ja jääb Tartu rahuleping. Piirilepingute allkirjastamine kindlustab meie riigi julgeolekut ja rahvusvahelist seisundit. See soodustab Eesti ja Venemaa suhete edasist arengut ja on oluline ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerluse arengus. Valitsus loodab, et riigikogu ratifitseerib piirilepingud veel enne suvevaheaega. Mõlemad ettekandjad rõhutasid Eesti head tahet suhete tihedamal arendamisel Venemaaga nüüd kriitika juurde. Sotsiaaldemokraat Sven Mikser alustas nii. Ma tahaksin kõigepealt alustada, avaldades kiitust välisministeeriumi ametnikele, kes olid ministrile teinud väga hea memo. Paraku härra minister oli jätnud sellest memost tegemata kõne see tähendab ametnike poolt esitatud headele algandmetele ei olnud paraku lisatud pea ühtki olulist poliitilist seisukohta. Ka endine väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leidis, et väga mitmes küsimuses jäi valitsuse poolne seisukoht esitamata. Välisminister Urmas Paet ütles oma ladusas kõnes siit puldist maha enam kui kolm ja pool 1000 sõna kuid paraku ükski neist ei andnud meile märku ei aktiivset hoiakust ega värsketest ideedest meie välispoliitikas. Esiteks, mis saab Euroopa tulevikust, teiseks, Eesti diplomaatiline missioon Gruusias, kolmandaks, mure Venemaa pärast. Neljandaks, Eesti kaitseväe missioon Iraagis. Viiendaks, diplomaatide töö väärtustamine. Muidugi valisin siia vaid märksõnad, tegelikult rääkis Marko Mihkelson kõigest pikemalt, homme on aga debatt taas hoos, siis on kõne all piirilepe.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas välispoliitikat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMoskva ei ole reageerinud Kiievi nõudmisele selgitada oma sõjalist tegevust, nii kirjutas Ukraina välisminister Dmõtraguleba eile hilisõhtul Twitteris. Kui Venemaa on oma julgeoleku tagamise juttudes tõsiseltvõetav, peab ta täitma sõjalise läbipaistvuse kohustust ja suurendama julgeolekut kõigi jaoks, rõhutas Kuleba. Sestap kiireid kõnelusi Moskva aga soovitaksegi. NATO, USA ja ühendkuningriik rõhutavad, et Ukraina piiriäärse olukorra destabiliseerimise taga on Venemaa. Nii märkis eile ka Saksamaal äsja tagasi valitud president Frank-Walter Steinmeier, kes kutsus Venemaa presidenti siduma lahti silmust Ukraina kaela ümbert. See aga näitab juba suuremat selgust Berliini positsioonis, mida on kritiseeritud liigses pehmuses Moskva suhtes. Kantsler Olaf Sals sõidab täna Kiievisse, et kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja teisipäeval Moskvasse, et kohtuda Putiniga. Kantsler teeb selgeks, et Euroopa Liidu, USA ja Suurbritannia ühtsust ei tohiks alahinnata ning et vägede kogunemist saab tõlgendada ainult ohuna, ütles Saksa valitsusallikas. USA president Joe Biden ja tema Ukraina kolleeg Volodõmerele leppisid eilses telefonivestluses kokku vajaduses taotleda diplomaatiat ja heidutust. Kõik see on hüsteeria ja propaganda, vastab Venemaa välisminister Sergei Lavrov või nagu ütles tema pressiesindaja Maria Sahharova, et need on anglosaksid, kes vajavad sõda. Vladimir Putinil on kinnisidee luua endise Nõukogude Liiduga sarnane entiteet, ütles USA julgeoleku ja luureekspert Anthony Clees ja lisas, et Putin on jõudnud punkti, kust tagasiteed ei ole. Nii või teisiti peab ta nüüd midagi ette võtma. Venemaa alati üsna otsekohene suursaadik Rootsis Viktor Tatarintsev märkis ajalehele Aftonbladet antud intervjuus, et Moskva ei hooli sanktsioonidest. Meil on juba nii palju sanktsioone olnud, aga need on meie majandusele ja põllumajandusele positiivselt mõjunud, ütles veterandiplomaat ja tõi näite. Meil ei ole Itaalia ega Šveitsi juustu, kuid me oleme õppinud Itaalia ja Šveitsi retseptide järgi tegema sama häid Vene juustusid. Uued sanktsioonid ei ole midagi positiivset, aga mitte ka nii hullud, kui lääs sellel kõlada laseb, ütles Tataritsev ja süüdistas läänt vene mentaliteedi mittemõistmises. Mida rohkem lääs surub, seda tugevam on Venemaa reaktsioon, ütles ta. Sõjaväeametnike sõnul on Ukraina liitlaste abiga aga oluliselt tugevdanud oma relvajõude eelkõige USA ja Suurbritannia raketitõrjesüsteemide ning Türgi droonidega. Leedust saabus eile õhtul lennukes tingeri õhutõrjekaitsesüsteemide ja laskemoona ga.", "role": "user" }, { "content": "Lääs ja Venemaa kauplevad selle üle, kes vastutab pingete eest, mis on tinginud 100 000 vene sõjaväelase koondumise piirile Ukrainaga. Ukraina teatas eile hilisõhtul, et soovib 48 tunni jooksul kõnelusi Venemaa ja OSCE liikmetega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõtame näiteks mõne tänavakohviku inimesed istuvad terrassil, söövad, vestlevad, on lõbusas tujus nagu ikka. Kui hoolega vaadata, võib põrandal näha märke, mis manitsevad hoidma turvalist vahemaad ja laudade vahel on pleksiklaas. Kui teineteisele liiga lähedale nihkutakse, annab sellest märku helisignaal. Seda ajal, kui Euroopas olid baarid ja kohvikud kinni. Olgem ausad, üsna palju restorane ja baare pandi nende reeglite rikkumise tõttu ilma pikema jututa ka Rootsis kinni. Üsna ahvatlev oleks järeldada, et Rootsi on suutnud epideemia ilma rangete reegliteta kontrolli all hoida. See oleks aga ohtlik järeldus. Millised strateegiat siis töötasid ja mis ebaõnnestus. Suurimat kriitikat pälvib testimiste hulk, mis on madalaim elaniku kohta Euroopas ja jääb tublisti alla ka Rootsi rahvaterviseagentuuri seatud eesmärgile. Nii on raske mõista, kuidas viirus tegelikult levib. Ka ei saa Rootsist šnitti võtta, kuidas läbida pandeemia inimohvriteta viiruse tõttu surnute arv elanikkonna kohta on kaugelt suurem kui naabermaades. Suur osa on hooldekodudes, kuigi seal kehtis külastuskeeld. Ka Rootsis korratakse iga päev, püsige sümptomitega, kodus, pidage silmas hügieeni ja hoidke distantsi. Aga nii on ju igal pool. Esialgu ebamäärased üleskutsed tervele mõistusele ja täiskasvanulikule käitumisele on aga järk-järgult muutunud konkreetsemateks. Näiteks võite minna autoga sõitma, aga mitte rohkem kui kaheks tunniks. Uuringud näitavad, et 87 protsenti inimestest hoiab teadlikult teistest eemale. 66 protsenti on lõpetanud ühiskondliku tegevuse ja 55 protsenti ei kutsu külalisi. Riigi peaepidemioloog. Andres Degnell ütles, et inimestele tuleb selgitada, mis on eesmärk, mitte rääkida, kuidas peab käituma. Rootsi esindab paljuski tulevikumudelit, nii on öelnud WHO tervisealaste hädaolukordade programmi tegevdirektor Michael Ryan, rõhutades siiski, et Rootsi edu ulatus on veel teadmata. Oma rolli mängib ka Rootsi madal asustustihedus eelmise aasta andmete põhjal 25 elanikku ruutkilomeetri kohta. Euroopa liidus on see 118 40 protsenti inimestest elab üksi, 95 protsenti üle 70 aastastest ei jaga oma kodunoortega. Võrdluseks Itaalia, kus koos elab mitu põlvkonda. Asi pole selles, et rootslased oleksid erakud, kuid väga valivad suhtlemisel. Oma mõju oli ka sellel, et viirusest hoidumise juhised olid ka muudes keeltes kui Rootsi, nii et ka Stockholmi eeslinnades elavad sisserändajad said aru. Majandusteadlased aga siiski ei näe, et Rootsi majandus lõdvemate piirangute tõttu võidaks võrreldes teiste põhjamaadega. Kriitikud peavad Rootsi lähenemisviisi hasartmänguks, mis võib, aga ei pruugi ära tasuda.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa riigid leevendavad päev-päevalt koroonapiiranguid, samas pole Rootsi neid justkui seadnudki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui inimene läheb poodi, ostab 10000 euro eest kaupa ja võtab arve tasumiseks välja. Sularahapataka peab poemüüja inimese tuvastama. Siseministeeriumi nõunik Mati Ombler ütleb, et sellest nõudest praegu suurt kasu pole. Arvestades siis rahapesu tõkestamise hooldusmeetmete halba mõistmist ja rakendamist kohustatud isikute poolt ja muuhulgas ka siis rahapesu andmepoole kahtlastest tehingutest vähest peatamist Niisiis toetab siseministeerium Euroopa Komisjoni mõtet niisugused tehingud lihtsalt ära keelata. Oma ettepanekusse on komisjon teinud ka väikese erandi. Rahandusministeriumi ettevõtluse arvestuse poliitika osakonna nõuniku Söören Meiuse sõnul pääseks 10000 euro piirangust eraisikutevahelised tehingud. Siis on mõeldud äriühingute omavahelisi makseid ja siis makseid, mis on tarbija ja ettevõtte vahel. Meiuse sõnul piirab sularahaga kauplemist juba praegu kaks kolmandikku Euroopa Liidu riikidest. Näiteks Belgias on see piir 3000 eurot, Kreekas koguni 1500 eurot. Kasutatakse ära siis selliseid riike, kus sularahatehingutel mingeid piiranguid ei ole. Ärakasutajad on Euroopa Komisjoni hinnangul need, kes soovivad salaja terrorismi toetada või musta raha nii-öelda puhtaks pesta. Mati Ombler. Erinevad uuringud on siin viimaste aastate jooksul hinnanud, et maailma SKT-st vähemalt kahte protsenti ületav summa leiab pesemist rahapesuskeemides, siis see on ikka vägagi arvestatav kuritegevuse vorm, mida takistada erinevate meetmetega ja üks nendest piirata seda sularahakäibet või vähemalt proovida kontrollida. Eesti Panga sularaha ja taristu osakonna juhataja Rait Roosve räägib, et Eesti inimestest pisut enam kui 10 protsenti eelistab sularahavabasid makseid. Samas on 10 protsenti ka neid, kes tahaks igal juhul sularahas arveldada. Rait Roosvee märgib, et sularaha on oluline ka toimepidevuse mõttes. Just sellepärast soovitab Eesti pank Euroopa Komisjoni mõtet hoolega analüüsida. Teatud tehnoloogiliste tõrgete katkestuste aga hoidku jumal ka mingisuguste diversioonide või häkkimise olukorras võivad meil elektroonsed maksesüsteemide töö saada häiritud ja mitte mingil juhul ei tohiks maksed seiskuda. Maksed on sõna otseses mõttes analoogvereringele organismipuhul.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni hinnangul võiks seada sularahamaksetele kümne tuhande eurose ülempiiri. Eesti Siseministeerium toetab seda algatust, Eesti Panga hinnangul tuleb mõelda ka olukordadele, kus pangaülekanded ei toimi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäidetavalt oli EKREl Pärnu abilinnapea kohale koguni kolm kandidaati, aga sõelale jäi neist Mart Järvik, kellel on arvestatav omavalitsusjuhi kogemus. Täna kohtus Järvik Pärnu linnapea Romekos enkraniusega ja oli kabinetist väljudes mõnusas meeleolus. Küsimusele, mille vahel tal kaaluda oli, et see võttis terve nädala, vastas järvik. Nii. Mul oli kaaluda selle vahel, et kas saan kodus oma tegemata töid, mis viimase paarikümne aastaga tegemata on neid ära teha või tulla ametisse. Pärnusse on hea tulla, sellepärast et kunagi olen siin ühte ametit pidanud, sai olla bussipargis 79. aasta, 15.-st maist vist oli üle 10 aasta natuke juhtivtöötaja, olite ja roolis. Kui praegu siia tagasi tuled, siis kõik on kuidagi tuttav juhtivtöötaja juhtivtöötajaks tegelikult kui Raplamaal sai omavalitsustööga alustatud, see on ka nüüd paarkümmend aastat 2002 ja tagasi, siis küsiti ka, et mis selle valla juhtimisel on erilist või erinevust bussijuhtimisest. Ma ütlesin, et seal ei olegi midagi vahet, et, et kõik on üsna sama, et üks ees juhib, teised taga oksendavad nagu vanasti, bussis oli. Kuidas siis praegu linnapeaga kohtudes tunne jäi? Väga hea tunne jäi, rääkisime linnaasjadest, rääkisime maast ja ilmast. Mul on selline tunne, et tuleb üks vahva periood, kus meeskonnaliikmena saab palju Pärnu jaoks ära teha. Linnapea ronegosenkranius ütles, et kohtus täna Järvikuga esimest korda. Me vestlesime tund aega Pärnust ja temast endast, loomulikult oli hea võimalus kuulata, mis on tema mõtted. No kuna see on nüüd koalitsioonilepingu järgi EKRE koht, siis noh, teil, mingisugust vastuväidet ei saagi olla, et kellega see koht täidetakse. Jah, et see on selline hea tava, et kui koalitsioonileppes on kokku lepitud, et kas üks või teine erakond täidab selle koha, siis ei ole hea toon vaielda, et kas inimene sobib või ei sobi sellele kohale. Küsisin Kosenkraniuselt, kas teda ei häiri Järviku äpardunud ministrikarjäär. Ma olen tema kohta ainult meedias lugenud, see kohtumine, mis meil täna oli, oli igati meeldiv. Tema CV, kus on kirjas, et ta on ka omavalitsus juht pikka aega olnud, ei anna mulle põhjust kahelda selles, et ta abilinnapea tööga ei pruugi hakkama saada. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "EKRE poolt Pärnu abilinnapeaks esitatud Mart Järvik loodab, et tuleb vahva tööperiood.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nErakonnad riigikogus istuvad kui kord ja kohus, et me, rahvas poleks ohus ega näljase põsetud ohus. Tahaks teha sellist seadust, millest õhkaks hinge headust, et saaks poolt ja vastuhäältest seadusele kohast väärtust. Meil on nuppe igast närvis ja mis siis, et vahest närvis valijate hüve tarvis. Haarame kolleegil sarvist. Õnneks hea juhataja lahkel häälel hurjutaja meeli jahutab, kui vaja, et ei, tõuseks järelik. Aga täna on meil tulnud, keda päevakorras polnud tea, kes on ja mida toonud meie majja rahu loonud. Tere, jõuluvana. Lahe. Ei, me ole kahe vahel see, et külastada vahel on ju kindel rahva tahe. See oli väga hea lugu ja, ja omavahel öeldes teie siin Toompeal peaksite eriti hästi teadma mitte ainult teie fraktsioonis, vaid ka mujal. Et valijal on üldiselt üsna lühike mälu. Aga see luuletus on nii hea, et see jäi mulle meelde, ärge seda järgmisel aastal enam ette lugege. Mul on teile mõned kingitused. Nii, kõigepealt. Kingin teie fraktsioonile majasiseseks kasutamiseks elektrikarjuse. Et saaks korda hoida ja sõnakuulmatuid nuhelda. Ja peale selle, et teil helgemad pead laiali ei jookseks siis ringi liikumiseks. Ridade vahelt minema, kohe. Vot niimoodi. Võtke kinni. Ja, ja need, kelleni käite, ei ulata, andke viitsa. Aitäh keskerakonnale. Aitüma jõudu. Siis ma palun nüüd siia Reformierakonna. Meilas kuuse. Nii kuus ripume kolme esi ja siin silma. Seadusta. Me usume veel, kindlasti rõõmustame. Kui isadeks asjad. Reformi esitle. Räävikutema metaskus päi magusat ja si? Et natukenegi leevendada teie kui valitsuserakonna süükoormat opositsiooni ees nimelt sellist süüdistust, et elust mitte midagi ei tea, siis ma kingin teile ajalehe kesknädal saatekavas Tallinna televisiooni programmi. Kuna seal aasta jooksul Nagunii väga palju uut ei tule, siis võite selle aastaks seinale jätta. Tervist meil tekkis lõhe tegelikult kaks, et millist luuletust esitada. Ja seetõttu me loeme selle neljanda. Hea, et tulid jõuluvana sahinaga vahvalt ja tõid meile armastust otse meie rahval. Mida soovida, kuuljad kõrva, kingikotti, mõtteselgus poleks paha ja me mokkadele peale mesilase vaha. Ka me rahvale ei saa. Viikingid vala otse kotti. Tänu nende pingutustele, me pole läinud pankrotti. Mida meil on rahvale siis pakkuda? Kõrgharidus on varsti tasuta, ole mees ja kasuta. Emapension, tuleb varsti maale, saame saata arsti. Hea, et tulid jõuluvana sahinaga vahvalt. Aitäh tõsise loo eest. Et kõige suurem IRL. Teate, ma soovin teile seda. Harjutage. Ja kui tundub, et saab hea, ehk ära pott kipsi, pintsel, pintsel komplekt, õigemini ja punane värv. Tehke kõigepealt üks makett oma haldusreformist, nii et kõik sellest aru saavad. Ja siis viige ellu. Hea jõuluvana. Kas sa tead, mis asi on poeet, laureaat, oeet laureaat. Ma mäletan neid, kes omal ajal olid poeet laureaat on inglise õukonnas alates Henry seitsmenda ajast selline isik, kellele antakse valitsuse poolt kohustus ametlikeks tähtpäevadeks komponeerida oode ja muid ja muid värsse. Et ja kuna meil erinevalt teistest fraktsioonidest ei ole sellist poeeti jumala armust, siis meil käib Eko fitio fraktsiooni esimehega kaasas poeet laureaadi tiitel. Ja loen sulle sügavalt opositsioonilise ühiskonnakriitilise jõululuuletuse, pühade äng Toompeal. Talv, lumetu on sügavalt sümboolne, kui käes on kriis, ka lumelt säästetakse, on katkenud koostöö, parem kolmepoolne niidisant Stenbock üksi tõstab makse. Kui valitsus ei pilla teatepulka. Kui üle hüppe pakkuda ei astu, siis jõuame pea viie jõuka hulka, selg ees, meil juba Kreeka tuleb vastu. Oh, leiaks õige menetlemisnormi, ah, kui need oponendid vaid ei õmbleks, siis paneks toime haldusreformi siis pintsakugi nööbi külge õmbleks. No öelge, on minister selles süüdi, et sõber teenis veidi süütut pappi? Et elulube osteti ja müüdi? Ei ole ju? No tule taevas appi. On kodukulunud, on kodukulud vajunud, kadulikku on jäänud ates tulvil kahekeelsus. Kes usub Ansipit, kes päkapikku? Oo püha öö. Oo, püha lihtsameelsus. Nüüd unustan skandaalid, kriisid jama, jään ulle, enne kevadet ei ärka. Eeskujuks olla, polegi niisama. Ilm imetleb. Ent lumpen loll ei märka. Sven, ma pean sulle muuseas ütlema, et kui päkapikud sind televiisorist vaatavad, siis tead, mis ütlevad. See on see ähvardaja. Ei, nüüd see on see ähvardaja. Aga mul on teile kingitus. Karikas sean teile selle eest, et te aina pürgite ja olete väga tublid. Kui ma selle karika nüüd täidaksin, siis te märkate siin vastu valgust vaadates, et siin on augud sisse puuritud. Ja seda sellepärast, et teie olete siin riigikogus nagu üks kannatuste karikas, kuhu kõikide tilkuvate erakondade laialijooksjad välja valgujad ja minema tilkujad satuvad. Seepärast saate oma fraktsioonis harjutada, et millise augu ette näpp käib, et tilkumine peatada. Ma tahan lõpuks teile armsad riigikogu liikmed lugeda ühe hästi väikese sellise sisselõike ühest ilusast Kersti Merilaasi luuletusest. Koju minnes ja puhkust veetma hakates ja jõuludele vastu minnes mõelge selle luuletuse ridade peale. Ära tao endale vastu rindu, ära peksa, pead vastu poste ära rapsi, rusikatega õhku. Kena jõuluaega, kallis riigikogu.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus käis jõuluvana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n50. Eurovisiooni lauluvõistluse show on saanud eile ja täna tehtud peaproovides viimase lihvi ning lõunases publikuga peaproovis oli kõik juba nagu ehtne. Päris viperusteta proov siiski ei möödunud. Ainsa balti riigina finaali hääletatud Läti poiste tu liige Valter on veidi haiglane veel eileõhtuses. Peaproovis polnud tal lauluhäält ning kaela ümber oli tal paks villane sall. Läti delegatsioon Beta Lepeško sõnul on Valtersi peal tabletikuur ja õnneks on täna noormehe enesetunne palju parem. Ka Läti lauljad ise kinnitasid meie uudistele, et suurem ärevushetk on möödas ja õhtul kõlab nende laul The varis natover taas, nagu peab. Euroopa Ringhäälinguliidu Eurovisiooni boss vantestoselius läheb samuti õhtule vastu täiesti rahulikult. Kuigi pole saladus, et võistlusele eelnenud aasta jooksul ajas Kiievis üks probleem teist taga. Saalis on ka rohkem kaameraid kui eales varem tervelt 20 ning kindlasti on saates elemente, mis kõigile televaatajatele väga meeldivad, usub santestoksel. Võistluse suurfavoriitideks peetavate Kreeka laulu esindaja Elena Paparisuu ning Malta esindaja Kyara vahel kõmu ajakirjanike suureks meelehärmiks rivaliteeti ei ole. Vastupidi neist on tänu võistlusele saanud head sõbrannad ning Elenal jätkus siin antud pressikonverentsil Kyara suhtes ainult häid sõnu. Šveitsi esindav Vanilla Minja on samuti suursoosikute seas koht, esiviisikus peaks neile niisama hästi kui tagatud olema, kui uskuda fänne ja kihlveokontoreid. Bändi liige Katrin Siska. Loodavad, et me saame ennekõike Eestist 12 punkti ja loodetavasti ka Saksamaalt, austast, Šveitsist ja Poolast. Aga hoolimata sellest, et eestlaste valitud võistluslaul poolfinaalis läbi kukkus ja finaalkontserdil seega ei kõla, saame nagu eelmisel aastal oma lemmiklaulud välja valida ja ka nende poolt hääletada. Eesti punktid edastab Euroopale Maarja-Liis Ilus, Meelis Kompus Kiievist.", "role": "user" }, { "content": "Kiievis on algamas Eurovisiooni lõppkontsert.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta aprillist detsembrini oli tarbijahinnaindeks koroonakriisi mõjul võrreldes eelmise aasta sama kuuga languses. Tänavu jaanuaris jõudis indeks taas kasvupoolele ning juuli ja augusti viie protsendiga kasv kiirenes septembris 6,6 protsendini. Tarbijahinnaindeksit mõjutas septembris kõige rohkem kodudesse jõudnud elektri 74,5 protsendiline hinnatõus. See andis kogumuutusest kolmandiku. Bensiin oli 19 ja diislikütuse üle 28 protsendi mullusest kallim. Toidukaupadest kallines enim üle 79 protsendi kartul. Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš ütles, et inflatsiooni lükkavad endiselt ülespoole peamiselt pakkumispoolsed tegurid ning nafta hinnatõus suurendab üldist hinnakasvu ka lähikuudel. Ta märkis, et lisaks on tarbijahindadesse jõudnud toidutoormete kallinemine maailmaturul. Toidukaubad on vaikselt hakanud kallinema viimastel kuudel ja selle taga on põhiliselt siis teravilja ja võib-olla mõningate õlikultuuride kallinemine maailmaturul mis sai kiirema hoo suvel sisse. Ja see on nüüd kandunud üle ka toidukaupadesse ja võib-olla seda näeme ka siin veel neljandas kvartalis seda mõju. Ka LHV Panga makroanalüütiku Kristo Aabi sõnul võib eeldada, et energiahindadest tulenev kiire hindade kasv järgmistel kuudel jätkub. Majandusele tervikuna oleks tema sõnul parem mõõdukas areng. Eks see muudab kõikide jaoks sellist oma otsuste tegemist tunduvalt palju keerulisemaks, et ei oska ettevõtjad arvestada oma oma tootmiskulusid ei tea, kui palju kui palju nii-öelda sisendite eest tuleb ettevaates maksta. Samamoodi tarbija on segaduses, eks, et viimastel kuudel on, on väga palju sellist noh, näiteks arutelu tekkinud, et kas nüüd peaks elektri hinda fikseerima, kes kasutavad börsipaketti, millal seda oleks õige teha. Kas praegustes tingimustes tasuks seda teha, kui palju see üldse aitab, et sellist noh, segadust tekitab see igal juhul juurde, sellised järsud arengud", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti teatel on tegu viimase kolmeteist aasta kõige kiirema hinnatõusuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühing roheline Läänemaa toob kõige suurema probleemina välja, et ligi 20000 hektarit senist sihtkaitsevööndi ala oleks uue eeskirja järgi piiranguvööndis. Looduskaitsjad leiavad, et leebemate liikumis ja majandustegevuse piirangute kehtestamiseks pole seal alust, jätkab MTÜ roheline Läänemaa esindaja Kätlin Tamm. Ei ole olnud selliseid uuringuid, mis nagu tõestaksid, et puudub negatiivne mõju linnustikule, kui näiteks nendel aladel on tulevikus kalastamine järjest leebem ja nii edasi. Erimeelsusi tekitab 2009. aastal valminud ekspertiis, millele keskkonnaamet on uue eeskirja koostamisel viidanud, kuid mis looduskaitseate hinnangul neid muudatusi kindlasti ei toeta. Keskkonnaamet leiab uue eeskirja seletuskirjas, et linnukogumid asuvad avamerealal hajutatult, mistõttu ei vaja Väinamere sihtkaitsevöönd rangeid liikumispiiranguid. Reedel peetakse interneti vahendusel muudatuste teemaline infopäev jätkab keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Kätlin Kurg. Selle etapi mõte ongi see, et kõik inimesed, kohalikud turistid, huvigrupid MTÜd, ekspertühingud nagu ornitoloogiaühing, et nemad esitaksidki oma arvamusi ja ettepanekuid ja et need oleksid hästi argumenteeritud, et just nimelt see sisu on seal oluline, et võib-olla mitte kinni jääda nendesse pindaladesse, vaid, mis endaga sisuliselt kaasa toob ja mis see muudatus seal on? Parandusettepanekuid saab esitada kaheksanda veebruarini. Keskkonnaaktivistide sõnul on mureks olnud aga just see, et keskkonnaamet ei ole nende kriitika sisuga juba varem arvestanud.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaamet kavandab Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muudatusi. Neid plaane kritiseerib looduskaitsjaid koondav mittetulundusühing Roheline Läänemaa. Looduskaitsjad on mures, et rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse muutub tulevikus halvemaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohalike ekspertide sõnul on käesoleva aasta Pariisi jumalaema kiriku renoveerimistööde jaoks võtmetähtsusega olukord üheksa kuud pärast ulatuslikku tulekahju kirikus on jätkuvalt kriitiline. Tööde juhataja ütles prantsuse meediale, et kiriku päästmisest on veel vara rääkida, kuna ikka veel on otsustamata, kas restaureerida sisse vajunud katuseosa ja haritorn, lähtudes ajaloolisest kujust või anda sellele kaasaegse vorm. Tegelikult on seesama küsimus õhus möödunud aasta maist saadik. Ainus areng toimus novembris, mil kiriku peaarhitekt ja renoveerimiste juhataja omavahel tülli pöörasid. Peaarhitekt soovis taastada kiriku ajaloolises võtmes renoveerimist, juhtiv kindral eelistas aga kaasaegsemat lähenemist, nii nagu ka president Emmanuel Makroon. Sel juhul ei mahuks tööd aga praegu sihiks seatud viieaastase ajaraami sisse. Esialgse plaani järgi peaks kirik saama taastatud 2024.-ks aastaks, kuna siis toimuvad Pariisis suveolümpiamängud. Pärast põlengut algatati nii riiklik kui ka rahvusvaheline annetuskampaania raha kogumiseks. Kokku on lubatud annetada 922 miljonit eurot. Kirikuni on praeguseks hetkeks jõudnud 400 kuni 500 miljonit eurot. See kulukski katuse ja haritorni taastamisele, sest kõik väärtuslik, mis kirikus sees oli, õnnestus päästa ajaloolised vitraažid. Roosaknad ja orel on heas seisukorras ja õnnestus vältida suuremaid kahjustusi, mida sädemed tuhk või plii sellele prantsuse kood arhitektuuripärandi ühele olulisemale näitele oleks võinud põhjustada. Põlengust saab aprillis aasta tundub pikk aeg otsustamaks, kuidas edasi minna. Tegelikult on küsimus aga märksa suurem kui ühe katedraali torni tulevik. 12. sajandil ehitama hakatud. Jumalaema kirik on osa prantslaste rahvuslikust uhkusest ja identiteedist. Seal on kroonitud mitmeid kuningaid ning maetud riiklikult tähtsaid isikuid. Kirik on olnud inspiratsiooni allikas romaanidele. Notre Dami renoveerimise protsess on suurepärane näide sellest, kuidas asi pole ühe vana kiriku renoveerimises vaid esitab laiema küsimuse. Kas ja kuidas on võimalik taastada sümbol, mis kätkeb endas ligi 900 aasta jagu kultuuri, ajalugu ja identiteeti ühe rahva jaoks. Niisiis on 2020. aasta kuulutatud arutelude ja konsultatsioonide aastaks. Töödega loodetakse alustada järgmisel ehk 2021. aastal.", "role": "user" }, { "content": "Pariisi Jumalaema kiriku torni renoveerimistööde edenemist takistab otsustamatus kas jääda truuks selle algupärasele kujule või anda põlengus kahjustada saanud tornile moodsam hingamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome presidendilt ja peaministrilt on juba kaua aega selget seisukohavõttu oodatud, aga kuna lõpliku otsuse teeb parlament, siis ei sobinud neile oma arvamust öelda, sest seda võiks tõlgendada surve avaldamisena. Oma ühises avalduses märkisidki nad, et tahtsid anda aega ühiskondlikuks aruteluks. Viimased arvamusküsitlused näitavad, et toetus NATOle on praegu 76 protsenti ja ka enamik parlamendiliikmetest on lubanud NATOle taotluse esitamist toetada Soome ringhäälingu üle. Kommentaatorid märkisid, et avalduses ei öeldud midagi seoses võimaliku vajadusega osaleda balti riikide kaitsmises. See on olnud üks osa Soome kõhklustest, et äkki Eesti ärritab Venemaad ja siis kistakse ka Soome konflikti kaasa. Teine murepunkt on olnud, et Venemaa teeb midagi sel ajal, kui Soome on juba avalduse esitanud, aga liikmeks ei ole veel saanud. Seega NATO kollektiivkaitse neile ei laiene. Asjatundjate hinnangul kulub Venemaa energia praegu Ukraina ründamisele. Aga kindel ei saa sellegipoolest olla. Eile käis Briti peaminister Boris Johnson Soomes ja ka Rootsis ning allkirjastas julgeolekukokkuleppe, mis näeb ette vastastikust abistamist, kui midagi peaks juhtuma. Juba eile ütles president Niinisto tegelikult välja, et Soome esitab liikmeks saamise avalduse. Sauli Niinistö toonitas koos Boris Johnsoniga antud pressikonverentsil, et Soome teeb oma otsused iseenda julgeoleku suurendamiseks, mitte kellegi ründamiseks. Ta lisas, et kui Venemaal peaks tekkima küsimus, miks Soome seda teeb siis vastus on, et Venemaa on ise oma agressiivse jutu ja tegudega selle põhjustanud. Nii et vaadaku peeglisse. Edasi peaks protsess minema, nii et pühapäeval tuleb kokku Soome välise ja julgeolekunõukogu. Esmaspäeval hakkab liikme avalduse esitamist arutama Soome parlament. Eduskundes võib arutelu venida mitme päeva peale, sest neutraliteedist loobumine on Soome jaoks ajalooline otsus ja tõenäoliselt tahavad paljud parlamendiliikmed sel puhul sõna võtta. Dokumendid ja nende kinnitamine võtab mõnevõrra aega, aga kõik osapooled on öelnud, et püütakse teha võimalikult kiiresti. Sel hetkel, kui Soome ja Rootsi ametlik taotlus NATO-sse jõuab, algavad läbirääkimised. NATO poolelt juhib kõnelusi NATO abipeasekretär Petina Kadenbach, kes on muuhulgas kunagi töötanud ka Saksa saatkonnas Eestis. Kuna Soome on teinud aastaid tihedat koostööd NATOga, ei tohiks probleeme tulla ja asjatundjate sõnul kestavad läbirääkimised vaid üks-kaks päeva. Siis on vaja järgmised dokumendid koostada ja kinnitada ning lõpuks liikmesriikides ratifitseerida. Kuna kohe algab suvi ja liikmesriikide parlamendid lähevad suvevaheajale, võib see aega võtta. NATO peasekretär Jens Stoltenberg on lootust avaldanud, et paari kuuga saab see siiski tehtud. Lõpuks talletatakse ratifitseerimisdokumendid USA välisministeeriumi arhiivis ja sellest hetkest on Soome NATO liige.", "role": "user" }, { "content": "Nad avaldasid lootust, et selleks vajalikud sammud tehakse riigis juba lähipäevil. Soome presidendi ja peaministri avalduse kohaselt tugevdaks NATO liikme staatus Soome julgeolekut ning ühtlasi tugevdaks Soome liitumine NATO-ga ka allianssi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKiirabil tuleb inimeseni jõuda igas olukorras, sõltumata sellest, kas mobiilside, elektrivõrk või tanklad toimivad. Niimoodi peavad kiirabibrigaadid haka hakkama saama vähemalt 72 tundi. Sama kaua peavad toime tulema ka seitse suuremat haiglat. 12 väiksemat haiglat peavad hakkama saama 16 tundi. Niisuguse pildi maalis sotsiaalministeerium umbes kolm aastat tagasi kirjutatud määruses, aga määrusele seatud ministri allkiri elektri, generaatorid ja kütuse tagavara ei taganud, räägib terviseameti peaspetsialist Maiheleen Rostok. Praegu saab öelda, et ükski haiglatest ega kiirabibrigaadi pidaja ei ole võimeline kõikide ohtude vastu olema. Toimepidev. Terviseameti arvutuste järgi läheks haiglatel ja kiirabiteenuse osutajatel vaja umbes 21 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb, et toimepidevus oli 2018. aastal siis, kui reeglid kirja pandi. Oluline märksõna. Me lootsime, et kuna kriisiks valmisolek oli selline oluline teema riigi tasandil, et siis jõuavad ka investeeringud kahe aasta jooksul tervishoidu. Mai Helen Rostok ütleb, et esmajärjekorras on vaja elektrigeneraatoreid. Sest et elektrikatkestuse korral võib see halvata nii küttesüsteemi, infosüsteemid, veesüsteemid, haigla on väga haavatav, kui elekter läheb ära. Toimepidevuseks tarviliku raha on küsitud kahel kevadel kahe erineva valitsuse käest. Mõlemad korrad saadi riigieelarve strateegias täpselt null eurot. Meile öeldi, kuna seni ei ole ühtegi, siis ühegi sektori toimepidevust rahastatud. Et siis seekord meile ei võimaldatud seda. Määrusega seatud tähtaeg jõudis kolm päeva tagasi kätte ja sotsiaalministeerium leidis lahenduse. Ministeeriumis ette valmistatud eelnõu lükkaks 2020.