Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 25

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohe alguseks, selgitusürituste programm on tihe ja ajakirjanikele tõlkimiste pealt otsustati aega kokku hoida, nii ei kasutanud kumbki president oma emakeelt. Aga nüüd kohtumise sisust arutati loomulikult kogu kahepoolsete suhete kompleksi, samuti küsimusi, mis on seotud Euroopa Liidu ja NATOga. Ehk siis kõne all oli nii varsti toimuv liitumine Schengeni viisaruumiga koostöö küberkaitsevaldkonnas, energeetika ja Ignalina, kus rõhutati vajadust kiirete kokkulepete järele. Tulevikuraport, suhted Venemaaga. Mõlemad rõhutasid tiheda koostöövajadust ja seda, et Läti president tegi oma esimese välisvisiidi Eestisse. Läti president ütles, et kohtumine oli edukas. Ta on rõõmus, et leidis meie presidendiga hea kontakti ja arvamused langevad paljudes punktides kokku. Küsimusi, mida arutada, on aga küllaga ajada on mõlemad balti riikide presidendid kutsunud novembrikuus Riiga. Ka president Ilves ütles, et Eesti ja Läti suhted on erilised ja me mõtleme ühes helistikus. Nagu öeldud, oli kohtumine üsna lühike, ajakirjanike küsimustest oli põhiosa suhetest Venemaaga ja võimalustest neid normaliseerida. President Satlers rõhutas omavahelise tiheda koostöövajadust selles vallas. President Ilves nentis aga, et asjale tuleb läheneda pragmaatiliselt ja Venemaa elab praegu üle keerulisi aegu teel demokraatiale, mis mõjutab ka tema suhteid naabritega. Eesti riigipea meenutas ka, et Eesti ootab Venemaalt edasiminekut ligi 20 lepingu projektiga. Kadriorus suundus Läti president Stenbocki majja kohtumisele peaminister Andrus Ansipiga.", "role": "user" }, { "content": "Läti president Valdis Zatlers tegi oma esimese välisvisiidi Eestisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLehepuhurite kasutamisel kehtibki niisiis põhimõte, et kõik, mis pole keelatud, on järelikult lubatud, kõneleb Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. Ei ole ühtegi seaduslikku alust, lehepuhureid keelatud, nii et, et kui need on lubatud müüa Euroopa liidus on lubatud neid kasutada, nad on vastavate sertifikaatidega, siis kohalik omavalitsus ei saa teha mingeid selliseid reegleid. Seadusandja ei ole andnud meile ühtegi hooba nende keelustamiseks. Küll on aga Tartu kehtestanud mõned piirangud. Kesklinna ja ja selle tihe alal on lubatud kasutada lehepuhureid igapäevaseks tööks ainult sel juhul, kui nad on akupuhurid, mis teevad tunduvalt vähem lärmi. Ka Tallinn kinnitab, et kui omavalitsus ka tahaks lehe puhurite kasutamist keelustada, ei ole see nende võimuses. Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo sulg ütleb, et alternatiivide otsimisega vaeva ei nähta. Eks tänapäeval on ju kõik inimesed leidmas lahendusi, kuidas kõige mugavam on tööd teha. Sama hästi võiks öelda, et ega muruniitjat ka vaja ei ole, et, et saab ju ka kääridega, eks ole niita ja lehe puhuriga on tegelikult sama asi, et, et teatud tingimustes ta teeb tööd efektiivsemalt kui rehaliigutamine. Sulg lisab, et ülemaailmseid uuringuid lehepuhurite müra hindamiseks olemas ei ole. Meediast võib aga leida tabeleid, mis näitavad, et lehepuhuri müra ulatus võib kerkida kuni 90 detsibelli ni. 85 detsibelli on aga helitugevus, milles pikemat aega viibimine võib tekitada kuulmiskahjustust. Müra probleemidega tegeleva mittetulundusühingu ökokrat juhatuse liige Priit Adler ütleb, et lehepuhuriga kaasneb küll müra probleem kuid selle varjus jääb tähelepanuta hoopis saaste küsimus. Ja see saaste tekib sellega, et kõik, mis sinna muru peale kunagi langenud on või kes seal elavad, need peavad siis oma elukohaga hüvasti jätma. Ja loomulikult see saaste, mis seal on näiteks koerte väljaheited või, või siis ka näiteks tolm, see kõik lendab uuesti taevas. Ja loomulikult see mootor ise tekitab saastet ja meil on siis peenosakese tõus, mis satuvad inimesele siis hingamisteedesse. Kannatada saavad ka paljud kasulikud putukad. No näiteks need, kes lagundavad lehti või, või siis parandavad näiteks mulla viljakust, sest muld on iseenesest elus organism, seal sees on bakterid, seal sees on seened ja loomulikult kuuluvad sinna hulka putukad. Tegelikult tuleb käsitleda nagu tervikuna.", "role": "user" }, { "content": "Müra ja saaste probleemid on teisejärgulised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaheri sõnul ei ole praegu tõenäoline, et Eestis hakkaks massiliselt välismaalasi saabuma nii nagu Leetu või Poola. Meie lähtume sellest, mida me täna teame ja me lähtume ka sellest analüütikast, mida meie partner ja luureteenistused ütlevad. Niipea kui tuleb indikaator, et oht on muutunud. Meie alustame oma operatsiooni ja proovime olla võimalikult valmis. Eesti riigipiir Venemaaga on kokku üle 330 