Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 24

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVäga suur hulk nakatujatest on meil endiselt vaktsineerimata, valdav enamus nendest ei ole ühtegi doosi saanud, mõned on ühe doosi saanud, aga ühest doosist väga ei piisa. Kui me vaatame nüüd Eesti andmete alusel, siis meil on kuskil vaktsineeritud inimene nakatub kuskil neli-viis korda vähema tõenäosusega kui siis vaktsineeritud inimene, nii et see oli meil üks arutelu teema ja, ja me muidugi vaatasime ka praegust olukorda ja, ja enamus niisugusi piiranguid või, või need on, need on praeguseks, kas siis hakkasid eile kehtima või siis hakkavad järgmisest esmaspäevast kehtima, nii et selles mõttes nagu mingeid uusi soovitusi me praegu ei anna? USA-s on kohe tulemas suur raport olukorra kohta aga esimesed andmed sellest on ka välja juba imbunud. Ajakirjanduse ja selle tõdemus on see, et kuigi vaktsineerimine loomulikult kaitseb väga raske haigestumise vastu siis kitsaskoht on see, et vaktsineeritud inimesed ikkagi kannavad seda viirust edasi, kusjuures nad ise ei oma mingeid sümptomeid. Noh, see tegelikult ei ole ju väga suur uudis, et need vaktsiinid toodi turule selleks, et vältida rasket haigust. Kas meie inimestena tahtsime seda näha või mitte? Ta on hoopis teine küsimus, aga aga ma olen ka sellest mõningaid asju sellest USA raportis ja seda me näeme Eestis ka, et vaktsineeritud inimesed haigestuvad. Ja võimalik, et kannavad ka edasi selle edasikandmise suhtes, kes andmed ei ole veel veel väga head üsna selgelt, et et millele see järeldus praegu põhineb, on see, et, et praegu nakatunutele on leitud, et viiruse koormus on, on sarnane nendega, kes ei ole nakatunud ja sellest on siis tehtud, et see, see niisugune järeldus, et tõenäoliselt nad kannavad ka edasi, muidugi kõige ohtlikumad ongi, on kogu puhangu jooksul olnudki need ilma sümptomiteta inimesed ega raske, haige inimene on kodus. Maskid kindlasti mingil määral aitavad, aga, aga noh ka nende samade USA andmete põhjal nad ütlevad, et maskid vähendavad siis nakatumist kuskil 20 30 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Lutsar: vaktsineeritud haigestuvad koroonaviirusesse neli-viis korda vähem kui mittevaktsineeritud. Esmaspäeval kogunes valitsust koroonakriisis nõustav teadusnõukoda, kes analüüsis praegu Eestis valitsevat olukorda, kuid uusi soovitusi valitsusele piirangute kehtestamiseks ei andnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nArhitektuurivõistlusele esitati ühtekokku 14 tööd, millest kvalifitseerus 12 võidutööd premeeriti 300000 krooniga. Rahaliste preemiatega märgiti ära veel neli tööd kuid üks töö oli teistest parem, kinnitas võitjad välja, kuulutab ideekonkursi komisjoni esimees Jaak Raie. Esimene auhind läheb tööle nimega ring hääl hinge. Nobel arhitekt Ras Taani. Tuisu tänavale tuleb uus hoone on peaaegu üleni klaasist, mille sees on läbipaistmatute seintega stuudioblogi. Hoone suuruseks on ligikaudu 21000 ruutmeetrit. Küsisin võidutöö lahenduse autorilt Taani arhitektilt Erik Nobelilt miks ta kasutas just klaasi. Nobel ütles, et kuna hoone on sügav ja suur, siis aitab klaas tuua sinna valgust. Lisaks teeb klaashoone avatuks. Võitja kasutas ära oma seniseid kogemusi Taani rahvusringhäälingumaja projekteerimisel. Ka idee võistluse komisjoni esimees Jaak Raie kinnitas, et eelkõige imponeeris komisjonile võidutöö läbimõeldud lahendus. Ja oli näha, et selle töö tegijad on kogemusega. Nad olid endale selgeks teinud tele ja raadio, selle loomingulise protsessi, kõik telgitagused ja sellega vastavalt juba nii-öelda tulevasse majja, ütleme siis, kavandanud sisse, maasse lüüakse ja millal kogu asi valmis on. See on selline küsimus, millele ma oskan vastata tegelikult mõne aja pärast. On uus maja valmis siis on, ma arvan, tegelikult väga hästi. Aga siia juurde kohe, et see on ka ülimalt optimistlik plaan ja see kõik kokku maksma läheb. Kui teha arvutused praegu, ehituse ruutmeetri hind hästi, jämedalt on 25 kuni 30000 krooni ruutmeeter. Selle maja netopind oli seal üle 21000 ruutmeetri, millele lisanduvad siis veel koridorid ja muud asjad. Eks ta ikka sinna kumu kanti, läheb kuskile ja miljardi juurde, aga me need kontrollarvutused teeme mõne hetke pärast ja võtame ekspertiis, arvamused selle koha pealt. Et kuskil käesoleva aasta lõpuks ma arvan, et on suurusjärgus teada see. Võidutöö autor pakkus välja oma hinnaarvamuse Erik Novel ütles, et hoone maksab umbes kaks miljardit Eesti krooni, kuid täpset maksumust on praegu veel vara öelda.", "role": "user" }, { "content": "Selgus rahvusringhäälingu uue hoone arhitektuurivõistluse võitja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles Mäo möödasõitu avades, et õigem oleks objekti mitte nimetada möödasõiduks vaid Mäo liiklussõlmeks sest eesmärk pole Paide ja Mäo piirkonnast liiklejad ehk siis potentsiaalsed tarbijad ja investeerijad võimalikult suure kaarega mööda juhtida, vaid piirkonda ka majanduslikus mõttes elavdada. Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele mürtsuva orkestri taustal, et mäo on jõhvi kukla kõrval tänavune suurim tee-ehitusobjekt. Ta on ka üks suuremaid liiklussõlmi meile, et selles mõttes on lahendatud Tallinn-Tartu lõigul ikka üks väga suur probleem. Esimest korda kasutasid sellist riigihangete, kus ehitaja ja projekteerija on üks ja sama firma. Kas tagantjärele öeldes on see ennast õigustanud? Projekteerimisehitushanke puhul? Kõige suuremaks eeliseks on just ajamõõde, et reeglina toob ta lõpptähtaja kuskil pool aastat, kui mitte rohkem lähemale. Kas kogu Tallinna-Tartu maantee saab tulevikus olema nii uhke ja luksuslik ja siin on ju tohutult palju valgusteid ja erinevaid lahendusi, mida varem Eestis nähtudki ei ole? Ma ei tahaks öelda, et see on nüüd luksuslik, et valgustuse pool ja müratõkkeseinad ja kaks pluss kaks rada. Et need siiski kannavad eelkõige just sellist liiklusohutuse eesmärki ja, ja see pool on hästi oluline. Peatöövõtja aktsiaseltsi Nordecon infra juhatuse esimees Erkki Suurorg ütleb, et Mäo möödasõidu üheaegne projekteerimine ja ehitamine oli suur väljakutse. Ega ta kerge ei olnud ja kindlasti tuli ka selliseid ootamatusi ette, mis tavapäraselt tellija lahendab ära tehnilise projekti käigus. Mida Nordecon enda jaoks õppis, sellelt objektilt? Kindlasti, kuna see oli meie jaoks ikka esimene projekteerimise ehitustöövõtt, mis on nii suur ja mastaapne siis võib-olla korraldusliku külje pealt, et kuidas algfaasis veelgi paremini tellijaga koostööd teha, huvigruppide erinevaid mõtteid ära kuulata ja need projekti lõpp-projekti tehnilise projekti sisse kirjutada. Millise hinde panete tehtud tööle? Tugeva viie? Mitte küll, võib-olla viis plussid, et jätame selle nüüd tulevikku ja, ja jätame endale ka selgelt arenemisruumi. Maanteeameti peadirektor Tamur Sakko lubas Mäo liiklussõlme avamisel, et pärast aastat 2013 on võimalik sõita Tallinnast Mäoni juba mööda neljarajalist maanteed. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.", "role": "user" }, { "content": "Mäo möödasõidu valmimine loob eeldused selleks, et aastaks 2013 valmis ehitada neljarajaline maantee Tallinnast Mäoni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus eraldas Narva Aleksandri kiriku remondiks ligi 850000 eurot mullu septembris. Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul kasutatakse seda raha eelkõige kirikuhoone projekteerimistöödeks ja avarii remondiks. Selleks on siseministeerium sõlminud koostöölepingu riigi kinnisvara aktsiaseltsiga. Kuid nagu kinnitab minister, ei saa projekteerimishanget enne välja kuulutada, kui pole lõplikult valmis kiriku kasutamise kontseptsioon ja tegevuskava. Riina Solmani hinnangul võiks kultuuriministeeriumis valminud kontseptsioon olla detailsem ja rohkemate tegevustega. Et lisaks siis välja pakutud kontsertsaali tegevustele näiteks sinna on võimalik ka tuua kohaliku omavalitsuse pidulikumaid sündmusi, näiteks abielu sõlmimist, lastele sünnitunnistuste kätte andmist ja samamoodi just ka muuseumi kontseptsiooni täiustada, et milliste muuseumi ega näiteks võiks koostöö juba kiiremas korras alati ja näiteks on võimalik ka kontseptsiooni suuremahuliste kunstinäituste õpitubadega veel täiendada. Riina Solman loodab, et Aleksandri kiriku kasutamise kontseptsioon, mis koos tegevuskavaga on praegu kooskõlastusringil, saab lõplikult valmis jaanuarikuu jooksul. Siis kuulutatakse välja projekteerimishange kogu kirikuhoonele, jätkab Riina Solman. Teeme täis hanke ehitustöödele, et siis etapiviisiliselt töö tööhaaval hakata neid teostama, mis siis tähendab ka seda, et kui meil hetkel ei ole kogu kontseptsioonile rahastust ju olemas, et me oleme hinnanud erinevatel aegadel, et rahastuse täissumma oleks 2,5 miljonit, siis saab etapi viisiliselt rahastust juurde taodelda. Aleksandri kiriku ehitusprojekti koostamiseks võib kuluda terve aasta. Koos projekteerimistöödega alustatakse kiriku avarii remonti. Esmase asjana siis tuleks taastada kirikuhoones selline olukord, kus renoveeritakse võlvkaared, restaureeritakse rõdud, tehakse vajalikud elektritööd, likvideeritakse päästeameti ettekirjutused ning korrastatakse evakuatsiooniteed, et oleks võimalik taas seda ilusat kupelsaali kasutada. Rahvastikuminister Riina Solman loodab, et parimal juhul võiks avariiohu likvideerida ja Aleksandri kiriku üritusteks avada veel käesoleval aastal. Narva Aleksandri kiriku varisemisohtliku kuppelsaali sulges päästeamet külastajatele eelmise aasta kevadel. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva Aleksandri kiriku kasutamise kontseptsiooon peaks valmima lähinädalatel. Peale seda kuulutatakse välja ehitushange ja alustatakse kiriku avariiremonti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheteistkümnendal jaanuaril ütles kaitseminister Kalle Laanet ERR-ile, et liitlastega arutatakse balti riikides NATO kohaloleku suurendamist. Reedel pakkus ERR-i raadiouudistejuht Indrek Kiisler välja, et võiks küsida, kas Eestis jagub vajadusel liitlastele kasarmuid. Vastuse saamiseks helistasin kaitseministeeriumi kantslerile Kusti Salmile. Salm vastas, et on kaks võimalust. Kui liitlased jäävad kauemaks, näiteks kui tugevdatud al püsivalt paiknevaid väeüksusi, siis ehitame neile kasarmuid juurde. Teiseks, kui täna peaks puhkema kriis, on NATO valmis vastama. Seda saaks teha naTo ve. Ehk veri hi read ines Joint Task Fors, kes väga kiire reageerimisvõimega üksus. Selle üksuse koosseisus on ligikaudu 5000 sõdurit. Neile sõduritele pole sooja kasarmut vaja, nemad tegutsevad ja ööbivad maastikul. Lugu ilmus ERR-i kanalite esmaspäeva hommikul. Kuidas uudis edasi liikus, jälgis kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooniosakonnast Uku Arold. See lugu on rännanud päris palju ja erineval viisil Venemaa keskvõimu poolt kontrollitavates infokanalites. Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov süüdistas Eestit pingete õhutamises. Sellest loost tehti kajastus, kuidas Eesti palub endale justkui suurt kontingenti, liitlasi kohe. Ja see asetati siis konteksti, kus Venemaad järjest piiravad sisse vaenulikud NATO väed. Kui Venemaa presidendi pressiesindaja suu lahti teeb, siis tõenäosus, et ta räägib tõtt, ei ole väga kõrge. Et kindlasti Ta rahvusvaheliste suhete küsimustes kallutab seda tõtt Venemaa positsioonide suunas ja tihtipeale ka silmagi pilgutamata lihtsalt valetab. Venemaa föderaalkanalid on Vene ametlikus käsitluses relvasüsteem. Need ei ole ajakirjandus. Aroldi sõnul on sellise mõjutustegevuse taga soov ennast diplomaatiliselt kehtestada. Kuna Venemaa ei saa või ei soovi midagi positiivset läbirääkimistel pakkuda, valib Kreml ähvardamise tee. Nüüd selleks, et õigustada oma jõuga ähvardamist kasutataksegi informatsioonilist, jõuinstrumenti propagandakanalit, Russhi Today võimude poolt kontrollitud Interfaxi agentuuri ning presidendi administratsiooni kõrget ametnikku Peskovi, et valedega põhjendada oma ähvardavat sõjalist nähtavus, hoiakut.", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval kajastas ERR kuidas Eestis vajadusel liitlasväed vastu võetakse ja majutatakse. Paari tunniga moonutas Kremli-meelne meedia loos ilmunud Kaitseministeeriumi sõnavõtu provokatsiooniks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis tundega sa tuled noh, nii-öelda poole pealt kogu seda asja juhtima vedama, eks ta väljakutse mõttes on kindlasti suurem ja raskem, kui ta oleks saanud alguses tulla. Et just seesama, et see kriis, meil on majanduskriis, meil on, tuleb teha raskeid valikuid, aga seda põnevam, kui mille arvelt need valikud tulevad? Praegu on juba kärbitud tugevalt majanduskulusid on kärbitud niinimetatud hea aja tulusid ja toetusi ei saa välistada, et minnakse ka personalikulude kallale küll, aga seal on ju see punkt, et vallavalitsuse kui struktuuri töötab umbes 150 ametnikku ja hallatavatest asutustest töötab 1500, kus enamik on õpetajad ja lasteaiaõpetajat sealt ei anna nagu väga kärpida. Sa kindlasti oled võtnud endale ka mingid eesmärgid, mõtted, mis sa pooleteist aastaga tahad ära teha? No poolteist aastat, piisav, et lühike aeg, arvestades ka veel seda, et tegelikult on ju strateegiad ja investeeringud on suuresti paika pandud. Küll tahaks algatada midagi uut, saab järgmised järgmine valitsus juba ellu viia. No näiteks nagu ka kõnes mainisin, see kiire interneti teema, et minu jaoks on see ikka südamelähedane. Ma nägin ka enda siin kriisi ajal enda osakonnast inimesi, kellega ei saanud hästi suhelda, kuna pole interneti kodus. Internet küll tuleb, aga ta on nii aeglane, hakib, ei saa korraga faile saata ja on probleemid. Ja meil on veel väiksed mahud, on ettevõtteid, kellel on ülitähtis, et tuleks korralik internet ja see on midagi, mille me saame reaalselt ka töösse panna. Kui julgelt sa ennast tunned täna nüüd kui sa oled valitud. Samas sa ei ole ikkagi üheski poliitilises erakonnas. Kui julgelt sa tunned selles mõttes, et sa suudad poliitikutele vastu seista vajadusel? Ma ütlen, minu trump on see, et ma tunnen seda vallava struktuuri, ma tean, meie eelarvet, ma tean, meie võimalusi. Ja poliitikud siiski on arukad inimesed, ehk kui need asjad ära ratsionaalselt ära seletada, miks midagi ei saa või miks midagi saab, siis ma usun, et nad saavad aru. Sul ei ole praegu avaldust veel kusagil sahklis juba valmis kirjutatud või valmis kirjutama sunnitud. Ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Endine ja esimene Saaremaa vallavanem Madis Kallas võttis Saaremaale jõudnud laialdase koroonaleviku tõttu poliitilise vastutuse ja astus vallavanema ametist tagasi. Uus vallajuht Mikk Tuisk ütles, et tegelema peab hakkama Saaremaa valda eesootava negatiivse lisaeelarvega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiin Tallinn kell on 17. Piirikaitseteenistuse direktori Andrus Öövili poolt pool tundi tagasi edastatud informatsiooni kohaselt on Tallinna teletorni juurde toodud täiendavaid armeeüksusi. Saabus kuus veoautot sõduritega ning on alanud uus rünnak teletornile. Endiselt palutakse kõiki asutusi ja organisatsioone, kellel on raske veokeid, soovitavalt ka raskes lastis saata need otsekohe Toompeale. Rasketehnikat oodatakse ka Haapsalu maanteele. Üks kilomeeter enne Laitse tee risti asuvale Vasalemma jõesillale. Äsja teatas meie korrespondent Moskvast, et kell 15 30 lahkusid soomusmasinad Moskva kesklinnast. Neile on antud käsk lahkuda ringtee piirkonnast. Taas on oma tööd alustanud Venemaa. Raadio teatas, et riiklikud kurjategijad eesotsas Janajeviga on arreteeritud. See informatsioon ei ole aga veel täielikku kinnitust leidnud. Ehomaskvõi teateil on praegu õhus lennuk, kus viibivad Lukjanov ja Ivaško. Stardiootel on Moskvas lennuk, milles asub NSV Liidu kaitsenõukogu liige Primakov, Venemaa asepresident, Rutskoi peaminister Silajev ja Venemaa ülemnõukogu saadikud. Kavas on sõita Krimmi kohtumisele riigi seadusliku presidendi Mihhail Gorbatšoviga. NSV Liidu kaitseministeeriumis toimus pressikonverents, kus teatati, et NSV Liidu kaitseministeeriumi kolleegium oli täna hommikul arutanud olukorda, mis on kujunenud mõnes NSV Liidu piirkonnas erakorralise seisukorra abinõude rakendamise tagajärjel. NSV Liidu kaitseministeeriumi kolleegium võttis vastu otsuse tuua sõjaväe allüksused ja väeosad paikadest, kuhu laieneb erakorralise seisukorra režiim, nende alalisse asukohta. Dasi teatel alustasid Sverdlovskis tööd 22 Venemaa valitsuse liiget. Nad peavad sidet kõigi Venemaa piirkondadega ja on valmis vajaduse korral reguleerima rahvamajandustegevust. Sellest teatas täna hommikul alanud Sverdlovski oblasti nõukogu istungjärgul Venemaa presidendi erivolinik Olek Lovov. DASi andmetel teatas Kuzbassi tööliskomiteede nõukogu esimees Vjatšeslav Kolikov täna Kemerova oblasti nõukogu istungjärgul, et streikivates Gurbasi ettevõtetes moodustatakse omakaitse salk. Tema sõnul võeti niisugune otsus vastu täna öösel. Seni pole teatatud, kui palju neid on. Streigib aga umbes 40 söeettevõtet. Balti teatab ette vahendusel, et Läti vabariigi ülemnõukogu võttis plenaaristungil vastu konstitutsioonilise seaduse Läti vabariigi riikliku staatuse kohta. Selles öeldakse, et NSV liidus toimunud riigipöörde tagajärjel on lakanud olemast konstitutsioonilised, riigivõimu ja valitsemisorganid ning pole võimalust realiseerida varem vastu võetud Läti vabariigi riikliku sõltumatuse läbirääkimiste teel taastamise deklaratsiooni. Üheksandat paragrahvi. Dokumendis märgitakse, et seetõttu tunnistatakse kehtetuks 1990. aasta neljanda mai deklaratsiooni Läti vabariigi iseseisvuse taastamisest viies paragrahv, millega oli ette nähtud üleminekuperiood Läti vabariigi taastamiseks de facto. Nüüdsest on Läti sõltumatu demokraatlik vabariik, kus suveräänne võim kuulub Läti rahvale ja riikliku staatuse määrab Läti vabariigi konstitutsioon 15.-st veebruarist 1922. Okupatsiooni ja annektsiooni likvideerimiseni ning seimi kokkukutsumiseni kuulub kogu kõrgeima riigivõimu täius Läti vabariigis ülemnõukogule. Läti vabariigi territooriumil kehtivad ainult tema kõrgeimate riigivõimu ja valitsemisorganite seadused ning otsused. Konstitutsiooniline seadus jõustub vastuvõtmise hetkest. Hääletamisest võtsid osa mõlemad Läti parlamendifraktsioonid. Võrdõiguslased hääletasid vastu. Terve tänase päeva on meie uudistetoimetus vastu võtnud telefonikõnesid ja kirjalikke läkitusi, millest teatatakse oma toetusest Eesti riikliku iseseisvuse väljakuulutamise otsusele ja ülemnõukogu ning valitsuse tegevusele praeguses kriisiolukorras. Tallinna tehnikaülikoolist tulnud läkituses lubab õppeasutuse pere rakendada ka edaspidi oma intellektuaalse potentsiaali oskused ja teadmised iseseisva Eesti vabariigi hüvanguks. Harju maavolikogu ja maavalitsuse pöördumises harjumaalaste poole teatatakse oma toetusest ülemnõukogu ja valitsuse võetud meetmetele Eesti vabariigi kaitseks. Oma kindlat toetust Eesti iseseisvuspüüdlustele, aga ka Venemaa demokraatide võitlusele on täna väljendanud veel aktsiaselts Esto plast, ETKVL-i juhatus ja keskasutuste töötajad, aktsiaselts Põlva piim, Eesti haridustöötajad ja väga paljud teised. Estonia teater aga pöördus kõigi Venemaa teatrite poole üleskutsega toetada Boriss Jeltsinit. Baltic News Service teatab viidates Kirde-Eesti infoagentuurile Refak et seoses NSV Liidus ja Eesti vabariigis välja kujunenud olukorraga luuakse Kohtla-Järvel operatiivstaap, mille ülesandeks on kontrollida olukorda linnas. Staabi koosseisu kuuluvad linnanõukogu esimees Aleksander svinjov, linnapea Valeri Kork, Kohtla-Järve sõjaväe garnisoni ülem polkovnik Valeri Tumko, politseiülem Nikolai Romantšenko, KGB linnaosakonna juhataja ja tsiviilkaitsestaabi ülem. Operatiivstaap otsustas lähtudes NSV Liidu erakorralise komitee seadusest kanda linnas üle vaid komitee poolt lubatud raadiojaamade saateid. Garnisoni ülem teatas, et kui linnas algavad korralagedused, kehtestatakse komandanditund. Aleksander svinjov hoiatas linnaettevõtete juhte, et streikide organiseerimise eest tuleb kanda vastutust. Siiski toimus mõnedes Kohtla-Järve ettevõtetes kahetunniline hoiatusstreik. Streikisid ka Ida-Virumaa ettevõtted. Rootsi raadio Eesti toimetus annab ETA vahendusel teada, et Rootsi raadio suurendab seoses pingelise olukorraga ajutiselt Eesti, Läti, Leedu ja venekeelsete saadete mahtu. Alates 22.-st augustist antakse lisaks õhtustele eetrisse ka hommikused uudistesaated. Eesti aja järgi toimuvad täiendavad hommikused saated eesti keeles 10 kuni 10, null viis, Läti keeles 10, null viis kuni 10 10 leedu keeles 10 ja 10 minutit ja vene keeles 10 15 kuni 10 20. Hommikused saated on eetris lühilainel sagedusel 6065 kilohertsi. Lääne-Virumaal on paljudest asutustest pöördundud kodukaitse staabi ja maavalitsuse poole sooviga sõita eelolevaks ööks Tallinna, kaitsma raadio ja telemaja ning valitsushoonet Toompeal. Lääne-Viru maavalitsus konsulteerinud kodukaitse staabiga Tallinnas teatab, et autobussid sõidavad Rakverest Tallinna kell 20 maavalitsuse maja eest kroutzvaldi tänav viis. Et öö on jahe, riietuge soojalt, võtke kaasa võileivad ja termos kuuma kohviga. Tagasi Rakverre jõutakse hommikul. Raadiorahvas tänab kõiki inimesi, kes tulevad meile appi. Tõenäoliselt on eelolev öö selles poliitilises kriisis otsustav. Kordame, et autobussid meestega, kes tahavad eeloleval ööl kaitsta Eesti tele ja raadiomaja väljuvad Rakverest maavalitsuse maja eest kell 20. Tartu linnavalitsus otsustas, et alates tänasest kuni kriisipäevade lõpuni on linnas katkestatud alkoholimüük ka baarides ja restoranides. See keeld kehtib ka erabaaride ja söögikohtade kohta. Ja nüüd mõni sõna kommentaariks mõnedele kuuldud uudistele. Kõigepealt sellest, et Kirde-Eesti operatiivstaabi moodustamine, kuna viidatakse erakorralise seisukorra komiteele tundub natukene hilinenuna, kuid see ei tähenda, et võiks alahinnata selle ohtlikkust. Teiseks teletornist, Eesti Raadio jälgib seal toimuvat. Loodame, et meie esindaja jõuab sealt peatselt tagasi, saab täpsemaid teateid. Kui ei jõua, siis proovime saada ühendust seal oleva politseivalvega või teletorni direktoriga ja püüame teile teatada, mis seal toimub. Nüüd on tekitanud ka võrdlemisi suurt eufooriat teated Moskvast ja loomulikult võeti need Eestis vastu suure rõõmuga. Aga ma juhiksin tähelepanu mõningatele seikadele. Kõigepealt kaitseministeeriumi kolleegiumi otsus viia väed erakorralise seisukorda piirkondades nende alalistes dislotseerimispaikadesse. See peaks hõlmama kõik neid piirkondi, kus erakorraline seisukord on kehtestatud. Nagu on ütelnud balti sõjaväeringkonna esindajad, on toonitanud seda ka Läti Moskva meelse kompartei liider Rubikka. Ehk kehtib ka balti riikides erakorraline seisukord, kuid kui näiteks vaatasin natukene aega tagasi CNN-i uudiseid, siis seal räägiti põhiliselt vägede väljaviimisest Moskvast ja meil teatavasti ei ole veel tunda, et nad kuhugi läheksid. Vastupidi, me äsja kuulsime, et neid tuuakse näiteks teletorni juurde juurde. Ja seetõttu tõttu ei maksa, võib -olla liiga eufooriasse sattuda, on täiesti võimalik, et kui ka näiteks Mihhail Gorbatšov tagasi tuuakse, me ei tea, millise seisukoha ta võtab. Ta võib väga ilusti öelda, et kallid seltsimehed arvestagem sellega, et loomulikult taoliseks sündmuste arenguks pidi olema mingid sügavad põhjuseks, nagu näiteks mitmed rahvustevahelised kriisid ja nii edasi ja nii edasi, tuues näiteks kasvõi Baltikumi. Ja siin võib kõik toimub mõni aeg veel edasi minna, sest kuna tähelepanu on koondunud rohkem Moskvale, jääme meie pisut kõrvale. Selle ajaga jõuab siin üht koma teist ära teha. Nii et selles mõttes tasub natukene oodata. Aga mis on positiivne nähtus, on ilmselt see, kui Gorbatšovi tagasi tuleb. Ei ole ta enam puhtal kujul number üks, sest on täiesti võimalik, et tegelik võim nõukogude liidus saab rohkem olema. Venemaa juhtkonna käes. Jeltsinit peetakse praegu Nõukogude Liidu ja Venemaa päästjaks, järelikult Jeltsin tõuseb vähemalt võrdsena Gorbatšovi kõrvale võib-olla isegi temast kõrgemale. Ja kuna nüüd Venemaa juhtkond on meile toetust avaldanud, siis loodame ainult selle peale, et see toetus aitab meid, seda oma iseseisvuse taastamise otsust ka reaalselt ellu viia. Ja kokkuvõttes kogu seda riigipöörde katset, kui see nüüd lõpuks ka lõpeb, võib pidada tegelikult demokraatlike jõudude võiduks, mitte selles mõttes, et nemad oleksid seda alustanud ja võitnud, aga tundub, et see, kes alustas, tegigi oma käigud vähem, kui oli arvata ja hoopis on kaotaja ning võidavad need jõud, kelle vastu see hunta üles tõusis. Ning kaks sõna ka enne uudistesaadet toimunud vestlusringist siinsamas stuudios, kus räägiti ka Eesti kodanike isiku tunnistustest. Võib-olla mõned said, ma loodan, et ei mõeldud nii otseselt kui öeldi, et alates eilsest on meie nõukogude passid suveniirpassid siiski seni peame tunnistama reaalsus, et ka Need inimesed, kes räägivad, ei pääse ka üle piiri praegu Eesti kodanikuisikutunnistusega ja ka siseriiklikult näiteks ei saa nendega veel kõikjal opereerida. Nii et see ei tähenda üleskutset, ma eeldan, et see ei tähenda nüüd üleskutset kohe naelaga need passid kuhugi seina külge lüüa või lihtsalt minema visata, sest paraku mõni aeg ütleme nii, et dokumentide mõttes üleminekuperioodi tuleb ilmselt kasutada veel kahjuks ka seda teist java vastikut. Nii palju praegu minu poolt. Ja nüüd veel ilmateade. Tallinna ilmateenistuse andmeil on Eestis homme oodata pilves selgimistega ilma. Kohati sajab hoovihma, tuul puhub loodest viis kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on öösel kuus kuni 11, saartel 10 kuni 12 kraadi. Homme päeval on sooja 18 kuni 22 kraadi. Tallinnas on öösel sooja kaheksa kuni 10, päeval 19 kuni 21 kraadi. Reedel ja laupäeval on vahelduva pilveta tusega ilm, laupäeval sajab kohati hoovihma. Tuul puhub lõunast ja edelast neli kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 12, päeval 18 kuni 23 kraadi. Kaluritele. Läänemerel ja lahtedes puhub loodetuul viis kuni 10 meetrit sekundis, kohati sajab hoovihma, nähtavus neli kuni 10 kilomeetrit. Laine kõrgus nii merel kui lahtedes pool kuni üks meeter. Sooja on öösel seitse kuni 12, päeval 17 kuni 22 kraadi. Peipsil puhub loodetuul kolm kuni seitse meetrit sekundis, kohati sajab hoovihma, nähtavus neli kuni 10 kilomeetrit. Laine kõrgus 0,3 kuni 0,9 meetrit. Sooja on öösel 10 kuni 12, päeval 20 kuni 22 kraadi.", "role": "user" }, { "content": "Moskvast on teateid, et soomusmasinad lahkuvad kesklinnast. Läti Vabariik kuulutas end iseseisvaks. Toetusavaldused Eesti iseseisvumisele. Tartus katkestati kõikjal alkoholi müük. 08:27 kuuldud uudiseid kommenteerib Harri Tiido; 12:36 ilmateade.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna pärastlõunal kirjutas peaminister sotsiaalmeedias, et olukord on koroona rindel taas tõsine. Ma tsiteerin. Möödunud nädalal püsis nakatumiskordaja üle ühe ning korra jõudis ka senise tipuga võrreldavale tasemele. See tähendab, et me peame taaskord iga päev tõsiselt võtma ja valvsalt kasutama kõiki neid soovitusi, mis kaitsevad meid koroonaviiruse eest ja tõkestavad selle levikut. Professor Irja Lutsar ütles raadiouudistele antud lühikommentaaris, et nakatumiskordaja on olnud koroonakriisi ajal ka üle kahe ja tipust jääb praegu ikka päris palju puudu. Jah, nakkuse levik on Eestis laienenud ja nakkuse levik on laienenud, kuid Eesti puhul peab endiselt arvestama, et meil on nakatunute koguarv niivõrd väike, et igapäevane kõikumine tähendab ki suuri muutusi. Näiteks viimase nädala jooksul on olnud meil päevi, kus on olnud lausa 21 uut viirusjuhtumit. Samas on ka päevi, kus on neid olnud vaid üksikuid. Miks peaminister ratas selle postituse tegi just täna pärastlõunal, tänasel päeval, kui meil tuvastati seitse nakatunut? Vastus on kahjuks labaselt poliittehnoloogiline. Peaminister ja Keskerakonna esimees on asunud koroonakriisi riismeid ära kasutama, et hoiduda ebameeldivatest muudest teemadest. Eile peaminister ei pidanud vajalikuks ERR-ile kommenteerida, kuidas ikkagi juhtus nii, et kriminaalkaristuse saanud Keskerakond on taas pannud toime teo, mis pehmelt öeldes viitab ebaseadusliku rahaannetusele. Miks üle nelja kuu ei teinud tundmatu rahapatakas südamele valu kui pööratakse täitmisele möödunud sügisel tingimisi kohtuotsus ja ära tuleb maksta ka toonane karistussumma 250000 eurot, mis siis saab edasi. Lisaks ootab erakonda uus kohtuasi selle aasta septembris sealt tulev nõue võib-olla üle miljoni euro. Need on tõsised küsimused. Keskerakonna peasekretär aga telefoni ei võta ning muud Keskerakonna liikmed liiguvad Toompeal ringi nagu eksinud siili udus. Nad pole ei midagi näinud ega kuulnud. Jüri Ratase taktika on lihtne. Praegu tuleb hoiduda Stenbocki müüride taha. Loota, et rahaannetusskandaalist väsitakse. Neljapäeval on valitsuse laual euroliidu ühislaenu võtmise küsimus. See mängitakse ajakirjanike ees teravaks poliitiliseks heitluseks. EKRE oskab sellel teemal kõvasti lärmi lüüa ning on sellega ka peaministri jaoks teinud korraliku teene. Mingil hetkel tuleb siiski erakonna peasekretär ilmselt ohverdada. Mihhail Korb on ka varem võtnud endale vastutuse erakonnas toimuva eest. Küllap ka seekord. Lõpuks koalitsiooni kolmandast osapoolest, milleks on erakond Isamaa. Tasuks korra meenutada 2013. ja 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kohalike valimisi Tallinnas, kus Isamaa põhiloosungiks oli korrumpeerunud linnavalitsuse kõrvaldamine ja äraostetava Keskerakonna opositsiooni lükkamine. Loodetavasti 2021. aastal läheb Isamaa Tallinnas valimistele juba uue loosungiga. Saime rahakantjatega koos valitsetud Toompeal. Miks mitte ka alllinnas?", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas on asunud koroonakriisi riismeid ära kasutama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu liigub Eesti teedel ligi 800 turvavöödeta bussi, mis vahel veavad ka lapsi. Sestap tegi õiguskantsler oktoobris ettepaneku täiendada liiklusseadust uute nõuetega, milles riigikogu majanduskomisjoni istungil kokku lepiti. Sellest räägib lähemalt majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Leppisime kokku, et me siis algatame liiklusseaduse muudatuse just lasteekskursiooni busside osas ehk siis asulaväistel teedel sõitjate juhuveol mille eesmärgiks on lastevedu, et nendes bussides võib alla 18 aastaseid istuvaid lapsi vedada vastavalt turvavööga varustatud istekohtade arvule ning seisvate laste vedu on keelatud. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on poliitiline tahe muudatuste tegemiseks olemas ning see on erakondadeülene. Muudatuse lõpp, sisu siis tõesti oleks siis selles, et kui kasutatakse laste veoks buss asulavälistel teedel, siis lisaks sellele, et, et, et meil on istekohakohustus. On on siis ka see, et, et peab olema turvavööga varustatud, sisuliselt me räägime siis nendest bussidest, mida kasutatakse, seda nimetatakse siis niinimetatud juhuvedudeks ehk siis tellitud bussid siis asulavälistel teedel ja need just mis, mis veavad konkreetselt lapsi, et temaatika, mis seondub näiteks liinivedudega, ütleme ka näiteks Tallinna linnas liiniveoga ühest peatuses teise, et, et siis seal seda ei rakendu. Need muudatused peaksid ellu kutsutama jaanuaris, meil on ära räägitud ka majandus-kommunikatsiooniministeeriumiga, nad oleksid niikuinii olnud tulemas liiklusseaduste paketiga ja nüüd arvestades seda, et on siis ka majanduskomisjoni poolt antud täiendav signaal, siis nad lülitavad selle muudatusega liiklusseadusesse siis sisse, nii et jaanuari alguses menetleme selle muudatuse ära.", "role": "user" }, { "content": "Jaanuari alguses asub Riigikogu menetlema liiklusseaduse muudatusi. Ühe muudatuse kohaselt peavad koolilastele ekskursioone tegevates bussides olema turvavööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti vaates on kindlasti oluline, et Ukraina suunas antakse ühtne sõnum selle kohta, et Ukraina toetatakse ja neid küsimusi, kuidas me täpselt saame kõige paremini Ukrainat toetada, teeme me täna ja homme ja kindlasti on märgiline siin ka see, et oleme kutsunud sellele arutelule ka Ukraina välisministri kuleeba. Meie vaatame NATOs neid küsimusi selgelt seeläbi, kuidas oleks NATO heidutus ja kaitsevõime kõige paremini tagatud, hoolimata sellest, millised on uue aja julgeolekuväljakutsed ja üheks väljakutseks on kindlasti hübriidrünnak, mida oleme näinud Poola, Läti ja Leedu piiril Valgevene poolt ning kindlasti me käsitleme ka seda, kuidas NATO peaks sellistele küsimustele tulevikus kõige paremini vajadusel reageerima. Täna ja homme toimuvatel kohtumistel on meil võimalus nii otsustada kui ka tõsta küsimusi, mis puudutavad nii pikemaid NATO töösuundi kui ka vahetuid, kriise ja pikematest. Töösuundadest rääkides me valmistame, et NATO strateegilist kontseptsiooni järgmise aasta suvel võetakse see Madridis tippkohtumisel vastu ja samuti on meil mitmeid teisi otsuseid, mis ministrid vastu võtavad, et NATO heidutus ja kaitsevõime edaspidi tugevneks.", "role": "user" }, { "content": "Riias algaval NATO välisministrite kohtumisel kaalutakse võimalusi Ukraina toetamiseks. Riias on algamas NATO välisministrite kohtumine. Küsisime selle eel, mida peab Eesti välisminister Eva-Maria Liimets kõige olulisemaks küsimuseks, mis laual on.