Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTahan loota, et me suudame käivitada kohe, kui erakonnad vabanevad sellest pingelisest valimiskampaaniast. Et siis me suudame juba koos nendega hakata tulevikku vaatama. Muidu me vaidleme ja lihtsalt kasutatakse võib-olla raha jagamist sõltuvalt sellest, kes tuleb võimule, kuidas hetke olukord võimaldab, aga ühiskond ju sellega kaotab. Mis te pidasite eelmemorandumi sõlmimist või allkirjastamist vajalikuks just nüüd, vahetult enne valimisi? Mõni päev on jäänud meie aastapäevani ja me võime kokkuvõtteid tehes kas või viimasest 10-st aastast veidi rohkem praegu, kus me oma iseseisvust taastasime, et see on olnud edukas, kuid samas selle hind on kõrge olnud ja mina isiklikult tahaksin omalt poolt kõik teha selleks et me järgmisele põlvkonnale suudaksime üle anda Eestimaa, just nii, et kõik on õieti siiski tehtud igas mõttes. See on selle abi eesmärk. Ma tahaksin öelda, et me oleme hoidunud kuni tänase päevani selle lõppteksti ja põhimõtete kujundamisest, kuid ta peaks kajastama kindlasti kahte aspekti. Üks on sotsiaalpartnerite vajaduse suhted laiemalt, kui seda on käes täna ja teine valdkond on eelarve ja riigieelarve prioriteedid ja kindlasti mitte väga detailselt. Ma arvan, et nii konkreetseks kui on võimalik minna, sest see on tõepoolest nüüd niisugune esimene samm ja kõik sõltub nüüd sellest, kuidas ja milles suudavad poliitikud kokku leppida siin lähiperioodil, mis hariduse ja teaduse vallas peaks kokkuleppesse kindlasti sisse minema. No ma arvan, et hariduse s teaduses on on väga tõsiseid probleeme meie reformide esimesel 10-l aastal. Hariduses ei ole olnud eriti edukad. Kahetsusväärne on näiteks see, et meie koolisüsteem toodab töötuid ja terve rida probleeme, mis on seotud näiteks põhikooliga, kust väljalangevus on väga suur ja nii edasi. Paljud need probleemid eeldavad paratamatult raha, raha jagamine on riigikogu pädevuses. Miks rahvas peaks nüüd uskuma, et avaneb võimalus sõlmida kokkulepe, mis annab käegakatsutavaid tulemusi nende eesmärkide täitmisel? Üks riik, kes on ennast tugevalt üles töötanud, on on, on näiteks Iirimaa, nii et Iirimaa rahvuslik kokkulepe on, on meile suureks eeskujuks. Mis puudutab Leedut, kes hiljuti sõlmis ka ühiskondliku kokkuleppe, siis mulle tundub, et see on liiga seinast seina ja, ja, ja põrandast lakke, et seal on praktiliselt kõik olemas. Aga ikkagi ma arvan, et ühiskondlik lepe sisuliselt tähendab kindlate prioriteetide paika niisuguste eesmärkide fikseerimist, mis on kaetud ressursiga rahalise ressursiga, inimressursiga ja nii edasi.", "role": "user" }, { "content": "Kadriorus anti allkiri ühiskondliku kokkuleppe memorandumile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on nüüdseks vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini saanud rohkem kui 268000 inimest. Mõlema doosi on saanud üle 77000 inimese. Kolmapäeval tehti üle 7000 kaitsesüsti, neist esmaseid oli üle 5300. Vähemalt ühe vaktsiinidoosi on saanud 24 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest. Vaktsineeritute suhtarvult on Eesti Euroopa liidus Malta ja Ungari järel kolmandal kohal. Vaktsineerimise käik ja edasised plaanid olid arutusel ka tänasel valitsuse istungil. Peaminister Kaja Kallase sõnul on eesmärk jõuda selleni, et 70 protsenti vähemalt 70 aastastest inimestest oleksid saanud aprilli lõpuks vähemalt ühe vaktsiinidoosi. Vanuserühmas 80 pluss on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud pea 52 protsenti ja samuti vanuserühmas 70 kuni 79 juba ligi 54 protsenti inimestest. Ja loomulikult on tublid meie saared, Saaremaal on vaktsineeritud juba üle 72 protsendi 80 aastaseid ja Hiiumaal on siis 74 protsenti ja 70 kuni 79 aastastest Hiiumaal on juba pea 85 protsenti vaktsineeritud. Tervise ja tööministri Tanel Kiige sõnul algab mais ja juunis laiema elanikkonna vaktsineerimine. Võimalus vaktsineerimise aeg digiregistratuuris kirja panna avaneb järk-järgult vanuserühmade kaupa. Et kindlasti kogu ühiskonnale avamist korraga ei ole mõistlik teha mitte niivõrd, isegi selle digirestektuuri koormuse pärast, mis kahtlemata on ka teema, aga ka seetõttu, et eelisjärjekorras tuleb kaitsta neid, kelle jaoks vaktsiini süsti võib olla elupäästev. Kui me näeme, et meil on viiekümnendates 60. teatud hõlmatuse tase saavutatud, siis loomulikult liigume sealt allapoole ja teise kvartali jooksul kõik soovijad saavad vähemalt ühe kaitsesüstiga vaktsineeritud. Kiik mainis ka, et Pizer BioNTechi koroonavaktsiini 150000 lisadoosi esimesed tarned peaksid Eestisse jõudma aprilli lõpus. Algselt pidi Eesti teises kvartalis saama 420000 doosi. Paizer BioTechi vaktsiini Euroopa komisjoni ja vaktsiini tootja kolmapäeval teatavaks tehtud lisakokkuleppe tulemusel kasvab kogus 570000 doosini.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutas tänasel istungil ka koroonahaiguse vastase vaktsineerimise senist käiku ja edasist plaani. Eesmärk on jõuda selleni, et aprilli lõpuks oleks vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 70 protsenti üle 70-aastastest Eesti elanikest. Mais ja juunis liigub vaktsineerimine vanuserühmade kaupa järk-järgult edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSigade Aafrika katku ei leitud Eestis poolteist aastat, kuni augusti lõpus jäi Raplamaal auto alla kaheaastane Emis. Test näitas, et siga oli katkuhaige. Veterinaar ja toiduameti loomatervise ja heaolu osakonna nõunik Maarja Kristjan ütleb, et see ei jäänud viimaseks leiuks. Raplamaalt on leitud augusti lõpust kuni septembri lõpuni, kokku viis viirus positiivset metssiga, nende hulgas kolm olid surnuna leitud ja kaks olid kütitud. Maarja Kristjan ei usu, et viirus sea külge ümbritsevast keskkonnast hakkas. Enne augustikuist leidu polnud Raplamaal seakatku enam kui kaks aastat. Nii et me võime oletada või kahtlustada, et see viirus on sinna sisse toodud, seda levitada saab näiteks saastunud või nakatunud sealiha, on see siis metssealiha või kodusealiha. Maarja Kristjan ütleb, et Raplamaa eitegi ettevaatlikuks, ehkki pärast septembri lõppu ei ole uusi katkujuhtumeid olnud. Palju abi on olnud sellest, et sigade vahel hoitakse sotsiaalset distantsi, räägib jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Metssigade arv on jahimeeste poolt siis hoitud hõredana ja need kokkupuutepunktid ei ole nii sagedased omavahel ja seetõttu siis see katk ei levi nii kiiresti ja teda on lihtsam nagu kontrolli all hoida. Riiklik eesmärk on, et iga metsja jaoks peaks jääma vähemalt 10 ruutkilomeetrit ruumi. Kui katkupuhangu kõrgajal kütiti üle 30000 metssea, siis läinud hooajal alla 5000, see on mets ja populatsiooni taas tõusuteele aidanud, nii et sel hooajal peavad jahimehed kätte saama 7800 metssiga. Selge on see, et mida väiksem on metssigade arvukus, seda raskem on neid kätte saada, aga see riigi poolt antud kohustus, eks jahimehed püüavad nii palju kui võimalik seda täita. Katkutõrje saavad tegelikult aidata kõik metsas käijad veterinaar ja toiduamet palub teatada kõigist surnuna leitud metssigadest. Õnnelikku leidjat ootab 20 eurot vaevatasu. Maarja Kristjan. Kõikidelt surnuna leitud metssigadelt võtab veterinaar ja toiduamet vastavad proovid, et siis teada saada, kuidas haigus levinud on. Teiseks on äärmiselt oluline need surnuna leitud metssead siis keskkonnas nii-öelda likvideerida, eraldada, hävitada ja kolmandaks on tegelikult ka oluline ka selleks, et kui tõesti mingil ajahetkel me saame hakata taotlema sigade, Aafrika katku vaba maa staatust, siis surnuna leitud metssigade uuringud on ka üks oluline näitaja, mis siis tõendab meie haigusealast olukorda. Lootusega kiiresti rikastuda siiski metsa tõtata ei maksa. Alates kuuendast oktoobrist on ametile teatatud kahest lõpnud seast. Ka jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts tõdeb, et surnud sigu näeb metsas harva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti astub taas hoogsamaid samme seakatku vastu. Jahimehed peavad sel hooajal laskma pea kolmandiku võrra rohkem sigu, kui eelmisel hooajal. Surnud metssea leidjale pakutakse 20 eurot vaevatasu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n94 aastane Ülo Lepik on mehaanikateadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Tal täitub tänavu 68 aastat teadustöö staaži, mille hulka kuulub teerajaja roll plastsusteooria ja konstruktsioonielementide optimeerimise vallas. Valitsuse tänasest otsusest kuuldes oli lepik erakordselt meelitatud. Lepiku sõnul on tema jaoks aga sama oluline see, et teda siiani iganädalaselt erinevatest teadustöödest tsiteeritakse. Ülo Lepik. Resagh Communication, seal seal on andmeid selle kohta palju, iga nädal on töid tsiteeritud ja loetud ja seal on ikka 30 ringis, oli iga nädal olnud. Te jälgite seda ikka veel väga aktiivselt. Nojah, mulle tuleb see internetti kogu aeg sisse. Kuid milline on Ülo Lepiku teekond tänase preemiani? Tähendab, ma hakkasin mehaanikaga peale. Nii, teoreetiliselt, aga sisuliselt oli see plastiteooria ja ma olen seisukohal, et iga 10 aasta tagant peab temaatikat muutma, muidu muidu lihtsalt kõduned ära sellesse asjasse. Ja vastavalt sellele on mul siis üks, üks, viis või kuus teemarühma olnud, millega ma tegelenud olen. Viimane rühm oli solitonid, sellega me tegelesime veel kuni siiamaani. Teine nii-öelda elutööpreemia saaja on sel aastal 74 aastane akadeemik Raimund Johannes Ubar. Ubar on arvutustehnika teadlane ja Tallinna tehnikaülikooli profi professor. Tema suurimaks panuseks Eesti teadus ja insenerikogukonnale on rahvusvaheliselt laia tuntuse pälvinud teaduskoolkonna rajamine. Raimund Johannes Ubar. Ma ise olen kõige rohkem õnnelik võib-olla selle üle, et, et mu ümber on õpilastest koosnev niisugune kolle kes on tõeliselt rahvusvaheliselt tunnustatud ja eks me oleme, no mina näiteks olen 40 aastat rohkem kui 40 aastat selles valdkonnas töötanud ja, ja seda seda ala edasi viinud tulemusi on siin igasuguseid, ridamisi tehniline diagnostika ehk siis arvutite diagnostika on see valdkond, millega ma tegelen ja ja neid arvuteid on ju, me sõltume nendest nii palju paraku ja ega me ei märkagi seda sõltuvust ennem kui midagi korrast ära läheb, enam midagi ei tööta, siis siis hakkame põhjuseid otsima, vigu üles leidma ja nii edasi, selles valdkonnas ongi siis minu panused. Teaduspreemiad antakse üle 24. veebruari pärastlõunal Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Mirko Ojakivi Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse otsuse kohaselt saavad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest preemia akadeemik Ülo Lepik ja akadeemik Raimund-Johannes Ubar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHoiatusstreik seda on küsitud ka, et kas me tuleme siis plakatitega ukse ei tule, lapsed on hoitud, neil on ka söögivahetund, saavad aula saadete filmi. Meie õpetajatega teeme siis töötoa Kiviõli kooli visiooni arengukohta, sest et see on ka üks nõue ju, mida uuel direktorilt oodatakse, aga me sõnastada enda visiooni ja kuhu me Kiviõli kool edasi tahab jõuda. Selleks, et veenda, siis kõiki osapooli on ka lapsed hoitud, et kohalikud ettevõtjad näitavad oma toetust sellega välja, et nad tulevad kohale ja siis tegelevad lastega, et lastel oleks turvaline koolikeskkond. Ma saan aru, et on ka ministeeriumi poolt tulnud nagu küsimus, et et mis te selle siis 15 minutiga saab, et 15 minuti me teeme ilusasti järgi, et seda, seda pole vaja karta, et Kiviõli esimeses keskkoolis ei toimu õppetööd, toimub küll, aga sellele kõigele lisaks me seisame oma õiguste eest ja ja nõuame oma direktorid tagasi, sest et on osa meeskonnaliikmest ja ja see häirib ja see on valus ja noh, meie jaoks on see ebaõiglane otsus. Niimoodi meeskonnaliiget lihtsalt minema ei lööda, ilma et arutatakse või ilma, et seda probleemi tuuakse siis terve meeskonna juurde. Kas kõik õpetajad tulevad trigiga kaasa? Me ei saa kedagi sundida, see on iga kodaniku õigus võtta osa sellest või mitte, küll aga me oleme teavitanud, me hoiame ka õpetajaid kursis, et neil on võimalus osaleda siis selles töötoas, et ei, taaskord ütleme, me ei tule plakatitega kuhugi, et meil toimub töötuba, siis meie kooli visiooni kohta", "role": "user" }, { "content": "Lüganuse vallavalitsuse 5. detsembri otsusega lõpetati tööleping 15 aastat Kiviõli 1. keskkooli juhtinud Heidi Uustaluga. Täna kell 11.45 algab Kiviõli 1. keskkooli õpetajate hoiatusstreik, millega toetatakse oma nõudmist otsus tühistada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkrainas alanud sõja tõttu on vana metalli niigi kõrged hinnad veelgi tõusnud, tõdes aktsiaselts kuusakoski juhatuse liige, Eesti ostujuht Toomas Kollamaa. Kui eelmisel aastal saime öelda, et tegemist on rekordiliste hindadega ja kunagi varem sellist hinda me ei ole saanud pakkuda, siis see, mis on jõudnud kätte nüüd sel kevadel on täiesti enneolematu, tõepoolest 400 ja enam eurot tonni ei ole vana metall senimaani mitte kordagi veel maksnud. Lõuna-Eesti kokkuostupunktidesse tuuakse hulgaliselt vanu põllutöö masinaid. Toomas Kollamaa. Tegelikult öelda, et lausa Eesti Eesti mõistes on erinevust, et selline lõuna ja Ida-Eestis on sellist paksemat metalli ja, ja Lääne-Eestis ja ütleme, Harjumaal on see metall oma pisut-pisut õhema õhemat liiki, et tegelikult näiteks meie, Tartu või Võru osakondade platsidel me täna ikkagi näeme veel sellist nõukogude ajast pärinevat põllutöötehnikat, mida arvasime küll, et ei pruugi enam näha, aga tegelikult tuleb välja, et et on, on veel alles küll ja on nii ratastraktoreid, lindtraktoreid, tõstukeid, autosid. Pean silmas just veoautosid. Vana metalli hinnatõus võib suurendada ka metallivarguste arvu, mistõttu peaksid inimesed olema ettevaatlikud, kui näiteks nähakse võõraid maaelamise juures uudistamas või kui pakutakse kahtlast metalljoostutehingut, ütles politsei ja piirivalveameti Võru piirkonna vanem Antipaap. On need inimesed, kes elavad maapiirkondades ja neil on kõigi lähedased olemas lapsed või sõbrad või tuttavad, et kindlasti ka nendega läbi rääkida ja, ja olla, et mitte et ise otsustada, mingi tehing ära teha ja, ja jäädagi siis seda raha ootama, sest täna on kõik, hinnad on tõusuteel ja, ja kütuse hind tõuseb, metalli hind on tõusnud, et kindlasti on ka kelmide osakaal selle võrra tõusnud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Vanametalli kokkuostuhinnad on tõusnud rekordtasemele. Lõuna-Eestis tuuakse metalli kokkuostupunktidesse üha rohkem autoromusid ja vanu põllutöömasinaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKõrgema kunstikooli pallas nahadisaini osakonna neljanda kursuse tudengite näitus kannab pealkirja luues lugu ning see toob vaatajani aksessuaaridisaini. Näitus on erakordne selle poolest, et varasemaid töid seal välja pandud pole, ütles tudengite juhendaja Maila Käos. Saab näha nii juba päris uusi asju ka siis kantud asju, mis on nagu tuunitud antud neile, nagu uus elu on kindaid on veste rahakotte, seljakotte, käekotte ehteid põhimõtteliselt peaaegu kõik ampluaa, mida on võimalik nagu aksessuaarina nahas teha ja need on kõik tudengite õppeülesanded. Ja siit väga niimoodi kujundlikult vormubki välja see, et, et kuidas, nagu ühele õppeülesandele on võimalik väga erinevalt läheneda. Kui me võtame näiteks mingisuguse noh, teema näiteks märg vorm on ju siis see võib ju ollagi näiteks niisugune märgvormi lugu on ju, et kuidas nahk siis võtab just selle vormi, mida tudeng konkreetselt nagu soovib. Väljapanek keskendub loomisprotsessile, kus iga tudeng on oma loo jutustaja, misläbi on võimalus piiluda aksessuaaridisaini köögipoolele. Et ongi see, et nad teevad lõiked ja nad teevad prototüübi ja siis tuleb see valmistoode siiapoole seina peale, tekibki niisugune nii-öelda ühe niisugune toote konkreetne lugu, et kui palju tööd on just selle ühe asja taga ja just seda kõike saab siis näituse külastaja näha ja ka siis muidugi valmis tööde, neid lõikeid ja prototüüpe, vaid ka valmistud. Pallase galerii ruumid on jagunenud teemade kaupa, samas neid kõiki seob individuaalsel tasandil loomislugu. Stefani vissel on üks neist, kelle töid Pallases näha saab. Ma tahaksin rääkida lugu sellest, kuidas nahk saab omandada erinevaid vorme ja säilitab palju informatsiooni, et ma trükikojakat tegelikult naha sisse ja see jääb sinna väga hästi peale ja omakorda siis tekib mingi sümbioos siis selle naha ja graafika vahel. Mulle meeldivad sellised defektmaterjalid. Et näiteks selle seljakoti puhul seal ma kasutasin 70.-test pärit nahka umbes ja inspiratsiooniks oli siis Põhja-Ameerika indiaanlaste lapsekandmiskotid. Näitus luues lugu jääb Pallase galeriis avatuks aprillikuu lõpuni.", "role": "user" }, { "content": "Homme avatakse Tartus Pallase galeriis Kunstikooli nahadisaini tudengite aksessuaaridisaini näitus \"Luues lugu\", kus näeb vastvalminud teoste kõrval ka päevinäinud esemed, mis on saanud uue elu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nProkuratuur arvestab üldmenetluses alati selle võimalusega, et üldmenetluse tulemusena tehtud kohtuotsus võib-olla nii süüdimõistev kui õigeks mõistev ja alati, kui me kriminaalmenetlusega kohtusse jõuame, arvestame me mõlema võimalusega, nii et see, seega ma saan öelda, et kohtuotsus oli selles mõttes ootuspärane. Kas te kaebate edasi mõne inimese suhtes otsuse, arvestades seda, et kohus ei nõustunud prokuratuuri taotlustega süüdistatavate süüdimõistmisel, siis suure tõenäosusega prokuratuur vaidlustab kohtuotsuse. Aga loomulikult, lõpliku seisukoha saame öelda alles siis, kui me oleme täisotsusega tutvunud. Kas te juba teate näiteks praegu, et kelle osas te võite vaidlustada? Praegusel hetkel olen ma seisukohal, et kui ma vaidlustan kohtuotsuse, siis vaidlustan kõikide süüdistatavate suhtes. Mis te sellest arvate, et süüdi mõisteti ainult Kalev Kallo, teised mõisteti õigeks, välja arvatud? Ma saan öelda seda, et üldmenetluses lahendatakse kohtutes alati ikkagi kõige keerulisemaid juhtumeid ja neid juhtumeid, kus ongi seda tõde keeruline tuvastada. Ja sellepärast need asjad jõuavad ki kohtuvaidluseni, et ma arvan, et kohus on teinud oma tavapärast tööd ja prokuratuur on ka teinud oma tavapärast tööd ja me oleme julgenud kohtujate tuua siis ühe keerulise juhtumi, kus me oleme soovinud just kohtutelt lõplikku hinnangut.", "role": "user" }, { "content": "Harju Maakohus mõistis Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuse osalistest süüdi vaid Keskerakonna veterani Kalev Kallo. Ettevõtjad Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmani mõistis kohus õigeks. Ärimees Alexander Kofkini suhtes lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu. Oktoobris lõppenud kohtuvaidluses kinnitasid kõigi kohtualuste kaitsjad, et prokuratuuri süüdistus on tõendamata ja nende kaitsealused pole kuritegusid toime pannud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile õhtul enne kella kuut juhtus Estonia kaevanduses tööõnnetus. Mis kell see täpselt juhtus, ei ole teada, sest et kaks hukkunut leiti järgmise vahetuse poolt leiti kahe inimese vägivalla tunnustata surnukehad. Ja üks arvamusi, mis on, on, et nad said vingumürgituse. Kas see võib olla selle õnnetuse tõenäoline põhjus? Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees Vel Aleksandrov. Lubage mul kõigepealt avaldada kaastunnet meie kahe töötaja perekonnale lähedastele ka kolleegidele, kes nendega koos igapäevaselt töötasid kella 16 paiku, kui lõppes vahetus, ei tulnud kaks meie läbindus töötajat maapinnale mille peale siis kohe sekkus mäepäästesalk ja avastati, et olid hukkunud kaks võrdlemisi kogenud noort, küll aga võrdlemisi kogenud, kuni 18 aastat töötanud läbinduskaevurite põhjuste ole eile ja tervenisti ka öösel peaaegu hommikuni välja, toimus kõigepealt ettevõtte enda komisjoni uurimine oli kaasatud politsei tööjärelevalve inspektsioon, tehnilise järelevalve inspektsioon, siis põhimõtteliselt ei saa täna välja käia versiooni, mis oli põhjus. Küll aga võib ka ettevõtte poolt kinnitada prokuratuuri välja öeldud arvamust, et hukkunutel välised vigastused puudusid iga õnnetuse järgselt see ei pea olema lõppenud surmaga. Oleme me teinud väga tõsised plaanid, et mida me nagu teeme teistmoodi homme, kui me tegime eile lisaks sellele on meil peaaegu et igal pool käibel fraas, et tulen tervena tööle, lähen tervelt koju. Ehk et see on meie põhiväärtus, sest me oleme noh, võrdlemisi ohtlik tootmisharu ikkagi me analüüsime kõiki olukordi, sealhulgas ka seda ventilatsiooni olukorda ja sealhulgas me analüüsi me olukorda selle üle, et milline on õhus õhu olukord kaevanduses, nii et alates individuaalsetest kaitsevahenditest lõpetades protsessi kaardistusteni välja igapäevaselt käib töö tööohutusega. Juhtunut uurib prokuratuur, on algatatud kriminaalasi. Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sigrid Nurm. Te uurite seda, mida praegu teada on. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et eile õhtul toimus Estonia kaevanduses õnnetus allmaa kaevanduses kaldkaeve õõne ehk siis surfi. Astangult leiti kahe inimese vägivalla tundemärkideta surnukehad. Tegemist on 38 aastase ja 37 aastase mehega. Esialgsed menetlustoimingud on koheselt peale õnnetust politsei poolt läbi viidud. Käesolevaks hetkeks on sündmuskohal tööinspektsioon ja tehnilise järelevalve amet. Selgitatakse välja, kas kõik seadmed, mida kasutati, olid korralikud ja töökõlblikud. Kas on rikutud tööohutuse nõudeid, kas isikutel olid antud isikukaitsevahendid on määratud ekspertiisid teada saamaks, mis oli isikute täpne, surma põhjus mis oli selle õnnetuse täpne põhjus. Ja käesoleval hetkel ei ole võimalik anda täpsemat infot selle kohta, mis siis selgub ekspertiisidest ja seetõttu tuleb selline info alles seejärel, kui ekspertiisi vastused on saabunud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia Estonia kaevanduse juhtunud traagilise õnnetuse põhjus on teadmata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see on olnud väga põnev aasta, mille jooksul me oleme teinud edusamme liitumisel Euroopa Liidu ja NATO-ga. Me oleme järele jõudmas neile riikidele nagu Eesti, kes alustasid liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga varem, kui meie. Selline olukord rahuldab meid praegu väga. See annab lootust, et me võime peagi näha ka oma sellesuunalisi edusamme. Ja kui tulevikku vaadata, mis juhtub järgmisel aastal, siis ma arvan, et järgmisest aastast saab väga ajalooline aasta ja seda meie mõlema riigi jaoks nii Eesti kui Läti jaoks. Möödunud iseseisvusaasta oli lätlaste jaoks oluline ka mõnes teises küsimuses. Meie pealinn Riia sai 800 aastaseks, mida väga pidulikult ka tähistati. Me võime möödunud aastale tagasi vaadata suure rahuloluga. Ma arvan, et me oleme väga õnnelikud, et eestlased on meie naabrid. Eestlased on meie jaoks väga suureks edasiviivaks jõuks. Nad aitavad meid pidevalt edasi liikuda kaasaegse ühiskonna suunas, progressiga kaasas käia, sest kui eestlased jõuaksid oma uuendustega meist kaugele, siis atakse meid natuke rumalasse olukorda. On imetore omada naabreid, kes on energilised, ambitsioonikad, kes on väga kaasaegse mõtlemisega. Me tahame olla täpselt samasugused ja see ongi kõige tähtsam, miks me selliseid naabreid endale tahame.", "role": "user" }, { "content": "Läti tähistas iseseisvuspäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi eile Kohtla-Järve volikogu keeldus isegi arutamast referendumi korraldamist Kohtla-Järvel teatas eile Venemaa telekanal stankino, et ka Kohtla-Järvel toimub referendum paikkondliku autonoomia küsimuses. Kohtla-Järve linnapea Ain Kalmaru, millised andmed teil on? Kas Kohtla-Järvel toimub midagi referendumi taolist? Minule teadaolevale andmel Kohtla-Järvel ühtegi jaoskonda, kus saaks mingisugust jah või ei sõna öelda. Avatud ei ole küll, ma tean, et Kohtla-Järvel veidi ennem toimus küsitlus, mõningad ettevõtlikud inimesed kaupluste juures panid lauad püsti ja, ja küsisid inimeste arvamust. See toimus küll. Seal küsitleti üle 3000 inimese ja ilmselt lasti oma arvamus kirja panna ainult nendel inimestel, kes ütlesid küsitluses jah, sõna Kohtla-Järve autonoomiale. Teil oli nõupidamine Kohtla-Järve linnaosade juhtidega. Kas on neil äkki mingeid andmeid referendumi kohta? Ükski linnaosa juhtides selliseid andmeid ei oma. Millised on Kohtla-Järve? Kohtla-Järvel on praegu probleem, kuidas edasi minna haldusreformi käigus, kas minna ühtse linnana või kõik linnaosa või mõned linnaosad iseseisvuvad ja võtavad endale kohaliku omavalitsuse staatuse. Seda me täna arutasime, siin arvamusi on mitmesuguseid, vaagisime plusse, vaagisime miinuseid. Asi on selles, et Kohtla-Järve linn on küll vägivaldselt kokku pandud, aga ta on nüüd kokku kasvanud ja ja kui oli rumalus seda sedaviisi kokku panna, siis me praegu arutasime, kas ei kujuneks mitte välja rumaluseks, kui me ta vägivaldselt jälle lahutame. Millal võiks selguda Kohtla-Järve edasine staatus? Piir on kusagil augusti lõpp.", "role": "user" }, { "content": "\"Päevakaja\" dessant Kirde-Eesti autonoomiareferendumile. Kohtla-Järve linnapea Ain Kalmaru kinnitab, et tema linnas referendumit ei toimu. Helilõik lõpeb lõpukõlliga. Kavas kell 17:00 uudistesaates 16.07.1993.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArstide streik lõpeb homsest sellise kokkuleppeni jõudsid arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit Haiglate Liiduga. Eelleppe kohaselt leppisid pooled pärast ligi kuu aja pikkust arstide tööseisakud kokku kollektiivleppe tähtsamates tingimustes aktuaalsele kaamerale, rääkis lähemalt arstide Liidu president Andres Kork. Streik on lõppenud, kõigepealt üldküsimused lähevad parlamenti, see on lubatud, nad tuvad tähtsa küsimuse, on tervise, ühiskonnas, on arutelu, meie meest käivitunud. Me saime need kõige olulisemad asjad, mida me taotlesime, nii ambulatoorse kui statsionaarse koormuse vähenemine, ambulatoorne 20 protsenti, statsionaarse 16 protsenti. Saime residentide palga 40 tunni nädalas ja residentide töötasu tõusu ja tõusevad kõikidel arstide õdedel hooldajatel arstidel vastavad siis palgad 11 protsenti, õdedel 17 pool protsenti ja hooldajatel 23 protsenti. Ja see tõus ei tule mitte esimesest jaanuarist ja tuleb esimesest märtsist järgmisest aastast. Ja haiglate liidu juht Urmas Sule Kõik osapooled on teinud järeleandmisi ja mööndusi ja selle lõppotsuse oleme siis sellisena sõnastanud, et haiglad võtavad endale palga tõstmise riski esimesest märtsist 2013 ja normaalsed finantseerimistingimused saabuvad haiglatele, kiirabile ja perearstisüsteemi esimesest jaanuarist 2000. Eelkokkuleppe sõlmimisel osalesid ka riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja haigekassa juht Tanel Ross. Nad lubasid, et tervishoiutöötajate koormuste vähendamiseks ja palgatõusuks vajalik raha tagatakse haigekassast ja riigieelarvest. Kui vajalikud otsused on tehtud, saab kollektiivleppele ka alla kirjutada ja töörahu tervishoiu taastada.", "role": "user" }, { "content": "Arstide streik on lõppenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõulumüük läks 2020. aasta detsembris tagasihoidlikumalt kui aasta varem, mis oli ka üsna ootuspärane, sest peamiselt oli see seotud ikkagi keskuste külastatavuse vähenemisega ehk et inimesed seoses piirangute ja, ja viiruskriisiga siiski oma külastusi vähendasid. Nii et, et kogu numbrites me võime öelda, et jõulumüük ei olnud nii suur kui aasta varem. Eestis ja eelkõige siis Tallinnas on liiga palju suuri kaubanduskeskusi, et meil on liiga palju kaubanduspinda võrreldes sellega, milline on meie inimeste sissetulek, et mis te ennustajate, mis sellel aastal toimuma hakkab. Kaubanduspinna puudust meil ei ole ja ja muidugi siin viiruskriisi ajal on see võib-olla pigem selliseks positiivseks probleemiks osutunud, et tänu sellele on kliendid saanud keskuste vahel hajuda ja täitnud neid distantsi hoidmise reegleid. Aga hetkel siiski ei ole näha mingit sellist kollapsit või, või, või suurt probleemi, mis, mis ees seisaks, et kui me räägime siin konkreetsetest osadest keskustest, siis on võib-olla seal kontseptsiooniga probleemid, et miks ei ole keskusi käima saadud, aga, aga niimoodi suures pildis ei näe küll, et sellel tegevusalal praegu midagi suurt toimuks. Kui palju on suurte kaubanduskeskuste tööd mõjutanud see, et paljud kaubandusketid avavad praegu ka väiksemaid poode, näiteks Selver isegi prisma ehitab Lasnamäel suhteliselt väikest poodi, et kodulähedased poed tulevad tagasi. Ma ei räägi veel sellest, et ilmselt mingil hetkel avatakse ka liidli uksed. Jah, see on olnud juba päris mitmete aastate tendents, et sellise toidukaubanduse võrgustik on selgelt tihedamaks muutunud ja, ja oma igapäevase toidu saab kätte tõesti väga kodulähedalt ja, ja kiiresti. Keskuste jaoks tähendab see seda, et kui varem oli toidukaupluse kui ankurüürniku olulisus nagu väga suur ja see määras paljuski keskuse edu, siis ma võin öelda, et, et, et täna me vaatame seda natuke teistmoodi, et, et see toidukaubanduse tähtsus keskuse jaoks võib-olla on natuke vähenenud, aga, aga selle võrra me peame siis teisi segmente arendama ja, ja pakkuma nagu paremat valikut.", "role": "user" }, { "content": "Jõulumüük läks kaubanduskeskustes kehvemini kui aasta varem. Detsembris olid kaubad eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1,6 protsenti odavamad ja teenused 0,6 protsenti kallimad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusest põhjustatud pandeemia tõi endaga kaasa ülemaailmsed tarneraskused, muude sektorite hulgas sai sellest lüüa ka autoturg. Top auto. Müügijuhi Jane eskori sõnul võivad järjekorrad ulatuda väga pikale. Aasta tagasi või pigem rohkem me olime harjunud seda, et meil oli alati laad olid autosid täis ja laos ei ole kohe midagi võtta. Siis täna osadel autotootjatel on see ladu on läinud väiksemaks või ehk siis on ära müüdud ja, ja sellist nagu lao seis oli, ole, pigem on mindud hästi palju tehase tellimusi võetud kleidi tellimuste ja need ooteajad on ka läinud natuke pikemaks kui tavapäraselt, et kui me tavapäraselt saime autod kätte circa nelja kuuga mõned mudelid veel kiiremini vahel, siis täna on osadel mudelitel tarneaeg läinud juba kuni üheksa kuud. Aasta auto pluss müügidirektori Rein Kullamaa sõnul võib auto valmimine viibida ka imepisikese detaili tõttu. Ja ongi see, et täna, et kui need allhankijad ei tee mingit oma pisikest asja valmis, siis on meil näiteks olukorrad, kus autod on nii-öelda 90 protsenti või rohkemgi on valmis, aga ta ei saa lõpuni tootmise või kliendile kätte anda, kuna mingi asi, mingi komponent on seal puudu. Rein Kullamaa sõnul tasub praegusel ajal uut autot ostma minnes olla kompromissialdis. Kui täna tuleb inimene ütleb, et ma tahan seda värvi, aga samas teist värvi on ta olemas, teha enda jaoks kompromiss ja saada auto rutem kätte. Täna tellides seega enne aasta lõppu praktiliselt autot kätte ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Seoses pandeemia põhjustatud ülemaailmsete tarneraskustega on probleeme tulnud ka autoturule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuures plaanis soovis osa riike, et käiku lastakse ühtsed võlakirjad, teised peavad paremaks laenu võtmist Euroopa stabiilsusmehhanismi, st ESM-ist. Alustame esimesest võimalusest ühtsetest, võlakirjadest, rahanduslikult, konservatiivsetele riikidele on see vastuvõetamatu, sest igaüks peab oma laenude eest ise vastutama, ise need tagasi maksma. Aga ühtsete võlakirjade puhul on vastutusest raskem rääkida. Kuidas teie seda võimalust hindade. See on kindlasti ka kõige-kõige keerulisem teema nendest võimalikest toetusmeetmetest ja praegu sellist nii-öelda ühtsete võlakirjade väljaandmiseks valmidust ei ole. See on praegune praegune olukord, kus on riikidel erinevad seisukohad ja, ja nii ta praegu hetkel on. Kas Eestil on selle võimaluse ühtsete võlakirjade suhtes seisukoht? No meie arvates on praegu ka olemas ju teisi ikkagi veel võimalusi juba mainitud ESM ja riigid on ise teinud ja ka on ka siis nii-öelda Euroopa tasemel meetmeid, kuidas siis toetada kriisimõjudega hakkama saamist. Põhja-Euroopa näiteks Saksamaa, Holland pooldavad laenuvõtmist Euroopa stabiilsusmehhanismist SM-ist. Kuivõrd see variant oleks parem kui ühtsed võlakirjad? No selles mõttes ESM on meil olemas, temal on olemas ka need erinevad tööriistad, kuidas siis riikidele appi tulla ja üheks võimaluseks ongi sealt siis nii-öelda siis kas krediidiliini avamine riikidele või, või siis selle riigi võlakirjade ostmine, nii et, et see, seda just ka selle nii öelda praegu esmivõimaliku sekkumisena silmas peetakse, seda, selle nii-öelda täpse nimeta ennetav tingimustega finantsabi. Mis seisukohal Eesti on? No selles mõttes me oleme valmis nii-öelda selle esmi kasutamiseks nüüd nende kriisi lahendamisel ja kas Eesti ise nüüd esmist võtab, et see on ikkagi siis, kui see vajadus peaks tekkima, et ja seni ikkagi oleme ju valmis ka turgudel vajalikku laenuvahendeid kaasama. Kas mingi tähtaeg on praegu ka sellele, et rahandusministrid oma ettepanekud esitasid? No praegu tulekski kokku leppida rahandusministrite poolt täpsem selle krediidilaenu kasutamine, et kas ja kuidas nende tingimustega selle juures siis saab ja eilse riigihalduse soov on, et, et seda tehtaks nüüd võimalikult kiiresti, ehk siis järgmise, ülejärgmise nädala jooksul peaks mingit kokkulepped siis eelduslikult sündima.