kilomeetri, sellest umbes 135 kilomeetrit on piir maismaal. Politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal Egert Belitšev ütles, et kui riigipiiri taha peakski saabuma massiliselt välismaalasi, siis on esmane eesmärk tõkestada nende ebaseaduslik riiki sisenemine. Juhul, kui kellelgi peaks õnnestuma siis tõepoolest ikkagi Eestisse siseneda, siis juhul, kui tal ei ole alust rahvusvahelisele kaitsele siis meie eesmärk on, et inimesed võimalikult kiiresti Eestist siis tagasi saata tema päritoluriiki või sellesse samasse riiki, kust isik on Eestisse saabunud. Õigus rahvusvahelisele kaitsele tekib inimesel siis, kui inimesel on päritoluriigis oht tema elule või tervisele või poliitilisele tagakiusamisele. Pelitev ütles, et kui inimene taotleb rahvusvahelist kaitset, siis seda ka menetletakse. Kui seal tegelikult on päriselt isikuga seotud asjaoludes mingisugune kahtlus, et isiku elu või tervis on tõepoolest ohus selles riigis, kust ta tuli või tema päritolu riigis siis loomulikult see taotlus vaadatakse läbi ka sisuliselt. Aga kui taotluse oma nii-öelda esitamise hetkel ei ilmne ühtegi sellist asjaolu, et isik nii-öelda päriselt on alus rahvusvahelise kaitse saamiseks siis sellistel juhtudel see lihtsalt lükatakse tagasi. Rahvus, kaitse, taotlus kiirendatud korras tuleb siin arvestada ka seda, et olenevalt sellest sündmuse eskiisl kui tegemist on ohuga riigi julgeolekule, siis siis tuleb ka seda arvesse võtta rahvusvahelise kaitse nii-öelda menetluse kontekstis. Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi ütles, et kaitseliit on valmis piirivalvet vajalikul hetkel oma inimestega abistama. Me räägime siin ikkagi nendest kaitseliitlastest, kes on saanud sõjalise ettevalmistuse, mille hulgas on ka patrullteenistus, vaatluse, kuse ja muud vajalikud oskused. Et mingeid selliseid väga spetsiifilisi valdkondi me appi ei saada, küll aga elavjõudu, mida on kõige rohkem vaja. Kui me räägime kas või näiteks piiritõkete rajamisest, siis seal on vaja väga palju inimtööd teha selleks, et neid tõkkeid ehitada, neid alasid puhastada. Ühtegi sõna, et see, kui kiiresti kaitseliitlased piirile appi jõuaks, sõltub olukorrast. Kui on vaja olnud aga näiteks metsas kadunud inimest otsida, siis on inimesed kokku saadud ka tunni aja jooksul. Relvastatud kaitseliitlaste appi saatmine eeldab siiski valitsuse otsust. See võib tulla tundidega, aga võtta ka paar päeva.", "role": "user" }, { "content": "Kui Eestit peakski aga tabama massiline sisseränne, siis on piirivalve eesmärk tõkestada inimeste ebaseaduslik riiki sisenemine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroona aeg on koos liikumist piiranud ja aina populaarsemaks muutuvad virtuaalüritused. Nii toimus ka Georg Lurichi sünnipäeva eel viis nädalat kestnud liikumisüritus, kus eesmärgiks oli vabalt valitud liikumisviisiga läbida vähemalt 145 kilomeetrit. Idee kasvas välja mõttest muuta Lurichi teatejooks rahvajooksuks, räägib Väike-Maarja Gümnaasiumi direktor Marje Eelma. Idee tuli sellest, et tegelikult Lurichi jooks on meie kooli kaubamärk olnud juba aastaid ja Lurichi jooksu hakati jooksma seitsmekümnendatel juba ja kool on seda erinevatel distantsidel ikka aidanud, kas siis hiljem vallal korraldada või ise eest vedanud ja eelmisel aastal me mõtlesime, et me muudame teatejooksu formaadi taas kogukonna jooksuks aga siis tuli koroona peale ja meil jäi see sündmus ära. Ja tahtsime sel aastal siis algatada ja taas jäi ära. Ja kuna inimesi motiveerida paljudel on see aeg emotsionaalselt raske olnud, siis tegimegi sellise üleskutse, et teeme siis Lurichile sel korral individuaalselt kõik kingi. Ja ma minu hinnangul läks see väga hästi korda. Kuidas teie kooli enda rahvas sellesse liikumisüritusse kaasa tuli? Meie koolirahvas tuli väga aktiivselt, meil osales pea 100 meeskonnaliiget, nii õpetajaid kui õpilasi kui lapsevanemaid osad olid siis valla äpi kaudu liitunud osad kooli äpi kaudu, nii et aga pea auhind läks meie kooli õpetajale. Palju õnne, mis oli lemmikliikumisviis, no suusaaktivistid kindlasti esialgu suusatasid ja siis läks nagu matkamiseks või kõndimiseks, osad sörkisid aga hiljem, et siis kilomeetrit täis saada. Väga paljud sõitsid ka jalgratas ega. Osalejatest kõige rohkem liikus Kiltsi külas elav Kalle Piirioja, kes kogus erinevatelt aladelt kokku üle 1200 kilomeetri. Jooksin sõudergomeeter, kõndisin, ratas. Kunagi suure ülekaaluga kimpus olnud mees tunnistas, et sportlikud eluviisid on kaasa aidanud tema elukvaliteedi tõusule. Muidugi aitab see kaasa sellepärast et kui tervis on hea, siis on kõik parem. Georg Lurichile kinkisid 345 osalejat kokku üle 65000 kilomeetri Väike-Maarjast, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Väike-Maarjas liiguti Georg Lurichi 145. sünnipäeva auks poolteist tiiru ümber maakera.