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui inimene korrutab poodi minnes endamisi ostunimekirja või valib kolleegi dikteerimise järgi telefoninumbrit, kasutab ta oma töömelu lühiajalisest töömälust käib läbi info, mida on vaja kindlasti. Ehk pikaajalise mällu see ei salvestu. Mis juhtub aga siis, kui kolleeg dikteeris numbri pahuralt. Tartu Ülikooli psühholoog Kerli Tamm otsis oma doktorikraadi st jätkub. Kerli Tamm. See oligi nagu minu uuringute selliseks tuumaks, et vaadata seda, kuidas emotsionaalsed näoväljendust mõjutavad seda töömälu protsessi ühelt poolt ja teiselt poolt ka seda, et kuidas need näoväljendusendid siis paremini või halvemini kodeeritakse. Tamm tegi üle 700 inimesega katse, kus katseisikud pidid vaatama ekraanilt näoilmeid ja vastama küsimusele, kas nähtud ilme on erinev sellest, mida näidati kaks slaidi tagasi. Selgus, et näoilme tüüp ei mõjuta töömälu kuigivõrd. Oodatud efekt oli see, et inimesed võiks reageerida kiiremini, täpsemalt siis kurjadele, näostiimulitele. See võiks olla evolutsiooniliselt tähtis, et see, et ma tunnetan ohtu ja, ja üritan selle kiiresti reageerida. Aga seda efekti välja ei tulnud. Tuli välja see, et rõõmsate näostiimulite puhul on täpsus mõneti suurem. Teises katses näidati katseisikutele eestikeelseid sõnu, mille kõrval oli pilt emotsionaalsest näoilmest. Osalejad pidid lihtsalt meenutama, kas sõna oli kirjutatud pildi kohale või alla. Tuli välja, et inimestele jäi paremini meelde nende sõnade asend, mille kõrval oli pilt positiivselt näoilmest. Kerli Tamm selgitab tulemust tõsiasjaga, et inimesed kalduvadki paremini mäletama infot, millega seoses neil tekib positiivne emotsioon. Kui paremini tahta informatsiooni meelde jätta, siis jah, see võiks soodustada, eriti siis, kui on tarvis midagi ära õppida, nii et sa väga palju vaeva ei taha näha. Samas tõdes tamm, et universaalset näolugemiskunsti olemas pole ja igaüks mõistab kaaslaste ilmeid veidi erinevalt.", "role": "user" }, { "content": "Rõõmsal näoilmel öeldud sõnumid jäävad kuulajale paremini meelde, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa on teatavasti Ukraina sadamat blokeerinud ja merd mööda Ukraina vilja välja vedada ei saa. Seda, et Vene režiimi juht Putin ütles Saksa kantslerile ja Prantsusmaa presidendile, et võib lõpetada sadamate blokaadi, seda vist eriti uskuda ei ole mõtet. Seega solidaarsuskoridoride all mõeldakse midagi muud. Solidaarsus koridoride ettepanek ja mis, mis komisjon tegi, pakub siis välja erinevaid lahendusi ja peamiselt on seal jah, jutt maismaa transiidist, aga maismaa transiidil on ka mitmeid probleeme, on ladustamise probleemid, on piiriületuste probleemid on ümberlaadimise probleemid, on sellised asjad, kus Euroopa Liit saab panna oma oma panuse, et, et kiirendada siis seda viljavedu üle erinevate piiride, kas siis Rumeenia sadamasse või, või juhul, kui ka nagu on võimalik läbi Valgevene mingit moodi vedada, siis ka siia Eesti ja Läti sadamatesse. Kas on ületatavad kõik need takistused, näiteks raudteerööbaste erinev laius ja maanteetransport, kui rääkida autodest, siis on ju üle mõistuse kallis. Jah, ütleme, on, on teemasid, kus saab midagi teha ja kus Euroopa Liit liite oma raha ja sellise majandusliku jõuga saab kaasa just piiriületuste sujuvamaks tegemine, ladustamise võimaldamine, raudtee läbilaskuse suurendamine. Teisest küljest see, mis on põhiprobleem raudteerööpalaius, on erinev Ukrainas ja, ja sealt edasi Poola pool. Noh, seal ei ole, ei ole midagi teha, seetõttu ka see, mis siis Euroopa Liit saab pakkuda, on just siis ütleme noh, väike osa sellest probleemist, ehk siis lahendada piiriületusi ladustamisi, aga noh, siiski midagi vähemalt natukene ikka aitab. Kas maanteetranspordist autodega on üldse räägitud? Maanteetransport on ka selles solidaarsuskoridoride teatises olemas ja sellest ka noh, ütleme samamoodi kiirendada piiriületusi ja ümberladustamise kohti tekitada aga et mahud on nii suured, kui me vilja ekspordist räägime, et, et autodega tõesti saab väga-väga väikese osa sellest transportida. Arvestades seda, et vilja tuleb hakata vedama praktiliselt kohe, kui kaua võtaksid need mis tahes abinõud aega. No mingeid asju nagu piiriületuste kiirendamine, kasvõi see, et Euroopa Liidu raha ja oskuste toel kiirendada piiriületusi, näiteks seesama Ukraina-Poola piir seal annab juba kohe, ma arvan, juba tehaksegi midagi. Pluss siis kõik laudtee läbilaskvused, et seda saab ka kohe teha, et see, mida saab, ma arvan, juba juba tehakse ja juba liigub. Aga noh, see lahendab jah, võibolla mingi kümme-viisteist, 20 protsenti sellest probleemist.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon arutavad täna võimalust avada Euroopa Liidu ja Ukraina vahel niinimetatud solidaarsuskoridorid, mille kaudu saaks Ukraina vilja riigist välja vedada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe valitsusjuhi kohtumine tundus heasoovlik, mida oli eelkõige vaja Boris Johnson'ile, kes sai väga hästi hakkama eelmise USA presidendi Donald Trumpiga. Samas ei olnud valge maja nõus korraldama kahe riigijuhi pressikonverentsi, mis tekitas kummalise hetke, kui Johnson võttis kahelt Briti ajakirjanikult vastu küsimusi. Biden nii ei teinud. Kahe riigi suhted on head või vähemalt ei saa rääkida suurtest erimeelsustest, eriti kui arvestada hiljutist allveelaevalepingut, mis hõlmas ka Austraaliat ning mis haavas Euroopa Liidu ja eriti Prantsusmaa südant. Samas ei andnud Joe Biden veel mingeid lubadusi kahe riigi kaubandusleppega edasiliikumise kohta. Biden i sõnul on sel teemal vaja läbi rääkida, mis on tõsi aga mis ei anna Londonile eriti lootust. Kahepoolse kaubandusleppe loomine on aga Boris Johnsoni valimislubadus Brexiti järel oma valijatele, mistõttu sellega edasiminek on brittidele ja mitte ainult poliitikutele hädavajalik. Ajaleht Times kirjutab, et arutlusel on mitte kahepoolne lepe, vaid võimalus, et britid ühineksid USA-Mehhiko Kanada kaubanduse mille uuendamise korraldas trump. Kliima soojenemine oli aga teema, milles tundus olevat mõlemal soojad tunded ning Bideni lubadus. Erinevalt trumpi, kes USA viis Pariisi kliimakokkuleppest välja oli olla oktoobris Glasgos kohal, kui algab ÜRO kliimakonverents. Eksperdid peavad seda murdemomendiks, kas on võimalik üleilmset soojenemist peatada. Washington on taas lubanud vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist ja rahastada kliimamuutuse vastast võitlust. Boris Johnson il on üldse olnud kiired nädalad. Kolm nädalat tagasi teatas ta sotsiaalmaksu tõusust selle vajalikkuse üle. Käivitanud debati, surus ta maha valitsusremondiga ning sai nüüd rahulikuma südamega üle Atlandi lennata, kus peamised kaubanduspartnerid ei ole enam Ameerika Ühendriigid, vaid Kanada ja Mehhiko.", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia peaminister Boris Johnson kohtus ÜRO Peaassamblee kõrval ka USA presidendi Joe Bideniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru linnavalitsuse valimiskomisjoni esimees Ülle Müürsepp selgitas ning ütles, et eelmistel valimistel oli Võrus esindatud ka valimisliidud. Kandidaatide registreerimise tulemusel on registreeritud kokku 121 kandidaati kokku viiest erakonnast ja üks üksikkandidaat. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli kandidaate küll rohkem 169 kandidaati, aga kõik need viis erakonda olid esindatud ja oli ka esindatud kolm valimisliitu sellel aastal. Valimisliidud ei ole ennast kandideerima seadnud üles. Võru maakonnas, kus asub viis omavalitsus, on Võru linn suurima elanike arvuga omavalitsus Võrumaal. Üle 11000 elanikuga linnas, kus järgmise suurema linnani Tartuni jääb pea 70 kilomeetrit, on paljud valimisteemad seotud elanike arvuga nende vanusest tulenevate vajaduste ning võimalustega. Teine teema, millest palju räägitakse, on ühendusteed, mis viivad Võrust nii suurematesse linnadesse kui ka ümbritsevatesse küladesse. Konkreetsemalt lubatakse Võru linnas paremaid sportimistingimusi muuta kultuurimaja kannel, Kagu-Eesti kultuurikeskuses, renoveerida raamatukogu ning kalmistu kabel. Lubatakse parandada sotsiaalteenuseid, arendada kultuurielu ning muuta Võru linn Kagu-Eesti tõmbekeskuseks. Aga kuidas on võimalik Võru linnas pakkuda heal tasemel teenuseid olukorras kui paljude väikelinna hüvesid nautida soovivate inimeste tööelu ja seetõttu ka koht, kuhu maksud laekuvad, asub väljaspool linna piire on küsimus, mis saadab kas otseselt väljaöelduna või siis vaikimisi pea kõikide erakondade valimislubadusi raadiouudistele Võrumaal Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Võru linna volikogu 21 kohalisse omavalitsusse kandideerib 121 kandidaati viiest erakonnast ning üks üksikkandidaat. Võrreldes eelmiste valimistega pürib seekord Võru linna volikokku vähem kandidaate.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui jätta kõrvale sisustus, maksab Tallinna haigla valmisehitamine hinnanguliselt ligi 450 miljonit eurot Euroopa taaskäivitamise rahastust küsib riik selleks 280 miljonit. Tallinna linn on varem öelnud, et on valmis panustama 100 miljoniga. See tähendab, et kusagilt tuleb leida veel ligi 70 miljonit eurot. Otsust, kust see raha võetakse, ei saa lükata kuhugi tulevikku vaid Euroopa komisjon tahab haigla rajamise finantsplaani näha. Meie taotluses selgitab tervise ja tööminister Tanel Kiik. Loomulikult Euroopa komisjon soovib veendumust, et Tallinna haigla on esiteks rahaliselt jõukohane ja teiseks ka ajalises vaates 2026. Aasta augustiks rajatav. Tanel Kiik usub, et kokkulepe, kust lisaraha saada lähiajal sünnib. Praeguse seisuga riigieelarve strateegia läbirääkimistel selleks vajalikke vahendeid leitud ei ole. Eeskätt on küsimus selles, et kas Tallinna linn on valmis võtma selle nii-öelda finantsriski olukorras, kus me teame, et see haigla lõplik hind võib osutuda nii soodsamalt aks algselt prognoositust ja täiendavalt on vaja pärast haigla hoone valmimist ka meditsiiniseadmeid toetamiseks investeeringuid teha. Kiik lisab, et haiglast räägitakse kindlasti ka tulevastel eelarve läbirääkimistel, kuid praegu riik ühtegi lubadust anda ei saa. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et linn peab praegu arvestama sellega, et kui haigla plaanitud mahus rajatakse, tuleb Tallinnas osta ka meditsiiniseadmed. Suuremas plaanis, see summa on ikkagi 240 miljonit. Seda me peame algusest peale sisse kodeerima. Kui me lõplikult otsustame. Kõlvart lisab, et Tallinna haigla on linna jaoks prioriteet. Aga nüüd peame tegema väga sügava analüüsi, kuidas me suudame seda koormust kanda ja mille arvelt. Kõlvart ütleb, et täpsema analüüsiga on pisut aega, kuna Euroopa Komisjoni rahastamisotsus peaks tulema sügisel. Samas vastust 170 miljoni asjus on vaja üsna kiiresti, sest nagu öeldud, taasterahastus taotluses se peab kirjutama, kes haigla omaosaluse maksab? Ja põhimõtteliselt seda vastust me oleme valmis andma, et jah, me hakkame neid vahendeid akumuleerima, et vähemalt 170 miljonit. Samas tuletab Kõlvart meelde, et midagi kindlat täna enam öelda ei saa. Seda enam, et kõige suurem küsimus meie jaoks on, kas Euroopa komisjon meie taotluse ikka rahuldab? See, et riik taotleb 280 miljonit, ei tähenda, et Euroopa komisjon seda ka annab, et kahjuks järjekordselt tuleb tunnistada, et see projekt on suure küsimärgi all. Tallinna haigla arutelude taga seisab kogu taasterahastu taotlus ehk kokku ligi miljardi euro küsimine. Tanel Kiik ütleb, et kiirustada siiski ei maksa. Tuleb rahulikult hoolega läbi mõelda, kaaluda võimalikud niiöelda rahastusallikad võimalikud projekti vähendamised, võib-olla ka etappidesse jaotamised, et seda kõike ei saa teha piltlikult öeldes ühe nädalaga.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et linn on valmis Tallinna haigla rajamiseks lisaraha otsima. Samas pole tema sõnul kindel seegi, et me Euroopa Liidult soovitud summa kätte saame.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValgamaal suri katku majapidamise ainuke siga Viljandimaal puudutab haigusega ühe tootja kahte farmi, mis tähendab surmaotsust kokku ligi 550 seale. Loomsete jäätmete suure koguse tõttu on veterinaaramet otsustanud, et need viiakse konteinerite seapõletisse kohale, mitte ei tooda põletit farmidesse. Taudikollete ümber on kehtestatud kolme kilomeetri raadiuses ohustatud ala ja 10 kilomeetri raadiuses järelevalveala, kus elusloomadele kehtib liikumise piirang. Kõik nendesse aladesse jäävad seafarmid kontrollib veterinaaramet lähipäevil üle ja võtab sigadelt Aafrika katkuproovid. Valgamaal puudutab see kümmekond, Viljandimaal aga sadakond sõraelist. Veterinaarameti asedirektori Olev Kalda sõnul ei ole selge, kuidas täpselt nakkav haigus metssigade kodusigadeni jõudis. Kuidas ta metsas sinna siis sai, et ilmselt mingid võimalused viiruse leviku takistamiseks ei ole olnud siis nii tõhusad või on nendest ka siis natukene mööda vaadatud, ega me seda ei oska praegu päris täpselt öelda. Me selle buste väljaselgitamisega tegeleme, levikuteid on päris mitmeid ja päris palju ja tõenäosus, et ta sealt metssigadelt ka kodusigade populatsiooni satub, oli üsna kõrge, vaatamata sellele, mis me teinud selleks tegelikult oleme. Mida on teinud tegelikult loomapidajad ehk siis rakendanud bioohutusmeetmeid, mille täitmist me ka kontrollinud oleme? Kui loomapidaja on rakendanud kõiki kehtestatud nõudeid, siis hüvitatakse seaduse kohaselt haiguse tõttu hukatud või hukkunud loomade väärtus. Praeguseks ei ole aga tekkinud kahju suurus veel selge. Veel pole teada ka Eesti sealiha ekspordisaatus. Venemaa juba on kehtestanud Eesti sealihale impordikeelu. Euroopa liidus otsustab selle üle nüüd Euroopa komisjon, kui on selge, kas haigus on levinud teistesse farmidesse. Vastavalt sellele pannakse paika piirangualad, selgitab põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna asejuht Pille Tammemägi. See, mis puudutab nüüd Euroopa Liidu sisest kaubandust Läti ja Leeduga ja et, et see sõltub nendest tsoonide paikapanemisest, mis siis Brüsselis otsustatakse, et kas see tuleb nüüd nädala jooksul või kahe jooksul või lähipäevade jooksul need kõik veel täpsustub ja see sõltub siis sellest, kui need tsoon paika pannakse. Et kui palju ettevõtteid sinna sisse jääb ja see ei käi riigipõhiselt, vaid käib nende ettevõtete põhiselt, kuhu need ettevõtted siis oma sigu saavad realiseerida ja millistel tingimustel? Tamme mägi laiaulatusliku kodufarmide nakatumist ei prognoosi. Minu prognoos on ikkagi see, et taud küll levib metssigade osas edasi, sinna on väga raske kätt ette panna, aga laiaulatuslikku kodufarmide tabandumist me hetkel küll ei prognoosi.", "role": "user" }, { "content": "Taudipunktis kehtestatakse karantiin, kõigi kolme farmi sead hukatakse ja seejärel farmid desinfitseeritakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhiseaduse asjatundjate kogu kutsuti justiitsministri poolt kokku veidi vähem kui aasta tagasi ja ta on jõudnud hulga materjali läbi töötada. Kogu liige, endine riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütleb, et praegu keskendutakse probleemsete kohtade väljaselgitamisele. Ei vaevata pead, kuidas muudatusi praktiliselt ellu viia ja tegemist on üksnes arutlustega. Aga see, et põhiseadust on vaja muuta, on selge. Tähendab selle suhtes ei ole kahtlust ja põhiseaduse on väga palju asju, mis on aegunud, on ebaadekvaatsed ja tegelik elu. Tänapäeval käib teisi radu pidi. Justiitsminister Urmas Reinsalu on ettevaatlikum. Põhiseadus on, on meie rahvuslik aare ja ta on meid hästi teeninud ja selle ekspertiisi kogu ülesanne ei ole mitte koostada uut põhiseaduse teksti või mingit tohutut muudatusettepanekute paketti vaid on analüüsida teaduslikult ka võrreldes, kuna viimased 20 aastat sellist analüüsigruppi pole olnud, et mis on praktilised probleemid põhiseaduse toimimisel ja iseenesest on muutunud keskkond, me oleme vahepeal saanud NATO liikmeks, me oleme Euroopa Liidu liikmelisuse, Euroopa Liidu dünaamika on edasi arenenud. Minu hinnangul on üks kindlasti põhiseaduse koht, mis vajab muutust. Sellekohase ettepaneku olen ma ka riigikogu esimehele teinud. See puudutab presidendivalimisi, nii et minu seisukoht on see, et töötavaid asju ei ole mõtet muuta. Asjatundjate kogu käsitles viimasel koosolekul riigikaitse teemat ja seal kerkis ka presidendi küsimus üles. Rait Maruste. Kas on õigustatud, et riigikaitse kõrgem müük on meil vabariigi president ainuisikuliselt, kes kuulutab välja ka siis mobilisatsiooni ja nii edasi? Need asjad ei ole päris adekvaatsed. Sellepärast et riigi tegelik täite korraldajaim lasub valitsusel ja vabariigi presidendil ei ole seda täitev korraldavad aparaati, et neid otsuseid vastu võtta, teostada. EKRE esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme ütles samadel põhjustel, et plaan on mõistlik. No ma arvan, et jah, see oleks väga mõistlik, sest et presidendil meil tegelikult ei ole ju administratiivset võimu, küll aga on see peaministril ja peaministri alluvuses on ka otseselt kaitseminister ja kõik need käsuliinid, mis sellega seonduvad, nii et see oleks loogiline. Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso ütleb, et arutelu on alati teretulnud ja presidendi rolli on osaliselt ka muudetud. Presidendil on täna olnud selline formaalne, mõni ütleb dekoratiivne, vahel tasakaalustav roll, poliitikaülene roll, selle tasakaalu leidmise koht on oluline, et minu meelest töötab ka meie praegune süsteem, aga kui tarkade koda suudab tõendada ja veenda ära nii riigikogu kui ka poliitilise riigipoliitilise kõige tähtsama organi, ehk siis riigikogu selles, et selliseid muudatusi oleks tarvis sisse viia, see kuidagi parandaks meie riigikaitset, siis mina sellele vastu küll automaatselt ei oleks. Presidendi julgeolekunõunikuna töötanud Merle Maigre ütles rahvusringhäälingule, et ei toeta presidendilt riigikaitse kõrgeima juhi rolli äravõtmist, kuna Eesti suguses väikeriigis suudab just president riigikaitse kõrgeima juhina täita sümboolset ja tasakaalustavat erakondadeülese poliitika kujundaja rolli. Asjatundjate kogu esitab oma lõppjäreldused ja ettepanekud valitsusele järgmiseks suveks.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsministri kokku kutsutud põhiseaduse asjatundjate kogu arutab, kas ja kuidas tuleks põhiseadust muuta või täiendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et terviseameti juhi leidmiseks pikendati konkurssi seitsmeteistkümnenda augustini. Kuna suvine periood on rahulik ja aega oli juurde vaja. Kandidaate loomulikult on, konkursid pikendati seetõttu, et, et juulikuu on tõesti kahjuks selline rahuliku suveperiood, kus inimeste aktiivsus on mõnevõrra madalam ja samal ajal, mis seal salat. On käimas ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhi valimine, mis samuti tegelikult on tekkinud olukorra, kus osad ilmselt on soovinud kandideerida mõlemale kohale. Ehk seetõttu otsustasime siin anda kaks nädalat rohkem aega inimestele avaldusi täita ja mõelda. Kui palju praegu kandidaate on endast märku andnud? Võin öelda, et number, millega ma, mina olen nii-öelda kursis, on alla 10, aga siiski on inimesi, kelle vahet valida. Terviseameti alarahastatus on olnud teemana üleval juba pikka aega. Raha on tarvis puuduoleva kaadri palkamiseks, sest puudu on umbes 20 inimest. Terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma tunneme teatud puudust tõesti aga mõningal määral seda puudust saab kompenseerida meil kas majasiseselt või siis ametiabi palvel väljaspoolt maja. Aga see vastab tõele, et me tunneme sellises olukorras tööjõust puudust. Otsus lisarahastuse üle tuleb valitsuselt. Tanel Kiige sõnul homme. Rahavajadus on nii, haiglatöös on ravijärgade lühendamises on ravivarude suurendamise, isikukaitsevahendite varude laiemalt kriisivarude, ma räägin kasvõi ka generaatoritest ja kahtlemata hetkel kõige ajakriitilisem on tõesti terviseametiga seonduv ja me oleme need numbrid esitanud ja homme valitsus saab langetada pädeva otsuse, mis summast jutt käib. Kui me vaatame puhtalt personali vajadus ja labori seadmete võimekuse vajadus, siis selline lisakulu, ütleme, mis on käesoleval aastal on suurusjärgus 0,9 miljonit järgmistel aastatel räägime kahest poolest kuni kolmest miljonist eurost. Eks esiteks järgmine aasta on 12 kuud, erinevalt praegusest, kui me räägime siin nelja kuu vajadustest. Ja teiseks on mitmeid selliseid, näiteks palgapoliitika seonduvat, kus tuleb arvestada sellega, et, et inimeste palk peab ajas ka kasvama. Tanel Kiik on ka öelnud, et koroonapiirangute rikkujad riskivad sanktsioonidega, millega siis inimesed arvestama peavad? Tegelikult on ju nii terviseamet kui politsei piirvalame algatanud juba menetlusi ja just nimelt enesesolatsiooni kohustusi, nõudeid eiranute osas. On võimalik teha rahatrahve siin teatud juhtudel kuni 9600 eurot on võimalik määrata ka ettevõtetele teatud sanktsioone ja laiemalt, kui me räägime, siis selliste tegude tagajärjedest on ka see, et üle riigi võib tulla uusi piiranguid puhtalt seetõttu, et üksikud inimesed panevad ohtu väga suur osa Eesti elanikkonnast. Aga kuidas te neid menetlus inimeste vastu algatada, kui kogu see eneseisolatsioon on omal vastutusel, kui inimene näiteks tuleb Rootsist läbi Soome Eestisse jõuab Soome laeva pealt ja ta ei ütle, et ta Rootsist tuleb, nii et tal puudub ka kohustus olla eneseisolatsioonis. Kohustus on siiski kohustus on tulenevalt sellest, kus on kahe nädala jooksul viibitud enne Eesti sisenemist ehk juhul kui inimene jääb siis kas valeinfo esitamisega vahele või näiteks on ka terviseameti poolt ametlikult nende määratud lähikontaktse enne isolatsiooni ja siis seda nõuet ei täida, siis on loomulikult võimalik tema suhtes menetlus alustada. Ehk igal juhul igal teol on oma tagajärjed.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet on raha taotlenud inimeste palkamiseks, hinnanguliselt on puudu umbes 20 töötajat. Käimas on ka uue juhi konkurss, sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on 17. augustil lõppevale konkursile praegu kandideerinud alla kümne inimese.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMoskvas on Postimehe ajakirjanik Toomas Sildam. Missugune oli see pilt siis, kui, kui sina sealt ära tulid öösel? No kui mina tulin öösel ära kell kaks Moskva aja järgi olid Vene ametivõimud ennast täielikult kogunud. Ajakirjanikud ja muidu uudishimulikud olid lükatud umbes 200 meetri kaugusele sellest teatrimajas. No on tulnud vastakaid andmeid selle kohta, kuidas tšetšeenid käituvad pantvangidega, missugused on sinu teadmised? Minu teadmised on kahetised, ühed pärinevad ühe teatri kostümeerija jutustusest, kellel õnnestus varu väljapääsust tänavale joosta. Tema küll ütles, et osa teatrikülalisi üritas terroristi takistada ja neid vastuhakkajaid teksti automaadi kavadega ja oli verd. Samas kõik need, kes nüüd 41 inimest on viimaste tundide jooksul terroristide poolt vabastatud, naised ja lapsed, nendel nüüd küll mingeid vigastusi ei ole, kinnitavad vene võimud, et on lihtsalt emotsionaalselt väga rängad üleelamised. Missugusel seisukohal on nüüd Venemaa jõustruktuurid, kas kas peetakse läbirääkimisi või valmistutakse rünnakuks? Mulle tundub kõige nüüd selle avaliku informatsiooni järgi, et Vene jõustruktuurid kõik tahavad väga kangesti alustada läbirääkimisi. Öösel kella kahe paiku oli mingi suhteliselt habras kontakt terroristidega olnud, pärast seda see katkes, terroristid keeldusid vastu võtta mast joogivett ja toiduaineid, mida mida võimud tahtsid pantvangistatud teatrimajja saata. Ja praegu ei ole õnnestunud läbirääkimisi alustada. Nii et ainuke terroristide nõudmine, mida Vene ametivõimud teavad, on see, et Vene väed peavad lahkuma Tšetšeeniast. Kuigi noh, loomulikult Vene Vene ametivõimud tunnevad valmistuvad mõlemaks stsenaariumiks, ühelt poolt see, et õnnestub alustada läbirääkimisi, mis kahtlemata võtavad aega ja võivad kesta siin päevi. Ja teine variant loomulikult jõuline ja samas suhteliselt traagiline lahendus, mida näitab, et 21 tuletõrje autot on teatrimaja lähedusse viidud valmis, on pääste ja otsingugrupid, rääkimata üksustest, Moskva haiglates on vabastatud tuhandeid voodikohti selleks, et võimalikke haavatuid vastu võtta ja noh, loomulikult kõige ka öösel oli tegelikult minu jaoks oli kõige masendavam oli vaadata neid omakseid, kes tulid teatrimaja lähedusse, kes seisid miilitsaheliku juures ja kelle lähedased on, on praegu seal pantvangis. Noh, see oli nagu kõige kõige rängem vaatepilt ja, ja noh, ma tean, et Nendega suhtlemiseks ja ka neile abi andmiseks on suhteliselt teatrimaja lähedal avatud selline rehabilitatsioonipunkt ühe kutsekooli", "role": "user" }, { "content": "Moskvas on pantvangidraama. Tšetšeenid on võtnud pantvangi terve teatri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti suurimas seafarmis EXEco Viljandimaal kulutatakse iga lihakilo tootmiseks 1,4 kuni 1,6 eurot kuid kuna liha kokkuostjad arvestavad Saksamaal sigade Aafrika katku järel välja kujunenud kokkuostuhinda, makstakse kilo eest ainult euro ja 20 senti. Niisiis tuleb tootjail igale lihakilole vähemalt 20 senti peale maksta. Rakvere farmide seakasvatuse direktor Kalev Korbun ütleb, et kõige suurem kuluartikkel on söödad ja elekter. Kui aasta tagasi oli umbes üks, 60 said sa otra osta, siis nüüd on kaks, 80 ja 70 protsenti kuludest moodustab sööt. Loomulikult on ka energiahinnad üleval nii gaas kui ka elekter kui ka suur surve palkadele. Samas pole võimalik sigalas ka millegi arvelt kokku hoida. No ütleme, loomade heaolu peab olema tagatud sööt, soojus, ventilatsioon, siin ei ole kokkuhoidmise koht. HKScan Estonia algtootmise direktor Kaupo Ojavee jätkab. Sellise kahjumiga sealiha tootmine ei ole jätkusuutlik ja ma arvan, et kui sügiseks ei ole kas tõusnud seal hind või ei ole langenud teravilja ja söödahind siis tegelikult Eestis lõpeb seakasvatus. Kaupo Ojavee lisab, et ettevõtte omanike struktuurist lähtuvalt Eestis makstavad seakasvatuse toetused HK kanile ei laiene. Seafarmide kahjum kaetakse Rakvere lihakombinaadi kasumiga. Rakveres kasutatakse toormena ainult kodumaist sealiha. Peame konkureerima nende tööstustega, kes toovad väga suur osa oma toormest välismaalt sisse, siis lähtudes Euroopa turuhindadest ja, ja selles suhtes ongi väga raske sellise hinnatõusu viimine tarbijani. Kuna paljud kaubandusketid lähtuvad just oma hinnaläbirääkimistel Euroopa, siis sealiha börsihinna dünaamikast. Kaupo Ojavee sõnul oleks Eesti seakasvatajate olukord tublisti kergem, kui tarbija eelistaks ostuvalikuid, tehes kodumaist sealiha. Kui tarbijate poolt oleks suurem surve kaubanduskeskus ka kaubanduskettidel oluliselt lihtsam maksta meile siis sellist tänastel kuludel põhinevat hinda. Ka seakombinaati KE on aastaid kimbutanud tööjõunappus. Nüüd, kui ettevõte panustab avatusele, on personali värbamine muutunud palju lihtsamaks. Taaskord Rakvere farmide seakasvatuse direktor Kalev Korbun. Siin on kaheksast poole viieni, töö ei ole, vahetusi on soe. Inimeste eest hoolitsetakse ja tuntus kasvab. Tulevad küll. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandimaalt", "role": "user" }, { "content": "Sealiha kokkuostuhind on viimastel kuudel tublisti langenud, kallinenud on nii küte, elekter kui ka söödad. Sellele vaatamata ei kavatse Soome toiduainetetööstuse ettevõttele HCScan kuuluvad Rakvere Farmid oma sigalaid sulgeda. Samas on olemas reaalne oht, et kui turuolukord ei muutu ja Eesti tarbija ei hakka eelistama kodumaist sealiha, võib sealiha tootmine Eestis hääbuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu valimistulemused annavad võimaluse kahe erineva koalitsiooni moodustamiseks, et napilt võitnud Keskerakonnaga sai ühepalju mandaate Res Publica üheksa, Reformierakond kaheksa, Isamaaliit viis ning Eestimaa ühendatud Rahvapartei kaks kohta. Võib küll kõige tõenäolisemaks pidada varianti, et käsikäes jätkavad praegu võimul olevad Reformi ja Keskerakond kuid võimalik on teoreetiliselt vähemalt seegi, et edukalt esinenud Res Publica jõuab kokkuleppele Reformierakonnaga ja Isamaaliiduga. Kolme peale kogutaks 22 kohta 33-st Pärnu volikogu mandaadist 22,3 protsenti kogunud Keskerakonna linnapeakandidaat Margus Tammekivi ütles öösel Eesti raadiole, et välistada ei saa midagi, aga et senine koostöö on laabunud, peaks Reformierakond eelistama siiski Keskerakonda. Seda enam, et eelmistel kohalikel valimistel edukalt esinenud Isamaaliit jäi pärast aastast võimulolekut linna juhtimisest kõrvale just tänu erimeelsustele Reformierakonnaga. Mida arvab kaalukeeleks osutunud Reformierakonna üks kohalikke liidreid, Pärnu volikogu esimees Väino Linde, kumb areng on tõenäolisem? Diplomaatiliselt vastates võiks öelda, et kõik on võimalik, aga tundes Pärnu poliitika maastikku ja neid isikuid, kes siin askeldavad, siis ma kaldun arvama, et tõenäolisem variant on kindlasti see siiski, et kaksikliit jätkab mingis koosluses Pärnus võimu juurde. Siiski, et ka teie vastusest võib välja lugeda, et välistada ei saa midagi. No absoluutselt kindlasti valistada ei saa, ei saa midagi ja, ja vaatame, mida siin nüüd lähemad päevad toovad. Kesk ja Reformierakond said Pärnus kokku 17 mandaati, 33-st ühe häälega on asi plussid. Kes veel võiks koalitsiooni kuuluda? Nii nii nagu praegusel hetkel on Pärnus kaksikliit küll võimul, aga, aga meiega koos on ka ühinenud rahvapartei, kindlasti on, on ka nemad arvestatav jõud praegu Pärnus. Res Publica nimetas teid isiklikult laupäevases Pärnu Postimehes rahvuslikuks katastroofiks olete te valmis ilmse solvangu alla neelama ja sellegipoolest läbirääkimisi pidama ka Res Publica ga? Aga ma arvan, et poliitika on juba niisugune suhteliselt julm mäng, nii et siin ei saa nüüd väga nii väga isiklikku solvumist mitte südamesse võtta, küll aga muidugi näitab see ühe erakonna tegelikult üldist suhtumist kõigisse teistesse võistlevatesse, erakondadesse.", "role": "user" }, { "content": "Kohalikud valimised Pärnus - Toomas Šalda ülevaade ja intervjuu senise volikogu esimehe reformierakondlase Väino Lindega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÄsjalinastus kinodes Vladimir logi, novi dokumentaalfilm Prasnik, siis tuli Janno Jürgensi täis pika mängufilmi debüüt Rain ning eelmisel nädalal jõudis kinno ka Veiko Õunpuu viimased Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp ütleb, et Eesti produtsendid on siiski otsustanud filmid sel sügisel välja tuua. Seda enam, et mitmed esilinastused juba ongi koroonakriisi tõttu kevadel sügisel edasi lükkunud. No ikka julgevad küll ja järgmisel nädalal peaks esilinastuma ka et praeguse info kohaselt ma ei tea, et see ära jääks, et see on selline action draama, et võib-olla sinna tulevad inimesed ka kohale, et tahaks loota, et ikkagi inimene tuleb Eesti filmi vaatama. Väga hea film on Veiko Õunpuu viimased samuti Rain, et need kaks filmi veel ootavad oma vaatajaid ja järgmisel nädalal juba uus film kinodes, nii et loodame, et läheb ikka hästi. Raini produtsent Kristjan Pütsepp ütleb, et Raini käiakse vaatamas üle kogu vabariigi ja huvi filmi vastu on siiski suur. Arvestades praegust olukorda, kus inimesed on kinodest koroonaviiruse tõttu kaugenenud Rainil on hästi läinud, et tagasiside on positiivne ja inimesi käib ka kinos. Küll täna käib inimesi vähem kinos kui koroonaeelsel ajastul. Kõigi kinodes olevate filmide numbrid on väiksemad, kui nüüd oleksid olnud, ütleme aasta aega tagasi, kui nad oleks kinos aasta aega tagasi. Aga üldiselt ma arvan, et väiteinud olusid alles hästi. Mis nüüd edasine plaan on Rainiga kauaks ta veel jääb linnadele? Laineb kinodesse veel mõneks nädalaks ja peale seda on võimalik teda näha ka filmivaliku pakkujatelt, nagu meil on nüüd telia ja Elisa ja netikino. Kuivõrd on aga Eesti produtsendid valmis kinolevi üldse vahele jätma ja tooma filmi välja kohe O eekanalil, Edith Sepp? Tegelikult me arutasime juba märtsikuus sellest, et järsku hüvasti NSV Liit või Rain tuleks onlain platvormil välja aga praegu ei ole ikka Eesti filmitegijad selleks veel valmis ja isegi kui see on väga väike publik, mida näiteks praegu Rain on saanud, siis ikkagi eelistatakse kinos välja tulla, mis on ka õige, et suur ekraan on ikka suur ekraan, isegi kui sa saad vähe vaatama ja alles siis lähed online, et see on nagu ikkagi praegu meil kindel mudel. Sel sügisel peaks esilinastuseni jõudma niisiis Lauri Randla nostalgiline tragikomöödia hüvasti NSV Liit, Priit Pääsukese noorte komöödia öölapsed Rasmus Merivoo kratt ja Jaak Kilmi jõuludžunglis. Kokku on sel sügisel ja talvel oodata veel 15 kodumaise filmi esilinastust.", "role": "user" }, { "content": "Kinod on endiselt kimpus madalate vaatajanumbritega, samas on sel sügisel enneolematult palju kodumaiseid uusi filme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLätis algas suurem maks, mass, vaktsineerimine siis enne pühi osakeskusi tehti lahti siis ja järk-järgult avatakse neid veel. Lätlastel on väga täpne plaan, kuidas vaktsineerimist korraldada on suured keskused nii Riias kui ka regioonides ja kui nüüd vaktsiini tuleb juurde ja siis on võimalik vaktsineerimise tempot ka tõsta. Läti tegelikult nende esimeste päevadega testiski niisugust tehnilist valmisolekut selgus, et see kõik on väga hea. Probleem on praegu olnud pigem see, et väga paljud lätlased ei tahtnud pühade ajal vaktsineerida ja teine põhjus, mis ilmselt on olulisemgi, on see, et riigis on väga suur umbusaldus Astra, Zeneca vaktsiini vastu pooled või isegi kaks kolmandik nendest, kes võiksid selle vaktsiini saada, on lihtsalt öelnud, et ootame veel, kui teisi vaktsiine pole, siis noh, Astra Zenekat ka praegu ei taha, et jätaks siis pigem vaktsineerimata peaminister Krisanis Karin on selle olukorra kommentaariks öelnud, et Läti ei anna jätkuvalt võimalust vaktsiini valida, inimestel ei jäägi siis muud üle, et kui seda soovitud vaktsiini ei ole, siis lihtsalt keeldutakse. Aga noh, lohutuseks e et kui vaadata nüüd vaktsiinide laekumise graafikut lähikuudel, siis teises kvartalis Lätis, siis tegelikult on rohkem laekumaski teisi teiste tootjate vaktsiine siis Faizerit, Modernat, nii et loodetavasti see olukord ka normaliseerub, nii et igatahes Lätis on valmisolek suur ja kui rääkida nüüd veel kontrollist ja piirangutest, siis Läti teeb jätkuvalt väga palju teste. Eile näiteks 23000 testi päevas, see on ikkagi kordades rohkem kui Eestis ja positiivset proovide osakaal siis on langenud alla kolme protsendi, nii et see on selles mõttes nagu hea tulemus, kuid teisest küljest Lätis jälle need uued tüved levivad ja tänu sellele on siis nüüd Läti väga tõsiselt hakanud mõtlema, kuidas veelgi siis tõhustada kontrolli sissesõitjate üle ja et see kontroll on tõhus, näitavad ka piirivalve viimase aja andmed. Näiteks teisel ja viiendal aprillil on Valkas tabatud siis kaks väikebussi, kus olid ukrainlased ühes kaheksa ja teises viis inimest, nad tulid Läti Eestist ja esimest korda siis praegu selle pandeemia ajal Läti ajaloos esitasid nad võltsitud testi tõendid, et, et Läti on väga mures, et kuidas siis Eestist tulevad ukrainlased selliseid võltsitud tõendeid saavad ja mismoodi nad siis neid Lätti minnes nüüd kasutavad, et kas siis Eestis nagu polegi siinviibivate või siia saabuvate ukrainlaste üle tõhusat kontrolli. Vähemalt niisugune küsimus on Lätis praegu tõstatatud. Aga sissesõiduteemat aruta ta homme ka veel täpsemalt, Läti valitsus.", "role": "user" }, { "content": "Millised on Läti vaktsineerimise plaanid?