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu valitsusjuhid ei suutnud eile õhtul kokku leppida, mida teha koroonaviiruse majandusliku kahju leevendamiseks. Mall Mälberg küsis selgitusi Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuninga käest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevade tervitamise traditsioonide hulka Türil kuulub linna maskoti, muru, moori, tervitus, kevade saabumise hetkel, esimese muruniiduki käima tõmbamine, kevadpealinna lipu heiskamine ja talve pealinnalt Otepääl valitsemissaua ülevõtmine. Vallavanem Pipi-Liis Siimann kuulutas alanud kevade tervisekevadeks ja kutsus üles tegema iga päev midagi oma tervise heaks. See ei ole keeruline, igaüks saab mõelda juba ette, mida teha oma kehale head, mida teha oma hingele head ja tõepoolest, võtame endale eesmärgiks igal päeval omaenda tervise heaks, nii vaimu kui keha heaks midagi teha. Kuna koroonapiirangute tõttu suuri rahvakogunemisi korraldada ei tohi, saab kevadõite näitust imetleda ainult läbi aknaklaasi. Praeguste plaanide kohaselt lillelaat siiski toimub. Teisel juulil tähistatakse. Türi linna 90 viiendat sünnipäeva Türi valla kultuurijuht Ülle Välimäe jätkab. Toimub kindlasti kodukohvikutepäev, mis on meil väga suured mõõtmed võtnud, aga on plaanis ka üks suurejooneline pidupäeva kontsert teha vabaõhulaval ja, ja koduaiakontserdid ja, ja ajalooõhtud. Tänavu tahetakse annetajate abiga korda teha Türi tehisjärve äärne kirsipuude allee, mida käiakse õitsemisajal imetlemas kõikjalt üle. Eesti. Türi valla avalike suhete juht Merle Rüütel. 15 aastat tagasi istutati sinna 155 kirsipuud aga nendest on päris paljud juba oma elu kaotanud ja need vajaksid uuendamist ehk et välja vahetamist. Ja siis me oleme algatanud hooandja projekti, millega me soovime siis kokku saada 2200 eurot, et osta uued istikud ja teha korda see järveäärne tee. Osa kirsipuid istutatakse kultuurikeskuse taha, Türimaskott murumoor lubab aga, et soe kevad ei lase ennast kaua oodata. Väikene väikene võitluse värk on praegu ja ma ennustab niisugust värki, et järgmise nädala keskel hakkab juba soojemaks minema. Olge valvel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Talvepealinn Otepää andis valitsemissaua üle Türi linnale kl 11.37.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n176 kilomeetri pikkune läbi Harjumaa, Läänemaa ja Pärnumaa kulgev kõrgepingeliin on üks mahukamaid praegu Eestis pooleli olevaid taristu objekte. Valmis peab see saama järgmise aasta detsembris. Liini alla jääb üle 900 kinnistu, neist 650 on erakinnistud. Harjumaal on omanikega lepingud veel sõlmimata umbes 100-l kinnistul ja Läänemaal, mõnel üksikul jätkab Eleringi projektijuht Marten Lillemäe. Kuna ehitus käib lõikude kaupa, siis meil on tegelikult ette teada, kuna seks, mingi lõigu lepingud peavad olema sõlmitud, selles osas on meil ka ajaline varu, ehk siis hetkel me selles probleemi ei näe, et tekiks nii-öelda mingi Niheajakavas liinialust maad välja ei osteta ja maaomanikule makstakse selle eest ühekordset kompensatsiooni, selle suurus sõltub metsa ja maa hindamisest. Eleringi kinnitusel on uuel kõrgepingeliinil oluline roll Eesti elektrivõrgu arendamisel, jätkab Eleringi projektijuht Martin Lillemäe. Esiteks on Harku, Lihula, Sindi liin, osa Eesti ja Läti kolmandast liinist see tõstab Eesti varustuskindlust. Samas ka on see üks tehnilisi eeldusi, et me saaksime Venemaa võrguse sünkroniseerida ning lülituda teiste Euroopa riikidega, siis sünkroonalale. Õhuliini rajamine maksab 62 miljonit eurot, lisaks investeeritakse piirkonna alajaamadesse veel 20 miljonit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Koos alajaamde rekonstrueerimisega 82 miljonit eurot maksva uue Harku-Lihula-Sindi kõrgepingeliini rajamine on jõudnud poole peale. Eesti elektri põhivõrke haldava ettevõtte Eleringi kinnitusel on kolme maakonda läbiv liin oluliseks tehniliseks eelduseks, et Eestil oleks võimalik end tulevikus Venemaa elektrivõrgust lahti ühendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal tõstis veterinaar ja toiduamet mee päritolu kontrollimise fookusesse. Ameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa räägib, et septembrist novembrini kontrolliti 90 seitset ettevõtet. Kontrolliti, kas toodetud, sealhulgas siis sisse ostetud meekogus on vastavuses turule viidud ja ettevõttes ladustatava meekogusega kontrolliti saatedokumente ja nende vastavust nõuetele ja antud kontrollide tulemusena ei avastatud mitte ühelgi juhul, et oleks toimunud mee päritolu viitsimist. Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Suurvarik ütleb, et dokumentidega käib kaasas võltsimisoht. Sestap kuulutas ministeerium välja riigihanke, et leida kodumaise mee tuvastamiseks veel kindlam meetod. Ta selgitab, et esmalt tuleb hanke võitjal ära kirjeldada, kuidas, kust ja millal koguda kokku vähemalt 400 Eesti mee proovi. Me tahaksime küll, et arvestatakse võimalikult palju eesti meele iseloomulik aspekte ja see võib tähendada seda ka, et tuleks arvestada, võib olla võimaliku ilmastiku mõju, näiteks eriaastatel on suved erinevad. Kas on kuiv suvi või vihmane suvi? Sestap võib proovide kogumine võtta vähemalt kaks aastat. Pärast seda siis läheksid need proovid analüüsimisele siis eesti meele iseloomulik näitajate tuvastamiseks. Niimoodi peaks selgeks saama Eesti meeprofiil või niinimetatud sõrmejälg. Missuguseid näitajaid selle profiili koostamisel täpselt aluseks võetakse, see on juba hanke võitja otsustada. Külli Suurvarik ütleb, et teadustöödes on kirjeldatud mitmeid erinevaid võimalusi. Aminohappeid on uuritud, võimalik, et saab ka DNA põhjal midagi, võib-olla on võimalik mingite metallide järgi tuvastada. Võltsitud dokumentidega mesi on mureks paljudes maailma riikides. Merle Laurima tõdeb, et meie geograafilist päritolu välja selgitada pole lihtne ja kõigil meetoditel on oma miinused. Ma tean, et Küpros kasutab Küprose geograafilise päritolu kindlakstegemiseks summa magnetresonants meetodit teiste liikmesriikide kohta. Mul info puudub. Ettevõte, mis Eestile sobiliku meetodi välja töötaks, peaks ka näitama, kui täpne see on. Kui lahendus on piisavalt tõhus, ootab ettevõtet riigiga juba pikem koostöö. Külli suurvari. Praegu on niiviisi mõeldud, et siin proovide võtmiseks ja siis nende päritolu näitajate jaoks kuluks umbes kolm aastat ja pärast seda siis, kui meetod on piisavalt hea, oleks siis viie aastane selle laboriteenuse ostmine.", "role": "user" }, { "content": "Maaeluministeerium loodab kolme aastaga saada meetodi, mis aitaks selgeks teha, kas poes või turul müüdav mesi on pärit Eestist, nagu sildil kirjas, või müüakse kodumaise mee pähe hoopis välismaa toodangut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuhatus kuulas ära esimehe selgitused ja Jüri Pihl tunnistas, et see nende ütlustega seoses, mida kaitsepolitsei andmas käis, on ta teinud poliitilise vea. Need olid ebatäpsed. Ja teiselt poolt me tõdesime seda, et me oleme väga murelikud, mis puudutab kogu seda protsessi ja kuidas see on juhitud Rein Langi ja talle alluvate õiguskaitseorganite poolt see, et sellised paberid lekivad sellisel kiirusel avalikkusesse, ei sisenda meist kellelgi turvatunnet. Mis te selles olukorras ette võtate? Erakonna esimees on olnud oma oma väljenditest ebaõnnestunud. Loodame, et analoogseid asju enam ei lekitata poliitilistel eesmärkidel. Avalikkuses. Ja erakonna esimehe suhtes ei võeta mingeid muid meetmeid tarvitusele. Täna sellist arutelu ei olnud, aga alati võib tulevikus selle juurde tagasi tulla.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse koosolekul arutati, kuidas hinnata erakonna esimehe Jüri Pihli taotlust uurida riigireetmise kahtlustust mitme ministri suhtes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavalitsuse liikmeks saamine eeldab, et osa valla keskuste juhatajad oleksid kas parteitud või võimuerakonna liikmed. Tõstame osa valla keskuse juhataja Toomas Rõhu kuulub Reformierakonda. Seega temal probleemi ei teki. Audru ei paikuse osavalla keskuste juhatajad kuuluvad isamaasse. Võimuleppe järgi on Audru osa valla keskuse juhataja koht Keskerakonna mehitada, aga annus valiti ka linnavolikogu liikmeks ja tal tuleb otsustada, kas jääda volikokku või jätkata osa vallas, kus jätkata pole võimalik. Annus ise ütleb, et olukord on keeruline, aga selle kommenteerimiseks on praegu vara. Nädala pärast oleks ehk lihtsam aga kommenteerima, oli nõus Andrei Korobeinik, kes tõdes hoopiski, et ega erakondlik kuuluvus olegi oluline. Kui inimene ei hakka koalitsioonile vastu töötama. Me kindlasti ei hakka seal nagu kedagi põhimõtte pärast ametisse määrama, aga ma usun, et saame sellised õiged head valikud teha veel selle aasta sees. Ma ei ütleks, et opositsioonierakonnas esindaja jätkata ei saa, et kõik sõltub sellest koostöö tahest ja koostöö oskustest, et meie eesmärk on kindlasti see, et meil ei oleks mingisugust nagu sisemist opositsiooni, nagu nii väga, sest et linnavalitsuse otsused, nagu ka vabariigi valitsuse otsused on tegelikult konsensuslikult ja kui on mingisugune vaidluse koht, siis hüüakse ikkagi sellist ühist arvamust tekitada nagu nende arutelude ja vaidluste käigus. Ja kui seal on liikmed, kes väga selgelt ei ei toeta näiteks koalitsioonilepet, siis võib raskeks minna mina, Keskerakonna kindlasti räägin Audru inimesega esimesena ja siis me vaatame, mis, mis edasi saab. Me kindlasti ei taha seda, et keegi siin niimoodi Märtin Mis lahkuks sellelt ametikohalt sellepärast, et ta ei toeta näiteks seda koalitsiooni või seda koalitsioonilepet. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu koalitsioonileppe järgi saavad osavallakeskuste juhid linnavalitsuse liikmeks ja see teeb kahe osavallakeskuse juhi olukorra keeruliseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKa meile pole selge, mis siis tegelikult on juhtunud seal välisministeeriumis ja meil ei ole sellist informatsiooni antud ja pole ka koalitsioonis arutatud sisuliselt, milles probleem on, seetõttu me oleme sellest kiirkäitumisest üllatunud, kuigi peaminister helistas mulle, et ta selle matka no ette võtab, aga asja sisu on täna avamata. Me siiski oleme väga huvitatud, et me saaksime teada, mis siis tegelikult kadus, kes kaotas, millal kaotas ja mis on välisministri tegelik süü. Sest pilt on küllalt hägune ja, ja ebaülevaatlik. Välisminister ütles, et oleks tahtnud tulla neljapäeval kabineti selgituse või aruandega, kas nüüd on see veel endiselt päevakorras või kuidas see olukord on? Ma arvan, et ka see on võimalik, sest tegelikult on siiski otsustamisjärg praegu presidendi käes ja millal ta otsustab vabastada? See ei ole ju praegu teada, see on, see on täna. Eesti vabariigi presidendi Arnold Rüütli otsus, mis võib otsus tulla homme, ülehomme või ülehomme. Kolm päeva on aega. Kuidas te koalitsiooni tulevikku näete? Oleme murelikud ka koalitsiooni tuleviku suhtes, sest sest sellised ootamatud sammud ei ei kõvenda usku. Kas see tähendab usku peaministri vastu või Res Publica vastu? Ma jätan selle vast kommenteerimata. Ega ma ei usu, et see ainult peaministri otsus on, see on siiski erakonna otsus, kui on. Kui on sellised sammud ette võetud.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Parts tegi president Arnold Rüütlile ettepaneku välisminister Kristiina Ojuland ametist vabastada (seoses Välisministeeriumist dokumendikadumistega). Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütleb, et peaministri samm on ootamatu, ta ei ole seda selgitanud ja seetõttu on tal mure tuleviku pärast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärast haldusreformi on Pärnumaal vaid seitse kohalikku omavalitsust, omavalitsuste liitu kuulub neist kuus. Kihnu vald liige ei ole pärine omavalitsuste liidu, vastselt üldkogu esimehelt Lauri luurilt. Mida see töö endast kujutab? See töö on eelkõige ainult poliitilist laadi, ehk siis sisuliselt on ta siis nii-öelda üldkoosolekute juhtimine, aga teine asi on kindlasti see, et nimetame siis poliitiliste kokkulepete saavutamine siis koosolekute vahelisel ajal. Mis on need kompromissi kohad, millega peaks siis ühte või teist pidi tegelema? On arutatud sedagi, et kuna meil on hästi toimiv Pärnumaa arenduskeskus, siis milleks on meile vaja veel omavalitsusliitu Lauri luur? No sellega minu arvates on suhteliselt lihtne arenduskeskus on rakendusüksus, mis viib siis ellu kokkulepitud asju ja riigi poolt antud tellimust ja omavalitsusliidu roll ei ole midagi muud, kui on see platvorm, kus siis neid poliitilisi kokkuleppeid otsida, seda võib püüda siis delegeerida ka seda rolli siis arenduskeskuse nõukogusse, aga noh, see eeldakski jälle arenduskeskuse nõukogu koosseisu muutmist ja nii edasi minu hinnangul see ei ole teema, mis on tõsiselt teema ja sellega peab jubedalt palju tegelema. Üldkogu uus esimees ja aseesimees valiti, sest esimehe kohal olnud Andres Metsoja kutsus Pärnu linn tagasi. Aseesimees Mikk Pikmets aga lahkus meie hulgast. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaa Omavalitsuste Liidus vahetusid juhid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva maantee piiripunkti ületab ööpäevas keskeltläbi 4000 jalakäijat. Märgatav osa neist on Kirde-Eesti linnade elanikud, kes Venemaal oma asju ajavad. Inimesed käivad sugulaste juures apteegis, postkontoris teenivad raha pisemaid kaubakoguseid üle piiri toimetades või käivad lihtsalt poes. Praegu on jaanilinnas poodlemine rubla madala kursi tõttu eriti soodne. Politsei ja piirivalveameti palved vähendada viiruse leviku tõttu piiriületust olid kuni tänase päevani, kui haneselga vesi, räägib ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi. Viimastel päevadel piiriületus oluliselt ei ole vähenenud, selline käitumine on äärmiselt riskantne, kui inimesed on tihedalt üksteise kõrval järjekordades tänases olukorras viiruse üle kandumine võib siin väga lihtsalt toimuda. Loodame väga, et eriolukorra juhi kehtestatud erimeetmed vähendavad meil piiriületust märgatavalt. Alates keskööst rakendunud erimeetmed nullivad igasuguse üle piiri sagimise. Lisaks välisriikide kodanike sisenemiskeelule peavad nüüd ka Eesti kodanikud ja alalised elanikud koju saabudes järgima rangeid karantiinimeetmeid, jätkab Indrek Püvi. Kõigile sisenejatele üldiselt kehtestatakse peale piiriületust 14 päevane keeld elukohast lahkumiseks. Kõigi nende meetmete eesmärk on vähendada inimeste piiriülest käimist, et vähendada viiruse leviku riski. Piiriületajateni jõudis info uuest piirangust eile pärastlõunal piiripunkti juures seisval Narva elanikul Natalial tuleb teha väga raske valik. Tuli na tustrenii tuli. Pean täna ja kohe praegu otsustama, kuhu ma jään kas siia või sinnapoole piiri. Seal on mul perekond, siin korter ja tähtsad toimingud. Seal on mul abikaasa, tütar ja lapselapsed, siin pean töötukassas käima. Ma ei tea, mida teha. Arvan, et minusuguseid, kes elavad korraga kahes linnas, on väga palju. Narva pensionär Aleksander käis üle piiri kolm korda nädalas. Jaanilinna toimetatavad kaubanäidised tõid mehele väikest pensionilisa. Kuidas ma 90 eurose pensioniga toime tulen? Ma saan aru, et võitlus patsillide ja mikroobidega on tähtis, kuid mis edasi saab, eks näe? Ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Püvi sõnul kontrollivad karantiini nõuete täitmist politseitöötajad, kes võivad vajadusel kasutada haldussunnimeetmeid uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Alates keskööst rakendunud liikumispiirangud muudavad ülepiiri-käimise Narvas mõttetuks. Paljudele Narva elanikele tähendab piiri sulgemine raskeid aegu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKindlasti need sammud, meetmed, inimeste vastutustundlik käitumine omavad selget mõju ka viiruse levikule ja neid numbreid ja võimalikku siis niiöelda trendi muutust näemegi lähinädalatel. Et praegu võib-olla pigem on valitsuse nii-öelda päevakorras oluline, et saaksime selguse, mis puudutab erinevaid reisipiiranguid, eneseisolatsiooni nõudeid, liikumist nii lähiriikide kui ka laiemalt Euroopa Liidu riikide vahel. Et kas oleks põhjust mõelda ka sellele, et tõesti Tallinnas või Ida-Virumaal, kus on olukord palju kehvem kui mujal kinodes teatrites taas kehtestada piirangud, et ei saa välja müüa täissaale. No praegu on eeskätt oluline inimeste enda vastutustundlik käitumine, ehk et siin on praegu veel erinevaid samme, mida saab teha ilma riiklikult täiendavaid piiranguid, kehtestamata. Et loomulikult, kui olukord edasi halveneb ja me näeme, et seda trendi nende pidama ei saa, siis tuleb taas vaadata peale tõesti nii ürituste osalejate arvudele, erinevatele tingimustele, saali täituvuse ja ka siis isikukaitsevahendite kasutamise kontekstis. Taavi Aas ütles meile antud intervjuus, et tema pooldab võimalikult kiiresti lennupiirangute mahavõtmist Tallinna lennujaamast, et mis seisukohal teie olete? Tänane Stockholmi lend on jälle tühistatud. Tänased lennupiirangud ja tegelikult kui seal, kui ausalt öelda, siis ka eneseratsiooni piirangud vajavad loomulikult selget kohandamist ehk need on seatud ajal, kus oli Eesti aga Baltikumi nakkuskorda ja hoopis teine, kus oli toimiv balti Schengeni loogika ehk täna need mõlemad piirangud, nii enesilatsiooni nõue alates 16-st või teatud juhtudest 17,6 nakatunud 100000 elaniku kohta pole põhjendatud olukorras, kus meie enda nakkuse levik on sellest numbrist ligi kaks korda kõrgem ja samamoodi see reisipiirangud lendudele sellisel kujul ei anna tegelikult soovitud tulemust, vaid pigem tekitavad kindlasti palju raskusi inimestele soovitud sihtkohta jõudmisel. See ei tähenda seda, et me peaksime minema laus kaotamise teed, aga need tuleb kindlasti üle vaadata. Ja tegelikult see debatt eelmise nädalaga valitsuses juba algatati, jätkame seda kindlasti.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et valitsuses pole esialgu kavas uusi üleriigilisi piiranguid kehtestada. Kiige sõnul saab piiranguid vältida juhul, kui inimesed vastutustundlikult käituvad. Sel nädalal hakkab kehtima öine üleriigiline alkoholimüügi keeld, lisaks on Terviseamet palunud inimestel ära jätta perekondlikud ja muud koosviibimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee oli seitsmendal juunil, kui Tartu reformierakondlased tutvustasid laiemalt oma kampaania põhisõnumeid tänase päeva teiseks tunniks oli selge, et hüüatused tasusid end ära. Palju tööd on ees, aitäh. Elagu elagu Tartu. Urmas Klaasil on põhjus rõõmustada, esiteks jätkab ta Tartu linnapea kohal, teiseks on reformierakonnal hulga tugevam positsioon kui neli aastat tagasi 15 koha asemel volikogus on neil nüüd 20 kohta ja see tähendab, et koalitsiooni moodustamiseks läheb tarvis kõigest viit lisahäält ehk Reformierakonna piisab ühest koalitsioonipartnerist. Volikokku kuus kohta saanud EKRE kandidaat Ruuben Kaalep usub, et neid ilmselt klaas ei vali. No ma olen täiesti avatud sellele, et nemad ka leiaks oma juured ja oma rahvuslikud põhimõtted, aga no hetkeseisuga dates ma arvan, et neil on valida, kas visata koalitsiooni t välja kesk või, või siis sotsid ja ühe kahest nad valivad. Ja nii ilmselt ka läheb, Keskerakond saab uues volikogus seitse kohta, sotsiaaldemokraadid suuresti tänu Marju Lauristini ligi 1900-le häälele, kaheksa kohta, aga sellele, et Tartus otsib pärast mitut allajäämist lõpuks keskerakondlasi võitsid, pole kuigi palju tähtsust ega ka sellele, et sotside linnapeakandidaat Jarno Laur jõudis klaasi õnnitlema enne keskerakondlase. Palju õnne, aitäh, mis me kakume, laseks hommiku magada, ma arvan ka, puhkame. Meie juhatus tuleb kolm, 10 kokku. Meie seisukoht on selline, nagu ikka, alustame konsultatsioone kenasti, sõelume välja ühisosa ja ma olen öelnud seda, et meie koalitsioon on töötanud väga hästi ja kindlasti ühisosa leidmine olemasolevate seniste partneritega on väga raske, aga ma helistan Jarno Niisiis, sotsidele on koalitsiooniläbirääkimiste laua taga koht tagatud, aga täpselt niisamuti on see koht olemas ka keskerakondlastel, räägib Keskerakonna linnapeakandidaat Aadu Must. Meil on niimoodi, et Reformierakonna ja eriti Urmas Klaasiga mõistame teineteist vahel ka poolelt sõnalt. Meil on formuleeritud, mis on meie jaoks kõige tähtsam. Kui see on vastuvõetav, siis me saame kokku. Iseenesest oleks võimalikud ju ka teistsugused kombinatsioonid. Kolme kohaga said volikokku Isamaa ja Res Publica liit ja valimisliit Tartu heaks. Õige napilt kahe kohaga pääses sisse valimisliit Tartu eest samas midagi muud kui Reformierakonna ja sotside või Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon ei pidanud öösel keegi tõenäoliseks. Päris üllatuskaotajaid nendel valimistel siiski ka ei olnud. Valimisliidule Tartu eest aluse pannud Tanel Tein on küll pettunud, kuid tõdeb, et vähemalt ületati valimiskünnis. IRL-i linnapeakandidaat Aivar Riisalu ütles sama. Siiski näib üks asi kindel olevat. Peeter Laursoni ajad IRL-i Tartu piirkonna juhina saavad peagi läbi Aivar Riisalu. IRL-i Tartu piirkonna juhtimise on väga raske midagi muuta, sellepärast et ega seda juhtimist ju praegu eriti ei olegi. Ma kindlasti olen seisukohal, et IRL-i Tartu piirkonda me hakkame nüüd üles ehitama, küll see on tõsi.", "role": "user" }, { "content": "Tartus sai ülekaaluka valimisvõidu Reformierakond. Tartus on valimiste järgne põhiküsimus, kas Reformierakond jätab koalitsioonipartnerina alles Sotsiaaldemokraadid või Keskerakonna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme ütles pärast kohtumist, et sellesuvised, mitmed suured elektrikatkestused maailmas näitavad, et uue põlve elektrijaamad ei suuda traditsiooniliste elektrijaamade varustuskindlusega veel võistelda. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tunnistas, et valitsus on nüüd andnud suunise, mille järgi tuleb täielik elektrivarustus tagada läbi Narva jaamade vähemalt aastani 2023. Narva elektrijaamade töö on jätkuvalt Eestile väga oluline on energiajulgeoleku mõttes oluline. Selle ütlesid täna välja siis meie rahandusminister ja majandusminister ja me peame hoidma siis keskmise Eesti tarbimise jagu võimsust valmisolekus Narvas, see on siis umbes 1000 megavatti. Ja vastavalt sellele siis ootusele me teeme nüüd oma tootmisplaani ja septembri alguses on täpselt siis plaan paigas, kuidas me liigume edasi. Meil võib tulla küll ette koondamisi, aga kindlasti koondamise numbrid on olulised, et väiksemad kui siin on enne välja öeldud septembri alguseks on täpselt selge, kas ja millistes üksustes me peame veel sellel aastal inimesi koondama. Majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas ütles pärast kohtumist, et elektrijaamade töö jätkamine tähendab, et koondamislaine tuleb väiksem. Ja selleks, et meie energiasõltumatus, julgeolek oleks tagatud siis kaks plokki jääb tööle. Mis omakorda tähendab seda, et hulk, keda koondamine võib puudutada, väheneb 1000-lt alla 350. Me oleme Eesti energiaga kokku leppinud, et 350 on maksimum. Me ei saa mõõta Eesti energiajulgeolekut majandusliku kahjuga. Kõik see, mis Eesti panustab julgeolekusse, ei ole kindlasti mitte kahju, vaid vaid see on ikkagi positiivne. Ida-Viru ametiühingute juhid olid kohtumise järel veidi optimistlikumad kui varem. Narva energia ametiühingu juht Andrei Saitsev. Kui ta seda Saitsevi sõnul oli lootus, et sellel kohtumisel saabub energeetikute jaoks mingi selgus ning see lootus tema sõnul täitus. Küll aga pole selge, kas kavandatavad piketid jäävad ära või mitte. Ühingud tel oli kavatsus korraldada 28. augustil Tallinnas superministeeriumi ees pikett Narva energia ametiühing plaanis piketile tuua umbes 50 inimest.", "role": "user" }, { "content": "Narva elektijaamad peavad tagama Eesti elektriga varustatuse kindlasti kuni aastani 2023, seetõttu jääb kevadel planeeritud koondamislaine väiksemaks. Narva elektrijaamad on kevadest saadik töös miinimumrežiimil, sest keskkonnatasude tõttu pole praegu majandusikult mõistlik elektrit toota. Täna arutasid kujunenud olukorda ametiühingute esindajad, selle valdkonna ministrid ja Eesti Energia juhid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui kõik läheb plaanipäraselt, peaks esimene transgeenne vasikas, kellelt saab lehmaks sirgudes lüpsta näiteks insuliini sisaldavat piima sündima kahe aasta pärast. Tegemist pole küll piimaga, mida juues suhkruhaige organism kohe vajaliku insuliini kätte saaks. Aga piimast insuliini välja puhastamine ning ravimipreparaadiks tegemine läheks maksma pea 50 korda vähem kui praegu. Tartu Ülikooli füsioloogia õppetooli professor Sulev. Piimas tootmise tehnoloogia teeme selle, tema eelis on kõvasti odav moment, ma arvan, vähem kuskil viiekümnekordne võrreldes siis praeguste tehnoloogiaga ja teine moment on ka kvaliteedikontroll või stabiilsus, et see tootmistsükkel on. Kui ta juba seal lehma piimas on, siis tema omadused muutuvad väga vähe, kaasaegne tootmistehnoloogia on selline, kus tegelikult ikkagi ka nädalate lõikes võib see peptiidi omadus muutuda, et kõik, et väga palju läheb sellise tagamise peale auru ja raha ja puhastamine lihtsalt väga lihtne, tähendab palk on seal praktiliselt puhtal kujul juba. Mujal maailmas on transgeensete loomade abil bioloogiliste ravimite tootmise võimalusi uuritud juba pea 10 aastat. Uurimistöö on kandnud vilja ning nii mõnigi sel meetodil toodetud ravim on jõudnud juba ka kasutusse. Eesti maaülikooli sigimis bioloogia osakonna juhataja Ülle Jaak. See tehnoloogia on, on päris palju juba edu toonud, nii et esimesed inimese ravimid, mis on saadud transgeensete, loomade piimast, on tegelikult juba müügil ja, ja tõenäoliselt siis kuulsaim neist on praegu antitrombiin. See on siis ravim, mis on, on vajalik vere hüübimise vältimiseks trombide tekke vältimiseks operatsiooni järgselt, nii et seda juba transgeensete loomade piimast toodetakse. Transgeense lehma loomine Eestis toimub Eesti maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös Ülle aatma. Maaülikooli tugev pool on see, et, et kõik, mis puudutab lehma sigimist, ka lehma embrioid ja nende kasvatamise, on Meil juba aastatepikku omandatud. Tartu Ülikooli tugev külg on geenikonstruktiivseensete hiirte tegemine, nii et põhimõtteliselt transgeense tehnoloogia nüansid, nii et kokkuvõttes kahe ülikooli sünergiat kasutades me loodame selle projektiga edukalt edasi minna.", "role": "user" }, { "content": "Täna 25 aastat tagasi sündis Eesti ja Baltimaade esimene embrüosiirdevasikas. 