-ks aastaks seatud tähtaja kolm aastat edasi. Seletuskirjas mainitakse, et nii nagu eelmisel gi aastal lubab terviseamet raha küsida kevadel riigieelarve strateegia arutelude käigus. Agris Koppel ütleb, et mingeid kokkuleppeid täna veel ei ole. Samas loodab ta, et sügisene torm andis kõigile tubli õppetunni. Ma arvan, et siin võiks olla selline põhimõtteline otsus, et nii tervishoius kui ka teistes sektorites Eesti riigieelarvest järgmistel aastatel läheb võib-olla varasemast suurem summa ja et järgmise kolme kuni viie aasta jooksul me püüame kõik oma süsteemid niimoodi valmis ehitada, et sellised tavapärase kriisid meid enam jalust maha ei lööks.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki seaduse järgi peaks haiglad ja kiirabi kriisideks valmis olema, pole riik selleks raha leidnud. Esimesel jaanuaril kehtima hakanud nõuded lükatakse kolm aastat edasi, kuid rahast hakatakse rääkima alles kevadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile istusid Tallinnas koos Euroopa komisjoni Soome ministeeriumi ja LNG projekti esindajad ning jõudsid järeldusele, et Alexela ja kasumi vahel välja pakutud kaheksast koostöömudelist ükski ei saa sellist rahastust. Mida oleks nende mudelite edukaks töötamiseks vaja. Edasi minnakse eraldi projektidega. Alexela jätkab sealt, kus enne veebruari kuist koostöömemorandumit pooleli jäi. Sisse on antud taotlus Euroopa Liidu C ehk connecting, Europ Vasility rahastuseks ning praegu hindavad projektide tasuvust sobivust regulaatorid jätkab Alexela energia juhatuse liige Martti hääl. Kui need erinevate riikide regulaatorid seda hinnangu osas kokkuleppele ei jõua, siis saadetakse see vastavatesse, Euroopa Liidu institutsioonidesse nii-öelda otsustamiseks, et noh, et siin mingisugust kuupäevalist hinnangut ma ei, ei oska nüüd välja käia, aga, aga noh, selle kogemuse pealt, mis selles protsessis meil siiani on, ma julgen arvata, et see, see kiire ei ole selle aastanumbri sees, ma arvan, et et see ei tule ehk, ehk teisisõnu, mis see kahjuks tähendab, on see, et suure regionaalse terminali lahendus ilmselt venib või lükkub edasi selle tõttu lihtsalt, et need protseduurid võtavad kauem aega. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar ütles, et ministeerium loodab endiselt Eestisse terminali saada ja seda pigem varem kui hiljem. Riik on kogu läbi selle protsessi lähtunud samadest kriteeriumitest, et me toetame projekti, millel on kõige kiirem valmimistähtaeg mis suudab gaasiturule tuua konkurentsivõimelise gaasihinna ja mille arendajad on sõltumatud tänastest valitsevatest gaasitarnijast. Me jätkuvalt toetame ja loodame, et regionaalne terminal tekib ja loodame, et see tekib varem, kui hiljem. Marti hääl ei tee saladust, et vahepealne koostöömemorandumile kulutatud aeg pidurdas Alexela enda projekti kuid loodab, et selle võrra parem tuleb. Hilisem otsus. Kindlasti oleks vahepeal saanud edasi liikuda jõulisemalt, et ma olen kasutanud väljendit, et see on olnud nagu võidusõiduautoga kihutamine käsipidur peal. Samas ma kindlasti ei ütleks, et see on ajas sellest aspektist, et nii Eesti kui Soome energia energeetikavaldkonna ametnikel ja ametkondadel regulaatoritel, poliitikutel, sealhulgas Brüsselis, on kindlasti selle aastaga ja selle selle protsessi läbimisega tekkinud palju, palju parem ettekujutus sellest tegelikust olukorrast sellest turust ja, ja ütleme, väljavaadetest ja vajadustest. Mis tähendab nagu seda, et, et mistahes otsuseid siin edaspidi vastu võetakse, need on kindlasti palju adekvaatsemal tasemel või, või kvaliteedis selle tõttu, et, et sellega on nagu palju tööd tehtud. Mõne aasta eest kaalus ka Elering koos Tallinna Sadama ja Hollandi logistikaettevõttega vapak Muugale veeldatud maagaasiterminali rajamist, kuid Elering on nüüdseks sellest taandunud ning alles jäänud partnerid planeerivad sinna väikest laevade punkerdamiseks mõeldud terminali.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon ei toeta Alexela Energia ja Soome Gasumi kavandatud projekte veeldatud maagaasi terminalide rajamiseks Soome lahe äärde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve võimuliidu moodustasid neli poliitilist jõudu sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ning valimisliidud, restart Kohtla-Järve ja progress. Sotsiaaldemokraatide esinumbri Eduard Todinetsi sõnul ühendab koalitsioonipartnerid soov linnas kiireid muutusi teha eelkõige valitsemises. Linn linnavalitsus, linnavolikogu peab olema avatum, sõbralikum, läbipaistvam, selgem oma käikudes, oma mõtetes ja olema rohkem linnaelanikega ja rohkem neid kaasata ja rohkem nendega arvestada. Ligi 30 aastat ühe ja sama seltskonna käes on teinud võimu võõraks inimestele ja inimesed näitasid seda ka viimastel valimistel. Reformierakonna esinumber valimistel ja lahkuva linnavõimu juures abilinnapea ametit pidav Vitali Borodin kinnitab, et läbirääkimised sujusid üllatavalt hästi ja esialgsed kartused kinnitust ei leidnud. Oli teatud kartus, et mõni poliitiline jõud on radikaalsemalt meelestatud ja alustab nõiajahti linnavalitsuse töötajatele. Ametnikud kardavad võimalikke puhastusi. Seda ei tule, sest kõik saavad aru, kuidas avalik võim töötab. Meie ülesanne on tõsta efektiivsust ja saavutada tulemus. Valimisliidu restart Kohtla-Järve peateemaks on muudatused hariduses, räägib valimisliidu esinumber Janek Pahka. Praeguses linna arengukavas ei ole hariduses praktiliselt mitte midagi kirjutatud väga palju asju, mis on senimaani tegemata, aga millega tuleks tegeleda, püüelda tahaks ikkagi selle poole, millest oli meil ka enne valimisi juttu, see on keelekümblus seda hakata juurutama rohkem. Neid probleeme on palju. Koalitsioonileppe järgi saab linnapea koha valimisliit restart ja volikogu esimehe koht läheb sotsidele. Võimult tõugatud Keskerakond saab volikogu revisjonikomisjoni esimehe koha. Nelikliidul on Kohtla-Järve 25 liikmelises volikogus ühehäälne ülekaal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järvel sõlmisid neljapäeval koalitsioonilepingu Sotsiaaldemokraatlik Erakond, valimisliidud Restart Kohtla-Järve ja Progress ning Reformierkond. Veerand sajandit linna juhtinud Keskerakond läheb opositsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärjest enam saab ka politsei väljakutseid selle kohta, et minna ja, ja reageerida sündmusele, mille sisu on, et koos viibivad ikkagi inimesed, kes on lähemal teineteisele kui kaks meetrit ja ilmselgelt ei ole tegemist ühe lõibonna liikmetega. Kuidas te neid seltskondi siis lahutate? Kasutan siin meie peadirektori sõnu, et ka sõnajõuga, et kõigepealt sõnajõud on see, millega me saame inimestele tuua lähemale seda teadlikkust ja, ja sageli ongi see probleem ei ole inimestele kohale jõudnud, nende tutvusringkonnas ei pruugi olla neid, kes on juba viirusesse nakatunud ja kui inimest ei ole see väga lähedalt puudutanud, siis on tal ka raske nagu kuidagi seostada ennast selle probleemiga. Meil ei ole olnud erilisi probleeme praegu sellega, et pärast suhtlemist tuleb kuidagi veel tõsisemaid või karmimaid meetmeid ette võtta. Millised need kõige probleemsemad kohad praegu on? No ikka linnaruumis ikkagi need kohad, kus inimesed on harjunud käima ja kus on neil hea olla, eriti sellise ilusa ilmaga näeme jätkuvalt üsna aktiivset tegevust mänguväljakutel välitrenažööride ümber ja ikka nendes kohtades, kuhu sellel inimesel, kellel ei ole võimalik kaubanduskeskusesse minna, kuhu tal on hea minna, kus tal on hea jalutada, kus tal on hea teiste inimestega suhelda. Ja praegu selle leevendamiseks ütleme nii, et selle vältimiseks siis on ka lisapatrull pandud töösse Oleme tõstnud jah, oma patrulli arvukust noh nii-öelda välitööjõu arvukust, aga proovime käivitada juba täna Ida-Lääne-Virumaal sellist koordineeritud patrullimist koos kohalike omavalitsuste, aktiivsemate inimestega ja, ja ka kohalike omavalitsuste ametnikega siis päästjatega ja, ja juba mitme päeva on on oma osa andmas ka keskkonnainspektsioon, kelle peamised tähelepanukohad on metsarajad, RMK lõkkekohad, matkarajad, veeäärsed piirkonnad, nii et nii et oleme moodustanud sellise ühisrinde ja, ja ja proovime igaüks praegu anda oma panuse põhimõtteliselt inimelusid päästa. Väga lihtne sõnum, jälgime palun kaks pluss kaks valemit ja kui me seda jälgime, siis on tõenäosus, et me nakatume ju palju-palju väiksema", "role": "user" }, { "content": "Viimastel päevadel on politsei suurendanud järelevalvetegevust, et ära hoida inimeste avalikke kogunemisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTehnopol startup inkubaatori juhi Kadri Tammai sõnul on Narva ja Ida-Eestisse laienemine strateegiline samm, mida ei hakatud eriolukorra tõttu edasi lükkama, sest isegi praeguses majandusolukorras on tegusatel inimestel võimalusi ja aega oma ideid teoks teha. Kadri Tammai. Jah, see võib olla pealesunnitud olukord, et neil on rohkem aega käes, aga fakt on, et neil on rohkem aega käes ja Ma usun, et see on täpselt õige hetk, kus tegelikult hakata püüdlema siis selle poole, et sellist finantsilist stabiilsust ettevõtjaks hakkamise kaudu iseendale pakkuda, ehk siis teoks teha need ideed, mis võib-olla inimesel peas on olnud oma ettevõttega seoses, aga mida ta ei ole kunagi varem teoks veel teinud. Tehnopol startup inkubaator pakub tuge alustavatele tehnoloogiaettevõtetele. Programmi oodatakse kandideerima ideid või meeskondi, kellel on juba olemas tehnoloogiline kompetents, tulevikuvisioon ja oskus toodet või teenust müüa. Igal aastal kandideerib tehnopoli inkubaator programmi ligi 250 iduettevõtjat, muuhulgas Eesti keskmisest madalama ettevõtlusaktiivsusega Ida-Virumaalt, jätkab Kadri Tammai. Ma olen täiesti veendunud selles, et me leiame selliseid tiime, kes on valmis selle programmiga liituma, sest ma päriselt väga usun sellesse ja olen näinud tõestust igakülgselt selle kohta ka, et väga-väga toredaid ettevõtlikke inimesi on igal pool, muuhulgas ka Ida-Virumaal ja Narvas. Tehnopol startup inkubaatori Narva kontor hakkab asuma loomainkubaatori objektruumides ja avatakse Narva piirkonna iduettevõtetele kohe peale eriolukorra möödumist. Tehnopoli tulekut Narva kommenteerib loominkubaatori objektjuht Jana Budkovskaja. Ma isiklikult olen ülimalt õnnelik, et tehnopool lõppude lõpuks tuli, sest meil on insenerid, meil on targad inimesed, kellel on kompetentsid, kellel on nagu arusaam, kuidas asjad toimivad tööstuses, nii et kui natuke veel tuge anda, siis ma väga usun meie piirkonda, et ma arvan, et see on kõige parem impulss, mis võikski olla meie kohaliku majandusstruktuuri muutmiseks. Iduettevõtlus on kõrge riskiastmega valdkond, kus tavaliselt 10-st iduettevõttest üheksa ebaõnnestuvad Tehnopoli toel on iduettevõtete õnnestumise määr olnud seni üle 60 protsendi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Tehnopol Startap Inkubaator avab oma esinduse Narvas. Aprillis pakutakse ettevõtjatele kriisinõustamist, sügisel alustatakse iduettevõtete inkubatsioonoprogrammiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHärra keskkonnaminister juba teist korda kukkus riigikogus läbi üritus teil umbusaldust avaldada ja kui eelmine kord läks napilt poolt 32 vastu 33, siis seekord oli umbusalduse poolt ikka 32, vastu 45. Kas on õige väita, et usaldus teile on tegelikult tõusnud, nüüd? Ma usun, kindlasti on tõusnud sellepärast, et on ka kolm aastat tööd tehtud. Ma olen tõepoolest madalat profiili hoidnud ja vähem kakelnud, vähem igasugust taidlusega tegelenud, isegi kirjutanud suhteliselt vähe. Ja olen rohkem pühendunud tõepoolest nendele maa, mitte metsareformide le keskkonnastrateegiatele ja tõepoolest ka keskkonnafinantseerimisel ilmselt on see see, mis häirib sedasama opositsiooni. Ma ei soovigi, et mind usaldataks näiteks Siim Kallas või Felis Undusk või Jürgen Ligi. See oleks küll väga halb kamp minu jaoks kunagi see olnud, see enam ei kordu ja, ja ma tõesti tänan neid, kes kes mind toetasid, see tähendab, et nad on mu tööga rahul olnud ja tõepoolest ka ma ütlen ka kogu Eesti üldsusele, et minister Meiljan ei ole kogu oma aeg töised tegevuse ajal kunagi pidanud uurija juures viibima. Aitäh. Kuidasmoodi teie kommenteeriksite kõiki neid süüdistusi, mis teile esitati, et autode ostmisel on liiga palju kulutatud, et rikutud on paljusid kirjutamata seadused ette rikutud on avaliku õiguse printsiip, et mis ei ole otsesõnu lubatud, seda ka teha ei tohi ja see nimekiri oli päris pikk. Nimekiri oli küll pikk, aga kui kahjuks sisutu kõik kui me räägime näiteks autode ostmisest sellest konkursist, millest nad siis räägivad, siis seal olid tõepoolest komisjonil teatud juriidilised probleemid, kuna üks pool esitas Väikselt vigase pakkumise, mida ta kirjaveana pärast kvalifitseeris, sellest tuli vaidlus, tegelikult on nende pakkumiste sisud erinevad ja igaüks võib neid dokumente, vaata, see ei ole ministri asi, see on komisjoni asi. Ja mingisuguse 700000 kahju tegemist ei saa juttugi olla, seda alles menetletakse. Muuseas. Aga mis puutub nüüd kõigis nendesse teistesse süüdistuse, need on olnud absurdsed, need on absurdsed olnud, riigivara ei ole kaotsi läinud ja tõepoolest teda rakendati umbusaldusest, kõneles Siim Kallas, kes räägib, et ta meelte segaduses olla andnud allkirja 10 miljoni dollari puhtusele. No see on umbes 145 miljonit, ta on opositsiooniliider, ta tahab valitsema hakata. Ma loodan siiski, et see hääletus sul teatud mõttes murdeline, sest ta näitas, et siiski on Riigikogus nende jõudude ülekaal, kes on veel võimelised ausalt mõtlema ja ausat tööd tunnistama, suurem ja ma olen sellest väga tänulik. Kuidasmoodi teie hindaksite seda, et rahvaerakonna saadikud, nende erakonna esimees kirjutas alles sellel nädalal alla koostöölepingule valitsuskoalitsiooniga ja nüüd saadikud siin täiskogu saalis hääletasid teile umbusaldusavaldamise. Ilves ei ole tõsiseltvõetav poliitik, ta ei tunnegi Eesti asja ja hindab ennast selgelt üle.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus kukkus läbi umbusaldusavaldus keskkonnaminister Villu Reiljanile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva-Jõesuu linn on peale haldusreformi endas ühendanud kuurortlinna võlud ja väljakutsed ning hiilgeaegadel priskeid ressursitasusid nautinud Vaivara valla mured. Kuurortlinna arendamine nõuab vahendeid, samas on põlevkivitööstuse tulevik tume ja raha arenguprojektideks ei pruugi jätkuda. Narva-Jõesuus on valimistel vastakuti kaks suurt nimekirja. Praegust linnavõimu esindab eesotsas tegutseva linnapea ga valimisliit ühine kodu. Valimisliit lubab seista riigi tasandil hea selle eest, et põlevkivitööstus veel vähemalt 20 aastat säiliks, räägib linnapea Maximilin. Kõik on juba ammu aru saanud, et me ei saa päriselt päevapealt kinni panna kõik need õlitehased ja elektrijaamad, mis asuvad eelkõige Narva linna territooriumil, kus töötavad meie inimesed. Kohalikust omavalitsusest sõltub tegelikult palju. Ühiskodu konkurent Narva-Jõesuus on Keskerakonna nimekiri. Nimekirja esinumber linnavolinik Veiko Luhalaid kinnitab, et praegune linnavõim peaks tegelema põlevkivile alternatiivsete töökohtade tekkimise soodustamisega kuid selle asemel on ettevõtjaid eemale peletatud. Eredam näide on Ragne põlevkivi tuhatöötlemist. Hasest loobumine lihtsalt seista pole mõtet, räägib Veiko Luhalaid. Kas meie võime mistahes pikalt siin seista, ega see ju lõppeb niikuinii ära, ega siis, kui me hobuvankrite eest seisaksime, ka siis autod tulemata jääks. Narva-Jõesuu kampaania pärliks on meremuuli taastamine, muul hoiaks jõesuudme puhtana ja kindlustajaks laevadele pääsusadamasse. See teema on mõlema nimekirja jaoks ülioluline. Veiko Luhalaid. Aga siin on jällegi, ega siis ta ise ei teki ju, et siin tuleb kõigepealt leida nii-öelda suurprobleemile lahendus, et tulubaas säiliks ja suureneks ja siis saame rääkida juba nii-öelda selliste hästi suuremahuliste objektide korda tegemisest, sest me oleme nüüd kaks aastat Ida-Virumaa rekordiomanikud rahvastiku vähenemise protsendi osas. Linna tulubaasi suurendamiseks soovib valimisliit ühine kodu muuta Narva-Jõesuu Eesti turismipealinnaks ja kehtestada turismimaksu Maximillin. Siis me võime saada kuni 400000 aastas, eks ole, ja kui kõik need summad on pärast suunatud Narva linna infrastruktuuri parandamisele kasvõi muuli taastamise näol, siis läbi selle suureneb ka turistide juurdevool. Narva-Jõesuu murekohaks on haldusreformi ga kaasavaraks saadud kummituslinnad, Sirgala ja Viivikonna ühine kodu sooviks asulad alles jätta ja mõned majad elamiskõlblikuks muuta. Keskerakonna hinnangul vajaks Sirgala ja Viivikonna tulevik põhjalikku kaalumist ja analüüsi, sest iga aastaga muutub kummituslinnade olukord aina kehvemaks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva-Jõesuu valimiskampaanias seistakse põlevkivitööstuse jätkumise eest ja soovitakse Narva-Jõesuule turismipealinna tiitlit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuulujutud paraadi edasilükkamisest liikusid juba üle kuu aja, kui tuli uudis Peterburi rahvusvahelise majandusfoorumi ärajäämise kohta. Paraadi edasilükkamist palusid presidendilt veteranid ja organisatsioonid. Uue kuupäevana kaalutakse 20 neljandat juunit, sest just sel päeval, 1945. aastal toimus esimene võiduparaad. Teine variant lauale on kolmas september. Riigiiluma kinnitas äsja kolmanda septembri teise maailmasõja lõpupäevaks. Üheksandal mail jääb ära ka surematu polk, kust eelmisel aastal võttis osa üle miljoni moskvalase. Epideemia sunnib ka kohalikke võime oma plaane muutma. Eesti piiri ääres asuvas Pihkva oblastis on hetkel tuvastatud 34 nakatanud karme karantiinimeetmeid seal ei kehtestatud. Kuberner Mihhail Bedernikov lubas langetada kohalike makse ettevõtjatele, mis kriisi tõttu kõige rohkem kannatavad. Peterburis leiti aga oma tee kriisiga võitlemisel. Seal on täna üle 900 koroonaviirusega patsiendi. Linna haiglate on lisaks loodud üle 4000 haigla kohta. Selge, et praegune turismihooaeg on juba läbi kukkunud. Venemaa piirid jäävad välismaalastele kinnimääramatuks ajaks, et linnaeelarvet täita, teatasid Peterburi võimu turismimaksu kehtestamisest. Maks hakkab kehtima nii vene kui ka välisturistidele kohe pärast epideemia lõppu. Selle suurus võib olla üle 100 rubla ehk poolteist eurot ööpäevas. Ametlikel andmetel on Venemaal praegu 25000 nakatanud, eilse päevaga lisandus 3388 inimest.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse epideemia sunnib Venemaa kohalikke ja föderlaalvõime oma plaane muutma. Näiteks eile tuli info traditsioonilise 9. mai võidupüha paraadi edasilükkamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaaegu 10 aastat tagasi ehk 2012. aasta detsembris tappis noormees oma ema ja seejärel läks Sandi huki lasteaed algkooli, kus tulistas surnuks 20 kuue ja seitsmeaastast last ning kuus õpetajat. Tulistaja kasutas pool automaatset relva AR 15, mille valmistaja on Remington arms. Üheksa ohvriperekonnad otsustasid kaks aastat hiljem kaevata firma kohtusse, kuigi USAs kaitsevad seadused relvatootjaid tapmiste eest. Nende väide, mis nüüd leidis kohtus kinnituse, oli, et USA vanima relvatootja korraldatud turunduskampaania andis oma panuse massimõrva. Algselt vaid lahingrelvana kasutuses olnud poolautomaatrelv muutus populaarseks pärast seda, kui Remintoni ostis ärikapitaliühing Gerberus. Viimane korraldas agressiivse müügikampaania eelkõige videomängude maailmas ning see kandus ka päris maailma perekondi esindava advokaadi sõnul kasvas poolautomaadi müük 100-lt 1000-lt kahele miljonile seitsme aastaga. Paar nädalat tagasi valmis riiklik raport, mille kohaselt on massimõrv USAs iga aasta üha rohkem. 172-st uuritud massimõrvast ehk rohkem kui nelja inimese eluvõtmine toimusid pooled alates sajandivahetusest. Viimase viie aasta jooksul suri igal aastal keskmiselt 51 inimest massimõrvas, samas kui seitsmekümnendatel aastatel oli hukkunute arv kaheksa. Kui riigis on 320 miljonit inimest ja 300 miljonit relva ning suhtumine, et oma õigust tuleb kaitsta relvaga, siis on kurvad tagajärjed kerged tulema. Kui toimus tulistamine Sandy Hukis, siis lubas toonane president Barack Obama pisarsilmi, et relvaseadusi tuleb muuta. Mõjuvõimsa riikliku tulirelva assotsiatsiooni vastuseisu ja nende rahaga toetatud poliitikute vastuseisu tõttu muutusi ei toimunud. Vastupidi, ülemkohus andis aastatel 2008 ja 2010 eri kaasastes üksikisikule õiguse hoida kodus tulirelva kuid see ei tähenda, et katseid olukorda muuta ei oleks. New York kehtestas eelmisel aastal seaduse, mille alusel saab tulirelva valmistajaid ja müüjaid kohtusse kaevata avalikkuse häirimise eest, kui see ohustab inimeste ohutust ja tervist. Loomulikult kaevasid relvatootjad seaduse kohtusse ning seales ootab lahendust. Veelgi olulisem kohtuprotsessi algatas Mehhiko, mis kaebas USA tulirelvatootjad föderaalkohtusse, nõudes neilt kahjutasu 10 miljardit dollarit. Mehhiko välisministri sõnul on eesmärk sundida firmasid vastutama oma hoolimatu tegevuse eest mille tulemusega ehk võitlusega kuritegelike organisatsioonidega peab Mehhiko valitsus tegelema.", "role": "user" }, { "content": "See on esimene kord, kui relvatootja on kohtu otsusega massitulistamise eest vastutav.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk räägib, et inimesed võtsid uue transpordivõimaluse vastu suure tänutundega. Samuti meeldib see valdade sotsiaaltöötajatele, sest varem kulus suur osa nende tööajast erivajadustega inimeste sõidutamisele. Nüüd ei pea nemad enam transpordi pärast muretsema, sest kõik on ühistranspordikeskuse korraldada. Andrus Kärpuk. Tingimata ei pea olema mingi tõestatud puue, vaid sotsiaaltöötajad ise otsustavad, kes ei saa oma eripärade tõttu tavalist ühistransporti kasutada. Kui inimene on meile teenusele suunatud, siis on tal võimalik oma teenustele juurdepääsu saamiseks ja arsti juures käimiseks otse juba meie kaudu tellida endale sotsiaaltransport. Meil on kuus autot, mis suudavad siis nii kanderaami kui ka ratastoolikliente teenindada. Ja lisaks veel 11 kõrgemat tüüpi sõiduautot, kuhu on suhteliselt mugav sisse ja välja minna ja need autod on siis üle maakonna paigutatud laiali selleks, et tagada siis võimalikult efektiivne logistika. Inimesi, kes on vähemalt ühe korra kasutanud sotsiaaltransporti, on 1200, esialgselt kavandatud arv on suurenenud üle kahe korra. Kärpuk tõdes, et maal elavate inimeste jaoks suureneb ühistranspordi osakaal järjest, sest kõik teenused on kolinud linnadesse. Me ise käsitleme seda, et sotsiaaltransport on ka tegelikult ühistranspordi eriliik, mis võimaldab siis nendel inimestel sõita, kellel oma mingi eripära tõttu ühistranspordi kasutamine ei ole võimalik järjest rohkem, nii pankade kui ka riigiametite teenused viiakse üle maakonnakeskustesse. Oleme juba sealmaal, kus meie sotsiaaltranspordi dispetšer broneerib pangas inimesele aja ja saadab siis täpselt kellaaja peale auto inimesele järgi, et nii nagu arsti juurde minnakse kellaaja peale, nii minnakse ka panka ja ilma see sotsiaaltranspordita inimesel ei oleks võimalik siis isegi pangakaarti saada endale rääkimata siis ka politsei ja piirivalve ametist isikut tõendavate dokumentide saamiseks. Samuti tuleb aeg kokku leppida ja sõita siis maakanakeskusesse. Ka on paljud teenused kolinud internetti ja suurel osal inimestest pole arvuti kasutamise oskust. Me näeme seda, et ühelt poolt hoitakse kokku sellega, et teenused koondatakse, siis teiselt poolt on vaja teha natuke lisakulutusi inimeste transpordile.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaa erivajadustega inimesed on juba pool aastat saanud kasutada Euroopa Liidu sotsiaalfondi toetatud sotsiaaltransporti. Nõudlus on suur just maakohtades ja põhjus pole üksnes arsti juurde minek. Tihti sõidetakse linna, et saada teenuseid, mis on väiksematest kohtadest juba ammu kadunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKulude kokkuhoiuks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks koondatakse riigireformi käigus maakonnakeskustes olevad riigiametid erinevatest majadest kokku riigimajadesse. Sinna on planeeritud riigiametnikel aga kaugtöökohad, mis pole otseselt mõne piirkonnas asuva riigiasutusega seotud, räägib riigihalduse minister Jaak Aab. Asutuses sõltumata töökohad, kus on siis erinevatel asutustel, ametitel võimalus teha kaugtööd näiteks nendel ametnikel, kes siis tulevad piirkonda kas Tallinnast või Tartust tööd tegema aga ka palgata siit piirkonnast inimesi asutustesse ametitesse, nii et see amet ei pea asuma töökohaga Tallinnas. Lisaks seitset asutust koondavale jõhvi kontserdimaja lähistel asuvale riigimajale on Ida-Virumaal plaanis korda teha teinegi riigimaja. See rajatakse jõhvi keskväljakul asuvasse endise maavalitsuse hoonesse. Plaanidest räägib rahandusministeeriumi Ida-Virumaa talituse juhataja Tiit Salvan. Täna rahandusministeeriumi ja siis riigi kinnisvara aktsiaseltsi plaanides on väga konkreetne ajakava, kuidas maakondades riigimaja arendatakse ja meil on täna olukord jõhvi, riigi maja, ehk siis keskväljak üks maja osas niimoodi, et On tehtud siis ära uuringud, projekteerimisetapid on lähiajal tulemas, aga renoveerimisele minnakse kuskil aastatel 23 24. Jõhvis pargi tänaval asuvas Ida-Virumaa esimeses riigimajas töötavad maa-amet, keskkonnainspektsioon, keskkonnaamet, veterinaar ja toiduamet, PRIA põllumajandusamet ning Eesti keskkonnauuringute keskus. Kokku 82 töökohaga jõhvi keskväljaku üks plaanitavasse riigimajja tulevad sotsiaal-haridus-justiits ja rahandusministeeriumi valdkonna asutused koos kaugtöökohtadega. Kuigi riik toob töökohti jõudu mööda Tallinnast välja, on tihti probleemiks see, et seni pealinnas elanud ametnikud kas loobuvad töökohast või käivad perifeerias, vaid tööl olles samal ajal perest eemal. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on näiteks jõhvi puhul mõlgutatud mõtteid, et piirkonda tasuks ehitada ka riigiametnike üürimaja. Ega siin on järgmisi mõtteid, näiteks jõhviga seoses on räägitud ka sellest me ei ole sellest mõttest veel loobunud mitte ainult töökoht, vaid võib-olla ka elukoht peaks olema parem, ehk siis me endiselt veeretama mõtet ehitada ka riigitöötajate üürimaja. Ma ei tea, kas see kunagi teoks saab, aga me ei ole sellest loobunud, et tihtipeale ka eluase piirab seda, et see inimene tuleks, ütleme, suurematest keskustes maapiirkonda või maakonnakeskusesse tööle elama. Nii et neid peab koos vaatama. Kõik riigimajad peaks valmis saama 2026.-ks aastaks ja nendesse investeeritakse kokku umbes 42 miljonit eurot jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Riigireformi käigus luuakse maakondadesse riigimajad, kuhu koondatakse riigiametid. Esimesed neist on valminud Viljandis, Rakveres ja Jõhvis. Riigihalduse ministri Jaak Aabi soov on, et riigimajadele lisaks kerkiks elamispinna poolest vaesematesse maakondadesse ka riigiametnike üürielamud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMinistrid arutavad, millistele Valgevene majandusvaldkondadele kõigepealt sanktsioonid kehtestada. Läbirääkimised on alles alanud. Euroliidu esidiplomaat Josep Borel ütles, et uute sanktsioonide väljatöötamine edeneb, kuid ei pakkunud mingeid üksikasju. See on mitteametlik kohtumine, me ei saa otsuseid vastu võtta, aga me arutame, kuidas edasi, ütles Borrell. Vaatlejad pööravad suurt tähelepanu Leedu välisministri Gabriel ius Lanzbergi ettepanekule, et Valgevene vastu kehtestatavad sanktsioonid peaksid mõjutama neid sektoreid, millest riigi juhtkond kõige enam kasu saab. Minu ettepanek on, et võtame vastu neljanda sanktsioonide paketi, millest on juba mõnda aega räägitud ja hakkame siis arutama uute võimalike sanktsioonide nimekirja. Meil tuleks rääkida mitte üksikutest kompaniidest või inimestest vaid tervetest valdkondadest. Mis režiimile kõige kasulikumad on näiteks õlitööstusest, ütles Lanbergis. Saksa välisminister Heiko Maas peab oluliseks, et sanktsioonid kiiresti kehtima hakkaksid. Ma loodan, et see saab tehtud mõne päevaga, on äärmiselt tähtis, et sellest üheselt aru saadaks. Me peame otsustama, milliste kompaniide suhtes sanktsioonid kehtestada, mitte ainult inimestele. Seejärel tuleb otsustada, kui efektiivsed need sanktsioonid on ja kas Lukašenka tõmbub tagasi. Ja kui ei tõmbu, siis järelikult on see meie poolt alles tõsiste sanktsioonide algus. Lukašenka tegevus on Maasi hinnangul sedavõrd vastuvõetamatu Euroopa liidule, et euroliit veedab eeloleva nädalad võimalusi otsides, kuidas Valgevenele ja Lukašenka surve Suurendada Luksemburgi välisminister Jon Asleban ütles, et president Lukasenkale mõjub väga karmilt, kui Euroopa hakkab mõjutama kaaliumieksporti. Valgevene on üks maailma suuremaid kaaliumieksportööre ja mistahes Euroopa Liidu sanktsioonide, mis seda takistavad, on Lukašenkale väga valusad tagajärjed, arvas.", "role": "user" }, { "content": "Lissabonis on koos Euroopa Liidu välisministrid, et arutada majandussanktsioone Valgevene vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAngela Merkel ütles liidumaade juhtidele, et praeguste meetmetega talve läbi ei saa. Merkel kurtis ka, et olukorra halvenemisele on hoogu andnud ajakirjandus, kus räägitakse liiga palju raskustesse sattunud hõõgveiniputkadest ja liiga vähe meditsiiniõdede kangelaslikust tööst. Merkel kiitis liidumaid, kus juba on kehtestatud kohalikud lisapiirangud. Merkeli plaanide kohaselt saavad sakslased jõuludeni veel praegust viisi elada jõulude ajal praegusest isegi pisut leebemais oludes. Ent kohe, kui jõulupühad läbi saavad, ehk siis juba 27. detsembril on plaanis piiranguid oluliselt karmistada. Hiljemalt kolmandaks jaanuaris peaks kõik Saksamaa poed välja arvatud toidupoed kinni olema. Liidumaad ei ole Merkeliga veel enne jõule kohtumise osas siiski väga optimistlikud. Baieri liidumaa peaminister Markus Söder ütles avalik-õiguslikule meediakanalile CDF et liidukantsleriga on mõtet kohtuda ainult siis, kui on ette näha, et uute piirangute osas selge ja konsensusliku otsuseni tõepoolest jõutakse. Sööderi sõnul võib ta oma tähelepanekute põhjal kindlalt väita, et nakatumiste jätkuva tõusu põhjuseks on just nimelt seniste reeglite lohakas täitmine. Sööderi sõnul peaksid kodanikud aru saama, et piirangute järjekindel järgimine on nende kohustus. Aru saama peaksid nad Baieri liidumaa juhi sõnul sellestki, et piirangud pole vastu võetud nende kiusamiseks vaid olukord on tõepoolest ülimalt tõsine. Seni kui mentaliteet ei muutu, kuni kodanikud peavad piiranguid jätkuvalt ülevalt antud tülikaks kohustuseks, langust nakatumistes oodata ei ole. Sööderi sõnul on seda oodata alles siis, kui inimesed päriselt taipavad, et nende käitumisest oleneb ligimeste elu ja surm. Saarimaa peaminister Tobias Hans on üks rangemate piirangute nõudjaist. Tema arusaama kohaselt tuleks inimestele tõesti anda aeg suhteliselt vabamalt jõulupühi pidada, aga kohe seejärel tuleb erandit tühistada, nagu liidukantsler Merkeli kava ju ka ette näeb. Jõulude ja aastavahetuse vahelisest ajast ei tohi Hanso sõnul saata uute nakatumisrekordite ajendit. Seepärast tuleks kohe pärast jõule Saksamaal kehtestada rangemad kevadel kehtinule sarnased koroonareeglid. Selle otsustamiseks peaksid liidumaade esindajad liidukantsleriga kohtuma alanud nädalal. Korraliselt on liidumaade peaministrite ja liidukantsleri kokkusaamine ette nähtud neljandal jaanuaril.