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRadioloogiatehnik on meditsiinispetsialist, kes viib läbi näite näiteks röntgenuuringuid, mammograafia, kompuutertomograafia ja teisi seesuguseid uuringuid, aga samas ka kiiritusravi ja nukleaarmeditsiiniprotseduure. Praegu saab eriala õppida ainult tervishoiu kõrgkoolis ja maksimaalselt võetakse ühel aastal erialale vastu 20 inimest. Eesti radioloogiatehnikute ühingu presidendi Ruta kuuse sõnul pole praeguste radioloogiatehnikute õppekohtade arv aga piisav, et tagada tervishoiuasutuste vajadust. Olemegi siis probleemi ees, kus aktiivsest tööelust lahkub igal aastal rohkem inimesi, kui tuleb juurde ja kui see nii edasi läheb, siis ei olegi varsti väga palju tehnikuid. Ja kui meid on vähe, siis võib kannatada patsiendi ravi kvaliteet. Radioloogiatehnikute järelkasvu probleem on tekkinud mitmel põhjusel. Näiteks räägib kuusk, et kõik õpet alustanud huvilised ei jõua diplomini või kui diplomini jõutakse, ei asuta radioloogiatehnikuna siiski tööle. Samuti on paljud praegu töötavad spetsialistid 65 aastased või vanemad ja suunduvad lähiajal pensionile. Lisaks on kuuse sõnul kasvanud uuringute maht ja suurenenud aparatuuripark. Et juba praegu on peaaegu kõigis Eesti haiglates radioloogiatehnikutest puudu ja need tehnikud, kes siis hetkel töötavad, on suure töökoormuse all. Seepärast ongi ühing pöördunud nii haridus ja teadusministeeriumi kui ka sotsiaalministeeriumi poole sooviga suurendada Tartu tervishoiu kõrgkoolis radioloogiatehnikute õppekohtade arvu. Praeguse 20 inimese asemel võiks tulevikus aastas vastu võtta vähemalt 40 huvilist. Kuusk ütleb, et võimalusel peaks avama õppegrupi ka Tallinnas, mida on valmis omalt poolt toetama sihtasutus Põhja-Eesti regionaalhaigla, pakkudes näiteks koolitusruume ja ka praktikakohti. Haridus ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaku sõnul tuleb õppekohtade arvu suurendamist kaaluda ja analüüsida koostöös sotsiaalministeeriumiga. Kindlasti arutame konkreetse ettepaneku sisu ja ja valdkonna vajadust sotsiaalministeeriumiga kui tervishoiu valdkonna eest vastutajaga ja kui, kui sealt on tõesti kuulda, et oluliselt suurem on vajadus lõpetajate järele, kui praegused mahud võimaldavad, siis peame tervishoiu kõrgkooliga vastuvõtuarvade kasvatamise võimalused läbi rääkima. Seega ei saa Haidaku sõnul praegu öelda ühingu pöördumise vastuseks jah, ega eid. Rahalises vaates võiks võimalus õppekohtade suurendamiseks olemas olla, sest uuel aastal kasvab kõrghariduse tegevustoetus viie protsendi võrra. Samas tuleb ka arvestada, et suurem õppekohtade arv ei pruugi alati tagada vajaliku lõpetajate hulka.", "role": "user" }, { "content": "Riik peaks finantseerima radioloogiatehnikute eriala õppekohtade arvu suurendamist. Nii soovib Eesti Radioloogiatehnikute Ühing. Kui praegu võetakse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis igal aastal erialalale vastu maksimaalselt 20 inimest, siis tulevikus võiks vastuvõetute arv olla kaks korda suurem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnas registreeriti töötuid teises kvartalis 63 protsenti rohkem kui samal ajal eelmisel aastal. Järgmisena kõige rohkem uusi töökoha kaotajaid oli Saaremaal 55 protsendiga ja Tartumaal 42 protsendiga. Tööandjate Keskliidu juhi Arto aasa sõnul on põhjuseks Tallinnas turismiettevõtete rohkus ja ka fakt, et pealinnas ei ole siseturism tulukas. Kogu see turismisektor, hotellindus, toitlustus sai kõige valusamalt pihta ja see oli ka sektor, kus oli koondamisi, kus inimesed kahjuks kaotasid töö, nii et, et see kindlasti muutis Tallinna olukorra erinevaks ja kui me vaatame ka täna majutussektorit turismisektorit, siis Haapsalus, Pärnus, Kuressaares, Lõuna-Eestis on on majutus ja niisugustel turismiettevõtetel mõnevõrra lihtsam, sest sinna jagub päris palju siseturismi. Aga Tallinn on toitunud palju põhjanaabrite st ja välisturistidest ja siin on Nendel sektoritel jätkuvalt raske. Hotellide täituvus oli Tallinnas eelmise aasta juulikuus 90 protsenti, tänavu oli see 42 protsenti ja ka väiksemate hindadega. Seetõttu on ka käive langenud 68 protsenti. Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp tunneb ka muret, et kriisi tõttu võib löögi saanud sektoritest jäädavalt kaduda. Oskusteave. Kriis on mõjutanud juba ka väga kompetentseid ja, ja pädevaid inimesi, et seda ei saa ainult öelda, et, et võib-olla väga tublid hommikusöögi teenindajad täna saavad vähem tööd, et kooli kõrvalt töötada, aga ka hästi suur on see mure ka just reisifirma sektoris, samamoodi ka restoranid. Et kui sa oma meeskonnaga ja peakokaga oled saanud selliseks restoranitaseme, mida tullakse teistest riikidest vaatama ja toitu nautima, siis seda ei ole lihtne taastada. Et kui need inimesed juba kuskil muud tööd lähevad tegema oma professionaalsusest kaotavad, siis me anname väga suure argumendiga käest ära, miks Eestisse tulla? Töötukassa töötasu hüvitised on ära hoidnud mitmed koondamised, kuid need lõppesid juulikuuga. Kuigi raha selleks on olemas, ei ole töötukassa veel arutanud sügisel ettevõtete taas toetamist. Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets prognoosib sügiseks töötuse kasvu. Kevadel ja veel viimati juulikuus makstud töötasu hüvitis on, on osaliselt koondamisi ära hoidnud, osaliselt ilmselt võib-olla ka edasi lükanud ja hetkel on siis selles turismisektoris see nii-öelda kõige magusam hooaeg, kõik ettevõtted, kes oma tegevust ei lõpetanud, vad praegu võtta maksimumi ja ilmselt siis september ongi see aeg, kus siis selgub, kes siis nagu suutis tegevust jätkata ja, ja kes mitte.", "role": "user" }, { "content": "Töötuid on enim juurde tulnud Tallinnas, selgub Töötukassa II kvartali aruandest. Pealinnas tegutsevad turismiga seotud ettevõted olid sunnitud reisimise piirangute tõttu töötajaid koondama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nÜks probleeme, millele ma ka homme teatava murelikkusega tähelepanu juhin, on avalikkuse langenud toetusliikumisele NATO-ga. Ehkki toetusprotsent, mis on tervitatavalt üle 50, jääb mulje, et viimase aasta jooksul on see langenud. NATO liikmelisus pole mitte ainult midagi, millega tuleb tegeleda parajasti võimul oleval valitsusel. See on miski, millega peab tegelema kogu rahvas ja rahval tuleb aru saada, et tegemist pole privileegi, kingituse või auhinnaga, vaid väga suure vastutusega, mis mõnikord võib olla üsna raskeks koormaks. Kuid NATO liikmelisus toob endaga kaasa ka tohutut kasu, millest inimesed peaksid aru saama. Kindlasti vestleb Ge eorge oberson tänastel kohtumistel Eestis ka hiljutistest NATO ja Venemaa suhete arengutest. NATO peasekretäri sõnul ei anna Venemaaga koostöö süvendamise plaan viimasele võimalust kaasa rääkida. Alliansi laienemisprotsessis. Peasekretär George Roberts on lausus Eesti raadiole, et Venemaal pole üldse hetkel suurt huvi laienemisest kõneleda. Venemaa ei kõnele hetkel NATO laienemisest ning Moskva hiljuti teisel kohtumisel oli see kolme päeva vältel. Vaevalt mainitud varasemal kohtumisel Brüsselis kinnitas aga president Putin mulle, et NATOl on õigus vastu võtta uusi liikmeid ning igal riigil omakorda suveräänne vabadus otsustada, millisel moel soovivad nad korraldada oma julgeolekut. Putin ei teinud saladust siis sellestki, et tema arvates lisa NATO laienemine Euroopa julgeolekusse olulisel määral. Seega Nato laienemise entusiasti temast kindlasti ei saa. Ometi näib Venemaa president olevat piisavalt realistlik selles suhtes, et Venemaa ei saa reaalselt mõjutada järgmisel aastal Prahas tehtavaid otsuseid.", "role": "user" }, { "content": "Eestisse saabus visiidile NATO peasekretär George Robertson.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabariiklased keeldusid ühehäälselt vastu võtma demokraatide resolutsiooni, millega kutsuti asepresident Mike Pensi üles algatama president Donald Trumpi ametist eemaldamiseks põhiseaduse 20 viiendat paragrahvi. See tähendab, et resolutsiooni üle peab nüüd hääletama esindajate koja täiskogu ja kui see läheb läbi, siis on Pentsil aega ööpäev otsuse tegemiseks. Juhul kui asepresident ei tegutse, siis kavatsevad demokraadid edasi minna presidendi tagandamisega, süüdistades teda ülestõusu õhutamises. Esindajate koda võib tagandamise üle hääletada juba homme, räägib USA esindajate koja luurekomitee esimees, demokraat Adamsif. Ma arvan, et kui tagandame presidendi sellel nädalal, siis tuleks see kohe senatisse saata ja kohtuprotsess peaks toimuma võimalikult kiiresti räägib USA vabariiklaste poliitikanõustaja Karl Rov. See jätab kiirustamise mulje ja tundub, et nad soovivad kättemaksu ja kindlust, et ta ei kandideeri 2024. aastal uuesti. See kõik on probleemne. Valitud presidendi Joe Bideni ametisse vannutamiseni on jäänud vaid kaheksa päeva ja pärast kongressi hoone rünnakut ollakse veelgi rohkem mures julgeoleku pärast. Pealinna Washingtoni plaanitakse saata kuni 15000 rahvuskaardi sõdurit ja linnapea Mariel Bauser ärgitab inimesi koju jääma. Ma saatsin eile presidendile kirja, milles taotlesin, et ta kuulutaks Washingtonis ennetavalt välja hädaolukorra. See on vajalik, sest innaguratsiooni ajal seisame silmitsi enneolematute katsumustega, mis ületavad meie tavalist planeerimismahtu. President trump ei plaani Bideni ametisse vannutamisel osaleda. Samuti ei kavatse ta USA meedia andmetel enneaegselt ametist lahkuda, nagu on soovitanud mitu tema erakonnakaaslast rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria An, Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA esindajatekoja demokraadid plaanivad president Donald Trumpi ametist tagandada, süüdistades teda ülestõusu õhutamises. Tõenäoliselt hääletab esindajatekoda selle üle juba homme, kui just asepresident Mike Pence ei algata varem põhiseaduse 25. paragrahvi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusjuhi esinemine riigikogu ees on seotud täna kehtima hakanud piirangutega vaktsineerimata inimestele. Kaja Kallas tõdes, et kui esimeses kahes viiruse laines olid eakad need, keda pidi kaitsma, siis nüüd peame kaitsma neid, kes end ise ei kaitse. Ehk siis vaktsineerimisvastaseid ja kõhklejaid, kes on kujunenud ühiskonnas kõige haavatavamaks grupiks. Peaminister kutsus üksmeelele ka parlamenti valitud erakondi, et sellest olukorrast väljuda. Eesti meditsiinisüsteemil on praegu raske hetk, mille ületamiseks nad vajavad toetust ja töörahu. Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitse küsimustes. Keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmelisust NATOs ja kaitseinvesteeringuid. Ma väga palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamise küsimuses. Et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimeste tervise kaitsmisel viimast väljapanevaid meditsiinitöötajaid. Jõudu teile, Eesti arstid ja õed. Kuigi vaktsineerimata on umbes üks kolmandik inimestest, siis sümptomaatilise Covidiga haiglates viibijatest moodustavad nad umbes kaks kolmandikku. Seetõttu on just vaktsineerimata inimeste liikumist vaja piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks. Sest vastasel juhul kannatab kogu ühiskond. Põhiseadus ütleb otsesõnu, et ükski õigus ei ole absoluutne. Põhiõigusi võib piirata, kui seda on vaja teiste kaitseks või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ja just nii see hetkel on. Õiguskantsler Ülle madise ütles riigikogu sotsiaalkomisjonis, et enam pole viiruse leviku piiramine eesmärk omaette ning tulebki tegeleda vaktsineerimata inimestega. Õiguslik raamistik selleks on olemas. Vaieldamatu on see, et haiglate ülekoormus on tõsine probleem ja haigla koormus tuleb võimalikult kiiresti alla saada. See on legitiimne eesmärk, et ehk siis haiglate toimepidevuse ja inimeste tervisekaitse ja selleks, et seda eesmärki saavutada tõepoolest on võimalik mingites segmentides ühiskonnas piirata siis ka kontakte ja haiguse levikut tõmmata seda alla, selliste piirangutega aeglustatakse nende inimeste haigestumise ja siis tõepoolest võib-olla haiglasse jõudmise tempot. Ja sellest piirangute pakist võiks haiglatele selles väga raskes olukorras tõepoolest kasu olla. Kogu ühiskonnale piirangute seadmine praegu enam õigustatud ei ole sest haiglaid see oluliselt ei aita ja pikas perspektiivis oleks see kahjulik, kuna kahjustaks ühiskondlikku usaldust veelgi. Täna kehtima hakanud piirangud vaktsineerimata ja koroona tõendita inimestele jäävad kehtima 10. jaanuarini.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas esines Riigikogu ees poliitilise avaldusega seoses koroonaviiruse leviku tõusuga. Oma seisukoha ütles täna välja ka õiguskantsler.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa mäletan ühte hästi elurõõmsat heledapeaga Otepää poissi, kes oli alles tulnud Tallinnasse õppima pedagoogilisse Instituut ja paraku eriala oli veel sama ja ta oli ka minu omaaegne kirjasõber ja ma mäletan just nimelt seda, et ta oli hästi uudishimulik, ta tahtis teada, kuidas need asjad toimuvad miks ühte või teist asja tehakse just selliselt, nagu ta eetris kõlas ja sellest tutvusest arenes välja sõprus. Kuigi ma tean, et Urmas Ott on öelnud ise, et tal ei ole sõpru, tal on ainult tuttavad ja head tuttavad, ma julgen vast öelda, et ma kuulusin mingil ajal kindlasti tema heade tuttavate ringi, aga ta oli inimene, kes mõnikord võib-olla et isegi ilma põhjuseta solvus ja mõne inimese tõstis ka ühest ringist teise ringi. Kuid kui rääkida Urmas Otist ja tema tööst, siis see töö Eesti ajakirjanduspõllul on olnud küll täiesti mõõtmatult võimas tuhanded intervjuud ja mitte ainult Eesti inimestega, vaid põhiliselt küll nõukogude Liidu kultuuritippudega. See on igati hindamatu pärand ja ta oli ka muidugi inimene, kes oskas seda säilitada. Sest vähe on ajakirjanikke, kes on oma intervjuusid suutnud ka raamatutena välja anda. Ja kui nüüd võtta kätte üks puumiline Urmase raamatutest, siis sealt vastab vastu küll puhas elurõõm ja tahe midagi ja huvitavat meile öelda. Kui nüüd minu käest küsida, et kas talle oleks praegu meil Eesti ajakirjanduses mantlipärijat, siis ma vastan päris kindlasti ei kuigi mantlipärija võib tulla ka hiljem. Kuid ma julgeks teda võrrelda Valdo Pandiga, kes oli särav isiksus ja ei ole olnud mantlipärijat, et võib-olla Urmas siiski jääb ainsaks säravaks ja väga kuulsaks üle terve nõukogude Liidu kuulsust saavutanud ajakirjanikuks ja mul on tõeliselt kahju, et see inimene nõnda ülekohtuselt vara meie seast lahkus.", "role": "user" }, { "content": "Urmas Ott suri Tartu Ülikooli kliinikumis pärast rasket haigust. Ta oli 53-aastane. Omale kuulsust toonud vestlussaateid alustas ta Eesti Televisioonis 1986. aastal. Pärast tele-eetrist lahkumist jätkas Urmas Ott vestlussaadete tegemist Raadio 4-s. Ajakirjanikutööd alustas ta aga samuti raadios - noorteprogrammi \"Tulipunkt\" lõikude ja Keskööprogrammidega. Meenutab temaga juba sel perioodil koostööd teinud Olavi Pihlamägi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nG seitse eesistujariigi Suurbritannia välisminister Dominic Raab saab seekord oma kolleege kuuest riigist tervitada küünarnukitades mitte enam videosilla kaudu pärast kaheaastast vaheaega. Välisministrite homsel kohtumisel pannakse paika ka peateemade ühenduse tippkohtumise ks suvel Cornullis. Ministrid keskenduvad seekord Afganistanis lahkumisele või Iraani tuumaprogrammi piiramise leppe elustamisele, kuid ka desinformatsioonile ja selle vastusammudele, nagu ütles Domini, raab eile. Täna kohtub ta eraldi USA välisministri Anthony Blinkeniga, et arutada neid teemasid, aga ka kaubandust kahepoolsete suhete raames. Kaubandus on Londoni jaoks tähtis, eriti, kuna Boris Johnson i valitsus on lubanud magusaid kokkulepe peid teiste riikidega pärast Euroopa Liidust lahkumist. Briti välisminister ütles eile, et seitsme ülesanne on kasutusele võtta mehhanism, mis aitaks võidelda Venemaa propaganda ja desinformatsioonikampaania ga. Kuid raak peaks rohkem pöörama tähelepanu siseriiklikule probleemile, sest nagu kirjutab tänane ajaleht Times, on Iraan eitanud sotsiaalmeedias Šotimaa iseseisvuslaste toetuskampaania. Nii nagu Venemaa eesmärk on tekitada Euroopa Liidus liikmesriikide vahel ja nende sees lõhesid, nii on Iraani eesmärk rünnata ühendkuningriigi põhiseadusliku terviklikust. Lehtsid seerib Henry Jackson su saietti mõtte mõttekoja raportit, mille kohaselt on Iraani režiimi toetavad küberspetsialistid loonud lehekülgi ja vale nimega kontosid mille kaudu jagatakse separatistliku materjali, olgu selleks siis graafika, meemid või pilapildid. Facebooki ja Twitt on hakanud samuti probleemile tähelepanu pöörama ja blokeerinud valekontosid. Raporti koostaja sõnul ei saa enam Iraanist rääkida kui kolmandast riigist kübervaldkonnas, vaid viimase aasta tegevus on näidanud Teherani võimekust valida rünnaku ulatust ja sihtmärk. Kübervõitlejad ei ole otseselt seotud Iraani režiimiga, mistõttu saab Teheran alati väita, et nad tegutsevad isepäi ning seetõttu ei ole riiki mõtet süüdistada või karistada. See, kuidas naljapiltide kõlavate hüüdlausete ja desinformatsiooniga inimesi suunatakse, peaks Suurbritannial 2016. aasta referendumi kogemusest olema eriti hästi teada.", "role": "user" }, { "content": "Maailma rikkaimate tööstusriikide välisministrite kohtumisel on kavas arutada Venemaa desinformatsioonile vastu hakkamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeiser Akihito on 125. Jaapani keiser ajalooliseks teeb tänase päeva see, et mitte ükski tema eelkäija pole käinud Eestis ja Eesti on ühtlasi esimene nõukogude okupatsiooni all olnud riik, kuhu Jaapani keiser visiidi teeb. Pärastlõunal olid keiser ke hitod Kadrioru presidendilossi juures vastu võtmas, Eesti riigijuhid, tippametnikud ja ka üle 100 linlase pärast auvahtkonna ülevaatamist ja vastuvõtjate tervitamist sisenesid külalised presidendi lossi. Tavaliselt Jaapani keisri välisvisiitide ajal intervjuusid ega pressikonverentsi ei anna, ei pea ka suuri kõnesid. Ainus avalik sõnavõtt oli seekord president Toomas Hendrik Erik Ilvese poolt külalise auks antud pidulikul lõunasöögil. Hästi aastal 1989, mil maailma tähelepanu pälvis balti kett ja aastad 1991, kui balti riigid nõukogude võimu alt vabanesid. Mäletan seda meeleliigutust, mida ajaloo võimas kuld minust tekitas. Sellest ajast on möödunud veidi üle 15 aasta ja teie riik on osana Euroopast kindlalt demokratiseerumise teed astunud. Tahaksin väljendada oma südamest tulevat austust Eesti inimeste sügava tarkuse ja sihikindluse vastu, ütles keiseraki hito. Lõunasöögi järel oli aga keiserlik paar koos saatjaskonnaga oodatud lauluväljak kus spetsiaalselt selleks puhuks oli korraldatud minilaulupidu kingitus. Nagu ütles president Ilves. Olgu, need rõõmust ja helgetest tunnetest kantud laulud kingituseks ja tänutäheks Eesti rahva poolt samuti tunnistuseks meie rahvaste heast läbisaamisest ning vastastikkusest lugupidamisest. Nii kõlas täna lauluväljakul jaapanlase Tõru Takemitsu laul tütarlaste koori Ellerhein esituses. Kuulajaid oli mitu 1000. Tallinnas elab ka paarkümmend jaapanlast. Üks neist on Riosuki Kura hasi, kes tuli Eestisse seitse aastat tagasi, lõpetas koorijuhina muusikaakadeemia ja praegu töötab Estonia ooperikooris. Eesti ja Jaapan polegi väga erinevad, arvab tema. Sarna mitte nii väga erinev ja, aga muidu see milline võimalus on jaapanlasel oma kodumaal keisriga kokku saada kui Jaapanis täiesti ja ees, et. Ma olen kuulnud, et jaapanlased väga austavad ja peavad lugu oma keisrist, et see oli siis teie jaoks erakordne päev, et täna siin keisriga kohtuda ja tõesti kui te olete muusikainimene, siis ma usun, et te olete võib olla olnud Eesti suurtel laulupidu ja kas tänane minilaulupidu keetrile anda mingi mulje meie tegelikust ja, ja, ja, ja, ja see on peaaegu sama. Ja ilus koer.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna külastas Jaapani keisripaar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna pärastlõunal lõppes Brüsselis Euroopa ülemkogu, sedakorda toimus Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumine üsna omapärases formaadis. Kui tavapäraselt arutatakse kavas olevaid teemasid kahel järjestikusel päeval, nii et vahele jääb öö, siis seekord vaieldi reede pärastlõunal tänase lõunani välja. Seda hoolimata asjaolust, et mitu suurt teemat nagu koroonapandeemia ning pikaajaline eelarve ja taasterahastu said eile õhtul üsna kiired kokkulepped kuid probleeme oli küsimustega, mida kahel sügisesel ülemkogul juba korra arutati. Esimene neist oli Türgi gaasiuuringud ja puurimised Ida-Vahemerel, mis tema naabrid Kreekat ja Küprost juba pikemat aega häirinud on. Seetõttu nõudsid ka need kaks kreekakeelset riiki türklastele sanktsioone. Seda olid neile teised riigid. Oktoobris ääriveeri lubanud. Neid toetas ka novembris Türgi presidendi Erdoganika avalikult tülli läinud Prantsusmaa president Emanuel makroone kuid see ei tähendanud, et sanktsioonide määramine eile õhtul kohe ülemkogu järeldustesse kirja pannakse. Heade suhete hoidmisest Ankar aga olid huvitatud nii Itaalia kui Hispaania ning pigem toetas neid ka Saksamaa. Õhtu jooksul kirjutati järelduste teksti mitmeid kordi ümber, sest vastuvõetamatu oli see mõlema poole jaoks, kuniks kella poole kolme paiku öösel suudeti leida ühine keel. Kompromissina peab Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, et rel koostama märtsiks raporti, milliseid sanktsioone peaks Euroopa Liit Türgile kehtestama. Jutt käib siin peamiselt puurimisega seotud firmadest ja laevadest, kuid lahendus siin oli vaid pool rehkendusest, sest riigijuhtidel tuli vastu võtta ka Euroopa Liidu kliima eesmärgid. Euroopa komisjoni poolt välja käidud eesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 55 protsendi võrra ei soovinud Lääne-Euroopa riigid taganeda ja pigem olid sama meelt ka idaeurooplased kuid neil oli oma energiasektori uuendamisega rohkem muresid ja punaseid jooni. Sisuliselt täna hommikul kella 10-ni toimunud vaidluses taandus asi lõpuks vastasseisuks rohelisema mõtteviisiga riikide ja Poola vahel. Viimane soovis, et moderniseerimisfondist tuleks nende energiasektorile konkreetne hulk raha kuid teised liikmesriigid seda ei toetanud, sest tuleviku kliimapoliitika detailid pole veel paigas. Roheliste riikide huve vedas Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Saksamaa eesistumise kindel soov oli seada liidule ambitsioonikas kliimakava ning Merkel kaitses seda järeleandmatult. Ilmselt pidas ta siin silmas ka oma pärandit, mis temast Euroopale maha jääb. Et kliima osas otsad kindlamalt kokku tõmmata, arutatakse seda järgmise aasta esimeses pooles veel kord. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Täna Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogul jõudsid riigijuhid mitmete suurte kokkulepeteni. Ühine keel leiti nii Türgi sanktsioonides kui Euroopa Liidu kliimapoliitikas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa on seadnud olümpiamängudeks ette valmistades prioriteediks keskkonnasäästlikkuse ja süsinik neutraalsuse, kirjutab vasakpoolne ajaleht Liberesion. Prantslased töötavad palehigis Pariisist põhja pool Sandni linna jaos, et üks tulevase olümpiaküla osadest õigeks ajaks valmis saaks. Sinna, kuhu kolme aasta pärast plaanitakse majutada. Suur hulk sportlastest ei jää aga fantoomlinnana hiljem tühjana seisma. Pärast olümpiamänge saab sellest kohast Sandeni metrooraudteejaam, mis on mõeldud teenindama uusi Pariisi südalinnast üha kaugematesse linnajagudesse viivaid metrooliine. Pariisis on nimelt eesmärk mitte jätta pärast mängude lõppu põendast järele kolossaalseid infrastruktuure, mis pärast kuu aega kestvat olümpiamängude tähesära unustuste hõlma vajuks. Süsinik-neutraalse lõpptulemuse poole loodetakse jõuda taaskasutusmeetodil ehk ehitamiseks võeti vanad hooned osadeks lahti ja olemasoleva materjaliga ei aedati uus. Nii õnnestus uuesti ära kasutada. Ligi 90 protsenti materjalist. Valmivad olümpiaehitised saavad 2024.-ks aastaks kuuks ajaks koduks umbes 24-le 1000-le sportlasele ja ametnikule. Aasta pärast olümpiamänge on need aga hoopis büroohooned ja elamud meelitamaks äärelinna uusi elanikke. Märksõna on niisiis tuleviku linn taas kasutus. Et praegune töö ei läheks hiljem tühja ja leiaks uuesti rakendust. Tulevikulinn tähendab aga seda, et Sandeni elanike silme all kerkivad üha uued ja uued betoonist vundamendid, seinad ja laed betoonist, mida peetakse ehitusmaterjalina kalliks ning mis ei lase paljude arvates linnal piisavalt hingata. Urbanistid ütlevad, et praegusel ajal on oluline ülerahvastatud linnakeskkonna õhulisemaks muutmine. Uute majade ehitamise asemel peaks loomapark ja utsitama inimesi linnadest välja kolima. Kuidas aga olümpiakülast alles jäävad? Elamud ja büroohooned peaksid linna keskkonnasõbralikumaks süsinik neutraalsemaks ja õhku vähem saastavaks tegema. Töödeks investeeritakse kaks miljardit eurot. Sandeni on magala rajooni kuulsusega peamiselt immigrante vastu võttev rajoon. Prantsusmaa linnade seas üks vaesemaid kante. Küsimus on kas miljardi investeeringuid ja mastaapsed ehitustööd on piisav, et muuta see atraktiivseks elamise töötamislinnakuks. Eks aeg annab arutust, kuid kriitikud on praegu veel skeptilised.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa valmistub 2024. aasta suveolümpiamängudeks, ettevalmistusi saadab kriitika.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa Nopri talu peremees Tiit Niilo räägib, et tema ettevõttes on välismaalastel valdavalt viie aastased elamisload ja sestap pole ta viimastel kuudel välismaalt töötajaid kutsunud. Küll aga käivad mõned töötajad aeg-ajalt kodus. Aga neid, kes on oma pere tähtsaimale sündmusele jätnud minemata, neid on igal juhul. Kuna otselend Kiievist Eestisse ei too, tuleb töötajatel oma marsruut hoolsalt läbi mõelda. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Iger Belisev ütleb, et igalühel on selleks oma moodused. Kindlasti täna lennukiga saabumine on kallim, väga tihti kasutatakse ka nii-öelda maismaa teed. Üheksat põllumajanduse tevõtet koondava osaühingu vaklak juht Margus Muld räägib, et paljud ukrainlased saavad enda sõnul Poola spetsiaalsete marsruut taksodega. Siis Poolast istuvad tavaliselt mingi liinibussi peale või kuskile mujale ühistranspordi peale ja siis saabuvad Eestisse. Ma tean ka mingeid juttusid, vahepeal käidi veel suurema kaarega, aga põhiline, et saavad Euroopa Liitu riki sisse kuskilt. Kui välistöötajaid Eestisse jõuavad, ootab neid kahenädalane eneseisolatsioon. Avalikkus pööras sellele rohkem tähelepanu suvel, kui politsei saatis maalt välja 12 tšarterlennuga saabunud ukrainlast. Tiit Niilo meenutab, et Nopri talust pidid lahkuma need, kelle puhul uskus politsei, et nad teevad tööd. See on nüüd selline õrn teema, mille osas on tänaseks väga palju informatsiooni liigutatud, mis siis kinnitab seda, et väljasaatmine polnud põhiseadusega vastavuses. Niilo ütleb, et sisuliselt ta töötajate isolatsioonitingimusi kuidagi ümber korraldama ei pidanud. Ta usub, et pigem tõlgendavad ametnikud reegleid teisiti. Seda, kas reegleid järgitakse, kontrollivad ametnikud Niilo sõnul hoolsalt. Füüsiliselt keegi toas käinud ei ole, aga me teame, et käiakse ja seda saame kinnitada, et jälgitakse. Ametnike hoolas tööd on märganud ka Vaklaki juht Margus Muld. Lauskontroll ei ole tehtud, aga on pisteliselt küll käidud kontrollimas, et kas inimene ikka peab karantiini tingimustest kinni. Eger Belitsev ütleb, et välismaalaste Eestisse saabumisest saab politsei teada nii lennujaamas kui Läti piiri ääres pistelist kontrolli tehes. Kõigil siia saabunutel hoiab politsei silma peal. Me süstemaatiliselt kontrollime ettevõtteid. Me süstemaatiliselt kontrollime meie välismaalasi, kes siia saabuvad, kas nad täidavad oma riiki sisenemise reegleid, kas nad on andnud õigeid andmeid? Päris iga rikkumise peale inimest maalt välja ei saadeta ka suvel tšarterlennuga tulijate seas leiti 46 reeglirikkumist aga välja saadeti ainult need, kes ametnike hinnangul tööd tegid. Taustasid on erinevaid, osadel inimestel on lisaks isolatsiooni kohustuse rikkumisele veel ka muid asjaolusid, võib-olla siin maksuõiguse vaates ja nii edasi, aga jah, kokkuvõtvalt neid inimesi, neid välismaalasi, kes on pidanud siis muuhulgas ka isolatsioonikohustuse tõttu Eestist lahkuma, on, on mitmeid jah.", "role": "user" }, { "content": "Kuna võõrtöölised otselennuga Eestisse ei pääse, saabutakse tihti läbi Poola ja Baltimaade. Politsei kontrollib hoolsalt, kas kohale jõudnud välismaalased isolatsioonireegleid järgivad. Kes kohe tööle läheb, võidakse Eestist välja saata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKorrespondent Ene Pajula, te olete nüüd Haapsalu vahel ringi teinud, me siin Vikerhommiku programmist kuulsime, et ka Haapsalus uputab. Kuidas olukord praegu on? Ikka endiselt ja, ja rohkem vist veel, kui, kui enne. Tähendab, meil on siin 27 inimest on evakueeritud oma kodust Haapsalus tolmi pealt, see on nüüd nagu, nagu endine saar lausa. Ja metskülast Lihula vald, sealt on kaks inimest tulnud ära tuua. Aga päris suur hulk teid meil Haapsalus on, on läbimatud, on vee all just nimelt noh, promenaad loomulikult ja kõik need tänavad, mis promenaadist tulevad rüt, viie risti suur mere supeluse neidude tänav, suur lossi, Lembitu, suur liiva, lahe tänav, kalda tänav, raudteejaama ümbrus, Ungru tee, Framare on muide ka üle ujutatud. No kui kõrge see veeseis seal on, kui inimesi evakueeritakse, peab ta juba ilmselt väga kõrge olema. Kui veeseisu keegi ei oska ütelda, Virtsu kohta küll on öeldud, et veetase nii kõrge kui ta, kui ta ka ei ole olnud, on praeguseks alanenud 25 sentimeetrit umbes. Kuidas inimesed olukorrale reageerinud on, kuidas nemad suhtuvad Pärnus on palju selliseid huvituriste linna vahel ringi kõndimas, vaatavad olukorda, kuidas on Haapsalus. Aapsalus tundub, et vaikne on. Aga muidugi need tänavad, mis ma siin nimetasin, need on tõesti jah, need on nagu jõed. Aitäh teile. Enne Pajula", "role": "user" }, { "content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 10.00.