25 aastaga on Eesti Maaülikoolis jõutud nii kaugele, et praegu uuritakse loomade kloonimise tehnoloogiaid, et luua bioloogilisi ravimeid sisaldavat piima lüpsev transgeenne lehm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA saadab Itaaliast Balti riikidesse 800 jalaväelast, samuti paigutatakse mujalt Euroopast NATO idatiivale 32 ründehelikopterit ja kaheksa hävituslennukit räägib USA president Joe Biden. Need on täielikult meie kaitsesammud, meil ei ole kavas Venemaaga võidelda. Samas tahame saata selge sõnumi, et USA kavatseb koos liitlastega kaitsta kogu NATO territooriumi. Lisaks kavatseb valge maja kehtestada sanktsioone investeerimisettevõttele V pangale PSP ja nende harudele. Puutumata ei jää ka Venemaa riigivõlg ja eliit veel kord USA president Joe Biden. Me kehtestame sanktsioonid Venemaa eliidile ja nende perekonnaliikmetele, nad lõikavad kasu Kremli korruptiivsest poliitikast ja peaksid ka kannatama. Praegu on sanktsioonide loendis viis nime, kuid valge maja kinnitusel ollakse valmis sihikule võtma ka teisi kremliga lähedalt seotud isikuid. Samuti hoiatati kõiki ettevõtteid, kes pakuvad Venemaal finantsteenuseid räägib USA välisminister Anthony Plinkenanti. Me kavatseme sanktsioone suurendada, kui Venemaa suurendab agressiooni Ukraina le. Osad kongressi vabariiklased aga leiavad, et karmimate sanktsioonidega pole mõtet oodata. Senaator Lindsi Greami sõnul tuleks luua ametkondadevaheline töögrupp, mis keskenduks Venemaa oligarhide karistamisele. Nüüd on aeg, et see seltskond kaotaks oma jahid luksuskorterid ja maksaks kallist hinda. Valge maja rõhutas, et ameeriklased on endiselt valmis leidma kriisile diplomaatilist lahendust, kuid Venemaa agressiivse käitumise tõttu tühistatakse neljapäevaks plaanitud välisministrite kohtumine. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA saadab Venemaa agressiivse käitumise tõttu Ukrainas Balti riikidesse lisavägesid ja suurendab ka NATO idatiiva õhuvõimekust. Lisaks kavatsetakse kehtestada esialgsed sanktsioonid Venemaa finantsasutustele ja eliidile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaid tegi täna riigikogule ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks riigikontrolöri ametisse pikaaegne avaliku sektori tippjuht Janar Holm. Enne kandidaadi esitamist konsulteeris riigipea ka kõigi suuremate parlamendierakondade juhtidega ja ta avaldas lootust, et Janar Holmi kandidatuuri leiab Riigikogus toetuse. Teda tutvustades ütles president. Riigikontroll ja riigikontrolör on Eestis see asutus ja see inimene, kes peavad meile andma kindlustunde, et meie riik on hästi ja mõistlikult ning ausalt juhitud. Ta peab looma usaldust ja mitte kahtlusi. Ta peab andma kindlust, et Eesti on hästi hoitud ja tal on selle jaoks sisuliselt kolm hooga. Esimene nendest on riigieelarve kontrolli erikomisjon parlamendis, see on selline justkui muskel, mida minu meelest võib-olla ei ole seni kõige paremini ära kasutatud. Aga ma olen täiesti kindel, et see koostöö komisjoni ja riigikontrolli vahel kujuneb väga heaks ka edaspidi. Riigikontrolöril on ka võimalus osaleda valitsuse istungil, kus ta saab olla selge faktidel arvudel analüüsidel põhinev mõistuse hääl. Ja lõpuks on riigikontrolör ka ruupor. Riigikontrolör vahendab oma informatsiooni avalikult ja seegi annab tema tööle täiendava võimenduse. Riigikontrolli usaldusväärsus on Eestis suur ja seetõttu on tal võimalik algatada debatte ning ka neid vedada ühiskonnas. Holm ise põhjendas oma nõustumist nii. Mind julgustas see, esiteks, et riigikontroll on hästi professionaalne organisatsioon, teiseks see, et ma arvan, et riigikontrolli roll siis riigis on äärmiselt oluline selleks, et olla tasakaalustaja sarnaselt õiguskantslerile ja mul on tunne, et on üsna palju võimalik riigikontrolli kontrollis ära teha. Ja millisena siis näeb Holm oma tegevust? Kõige olulisem, et nii-öelda eelkäijate siis sisseseatud sihti edasi minna, selles mõttes, et kuidas suurendada nende auditite tulemuste mõju, et kuidas tekitada sellist paremat kontakti, et, et nii-öelda esimene reaktsioon audititel vastu ei oleks see, et see ei ole päris nii või tuleks midagi teisiti teha, see on ka tegelikult vähemaks jäänud. Ma arvan, et seda rada tuleb edasi käia, et nende audite mõju oleks, oleks palju suurem, aga see, mida teha, et siis seadus määratleb ära sellise üldise rolli, mis puudutab riigivara säästliku mõjusid tõusude kasutamist. See raamistik ja selles raamistikus on, on väga palju erinevaid võimalusi. Küsimus, küsimus alati sellest, et kas need asjad, mis me teeme, on vajalikud avaliku teenuste mõttes, kui me loome mingeid uusi teenuseid, kas on mingid, mis on aegunud, kas me peaksime mõtlema kaasaegsemate teenuste peale, kas riik on on siis kodanikule nii-öelda toeks nende teenustega avalike teenuste, siis asjakohases ajakohasus, ma arvan, et see on see väga üldine eesmärk, eks siin tuleb täpsemaks minna.", "role": "user" }, { "content": "President Kersti Kaljulaid tegi riigikogule ettepaneku nimetada järgmiseks viieks aastaks riigikontrolöri ametisse haridusministeeriumi kauaaegne kantsler ja nüüdne sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janar Holm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsler Indrek Teder juhtis oma ettepanekus riigikogu tähelepanu sellele, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine pole põhiseadus pärane kui eelnevalt on kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpet. Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena. Erakooli asutamise taga on veendumus, et tegutsedes eraõiguslikus vormis ei seo kohalikku võimu kohustust tagada eestikeelse gümnaasiumihariduse kättesaadavust. Seepärast analüüsisin kõnealus sätet põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Leidsin, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine pole põhiseaduspärane. Nii põhiseaduskomisjon kui kultuurikomisjon toetasid õiguskantsleri ettepanekut, arutelus domineerisid aga rohkem hariduskorralduslikud küsimused ehk vaidlus selle üle, kas kogu seda haridust suudetakse vene õpilastele eesti keeles tagada. Mailis Reps, Keskerakond. Järjekordselt oleme oma tuhinas unustamas, mis on meie peamine eesmärk? Gümnaasiumiõppe eesmärk on kvaliteetne haridus ja riiklikule õppekavale vastavad teadmised kõigis õppeainetes. Seega peame tagama õpilastele eelkõige ju teadmised õppeainetes. Teiseks ja paljudele ka peamiseks. Ja üldse mitte vaidlusalaseks küsimuseks on kindlasti väga hea riigikeele oskus. Tegelikult on muidugi tegemist valitsuse poliitilise soovimatusega luua mõistlik ja paindlik süsteem mis tagaks nii hea keeleoskuse kui ka kõrgel tasemel aineteadmise. Ja selline süsteem kindlasti ei lööks kõiki koole ühe puuga, vaid arvestab koolide ja ka kooliõpilaste, regionaalseid ja hariduslikke eripärasid. Täiesti teisel seisukohal on aga põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste. Kui praegu on riigi poliitika korraldusena nähtud ette see 60 protsendi nõue siis see on täitmiseks, mitte sellest kõrvaleviilimiseks. Hääletamisel toetas koalitsioon 44 häälega õiguskantsleri ettepanekut. Keskerakonna 20 häält tuli vastu, sotsiaaldemokraadid ei hääletanud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut eestikeelse hariduse piisava kättesaadavuse kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeda on vaja sellepärast, et põllumajandussektoris on tööjõukriis, mis on tingitud valitsuse seatud piirangutest ja kuivõrd tööload nendel inimestel, kes siin praegu abis on, lõppevad 31. juuli seisuga siis oleks vaja kiiresti lahendust, mis saab alates esimesest augustist ja meie eelnõu ettepanek oleks pikendada olemasolevat töötajate töölubasid selle aasta lõpuni. See eelnõu oli juba menetluses, ta suunati esimesele lugemisele, aga vist ei jõudnud seda esimest lugemist teha, kuna riigikogu töö aeg lõppes otsa. No see on kõik, on tahtmise küsimus. Et tõepoolest me selle eelnõu esitasime juba maikuus ja põhiseaduskomisjon ei võtnud seda menetleda pikalt, kuivõrd öeldi, ei ole valitsuse seisukohta ometi näiteks erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni kaotamise eelnõu võeti järgmisel päeval menetlusse arutusele. Kui ta oli esitatud nii, prioriteedid on valitsuse selgelt paigas. Nüüd põhiseaduskomisjonis me tõepoolest siis viimasel istungipäeval saime esimese lugemise ära teha ja jäi kokkuleppe, et kui opositsioon kutsub kokku erakorralise istungi, siis saab seda siis riigikogu suures saalis ka menetleda, nii et ennem esimest augustit oleks selge, mis sellest täiendavast tööjõust saab. Ma lugesin komisjoni istungi protokollist, et komisjoni otsus oli mitte eelnõu menetluses välja hääletada, vaid esimene lugemine lõpetada, võib sellest midagi välja lugeda. Sellest võib välja lugeda seda, et koalitsioonierakondade ridades on inimesi, kes mõistavad põllumajandusettevõtjate muret ja soovivad neid aidata. Et neid inimesi on nii EKRE, Isamaa kui ka Keskerakonna ridades. Nüüd näis, kuidas siis hääletatakse suures saalis, kas südametunnistus saab võitu parteilisest distsipliinist või on see siiski vastupidi? Teil mingi optimism on olemas. Meil on optimism olemas.", "role": "user" }, { "content": "Päevakorras on välismaalaste seaduse muutmise seaduse (tööjõukriisi leevendamine) eelnõu esimene lugemine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViljandi linnapea Madis Timpson ütleb, et viimase kahe kuuga on linna eelarvesse plaanitust vähem laekunud peaaegu 450000 eurot. See hõlmab siis saamata jäänud tulusid, renditulud me küsinud lasteaiatasu huvikoolide tasu pluss veel siis otsesed kulud pesuainetele, maskidele ja loomulikult märtsikuus kahe nädalaga. Tulumaksu laekumine langes Viljandi linnas planeeritud 8,4 protsenti vähem. See on 112000 natukene peale, et see on päris mõtlemapanevad numbrid. Viljandi linnavalitsus on kärpinud kulutusi 700000 euro eest, koolimajades keerati küte maha, ära jäeti mitu üritust ja välissuhtlust ei toimu. Linnaasutuste töötajate palgakärbetest aga hoiduta. Milliseks kujuneb eelarve miinus juunikuuks, kui negatiivne lisaeelarve volikogusse jõuab? Volikogu esimees Helir-Valdor Seeder prognoosima ei hakka. Tema sõnul tuleb kaaluda asutuste liitmist ja koondamisi, kuid mitte loobuda ette nähtud investeeringutest. Ja see ühtlasi elavdab ka Viljandi linna ettevõtlust, majandust, seekaudu on inimestel tööd ja laekub ka linnaeelarvesse ringiga makse tagasi. Kui me organisatoorseid ümberkorraldusi kaalume. Teatud funktsioonide liitmine, dubleerimiste vähendamine peaks andma võimaluse kindlasti ka läbi vaadata koosseisud. Mina eelistaksin kindlasti pigem väiksema arvu inimestega tööd teha, aga säilitades inimestel palk. Linnapea Madis Timpsoni sõnul on Viljandi linnal aidanud rasked ajad üle elada riigi lisaeelarvest saadud 1,5 miljonit eurot, mis on mõeldud tulubaasi tasakaalustamiseks, linna tänavate remondiks ja ka ehitamiseks. See on väga suur abi ja, ja riigi poolt väga hea, õige lüke, ma arvan, et riik peaks tegelikult üldse omavalitsus rohkem toetama investeeringute osas. Nelja maakonna keskusesse ehitatakse jalgpallihallid. Me kavatseme oma finantseeringuid kasutada sinna kesklinna ehitus käib ja arvatavasti on mõistlik kasutada seda raha ka selle ehitusel ära. Volikogu esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et praegune olukord pole Viljandi jaoks veel kaugeltki kriitiline. Kokkuvõttes võib linnaeelarve maht kujuneda tema hinnangul isegi suuremaks kui praegu arvestatud 30 miljonit eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Koroona-pandeemiast tingitud eriolukord tekitas Viljandi linnaeelarvesse enam kui 400 000 euro suuruse augu, mida tuleb lappima hakata juunis vastu võetava negatiivse lisaeelarvega. Puudujääki pole põhjustanud mitte ainult maksude alalaekumine vaid ka saamata jäänud tulu linna pakutavate teenuste eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAgo Kalmer on eilse riigikohtu otsuse üle mõistagi rõõmus, aga ta ei unusta niipea, kui raske oli pikka aega süüdistuse koorma all elada. Kalmeril käis linnaga juba aastaid vaidlus maatüki maksumuse üle, mille linn tema kinnistult ära lõikas. Ago Kalmer. Ma läksin linnapea juurde halduskohtute poolt korduvalt suunatud kompromissettepanekut tegema ja sellise ettepaneku ma ka linnapeale tegin. Kalmer tegi linnapeale ettepaneku, et linn võiks maksta maatüki eest 72000 eurot ja tema, kui volikogu liige ei hakka siis koalitsioonile vastu töötama. Tuli välja, et ma sain selle kompromissettepaneku tegemise eest kriminaalsüüdistuse. Asi sai eile Kalmeri jaoks siiski õnneliku lõpu, aga tõi talle nende aastate jooksul väga palju ebameeldivusi. Minu kaitseliidu liikmelisus peatati selle süüdistuse alusel ja seetõttu sunnitud ma lahkuma kaitseliidu Keskrevisjoni komisjoni liikme kohalt. Äritegevuses pidin kandma ma samasuguseid kahjusid, sest riigile kuuluv KredEx ütles üles minu ettevõttele antud krediidikindlustuslepingut just nimelt põhjendusel. Juhatuse liikmele on esitatud korruptsioonisüüdistus. Ago Kalmeri kaitsja vandeadvokaat Heldur otti Me oleme tuginenud samadele põhjendustele, mida on toonud välja maakohus ja riigikohus, et ei ole mõeldav hüvitisettepaneku esitamist kriminaliseerida riigikohus toobki oma lahendis väga täpselt välja kahjuhüvitise või siis hüvitusnõude esitamine kohtu soovitusel ei ole kuidagi karistusõiguslikud karistatav. Riigikohus lisab oma otsuses selgituseks veel, et altkäemaksu küsimise mõttes ei ole käsitle võetav ka muu hüve küsimine isiklikus või sotsiaalses plaanis. Isegi kui see esitatakse vormis rahvasaadiku poolt. Et kui teie minu äriühingu seadusliku nõuet ei rahulda, siis ma võin kõigutada koalitsiooni häälte konsensust. Riigikohus ütleb, et selline platvorm seadusepärase nõude esitamiseks ei ole kriminaalne.", "role": "user" }, { "content": "Riigikohus mõistis Pärnu ettevõtja ja endise linnavolikogu liikme Ago Kalmeri altkäemaksu küsimise süüdistuses õigeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeale numbri üks üks-kaks, mida valdavalt teatakse, on välja toodud hulk teisi numbreid koos selgitustega, kuhu, milliste murede ja küsimustega helistada. Omavalitsustesse jõuavad erinevad trükised. Iga omavalitsus täiendas infolehte just selle piirkonna elanikele kõige vajaliku ate numbritega. Teabeleht valmis elanike kriisideks valmisoleku edendamise maakondliku projekti raames, mille kuulutas välja siseministeerium. Pärnumaa arenduskeskuse juhatuse liige Erik Reinhold. Me saatsime selle infolehe välja kõikidesse Pärnumaa postkastidesse ehk siis üle 46000 adressaadi on siis niisuguse toote, kas täna saanud või lähipäevadel saamas on Pärnumaa turvalisuse nõukogu projekt ja see eesmärk on peamiselt see, et inimesed telefoni teel pöörduksid nii-öelda õigete abiandjate poole mitte ainult üks, üks kaks vaid on terve rida teisi nii-öelda abi ja teabenumbreid siis erinevates olukordades inimesed võiksid pöörduda. Asja eesmärk on ühest küljest ka vähendada üks üks kahe koormust, et sinna ei helistataks ilmaasjata. Seda projekti rahastab siseministeerium ja ta on siis seda üldise kriisiteavituse raames tehtud asi, ta on eri maakondades erineval viisil lahendatud. Me soovitame inimestel panna see teabeleht oma kodus või töökohas nähtavale kohale. Et see tõepoolest mingis keerulises olukorras oleks kergesti leitav.", "role": "user" }, { "content": "Sel nädalal jõuab kõikidesse Pärnumaa postkastidesse teabeleht elanikele vajalike telefoninumbritega. Teabelehel on kirjas olulised numbrid üle riigi, samuti omavalitsustes vajalikud numbrid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuurepäraselt ma arvan, et see võib-olla üks tähelepanuväärsemaid marsse vähemalt laulupeo puhul, see on suurepärane. Kõik olid fantastilises tujus ja trotsimisest ei olnud rääkida, rõõm oli. Minu elamus on fantastiline ja, ja ma arvan, et sellega liitub, liitub nagu see, et kõik, kes selle tõesti Erna retke nüüd läbi teevad, et et see on kõikide enda vaba tähe, oma rõõm ja, ja, ja, ja see, mis, milline energia inimestes vallandub siis, kui ma lähen ise ja teen vabalt midagi. Et see on nii vahva.", "role": "user" }, { "content": "Laulupeo päev ja paduvihm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nItaalia meedia teatel loodetakse sellise sammuga suurendada huvi vaktsineerimise vastu. Prantsusmaal, kus president Emmanuel Macron teatas juuli keskel, et vaktsineerimispassita ei pääse edaspidi ei restorani, kinno ega teatrisse, tõusis huvi kaitsepookimise vastu hüppeliselt. Eesti valitsus on lubanud vaktsineeritutele rohkem vabadusi pakkuva süsteemi kehtestamise arutamist augustis. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul toetasid valdkonna ettevõtted taolise erisuse sisseviimist, sest teisi suuri alternatiive nad ei näe. Me valitsusele tegime ka juba kevadel analoogse ettepaneku, et võiksime vaktsineerimispassi sissepääsuks kasutusele võtta. Nii et ütleme, suures pildis kindlasti pooldame seda ja, ja püüame vältida erinevate vahenditega seda, et, et uuesti restorane ja, ja spaasid ja meelelahutust lihtsalt kinni ei panda. Tehnilise valmisoleku koha pealt lisab käpp, et väikese riigina ei tohiks kontrollimehhanismi väljatöötamine keeruline olla. Ma ei näe siin mingisugust suurt muret sellega või kui ka kulud on, siis tuleb nagu rääkida, et, et me ei saa sektori käest täna nõuda lisainvesteeringuid, kuna see kriis on olnud väga laastav. Meil. Kubija hotell, loodusspaa tegevjuht Lii voolaid lisab, et on sellist plaani oodanud juba kaua. Praegu on uksed avatud kõigile ja ettevõtted omaalgatuslikult mingit tõendit nõuda ei tihka. Selleks, et selliseid piiranguid rakendada, on siiski tarvis sellist valitsuse poolset meedet ja määrust, et praegu tundub, et kliente lihtsalt niisama iseenesest ovis piirama hakata ei ole mõistlik. Riigi seisukohalt oleks tegemist hea otsusega, tõdeb ka foorum sinemas Eesti tegevjuht Kristjan Kongo sest see survestas edaspidi arvatavasti inimesi rohkem vaktsineerima. Muus osas jääb Kongo skeptiliseks. Esiteks, meil ei ole täna tehnilist valmidust selleks, et, et nii piletiostu käigus kui kui ka siis kinno tulles automaatselt kontrollida vaktsineerimistõendit või, või selle olemasolu ja selle autentsust. Ettevõttel on kogemus Lätist, kus kinodesse pääseb vaid koroona passi ette näitamisel. Ja me näeme, kuidas tegelikult see kontrolli vajadus pärsib kinokülastust ja väga tugevalt, sellepärast esiteks on see ebamugav. Tekivad järjekorrad, sest et me peame käsitsi neid kontrollima, siis me peame lahendama probleeme. Kui inimene tulebki ker koodiga, mis tegelikult ei ole kas tema oma või, või ei ole miskipärast toimiv või miskipärast meie masinad ei loe seda koodi. See tekitab tõsiselt palju probleeme.", "role": "user" }, { "content": "Üha enam riike on läinud seda teed, et kultuur ja meelelahutus on võimalik vaid vaktsineeritutele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis suri esimene koroonaviirusesse haigestunud inimene. Terviseameti teatel oli tegu 83 aastase naisega, kes viidi Lääne-Tallinna keskhaiglasse möödunud reedel, 20. märtsil. Patsiendil oli teada varasem krooniline südame ja veresoonkonna probleem. Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov ütles, et valmis tuleb olla selleks, et selle viiruse tagajärjel võib Eestis surra veel inimesi. Seetõttu on lähikontaktist hoidumine eakate ja krooniliste haigete puhul erakordselt oluline. Täna hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 403-l inimesel. Võrreldes eilsega lisandus 35 positiivset koroonaviiruse teste on tehtud kokku 4809. Eilsega lisandus juurde 768 testi. Alates tänasest hakkasid Eestis kehtima eriolukorraga seotud uued liikumispiirangud. Valitsuse korraldusel tuleb nüüd avalikes kohtades hoiduda teiste inimestega vähemalt kahemeetrise vahet. Samuti võib avalikus ruumis koos liikuda kuni kaks inimest, välja arvatud perekonnad. Seetõttu võtab politsei kasutusele lisapatrulle, et inimesi kontrollida teemast, rääkis tänasel terviseameti pressikonverentsil lähemalt politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Tänasest alates oleme suurendanud oma jõude väljas patrullpolitseinikke ning eelkõige inimestega suhtlemises ja selgitamas. Miks see on ohtlik. Meil on väljas lisapatrullid ning sõidame läbi neid kohti, kus me arvame, et avalikud kogunemised aset võivad leida. Nähes inimeste kogunemist, mis ilmselgelt ei ole põhjendatud, siis saab see inimene ka helistada ise üks, üks kahte. Ja võimalusel tuleb politsei kohale olukorda kontrollima. Me täna juba näeme, et inimesed on tegelikult piirangute põhjusest väga hästi aru saanud ning pingutavad selle nimel, et viirus ei leviks. Minu kõige suurem palve täna on, et Eesti inimesed, kellel on noorukitest lapsed või eakad vanemad annaksid oma parima et selgitada kõigile neid otsuseid, mida viiruse levik võib kaasa tuua. Küsimusele, mis ootab inimesi ees eeloleval nädalavahetusel, kui ilusa ilmaga suundutakse tõenäoliselt loodusesse jalutama, vastas Vaher. Nii. Mina ei saa öelda, et ärge minge õue ja ma arvan, et see ei ole ka lõpuni väga mõistlik, sest selle ala eksperdid ütlevad ju selgelt, et kinnises ruumis nakatumine levib paremini ja värskes õhus nakatumine levib halvemini, nii et, et õues käimine on kindlasti tervisele kasulik. Mida teeb politsei politsei? Kindlasti hakkab jälgima neid kohti, kus võib selline kogunemine aset leida, kui need on Stroomi rannas, kui need on rabade alguse ja lõpukohad, siis siis kindlasti seal ka politseid näha on.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu. Täna hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 404 inimesel. Alates tänasest hakkasid Eestis kehtima eriolukorraga seotud uued liikumispiirangud, mille täitmist kontrollib politsei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKogu see süsteem, merealade planeering, hoonestuslubade menetlemine, hoonestustasud kokkulepped kohaliku elanikkonna ga. Arusaam, milles on üldse vaja kokku leppida, on omavahel sellised puntras, et inimestel, kes nende probleemidega pidevalt ei tegele, on sellest üsna keeruline aru saada. Fakt on see, et tuuleenergiat saab ja tuleb kasutada ja ka see, et ettevõtjaid, kes seda kasutada sooviksid. On palju, aga asi ei liigu. Pärast tänast arutelu nentis komisjoni esimees Kristen Michal, et nüüd ollakse jälle targemad aga pole kindel, kui veendunud ta ise selles oli. Igal juhul ei räägitud täna mitte nii palju menetluses olevast ehitusseadustiku eelnõust kui tuuleparkide rajamise probleemidest tervikuna ja kõige rohkem tuuliku tasust, mida varem on nimetatud ametnike keeles ka kohaliku kasu instrumendiks sest on ju üks põhiküsimusi, kuidas lepitada kogukondi tuulikute olemasoluga. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et tuuliku tasu seaduseelnõu jõuab kohe kohe ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile ja siis sealt edasi valitsusse. Eelnõus on põhimõtteliselt kaks lahendust, üks on tuuliku tasu maismaa tuuleparkidele, kus ettepanek siis ministeeriumi poolt on, et see tasu suurus võiks olla pool eurot toodetud megavatt-tunni kohta ja see kokkuvõttes tähendab siis sellist kuskil 150000 euro suurust tasu siis tuulepargi puhul, mille võimsus on 100 megavatti ja siis see tasu, mida siis tootjad maksaksid jaguneks meie ettepaneku kohaselt pooleks pool sellest läheks siis kohalikele majapidamistele raadiusega siis meie ettepaneku kohaselt kuni kaks kilomeetrit, kui tuulik on madalam ja kui tuulik on kõrgem, siis kuni kolm kilomeetrit. Ja siis ülejäänu osa liigub siis kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Meretuuleparkide puhul on tasu ja selle jagamine veidi teistsugune, aga üldpõhimõte on see, et kui maal kompenseeritakse tuulepargi mõjusid, siis merepargiga seoses pigem eetilist aspekti ehk vaaterikkumist. Skeptikud leiavad kogu asjaajamises ikkagi küllalt puudusi ja ühe seisukoha ütles välja komisjoni liige Mihhail Korb. Meie erakonnakaaslased elavad Sõrve poolsaarel ja mina võin kindlaid 100 protsenti kinnitada, et koostöös kogukonnaga seda planeeringut ei tule ja võitlus tuleb samasugune nagu Hiiumaal, kui mitte veel verisem. Paraku plaanid võib teha, kardid võib joonistada, aga kohalikud inimesed arvavad hoopis teistmoodi. Arutelud jätkuvad.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu majanduskomisjon korraldas avaliku istungi, kus arutati tuuleparkide rajamisega seotud küsimusi. Riigikogu menetluses on praegu ehitusseadustiku eelnõu, mis annab riigile võimaluse valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitati hooneid kümnendiku võrra vähem ja rajatisi neli protsenti rohkem. Eesti ehitusettevõtjate juhatuse liige ja Merko juhatuse esimees Ivo Volkov. Sellest statistikast vaatab meile suurte silmadega vastu koroona koroona teatavasti tuli meile või jõudis Eestisse kohale Euroopasse kohale eelmise aasta teise kvartali alguses ja nüüd pärast seda me oleme elanud koroona ajal ehk et me võrdleme mitte koroona aega koroona ajaga. Kui koroona tuli, siis eratellijad võtsid väga konservatiivse joone, ei ole tänasega veel hoogu täiesti üles saanud ja riik siis, mis puudutab rajatisi, on kas siis kogemata või teadlikult samal perioodil rohkem tellinud. Üks partner, kinnisvarabüroo juht Martin Vahter ütles, et tänaseks on nõudlus küll taastunud, kuid tellimuste täitmist takistab ehitusmaterjalide suur defitsiit, mis samuti tingitud sellest, et pandeemia ajal peatus ka materjalide tootmine. Täna on pigem ehituses defitsiit, on vähemalt seda, mida mina projektijuhtide poolt kuulen, kasvõi lihtsalt asja terrassilauda, mis terrassi laud, Eesti enda toode ju puu maha saekaatrist läbi ja immutada mingi kemikaali ka jälle tellimusLätis, sellepärast Eestis pole paneelid meil konkreetselt ehitus kuskil ühel objektil seisis seal mingi paar nädalat, mis on juba väga pikk, viivitusest pole paneel ja noh, selle tulemusena võibki juhtuda see, et ehitusmahud nagu Ivo Volkov lisab Eelmine aasta taaskord, kui maailm seisma jäi, siis jäid ju kõik tehased ja, ja ja ka valmistajad seisma, et samamoodi kui midagi ette vahepeal ei valmistata ja kui näiteks mingit maaki ei kaevandamise mingi aja möödudes, kui sellest maagist peaks saama minu pärast kas mikroprotsessor või, või, või siis naftast peaks saama plasttoru. Kui see kõik on vahepeal tegemata, siis järgmiseks tekibki pakkumise kriis, kui jälle seda toodet hakkab vaja minema. Tarneahelad on vahepeal tühjaks lastud. Kuidas aga ehitusmahtude vähenemine võiks mõjutada elamispindade hindu, seda kinnisvarabüroo juht Martin Vahter öelda ei osanud. Tema sõnul on praeguses kaootilises olukorras elamispindade hinda väga raske prognoosida, kuna hinnamõjureid on väga-väga palju. Aasta aega tagasi me tegime küsitluse kinnisvara, ma ei tea maaklerite kinnisvarajuhtidel nii palju, kui me oskasime tuttavatele kõikidele kolleegidele saatsime laiali, no paljud keegi ei julgenud prognoosida kinnisvara hinnatõusu eelmisel aastal, aga tegelikult kasvas seitse protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku seitse protsenti vähem kui aasta varem. Ehitusettevõtjate liidu hinnangul on mahtude vähenemise peamiseks põhjuseks materjalide puudus, kuna koroonapandeemia tõttu sulgesid paljud materjalide tootjad tehased ja nende taasavamine võtab aega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKevadel alanud tööd teise sildumiskoha ehituseks on jõudnud rohuküla sadamas nii kaugele, et eemaldatud on vanad põhjakindlustusplaadid ja sisse on puuritud tugivaiad. Alustatud on tööd rambi maapealse osa teras ja betoonkonstruktsiooni kallal ja tuukrite abiga käib uute põhjakindlustusplaatide paigaldamine. Aktsiaseltsi saarte liinid. Rohuküla sadama kapten ja direktor Peeter Saar selgitab, miks on teist sildumiskohta vaja. See annab, tagab häireteta laevaliikluse Hiiumaa vahet. Varem, kui oli üks kaldaramp ainult siis kõikvõimalikud tõrked, mis sellega võisid kaasneda. Need olid riskid maandamata. Näiteks katkes oktoobris 2017 laevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel, sest parvlaeval leiger juhtunud elektrisüsteemi rikke tõttu ei saanud laev rohukülas rambi juurest ära liikuda ja seetõttu polnud teisel suurel parvlaeval Tiiu võimalik mandril silduda. Peeter Saar ütles, et ehitustööd pole rohuküla sadama igapäevaelu märgatavalt seganud. Ei muresid sellega pole kaasnenud kõikidele liikumistele on alati mingi lahendus, midagi tegemata pole jäänud. Uued sildumiskohad ehitab insenerehituse aktsiaselts ja riigihanke maksumus oli ligi kaks miljonit eurot. Uurisin Peeter saare käest, millal rohukülas uus ramp valmis peaks olema. Tähtaeg on ilus kolmekuninga päev järgmise aasta alguses, aga ehitaja on optimistlik ja arvab, et selle aasta sees peaks kõik paberitööd ka valmis jõudma. Helterma sadama direktor Riho Sõrmus ütles, et ka seal on uue sildumiskoha ehitus graafikus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner rohuküla.", "role": "user" }, { "content": "Nii Rohuküla kui ka Heltermaa sadamas käib vilgas ehitus. Aasta lõpuks peaks mõlemas sadamas valmima parvlaevade jaoks täiendav sildumiskoht, mis tagab senisest kindlama parvlaevaliikluse mandri ja Hiiumaa vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHans issas on eesmärgile pühendunud mees oli ju tema see, kes käis aastaid tagasi välja mõtte. Meile on vaja monumenti Eesti emale. Kui Eestis on ühtekokku vähemalt 1559 ausammast, mälestuskivi, autahvlit ja muud seesugust, siis vaid 59 neist puudutavad naisi ka täna. Monumendi avamisel ei saanud sissas mööda tõsisematest teemadest. Miks tänasel päeval, kus me oleme tsiviliseeritumateks saanud, kui me olime mõni aeg tagasi oleme jõukamateks saanud, oleme paremateks muutunud, käime hästi riides ja miks me peame püstitama Eesti naistele turvakodusid? Mul on selle peale häbi mõelda, miks televiisoris me vahetame naisi, kas ta on mingi ese, kes ta on? Ta on kas kellegi ema või saab ta kellegi emaks. Algselt pidi monument kerkima Võru linna, kuid ajad ja olud muutusid, rääkis Rõuge vallavanem Tiit Toots. Algul vaidlesid erinevad ametkonnad elus selle üle, kuhu see monument peaks tulema. Toit teab, kaua nad seda vaidluste oleks jätkanud, kui 2007. aasta juulikuus ei oleks meie poole pöördunud Kiviraidur Margus Kurvits koos oma abikaasa hingega. Nad ütlesid, toome selle monumendi rõugesse ja samal päeval me hakkasime kohta otsima. Kõigepealt me käisime kiriku kõrval, siis me käisime siinsamas kõrval noortekeskuse juures, kuid siis nad ütlesid, meil on koht valmis. Me tulime siiasamma Ella Braueri poolt vallale kingitud kinnistule ja siin seistes me mõistsime, et sellele monumendile pole teist kohta. Eesti ema monument rajati peamiselt annetajate toel, neid oli mõni 100, alla 5000 ning kokku laekus üle miljoni krooni. Hans Sissasel oli ka täna rääkida mõjuvaid lugusid annetajatest. Sellega on huvitavaid juhtumeid, kus inimene tuleb mulle koju, laob mulle diivaninurgale 10 100 dollarist ja ma ütlen, et ma ei saa vastu võtta, meil jälle nii kombes kombeks, ta ütles, aga me oleme eestlased. Tänaval tuleb mulle juurde naine, oh jumal tänatud, näed, kohtasin siis lõpuks, et otsin ja otsin. Ma sõidan autoga ringi linnas ja siis ta sai oma kätte ja otsib oma liikülikesest välja 10000 krooni. Ja andis mulle kätte, et pange see Eesti emale. Monumendi autorid on skulptorid Ilme ja Riho Kuld, Kiviraiduriteks olid Margus Kurvits ja Kristjan Kittus. Hans issa ise lisas, et tema suurimaks unistuseks on see, et kõik rõugesse sattujad külastasid ka Eesti ema monumenti ja mõtleksid emadele Toomas Kelt Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Rõuges avati Eesti Ema monument.