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimese vaktsiini doosi sai täna hommikul kell pool seitse Coventry ülikooli haiglas 90 aastane Margaret Kenan. Kõik on hästi, ma ei närveerinud üldse, ütles Margaret, kes tuleval nädalal saab juba 91 ja peab vaktsiini mi parimaks sünnipäeva kingiks. Varsti ometi võin ma oma pere ja sõpradega kokku saada pärast seda, kui ma peaaegu aasta aega üksi olen olnud, ütleb ta. Kas huvitab ta kõike, kellele vaktsiini pakutakse, see vastuvõtt öeldes, et kui tema sai 90 aastaselt selle tehtud, siis saavad ka teised. Margaret Keenaniga algas Suurbritannias massiline vaktsineerimisprogramm. Esimesed 800000 Paizer BioNT vaktsiinidoosi saavad inimesed lähinädalatel. Eelisjärjekorras on meditsiinipersonal ja üle 80 aastased haiglates. Samuti hooldekodude personal, keda hakatakse vaktsineerima 70. haiglas kahe nädala jooksul. Seejärel tulevad teised kõrge riskiga grupid. Rasedatele vaktsiini ei soovitatav, kuna selle kohaseid teste pole tehtud järjekorras mitte osta ka ei saa, kuna vaktsiin on kõikidele tasuta ja meedikute kinnitusel peaks seda kõikidele jätkuma. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik. Täieliku immuunsuse saamiseks on teatavasti vaja kahte vaktsiinidoosi pärast esimest doosi 12. päeval organismis immuunsus tekkima. 21. päeval on teise doosi aeg ja täielik immuunsus tekib 28. päeval. Ühendkuningriigis oodatakse ka oma Oxfordi ülikooli vaktsiini. BBC korrespondendi andmetel on laos juba miljoneid douse valmis ja niipea kui roheline tuli saadakse, võetakse vaktsiin kasutusele loodetavasti uue aasta esimestel kuudel. Tervishoiuminister Matt Hancock loodab, et Oxfordi vaktsiin kiidetakse terviseametis heaks lähema paari nädala jooksul. Eksperdid loodavad, et kevadeks on eelisjärjekorras olevatest inimestest suurem osa immuunsuse saanud kas siis i või Oxfordi vaktsiiniga. Terves maailmas jälgitakse hoolega, kuidas brittidel läheb ja mida neilt õppida.", "role": "user" }, { "content": "Esimene koroonaviiruse vaktsiini süst tehti 90-aastasele Põhja-Iirimaa naisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKodanikuaktivist Varro Vooglaid pöördus septembris valitsuse vastu kohtusse ja vaidlustas koroona tõendi küsimise eeltingimusena põhiseaduslike õiguste realiseerimisel. Vooglaid taotleb selle valitsuse korralduse tühistamist, mis kätkeb endas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiranguid. Kõnealune korraldus on nüüdseks kehtetu, tulenevalt viirusolukorra paranemisest. Vooglaiu soov on aga, et vaidlustatud piirangud tunnistatakse tagantjärgi seadusvastaseks, arvestades, et sügisel võivad need tagasi tulla. Vooglaiu esindaja, vandeadvokaat Paul Keres ütles, et täna kohtusaalis küsisid nemad küsimusi, millele vabariigi valitsus ei vastanud. Vaidluse iva on see, et kas vaktsineeritud inimesi ja loomulikul teel läbi põdenud, ent vaktsineerimata inimesi saab kohelda niivõrd erinevalt, nagu vabariigi valitsus oma korralduse alusel neid kohtles. Ja siis me tõime kohtu ette erinevaid andmeid, mis viitavad sellele, et see on täiesti meelevaldne diskrimineerimine. Ja vabariigi valitsus lihtsalt ei kommenteerinud neid andmeid. Üleüldise koroonapassi õiguspärasuse juures on Kerese sõnul küsimus selles, kas nakkushaiguste tõrje ja ennetamise seaduse ehk netsi sätted, mis võimaldasid valitsusel koroona passi nõuet kehtestada, on põhiseadusega kooskõlas. Vaidluse moment on seal selles, et sisuliselt on parlament andnud oma otsustusõiguse vabariigi valitsusele üle. Ja meie elame siiski põhiseaduse järgi parlamentaarses demokraatias, mis tähendab, et kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused peab otsustama parlament ja ta ei tohi neid delegeerida. Keres märkis, et kuigi netsi muudetakse, siis sisuliselt jääb valitsusele täpselt sama suur volitus nagu enne. Sellele on tähelepanu juhtinud ka riigikohus. Meie eesmärk on see, et vabariigi valitsus ei saaks täiesti suvaliselt ja diskrimineerivalt seda koroonapassi nõuet kehtestada. Kui koroonapassi nõuet kehtestada sihitult, näiteks kui teda kehtestada sellisel eesmärgil, et see on rakendatav üksnes äärmiselt oluliste tervisekahjustuste ärahoidmiseks, et ta on rangelt ajaliselt piiritletud ja et ta võtab arvesse kõikide Eesti elanike ja äride huvisid ka siis sellisel juhul. Need piirangud võivad ju iseenesest olla. Täna toimus kõnealuse haldusasja ainus istung ning otsus selle kohta tuleb 27. juunil.