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liit on tubakadirektiiviga kehtestanud nõude, et liikmesriigid peavad jälgima tubakatoodete liik liikumist tehasest kuni viimase müügikohani. Nii näiteks tuleb sigaretid ja isekeeratavate sigarettide tubakas märgistada unikaalse koodiga, mis aitab raporteerida toote liikumist ühe ettevõtja käest teise kätte. Seesuguse nõude eesmärk on võidelda salakaubanduse vastu, jätkab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu täht. Selleks, et saaks raporteerida tubakatoodete liikumist, peavad ka kõik need asjaosalised omama unikaalset koodi, sest et oleks väga pikaldane raporteerida andmebaasi iga kord kirjutada, et siis see sigaretipakk liikus siis ühelt tänavalt teisele sellesse kollasesse, poodi punase katusega või midagi sellist. Et kõik need müügikohad, laod, tootjad, ka neil on oma koodid ja neid peab välja andma riigi poolt määratud ettevõte ja Eestis toimib see süsteem ka juba alates 2019. aasta maist. Alates oktoobrikuust on direktiivi järgi aga koodide väljastamisel toimumas tehniline muudatus. Kui enne oktoobrikuud pidi ka Eesti riik maksma raha unikaalse koodi väljaandvale ettevõttele circa 4000 eurot kuus, siis alates oktoobrist näeb direktiiv ette, et kordumatu tunnuseks iga tootja täies ulatuses ise. Triinu täht. Alates oktoobrist siis ka need koodid, mis lähevad tubakatoote pakenditele sigaretipaki peale näiteks tulevad samuti mitte tootjariigist, vaid vaid Eesti koodide väljaandjalt ja see ei muuda muud suurt midagi, kui seda, et Eesti riik vabaneb siis sellest kohustusest sellele väljaandjale teenuse eest raha maksta, et selle, seda teenust hakkavad edaspidi finantseerima tubakatootjad. Veel septembrikuu lõpus pöördus riigi poole aga Philip Morris Eesti murega, et veel eelmise kuu keskpaigaks ei olnud riigil sõlmitud lepingut ettevõttega, kes unikaalseid koode välja andma hakkab. Esitas omakorda tubakatootjate seas küsimuse, kas oktoobris võivad tubakatooted turule tulla veel märgistusega, mis omistatud enne oktoobrikuu algust. Täht ütleb, et jõustunud muudatus on marginaalne ning tubakatoodete müügile ega tarbijatele mõju ei avaldava. Praeguseks on tahe sõnul selge ka ettevõte, kes tubakatootjatele kordumatuid tunnuseid väljastama hakkab. Täht räägib, et viivitused nii riigihanke kui ka läbirääkimistega on tingitud koroonapandeemiast, aga ka sellest, et kuigi tubakadirektiiv väljastati Euroopa Liidu poolt eelmise aasta maikuus, võttis Eesti vajalikud seadused vastu alles selle aasta kevadel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu tubakadirektiivi järgi ei pea enam Eesti riik tubakatoodetele paigaldatava unikaalse koodi eest raha maksma. Alates oktoobrist tasub selle eest tubakatootja ise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi vaktsineerimiskoordinaator Tiina Teder ütleb, et just viimastel päevadel on inimeste huvi vaktsiini vastu tõusnud. Kui paari nädala eest said kliinikumi ostukeskuse kvartal kabinetis süsti iga päev 70 kuni 80 patsienti siis nüüd on huvilisi kaks korda rohkem. Nüüd tuli ju veel otsus ka selline, et, et sa võid tegelikult ju saada ju lühema ajaga veel tõhustasdoosi, et see veelgi nagu tegelikult suurendab seda inimeste hulka, kes siis tegelikult tulevad, no ikka, enamik on tõhustusdoose, et, et võib-olla ütleme praegusel ajal viis kuni 10 on esmasdoosi päevas, mida me näeme. Teder ütleb, et keskmiselt kulub vaktsineerimiseks 25 minutit, millest 15 minutit moodustab süsti järgne patsiendi jälgimine. Näiteks sai süsti joonas. Ma tulin ja tegema tõustusdoosi ja selles mõttes ikkagi planeerisin, et tulla see ära teha enne pühi. Tähendas see etteregistreerimist või lihtsalt mõtlesite, et nüüd tulen siia ka näiteks poodlema. Ei, ma ette ei registreerinud, et tulin lihtsalt siia, teadsin, et siin saab ette registreerimata ära teha, tundus hea, mugav lahendus ja nii läkski. Kas see, et see just on siin ostukeskuses inimestel nina aitab oluliselt seda, et inimesed tuleksid kohale ja teeksid selle süsti ära? Ja ma arvan, et see on väga hea lahendus, et just ostukeskustes, nagu need vaktsineerimispunktid teha, et isegi rohkem võiks võib-olla teha, et. Reet tuli pärast kõhklemist lõpuks siiski teist doosi saama. Just sellepärast ma kartsin, et, et seda tüsistust on palju ja siis väga kõrge palavik, et ma olen väga allergiline. Et selles suhtes ma nagu ei julge seda teist süsti küll teha, aga nüüd on ta tehtud. Mis oli see lõpuks see, et mõtlesite, et ikka peab ära tegema, kui natuke kahtlesite, sellepärast et et seda viirust. Ta on küllaltki palju ja siis nagu head tuttavad ütlesid, et mine ikka, käi ära, et et see mingil määral ikkagi ta nagu noh, kaitseb sind. Aga paari kuu pärast, kui siin soovitatakse tegelikult teha ka tõhustustoos, te mõtlete, hetkel ei plaani seda teha. Ei, ma nagu jah, ei, sellepärast et ma olen nagu pesen käsi ja siiamaani me ei jäänud koduloomaga haigeks ja ma selle peale alati mõtlen, et tuleb käsi pesta ja kodus neid ukse linkis desaineka puhastada ja seda ma mõtlen. Jõulupühade ajal kliinikum ei vaktsineeri, kuid alates esmaspäevast on kliinikumi kabinet kvartalis avatud tööpäeviti kella neljast kella kaheksani ja nädalavahetusel kella 11-st kuni kella neljani.", "role": "user" }, { "content": "Tartus on tõusnud huvi koroonavaktsiini tõhustusdoosi vastu. Suur hulk vaktsineermisi tehti suvel, nüüd on teisest süstist möödas 5-6 kuud ja seega on soovitus teha tõhustusdoos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n2009. aastal püstitatud vabadussõja võidusammas Vabaduse platsil on selle püstitamise ajast olnud tihti remondis. Ka nüüd, mil Eesti vabariigi juubeliaasta läbi hakkab saama, on samas põhiliselt remondis olnud riigi kinnisvara. Aktsiaseltsi projektijuht Kristjan Kukk ütles vikerraadiole, et praeguste prognooside kohaselt peaks remonditud võidusammast rahvas näha saama järgmise aasta jaanuari lõpus. Kuke sõnul ei saa lõpptulemuses süüdistada ei arhitekte, projekteerijaid ega ehitajaid. Võib-olla tehti projekt kiirustades, ütleb kukk. Seda on väga raske öelda, mis temaga täpselt viga on öelda, et tõenäoliselt ega ta väga viga olete, võib-olla siis kas kiirustati või omale ehitades, et seda on nagu hetkel raske öelda. Meediast võib lugeda mitmest artiklist, kuidas vastavad ametiorganid teemad nagu kuuma kartulit ühest asutusest teise veeretavad. Ka nüüd ei ole olukord muutunud. Kaitseministeerium vastuseid ei anna, vaid volitab seda tegema enda haldusalas oleva Eesti sõjamuuseumi. Sõjamuuseum haldab vabadussammast alates 2015.-st aastast. Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütleb, et analüüse samba vigade tuvastamiseks tehakse pidevalt. Neid analüüse on tehtud ja nende analüüside põhjal on ka need praegused remondid plaanitud. Aga mis selle põhjuseks on, et seda peab siis küsima nendelt inimestelt, kes on selliste inseretehniliste ehitusloa lahendustega paremini kursis. Nii et neid täpseid põhjuseid tegelikult, miks see asi pidevalt laguneb või kuskilt on vaja seda kõpitseda me tegelikult ju ei tea. Ilmselt tuleb vaadata sinna 10 aasta tagusesse aega, kui seda sammast püstitati ja tõenäoliselt kolme komponenti, et see on siis sama insener-tehniline lahendus, mis on erakordne siis antud ajaraam, millest toona tegutseti ja võib-olla ka eraldatud ressursid. Kes selle vabadussamba eest vastutab? Selle igapäevase korrashoiu eest oleme kaitseministeeriumi valitsemisalas meie koos riigi kinnisvara aktsiaseltsiga anname oma parima, et see sammas saaks korda ja oleks korras. Aga aru annate teie ju kaitseministeeriumile? Meie anname aru, kaitseministeeriumile oleme kaitseministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus. Vabadussammast on ligi 10 aasta jooksul remonditud neljal korral, kokku on tänavuse remondi järel vabadussõja võidusamma remondiks kulunud juba ligi 1,7 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Vabadussõja võidusammas peaks praeguste prognooside kohaselt remonditud saama järgmise aasta jaanuari lõpuks. Samba kesise seisukorra põhjuseid tuleb asjaosaliste sõnul otsida kümne aasta tagusest ajast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse Tartu 2024 juhatuse liige Priit Mikk ütles, et sellisel viisil Lõuna-Eestit ühendav koostööleping on ainulaadne. Tema sõnul korraldatakse Euroopa kultuuripealinna aastal Lõuna-Eestis rohkem erinevaid kultuurisündmusi, millele oodatakse külalisi välismaalt. Euroopa kultuuripealinn toob tähelepanu piirkonnale ehk siis Tartule Lõuna-Eestile aastal 2024 ja seda ka tegelikult juba varem. Sel aastal saab olema rohkem üritusi, kultuuriprojekte sündmusi, millest inimesed saavad osa võtta. Seda nii kohalikud inimesed siin Võru linnas kui kogu piirkonnas, kui ka tegelikult, siis me ootame ka siia loomulikult külalisi väljastpoolt Eestit ja, ja Euroopast. Sihtasutuse Võru Kannel juhataja Heiki Kelp tõdes, et kultuuripealinna projektis osalemine annab Võrumaa kultuuritöötajatele lootust. Rasked ajad üle elada. Mul on hea meel, et me saame selles osaleda ja ma loodan, et see toob siiski selle nõndanimetatud ellujäämise kunsti tagasi, sest tänasele päevale mõeldes on ju see ellujäämine eriti kultuurile äärmiselt vajalik ja vajalik on saada tuge ka sellest, et tulevik annab meile ikkagi lootust, et me saame tagasi publiku, saame tagasi publiku mitte ainult oma keskse, vaid ka laiema, nii et loodame selle peale, et siis on piirid lahti ja et meie omakorda suudame pakkuda piiriüleselt midagi enamat. Setomaa kultuurikeskuse juhataja Jane Vabarna Võib-olla on see Tartu 2024 nagu sellist värsket hingamist setomaa valla e tolles mõttes, et meil on oma väljakujunenud traditsiooni, oma väljakujunenud sündmuse et võib-olla ta paned nagu tõiste suunda, vähekene oma mõtit liiktama. Tartu linnapea Urmas Klaas Kultuuripealinnaks valmistudes me oleme läbi viinud ja me veel viime läbi koolitusi, nad kannavad kultuurikompassi nime ja nende koolituste käigus tuleb välja see, et meie kultuurilise mitmekesisus, meie inimeste andekus, see on meeletu rikkus, mis meil siin on ja see on väärt Euroopale rääkimist ja tutvustamist. Täna kirjutavad koostöölepingule alla veel Kastre, Võru, Rõuge, Antsla ja Põlva vald, raadiouudistele Võrumaalt Levi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "19 Lõuna-Eesti omavalitsust kirjutavad alla Euroopa kultuuripealinn 2024 koostöölepingule. Kogu Lõuna-Eestit puudutav koostöölepingus on sõnastatud kohalike ürituste korraldamise, turundamise ning rahastamise põhimõtted.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne haldusreformi aastaid hanila valda juhtinud ja peale seda lääneranna valimisliidu ridades volikogu esimeheks olnud Arno Peksaris sai lääneranna vallavanem mullu mõni kuu peale eelmise vallavanema Mikk Pikkmetsa surma. Veidi hiljem muutusid aga volikogus jõujooned ja koalitsioonist üle tulnud häälte toel tõusis selle esimeheks senine opositsiooniliider Rait Maruste. Esialgu jäi Peksar ametisse, kuid nüüd otsustas volikogu siiski umbusaldusise teed minna, jätkab lääneranna volikogu esimees, valimisliidu nelja valla ühisjõud liige Rait Maruste. Kokkuvõtvalt, kui ma mälu järgi seda praegu püüan öelda, on usaldusliku suhte puudumine valla volikogu ja valla valitsuse vahel volikogus seismine, info, sulus, valla väga pingeline finantsolukord ja siis mitmed haldustoimingud, sealhulgas hangete venimised. Arno Peksar ei nõustu etteheidetega rääkides kriitikast, et ta on valla rahaasjad käest lasknud, mainis Peksar, et eelmise aasta eelarve rahalisi kohustusi heaks kiites oli volikogu üksmeelne ja tema polnud siis isegi vallavanem. Sest tegelikult, kui võtta ette, mis, nagu eelarve pingeliseks tegelikult tegi, siis oli 2020. aasta ja kui seda hääletustulemust vaadata, siis 20 volinikku, 21-st oli kohal, 18 poolt, kaks erapooletut, millega võeti kõik vallale kohustused ja mis praegusega nagu natuke raskusi vallale teevad, et ma ei saa nagu ennast samastada volikoguga. Ma olin üks volikogu liige, siis üks 21-st. Peksar ei olnud nõus ka etteheitega, et vallavalitsus ei ole volikoguga koostööd teinud. Uus vallavanem, valimisliidu nelja valla ühisjõud liige Andres Hirvela on varem pidanud vallavanema ametit. Koongoja Sauga vallas jätkab Andres Hirvela. Kõige suuremaks muutuseks, mis ikka tahaks ellu viia, on esialgu vähemasti see et taastuks usaldus volikogu ja, ja vallavalitsuse vahel, et et me saaks ühe ühtemoodi asjadest aru ja ei peaks väga-väga seda informatsiooni välja kangutama. Arno Peksar lisas, et kui volikogul oli tahtmine ta lihtsalt välja vahetada, oleks seda saanud teha poriloopimiseta. Nüüd tehti Peksari sõnul kahju valla mainele tervikuna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Lääneranna valla volikogu avaldas umbusaldust vallavanem Arno Peksarile ja valis uueks vallavanemaks Andres Hirvela. Volikogu 21 liikmest oli kohal 12, neist 11 hääletas Peksari umbusaldamise ja Hirvela ametisse valimise poolt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVTA pakkus Tallinnale madalaima kategooria turniiri korraldamise võimalust juba veebruaris, kuid siis ei võtnud valitsus võistluse rahalist toetamist arutusele. Nüüd on tänu eratoetajatele Tallinna linnale ja kultuuriministeeriumile vajalikud vahendid siiski leitud. Linn toetab turniiri korraldamist 400000 euroga. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on oluline pakkuda Eesti tippudele võimalust kodus mängida, aga suur on ka turniiri majanduslik mõju. VTA turniiride puhul me täpselt teame, et seda ürituse hakatakse jälgima ja televaatajate hulk kindlasti on miljonid. Rääkimata sellest, et kohale tulevad ka turistid. Turniirile oleks oluline, et kodupubliku ees mängiksid nii Anett Kontaveit kui ka Kaia Kanepi, mõlemad on põhimõttelise nõusoleku andnud, räägib Eesti esireket Anett Kontaveit. See graafik on tõesti aasta lõpus väga-väga tihe, aga aga õnneks on sattunud niimoodi, et meie Tallinna turniir on, on ainuke turniir sel nädalal VTA turniirides, nii et, et ma kindlasti annan endast parima ja, ja mulle kodus väga meeldib mängida ja see oleks väga suur, suur auk, ma saaksin seda teha. Ja ma kindlasti annan ennast parima, et see teha vähegi kui mu tervis lubab, ma kindlasti kindlasti teen seda. Esialgu on turniiri korraldajad ja VTA kokkuleppe sõlminud selleks aastaks, kui tenniseliidu peasekretär Allar Hint loodab, et Tallinna turniiril saab traditsioon. Hetkel on ühekordne kokkulepe ja lubadus TA jaa oktagoni poolt, kelle litsentsi me kasutame, on see, et juhul kui meil on huvi ja selle huvi, me peame siin sisuliselt koos turniiriga ka väljendama järgmise aasta osas siis nad leiavad lahenduse ja võimaluse, et see turniir jääks Tallinnasse. Tallinna VTA turniir algab 26. septembril.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna tuleb WTA turniir.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSihtasutuse Viljandi haigla radioloogiaüksuse juht Andrus Aavik ütleb, et Viljandi tarvis ümber ehitatud mammograafiabuss ei erine oluliselt kõigist teistest kuigi seal kasutatakse uue põlvkonna k D mammograafia seadet. See teeb rinnast pilte erineva nurga alt, mitte ainult kahes projektsioonis nagu varem. Uus seade võimaldab avastada rinnavähki igas eas naistel. Varajases staadiumis avastatud rinnavähk on ravitav 100-l protsendil juhtudest. Andrus Aavik jätkab. Me saame uuringuid teha ka tihedamate rindadega naistele, põhiliselt siis noorematele naisterahvastele. Me püüame minna naistele lähedale ja, ja teha uuringuid seal, kus asuvad naised. Meil on Viljandi haiglas välja koolitatud spetsiaalselt kaheksa radioloogiatehnikut, kes bussis tööle hakkavad, nii et nemad on alati kaasas. Eesti vähiliidu juhatuse esimees Maie Egipt ei soostu ütlema, kui palju bussi ümberehitamine ja uue tehnikaga ehitamine maksis, kuid selleks kasutati nii vähiliidu, enda, aga ka koostööpartnerite ja toetajate raha. Mul on hea võimalus kõiki tänada, kes vähiliit On toetanud, sest nüüd hakkab meie imeilus buss koos uue kolmammograafiga sõitma mööda väikelinnu ja aitab varakult avastada rinnavähki. Ja mis on väga oluline meie jaoks, et päästa naiste elusid. No mis on alates sellest aastast rinnavähi sõel uuringute korralduses muutunud? No sellest aastast saavad sihtgrupi ravikindlustused ka osaleda sõeluuringutes ja see on neile tasuta. Viljandi mammograafiabuss on Eestis tegutsevatest mobiilsetest kabinettidest kõige väiksem, mistõttu saab sellega sõita ka sinna, kuhu suur buss ei mahu. Kuu aega tagasi sõlmitud koostööleppe kohaselt hakkab vähiliidu ja Viljandi haigla mammograafiabuss tööle, nagu öeldud just Eesti väikelinnades. Esimesel kolmel nädalal peatub buss Viljandi turuplatsil ja teenindab Viljandi linna ja maakonna naisi. Seejärel suundutakse Muhumaale ja Orissaarde rahvusringhäälingu raadiouudistele. Olev Kenk, Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Vähiliit andis Viljandi haiglale üle mammograafiabussi, millega hakatakse tegema rinnavähi sõeluuringuid Eestimaa väikelinnades. Mammograafiabuss varustati uue põlvkonna 3D mammograafiaseadmega, millega saab uurida igas eas naisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajanduskasvu ootus, mis noh, viimase ametliku prognoosi järgi, mis tehti eelmise aasta sügisel selle järgi noh, peaks majanduskasv olema neli protsenti, aga ilmselt seda tuleb mõnevõrra allapoole korrigeerida, samas inflatsiooninumbreid tuleb ülespoole, korrigeerida need inflatsiooni prognoosi numbrid, mida võeti aluseks eelarvele, noh need need enam ei kehti. Me näeme ikkagi praegu hoopis koledamaid inflatsiooninumbreid, et see tarbijahindade kiire kasv, see on üks selline märksõna sellel aastal ja need ootused inflatsiooni tipp jääb aasta algusesse. Oh need ootused ei täitu, et see, see inflatsiooni kiirenemine kandub edasi ka ülejäänud aastasse. Aga noh, eks see prognoos avaldatakse seitsmendal aprillil, et siis meil on uus teadmine. Aga mis nüüd lisaeelarvet puudutab, siis noh, kiireloomulised muidugi on põgenikega seotud kulud ja siis on energeetika valdkond. Siia muidugi, mis puudutab taastuvenergia projekte ja mis puudutab, tutab elamute renoveerimist ja soojustamist energiatõhususe meetmeid, siia tuleb kõvasti euroraha, kuigi noh, see on ka koht, kus tuleks suhteliselt agressiivselt investeerida. Lihtsalt sellepärast, et muidu oleme me sügisel jällegi kõrgete energiahindadega hädas ja mõistlik on investeerida energiatõhususes pigem kui nüüd neid arveid kinni maksta. Millistest summadest me räägime lisaeelarve puhul me räägime 200-st miljonist 300-st, räägime 500-st. On teil teadmist, kui suur see võib kokku tulla? Eile tegi rahandusminister meil fraktsioonis ülevaate lisaeelarvest ja lisaeelarve kulude kogumahu kohta informatsiooni ei ole. Teada on, et kaitsekuludesse lisanduvatest, sadadest miljonitest need jagu jagunevad mitme aasta peale ja lisaeelarvesse tuleb sellest 15 miljonit, noh suhteliselt väike osa. Aga kui palju energeetika valdkonda, kui palju põgenikega seotud kuludele selle kohta teadmine.", "role": "user" }, { "content": "Valitsemissektori koondeelarve kulud ületasid aasta lõpus tulusid 721 miljoni euro võrra. Valitsus kavandab praegu lisaeelarvet, mis loodetakse kokku saada aprilli alguses. Indrek Kiisler küsis Riigikogu rahanduskomisjoni liikmelt Aivar Sõerdilt, mida selle kokkupanemisel peaks silmas pidama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti kultuurirühmitusest välja kasvanud mängustuudiol Saum õnnestus võita oma rollimänguga diskoliisium kõigis kategooriates, kus oldi nominendiks ehk parima loo parima rollimängu, parima väikestuudio poolt tehtud mängu ja parima esikteose arvestuses. Neli auhinda tegid teosest ka tänavusel galal kõige enam auhindu saanud mängu The Gama Wards võitmine neljas kategoorias on tähelepanuväärne saavutus. Varasematel aastatel on nii palju auhindu saanud vaid üks mäng. Stuudio rokkstaar Games mullu ilmunud eepiline Western seiklus re Td redemtion kaks. Tasub rõhutada ka seda, et disko eliisium sai ühe auhinna rohkem kui tänavu rekordilise üheksa nominatsiooniga osalenud märuliseiklus Teth stranding. Näib, et mängumaailmas puhuvad uued tuuled. Disko Eliisiumi saavutused teeb eriliseks ka see, et sau stuudio andis mängu välja mõne suure kirjastaja abita. Oktoobris ilmunud rollimängu populaarsuse taga võib näha väga sooja vastuvõtu kriitikute poolt mis tekitas huvi paljudes mängurites hiiglaslike reklaamikampaaniaid ja maailma suurlinnades maja seinu, katvaid postreid, mida lubavad endale mängumaailma suurkorporatsioonid. Sau mängijate südameni jõudmiseks ei vajanud. Mängustuudio tegutseb juba mõnda aega Suurbritannias. Tiimiliikmeid on ka teistest riikidest, kuid tuumiku moodustavad siiski eestlased. Seetõttu võib julgelt öelda, et tegemist on kõige edukama Eesti mänguga läbi aegade. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Möödunud ööl peeti Los Angeleses tänavust videomängude auhinnatseremooniat The Game Awards. Tegemist on ühe mainekama videomängude auhinnagalaga ja Eesti juurtega mängustuudio ZA/UM esikteos, detektiivirollimäng \"Disco Elysium\" tunnistati parimaks neljas kategoorias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrexiti kaubandusleppe sõlmimine eile pälvis rahulolevaid sõnu üle Euroopa, Prantsusmaa presidendi Emanuel Macron i hinnangul tasus Euroopa ühtsuse ja kindlus ennast ära. Tema sõnul oli kokkulepe vajalik, et kaitsta Euroopa kodanikke, kalamehi ja tootjaid. Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli sõnul kavatseb nende valitsus lepingu intensiivselt läbi töötada kuid seda ei alustata nullist, sest Euroopa komisjoniga tehti lähedast koostööd. Tema sõnul koguneb Saksa valitsus juba järgmisel nädalal, et enda hinnang leppele anda. Leppe sõlmimise kiitsid heaks ka kaks endist Briti peaministrit, kes Brexit'iga lähedalt seotud on. Therisa May sõnul on lepe küll üsna napp, kuid siiski hea alus tulevikusuhte ehitamiseks. David Cameroni hinnangul on hea lõpetada aasta heade uudistega, sest lepe on eluliselt oluline mõlemale poolele. Samas on ka kriitilisi hinnanguid. Näiteks Suurbritannia rahvusliku kalandusorganisatsiooni juhi arvates tegi Boris Johnson kalanduses liiga suuri järeleandmisi. Tema sõnul on Briti kalamehed tulevikus väga pettunud, sest mandrieurooplased ei maksa Briti vetes kalastamise eest piisavalt. Sama pettunud oli ka Mandri-Euroopa kalandusliidu juhid. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni hinnangul on Euroopa nüüd aeg edasi liikuda. Suurbritannia jääb meie usaldatud partneriks, kellega üheskoos õlg-õla kõrval saavutada ühiseid globaalseid eesmärke. Kuid on aeg keerata uus lehekülg ja vaadata tulevikku, ütles von der Leyen. Samal ajal asusid ka Euroopa institutsioonide juhid valmistuma leppe ratifitseerimiseks. Kui lepe allkirjastatakse, siis läheb see avaldamisele Euroopa Liidu teatajas. Seejärel jõustatakse leppe ette ulatuvalt, et 2021. aasta esimesest jaanuarist Euroopa Liidu ja Suurbritannia piiridel kaost ei tekiks ning siis asub asja arvutama Euroopa parlament, kes 2020. aastases otsust enam teha ei jõua. Seda kinnitas eile ka Euroopa Parlamendi president David Sassoli, kes lubas leppe ratifitseerimisega siiski mitte venitada. Kui Euroopa parlament selle heaks kiidab, siis läheb see veelkord Euroopa Liidu nõukogule kinnitamiseks. Kui sama on teinud ka kõik Suurbritannia vastavad instantsid, siis algab ki uus ajajärk Euroopa ajaloos.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa liidrid avaldasid laialdast toetust eile sõlmitud Brexiti kaubandusleppele. Tänasest alustavad nad selle ametliku ratifitseerimise protsessiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa spordiliidu Ida-Virumaa omavalitsuste liidu ja Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi ühisürituse Ida-Virumaa ühe peakorraldaja Erika Kõllo sõnul võis peoga üldjoontes rahule jääda. Natuke oli hirm, ei omanud täpset ettekujutust, aga järgmine aasta on lihtsam teha, kuna me täpselt teame, kui palju nomineeritakse ja kui palju seda seltskonda on, et võibolla annab seda kuidagi? No kuidagi teistmoodi teha. Aga kindlasti saab see toimuma ka sellisel viisil. Kui raske oli saada erinevaid osapooli ühe lava peale? Ei, see ei olnud üldse raske, me oleme seda rääkinud juba mitu aastat tegelikult, nii et see oli ühe ühismõtte nagu teoks tegemine, mis on tegelikult tundub, et korda läinud. Loomepreemia pälvinud kirjaniku ja poetessi Anneli Lambi sõnul võiks siiski olla mitu eraldi tänuüritust. Mina teeksin spordi ja kultuuriürituse ürituse eraldi üldsegi. Miks nii? Ma ei ole suur spordiinimene. Lihtsalt ma arvan, et need on siiski erinevad asjad. Natuke pikaks läks. Ühel meelel oldi selles, et tunnustust tuleb jagada, sest nagu ütles muuseumitöötaja preemia saanud Mihhail Peretotškin, on märgatud saada väga oluline. Kui sa selles valdkonnas töötad, sa ei märka midagi, sa oled kogu aeg pühendunud sündmustele üritustele ja nagu ei, ei ole aega isegi mõelda, et on see sinu töö tähtis üldse, aga, aga tänu selle selle preemiale sa mõistad seda tööd, väärtust ja tähtsust. Kokku oli ühispeol autasustatud üle veerandsaja Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal toimus esimest korda kultuuri- ja spordirahva aasta paremate autasustamise ühispidu. Kuigi korraldajate arvates võiks see saada traditsiooniks, kipub mõnede osalejate hinnangul paljude nominatsioonidega üritus venima liiga pikaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus on 12 kuni 15 aasta vanuste noorte hulgas vaktsineeritute osakaal kolme nädalaga tõusnud ligi 25 protsenti. Kogu Tartumaal on samas vanusegrupis vaktsineerimisega hõlmatus 44 protsenti, mis on ligi 20 protsenti kõrgem kui kogu Eesti keskmine. Tartu abilinnapea Mihkel Lees toob edu võtmetena esile teavitustöö koolide kaudu ja inimestele võimalikult mugava vaktsineerimiskorralduse. Lees kiidab ka Tartu Ülikooli kliinikumitööd, kuid usub, et ka väiksemates linnades ja valdades, kus nii suurt haiglat ei ole, on võimalik vaktsineerimine lihtsamaks muuta. Siin tulebki igal omavalitsusel mõelda veidikene kastist välja ja, ja mõelda selle peale, et kes on nende omavalitsuses tervishoiuteenuse pakkujad, kellega oleks võimalik koostööd teha. Mõelda tuleb kahtlemata ka selle peale, et, et, et kui sellist võimalust omavalitsuses koha peal ei ole, siis, siis kuidas oleks võimalik see võimekus nii-öelda siis appi paluda või, või sisse tellida. Vaktsineerimisvõimaluste puudumine on kujunenud mureks Hiiumaal. Eakate vaktsineerimisel on Hiiu vald küll eeskujuks, kuid 12 kuni 15 aastaste hulgas on saarel hõlmatus vaid 11 protsenti. Hiiu valla vanema asendaja ergo tasuja sõnul on põhjuseks, et kui noorte vaktsineerimiseks anti heakskiit, ei olnud saarel juulikuuste puhkust tõttu piisavalt vaktsineerimisvõimalusi. Paraku ei õnnestunud mandrilt ka siia lisajõudu saada, selles osas on siin erinevate vaktsineerimist korraldavate osapooltega suhtlust olnud, et saada siia näiteks vaktsineerimisbuss või vaktsineerijaid, kes siis tuleks ja teeksin paar hoogtööpäeva näiteks. Augustis siiski abi tuleb, nii loodab tasujad. Hiiu valla väheste elanike tõttu saab kuu ajaga kõigis vanusegruppides saavutada 70 protsendilise hõlmatuse vähemalt ühe doosiga. Tervise ja tööminister Tanel Kiik põhjendab, et kogu Lääne-Eestis on noorte vaktsineerimine olnud aeglasem, kuna Lääne-Eestis on kasutatud peamiselt moderna vaktsiini, millega noorte kaitsepookimiseks anti heakskiit alles juuli lõpus. Ma ütleme ei pea seda realistlikuks, et me oleks suutnud üle Eesti näiteks ära vaktsineerida täielikult, ma ei tea, 70 80 protsenti alaealisi arvestades tõesti, et tegemist on suveperioodiga, tegemist on teemaga, kus paljud pered veel soovivad ka veidi nõu pidada, põhjalikumalt selle peale mõelda. Ja kus paratamatult neid vaktsiine, mida kasutada, oli selles vanuserühmas ainult üks ehk oma. Nüüd, kui see on ise Moderna vaktsiin, siis annab meile võimaluse tegelikult seda nii-öelda käiku kiirendada. Kiik lisab, et kuna paratamatult ei saa kõiki lapsi kooli alguseks vaktsineerida on vaja ka teisi lahendusi, et tagada ohutu koolikeskkond.", "role": "user" }, { "content": "Kõige kiiremini kasvab koroonaviiruse vastase vaktsineerimise hõlmatus noorte seas. Siiski on tänaseks vaktsineeritud vaid iga neljas 12-15-aastane noor. Erandiks on Tartu, kus vaktsineeritud on iga teine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKorda me jah, kõik loodame, aga ja, ja võimalik, et, et see eelnev vaktsineerimine, mis ka paljudes riikides on, on ju palju populatsiooni vaktsineeritud, et see eelne vaktsineerimine siiski rahvahaiguse eest kaitseb ja seda on ka paljud eksperdid ütlenud, et jah, nakatumist on palju, aga, aga rasket haigust on, on, on veel vähe, aga, aga tõesti väga varased päevad selle jaoks. Eestis on ilmselt kolmanda viiruselaine järgne siis põhi on käes, et väikesed märgid on, et, et see võib hoopis hakata kerkima, et mis see meile ütleb ja mida me oma strateegiates muutma peame, kas üldse midagi peame muutma? Väga naiivne oleks mõelda, et, et üks hingamisteede viirushaigus äkki jaanuarikuus ära kaob. Et, et niisuguse niisugust asja ei juhtu, need on, need on sionsed viirused, et kõige parem, mis me, mis me saada saame, on, et, et see nakatumine nagu jääb suhteliselt madalamale tasemele püsima, aga et ta läheks nagu nulli või väga väikestes hulkadesse, see on väga-väga ebareaalne minu meelest praegu kui me suudame säilitada noh, niisugusel tasemel ütleme, meil on jah, siin 400 500 600 juhtu iga iga päev ja meil on koroonaviiruse tõttu on haiglas nüüd juba juba päris päris mitu päeva või, või rohkem kui nädal olnud vähem kui 200 haiget. Mis hakkab ka haigla haigete hulgas silma, et, et kui siin vahepeal oli haiglas kuskil 30 protsenti olid ka vaktsineeritud, siis nüüd on haiglas koroonaviirused tuttav, tulevad ikka ainult vaktsineerimata haiged. Haruharva, mõni vaktsineeritu juhtum, nii et tänu nendele tunnistusdoosidele, mida just eriti on eakamatele tehtud, võiks veelgi paremini olla, aga aga hea, et seegi on, et, et me oleme suutnud siiski haiglatest eemale hoida vaktsineeritud eakamad inimesed, kellel on oht haiguse väga raskeks kuluks, nii et, et kui me noh, praegu on täiesti selge, et need õhustusdoosid, tuleb teha kõigil, et just seda haigla koormust vähendada.", "role": "user" }, { "content": "Teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et ehkki uus omikroni tüvi levib kiiremini ja sellega nakatuvad ka vaktsineeritud või varem koroona läbi põdenud inimesed, siis haigust põetakse kergemalt ja haiglaravi vajadus on väiksem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhitähelepanu pühendati terviseameti külmlaus toimunud juhtumile, kus temperatuuri tõusu tõttu muutus kasutuskõlbmatuks suur hulk vaktsiine. Tervise ja tööminister Tanel Kiik kirjeldas sündmuste käiku. Eelmisel nädalal tõesti pühadeperioodil, nüüd ühe konkreetse külmaruumi puhul võib öelda, et ka juba eelnenud päeval hakkas siis temperatuur tõusma lubatust kõrgemale ehk tavapäraselt ravimeid säilitatakse suurtes külmaruumides, kus on pluss kaks kuni pluss kaheksa, keskmiselt on seal kuus pluss-miinus natukene kraadi. Aga seni veel lõplikult selgumata asjaoludel tõusis see temperatuur eeskätt jaanipühade ajal kuni 15 kraadini. Nii et ükski paigaldatud teavitussüsteemide est häiret ei andnud ja valdav osa neist ravimitest, vaktsiinidest, mis seal laos on, tuleb hetkel jätta kasutamata kuna ei saa veenduda nende ohutuses ja kõigis vajalikes ravitoimetes. Juhtunut uuritakse mitmel pool lisaks riigisekretäri erikomisjonile ka tarbijakaitse, tehnilise järelevalveamet ja ravimiamet. Küsimusi jätkub. Tegemist ei ole ju vana hoonega, tegemist on 2017 aastal spetsiaalselt terviseametil ehitatud hoonega, kus on just nimelt ka needsamad jahutusvõimalused külmaruumid algusest peale ette nähtud, nii et see on üks pool, mis tuleb välja selgitada. Ja teine pool on tõesti, et kuidas need samad teavitussüsteemid said mitte toimida. Olukorras, kus teoreetiliselt oleks pidanud tulema kokku neli erinevat häiret ehk mõlema külma ruumi kohta ja neljast nii-öelda võimalikust häirest teadaolevalt siis laekus tol hetkel pühadeperioodil null. Tegelikult pole kiik rahul ka sellega, kuidas teda ennast sündmustest teavitati liiga hilja ja mitte liiga alarmeerival viisil oli tema väljend, lisaks osutus info mitmes suhtes eksitavaks. Tänasel arutelul oli palju küsimusi vastutusest nii terviseameti töötajate kui ministri enda puhul. Kiik ütles, et ka selle peab välja selgitama komisjon. Täna oli komisjoni esimene istung, tulemusi oodatakse augustis ja teine läbiv teema oli vaktsineerimistempo ning üldse korraldus ja kriitikat oli palju. Kiik ütles, et kui varasema tempoga võib rahul olla, siis viimase kahe nädala jooksul see ei rahulda ja kahtlemata tuleb töömeetodeid muuta ning täiendada. Oleme uues faasis alustasime terviseasutustest hooldekodudest järk-järgult eakad, järk-järgult taiem elanikkond, nüüd oleme nende juures, kes vajavad ilmselt sellist väga otsest nii-öelda palvet vaktsineerima kutsumist, kes ise digilukku ei pruugi minna, üks, kaks, neli, seitse ei helista, aga kellele seda võimalust, kui aktiivselt pakutakse, kes on valmis selle siis vastu võtma, nii et meie eesmärk on jätkuvalt 70 protsenti täisealisi sügiseks saavutada, loomulikult eakate hulgas on need protsendid eesmärgid veelgi kõrgemad. 