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMatiku tunnid toimuvad kolmapäeviti ja sel korral õpetavad kaheksandikud neljandates klassides ristküliku pindala arvutamist aga kõigepealt räägitakse, kus seda igapäevaelus vaja läheb. Mati ka algas õppeaasta alguses kaheksanda klassi õpilane Alisandra Kask. See on päris põnev olnud, meil on erinevaid asju sellega olnud, me oleme saanud arvutis teha asju programmidega, teha asju. Näiteks on meil olnud Exceli tabelit ja siis me oleme kaunistanud kooli hästi palju erinevaid asju, saab teadmisi ka juurde. Teistmoodi õpetamise vajalikkuse st on palju räägitud, nüüd asus ülejõe kool seda rakendama. Kooli direktor Margus Veri. Väga palju on ju räägitud, uuenenud õpikäsitusest tuleks teistmoodi õpetada ja meie otsustasime sellest õppeaastast seda ka jõuliselt rakendada. Täna ju õpilased küsivad, et miks me peame midagi õppima, miks me õpime matemaatikat, miks keemiat aga küsima peaks hoopis selliseid, noh, miks praegu näiteks lume peale soola loobitakse üks oluline olekski, et õppimisel oleks nagu mõtestatud ja eluga seotus. Matika on õppeaine, kus ei ole ette antud valemeid. Kolmanda kooliastme juht tehnoloogiaõpetaja Kalmer Kivi. Matic on startup Eesti hariduses sellised julged sammud ülejõel. Kui me tahame õpilastele kaasa anda neid oskusi, teadmisi, mis neile elus edu toovad ja rohkem võimalusi pakuvad, siis on tarvis just, et need teadmised, oskused saaksid ka rakendatud. Väga oluline on analüüsivõimekus. Ja üldiselt lapsed ju oskavad arvutit kasutada, aga see pole siiski see. Matiku projektijuht Gert Kaljusaar. Nende jaoks on natukene see internet nagu meelelahutuslik tööriista nad seda nagu kasutada väga hästi ei oska, et see võib tunduda, ütleme, vanematele inimestele lihtne, aga noored vajavad ikkagi juhendamist sellel alal, et tiktok ja sellised asjad on neile väga tuttavad. Aga nüüd, kui peab vormistama dokumenti või internetist tarviliku informatsiooni otsida, seda nad ei oska. Matiku projektiga seoses pöördus direktor Tallinna ülikooli poole Tallinna Ülikooli matemaatika didaktika lektor Jüri Kurvits. Ja kuna meie jaoks on ikka matemaatika midagi suuremat kui lihtsalt faktide algoritmide kogum, mida on vaja õigel ajal reprodutseerida, siis me oleme kindlasti nõus Pärnu kooli aitama. No kas paistab toimivat pool aastat juba peaaegu on see toimunud siin. Toimib, aga kindlasti on veel palju õppida, katsetada ja sellest teistele rääkida. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Et õppimine oleks mõtestatud ja igapäevaeluga seostatud, alustas Pärnu Ülejõe kool kaheksandates klassides matiku tundidega, kus koondatakse mitme aine õpetamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel nädalal ametisse astunud valitsuse esimene suurem samm on korruptsioonivastase seaduse muutmine selliselt, et ministrite nõunikele tekib kohustus hakata esitama huvide deklaratsioone. Eelnõu esitas justiitsminister maris Lauri. Nõunikud tegelevad tihtipeale ka seadusloome kujundamisega ja, ja toovad selliseid teemasid ministrile lauale või, või lükkavad ära, et seetõttu on nagu oluline teada, mis agendaga minister tegeleb, kui see nõunik saab seda mõjutada, see on see põhjus. Peaminister Kaja Kallas täiendas. Ministri nõunik on tihti see, kes ministrile paneb päevakava kokku, vahendab kohtumisi ja, ja valmistab ministrile ette ka materjale, mis võivad teda ühes või teises suunas kallutada. Ja seetõttu oleks hea, kui oleks teada, kui sellisel nõunikul on ka huvid, mis võivad seda otsust kallutada ühele või teisele poole. Huvide deklaratsiooni esitajate ringi laiendamise kohustus tuleneb Euroopa nõukogu korruptsioonivastaselt ühenduselt. Kreeka selgitas maris Lauri. Enamus teisi soovitusi on sellised pehmemad ja, ja need teemad me võtame päris kiiresti kasutusele ja ma loodan, et järgmise paari kuu jooksul me suudame vastu võtta korruptsiooni vastu tegutsemise kava järgmiseks viieks aastaks ning algatada võib-olla ka mitmeid muudatusi. Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et selline plaan oli arutusel ka eelmises valitsuses. Tegelikult on see protsess mõni aeg kestnud, nii et see ei tulnud nüüd üleöö. Ja need soovitused tegelikult olid seal istungite ettevalmistamisel kastil päris tükk aega. Kui me koalitsiooni läbirääkimisi pidasime, siis me otsustasime, et need, mis ei tekita meil mingisuguseid küsimusi, me teeme kohe ära. Aab viitas veel sellele, kuidas peaministri büroo nõunikud on aastaid vabatahtlikult huvide deklaratsioone täitnud. Seda kinnitas terviseminister Tanel Kiik. Peaministri büroos ei muutu midagi, et olles seal ise töötanud, mäletan ka, et ei olnud väga keeruline seda deklaratsiooni täita. Midagi karta, häbeneda ei ole, siis ei tohiks olla probleem, ma arvan, iga minister valib selle pilguga, et ta ei võta sinna inimesi, kelle puhul. On teada mingeid valguskartud asjaolusid või, või kelle puhul deklaratsiooni esitamine tekitaks mingit protesti või, või muret, et see juba automaatselt, ma arvan, tekitas igas ministriks teatud kõhklusi, et kas on õige inimene ka tööle võtta. Kui riigikogu korruptsioonivastase seaduse muudatuse vastu võtab, on nõunikel nelja kuu jooksul kohustus esitada oma huvide deklaratsioonid. Edaspidi tuleb seda teha igal aastal 31. mail, kui tuleb esitada ka kõik teised huvide deklaratsioonid.", "role": "user" }, { "content": "Uue valitsuse üks esimene oluline eelnõu puudutab korruptsioonivastase seaduse muutmist. Lisaks hakatakse välja töötama korruptsioonivastast tegevuskava järgmiseks viieks aastaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuuseumirahvas on valmis külalisi vastu võtma ja ma usun, et järgmisel nädalal siis, kui avanevad kaubanduskeskused, kui selline otsus langetatakse, siis samal ajal võiksid ka muuseumid oma siseruumide siseekspositsioonid lahti teha sest mina olen ikka pidanud suuri muuseume ja niisuguseid kultuurseid külastuskeskuse alternatiiviks kaubanduskeskustesse kogunemise suhtes. On ju hea, kui peredel on valida, kuhu minna ja ei pea selleks, et esinemist Vabaduse tuult tunda minema ja kogunema kohe kaubanduskeskustesse. Muuseumid on väga hea alternatiiv selleks ja minnakse, liigutakse väiksemates rühmades hoitakse kaks meetrit vahet. Praeguse plaani järgi on puutetundlikud ekraanid kinni, sest sealt pisikute levimise fakt ei ole ümber lükatud ja siis puutetundlikel pindadel kätega libistamine jääb ära küll aga silmadega vaadata. Ekspositsiooni saab nii, et kultuurne elamus peredele peaks olema avatud, samal ajal kui kaubanduskeskused. Kui palju inimesi ikkagi sisse lastakse või mingid arvutused on ju kindlasti ka tehtud, et kuidas seda külastamist organiseerida. Ja loomulikult muuseumid käituvad vastavalt oma ruumi võimalustele ja lasevad sisse nii-öelda väiksemaid rühmi. Grupid võiksid olla kuni kümneinimeselised, aga loomulikult hoitakse seal vahet kaks meetrit iga inimese vahel. Nendega saab siis giid ka ka hakkama selliste väiksemate gruppidega, kes on natukene hajutatumad ja jälgitakse, et ühte samasse saali liiga palju inimesi ei koguneks. Muuseumid on valmis, nende teenindajatele on eraldi nõuded. Praegu on need igal juhul nii teenindaja turvalisust kui külastajate turvalisust arvestavad ja kasutatakse nii-öelda vaheklaase, kui vaja on kassas või siis maske. Tehniliselt on muuseumid valmis.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas teeb valitsusele ettepaneku avada muuseumid ja teised näitusepaigad samal ajal kaubanduskeskustega. Esialgne plaan on seda teha järgmise nädala alguses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Alar Karis märkis, et kuigi migrantide Eesti piirile saabumine on hetkel ebatõenäoline, on Eesti erinevates stsenaariumi teks valmistunud. Kuigi migrantide massiline ülepiiri siia saabumine ei ole praegu tõenäoline on Eesti läbimõelnud ja teinud ettevalmistusi juhuks, kui ebaseadlike pirtuse arv peaks kasvama. Me oleme hinnanud erinevaid võimalikke stsenaariume ning välja töötanud rea meetmeid, mida on võimalik ka rakendada. Kuigi olukord on ärev, on minul kindlus, et oleme valmis kiireteks muutusteks ja erinevateks stsenaariumiteks. Peaminister Kaja Kallas ütles, et Poola, Läti ja Leedu kaitsevad praegu Euroopa Liidu välispiiri. Seetõttu on oluline, et liitlased ja Euroopa Liidu institutsioonid seisavad Poola ja Leedu eest. Kallas lisas, et on arutatud, kuidas Eesti idapiirile ajutise tõkkeid rajada. Eesti piir on hästi valvatud ja hetkel otsest ohtu Eesti piirile ei ole. Me jätkame tugevdatud piirikontrolli nii välis kui ka sisepiiril ja oleme vajadusel valmis tegelema ka ebaseaduslike piiriületajatega. Eile me siis vabariigi valitsuse julgeolekukomisjonis arutasime seda, kuidas idapiir piirile ajutisi tõkkeid rajada ja teha seda kiirendatud korras. Just need alad siis piirist, mis ei ole juba piiritaraga kaetud, saaksid siis ajutised piiritõkestused, kuniks piir on lõplikult välja ehitatud. Siseminister Kristian Jaani lisas, et Eesti piir on kindlalt valvatud, kuid see ei tähenda, et ei peaks astuma ennetavaid samme. Meil on olnud tõesti võimalus päris pikalt valmistuda, oleme näinud, mis on suvest pihta hakanud Leedus tänaseks eskaleerunud Poola, Poola Valgevene piiri peale ja nagu siit ka varasemalt läbi käis, et oluline on ka nii-öelda meie poolt partnereid aidata reaalsete tegevustega reaalsed tegevused on kõik kindlasti need, mida saab teha välispoliitiliselt diplomaatiliselt. Aga reaalsed tegevused on ka need, et meie politseiametnikud on täna meie välispiiri valvamas Leedus. Läti on palunud Eestilt abi politseinike näol, kui see vajadus tekib lätlastel, millises ulatuses, mis profiiliga kui suur hulk on neid politseiametniku, keda me appi saadame, siis see nüüd selgub siin lähipäevadel.", "role": "user" }, { "content": "Täna hommikul president Alar Karise kutsel kogunenud riigikaitse nõukogu arutas halvenenud olukorda Poola-Valgevene piiril ja sellega seoses võimalikku ohtu meie piiridele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringve räägib, et Euroopa liidus on antisemitismiga üha enam probleeme. Me leiame antisemitismi nagu väga erinevates spektrites, see ei ole enam nii-öelda paremäärmuslus, vaid seal on vasakäärmuslus, seal on erinevaid vandenõuteoreetikuid, seal on erinevaid usurühmasid, et see pilt on selles mõttes muutunud nagu palju kirjumaks. Võrreldes teiste riikidega kohtab Eestis juudivastasust vähem. 2018. aastal tehtud uuringu järgi pidas antisemitismi Eestis probleemiks kuus protsenti vastanutest. Siiski kiitis meie valitsus aprilli lõpus heaks antisemitismi vastaste meetmete kontseptsiooni. Kuna me räägime siin üleilmastunud maailmast, siis selles kontekstis ka Euroopa Liidu tasandil kindlasti see koostöö on väga mitmes mõttes oluline. Värskes dokumendis on nimekiri võimalikest antisemitismi, väljendusvormide t, juutide tapmise õigustamine on vaid üks näide. Kohati on ka müüt üleilmsest juutide vandenõust ning see, kui juut ja süüdistatakse holokausti väljamõtlemises. Iisraelist rääkides on antisemitistlik öelda, et juudi tabsid Jeesuse, samuti see, kui Iisraelilt nõutakse sellist käitumist, mida ei nõuta teistelt demokraatlikelt. Riikidelt Palestiina alade okupeerimist võib Iisraeli ka edaspidi pahaks panna, kuid seda pahameelt ei tohi suunata juudi rahvuse pihta. Ringo ringvedab näiteks, et viimastel nädalatel süvenenud Iisraeli-Palestiina konflikti valguses on Euroopas sagenenud rünnakud nii juutide kui nende pühakodade vastu. See ei ole mitte see, et Iisraeli riigi poliitikat ei võiks kritiseerida, aga kui see võtab vorme, mis ei ole aktsepteeritavad, siis sellega tuleb tegeleda. Et töö oleks läbimõeldum ja selgema fookusega pannakse parajasti kokku ministeeriumide üles. Töörühma kontseptsioon jaotab ees ootavad ülesanded kolmeks. Neist esimene puudutab juutide ja nende organisatsioonide füüsilist turvalisust. Sageli sellised ründeobjektid on need hooned, mis on seotud juudi kogukonnaga ja me püüame teha nagu nii palju, et need objektid oleksid nagu võimalikult hästi turvatud. Teine punkt räägib haridusest juba praegu on eesti keelde tõlgitud terve rida juhendeid, kuidas juutide ajalugu ja eriti holokausti koolisüsteemis käsitleda. Ringvee toob näiteks, et kooliõpilased võiksid külastada ka meie juudi muuseumit, kuid lisab, et keskenduma ei pea ainult üldharidusele, vaid oluline on ka näiteks ametnike koolitamine. Hariduse ja väljaõppega on seotud ka kolmas eesmärk ehk et antisemitismist ajendatud kuritegusid ja väärtegusid paremini ära tuntakse. See puudutab nii politseid, prokuratuuri kui kohtusüsteemi. Kui me nagu vaatame Eesti peale, kas siin on nagu suuri probleeme? Ei, siin suuri probleeme ei ole, aga me peame olema valmis sellepärast, et tagantjärele ette valmistada ennast asjade jaoks sellel ei ole nagu suurt mõtet.", "role": "user" }, { "content": "Eesti asub senisest koordineeritumalt tegutsema Euroopas leviva antisemitismi vastu. Selle tarbeks on loodud erinevaid meetmeid koondav dokument ja peagi koguneb ka antisemitismi puudutav töörühm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLeedu on hübriidrünnaku all ja tegemist on julgeolekukriisiga. See mõjutab otseselt nii Balti riike kui kogu meie piirkonda laiemalt. Kui tõenäoliseks teie peate kriisi eskaleerumist, kui nüüd seda ka veel arvestada, et saapad Valgevene ja Venemaa suur õppus algab peatselt. See õppus tõesti algab ja, ja, ja kindlasti sellel on mõju sellele rändekriisile, nüüd rändekriis ise on juba piisavalt pikka aega kestnud ja mis tundub olevat kõige hullem, on see, et ei Leedul ega Euroopa liidul ei näi olevat plaani, kuidas selle hübriidrünnakuga edasi toimida. Rahvusvahelisi kontakte arendatakse, kas mingit otsest tulemust on sealt tulnud? Ei paista olevat sellepärast, et ka Leedu välisminister Lansbergis visiit Bagdad, mis on siis selle rände lähtekoht ei andnud sisuliselt mitte mingit tulemust, sellepärast et ei Leedul ega ühelgi balti riigil ei ole Bagdadile mitte mingit mõju. Ainus võimalus tegelikult bagdadi mõjutada on meie liitlaste kaudu ja minu arust see on strateegilises plaanis esmatähtis asi, mitte mitte see, et kui palju meil on okastraati seal piiril, sest see on kõik tagajärg juba kõige olulisem strateegilises plaanis on ikkagi saada kinni see rändevoog, bagdat minsk. Venemaa seos, milline see selles kontekstis on? Ma ei kahtle, et, et seal on seos ja mulle tundub, et selle kriisi kaudu on Venemaal võimalik ennast teha taas parketikõlbulikuks, sellepärast et Lukašenkale mõju on ainult Putinil. Kes saab üks hetk tulla ja öelda, et kuulge, ma lahendan selle probleemi ära ja sellega muutuks Venemaa ja, ja Putin paljudele Euroopa riikidele oluliselt vastuvõetavamaks? Kas on võimalik see, et Leedu ja Valgevene sõlmivad eraldi kokkuleppe? Kui mitte midagi muud üle ei jää, siis on see võimalik, kuigi ma ei kujuta ette, kuidas see praeguses faasis võiks toimida, sellepärast et see kokkulepe tähendaks Lukašenka režiimi ja legitiimsuse tunnistamist. Küsisime ka Eesti europarlamendi saadikult kindral Riho Terraselt, kas tema hinnangul võib kriis eskaleeruda. Riho Terras arvab, et seda mitte kuid midagi peaks ette võtma ka tema ütleb, et kriis läheb aina hullemaks ja keegi midagi sisulist ei tee. Minu arust tuleks seda arutada välisministeeriumi formaadis, miks mitte isegi NATO raames ja kui me küberrünnakuid siin kvalifitseerimine hübriidrünnakuna, siis see on kindlasti üks nendest seda tüüpi rünnakutest et sellega tuleb midagi igal juhul ette võtta, aga sellist suurema konflikti eskaleerumist ma täna küll ei näe.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu on Leedus Valgevene piiri lähedal kinni peetud ligi 4000 ebaseaduslikku migranti. Mall Mälberg küsis julgeolekuekspert Erkki Koortilt ja endiselt kaitseväe juhatajalt Riho Terraselt, kas Valgevene hübriidrünnak Leedu vastu võib laieneda suuremaks kriisiks?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa et ega haiguse läbi põdemine annab ka immuunsuse, et seda nüüd eitada ei saa ja kumb annab parem ja kumb halvem on tõenäoliselt seal väga suurt vahet ei ole, aga haiguse läbipõdemine kindlasti halba immuunsust ei anna. See kindlasti mängib rolli, aga kui me ka Me teisi riike, siis need nakatumised ei ole mitte ühtlaselt üle riigi laiali läinud, kui vaadata näiteks Inglismaad praegu, kus nakatumine ju ka jälle järjekordselt tõuseb, aga seal hakkab hästi silma see Põhja-Iirimaa Põhja-Iirimaa värvid nende kaardi peal on peaaegu mustad, samas ka on, on korvallis ektor, selle ümbrus ja, ja samas on, on Inglismaal ka täiesti niisuguseid rohelisi piirkondi, eriti nii et mingil määral tähendab see ka seda, kuidas see haigus kommuunis levib ja kas see haigus on kommuuni toodud, et nägime seda ka eelnevalt, et Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti väga omavahel ei ei suhtle, et praegu haigused, kõrgmaakonnad ongi Võru, Valga, vähemal määral Viljandi, Tartu, aga ka Jõgeva järva, niisugune on see praegune pilt, et, et ta levib ikka kogukondades perekondades ja läheb seal kogukonnas laiali, et see on kindlasti, aga kindlasti mängib rolli see, et Ida-Virumaa on tõesti aasta otsa väga-väga kõrge nakatumisega olnud. Kui nüüd vaadata antikehade uuringut, siis seal silma võib-olla hakkasid need kolm Lõuna-Eesti maakonda Võru, Valga, Viljandi, kus siis oli inimesi vähem antikehadega aga ülejäänud maakonnad, sealhulgas ka Ida-Virumaal, nüüd kõik enam-vähem seal 70 protsendi tasemel või igal seitsmel eestlase 10. on antikehad olemas.", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeva õhtul oli taas koos valitsust koroonaküsimustes nõustav teadusnõukoda. Muuhulgas arutati kolmanda kaitsesüsti küsimust, kuid mingeid soovitusi selle kohta ei antud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVisatuna hoogsalt elurõõmsalt nii nagu ta kirjutas oma nime Eesti väike kunstipere on kaotanud suure nime. Auvalves vahetuvad kunstnikud, kirjanikud, heliloojad. Lahkunuga jätavad hüvasti tema sõbrad ja tema kunstisõbrad. Jaan Jensen. Parastamatu paratamatusega vahetuvad meie rõõmsad päevad turbadega. Tõstsime klaasi uue algava aasta eduks ja soovisime üksteisele õnne ja edu edaspidiseks. Aga nüüd vähem kui kuu aja möödudes kogunesime jälle siia ja nüüd juba Ferdi Sanna mehe põrmu ümber. Rohkem kui 40 aasta jooksul on Ferdi Sanna mees loonud meie rahvale arvukalt skulptuuri teoseid, figuraal, kompositsioone ja monumente. Ta on voolinud savisse valanud kipsi ja on raiunud marmorisse ja graniiti meie rahva paremaid poegi ja tütreid. Ta on portreteerinud meie eesrindlike töötajaid, meie armee võitlejaid, meie kultuuri, teaduse ja kunsti Eesti alal. Töötlejaid. Ja koos nende graniiti ja marmorisse raiumisega on ta raiunud oma nime jäädavalt. Meie kultuuriajalukku. Kunstiteadlane Leo Soonpää. Armas fär. Kuid Sa oled meist lahkunud. Kuigi sa enam ei liigu, meie hulgas ei kõnele meiega. Ometi ei ole sa surnud lõplikult. Enamjagu sinust. Ja sul on väga palju meele ütelda. Hüvasti. Sõprade kätel alustab Ferti annamehe kõrm viimast teekonda Tallinna metsakalmistule.", "role": "user" }, { "content": "Järelhüüded: 00:01:24 Jaan Jensen ja 00:03:30 Leo Soonpää.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellel suvel alustatakse Põlva järve veepaisuremonti. Kuigi remondi käigus alandatakse järve veetaset, ei ole seekord võimalik järve põhja puhastada. Põlva abi vallavanema Martti Rõigase sõnul on järve puhastamiseks vajalike uuringutega alustatud juba kolm aastat tagasi. Siin on veel päris palju etappe minna, et kõige-kõige varem, millal see keskkonnamõju siis hinnatud saab, on siis järgmise aasta august, aga see on ka kõige varasem aeg, et kui kõik asjad lähevad ideaalselt, et enne seda ei olegi, kui väga võimalus midagi selle puhastamisega ette võtta, koostatakse ka veel nii-öelda ehitusprojekti, mis hõlmab siis seda, et, et kus täpselt, kui palju, mida kaevatakse, kuhu see välja kaevatud sete siis viiakse, et uuringud on öelnud, et seda on 310000 kantmeetrit. Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Elina Leine ütles, et Eestis olevad paisjärved vajavad regulaarset süvendamist. Paisjärv tegelikult vajab sete, et eemaldamist hinnanguliselt nii kümne-viieteist aasta järel ja see on selline aeg, kus siis setete hulk on nagu hõlpsamini käsitletav. See ei tähenda, et tingimata kogu järv tühjaks tõstetakse, aga mida pikemaks selline ajavahe läheb, seda kulukamaks ja ka kindlasti tehniliselt keerulisemaks. See töö osutub. Põlva Paisjärve põhja on aastakümnete jooksul kogunenud suur hulk muda millele tuleb leida sobiv ladustamiskoht. Kui mõelda välja veo koguse peale, siis laias laastus saab öelda, et tuleb teostada niisugune 10000 vedu, et, et need kogused ja mahud on, on päris suured. Tänaste hindade juures on see ette eemaldamine, kaevamine ja väljavedu juba 1,86 miljonit eurot. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Põlva paisjärv vajab taas puhastamist. Aastakümnete jooksul järve põhja kogunenud sette eemaldamine on pikk ja kulukas ettevõtmine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilsest lõpetas tegevuse terviseameti kõnekeskus, mis nõustas koroonaviirusega nakatunuid ja kaardistas nende nakatumise asjaolusid. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles seda otsust selgitades, et praeguseks on kõigil Eesti elanikel juba kaheaastane pandeemia kogemus. Ta lisas, et inimesed on ka teadlikud vajalikest meetmetest ning individuaalne ühenduse võtmine ei ole enam vajalik. Samuti oli, oli meie tegevuse eesmärk ohjata koroonaviiruse levikut, aga täna me teame, et omikrontüve levikuga on, on see viirus ikkagi nii palju või nii kiiresti juba levinud, et, et selline ühenduse võtmine ei ole enam efektiivne, et seda viirust peatada, et, et seetõttu siis on ka need muudatused tehtud. Aga, aga sellegipoolest, kui inimestel, kes, kes on saanud endale positiivse tulemuse või nad vajavad nõustamist mingil muul põhjusel, siis terviseameti poole saab alati pöörduda ja me loomulikult nõustame neid inimesi. Terviseameti teatel saab tervisemurede korral jätkuvalt helistada perearsti nõuandetelefonile üks kaks, kaks null, üldisemate küsimustega ka riigi infotelefonile üks kaks neli seitse. Ka ei ole eilsest enam kohustuslik piiriületusa ankeedi täitmine. Seni oli ankeedi täitmine kohustuslik niinimetatud kolmandatest riikidest ja Schengeni ala niinimetatud punastest riikidest saabujatele, kellele rakendub eneseisolatsiooni kohustus. Põhjus on üsna sarnane, et esiteks inimestele on teada, kuidas on nakkusohutult käituda piiriületamise järgselt ja ja teine, teine põhjus on see tõesti, et jällegi meie siseriiklik levik on nii suur, et, et just selliste sissetoodud juhtude sellisel määral kaardistamine ei ole jällegi enam tänases olukorras efektiivne. Üldisest koroona olukorrast rääkides ütles Sepp, et läinud nädalal vähenes haigestumine võrreldes ülemöödunud nädalaga umbes 20 protsenti. Uusi nakatunuid lisandus ligi 31700, aga ka teste tehti riigipüha tõttu vähem. Terviseamet loodab, et nakatumise langustrend jätkub. Ja mis puudutab haiglaravi, siis on näha, et ka seal on näha sellist esimesi võib-olla natukene stabiliseerumise märke, aga tõesti, kuna me näeme, et üle 60 aastaste hulgas on haigus kõrgel tasemel ja hoolekandeasutustes on nakatumine kõrgel tasemel et siis ei tohi veel liiga ennatlikult järeldusi teha.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti kõnekeskus lõpetas tegevuse. Jätkuvalt saab tervisemurede korral helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning üldisemate küsimustega riigi infotelefonile 1247.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiibanoni sõjaväeuurija Fadisa uan palus parlamendil uurida kümmet endist ministrit, kellel kahtlustab vastutust amoonium nitradi ladustamisel Beiruti sadamas. Seni on neljandal augustil toimunud plahvatuse eest vahistatud 25 inimest. 33-le on esitatud süüdistus tahtlikus hoolimatuses. Tegemist on keskastme ja madalama taseme ametnikega, keda ähvardab kuni viie aastane vangistus süüdimõistmise korral. Savan tahab uurida kõige kõrgemaid poliitilisi juhte ehk praeguseid ja endiseid rahandus-justiits ning avalike ehitustööde ministreid. Neid on küll üle kuulatud tunnistajana, kuid mitte kahtlustatavana. Uurimine on keeruline, sest Liibanoni poliitilises hierarhias ei ole eriuurijal erilist võimalust võtta tähtsaid liikmeid vastutusele. Samani kiri parlamendile annab võimaluse saada luba uurida, kuid tõsi, selleks on vaja kahe kolmandiku toetust. 128 liikmelise parlamendis. Liibanonis on olemas 15 liikmeline erikohus presidentide ja ministrite üle õiguse mõistmiseks, kuid seitse neist on parlamendiliikmed. Kaheksa juristid. Ühiskonnas süveneb kahtlus, et Liibanoni korrumpeerunud süsteemis ei ole selline erikohus valmis oma liikmeid vastutusele võtma ja seda toetab ka tõsiasi, et seni ei ole see erikohus ühtki ministrit süüdi mõistnud. Liibanoni sisejulgeolekuvägede luure sai äsja valmis oma raporti, milles järeldatakse, et vastutus 2750 tonni ammooniumnitraadi ladustamise eest Beiruti sadamas on sadama võimudel ja tollil. 350 leheküljelises raportis tõdetakse, et lisavastutus lasub ka avalike tööde ministeeriumil, armee luurel ja riiklikul luurel, keda ei huvitanud enda ohutus. Alles nüüd suutis riik leida firma, mis hakkab sadamas endiselt alles olevas 49. konteineris ohtlikku materjali kokku koguma. Seda, et uurimine ja vastutusele võtta on keeruline, tõdes ka ÜRO erikoordinaator Jan Kubis, kelle sõnul kasvab ühiskonnas frustratsioon. Pinged olid juba enne kõrgel, kuna aastaid kestnud korruptsiooni ja vale juhtimine paiskas riigi poliitilise ja majandusliku kaosesse. Plahvatuse järel tagasi astunud valitsus jätkab kohusetäitjana tööd, sest riigi tegelikud valitsejad ei ole suutnud kokku leppida uues kabinetikoosseisus. Liibanonlased usuvad küll rahvusvahelisse uurimisse, mis oleks sõltumatu, kuid lõplikku vastutust ei pruugi seegi välja selgitada.", "role": "user" }, { "content": "Varsti möödub neli kuud plahvatusest Liibanoni pealinnas Beirutis, milles hukkusligi 200 ja sai vigastada 6500 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi Ukraina pealinna Kiievi linnast põhja pool oleva Žernikivi ega Ida-Ukraina pealinna Harkivi lähedal vastane täna oluliselt ei edenenud. Mõnes kohas, eriti Kiievi eeslinnades, õnnestus ukrainlastel ka mõned vasturünnakud. Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko Vello Palmi sõnul näib, et vene relvajõud grupeerivad ennast ümber. Meie hinnangul on nendel vähemalt üks käik veel varuks, et vähemalt üks korralik suur sõjaline pealetung on veel võimalik teha nende jõududega, mis praegu hetkel ei ole lahingus seotud. Pisut rahulikum päev ei tähenda otse, kui oleks Venemaa ukrainlastele halastanud. Endiselt pommitati mitmeid linnu, nii näiteks hävitati Kiievist paarsada kilomeetrit läänes. Koolimaja Mariupolis pole pommirahe juba mitu päeva põhimõtteliselt lõppenudki ning šerikivis salvestati hommikul pärast järjekordset elumajade pihtasaamist. Järgmised hääled. Kes ei tea, dieeti, tähendab lapsi? Kui see sõjategevus jätkub, tsiviilohvrite arv kindlasti suureneb. Ja ometi näeb vastane vaeva, et võite okupeeritud aladel vähemalt osa inimeste toetus. Krimmis läände jäävas hersooni linnas sai vastane täna hommikul kätte ka telemasti ning nüüd levitatakse linnas vene pro paganda kanaleid. Pärastlõunal tuli Hersooni oblastist ka teade, et okupandid on välja lülitanud kogu piirkonna mobiilside. Paistab, et oma inforuumi pealesurumine on suurem lahinguplaani osa, sest Vene telekanaleid saadab alates tänasest välja ka Krimmist kirdes asuva melitoopoli teletorn. Aga lahingud on jõudnud Hersooni oblastist lääne poole Nikolajevi kanti, kusjuures vastane on tolle linna juures ka mitukümmend kilomeetrit sisemaale hargnenud. Endiselt hoiatavad Ukraina relvajõud, et odessale kavandavad vene üksused meredessanti, raketikaadrite, pommitajate ja hävituslennukite toetusel. Dessandiks on sõdurid Krimmist laeva peale aetud varemgi, kuid seni pole neil maabuda õnnestunud. Merel on suhteliselt suur torm praegu ja kui kujutada ette seda tavalist merejalaväelast või sõdurit, kes seal laeva kõhus kuskil istub, siis peale kaheksa tunnist loksumist ütleme, nelja-viiemeetristes lainetes, see sõdur ei ole enam võitlusvõimeline, see sõdur vajab tunde ja tunde taastumiseks. Ma usun, et see ilm on praegu üks põhiline põhjus, mis takistab neid dessante läbiviimist. Aga ka tegelikult ukrainlastel on veel laevatõrjevahendeid ja rannakaitsevahendeid. Aga Ukraina maavägede pressiteenistus teatas täna, et vene üksustel läksid suunad ja omade paiknemine sassi ning sõdima hakati ka isekeskis. Selle tulemusena hävitati vastastikku üheksa tanki ja neli jalaväelahingumasinat, märkis pressiteenistus. Kui Venemaal piirkonnas sõduritest puudust peaks tulema, pole neid aga lihtne juurde saada. Seda isegi mobilisatsiooni korral. Olemasolevad väed on sisuliselt kõik Ukrainaga seotud ja mitte ainult väed, vaid ka juhtimispunktid, armeed, sõjaväeringkonnad, kõik on sellega seotud. Nüüd me näeme, kuidas Venemaa on kraap ja jätkab kraapimis sõna otseses mõttes üksikute tehnikaühikute kaupa üle terve Venemaa ja noh, see ei saa mitte mingil juhul kiire olema. Ma arvan, et ma räägin ikkagi samasuguse grupeeringu ülesehitamisest, nädalatest kuudest, noh see on optimistlik tegelikult selle grupeeringu üles ehitama, mida nad on teinud, nad on sisuliselt harjutanud praktiliselt aasta ja see ei ole lihtne tegevus.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina sõja 9. päev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEsimene argipäev pärast Venemaa presidendivalimisi hakkab õhtusse jõudma, kui harilik tööpäev, nagu president Putin eileeilsel pressikonverentsil ütles ja mida kõik telekanalid uudisevääriliseks pidasid. 95000 valimispunkti on oma töö teinud suures osas tõrgeteta ja protestideta kuigi vene spetsiifilist välja. Nii peab enamik loomulikuks nii-öelda perekondlikku hääletamist, kus mees ja naine on korraga valimiskabiinis samuti kõiksugu hea ja parema lubamist valimispunktis ja selle ümbruses on ju pidupäev. Valima meelitamisega ja valimisprotsendiga on üldse praegu nii, et käib vaidlus, kas tõmblemine valimiseelsetel nädalatel ja kartus, et osavõtjate arv võib jääda alla 50 protsendi, oli hea tahe, lollus või sabotaaž, et seda protsenti tegelikult alla lüüa. Viimase väitega tuli välja president Putin isiklikult oma pressikonverentsil. Ühe osa valijate seisukohti väljendab kindlasti Peterburi tuntud ajakirjanik Aleksandr Nevzorov, kes ütles eile, et administratiivne, bürokraatia ja selle juht propaganda Putini poolt viis ta mõtet korduvalt sellele, et peaks vastu hääletama. Kokkuvõttes sai Putin aga igati soliidse toetuse. Praeguste arvude järgi peaks see olema 71,2 protsenti. Ingusetia ja Tatarstani 98 protsenti ongi liiga piinlikud. Mis puutub muusse, siis kommunist Aritonov ületas ootusi, eeldati, et temasugune tundmatu nimi üle viie protsendi ei kogu. Aga partei näitas distsipliini ja 13,7 pole üldse võrdluses halb. Samas on vastupidine näide liberaaldemokraatia pooldajad. Kui sirinovskit ei anta, pole ka mingit asendusklouni tarvis maloski kaks protsenti. Ei kujunenud neist valimistest ka mingit protestiaktsiooni. Kui arvati, et nii-öelda anonüümne kandidaat kõigi vastu võib tulla isegi teiseks siis tegelikult said rohkem hääli ka kolmandale ja neljandale kohale tulnud Klasjev ja akamada, kellest viimane lubab usinalt nüüd hakata uut parteid looma. President Putinil on mandaat käes ja ta võib jätkata oma tugeva Venemaa loomist. Kuidas see edeneb, seda näeme Uku toom. Eesti raadio. Moskva.", "role": "user" }, { "content": "Kokkuvõte presidendivalimistest Venemaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsimus taandub nüüd suuresti sellele, kas 6000 USA sõjaväelast suudavad kabuli lennuvälja lahti hoida ja olukorda kontrollida ja kui kaua? Ma usun, et tõenäosus, et Taliban seda ründab, ei ole väga suur, pigem on suurem probleem lennujaamas, sest tuhanded inimesed proovivad lahkuda piiravad sõjalennukeid. Selles mõttes on olukord seal lennuvälja sees muidugi väga keeruline. Kuidas kontrollida, keda ära tuua? Ega siin mingit väga head lahendust ei ole, sest ilmselgelt ei olnud sellele enne põhjalikult mõeldud kõik riigid, kes on oma lennukid saatnud, proovivad ikkagi ära tuua loomulikult oma kodanikke, siis inimesi, kes nende vägedega on koostöö teinud ja eriti kaootiliseks teeb selle asjaolu, et lennuväljale on jõudnud tuhanded tsiviilisikud. Paljudel ei ole isegi passi ega raha, aga kes tahavad põgeneda. Väga paljud inimesed, kes tegid koostööd seadusliku afganistani valitsusega, on suures ohus. Kas põhimõtteliselt võiks tulla kõne alla mingi kokkulepe Talibaniga? Ma pean just silmas inimeste äraviimist Afganistanist. Põhimõtteliselt kindlasti Afganistani praegused võimumehed Talibanist ei takista hetkel tsiviilelanike lääne kodanike lahkumist. Aga mis puutub neisse Afganistani kodanikke, kellele seal lennukites kohti ei jätku, siis nende puhul on küll hetkel väga keeruline öelda, mis neist saama hakkab, sõltub Talibani suvast ja kindlasti nende käitumine muutub jõhkramaks siis, kui viimased sõjalennukid ja viimased USA sõjaväelased on sealt lennujaamast lahkunud. Euroopa Liidu välissaadikud arutasid eile Afganistanis kujunenud olukorda, täna õhtul teevad seda Euroopa Liidu välisministrid. NATO peasekretär valmistub avalduseks. Mida see kõik aitab? Selge on see, et rahvusvahelise üldsuse võimalused olukorda leevendust tuua on väga-väga piiratud. Praegu meie käsutuses on üksikud tööriistad. Kõige olulisem neist on massiivne majandusabi. Riigid on juba öelnud. Kui valitsus ei järgi inimõiguste põhimõtteid, siis on mõeldamatu välisabi ja eks see väga paljuski sõltub sellest, kas Taliban on huvitatud osalema rahvusvahelises suhtlemises. Praegu proovivad nad väliselt näidata võibolla niisugust pehmemat ja viisakamat nägu. Kuid ma isiklikult niisuguse muutunud ja pehmesse Talibani küll absoluutselt ei usu.", "role": "user" }, { "content": "Üks olulisemaid asju praegu Afganistanis on nende afgaanide äratoomine, kes abistasid Euroopa Liitu, NATOt ja teisi Lääne abiorganisatsioone, ning kes kardavad nüüd Talibani kättemaksu. Riigid saadavad lennukeid oma kodanikke Kabulist ära tooma. Lennuväljal valitseb aga tuhandete põgeneda soovijate tõttu kaos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome Tööandjate keskliit ka nõuab, et koroonapassid võetakse kasutusele ka töökohtadel. Liidu juht Ilka oksala rõhutab oma blogis, et tööandjal on õigus teada, kas töötaja on saanud kaitsesüsti või mitte. See aitaks tagada nii teiste töötajate kui ka klientide turvalisuse, leiab oksala. Ehitussektor nõuab eriti häälekalt koroonapassi kasutusele. Ehitusettevõtete liidu tööturu juht Kim Kaskiaru märkis, et ehitussektor ei saa hakkama ilma välismaiste töötajateta, aga enamik neist tuleb Baltimaades, kus praegu on koroona olukord eriti halb. Kaskiaru ütles majanduslehele talus elama, et soovitused ei ole piisavad. Nüüd tuleb ehitusplatsidel koroonapass kohustuslikuks teha nii, et ilma vaktsineerimise läbipõdemise või testimise tõendit, et ta tööle ei pääseks. Sotsiaal ja terviseministeeriumis juba käivad ettevalmistused koroonapassi nõude laiendamiseks, aga rahvastiku ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru sõnul tuleb selle mõju inimeste põhiõigustele kõigepealt eriti hoolikalt analüüsida. Kiuru peab Soome koroona olukorda süngeks ja on mitu korda öelnud, et piiranguid on kaotatud liiga kergelt. L eelmisel nädalal ütles ta ajalehele Ilta-Sanomad, et Soome on jõudnud nende maade sesa kogus. Epideemia ei ole kontrolli all. Ida-Soomes on viimase kahe nädala jooksul 100000 elaniku kohta nakatumisnäit 50 Pojan maal veidi üle 200. Võrdluseks olgu toodud, et Eesti kahe viimase nädala nakatumisnäit on ligi 1700. Peaminister Sanna Marin ütles kiuru sünget hinnangut kommenteerides, et minister pidas silmas epideemia levikut vaktsineerimata inimeste seas. Praegu on 86 protsenti üle kaheteistaastastest soomlastest koroona vastu kaitsesüsti saanud Marini sõnul tuleks jõuda vähemalt 90 protsendini. Ka Soomes on haiglate koormus tõusnud ning valitsuses on nakatumiste suurenemine muret tekitanud. Soome ringhäälingu ületeatel nõudsid teised valitsusparteid, et peaminister Mariin kutsuks valitsuse ku koroonaolukorda arutama. Aga Marina jäi endale kindlaks, et arutelu toimub tavapärase valitsuse istungil homme. Siis tuleb kõne alla ka koroonapassi nõude laiendamine. Tööandjate keskliidu juht Ilka Oksala ootab enda sõnul suure huviga, millal suudab sotsiaal ja terviseministeerium anda selge juhise koroonapassi nõudeks töökohtadel. Ettevõtete tegevust on koroonakriisis piiratud vägagi tempokalt, nentis Oksala.", "role": "user" }, { "content": "Soome tööandjad tahavad õigust nõuda töötajatelt koroonapassi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Jürgen Ligi rõhutas taas, et kui GSM-iga liitumine tähendab, et Eestil on õigus sealt laenu saada on Euroopa stabiilsusmehhanism tegelikult Eesti jaoks eelkõige majandusjulgeoleku küsimus. ESM stabiliseerib meie majanduskeskkonda, ta on otseselt meie hoov, üldsegi mitte tagahoov. ESM-i kapitali suurus on 700 miljardit eurot, Eesti osalus on 1,3 miljardit. Eesti poolt sisse makstav kapital on ligi 150 miljonit eurot. Jürgen Ligi rõhutas, et see on kapitali paigutus, mitte raha ära andmine. Tema usub, et seda ühte koma kolme miljardit ei ole meil täies ulatuses kunagi vaja välja käia. See on utoopiline olukord, kus me peaksime rääkima ühe koma kolmest miljardist praktikas see realiseeruks, juhul, kui kogu ESM on tühjaks laenatud, kui kõik laenu saanud korraga jätavad kõik maksmata ja igal juhul SM-il on kokkuleppe järgi eeliskreeditori staatus. Pisut hiljem tunnistas rahandusminister, et tegelikult võib alati kokku leppida ka staatuse muutmises. Kõik ei ole valmis, ESM jätab paindlikke valikuid, põhimõtteliselt saab ju alati kokku leppida selle staatusest muutmises, aga ma ei usu, et parlamendi sellega nõustuvad. Ja mina ka ei nõustu. Jürgen Ligi sõnul kujuneb parlamendi aruteludes tõenäoliselt võtmeküsimuseks, missugune hakkab olema riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjoni vahekord. Selge, et siin on tegemist rahaliste kohustustega. Riigikogu täiskogu on see, kes otsustab rahaliste kohustuste võtmise, aga sellise rahvusvahelise organisatsiooni üle järelvalve pidamine ja valitsuse üle järelvalvepidamine, noh seal sees on hästi suur hulk pisiotsuseid ja paljude puhul on tähtaeg hästi lühike. Et kindlasti on, on täitevvõimul siin oma roll ja elakil Euroopa asjade komisjonil on see vahendaja roll parlamendiga, aga me püüame maksimeerida seda täiskogu rolli nii, nagu kohtuotsus ütleb. Kui elak on otsuse tegija, siis peab olema tagatud täiskogu kaasamise võimalus ja seda me siis seal oleme väga pikalt ja pikalt käsitlenud ja taganud. Riigikogule esitataksegi üsna põhjalik eelnõu Jürgen Ligi sõnul on ESM ületähtsustatud ja seepärast tuligi kõik tavapärasest põhjalikumalt lahti kirjutada. Ta möönis, et igas küsimuses ei ole siiski võimalik parlamenti kokku kutsuda. Need on teatud turuoperatsioonid, mis olemuselt ongi ESM-i täitev ametnike otsus, kus nagu parlamendis ei ole mingit rolli, samas iga samm, mida astub valitsus või rahandusminister, allub riigikogu antud suunistele. Ma toon näiteks ühe hetke, kus Hispaania palus abi neljapäeval. Ma usun, see oli neljapäeval pigem õhtupoolikul. Tuli rahandusministritel tuli kiire seisukoht võtta, elakit kokku ei saanud, täiskogu oleks mingi tehnoloogiaga erakordselt kokku saanud ja rahandusminister läks ja andis oma põhimõttelise heakskiidu. Kas on kuskil võetud kohustusi, mida ei oleks tohtinud võtta? Vastus on ei. Põhimõtteline heakskiit ei tähendanud rahalist kohustust. Riigikogu hakkab ESM-i eelnõu arutama kaheksandal augustil.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus andis täna oma heakskiidu Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamise leppe ratifitseerimise eelnõule ja saatis selle arutamiseks riigikogule, ettepanekuga korraldada erakorraline istungjärk 8. augustil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsused on olnud vastuolulised, Lätis seni ja valitsuses oli ka keeruline leida üksmeelt. Eile toimunud valitsuse ja kriisinõukogu ühine istung kestis umbes 10 tundi ja sealt need otsused siis tulid. Kõige olulisemad, kui lühidalt kokku võtta, on siis sellised, et Läti hakkab piirama plaanilist ravi, see tähendab plaanilisi operatsioone ja päevaoperatsioone või päevakirurgiat. Püütakse lahti hoida ambulatoorne ravi, ambulatoorsed, vastuvõtud. Teine oluline muudatus on see, et nüüd tuleb siis kanda kõikjal siseruumides väljaspool kodu maski, mis tähendab seda, et maski kandmise kohustus on ka töökohtade. Pikalt vaieldi Lätis selle üle, kuidas peaksid siis töötama haridusasutused. Lätis on praegu nii, et alates seitsmendatest klassidest sealt edasi vanemad õpilased on juba nädalaid koduõppel ja samamoodi ka kõrgkoolid ja kutsekoolid. Erand on siin vaid praktilistele töödele, neidki saab teha siis ühekaupa. Ja nüüd otsustas siis valitsus, et ka viiendat-kuuendad klassid suunduvad koduõppele üsna pikalt. Väidelda selle üle, et mis saab siis nooremate klassidega esimese kuni neljanda klassi õpilastega. Siin oli peaministri idee saata nad pikale talvepuhkusele, alates järgmisest esmaspäevast aga haridustöötajate ametiühingu ja sealtkaudu siis ka haridusministri vastuseisu tulemusel jäi see nüüd ära, mis tähendab seda, et siis lasteaiad ja esimese kuni neljanda klassi õpilased saavad ikkagi õppida koha peal praegu veel, aga lasteaedades tuleb siis kogu personali kanda kogu aeg maski ja Lätis on ka koolides õpetajatel kohustus kanda maski. Muide, lätlased tõmbasid allapoole ka laste maski kandmise, vanuse piiri. Nüüd on siis nii, et näiteks ka ühistranspordis või, või siseruumides tuleb siis mask ette panna, juhul kui laps on seitsmeaastane või vanem. Need on praegu niisugused kõige olulisemad otsused ja siis alates neljandast jaanuarist, kui koolivaheaeg lõpeb, siis on koolides kohustus maski kanda kõigil nii õpetajatel kui ka õpilastel, mis siis veel öelda. Oluline muudatus puudutab ka kauplust. Lahtioleku aegu, nimelt kõik poed suletakse äripäeva õhtutel kell kaheksa, kauem need lahti olla ei tohi. Nädalavahetusel on lubatud töötada ainult nendel poodides, mis müüvad esmatarbekaupu, kas siis toiduaineid, samamoodi on lahti ka tanklad, apteegid ja veterinaarapteegid, küll aga nädalavahetusel täiesti keelatud sigarettide ja alkoholi müük. No see on juba Lätis tekitanud ka vastuseisu, et miks siis nii ja mõte on siis selles, et hoida inimestel siis hoida neid ära kogunemast nädalavahetustel kaubanduskeskustesse, et sellepärast on siis see sigareti alkoholimüük nädalavahetustel keelatud ja, ja piirangud puudutavad siin ka ühiskondlikku transporti. Kui palju siis võib inimesi bussis olla, kui palju ei või, ja eestlastele oluline teada on ilmselt ka see, et lätlased tugevdavad piirikontrolli ja tugevdavad ka nende elektrooniliste ankeetide või siis covid passi täitmise üle kontrolli, nii et see on praegu viimane info Lätist ja loodetavasti aitab see siis kõik seda olukorda kuidagi stabiliseerida.", "role": "user" }, { "content": "Läti valitsus karmistas piiranguid ja pikendas eriolukorda. Läti valitsus tegi oma otsused koroonaviiruse leviku piiramiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKavandatud määruse muudatusega mitmekordistatakse seniseid perearstide kaugusetasusid, samuti laiendatakse saajate ringi. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et kavas on hakata edaspidi kaugusetasu maksma kõigile perearstidele, kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid omavalitsusi. Ning hakata eriti suurt kauguses maksma neile, kes töötavad enam kui 40 kilomeetrit lähimast haiglast, sest seal tõesti nende koormus on mõnevõrra suurem. Nende töö eripära on teistsugune, tihtipeale see väga ajaasustatud piirkond, kus nimistu ise võib olla tegelikult oluliselt väiksem kui näiteks linnas, aga samas tööd sellega võib-olla sama palju. Ja haigekassa rahastus sõltub nimistu inimeste arvust ka omajagu, nii et selles valguses on maapiirkondades arstide leidmine alati olnud keerulisem. Väljaspool tõmbekeskusi töötavatele perearstidele hakatakse senise 196 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823 euro ulatuses. Lähimast haiglast rohkem kui 40 kilomeetri kaugusel või saarel töötavale perearstile hakatakse maksma igakuist lisatasu senise 563 euro asemel 1646 eurot. Narva perearsti elena Piitel ütles Jüri Nikolajevile, et tasu suurenemine küll motiveerib, kuid sellest üksi ei piisa, et rohkem perearste perifeeriasse tuua. See on hea võimalus perearsti jaoks nagu tulemus tasu, see on väga tore mõte. Kas sellest piisab? Et rohkem perearste ja uusi perearsti tuleks Narva tööle See küll piisab, ei ole, aga minu jaoks see on niisugune hea motivatsioon selleks, et töötada siin ja ütleme kuskil. Narva perearst Stanislav Fetissov Hindan seda üsna positiivselt, sest iga päevaga hinnad tõusevad näiteks kütusele, aga meil on vaja käia Tartus ja Tallinnas, seminaridel sõite on väga palju, nii et kui toetus kasvab, pole see paha. Samas leiab Fetissov, et ainult 800-st lisa eurost kuus ei piisa, et Narva rohkem noori perearste tööle tuleks. Arvan, et on vaja parandada arstide töö keskkonnakvaliteeti vajame kaasaegseid perearstikeskusi, sest tingimused vananevad ja mõne aja pärast ei vasta need kaasaegsetele nõuetele. Uued ja noored perearstid tahavad paremaid tingimusi, ütles Vetissov. Kokku kulub arstiabi kättesaadavuse parandamiseks maapiirkondades 2,9 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeeriumis on valminud plaan suurendada nende perearstide rahastust, kes töötavad väljaspool Tallinna, Tartut ja neid ümbritsevaid valdasid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister saatis täna hommikul siseminister Ain Seppikule ja Keskerakonnale kirja. Ma teen ettepaneku Ain Seppikul ise tagasi astuda ja keskerakonnale ka ettepanek see see käik aktsepteerida ja töötada valitsuses edasi, kuni meie aeg ametlikult täis saab. Peaminister ootab vastust tänase päeva jooksul. Kui siseminister ei astu tagasi, siis peab peaminister paluma ta vabastada. Ei, no järgmine käik on sellisel juhul palun mina vabastada, aga ma tahaks, et, et mulle meeldiks palju rohkem see, kui ta selle otsuse ise langetaks. Mis sai peaministri jaoks otsustavaks selle juhtumi puhul? Eesti vabariigi õiguskaitsesüsteemi järjepidevus katkes 1940 totaalselt ja me oleme taastanud just nimelt seda enne neljakümnendat aastat kehtinud õiguskaitsesüsteemi see tähendab, et, et see oli siiski täiesti teistsugune süsteem ja, ja see on nagu selle laiem taust, ma ei tahaks hakata andma hinnanguid juriidilisi hinnanguid konkreetsele inimesele ja, ja konkreetsetele kohtuasjadele, ma arvan, et see on juristide ja asjatundjate teha, kuid põhimõtteliselt probleem tekkis nagu selles, et, et argumentatsioonis kujunes peamiseks Nõukogudeaegse õiguskaitsesüsteemi kogu tema ülesehituse kõigi osade tervikus selle karistusaparaadi õigustamine ja seda ei saanud aktsepteerida. Tänapäevane nii-öelda filosoofiline hinnang on teistsugune, et siiski igal inimesel on oma vastutus oma tegude eest ja sellega, et ta oli nagu süsteemi osa ei saa ainult piirduda. Ka soovitab peaminister Ain Seppikul pöörduda halduskohtu poole, et kohus annaks hinnangu Ain Seppiku süümevande õigsusele ja peaminister soovitab ka avaldada kahetsust tollasel protsessil toimunu üle. Oma otsust öeldes pidas peaminister vajalikuks rõhutada, et siseminister Ain Seppik on olnud hea minister. Väga tasakaalukas, korrektne ja toimiv.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Siim Kallas tegi siseminister Ain Seppikule ettepaneku tagasi astuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTundub, et reeglid oleks paigas, näiteks on keelatud segaolmejäätmete ladestamine prügimäele, aga see siiski toimub, et seal võivad olla tõlgendamise küsimused, aga, aga meie hinnangul on võimalik seaduse jõustamisega ehk järelevalvega sätteid selgemini rakendada. Kuidagi kummaline on ju see, et ma mäletan, et kui avati Irus jäätmepõletamisjaam, siis öeldi, et üks tonn olmejäätmeid annab tegelikult rohkem energiat kui üks tonn põlevkivi, mida põletada katlas. Et tundub kuidagi kummaline, et auto ei sõida mitte Iru põletusjaama, vaid ta sõidab siis Tallinna prügilasse. Jah, sõidab Tallinna prügilasse, aga sadamas sõidavad autokirus ja siis välismaiste jäätmetega, mille koostis on ju ka tegelikult ebaselge ja samal ajal, kui meil endal kuhjuvad need jäätmed prügilates, siis, siis jah, oleks, on ka tegelikult küsimus selles, et miks me seda väljast juurde toome, mõned aastad tagasi olid, olid keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet seisukohal, et senikaua, kuni meil endal on probleemid, siis tuleb sissetoomist piirata. Hetkel on see seisukoht muutunud, ma loodan, et, et selle, see vaadatakse uuesti üle nende probleemide valguses. Mis takistab ikkagi kontrollimast, et mis toimub tegelikult ladustamiskohtades, kui tuleb selgelt tuvastatakse, et keegi on toonud sinna ehitusmaterjalide jäätmeid mingeid puit, mitu laudu, need, mis võiks minna rahulikult prügi põletamisahju, siis saaks ju prügilat trahvida. Kindlasti ei saa igat koormat kontrollida, aga selgel järelevalvel ja teadmisel. Iga hetk võib keegi tulla ja kontrollida on ka selgelt heidutav mõju. Nii et mõnikord piisab sellest, et, et käiakse aeg-ajalt, vaadatakse ja antakse märku, et riik on olemas ja jälgib selle teemaga seotud arenguid, missuguseid jäätmeid täpselt ladestatakse ja, ja järgnevad ka sanktsioonid, seda on lihtsalt liiga vähe. Mis on põhjus, et üheks põhjuseks ongi nii-öelda viidanud keskkonnaamet ja keskkonnaministeeriumile, et õigusaktid on mitmeti tõlgendatavad? Tõepoolest, seda on üritatud ka riigikogus ju selgemaks kirjutada ja ei ole ka seal leitud kokkuleppeid, kuidas võiks olla selgem, aga me siiski jätkuvalt arvame, et järelevalvet on võimalik teha.", "role": "user" }, { "content": "Suur osa olmejäätmetest jõuab sortimata kujul prügilasse, kuigi seda võiks eelnevalt sorteerida ning ka eletrijaamades ära põletada. Riigikontrolli auditist selgus, et Keskkonnamet pole teinud sisulist kontrolli prügilates ladustatavate jäätmete üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPea täpselt kuu pärast Minskis toimunud lennuki kaaperdamist on Euroopa Liit jõudnud Valgevenele sanktsioonide määramiseni. Tegelikult otsustati nende tulek ära juba paar päeva pärast intsidenti, kuid kuuajaline periood iseloomustab seda, millise tempoga jõutakse ametlikult kiirete otsusteni. Euroopa liidus. Tänasega lähevad Euroopa Liidu sanktsioonide alla 78 kaaperdamisega seotud inimest ning kaheksa firmat. Sellise otsuse teevad Luksemburgis kogunenud Euroopa Liidu välisministrid. Kuigi kõik mõistavad sanktsioonide vajalikkust, on vastuseisu tekitanud võimalikud sektoriaalsed sanktsioonid. Näiteks Valgevene panganduse sanktsioneerimise vastu on Austria, kelle suuruselt teine pank Raifaise seal turul tegutseb. Sellest hoolimata oli Leedu välisminister Gabrielius Lanzbergis täna enne kohtumist optimistlik. Olen samuti lugenud meediast, et oli erimeelsusi sanktsioneeritavate sektorite üle, aga ma ei usu, et see praeguse nimekirja vastuvõtmist takistaks. Oluline on mõista, et arusaamad on muutunud võrreldes kuu aja tagusega. Toona oli endiselt soov režiimiga läbi rääkida. Nüüd lennuki kaaperdamise opositsionääri röövimise ja rändekoridoride relvaks muutmise järel on tunnetus hoopis teine, sõnas ants Ilsbergis. Tema sõnul on Valgevene juhtkond täitnud oma lubaduse saata Euroopa piiridele migrandid. Viimaste päevade jooksul on rohkem kui 30 pagulast toodud Leedusse Valgevene piirivalvurite poolt. Meie andmetel soodustab Valgevene valitsus nende saabumist Iraagist ja Türgist Minskisse. Seejärel saadetakse nad piirile, mille nad ületavad ja paluvad asüüli. Tänaseks pakume peavarju juba rohkem kui 400-le pagulased, kes on piiri ületanud viimaste kuude jooksul. Seda Lukašenkoka pärast Leedu teravat reaktsiooni Minski lennuki kaaperdamisele lubas. Lukašenko sõnul peatas ta varem pagulaste rände, kuid nüüd ta seda enam ei tee, ütles Lansbergis. Välisministrid arutavad täna ka olukorda Iraagis ja Lõuna-Ameerikas. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu välisministrid lepivad täna kokku Valgevene sanktsioonide laiendamises. Seekordses nimekirjas on kokku 78 inimest ja kaheksa firmat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahanduskomisjon otsustas saata keskpanga nõukogu kandidaadid riigikogu täiskogu otsustada, täiskogu arutab seda nädala pärast. Reglement näeb ette, et Eesti Panga nõukogu esimees valib ka oma meeskonna. Mart Laar esitas kaheksa nime, parlamendierakonnad heitsid talle aga ette, et nimekiri esitati liiga hilja ja Riigikokku valitud erakondadega ei konsulteeritud. Rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi ütles, et Reformierakond protesteerib nimekirja vastu seni, kuni pole sinna lülitatud. Reformierakonna kandidaat, Eesti Panga endine asepresident Andres Sutt See ei ole küsimus ühest või teisest erakonnast, see on küsimus. Kui nõukokku määratakse poliitikud parlamendi erakondade esindajana, siis need parlamendi erakonnad on need, kellega enne konsulteeritakse. Praegu ta tuleb nimedega, kellest ta ei ole rääkinud. Kuigi see seadus on kindlasti väga ebaõnnestunud, et tema siis nagu endale nõukogu valib, seda ei ole organisatsioonides praktiliselt kusagil niimoodi kui oli tegemist suuromanikuga. Ta isegi ei põhjendanud, et see oli ikkagi tühi praalimine. See oli šokeeriv. Ma loodan, et see hääletamine ei lähe saalis läbi, sest kõik häid protseduure, tavalised on rikutud. Mart Laari sõnul on oluline see, et keskpanga nõukogu oleks apoliitiline. Selle ametikoha juures on kõige tähtsam poliitilise sõltumatuse tagamine selles nõukogus ja selles nõukogu seal ühegi erakonna esindajaid. See on see suund, mida andis riigikogu mulle, kui ta mind ametisse nimetas, esimene kord ja ma olen püüdnud seda järjest rohkem niimoodi ellu viia, et nõukogu olekski selline, mis koosneks järjest rohkem spetsialistidest järjest vähem aktiivpoliitikutest. Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et Mart Laari jätkamine Eesti Panga nõukogu esimehena küsimuse all pole, sest Laar on sellesse ametisse kinnitatud. Riigikogu poolt presidendi ettepanekul keskpanga nõukogu kandidaatide nimekirja arutab Isamaa fraktsioon enne suure saali istungit. Kahjuks täna Eesti Panga seadus annab nõukogu esimehele suured volitused ja, ja täna oli arutelul, miks just need inimesed on sinna valitud kui palju neid kandidaate oli ja kuidas need valikud tehti. Me saime täna nõukogu esimehe käest ammendavad vastused ja, ja kindlasti nende vastuste baasil tehakse ka otsused. Meie erakonnas on nõukogu esimees, et meie erakond kindlasti ei saanud taudelda rohkem sinna, aga eks tänane protsess on toimunud niimoodi, et poliitiliste erakondadega ei ole läbirääkimisi peetud ja nõukogu esimees ütles, et tema seisukoht ongi see, et see peaks olema nõukogu poliitiline mis ei ole ka vale.