Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErki Haldre, ma paluksin sinu isikliku kommentaari sellele, mis täna riigikogus toimus. Miks pärast riigikogu katkestas selle otsuse eelnõu arutamise, mis võis olla selle põhjus? Ma arvan, selle põhjus ongi just täpselt see, et kõik need asjad, nagu ma ka riigikogus ütlesin, ei ole nii lihtsad, nagu nad alguses tunduvad, et võtame kätte nüüd riigikontrolli akti, leiame sealt hulka rikkumisi ja siis selle alusel teeme kohe mingisuguse otsuse. Sest sest see probleem ei ole ju tegelikult mitte see riigikontrolli akt, mis on, mis sisaldab otsitud põhjusi. Ja, ja tegelikult ei too välja mitte ühtegi seaduserikkumist Eesti raadios vaid tegelikult on tegemist puhtalt poliitilise probleemiga, täpsemalt öeldes meediapoliitilise probleemiga Eesti riigis kus ei ole suudetud endale teadvustada, mida Eesti riik, seadusandjad ja valitsejad ja kes iganes, mida nad õigupoolest saada tahavad. Eesti riigis, Eesti ringhäälingult, Eesti raadiolt, Eesti televisiooni, Eesti eraringhäälingutelt millist funktsiooni nad õigupoolest peavad täitma ja kuna see kõik on niivõrd segane, aga samal ajal probleemid on kasvanud juba üle pea, siis ühelt poolt loodetakse, et, et ringhäälinguseadus just justkui tõuseks maahina tuleb kuskilt hea seadus, mis kõik paneb paika, mina seda ei usu, sellepärast et seaduse vastuvõtjad peavad ju ikka enne teadma, mida nad tahavad vastu võtta, mida nad tahavad näha, see ei saa juhtuda, et hea seadus kusagilt tuleb. Ja ilmselt on Eesti raadio edukas tegevus kellelegi jalgu jäänud ja, ja see on, see on tekitanud selles mõttes probleeme, nii et ma ei imesta põhimõtteliselt, et viimase kolme nädala sündmused on just täpselt sellised, nagu nad on. Loomulikult on väga palju ära kasutanud seda, et mind ei olnud Eestis sel ajal, see on üsna Eestile omapärane, et seega ta ei ole seda, materdatakse kõige kõvemini. Nii et täna oli esimest korda mul võimalus ka midagi öelda kogu selle asja kohta ja ma arvan, et sellepärast see edasilükkamine riigikogus ka toimus, et sai ilmselt natuke selgemaks, et kõik need asjad ei ole niisama lihtsad ja enne peab ikka natuke mõtlema, enne kui midagi toimub ja ma ei pea silmas, et mõtlema peab seda, mis saab nüüd minu isikust või mis saab nüüd konkreetselt Eesti raadiost mõtlema peabki nimelt just nimelt sedasama veidikene sügavamat probleemi, mis saab ajakirjandusest vabast ajakirjandusest Eestis. Mis asi on avalik-õiguslik ringhäälingu institutsioon, millest on viimasel ajal väga palju räägitud, aga millegipärast mitte keegi ei taha defineerida seda mitte kunagi. Ma mäletan ühes argipäeva saates me rääkisime ka sellest, mis on, mis on avalik-õiguslik ringhääling. See peaks olema tegelikult ju paigas, sest ega me ju mingit jalgratast siin leiutama ei hakka. Euroopa tasandil EVU tasandil. Euroopa tasandil on see paigas, Euroopa EBU tasandil on see paigas. Kaine mõistuse seisukohalt on see paigas. Aga ma kuidagi ei näe seda, nagu siin meie Eesti asjaajamise. Nagu sa mainisid, valmis see otsuse eelnõu sinu vabastamise kohta, siis, kui sind Eestist ei olnud, ehk siis tagaselja. Nüüd oli sul eile võimalus kõnelda kultuurikeskusesga täna kuuldavasti Isamaa esindajatega. Kas nüüd nendel kahel kohtumisel, kas sa tegid neile midagi selgeks või on siin mingid muud põhjused, sest edasilükkamist pooldas valdavalt just Isamaa fraktsioon? Ma loodan, et ma tegin selgeks sellepärast, et ma kordaksin üle selle, mida ma ütlesin riigikogus, mis on põhiline nimelt kõik see, mis on toimunud Eesti raadioga, tema arenguga, tema muudatustega kõik see, millest on väga palju räägitud, ma pean eelkõige silmas raadio kahte, aga ka koondamisi, ümberstruktureerimist ja nii edasi. See kõik oli minu platvorm või minu projekt siis kui mind valiti Eesti raadio peadirektoriks. Seega riigikogu ehk siis seadusandjad, ehk siis Eesti riigi juhid kinnitasid minu valimisega seda projekti, seda projekti Eesti raadio juhtkond asus ellu viima. Nüüd, milles ongi probleem, probleem on selles, et ja milleks oli vaja ilmselt katkestamist. Et praegu seoses kas usalduse kaotamisega või millega iganes minu ametist vabastamine tähendab tegelikult seda, et. Seaduseandjad tunnistavad, et nad tegid 92. aasta lõpus vea. Iseenesest ei ole seal ka midagi halba, kui inimesed seda tunnistavad ja, ja miks ka mitte, see võib ka niimoodi olla. Aga sellisel juhul seda peaks ka tegema veidikene teistmoodi, mitte otsitud näruseid põhjuseid. Leidma riigikontrolli aktist, vaid siis ka ütlema, seda tõesti sai valitud vale tee sai ametisse pandud vale mees, meile see asi ei meeldinud. Kõik on korras, kõik, me saame sellest aru, me oleme kõik inimesed. Sinu Eestist ära olles on ajakirjanduses spekuleeritud ka selle üle, et kuna Isamaa toetusel sind valiti Eesti raadio peadirektoriks, siis Isamaa ootas ka sinult teatud raadiopoliitika ajamist ja kuna sa seda ei teinud, et nüüd selleks oligi või sellepärast oligi vaja Erki Haldre nüüd taandada. Oma esinemises ütlesid sa ka ühe saadiku järelpärimisele vastates, et sa ei saa või ei taha ka kõiki asju rääkida. Et sa tahad veel ka edasi tegutseda, mida sa tegelikult selle all mõtlesid? Muide, täpselt nii, ma olen üldiselt püüdnud olla otsekohene inimene, ma ütlen täpselt seda, nagu on tõepoolest sellel ametikohal töötades ja, ja eks ikka elus koguneb ühti teist igasuguseid teadmisi ja kõiki teadmisi sugugi mitte ei ole. Ei ole otstarbekas välja öelda, samal ajal samal ajal võib-olla mingisugune hetk saabub see aeg, kus neid neid asju tuleb välja öelda, midagi ei ole teha. Sellepärast et, et kahjuks ma pean tõesti tunnistama, et ma ei teadnud siis, kui ma selle koha vastu võtsin, et see on poliitiline koht või poliitikaga nii lähedalt seotud koht. Ja neid finesse lähedalt nähes teinekord ka millise iseloomuga poliitilise elu finessid on. See kõik ei kattu, ma julgeks tunnistada minu arusaamisega Eesti riigi arengust, tulevikust, demokraatia arengust ajakirjandusvabadusest ja nii edasi. Kõiki neid asju ajakirjandusvabadust, riigi meediapoliitikat, Eesti raadio, asju, eraraadiote asju, arutame me Eesti raadio argipäeva saates homme algusega kell 14, null viis ja ma loodan, et sa lööd seal saates kaasa.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu katkestas Eesti Raadio peadirektori Herkki Haldre ametist tagandamise eelnõu arutelu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaseltsi Enefit power juhi Andres Vainola sõnul pole nad tootjatena nii kõrgeid põlevkiviõli hindu juba ammu näinud. Nõudluse ja hinnakasvu taga on Andres Vainola hinnangul maailma majanduse oodatust hulga kiirem taastumine koroonapandeemiast, nii et õlitehased töötavad täie võimsusega. Nii-öelda torud on punased ja maksimumplaani järgi ja ka praegune meie aasta prognoos on, et ma suure tõenäosusega võime öelda, et ka see aasta suudame õlitootmise aasta mahu rekordi purustada. Sarnane olukord on ka elektritootmisega, jätkab Andres Vainola. Et ega me ka ei osanud siin ennustada, et juuni lõpus päris päris mitmel päeval Eesti tootis elektrit rohkem, kui ise tarbis. Seda ei ole juba ammu olnud ja eriti suvekuudel, nii et ka need elektriturud on hästi volatiilselt ühelt poolt, aga ka elektri hind on oluliselt oluliselt tõusnud. Andres Vainola sõnul hoiavad Enefit poweri elektrijaamad riigi tellimusel 1000 megavatist varustuskindlust, millest on pidevalt töös 600 kuni 800 megavati vahel, kuid nõudlus võib veelgi kasvada. On siin prognoositud, et ka Saksamaal oluliselt elektri hinnad veel tõusevad, nii et tegelikult see Põhjamaade odav hüdroenergia pigem elektri näol liigub sinna Saksamaa poole ja küll see hinnatõus selles mõttes mõjutab ka Baltikumi elektriturgu. Andres Vainola hinnangul oleks elektri hind oluliselt kõrgem, kui Narva elektrijaamad poleks elektrit turule pakkunud. Eelkõige see näitab, et on tehtud õigeid otsuseid siin lähiminevikus 1000 megavatti, huvitavat tootmisvõimsust on vaja meil seda, meie kliendid ka täna näevad ja naudivad võrdlemisi madalamaid elektri hind on, et see on see esmane perspektiiv, aga teine perspektiiv on ikkagi varustuskindlus. Me näeme, et kui need turud on nii volatiilsed, lisaks ilmastikuolud on hästi heitlikud, tuult ei ole, tarbimine on kuuma ilmaga hästi suur ja tõenäoliselt see hüdroenergiast toodetud elekter liigub pigem sinna turupiirkonda, kus see hind on veelgi kõrgem. Nii et selline see hetkel olukord on. Narva elektrijaamades on töös kolm keevkihtenergiaplokki, mis tarbivad lisaks põlevkivile ka jäätmepuitu. Vajadusel võiks käivitada ka vähem keskkonnasõbralikke vanemaid energiaplokke kuid nende biokütuse kasutusvõimekus on väike CO kahe kvoote peab vanadele plokkidele ostma turult, mis teeb nende abil toodetud elektri omahinna kõrgeks. Samas kui elektri hind veelgi kasvab, siis võivad ka vanad energiablokid turule mahtuda. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia õlitehased ja elektrijaamad naudivad soodsat turuseisu. Elektrit toodeti juuni lõpus rohkem, kui Eestis tarbiti. Tootmist veab kõrge hind ja suur nõudlus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi koroonakriisis on maailm olnud üheskoos juba üle aasta, siis on see paratamatult kujunenud erinevaks kõikides maailmapiirkondades. Euroopa Liidus on eriti pingeliseks kujunenud just viimased kuud, mil koroonavaktsiin on saada, kuid nende puudus on riik omavahel tülli keeranud ja kasvatanud kriitikat Brüsseli suunal. Tänase europarlamendi ilmselt ühe mõjukama liikme, tervisekomitee juhi Pascal Canfani sõnul poleks õiglane Euroopa liidule praegu veel hinnanguid anda. Võtmeküsimus on see, kas oleme pärast kriisi ühtsemad või rohkem lõhki aus oleks seda hinnata alles suvel. Minu sisetunne ütleb, et selle aasta juunis hindama me olukorda uuesti ja päeva lõpuks mõistame, et parem oli vaktsiini üheskoos osta, mitte eraldi, ütles canfa. Kuid kuidas hindab ta Euroopa komisjoni tegemisi, mida mitmel pool kritiseeritud on? Hoolimata maailmavaatest on kohalike poliitikute jaoks nii lihtne süüdistada kõiges Brüsselit või Euroopa komisjoni. Seda võib kuulda igal pool, aga see ei tähenda, et see tõde oleks. Kõik vaktsiinilepinguid puudutavad otsused võeti vastu Euroopa komisjoni ja liikmesriikide poolt ühiselt, lausus Ganfan. Koos vaktsiinide ostmine on riik ega tülli ajanud nii, nagu juhtus 10 miljoni Faizer koroonavaktsiini lisadooside jagamisel. Kanfa sõnul kasutasid mõned riigijuhid seda kui võimalust enda vigu varjata. See oli nende enda otsus näiteks Austrias. See oli vale otsus. Ma ei süüdista Austria kantslerit milleski, sest ta ei saanud tulevikku ette ennustada. Aga on selge, et ta ei soovi ra va ees vabandada ja öelda, et viga pole Brüsselis, ütles Canfan. Mainitud 10 miljoni lisadoosi jagamisel esindas Eestit suursaadik Aivo Orav, kes läbirääkimistel edukalt 30000 lisadoosiga tagasi tuli. Tema sõnul olid need läbirääkimised oodatult pingelised ning liikmesriigid käitusid kriisisituatsioonis väga erinevalt. Kuid tulemust teades oleks Eestil raske Euroopa liitu milleski kritiseerida. Oli ju selge, et keegi ei taha oma neid toose ära anda. Ehk kujutagem ette, kui keegi tuleks teised liikmesriigid praegu Eesti juurde ja öeldakse, et palun andke meile ära, kas siis 100 või 1000 või 100000 doosi. Ei ole poliitikuid, kes väga tahaksid neid ära anda. Nii et see vaidlus, mis nüüd toimus, et kust maalt see piir läheb, oli kõigepealt väga keeruline. Ja siin ma tooksin näite meie oma balti riikidest. Läti ja Eesti said need doose juurde, aga Leedu oli doonoriks ja see ei olnud Leedu sisepoliitikas sugugi lihtne, et siis neid doose ära anda. Siin on väga tähtis ka see, kuidas Eesti hiljem reageeris. Eesti välisminister tänas Leedut väga selle otsuse eest sest kujutage ette, kui see vastupidi olnuks, et Eesti pidanuks ära andma oma toose teistele seda ei neelataks sisepoliitiliselt väga lihtsalt alla. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendi tervisekomitee juhi hinnangul tuleks Euroopa Liidu senist vaktsiinistrateegiat hinnata alles suvel. Eesti Euroopa Liidu suursaadiku Aivo Orava sõnul on Eesti vaktsiinisolidaarsusest võitnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlemkogul otsustati sõlmida uus fiskaalkokkulepe, millega ühinevad kõik Euroopa Liidu riigid peale Suurbritannia. Kokkuleppe kohaselt peab liikmesriikide valitsussektori eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Juhul kui liikmesriik on Euroopa Komisjoni hinnangul rikkunud kolme protsendi piirmäära, rakenduvad automaatselt rahalised karistused. Lepet kirjeldas Euroopa Komisjoni president Herman Van Rompuy. Uues leppes on rohkem fiskaaldistsipliini, rohkem automaatseid sanktsioone selgemad kontrollimeetmed. Vaadates kalendrisse näen ma kaht järgmist sammu. Kiiresti tuleb läbi viia konsultatsioonid leppega liituda plaanivate liikmesriikide parlamentides. Et me teaksime, mitu riiki täpselt kavatseb sellega ühineda, siis hiljemalt märtsi alguses saab uus fiskaalkokkulepe alla kirjutatud, ütles Herman van Rompuy. Et leevendada praegu rahaturgudel valitsevaid pingeid, otsustasid Euroopa liidrid kiiremas korras tugevdada stabiliseerimisvahendeid. Seetõttu jõustatakse Euroopa stabiilsusmehhanism kavandatud varem juba tuleva aasta juulis. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei õnnestunud ülemkogul küll saavutada kokkulepet 27 liikmesriigi vahel, kuid märksa olulisem on asjaolu, et välditi halvimat ehk lõhet euroala ja ülejäänud liikmesriikide vahel. Ansip andis intervjuu meie korrespondendile Kadri kukele. Minna ikka nendega, kes edasi tahavad minna neid reegleid, millest tuleb kinni pidada, neid ju polegi väga palju. Stabiilsus kasvupakti järgi me teame, et liikmesriikide defitsiit ei tohi kunagi ületada kolme protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja valitsuse ka sektori võlakoormust liikmesriigis ei tohi ületada kuutekümmet protsenti. Selleks, et ka teised riigid hoiaksid oma riigi rahanduse korras sätestatakse põhilised reeglid kas riikide põhiseadustesse või siis eelarve baasseadustesse, kirjutatakse nad ka valitsuste vahelisse lepingusse ja see peaks viima selleni, et Euroopa liidus mõne aja pärast ei ole enam riike, kelle valitsussektori võlakoormus ületab kuutekümmet protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Mõned analüütikud ütlevad, et tänane kokkulepe ei ole päris hästi kooskõlas Euroopa Liidu seniste aluslepingutega. Kuidas te seda kommenteerite? Neid jutte ole ju räägitud pikka aega, et kui hakatakse rakendama sanktsioone või siis, kui Euroopa komisjon, kui ka ülemkogu hakkab ütlema või ka Euroopa kohus hakkab ütlema, et, et liikmesriik pole piisavalt hästi oma riigi rahandust korras hoidnud, et et see tähendaks siis justkui sekkumist ühe liikmesriigi siseasjadesse. Sellise lähenemisega mina kindlasti nõus olla ei saa, sest et kui need ühiselu reeglite rikkumised ei kahjusta mitte ainult seda, kes reeglit rikuvad, vaid kahjustavad ka teisi, no siis on otse loomulik, et mingisugused sanktsioonid peavad järn.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ülemkogu leppis kokku, et euroala sügavama integratsiooniga minnakse edasi aluslepinguid muutmata, ent juba märtsiks koostatakse uus valitsustevaheline kokkulepe, mis sätestab tihedama majanduskoostöö.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee president Rene Vander Linden rõhutas, et organisatsiooni eesmärk on eelkõige dialoogi edendamine. Tema sõnul ei tohiks Euroopa Liidu riigid esineda Euroopa nõukogus ühtse blokina, vaid igal riigil on eraldi sõnaõigus. Samuti rõhutas ta vajadust tihendada suhteid Venemaaga. Ma rõhutasin ja rõhutan veel kord vajadust investeerida suhetesse Venemaaga, see on Euroopa kui terviku tuleviku suhtes väga tähtis. Võib-olla isegi kõige tähtsam lähema kümne-kahekümne aasta jooksul. Venemaad pooldavate seisukohtadega silma paistnud vander Linden lükkas ümber väited, et tal on Venemaaga seotud majandushuvid. Mul ei ole Venemaal majandushuvisid ja ma ei lepi selliste solvangutega, ütles Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee president. Ta tõi siinsetel kohtumistel muuhulgas esile suure kodakondsuse ta isikute hulga. Linden avaldas heameelt, et Eesti valitsus julgustab inimesi kodakondsust võtma, kuid rõhutas, et seda tuleks teha veelgi tõhusamalt. Kodakondsus antakse viiele kuuele 1000-le inimesele aastas. Ma julgustan seda arvu suurendama, ütles Vander Linden. Välisminister Urmas Paet parandas külalist. Pärast Eesti taasiseseisvumist on kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud 146230 inimest mis on keskmiselt siiski mõnevõrra rohkem kui 5000 aastas. Van der Lindeni käsutuses olevates andmetes esineb teisigi ebatäpsusi. Näiteks nõudis ta tänasel kohtumisel, et Eesti võimaldaks mittekodanikust alalistel elanikel osaleda kohalike omavalitsuste valimistel. Talle kinnitati, et see võimalus on juba ammugi olemas. Euroopa Nõukogu palamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul on dokumentides tihti teisigi müüte, mida tuleb ümber lükata. Mis puudutab seda Eesti kodakondsust mitte omavate isikute hääleõigust kohalikel valimistel, siis parlamentaarse assamblee dokumentides sellist asja küll ei ole. Aga ühtedest teistest dokumentidest täna nii lõunalauas kui ka mitme varasema kohtumise juures me oleme juba leidnud täpselt selle punkti ja, ja veel ka Eesti keeleseaduse viimast muudatuste tõlgendusi, mis absoluutselt ei vasta tõele. Küsimuse peale, mille alusel süüdistab Van der Linden Eestit natsismis, vastas ta, et talle saadeti Iisraelist vastavasisuline kiri. Välisminister Urmas Paet ütles vastukaaluks. Noh, mäletatavasti mai keskel, kui Tallinnas avati sünagoog siis sünagoogi avamisel osales ka praegune Iisraeli president Simon Beres ja Jeruusalemma pea abi. Ja nad mõlemad ütlesid sellel avamisel väga üheselt, et Eestis puudub antisemitism. Anderlinde. Mul ei ole vaja kõiki fakte ja arve teada, ma võtan peamised tulemused, ütles Vander Linden. Tema sõnul on Eestis nii mõndagi, mis vajaks parandamist. Näiteks tema hinnangul ei ole muukeelsetel elanikel eestlastega võrdset juurdepääsu avaliku teenistuse ametikohtadele. Ta ütles, et oktoobris saabub Eestisse Euroopa Nõukogu Inimõiguste komitee juht, et arutada neid punkte inimõigustealases raportis, millega Eesti nõus ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Eestis oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee president Rene van der Linden.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli saali kogunes veidi alla 500 erakonna liikme. Oma kõnest pühendas erakonna esimees Helir-Valdor Seeder olulise osa kinnitamisele, kui õigeid samme on teinud Isamaa viimase kahe aasta jooksul kaasa arvatud käitumine pärast valimisi ehk liitumine praeguse valitsus koalitsiooniga. See vastuolu, et valimiskampaania ajal räägitakse erinevustest ja kohe pärast valimisi hakatakse ühisosa otsima võib paljudele valijatele tunduda petmisena. Aga see on mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia olemus. Demokraatia on karmim, kui paistab. Riiki tuleb valitseda ainult koos oma poliitiliste konkurentide ja vastastega. Teistsugust võimalust riigikogus lihtsalt pole. Kui viimasel ajal on kõneks olnud sõnavabaduse võimalik piiramine siis seeder on hoopis teisel arvamusel. Eestis ei ole sõnakasutus mitte kunagi olnud nii vaba kui praegu, kõik võivad kõige kohta igal hetkel öelda, mida iganes nad arvavad ja meedia korjabki välja alati poliitikute lopsakamad ja reljeefsemad väljendid ja paneb need pealkirjadeks võimendades niimoodi tihti propagandistlike ja teadlikult tähelepanu püüdvaid, poliitikute sõnumeid. Ja see on lumepall, mis iseenesest kerib ja see sõnakasutus on kindlasti väljunud nii-öelda hea tooni ja viisaka väitluse raamidest. Isamaa esimehe valimisel oli kaks kandidaati Helir-Valdor Seeder ja Illimar Lepik, von Firen eeldati seederi ülekaalukat võitu ja isegi ülekaalukamat, kui see tegelikult tuli. Aga kuulake valimiskomisjoni esimeest Helir-Valdor Seederi poolt hääletas 392 häält. Illimaa Lepik von Vere poolt 70 häält. Mis saab edasi? Keskenduda tuleb koalitsioonileppe elluviimisele, see on hea koalitsioonileping, see on demokraatliku õigusriigi edasiarendamise leping. Ja kui me lähtume sellest lepingust kolm koalitsioonipartnerit, siis see valitsus saab väga palju panustada Eesti heaks. Ja teine muidugi, kõige lähim ja kiirem eesmärk isamaal on Euroopa Parlamendi valimised olla europarlamendis esindatud ja Euroopa areng mõjutab väga palju ka Eestit ja Euroopa areng täna on väga turbulentne, nii et see on väga oluline. Eestseisuse valimisel torkas silma, et sinna ei kandideerinud mitmed erakonnas olulist rolli mänginud isamaalased Siim Kiisler, Kaia Iva, Viktoria Ladõnskaja, Kubits Marko Pomerants leiab, et see ei ole probleem. Igaüks annab mingi perioodi oma panuse ja teeb siis mingisuguseid muid asju, et ma ei julge seda lugeda mingisuguseks käega löömiseks või isamaas pettumiseks. Pigem on see märk sellest, et poliitikas ei peagi olema igapäevaselt palgatöötaja. Ja veel üks muutus erakonnas. Helir-Valdor Seederi ettepanekul valiti erakonna auesimeheks Tunne Kelam, kes kommenteeris toimunut nii. Kindlasti, ma ei võta seda vastu kui aupensionäri staatust, see tähendab ikkagi aktiivset tegevust, kuna ma juhatusse ei kandideerinud seekord siis noh, see annab võimaluse just et olla juures ja, ja olla kursis ja omada mingit mingit sõna. Et sinu sõnal on mingi kaal.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa pidas suurkogu, et arutada valmistumist Euroopa Parlamendi valimisteks ja valida uued juhtorganid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti haridustöötajate liit on läbirääkimistes haridus ja teadusministeeriumiga soovinud pedagoogide palga alammäära tõstmist järgmisel aastal 20 protsendi võrra ja 2014.-ks aastaks Eesti keskmise palgani. Selle sisuline pöördumine riigikogule ja valitsusele võeti ka tänasel toetusmiitingul vastu. Toompeale tuldi aga keskpäeval plakatitega nagu õpetaja, riigikogu kuldsponsor või õpetajatele palka valitsusele pala palgatõusu oleks vaja kohe, mitte mitme aasta peale. Sõnum on see, et õpetaja on üle töötanud ja alarahastatud. Peaminister ütles eile välja, et õpetajad tuleks lahti lasta. Muidugi tuleks lahti lasta, no söövad muidu ja tööd ei tee kurjad, ainult palga tõstmisega laheneb probleem ära või on ikkagi haldusreform ka märksõna? Kui ühiskonnas tahetakse ikkagi haridus prioriteediks, siis ei saa nii olla, et koolipingist ära minev koolipoiss saab rohkem palka kuskil tööotsal kui, kui õpetaja, kes on ennast harinud. Ei saaks ükskord aru, et kultuur on see valdkond, mida tuleb doteerida. Arenenud ühiskonnad teevad ammu seda Leiti, et õpetajaameti olemust peaks avalikkusele rohkem selgitama. Võib öelda, et õpetaja on allunud nendele provokatsioonidele, et tema peab missioonitundest kogu aeg töötama. Ma ei looda sellelt valitsuselt midagi, aga kui me ise enda eest ei seisa, siis ei seisa ees meie eest ilmselt mitte keegi. Ollakse ka valmis streikima, kuid selline streik peaks kestma pikalt, et seal mingi mõju oleks. Loodame, et nii ei lähe, aga meie tulime välja siia õpetajaid toetama, kuna oleme lasteaiaõpetajad ja meid on jäetud täiesti tahaplaanile. Aga kui muu ei aita, tuleb midagi edasi mõelda, selle palgaga enam ei jaksa. Õpetajatel asub ju tohutu vastutus noorte kujundamisel, uus õppekava ning internetipõhine ühiskond nõuavad õpetajatelt üha rohkemate teadmiste edasiandmist. Jah, see on küll tõsi ja see teebki kurvaks, et seda, seda osa üldse meie tööst ei nähta, et ainult see tundide lugemine ja töötasu lugemine, aga mis seal taga on sageli õpetaja, peab ka ühiskonna mured ära lahendama oma igapäevases töös. Toetusmiitingut käisid vaatamas ka paljud opositsioonipoliitikud, endine haridusminister Peeter Kreitzberg leiab, et raha palgatõusuks on Me ei pea kiirustama kaitsekulutuste tõstmisega kahe protsendini, see ei ole enamusel NATO riikidel kahe protsendini tõusnud veel. Kui suur, siis oleks väärikas palk? Eesti võiks olla selline riik, kes proovib lähiaastatel viia ta kahe keskmise palgani, nii et ta peaks minema kuskil üle 1000 euro normkoormuse eest muidugi, sest õpetaja tegelik nädalakoormus on ju üle 50 tunni ja selliseid elukutseid on väga vähe, kus nii palju tööd tehakse. Sõdurid ja ohvitserid, meil ei lähe Soome teenima, õpetajad lähevad küll ja väga kiiresti. Samuti endine haridusminister Tõnis Lukas ütles, et õpetajate palk on prioriteet siis, kui täiendavad vahendid leitakse. Keskmine õpetaja palk Eestis on praegu 640 eurot ja homme hakkab riigikogu esimest korda suures saalis arutama tuleva aasta eelarvet. Praegu seal õpetajate palgatõusuks raha ette nähtud ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnasse Riigikogu hoone ette kogunes õpetajate palgatõusu nõudev miiting.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsialgne plaan on meil see, et lennuliikluse digitaliseerimine saab valmis 2025. aasta lõpuks. Et esimene lennuväli, kus me seda teenust osutama hakkame, on 2022 Tartu sealt edasi aasta hiljem Kuressaare siis Pärnu ja siis Kärdla. Täna me hindame investeeringu kuluks ligikaudu 1,3 1,4 miljonit lennujaama kohta. Kas me teeme seda kokkuhoiu eesmärgil või on mureks see, et meil lihtsalt ei ole neid inimesi, keda alati nendesse lennujaamadesse panna? Eks see mure on nagu mõlemat pidi, et kui me näeme seda, et me paneme ühese regionaalsesse lennujaama hea spetsialisti ja ta võtab päevas vastu ainult ühe või kaks lendu siis tegelikult tema kvalifikatsioon langeb ja me peame teda päris palju koolitama, et ta oma pädevust hoiaks. Nii et kokkuvõttes on see, et et kui me seda teenust tsentraalselt osutame, on see teenus ohutum. Ta on ka jätkusuutlikum, et kui me vaatame neid investeeringuid, mis täna tehakse Irtorni tehnoloogiasse, siis tegelikult need investeeringud on võrreldavad sama suurusjärguga, mis me peaksime nii-öelda tavalistesse tornidesse tulevikus investeerima, et Eesti regionaalsete lennujaamade tornid on üsna amortiseerunud ja me oleme näinud, et digitaalsele tehnoloogiale üleminek on see, mis tagab jätkusuutlikkuse. Mida tähendab see reisijale võib-olla erapiloodi le või sootuks lennujaamale, kas nende pildist midagi muutub? Reisija jaoks ei muutu sellest midagi, et tegelikult reisija seda nii-öelda tausta ei näe, kuidas lennujuhtimine või lennuinfoteenuse osutamine toimub. Erapiloodi jaoks tegelikult ei muutu samuti midagi, et tema saab selle info kätte, mis tal vajalik on, et kui on tegemist lennuinfoteenusega, antakse talle see info täpselt samal moel, nagu seda ta Kuressaares näiteks täna saab.", "role": "user" }, { "content": "Regionaalsetes lennujaamadele hakatakse lennuinfoteenust pakkuma Tallinnast. Lennujuhtimistorni asemel rajatakse irdtornid kaameratega, mille vahendusel jälgivad lennujuhid lennuliiklust Tallinnast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAasta lõpus on USA aktsiaturud tõusnud rekordtasemele ja seda on eelkõige tagant tõuganud USA ja Hiina vahel kokku lepitud esialgne kaubanduslepe, räägib USA rahandusminister Steven Mnusin. See on esimene kord, kui meil on selline lepe, lepe, mida on võimalik jõustada. Need on asjad, millega inimesed on 20 aastat töötanud nagu näiteks intellektuaalse omandi ja tehnoloogia kaitse, struktuursed põllumajandusmuudatused, valuuta, finantsteenused. See on tohutu võimalus USA töötajatele ja ettevõtetele. President Donald Trumpi administratsioon on õigustatult rahulolev, sest tõenäoliselt jaanuaris allkirjastatav lepe hiinlastega annab neile enne tuleva aasta presidendivalimisi olulise võidu. See aga ei tähenda, et kahe riigi vahelised läbirääkimised oleksid lõppenud. Nüüd tuleb leida lahendus Hiina riigi toetuste küsimuses, mis on seni andnud nende ettevõtetele võimaluse hoida hindu madalal ja süüa nii välja konkurente räägib Singapuri rahvusülikooli külalisõppejõud Alex Kapri. Tase to is Going have be much much deper a is going hapho drassisisu ore. Teise faasi kaubanduslepe peab minema oluliselt sügavamale ja sellega tuleb need küsimused lahendada ja juba praegu räägitakse, et Hiina ei ole valmis nende asjade üle arutama. Teine oluline võit president trumpile on kokkuleppe saavutamine kongressi demokraatidega, mis võimaldab lõpetada kaubandusvaidlused Mehhiko ja Kanadaga. Demokraadid keeldusid seni esindajate kojas Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe asendust vastu võtmast ja nõudsid, et sellesse läheksid sisse ka nende soovid. Eelkõige punktid, mis lubavad USA-l kontrollida, kas Mehhiko täidab neile kehtestatud tööturu nõudeid räägib USA tööFöderatsiooni ja tööstusettevõtete kongressi juht Richard Trumbka. See on oluline edusamm võrreldes selle vabakaubandusleia lepe, mille Donald Trump meile esitles. Seda lepet, mida tema esitles, oli täiesti võimatu jõustada. See oleks olnud vana leppe õrn parandus ja ausalt öeldes, mõnedes valdkondades oleks olukord muutunud halvemaks sest see oleks andnud suurtele ravimiettevõtetele teatud ravimite ainuõiguse. Demokraadid soovivad näidata, et neil on vabakaubandusleppe saavutamisel oluline roll kuid juba on erakonnas kuulda murelikke hääli, mis ütlevad, et trumpile on nüüd antud valimisteks eelis. Majanduse hea seis on USAs ajalooliselt tähendanud, et president valitakse tagasi teiseks ametiajaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Aasta lõpus on USA aktsiaturud tõusnud rekordtasemele ja seda on eelkõige tagant tõuganud USA ja Hiina vahel kokku lepitud esialgne kaubanduslepe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPriit Toobal, kes mõisteti kuu aja eest kõrgeimas kohtuastmes kriminaalkorras süüdi, pidi oma riigikogu mandaadist loobuma. Enne Keskerakonna põhikirja muudatus oleks ta pidanud ka erakonnast lahkuma. Et nüüd kriminaalkaristus teda ei takista, ei takista ka taas Keskerakonna peasekretäriks saamast, sest erakonna esimees Edgar Savisaar on tema kandidatuuri esitanud. Loomulikult mul oleks ka endal parem tunne, kui saaksin erakonna peasekretär olla ilma jõustunud kohtuotsused otsuseta ja negatiivse otsuseta, aga tänane olukord on selline. Ma olen sellega seoses kohtu poolt vajalikud piirangud täitnud. Ma olen parlamendiliige, muid seesuguseid piiranguid ei ole. Erakonna liikmed on mind erakonna kongressi usaldanud, nad on mind tagasi juhatusse valinud. Minu arust on see üks oluline märk sellest, et erakonnakaaslased näevad mind jätkuvalt erakonnas erakonna asjadega toimetamas ja see oli üks oluline impulss, et nad ka selle praeguse pakkumise vastu võtsid. Aga ometi, see, millest teid süüdi mõisteti, seostub eelkõige teie peasekretäri rolliga, mitte teie riigikogu saadiku rolliga. Jah, aga kohtuotsusest ei tule rohkem piiranguid kui see, mida ma olen juba täitnud. Kriminaalkaristust kandev peasekretär pole probleem, ka aseesimees Siret Kotka hinnangul. Nii Priit Toobal kui Lauri Laasi on täna lubanud, et nad kaebavad selle otsuse edasi siis Euroopa Inimõiguste kohtusse ja Priit Toobal on, ei ole ka täna enam riigikogu liige. Nii et selles mõttes ma ei dramatiseeriks seda üle. Peasekretärina jätkab, et erakonnas on ka juba põhikiri vastu võetud, et et on võimalik olla erakonnas, isegi kui sul on, oled kriminaalkorras karistatud. Ometi on erakonna juhatuses ka märkimisväärne osa, kes ei arva, et olukord nii lihtne ongi. Niinimetatud Kadri Simsoni tiiba kuuluvad juhatuse liikmed ei osale tänasel koosolekul. Juhatuse liikme Jaak Aabi sõnul pole tänasel kohtumisel lihtsalt debatiks ruumi. Meil ei ole mingeid võimalusi teha ka mingeid teisi otsuseid, sellepärast et peasekretäri kandidaadi või ka nimetamise või ülespanemine on ainult erakonna esimehe pädevuses. Nii et juhatus saab kas kinnitada selle tema esitatud ettepaneku või tagasi lükata ja meie ei soovi kinnitada sellele kohale Priit Toobalit, minemata nüüd üksikasjadesse tema isikust või tema tööomadustest on põhjus peamine ikka selles, et Priit Toobal on saanud kriminaalkaristuse ja tegelikult on ta saanud ju selle kriminaalkaristuse just oma tööajal sooritatud või, või, või selles samas ametis sooritatud teo eest. Küsisin Priit Toobalit, mida ta erakonnakaaslaste käitumisest arvab. Nad valiti juhatus erakonnas juhatuses tööd tegema ja kaasa aitama erakonna arengule ja selline boikott ei ole kindlasti mõistlik. Mina olen nii pikalt olnud poliitika juures ja poliitiliste tegemiste juures, et ette, et mõned vastuhääled ma oleks ära kannatanud, küll.