60 pluss vanuserühmas on meie siht jõuda kokku 80 protsendi hõlmatuseni. Palju on küsitud, kuhu jäi lubatud vaktsineerimiskampaania kiik lubas, et see tuleb. Käivitumas laiem kampaania järgmistel päevadel ja osalised siin 10 päeva jooksul 10 v möödudes mõni asi varem, et jõuda ka rohkem inimeste nii-öelda teadvusesse selle teemaga läbi telemereklaamide läbi raadioreklaamide läbi ka nii-öelda väliplakatite, et vaktsineerimise, need ärategemine on igaühe enda huvi ja vastutus ja ka riiklik prioriteet.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas erakorralisel veebiistungil Covid-19 vastu vaktsineerimise korraldust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome rohelise liikumise esimees ja siseminister Maria Ohisalo kinnitas täna Helsingis ERRile, et Soome valitsus mõistab igati Soome või Eestisse olude sunnil lõksu jäänud inimeste mured. Erandeid Eestile siiski tegema ei hakata, hoolimata heast läbisaamisest ministrite tasandil. Meie valitsuse ülesanne on kaitsta oma riigi elanike elu ja tervist. Me jälgime eelkõige viiruse levikut ja nakatumisnäitajaid. Loomulikult me püüdleme selle poole, et meie riikide vaheline läbikäimine oleks võimalikult sujuv ja tavapärane. Aga see aeg pole veel käes. Kui reisipiirangute leevendamiseks läheb, kaotatakse kõigepealt piirangud tööreisidele ja lisatakse reisimisvõimalustesse perekondlikke põhjuseid. Päris endisel moel ei taastu Eestist Soome reisimine aga niipea. Selleks peab Eesti ohisalo sõnul vaktsineerimisega veel kõvasti edasi liikuma ning nakatumisnäitaja peab palju langema. Nakatumisnäitaja peab olema 25, enne kui teatud riigist võib ilma mingi põhjuseta Soome sõita. Aga nii hea asjade seisuga riike on väga vähe. Karmid reisimispiirangud on viinud ka selleni, et Soome on saanud Euroopa Liidult ametlikult noomida Schengeni ala reeglite rikkumise pärast. Maria Ohisalo sõnul on riigil olnud sisepiiride sulgemise jätkamiseks mõjuvad põhjused. Võib-olla pole Schengenit loodudki sellise pandeemia ohutarbeks. Me oleme Euroopa liidule põhjendanud piirikontrolli jätkamist rahva tervist ähvardava ulatusliku kriisiga, mis on tõlgendatav ka siseturvalisuse kriisina, ütles Ohisalo.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ja Soome vaheline tööränne ei pruugi taastuda isegi selle kuu lõpus, mil Soome kehtestatud ranged reisimispiirangud praeguse seisuga lõpevad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgal juhul on, mida varem, seda parem, ma arvan, aga, aga täna täpselt küll ei oska veel öelda, jah, et mis see kuupäev täpselt on, et noh, ma ise kipun arvama, et ma arvan, ta jääb kuskile sinna keskmikku. Ja siis valitakse uued esimehed, juhatus. Juhid ehk siis esinaine ja esimees ja juhatus ja ka volikogu. Ja füüsilise kohalolekuga jah. Jah, et, et selles mõttes ei planeerime teha sellist üldkoosolekut, kuhu on ikkagi inimestel võimalik kohale tulla ka. Ja kas te selle olete ka ära otsustanud, kas te ise kavatsete uuesti juhiks kandideerida? Jah, mina ei kandideeri uueks juhiks. Aga mis teid selle otsuseni viis, et mis need põhjendused on? Ma arvan, et on aeg uuteks muutusteks, et ma olen saanud küllalt seda teha, seda vankrit vedada ja, ja ma arvan, et nüüd on aeg uutele inimestele ja uueks energiaks. Kas tegite järeldusi ka valimistulemusest, et justkui teatav selline vastutuse võtmine? Tead selles mõttes, et vastutuse võtmine ei ole alati ära minemine, mõnikord on vastutuse võtmine, ka jäämine ja asjadega tegelemine. Kui rääkida nagu numbritest, siis, siis valimised läksid meil seekord paremini kui eelmine kord. Kohalikud valimised, et meie inimesed jõudsid ka kohalikesse volikogudesse, aga kui te võrdlete nüüd meid teiste erakondadega, siis selge on see, et roheliste juhtimine ei ole selline troon, kust valitseda. See on väga suur töö ja mul on tunne, et paljudel ei ole ettekujutust sellest, et et see ei ole selline tavapärane juhi positsioon, kus tõste jagada, vaid see ongi väga suur töö organisatsiooni ülesehitamisel ja eriti veel arvestades seda, et Meil ei ole riigieelarvelisi toetusi ja me peamegi enda tegutsemiseks vahendeid ise leidma. Ja ma loodan, et me saame endale erakonnale head uued juhid, kes viivad meid uuele tasemele, et need teadmised ja kogemused võetakse kaasa ja liigutakse edasi.", "role": "user" }, { "content": "Roheliste erakond saab täna 15-aastaseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järve uue spordihoone keskseks osaks on 10 25 meetri pikkuse rajaga siseujula. Lisaks on kompleksis multifunktsionaalne saal, aeroobikasaal jõusaali administratsiooniruumid. Kohtla-Järve linna pikaaegne juht, praegune linnavalitsuse arengunõunik Valeri Korb meenutas, et esimesed jutud uue spordihoone rajamise vajalikkusest ulatuvad aastasse 2004. Seejärel oli linnal aga mitmesuguseid olulisemaid eelarvest raha nõudnud objekte ning lõpuks sai spordihoone ehitust alustada eelmise aasta kevadel. Korb nentis, et euroraha toel ehitatav spordirajatis läks oodatust märksa kallimaks ning siiani pole veel teada, millal leitakse raha, et ehitada spordikompleksi. Algul plaanis olnud kolme väljakuga suur pallimängude saal. Valeri korb. Muutusid päris kõvasti rahalised vahe, sellepärast et me mõtlesime, et 12 13 miljonit eurot, ütleme, maksab see täielikult koos kolmanda osaga, ütleme sellest. Aga see tuli nüüd rohkem kui 20 ja see annab muidugi võimalus ehitajat saada, võib-olla rohkem sellest objektist raha. Aga ma usun, et teate, unistame, unistame 16 aastat, istume veel 16 aastat, aga ma mõtlen, et see suur hall, kus meeskonnad ja mänguasjad tulevad, ikka ikka tulevad Kohtla-Järves. Spordihoonet ehitava nordekoni juhatuse esimehe Gerd Mülleri kinnitusel kulgevad tööd plaanipäraselt ja järgmise aasta märtsikuuks peaks maja valmis olema. Hoone on kinni, katus peal ja, ja jätkame sisetöödega, et tegelikult kõige olulisem osa selles hoones ehk bassein, mis on siis võistluste jaoks lausa loodud, et selle alused on kõik juba tehtud, nii et, et me oleme. Me oleme heas graafikus. Noordekoni juht avaldas lootust, et uue hoone ehitamisega läheb õnnelikumalt kui samas piirkonnas 10 aastat tagasi nende ehitatud jõhvi spordihalliga, kus probleeme valmistas katus, mis ei pidanud vett. Gerd Müller. Eks igast igast peast igaüks meist õpib ja, ja, ja kui ka on kuskil olnud raske, siis järgmine kord on kergem, nii et, et ma usun, et siin on kõik meil väga hästi kontrolli all. Pärast Kohtla-Järve spordikeskuse valmimist on plaanis uuest majast üle tee asuv ligemale 50 aastane Kohtla-Järve ujula lammutada Kohtla-Järvel raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järve spordikompleksis oli täna sarikapidu. 14 miljoni euro eest saab linn vähem, kui algul loodeti, sest oma aega jääb ootama esialgu plaanis olnud suur võistkonnaalade saal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiimakilo kokkuostu hind on aastaid püsinud 30 sendi ümber, praegu on see umbes 31 senti. Põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütleb, et 30 sendi kandis on püsinud ka piima oma hind. Kuid viimane aasta on toonud väga suure tootmiskulude tõusu, eelkõige söödakulud on tõusnud märkimisväärselt ja nii nagu ka teistes harudes on tööjõukulud põllumajandussektoris hästi kiiresti kasvanud, nii et täna me räägime kindlasti juba tootmiskuludest 32 34 sendi tasandil. Ehk iga piimaliiter toob tootjale kahju. Roomet Sõrmus usub, et kokkuostuhindu surub madalaks ahela viimane lüli ehk piimaliitri liiga väike hind kauplustes. Üks kaubanduskett küsib piimaliitri eest 34, kaks ketti 35 senti kusjuures selle hinna sees on ka käibemaks. Selline jae hind ei ole mitte kuidagi kooskõlas ei selle piima nii-öelda kokkuostuhinnaga, sisseostuhinnaga ega ka tootmiskuludega. Koda kurdab oma pöördumises, et nõnda odavate hindadega jäetakse tarbijatele mulje, et piim ei peagi kallim olema, vaid vastupidi, et piim on isegi veest odavam. Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul on ka neid kaubanduskette, kus piima eest rohkem raha küsitakse. Ta selgitab, et mõne ettevõtte hinnastrateegias on piimal eriline roll. Piim on üks nendest strateegilistest tooterühmadest, nagu ka banaanid ja mis siis kujundab kuvandi inimeste jaoks sellest, kas tegemist on kalli jaeketiga või odava jaeketiga? Töötlejatelt saavad jaemüüjad kilepiima kilogrammi keskmiselt 38 sendi eest. Selleks, et kaubandussektor piima hinda alla ei suruks, tegi põllumajandus-kaubanduskoda ka konkreetse ettepaneku. Koja hinnangul tuleks keelata jaekaubanduses piima mik odavama hinnaga kui see hind, mida makstakse töötlejale. Erandi võiks ettepaneku järgi teha ainult piimatöötleja kirjalikul loal või siis, kui piima säilivustähtaeg hakkab lõppema. Me ei näe jah, et oleks põhjendatud müüa piima odavamalt, kui kaubanduskett seda ise sisse ostab oma tarnijatelt, et see kindlasti ei ole aus kauplemispraktika. Koja hinnangul võiks piirangu sisse kirjutada ebaausa kaubanduskava tõkestamise seadusesse, mis peagi riigikogu kolmandale lugemisele jõuab. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiivi ja maaeluministeerium, et nemad niisugust muudatust praegu mõistlikuks ei pea. Ministeeriumi hinnangul tuleb esmalt vaadata, kuidas uus seadus tööle hakkab ja kui seda on tarvis täiendada, võib hiljem edasi mõelda põllumajanduses. Koja ideed ei toeta ka Nele Peil. Kui hakata juba reguleerima riiklikult ühe toote hinda, noh siis on ukse taga väga pikk järjekord teistest sektoritest, siis me läheme juba väga kaugele vabaturu majanduses, et läheme natuke sellise plaani majanduse poole tagasi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) teatel kulub piima tootmisele juba mõnda aega rohkem raha, kui kokkuostjad selle eest maksta soovivad. Koda tegi ettepaneku piima jaemüügihinda seadusega reguleerida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n10 tundi kestis eile öösse vajunud kriisinõukogu ja Läti valitsuse ühine istung ja kell üks öösel, siis lõpuks teatati, et Läti on välja kuulutamas üldist erakorralist olukorda kolmeks kuuks. Praegu kehtib siin Lätis tervishoius erakorraline olukord, mis tähendab seda, et haiglad saavad piirata plaanilisi vastuvõtte. Et kiirabi ei tule päris iga abivajaja juurde enam kohale ja et patsiente siis jagatakse haiglate vahel nii nagu seal parasjagu kohti on. Aga nüüd me räägime siis juba niisugusest laiemast teemast, me räägime üleriigilisest, erakorralisest olukorrast ja kriisinõukogu soovitused on teada. Läti valitsus peaks täna tulema siis veel kord kokku istungile, et see otsus langetada. Hetkel ei ole teada, millal see istung algab ja, ja kas tänase päeva sees jõutakse see otsus vastu võtta või mitte. Kuid põhimõtteline kokkulepe on olemas. Ja kui see erakorraline olukord tuleb, siis mida see tähendab? Põhimõtteliselt tähendab see siis suuremaid piiranguid mitte vaktsineeritutele ja natuke väiksemaid piiranguid vaktsineeritutele, ehk et olulisematest muudatustest, mis siis plaanitakse ellu viia, on kõigepealt see, et kaubakeskuste külastatavust piiratakse. Mittevaktsineeritutele jäävad siis täielikult avatuks ainult esmatarbekaubad, toit, apteek, loomatoit, mõned asjad veel ja ülejäänud kohtades siis peaksid vaktsineeritud juurde pääsema, kuid näitama neid sertifikaate ja sama kehtib siis tõenäoliselt ka müüjate ja seal nende teenusepakkujate kohta. Ja, ja oluline muudatus on ka see, et, et ka näiteks juuksuri või kosmeetiku või, või, või kultuuriüritustele minnes peavad siis mitte vaktsineeritud, arvestama sellega et kolm kuud nad neid teenuseid tarbida ei saa. Mis puudutab koole, siis kooli loodetakse Lätis ikkagi lahti hoida, kuigi 18. oktoobril algab vaheaeg selle erinevusega lihtsalt, et see testimine jätkub nagu praegugi kord üle nädala, aga kõik, nii õpilased kui ka õpetajad, sõltumata sellest, kas nad on vaktsineeritud või mitte peaksid siis koolides kandma maske, mis puudutab kultuuriüritusi, siis need jäävad avatuks ainult vaktsineeritutele ja nendele, kes on siis selle haiguse läbi põdenud. Aga vähendatakse seal kohtade arvu ja kui mingid saalid on praegu juba välja müüdud, siis need piletid plaanitakse tagasi osta. Üldine soovitus on vähendada kõikvõimalikke kontakte 40 kuni 60 protsenti. No seda on igapäevaelus väga keeruline mõõta, kus see protsent nüüd läheb, aga igatahes kokkusaamiste ja kohtumiste arvu tuleb piirata. Ja kui rääkida vaktsineerimise kohustuslikkusest, siis valitsus on praegu seda meelt, et muuta vaktsineerimine kohustuslikuks kõigile, kes töötavad siis riigi või kohaliku omavalitsuse sektoris. No me oleme rääkinud, et juba varem on otsustatud kohustuslik vaktsineerimine tervishoius sotsiaalhoolekandes ja hariduses. Iseküsimus on nüüd praegu see, et on vaja seimi otsust, et mida siis nende inimestega teha, kes selle päeva hommikul teatavad oma ülemusele, et ei, et ma ei ole vaktsineeritud ja ei kavatsegi vaktsineerida, et kas siis on mingi seadusandliku alus need inimesed lahti lasta või mitte. Praegu selle üle veel väideldakse ja jääme ootama, millal siis Läti valitsus lõpliku otsuse teeb?", "role": "user" }, { "content": "Läti valitsus otsustab täna täiendavad koroonapiirangud. Ülevaate teeb ERR-i Läti korrespondent Ragnar Kond.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜleeilsest ehk 16.-st aprillist jõustus Vene lipu all sõitvatele laevadele keelde siseneda ükskõik millisesse Euroopa Liidu riigisadamasse, sealhulgas ka transiidieesmärgil. Keelu alla lähevad ka need laevad, millel on vahetatud Vene Föderatsiooni lipp pärast 20 neljandat veebruari mõne muu riigi lipu vastu. Tallinna Sadama kommertsjuht Margus Vihman ütleb, et ettevõte viies sadamas käis vene lipu alla sõitvaid laevu vähe, mistõttu erilist mõju keeld ei avaldab. Selliseid laevu eelmise aasta statistika andmetel siis oli umbes 60 ja, ja see teeb umbes kõikidest laevadest, mis, mis meil eelmisel aastal käis, neid oli kuskil 1600, teeb umbes 3,7 protsenti, nii et see ei ole väga suur. Mis edasi saab, kontrollime nüüd kõiki kahtlaseid laevu, esmase kontrolli, tegelikult teeb juba laevaagent, kes siis saadab meile dokumendid laeva osas. Aga juhul, kui, kui laev tundub meile kahtlane, ei ole enne meil käinud või on nimi selline, mis viitab, et ta on siis kas olnud vene lipu all või on vene lipu all, siis me vaatame veel laeva registrist selle üle. Loomulikult need laevad, mis on vene lipu all need on ka kohe dokumentidest näha ja tegelikult ka visuaalselt, et see lipp peab siis olema heisatud laevad. Te ütlesite, et see protsent on suhteliselt väike, aga ta mingisugust mõju ikkagi sadamale sadama, tasude ja muude asjade näol avaldab, et on see väga märkimisväärne kahjum. No 3,7 protsenti, et, et ei ole ja ma usun, et, et ikkagi neid laevu saab ka asendada. Et pigem võib siin olla mõningate selliste laevadega küsimus, mis siis on nii-öelda jõelaevad Venemaalt, mis on meie sadamatesse tulnud. Neid kindlasti asendada on keeruline. Aga nende, nende osakaal on niivõrd väike, et, et see mingit olulist mõju küll ei avalda. Sadamasse sisenemise keelu alla lähevad ka kõik vähemalt 15 meetri pikkused väikelaevad jetid ja jahid, mis ei vea lasti ega mahuta rohkem kui 12 reisijat. Eesti sadamates käisid aga peamiselt kaubalaevad. Ja põhiliselt on need tankerid ja need on sellised, kas väiksemad või keskmise suurusega. See keeld on osa Euroopa Liidu viiendast sanktsioonide paketist, mis sisaldab energiasanktsioone uusi krüptovara tehingute piiranguid, maanteeveo keeldu ning ka sadamatesse sisenemise keeldu Venemaa lipu all sõitvatele laevadele. Ja kõige tähtsam on kindlasti see, et aidata kaasa sellele, et see sõda võimalikult kiiresti lõpeks.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa lipu all sõitvad laevad ei tohi alates eelmise nädala lõpust enam siseneda Euroopa Liidu sadamatesse. Läinud aastal käis Tallinna Sadama hallatavates sadamates 60 Vene lipu all sõitvat laeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRääkides aeg-ajalt sellest, et Sakala teemast on juba liiga palju räägitud, et see on üle politiseeritud ja et riigikogu ei peaks üksikobjektide saatust arutama, peatus parlament sellel Sakala keskuse probleemi täna üle poole teise tunni. Ega midagi uut ei leiutatud. Põhijutt käis sellest, et me ei tea ikka täpselt, mida me tahame ja et hoonestusõiguse leping on vastuoluline, et ilma Sakalat lammutamata polegi seda võimalik täita. Ja sellest, mida me selle ette pandud Lepiku lõpetamisega saame ettekandjalt eril-Valdor Seederilt küsiti ka, kas eelnõu algatajad ei karda kahju nõuet. Jah, ma ei karda kahju nõuet Eesti riigi suhtes. Kui selline esitatakse, ma arvan, see rahuldamist ei leia. Mina julgen küll väita, lugedes seda lepingut ja vaadates tegevust, mis toimunud tänaseks on on piisavalt alust lepingu ühepoolseks lõpetada. Aluseks lepingu ühepoolseks lõpetamiseks on lepingu rikkumine, mida aktsiaselts uus Sakala oma tegevusega minu arvates on teinud. Elmer Jõgi kinnitas Reformierakonna nimel, et lepingurikkumise asi on ikka tegelikult üsna segane. Muidugi on täna võimalik teha otsus hoonestusõiguse lepingu lõpetamise kohta kuid aluseks saab olla ikkagi asjatundlik hinnang, kui suures osas on seda lepingut rikutud. Kui me täna ei taha osade poliitikute poolt aktsepteerida mitmeid ekspertide arvamusi ja spetsialistide otsuseid siis ka rikkumise puhul on alati ju võimalik vaidlustada, kui suures osas on teda rikutud. Õigusriigis ikkagi saab selliseid vaidlusi lahendada ainult kohus. Keskerakonna seisukoht oli, et kõik on korras ja üldiselt on see sotsiaaldemokraatide vandenõu ja uus keskus tuleb päris vahva. Jaanus Männik Rahvaliidust nentis, et antud eelnõu neile ei meeldi, kuid ei meeldi ka Sakala lammutamine. Selge on ju tõesti see, et need Raine Karbi loodud kolm väärikat kae arhitektuuri parimat näidist, mis selle okupatsioonirežiimi ajal Eestisse ehitati, et need ei ole kindlasti mitte need, mille, mille lammutamisega peaksime me praegu tegelema, vaid see on kindlasti see, mida sellest režiimi ajast peaks säilitama. Kui me, kui meil on viha selleaegse arhitektuuri ja inimese vastu, siis lõhkugem ära see EKP keskkomitee hoone, kus praegu välisministeerium on see selle arhitektuuriline väärtus. Väärtus kindlasti on palju väiksem. Ja eelnõu täna muidugi läbi ei läinud häältega 22 45. See tähendab, et 22 oli selle poolt, et hoonestusõigus katkestada või teha ettepanek valitsusele. Et opositsioon asja väga tõsiselt ei võtnud, näitab kasvõi see, et ühe algataja, Isamaaliidu fraktsiooni seitsmest liikmest osales hääletamisel üksnes kaks.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu lükkas tagasi eelnõu Sakala keskuse hoonestusõiguse lepingu lõpetamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVene ametnikud teatasid, et vaktsiini heakskiitmise esialgne tähtaeg on 10. august või isegi varem. Kõige enne saavad vaktsiini meditsiini töötajad. Samas pole Venemaa avaldanud katsetuste teaduslikke andmeid ja NN pole saanud kontrollida, kas väide selle efektiivsuse ja ohutusest vastab tõele. Kriitikud väidavad, et vaktsiiniga kiirustamise taga on Kremli poliitiline surve et näidata Venemaad globaalse teadusliku jõuna. Kardetakse ka seda, et inimkatsed vaktsiiniga pole täielikud, et need on lõpetamata. Maailmas tehakse praegu kümneid vaktsiini katseid ja vaid vähesed neist on jõudnud arvestatavate tulemusteni. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on inimestel testitud kahtekümmet viit vaktsiini. Neist viis on testimise kolmandas järgus ehk viimases enne turule jõudmist. Venemaa samal ajal pole veel lõpetanud teist järku. Uurijad plaanivad sellega ühele poole saada kolmandaks augustiks ehk järgmiseks esmaspäevaks ja alustada siis kolmandat järku paralleelselt meditsiinitöötajate vaktsineerimisega. USA-s alustati vaktsiini testimist üleeile, kui neljale vabatahtlikule Rochester Ülikooli meditsiinikeskusest New Yorgis antieksperimentaalne vaktsiinidoos. Oxfordi ülikoolis välja töötatud vaktsiini esialgsed tulemused on paljulubavad, kuid suurem osa teadlaste est on sellegipoolest hoiatanud, et palju tööd seisab veel ees, enne kui vaktsiin heaks kiidetakse. Vaktsiini testimist jälgitakse hoolega terves maailmas, eriti nüüd, mil viiruse uusi puhanguid on registreeritud nii Euroopas kui Aasias. Hiinas teatati eile 100-st uuest nakatunust esimest korda pärast aprillikuud, kui viirusest arvati jagu saadud olevat. Jaapanis registreeriti eile kogu pandeemia aja nakatumiste päevane rekord 1000 inimest. Järjest enam uuendavad riigid ka koroonaga seotud piiranguid.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa lubab koroonavaktsiini turule tuua juba augustis. Maailma esimese koroonavaktsiini suhtes on siiski mitmeid kahtlusi nii selle ohutust kui tõhusust silmas pidades, tõdeb USA uudistekanal CNN.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juht Erki Seinre tõdeb, et paljudes meie hoonetes on õhuvahetus kehvapoolne. Rekonstrueerimine ja kõigepealt hakkas suure hurraga pihta, et teeme energiatõhusaks, aga tihti jäeti ka see sisekliima nüüd tähelepanuta. Selline tähelepanematus pole odav lõbu. Teadlased on välja arvutanud, et kehv sisekliima teiste sõnadega see, et toas on ebameeldiv olla, tähendab Eestis kuni 180 miljoni eurost kulu. Et kui palju maksab ühe töötaja töötund ja kui nüüd on haige või ta ei suuda oma tööd täisväärtuslikult teha, et tööviljakus on natukene kehvem tänu kehvemale õhuvahetusele, et kogu aeg on unine ja tahab tähelepanu, kaob ära ja hajub. Et siis seda kõike rahasse panna on ilmselt selline suur ümmargune number sealt välja võlutud. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu seab uute hoonete sisekliimale konkreetsed arvulised nõuded. Kui palju tohib ruumide õhus olla süsihappegaasi, missugune peab olema ruumi minimaalne ja maksimaalne temperatuur ja mitu liitrit sekundis peab õhk ruumis vahet tuma. Oma normid on ka niiskusele, vingugaasile ja kõikvõimalikele pisikestele osakestele, mis võivad hoones levida. Veel hulk aega pärast ehitustööde lõppu. Et kui on kahtlus või kõhklus, et mingi ruum ei vasta selle sisekliima normidele, siis tekib hoone omanikul, siis kohustus viia läbi kontrollmõõtmised selle jaoks, et siis tuvastada, kas kellegi probleemi tõstatatus oli põhjendatud. Seda, et uute nõuete järgi ehitamine oluliselt kallim oleks Erkki sein, reiu suu. Pigem on see lihtsalt teadlikum projekteerimine ja protsessi käitumine selles mõttes loomulikult, eks kvaliteetsem materjal maksab rohkem raha kui mitte aga summa summarum. See mõju peaks olema suhteliselt tagasihoidlik, et mitte öelda olematu. Määrus peaks eelnõu järgi jõustuma tuleva aasta suvel, see tähendab, et uued reeglid kehtiksid hoonetele, mille ehitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks taotletakse ehitusluba pärast järgmise aasta kolmekümnendat juunit. Seal on mõeldud seda, et neid projekte, mis praegu juba käsil on, et siis see nüüd nagu üllatuspommina pooles projekteerimise staadiumis ei üllataks või ei kahjustaks, et antakse justkui teatud aja välp, mille jooksul on aega aru saada, et nüüd tulevad need nõuded, et meil on aega, siis uut projekti kaondada nende nõuete kohaselt.", "role": "user" }, { "content": "Juba mõnda aega nõutakse uutelt hoonetelt energiatõhusust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartus jätkuvad ülikoolide rahastamise teemalised meeleavaldused. Täna kogunes haridus ja teadusministeerium ette sadakond tudengid, kelle hinnangul peaks õppejõudude palk kasvama. Peeter Põllu kuju juures kõneldi õppejõudude keerulises elust ja sellest, et riik peaks oma prioriteedid ümber vaatama. Täpsetest summadest siiski ei räägitud. Eks see on individuaalne, pigem peaks vaatama seda, et millist rolli õppejõud tänases ühiskonnas kannavad. See roll on teatud mõttes selline mõnes mõttes rahvavalgustuslik ja selle eest, ma arvan, nad vääriksid õiglase palka, mis täna seda kindlasti ei ole. Aga kas teie oskate nimetada mõne eluvaldkonna Eestist, kus peaks raha ära võtma, et õppejõudude palka tõsta? Ma ei arva, et kuskilt peaks otseselt need raha ära võtma, aga võib-olla lihtsalt natukene mahtusid ümber hinnata. Niimoodi on raske niimoodi vastu mingi kompromiss siiski kaitsekulutuste arvelt, näiteks ma ei ole kindel, et see suurte investeeringute tegemine kaitse-eelarvesse, et see on niivõrd vajalik, et teda võib seal kahe protsendi peal hoida, aga seal sealt üle jääb see võib-olla midagi muud. Aga noh, teised ka, et olgu need mingisugused infrastruktuuri projektide arendused, maanteede ehitamine neljarealiseks, ma arvan, et see ei ole väga vajalik. Haridus ja teadusministeerium taotles tuleva aasta eelarvest kõrgharidusele 30 lisamiljonit, läbirääkimiste lõpuks leiti viis miljonit. Lähiajal peaks ministeeriumis valmima analüüs, kuidas kõrghariduse rahastusmudelit muuta. Kõrghariduse osakonna juhataja Margus aidak ütleb, et enne seda ta konkreetsete ettepanekutest rääkida ei saa. Põhimõtteliselt me vaatame kahte suunda, ühelt poolt vaatame seda, et mis olemasolevas õigusruumis on võimalik ja teiselt poolt kaalume neid võimalusi, et mida on vaja muuta selleks, et näiteks ka lahendada tänase süsteemi võib-olla nõrkusi. Siin ülikoolid ise on rääkinud ju ka üliõpilaste enda raha suuremast kaasamisest, et kas see mahub sinna ettepanekute sisse. Üliõpilaste suurem omaosalus ei tähenda automaatselt, et see riigi jaoks odavam on, sest samas tuleb tagada võrdne ligipääs kõrgharidusele, see tähendab kogu toetuste paketi ülevaatamist, suuremaid õppelaenu numbreid, et kõrgkool saab esimesel hetkel rohkem raha, aga see ei tähenda, et riigieelarves on vähem raha planeerida. Testin teist mõtet ka, millest palju on räägitud, ehk siis mõte võimaldada ülikoolidel endal rohkem ka eestikeelseid tasulisi õppekavasid avada. Me ei taha tagasi minna sellesse olukorda, kus kõrgkoolid said avada piiramatult tasulisi õppekohti tasuta õppekohtade kõrvale ja mis tõi kaasa need kõrvalmõjud, kus valdkondades, kus oli suurem tellimus, tegelikult võeti vastu nii palju üliõpilasi, kui soovijaid oli ja see tõi kaasa tegelikult kõrghariduse kvaliteedilanguse, see on kindlasti olukord, kuhu me tagasi minna ei taha, aga mingeid vahepealseid variante võib alati kaaluda ja läbi rääkida. Jah.", "role": "user" }, { "content": "Tartu üliõpilased kogunesid juba mitmendat korda Haridus- ja Teadusministeeriumi ette, et ülikoolidele rohkem raha nõuda. Ministeerium loodab lähiajal tutvustada ettepanekuid, kuidas kõrghariduse rahastamismudelit muuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReedel alanud ja täna lõpule jõudnud patrullvõistlus Mini Erna toimus 20 viiendat korda. Tegemist on noorkotkaste aasta oodatuima jõukatsumisega, kus proovile pannakse osalejate vaimne ja füüsiline võimekus. Kokku ollakse ligi 45 kilomeetrise võistlustrassil umbes 35 tundi. Osa võtavad maakondade neljaliikmelised võistkonnad ja sundima kedagi, ei pea kaitseliidu ülem Riho ühtegi. Pigem on ikkagi niimoodi, et kõigis maakondades kõigis norrakas malevates toimuvad juba eelvõistlused, kus siis parimad valitakse sellele võistlusele? Osales 14 noorte kotkaste võistkonda ja üks kodutütarde võistkond. Noorte kotkaste peavanem Silver Tamm. Me anname neile väljakutse, millega nad tulevad kenasti toime, et tulla lõpuni minina patrullvõistlusel ja tegelikult nad pärast võistlust on nende üle väga uhked ja ma usun, et ka nende vanemad ja nende sõbrad on väga uhked nende üle. Nad peavad läbima maastikul erinevaid kontrollpunkte, kus on ette antud, neile ülesanded lahendavad esmaabiülesannet, õpivad sidepidamisprotseduure kasutama ja erinevaid matkatarkusi, mida nad on oma noorkotka karjääri jooksul õppinud. Palav, aga metsas joosta pole küll kõige mõnusam, aga noortele meeldib end proovile panna. Siin saab väga erinevaid huvitavaid kogemusi ja teadmisi näiteks ja näiteks see võistlus peale seda võistlust ongi siuke hästi hea tunne, et ma olen midagi ära teinud, midagi rasket, ennast ületanud. Kuna tegemist oli 20 viiendat korda toimuva võistlusega, pani Pärnu linn välja rändkarika, mille sai aastaks enda valdusse võitjaks tulnud Läänemalev.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal toimus Noorte Kotkaste patrullvõistlus Mini-Erna. Seda on korraldatud juba veerandsada korda. Noori palav ilm ei häirinud, sest neile meeldib end proovile panna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi meedia püüdis otsida valimistes intriigi, siis tegelikult seda ei olnud või kui oli, siis mõni päev tagasi. Täna läks kõik nagu noodist, võib-olla väikeste ebakõlade ja ootamatustega. Esimene muutus võrreldes eelmiste valimistega oli see, et Eiki Nestori kõrval kandideeris esimeheks opositsioonikandidaat, kelleks oli seekord Enn Põlluaas EKRE, st Nestor kogus 54 põlluaas 35 häält, mis tähendas, et tema poolt hääletasid ka Reformierakonna saadikud. Ja mis omakorda tõi kohe kaasa kommentaarid erinevate poliitikute poolt, kuidas reformikad näitavad nüüd oma tõelist palet. Tegelikult oli see lihtsalt tehing, sest laaneti taha oli igaks juhuks EKRE hääli vaja. Nagu ütles üks tuntud reformierakondlane, hääletasin põlluaasa poolt endale imestus näol. Hääletus oli muidugi salajane, aga kaheksa kehtetuks järgi võib eeldada, et hääletamata jätsid eelkõige kohal olnud vabaerakondlased. Riigikogu aseesimeeste kandidaadid olid Enn Eesmaa Keskerakonnast ja Kalle Laanet Reformierakonnast. Esimest toetas 50 16 30 saadikut. Kehtetuid sedeleid seekord 10, mis ilmselt tähendab seda, et kui lepe EKREga pidas, ei suutnud viis Pevkurit toetavat reformierakondlast siiski fraktsioonis toimunud sündmusi alla neelata. Kalle Laanet arvas hilisemas intervjuus kaduma läinud häälte kohta nii. Kui on olemas häälte tulemus, mis mille number on 30, Meie fraktsiooni oli kohal 29 liiget, siis hinnata seal, et kas mingi hääl läks minema või mingid hääled läksid minema. Ja kui palju neid täpselt oli, ma ei julge arvata, kuna tegemist on ju salajase hääletusega. Aga hääletuse kohta kokku, ütles Laanet. See hääletustulemus näitas seda, et koalitsioon püsib ja riigikogus on olemas ka opositsioon. Nii lihtne see ongi. Riigikogu valimisteni on aasta, kui palju ja mida sellel aastal teha suudetakse, selle kohta on erinevaid arvamusi.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valis sotsiaaldemokraat Eiki Nestori 54 poolthäälega tagasi riigikogu esimehe kohale. Aseesimeeste valimisel kogus Keskerakonna kandidaat Enn Eesmaa 56 häält, reformierakondlane Kalle Laanet 30.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMulluse kaheksa miljoni euro suuruse kahjumi asemel teenis Eesti Energia kontsern tänavu kolmandas kvartalis 17 miljonit eurot puhaskasumit. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter avab Eesti Energia heade tulemuste tagamaid. Noh, ilmselgelt on selle taga väga, väga kõrged energiahinnad, mis kolmandas kvartalis on olnud ja eks nad realiseeruvad meie tuludes, aga kuna üldine majanduskasv on olnud ka korralik, väga-väga, mitte võrreldav eelmise aastaga, siis ka elektri tarbimine on suurenenud Eestis sinna kuus kuni seitse protsenti, mis on väga korralik tõus, nii et see kokku kõrged hinnad ja väga suur tarbimine ka ilmselgelt mõjub meie tulemustele positiivset. Kõrge elektri hinna on tinginud nii Põhjamaade hüdroressursside madal tase, kõrge maagaasi hind, rekordiline süsihappekoosi, heitmekvoodi hind kui ka tarbimise suurenemine. Suter ütles, et suure tõenäosusega püsivad energiahinnad kõrged kevadeni. Täna on väga suureks nii-öelda muutujaks on ka ilm, et kui tuleb selline 100 aasta soojem talv, palju sademeid, palju tuult, võib tulla elektri hind ka siin talvel juba madalamaks, aga kui tuleb külm, vähese tuulega ja kuivapoolne talv, siis võivad need elektrihinnad kogu energia kompleks minna väga, väga krõbedaks sellel talvel. Aga noh, selline baasstsenaarium on see, et umbes sellisel tasemel, nagu nad praegu on, peaks kevadeni ikkagi olema kõrgel tasemel. Üle poole Eesti Energia klientidest siiski kõikuva elektrituruhinna pärast muretsema ei pea, sest nad on eelistanud fikseeritud elektripaketti, mille hinnad on turuhinnast praegu madalamal tasemel. Edukalt läheb ka Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Greenil oktoobris börsile läinud Enefit Green teenis kolmandas kvartalis puhas kasumit 15 miljonit eurot ehk pea neli korda rohkem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Ettevõtte turuväärtus on Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo ärmase sõnul nüüd üle miljardi euro. No lähiperspektiiv on ikka see, nagu me investoritele ütlesime, et siin aasta-kahe jooksul me soovime oma arendusportfelli suurendada, selleks me plaanime investeerida 600 miljonit eurot, et siis aastaks 2025 olla üle kahe korra suurem ettevõte, kui me täna oleme ja selle nimel meil igapäevaselt töö käibki. Rääkides kasumist ja käibenumbritest ei soovinud kärmas tulevikku ennustada. Ta ütles, et Enefit Green on kasvule suunatud ettevõte.", "role": "user" }, { "content": "Kõrgete energiahindade toel suurenes Eesti Energia kolmanda kvartali müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 52 protsenti ehk 100 miljoni euro võrra 291 miljoni euroni. See on ettevõtte aegade parim müügitulemus kolmandas kvartalis. Ettevõtte majandustulemustele avaldas suurimat mõju hüppeliselt kasvanud elektri turuhind.