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu rahanduskomisjon otsustas saata Mart Laari esitatud Eesti Panga nõukogu kandidaatide nimekirja Riigikogu täiskogu ette. Reformierakond protesteerib nimekirja vastu seni, kuni seal pole nende esindajat Andres Sutti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIlmaennustused ütlevad ja et lähipäevil läheb jälle soojemaks, mis on suur risk metsapõlengute puhul, isegi kui mõned linnad on tulekahjust kilomeetrite kaugusel, siis kuna õhuniiskus on väga madal, igal pool on hästi kuiv, siis see tuhk, mis paiskub kilomeetrit kaugusele, võib väga kergesti uue tulekahju süüdata. Et ütleme nii, et olen suhelnud siin kohalike inimestega, inimestega, kes elavad linnades ja inimestega, kes kasvatavad maapiirkonnas viinamarju. Just tulin ühe ühe eestlanna juurest, kes kasvatab Sydneyst paari tunni kaugusel viinamarju ja, ja tema ütles, et otseselt tuli neid ei ohusta, sest tuli on paari kilomeetri kaugusel, aga, aga nad väga kardavad seda, et, et seda tuhka lendab kaugele ja see võib sealsed metsad põlema süüdata. Olukord ei ole kindlasti veel normaliseerunud, et pigem vastupidi, et pikk suvi on veel ees ja, ja väga keerulised ilmaolud on siin lähinädalatel ees ootamas. Et põhimõtteliselt võib öelda, et see on alles algus? Jah, kardetavasti küll, et väga hirmus algus. Aga tõenäoliselt jah, see kestab veel siin Austraalias pikalt, et juba on ju näha, et neid piirkondi, kus tuli möllab, on juurde tulnud nendes kohtades, kus siin nädal kaks tagasi tuli, möllas sealt on see edasi läinud ja noh, praegu räägitakse ju, mis on väga unikaalne, et, et tuli on jõudnud metsadesse Sydney lähiümbruses, et praegu üks väga suur põleng ohustab Sydney äärelinnu juba uudistest olen lugenud, et sealne metsa tulekahju on sisuliselt noh, võrreldav meie Hiiumaaga. Need alad on noh, kosmilised, mis põlevad Austraalias, et, et seda on isegi raske siin kohapeal hinnata ja, ja mõista turvakaalutlustel inimesi ei lasta nendesse piirkondadesse sisse, et inimesi hoitakse sellest perifeeriast väga kaugel ja, ja need inimesed, kes elavad nende metsade juures, neid siis aegsasti juba aetakse kodust minema. See on väga traagiline, väga emotsionaalne ja, ja tegelikult väga kurb lugu.", "role": "user" }, { "content": "Austraalias lõõmavad endiselt ulatuslikud metsapõlengud ning temperatuurid tõusevad enam kui 40 kraadini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna said esimesed kolm Saaremaa vähipatsienti keemiaravi kodusaarel, kes varasemalt pidid selleks ette võtma teekonna Tallinna Aune ja Mare ütlevad, mida tänane päev nende jaoks tähendab. Et mulle väga meeldib jah. Et ei pea minema Tallinnasse, et saab siin kohapeal rai. See on kurnav. Ta on kurnav. Oh, seda ei oska sõnadesse pannagi, mis see tähendab, sellepärast et kes korra juba on käinud selle pika kolgata tee läbi Tallinna vahet? No see oskab hinnata, see on ütlemata tore, et seda saab siin kohapeal teha. On teil tulnud Tallinnas käia mitmeid kordi 10 et kui mul on kaks tundi ravi, siis sinna juurde vähemalt seitse tundi. Ma olen ratastel. Kuressaare haiglas on olemas nüüdsest palad, kus patsiendid saavad päevaravi ja samuti on Kuressaare haiglasse ehitatud apteegi puhas ruum, kus on kasutusel onkoloogiliste ravimite ettevalmistamiseks vajalik isolaator. Ida-Tallinna keskhaigla apteegijuhataja Ülle Helena Meren. Tänased kvaliteedinõuded ohtlike ravimite ettevalmistamiseks näevad ette seda, et meil on hästi puhas keskkond, et kaitsta patsienti mikroobide eest ja seda ravimit, mida me ette valmistame ja teiseks, et kaitsta seda keskkonda ja töötajaid ohtlike ravimite eest. Kui tihti te hakkate siin ravimeid segamas käima? Hetkel on plaan üks kord nädalas seda ravi teostada, eks näis, mis tulevik toob. Kui suure tiimiga te Saaremaale sõitsite täna tänaseks? Täna me tõesti oleme siin kogu tiimiga, meil on kaasas proviisor, farmatseut, mitu õde ja mitu arsti. Et edaspidi saab see tiim olema ka lihtsam, et piisab ühest arsti t ühest farmatseudist ühest õest. Eestis haigestub aastas vähki üle 8500 patsiendi ja iga aastaga on see number paraku kasvavas trendis. Kuressaare haigla ravijuhi doktor Edward Laane sõnul on Saaremaal aastas vajadus sellise vähiravi järele umbes 100-le patsiendil. Ja kui me arvestame, et keskmiselt üks patsient saab kuus ravikuuri, siis vajadus oleks 600 ravikuuri kokku aastas. Kuressaare haiglas on nüüd võimalus pakkuda keemiaravi, mida saab teha päevaravi tingimustes. See tähendab, et haige ei pea jääma ööseks haiglasse, et sisuliselt see on päevane ravi. Kui hommikul tuleb haige ravi saama, siis õhtuks on ravi lõppenud või ravi, kuur on lõppenud või ravi kord on lõppenud, et need ravi, mis nõuavad, ütleme ööpäevas tilka mitmepäevast haiglast viibimist, neid ravisid me kohapeal teha ei saa. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Tallinna Keskhaigla ja Kuressaare Haigla alustasid tänasest keemiaraviga Saaremaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabaerakonna juhi Artur Talviku intervjuus Toomas Sildamile tõi Sildam välja Indrek Tarandi, Tõnis Lukase ja Marina kaljuranna nimed. Kas nendega on vabaerakonnast räägitud, küsis Sildam. Talvik alustas kaljurannast. Mina ei ole veel rääkinud, aga mõned inimesed on aga Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand, täpselt samamoodi temaga ma olen küll rääkinud ja ja ütleme, et ta kevade lõpuks kindlalt ütleb oma sõna Eesti Rahva Muuseumi direktori amet lõpetab Tõnis Lukas ei ole midagi konkreetset öelnud, temaga on räägitud. Aga et kui ta üldse poliitikasse tuleb, siis vähemalt tänase seisuga mulle tundub, et pigem meile. Tõnis Lukase vastus tuli kiirelt. Minuga on rääkinud ka teised poliitilised jõud. Mul ei ole plaan poliitikasse minna. Vastukajasid Indrek Tarandilt ei ole seni veel tulnud, aga Marina Kaljurand oli täna ERR-i portaali saate otse uudistemajast külaline ning ütles, et poliitikasse minekut ei ole ta veel lõplikult otsustanud. Mingil hetkel jah, ma pean selle otsustama, aga selleks ma pean endale selgeks mõtlema mitu erinevat küsimust. Esiteks, kas ma tahan seda, teiseks, kas ma oskan seda. Kolmandaks, kas minust oleks kasu seal ja neljandaks, kas mitte tahetakse, praegu oleme olukorras, kus ma olen nii-öelda elan väljaspool välisministeeriumi esimest aastat. Mul on väga huvitav elu, kus juhin rahvusvahelist küberkomisjoni, nii et see elu, mida ma praegu elan, pakub mulle väga palju pinget. On mulle huvitav, pakub väljakutseid. Nii et sellepärast ma olengi lükanud otsustamise edasi, aga muidugi ma saan aru, et ma ei saa öelda veebruaris 2019, et jah, ma siiski sooviksin astuda mõnda erakonda, mina teen oma otsuse sügiseks. Millised võimalused oleksid aga siis vabaerakonnal? Kusjuures vabaerakond kutsus mu nendega kohtuma selle nädala pühapäeval. Nii et ma lähen ja kohtun vabaerakonna liikmetega, sinna kutsus mind minu väga hea sõber Epp alatalu, aga kohe kindlasti ei ole vabaerakond minu jaoks mitte mingit moodi eelistatud erakond. Kaljurand ei soovinud praegu välja öelda, on tal mingeid eelistusi. Kas mingi teine erakond on minu lemmik? Ma ei hakka neid nimetama. EKRE on minu kohta nii palju öelnud, et EKRE ga ilmselt mul ei olegi mõtet edasi rääkida. Aga lisas siiski Kui te mäletate, siis mind kutsus välisministriks Taavi Rõivas, kui valitsuses olid kolm erakonda, Reformierakond, sotsid, IRL ja välisministriks asudes mõtlesin, et ma saan sellesse valitsusse minna sest selle valitsuse poliitika on mulle vastuvõetav. Nii et ma olen ikkagi öelnud, kellega ma ühtemoodi mõtlen või kelle vaated on mulle lähedased.", "role": "user" }, { "content": "Vabaerakond soovib oma nimekrju Riigikogu valimistel tuntud inimeste arvel täiendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInvesteeringute kogumahust suurima osa 41 protsenti ehk 209 miljonit eurot moodustavad majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi planeeritud investeeringud milledest omakorda suurima osa võtab riigi maanteede ehitus ja remont ning rail Balticu arendus. Transpordiameti peadirektor Kaido Padar ütleb, et näiteks liiklusohutuse mõttes on 50 objekti, mis on järgmisel aastal vaja ära teha. Erinevad siis ristide väljasõitude ümberehitamise, aga loomulikult ka neljarealised maanteed, korraliku, selline 10 20 kilomeetri lõigu ehitamine võib võtta kaks-kolm aastat, nii et selle koha pealt jätkatakse ka olemasolevate objektidega, millega see aasta juba alustati. Valmis peaks saama, rahvakeeli öeldes ussisoo siis Tallinn-Tartu maanteel ja samamoodi siis, kui Tartust hakkate tulema Tallinna poole Kärevere 4,4 kilomeetrit. Teelõik. Investeeringud sõltuvadki sellest, millisesse etappi on objektide valmimisega jõutud, näiteks on tööd algusfaasis rohuküla sadamakaiga ja Pärnu-Uulu kaks pluss kaks tee-ehitusega. Ka Rail Balticu arendamine saab aasta-aastalt üha enam hoogu sisse, sestap suurenevad ka investeeringud sellesse projekti. Lennundus ja merendus saavad vähem tähelepanu, ütleb Padar. Kui lennunduses tegelikult ei ole selliseid investeerimiskohti, lennundus on ikkagi puhas ohutus ja järelevalve ja ja turvalisus siis merendus näiteks saab neli miljonit, sealt seal on siis sees hundipea sadam, seal on rohuküla kai, seal on sees keritorn oma poole miljoni euroga. Üsna suur summa pea 10 miljonit eurot läheb maade omandamiseks ja projekteerimiseks. Teie ehitusteada vist on väga pikk protsess, et ainuüksi projekteerimine pluss maade omandamine võib võtta neli aastat, nii et me tegelikult täna meil on tinglikult öelda sahtlis 180 kilomeetrit teid, mida me tahaks siis valmis projekteerida. Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben juhib tähelepanu, et riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute osakaal Eesti majanduses tervikuna on umbes viis protsenti ja see on läbi ajaloo püsinud suhteliselt stabiilne. Tõsi, et sellel aastal ta juba kasvas mõnevõrra järgmistel aastatel ta oluliselt enam ei kasva, nii et kui me nüüd seda seitset 80 protsenti, mis on see riigi osakaal ja kui me nüüd räägime riigieelarvest, siis isegi, kui see kasvab kaks korda, siis ikkagi selle mõju nagu majandusele ei ole ülemäära suur. Enamik riigieelarve investeeringuid tehakse aga siseriiklikest vahenditest, umbes 30 protsenti tuleb välisvahenditest. No see osakaal nüüd tõesti sellel järgnevatel aastatel suureneb selle taasterahastu juurde tulemise tõttu lisaks siis juustele tavapärastele Euroopa Liidu vahenditele, aga tõsi, et see, see praegune kriis, kuna ta sai noh, vähemalt kui majandust tervikuna vaadata, siis mööda kiiremini kui arvati, need rahad nüüd jõuavad kohale, ütleme nii, et natukene liiga hilja.", "role": "user" }, { "content": "Täna Riigikokku jõudnud järgmise aasta riigieelarve seletuskirja järgi kasvavad planeeritud investeeringud võrreldes 2021. aastaga 50%.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee pole esimene kord, kui kosmoseprügi maale sajab, seega pole see pretsedenditu olukord, kuid häire on antud sellegipoolest. Hea uudis on see, et maale langevad raketiosad. Kuigi see teeb närviliseks, ei kujuta endast enamasti inimestele ohtu. Suurem osa raketitükkidest põlevad maa atmosfääris ära enne, kui alla langevad, kuid suuremad tükid võivad siiski maapinnale langeda. Läinud aastal lendas üks aegade suuremaid kosmoseprügitükke, mis kaalus 20 tonni üle Los Angelese ja New Yorgi, enne kui Atlandi ookeani kukkus. Taolisi õnnetusi ei juhtu väga tihti, sest kosmoseagentuurid püüavad vältida suurte objektide orbiidile jätmist, mida nad ei saa kontrollida ja mis võivad maale langeda. Harvardi ülikooli astrofüüsikute andmetel on praegu alla langeb Hiina rakett disainitud just nii, et sellest jäävad orbiidile suured osad. Hiina rakett Long Marcch five B siseneb maa atmosfääri. Nädalavahetusel teatati USA kaitseministeeriumist, kus raketi trajektoori jälgitakse. Täpne koht, kus rakett maa atmosfääri siseneb ei selgu enne, kui mõni tund enne sisenemist. Praegu pole võimalik öelda, kuhu tükid kukuvad. Kuna raketikiirus muutub pidevalt ja isegi kõige väiksem muutus, võib trajektoori kõvasti muuta. Kaitseministeerium eeldab, et rakett siseneb maa atmosfääri mingil ajal kaheksanda ja 10. mai vahel. Selle kahe päevaga teeb rakett maa ümber 30 tiiru kiirusega 18000 miili tunnis. Ja kui eksida raketitükkide maale langemise aja ennustamisega näiteks tund aega, siis allalangemis kohaga eksitakse 18000 miili. Kõige ohutum koht, kuhu tükid loodetavasti kukuvad, on ookean. Kas inimesed peaksid meid ettevahetusabinõusid kasutusele võtma? Astrofüüsikud arvavad, et pole vaja. Kuna võimalused, raketitükid suurt kahju tekitavad või kedagi tabavad, on üsna ebatõenäoline. Mitte et seda saaks päriselt välistada, aga nendega pihtasaamise võimalus on üsna väike.", "role": "user" }, { "content": "Hiina kaotas kontrolli oma suure kosmoseraketi üle ja selle tükid langevad nüüd Maale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRuhnu lennud algavad Pärnu lennuväljal juba oktoobris, aga teiste lendudega peab veel ootama. Uurin Estonia spaa hotellide juhilt Andrus Aljaselt, kas lennufirmadega on juba ühendust võetud. Aljas, kes on varem juhtinud Estonian Air'i, on Pärnus selle töörühma eesotsas, kes lennufirmadega kokkuleppeid otsib. Aga täna hetkel ikkagi konkreetseid kokkuleppeid lennufirmadega on veel selgelt vara sõlmida, et lennundus terves maailmas, sealhulgas ka Euroopas, on sellises seisus täna, et lennufirma ei tee veel otsuseid, mis ta hakkab järgmisel kevadel tegema ja selles mõttes hetkel kompame turgu ja oleme ootevalmis, kui asi juba on konkreetsem, et siis on meil olemas lennufirmad, kellega konkreetselt maha istuda ja Pärnusse lendamisest rääkida. Ega see huvi ometi kadunud ei ole, neid ikka on. Ei huvi kindlasti kadunud ei ole, et ühtepidi on lennufirmasid tänu sellele Covid kriisile jäänud vähemaks või paljud on raskustes, samas on uusi ja huvitavaid lennufirmasid tekkinud, kellega sel teemal tõsiselt rääkida. Üks näide on meie enda Eesti lennufirma Nyxair, kes väiksemate lennukitega siin naabruskonnas väga aktiivselt toimetab. Mis riike me silmas peame, mis riikide lennufirmasid? Räägime Soomest, Rootsist, linnades, Helsingis, Stockholmis, kui õnnestuks, nagu need kaks kanti ikkagi esimeses järjekorras nagu ära katta, oleks juba väga hästi. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu lennujaamas käivad nüüd lisaks lennuliiklusalale ka terminali ehitustööd ja järgmisel suvel on lootust tšarterlendudega algust teha. Pärnu ettevõtjad teevad selle nimel tööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNoorte kotkaste ametlik sünnipäev on 27. mail, aga kuna sel ajal polnud võimalik seda tähistada, toimubki see nüüd väiksemates seltskondades. Täna kogunesid Pärnu muuseumi noortekotkaste parimad juhendajad, kellele kaitseliidu ülemriho ühtegi ja noortekotkaste peavanem Silver Tamm tunnustust jagasid. Noored kotkad loodi 1930. aastal. Kaitseliit oli selleks ajaks juba 12 aastat tegutsenud noorte kotkaste peavanem. Silver Tamm. Poisid organiseeriti kaitseliidu noorteorganisatsiooniks, et oleks ikkagi kaitseliitlastel järelkasvu tulemas. Loomulikult oli vaja ka ühiskondlikult noortele mõtestatud tegevust pakkuda, liikmed on peaaegu kolm ja pool 1000 üle Eesti ja, ja umbes siis 300 peale noortejuhti, kes siis noortega meil igapäevaselt tegelevad. Meie soov on kasvatada häid ja tublisid ja aktiivseid kodanikke ja loomulikult on kõik selline riigikaitseline tegevus, olles kaitseliidu organisatsiooni osa, siis me ütlemegi, et noortekotkaste organisatsiooni kuuludes on ühe noore inimese esimene võimalus panustada riigikaitsesse, seda loomulikult omal moel, mitte nii, nagu me kujutame ette, kuidas teevad kaitseliitlased või, või kaitseväelased. Et kõik noorkotkad tuleks kohe kaitseliitu, pole esmane eesmärk kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho ühtegi. Eesmärk on ju ikkagi noori isamaaliselt kasvatada ja see ju kulgeb väga hästi. Paljud nendest hiljem valivad mingisuguse riigikaitse elukutse ei pea tingimata olema kaitseliitlane, aga väga paljud neist lähevad sõjakooli, lähevad sõjaväkke, politseisse ja mujale riigiteenistusse, aga paljud kaitseliitlased? Tänased on endised noored kotkad.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus tähistati Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noored Kotkad 90. aastapäeva. Autasustati parimaid juhendajaid ja avati näitus. Noored ise tähistavad organisatsiooni sünnipäeva maakonniti aasta jooksul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna peasekretär Kristen Michal kritiseeris teravalt oma koalitsioonipartnereid, nimetades tekkinud vastuseisu riigieelarve osas tülinorimiseks ning oma partnerite käitumist inetuks. Keda konkreetselt ta silmas peab? Eelkõige Isamaa, Res Publica liitu, kes tegi ettepaneku käibemaksu tõsta kaks protsenti, et, et ühtlaselt nagu üle Eesti käsi tööinimese taskusse ajada ja selle asemel, et kulusid kärpida, veel, eks. Aga, aga noh, ütleme ka sotsid pakkusid välja, sest nemad ju ei nõustu käibemaksutõusuga, mida tuleb öelda nende kohta. Nemad ütlesid, et võiks tõsta siis tulumaksu, mõned protsendid ja, ja kui tulumaksu ei tõsta, siis võib minna ka defitsiiti, nii et noh, Need, need ei ole meie jaoks vastuvõetavad, et veel esmaspäeval lõuna ajal koalitsiooninõukogus kõik olid nagu üksmees selle eest väljas, et et riigi kulusid siiski kärpida ja minu arvates on see nagu see on see tee, mida mööda riigil tuleb minna. Sest see on selt täpselt seesama asi ka, mida noh, üldsus, ettevõtlik üldsus ja, ja, ja kõik inimesed ootavad riigilt eeskuju. Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Margus Tsahkna tunnistas, et käibemaksu tõstmine on üks võimalusi. No täna on olukord selline, et meil on veel ka teisi võimalusi, mille me peame täpselt läbi arvutama ja arutama, kuid me ei välista seda, et ühel hetkel kui nii-öelda riigi pikaajalise edasine seisukord seda nõuab, et me peame võtma nii-öelda arutelu, teemaks ka käibemaksuajutise tõstmise. Kas vanemahüvitise määra te tahate külmutada? See on üks teema, mille, mis on üles tõstetud täna me peame selgelt tunnistama, et Eesti riigi nii-öelda kohustused, mis on endale võetud pikaajaliselt peale iga-aastased kohustused on suuremad, kui me suudaksime neid kanda. Ehk siis iga otsus, mis me teeme, on väga ebapopulaarne ja seetõttu me olemegi välja pakkunud, et arutame, arutame selle riigi riigi nii-öelda kogu selle s kultuurse ülesehituse üle, et mida me suudame tegelikult teha ja mida me ei suuda. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Eiki Nestor soovitas kolleegidel hoogu maha võtta. Vaevalt et omavahelised süüdistused aitavad kaasa sellele, et eelarve kokku saaks, märkis Nestor.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioon on eelarvetüli lävel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMingeid konkreetseid otsuseid lisapiirangute osas või ka leevenduste osas täna ei tehtud ja need olekski olnud ennatlikud. Ehk praegu on selline periood, kus peame hindama uut olukorda, hommikrontüve levikut ja sellega võimalikku siis kaasnevat haiglaravi tõusu mida me täna veel ju haiglates ei näe. Ehk järgmised võib öelda kaks nädalat, toovad oluliselt suurema selguse, mil me näeme, kui palju pühade ajal siis nakatumise näitajad tõusid. Kindlasti nad tõusid, kuna neid kontakte oli rohkem kui ikka pühade perioodil. Aga ka mis saab siis olema omikrontüve leviku mõju haiglatele, mis on ju peamine mõõdik ja peamine, võib öelda risk ja murekoht, tervisesüsteemi, inimeste elu ja tervise vaates. Kas liigutakse edasi ka selle vaktsineerimiskindlustuse mõttes? See vastav eelnõu, mis on vaktsiinikindlustus ja nii-öelda patsiendi kindlustus koos on läbinud nüüd vajalikud kooskõlas ringid erinevate ministeeriumite huvigruppide vahel ning läheb nüüd peagi valitsuse istungile otsustamiseks. Nii et loomulikult see eesmärk, mis varasemalt välja ütlesime, et käivitada veel kevadel vaktsiinikindlustuse süsteem on jätkuvalt jõus. Selle nimel töötame", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutas koroonaviiruse levikut, kuid mingeid otsuseid piirangute karmistamiseks ega ka leevendamiseks täna ei tehtud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et siin algusest peale tegelikult see noh, nagu asja korralduslik külg on olnud väga noh, ma ütleks ikkagi abitu. Ma näiteks väga imestan seda, kuidas moodi need erakonna poliitikud, kellest saavad ministrid või peaministrid äkki on unustanud ära kõik selle, mida nad väga hästi teavad, siis kui nad oma valimiskampaaniat korraldavad siis on ju väga selge täpselt, arutatakse välja, kellele jõutakse, mis kanali kaudu kellele teha otsepostitust, kuidas sättida nii, et Facebookis teated kohale jõuavad, kellele tasub näidata teleklipp ja kellele ei tasu, see on ju elementaarne, sellega on poliitikud pidevalt tegelenud siis, kui nende oma huvid on mängus. Aga nüüd, kui on vaja sedasama neid samu inimesi tegelikult neid samu valijaid mõjutada selleks, et nad käituks oma tervise suhtes mõistlikult ja hoidlikult ja anda teada sellisest ikkagi noh, alguses ikka väga uuest ohust sellest kuidasmoodi nüüd toimetada nii et see oleks üldisemates huvides siis siin äkki nagu kõik ka on pimedusega löödud. See, kuidas moodi ikkagi vanainimestel otsustati anda nii-öelda e-riigi kaudu teada, millal nad vaktsineerima lähevad. Ükski poliitik ei pöörduks pensioni valijate poole e-riigi kaudu, ta teab väga hästi, et nende poole peab pöörduma hoopis teistpidi peab pöörduma kohaliku raadio või kohaliku lehe või otsepostituse või mingite otsekohtumiste kaudu. Keegi hakka panema Facebooki teadet üle 65 aastastele valijatele, kelle poolt hääletada. Aga siin arvati millegipärast, et sellises olukorras selline täpsem mõtlemine, täpsem tegutsemine pole vajalik. Õigemini selle peale ilmselt ei tahetud raha kulutada, ei tahetud panna korralikku meeskonda peale, kes oleks läbi töötanud selle näiteks ühtegi mõjusat sotsiaalkampaaniat, mis teeks inimestele selgeks, miks ikkagi see koroona on ohtlikum kui lihtne gripp? Pole ju tehtud? Ei ole tehtud ka seda, et oleks selle niisuguse vaktsineerimise puhul seotud seda inimeste jaoks olulist emotsionaalsete väärtustega. Pigem räägitakse sellistest üldistest asjadest, statistika, majanduse areng, haiglate töö, aga suurele osale inimestest need asjad jõuab, noh para, need ei ole nende jaoks olulised, need ei kuulu nende mõtlemise ringi. Siin see kommunikatsiooniteema on olnud ikkagi täiesti läbimõtlematu kogu selles valitsuse tegevuse algusest peale ja ja tänaseni välja tegelikult ja see mind ausalt öeldes täiesti hämmastab.", "role": "user" }, { "content": "Eelkõige pole mõistetud, et inimestele tuleb selgeks teha nende isiklikud riskid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ei väida, et probleem on kogu rahvusringhäälingus. Eesti meedias toimus 60.-te aastate keskel pööre, mida Sla kosPihl on nimetanud tolerantse repressioonimudeli suunas. Ja tänu sellele pöördele väga paljud toimetused ei pidanud tegema läbi suuri muudatusi. Küll aga on probleeme kahe sfääriga. Mida ma ütlesin eile ja kordan ka täna, see on uudistega ja ühiskonnaelu käsitusega ehk see, mida inglise keeles nimetatakse Garant fers. Need probleemid on ilmselged, keegi ei saa seda eitada.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas Riigikogu infotunnis, et avalik-õiguslik meedia on kallutatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt me peame neid valimisi hindama väga madala valimisaktiivsuse kontekstis ma ei ruttaks, õigemini, ma ei teeks mingeid järeldusi nüüd valitsuse ja valitsuserakondade Eesti poliitika suhtes, see on nagu esimene. Kindlasti tuleb mõista, et Eesti valija, need, kes välja tulid valisid suursaadikut Euroopa parlamenti ja igatahes ma õnnitlen sotsiaaldemokraate hea tulemuse. Raske on hinnata, kas eks nende esiliider vedas seda nimekirja hästi ja ma arvan, et saab ainult sellega seletada. Noh, eks ta keeruline oli, sellepärast et Euroopa Parlamendi see küsimus, mida ikkagi mille eest valija hääletab, on segane, seda on näidanud ju kõikide ka praegu meie teiste Euroopa riikide valimisaktiivsus, mis on madal, nii et selles mõttes oli keeruline. Ja ma arvan, et need valijad kes välja tulid, noh, kindlasti valitsuse suhtes tahtsid öelda valitsuse vastu, nii nagu mitmetes Euroopa riikides. Need, kes tõenäoliselt valitsust toetavad, kahjuks välja ei tulnud. Siit ühe järelduse kindlasti peab tegema, et ka need inimesed, kes tahavad midagi toetada, peavad välja tulema heaks näiteks on siin kasvõi Euroopa rahvahääletus. Ja muidugi ütlen ausalt, et Res Publica peab siit tegema tõsised järeldused, sest eks me natuke tunneme vastutust selle suhteliselt madala valimisaktiivsuse eest. Usun, et noh, riigi seisukohast ei peab, peavad need valitud isikud tegema maksimumi. Valitsus peab tagama selle, et see vajalik koostöö nii-öelda valitsuse, riigikogu valitud saadikute vahel saaks sisse ehitatud ja kindlasti Res Publica ajab oma Euroopa poliitikat sealt edasi nende nende võimalustega, mis meil on, aga kindlasti valitsusjuhina ütlen, et tuleb teha koostööd ja ma ei näe siin suurt probleemi.", "role": "user" }, { "content": "Res Publica staap.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOtepää on talve pealinnaks olnud alates 1996.-st aastast. Otepää vallavanema Aivar Nigoli sõnul tähendab see tiitel Otepääle päris paljutki. Ainuüksi nimetus juba pealinnaks olemine on suur väljakutse ja ma olen seda ka varasemalt rääkinud, et Otepääle on tegemist ka selle projekti näol ikkagi sellise turismi arenguprojektiga ja läbi talve pealinnaks olemise. Me oleme soovinud Otepääd siis laiemalt tutvustada nii siseriiklikult kui ka välismaailmale, sest olles Eestimaa talvepealinn, on see sõnum ka väliskülastajale, kes eeldab talvepealinna puhul ka vastavat korraldust, infrastruktuuri ja head teenindustaset. Nigol lisas, et talvepealinnaga seotud ootused on enamasti täitunud. Otepää ja suvepealinna Pärnu eeskuju on haaranud kaasa ka teisi Eesti linnu. See koostöö sai algusegi kahe linna vahel, Pärnu ja Otepää hiljem on nüüd lisandunud ka Türi, kes samuti on otsustanud, et ta tahab olla üks pealinnadest kevadpealinn. Lahtine on olnud nüüd küsimus sügispealinna osas, siin on ettepanekuid tehtud Rakverele. Võib-olla on nad ka selle projektiga liitumas, aga on olemas veel teema pealinnu ja eks nemad üritavad siis läbi teema pealinnaks olemise, oma paik, onda siis ka paremini turismi mõttes müüja, aga arengut läbi selle siis kavandada. Talvepealinna tiitli saamise üritused algavad Otepääl õhtul kell seitse Toomas Kelt Eesti raadio Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Tänasest on Otepää Eestimaa talvepealinn.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolör Mihkel Oviir alustas sellest, et tegi teatavaks oma erakondliku eelistuse ja see on terve mõistuse partei. Just terve mõistus ütleb meile, et Eesti riik on taas jõudnud ühte olulisse arengupunkti, kus otsustatakse aastakümneteks, mis meist saab, kas jääme vinduma ja ainult iseenda ette nägema, nagu puuris istuv kaagutav kana. Või suudame tõusta kõrgemale ja näha maailma ja oma olukorda avaramalt? No nii nagu näiteks see paistab kokale. Samas nentis Oviir, et meie riigi valitsejate pilk koondub aasta-aastalt üha lähematele asjadele. Kui varem elati valimistest valimiseni, siis nüüd on hakatud elama eelarvest, eelarveni või isegi lisaeelarvest. Lisaeelarveni. Oviir rõhutas, et ei tohi lasta ennast matta päevaprobleemide alla ja lasta silmas tulevikueesmärke. Me peame tegema kiireid ja õigeid otsuseid, mis ulatuvad kümnete aastate taha. Me võime vaadata ühte momenti, mida siin üldiselt nagu öeldakse jah, et vot energeetika, aga energeetika ei ole ainukene minu arvates üks põhiline küsimus on inimene inimpotentsiaal, mis saab meist lähema kahe 30 aasta jooksul, mis saab meie haridus Meie haridussüsteemis lahendada, miks meie inimesed, noored lahkuvad Eestist, see on terve kompleks küsimusi, kus ma paneksin kesksele kohale inimese küsimus. Inimesi on meil aga vähe ja eriti neid, kes töötavad Eestis. Töötajate ja pensionäride suhtarv praegu ebanormaalne ja see näitaja üha halveneb. Ja kui ettevõtjad ütlevad, et see tee viib sohu ning tuleks midagi ette võtta pensionieaga, on kohe tohutu lisa lahti. Ma olen veendunud, et pensioniea tõstmine lähemate aastakümnete jooksul näiteks 65 66-ga võib olla ka 67 eluaastane ja möödapääsmatu. See ei lahenda olukorda, kuid pisut leevendab seda. Aus oleks aga seda teha juba täna ja öelda need seisukohad välja juba täna. Ja veel peatus Mihkel Oviir nendel pidevatel kinnitustel, kuidas sellelt ja sellelt alalt ei tohi mitte mingil juhul raha ära võtta. Otsused tuleb teha tervikuna, me räägime kõikides valdkondades praegu rahapuuduses, küsimus on ju selles, ega me iseenesest raha juurde ei tule ja mul on, mõnikord tekibki niisugune tunne, et igaüks ütleb, et mul on kindlasti seda vaja, ma olen täiesti nõus, igale poole on raha vaja. No ma räägin sellest, et raha on üks kindel kogus ja see tuleb ära jagada. Ning siia lõppu veel ühest sõnavõtust. Endine rahandusminister Taavi Veskimägi toetas põhimõtet, et on vaja põhimõttelisi muutusi. Riik tuleb mõneti teisiti defineerida ja minu jaoks on selle riigi teisiti defineerimise selliseks võtmesõnaks huvid. Ehk tegelikult, kui me vaatame kas või viimast kahte kuud maailmas eelkõige peale Lehmani pankrotti, siis kõik riigid on eelkõige tegutsenud oma huvide põhiselt. Kahjuks Eesti riigis on sõnal huvi selline korruptiivne tähendus. Aga tegelikult see ei peaks nii olema. Huvid on täiesti loomulikud naturaalsed asjad, mis käivad ühe riigi tegevusega koos.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir pidas Riigikogus ettekande riigivara kasutamisest, aga rääkis laiematel teemadel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKihnu on parvlaeva ühendusega väikesaartest suurim ja vallavanem Ingvar Saare ütleb, et majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile sai tehtud mitu ettepanekut. Kihnu vald on teinud ettepaneku, et jätkata 2020. aastani kehtinud regulatsiooniga, kus üldjärjekorra piletimüügi osas oleks kõikidel väikesaarte elanikul teatud aeg enne laeva väljumist eelisõigused. Kui nad on varem sadamas kohal, saaksid nad ikkagi laevale pileti osta. Et sõidusoodustusi arvestatakse esimese jaanuari seisuga, muidu tekib väga palju selliseid suvitajatest saareelanikke, kes kasutavad lihtsalt neid põliselanike, need sõidukikohad ära ja kohalikul elanikul on väga keeruline just suvel kõrghooajal oma kaubavedusid ja transporti korraldada. Ja kolmas ettepanek puudutab sõidukeid, et kohalik elanik saaks oma sõidukeid soodushinnaga saata ka ilma juhita mandrile või saarele, sest see on saartel tavapärane praktika, mida suursaartel ei, ei praktiseerita. Aga millegipärast. Ministri määruse eelnõu ütleb, et kui väikesaare elanik tahab sõidukit ilma juhita või haagist ilma juhita saata või autota mandrile saata, tuleb selle eest maksta neli korda kallim pilet. Aga kui inimene registreerib end saare elanikuks 31. detsembril ja teisel jaanuaril uuesti mandrile, siis saab ta terve aasta saare elaniku soodustusi kasutada. Ingvar Saare. See praktika on meil viis aastat kehtinud, see kehtis 2015 kuni 2020 ja ja see ei tekitanud selliseid tõrkeid liikluses, see ei olnud nii valdav on tõesti neid inimesi, kes on kirjutanud detsembris sisse, jaanuaris välja, aga need inimesed on ikkagi, neil on siin majapidamised kas siis suvemajad või nad ongi väikesaartel pärit. MKM-ilt palusin kirjaliku kommentaari ja loen selle ette. Arutelud väikesaarte esindajatega olid konstruktiivsed ning tulime neile nii palju vastu, kui seda seadused võimaldavad. Tahtsime säilitada võimalikult sarnast olukorda juba toimivaga, kuid eri saarte ga on kehtivate lepingutega olnud seni soodustused, mida tuleks õiguslikult lahendada teisiti. Lõpptulemus on, et suures osas jääb olukord samaks. Suurimad võitjad on kindlasti Kihnu Piirissaar ja Ruhnu õpilased, üliõpilased ning eakad, kuna nemad saavad edaspidi sõita saare ja mandri vahel tasuta. Sama võimalus Vormsi õpilastel ja eakatel juba oli. Määrus saab allkirja lähinädalatel. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Kihnu vallal oli päris mitu konstruktiivset ettepanekut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVääriselupaigad on Eesti metsade kõige väärtuslikumad vanemad ja elurikkamad killukesed, mis põhiliselt asuvad majandusmetsades. Selliste väga vanade metsade leidmine ja hoidmine on oluline, sest suure tõenäosusega on neis paikades ka haruldasi ja ohustatud liike. Praegu moodustavad seesugused väärtuslikud alad kogu Eesti metsamaast kuni kaks protsenti, jätkab Eesti loodusuurijate seltsi vääriselupaikade inventuuri projektijuht Renno Nellis. Ja kuna metsaelustikuga olukord ei ole üldse kiita nii Eestis kui ka nii-öelda meie piirkonnas teatud rühmadel läheb ikkagi üsna kehvasti näiteks vana metsaliikide toritsentel siis just seda tüüpi liigid vääriselupaikades ja vanades loodusmetsades elavadki. Kõige rohkem on vääriselupaiku kahe aasta jooksul leitud Hiiumaal, Pärnumaalt, Virumaalt ja Tartumaalt. Nellise sõnul on see nii, sest mainitud maakondades on ajalooliselt olnudki looduslikud suured metsamaastikud ja seega on nendes kohtades ka praegu rohkem põlismetsamaad. Ja nende põlismetsade väärtus ja elurikkus on jälle niisugune kümneid kordi suurem keskpärase metsaga võrreldes. Et sealt me oleme leidnud juba üliharuldaseid liike ja väga palju vääriselupaiga, tunnusliike on nendel aladel alati ka olemas. Väärispaikade inventuuri viivad Eesti loodusuurijate seltsi eestvedamisel kuni selle aasta lõpus lõpuni läbi mitmed parimad metsaelupaikade ja elustiku spetsialistid, sealhulgas ka vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed. Vääriselupaigad on kaitse all ja nende majandamine on keelatud. Riigimaadel hoiab neid riik ja hoiab RMK FS standardi tõttu. Meie andmeid kontrollib keskkonnaamet veel üle ja see menetlus muidugi võtab ka omajagu aega. Aga need väärisalupaigad, mis kaitse alla saavad ja keskkonnaregistrisse jõuavad, et need tõepoolest peavad olema hoitud, neid raiuda enam ei tohi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Looduseuurijate Selts on alates 2018. aasta sügisest inventeerinud riigimaadel asuvates metsades paiknevaid vääriselupaiku. Praeguseks on ekspertide abil kaardistatud 4800 hektarit uusi vääriselupaiku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanemaealine elanikkond kuulub koroonaviiruse riskirühma ja neile on antud kindel soovitus püsida nii palju kui võimalik kodus ning vältida liigseid kontakte. Sellest tulenevalt on ka omavalitsuste sotsiaalosakonnad oma töö ümber korraldanud. Näiteks on Võru linnas koduteenusel 70 vanemaealist elanikku, kes vajavad abi igapäevaseks toimetulekuks. Kuidas neile praeguses kriisiolukorras abi osutaetakse, sellest räägib nüüd lähemalt nöörimaa tugikeskuse juhataja Marika loodus. Töö käib edasi ja me püüame tagada kõik selle, mis on neile eluks vajalik toiduravimid ja kui kellelgi on vajalik arsti juurde minna, kui arst vastu võtab, et siis aitame ka arsti juurde. Kui tavapäraselt tähendab abi ka näiteks tubade koristamist, vanuri pesemist temaga koos poes, apteegis, aga ka näiteks juuksuris käimist, siis praeguses olukorras neid teenuseid ei osutata ning kodukülastused on viidud nii-öelda säästuprogrammile. Igapäevaselt vanuritele koduteenust pakkuv Võru linna avahooldustöötaja Svea Kutsar räägib nüüd edasi. Kes on sellest viirusest midagi kuulnud, nemad saavad aru, aga meil on inimesi, kes ei, ei ole kuulnudki. Ei ole, neil ei raadiot, televiisorit, ajalehti ei loe meie juttu, nii palju, kui räägime. Kutsari sõnul on sellest tulenevalt ka abivajajate soovid tavapärasest erinevad. Riisi ei tasu osta sellepärast, et see on Hiinast tõenäoliselt tulnud kohvi ka ei soovitatud osta, vaadata, kas on Hiinast pärit, et kui suure varu nad nüüd tellivad teie käest? Päris suure. Sarnased põhimõtted sotsiaaltöö tegemiseks on kasutusele võtnud ka teised omavalitsused, ühine murekoht on omavalitsustele, aga kaitsevahendite puudus. Neid kas napib või pole üldse veel kord, nöörimaa tugikeskuse juhataja Marika loodus. Inimestele turvalisuse nii töötajatele kui klientidele, kui meil oleks maske niimoodi, et me saaks kogu aeg neid neid vahetada, et hetkel meil ei ole selliseid maske, nii palju ja ka desovahendid on mingisugunegi varu, meil veel natukene on, aga need on ka otsa lõppemas, et neid hetkel ka pole kusagilt saada. Sotsiaaltöötajad paluvad kõigil, kes märkavad abivajajaid, neist teada anda kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadele. Samuti pannakse kõigile südamele võtta ühendust oma lähiringkonnas olevate vanemaealiste elanikega ning uurida, kas nad vajavad praegusel ajal abi raadiouudistele võrust. Mirjam Mõttus.", "role": "user" }, { "content": "Omavalitsused on oluliselt piiranud sotsiaalteenuseid, et säästa vanemaealise elanikkonna tervist. Näiteks ei saa abivajajad minna sotsiaaltöötajaga koos poodi. Teenustega tagatakse üksnes eluks-oluks hädavajalik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKa terviseamet on nüüd siis öö jooksul tööd teinud ja, ja täpsustas. Ja meile öeldi kolme saadiku nimed, kellele anti siis nagu soovitus minna enese isolatsiooni, siis juhatus leidis, et et kolme saadiku puudumine ei ole niivõrd kaalukas põhjus, et, et me peaksime ikkagi tavaistungi ära jätma. Ja, ja kõigele lisaks vähemalt üks nendest kolmest saadik, kust ei osalenudki seal sellel ühisistungil, kus külalisena üks nakatunud inimene osales ja tema ei ole ka saanud terviseametilt ise mitte mingisugust teavitust selle kohta, nii et ilmselt see oli mingi eksitus ja me räägime siiski kahest saadikust, nii et tänane riigikogu istung, juhatus otsustas, et toimub tavapärasel moel. Kes need kaks saadikut on, kes peavad või kellele on öeldud, et nad võiksid jääda isolatsiooni? Ma ei oska seda öelda, kas nemad on ise saanud nüüd siis terviseametilt mingi märgukirja, selle kohta või soovituse, aga, aga see, mis meile edastati, olid kolm nime. Ja need kaks on Ladõnskaja, Kubi ja Šorin. No need kõik kolm nime olid ju tegelikult koalitsioonisaadikud. Aga kes see kolmas oli, kelle puhul on ilmselt eksitud? Ma ei hakka seda nime välja tooma, et, et kui see oligi eksitus, siis noh, see ei ole oluline Kas nüüd sellest, mis juhtus esmaspäeval, on kuidagi midagi õppida, et vähendada nende inimeste arvu, kes istuvad komisjonides koos kutsuda vähem külalisi, neid külalisi kutsuda rohkem läbi Skype, 'i või muude tehnoloogiliste vahendite? Jah, kindlasti, meil on kõikidel komisjonidel võimalus viia läbi elektroonilisel teel neid komisjoni istungeid ja, ja seda ka tehakse ja ilmselt see on küll õppetunniks, et, et neid võiks rohkem teha ja, ja külalised eeskätt just nimelt läbi elektrooniliste vahendite kutsuda osalema.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu töötab tavarežiimil, koroonajuhtum kaugtööd ei põhjustanud. Terviseamet pidas vajalikuks kahe rahvasaadiku eneseisolatsiooni jätmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViirused on ikka inimesi saatnud, need on olnud meiega aegade algusest saati. On olnud hullemaid nakkushaiguste, kindlasti tuleb neid veel ja veel. Miks me aga jõudsime olukorda, kus üks laialdaselt leviv hingamisteede viirus on seljatanud kogu maailma majanduse sulgenud riigipiirid ja tekitanud kollektiivse hüsteerialaine. Iga haigus on ränk ja ennast peab kaitsma. Aga kaitsmise sildi all ei saa asju mõelda suuremaks, kui need tegelikult on. Enam ei taheta võtta kuulda terviseametnike või arstide soovitusi. Näiteks seda, et masstestimist pole praeguses olukorras enam mõistlik teha see ei anna midagi seisus, kus haigus on levinud peaaegu kõikjale. Tegelikult ju lahendab olukorra emake loodus, mitte kehtestatud eriolukord. Loodus laseb meil selle viiruse läbi põdeda ja elu edasi elada. Jah, kahjuks mitte kõigil, aga ka see on meie eluvalemitesse sisse kirjutatud. Näiteks on Eestis grippi surnud sellel aastal 10 inimest, nende seas üks imik. Ma ei arva, et täiesti normaalne tavaelu kohe taastub. Muidugi pole mõtet korraldada Vabaduse väljakul kollektiivseid kallistusringe, aga asjatute piirangute hüsteeria vastu peaks küll astuma vähemalt küsima, kas see kõik on otstarbekas ja mida me läbi piiravate sammude saavutame. Kõrvalt vaadates tundub praegu, et käitume nagu autojuhid, kelle sõiduk on seiskunud, mootor väljas, aga igaks juhuks tallame pidurit edasi. Aga kaua? Minu meelest tuleb teha põhimõtteline mõttemuutus. Me peame keskenduma tupikust, väljumisteede otsimisele ja siin on kaks olulist sõnumit, seda nii poliitikutele kui ka ajakirjanikele. Praeguses olukorras näitab poliitikute ajakirjanike mehisust hoopis see, kui suudetakse anda asjadele tagasikäik. Mehine inimene on see, kes ütleb, et piiride sulgemine ja kapseldunult viirusepuhangu üleelamine pole targem tegevus kui seda teha kõik koos Pole mõtet raisata inimesi ja raha tegevusele millel pole eesmärki ega sisu. Kaupadel ja inimestel on vaja ju liikuda. Ja vanemad inimesed tuleb hoida haigustest kõrval. Kuid ettevõtete asutuste sulgemine ei päästa meid koroonaviirusest tegelegem majanduse jalgadele aitamisega. See aitab muremõtted viia viiruse lt, rahale ja sissetulekutele. Ka need pole lähikuudel meeldivad teemad, aga ikkagi on see parem, kui istuda isolatsioonis ja oodata maailma lõppu. Ehk siis võtkem jalg seiskunud auto pidurilt.", "role": "user" }, { "content": "Praegu toimuv on esimene globaalne kriis, mis on saanud alguse ühisest meediaruumist, mille mõju tervihoiuametnikud ja ka poliitikud ei adunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnamikus riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluvad parlamendisaadikud ütlesid, et soovivad konkurentsiameti analüüsiga veel põhjalikumalt tutvuda. Ent kuidas saada ravimite hinnakujundus reeglite järgi paika, vastab riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, keskfraktsiooni kuuluv Tõnis Mölder. Siin ongi väga tähtis roll eelkõige parlamendil, aga ka ministeeriumil, sotsiaalministeeriumil tegeleda järgnevatel kuudel aastal just nimelt sellega, et koostöös erinevate osapooltega sealhulgas hulgimüüjatega leida see mõistlik kokkulepe ja kompromiss, nii et see seaduse põhimõte tervikuna saaks just paremini rakendunud ja eelkõige, et see tulemus kajastuks siis ravimite hindades. Jätkab sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv endine tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Apteegireform on jõustunud, mis tähendab seda, et, et apteegid enam hulgimüüjatele ei kuulu. Küll aga on päris selge, et, et märkimisväärset jõudu hulgimüüjad apteekide üle siiski jätkuvasti omavad frantsiisilepingute kaudu ja ka see pool on tegelikult reguleerimata ehk siis mida franiisi lepingud tohivad sätestada ja mida mitte? Ossinovski lisas, et sotsiaalministeerium peab välja töötama vajaliku regulatsiooni, et apteegid saavutasid ka sisulise iseseisvuse. Isamaa fraktsiooni kuuluv Priit Sibul ütles, et esialgu on sotsiaalkomisjonile vaja kohtuda konkurentsiametiga, et riskikohad üle käia. Nii nagu ka analüüs kirjeldab, eks, et paljudel oli lootus, et apteegireformiga, mis aprilli alguses kehtima hakkas, oli ka ju lootus, et paljud probleemid lahenevad, aga nii nagu konkurentsiamet juba siis hoiatas. Ja täna tagantjärgi konstateerib, et see apteegireform ei aitanud hinnamuutustele ja asjadele mitte kuidagimoodi kaasa. Ehk meil ei ole mõtet uisapäi, sa tormata uute lahenduste poole, ilma et oleks üksikasjalikud teemad läbi arutatud. Reformierakonna fraktsiooni kuuluv sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus lausus, et konkurentsiameti analüüs tuleks kiiresti veel kord üle analüüsida. Ühelt poolt on oluline, et meil kõik ravimid olemas oleks, teiselt poolt, et ravimtootjate huvi oleks jätkuvalt ja kõige olulisem on muidugi, et meie patsiendid saaksid ravimit normaalse hinnaga. Kes peaks aga võtma järelvalveorgani rolli? Möldri hinnangul peaks selleks olema ravimiamet. Ossinovski sõnul pole suurt vahet, kas seda teeb ravimiamet või konkurentsiamet, sest peamine on patsiendi kaitsmine. Ka Everaus arvas, et esmatähtis on kontrolli sisuline toimimine.", "role": "user" }, { "content": "Konkurentsiameti ettepanekud ravimihinna kujundamise osas tekitavad sotsiaalkomisjonis eriarvamusi. Ravimite juurdehindluse piirmäära analüüsinud Konkurentsiamet tegi ettepaneku kehtestada lünkadeta hinnakujunduse reeglid ja selgelt toimiv järelvalvesüsteem. Mida arvavad sellest Riigikogu fraktsioonide esindajad ?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIsamaa fraktsioon ei ole arutanud umbusaldamisavaldust Kaja Kallasele, põhjust selleks võiks isegi olla, aga noh, hetkel on selleks vara, sest see, mis puudutab riigieelarve strateegiat ja viimastel päevadel avalikkuse ette tulnud kärpekohti nii orkestrite kaplanaadi kui muu märgiliste osas, et mulle jääb mulje küll ja meie fraktsioonile, et see on alles jäämäe veepealne osa, et et tegelikkuses ju need kärped ulatuvad kümnetesse miljonitesse ka nendel puhkudel me räägime alles mõnest miljonist, et tegelikult on vaja kõigepealt ikkagi aru saada, millised on need kohad ja mida tegema hakatakse, sest noh, nii-öelda esialgse hinnangu puhul näib see küll, et reformiera konnale on betoon taaskord inimestest olulisem, aga, aga kõigepealt on vaja ikkagi selgust, et umbusaldamisne ei saa olla lihtsalt nii-öelda üle käe või üle jala nii-öelda emotsioonist tulenev asi, et seal peavad olema ikkagi nii-öelda tegelikud põhjused, aga arutelu nende, nende kärbete ja, ja nende ettepanekute osas seisab alles ees, praegu on need on ju üksik eklektilised väljaütlemised, mis on küll väga sümboolsete väärtustega ja meile vastuvõetamatud, aga kuna tervikpilti endiselt pole, et milline on selle valitsuse tahe ja tegelik, millised on tegelikult kärpekohad, et kui me vaatame, siis kõigepealt on asjad välja paisatud ja siis aetakse mingit häma selle ümber, et, et midagi pole lõplikult otsustatud, et kommunikatsioon on väga kehv, valitsusel inimestele tehakse liiga betoon, meil pole emotsioone, aga, aga see käitumine on loomulikult nii-öelda absurdne, aga katsuks kõigepealt aru saada, mis on valitsuse tegelik plaan ja siis saame meie ka otsustada, et kas umbusalduseda umbusaldada ja millised on täpsed põhjused.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) avaldas peaminister Kaja Kallase vastu suunatava umbusaldusavalduse teksti. Opositsioonierakonna Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles, et Isamaa umbusalduse toetamisega ei kiirusta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastal 2013 valminud Eesti filmidest on Neitsi Maali auhinna film Zaaga mandariini. Filmi autor Zaza Urushase tänase osaks saanud au eest seda, et Eesti filmiauhind Gruusia Eesti koostööfilmile läks, ei pea pahaks panema, sest autori sõnul armastab ta Eestit sama palju kui oma kodune. Filmi ja teatrikriitik Andres Laasik ei teinud saladust, et režissöör Zaza Uru shaze mandariinid oli ka tema lemmik. Head meelt tegi aga see, et tänavu oli, mille hulgast valida. Tõsi, ta on, et oli üks teine kandidaat, ma arvan, et ei maksa sellest saladust teha. Väga tasavägises võitluses olidki nii mandariinid kui ka Kertu, Ilmar Raagi film, mõlemad filmid olid sellised, mis meeldisid filmist, kirjutajatele, spetsialistidele ja ka rahvale. Rahvas käis vaatamas väga tublisti mõlemat. Ma ei tee saladust, ma hääletasin selle filmi poolt. Mulle ta meeldib, ta on üks selline tõsine film, ta ongi film, kus on head näitleja rollid ja kus on tugev lugu ja, ja kus ei ole mingit ülemõtlemist, kus on, on lihtsalt tugev inimlik sõnum ja, ja ma arvan, et selles terviklikkuses, mis, mis gruusia lavastaja nagu saavutas, see on selline õppimist väärt asi. Aasta filmikriitikuks 2013 valitud maestro Jaan Ruus ütles, et viimasena sõelale jäänud Ilmar Raagi Kertu ning rusadse mandariinid on tema kui kriitiku kriteeriumide järgi head filmid. Ma tahan, et film ütleks midagi inimese ja ühiskonna vahekorra kohta et ta näeks inimese sisse ja et ta oleks ka vormi uudne ja terviklik. Nii et ma arvan, et see kõik kokku peakski moodustama sõna huvitav. Film peab olema köitev, uudne, põnev, aga viskame ka pilku inimese sisse ja tegema seda nii, et inimese jaoks oleks see üllatus. Kas tänavune Neitsi Maali laureaat täidab need rite? Jah, täidab küll.", "role": "user" }, { "content": "Eesti filmiajakirjanike ühing valis aasta parimaks filmiks Gruusia ja Eesti ühisfilmi \"Mandariinid\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaseltsi Tallinna lennujaam juhatuse liige Einari Bambus ütleb, et praegune ehitusturu kuumenemine Pärnu lennujaama valmimist ei mõjuta, sest ehituslepingud said sõlmitud enne ja need on ka pidanud. Mingeid muudatusi on sisse viidud, kuid kokkuvõttes ehituse maksumust need muutnud ei ole. Mingid asjad on läinud pisut kallimaks, mingit odavamaks ja me tegelikult korrigeerisimegi pigem täna eelarveridu, et nad vastaksid täna olemasoleva olukorra situatsioonidele juba tehtud investeeringutele ja veel tehtavatele investeeringute. Ja ühtlasi tegelikult muutsime ka tegelikult ajamäärust just nimelt selle tõttu, et mingid asjad on siin viibinud näiteks noh, reisiterminali avamine, mis oleks pidanud ka leidma aset ju sel aastal, aga tegelikult me reisiterminaliga renoveerimiseks saame hakkama ja alles järgmisel aastal suveks. Ruhnu reiside teenindamiseks saab oktoobris nagu lubatud lennurada, valmis. Lennurada ruleerimis peroon ja sinna juurde kuuluv muu inftaristu. On juba päris lõpusirgel, et siin käivad sõna otseses mõttes viimased sellised viimistlustööd ja näiteks kasvõi tänagi testimised, mis puudutab näiteks meteosüsteemide testimist, et lennuliiklusala nii-öelda vastuvõtmine on meil tegelikult planeeritud selle kuu lõpus ja Ruhnu lennud ka täna teadaoleva plaani alusel juba oktoobri algusest. Koroonapandeemia on lennundus ja turismivaldkonnas kaasa toonud suuri muutusi ja nendes sektorites ei julge praegu keegi pikki prognoose turu taastumise kohta teha. Suvel lootsid lennuvälja arendamist toetavad Pärnu ettevõtjad, et saavad tuleval suvel tšarterlendudega algust teha. Einari Bambuse sõnul on sellise regionaalse lennujaama kommertsedu praegu pea võimatu prognoosida. Täna need arvutused kindlasti oleksid midagi muud ja nüüd, kas riik jääbki lõpuni peale maksma? See sõltub just nimelt sellest taastumisest. On olemas nullpunkt ka regionaalsetele lennujaamadele, see on tegelikult tänases olukorras, nagu see oleks ikka väga kristallkuuli pealt paugutamine. Kas selline hetk saabub kahe aasta pärast, 20 või 200 aasta pärast? Missugused on sellise lennuvälja püsikulud, sõltub Einari Bambuse sõnul paljudest aspektidest. Sõltub sellest, eks ole, millised on meie lahtiolekuajad, sõltub näiteks kas või talvisest perioodist, et kas meil on lumine või vähem lumine, kui palju meil kulub lennuliiklusala hooldamiseks lume ja jäätõrje valguses ja nii edasi ja nii edasi, aga ütleme, et, et circa pool miljonit on kindlasti see suurusjärk, millega tuleb arvestada vähemalt poole miljoni.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimistööd on lõpusirgel. Terminalihoone valmib mõnevõrra hiljem. Senised prognoosid selle kohta, millal lennujaam end ärilises mõttes ära tasub, lõi koroona aga segamini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes eelmise aastaga on lapsi Saaremaal sündinud lausa 50 võrra enam, jätkab Avo Levisto, Saaremaa valla rahvas. Toimi peaspetsialist, selle sajandi rekord on sellega ületatud. Need 2007 kuni 2010 2011 oli ka selline aeg, kus oli keskmiselt 350 sündi aastas, aga siis vahelduvad jälle väiksema sündimusega aastad ja nüüd on jälle tagasi. See 10 aasta tagune Need on need lapsed Need sündinud lapsed, kes jäävad Saare maakonna elanikeks, on näha, et võrreldes 25 aasta tagusega võrdlesin 25 aastat tagasi mingeid numbreid on just kolmandate laste osatähtsus nii kui võrreldes 25 aastaga ikka tunduvalt kasvanud, aga sündide arv võiks ju natuke veel kasvada, kui ta 400-ni jõuaks, siis on juba selline natuke kindlam tunne, et et noored jäävad siia Saaremaale. Lisaks laste sünnile on ka rändesaldo muutunud positiivseks ehk et Saaremaale on tagasi tulema hakanud rohkem inimesi, kui siit, lahkub veel kord Avo Levisto. Sisseränne on viimasel kolmel aastal väljarände ületanud napilt küll aga aga selliseid suuri kääru varem oli 2013, näiteks on paljusid tule 270 miinust. Huvi Saaremaale tulla või tagasi tulla peegeldub ka näiteks Saaremaa valla poolt korraldatud töökohtade konkursitel. Madis Kallas, Saaremaa vallavanem, mida motiveeritavam ja, ja kõrgem töökoht, seda rohkem mandril soovitakse tagasi tulla ükskõik kuhu osakonda või ükskõik mis piirkonda me Saaremaal vaatame siis väga ja väga palju tuleb ikkagi tagasi siis peresid ja just selliseid inimesi, kes enam ei ole võib-olla 25 või 27 aastased, vaid mõnevõrra juba vanemad lapsed, on ka võib-olla kooliealiseks hakanud saama. Et selliseid näiteid on ikkagi väga palju. Vallavanem Madis Kallas arvab ja loodab, et äkki õnnestub siiski karmi statistikaameti prognoosi tegelikkuses ümber lükata. Ehk et kui kõik jätkuks samas toonis nagu tänavu siis Saaremaa elanike arv siiski ei pruugi väheneda lähikümnenditel suurusjärgus 5000 elaniku võrra. Ühe korra või isegi kaks korda on statistikaamet juba oma prognoose muutnud Saaremaa osas ja seda meile siis positiivsemas suunas ehk kaks, ei ja kindlasti ilma kolmandat, et ma arvan, et nad teevad ümber. Kuigi 100. rekord laste sündide poolest on püstitatud, jääb loomulik iive miinusesse. Ehk et saarlasi on sündidega võrreldes paraku surnud üle 50 inimese võrra siiski enam. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.", "role": "user" }, { "content": "Lõppenud aasta oli Saare maaakonna jaoks üllatuslikult positiivne. 2019. aastal registreeriti Saare maakonnas selle sajandi rekordarv sünde. See on vägagi optimistlik näide olukorras, kus statistikaameti prognoosi kohaselt järgneva 25 aasta joosul peaks Saare maakonna elanike arv vähenema suurusjärgus 5000 elaniku võrra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttepaneku tegi selleks president Kersti Kaljulaid. Erakonnad olid enne eelnõu üle lõplikku hääletamist erinevatel seisukohtadel. Kõige tulisemaks vastaseks oli EKRE, mille juht Mart Helme. Nagu ka mõned teised poliitikud päris aru, miks ei olnud kandidaati Riigikogus kohal, viidates tema kehvale tervisele. Tal on kahtlemata poliitikuna väga suuri kogemusi, tal on poliitikuna ka kindlasti teeneid, aga mineviku teened on minevikuteened ja olevik on olevik. Neid asju ei saa ühte patta panna ja kui need asjad ka ühte patta pannakse, siis sellest ei tule tihtipeale välja mitte mingit söödavat suppi. Mul on ka küsimus, muidugi. Mart Laar. Kus sa oled? Reformierakond toetas küll viis aastat tagasi Laari kandidatuuri, kuid oli seekord teisel seisukohal. Asi pole fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi sõnul Mart Laari tervise, vaid ideoloogias. Ta tegelikult saab koosolekut juhtimisega hakkama, ta on piisavas vormis, ei maksa teda siin selles mõttes kahtluse alla seada, aga ta ei saa sellega hakkama. Ideoloogiliselt, ta ei saa aru, et tal on vastutustunne, et ta on ühiskonnategelane ja ta peab esindama neid väärtusi, mille eest teda varem on toetatud. Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel kaitses aga Mart Laari teadmisi panganduses. Arvestada inimese pikaajalist kogemust ka valitsusjuhina ja hoomamist sellest, mis on Eesti Panga roll ja mida selles ametis teha tuleb. Mart Laari poolt olid ka sotsid, küll aga andis Eiki Nestor oma erakonna poolt Mart Laarile järgmiseks ametiajaks soovituse. Mida panga nõukogu esimees võib teha ja mida mitte siis mina isegi järgmisteks aastateks. Juhul kui Mart Laarist täna panga nõukogu esimees saab, soovitaks võib-olla vähem poliitika olla kui siiamaani. Ma saan aru, et see ei ole talle kerge, aga sellegipoolest võiks ju proovida. Mart Laar nimetati riigikogus 44 poolthäälega taas Eesti Panga nõukogu esimeheks, vastu oli 31 saadikut.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kinnitas Mart Laari 44 poolthäälega taas Eesti Panga nõukogu esimeheks. Vastu hääletas 31 riigikogu liiget.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksandal aprillil otsustas valitsus õppesõidu keelata, kuid lisas, et koolitust võib korraldada, kui see on võimalik distantsi hoidmist võimaldavate vahendite kasutamise teel. Ja sellest lausest sündis peagi hulk segadust. Rakvere autokooli juht Tarmo Tänavots seadis oma veoautode kabiinidesse pleksiklaasi. Õpetaja istub ühel pool pleksiklaasi õpilane teisel pool ning mõlemad kannavad maske. Jõhvis tegutseva Tõnis Mägi autokoolijuht Tõnis Mägi tegi paar nädalat hiljem sama. Siis ma kirjutasin haridusministeeriumisse kirja, kas ma tohin sõita, kas ma sain seadusest õigesti aru? Ministeerium ütles, et jah, palun väga, võite teha õppesõit. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ütleb, et ministeerium oma arvamust vahepeal muutnud ei ole. Valitsuse korraldusega ei tahetud ju takistada sõiduõpet, vaid koroonaviirus. Näiteks kasvõi kaupluses kassapidajaga ei ole võimalik ju teostada kahe meetri kaugusel kõiki tehinguid, et siis selleks ongi paigaldatud plekiklaasid vahele ja täpselt sama on ka nüüd sõiduõppega, et kui on leitud lahendused, kuidas distantsi hoida, siis peaks kõik korras olema. Tarmo Tänav ots ütleb, et töötukassa oma kliente nende juurde ei saada, sest usub, et pleksiklaasist ikkagi ei piisa. Aga muidu klientidest puudust ei ole. Nemad on ka alati nõus olnud. Aga suurem osa autokoole on sõiduõppe peatanud või pakuvad seda ainult mootorratturitele autosõitu. Osaühingu juht Indrek Madar usub, et haridus ja teadusministeerium on mõnele ettevõttele eriloa andnud. Probleem on see, kui nagu tegelikult õpilased helistavad kooli ja ütlevad, et me peame hakkama kooli vahetama, sellepärast et teenust ei paku ja kõrvalkoolid pakuvad teenust, et kas me peame sinna üle minema, siis nagu tekib see küsimus, et miks üks võib ja teine ei või. Robert Lippin ütleb, et kellelegi pole antud eriluba reeglid ja nende tõlgendused on kõigi jaoks ühesugused ning lõpliku tõlgenduse peaks andma pis maanteeamet, aga Indrek Madar ütleb, et pleksiklaas valitsuse nõutud distantsi ei taga ja sestap ettevõte seda teed minna ei saa. Pealegi on pleksi klaasist vahesein madalri sõnul ohtlik. Kui peaks toimuma liiklusõnnetus, kui peaks avanema turvapadjad siis kuidas see pleksiklaas murdub, tegemist ei ole ju karastatud klaasiga, nii nagu sõidukitele on ette nähtud ja kui seal tulevad teravad nurgad ja need teravad nurgad kellegile kõrri peaksid suunduma siis tagajärjed võivad olla väga traagilised. Tõnis Mägi muretsemiseks põhjust ei näe, tema ütleb, et õppesõiduauto on kogu aeg õpetaja kontrolli all. Ühtlasi ütleb Tõnis Mägi, et kui konkurents saab seadusest teisiti aru, siis küsigu ministeeriumist järele. Kusjuures konkurendid on Mägi sõnul üsna aktiivsed. Nad sõidavad mul autoga taga ja ees ja igal pool ja nad filmivad. Kas ma täidan seadust?", "role": "user" }, { "content": "Tänasest tohib jätkata sõiduõppe koolitusi ja eksameid. Ja ehkki need viimased kolm nädalat keelatud olid, on mitmed autokoolid leidnud viisi, kuidas õppesõite siiski korraldada. Teistele autokoolidele teeb valitsuse korralduse niisugune tõlgendamine tuska.