Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMunamäe nõlvadel kasvav mets peaks säilima võimalikult puutumatuna, ütles keskkonnaameti looduskaitse planeerimise juhataja Taavi Tatar. Põhiline plaan ongi hoida teda võimalikult puutumatuna. Et me ei välista loomulikult, et kuna siin on ka munamäe torn ja siin inimesed liiguvad, et erandkorras mingisuguseid ohtlike puude raiet teha või, või, või mõelda ka siin raja ümbruses, eks ole, mingid kujundusraied, et iseenesest see kaitse-eeskiri seda võimaldab. Aga sellist ütleme, klassikalist metsamajandust siin nagu toimuda ei tohiks. Riigi metsa majandamise keskuse Võrumaa metskonna metsaülem Agu Palo tõdes, et üraski kahjustusega kuused tuleks eemaldada selleks, et vältida metsas suurema kahju tekkimist. Olles olnud selle mäe metsa juures 43 aastat ja jälginud seda looduslikku protsessi, siis mure on ikkagi tõsine. Seda metsa siin varsti enam ei ole sellisel kujul, nagu ta on siin kasvanud, põline kuusemets ja ilus valge torn selle taustal. Kuused on kõik siin 150 160 aasta vanused ja vanus teeb oma töö ja nüüd siis ka eelmise aasta põuane suvi tõi ulatusliku ülaskikahjustuse. Seda kahjustust on muidugi siin ka varem olnud väikses mahus ja siin on ka varem torm murdnud seda metsa. Selleks, et suure munamäe jalamil kasvaksid kuused, ka tulevikus tuleks neid sinna istutada, ütles Agu Palo. Looduslikult see mets kuusega kindlasti ei uuene. Me oleme siin tudengitega mõned aastad tagasi natuke siin vanametsa häiludes üritanud istutada, kuigi noh, ega seda selle peale ka hästi ei vaadatud, et tegu on ikkagi sihtkaitsevööndiga ja metsa uuendamine on ka ikkagi nagu majandustegevus ja ja siis peale seda me oleme ka sellest loobunud. Asemele tuleb siin jah, sarapuu, võsa pihlakas. Et need on need pioneerpuuliigid ja võib-olla 100 aasta pärast hakkab siin kunagi kuus ikka kasvama, aga küsimus ongi selles, et kas me raatsime nii kaua oodata. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Võrumaal Suure-Munamäe nõlvadel kasvavas metsas on paljudel puudel üraskikahjustus. Sihtkaitsevööndis olevas metsas ei tohi teha hooldusraiet ega uusi puid istutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoia on mobiilirakendus, mis aitab kasutajate kaasabil piirata COVId 19 viiruse levikut. Rakenduse eesmärk on teavitada koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktseid ja anda neile sellega esmased käitumissuunised. Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Kersti Gertud Kärblase sõnul on hoia rakenduse allalaadimisest saatnud edu. Eilse seisuga allalates 268012 korda ja alates sügisest on need numbrid siis vahelduva eduga suurenenud. Et mõnel perioodil on tulnud vähem kasutajaid allalaadimise juurde, mõnikord rohkem, aga, aga see on pidevalt olnud nii-öelda kasvutrendis. Kerstin Kerturd kärblane kinnitab, et rakendusest on kasu olnud ning see kasu tõuseb, kui inimesed seda veelgi rohkem alla laevad. No hoia puhul on tegemist lihtsalt ühe efektiivse abivahendiga Covid leviku tõkestamisel kuid loomulikult see ei saa asendada ei maski kandmist, distantsi hoidmist ega ka kogunemiste vältimist ja käte pesemist. Kindlasti selle just kasutamist suurendabki see, kui me räägime sellest rohkem, tõstame kommunikatsiooni ja inimestel tekib ka selline suurem, võibolla usaldus selle rakenduse vastu. Hoia rakenduse arendamises kaasa löönud Dan Bogdanov küberneetikast räägib, et rakendus efektiivsust on raske mõõta. Ei saa nagu inimesi jälgida kõvasti ja palju kaasa arvatud seda, et ta on disainitud nii, et me ei teaks, kes saavad teavitusi, sest noh, see on tundlik info. Ja paraku me ei ehitanud sinna sisse mehhanismi, mis mõõdaks, kui palju neid teavituse saajaid oli, selle oleks võinud teha ja kui juhul kui edasi arendatakse, siis see ilmselt tehakse ka kiiresti ära. Aga praegu hetkel tõesti meil ei ole Eesti kohta nagu teaduslikult sellist mõõdikutega tõendatavat materjali, kui palju teavitusi on välja läinud?", "role": "user" }, { "content": "Pool aastat tagasi võeti Soomes kasutusele koroonaäpp Koronavilkku. Soome arstide sõnul ei ole rakendusest nakkusega kokkupuutunute tuvastamiseks abi olnud. Eestis on HOIA allalaadimiste arv tõusuteel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse Maare liiberuumi juhataja Margus Kurm, kes 16 päeva avaldanud ekspeditsiooni Estonia vrakile eest vedas, sõnas, et laevavrakk on võrreldes 1994. aastaga nihkunud umbes kümmekond meetrit. Nihkumine tekkis 1996. aastal, kui tehti ettevalmistustöid laevavraki betoneerimiseks. Mu nii-öelda uurimistöö ei ole veel lõpuni jõudnud, aga, aga väidetavalt tipnes see asi siis kohtuvaidlusega, kus siis Rootsi riik hages seda tööde tegijat just sellepärast, et see merepõhi nii-öelda kahjustada sai ja rakk liikuma pääses. Aga ma ütlen, see on väga selles mõttes esialgne informatsioon. Ma, ma uurin seda kindlasti edasi. Kuna laevavrakk on nihkunud, siis ei tea uurijad ka seda, milline oli merepõhi Estonia ümbruses 27 aastat tagasi. Seega on õhus kõik varasemad teooriad selle kohta, mis laevakerevigastused paremas pardas võis tekitada. Kui on olemas laevakere läbistavad nii-öelda vigastused, mille vahel on 20 tegelikult ilmselt veelgi pikem nii-öelda mõlk, sisuliselt laevakere on nagu sisse surutud siis selline mõlk ju viitab selgelt nagu kokkupõrkele. Kas see kokkuvõrk ja teine osapool oli, oli allveelaev või maapind, eks ju? Ma ei oska seda öelda, aga, aga noh, seda ma julgen küll öelda, et, et see viitab ikkagi kokkupõrkele. Eesti ohutusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas ütles, et see, et Estonia hukkunud laeva kere on merepõhjas nihkunud ja näiteks ka see, et selle ümbruses on toimunud kokku neli varingut, oli teada juba 1996. aastal ning see pole mingi uus teave. See, et see vrakk on oma asendit muutnud, kiilu rohkem ülespoole keeranud. See informatsioon oli kõik juba meil ette teada. Samamoodi nagu vrakk on liikunud lõuna poole, ta on liikunud ka ida poole, et on mitmes suunas. Ajumine toimub sellise graniidinõlva peal. Septembri lõpus läbi viidud uuringute käigus tehti laevavrakist kokku kui ligi 25000 fotot, millest pannakse kokku laevavraki mudel. Margus Kurm peab vrakist mudeli loomist oluliseks, et saada laevast ja selle vigastustest terviklik pilt. Kurm ütles, et selleks, et laevahuku kohta rohkem teavet saada, on vaja teha veel mitu asja. Esiteks tuleks tuua üles laevaramp, mis on praegu otsapidi mudas. Teiseks tuleks rebida laeva vigastuste juures tükke, mida lähemalt uurida. Vasak parras tuleks aga puhastada liivast, sest see ei ole praegu liiva tõttu hästi nähtav. Malta lipu all sõitev Sentineli laev jõudis Estonia vrakile 22. septembri hommikul. Maare Liberumi korraldatud uurimisreisil osales kokku 43 inimest, kellest 18 on laevameeskonna liikmed ja kuus meediaesindajad. Ekspeditsioon lõpetas sukeldumis j uurimistööd parvlaeva Estonia vrakil 30. septembril.", "role": "user" }, { "content": "Estonia vraki paremale parda vigastuste uurimine on osutunud keerulisemaks kui aasta aega tagasi arvati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVändra vallavolikogu esimees Tarmo Lehiste ütleb, et mõistagi ei kuule volikogu liikmed homsel istungil ühinemist emadest esimest korda. Ühinemiskomisjon on volikogule asjade käigust pidevalt ülevaadet andnud. Põhjalik arutelu oli näiteks siis, kui Halinga vallalt tuli ettepanek ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Volikogult ootavad ühinemiskomisjoni liikmed tagasisidet ja juhiseid lepingu lõplikuks vormistamiseks. Tegelikult on veel ka lahtisi küsimusi. Tarmo Lehiste. Neid teemasid on erinevaid, et, et eks siin väga huvid põrkuvad, et kui võtta, et Pärnu-Jaagupi ja Vändra on sellised päris suured keskasulad ja, ja Vändra vald puhas maa piirkond, siis valla poolt näiteks hirmud on selles, et teda maapiirkonda, piisavalt investeeringuid ja, ja tulevase suure valla tähelepanu jätkuks ja nimeküsimus on meil veel lahtine. Viimane variant, millest oleme rääkinud, on Põhja-Pärnumaa vald. Vändra alevivolikogu esimees Priit Enok. Vändra alevivolikogu järgmine istung on 24. augustil ja seal on ka päevakorras siis meie ühinemislepingu mustandi tutvustamine, asjaolude läbirääkimine. Kardan küll, et ühtegi otsuseeelnõud ma selleks istungiks ette ei valmista, pigem on tegemist volikogu sisese konsultatsioonivooruga. No kui me nüüd räägime sellest, et vald ja alev on juba pikalt ühinemist ette valmistanud, siis tõepoolest, kui seda seadust ei oleks te ootama jäänud, oleksite te juba olnud üks omavalitsus. Eks meie tempo oli alguses peale mõeldud ka sellisena, et hoolimata täna haldusreformi seaduses olime valinud ka sellesama tempo, et kaks Vändra nimelist omavalitsusüksust oleks liitunud koos järgmiste korraliste valimistega, et noh, ajaliselt me oleksime olnud umbes samas graafikus, tõsi, meil ei oleks tekkinud sellist ootefaasi vahepeal, kus me siis pea pool aastat elasime pigem selliste arvamuste või kuulujuttude valgel ja, ja ootasime, et missuguseks siis lõpuks see haldusreformi seadus kokku kirjutatakse. Tegelikult me pigem kaotasime aega selle seaduse tuleku tõttu.", "role": "user" }, { "content": "Vändra vallavolikogu homse istungi päevakorras on ühinemislepingu kavandi arutelu. Hääletamist siiski veel ei toimu, sest on ka lahtisi küsimusi. Vald plaanib ühineda Vändra ja Tootsi alevi ning Halinga vallaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa ei lähe kunagi Saksamaale tagasi, isegi mitte puhkusele. Nii ütles Rumeeniast pärit hooajatööline Mariana. Ta tegi kaks kuud tööd ühes Baierimaa talus. Magati kaheksakesi ühes toas. Vannituba oli 30 inimese peale ületunnid. Päeval oldi põllul, meile nii tuttaval maasika korjamisel, avatsil korjati kurke. Et mingeid ohutusmeetmeid ei rakendatud, oli oht nakatuda koroonaviirusesse, sest selles samas Baierimaa talus töötas kümneid inimesi üle Ida-Euroopa. Alex veetis kaks aastat Saksamaa suurimas liha tootmisettevõttes töönises. Tööpäevad olid 13 tundi pikad, lubatud pausidest polnud juttugi, see oli kurnav nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt. Mariana ja Aleks on ühed paljudest Ida-Euroopa hooajatöölistest, kes on oma kannatustest Saksamaal avalikult rääkinud. Ida eurooplasi töötab seal põllumajanduses, lihakombinaatides ehitustöölistena. Hooajatöötajaid palkab enamasti alltöövõtja või töövahendusettevõte. Lepingut sõlmitakse tükitöö peale ja päevanorm on ette antud. Alex ütlebki, et kaheksa tunnise tööpäeva jooksul on seda võimatu täita. Tema sõnul on tegemist süsteemse ärakasutamisega, sest igaüks, kes protesteerib, vallandatakse. Tööminister Hubertus hail tunnistas hiljuti, et probleem on teada, aga nüüd tõi pandeemia selle lihtsalt päevavalgele. Saksamaal puuduvad ühtsed tööstandardid. Tööandjad peavad korraldama saabuvatele võõrtöölistele tervisekontrolli ja kindlustama, et uued saabujad elaksid kaks nädalat teistest lahus. Sellegipoolest andis Tõnise lihakombinaadi seitsmest 1000-st töötajast juunis positiivse koroonatesti 1500. Kogu piirkond suleti. Prokurörid on viinud ettevõtte ja selle all hankijad kohtusse, kus neid süüdistatakse Saksamaa nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet käsitleva seaduse rikkumises. Saksamaal on töötajate värbamisagentuure palju. Keeruline on jälgida, kuidas nad töötajaid kohtlevad ja mõjutavad. Lokkab ka korruptsioon, sest millegipärast jäid teatud Baierimaa ettevõtjad hiljutisest tervisekontrolli reedest välja. Saksa parlament kavatseb nüüd esimeseks jaanuariks 2021 keelata lihatööstuses vahendajate kaudu leitud tööliste kasutamise. Ettevõtted peavad oma töölised ise otse tööle võtma. Tööminister Rubertus hail on esitanud seaduseelnõu, mida arutatakse ja mis võidakse vastu võtta pärast parlamendi suvevaheaega. On siiski ebaselge, miks seda meedet kohaldatakse ainult lihatööstusele. Lõpuks on koroonapandeemia juhtinud tähelepanu Saksamaal aastaid kestnud võõrtööliste ebainimlikule kohtlemisele ja see on peamine. Koroonata oleks kõik jätkunud vanaviisi.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa lubas ka koroonapandeemia kõrgajal aprillis ja mais riiki kümneid tuhandeid võõrtöölisi. Puudulikud ettevaatusabinõud ja inimeste hirm koroonaviiruse ees on toonud ilmsiks kitsaskohad võõrtööliste kohtlemisel ja töötingimustes Saksamaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti suurima klientide arvuga Swedbank avaldas era ja äriklientide teenuste hinnakirja muudatused, mis hakkavad kehtima esimesest oktoobrist. Swedbank Eesti eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles, et hinnamuutused peegeldavad tarbijakäitumist. Meie puhul kasutavad kliendid järjest rohkem digitaalseid kanaleid ning seetõttu on ka klienditeenindajate kaudu tehtavate tehingute arvud vähenenud, mis siis meie uuenenud hinnakiri peegeldab ki seda muutust ja suunab ka meie siis kliente rohkem digikanaleid kasutama. Ja mis ongi, et enamus tehinguid, mida siis hind muutub, saab ise ära teha ka digikanalites. Viimati korrigeeris Swedbank hindu 2015. aastal. Ulla sõnul ei muutu digikanalite hinnad, küll aga muutuvad peamiselt esindustes teenindaja abiga tehtavad sularahatehingud ja välismaksed. Samas tõusevad teenustasud välisklientidele ja seda enamgi kui kodumaistele. Välisklientide teenindamisel on meil hoolsusmeetmete rakendamine tervikpildis kallim ja kindlasti on meie jaoks ka oluline, et meie nii-öelda välisklientide teenindamisel me teame ja kindlasti lähtume ka, et tunne oma klienti põhimõttest, et mida me oleme ajalooliselt ka näinud, et on olemas teatud grupp kliente, kes avavad omale konto kuid seda kasutama ei hakka ja sellest tulenevalt kindlasti hinnakirja muudatus, ma usun, et aitab meil ka teenindada neid kliente, kes seda ka reaalselt vajavad. Et siis üks põhimõtteid on ka võimaliku rahapesu vastu võitlemine? Ja kindlasti, et me ikkagi hooldusmeetmed, et rahapesu tunneme oma kliente, kellega me äri teeme, et pakkuda nendele klientidele siis võimalikult head teenust ja kvaliteeti. Eesti Panga ökonomist Madis Laas aga teatas, et pangandussektori kasum teises kvartalis oli 112 miljonit eurot mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.", "role": "user" }, { "content": "Swedbank muudab oktoobrist pangateenuste hindu. Peamiselt kasvavad esindustes teenindaja abiga tehtavate teenuste tasud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeadused võeti vastu, aga kriitikat oli küll, aga isegi autorid olid nõus, et seadused vajavad edasist täiendamist. Kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna õppetoetuste seadusest. Selles seaduses on kujundatavale õppetoetuste süsteemile sisse ehitatud viis vabadusastet, nendest kolm on jäetud riigikogu pädevusse. Kaks vabadus astet on jäetud haridus ja teadusministri pädevusse, seega on tegemist põhimõtteliselt üpris paindliku ja arenemisvõimelise mudeliga. Ja ma olen seda meelt, et me tuleme nii nagu paljude teiste seadus tegi puhul tagasi tema täiendamise juurde. Keskerakond ja Mailis Rand olid väga kriitilised. Keskerakond ei saa pooldada seaduseelnõu, mis suurendab kihistumist. Ei saa pooldada seaduseelnõu, mis rõhutab, et meie ühiskonnas on vaid osa inimesi väärt riigi tähelepanu ja ei saa pooldada seaduseelnõu, mis täielikult eirab meie ühiskonna partnerite seisukohti. Ka mõõdukad olid seaduse vastu Isamaaliit Tõnis Lukase näol aga leplikum. Selle eelnõuga asi halvemaks ei lähe, kuid ei lähe ka nii palju paremaks, kui võiks minna. Praegu on meie ees kohitsetud variant ja sellega uhkeldada. Palju ei ole põhjust. Jaak Allik Rahvaliidust nõustus opositsiooniga, et seadus on puudustega, kuid tuletas meelde, et varasemad koalitsioonid ei suutnud mingit seadust vastu võtta, kui head kavatsused neil ka polnud. Need suurepärased katsed jäid teostamata või jooksid kinni mitte tolleaegse parlamendiopositsiooni erakondade vastuseisu tõttu, vaid nad jooksid kinni omaenda koalitsiooni, vabandust, ilmselt rahandusministeerium. Seekordne koalitsioon suutis välja töötada vaidlustega, mis on loomulik ja kompromissidega, mis on loomulik eelnõu, mis läks seekordse koalitsiooni rahandusministeriumis samuti läbi. Ta on meil nüüd olemas. Ja ongi küsimus selles, et kui enne taheti üliõpilastele tõepoolest suurt sooja kasukat ümber panna aga nad jäid ikkagi nii-öelda palja tagumikuga, siis nüüd on olemas vähemalt see nööp, millele saab kasukat või vähemalt kerget tolmumantlitki hakata juurde, nagu looma. See oli õppetoetuste seadusest analoogilised arvamuste erinevused olid sotsiaalhoolekande seaduse puhul Andres Kork Res Publicast. Tänaseni oli Eesti vabariigis vastu võetud sotsiaalhoolekande seadustes, paljudes selline põhimõte anti kõigile ja anti vähe. Praeguse koalitsiooni põhimõte on selles, et toetust peaks saama abivajajad. Selle me panime ka siia seaduse muudatuse sisse ja meie arvates õnnestunud sisse. Mõõduka Eiki Nestori seisukoht on hoopis midagi muud. Kahe seaduse koosmõju on lihtne, õppetoetusi üliõpilased ei saanud ja toimetulekutoetus võetakse neil tegelikult ära. Sellise seaduse poolt ei saa olla. Peeter Tulviste Isamaaliidust on veel kategoorilisem. Esimest korda on tegemist eelnõuga, mille puhul minul oleks häbi, kui see vastu võetakse, aitäh. Tulemus oli igal juhul see, et mõlemad seadused võeti vastu, nad hakkavad kehtima sellised, nagu on ja hiljem näeme, millal neid muutma hakatakse ja millised need muutused on.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu õppetoetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMina vaatan seda asja huviga. Presidendivalimiseks on riigikogus võimalus küll, kui Keskerakonna kandidaadile teised neli hääle annavad, see on täitsa võimalik.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaliidu esimees Villu Reiljan möönab, et president valitakse Riigikogus, kui erakonnad toetavad Keskerakonna kandidaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna juhatus istus koos kolm ja pool tundi ja otsus kõlas Keskerakonna esimehe Jüri Ratase suust nii. Ja Keskerakonna otsus oli järgmine, et Keskerakond nendel tingimustel Reformierakonna ettepanekud koalitsiooni kõnelusteks vastu ei võta. Küsimus on eeskätt selles, et need punased jooned, mis Reformierakonna poolt maha tõmmati maksusüsteemiga need on meie jaoks väga keerulised. Me peame arvestama seda, et see maksureform võtab riigieelarvest raha ära kõige muu arvelt. Ratas ütles, et sisuliselt lähekski kogu võimalik lubaduste ks mõeldud raha kõne all olevale maksumuudatusele. See maksab, olles täpne 247 miljonit. Kõik saame aru, et kui on mingid muud soovid Eesti ühiskonda teha paremaks siis need soovid võivad olla, aga te teate ise, et kui on soovid, siis peab olema ka vahendid, neid vahendeid hetkel ei ole Eesti riigis. Niisiis ütleb Ratas, et ei ole mõtet alustada läbirääkimisi, kui kõige olulisem joon on raudselt paigas. Reformierakonna juht Kaja Kallas on loomulikult pettunud. Tema kommentaar. Meie soovisime otsida seda ühisosa, nemad soovisid otsida erinevusi ja kui, kui valimised võitnud erakonna peamine lubadus välistatakse esimese asjana enne läbirääkimiste algust, siis mulle tundub, et pigem ei aktsepteerita seda valimiste tulemust ja tehakse edasi valimiskampaaniat, aga valijad on oma seisukoha öelnud. Nii et see on jah. Mulle tundub see otsitud põhjus. Nüüd on loogiline, et Reformierakond kaalub taas koalitsiooni Isamaa ja Sotsidega Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder hetkel mingit seisukohta võtta ei taha. Meil on esmaspäeval korraline Isamaa eestseisus, kus me kujunenud olukorda arutame, nii et me ennem kindlasti mingeid otsuseid vastu ei võta. Loomulikult, kui tehakse ettepanek suhelda, kontakti võtta, siis me seda kindlasti teeme ja mina kindlasti olen valmis suhtlema kõigi erakonna esimeestega, aga otsuseid, kuidas me edasi läheme või kellega me edasi läheme, teeme me esmaspäeva õhtul. EKRE esimees Mart Helme ütleb, et taoline asjade käik temale üllatus ei olnud. Keskerakond käitus tegelikult loogiliselt sellepärast, et ilmselge oli, et Reformierakond kavatseb võtta sellise dikteeriva positsiooni ja Keskerakond ei ole nüüd ka selline väike taskupartei, mida niimoodi kamandada saab, et ma näen siin ka niisugust parteilise uhkuse, mitte ainult Jüri Ratase isiku isiku uhkuse momenti. Võimalike edasiste variantide suhtes keegi eriti sõna võtta ei soovi, kuid seeder nõustub siiski paari sõnaga võrdlema võimaliku Reformierakonna, sotside, Isamaa või Keskerakonna EKRE Isamaa koalitsiooni. No need on väga erinevad koalitsioonid, et mõlemas koalitsioonis on erimeelsusi nii maailmavaatelisi kui ka vähem tehnilist laadi erimeelsusi. Aga kui keegi otsib mugavuskoalitsiooni selle parlamendi koosseisu juures, siis seda ei ole igal juhul maailmavaatelised erisused jäävad. Just praegu on koos Reformierakonna juhatus, et arutada edasist tegevuskava.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna juhatus lükkas Reformierakonna esialgse koalitsiooniläbirääkimiste ettepaneku tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresidendi määruse järgi peab justiitsministeerium looma andmebaasi, mis aitaks politseijaoskondadel paremini analüüsida liigse jõu kasutamise kohta tehtud kaebuseid. Samuti ärgitab see sotsiaaltöötajaid tegema eesliini politseinike ga rohkem koostööd ja pakub uusi juhiseid koolitusteks. USA president Donald Trump. Paljud usuvad, et korralik väljaõpe oleks aidanud vältida Ante voose ja Potamini traagilist surma. Selle uue koolituskava järgi on kägistamisvõtte kasutamine keelatud välja arvatud juhul, kui politseiniku elu on ohus. USA senati demokraatide juht Jack Schumer. See on väga nõrk määrus, see ei paku lahendusi, mida vajame. Üks asi, mis pidi määruses olema kägistamisvõtte kasutamise keelamine, puudub. See on pigem vabatahtlik. Lisaks kohtus trump mustanahaliste ameeriklastega, kelle pereliikmed on politseivägivalla või rassistlike rünnakute ohvrid. Nende hulgas oli ka Georgia osariigis maha lastud Amad anaper saycampation, et shmer president oli väga kaastundlik. Ta kinnitas igale pereliikmele, et peame eeldama ja ootama muutuseid. Samal ajal üritab kongress jõuda kokkuleppele laiemas politseireformis. Senati õiguskomitee s toimunud kuulamisel leiti, et üks peamine probleem on politseinike õlule pandud liiga suured kohustused räägib krimke seminari pastor Dag Lugen. Kui torud lähevad umbe, siis ma ei helista elektrikule, sest ta tõenäoliselt rikub mu torustiku ära. Seega, kui paneme politseinikele liiga palju kohustusi, siis see rikub süsteemi ära, sest nad ei peaks neid asju tegema. Esindajate koja demokraadid peaksid oma politseireformi kava üle hääletama järgmisel nädalal, kuid senati vabariiklaste kavatsevad täna tutvustada hoopis eraldi eelnõu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA president Donald Trump allkirjastas politseireformi määruse, mis pakub eelkõige uusi juhiseid koolitusteks ja kaebuste kogumiseks. Kriitikute hinnangul on presidendi pakutud muudatused pigem soovituslikud ja seetõttu ebapiisavad. Samal ajal jätkub kongressis vaidlus laiema politseireformi kava üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nFlorida osariigi lõunatipus läbiviidava katse eesmärk on piirata inimeste jaoks ohtlikke viiruseid kandva kreetse sääseliigi arvukust. Biotehnoloogiafirma oksiteki poolt valmistatud sääsemunad viidi looduse aprilli lõpus. Käesoleval nädalal hakkavad kooruma esimesed vastsed, täpsemalt lisati isassääskedele geen, mis neile endile mõju ei avalda, aga põhjustab järglaste hulgas emassääskede hukkumise. Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Richard Tamme sõnul on see tõhus viis sääskede arvukuse vähendamiseks. Nende isased järglased ei sure ja seal ees on need isased järglased, saavad siis seda nii-elda letaalset geenivarianti või emastele letaalset geenivarianti muudkui edasi anda ja kauem nii-öelda tegelikult populatsiooni arvukust selle kaudu vähendada. Varem on kas kiirituse abil steriliseeritud või geneetiliselt täppis muundatud sääski lahti lastud näiteks Brasiilias ja Hiinas. Seda selleks, et nad konkureeriksid looduslike sääskedega ja sel moel nende arvu vähendaks. Ameerika Ühendriikide toimub sedalaadi suurema mastaabiga väliskatse esmakordselt spetsiaalsete sääskede kogumiseks. Lõksude abil mõõdavad teadlased sääskede arvukuse muutumist ja emaste jaoks surmava geeniga isaste osakaalu. Kui efekt on liiga väike, siis on võimalus, et tulevikus lastakse loodusesse sääski rohkem. Tamme hinnangul praegu laiemalt kasutusel olevatest putukamürkidest haiguskandjate kontrollimiseks enam ei piisa. Geneetilise muundamise eelis putukamürkidega võrreldes on teadlase sõnul see, et need ei kahjusta teisi putukaliike sealhulgas inimese ja keskkonna jaoks kasulikke liike, näiteks mesilasi. Lisaks kaasneb putukamürkide kasutamisel võimalus, et kahjuritel tekib nende suhtes resistentsus, mis tähendab, et tuleb leiutada aina uusi mürke. Tõenäoliselt muutub nakkushaiguste kontrollimine haigusi kandvate putukate geneetilise muundamise abil tulevikus aina tähtsamaks. Samas sõltub nende metoodikate laiem edukus. Jätkuvate teaduslike väliskatsete tulemustest jätkab Richard Tamme. Teaduses ega praktilise rakendusseaduses lõpuks me ei tea tulevikku, me peame ennem selle ära ootama ja tegema igasugused mõõtmised kontrollid, et olla kindel, et asi töötab.", "role": "user" }, { "content": "Ameerikas Florida osariigis lasid teadlased loodusse lahti geneetiliselt muundatud isased sääsed, et vähendada ohtlikke nakkushaigusi kandva sääseliigi arvukust. Sääski oli muudetud selleks viisil, et nende järglaste hulgas hukkuvad emased isendid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks see on raske otsus minu jaoks ka ja kaalusin seda juba mõnda aega ja otsuse tagamaks on see, et osade Kredexi arengus ja käekäigus olulist rolli mängivate osapooltega olid natuke erinevad nägemused KredExi rollist ja tegevuspõhimõtetest. Ja seetõttu ma arvasin, et, et mõistlikum oleks mul kõrvale astuda sellel hetkel. Kes need osapooled olid, kellega teil oli erinev nägevus? Ma arvan, et väljaspool organisatsiooni ei, ei ole kohane neid kommenteerida. Majandus ja taristuminister Taavi Aas esines eile ERR-i veebisaates otse uudistemajast ja seal ta ütles muuhulgas ka, et Kredex on olnud aeglane laenude väljastamisel, et olete te selle seisukohaga nõus. Noh, kindlasti seal mingites etappides oleks saanud asju paremini teha, ma arvan, et kõikides valdkondades kriisi puhul see tuli meie kõigi jaoks ootamatult ja tagantjärgi tarkusena mingeid asju saaks paremini teha. Aga üldplaanis ma arvan, et peale seda, kui said tehtud ka valitsuse poolt olulised otsused oleme me ikkagi väga kiires tempos liikunud ja taotluste menetlemisel mingeid järjekorda ei ole juba juba kuid olnud.", "role": "user" }, { "content": "KredExi juhatuse esimees Lehar Kütt esitas nõukogule avalduse juhatusest tagasi astumiseks ning lahkub 4. oktoobril ametist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaides on riigi gümnaasiumi Posti tänavale ehitamisest unistatud 10 aastat. Nüüd ollakse sellele lähemal kui kunagi varem. Riigi kinnisvara projektidirektor Raivo Toom ütleb, et ehitaja on leitud leping sõlmitud ja tööd ehitusplatsil algavad oktoobris. 30. septembril sõlmisime Posti 12 kavandatud Paide riigi ümnaasiumi õppehoone ehitustööde lepingu aktsiaseltsiga Megarone ehitustööde maksumuseks kujunes riigihanke tulemusel 4,12 miljonit eurot. Tänaseks on ehitaja alustanud tööprojekti koostamisega ning valmistab ette ehitusplatsile mobiliseerimist. Koolihoone ise on kokku pea 2500 ruutmeetrit ja ette nähtud 252 õpilasele. Paide riigigümnaasiumi hoonet soovis ehitada kuus ettevõtet. Megaron Ee tegi odavaima pakkumise. Kuna õppetöö Posti tänav 12 renoveeritud majas ja selle juurdeehituses peab algama järgmise aasta esimesel septembril on ehitaja arvestanud väga pingelise graafikuga. Taas kord Raivo Toom. Lepinguline üleandmise tähtaeg on 31, august 2021. Sisustustöödega alustame me juba varem tõenäoliselt peale jaanipäeva, ehk siis juuni-juuli august toimub siis järk-järguline sisustamine. Posti tänav 12 naaberkinnistu omanik pöördus aga halduskohtusse, et ehitustööd ei algaks enne, kui on kindel, et krundi piirile püstitatakse kolme meetri kõrgune koolimajast kostuvaid helisid, summutav piire. Paide linnapea Priit Värk ütleb, et kohus otsustas õiguskaitset mitte rakendada, kuid kuidas tagada, et koolimaja naabrite elu ei segaks? See vaieldakse selgeks kohtus. Millised saavad olema siis piirdeaiad, kas nad on siis kontpuue viirpuek 1,8 meetrit, kaks meetrit või kolm meetrit? Eelmisel nädalal siis tuli ka halduskohtust otsus õiguskaitset ei anta, ehk see tähendab seda, et nüüd on ehitajaga leping sõlmitud riigi poolt ja saavad hakata uue koolimaja ehitusega pihta. Keerulisemaks teeb seda, et ta asub meil vanalinnas ehk muinsuskaitseala, et siis sellel on ka omad nii nõuded, et ei saa päris igasugust lankaedu taevani seda ehitada. Riigi kinnisvara on lisaks Paidele tänavu sõlminud ehituslepinguga Tabasalu ja Saaremaa riigigümnaasiumi hoone püstitamiseks rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Paidesse Posti tänavale kavandatud riigigümnaasiumi hakkab ehitama Tallinna ehitusettevõte Megaron-E. Ehitustööd algavad oktoobris, kuigi naaberkinnistu omanik leiab kohtule saadetud avalduses, et kool rikub tema privaatsust ja seetõttu tuleb kinnistu piirile püstitada kolme meetri kõrgune aed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu ühise julgeolekupoliitikas sõnastamisel on kandev roll poliitika ja julgeolekukomiteel. Eesti huve esindab seal suursaadik Erika Ellamaa Ots. Esiteks, arvestades, et praegu käib, eks ole vene sõda, vene agressioon Ukrainas, see on andnud kogu sellele Euroopa Liidu koostööle just nimelt julgeoleku vallas täiesti uue tähenduse, täiesti uue hoo. Ellamaa ots selgitab, et kuna enamik Euroopa Liidu liikmesriike on ka NATO-s, jääb kollektiivkaitse NATO õlule. Euroopa Liit tegeleb pigem rahu hoidmisega, kriisikolletes. Ja selle tõttu öeldaksegi, et Euroopa Liidu kaitsekoostöö ongi olnud suunatud pigem Euroopa liidust välja, selline kõige nähtavam osa sellest on Euroopa Liidu missioonid. Euroopa Liit on lähetanud juba 37 sõjalist ja tsiviilmissiooni ja hetkel näiteks on 18 missiooni, mis on aktiivsed, sest teised on juba lõppenud. Noh, põhiliselt on need saadetud Aafrika eri paigus erinevatesse riikidesse. Aga meid on kindlasti Eestit näiteks väga huvitanud Euroopa Liidu missioonid Ukrainas, Gruusias. Elama ots lisab, et need missioonid põimuvad ka Liidu välispoliitikaga. Julgeoleku koostöö näide on ka kasvõi Venemaale sanktsioonide kehtestamine. Veel võib julgeolekupoliitika uuest hoost tuua näitena Euroopa rahu rahastu loomine möödunud aastal, mille eest nüüd saadetakse ka relvaabi Ukrainasse. Ka otsustas Euroopa Liit märtsis luua 5000 sõduriga kiirreageerimisüksuse aastaks 2025 mida saaks vajadusel saata kriisikolletesse. See kõik on vajalik, et Euroopa Liit suudaks vajadusel seista oma julgeoleku eest ise rõhutab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur Steven Blokmans. Sõltumata sellest, milline tuul puhub Washingtonis või Ankarast kui ei leita ühist seisukohta NATOs, siis võib veel selle leida Euroopa liidus. Lootus on, et mõlemad liidud saavad toetada 11, kus seda on vaja. Palju sõltub NATO Madriidi tippkohtumisest. Vaatamata vaidlustele, mis saavad palju meedia tähelepanu, on Euroopa Liit üha ühtsem ja liikmesriigid tasapisi arendavad ühtset välispoliitikat. Me näeme uut ühist mõistmist, et Putini Venemaa on Euroopa liidule ohtlik. Samamoodi tekib aegamööda ühtsem välispoliitika ka muude murede asjus. Nende uute ühiste huvide kaitsmiseks peabki Euroopa liit olema ka varustatud.