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal kasvab uute nakatumiste arv koroonaviirusega karmidele piirangutele vaatamata. Seepärast soovib liidukantsler Angela Merkel veel enne jõule liidumaade juhtidega lisapiiranguis kokku leppida. Üleriigilisi rangemaid piiranguid on juba jõudnud mitme liidumaa juhid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMulle teada on seal avalduses pole mitte midagi, aga senikaua, kui ma pole oma silmaga seda avaldust näinud ma ei saa seda kommenteerida ja teiseks, kui see on AK märkega, siis, siis see märge tuleb vähemalt minu jaoks kustutada sealt. Minul on küll ligipääs sellele, aga, aga ma olen veendunud selles, et, et minu isikuga seotud asju ma pean saama kommenteerima alati. Mis hinnangu te annate säärasele käitumisele, et kui kui üks opositsiooni liidritest teeb sellise, see on Eestis pretsedenditu samm? Eks ta muidugi seletab lahti Andres Tarandi pöördumise erakonnakaaslaste poole, kus ta hoiatas KGB like meetodite kasutamise eest poliitilise edu saavutamisel. Ja muidugi see on tülgastav ja, ja ka masendust tekitav, et Eestis ühe erakonna juht ei taha enam tegeleda Eesti ees seisvate probleemide lahendustega nende lahendamise üle debateerimisega, vaid otsib mingisuguseid eriteenistuslikke KGBlikke meetodeid selleks et poliitikas edu saada. Ei, see tänapäeva Eestisse kindlasti ei sobi, see oli üks teine riigi koor meil siin, kus sellised meetodid olid tavas. Kas selles võib peituda ka Jüri Pihli edu fenomen, et on ajakirjanduses ju palju räägitud, et tal on nii poliitikute kui ka teiste avalike elu tegelaste kohta väga palju teada, kuna ta on töötanud kapo juhina aastaid? Ei, siin mingisugust teadmist küll välja ei paista, pigem paistab siin välja teadmatus, kuidas poliitikud peaksid riigi elu probleeme lahendama. Et vastupidi, see on, see on ikkagi nõukogude aega tagasiminek ja siin mingeid teadmisi küll ei paista paista mitte kusagilt. Ma olen hämmeldunud, et et siiani intelligentseid inimesi koondanud erakonna juht on hakanud selliseid meetodeid kasutama. See aktsepteeritav kindlasti ei ole. Kas te nõuate seda, et see saladuse pitser võetaks sellelt dokumendilt ja avalduselt maha, et ikkagi avalikkus saaks teada, mis seal avalduses oli, mis tegelikult toimus, sest see võib-olla on Eesti tulevase poliitika jaoks oluline. Otse loomulikult peab avalikkus teada saama, mis asja siis selles taotluses soovitakse ja, ja, ja, ja kus kohas siis see süüdistus peaks siis põhistatud olema, aga, aga nagu juba praegu ajakirjanduses ka avaldatud on ja nagu mulle ka kaitsepolitsei poolt teada on antud mitte midagi, mitte vähigi nüanss ei ole andnud taolisteks süüdistusteks mitte mingisugust põhjust. Aga vähemalt süüdistuse sisu. Te soovite, et avalikkus saaks selle teada. Minu meelest avalikkus on selle teada saanud, rohkem sisu seal ei peaks olema. See on lihtsalt paljasõnaline taotlus alustada kriminaalasi.", "role": "user" }, { "content": "Skandaal seoses Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Jüri Pihli taotlusega algatada kriminaalasi peaminister Andrus Ansipi ning justiitsminister Rein Langi ja välisminister Urmas Paeti vastu karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb riigireetmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastaid niinimetatud tühja kasseti tasu ümber peetud vaidlustele saab joone alla tõmmata, rõõmustab Eesti Autorite ühingu tegevjuht Mati Kaalep. Ma arvan, et see vaidlemine on olnud mõlemale poolele kurnav ja ma tõesti loodan, et siit edasi jätkub meil väga hea ja konstruktiivne koostöö justiitsministeeriumiga ja riigiga laiemalt. Vaidluste juuri, ilmestabki mõiste tühja kasseti tasu. Sisuliselt on tegu rahaga, mida autorid, artistid ja fonogrammi tootjad saavad selle eest, et inimesed nende loomingut kopeerivad. Varem koguti seda nende käest, kes tõid maale kasseti CD ja Dvid toorikuid. Aga palju aastaid nõudis muusikasektor, et raha küsitaks ka nutitelerite salvestavad digibokside ja muu tehnoloogia eest, mida inimesed tänapäeval tegelikult kasutavad. Vastavad seadused ja määrused jõustusid selle aasta aprillis. Paralleelselt on vaieldud, kuidas peaks riik hüvitama selle tasu, mis seni kogumata jäi. Läinud aastal teatas kohus, et 2014. kuni 2018. aasta eest tuleb riigil maksta kolm miljonit eurot. Tänavu on vaidlused keskendunud 2019.-le ja 20.-le aastale. Veel suvel kohtusse pöördudes küsis muusikasektor pisut üle seitsme miljoni euro. See tuleneb sellest, et arvestuse aluseks on need konkreetsed seadmed, mis siis tõesti uue määruse kohaselt on kehtestatud tasumäärad samamoodi vastavalt uuele määrusele Justiitsministeerium seitset miljonit maksta ei soovinud ja pakkus omalt poolt 1,5 miljonit eurot, räägib justiitsminister maris Lauri. Me tuginesime varasematele kohtuotsustele ja meie käsutuses olevatel andmetel läbirääkimiste käigus selgus, et need andmestik, mis meil oli alguses kasutada, ei olnud täielik ja selle tõttu me hindasime võib-olla natuke liiga tagasihoidlikult oma esialgset pakkumist. Muusikasektor jälle küsis pisut liiga palju, tõdeb Mati Kaalep. Sisuliselt püüti välja arvutada, kui palju raha oleks saadud, kui praegune kord oleks varem kehtinud. Õige malli andis tema sõnul ette eelmisel aastal jõustunud kohtuotsus. Vaadata esiteks seda, et kui palju kogutakse kokku ja teiseks, et kui suures ulatuses on õigus teha maaletoojatel mahaarvamisi makstud tasust. Süsteem on selline, et osa raha peab ära maksma, aga siis, kui tegemist ei ole füüsilise isiku erakopeerimiseks mõeldud seadmega, et siis on võimalik selle tagasi nõuda. Viimaks arvutati üheskoos välja, et riigil oleks õiglane maksta 2,85 miljonit eurot maris. Lauri sõnul tuleb raha valitsuse reservfondist, kuidas 10 organisatsiooni seda omavahel jagavad, peab Mati Kaalepi sõnul veel isekeskis arutama.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsministeerium jõudis autorite, artistide ja fonogrammitootjatega kokkuleppele, mille järgi maksab riik neile 2,8 miljonit eurot seni saamata jäänud tühja kasseti tasu. Muusikasektor küsis esialgu umbes seitse miljonit, millele ministeerium vastas algul 1,5 miljoni eurose pakkumisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüürias Idlibi provintsis on viimase nädala jooksul hukkunud hulk Türgi sõdureid. Türgi on vastanud küll omapoolsete rünnakutega, kuid president ei ärdoani, on pikale veninud sõda ja sagenevad rünnakud tõsiselt vihastanud. Idli on viimane Süüria valitsusvägede kontrolli alt väljas olev Süüria piirkond ja olgugi et Ankara ja Moskva, kes toetavad konflikti vastaspooli on sõlminud liibis relvarahu, on Süüria valitsusjõud Venemaa lennukite toel jätkanud liivi provintsis juba kaks kuud ägedat rünnakut ja liikunud pidevalt edasi. Türgi kaitseminister hoiatas, et kui kokkuleppeid rikutakse, võib Ankara oma tegevusplaani seal muuta. Meil on plaan B ja plaan C, ütles kaitseminister Huusaka ajalehe Syrit avaldatud intervjuus. Ta ei lisanud üksikasju, kuid viitas Ankara varasematel 2016. aasta sõjaväekampaaniatele Süürias. President Ardoan ähvardas eile, et Süüria valitsus maksab väga kõrget hinda Türgi vägede ründamise eest Eliibis. Mitte ainult see pole pinnuks silmas vaid ka Türgi vaatluspostid. Nimelt rajas Türgi kahe aasta eest kokkuleppel Venemaaga Iliibis 12 vaatlusposti. Sel nädalal on Al-Assadi väed neist kolm sisse piiranud. Türgi saatis oma vaatluspostidele lisavägesid. President Ardoan on andnud Damaskusele aega kuu lõpuni eelpostidelt tagasi tõmmata, hoiatades, et kui nad seda ei tee, ajab Ankaranad tagasi. Idliibi on aga kogunenud nii mässuliste võitlejad kui ka tsiviilelanikud, kes kas ümber asustati või on rünnakute eest põgenenud. IdLiibüa on põgenetud Aleppost, Homsest ja Hamast isegi pealinnas Damaskusest. Sõda Süürias on kestnud üheksa aastat. Vägivalla suurenemine riigi loodeosas Iliibis on aga tekitanud maailma ühe tõsiseima humanitaarkriisi. Sajad tuhanded inimesed üritavad Idliibi linnast lahkuda, kuid avastavad siis, et neil pole kuhugi minna. Inimesed ööbivad õues ja mitte ainult pommid, vaid ka kliima on nende vastu. Viimane rändelaine langeb kokku talveilmadega. Mõnes piirkonnas on temperatuur langenud alla nulli. ÜRO andmeil on tegemist kodusõja suurima põgenikelainega, arvatavalt umbes 700000 inimest. IdLiib on justkui sõjafinaal samas president Bashar Al-Assadi ühe projekti lõputu agoonia.", "role": "user" }, { "content": "Türgi president Recep Tayyip Erdogan hoiatas, et Türgi ründab Süüria valitsusvägesid nii maalt kui õhust, kui ükski Süürias paiknev Türgi sõdur veel viga saab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTähendab, me oleme paraku näinud meiesugustele riikidele, ehk siis Ida-Euroopale viimastel aastatel eriti kuigi see on pikemaajaline asi olnud, et lihtsalt ei arvestada oma Euroopa Liidu partneritega. Mida, mis siin, mis juhtus eile ja täna need kaks kõnet, no selles pole midagi uut, see idee, et me lähme ja ilma konsulteerimata teiste riikidega astume sinna vahele lubama midagi. Kui see vastab tõele, mida ma just nägin siin. Sest kunagi ei tea, aga et nüüd on Me ei ole, me ei ole näinud midagi Poolast selle kohta, igal juhul see täielik mittearvestamine. Vihastavad ja siis hakkavad blokeerima, sest mis meil muud üle jääb, kui meiega üldse ei räägita. Ja kus üks riik otsustab, et nii me teeme Euroopa Liidus teistega.", "role": "user" }, { "content": "Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves taunib selgelt Saksamaa kantsleri Angela Merkeli telefonikõnesid Valgevene liidrile Aleksander Lukašenkole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee ütleb, et saagiuuring on tehtud 15. septembri seisuga. Kuigi keerulistest ilmaoludest tingituna on nii teraviljade kui ka kartuli koristamine pisut hilinenud, võib juba praegu prognoosida, milliseks kujuneb keskmine saak. Siis, kui me näiteks võrdleme nüüd nende eelmise aasta rekorditega siis teravilja osas kokku võib arvatavalt see saagikus lõpuks koristuspinnalt jääda umbes kuus protsenti madalamaks. Osaühingu osa ja tervik kartulipõllul käis tänagi vilgas kartulivõtt. Saagi lootusi selgitab ettevõtte omanik Margo Heinmaa. No tänavune kartulisoek on hea, parem kui mitme aasta keskmine, nii et võib rahul olla. No koristus alles käib, et meil on kuskil 30 protsenti veel koristada, et 10 koristuspäeva vähemalt läheb veel kuni finišini jõuame. Ka Vääts Agros on teravili juba koristatud ja ka kuivatatud ettevõtte juht Lenno link. Augusti lõpuks oli enamus teravili koristatud ja viimased 60 hektarit jäigi siis sinna septembri esimesse pooled siis vihmade vahelt nokkisime ära. Mida öelda saaginumbrite kohta? Saaginumbrid olid väga head, et koristasime kokku 1000 hektarit ja, ja keskmiselt tuli kuus tonni hektarilt. Teraviljasaak. Kuid millal selguvad lõplikud saaginumbrid taas kord Eve valdvee statistikaametist? Lõplikud selle aasta taimekasvatuse andmed saame me avaldada jaanuarikuus siis, kui meile on laekunud kõik ülejäänud täpsustatud meie taimekasvatus, uuringu andmed ja samuti PRIAst siis lõplikud kasvupindade andmed. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel oli septembri keskpaigaks koristatud 86% teraviljapinnast ja 41% kartulist. Kuigi saagikoristus on heitlike ilmade tõttu pisut hilinenud, võib saagiga siiski rahule jääda – teravilja on kogutud eelmise rekordsaagi aastaga võrreldes neli protsenti vähem, kartulit sama palju kui eelmisel aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta muusikuks valisid Eesti Raadio muusikatoimetajad möödunud aastal Tõnu Kaljuste. See tiitel omistatakse muusikule, kelle loomingulised saavutused on aidanud edendada Eesti muusikakultuuri nii kodu kui ka välismaal ja kes on samas teinud tihedat koostööd Eesti raadioga. Täna toimuski lisaks auhinna kätteandmisele Estonia teatri talveaias ka näärimuusika kontsert, kus esinesid Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna kammerorkester ja solistid Tõnu Kaljuste juhatusel. Klassikaraadio direktor Tiia Teder. No ega sellist otsust ei ole ikka raske teha. Ainult et vaadake, Tõnu Kaljuste nii hõivatud inimene, et ta ei ole kunagi varem nende ütleme 10 aasta jooksul olnud nii saadav nagu sel aastal õnnestus meil tõesti saada ta esinema ega ei saa ju anda tiitlit ühele muusikule ja paluda esineda teisele, et selles mõttes on meil praegu tore asjade kokkulangemine, aga ma arvan, et Tõnu Kaljustel on olnud ka väga huvitav aasta väga suurte loominguliste saavutuste aasta, nii et asjaolud on kokku langenud. Tõnu Kaljuste ja Eesti filharmoonia kammerkoori plaadi tused Arvo Pärdi muusikast on leidnud suurt rahvusvahelist tunnustust. Menukaks on kujunenud ka nende kontserttegevus. Ma arvan, et kõige toredam aasta juures oli see, et meil õnnestus saavutada niisugune väike ilus balanss välisesinemiste ja kodumaiste esinemiste vahel kodumaal me tegime toreda kontserdisarja juhid ja jumalad, mis siis endale kõige parema mulje ja väljaspool olime väga olulistel muusikasündmustel Kölni katetali 750. juubel ja Bremeni muusikafestival, mis on üks maailma suurim ja ka siis Hudesfieldi kaasaegse muusika festivalil Inglismaal. Need olid kõik väga väga eredad sündmused meie jaoks ja et samal ajal õnnestus kodumaal head muusikat teha, see jättis küllaltki niisuguse harmoonilise tunde aastast. Iga aasta lõpp puhul ikka nimetatakse inimesi ja kes on mingi tööga hakkama saanud minu minu puhul, see asi on selles mõttes lihtsam, et mina üksinda siin ruumis kui kätega vehin, võin ainult ventilatsiooni tekitada, nii et ma arvan, et see nimetus on rohkem Tallinna kammerorkestri ja, ja Eesti filharmoonia kammerkoori koostegevusele. Juba kuuendal jaanuaril sõidab Tõnu Kaljuste jälle Eestist ära Hispaaniasse, kus teda ootab ees turnee Baskimaa sümfooniaorkestriga. Seejärel minnakse kooriga Moskvasse, kus lauldakse Arvo Pärdi loomingut. Jaanuarikuu jooksul jõuab ilmuda ka veel üks heliplaat. Kuu lõpul on Tõnu Kaljuste aga juba Amsterdamis, kus teeb tööd koos Madalmaade kooriga. Eestis loodetakse esineda veebruaris ning vabariigi aastapäeva paiku tuua taas välja Raimo Kangro, Karl August Hermanni ooper Uku ja Vanemuine.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raadio aasta muusikuks sai Tõnu Kaljuste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõnelt müürilt polnud veel plakateidki ära koristatud ja valimisi meenutavad õhupallid hoidsid alles õhku kinni, kuid juba kogunesid esimesed volikogud ning omavalitsusjuhtide palgad hakkasid kerkima. Paar nädalat tagasi esitas riigikogu Isamaa fraktsioon eelnõu, mille järgi saaks volikogu tõsta ainult nende vallavanemate linnapead, aga ka volikogu esimeeste ja aseesimeeste tasusid, kes astuvad ametisse järgmise volikogu koosseisu ajal, räägib Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Siis ei hakata kõige esimese asjana pärast valimisi tegelema iseenda palkadega. Seedri hinnangul on oluline, et nii valijad kui ka need, kes kandideerivad, tehakse ees ootavaid töötingimusi juba enne valimisi. Riigihalduse nister Jaak Aab soovitab aga valitsusel eelnõu toetuseta jätta. Ma arvan, et see Heliri ettepanek on suht populistlik, ta teeb väga hästi ise, et seadusega sellist asja ette kirjutada ei saa, ütlen otse välja. Aabi sõnul ei luba seedri ettepanekut toetada põhiseadusesse kirjutatud omavalitsuste autonoomia põhimõte. Seeder sellega ei nõustu. Noh, riigikogul on ka kindlasti väga suur autonoomia ja korraldusõigus ja põhiseadusest tulenevalt riigikogu liikme tasu, sätestab seadus, mida tohib muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta väga selge suunis ja põhimõtteline lähenemine esindusorganile, kuidas ta oma tasusid reguleerib ja määrab. Ja ka. See on riigi valitsemise nüansid, eks ju, aga omavalitsuste tasandil endised, kordan, see on omavalitsuse pädevus. Aab usub, et kui kellelegi volikogu liikmete palga otsused ei meeldi, võivad nad nelja aasta pärast hääletuskasti juurde minna ja kedagi teist valida. See volikogu, kes valimistel on valitud värskelt, on ka värskelt saanud rahva mandaadi ja tema esindab seda rahva arvamust. Ühtlasi tõstab minister esile ohu, et enne valimisi võib volikogu palkadega rumalusi teha ja siis oleks järgmised neli aastat keeruline pädevaid juhte leida. Külmutab näiteks palgad ei tõsta üldse või võib ka langetada vahetult enne valimisi või enne valitsuse vahetumist näiteks. Veel kord Helir-Valdor Seeder Selles seisukohas ja hinnangus on ju vastuolu Öeldakse, et ühelt poolt, et tekib selline oht, mis on täiesti lapsik ja teiselt poolt väidetakse, aga usaldame neid juhte ja jätame neile õiguse määrata iseendale palkasid ja hüvitisi.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa erakonna hinnangul võiks kohalikud volikogud määrata vaid nende omavalitsusjuhtide palku, kes astuvad ametisse volikogu järgmise koosseisu ajal. Riigihalduse minister Jaak Aab eelnõu ei toeta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu missioon on ette nähtud pooleks aastaks, selle aja jooksul loodetakse luua paar turvalist sektorit, kus on taastunud ka majandustegevus. Meie kaitseväelaste missioon kestab neli kuud. Täna teele asuva rühma ülem kapten Tanel Ratiste ja Priit Pärson. Praeguse seisuga me lähme eufoori baasi ehitamist julgestama ja selle lähialas siis patrullima tingimustes teate midagi, nii palju, kui ma sellest tean, siis seal on elamistingimused täiesti normaalsed, et täiesti võrreldavad siis, mis seni oleme kogenud mitmendale missioonile te ise lähete. Kas see missioon võib vahepeal muutuda ka? Ma arvan, et kindlasti tuleb ta mitmekesine missioon, et seal võivad esineda väga erinevaid ülesandeid. Tõlgina sõidab kaasa filmimees Ilmar Raag. Ma pean vahendama meie kaitseväelasi nii kohalikele elanikele, kuivõrd Kesk-Aafrika ametlik keel on prantsuse keel kui ka siis võib-olla meie nii-öelda prantsuse partnereid, kes on seal kohapeal meie kontingendile põhimõte on seal suuresti selline, et prantslased tahavad bangist Kesk-Aafrika pealinnast minna sisemaale ja nad tahavad kõik need ülesanded, mis neil seni olid pangeis jätta siis Euroopast tulevatele abijõududele. Euroopa Liidu missiooni laiem eesmärk on tugevdada Aafrika liidu ja Prantsusmaa jõude vägivalla ärahoidmiseks. Ni kuni septembri keskpaigas jõuavad riiki 12000 ÜRO rahuvalvajat. Prantsusmaa suursaadik Michel Renori, kes sõdureid teile saatis, oli Eestile väga tänulik. Kiire appituleku eest. Te lähete nüüd tundmatusse riigi ja te ei lähe sinna kaitsma oma strateegilisi või finantshuvisid. Te lähete kätsma konflikti keskmesse kistud tsiviilelanikke. Teie tegevus on ilusaks sümbooliks Rauli ja inimväärtustele kogu maailmas. Maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ütles Aafrikasse siirduvale rühmale, et ees võib raskusi oodata. Ma olen kindel, et te saate sellega väga hästi hakkama, te olete olnud juba erinevates piirkondades ja see Aafrika ei ehmata ka jõudu teile ja sõduri õnne. Sõdureid saatis teile ka peaminister Taavi Rõivas. Ei juhtu just sageli, et me saadame Eesti kaitseväelased missioonile Aafrikasse. See näitab muutunud julgeolekuolukorda maailmas näitab ka seda, kui keeruliseks on 21. sajandil muutunud Eesti kaitsmine. Eesti kaitsmine põhineb kollektiivkaitsel. Põhineb sellel, et meie oleme head partnerid oma liitlastele. Ja liitlased on siin Meie jaoks olemas, kui meie neid vajame.", "role": "user" }, { "content": "Varahommikul saadeti Ämari lennubaasist Euroopa Liidu sõjalisele missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki Eesti kaitseväelaste rühm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii nagu gümnasistid saavad lõpueksamil valida laia ja kitsa matemaatikaeksami vahel, saavad koolid praegu otsustada, kas lähevad edasi laiema koroonaviiruse testimisega või järgivad haridus ja teadusministeeriumi soovitus testida pigem vaktsineerimata ja koroonaviirus läbi põdemata õpilasi. Ministeeriumi kriisijuhi Rain Sanniku sõnul neil ülevaadet selle kohta, kui paljud koolid laiendatud testimisega jätkavad, ei ole. Kogutud andmed testimise sageduse kohta ütlevad, et eelmisel nädalal testid 478-st andmed edastanud koolist kolm korda nädalas 17 protsenti ehk 79 kooli. Kaks korda nädalas paluti testid teha 78. protsendi koolides ehk 372. koolis. Üks kord nädalas testis õpilasi viis protsenti ehk 26 kooli. Ühes koolis ei testitud kordagi. Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juht Riho Raave ütles, et Tartu koolides jätkatakse esialgu laiendatud testimisega. Tartu linna seisukoht või kõikide koolide seisukoht on see, et testida tuleks ikkagi kõiki õpilasi, et ei tehtaks vahet siis vaktsineerimata ja vaktsineeritud õpilastel, kuivõrd see üldse võimalik on ja kindlasti oleks vaja testida ikkagi vähemalt kaks korda nädalas, et nädala alguses ja siis nädala keskl. Mitmed koolid on aga kurtnud, et selle nädala kiirtestid pole nendeni jõudnud. Rain Sannika põhjendab viivitus tarnijavahetusega. Nimelt lõppes eelmise tarnijaga leping ja kõik testid, mis olid koolidele novembriks mõeldud, on laiali jagatud. Järgmisest nädalast on uus tarnija. Hiljemalt kaheksandaks detsembriks on uue tarnijaga kokkulepe, et uus kogus teste siis koolides laiali jagatud peab saama. Tema sõnul oli lootus, et koolidel on varasemast piisavalt suured varud. Nende teadmiste pinnalt, mis meil olid, oli, oli eeldus see, et test jääb koolidesse teatud varuga ja on koole, kus ka seda tegelikult on, aga tõepoolest oleme ka informeeritud sellest, et et on koole, kus testid juba on otsas või on kohe lõppemas. Kui varusid pole või on otsustatud jätkata laiendatud testimisega, peab lisaraha leidma koolipidaja. Riho Raave sõnul toimib Tartu linn nii. Kõige kiirem lahendus on see, kui iga kool ostab need testid nüüd ise ja see kompenseeritakse siis linna poolt sellist suurt hanget, noh, Tartus on kokku ju 15000 õpilast ja, ja see tähendab ühekordset kulu 15000 testi sõltuvalt hinnast ja sellist kogust nii-öelda hankida riigihanke korras, see võtab aega ja, ja, ja nii-öelda kiireks lahenduseks see, see lahendus ei sobi. Tartu linn plaanib kaks korda nädalas kõiki õpilasi testida vähemalt koolivaheajani.", "role": "user" }, { "content": "Mitmed koolid on otsustanud vahepealse testivaru ise osta ning jätkata ka HTM-i soovitatust laiema testimisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTegemist oli vabariigi presidendi poolt algatatud seaduseelnõuga, mis viib kaitseväe juhataja valitsuse alluvusse ja mille seadusena vastuvõtmine toimus läbi kahe riigikogu koosseisu. Eelmine koosseis kiitis muudatuse heaks mais 2008, seda toetas tookord 58 riigikogu liiget. Täna avaldasid neljast fraktsioonivist põhiseaduse muudatusele toetust kolm vastu oli keskfraktsioon ja selle juht. Kadri Simpson põhjendas oma seisukohta. Keskerakond on veendunud, et Eesti riigikaitsele ei tule kasuks, kui kaotatakse riigikogu poolne kontroll ja asendatakse see ühe partei ühe ministri mõjujõuga. Viie paragrahvi kustutamine või muutmine põhiseaduse st ei kaota mitte ainult kõiki viiteid kaitseväe juhatajale, vaid annab ära ka parlamendi rolli kaitseväe juhataja ametisse nimetamisel ning vabastamisel ametist. Riigikogu peab end kehtestama tsiviilkontrolli mehhanismide loomisel nii et oleks välistatud kaitseväe juhtimise politiseerumine ning allutamine valitsusele viisil, mis välistaks sisuliselt parlamendi osaluse ja kvaliteetse riigikaitse korraldamise järelvalve. Reformierakonna poolt esinenud värske põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste põhjendas aga muudatuse vajalikkust. Meie täna kehtiv põhiseaduslik riigikaitsekorraldus kannab esimese iseseisvusaja presidentaalse riigikorralduse pitsarit. Tänane Eesti vabariik on väga selgelt parlamentaarne vabariik koos sellest tuleneva poliitilise ja riigiõigusliku loogika ja põhimõtetega. Nende põhimõtete üheks osaks on selge võimude lahusus, militaarsekor, sektori allumine tsiviilkontrollile ning alluvus ja käsuliinide selgus kaasaegses lääne riigiõigus. Likes mudelites on sõjavägi täitevvõimu osa. Sõjaväge korraldab ja kannab selle eest poliitilist vastutust. Valitsus ja kaitseminister. Ka Isamaa ja Res Publica fraktsiooni juht Urmas Reinsalu leidis, et muudatus on loogiline. Põhiseadusemuudatus vähendab kaitseväe politiseerimise ohtu. Kui kaitseväe juhataja nimetab ametisse riigikogu ja ta on aruande kohuslik riigikogu ees siis teeb seega ta osaliseks poliitilisest debatist, mida peavad pidama poliitikud. Meie siin saalis poliitilist vastutust kannab minister ning tema osaleb poliitilises debatis ja annab riigikogule aru. Sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser ütles, et hirmude mahavõtmiseks tuleb rõhutada ka seda, mida see põhiseadusemuudatus ei ole. Esiteks, ta kindlasti ei ole muudatus, mis allutaks kaitseväe operatiivjuhtimise ametnikele või paneks poliitikud andma kaitseväele lahingukäske. Ja teiseks, ta ei ole kindlasti selline muudatus, mis politiseeriks kaitseväe juhtimist. Küll aga see muudatus kahtlemata tugevdab tsiviilkontrolli kaitseväe üle ja loob suurema õigusliku selguse ja õigusliku loogika. Muudatuse poolt hääletas 67 vastu 23 riigikogu saadikut. Muudatus on vastu võetud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kiitis lõplikult heaks põhiseaduse muudatuse, mis allutab kaitseväe juhataja ametisse nimetamise kaitseministrile ja valitsusele. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves tervitas Riigikogu otsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui Valgevene võimud sundisid Minskis maanduma Ateenast Vilniusesse suundunud reisilennuki, on lääneriikide poliitikud teinud ridamisi tugevaid avaldusi, muuhulgas nõudnud Valgevene õhuruumi sulgemist rahvusvahelistele lendudele. Mõned lennufirmad on selle otsuse juba ise ära teinud. Täna hommikul teatas Valgevene õhuruumi vältimisest Läti riiklik lennufirma Air Baltic. Ka Ungari odavlennufirma sari Kiievis Tallinnasse lennanud aus suundus kõigepealt Poola õhuruumi ja lendas sealt edasi üle Leedu ja Läti. Samas teatas Soome lennufirma Finnair, et nende lennuohutushinnang ei muutu ja kuna ametlikke juhiseid tulnud ei ole, lendavad soomlased Kreekasse ja Türki endiselt üle Valgevene. Ka Ryanair, kelle lennuk pühapäeval maanduma sunniti, kasutab praeguse seisuga Valgevene õhuruumi edasi. Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Rait Kalda ütleb, et enda õhuruumis lendamises saab ära keelata Valgevene ise. Iga riik on suveräänne ka oma õhuruumi liikluse korraldamisel, et aga küll saavad teised riigid otsustades, et seal õhuruumis viibimine ei ole ohutu, anda soovitusi ka oma vedajatele seda õhuruumi vältida ja siis ka vastavalt lennumarsruutide planeerimisel sealt riigist üle mitte lennata. Euroopas annab niisuguseid ohuhinnanguid välja Euroopa lennuohutusamet. Lennunduses tehakse kindlasti otsuseid analüüsi ja juhtumi uurimise põhjal, et tänasel päeval on meil väga vähe infot, et mis seal täpselt toimus, kas ja mis määral oli ka lennuohutus siis ohus või, või kas see oli täiesti tagatud. Kui kaua uurimine kestab, on Rait Kalda sõnul veel vara ennustada. Ta lisab, et uurimiseks on tarvis võimalikult täpset infot ja selle kogumisega võib aega minna lennuohutuse huvides. Mõne piirkonna vältimist on vedajatele ka varem soovitatud reeglina küll siis, kui piirkonnas käib lahingutegevus ning lennukil on oht millegagi pihta saada. Tänasel teadaolevalt Valgevenes kedagi ei lastud, aga veel kord natuke vara on öelda, et mis seal täpselt oli, selle kohta käib uurimine. Kalda rõhutab, et kui uurimise tulemusel ka leitakse, et Valgevenest ülelendamine on ohtlik, ei saa Euroopa lennuohutusamet kedagi keelata. Küll me saame oma operaatorid ja käitujaid informeerida ja selgitada, mis põhjusel see piirkond ei ole soovitatav läbida ja võiks öelda ikkagi kõik operaatoritervestavad nende soovitustega. Muidugi on riikidel võimalik teha poliitiline otsus ja Valgevenele uusi sanktsioone kehtestada, ka see võib teatud määral lennuühendusi mõjutada. Ülelendamist otseselt see ei saaks puudutada. Lennuliiklusteenistuse aktsiaseltsi juhatuse liige Üllar Salumäe ütleb, et kui Valgevene õhuruum ohtlikuks kuulutatakse, tooks lennufirmadele küll hulga lisatööd, kuid marsruudide ümberplaneerimise pole midagi võimatut. Lennuettevõttele tähendab see jah, kindlasti suuremaid kulusid, pikemaid marsruute, suuremat kütusekulu, suuremat jälge keskkonnale ja nii edasi.", "role": "user" }, { "content": "Transpordiameti kinnitusel saab Valgevene õhuruumi sulgeda ainult riik ise. Juhul kui uurimine näitab, et sealne õhuruum on tsiviillennundusele ohtlik, võib Euroopa Lennuohutusamet anda soovituse piirkonda vältida, kuid lõplik otsus jääb ikkagi vedajatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Partsi hinnangul on salajaste dokumentide kadumine kahtlemata äärmiselt tõsine probleem. Samas lisas peaminister, et enne juhtunu täpsemad kommenteerimist tahab ta ära oodata. Kaitsepolitsei uurimise tulemused. Kaitsepolitsei audit peaks lõppema järgmine nädal ja ma arvan, et siis pärast seda auditi lõppu on ministril kuu aega aega puudused kõrvaldada. Selle järel on võimalik seda ka tõenäoliselt pikemalt kommenteerida, aga rõhutan asja tõsidust, me oleme seda ka nii töökorras. Reformierakonna esimehega käsitlenud, aga, aga ka ei enamat. Minu poolseid sisulisemaid avaldusi ei maksa enne oodata, kui on olemas tervikpilt on olemas arusaam põhjustest, on olemas arusaam ministri reaktsioonist tegevustest, siis saan ma seda ka sisulisemalt hinnata. Välisminister Kristiina Ojuland on öelnud, et dokumendid läksid kaduma tema ametiaja eelsel ajal ning ta ei kavatse vastutada teiste tegematajätmiste ja ära kaotatud paberite eest. Eelmine välisminister Toomas Hendrik Ilves aga meenutas, et kui ta kolme aasta eest ametist lahkus, lasi Ojuland ministeeriumis läbi viia väga põhjaliku dokumentide kontrolli ja kinnitas oma allkirjaga, et kõik paberid on alles. Lisaks võimalikule dokumentide kadumisele on välisministeerium viimasel ajal ka muude asjadega kriitika alla satud. Näiteks on minister Ojuland kinnitanud kantsleri vahetamise kavatsust, kuigi Priit Kolbre on tema enda poolt ametisse pandud vaid veidi enam kui aasta tagasi. Samuti on ajakirjanduses kritiseeritud välisministeeriumi tegevust seoses Eesti presidendi hiljutise Moskva visiidiga. Peaminister Juhan Parts tõdes täna neid etteheiteid kommenteerides, et jah, probleemid on teravast kriitikast välisministri aadressil, aga hoidus. On probleemid, mis puudutab seda arutelu või ajakirjanduse informatsiooni kantsleri vahetuses, siis minule mingisugust ettepanekut ei ole tulnud. Ma saan lihtsalt kommenteerida, et tippametniku stabiilsus on väga oluline. Sellistele muudatustele on, kindlasti peavad olema väga suured põhjused, aga ma arvan, et nendel teemadel ei ole mõtet praegu arutleda, kui, kuna mingisugust ametlikku ettepanek kui sellist ei ole välisminister seda teinud, ma ei oska öelda, kui tõsine see kavatsus on, või on see lihtsalt uitmõte.", "role": "user" }, { "content": "Avalikkuse ette jõuab salajaste dokumentide kadumine Välisministeeriumist. Peaminister Juhan Partsi sõnade kohaselt on ministeeriumis probleeme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud neljapäeval pöördus Leedu lennufirma Transava Baltica kohtusse ja teatas, et kolm aastat tagasi sõlmitud leping Tallinn-Kärdla liini teenindamiseks on neile üle pea kasvanud. Kasumit pole see liin teeninud juba veebruarist saati. Niisiis soovis firma, et leping lõpetataks või et riik annaks neile lendamise eest rohkem raha. Transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktori Martin Lengi sõnul sai ameti ettevõtte murest aru. Selles lepingus, mis nüüd siiamaale kehtis, oli indekseeritud kütusekulu kvartaalselt ja samuti aastase intervalliga lennujaama tasude ülevaatamine oli lepingus sees küll, aga kindlasti on ka muud kulud kasvanud alates personalikulust kuni hoolde ja muude kulude ni, mis lennunduses on väga tähtsad. Niisiis otsustas amet ettevõttega kompromissile minna. Sisuliselt lõpetasime käesoleva lepingu. Ühtegi rahalist kohustust kellelegi ei jäänud, õiguskulud jagati võrdselt ja Trans ava. Baltika lubas lennata veel 26. juuni õhtuni. Siiski ei tähenda see, et inimesed pärast jaanipühi enam lennukiga Hiiumaal ei saa või et leedukad meie taevast lahkuvad. Martin Lengi sõnul on Kärdla lennulinn paljudele, sealhulgas Hiiumaa haiglas töötavatele Põhja-Eesti regionaalhaigla arstidele väga oluline. Niisiis korraldati kiiresti uus hange. Uus hange on otselepingu hange ja selleks, et seda hanget teha, võtsime neljalt turul opereerivalt lennufirmalt küsisime pakkumisi seal, siis leidsime ka endale partneri, kelleks osutus Trans Avia Baltica, kes pakkus ka odavamat hinda. Kui seni sai Transava Baltika ühe Tallinn Kärdla Kärla Tallinn ringi eest 1976 eurot, siis uues lepingus maksab rotatsioon ligi 1000 eurot rohkem. Leping sõlmiti seitsmeks kuuks, selle ajaga saab lennufirma 300000 eurot seni plaanitust enam. Ja järgmine pakkuja oli siis juba hinna poolest circa neljandiku võrra kallim. Reisijatele piletihind ei muutu ühtlasi on uues lepingus samad tingimused nii lennukile kui lennugraafikule. Piletimüük on uuesti avatud ja teenuse toimimine on tänase teadmisega ja hetkeseisuga tagatud. Otselepinguga hankel on siiski ka mõned piirangud, seda saab kasutada ühistranspordi teenuse tagamiseks, kuid ainult nii pikaks ajaks, kui häda pärast vaja. Niisiis valmistab transpordiameti ette suuremat riigihangete, et leida ettevõte, kes hakkaks lendama seitsme kuu pärast.", "role": "user" }, { "content": "Riik lõpetas lepingu Kärdla ja Tallinna vahel lendava firmaga Transaviabaltika, kuna ettevõte tunnistas, et ei suuda riigihankega võetud kohustusi täita. Lennud siiski jätkuvad, sest järgmiseks seitsmeks kuuks sõlmiti sama firmaga uus, 300 000 euro võrra kallim leping.