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMart Laari poolt anti 46 häält ja vastu 34. Mart Laar ise ametisse nimetamisel sõna ei võtnud. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester vastas enne hääletust riigikogulaste küsimustele. Mart Laariga läbirääkimistel Mart ütles välja selle, et ta sooviks ja oleks valmis kohtuma kõikide fraktsioonidega ja minu andmetel on täna seda soovi avaldanud ka demokraatide ühendus, kes temaga eraldi kohtus ülejäänud fraktsioonid ja järeldub siis leidsid, et kas nad ei toeta või vastupidi toetavad keegi eraldi enam soovi ei avaldanud. Ma usun, et, et Mart Laarit ei saa keegi ära võtta võimalust, mida ta on 20 aastat levinud oma konservatiivse maailma poliitika nägemuse osas. Nii et ma usun, et ka Eesti Panga nõukogu esimehena viljeleb ta seda rahanduspoliitikat, mida ta on soovinud viljeleda varasemalt 20 aastat. Laari Eesti Panga nõukogu esimeheks nimetamise vastu oli selgelt Keskerakonna fraktsioon. Fraktsiooni esimees Kadri Simson ütles, et fraktsioonile ei meeldi, et põhiseaduses nimetatud ametikohti täidetakse parteipoliitiliste kokkulepetega. Ja need inimesed, kes need kokkulepped teinud on, kasutavad õõnsaid vabandusi. Kui Eesti Panga nõukogu esimeheks otsiti kõige kompetentsemat inimest siis Mart Laar ei kanna võrdlust välja näiteks professor Urmas Varblasega näiteks professor Irene Kulliga, näiteks professor Raul Eametsaga või professor Enn Listraga. Ja see näitabki seda, et tegemist on parteipoliitilise kokkuleppega millega ei peaks täitma põhiseaduses nimetatud ametikohti. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica liidu liige Margus Tsahknaga rõhutas IRL-i toetust Mart Laarile. President Ilves ei esita kergekäeliselt oma kandidaate ja president on oma kandidaadi esitanud. Me teame ka väga lähedalt Mart Laari tänast töövõimet ja tema teadmisi ja ma arvan, et Eesti riigi jaoks Eesti rahanduse jaoks ja ka laiemalt Euroopa rahanduskomisjonine tandem nagu praegune president Ardo Hanson, kes oli kunagi Mart Laari esimese valitsuse nõunik, kui Mart Laar oli peaminister ja Mart Laar nõukogu esimehena kindlasti oleksid nii-öelda radikaalselt tänases Euroopas rahanduspoliitika ellu viijad. Keskpanga praeguse nõukogu esimehe Jaan Männiku volitused lõpevad 12. juunil ja Mart Laar saab Eesti Panga nõukogu esimeheks 13. juunil. Ametiaja pikkuseks on viis aastat.", "role": "user" }, { "content": "Mart Laar nimetati Riigikogu poolt Eesti Panga Nõukogu esimeheks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLavastajale Taago Tubinale paistab briti dramaturgi Jes Batewersi looming südamelähedane. Jõgi on juba kolmas selle autori töö, mille ta lavale toob. Rohkem neid Eestis mängitud polegi. 2012. aastal mängis Ugala teater Olustvere mõisa reheküünis öö haigrut ja kolm aastat hiljem Ugala teatrimajas äärelinna bluusi. Nüüd siis jõgi Endlas, kus tubin on korra varemgi lavastanud. 2016. aastal osaliselt isegi samade näitlejate ga Märt Avandi ja Karita Vaikjärvega lavastus nimega kopsud, siis suurima hea meelega tulin ma uuesti, kõige tugevam seos on see, et noh, mõlemad on ju ikkagi armastus, lood kuigi siin nüüd on sellist suhete tulevärki küll vähem ja pigem on see lugu selline meditatsioon armastuse teemadel või ta uurib rohkem armastust kui asja iseeneses. Ehk siis esitab küsimuse. Kui me kedagi armastame, siis keda või mida me tegelikult ikkagi armastame? Kui palju selles meie suhtes, mida me loome, määravad sellised eelmiste suhete ja kogemuste vanad mustrid. Mart Avandi, kes see sinu mängitav tegelane on? Ega ma täpselt ei tea ja selle tüki kontekstis see ei ole üldse halb, et ei tea. Tal on saladusi rohkem kui tavalisel inimesel ja see on tõesti väga hästi kirjutatud näitemäng, harva harva esinevalt. Hästi. Mul on väga suured ootused ja lootused selle tükiga. Mulle mulle väga meeldib seda mängida juba praegu, enne enne esietendust on läbimängud juba väga põnevad ja seda uurimist ja, ja nuhkimist selle mehe järele on veel tublisti. Mul on teha veel kõvasti, aga see on näitlejale tõeline maiuspala. Mul on selle aasta jooksul juba teine prooviperiood, mis on olnud väga-väga tore. Tartu uues teatris oli kevadel ja nüüd on siin, et seda ühe aasta jooksul kaks niivõrd huvipakkuvat ja vägevat prooviperioodi ja loodetavasti ka head lavastust ka publikule korda minevat lavastust ei olegi nii tihedalt ette tulev asi. Veel mängivad is Jane napp Karita Vaikjärv e Säni noormees, kunstnik on Gaspar, Janis, valgusküllane. Kujundajad Votele, Ruusmaa, Sänni Noormets ja Tago Tubin.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus Endla teatri Küünis esietendub homme draama \"Jõgi\", mille toob lavale Taago Tubin Ugalast. Tegemist on tuntud briti dramaturgi Jez Butterworthi 1969. aastal kirjutatud näidendiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeel 10 aastat tagasi Eesti üheks rikkamaks meheks nimetatud Hillar Teder astub just praegu välja Tallinna vangla uksest. Teda tervitab päike, väiksed miinuskraadid ja muidugi trobikond ajakirjanikke. 50 päeva tagasi kinni peetud tederit ootab ees pikk kohtuprotsess. Teda teda kahtlustatakse altkäemaksu lubamises, samuti mõjuvõimuga kaupa kõplemises, aga ka rahapesu plaanis. Peamiselt Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud kahtlustustesse on segatud samamoodi ka Keskerakond, Keskerakonna endine peasekretär Mihhail Korb ja ka Martin Helme endine nõunik Kersti Kraht. Väidetava altkäemaksupakkumises Kersti Krahtile räägib prokura tuursadadest tuhandetest eurodest. Aga Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi leppis Teder väidetavalt kokku koguni miljoni eurose annetuse. Seda siis selle jaoks, et Tallinna linn annaks porto Franco kinnisvaraarendusele pisut soodsamad tingimused ja nüüd jõuab ettevõtja Hillar Teder ajakirjanike Kiirem sõnas, et ma näen, et ei ole mind ära unustanud ja mis kogemuse teie vanglas saite? Ma ütleks, et ettevõtja elu on kindlasti palju raskem. Ma ei ole küll nüüd kolm pool aastat ettevõtlusega tegelenud, olen nagu ettevõttest pensionil olnud, nii et minu jaoks siin see elutempo ei muutunud, suhteliselt vaikne elu ja, aga ma arvan, et selline keskmine kinnisvaraarendus, nagu see siin oli poliitiline proses, ma ei oska selle kohta midagi öelda. Hillar Tederi, kas te altkäemaksu olete lubanud keskerakonnale? Kersti Krahtile, selle kohta on isegi ringkonnakohus öelnud. Ta altkäemaksu ei leidnud, mitte kuskilt. Aga kokkuleppeid? Mihhail Korviga olete teinud mitte mingisuguseid. Kersti Krachtiga. Me oleme kaks pensionil olevat ettevõtjat, selles suhtes ei ole meil mitte miski peale selle, et me oleme kogukonnakaaslased ja peretuttavad ja käime koos jalutamas ja käime teineteise juures teed joomas ja arutame maailma asju. Kersti Krahti rahamuresid oled, luban lahendada? Kindlasti mitte. Ma ei ole kindel, et ta neid muresid väga palju ongi, aga räägime siis ka ka erakondadele raha. Plaanite jätkata? Ja niimoodi istuski ettevõtja. Hillar Teder oma kaitsjatega autosse ja juba ta sõitiski. Täna ootab tederit ees veel kohtumine kriminaalhooldajaga. Sellel kohtumisel seatakse Tederi jala ümber jalavõru, mille abil hakatakse siis jälgima, et ettevõtja ikkagi kenasti kodus püsiks.", "role": "user" }, { "content": "Täna hommikul vabastati vahi alt ettevõtja Hillar Teder, keda kohtu otsusel valvatakse edaspidi jalavõruga. Teder on keskne kuju väidetavas korruptsiooniasjas, kuhu teiste seas on segatud ka keskerakond, selle endine peasekretär Mihhail Korb ning Martin Helme endine nõunik Kersti Kracht. Tederit kahtlustatakse muuhulgas mõjuvõimuga kauplemises ja altkäemaksu lubamises. Madis Hindre käis tal Tallinna vangla väravas vastas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatavasti mõjus euroliidu liikmesriikidele külma dušina vaktsiinitootja teade, et detsembrikuuks lubatud kogused jäävad väiksemaks. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et saamata jäi kümneid tuhandeid doose. Jaotuskava, mis oli siis enne müügiloa saamist, oleks ette neid detsembrikuus 75000 vaktsiinidoosi tegelikult nagu teate, jõudis 9750 ja see pole Eesti eripära, see ongi see enda. See ongi see suurusjärk, mille võrra Soome on öelnud ka, et nad said kas siis 40000 300000 asemel ja erinevad numbrid siin. Riigil on see number natuke erinev, aga, aga fakt on see, et et eelmise aasta lõpu tarne oli oluliselt väiksem, kui see algne graafik ette nägi. Ja see on nüüd eeskätt see kogus, mida meie nii-öelda omalt poolt palume ja taotleme, et võimalikult kiiresti riikidesse ära toodaks. Sest ülejäänud tarnegraafik, mis puudutab just nimelt näiteks 2021 esimest kvartalit teist katalt esimest kvartalit, mis on kinnitatud see juba läheb tegelikult vastavalt kokkuleppele ehk vastavalt põhilepingule tuuaksegi ära nii palju vaktsiini kui lubati, aga see detsembrikuu nii-öelda saamata jäänud osa seda pole veel sellesse kvartali tarnetesse juurde arvestatud, vaid pigem on öeldud, et see tuleb hiljem. Aga meie soov on, et ta tuleks varem. Täna peaks euroliidu ravimiametilt müügiloa saama ka ravimitootja Moderna vaktsiin. Mitu doosi sellest jõuab Eestisse? Et 234000 on kogu kogus 30000 esimene kvartal suur 100000, teine kvartal suur 100000 kolmas kvartal, kui saame täpsemaid kuupäevi teada, täpsemaid tarnegraafikuid teada, siis hea meelega need avaldame ja nagu iitasin, siis meie soov ja siht on loomulikult see ja mitte ainult meie, vaid räägime Euroopa Liidu nimel. Ma arvan, et võimalikult palju nii Moderna Faize kui võimalikud teised tootjad tooksid oma tarneid ettepoole, sest arusaadavalt defitsiit on kõige suurem ajaperioodil, kus müügilubasid on vähe. Sotsiaalminister rõhutas ka, et oluline on lisaks meditsiinitöötajatele alustada kiiresti vaktsineerimist ka meie hooldekodudes. Meil ei ole täna alustatud laiapõhjalist riskirühmade vaktsineerimist nii-öelda või perearsti nimistute juures, vaid me täna oleme keskendunud tervisetöötajatel, perearstid, pereõed, samamoodi haiglate töötajad ning nüüd oleme üha enam ju ette võtmas ka hooldekodusid. Sel nädalal tegime algust ja teeme jätkuvalt järgmise nädala juba laiendame. Eesmärk on vaktsineerida ära nii saarte hooldekodud kui ka suuremad hooldekodud üle Eesti, et võimalikult kiiresti ennetada seal täiendavate viirusekollete teket. Me teame, et see on suur risk, me teame, et see on ühest küljest koormus haiglatele, loomulikult koormus lähedastele inimestele, nende eludele ja karm statistika näitab, et ligi 40 protsenti kõigist Eesti Covid 19 surmadest on olnud hooldekodudest. Numbritest oli 38,5 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalminister Tanel Kiik tunnistas, et vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech peetakse endiselt kõnelusi, et saada kättte detsembrikuuks lubatud kogus vaktsiini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsisime välisminister Eva-Maria Liimetsa käest, mida see täpsemalt tähendab ja millal need sanktsioonid jõustuda võiksid? Juriidiliste aluste laiendamine tähendab seda, et Euroopa Liit saab neid sanktsioone Valgevene kontekstis rakendada ka konkreetselt immigratsiooniga seotud põhjustel ehk siis sel põhjusel, mida me oleme nüüd näinud, kuidas Valgevene on immigrante piirile toonud ja neid Euroopa liidu suunas liikuma sundinud, et konkreetselt selle tegevuse vastu saame nüüd Euroopa liidus ka sanktsioone kehtestada ja selle otsuse tõepoolest üksmeelselt me võtsime eile vastu. Ja nüüd sellele poliitilisele otsusele peaks järgnema ka viienda sanktsioonipaketi vastuvõtmine ja selles sanktsiooni paketis siis me eeldame, et ongi kõik need inimesed, isikud füüsilised juriidilised, kes on vahetult olnud selle tegevusega viimastel kuudel seotud. Täna need läbirääkimised liikmesriikide vahel jätkuvad. Põhimõtteliselt valmisolek on seda tõepoolest teha kohe ja Eesti vaates oleks muidugi, mida kiirem, seda parem ma küll eeldaksin, et see võib juhtuda neil päevil, kuid kui seal nüüd veel mingil põhjusel nimekirjades kuhugi takerdutakse, siis võib see kompromissi leidmine võtta mõne päeva kauem. Eesti eurosaadik Yana Toom arvab, et sanktsioonid töötavad kindlasti kuid võibolla mitte nii kiiresti, kui soovitakse. Ma arvan, sellise riigi puhul nagu Valgevene sanktsioonid ikkagi peaksid töötama puhtmajanduslikult ja me näeme juba praegu, et need sanktsioonid isegi jut sanktsioonide est juba kannab vilja, sanktsioone veel ei ole, aga lennufirmad juba muudavad oma käitumist, mis tähendab seda, et noh, eks see Valgevene režiim ei vea lihtsalt välja, majanduslikult ei vea välja. Nii et ma usun, et töötab küll, ainuke asi, et see kõik vajab aega, eilegi peale ministrite kohtumist oli poliitikus, vist oli väike intervjuu, üks diplomaat ütles, et me saame aru, et asjaga on kiire, aga meil läheb vähemalt viis päeva, et kõik asjad kooskõlastada. Mitu surma ma selle viie päevaga veel saame seal metsas, see on probleem. Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ütleb, et selgeid otsuseid sanktsioonide kohta on vaja kohe ja nende puudumine ei ole hea sõnum. Millised need täpselt sanktsioonid saavad olema ja kes konkreetselt nii füüsilise kui juriidilise isikuna on sanktsioneeritavate nimekirjas selles viiendas paketis sellest hetkel veel informatsioon puudus. Aga ma ütleks, et see sõnumina ei ole väga hea, sest neid otsuseid ja selgeid otsuseid arusaadavalt ka konkreetseid sanktsioone on vaja kohe ja praegu on arusaadav, et see põrkub juriidika taha, aga poliitiliselt see ei ole hea sõnum, mida Euroopa liit praegu annab. Kui me veel hetkel oleme, oleme alles neid nimekirju koostamas.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu välisministrid otsustasid eile laiendada Valgevene vastaste sanktsioonide juriidilisi aluseid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektrijaama jahutusvesi on looduslikust veest tavaliselt kümnekonna kraadi võrra soojem. Juuli keskel tõusis see aga üle 30 kraadi, mis oli jahutusvedeliku ale juba surmav. Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Julia Nestor rääkis, et Eesti elektrijaama juhtunus süüdistada ei saa, kuna tegemist oli kuuma ilma arvestades paratamatu veetemperatuuri tõusuga. Selle jaoks, et töötaks, et need geniratorit ja elektrijaamast turbiini on vaejahutusviisi ja selleks on esitatud kaks kannali, siis voolav viisi, kust võetakse, seda jäi väljavoo kanal ja kuna olid nii kuumad päevad, nii palavad ilmad, et siis see voo kanalis viisi jõudis kuni 28 kraadini ja loomulikult välja voolavviisi oli juba ülikolmikümne ja see vist põhjustaski kalu, hukkumist. Kalakasvatusega tegeleva OÜ töörfiši juhatuse liige Jaak Võsu ütles, et palus elektrijaama ajutiselt veetemperatuuri alandada, kuid sai samuti vastuseks, et see ei ole võimalik. Lisaks isiklikule kahjule tõi Võsu välja ka selle, et umbes kolmandik kasvatuse loomiseks kulunud rahast saadi riigilt. Me oleme saanud selle firma tervis kala kasvatamiseks kuskil kuus-seitse miljonit euroliidu toetusi, sealhulgas Eesti riigi omasid euroliidu saadud kolmveerand ulatuses selle kalakasvatuse arendamiseks, see on ikkagi kolmandiku ulatuses, ütleme, riigi rahaga tehtud. Mustajõe kalakasvatus ei ole ainus, kelle kaladele kuumus surmavalt on mõjunud. Aarne Liiv härjanurme kalatalust ütles, et sellist olukorda nagu tänavu suvel ei ole Eesti kalakasvatajad varem kogenud. Pool Eestimaa forellist ja enamus tuura, mis siin kasvatatakse, on maha surnud, lihtsalt just see kestev kuumus nõrgestab kalade immuunsüsteemi ära ja ta haigestub, noh jumala tavaline kõikjal leviv mingisugune bakter lihtsalt saab kala immuunsüsteemi t jagu ja ja kala sureb ära. Aarne Liiva sõnul ei ole kalakasvatajatel erinevalt põllumeestest võimalik oma saaki kindlustada, samuti ei ole nad seni ka riikliku abi saanud.", "role": "user" }, { "content": "Eestit tabanud kuumalaine on mõjunud laastavalt kalakasvatajatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlemraadas peavad testi tegema kõik rahva esindajad, nende seas on ka veebruari lõpupäevil Eestis käinud ülemrada spiiker Dmõtro Rasonkov. Nädala alguses käis nakatunud Serhi Šahhov ühes Euroopa Liidu riigis ning osales teledebatis ja ülemraada keskkonnakomisjoni istungil. Seega on ta nädala jagu ringi liikunud, ise teadmata ka koroonaviirust jaganud. Ühe ebameeldiva poliitilise käitumise tõi tema nakatumine uuesti välja. Nimelt kasutati tema hääletuskaardi ka üleeilsel istungil, kuigi ta ise kohal ei olnud. President VolodõmreZelenski nimetas teise saadiku kaardiga hääletas kahetsusväärseks, sest tegelikult on selline käitumine seadusega karistatav, kuid ei ole uue riigijuhi saabumisega muutunud. Esmaspäeval oli Ukrainas viis eileõhtuse seisuga 16 tuvastatud nakatunut kuid arvestades, et üle Euroopa ja Aasia tuuakse lennukitega oma kodanike kodumaale tagasi, siis kasvab nende arv peagi. Presidendi teatel on välismaalt toodud 33000 kodanikku. Lennukid tulid Aserbaidžaanist, Armeeniast, Egiptusest, Gruusiast, Iisraelist, Hispaaniast, Katarist, Moldovast, Araabia ühendemiraatidest, Taist ja Türgist. 57 lendu on kavas inimeste äratoomiseks, kuid seni ei ole nimekirjas olnud Eestit. Teatavasti on ka siin tööl mitu 1000 ukrainlast, kes on andnud oma panuse meie majanduse kasvatamiseks. Kas, kui üldse on ukrainlased abi tagasilennuks küsinud, ei suutnud ma avalikest allikatest leida. Ilmselt mitte, aga kuidas on Eesti tervishoiusüsteem valmis nendega tegelema, kui vajadus peaks tekkima. President Zelenskõi sõnul vajab Kiiev võitluses koroonaviirusega 450 miljoni euro ulatuses abi. Selle sees on portaali Vaba Euroopa andmeil ka näiteks 500 kiirabiautot. Kohale tulnud oligarhid pakkusidki tuge. Rinat Ahmetov andis neli hingamisaparaati näomaske ja kraadiklaase. Mitmed ülirikkad ostavad Ameerika Ühendriikides kokku kasutatud hingamisaparaate, et neid siis Ukrainasse toimetada. Näomaske saab aga Hiinast. Ali Baba juht Jack Ma teatas, et ühe miljoni koroonaviiruse testi ostmiseks pani isegi tema õla alla. 80 miljonit dollarit maksma läinud saadetist on oodata Ukrainasse ülehomme. Kõik need meetmed peaksid aitama viiruse levikut peatada ja ehk on neist ka abi, sest äsja tuli ka positiivne teade Hiinast. Nimelt ei ole Wuhan'is koroonaviiruse algpunktis ööpäevaga tuvastatud ühtki uut nakatunut.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina parlamendis testitakse kõiki saadikuid, sest ühel rahvaesindajal Serhii Šahhovil tuvastati koroonaviirus. Ukraina pealinna Kiievi ümbruses kehtestati eriolukord, kuid mitte pealinnas endas ning peaminister hoiatas majanduskriisi eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRistimetsad on tekkinud pika aja jooksul matuse traditsiooni kohaselt peatuti leinarongiga enne kalmistule jõudmist sobiliku metsa juures ning lõigati puutivele ristisümbol. Taolistest ristipuudest kujunesid ajapikku ristimetsad, mille kadumist nüüd tahetakse peatada. Looduslike pühapaikade ekspertnõukogu esimees ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuurikeskuse vanemteadur Marju Kõivupuu. 2016 kaardirakendusele oli kantud ja üle vaadatud enam-vähem 22 ristimetsa sellist siis suuremat metsa tu, kuhu kohalik rahvas on viimased tinglikult 100 aastat neid riste lõiganud ja sellest on praeguseks säilinud põhimõtteliselt kahe eks osaliselt on hävinud kaheksa ja täielikult on hävinud kuus ristimetsa, seda siis ütleme sisuliselt nelja aasta jooksul ja kuna neid ristimetsi on väga vähe jäänud, siis see graafik või need arvandmed näitavad ilmselgelt, et kuigi käesoleval aastal siis esimese ajaloolise loodusliku pühapaigana see riikliku kaitse Rosma ristimets, siis kahtlemata see tempo ristimetsade kaitse alla võtmiseks praegusel kujul ei ole piisav. Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama peab vajalikuks ristipuude ja ristimetsade säilitamise kiirendamiseks ametkondade koostööd. Arvestades, et kui aktiivselt metsamajandamine toimub, et siis on nad ohus ja me oleme, olemegi näinud, et paari 20 aasta jooksul on neid ka drastiliselt ikkagi vähenenud, et oleks oluline neid viimaseid, mis nüüd on säilinud kaitsta ka riiklikul tasemel. Pöördumises ministeeriumite ja muinsuskaitse ning keskkonnaameti poole palutakse peatada käimasolevad raied ristimetsades ja võtta alles jäänud paigad ajutise riikliku kaitse alla. Marju Kõivupuu. See ajutine kaitse on vajalik kehtestada ajaks, mis kulub risti metsade nii-öelda mälestiseks tunnistamise nii või siis vastavalt ka sellele, et me ei tunnista seda mälestiseks, et teist võimalust lihtsalt ei ole. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eesti matusekombestikus olulisel kohal olnud ristimetsad on hävimisohus. Kahekümne kahest ristimetsast on nelja aasta jooksul aktiivse metsaraie tulemusena alles jäänud kaheksa. Eestis ainulaadse kultuuripärandi säilitamiseks on taaskord pöördutud valitsuse poole palvega peatada kiiremas korras kõik raied allesjäänud ristimetsades ja võtta nad riikliku kaitse alla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis siis juhtub, homsest, balti ruumis on võimalik liikuda Eesti inimestel Lätti, Leetu nendel tingimustel ei esine haigusnähte, kui sa, haige inimene oled, sa pead Eestist ka tegelikult ütleme, kui sul võib-olla eeldatavalt on haigusnähud, siis sa pead Eestis arsti uurima. Loomulikult ei tohi sa minna Lätti või Leetu ja me eeldame loomulikult, et Läti-Leedu inimesed teevad seda tagurpidi ka meie territooriumi suunas. Teiseks peab olema loomulikult need inimesed, kes Lätist-Leedust tulevad või meilt lähevad, neil peab olema vastavalt siis selle riigi kodakondsus või elamisõigus. Mis on hästi oluline on see, et kui nüüd inimesed tulevad välisriigist siis välisriikides sisenemine kõigis kolmes riigis kehtib see 14 päeva karantiini põhimõte, välja arvatud sellisel juhul, kui näiteks inimene tuleb või lennuliiklus, nüüd tuleb Tallinnasse ja tahab minna Lätti ja ta on Läti kodanik, siis ta Eestis ei pea olema kaks nädalat karantiinis. Aga see eeltingimus on, et ta koheselt liigub siis Läti territooriumile ja on siis seal Läti territooriumil kaks nädalat karantiinis ja kindlasti on üks teema, mida me arutame siis koostöös homme, kui me kirjutame alla selle kokkuleppe kolme riigi vahel, välisministritega on, see kokkusaamine on siis Riias homme siis me arutame tegelikult, kuidas seda balti mulli siis ühises koostöös neid samm-sammult hakata seda ruumi laiendama.", "role": "user" }, { "content": "Tänasest avanes piiratud liikumise võimalus Eesti ja Soome vahel. Turismi eesmärgil on see endiselt keelatud. Homsest on aga taas võimalik vabalt liikuda Balti riikide vahel. Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et eesmärk on saavutada vaba liikumine nii lõuna kui ka põhja suunal. Balti riikide vahelist vaba liikumist tõi positiivse näitena riikidevahelisest koostööst ka Euroopa komisjon.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPindi kinnisvaraanalüütiku Peep Soomani sõnul on praegu kinnisvaraturg umbes sama aktiivne kui 2019. aastal. Soomani hinnangul teevad inimesed praegu neid tehinguid, mis koroonaviiruse saabudes edasi lükkusid. Siin võib natukene nagu seda paralleeli tõmmata nagu veepaisuga, mäletate, vesiveskitel oli paisud, eks ju kogunes paisu taha vesi ja siis kui pais lahti lasti, siis tuli nagu lahinal. Meil oli kinnisvaraturul väga sarnane efekt. Soomani sõnul algasid kinnisvaraturul kiiremad ajad novembris ning nii on see kestnud sisuliselt siiamaani. Edukat müügiturgu võimendab aga ka pakkumiste vähesus. Kui me räägime järelturust, siis järelturul ülearu palju uut kaupa peale ei tule ja heas seisukorras korterit tuleb tikutulega taga ajada. Uusarenduste puhul on on defitsiit veel suurem, sest juba eelmise eriolukorra ajal noh, aasta tagasi, siis võtsid arendajad hoo kõvasti maha ja nii mõnigi projekt, mis pidi eelmisel aastal kerkima hakkama nihutati tulevikku ja sellest tulenevalt siis uusarenduste jääk on langenud siin aastate kõige madalamale tasemele ja, ja eks ostjad, kes, kes otsivad uusarendusi, noh, nemad, nemad ka näevad seda, et, et valik läheb aina kogu aeg kitsamaks. Ka kinnisvarabüroo uus maa analüütik Risto Vähi nõustub sellega, et nõudlus ületab pakkumist. Tema sõnul on inimesed kriisiga ära harjunud ning optimismi tekitavad nii vaktsiinid kui ka riigipoolsed toetusmeetmed. Pigem vaadatakse juba edasi, et me tuleme ju sellest varsti välja ja elu läheb ju edasi. Kindlasti on siin omajagu põhjust ka selles, et inimesed kardavad, et selliste majanduse taastemehhanismidega ehk siis rahatrükiga tuleb kõrgem inflatsioon ning seetõttu on oma raha kasulik kuhugi ära paigutada. Me näeme siin kas või seda, et börsid liiguvad kogu aeg üles ja niisamuti on ka siis vara klass nagu kinnisvara. Selline koht, kuhu oma raha panna. Soomani sõnul on muutunud tänu suurele nõudlusele ka see, et kui vahepeal olid ajad, kui hinna dikteeris ostja, siis näiteks uusarenduste puhul on nüüd läinud pall taas müüa kätte. Samas pole järelturul hinnad märkimisväärselt tõusnud. Risto Vähi toonitab samas, et kui praegu on kinnisvaraturg heas seisus, siis see ei pruugi nii pikaks jääda. Ma ise ütleks, et tegelikult see kõik püsib selle peal praegu, et et noh, meil on nagu see toetusmehhanism ja kõik need asjad, aga samas peaks midagi juhtuma, et näiteks nüüd ära kaovad, siis läheb ikka täitsa teistmoodi, meil on ikkagi inimeste selline optimism, et meid viiakse sellest, et me läheme üheskoos sellest läbi, no mida näiteks eelmise kriisi ajal üldse polnud ja ja juhtus, mis juhtus, eks ole.", "role": "user" }, { "content": "Kui eelmisel aastal olid kinnisvaraturul pisut rahulikumad ajad, siis viimastel kuudel on nõudlus juba isegi pakkumist ületanud. Seda tingib nii asjaolu, et uusarendusi eelmisel aastal enam nii jõudsalt peale ei tulnud ning ka järelturul napib häid pakkumisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKataris asuva Talibani poliitilise büroo asejuht Sheraastaeks ütles BBC Pustu programmis, et uus valitsus tehakse teatavaks lähema kahe päeva jooksul. Kõikidel etnilistel gruppidel, kes Afganistanis elavad, on õigus kuuluda valitsusse, ütles erabash. Kuid ta rõhutas, et valitsuse moodustamisel saavad otsustavaks teened ja võimed. Ka ütles ta, et need, kes kuulusid valitsusse viimased 20 aastat neid ilmselt tulevasse valitsusse ei võeta, vähemasti mitte kõrgetele positsioonidele. Naiste jaoks, lisas ta. On mõeldud madalama taseme kohad, mitte juhtivad positsioonid. Afganistani naaberriigid püüavad Talibanile survet avaldada, et sa jagaks võimu osaliseltki. Nende kartus on, et Taliban saab enda kätte absoluutse kontrolli. BBC rahvusvaheline korrespondent Tossat kirjutab, et kui asjadele vaadata puhtpoliitilisest küljest, siis Taliban tuli võimule palju kiiremini, kui nad isegi oskasid oodata. Ja nüüd tunnevad nad, et neil on ülivõimas mandaat islamisüsteemi kehtestamiseks. Selles uues sündivas islamiemiraadis mängivad naised kindlasti teisejärgulist osa meestega võrreldes. See erineb kõvasti sellest, mida me kuulsime isegi ainult kaks aastat tagasi. Kui Taliban alustas kõnelusi Afganistani valitsuse esindajatega siis ütlesid nad, et naised võivad saada mis tahes koha nende uues islamivalitsuses, välja arvatud peaminister või president. Nad võivad olla ministrid või tegevdirektorid. Nüüd tundub, et sellest seisukohast taganetakse, sest see ja mis juhtus minevikus, on nüüd ajalugu. Talibani jaoks on koitnud uus päev ja see on päev, mil nemad on juhid, kirjutab listuet.", "role": "user" }, { "content": "Taliban tähistab võõrvägede lõplikku lahkumist Afganistanist ja moodustab uut valitsust. Naaberriigid kardavad Talibani absoluutset kontrolli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitud president Joe Biden lahkub USA aja järgi pärastlõunal koduosariigis Tel Averist ja reisib pealinna Washingtoni. Biden on tuntud rongiarmastaja, kuid seekord on ta julgeolekuohu tõttu otsustanud lennata, räägib USA senaator, vabariiklane Roy Plant. Ain projekt orl message. Ma arvan, et edastame maailmale täpselt selle sõnumi, mida soovime ja teeme seda täpselt selles kohas, kus kaks nädalat tagasi toimusid halvad asjad. Ma arvan, et maailm näeb, et meie riigi põhiseadus ja demokraatia töötab. Kaks nädalat tagasi toimunud Kapitooliumi mässu tõttu on turvanõuded Washingtonis äärmiselt karmid ja kesklinn põhimõtteliselt lukus. Kohale on toodud 25000 rahvuskaardi sõdurit. Föderaalne juurdlusbüroo on kontrollinud nende tausta, et vältida siseringirünnakuid. Bideni ametisse vannutamise ajal on paljud metrooliinid ja sillad suletud, piirkonda pääseb vaid salateenistuse loaga räägib endine valge maja nõunik Valery Jarett. Te Workette sekret servis, Fo s. Fresna Obama vice president Biden sterm. Mul oli võimalus töötada salateenistusega kogu president Obama ja asepresident Bideni ametiaja jooksul ja ma ei tea professionaalsemaid ja pädevamaid mehi ja naisi. Seega ma olen kindel, et nad teevad kõikvõimaliku, et inimesi kaitsta. Kapitooliumi ja Washingtoni monumendi vahele on paigutatud 200000 lippu et tähistada inimesi, kes seal tavaliselt seisaksid räägib Bookingsi Instituudi vanemanalüütik John Hudak. See saab olema enneolematu olukord nii turvanõuete kui ka pandeemia mure tõttu. Biden plaanib oma kõnes pöörduda ametist lahkuva presidendi Donald Trumpi toetajate poole ja rääkida ühtsusest räägib USA valitud asepresident Kamala Harris. Ma räägin nii Joe kui ka enda eest ja ütlen, et liigume kolmapäeva poole teadmisega, et oleme tööks valmis. Meil on vaja palju ära teha, see ei saa olema lihtne, nagu oleme juba varem öelnud, räägib USA esimene leedi Melania Trump. Asdonald Te ni Kon kud, Aurtime In to bit house. Nüüd kui Donaldi ja minu aeg valges majas saab läbi, mõtlen kõigile inimestele, keda olen oma südames koju toonud ja nendele uskumatutel lugudele, armastusest, patriotismist ja otsustuskindlusest. President trump ei osale Bideni ametisse vannutamisel ja läheb Floridasse oma Mara Laago kuurorti juba enne selle algust. Viimasel täistööpäeval annab ta armupea 100-le inimesele. USA meedia andmetel ei ole nende seas ta isikliku advokaadi, RudiJuliani ja endise valge maja nõuniku Steve Bannoni nime. Samuti ei kavatse ta ennetavalt anda armu endale ega oma pereliikmetele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA presidendil Donald Trumpil on täna viimane täistööpäev, mille jooksul plaanib ta armu anda pea sajale inimesele. Samal ajal valmistutakse pealinnas Washingtonis Joe Bideni ametisse vannutamiseks. Turvanõuded on seekord äärmiselt karmid ja kesklinn põhimõtteliselt lukus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimisvabaduse rikkumises kahtlustuse saanud Narva poliitik Sergei Korlats tunnistab, et usaldab Eesti politseid, kuid kinnitab, et valijaid ta ei mõjutanud. Samas ei soovinud Sergei Korlatš kommenteerida talle esitatud kahtlustust, mille järgi ta olevat korraldanud paar reisi umbes 40-le Narva valijale, mille raames toimus bussis e-hääletamine Sergei Korlatš. Ma ei oska demin eerida uurimise sisu, aga ma saan siiralt ja ausalt öelda, et ma ei ole eksinud seadust või eetika reeglit. Kas te palusite inimestel kaasa võtta reisile ID-kaardid ja pingoodid, kas hääletamine toimus bussis, kas te olite hääletamise kõrval? Uurimise sisuga ja ma ei soovi mõjutada uurimisprotsesse. Sergei Korlatš kogus valimistel üle 400 hääle ja pääses volikokku, kuid lubas uurimisajaks oma saadikuvolitused peatada. Samas on Korlat Reformierakonna Narva osakonna juht, kommenteerib Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo. Tegemist on ikkagi väga tõsise kahtlustusega, aga kindlasti peab andma ka inimesele võimaluse vajadusel enda õigusi kaitsta. Olen suhelnud meie Ida-Virumaa maakonna organisatsiooniga, palunud, et nad teeksid maakonnaorganisatsiooni juhatuse koosolekul kõigepealt ettepaneku, et Sergei Korlat siis hetkel Narva piirkonna juhilt kohalt taandada. Aga kui need kahtlustused osutuvad tõeks, siis tegelikult küll Sergei Korlati erakonnas kohta tulevikus ei näe. Valimistel Katri Raigi nimekirjas kandideerinud Sergei Korlatšile esitatud kahtlustus Narva koalitsioonileppe sõlmimist ei peatanud, räägib erakonna Eesti 200 Narva piirkonna juht Deniss Lartšenko. Sergei Korlats praegu, siis ei lähe meiega kokku meie meeskonnaga edasi meie koalitsiooniga ja selle lepinguga. Ja Katri Raik Koalitsioonilepe on üsna heas seisus. Me viisime siin eile õhtul tõesti sisse ühe paragrahvi üsna ootuspäraselt korruptsioonist, et nad ei tolereeri korruptsiooni mitte mingisugusel viisil, sealhulgas ka häältega manipuleerimist. Koalitsioonileppe Katri Raigi valimisliidu ja Eesti 200 vahel saab allkirjad reedel Narva volikogus uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Valimisvabaduse rikkumises kahtlustuse saanud Narva poliitik Sergei Gorlatš jagas täna pressile selgitusi. Sergei Gorlatš lubab uurimise ajaks saadikuvolitused peatada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Joe Bideni valitsus kuulutas juba möödunud kuul välja, et täielikult vaktsineeritud inimesi hakatakse lisa süstima 20.