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÜldkogul võeti vastu lühiprogramm, mis määrab ühingu peamised väärtused ja poliitilise ideoloogia. See ei ole ei valimisprogramm ega erakonna programm. Kas sellest võib järeldada, et vabast isamaalisest kodanikust erakonda veel ei saa? Üks programmi koostajaid Andres Herkel Täna seda kindlasti ei juhtu, aga kas sellest programmist mingid elemendid jõuavad kunagi mõne tekkiva erakonna programmi, seda on kindlasti vara öelda. Ja kui vaba isamaalise kodaniku liikmed erinevad valimisliitudes lähevad kohalikele valimistele siis teevad nad ka kohalike valimiste programme. Üks selliseid valimisliit Vaba Tallinna kodanik kutsutakse peatselt ellu. Vaba isamaalise kodaniku, Tallinna piirkonna ühenduse juht Karli Lambot. Valimisliit Vaba Tallinna kodanik peaks seisma selle eest, et Tallinn on senisest kindlasti kodanikukesksemalt juhitud. Otsuseid võetakse vastu linnaosades, kodanikele lähedal, halduskogudel peaks olema senisest olulisemat otsustusõigust. Pluss me kindlasti oleme selle poolt, et lastega peredel oleks Tallinnas parem elada. Eeskätt puudutab see lasteaiakohti koolisüsteemi. Vastu võetud lühiprogrammist arvab Herkel, et tal oleks hea meel, kui selle põhimõtteid peab vajalikuks kasutada ka mõni teine erakond. Võib võib-olla vaielda selle üle, kas ta on rohkem rahvuskonservatiivne või paremliberaalne, aga kindlasti vasakpoolse programmiga siin tegemist ei ole ja mida siin kindlasti on püütud vältida, on püütud vältida populismi. Programm rõhutab, et haldusreformi käigus peavad omavalitsustes saama tõelised kohalikud omavalitsused ning et valimistel peavad olema avatud nimekirjad. Maksupoliitikas suuri muudatusi ei oodata, küll aga seda, et tulumaksuvaba miinimum tõuseks. Ja võib-olla päris uudne moment on see, et on välja käidud ka idee väliseesti valimisringkonna moodustamiseks, kui me mõtleme sellele, kuidas lahkunud inimesi ikkagi selgemini paremini Eestiga integreerida. Erilise niisugune rõhuasetus on ka kultuuri liiga tihti on kultuur Eesti arengus praegu võtmevaldkonna jäänud tagaplaanile ja lõpuks välispoliitika, kas esiteks see, et Euroopa liit ei tohiks föderalismiga liiga kaugele mitte minna, et jääks rahvas rahvusriikluse põhimõte ja kas see nüüd on päevapoliitiline või ei ole päevapoliitiline, aga ka ikkagi see, et meie julgeolekutagatis suhetes Venemaaga on see, et Venemaa Tartu rahupõhimõtteid tunnustab.", "role": "user" }, { "content": "MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik pidas üldkogu. Erakonda veel ei moodustata, kohalikest valimistest võetakse osa valimisliitudes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseamet on ette võtnud uue kaitsekorra koostamise kõigil 12-l muinsuskaitsealal, nii ka Tartus, kus 26 aasta taguseid muinsuskaitseala piire suurt ei muudeta. Küll aga jagatakse kaitsealused hoone klassidesse. Suurele osale hoonetest hakkavad tulevikus kehtima senisest leebemad piirangud, samas kui 39 hoonet jäävad kõige rangema kaitse alla. Omanike keskliit aga leiab, et kogu kaitsekorralduse menetlus tuleks lõpetada. Keskliidu juhatuse liige Andri Krass märgib, et Tartusse pole riikliku muinsuskaitseala tarvis, sest linn saab oma väärtuste kaitsmisega ka ise hakkama. Kui riik seab oma kaitsekorra, siis piltlikult öeldes on vaja ehitamiseks kahel avalik-õigusliku organisatsioonilt luba ehitusjärelevalvet on vaja topelt ja siis kasutusloa menetluses on topeltmenetlus. See kõik on ebamajanduslik nii omaniku jaoks, aga ka maksumaksja jaoks. Omanike keskliit leiab, et Eestis võiks kehtida niinimetatud ühe ukse poliitika, kus inimene ei peaks paralleelselt kahe asutuse ga suhtlema. Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin aga ütleb, et senistel aruteludel pole riikliku kaitseala kaotamist isegi jutuks tulnud. Vastupidi, et me oleme ka selles eelnõus hinnanud Tartu muinsuskaitseala vastavust nendele riiklikele kriteeriumitele, millele siis üks kaitseala või muinsuskaitseala vastama peaks ja Tartul on kõik need kriteeriumid jätkuvalt olemas. Anni Martin lisab, et riikliku muinsuskaitseala säilitamine on oluline ka linna kuvandi jaoks. Aga tähtis on seegi, kas omavalitsus oleks valmis endale senisest rohkem ülesandeid võtma. Muidugi võiks kaaluda ka nende kaitsealade asendamist miljööaladega, kui selleks oleks kohalikul omavalitsusele ka huvi ja soov ja tahe olemas. Aga praeguses olukorras, kus meil kohalikud omavalitsused on, ei ole nad olnud ka ise väga tahtma seda, seda rolli ja vastutust võtma. No soov sooviks me ikkagi ehitise hoiame alles ikkagi inimeste jaoks inimesed soovivad sealhulgas majaomanikud, et see asjaajamine oleks võimalikult lihtne, läbipaistev, ökonoomne, selle poole me ju püüdleme. Anni Martin kordab, et paljude majaomanike jaoks läheb olukord niikuinii lihtsamaks, sest suuremale osale hoonetele seatud piirangud muutuvad senisest leebemaks. Andri Krass aga ütleb, et praegust ja tulevast olukorda pole mõtet võrrelda, sest praegune kord on selgelt ebamõistlik. Riigikogu on muinsuskaitse seadust kehtestades öelnud, et selline regulatsioon nagu täna on, ei jää kehtima mitte mingil juhul.", "role": "user" }, { "content": "Omanike Keskliit leiab, et Tartu muinsuskaitseala võiks ära kaotada ning vanade hoonete kaitsmise võiks enda peale võtta Tartu linnavalitsus. Muinsuskaitseameti hinnangul on riiklik kaitseala siiski oluline.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNarva linnavalitsuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise ameti direktori Kaie Enno sõnul on uue üldplaneeringu algatamise põhjuseks ühelt poolt planeerimisseaduse muudatused, mis nõuavad linna ruumilise arengu aluseks oleva dokumendi kaasajastamist. Kuid teisalt on nüüd ka Narva linnavõim endale teadvustanud, et tegemist on hoogsalt kahaneva linnaga. Kui kehtiv üldplaneering keskendus pigem linna kasvamisele, siis tegelikkus on sootuks teine, räägib Kaie Enno. Praegu me peame igal juhul muutma oma vaadet ja mõtlema selle peale, kuidas me oma linnaruumi kohandame selle kahanemisega, mis see kaasa toob üldse, kui me korterid jäävad tühjaks, kui meie majad jäävad tühjaks, mida me selle linnaruumiga siis peale peame hakkama, mida, kuidas see mõjutab meie infrastruktuuri ja arendamist üldse, sest kõik lasteaiad, koolid, kõik on sellega seotud, et linna elanikkond vananeb ja väheneb. Üldplaneeringu koostamine algab rahvastikuprotsesside uuringutest, et saada aimu, milliseid teenuseid ja linnaruumi vajab Narva elanikkond 15 aasta pärast ja mida saaks teha, et elanikkond nii kiiresti ei kahaneks. Läbi üldplaneeringu ja läbi diskussiooni kohaliku elanikuga on meil võimalik aru saada tegelikult, mida inimene vajab, mis tal siin puudu on, miks ta siit ära läheb? Kaie Enno sõnul on kavas uurida Narva ettevõtete olukorda ja tulevikuplaane linna taristu olukorda ja seda, kuidas noored Narva linnaruumi tajuvad. Kui palju tekib Narva tühje kortereid, seda uuritakse koostöös võrguettevõttega võrreldes elanike elektritarbimist kolm aastat tagasi ja praegu. Tulemus näitas, et Narvas tegelikult on alla viie protsendi kortereid, mis on alakasutuses ja just värskelt, me saime kätte uued numbrid, mida me ei ole jõudnud veel analüüsida. Kas see tendents on kuidagi kiire olnud ja neid kortereid on rohkem tühjaks jäänud või, või siis mitte, sest praegu selle eelmise hinnangu põhjal me ei saa öelda tegelikult üldse sellist olukorda, et meil hakkaksid korterid tühjaks jääma või kortermajad üldse. Rahvastikuregistri andmeil elas Narvas aasta alguse seisuga pea 56000 inimest. Narva elanikkond kahaneb umbes 1000 inimese võrra aastas. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas alustati uue üldplaneeringu koostamist. Uus üldplaneering peaks erinevalt kehtivast arvestama kahaneva ja vananeva elanikkonnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui täna veel tund enne keskpäeva oli raekoja plats üsna inimtühi, vaid üksikud jalutajad, siis keskpäevaks oli nii linlasi kui külalisi kogunenud, nii et plats sai tihedalt täis. Kõlas peamiselt Soome ja inglise keel. Jõuluturg sai hoo sisse, jõuluvana kuulas laste luuletusi, tehti pilti, kuusele toodi omatehtud kaunistusi. Linnapea jõulurahu väljakuulutamise järel algas aga platsil tõeline sagin, kohati sõpru ja tuttavaid, joodi kuuma jõulujooki ja üles seatud laval kõlasid jõululaulud. Jõuluturu kaupmehed kinnitasid, et just tänavu ostetakse eriti palju Eesti käsitööd. Ja väga hea meelega ostetakse käsitööd üldse hästi ostetakse ja, ja kui külm ilm on, siis seda rohkem ostetakse, et see tuleb meile kasuks, ainult. Uurisin, millised on siis tallinlaste tänavused jõulud praegu töötähe all, aga. Pärast pere keskel kodus perekodu oleme ja selline jõuluõhtusöök ja päkapikud meil enam ei käi, meil ei ole selliseid päkapikuealisi praegu kodus. Kingitused Meil tulevad jõulud hästi lumiselt ja töiselt. Mis te teete jõulude ajal? Istume oma perega kodus. On teil mingeid jõulutraditsioone ka kuuse ehti, mille on meil alati jõululaupäeval olnud terve perega, selline jõulu totusöök loomulikult ja, ja siis meil jõulude ajal käivad päkapikud salaja, siis seni kui meie sööme, siis äkki tulevad kingitused sinna kuuse alla, aga niisama neid ikkagi kätte ei saa, et ta peaks luuletuse lugema või noh, see on nagu meie jõulutraditsioon. Kuidas teie peres jõulud tulevad? Kodus vaikselt. Pinurgast välja päkapiku poistelese tegi palju nalja ja natsi skoos. Jõulud. Jõulud. Nii laulsid seitsme ja kolme aastased Kätlin ja Agnes jõuluvanale. No tere kaunist, kuidas teile jõulud tulevad? No jõulud tulevad õnneks töiselt, lapsed, kõik on head olnud, nii et et on lastele, mida jagada, lastel on laulud ja luuletused ka ilusti peas või tulevad niisamuti õnne katsuma, tegelikult siin kuu alguses tulid nagu lihtsalt õnne katsuma, aga nüüd on rõõmustav näha, et mida rohkem jõulu poole ja, ja, ja juba täna ka väga palju selliseid luuletusi, mida taat isegi kuulnud ei ole, et seda on ainult kosutav ja rõõmu kuulda. Mis te arvate, on riigis jõulurahu? Ma arvan küll ja ma arvan, et siin, täna õhtu ja, ja kindlasti ka homme ja, ja kuni aasta lõpuni veel isegi loodetavasti sealt edasi on inimestel ikka nüüd tänu pühadele aega ka rohkem pere keskes olla ja ma arvan, et see rahu tuleb iseenesest.", "role": "user" }, { "content": "Jõulumeeleolu Raekoja platsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvatantsu Virumaa lipulaeva Tarvampe juubelikontserti mustrisse kirjatud tuli koroona tingimustes mitu korda edasi lükata. Lõpuks sai ta pühapäeval Rakvere teatrimajas saalitäie publiku ees ette tantsitud, räägib koos Egert Eenmaga kontserdi lavastanud Triinu Sikk. Kõigepealt pidi aasta tagasi toimuma, aga noh, me tegelikult nägime juba mõned kuud ette, et ega ta ei tule sellest, sest et proove ei toimunud ja ikkagi koroona möllas ja siis me natukene nagu enda peas unistasime, et äkki suvel, aga oli ka näha, et see paus on olnud liiga liiga pikk, nii et siis sealt järgi siis novembris oli ametlikult välja kuulutatud, jäi ära ja nüüd siis, et ametlikult kolmandal katsel õnnestus Rahvatantsurühmade jaoks keeruline koroonaaeg andis kinnitust, et kes korter Vampäässe tantsima on tulnud, see ansambliga kergel käel hüvasti ei jäta. Triinu Sikk. Siin on väga palju neid inimesi, kelle lapsed siin tantsivad, kelle lapselapsed siin tantsivad. Et ma arvan, et see on üks meie tõesti suurimaid uhkusi, seda näha ja, ja vaadata neid inimesi, kes on tõesti siin olnud aastakümneid ja kümneid kõige rohkem 55 aastat on üks proua olnud, kes astus ka täna lavale, et see on lihtsalt imeline. Mis on see Tarmap fenomen? Eks siin ole palju asju, ma arvan, et seesama Viru Viru vägi võib-olla, või see, et sellises väikeses kohas, aga samas me koondame me enda ümber päris suure kogukonna ja, ja see on nende inimeste jaoks isegi mõnes mõttes teine pere, kellega koos tantsida, ennast väljendada või ennast välja elada Eesti rahvakultuuri ja asja ajada. Ja kindlasti on ka Maie Orav loomulikult, kes on seda nii aastakümneid ju vedanud, et tema jälg ja tema, see panus on tohutu. Kui raske on hoida elus rahvatantsu, kui raske on leida neid uusi paare, kes tuleks, kui raske on leida noori Eks jah, kõige raskem ole selliste noorte täiskasvanutega, sest et Rakvere on väike linn ja pigem minnakse pärast keskkooli siit ära. Et selles osas peame pingutama ja ponnistama. Jah, vanemaid inimesi on tegelikult rohkem ja ei saa öelda, et oleks probleem lastega ka vat lastega on tõesti see koroona ga mõjunud ikkagi et neid on väga raske kätte saada ka koolides. Kuna me oleme kooliväline, et siis nõuab kuidagi ekstra nagu sellist energiat. Kokku tantsib Tarvanpäe 10. rühmas 150 inimest Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kui rahvatantsuansambel Tarvanpää suutis koroonaaja üle elada nii, et liikmeskond ei vähenenud, siis 75. sünnipäevakontsert sai Rakveres tehtud kolmandal katsel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolli analüüsi kohaselt võivad e-residendiks saada ka need, kes on kriminaalkorras karistatud, ehkki seadus seda keelab. Põhjuseks see, et Eesti võimudel puudub mõningatel juhtudel juurdepääs teiste riikide andmebaasidele. Siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütleb, et auditis välja toodud riskid pole üllatus ning nendele on lahendust otsitud juba enne programmi algatamist viis aastat tagasi. Kui inimene tuleb kolmandast riigist ja taotleb e-residentsust siis tegelikult on meil piiratud võimalused teha tema taustakontrolli. Nii rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu ja iga riigi enda reeglid piiravad sageli andmete edastamist, aga samas olemasolevate andmete pealt me saame teha kõik endast oleneva, et Eesti eresidendiks ei satuks välismaalased, kes võiksid kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Kui meil on inimene juba eresident siis on meil juba tunduvalt suuremad võimalused ka vaadata, kuidas ta eresidendina siis toime tuleb. Et kas iga eresidendi tegevus on ikka seaduslik ja kooskõlas Eesti riigi huvidega ja politsei ja piirivalveamet ja Smidt on siis koostöös arendamas veelgi paremat järelkontrolli tööriista, mille üks osa on siis masspäringute tegemine. E-residentsuse kuritarvitamise juhtumeid on seni olnud üksikuid ja kurjategijate e-residentsus on tühistatud, kinnitab annus. EASi e-residentsuse programmi juht Ott Vatter ütles vikerraadio saates uudis pluss et kontrolli tõhustamise meetmed on kirjas juba kahe aasta eest kokku pandud tegevuskavas, millest on osa jõudnud ka. Me peaks looma võimekuse teha masspäringuid ka teiste riikide andmebaasidesse, aga selleks on ka vaja teiste riikidega koostööd. Me peaks koostöös erinevate eraettevõtetega võimendama e-residentsuse väljastamist, sest täna me saame seda teha ainult oma saatkondade kaudu. Vatteri sõnutsi on e-residentsuse programm toonud praeguse seisuga Eestile positiivset majandusmõju 42 miljoni euro ulatuses ja see näitab, et projekt on end õigustanud. Ka Ruth Annus siseministeeriumist kinnitab, et seda piirata pole plaanis. Mida rohkem Eestis teatakse ja mida rohkemate inimeste jaoks on Eesti oluline, seda suurem on meie võimalus rääkida kaasa rahvusvahelises mastaabis ja kujundada arenguid maailmas. Et seetõttu ei ole meil plaanis e-residentide arvu piirata ega piirata ka riikide hulka, küll aga on, on tõepoolest oluline, siis teha isikutele võimalikult hea taustakontroll ja järelkontroll.", "role": "user" }, { "content": "Siseministeeriumi kinnitusel tõhustatakse e-residentide järelkontrolli. Riigikontroll avalikustas Eesti e-residentsuse programmi auditi, mis osutab muuhulgas puudustele taustakontrollis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSiseministeeriumi migratsioonipoliitika asekantsleri Veiko Kommusaare sõnul saabub Eestisse ööpäeva jooksul ligi 200 ukrainlast. On inimesi, kes tulevad Eestisse lähedaste juurde kuid ka neid, kes jäävad siia ajutiselt. Tänaseks siseministeeriumi valitsemisalas oleme loonud võimaluse Ukraina kodanikel tulla siia lihtsustatud korras. 25.-st veebruarist alates saavad siin viibida viisavabalt ka need Ukraina kodanikud, kellel on veel jätkuvalt tavaline pass. Samuti saavad siinviibimist ajutiselt jätkata need Ukraina kodanikud, kelle viibimise alus on lõppenud või on seda lähiajal juhtumas. Politsei ja piirivalveamet on viimaste päevade jooksul Eesti-Läti piiri lähedal nõuanud ligi 270-le Ukraina kodanikule, kes on Eestisse sisenenud. Nende hulgas on ukrainlasi, kes juba Eestis elavad. Eestist läbivad ukrainlased ja ka sõja eest pakku tulnud ukrainlased, kes soovivad siia ajutiselt jääda. Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa sõnul on Eesti valmis aitama igat sõjapõgenikku. Me võtame vastu inimesed siin Eestis siis majutuskohtadesse, mis on nii-öelda vastuvõtukohad, kus need inimesed saavad esimese hooga siis ikkagi rahulikult oma kotid maha panna, tõmmata hinge, sest et väga suur hulk nendest tuleb ikkagi otseselt sõjakoldest, see tähendab, et nende jaoks esimesed asjad on ikkagi turvaliselt saada ja veeta ööpäeva, nüüd need, kellel tegelikult on juba eelkokkulepped, et siin on lähedased sugulased, nendel siis selleks hetkeks ka valdavalt on tulnud lähedased vastu, kes siis abistavavad neid omakorda majutuskohtadesse minna. Nii et me teeme omalt poolt praegu kõik koostöös pagulasabi ja sotsiaalkindlustusametiga. Et need inimesed, kes, kellel on siin lähedased, saaksid esimesel võimalusel oma lähedaste juurde ja need, kellel siis ei ole kahjuks kuskil ööbida, nemad siis saavad esmase abi. Meie majutuskohtades ja siis juba koostöös kohalike omavalitsustega vahendame neile siis kõiki neid rohkeid abipakkumisi, mis on tulnud Eesti inimestest. Mändmaa palub, et inimesed, kes soovivad transpordiga aidata, annaksid sellest kindlasti teada. Nii on riigil teada, kes siia tulevad ja missugust abi nad vajavad. Mul on palve, et kõik, kes tahavad aidata transpordiga, palun teeme seda koordineeritult. Teeme seda koostöös pagulasabi ja politseiga, et politsei teaks ka, mis bussid on liikumas Ukrainast või Poolast Eesti poole, et palun kõik, andke endast teada pagulasabiveebil ja et ärge siis oma initsiatiivi ga liiale minge, et siin tõesti selle käigus ei taha ju, et meie oma inimesed satuksid kuskil seal tee peal hätta. Nii et kõik, kellel on soov aidata transpordiga, palun pöörduge pagulasabi poole, nemad vahendavad seda, nemad teavad, kus kui palju inimesi on ja koostöös siis meie enda politsei, piirivalve, kontaktiga ka Poolas on siis selline nii-öelda kogunemiskoht loodud, kus siis saab ka organiseerida seda abi andmist.", "role": "user" }, { "content": "Eestisse saabuvad esimesed sõjapõgenikud Ukrainast. Eestil on plaan olemas, kuidas neid aidata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeema tõusis päevavalgele, kui reformierakondlane Silver Meikar tunnistas, et annetas oma nime all paari aasta eest parteile 115000 krooni, mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Kui annetused meikari nimele vormistada, tegi Reformierakonna toonane peasekretär, praegune justiitsminister Kristen Michal raha, vahendas praegune riigikogu liige Kalev Lillo. Meikari sõnul oli selle ülestunnistuse mõte tuua muutus, et korrastada erakondade rahastamise seadusandlus. Lahendust näeb meikar poliitilise kultuuri muutumises. Tegelikult ju on räägitud pikalt probleemidest, mis puudutavad erakonna rahastamist, aga ei ole ju need noh, toonud mitte mingit sisulist arengut, jätkuvalt ei ole erakonna rahastamise seadusandlus piisavalt korras, erakondadesse viiakse musta raha, seda siis kasutatakse näiteks valimiskampaaniatel selleks, et saada võimule ükskõik kui karm on seadus, kui inimesed nagu ei aktsepteeri selle seadusepügalaid, siis see ei too muutust. Muutust toob siis, kui inimesed muudavad oma väärtushinnanguid, ütleme, muutub poliitiline kultuur, milles me elame. Lisaks sellele, et ma tahan muuta enda riiki paremaks, tahan muuta ma ka omaenda erakonda paremaks. Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kommentaar. Need varjatud annetused, need on kurjast ja, ja need tuleb ühemõtteliselt hukka mõista. Aga positiivne programm ei saa olla mitte ainult see, mis, mida pakub Silver Meikar, et hakkame kõik ausalt elama, vaid tegelikult tuleks ikka muuta ka tingimusi. Me peaksime juurdlema, miks on nii, et, et mõned isikud ei taha oma nimel annetada ja otsitakse siis kedagi teist kes selle annetuse ametlikult teeks. Ilmselt üks põhjus on ka selles, et Eestis on erakondadel keelatud vastu võtta annetusi ettevõtetelt ja kui üks asi on keelatud ja ka tahe on siiski olemas, et küllap siis leitakse teistsuguseid teid. Meikari sõnul on sarnaselt toetanud erakonda kümned liikmed nii riigikogust kui ka piirkondadest ja ta loodab, et ka nemad tunnistavad võõra raha viimist erakonda. Kristen Michal peab meikari tegu kahetsusväärseks. Loomulikult need kahtlused on, mis Silver Meikari loos on tõstatatud, on, on kindlasti väga ebameeldivad ja me Kalev Lilloga lükkame need üheselt ümber, mis on väga kahetsusväärne on see, et Silver Meikar, keda ma ju ütleme, vähemalt isiklikult ka sõbraks pidasin tuleb välja sellise avaldusega, et ta on oma kampaania kulutusi katnud kellegi teise, rahaliste vahendite arvelt, et see kindlasti ei ole meeldiv üllatus, meil küll ei tekkinud kahtlust, et endise riigikogu liikme puhul 115000, et eriti kui ta oli veel kõrgel kohal seal europarlamendi nimekirjas ja nii edasi, et ta ei tee seda annetust oma vara arvelt, et ma arvan, et seda teemat tuleb erakonna sees igal juhul algatada. Aga kõige tähtsam meie jaoks on täna see, et need kahtlused saaksid võimalikult kiiresti hajutatud. Ka Kalev Lillo lükkab ümber väite, nagu oleks ta rahaümbrikke üle andnud. Jah, ta väidab niimoodi, aga mina saan nagu öelda seda, et sellist asja ei ole olnud, et mina oleksin Silver Meikarit ümbrikutega taga ajanud ja talle nüüd kuhugi taskusse toppinud. Asso Prii ühingust korruptsioonivaba Eesti kinnitab, et varjatud annetamine erakondadele toimub juba aastaid. Erakondadel tegelikult on väga-väga suur surve ja, ja pinge, ütleme, rahaliste vahendite leidmisel ja selleks kasutad, statakse nii seaduslikke ebaseaduslikke teid kui ka luuakse uusi nii-öelda avenüüsid. Et toome näiteks kas või sellesama üle-eelmisel aastal muudetud erakonnaseaduse, mis, millega siis dekriminaliseeriti karistusseadustikus keelatud annetuse vastuvõtmise paragrahv. See oli ju väga selge signaal sellest, et, et erakonnad tunnevad, et nad ise käituvad tegelikult valesti, vastuolus seadusega ja mis on siis lahendus? Muudame seaduse selliseks, et meie käitumine ei ole enam seadusega vastuolus. Riigiprokuratuur alustas Silver Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust, kuna on kahtlust, et erakond on saanud vara, mitte lubatud allikatest. Meikar on kutsutud homme hommikul prokuratuuri ütlusi andma. Ma jään kindlaks nendele seisukohtadele, mida ma kirjutasin tänases Postimehes. Justiitsminister Michal pidas mind ka oma sõbraks, ka mina pean Michalit oma sõbraks kuid anda kogu sellele asjale isiklik toon on vale, probleem on poliitilises süsteemis ja ma arvan, et kõik erakonnad ja poliitikud peaksid käituma seaduste järgi ja poliitika peaks olema avatum ja ausam. Erakondade rahastamist kontrollib Eestis vastav komisjon, selle aseesimees Kaarel Tarand. Et näiliselt on meil demokraatlik kontroll selle üle olemas, kuidas erakonnad raha saavad ja seda kasutavad, aga see kontroll on selline formaalne ja, ja tühine ja, ja tegelikult võimalik öelda, et mis on, mis võimalik, ei ole. Komisjonil puudub pädevus kontrollida seda, et kas inimestel selline annetamiskõlbulik summa üldse ausal viisil on saadud või kust ta selle raha on saanud, tähendab üksikjuhtum, üksikjuhtumi, see on nagu üks signaallambikene, et, et midagi on valesti, aga, aga valesti on ju väga laialdaselt erakondade rahastamine. Samas eks ole, ei ole kunagi õnnestunud panna erakondade kulutustele mingisuguseid piire. Riigikogus esindatud erakondade ahnus on ja aplus on lõpmatu nagu Mõhk ja Tölpa nukitsamees, eks ole, et vahivad seal kullahunniku otsas ja ikka on puudu kogu aeg.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakondlane Silver Meikar avalikustas aastaid kestnud erakondade varjatud rahastamise tava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa Euroopa asjade ministri sõnul uuritakse eelarve ja taastekava ummikseisu praktilisi lahendusi ja viimase võimalusena uuritakse ka seda, kuidas jätkata ilma nende riikide, kes lepet blokeerivad. Mida sellest võimalusest arvata, kas see üldse on võimalik? Sellist võimalust ma arvan, praktiliselt on väga raske ette näha, eriti kui me peame silmas nii õiguslikke võimalusi kui poliitilist eesmärki, nii eelarve kui taaskäivitamise kava puhul. Jah, minevikus on olnud selliseid võimalusi, kus luuakse fond ka väljapoole Euroopa Liidu eelarvet rahvusvahelise õiguse alusel, kuid praktiliselt on seda üsna raske ette kujutada, kui tegemist on Euroopa Liidu eelarvega, nii et ma arvan, et antud juhul on pigem tegemist ikkagi sellise läbirääkimistele suunatud kommunikatsiooniga. Poola ja Ungariga on ühinenud ka Sloveenia, kes leiab samuti, et õigusriigi põhimõtete järgimist ei kohaldata nüüd päris õigesti. Õigusriigi põhimõtete järgimine on tegelikult Euroopa Liidu eelarveprotsessis kokku lepitud juba juulikuus, nii et ma arvan, et ikkagi see kompromiss peab sündima edasiste aruteludes ja ma usun, et tänaõhtusel videoülemkogul siis saksa eesistuja oma edasiste plaanidest räägib ka Prantsusmaa on andnud mõista, et on valmis kaaluma täpsustusi õigusriigi nõudele aga et nõuet ennast kahtluse alla ei seata. Mis need täpsustused võiksid olla? Ma usun, et siin on otsitud sellist selgust sellele tekstile, milles siis nagu see mehhanism on kokku lepitud, et mida need õigusriigi rikkumised tähendavad, kuidas see protseduur toimib? Ega siin ei ole ju küsimuse all olnud see, et nimetatud riigid vastutaksid õigusriigi põhimõtet, küsimus on pigem siin, nüüd nagu nüanssides millisel viisil seda arutelu peetakse ja kes kuidas seda otsustab ja, ja mida otsustatakse antud juhul ma arvan, et on küsimus pigem detailides, mitte põhimõttes, et, et eelarve raha kasutamine vastaks õigusriigi põhimõtetele. Et see on olnud alati Euroopa Liidu eelarve kasutamise puhul üks üks põhimõtteid, sest väga raske on ette näha eelarve toimimist, kui ei toimi õigusriik, selline põhimõte on tegelikult Euroopa Liidu eelarve kasutamisel alati olnud põhimõtteks ja on olnud ka minevikus juhtumeid, kus kui eelarve järelevalve ei toimi, on ka peatatud rahade kasutamist, nii et, et midagi väga innovaatilist antud juhul ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu neljapäevasel videotippkohtumisel kujuneb keskseks teemaks Poola ja Ungari veto ühenduse 1,8 triljoni euro suurusele eelarvele ja taastepaketile, kuna see seob rahastuse õigusriigi põhimõtte järgimisega. Prantsusmaa on pakkunud välja veel ühe võimaluse, kuidas eelarveummikseisust välja tulla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide riikliku julgeolekunõuniku asetäitja Matthew Bottingeri sõnul pärineb koroonaviirus Hiina laborist, kus see õnnetuse kaudu välja pääses. Botinger lisas, et viirus ei saanud alguse Wuhani turul ning et ka Pekingi ametnikud eitavad seda. Tartu Ülikooli viroloog Andres Merits ütles, et kindlasti pole viirus laboris aretatud ning pigem on see looduslikult tekkinud. Võimalik bioloogilise viirust kopeerida ja modifitseerida, aga mitte kavandada nii-öelda nullist alates. Teooria tekkimise põhjuseks tõi ta teadmiste puudumise. Praegu poleks mul mingi probleem see labori algatada, sest ma tean, kuidas ta välja näeb, kas ta üles ehitada ja kuna ta välja näeb, siis ei saa seda teha. Merits lisas, et tema arvates on USA riigiametnikud ebakompetentsed ning väidetal teaduslikku alust pole. Valitsuse teadusnõukoja juht ja viroloog Irja Lutsar nii kindlalt teooriat valeks ei pidanud, vaid soovitas ära oodata rahvusvahelise ekspertide grupi hinnangu. Pigem arvab ta ka, et viirus on looduslikul teel tekkinud. Mitmed eksperdid on juba seda uurinud, nii et praegu minu meelest ei ole mingit tõestust, et see on laboris konstrueeritud viirus ja sealt välja pääsenud viirus. Merits ütles, et viiruse laborist väljapääsemine on teoreetiliselt tõenäolisem, kuid siiski mitteusutav. See lihtsalt tähendab siis ta ei tekitatud laboris, ta toodi laborisse, paljundati seal ja siis ta pani sealt plehku. Aga see ilmselgelt ei vasta ka tõele, sest see viirusel ei ole ühtegi märki sellest, et ta oleks laboris viibinud pikemat aega. Ühesõnaga ei ole võimalik viirus laboris nii paljundada, et keegi teine sellest aru ei saa. Meritsi sõnul võib aga riigiametniku teoorias vastata tõele see, et viirus ei saanud alguse Wuhani turul. Ta hakkas levima Wuhani torud, sest see on esimene leviku koht, aga kust ta tegelikult pärit on? Jumala teab, sest Wuhani turul käis inimesi üle kogu provintsi, võib-olla üle kogu Hiina. Merits selgitas, et tegemist on vandenõuteooriaga ja inimesed peaksid lugema pigem teadlaste teooriaid. Aga paraku on juba lood nii, et reaalse informatsiooni läbi hakkimiseks on vaja asjast aru saada, mis 99,9 protsenti juhtudel nende teoreetikutel ilmselt ja teadmised puuduvad.", "role": "user" }, { "content": "Ameerika Ühendriikide riigiametnik väitis, et koroonaviirus loodi Hiina laboris ning pääses õnnetuse kaudu sealt välja. Eesti teadlased teooriat tõenäoliseks ei pea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnts Laikmaal oli kirev elu. Ta kõndis Riiast jalgsi, üsseldorfi kunstiakadeemiasse, armus ja armastas uuesti ja uuesti rajas omanimelise kunstikooli, mille hiljem sulges ja kolis elu lõpus metsatallu. Laikmaa osatäitja Indrek Ojari sõnul on lust kehastada kunstniku eri eluetappides. Sa ei mängi justkui ühte tegelast, saad mängida noort musketäri, kes Marie Underile siin külge lööb või siis mängida vana ja väsinud meest, kes kes üritab oma oma katust parandada ja ma saan selle tüki jooksul reisida nii-öelda tema sünnikohas läbi tema terve elu kuni sisuliselt lõpuni välja. Publikuni jõudvad hetked laikmaa elust ei ole ranges ajalises järjestuses Laikmaad ümbritsenud naisi nagu Marie Under, Aino Kallas ja Laikmaa tütar Aino Marie kehastav Külli Reinumägi ütles, et see on üks lavastuse huvitavatest aspektidest. Mulle meeldis see, et ta ei ole lineaarne lugu. Et ta ei alga sünni ja ei lõppe surmaga, vaid on tõesti sellised eluhetked. Ja mulle meeldis delikaatsus tegelikult väga jah, ta kuidagi suhtub suure delikaatsusega nendesse inimestesse, kes kunagi päriselt olid. Teksti autor ja lavastaja Erki Aule ütles, et mõte sündis tal Laikmaa muuseumi külastades. Aga siis, kui siin muuseumis ringi vaatasin, siis ma sain aru, et selle ilusa koha taga on üks suur isiksus, kellel on väga ilus ja samas ka väga traagiline ja samas ka väga huvitav elu, et õnneks või kahjuks tuli ka siis koroona aeg ja siis mul oli aega sellesse teemasse süveneda. Teistes osades mängivad Kristjan Lüüs ja Raimo Pass. Lavastuse kunstnik on Elisa sinisalu ning akordionil saadab seda Anti nöör. Esietendus on laikmaa muuseumi õuel 16. juulil. Kokku mängitakse sel suvel 12 etendust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu on kunstnik Ants Laikmaa 155. sünniaastapäev. Reedel esietendub Läänemaal Kadarpiku külas Laikmaa muuseumi õuel Erki Aule lavastatud lugu \"Üksikud heledad laigud\", mis toob publikuni kunstniku elu kahes vaatuses.", "role": "assistant" } ]