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui ülemkogu eel ei olnud oma jah sõna kliima neutraalsuse lubadusele andnud Poola, Ungari ja Tšehhi, siis Ungari ja Tšehhi liitusid südaööks riikide enamusega. Tšehhi soovil kirjutati ülemkogu järeldustesse otsesõnu sisse tuumaenergia aktsepteerimine. Poola peaminister Matteus Moravjetski rääkis kohtumisele tulles aga eelkõige rohepöörde kiirest tempost ja selle kõrgest hinnast Poolale. Poola peaminister MateMoravietski. Me peame arvesse võtma kõiki majanduslikke ja sotsiaalseid kulusid Poolale. Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen ja teised riigijuhid ei suutnud Poola peaministri oma praeguste rahastamislubadustega veenda. Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel berta. Üks liikmesriik vajab rohkem aega enne selle lubaduse rakendamist ja me tuleme selle riigi juurde tagasi juuni ülemkogul. Eesti peaminister Jüri Ratas. Mulle on küll tunnetus, et, et me oleme palju lähedamal tegelikult sellisele ühisele otsusele ja, ja see dialoog oli väga sisuline, aga näitas ka, ma arvan, tugevat ühtsust. Suveks saab selgemaks ka uus eelarveperiood ja konkreetsemaks rohepöörde rahastamisskeemid. Praegune plaan näeb ette Euroopa investeerimispanga investeeringuid triljoni euro ulatuses 10 aasta jooksul Euroopa Liidu eelarve osaliste rakendamist kliimaeesmärkide tarbeks ja eraldi 100 miljardi euro suurust õiglase ülemineku mehhanismi. Eesti peaminister Jüri Ratas. Aga see, et kas on nüüd selgust rohkem selles õiglase ülemineku fondis või mehhanismis, siis vastus on see, et tegelikult ei ole, et ei ole arusaadav, et kuidas tegelikult nähakse, mille arvelt see tuleb kes üldse seda saab taotleda, kes ei saa, või saavad kõik seda taotleda. Et need vestlused ikkagi peavad jääma järgmise aasta algusesse. Uue eelarveperioodi läbirääkimised jätkuvad eesistuja Charles Micheli juhtimisel. Ühtlasi kinnitasid valitsusjuhid Venemaa sanktsioonidega jätkamise rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu 27 riiki nõustuvad kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmisega 2050. aastaks. Üksmeelse otsuseni valitsusjuhid ülemkogul aga ei jõudnud, kõrvale jäi Poola, kes ootab selgemaid rahastamise lubadusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaprokurör Lavly Perling ütleb, et kokkuleppe näol on tegemist loogilise käiguga. Silmas on peetud kuriteo toimepanemisest möödunud aega seda asjaolu, et kohus on lõpetanud altkäemaksuvõtt ehk Edgar Savisaare suhtes menetluse. Seda, et juriidilise isiku juhatus on võrreldes sellega, mis puudutas kuriteo toimepanemise aega, vahetunud see, et see karistus, mis, mille osas kokku lepitakse, oleks karmim kui eelmise korra karistus. Mida see Keskerakonna jaoks tähendab, peasekretär Mihhail Korb? Tähendab, ühe suure ja keerulise protsessi lõpu, millest erakond soovibki väljuda ja niiöelda mitte kanda seda tagi endaga kaasa, mis on mitu aastat on võtnud erakonna käest ressurssi nii rahalist kui ka ajalist? Keskerakonnale määratud trahvi suurus on erinevatel andmetel 200 või 250000 eurot. Kumbki pool ei kiirusta kokkulepet kommenteerima ega määratud trahvi summat täpsustama. Mihhail Korb. Kokkuleppe sõlmitud hetkel prokuratuuri ja Keskerakonna vahel, aga juriidiliselt seda peab kinnitama ka kohtunik ja enne kui ei ole kohtu poolt lõpliku kinnituse, siis kokkuleppe siis erakond oma poolt kommenteerida kuidagi ei saa. Ja Lavly Perling räägib umbes sedasama. Prokuratuuri jaoks on väga oluline, et sõlmitud kokkulepe kõigepealt jõuaks kohtu ja me kohtusaalis avaldaks selle kokkuleppe sisu esimest korda. Seetõttu prokuratuur ei ütle välja seda konkreetset summat, milles kokkulepe on sõlmitud, aga me kinnitame seda, jah, mida on ka avaldatud, et see karistus on summa mõttes suurem kui Hillar Tederi oportuniteediga välja mõistetud summa. See kokkulepe on sõlmitud, aga Eesti vabariigis mõistab õigust üksnes kohus. Seega ootame kohtu ära. Siia lõppu võib lisada, et kuigi kokkulepe on sõlmitud, kinnitab Keskerakond endiselt, et tegelikult ta süüdi ei ole ja varjatud annetusi vastu ei ole võtnud ning sõlmis kokkuleppe üksnes seetõttu, et kogu see jama otsa saaks.", "role": "user" }, { "content": "Keskererakond leppis end varjatud annetuste vastuvõtmises süüdi tunnistades prokuratuuriga kokku tingimisi karistuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuletame meelde, mis on kliimaseaduse kõige ambitsioonikamad eesmärgid. Kõige enam eriarvamusi on ilmselt seotud kliimaneutraalsusega 2050. Jah, sest praegu on Euroopa komisjon teinud ettepaneku, et aastaks 2030 ehk 10 aasta pärast tuleks vähendada heitkoguseid 55 protsendi võrra võrreldes siis 1990. aasta tasemega, aga parlamendist on siis tulnud ettepanek seda veel viie protsendi võrra tõsta ehk siis, et see oleks 60 protsenti vähendamist 10 aasta pärast, nii et see, kas seda ambitsiooni suurendada, ongi jah kõige rohkem vaidlusi tekitanud. Kliimaseadus on riikide vahel piisavalt pingeid tekitanud. Mil moel need debatil nüüd välja tulid? No see joon ei jookse tegelikult riigiti, et see pigem on sedamööda, et, et mida rohelisem või keskkonnasõbralikum justkui on maailmavaade, et seda rohkem suuremat eesmärki toetatakse. Aga jah, seda muudatust, et viis protsenti veel lisada sellele 55-le siis heitkoguste vähendamisele, et seda muidugi toetab ka värskelt siis vastu võetud see Euroopa Liidu taasterahastu 750 miljardit eurot, kuna selle üks peamisi eesmärke ongi ju rohepöörde saavutamine, nii et ka selline rahaline tugi noh, võrreldes siin veel mõne kuu taguse ajaga oleks sellele muudatusele suurem. Nii et noh, nii palju kui Eesti puhul on, on märgata siis selle 55 protsendiga nii-öelda justkui joone peal, aga ma usun, et kui ka see 60 protsenti eesmärgiks aastaks 2030 võetakse, et küll sellega ka Eesti toime saab, sest noh, pikem eesmärk mäletatavasti on see, et aastaks 2050 ehk siis 30 aasta pärast peaks üldse Euroopa liidus olema kliima neutraalsus saavutatud ja noh, selle poole tuleb liikuda.", "role": "user" }, { "content": "Europarlament vaidleb kliimapaketi üle. Praegu hääletatakse muudatusettepanekuid ja homme on seadus lõpphääletusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti õigusosakonna juhataja Karin Kuuskemaa ütles, et praegu käib ühendatud andmebaaside väljatöötamine Helsingi ja Riia linnaga, kus eestlased enim parkimistrahve maksmata jätavad. Tulevikus on ühendatud andmebaaside võrgustiku kavas laiendada. Karin Kuuskemaa. Praegune otsus on siis laiendada seda ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide parklapidajatele, kellel on samasugune isikuandmete kaitse tase riigis samamoodi, et Soomest me saame, kui keegi ise soovib Soome registrikoodiga auto kohta andmeid saada, siis ta pöördub Soome transpordiametisse, saab need andmed sealt päringu korras kätte, maksab riigilõivu ja need on seal kättesaadavad sellest tulenevalt meie oleme arvanud, et me peaksime samalaadselt käituma. Transpordiameti on otsustanud, et me anname neid andmeid, kas siis põhjendatud huvi korral, mida me siis kaalume, vaatame läbi kõik dokumendid üksiktaotluse korras, aga muidu, kui me hakkame nagu masspäringutele vastama, siis me teeme seda ainult Xt kaudu selle andmevahetuse platvormi, mis, millega, mida riik siis kasutab andmete turvaliseks vahetamiseks. Et kui näiteks Soome parkimiskorraldaja soovib meilt andmeid saada, siis ta peab endale selle Xt valmidus enne välja töötama. Kuuskemaa lisas, et seni Eestil ülevaadet pole, kui palju Eesti autojuhte välismaal parkimistrahvidest kõrvale hiilib, kuna sealsed eraparklad taolist statistikat pole avaldanud kuigi signaale selle kohta on enim tulnud Soomest ja Lätist. Samuti avanesid pärast kümmet aastat kestnud kohtuvaidlusi ka Eesti sõiduki omanike andmebaasid Eesti enda eraparklatele. Seni ei tohtinud transpordiamet avaldada Eesti eraparklatele kohalike trahvieirajate andmeid. Eestis tegutseva eraparkla europark tegevjuht Carol Kovanen ütles, et selline pärast neid kohtuvaidlusi tulnud õiguslik lahend kõrvaldas seni aastaid kehtinud kummalise olukorra. See ongi pisut naljakas, et kõik need aastad, et me oleme selle teemaga siin 15 aastat tegelenud, selle parkimise korraldamisega rohkemgi et me parkimise rikkujad Tallinnas või Eestis, et kui nad olid meie naabrid Leedust, Lätist või Soomest või ka Rootsist, siis need me saime kenasti kätte, aga me oma inimesi ei saanud kätte ja noh, ma mõtlen kontakte, sama probleem on tegelikult praegu Soomes, kus siis Eesti sõidukid rikuvad parkimise korda näiteks Helsingis siis Soome kohalik operaator samamoodi siiani pole saanud nende omanike kontakte kätte, et asjad lõpuni ajada.", "role": "user" }, { "content": "Transpordiametil on loomisel andmebaas, kust lähiriikide eraparklad saavad peagi teha päringuid Eestis registreeritud autode omanike isikuandmete kohta, et hõlbustada trahvide sissenõudmist. Seni saavad välisriikide eraparklad Eesti autoomanike kohta teha andmepäringuid vaid üksikjuhtumitel ja ka siis pole kindel, et teabenõue rahuldatakse, kuna riikide andmekaitse tase on erinev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase nädala üleujutused Lääne-Euroopas on šokeerinud paljusid. Selles piirkonnas pole tavaline, et ootamatu vihmasadu põhjustas ligi 200 inimese surma ja kuigi tegemist on mõõtmatu tragöödiaga, mõjutab seal ootamatus paratamatult ka poliitikat. Eelkõige lisavad traagilised sündmused ilmselt usutavust roheliste kantsleri kandidaadi Anna-leena Behrbocki valimiskampaania sõnumitele. See erakond on ju sisuliselt loodud kliimamuutuste vastase võitluse pidamiseks. Viimastel aastatel on rohepööre liikunud avaliku debati keskmesse kogu läänemaailmas ning Saksamaal kipub sellest kujunema lausa valimiste põhiteema. Perboki jaoks võib see lähinädalatel kulmineeruda märgatava kasvuga toetus reitingutes. Samas pole rohelised poliitikud tormanud kahjustada saanud piirkondadesse, et näidata oma kohalolekut. Partei kaasjuhi. Robert Harbeki sõnul on sellest loobutud, sest poliitikud pigem takistavad sellises olukorras pääste ja koristustöid. Sellist avalikku positsiooni saab endale lubada vaid erakond, kes tunneb ülimat enesekindlust. Kuid rahvusvahelises meedias on ka arutatud, kas ei võiks selles situatsioonis rohkem esile tõusta kristlik demokraatliku liidu CDU kantsleri kandidaat Armin Lashet. Tegemist on ju üleujutuste keskmes oleva nordrin Vestfaali liidumaa juhiga ning see pakub talle võimalusi pildis olla. Eriti olukorras, kus ta on rahvaga koos keerulistel aegadel. Seda enam pani mitmeid analüütikuid imestama Lasheti lapsi käitumine. Laupäeval Ajal, mil Saksamaa president Frank-Walter Steinmeie andis intervjuud, märkasid paljud lašetid koos kaaskonnaga naerust lõkerdamas. Loomulikult ei arva keegi, et Lashet oleks naernud tragöödia üle kuid veidi enam pieteeditunnet oleks võinud üles näidata küll. Tegemist pole ilmselt saatusliku veaga, kuid praeguses olukorras loeb valimistel iga protsent valijate häältest. Kui kevade vältel suutsid rohelised toetusreitingutes minna CDust mööda, siis viimastel nädalatel on kristlikud demokraadid oma liidripositsiooni taastanud Poleks ilmselt imekspandav, kui lähinädalatel peaksid nad selle taas rohelistele loovutama.", "role": "user" }, { "content": "Läinud nädalal Saksamaa lääneosa tabanud üleujutused avaldavad mõju ka parlamendivalimiste kampaaniale. Kliimamuutustest on saamas üks valimiste põhiteemasid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva raekoda on tühjalt seisnud pea 20 aastat. Täna sõlmitud ehituslepingu järgi muudetakse ajalooline hoone üheaegselt turismikeskuseks ja linnavõimu esindushooneks. Turistidele ja linnaelanikele avatakse esimene korrus, kuhu tuleb turismi infopunkt, meenepood ja näitusesaal raekoja keldris saab restoran. Hoone teine ja kolmas korrus täidab esindusfunktsiooni koos linnapea kabineti, volikogu tööruumide, istungitesaali ning vastuvõturuumidega. Kõik see peaks valmis saama kahe aasta pärast, kui ehitajad oma töö lõpetavad. Praegu on raekoja sümboolne võti ehitajale üle antud. Narva linnapea Katri Raik loodab vanalinna kõige olulisema hoone võtme tagasi saada 22. aasta detsembris. See on Vana-Narva süda, see on koht, kus omal ajal elas seitsmeteistkümnenda sajandi lõpus 3000 inimest, kus oli 400 maja ja igal inimesel on oma idee. Mida teha Vana-Narva ga, kes ütleb, et kõik üles ehitada kõik see 400 maja, kes ütleb, et üks kvartal kes ütleb, et arheoloogia, park, kõik need portelud on meil veel ees, aga mina loodan, et raekojas Raekoja platsist ja selle taha tulevast Stockholmi väljakust saab Narvas selline koht, kus käia, ennast näitamas ja teisi vaatamas käia kohvikus ja poes. Et me saame linnale sellise jalgsi käimise, jalgsi olemise rohelise linnasüdame. Narva raekoja rekonstrueerimise peatöövõtja on aktsiaselts ehitustrust, räägib ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar. Ehitustruistil on kogemust muidugi selliste hoonetega või näiteks Tartu Ülikooli raamatu vaatkogu või liadi hotell Tartu, mis oli väga palju seotud muinsuskaitsega või, või täna ehitame näiteks ülikooli õppehoonet Tartus Jakobi tänaval, et need on sarnased hooned, kus on vana hoone olemas, kus on vaja jälgida muinsuskaitse nõudeid ja, ja kõiki võimalikke ettekirjutusi, et jah, meil on kogemus selleks olemas. Narva raekoja ja raekoja platsi rekonstrueerimine maksab seitse miljonit eurot, millest pea viis miljonit saab Narva linn toetusena Euroopa Liidu regionaalarengu fondist. Uueks ehitatud raekoda peaks uksed avama 23. aasta esimeses pooles. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas kirjutati alla raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimise leping. Narva raekoja muutmine esindushooneks ja turismikeskuseks võtab aega kaks aastat ja maksab seitse miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOmniva rahvusvaheliste teenuste juhi Marita Mägi sõnul saabuvad praegu pakid, mis on tellitud veebruari, märtsi ja aprillikuus. Rahvusvaheliste pakkide maht võrreldes juuniga on kasvanud umbes 60 protsenti. Ja ka need mahud, mis on tellitud tõesti nüüd, juunikuus, juuli alguses, need liiguvad oluliselt kiiremini, sest transpordivõimalused pakkide edastamiseks on paranenud. E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät ütleb pakkide laekumise kohta järgnevat. Üllatus konteinerid järsku kuskilt tulevad inimesed, kes tegid veel tellimusi, ei saanud neid kätte ja siiamaani on teadmatuses siis nüüd hakkavad kuskil kust iganes need laekuma, et selline huvitav fenomen. Marita Mägi kommenteerib, et Hiinas tellitavate pakkide vähenemise suurust on raske hinnata. Tellimine tõenäoliselt nüüd selle pandeemia mõjul on iseenesest vähenenud, seda on keeruline öelda, et kas see on nüüd 30 protsenti või rohkem vähem, me ise arvestame umbes sellise mõjuga. Tõnu Väädi hinnangul on Hiinas pakkide tellimine samuti languses. Kui see pandeemia tuli, siis praktiliselt peaaegu päevapealt kukkus Omniva Hiina pakkide arv peaaegu nulli, et see on nüüd taastuma hakanud, päris korralikult, aga noh, ilmselt umbes pool sellest, mis tavapäraselt, et inimesed on ikkagi suhteliselt ettevaatlikult väljast tellimisel. Siseriiklik E-kaubanduse kasv on tasandanud ära ka selle Hiina languse ehk siis, et inimesed tegelikult on hakanud rohkem Eesti e-poodides lihtsalt tellima. Väädi sõnul oleneb tellitavate toodete kohale jõudmine mitmest asjaolust. See on natukene loterii, oleneb, kust tellida, et noh, see toode on kaupmehel olemas ka seal Hiinas just praegu ja sa tellid näiteks endale kulleriga, siis see kaup võib väga kiiresti tulla, et sa võid selle isegi nädal aega kätte saada. Teine asi, mis on ka see, et ega Hiina ja samamoodi Itaalia ja kes olid siin karantiinise, nad väga hästi ju saavad ka sellest aru, et nende majandus baseerub väljaspoole tootmisele. Marita Mägi ütleb, et kõige kiiremini toimetatakse pakid kohale Hiinast tšarterlendudega, mis maanduvad Riias või Hollandis. Sellisel juhul võtab pakkide kätte toimetamine aega üks või kaks nädalat, mis moodustab kõikidest Hiinast saabuvatest pakkidest 10 kuni 15 protsenti. Mägi lisab, et tasuta tarnimise võimalus on kadumas. See tarnekulu või siis tasu tarne, see on enamasti küll väike, kolm-neli eurot, aga see aitab katta siis neid kulusid, mis on tingitud sellest, et lennutransport on väga palju kallinenud.", "role": "user" }, { "content": "Covid-19 pandeemia ajal tellitud Hiina saadetised on Eestisse jõudmas ning mahtude hulk on Omnivas aprilli- ja maikuuga võrreldes suurenenud rohkem kui kahekordselt. Hiinast pakkide tellimine on taastumas, kuid inimesed on aina rohkem hakanud tellima ka Eesti e-poodidest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMaaülikooli kinnisvara haldusdirektor Toivo Ilves selgitab, et Tähtveres asuva loomakliiniku ruumid on jäänud kitsaks. Ka on vaja veterinaar ja loomakasvatuse õpe tuua ühe katuse alla ning välistudengitele õppetasu eest pakkuda tänapäevast õppekeskkonda. Me eeldame, et me ikkagi saame detailplaneeringu kinnitatud, noh, ütleme seal järgmise aasta suveks ja pärast seda kohe tahame alustada siis ka uue õppehoone projekteerimisega, mis võtab ka tõenäoliselt aasta siis eeldab, et 2023, teine pool tõenäoliselt me saame siis projekti kätte, millega me saame siis minna hankesse, nii et noh, ehitus, eeldatavasti saaks siis alustada kuskil 2024. Veel ei ole teada, kui palju hoone maksma läheb. Täna on ülikool sellest finantsiliselt heas seisus, et suured laenud on meil kõik juba lõppenud, üks väike väike suts on veel siin paar aastat maksta, et krediidivõimekus on meil täna täiesti olemas ja sellest tulenevalt ongi selline suur arendusplaan käibel võetud insenertehniliselt saab ta olema suhteliselt keeruline objekt, sinna tulevad mitmed laborid, mis nagu eeldab seal niisugust oma spetsiifikat koos oma sisustusega, mis on, ei ole sugugi odav, pluss siis loomakliiniku ja selle taristu, et mitmed probleemid, eks, et sunnikumajandus ja, ja, ja söötade hoidmine Tartu Ülikooli kantsler tiina Vallimäe ütleb, et ülikoolil on nii palju kinnisvara et väiksemaid ehitustöid tuleb teha pidevalt. Suuremaid projekte on praegu käsil kolm. No kaks on juba töös, ehk siis ehitustööd on tegelikult lõpusirgel, üks on siis haridusteaduste instituudi maja siinsamas peahoone lähistel, üks on Toomemäel Liivi kaks ja, ja siis lossi kolm, ehk siis humanitaarteaduste õppehoone need, mis on siis lähiaastate kolm kõige suuremat rahalist, rahalise mahukuse mõttes. Objekti. Vallimäe ütleb, et ootused ruumile muutuvad, seetõttu peab ka olemasolevaid hooneid ümber ehitama. Üks on kindlasti hübriidõppe ja e-õppe võimekuse kasv, et mõned muudatused, ma usun, et on ülikoolides kindlasti tulnud, et jääda, mis tähendab seda, et see on omakorda sisend sellele, et millist tüüpi ruume ja kui palju meil tegelikult on vaja. Teine on energiatõhususe küsimus ja ventilatsiooni küsimus, et ka täna kõikidel koolide takse ju õppetööd teha ruumides, kus on väga hea ventilatsioon, väga hea õhuvahetus on meil kindlasti hooneid, kus ventilatsioon ei ole täna veel kõige paremini lahendatud ja me võtame need lähiaastatel investeeringutena plaani, kuigi meil konkreetselt need ruumid võib olla, ei olnud esimeses fookuses plaanis.", "role": "user" }, { "content": "Maaülikool kavatseb Tartus korda teha praeguse loomakliiniku ja ehitada krundile kokku kuni kümme hoonet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakondlasest haridusminister Liina Kersna ütles, et huvihariduse toetust kärbitakse eeskätt just jõukamates ja linnalisemates omavalitsustes. Samas ei tohiks ka nendel omavalitsuste midagi huvihariduse vallas ilma toetuseta tegemata jääda. Kohalikud omavalitsused juba täna investeerivad huvihariduse enam kui 100 miljonit eurot. Riigipoolne toetus on väga väike osa sellest, mida juba täna kohalikud omavalitsused huviharidusse suunavad, sest et huvihariduse korraldus on kohalike omavalitsuste ülesanne. Kersna ütles, et kuna tulumaksu laekub rohkem, siis suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas 120 miljoni euro võrra. See tähendab, et omavalitsused saavad investeerida just nendesse valdkondadesse, mis on nende jaoks prioriteetsed. Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar ütles, et huvihariduse toetuse vähendamine on riigil puhtalt jonni küsimus. Ta ütles, et huviharidus toetuse kehtestamise est on siiamaani palju abi olnud. Jah, omavalitsused teevadki seda ja omavalitsused teevad seda väga tublilt, sellest hoolimata on meil oli meil enne, kui see riigipoolne täiendav toetus tuli alla poole lastest huviharidusega regulaalselt hõivatud ja tänu sellele täiendavale toetusele, nagu ma ütlesin, tati 30000-le lapsele juurde see võimalus huvialaduses käia, ehk siis see protsent hõivatud lastest tõusis 48 pealt 63 peale. Rahvusringhääling uuris võrdlemisi jõukatelt Tallinna lähivaldadelt, kuidas neid toetuse vähendamine võiks mõjutada. Reformierakondlasest Keila linnapea Enno Felsi. Huvihariduse toetuse kadumine üleliia ei morjendanud. Keila vald saab toetust 20000 eurot. No meie oleme kogu aeg huvitegevust arendanud ja, ja meil toimib väidetavalt me sellepärast nii vähe seda toetust saamegi, et meil on kõik hästi. Meie oleme kohustatud ja, ja teeme seda hea meelega ka edaspidi, nii et neid ta ei mõjuta eriti. Kohaliku valimisliitu kuuluv Kose vallavanem Merle Pussak oli huvihariduse toetuse võimaliku vähendamise suhtes aga negatiivsemalt meelestatud. Kose valda laekub iga aasta ligikaudu 140000 eurot. Raha läheb näiteks nii lapsevanematele kui ka inventari soetamiseks. Kose vallas tegutsevad mitmesugused muusikaringid, aga ka näiteks jalgpalli ja robootikaringid. Loomulikult teenusepakkujad kõik need lapsevanemad, kelle lapsed praegusel hetkel saavad sellest huviharidus, sest toetust, keda me toetame läbi selle samuti kindlasti sellised noh, transport ja, ja, ja siis ka laagrid. Et need saavad kindlasti sellise löögi ja, ja ma ei, ma ei kujuta ette, et kas siis neid huvihariduse pakkujaid nii palju on ja tegelikult kas lapsevanematel on võimalik maksta seda toetust? Haridusminister Liina Kersna sõnas, et see, kui palju mingil omavalitsusel toetus reaalselt väheneb, on alles selgumisel.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus ei ole vaatamata jõudsale majanduskasvule loobunud plaanist kärpida omavalitsustele mõeldud huvihariduse toetust. Kärbe on eelarvekava kohaselt neli miljonit eurot, mis on siiski vähem kui esialgu plaanitud 14 miljonit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroala majandus kahanes esimeses kvartalis võrreldes eelnevaga 3,8 protsenti, mis on viimase 25 aasta kiireim langus. Nõnda selgub Eurostati kiirhinnangust. Euroopa liidus tervikuna langes sisemajanduse koguprodukt 3,5 protsenti. Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai sõnul on koroonaviiruse mõjud majandusele hakanud kohale jõudma. Suurem osa tagasilöökidest tuleb aga teises kvartalis. See peegeldab praeguse kriisi olemust oluliselt rohkem ja majanduslanguse numbrid, mis meile siis vastu hakkavad paistma, on kindlasti oluliselt sügavamad. Seda, et majanduslanguse tõehetk saabub teises kvartalis, kinnitas ka Luminor, panga peaökonomist Tõnu Palm. Kui me võtame USA, siis ka USA puhul esimese kvartalise baasil ta langes analüseeritut 4,8, aga aasta baasil siis majanduskasv aeglustus USA-s eelmise aasta lõppu kahe koma kolmelt null koma kolmele. Aga nüüd edasi, teine kvartal minnakse miinusesse aasta baasil, nii et Eesti puhul sama, et kerge, kerge positiivne number, esimene kvartal ja ja sügav kahekohaline miinus teine kvartal. Aasta kokkuvõttes me ootame sellist 90 protsendilist majanduslangust. Kattai sõnul on praegune lisaeelarve tehtud realistlikel eeldustel, et aasta koondnumbri hinnangu saab anda alles aasta möödumisel. Kaheksa protsendiline majanduslangus, mida lisaeelarve tegemisel on arvesse võetud vähemalt tänase teadmise juures tundub küll selline adekvaatne languse ulatus olema aasta koondnumber ja riigi vajalikud kulutused viiruse ohjeldamiseks, lõppkokkuvõttes neid saame ikkagi objektiivselt hinnata, alles siis, kui aasta on möödunud. Peab olema valmis selleks, et, et see majanduse kasvu jahtumine on, on, on suurem. Ja eeskätt see tuleb ka sellest, et tööturg nõrgeneb rohkem, nii et siin peab olema valmis selleks, et tarbimise poole pealt tuleb selliseid negatiivseid üllatusi.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusest tingitud majanduslanguse mõjud hakkavad ökonomistide sõnul ilmnema teises kvartalis. USA majandus langes esimeses kvartalis pea viis protsenti. Sarnased numbrid iseloomustavad ka Euroopa riike - Hispaanias ja Prantsusmaal on SKT kahanenud üle 5%. Millised on pankade prognoosid Eestile?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu peaksime ringlusse ja korduvkasutusse saatma poole olmeprügist. Seadusemuudatuste eesmärk on, et 10 aasta pärast läheks korduvkasutusse juba 65 protsenti. Selleks, et ladestamisele läheks vähem jäätmeid, kogub suur osa meist juba praegu kodus jäätmed liigiti sealhulgas ka biojäätmed. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Made Saadvee sõnul paneb seadusemuudatuse paika kuupäeva, millal see kõigile kohustuslikuks muutub. Hiljemalt 31.