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Halduskohtus arutati täna Varro Vooglaiu kaebust koroonapassi õiguspärasuse üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTehakse minu meelest samasugune viga, et täna see toimub siis nii et et koalitsioon püüab leida kandidaadi, kes neile mõlemile oleks sobilik ja siis leida juurde hääli opositsioonist, et ta saaks riigikogus ära valida. Vot see ei ole minu meelest ühise kandidaadi otsimine. Ühise kandidaadi otsimise katse tehti ka viis aastat tagasi. Ma mäletan kuskil ajaliselt maikuu lõpus toimus üks erakondade kohtumine, mis lõppes tagajärjetult sellel lihtsal põhjusel, et üks erakond, kes sinna tuli, Reformierakond ütles, et meil on kaks head kandidaati, et kumma poolt te olete? Vot nii ühist kandidaati ei leita. Ja ka täna ju pigem võib toimuvat nimetada inimese leidmiseks, kes oleks nõus olema koalitsioonikandidaat, kellele keegi opositsiooni st oleks nõus andma hääli. Ja see moodus iseenesest on keerukas, aga ka väga raske on sellist inimest leida, ma kujutan ette, kes see siis ikka oleks sellistel tingimustel nõus nagu kandideerima. Seda nõusolekut on väga raske anda. Ühise kandidaadi leidmine käib teistmoodi, ühise kandidaadi leidmine käib nii, et need, kes on valmis ühise kandidaadi poolt hääletama, saavad kokku. Kõigepealt lepivad kokku mooduse, kuidas seda ühist kandidaati leida. Ja siis teevad koostööd. Kõik, kes on valmis täna EKRE, on oma kandidaadi välja käinud. Ilmselt nemad ei ole valmis ühist kandidaati otsima, aga ülejäänud neli pole ju öelnud, et et nad ühist kandidaati ei soovi leida. Ja siis tulebki koos seda tööd teha, et ei ole nii, et keegi opositsioonis toetab koalitsioonikandidaati vaid see kandidaat oleks kergemini leitav, kui ta oleks kahe koalitsioonierakonna ja kahe opositsioonierakonna ühine kandidaat.", "role": "user" }, { "content": "Endine Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor juhtis 2016. aasta sügisel presidendivalimiste tupikust väljatoomist, pidades Riigikogus erakondade juhtidega kõnelusi, mille tulemusel valiti Eesti presidendiks Kersti Kaljulaid. Nestor kritiseeris Eesti uue presidendi otsimise taktikat - tema sõnul oleks see Eesti demokraatiale suur löök, kui Riigikogu valimisvooruks ei leitaks ühtegi kandidaati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna kongressi eilse viimase volikogu oodatuim sündmus oli erakonna esimehe Edgar Savisaare osalemine. Ka ajakirjanike vastu oldi avatud. Erakonna esimehe kõne lubati jäädvustada täies mahus. Volikogu algas minutilise leinaseisakuga Pariisi terrorirünnakus hukkunute mälestuseks. Edgar Savisaar rõhutas, et Keskerakond on jätkuvalt populaarseim erakond. Kahe kongressi vahelisel ajal lisandus 1000 uut liiget. Iga hinna eest võimule pääsemine pole Savisaare kinnitusel olnud Keskerakonna sisu ega stiil. Keskerakonnalt nõutakse riigivõimu juurde laskmise eeltingimusena kahte asja loobuge samisaarest ja muutke oma poliitikat. Tõsi küll, ettevaatlikumad hoiatavad, et see võib tähendada Tallinnas ja nii mõnelgi muul kohal võimukauplust kusjuures päris pikaks ajaks ei välista, et neil on õigus. Poliitika muutumine tähendaks Savisaare sõnul loobumist kõigest, mille poolest Keskerakond teistest erakondadest erineb. Loobumist astmelisest tulumaksust tasuta ühistranspordis, regionaalsest tasakaalust ning kodurahu põhimõtetest loobumist pensionilisast ja ka põhimõttest, et üks tööaasta peab võrduma ühe pensioniaastaga. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson Mulle jäi mulje, et erakonna esimees püüdis meid veenda, et ka opositsioonis olekuga võib rahul olla. Mina arvan, et Keskerakonna eesmärk peab olema oma lubaduste elluviimine ja seda saab teha, kandes valitsus vastutust. Volikogu sai täna ülevaate erakonna põhikirja muutmise ja täiendamise ettepanekutest, mis muuhulgas lubab juhatuse nõusolekul kuuluda erakonda ka kriminaalkorras karistatud inimestel. Sel teemal volikogus diskussiooni ei tekkinud. Riigikogu liige Heimar Lenk. Ma ütleksin niimoodi, see muudatus tuli sellepärast, et 25 aastat järjest niikaua kuni Eesti vabariiki on kogu aeg kimbutatud Eesti Keskerakonna kriminaalasjadega ja ei saagi tööd teha kogu aeg, Edgar Savisaar on 10 kriminaalasja kaelas olnud ja tänase päevani on need süüdistused kogu aeg kellelgi kaelas. Et no erakond peab võtma siis seisukoha, okei, kui ta on meie võitlus, kaaslane, me ei ole alati nõus olnud nende otsustega, mida on teinud prokuratuur ja Kaapo ja lõpuks ka kohus. Keskerakonna volikogus oli tunda ärevust, sest koos erakonna esimehe vahetuse või praeguse esimehe jätkamisega võib kaalul olla erakonna tulevik. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Põltsamaa.