-st septembrist. Praeguse kava kohaselt saavad süsti kõik inimesed, kelle eelmisest süstist on möödas vähemalt kaheksa kuud. John Sopkinsi ülikooli andmeil on USAs täielikult vaktsineeritud 52 protsenti inimestest. Anthony Fauci ütles uudistesaatele CBS News, et just Fieri koroonavaktsiin pälvis kolmanda süsti kandidaadina USA toidu ja ravimiameti heakskiidu. Peamiselt seetõttu, et suutis ainsa firmana nõutud andmed õigeks ajaks esitada. Ka Modernal ja teistel vaktsiinitootjatel on USAs võimalik veel kolmanda süsti kampaania reele hüpata, kui toidu ja ravimiamet nõutud andmeid analüüsinud on. USAs on pandeemia algusest peale koroonasse nakatunud 39 miljonit inimest ehk ligi 12 protsenti rahvastikust. Seepärast on USA asjaomased ametkonnad veendunud, et kolmandat vaktsiinisüsti on epideemia tõrjumiseks tingimata vaja. Maailma terviseorganisatsioon aga jätkab sõnumi edastamist, et kolmanda vaktsiinisüsti asemel oleks targem annetada vaktsiine vaestele riikidele. Vähemalt võiks rikkad riigid lükata kolmandat vaktsiinisüsti edasi oktoobrisse, et vaesed maad saaksid vaktsineeritud vähemalt 10 protsenti rahvastikust. Praeguse seisuga tundub aga seegi liiga optimistlik eesmärk olevat. Eriti just Aafrika sürgib vaktsineerimise osas muul maailmal kaugel sabas. Aafrika 54-st riigist usutakse 10 protsendi tasemest, allapoole jäävad koguni 40. Kahte andmepanga. Aue world on Data järgi on Aafrikas täielikult vaktsineeritud 2,9 protsenti rahvastikust, Aasias 29, Lõuna-Ameerikas 32, Põhja-Ameerikas 43 ja Euroopas juba 49 protsenti rahvastikust. Ka Euroopa ravimiamet Euroopa nakkushaiguste amet soovitavad täielikult vaktsineeritud terveid inimesi kolmanda süstiga mitte vaktsineerida. Küll tuleb Euroopa asjaomaste ametite hinnangul kaaluda kolmandat vaktsiinisüsti nõrgenenud immuunsüsteemiga inimeste puhul. Kolmanda vaktsiinisüstiga vaktsineerimisel on kõige kaugemale jõudnud Iisrael, mis alustas sellega juba juulis. Iisraelile järgnevad Araabia ühendemiraadid Euroopas otsustas kõiki varem vaktsineerituid kolmanda süstiga turgutada. Ungari tema eeskujule kavatseb järgneda Tšehhi Vabariik. Ülejäänud Euroopa riigid kaaluvad enamasti vaid enim ohustatud inimrühmade vaktsineerimist. On Euroopas neidki riike, millel kolmanda süstiga vaktsineerimist veel üldse kavas pole.", "role": "user" }, { "content": "Varem oli plaanis lisasüstiga vaktsineerimist alustada nii Pfizeri, kui Moderna vaktsiiniga, Fauci sõnul otsustati esialgu ühe vaktsiini kasuks, hiljem võib kõne alla tulla lisasüstimine ka muude vaktsiinidega. Maailma Terviseorganisatsioon aga kritiseerib lisasüsti tegevaid riike. Organisatsiooni hinnangul takistab lisasüstimine rikastes riikides oluliselt vaktsineerimise käiku vaestes maades.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmine kord oli kõik teistmoodi, kandidaate oli rohkem kui erakondi ja debatid käisid täie hooga. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder arvab, et just see viie aasta tagune kogemus hoiabki erakondi tagasi. See ei ole mitte ainult nüüd niisugune pettumus, aga see on ka ettevaatlikkus, ettevaatlikkus erakondade poolt. Et niimoodi igal erakonnal tulla välja oma üksikkandidaadiga ja vabas konkurentsis, ilma et erakonnad laiemapõhjalise kokkuleppe püüaksid saavutada. Et see tulemus ei pruugi siis olla üldse mõistlik. EKRE esimees Martin Helme nimetab olukorda piinlikuks ja häbiväärseks ja peab süüdlaseks süsteemi. Meil ongi presidendivalimiste süsteem, mis on täiesti lootusetu. Meie presidendivalimiste süsteem ei soosi, ei soosi seda, et meil oleks väärikaid kandidaate. Kui meil on väärikaid kandidaate, siis nendega tullakse välja viimasel minutil ja tegelikult on meil ikkagi presidendivalimiste süsteem, mis soosib tagatubade kokkuleppeid. Täna ilmutas EKRE initsiatiivi ja esitles ametlikult Henn Põlluaas oma kandidaadina. Kuna EKREl jääb hääli puudu, et põlluaas riigikogus üles seada, peavad nad lootma valimiskogule. Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar tuletab meelde aritmeetikat ja seda, et ilma reformierakonnata riigikogus presidenti ei vali. See, mis puudutab parlamendis presidendivalimist, see initsiatiiv on sellega valijate poolt selgelt antud peaministrierakonna kätte ja nii kaua, kuni nemad ei võta positsiooni võivad kõik ülejäänud ju teha igasuguseid pakkumisi, aga kokkulepet ilma nendeta ei ole võimalik saada. Sotsid on nõus andma oma hääled praegusele presidendile, juhul kui koalitsioonierakonnad ka teda toetasid. Keskerakonna esimees Jüri Ratas on helmega nõus, et süsteem on mäda ja seda peab muutma. Aga seda on tõdetud ju korduvalt ja muuta pole suudetud. Praeguse olukorra kohta, ütleb Ratas. Tänane seis on ikkagi väga lahtine, et ma arvan täna öelda, mingisuguseid lõppseisukohtasid on väga keeruline, sest et need sellised ütleksin siis õhkõrnad, konsultatsioonid erakondade vahel hetkel käivad ja ega need väga kaugele jõudnud ei ole. Kristen Michal Reformierakonnast nendib samuti, et ega midagi konkreetset öelda ei ole. Minu arusaamist mööda need debatid praegu käivad ja noh, ilmselt nad käivad ka teistel tasanditel erakondades kui ainult juhtide osas, et küllap ka kandidaadid ja kandidaatide erinevad võimalikud nii-öelda pooldajad mõtlevad sellele. Aga kuna aega on ja ebaselgust on palju, siis tõepoolest on nii, et ainukene erakond, kes on ennast võibolla natukene lukku mõelnud riigikogu jaoks ongi EKRE, kes eeskätt reklaamib siis Henn Põlluaasa kui oma kandidaati ja ilmselt eeskätt just tulevaste valimiste jaoks mitte nii palju presidendivalimiste jaoks. Seda, et Riigikogus kandidaate üldse üles ei seata, keegi siiski ei usu. Kristen Michal. Ei, see ei ole küll kindlasti tänaste nii-öelda tegevuste eesmärk, sest noh, kujutage nüüd ette erakondi ja saadikuid kogunemas riigikogus ja keegi ei ole selleks ajaks suutnud omavahel isegi ühtegi kandidaati sõnastada, seda, et protsess kandidaatide ta jääks, ma hetkel küll väga tõenäoliseks ei pea. Ja Jüri Ratas No minu meelest meil on täna kolm kandidaati, Kersti Kaljulaid, Tarmo Soomere ja Enn Põlluaas ja kindlasti on, on kõik kolm asjalikud ja väärikad inimesed, aga ma usun, et neid kandidaate ikkagi päeva lõpuks kandideerimise hetkeks tuleb veel.", "role": "user" }, { "content": "Mingit valimisvõitlust aga pole. Mida poliitikud hetkeolukorrast arvavad ?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUngari, Tšehhi ja Slovakkia, mille taristu on ehitatud vastavalt Vene naftaomadustele saavad erandit kasutada seni, kuni ehitavad valmis uue vajaliku infrastruktuuri. Tähtaega neile ei seatud. Kas selline kokkulepe on parim võimalus praeguses olukorras või oleks olnud mingi muu lahendus? Parem, et Vene naftatoode impordi piiramises üldse mingile otsusele jõuti, on Eesti eurosaadikute meelest hea. Aga kahjuks näitab kõik see, mis on seni tehtud, et mida aeg edasi, seda raskem on olulistes otsustes Venemaa sanktsioonide üle kokkuleppele jõuda, ütleb Urmas Paet. Kindlasti see otsus on parem kui mitte midagi, aga samas ta noh, ei ole päris selline, nagu ta võinuks olla ja ta võinuks olla selline, et ikkagi kogu Vene naftaimport keelatakse. Sest nii Ungari kui teistel Kesk-Euroopas riikidel on tegelikult ju olnud aega küll alternatiivide peale mõelda ja tegutseda, noh, mida pole tehtud. Paraku on olukord selline, et mida rohkem uued piirangud Venemaa vastu mõjutavad, ka Euroopa riike endid majanduslikult noh, seda raskem on kokkuleppeid saavutada. Nii et seetõttu oleks minu meelest mõistlik ikkagi hakata tõsiselt arutama ka seda, et sanktsioonide kehtestamise puhul tuleks loobuda konsensusnõudest. Et üksik riik ei saaks pidurdada või üldse takistada kogu Euroopa liidu otsust piirangute ja sanktsioonide kehtestamiseks. Marina kaljurand arvab, et praegune lahendus on halbadest lahendustest parim. Parim selles mõttes, et Euroopa Liit jäi ühtseks ja 27 riiki kehtestavad sanktsioonid ühiselt. Kehv on aga see, et anti järgi Ungarile, Tšehhile ja Slovakkiale ja see on selles mõttes kahetsusväärne, et üleminekuperioodi ei ole lõplikult kokku lepitud. Räägitakse aasta lõpust, aga täna seda täielikku kindlust ei ole. Nii et positiivne, et tulemus tuli negatiivne, et see tulemus on oluliselt kehvem ja oluliselt nõrgem, kui lubas komisjoni president Ursula von der Laien kuu aega tagasi. Jaak Madisson ütleb, et poliitilist olukorda arvestades oli see arvatavasti maksimum, mida võimalik oli saada. Kuna Ungari ja Slovakkia saavad oma nafta peamiselt Venemaalt. Puhtmajanduslikult võib ju seda ka isegi mõista, aga loomulikult see ei ole piisav, mis eile öösel kokku lepib eriti, sest nafta on üks väike osa kogu saadavast tulust Venemaa eelarves, millega rahastada sõjamasinat. Ja tegelikult oleks vaja ikkagi saada suuremad sanktsioonid muudes kondades, mille eest makstakse miljardeid iga kuu Venemaale näiteks gaasiekspordile. Hea, et lõppkokkuvõttes milleski kokku lepiti, et mingisugune ebarga tuleb, sest et kui ei oleks mitte mingisugust kokkulepet sündinud, siis põhimõtteliselt Euroopa liit oleks jäänud kogu ülemmaailma ees sellisesse valgusesse, et ei suudetagi mitte midagi ette võtta, et vähendada sõltuvust Venemaa energeetikast.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele Venemaa naftaembargos, andes erandi Ungarile, Tšehhile ja Slovakkiale. Embargo tähendab keeldu ligi 90 protsendile Venemaa naftale, mida Euroopa Liitu imporditakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKarma on lugu tavalisest Narva naisest kahe lapsega üksikemast, kes kastivabrikus töö kaotades suudab piltlikult öeldes kastist välja murda ja eesti keelt õppides paremale järjele saada. Räpi ooperi loojad püüavadki tõestada, et karmat saab muuta, kuid selleks on vaja eelkõige eneseusku ja teotahet, räägib üks osatäitjatest Tatjana eniek. Mina ise tean seda, et kui mina tulen oli ja praktikat ei olnud eesti keeles, siis minul oli vähem võimalust, aga vaja usu endasse, tavaliselt inimesed ei tea, mis on sees tegelikult. Karma on lõimumisprojektina eeskujuks kõigile keele õppijaile, aga ka praktikaks, sest suur osa näitlejatest on eesti keele maja õppurid, räägib Räpi. Ooperi idee autor ja eesti keele õpetaja Krismar Rosin. Me ikka püüdleme selle poole, et see eesti keele õpe oleks heas mõttes nagu huvitav, kui sa oled protsessi, sa ei märkagi, nagu, et, et see keel sul tuleb ka sellega kaasa. Räpi ooperi nimitegelast mängib laulja Kelli Uustani, kes pidi karma osatäitmiseks läbi vene keele õppima ka eesti keelt vigaselt rääkima. Hirm oli alguses, et kas ma saan hakkama, kas ma suudan ennast väljendada, et kui ma siia tulen, siis ma sain aru, et me oleme kõik nagu samal platool, nemad eesti keelega ja mina vene keelega ja nüüd ma juba räägin, vahepeal lähen jutu sees vene keele peale üle, siis lähen eesti keele peale tagasi, et see on nagu päris tore. Karma muutmine pole lihtne, see vajab julgustust, millele eelnevad pisarad, trotsi ja ähvardused. Miks te ei räägi minuga eesti keeles, me sõidame keeleinspektsiooni. Teie keele osa. Kogenud lavastaja Neeme kuninga jaoks on see esimene kord räpist ooperit teha, lisaks veel tundlikul lõimumisteemal. Mul on üks selline metafoor, mis on jällegi teatris, mis on nagu Rooma ja Julia, eks ole, et armastus esimesest silmapilgust ei ole olemas, et kõigepealt algab huvi, algab uudishimu, see läheb läbi lugupidamise, võib muutuda armastuseks, aga võib-olla ei muutu ka kunagi. Ja niimoodi on ka inimestega ja keeltega ja rahvastega, et kui seda vastastikust huvi ja uudishimu ei ole või seda ei tekitata, siis me oleme siin, kus me oleme, see lugu võib-olla aitab nendele asjadele nii-öelda tähelepanu pöörata. Räpi ooperit Karma saab vaadata täna ja homme vaba lava Narva teatrikeskuses uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietendub täna Eesti esimene räpiooper \"Karma\". Ooper julgustab inimesi eesti keelt õppima ning pakub võimalust laval kaasa mängides keelt harjutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikool pakub kursusi nii põhikooli õpilastele kui ka gümnasistidele nii olümpiaadiks kui ka eksamiks kordamiseks. Ülikool pakub tasulisi kursusi kontaktõppes ja ka tasuta haridusministeeriumi tellitud veebikursusi, räägib Helen Raja. TTÜ eksami olümpiaadikoolist. Eelmisel aastal osales eksamikooli kursustel 1210 õpilast ja olümpiaadi kooli tasuta kursustel 245 õpilast. Nüüd kõrvale siis haridusminister mi poolt tellitud kursuste puhul. Matemaatika laia matemaatika riigieksami kursusel osales üle Eesti 2517 õpilast, põhikooli lõpetamiseks mõeldud matemaatika kursusel 2200. Märtsis algavaid veebikursusi saab võtta ka Tartu Ülikoolis näiteks õpetab kuni 1000-le huvilisele eesti keelt keeleteadlane Ilona Tragel. Seni on ennast kirja pannud 780, tunnid toimuvad kaks korda nädalas. Õpilased harjutavad gümnaasiumi lõpukirjandi kirjutamist. Tragel tutvustab. Kirjutame teda siis pisikeste tükkide haaval. Kõigepealt mõtleme, millest kirjutada, siis paneme mõtted kirja ilma selleta, et mõelda täpselt, kuidas neid mõtteid kirja panna ei mõtle sõnastuse peale, üldse ei mõtle veel õige kirja peale ja niimoodi siis samm-sammult liigume selle valmiskirjandi poole. Tartu Ülikoolis aitab matemaatikat korrata matemaatikahariduse lektor Kerli Orav puurand, seni on huvilisi napilt üle 500. Orav puurand lubab kõik soovijad vastu võtta. Rõhutame pigem seda, et mida võiks nii-öelda eksamil tähele panna, et noh, kas on vaja muretseda mingi erilise vormistusliku nüansi pärast või me nii-öelda leevendame õpilase hirmu ja ütleme, et teate, kui sa ei jõua vastust kirjutada niimoodi sõnades välja, et siis sellest ei olegi tegelikult midagi katki. Õppijaid on väga erinevaid. On täiskasvanuid, kes soovivad eksamit teha. On nutikaid, kes jahivad eksamilt parimat tulemust ja ka neid, kes soovivad enne eksamit ennast ree peale tagasi saada. Tuli talle see mõte, et ta tahab võib-olla head eksamitulemust saada alles noh, mitte 20. klassi alguses, vaid alles kusagil 11. klassi keskpaiku ja siis tal on tunne, et tal on seal allpool mingisuguseid nii-öelda lünkasid, mida ta tahab täita. Helen Raja ütleb, et TTÜ sooviks pakkuda veel rohkem kursusi just kontaktõppes, kuid õpetajaid jääb selleks puudu.", "role": "user" }, { "content": "Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad loodavad distantsõppel kaotatud kindluse taas leida ülikoolide pakutud ettevalmistuskursustelt. Juba teist aastat on populaarsed ka Haridusministeeriumi toel pakutud veebikurusused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIraaki läheb Eesti kaitseväe kergejalaväerühm ESTPLA üheksa 32 meest ja kaubakäitlusmeeskond CT kolm 13 meest. Missioon kestab kuus kuud. Kergejalaväerühm paikneb Bagdadi eeslinnas ja tegutseb USA esimese ratsaväe diviisi ühe soomuspataljoni koosseisus. Kaubakäitlusmeeskond teenib USA õhuväebaasis meeste ärasaatmisrivistusel, ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts. Kivi kotti, head sõjamehe õnne. Ja veel kord tahan öelda, et hoidke 11 hoidke oma distsipliini. Hoidke oma üksust üksusena. Loomulikult, tingimused saavad olema küllalt erinevad sellest, mis te olete varem kohanud. Ja hoiduge liigsest riskist. Ja mäletage, et te peate kõik tulema Eestisse sama tervetena. Kui te siit ka lahkute. Hiljem intervjuus Eesti raadiole palusin võrrelda kahte missiooni. Pean ütlema, et rajoon on sama ja tingimused ei ole väga erinevad, kuid iga missioon on kahtlemata eelmisest erinev. Ja samas on ka ka meeste ettevalmistus meil loomulikult arenenud. Me oleme käigult võtnud kasutusele kõik vastavad muudatused meeste ettevalmistuses, mis on tingitud klimaatilist kultuurilise eripärast. Rühmaülem on kapten Janno märk, temalt küsisin, kui palju on Iraagis käinute kogemustest praegusele rühmale kasu olnud. Kapten oli sõjaväelaslikult napisõnaline. Missiooni ses väljaõppes on osalenud eelmiste rühmade liikmed ja oleme üritanud nende kogemust maksimaalselt ära kasutada. Näiteks ESPA seitsme allavitserid viivad läbi tunde koolitus treeningute. Missioonieelne väljaõpe kestis neli kuud, missioon ise, nagu juba öeldud kuus kuud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Iraagi missiooni uus rühm sõitis ülesandele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida võiksid ameeriklased täna hommikul mõelda, meenutades Brexit'it, võiks see mõte olla, et mida ma eile oma riigi jaoks õieti tegin. Mitte et neil poleks olnud kahtlusi Donald Trumpi suhtes, aga nii paljud olid nii vihased ja rahulolematud valitsusega, et nad otsustasid kõik alla neelata ja ikka tema poolt hääletada. Ja asi polnud ka selles, nagu oleksid trumpi jämedused valijatele meeldinud. Tervelt 70 protsenti oli neist häiritud ja ometi hääletasid nad tema poolt. 61 protsenti ütles, et nende arvates ei kvalifitseeru trump presidendiks, aga valisid ta presidendiks ikka. Palju räägitakse ka sellest täna, kuidas küsitlused nii valesti said minna? Üks põhjus, mida nimetatakse, võib olla see, et inimesed häbenesid öelda, et nad hääletavad trumpi poolt. Mis edasi? Uus president saabub valgesse majja tavapärase tööplaaniga, edendada, majandust, kindlustada julgeolekut, lahendada tervishoiu ja immigratsiooniprobleemid. Aga kõik see kahvatub tegeliku väljakutse ees, milleks on traumaatilise valimiskampaania järelmõjud. Raskused äsja valitud presidendi teel on meeletud, kirjutab tänane ajakirjandus. Poliitiline süsteem on lõhutud, hea tahe kuskile kadunud kahtlused ja vaenulikkus, mis prevaleerisid terve viimase aasta võimutsevad. Tavaliselt tunnevad ameeriklased pärast presidendivalimisi uut lootust. Nüüd on riik lõhenenud. Trumpil endal on selles muidugi suuri teeneid, ta on solvanud peaaegu kõiki, sealhulgas sõjaveterani ja vigast reporterit. Ta on olnud hoolimatu oma sõnadega ja ajanud lõhki oma partei. Tavaliselt näitavad valimised vähemalt suuna ära, kuhu uus president läheb, seekord mitte, aga valijatele antud lubadusi tuleb igal juhul täitma hakata. Kui trump lubas tema poolt hääletanud valgele kolledži hariduseta töölisest mehele et saadab 11 miljonit ebaseaduslikku latinot välja siis nüüd on aeg käes öelda, kuidas ta seda teeb. Kardetavasti tuleb muutusi relvaseaduses ehk pea ei võetaks luubi alla. Võimatu pole kaubandussõda Hiina ja Mehhikoga ja isegi sõjaline vastasseis Hiinaga Lõuna-Hiina merel. Hiljemalt aasta pärast algab majanduslangus, Need on esimesed ennustused täna. Mall Mälberg Washington.", "role": "user" }, { "content": "Hillary Clintonil on ette näidata 215 delegaadi hääl. Sellist tulemust ei osanud analüütikud ennustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakond võttis tänasel volikogul fookusesse Eestit puudutavad majandusteemad. Erakonna esimehe Kaja Kallase sõnul on see hetkel selgelt olulisim väljakutse, eelkõige teemad nagu tark majandus ja sellest lähtuvalt paraneb ettevõtete ning töötajate käekäik, mis aitaks nii kõrgemaid palkasid maksta kui ka seekaudu rohkem makse koguda. Rääkides maksupoliitikast, küsisin Kaja Kallaselt, kuidas toimetaks Reformierakond võimule saades praeguse tulumaksusüsteemiga. Me peame tegema selle lihtsaks ja selgeks, mis tähendab seda, et kõigile kehtiks tulumaksuvaba miinimum 500 eurot ja siis kaotaksime ära need astmed, mis tekitavad selgusetust, kindlasti kaotaksime ära pensionäride halvema kohtlemise selles osas, nii et, et see on jah, üldine mõte ja kuidas seda rahastatakse, see raha peaks tulema siiski just selle riigi tegevust sissevaatamisest ehk siis kulude kokkuhoiust ka, mida saaks saavutada sellega, et me vaatame üle need tegevused, mida riik teeb ja kas ta peaks kõike tegema. Kallas rõhutas taaskord, et ei välista enne valimisi koostööd ühegi erakonna a ning et ta ei muretse selle pärast, kui suur või väike on vahe keskerakonna ga praegustest arvamusküsitlustes jätkates rahateemadel uurisin aga Reformierakonna peasekretärilt Kert valdaru, mis saab erakonna hiigelvõlast. Reformierakond lõpetas möödunud aasta enam kui miljoni euro suuruse miinusega. Seejuures netovara miinus oli 740000 eurot. Valdaru lubab, et võlg saab aasta lõpuks likvideeritud ning seda nii kokkuhoiu, annetuste kui ka liikmemaksude kaudu. Täna kõik kulutused, mis me teeme, peavad olema suunatud valimistele sellist niisama lõbusa olemise eelarvet me endal praegu lubada ei saa. Valimised on teadupärast päris kallis lõbu, kuidas te need kaks asja omavahel ühildajate, et tegelikult praegu on ju aeg, kus peaks justkui reserve olema ja see teie praegune seis oleks võibolla loogiline pärast valimisi? Ega siin muud retsepti ei olegi, kui tuleb püüda leida üles rohkem siis parempoolse ilmavaatega inimesed, kes on valmis toetama meie soovi tänast riigi juhtimist muuta. Viimased nädalad on toonud mitu poliitilist algatust, mis peaksid nii-öelda Eestit formima. Need liikumised on rõhutanud, et nad ei ole poliitilised, kuivõrd nad ise poliitilist võimu ei taotle. Kas needsamad liikumised võivad ka teid kuidagi rahaliselt toetada, kuivõrd just see viimane ettevõtjate oma on ju tegelikult teie maailmavaatest lähtuvalt väga sarnane? Ma usun küll, et need kaks asja ei pea olema lahus, et ma arvan, et kui ettevõtja leiab, et Reformierakonna aetav poliitika on see, mis aitab Eesti riiki jälle õigele teele juhtida, siis ma ei näe küll põhjust, miks, miks ei võiks siis Reformierakonda toetada.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakond kinnitas tänasel volikogul oma majanduspoliitilised eesmärgid ning pani paika ka riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjatoimkonnad. Reformierakond lubab võimule saamise korral tänase tulumaksuvaba miinimumi alles jätta, kuid loobuks süsteemi astmetest. Samuti lubab erakond aasta lõpuks oma hiigelvõla likvideerida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee nüüd tähendab seda, et edaspidi kõik lepingud, mis pangaga sõlmitakse, sõlmitakse Swedbank ASiga muutus see alles täna, sellepärast et otsustasime nimemuutuse võtta ette sellise protsessina, mida teha põhjalikult ja korraliku ettevalmistusega. Et seetõttu muutus siis panga bränd sügisel aga ärinimi alles nüüd kevadel. Kui see ei ole saladus, et kui palju see kõik kokku maksma läks? Panga brändi muutmise eelarve üle kõigi kolme, balti riigi ja samuti Rootsi on 10 miljonit eurot, aga see on kahe aasta peale ja üle kõigi riikide sealhulgas siis kõigi kontorite silt, vahetamine ja kõigi kontoritarvikute vahetamine ja nii edasi. Mitmete brändiuuringute kohaselt Hansapank oli üldse kõige tugevam bränd Eesti turule, et kas teil kahju ei ole olnud sellest loobuda? Tõsi, Hansapanga bränd oli väga hinnatud bränd, ent uuemad uuringud, kus oleme juba tutvustanud ka Swedbanki a seotud küsimusi, on näidanud, et tegelikult on meie kliendid Swedbanki nime võtnud päris hästi omaks. Kas Hansapanga märkija ja nimi on kaitstud ja hoitud teile nagu alles, et mõni teine pank või selle nime all näiteks mõne aasta pärast tegutsema hakata Eestis? Ja loomulikult on see nimi kaitstud. Kas sellega on nüüd kogu protsess lõppenud? See on nüüd selline olulisematest sammudest viimane, meil on vahetada veel osade kontorite sildid ja käibel on ka Hansapanga logoga kaarte, mis kehtivad siis kuni kehtivusaja lõpuni, et neid ära vahetama ei pea. Samuti klient ei pea nüüd tulema kontorisse, et muuta lepinguid, et kõik, mis on sõlmitud hansapangaga, kehtib edasi ka Swedbank ASiga. Kõigi lepingutest tulenevad õigused ja kohustused jäävad endiseks.", "role": "user" }, { "content": "Tänasest on Hansapank AS ärinimi Swedbank AS, panga pressiesindaja Kristi Künnapas selgitas Indrek Kiislerile, mida see endaga kaasa toob.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänavusi tuludeklaratsioone saab hakata esitama tulevast esmaspäevast, 15.-st veebruarist. Eelmisel aastal esitati 96 protsenti tuludeklaratsioonidest elektroonselt. Seda julgustatakse eelistama tänavugi, ütles füüsiliste isikute tulude ja maksustamise teenuse juht Grete Urbel. Soovitame siis parema deklaratsiooni esitamise kogemuseks natukene hiljem oma deklaratsioon esitada. Meie kogemustel esitatakse väga suur osa deklaratsiooni just kahe esimese päeva jooksul, mistõttu tekivad meie kanalitesse suured koormused. Oodata tuleb järjekorras. Samamoodi elektroonilistes kanalites tuleb oodata järjekorras. Ja eelistada tuleks siinkohal kindlasti elektroonilist kanalit ja kõigile meile ka üleskutse, et palun aitame oma eakamaid sugulasi sellel aastal elektrooniliselt tuludeklaratsioon esitada. Paberil deklaratsiooni palutakse esitada alates märtsikuust, sest enne on järjekorrad pikad ja koroonaviiruse leviku tõttu tuleb oodata õues. Tulumaksu hakatakse tagastama 26.-st veebruarist paberil esitatud deklaratsioonide alusel alates 19.-st märtsist. Siin rõhutas Grete Urbel järgmist. Tagastamise kiirus ei sõltu sellest, millal esitati tuludeklaratsioon. Kiirustamiseks ei ole põhjust. Tuludeklaratsiooniga seotud muudatustest üks olulisemaid puudutab lapsi, ütles maksude osakonna juhataja Evelin Liivamägi. Kolmandast lapsest on ette nähtud maksu tulu oluline tõus see aasta 3048 eurot ja kui lapse tulu hakatakse vanema deklaratsioonis arvesse võtma, siis sellel aastal ka lapse saadud dividendid. Muud väljamaksed mitte ainult palgatulu võetakse maha ja selle võrra on siis vanemale ette nähtud täiendav maksuvaba tulu, väiksem. Kevadel töötukassast palgatoetust saanud inimestel on ka seda puudutav osa eel täidetud. Kui nüüd oli olukord, et, et samal ajal nii töötukassa kui tööandja poolt makstud töötasu kokku lõi maksuvaba tulu arvestamise natukene sassi siis tuludeklaratsioonis saab see arvestus nüüd korda, et kellel jäi osa maksu tulu kasutamata, siis nüüd tuludeklaratsiooni järgselt saab selle tagasi. Kõik ei pea tuludeklaratsiooni esitama, näiteks kui aastane tulu jäi alla 6000 euro või kui ei ole vaja lisaks tulumaksu tasuda sõltumata tulu suurusest. Liivamägi siiski julgustab kõiki oma andmeid e-maksuametis üle vaatama. Sest eelmisel aastal jäi ikkagi päris palju inimesi, kes ei esitanud tuludeklaratsiooni, aga meie andmetel oli neil õigus tulumaksu tagasi saada.", "role": "user" }, { "content": "Alates 15. veebruarist saab hakata esitama tuludeklaratsioone eelmise aasta kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKalina Kontserenko, Urmas Hanni, Aivar Jegorov, Indrek Papa, Endel Vare ja Taivo Fridolin tõstatasid küsimuse, kas ehitusluba on kooskõlas üldplaneeringuga, mis näeb ette aedlinliku elukeskkonna. Kohus leidis, et üldplaneeringu näeb ette nii aedlinliku elukeskkonna kui ka riigikaitsemaa otstarbeks sekaitseakadeemia kinnistul ja nii nagu kaebajatel on õigus aedlinlikule keskkonnale, on ka akadeemial õigus kasutada oma maad üldplaneeringus ette nähtud eesmärgil ehk riigikaitselisel otstarbel. Kumbagi tingimust ei saa tõlgendada sedavõrd laialt, et teine tingimus muutuks sisutuks, märkis halduskohus. Kaebajad tõid ka välja, et sisekaitseakadeemia pidanuks kaaluma autodroomi mujale rajamist. Kohus märkis, et kohalik omavalitsus ei saa keelduda ehitusloa andmisest põhjusel, et isikul on võimalik ehitada see mõnele muule tema omandis kinnistule akadeemia või laiemalt. Riigi otsus, kus sisekaitsetöötajaid treenida, on poliitilise valiku ja otstarbekuse küsimus, kuhu kohus ei saa s, seisab otsuses. Ehitise kasutamisest tuleneva müra suhtes võttis kohus seisukoha, et tulevikus kaasneda võivat müra tuleb ennekõike lahendada alles kasutusloa, mitte ehitusloa menetluses. Praegu ei ole võimalik öelda, et täiendav müra tingimata lisandub. Küll aga rõhutas kohus, et Pärnu linnal tuleb olla kasutusloa menetluses erakordselt hoolikas ja põhjalikult käsitleda elanike muresid, samuti seada mõistlikud piirangud objekti kasutamisele.", "role": "user" }, { "content": "Halduskohus näitas Paikuse autodroomi ehitamisele rohelist tuld. Tallinna Halduskohus jättis oma esmaspäevase otsusega rahuldamata kuue Paikuse aleviku elaniku kaebuse, millega sooviti tühistada politseikooli autodroomi ehitusluba. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaide teatril on tulnud ära jätta 11 etendust. Teatrinäitlejad olid nädalasel sundpuhkusel. Eile kogunesid taas need, kes on teiste inimestega vähe kokku puutunud, et jätkata uuslavastuse dekoratsioonide ehitamist. Paide teatrijuht Harri Ausmaa. Valmistame ette nii järgmist, poolteist kuud, mis tähendab, et ei saa ju publikuga kohtuda siinsamas lava peal, vaid saame kohtuda kas veebi vahendusel raadio vahendusel valmistama selliseid väikeseid eri projekte ette ja samas toimetame ka oma lavastusega, mis nüüd kahjuks on lükkunud sügisesse esietendus, mis muidu pidi olema järgmisel nädalal. Nii korraldab Paide teater interneti vahendusel luulelugemisi, aga näidatakse ka kavas olnud lavastuste salvestusi taas kord Harri Ausmaa. Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil vaatame me kõik ja kogu Eesti rahvas üheskoos Paide teatri Facebooki vahendusel meie suurt suvelavastust eelmisest aastast, mis oli Eesti jumalad. Muusik, laulukirjutaja ja luuletaja Jaan Pehk ütleb, et ka temal on mõned plaanitud esinemised ära jäänud. Aga kindlasti on palju ka kehvemas seisukorras nii-öelda loomainimesi, aga ma arvan, et loomainimestel see jälle kõik on samas hea, me saame lugeda raamatuid, me saame salvestada kunstnikud saavad teha oma tööd ja kas riik peaks praegu loomeinimesi kuidagi toetama või vähemalt tagantjärele midagi kompenseerima, mis jääb tegemata? Kindlasti tuleks sellised asjad läbi vaadata, et loomainimesi toetada. Kuidas seda teha tuleks, seda tuleks läbi rääkida loomainimeste endaga, millised on vajadused ja kuidas seda asja ka kokkuleppel selt kõige parem oleks sättida? Positiivse mõtlemise ja praktilise meelega Jaan Pehk korraldas eile fännidele veebikontserdi otse oma Türi kodu verandalt. Jälgijaid nii kodu kui välismaal oli mitu 1000, kellest nii mõnigi pidas vajalikuks oma lemmikartisti veebikontserdile pileti osta. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eesti loomeinimesed otsivad võimalusi eneseväljenduseks ka koroona-kriisi ajal ja et nakkusohtu ära hoida, suheldakse oma publikuga interneti vahendusel. Esimeste seas on seda teinud Järvamaal elavad või töötavad loojad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Andrus Ansip kinnitas kohe algul, et Eesti vabariigi välispoliitika Soome-ugri küsimuses pole muutunud ja selle järgi on olukord Marimaal murettekitav. See on Eesti vabariigi seisukoht ja samale probleemile on tähelepanu juhtinud ka Euroopa parlament ja Euroopa nõukogu parlamentaarne assamblee. Peaminister Andrus Ansip. Mari Elis Josarro laas tänaval kõndides võib kõik kindlasti ilus tunduda kuid miski tee olematuks seda, et olukord Marimaal on murettekitav. Ma kinnitan, et Eesti välispoliitika Soome-ugri küsimustes ei ole muutunud. Ma ei ole saanud vestelda veel haridusminister Mailis Repsiga ja seetõttu ei tea ma, kas tema avaldus on kontekstist välja rebitud või mida ma mitte ei tahaks uskuda. Ongi ta mõelnud, et marimaal probleeme mari, keele mari kultuuriga ei ole. Peaminister kordas, et praegu teadaoleval kujul on haridusministri avaldus vastuolus Eesti välispoliitilise joonega ja see avaldus on suunatud mari rahva vastu. Aga loodetavasti selgub tõde pärast seda, kui haridusminister marimaalt tagasi.", "role": "user" }, { "content": "Algab Mailis Repsi Marimaa skandaal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaadates julgeolekuolukorda meie ümber ja vaadates ka tegelikult seda, mis on, ütleme, presidendi võimu piirid Eestis, et siis julgeolekuspetsialist suure rahvusvahelise kogemusega inimene laialdaste teadmistega rahvusvahelistest suhetest, välispoliitikast, julgeoleku poliitikast, et see on kindlasti Eesti presidendiks hea ja kindel valik, ma ei ole teda kindlasti tema tema nõusolekut palunud kandideerimiseks, et kui kunagi jõuame me presidendikandidaatide esitamiseni, siis kindlasti tuleb kõigilt neilt saada ka nõusolek, aga tal tasuks kindlasti seda mõtet tõsiselt tõsiselt kaaluda, et kindlasti ei ole see lihtne otsus mitte kellelegi. Sven Mikser kinnitas, et erakond ei ole oma lõplikke eelistusi veel välja kujundanud. Usun, et ega ka võimalikud kandidaadid ise ei pea tänasel päeval ju ütlema, kas nad näevad ennast presidendi rollis või mitte. Eks ikka tuleb poliitikul mõtteid mõlgutada ka selle üle, mis on kalendri alles järgmisel aastal või ületuleval aastal, nii et võimalike presidendikandidaatide sõelumine juba tänasel päeval on igati igati põhjendatud ja, ja ma usun, et Jüri Luik on kindlasti üks nendest nimedest, keda nii otsustajatel kui avalikkusel tasuks tõsiselt kaaluda.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser avaldas, et tema näeb järgmise presidendina meeleldi Jüri Luike.