-ks detsembriks 2023 peab igal pool kodumajapidamistes liigiti koguma, siis biojäätmeid. Lahendused peab leidma siis kohalik omavalitsus. Ka Hiiumaal püütakse inimesi motiveerida jäätmeid ja eriti biojäätmeid liigiti koguma, rääkis Hiiumaa valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak. Selleks, et inimesi motiveerida teda eraldi koguma, otsustas Hiiumaa vallavalitsus koostöös Hiiumaa prügilaga inimesi toetada siis nii-öelda nende biolagunevate jäätmete ämbrikestega koos ühe rulli biolagunevate kotikestega, mis käivad sinna ämbri sisse. Huvi on olnud üsna suur, et ise elan ka näiteks kortermajas, kus hakati eraldi sorteerima ja inimesed ei vajanud väga pikka selgitust, et miks seda tegema peaks. Monika Pihlak tunnistas, et omavalitsusel kulub selleks siiski vaeva ja ka raha. Sõltubki, kui suur on see kogukond ja see soovijate hulk, kes soovib ära anda, et selleks peab olema ju biolagunevate jäätmete osas väga konkreetsed tingimused, et Hiiumaa vald praegu läks siis seda teed ja tegime oma jäätmejaama sellise nii-öelda platsi, aga ta kindlasti ei, ei saa seal nii-öelda selliseks tooteks, mida saab siis kohe nüüd kuskil majapidamises mullana kasutada, et saab omavalitsuse enda tarbeks haljastus mullana. Pihlak avaldas lootust, et riik edaspidi seda tegevust ka toetab. Hiiumaa pidi ise hakkama saama ega jõudnud toetusmeetmeid ära oodata. Võib-olla sügisel me saaksime midagi taotleda, et meile ei andnud mitte kuidagi oma hankega enam edasi lükata, et vald pidi lihtsalt need vahendid ise ette nägema, et eks ta on ikkagi selline omavalitsuse otsus, et kuhu investeeritakse või mida tehakse. Monika Pihlak soovitab ka seaduses veel kord üle vaadata, kui tihti peab olmejäätmeid ära andma. Liigiti kogudes tekib jäätmeid vähem. Mades aadiles, et seadus võimaldab ka praegu anda jäätmed ära kord kolme kuu jooksul ja seda muuta, pole kavas. Muidugi kutsuks üles inimesi rohkem vahetusteenuseid kasutama omavahelisi sotsiaalmeedia gruppe selleks, et konteinereid omavahel vahetada, et ühel perel on võib-olla liiga väike konteiner teisel liiga suur, et neid siis omavahel vahetada. Aga see maksimumintervall on 12 nädalat, millal siis peab ikkagi jäätmevedu toimuma?", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu keskkonnakomisjon arutab täna jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatusi. Edaspidi tuleb kodumajapidamistes usinamalt prügi sorteerida ja kindlasti ka biojäätmed eraldi koguda või kompostida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnefit 280 õlitehase ehitust alustati mullu sügisel, nüüd on vundament valmis ja umbes 20 meetri kõrgusele betoonalusele paigaldatakse tulevase keemiatehase kõige tähtsamat agregaati retorti. Aktsiaseltsi Enefit power juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul võib retordi paigaldamist pidada uue tehase sarikapeoks, sest 650 tonni kaaluvale trumlile tuleb tehase seinad hiljem ümber ehitada. Retort ongi tegelikult selle uue keemiatehase süda. Retort hakkab siin tunnis, kui me räägime puhtalt põlevkivist, umbes 280 tonni põlevkivi tunnis ümber töötlema ja ikka saaduseks meie vedelkütused uttegaas kõrvalproduktina, aga ka vähemas koguses bensiini. Praegu on ehitusplatsil askeldamas 150 töölist, kuid juba poole aasta pärast kasvab tööliste arv 1000-ni. Tehase käivituskatsed algavad tuleval aastal ning kahe aasta pärast peaks Enefit 280 täis võimsusel tööd alustama. Toormena kasutatakse algul põlevkivi. Kui me täna 450000 toodame aastas vedelkütuseid, siis me peaksime liikuma sinna veel 300 juurde seal 700 750000 ja ma usun siiralt, et selleks ajaks me juba kasutame püsivalt teatud mahus rehvijäätmeid teatud mahus juba ka plasti, nii et sinnapoole me liigume. Rehvihake on õlitööstuse toormena end juba tõestanud plastijäätmete kasutamist. Tallinna tehnikaülikooli teadlased veel katsetavad. TalTechi põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk kinnitab, et esialgsed tulemused on paljulubavad. Osa nendest materjalidest on ka täiesti, ütleme, iseseisvalt pürolüüsitavad nendest me saame tooteid osade jaoks on väga hea, kui neid töödelda koos põlevkiviga. Seda peab kindlasti ütlema, et, et see tehnoloogia või pürolüüsiprotsess sobib väga hästi sellistele jäätmetele, mis ajas nagu muutub, muutuvad, ma mõtlen, et kui see on materjalide segu, komposiidid, nende ümbertöötlemine on pürolüüsiprotsessis väga sobiv. Tööstuskatsed plastijäätmetega algavad praegu töötavas Enefit 280 tehases tuleval aastal. Uue Enefit tehase ehitusmaksumus on 321 miljonit eurot ja see peaks saama keemiatööstuse lipulaevaks maakonnas uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Auveres alustati Eesti Energia uue õlitehase seadmete paigaldamist. Tehas peaks täisvõimsusel tööd alustama kahe aasta pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee nii suurt inflatsiooninäitajat on tõesti harjumatu näha, viimati vist nägime 2011. aastal, aga see tegelikult oli oodata, et võrreldes siis juuni, aga see hinnakasvu tempo meil kiireneb veelgi. Ja kui me vaatame sinna sinna hinnakasvu sisse, et millest see koosneb, siis tegelikult seal on ikkagi sellised üksikud kaubagrupid, üksikud detailid, mis selle hinnakasvuni kiireks on ajanud, neid ei saa seostada küll nüüd otseselt rahatrükiga, et, et seal on taga rohkem ikkagi lihtsalt nafta hinnad, energiahinnad mis on selle tempo praegu kiireks ajanud. Kas toormete hinnatõus maailmaturul on nüüd oma laev saavutanud? Nafta hind ei ole enam nii kiiresti üles kerinud või see ikkagi veel jätkub? No nafta hind on praeguseks saavutanud, ma ütleks oma sellise enam-vähem optimaalse taseme kõigub seal kusagil 70 dollari juures barreli kohta ja, ja ajalugu on näidanud, et see on selline enam-vähem normaalne tase talle. Aga samas, kui me vaatame, energiahindasid, siis elektri hind näiteks siin noordpooli börsil oli, oli meil küll juulis rekord kõrgel tasemel, et seal võiks arvata, et oleme sellise hinnalae saavutanud. Teisest küljest noh, tänasel päeval, kui aina rohkem kasutatakse nii-öelda taastuvallikatest toodetavat energiat siis see on muutnud ka selle hinna kõikumise järjest volatiilsemaks. Koroona kriisist osaliselt vähemalt vabanenud majanduses on teinud väga märkimisväärseid tulemusi, meil on teada näiteks juba, et Läti majanduskasv oli teises kvartalis üle 10 protsendi. Et kas see eufooria, millega kaasneb paratamatult alati ka hinnatõus, kas see kestab sügisel ja talvel edasi? Noh, hinnatõusu osas kindlasti võib oodata sellist üsna kiire hinnatõusu jätku aasta lõpuni ma ei julgeks pakkuda, et see jääb meile selliseks viie protsendi tasemele, nagu ta nüüd oli siin juulis majanduskasvu kontekstis üldiselt siis tuleb ikkagi arvestada ka seda, et et me aastanumbreid võrdleme praegu 2020. aastaga, mis oli ikkagi noh, väga-väga kehva ja väga raske aasta.", "role": "user" }, { "content": "Tarbijahinnaindeks kasvas juulis võrreldes eelmise aasta sama kuuga viis protsenti. Statistikaameti andmetel olid mulluse juuliga võrreldes kaubad 3,3 protsenti ja teenused 8,1 protsenti kallimad. Indrek Kiisler küsis LHV panga makroanalüütikult Kristo Aabilt, kas nii kiire hinnatõus on seostatav ka koroonakriisi ajal jätkunud keskpankade rahatrükiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar ütleb, et mass vaktsineerimiseks veel piisavalt doos ei ole. Seega on keskuse jaoks sisuliselt tegemist peaprooviga. See mõte vaktsineerimistegevus üle viia kliinikumi pinnalt vaktsineerimiskeskuse ongi niisugune vaheetapp, et selleks ajaks, kui tulevad tõeliselt suured doosid, oleks töö juba käivitunud. Potentsiaalselt esimesed lisaviimistlused veel tehtud ja, ja kokkuvõttes massvaktsineerimise alustamine oleks sujuvam ja kiirem. Keskuses saab vaktsineeritavaid paremini hajutada ja kogu protseduur läbi viia kiiremalt ja ohutumalt. Piisavate vaktsiini koguste juures saaks nii vaktsineerida kuni 1500 inimest päevas. Hetkel on tempo tagasihoidlikum. Nädala jooksul keskeltläbi 1700 doosi me saame teha teise doosi vaktsineerimist ja ja ligi 1000 doosi siis esimest vaktsineerimist riskirühma patsientidel või, või üle 65 aastastele inimestele. Esimene nädal on plaanis peamiselt AstraZeneca vaktsiiniga teha juba esimese süsti saanud inimestele ka teine, edasi jätkatakse ka vaktsiiniga esimeste süstide tegemist. Vaktsineerimise projektijuht Marek Seer ütleb, et Tartus läheb vaktsineerimisega hästi. Kui ma võtan vanusegrupid 60 ja ülespoole, siis Tartu linnas on seal protsendiks 61,7 ja Tartu maakond tervikuna kõigis, nagu nendes vanusegruppides 80 pluss näiteks on seal ma nüüd ei eksiks 62,9 protsenti 70 kuni 79 70 protsenti ja 60 kuni 69 on 53,5 protsenti, millal nad võiks liikuda sinna 1500 doosini päevas, et see oleks väga selgelt kohvipaksu pealt praegusel hetkel ennustamine? Ma ise julgeks arvata, et me saame ehk järgmise vanusegrupi avada loodetavasti seal ehk 19-l nädalal, mis on see 10. kuupäevaga? Praegu vaktsineeritakse 65 aastaseid inimesi ja vanemaid ning vanusest sõltumata neid, kes kuuluvad riskirühma.", "role": "user" }, { "content": "Tartus Annelinnas alustab homsest tööd vaktsineerimiskeskus. Le Coqi spordihoones vaktsineerib Tartu Ülikooli Kliinikum.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nApteegireform nõuab, et jaeapteekide omanikud oleksid proviisorid, mitte ravimite hulgimüüjad. Hulgimüüjad lootsid viimase hetkeni, et nad ei pea apteeke ära müüma enne esimest aprilli, kui seadus lõplikult jõustub. Kuigi riigikogu menetlusse on antud mitu eelnõu, mis peaks reformi sisuliselt tagasi pöörama, siis suure tõenäosusega jõustub apteegireform ikkagi muutmata kujul. Eile teatas esimesena euroapteek, et asub reformi nõudeid ellu viima. Hulgimüüja Magnum teatas täna hommikul, et annab Apotheka nime kandvad apteegid üle seal töötavatele proviisoritele ja teeb seda sealjuures tasuta. Küll esitatakse Eesti riigile kahjunõue. Magnumi omanik, suurärimees Margus Linnamäe süüdistas riiki omandit jõuga võõrandamises ja vaba ettevõtluse likvideerimises. Intervjuudest ettevõtte esindajad keeldusid. Proviisorite koja juht Karin Alamaa -Aas ütles, et tervitab hulgimüüjate otsust lõpuks järele anda. Väga tore inimene võib oma varaga teha, mis ta soovib, et juba viis aastat tagasi me rääkisime sellest, et mida kauem selle üleminekuga viivitatakse, mida hiljem neid apteeke hakatakse müüma seda kogu aeg, selle apteegi väärtus ju kahaneb, et tegelikult võiks öelda, et see on see, mida me oleme arvanud, et lõpuks lõpuks toimub. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et hulgimüüjate sammud sisendavad kindlust, et esimesest aprillist apteegid uksi ei sulge. Reaalsus on see, et õiglane hind nagu asi kordamast, ongi selline hind, millega ei ole rahul ei müüja ega ostja. Sellepärast ongi õiglane, ehk et ta peab olema seal vahel. Mis puudutab nüüd seda konkreetset kahjunõuet, siis loomulikult selliseid küsimusi hindab juba õigusvaldkond, neid ei hinda sotsiaalministeerium loomulikult igal ettevõtjal on võimalus ja seadusjärgne õigus. Kui tuntakse, et üks või teine seadus on olnud tema suhtes ebaõiglane, siis oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kas on aga oht, et ketiapteekide omanikud võivad kasutada niinimetatud tankiste, et lihtsalt vormistada apteekide omanduses? See oht kindlasti on olemas, seda ei saa eitada, aga siin ongi need järgmised sammud. Ja kindlasti suur hulk tööd. Tuleb teha nii ravimiameti kui konkurentsiametil. Praegu on veel ebaselge, milliseid samme astuvad veel teised suured turuosalised penu apteek ja Margus Linnamäe vennale Aivar Linnamäele kuuluv südameapteek.", "role": "user" }, { "content": "Kontserni Magnum omanik Margus Linnamäe teatas avalduses, et annab apteegireformi jõustudes Apotheka nime kandvad osaühingu Terve Pere Apteek apteegid ettevõttes praegu töötavatele proviisoritele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseminister Kalle Laanet kutsus tänaseks kokku politsei nõukoja, kus arutati, mismoodi politsei edasi peaks arenema. Nõukogu esimehe Jaanus Rahumägi sõnul näitas Laanet sellega, et siseministeeriumi juhtimine on läbipaistev ja tekkinud küsimustele leitakse vastused. Põhiküsimus, mis kerkis mitmel politsei nõukogu liikmel, oli see, kas tõesti oleme me Eesti riigis jõudnud sinnamaale, kus Eesti riiki juhib mitte valitsus, vaid skandaal. Rahumägi sõnul veendus nõukoda, et politsei areng jätkub senises suunas. Need arengud, mis algasid siseministeeriumis Eesti politseis kaks-kolm neli aastat tagasi ja on täna realiseeritud läbi Robert androop olnud positiivset laadi. Politsei peadirektor Robert Antropov ütles, et eelmise lahkumisavalduse esitas ta emotsionaalselt, seekord kaalutult ja läbimõeldult. Ta rõhutas, et rohkem kui 5000 töötajaga organisatsiooni maha jättes on tal eelkõige oluline, et stabiilne areng seni paika pandud suunas jätkuks. Ja et nii politseinikele kui ka politseijuhtidele oleks tagatud töörahu. Minu jaoks oli suur samm juba see, et, et politsei peadirektorit nimetatakse vabariigi valitsuse poolt viieks aastaks. Mul kindlasti õnnestus algatada need ni motiivid, mis olid välja töötatud enne mind ja, ja käivitada see protsess niinimetatud uuendusprotsess politseis, mis viis ka teatud mõttes politsei usaldusväärsuse rahva silmis kõrgemale ja loomulikult ka politsei tulemuslikkuse, kuid loomulikult kolm aastat jääb puudu, on on üsna palju asju tegemata, aga õnneks kõiki neid asju ma ei teinud, üksinda ei otsustanud üksinda, mul oli väga hea meeskond, nii et, et kõik, mis sai alustatud kindlasti viiakse ka lõpuni ellu. Konkreetne näide viimasena, mis me tegime, ühendasime politseiõppeasutused ehk käivituspolitsei haridusreform. Ta alles käivitus, on vaja teha jõulisi samme, et, et see protsess viiks täpselt samamoodi uuendusteni, mis oleksid tuntavad meie politsei järelkasvus. Teine valdkond, mida ei suudeta kunagi saavutada aasta või kahega, on see, et kui me räägime politseinike paremast motiveerimisest, siis loomulikult. Kõik, mis on seotud finantsküsimustega eelarvega, on lahendatavad ainult pikemas perspektiivis. Robert Antropov ütles, et jätkab nüüd ilmselt õpinguid Tartus Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta kinnitas, et jälgib ka edaspidi politsei tegevust ja pole välistatud uuesti tööle asumine politseisse. Siseminister Kalle Laaneti sõnul näeks ta meelsasti, et Antropovi kogemustega mees politseis jätkaks. Esialgu asub politsei peadirektori kohuseid täitma Raivo aeg, kes seni oli Antropovi asetäitja. Minu ülesanne on tagada politseiorganisatsiooni normaalne sujuv toimimine ja siin on olemas meil kindel toimimismehhanism, mis on politsei juhtgrupp ja samasuguse tööliiniga samasuguste töömeetoditega. Juhtimisstiiliga me ka jätkame. Laaneti sõnul on aeg praegu ainus kandidaat politsei peadirektori kohale. Otsuse teeb valitsus.", "role": "user" }, { "content": "Politseiameti peadirektor Robert Antropov esitas lahkumisavalduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViimased kaks aastat on olnud muuseumidele raske aeg, ütles muinsuskaitseameti muuseumi valdkonna juht Mirjam Rääbis. Kui vaadata neid taotlusi, mis meil tuli muuseumide aastaauhindade siis osalemiseks, siis võiks öelda, et kõik on väga hästi, tehakse ägedaid asju väga, väga heal tasemel näitused ja haridusprogrammid teiselt poolt, kui vaadata külastajate numbreid, siis on olnud ääretult raske. Muuseumid teevad ikka väga palju tööd, et üldse hakkama saada. Ja kogu selle keerulise olukorra juures endiselt kvaliteetset sisu luua. Muuseumid peavad end pidevalt arendama innovaatilist tulevikku, vaatamist on näha tänavuste nominentide tegevuses, tõdes Mirjam. Rääbis. Mis võiks välja tuua nendest nominentidest siin, et rohkem tegeletakse isegi sellise kaasaja ja tuleviku küsimustega, kui, et minevikku vaatavate teemadega, mida võib-olla muuseumitelt klassikaliselt oodatakse, et see on minu arvates tore ja see on tänapäeva muuseumi täiesti igapäevane osa. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Põlvamaal toimub täna Eesti muuseumide aastaauhindade konverents ja auhinnatseremoonia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlemöödunud nädalal otsustas valitsus, et meil on tarvis uurida, kas ja kuidas saaks rajada Muhu ja mandri vahele püsiühenduse. Riigi eriplaneering peaks andma vastuse, kas arukam on ehitada sild või kaevata tunnel. 10 Eesti keskkonnaühendust juhtisid oma hilju lises pöördumises tähelepanu, et erinevaid sillavõimalusi on varemgi kaalutud. Keskkonnakaitsjate hinnangul leiti iga kord, et silla rajamine pole mõistlik. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke sõnul mõjuks sild looduskeskkonnale halvasti. Kõige kriitilisem on kaks valdkonda, üks on linnud eriti rändveelinnud, keda seal rändeperioodidel kevadel 1,5 miljonit veelindu ja sügisel läbi rändab. Ehk see on rändeteel ees. Teine on väljasuremisohus lausa olev hülgeliik Viiger hüljes, kes poegi Liivi lahes ja suve veedab Hiiumaa, Vormsi ja mandri ümbrus. Need loomad peavad sealt kaks korda aastas läbi liikuma ja seda, kas nad sealt tahavad silla olemasolu läbi liikuda, kukkuda või mitte. Peame eeldama, et see võib olla neile takistus, mida nad ei taha läbida. Volke sõnul võiks nõus olla tunneliga, aga kõige mõistlikumaks peab Volke senise praamiliikluse keskkonnasäästlikumaks muutmist. Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Hedy Klaassen sõnas, et parimat lahendust alles otsitakse. Keskkonnaühendustelt oodatakse ettepanekuid. Riigi eriplaneeringu algatamise järgselt selgitatakse välja siis kavandatava püsiühenduse asukoha valikuks vajalikud keskkonna ja muude uuringute vajadus, koostatakse nende lähteülesanded ja tehakse uued uuringud. Püsiühenduse koha valikuks tarvilike uuringute tegemine võib aega võtta neli kuni kuus aastat. Selle kogu maksumuseks on arvestatud tsirka viis kuni kaheksa miljonit eurot. Veljo Volke. Edasi aitaks muidugi suure väina uuringutesse raha paigutada, aga need tulemused ettevaatavalt ei pruugi ja tõenäoliselt ei anna erinevat tulemust nendest uuringutest, mis 10 aastat tagasi tehti.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Keskkonnaühenduste Koja arvates on Saaremaa silla võimalik keskkonnamõju juba hinnatud ning sild püsiühenduseks ei sobi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin saalis on 900 tooli ja pea kõik istekohad on täidetud ja saadikutel on käes traditsiooniliste mandaatide asemel Eesti lipud, millega nad siis annavad märku oma poole just, aga peetud on kolm kõnet. Esimese pidas siis Reformierakonna senine esimees Taavi Rõivas kes tsiteeris Andrus Ansipit, öeldes, et igal asjal on algus ja igal asjal on lõpp. Aga tema jaoks tuli küll see lõpp tunduvalt varem kui Andrus Ansipil. Teiseks ta ütles, et praegusel hetkel vajab Eesti aatelisi juhte pidades silmas, nagu ta on varem öelnud, siis Kristen Michalit. Aga kõnest jäi meelde see, et tegelikult ta pühendas suure osa sellest Keskerakonna ja konkreetselt Yana Toomi ründamisele. Aga järgmise kõne pidaski siis esimehekandidaat Kristen Michal kes näitas oma vaatelisust sellega, et ütles, et tema kampaania ei olnud räpane. Mida oli Hanno Pevkuri kampaania terminit räpane kampaania kasutas ta umbes 10 korda ja tema põhimõte oli see, et räpane kampaania ei too puhast juhti. Nii et tema sõnul see kampaania ei lubanud keskenduda ideede ja põhimõtete võitlusele. Pevkur oma kõnes just põhimõtetest ja ideedest rääkiski Michali ründamisele ta aega ei kulutanud. Ei hakka praegu neil mõtet tel peatuma, aga Pevkur kõne tõesti oli mõnevõrra sisukam ja kindlasti vähem ründavam, rohkem tulevikku suunatud. Kui nüüd mõelda, kumb võidab, sellepärast, et hääletus just praegu algas ja umbes tunni aja pärast on see kõik teada. Siis oma poolehoidu varjavad vähesed, kes on Michali poolt, kes on Pevkuri poolt, aga seda, kes võidab, ei julge küll eriti paljud ennustada. Võib-olla ütleks, et aplaus Pevkuri kõnele oli tugevam, aga aeg annab arutust. Siit praegu kõik.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakond valib esimeest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo Rannarootsi muuseumis saab tegelikult siin päris palju erinevaid asju teha, et ma just siin olen muuseumi õue peal ja nüüd esimene paat huvilistega on tagasi jõudnud, et siin saab teha paadisõit, mitte Haapsalu lahel, niikaua kuni valgust on, et seda ka päris kella üheteistkümnendaseda ei tee, et see on ikkagi valge aja asi, aga seda on juba saanud mõned inimesed proovida, et tõuks ajaloolise paadiga merele minna. Lisaks on siin siis võimalus sellist ühe päeva kohvikus nautida, selliseid rannarootsile omaseid roogasid on siis muuseumi enda suitsuahi varakult täna tööle pandud ja kui ma siin ringi vaatan, siis saab kätt proovida ka näiteks meremehe sõlmede tegemises, mille näidised on siin järgi nii-öelda ette antud. Avatakse siis siin on ka tegelikult ka väike võimalus põigata Ruhnu saarele Haapsalu kaudu, sest täna avatakse siin Rannarootsi muuseumi Ruhnu filiaalis filiaalist olevast Korsi talu kompleksist fotonäitus. Et ainukene asi, mis siin natukene võib-olla hirmutab täna on see, et ilm tundub minevat kehvakeseks, et hakkab järjest enam nagu sadama, et loodame, et päris bussnuge taevast ei tule ja et inimestel siiski peaks jätkuma tegevust ja poole üheksast on siinsamas, muuseumi lähedal ka üks muinastuli plaanis süüdata, nii et täna on siis see õhtu, kus on kaks ühes, et on muuseumiöö ja muinastuletöö, kas Rannarootsi muuseumisse tulevad siis näiteks poole üheksast saab siin lähedal kohe ka muinastule ööle edasi minna. Et ühesõnaga tundub päris tegus olevat ja kes Haapsalus ja Läänemaal on, võivad siit täna läbi põigata. Kas on näha ka, et Haapsalus on inimesi rohkem kui tavaliselt, et võib-olla on sõidetud just selle muuseumi öö pärast kohale? Ma ei oska nüüd öelda, et selles mõttes päeval oli päris palju inimesi märgata juba linnas, et tegelikult on siiski veel augustikuu, et nädalavahetustel on Haapsalus tavaliselt ikkagi tavapärasest rohkem külalisi, et kui palju neid on just selle muuseumiöö pärast tulnud, seda seda ei tea, aga aga mõned kindlasti, et noh, ma arvan, et, et suur osa inimesi tuli lihtsalt Haapsalu nädalavahetust veetma, et suvel on ta ikkagi üsna populaarne sihtkoht.", "role": "user" }, { "content": "Täna õhtul algab taas üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja \"Öös on aega\". Programmist leiab eriekskursioone, töötubasid ja orienteerumismänge. Korraldajad panevad külastajatele südamele, et peetaks kinni kõikidest Terviseameti nõuetest ja soovitustest. Mida seal põnevat pakutakse?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigile teadaolevalt on torm ja meie jaoks väga ebasobiva suuna pealt on tuul, nimelt edelatuul ja selle tulemusena on neli, 50 seisuga on Veetase tõusnud kaks 50 üle Kroonlinna nulli. Ja see on kaasa toonud endaga selle, et väga suur osa Pärnu linna rannapiirkonnast ja mitte ainult samuti Vana-Pärnu on vee all noh, paljudele teada-tuntud võib-olla Tammsaare tänav, kust inimesed väga palju ja tihti suvel võib-olla sõidavad, kes ka Pärnus ei ole, siis see kõik on, kõik on vee all. Ja, ja selle tõttu on noh, tekkinud väga tõsine probleem ja vajadus inimeste evakueerimiseks, kes selles piirkonnas asuvad. Et meie jaoks nagu keskne küsimus ongi nende inimeste evakueerimine praeguses olukorras loomulikult on terve rida maha langenud puid, mida ka eemaldatakse, et teed oleksid sõidetavad. Aga inimeste evakueerimine on praegu nagu keskne küsimus, millega me tegeleme. Ja mis on muidugi murelaps, on see, et, et, et praeguse hetkeni jätkuvalt nii-öelda veetase tõuseb ja prognoosid on lausa lausa meeletud kuni kolm, 30 üle kroonlinna nulli, mis, mis mis, mis on tõeline võiks öelda, et katastroof Pärnu jaoks kohe kindlasti majanduslikus mõttes, aga, aga see on väga keeruline tagada ka inimeste tervise suhtes. Kui palju inimesi praeguseks hetkeks juba evakueeritud on? Praeguseks hetkeks on evakueeritud 40 inimest. Ja nende elamised on siis nii-öelda vette uppunud. Jah, ütleme, et selles mõttes, et ei ole veel meetrites, aga lihtsalt me arvame, et Me peame pakkuma inimestele võimalust nagu evakueerumiseks, sest tõepoolest need riskid on olemas ja ei tea, kui kõrgele see tõuseb, me küll ei sunni vägisi kedagi, me ei saa seda teha, ei pea praegu ka õigeks ja enamus inimene eelistab lihtsalt kolida nii-öelda teisele korrusele, kellel see on aga ennekõike sellised väiksemad ja eriti ühekorruselised majad ja mis on madalal, eks Pärnu probleem ongi see, et ta on ju väga madal, et et noh, siin rannapiirkonna majad, võib-olla selline nii-öelda majade null on kuskil kaks, 42 50, vanadel majadel võib-olla veelgi vähem. Ja kui me täna räägime, et veetase on siin siin kaks, 50 praegu, siis see tähendab, et tõesti osades majades on pool meetrit vett. No ma saan aru, et olukord paremaks praegusel hetkel ei paista muutuvat, et kui tõsiseks olukord veel minna võib üldse, et kas on teil abi väge vaja ka veel mujalt Eestist? Ütleme, et hetkel me nagu kontrollime selle seltskonnaga, kes meil siin on ja selles mõttes ma väga tunnustan, nelja sellist jõustruktuuri Need on siis politsei, päästeteenistus, piirivalve ja kaitseliit, kes kõik on arvestataval määral inimressursiga ja tehnikaga kogu seda asja nii-öelda üritamas kontrolli all hoida, nii palju, kui see võimalik on. Ja siis alates esimene maakonna kriisikomisjoni koosolek oli meil eile õhtul kell viis ja, ja alates kella kahest on uuesti kriisikomisjon koos ja, ja täies koosseisus ja me oleme siin just nii kaua, kui see probleem ja risk üleval on. Mida nüüd kohalikele inimestele võiks veel südamele panna? Esiteks tuleks maha võtta oma uudishimu, meie jaoks on väga problemaatiline, ma ei ole näinud nii palju autosid kunagi liikumas Pärnu linnas öösel kell kaks, kui seda oli, oli, oli täna näiteks just inimesed on ääretult uudislemmik, sest paljude jaoks on see ju ka põnev, eks ju, aga samas see tähendab olulist riski on seal puude mahalangemise risk, on seal elektriliinide pealekukkumise risk. Aga lisaks sellele on ka see, et mõni inimene võib-olla jõuab sinna minna kuskile vaatama, aga ta ei saa tagasi. Et selles mõttes on, on see on esimene, mis on inimestele nagu südamele panna, et et uudishimutsemiseks on need riskid praegu lubamatult suured, et, et seda kindlasti mitte teha. Ja, ja, ja teine on loomulikult, mida me ütleme paraku, et kõik inimesed peaksid olema täna öösel tõepoolest ärkvel ja põhjust nagu rahulikult magada ei ole või vähemalt üks pereliikmetest peaks olema, kes jälgib seda olukorda, sest me tõepoolest ei tea, kui hulluks võib see minna, sest sest see on tõepoolest ääretult ääretult mastaapne selline loodusõnnetus, mis ta praegu on. Et peaksid nagu ärkvel olema ja, ja, ja kolmandaks loomulikult, kui on iganes mingeid probleeme, kes saab helistada loomulikult üks, üks, kaks ja meie meie teenistused on valmis nii-öelda inimesi evakueerima või ükskõik millist abi nagu osutama. Ainus suurim probleem on meie jaoks tõepoolest see, et juurdepääs on problemaatiline. Kuna see vees on ka väga palju jääd siis siis ka transpordivahenditega ei ole võimalik sealt läbi minna. Õnneks meil on küll ka mõned väiksemad paadid, millega on isegi päris mitu inimest päästetud juba. Aga, aga see nii-öelda kättesaadus on üsna üsna problemaatiline just selle tõttu, et nii-öelda mootorsõidukitega ei ole võimalik sinna ligi pääseda juba väga paljudesse kohtadesse. No ma saan aru, et praegusel hetkel veel õnneks kannatanuid ei ole. Praegusel hetkel jah, hetkel kannatanud ei ole ja, ja, ja ma tahaks väga, väga, väga väga väga loota, et neid ja neid ei saagi olema, aga, aga probleem läheb iga sentimeetri, mis veetase tõuseb järjest keerulisemaks, nii et selles mõttes On on, on väga-väga-väga raske olukord, aga, aga hetkel meil on olnud ühendus ka siseministriga, samuti peaministriga, nii et noh, põhimõtteliselt valmisolek pakkuda nii-öelda abi nende poolt on olemas. Me soovisime küll siia helikopterit, aga kahjuks see ilmastikuolud on sellised helikopter ei pidanud võimalikuks nende ilmaolude tõttu välja sõita, nii et noh, sellest on mõnevõrra kahju, aga loomulikult me peame mõistma, et ei saa seada ka teisi inimesi riski noh, lubamatu riski alla. Nii et noh, seda võib-olla meil oleks olnud vaja, et oleks võimalik kammida õhust läbi nagu merejoont, et sellest on nagu kahju, aga ma ei saa kedagi süüdistada, seda otsustavad piloodid ja spetsialistid, kas ilm võimaldab helikopterile lennata või mitte, aga selline soovi me esitasime ka, kahjuks seda ei olnud võimalik täita.", "role": "user" }, { "content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 6.00. Pärnu päästeameti juht Jaanus Teearu olukorrast Pärnus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu esimees Jüri Ratas tunnustas lahkuva presidendi tegevust, aga ka riigikogu tööd uue presidendivalimistel. Samas peatus ta presidendivalimiste korraldamise teemal. On neid, kes on rahul tänase süsteemiga, on neid, kes soovivad seda reformida valimiskogu tasandil ja neid, kes kõnelevad ka otse valimistest. See, milliseks viie aasta pärast presidendivalimiste kord kujuneb, on suuresti meie teha. Vähemalt on 14. koosseisul see võimalus need arutelud algatada. Usun, et on aus ja vajalik selles küsimuses poliitilist debatti pidada ja parim lahendus leida. Üks on küll selge, et kandidaatide varasem ülesseadmine tuleb kindlasti tervele protsessile tulevikus kasuks. Ka president Kersti Kaljulaid peab vajalikuks, et presidendivalimiste kord muutuks. Presidendikandidaatide registreerimise kuupäeva võiks tõepoolest tõsta kuu või paar varasemaks. Et sel mõte oleks, peab siis olema see nimekiri lõplik ja valijameeste kogus võitku see, kel rohkem hääli, nendelt, kes oma hääle anda soovisid. Kes ei soovinud, on jäänud vabatahtlikult kõrvale, mis sellest, et justkui tulnud saali kohale see on siis nende valik ja nende õigus. Aga see ei saa mõjutada valimistulemust suuremal määral kui nende valik, kes on kandidaate kaalunud ja oma otsuse teinud. Tegelikult pühendas president suurema osa oma kõnest siiski riigikogu tegevusele tema kohale Eesti riigi juhtimisel ja rõhutas, et Eestile on vaja riigikogu kui teenäitajat. Ta ei pea olema passiivne ega tagaistmel. Samas märkis president parlamendiliikmete kompetentsusest rääkides. Ma tõesti arvan, et on aeg uuesti arutada selle üle, kuidas suurendada iga riigikogu liikme võimekust sisulistes küsimustes paremini kaasa rääkida. Jäägu see, kas lahenduseks on igale rahvaesindajale abipalkamine, komisjonide või fraktsioonide tugevdamine oma ala professionaalidega või midagi kolmandat. Teie enda vaielda aga minu meelest arutada tuleks, sest tegelikult on seda hädasti vaja. Niisamuti võiksime ühiskonnas julgemalt uuesti rääkida sellest, milliste inimeste jaoks me rahva esindaja tööd atraktiivsena tahame hoida. Sest jah ja ma ei karda seda siinkohal öelda. Lisaks õpetajate, päästjate, kultuuri, töötajate ja kõigi teiste palkadele peame me rääkima ka parlamendiliikmete palgast. Jüri Ratas kui Kersti Kaljulaid rääkisid ka koroonast vaktsineerimise tähtsusest e-riigist.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu pidas sügisistungjärgu avaistungi, kus esinesid kõnedega nii Riigikogu esimees Jüri Ratas kui president Kersti Kaljulaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhan Jaigi nädala Võrumaa teine päev algas kirjaniku sünnikohas Sännas Sänna koolimajas, kus jäi oli õpetajaks 1908. ja 1909. aastal avati mälestustahvel ning jäigi ja Atsoni tuba. Rõuge vallavalitsus on hea seisnud selle eest, et seni tuulte koduks olnud Sanna koolimajast on jällegi küla kultuurikeskus saanud. Sannas viibisid ka kirjanikutütred, Säde ja Ilo jäik. Kui isa kirjutas peamiselt võru keeles, siis pärisingi tütardelt, kuidas nendel võru keeleoskusega on ja alustab noorem tütar Sade. Natuke probleeme teeb mulle võru keel siiski. Ma pean väga hästi kuulama, et kõiki aru saada ja siis muidugi ei jää see nii hästi meelde, kui muidu oleks, kuidas Ilo teiega on? Ma olin ka igal pool kohal ja jäin väga rahule ja ma leian, et see on kõik, terve nädal oli väga-väga ilus. Ja võru keel on mul kuidagimoodi siiski kuskile ajusoppi natukene jäänud, et ma sain aru, mis sa ütlesid. Juhan Jaigist on sellel nädalal räägitud kolmel konverentsil, kas oli tütarde jaoks ka midagi seni teadmata? Isast alustab säde Jaik. Ja minule küll ma sain palju teada temast ja tema kirjandusest, mida ma enne ei saanud, ma kahjuks sain väga hilja lugeda tema raamatuid ja ikka on huvitav ka, mida lihteraadi temast ütlevad. Mina loen teda rohkem tunnet ja tihti tulevad pisarad silma. See on teine asi, nüüd tuli nagu teine aspekt siis kuidas teiega on? Põrutavat uudist mulle küll ei olnud, sest mina olen lugenud nii palju kui võimalik isa raamatuid ja olin ka härra Raudvassari artiklit loomingus lugenud isa sõja ja vangi ja selle jutu kohta, aga siiski oli väga huvitav. Praegu elavad tütred isa kodumaast kaugel. Mina elan Saksamaal, Kisenisa ja mina elan Prantsusmaal, Pariisis.", "role": "user" }, { "content": "Kirjanik Juhan Jaik 100.