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on kiirendanud juba toimuvat muutust – Euroopa Liit püüab üha enam arendada ühist julgeolekupoliitikat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes eelmise aasta eelarve aruteluga valitsesid täna saalis teadagi hoopis teised noodid. Rahandusminister Ivari Padar ei eitanud, et aasta lõpuks võib tuludest puudu tulla, aga nentis, et rohkem kokku hoida polnud ka võimalik. Teie ees olev tasakaalus planeeritud eelarve eelnõu tähendab seda, et riigi kulude kasvu alandamine samasse rütmi prognoositava eelarve tuludega on juba tähendanud tulevaks aastaks eelarve kasvu kahandamist sisuliselt poole võrra. Olukorras, kus sisuliselt kolm neljandikku riigi kuludest on fikseeritud on see väga ränk kärbe. Uskuge mind, kui majanduskasv jääb prognoositust madalamaks, on riigi ülesanne mitte tagasi tõmbuda, vaid kasuta jõulisi vahendeid kriisi kiireks ületamiseks, majandustegevuse taastamiseks ja turu elavdamiseks. Mis omakorda tähendab seda, et ei välista olukorda, kus jääme järgmise aasta lõpuks eelarve defitsiiti ning peame puudujääva osa katma varutud reservide arvelt. Järgmise aasta riigieelarve tulude maht on 97,8 miljardit krooni ning kulude maht 98,7 miljardit krooni. Küsimusi oli opositsioonil palju, aga kui nende toon polnudki eriti noriv, siis seda teravamad olid opositsiooni hinnangud sõnavõttudes Tarmo Mänd. Rahvaliit. Iseenesest see põhjendus juba, et rääkida 97 koma kaheksast ja 98 koma seitsmest on ju viide sellele, et tasakaalu pole. Tasakaalu ongi siis, kui on mõlemad pooled nullis, aga see ei ole peamine sisu, me peame rääkima tõsiselt sellest, et me lõpetame käesoleva aasta miinusega. Vilja Savisaar Keskfraktsioonist. Reformierakonna eestvedamisel on täna riigikogu saali esimesele lugemisele jõudnud riigieelarve mis on vaenulik nii töövõtjatele, lastele kui ka eakatele inimestele. Näib, nagu oleks eelarve koostamisel osalenud maavälised jõud. 2009. aasta eelarve on koostatud fundamentaalselt valesti. Kõigepealt pandi paika kulud ja seejärel hakati alles vaatama, kust selleks vahendeid võtta. Marek Strandberg roheliste seisukoht Lugedes nii riigieelarve seletuskirja kui ka eelarvet ennast, tekib paratamatult küsimus, milline on siis valitsuse idee 2009.-ks või ka järgnevateks aastateks, mis avaldub selles eelarves ja seda ideed pole. Tegemist on tekstiga, millega objektiivselt võttes on leevendatud tegelikult võimupingeid ja ainsaks nähtavaks ideeks on see, et koalitsioon peab jätkama. Kahjuks ei saa me ka sellest eelarvekavast vastust, miks see peaks nii olema. Ja nüüd koalitsiooni seisukohti, esmalt sotsiaaldemokraat Eiki Nestor eelarve ideest. Selle riigieelarve idee ongi rasketel aegadel eelmisel aastal tehtud pikaajaliste pensioniotsuste jätkuv elluviimine. Kõik muud lubadused on tulnud võimuliidu erakondadel kas hoopis edasi lükata või kokku tõmmata. Selline on sees. Mart Laar Isamaa ja Res Publica liidust kutsus opositsiooni mitte istuma kahel toolil korraga. Kui te leiate, et eelarve on tõesti tasakaalust väljas ja tulud on ülepaisutatud, siis tehke ettepanekud, mida kärpida, kust kärpida, ja teine võimalus, milliseid makse ja kui palju te siis tõsta soovite. Kui te aga leiate, et eelarves on raha vähe, siis esitage ettepanekud, mida te soovite täiendavalt finantseerida ning kust te selleks raha kavatsete võtta. Aga lugupeetud opositsioon, ärge tehke mõlemat asja korraga. Ehk samal ajal vähendada eelarve siis mahtu ja teiselt poolelt tõsta sellest kulusid, vot see trikk ei ole lihtsalt võimalik. Ja Jürgen Ligi ei olnud nõus seisukohaga, et väetitele tehakse liiga. See on tohutult sotsiaalne eelarve. Peaaegu pool eelarvest läheb sotsiaalkindlustuse ja taolisteks asjadeks. Tunnistagem, et see on ikka väga sotsiaalne ja.", "role": "user" }, { "content": "Riigieelarve läbis parlamendis esimese lugemise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHendrik Ololi suur päev on kätte jõudnud, hääletamistulemused ei ole küll veel lõplikud, aga kuidas kommenteerid? Ma arvan, et see on väga hea tulemus. Mulle eriti head meelt teeb see, et Eesti osalusprotsent on praegusel andmel vähemalt kõrgeim kõikide teiste Kesk-Ida-Euroopa riikide hulgas mis näitab seda, et inimesed tunnetavad vastutust oma riigi tuleviku kujundamise eest ja see on minu arust väga positiivne. Euroopa liidule antud toetus samuti piisavalt suur see natuke rohkem, isegi kui ma ise prognoosisin. Aga ma tahaks tagasi minna siiski kogu selle debati juurde ja leida seda, et see on olnud tegelikult mitte Eesti riigi kodanike eristav, vaid Eesti riigi kodanike ühendav protsess. Kõigil on olnud üks mure ja see mure on olnud Eesti tuleviku suhtes ühel või teisel moel. Ja me täna valdav osa meie rahvast on otsustanud selle kasuks, et Eesti jaoks parim tulevik Euroopa liidus siis kindlasti saame kõik koos siit välja leida ka need viisid, kuidas ennast kõige paremini Euroopa liidus kehtestada. Ja lõppude lõpuks suur töö ju alles algab. On räägitud, kui referendumil tuleb jah, tulemus, et mida võiksid teha eurovastased, et kas tekib ühiskonnas lõhe. Kindlasti mitte, nagu ma ütlesin, meie ühine mure on olnud Eesti vabariigi tulevik. Ja selles osas on lihtsalt erinevaid visioone. Igal visiooni on ju koht. Kui me täna oleme otsustanud, et me oleme Euroopa liidus, siis me peame ülejäänud visioonid selle ümber lihtsalt kujundama enda jaoks. Ja ma arvan, et kõikidel, kes tahavad kaasa rääkida Eesti prioriteetide ja arengute osas peab olema see võimalus ja nii nagu see on olnud ka rahvahääletuse protsessi käigus. Mida sulle isiklikult tänane päev tähendab? Ma olen kahtlemata vist üks väheseid, kes on olnud praktiliselt algusest peale selle protsessi juures. See on ühe üle kaheksa aastase töö, mingil määral lõpphinnang. Ja ma isiklikult tunnetan head meelt selle üle, et Eesti rahvas on andnud sellele tööle ka positiivse hinnangu. Ma arvan, et see on meie kõigi võit.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid. Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Henrik Hololei kommentaar Mall Mälbergile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasesse päeva mahub balti assamblee preemiate üleandmise tseremoonia. Noh, meil on ka mitu laureaati siin kaasas juba juba Läti televisioon tundis huvi Leelo tungla vastu ja siis tuleb välja, et tema raamatu põhjal tehtud film on ka Lätis tuntud ja huvipakkuv ja nii edasi, edasi edasi homsesse päeva läheb rohkem selline töine poliitiline pool ja noh, kui tavaliselt öeldakse, et balti assamblee on see aasta tippsündmus, kus kolme balti riigi parlamentide esindajad peavad nõu oma tööde ja tegemiste üle siis ei ole ka veel päris kõik ära öeldud. Asi on selles, et Euroopas on kujunenud sellise väiksemate parlamentide liitude omavaheline võrgustik. Ja meil on ülitihe koostöö. Kõigepealt Põhjamaade nõukoguga, Skandinaavia, kes kõik kuuluvad Põhjamaade nõukokku, aga täpselt samuti ka Beneluxsi parlamentaarse assambleega, Belgia, Holland ja Luksemburg. Ja samuti on meil kujunemas suhted visekraadi riikidega, aga just peneluks ja Põhjamaade nõukogu on need, kes alati koos paati assambleega oma üritusi peavad ja see tähendab, et meil on ka nendega nõupidamine, koostöö, prioriteetide kokkuleppe all allakirjutamine. Nii et see on päris mitmepoolne, selline rahvusvaheline parlamentide koostöö. Võib midagi ära märkida, mida te plaanite nüüd eriti arutada? Eelkõige piiriülese koostöö probleemid, võib-olla tähtsam kui varem on ka riigi kaitsealane koostöö. Traditsiooniliselt on meil selles piiriüleses koostöös tugevnemas ja edenemas on kas või meditsiini pool, aga on oluliste teemadena meil üleval esiteks toidutervishoid, mis ei ole ju ühe või teise või kolmanda balti riigi üksinda võetud teema vaid mis on ikka väga oluline ja tuleb välja, et ka selles valdkonnas on selliseid tahke, mis seaduse järgi võiks olla nagu kõik koos ja korras. Aga kus sisulist edenemisruumi on ikka üsna palju kõrghariduse alane koostöö, energeetika, transport, no loomulikult Rail Baltic ja eks me siin kuluaaris arutame siis seda, et mis on siis häiresignaalid ja mis on siis ikkagi tegelik olukord? Noh, see on ka üks selline hästi oluline aspekt balti assamblee töös.", "role": "user" }, { "content": "Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Aadu Must rääkis Uku Toomile, mida tänane ja homne päev toovad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJuuli lõpus peaks Euroopa komisjon avaldama uue metsastrateegia eelnõu, aga nagu komisjonis kombeks, dokument juba mõnda aega tagasi. Komisjon toetab oma strateegias Euroopa Liidu ambitsioonikatele kliimaeesmärkidele ja seab üheks olulisemaks sihiks senisest suuremas süsiniku sidumise. Nii märgib komisjon, et miinimumi tuleks viia puidust lühikese elueaga toodet näiteks papi ja paberi valmistamine. Ühtlasi peaks oluliselt vähendama puidust energia tootmist. Dokumendis selgitatakse, et puitu senisest targemini kasutades võib süsinikku siduda aastakümneid või aastasadu, samas kui tselluloositoodetest vabaneb süsinik hiljemalt mõne aasta, aga seetõttu tuleb keskenduda drastilisele üleminekule puidu lühiajalisel kasutamisel. Pikaajalisele lisab komisjon, tuues sihina näiteks ehitussektori ja mööblitootmise. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre märgib, et see ei erine palju Eesti eesmärkidest. Samamoodi seda metsanduse arengukava kirjeldab, eks seda ju tahavad kõik, et võimalikult hea kasutuspuidule leida. Seedre selgitab, et Euroopa metsastrateegia pole liikmesriikidele siduv, kuid sellele saavad komisjoni liikmesriigid edaspidi aruteludest toetuda. Lähitulevikku vaadates on meie oma metsanduse arengukava hoopis tugevama mõjuga, leiab seedre. See on lekkinud töödokument, mis nüüd siis võib ikkagi päris oluliselt muutuda. Nii näiteks on Euroopa metsandussektori esindajad juba mitmel pool sõna võtnud dokumendi selle osa kohta, mis puudutab lageraieid. Sisuliselt leiab komisjon, et lageraieid tuleks Euroopa metsades vältida, õigemini võiks lageraiet kasutada ainult siis, kui selleks annab põhjust ökosüsteemi tervis. Meelis Seedre märgib, et liikmesriikidelt saab eelnõu, kui see ükskord avaldatakse, kindlasti väga erinevat tagasisidet. Erinevatele riikidele metsad tähendavad päris erinevaid asju ja kõike nagu ühte patta panna on päris keeruline, mistõttu ongi selle dokumendi hea sõnastuse leidmine raske, sest et need huvid ja need vajadused erinevatel riikidel on erinevad. Seere lisab, et dokumendis tehakse ka niisuguseid ettepanekuid, mille võimalikku mõju tuleks veel aastaid analüüsida. Meil puudub ka praktiline arusaamine näiteks püsimetsandusest Eestis, et on alganud esimene uurimistöö sellel teemal ja praegu meil ei ole inimesi, kes väga hästi teaks, et kuidas me saaks näiteks rohkem püsimetsanduse praktiseerida, me ei tea ka samamoodi, mis võiks olla sellel need mõjud mitmekesisusele.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon koostab metsastrateegiat, mille hiljuti lekkinud mustand avaldab ambitsioonikad eesmärgid. Näiteks lageraieid peaks komisjoni hinnangul vältima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus Ülejõe linnaosas asuv haruldane puithoone ehitati 1878. aastal psühhiaatriahaiglaks. Ehitis on tunnistatud kultuurimälestiseks, maja laguneb ning linnavalitsus on hinnanud hoone seisundi halvaks. Linnal pole olnud raha, et vana haiglahoone korda teha. Tartu linnavarade osakonna juhataja Gunnar Jürgensoni sõnul on hoone tulevik erasektori kätes. Ta vajab kapitaalinvesteeringuid, tema sihtotstarve tõenäoliselt tulevikus muutub, kas ta siis saab olema korter ama või, või, või mingi majutuskoht. Eks seda siis erasektor peab otsustama, kes, kes selle hoo näo omandab. 80.-te lõpuni tegutseski hoones psühhiaatriahaigla pärast seda on hoones viibinud erinevad asutused. Viimasena kasutas ruume Tartu linna pensionäride ühendus kodukotus, mis kolis välja eelmise aasta sügisel. Nüüd seisab hoone tühjana. Linna varade osakonna juhataja Gunnar Jürgensoni sõnul asub kinnistul neli hoonet, millest müüakse kaks staadioni tänav 48 ehk vana haigla peahoone ning staadioni tänav 50. Tegelikult staadionil nime kaheksa muinsuskaitse all, seda kindlasti lammutada ja ümber ehitada, väga oluliselt ei saa piirangut, kindlasti on võimalik teatud tegevusi teha siseruumides, aga seal peab arvestama just ka eriti ngimustega. Aga siis staadioni tänav 50, mis on olemuselt amortiseerunud hoone nähakse ette, et see lammutatakse ja, ja selle asemel on võimalik rajada kahekordsena uus hoone. Jürgensoni sõnul tegeleb linn hetkel kinnistu jagamisega Loodaks enampakkumisi ära teha selle aasta esimeses kvartalis, ehk siis hiljemalt märtsikuus peaks enampakkumine toimunud olema. Linn soovib kinnistu võõrandada 700 kuni 800000 euro eest.", "role": "user" }, { "content": "Tartu linn paneb enampakkumisele haruldase puithoone, mis ehitati 140 aastat tagasi psühhiaatriahaiglaks ja kus tegutses viimati pensionäride ühendus Kodukotus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänavuse festivali peateema on mängupiir. Kui tegemist on mänguga, siis mängul on omad reeglid. Kas need mängureeglid võivad olla ühtlasi ka piiriks ning kuidas need on seotud kirjandusega? Vastab prima vista kirjandusfestivali juhatuse esinaine Krista Aru. Ta on ka kirjanduse eluga, nii et vahel tõesti ei tea ju, kus on need piirid ja ja mis siis saab, kui sa selle selle elulise asja äkki mänguliseks keerad ja, ja kas me neid piire üldse äragi tunneme? Priima Vista kirjandusfestivali eelprogramm sai alguse juba aprilli lõpus, kuid täna avati põhiprogramm keeleteadlase juuri. Lotmani päevaga. Täna on ka meie majas siin üli raamatukogus on väga toredad üritused. Meil on nimelt siin kohtumine Leedu autoritega, kohe varsti algab, aga samas Jaan Tõnissoni platsil on ajakirja akadeemia aktsioon. Nii et juba see tänane päevgi näitab, kui kirju ja väga erineval seltskonnale on see festivalipäev suunatud. Festivali programm ei koosne ainult kirjandusvaldkonnast, vaid hõlmab ka teiste valdkondade puutepunkte, jätkab priima Vista programmi juht Marja Unt. Siin on näiteks kontsert kirjanikud muusikas, meil on väga põhjalik kunstiprogramm, on ka võimalik elektriteates filme vaadata, mis on siis kirjandusliku kallakuga. Aga kindlasti ei tasu peljata ka neid puhtalt kirjanduslikke sündmusi, sest siin on väga palju just nimelt niisuguseid erinevaid formaate, et kus on nii arutelud kui ka näiteks kirjanduslikud jalutuskäigud linnaruumis kui ka näiteks hoopis luule lugemised, nii et kindlasti leiab igaüks siit vastavalt oma huvidele midagi meelepärast. Tegemist on rahvusvahelise festivaliga, kus astuvad üles osalejad nii Euroopast kui isegi Ameerikast vene agressiooni tõttu. Ukrainas on aga tulnud muuta venekeelset programmi veel kord. Krista Aru. Autoriõhtuga astuvad üles kirjanik nii Saksamaalt, Leedust, Lätist, Soomest, siis on Ameerikast on Aleksander Kanis, keda ilmselt peaaegu kõik teavad. Ja mis siin salata, eks meil, esialgu see vene Muutma loomulikult kogu oma vene programmi teistsuguseks. Prima vist festivali lõpetab laupäeval luulepidu lüürilise minaga.", "role": "user" }, { "content": "Tartus toimub 18. korda kirjandusfestival Prima Vista, mis soovib inimestele näidata, et kirjandus on igal pool meie ümber.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimiseelsete küsitluste põhjal ennustati kõige suuremat toetust, kelle kannul tasavägiselt Perussuomalaised ja peaministripartei sotsiaaldemokraadid. Eelhääletuse esialgsete tulemuste järgi saigi kõige rohkem hääli. Neid toetas 21 protsenti. Sotsiaaldemokraadid said 18 ja pool protsenti. Erakonna juhi, peaminister Sanna Marini esimene kommentaar. See oli veidi kehvem kui lootsin, muidugi erakonna juhina tahaks ikka esimene olla, aga veel on palju hääli lugemata, ütles Marin. Tema ise kandideeris Tampere ja juba eelhääletusel sai ta üle 7000 hääle, mis on rohkem kui eelmistel kohalikel valimistel. Siis oli Marini lõpptulemus 5800 häält. Eelhääletuse tulemuste järgi oli kolmandal kohal täna keskusta, neid toetas 17 protsenti. Enne valimisi ennustati neile suurt kaotust, ilmselt nende tulemus muutub, kui häälte lugemine edeneb enne valimisi. Populaarsus elt teisel kohal olnud perussuomalaised said eelhääletusel 13 ja pool protsenti mis on märgatavalt vähem, kui prognoosid näitasid ja valimispeol oli näha pettunud nägusid. Partei esimees Jussi hallaho rõhutas, et isegi eelhääletuse tulemustest on veel palju lugemata ja järeldusi teha on vara. Poliitikavaatlejate sõnul sõltub Perussuomaleste tulemus kõige rohkem valimisaktiivsusest ja sellest, kui palju nende toetajad viitsisid täna valima minna. Vähemalt Lõuna-Soomes oli pärastlõunal kena grilliilm.", "role": "user" }, { "content": "Eelhääletuse esialgse tulemuse järgi sai Soome valimistel kõige rohkem hääli Kokoomus. Kolmandik valijatest tegi oma valiku eelhääletusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadupärast mitu lepingut, mis pärinesid külma sõja lõpuaastatest, on on viimastel aastatel kas oma kehtivuse kaotanud olemast lakanud või on oht, et nad võivad ühel hetkel olemast lakata. Paljud neist lepingutest on tegelikult omal ajal sõlmitud just nimelt Euroopa julgeolekut silmas pidades. Viimane selline suurem relvastuskontrollilepe oli USA ja Venemaa kahepoolne kesk ja lühimaa rakettide keelustamise lepe. Ka on samad osapooled lahkunud avatud taevaleppest, USA lahkunud ka Iraani tuumaleppest. Mure sellepärast ütleb Sven Mikser, et massihävitusrelvad võivad taas koha sisse võtta. Riikide sõjalistes doktriinides on suur raportöör ja variraportöörid. Kõikidest poliitilistest gruppidest käivad dokumendi üksikasjalikult läbi ning üritavad välja töötada nii palju kui võimalik. Sellist kompromiss teksti, mis oleks võimalikult paljudele poliitilistele gruppidele vastuvõetav. Eks seda suuremat ühisosa otsitakse reeglina ikkagi suurte poliitiliste gruppide vahel siis konservatiivide, sotsiaaldemokraatide liberaalide vahel koos vastavate siis ettepanekutega, kuidas nii-öelda Euroopa Liit peaks ühes või teises valdkonnas siis edasi tegutsema, aga noh, loomulikult mis puudutab just nimelt konkreetselt, et näiteks tuumarelva ja tuumarelva kohaletoimetamiseks vajalikke tehnoloogiaid piiramist siis Euroopa liidul on, on väga selge visioon ja Euroopa parlament, ma usun, on isegi veelgi jõulisem oma seisukohtades, aga noh, eks praktikas loomulikult see rahvusvaheliste lepetega ühinemine valdavalt ikkagi kuulub liikmesriikide pädevusse. Võib-olla ainsaks erandiks ongi siin Iraani tuumalepe, kus ka Euroopa liit on ühe osapoolena laua taga. Raporti lõpphääletus on kolmapäeval. Arvestades, et hääletus välisasjade komisjonis oli suhteliselt suure ülekaaluga raporti poolt, siis ma usun, et, et ka saalis leiab see raport toetust et on teada, et mõned poliitilised jõud, vasakpoolsed ka paremäärmuslased, aga samuti rohelised on võrdlemisi skeptilised ja eks sealt võib oodata ka vastuhääli.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament arutab relvastuskontrolli ja desarmeerimisega seotud väljakutseid. Viimastel aastatel on mitmed Euroopa julgeolekut silmas pidanud relvastuslepped oma kehtivuse kaotanud, ütleb asjakohase raporti koostanud Eesti eurosaadik Sven Mikser.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRingkonnakohus lubas otsuse teha neljandaks novembriks, aga millest siis täna räägiti? Ilmselt kõige olulisem on see, kuidas tegutses kaitsepolitsei matkija Suvorovile kaks pudeliku onjakit ja kinkekaarti viinu matki ja meelitas abilinnapead korduvalt kaste. Joo, kas te olete invaliit? See on ju terviseks, aga eriasjade prokurör Margus Gross on veendunud, et maotkia liiga intensiivne ei olnud. Ma arvan seda, et praegu selle küsimuse pinnal te olete natuke kontekstis seda vestlust välja rebinud, et kohtul on olemas kõik jälitustoiminguga saadud tõendid ehk vastavad protokollid ja neid protokolle tuleb hinnata kogumis ja siis saab ka täpselt aru, milline on vestluse viis intensiivsus ja millest seal täpselt kumbki pool end väljendub. Margus Gross nimetas kohtusaalis teisi matkijaga seotud episoode. Näiteks kinkekaarte saades vaatas Suvorov paki sisse ja ütles, et see on liiast. See, et Suvorov kinkekaardid hiljem tagasi andis, Grossi ümber, ei veena. Ta ütleb, et Artjom Suvorov sai väga hästi aru, et ta aitab oma erakonnakaaslast teisest piirkonnast ja võttis konjakite ja kinkekaartide saamist asjaloomuliku osana. Suvorov ise tunnistab, et ema konjakit altkäemaksuna ei vaadanud. No ma arvan, et siis, kui kinkekaardid tulid, see oli nagu punane joon, et kogu tema tegevus oli väga nagu imelik minu jaoks, mina tegin oma tööd südamega, ma üritasin igati aidata, ma olen väga paljusid aidanud, aga tema oli noh, ikka käis väga peale. Kusjuures konjakite ümber on selles kohtuasjas päras hägu meenutame. Süüdistuse järgi sai Suvorov matki alt kaks pudelit ning Suvorov. Enese sõnul ei jäänud talle pärast kaitsepolitsei külaskäik mitte tilkagi, aga hiljem maakohtu ees avati tõendina ainult üks pudel ning süüdistaja Margus Grossi sõnul selgus kohtusaalis ka see oli poolik. Kross ütleb, et tegelikult võttis kapo abilinnapea juurest kaasa ühe konjaki ja teine jäigi kadunuks. Aga kes selle ühe poolikuks jõi? Siin jääb ilmselt sõna sõna vastu ja vaevalt kohus seda arutabki ehk kriminaalasja võtmes on oluline ikkagi matki ja intensiivsus, aga sõna-sõna vastu olukorda tuleb kohtul kaaluda teises episoodis. Nimelt süüdistab üks Tartu vanaproua Suvorovit selles, et too helistas talle ühe kordus korteri asjus, nimetas ennast Andreseks ja lubas prouat 5000 euro eest hoida. Maakohus uskus, et Suvorov on prouast usaldusväärsem. Margus Kross aga sellega ei nõustu ja usub, et kaudsed tõendid kinnitavad ikkagi Suvorovi Kellmust. Kusjuures ka siin on mängus üks oluline asitõend ehk telefon, mille Suvorov enda sõnul soetas just probleemsete linnaelanikega rääkimiseks. Ainult et kriminaalasja raames tuli välja, et ainus, kellele Suvorov seal telefonil helistas, oligi Tosama vanaproua.", "role": "user" }, { "content": "Ringkonnakohtus jäi prokuratuur endale kindlaks ning väidab, et Tartu endine abilinnapea Artjom Suvorov väärib nelja-aastast vanglakaristust. Kohtuotsust on oodata novembri alguseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo ilmselt tuleb meil natuke ühineda, sellepärast et ajalooline kogemus on ikka näidanud, et ega me üksi pänni ei suuda siin ilmas elada. Väga tore, kaua oodatud peaks minema. No ikka, kuhu siis mujale veel? Varem kindlasti pooldasin, seda, aga ei oska praegu arvata, mis paneb kahtlema. No kahtlema paneb üldse see, mis maailmas toimub. Et selles mõttes, et et kui NATO oleks rahu poolt jumala eest kiiresti aga. Aga kui nüüd NATO teeb ka selliseid kompromisse, et aeg-ajalt tuleb ikkagi sõdida, siis tekib küsimus, et osaleme ise samamoodi sõjas, aga kui Eesti ühineb, peate õigeks või valeks. Ma arvan, et Eesti on ikkagi nii väike, et tõenäoliselt, ega meie üksi ei päästa midagi. Aga aga sellegipoolest, kui Eesti ühineks, oleks nagu selle poolt, et. Ikkagi toetaks kogu aeg rahu, Eesti sai täna kutse NATOsse, mida arvate? See on minu elust väga hea. Ma arvan, et see on kuigi palju, nike annab mingit garantiid nagu julgeolekule. Eesti sai täna kutse ühineda NATOga, mida arvate? No tegelikult on see täitsa tore. Loodame, et tuleb kasuks. Ei oskagi midagi ausalt öeldes arvata, eks paistab, elu näitab, kas, sest on midagi tolku, ole midagi tolku, aga, aga ma leian, et see on välja mullikeste ajamine, põhimõtteliselt, kui kõik astuvad sinna ja lõpuks astub Venemaa sinna ja lõpuks, kelle eest me ennast kaitseme ja mis selle asja mõte siis üldse on, aga noh, inimestel on tööd vaja ja ju võib-olla on kasu kellelgi.", "role": "user" }, { "content": "Tänavaarvamused NATO ühinemiskutse kohta - korjas Marko Kiisa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõepoolest, siin näeb kõik sedasi välja, nagu käiks tavaline elu. Aga hetk tagasi just saabusin ma donetski oblasti valitsuse pressikonverentsil, ka see on hoone, mis oblasti valitsusele kuulus ja mis on separatistide hõivatud ja kus siis peeti niinimetatud donetski vabariigi valitsuse istungit ja kummaline oli see, et inimesed, kes viisid selle läbi ei tahtnud ajakirjanikele öelda, mis on nende nimed, kes nad on, kust nad on tulnud. Nad ainult ütlesid, et nad on rahva esindajad ja nende sõnum oli selline, et, et põhimõtteliselt ikkagi tuleb viia läbi siin referendum ja mitte hiljem kui 11. mail. Mis võiks olla referendumi küsimused? Nad veel ei öelnud, nad ütlesid, et juristid sellega töötavad küsimusele, et kas Donetski vabariik näeks ka mingit võimalust näiteks eksisteerida Ukraina koosseisus? Sellele küsimusele oli vastus selline, et me ei saa veel vastata, kuna me ei ole referendumi küsimusi veel koostanud ja kõik ikkagi lõhnas selle järele, et üritatakse järgida sedasama skeemi, mis oli Krimmis, et kõigepealt siis kuulutatakse välja vabariik ja siis see vabariik ühineb Venemaaga. Juttu oli ka sellest, et need separatistid, kes annavad kella üheksaks hommikul relvad ära, et neid ei karistatav panda vangi, kas sa sellest tead midagi? Paaritunnise kogemuse järgi on minul jäänud mulje, et separatistid, kes siin ikkagi tunnevad ennast väga kindlalt, ei võta seda ähvardust kuidagi tõsiselt, mul on jäänud selline mulje, võib-olla ma eksin, et tegelikult Kiiev ei ole seda terrorismivastast tõrjet siin eriti edukalt läbi viinud ja ütleme, et ka siin kohalikud inimesed ütlevad, et iseenesest see ei ole nagu normaalne ja tore, mis toimub oblastivalitsuse ees, et see näeb välja natukene nagu maidan, aga et iseenesest tegelikult enamus donetski inimestest on siiski venemeelsed. Ja arvata on, et kui siin viiakse läbi mingi referendum, siis täpselt samamoodi nagu nagu Krimmis võibki olla, et enamus ongi Venemaaga ühinemise poolt. Aga just hetk tagasi nägi meie võttegruppi üks mees, kes ütles, et mis asja te siin filmite, me juba mõtlesime, et noh, kui tal on midagi hinge peal, öelgu siis ära, siis tuli välja tegemist on ukrainlasega, kes on tõsiselt tige, et tema on siia nagu lõksu jäänud ja vihaselt küsis meie käest, nagu meie peaks oskama sellele vastata, et kus siis nüüd on selle minu riigi armee, kes tuleks ja kaitseks mind, et ega seda armeed siin näha küll ei ole. Aga kus see armee on, kas sa oled mõne teise inimese käest ka küsinud, sellepärast et? Mina olen aru saanud, mina olen aru saanud, et tegelikult teataval määral mingi konflikt oli Slavjanskis me üritame sinna ka jõuda, aga et ega, ega tegelikult ei jõudnud ikkagi Ukraina armee sinna linna sisse ja põhimõtteliselt ei ole suudetud nagu midagi olulist tagasi võtta separatistide käest, pigem on tegemist hoopis vastupidiste protsessidega. Väiksemates kohtades on aina uusi ja uusi kohti läinud separatistide kätte ja me läheme nüüd justkui donetski lähedale, kus on välja tulnud kaevurid, kes täpselt samamoodi ajendatuna nendest terrorismivastastest operatsioonidest on tulnud avaldama toetust hoopis donetski vabariigile ja just olemegi sinna teele, et vaadata, kui suur see meeleavaldus on.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainas Donetskis kuulutati välja erirežiim. Kohapeal viibiv AK toimetaja Astrid Kannel kommenteeris olukorda Mall Mälbergile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTehes nüüd kiire ülevaate sellest, kuidas on torm meil käitunud Eesti vabariigis tervikuna siis statistilised andmed on lühidalt sellised, et päästeteenistused üle Eesti on saanud üle 70 väljakutse, nüüd tormikahjustuste. Peamiselt on probleemiks olnud teedele kukkunud puud ning on tekkinud siis liiklussulud ja ja seetõttu on päästeteenistus pidanud väga palju nendes kohtades väljas käima. Et kõige rohkem väljakutseid on olnud Pärnu linnas, maakonnas, Raplamaal Tartus ja Viljandis ja Tartus ja Viljandis võib tuua ka veel näiteks, et on kahel majal tuul viinud ära katused Pärnus, kus ühele autole peale puu ja Tartu tõstis tuul teise kohta bussipaviljoni. Et seni õnneks teateid tulnud veel Harjumaal Tallinnast, Ida-Viru ja Lääne-Virumaalt. Et see on nagu, nagu niisugune väga kiire ja lühida lühidane ülevaade sellest, mis meil Eesti vabariigis tervikuna juhtunud on.", "role": "user" }, { "content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 6.00.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nFermi energia juhatuse liikme Kalev Kallemetsa sõnul on moodultuumajaama rajamise protsess veel väga algusjärgus ja enne tosina aasta möödumist Eestisse tuumajaama ei kerki. Eestisse sobivaks peab fermi energia Kanadas ja USA-s arendamisel olevaid väikemoodul reaktoreid, mille ehitusmaksumus on umbes 900 miljonit eurot. Eeldatavalt loamenetluse erinevad väikemootorreaktorid läbivad aastaks 2022 23 24 peale mida järgneb nende rajamine ehitamine eeldatavalt aastaks 2026 27 28 erinevate rektori arendajate poolt alles siis juhul, kui Eestis on selleks võimekus, regulatsioon olemas peale seda, kui nad on valmis ehitatud ja on selles võimalik veenduda, et nad toimivad. Alles siis me teostaks lõpliku tehnoloogia valiku ja esitaks ehitusloa taotluse Eestis. Balti elektrivajadusest umbes kümnendiku katva tuumajaama rajamisest Kundasse huvitava Viru-Nigula vallavanem Einar Valbaum ütles, et mõttekas on olla avatud arendustele, mis võivad Eesti arengule kasuks olla. Me oleme kõigi, on see tuumajaam, on see muu, ehitus, on see muu tehas, mis tuleb, me oleme kõigi jaoks avatud, sest et kui me oleksime ennast kapseldanud, siis me Eesti ei areneks ja paljud kardavad sellist mõtet. Oi, miks minu aia taha, aga kõigepealt peab rääkima, kõigepealt peab suhtlema ja lõpus tuleb välja, kas seda tuleb või ei tule, sest et ega tuumajaama Eesti riik ei ole ju teinud ühtegi otsust. Eesti valitsus pole teinud selle kohta ühtegi otsust ja meie enam edasi kaugemale minna ei saanud me lihtsalt räägimegi. Aga kui riigis tuleb otsus, siis hakkame asjadega konkreetses minema. Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ennustas, et tänapäevase tuumajaama asukoha valikust olulisemaks võib kujuneda tuumajaama tööst tekkivate jäätmete edasise saatuse teema. Kui inimestega minna suhtlema, siis on ju normaalne, et küsitakse, et mis nendest tootmisjääkidest saab siis sellele küsimusele me tõepoolest mingit väga selget vastust ei saanud. Ma kardan, et Eestis on lihtsam leida paik, kuhu ehitada kas siis väiksem või suurem tuumajaam. Ilmselt on palju keerulisem pidada läbirääkimisi selle paiga üle, kuhu need jäätmed siis lõpuks maha maetud saab. Fermi energia juhatuse liikme Kalev Kallemetsa sõnul on Eestis lisaks Viru-Nigula vallale tuumajaama vastu huvi üles näidanud veel kaks omavalitsust, kuid nende nimesid ei olnud arendaja esialgu valmis nimetama. Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eestisse tuumajaama rajada sooviv Fermi Energia on üheks võimalikuks jaama asukohaks valinud Kunda linna. Kohtumisel Lääne-Virumaa omavalitsusjuhtidega jäi kõlama arvamus, et tuumajaama asukohast tulisemaks võib kujuneda vaidlus selle üle, kuhu hakatakse tuumajäätmeid ladestama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa rekonstruktsiooni ja arengupank EBR otsustas porto Franco rahastamise kriminaalasja tõttu loobuda projekti toetamisest. Pank pidi arenduse laenama 63 miljonit eurot. Tõenäoliselt jääb projekt ilma ka Luminori 39-st miljonist eurost, kuid selle kohta veel ametlik kinnitus puudub, märkis Delfi. Ärileht. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et temale teadaolevalt pole linnavalitsuse liikmed ega ametnikud altkäemaksuskandaaliga seotud. Linnapea tunnistas, et kaitsepolitsei tegi läbiotsimise ka linnavalitsuse ruumides. On toimunud läbiotsimine, sealhulgas ka linnapea kabinetis, aga ka abilinnapea Eha Võrgu kabinetis olid välja võetud dokumendid sealhulgas ka digitaalset, on ka küsitletud erinevad ametnikud, ütlusi andsid ka linnapea ja ka abilinnapea, nii nagu meile on kinnitatud kaitsepolitseiameti poolt linnaametnike suhtes sealhulgas ka poliitiliste ametnike suhtes, kahtlusi ei ole, ei ole ka pretensioone. Vähemalt eilse päeva seisuga. Samas kogutakse informatsiooni ja meie siis enda poolt püüame teha koostööd kaitsepolitseiametiga kõik informatsioon, mis oli üle antud vabatahtlikult. Me oleme antud protsessis tunnistajatena üle kuulatud. Kõlvart ütles, et linnavalitsus algatas ka sisekontrolli porto Francoga seotud asjaolude uurimiseks. Samuti võib linnavalitsus uuesti üle vaadata porto Francoga sõlmitud servituudi leppe. Kui leppetingimusi on rikutud, saab linnavalitsus arendajale määrata suured trahvid. Servituudi seadmine iseenesest ei ole mingi erakordne tegevus, sealhulgas ka vastassuunas, linn enda huvides seab servituudi ka erakruntidele vajadusel ja just transpordi vajadused on kõigil levinud ka sel juhul on tegevust tegelikult ju transpordimaaga. Nüüd mis puudutab tingimusi, siis noh, see esimene ringkond tehtud enne seda, kui see jõudis linnavalitsuse laua peale, oli antud sellele päris mitu hinnanguid. Aga no nende siis uudiste ja protsesside valguses. Me arvame, et on vajalik seda ringi veel üks kord teha, mis on selle ringi tulemused? Ma saan loodetavasti juba järgmisel nädalal teile öelda.", "role": "user" }, { "content": "Kaitsepolitsei tegi läbiotsimisi ka Tallinna linnavalitsuse ruumides. Tunnistusi andsid ka linnapea ja abilinnapea. Keegi linnavalitsuse liikmetest ega ametnikest kahtlustuse all pole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige kõrgemate näitajatega on Hiiumaa, seal on pisut üle 90 protsendi, Saaremaa on seal 86 protsenti. Ja siis juba on Lääne-Virul seal 80 protsenti Tartus ligi 80 protsenti. Ehk et need on nagu kõrgemate näitajatega. Pisut sellised vähem on on Lõuna-Eesti, Võru, Valga, Pärnuga ja Põlva, et seal on see 70 ümber, see erinevus on, on olemas. Kui vaadata nüüd ka neid nakatumisnäitajaid, siis need üsna hästi korreleeruvad ka sellega, et kust rohkem nagu nakatumisjuhtumeid tuleb, ütleme, et seal, kus on kõrgem antikehade tase, elanik täiskasvanud elanikkonna hulgas, selles mõttes seal neid haigusjuhtumeid tuleb ka vähem. Eile tuli uudis, et Narva haiglas pandi koroonaosakond kinni kuna lihtsalt haigeid ei ole. Et ja Ida-Viru nakatumisnäitajad on praegu Eestis kõige madalamad. Ilmselt see peegeldab seda möödunud teist lainet, kus koroona viiruse näitajad olid seal väga kõrged, et inimesed on selle haiguse suuresti läbi põdenud. Nii ta on, et kui ma vaatan nüüd nende inimeste osakaalu Ida-Virumaal, kes antikehi omavad, et siis see praegu meie uuringus on, on selle keskmise lähedane, ehk et 76 protsenti, aga me teame, et vaktsineerimise näitaja on neil kõige madalam Eestis ja, ja kõik see ülejäänud tuleb siis läbipõdemise tagajärjel ilmselt ja, ja tõepoolest, me nagu oma seireuuringutega ka pidevalt nägime, et, et just nimelt Ida-Virumaa on kogu aeg nakatumisnäitajate poolest noh, ütleme kõige esimeste hulgas jah, pikka aega oli nii, et see on see peegeldus ja ja noh, iseenesest ei ole ju sellest ju midagi noh, nii-öelda vahet, et kas sa saad selle immuunsuse läbipõdemise tagajärjel või, või siis ka vaktsineerimise tagajärjel lihtsalt vaktsineerimise tagajärjel, mõnel on see kiirem. Ja teine asi ka ikkagi ohutum selles osas, et ega läbipõdemise puhul me ju kunagi ei tea, et kui kergesti see läbipõdemine läheb, aga see situatsioon on jah, selline, et seal ilmselt läbipõdemise tagajärjel on enamik saanud oma antikehad või, või pooleks vähemasti.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu värsked tulemused näitavad, et koroonaviirusega on nakatunud ligi üks protsent Eesti täisealistest elanikest. Samas on koroonaviirusevastased antikehad tekkinud kas vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise teel ligi 77 protsendil täisealistest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäänemaailm valmistub pikaajaliseks vastasseisuks Hiinaga, see on järeldus, mille saab teha NATO ja Euroopa Liidu viimaste päevade sõnumitest. Eile õhtul lõppenud NATO välisministrite kohtumisel rääkisid liitlased Hiinast ka koos Austraalia, Jaapani, Uus-Meremaa ja Lõuna-Korea ametikaaslastega. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pärast kohtumist, et Hiina tõus nihutab põhimõtteliselt globaalset jõudude tasakaalu. Ta karmistab võistlust majandusliku ja tehnoloogilise ülemvõimu saavutamiseks, mitmekordistab avatud ühiskonnale ja isikuvabadustele avalduvaid ohte ning suurendab survet meie väärtustele ja elulaadile, sõnas Stoltenberg. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul saab Hiinas pikemas perspektiivis üks NATO keskseid teemasid. Fineerinud Hiinat nii-öelda ohuna otseselt nagu, nagu on ohuna Venemaa agressiivset tegevust NATO määratlenud kuid ma usun, et kindlasti NATO liikmesriigid jälgivad ülipingsalt seda, et Hiina mõju kasvab ja ka nii-öelda agressiivne välispoliitiline käekiri suureneb. Ja Hiina osakaal, sealhulgas ka sõjalise jõu osakaal kogu planeedil on kasvutrendis ja, ja seda tuleb silmas pidada, et poliitiline mõju kasv ja sealhulgas ka võimed seda poliitilist mõju maksma panna. Autoritaarse riigisüsteemi poolt on kindlasti asjaolu, mida NATO kui demokraatlike riikide ja, ja oma ennekõike kollektiivkaitset silmas pidav riikide ühendus peab arvesse võtma. Täna käis uue Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhteid puudutava kava välja ka Euroopa komisjon. Komisjoni avaldatud globaalse agenda muutmise ettepanekus öeldakse, et Hiina on meile majanduslik konkurent ja süsteemne rivaal. Kuivõrd Euroopa Liit loodab suhete normaliseerumisele USAga president Joe Bideni ametiajal, siis soovitakse koos kaitsta ühiseid huvisid ja väärtuseid. Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeda sõnul peab Euroopa selleks mõistma ka ameeriklaste muresid. Võimaluste aken suhete normaliseerimiseks ja siis usalduse ka oluliseks tõstmiseks Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhetes muidugi on, on praegu väga hea, ehk see võimaluse aken siin lähematel kuudel on, ma pakun täiesti lahti. Aga jah, see hõlmab muidugi ka seda, et Euroopa liit näiteks peab suhtuma mõistvalt ja, ja ka nii-öelda kaasa töötavalt nendesse teemadesse, mis ka Ameerika Ühendriikidele ka uue administratsiooni ajal on väga olulised ja kindlasti see Hiina teema alates majandusest lõpetades julgeolekuga või vastupidi, on seal ikkagi ka tipus, nii et selles osas Euroopa Liit peab ikkagi suutma ka ise oma Hiina poliitikat palju paremini ühtlustada, seesmiselt sest on selge, et ka Ühendriik, ega nii-öelda Hiina teemadel asju tuleb ajama kogu aeg ja järjest tihemini. Uue koostöömärgiks soovib Euroopa Liit järgmisel aastal korraldada USA-ga tippkohtumise. Samuti on õhus võimalus, et ka NATOs toimub tuleval aastal mitu tipptasemel kohtumist lääne liidrite vahel. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Eilse NATO välisministrite kohtumise järel ütles välisminister Urmas Reinsalu, et pikas perspektiivis saab Hiinast NATO üks keskseid teemasid. Täna Euroopa Komisjoni poolt välja käidud Euroopa Liidu ja USA uute suhete dokumendis nimetatakse Hiinat konkurendiks ja rivaaliks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKollektiivlepingu alusel tõuseb arstide miinimumtunnitasu tuleval aastal ühe euro võrra üheksa euroni, õdedel 50 sendi võrra viie euroni ning hooldajatel 40 sendi võrra kolme euroni. Ülejärgmisel aastal kerkib arsti miinimumtasu 10 euroni tunnis, õel viie euro ja 50 sendini ning hooldajal kolme euro ja 30 sendi ni tunnis. Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ütles, et haigekassa tervishoiuteenuste eelarve maht kasvab tuleval aastal umbes 50 miljoni euro võrra ja otseselt palgatõusuks läheb sellest umbes pool. Meil on nüüd ikkagi kaheks aastaks saavutatud töörahu igaks juhuks, et järgmiseks aastaks keskmise perspektiivis meil, haigekassa finantstugevus on tagatud, et ei pea kartma, et meil mingisugused kohustused või lepingud rahastamata jääksid. Arstide liidu esindaja Andres Kork ütles, et liit on saavutatud kokkuleppega rahul. Ma arvan, et kõige olulisem on ikkagi see, et praegu läks sõnum step y step kaks aastat olukord paraneb ja see sõnum ehk on selline, mis hoiab noori vähemalt osa neist ära minemast Eestist, mis on tegelikult praeguses situatsioonis kõige tähtsam, sest me teame, kui harva võib näha noort arsti või noort õde. Aga neid oleks väga vaja. Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et kokkuleppe taga on väga suuri kompromisse. Milliseks kujunevad läbirääkimised, sõltub ikkagi väga palju töövõtjate üldisest hoiakust, et tänu ja tunnustus, ka läbirääkimised ja kokkuleppe võimalikud saavutamise kohad olid hästi tihedad, aga tegelikult on selle tänase kokkuleppe taga väga, väga suuri kompromisse ja selleks on pidanud väga paljud inimesed tegema väga suuri jõupingutusi. Tegu on suurima ulatusega kollektiivlepinguga Eestis, sest see hõlmab ligikaudu kahtekümmet tuhandet tervishoiualatöötajat. Lepingus on eraldi punktina ka kirja pandud, et töörühmad töötavad välja töökoormuse hindamist võimaldavad personalistandardid eriarsti abis ja pooled teevad sotsiaalministrile ühisettepaneku kehtestada need ministri määrusega. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et vastavaid arutelusid on peetud juba eelmisest aastast ja kokkuleppele loodetakse jõuda lähikuude jooksul. Nii-öelda ajaliselt töökoormuse piirangud on olemas töölepingu seaduses aga meie need koormusstandardid peaksid siis reguleerima tööintensiivsust ehk kõige lihtsamalt öeldes. Kui paljude patsientidega statsionaarse korraga peaks arst õde hooldaja tegelema ja ambulatoorses osas kui palju patsiente ta näiteks tunnis või või oma tööpäeva jooksul vastu võtab.", "role": "user" }, { "content": "Tervishoiutöötajate ametiühingud ning haiglate liit ja kiirabi liit sõlmisid üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2015-2016.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimastel andmetel on Eesti töötukassas registreeritud üle 64000 töötu. Töötuse kasv pole oluliselt pidurdunud, vähenenud on vaid registreeritud töötute ja tegelikult tööta olevate inimeste arvu vahe, tõdes sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Õie Jõgiste. Trend jätkub samalaadselt nii nagu ta sellel aastal on, et nädala jooksul võetakse töötuna arvele keskmiselt veidi üle 2000 inimese ja eileõhtuse seisuga oli töötuna arvel siis 64397 inimest. Et kui siin paar nädalat tagasi oli uute töötute arvu vähenemine, siis viimased kaks nädalat on jälle jätkunud samas tempos. Registreeritud töötuse osakaal tööjõust on praegu 9,8 protsenti. Tööjõu uuringu andmetel esimeses kvartalis oli 11,4, nii et registreeritud töötuse ja uuringu järgi tehtud töötuse määrad lähenevad üksteisele. Vabu töökohti on praegu töötukassa kaudu saadaval üle 1200 kõige enam vajatakse müüjaid, demonstraatoreid, aga ka näiteks müügikonsultant ja iluteenindajaid. 30-le arvutitehnikule on tööd pakkuda Slovakkia se kõik vabad töökohad ei täitu ka praegu väga kiiresti. Võib ka raamatupidaja koht olla kauem kui kaks nädalat vaba sellepärast et sobivaid kandidaate ei leita. Samamoodi on probleeme müügijuhtide ja muude juhtide leidmisega. Oskustöölised ja muude selliste ametioskustega inimesed saavad tööle kiiremini. Tööinspektsioonile on juba mõnda aega palju tegemist olnud kollektiivsete koondamiste sundpuhkust ja muude taoliste küsimustega. Vastavate taotluste arv hakkas suurenema juba enne aastavahetuse ning püsis kõrgena kuni märtsikuuni. Praegu on taotlusi vähem, kuid ei maksa arvata, et ka tegelik olukord parem on, arvab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. Siin võib muidugi olla erinevaid põhjusi, miks need arvud vähenevad, ilmselt üks väga oluline põhjus on selles, et, et tulemas on uus töölepinguseadus ja teatavasti muudab see mõnevõrra võimalusi töölepingute lõpetamiseks. Nii et olukord muidugi arvata, et ta nüüd tööandjate juures palju paremaks on muutunud. Võib-olla ei ole päris õige.", "role": "user" }, { "content": "Olukorrast töötuse kasvuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜks pluss üks mudeli järgi sai keskpäevaks Narva haiglas süstitud umbes kümmekond paari. Ootused olid ehk suuremad, kuid esimese päeva alguseks pole see Narva haigla ülemõe Natalja Metelitsa hinnangul sugugi halb tulemus. Mulle see süsteem meeldib, loodan, et see tõstab nõudlust ja huvi vaktsineerimise vastu Ida-Virumaa elanike seas. Mina laiendaksi süsteemi lausa üks pluss kaheni ehk üks eakas ja kaks sugulast, et huvi veelgi kasvatab. 32 aastane Vladislav tuli vaktsineerimisele koos oma eaka vanaemaga, keda polnudki vaja pikalt veenda. Minu onu, tema poeg paranes just koroona, st ta jutustas haiglas toimunud õudustest ja see mängis rolli. Lihtsalt võtsin vanaema kaasa ja tõin siia. Veenmiseks pole enam aega. Narva haigla vaktsineerimiskeskuses on tänaseks ja homseks kõik süstimisajad välja broneeritud. Üks pluss üks paare võetakse vastu väljaspool nimekirja. Nende jaoks on vaktsiini piisavalt, jätkab Narva elanik Vladislav. Minu vanustele inimestele on see ainus võimalus end vaktsineerida. Kes teab, millal vanusegrupp 30 pluss löögile pääseb kõigi eelduste kohaselt ehk alles tuleval aastal. Tahaks aga võimalikult kiiresti. Oleksin nõus kasvõi AstraZenecaga süstima. 300 vaktsineeritava sekka õnnestus pääseda umbes paarikümnel inimesel 50 pluss vanusegrupist, kuigi digiregistratuuris saavad nad end süstimisele kirja panna alles esmaspäevast, selgitab haigla ülemõde Natalja Metelitsa. Vaktsineerime kõiki, kes jõudis end kirja panna, digiregistratuur küll ei võimalda, kuid tegemist on inimestega, kes otse haiglasse helistasid. Me ei hakanud neid tagasi saatma. Ei usu, et paarist päevast mingi probleem tekib. Järgmine suurem vaktsineerimine, kuhu pääseb ka alates 50.-st eluaastast, algab Narva haiglas eeloleval kolmapäeval. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva haiglas vaktsineeritakse täna veel põhiliselt eakaid ja riskirühma inimesi, kuid nende kõrval ka nooremaid, kes oma eaka sugulase vaktsineerimisele tõid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseväe peaarst kolonel Leinant Argo Lusti ütleb, et kuigi üksikuid nakatunud leiab kõigis väeosades, seisab suurema väljakutse ees praegu esimene jalaväebrigaad. Tapa jõhvi on kolded ja kuna jõhvil on see linnak väga tihe asustusega ja piiratud territooriumiga, siis näiteks jõhvi Covid positiivsed on Tapale toodud, kuhu siis oleks ära isoleeritud kõik need esimese brigaadi positiivsed ajateenijad. Selle tarbeks, et tapal kaitseväelasi hajutada, kasutatakse ka sealsele välialale üles pandud ajutist majutust. Samal ajal saab kaitsevägi valmis kohti, kuhu haigestunud ajateenijaid üle Eesti kokku koguda. Seda juhuks, kui mõni väeüksus neid enam ise isoleerida ei jõua. Selleks on meil siis taastusravikeskus Seli juures või vaatame ka praegu hetkel tühjana seisvat, osaliselt remondis olevat Paldiski linnakut selles fookuses. Seli taastusravikeskus saab ilmselt juba täna käsu end Covid haigete vastuvõtuks valmis panna. Paldiski linnaku osas on kokku kutsutud praegu planeerimisgrupp, mis tänasest on alustanud siis ennetavaid tegevusi, kuidas seda Paldiski linnakut ja mis mahus üldsegi kasutusele saaks võtta. Targo Lusti selgitab, et taastusravikeskusesse viidaks need patsiendid, kes ööpäevaringselt jälgimist ega ravi ei vaja. Küll, aga see, kes muidu oleks suunatud võib-olla koju selliste patsientide puhuselt. Kaitsevägi ongi ajateenija kodu, saame selit rakendada. Lusti ütleb, et kaitseväes pannakse karantiini need, kellel on haigussümptomid ja neid, kes on andnud positiivse koroona testi. Näiteks kui jalaväejaost keegi haigestub, jääb tema väljaõppest kõrvale. Ülejäänud loetaksegi lähikontaktseks ja nemad jätkavad siis oma allüksusega omakeskis seda nii-öelda väljaõpet ja nüüd selle jao või rühma puu vaadatakse seda, et nad ei puutuks ülejäänud allüksustega kokku. No see on nii, kasarmu liikumiste osas tehakse seal mingid skeemid, kes missugust sansõlme seal kasutab, kus koridorist liigutakse või mis aegadel söömas käiakse. Targo Lusti ütleb, et üldiselt on kaitseväes olulised need samad meetmed, mis igal pool mujalgi. Distantsi hoidmine, kätepesu ja maskid. Kõik need kohad, kus on lähikontakt vältimatu, see on siis eelkõige tõesti klassid, see on koridori on maski kandmine, kohuslik, kust need paratamatult tuleb mask eest ära, on tõesti nii-öelda treeningud või ka toitlustusasutused on ka mask eest ära. Äsja tegid paljud ajateenijad läbi kümnete kilomeetrite pikkuse seesanti rännaku ja teenisid välja nooremseesanti auastme. Tavaliselt järgneb sellele lühike puhkus. Targo Lusti ütleb, et kuni novembri lõpuni ajateenija koju ei pääse. Ehkki ühtegi vekslit lusti välja andma ei hakka, loodab ta, et detsembris õnnestub ajateenijad ka linnaloale lubada. Täna hommikusel juhataja koosolekul just väeosa ülemad saidki selle kohased suunised, et hakaku aga välja töötama neid plaane, neid kavasid, kuidas ja kes puhkusele või linnaloale liikuma hakkab, tegevväelased ju liiguvad edasi-tagasi oma kodu ja teenistuskoha vahe, et küllap mingil hetkel ka nii-öelda ajateenijate liikumisrutiin taastub selliseks, nagu ta oli siin enne selle teise laine algust. Esimese jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus ütleb, et kaitseväes tegeletakse palju ka sellega, et ajateenijad saaks omastega sidet hoida. Me oleme loonud neile võimalused, kus nad saavad käia, kas siis sõdurikodus mängida lauatennis, olla raamatukogus ja tegelikult olla internetis ja tegeleda kõikide nende asjadega, millega noored igapäevaselt tegelevad. Pluss Me ei ole mitte kuidagi takistanud noortel meestel suhtlemist oma lähedastega, vaid pigem tahame, et noored annaksid endast teada ja räägiksid, mis nendega täpselt toimub.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväes on positiivse koroonatesti andnud 125 inimest. Kaitseväe peaarsti kolonelleitnant Targo Lusti sõnul kaalub kaitsevägi nakatunud ajateenijate koondamist Seli taastusravikeskusesse ja Paldiski sõjaväelinnakusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee pole ainus kord, kui võiduparaad peetakse Moskvas 24. juunil. Samal päeval toimus ka esimene võiduparaad 1945. aastal mis jäi küll tükiks ajaks viimaseks. Võib olla seetõttu, et Stalin ei soovinud aidata kaasa marssalite populaarsuse kasvule. Särasid ju esimesel paraadil Rokosovski ja Žukov. Oli kaalumisel ka variant, et paraadi võtab vastu Stalin isiklikult, aga kuna seda tuli teha ratsa hobuse seljas ja Stalin polnud ka nooruses eriline ratsutaja olnud, ei riskinud 66 aastane juht mõne võimaliku piinliku momendiga. Stalin lehvitas tribüünilt ning leidis, et aitab küll ja edaspidi pole seda vaja. Vähe sellest, 1947. aasta lõpus muudeti ära seadus, millega võidupäev, üheksas mai oli kuulutatud pühaks ja töövabaks päevaks. Nüüd oli ta tavaline argipäev. Uuesti kerkis riigipüha ja paraadi teema üles, kui hakkas lähenema võidu 20. aastapäev. Brežnevile meeldisid pidulikud üritused. Nõukogude Liidu ülemnõukogu presiidium võttis aprillis 1965 vastu seaduse, millega üheksas mai muudeti taas töövabaks päevaks ja esimest korda pärast 1940 viiendat aastat toimus ka Moskvas punasel väljakul sõjaväeparaad mis muutus nüüd iga-aastaseks. Auk tekkis küll sisse 90.-te aastate algul, kui 1991. aastal loobuti paraadi t keerulise sisepoliitilise olukorra tõttu ja ka edasi mõne aasta jooksul neid ei korraldatud, aga siis tuli taas aastapäev, 50 aastat võidust ja traditsioon elustus. Eelmisel aastal peeti võidupüha puhul sõjaväeparaade peale Moskva veel 27. Venemaa linnas ja sõjaväe tsiviilparaad. Enam kui 50. linnas.", "role": "user" }, { "content": "Moskvas toimub täna võiduparaad, mis 9. mail koroonaepideemia tõttu pidamata jäi. Tähistatakse Suure Isamaasõja võidu 75. aastapäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase nädalaga on arvele tulnud üle 2000 uue töötu mai, viimasel nädalal jäi see näitaja 1400 ringi. Kui vaadata eriolukorra aega tervikuna, siis on töötuks registreerimine veidi aeglustunud, ütleb töötukassa analüüsi osakonna juhataja Margit Paulus. Aprillis oli siis töötu registreerimine veelgi aktiivsem, et siis oli aprilli esimesel nädalal näiteks üle 4000 inimese lisandus. Nii et võrreldes siis sellise eriolukorra algusaegadega või nädalatega on on siis registreerimisaktiivsus vähenenud aeglustunud, kuid nii-öelda tavapärase ajaga võrreldes on ikkagi veidi kõrgem. Alates maist sai hakata taotlema uut töötasu hüvitist, mille jaoks riik andis töötukassale 250 miljonit eurot. Selle rahaga on siiani välja tuldud. Sellel nädalal on siis töötasu hüvitise avalduse esitanud juba üle 6000 asutuse ja taodelnud seda siis ligi 68000 töötaja eest ja nende avalduste läbivaatamine siis hetkel käib, aga et tänase seisuga on siis makstud juba hüvitist ligi 148 miljoni euro eest, siis kokku terve perioodi peale ja kogu arv alates eriolukorra alguses ongi siis ligi 132000 töötajat ja ligi 17000 asutust. Jah, et kogu kulukursis ka maksukuluga, et, et ulatub sinna 200 miljonini. Hetkel. Kollektiivsetest koondamistest on sel nädalal teatanud seitse asutust. Ja kokku siis puudutab see 400 kahtekümmet kahte töötajat, et ongi siis olnud sellised suuremad koondamisteavitused, et on siis Tallink meid teavitanud aktsiases Hansalinn siis 190 töötajat ja hotell hotellide poole pealt siis 107 inimest. Aga on ka siis mõned töötleva tööstuse ettevõtted, et seal on siis töötajate arvud võrreldes Tallinki ka väiksemad 20 30 40 inimest ettevõtte kohta ja on ka siis üks ehituse tegevusala ettevõte ja üks veondus ja laonduse valdkonna ettevõte. Üle 50 protsendi registreeritud töötutest on Harjumaal ja Tallinnas. Töötute arv on võrreldes eriolukorra lõpuga tänaseks kasvanud 2,7 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Töötuna on praegu arvel 50 918 inimest. Töötasu hüvitise taotluse esitas möödunud kuul riigile üle 6000 asutuse. Kollektiivsetest koondamistest on sel nädalal teatanud seitse asutust, neist kõige enam koondab Tallink.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie suurkogu võiks toimuda siis hiljemalt 13. juunil ja vormiks võiks kujuneda siis hübriidsuurkogu, see tähendab seda, et oleks e-suurkogu, ehk meil oleks e-valimiste võimalus ja siis oleks ka piirkondadesse pandud jaoskonnad üles, kus on võimalik siis tulla füüsiliselt kohale ja siis paberkandjal hääletada sadu ja tuhandeid inimesi ei tohi ühte ruumi tulla, et hajutada inimesi. Aga teine pool on ka see, et kaasata rohkem liikmeid. Isamaa erakonna sees on praegu niisugune väga aktiivne intensiivne debatt, kuidas erakond peaks ka edaspidi toimima ja kuidas saaks paremini ja parempoolsed oma mõtetega välja tulnud ja ja siis on ka Heli-Valdo Seedri toetajaid ja ma arvan, et mõistlik oleks, et see suurkogu toimuks võimalikult varakult, sest me teame, et sügisel on tulemas kohalikud omavalitsuse valimised. Et selleks ajaks oleks meil ka selgus majas, et kes on uus juhtkond, et mitte ei oleks sedapidi, et poolvägisi siis pikendatakse volitusi lihtsalt Isamaa erakond ise on nagu Eestis olnud ID-kaardi ja e-lahenduste nii-öelda käimalükkaja ja üks suuremaid toetajaid ajalooliselt. Me kõik teame, et viimase aasta jooksul on nii-öelda e-lahendusi rohkem kasutusele võetud. Aga toon näitena, et on programm, nagu valis, mida kasutavad omavalitsused, aga ka teised asutused ja hiljuti Eesti advokatuur, kus on üle 1100 liikme, korraldas ka enda sisevalimised, sealhulgas nii-öelda salajased valimised. Sedasama programmi kasutades tahan öelda seda, et ka tehniline lahendus selleks on olemas. Olete te kindlad, et teie ettepanek läheb läbi? Ei, aus vastus on, et ei ole tegelikult sugugi kindel, et meil on erakonna volikogus üle 120 liikme, aga me vähemalt oma alternatiiveelnõu esitame. Kummale poole langeb liisk, seda ma ei oska öelda, aga ma arvan, et juba tervitatav on see, et toimub selline arutelu, et kas meil peaks olema siis erakond ja e-valimised või peaks olema.", "role": "user" }, { "content": "Paari tunni pärast algab Isamaa virtuaalvolikogu, kus ühe teemana arutatakse erakonna juhtorganite volituste pikendamist aasta võrra ja suurkogu korraldamist. Isamaa liikmesühenduse Praempoolsed juhatuse liige, Paide linnapea Priit Värk ütles, et ta teeb Parempoolsete nimel volikogule ettepaneku korraldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 13. juunil nõndanimetaud hübriidvolikogu, kus erakonna liikmed saavad hääletada nii elektrooniliselt kui ka paberil oma piirkonnakeskustes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIsegi 21. sajandil mõjutab sõjapidamist ilm, see võib saada üheks teguriks Venemaa rünnakul Ukrainasse. Tavaline küsimus, kas Rasputitsa on tänavu varajane, saab hoopis uue tähenduse. Raspuutitsa tähendab kevadist soppa teedel ja tänavatel, mis muudab liikumise raskemaks. Tavaliselt on selle mõju kõige enam tunda märtsis, kui lumi hakkab sulama. Seni on aga talv olnud suures osas Ukrainast. Pehme. Sõjaväeanalüütikud arutavad, kas pehme talve jätkumine võib mõjutada rünnaku plaane. Kreml on korduvalt eitanud oma kavatsust Ukrainasse siseneda kuid Ukraina piiride lähedale on kogunenud üle 100000 vene sõjaväelase koos raskerelvade, tankide ja ballistiliste rakettidega. Sotsiaalmeediavideod näitavad sealkandis pehmet ja üleujutatud maastiku. Jaanuari lõpus toimunud Pentagoni breafingul ütles staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark mili, et kui Ukraina kõrge veetase külmub, loob see maastiku ja ratassõidukite jaoks optimaalsed tingimused manöövriteks. USA ametnikud on öelnud, et Putin mõistab, et ta peab märtsi lõpuks väed liikvele ajama. Samas Vene sõjaväelased treenivad ju aastaringselt, nii et neil on kogemusi erinevate ilmastikuoludega. Alates jaanuari lõpust on aga Valgevenesse sõitvatel raudteevagunitel märgatud pontoonsildade detaile. Ukraina põhjapiir Valgevenega hõlmab aga tuhandeid ruutkilomeetreid, raba ja sood. Palju sõltub sõjalise operatsiooni liigist ja ulatusest, mida Venemaa võib silmas pidada. Konflikti algfaasis oleksid õhu ja raketirünnakud tähtsamad kui mehhaniseeritud üksuste laine. Ilm ei oleks Venemaa täppis juhitavate tiibrakettide või ballistiliste rakettide puhul takistus, sest neil on ju koordinaadid teada nii ütleb randkorporatiiv vanempoliitika teadur Dara Massikot. Samas ründelennukid vajaksid selget taevast. Madalad pilved takistavad ka satelliitluuret. Tihe pilvkate ja sombune udune ilm võimaldaks venelastel suunata jälle vägesid maa peal, ilma et neid ülevalt tuvastataks. Kui Kreml otsustab rünnata, oleks optimaalne halb ilm, millele järgneb operatsioonide ajal selge taevas. Muidugi pole ilmastikuolud Kremli jaoks ainsad ega ka peamised kaalutlused. Tõenäoliselt saab määravaks ikkagi läbirääkimiste edenemine Venemaa nõudmiste üle.", "role": "user" }, { "content": "Eksperdid spekuleerivad Venemaa järgmise sammu üle Ukrainas. Muuhulgas soovitatakse silm peal hoida ilmateadetel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEks peamine põhjus on on see, et, et veel põhjalikult mõeldes selle üle, et ma olen siiski olnud 11 ja pool aastat järjest Eesti valitsustes, sealhulgas viimased üheksa ja pool välisministrina, siis ma leidsin, et siiski on aeg teha muudatus, et see aeg on olnud päris pikk. No Eesti poliitilises elus pole nädala ajaga umbes midagi muutunud ja, ja te pidasite väga tähtsaks, et te siin olete ja ajate Eesti välispoliitikat? Jah, aga ega europarlamendi saadik ei kao ju Eestist kuhugi ära, et selles osas ma ei kavatse ka Eestist kuhugi ära kaduda. Mida te näete europarlamendis ennekõike, mis küsimustega te tegelema hakkate? No kõige esmasena kindlasti need teemad, millega ma olen ka viimastel aastatel Eesti valitsustes tegelenud, ehk siis mis puudutab välis ja julgeolekupoliitikat, et me kõik teame, et ka Euroopa liidus, sealhulgas ka Euroopa parlamendis on väga erinevaid meeleolusid, sealhulgas selliseid, mis Eestile kindlasti ei sobi, mis on suunatud Euroopa Liidu nõrgestamisele. Nii et, et sellele kõigele tuleb seista vastu ja lükata edasi siis neid teemasid, mis Euroopat tugevdaksid, on see siis ühtne välis ja julgeoleku poliitika, ühtne energiapoliitika. Et kõik need teemad, mille eest Eesti ja, ja ka mina sealhulgas olen kõik need aastad seisnud Tulles tagasi Eestisse, siis viimasel ajal on on räägitud sellest, et Reformierakonnas on lahkhelid. Kas teie lahkumine võiks sellega seotud olla? Ei kindlasti mitte, et et näiteks peaminister palus mul veel mõelda ja arutada selle nurga alt, et ma siiski jätkaksin praegu valitsuses, nii et ei ole mõtet otsida siit küll midagi, mida seal ei ole. Et tegemist on ikkagi väga selgelt selle põhjusega, et ma siiski leidsin, et 11 ja pool aastat järjest valitsuses olla on pikk aeg ja, ja ma arvan, et on mõistlik täna teha see loogiline muudatus, arvestades siis ka kevadist Europarlamendi valimiste tulemust. Nii et see otsus on nüüd kindel", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Paet muutis oma mõni päev tagasi tehtud otsust ja otsustas minna Euroopa Parlamenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi toetust saavad taotleda piima ja liha, veisekasvatajad, seaute ja kitsekasvatajad, maheteravilja ja kartulitootjad, aga samuti maasika ja köögiviljakasvatajad, kes on koroonakriisis kõige enam kannatada saanud. Põllumajandus. -Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et abisaajate ring ja tingimused on väga rangelt piiritletud. Ajutise riigiabi andmise reeglid näevad ette, et see abi taotleja kohta saab olla ainult 100000 eurot, aga osades sektorites on see piirmäär väga piirev ja näiteks siin seakasvatuses, aga ka teistes sektorites. Osad taotlejad ei saa vajalikus mahus abi, nii et me loodame seda piirmäära. Euroopa poolt tõstetakse, et saaks vajalikus mahus ettevõtjaid toetada. Maasikakasvatajate puhul. Erinevalt teistest valdkondadest on kavas nõuda nii-öelda käibelanguse tõendamist. Mis puudutab siis eelmise aasta käivet võrreldes 19. aasta käibega. Me ei näe, et oleks põhjendatud nagu maasikakasvatajatega kuidagi teistsugune kohtlemine kui teiste põllumajandustootjate puhul, kus toetuse maksmise eelduseks ei ole nagu tõendatud käibelangus. Nõo vallas tegutsev maasikakasvataja Helen Kaskema ütleb, et eelmisel aastal jäi 70 protsenti saagist koristamata. Maasikakasvatajatele pakutav hektaripõhine toetus tema hinnangul kõiki maasikakasvatajaid ei rahulda. See maasikakasvatuse puhul see hektar ei ole põhinäitaja hektaril ja hektaril on väga suur vahe. See ei näita, kuidas keegi majandab ja kui palju kahju kannatas. Maaeluminister Arvo Aller teatas pressiesindaja vahendusel, et praegu analüüsitakse maaeluministeeriumis eelnõule laekunud ettepanekuid. Uus minister allkirjastatud lähinädalatel põllumajandussektorile suunatud 12 miljoni euro suurusest erakorralisest toetusest saavad seakasvatajad 28 protsenti ehk 3,3 miljonit eurot, piimalehma kasvatajad 2,6 miljonit, lihaveisekasvatajad 2,2, aiandussektor samuti 2,2 miljonit, maheteraviljakasvatajad miljon eurot ning lamba ja kitsekasvatajad 0,7 miljonit. Määruse eelnõu kohaselt kogub PRIA toetuse avaldusi 15.-st 22. märtsini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eelnõu on kooskõlastusringi läbinud. Ametist lahkuv minister Arvo Aller toetuse jagamise korda ei kehtesta, seda teeb järgmine minister eeldatavasti paari nädala pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeed piirangute muudatused on lühidalt sellised, et kui meil varasemalt kehtis piirmäär 50 inimest 100000 nakatunu kohta nendest riikidest on vajalik eneseisolatsiooni rakendada siis nüüd valitsus tõstis seda 150-le. Lähtudes sellise ulatusliku viiruse leviku olukorrast Eestis. Järgnevalt siis valitsuse otsus on selline, et muudeti nii-öelda seda alternatiivi eneseisolatsioonile ehk siis testimisega eneseisolatsioonis pääsemise süsteemi ja see hakkaks homsest välja nägema järgnevalt, et inimestel on võimalus 72 tunni jooksul enne riiki sisenemist teha koroonaviiruse test ning juhul, kui see on negatiivne, siis kuuendal päeval pärast testi tegemist mitte pärast Eestisse naasmist, aga pärast testi tegemist tuleks teha kordustest ja selle vahepealse aja jooksul siis vältida liigseid kontakte. Ja siis on tegelikult võimalus pääseda kümnepäevasest eneseisolatsioonist ja see sõnum on ühemõtteline, selge, mis puudutab viirusemutatsioonide levikut ja me näeme, et ka meie piirkonnas Lätis Soomes on viirus leitud ja iseenesest ka Soome uudis selle kohta, et Eestist tulnud inimene Soomes tuvastati kui viiruse kandja, siis on selge, et see viirus on ka Eestis. Et siis tegelikult ühemõtteline selge sõnum inimestele on ennast enne Eesti riiki tulemist testida.