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Edgar Savisaar andis Põltsamaal toimunud erakonna volikogu ees kõneldes mõista, et kui vahetub erakonna esimees, võib see kaasa tuua võimu kaotuse Tallinnas ja loobumist kõigest, mille poolest Keskerakond teistest erakondadest erineb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakondlaste plaan on ka ees, ootavad valimised Kohtla-Järvel võita, kuid on kahtlane, kas viimatiste valimiste edu korrata suudetakse, ütles Keskerakonna kohalik esinumber Valeri Korb. Ta avaldas lootust, et Keskerakonnal jätkub ka kohalikul tasandil koostöö Reformierakonnaga. Kuna Korbi sooviks on tugev koalitsioon, kellel oleks volikogus vähemalt viisteist-kuusteist kohta, siis ollakse nõus läbi rääkima teistegagi. Valeri Korb. Ma pole niisugune hirm, inimene, aga kõik mõtlevad rääkima kesk erakonnas, siis räägivad ausalt rääkida nii mustas värvidest, miks musta värvidest? Neli aastat viimast, mis oli Jüri Ratas võimul oli, me saime päris hea süsti selleks Kohtla-Järves. Ehkki reformierakonnal on praegu Kohtla-Järve volikogus vaid kaks kohta, on nende esinumber Vitali Borodin abilinnapea. Tema loodab, et uute valimistega suudetakse praegust positsiooni tugevdada. No praegu volikogu koosseisus meil on kaks kohta, planeerime sellel aastal neli-viis kohta, on see ideaalne variant, ideaalne tulemus meie poolt. Kellega Reformierakond on valmis tegema koostööd pärast valimisi? Me oleme valmis tegema koostööd kõikide nimekirjadega, sest lugedes valmis programme, on meil kokkupuute punkte kõikide nimekirjadega. Kohtla-Järve volikogu ainsa opositsioonipartei, sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja, riigikogu liige Eduard Odinets sihib teist valimist järjest kodulinnas suurimat individuaalset häältesaaki. Selle toel ihkab ta sotsiaaldemokraatide senisele viiele kohale mõnda lisakohta. Ta odinets kurtis, et Kohtla-Järvel on asjalikke inimesi üsna raske oma nimekirja saada. Kuigi ütleme, et aastast aastasse pisut kergemaks läheb see asi, sest inimesed ikkagi mõistavad, mis asi on poliitiline kultuur ja mis asi on valikuvabadus, mis asi on kandideerimise vabadus, aga siiski endiselt on, on probleeme eriti inimestega, kes töötavad linnavalitsuse alluvuses linna hallatavates, asutustes kardetakse töökoha pärast, kardetakse suhtumise pärast ja, ja mis ka huvitav, et isegi mitte enda pärast, vaid oma laste pärast, kes töötavad linnasüsteemis, et, et ka selliseid äraütlemisi on olnud kuigi ka meie nimekirjas on inimesi, kes töötavad linnasüsteemis ja väga uhke tunned enda üle. Linna valitsemiskultuuri parandada sooviva Janek Pahka eestvedamisel toimetav valimisliit jäi esimesel katsel napilt volikogu ukse taha. Bahka on kindel, et seekord on ta suutnud luua eelmisest tugevama meeskonna. Ma ei tahaks ennustama hakata, aga, aga ma usun, et viis mandaati oleks meie jaoks korralik tulemus. Kõik, mis on üle selle, on väga hea. Kohtla-Järvel kandideerib viis erakonda, kaks valimisliitu ja kaks üksikkandidaati, 25 volikogu kohta peavad valijad jagama 174 inimese vahel Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kohtla-Järvel on veerandsada aastat võimul olnud Keskerakonnal praegu volikogu 25-st kohast 18. Keskerakondlased loodavad rohkem kui pooled kohad volikogus saada ka eeloleval sügisel toimuvatel valimistel, kuid vajaduse korral ollakse valmis looma ka laiapõhjalist koalitsiooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Ameerika ühendriigid on ja eile ka varem sanktsioone kehtestanud, siis mõne aja eest muudeti need karmimaks kui kunagi varem. Nimelt kehtivad need kõikidele ettevõtetele, mis tarnivad Ha eile näiteks tehnoloogiat või ka vahendeid, mille abil viis G võrk arendada ning nendega Ameerika Ühendriigid tegemist enam ei tee. Näiteks ei saa Taiwani ettevõte TSM C kiipe ja muid vajalikke komponente enam juua. Eile tarnida. Vahendusettevõtte Jefrisi. Analüütikute teatel ei saa aga seetõttu He aua ehitada viis G tugijaamu ning muid tähtsaid osi, vahendab CNN. Ameerika Ühendriikide välisminister Mike Pompeo teatas eelmisel kuul, et maailm saab üha enam aru, et Huawei kaudu võib kujuneda Hiina kommunistlik partei tõsiseks julgeolekuohuks. Uue Ameerika turvakoja uurija Karisa Need ütles CNN-ile, et selline märkus oli pigem ennetav. Samuti kiitis aga Pompeo ka Eesti Tšehhit ja Poolat, kus tema sõnul on vG sidevõrkude pakkujate suhtes range järelevalve. Nice sõnul muutsid need ja ka teised riigid oma meelt Huawei suhtes eelmisel aastal, kui nad väljendasid, et ei soovi Hiina tehnoloogia hiiuga koostööd teha. Ta lisas, et Euroopa suurriigid Prantsusmaa ja Saksamaa pole veel täielikust keelust teada andnud, kuid tema sõnul on Euroopas alanud ümber hindamine. Samuti kardavad Euroopa Liidu riigid sanktsioonide valguses ka seda, et Hiina ei tule viis G infrastruktuuri arendamisega lubatult toime. Enne viimaseid sanktsioone kehtis Huawei suhtes USA valitsuse nõue, et kohalikud ettevõtted ei tohi asuvale ettevõttele tarnida tehnikat ilma konkreetse litsentsita. Huawei leidis sel korral aga endale tarnijad mujalt riikidest