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna juhatus valib taas peasekretäriks Priit Toobali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAga tuleb tunnistada, et valitsus oli informeeritud sellest äriplaanist, vastutus on, on, on jagatud vastutus, me ei saa öelda seda, et Estonian Airis oleks kuidagi raha kuritegelikult raisatud, töötati välja äriplaan, mille realiseerumise tõenäosus, need, kes hindasid hindasid suhteliselt heaks, aga paraku elu tegi korrektiive ja, ja see äriplaan tuleb tunnistada, praegu ei tööta nad, mis nüüd edasi teha, tuleb uus äriplaan välja töötada. Nad ei saa käsi rüppe lasta ja öelda, et, et meil oma lennuettevõtet ei lähegi vaja. Meie inimesed võiksid ühes asjas kindlasti päris veendunud olla, et ega valitsus seda Estonian Airi pankrotti küll ei lase. Mainekahju on kordades kordades suurema summaga mõõdetav kui ühe ettevõtte maksejõuetusest päästmine.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus Estonian Airi pankrotti ei lase.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArhitektide liit on aastast 2017 rõhutanud, et ERM vajab hingamiseks ruumi muuseumi hoone lähistele ei tohiks kortereid ehitada liidu president Andro Mänd võttis mure kokku Mirko ojakivi juhitud saates reporteritund. Me näeme, et seal osa neid planeeringuid, mis on seal algatatud, et need krundid on 14 meetrit ERMi hoones ja noh, see on juba liigmisliik, kuidas ma ütlen, need arendus, mis seal tehakse, et need kasutavad seda ERMi loodud keskkonda ilma sinna ise midagi juurde andmata, ilma midagi väärtustamata, neid võib võrrelda tegelikult Lasnamäega, et see on niisugune monotoonne keskkond. Monofunktsionaalne, magala tegelikult lihtsalt ehitusmaterjalid on natukene uuemad. Tartu vallavalitsus on pakkunud, et riik peaks andma arendajatele vahetuseks riigimaad muuseumist eemal. Maadevahetuse otsuse peaks tegema keskkonnaministeerium. ERMi huvide eest peaks aga seisma kultuuriministeerium. Mõlemad ministrid ütlevad samas, et lahenduse peavad leidma kohalikud ehk peaasjalikult Tartu vallavalitsus. Keskkonnaminister Erki Savisaar lisab, et vallavalitsusel on selleks vabad käed. Ausandlus on ikkagi selline, et vajadusel saab kõiki asju muuta. Olemasolevaid planeeringuid saab tühistada, saab ümber teha ka olemasolevaid hooneid, saab vajadusel lammutada, midagi muud sinna asemele teha. Et kõik võimalused on olemas, aga need tuleb omavahel kokku leppida. Lõpuks on võimalik ka see kokku leppida, et Tartu vald ja Tartu linn mingisugused maad vahetavad ära lihtsalt omavahel. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Signe Kivi ütleb, et lahenduse saab leida vaid kõigi osapooltega üheskoos. Kompromissi võimalus on siis, kui hakatakse pakkuma maade vahetust. Kindlasti mingi ehitus seal muuseumi ümber jätkub, et vaevalt et osapool, kes on sellest huvitatud, nüüd täielikult loobub aga iial ei, ei saa jätta seda võimalust, et me pole täna mingisuguse neljanda-viienda võimaluse peale tulnud. Kivi lubab, et muret hakkab ka kultuurikomisjon arutama. ERMi direktor Kertu Saks ütleb, et ei ole seni kultuuriminister Tiit Terikuga teemat arutanud. Ja eks meil siis õnnestub vast tõesti Tiit Erikuga sellest korraks rääkida, et kui kui see lahendaks olukorra, et Erm on see, kes kutsub osapooled laua taha, siis mina olen valmis küll seda rolli kandma. Niikaua, kui poliitikud lahendusi otsivad, menetleb vallavalitsus ERMi lähistel kruntidel ehituslubade väljastamist.", "role": "user" }, { "content": "ERM-i ümbruse hoonestamise võiks peatada maadevahetus. Kuigi probleemi tunnistavad nii ministeeriumid kui ka Tartu Vallavalitsus, ei ole lahendust veel näha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKontserdi kava saadi kokku tänu Harri Liivrannale, kes leidis Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu Baltika fondist Tartu kontserdi algupärase kuulutuse. Johan Randvere on üks neist pianistidest, kes täna üles astub. Kõige suurem sündmus ongi selle juures see, et Harry Liivranna kätte sattus kontserdi kavaleht. Et me vanasti teadsime seda, ma uurisin ajalehtedes esimese vabariigi ajal kirjutati ka, et Ferentslist käis siin esinemas, aga keegi ei teadnud, mida ta mängis. Ja nüüd on teada tõesti täpne kava sellelt ülikooli aula kontserdil, aga see tuli nii hilja, et lihtsalt ajapuuduse tõttu me täpselt seda ei elusta. Me teeme pigem sellise ülevaate. Üks lugu on tõesti sama ühe sellise Suvert lauluseade, mida lihtsalt tollel ajal hästi valda. Seda me esitame. Listi ülesastumine Tartus oli 180 aastat tagasi suursündmus Tartu kui ülikoolilinn oli Euroopas ka omamoodi magnetiks veel kord Johan Randvere. No ta oli suhteliselt, võib-olla ütleks erakordne juhtum, aga neid maailmanimesid käis ka veelgi. Ka listi enda kõige suurem rivaal härra Talberg on käinud Tartus. Mõned aastad pärast listin käinud ka Klara ja Robert Schuman Klara Schumanile erakordselt meeldis Tartu, ta isegi on midagi sellist kirjutanud mälestustes, et talle tundus, et Tartus olla haritum publik kui näiteks Riias. Seal on käinud päris nimekaid tegelasi ja noh, Tartu juures elas kaheksa aastat Ferdinand David selline viiuldaja, kellele näiteks Felix Mendelson on oma viiulikontserdi pühendanud ja siis, kui ta Leipzigi seesama Mendelson siis tegi maailmas teise konservatooriumi, s ta kutsus sellesama Ferdinand David aa. Nii et tegelikult on ka megastaar elanud. Muusika ja teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane Kristel Pappel ütleb, et tänane kava võimaldab ette kujutada Tartut 180 aastat tagasi. See muusika pole ju muutunud, mis muutub, on interpretatsioon kahtlemata ja kultuur. Kultuurivõrgustik On äärmiselt oluline nii tollal kui ka praegu list oma kolmanda reisivene keisririiki tegi Kiievisse esines seal ka ülikooli aulas ja see oli kõik üks suur Euroopa kultuuriruum. Nagu me ka tänapäeval loodaks ime.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli aulas toimub täna õhtul klaverikontsert, millega ülikool tähistab Ungari pianisti ja helilooja Ferenc Liszti Tartu esinemise 180. aastapäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn ju tõsi, et mitmed jõud on arvanud, et olemasolev linnapea võiks vahetada. Meie erakond on otsinud linnapeakandidaati juba pikka aega ja on paistmas, et nüüd on leitud inimene, kes kogub enamuse volikogu toetusest, asuma minu asemel linnapea kohale. Ma küsisin koalitsioonipartnerite käest, keda on seitse tükki, kas nad on nõus vahetama Tõnis Paltsi astuma linnapeaametisse? Ma sain kuuelt jaatava vastuse. Ma sain ühelt vene erakond Eestis küll eitava vastuse, kuid arvestades nende erakonna väikest arvu, ma tahaks teha järgmise avalduse teatan oma soovist astuda tagasi linnapea kohalt, sest minu erakond on leidnud sellele ametikohale olemasolevas situatsioonis paremini sobiva kandidaadi. Austusega Jüri Mõis, linnapea. Juhtus nii, et andis lahkumisavalduse. Jüri võis seni linnapea. Mida peab ütlema, et see põhimõtteliselt ei olnud Isamaaliidu südamesoov. Aga mõnikord on asjaolud tugevamad. Kui meie soovid. Hääletamiskastis vormikohaste hääletussedelite alusel hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete arv oli 62. Seega kehtetuid hääletamissedeleid ei olnud kandidaatide poolt hääli järgmiselt. Härra Paltsile antud häälte arv oli 31 härra Savisaarele antud häälte arv oli 31. Seega kumbki kandidaat ei osutunud valituks.", "role": "user" }, { "content": "Salvestus Tallinna linnavolikogu istungilt. Tallinna linnapea Jüri Mõis astus tagasi, uut linnapead valida ei õnnestunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlvamaal Eesti maanteemuuseumis on kibe töö käinud kogu kevade juba ammu enne kriisi, otsustati, et tänavune välihooaeg algab muuseumile 15. mail. Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner ütleb, et viimast lihvi antakse veel mitmele uuele näitusele. Aga alates teisest maist võtame välialadelt nöörid ära. Kuivõrd juba täna käivad meie juures väga paljud inimesed, siis on nad lahkelt sisse lubatud ka enne viieteistkümnendat maid, sest me oleme ju 12-l hektaril ja väga palju on ruumi ja väga palju on vaadata. Tallinlastele on nii häid kui halbu uudiseid. Loomaaed oma väravaid veel ei ava, sest Tallinna linnavalitsus seda ei luba. Aga Eesti vabaõhumuuseum ootab külalisi ja pisut odavama piletiga. Muuseumi direktor Tanel Veermäe ütleb, et hoonetesse sisse küll ei pääse, kuid uudistamist ikkagi jagub. Talukomplekside kohta on üldinfo kõikide hoonete juures väljas, lisaks on meil territooriumil looduse õpperada on võimalik kasutada numuepi ja on ka meie inimesed siis eraldi natukene ettevalmistus teinud, et taluõuedelt leiab ka siis toredat infot, kuidas talus vanadel aegadel elu käis. Tartumaal Ülenurmes võib alates laupäevast tutvuda lennundusajalooga. Eesti lennundusmuuseumi juht Mati Meos tõdeb, et kõike uut, mis mudelite majas saab vaadata hiljem aga võimalus päris lähedalt kolmekümmet lennumasinat uudistada on võib-olla tähtsamgi. Üks lennuk on meil uus, ka see on üldelennuki aguaar, prantsuse inglise koostöö. See lennuk oli nähtud ette lennupäevadel esmaesitluseks. Aga kuivõrd lennupäevi me ei saa teha? Sellel aastal on lükatud järgmisele aastale, siis me teeme selle esmaesitluse nüüd ära. Lennupäevade ärajäämisel on paraku ka valusam mõju. Juuni alguses plaanitud peole pidanuks tulema ligi 15000 inimest. Enam kui pooled selle aasta külalistest. Riik toetab lennumuuseumi nii palju, et kuus kuud pooleteise töötaja palka maksta. Suur osa ülejäänud rahast tulebki tavaliselt lennupäevade pileti ja sponsorirahast. Me oleme ikkagi päris suure lõhkise küna eest. Meie häda on selles, et need reeglistik näeb ette, et toetada saab neid, kellel on põhikohaga inimesed, aga meil ju ei ole meil suurem osa töötajaks täiesti tasuta ja lisaks hooaja töötajad on tööettevõttelepinguga tööl, me tunnistame seda reeglit, et kus on, sinna antakse juurde, kus pole, sealt võetakse ära. Riigi sihtasutus, Eesti vabaõhumuuseum ja majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi tiiva all töötav maanteemuuseum kriisiga nii tugevasti pihta pole saanud ehkki tublisti oma tulu on kaotanud mõlemad.", "role": "user" }, { "content": "Alates ülehomsest tohivad muuseumid avada oma välialad. Kuigi väliala avamine pakub pisut leevendust ka muuseumide rahakotile, on kõik ikkagi tublisti pihta saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurbritannia peaministri büroo seinale Londonis joonistas valgus kell 11 öösel null null null null, mis tähendas, et ooteaeg oli täis tiksunud ja riik Euroopa Liidust lahkunud. Peaministri videopöördumine jõudis rahvani juba enne seda. Peaminister Boris Johnson. See on uue aja koidik, kus me ei aktsepteeri enam seda, et sinu elu muutused ja sinu perekonnaelu muutused sõltuvad sellest, kus kohas te üles kasvasite. See on hetk, mil me tõepoolest hakkame ühte hoidma ja järele aitama. Kui valitsuse Brexiti tähistamine jäi avalikkuse eest tagasihoidlikuks, siis tulihingelised Brexiti toetajad kogunesid Londonis Westminsteril parlamendi ees. Siin luges samuti kell sekundeid nullini. See on imeline, ma pean ennast hommikul näpistama. Ma ei usu, et see tõepoolest on juhtunud. David. Meile ei meeldi Euroopa liit ja selle institutsioonid, meile meeldivad eurooplased ja Euroopa. Euroopa Liidu toetajad marssisid omakorda täna parlamendi eest läbi, et enda seisukohti kuuldavaks teha. Jain. Me oleme lõhestunud riik ja see ajab mind eriti kurjaks, meid ei saa enam lähiajal taas ühendada. Brexit'i pidusid ja Brexiti vastu suunatud üritusi leidis eile aset kõikjal üle ühendkuningriigi. Suurbritannia Euroopa Liidu perioodile on joon alla tõmmatud. Nüüd on küsimus, milliseks kujuneb järgmine peatükk rahvusringhäälingu raadiouudistele. Behand London, Suurbritannia.", "role": "user" }, { "content": "Millised on esimesed muljed Londonis pärast Brexiti esimesi tunde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLavastaja kodupinna sõnul sobib võru keel suurepäraselt selleks, et edasi anda Sammel peket näidendi mõtet. Võru keel osutus lausa hiilgavaks muukrauaks selle selle teksti avamise juures, et noh, võib öelda küll, et nii nagu keel alati vormib meelelist tunnetust ja, ja ka vastupidi kohalik meelelaad, siis vormib jällegi keelt, siis selles tekstis ja võru keeles oli olemas miski, mis, mis moodustas väga väga huvitava silla meie jaoks. Nii et, et selles mõttes nagu analüütilises mõttes ei olnud teda raske avada küll aga lihtsalt keeleliselt, kuna ikkagi võiks öelda näitlejate jaoks ei ole see kõigi nüüd see keel, mida me igapäevaselt kasutame Eks ta veidikene omapärane on, et selline nüansirikas tekst teha omapäraseks, teha omaseks, et selline ütleme, et väikene kultuuride põrkumine kindlasti oli seal prooviperioodil, aga, aga see ainult lisas ainult vunki mano. Et minu meelest on see ainult tänuväärne, et, et selline absurdne filosoofiline, naljakas tekst saab oma keele siinses kultuuriruumis. Taago Tubin ütles, et suvelavastus räägib ootusest, millel on palju sarnaseid jooni sellega, mida inimesed on epideemia ajal kogenud. Ja ja siin tuleb nüüd nüüd küll märkida, et see, et see kõik on väga sarnane selle seisundiga, milles me oleme olnud kõik viimase pooleteise aasta jooksul kogu sellel pidevate lokdownide, piirangute ja sotsiaalse distantseerituse ajal", "role": "user" }, { "content": "Võrumaal etendatakse esmakordselt Samuel Becketti näidendit võru keeles. Suvelavastus \"Godot’d uutõn\" jõuab publiku ette Navi külas asuvas Tamme talu küünis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolonel Urmas Roosimägi, te olete nüüd tembeldatud NATO-vastaseks, öelge, kuidas te seda ise kommenteerite ja mis võiks olla nüüd see, see alus, et niisugune hinnang on teile antud. See on täiesti absurdne, mina ei näe teist alternatiivi, kuidas niisuguse väikse riigile nagu Eesti tagada julgeolek. Probleem on lihtsalt selles, et kuidas me läheme sinna NATOsse. Minu isiklik arvamus on see, et me NATO-sse läheme läbi oma tõhusa riigikaitsesüsteemi. Mina ju ei poolda minekut NATO-sse läbi ilusate paberite ja pato külade. Kas ma saan aru nüüd härra Roosimägi, et seda potjomkin teilt nagu natukene nõuti loota küll ja kes selle nõudmisega välja tuli, kas kaitseministeerium või? Vot seda ma ei hakka kommenteerima, probleem on lihtsalt väga lihtne, vaadake riigikaitsesüsteem, see on, see on äriprojekt, sisuliselt selle alus. Igas riigis on julgeolekukontseptsioon niinimetatud National Security Strategi ja sellel põhinev kaitsestrateegia. Kuidas me hakkame kaitsma, kahjuks neid dokumente ei ole olemas. Siin ongi see probleem, et ühiskond peab aru saama, et NATO-sse läheb riik, terve riik. NATO-sse minek ei ole mingisugune kaitseväe lõbu ja julgeolekukontseptsiooni väljatöötamine. See on riigi tasand. See ei ole kaitseväe tegemata töö, see on ühiskonna panus. Ühiskond ohverdas selle nimel ju oma raha. Saan ma nii aru, Urmas Roosimägi, et te selle viie kuu jooksul kaitseväe juhataja kohusetäitja kohal seda ei tunnetanud, et teil oleks nagu see toetus olnud, et te olite nagu pisut üksi jäetud. See on ka väga raske küsimus, astudes ametisse. Jah, mul olid antud teatud poliitilised lubadused, kasvõi see, et esimeseks jaanuariks pidi kehtima hakkama kaitseväe teenis seadus, sest kahjuks on praegu nii, et kaitsevägi on seadusruumist väljaspool. Ma ei räägi teistest lubadustest, sellepärast et ma olen kolonel, kes on tegevteenistuses. Kui ma lahkun tegevteenistuses, võtan pagunid maha või olen vana pensionär kuskil siis ma võin kirjutada memuaära või midagi kommenteerida, praegu ma ei saa. Aga öelge, Urmas Rosimägi, ega te ometigi tegevteenistusest ju ei lahku, te olete õhutõrje spetsialist ja te hakkate meil nüüd seda valdkonda siis väga kõrgele tasemele tõstma. Sisuliselt sellest ametist ma läksingi, ega keegi pole mind õhutõrjespektrist ka vabastanud. Ma olin õhutõrjeinspektor, kes täidab kaitseväe juhataja kohustusi. Öelge, kas see möödunud suvine määramine, kas see tuli teile tookord ootamatusena? Ja kas võib öelda, et nüüd sama ootamatult võeti teid ka maha? Ootamatu see küll minu jaoks ei olnud mingisugust nägemused printsipiaalsed paljudes küsimustes olid juba erinevad ja mina kavatsesin üks kuu enne uut aastat tahtsin panna avalduse, ausalt öeldes. Nii et juba detsembri algul teil oli niisugune tunne, et see asi ei lähe mitte. No vaadake, kui inimene töötab, temal on mingisugune ettekujutus, see, et kuidas me peame NATO-ga liituma, läbi mille, missugused paberid me peame tegema ja kuidas tegema see minul alati oli niisugune seisukoht ja ma seda kunagi ei varjunud kuskil, kui NATO-sse liitumine on poliitilise juhtkonna otsus ja ma täiesti toetan seda. Ma vaatasin, et minu nägemus kuidagi ei lähe kokku sellega ja siis peab seda viima teine inimene sellele valitsusele. Kiidusõnad sellepärast, et see oli esimene valitsus, kes võttis probleemi küllaltki tõsiselt ja hakkas tõsiselt tegelema riigikaitsega. Kas selle teie esmaspäevaõhtuse vabastamise ettepaneku tegi presidendile kaitseminister või tulite te sellega ise välja? Mina ise, teie tegite ettepaneku, et te tahate ära minna. Niisuguseid ettepanekuid ma olen ministrile teinud, aga need olid kõik suusõnalised. Mina ei tea, kuidas see Michanism sündis, tegelikult mul on oma arvamus olemas, aga see on minu arvamus ja kuda see minu arvamus, eks?", "role": "user" }, { "content": "Salvestamisel tehnilised krõpsud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Alar Karise esimene visiit Brüsselisse on kõrgetasemelistest kohtumistest pungil. Täna kohtus ta nii Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kui ka Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheliga. Kuna Eesti presidendil Brüsselis peaministriga võrreldavaid kohustusi pole, siis uurisin Kariselt, et mis on üldse sellise visiidi eesmärgiks. Eks võib-olla see ongi põhjus, et president liiga tihti brüssilis ei käi, et siis nendel kordadel, kui me siin oleme, et siis võimalikult tutvustada enda seisukohti, kuulata ära, millised on uued arengud siin Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu kontorites ja, ja siis minna selle teadmisega edasi, aga kindlasti on oluline just see, et meie seisukohad saaks veelgi üle räägitud siin Brüsselis. Karise sõnul on olulisteks aruteluteemadeks Valgevene migratsioon ja kliimaküsimused. Eile kohtus ta ka Euroopa Komisjoni asepresidendi Margaritikinas, kes oli üks võtmeisikutest Valgevene ja Poola piirikriisi lahendamisel. Noh, arvestades tema tausta, siis me rääkisime ikkagi migratsioonist ja ja nendest sündmustest, mis on toimunud Valgevene ja Poola piiril ja mis seal jätkuvalt toimuvad ja mis saab ka võib-olla tulevikus rääkisime sellest, et tänaseks on ka selgunud, et sanktsioonid tulevad Valgevenele ja tõenäoliselt on ka järgmised sanktsioonide pakett valmistamisel ja kogu see temaatika mitte ainult siis Poola piiril toimub, vaid ka ka migratsiooni migratsioonist laiemalt. Kohtusin temaga ka ju Tallinnas, kus ta oli siin ühel konverentsil, kus ta balti riikidega koos võttis ka sel teemal sõna, nii et ta tunnetab meie olukorda väga hästi. Viimastel päevadel on Brüsselis, aga ka mitmetes teistes Euroopa Liidu pealinnades kerkinud debatt kohustuslikust vaktsineerimisest. Karise sõnul toetab ta debatti, kuid mitte ideed ennast. Jah, see on tõsi, et ta selle seisukohaga välja tuli, et seda võiks arutada ja osad riigid on ka selle omaks võtnud, isegi ennem kui on der Laien selle välja ütles. Aga ma arvan, et see vajab kindlasti arutelu. Aga kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis ma arvan, et see sundvaktsineerimine on kohane võib-olla teatavates valdkondades näiteks olgu see sõjavägi või, või meditsiin või sellistes ametites, mis nõuavad suuremat kontakti. Aga ma isiklikult olen seisukohal, et pigem peaks liikuma selles suunas, et inimesed ise aru saavad, et vaktsineerimine on oluline ja seda ka teevad. Joosep Värk Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "President Alar Karis on oma esimesel visiidil Brüsselis, kus ta kohtus nii Euroopa Komisjoni kui Euroopa Ülemkogu presidentidega. Karise sõnul toetab ta Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ideed kohustusliku vaktsineerimise debatist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimastel kuudel on Euroopa Liidu riikide ja Türgi suhted järsult halvenenud. Seni on pinged tipnenud riigipeade vaheliste solvangutega. Nimelt ütles Türgi president Taipe Erdogan laupäeval, et Prantsusmaa presidendi Emanuel Macron i vaimne tervis vajab ravi. Vastuseks sellele on Euroopa Liidu liidrid üksikute eranditega avaldanud makroonile toetust. Türgi president soovitas seepeale boikoteerida prantsuse tooteid. Sama on otsustanud teha Katar ja Kuveit. Ent erinevalt Türgist pole nemad Euroopa Liidu naabrid ega kandidaatriigid. Nende käikude taustal on Euroopa liidritel ilmselt kollektiivselt selgeks saamas, et Euroopa Liidu ja Türgi suhted vajavad suuremat revideerimist. Siinkohal poleks õiglane öelda, et Türgi suhted oleksid seni kuidagi tagaplaanil olnud. Ent fakt, et Ankara kontrollib rändekoridore, on Euroopa Liidu liidreid tagasi hoidnud. Mäletatavasti rääkisid riigijuhid omavahel Türgi suhetes pikalt ja laialt oktoobri alguses toimunud Euroopa ülemkogul. Toonane debatt on ilmselt paljudele meelde jäänud Kreeka ja Küprose. Piinliku taktikavaliku pärast takistasid nad ju Valgevene sanktsioonide kehtestamist, sest polnud rahul teiste liidrite suhtumisega Türgisse. Küproslased nõudsid Türgile sanktsioone, kuid teised Euroopa riigid nii tugevaid samme ei soovinud. Muide, üheks kreekakeelsete riikide ümberveenajaks koos Angela Merkeliga oli just Emmanuel Makroon. Kahe Euroopa suurima riigi liidrid arvestasid selgelt võimalusega, et liiga kergekäeliselt määratud sanktsioonid võivad rändeolukorda halvendada. Seda enam, et Euroopa liidus endaski ei suudeta rändepaktis kokkuleppele jõuda. Oktoobri alguse erakorralisel ülemkogul lepiti kokku, et sel aastal tullakse riigijuhtide tasemel veel kord Türgi suhete juurde tagasi. Selleks pakkus Ankara ka ideaalse võimaluse enne oktoobri keskel toimunud korralik ülemkogu, sest nafta ja gaasi uurimislaev saadeti taas Vahemerele, kuid riigijuhid põhjapanevaid avaldusi siiski ei teinud. Nüüd aga ei jää neil enam midagi muud üle, sest detsembris toimub selle aasta viimane ülemkogu ja ega Türgiga palju võimalusi pole jätnud. Kui pinged peaksid järgneva pooleteise kuu jooksul veelgi kuhjuma, on liidrites selge küsimus, kuidas Türgi taltsutada sõlmpunktiks. Siin on rändeteema, mille liidrid ise tegelikult Türgile 2016. aasta rändeleppega andsid. Toonane lepe oli hädalahendus, sest rändeteemad pingestasid väga tugevalt ühiskondlikke debatte suuremas osas Euroopa riikides. Nüüd on nendes valik, kas minna tagasi debattide juurde või lasta Türgil ülbitseda. Senini on näidanud, et Euroopa Liidu mõistlikest sammudest on Türgi vaid ülbust juurde saanud. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni solvamine Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani poolt on ühendanud Euroopa liidrid. Seni Türgiga suhteid hoida üritanud Euroopa Liit võib oma stiili edaspidi muuta. Jätkab Joosep Värk Brüsselist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti pank märkis läinud aasta lõpus avaldatud majandusprognoosis, et energia ulatuslik kallinemine ahendab majapidamiste tarbimisvõimalusi. Keskpanga kinnitusel toob energia hinnatõus kaasa nõudluse vähenemise teiste kaupade ja teenuste järele ning pidurdab majanduskasvu. Seni avaldatud suurte institutsioonide prognoosidest on keskpanga oma kõige tagasihoidlikum. Tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse 2,8 protsenti. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Katai sõnul on nende näitaja väiksem seetõttu, et nad avaldasid prognoosi kõige hiljem ja nägid juba, kui kiireks hinnakasv oli aasta lõpus muutunud. Küsimusele, kas kvartaalne sisemajanduse kogutoodang võiks tänavu aastases võrdluses ka kahaneda, vastas Katai, et selline risk on aasta esimeses pooles, kui hinnakasv on väga kiire. Eks elanike ostujõu kahanemine aasta esimeses pooles, paraku jääb keskmine palgakasv hinnakasvule alla, ostujõud on väiksem kui enne ja seetõttu siis ka tarbimise maht, mis kajastub siis pisemas majandusaktiivsuses. Teisalt võib näha ka probleeme mitte ainult nõudluse, aga samuti ka tootmise poole peal, sest et kui energiamahukad, ettevõtted ei suuda nüüd kallinenud tootmiskulusid edasi kanda tarbijateni tellijateni, kes nii kõrge hinnaga ei oleks nõus ostma, siis on nad teinekord võibolla isegi sunnitud vähemalt ajutiselt siis oma tootmise seiskama, mis hoiaks ka siis majandusaktiivsust tagasi. Ka LHV panga majandusekspert Heido Vitsur asutas kiirele hinnatõusule kui majanduskasvu pärssivale tegurile. Aasta kokkuvõttes kasvab sisemajanduse kogutoodang, tema hinnangul aga üle kolme protsendi. Eks see hinnatõus toob kaasa ka inimeste suuremad palganõudlused ja ettevõtted, praeguses olukorras on sunnitud või ka valmis töötasusid suurendama. See tähendab ka suuremaid maksulaekumisi eelarvesse ja ka eelarve võimalusi rohkem kulutusi teha. Nii et ta küll pidurdab kindlasti. Sest ilmselt on hinnatõus vähemalt esimestel kuudel sellel aastal suurem kui sissetulekute kasv kuid ta ei muuda seda majanduskasvu negatiivseks.", "role": "user" }, { "content": "Energia ulatuslik kallinemine ahendab majapidamiste tarbimisvõimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna arutlusel oleva eelnõuga tuli Keskerakond nende oma sõnade kohaselt valitsuskoalitsioonile appi. See oleks üks võimalus kriisis solidaarsust näidata ja annaks lisatulu 2,1 miljardit krooni. Üldiselt jääks kehtima praegune tulumaksumäär, järgmine aste kehtiks alates 300 tuhandelisest aasta sissetulekust. Kadri Simson. Seega jääks ka järgnevatel aastatel tulumaksuvaba tulu suuruseks aastas 27000 krooni ning esimeseks maksuastmeks 21 protsenti. Vastavalt eelnõule jäävad kõigile töötajatele, kelle palk on kuni 25000 krooni, kehtima tänased maksumäärad ja iga kroon, mis ületab veerandsadat tuhandet krooni kuus, maksustatakse siis kõrgema, 33 protsendilise maksumääraga. Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ei vaielnud erinevalt mitmetest küsimuste esitajast mitte niivõrd eelnõuga kui selle eesmärgiga, mis oleks siis alternatiivkärbetele. See eelnõu nüüd küll alternatiivkärpel ei ole, see on väga ebatäpne väljend, et meil tuleb lahendada ikkagi paljude miljardite suurune eelarve probleem ja need ei ole alternatiivid. Tulumaks on majandusele kõige halvem maks. Tööjõu maksustamine on tööpuuduse suhtes kõige halvem maks. Ja kui eelarve tulusid suurendada, siis kaudsed maksud ikkagi teoreetiliselt või varamaksud on need, mis on majandusele süütumad. Ohutumad. Kui Reformierakond ründas Kadri Simsoni ja Keskerakond Jürgen Ligi, siis sotsiaaldemokraadid, kellele tuletati pidevalt meelde, et Ivari Padari pakutu oli isegi radikaalsem kui tänane eelnõu olid kahesuguses seisus. Eiki Nestor ütles puldist, et inimeste maksukoormuse ühtlustamise seisukohalt on astmeline tulumaks õigustatud sest tulule lisaks maksustatakse ka tarbimist ja siis tuleb maksuprotsent veidi teine, kui on tulumaksul aga väite kohta, et kriisi ajal pole õige aeg makse tõsta, ütles Nestor. Majandusteadlase vastus kui küsida, kas antud oludes makse võiks tõsta ja ta ütleb kindlasti, et see on halb. Kui küsida ta käest, kas antud oludes maksaks riigi kulusid kärpida, ütleb ta ka, et kas see on halb, see jahutab majandust ehk teisisõnu ei olegi ühtegi valikut, mis oleks hea. Kogu selle astmelise tulumaksu toetava jutu lõpetuseks teatas Eiki Nestor. Koalitsioonides tehakse ikkagi seda, mis on kokku lepitud, see on igasuguse koalitsioonipoliitika alus ja sellest on kinni pidanud kõik Eesti erakonnad peavad sellest kinni ka sotsiaaldemokraadid. Me ei ole valitsus liidus kokku leppinud, et me Eestis astmelise tulumaksu sisse seame ja niikaua, kuni me ei ole kokku leppinud, on meie fraktsioonil ka keeruline seda eelnõu toetada. Kuna tegu on opositsiooni eelnõuga, lasen resümee anda Kadri Simsoni Selle koalitsioonileppe taha pugedes tapetakse igasugune initsiatiiv olukorrast välja tulemiseks. Rahanduskomisjoni ettepanekul langes eelnõu häältega 44 36 vastu menetlusest välja. Hääled saadi kokku ka reformi ja IRL-i poolt. Sotsiaaldemokraadid ei pidanud nupule vajutama.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu ei toetanud opositsiooni astmelise tulumaksu ideed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks juba palju kõneainet pakkunud justiitsreformile kirjutab Eesti Konservatiivne rahvaerakond valimisprogrammi oma eesmärgid tervishoiupoliitika muutmiseks. Erakonna esimees Mart Helme jätkab. Tuleb raha haigekassast, mis praegu läheb betooni alla eraldada, betoon peab olema eraldi eelarverea peal ja ravirahad peavad olema eraldi rea peal, siis me näeme, kui palju meil tegelikult on haigekassas inimeste ravimiseks raha. Teine asi on see, et me käime välja oma konkreetsed ettepanekud, kuidas vähendada ravi järjekordi sellega, et me ei aka ka kinni panema kõiki neid regionaalhaiglaid ja kuidas tagada see, et ka tõepoolest rasked haiged noh, ütleme vähihaiged ei peaks igasuguste jõulutunnelite ja muude niisuguste korjanduste kaudu saama oma raviraha, vaid et see raviraha tuleks ikkagi haigekassa. Ulatuslikku uuendusvajadust näeb Mart Helme ka maksupoliitikas. Muuhulgas me tahame kaotada näiteks niisuguse jabura asja nagu erisoodustusmaks firmadelt, mis väga selgelt noh, pärsib ja kägistab ja, ja vihastab ettevõtjaid, aga peale selle me tahame ka rahanduse vallas lõpetada riikliku raha raiskamise ja tekitada vastutuse raiskamise eest karistusseadustikus tuleb vastavat otsused vastu võtta ja veel ühte, teist ja kolmandat, nii et see on väga ulatuslik, kusjuures Me ei ole lõplikult ka neid asju veel paika pannud ja läbi arutanud. Viimastel kuudel on EKRE toetajate osakaal tõusnud erakonna tegutsemisaja, suurimaks suured on ka Mart Helme ambitsioonid. Meie eesmärk on minna praegu võitlusesse mitte ainult hea tulemuse eest, vaid tegelikult ka peaministri koha eest. Lisaks valimisprogrammi põhipunktidele selgus täna, et kevadistel valimistel kandideerib EKRE ridades ka endine Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik. Mina tahan tegeleda majanduspoliitikaga, sest seal on need tõsised suured probleemid. Üks on see, et meil on Eestis liiga madalad palgad ja see toob kaasa, et kiusatus on suur. Paljudel inimestel minna Eestist ära ja mujal paremat elu otsida.