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProovide võtmine kuldiga Juurmale ja teiste linnade reoveejaamadest näitab, et seal, kus viiruse osakesi leitud, tekibki umbes viie päeva pärast haiguspuhang ja seal, kus neid on väga vähe, puhangut ei teki. Samamoodi on võimalik proovide põhjal prognoosida, kui suur on haigestunud inimeste hulk, eeldades muidugi, et nad linna ühiskonda isatsiooni kasutavad. Asukohatäpsus võib reoveepumplate uuringute kaudu jõuda võimalikule koldele väga lähedale kõneleb Riia tehnikaülikooli teadusprorektor akadeemik Taalis Juhna. Teeme tööd kogu Lätis, see on üleriigiline projekt. Peaeesmärk on välja töötada meetod, mida saaks kasutada ka pärast koroonaaja lõppu. Nii saame õigeaegselt avastada linnas olevaid nakatunuid, räägib Juhna. Lätlased teevad koostööd maailma terviseorganisatsiooni ja teiste riikide kolleegidega ka Leedu ja Eesti teadlastega. Juba uue aasta algul loodetakse Lätis esitleda meetodit, mida saaksid kasutada ka teised riigid ja mis toimiks lisaks koroonaviirusele ka teiste võimalike haiguspuhangute avastamisel kõneleb Taalis Juhna. Euroopa uuringute keskus püüab samuti seda meetodit ühe oma projekti kaudu kasutusele võtta. Meie oleme selle projekti osa. Seda monitooringut saaks kasutada mitte ainult Lätis, vaid kogu Euroopas. Ka maailma terviseorganisatsioon hoiab sel meetodil silma peal, kõneleb Riia tehnikaülikooli teadusprorektor akadeemik Taalis Juhna. Kui teadlaste töö Lätis lõpeb, loodetakse leida partnereid, kes teeks kanalisatsioonisüsteemides uuringuid regulaarselt. Reoveeproovide võtmine võidab kriisiolukorras otsustamiseks vajalikku aega ja on laustestimisest ka kordades odavam.", "role": "user" }, { "content": "Läti teadlased töötavad välja meetodit, kuidas teha reoveeproovide põhjal kindlaks, kas linnas on koroonaviirusega nakatunuid või mitte. Riia tehnikaülikooli teadusprorektor Talis Juhna ütles, et nii saab võimalikku haiguspuhangut prognoosida vähemalt viis päeva enne selle puhkemist ja ametivõimud jõuavad õigeaegselt piiranguid kehtestada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäti koolid ja kultuuriasutused on kinni, restoranidest saab toitu vaid kaasa osta, osa hotelle, suletud iluteenused keelatud. Poodidel ei lubatud pikka aega paljusid kaupu kohapeal müüa. Ja ehkki Läti valitsus on toetuse saajate ringi üha laiendanud, on ettevõtjad ikkagi rahulolematud ning töökaotuse või osalise tööaja toetust ja firmade langenud käibekompensatsiooni võiks peaministri sõnul taotleda isegi rohkem, kui seda praegu tehakse. Iluteenuste osutajate ja kosmeetikute organisatsioonid on pöördunud konstitutsioonikohtusse, sest neil ei lasta töötada järgmisest esmaspäevast on see rangetel tingimustel osaliselt siiski võimalik. Piirangud on odavamaks muutnud lendamise ja majutuse, kuid kahandanud nõudlust ka Riia kesklinna üüripindade vastu. Samas on piirangud ja laustestimine vältinud suuri ja pikaajalisi seisakuid suurtes ettevõtetes, nii et Läti kaupade eksport on maailma majanduse keerulise olukorra ajal isegi kasvanud, iseäranis teravili ja metsamaterjalid. Väiketootmise maht on aga umbes neli protsenti vähenenud. Viirus aga paraku levib ja piiranguid leevendada ei saa, mistõttu püütakse otsida teisi võimalusi, kuidas keeldude ja majanduse vahel leida. Parem tasakaal. Läti teatas juba ammu, et on valmis koroonapandeemia leevendamiseks investeerima üle kolme miljardi euro. Läinud aasta lõpuks oli sellest kasutatud umbes pool. Ettenägematute kulude osa riigieelarves on mitu korda suurendatud 27-lt miljonilt 300-ni ja täna teatati veel 500 miljoni lisamisest, mis teeb erandlikeks kulutusteks kokku üle 800 miljoni euro.", "role": "user" }, { "content": "Läti karmid koroonapiirangud eeldavad ka suuri seisakuaja toetusi. Samas on meetmed aidanud nakatumist vähendada suurettevõtetes ja Läti eksport läinud aastal isegi 1,7 protsendi võrra kasvas. Nii poliitikute kui ka ettevõtjate hinnangul on aga ärikitsendused kestnud arvatust kauem ja valitsus nuputab koos paljude valdkondade ekspertidega, milliseid nõudeid järgides saaks suletud majandusharusid osaliselt taasavada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks ta optimistlikumaks ikka läheb, et me näeme, et üle Eesti on viiruse tase edasiselt langenud ja selline langus jätkub. Viirust on siiski veel sellisel nii-öelda võiks öelda keskmisel keskmisest kõrgemal tasemel, aga langus on olemas ja kui me siin nendest värvidest räägime, siis just neid kõige punasemad, kõige suurema nakatumisega asulaid on meil meil jällegi vähenenud, nii et reovee põhjal me ka näeme, et asi hakkab paremaks minema. Oskame me vaadata, et kuskil langeb kiiremini, kuskil aeglasemalt. Praegu võib-olla selline kiirem koht on siin Lõuna-Eesti, kus on juba siin väga palju kollast ja rohelist, nii et ei oska nagu väga spetsiifiliselt välja tuua, et igal pool ikka langeb õnneks nii et on ühtlane, aga ka Lõuna-Eesti on siin ilusti juba sellisele keskmisele tasemele jõudmas. Nakatumis arvud ütlevad, et Harjumaa ja Ida-Virumaa on endiselt tipus. Jah, no eks ta kipub meie järgi ka siin Tallinnas suhteliselt palju ja kus siin veel sellise suure nakatumise kohaga nagu nagu tappa ja Ida-Virumaa on ka kindlasti veel meil meil tulipunkt.", "role": "user" }, { "content": "Reovee seireuuringud näitavad viiruse taseme jätkuvat langust. Üldiselt püsib see ikka veel keskmisel või keskmisest kõrgemal tasemel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLoengute temaatikad on olnud erinevad, on räägitud verehaiguste, st geneetikast ka kunsti ravi võimest toitumisest, vähist, kanepist ja nii edasi. Selle nädala loengu teemaks oli, kas vähk on pärilik haigus. Loengut viis läbi oma ala spetsialiste, Eesti mõistes doktor Kairit Joost ja saalis oli kuulajaskond arstidest õpilasteni. Veronika oli tulnud loengule juba teist korda. Siin pakutakse neid teadmisi, mida noh, iga päev inimene ei kohta selles mõttes, et ei pruugi, ta võib küll kirjanduses kuskil pool olla, aga noh, ma ei tea, teda ju otsida spetsiaalselt. Aga siin, kui ma tean, et see teema on olemas, siis ma tulen kohale igal juhul. Väga tänuväärne. Selline algatus Kuressaare haigla juhtkonna poolt. Miks aga Kuressaare haigla on loonud sellise traditsiooni ja kutsub Saaremaale oma ala asjatundjaid meditsiiniteemalisi loenguid pidama, Kuressaare haigla ravijuht doktor Edward Laane. Ma arvan, et haigla tänapäeval ei ole enam lihtsalt haigla, et kuhu tuleb ainult haige inimene või ta tuuakse kiirabiga ja, ja, ja see on kõik, et haiglal on palju laiemat funktsioonid tänapäeval, eriti just maakonnas, et haiglal on kindlasti ka tervist edendav funktsioon ja ja haiguste ennetav funktsioon ning kindlasti sinna juurde kuulub ka info jagamine erinevate haiguste kohta. Kogukonna teadlikkuse tõstmine. Aga seekordse tunnise loengu teema kokkuvõte ja vastuse küsimusele, kui pärilikkusähk annabki nüüd meditsiinigeneetik ja meditsiiniteaduste doktor Kairit Joost kas siis vähk on meil pärit pärilik haigus või pigem? Ühe lausega öeldes enamasti ei ole. Ja teine lause siia juurde on see, et me peame täpselt teadma kustkohalt, otsida seda pärilikku, vähki. Kas pärilikku vähki on võimalik ennetada või mis on pärilik, see on pärilik. Päriliku vähi puhul on tõepoolest nii, et, et me ei saa ennetada seda, et meil on see geneetiline muutus, mis viib päriliku vähi arengule. Küll aga me saame nagu sellest teadmisest juhinduda, selleks et leida see haigus, diagnoosida võimalikult vara ja, ja, ja teatud juhtudel võib-olla võtta ette selliseid profülaktilisi operatsioone. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest", "role": "user" }, { "content": "Kuressaare haigla pakub lisaks meditsiinilistele teenustele juba enam kui aasta ka meditsiinilisi teadmisi. Nimelt korraldas haigla sel nädalal juba järjekorras 16. terviseteemalise loengu sarjast haigla kohtub kogukonnaga. Neid loenguid saavad tasuta kuulama tulla ja oma ala spetsialistilt ka küsimusi küsida kõik saarlased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn Maret Maripuu teatanud, et astub tagasi, sellest avaldusest on möödas, ütleme kaks kolm minutit, aga räägime siis kõigest järjekorras. Umbusaldusavaldus 40 allkirjaga anti täna hommikul sisse ja kohe teatati ka, et valitsus taotleb selle arutlust, mis täna kolmanda punktina. Ning arutamine algas sellega, et Maret Maripuu tuli pulti ja ütles, et tegelikult ju etteheited on pigem tehnilist kui poliitilist laadi. Mitte keegi pole vähemalgi määral vaidlustanud minu juhitud ministeeriumi teostatava poliitika sisulisi eesmärke, milleks on esiteks soov ja vajadus kasutada otstarbekalt ja maksimaalse efektiivsuse ga maksumaksja raha riigi sotsiaalsete tagatiste toimimisel. Teiseks sellest tulenev praktiline vajadus muuta Eesti sotsiaalkaitsesüsteem vastavaks tänasele vajadusele ja korraldada see e-riigi võimaluste abil ümber nii et iga inimene saaks abi ja toetust lähtuvalt tema konkreetsete vajadustest. Küsimusi oli päris palju ja küsimused läksid väga konkreetseks, aga lõpuks lõppesid nad otsa. Algasid fraktsioonide esinemised ja nii-öelda põhiumbusaldaja Keskerakond ja Keskfraktsioon. Vilja Savisaar. Aeg sotsiaalminister Maret Maripuu umbusaldamiseks on küps. Möödunud on kolm kuud tõele au andes Maret Maripuu jaoks juba neli kuud sest uuele puude määramise korrale mindi üle esimene oktoober 2008. Ja kui veel kaugemale ja sügavamale vaadata, siis möödunud on üks aasta ja neli kuud kui esimesed teated süsteemi õigeaegsest mittekäivitamise võimalikkusest jõudsid ministrini. Ja sellepärast oleme meie 28 umbusaldusele alla kirjutanud Keskerakonna fraktsiooni liiget, et minister maripuu on olnud ebapädev ministeeriumi töö korraldamisel ja ta on üles näidanud ilmselt haldussuutmatust. Roheliste esindaja Marek Strandberg ütles, et infosüsteemide väljatöötamise suutmatus pole iseloomulik ainult sotsiaalministeeriumile, aga see ju ei tohiks nii olla. Peame mõistma seda, et infosüsteemid peavad olema ergonoomsed ja infosüsteemi viga ei tohi muutuda inimese jaoks mingisuguseks tegevuseks, mis tema ebamugavust märkimisväärselt suurendab. Antud juhul see kahjuks on juhtunud. Antud juhul me võime öelda, et vigu, mida parandada, on hästi palju. Ma oletan, et loomulikult, nagu me oleme kuulnud, võib osutuda ja ollagi minister maripuu üks motiveeritumaid inimesi neid muutusi esile tooma, aga mind isiklikult ja ma arvan, et paljusid siin saalis olijaid paneb tundma kõhedustunnet see, kui hakatakse rääkima asendamatutest, inimestest, eriti kriisiolukorras. Seejärel oli umbusaldushääletus, 35 saadikut olid umbusaldamise poolt, tuletan meelde, allkirju oli avaldusel 40 51 oli vastu, umbusalduse läbiminekuks oleks olnud vaja 51 häält. Siis aga tuli pulti taas sotsiaalminister Maret Maripuu, kes soovis esineda poliitilise avaldusega. Ta rääkis päris pikalt sotsiaalpoliitika tulevikust ja eesseisvatest ülesannetest ning reformidest, aga teatas siis. Minu isiku vastu võetud riskiretk muudab nende reformide, sisulise ettevalmistamise ja läbiviimise nii sotsiaalministriumi kui valitsuse jaoks väga raskeks, kui mitte võimatuks. Ma olen alati kinnitanud, et ma ei karda poliitilist vastutust. Aga mul ei ole ka kommet jätta asju pooledi ja visata teiste kaela. Seepärast teatan teile, austatud riigikogu, et ma astun sotsiaalministri ametist tagasi 23. veebruaril. Sellel aastal.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalminister Maret Maripuu teatas pärast umbusaldamise läbikukkumist oma tagasiastumisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLHV juhtivpartner Rain Tamm ütles täna, et investeerimispank on seni tuvastanud kahe oma töötaja osalemise petuskeemis. Kahtlusi on veel mõne töötaja suhtes. Kristjan Lepiku ja Oliver Peegi meil töölepingud on peatatud ja nemad täna tööd teinud mii nud ei ole, nii et nende tegemisi me uurime, mida võime täna kinnitada, et kindlasti ei ole kahtlusaluseid tehinguid, ei ole kindlasti teinud LHV ega LHV poolt juhitavad fondid, tegemist on siis mõnede LHV-klientidega võime öelda kaks LHV töötajat või vähemalt kaks võime öelda, praegu on olnud siis küll kliendi positsioonis aga teinud neid tehinguid mitte kui LHV töötaja, vaid kui LHV klient, selliseid inimesi on teisigi ja me täna ei saa välistada, et see ring jah, kahest inimesest läheb suuremaks. Kokku on USAs külmutatud umbes 100 LHV kliendi aktsiatehingud, kes kasutasid tehingute tegemiseks LHV treideri teenuseid. Tamm tunnistas, et LHV-d võib oodata trahvi. LHV suhtes noh, teoreetiliselt võivad tulla trahvid, mis meie hinnangute kohaselt ei tohiks olla suured, noh ma ei oska siin suurusjärku hinnata, et see on ikkagi noh, meie advokaadid võib-olla umbes oskavad hinnata, aga see on ikkagi igal konkreetsel juhul otsustatakse seda erinevalt ja ütleme, et noh, sellist laadi case idega meie puutume kokku esimest korda, noh need advokaadid on kogenud ja Seil või, või securitis di Sang comissionil on kindlasti ütleme, et nendel on neid juhtumeid palju ja meile teadaolevalt nad üldjuhul lähevad kokkulepetele Tamme sõnul sai töötajate osalemine petuskeemis talle teatavaks alles eile. Tema kinnitusel polnud aktsiaturgude juhi Kristjan Lepiku tegevust seni panga siseaudiitori huvi alla sattunud. Kristjan Lepiku seoses uuest aktsiate ostmisega ta pole kontrollinud tema suhtes, meil ei ole olnud enne sisemist juurdlust nii palju. Ma saan öelda jah.", "role": "user" }, { "content": "Vastukajad LHV skandaalile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLüganuse valla koolivõrgu ümberkorraldamist nimetatakse pehmeks reformiks, sest kuigi ametlikult koondatakse kogu põhihariduse juhtimine Kiviõli keskkooli alla, jätkub õppetöö nii Lüganusel, Sondas, Maidlas kui ka praeguses Kiviõli vene koolis, kuid isegi pehme reform tekitab vastuseisu. Eriti puudutab see Lüganuse kooli, mis reformikava järgi peaks muutuma paarikümne õpilasega algkooliks. Koolihoolekogu liige Kaja Toika seisab põhikooli jätkamise eest, kuna tema hinnangul on tegemist head haridust pakkuva ja Virumaa vanima kooliga, mille hääbumine mõjutaks tugevalt kogu Lüganuse alevikku. Elukese on ikka seal, kus on kool, kultuurimaja, raamatukogu ja praegu alevikukeskusest, kui kool ära kaob, sealt kaovad ära ka muud asutused. No mis saab meie kihelkonna keskusest sedamoodi? Kaja Toika hinnangul pole reformijad Lüganuse põhikooli jätkamise võimalusi piisavalt kaalunud. Protsess tehakse ikkagi väga kiirustades, tundub, et see praegune koalitsioon kardab seda, et valimistel nad võibolla ei võida ja nad tahavad oma keskis otsustatud asja lihtsalt ära teha. Enne valimisi. Lüganuse kooli hoolekogu üheksast liikmest on reformi pooldajaid vaid kaks. Viimaste seas on hoolekogu esimees Jevgeni Sarri. Ma näen ikka pildi tervikuna, et mis toimub vallas, et muidugi oleks hea, kui külas oleks see kool, aga tuleb ka reaalselt vaadata, mis meil elaniku arvud õpilaste arvult ja millised need rahanumbrid on ja see oleks ju pahatahtlik valla kodanike poolt lasta vallavalitsusel pidada üleval kõik need viis kooli. Lüganuse vallavanema Andrea Eiche sõnul on vallas viie kooli peale alla 700 lapse, aastas sünnib lapsi kahe klassi jagu, mis tähendab, et nelja eestikeelse kooli vahel läheb jagamisele paarkümmend õpilast aastas. Samas moodustavad hariduskulud ligi poole vallaeelarvest. Koolivõrgureformiga leiaks vahendeid õpetajate palgatõusuks ja riigi toel. Taristu uuendamiseks jätkab Lüganuse vallavanem Andrea Eiche. Kindlasti hästi paljud ütlevad, et see on meie nagu poliitiline surm, kui seda teeme, sest alati on sellega apelleeritud, kes kooli puutuma läheb, et sellega on probleem kohe, eks, aga ma ei taha elada vallas ja seda enam praegu hetkel ka vallavanem olla selles vallas, kus vald maksab tegelikult töötajatele ainult palka ja rohkem mitte midagi teha ei suuda, mingit arenguvõimalust ei ole, sellepärast et meil puudub finantsvõimekus selle jaoks me peame midagi selleks tegema. Lüganuse koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu läbis vallavolikogus esimese lugemise, esmaspäeval toimub koolireformi avalik arutelu veebis ja haridusvõrgu ümberkorraldamist arutab volikogu taas märtsi lõpus. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Lüganuse vald püüab koolivõrgu reformiga leida raha õpetajate palgatõusuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOxfordi ülikooli juures asuva palavatniku riigiteaduste kooli teadlased arendasid välja indeksi, mis hindab umbes 180 riiki, lähtudes nende piirangutest näiteks koolide sulgemisest ja inimeste sulgemise kodudesse või võimalusest käia avalikel üritustel. Kevadel ilmnes, et keskmiselt nädala pikkune viivitus riigi või linna täieliku sulgemisega tõi järgmiste kuude jooksul kaasa peaaegu kaks korda rohkem uusi surmajuhtumeid kuid pandeemilise väsimuse tekkimisel ei tiku inimesed rangeid meetmeid järgima. Ka pidev sotsiaalne distantseeritus pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Riik vajab pandeemia ohjeldamiseks täpselt doseeritud piiranguid, näiteks Taanis kahjustas üks vale samm usaldust valitsuse vastu. Oxfordi teadlased viitavad siin valitsuse otsusele hävitada mingi kasvandus põhjendusega, et loomad võivad koroonaviiruse inimestele levitada. Peamine küsimus on välja selgitada, milline on optimaalne komplekt poliitikast ja piirangutest nii et see oleks tervisele ja majandusele kõige kasulikum, ütles Oxfordi ülikooli avaliku poliitika dotsent Toomas Heil. Kuid see maagiline valem on riigiti erinev. Küll aga paistavad silma kolme riigi, Soome, Norra ja Taani viimaste kuude lähenemisviisid. Oxfordi ja Johns Hopkinsi ülikooli andmetest selgub, et kuigi need kolm rakendasid pea kõige lõdvemaid piiranguid ja nende kombinatsioone hoiti surmajuhtumid madalal. Taani Arhus ülikooli psühholoogia professor Michael Bang Peterseni sõnul määravad inimese kuuleka käitumise kaks tegurit. Üks on see, kas nad on mures nakatumise pärast, teine et kas nad teavad täpselt, mida teha, et vältida haiguse levikut. Oma teadmise hangib inimene tervishoiuasutuste ja poliitikute suhtluse st, ütleb Pedersen. Taani edu võib aga lõppeda reedel ületas surmajuhtumite arv seal 1000 piiri eelmise nädala alguses laiendatud ja teatati üleriigilisest sulgemisest. Johns Hopkinsi ülikooli andmed näitavad, et ka Soomes oli viimastel kuudel Euroopas kõige madalam nakkuste ja surmajuhtumite arv. Elaniku kohta liikumist ei piiratud. Need, kellel oli vaja, said koolis ja tööl käia ning maskide kandmine ei ole kohustuslik. See on lihtsalt pragmaatiline lähenemisviis, ütles Becka Nuardi, Tampere ülikooli epidemioloogia professor. Tema sõnul on siin oma osa ka madalal asustustihedus el ja usaldusel valitsuse vastu. Norra kevadine lukustus oli aga Skandinaavias kõige rangem riigi nafta ja gaasitööstuses oli üsna suur puhver, et pehmendada mõju inimeste rahakotile. Kuid valitsus seisis peagi silmitsi kasvava vaimse tervisekriisiga ja ametnikud muutsid piiranguid.", "role": "user" }, { "content": "Covid-19 vaktsiinid on tulemas, kuid enamikus Euroopas tuleb talv kiiremini ja nakatunute arv tõuseb endiselt. Poliitikud otsivad tasakaalu piirangutes, et jõulud veidikenegi pühade moodi oleks. Teadlaste hinnagul on aga kolm Põhjala riiki viirusepiirangute loomisel teistest parema tasakaalu leidnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ütles Isamaa ja Res Publica liidu juht Mart Laar, pärast kohtumist jõuti kõnelustel rahvaliiduga riigieelarve kärbete osas kaugemale, kui valitsusliidu sees jõutud on. IRL ja rahvaliit peavad homseks esitama oma seisukohad nii kärpe, valikute kui maksutõusude kohta. Peaminister Andrus Ansip. Ma kinnitan teile Reformierakonna nimel seda, et meie jaoks on need variandid olemas, kuidas vajalik kärpe ära teha ja neid variante on koguni päris mitu, kuid nii rahvaliit kui ka Isamaa Res Publica liit tahaksid omavahel veel arutada, millised konkreetsetest variantidest on, on nende jaoks vastuvõetavad. Täna kohtunud kolm erakonda on seda usku küll, et 2009. eelarvega me saame hakkama, me saame nii hakkama, et meie eelarve defitsiit jääb väiksemaks kui kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist. Isamaa ja Res Publica liidu juhi Mart Laari sõnul on kõige tähtsam küsimus riigieelarve kokkusaamine ning tänane kohtumine andis selleks lootust. Kui astutakse samm edasi eelarveküsimuste lahendamiseks, siis astutakse meie jaoks edasi ka samm koalitsiooni poole ja meil ei ole muid prioriteete, noh tähendab, meil on mitmed küsimused, mis on meie jaoks lahtised, eks me homme tegeleme ka 2010. aastaga edasi praeguse seisuga see kokkulepe, millega me nüüd jõudsime, on lähemal kui see, millele valitsus jõudis, aga noh, loomulikult kuna meil on selline natukene kummaline olukord, mida ei oska päris täpselt nimetada, siis ka ma ei suuda välistada, et järsku jõutakse seal veel lähemale. Rahvaliidu juht Karel Rüütli kutsub peagi kokku erakonna juhatuse, et kärpevalikuid arutada. Praegu on laual ainult halvad ja väga halvad lahendused, ütles Rüütli. Praegusel hetkel ütleme selline väga põhimõtteline asi, mida, millele rahvaliit on vastu seisnud, on, on metsade müük ja muud küsimused on noh, neid peame veel arutama. Kuidas tundub, kas varsti tuleb koalitsiooni astumise kutse ka? See olenebki nüüd nendest meie võimalikest seisukohtadest, nii et tõepoolest see õhkkond täna oli konstruktiivne ja arutelu oli, oli väga, nii-öelda tihe, nii et et ootame ära homse päeva.", "role": "user" }, { "content": "Võimaliku uue koalitsiooni kõnelused. Isamaa ja Res Publica liidu esimees Mart Laar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguseks hetkeks on juba selge, et sotsiaaldemokraadid moodustavad koalitsioone vähemalt 22. Eesti omavalitsustes, sealhulgas Eesti kolmes suurimas linnas ja üle pooltes maakonnakeskustes, täpsemalt kaheksas maakonnakeskustes ja, ja veel paljudes toredates omavalitsustes Zetost saareni. Noh, eks, eks need, mis rohkem ikka silma hakkavad Tallinna ja Tartu puhul tuleb tunnistada, et andsime väga kõvasti Eesti 200-le hääli ära ja, ja siin Pärnus seistes pean ütlema ka, et eks, eks me oleme õnnetud. Pärnumaa tulnud Teil tuleb nüüd siis ka suurkogu ja, ja me täna siis kutsusime volikogu poolt kokku järgmise üldkogu, mis toimub viiendal veebruaril, kus erakond valib endale ka uued juhtorganid. Mina olen juba varasemalt öelnud, et, et mina enam erakonna juhi kohale ei kandideeri. Ma arvan, et erakonnal on siit nüüd vaja sellist erakonna esimeest, kes toob teatavat uut hoogu ja energiat. Ja loomulikult peab ta välja kandma ka peaministrikandidaadi rolli.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus kogunenud Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu tegi kokkuvõtteid hiljutistest kohalikest valimistest. Kutsuti kokku ka erakonna üldkogu. Sotsiaaldemokraatide juhi Indrek Saare hinnangul läks sotsiaaldemokraatidel hiljutistel kohalikel valimistel paremini, kui vahetult pärast valimispäeva tundus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie vaadates on nende kontaktide peamine eesmärk olnud hoida dialoogikanalid avatud selleks et ka meie poolt otse edastatakse sõnumitega heidutada Moskvat Ukraina suunalisest eskalatsioonist hoiduma ja selliseid sõnumeid antakse praegu nii avalikult kui ka läbi diplomaatiliste kanalite ning liitlased vahetavad selle kohta omavahel ka loomulikult informatsiooni. Venemaa on pannud tegelikult lauale väga põhimõttelisi muutusi nõudvad nõudmised, näiteks viia ka Eestist minema siia toodud NATO liitlasüksused. Miks me peaks üldse sääraseid nõudmisi arutama? Nendes küsimustes on Eesti ja ka liitlased olnud väga selgesõnalised, et igal riigil on suveräänse õigus otsustada oma julgeolekugarantiide üle ning kuidas NATO liitlased oma julgeolekut tagavad. See on NATO liikmesriikide otsus ning seda ei tule arutada kolmandate osapooltega. Soomes on mitmed julgeolekueksperdid mures, sest Soomet liidetakse suures pildis üha rohkem Ida-Euroopaga ja Venemaa poolt nõutav NATO laienemise keeld oma piirideni puudutab ju otseselt ka Soome vabariiki. Kas Eesti peaks kindlalt seisma ka selle eest, et ei Soomes endas ega ka maailmas ei kujuneks arvamus, et Soome jaoks on NATO uks kinni? Eesti on olnud pikalt sellel seisukohal, et NATO uksed on avatud, NATO laienemispoliitika on olnud edukas, poliitika on suurendanud julgeolekut meie regioonis ning selle seisukoha juurde Eesti ka jääb ja, ja et üldiselt NATOs on selline seisukoht, seda on kinnitatud ka mitmes NATO tippkohtumise ühises kommunikees.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa ja USA president pidasid telefonivestluse Ukraina teemadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKontsert on muusikute sõnul järellainetus uudisele, mille järgi on rahvaluulearhiivi jätkamine senisel kujul suure küsimärgi all, kuna asutus jäi ilma teadusrahast. Pärimus, muusik ja Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli pärimusmuusika osakonna juhataja ja õpetaja Eeva Talsi ütleb, et Rahvaluule arhiivil on olnud oluline roll tema kujunemis ja arenguloos. Kui mina hakkasin õppima seda muusikat, ei olnud mul seda vanaisa või kellegi vana vanaisa, kedagi, kes mulle õpetas seda stiili ja siis ma pidin kuulama neid vanemaid arhiivisalvestisi, kus oli salvestatud vanu pillimehi, tohutult virtuoosseid, väga ägedalt mängivaid, ma kuulasin neid ja lõpuks kirjutasin isegi töö Eesti polkade erinevates tüüpides. Ma avastasin, et on nii palju erinevaid polka tüüpe meil, et mind on nüüd tohutult palju inspireerinud see materjal. Samas pole Talsi sõnul rahvaluule arhiiv ainult koht, kus muusikutena inspiratsiooni otsida vaid ka koht, mille kaudu ja abil eestlaste pärimust edasi kanda ja õpetada. Muusikuna ma saangi neid rääkida, mina olen laval ja justkui seal sära on, aga need inimesed, kes töötavad seal arhiivis, neid ei näe, aga nad on nii olulised, nemad on see tuksuv süda, kes järjest aitab, meid näitab, tutvustab meile seda tohutu imeilusat varasalve, mis meil on ja läbi mille me saame väga palju tõlgendada ka ennast tänapäeval. Miks me oleme eestlased, miks me oleme sellised nagu me oleme? Seal on nii palju erinevaid aspekte. Mõnes mõttes on kontsert ka protestimärk, mille abil üldisemalt humanitaarteaduste rahastamisele tähelepanu tõmmata. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsleri Indrek Reimandi sõnul ei saa aga rahvaluulearhiivi näitel üldistada, et kogu humanitaarteaduste rahastus lonkab kahte jalga. Probleem, mida praegu arutatakse, on tõstetud justkui rahvaluulearhiivi finantseerimata jätmine ja see on vale, rahvaluulearhiiv saab, saab eraldi rahastust, see ei sõltu projekti rahastusest ja see jätkub ja see, mis milles ei olnud siis kirjandusmuuseumi edukas oli teadustegevus, mis on projektipõhine, see raha ei läinud ära humanitaarteadustest, selle said teised Eesti humanitaarteadlased endale ja sellisel kujul probleemi, nagu, nagu esitatakse, ei ole. Ka ei saa Reimandi sõnul väita, et Eestis oleks humanitaarteadustel raskem rahastust saada kui reaalteaduste sest konkurss on kõikidel aladel. Kõik on toimunud konkursi alusel ja muuhulgas tasub ka küsida, et miks siis Eesti kirjandusmuuseum ei olnud konkursil edukas, et see küsimus ei ole ju ainult hindajatele, vaid see on ikkagi kindlasti ka kirjandusmuuseumi enda suunas.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks korraldavad rahvamuusikud Eesti Rahva Muuseumis ühiskontserdi. Kontserdil esinevad pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kes on pärimusmuusikast inspiratsiooni ning Rahvaluule Arhiivist abi saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo praegune seis on suhteliselt tasavägine ja ja ma usun, et Rakveres on meil teada-tuntud üle Eesti tegijad, kes on poliitikas olnud väga pikka aega ja ma usun, et neil on omad toetajaskonnad ka linnas olemas. Me arvame, et me olemasoleva valitsusega oleme teinud head tööd. Et kõik, kes on olnud valitsuses, saavad palju hääli ja ma usun, et kokkulepe Rakveres sünnib õiglane ja objektiivne. Siin eelhääletuse järgi on meil eesküll Keskerakond ja siis Rakvere linnakodanik on see valimisliit ja kus Andres Jaadla kandideerib. See ei ole esirinnas. Kodulinn Rakvere on selle valimisliidu nimi, aga ütleme, Keskerakonna edu on ikkagi suhteliselt napp, siin mõnehääleline, nii et see võib-olla eile hääletustel lihtsalt käis mõni Keskerakonna toetaja rohkem valimas kui mõni valimisliit Kodulinn Rakvere toetaja, nii et elame-näeme, et aga, aga ma usun, et seis tuleb pingeline ja suhteliselt võrdeline ja kõik saavad oma parimad hääled, nii et nii et ma arvan, põnevust jagub siin küllaga ja, ja kokkuleppeid ja koalitsiooni sõlmimise võimalusi on väga laialt. No Rakveres on tegelikult itriigid alanud alles pärast valimisi. Ma mäletan praeguse koalitsiooni teket, kus võrdlemisi heal järjel olnud sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond mängiti auti ja tuli võimule reformierakond ja valimisliit kodulinn Rakvere. Kas praegu võib ka pärast valimisi midagi huvitavat juhtuda, Rakveres? Ütleme, Rakveres on kõikvõimalikud ja kõik variandid võimalikud, aga aga ma usun, et siiski tänased, et viis valimisliitu ja erakonda, kes tänase koalitsiooni moodustasid, kelle koostöö on olnud päris hea ma usun, et see seltskond on võimeline ka edaspidi kokku leppima. Küsimus sõltub tõesti häältejaotuses, kes kui palju hääli saab ja siis saab ka arutleda, kokku leppida, võib-olla olemasolev koalitsioon sõlmitakse kolme-nelja võib-olla mitte enam viie vahel sõltub kõik konkreetsetest kohtadest volikogus, konkreetselt jaotustest, nii et ma usun, et Rakvere koalitsioon kui läheb väga hästi, sõlmitakse kolme vahel. Kui läheb mitte nii, mitte nii hästi, kõigil siis võib isegi laieneda, kuni nelja-viieni. Selles kolmeses koalitsioonis ja kes on siis selles suuremas koalitsioonis, kus on neli kuni viis liiget Ma arvan, et suuremad jõud valimistel võivad ka omavahel kokku leppida ja kui nendeks suuremateks jõududeks küsimus võib tegelikult olla ju volikogus ainult ühes kohas, ütleme Rakveres neli-viis häält volikogus on juba seitsme erakonna ja valimisliidu konkurendid suhteliselt kõva valimistulemus 21-st volivolikogu kohast ja, ja kui need suured valimisliidud erakonnad suudavad kokku leppida, siis on võimalik hääled hääled kokku saada vähemate arvudega. Ma veel kord kordan, et täna on praegu hetkel on natuke vara rääkida, kõik selgub siin lähi lähipäevadel, kuidas, kes kellega kokku lepib, nii et kodulinn on avatud kõigile pakkumistele, suhtleme kõigiga, vaatame, kes valimised võidab. Kes saab kõige rohkem hääli, tema hakkab läbi rääkima, kui ta, kui tal õnnestub teha väiksema rühmaga koalitsioon, siis tuleb see väiksem, kui see ei õnnestu, nagu eelmine kord see välja kukkus, siis tuleb teistpidi. Nii et igal juhul Rakvere saab hästi valitsetud. Mina pakun koalitsiooni Isamaaliit, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. No aga see variant on võimalik, aga selleks peab olema neil koos kriitilised 12 häält. Elame-näeme.", "role": "user" }, { "content": "Kohalikud valimised - Ago Gaškovi intervjuu Rakvere senise linnapea Andres Jaadlaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt hääletas Heli mullu oktoobrikuus Tallinna Sadama nõukogu koosolekul enda juhitud olümpiakomiteele 250000 euro eraldamise poolt, kusjuures suur osa summast eraldati olümpiakomiteele nõnda, et polnud isegi otsustatud, millisele alaliidule raha läheb. Seega pidi selle raha jagamise otsustama olümpiakomitee, mille presidendiks seli see on. Karistuseks määras kohus mehele trahvi 17000 eurot. Seli ütles pärast kohtuotsus, et tema endal süüd küll ei näe. Ma ei ole kuskilt midagi varastanud ja ma tunnen, et et see, mida ma olen teinud Eesti spordi jaoks, see on mulle nagu auasi olnud ja ma arvan, et et Eesti sport väärib paremat kohtlemist selle suurema toetuse puhul, mis on ka tänases koalitsioonilepingus kirjas. Kas aga Neinar Seli jätkab EOK presidendi ametitoolil? Ma mõtlen nende taandamist üle järgi, mõtlen veel kord, et ükski ühiskondlik amet ei ole see, millest peab hammastiku kinni hoidma, aga kuna ma olen valitud spordiorganisatsiooni etteotsa, siis kindlasti ma võitlen selle eest lõpuni, niikaua kui seda võimalik on. Otsus annab põhjuse taandada. Meil on kombeks, et esimese astme kohus on esimese astme kohus, et kui on süüdimõistmine, siis toimub see ikkagi kolmes astmes ja ja loodame, et järgmised astmed on teistpidi. Riigiprokurör Steven Hristo Evestus oli kohtuotsusega rahul. No praegu on tegemist maakohtu otsusega ja süüdistaja jaoks positiivse otsusega. Kohus tõepoolest leidis, et isik tegi otsuse endaga seotud isiku suhtes, hääletas kohus luges selle tõendatuks tuvastatuks. Kas selles kohtuasjas saab pretsedent, sõltub tegelikult peale kohtuotsuse lõplikku jõustumist, nii et selle kohta on veel midagi täna vara öelda. Aga loomulikult on see samm edasi samm edasi nii selle kuriteo koosseisu kohaldamisel kui ka samm edasi kohtupraktikas ja korruptsioonivastase seaduse sisustamisel. Ning veel kord Neinar Seli Eks siin üks meedia osa on päris suur, aga täna jäi nagu tegelikult üks asi vist kõigile arusaadavaks, aga tegelikult seda raha ju ei tulnudki. Et, et minu jaoks on, on see selline suur üllatus ja eks me kaebame edasi. Kas te lähete siit kohtumajast välja? Enda meelest? Ausa inimesena? Olen siiani aus olnud ja lähen ausalt välja ka.", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus mõistis Tallinna Sadama nõukogu eksjuhi ja Eesti Olümpiakomitee presidendi Neinar Seli süüdi ja määras talle 17 000 euro suuruse rahakaristuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo tänane koosolek selles mõttes seda kindlust ei sisendanud, et optimismi jaguks meil nagu lõputult, et, et pigem oli tänasel koosolekul näha seda, et, et et see lootus, mis võib-olla vahepeal siin ka avalikkuse eest on läbi käinud, et kokkuleppele nii erasektori kui avaliku sektori pool ollakse väga lähedal, siis, siis täna tundub, et, et nagu ikka saata on, peitub detailides ja nendes detailides ollakse siiski üksteisest väga kaugel. Mis on probleem, on muidugi see, et need läbirääkimised on kestnud cirka paar kuud ja noh, paar kuud sellise väga keerulise taristuprojekti puhul on ikkagi väga-väga pikk aeg ja, ja tegelikult ega seda võimalust ja aega, neid läbirääkimisi siin järgmised kaks kuud pidada ei ole, nii et, et need otsused ja kokkulepped peavad ikkagi mustvalgelt olema sõlmitud selle või järgmise nädala jooksul. Mille taga siis see asi kinni on? Et kinni on, ma arvan, koostöö tahte puudumise taga ja mis kõige kurvem minul võib-olla poliitikuna kuulata oligi see, et ei riigiametnikud, erasektor ega ka avalik sektor keegi ei pakkunud nagu lõppkokkuvõttes sellist lahenduskäiku, mis, mis, mis teeniks nii-öelda Eesti riigi ja Eesti inimeste huve, et et ma arvan, et oluline on ju tegelikult see, et me kõik tahame tagada selle kindluse, et meil on olemas järgmiseks kütteperioodiks piisavalt gaasivaru, et Eestimaa inimestele ja Eestimaa ettevõtetele tagada seda. Aga noh, täna me nägime ikkagi väga selgelt seda, et vaieldakse selle üle, et kes vastutab selle ühenduse loomise eest kas see tehakse läbi riigihanke, kas teeb seda erasektor, millised on need hinnakalkulatsioonid ühelt või teiselt poolt millised on need variandid B ja C, millised peaks olema see seadusandlik raam, kui me hakkame seda LNG terminali siia Eestisse rajama, et nendes küsimustes ollakse ikkagi minu meelest väga erinevatel nägemustel ja see on probleem ja tõsine probleem? Mis on see ajaraam, et kui me näeme, et kokkulepet ei tule, et siis tuleb hakata hoopis teistmoodi asjadele lähenema? No ma arvan, et tegelikult see ajaraam on juba käes ja ma siiralt loodan, et nii Keskerakonna poolne majandusminister kui ka tegelikult valitsus tervikuna võtab selle lähiajal ikkagi veel kord nii kabineti nõupidamisel arutelu alla kui ka miks mitte parlamendi suur saal, et aru saada, et kus me siis selle protsessiga oleme, sest ma ütlen veel kord, ma arvan, et kriitiline hetk on, et järgmised paar nädalat ja kui siis seda kokkulepet ei sünni, siis juba täna esimeseks detsembriks, ehk siin ka juba on toimunud väikene selline edasiminek ajalises mõttes, siis on väga raske tagada seda esimeseks detsembriks, nii et Eestis oleks olemas piisav LNG ja gaasivaru.