ning nii ei toiminud Ameerika Ühendriikide sanktsioonid neile soovitud moel. Samal ajal said aga nende müüginumbrid löögi, sest UWa uutel mudelitel polnud enam ligipääsu osadele Google'i populaarsetele rakenduste e. Ning kuigi eelmine aasta osutus neile siiski positiivseks, siis ettevõtte hinnangul tuleb see aasta keerulisem. Jeffrise analüütik Edison Lee ütles, et kui sanktsioonid ei muutu, siis on suur oht, et Huabei ei suuda juba järgmise aasta alguses viis G seadmeid tarnida. Juabei ise teatas aga varem sel aastal, et on sõlminud 91 rahvusvahelist viis G lepingut, millest 47 Euroopas.", "role": "user" }, { "content": "Tehnoloogiafirma Huawei tegevus on peale mais kehtestatud USA uusi sanktsioone täbaras seisus, sest nende tõttu kannatab ka 5G arendus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu ettekandja ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Jevgeni Ossinovski loetles põhjuseid, miks karusloomafarmi peaks Eestis keelustama. Esiteks nimetas ta ökoloogilisi põhjuseid, öeldes, et karusloomafarmides peetakse invasiivse võõrliike ning näiteks mingid söövad välja Euroopa naaritsa. Veel tõi Ossinovski välja suure CO kahe jalajälje. Kui me võtame näiteks ühe hollandlaste tehtud analüüsi, siis nemad on jõudnud sellise järelduseni, et ühe kilogrammi mingi naha tootmiseks on vaja maha lüüa 11,4 minki. Ja selleks, et 11,4 minki kasvatada selliseks, et neilt saaks kokku kilogrammi karusnahka on vaja neile sisse sööta 563 kilogrammi toitu. Argumendina tõi Ossinovski välja ka eetilise poole, mis puudutas karusloomade puuris ülevalpidamist, kus nende ruumid on sageli väga väikesed. Peamiselt olid eelnõu suhtes kriitilised Isamaa ja EKRE saadikud. Täpsustavaid küsimusi palusid ka Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Maria Juverevas. Kuratovski tõstatas küsimuse kolmandatesse riikidesse suunamise kohta. Kas te olete analüüsinud, kui suur on risk selleks, et kogu see äri kolib kolmandatesse riikidesse ja mõistagi nendes riikides? Kontroll on väga väike. Ja Jevgeni Ossinovski vastus. Kahtlematult on mitmeid tööstusi, mis on liikunud Lääne-Euroopast Ida-Euroopasse, siis kui Ida-Euroopa riigid on tõstnud oma keskkonnanorme, siis on sealt liigutud edasi ka ka kolmandatesse riikidesse, aga üldiselt on need ka regulatsioonidel. Ehkki viitega on olnud sarnane doominoefekt, et Lääne-Euroopas tõstetakse standardeid, mingi aja pärast tõstetakse neid Ida-Euroopas ja siis lõpuks tõstetakse neid tegelikult sealsamas Aasiast. EKRE-sse kuuluv Peeter Ernits ütles oma kõnes aga, et ministeeriumide esindajad olid keskkonnakomisjonis öelnud, et karusloomafarmide keelustamiseks pole alust. Riigiametnikud maaeluministeerium, keskkonnaministeerium ja majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Kõikide nende kolme ministeeriumi esindajate seisukoht oli ühene. Pole mingit alust karusloomakasvatus likvideerida ja seda eelnõud toetada. Loomulikult igal ministeeriumil olid oma argumendid ja keskkonnaministeeriumil, et need tingimused vastavad keskkonnatingimused. Majandusministeerium rõhutas selle, et ettevõtlusvabadust ja selle sekkumine on lubamatu ja maaelu ministeeriumil omad argumendid. Eelnõu aga esimese lugemise läbis ning kui see samas sisus edasi peaks minema, siis kehtestatakse Eestis karusloomafarmi pidamise keeld 2023. aastal.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus läbis esimese lugemise loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitakse Eestis keelustada karusloomafarmid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOstab alapealkirjaga muusikarännak Voldemar Panso jälgedes ehk kirev kava kupleest missani keskendub Pansole kui suurele muusikasõbrale rännu ning kirjamehele. Tema reisiseiklustest ja muljetest tuleb juttu ka etenduses ning Salme kultuurikeskuse fuajees täiendab seda liini näitus reisimees Panso. Ühe komponendina vaadeldakse Pansot kui kirja meest, kelle sulest pärinevad lisaks teatritekstidele paljud Feljetonid, reisikirjad ja portreeartiklid. Nooruses kasutatud pseudonüüm Osnap on andnud pealkirja ka lavastusele kuid kandvaks teljeks jääb ikkagi muusika. Lavastaja ja muusikajuhi. Riina Roose sõnul olid Panso teadmised muusikast üllatavalt suured ning mitmekesised. Kontsertetenduse ettevalmistamiseks töötas Roose läbi suure hulga artikleid, raamatuid ja arhiivimaterjale. Materjali rohkuse tõttu võiks teha volüüm kaks kolm-neli. Ma ei tea, kui palju, aga et millestki pead kinni hoidma ja millestki peab loobuma, siin oli palju asju, millest tuli loobuda raske südamega, aga tuleb teha valik. Ja, ja alati, kui me jäime niimoodi kõhklema, et kas see või see, siis me ütlesime, et ei, meie telg on muusika, et katsume sellest kinni hoida, muidu me valgume laiali. Muusikarännakule