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimisprogramm kevadistel riigikogu valimistel hakkab tuginema maksupoliitika, tervishoiu ja justiitsreformidel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜks märgalade päeva matkadest viis huvilised suuskadega neljaks tunniks Alutaguse rahvusparki muraka soostikusse, soomatka erilisusest, rääkis Alutaguse matkaklubi tegevjuht Ingrid Kuligina. Minule üldse on sood ja raba kui üks märgalade osa. Üks lemmikuid maastikuid eelkõige juba sellepärast, et sa, kui oled seal, siis sa tunnetad tema üksust ja teine asi on see, et sa ei saa seal tormata. Sa pead seal alati rahulikult liikuma ja kui sa liigud rahulikult, siis sa tunnetad loodust paremini. Proovime mängida nüüd. Märgasid kohvi. Jaanus Altoja oli üks neist, kes oli täna kodukandis uusi kohti avastama tulnud. Suuskadega on ikka ülimõnus niimoodi käia sooja raba peal, et. Ma usun, et parem kui räätsade või jala. Et liigub natuke kiiremini edasi ja, ja ei vaju läbi. Mida huvitavat näha oli. Mida näha oli? Vaikust. Hundi jälgi. Hundiradasid. Tore seltskond. Saite raba kohta ka targemaks? Ikka nägime kõik ilusad laukad ära, mis siin on, et nüüd teame, kuhu suvel ujuma tulla. Teisel veebruaril 1971. aastal Iroonis Rammsari linnas allkirjastatud märgalade konventsiooniga on liitunud 171 riiki. Eestis on rahvusvahelise tähtsusega märgalasid 17. Nende sekka kuulub ka muraka soostik Ingrid Kuligina. Muraka raba teeb eriliseks tema selline suurus, see, et ta koosneb mitmest sooalast ja need saared, mis temal seal vahepeal on ja tegelikult teeb eriliseks ka veel see, et seal on palju kaitsealuseid liike, mis on hästi oluline. Ja minu jaoks teeb oluliseks ka see, et ta on seotud väga tihedalt kultuuripärandiga, sest tegelikult murakaraba ümbruses on olnud sellised metsatalud ja soosaarte talud kes siis omavahel väga tihedalt suhtlesid. Kokku on märgalade päeva raames Eestis kavas poolsada matka Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kahel nädalal toimuvad Eestis matkad, millega tähistatakse maailma märgalade kaitsmiseks sõlmitud Ramsari konventsiooni 50. aastapäeva. Eesti pindalast moodustavad eritüübilised märgalad ligemale kolmandiku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nImonoloogide hinnangul annab täis vaktsineeritus piisava kaitse koroonaviiruse vastu vähemalt aastaks. Eestis hakati riskirühmi vaktsineerima selle aasta alguses, seega võiks esimeste revaktsineerimise peale mõelda jaanuaris vaktsineerimisjuht Marek Seer. Kellel vaktsineerimise kuul on lõpetatud, ei pea hetkel muretsema vähemalt aasta pärast. Vaktsineerimist on muretu ja enne jaanuari kindlasti revaktsineerimisega minu teada küll ei peaks nagu tegelema, aga eks seda informatsiooni ju jälgitakse kogu aeg ja andmeid koguneb. Teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar lisab, et praegu hoitakse teistest riikidest laekuvatel andmetel silma peal haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus ning Ameerika Ühendriikide eksperdid on öelnud, et praegu ei ole aeg mõelda revaktsineerimise peale ja prioriteet on esimeste annuste manustamine. Aga aga see ei tähenda, et me väga hoolega ei vaata, et me teame, et osad vaktsineeritud, nakatuvad, mõned nendest satuvad ka haiglasse ja, ja me tahame ka Eestis nagu väga selget pilti saada, et kes need on, et kas need on need, keda jaanuaris vaktsineeriti või seal on hoopis muud põhjused. Lutsar lisab, et kuigi kooliealiste vaktsineerimine on oluline, peab olema rõhk täiskasvanutel. Minu seisukoht on, et kui me täiskasvanuid ära vaktsineeritud ei saa siis laste vaktsineerimine võib ka 100 protsendi juurde ulatuda. Meil ikkagi probleemid hakkavad olema. Et minu arust see meie rõhk peaks praegu olema täiskasvanute vaktsineerimisel.", "role": "user" }, { "content": "Nii Teadusnõukoja juht Irja Lutsar kui ka vaktsineerimisjuht Marek Seer ütlevad, et praegu ei peaks veel revaktsineerimise pärast muretsema. Märksa olulisem on saavutada suve lõpuks täiskasvanute 70% vaktsineeritus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuigi Tartu Ülikooli teadlaste seireuuringu lõplikud tulemused pole veel selged, siis juba praegu võib öelda, et 2,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk iga 50. inimene on praegu nakkus ohtlik, tunnistas Tartu Ülikooli professor Ruth Kalda. Kaudu pooled nendest ehk et 46 protsenti on siis asümptomaatilised, et see on see, mida ma nagu võin praegu öelda. Kokku on Eestis viirusekandjaid 22000, seda on kaks korda enam, kui oli enne jõulupühi. Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles, et kahjuks pole viiruse levik Eestis veel stabiliseerunud. Me oleme väike riik, me oleme näinud, et numbrid kõiguvad ühest kohast teise kohta. Me oleme ka seda näinud, et ikka ja jälle tuleb mõni mõni hooldekodude puhang ja ja, või hooldusasutuste puhang, meil on neid päris, mitte tükki praegu minu meelest nagu vööd lõdvendada ei tohiks küll küll kordagi, kõik need asjad, mis me oleme ikkagi rääkinud kõigist, need reeglitest peab kinni pidama sõltumata sellest, isegi mõned õnnelikud on ju vaktsiinid juba saanud, sõltumata sellest, kas te olete vaktsineeritud või ei ole vaktsineeritud või missuguses vanuses te olete. Et kõiki neid reegleid tuleb väga hoolega jälgida, et mina ei julgeks küll veel öelda, et nüüd on see asi läbi, võtaks väga madalat profiili selle viiruse suhtes. Aga ometigi otsustas valitsus eile, et leevendatakse mitmeid piiranguid Harju ja Ida-Virumaal. Kõik lapsed pääsevad 25.-st jaanuarist kooli. Lisaks selgus eile õhtul ootamatult, et ka Harjumaa ning Ida-Virumaa toitlustusasutused tehakse esmaspäevast lahti. Teadusnõukoda selle niisuguse restoranide päevaseks avamiseks ettepaneku tegi juba teisipäeval valitsusel nii et, et see oli juba teisipäeva hommikul laual ja Ida-Virumaal ja ka Tallinnas paljud inimesed käivad praegu tööl. See mõte oli ennekõike, et ja praegu õues tänase ilmaga ilmselt ei ole väga mugav süüa, inimesed saaksid just lõuna ajal võtta lõunasöögi ja, ja süüa kiiresti ära teadusnõukoda ka ütles, et restoranid ei peaks saama seal kohtumise istumise kohtadeks, et ennekõike peaksid praegu täitma siiski selle toitmise funktsiooni, et, et inimesed, kes võib-olla ei saa kodus süüa teha või ei, ei ei oska süüa teha, et need saaksid ka õhtusöögi ära, aga seal restoranis oleku aeg ei tohiks olla pikem kui, kui üks tund ja kõik, kõik muud reeglid, kaks pluss kaks ja distantsid ja need, need muidugi jäävad seal kehtima ja poolik täituvus ja kõik niisugused asjad.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli teadlaste seireuuringu esialgsed tulemused näitasid, et koroonaviiruse levimus kahekordistus aastalõpu pühadeperioodil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnistu, kuhu maleva ühishoone tahetakse rajada, asub Sauga põhikooli vastas. See on maleval juba mitu aastat olemas, aga ehitamiseni pole jõutud, sest raha ei ole. Praegu asub maleva staabihoone politseimaja kõrval südalinnas. Tegemist on ilusa ja uhke majaga, mille uulu parun ehitas oma suveresidentsiks. Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Rasmus Lippur. Hoone on ilus, väärikas, aga ta on natukene väikseks jäänud meile, sellepärast tahamegi uut. Sellest me kindlasti ei loobu, sellepärast et see on ostetud kaitseliitlaste annetuste eest ja ta asub väga heas kohas. Usun, oleks mõeldud Pärnumaa maleva staabi ja tagalakeskuseks. Seal oleks väljaõpperuumid, laod, lasketiir, kõik, mida meil on vaja. Meil on hooned laiali, nad on kõik suhteliselt vanad ja isegi nende kõikide hoonete peale kokku ei ole meil seda, mida meil tegelikult vaja on. Kõikide meie ülesannete täitmiseks. Lippur ütleb, et kuidagi on juhtunud nii, et suurematest malevatest on Pärnul kõige viletsamad tingimused. Samas on veel halvemates oludes tegutsevaid malevaid, aga nüüd otsustas malev küsida riigilt staabi ja tagalakeskuse ehitamiseks 10 miljonit eurot veel kord. Malevapealik lippur. Ja initsiatiiv selleks, et raha küsida, tuli tegelikult maleva vabatahtlikelt, et kaitseliidus on vabatahtlikel väga suur roll. Nemad tõid selle juhatusse läbi malevapealiku abi, arutasime, leidsime, et miks mitte raha küsida, vast ehk küsi ja suu pihta ei lööda. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Kaitseliidu Pärnumaa maleva hooned asuvad Pärnu linnas mitmes paigas ja juba aastate eest otsustati, et ehitada tuleb uus hoone, kus kõik saavad koos tegutseda. Kinnistu on olemas, planeering tehtud ja isegi ehitusluba on käes, aga ehitamiseks pole raha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlgatuse mõte on selles, et niipea kui vaktsineerimine kõigile avatakse, on selleks ajaks soovijate nimekirjad ettevõtetes juba koostatud ja vaktsineerimiskeskused süstimiseks valmis, räägib Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhataja Pille Sööt. Praegu on selleks just õige aeg, et uurida ettevõtetel, kes on nende töötajates valmis vaktsineerima ja kuna Ida-Virumaal on meie küsitluse järgi vähemalt 70 ettevõtet valmis oma inimesi vaktsineerima ja seda korraldama, siis see hulk on juba piisavalt suur, et juba praegu hakata koondama andmeid. Ida-Virumaa on jätkuvalt üks kõige suurema nakatumise ja samas väiksema vaktsineerituse tasemega maakondi. Vaktsineerimine läbi tööandjate annaks parima tulemuse, kinnitab tervisekeskuse origo tegevjuht Merle Harjo. Sellega me tagame kõige kiiremini võimalikult suured inimrühmad, ehk siis, kui tööandja Ida-Virumaal teavitab töötajat, et meil on töökohal olemas selline võimalus, vaktsineerimiskeskus tuleb koha peale, siis me saame seda teha kõige efektiivsemalt. Meie praktikutena saame täna väita, et inimeste huvi ja teadlikkus võimalusest, et kust tulla ennast vaktsineerima ja kuidas saab ennast vaktsineerida, on pigem suur. Aga see huvi ei ole nüüd nende riskirühmade ja nende vanemaealiste elanike seas. Algatuse autorid on veendunud, et kogukonna tasandil vaktsineerimist korraldades nad riigi tegemisi ei sega. Nii arvab ka vaktsineerimise korraldamise töörühma juht Marek Seer. See on väga tervitatav algatust ja olgem ausad, et ega me oleme selle peale ka ise mõelnud, et sellisel moel nii-öelda läheneda. Ehk ta tegelikult võtab eesliini põhist lähenemist kui ka seda, et sellega on võimalik hästi suur hulk inimesi korraga ära vaktsineerida. Kui me juba oleme selles staadiumis, kus me oleme vanusegrupid vabaks lasknud siis ei ole ju selles mõttes erilist vahet, millisel moel see süst kätte saadakse. Millal vaktsineerimine kõigile soovijatele avatakse, sõltub Marek Seeri sõnul eeskätt vaktsiini tarnetest. Algatuse eestvedajad loodavad, et see võiks sündida lähima kolme nädala jooksul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Tervisekeskus Corrigo kutsuvad ettevõtjaid üles valmistuma peatselt avanevaks suurvaktsineerimiseks ja koostama ettevõtetes vaktsineeritavate nimekirju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEstonian Business kooli akadeemilise prorektori Maarja Murumägi sõnul on sel aastal kraadi õppesse võetud 160 tudengit, kellest kolmandatest riikidest on pärit 79. Me leppisime kokku siis transpordi, nende jaoks majutused, kus nad saavad siis seda eneseisolatsiooni teha, kui see neil vajalik on ja saatsime neile välja siis nõuded selle kohta ja nad allkirjastavad, nüüd võib juhtuda nii, et pooled ikkagi kohale jõua sellel aastal, sest see sõltub ka paljudest teistest asjadest, nagu näiteks lennuühendustest. Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi nendib aga järgnevat. Siin on praegu riigi poolt kahjuks ebaselgusi, küll me oleme alustanud valmistusi kõikide nende nõuete täitmiseks. Murumägi hinnangul on eneseisolatsioon mõistlik nii tudengite kui ka rahva tervise huvides. Ja eneseisolatsioon on siis natuke teine kui karantiin, eks ole, eneseisolatsiooni ajal tohib käia inimene hädavajalikke tarbekaupu endale ostmas apteegis juures ja, ja tohib siis natukene väljas sportida. Eesti muusika ja teatriakadeemia rektori Ivari Ilja sõnul läks vastuvõtt üle ootuste hästi, võttes arvesse möödunud pandeemiat. Üldiselt saabuvad õpingutele kõik välistudengid. Selle aasta vastuvõtt välisüliõpilaste osas on pisut üle 70 ja see ongi umbes see number, millega me oleme ka enam-vähem harjunud, nii et siin niisugust märgatavat muudatust õieti ei toimunudki. Rongi ütleb, et vastuvõetud arv on samas suurusjärgus nagu eelmisel aastal, kuid lõplik arv on selgumisel. Menetlus nendega käib edasi, et me kontrollime nende dokumente ja teeme kõik vajalikke protseduure, aga eesmärgiks on meil seatud ingliskeelse õppe osas võtta vastu 135 tudengit. Nii Eesti muusika ja teatriakadeemias kui ka Mainoris moodustavad välisüliõpilased veerandi kõigist õppuritest. Murumägi sõnul tuleb kõige enam välisüliõpilasi Estonian Business kool'i Soomest ja Kasahstani. Eesti muusika ja teatriakadeemia on populaarne nii soomlaste kui ka hiinlaste seas. Mainoris on esirinnas indialased. Mait Rungi pöörab tähelepanu ka sügisel toimuvale õppekorraldusel. Me plaanime käesoleval sügissemestril meie välisüliõpilastele, ingliskeelsetel ja venekeelsetel erialadel viia läbi õpetaja distantsõppe vormis, mitte auditoorse kontaktõppe vormis. Murumägi sõnul võimaldab Estonian Business Koleõpet eneseisolatsioonis olevatele välisüliõpilastele esimesel kuul", "role": "user" }, { "content": "Estonian Business School'i, Mainori ettevõtluskooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse vastu võetud välisüliõpilaste arv on sama suur, kui eelmisel aastal. Reaalselt õpinguid alustavate üliõpilaste arv selgub siiski sügisel. Mainor plaanib esimesel semestril välistudengid hoida digiõppel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et jaanipäevaga võrreldes on nakatumisnäitajad praeguseks kolmekordistunud. Kiige sõnul on valida kahe variandi vahel, kas kehtestada karmimad piirangud või viia läbi laiaulatuslik vaktsineerimine. Valitsuse praegune plaan näeb ette langetada meelelahutuskultuuri ja spordiüritustele kehtestatud külastajate piirarvu. Praegu on võimalik korraldada üritusi, kus siseruumis osaleb üle 1000 ja väliruumides üle 5000. Valdav osa suviseid üritusi on mahtunud selle alla, seetõttu nii-öelda on saanud põhimõtteliselt osaleda igaüks, sõltumata sellest, kas ta on nakkuse ohutu või mitte, kas ta on seda tõestanud või mitte. Nüüd, kus viiruse levik on taas hoogustunud, tuleb neid piirarvusid hakata vähendama. Ehk et kas ta saab olema 1000 pealt 500 peale, kas ta saab olema 750 peale, kas me lepime kokku mingid kriteeriumid, kuidas me hakkame järk-järgult vähendama, mis on see etteteatusaeg, see kõik selgub pärastlõunal. Aga praeguses foonis tuleb meil hakata märksa enam üritusi, vabaaja üritusi, kultuuriüritusi, meelelahutus, üritusi korraldama ja võimaldame ainult Covid tõendiga ehk vaktsineeritud, läbi põdenud või negatiivse testiga inimestele. Vastasel juhul see viiruse levik ainult hoogustub. Justiitsminister maris Lauri ütles, et viiruse leviku jätkudes tuleb valmis olla ka tõsisemateks piiranguteks. Kindlasti ei sea eesmärgiks seda, et piirata nii-öelda täiesti avalikku liikumist, põhiasjade ja põhiteenuste juurdepääs on kindlasti jääb olema, aga meelelahutusega seotud asjad on need, mis tõenäoliselt saavad kõige kiiremini piirangud. Kui see nakkus levib hästi kiiresti ja kahjuks ta levib niimoodi, siis tuleb olla valmis ka selleks, et need piirangud tulevad tõsisemad ja tuleb selgem vahe vaktsineeritut. Ja siis veel need kaks gruppi ja mitte vaktsineeritute vahel. Tanel Kiik lisas, et valitsuse miinimumeesmärk on jätkuvalt 70 protsendilise vaktsineerimise hõlmatuse saavutamine sügiseks. Kõigis vanuserühmades maakondades tegelikult me näeme, et on ka saavutatavad suuremad numbrid, meil on eakate seas seda maakonda, kus need numbrid on 80 90 protsendi juures, see ongi tegelikult see tase, mis on vaja saavutada. Seitse protsenti on tegelikult see miinimum eesmärk täiskasvanud üle kogu Eesti. Aga mida rohkem me saame vanuserühmades üle selle, seda parem ja siin on ka mitmeid maakondi, kes on täna juba, kas noh, ütleme see üks maakond, kes on üle seitsme protsendi piiri läinud, on, on Tartumaa, mis sellele läheneb. Hiiumaa on siis see, mis on läinud üle ja võib öelda, et umbes pooled maakonnad on seal kuskil 60 protsendi joone juures. Nii et kindlasti õhtu lõpuks, kui 70 protsenti täis saab täiskasvanute hulgas, siis see ei tähenda seda, et me lõpetame ära vaktsineerimisega, vaid vastupidi, me jätkame intensiivset tööd, et see number sealt ka veel edasi tõuseks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus arutas vaktsineeritutele rohkem vabadusi pakkuva süsteemi kehtestamist. Viiruse kiirel levikul peab justiitsministri sõnul valmis olema ka tõsisemateks piiranguteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti tuleviku teine kongress algas kell 11, kuid tegelikult tuli kongressi rahvas kokku juba tunnikese varem ja härra Lembit Valt. Teid võib vist õnnitleda ühe järjekordse tööülesande puhul. Kas õnnitleda aga tööülesanne mulle tõepoolest pandi, nimelt täna moodustati Eesti tuleviku kongress kui püsiinstitutsioon ja valiti selle nõukogu ja ma olen Eesti tuleviku kongressi esimehe kohale valitud samal ajal. See Eesti tuleviku kongress on Rooma Klubi Eesti toetusassotsiatsioon. Tuleviku kongress kui institutsioon on mõeldud sellisena, mis on informatsiooniliselt avatud, see tähendab kõik see, mis ta oma tegevuse tulemusena saab, tehakse teatavaks kõige laiemale asjahuviliste ringile. Kuid ta on suletud personaalses institutsionaalses mõttes mingil määral analoogia Rooma klubiga, mille koosolekutel teatavasti isegi muidu alati kõikjal olevad ajakirjanikud osaleda ei saa. 34 inimest moodustasid täna elle organisatsiooni tuumiku, need on asutajaliikmed ja põhikiri näeb ette, et sinna võib kuuluda mitte üle 100 isiku kusjuures edasine juurdevõtmine käib juba olemasolevate liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. See on kahtlemata mingil määral elitaarne asi. Kuid me peame arvestama, et tegemist ei ole mitte rahvaliikumise, aga massiorganisatsiooniga, vaid väga kindla ja mõneti küll kitsa, aga siiski kõiki puudutavale ülesandele orienteeritud inimeste rühmaga, kes tahavad hakata tõsimeelselt ja nii palju, kui see võimalik teaduse pinnal mõtlema selle üle, milliseks kujuneb Eesti saatus tulevikus sellises maailmas, nagu meie ümber reaalselt on ja mille üheks osaliseks ja ka üheks loojaks on meie väike rahvas. Jah, ärgu siis eksitagu nimetus kongress, nii nagu ei peaks eksitama nimetus Rooma klubi. Tegemist on tõesti elitaarse seltskonnaga härra valt mõned nimed. Ma ei tahaks, et selles elitaarsuses oleks mingisugune niisugune tõusiklik või erandlik mõtte niidikene, nii ei ole see üldse mõeldud. Juhatusse valis asutajate asutajaliikmete kogu täna järgmised inimesed. Arno Köörna, Edgar Savisaare, Harri õunapuu, Raivo Vilu, Ants Trassi ja Ants Roose. Ja sinna kuulun veel ka mina. Nii et tasub mõttel lasta liikuda. Eesti tuleviku kongressis on veel vabu kohti. Eesti raadio kolmas programm teeb Eesti tuleviku teiselt kongressilt otseülekande. Niisiis seda võite kuulata Eesti raadio kolmandas programmis.", "role": "user" }, { "content": "Asutati Eesti Tuleviku Kongress.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti keskmine palk oli teises kvartalis 1538 eurot, see on 7,3 protsenti rohkem kui aasta tagasi, teatas statistikaamet. Ametianalüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine brutokuupalk sedavõrd suures mahus viimati 2019. aasta kolmandas kvartalis. Swedbanki analüütik Liis Elmik ütles, et kuigi palgakasv oli kiire, jääb see suures pildis aeglasemaks kui varasematel aastatel. Palgakasv kiirenes tänu sellele, et eelmisel aastal kasvasid palgad ainult ühe protsendi võrra ja sedagi koos töötukassa palgatoetuse meetmega. Ja kui me võrdleme keskmise palganumbreid kahe aasta taguse ajaga, on palgad kasvanud kaheksa protsendi võrra. Et see on ikkagi aeglasemalt kui eelnevatel aastatel. Eesti Pangaökonomist Orsaja Soosaar märkis, et palgakasvu kiirenemisse panustas töötundide suurenemine ühe töötaja kohta ning palgad kasvasid eraettevõtetes kiiremini kui avalikus sektoris. Veel märkis soosaar, et kasvanud tööjõu tootlikkus annab võimaluse palkasid tõsta. Samuti suurendab palgasurvet tööjõupuuduse tajumine. Sellele viitas ka Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas, kes märkis, et kiirenenud palgakasv iseloomustab pingeid tööturul. Ja on kindlasti tööandjate jaoks ka korralik väljakutse ja, ja peavalu, et kust ja mille arvelt siis seda täiendavat palka maksta, nii enne koroonat kui ka praegu on ikkagi peamine arengutakistus see, et kust leida sobilikke inimesi. Päris heade oskustega inimesi on, on vähevõitu Eesti tööjõuturul ja, ja see viib ka nende palganõudmised üles. See ühel hetkel see ilmselt hakkab mõjutama ka toodete ja teenuste hindu ja on täiendav inflatsiooni surve, mis siin rahatrüki taustal nagunii ühel hetkel tulema peaks, nii et igal mendil kaks poolt. Aasa sõnul liigub Eesti põhjamaise majandusmudeli suunas, kus kõik inimtööjõuga seotud tooted ja teenused on kallid. Ettevõtjatel on surve automatiseerida ja mitte lasta inimestel teha primitiivset tööd. Sellele viitas ka Liis Elmik. See kiire palgakasv sunnib ettevõtteid järjest ikkagi moderniseerima ikka mõtlema selle peale, kuidas selle tööjõupuudusega toime tulla. Ja kui me vaatame tuukulude osakaalu ettevõtete kogukuludes, siis need on suurimad, kui kunagi varem. Palgad kasvasid kiiremini nendes valdkondades, kus koroonakriisi tõttu nõudlus suurenes näiteks IT-s või tervishoius 15 kuni 16 protsenti. Kahe aastaga. Kriisis kannatada saanud turismis ja kaubanduses püsis aga palgatase kahe aastaga sisuliselt muutumatu, ütles Elmik.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu teises kvartalis keskmise palga kasv kiirenes. Tööandjaid teeb kiire kasv aga murelikuks. Selle põhjusena nähakse tööjõupuudust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaarde vald oma heade tuuleolude ja hajaasustusega on elektrituulikute rajamiseks sobiv piirkond. Ka ei sea sellele alale takistusi kaitseministeerium, sest kaitseväe radarid siinsed tuulikud ei sega. Saarde valla haldusnõunik Martti Roden. Kunagi oli ta 2,6 inimest ruutkilomeetrile aga kui arvestada, et Kilingi-Nõmme linnas on natukene alla 2000, siis palju seal maal on, see on ikkagi väga hõre. Esimene 13 hektari suurune planeeringuala asub Kamali külas ja hõlmab kolme maa üksust. Sinna soovib arendaja, osaühing tuulepealne maa püstitada kolm elektrituulikut. Teine planeeringuala, mille pindala on 10,3 hektarit, asub samuti Kamali külas ja sinna soovitakse püstitada kahte elektrituulikut. Kolmas planeeringuala on kõige suurem. Selle pindala on 36 hektarit ja see asub Tõlla külas. Sinna on kavas püstitada neli elektrit. Ulikut. Martti Rooden. See arendus algas 12 oktoober 2016, nüüd on juba üle kolme aasta möödunud ja nüüd me oleme lõpusirgel. Praegu toimub avalik väljapanek peale avaliku väljapaneku lõpus analüüsime ettepanekuid, arvamusi ja siis toimub avalik arutelu. Peale avalikku arutelu läheb planeering kooskõlastamisele rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib üle, et planeering vastaks nõuetele, et kõik need avalikustamise protsessid seadusest tulenevalt oleks läbi viidud. Pärast seda saab volikogu planeeringu kehtestada ja arendaja võib hakata tuulikud rajama. Aga mis vallas sellest kõigest kasu on? See kompensatsioonimehhanism on väljatöötamisel ja ajaga, läbirääkimised käivad. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaa Saarde valla volikogu on vastu võtnud ja avalikule väljapanekule suunanud detailplaneeringud kolme ala kohta, kuhu soovitakse püstitada elektrituulikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo nüüd on ta ikkagi hakanud allapoole minema, ükskõik kust otsast sa vaatad, kas seda nii-öelda üldist pilti linnade ja asulate osas või ka meie kumulatiivseid indekseid, siis siis nüüd tundub, et tasapisi ikkagi läheb allapoole, ütleme siin kesk ja lõunapiirkond, need on tasapisi allapoole läinud ja Põhja-Eestis on ta ikkagi veel üleval, aga loota on, et nüüd ikkagi meetmed töötavad ja asi tasapisi paraneb. Kui me sellega sügisel hakkasime tegelema, siis me ajasime ju pigem neid nakatumis järgi mitte leitud koldeid, aga nüüd me vaatame seda ühtset Eesti pilti, sellepärast et viirus on praktiliselt igal pool ja noh, eks mingisugune ebatäpsus selles on sees, et me ei saa ühe või konkreetse asula kohta nüüd nüüd öelda, et sealt on viirus kindlasti alla läinud, aga aga kui me seda suurt pilti vaatame, see on küll niimoodi, et sel nädalal on hakanud tasapisi paranema. Aga ma arvan, et selleni, kus nüüd suuremates linnades enam ühtegi nakatunud ei ole või neid oleks väga vähe, et me saame jälle nagu sügisel kolletena seda asja hoida, et selleni ikka läheb veel aega, et lähinädalatel seda küll ei ootaks. Viirus on igal pool laiali, lihtsalt see viiruse leid on, on hakanud vähenema. See on see hea uudis, et, et kui siin nädal tagasi oli teda igal pool, igas suuremas asulas ikka üle Eesti laiali ja väga palju igal pool, siis nüüd on, on kõige suurem ikkagi seal Põhja ja Ida-Eestis viiruse leida, aga see ei tähenda, et mujal nüüd ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Kui eelmisel nädalal ütles reovee seireuuringu juht Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson, et nakatumise näit reovees pole Eestis enne nii kõrgel tasemel olnud, siis see nädal toob paremaid uudiseid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti taimekasvatuse Instituudi kaunviljade ja talirüpsi aretaja Lea Narits ütleb, et temal kui taimekasvatajal möödunud talvele pretensioone pole, küll aga kevadele. Talv iseenesest oli ju hea, et tuli lumi peale ja ütleme, et talvitumine oli hea, kui siin lumi ära läks, esimest korda siis oli väga ilusti, tulid kõik põllud lume alt välja, olid rohelised. Aga need kolm uut talve, mis siin kevadel veel peale tulid, et need olid nüüd need, mis siis panid päris tugevalt need taimed põdema. Rapsidel on lehed külm ära võtnud ja taimed iseenesest on alles, nad jäävad ellu, aga eks nad nüüd põevad kevadel pikemalt, enne kui uuesti kasvu saavad alustada. Mida see tulevasele saagile võib tähendada? Eks ta kindlasti mingil määral saagikadu tähendab. Et kui ikkagi tal ei ole korralikku fotosünteesivat pinda kohe kevadel võtta et siis ta ei saa ju nii kiiresti oma elutegevust alustada ja hakata kohe oma varuaineid koguma. Aga mida ikkagi tuleks teha, et neid taimi nüüd ära päästa, et nüüd oleks vaja, et tuleks sellised plussid nii päeval kui öösel ja natukene sooja vihma ja siis, kui natukene maa ära kuivatab, et siis minna esimese lämmastikuväetisega teda turgutama, et siis aidata need taimed elule. Oluliselt parem pole pilt ka talinisupõllul. Taimekasvatuse instituut on Jõgeva katselappidele külvanud paar 1000 talinisu sorti ja sordikandidaati talinisu aretaja Reine Koppel ütleb, et paksu lume alt välja sulanud talinisu vaevab praegu lumiseen. Siin need kollakad laigud on lumiseen ja kui ma siin käisin esimesel märtsil, siis oli põld päris ilus roheline, aga siis tuli uuesti lumi maha ja pärast, kui nüüd paar päeva tagasi meil läks, see põld siis lumest rohkem tühjaks sulas lõplikult ära, lumi, seen tekib just sellises olukorras, kui maa on suhteliselt juba sula ja sinna tuleb lumekiht peale, siis seal all võib väga jõudsalt hakata arenema lumiseen, et selleks aastaks on olnud väga soodsad tingimused, kuna ka sügis oli hästi soe ja taimestik kasvas hästi lopsakas. Nii et sellel lumiseenel on olnud hästi palju süüa. Aga selle põllu peal mulle tundub, et on siiski see nii-öelda roosa lumiseen, mis ainult lehed ära võtab ja sealt kasvavad uued lehed. Ma arvan, ta natukene võtab nüüd seda potentsiaali maha, aga praegu see olukord ei ole veel kõige hullem, et siit ikka taastub. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Jõgevalt.", "role": "user" }, { "content": "Kui märtsi algul Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsepõldudel Jõgeval rohetasid kenasti nii talinisu, talirapsi kui ka talirüpsi põllud, kuid siis sadas paks lumi uuesti maha ja taliviljade olukord tublisti muutus. Praegu võib põldudel näha, et rapsi lehed on külmavõetud ja kolletavad, paksu lume alt välja sulanud talinisu vaevab aga lumiseen.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu rahulepingu sünd 100 aastat tagasi oli keeruline raske ja diplomaatiliste keerdkäikudega sellest ajast, kuid kestnud protsessist on alles aga mitmeid dokumente, millest näituse Tartu rahu sünd raames jõuavad publikuni üksikud. Näituse koostaja, arhivaari Mare Olde sõnul on Poska gümnaasiumisse vaatamiseks toodud välisministeeriumi, riigikantselei asutava kogu ja Eesti vabariigi välissaatkondade pabereid, aga ka materjale tolleaegsete tuntud ühiskonnategelaste isikuarhiividest. Arhivaarina peab Olde üheks huvitavamaks eksponaadiks Tartu rahulepingu eksemplari, mille koopia sai rahvusarhiiv Eesti poliitiku, diplomaadi ja õigusteadlase Ants Piibu lapselapselt. Ja välja on ta pandud sellepärast eelkõige, et seal on Ants Piibu kommentaarid pärast selle sõlmimist. Need räägivad sellest rahulepingu sõlmimise raskustest ja tegelikult on seal üks mõttetera see, et ei ole meil ega siin juubeldamiseks ja hõiskamiseks. Nüüd algab tõsine töö tegelikult Eesti ülesehitamiseks, nii et see on see põhimõte, mida ta toob seal välja oma oma käsitsi kirjutatud kirjas. Jaan Poska Gümnaasiumi ruumi on ajutiselt toodud ka suur puidust laud, mille taga toimusid Tartu rahu läbirääkimised. Laud on valminud 1914. aastal ja algselt tellis laua Eesti hoiu ja laenuühisus. Kogemata sai laud aga liiga suur ja tellija ei saanud seda kasutama hakata seal, kus algselt oli soov. Tartu linnamuuseumi peavarahoidja Kaie Jeeser ütleb, et nii hakati lauda kasutama hoopiski suuremateks nõupidamisteks ja koosolekuteks. Lihtsa joonega pompöösne laud tegelikult on oma aja kohta päris modernne tehtud Edgar Kuusiku poolt mööblidisainer intervjuu kujundaja, põhiliselt arhitekt ja selline ta on nende dokumentide järgi siis, mis meieni on jõudnud, on olnud algusest peale ka kaasa arvatud see kate peal, mis jätab niisuguse plastiku tunde või nii vahatud tunde, et tolle aja kohta võiks ju arvata, et ta on puidust ilus lauapind, aga sugugi mitte. Jeeseri sõnul on lauda aja jooksul palju transporditud, sest näiteks on laua erinevatele osadele harilikuga peale kirjutatud numbrid ja ära märgitud, mis osa, millega kokku käib. Ajalooline laud on kuulunud näiteks Eesti Rahva Muuseumile, olles kasutuses arhiivraamatukogus suure tõenäosusega lugemissaali lauana. 1968. aastal anti laud üle aga Tartu linnamuuseumile.", "role": "user" }, { "content": "Eksponaadid on üles seatud ruumi, kus sada aastat tagasi Tartu rahu sündis. Näitusel on vaatamiseks nii rahulepingu mustandeksemplare, aga ajaloolisse ruumi on toodud ka originaallaud, mille taga toimusid delegatsioonide rahuläbirääkimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide linnavolikogu esimees, Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre ütleb, et Paide ei ürita püüda kala sogases vees. Tegemist on kaalumist vääriva ettepanekuga. Nähes, mis tänane poliitika meil ka vabariigi valitsuses koalitsioonis on me võtame seda tõsiselt ja miks mitte kaaluda, kas siis üheks või mitmeks omavalitsuseks Järvamaal saamist, et miks mitte. Minu arust võiks see ka olla näiteks kolm. Paide linna lähima naabri, Paide vallavolikogu esimees Raivo Raja Meie toetame seda ja me näeme tõesti tuleviku mastaabis seda, et peab olema suur omavalitsus. Ma näeksin eelkõige ise, et oleks terve Järvamaa, oleks üks, üks omavalitsus, paneksime seljad kokku, siis me jõuaksime siis globaalses maailmas ja suures Euroopas midagigi saavutada. Kui Türi vald ja Koigi vald kõnelustel osalema ei soostu, tekib kummaline olukord, kus Imavere vald kaotab ühise piiri Järvamaaga ja ainus võimalus ühineda on teha seda üle maakonna piiri Põltsamaa valla ga. Vallavanem Jüri Elram ütleb, et vallal on tugev side Koigiga, kuid Imavere puidutööstuses pakuvad tööd ka Põltsamaa rahvale ja valla lapsed käivad Põltsamaal gümnaasiumis. Ikkagi, me oleme päris tugev, ütleme niisugune tööandja Põltsamaa vallale, Põltsamaa linnale ja Põltsamaa praegu on oma keskhariduse mingil määral ära otsustanud, nende on õpilaskodu. Needsamad lapsed, kes meil õppima läinud, on paraku läinud just sellepärast, et see õpilaskodu olemasolu on, mida täna seda teenust Järvamaal ükski gümnaasiumiharidust pakkuv asutus ei paku, nii et need on need kriteeriumid, mille järgi tuleb otsustada teinekord. Siseministeeriumi nõunik Rivo Noorkõiv ütleb, et Järvamaa omavalitsusjuhid olid täna suurühinemise suhtes positiivselt häälestatud. Tal oli retsept ka Paide linnale ja teistele maakonnalinnadele, kes kardavad valdadega ühinemise järel kaotada linna staatust. Ma arvan, et seda saab teha seadusandliku muudatustega ja öeldes seda, et näiteks kui Paide linn ja Paide vald ühineksid, et kui linn moodustab üle poole oma elanikkonnast uues omavalitsuses, siis see linna staatus jääb. Nii et minu arvates on see seadusandliku muudatuse võimalus ja seda tuleks teha. Nüüd tuleb ühinemisläbirääkimisi alustavatel omavalitsustel moodustada neljaliikmelised komisjonid ja otsustada, milliseid teemasid seitsmendal septembril, kui taas kokku saadakse, läbi rääkima hakatakse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Enamik Järvamaa 12 omavalitsusest võivad pärast järgmisi kohalikke valimisi koonduda üheks omavalitsuseks, esialgu on otsustanud kõrvale jääda vaid Türi ja Koigi vald.