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu rääkis valitsuse pressikonverentsil 15. jaanuarist jõustuvatest piirangutest piiriüleses liikumises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimees ning riigikogu aseesimehe ametit pidav Hanno Pevkur ütles eile pressiteates, et Rein Langi rikkalik kogemus parlamendis, valitsuses ja erakonnas aitab erakonnal eelkõige ideoloogilises plaanis atra seada, et olla parimas vormis löögirusikas 2019. aasta riigikogu valimistel. Kalang ise ei teinud saladust, et hakkab tegelema Reformierakonna programmi kirjutamisega ning ettevalmistuste tegemisega tuleva aasta valimisteks. Vabaerakonna esimees Artur Talvik on sellise riigi raha eest erakonna asjade ajamise suhtes kriitiline. Samas tõdeb Talvik, et tegemist on üldlevinud praktikaga. See on väga üldlevinud ja, ja, ja see on üks üks selline valukoht Eesti poliitikas üldse. Me teame ju kõiki neid nii-öelda ministrite poliitilisi nõunikke, kes ei tegele sugugi mitte sisuküsimustega, vaid selle oma erakonna poliitikaga ja selle haiguse nimi on poliitiline, toiduahel. Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul ei ole langil riigikogu tööst pääsu ning riigikogu kantselei palgal olles on see tema põhitegevus. Kui aega jääb ka muuks tööks, siis võib ta erakonnale programmi kirjutada. Riigikogu aseesimehe Enn Eesmaa sõnul peaks riigikogus nõunikena töötavad inimesed eelkõige tegelema riigikogu tööst tulenevate küsimustega. Need inimesed, kes töötavad nõunikena. Nende esmane ülesanne on ikkagi nõustada seda, millega tegeletakse. Riigikogus ja riigikogus on väga palju seaduseelnõusid. Nõunikel on seda tööd üsna palju. Missugused on täpselt Rein Langi tööülesanded? Riigikogu aseesimehe nõunikuna otsustab siiski Hanno Pevkur, kelle sõnul küsib ta kindlasti Langilt ka poliitilist nõu. Kui on poliitilised küsimused, see võimalus mul on, loomulikult, vaadates näiteks Tallinna linnapead, kellel on üheksa nõuniku, ma usun ka temale antakse poliitilist nõu või ka vabaerakonna on siin majas ju omad nõunikud olemas. Ka riigikogu aseesimehe nõunikud olnud on olnud erineva profiiliga, näiteks minu eelkäija Taavi Rõivasel oli rohkem avaliku suunitlusega avaliku kommunikatsiooni suunitlusega. Mina pidin õigemaks just nimelt riigireformi ja sellist nii-öelda riigi õiguslikku sellist ülesehitust, et sellepärast ma Reinul palusin enda juurde nõunikuks tulla. Pevkur leiab, et kõik nõunikud, kelle ametiaeg on seotud konkreetse poliitilise ametikohaga, ongi poliitilised nõunikud. Kui minu ametiaeg lõpeb Riigikogu aseesimehena, ei saa jätkuda ka Rein Langi ametiaeg, siis võiks küsida siis vabaerakonna poliitilised fraktsiooni nõunikud peaksid ka sellest kohast loobuma.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu aseesimees ja reformierakonna juht Hanno Pevkur teatas eile, et palkab sellest nädalast oma nõunikuks Reformierakonna liikme Rein Langi. Langi sõnul on tema peamine ülesanne hakata tegelema reformierakonna uue programmi ning ka 2019. aasta riigikogu valimiste programmi kirjutamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et ta on osalenud säärastel uuringutel juba 1992.-st aastast alates kuid nii hirmuäratavaid numbreid pole ta selle aja jooksul näinud. Ning keeruliseks teeb olukorra see, et säärane situatsioon valitseb peaaegu kõikjal Euroopas, mis tähendab, et ka meie tooteid ja teenuseid on välismaale üha keerulisem müüa. Suureks takistuseks on saanud tarbijate kartlikkus. Kuna tööpuudus on Eestis kiiresti kasvanud, siis püütakse raha kokku hoida. See omakorda on vähendanud nõudlust ja ettevõtetel pole tellimusi. Marje Josing. Tarbijal ei ole kindlustunnet ja, ja praegu Eesti inimeste jaoks on suurim probleem see, et just, et kardetakse, et võidakse töö kaotada või tema peres keegi kaotab töö ja siis on ju väga õiglane ja, ja tubli käitumine, kui tarbija piirab oma ostusid ja, ja püüab siis natukene selleks raskeks perioodiks raha koguda, nii et tõesti, et kui me soovime, et tarbija rohkem ostaks, siis on vaja sellist üldist kindlust kogu majanduses, et kui tarbijal on on palka ja on raha, on sissetulekud, siis ta ka ostab ja kui seda ei ole, siis, siis, siis ei saa teda kunstlikult osta või meelitada ka muidugi hinnad on väga olulised, et siin Eesti ettevõtjatega peavad olema hästi paindlikud, et konkurents suureneb kõigil turgudel, aga selge, et et importijad muutuvad aktiivsemaks, kes oma koduturul on raske müüa, siis nad tulevad ka Eestisse aktiivsemalt ja siin peab vaatama meie kaupade hinnad näiteks koduturul. Ei kaotaks oma konkurentsivõimet. Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev kuum ütles, et kuigi eelmine aasta oli üliraske, oli see Eestile heaks õppetunniks. Aga see on väga tähtis võit selle aasta saavutusi, ses tundub, et meedia vahendusel on see arusaam siiski tugevalt juurdunud, vanaviisi edasi minna ei saa, tuleb olla efektiivsem. Ja ma arvan, et, et selle eest me oleme küll tänu võlgu. Nendele vajadus raskustele. Eksperdid rõhutavad, et Eesti edu võti on ekspordis, mis eelmisel aastal näitas ilusaid kasvunumbreid. Ei, ma usun, et kui ei oleks tulnud Ta ülemaailmset finantskriisi ja majanduskriisi teistes riikides, siis eksport oleks olnud Eesti jaoks selline sektor, mis oleks päris hästi sellest kinnisvarabuumist Eesti majanduse välja vedanud, et kahjuks jah, nüüd ettevõtjatel on raskem eksportida. Et kuna samasugused probleemid, On on ostjatel teistes riikides, nagu Eesti ostjatel on, eks me peame õppima müüma, sest nendel headel aegadel, mis buumitingimustes olime, läksime natukene laisaks ja ja lohaka, sest me teadsime, et ikka kuskil tellimusi tuleb ja, ja keegi tuleb ja meie kaupa ostab, et et praegu on väga-väga raske müüa ja siin, et kõik sellised inimesed, kes on õppinud Eestis hirmsasti seda, seda müügitööd nendel headel aegadel, siis nüüd tasub jalad kõhu alt välja võtta ja, ja tegelikult pingutama hakata. Millal aga saabub majanduslanguse põhi? 53 protsenti eksperte arvab, et selle aasta teisel poolel 35 protsenti arvab, et see on esimesel poolaastal ning 12 protsenti arvab, et languse põhi saabub alles järgmisel aastal.", "role": "user" }, { "content": "Konjunktuuriinstituut tutvustas ekspertide koostatud hinnangut Eesti ja maailma majanduse praeguse olukorra kohta ja lähema poole aasta prognoosi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe seisame koos näituse idee autori Katrin sipelgaga ruumis, kus eine pallistavad peeglid ja lae poole kõrguvad männitüved. See on jalutuskäik läbi imemetsa siis tavaliselt muinasjututegelasel ette tuleb. Kui kangelane satub oma kindla Miks siis seiklusesse siis on ta ikkagi läheb kas metsa merele või kusagile meie räägime sattumisest imemetsa ja see imemetsas on ka erinevaid muid keskkondi. Siin on näiteks Eesti poksi, me räägime Eesti muinasjuttudest. Kusjuures siin näitusel kohtab ka välismaiseid tegelasi punamütsikest Hansu ja Gretekest, aga lood on igal pool ise näoga ja nõnda ka lugude tegelased. Niisiis tutvustab ka see näitus välismaiste muinasjuttude Eesti versioon. Me satume all maailma ja all maailm ongi siis see koht, kui sa kõnnid juurte all reaalselt ja kuna minu töö viis mind sellel suvel Indoneesiasse mängufilmi tegema, siis seal ringi liikudes ma seisin oma mere taga, leidsin, et just seal on need juured, mis on väga muinasjutulikud ja suured ja need juured täna jõuavad paari minuti pärast konteineriga kohe siia ERMi kõrvale. Indoneesia puujuuri tuli vastu võtma päris suur seltskond ja muuhulgas on siinkohal ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis. Katrin kuule, kas selle nimel või? Haiseb see on tõesti haised küljest, tunned. See on nagu mulle vanavanaema talu. Kelder. Alar Karis siin majas peetakse plaani, et sellest näitusest elas kord, võiks saada nii-öelda rändnäitus ega ei teagi sellist suurt Eesti näitust, mis oleks hakanud siis rändama, mida me päriselt saaksime välismaale müüa. Tegelikult on ju väljas käidud küll ja alles hiljuti oli okupatsioonitöö muuseumil see nii-öelda näitus Ameerikas. Aga jah, selliselt võib-olla täismahus ühte näitust ei ole välja viidud ja aga plaan on ka näiteks soome-ugi näituses teha versioon, mida on võimalik rändama panna. Kas näituse väljaviimine on see muuseumile ka selline oluline tulu või on see rohkem turundusreklaam? No vot see nüüd sõltub täiesti sellest, kuidas näitusel läheb ja need, kes neid rändeehitusi teevad, paljud ka kompaniid, mitte ainult muuseumid võtavad ki selle riski, et mõnikord läheb hästi ja mõnikord ei lähe hästi, eks siis nii ongi, et see hästi läinud näitus peab siis tasandama selle kahju, mis võib-olla mitte nii hästi näitusega on läinud. Nii et peaaegu nagu muinasjutus, kus see lahendus selgub ikka päris lõpus. Ja siis lõpuks sa jõuad lõpuruumi, lõpuruum on siis lõpplahendus, muinasjutu lõpp, kas õnnelik või õnnetu enne kunst? Muinasjutu aega enne ilustamise aega olid väga paljud muinasjutud ka õnnetu lõpuga. Meie ei räägi väga palju kunstmuinasjutust, me räägime muinasjutust kui sellisest ja nagu rahvapärimuslikust muinasjutust, kus siis muinasjutt oli noortele inimestele kasvatuseks ja paremaks hakkama saamiseks tulevases elus.", "role": "user" }, { "content": "8. veebruaril avatakse Eesti Rahva Muuseumi uus ajutine näitus \"Elas kord\". Muinasjuttudest rääkiv näitus maksab ligi 350 000 eurot, kuid võib muuseumile raha ka tagasi teenida. Nimelt tulevikus loodetakse näitus maailma rändama saata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes on tööl erinevatel andmetel kuni 100000 Eesti inimest. Paljud ei ole endale aga selgeks teinud Soome seadusi ja tööandjad kasutavad seda ära. Juriidiline nõustaja Leeda Ennok näeb seda iga päev. Tema sõnul on koroona ajal olukord isegi hullemaks läinud. Märtsikuust saadik on olnud selliseid probleeme, kus siis tööandja saadab enda töölised lihtsalt koju või lõpetatakse lepingud lihtsalt päeva pealt ära, mis on tegelikult Soome seaduse järgi täiesti ebaseaduslik. Paljud tööandjad ei ei väljasta ka neid sundpuhkusele määramise õiendeid, tal ei olegi võimalus ennast ei töötuks võtta, ta ei saa kuskilt mingisuguseid töötu abi rahasid. Eesti venelased on veelgi haavatavamas olukorras. Paljud, kes ei valda seda keelt ka ja nad ei tunne neid seadusi ja nad ei oska kellegi poole pöörduda. Viirusekriisiga kaasnev majanduslangus kogub alles hoogu ja ilmselt seisab veel paljudel ees töökoha kaotus. Leeda ennuk rõhutab, et nii sundpuhkusele saatmise kui töölepingu lõpetamise korral tuleb Soomes kindlasti dokumenti nõuda. Ka neile, kes praegu Eestis töötuks jäänud ja kaaluvad. Soome tööle minemist soovitab Ennok, et kõigepealt tuleb endale ise asjad selgeks teha. Helistas mulle üks noormees Eestist, sadamast kes oli nüüd teinud just endale paar päeva tagasi tööandjaga Soomes lepingu. See oli miski miskimoodi jäänud ka tööandja poolt allkirjastamata ja teda ei lubatud Soome, tal puudus siin ka eluase, tööandja pidi neile siis seda töökorterit ühesõnaga andma, nii et tema jäi täna meil sinna sadamasse. Kuhugi pole kadunud ka vana tuntud palga maksmata jätmine. Ma võin teile öelda, et viimase, ütleme siis jaanuarist kuni siis aprillikuuni olen ma teinud palka turva hagemusi töölistele 87 tükki. Ma just eile vaatasin, et kui palju neid on. Ja kui ma nüüd eelmise aasta 2019 aasta kokku võtan, siis ma tegin neid 288 tükki. Harvad pole juhud, kui tööandjad petavad tundide arvestuse ga ega väljasta palgalehte. Palju probleeme on sellega, et tööandja jätab maksud maksma ja tööline paraku vastutab täna selle, et maksuamet nõuab need maksed temale siis, kui tal ei ole väljastatud palgalehti. Kus on täna näha, et on palgast vähendatud tulumaksud ja muud riiklikud maksed. Ja kui tööandja on läinud pankrotti, siis neid ei ole mitte kuskilt enam saada. Leeda Ennok ütles, et vahel tekib Soome tööandjatega probleeme ka soomlastel, aga peamiselt tõmmatakse nahk üle kõrvade siiski välismaisel tööjõul.", "role": "user" }, { "content": "Soome tööandjad püüavad Eestist tööjõudu palgates sageli seadustest mööda hiilida. Koroona ajal on olukord halvemaks läinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKurioosse kokkusattumusena pöördusid Lüganuse vallas Aa külas asuvate hooldekodude esindajad möödunud aasta lõpus transpordiameti poole palvega, et hooldekodude juurde viivad riigiteed võiks olla paremini hooldatavate teede nimistus. Põhjuseks see, et hooldekodudes olevad eakad inimesed vajavad tihti kiirabiteenust. Samuti on oht, et kui hooldekodu juurde viiv tee on bussile läbimatu, ei jõua ühissõidukeid, kasutavad töötajad tööle. Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori Raido Randma sõnul tasub taotluses palutud erisuse andmist kaaluda, kuid nemad lähtuvad teehoolduse eelkõige tee kasutamise tihedusest. Sellel liiklussagedusel on ka väga oluline mõte, et kui me talihooled silmas peame, siis kas see sool, mida me teedele paneme, hakkab liikluse all mõjuma ja, ja kui tee on ikkagi väga väikese liiklussagedusega, siis me võime seda soola sinna külvata ja külvata, aga tegelikult see oma eesmärki ei täida. Seal. Männiku pansionaadi päästetööde juhi Kaarel Kusnetsovi sõnul tegi täistuisanud tee nende olukorra väga keeruliseks. See segas väga päästetööde lahendamist, tee oli kitsas, lund täis tuisanud, päästeautod ei saanud manööverdama, sellega oli raskendatud vee juurdevedu päästjatel. Jah, ei ole võimekust omasid sahkasid üleval pidada, lihtsalt jah, see sündmus juhtus sellisel halval ajal ja oligi raske, et saada teehooldajaid, et üks tee hooldaja lihtsalt võeti sõidu pealt maha ja suunati siis sündmuskohale. Lisaks transpordiametipartneri lumesahale oli päästetöödel abi ka kohaliku mehe väiksemast traktorist, mis küll ka ise vahepeal lumme kinni jäämise ohtu sattus. Traagilise tuleõnnetuse puhul oli tegu väga halbade asjaolude kokkulangemisega, ütles Lüganuse valla kriisikomisjoni esimees Andrea Eiche. Eks mul on enne ka sellesama hooldekodu juhiga juttu olnud, et kui seal midagi peaks juhtuma, siis need teed on umbes ja, ja me oleme pööranud ka rohkem sinna valla teede tähelepanu, aga kahjuks tõesti oli see olukord, kus traktorid tegid ringi ära ja tunni pärast oli uuesti see tee umbes, et noh, see, see oli lihtsalt ilmvõimatu hoida kogu aeg seda teed lahti. Männiku pansionaadis toimunud põlengus hukkus kolm inimest, põlengu põhjus on selgitamisel. Politsei on alustanud kriminaalmenetlust Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal Ida-Virumaal Aa külas toimunud Männiku pansionaadi traagiliselt lõppenud põlengule andsid hoogu tuul ning täistuisanud teed raskendasid päästjate tegevust. Transpordiameti teatel puhastatakse esmajärjekorras tiheda liiklusega teed, aga hoolekandeasutused jäävad neist tihti kaugele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilveselt saab käesoleval aastal sarnaselt kahele eelmisel aastal teenetemärgi 99 inimest. Maarja Maaristi esimese klassi teenetemärgi saavad tänavu endine USA välisminister Hillary Clinton ja endine Euroopa Parlamendi president Hans Gerd Petering. Valgetähe teise klassi teenetemärgi saab aga Londoni olümpiamängudelt hõbemedali teeninud Heiki Nabi. Rahvaloenduse korraldajad Jana Beltase sai presidendilt valgetähe neljanda klassi teenetemärgi. Tema sõnul on see üllatus ning tunnustus Eesti statistikutele. See on väga suur au. Eelkõige on see tänu ja hea meel, et statistikaameti inimesi on selle teenetemärgiga silmas peetud. Statistikat teeme ju rahva jaoks ja on hea, et sellises suures projektis, kus oli üle 2500 inimese ja kus igal inimesel oli oma roll kaasa arvatud ka statistikaameti peadirektor, sektoril ja ka teistel riigiasutuste, me suutsime seda tööd nii teha, et me jäime selle tulemusega rahule. Kindlasti on neid inimesi, kes seda teenetemärki võisid pälvida kas maakondade tasandil või siis ka loendajad, kes ennast algavad, tööd tegid ja andmeid vaatamata raskustele ikkagi kogusid ja seda just selleks, et me kõik võidaks nendest andmetest. Alati saab paremini teha, kui teada, esimest korda oli väga raske seda tööd alustada, kõik oli uus, väga palju uusi lähenemisviise väga paljuski midagi õppida varasematest loendustest ei olnud, esimest korda korraldasime e-loendust esimest korda võtsime kasutusele tehnika ja programmid, mis pidid kiirendama andmete avaldamist ja kasutamist tarbijate jaoks. Seda uut oli väga palju. Tagantjärele on hea möönata, et Meil läks hästi, aga kindlasti on õppimist ja õppetunde tuleviku jaoks. Valgetähe viienda klassi ordeni kavaler Alli Laande on mulgi keele ja kultuuri arendaja. Ta õpetab lastele mulgi keelt, annab välja mulgikeelset kirjandust ja õpetab noori inimesi mulgi mõtteviisis elama. Alli Laande tabasime kodakondsuse ja migratsiooniameti Viljandi büroos. Eesti vabariigi passi taotlemas. Ei ole võimalik, issand, ma olen väga liigutatud, ülimalt-ülimalt liigutatud, ma ei oleks elus arvanud, et midagi sellist toimub minuga. No tõsiselt, olen liigutatud, ma nagu ei usugi, et see nagu ei jõua ajusse mulle praegu veel, et see on hästi suur au, te olete nii palju teinud küll mulgi kultuuri, küll meie rahvuskultuuri jaoks, see on lihtsalt olnud minu töö ja tegemine. See ei ole minu jaoks midagi erilist, et ma lihtsalt tunnen, et ma tahan seda teha. Aga kui nüüd keegi näeb, et sellest on kasu, siis, siis ma olen üliõnnelik, siis ma tunnen, et mu elu ei ole nagu mõttetult elatud ja need ei ole ainult niisugused kõlavad sõnad vaid tunnen seda siis tõeliselt südamest kohe, mis teile endale nendest Mulgimaa tegemistest kõige südamelahedasem on? Töölastega, see on täiesti vääramatu asi, et kui me lastele midagi edasi ei anna, siis, siis ei ole meist kasu. Praegu te taotlete siin mõnusalt passi ja ja mul on, kolmandal märtsil saab aeg täis ja pean ju dokumenti uuendama passi ja ID-kaardi, mõlemad teen täna uued. See oli küll nüüd ilus, ilus üllatus, see oli ülim, ülim üllatus, mida saab üldse inimesele elu jooksul nagu toimuda. Jah, tänud teile. Veel kord, palju õnne, aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Teatavaks said teenetemärkide laureaadid. Kuidas reageerisid uudist kuuldes nende hulka kuuluvad Diana Beltadze ja Alli Laande.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusministeerium ennustab selleks aastaks kaheprotsendilist majanduskasvu, seda on ühe protsendipunkti võrra enam, kui kevadel ennustati. Ennekõike on kasu toonud eksport, mis on jõudnud peaaegu kriisieelsele tasemele. Sisemine tarbimine on aga endiselt nõrk ja hakkab tasapisi paranema järgmisel aastal. Samas tööpuuduse näitajad jäävad Eestis halvaks ka lähiaastatel, tunnistas rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Me saaks tööpuuduse uuesti tagasi, madalamatele tasemetele, et see ei ole siin nii lihtne, et luua mõned sotsiaalsed töökohad, vaid tegelikult siin tuleb tegeleda selgelt kõige hariduse teemadega. Et kui sellest praegu veidi üle 70-st 1000-st registreeri töötutest enamik on puhtalt algharidusega ja kindlasti ilma igasuguse tööhariduseta kutseharidusega, siis on nendega raske midagi peale hakata, ilma, kui need inimesed ei täienda ennast kas koolipingis või siis ametioskuste osas. Tänu majanduskasvule ja ka kiirenenud hinnatõusule laekub Eesti riigieelarvesse ligi kaks miljardit krooni rohkem kui planeeriti, mis selle rahaga peale hakatakse. Rahandusminister Jürgen Ligi. Lisaeelarvet valitsus küll ei kavatse teha, et ma ei kujuta ette, mis peaks juhtuma, et see otsus muutuks ja raha ei ole üle raha on ju puudu, lihtsalt see puudujääk väheneb ja alles ei ole midagi, me lihtsalt peame vähem laenama ja reserve sööma. Reservid ikkagi, on ju surve all? Andrus Säälik hoiatas, et maailma majanduses toimuv on endiselt ebaselge, mitme lääneriigi valitsus on asunud avaliku sektori kulutusi kärpima, mis aga vähendab nõudlust. See aga omakorda vähendab Eesti ettevõtete võimalusi müüa oma toodangut nendesse riikidesse. Ennustatakse ka uut majanduslangust, mis saab sel juhul Eesti majanduskasvust, mis tuleval aastal peaks ministeeriumi prognoosi kohaselt olema 3,6 protsenti. Kui tõepoolest tuleb teatav täiendav majanduskasvu aeglustumine või isegi majanduslanguse tagasi pöördumine suurimates majanduspiirkondades siis kindlasti tähendaks see meile ka järgnevateks aastateks mõnevõrra madalamat ekspordikasvu ning sellest tulenevalt ka majanduskasvu madalamaid tasemeid. Et kui praegu tavastsenaariumi järgi ootaks umbes nelja protsenti kasvu, siis me võiks rääkida võib-olla kahest poolest protsendist.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusministeerium prognoosib majanduskasvuks 2%.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKopenhaagenis Euroopa Liidu tippkohtumisel vältas riigijuhtide töine õhtusöök tänase päeva esimeste tundideni. Selle järel pressikonverentsile ilmunud eesistujamaa Taani peaminister Anders Fro Rasmussen teatas, et on saanud lõpliku mandaadi Euroopa Liidu liikmesriikidelt kandidaatriikidega läbirääkimiste lõpetamiseks esitatava paketi osas ning kinnitas, et selles pole muudatusi võrreldes antud kompromisspaketiga, mille alusel pidasid kandidaatmaad Euroopa Liiduga läbirääkimisi eelmise nädala algusest saadik. Täna hommikul kohtub aga Anders Fou asmussen Poola peaministriga veel täiendavateks läbirääkimisteks, kuivõrd Poola on seni pidanud president uuri esitatud paketis sisalduvaid finantstingimusi Poolale ebapiisavaks. Taani peaminister lubas vajadusel kohtuda ka teiste kandidaatriikidega, eeskätt nendega, mis on senise pakkumise suhtes olnud samuti erineval määral skeptilised. Rasmussen ei soovinud aga spekuleerida, kuidas areneb tippkohtumine juhul, kui Poola siiski ei nõustu Euroopa Liidu niinimetatud lõpliku pakkumisega vaid kinnitas, et on edukas lõpptulemuses enam-vähem kindel. Euroopa Liit jõudis tippkohtumise esimese tööpäeva lõpuks samuti otsusele Türgiga seonduvalt. Rasmusseni teatel otsustas Euroopa liit, et Türgi peab tõestama edasist progressi Euroopa Liidu sätestatud Kopenhaageni poliitilise kriteeriumi nõuete täitmisel. Euroopa Liit hindab Türgi edasiminekut selles vallas taas komisjoni monitooringu ja raportite põhjal 2004. aasta detsembrikuus toimuval tippkohtumisel ning positiivse tulemuse korral alustab Türgiga liitumiskõnelusi niipea kui võimalik. Euroopa Liidu tippkohtumine Kopenhaagenis on jätkumas tänasest hommikust, kui kõik sujub, eesistuja kava kohaselt peaks Euroopa liit ajaloolise laienemisotsuse välja kuulutama täna õhtuks. Eesti raadio Kopenhaageni Marko Saaret tulemustest on hetkel veel vara rääkida. Pressikonverentsil oli siis Poolat esindamas valitsuse ametnik ja delegatsiooni üksliikmetest Jaroslav Petras, kes väitis, et lõpptulemusele ollakse hetkel kahe tunni ja 10 minuti võrra lähemal. No see mõnevõrra irooniline lause tähendas siis seda, et läbirääkimised eesistujamaa ja Poola vahel siis tõepoolest kaks tundi ja 10 minutit. Ning lõplikult ei õnnestunud igatahes veel praegusel hetkel eesistujal veenda Poolat soostuma senise liike võimus riikide poolt pakutava finantspaketiga. Uudis on kindlasti aga ka see, et eesistuja andis siis Poolale kella viieni nii öelda lõpptähtaja, kas seda nüüd pidada ultimaatumiks või mitte, on hetkel raske öelda, aga igatahes on fakt see, et Poolal on kella viieni aega siis pakkumist kas vastu võtta või seda mitte aktsepteerida. Millised tulemused on siis selle järel, seda on raske öelda. Aga samuti on teada seegi, et kell 12 on presidentuuril eesistujal Taanil uus kohtumine Poola esindajatega, nii et see protsess käib siin täna veel mitu korda ringiratast edasi ilmselt võib arvata, nagu siin ka mitmete vaatlejatega nõu pidades oleme järeldusele tulnud, et sellel järgmisel kohtumisel peaks Poolale esitatama ka mingisugused uued elemendid. Vastasel juhul on, on selge, et sellel kohtumisel poleks erilist mõtet või siis tõepoolest loodetakse sellele, et Poola loobub mingisugustest nõudmistest. Aga, aga selleks pole samas jälle vaja uut läbirääkimiste vooru ju tingimata, kui Poola peaks otsustama sellesama paketi vastu võtta muutmatul kujul. Teised riigid on suures osas oma erinõudmised ja ja nii-öelda finantstaotlused maha jätnud ja eks ilmselt mõned loodavad võib-olla rohkem mõne vähem, et õnnestub võidelda nii-öelda Poola rusikaid kasutada. Aga kuivõrd see kõik tulemusi toob, on jällegi väga keeruline ennustada. Eilsest õhtust on Euroopa üks. Just niisugune oli Taani peaministri Anders Foo asmuseni peasõnum Kopenhaageni tippkohtumisel lõpupressikonverentsil kus Euroopa Liidu eesistujamaa Taani peaminister teatas, et pärast kümmekond tundi kestnud läbirääkimisi on Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Tšehhi, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia ning Poola lõpetanud läbirääkimised Euroopa Liiduga. See tähendab ühtlasi seda, et 10 riigi peale kokku on 75-l miljonil inimesel võimalus saada 2004. aasta esimesest maist Euroopa Liidu kodanikeks. Nagu väljendas Taani peaminister, on Kopenhaageni tippkohtumise otsusega alus pandud Euroopa Liidu kõige erilisemale laienemisele, mille ajaloolist tähendust on raske üle hinnata. Rasmus seni hinnangul on kunstlikult jagatud Euroopa laienemise läbi võimalik muuta ühtseks, jagades selgelt tulevikuvisioone, demokraatlikke ja majanduslike väärtusi. Taani peaminister väljendas kindlust, et Euroopa Liidu laienemine tugevdab ühendust, kuna liitumas on hästi ettevalmistatud riigid, mis on ühinemise nimel teinud kolossaalseid jõupingutusi. Eile õhtul kella kuueks planeeritud tippkohtumise lõppakord venis lõpuks hilisesse õhtusse ning lõpuks saavutasid ilmselt vähemalt rahuldava tulemuse kõik kandidaatriigid Poola finantsilistele nõudmistele peamiselt eelarve kompensatsioonile mingil määral vastutulev otsus tähendab seda, et pisut parematel tingimustel on liitumas kõik kandidaatriigid. Kopenhaageni tippkohtumise teine tähtsam otsus on Türgi tuleviku saatuse selgem määratlemine. Nimelt otsustas Euroopa Liidu tippkohtumine, et 2004. aasta detsembris peab Euroopa komisjon tegema selge aruande ja raporti. Kuivõrd on arenenud Türgi poliitilise kriteeriumi tasandil ning juhul kui raport on positiivne võib Euroopa Liit alustada Türgiga laienemisläbirääkimisi kohe tulevastel Euroopa Liidu liikmesriikidel seisab nüüd ees liitumislepingule allakirjutamine aprillikuus Ateenas. Sellele järgneb ratifitseerimisprotsess Euroopa Liidu praegustest liikmesmaades ning ühinemise suhtes. Seisukohta väljendavad rahvahääletused liituvates riikides. Eesti raadio Kopenhaageni Marko Saaret. Eesti vabariigi peaminister härra Siim Kallas, kas nüüd võib siis kindlalt väita, et Eesti on läbirääkimised lõpetanud? Niimoodi me tõepoolest lahku läksime esitaja poolt kutsutud viimasest viimasest läbirääkimiste voorust, kui nii võib öelda, nii et et me aktsepteerisime selle pakkumise, mis meile lõplikult siis tehti. Ja nüüd me oleme valmis, ütleme nii, kõike seda protsessi kokku, ütles härra peaminister, millest te ise tunnete kõige suuremat rahulolu protsessi lõppemisest ehk kui nähtusest mitte sellepärast, et ta raske on olnud, vaid et ta ikka tähendab väga suurt muutust ja ja tegelikult on ju ka läbirääkimiste olnud viis aastat ja väga palju asju on tehtud väga palju igasuguseid institutsionaalseid ümberkorraldusi Eestis tehtud, uusi seadusi vastu võetud palju-palju ja, ja see kõik, me kindlasti poleks seda kõike teinud, kui meil poleks olnud niisugust väga selget eesmärki, et, et Euroopa läbi ajaks lõpetada, nii et olen rahul selle üle, et, et me oleme tublisti moderniseerinud oma riiki ja ühiskonda ja see saab nüüd väärilise tunnustuse. Liikume. Saamise kaudu.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu tippkohtumise teine päev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUurimuse juhtautori Eesti maaülikooli rakendusentomoloog ja teadur Risto Raimetsa sõnul kokkupuude ebukana soolika mesilast küll ei tapa. Küll aga võib see koostoimes teiste taimekaitsevahenditega muuta putukad teiste pestitsiidide suhtes haavatavaks. Ütleme, et mesilased on nii-öelda ütleme lihtsalt öeldes kolm ensüümikogumit ja sellist tööriista, mis aitavad siis tema kehale ohtlikke aineid, ehk siis antud juhul pestitsiidi lagundada ja see tebukona soolnüüd tegelikult häiribki nende sama samade nii-öelda tööriistade tööd. Ja nüüd, kui näiteks juhtub sinna kehasse sattuma insektitsiit, siis organism on juba võimetu seda infektsioondama. Täpsemalt huvitas töörühma, kas ja mil määral jõuab mesilasvahasse segatud tebukona sool mesilasema valmikuni. Selle selgitamiseks kogusid teadlased proove mesilasvahast mesilasema toite piimast, mesilasema vakladest ja valmikutest. Selgus, et vaha sisse segatud tebukona sool püsis seal hästi. Esialgsest kogusest ehk poolest vahasse jäänud taimekaitsevahendist jõudis edasi mesilasema toitepiima, viiendik samas mesilasema vaklades ega valmikutes pestitsiidijääke enam ei leitud. Raimetsa sõnul aitab Tebukona sooli käitumise kirjeldamine mesindussaadustes ennustada teistegi mesilasi potentsiaalselt kahjustavate ainete liikuvust. Mesinik kele paneb raimets südamele, et pestitsiidid on vaid üks osa suurest mesilasperede tervist puudutavast murekoormast. Mesinik peaks mesilasperede puhul silmas pidama võimalik tõke parasiite haigusi ja järgima kõrget hügieeni. Mesilas. See on jah, see väga-väga kompleksne lähenemine peab olema sellel, et, et üldse seda mesilasperet nagu mesilasi pidada ja mesilas, et see mesinus ka jätkusuutlik ka selles mõttes oleks, et meie mesilased elaksid aastast aastasse edukalt.", "role": "user" }, { "content": "Eesti teadlaste juhitud teadustöö uuris pestitsiidide liikumist mesindussaaduste vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu kesklinnas Emajõe kaldal asuv Holmi kvartal jaguneb viie omaniku vahel. Kinnistud kuuluvad riigile, Tartu linnale ning kolmele eraomanikule. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta arhitektuurivõistluse ga valmis Holmi kvartalile hoonestuskava piirkonna detailplaneering peab sellega kooskõlas olema. Kvartali suurim kinnistu Narva maantee kaks A kuulub riigile. Endise Tartu abilinnapea Jarno Lauri sõnul oli üks põhiline Holmi kvartali nurgakivi sinna planeeritud riigimaja. Tuua rohkem avalikke funktsioone, kesklinna rohkem kontoreid, töökohti ja sellega siis haakus nüüd eraomanike huvi väärindada maksimaalselt oma kinnistuid ehk siis teha äri ja elamu funktsiooniga maju. Eelmisel aastal otsustas valitsus, et riigimaja ehk asutusi koondav hoone Tartusse ei tule. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kinnitusel neil krundiga lähima kaheksa aasta jooksul mingit plaani pole. Narva maantee kaks C omab Solaron kinnisvara OÜ, mille juhatuse liikmed on Margus Linnamäe ja Rene Teimann. Kinnistu omanikud on proovinud enda maal algatada detailplaneeringut juba aastast 2009. Ka eelmisel suvel prooviti, kuid linn lükkas ettepaneku tagasi, öeldes, et see ei ole hoonestuskavaga kooskõlas. Rene Teiman ei usu, et Holmi kvartali kõigi omanike koostöös planeerida õnnestuks. Ta ütleb, et kui linn tahab, et sinna midagi tuleks, siis peab linn ka initsiatiivi näitama. Tartu linn omab kinnistut Narva maantee kaks, kus praegu on parkla. Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul ei plaani linn seal lähiajal midagi teha. Kui me vaatame, et millised arengud seal saaksid toimuda, siis tõesti need peaksid ehituslikus mõttes tulema ikkagi väljaspoolt linna. See initsiatiiv Narva maantee kaks ehk Atlantise maja kuulub balti kinnisvara OÜ-le. Abilinnapea Reno Laidre sõnul on Atlantise omanikud proovinud kvartali piirkonnas detailplaneeringut algatada. Aga kas see soov ei olnud kooskõlas hoonestuskavaga ja ja, ja sellisest detailplaneeringu algatamisest, linn keeldus? Narva maantee kaks asub teistest eraomanikest eraldi riigi maatüki kõrval. Selle omanik on Imre Peets, kes ütleb, et tema ei määra seal midagi. Peetsi sõnul ei ole kvartali omanikel ühist nägemust. Eelmisel suvel kirjutas linn Narva maantee kaks C. Omanikele, et kui osapooled kokkulepet ei saavuta, võib linn 2000 seitsmeteistkümnenda aasta arhitektuurivõistluse nurjunuks kuulutada. Sellisel juhul tuleks korraldada uus konkurss, räägib Tartu endine abilinnapea Jarno Laur. Tegu on nii olulise osaga Tartu kesklinnast ja tegu on nii prominentse kohaga, et seal peab olema kohalik omavalitsus, see, kes seda protsessi eest veab. Teisiti see paraku lihtsalt ei tööta. Mõnikord on targem jätta tegemata, kui teha halvasti.", "role": "user" }, { "content": "Aastate eest vaieldi Tartus tuliselt, kas Emajõe kaldal tänase Atlantise maja juures peaks olema park või hooned. Ehkki peale jäi viimane mõte, pole koppa maasse löödud. Holmi kvartaliks kutsutud maa-ala arendust takistavad maaomanike ja linna erimeelsused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ikka, juhatavad istungjärgu sisse riigikogu juhataja ja presidendi kõned, mida siis seekord esile toodi ja mida kritiseeriti. Riigikogu esimees Toomas Varek märkis, et suures mahus on langetatud sotsiaalseid otsuseid. Riigikogu 10. koosseis on vastu võtnud seadused mis on tõstnud esile Eesti inimese ja temale väga lähedased, sotsiaalsed huvid, märgatav pensionitõus, tasuta koolitoit, emapalk, tulumaksusoodustused, lastega peredele. Samas arvas riigikogu esimees, et parlament ei ole leidnud küllalt võimalusi arutada ühiskonna valupunkte, mis väljuvad konkreetse eelnõu raames. Ka on tema meelest üks oluline probleem parlamendiliikmete kiire ja sagedane vahetumine presidendivalimiste ebaõnnestumise kohta riigikogus, arvas Toomas Varek. Kolleegid, me siiski ei kuulanud 11 ära. Igal poliitilisel jõul oli parlamendis antud hetkel õigus käituda nii nagu põhiseaduses presidendi valimisseadus ja riigikogu kodukord seda võimaldavad. Rõhutan, see õigus on igal poliitilisel jõul igal erakonnal. Eestis valitakse presidenti neljandat korda millest kolmel on otsuse tegemine vastavalt põhiseadusele usaldatud valimiskogu kätte. Kehtiv süsteem on ennast õigustanud, sest president on ju valitud. Kuid tunnistame, kehtiv valimiskord on riigikogu kui institutsiooni tähendust vähendanud, et mitte öelda alandanud. Presidendivalimiste teemat puudutas Karnold, Rüütel, märkides küll ära ülekäivaid emotsioone, võimumänge rahvuslike huvide vahetamist, peenrahaks mitme meediaväljaande toel ühistegutsemise ja vastutuse põhimõtete ohverdamise päevapoliitikale ja kitsastele poliitilistel ambitsioonidele. Ta avaldas aga lootust, et presidendi otsevalimiseelnõu saab lõpuks riigikogu toetuse ja veel tulevikust. Viimasel ajal on olnud palju juttu Eesti tulevikuvisiooni ja visionääride puudumisest. Niisuguse hädaldamise asemel tuletame meelde, et riigikogu ja valitsus on jõustanud arukalt arengukavasid, mis sisaldavad eesmärke paljude valdkondade jaoks. Selline on näiteks pikaajaline strateegia säästev Eesti 21. Need kavad tuleks uuesti lauale tõsta võrreldes võrrelda tegelike muutuste vajaduste ja võimalustega ning sõnastada olulised tegevused. Nii valmiski tulevikukava, millel on selge eesmärk tagada rahva ja oma riikluse kestmine. Samas märkis president vajadust lahendada konkreetseid küsimusi, mis tekitavad inimestes kahtlusi riigi võimekuses. Muuseas üks näide, mida viimasel ajal pea igal pool tuuakse ja millest ei läinud täna mööda ka president olukord liikluses. Aga rääkides veel kohalikest probleemidest, ütles Arnold Rüütel. Probleemide tegelikku sisu ja tähendust ei näi mõistvalt need, kes püüavad naeruvääristada elanike igapäevavajaduste rahuldamist. Poliitilises retoorikas kasutatav koolikatuste lappimine on küll kujundlik väljend, kuid see võtab kokku kohaliku omavalitsuse praktilisi probleeme. Neid naeruvääristava nimetusega pisendades alavääristatakse ühtlasi omavalitsuste ja haridusasutuste õigustatud püüdlusi. Riigikogu jätkab oma tööd, kuid alustas sellega muidugi juba varem, mitte täna ja kui kõnedes puudutati presidendivalimiste teemat, siis põhiseaduskomisjon tegeles sellega hommikupoolikul aktiivselt ja ei võtnud komisjoni töö selle nädala päevakorda presidendi otsevalimiste eelnõud. Miks komisjoni esimees Urmas Reinsalu? Keskerakond tegi täna põhiseaduskomisjonis ettepaneku homme hakata arutama presidendi otsevalimiseelnõud ning kõik ülejäänud poliitilised jõud. Nelja fraktsiooni poliitikud asusid seisukohale, et enne seda, kui presidendi valimine valimiskogus ei ole läbi, ei ole kohane niisugust asja hakata arutama. See on populistlik idee otse, kui andmaks signaali, et kahe nädalaga oleks võimalik teise valimissüsteemiga valida riigipead. Seda ei ole võimalik teha. Täna me tegeleme presidendi valimisega. Kui presidendi valimine on läbi, hakkame me tegelema ka põhiseaduse muutmisega presidendi valimise korra muutmiseks. Reformierakond pakkus välja 25. konkreetse, aga siis jäid kõlama komisjonis arvamus, et seda tuleb arutada pärast otsevalmista päeva lõppu. Aga täna ei ole mõtet lüüa seda konkreetset kuupäeva. Keskerakonna esindaja Evelyn Sepp on teadagi hoopis teist meelt. Nemad soovisid presidendi otsevalimise seaduseelnõuga, mis juba poolteist aastat tagasi toppama jäi, edasi minna. Põhiseaduskomisjoni enamus oli aga vastu, aga ta mõistab ka Urmas Reinsalut. Isamaaliit, kes on nende nii-öelda emaerakond täna Res Publica emaerakond või liitunud liidu erakonna emaerakond ei ole ju presidendi otsevalimist mitte kunagi toetanud. Ja täna võib ka väita, et Res Publica on tõenäoliselt ainult etendanud niisuguse demokraatia demokraatliku valimisviisi pooldava erakonna. Nii-öelda poliitilist erakonda, aga näitavad teod, mitte sõnad.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu sügisistungjärk alustas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVändra vallas Kaismaal kohtusid Pärnu maavanem, Pärnumaa kohalike omavalitsuste juhid ning Rail Baltic uga tegelejad. Kohtumise käigus tulid veel kord arutluse alla Rail Balticu Vändra Tootsi. Jaa. Vallas kulgevad lõigud vaadati kohapeal looduses läbi võimalikud tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks. Pärnu maavanem Andres Metsoja. Eks me nüüd katsume ka vallaga ikkagi läbi rääkida veel selle, et kuidas on võimalik riigil võib-olla panustada siia kohalikku kogukonda näiteks ka selles võtmes, et kui me ikkagi leiame, et on mõistlik teha ja odavam kõigi maksumaksjatele, see trassikoridor otse ja tegelikult ei ole selliseid võõrandatavaid objekte otseselt kellegi kodu sinna alla jääb igas mõttes, majanduslikult on see mõistlikum siis siis leida see kokkuleppe koht võib olla riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel eraldada ressurssi siia külale, piirkonnale. Metsoja teed näiteks raha investeerimise kohalikest teedesse, et kohalik elanik tunnetakse, et raudtee tulemine kompenseeritakse nende elukeskkonna parandamisega. Kaalumisel on jätkuvalt kaks võimalikku trassi, üks liigub otse läbi külade üle, põllumajandusariant läheks tiiruga ümber. Külade kohal olnud vallavalitsuste esindajad eelistavad seda ümber külade minevat varianti sest see häiriks kõige vähem kohalikke elanikke, räägib Vändra vallavolikogu esimees Tarmo Lehiste. Ilmselgelt siin valla arvamus läheb planeerijate arvamusest, kes lähtuvad sellest, mis on paberil ja, ja mida rahanumbrid näitavad oluliselt lahku ja siin selle tänase kohtumise käigus me üritame gi näidata, et, et see ei ole ainult raha ja jutt trassil, vaid siin on ka emotsioonid, inimesed, töökohad, läbipääsud. Rail Balticu projekti eestvedajad sooviksid, et trass kulgeks kõige otsemat teed läbi küla Mikk Reier, Rail Balticu projekti tehniline konsultant. Ma arvan, et see täna on rohkem ikkagi niisugune valla inimestega koos väljas käime nendele selgitamine ja noh, meie jaoks võib-olla siis rohkem selline info, et milline see kasutatavus siis kuskil on ja, ja milline on siis kohalike seisukoht mingite lahenduste puhul. Me pakume jah, konsultandina sellist varianti, mis meie arvamuse ja arvutuste kohaselt oleks siis selle projekti eesmärgi poolest ja siis ka nagu riigi poolest parim variant, mitte me ei kaalu ju ainult rahalist varianti, me kaalume ka nii-öelda looduspoole pealt ja reisijate mugavust. Selgelt murelikud on ka maaomanikud, kelle maadel Rail Balticu trass võib hakata kulgema, räägib Vändra vallas elav Kopli talu peremees Toomas Kraavi. No mingisugune kompensatsioon peaks olema, kuskil peaks ju talukohal olema, kus metsa saab teha, ega kütet on vaja maal midagi, mida mingi midagi peab toimuma. No kodukohast nagu ära minna ei tahaks. Lõo talu perenaine He Lillental, kelle maadel möödub üks võimalikke trassiversioone Mis saab minul sellest olla, ega mina, no ta on pärandvara ja ta on siin elupõlved olnud selle ühe kohapeal, kui vanaisa kunagine maad siin ostis, meil ei ole rendimaid, me ei tegele rendimaadega, meil on omad maad ja kui siit minema läheb, siis on see väga pahasti ja praegu on selgusetu see, kas ta läheb nüüd siit põldudest või tuleb ta mulle siia päris lausa hoovi, et ma pean hakkama aknaklaasi vahetama, et siin selle klirina saatel siis nagu elada.", "role": "user" }, { "content": "Vändra vallas Kaismal said kokku Rail Balticu projektimeeskonna osalised, et rääkida kavandatava trassi kulgemisest Pärnumaa põhjaosas. Vändra vald ei poolda varianti, mida planeerijad on seni parimaks pidanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu presidendivalimiste esimeses voorus kahe nädala eest on Prantsusmaal ka täna teises voorus madal valimisaktiivsus. Lõunaks oli valimas käinud 26,4 protsenti valijatest. Seda on pea kaks protsenti vähem kui viie aasta eest samal ajal. Madalam on see olnud ajaloos vaid 2002. aastal, mil esimest korda oli teise vooru valimissedeli paremäärmuslik Jean-Marie Le Pen. Samas käis näiteks Pariisi neljateistkümnesa linnaosa valimisjaoskonnas täna hommikul vilgas valimine. Eriti varakult üritasid häält anda need, kelle jaoks valimisjaoskonda jõudmine on teekond omaette. Järjekorras oli silmatorkavalt palju vanemaid inimesi, kes olid kohale jõudnud käimiskepi, rulaatori, ratastooli või abilise najal. Ent demokraatlik valik on nende jaoks püha üritus, millesse tuleb oma panus anda. Marin Le peni valijad on Pariisis selges vähemuses ning kahjuks ei nõustunud neist keegi oma valiku põhimõtteid rahvusringhäälingu mikrofoni ees selgitama. Makrooni valijad olid aga häälekalt paremäärmusliku kandidaadi vastased. Näiteks Aleksander. Valisin Emmanuel Macroni poolt, sest teisel pool on paremäärmuslik kandidaat, kes paneb muretsema meie demokraatia ja riigi tuleviku pärast, ütles Aleksander. Seda, mis juhtuks siis, kui Le pen võidaks, ta ette kujutada ei soovinud. Samad mured valitsesid ka Floriani. Kui Marin Le pen võidaks, siis oleks see väga murettekitav meie demokraatlike õiguste suhtes. Tema ideed Prantsusmaa jaoks on täiesti vastupidised Emanuel Macron ile. Ta oleks minu arvates ohtlik, ütles Florien. Samuti Macroni poolt hääletanud Birgitti hinnangul peab Prantsusmaa jääma avatud riigiks. See on keeruline, sest meil on riik, mis tervitab inimesi. Me ei saa lõigata ära kõiki toetusi välismaalastele, keda meil vaja läheb. On palju töökohtasid, kus töötavad välismaalased ja mida prantslased ei taha teha ja nii ongi, sõnas Berget. See, kas võidab Macron või Lepen, peaks hakkama selguma Eesti aja järgi kella üheksa paiku õhtul. Joosep Värk. Pariis.", "role": "user" }, { "content": "Lõunaks oli valimas käinud veidi üle veerand valijatest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt ma olen väga hoolega vaadanud, kui palju meil lapsi haiglas on, mõni päev on kaks, mõni päev on kolm ja need kõik ei ole koroonaviiruse tõttu, nii et lapsed ennekõike ju me laste haigestumist kartsime, sellepärast et nad nakatavad oma vanemaid ja siis edasi vanavanemad, nii vanavanemate on vaktsiini olnud kättesaadaval alates jaanuarist, vanematel alates maist, nii et, et kui meil need vanemad ja vanavanemad on ära vaktsineeritud ja kaitstud raske haiguse eest siis me ka lapsi kui nakkuse edasikandjaid väga ei karda. Nii et Ma ei ole päris veendunud, et me väga efektiivselt oleme, kui me kogu aeg selle haiguse lastest eemal hoiame. Järgmine hooaeg tuleb ka ja mis me siis järgmisel hooajal teeme? Minule küll ei tundu praegu, et koolid peaks kinni panema, sest me teiste viirushaiguste korral ju ei pane koole kinni. Ma täpsustan üle, te ütlesite, et vaid mõned üksikud lapsed on sattunud haiglasse ja ka seda mitte koroonaviiruse pärast, et tähendab, et siis on olnud mingisugused muud mured. Noh, kas lapsel on pimesoole põletik või, või laps satub kogemata mõnda avariisse või on mõni teine haigus, mis väljendub ja samal ajal osutub see laps ka koroonaviirus positiivseks, sama juhtub ka täiskasvanutega, ega kõik täiskasvanud, kes tänasel päeval haiglas on, ei ole seal koroonaviiruse tõttu, et umbes 20 protsenti haiglas olijatest on seal koroonaviiruse ga, et neil on mingi muu haigus ägenenud või oluline ja siis nad tulevad haiglasse kas või nende koolide kinnipanemisega, et mis probleemi me lahendame. Et see küsimus tuleb kõigepealt ära vastata, et kas me tahame lastel vältida igasugust köha ja nohu. See on üks asi või me tahame lastel vältida väga rasket haigust, mis on üliüliharv. Eestis on olnud 16 seda multisüsteemset, põletiku reaktsiooni kogu selle nüüd juba peaaegu kahe aasta jooksul, et kas me sellepärast peame nüüd kõik ülejäänud lapsed koolist koju jätma, selles ma väga sügavalt kahtlen.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on endiselt koole, mille juhid suunavad lapsi distantsõppele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVabariigi valitsus soovitab inimestel kontakte vältida ja võimalusel kodus püsida. Elroni müügijuht Ronni Kongo ütleb, et reeglite karmistamine mõjub nende piletitulule negatiivselt. Mis nüüd täpselt edasi teha, see siin on nüüd tegelikult kolm võimalust, et kuna me töötame avaliku teenindamise lepingu alusel ja riik maksab meile ka siis lisaks piletitulule ka toetust, eks siis üks variant on see, et leiab raha juurde, siis saab rong enamvähem samas mahus käigus hoida. Teine variant on see, et riik ei leia raha juurde ja siis siis peame rongiliiklust õrendama ja kolmas on siis tegelikult mingisugune nende kombinatsioon. Ilmselgelt tegelikult kui nõudlus väga ära kukub, siis sellise sagedusega sõitmine ilmselt ei ole mõistlik. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Taavi Audo vastab Ronni kongole, et otsustamine veel käib. Rahandusminister on lubanud siin lisaeelarvega alustada, et see on ka potentsiaalne, et vaadatakse siis ka nii-öelda dotatsiooni suurendamise rongiliikluse, aga noh, kuni veel otsuseid pole, et siis hetkel on kõik kõik võimalused laual. Luks Ekspressi tegevjuht Ingmar Roos räägib, et reisijate arvu langust on nad tundnud alates koolivaheaja nädala lõpust. See praegune olukord on tõesti sundinud meid üle vaatama siis veomahud ja kavandame juba alates järgmisest nädalast liinivõrgus uusi kärpeid, mis siis sedakorda jäävad esialgu kuskil 25 protsendi piiresse. Ingmar Roosi sõnul loodab ettevõte suletavatest bussiliinidest teatada tänase päeva jooksul. Transpordiameti ühistranspordi osakonna juhataja Gerke Williamson ütles eile, et tema poole on graafikute hõrendamiseks pöördutud nelja avaldusega. Ja need neli avaldust siis soovivad koomale tõmmata just nii-öelda suundades, kus on niigi tihe liiklus, ehk siis Narva Tartu poole vaadatakse jah, et eilse valguses nüüd uusi avaldusi minu lauale rohkem tulnud ei ole ja kui me vaatame statistikat, siis tegelikult alates sügisest see reisijad, maht, võrreldes eelmise aastaga on olnud kuskil 50 protsenti vähem.", "role": "user" }, { "content": "Tänasest kehtima hakanud piirangud olid transpordifirmadele ebameeldivaks üllatuseks. Kaotajaks jäävad eelkõige kaugmaaliinid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTurismis on Venemaa Eesti jaoks Soome järel teine ja väga oluline turg. Venelaste huvi Eestis käia on suur ja enne koroonakriisi oli vene turistide arv tõusuteel. Vene turist täitis Eesti turismi turgu ka madalhooajal näiteks jaanuaris ning käis aktiivselt regioonides, nii et Tallinna kõrval tunneb naaberriigi turistide suurt puudust ka Ida-Virumaa. Isegi praegu, kui piirid on turismile suletud, on huvi Eestis käimise vastu olemas, räägib EAS-i turismi arenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. Venemaa meie veebikülastuse osas on kasvanud, uuritakse, mida Eestis teha saab. Reisikorraldajad on valmis kohe Eesti pakette müüma, aga jah, hetkel oleme paisu aga kinni. Millal turism Venemaaga paisu tagant valla pääseb ja mis tingimustel on Liina Maria Lepiku sõnul kaks kõige keerulisemat küsimust millele vastust leida on pea võimatu. Sõltub väga paljudest asjadest, et kas see on siis epidemioloogiline olukord, mida vaadatakse väga kriitiliselt, milline on Euroopa Liidu ühine tahe avada ka Venemaa turistidele piirid, Eesti riigi soov ja lisaks ka veel Venemaa soov, et see on päris õnnetu, niisugune detailide virvar ja palju läbirääkimisi, diplomaatiat ja soodsaid olukordi ka nakkuskordaja mõttes. Aga me ei kaota lootust. Siseministri Kristian Jaani sõnul mingit tähtaegadega plaani, millal Vene turiste Eestisse lubada saaks, pole, lähtutakse koroona levikust ja oodatakse Euroopa Liidu ühist seisukohta. Kui me räägime hetkel Venemaalt siiapoole võimalikust turismist, siis me peame vaatama jällegi, millised on need piirangud kehtestatud Euroopa Liidu välistest riikidest saaks Eestisse tulla inimesed nendes riikides, kus siis nakatumismäär oleks 16 või sellest väiksem. Me peame vaatama nakatumisnäitajaid, me peame ma seda, kui suur osa elanikkonnast on hõlmatud vaktsineerimisega. Kuidas on seesama olukord Euroopas, kuidas lepitakse kokku, millised on need immuniseerimistõendid, mida aktsepteeritakse, kuidas neid kontrollitakse ja nii edasi? Samas on Euroopa liidus riike nagu Kreeka, Küpros ja Island, mis peavad turismi oluliseks ja lubavad riiki vaktsineeritud Venemaa kodanikke, kommenteerib EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik. Kui Eesti seda nüüd otsustas ja hakkaks seda erandit ka nõudma, siis ma arvan, et see võimalik oleks aga see, et kui Eesti võib omalt poolt küll leevendada neid tingimusi, ei pruugi tähendada, et Venemaa seda teha soovib. Siin peab olema palju häid kokkulangevusi ja, ja suhteid ja tahtmisi. Liina Maria Lepiku sõnul on suurimaks piiranguks, mis piiriülese turismi mõttetuks teeb. Piiriületusele järgnevad karantiininõuded uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Turistide liikumine Eesti ja Venemaa vahel peatus enam kui aasta tagasi. Piiri avamine sõltub nakkuse levikust ja riikide soovist võõraid sisse lubada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViktor Orban on lava peal ja des võit on kindel. Korra arat me võtsime täna nii suure võidu, et seda võib isegi kuu pealt näha, aga kindlasti näeb seda Brüsselis. Ukraina sõja kuumusest köetud valimiskampaania on Orbanit ja kogu Ungari Lääne-Euroopast aga nüüd ka juba liitlastest ainult kaugemale lükanud. Eesti aukonsul Ungaris Andres Pärtski ütleb, et Ungari ei tohiks üksi jääda. Isolatsioonist on kuidagi vaja välja saada ka Ungari ajalugu on õpetanud, et üksinda sa ei jõua kuskile ainult teistega tihedalt koostööd tehes. Ungaris läheb elu paremaks, sest õige partei võitis. Aga miks opositsioon kaotas? Nad olid meie rahva vastu, sellepärast nad kaotasid. Opositsioon sai parlamendis 56 kohta, kusjuures nende peaministrikandidaat ei võitnud isegi oma piirkonnas, mis sest, et ta seal linnapea on. Ei ole kõige parem, kui igal õhtul peab rääkima, et see, mis ma ütlesin, see ei ole täpselt niimoodi, sellest tuleb niimoodi aru saada, kui tuleb üks või kaks korda, aga kui alaliselt, siis see ei ole kõige parem. Mitmed opositsioonijuhid ütlevad ki, et tema ei olnud õige valik. Markii tunnistas rahvusringhäälingule, et on erakordselt kurb. Uurisime, mis saab homme. Tema sõnul tuleb veel mõelda. Orban ehitas üles süsteemi ja meie pakkusime selle vastu loogilise lahenduse. Me peame tulema välja millegi muuga. Minu järeldus on, et me ei saa orbanit alistada tema reeglite järgi. Aga kas teie saate orbanist jagu? Nähtavasti mitte, tõdes marki sai lühikeseks jäänud valimispeolt koju sättiv tudeng oli vähemalt niisama kurb. Kui kuue erakonna liit ei suutnud neid alistada, siis ei suuda seda miski. Me oleme lihtsalt pettunud.", "role": "user" }, { "content": "Viktor Orbani juhitud valitsusblokk sai Ungari parlamendis 135 kohta ehk taas piisava enamuse, et soovi korral näiteks põhiseadust muuta. Eesti aukonsul Ungaris András Bereczki hoiatas, et Orban ei tohiks riiki isolatsiooni juhtida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome majandusuuringute instituudi Etla hinnangul jõuab koroonakriis alanud aastal lõpule. Majanduslanguse peatub ning tänu vaktsiinile ja Euroopa Liidu taaskäivitusfondile hakkab Soome majandus toimuma Etla tegevjuht. Agi Kangasharju kiidab heaks senised majanduse elavdamise paketid. Laenuvõtmine oli vajalik, aga nüüd tuleb mõelda, kuidas turgutamine lõpetada ja majandus kasvule pöörata. Kui kasv ei kiirene, on ees valulised kärped avalikus sektoris, hoiatab kangas, harju. Soome valitsus räägib praegu palju sellest, et koroonakriis on kaasa toonud majandusliku ebavõrdsuse suurenemise ühiskonnas ja selle vastu tuleb võidelda Kangas harju juhib tähelepanu sellele, et ebavõrdsus Soomes on tegelikult üks väiksemaid maailmas ja selline jutt viib tähelepanu kõrvale kõige tähtsamalt Soome elatustaseme kasvu peatumiselt. Fookus on nagu meelega valesse suunda pööratud, sest majanduskasvu kiirendavad otsused on ka valusad otsused, ütles Etla juht Soome ringhäälingule üle antud intervjuus. Ta nentis, et viiruse kriisi varjus on lisatud avalikus sektoris kahe miljardi euro ulatuses püsivaid kulusid, millel ei ole koroonaga mingit pistmist. Selle koroona abil tehakse aktiivset poliitikat, teise suunda, kui Soome peaks tegelikult minema, märkis Kangasariu. Lühiajaliselt aitaks majanduskasvule kaasa ekspordikonkurentsivõime tagamine. Pikemaajalist kasvupotentsiaali Soomes aga kangasarju sõnul praegu pole. Vaja on uusi ideid ja erasektori reforme. Kasv ja töökohad tulevad investeeringute soodustamisest. Meil tuleb ettevõtluskeskkond saada selliseks, et ettevõtted tahaksid investeerida uutesse ideedesse ning ka masinatesse ja seadmetesse, soovitas aga Kangas Harju. Muuhulgas on Soomes hakatud üha enam mõtlema sellele, kuidas odava tööjõuga riikidesse viidud tootmine Soome tagasi tuua. Tehnoloogia uurimiskeskuse küsitlus näitas, et koroonakriisiga kaasnenud tarneraskused on vähendanud ettevõtjate soovi oma tootmist Aasiasse viia. Samas ei ole siiski lähiajal loota tööstuse tagasikolimist. Aasia, eriti Hiina turud kasvavad ja tootmine on märgatavalt odavam kui Soomes. Kui Soome ei suuda võistelda toote hinnas ega taha mingil juhul võistelda tööjõu hinnas, siis mis aitaks konkurentsivõimet parandada? Vastus on ikka automatiseerimises digitaliseerimises, ütlevad tehnoloogia uurimiskeskuse ja ka Business Fin Landi asjatundjad.", "role": "user" }, { "content": "Soome majandusasjatundjad prognoosivad, et tänu koroonavaktsiinile toibub Soome majandus selle aasta suveks ning soovitavad majanduse turgutamiselt üle minna majanduse kohandamisele. Poliitikutele ei ole see aga lihtne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäbi sai kommitud 350 hektarit, leidsime pea 20 tonni lõhkenud lõhkekehade jääke ja kümned lõhkemata lõhkekehad on kahjutuks tehtud, rääkis koostööharjutusest vanemveebel Andres Pajur. Pioneeripataljoni demineerimiskeskusest. Oleme leidnud erinevat tüüpi moona, kuna see sihtmärgi ala on siis eelkõige siis kaugtulerelvade sihtmärkideks mõeldud siis oleme leidnud siin nii suurtükimoona, miinimumamoona kui ka tankitõrjerelvade moona. Kuidas te teete seda ohutuks? Ohutustegemise trillid on meil sellised, et kõigepealt saadame meeskonna põllule, kes siis praeguse seisuga visuaalse sviibiga päeva esimeses pooles, siis otsivad visuaalselt, leides siis lõhkekeha, märgistavad selle kõik, mis ei ole lõhkevõimeline, korjatakse siis põllu pealt ära ja päeva teises pooles siis alustame demineerimistöid, kus siis hävitame kõik lõhkevõimelised kehad kohapeal. Päästeamet on rahul, et kaitsevägi on teinud piirkonna tuleohutumaks tänu sel aastal valminud teedevõrgustikule, mida koostööharjutuse raames kasutati, räägib päästeameti Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Janno. Hästi positiivne on see, et jah, see aasta on saanud valmis siin teedevõrgustik siin tegelikult varasemalt praktiliselt see teedevõrgustik puudus või oli meie autodel hästi kehvasti läbitav, nüüd on siia meeletult investeeritud ja neid teedevõrgustike juurde tehtud isegi laskealal on juba teed sees, et et see oluliselt lihtsustab selle puhkenud tulekahju kontrolli all hoidmiseks ja liikumist siis siin alade peal. Väejuhatuse harjutusväljade teenistuse ülem major Joona Jürisaar lisas Näiteks seesama ala, kus me praegu viibime, see on kaetud päris tiheda teedevõrguga, mis jagab selle ala kõik sektoriteks ja needsamad teed reaalselt kujutavad endast ka ütleme siis tuletõkkeribasid, see teeb kindlasti ka päästjatele kustutamise lihtsamaks ja samas siin ka silmas pidama ja jälgima seda ohutuse teemat, et tegelikult me alale päris sisse kustutama kuskile ei lähe. Aga kõik väljaspoolt perimeetri me suudame hoida tulevaba. Esmaspäeval alanud ja täna lõppevast koostööharjutusest võtab osa poolsada inimest Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeval lõpeb Kaitseväe keskpolügoonil kaitseväe üksuste ja Päästeameti esimest korda toimuv koostööharjutus, mille raames korjatakse alalt kokku lõhkemata lõhkelaengud ja tehakse need harjutuse käigus kohapeal kahjutuks kontrollitud lõhkamistega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViktor Ivanov nendib, et narkootikumide tootmine ja narkoäri võtavad üha suuremad mõõtmed. Möödunud aastal ulatus moonide külvipind Afganistanis rekordiliselt 210000 hektarini, millest saab kuni 800 tonni eroiini. Lõuna-Ameerikas toodetakse põhiliselt Kolumbia, Peruu ja Boliivia poolt aga 1500 tonni kokaiini aastas. Euroopas ulatub narkoturg 150 miljardi dollarini aastas. Samas suureneb ka kõikvõimalike sünteetiliste narkootikumide sünteesimine ja tootmine. Viktor Ivanov. Näiteks kui üleeelmisel aastal sünteesiti 45 uut narkootikumi, siis eelmisel aastal 75 ja sel aastal ulatub see arv ilmselt üle 100. Sisuliselt ilmub iga kahe päeva tagant uus narkootikum. Samas võtab nende kontrolli alla võtmine mitu kuud, kohati kuni aasta, kuna see peab läbima kõik seadusandlikud ja bürokraatlikud astmed. Siin on vaja teha tööd, et seda protsessi kiirendada. Eesti mure ongi sünteetilised narkootikumid, konkreetselt eriti fentanüül. Siseminister Ken-Marti Vaher. Sentanul on Eesti jaoks kõige tõsisem probleem, mis puudutab uimasti maailma üle 80 protsendi uimasti surmadest Eestis toimub fentanüüli üledoosi tõttu. Üledoosivõtjad on peamiselt pikaaegsed, uimasti tarvitajad ja meil on informatsiooni, mis annab alust väita, et tõenäoliselt märkimisväärne hulk ventanüülist tuleb ida poolt. See on siis kas Vene Föderatsioonist või ka teistest idapoolsetest riikidest, eelkõige on juttu olnud siis Leningradi oblastist. Täna lepiti kokku kahepoolse töörühma moodustamises ja see tegeleb konkreetse infovahetusega just ventanüüli tootmise ja levitamiskanalite osas. Aga Viktor Ivanov ütleb, et tegelikult on koostöö Eestiga olnud produktiivne. Viimase kolme aasta jooksul oleme viinud läbi 22 suurt operatsiooni narkootikumide levitamise kanalite sulgemiseks. Üksnes narkootikumide transportijaid on kriminaalvastutusele võetud 36. See on võimaldanud Venemaal mitmeid loode-Venemaa narkoliine likvideerida mis räägib tõsisest tööst. Üksnes ašisid, mis liikus Marokost läbi Hispaania, Hollandi ja Eesti-Venemaa suunal on võetud ära kolm tonni. Märkimisväärseid arve võib tuua ka muude narkootikumide osas.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ja Venemaa leppisid kokku koostöö tihendamises võitluses fentanüüliga. See sünteetiline narkootikum põhjustab Eestis üle 80 protsendi uimastisurmadest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtumine kestis meil peaaegu kaks tundi, oli väga sõbralikud õhkkonnas rääkisime laevakaitsjatega huvitavatest teemadest, siis mina rääkisin sellest, mida Eesti on teinud nii-öelda, et nende teemad kogu aeg üleval hoida. Põhiliselt tuli juttu laevakaitsjate kohtumenetluses ja asekantsler vastas küsimustele karistatud isikute üleandmise lepingu kohta. Pikalt räägiti ka meeste olmemuredest ja tervisest. Ma olen nagu jah, tõepoolest India vanglas ma ei saa ka tervise kohta midagi öelda, et see on ikkagi nagu laevakatjate ja lähedaste vaheline ims. Anneli Kolgi sõnul on mehed väga vaprad. Ta kohtus ka vangla ülemaga. Rääkisin talle edasi meeste olmeprobleemid ja tervisega seotud probleemid. Vanglaülem lubas neile lahendused leida. Homme kohtub asekantsler Anneli Kolk tami ladu osariigi ametivõimudega, et rääkida nendega laevakaitsjate kohtumenetluse käigust ja kinnipidamistingimustest.", "role": "user" }, { "content": "Välisministeeriumi asekantsler Anneli Kolk käis Chennai vanglas, kus kohtus Indias kinni peetavate Eesti laevakaitsjatega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. Suhtelises vaesuses elas 2020. aastal ligi 270800 Eesti inimest, kelle leibkonna koosseisu arvestab kuusissetulek oli väiksem kui 631 eurot. Sissetulekuks loetakse nii palga kui ettevõtlustulu, pensioni, toetusi, hüvitisi, rendi või üüritulu. Statistikaameti juhtivanalüütik Anett Müürsoo ütleb, et suhtelise vaesust polegi võimalik kaotada. Kui mul on leibkonnas mitu inimest, me kõik saame 631 eurot tonni liikunna liikme kohta siis tegelikult see võib ju päris hea summa olla ja sellest on võimalik end ära elatada. Aga kui naaber teenib veel rohkem, tekibki kordus mina oma 631 euroga kuus. Olen ebavõrdsemas olukorras ja seda on võimalik ainult siis ära kaotada, kui terve ühiskond saaks täpselt samasugust sissetulekut. Suhtelise vaesuse arvutamisel mängib aga suurt rolli leibkonna koosseis. Kui meil on perekondi, kus on isa, ema ja kolm last isa ema tugevasti täiskasvanud, üks laps juba kaheksateistaastane ees on kolmeteistaastane, kuueaastane laps. Et kui nüüd see pere ostab näiteks külmkapi või pesumasina, siis nad ei osta ju igale inimesele eraldi seda külmkappi ja pesumasinat või isa või ema teeb suure potitäie suppi, siis ilmselt on suur tõenäosus, et see isa sööb suurema portsjoni, kui see kuue aastane laps. Ehk siis selle tõttu kasutame gi tarbimiskaala. Ehk üks täiskasvanu tarbib oluliselt rohkem kui väike laps. Absoluutses vaesuses elas möödunud aastal ligi 28700 inimest, mida on pisut vähem kui aasta varem. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli elatusmiinimumist väiksem ehk väiksem kui 220 eurot inimese kohta. Ehk need inimesed pole suutelised end ära elata. Nii suhtelises kui absoluutses vaesuses on peamiselt vanuses 65 pluss inimesed ehk need, kes elavad ainult pensionist. Teiseks, noored ja üksikvanemad. Me nägime, et üksikvanemate hulgas oli 2020. aastal rohkem töötuid kui 2019. aastal ja ka selle võrra siis madalamad sissetulekud. Kolmas grupp on ilmajäetuses elavad inimesed ehk need, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas levinud hüvesid lubada. Kõige rohkem tajuvad ilmajäetist 65 aastased ja vanemad elanikud. Ja mille osas siis inimesed ilma etust tunnevad, on eelkõige just ettenägematute kulutuste osas, aga ka kord aastas nädalast puhkust ei saa inimesed endale lubada, kusjuures see ei tähenda seda, et nad peaksid kaugele maale palmi alla sõitma, puhkust veetma, vaid juba vabalt olla ka sugulaste juures, kus iganes peas, et sul oleks võimalus lihtsalt olla nädal aega kodust eemal, selle osas siis pea 20 protsenti Eesti elanikkonnast hiinlased, nad ei saa seda endale lubada ja peamiselt just vanemaealised ja ka tuntakse puudust selle osas, et ei saada välja vahetada enda erinevaid mööbliesemeid, näiteks.", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel aastal elas absoluutses vaesuses 2,2 protsenti ja suhtelises vaesuses 20,6 protsenti Eesti elanikkonnast, näitab Statistiaameti küsitlus. Küsitlusele vastas üle 6000 leibkonna, kellelt uuriti tarbimisharjumuste ja sissetulekute kohta kogu 2020. aasta ulatuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKüsimus on ei vähem ega rohkem kui laulu ja tantsupeo tava jätkusuutlikkuses nende noorte jaoks, kes on pidu juba aastaid oodanud ja kell võib-olla kool läbi saamas. Repertuaar on omandatud juba varem, sest eelmisel suvel ära jäänud peoks jõuti valmistuda. Tõsi, nüüd on huviharidus olnud Lätis pikka aega keelatud, kuid noorte soov laulda ja tantsida on nii suur, et pidu veel korda edasi lükata oleks kõigile suur pettumus leitakse siin Lätis. Seetõttu on ette valmistatud kolm erinevat biovarianti sõltuvalt sellest, milline olukord koroonaviirusega maikuuks valitseb. Siiski on selge, et pidu tuleb tänavu teistmoodi, tuhandeid lapsi korraga kokku ei lubata ja kindlasti ei veedeta ka ühtki ööd Riias. Küll aga pikeneb peokava ajaliselt, kestis juulist oktoobri alguseni välja kogu tegevus, toimub õues, teoks saab palju erinevaid üritusi. Hajutatud pidu, nagu Lätis öeldakse. Kui õnnestub, loodetakse metsapargi uue laulukaare all mõni 1000 noort siiski hajutatult koos laulma mahutada. Tantsud toimuks d mitte tavapäraselt suurelt aukava staadionil vaid samuti metsapargis ja rühmade kaupa hajutatult. Nii saab iga kollektiiv erineval ajal peost osa ja tekib vähem nakatumis riski. Kui aga olukord peaks pöörama päris hulluks, võib iga rühm esineda oma kodukohas, kas siis kooli juures, mõnes pargis või staadionil ja pidu saab kokku virtuaalselt. Läti televisiooni ülekannete kaudu kõneleb Läti 12. kooli noorte laulu ja tantsupeo tegevjuht Agra Bersina. Loomulikult on praegu kõik kodus ja toimub kaugõpe, räägib Persinja. Praegu võib alustada õpinguid kohapeal 45. omavalitsuses, kus epidemioloogiline olukord on parem. Seal saavad esimese kuni neljanda klassi ja pärast pühi ka viienda kuni kuuenda klassi õpilased minna kooli. Neis omavalitsustes on lubatud ka huviharidus õues ja kuni 20 last korraga. Seepärast on meile tähtis, et mais või juunis saaksid proovid jälle jätkuda, et oleks võimalik peorepertuaari korrata. Iga kollektiiv, kes valmistus eelmisel suvel toimuma pidanud peoks, on need laulud ja tantsud juba selgeks õppinud, kuid nüüd on jäänud vaid kordamine, räägib peo tegevjuht Agra Bersinja.", "role": "user" }, { "content": "Lätlased ei plaani koolinoorte laulu- ja tantsupidu koroonaolukorra tõttu edasi lükata. Eelmisel aastal nad seda juba tegid ja seetõttu püütakse sel suvel pidu siiski ära korraldada. Kolme toimumisvariandi vahel tehakse valik aprilli lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et sõltub läbirääkimiste tulemusest. See mulje, mis praegu Kiievist jääb, on see, et president Janukovitši personaalne küsimus on üks teema, mis väga erutab eriti neid inimesi, kes on täna Maidani presidendi tagasiastumine või ka erakorralised presidendivalimised võiks rahustada olukorda. Aga kuidas sinna jõuda, seda on väga raske praegu ette kujutada. Tundub, et opositsioon on see, kelle käes ohjad pigem on. Midagi sellist, mida näeb praegu Kiievi südalinnas, kus on kümned barrikaadid ja inimesed on hoiakuga, et kas surm või vabadus, siis noh, see iseenesest kirjeldab juba selle olukorra tõsidust ja ei ole ju tegemist mingisuguse ühtse opositsiooniga, see on küllaltki killustunud ja selle sees on ka terve rida jõudusid, kes võib-olla oma käitumises on ka sellise provokatiivse hoiakuga, aga noh, selge on see, et mõistlik viis siit olukorrast lahendust otsida on läbi läbirääkimiste. Aga need läbirääkimised peavad olema adekvaatsed. Eile Vitali Klitško andis märku, et esimene kohtumine ennekõike oli olnud selline, kus võis jääda mulje, et Janukovitšil ei ole päris adekvaatset ettekujutust sellest, miks inimesed ikkagi tänavatel on. Uudistest on läbi lipsanud ka selline hirm, et vene eriväelased võivad sekkuda sündmustesse Kiievis või terves Ukrainas. Kuidas seda kommenteerida? Jah, meie viimane kohtumine oli Ukraina siseministeeriumis ja küsisin täpselt sama küsimuse ka siseministeeriumi avalike suhete juhilt ja tema vastas selle peale, et selge, et tegemist on valeinformatsiooniga, aga see on arusaadav, et sellises pingelises situatsioonis on väga kiired levima kuuldused, mis ei pruugi tõele vastata, kaasa arvatud ka sai küsitud siseministeeriumis, et kuidas edeneb siis uurimine nende tapetud inimeste kohta Maidanil ka selle kohta osati vastata esiteks et tegemist nende arvates ei ole snaipri kuulidega ja teiseks siseministeeriumi väitel ei ole teadagi isegi täpselt seda, kus nad maha lasti, aga jällegi nagu ma ütlen, et poolte erinevused ja tõlgendused on praegu kohati risti vastupidised. Kuivõrd tõenäoline on erakorralise seisukorra kehtestamine? Ma arvan, et erakorralise seisukorra kehtestamine viiks võimalik, et reaalse kodusõja puhkemiseni Ukrainas ma ei oleks ka ka telepildist ette kujutanud, et need just viimastel päevadel kerkinud barrikaadid Ukraina pealinna südames, et need on niivõrd tõsised, seda tegelikult kinnitati ka siseministeeriumis täna, et kui peaks olema mingigi situatsioon, mis eeldab jõuga, maidan laialiajamist, see nõuab kümneid, kui mitte sadu ohvreid.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus Kiievis opositsiooni ja valitsuse esindajatega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2005. aasta riigieelarvet hakati arutama eelmise kolmapäeva pärastlõunal ja paar tundi hiljem jõuti muudatusettepanekute arutamiseni, mida oli 225. Rahanduskomisjon oli neist arvestanud kolme komisjoni enda poolt tehtud 222 opositsiooni ettepanekut jäeti arvestamata. Tegelikult oli neid ettepanekuid veel rohkem üle 700, aga siin oli tegu keskfraktsiooni ideega esitada sama sisuga ettepanek eraldi kõigi fraktsiooni liikmete poolt ja nii 35-l korral. Rahanduskomisjon ühendas need aga üheks, kas solvus keskfraktsioon selle peale või siis, nagu nad hiljem põhjendasid seetõttu, et ühtegi opositsiooni ettepanekut üldse vastu ei võetud, aga algas parlamendi töö blokeerimine, iga muudatus pandi hääletusele. Iga hääletuse eel võeti 10 minutit vaheaega. Seda kõike on ka varem olnud, aga iga kord on mingil hetkel kokkuleppele jõutud, sedakorda mitte. Ning kõik kestis kolmapäeva ja neljapäeva ja teisipäeva ja veel kord kolmapäeva ja öö kokku 46 tundi. Ja lõppes täna kella 11 paiku. Ja järgnevalt viimane, 225. muudatusettepanek, Isamaaliidu fraktsioonilt, juhtiv komisjon, jättis arvestamata, kolleeg Andres Herkel, palun aitäh, härra juhataja, me palume hääletada seda ettepanekut, mis võimaldaks viia Eesti välissaatkondade töö vastavusse kaasaja nõuetega. Tänan, kolleeg Vilja Savisaar, palun. Aitäh, härra juhataja, Keskerakonna fraktsioon palub enne muudatusettepaneku number 225 hääletamisele panekut kümneminutilist vaheaega. Aitäh. Pärast seda hääletati veel ettepanekut eelarve teine lugemine katkestada ja et stiili hoida, võeti ka siin vaheaeg. Aga kõik lõpeb kord ja eelarve arutamine pole siin erand. Kolmandaks lugemiseks, kus protseduur teine, loodab rahanduskomisjon eelarve saali tuua seitsmendal detsembril ning täna jõuti veel vastu võtta õppetoetuste ja õppelaenu ning loovisikute ja loomeliitude seadus arutada esimesel lugemisel Narva piiripunkti ületamise lahendamise küsimust ning hääletada menetlusest välja. Ettepanek töötu abiraha suurendamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu lõpetas riigieelarve teise lugemise, mis kestis nädala.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõlula kalakasvanduses märgistatakse kalu peamiselt kahte moodi noorkalade grupiviisiline märgistamine rasvauime äralõikamisega aitab hinnata, kui paljud välja püütud kalad on loodusliku ja kui paljud kalakasvanduse päritolu merehõbeda kohta detailsema info saamiseks pannakse osale kaladele teekujuline ankur, märgis räägib RMK Põlula kalakasvatus talituse juhataja Gunnar Klaas. Ütleme valdavalt me kasutame kahte erinevat märgistusviisi, üks on see, et kõikidel samasuvistel siigadel ja nii üheaastastel kui ka suurematel lõhedel me lõikame ära rasvaoime, ehk siis see on saba ja seljauime vahel olev uim mis annab siis märku tema kalakasvanduse päritolust ja lisaks sellele suurematele kaladele, kes on seal umbes 20 sentimeetrit ja nii paigaldame iga siis asustamispartii kohta ka individuaalmärgised ja individuaalmärgise peal on olemas siis see kontaktinfo, seal on veebilehe aadress, seal on olemas telefoninumber, mille kaudu siis palume kaluritelt või siis ka koduperenaiselt, kui nad järsku fileerimise käigus on alles leidnud selle märgise edastada siis info selle kala kohta, et nii palju kui seda infot siis selleks ajaks on. Näiteks sel kevadel Jägala, Purtse, Pärnu ja Valge jõkke asustatud 15000-st kahe aastasest kalasta oli tee märgistatud 10 protsenti. Märgise saatjatele annab RMK Põlula kalakasvandus tagasisidet. Gunnar Klaas. Kui kalur saadab meile info taaspüügikohta või leiu kohta, siis me saadame talle vastuskirja, kus on toodud see, et kus ja millal see kala oli asustatud sealt siis on hästi näha see, et kui suureks kala selle ajaga kasvas asustamise ja taaspüügi vahel ja, ja lisaks on näha see, et, et kust, kuhu ta siis ka rändas ja kui kiri on saadetud, sellega kaasneb väike pastakatasu, praegu on ta hetkel kuus eurot ja, ja lisaks siis saadame ka niisuguse kalavetele kaasa meeldiva landi, et vastavalt sellele kalaliigile, mis siis kalur meile on saatnud. Põlula kalakasvandust võib teavitada kõikidest märgistaga kaladest ka nendest, mis pole märgistatud Eestis. Rohkem infot kalamärgistuse kohta saab RMK kodulehelt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Märgisega kala püüdnud või ostnud inimestelt oodatakse, et nad sellest kalakasvandusele teada annaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles, et haiglakoormus langeb stabiilselt põhja regiooni haiglates, kus on 143 koroonahaiget. Lõuna regioonis ei kipu koormus aga niivõrd kiiresti alla tulema, seal on kokku 163 koroonahaiget. Viimase ööpäeva jooksul ongi kõige enam koroonahaigeid juurde tulnud Tartu Ülikooli kliinikumi ja Narva haiglasse. Üldhaigestumise stabiilne langus, mis selle foonil käib, annab meil ikkagi kindlust arvata, et ka haiglaravi vajadus sellel nädalal peaks jätkuvalt langema ja see annab meile võimekust tegelikult rohkem pühenduda. Haiglatel teistele patsientidele, mis on ääretult oluline Veel eelmisel esmaspäeval oli Eesti haiglates 445 koroonahaiget ehk 139 inimese võrra rohkem kui täna. Kaks nädalat tagasi oli haiglates aga 238 inimest rohkem. Urmas Sule ütles, et koroonaviiruse uus hoomikroni tüvi pälvis terviseametis täiendavat tähelepanu kuid midagi veel selle suhtes ette võtta on liiga vara. Tegelikult informatsiooni ikkagi on suhteliselt vähe ja me teame, et sellel haigusel on ka niisugune positiivne pool, et siiani praegu ikkagi arvatakse, et ta võiks olla noh, ütleme vähem tõsiseid, haigestumisi tekitav, aga ta on väga esialgne arvamus kiire levikuga. Et siis ma ei oska väga muud teha, kui sellises olukorras jälgida, mis toimub sellepärast, et ette hakata ennustama või mõtlema, kuidas, mis juhtuda võib. Praegu minu meelest ei ole kõige mõistlikum, et praegu me oleme selles faasis, et tuleb jälgida keskkonnas toimuvat.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel oli hommikuse seisuga haiglas 306 koroonaviirusega nakatunut ehk 16 rohkem kui eile. Neist 254 vajab ravi raskeloomulise koroonahaiguse tõttu. Möödunud ööpäeva jooksul suri seitse nakatunut ning haiglates avati 33 uut haigusjuhtu. Ööpäeva jooksul tuvastati 311 inimese nakatumine. Manustati 951 vaktsiinidoosi ning esimese süsti sai 246 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjaleht Sakala kirjutas eile, et angerja püüki ohustab üleeuroopaline keeld. Püügilauskeeldu on Euroopa Liidu komisjon arutanud aastal 2017, kuid keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ütleb, et uuesti pole ettepanekut tehtud. No hetkel seda nagu küll niimoodi laual ei ole, aga me ei ole ka kõiki komisjoni ettepanekuid järgmiseks aastaks veel näinud, Läänemere kvootide arutelul seda täna ei ole midagi karmimat nagu laual. Eestis püüti möödunud aastal merest vaid üks ja pool tonni angerjat, 35 tonni püüti Võrtsjärvest. MTÜ Võrtsjärve kalanduspiirkonna tegevjuht Jaanika Kaljuvee. Me ostame ju angerjamaime sisse Prantsusmaalt viimastel aastatel ja lihtsalt seda maimu enam ei ole ja me oleme sunnitud ostma siit veel olemasolevat angerjakasvandusest. Kuna Võrtsjärve angerjas ise ei pääse, on kalamaimu siia toomist toetanud Euroopa Liit. Enam seda ei tehta. Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome selgitab, et angerja Võrtsjärve toomine ei aita liigi arvukust taastada. Võrtsjärve angerja püük jätkub selle varu pealt, mis sinna on asustatud ehk tegelikult noh, varasemate aastate asutamise tulemusena seal ju kuskil seitse kuni 12 aastat varu ees, et kui Euroopa Liidu asemel ei tule mingisugust püügikeeldu, ilmselt on mõistlik siis vähemalt selles osas püüki jätkata, mis seal järve on juba asustatud. Maimu saaks küll kalurid osta ise ka Eesti riigi abiga, kuid ain Soome sõnul tuleb 10 aastaga leida muu tuluallikas, kuna püügikeeld mingi hetk siiski tõenäoliselt tuleb. Jaanika Kaljuvee sõnul kaluritel palju teisi võimalusi ei ole. Noh, oleme ju kuulnud ka seda, et ministeerium plaanib järgmise rahastusperioodi meetmetesse sisse tuua ka selle, et, et seda püügivõimsust vähendada, et kaloreid siis nii-öelda välja osta, eks siis nooremad mehed peavad hakkama õppima uut tegevusala ja vanemad mehed jäävadki pensionile. Nii et eks see kalurielu siin tasapisi hääbub. Kuna angerja levikupiirkond on lai ja arvukuse languse põhjuseid on mitmeid, ei ole teadlastel veel üksmeelt, kas kõik püük tuleks ära keelata, selgitab kalandusteadlane Priit Pernotas. Meheuurimise nõukogu annab enda soovituse siin kuskil ütleme, mingisugune kuu või, või paari pärast ja sellele järgnevad siis ilmselt diskussioonid, et mis saab edasi täpselt praegu ongi täpselt liiga vara seda veel öelda, et mis nagu üle Euroopaliselt selle püügiga teha.", "role": "user" }, { "content": "Angerja ajalooline arvukus on Euroopas kahanenud üle 90 protsendi. Ohustatud kala kaitseks arutatakse erinevaid meetmeid, selget lahendust ei ole. Võrtsjärve kaluritele tahetakse kümne aastaga leida teine tuluallikas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKiiduavaldused, mis paisusid üle ovatsiooniks Paarkümmend aastat tagasi kirjeldatud meeleolu, mis valitses Viru konverentsisaalis pärast seda, kui hääletustulemused sotsiaaldemokraatide erakonna esimehe valimisel teatavaks olid tehtud ja Sven Mikseri toetajatel oli põhjust rõõmustada võid senise esimehe Jüri Pihli üle, oli kas just mäekõrgune, aga veenev. 309 häält 124 vastu. Kolmanda kandidaadi, Marianne Mikko poolt anti 39 häält. Seega on sotsidel juhi vahetus toimunud, Sven Mikser aga mingit kursimuutust vajalikuks ei pea. Ma arvan, et sotsiaaldemokraatliku erakonna kurss on õige, ma arvan, et meil kindlasti on vaja tugevdada oma tõsiseltvõetavast nähtavust, usutavust, kurss, mis puudutab sotsiaalpoliitikat, majanduspoliitikat ma arvan, ei vaja väga suurt korrigeerimist, ma arvan, inimesed ootavad eelkõige neilt sõnumit, et me tõepoolest oleme suutelised ja valmis seda kurssi Eesti huvides ellu viima. Milliseks peab mikser võimalusi senise erakonna juhi Jüri Pihliga koostöötamiseks? Ma kindlasti näen Jüri vihil kohta oma meeskonnas ja ma kindlasti näen Jüri vih kohta Eesti sotsiaaldemokraatia edasises arengus. Ta on olnud Eesti ajaloo, ma julgen väita, et kui mitte edukaim, siis kindlasti üks edukamaid siseministrid, tal on arvestatav kompetents väga olulises poliitika valdkonnas ja ta on kindlasti õppinud nende erakonnas oldud aastatega päris hästi tundma ka meie struktuuri. Nii et ma usun ja loodan, et ta jätkuvalt omab soovi sotsiaaldemokraatia edu nimel Eestis tööd teha ja, ja minu meeskonnas on tal selleks kindlasti koht olemas. Jüri Pihli meeleolu oli hoopis teine ja kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist lahkus ta üldkogult lühikommentaari ajakirjanikele ta siiski andis. No erakond on valinud mugavuserakonna minu arvates kindlasti Sven Mikser, on selline mugav erakonna esimees seda sõpruskonda juhtima, mis siin erakonnas on? Mina ei ole mugavuserakonna juhtorganites vähemalt, aga noh, erakonna liikmena ma võin ikka head kätt. Kui küsisin praeguses perspektiivis tema arvamust kandideerimise kohta riigikogu valimistel, ütles Pihl. Minul ei ole kunagi elus olnud unistus olla parlamendis sellepärast et parlamendis võib olla siis, kui sa saad oma mõtteid asju ellu viia. Sotsiaaldemokraadid seda praktiliselt kunagi ei ole saanud. Ja ma kardan, et nad ei saa ka tulevikus. No ma olen kuulnud neid, selliseid ilukõnesid siin korduvalt ja iga kord on nad lõppenud sellega, et me oleme jälle kuskil seal viie kuni seitsmenda protsendi. Endine erakonna esimees Ivari Padar on rahul, et vaidlused ja vastuolud erakonnas on saanud tsiviliseeritud lahenduse. Ka ei usu ta, et erakonnast mingit järellainetust tekib. Ikka on aeg-ajalt ju läbi peetud mingeid sisemisi selliseid debatte ja, ja rivaalitsemisi päeva lõpuks on ikkagi proovitud siis ühine osa leida, et noh, nii ongi ja ma usun ka praegusel juhul on küll need asjad lähevad paika, et ega ma usun, et ikkagi absoluutselt enamusel erakonna inimest, kellel on üks ikka väga selge selge motiiv praegusel juhul, et teha parimat tulemust valimistel ja ja, ja teha parimat tulemust Eesti rahvale. Üldkogu juurde tagasi tulles sotsiaaldemokraatide aseesimeesteks valiti täna Indrek Saar, Peeter Kreitzberg, Urve Palo ja Karel Rüütli.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatlik Erakond valis uueks esimeheks Sven Mikseri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna ringkonnaprokurör Marge Püss oli ajakirjanike ees napisõnaline. Välja võib siiski öelda nimed, kellele prokuröri arvates lasub kahtlus altkäemaksu pakkumises ja vastuvõtmises. Marge püss. Kahtlustus on esitatud Valga maavanemale Geovile, teda kahtlustatakse altkäemaksu korduvas võtmises. Kahtlustus on esitatud ka kolmele Gobasi juhatuse liikmele Kalle murule korduvas altkäemaksu andmises. Kahele juhatuse liikmele Valter Keisile ja Aivo Pärnale on esitatud kahtlustus altkäemaksu andmisele kaasa aitamises. Kaks kahtlustatavat peeti kinni pärast kuriteo tunnustega teo toimepanemist. Praeguseks hetkeks viibivad kõik neli isikut vabaduses, kuna on möödunud 48 tunnine tähtaeg. Kui isikuid võib kinni pidada ilma kohtuloata. Ringkonnaprokurör Marge Püss taotles täna kohtult ka Valga maavanema vahistamist, ent see taotlus lükati tagasi. Kohus oma määruses leidis, et esitatud esialgne kahtlustus on küll põhjendatud, kuid samas leidis kohus, et puuduvad põhiseaduses toodud alused Georg Taavi vahi alla võtmiseks ja Taavi vahi alla ei võetud. Püssi sõnul peeti kõik kahtlustatavad kinni kolmapäeval. Kohta, kus kaitsepolitsei poolt vahistamine aset leidis, ei soovinud püss avalikustada. Enda ajakirjanike ringkondades sosistati Valga. Praeguseks on kõik kinni peetud lastud allkirja vastu vabadusse ning nad ei tohi uurimist silmas pidades elukohast lahkuda. Osad kahtlustatavad on püssi sõnul keeldunud igasuguste ütluste andmisest, osad on end süüdi tunnistanud. Ka siin ei soovinud püss uurimisel viidates konkreetsete nimede rääkida. Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.", "role": "user" }, { "content": "Prokuratuuri süüdistused GoBusi juhtidele altkäemaksuandmises ja -võtmises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa julgeoleku poliitiliselt ajaloolise nädala teine ja olulisim vaatus toimub täna Brüsselis NATO peakorteris. Kui tavapäraselt osalevad sellises formaadis ainult saadikud, siis on mõned liikmesriigid, kes läkitasid pealinnast Brüsselisse lisajõudusid. See on erakordne ning ilmestab, kui oluliseks kohtumist peetakse. Nõukogu algab täna Eesti aja järgi kell 11. Esimesena võtab sõna NATO peasekretär Jens Stoltenberg, kelle järel on võimalus külalisel ehk Venemaal suu avada. Selleks on neil aega kolm minutit, kuid tõenäoliselt räägivad nad pikemalt. Seejärel saavad soovi korral sõna kõikide NATO liikmesriikide suursaadikud, sealhulgas Jüri Luik Eesti esindajana. Pärast NATO liikmete ringi on Venemaal taas võimalus öeldule reageerida. Kuidas kohtumine täpselt lõpeb ning milline on tulemus, on praegu väga keeruline öelda. Viimase kahe nädala jooksul on NATO riikide ametnikud pidanud lugematuid koosolekuid, et tänaseks koosolekuks taktikat paika seada. Samas on igal suursaadikul võimalik öelda, mida ta ise tahab. Ja loomulikult on kõige suuremaks tundmatuks see, mida Venemaa ütleb või ei ütle. Nii Jüri Luik kui välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov on varem öelnud, et täna ei otsustatakse erakordset. Aga see ei tähenda, et tänasel kohtumisel poleks erakordset kaalu. Päris kindlasti on peasekretär Stoltenbergi ka mingi ettepanek venelastele kohtumiste jätkamiseks, kuid see selgub alles kohtumise jooksul. Kuivõrd esmaspäevased kõnelused USA ja Venemaa vahel Genfis suuremat selgust ei toonud, siis on analüütikud ka tänase suhtes ära ootavad. Genfi julgeolekupoliitika keskuse juhi Toomas Kermingeri hinnangul on selle nädala olulisemaks eesmärgiks usalduse loomine. On oluline leida meetmed, mis lubasid taastada usaldust lühiajaliselt. Ma arvan, et sõjalist ohtu vähendavad ja turvalisust tõstvad meetmed peaksid seda pakkuma samuti ka aega põhjalikumate erimeelsuste arutamiseks, sõnas Kerminger. Seega olekski tänase kohtumise parimaks tulemuseks see, kui kohtumisi tuleks veel ning konflikt suudetakse ära hoida. Ent kui tänased läbirääkimised kuhugi viima ei peaks, siis on viimane võimalus sel nädalal mingigi tulemuseni jõuda homme Viinis OSCE raames. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis toimub üle pika aja NATO ja Venemaa nõukogu istung. Vaatlejate sõnul midagi olulist ilmselt ei otsustata, aga sellele vaatamata on kohtumisel suur tähtsus, et sõjalist ohtu vähendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIdarannikul on valimisjaoskonnad praeguseks lahti olnud viis tundi, inimesed ootasid hommikul Pelkases pimeduses järjekorras tänaval valimisjaoskonna avamist, et saaks hääletama. Tund aega tagasi käisin ühes valimisjaoskonnas Mon Comeri hounsis vaatamas, seal läks küll kõik väga sujuvalt, aga nagu üks ametnik ütles, on nad valijate aktiivsusest juba hullumas. Valimiskampaania käib ka täna, ainuke piirang on, et seda ei tohi teha valimisjaoskonnale lähemal kui umbes 100 meetrit. Vastav märk oli asfaldi peal väljas mis minu jaoks täiesti ootamatu oli. Pool valimisbülletajani oli hispaania keeles Merilandi osariigis samuti nagu kõik muu valimistega seotu igal pool kahes keeles sildid. Ameeriklased on täna täiesti eufoorias. Starbax jagab täna kõikidele soovijatele tasuta kohvi, üks teine pagarifirma, tasuta kukleid ja nii edasi. Rääkimata kõikvõimalikest valimispäeva väljamüükidest. Ja just praegu helistati mulle Floridast. Üks tuttav, kes seal on, ütles, et inimesed seisavad tänaval öö läbi, on seisnud plakatitega käes. Vali see, vali see, vali see tavalised inimesed, mitte mingid poliitikud. Valimiskastide juurde oodatakse 100 neljakümmet miljonit inimest viimastel andmetel ja see oleks kõikide aegade rekord. Esimesed tulemused peaksid kell 11 õhtul selguma hakkama. Vaatlejad soovitavad hoolega jälgida Virginia, Florida ja hajo hääletamist. Kui Barack Obama võidab kõigis kolmes või isegi kahes, on väga raske ette kujutada, mil moel John McCaini valimised võita saaks. Kui McCain võidab neis osariiki või kui tulemused pole lääneranniku valimisjaoskondade sulgedes veel teada, peaks jälgima Nevadat, New Mexico ja Colorado, ütlevad poliitikaeksperdid. Meeldetuletuseks veel ehk nii palju, et California 55 valija mehe hääled lähevad Obamale Texase 34 McCainile New Yorgi 31 Obama le ja siis edasi tuleb juba Florida ma 27 valijamehe ja alatiseks gadustega. Praegu on nii, et Florida põhjaosa hääletab enam-vähem kindlalt vabariiklase poolt nagu lõuna demokraadi poolt ja Floridas ilmselt võidab see, kes saab keskosa. Kolumnist David Ignacius kirjutas Washington postis, et Ta ei saa aru, miks keegi üldse presidendiks tahab saada. Läbikukkumise risk on tohutu võimalused läbi lüüa väga piiratud. Näiteks Iraak. President Bush on seal venitanud nii kaua, et lahenduse au kuulub järgmisele presidendile. Samuti annab Bush oma järglased üle Iraani lahendamata tuumaprobleemi. Kui näiteks Iisrael saadab tuleval aastal valgesse majja emissari, kellel on sõnum, et me oleme küllalt oodanud, te kas teete midagi, et Iraan ei saa pommi või me teeme ise, mida järgmine president peaks sellele vastama. Ja Afganistan valik on, kas leppida vaenlasega kokku või saata vägesid juurde sõtta, mida pole üldse võimalik võita. Ja kõige hullem probleem, teadagi majandus bussi administratsioon on kaasa tekitanud, aga arveid peab maksma, uus president. Võib-olla talle veab ja 20.-ks jaanuariks on krediidikriis leevendunud. Aga teda ootab juba ees pikk järjekord nendest, kes eelmisele rahasüstile riigi käest lisa tahavad. Igal juhul ootavad USA 40 neljandat presidenti rasked valikud. Võib-olla kaheteist-kolmeteist tunni pärast teame, keda nimelt. Kui uskuda seda il nat müüti, siis seal võitis täna keskööl valimised Obama 15 häälega McCaini kuue vastu ja järelikult saab presidendiks Barack Obama. Mall Melberg Washingtonist.", "role": "user" }, { "content": "USA-s algavad kohe presidendivalimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik 133 arutelu, mis kahel päeval Paide vallimäel saavad toimuma. Et see ongi see kõige tähtsam osa ja loomulikult mitte siis väga palju vähem tähtsam ei ole kultuuriprogramm selle kõrval, sellepärast et arvamust saab avaldada lisaks siis aruteludes osalemisele ka läbi erinevate kultuurilise tegevuste On see siis film või tants või muusika või, või veel midagi. Seda kõike saabki siis kahel ja poolel päeval siin paides nautida. Mis tänavust aastat eristab võrreldes möödunud aastatega? Eks erisus on ikkagi meile kõigile tuttav ja, ja tuntud viirus, et, et koroonaviiruse tõttu on siis väikesed piirangud ikkagi, mis tähendab, et kogu arutelude programm toimub Paide vallimäel ja see tähendab, et siia vallimäele saamiseks tuleb läbida sissepääs, kus siis kontrollitakse, kas inimesel on koroonavaktsiin tehtud, on ta koroonaviiruse varem läbi põdenud või siis on ta teinud testi ja, ja testida on võimalik ka kohapeal. Nii et kui ei ole koroonavaktsiin üldse tehtud, siis saab kuulama, vaatama ikka tulla. Ja et siis saab kohapeal teha testi ja kui see testi vastus on negatiivne, siis oled igati oodatud arvamusfestivalile. Ja loomulikult need inimesed, kõik, kes ei ole saanud vaktsiini, et meil on hea võimalus koostöös Järvamaa haiglaga pakkuda võimalust ka vaktsineerida ennast siinsamas kohapeal ära et siis minna julgemini juba juba koju tagasi. Vahepeal on olnud juttu, et arvamusfestivalil on liiga palju neid arutelualasid ja teemasid nüüd muidugi koroonaviirus seab omad piirangud, aga kas see 133 arutelu on see optimaalne on seda vähe, on see nüüd selline kokku tõmmatud programm? Seesama 33 arutelu, see ei ole tegelikult kokku tõmmatud programm, sest et selle me panime lukku juba märtsikuus märtsikuu lõpus ja me ei ole tegelikult ühtegi arutelu selleks aastaks kärpinud, et, et see ongi meie hinnangul niisugune optimaalne hulk. Et siin tippaastatel on olnud ligi 300 arutelu ja see 133 on niisugune nagu mõnus keskkoht, mis peaks olema hästi hoomatav ja samas tootma ka nagu piisavalt materjali, mida siis on võimalik aasta jooksul tarbida. Et me kõik arutelud talletame helifaili ja neid on võimalik, siis pod cast idena terve aasta kuni siis uue festivalini rõõmsasti kuulata.", "role": "user" }, { "content": "Paides algab juba üheksas Arvamusfestival. Kaks ja pool päeva kestva festivali kavas on 133 arutelu, lisaks veel ka ulatuslik kultuuriprogramm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAinuke avalik-õiguslik etendusasutus rahvusooper Estonia soovib saada erakorralist abi, mis kataks aasta alguse sulgemiselt saamata jäänud piletitulu. Rahvusooperi juht Ott Maaten ütles, et summa ulatub 300000 euroni. Rahvusooper pöördus töötukassa poole, kuna sealne meede on suurem kui kultuuriministeeriumil ja oleks võimaldanud Estonial saada 160000 eurot. Töötukassa lükkas aga taotluse tagasi. Selgus, et me ei kvalifitseeru, kuna töötasu toetust makstakse ainult äriühingule välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötukassa oma vastuses siis ütles, et nad toetuvad valitsuse määrusele novembrist 2020, kus on need ettevõtlusvormid, juriidilised isikud loetletud, aga rahvusooper, paraku on avalik-õiguslik juriidiline isik ja seetõttu. Ta ei olnud nendes loetletud juriidiliste isikute nimekirjas ja osutuski äkki tõeks, et me ei saa taotleda. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp lubas, et rahvusooper abita ei jää Rahvusooperil on võimalik meie poole pöörduda abi saamiseks õige mitmel viisil, ehk siis üks asi on see, et tegemist on avaliku õigusliku organisatsiooniga, mida finantseerib Eesti riik ja selleks puhuks on siis omad kanalid. Teiseks on siis olemas meil kultuuriministeeriumi abi nii-öelda kultuurikorraldajate abimeede ja need kaks viisi on, kuidas me saame rahvusooperit selles olukorras aidata. Raudsepp meenutas, et lisaks erakorralisele abile saab rahvusooper ka tegevustoetust ja ministeerium lähtub siin organisatsiooni rahavoogude olukorrast. Samamoodi toetab ministeerium ka teisi Tallinna teatreid, mis aasta alguses on koroonameetmete tõttu olnud suletud. Abi ei anta kellelegi lihtsalt sellepärast, et kellelgi on jäänud mingisugune tulu saamata. Abi antakse siiski selleks, et tagada organisatsioonide jätkusuutlik tegutsemine ja siin on nüüd ongi tõesti mitu lähenemist. Üks on siis need taotlusvoorud, mis on kultuuriministeeriumis avatud seitsmeteistkümnenda veebruarini ja teine on siis see, et me tõesti vaatame ka otse riiklike sihtasutuste puhul kohe kindlasti seda, et milline on nende riiklike sihtasutuste nii-öelda eelarveline seis ja kas seal on olemas siis tegelikult abivajadus või ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusooper Estonia pöördus Kultuuriministeeriumi poole abipalvega leida rahastus koroonapiirangute tõttu ära jäänud piletitulu katteks, kuna sai Töötukassalt eitava vastuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOli arvata, et kõik läheb nagu eile ainult presidendikandidaadi nimi on Ene Ergma asemel Toomas Hendrik Ilves võib-olla isegi veidi kiiremini, sest istungi rakendamine peaks täna kiirem olema. Tegelikult päris nii ei läinud, sest riigikogu liikmed otsustasid hakata valimiskomisjoni esimehele küsimusi esitama, et muuhulgas välja selgitada, kas ja kuidas on ikkagi võimalik kandidaadi vastu hääletada. Komisjoni esimees Eiki Sibul. Vastavalt põhiseadusele ja vabariigi presidendi valimise seadusele tõesti loevad riigikogus poolt antud hääled see riigikogu liige, kes soovib vastu hääletada jätab märgistamata sedeli, ehk aseb siis tühja sedeli. Valimiskast. Edasi läks nagu eile Keskerakonna ja rahvaliidu fraktsioon oma hääletussedeleid välja ei võtnud. Kui aga tulemusi lugema hakati, esines protestiga Res Publica liige Urmas Reinsalu, kes leidis, et riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõtet on rikutud. Kahe erakonna fraktsioonide liikmete mitteosalemine hääletusel ning nende erakondade juhtpoliitikute avaldused viitavad sellele, et nende erakondade riigikogu liikmete suhtes on kasutatud survet mis on viinud vaba mandaadi põhimõtte rikkumisele ja ei võimaldanud neil riigikogu liikmetel realiseerida põhiseadusest tulenevat õigust valida Eesti vabariigi presidenti. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustes vaba ja võib lähtuda parimast äranägemisest. Erinevate kahe fraktsiooni, juhtpoliitikute ja erakonna esindajate kommentaaridest on näha, et tegevus kahe fraktsiooni liikmete survestamiseks on tuvastatav. Et kollektiivsed organid langetasid sellekohaseid otsuseid ning hääletamisest osavõtu puudumisest lähtub, et see surve on ka realiseerunud. Seega on aset leidnud oluline põhiseadusest tulenev hääletamise korra rikkumine. Vabariigi presidendi valimise teises voorus. Mida palun vabariigi valimiskomisjonil arutada? Pärast pooletunnist arupidamist teatas valimiskomisjon, et protesti ei rahuldata, et riigikogu liige ongi oma otsuses vaba, ta läheb hääletama või ei lähe hääletama. Algas häälte lugemine ja põhiküsimuseks oli täna muidugi see, et kas poolt hääli tuleb 65 või vähem. 62 63 64. Ja nii jäigi, üks sedel oli jäetud märgistamata. Kaks tundi hiljem toimus kolmas voor, teatud leigust oli juba märgata, saalis jäi registreerimata 12 saadikut. Tõsi, valimissedeleid võeti välja ikka 65, aga enne käis taas päris pikk keskustelu teemal, mis nende puhaste või märgistamata sedelitega ikka on ja milline on rikutud sedel ja mida saab vastu hääleks lugeda. Veel kord Eiki Sibula lühikommentaar. Ma olen sellele küsimusele korduvalt vastanud ja ma ütlen seaduse tähenduses. Sõna-sõnalt on see märgistamata sedel, mis sisuliselt on vastuhääl. Tegelikult muidugi küsijad ei võtnud välja ühtegi sedelit ja jätnud neid puhtaks ega märgistanud vähemalt suurem osa küsijatest. Aga nagu öeldud, oligi hääletamisega kõik endistviisi Keskerakond ja rahvaliit vaatasid pealt, kuidas teised järjekorras seisid ja hääletamiskabiinides käisid. Seekord protesti ei olnud ja komisjon luges hääled paar korda üle ning siis avalikult saali silme all. 60 61 62 63. Üsna harukordne juhtum, aga ka nii võib minna. Teistkordsel avalikul lugemisel saadi sama tulemus, mis lõuna ajal ehk siis 64 häält poolt. Üks edel puhas. Toomas Hendrik Ilves ei saanud täna Eesti vabariigi presidendiks, aga on üks kandidaat valimiskogus, mille toimumine on siis juba nüüd kindel. Ja kuna Keskerakond ja Rahvaliit on teatanud, et nende kandidaat on Arnold Rüütel ja Rüütel on teatanud, et on nõus valimiskogus kandideerima, saame ilmselt tänasest pidada Arnold Rüütlit presidendikandidaadiks koos sellega kaasnevate tagajärgedega ehk siis väitluste ja debattidega. Kohe pärast presidendivalimiste kolmandat vooru tegi Toomas Hendrik Ilves pressikonverentsil järgmise avalduse. Mul on nagu ma ütlesin, varem hea meel, et tuli 64, mitte 65 häält, sest see näitab, et Eestis kui sa tahad parlamendis hääletada, sa võid teha seda täiesti salaja ja et ei pea muretsema muret tekitab pigem see, et on inimesed, kes ei julge hääletada, sest see ei ole salajane. Mul on kurb, et eestimaine, aga eriti parlamendi maine on kannatanud just tänu eile ja täna kogetud sündmuste. Minu meelest see suurendab võõrandamist ja paraku mitte ainult nende suht erakondade suhtes, kes nii käitusid, vaid kannatas kogu Eesti. Ma olen ise läbi aastate olnud alati nördinud, kui inimesed ütlevad, aga Eesti on noor demokraatia. Ma ei arva, et on demokraatiat, on, peaks olema vanus. Aga noh, olgem ausad, see, mis juhtus nende kahe päeva jooksul võimaldab jälle lugeda, et Eesti on on noor, noor ja ebaküps demokraatia ja see on mulle isiklikult valus, et selline käitumine võimaldab seda. Ma olen hämmingus, et eile nimetas Eesti vabariigi president seda, mis siin toimub täna ebademokraatlikuks. Isegi presidendil ei ole õigus ütelda inimesele, kuidas hääletada, mitu kandidaati üles seada. Eriti kui president on ise ütelnud, et A on kandidaat, aga B ei anna nõusolekut kandideerida riigikogus nüüd ees on meil valijameeste kogu kus siis vastavalt seadusele mul ei ole isegi valikut. Ma kandideerin selles osas, ma kutsuksin kõiki erakondi ja kandidaate lähtuda ausa mängu reeglites. Käsitlema kampaanias sisulisi küsimusi, küsimusi ja hoiduda isiklikest rünnakutest.", "role": "user" }, { "content": "Presidendivalimiste teine ja kolmas voor Riigikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVaatame tegelikult hooldekodudes nakatunute numbreid, siis need on nädalad nädalale üldiselt alla liikunud, on üksikuid erandeid, aga pigem on selgelt siin näha langustrendi, mille on kindlasti kaasa aidanud ka vaktsineerimine ja erinevad usaldusmeetmed hooldekodudes kasutusele võetud. Kui näiteks vaatame kahe viimase nädala nakatunud hooldekodudes, siis see arv on olnud suurusjärgus 250 ehk kõigist nakatunutest. Selle perioodi jooksul ta moodustab kõigest mõne protsendi. Aga kui ma vaatan neid arve seal siis on Iru hooldekodus üksi 250 nakatunut, kas see arv on tõene? Ja need on oluliselt pikema perioodi numbrid, mis on hetkel välja toodud, ehk et kui me räägime kahe nädala nakatunutest ja viitasin kahe nädala jooksul kokku, on Eesti riigis nakatunud suurusjärgus 8300 inimest. Neist on olnud siis umbes 250 hooldekodude kaudu tulnud. Ehk tõsi on see, et terviseametil on ju nii-öelda arvel pidevalt ka varasemate perioodide nakatunud teatud kolded hooldekodudes ja kolle loetakse lõppenuks siis, kui viimane inimene on seal tervenenud. Näiteks Iru hooldekodu numbrid, mille viitasite, need on, nakatus toimunud ju valdavalt kuu aega tagasi või hiljemgi ehk kolle kui selline loetakse lihtsalt lõppenuks siis kui on viimane inimene ja ta tervenenud ja kolle on aktiivselt kollete ristist maha kantud, ehk et ei ole ühtegi haiget klienti ega ühtegi haiget. Patsient enam alles, aga see ei tähenda seda, et need oleksid nüüd nii-öelda värsked või hiljuti just toimunud nakatumised. Et haiglate hooldekodu osakaal nagu viitasin, on järk-järgult langenud praegu kõigist nende kahe nädala numbritest, hooldekodud on umbes kolm protsenti, kõik nakatunutest haiglad on sealsamas suurusjärgus, siin on nad pigem väiksem, et põhiline raskus kese nakatumis, numbrites on on perekonnad, töökohad, erinevad abajaüritused, liikumised ja muu taoline. Olete te uurinud, miks see haiglate number just Lõuna-Eestis nii suur oli? Lõuna-Eestis on tõepoolest olnud mõned konkreetsed muret tekitavad haigla kolded, on ta siis Põlva haigla, kus hetkel tõesti aktiivselt on nakatunute arv järjest tõusnud samamoodi ega tegelikult Viljandis on olnud siis haiglasiseseid nakatumisi. Küsimus on ühest küljest kindlasti selles, et on veel jätkuvalt inimesi, kes ei ole kasutanud vaktsineerimise võimalust nii tervisetöötajate seas kui ka näiteks on ka mitmes haiglas küsimus õendusabiosakonna patsientide vaktsineerimises. Sellega tuleb kindlasti edasi liikuda.", "role": "user" }, { "content": "ERR'i portaal kirjutas, et hooldekodude ja raviasutuste kolded on nakatanud üle 1500 inimese.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegime hommikul kohe varakult ühe ringi, kuna eile õhtul vabas raketirünnak Kiievi teletorni lähistele ja käisime vaatamas, millised on selle tagajärjed, seal sai surma viis inimest ja viis inimest sai kannatada, pihta sai ka väljastuskeskus. Natukene aega, paar tundi olid mõned telekanalid maas, kuid nende edastus siiski ei suudeti taastada. Samuti käisime vaatamas natukene kiievi peal ringi, kuidas läheb tavalistel inimestel 10 kilomeetrit umbes kesklinnast? Inimesed seisavad poodides järjekorras üldiselt muidu tänavad on tühjad, kuna inimesed kardavad ja nad tänavatel ringi ei liigu. Ainuke koht, kuhu minnakse, on apteek ja pood et varuda endale ravimeid ja toitu. Ja rääkisime seal mõndade inimestega. Inimesed on väga hirmul tavalised inimesed ja loodavad Euroopa ja kõigi kogu maailma abile, et lõpetada see terror, mida vene okupatsiooniväed siin parasjagu korraldavad. Kas poodides on veel toiduaineid esmatarbevahendeid või need hakkavad ka lõppema? Üldiselt on nendega napid küll, et liha ja leib on väga suur defitsiit, hetkel Kiievis pikad järjekorrad poes näitavad seda selgelt. Samuti on poodides selline asi, et toidukaupadel ei ole hindu juures ning need võivad muutuda vastavalt sellele, kui palju neid on hetkel alles. Kas linnast on võimalik veel nii-öelda ametlikult lahkuda, kas rongid liiguvad lääne poole, näiteks? Eile käisime rongijaamas, kus on väga palju inimesi, samuti mingad ringi, rongid siit ikkagi lahkuvad. Mingisugust paanikat seal ei olnud, lihtsalt inimesed ootavad oma korda, kuna eelisjärjekorras saavad ikkagi lahkuda pensionärid ja naised lastega.", "role": "user" }, { "content": "Indrek Kiisler küsis olukorra kohta Kiievis rahvusringhäälingu teleoperaator Kristjan Svirgsdenilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaid on täna visiidil Brüsselis, kus ta kohtus Euroopa Komisjoni volinike Kadri Simsoni, Valdis Dombrovskise ja Margrete Vestageriga. On üks spetsiifiline aspekt, mida ma tahaksin just värske kaubandusvolinikuga Valdis Dombrovskisega arutada, kuidas siis see Euroopa kava panna piir ette mustalt toodetud elektrile, et kuidas see edeneb ja kuidas me näeme, et see WTO reeglistikuga haakub, see on meile võib-olla ütleme kliima poliitiliselt üks kõige tähtsam asi, mida Euroopa liit ei ole veel ära teinud. Kuigi kohtumised toimusid ametliku visiidi käigus, on see Kaljulaidile ka heaks võimaluseks anda hoogu enda OECD peasekretäri kandidatuurile tema esmaspäeval välja käidud kandidatuuri fookuses on digimajandus ja keskkond. Sisuliselt kattuvad need väga tugevat Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjoni prioriteetidega. Kaljulaidi sõnul on need teemadele presidendi ametis hingelähedased olnud. Loomulikult, iga hetk, kui sa oled nähtav, on, on võimalik kõneleda ka sellest, mida mina arvan kliimast, digitaliseerimisest ja millestki, millest mulle ka Eestis meeldib väga palju rääkida, et ega heaoluriik ei ole kõrge SKT per capita, et heaolu sealt küll algab, aga siis tuleb vaadata, et see tõepoolest õiglaselt jaguneks. Nii et keegi ei tunneks ennast mahajäetuna, et need juhtuvad olema. Need teemad, millest ma palju räägin, ja need teemad, mis on OECD-le väga olulised, nii et üks tegevus ei, ei vaja muutmist selleks, et ka teine tegevus oleks kaetud ja teisiti ei saakski seda teha, sest et täna olen ma Eesti vabariigi president ja ajan ikkagi Eesti asja. Just neil hetkel annab Kaljulaid NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile üle ka Maarja Maristi esimese klassi teenetemärgi. Stoltenberg sai selle Eestit tegelikult juba 2019. aasta jaanuaris, kuid sedavõrd kaua on teenetemärgi üleandmine veninud. Me ootasime, millal ta saaks jälle aega Eestisse tulla, noh, täna ütleme me ei tea, kas seda on lähiajal põhjust oodata, et me anname talle selle aumärgi üle. Tegelikult on temal isiklikult, et tema on olnud meie regiooni kaitsekorralduse pärast isiklikult mures, tänu sellele on vajalikud otsused meie jaoks tulnud hästi ja kiiresti, kuni sinna, nii et lõunatiiva riigid vahel ütlevad, et et see kirdenurk on nagu eriti hästi hooldatud ja kaitstud, et selle kõige eest saab teda tänada. Aga loomulikult on ka asju, mis peavad edasi arenema, et meil on olemas väga korralik maavägi endal, seda toetab ka NATO. Aga tõepoolest õhus vees oleme me kaitsetud, siin me toetume tegelikult suuresti ikkagi NATO võimetele ja kuidas siis kogu see pilt peaks kokku jooksma ohtude realiseerimisel, see on alati meie kõneluste üks sisu. Kaljulaidi visiit jätkub homme Luksemburgis. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "President Kersti Kaljulaid on täna visiidil Brüsselis. President kohtus mitme Euroopa Komisjoni volinikuga. Visiit on Kaljulaidile ka heaks võimaluseks tutvustada enda OECD peasekretäri kandidatuuri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile saabusid Kurdistani tagasi 300 migranti Valgevene Poola piiril, et kas sa tead midagi, kuidas neid vastu võeti või põhimõtteliselt kas neid võivad oodata mingid sanktsioonid või oli see võimude jaoks lihtsalt turismireis või oskad sa öelda, mis nende saatus võiks edasi olla? Ma täpselt ei tea, aga ma kahtlustan, et, et ega siin muud ei olegi, kui, et inimesed saabuvad koju tagasi ja, ja ma ei usu, et neid siin ootavad nüüd mingisugused sanktsioonid, pigem ikkagi seesama probleem, et nad on kulutanud raha, aega ja energiat, et seda seiklusi ja nad tulevad tagasi kaotajatena, nad peavad oma elu siin uuesti alustama ja kohalikud inimesed on olnud kaastundlikud ja öelnud seda, et ega see ei ole lihtne, et paljud inimesed on maha müünud oma majad oma autod, jätnud hüvasti lahkunud teadmisega, et nad siia kunagi enam tagasi ei tule, nad on raha ja peavad otsast alustama, et, et selles mõttes see on ikkagi kurb ja, ja sellest räägitakse, kui tragöödiast. Kuivõrd inimesed Kurdistanis üldse teavad, mis tegelikult toimub Valgevene-Poola piiril, et tegemist pole tegelikult üldse nendega, see on Euroopa Liit ja Valgevene vastastikku mingitki teavet selle kohta on neil. See on üllatav, kuidas nad on nagu kotis mind tõesti on üllatanud, et nad ei tea täpselt, kes on Aleksandr Lukašenko, missugune side on Euroopa liidul, Aleksandr Lukašenko ja Venemaaga, et, et mis skandaali nad sattunud on, kus kohas Valgevene täpselt üldse asub. Et, et selles mõttes on natuke kahju, et nad on tegelikult ju otsimas kogu aeg mingeid teid, kuidas siit lahkuda ja nad tõesti ei ole aru saanud sellest, missugune suhe on Valgevenel Poola ja Euroopa liiduga. No täiesti uskumatu, tundub see, aga nii see on. Uskumatu tundub ka järgmine helilõik, mis puudutab sedasama Euroopa, Euroopa Liidu ja Valgevene suhete teemat, millest Kurdistanis midagi ei teata. Nimelt õnnestus CNN-i korrespondendil küsitleda Valgevene režiimi välisministri Vladimir Makeid. Ta küsis, kuidas Mkai suhtub Euroopa Liidu süüdistuse, et just Valgevene tekitas kriisi Poola piiril karistamaks Euroopa Liitu sanktsioonide eest ja vastus on siin. Nagu kuulsite, ütles MaCai, et see süüdistus on absoluutne vale ja et Valgevene on tegelikult näidanud Euroopa demokraatia tumedat poolt.", "role": "user" }, { "content": "Praeguseks on esimesed lahkuda tahtnud migrandid Valgevene-Poola piirilt juba koju tagasi saabunud ja nende kohta Mall Mälberg Astrid Kannelilt küsiski.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna sadam müüb 32,97 protsenti aktsiatest ehk 86 miljonit 704968 aktsiat hinnaga 1,4 kuni 1,8 eurot aktsia kohta. See vahemik sündis koostöös nõustajate ja Jae pakkumisi korraldavate pankadega. Lõplik hind kujuneb turul, ütleb sadama finantsjuht Marko Raid. Jae investoritele on oluline sõnum see, et nemad saavad märkida kallima hinna pealt või peavad olema valmis märkima kallima hinna pealt ehk siis 1,8 eurot ja müügiprotsessi ehk siis järgneva pooleteise nädala lõpuks selgub siis see lõpphind, mis eeldatavasti jääb sinna kahe numbri vahele. Kõik investorid, kes lõpuks aktsiaid saavad, saavad neid ühe hinnaga. Dividendi tulu on Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul praegu raske ennustada. Kui te vaatate seda aktsia hinda, selle pealt on võimalik, seal on ju väga selged valemid, vahel tootlikkus välja arvutada ja kui me oleme ennast positsioneerinud, dividendi aktsiaks, siis ma julgeks öelda, et me oma arust vastame praegu investorite ootustele päris hästi. Numbrit ei julge välja öelda. Ma ei julge seda öelda, sellepärast et jah, seda ikka kujundab lõpuks ju turg, et see ongi küllaltki kõrge kasumimarginaaliga ettevõte ajalooliselt juba me tahame hoida neid marginaale, sest kui me hoiame neid marginaale, on meil rahavoogusid, millest omakorda maksta dividende. Märkimisperiood kestab tänasest kuni kuuenda juuni kella kaheni päeval. Kiirematel eelist ei ole. Tallinna sadama jaoks on aktsiate börsile viimine aga eelkõige võimalus hankida suuremat rahvusvahelist tuntust. Valdo Kalm ütleb, et kuna tegemist on dividendi aktsiaga, on vaja ärikasvu kõigis neljas valdkonnas reisijad, laevad, kaubad ja kinnisvara. Mõnes mõttes meil täna reisijate äri on juba kasvuäri, et ta täna kasvab. Meil on head trendid, nii liinireisidel Stockholmi, Helsingi, Peterburi vahel kruiisiäri ka globaalselt maailmas näitab väga head kasvu. Tallinna vanasadam on väga hea sadam, siin on tehniliselt väga head võimalused, me võtame kõige suuremad kruiisilaevad, mis Taani laeva väinadest läbi tulevad. Võtame oma sadamas vastu kaubaäris, aastaid on meie kaubamaht siin kukkunud, aga just nüüd viimased kvartali on stabiliseerimise märgid, nii et kuskil 20 miljoni tonni ümber me oleme selge turu liider Eestis ja soovime ka leida uusi kaupu ja olemegi leidnud, sest meie mõlemad kaubasadamad Paldiski ja Muuga on multifunktsionaalsed. Tegemist on nii avaliku kui ka rahvusvahelise institutsionaalse pakkumisega, aga osta saavad ka Eesti kutselised investorid. Igale ostjale on tagatud vähemalt 1000 aktsiat, ütleb kalm. Sealt tuleb niisugune treppmudel lihtsalt järgmises trepist, võib-olla ei saa siis nagu sadat protsenti kätte, et see oleneb ju kogu nõudluse, st ja see jaotus, selle jaotuse me teeme alles kuuendal juunil, kui on märkimis aeg lõppenud. Swedbank Marketsi valdkonna juhi Andres Suimetsa sõnul on kohtutud juba mitmete institutsionaalsete investoritega ka Euroopas ja tundub, et huvi on. Kuigi Eesti investeerimiskeskkonnana pole eriti atraktiivne Keegi pole öelnud, et Tallinna sadam ilmtingimata ei sobi, et pigem on see taandunud ikka sellele, et mis see hind tuleb siin nüüd investorid peavad vaatama, kas hinnavahemik vastab nende ootustele ja mis hinna pealt täpselt nemad siis huvitatud on. Ja, ja see huvi taandub pigem sellele, et kas meil on piisavalt suuri ettevõtteid, kas meil on piisavalt likviidseid aktsiaid turul, millesse investeerida, et fondidel on omad kriteeriumid tavaliselt, mis see kõige kõige väiksem päevane käive näiteks on või ettevõtte turu suurus? Kas võib juhtuda, et tuleb ka mitmekordne ülemärkimine? Võib juhtuda. Tallinna sadam loodab, et märkimine on piisav. Selleks korraldatakse huvilistele ka lahtiste uste päevad. Nii homme kui ka esimesel ja neljandal juunil.", "role": "user" }, { "content": "Täna algas Tallinna Sadama aktsiate esmane avalik pakkumine, mille märkimisperiood kestab kuni 6. juunini. Eesti jaeinvestoritele ning Eesti ja välisriikide institutsionaalsetele investoritele suunatud avalikule pakkumisele läheb kuni kolmandik Tallinna Sadama aktsiatest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus on see, kes kontrollib piiri, valitsus ei saa öelda, et nad tulevad või nad lähevad valitsus kas laseb inimesi riiki või ei lase inimesi riiki kas saadab riigist välja või ei saada riigist välja. Esimene asi, mida valitsus võiks väga selgelt kommunikeerida, on see, et lõpetame kohe ära sealt inimeste juurde toomise. Et me oleme ühe suurima koormusega pagulaste mõistes Euroopas üldse ainult Poolas on veel rohkem või mõnes teises selles piiriäärses riigis, kui me võtame elaniku proportsiooni, siis nii suurt hulka pagulasi ei ole võtnud vastu peaaegu ükski teine riik peale Eesti, Poola, kohe peame me selle nii-öelda ettekujutuse, et meil on sealt veel juurde vaja tuua, see tuleb ära lõpetada, see organiseeritud toomine tuleb ära lõpetada viivitamatult. Teiseks arvestades noh, realistlikult, et meil tegelikult ju lihtsalt ei ole võimalik neile kõigile pakkuda koolikohti töökohti, majutuskohti siis tuleb nendele inimestele anda väga selgelt välja kaks signaali. Et see kõik on ajutine, et, et see ei ole nende uus kodumaa vaid nad saavad siin peavarju sõja eest ja nad peavad arvestama, et esimesel võimalusel peavad nad siit ära minema. Seda tuleb väga ausalt ja väga selgelt öelda, teiseks nii palju kui võimalik neile inimestele anda ka informatsiooni selle kohta, et Soome ootab inimesi, Rootsi ootab inimesi, Saksamaa ootab inimesi, et me jagame seda. Me ei saada kedagi välja, aga me ütleme, et on ka need võimalused, et noh, tegelikult on see aus nende suhtes, aga see on ka aus Eesti inimeste suhtes, et noh, ma veelkord ütlen, et meil on mingisugune 60000 inimest, on Eestis, kellel ei ole tervisekindlustust noh, hinnanguliselt sama palju inimesi tuleb sisse ja neile antakse üleöö kohe tervisekindlustused, et see ei ole sotsiaalselt jätkusuutlik.", "role": "user" }, { "content": "Suurima opositsioonierakonna EKRE esimees Martin Helme ütles, et tema arvutuste kohaselt kulub juba siin olevate pagulaste ülalpidamsieks riigieelarvest ligi miljard eurot. Tema kinnitusel on Eesti võtnud ühe elaniku kohta Ukraina sõjapõgenikke vastu kordades rohkem kui rikkamad ja suuremad lääneriigid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu valitsusjuhid annavad suure tõenäosusega heakskiidu rahandusministrite varasemale kokkuleppele käivitada poole triljoni euro ulatuses laenuskeeme liikmesriikide majanduse toetamiseks. Seejärel asutakse aga põhilise teema juurde ehk küsimuse juurde, kuidas rahastada edaspidi Euroopa majanduse taaskäivitamist. Kui Itaalia peaminister Giuseppe Conte lubas varem sisuliselt vetostada kõik otsused, mis ei sisalda niinimetatud koroonavõlakirju või muud ühisvõlainstrumendi siis nüüd on toona maha võetud ilmselt toetavad valitsusjuhid ühiselt ettepanekut luua majanduse taaskäivitamise fond mis kaasaks laenuraha Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja liikmesriikide garantiide toel. Riigijuhtidelt oodatakse sõnumeid selle kohta, kui suur selline fond võiks täpsemalt olla ja kuidas see võiks toimida. Kas see laenuraha tähendaks üksnes edasilaenamist või läheks osa sellest suuremas hädas olijate toetamiseks. Konkreetseid kokkuleppeid täna veel ei sünni. Selge on aga see, et nii see fond kui ka uus pikaajaline eelarve suunavad rohkem raha enimkannatanud riikidesse. Sellest rääkis ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel täna oma riigi parlamendis. Solidaarsuse vaimus peame me teatud ajaperioodil olema valmis väga teistsugusteks, see tähendab oluliselt suuremateks sissemakseteks Euroopa Liidu eelarvesse sest me tahame, et kõik Euroopa Liidu riigid oleksid võimelised majanduslikult taastuma. Eesti peaminister Jüri Ratas Üks on eelarve, tavaline maht, mis on ja ma arvan, et ka see peab, selle korral on aru saada, et see peab olema suurem ja teine on siis on see laenatud maht kas sealt antakse laenu, sealt antakse ka tagastamatut laenu, eks seda, seda pole ju lõpuni kokku lepitud, aga vastus sellele küsimusele jah, Euroopa liit peab kindlasti toetama neid piirkondi, mis on rohkem või kes on rohkem pihta saanud. Kui me täna vaatame, siis need on lõunariigid, olgu ta siis Itaalia või Hispaania aga me näeme ka, et väga väike Euroopa liikmesriik, kelleks on Belgia, kes on väga raskes seisus, on, Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu valitsusjuhid arutavad majanduse taaskäivitamise plaane. Kavas on luua majanduse taaskäivitamise fond, mis kaasaks investeeringuteks laenuraha suurusjärgus triljon eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPeaaegu et inimtühjas Pärnus näeb politseiautosid tihti, sest kohustusi, mida politseiametnikul tuleb täita, on palju. Üks, millega tegeldakse, on kontrollimine, kas karantiinis viibivad ikka on kodus või tiirutavad kusagil rõõmsalt ringi. Lääne prefektuuri operatiivstaabi juht Üllar Kütt. Üks võimalus on see, et me helistame nendele ja suhtleme nendega, küsime, kus nad on, kuidas neil läheb, kas neil on ka mingeid muresid, näiteks ja keda me telefoni teel kätte ei saa, eks me lähme vaatame, kas nad on siis kodus, äkki neil on mingit abi näiteks vaja? Loomulikult, see ei tähenda seda, et me näiteks haigete inimestega läheks kuskile lähikontakt, et piisab ju sellest, kui see inimene tuleb akna peal, näitab ennast. Kütt ütles, et kui kellelgi karantiinis olijaist on abi vaja, teatatakse sellest kohalikule omavalitsusele. Aga karantiinis ollakse kahel põhjusel. Üks variant on see, et terviseamet edastab meile nende inimeste andmed, kellel on siis koroonaviirus diagnoositud ja teised inimesed, kes karantiinis peavad püsima, need, kes on siis Eestisse tulnud kuskilt välisriigist. Ja nendel on siis kohustus kaks nädalat püsida kodus. Nad ei pruugi olla haiged, aga karantiini ei ole, neid inimesi ju ilmaasjata pandud, et ohuallikad on nad igal juhul, seal võib olla peiteperioodiga alles tegemist, nii et me käsitleme neid jah, ühtemoodi. Küti jutu järgi katsutakse nendega, kes karantiinis ei püsi, hakkama saada sõnadega, aga kui sõnadest ei piisa, on võimalus määrata neile kuni 2000 eurot sunniraha või algatada väärteomenetlus. Mõned sellekohased näited on Eestis juba olemas.", "role": "user" }, { "content": "Eestisse sisenenud inimesed on kohustatud kaks nädalat kodus püsima ning alates laupäevast 28. märtsist kehtib kodus püsimise kohustus ka koroona diagnoosiga ja nendega koos elavatele inimetele. Politseil on nimekiri kõigist neist, kes peavad karantiini tõttu kodus olema. Eestis on selliseid inimesi 7000. Neile helistatakse ja uuritakse, kus nad viibivad ja kuidas neil läheb. Eilse seisuga oli tuvastatud üle 160 juhtumi, kui kodus püsimise kohustusega inimesed on keeldu rikkunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna poolt plaanib kohalikel valimistel hääletada 51 protsenti valimiseelistust omavatest Tallinna elanikest, teisel kohal on 18 protsendiga Reformierakond, järgnevad sotsiaaldemokraadid kaheksa ja EKRE seitsme protsendiga. IRL-i protsent on kolm. Väljapakutud linnapeakandidaatidest edestab kõiki keskerakondlase Taavi Aas 30 protsendiga. Sotsiaaldemokraat Rainer Vakra on 11 protsendiga teisel reformierakondlane Kristen Michal kaheks aga kolmandal kohal. EKRE esindaja Martin Helme toetusprotsent on viis, Viktoria Ladõnskajal IRL-ist kolm. Enam kui kolmandik 36 protsenti tallinlasi ei osanud oma eelistust öelda. Kui võtta arvesse ainult need, kes lubavad kindlasti valima minna, on arvud veidi teised, aga mitte oluliselt. Sotsioloog Juhan Kivirähk ütleb, et valitakse siiski erakonda ja Taavi aasa populaarsus oli oodatav. Nii et siin mängib eelkõige see, mis erakonda valimistel toetatakse ja kui me vaatame siis küsitlustulemusi, siis erakonna sisene lojaalsus valijatel on hästi suur ja muidugi tuleb arvestada ka seda, et tõesti, Taavi Aas on nüüd pea kaks aastat täitnud linnapea kohuseid ja on seetõttu ka valijatele nähtav, kui linna reaalne juht. Rainer Vakra on rahul, et eestlaste seas edestab ta kõiki, sealhulgas Taavi aasa ja lisab Kindlasti ei maksa medaleid ennem kaela riputada, kui võistlus on läbi ja nii nagu ma olen korduvalt öelnud, nii poliitikas kui spordis, on kõik võimalik. Meie eesmärk on ju tegelikult see, et tõepoolest sellist värskust, uut mõtteviisi Tallinna linna tuua ja mitte ainuüksi lubades, vaid esiteks tegudes, teiseks ka inimestega, kui me vaatame neid, kes meiega on viimasel ajal liitunud siis ma usun, et need inimesed ongi tegelikult ju need, kes lõppkokkuvõttes seda Tallinna vankrit veavad ja kindlustavad selle, et muutused saavad ka üks päev teoks. Kristen Michal ütleb, et on rahul Linnapea kampaaniata isiku osas pean seda tugevaks alguseks. Linnaosades vaatasin, mis on kõige olulisemad. Tänane ennustus on, et kaheksast linnaosast viies võidab Keskerakond ja kolmes Reformierakond. Ma ennustan, et tegelikult läheb sügisel vastupidi. Kristiines ja Mustamäel muutub ka jõudude vahekord, nii et Reformierakond võidab, viies ja Keskerakond pigem kolmes linnaosas ja sügisesed valimised, vaadates eriti tänast toimetamist Keskerakonna domineeritava valitsuse sotside IRL-i toel. Valitsuse toimetamist saavad umbusaldushääletuse Keskerakonna valitsusele. IRLi esimees Helir-Valdor Seeder tuletab meelde, et nad ei ole veel oma kandidaati tegelikult välja käinud. Ma arvan, et kindlasti ka valijad soovivad selgust ja, ja kui saab selgeks ka, kes on meie linnapea kandidaat küllap ka see loob teatud kindlustunde meie valijates ja kindlasti tõstab ka reitingut. Ma olen täiesti kindel, et meie kandidaat saab olema inimene, kellel on laiem toetus, kes kannab ka meie väärtus ja kuvandit ja kes tunneb ka Tallinna elu. Nii et ma arvan, et niisugused abstraktsed küsitlused täna, kus erakonnad ei ole välja tulnud oma sõnumite ja programmidega veel täielikult, ei ole tulnud ka välja kandidaatidega, on ka vara anda hinnangut nende küsitluste baasilt.", "role": "user" }, { "content": "Kõige populaarsem erakond Tallinnas on võimsalt Keskerakond ja eelistatuim linnapeakandidaat Taavi Aas, selgus ERR-i uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n1997. aastal alustas kool 16 lapsega, nüüd on neid 164, neist kaks ukrainlaste ja kaks koduõppeõpilast. Lõpuklassis ehk üheksandas on 19 õpilast. Sünnipäeva tähistatakse sel nädalavahetusel direktor Ilona Must. Paljud koolid tähistavad oma sünnipäeva sügisel, aga meie valisime kevade sellepärast, et meil on kevadel ka muusika ja me soovisime ühendada Need kaks suurt asja. Muusikal on oma loominguline ja sellega alustatakse juba sügisel. Õppejuht Eha ristimets. Me korraldame tavaliselt oktoobris muusikali stsenaariumi kirjutamise laagriõpilastele, et lapsed saaksid kogemuse, kuidas kirjutada ilukirjandusliku teksti, kuidas luua kogu see sündmustik, kes on tegelased, mis seal juhtuma hakkab, seitsmendast kuni üheksanda klassini. Lapsed, kes soovivad, löövad selles kaasa. Talve alguseks sünnib dialoogiga tekst ja meie õpetaja Juta Ild hakkab seda siis lõpuks lavastama. Sinna tehakse vahele laulud. Me ei nimeta seda muusikaliks enam. Loome etenduseks. Pühapäeva keskpäeval jõuab etendus teekond iseendani Endlas publiku ette ja kõik võivad vaatama minna. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Vabakool toob oma 25. sünnipäevaks lavale õpilaste kirjutatud muusikali. Muusikal kantakse ette homme, 22. mail Endla teatris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüd ma seisan juba fuajees, esimene suurem turismigrupp tuli ka ja tulid nad Soomest. Tegemist on Tuglase seltsiga. Te valisite siia tulemiseks kõige esimese päeva kõige esimese tunni. Teie jaoks on ilmselt tegemist samuti väga olulise sündmusega. Jah, plaan algusest peale oli see, et me tuleme kohe, kui muuseum avatakse ja tegelikult huvilisi oleks olnud palju rohkem, aga nii suurt bussi, kuhu oleks mahutanud rohkem kui 60 inimest, lihtsalt ei leidunud. Kui palju nüüd Soomes Eesti Rahva Muuseumis räägitud on, sest siin kohapeal me ju tegelikult ootame küllalt palju väliskülastajaid. Esimesed uudised on juba Soomes ilmunud, aga aga ma usun, et lähemate päevade kuude jooksul kirjutatakse väga palju, sest minu käest näiteks on küsitud juba korduvalt, et kuidas siia saab ja millal te korraldajate, järgmise reisi ja huvi on nagu päris suur. Ma nüüd näen siinsamas ka Tõnis Lukas, Eesti Rahva Muuseumi direktor, kas ärevus on suur ärevus tegelikult on, jah, muidugi see hea meeleolu on kestnud juba mitu päeva ja niisugune ilus päev on ka, et erutus on seotud selle kõige õnnega see Neile muuseum meeldib selles, ma olen peaaegu kindel. Kui nüüd inimesed siit peauksest sisse tulevad, siis paremat kätt jääb muuseumi pood. Otse edasi minnes saabki otse muuseumis se ja vasakut kätt saab täna päris erilisi postmarke. Jah, Eesti Rahva Muuseumi uue hoone avamiseks on Eesti Post lasknud välja spetsiaalse postmargi ja selle kujundaja on siin, lööb ise templeid peale, mina lähen nüüd proovin päris muuseumisse sisse saada inimesi, kusjuures siin muuseumis on nüüd päris niimoodi, et ma täpselt ei tea, kes räägib eesti keelt, kes räägib soome keelt ja kes räägib näiteks jaapani keelt, sellepärast et väga-väga palju on siin Jaapani turiste, kes kõik on muidugi väga teadlikud, et üks maja arhitektidest on jaapanlane. Tervist. Madis Hindre on mu nimi, rahvusringhäälingu raadiouudistest olen teie, päris külastaja ei ole, te olete siin giidina ja ootate külastajaid. Ja et mina olen siin valmis ja aitama inimesi, kellel on küsimused, siis näitan siin näitusealal ringi. Ma olen täiesti veendunud, et kõik need asjad, mis siin ümberringi on, teil on iga asja kohta lugu, noh praegu me seisame näiteks muruniiduki juures, mis näikse olevat ise tehtud. Ja et see on siis siin nõukogude ajast, et see väljendab siis seda, kuidas meil nõukogude ajal isetegemine oli, nagu see põhiline väljendusviis, kui oli kaupade puudus. Mina omalt poolt siit muuseumist lõpetanugi inimesi tuleb siia üha juurde. Kui huvi siis jõuab täna tulla ja tegelikult ilmselt järgmise 100 aasta jooksul veel päris palju kordi.", "role": "user" }, { "content": "Kell kümme hommikul avati Eesti Rahva Muuseumi uue hoone uksed kõigile külastajatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeelelahutusasutused peavad Harjumaal jääma suletuks järgmisest esmaspäevast kuni seitsmeteistkümnenda jaanuarini. Peaminister Jüri Ratase sõnul pikendatakse ka Ida-Virumaa piiranguid sama kuupäevani. Sulgeda tuleb ka muuseumid, näitusasutused ning siseruumides ära jätta kõik avalikud koosolekud ja üritused. Nende seas konverentsid, teatrietendused, kinoseansid ning kontserdid, sealhulgas kontserdid, kirikutes. Välistingimustes võib avalikel koosolekutel ja avalikel üritustel osaleda maksimaalselt 10 inimest. Uksed peavad sulgema ka spordiklubid, saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Söögikohtades jääb lubatuks vaid kaasamüük. Sisetingimustes tuleb kolmeks nädalaks peatada noorsootöö, huviharidus, huvitegevus, täiendkoolitus, täiendõpe ning sportimine ja treenimine. Õues on need tegevused lubatud kuni 10 liikmelistes gruppides. Lisaks juhendaja. Kirikud jäävad avatuks, kuid üle Eesti tuleb 24.