kaasa tegevad Sandra üksküla ja Kaspar Velberg tunnistavad, et lavastusprotsess pakkus rohkelt avastamisrõõmu. Mina ei teadnud, et ta oli muusikaliselt nii haritud, et ta orienteerus täitsa muusikaterminoloogias ja et ta kasutas seda oma lavastusprotsessides ka näitlejatega, seda ma ei teadnud. See on avastatud. Ja see oli ka kindlasti minu jaoks avastus, et ta selles just terminoloogia mõttes, et ja pedagoogika nii-öelda noh, ise olen ka näitlejana noh, neid seoseid palju tajunud, aga, aga tema kuidagi oskas selle väga ilusti sõnastada. Ja teine minu jaoks üllatus, oli see armastus rahvamuusika vastu. Mingi hästi suureks tähiseks pidu kujunemisel, see on koos meloodiaga, ongi täpselt siin ka. Sõnad on olemas üks laul, mille puhul ma, et kui ma kunagi elus peaksin ära surema ja see võib juhtuda.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Linnateater toob Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva puhul välja uuslavastuse. Lavale toodud muusikarännak avab teatrimehe vähemtuntud külgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu idarahaskandaali puhul tegutses Edgar Savisaar ka seekord operatiivselt ja andis omapoolsed kommentaarid meediale esimesel võimalusel. Kuigi oli minimaalne ootus, et seoses ees ootava süüdistusega teatab Ta oma ajutisest eemaldumisest partei ja pealinna juhtimisest siis tegelikult läks muidugi nii nagu alati süüdistused on alusetud, KAPO tegevus tellitud ja võitlus alles algab. Nii kinnitas Edgar Savisaar. Eesti poliitikat vähegi tundvad inimesed saavad hästi aru, miks Savisaart tegelikult praegu rünnatakse. Ma tooksin välja kolm põhjust, sellele. Esimene põhjus on see, et vaadake, ma olengi tagasi poliitikas ja ma olen mitte lihtsalt poliitikas tagasi, vaid täie rauaga. Ja kui vaja, siis ka kahe jalaga. Nüüd teiseks põhjuseks oli see, et Toompeal võimu juures olev seltskond ei suutnud muudmoodi varjata. Megavargus Tallinna sadamas ja appi võeti üks isiklik rünnak, mis on neil varem aidanud skandaale peita või summutada. Kolmas põhjus on see, et läheneb Keskerakonna kongress ja peamine alternatiiv tänase valitsuse poliitikale on see, et neil õnnestuks muuta kõigutada Keskerakonna poliitikat ja teha Keskerakonnast sült, mis ei erineks tänasest valitsusparteidest. Aga see ei lähe läbi. Ma olen puhas nagu prillikivi. Nagu Savisaar korduvalt ütles, on rünnak tellitud ja selle tellijad kukuvad peagi võimult, aga kohe läks ta ka tellija suhtes konkreetsemaks. Minu arvamuse kohaselt asja taga on IRL, kui te tähendab, panete on skandaalid sotside ja Ossinovski vastu, on Tallinna Sadama ja Reformierakonna vastu ja nüüd on meie käes kord. Mulle tundub nii, et IRL on sedavõrd nurka aetud, et ta mis tahes vahenditega püüab seda poliitilist maastikku üldse segamini paisata. Et siis enda ujumisvõimalusi parandada. Ning veel mõned lühivastused küsimustele, mida kapo temalt eile küsis? Ei minu käest ei ole millegi kohta küsitud, seni aga kahtlemata küsitakse ja kahtlemata mina ka tahan küsida. Läbiotsimine kestis hommikul kella 10-st öösel poole 12-ni, mida ära viidi. Ja lõpuks vastus küsimusele, kas Savisaar jätkab oma võitlust. Ma alles alustan, seda võitlust.", "role": "user" }, { "content": "Edgar Savisaar kinnitas täna ajakirjanikele antud briifingul, et süüdistused tema vastu on absurd, ta on puhas nagu prillikivi ja ta jätkab võitlust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle 15 kuu on Euroopa Parlamendi plenaaristung tagasi Strasbourgis ning otse kui kojunaasmise tervitused peavad parlamendi liikmed hääletama ühe viimaste aastate olulisema seaduse üle. Seda vähemasti nende Euroopa Liidu kodanike vaatepunktist, kes sel suvel vabalt reisida sooviksid. Tegelikult saavutati kokkulepe koroonasertifikaadi heakskiitmiseks juba 20. mail ning nädal tagasi käivitas Euroopa komisjon süsteemi, mis riikidel sertifikaate väljastada ja lugeda võimaldab. Kuid kõik see oli tehtud juba etteruttavalt, sest parlament peab siiski dokumendile täna oma heakskiidu andma, et esimesest juulist kõik ametlikult käivituks. Euroopa Komisjoni õigusvoliniku Didie Raindersi sõnul on sertifikaat otsekui pilet vabasse Euroopasse. Euroopa Liidu koroonatõend teeb Euroopa Liidu kodanikele lihtsamaks kasutada oma põhiõigust vabale liikumisele. Sertifikaadi eest ei tule tasu maksta, seda väljastavad ning peavad aktsepteerima kõik riigid üle Euroopa. Sellega panustada ta piirangute kaotamisse järk-järgult. Koroonatõend saab olema lihtsasti kättesaadav kõigile eurooplastele. Tõendi omanikule ei tohi liikmesriigid reisipiiranguid seada. Seda tohib teha vaid siis, kui piirangud on portsionaalsed ja vajalikud rahvatervise huvides, ütles Rainer sertifikaadi eelnõu Euroopa parlamendi raportööri Juan Fernando loppes. Agilari sõnul