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHärra Aarites võib segada korraks Eesti raadio uudistest tulen, kuidas on seis praegu asjaga? Mis inimeste hulka ma oska öelda? Neli või viis tükki oleme ära päästnud. Paar tükki on hukkunud ja, ja paistab, et siin paneeride all on veel paar inimest. Praegu käib paneelide väljatõmbamine sellest kokku varisenud hoonest. Kas teil on piisavalt oskusi selle töö jaoks? Oskused oskusteks, aga meil pole ju tehnikat, püha jumal, me oleme puhta palja käsi, nii et üle üle linna linnavalitsuse abiga. Nüüd ajame tehnikat siia kokku. Kas praegu võiks teha oletusi selle kohta, miks selline õnnetus on? Jutud? No ma ei tea, mul on esialgne mulje on selline, et see on lihtsalt ehituskonstruktsioon on selle koha pealt nõrk olnud, see üks kandev tala on täitsa ära murdunud. Ma ei tea, võib-olla on siis ehitamise aeg mõnele mehele paar kotitsementi kuskile kõrvale läinud. Paneele välja tõmmati, siis oli näha, et nad purunesid väga kergesti, praktiliselt muutusid kohe hetk nagu tolmuks, nii et võib arvata, et see ehituse kvaliteet on tõeliselt kehv. See on minu arust hullem kui kehv ja no eks see, see mõjus ka sinna kindlasti, et, et. Ilm on selline, nagu ta on, vahel on külm, siis jälle soe ja ma arvan, et see, võib-olla see suur külm võib -olla nüüd selle viimase põntsu, siis pane. Kui kaua veel päästetööd kesta võivad? No, ma ei tea, me hakkame nüüd siin katust läbi lõikama, et saaks need paneelid üles tõsta, et, et viimased hukkunud alg kätte saada, noh. Ma ei usu, et siit enne hommikut võib-olla minema saab. Kõik see paneelid alla jäänud ei ole veel päästetud. No tähendab elavaid seal enam ei ole, aga, aga vähemalt kahte hukkunut on näha küll. Jõudu, aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Marja kaupluse varing.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuur esitas kriminaalmenetluse raames süüdistuse kuritegude toimepanemises Edgar Savisaarele MTÜ-le Eesti Keskerakond endisele Tallinna linnavalitsuse nõunikule volikogu esimehele ja viiele ettevõtjale. Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Savisaart süüdistatakse linna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides, samuti neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ja keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises. Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven Risto Evetus jagas äsja selgitavaid kommentaare. Süüdistus on siis esitatud Tallinna linnapeale samuti Tallinna linnavolikogu esimehele, ühele endisele Tallinna linnavalitsuse nõunikule Eesti keskerakonnale juriidilise isikuna ning viiele ettevõtjale ning etteheited on siis tehtud Edgar Savisaarele altkäemaksu võtmises suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises suures ulatuses rahapesus suures ulatuses ning linna eelarveliste vahendite omastamises suures ulatuses. Ettevõtjatele on tehtud siis etteheited nii altkäemaksu andmise kui vahendamise süüdistuses ning Tallinna linnavolikogu esimehele altkäemaksuvõtmisele ja andmisele kaasaaitamises ning samuti altkäemaksu vahendamises ning Eesti keskerakonnale siis keelatud annetuse vastuvõtmises, mis on siis vastu võetud, siis juriidilise isiku huvides. Millal võiks toimuda kohtuasja eelistung? Ma julgen arvata asja mahukust, arvestades, et aega aasta lõpuni on üsna vähe, et kui kohus selle asja ette võtab, siis pigem see jääb järgmise aasta algusesse, aga eks kohus otsustab selle aja. Keskerakonna ja Edgar Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs kinnitas, et on süüdistusakti kätte saanud. Näesi sõnul on tähelepanuväärne, et vahetult enne süüdistuse esitamist saatis riigiprokuratuur kaitsjatele üle 300 lehekülje täiendavaid tõendeid, kuid ei jätnud kaitsjatele võimalust nende tõendite osas taotlusi või seisukohti esitada, vaid saatis asja enne seda menetlusõigust rikkudes kohtusse. Kohtutee ootab ees ka Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistuse saanud ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmani. Samuti sai reklaami ärimees Paavo Pettai süüdistuse võltsimises ja keelatud annetuse andmisele kaasaaitamises.", "role": "user" }, { "content": "Riigiprokuratuur esitas Keskerakonna endisele esimehele ja Tallinna linnapea ametist kriminaaluurimise tõttu kõrvaldatud Edgar Savisaarele süüdistuse kuritegudes. Tallinna linnapea ametist kõrvaldatatud Savisaart süüdistatakse linna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides, samuti neljas altkäemaksu võtmise episoodis, rahapesus ja Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoliitiku sõnul kindlustavad Eesti, Läti ja Leedu sel moel endale kiirraudtee raha isegi kui see tähendaks, et taastusfondiga hoitakse Euroopa liitu pantvangis. Need on poliitiku sõnad. Rail Baltic pidi bloki liidrite juulikuu kokkuleppe kohaselt saama pikaajalise eelarve raames 1,4 miljardit kuid Euroopa parlament on mis tahes eri projektide rahastamise vastu. Ja nüüd kindlustamaks raudteeprojektile toetust ähvardavadki balti riigid taganeda koroona taastusfondi toetamisest, kirjutab poliitika. Taastusfond vajab nimelt ellu kutsumiseks kõikide liikmesmaade nõusolekut. Kuivõrd selle poliitiku seisukohaga nõus saab olla või mis sellest arvata? Minu hinnangul on siin ilmselgelt natukene värvi juurde pandud ja, ja kuidagi ei näe seda pilti sellisena. Aga tõsiasi on see, et Need läbirääkimised selle Euroopa ühendamise, rahastu kasutamise põhimõtte üle nõukogu ja parlamendi vahel käivad. Esimene ametlik kohtumine leidis aset reedel ja järgmist on oodata veebruarikuus. On mõningaid lahtiseid, asju, mis vajavad veel täpsustamist ja ma arvan, et ka siin see kompromiss lõpuks leitakse. Aga, aga praegusel hetkel puudutab see tõepoolest ühelt poolt seda ühte koma nelja miljardit, mis on kõrvamärgid siis üldisest Euroopa ühendamise rahastu osast, mis on mõeldud siis kõikidele liikmesriikidele ja teine pool siis seda, et, et kuidas see raha, mis on ühtekuuluvusriikidele mõeldud, et kuidas see jaotub ja eelkõige see osa, mis on mõeldud konkureerivatele projektidele, nii et need kaks põhilist teemat on, on täna laual. Millega põhjendab Euroopa parlament seda, et ta eriprojektile ehk nüüd antud juhul siis Rail Balticule vastu on? Asi ei olegi nii palju ühes projektis või või eri projektides töökes just nimelt selle küsimusega tegeleb, on seisukohal, et seda raha ei saaks anda pelgalt ühtekuuluvusriikidele, vaid see peaks olema avatud kõigile piiriülestele raudteeprojektidele, mis Euroopas on täna, ei ole mitte kuidagi võimalik parajasti käigus olevaid läbirääkimisi kommenteerida.", "role": "user" }, { "content": "Poliitikaväljaanne Politico kirjutab, et Balti riigid ähvardasid taganeda koroona taastusfondi toetamisest, kui Rail Baltic lubatud rahastamist ei saa. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi juhi Henrik Hololei hinnangul on Politico üle pingutanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets Isamaa fraktsiooni ruumidest välja astusid, paistis, et neil on põhjust rõõmustada. Tundub, et meil on suurtes küsimustes küll võimalik koos edasi minna. Seega mulle tundub, et ei ole ka väga põhjust kahelda, et see koalitsioon ei võiks sündida. Ka Keskerakonna juht Jüri Ratas ja EKRE liider Martin Helme tulid isamaalaste juurest rõõmsal meelel. Väga suur ühisosa oli, et Keskerakonna jaoks on oluline, kui see koalitsioon sünnib, et me toetaksime Eesti inimesi selles energiakriisis. Ja Isamaa peasekretär Priit Sibul kinnitas, et mõlemad arutelud läksidki asja ette ning nii Reformierakond kui Keskerakond näitasid, et on valmis isamaale vastu tulema. Oli näha küll rohkem ühisuse otsimist, see puudutas nii peretoetuste teemat kui eestikeelse hariduse teemat. Mulle tundub küll, et nii jäigad kui võib-olla siin varasemalt on olnud, täna ei oldud ja kindlasti ei tekkinud mul veendumust, et need küsimused on kuidagi võimalik ühes või teises tulevases koalitsioonikõneluste raames lihtsasti lahendada. Kindlasti see ei lähe lihtsalt. Seda enam, et sisuliselt tuleb koalitsioonikõneluste raames kokku leppida nii sügisene lisaeelarve, järgmise aasta eelarve kui eelarve strateegia sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ga ongi isamaal natuke keerulisem kokku leppida seda, mis puudutab inimeste toimetulekut. Kaja Kallas. Meie soov on olnud alati aidata inimesi sihitult, ehk siis just neid, kellel on tõeliselt abi vaja. Aga eks need on kohad, kus me peame kompromissi otsima. Keskerakonnaga on keerulisem eestikeelse hariduse küsimus, keskerakondlased kinnitavad, et on valmis kõiges läbi rääkima. Samas ütles erakonna juht Jüri Ratas, et iga hinna eest valitsusse ei minda. Me võime töötada ka opositsioonis ja kui on arvatud, et me kardame erakorralisi valimisi, ei karda ka neid. Pealegi tuleb mõlemal puhul arvestada ka kolmanda partneri ehk sotside või EKRE ga. Näiteks EKRE soovib Keskerakonnast välismaalaste seaduse muutmist, mis sest, et nüüdseks endine minister Kristian Jaani peab värsket välismaalaste seadust üheks oma suurimaks saavutuseks ministrina aga küsimusi? Sotside ja Ekrega on ka kõige tähtsamal otsustajal isamaal. Priit Sibul. Ideoloogilised eriarvamused meil sotsiaaldemokraatidega on suuremad, konservatiivse rahvaerakonna aga, aga jälle nii-öelda, et on teised mured, võib-olla on kogu see, milline on poliitikas suhtumine või see, milliseid sõnumeid on ja, ja see, mis sellele aeg-ajalt ühiskonnas nagu järgneb. Võimaliku EKRE Isamaa Keskerakonna võimuliidu valguses arutlevad poliitikud muuhulgas selle üle, kes võiks saada peaministriks. Avangu tegi eile EKRE, kes seatis peaministrikoha üles oma läbirääkimiste ühe positsioonina. Martin Helme. Ma arvan, et minu põhiline erinevus Jüri Ratasest on see, et ma olen oluliselt kiirem otsustaja. Isamaa peasekretäri Priit Sibula sõnul räägiti peaministri kohast ka täna. Sellel kohtumisel oli jutuks ka see, et võib-olla võiks peaministriportfell selles võimalikus valitsuses kuuluda üldse isamaale aga ma arvan, et see ei ole täna üldsegi kaugeltki mitte kõige olulisem küsimus. Seda, kes selle mõtte koosolekul jutuks võttis, sibulale ei meenunud. Küll aga tuli see meelde Martin Helmele. No seda mõtet heietavad kahekesi Keskerakond ja Isamaa. Samas kinnitavad kõik asjaosalised, et võimaliku peaministri nime taha võimukõnelused ei takerduks. Ka Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul keskendutakse praegu hoopis muule. Kumb oleks parem peaminister Martin Helme või Helir-Valdor Seeder? See on huvitav küsimus, mina arvan, et isamaa võiks vabalt seda valitsust juhtida aga miks mitte EKRE? Me ikkagi räägime praegu ideedest, et mis on need ideed, mida me suudame kokku leppida.", "role": "user" }, { "content": "Parlamendierakondade esindajad said täna Toompeal kokku kahes võimalikus võimuliidu koosseisus. Pärast kohtumisi kinnitasid kõik valmisolekut koostööks. Lõpliku otsuse teeb siiski laupäeval Isamaa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaamatu koostaja Larissa Mandel ütles, et mõte sellisest teosest oli liikvel juba 10 aastat tagasi. Kahe ja poole aasta eest Lihula mõisas peetud kohtumise järel sai projekt hoo sisse. Raamatu tegemisel lõi kaasa rida autoreid, jätkab Eesti Rahva Muuseumi kuraator ja üks raamatu autoritest Reet Piiri. Eriliseks teeb selle raamatu see, et siin on kasutatud inimeste kirstu varana alles hoitud vannurahva. Et kui tavaliselt kasutatakse just eelkõige muuseumi materjali, siis siin on selles raamatus. Me näeme just nii palju kui võimalik seda, mis inimestel on veel kodus jäänud oma esivanemate varandusest, et need ehtsad vanad seelikud, särgid, Raamatus on teiste seas ülevaade ka ajaloolise Läänemaa alla kuulunud Varbla, Mihkli, Vigala ja Märjamaa kihelkonna rahvarõivastest. Läänemaa kihelkondade rahvarõivastel oli kohalike omapärasid, kuid erinevused ei olnud väga suured, jätkab Eesti Rahva Muuseumi kuraator ja üks raamatu autoritest Reet Piiri. Üldilme rahvarõivastes on olnud sarnane, et naised on kandnud seal ilma kraeta särke, mis oli siis kuru kaelaga kokku õmmeldud ja hiljem tulid sellised väikesed püstkraed sinna peale. Kõik need püvisilm pistes tikandid, valged on omased Läänemaale siis punased, hilisemate särkidel, punased tikandid, et see on selline, mis just ajaline muutus on Läänemaale omaline. Teose Läänemaa kihelkondade rahvarõivaid andis välja mittetulundusühing kodukant Läänemaa rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Värskes raamatus \"Läänemaa kihelkondade rahvarõivad\" on kaante vahele pandud ülevaade selle piirkonna 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rahvarõivastest. Paljud raamatus jäädvustatud rõivad on säilinud inimeste endi kodudes ja on laiema publiku eest seetõttu seni varjul olnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAugustis oli populaarseim erakond Reformierakond, millele järgnes Eesti konservatiivne rahvaerakond, näitas rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus. Keskerakond kaotas toetust ja nende reiting on nüüd pea võrdne Eesti 200 omaga. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Reformierakonnale oma hääle 24 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Sama suur oli Reformierakonna toetus ka juunis. Juulis Turu-uuringute aktsiaselts erakondade toetusi ei mõõtnud. Teisel kohal on augustis EKRE, 21 protsendiga, juunis oli EKRE toetus 23 protsenti, Keskerakonna toetus on 17 protsenti. Nii madal on Keskerakonna toetus Turu-uuringute küsitlustes olnud alates viimastest valimistest vaid korra. Tänavu veebruaris. Turu-uuringute aktsiaseltsi uuringujuht Tõnis Tamberg. Kui me juuni ja augusti reitinguid vaatame, siis võib öelda seda, et enamus on jäänud nende reitingute osas nagu samale tasemele, mis juunis võib olla ainukesena niisugustest liikumistest saab välja tuua selle, et et siin konservatiivne rahvaerakond on juuni 23-lt protsendilt langenud 21-le protsendile. Ja siis Eesti 200 toetus on taas 13. protsendilt 16 protsendi peale tõusnud. Aga midagi niisugust põhjapanevat hetkel muutuste osas nagu välja tuua ei olegi. Et eks neid vastuseid ja muutused hakkab siin mõjutama kindlasti meil augusti lõpus toimuvad presidendivalimised ja eks me näeme seda, et kas see läheb valijakogusse valijameeste kogusse edasi või mitte. Et seal kindlasti antakse hinnanguid erakondade pingutustele. Küsitluse järgi oli sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus augustis, nii nagu ka juunis üheksa protsenti Isamaa toetus langes juuni seitsmel protsendilt viiele protsendile. Roheliste toetus oli neli protsenti, juunis oli neil toetajaid kolm protsenti. Reformierakond edestab keskerakonda ka Tallinnas, märkis Stamberg. Kindlasti tahavad endale võimu siin kas või Tallinnas haarata nii Reformierakond kui Keskerakond. Et kui me vaatame selle korra tulemusi, siis on näha seda, et Tallinnas ongi Reformierakond tõusnud kõige populaarsemaks erakonnaks, et talle küll Keskerakond kohe järgneb, siin Reformierakonna toetus Tallinnas on 25 protsenti ja Keskerakonnal 22, aga nendel on tihedalt kannul ikkagi ka Eesti 200 ja EKRE i palju maha jää. Turu-uuringute aktsiaselts küsitles tuhanded vähemalt 18 aastast Eesti kodanikku. Küsitlus viidi läbi viiendast 13. augustini.", "role": "user" }, { "content": "ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi oli augustis populaarseim erakond Reformierakond, millele järgnes Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu kehtiva seaduse järgi on poliitiline välireklaam keelatud alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast. Riigikogu liige Valdo Randpere esitas vahetult enne valimisi riigikogule seaduseelnõu, mis keelaks kolm kuud enne valimispäeva valimisreklaami ja ka omavalitsuste mainekampaaniad. Nii tahetakse vältida olukorda, kus maksumaksja raha kasutatakse kandidaatide reklaamiks. Valitsuse tänane seisukoht oli, et regulatsioon ei peaks käima ainult kohalike valimiste, vaid kõikide valimiste kohta. Justiitsminister Hanno Pevkur nentis, et praegu ei ole veel selge, mida olemasolevatest seaduses muutma peaks ja see tuleb alles läbi vaielda. Teisest küljest tuleb otsida ka neid põhjuseid, miks on jõutud selleni, et, et on seda kasutatud ja üks põhjuseid kindlasti on see, et, et teatavasti erakondadel keelati ära välireklaam. Kahjuks peab tunnistama, et üks erakond, olles võimul ühes omavalitsuses on seda kuritarvitanud. See on viinud selleni, et, et parlament järjekordselt peab tegelema ühe omavalitsuse vabandust väljenduses sigadustega. Kui olukord on selline, siis järelikult mingi reaktsioon seadusandja poolt peab tulema, kui on maksumaksja ebamõistlik rahakasutus. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütles, et uute piirangute loomiseks ei ole vajadust, sest juba praegu kehtib korruptsioonivastane seadus, mida peaks praeguses paremini täitma. Tarandi sõnul võib avaliku võimu informeerimise õiguse piiramine viia lõpuks suletud ühiskonna tekkeni. See ütleb väga selgelt, et kui ametiisik ja omavalitsuse võimul olev kas linna või vallavolikogu liige või, või, või linna või vallavalitsuse liige on ametiisik selles tähenduses ja kui ametiisik kasutab avalikku vahendit, siis raha või inimesi mitte sihipäraselt või saades ise sellest mingeid hüvesid ja eeliseid, mida teised ei saa, siis see on korruptsioon. No kahtlemata on niimoodi, et avalikul võimul on üldsegi ju igasuguseid, tead aitamis ülesandeid ja kui öelda, et avalik võim ei tohi mingisugust infot välja anda teatud perioodidel või et tal on selleks mingisugused piirangud siis me tõenäoliselt kahjustame kodanike informeeritust lõppkokkuvõttes. Esimeseks novembriks peaks praegusel kujul eelnõu edasiseks aruteluks jõudma riigikogu põhiseaduskomisjoni.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus andis valimisreklaami piiravale seadusele põhimõttelise toetuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna kell üks päeval tegi asemajandusminister Mona Rootsi riigipäevas ka laiemale avalikkusele teatavaks valitsuse otsuse antud küsimuses. Rootsi valitsus on arvesse võttes kõiki põhjusi jäänud kindlaks samas otsuses, mis tehti viiendal detsembril 1994. Et reisi arvlaeva Estoniat ega ka hukkunuid ei tooda merepõhjast üles ning et koht, kus Estonia uppus, on hauaplett Monazarin konstanteeris ka kogu valitsuse nimel tehtud vigu ning ta tõi ära kolm punkti, mille pärast valitsus vabandab omaste ja kõigi ees sügavalt, kes tunnevad end puudutatuna? Tagantjärele võib valitsus vaid konstanteerida, et kui laev uppus, oleks tulnud kohe teha otsus ja tuua üles hukkunud. Teiseks vabandas Moonase lin seepärast, et ei organisatsioonid ega valitsuse kantselei ei olnud valmis kohtumaks omaste ja katastroofi üle elanutega. Teadmised, kuidas katastroofi puhul käituda, olid ebapiisavad. Kolmandaks oli vale valitsuse poolne otsus katta Estonia teraskonstruktsiooni ja betooni abil, mis tekitas paljudele omastele veel lisakannatusi. Nende käest, kes tunnevad end puudutatuna valitsuse vigadest, tahab valitsus sügavalt ja siiralt vabandust paluda, ütles Mona Salin tänahommikusel videokonverentsil, mis oli mõeldud vaid hukkunute omastele, selgitas Mona Salin, et otsustavaks momendiks antud küsimuses oli eestlaste kindel vastuseis hukkunute ülestõstmisesse. Lennart pärilund, kes on Estonia ohvrite ja omaste organisatsiooni seA esimees, on kibestunud valitsuse otsusest. Ta leiab, et hakkab abi otsima nüüd Rootsiväliselt ja jätkab oma tööd tõe selgitamiseks. Samuti ütles ta, et Eesti varjab midagi, mis võis põhjustada õnnetust. Ander Paeorg, Memento Estonia esimees, leidis aga, et Rootsi valitsuse otsus hukkunud merepõhjast mitte üles tuua oli hea ja õige otsus ning ta viitas Eesti ja Soome valitsuste samale otsusele. Samuti avaldas Ander Paeorg lootust, et Estonia jäetakse nüüd täielikult rahule.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi valitsus otsustas reisiparvlaev Estonia rahule jätta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti ei ole põhjust olla kuidagi solvunud ja kibestunud ja, ja kindlasti koostöös nüüd nõukoguga. Ma arvan, et me peaksime siin nüüd sellise kuuajalise protsessi, kus igal päeval on, on igas ajalehes, igas meediakanalis. Eesti pangast juttu küll ühelt poolt küll teiselt poolt, küll ülevalt ja alt niisuguse seebiooperi võib-olla oleks tõesti vajalik ära lõpetada ja võib-olla see oli siis ka see põhjus, miks ma andsin nõusoleku kandideerida. Ma arvan, et ei olnud tegemist juhtimiskriisiga. Pank töötas oma tavapärases rütmis ja rutiinis edasi. Võib-olla oli pärsitud teataval määral sellised põhimõttelised ja pikaajalisemate otsuste langetamine või, või, või nendega tegelemine just läbi selle teatava selgusetuse. Aga ma arvan, et, et see periood ei ole toonud panga sisemises tegevuses kahju ja, ja ma arvan, et me lahendame kõik need probleemid, mis ka praegu keskpanga ette on tekkinud, kiiresti ära.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga Nõukogu valis panga presidendi kandidaadiks taas Vahur Krafti (kommentaar).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeedu energiaminister Jaroslav Neverovit ütleb, et praegu käivadki tuumajaama kasumlikkuse üle arutelud balti riikide äripartnerite seas. Mitmes mõttes on Leedu, Eesti ja Läti samas paadis, meil on vaja omaenda vahendeid Baltimaades elektritootmiseks. Praegu on Leedu energiaministri sõnul kolme balti riigi ettevõtete kord teha kindlaks, kui konkurentsivõimeline see projekt on. Me oleme alati öelnud, et see on piirkondlikult ühine projekt ja nii peaks see ka jätkuma. Leedu ei ole valmis seda projekti üksinda läbi viima. Siiski ei ole täit selgust Leedu enda valmisoleku osas, kuid just asukohariik omab tuumainvesteeringul suurimat vastutust, ütleb meie majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Väga oluline on ikkagi selle asukohariigi ühemõtteline huvi toetus ja kinnitus ikkagi noh, see asukohariik omab tuumainvesteeringu palju suuremat vastutust, kaalu, ostusvõimet. Leedu peaminister Algirdas Butkaviiese sõnul on valitsus tuumajaama osas otsuse teinud ja see on jätkata kõnelusi Eesti ja Lätiga. Tema sõnul peaksid need läbirääkimised lõpule jõudma esimeseks juuliks ning pärast seda teeb Leedu valitsus lõplikud otsused. Praegu peavad inimesed, kes tegelevad Eestis ja Lätis Vissaginase projektiga, ütlema välja oma seisukohad. Nii et te väidate, et kui Eesti ja Läti ütlevad jah, siis tuumajaam tuleb. Ja meie majandusminister kinnitab, et Eesti Energia strateegia on oma energiaportfelli mitmekesistada, kuid hetkel pole sellega suur rutt. Meil ei ole tarvis pabistada, kust Eesti oma elektri saab. Ma ei lükkaks kõrvale Eesti, noh, pikemaajalise strateegiates seda võimalust teha tuumaenergeetika alast koostööd mõne lähiriigiga ja me oleme rääkinud ka Soomest. Eesti variandid on vabad, ütleb Juhan Parts. See projekt ei ole selline, kus ta on selline noh, nii-öelda võta või jäta või on nagu poliitilises mõttes mingisugune viimane lahing, see ei ole selline projekt. Raadiouudistele Kristi Sobak, Vilnius.", "role": "user" }, { "content": "Leedu peaminstri sõnul seisab Visaginase tuumajaama projekt Eesti ja Läti jah-sõna taga. Eesti majandusminister Juhan Parts aga ütleb, et praegu on endiselt puudu selgus, kuivõrd asukoha riik Leedu jaama üldse soovib.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n49 liikmelises Tartu volikogus sai Urmas Klaas tänasel salajasel hääletusel 30 poolt häält, vastuhääli sai klaas kolm. Ühe vastuhääle andis näiteks Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas. Hääletasin linnapea kandidaadi vastu, sest me ei ole koalitsiooni liikmed oma fraktsiooniga, mis ei ole ju päris fraktsioon veel ametlikult. Aga linnapeakandidaat käis ennast eile ka Eesti Rahva Muuseumis tutvustamas ja, ja ma soovin talle palju jõudu. Ka kõige suuremale opositsiooniparteile Isamaa ja Res Publica liidule klaas linnapean ei sobinud, räägib fraktsiooni esimees Jüri Kõre. Meil tuleb ju teine linnapea, mitte mitte Tartu linnast, mitte volikogust, eks ole, et küsimus meie jaoks oli see, et kas volikogu töös on midagi valesti selle, selle institutsiooni toimimist, midagi valesti, et me enda seest ei suuda leida linna nagu esinduspersooni esimest isikut. Kuid mitte hääletajatest ja vastuhääletajatest rohkem oli täna volikogus neid volinikke, kes olid klaasile linnapea volituste andmise poolt. Tõsi, mitmed koalitsioonisaadikud, näiteks Marju Lauristin, olid pisikeses kimbatuses, kas toetada inimest, kes alles poole aasta eest oli üheks peategelaseks kultuurilehe sirp ümber toimunud skandaalis. Marju Lauristin. Me arutasime tegelikult üsna põhjalikult seda Urmas Klaasi kandidatuuriga oma fraktsioonis ja temaga kohtusime, esitasime talle palju põhjalikumalt kõiki neid küsimusi, noh, võib öelda nii, et inimene õpib, kuni ta elab. Ma arvan, et mitmed käsad saavad tagantjärele selgemaks, kui inimene on ise näiteks mingi sellise asja sees. Ja Urmas Klaas on seni ilmselt olnud palju niisuguses tagasihoidlikumas noh, hoiakus ja positsioonis kui linnapea, et temalt nõuaks. Kuid uus Tartu linnapea Urmas Klaas lubas oma tänases kõnes, et võtab prioriteediks Tartu elukeskkonna ja koostöö Tartus tegutsevate ülikoolidega. Urmas Klaas. Ja elukeskkonna alla ma paneksin ka näiteks lasteaiakoha. Meil on täna ikkagi väga suur probleem Tartus just sõimeealiste laste nendele lasteaiakohtade võimaldamine. See on suur puudus ja koostöös nii erasektoriga kindlasti. Me leiame siin lahendusi, oli ka näiteks täna ülikoolis juttu selles, et suur vajadus on ingliskeelsete lasteaiakohtade järgi just nimelt selles sõime rühmades. Lisaks linnapeale sai Tartu täna ka uue linnamajanduse valdkonna abilinnapea. Perekonnale keskenduva Raimond Tamme asemel asub sellesse ametisse ettevõtja Valvo Semilarski. Mirko Ojakivi Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakond on lõpetamas oma peaministrivahetusega kaasnenud võimuvangerdusi. Ühe viimase formaalsusena sai Tartu linnapeaks tänasel erakorralisel volikogu istungil Urmas Klaas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõjahirmu tõttu on paljud Ameerika ja Aasia turistid jätnud Eestisse reisimata, ent külastajaid leidub hoopis lähemalt Euroopast. Turismi arenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul ollakse külastusnäitajatega rahul. Praegu oleks tõesti patt kurta, sest turistid on Eesti taas kord leidnud, et ennekõike teeb meile väga suurt head meelt, et soomlane on tagasi ja ka nüüd viimastel kuudel, siin on ka lätlased teinud üle aastate rekordeid, selle üle saame ainult rõõmustada. Siiski on sõda mõjutanud sakslasi, kes on muutunud reisimise osas ettevaatlikuks. Lepik ütles, et sõja algusest saadik on turismi arenduskeskus selgitanud, et Eesti on endiselt turvaline riik. Eesti ei ole sõjas, Eesti on NATOs. Eesti on Euroopa Liidu liige. Et eriti sellist pidime me omajagu seletama, et niisugust turvatunnet tekitada, et loodame, et nüüd on ikkagi arusaamad selged. Koutraveli partnersuhete juht Age Põder rääkis, et kuigi turisminäitajad on paranemas, siis sõja alguses tühistati grupireise palju. Pooled kindlasti ikkagi, kui sõda lahti läks, siis, siis see tühistamis laine ikkagi tuli peale, aga noh, hea märk on vähemasti see, et nad ikkagi hoiavad kogu aeg tagataskus seda, et ühel päeval me tuleme ka need, mis olid nii-öelda COVIDi ajal siis pausile pandud projektid, et need on ka nagu sahtlist vaikselt välja võetud ja ikkagi töö, nagu käib. Liina-Maria Lepiku sõnul ollakse alanud suveosas optimistlikud, sest eurooplane on julge reisija, sõjahirm on taandumas ning koroona tõttu ära jäänud. Reisi tehakse järgi. See suvi on selline kättemaksureisimine, nüüd reisin järgi kõik need aastad, mis mul reisimata on jäänud, näeme ka, et sellised riigid nagu Hispaania ja Prantsusmaa teevad ka Eestis kõigi aegade rekordeid.", "role": "user" }, { "content": "Suveperiood toob Eestisse palju välisturiste. Koroonakriisi tõttu ära jäänud reisid tehakse järgi ning välisturistide hirm sõja ees hakkab vähenema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVärske eelnõu järgi hakatakse välisinvesteeringute usaldusväärsust hindama 2023. aasta kevadel, räägib majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute nõunik Natalja Rüütel. Et vastu seista ka võimalikele sellistele poliitilistele või majanduslike mõjutustele? Riigilt tuleks investeeringuks luba küsida siis, kui raha tahetakse panna mõnda tähtsasse valdkonda ja sinna nimekirja kuuluks praeguse arvestuse järgi umbes 300 firmat. Lisaks elutähtsa teenuse osutajatele ja kaitsetööstusettevõtetele on nimekirjas ka suuremad raudtee, sadama ja lennuvälja haldajad. Ilma loata ei tohi võõrast raha panna ka näiteks tele ja raadioettevõttesse ega ajalehtedesse, mille käive on üle kolme miljoni euro. Kui välisinvestor soovib, siis ta võib hakata läbi selle meediaettevõtja avaldama mingit propaganda, mingit endale sobivaid sõnumeid, et see võiks nagu mõjutada avalikku korda, et kui ta hakkab kutsuma näiteks vihkamisele või kuidagi eksitama inimesi Võõraks ei loeta raha, mis tuleb Euroopa Liidust usaldusväärsust. Tuleb hinnata, kui investor on ettevõttena registreeritud kolmandasse riiki või kui investeerida sooviv inimene on kolmanda riigi kodanik. Ka kodakondsuseta inimesed ei saa ilma loata investeerida. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kui inimene pole valinud siinset kodakondsust, võib järeldada, et ta ei soovi jagada meie riigi põhimõtteid ja on avatud muudele väärtustele. Siiski võivad kõik teha ka strateegilistesse ettevõtetesse väiksemaid investeeringuid. Lävendiks on olulise osaluse omandamine, mis on vähemalt 10 protsenti hääleõigustest, siis järgmine lävend on see, et kui saavutatakse kontroll nüüd ettevõtja üle. Kolmas variant on see, kui tegelikult ei omandata osalust kuskil äriühingus, vaid omandatakse mingi majandustegevuse osa, ilma selleta, et ühingus omandatakse osalust. Selliste plaanidega ettevõte peab esitama taotluse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile. Seaduseelnõus on ka terve rida asjaolusid, mida tuleb otsuse tegemisel hinnata. Muuhulgas on oluline, kus investor tegutseb, kas ta omandistruktuur on läbipaistev ning seegi, kas investorid kontrollib välisriigi valitsus või relvajõud. Asjaolud, mida hinnatakse, et ükski neist ei ole nüüd ette sellise määrava tähtsusega, et kui nüüd see esineb, et siis kindlasti näiteks tehinguluba ei saa, see hinnang on ikkagi kompleksne. Ühtlasi võib ta seada tingimused, mille täitmisel võib investeeringu ikkagi teha. Nii näiteks võib amet öelda, et investor võib tulla ainult siis, kui siinses ettevõttes mingi osa maha müüakse või kui tagatakse, et ettevõte jätkab seniste lepingutega.