-st detsembrist alates jumalateenistuse pidada maksimaalselt 50 protsendilise täituvusega. Lisaks otsustasime, et kogu Eestis jäävad kõikide haridusasutuste ja üldhariduskoolide, kutsekoolide, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide hooned õppijatele suletuks koolivaheaja lõpuni ehk 10. jaanuarini. Koolides, kus vaheaeg lõpeb enne kümnendat jaanuari, toimub esimese kuni neljanda klassile kontaktõpe. Harjumaal ja Ida-Virumaal jagab valitsus mõjutatud ettevõtetele 23 miljonit eurot toetust. Foorum sinemas tegevjuht Kristjan Kongo prognoosib, et kolmenädalane sulgemine toob neile sadu tuhandeid eurosid kahju. Kongo sõnul on koondamise vältimiseks neil vaja vähemalt 40000 eurot toetust, nagu saadi ka kevadel. Antud momendil ma väga loodan, et vaadatakse palgatoetusest ka kaugemale ja tuleb mõni lisa lisameede veel, et me saaksime rendimakseid kompenseerida või mõnda muud makset. Aga palgatoetus oleks kindlasti esmajärjekorras kõige tähtsam, et me suudaksime hoida oma inimesi. Draamateatri juht Rein Oja kurdab, et ainuüksi piiranguperioodiks müüdud piletite arvelt ulatub saamata tulu 30000 euroni. Oja loodab, et kevadel saab osa kahjust korvata. See vabaneb teatud aeg, et selleks, et proove teha, siis me valmistame kindlasti kevadeks rohkem asju ette korraga, et siit siis tulla ette valmistunumalt välja. Proovitegevus ei ole katkestatud ja selle tõttu me töötame edasi. Kui piiranguid veel pikendatakse, võib Draamateater kaaluda võimalust tuua vaatajateni telelavastus. Tõnis Siigur, kes on mitme tipprestorani nagu noa, Oko ja Paju villa omanik, ennustab, et sulgemise katteks võetud laenude tagasimaksmine võtab veel aastaid. Esiteks oli see tegelikult väga hea, et nad kohe paralleelselt siis nende piirangutega tulid välja ka nagu mingisuguse toetuspaketiga, kuigi me veel täpselt ei tea, mida see pakett endas sisaldab, et me ootame nüüd lähipäevadel tõenäoliselt mingisugust sisendit selle kohta kas sellest on piisav või mitte, on ka keeruline spekuleerida. Valitsus kaalus võimalust jääda seniste piirangute juurde ja loota peatselt algava vaktsineerimise mõjule. Sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas, et piiranguid on vaja, kuna 150 kuni 200 koroonaviiruse patsiendi lisandumine tähendaks ulatuslikku plaanilise ravi piiramist. Kiik lisas, et kuigi vaktsineerimine algab peatselt, läheb selle mõju avaldamiseks veel aega. Praeguse teadmise kohaselt konkreetset vaktsiini on oodata esimese kolme kuu jooksul Eesti vabariiki suurusjärgus 70000-le inimesele. Olen varem välja öelnud, meie siht on esimese kvartali jooksul jõuda vähemalt 100000 inimese vaktsineerimiseni, see eeldabki täiendavate ka teiste ravimite müügiloa saamist. Reaalselt sellise eesliini töötajate täisvaktsineerimiseni, kui räägime tervishoiust ja hooldekodudest, jõuame heal juhul nii-öelda jaanuaris, veebruaris. Peaminister kinnitas, et maakondadevahelist liikumiskeeldu ei tule.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabinet leppis ööl vastu kolmapäeva kokku seni vaid Ida-Virumaal kehtinud rangete piirangute laiendamises ka Tallinnale ja Harjumaale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas Ülemiste järve jääl tegi kella poole 11 paiku hädamaandumise THL- kaubalennuk AN 26, mis startis Tallinna lennujaamast. Mall Mälberg uuris asjaolusid Tallinna lennujaama juhatuse liikme Erik Sakkovi käest. Teadmata põhjustel ei saanud kõrgust kätte ja tegi hädamaandumise. Ülemiste järve jääv lennuk on jää peal. Päästjad on juures, kolm meeskonnaliiget on terved. Millal võiks selguda, mis, mis põhjusel lennuk kõrgust kätte ei saanud? Ma arvan, et need põhjused kuuluvad väljaselgitamisele lennuameti, päästeameti ja lennufirma enda poolt, et lennujaamal ei ole selle kohta midagi muud lisada. Ma näen seda lennukit praegu ise, ta on jää peal, päästjad on juures. Inimkaotusi ei ole, ma loodan, et see asi laheneb kõik õnnelikult, kuidas see lennuk sealt kätte saadakse, mis edasi saama hakkab, selleks peame elama ja nägema. Sündmuskohal on ka meie toimetaja Vallo Kelmsaar. Ta on küllaltki kalda lähedal, kui siit lennujaama poolt vaadata, siis otse veepuhastusjaama vastas ja selle vastas kalda juures lennuki ümber on ka askeldamas inimesi ja tõenäoliselt on nad need, kes pääste töödega tegelevad, aga, aga midagi täpsemat mul praegu öelda ei ole. Uudistajaid lennujaama juures ja pildistada id on muidugi hulganisti, sest ega seda ei juhtu iga päev, et lennuk on nii-öelda Tallinna veereservuaari katusel. Mida hetkel päästetöötajad jää peal teevad, Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Ants Raava. Hetkel ei tee tegelikult midagi selles mõttes, et on tehakse ligipääsu päästjatele, traktor lükkab lahti teed, aga lennuk on järve jääl, inimesed on lennukist väljas. Kannatanud ei ole esialgse info kohaselt, et selles suhtes kellegi elu ohus ei ole ja tööd käivad. Ja mis võimalused üldse on päästetööde seisukohast lennukit jää pealt ära saada? Eks see selgub siin lähi lähiminutite jooksul, et millised võimalused meil on kindlasti mingid võimalused, leitakse. Lennuki hädamaandumine Ülemiste järve jääle esialgsetel andmetel veereostust ei põhjustanud. Tallinna kriisireguleerimismeeskonna juhi, abilinnapea Deniss Boroditši sõnul jälgib aktsiaselts Tallinna vesi olukorda. Sündmus paigal.", "role": "user" }, { "content": "Esimene uudis Poola lennuki maandumisest Ülemiste järvejääle. Põhja-Eesti Päästekeskuse esindaja Ants Raava kirjeldus. (Martha Grauberg).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJalgpalli u 17 finaalturniir pidi toimuma sel aastal, täpsemalt mais ja juunis seitsme erineva linna jalgpalliväljakutel nii põhja kui Lõuna-Eestis. Turniiri teleauditooriumi oleks hinnanguliselt olnud 10 miljonit ja seega oleks olnud tegemist väga suure spordisündmusega, ütleb Eesti jalgpalliliidu avalike suhete juht Mihkel Uiboleht. Kui tuua selline näide, siis umbes 7000 hotelliööd oleks need inimesed veetnud Eestis, kes oleks otseselt turniiriga seotud. Oleksid on aga olematud ning praeguseks on teada, et finaalturniir planeeritud kujul jääb toimumata. Sellele vaatamata on Uibolehe sõnul Eesti jalgpalliliit teinud mitmeid kulutusi ligikaudu 240000 euro ulatuses, mida tagasi võtta ega muuta pole enam võimalik näiteks töötasud, mida paljudele inimestele on aastate jooksul turniiri ettevalmistamise ja korraldamisega seoses makstud või ka staadionitele ja jalgpalliväljakutele tehtud investeeringud, et need vastaksid nõuetele. Uiboleht ütleb, et turniiri korraldamisega seoses on liit pidevalt ühenduses olnud ka kultuuriministeeriumiga ning rahalist abi loodeti korraldamiseks saada ka taotlusvoorust, rahvusvaheliste kultuuri ja spordisündmuste toetamine. Uiboleht jätkab. Meil oli ka tegelikult tehtud siis taotlus selle turniiri toetamiseks, seda otsust ei olnud veel tehtud ja kui see eriolukord tuli võistlused ära jäid, siis dialoogis kultuuriministeeriumiga tuli selline mõte. Võiksime teha siis avalduse selleks, et, et katta neid kulusid, mida me enam tagasi ei saa, et loogika oleks selles, et, et saada siis osaline kate nendele juba tehtud kulutustele. Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn ütleb, et praegu pole tehtud otsust, kas ministeerium aitab jalgpalliliidul kulud katta või mitte. Otsuse tegemiseks peab Pürni sõnul liit kõigepealt esitama ministeeriumile ülevaate, millised on tehtud kulutused ning milliseid kulutusi kaetakse kaas ja oma finantseeringu arvelt. Kuivõrd jalgpalliliidule ei ole üldse tänase seisuga toetust eraldatud, seda otsust ei ole kunagi tehtud, see võistlus jäi enne ära, kui otsus sai tehtud, siis puht juriidiliselt ei olegi võimalik selle meetme raames üldse siis teatud kulusid arvestada. Küll aga on meil võimalik täna neid kriisist tulenevaid kahjusid teistel viisidel hüvitada, kui see põhjendatuks osutub. Pürn ütleb, et Eestis on umbes 30 spordiüritust, mis küll saanud toetust teistest meetmetest, aga on sel aastal juba ära jäänud või mille toimumine on küsimärgi all. Nende ürituste näitel on võimalik ka juba tehtud toetuste arvelt vältimatuid kulutusi kompenseerida.", "role": "user" }, { "content": "Rohkem kui kahe aasta pikkusel ettevalmistusperioodil on turniiri korraldamiseks tehtud hulk kulutusi. Pöördumises Kultuuriministeeriumi poole palub Eesti Jalgpalli Liit, et ministeerium aitaks osaliselt katta juba tehtud kulutusi, mida enam ära jätta või tagasi võtta ei saa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKütioru suusakeskuse juhatuse liige Imre Viilukas tõdes, et kui Lõuna-Eesti suusakeskustesse tullakse kaugemalt, siis jäädakse siia ka ööbima. Lumi on väga positiivselt mõjutanud, et iga päev tuleb muidki lund juurde ja kui inimesed vahetavad aknast välja, siis näevad, et lund on palju, et tahaks ju ka ise ka nautima minna ja kus sa siis ikka lähed, kui siin mõned suusakeskused, mis meil siin Lõuna-Eestis on nagu Eesti inimene täna ikka välismaale ei saa, siis ta siis ta ikkagi läheb, suusatab siinsamas Eestis, et need on kõik Eesti siseturistid ja vahet ei ole, kas ta tuleb, sõidab siis nüüd Otepääle või sõidab Võrru, et see näiteks kui Tartust tulla, see ajavahe on siin viis minutit, et, et sõidavad ilusti kohale ja ööbivad, ma arvan, et Tallinn ja Tartu on pigem, et see Kagu-Eesti inimene sõidab koju tagasi. Kubi hotelli juhatuse liige Aigar Pindmaa sõnul on külastajaid võrreldes eelmise aastaga küll vähem, kuid hetkeolukorda arvestades võib turistide arvuga rahul olla. Arvestades see, mis ümberringi sünnib ja mis olukord Eestis ja maailmas on, siis me saame selle selle talvega rahul olla. Külastajate arv võib-olla ei ole küll päris nii nii suur kui eelmistel aastatel, aga vastavalt terviseameti soovituste le ja nende nõudmistele on kõik need kohad täidetud, mis meil lubatud on, selleks nädalavahetuseks enam vabu kohti ei ole, aga minu teada järgmiseks, kuna järgmine on järgmine pühapäev sõbrapäev, siis inimesed tahavad tulla koos peredega ja sõpradega nautima seda looduse ilu, mis Võrumaal ja Haanjamaal pakkuda on. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Külm ja lumerohke talv laseb Kagu-Eesti suusakeskustel töötada täisvõimsusel. Talispordi harrastajad peavad ööbimiseks aga kohti ette broneerima, sest on hotelle, kus kõigile soovijatele nädalavahetustel kohti ei jagu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui esialgu oli plaan vaktsineerimiskoordinaatorid ametisse jätta kolmeks kuuks ehk et kuni oktoobri lõpuni, siis nüüd on juba plaan, et nende lepinguid pikendatakse ikkagi aasta lõpuni. Ja kui veel eile oli Eestis 15 vaktsineerimiskoordinaatorit, siis täna on neid juba nagu öeldud, 16. Üks lisandus juurde Harjumaale. Vaktsineerimiskoordinaator, kes tunneb paremini piirkonda, ongi vahelüliks kõikide vaktsineerijate ja vaktsineerimist vajavate kollektiivide koolide ja kodanike vahel. Personaalseid isikuandmeid iga kodaniku kohta, et kas ta on vaktsineeritud või mitte, neid andmeid koordinaatoril ei ole. Jätkab Maivi Parv. Eesti haigekassa juhatuse liige. Veel poolteist aastat tagasi koroonasaare lausa Euroopas tuntud olnud Saaremaal ei ole vaktsineerimis tempo olnud just kõige kiirem ja mis pole mitte vähem tähtis fakt. Hiidlased on vaktsineeritud lmatuselt saarlastest pikalt-pikalt ees. Saaremaa vaktsineerimiskoordinaator Riina Allik. Hirmus valus koht, et hiidlased on meist jälle millestki paremad. Et kui me neid protsente tänase päeva seisuga võrdleme, siis siis eile näiteks Saare maakonnas oli vaktsineeritud 68,28 protsenti aga Hiiumaal oli 79,14. Et mina saarlasena ei tahaks nagu üldse tunnistada, et näed 10,86 protsenti on hiidlased meist targemad ja mõistlikumad. Eestis on lisaks kohapealsetele koordinaatoritele olemas ka kõnekeskus, kust võetakse inimestega ka personaalselt telefonitsi ühendust. Pilootprojekt algas Ida-Virumaalt, mida on nüüdseks laiendatud ka teistesse maakondadesse. Tõsi, Saaremaale veel helistamistega jõutud ei ole. Veel kord maivi parv. See kõnekeskus meil, mis Ida-Viru pealt algas, algas ja, ja nüüd siis laienemas ka Valga ja Võru maakonda, et on teinud ta on üle nädala on ta töötanud ja ta on tänaseks teinud üle 3500 kõne kõikidele perearstidele antud nagu see info, et kui te näete ka tõesti sellise barjäärina, et te vajate abi läbi helistamisel siis, siis andke meile teada, saame kõnekeskusega toetada ja kui näiteks Saaremaa perearstid sellist abi vajavad, siis ilmselgelt laieneks see läbihelistamise projekt ka Saaremaale. Kõnekeskuse kõnedest jõuab tulemuseni kaheksa kuni üheksa protsenti ehk, kes pärast telefonivestlust on nõus vaktsineerima minema. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.", "role": "user" }, { "content": "Alates augustist töötavad kõikides maakondades vaktsineerimiskoordinaatorid, kes peaksid kohalikke olusid paremini tundes kokku viima vaktsineerimata inimesed ja vaktsineerimisvõimalused kohapeal. Praeguse seisuga on ametis 16 koordinaatorit üle Eesti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas nüüd on Ukraina ametlikult kinnitanud, et sõjategevuses hukkus Eesti kodanik? Jah, me oleme saanud Ukraina kaitseministeeriumilt ja kaitseväe siis juhatajalt ametliku kinnituse, et mõkolalin sündinud 84. aastal on Eesti vabariigi kodanik. Milline roll mehel sõjategevuses oli? Makoloilin teenis Ukraina relvajõudude. Tema eriala oli meditsiin Ukraina seaduste kohaselt välismaalane saab teenida Ukraina relvajõududes, kui ta viibib seaduslikult Ukrainas. Ta saab teenida seal lepingulisena ehk siis elukutselise sõjaväelasena. Kas teile teadaolevalt oli mehel siis ainult Eesti kodakondsus? Tal oli ainult Eesti kodakondsus, et Ukraina oma tal ei olnud naturisatsiooni korras saanud Eesti kodakondsuse. Mis nüüd Eesti saatkonna roll on, et mida tuleb edasi teha? Donetski regiooni prokuratuur algatas ka uurimise, nagu nad teevad kõigi selles sõjategevuses hukkunute puhul nii, et vajadusel ka Eesti ametkonnad teevad nendega koostööd ja täpsustame veel detaile, mida vaja. Meile teadaolevalt neil Eesti lähedasi ei olnud, nii et ärasaatmise tseremoonia toimub Kiievis. Kas siin on nüüd veel mingi lisaprotseduur või eraldi protseduur, mida tuleb teha, et kui inimene on just sõjategevuses hukkunud? No siin me saame nüüd Ukraina välisministeeriumilt veel ametliku noodiga kinnituse, et selline asi on juhtunud, inimene olen surma saanud, siin esmaspäeval tehti DA test. Sest kui see keha nüüd okupantide käest kätte saadi, siis ta oli sellises seisus, et seda ei olnud otse identifitseerida. Võimalik. Tuleb kinnitus, protseduuriliselt saab Eesti registrites teha märked, et ta on surnud. Millist informatsiooni teil veel selle ärasaatmise kohta on? Ära saatmine on homme algab juba hommikul, keskpäeval on siis ametlik osa, kus mina suursaadikuna ja Eesti sõjavataše ka osa võtavad.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainas sõjategevuses hukkunud Eesti kodanik Mõkolai Iljin maetakse homme Kiievis. Enamik üksikasju Donbassis sõjategevuses surma saanud Eesti kodaniku kohta on praeguseks selgunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonapiirangute leevendamise prioriteet on koolides kontaktõppe võimaldamine. Peaminister Kaja Kallas. Valitsus leevendab siis piiranguid järk-järgult ja ettevaatlikult nakatumisnäitajaid jälgides kahe nädala pärast olukord paraneb stabiilselt, aga ikkagi oht ei ole möödas ja me peame jätma ettevaatlikuks ka ilmade soojenedes. Kuigi praegu viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100000 inimese kohta on 512 ja keskmine positiivsete testide arv on 432 siis see on endiselt võrreldav selle tasemega, mis meil oli veebruari alguses. Õnneks praegu on meil trend selgelt allapoole, siin aitab vaktsineeritute osakaal ja, ja ka läbi põdenud osakaal nüüd valitsuse jaoks on loomulikult prioriteet lastele kontaktõppe võimaldamine, eriti arvestades seda, et kooli lõpuni on jäänud tegelikult ainult poolteist kuud. Eesti konservatiivne rahvaerakond aga esitas koroonakriisis kahjustada saanud majanduse taaskäivitamiseks mõeldud Euroopa taasterahastu paketi jeti heakskiitmise blokeerimiseks ligi 700 muudatusettepanekut. Nii kirjutas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, sotsiaalmeedias EKRE juhatuse liikme Enn Põlluaasa sõnul sellist laenuvõtmist Euroopa alus dokumendid ei luba. Ta lisas, et taaste rahastu ümber on muidki segaseid küsimusi. Näiteks, kuidas jaguneb see võlg sellisel juhul, kui mõni liikmesriik ei maksa tagasi, ei ole suuteline maksma seda ühiselt võetud võlga tagasi, siis peame meie ju oma maksumaksja rahast maksma kõik ülejäänud riigid siis peavad maksma nende riikide võlad kinni, kes seda ei tee. Et me, me ei kujuta ette, kust Eesti peaks selle jaoks raha võtma. Ja peaminister Kaja Kallas Ma ei ole nende ettepanekutega tutvunud, aga alati on võimalus siis riigikogu kodu ja töökorrast lähtuvalt siduda eelnõud vastuvõtmine ka valitsuse usaldusega ja seda saab siis kaaluda kindlasti, kui ei ole võimalik selle selle otsusega liikuda kiiremini edasi, et et kõik siis selle taga ei seisaks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks COVID-19 piirangute leevendamise korralduse. Leevendused hakkavad kehtima järgmise, aga põhiliselt ülejärgmise nädala algul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSissejuhatuseks kiitis jõuluvana riigikogulasi tehtud töö eest. Kui ma nägin, et Kadri kinkis Andrusele padjad, siis siis ma teadsin, et läheb suuremaks magamiseks. Aga läks hoopis töö tegemiseks ja aitäh selle ilusa saagi eest, mis te seekord siis olete teinud? Siis algas kingituste jagamine, esmalt kutsuti ette sotsiaaldemokraadid, nende esindaja Neeme Suur esines Anna Haava luuletusega, mis algas nii. Astu alla rahva hulka õpetaja karjane, et ei kasvaks kuristikud kaljud, teie vahele ainult käsud, õpetused, ei need rahvast õndsaks tee, kui ei saa sa sõbraks olla ega vennaks temale. Reitingute liiderpartei sai kingiks karvamütsi jääkuubikutega, et pea ikka külmaks jääks, samuti liidrisärgi ja suusad, sest kui juhtub, et tuleb peaministri koht, siis on ju teada, et peaminister peab palju suusatama. Järgnes keskerakond ja soovid kõigile Peeter võsa esituses. Sotsidele soolist võrdsust, reformi reiting päästab põrgust Isamaale Eesti õhku, demokraadid rohkem rõhku saagu panna sellele, et igaüks karjääri teeks. Aga meie erakond, bussiraja vennaskond, võta javi koalitsiooni, parandame positsiooni. Meil on mõtteid ja ideid, meil on pealehakkamist. Lisaks voorust, vaateid, aateid, parandamaks olemist. Kingituseks saadi pott Priimus muna kell vaheaegade mõõtmiseks ja 101 vutimuna, mida nendel vaheaegadel potis keeta. Demokraatide ühenduse esinemine oli lühike. Jõuluvana kulla, pai, kingi meile suhkrusai, meie ühendus on pisi, riigipirukat ei küsi. Kingiks said nad lõnga ja vardad aega kudumisega tegelemiseks. Neil Riigikogus on edasi IRL ja Kaia iva salm eelarvest. Tudengitel prii pääs taskus, vanaemal lisapens, õpetajal päästjal arstil pisut suurem palgašanss. Aga selge seda vähe. Ootused on suuremad, kolmekordselt kõike kohe või siis indu pisemaks. IRL sai kotitäie patareisid kingitus on suunatud Juhan Partsile, energiaargumentide tugevdamiseks ja Reformierakond. See tuli välja eelnõu projektiga, milles soovitati saali kutsumise signaal vahetada aisakella meloodia vastu. Kohe tuletati meloodiat ka meelde. Aisakell aisakell a kauge nüüd härmast valge jõulusada. Kella aiakell isa. Rusmäel aisakella helina on jõulud jälle käes. Kingituseks sai Reformierakond kiivri, kuna te palju vastu pead saate, nagu jõulude aat selgitas. Samuti oli kingikotis käitumise käsiraamat ja luup, millega saab uurida toetus protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus käis täna jõuluvana, kes kuulas salme ja jagas kingitusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo ümber saatkonna on hetkel paarsada kuni 300 noorteorganisatsioonide esindajat ja, ja Naši juhi Vassili Jakimenko sõnavõtu järgi võib oletada, et tegu on piduliku lõpetamisega. Nii et jutud sellest, et aktsioon hakkab lõppema või lõppeb, osutub õnneks tõeks. Me jälgime olukorda, vaatame, kuidas olukord kujuneb. Praegu, millest mina rääkisin, on lihtsalt see, mis tänaval toimub. Et see, kuidas tegelikult olukord lõpeb ja millega ta lõpeb, on kindlasti näha hiljem. Rääkisime siin kaks tundi tagasi Kerli Veskiga, ta ütles, et no laager on selline, et ega selle mahavõtmine väga kiirelt ei saagi minna. Jah, ei oska hinnata, kui kiiresti võib selle mahavõtmine minna, aga tõsi on see, et siin on välitualetid, väliköök, telgid aia, nii et arvata võib, et ei saa seda maha võtta. Minutitega pole lihtsalt võimalik. Kuidas kohapealt tundub, nad ise ütlevad interfaxi kaudu, et piketeerimine või laager lõpetatakse seoses saadiku Eestis sõiduga või ikkagi on asi poliitilise olukorra muutumises Moskvas sellepärast et täna on noh, tunda natuke seda poliitika muutmist. Võin teile ainult öelda, mis nemad ise siin oma keskis räägivad. Nad tõesti on kuulutanud oma nii-öelda blokaadi lõpetamise peapõhjuseks seda, et Eesti suursaadik Marina kaljurand on lahkunud riigist. See on, mis, mis nad ise ütlevad meile ei ole ametlikku teadet. Ei, ei nende noorte organisatsioonide poolt ega ka. Vene võimude poolt selle kohta laekunud.", "role": "user" }, { "content": "Moskvas lõpeb Eesti saatkonna piiramine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKongressi juhid ja valge maja esindajad vaidlesid abipaketi üle viis päeva ja saavutasid lõpuks kokkuleppe öötundidel, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch Mchonnell. See on hea uudis arstidele, õdedele ja erakorralise meditsiini osakondadele üle riigi, kes ootavad rohkem näomaske ja rahastust. See on hea uudis peredele kogu Ameerikas. Kokkuleppe järgi saab iga Ameerika tööline kuni 1200 dollarit kodanikupalka ja kasvab ka töötuskindlustus. Väikeettevõtteid toetatakse umbes 400 miljardi dollariga. Vabariiklased tulid demokraatidele vastu suurettevõtetele mõeldud 500 miljardi dollari suuruse laenufondi osas, millele seati rohkem piiranguid. Haiglatele läheb abipaketis 130 miljardit dollarit. USA senati demokraatide juht Jack Sumer. See tähendab palju rohkem raha meie haiglatele, õdedele, perearstidele, hooldekodudele, kogukonna ja tervisekeskustele, et nad saaksid teha oma tööd. Kokkuleppe saavutamine mõjus hästi USA aktsiaturgudele, mis avanesid teist päeva järjest kõrgemal tasemel. President Donald Trump on aga majanduse seisu pärast aina rohkem mures ja kibeleb äritegevust taastama. Ma ütlesin juba varem, et ma loodan, et saame seda teha lihavõtete ajal. Ma arvan, et see oleks väga hea meie riigile ja me kõik töötame väga kõvasti, et see tegelikkuseks muuta. Trumpi mõtet toetab mitu konservatiivset poliitikut, teiste seas Texase asekuberner Dan Patrick. Samas on presidenti kritiseerinud New Yorgi osariigi liidrid, kes võitlevad kõige suurema koroonaviiruse puhanguga. Nakatunute hulk kasvab ja kasvab järsult, tipp on kõrgemal ja see tuleb varem, kui arvasime. See on väga halb faktide segu. Como lisas, et osariigil oleks vaja vähemalt kahtekümmet, kuut tuhanded hingamismasinad ja senine riigiabi ei ole olnud piisav. President Trump aga ütles, et kuberneril oli võimalik vajalikke meditsiinitarbeid osta enne kriisi, aga siis otsustati seda mitte teha. New Yorgi osariigis on viimaste andmete järgi haigestunud 26000 ja surnud 270 inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA kongress ja Valge Maja jõudsid kokkuleppele ligi kahe triljoni dollari suuruses abipaketis, millega soovitakse turgutada koroonaviirusest räsitud majandust. Samal ajal kibeleb president Donald Trump äritegevust taastama, kuigi New Yorgi osariigis ei pruugi haiglad peagi nakatunute hulgaga hakkama saada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEilne valimisöö Pariisis kulges mõneti oodatult, teise vooru pääsesid Emanuel Macron ja Marine Le pen, kuid tulemused olid siiski ka üllatuslikud. Madalast valimisaktiivsusest sõltumata saavutas makroon ligi 28 protsendi valijate toetuse, mis on enam kui valimispäeval loodeti. Võite minu peale loota, et ellu viia see prantsuse ja Euroopa progressi, avatuse ja iseseisvuse projekt, mida selles kampaanias kaitsesime. Tahaksin tänada an Hidalgot janicadod Valeri Beresi ja Fabien Russeli, kes mind on täna toetanud. 24. aprillil saame valida koos Prantsusmaa ja Euroopa poolt, ütles Macroole. Sellega tänas ta teisi kandidaate, kes soovitasid teises voorus teda valida. Võitjaks võib ennast pidada ka Le Pen, kes võrreldes viie aasta tagusega samuti toetust kasvatas. Selles kampaanias olen otsustanud olla vaba erakondlikest seostest, et olla võimeline teenida kõiki ja pöörduda teie poole otse, jätkan seda ja kui otsustati nii ka teise valimisvooru päeval, siis ilma kedagi välja arvestamata olen president kogu prantsuse rahvale, sõnas Le pen. Ainus kandidaat, kes Le penni teises voorus valida soovitas, oli Erik Zemore 20 protsendiga kolmandale kohale tulnud JeanLuk. Melanseon makroni ei toetanud, kuid oli Lepeni suhtes. Te ei tohi anda ühtegi häält proua Le penile. Ma kordan seda, sest vahel, kui ma ütlen asju, siis jääb mulje, nagu ma poleks neid öelnud. Seega ma kordan seda veel kord. Me ei tohi anda ühtegi häält, proua Le penile, kordas melanseon oma valijatele. Presidendivalimiste teine voor toimub 24. aprillil. Viimaste arvamusküsitluste järgi toetaks seal 53 protsenti valijatest makrooni ning 47 Le penni. Joosep Värk Pariis.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa presidendivalimistel lähevad teise vooru praegune president Emmanuel Macron ja euroskeptilise Rahvusrinde juht Marine Le Pen.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalministeeriumi ohvriabipoliitika juhi Kristiina Luhi sõnul pakutakse praeguseks juba teenuseid, millega aegunud ohvriabi seadus ei arvesta. Praegu kehtiv seadus on ka Luhi silmis paljude paranduste tõttu liiga ebaselge. Ohvriabisüsteem ise on viimastel aastatel teinud väga suure arenguhüppe et kui ohvriabi loodi, siis olid need ootused nagu hoopis teised ja tänaseks me oleme jõudnud sinna, kus ohvriabi on selline väga aktiivne politsei, prokuratuuri kodanikuühendustega koostöös tegutsev süsteem, mis suudab siis täna pakkuda oluliselt rohkem erinevaid teenuseid erinevatele sihtrühmadele. Aga kõikide nende arengute toetamiseks on vajalik ka kaasajastatud seadus, mis arvestab siis selle muutunud keskkonnaga ja ka meie enda nagu paremate teadmistega sellest, mida kuriteovägivalla ohvritel üldse vaja on. Uue seadusega eemaldatakse viited ohvri enda süüle ja lihtsustatakse psühholoogilise abi pakkumist. Lisaks vähendatakse ohvri bürokraatilist koormust ja luuakse ohvri abifond, millest riik maksaks kannatanule kurjategijalt saamata jäänud hüvitise. Kohtutäiturite ja pankroti haldurite koja ametikogu juhatuse esimehe Arvi Pingi sõnul ei ole kurjategijatel sageli raha, mida välja maksta. See, et kellegi käest midagi on välja mõistetud, see ei tähenda seda, et seda raha reaalselt kätte saadakse. Sest kui ikkagi võlgnik on nii-öelda varatu me jah, küll menetleme ja monitoorime seda võlgniku hommikust õhtuni, aga see talle vara juurde ei tekita, see on nagu hea selline noh, võimalus nii-öelda riigil oma kodanikest hoolida, aga ega see seda nagu noh, võlgniku varakamaks nagu ei tee. Pigem siis on kaalukausil see fondi mõttekus ehk et kas me maksame ohvritele selle raha välja ja kirjutame selle nagu korstnasse. Pink näeb ka ohtu, et kui fond hakkab töötama sarnaselt elatisabiskeemile, võib kaasneda kohtutäituritele suur töökoormus. Uue seaduse väljatöötamise kavatsusele kogub sotsiaalministeerium veel septembri alguseni tagasisidet. Eelnõu valmimise tähtajaks on järgmise märtsi lõpp.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeeriumi hinnangul on aastal 2003 koostatud ohvriabi seadus sedavõrd vananenud, et on vaja uuega asendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÄsja räägiti Ukraina meedias 38 aastasest Volodõmrist, kes kaotas mõlemad jalad juba 2016. aasta lahingutes. Poolteist kuud hiljem, kui mehele poeg sündis, seisis ta esimest korda proteesidel. Aga eile Kiievi lähedal Putša linnas sai Volodõmõr surma. Kangelaslugusid kostub Ukraina meedias üha enam. Üleeile hukkus õhulahingus legendaarne lendur kolonel Aleksander Oksolentšenko. Ometi kirjutavad paljud ukrainlased sotsiaalmeedias, et Kiievi kummitus elab edasi. See on poolmüütilise tegelane, kes hävitas juba sõja esimese paari päevaga kuus vastase lennukit. Samamoodi elab edasi ussisaare kaitsjate ütlus vene sõjalaev. Käi põrgu. Hiljuti teatasid Ukraina kaitsejõud, et pisikest saart lõpuni hoidnud võitlejad on elusana vene sõjavangis. Seda ütlust kordavad erinevates vormides need inimesed, kes tulevad linnadest tänavatele, vene okupantide vastu meelt avaldama. Need hüüded ja automaadivalangud pärinevad näiteks eilsest, kui Ukraina lõunaosas Melitoopoli linnas, mida vene väed kontrollivad juba mitmendat päeva tuli tänavatele mitusada inimest. Selliseid väljaastumisi on mujalgi, näiteks Energodarilinnast nepri jõe ääres pole vastas tänaseni linna lastud kusjuures on ka neid linnapäid, keda reeturiteks nimetatakse ja koguni kinni võetakse, sest nad on vene vägedega liiga kergekäeliselt kokkulepet otsinud. Ka reeturitest räägitakse Ukraina meedias üha. Need helid pärinevad Kiievi ja Lvivi vahelt, väikesest netinist. Sellist häält teeb Marotöör, kui ta on posti külge seotud ja teda prihmaga taotles. Takse internet on niisuguseid pilte ja videosid täis, üldjuhul teibitaksegi marodöri mõne posti külge, kasvõi keskväljakule jäetakse sinna linnarahvale vaadata. Röövel sidusid kogemata posti külge, kirjutas näiteks Mikolajevi piirkonna juht just sellist pilti jagades, aga Ukraina siseministri nõunik kutsus hiljuti üles marodööre kohapeal maha laskma ning üha enam levib ka selliseid pilte. Ukraina põllumajandusminister teatas, et vargad on ka need, kes sõja ajal toidu pealt liialt raha teenida püüavad. Nii näiteks on inimesed pildistanud hindu poes, kus päts leiba maksab meie rahas euro 50, doktorivorst aga 16 eurot kilo. Tatar maksab seal poes üle kahe euro ja isegi mitte terve kilo, vaid 800 grammi, pahandas ajaleht. Aga lõpetuseks veel üks kangelaslugu. Kiievi piirkonna politsei teatas, et nende juurde on jõudnud saksa lambakoera kutsikas, kes ennustab vastaste rünnakut. Nimelt hakkab koer haukuma juba mõned minutid, enne kui algavad plahvatused. Ta on meile tõeliseks talismaniks saanud ja annab politseile jõudu, kiitis lugu jaganud ametnik.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis viieteistkümnele sõjaväelasele riigi kangelase aumärgi.", "role": "assistant" } ]