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti kirjanduses läheb praegu üsna hästi Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejevi hinnangul on kirjanduses praegu teraapiline roll. Praegu tundub, et üks olulisi põhjuseid, miks tasub lugeda, on see, et see toob meelerahu tagasi elurõõmu ja kui nüüd lähtuda sellest, et 2021. aastal ilmus roosat üle 150 nimetuse, luulet üle 120 nimetuse, et siin on valida küll ja kui mõnele lugejale tundub, et ta ei saa kaasaegse kirjandusega kontakti, siis võib ju lugeda klassikuid Eesti kirjanik konkureerib kogu maailma kirjandusega. Aleksejevi sõnul saab raamatuid võtta ka raamatukogust, aga Eesti kirjanikele on alati hea meel, kui Eesti lugeja nende teoseid ostab. Juba see, et kirjandust luuakse algupärandina, kirjutatakse emakeeles. Et juba see on väärtus, väärtus omaette, et lugejal kõigele lisaks on võimalik olla kontaktis ka keele arenguga värske kirjakeelega tiraažid loomulikult on languses, aga see ei pruugi tähendada lugejad teostele selja keeraksid, et meil on raamatukogud, tulevikus voogedastus, ilmselt teelaenutus, kui ikkagi hind käib üle jõu, siis tuleb tõesti valida, mida osta. Aga loomulikult ma kutsun kõiki üles Eesti autoreid toetama, et Eesti autorile on iga läbimüüdud eksemplar oluline. Kuidas mõjutab aga internetis kasutatav lihtsustatud keel ja enese väljendamine lühikeste lausetega, Eesti kirjanike keelekasutust? No eks keel ja kultuur tervikuna on midagi elusat, omalaadne elusorganism ja nüüd iga säärane organism või, või elus olend on paratamatult kontaktis teda ümbritsevaga ja nüüd olekski kummaline, kui kirjandus, eks omalaadses mullis või klaas seina taga. Et ta peabki olema eluga eluga kontaktis ja, ja see ei ole nüüd ainult ühismeedia või või internet, mis keelekasutust mõjutab. Kirjandus areneb, keel areneb ja siin on ka lisaks ju ajaline mõõde. Sageli just aeg näitabki, millised teosed püsivad, millised teosed kaovad. Täna antakse üle kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiad, aga võimalik, et kestma jääb autor, kes ei ole olnud üheski nimekirjas.", "role": "user" }, { "content": "Täna on emakeelepäev. Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev kutsub sel puhul üles lugema eesti algupärast kirjandust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPensionidebatt algas veidi enne keskpäeva Toompea lossi ees, kui toimus meeleavaldus pensionireformi eelnõu vastu. Pensionisüsteemi lammutamine. Pensioni süsteemi lammutamine. Mõnekümnest meeleavaldajast enamik olid riigikogu, opositsioonierakondade või nende noortekogude esindajad. Vähem kui tunniga olid protestijad laiali läinud. Kell kaks algas riigikogu istung, mille esimene päevakorra punkt ongi pensionireformi arutelu. Eelnõu tutvustama läinud rahandusminister Martin Helme ei jõudnud aga sissejuhatusest kaugemale, kui sekkus istungit juhatanud Helir-Valdor Seeder. Austatud ettekandja, ma korra vabandan, ma katkestan teid, head riigikogu liikmed, kes te olete siia loosungitega saali tulnud. Riigikogu töö hea tava läbi erinevate koosseisude on olnud selline, et me siia saali erinevate loosungitega ei sisene. Nii et palun, riigikogu liikmed, kes on siia oma loosungitega tulnud, te võite nendega käia riigikogu hoone ümber, riigikogu kuluaarides aga jätame selle saali loosungitest vabaks. Ei ole soovi loosungid võtta, juhataja vaheaeg 10 minutit. Riigikogu juhatuse koosoleku tõttu lükati istungit veel mitu korda edasi, kuni 45 minuti pärast teatas seeder juhatuse konsensuslikust otsusest, et plakateid ja loosungeid riigikogu saalis ei eksponeerita. Alles seejärel kadusid need opositsioonisaadikute laudadelt ja istung sai päriselt alati. Muudatusettepanekute üle küll ei hääletata, kuid opositsioonierakondade esindajad saavad küsida küsimusi. Seda võimalust on ka kasutatud ja väga erinevate nurkade alt. Näiteks uuris reformierakondlane Urve Tiidus, kas eelnõus ei ole enam vastuolusid põhiseadusega. Kas kõik need kõhklused on tänaseks kõrvale heidetud, te ütlesite siin enne, et ei ole põhiseadusega vastuolu. Põhiseadusega mitte vastuolus, vaid on olemas mingisugusel astmel põhiseaduslik riive. See ei ole sama asi kui põhiseadusega vastuolus põhiseadusliku riivega on meil tegemist väga paljude seaduste näol. Küsimus on selles, kas see riive on põhjendatud ja proportsionaalne. Ja meie analüüs ütleb, et need riived on kõik põhjendatud ja proportsionaalsed. Sotsiaaldemokraat, Katri Raik tundis aga muret inimeste teavitamise pärast. Näiteks venekeelses sotsiaalmeedias levib praegu uudis, et mu sõbranna töötab Swedbanki, andke endast teada, panen teid järjekorda, saate esimesena raha kätte. Kas valitsusel on selge teavitusplaan, kuidas antud reformist inimesi teavitada nii eesti kui kui vene keeles? Ma esimeses järjekorras arvan, et kõige olulisem teavitus on see, et inimesed jälgivad seda ühiskondlikku debatti ja on räägitud teavitusest ka riigi poolt. Ehk siis kõik need asutused, kelle kaudu need erinevad liigutused käima hakkavad. Nendele tulevad eri infoleheküljed. Me oleme isegi leppinud kokku, et tuleb nii-öelda kuum telefoniliin, kuhu inimesed helistada saavad ja oma siis küsimustele vastuseid saavad küsida. Võib arvata, et pensionireformi üle arutatakse täna hiliste õhtutundideni.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus on täna teisel lugemisel ja lõpphääletusel pensionireformi eelnõu, mille valitsus sidus enda usaldushääletusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna ettepanekute hulgas leidub nii piitsa kui ka präänikut. Piitsa lahendusena pakub erakond näiteks välja piirata ajutiselt näiteks kaheks kuuks kaitsepookimata inimeste osalemist meelelahutuses ja vaba aja veetmisel. Me oleme täna numbritega nii kaugele jõudnud, et enam ei ole aega oodata ja kahjuks me peame tegema ka nendele inimestele, kes ei ole vaktsineeritud, kes ei ole ennast kaitsnud ühiskonda kaitsnud täiendavaid piiranguid, sest just nemad on need, kes praegu saavad kõige valusamalt siis selle koroonalainega pihta, kes haigestuvad, kes nakatuvad, kes satuvad haiglasse ja kahjuks osad ka neist surevad. Mart Võrklaev ütles, et täiendavad piirangud kaitsepookimata inimestele on vajalikud, et vältida haiglate ülekoormust. Kui Keskerakond pakkus välja perearstikeskuste ja kohalike omavalitsuste premeerimise kõrval maksta 100 eurot toetust ka vanemaealistele elanikele, kes end kaitse süstivad siis Reformierakond inimesi otse ei premeeriks. Kui me hakkame seda mingile nii-öelda sihtgrupile pakkuma siis võib väga selge ootus tekkida, et aga aga äkki kohe jõuab raha minuni ka ja need inimesed, kes täna ei ole ennast vaktsineerinud, et et võib-olla ei kipu seda ka tegema, sest et loodavad, et noh, et kui makstakse eakatele, küll siis jõuab minuni ja, ja miks ma seda siis tegema peaks? Reformierakond pakub välja sarnaselt keskerakonnale maksta tulemustasu perearstidele ja kohalikele omavalitsustele, kes on saavutanud kõrge kaitsepoogituse taseme. Keskerakonda kuuluv tervise ja tööminister Tanel Kiik ei poolda, et vaktsineerimata inimeste meelelahutuses ja vabaja veetmises osalemist peaks piirama. Keskerakonna seisukoht on, et rõhuasetus tuleks panna pigem positiivsetele meetmetele, et niiviisi riskirühmasid kaitse pookima meelitada. Minu seisukoht on, et ligipääs olulistele avalikele teenustele ja ka sellistele võib-olla igapäevast elu puudutavatele tegevustele peab olema tagatud kõigile Eestimaa elanikele. Keskerakond looks ka riikliku vaktsiinikahjustuste fondi koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga. Tartu Ülikooli käitumisteadlane Ander Uusberg ütles täna vikerraadio saates uudis pluss et potentsiaalselt tõhusad oleksid need mõjutusmeetmed, kus mitte vaktsineeritud olek on küll ebamugav, aga mitte alandav. Kui ma ei taha magusat süüa, et siis ma ei ei paiguta endale koju magusat magusa kättesaamiseks ma pean minema poodi ja mulle tundub, et, et kui me räägime sellistest surve avaldamismeetoditest, vaktsineerimise ergutamisel, et siis neist võiks mõelda samamoodi, et need on sellised meetmed, mis aitavad sellel inimesel, kes põhimõtteliselt ei ole vaktsiini vastu, aga kes kardab seda, kellel on ikka ja jälle mõni põhjus, et see edasi lükata, et sellist inimest niimoodi müksata selles suunas, et ta seda rohkem edasi ei lükkaks? Uusberg ütles, et praegu kõlanud ettepanekutes otsitakse siiski tihtipeale sõbraliku müksu asemel karistust. See võib ka inimesi mõjutada, aga sellisel juhul peaks Uusbergi sõnul valitsus selgelt seadusandlikult ka välja ütlema, et kaitsepookimine on kohustuslik ja selle mittejärgimise korral järgnevad inimestele sanktsioonid. Põhimõtteliselt on jah, psühholoogiliselt võimalik, on ju inimesi panna tegema asju vastu nende tahtmist, et kui me tahame sinna minna, siis, siis tuleks ka nii öelda, aga et kui me ei taha sinna minna, siis, siis sellised täiendavad piirangud tõenäoliselt ei ole tõhusad ja on, on suur oht, et need mõjuvad inimestele veel alandavamalt. Uusberg ütles, et rahalised hüve d näiteks inimestele kaitsepookimise eest maksmine võivad küll töötada, aga siin on rahvusvaheliste uuringute tulemused olnud siiski vastukäivad.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond ja Reformierakond käisid välja oma ettepanekud koroonaolukorra ohjamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandusekspertide hinnangul lähem poolaasta pööret majandusse veel ei too, edu on võimalik saavutada üksikutes sektorites. Konjunktuuri instituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul ei saa alahinnata Eesti majanduse käekäigu sõltuvust partnerriikidest. Mitte midagi ei ole kahjuks teha meie partnerriikide majandusprognoosid selle ja järgmise aasta suhtes on kõik negatiivsed. Väike rõõmustav sõna on, et majandus kliima indeks on märtsis natuke kõrgem kui oli detsembris ja selle tõttu, et ekspertide grupi ootused lähema kuue suhtes on muutunud mõnevõrra optimistlikumaks. Suurem osa ekspertidest usub, et eksport on kuue kuu pärast kehvemas seisus kui praegu. Põhiline probleem on ebapiisav nõudlus, mis on suurim mure ka Eesti sees. Samas ei oska Eesti ettevõtjad end veel piisavalt hästi müüa. Üks mure on, et ettevõtete vaheline koostöö ei suju ja kasutamata on ka riigi pakutud võimalused. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Üks väga hea meede on EAS-is on võimalik ju praegu ettevõtjal võtta endale arendustöötajad, müügitöötajad, kus riik maksab osa selle töötaja ja palgast kinni ja eesmärk on see, et tuua endale ettevõttesse väga kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ka välismaal. Vaadates praegust ettevõtjate müügi potentsiaali, siis väga selgelt jääb meil puudu Eesti ettevõtja teil müügioskustest eksporditurgudel puhtprofessionaalsus, sest sidemetest koostöövõimest välismaal no sageli kultuuri tundmisest, et see võimaldab nagu ettevõttel võtta välismaalt tõeliselt lühemaks ajaks kõrgprofessionaali ja viia oma ettevõttes turundustöö paremale tasemele. Veerand majandusekspertidest leiab, et Eesti majandus on kriisiolukorras toiminud rahuldavalt. Samas on üldine hinnang, et valitsuse majanduse abipakettide maht on pigem ebapiisav. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Lauri Tammiste ütles, et kavas on rakendada mahukat meedet Welcome to Estonia, mille eesmärk on edendada eksporti ja meelitada välisinvesteeringuid. Mitmed pisemad meetmed aga juba toimivad. Näiteks välisinvesteeringute toomiseks panna kokku väga väga selged sektori spetsiifilisemad müügiargumendid, alustatud sektor spetsiifilise turunduskampaaniaid, seda EAS-ist näiteks rahvusvahelistumise divisjon, kes tänasel hetkel juba panebki neid kokku konkreetselt, et mitte lihtsalt rääkida, et Eesti on tore majanduskeskkond, meil on maksud sellised ja Velkam, et, et nendega võib võita tähelepanu, aga peale seda, kui saadakse tähelepanu, küsib ikkagi ettevõtja, aga sektor spetsiifilist, on teil midagi, kas teil inimesi on ja nii edasi? Töökohtade koondamine on ettevõtete jaoks veel paar aastat esimene raha, kokkuhoidmise koht, usub Lev. Kuum tööpuudus kahandab see, et juurde luuakse uusi kohti aga ka see, et järjele jõudnud ettevõtted võtavad töötajad tagasi. See on eesmärk. Need kaks protsessi võivad veel päästa ja kui me need riigi abiprogrammid, nad peaksid looma uusi töökohti ja oleks ideaalne, kui see rotatsioon kogu aeg toimub, keegi laseb 1000 inimest vabaks, omaks ajaks valmib 1000 uut töökohta kus need inimesed lähevad siis pärast ümberõpet tööle ja seega oleks küll suur tööjõu liikumine, kuid tööpuuduse näitaja iseenesest võiks langeda.", "role": "user" }, { "content": "Konjunktuuriinstituudis räägiti esimese kvartali majandustulemustest ja perspektiividest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIru elektrijaama jäätmeplokis põletatakse aastas ligi 250000 tonni segaolmejäätmeid, mille abil toodetakse soojusenergiat Tallinna kütmiseks. Eesti Energia taastuvenergia üksuse Enefit Greeni juhatuse esimees Veiko Räime hinnangul iru jäätmepõletusploki prügita jäämine jäätmeimpordi lõpetamisel ei ähvarda. Eestis nähakse tõusutrendi ringlusevõtul ning jäätmetekkel. Eelmine aasta importjäätmete osakaal oli 14 protsenti, circa 40000 tonni, see aasta on see kaks korda vähenenud esimesel poolaastal siin kuni 30. juunini kokkuvõttes, nii et importjäätmete osakaal on jah, meil langust endis ja 2022.-ks aastaks me täna ei näe jäätmed üldse virusse enam jõuaks ja kõik on asendunud kodumaiste jäätmetega ja peamiselt isegi tallinjäätmetega. Kolm aastat tagasi võttis Euroopa ülemkogu vastu otsuse, mille kohaselt peavad liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti olmejäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu 2025.-ks aastaks saama 55 protsendini. Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Katrin Kaare hinnangul sõltub impordivajalikkuse Eestis jäätmete ringlussevõtu edukusest. Kui meil Eestis oleks segaolmejäätmete ringlussevõtt nii-öelda ideaaltasemel siis arvatavasti Iru elektrijaama jääb jäätmeid puudu, lähtudes sellest, palju meil jäätmeid riigi, mis tekib siis suure tõenäosusega jääks nendel nii-öelda põletusmahtudeks meie siseriiklikke jäätmeid puudu. Eestis imporditakse jäätmeid põhiliselt naabrusriikidest, et tarnel tekkiv saaste jalajälg võimalikult väike hoida. Kaare sõnul imporditakse Eestisse jäätmeid, mille käitlusvõimekus jäätmete päritolumaal puudub. Näiteks imporditakse Sillamäel asuvasse tehasesse pliiakusid, mille käsitlemisvõimekus naaberriikidest vaid Eestil on.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energiale kuuluvas Iru jäätmepõletusblokis põletatakse nii kodumaiseid kui ka Soomest sisse toodud jäätmeid. Ettevõtte eesmärk on alates järgmisest aastast põletatavate jäätmete import lõpetada ja tegeleda Eestis ladestunud jäätmeprobleemide lahendamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nValitsuse korraldusel ei tohi Eestis pärast südaööd alkoholi müüa, räägib Tallinna kesklinna politseijaoskonna välijuht Vadim Kuperstein. Iga kord, kui me sellist kontrolli teeme, tuleb välja, et kolm-neli asutust ikkagi mingil määral proovivad seda piirangut vältida. Kusjuures seadust ei riku neist keegi. Vahepeal, kui me kontrollime asutusi, on näha, et seal alkohol on laulude peal, aga meile ütlevad, et kliendid ostsid näiteks 23 59, ostsid 10 pokaali õlut ja kell kaks öösel siiamaani joovad. Kuberstein tõdeb, et võib-olla saab mõnes kohas ka alkoholi osta, aga sedagi nii, et seadust ei rikuta. Asutuse töötajad väidavad, et neil on erapidu, uksed on kinni, on näha, et sees on kliendid ja seal alkoholi müüakse aga kuna tegu on erapeoga, siis nagu ei olegi mingit rikkumist. Rakveres ööklubi pidav linnavolinik Magnus lehesoo lisab nimekirja veel ühe võimaluse. Lihtsalt on lubatud inimestel tulla peale seda aed oma alkoholiga peole ja alkoholivaba saab müüa ja suupisteid saab müüa ja see ikka midagi toidab ja igal peol on ka pilet, mille inimene peab soetama, et meie juurde peole saada. See ongi see, kus pealt me võib-olla natuke teenime. Aga majandus ja kommunikatsiooniministeeriumis valminud eelnõu looks võimaluse öist peohoogu piirata, selgitab ministeeriumi kaubanduse ja teenuste talituse nõunik Merike Koppel. Selle eelnõu mõte anda võimalus avaliku korra tagamise huvides piirata ka alkoholi müügikohas koha peal tarbimist. Merike Koppel selgitab, et avaliku korra mõiste on päris lai. Ta toob näite, et niisugust piirangut võib vaja minna ka massirahutuste ajal. Aga eelnõud kirjutama ajendas ikkagi koroonakriis. Kui me täna hoiame üksteisest kaks meetrit vahemaad, kanname maski, väldime kontakte, et siis selles olukorras ei läheks õhtul siis meelelahutust, usse, kus sellised reeglid siis justkui enam ei kehtiks või vähemalt alkoholi mõjul need kipuvad ununema. Magnus lehesoo ütleb, et vaevalt keegi seadust rikkuma hakkab. Ehk kui reeglid karmimaks muutuvad, tuleb sellega leppida. Ega siis ei ole enam midagi teha, siis on uksed kinni ja eks ma arvan, et päris paljudel klubidel lähevad uksed siis ka lõplikult kinni, et ellujäämine on paraku väga raske ja seda nii-öelda valdkondade diktsiooni on jäetud täiesti unarusse valitsuse ja kui siin kohaliku omavalitsuse näol, et selline huvi puudumine sealtpoolt on nagu täielik, et kuidas me hakkama saame ja kas me ikka saame. Reeglina tuleb seaduseelnõu välja töötaval ministeeriumil hinnata ka muudatuse mõju ettevõtlusele. Merike Koppel ütleb, et konkreetseid numbreid neil ei ole, aga märgib, et muudatuse mõju on pigem mõõdukas. Majanduslik kasu ei saa olla väga suur, kui ma ei saa müüa alkoholi, vaid ma luban oma alkoholi ga seal sees, siis olla.", "role": "user" }, { "content": "Kui praegu saab baarides keelata alkoholi müümise, siis eelnõu järgi võiks keelata ka vägijookide kohapeal tarbimise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiate pakkumisi BRS-ile ja seega ka Eesti raudteele tuleb kahest otsast. Esiteks teeb pakkumise BRS-i nõukogu esimees Eduard Burkard, teisalt müüb aktsiaid üks BRSi omanikfirma Ganiger Invest. Pakkumine tehti Tallinna Sadamale. Sadama nõukogu esimees Neinar Seli lühikomment. No eks ta nüüd jõulueelne selline ühest küljest nagu kingitus ja teisest küljest on ta sadamale selline küllalt atraktiivne pakkumine. Aga millega see veel lõppeda jõuab, on täna väga keeruline öelda. Igal juhul on Tallinna sadam asjast huvitatud. Raudtee on nii oluline sõlm Eesti transiidis ja ja kõik, mis puudutab piiri läbilaskevõimet ja raudtee läbilaskevõimet mõjutab otseselt ka Tallinna Sadama tegevust ja, ja kui see on hästi selge ja, ja, ja tariifid kokku lepitud, siis sadama transiidi ja Eesti transiidi üldse jätkusuutlikkus ainsaab paremaks minna. Aktsiaseltsi Tallinna Sadama ainuomanik on riik, seega tegeleb asjaga majandusministeerium ja minister Edgar Savisaar. Ministri nõunik Heido Vitsur ütleb, et esialgu on kõik veel üsna segane. Momendil on meil ainult Edward Borgarti kiri mis on neli rida pikk ja kus on kirjas, et ta on nõus BRS-i aktsiaid müüma. Kui meie saadame talle siduva aktsiate ostusoovi. Mingitest konkreetsetest numbritest pakkumises juttu pole, kuidas reageerib Eesti riik? Kõigepealt olukorraga tutvuda, põhjalikult, analüüsida olukorda ja mitte tormata pea ees tegema uut viga, sest on päris selge see tänaseks selge, et viis aastat tagasi ei toimitud just kõige targemini noh, loomulikult iga hinnaga me tagasi ostma ei hakka, sest riik on näidanud, et ka seda aktsiate osa hoides, mis meil praegu on, on ta seisnud oma huvide eest ja me ei näe sellist pakilist vajadust iga hinna eest hakata aktsiaid kokku ostma, nii et selle peale ei maksa kellelgi loota. Ministeerium on moodustanud pakkumiste analüüsimiseks komisjoni, mis kavatseb esitada oma seisukoha ja ettepanekud järgmise aasta alul. Aga nagu öeldud, on tegemist kahe pakkumisega. Kui Burkardi pakkumisest ja selle tõsidusest pole veel õieti midagi teada siis Kaniger Invest on igal juhul otsustanud oma aktsiad maha müüa. Kuid selle üks osanike, Jüri Käo on tegelikult aktsiate Tallinna sadamale müümise suhtes üsna skeptiline. See Tallinna Sadama huvi on nüüd selline viimasel hetkel tekkinud ja kas sellest asja saab, et Tallinna sadam selle osaluse omandab, on täna veel vara öelda, et see eeldab sellist poliitilist konsensust selle ostu tegemiseks, et ma ise olen natuke skeptiline, et, et ma ei usu, et et see otsus sünnib või sünnib vähemalt sellise mõistliku aja jooksul, et niisugune tehing võiks toimuda. Ja Jüri Käo rõhutab, et neil on tagavara väljapääs olemas. Meil on ühe ostjaga, on on läbirääkimised väga lõpukorral, aga me praegu ootame aasta alguseni, sest et finantsmaailmas nagunii jõulu ja aasta del midagi olulisi otsuseid ei tehta ja midagi ei sünni. Seda teist võimalikku ostjate muidugi ei ütle. Täna veel ei ütle. Kui Jüri Käo räägib Tallinna Sadama kauaaegsest huvist, siis Neinar Seli räägib Kanigeri investipoolsest huvist ja sellest, et nemad said viimaste müügi soovist alles hiljuti teada. Aga see ei sunni neid veel loobuma. Kuna see aeg on tõesti lühike olnud, siis on väga raske nii kiirelt, nii suuri otsuseid teha. Aga, aga ta on atraktiivne ja ma usun, et kui natuke aega veel antakse juurde, aga ma usun, et me ikka oleme veel laua taga.", "role": "user" }, { "content": "BRS pakub Eesti Raudteed müüa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna abilinnapea Tarvu Sarapuud kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises ja täna peeti ta 48-ks tunniks kinni. Riigiprokurör Laura Feldmanis ütles, et uurimine algatati esimesel märtsil kaitsepolitseilt saadud info põhjal. Uurimise huvides ei olnud aga varem võimalik avalikkust teavitada. Kahtlustuse kohaselt heidetakse siis Arvo Sarapuule ette, et tema kahe isiku kaasabil on olnud varjatud seotud osaühinguga Baltic Wast Management ning samal ajal on Tallinna abilinnapeana osalenud otsuste tegemisel, mis on siis puudutanud sedasama äriühingut, mis siis osutab mitmetes Tallinna piirkondades prügiveoteenust. Kuigi Taavi Aas ja Arvo Sarapuu on alates 2011.-st aastast abilinnapea dena kõrvuti töötanud ja aas on üle aasta tegevlinnapean ka sarapuu otsene ülemus olnud, kinnitas Taavi Aas täna uuesti, et tal polnud vähimatki aimu ei uurimisest ega sarapuu korruptiivsest käitumisest. Aasa sõnul kontrollis ka linna sisekontroll sarapuu tegevust, aga midagi kahtlast ei leidnud. Taavi Aas kritiseeris hoopis kaitsepolitseid ja prokuratuuri, et nad linnavalitsust oma kahtlustest ei teavitanud. Prokurör Laura Feldmanis ei tahtnud uurimise huvides öelda, kas ka Taavi aasalt on tunnistusi võetud ja kuivõrd on võimalik, et taas midagi ei teadnud. Küsisin, kas seoses Sarapuu tegevusega on kuidagi uurimise huvi alla sattunud ka aastaid linnapeana töötanud Edgar Savisaar. Selles kriminaalasjas ei ole seost Edgar Savisaarega. Keda ja kellena me selles mõttes veel üle kuulame, milliseid menetlustoiminguid me veel teeme, et seda ei ole käesoleval hetkel võimalik kommenteerida. Kriminaalmenetlus on olnud seni avalikkuse eest varjatud ning see ongi sellel põhjusel olnud, et on kogutud kriminaalasjas tõendeid. Nii Keskerakonna esimees Jüri Ratas kui ka Taavi Aas kinnitasid ühisavalduses, et Sarapuu ei saa abilinnapea ametis jätkata. Taavi Aas. Kiire ametist vabastamise lahendus on see, kui Arvo Sarapuu kirjutab ise avalduse. Ma olen ka seda avaldust tema käest täna tegelikult palunud, juhul kui mingil põhjusel ei peaks see niimoodi minema, siis abilinnapead ametist vabastada saab ikkagi ainult Tallinna linnavolikogu. Aga ma kinnitan teile, et mida kiiremini see toimub, seda parem. See on. Aga Tallinna prügiveos on linnajuhtide kinnitusel nüüd kõik paremini kui enne. Aas rõhutas, et just eile otsustas linnavalitsus lõpetada Baltic Vast Management 'i ehk BVM-i teenuste kasutamise. Tänasest tegeleb kesklinnas prügiveoga linnale kuuluv Tallinna jäätmekeskus. Selgub aga, et Sarapuuga seotud ettevõttega BVM enamasti prügiveolepinguid siiski ei lõpetata. Linnaprügimajandusega hakkab edaspidi tegelema abilinnapea Kalle Klandorf, kelle sõnul on see kõige kiirem lahendus. Klandorf lisas, et Tallinna kesklinnas valitseb nüüd prügiveos vabaturg. Tänasest siis alustas ka TT prügivedu kesklinnas, seal on tekkinud vaba turg, 90 protsenti veab siis T? J ja 10 protsenti on siis teistel ettevõtetel. Laura Feldmannis ei osanud anda hinnangut, kui kaua võiks Sarapuu protsess aega võtta. Süüdimõistmisel võib Arvo Sarapuu oodata rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Riigikogu opositsioonipoliitikud on Keskerakonnas toimuvat tauninud. Martin Helme konservatiivsest rahvaerakonnast ütles, et sarapuu kinnipidamine ei lõpeta korruptsiooni Tallinna valitsemisel. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur leiab, et peaminister Jüri Ratas peaks pidevate ja üha uute skandaalide tõttu tagasi astuma. Vabaerakonna esimehe ja korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Artur Talviku sõnul paneb muretsema Jüri Ratase soovimatusprobleemidega ennetavalt tegeleda. Ka tema sõnul on Ratase tegevusetus Sarapuu puhul väärt tagasiastumist.", "role": "user" }, { "content": "Prokuratuur ei pea vajalikuks taotleda kohtult Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja temaga koos kahtlustatavana kinni peetud Margo Tomingase ja Kaido Laanjärve vahistamist. Riigiprokurör Laura Feldmanis ütles pressikonverentsil, et kriminaaluurimine käivitati juba esimesel märtsil, kuid avalikkusele viivitati selle kohta info andmisega, et menetluses tõendeid koguda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul otsustab Tallinn sel nädalal, kas ka peale koolivaheaega peavad, alates kaheksandates klassidest õpilased olema nädalas ühe päeva distantsõppel. Terviseameti kriisistaabi juht Arkadi Popov ütleb, et praegu on olukord stabiilne ning distantsõpet võiks kaaluda ainult regioonides, kus koroonaviirusega nakatumine on laialdasem. See on üks nendest meetmetest, mida ka rakendatakse selleks, et täiesti vähendada laste koosviibimise klassis, et see olekski saavutatud seesama hajutamise protsess, nii et kui me räägime nakatunud regioonidest, siis võib seda kaalutleda eriti suurtes koolides, kus ei ole teisiti võimalik saavutada efektiivset profülaktikat, aga noh, ütlen pigem ma ütleksin, et see võiks olla erand, kui üldine liik. Popov ei näe probleemi ka selles, et koolivaheajal võivad lapsed käia rohkem huviringides ning trennides sest kui nakatunud sinna ei lähe, siis on see ka ohutu. Teatud regioonides riskid on vägagi madalad, teatud regioonis, nad on kõrgemad. Täna me räägime sellest, et eriti suurem risk on kindlasti Ida-Virumaal mingil määral nüüd meil tõusutrendiga hiigevamaa ja ka Harjumaa Tallinn, nii et selles osas peab kallutlema neid riske ja peab sellega arvestama. Aga mina ülen, et ka huviring on üsna sarnane ka tavalise kooli tegevusega. Kui laps käib koolis klassis, siis ei saa öelda, et huviring oleks temale ohtlikum. Ma soovitaksin lähtuda sellest põhimõtet. Popovi tungiv soovitus on koolivaheajal, mitte Euroopas ega mujal maailmas reisida ning proovida puhkus kodumaal veeta. Mida me täna juba näeme, on see, et üsna märgatav nakatumistõus just nendel inimestel, kes tulevad välismaalt tagasi Eestisse ja see on nüüd juba praegu, täna tegelikult on üks ohufaktor, aga me kindlasti oleme üsnagi ärevil, oodates seda, et kui meil toimuvad varsti puhkuseperioodid sees ja, ja kui inimesed tagasi hakkavad tagasi tulema, siis on äkki suurem risk toovad tagasi meile ka lisaks viirus, nii et meie soovitus, kui on võimalik ilma olulise vajaduseta seekord püsida rohkem Popovi sõnul on laste seas koroonaviirusega nakatumise risk väiksem ning haiguse kuld kergem kui vanematel inimestel.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti kriisistaabi juhi Arkadi Popovi sõnul on Eestis koroonaviirusega olukord stabiliseerumas ning peale koolivaheaega võiks praeguse seisuga ka Tallinna koolid jätkata ilma distantsõppeta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguseks on siis asi nii kaugel, et koalitsioonilepe on valmis ning ministrikohad erakondade vahel jaotatud. Täna siiski lihviti veel üksikuid kohti. Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles enne keskpäeva. Koalitsiooniläbirääkimised on sisulises plaanis lõppenud, käiakse üle veel delegatsioonide poolt koalitsioonileppe niiöelda teksti. Ja käes on see aeg, kus erakondade volikogudel on aeg otsustada, et kas sellesse võimalikku valitsusliitu minna või mitte minna. Praeguseks hetkeks on Reformierakonna juhatus juba koos istunud ning kogunenud on volikogu, mis peab koalitsioonileppe heaks kiitma. Ikka veel ei soovita seda detailsemalt kajastada, aga Martin Kukk ütleb. Ei ole ju mingit saladust, et põhimõttelised valikud ja, ja, ja, ja selline sisuline pool juba osaliselt on ka avalik, et, et erakondade esimehed on neid koalitsioonileppe prioriteete ka välja öelnud ja, ja küllaltki konkreetses vormis. Ministrite jaotus on paigas, aga nimesid ei soovi Reformierakond veel ametlikult välja käia. Ilmselt on kindlalt oma kohal lisaks Taavi Rõivasele, Keit Pentus-Rosimannus välisministrina ning Hanno Pevkur siseministrina. Viimaste spekulatsioonide kohaselt saab Kristen Michalist majandus ja taristuminister Urmas Kruusest maaelu minister Arto aasast, riigi haldusminister ja Jürgen Ligist. Haridus ja teadusminister. Sotsiaaldemokraatide juhatus on koos praegu nende volikogu, homme iseloomustas sotsidele jäänud ministrikohti, ütleb Sven Mikser. Eks iga erakond vaatab pisut selle mätta otsast, et millised on just konkreetsele erakonnale kõige olulisemad peatükid ja ka üksikud meetmed või punktid koalitsioonileppes sotsiaaldemokraatidele. Mõistagi seonduvad nad suuresti sotsiaalvaldkonna ga töövaldkonnaga. Et selles mõttes kindlasti töö terviseminister on, on meile tähtis, et kindlasti on, on oluline teema ka ettevõtlusvaldkond, et eks kindlasti need jõujooned valitsuse sees on vastavuses nende proportsioonidega, mis valijatel mandaatide arvuna saadi. Samal ajal valitsus on tervik ja peab ellu viima kogu koalitsioonileppe, nii et kindlasti ei ole tähtsaid ja vähem tähtsaid ministreid. Ka siin pole miski veel ametlik, aga ilmselt ei ole palju võimalik eksida, kui öelda, et Sven Mikser jätkab kaitseministrina. Urve Palo, on järgmine väliskaubandus ja ettevõtlusminister. Indrek Saar kultuuriminister ning Rannar Vassiljev tervise ja tööminister. Mis puutub koalitsioonileppesse, siis ütleb Mikser lühidalt. Ma usun, et selline sotsiaalse turvalisuse aspekt on selles leppes väga märkimisväärne. Isamaa ja Res Publica liidust saab erakonna eestseisuse ettepaneku kohaselt keskkonnaministriks Marko Pomerants, rahandusministriks Sven Sester, sotsiaalkaitseministriks Margus Tsahkna ja justiitsministriks Urmas Reinsalu. Ka IRL-i volikogu on koos homme õhtul, kui lepe saab kõigi volikogude heakskiidu, võib selle allkirjastamine toimuda kolmapäeval.", "role": "user" }, { "content": "Valitsusliitu moodustavad erakonnad on kokku leppinud valitsusvastutuse jaotuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViiteid, et kunagise Keblaste küla alal on muinasõja lõpuperioodist pärit põletuskalmistu tuli juba enne teist maailmasõda, mil siit leiti kündmise käigus odaotsi, sõjanuga ja käevõrud, mis on praegu Pärnu muuseumis. Eesti ajaloo muuseumi arheoloog Mati Mandel avastas matmispaigas nüüd ühe põllutöödest täiesti puutumata jäänud matuse. Tähelepanuväärne on see, et enamasti räägitakse muinasaja lõpu matmispaikadest kui kivikalmetest, kus siis matused on kaetud kividega, aga on ka olemas kalmed, kus ei ole kive peal või on neid väga vähe. Ja see on üks sellisest 40 sentimeetri sügavusel kahe pinnases olnud paeplaadi all olevast lohust tulid välja luud ja ehted, jätkab Mati Mandel. Tundub niimoodi, et tegemist on ühe lapsega ja tütarlapsega ilmselt, kui vana täpselt on, seda ütleb ja luude uurimine, aga esemed on väga huvitavad selle poolest, et seal oleks ka nagu täiskasvanute sõrmus üks vähemalt olemas. Kes see tütarlaps täpsemalt olla võis, on praegu veel vastust ootav küsimus. Keblaste põletuskalmistul tervikuna on leide 10.-st sajandist kuni 13. sajandi alguseni kuid hilisemate aastasadade jooksul on paljud matused kündmisega segi pööratud ja need leiud oma algsest kontekstist seeläbi välja rebitud. Uurisin Mati mandli käest, mis on veel paar põnevamat küsimust, mida see paik temast tekitab. Põnev oleks see, kui saaks veel midagi varasemat, kui 10. sajand ja põnev oleks see, kui saaks veel mõne leiukompleksi, mis oleks puutumata tervikuna kätte. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Lääneranna vald", "role": "user" }, { "content": "Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogia-ekspeditsioon leidis Lääneranna vallas Pärnumaal asuvalt Keblaste põletuskalmistult seni puutumata matuse, mis kuulub ilmselt muinasaja lõpul elanud lapsele. Arheoloog Mati Mandli sõnul on tegemist haruldase avastusega.", "role": "assistant" } ]