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu keskfraktsiooni saadikud kohtusid täna Eleringi, Alexela ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, et saada ülevaadet Paldiskisse planeeritava ajutise LNG-terminali ehitamise ettevalmistustest. Keskfraktsiooni liige Tõnis Mölder ütles, et kolme osapoole läbirääkimised pole edasi liikunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on kogu lavaruumi hõlmava installatsiooniga, kus külastajad astuvad ise esineja rolli ja koreograafiks on asjad. Urmas Lüüs ütles, et sõltumatu tantsu lava väljapanek on jätk hobusepeagaleriis väljas olnud isikunäitusele teatavate piiride poorsusest. Kuna mul noh, taust on ju disainer, siis mul on mingi võib-olla veidike teistsugune suhe asjade ja objektidega igas asjas on ju niisugune inimesekujuline tühimik igas kingas, igas kiivris, igas korgitseris on ju see inimese kohalolu või see inimese tühimik seal olemas, ehk siis kogu see nii-öelda taustsüsteem, mis seda inimest ümbritseb tema riided, tema mälestused, tema esemed, tema jäljed, mis ta elukeskkonda maha on jätnud. See kõik räägib sellest persoonist, kes siin justkui fiktiivselt on viibinud. Et inimene tuleb siia justkui mingil määral nagu erist, et ta satub kellegi teise eluruumi, kus ta ei tohiks olla. See on talle võib-olla ka veidike kõhe, aga iga asi iga objekt, mida ta näeb, see tekitab tal tema enda mälestuses mingisuguse ühenduse. Minu jaoks on olnud kõige huvitavam aspekt teatrilavastuste puhul just see mingi esimene võib-olla üks-kaks-kolm, sekundit, kus teatri eesriie läheb eest ära, aga näitad, ei ole jõudnud veel etendusega pihta hakata, et ma justkui üritasin ära lavastada seda ühte sekundit etenduse algusest. Eesriie avanebki riidekapist sõltumatu tantsulava produtsent Evelin Raudsepp ütles, et lavapind on muutunud kunstigalerii ja tantsulava vahepealseks tsooniks. Selles peituvate võimalustega. Meile väga meeldis Urmas idee ja lähenemine, kuidas koreograafia ja ei pea olema ainult inimeste liikumine, võib-olla ka objektide liikumine või veel, mulle meeldib ka väga Urmase mõte veel rohkem, et, et objektid ise on koreograafid, kes suunavad inimeste liikumist ega sellist elutuba või korterit iga kord nagu iga õhtu nagu teatris maha ei võta ja üles ei pane, et see on tõesti ainult kahe nädala vältel, nüüd.", "role": "user" }, { "content": "Sõltumatu Tantsu Lava Telliskivi loomelinnakus Tallinnas muutub kuueks õhtuks kunstigalerii ja tantsulava vahepealseks tsooniks. Urmas Lüüsi lavastuslik installatsioon \"Ülerahvastatud üksindus\" viib külastajad keskkonda, kus aeg oleks justkui peatunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva on väike linn, kus kõik 11 enam-vähem tunnevad, kuid nagu selgus, on ka maailm päris pisike. Ühe tuttava narvaka tuttava tuttav töötab ühes väga kõrges Venemaa asutuses ja ta töökoht on päris lähedal inimesele, keda me õhtuti telekast Venemaa välispoliitikat selgitamas näeme. Ja kui sõjahüsteeria taaskord meedias taevani tõusis, helistas narvakas oma Moskva tuttavale ja küsis, et kas nüüd siis võtabki Venemaa Eesti ära või kuidas selle peale saatis Moskva ametnik oma Narva tuttava esiteks kolme tähe peale, millest üks on X ja teine Y ja teatas, et kellele neid ikka vaja on. Kas tõesti alati veel 18. sajandi alguses, kui Peeter esimene Euroopasse akent raiudes tuhandeid sõdureid surma saatis, selleks, et väikest soist maalapikest balti mere kallastel vallutada, kes siis tänapäeval nõnda sõdib. Lisaks on Venemaal oma soid ja rabasid merede kallastel ja ka muid muresid enam kui küllaga, nii et pole meil aega teie tillukese Eesti peale mõeldagi. Ukrainas on aga alates Krimmi hõivamisest vahetpidamata relvi täristatud kuid ka sellesse, et seal suur vennatapu sõda puhkeks suhtub, elu kogenud või nagu Narvas öeldakse, haritud narvakas suure umbusuga. Vaadake, tavalise Narva inimese silmaring on keskmise Eesti elaniku silmaringist vene meediamaailma võrra avaram ja peamised Ukraina lahingud toimuvadki viimase seitsme aasta jooksul vene riigitelevisiooni stuudiotes ja kui nad nende aastate jooksul pole sõnadelt tegudeni jõudnud, miks siis praegu see juhtuma peaks. Nii et kui narvakalt küsida, kas Venemaa tungib Ukrainasse, siis küsib ta vastu, nalja teete või? Mis Ukraina siia üldse puutub? See on puhas geopoliitiline kemplus USA ja Venemaa vahel piltlikult ja viisakalt öeldes, kelle tankitorud on pikemad ja raketid võimsamad. Aga teisalt, miks peakski narvakas Ukraina pärast südant valutama, kui kodus on palju põletavamaid probleeme? Kui Venemaa elanike probleemide edetabelis on sõjalise konflikti võimalus lääneriikidega peale vaesumist ja koroonapandeemiaga seotud piiranguid alles kolmandal kohal siis Narva elanike igapäevamuresid troonib elektri ja gaasi hinnatõus, toidukaupade kallinemine ja libedat ning halvasti koristatud tänavad. Kui need mured saaks korda ja lisaks veel hea ja tasuva töökoha, vot siis võiks mõelda ka rahule kogu maailmas ja sealhulgas Ukraina idapiiril. Siiski ei välista haritud ja elukogenud piirilinna elanik, et mingiks paugutamiseks võib Ukrainas minna. Sest kui juba nii suur hulk relvi on teineteise peale sihitud, võib juhtuda mõndagi. Täpselt nagu 38. aastal ilmunud nõukogude satiiriajakirja krokodill karikatuuril, kus tšehhi piirile kogunenud saksa sõduritelt küsitakse, et milleks siin nii palju vägesid, no et järsku tekib provokatsioone. Aga kui provokatsioone ei teki? No kuidas ei teki, siin on ju nii palju vägesid Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva elanikel aga Ukraina sõjast tähtsamaidki muresid ja lisaks ei usuta Narvas, et Venemaa Ukrainaga üldse sõdima hakkab. Nii arvab Jüri Nikolajev oma kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti põllumeeste ühisettevõttena rajatav Imavere õlikultuuride tehas oligi plaanis ehitada kahes etapis. Aastal 2019 valmisid kuivati kompleks 15000 tonni mahutav teraviljahoidla ja laborihoone. Teises etapis oli plaanis rajada õlikultuuride töötlemise tehas, kuid selle ehituse algus viibis erinevatel põhjustel ja kui ehitaja Paide Mekiga käed löödi, lepiti kokku, et tehas antakse käiku veel tänavu maikuus. Kuid nagu selgitab ettevõtte juhatuse liige Margo Kuusk, muutis koroonapandeemia ka neid plaane. Koroona on tabanud ja, ja häirinud nii nii meie ettevõtete tööd siin Eestis kui ka meie partneri Farmet aktsiaseltsi, kes siis on tšehhi ettevõte, tema tööd seal oma seadmete ettevalmistusel ja see ongi see põhjus, mis on tekitanud viivitusi tehase valmimine, seadmete tarne ja paigaldus toimubki siin juuni lõpp, juuli algus. Mida siin õigupoolest tootma hakatakse? Siin hakatakse töötlema rapsi ja rapsi töötlemisel eraldub kaks toodet, üks on siis õli ja teine on mass, ehk et rapsikook. Kogu kompleksi maksumuseks oli kavandatud 7,8 miljonit eurot, millest veidi alla kahe miljoni on PRIA toetus. Nüüd on selge, et kaheksa miljoni euroga seda tehast siiski valmis ei ehita. Taas kord juhatuse liige Margo Kuusk. Nii teatavate muudatuste sisseviimisel kui ka siis tänu sellele, et kogu see projekt on veninud, on tegelikult selle projekti maksumus suurenenud pea, et üheksa miljonini. Olete juba raha PRI alt kätte saanud või see tulebki tagantjärele? Ei, me oleme esimese etapi ehk et kuivati kompleksi investeeringu lõpetamise eest juba osaliselt raha saanud, aga ülejäänud maksed tulevad tegelikult vastavalt nende regulatsioonidele. Need rahad on laekumas mõne aja pärast. Millal reaalselt kogu kompleks käima läheb ja ja mitu inimest siin tööd saavad? Kuna proovi tootmine algab meil juulis augustis, ma usun, et oleme suutelised täies mahus töötama suurusjärk oktoobris ja töökohtade arv siin on kaheksa, üheksa inimest, seda nüüd siis operaatorite näol, tehases ja laborantide näol laborihoones. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Imavere lähistele Paia risti kerkiva rapsiõlitehase käikuandmine lükkub umbes nelja kuu võrra edasi, kuna koroonapandeemia tõttu tekkisid raskused seadmete hankimisel. Siiski on lootus, et Eesti põllumeestele kuuluva osaühingu Farm In Productions õlitehas käivitatakse sügisel rapsiseemne töötlemise ajaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt meil oleks üks selge koht, kuhu saavad pöörduda nii sõjapõgenikud, kuhu saavad pöörduda inimesed, kes soovivad neid abistada ja, ja miks mitte ka inimesed, kellel on üldse küsimusi seoses siis Ukraina sõjapõgenike temaatikaga, et oleks üks ühene selge koht hästi ligipääsetavas kohas esimesed sõjapäevad tekitasid ka meie emailides ja, ja kõnekeskustes väga palju nagu kõnesid. Ja me arvasime, et kui see sõjakäik nüüd nii nagu ta on näidanud lõppemise märke, ei näita, et neid küsimusi tuleb pigem juurde. Õnneks peab küll ütlema, et et pigem on selline stabiilsus saabunud ja väga palju kõnesid juurde ei ole tulnud, millist nõu, millist abi, millist toetust sealt antakse, jagatakse? Nii-öelda ongi kaks gruppi on kõigepealt sõjapõgenikud, kes küsivad, kus kohast on võimalik saada erinevaid siis teenuseid, esimene asi on majutus, ka isikukoodi saamine, lisaks siis ka töökoha, küsimusi, koolikohti, lasteaiakohti oli ka siin üks noor, kes oli teatud trennis, siis Ukrainas soovib siin ka trenni minna, et viisime need kontaktid kokku. Ja teine grupp on siis Eesti inimesed, kes soovivad aidata. Ja praegu me arvame, et Saaremaal noh, kes on meie kaudu nagu ennast registreerinud, on see suurusjärk umbes paarkümmend inimest. Aga noh, me teame juba, et tegelikult Saaremaa neid mõnevõrra rohkem, aga nendel ei ole ka kohustust sellest teavitada kedagi, kui siia satub ka mõned perekonnad, kus on õpilased, mis on nende õpilaste võimalus Saaremaal haridust saada. Me oleme seda ka mitu korda öelnud, et me oleme valmis abistama nii palju inimesi, kui on vaja. Ja see number ei ole kindlasti sajad, vaid see number on Saaremaa, saab hakkama ka julgelt üle 1000 sõjapõgenikuga. Ja mis puudutab nüüd koolikohti või lasteaedu, siis tõesti Kuressaares meil ei ole väga palju vabu võimalusi. Aga Saaremaal on väga palju maapiirkondades koole, kus on oluliselt väiksem täituvus, kui need koolid on kunagi ehitatud, aga keelebarjäär oleme arvestanud, et ka põgenike hulgas on väga palju neid inimesi, kes on valmis olema siis ka lasteaia õpetaja või kooliõpetaja lisaks ka meie inimesed, kes oskavad siis vene keelt või inglise keelt, on valmis alati ja igati aitama.", "role": "user" }, { "content": "Praeguseks on Saaremaale jõudnud umbes paarkümmend Ukraina sõjapõgenikku. Saaremaa vald avas Kuressaare kesklinnas ka infopunkti, mida on juba külastanud esimesed sõjapõgenikud ning samuti on kohalikud käinud seal omapoolset abi pakkumas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kõlab fragment Riho Esko Maimetsa kantaadi tsüklist koju minda oodata esmaesitlusest, mis valminud spetsiaalselt kohe algavaks Eesti kooride ühislaulmiseks. Kodust rääkiv suurteos lõimub kogu kontserdi läbiva ideega, mille keskmeks on kodu ja perekond, edasi räägib kodulootus lavastaja Priit Strandberg. Need on sellised teemad, et kui nad politiseeruvad, mis viimasel ajal on juhtunud teravalt, siis nad kaotavad oma kuidagi tõelise väärtuse. Ja sellepärast me leidsime, et oleks mõistlik rääkida kodudest see kodu peale lootmine, et on koht, kuhu minna, mis kuidagi nüüd viimaste sündmuste taustal maailmas on eriti teravalt kuidagi jälle jälle tõusnud, et kõigil seda enam ei ole. Eks piltlikult öeldes jõudsid ka koorilauljad täna lõpuks koju ühistele lavalaudadele, kuhu koorilaul tegelikult kuulub, mis tundeid peale pikka pausi ühiselt laulmine tekitab, räägib nüüd edasi naiskoor Kaasik, laulja Väivi Kaljula. Me oleme tegelikult paar viimast aastat ju nii-öelda varjusurmas olnud ja väga paljud koorid on tegelikult ka lagunenud või kaotanud väga palju oma lauljaid siis nüüd, et kõigil on see isu nii meeletult suur, minulgi hääl on ära, aga ma olen siin ja loodan, et saan vähemalt siin koos laulda teistega oma mõttega ka naiskoor kaudeete dirigent Mait Männik. Inimesed on nii kaua olnud selle paha haiguse kütkes ja nüüd on näha seda suurt tahtmist laulda. Minul on eriline tunne, sest ma olen olnud 10 aastat Soomes ja ma ei ole saanud väga Eesti laulupidudel osaleda ja, ja tänane pidu on minu jaoks tõeline kingitus. Ja nii arvas Eesti koorijuhtide naiskoori laulja Karin Taukar. Eesti meeslaulu ja naislauluselts korraldas ühise ühislaulmise esmakordselt koos tuues kõik koorid korraga lavale ja jättes nad sinna kuni kontserdi lõpuni. Külli Kiivet kodulootuse kunstiline juht, räägib edasi. Et väärtustada just seda, et meeste laul neidude koorilaul naiskoorilaul, poistekooride laul oleks ühel peol kõlamas võrdväärselt üksteise kõrval Raadiouudistele võrust Mirjam Mõttus", "role": "user" }, { "content": "Võrus toimub suur Eesti kooride ühislaulmine \"Kodu(L)ootus\", kus mõtiskletakse läbi laulu kodu ja perekonna üle. Koroona tõttu ära jäänud ja pikalt oodatud sündmus toob Eesti Mees- ja Naislaulu Seltside ühendamisel kokku 130 koori enam kui 3500 lauljaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasegu nappus tekkis USAs pärast seda, kui suurettevõte Abot pidi veebruaris poelettidelt eemaldama kolm erinevat toodet ja sulgema oma suurima tehase sest nelja imikul avastati bakteriaalne nakkus. Neist kaks surid. Abboti kinnitusel on nüüd jõutud toidu ja ravimiametiga kokkuleppele puuduste kõrvaldamises, mis võimaldaks tehase taas avada. Kahe nädala pärast räägib USA toidu ja ravimiameti juht Robert Kei. Eeldame, et olukord muutub järgmiste nädalate jooksul järk-järgult paremaks ja on täiesti normaalne mõne kuu pärast. Lapsevanemad on aga ahastuses, sest piimasegu leidmiseks tuleb tihti külastada kümneid poode või isegi sõita teistesse osariikidesse. Veebipoodides on hinnad mitu korda tõusnud, räägib imiku ema. Erika Lopes on. Kui mu tütar ei joo ära kogu pudelit, siis mõtlen, issand jumal, ta raiskas 60 või 90 milliliitrit. See oli lusikatäis, mida oleksime saanud säästa. Piimasegu säästmiseks on osad vanemad otsustanud toidukordi veega lahjendada kuid lastearstide sõnul on see ohtlik, räägib lastearst Sara Stelsner. See võib mõjutada imikute, toitainete ja elektrolüütide ehk naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi ja valkude hulka kehas. Need kõik on äärmiselt vajalikud imikute ajule, kasvule ja tervisele. Toidu ja ravimiametit on kritiseeritud, et nad ei märganud probleeme varem ega otsinud lahendusi piisavalt kiiresti, räägib USA toidu ja ravimiameti endine juht Scott got. Leebe. Toidu ja ravimiameti järelevalve ei olnud selles tehases piisav. Selles tehases olid juba aastaid teada-tuntud probleemid, mis avastati eelnevate inspektsioonide käigus. Kot liib rõhutab, et toidu ja ravimiametil ei ole piisavalt järelevalveametnike. Kogu tootmise järelevalvet teevad siin riigis üheksa inimest, see on olnud ameti alarahastatud osakond juba väga pikka aega. Kongress kavatseb sellel nädalal hääletada mitme seaduseelnõu üle, mis peaksid varustusprobleeme leevendama. Neist üks lubaks imikute piimasegu importida välismaalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "Suurtootja Abbott võib peagi taasavada oma suurima tehase, mis peaks lõpetama kuid kestnud imikute piimasegu nappuse USA-s. Lapsevanemate hinnangul on olukorra lahendamine võtnud aga liiga kaua aega ja nad süüdistavad toidu- ja ravimiametit tehase probleemide eiramises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMootorsõiduki juhi õpet korraldava ettevõtte autosõit juhatuse liige Indrek Madar seletab, et sõiduõpetaja töö käigus on kontakt paljude õpilastega vältimatu. Madar lisab, et nende töötajad käivad ka tihti koolides gümnasistidele tunde andmas. Kuna tänasel hetkel õpetajaid on hakatud vaktsineerima, siis minule isiklikult tundub see, et igati loogiline oleks see, et ka mootorsõidukijuhi õpetajad ära vaktsineeritakse. Kui me käime veel kord, ma ütlen, et samades ruumides samade inimestega, samade lastega, kohtume. Haridus ja teadusministeerium on kaardistanud haridusvaldkonnas töötajad, kellele on oluline eelisjärjekorras vaktsiini pakkuda. Lõpliku otsuse, millal ka näiteks sõiduõpetajad, kes kuuluvad täienduskoolituse valdkonda, saavad vaktsineeritud, teeb samas sotsiaalministeerium, räägib haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin. Haridusvaldkond ise kõigi kaasnevate töötajatega on juba üle 50000 inimese mis paratamatult tähendab seda, et, et ka selle sees tuleb hakata järjekorda panema, mis nädalal täpselt kedagi vaktsineerida. Ja praegu me oleme alustamas põhikoolide gümnaasiumite õpetajatega. Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütleb, et nende poole on pöördunud kümneid huvigruppide esindajaid, kes soovivad endi käsitlemist eesliini töötajatena. Printsiip on ikkagi see, et meil on täna kaardistatud väga selgelt ära riskirühmad, 360000 inimest, teatud diagnoosiga inimesed, üle 70 aasta, inimesed. Meil on juba enne erakaardised tervishoiutöötajad, sotsiaalhoolekande sektor ning ka erinevad elutähtsa teenuse osutajad, eesliini töötajad, me räägime kõik kokku suuruses juba poolest miljonist inimesest. Ehk meil ei ole võimalik kogu Eesti elanikkonda kahjuks käsitleda nii-öelda prioriteetse rühmana, sest sellisel juhul meil enam poleks ühtegi prioriteetset rühma. Indrek Madar kinnitab, et pöördumise mõte ei olnud jalgu trampida, vaid murele tähelepanu juhtida. Kui mulle oleks kindel kuupäev öeldud, et sellel kuupäeval hakatakse vaktsineerima mootorsõiduki juhi õpetajaid, siis oleks see pöördumine olnud ka teistsugune, et kas neid ei oleks võimalik varem hakata vaktsineerima või teine küsimus on see, et me oleks selle kuupäevaga rahul olnud ja seda pöördumist ei oleks tulnud. Millal jõuab järjekord haridustöötajateni laiemalt sõltub vaktsiini saadavusest ja sellest, kui kiiresti saab soovijate nimekirjad koostatud.", "role": "user" }, { "content": "Autokool pöördus Sotsiaalministeeriumi poole, et mootorsõidukijuhi õpetajatele saada eelisjärekorras vaktsineerimist. Sarnaselt on teinud mitmed huvigruppide esindajad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogulased pühendasid neli tundi sellele, et vaielda küsimuste üle, mis on juba mitmeid kordi, kui mitte kümneid kordi selles saalis läbi vaieldud. Alustati esimesel lugemisel olnud ja vabaerakonna ning kolme keskerakondlase poolt esitatud paarkonnaseadusega, mis, nagu ütles Jüri Adams, on alternatiivne seadus kooseluseaduse le, et näidata, milline peab üks seadus olema. Mikspärast paarkonna seadus on mitte ainult hea, vaid väga hea ja peaaegu ideaalilähedane. Nimelt kolmel põhjusel. Üks on see, et ta käsitleb ühte teemat ja ei aja mitmesuguseid teemasid sassi. Teiseks ta käsitleb seda teemat väga selgelt, nimelt annab samasooliste paaride omavahelise lepingu tüüptingimused ja kolmandaks ta on maksimaalselt lühikene. Koalitsioon, kes loodab vabaerakonnaga siiski kooseluseaduse rakendusaktide suhtes mingile kokkuleppele jõuda, seda eelnõu ei torpedeerinud ja EKRE ettepanekut eelnõu välja hääletada toetasid vaid mõned Keskerakonna ja IRL-i liikmed häältevahekord 55 seaduse poolt 14 vastu. Tõeliselt lõid emotsioonid lõkkele aga järgmise, 12 EKRE ja Keskerakonna liikme poolt esitatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu arutamisel. Ainult üks näide küsimust eelnõud kaitsvale Jaanus Karilaidile alustab sotsiaaldemokraat Marianne Mikko nii. Ma pean tunnistama, et teid kuulates härra karilaid, on mul mõneti see tunne, et tahaks oksendada. Mul on süda paha ja meil on kurb. Ja ka lõik IRL-i esindaja Viktoria Ladõnskaja esinemisest. See on õigusloomepraag, mille puhul peaksid peeglisse vaatama eeskätt selle tegijad. Selle seadus ei ole rahul traditsioonilise perekonna poolehoidjad ja see seadus ei rahulda ka samasooliste paarid vajadusi ja see seadus takistab parlamendi tööd ja teiste riigile ja ühiskonnale oluliste küsimuste lahendamist ja lõppkokkuvõtteks. Puhtalt juriidiliselt antud seadus on praak. Valega alustatud seadusloome on vale. Õiguskomisjoni ettepanek oli eelnõu menetlusest välja hääletada ja välja ta hääletati, kuigi napilt 41 häält 39 vastu. Eelnõu autorid on tigedad vabaerakonna peale, sest kolm nende liiget toetasid väljahääletamist, ainult üks oli vastu. Keskerakond oli seekord ühtselt oma saadikute taga. Oluline on aga märkida, et 12 saadikut jät sid hääletamata. Nende seas oli viis IRL-i liiget, neli reformierakondlast, kaks saadikut vabaerakonna, st ja üks sotsiaaldemokraat. Kas see on märk sellest, et mingi kokkulepe vabaerakonnaga on sündimas? Igal juhul ei ole see veel kuigi kindel sest õiguskomisjon lükkas plaanitud kooseluseaduse rakendusaktide arutamise taas edasi.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas paarkonna seadust ja hääletas välja kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoliitika analüütiku Keli Rogersi sõnul mõistab enamik ameeriklasi Venemaa rünnaku Ukrainas hukka ja selles küsimuses mingisugust märgatavat lõhet vabariiklaste ja demokraatide toetajate vahel ei ole. Küll aga kritiseeritakse president Joe Bideni tegevust kriisi lahendamisel. Ühelt poolt leitakse, et valge maja oli liiga jäik ja ei võtnud Venemaa julgeolekunõudmisi piisavalt tõsiselt. Teisalt aga arvatakse, et USA välispoliitika oli hoopis liiga nõrk. Poliitikaanalüütik. Rogers, sina dra. Nad ütlevad, et Bideni vägede väljatõmbamine Afganistanis näitas riiki nõrgana ja see julgustas Putinit. Rogersi kinnitusel ei soovi ameeriklased, et nende väed otseselt Ukrainasse sekkuksid kuid valgelt majalt oodatakse jõulisemat tegevust. Mõned inimesed on aga otsustanud võtta ohjad enda kätte. Virginia osariigis elavad veteranid Erin Felger ja Ri rolings pakkisid kohvrid, et vabatahtlikena Ukrainasse reisida, kuigi valitsus on soovitanud sealt eemale hoida Ri rolings. Ma arvan, et kui me ei tee midagi türannia vastu, siis laseme sellel eksisteerida nii, et inimesed peavad näitama initsiatiivi ja midagi tegema. Erin Felger. Neil on praegu abikäsi puudu. Kui hakkasime esialgu asja uurima, siis kolme tunniga kutsuti mind ühte kindlasse haiglasse. Samuti üritavad ameeriklased aidata annetuste kogumisega. Vabatahtliku Keitlin Reiesi sõnul on neile toodud nii meditsiinivahendeid kui ka kaitsevarustust. Loodame, et kõik saavad seda, mida vajavad. Kui see juhtuks meiega, siis loodaksime samuti teiste abile nii et peame aitama, nii palju, kui on võimalik. Üle 80 protsendi ameeriklastest toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone kuid analüütikud kardavad, et see entusiasm võib kaduda, kui hinnatõus USA-s jätkub. Visconsini osariigi elanik Elainherst. Ma arvan, et see on ajuvaba, olukord on aina halvem ja hinnad aina kõrgemad. Bensiin on nii kallis, et pole isegi mõtet kuskile minna. Poliitikaanalüütik Keylen, Truk. See kõik ei juhtu vaakumis ja inimestele ei pruugi meeldida see tagasilöök, mida majandus sanktsioonid võivad tekitada. Truki sõnul sõltub ameeriklaste arvamus suuresti ka meediakajastusest. Seni on erinevate väljaannete tähelepanu püsinud Ukrainas ja olnud äärmiselt toetav. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Enamik ameeriklasi mõistab Venemaa rünnaku Ukrainas hukka ja toetab riigile kehtestatud karme majandussanktsioone – ütlevad poliitikaanalüütikud. Samas ei soovita USA vägede otsest sekkumist ja pigem otsitakse muid aitamise viise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui avaldada kogumikuna kõik parlamendis sel teemal peetud kõned ja sõnavõtud, saaks parajalt paksu raamatu. Tänagi rõhutati mitu korda, et kõik argumendid on toodud, mis ei seganud neid ikka ja jälle välja toomast. Aga oli ka selge, et pooled jäävad oma seisukohtade juurde. Meiegi oleme siin raadios nendel seisukohtadel korduvalt kõlada lasknud ja ei hakka neid enam kordama. Tuletame vaid meelde, miks president seadust välja ei kuulutanud. Põhiseadus. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu. Esiteks, et vastu võetud seadus ei loo volitusenormi vabariigi valitsusele vajalike rakendusaktide kehtestamiseks olukorras, kus seni kehtivad õigusaktid ei ole rakendatud. Teise motiivina osundas vabariigi president omandireformi aluste seaduse paragrahv seitse lõikele viis. Presidendi motivatsiooni kohaselt ei loo riigikogus vastu võetud seadus piisava õiguslikku alust selleks et lahendada antud seaduse jõustumisel tekkivaid erisusi varade tagastamise või kompenseerimisel. Omandireformi aluste seaduse paragrahv 17 lõige viis järgi nimelt ei ole omandireformi õiguslikuks subjektiks oleval isikul õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud. Nagu ütlesin, pole mõtet korrata vaidlusi, kas ja kui palju midagi on kompenseeritud. Kuulame siiski nii-öelda resümee sotsiaaldemokraat Jarno Laurilt. Peab ütlema küll seda, et see viimastel kuudel toimunu ja need väited oleksid olnud kohased pigem omandireformi aluste seaduse väljatöötamise ajal. Need põhimõttelised otsused on tegelikult kõik juba langenud ja täna ei ole küsimus ajaloolises õigluses või mingis muus eetilises ja moraalses kategoorias vaid ühes õiguslikus situatsioonis, kus on tekkinud konfliktolukord mõlemalt poolelt legitiimsete ja vastandlike õiguste ja huvide vahel. Õigusselguse printsiipi on tegelikult rikkunud riik ise. Meie peame lähtuma igaühe õiguskaitse printsiibist ja see printsiip tegelikult kaitseb mõlemat poolt. Ja sisuline lahendus saab siin olla ainult kompromiss, mis mõlema poole õigusi respekteeriks. Laur nentis, et riigikogu kompromissi leida ei suuda või ei taha ning seetõttu peaks otsuse tegema riigikohus. Ja nii võib ka juhtuda, sest kuigi riigikogu võttis täna Res Publica, Reformierakonna ja Isamaa fraktsioonide 51 häälega seadusemuudatuse taasmuutmata kujul vastu jääb järgmine sõna presidendile ja seekord ikka veel president Rüütlile.