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuses on ettevalmistamisel eelnõu, mis keelab välisinvestoritel ja kodakondsuseta isikutel valitsuse loata investeerimise ettevõtetesse, mis on Eesti riigile eriliselt olulised. Praegu kuulub sellesse ringi umbes 300 ettevõtet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee vastab tõele, jah, selline ettepanek tehti. Natuke seedisime ja, ja ma saan aru, täna läheb teade EKRE volikogule siis kas nad kinnitavad või kinnita minu kandidaat, aga selline asi on tõsi, jah? Miks te nõustusite ministriks kandideerima? Te küsiti, kui mul oleks mingit pattu teinud. Ei, ma ei küsi, sellepärast ma küsingi. Loogiline küsimus, kui inimene võtab sellise töö vastu, et miks te nii otsustasite? Tähendab, eks ta muidugi võttis kaalumist, sest ma olen ju seda sektorit näinud kõrvalt ja koostööd teinud omal ajal ja ja nii palju ma tean, aga aga siin on mitu põhjust. Esiteks kui ikkagi erakond sellise ettepaneku teeb, siis elus mul on alati olnud reegel, et väljakutsed tuleb vastu võtta ja siis proovida olla nii tubli, kui sa oskad. Et see oli mõnes mõttes ka selline, ütleme nii, segu erakonna vajadustest ja, ja, ja ka isiklikest väljakutsetest. Ja, ja eks ta muidugi pani mõtlema, mis see otsus siis võiks algul olla, aga, aga ma olen kaitseväest ju nüüd üle 10 aasta eemal ja see valdkond on ka suuresti hierarhilistele sellistele juhtimispõhimõttel üles ehitatud, nii et noh, mõnes mõttes see filosoofia, juhtimisfilosoofia ei ole seal võõras.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaat siseministri kohale on Riigikogu liige ja põhiseaduskomisjoni esimees Alar Laneman.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri tõdeb, et eriolukorra esimesed nädalad kulusid koolide situatsiooniga kohanemiseks. Tulevaste nädalate osas on aga e-külalistunnid üks mitmest võimalusest, kuidas õpimotivatsiooni hoida. Reemo Voltri. Ilmselt ka natukene, võib-olla pingutasime ka õpetajatena kohati üle töökoormuse osas ja nii edasi ja kõigile oli see harjumatu, aga ma arvan, et praeguseks hetkeks on kohati neid külalistunde nüüd hakatud jällegi nende peale mõtlema ja ka koolidesse tooma, konkreetsete tundidesse tooma, aga ma arvan, et see on kooliti väga erinev. Virtuaalsete külalistundide korraldamisel on palju abi osutanud kodanikualgatuse tagasi kooli virtuaaltunde viiakse läbi Youtube'is ning viimasel ajal populaarsust kogunud internetikeskkonnas Soom. Esinemised toimuvad vabatahtliku tegevusega tagasi. Kooli algatuse juht Teibi torm. E-külalistund, mis on YouTube'is, seda saavad otseülekandes vaadata kasvõi kõik õpilased Eestis luua ühe sellise suure virtuaalse klassiruumi, kõik koos ekülalistund on selline, kus üks külalisõpetaja kohtub ühe klassiga. Viimastel nädalatel on siis Sum külalistund andnud meil 41 inimest ja rohkem kui 1000-le õpilasele. E-külalistundidest on osa võtnud rohkem kui 20000 õpilast. See, millega nüüd inimesed väljaspoolt kooli saavad kaasa aidata, on just sellised elulised oskused. Konkreetselt on meil üleval mitu kutset, kus otsitakse arvutimängude loojat, et õpilased tahavad sellise inimesega hirmsasti kokku saada ja teada, kuidas see töö käib. Tallinna Nõmme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Agne Narusk on tagasi kooli projektiga juba varasemalt koostööd teinud. Ta ütleb, et koolid peavad õppetööd kujundades olema vastutustundlikud. Liiga palju külalistunde õpirütmile hästi ei mõju. Samas hiljuti oli naruskil külalistenniga väga hea kogemus. Agne Narusk. Meil oli plaanis algselt minna Kadrioru kunsti muuseumisse teematundi, aga nüüd ju sellised asjad jäävad ära ja kuna minuga võttis sealt tagasi kooli keskkonnast kohe ühendust galerist ja kunstnik, siis ma pikalt ei mõelnud, mõtlesin, et ma ajan seda rida, et see tundus mulle väga ahvatlev ja see oli väga vahva suumitund, et kõik osapooled jäime väga rahule. Mitte kõik need külalisesinejad ja pakkumised, kõik ei anna siduda sellega, mida me peame lastest siis arendama. Väga kriitilise pilguga tuleb jälgida, sest eks see kvaliteet on kõikuv, sinna pole midagi parata.", "role": "user" }, { "content": "Üldhariduskoolides kasutatakse õpimotivatsiooni kõrgel hoidmiseks praegu mitmesuguseid võimalusi. Erinevate valdkondade inimesed saavad hariduse jagamisse vabatahtlikult panustada näiteks virtuaalseid külalistunde andes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegune testimise korraldus tähendab, et leiame need nakatunud, kes ise testima tulevad. 30 kuni 40 protsenti nakatunuid jäävad nii tuvastamata, hindab Tartu Ülikooli seireuuringu juht Rutt Kalda. Ma arvan, et niisugust massilist testimist tõesti hetkel vaja ei oleks, võiks testida, ma arvan, kliinilistel näidustustel juba tervishoiusüsteemi poolt. Nii saaks välja sõeluda nakkuse tegeliku leviku riskirühmas. Aga muidu sellist seiresentinel süsteemi saab teha ka näiteks teatud perearstikeskuste baasil, seda on tehtud ju varem ka näiteks gripihooajal või siis teiste infektsioonide ajal, et et valitakse üle Eesti välja teatud keskused, kes siis ju kõik inimesi, kes tulevad viirus nähtudega, siis testivad. Ja siis tehakse sealt sellised järeldused elanikkonna kohta ka. Praegu tehakse päevas üle 10000 BCR testi, vaid nädalaga võib see maksma minna kuni 4,5 miljonit eurot. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp põhjendab, et see kulu on vajalik, et saada võimalikult värske info viiruse leviku kohta. Ka praegu, kui me näeme, et seire toimub ikkagi noh, teatud aja tagant ja selle teatud aja tagant toimunud seire põhjal me ei saa ju hinnata, mis näiteks nädala või paari pärast meie haiglates toimuma hakkab, et siin kitsaskohad on ja kindlasti tuleb praegu ka silmas pidada seda, et see testimise tulemus teatud juhtudel tähendab inimeste jaoks ju seda Euroopa Liidu tõendit, mis on neile vajalik siis reisimiseks ja siseriiklike teenuste tarbimiseks, ehk et seni, kuni need tõendid veel kehtivad on, on ikkagi ka sellisel juhul see testimine vajalik. Kalda ütleb, et ülikooli seireuuringud tihedamini kui iga kolme nädala tagant teha ei saaks. Kui me hakkame neid iga nädal tegema, siis jooksevad eriuuringulained, mille kokku me lihtsalt meeskonnana ei jõua seda ära teha ja ka testimised jooksevad üksteisele sisse erinevates uuringuetappides. Samas usub kalda, et see sagedus on ka piisav. Tervishoiupoliitilisi otsuseid ju ei ole ka mõistlik noh, nii-öelda iga päev ju ei muudeta ehk et neid tehakse gi pikemaid trende vaadates, et ma kujutan ette, et näiteks mingite otsuste või väljumisstrateegiate jaoks on isegi selline seireuuring, mida me kolme-nelja nädala tagant tegema ka piisav", "role": "user" }, { "content": "Ööpäevaga tehti 12 500 PCR-testi. Nädalaga kulub nii kuni 4,5 miljonit eurot. Seirekorras testimine oleks oluliselt odavam, kuid Terviseameti sõnul on see otsuste tegemiseks liiga aeglane.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimiste eel tuleb iga erakond välja oma programmide ning loosungitega. Reformierakond keskendub seekord programmile, mitte loosungitele, kinnitas erakonna peasekretär Kristen Michal. Reformierakond on tegelikult viimased pool aastat oma programmi juba avalikustanud, ka täna tuli uus sotsiaal ja tööpoliitika pool ja tervishoiu pool see ongi minu meelest nagu põhiline võti valimistele vastu minnes, et, et just, mis see sisu on, mida inimesed tegelikult ju ootavad, et nad tahavad näha, mis see tulevik on järgmise nelja aasta jooksul, nii et seda me ka nagu pakume ja ma arvan, et see põhiline ongi. Ma arvan, et igaüks ju loeb seda, mis teda huvitab, et peresid huvitab kindlasti pere pool, pensionäre huvitab see, et, et stabiilne majanduskasv tegelikult tulevikus tooks pensionitõusu, noh, ettevõtjad kindlasti huvitab see, et stabiilne ja madal ja lihtne maksukeskkond säilib. Reformierakonna liikme, sotsiaalminister Hanno Pevkuri kinnitusel tahab erakond seda kõike ka ellu viia. Eriliselt tõstab sotsiaalminister esile pensionidega seonduvat. Me välistame nii pensionite langetamise kui pensionite maksustamise sotsiaalmaksuga, et et siin ei ole mingit kahtlust, et me seisame selle eest, et inimestel oleks väärikas sissetulek ja väärikas vananemine ja üks osa sellest, et, et oleks väärikas vananemine, on korralik sissetulek pensionieas, see on üks väga oluline osa ja pluss loomulikult kõik muud programmi osad, mis meil tagavad selle, et Eesti ühiskond ja Eesti Eesti riik jätkab õigel kursusel. Ka lubab Reformierakond tagada arstiabi kiire kättesaadavuse kõikjal, sealhulgas väikesaartel. Me oleme valmis kindlasti tervishoiu poole pealt perearste rohkem ergutama selleks et inimestele paremat arstiabi ka tagada. Mis puudutab saari, siis tõesti meie esimene ülesanne on see, et helikopter oleks valmis õhku tõusma nii öisel ajal kui päevasel ajal. Samas on ka riigikogus arutatud just väikesaartel kiire arstiabi kättesaadavuse küsimust korduvalt ning esile on toodud takistusena vahendite nappus. Sotsiaalminister Pevkur on aga kindel, et kõigi lubaduste täitmiseks on raha Eestis juba praegu olemas. Riigieelarvest kindlasti jätkub, et kui me vaatame neid vajalikke rahasummasid, siis üks pool on loomulikult see, et, et kõige selle eelduseks on hea ja tugev majanduskasv. Teine pool on see, et, et tihtipeale selliste muudatuste tegemiseks ei ole vaja lisaraha, vaid on vaja paremat tahet ja paremat koordineerimist. Reformierakond kinnitab oma programmi ning valimisnimekirjad lõplikult jaanuari keskel erakonna üldkogul. Toomas Kelt Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Tartus oli koos Reformierakonna laiendatud volikogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n1944. aasta augustis lahkus Saksa sõjalaev tee 30 Helsingi sadamast, pardal 54 meremiini vähem kui aasta vanuse laeva meeskond pidi kõik need miinid Narva lahti jätma, kuid õige pea juhtus õnnetus. Politsei ja piirivalveameti reostustõrje vanemspetsialist Tauno Mettis räägib, et 103 meetrine laev sõitis iseenda veestatud miinide otsa. Ja ta murdus keskelt pooleks ja mere põhjas asub ta siis kiil ülespoole 37 meetri sügavusel. Järgmised 76 aastat ei teinud laev enam kellelegi tüli, kuni selle aasta aprillis märgati politsei ja piirivalveameti lennukilt reostust. Iga nädalaga muutus reostuse laik meres üha suuremaks ja peagi sai selgeks, et veepinnale kerkinud naftasaadused pärinevad sellest samast Saksa sõjalaevas. Ajaloo üürikutest oli välja lugeda, et vraki sees tankides väidetavalt peaks olema 390 tonni rasket kütteõli või erinevate kütuste sellist segu. Juba maikuus pani veeteede amet vraki ümber poid, mille külge kinnitati reostust imavad poomid. Mis muidugi meile peavalu valmistas, oli see, et kevadised ja suvised tormid rikkusid ära meie nende poomide kinnitused, mida tuli üsna tihti paigata ja, ja paigaldada uusi poome. Pealegi ei suuda poomid kogu merepinnale jõudnud õli kokku kokku korjata, niisiis hakati mõtlema, kuidas leke päriselt lõpetada. Kolmandal katsel leidsid tuukrid ava, kus õli välja pääses. Aga enne, kui selle suhtes midagi ette võeti, pidi appi kutsuma mereväe. Nimelt lebasid vraki ümber maailmasõjaaegsed, miinid ja torpeedod. Juuli lõpus mereväe tuukrid viisid ära nüüd need miinid või süvaväepommid, mis olid vraki kõrval nii-öelda pinnase peal, kuigi nüüd Peaks olema korpuse küljes ka kinnitatud vähemalt 20 kuni 30 lõhkeseadeldist, mida ei ole võimalik kahjutuks teha ja ära viia, kuna nad asuvad sellise kaane all. Augusti alguseks oli laevavrakk piisavalt ohutu, et tuukrid said lekkekoha juurde auku puurida. Ja selle ava kaudu, siis pumbati see naftatoode siis vee pinnal olevate mahutisse. Pärast seda, kui umbes 7000 liitrit naftasaadusi laevast välja oli pumbatud, paistis, et enam midagi ei leki. Siiski pidas politsei ja piirivalveamet piirkonda hoolsalt silmas. Ja täpselt kuu aega hiljem alustas ta uuesti lekkimist, ehk siis tarvis on uuesti teha tuukritööd, leida see reostuse allikas, kas see on nüüd sama avaus või on see uus ja uuesti läbi viia pumpamistööd. Tauno Mettise sõnul loodetakse töödega lõpule jõuda enne jõule.", "role": "user" }, { "content": "Narva lahe põhjas, rannikust kümmekonna kilomeetri kaugusel lebava sõjalaeva vrakist lekib merre naftasaadusi. Ehkki ajutiselt õnnestus leke peatada, tuleb tuukritel uuesti vraki juurde sukelduda ja muist ohtlikest ainetest välja pumbata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n50000 ruutmeetrise kaubanduspinnaga on Ülemiste keskus, Baltimaade üks suuremaid jõulukuu teine nädalavahetus aga ei toonud sama palju külastajaid kui aasta tagasi. Guido Pärnitsa hinnangul võib põhjuseks olla nii külastajate endi teadlikkus koroonaviiruse ohust kui ka see, et keskuse ustele olid hoiatussildid. Keskuse külastatavus oli nüüd võrreldes eelmise aasta sama nädala ääretult nagu nigel. Kui eelmine aasta sama laupäev, mis on siis detsembris, esimene laupäev, eks ole, oli 31000 külastajat, siis seekord oli 21000 külastajat. Nii et noh, tegelikult laias laas 30 protsenti oli külastajaid vähem. Mida see nüüd järgnevate nädalavahetuste peale tähendab, kas inimesed kuidagi hajutavad oma ostukäike või võib oodata, et, et mingil ajal tuleb ikkagi nagu suurem mass jälle tagasi või? Eks nad muidugi hajutavad oma käike, see on üks asi, teine asi on ka see, et noh, kuna majanduslik olukord praegu inimestel ei ole ehk ütleme nii, ütleme terve või tugev kui eelmise aasta jõude algus tegelikult oli ju aastate kõige tugevam detsember, et siis ma arvan, et selliseid nii-öelda jõulukingituste nii-öelda ostmist ja noh, nende väärtust ja suurust, eks ole, et noh, tõenäoliselt ikka inimesed kingivad üksteisele, muidugi nad teevad, aga võib-olla suurus natukene kaalutletakse, ei tehta võib-olla niisuguseid emotsionaalseid nii-öelda oste, kus, kus tehakse mitu kingitust ja niisugused asjad. Ma arvan, inimeste osad ka vähem. Ma arvan, et, et, et kindlasti kui me detsembri kokku võtame külastarvu poolest, et siis see külastar on väiksem, eks ole. Ma loodan, et ta ei ole nii väiksem, kui ma nüüd eelnevalt ütlesin 30 protsenti. Et ehk seda hajutamist ka toimub. Ja ma usun küll, et, et sellist nii-öelda ütleme siin ligi 40000 inimese päeva, see detsember kindlasti ei tule, mis detsember oli võib-olla kõige-kõige nii-öelda ütleme, suurem kui lastearvuga päev. Kaubakeskuse rentnikele esialgu rendipindade allahindlust tegema ei hakata, ütles Pärnits. Iga kauplus olukorda hinnatakse eraldi ja rendihindu võib hakata leevendama alles siis, kui praegune olukord kestab ka jaanuaris. Pärnitsa hinnangul võib nii ostjate kui ka müüjate tervisekäitumisega kaubakeskustes rahule jääda. Et keskused on need kohad, kus inimesed võiksid ennast üsna ohutult tunda, eks ole, välja arvatud võib-olla need kohad, ütleme, kus inimesed nii-öelda noh, nii-öelda hängivad või istuvad koos, eks ole, ja ja nende koha pealt me tõenäoliselt noh, peame ette võtma ka mingisugused nii-öelda piirangud, võib-olla paneme mõne ala kinni, eks ole, aga selline tavakaubandus, kus inimesed käivad kaupa ostmas, eks ole. Et seda ei tasuks küll nüüd hakata rohkem nii-öelda reguleerima, kui seda praegu on juba tehtud.", "role": "user" }, { "content": "Ülemiste keskuses käis nädala lõpus 30 protsenti vähem külastajaid kui mullu. Kauplustele ja kaubanduskeskustele kehtib laupäevast nõue, et seal olevate inimeste arv ei tohi ületada 50 protsenti ruumi täituvusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee olukord on selline, et sõiduautode ületamises mingeid muutusi ei ole. Piir on jätkuvalt kinni. Poola on moodustanud mõned konvoid mis on ületanud piiri suurtele reisibussidele. See oli ka Poola sõnum öösel, et nad moodustavad konvoid bussidest ja lubavad busside konvoid üle piiri. Paar konvoid minu teada on läinud nüüd üle ning et kui ütles Poola, et ta paneb käima ka pakub võimalust kell 15 null null täna laev Sasnitsis, mis on siis Saksamaal sadama linn Klaipedasse kell 15 täna. Selles laevas on 250 kohta autodele ja 250 kohta siis reisijatele teisi on, saavad siin ainult autojuhid. Et kui vaadata seda autode hulka ja inimeste hulka. Ütleme siis, nende territooriumil sellele transpordivahenditele peaksid mahtuma, siis on selge, et kõik inimesed kindlasti sinna ei pruugi saada, see on reaalsus. Kahtlemata on see väga tõsine probleem, et osad inimesed ei saa tegelikult ei, ei pruugi pääseda ummikust välja. Ja praegu me oleme selle informatsiooni seal ummikus olevatele Eesti inimestele edastanud. Ma vestlen täna balti välisministrit ja Saksa välisministriga on meil videokonverents, kus ma palun kindlasti Saksa riigilt nii-öelda politseilist tehnilist abi inimeste, sealt ka konvoist tulevikku mõeldes välja haakimiseks Eesti inimeste välja haakima. Niisuguse juttu on olnud tegelikult ka erilaev Eestist. Aga see laev jõuaks Eestist tegelikult homme õhtul igal juhul.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu räägib, milline on viimane seis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatristuudio avamisega ei üllata Narvas kedagi. Narva lapsed armastavad teatrit teha ning praktiliselt igas piirilinna koolis on oma teatritrupp. Vabalava teatristuudio teeb aga eriliseks see, et trupi töökeeleks on eesti keel, räägib vabalava teatrikeskuse peaprodutsent Gerli Romanovit. Kui lastel peab olema võimalus tegutseda Eesti kultuuriruumis ühelt poolt ja teiselt poolt nagu kasutada ja praktiseerida seda eesti keelt, mida nad koolis õpivad, et see on nagu esimene Eesti huviring Narvas, no ma ikka ei tea, kuidas see võimalik on, aga me siis lahendame selle mure ära. Esimesse proovi toodi lapsi nii eesti kui venekeelsetest peredest räägivad lapsevanemad, Teele Parts. Kui me nägime, et see on eesti keeles ja mujalt inimesed, et see on alati nagu kasuks, et meil ei ole muidu midagi eesti keeles siin Narvas eriti võtta ja see on nagu midagi uut, nüüd. Ja Aljona Gordontšuk. Keelekeskkond nagu see keelekümblus, mida ma ise toetan mõlema käega, et mida rohkem võimalusi lastel on, seda parem on, et loodame, et see on jätkusuutlik ettevõtmine, mis ka jääb. Lastele on aga keelest tähtsam võimalus lavale pääseda ja ehk tulevikus ka näitlejaks saada, räägib Narva Eesti Gümnaasiumi viienda klassi õpilane Emili. Ma ei tunne ennast, näiteks kui kasvan suureks loomaarstina või müüjana. Oli selline aeg siis, kui ma lihtsalt tunnistasin näitlejaks saada. Kas sinu jaoks on mingit vahet, kas mängida või tegeleda teatriga eesti või vene keeles? Mulle meeldiks mängida kord eesti keeles, kord vene keeles, kui ma pean järjest mängima ainult ühes keeles, siis mind see tüütab lihtsalt ära. Esimeses proovis räägitigi mitmes keeles ka loomakeeles. Noorte teatrihuviliste tegevust juhib Narvas Rakvere linnanoorte teatritrupi juhendaja Tiina Rumm. See on ikkagi teater, mis keeles seda tehakse, ei olegi nagu kõige tähtsam, et ta nagu abistab, aga ta ei ole kõige tähtsam teatritegemise juures, ma arvan. No kooliteatri puhul kindlasti, mis on tähtis tegevus, mäng ja mõte, miks sa seda teed? Vaba lava teatri stuudiosse tuli täna 25 koolinoort ja kui kõik läheb hästi, siis peaks esimene Narva eestikeelne noortelavastus valmis saama tuleva aasta kevadel. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava Narva teatrikeskus avas koolinoortele eestikeelse teatristuudio.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtluse arendamise sihtasutus teatas sel nädalal, et EASi juhatus eksis 2012. aasta märtsis osaühingule Ermamaa tingimusliku kümneprotsendilise tagasinõude määramisel. Kas nõustute, et see otsus oli ekslik? Tõepoolest, see nädal EAS tegi otsuse, et nii 2012. aastal tehtud otsus, kui siis selle 2016. aastal täitmisele pööramised on olnud ekslikud. Ma pean täpsustama seda, et ma ei ole kunagi olnud EAS-i juhatuse esimees ja tuleb öelda EASist, mitte kunagi mitte keegi ei tee üksinda otsust, et kui vaadata, siis kõigepealt hakkab see toetusega seotud inimestest, kes räägivad konkreetselt kliendiga läbi. Seal on juures olnud juristid, kes valmistasid ette juhatusele otsuse. Ja mina olen selle alla kirjutanud, kui juhatuse liige, kes oli turismivaldkonnaga seotud ja vastavalt siis sisekorrale, kirjutas sellise valdkonna juhatuse liige alla. Kas te tunnete, et te vastutate juhtunu eest? Siin tuleb vaadata mitut aspekti, nagu ma ütlesin, mitte kunagi ei saa üksinda selles organisatsioonis otsustada. Siin on tehtud eksimus nii 2012. kui 16. aastal ja kui te vaatate, EAS on sõna selgelt öelnud, et see viga ei ole tahtlik ja see viga on tehtud metoodiliselt. Teisipäeval jõudis avalikkuse ette ka teave, et saatsite juba 2012. aasta jaanuaris tollasele majandusministrile Juhan Partsile kirja milles küsisite, kas parts peab võimalikuks katta osaühingule Ermamaa makstud toetuse tagasinõue Fare programmide, riigisisese vahendite jäägist, aga parts keeldus sellisest lahendusest üldse ja palus selle kirja tagasi võtta. Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Artur Talvik on öelnud, et see kiri ja selle sisu tõestab seda, et täiesti teadlikult tegeleti kohustuste kinnimaksmise otsimisega ehk siis kingituse tegemisega. Presidendile. Oli see nii. Ei kindlasti mitte. Esiteks, 2012. aastal, nagu ma ütlesin, oli EAS-i põhiline eesmärk võimaldada projekti jätkamist peale presidendi teist ametiaega, ehk siis 2016. aastal. Selle nimel otsiti võimalikku lahendust ja juriidiliselt arvati, et seaduse alusel ei ole niisama võimalik seda projekti äriplaani täitmist peatada. Tuleb leida viis, kuidas seda tehakse, sest taotleja seisukohast ehk Ermamaa seisukohast ei olnud midagi muutunud. Ja üks võimalus oli mitte kasutada enam Euroopa Liidu vahendeid, vaid EASi reservi, mille arvelt tegelikult oleks saanud sõlmida sellise tagasinõude lepingu või mida iganes. Kahjuks pean ütlema, et see kirja vastus jõuab nüüd või reaktsioon sellele. Kirjale jõuab neli aastat hiljem, et oleks me tol aastal saanud arutada neid erinevaid viise, võib olla oleks leidnud palju parem lahendus. Te kandideerite uuesti riigikogu kantselei direktori ametikohale. Kas leiate, et seda on õige teha, arvestades, et teie juhtimisel tehtud EASi otsuse tõttu tuleb kanda Ermamaa toetuse kulud 90 protsendi ulatuses maksumaksja rahast? Ma arvan, et need kaks asja on, tuleb vaadata täiesti lahus, praegusel hetkel ma jätkan kandideerimist sellele ametile, nagu ma ütlen, ma selgitan siinkohal seda, mida EAS 2012. aastal tegi ja mis oli toimus 2016. aastal siis selle otsuse täitmisele pööramisel, mille kohta täna on öeldud mõlemal juhul et kahjuks on olnud see ekslik.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse endine juht Maria Alajõe ütles asutuse eksimuste kohta osaühingule Ermamaa tagasinõude määramisel, et otsuste tegemist valmistasid ette juristid ja teised tema alluvad, kes asja teisiti tõlgendasid kui seda praegu tehakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoda soovitas esimeseks kontaktkoolipäevaks 20 viiendat jaanuari. Kui aga küsida koolijuhtidest, siis on vastuseks, mida varem, seda parem, räägib Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Uta Kroon. Assafrei. Lapsed kooli iga kell, kuna eelmine kevad päris mitmel klassil läks üle kivide ja kändudega see kaks pool kuud kodus istumine, siis nüüd jälle kaks kuud. Uta Kronassafrei sõnul ei peegelda kaugõppest saadud ilus hinne tegelikku olukorda. Kui me saame kontrolltöö, mis on saadetud meilile ja seal on kõik jumala tore ja me paneme selle töö eest viie, siis kas me tegelikult teame, kes selle töö tegi ja kuidas seda tööd tehti? Kontaktõpe ilmselgelt mõjub paremini. Kuidas aga hinnata koolilaste ettevalmistust eksamiteks? No kehvapoolne oleks ikkagi vaja veelkord harjutada, harjutada, harjutada ja harjutada reaalis. Lastel on praegu puudust kõigest, neil on puudus omavahelises suhtlemisest, neil on puudus otsesest õppetegevusest, neil on päris tugev motivatsioonipuudus. Narva Eesti gümnaasium on väike kool, kus 600-le õpilasele ehitatud hoones õpib alla 200 lapse, nii et õpilasi saaks nakkuse leviku vältimiseks piisavalt hajutada. Narva Kreenholmi gümnaasiumis õpib aga üle 700 õpilase ja lapsi hajutada seal eriti ei saa, räägib Kreenholmi gümnaasiumi direktor Irina Janovitš. Koolis on olemas maskid, desinfitseerimisvahendid, kõik on olemas, meie oleme valmis selleks, et kogu kooli õpelased läksid kooli tagasi õppimiseks. Irina Janovitši sõnul oodatakse kontaktõppe algust kõikides Narva koolides. No ma rääkisin Narva direktoritega sellest ja meie loodame, et ikka 25.-st jätkab meil kontaktõpe, õpetajad, vanemad on juba väsinud ja kõik ootavad seda otsust. Õpetajad püüavad teha nii, et õpilased oleksid ette valmistatud eksamiteks, aga ikka kontaktõppe. Midagi ei asenda. Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna andmeil käib Narva üldhariduskoolides üle 6000 lapse Neist üle kolme ja poole 1000 õpib praegu kodus uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal ja Harjumaal läksid esmaspäeval kooli algklasside ja lõpuklasside õpilased. Kaugõppest tüdinud koolid ootavad, millal ülejäänud lapsed koolipinki lubatakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna öösel pärast kella kahte potsatas ajakirjanike postkastides e-kiri, milles IRL-i esimees Margus Tsahkna teatas, et IRL soovib lisada riigikogusse heakskiitmisele saadetavale Eesti-Vene piirileppele ka poliitilise deklaratsiooni, milles rõhutatakse Tartu rahulepingu kehtivust. Teatavasti 2005. aastal lisati see toonase piirilepingu preambulisse. Valitsuses oli peaminister Taavi Rõivase kinnitusel pikk arutelu, kuid poliitilist avaldust valitsus ei lisanud. Muudeti vaid leppega kaasasoleva seletuskirja sõnastus. Tsahkna tunnistas, et ta on rahul ka lihtsalt seletuskirja muutmisega. Ja me lisasime protokolli punkti, mis on kirjas niimoodi, et vabariigi valitsus kiidab Eesti vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piirilepingute eelnõu heaks teadmises, et lepingud käsitlevad eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi. See on väga oluline meie jaoks, et see oleks kõigile väga selge, kui kunagi tulevikus peaks tekkima mingisuguseid eriarvamusi. Ma kinnitan veel üle selle seisukoha, et Eestil on vaja väga selgelt rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud riigipiiri selleks, et me saaksime oma territooriumi kaitsta. Et me saaksime oma piirid ehitada selliseks, et nad ka reaalselt peavad. Nüüd on siis pall riigikogu käes, millel on võimalus omakorda lisada selgitusi või avaldusi. Küsisin välisminister Marina kaljuranna käest, kas võimalikud viited või avaldused Tartu rahulepingu teemal võivad viia Moskva vastusammudeni, et taaskord jääb lepe sõlmimata. Valitsusel on väga raske midagi riigikogule soovitada, riigikogu on sõltumatu, aga meil on 2005. aasta praktika olemas. Nii et ma arvan, et kõik inimesed võivad teha ise oma järeldused. Praegu on oluline leping, et lepingut tekst ei muutu. Et piirileping saab sõlmitud, saab jõustatud piir maha märgitud demarkeeritud ja nii edasi. Selge see, et Venemaalt jälgitakse väga tähelepanelikult, kuidas ratifitseerimisprotsess hakkab toimuma samamoodi nagu ka meie hakkame jälgima, kuidas hakkab ratifitseerimisprotsess Venemaal toimuma ja selge see, et jälgitakse ka vastastikku tehtavaid poliitilisi avaldusi. See on normaalne rahvusvaheline praktika. Peaminister Taavi Rõivas lisas, et valitsuserakonnad soovivad vaid leppe ratifitseerimist. Meil on valitsusliidus üksmeel täielikult selles osas, et mingeid preambuleid, ka poliitilisi avaldusi, valitsusliidu erakonnad riigikogus esitada ei kavatse ega ka Riigikogus toetada ei kavatse. Marina, aga selles mõttes nõus, et, et parlament on loomulikult oma otsustes valitsusest sõltumatu, aga eks meil valitsuses on ka inimesi, kes kes parlamendierakondi juhivad ja, ja küllap on meil ka teatud sõnaõigus nendes küsimustes ikkagi olemas, nii et ei ole oodata mingit preambulit ega, ega avaldust. Riigikogu. Piirilepe vajab Riigikogus kahe kolmandikulist häälteenamust. Leppele on heakskiitu lubanud lisaks valitsuserakondadele ka Keskerakond. Kindlalt on leppele vastu EKRE.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks Eesti-Vene piirileppe ja saatis selle Riigikogusse ratifitseerimiseks. IRL soovis lisada leppele ka valituse poolset poliitilist deklaratsiooni, kuid teised erakonnad seda ei toetanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProbleem, kuidas venekeelset elanikkonda teavitada, on Lätis aktuaalne alates hetkest, mil PBK uudistetoimetus kinni pandi ja kuna nüüd on ära keelatud ka praktiliselt kõik Venemaa kanalid venekeelsed kanalid jäänud on vaid need, mis ei ole registreeritud Venemaal ja neid ei ole väga palju, siis tekib küsimus, kuidas ühiskonda informeerida, kuidas nad võiksid teada saada nii sündmustest Lätis kui ka näiteks Venemaa agressioonist Ukrainas ja teine teema on ka Ukraina sõjapõgenike teavitamine, mis tegelikult ongi praegu selle ettepaneku niisugune juriidiline õiguslik formuleering, sest kohustus siis avalik-õiguslikule meediale anda oma uudiseid ja analüütilisi saateid kasutada. Kommertskanalites on just selle kavandatava seaduse eelnõu muudatuste üks osa ja praegu just parlamendis esimene lugemine, põhimõtteliselt kiitsid saadikud selle heaks, teine lugemine on nüüd veel ees ja tõenäoliselt läheb ikkagi nii, et siis avalik-õiguslik meedia selle kohustuse saab. No tegelikult on nii Läti televisioon kui ka raadio olnud selle vastu, sest kardetakse, et auditooriumi läheb koos programmiga siis minema ja pealegi on ka küsimus selles, et mida teha siis ebumaterjalidega näiteks välisuudistega ja eri korrespondentidega materjalidega, Ukrainast ja teistest kohtadest, mis on eksklusiivsed ja mida ei taheta teistele kanalitele anda, et kuidas siis nendega toimida. Ja küsimus on ka veel siis tehniline, et kuidas neid siis kõiki tõlgitakse, tiitlitega varustatakse ja nii edasi, nii et need üksikasjad on praegu veel täpsustamisel ja avalik-õigusliku meedianõukogu juht on öelnud, et, et oht on ka veel selles, et see otsus võib jääda kestma pikaks ajaks, mitte lühikeseks ajaks, nagu poliitikud on esialgu plaaninud.", "role": "user" }, { "content": "Hoolimata Läti tele- ja raadiokolleegide vastuseisust kiitis parlament esimesel lugemisel ülekaalukalt selle mõtte heaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti projekteerimise osakonna juhataja Janno Sammul ütleb, et Tartu ja noo vahel on tihe liiklus, seetõttu on sinna vaja nelja sõidurada. Täna on seal juba üle 10000 auto ööpäevas, perspektiivis on see 15000 veel Tartu lähedal veel rohkem ehk nelja realine tee tagab selle eelkõige parema liiklusohutuse sõidumugavuse. Muidugi ühendused seal lähedal osal asulatel Tartuga, et see on nagu põhieesmärk. Praegu on projekteerimine alles alguses, eelprojekt loodetakse valmis saada aastaks 2024. Ehitama tahetakse hakata 2027. aastal. Täna me oleme ta pannud kavasse 40 ja pluss miljonit, et praegu peaks olema ta kuskil 41,7, kel teekavas on ta sisse pandud sellise summaga, aga tõenäoliselt on ta siiski siiski oluliselt kallim, arvestades, mis toimub ümberringi. Siiski võib Kambja valla elanike jaoks tee Tartu kujuneda pikemaks kui maanteele peale sõita ei rajata piisavalt tihedalt peavad osad Kambja valla elanikud tulevikus esmalt sõitma linnast kaugemale, et siis teele tagasi keerata, selgitab vallavalitsuse haldusjuht Ülo Plakso. Kohaliku elaniku jaoks on mure see, et juurdepääs ja ristmikke sellele neljarealisele teele jääb vähemaks. Linna ühendused muutuvad pikemaks, sõltub nüüd sellest, kui palju transpordiamet on nõus ümber ehitama kohalikku teedevõrku, et kompenseerida kehvemaks muutuvaid pealesõiduvõimalusi. Plakso sõnul oleks täiendavate pealesõitude jaoks piisavalt ruumi. Ma arvan, et ruumi lahendused oleks võimalik leida. Pigem on küsimus selles riigipoolses rahastamises. Kui palju riik on valmis nende kogujateede ümberehitamist ja uute kogujateede ehitamist rahastama. Palju pealesõite lõpuks ehitatakse, selgub planeerimise käigus.", "role": "user" }, { "content": "Tartu-Nõo teelõik ehitatakse neljarajaliseks. Kuigi autojuhtidele peaks see tähendama kiiremat ja turvalisemat ühendust Tartuga, siis Kambja valla elanikele võib tee linna minna pikemaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitmes suures teemas, nagu näiteks energeetika ja perehüvitised sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Reformierakonna vahel, erilist edasiminekut pole, täna keskenduti aga haridusele. Selles, et hariduse, aga eriti kõrghariduse peaks raha rohkem panema, on kõik enda sõnul ühte meelt. Keerulisemaks läheb eestikeelsele haridusele ülemineku kokkuleppe pimine, räägib Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev. Et eestikeelne haridus lasteaias lõpp aastast 2025 26 on meil kirja saanud soov on fikseerida seaduse tasemel ka põhikoolis eestikeelse haridusele üleminek, eeskätt on see siis Reformierakonna Isamaa soov. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Lauri Läänemets ütleb, et tähtaegade paikapanemist saab tema toetada siis, kui selle taga on ka selgelt rahastatud plaan. Sotsiaaldemokraadid sooviks, et me panustaks tõesti eesti keeles õpetavate vene koolidesse minevate õpetajate haridusse see tähendab ideaalis, et neil oleks näiteks kahekordne palk, see tähendab seda, et neil oleks elamistingimused, mitte need, mis seal täna on. Ilmselgelt oleks siis vaja sinna neid elamistingimusi rohkem rajada ja paremaid. Isamaa peasekretär Priit Sibul oli Läänemetsaga peaaegu ühte meelt. Aga küsimus ongi, et kui me ei sätesta poliitilise tasandi eesmärk, siis ei saa ju eeldada ja oodata, et midagi juhtub nii nagu ma ütlesin, 30 aastat on oodatud, eks, aga me peame selle kokkuleppe leidma küll siis tuleb sisu ka sinna järele. Me oleme teinud ettepaneku, et üleminek peaks algama 24 25. Aastal, kui me võtame, et see võiks toimuda esimeses, neljandas, seitsmendas klassis, siis kolme aastaga peaks olema põhiharidus eesti keelele üle mindud ehk 27.-ks aastaks võiks see olla juhtunud. Sisuliselt ma lihtsalt ütlen, et see väljakutse ongi selles, et kuidas need õpetajad sinna kolme aastaga saavad, et õpetada koolitus magistritasemel võtab viis aastat. 27, ei ole ühe aasta. Mart Võrklaev kinnitab, et venekeelsetes koolides töötavate Eesti õpetajate palgakoefitsient on juba sisuliselt kokku lepitud, ehkki selle suuruse üle peetakse veel aru. Lauri Läänemets aga ütleb, et palgad ei saa kerkida ainult osades koolides. Seda ei ole võimalik nii teha, et Eesti koolidest jooksevad õpetajad siis vene koolidesse, siis me mõtleme, mis Eesti koolides saab, et niimoodi kannatab eestikeelne haridus, teistpidi, ühesõnaga me peame ühtlaselt leidma kõigi õpetajate palgatõusuks. Raha. Tegelikult pole päris täpselt paigas ka see, millal lasteaiad eestikeelseks muutuvad. Lauri Läänemets ja siis Priit Sibul. Paindlikkus tähendab seda, et ei kujuta ju ette, et kolmeaastane laps, tulles nagu ühest keelekeskkonnast hakkab nagu 100 protsenti järgmisel päeval teises keskkonnas õppima. Alusharidus me arutasime ka ikkagi ka selle üle, eks ju, et see üleminek ei kesta lõputult, mis alushariduse võiks olla, et üks päev peaks läbi saama ja loogika on see, et erandeid oleks võimalikult vähe.", "role": "user" }, { "content": "Kui kõigi lasteaedade eestikeelsele õppele viimine võiks läbirääkijate hinnangul tulla juba kolme-nelja aasta pärast, siis põhihariduses on tähtaegade ümber vaidlust rohkem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nElektritootmise turuliidriks on Eesti elektrijaam, kus on töös neli energiaplokki, muuhulgas ka need, mis suure süsinikujälje tõttu vaid soodsa turuseisu ajal käivitatakse. Aktsiaseltsi Enefit poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul jagub ülikõrget elektri hinda veel kauaks. Hommegi on oodata uut börsihinnarekordit 160 eurot megavatt-tunnist. Aasta tagasi oli elektri megavatt-tund pea 100 eurot odavam, räägib Andres Vainola. Nende kõrgete hindade taga on eelkõige see, et 75 80 protsenti muutuvkuludest moodustavad keskkonnatasud kõrge CO kahe hind, aga selge on see, et praegune liiga kiire üleminek ka vaatame nii-öelda Kesk-Euroopat täna taastuvatele energiaallikatele, et vanu, traditsioonilisi tootmisvõimsusi on oluliselt suuremas mahus suletud kui uusi tootmisvõimsus on peale tulnud eelkõige taastuvaid, see on vast kõige õigem mõju. Miks ta nüüd on just eskaleerunud? Põlevkivienergeetika katab praegu Eesti elektrivajadusest üle poole. Andres Vainola hinnangul aitab Eesti elektrijaam elektrihinda tarbijale soodsamana hoida. Kui ma vaatan jällegi tänast tarbimist seal umbes 1000 megavatti, meie panus sinna on on kuskil 650 ja vaatamata tuulisele ilmale, muuseas, tuulepargid annavad kõigest 200 megavatti siis ma usun, et kui ma oleks veel väiksemate võimsustega turul oleks hind veelgi kõrgem. Nii et me täna anname parima, et hoida siin kuskil 10 20 euri megavatt-tunni kohta, seda hinda veel odavamana, kui ta ilma meie võib-olla soojuselektrijaamadeta oleks. Mis aga oleks olnud siis, kui Eestil põlevkivielektrijaamu polekski? Arvestada, et meil on päris mitu välisühendust praegu piiratud või maas. On see siis Est link või Eesti-Läti ülekandevõimsus või Leedu poolt, siis vaadates litbo link ehk Poola-Leedu vaheline võimsus. Suure tõenäosusega oleks vaja hakata elektritarbimist piirama. See on aus vastus. Valitsuse otsusega peavad põlevkivielektrijaamad tagama 1000 megavatise elektritootmisvõimsuse vähemalt 23. aastani. Aktsiaseltsi Enefit Pauveri juhatuse esimehe Andres Vainula arvates näitab heitlik turuseis, et seda aega võiks veelgi pikendada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva elektrijaamad katavad praegu üle poole Eesti elektritarbimisest. Isegi elektripuuduse tingimustes on põlevkivielekter tarbijale soodne.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJens Stoltenberg ütles, et Eesti on kõrgelt hinnatud NATO liitlane, kes annab olulise panuse meie jagatud julgeolekusse. NATO omalt poolt jätkab õhuturbemissiooni balti riikides ja nad olevad patrullivad Läänemerel. Peasekretär osutas ka Eestile seoses küberkaitsega. Tänasel kohtumisel, ütles Stoltenberg, arutati Ida-Euroopa julgeolekut, sealhulgas Venemaa sõjalist tegutsemist Ukrainas ja selle ümber. Stoltenberg kinnitas veelkord, et mistahes Ukraina ründamine läheks Venemaa jaoks kalliks maksma. Me ei tee iial mingit kompromissi Euroopa julgeoleku põhimõtetest. Me tegutseme igaühe julgeolekuhuvides, ütles Stoltenberg. Seega president Karis NATO garanteerib Eesti julgeolekut alates hetkest, mil Eesti ühines NATOga 2004. aastal. See pühendumus on tugevam kui kunagi varem, ütles NATO peasekretär. Alar Karis kinnitas, et NATO oli ja jääb Eesti kaitse aluseks viimastel nädalatel ja kuudel, ütles president, on NATO tõestanud oma julgeolekupoliitika väärtust. Liitlased on jäänud ühtseks. Rääkides tänasest arutelust NATO peasekretäriga olukorrast Ukraina piiridel toonitas Eesti president, et toetust avaldatakse Ukraina e mitte üksnes sõnades, vaid ka tegudes. NATO kaitseb oma väärtusi, demokraatiat, vabadust ja igal riigil on õigus valida, kuidas oma julgeolekut tagada. Just seepärast otsustasid Balti riigid NATO-ga ühineda ja me veendusime, et see on meie julgeolekule parim, ütles Alar Karis. Ja muidugi teeb Eesti ära oma kodutöö. Eesti jätkab panustamist NATO-sse.", "role": "user" }, { "content": "NATO peasekretär Jens Stoltenberg võttis vastu Eesti presidendi Alar Karise. Pärast kohtumist andsid nad NATO peakorteris ühise pressikonverentsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie lootus on, et seda ei saaks enam kasutada sellise ideoloogilise surve ja agressiooni põhjendusena. Nii nagu kogu Ida-Euroopa on Venemaa poolt selliseid postamente täis pandud ja, ja niimoodi hoitakse lõõmamas sõja tuld ja, ja sõja õigustamist, et see oleks sealt läinud juba järgmise aasta üheksandaks maiks. Kas me teame, kas üldse on sinna kedagi maetud ja kui palju sinna inimesi on maetud? Täpselt maetute arvu me ei tea, teame, nõukogude propaganda arvutas kunagi kokku, kui see matmiste periood oli, neid maeti seal mitmes järgus lausa üle 2000 inimese võiks seal erinevate artiklite põhjal olla. Aga see on kahtlemata vale info ja, ja propagandauuringud. Mis on tehtud sõja haudade spetsialistide poolt ja Arnold undi poolt konkreetselt räägivad suurusjärgus võib-olla 200 300 vahel, aga neid inimesi on kokku toodud erinevatest kohtadest kogu Tartumaal erinevatel põhjustel surnud inimesed, hukatud inimesed, seal on tõenäoliselt suhteliselt vähe vene sõjaväelasi omaaegsed, nii et jah loomulikult osa nendest on tuvastatavad, aga võib-olla enamus ei ole tuvastamine ja siis niiöelda sugulaste omastega läbirääkimine järgmise ümbermatmise koha. Kas see siis on vennasaud või osa? Osa säileid jaotatakse perekondadele, nii nagu seda soovitakse Venemaal ja Eestis. Kui on järeltulijaid, see võtab muidugi aega, aga otsused saab teha ära kiiremini ja, ja, ja kui on ümbermatmine alanud, siis ei ole hauatähis seda postamenti mõtet seal enam hoida ja selle võib kindlasti teisaldada. Kus koha peal võiks olla see uus vennashaud? Kaitseväe kalmistut Tartus, mis on osa siis raadi, kalmistust on variante Pauluse kalmistul üks piirkond, aga seda ei ole praegu võimalik veel öelda, sest sest on tuvastamata, kui palju siis niisugusesse ühishauda üldse säilmeid läheks ja kui palju seda nii-öelda pinda selle jaoks vaja on? See töö on kõik ees, kui saab konkreetselt alustada, siis tulevad ka juba konkreetsed järgmised sammud ja ettepanekud.", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnapea ja volikogu esimees paluvad kaitseministeeriumil ja kultuuriministeeriumil Raadil asuv nõukogude sõjamonument ära viia. Milline võiks olla monumendi teisaldamsie ajakava?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTapa vallavanem Alari Kirt loodab, et tuhandemeheline NATO pataljon elavdab eelkõige kohalikku ettevõtlust sest kui areneb ettevõtlus, tulevad ka uued töökohad. Hooneid ehitatakse ju veel juurde, siin on sööklad laiendatud ja siis seda logistikabaasi tehakse. See on sõjaväe territooriumil, aga noh, mis puutub nüüd nagu meisse või avalikku territooriumi, siis koos kaitseministeeriumiga oleme saanud mitu tänavat tehtud. Ka see aasta läheb nüüd kaks tänavajupi remonti, eks ju, mis sinna linnakusse viib siis praegu ehitatakse soojatoru, mille maksumus on üle 700000, mis lon puhtalt kaitseministeeriumi rahadega kinni makstud, eks mis annab meile tegelikult soojatootjale täpselt samasuguse mahu juurde, kui praegu linn juba iseenesest tarbib, eks ju, see on nagu väga suur mahu laienemine, mis omakorda toob kaasa uue katlamaja ehituse ja ka madalamad soojahinnad tegelikult linnaelanikule. Kirt lisab, et linnapildis on näha, kuidas kohalikud soovivad aktiivselt sõduritega suhelda. Kohalike elanike sõnul näeb sõdureid praegu eelkõige toidupoes ja pitsaäris. Uute sõdurite tulekut nähakse eelkõige positiivse nähtusena. Kuidas võiks siis kohalik Kui elu mõjutada see, et tuleb 1000 sõdurit siia kogukonda juurde ma arvan, et majanduslikult oleks see väga tore. See mõjutab, ärritab Venemaad, ma kardan, muud midagi. Me meid ta ei mõjuta. Nad käivad poes, välismaa omad siin ja nad on erariietes ja rohkem nad ostavad ikka Coca-Colat, meil siin. Aga nüüd nad on hakanud meie kaupa ka ostma juba ja siin tapal on avatud pitsapaar ja nad on väga viisakad. Tervitad juba eesti keeles. Ja nüüd nüüd mul sai selgeks, et nendel on kollased saapad, need tunnen ära, et need on ameeriklased. Õhtuti nad on rohkem päeval nad on tööl ja õhtuti poes on neid hästi palju. Ros väga harva, mina olen väga arvan. Õhtuti kui peale viit minna, siis on alati neid seal palju. Kui varem sai Tapal pitsat osta vaid ühest kohast, siis lähiajal avatakse juba kolmas pitsapaar pitsakioski pitsameistri. Linda sõnul tuleb juba praegu valmistada 40 või vahel lausa 70 pitsat korraga. Uute sõdurite tulekuga võivad tellimused veelgi suureneda. Tellimusi on väga palju juurde tulnud ja laupäevad ja pühapäevad ja nädalalõpud ja ja no tõsiselt, et sõdurid tunnevad huvi, et kas see on nüüd suveaja tõttu selliselt ja siis on võib-olla teinekord on ka piinlik, et no noh, tellimus tuleb sisse siis, no selge 20 võtab ikka väga palju aega ja siis kohalik inimene jääb nagu natukene. Me oleme püüdnud ikka nii võimalikult kas või kuidagi, kas seda asja on ju organiseerida, et keegi ei kannataks? Sõdurite enda maitseeelistusi arvesse võttes on loodud spetsiaalne sõduripitsa mis pidi ka kohalike seas menukas olema. Janet õunapuu, Tapa.", "role": "user" }, { "content": "Eestisse tuleb NATO vägesid juurde. Nende kohaloleks ei puuduta aga ainult Eesti julgeolekut. Senine NATO alaline kohalolek Tapal mõjub positiivselt linna infrastruktuuri arengule ja toob vallaelanikele madalamad küttehinnad. Kohalikud elanikud kohtavad sõdureid eelkõige toidupoes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKahe suurema erakonna soov saada endale välisministrikoht viis kõneluste peatamiseni. Ajalehe Postimees andmetel ei ole Reformierakond nüüdki valmis välisministriportfellist loobuma. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Margus Tsahkna hinnangul on pakkumine siiski hea alus kõnelusi jätkata. Meil on hea meel selle üle, et Reformierakond on otsustanud neid läbirääkimisi jätkata sellesama pakkumise, see tehti teatavaks ka teistele osapooltele ja ma ei tahakski praegu seda sisu avada, kuna meie eestseisus koguneb pühapäeva hommikul ja võtame nüüd seda kogu protsessi väga rahulikult ja lähme sisuliselt edasi, et siis juba Reformierakonna ga istuda laua taha. Esmaspäeval. Aga kuidas te hindate seda pakkumist? Võiks öelda kindlasti, et see on parem ja tõsisem pakkumine ja meie eestseisus kindlasti arutab seda väga tõsiselt. Et ega siin ei ole mingit muud tüli või tõsisemat asja olnud, kui et selline elementaarne partneritevaheline suhtlustasand oleks normaalne ja, ja eks selliseid asju ikka juhtub ja ma arvan, et see lugu võib õppida kõik väga positiivselt. Kas see muudab väga palju teie seni peetud plaane? Eks me peame seda arutama lihtsalt me oleme lähtunud printsiibist, et koalitsiooniläbirääkimistel on partnerid ikkagi võrdsed, eelkõige mis puudutab oma arvamuse väljendamises ja kindlasti see praegune pakkumine parandab kogu seda meeleolu. Kas see pakkumine on nüüd puudutab ka näiteks sotsiaaldemokraate ja rohelisi. Ma ei tahaks ka seda konkreetset avada, eks nemad ise kommenteerivad oma seisukohti, me võtame seda protsessi rahulikult. Läbirääkimised jätkuvad, koalitsioonileping on koostatud, ma arvan, Eesti riigile väga hea, et loodame, et siit tuleb ka selline lõplik lahendus. Margus Tsahknat küsitles Riina Eentalu. Sotsiaaldemokraatide esimees Ivari Padar ütles televisioonis, et tema meelest tuleb igal juhul kokkuleppele jõuda. Tegelikult oleme ju ausad, et, et kõigile meile ka Eesti avalikkusele oli ju juba ette teada, et ministriportfellide jagamise juures just teemal välisminister, kõik me teadsime, et võimalik konflikt võib tulla, et lihtsalt võib-olla ootamatu oli see, et nii-öelda läbirääkimise aeg jäi väikeseks osapooled tõusid püsti ja ütlesid niimoodi, et selleks korraks on selle asjaga nüüd nagu, nagu ühel pool. Aga mis siin ikka nädalavahetus on ees ja jahtutakse maha ja leitakse ikkagi, et rahvas on meile mandaadi andnud. Ja me peame ikkagi leidma üksmeele ja, ja tegema Eestile valitsuse, mida Eesti rahvas väärib tänasel juhul. Reformierakond ja peaministrikandidaat Andrus Ansip on teinud uued pakkumised. Olen nendega tutvunud ja nende uute pakkumistega lähme me nüüd kõik nädalavahetusel siis oma juhtorganite ette ja arutame siis selle uue pakkumise sisu ja vaatame, et mis sellega annab teha. Igal juhul tuleb kokkulepe leida, nii et oleme rahulikud ja võtame aja maha ja arutame Politoloog Tõnis Saarts andis hinnangu praegusele olukorrale Vikerhommikus. Tõenäoliselt noh, arvata on, et, et esmaspäevaks need asjad asjad lahenevad sellepärast et ega siin eriti väljapääsu neil neil kahel ei ole ega ka ülejäänud partneritel, kõik need neli partnerit on minu meelest nagu mõnes mõttes sundseisus alternatiiv ja kõigi nende jaoks on see, et kas nad teevad valitsusliidu Keskerakonnaga või on siis Keskerakonna ja rahvaliiduga opositsioonis ja, ja tegelikult, ega see variant ei ole kellegi eriti eriti peibutav, Reformierakonnale võiks ta olla võib-olla kõige peibutavam. Aga ma arvan, et, et vahetult peale valimisi võib-olla isegi Reformierakonnas oli inimesi, kes mõtlesid, et teeme siiski liidu Keskerakonnaga ja see oleks nagu lihtsam ja, aga noh, nad tunnetasid väga niisugust selget, avalikkuse survet ja, ja seetõttu meile hoopis keerulisemale läbirääkimistele ka läksid. Aga ma arvan, et üks neist pooltest nüüd peab järgi andma, sest ikka väga narr oleks avalikkusele seletada, et ma nüüd sellepärast ei suutnud seda koalitsiooni teha, et, et ma ei suutnud välisministri portfellis kokku leppida, miks see tüli tekkis, eks, eks siin ole isiklikud ambitsioonid. Teine aspekt on see välisministri koht, lihtsalt tegemist on niivõrd olulise kohaga, see on ju ometi minister, kes tegelikult peaministri kõrval kõige rohkem välja paistab. Nii et on täiesti selge, et see on koht, kus, kus, kus on vaidlused võib-olla üks aspekt, mida ma lisaks see on puhtalt spekulatsiooni, aga aga üks aspekt võib olla tegelikult see, et Laar välisministrina ja, ja Laari suhted Venemaaga ja, ja siin on problemaatiline koht. Ja võib-olla siin mängib rolli näiteks Reformierakonna sponsorite rahastajate surve, kes, kes seda ei taha, aga see on puhtalt spekulatsiooni, ega ma niiviisi täpselt ei oska öelda, kas see on.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioonikõnelused katkesid ja jätkuvad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjoni ettepaneku järgi paigutatakse Itaaliast ja Kreekast ümber 40000 asüülitaotlejat. Lisaks asustatakse Süüria põgenikelaagritest Euroopa Liitu 20000 abivajajat. Eestisse jõuaks 443 varjupaigataotlejat Itaaliast ja 295 Kreekast. Tegemist on Süüria ja Eritrea põgenikega, kelle asüülitaotlused rahuldati Euroopa liidus möödunud aastal 75-l protsendil juhtudest. Lisaks asustatakse ümber 326 juba pagulaseks tunnistatud abivajajat Süüria põgenikelaagrites. Eesti peaks seega kahe aasta jooksul vastu võtma 1064 varjupaigataotlejat, kuigi võib võtta ka rohkem, ütles Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitri Sabramopulus. Poste fixing? Ov kvoote. Me ei paku välja fikseeritud kvoote, ütles rändevolinik. Mulle ei meeldi see sõna ja me pole seda kunagi kasutanud. Kõik see on vajalik solidaarsuse tagamiseks, aga iga liikmesriik saab otsustada, kui paljudele inimestele nad põgenikustaatuse annavad. Kui riigid tahavad ümber paigutada või ümber asustada rohkem inimesi, võivad nad seda teha, aga me tahame kindlustada minimaalse solidaarsuse, ütles Avramopolus. Volinik toonitas, et komisjoni valemid, mis arvestavad rahvaarvu, SKT-d, tööpuudust ja varasemat immigratsioonipoliitikat, kohtlevad kõiki liikmesriike võrdselt. Soome peaks komisjoni arvutuste järgi vastu võtma 1085 pagulast Läti ja Leedu, veidi üle 700 suurima põgenike koorma kandjaks jääks endiselt Saksamaa, kes võtaks vastu ligi 12000 abivajajat. Mitmed Eesti poliitikud, teiste seas president Toomas Hendrik Ilves, on komisjoni immigratsioonikvoote kritiseerinud muuhulgas selle eest, et arvesse ei võeta venekeelse elanikkonna osakaalu rahvastikus. Rahvusringhäälingu küsimuse peale, kas kvoodi arvutamisel võiks silmas pidada ka nõukogude okupatsiooni käigus Eestisse toimunud sisserännet vastas Kreeka volinik esmalt hämmingu ja naerupahvakaga Öeldes seejärel, et kui Ida-Euroopat peaks edaspidi tabama massiline immigratsioonitulv, võiks komisjon ulatada abikäe. Kui see peaks juhtuma, on Euroopa Liit valmis vastu võtma meetmed ja aitama liikmesriik selles piirkonnas, ütles ta. Euroopa Komisjoni ettepaneku jõustumiseks on vaja liikmesriikide nõusolekut ja piisab ka kvalifitseeritud häälteenamusest, mis tähendab, et poolt peavad olema 16 liikmesriiki, kes esindavad vähemalt kuutkümmend viit protsenti liidu kogu rahvastikust. Euroopa ülemkogu arutab rändekvoote juuni lõpus rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel,", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon esitles ettepanekut, mille kohaselt on kahe aasta jooksul kavas Eestisse ümber paigutada 1064 varjupaigataotlejat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa on suurte sammudega liikumas uue koalitsiooni poole. Eile päeval tegi selleks olulise otsuse roheliste erakond, mille kongress toetas uute koalitsioonikõneluste alustamist sotsiaaldemokraatide ja liberaalidega. Roheliste kaasjuhi Anna-leina Peerocki sõnul tuleb ajaloolist võimalust kasutada. Oleme keskendunud asjade ärategemisele ja seepärast on ka minu soe soovitus neid läbirääkimisi alustada ja sellega lasta meil loodetavasti järgmiste nädalate jooksul moodustada uus valgusfoorivalitsus. Sellega seame oma riigi uuele kursile, sõnas Berbok. Erakond võttis teda ka kuulda ning toetas läbirääkimiste alustamist ülekaalukalt valgusfoori valitsusega, viitas ta kolmele seda moodustavale erakonnale, punastele, sotsiaaldemokraatidele, kollastele, liberaalidele ja rohelistele. Võimaliku koalitsiooni kaalukam erakond ehk sotsiaaldemokraadid andsid läbirääkimistel heakskiidu juba reedel. Nende erakonna juhtkond toetas uue koalitsiooni moodustamist ühehäälselt. Nüüd jääbki partneritel veel oodata vabade demokraatide nime kandvate liberaalide juhtkonna otsust, selle peaksid nad tegema ära tänase päeva jooksul. Seejärel algavad läbirääkimised ametlikult. Reedel andsid kolm erakonda ka lühikese ülevaate sellest, mida nad sooviksid uues valitsuses korda saata. Üks ambitsioonikamaid plaane seondub kivi ja pruunsöest loobumisega aastaks 2030. Senise kristlike demokraatide juhitud valitsuse plaanide järgi pidi pööre toimuma kaheksa aastat hiljem. See punkt on eelkõige just roheliste nõue kuid keerukamaks peetigi kõneluste alustamisel pigem sotsiaaldemokraatide ja liberaalide omavahelisi suhteid. Reedel avalikustatud plaanide kohaselt ei tõsteta edaspidi Saksamaal makse ning ka riigi kuulsatele kiirteedele ehk autopaanidele ei seata kiirusepiiranguid, see on kindlasti meele järgi just liberaalidele. Ka Saksamaa elanikud toetavad arvamusküsitlustes just sellist koalitsiooni kombinatsiooni. Saksamaa rahvusringhäälingu CBF-i avaldatud küsitluse järgi toetab seda 62 protsenti elanikest. Kõikidest võimalikest variantidest oli see ülekaalukalt kõige populaarsem. Samuti pidas kolmveerand inimestest seda heaks, et uueks liidukantsleriks saaks just Olaf Sols. Samal ajal on praeguse liidukantsleri Angela Merkeli erakond CDU tegemas sisekaemust. Nende kantsleri kandidaat Armin Laset ütles laupäeval, et kannab valimistulemuse eest vastutust ning et erakond peab valmistuma opositsiooni jäämiseks. Kui valgusfoori koalitsioon peaks lähikuudel paika saama, siis jääb ta ilmselt üsna varsti ilma ka oma ametikohast parteijuhina. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval hääletasid Saksamaa rohelised selle poolt, et alustada ametlikke koalitsiooniläbirääkimisi sotsiaaldemokraatide ja vabade demokraatidega. Täna teevad oma otsuse ka vabad demokraadid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKalevi staadion oli osaliselt vee all ja kui alguses arvati, et siiski suudeti jaksu seal tantsida, siis viimasel hetkel pool tundi enne enne kontserti otsustati, et Kalevi staadioni tervise huvides see etendus jääb ära. Mis saab sellest staadionist nüüd edasi? See selgub täna õhtul hiljemalt kella viieks, sest Kalevi staadionile tulevad spetsialistid, kes siis teevad selgeks selle, kui ruttu on võimeline see staadionimuru ära kuivama. Kui suured on sealsed kahjustused, et kas homme on võimalik tantsupeo etendusi teha või mitte, aga see selgub õhtul kell viis. Nüüdseks on vastu võetud otsus, et ka laulupeo rongkäik jääb ära. Kas ajaloost on varem ka teada, et rongkäik oleks ära jäänud? Minu teada ei ole, tulin ise ka täpselt sellele samale küsimusele, ma ei ole jõudnud täpselt küsida, aga nii palju, kui ma olen ise laulu ja tantsupeo ajalugu siin uurinud, ma ei tea, et oleks jäänud küll, aga 1960. aastal jäi ära laulupeo kontsert, mis tõsi küll, nii-öelda ise hakanud kontserdina ikkagi toimus, aga ametlikult lükati kontsert järgmisele päevale edasi. Otsused rongkäike ära jätta on ilmselt tingitud sellest, et säästa piduliste tervist ja kostüüme. See on esmatähtis, säästa piduliste tervist ja kostüüme, aga ka säästa pille sellepärast et rongkäigus oli päris suur hulk puhkpilliorkestreid, aga niiskusega nende pillid lihtsalt ei mängi. Ja Narva maantee on praegu noh, päris päris päris vesine ja paljudel tantsijatel, nagu selgus, on tantsukingadena tantsujalanõudena kaasas ainult pastlad. Aga esmatähtis on see jah, tantsijate ja lauljate tervist säästa, aga õhtul. Laulupidu toimub? Kas korraldajad on nüüd kuidagi suutnud tagada ka paremat võimalust riiete kuivatamiseks? Kõikides koolimajades absoluutselt kõikides koolimajades, kus on lauljad ja tantsijad on sees. Kui esimestel päevadel puudutas asi ainult tantsupidulisi, siis nüüd on kõikides ka lauljate koolides ligi 50. koolis on soojendus sees ja ma olen ise neid koole läbi sõitnud. Nöörid, nöörid ripuvad igal juhul üle klasside ja nii edasi ja riideid saab kuivatada, sellest peaks piisama, seda on kinnitanud tantsijad ise. Mina olen rohkem suhelnud tantsijatega, sest nendel on need raskemad rahvariided. Kõikidel lauljatel rahvariveid ei ole, aga tantsijad on öelnud küll, et jah, et nad saavad oma riided ära kuivatada. Korraldajad on nüüd sellest vihmast ja sellest otsusest, et rongkäik ja ka tantsupeo vähemalt üks etendus tuleb ära jätta, kindlasti löödud, aga missugune on piduliste endi meeleolu? No kes see rõõmustab selle asja üle, kõik on ju teinud üle aasta proove selleks et laulu ja tantsupeole pääseda. Kui laulupidu toimus, siis tantsupeo etendus oli eile niivõrd võimas ja emotsionaalne ka tantsijate jaoks. Muidugi kõik on kurvad, et see ära jääb. Olen rääkinud inimestega, kellel õnnestus eilsel etendusel viibida ja nad on öelnud, et see oli tõesti võimas ja meeldejääv etendus. Nii et jääb üle ainult soovida, et ilm läheb paremaks. Mida ilmajaam teile on öelnud, teil on kindlasti tihedamad sidemed nendega. No praegune prognoos on ikkagi selline, et kolme paiku peaks jääma vihm üle. Aga, aga mine sa võta seda ilma teada. Ta võib ju ka teinekord keerata ja üllatada. Ja, ja karta on, et praegu võib-olla halvema poole pealt Igatahes loodame paremat ja täna õhtul kell seitse peaks algama lauluväljakul laulupeo esimene kontsert. Nagu öeldud kuuekümnendatel aastatel on olnud niisugune juhtum, kus ka vihm jättis ametliku osa ära, aga kontsert siiski toimus. Ootame kella seitsmeni, jõudu ja jaksu ja näeme, mis toimub.", "role": "user" }, { "content": "Laulupeo päev ja paduvihm. Tantsupeo etendus jääb ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜritus alguses oli sõna tõi kohale Hiiumaa gümnaasiumi, Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Noarootsi gümnaasiumi õpilased, kes tutvustasid oma praktilisi töid ja uurimusi. Oskus uurimust kirjutada on laiema tähtsusega kui ainult ühe aine raames omandatud teadmised, jätkab Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Prok. Ta on üks ülimalt oluline eeltöö minemaks ülikooli, sest ülikoolis ei kirjutata enamasti enam ühtegi kirjandit ega etteütlust, enamasti aga kindlasti tehakse seal palju uurimuslikke töid referaate ja muid ja sellise kogemuse oskuse just nimelt oskuse ja pädevuse peab õpilane saama kaasa gümnaasiumis. Kuidas teha teadustööd? Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Anna-Maria Mustkivi uuris kirjandusõpikute ja intervjuude näitel, kuidas on aja jooksul muutunud kohustuslik kirjandus. Ta tõstis esile, mida akadeemilises stiilis töö kirjutamine noorele õpetab. Laiemalt kindlasti ajaplaneerimist ja kuidas iseseisvalt selliste asjadega hakkama saada. Aga töö suhtes, vormistamist ja viitamised ja tsiteerimised ja refereerimised on sellised olulised. Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastööde hulgas on Tiina Proki sõnul olnud aastate jooksul lisaks uurimustele ka luuleloomingut praegune vilistlase Karl Kristop. Rebane andis näiteks hooandja ja kultuurkapitali abil õpilasena välja luulekogu Artokraatia. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus tähistati eesti keelele pühendatud päevaga nii tänavust eesti keele aastat kui ka 150 aasta möödumist Haapsalust pärit keelemehe Ferdinand Johann Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu ilmumisest. Fookuses olid keele ja kirjanduse teemalised õpilastööd ning üleriigilisel konkursil \"Ood eesti keelele\" osalenud projektid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu taasterahastu eesmärk on aidata liikmesriikidel koroonakriisist taastuda. Kogu poti suurus, mis riikide vahel jagamisele läheb, on 672,5 miljardit eurot. Milliseid näitajaid raha jagamisel arvestatakse, räägib Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Sanklubis. 70 protsenti kujuneb selle põhjal, milline oli riikide majanduslik olukord enne kriisi, ehk siis seal on vaadatud keskmisi näitajaid tööpuuduse, sisemajanduse koguprodukti kohta ja ka on arvestatud osakaalu Euroopa Liidu rahvastikust ja need summad on juba fikseeritud Eesti puhul 760 miljonit. Ja nüüd see ülejäänud osa umbes 30 protsenti, et see on praegu indikatiivne ja arvutatakse siis uuesti, 2022. aasta juunis viimaste majandusnäitajate põhjal aastatest 2000 22021. Praegu hinnanguline summa Eestile on 970 miljonit eurot, kuid see kindlasti muutub, ütles Shang. Lukas. Ootamatult suur oodatav majanduskasv aga ei tähenda tema sõnul tingimata, et Eesti summa väheneb. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Eesti taasterahastu plaanis ei ole arvestatud olukorraga, kui raha tuleb vähem kui 970 miljonit eurot. Sellisel juhul vaadatakse tema sõnul üle, millised investeeringud ja projektid on selleks ajaks kõige paremini käima läinud. Taastefondi suurus sõltub sellest, kas riikidel on endal maksulaekumine majanduse kasv uuesti sellises faasis, et nad saavad ise oma maksuraha kasutada investeeringute tegemiseks. Nii et ühest küljest on ka see, kui meie lõplik taasterahastu summa jääb esialgsega võrreldes väiksemaks asi, mis tegelikult peaks meid selles mõttes rõõmustama, et järelikult meie majandus on nii tugev. Eesti pank on hoiatanud, et kui majanduskasvu tingimustes süstib valitsus liialt palju raha majanduse, tekib ülekuumenemise oht. Rahandusminister ütles, et taaste rahastu annab võimaluse asendada need investeeringud, mida muidu tuleks teha maksurahast või laenurahast. Me ajatasime osad investeeringud just seetõttu, et hoiduda siis ülekuumenemise võimendamisest maksurahaga. Ja see printsiip peab kehtima nüüd ikkagi mõnda aega, sest et vastasel korral lihtsalt tõesti on tulemus see, et me majanduse elavdamise sildi all tekitame riigi enda maksurahaga olukorra, kus hinnad tõusevad veelgi. Ja kus no lõpuks on suurte taristuinvesteeringute puhul tulemus, et me saame sama raha eest poole vähem vastu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti esitas täna Euroopa Komisjonile taasterahastu kava. See sisaldab reforme ja investeerimisprojekte, mida Eesti kavatseb Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu abil ellu viia. Kui suure summa Eesti selleks saab, selgub aasta pärast. Praegu arvestatakse ligi miljardi euroga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKell on pool viis hommikul ja just on lõppenud negatiivse lisaeelarve teine lugemine ja vähemus koalitsioon on saavutanud päris suure võidu, ehk teisiti öeldes, kõik hääletus on läinud positiivselt. Kuidas seletada? No eks see eelarve protsess on tegelikult ju veel alles poole peal, et, et üks lugemine on veel ees, nii et ma oleksin täna veel pigem niimoodi natukene ettevaatlik sellise suure võidu väljatoomise osas, aga aga jah, tänased parandusettepanekute hääletused lõppesid minu arvates küll üsna positiivselt, et kõige suurem heameel on mul selle üle, et ettepanekud, mille katteallikaks oli vanemahüvitise kahekordne kärpimine, et need ettepanekud ei leidnud saalis toetust ja ei läinud läbi ja samamoodi, et toetust ei leidnud saali poolt ka need ettepanekud, mille katteallikaks oleks siis olnud tulumaksu tõstmine 24 protsendini, nii et ma arvan, et täna sellise varahommikuse töötulemusega võib hetkel küll üsna rahule jääda, aga protsess on alles poole peal, et järgmisel nädalal lähevad kõik need arutelud ja vaidlused siin saalis ju edasi. Ma ei vaadanud väga täpselt seda parandusettepanekute hääletamist, aga kas koalitsioonil õnnestus teeninduse vastu välja mängida rohelisi rahvaliitu sotsiaaldemokraate või oli see lihtsalt puhtalt veendumuste küsimus? Eks me selgitasime omapoolseid seisukohti ja, ja palusime toetust päris laialt opositsiooni poole pealt ka, ja hääletustulemus oli tõesti selline, et suuresti tänu sellele, et roheliste fraktsioon pidas mõistlikuks seda, et vanemahüvitise kahekordselt ei kärbi ja ei pidanud mõistlikuks ka tulumaksutõusu siis nemad toetasid ka meid nendel hääletustel, nii et mul on selle üle ausalt öeldes väga hea meel, et, et rohelistel sellist riigimehelikku suhtumist oli ja et nad ei läinud kaasa sellise kohati üsna selliseks poliitiliseks kiusuks, lihtsalt kiskunud joonega, mida osa opositsioonist siin saalis täna kahjuks ajas.", "role": "user" }, { "content": "Lisaeelarve teine lugemine lõppes kell pool viis hommikul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEt need konsultatsioonid on nüüd noh, sisuliselt lõppenud ehk me oleme nendel konsultatsioonidel jõudnud siis vene poolega ühisele piirilepete tekstidele ja, ja siis tekstid on needsamad, mis olid 2005. aastal, aga neid on siis täiendatud kahe lausega. Esiteks lause, mis ütleb väga selgelt, et piirilepped käsitlevad eranditult ainult piiriga seotud küsimusi ehk siis, et võtta maha kõikvõimalikud muud arvamised ja spekulatsioonid ja teine lause siis, millega 2005. aasta tekstid täienevad, on see, et pooltel pole teineteisele territoriaalseid pretensioone. Ministeeriumide vaheline kokkulepe on olemas, mis edasi saab? No edasi algavad siis nüüd mõlemal pool nii Eestis kui Venemaal riigisisesed protseduurid, mis tähendab Eesti puhul, et mingil hetkel see lepete projekt siis peab jõudma valitsusse, kes siis teeb oma otsuse, et kas see lepete projekt kiidetakse heaks ja läheb allakirjutamisele ja sama siis peab tegema Vene pool ja pärast seda, kui need siis peaks alla kirjutatava, algab parlamentides ratifitseerimisprotsess. Allkirjad igal juhul tulevad uued endine lepe, nagu selles mõttes kehtima ei jää. Jah, see konsultatsioonide protsess on olnud selleks, et, et leida siis nendele lepetele selline sõnastus, mis võimaldaks nii-öelda mõlemal poolel käsi alla panna eesmärgiga lepped saaksid ka jõustuda, et nii riigikogu eelmise aasta sügisel siis valitsuselt ja välisministeeriumilt soovis, et selliseid kõnelusi peetaks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti-Vene välisministeeriumite konsultatsioonid piirilepete teksti üle on sisuliselt lõpule jõudnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKummipaati istus seltskond, kellel asjaga kõige tihedam seos. Keskkonnaminister Ene Kokk, Tori vallavanem Lauri Luur, keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur ja veel mõned, kelle tööst moodustas Sindi kunagise paisu ja nüüdse kärestikuga tegelemine olulise osa. Minister Kokk on käinud küll sind paisul, aga paisu lammutamise järgse olustikuga tutvus ta täna esmakordselt. Ja väga tore on, on näha, et nii suur töö on tehtud ja sai ka tehtud varem, kui see maksimum aeg ette nägi. Ja siinkohal on väga hea meel, et kõik osapooled tegid koostööd ja ja me täna oleme siin ja saime aasta varem peaaegu selle objekti avada. Euroopas ja maailmas oleme juba tuntud sellega. Jah, et see on saanud küll positiivset vastukaja nii maailmast, Euroopast kui, mis kõige tähtsam meie Eesti oma kalamehed on olnud väga positiivset tagasisidet andnud. Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur tõdes, et kahtlemata on olnud tegemist keerulise tööga. Ja võib-olla see ongi selle asja võti olnud, et miks me ehituse ajal ei ole pidanud midagi suurt muutma, et nii kaua sai hoogu võetud, et eks me need arutelud kogukonnaga, keskkonnamõju hindamine, kogu see projekteerimise eskiiside arutelud, et see oli ju päris pika aja peale meil hajutatud, et siis oli ainult mõistlik ta ruttu valmis ehitada. Ehitustööd ju kestsid kaks aastat, aga ettevalmistustööd umbes topelt sellest, et kuskil neli aastat oleme toimetanud jah. Külli Tammur ütles, et selle töö kõige suurem väärtus tuleb ilmselt esile alles aastate pärast. Täna me kuuleme nii-öelda häid sõnu kalameestelt, häid sõnu kohalikelt, aga sellised ametlikud kalastiku seire näiteks on ju veel tegemata, et see tuleb järgmine aasta tulemused ja sealt loodame juba väga rõõmsaid uudiseid kuulda. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Varem kaladele takistuseks olnud pais lammutati. Neli aastat väldanud töö võeti kokku tagasihoidlikult, kummipaadiga tehti jõel ja kärestikul väike tiir.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuulis algab Tartu Ülikooli kliinikumi uue kompleksi ehitus, uus hoone koos tehnikaga maksab ligi 70 miljonit eurot. Kliiniku juhataja Vallo Tilman tõdeb, et 40 aasta vanune hoone on haigla jaoks ammu liiga kulunud. Eriti riivab linlaste silmahoone välisfassaad. Eriti kui läheneda meie kliinikule ravila tänav poolt, siis tõesti see välissein on ehmatav ja võib-olla isegi eemale tõukav, aga kui me oleme olnud olukorras, kuhu see raha panna, kas sellega siis remontida see välissein või selle rahaga parandada siis palatite olukorda teha eeskätt osakondades remonti, siis me oleme otsustanud selle viimase kasu. Lunini tänava lastekliinikus on viimastel aastatel hädapärast remonte tehtud, ent suuremad probleemid lahendab vaid täiesti uus hoone. Näiteks on kuumadel ja külmadel ilmadel raske hoida palatitest normaalset temperatuuri. Samuti ei ole maja struktuur lapsesõbralikus. Praegune maja on ehitatud tegelikult nakkushaiglaks ja sealt tulenevad ka omad probleemid. Me oleme püüdnud seda praegust maja ka kohandada nii palju kui võimalik, aga siiski ehitus oma põhikonstruktsioonidega on seadnud oma piirangud projekteerimisel me lähtusime väga ühest printsiibist, see, et see ravi teekond oleks loogiline ja lapsesõbral Lisaks lastehaiglale tuleb uude kompleksiga kõrvakliinik, naiste kliiniku perekeskus ning päevakirurgia osakond, mis saab praegusest lastehaigla hoonest. Pärast uue maja valmimist pole kliinikum veel otsustanud. Noh, mõtteid on olnud erinevaid, kui tehti mõned aastad tagasi selline analüüs, siis selgus, et selline põhikonstruktsioonid on suhteliselt heas seisukorras ja mõtteid on erinevaid, näiteks kas patsiendile mõeldud hotell või aga kindlat otsust ei ole tehtud.", "role": "user" }, { "content": "Tartus hakatakse peagi rajama uut hoonet lastekliinikule. Praegu tegutseb lastekliinik 40 aastat tagasi nakkushaiglaks ehitatud hoones, mis on kliiniku juhataja sõnul ammu amortiseerunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui muus jakaubanduses on ka osad kuud olnud oluline tagasilöök võrdluses eelmise aastaga, siis toidu ja tarbekaupade müügis oleme hoidnud kõikides kuudes vähemalt eelmise aasta taset ja kasv on mõõdukas, selline kuudest kolme kuni viie protsendi vahemikus. Kui rääkida nüüd tarbimismustritest, siis jätkuvalt saame rääkida oluliselt kõrgemast nõudlusest värskete toidukaupade järele. Sealhulgas tooks siis esile ennekõike värske liha, kala ja puu köögivilja. Viimane tootegrupp on siis ka odavnenud võrdluses eelmise aastaga. Seda ennekõike siis köögiviljade arvelt, kus ei ole tarbimine, taastunud on mugavusgrupid, ütleme nii, nagu valmistoidud kondiitritooted. Küll me ei räägi seal enam märkimisväärsetest langustest, aga veel paari protsendiga oleme eelmisest aastast maas, aga võrdluses siis Covid kriisi eskaleerumise hetkega on mahud siis juba tunduvalt taastunud, aga jääme veel mõnede protsendipunkti dega alla. Eelmise aasta ja keskmisest kõrgem nõudlus on püsinud nüüd ka läbi suve ja kuivainete sügavkülmtoodete järele. Kas on näha, et kuna koroonakriisi ajal inimesed olid kodus ja õppisid nii-öelda uuesti toitu ise valmistama, väga paljud, et nüüd ongi seesama rütm sisse jäänud, et ostetakse ka mingit toorained, et ma ei tea jahu ja ja selliseid asju, et ise küpsetada, mitte osta. Teie letist. Ja täpselt nii, et see trend paistab olevat võimust, et kas see on nüüd harjumus või on oldud sellest siis aastaid mõnevõrra eemal. Et kui märtsis pildist võis täheldada, et oluliselt on tõusnud nii-öelda tooraine ja toidu valmistamise komponentide ostmine siis tegelikult nõudluskõverad on jätkuvalt kriisieelse perioodiga võrreldes liiguvad kõrgemal poolel, nii et toidu valmistamine, iseküpsetamine on jätkuvalt trendikas ja ei oskagi nüüd öelda, et ilmselt ise tehes tuleb toit ilmselt mõnevõrra odavamalt kätte. Et võib-olla siin on siiski ka kokkuhoidlikkuse või säästumoment sees. Ja võib-olla siis jah, maastakse siia traditsioonide juurde.", "role": "user" }, { "content": "Hinnad on Eestis languses, selgub Statistikaameti septembrikuu ülevaatest. Elekter on odavnenud ligi 10 protsenti, diislikütus veerandi võrra. Ka toiduained on odavamaks läinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimehest peaministrikandidaat Siim Kallas tunnistas, et uue valitsuse moodustavad seni vastandlikud erakonnad. Ta nentis, et vastasseisust ollakse tüdinenud ning seda mitte ainult erakondade vahel, vaid ka ühiskonnas üldisemalt. Majanduslik heaolu kasvab, kuid on hulk inimesi, kellele kõik see hea pole osaks saanud. Reformierakond ja Keskerakond on olnud selle vastasseisu sümbolid poliitilises elus. Siim Kallas ütles riigikogus esinedes, et kui nemad suudavad omavahelises vastandumisest üle olla, siis võiks see olla hea märk kogu ühiskonnale ja tuua kõikjale rohkem koostöö vaimu ja paindlikkust. Peaministri kandidaat Siim Kallas võttis kokku, mida vastne võimupaar koostöös kindlasti ära teha loodab. Meie keeruliste läbirääkimiste tulemusena valmis koalitsioonilepe, mis on vabariigi valitsuse tegevuse aluseks, selles on selgesti eristatavad kolm teemat. Esiteks sisepoliitiliste pingete vähendamine, sotsiaalmajandusliku vastasseisu ületamisele suunatud abinet. Siia kuuluvad kavatsed tõsta täiendavalt pensione, vähendada kavandatud elektri hinnatõusu, võimaldada lastele tasuta koolitoitu, suurendada tervishoiukorralduse patsiendikesksust, samuti ka omavalitsuste täiendav rahastamine. Teiseks majanduspoliitika suunatus majanduskasvule ka majanduslike põhimõtete järjepidevus. Me kinnitame, et me ajame edasi puudujäägita eelarve poliitikat. Me kinnitame, et ei muuda riigi maksupoliitikat. Me kinnitame, et me loodame palju Eesti keskmisest ja väikesest ettevõtlusest ja me toetame seda. Ja kolmandaks me kinnitame, et valitsus on ustav nendele välispoliitilistele prioriteetidele, mida tegelikult on ajanud kõik Eesti valitsused meie uue iseseisvuse 10 aasta jooksul. Me teeme kõik, et viia asjalikult ja tõhusalt lõpule läbirääkimised Euroopa Liitu astumiseks. Me jätkame kurssi liitumisele NATO-ga. Me näeme ette ka edaspidi, et riigieelarvest eraldatakse kaitsekuludeks vähemalt kaks protsenti. Nagu kõik peaministrid, soovib ka Siim Kallas riigi ja rahva vahelise lõhe kohale silla ehitada. Ta pakkus välja, et rahva arvamust küsitakse presidendi otsevalimiste, omavalitsuste ja volikogude ametiaja pikendamise ning Euroopa Liiduga ühinemise kohta. Kallas loodab, et kui rahvas ei suhtugi uude valitsusse palava ja kirgliku armastusega, siis austus õnnestub ometi ära teenida. Küsimustele vastates kinnitas Siim Kallas, et lisaeelarve tuuakse riigikokku aprillis. Esialgu ei osanud ta veel täpselt ütelda, mille arvelt pensionide tõstmiseks ja lastele tasuta koolitoidu tagamiseks raha leitakse. Lõpuks otsustas riigikogu, et Kallas saab volitused valitsuse moodustamiseks. Seda otsust toetasid loomulikult Kesk ja Reformierakond. Poolthääled panid ka ühendatud rahvapartei fraktsioon, suur osa rahvaliidust ja Mart Siimann ning Sergei Ivanov. Vastu olid Isamaaliidu ja mõõdukad esindajad. Nüüd on Siim Kallasel 10 päeva aega, et valitsus kokku panna. Võimupaar on ministrites tegelikult juba kokku leppinud.", "role": "user" }, { "content": "Peaministrikandidaat Siim Kallas tegi Riigikogus ettekande valitsuse moodustamise aluste kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me mõtleme nendele trakoonilistele meetmetele, ega ega need kedagi immuunsemaks ei tee, et ükski piirang ei suurenda immuunsust, kui üldse, siis vastupidi, et mida, mida eemal sa inimesed üksteisest hoiad, seda, seda vähem on võimalus kasvõi naturaalsel teel immuunsuse omandada. Teine asi, mida, mis, mis meil Eestis õnneks õnnestus, õnnestus siiski läbi viia, võib-olla mitte nii hästi, nagu me me tahtsime ja lootsime, et, et me vähemalt esialgu pidasime väga hästi kinni, et me alustame vaktsineerimist kamatest inimestest ja liigume siis nagu nooremate vanusegruppide poole ja väga selgelt oli meie eesmärgiks ju vaktsineerimisega ära hoida rasked haigused ja haiglasse sattumised ja võib-olla vähemal määral siis reisimised ja, ja niisugused asjad. Läti ei, ei saanud seda millegipärast paika ja läbi väga varakult. Lasi immuniseerimise vabaks, kõik said immuniseerida. Kõige suuremad või kõrgemad taseme neil ongi nooremates põlvkondades, aga aga nende vaktsiinidega selle, see ei aita, et, et vältida eakamate inimeste inimeste nakatumist ja ma ei ütle üldse, et võib-olla väga ranget piirangud on mõnikord vajalikud, aga see annab meile hingamisaega, see annab meie meditsiinisüsteemile hingamisaega. Aga nii nagu ma ütlesin, see ei tee kedagi immuunsemaks, nii et, et et niisugustel meetoditel on mõte, siis, kui sellel ajal tehakse ka midagi muud, midagi muud, et kui sellel ajal ütleme, suudetakse kogu läti ära vaktsineerida, siis, siis on tõenäoliselt sellest kasu, aga, aga lihtsalt inimesed ja niimoodi kodudesse suruda see see lükkab jah, natukene seda, seda edasi, aga nii nagu need meetmed ära kaovad ja kui viirus ei ole just millegipärast maailmast ära kadunud, tulevad need kõik tagasi. Ega ometigi teie teadusnõukoda ei soovita valitsusele midagi sarnast, mis on praegu teoksil Läti vabariigis? Ei, seda teadusnõukoda ei soovita teadusnõukoda väga-väga selgelt ütleb, et jah, et praegu meie haiglas on väga suure ülekoormuse all, et, et aga, aga me ütleme ja et mingit inimestevahelisi kontakte tuleb mingil määral vähendada.", "role": "user" }, { "content": "Valitsust nõustava teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et teadusnõukoda ei soovita Eestis kasutada nii karme piiranguid, kui kuulutati eile välja Lätis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust praegu, kui kanalis on alanud tõus, püütakse EverKivini taas liigutada. Seni oli laeva kurssi kanalivõimude teatel 80 protsenti otsemaks saadud ja laeva ahter on kanali äärest 102 meetri kaugusel. Kõikide eelduste kohaselt pääseb Evergiven täna päriselt liikuma. Jaanus Rahumägi. Turvafirma kaitses 2015. aastal, kui Susi kanalit süvendati süvenduslaevu ja nende meeskondi. Tal on kanalit ja päästetööde tehniliselt poolest ettekujutus olemas ning tema firmale antakse päästetööde käigus kogu aeg ülevaateid. Kõiki üksikasju mõistagi teada veel pole, aga praegu on seis selline. Täna on selge, et mingisuguseid lekkeid ei sissepoole, ehk et vesi ei ole tunginud laeva ega väljapoole ei ole tunginud siis õli või, või muid kütteaineid. Et laev tundub olevat vähemalt nende teadete järgi, mis mulle on saabunud täiesti terve tänase päeva jooksul, see laev saab siis pukseeritud sellest hetkeasukohast mõru järve, mis on Su kanali looduslik osa, et siis ülejäänud toimingud seal läbi viia. Kui haruldane sellise laeva kanalisse kinni jäämine on? Väga haruldane sellepärast, et tegemist on viimase põlvkonna kaubalaevaga, millel on SUSmax klassifikatsioon, mis tähendab seda, et tal on kõik õigused ja võimalused sellest kanalist turvaliselt läbi sõita. See, et õnnetuse põhjus võis olla tuul, ma väga tõenäoliseks ei pea, sellepärast et esma kvalifikatsioon eeldab seda, et laeva arhitektuuris on läbi arvestatud selle konteinerite täislaadungi pindala samuti võimalikud maksimaalsed tuuled, mis võivad siina ja poolsaarel puhuda. Ja vastavalt sellele on ka laev seadistatud, ehk et need mootorid ja kõikvõimalikud muud seaded peavad vältima selle, et taolised õnnetused juhtuvad. Aga kuna täna ei ole keegi mitte midagi konkreetset muud öelnud, siis ilmselt need asjaolud tehakse selgeks, mis põhjusel see õnnetus juhtus. Ja ilmselt need järgmistel päevadel ja ka võib-olla nädalatel see asi selgitatakse täpselt välja ja antakse ka teada. Tegelikult majanduslikus mõttes on olnud väga suur tagasilöök, aga samas ma ei usu, et see oleks suur probleem maailma majandusele tervikuna, sest see on ikkagi nädal aega on piisk merre, et see kõik taastub siin lähematel aegadel.", "role": "user" }, { "content": "Läinud nädalal Suessi kanalisse põiki kinni jäänud konteinerilaeva ahter liigutati kaldast umbes sada meetrit eemale. Tööd laeva juures jätkuvad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRegionaalminister Siim-Valmar Kiisler põhjendas valitsuse pressikonverentsil maavanema vabastamise otsust sellega, et Värner Lootsmani ja tema koostöö ei laabunud. Regionaalminister saatis juba suvel lootsmanile vastava korralduse eelnõu, et maavanem sellele omapoolsed seisukohad või vastuväited esitaks. Ent siis jäi maavanem pikemaks ajaks haigeks tulnud tööle tagasi esitas ta need vastuväited 16. oktoobril, kuid valitsuse otsusega ta siiski vabastati ametist. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. Sisulisi probleeme on olnud mitmeid küll menetlustähtaegadest kinnipidamine, järelvalve teostamine, oma õiguste delegeerimine, juhul, kui seadus seda ei võimalda. Võib-olla kõige drastilisem näide, millest siin on ka juttu olnud, on käitumine konfiskeeritud varaga. On olnud autodest. Ma olen olnud kogu aeg seisukohal ja olen jätkuvalt seisukohal, et seaduse mõte on selgelt olnud see, et kui autot konfiskeeritakse ja antakse üle maa valitsustele selleks et nad enampakkumisel maha müüdaks, siis see tähendab seda, et asutakse koheselt seda vara hindama ja tõesti enampakkumisi korraldama. Need autod maha müüakse aga ka nüüd veel praegusele korraldusel vastuväidete esitamisel. Harju maavanem asus seisukohale, et konfiskeeritud vara endale kasutusse jätmine on igati mõistlik. Et ma ei saa sellega kuidagi nõustuda, see näitab sellist põhimõtteliselt erinevat lähenemist maavanema rollile tema rollile asutuse juhina. Etteheiteid oli Harju maavanemale ka rahandusminister Jürgen Ligil. Ta tegelikult on ka jätnud eelarvealal oma kohustused täitmata ja samamoodi põhjendusi esitanud, et laenulimiitide ületamine on igati mõistlik. Kiisler moodustas eelmisel nädalal komisjoni, selgitamaks, miks kasutab Lootsman maavalitsuse käesolevat ning narkodiilerilt konfiskeeritud luksusmaasturit. Värner Lootsman ise esialgu oma vabastamise otsust kommenteerida ei taha. Ma ei arva hetkel sellest asjast midagi, sest ma ei ole näinud ei otsust, ei seda motiveerivat osa, mis seal siis on ja seetõttu ma saan kommenteerida seda siis, kui ma olen sellist otsust näinud. Valitsus on kaalunud Lootsmani vabastamist ametist ka 2007. aasta aprillis seoses Sakala keskuse lammutusloa õiguspärasuse puuduliku järelvalvega. Tookord karistas valitsus teda noomitusega. Harju maavanema kohuseid hakkab täitma maaosakonna juhataja Jaan Mark. Uue maavanema nimetamine võtab aega, sest vastavalt seadusele tuleb maavanemakandidaat esitada maakonna omavalitsuste üldkoosolekule.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus vabastas ametist Harju maavanema Värner Lootsmanni ametisse sobimatuse tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaks tähelepanelikele ostjatele kinnitab informatsiooni Luunja kurgi madalamast kilohinnast ka kupEesti kommunikatsioonijuht Martin Miido, kelle sõnul on Luunja kurgi tootja ehk aktsiaselts Grün Fri Eesti praegu tegemas sooduskampaaniat. Kampaania lõppedes muutub niido sõnul Galuunia kurgi müügihind kauplustes. Ka Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütleb, et viimastel nädalatel on Luunja kurgi hind poodides alanenud. Kettide lõikes võivad hinnad erineda, kuna puu ja juurvilja sortimendi vahetus toimub poodides eri aegadel ning hindu ei muudeta igapäevaselt, lisab Veski. Aktsiaselts Grün Fri Eesti juhatuse esimees Raivo Külasepp ütleb, et tavaliselt on hinna muutmise eesmärgiks muuta nõudluse ja pakkumise suhet ehk et kui suhe on tasakaalus, püsib ka hind. Kui aga näiteks nõudlus väheneb, mis praegu Luunja kurgi puhul on juhtunud, aitab madalam kilohind tarbijate huvi kodumaise kurgi järele kasvatada või nagu ütleb külasepp värsket toodangut võimalikult kiiresti tarbijate toidulauale viia. Ka alati on pühadel inimesed kulutavad rohkem pühadejärgne aeg tuleb, et siis tuleb jälle vaadata oma need võimalused üle ja see kindlasti siis mõjutab mingiks hetkeks, et võib-olla ostuvõime on natuke mingi hetk madalam, et meil ju taime ei maga, temal sõltumata pühadest, kas toimub ja kui tuleb igal teha, et tuleb valgustada, tuleb, tuleb ka, et teda tuleb saak korjata, taime hooldada, nii et selles mõttes meie jaoks asi nagu seisma ei jää. Ühtlasi tähendab madalam kilohind seda, et ka edasimüüjad saavad tootja käest praegu kurgi soodsamalt kätte. Siiski tasub külasepa sõnul meeles pidada, et lõpliku poehinda ei kujundab tootja, vaid roll on kogu tarneahelal. Ka Rimi Eesti ostudirektor Margus Amor ütleb, et lisaks ostuhinnale koosneb müügihind näiteks konkurentsist. Kuna Eesti jaeturul on kaupmehi mitu, siis ilmselgelt peame ka kogu aeg konkurente jälgima, ehk siis ka nii-öelda turumüügihindadest sõltub see müügihind. Lisaks siis nii nagu näiteks Rimis ka mitmes teises ketis aeg-ajalt juba erinevaid kampaaniaid, et ka siis on kampaania hinnad erinevad, siis ütleme, tavahindadest. Eesti maaülikooli köögiviljanduse lektor Priit Põldma nimetab veel kaks põhjust, mis võivad praegu soodustada kodumaise kurgi madalamat kilohinda. Esmalt muidugi see, et meil on ka tavapäratult soe talv plusskraadidega ja kui on siin väljas praegu kaks-kolm-neli kraadi sooja, siis on oluliselt väiksem kütt küttekulu ehk siis energiakulu kasvuhoone kütmiseks kui seal miinus 15 kraadi. Juur. Ja teine põhjus oleks juba see, et selle aasta jaanuarist hakkas kehtima gaasiaktsiisi muudatus et suurtarbijad saavad vähendatud aktsiisiga. Maagaas. Külasepa sõnul on gaasiaktsiisi muudatuse mõjust veel vara rääkida, aga soojem talv madalamas hinnas rolli kindlasti ei mängi, sest soojuse ja valguse suhe on plusskraadidele vaatamata paigast ära.", "role": "user" }, { "content": "Kui külastada erinevate jaekettide kauplusi ja võrrelda lettidel oleva Luunja kurgi kilohinda, siis praegu jääb selle kilohind kahe ja nelja euro vahele, kohati on hind isegi alla kahe euro. Samas on praegused hinnad madalamad sellest, mida tavaliselt poest ostetud Luunja kurgi eest maksta tuleb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli viroloogi Andres Meritsa sõnul ei ole haigestumise ja nakatumise eest kaitsmine üks ja sama. Praegu me teame, et vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud teatud perioodi jooksul ei haigestu või haigestuvad väga harva. Eriti vaktsineeritute ja samuti ka läbi põdenute puhul me ei tea, kas nad nakatuvad ja kas nad võivad viirust üle kanda. See on hetkel teadmiste auk. Merits lisab, et vaktsiini saavad veel ainult arstid ja eakad. Esimeste puhul puutuvad nad viirusega tõenäoliselt rohkem kokku kui teised inimesed ja võivad ka oma patsiente nakatada. Eakate kehvem tervis võib aga tähendada, et vaktsiin on vähem efektiivsem. Seega on Meritsa sõnul oluline ka solidaarsus. Väga keeruliseks muutub olukord, kui kolmandik inimesi kannab maske, kolmandik ei kanna sellepärast, et ei taha ja teine, kolmas kolmandik sellepärast et ei tea ühtegi mõistlikku meetodit hetkel kasutamata jätta ei saa, me pole sellises olukorras, et saaks seda endale lubada. Oluline on ka meeles pidada, et iga näokate viiruse levikut ei takista. Riidest maske ostes peab vaatama, et see peaks vastu korduvale pesule ja 60 kraadise kuumusele. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Kerstin Kertrud Kärblane soovitab tutvuda täpsete maskide sertifikaatide tähistega terviseameti veebilehel. Riidest korda kasutatavaid maske soovitame rohkem kasutada nii-öelda tervetel riskigruppi le või mittekuuluvatel tavainimestel, kes siis ei hoolda ega ravi ka Covid, haigestunut ja isetehtud maski puhul on väga oluline see materjal, millest see tehtud on. Et ta peaks olema tehtud siis tihedalt kootud materjalist ja WHO andmetel võiks see koosneda kahest või kolmest kihist ka nüüd meditsiinilist või kirurgilist maski peaksid siis eelistama Covid 19 haige ja tema ravi või hooldamisega tegelevad isikud. Või siis inimesed, kellel esinevad mõned haigussümptomid või siis riskigruppi kuuluvad inimesed. Kerstin Kertrud kärblane ütleb siiski, et maskid ei ole siin jäädavalt, kuid veel on vara hakata mõtlema nendest lahti ütlemisele.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on tänaseks vaktsineeritud üle 19 000 inimese. Koronaviiruse on teadaolevalt läbipõdenud 37 000 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi raekoja kell lööb keskpäeva tundi kellahooldaja Toivo Lõhmus on üks väheseid, kes võib igal ajal raekoja tornist imetleda Viljandi uhkeimat vaadet. Tornikellast mise eestvedaja oli toonane linnapea August Margamaa, kel pidi Saksamaalt AG tehasest Viljandisse jõudma 1931. aastal, kuid läks teisiti. Toivo Lõhmus jätkab. Aga seal juhtus üks vist, see oli tore lugu, et see kell tuli kohale ja lõpuks need ümarad augud ei sobinud, nii et selle tõttu ilmselt see 1931 nihkus 1900 38. Mille poolest see kell siis haruldane on praeguses Eestis see kell ilmselt on haruldane mitte ainult Eestis, vaid kui vaadata siis tervet Euroopat, siis me kõik teame, et pärast 1930 teist käis siit üle teine maailmasõda ja, ja väga paljud kellad, mis, mis kindlasti oli tootnud või, või ka teised mehaanilised kellad said sõja purustustes kahjustada ja, või ühesõnaga, need Neid võib-olla ümaraavasid kasutati laskeavadena ja kellad lihtsalt võeti alla, visati minema, viis mis nendega iganes juhtus, nii et on haruldane kell jah, mitmes ruumis see kell asub, terve raekoda on teda täis. Kõige tähtsam kell asub siin sekretäri ruumis, see on siis selline põrandakell. Ja siis järgmine tehniline sõlm on kolmandal korrusel, kus on siis löögimehhanismi moodul, kus on siis kaks kaks emakella, millest siis üks on töötab ja teine on kuumas reservis. Päris torni tipus on siis neli tütarkella ja nendest ülevalpool on siis suur löögikell, mis siis annab rahvale teada, mis on kell, kui täpne see kell on. Me lepime selle kella täpsusega kuskil pool minutit siia-sinna, aga kui kell jääb seisma, siis on siia linnavalitsuse helistatud, et et alles oli siin Tartu tänavapoolse kellaga väike rike. Selgus, et keegi perenaine väga hoolega seda kella jälgib ja oli väga mures, et miks kell on kogu aeg kuus. Aga nüüd on see rike kõrvaldatud ja ta läheb suuremale remondile. Lähinädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi raekoja torni 1932. aastal paigaldatud kell-ajanäitaja võeti riikliku kaitse alla ja kuulutati kultuurimälestiseks. Kell telliti Saksamaalt AEG tehasest, kunagi laialt levinud ajanäitaja võib praegu olla ainus seda tüüpi kell, mis on siiani säilinud ja töötab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlar Karise poolt eile antud 63 poolthäält olid selgelt alla ootuste ja täna otsustasid ka opositsioonierakonnad asja tõsiselt võtta sest kõik peale EKRE olid huvitatud, et valimised ei veniks ega jõuaks valimiskogusse. Isamaa teatas juba eile, et Karisel on nende toetus olemas. Täna otsustasid ka sotsiaaldemokraadid, et Kaljulaidi toetamine on kaotanud mõtte. Indrek Saar. Sotsiaaldemokraatide enamus arvab, et tänases olukorras tuleks president ära valida riigikogus, seega valdav enamus meist on valmis hääletama nar Karise poolt. Siim Kallas ja Helir-Valdor Seeder on endiselt haiglas ja hääletada ei saanud, EKRE saadikud jätsid taas sedelid välja võtmata. Marika Tuus. Laul hääletas tervislikel põhjustel nagu eilegi riigikogu hoovis oma autos. See tegevus tõi ka kaasa EKRE saadiku Kalle Grüntali protesti, mis jäi rahuldamata kuid pikendas häälte lugemise algust pea tunni võrra. Lõpuks see toimus ja valimiskomisjoni aseesimehe Airi Mikli tegevust jälgis kogu saal pingsalt ootuste sisu peegeldasid saali ilmunud lillekimbud. 66 67 68 69 70 71 72. Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask võis veidi aja pärast teatada Vabariigi valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Valijate nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamissedeli saanud riigikogu liikmete arv 80 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 80 kehtetute hääletamissedelite arv null märgistamata hääletamissedelite arv kaheksa. Vabariigi presidendi kandidaat Allar Karis häälte arv 72. Järgnesid õnnitlused ja käesurumised, kus EKRE lille kimbu andis üle kõige varasem presidendikandidaadi kandidaat Henn Põlluaas, kes kandidaadiks ei saanudki. Aga siis Alar Karise lühisõnavõtt. Ma tänan kõiki, kes minu poolt oma hääle andsid. Ja ma mõistan ka neid, kes seda ei teinud. Aga ma luban, et ma presidendina olen heaks partneriks riigikogule ja kõikides dialoogides heaks partneriks kõikidele fraktsioonidele ja poliitilistele jõududele. Veel kord suur, suur tänu teile. Kaja Kallas ja Jüri Ratas on teadagi rahul. Me leidsime koalitsiooni ja opositsiooni vahelise ühisosa ja, ja tegelikult riigikogus see toetus tuli, mis põhiseaduse on ette nähtud. Ma korra nagu teeks laiendus, et see ei ole ju koalitsiooni president, et tõsi, võib öelda, et koalitsioon natukene pidi rohkem kogu aeg seda vedama ja see on ka arusaadav, aga meie soov, mida me ütlesime Kaja Kallase kogu aeg välja, on see, et et me ei vali ju presidenti koalitsioonile, siin on selge täna, et vähemalt nelja erakonna toetus on tal EKlegi tunnistab, et nüüd tuleb edasi minna Monika Helme. Ma käisin alal Karist õnnitlemas ja minu kõige suurem soov on nüüd, et ta teeniks Eesti riiki ja rahvast selle kõige sügavamas mõttes ja ta lubas seda teha. Pressikonverentsil küsiti Alar Kariselt, mis saab tema südameasjaks. No eks need südameasjad kujunevad ka välja, aga ma olen seisukohal, et Eesti võiks olla haritud ja, ja, ja tark rahvas ja see võiks olla üks minu selline motiiv, kuidas ma oma president uriga edasi liigun.", "role": "user" }, { "content": "Pärast eilset ebaõnnestumist kogunes Riigikogu täna vabariigi presidendi valimiste teiseks vooruks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile Eesti televisiooni saates esimene stuudio rääkis sotsiaalkaitseminister reformierakondlane Signe Riisalo, et esimese doosi vaktsiini on saanud kõik hooldekodude töötajad, kes on sellega tänaseks nõus olnud, see tähendab 64 protsenti kõigist töötajatest. Protsendid on nii, nagu nad on, aga mitte kedagi ei saa sunniviisiliselt vaktsineerima tegelikult ju suunata. Signe Riisalu tõdeb, et keset kriisi oleks seda üsna keeruline ka muuta. Aga kindlasti, kui me selle kriisi oleme jõudnud lahendada, tuleb vaadata otsa ka seadusandlusele ja needsamad reeglid, mille alusel antakse tegevusluba või ka pädevused. Millal inimene tohib töötada vahetult klientidega, peavad muutuma, et sellise ohtliku nakkushaiguse puhul vaktsineerimine peab saama kohustuslikuks töötajatele. Riisalu erakonnakaaslane, Tartu sotsiaalala abilinnapea Mihkel Lees kohustusliku vaktsineerimise mõtet ei tervita. Sundimine on harva kõige parem lahendus, me oleme ka Tartus näinud seda, et kui avanes võimalus hooldekodu töötajatel ennast vaktsineerimisele kirja panna, siis neid kirjapanejaid oli väga kaugelt vähem, kui me tegelikult lootsime. Ja eks oli ju ka meil küsimus, mis siis hakata selle olukorraga peale, kas rakendada nii-öelda jõulisemaid meetmeid, inimesi väga tugevalt survestada või pigem hakata tegelema inimeste teadlikkuse tõstmisega. Tänaseks on näiteks Tartu hooldekodus 120-st töötajast vaktsineeritud sadakond. Kasime meditsiinitöötajate, õdede, arstide infektsionistide abi, et nad siis käiksid asutustes, räägiks id väga rahulikult sellest, kuidas vaktsiinid toimivad, mis on erinevate praegu turul olevate vaktsiinide toimemehhanismide vahe, millised on või ei ole need ohud. Ühesõnaga tutvustasid teadus ja tõenduspõhist lähenemist vaktsineerimisele. Mihkel Lees usub, et kui valida karmim tee ja töötajatelt vaktsineerimist nõuda, võib see kokkuvõttes hoopis kahju tuua. Ma arvan, et kui me oleksime hakanud näiteks Tartus väga suure jõuga survestama, me oleksime näinud seda ka Tartu hoolekandeasutustes, kus inimesed oleksid lihtsalt püsti tõusnud, oma asjad võtnud ja töökohalt lahkunud, sellepärast et nad ei oleks olnud vaktsineerimisega nõus. Ja kui me nüüd arvestame seda, et hooldustöötajate põud Eestis on suur, ei ole see asi päris nii lihtne, et kui üks inimene ei ole nõus vaktsineerima, mis seal ikka, võtame siis teise, kes on, pigem võib olukord kujuneda selliseks, et jooksevad minema mõned olemasolevad ja siis võib tekkida küsimus, et kes siis inimesi hooldab.", "role": "user" }, { "content": "Tartu sotsiaalala abilinnapea Mihkel Lees ütles vastuseks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole, et tema hoolekandetöötajate kohustuslikku vaktsineerimist mõistlikuks ei pea. Leesi sõnul võib see niigi vähesed töötajad hooldekodudest minema peletada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBokseri tõugu koeri kimbutab teistest sagedamini südamelihashaigus nimega aritmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia ehk ARVC haigus põhjustab bokseritele rütmihäireid ja tabab nende südant eeskätt paremalt poolt. Samasugust haigust esineb teistelgi koeratõugudel, kassidel, aga ka inimestel. Haiguse ravi teeb keeruliseks tõsiasi, et see kulgeb igal tuul ja liigil erinevalt. Samuti põeb iga koer ja inimene ARVC ise moodi ning alati ei saa haigust tõsikindlalt diagnoosida isegi pärast haige surma. Eesti Maaülikooli lektor ja doktorant Paul Friedo Mõtsküla otsis oma doktoritöös võimalusi, kuidas ARVC siiski varakult avastada ja diagnoosida. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et rütmihäireid võib esineda ka kliiniliselt täiesti tervel loomal. Töö olulisim osa käsitles võimalusi jälgida koera südant 24 tunni jooksul Holteri uuringu ehk elektriokardiograafilise meetodiga. Looma puhul see näeb välja niimoodi, et me paneme klemmid rindkere külge ja siis on selline mobiiltelefoni suurune vidin, mille me saame vestiga või teibiga loomale ümber panna. Ja siis loom läheb ja toimetab oma toimetamise nagu tavaliselt. 24 tunni pärast saab loomaarst koera ööpäevased südamelöögid läbi vaadata. Kui koeral esines selle aja jooksul palju ebanormaalselt kiireid südamelööke, viitab see mõtsküla sõnul suuremale südamehaiguse riskile. Veel selgus, et ARWC risk on suurem just isasloomadel. Kolmandaks näitas Holteri uuring, et kui alla nelja ja poole aasta vanused bokserid minestavad, ei viita see haigusele. Lisaks Holteri uuringule otsis mõtsküla veel võimalusi, kuidas uurida koerte südameid ultraheliga ja magnet resonantstomograafiaga. Võrdluseks uuris ta haiguse kulgu teisel koeratõul ehk bordoo dogidel. Doktoritöö põhjal soovitab mõtsküla koeraomanikele hoida oma lemmiku tervisel siiski silm peal. Mida tähele panna või mida tavaline loomaomanik võiks märgata, on see, kui loomal on mingisugused kliinilised tunnused. Kui midagi on loomaga valesti, siis on kõige mõistlikum pöörduda loomaarsti poole, sest teinekord võivad väga minimaalsed kliinilised tunnused olla märk mõnest väga tõsisest haigusest, mida alati ei ole võimalik peale vaatamisega välja selgitada. Mõtsküla sõnul oli tema töö juures oluline ka seos inimeste haigustega. Koerte ja kasside uurimine on äärmiselt väärtuslik informatsioon humaanmeditsiini jaoks sest meil on mitu aspekti. Üks on seesama, et eluiga on lühem, me saame rutem tõenäoliselt teada, kui me midagi muudame. Kas sellest muutmisest oli kasu?", "role": "user" }, { "content": "Bokseritel esineb teistest koertest sagedamini rütmihäireid põhjustavat südamelihase haigust. Eesti Maaülikoolis valminud doktoritöös pakutakse välja mitu võimalust, kuidas seda varakult avastada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistika ütleb, et alkoholi tarbimist vähendavad alkoholi kallinemine ja reklaami ning kättesaadavuse piiramine. Eestis on juba kasutatud mitmeid abinõusid, sealhulgas tõstetud alkoholiaktsiisi, kuid 2009.-st aastast kuni tänaseni ei ole alkoholi tarbimine sisuliselt langenud. Nii tõdeb tervise arengu instituudi juht maris Jesse. Eestis on inimesi hinnanguliselt ligi 60000, kes on alkoholisõltlased. See ei ole mitte need inimesed, kes on juba ühiskonnast välja kukkunud, vaid nad on inimesed meie hulgas. Nad on meie kolleegid. Seega on kavas järsemad piirangud alkoholi kui elustiili reklaamidele. Alkoholireklaam ei tohi edaspidi sisaldada helilisi ja visuaalseid, kujunduselemente näidata võib üksnes ühevärvilist liikumatut pilti ning reklaamides võib ette lugeda vaid tooteinfo ja tervisehoiatuse. Keelatakse ka alkoholi välireklaam. Eelnõu kohaselt tuleb kauplustes alkohol paigutada muudest kaupadest eraldi aasta pärast eraldada ka läbipaistmatu vaheseina ga. Nii ütleb tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Et inimene peab spetsiaalselt tahtma seda pudelit sinna ostma minna, sellele on kindlasti oluline mõju ka alaealiste le siis psühholoogilised, kellel on keerulisem minna poemüüja käest seda pudelit küsima. Veel kord maris Jesse. Vastab tõele, kes väga tahab, saab alati alkoholi kuskilt kätte. Samas müügikohtade vähendamine vähendab spontaanse Seaduseelnõu kaotab ka alkoholi müügi tanklates, toitlustusasutustes keelatakse happy hower, ka alkoholi degustatsioon kauplustes. Kohalikud omavalitsused saavad tagasi õiguse kehtestada alkoholimüügi piirangud toitlustusasutustes. ALe Koki juht Tarmo Noop leiab, et kõneks oleva seaduseelnõu koostajad on jätnud tegemata majanduslike mõjude analüüsi. Kõige lihtsam lahendus, mismoodi lõpetada igasugused alkoholi elustiilireklaamid, on see, kui keelustada inimeste näitamine, noh, mis iganes reklaamides, kui pole inimesi, pole ka elustiili antud juhul on mindud nagu selgelt ülereguleerimise teed. Radikaalselt on lähenetud teemal ilma igasuguse analüüsita, mida see kõik nagu endaga kaasa toob ja, ja tegelikult ta seab ka nagu kodumaise toidutootjad võrreldes välismaistega oluliselt halvemasse valgusesse, sellepärast et, et see piirab ainult nagu Eesti telekanaleid, aga need reklaamid on nähtavad välismaiste brändide kohta rahvusvahelises meedias. Ega, ega see tegelikku olukorda ei lahenda. Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles veel, et internetireklaami see seaduseelnõu ei reguleeri. Kuna meil ei ole veel head plaani, kuidas seda teha. Soomes püütakse sellega toimetada. Uus regulatsioon on neil jõustunud, vaatame, kuidas neil läheb. Kui neil läheb hästi, siis võtame üle.", "role": "user" }, { "content": "Sotsialaministeeriumis väljatöötatud seaduseelnõuga tahetakse keelata alkoholi välireklaam, kehtestada uued nõuded tele -ja raadioreklaamile, keelata alkoholimüük tanklates ja Happy Hour toitlustusasutustes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansip kiitis täna nii Eesti riigi arengut valitsuskoalitsiooni kui järgmise aasta eelarvet, millega jätkatakse konservatiivset eelarve poliitikat. Muuhulgas on eelarves kavandatud ülejäägiks 1,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Just see, et oleme suutnud oma riigi rahanduse korras hoida on üks peamisi tegureid, mis on teinud Eesti majanduskeskkonna usaldusväärseks ja sedavõrd kiire majandusarengu võimalikuks. Järgmise aasta riigieelarve tulude maht ulatub 96,3 miljardi kroonini see ligikaudu 20 miljardit ehk 27 protsenti rohkem käesoleva aasta põhieelarvest täna kehtiva riigieelarvega võrreldes annavad suurima osa tulude juurdekasvust sotsiaalmaks aktsiisid ja Euroopa Liidu struktuurivahendid. Riigieelarve kulud ulatuvad järgmisel aastal 93,6 miljardi kroonini. Absoluutarvudes on suurim sotsiaalministeeriumi eelarve, mis kasvab 9,7 miljardit krooni. Põhiosa sellest moodustab pensionite kasv ja suureneb vanemahüvitis. Just see, mida tänane valitsusliit lubas kevadel võimule tulles. Keskerakonna fraktsiooni juht vilja Savisaar nentis, et kogu peaministri kõne ja esitatav eelarve on hämamine ja puru silmaajamine. Vaatamata rekordiliselt mahukale eelarvele halveneb tuleval aastal Eesti inimeste elujärg. Valitsus on kavandanud rida järske aktsiisitõususid, mille läbi kallinevad elektrimootorikütuse ning sooja hind. Eriti valusalt tabab hinnatõus vaesemaid elanikke, pensionäre ja lastega peresid olenemata sellest, et nende sissetulekut suurendatakse. Tulude kasv 10 kuni 15 protsenti ei kompenseeri seda, kui kulutused kasvavad 20 kuni 25 protsenti. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori arvud on teised. Inimeste kulud kasvavad järgmine aasta seitse protsenti, palgad 15 protsenti ehk reaalkasv on ka üle seitsme protsendi ja pension kasvab koguni 22 protsenti. Vaidlused parlamendis seisavad ees, nagu teada, on raha alati vähe ja saab näha, kuivõrd seda esialgse variandiga võrreldes ümber tõstetakse. Ja siin ei jõudnud teha juttu lisaeelarvest, mis samuti täna käiku anti ja mille menetlemine toimub ju tegelikult veel enne järgmise aasta eelarvet.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus andis Riigikogule üle järgmise aasta riigieelarve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva suurimates, kaubanduskeskustes, Astris ja famas käis veebruaris 200000 külastajat võrreldes koroonakriisi eelse ajaga on seda vähevõitu, kuid ikka parem, kui et uksi suletuna hoida, räägib Astri vama keskuste tegevjuht Tarmo Kleimann. Keskuste sulgemine oleks ikkagi seadnud väga paljude töökohtade säilimise ohtu. Eelmine aasta külastatavus ja poodide käive vähenes veerandi võrra. Vene piir on kinni, vene turiste ei käi. Raske. Selleks, et inimesed ostukeskuses liialt palju aega ei veedaks, on wifi välja lülitatud ja istepingid ära korjatud. Lisaks on ka turvamehi juurde palgatud, kes maski kandmisel silma peal hoiavad, jätkab Tarmo Kleimann. Saime turvamehed ustele ja, ja, ja turvamehed ikka inimestele meelde tuletavad, siis on näha, et saadakse aru ja, ja pannakse mask ette ja kellel ka mask ei ole, siis tegelikult jagame ka ise tasuta maske. Peab ütlema, et vaatamata turvameeste pingutustele mõni maskita inimene astri keskusesse ikka pääseb, kuid mitte kauaks. Kui ühe turvamehe veenmisjõust ei piisa, tuleb teine appi ja maskirežiimi ei raja, kas lahkub keskusest või annab alla ja leiab maski taskupõhjast üles. Kui ikka kuidagi ei saa, siis ütleme inimesele, et kahjuks siis meie keskust külastada ei tohi noh, tegelikult tegemist on ju eraettevõttega ja meie keskuses kehtivad sellised nõuded, midagi ei ole teha. Tarmo Kleimanni sõnul on narvakad üldiselt tublid ja sõnelusi turvameestega tuleb ette harva Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva kaubanduskeskustes on alates tänasest rangemad turvameetmed. Maskita külastajaid keskusesse ei lubata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva linnas kavandatakse kulgu, sadama taastamist, kulgu on kunagi sadam olnud ja sealt käisid laevad Slansasse ja VaskNarva. See on Narva veehoidla äärne sadam. Keskkonnamõju hindamise on teinud osaühing alkranel alkraneli keskkonna spetsialist Elar Põldvere. KoguNarva sadamate arengut käsitleb Narva sadama arengukava, mis on tegelikkuses veel eelnõu staadiumis ja mis annab suuremad ja laiemad mõõtmed kogu veeliiklusele Narva piirkonnas ja ka näiteks Peipsi peal. Meie enda aruanne võtab kokku võimalikud olulised negatiivsed mõjud, mis võivad tekkida ja need võivad tekkida süvendamise käigus. Süvendamist viiakse läbi kahe meetri ulatuses. Perioodil keskkonna seisukohalt olulisi mõjusid tekkida ei saa, seega on võimalik arendada kulgu sadamast esmapilgul piirivalve sadamat ja nii-öelda kohalikele elanikele mõeldud sadamat, aga väga kauges perspektiivis, mis on siis 25 aastat ja enam juba nii sise kui välisturistidele mõeldud suurt sadamat, kus siin siis on nii matkelaevad turistidele mõeldud väikelaevad ja, ja jahid. Nüüd võib siis öelda, et see kulgu sadama arendamine on veel võrdlemisi algjärgus, on küll olemas detailplaneering, aga laevaga mööda Narva jõe ülemjooksu, selleks tuleb veel oodata kaua, kaua aastaid. Jah, kahjuks küll väga tänuväärne on, et sellist arendustegevust ka praegusel ajal siiski tehakse, kuigi praegu on nii-öelda majandus, suruti valdavalt samas Narva linn vaatab tulevikku ja arvestades Narva linna staatust Eestis, siis on see väga tervitatav ja ma tahaks väga loota, et need arendustegevused ja plaanid realiseeruvad vähemalt suuremas osas mahus, nii nagu neid ette nähakse. KSA käigus, mille avalik arutelu täna on selgunud, tulemuste järgi Natuuralale olulist negatiivset mõju ei avaldata ja kogu tegevus annab väga olulist positiivset mõju ja probleeme arendustegevusega ette näha ei ole. Tegelikult on selle sadama juures veel üks selline tõsisem plaan muuta Narva jõgi kogu ulatuses läbitavaks, ehk siis ehitada lüüs, et saaks tõesti Peipsist sõita ka Narva lahele, aga see on vist veel kaugem perspektiiv kui 25 aastat või kuidas sellega on, selle kohta ma ka praegusel juhul jah, ütleks, et see on tõesti pikaajaline perspektiiv ja, ja selle kohta Meie ei ole pädevad andma hinnanguid ja tooma välja võimalusi.", "role": "user" }, { "content": "Narvas plaanitakse taastada kunagine sadam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPole kellelgi saladus, et on vabariigi aastapäev või sünnipäev ja Tallinnas algas selle tähistamine veidi peale poolt kaheksat kuberneri aias piduliku riigilipu heiskamise tseremoonia aga ei juhtu tihti, et riigikogu esimees on opositsiooni esindaja ja Enn Põlluaas kasutas situatsiooni ära ning väljendas selgelt EKRE seisukohti. Tänavu tähistasime 101 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahuleping, mis on raiutud meie põhiseadusesse, kehtib rahvusvahelise õiguse järgi ka täna. Samuti kehtib sellega kindlaks määratud riigipiir. Hoolimata sellest, et Venemaa okupeerib endiselt Petserimaad ja Narva taguseid alasid. Meil puudub igasugune vajadus, ammugi kohustus seadustada kuritegelik okupatsioon ning sõlmida meisse varjamatu vaenulikkusega suhtuva Venemaaga. Uus loovutuslik ja äraandlik piirileping, millest tänane valitsus räägib? Tallinnas Vabaduse väljakul toimus pidulik pärgade asetamine vabadussõja võidusõmbaja jalamile. Peaminister Kaja Kallas tänas kõiki, kes on löönud kaasa võitluses pandeemiaga ja olnud abiks kriisi ohjeldamisel. Ta märkis, et pandeemia ei mõjutanud NATO liitlaste kohalolu Eestis ja meie kaitsetahet. Globaalsest viirusekriisist ei ole saanud julgeolekukriis kuid peame alati säilitama valvsuse. Eesti julgeoleku nurgakivi on NATO liikmesus ja transatlantiline side. Meie julgeolek on lahutamatu osa Euroopa julgeolekust. Tervise ja majanduskasv väljumine on otseselt seotud koostööga Euroopa liidus. See kõik nõuab pühendumust ka meilt sest kriisi ajal muutuvad sõprus ja liitlassidemed, meie kaitsetahe, meie maine ning rahvusvaheline tõsiseltvõetavus eriti tähtsaks. Kõigi närvid on kriisi ajal pingul. Peame jääma rahulikuks ja vaatama, et me omavahel tülli ei lähe. Meil seisab ees veel suur töö pandeemia mõju leevendamiseks, majanduslikult toimetulekule, vaimsele tervisele ja hariduslikule mahajäämusele. Aga sellest hoolimata annab vaktsineerimisega alustamine põhjust olla lootusrikkam ja enesekindlam kui mistahes varasemal hetkel. Viimase aasta jooksul. Kaitseväe juhataja sõnul toimub praegu kõige nähtavam rünnak tervishoius, palju varjatum on aga sõda, inimeste arusaamade, tunnete ja hinnangute rindel. Kaitseväe juhatajana saan mina täna hinnata meie tänase sõjakangelasi neid, kes kaitsevad meie riiki ja rahvast kaugetel missioonidel aga ka neid, kes täna võitlevad eesliinil, selle ettearvamatu haigusega. Ma olen näinud seda ühistunnet, mida me vajame vastase võitmiseks. See on meil olemas, see on meis enamikus, isegi kui me ei tea. Ja isegi kui me kahtleme. Ma saan kinnitada, et meil on tahe, tunne ja uhkus nii selle kui ka võimaliku järgmise sõja võitmiseks. Ükskõik milline see sõda siis ka ei oleks. Mul on tunne, et mõne aasta pärast, Eesti vabariigi aastapäeval saame me öelda, et selle sõja me võitsime. Ja loomuliku eksperimendi tulemus on päris hea. Sest meil on täna päris hea 103 aastane riik ja kindla ühistundega rahvas.", "role": "user" }, { "content": "Vabariigi aastapäeva tähistamine algas piduliku riigilipu heiskamise tseremooniaga Toompeal. Tallinnas Vabaduse väljakul, toimus pidulik pärgade asetamise tseremoonia Vabadussõja võidusamba jalamile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu kesklinna silla tõsisem remondivaev seadus selgus, kui uuriti, kas silda on võimalik laiemaks ehitada. Nüüd on käimas linna eelarve tegemine ja arutatakse, kas teha enne vana sillaremont ja seejärel alustada uue ehitamist või teha ennevalmis uus sild. Siis on võimalik vana remondi ajaks kinni panna. Uue niinimetatud kolmanda silla ehitamiseks on võimalik riigilt toetust saada. Vana silla remont tuleb täies mahus kinni maksta linnal endal. Pärnu linnapea Romek Kosen kranius. Noh, üks variant on ka laual, et vana kesklinna sild üldse ümber ehitada, mis on ka suurusjärk 10 miljonit eurot siis siin me peame tõsiselt kaaluma seda investeeringut, kuna see toob kaasa kesklinnas liikluse sulgemise üsna pikaks ajaks aasta kuni poolteist, see toob kaasa selle, et me üsna suure osa investeeringut rahadest kulutame siis kesklinna silla ümberehitusele ära ja kui see kolmas sild, me oleme seadnud eesmärgiks, et see võiks olla suurusjärgus 20 miljonit eurot, siis me oleme selle oma ressursi ära kulutanud ja meil ei tekigi lähiajal selle kolmanda silla ehituse alustamise võimalus. Rahanduse abilinnapea Meelis Kukk ütles, et sildade teemat on viimasel ajal koalitsioonis väga tõsiselt arutatud. Täna küll on eelarvesse planeeritud kolm miljonit mõlema sillaga tegelemiseks uue silla kavandamiseks. Kui vana silla remondiks. Aga kui juhtub, et öeldakse, et sild tuleb kohe remont Uuringud on siiski poole peal, kavas on veel teha vana silla keskmise osa koormamine ja see peab tooma omajagu selgust juurde. Aga kui tuleb selline signaal ja vajadus, mis küll tundub vähetõenäoline, siis tuleb selle ettekirjutuse järgselt käituda, suunata kõigepealt liiklus üle papiniidu silla ja seepeale kindlasti hakata kavandama ajutise silla ehitamist vana silla kõrvale. Kosenkraniuse sõnade järgi on spetsialistid öelnud, et vana sild ei ole avariilises seisukorras ja paneb veel aastaid vastu, aga remonti vajab see kahtlemata.", "role": "user" }, { "content": "Et neid asju korraga teha, selleks linnal raha ei jätku, aga tööde täpne maksumus pole veel teada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTurvalisuse vallas ei ole olemas sellist ühte no ütleme, et hõbekuuli ehk et me nüüd paneme selle ühe lahenduse ja see kaotab probleemid, tegelik töö tehakse enamasti rahanalüüsides logifaile, ma ei tea võrguliiklust tuvastades sealt erinevaid mustreid ning statistiline analüüs selles mõttes, mis siis oskab öelda, kuivõrd palju mingisugune käitumine erineb tavapärasest. Kusjuures neid, selliseid täpseid mustreid ja seda, mida analüüsitakse, ka väga avalikult ei kirjeldata. Ehk siis minu teada on siiamaani ka sellise poolega just nimelt selle analüüsiga tegeletud ja praegune see mõte, et noh, et, et spekulatsioonide pealt, et äkki kusagil keegi kasutab ID-kaarti või kellegi teise ID-kaarti hakata süsteemi ühe sellise hõbekuulilise lahenduse alusel ümber tegema ei ole, ma arvan, et hea mõte ja siia kõrvale võiks veel tuua ka selle, et meil on olemas üks teine hääletamise viis olnud pikka aega, mille näitel on ka e- hääletamine tehtud, see on siis postiteel hääletamine. Kas sellisel puhul peaks panema siis ümbrikusse ka võib-olla enda pildi ja selle konkreetse päeva ajalehe, et tõestamaks, et siis hääletanu on tõepoolest õigel hetkel hääletanud, nii et ma arvan, et kuigi on tegemist väga ütleme huvitava ja julge mõttega siis ma ise alati kui ma kuulen, et keegi ütleb uue süsteemi sisseviimine tehnoloogiliselt keerukas ei oleks, siis ma nagu tehnoloogia inimesena tahaks lihtsalt nutta. Aga kui palju see kõik võiks maksma minna muidugi lisaks veel sellele, et paljudel inimestel ei ole isegi tehnilisi võimalusi nii käituda. Jah, ma selle kohta tahtsin ka öelda, et valimised peavad olema nagu ühetaolised ja selle kohta, et kas inimese telefonis on kõrgresolutsiooniline või mitte, nii kõrgresolutsiooniline kaamera, et see ei tohiks nagu mõjutada e-hääletuse kasutust. Aga seda on raske öelda, palju selline tähendab, asi maksaks, sest et tegemist ei ole nagu sellise ühe teenusega nagu sa teed maili endale konto või midagi sellist, et selline noh, lihtsalt teenus, see tähendab selle süsteemi planeerimist, see tähendab kogu selle asja turvalisuse auditeerimist, et see on nagu selline suur ja keeruline protsess, mis no tuletame meelde, et näiteks ainuüksi, kui oli meil üks ID-kaardi tubaprobleem mõned aastad tagasi siis selles süsteemis selleks et oleks võimalik mingisuguseid muudatusi, mis tegelikult meie arvates teevad asja paremaks, kasutusele võtta vist auditeerimise periood oli juba ainuüksi vist pool aastat, eks. Ehk et mõelda, välja lahendus teha selle inimeste kui ka ettevõtete kulud saavad olema päris suured.", "role": "user" }, { "content": "IT spetsialist Peeter Marvet suhtub minister Raul Siemi ideesse e-valimistel nägu tuvastada kahtlevalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeni poliitilistes ringkondades pigem tagamängijana varjus olnud sangaste on prantsuse meedia andmed riigi koroona karantiinist välja toomise peamine strateegia. 55 aastane kasteks on paremtsentristina endise presidendi Nicolas Sarkosi lähikondne. Viimastel kuudel tõusis ta esile kui suurepärane ekspert sotsiaal ja tervishoiuvaldkonnas. Prantsusmaa meedia kirjeldab teda kui dialoogi altid ning oma suhtumiselt pealinna administratiivsest keskusest kaugel olevat poliitikud. Alates 2008.-st aastast oli ta Lõuna-Prantsusmaal asuva väikelinna linnapea. Just väikelinna juhtimise ja maapiirkonnas tegutsemise kogemust tõstetakse tema puhul esile. Paar aastat tagasi, kui riigis lahvatas kollavestide protestilaine, proovis Emanuel Macron rahvast vaigistada, korraldades üle terve riigi rahvaga kohtumisi et proovida taastada kontakti oma maa inimestega. Sest just monarhistliku lihtrahvast kaugel ja tugevalt ülevalt alla suunatud poliitikat on Prantsusmaa presidentide juba aastaid ette heidetud. Tänahommikune vasakpoolne päevaleht Liberasion kirjutas, et Macroni sõnul tuleb koroonaviirusest tingitud majanduskriis esialgu arvatuste sügavam ja prantslased peavad harjuma mõttega, et tuleb hakata töötama kauem ning pensionile saamine lükkub hilisemas seis. Praegu on keskmine pensionile mineku vanus Prantsusmaal 62 eluaastat. Plaanitud reformi suhtus suur osa elanikkonnast aga valulikult. Mäletatavasti tõi see möödunud aasta lõpul ja selle aasta alguses tänavatele ulatuslikud meeleavaldused ja protestilaine. Macroni niinimetatud uus poliitika ongi suunatud tervishoiule, fookus on vanemaealisel elanikkonna ning noortel. Samuti on oluline lõpule viia kolm aastat tagasi alustatud pensionireform, mis oli Macroni üks valimislubadusi ning on seega tema jaoks auküsimus. Näis, kas uuest peaministri ja valitsusest piisab, et värsked mõtted, et ka tegudeks vormida. Uue valitsuse täiskoosseis peaks selguma järgmise nädala kolmapäevaks.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa valitsus astus tagasi, president andis valitsuse moodustamise ülesande endise presidendi Nicolas Sarkozy lähikondsele Jean Castex'ile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMihkel Oviir rääkis paljudest asjadest, probleemidest ja puudujääkidest. Nii juhtis ta tähelepanu asjaolule, et Eestis on liiga palju raamatupidamisüksusi ja see raskendab suutlikkust. Eesti omavalitsustest on 90 protsenti väga väikesed, neil on raske leida ja pidada hea ettevalmistusega raamatupidajaid, infotehnolooge, juriste ja teisi spetsialiste. Neid inimesi lihtsalt ei ole ja nende puudumise pärast ei ole mõtet omavalitsuse tümitada sest neid ilmselt ka ei tule. Ja kuni meil on riik täis sõrmkübaravaldu, tuleks riigil pakkuda neile teatud funktsioonide normaalseks täitmiseks tuge. Sest kui muusikateos on ikka kirjutatud sümfooniaorkestrile, siis ära kandli ja kammi pilliga. Seda lugu. Mängi. Mihkel Oviir rääkis riigi raha kokku hoidmisest ja juhtis tähelepanu ennetustegevusele, olgu siis juttu inimese tervise hoidmisest, tule või liiklusõnnetustest. Minu hinnangul ei ole Eesti probleemiks mitte see, et päästeametnikke on vähe vaid see, et vastutustundetuid kodanikke tekitavad meile liiga palju tööd. Ehk Eestis põleb üle mõistuse palju. Rääkides koostööst näiteks ministeeriumide või ametkondade vahel juhtis Oviir tähelepanu, vastutus. Eestis välditakse sõna vastutuskirjapanekut kui võetakse vastu üks või teine otsus. Küll räägitakse koordineerijast, üldkoordineerijast ja nii edasi. Mida see tähendab enamasti seda, et näidatakse üksteise peale näpuga ja vajalikud otsused jäävad tegemata või ellu viimata, sest keegi ei tunne ennast vastutajana. Samas tahab igaüks oma vürstiriiki ehitada, igaüks arendab oma dokumendi, haldusprogrammi, ostab oma lennuvahendeid, teeb omi registreid, leiutab oma jalgratas.", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir tegi Riigikogus ettekande riigivara kasutamise kohta 2005. a. Autor Uku Toom.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister peatus esialgu energiahindade tõusu põhjustel ja nentis, et kõige olulisem põhjus on maagaasi hinna kasv, mida Venemaa saaks leevendada, aga ei tee seda. Ta rääkis ka pikemaajalistest lahendustest vajalikest muutustest ja riigikogus vastuvõtmist ootavatest, seadustest, samuti energia säästmisest ja riigi pingutustest energia tõhustamise vallas. Nüüd aga praegustest hinnaprobleemidest, mida on valitsus seni teinud. Jätsime ära eelmise valitsuse poolt seadustatud aktsiisitõusud alandasime elektrivõrgutasu 50 protsenti, kõigile tarbijatele alandasime gaasivõrgutasu 100 protsenti kõigile tarbijatele. Tegime sihitud meetme, millega hüvitatakse 80 protsenti elektri, kaugkütte ja gaasi hinnatõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele. Nende meetmete kogumaksumus on 245 miljonit eurot. Kallas tuletas meelde, et elektri, gaasi ja küttehinnatõus makstakse 80 protsendi ulatuses tagasi 380000-le leibkonnale ja seda eelmise aasta septembrist kuni selle aasta märtsini. On kaks valikut, ütles Kallas. Makstes toetust kõigile on plussiks kiire menetlus, nii nagu elektri ja gaasivõrgutasu puhul me seda ka tegime. Kui tahame aga suuremas mahus aidata neid, kes rohkem tuge vajavad, tähendab see paratamatult rohkem asjaajamist nii taotlejate kui ka menetlejate poolt. On hakanud levima arvamus, justkui oleks energiatoetuse taotlemine ebatavaline. Vastupidi, inimesed suhtlevad riigiga taotluste kaudu pidevalt. Peaminister küsis, miks ei ole alanda küsida pensioni või maksutagastust aga nüüd seda toetust küsida on. Ja ta andis mõista, et uusi lahendusi kohe ei tule. Tahan siiski rõhutada seda, et kui selgub, et sellest pole piisavalt abi või inimesed, kes tuge vajavad, jäävad sellest meetmest välja. Oleme valmis tegema täiendusi ja muudatusi. Aga lisas kohe Veel täna arutame koalitsioonipartneriga elektri börsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist. Need on sammud, mis on täiendavalt laual ja kus otsime ühisosa. Järgnes Katorge Keskerakonna pihta. Lahenduste leidmise teeb keerulisemaks, kui poliitikute meediaesinemised muutuvad tähtsamaks kui sisuline töö läbirääkimiste laua taga. Ning Kallas lõpetas optimistlikult. Ma kinnitan teile, et valitsus ei jäta Eesti inimesi selle vapustusega üksi, keegi ei pea valutama südant ega kaotama und energiaarvete pärast. Küsimusi oli palju, reeglina olid need muidugi opositsioonilt ja kriitilised. Vastustes kinnitas Kallas, et börsilt me ei välju ja tuletas meelde, et kaua aega oli see elekter keskmisest odavam. Ta kommenteeris ka paljude poolt eeskujuks toodud Norra abivahendeid. Jah, Norra meetmel on omad plussid, aga neil puudutab see meede ainult elektrit ja neil puudutab see meede ainult kolme kuud. Meil puudutab ta seitset kuud tegelikult ja, ja palju laiemat elanikkonda. Arutelu Riigikogus praegu jätkub.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas esines täna Riigikogu ees poliitilise avaldusega energiahindade tõusu kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult selle seaduseelnõu puhul ja selle uuenduse sisseviimisel meie seadusandjatena, pigem peaksime mõtlema positiivses suunas ja eeldama, et, et Eesti kodanikud, kellel on ID-kaart, ei tarvita seda ID-kaarti ebaseaduslikult ja ei jaga seda kusagile kolmandate isikute kätte. Ma usun ka isiklikult, et Eesti kodanikud on täna piisavalt teadlikud. Ja kui me vaatame neid eelnevaid valimisi ja neid palju levinud valimisjärgseid kuulujutte sellest, kuidas valimistel mõnes paikkonnas eriti on 25 või või 30 krooni eest hääli saadud, siis ega ka praegu kehtiv süsteem ei ole kunagi 100 protsenti turvaline olnud. Põhiseadus näeb ette, et selliseid võimalusi ja selliseid mõtteidki ei tohi meil olla. Sellise võimalusi jälgigi ei tohi meie valimiste juures olla ja just see tulebki arvesse võtta, see tuleb aluseks võtta. Mitte mingil juhul ei anna ma mitte kunagi häält sellise seaduse poolt, mis viib sisse ebademokraatlikud, põhiseaduse vastased meetodid või mehhanismid meie valimiskorda. Ja ma võin kinnitada isegi veelgi enam Ühegi selliste erakondade, kes nende poolt hääletavad. Seaduse poolt ei anna ma tulevikus kunagi mitte ühtegi häält. Me räägime sellest, kas uued elektroonilised valimised on turvalised või mitte, vastan, kindlasti ei ole elektroonilised valimised turvalised. Lihtsalt kas või sellegi pärast, et kehtib füüsikas, termodünaamika teine seadus ja entroopia ja absoluutselt turvalisi süsteeme lihtsalt ei eksisteeri. Järelikult me peame küsimusi esitama teistmoodi. Kas see turvalisus on kõrgem ja suurem kui praeguse 19. sajandi süsteemi puhul ja ma arvan, et proua ettekandja, samuti ka selle seaduseelnõu ja parandused, töötajad üldiselt keskmise ja noorema põlvkonna inimesed, kes tunnevad elektroonilise süsteemi väga hästi, on andnud vähemalt minu jaoks absoluutselt veenva vastuse süsteem. Elektrooniline süsteem tähendab mitte ainult seda, et me astume 20 esimesse sajandisse tõepoolest vaid, et petmise võimalus väheneb oluliselt.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu vaidles e-valimiste rakendamise üle kohalike volikogude valimistel.", "role": "assistant" } ]