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis muutmata kujul vastu presidendi poolt tagasi saadetud Saksamaale hilis-ümberasunute vara puudutava seadusemuudatuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvakogu arutelupäev siin lauluväljaku klaassaalis näeb välja nagu mesilas. Taru saal on sumisevaid laudu täis, kus arutatakse rohkem, kus vähem elavalt kohale tulnud üle 300 inimese. Oma osalust igatahes ei kahetse. Tervist, saame tuttavaks, mina olen Mari Rebane, raadiouudistest Astadohv Pärnu linnast. Mida teile on tänane arutelupäev andnud? Ma pean ütlema, meil on olnud väga väga elav arutelu ja meil on tõesti väga paljudes küsimustes ühele arvamusele tuldud ja ettepanekuid on lisatud veel sellele lisaks, mis on siin vastused olemas. Mina olen Maido Tafenau Viljandimaalt kas tasus ära kaugelt Viljandimaal? Täna Tallinnasse tulemine ikka tasus, uued kogemused ja uued inimesed ja probleemid, mis tahavad lahendamist. Kas teile on selle päevaga riik lähemale tulnud, on ikka? Ühe päevajuhi politoloog Mari-Liis Jakobsoni hinnangul on mitte ainult riik rahvale ja rahvas riigile, vaid ka rahvas rahvale lähenenud. Ma arvan, et mis muutub ennekõike on see, et rahvas tuleb rahvale lähemale ehk tegelikult see on see areen, kus saavad kodanikud omavahel kokku kodanikud, kellel on väga erinev taust, võib-olla ka väga erinev haridus, nad tulevad erinevatest Eesti punktidest siis siin nad ütleme niimoodi saavad kokku, kui neil tekib võib-olla parem arusaam sellest, mida ütleme siis, mida rahvas ise mõtleb või et ma olen ka osa mingisugusest suuremast kogukonnast. Nii et sellel aktsiooni siin on kindlasti väga suur selline kodanikuharidus. Millise küsimuse peaksime nõustuma, kas esimese või teise mina jätaks esimese ja loodan, et poliitiline kultuur paraneb ükskord. 20 aastat Eesti vabariiki ei ole väga palju, see on alles üks generatsioon. Nii arutati ühes lauas erakondade konkurentsi teemal ainult surmtõsist, juttu täna ei aetud, nagu võib kinnitada nii-öelda vabalaua juht, rahvusringhäälingu toimetaja Kajar Kase. Kui oli see küsimus, et, et mis võiks olla karistus selle eest, kui sa ebaseaduslikult annad erakonnale raha, siis parasjagu me olime kutsunud enda lauda Silver Meikari, kes esines eksperdina ja oligi hea tema käest küsida, et Silver, et mis siis sina arvasid, mis see karistus võiks olla. Silver ütles selle peale esimese hooga, et karistus võiks olla maha laskmine ja alustada võiks muidugi temast endast, sellepärast et tema on ju teatavasti ainus, kes on tõesti üles tunnistanud, on ju selle, et tema on ebaseadusal raha andnud ja see raha on ka riigieelarvesse tagasi makstud. Aga noh, et kuulaja ei arvaks, et ta seda tõsiselt mõtleks, siis ma pean nentima, et et pärast seda, kui me olime kõik naernud selle üle, ta ütles, et okei, et võib-olla nii tõsiselt ei peaks seda asja siiski võtma ja võiks piirduda rahatrahviga.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Lauluväljakule kogunes täna esinduslik valim meie inimesi ehk Rahvakogu selgitamaks, milliseid ettepanekuid eelistavad eestimaalased siinsete poliitikaprobleemide lahendamiseks. Riigikogu peab võtma arutlusele teatud hulga rahva allkirju saanud petitsioonid. Olulisi riigielu küsimusi võiks otsustada rahvahääletuse vormis. Erakondade rahastamise puhul pooldas enamik kohalolnuist, et praegust süsteemi tuleks muuta nii, et pool riiklikku toetust jagatakse riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule. Rahvakogu lubab asutada erakonna 200 liikmega, nagu enne 1995. aastat. Kehtestada tuleks ülempiir poliitilise reklaami kulule ja mahtudele. Valimiskünnise peaks langetama 3%.le. Ja kui kandidaat osutub valituks, siis ta ka peab esinduskogus tööle asuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi tahaks nagu üldse midagi praegu ennustada, sest see ei sõltu praegu üldse majandusteadlastest, et selles mõttes, et praeguse seisuga oleme küll öelnud, et, et et kui see eriolukord lõpeb esimesel mail, eks, et siis võiks olla miinus viis protsenti SKP langus, aga me juba vist aimame, et ta järsku ei lõppe esimesel mail. See on rahvusvaheline probleem, et siin see, kui kiiresti Eestis olukord saab kontrolli alla, et see on nagu üks üks osa ainult sellest, et oluline, et mis teistes riikides juhtub. Nii et siin tõesti jääb praegu kogu selle prognoosimise poole pealt vaadata teadlaste poole, vaadata viroloogide peale, vaadata nende inimeste peale, kes töötavad vaktsiini välja, kes töötavad ravimeid välja. Et siin majandus ise ei saa midagi teha. Ja see on tegelikult ajalooliselt väga unikaalne situatsioon, mis on praegu juhtunud, et ma ei oska nimetada niisugusest majandusajaloost, et kus riigid ise seiskavad massiliselt üle maailma ettevõtluse, nii et need probleemid ei ole tulnud ettevõtetele kuskilt nagu niisugusest sisemisest majandusloogikast, vaid täiesti meditsiinilised probleemid, et pääste inimelusid me oleme seisanud ettevõtluse. Siin on sellised tavapärased, majandusprognooside tegemine on praegu täiesti kasutu, kui oleks selline stsenaarium olnud, et see viirus oleks väga ühtselt üle maailma läinud ühel ajahetkel ja ka igalt poolt ühtselt ära kadunud, siis oleks võinud see taastumine olla väga kiire, aga me praegu tegelikult näeme, et see viirus on tulnud nagu lainetena. Et aasta algusest Aasia siis Lõuna-Euroopa siis nüüd põhjariigid, et, et nii, et karta on, eks, et ta maailmas see probleem jääb kuskil nagu ikkagi väga akuutseks ja teiseks, me ei tea, kas ta tuleb tagasi see viirus, et kas neil tuleb teine laine näiteks sügisel ja, ja nii, et et tõesti noh, kaldub praegu sinnapoole, eks, et, et ta jääb meie majandust kiusama ikka siin kuudeks ja kuudeks.", "role": "user" }, { "content": "EKI: mida kauem piirangud püsivad, seda suurem on Eesti majanduslangus, sel aastal vähemalt viis protsenti. Konjunktuuriinstituut on valmis saanud oma kevadise majandusprognoosi. Instituudi juht Marje Josing ütleb, et olukord on endiselt majanduses määramatu, ja kõik sõltub koroonaviiruse levikust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit on majanduse toetamiseks sügavas kriisis astunud juba mitmeid samme, praegune suurim teema on majanduse taaskäivitamise vankri ette rakendatav investeerimisplaan ja laenuskeemid. Kriisis enim räsida saanud Lõuna-Euroopa riigid, kellel on ühtlasi kanda juba niigi suur võlakoorem, on nõudnud ühtseid niinimetatud koroona võlakirju. Ühisvõlg on olnud põhjariikidele aga vastuvõetamatu. Samas on koroona võlakirju asunud toetama ka osa Saksa ökonomistidest. Kiili maailma majanduse Instituudi analüütik Rolf Lan, Kammer. Praeguses olukorras minu instituut ja osa saksa ökonomistidest toetavad koroona võlakirju kuni triljoni euroni. Mina toetan seda samuti, sest see oleks tugev sõnum solidaarsusest pretsedenditus olukorras. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis sel nädalal vihje komisjoni plaanile kaasata majanduse turgutamiseks triljon eurot hoopis Euroopa Liidu tulevase eelarve ja liikmesriikide garantiide toel. Lõpuks tähendab seegi skeem ikka vaidlust selle üle, kes maksab, kelle ja mille eest raha kraanide avamist ja nõrgemate toetamist, mis peab praeguses olukorras õigeks ka mõttekoja prüügelanalüütik. Regori Klees. Praegu teevad keskpank ja valitsused õigeid asju kasvatada võlga ja raha hulka, see on hea. Muidugi peab iga riik tegelema oma minevikuvõlgadega ise, see on vajalik, aga ehk võiksime me praeguse võla ühise probleemi lahendamiseks võtta ühiselt. Oma karjääri jooksul. Nii Euroopa Liitu kui ka Saksa ministreid nõustanud Rolf Langhammer leiab, et praegune kriis paneb Euroopa Liidu proovile. Kiili maailma majanduse instituudi analüütik Rolf Lan. Kammer. Pandeemia kujutab endast suurt väljakutset õiglusele, vahe ületamisele vaeste ja rikaste vahel raskes ja paremas situatsioonis olijate vahel. Praegu ei ole hetk. Kus näpuga näidata ja öelda, miks te ei teinud asju paremini minevikus. Praegu on küsimus solidaarsuses ja kui Euroopa liit riikidevaheliste vastuolude tõttu ei suuda aidata, siis peavad riigid seda tegema eraldi, see tähendab eelkõige Saksamaa. Ka ühtsete võlamehhanismide raevukaim vastane Holland on teinud ettepaneku raskustesse sattunud riike lihtsalt otse rahaga aidata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu valitsusjuhid hakkavad uuel nädalal taas arutama Euroopa majanduse päästeplaani. Kui kriisis enim kannatanud riigid on nõudnud niinimetatud koroonavõlakirju, siis Euroopa Komisjon pakkus sel nädalal välja ühenduse tulevasel eelarvel põhineva plaani. Üksmeelt tulevikusammude osas veel ei paista.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n15. detsembril saatis välisministeerium Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada suur ja Väike-Ameerika tänavate vahelisel krundil detailplaneering, räägib Tallinna inna planeerimis, ameti juhataja Ivar Rannamaa. Hetkel on siis taotlus, kus on siis krundi keskele selline suurem kuni üheksakorruseline saatkonnahoone pluss siis seitse väiksemat kuni kahekorruselised hooned siis krundiservadesse ja seal vahel ka haljastust. Võrreldes praeguse saatkonnaga Kentmanni 20 aadressil on Ühendriikide plaanid igas mõttes mastaapsemad. Kentmanni krundipindala on pisut üle 2000 ruutmeetri. Uuel krundil superministeeriumi kõrval saavad ameeriklased seitse korda rohkem maad, see jätab ruumi ka palju suurematele hoonetele. Kentmanni kuuekorruseline saatkonnahoone koos nelja garaažiga võtab enda alla 1200 ruutmeetrit. Uues saatkonna kompleksis plaanitakse hoonetega katta kuni viis ja pool 1000 ruutmeetrit. Kui praeguse saatkonna hoone ees olev tänavalõik on autoliiklusele suletud, siis superministeeriumi juures ameeriklastel sarnast plaani ei paista. Hetketaotlus siin suurt liiklusskeemi muudatus ei sisalda, seal on just võimalikud uued juurdepääsud. Praegu pääseb saatkonnale mõeldud krundile Väike-Ameerika tänavalt. Sealtpoolt hakkaks liikuma teenindav personal aga pidulikumat sissepääsu, mida kasutaks külalised ja kõrgemad ametiaja kavandatakse Suur- Ameerika tänava äärde. Ivar Rannamaa märgib, et Tallinna linna jaoks on kogu protsess alles päris alguses. On siin olnud planeeringuid lihtsamaid, mis on siin aasta pooleteistkümnega jõudnud kehtestamiseni, mõned võtavad kümneid aastaid ja ikka ei jõua, et eks see sõltub, mis teemad tõstatuvad linnaruumis, kuidas me suudame neid lahendada, kui operatiivselt tegutseb ka huvitatud osapool ja kindlasti ka, mis on avalik arvamus. Seaduse järgi peaks algatamisest kehtestamiseni jõudma kolme aasta jooksul. Ameerika Ühendriikide saatkonnas teatati ERR-ile, et detailplaneeringu edenemisest sõltub kogu projekti ajakava. Me saame aru, et protsess käib koostöös Tallinna linnavalitsusega, kui üksikasjad on lõplikult paigas. Tahame, et meie kujundus võetakse hästi vastu ja et saatkond pakuks kogukonnale positiivset lisandväärtust, sõnas saatkonna pressiatašee Mark Neilor.", "role": "user" }, { "content": "USA kavandab Tallinnasse kuni üheksakorruselist saatkonnahoonet. Ameerika Ühendriikide uus saatkonnakompleks tõotab tulla oluliselt suurem kui nende praegune saatkond Kentmanni tänaval. Superministeeriumi naabrusesse plaanitava saatkonna peahoone soovitakse ehitada kuni üheksakorruseline.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIkka on kohti, kus kohas võib-olla on kulutused, tehakse nagu mõttetusi, võib-olla mitte kõige targemaid asju, eks ju, aeg-ajalt räägitakse ka sellest, et riigisektor muudkui paisub ja, ja, ja tehakse mõttetuid kulutusi, nii et võib-olla see seda kärb. Suunist, mis kevadel sai antud, tulebki vaadata selles võtmes, et järsku annab mingisuguseid asju teha ratsionaalsemalt mingites mittevajalikest asjadest loobuda. Ja noh, püüda olla ka riigisektoris natuke ratsionaalsem. Tavaolukorras meil on olnud nii, et kui inflatsioon on kiirenenud, siis on ka palgatõus kiirenenud. Mis te ennustate, kas sellel aastal sellel sügisel näiteks avalikus sektoris, kas sellest üldse juttu tuleb või tuleb leida nii nagu eelmisel aastal oma vahenditest, kui on võimalik, siis tõstetakse palka, kui ei ole, siis ei tõsteta. Palgatõusu puhul kevadel otsustati, et on olemas teatud valdkonnad, kus eraldati raha juurde, kus siis saab palku tõsta. Siin sisejulgeolek näiteks ja veel mõned kohad, kahtlematult on palgatõus avalikule sektorile tugev surve ka konkurentsi mõttes aga seda võib ka samamoodi vaadata, et võib-olla tuleb ressursse ümber paigutada, et kuskilt tõenäoliselt on vaja palku suurendada, rohkem kuskil, võib-olla vähem, võib-olla kokku tõmmata. See asi on hästi kompleksne, sellist dünaamilisust oleks kindlasti riigisektoris palju rohkem vaja kui seni. Nii et sellist üleüldist laiahaardelist protsendi jagamist ei tule. Praegu küll sellist plaani ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Esimesel poolaastal oli valitsussektori eelarvepuudujääk 1,96 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Seda on oluliselt vähem kui prognoositi. Peale selle on esimesel poolaastal majanduskasv olnud oodatust kiirem. Inflatsioon on üle viie protsendi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui statistika püüab kõike piinliku täpsusega numbritesse panna, nii elukohti kui inimesi, siis teater üritab teha vastupidist. Publik lubatakse Narva korterite se, et näidata, mida tähendab elada näiteks ekvivalentsissetulekuga 611 eurot kuus räägib lavastaja Birgit Landberg. Numbrid ja tegelikkus, et need ei käi kokku neid minu jaoks on konflikt võib-olla ka see, et, et need numbrid on tegelikult väga suured, kui me räägime vaesusest või absoluutsest vaesusest, et ma tahaks näha nende numbrite, tahate aru saada, et mis on valesti, sest kui me nagu riigi tasandil ka näeks kogu aeg nende numbrite taha, et kes on need inimesed, et siis võib-olla see aitaks meil kuidagi empaatiliselt või inimlikumalt nagu paremini tegeleda nende probleemidega, mis ühiskonnas peidavad. Selleks, et numbritest saaksid emotsioonid, pakub teater publikule tutvumiseks nelja Narva korterit. Rikas korter, keskklass, suhteline vaesus ja absoluutne vaesus. Suhteliselt vaene korter leiti Narva suurimas kortermajas nõndanimetatud Hiina müüris, kus on mitusada korterit ja elanikke rohkem kui Eesti väikevallas. Teekond suhtelisse vaesusesse algab liftisõidust, kus publikut saadab statistikut mängiv näitleja Kaarel Targo. Kohe jõuame siis oma esimese näidis elukohani, mille me oleme juhuslikult välja valinud statistikaametiga koostöös. Läheme sisse, vaatame ringi, pange tähele lõhnu, valgust, helisid. Proovige istuda toolidel, lamada voodil ja andke kogu sellele kogemusele hinnang näiteks 10 palli skaalal. Lähme. Suhteline vaesus Narva moodi tähendab eelmise sajandi 80.-test pärit korteri sisustust paljud asjad, nagu näiteks kettaga telefon ja nõukaaegset koolipõlve, meenutab diplomaat. Kohver pakuvad äratundmisrõõmu peremehe sõjamundris foto, aga ka toiduained külmkapis annavad aimu siin elavatest inimestest, räägib näitleja Kaarel Targo. Kui me oma igapäevaelu niimoodi toimetame, me oleme harjunud teatud ringkondades liikuma ja siis meile tundub, et kõik ümbritsevad inimesed elavad enam-vähem sarnast elu. Aga kui sa siis hakkad tutvuma nende äärmustega väga jõukate ja väga vaeste inimestega, siis see on kindlasti nagu üllatusmoment. Narva rikkad puruvaesed ja keskklassi korterid avavad publikule uksed täna ja neljal päeval tuleval nädalal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietendub Narva versioon lavastusest \"Inimesed ja numbrid\". Tegemist on rännaklavastusega, mille tegevus toimub inimeste kodudes. Publikule avavad ukse Narva kõige vaesemad ja rikkamad korterid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresidendikandidaadid Toomas Hendrik Ilves ja Indrek Tarand alustasid oma raadiodebatti vaidlusega kandidaatide ülesseadmise protseduuri üle. Keskerakonna toel. Presidendiks kandideeriva Indrek Tarandi väitel sai tema jaoks määravaks asjaolu, kuidas Toomas Hendrik Ilvese toetamises kokku leppinud poliitikud keskerakonda mõnitavad. Poleks olnud tarvis hakata opositsiooni vähemust, mis moodustab teatavasti napilt veerand parlamendist. Ei oleks olnud tarvis hakata nagu maaslamajat mõnitama, et te peate nüüd oma esimehe panema peaga vastu seina jooksma või te peate nüüd nimetama mingisuguse substituudi, kes ju kõik saavad aru, et ei olegi tegelikult mingi kandidaat. President Toomas Hendrik Ilves Ma saan aru, et üks erakond häirib, mida mina saan selle kohta teha, see mul on ikka siin nii sotsiaaldemokraadi kui konservatiivne Eesti erakond, IRL toetab mind. Kas nemad on ka siis Reformierakond puudlid või? President ütles oma viimase viie aasta tegevust hinnates, et tema ülesanne on viia presidendi roll põhiseaduses ette nähtud raamidesse. Kes seisab nende populistlike seaduste vastu või kõiki nende eba põhiseadusliku seaduste vastu, mis võiksid ette tulla? Indrek Tarandi sõnul ei ole vaja presidendi ametit kaotada, kuid ta ootab presidendilt jõulisemat sekkumist. President ei ole täitevvõimu juht ja president, ühtlasi ei ole ka aruandekohustuslik riigikogu ees sellisena minu ettekujutuse. President võib märgatavalt aktiivsem olla, mitte pärast seaduse vastuvõttu vaid ka juba ise seadusi algatada. Debatis kerkis üles ka võõrraha skandaal. President Ilves on varem lubanud, et kuriteokahtlustusega inimese juhitavat erakonda ta valitsusse ei lase. See ongi koht, kus president peab astuma välja põhiseaduse kaitseks ja ütlema, et see on lubamatu. Kui see oleks olnud mõni teine erakond, kelle esimees oleks käinud raha lunimas, siis oleks täpselt samamoodi presidendi kohustus seda öelda ka siis, kui see tähendab talle endale, nagu see tähendaski, väga palju pori. Minu meelest peaminister Ansip tegi selle info avalikustamise ja jälgimistoimingu peatamisega vea, sest temal on kõige rohkem vaja, et säiliks niisugune vastasseis. Reformierakond versus Keskerakond. Nii Ilves kui tarand leiavad ühiselt, et Eesti peab igal juhul osalema Euroopa Liidu abipakettides. Seni kuni Eesti saab iga investeeritud euro eest kolm eurot tagasi, siis üldiselt meie ei maksa väga palju sinna sisse. Ja seetõttu osalemine ESM-is ja selles mehhanismis on Eestile õige samm ja kui me hakkame selle vastu protesteerima, usun, võivad tulla suuremad probleemid mingis muus küsimuses kunagi hiljem. Kuni me oleme ise ikkagi saajad siis solidaarsusprintsiipi küsimärgi alla asetada oleks ikka äärmiselt kummaline, et mitte öelda ebamoraalne. Debatis kritiseeriti ka Eesti haldusreformi tegematajätmisi. Meie haldussüsteem on täiesti vildakas, et ühel pool on on 900 inimese vallas, mis ei tule toime kodanike teenindamisega ja see on ju põhiülesanne. Ja teiselt poolt meil on siis nii suur üksus, mis samuti ei tule toime ja kumbki neist ei allu tegelikult nende läbipaistvuse reeglid, mis on olemas ja me peame alati meeles pidama, et üle Eesti maksavad kõik maksumaksjad võrdselt makse. Ja lõpetuseks Indrek Tarand ja Toomas Hendrik Ilves. Mis mina kandideerimise tahan teha, on see, et aktiviseerida olemasolevat presidenti väitlema, selle rolli üle mõtestama, seda, mis ta on teinud, oleme talle vestlus partneriks. Me oleme elus alati võidelnud Eesti NSV eluse vastu. Aga ma usun, et ma olen siiamaani teinud oma tööd piisavalt hästi, et inimesed võiksid mind toetada.", "role": "user" }, { "content": "Presidendikandidaadid Toomas Hendrik Ilves ja Indrek Tarand pidasid Vikerraadios esimese valimisdebati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeda oleks võimalik tagada siis loomulikult see annaks häid tulemusi, no see on arusaadav, kaitsed ennast ja kaitseb teisi? No eelkõige kaitsed teisi, sest ennast sa saad kaitsta ainult juhul, kui sul on respiraator, neid pole kuskilt saada. See on, see on ka reaalsus. Maskide hind, nii palju kui mina, nagu panin tähele nägin, ei ole praegu ka eriti adekvaatne, pehmelt öeldes. Et nõuda me seda tegelikult ei saa. Igati seda mõtet populiseerida ja seda oleks vaja, mis minu arvates on natuke ohtlik, selline kokkusattumine, et inimesed on piirangutest väsinud, väljas on ilus ilm ja selle peale tulevad veel ka sellised positiivsed arutelud, et leevendused ja kuidas nüüd me hakkame juba varsti välja tulema. Ja tulemus on ka näha, rahvas on tänavatel, rahvast on tänavatel, eriolukorra alguses, lasteaedades oli keskmiselt 1200 last, no muidu meil on muidugi 22000 last lasteaedas. Siis praegu on keskmiselt juba 1800 ühistranspordis samamoodi me näeme dünaamikat, peaaegu iga päev, inimesi tuleb juurde, paneb neid muretsema ja mind see paneb väga muretsema. Me saame igapäevaselt ka mupo poolt signaale, et esialgu probleem seisnes selles, et inimesed ei võtnud vastu piiranguid. Siis oli see etapp, et suurem osa oli positiivne etapp. Käitumine oli vastutustundlik ja distsiplineeritud käitumine ja iseregulatsioon nagu hakkas käima ja siis me nüüd on, tekib juba jälle teine etapp või kolmas etapp, et inimesed hakkavad tundma, et oht on läbitud ja on juba selja taga. Ja see on tõepoolest iseenesest ohtlik.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ei toeta mõtet muuta maskikandmine avalikus kohas kohustuslikuks, kuna maskid on liialt kallid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaseltsi E-piim tootmine, juhatuse esimees Jaanus Murakas ütleb, et paides hakatakse peamiselt tootma kahte erinevat tüüpi juustu koguses, mida siiani pole Eestis toodetud. Hakatakse tootma Hollandi tüüpi juuste ja ka Okeaania juuste ehk Jeddar tüüpi juuste, mis on tuttavad hästi ingliskeelsele elanikkonnale Suurbritannia, Uus-Meremaa, Ameerika ja ka Aasia turud. Juustu kõrvaltoode on vadak ja vadaku. Valgupulbritele on maailmaturul suur nõudlus ja nad on väga hinnas. Jaanus Murakas lisab, et kogu projekti maksumus on 154 miljonit eurot mis sisaldab ka personali koolitamist, laenuintresse ja muud. Tehase ehitamine pole olnud lihtne, kasvõi ainuüksi koroona ja Ukraina sõja mõjude tõttu. Hoone on selline 30 miljonit ja seadmed umbes 70 miljonit, aga on ka abitootmisseadmed ja nii edasi ei ole olnud kerge, nüüd on peale tulnud inflatsioon ja ka sanktsioonid ja Ukraina sõda. Aga me võiksime öelda, et Me oleme ikkagi juba oma ehitusega nii kaugel, et meie lepingud täna peavad. Hankijad on teadnud, mida nad meile ostma peavad, neil on varud ette aus varutud. Me loodame, et me selle suure inflatsiooni ralliga nüüd selle projektiga väga palju pihta ei saa. Ka peatöövõtja, aktsiaseltsi Nordekoni juhatuse esimees Gerd Müller kinnitab, et koroona ja sõda on tööd oluliselt raskendanud. Tõsised mõjud on, et see eriti just materjalide poole peal ja ega koroona ei ole olnud kadunud siin ehitusaeg, et, et siin meil olnudki mitmed partneritega, nii et saame teada, et kahjuks ei ole võimalik toota meile teatud asju, et lihtsalt inimesed on haigestunud ja peavad kodus olema, nii et kõik mõjud on olnud. Kas te olete praegu töödega graafikus ja leping on teil selline, et põhimõtteliselt peate ju selle etteantud eelarvega hakkama saama? Me oleme ajaliselt küll jah, enam-vähem graafikus, eks see on väga-väga pingeline olnud, et noh, lepingu detaile ma kommenteerida täpselt ei saa, et eks me ju koostöös seda teeme, et, et ega kõik need muutused, mis on toimunud, tuleb ju arvesse võtta, nii et põhimõtteliselt võib tulla hetk, kus te lähete raha juurde küsima ja no ütleme, ehituse käigus niikuinii projekt teatud määral muutub, et päris täpselt fikseeritud otsast lõpuni see asi niikuinii ei ole. Jah, aga kindlasti on ehitus kallinenud ja maaeluminister Urmas Kruuse. Kui suure summaga Eesti riik sellesse tehasesse panustab ja mis on see peamine kasu või mis probleeme me lahendame, kui me selle tehase saame? Noh, me kõik teame, et Eestis toodetakse pea kaks korda rohkem piima, kui me ise ära tarbime, mis tähendab seda, et, et osa piima peab minema eksportturgudele ja mida paremini ta väärindatud on, seda rohkem meie põllumehed teenivad. Tõepoolest, Eesti riik, selle projekti seemneraha pani sisse umbes 15 miljonit ja me väga loodame, et see aitab tegelikult põllumeeste saada paremat piimahinda ja pakkuda ka ettevõttele konkurentsivõimelised tooteid Euroopa turul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Kuna Eestis toodetakse piima kaks korda enam kui ise vajame, aitab uus piimatööstus piima väärindades tagada põllumeestele töö eest väärika tasu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUgala teatri suurel laval käivad komöödia sõprusest, armastusest, hullumeelsusest proovid. Kolmest loost koosnev lavastus põhineb Nikolai Gogoli novellidel, mis viivad vaataja romantilise, Ukraina külakesse, Peterburi peatänavale ja inimese siseilma. Lavastaja Kaili Viidas ütleb, et koroona tõttu venis prooviperiood pikemaks. Samas mustertab näitlejaid teadmatus, millal saab taas publikuga kohtuda. Inimestel ei ole väga selge enam, mis on oluline, mille nimel nad midagi teevad. Millisesse positsiooni asetseb kultuur siis täpsemalt teater nagu selles situatsioonis, et kui sul ei ole vaatajat, kellele me teeme ja see on esitanud nagu küsimuse tegijatele. Et kui meil ei ole seda finišit kohtumist publikuga siis mismoodi me seda teeme? Ugala mängis viimati teisel märtsil suures saalis surnud meest ja väikses saalis leskede kadunud maailma. Teatrijuht Carmen Tabor ütleb, et kuigi pärast seda pole tohtinud publikut saali lubada, jätkasid näitlejad kahe uuslavastuse proove, teatri tehnilised töötajad aga kostüümide, parukate ja dekoratsioonide valmistamist. Me oleme väga tänulikud selle eest Viljandi haiglale kellega meil on väga tihe koostöö, meil on omad ju kõik eeskirjad, mismoodi me selles olukorras siin praegu käitume, et oleme väga ettevaatlikud ja kui midagi on, siis testimise võimalus on meil olemas ja tänu sellele me oleme saanud edasi töötada. Ugala ühines etendusasutuste liidu pöördumisega ja on valmis oma saalid poole täituvusega avama juba maikuus, kui kahe nädala keskmine nakatumine langeb alla 500 taaskord Karmen Tabor. Selleks on ettevalmistused juba ka, kõik tehtud, piletimüük on üle ühe ja kuna maikuu on ka selline, kus juba üleriideid ehk on juba vähem tarvis siis ei ole muret ka garderoobide ja kohvikutega, mis on nagu see põhiline murekoht terviseametil ka, et, et inimesed kogunevad. Sest seda on meil teada, et see, et oma kohal istumine ja saalis vaatamine, mask ees on üks turvalisemaid, kultuuri tarbimise võimalusi. Carmen Tabor lisab, et Ugala avab piletimüügikohe, kui on kindel, et koroonapiirangud leevenevad pandeemia on löönud auguga teatri eelarvesse. Toime tullakse siis, kui õnnestub saada kriisiabi töötukassa ja kultuuriministeeriumilt. Erandkorras pikendatakse tänavust hooaega juunikuusse ja augustisse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Piirangute leevenemise ootel Ugalas on korraga töös kaks uuslavastust. Etendusasutused teevad ettevalmistusi selleks, et koroonapiirangute leevenedes taas publikuga kohtuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnam kui aasta tagasi, 10. juunil hakkas Harju maakohus arutama mahukat kriminaalasja, milles said süüdistuse 26 inimest ja kaks ettevõtet, kolme isikut, nende hulgas Assar Paulust, süüdistati kuritegeliku ühenduse juhtimises. Selle aasta suvel sõlmiti 13 süüalusega karistuskokkulepped. Täna kuulutati nende suhtes kohtuotsus välja, kohtunik puristas vaiksel monotoonsel häälel seda ette pea tund aega. Prokurör Andres Ülviste ütleb, et kokkuleppe põhiline eesmärk oli menetlus. Ökonoomiline. Noh, tavaliselt prokurörina protsessil ma hommikudu tean, millal, millal see lahendid tulla. Antud juhul pean tunnistama, et kui ma oleks nüüd jätkanud üldmenetlust täiskoosseisuga siis ma ei julgeks öelda, millal see lahend oleks tulnud. Sellepärast et ja teades teades omades ikka päris pikka praktikat prokurörina, teades ka seda, millised on tõendid. Me julgeksin öelda küll, et me oleksime jõudnud sünnimõiste otsuseni, ma arvan ka üldmenetluses. Aga millal, ma ei julge öelda, sest et ja tõepoolest menetlusökonoomika huvides me otsustasime selle kompromissi siis vastu võtta. Pakkumine tuli teiselt poolelt. Ülvist ei hakka spekuleerima, millised karistused oleks toonud kaasa tavamenetlus. Vaadake, ma ei hakka siin unistama või ennustama. Fakt on see, et kokkulepe on, sõlmiti kompromissile, mindud. Kõige tuntumale kohtualusel assar Paulusele mõisteti seitsme aastane vangistus, millest ta on juba üle kahe aasta ära kandnud kuna kinni peeti ta, nagu ka enamik teisi kohtualuseid 2014. aasta aprillis. Tema advokaat Küllike Namm nendib, et antud lahendus on parim kehvade lahenduste seas ja keeldub samuti spekuleerimast, millise karistuse oleks andnud tavamenetlus. Homno, ütleme niimoodi, et ma ei oska selle kohta midagi öelda, et ja ma ei hakka ka selle üle praeguseks hetkeks mitte mingisugusel moel spekuleerima, et mis siis oleks olnud, kui oleks olnud nii. Meie leidsime, et see on mõistlik, see on minu kliendi huvides, mu klient on selle kokkuleppele alla kirjutanud, sellega rahul see on sõlmitud, me seda ei vaidlusta, järelikult see oli tema huvides ja nii on. Teiste kohtualuste karistused ulatuvad tingimisi vangistusest kuni reaalse enam kui 10 aastase vangistuseni, aga siin on tegu liitkaristusega varasema süüteo eest. Kolmest mehest, keda süüdistati kuritegeliku rühmituse juhtimises jõuti kokkuleppele üksnes Pauluse ga teise kahe suhtes jätkub tavamenetlus.", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus tegi teatavaks Assar Pauluse kohtuotsuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHomme tulevad spetsialistid peale, hakkame tegema nii-öelda kai ääres katsetusi ehk siis kõikide signaalide kontrolle ja, ja sealt edasi läheme juba merekatsetustele, et, et siis simuleerida toimunud olukorda palju, kui meie tänasel päeval sinna ligi saame ja, ja näeme siis siis sealt me võime väita, et, et vanem tüürimees tegi tõesti kõik selleks, et, et laev pidama saada ja, ja, ja tegi kõik selleks, et nii-öelda see kokkupõrge oleks võimalikult pehme. Vanem türimees oli alates kella kahest vahis oli kogu selle aja silla ehk siis ka eelmisest sadamast väljudes alates oli tema nii-öelda siis kangide taga ehk siis juhtpositsioonil, seda saame kindlasti väita, et, et ta tegi endast kõik oleneva, et kui laev hakkab sadamasse nii-öelda liginema või sisenema, siis on vastavad protseduurid, mis siis vanemtüürimees või kapten teevad. See on nagu autogagi, et kui te lähenete ristteele, siis kõigepealt võtate jalagaasi pealt ära, lasete nii-öelda tühikäigul joosta, siis hakata vaikselt pidurdama ja lõpuks ristmikule jõudes päriselt pidurdada sellel hetkel, kui oli vaja hakata tugevama pidurdama. Vanem Tüürimees sai aru, et seda jõudu pidurdamiseks ei ole, ehk siis kõik juhtseadmed ja kangid liikusid nii, nagu nad liikuma peavad ja allusid tema korraldustele, aga seda jõudu siis käituritele, ehk siis seda elektrienergiavõimsust ei tulnud, mis oleks pidanud tulema kahjuks siis ka nii-öelda kogu automaatika, mis peaks sellise olukorra ära hoidma, ei, ei rakendunud selles suhtes, et ei andnud signaali edasi, et meil on vaja kas siis lisavõimsust akudest või meil on vaja lisavõimsust veel lisageneraatorist, et käivitada ka, lisage eraator, see oli hetk, kus, kus see ei toiminud, spekulatsiooni on palju ja, ja erinevaid, et saame kinnitada, et antud reisi viibis, president külastas ka silda, aga, aga selleks hetkeks, kui kas sadamasse sisenemine oli president koos kapteniga sillast lahkunud olid juba suundunud auto tekki kokkupõrke hetkel, siis laeva juhtis vanem tüürimees ja, ja vanem tüürimees viibis sillas üksinda.", "role": "user" }, { "content": "Täna Saaremaal viibinud TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro kinnitas, et parvlaeva Tõll metallitööd lõpetatakse homme ja laev siiski ei tule katsetusteks Kuivastusse, vaid merekatsetused õnnetuse põhjuste selgitamiseks tehakse Tallinna vanasadama piirkonnas.", "role": "assistant" } ]