peavad need piirangud kindlalt reegleid jälgima. Meil on liikmesriikide lisapiirangute jaoks paigas proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtted. Need on seadusesse kirjutatud. Kui riigid soovivad lisapiiranguid, siis peavad nad sellest teada andma 48 tundi ette. Meetmed peavad olema arusaadavalt selgitatud ning kodanikusõbralikud piirangute vajalikkus peab olema selge ning riik seda ka põhjendama, sõnas Lopes Agilaar. Kuigi Euroopa Parlamendi hääletus koroonasertifikaadi suhtes toimub täna, selguvad tulemused alles homme hommikuks. Parlamendi liikmed, kes saavad istungil osaleda ka interneti vahendusel, peavad oma hääle edastama digitaalselt allkirjastatuna ning häälte lugemise ja kontrollimise protsess võtab tunde. Seega ei tähenda Strasbourgi naasmise, et Euroopa parlament oleks päris vana elurütmi juures tagasi. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlamendis toimub täna lõpphääletus Euroopa Liidu koroonasertifikaadi üle. Kuigi mitmed liikmesriigid juba väljastavad neid, nõuab lõplik otsus parlamendi heakskiitu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSisuliselt tähendab, et kõik need tingimused, milles nõukogu on kokku leppinud fikseeritakse siis vabariigi valitsuse määruse teksti na, kui valitsus selle nüüd heaks kiidab ja sellest tulenevalt me saame siis alustada või tegelikult juba oleme alustanud siis ettevalmistustöödega, et seda uut hüvitist rakendama asuda. Nüüd teine otsus, mis puudutab rahastamist, on ka hädavajalik teha sellepärast et täna seni kinnitatud tööhõiveprogrammi maht lihtsalt on on väiksem kui 250 miljonit eurot, nii et need kaks otsust olid hädavajalikud. Kas see hüvitis on praegu nagu väikese varuga või kui paljud inimesed üldse vajavad tänase seisuga ütleme sellist toetust ja kui neid tuleb siin järgmiste nädalate jooksul juurde, et, et saate ka sellega hakkama? No me peame olema seniste põhiülesannete täitmiseks ka loomulikult valmis ja kuna meie reservi maht on on 850 miljonit eurot täna ja meie eelarve on kinnitatud prognoosidega, et meil on selle aasta tavalised kulud kaetud, siis hetkel me räägime lisakulude võimaldamisest töötukassale, nii et see 250 miljonit, mis meil on reservis, täna lisandub siis võimalusena selle aasta eelarves. Kui pika perioodi peale te olete arvestanud, et peaks sellistes tingimustes toimetama? See erimeede on praegu meil planeeritud kolmeks kuuks tingimusega, et siis tööandja saab taotleda seda kahel kuul kolmest. Eelmisel nädalal siin registreeriti teie juures 1449 töötut. Kas see arv nüüd tõuseb või või, või kaua ta veel tõuseb? Prognoosime jah, registreeritud töötuse kasvu, et tasapisi ütleme, see kasvutempo on olnud tegelikult eelmise aasta ta lõpust juba ütleme eelmise aasta möödunud suve lõpust juba tasapisi niimoodi küll kasvanud, aga mitte märgatavalt tavapäraselt lihtsalt aasta alguses on alati sellised kõrgema töötusega, et kui me vaatame sellist pikemat graafikut, siis me näeme neid jõnkse väga ilusasti, aga selle aasta jõnksutalt pisut kõrgem olnud see kasvutendents kindlasti jätkub. Ma väga loodan, et see kokkulepitud hüvitise skeem täidab oma põhieesmärki, mis ikkagi oleks, et tööandjad ei pea oma inimesi koondama, vaid me saame need kõige kriitilisemad puud üle elatud?", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa nõukogu kiitis täna heaks kaks otsust ja saatis need valitsusele kinnitamiseks. Üks neist puudutab töötasu hüvitamist iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana ja teine selle programmi rahastamist summas 250 miljonit eurot. Margitta Otsmaa rääkis sel teemal Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui juunis kogus turistide huvi Haapsalu vastu alles hoogu, siis juuli oli turismiga seotud inimeste sõnul juba päris hea kuu ja seda hoolimata sellest, et ei toimunud mitut suurt üritust nagu Ameerika autode show ja jooga festival. Mullu juulis käis sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid erinevates külastuskohtades kokku 26000 külastajat. Tänavu juulis oli see arv 22000 ehk üle 80 protsendi. Eelmise aasta sama perioodi tulemusest juunis oli külastajate arv olnud 50 ja 60 protsendi vahel. Mullusest jätkab sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, juht Anton Pärn. Kindlasti ei saa mainimata jätta seda, et me läksime suvele vastu talviste hindadega, mis tähendab, et me ei saa võrrelda oma tulu samades mahtudes kui eelmisel aastal. Aga meie eesmärk ja põhieesmärk oli, et me oleme avatud külastajatele ja et meie inimesed ei unustaks ära muuseumi. Pärn lisas, et praegu teenitakse tasa kevadisest eriolukorrast põhjustatud auku ja tänavune peamine eesmärk on jõuda kulude tulude osas ühele joonele. Ka majutusasutustes sai suvihoo sisse juulis. Kui juunis oli spaa hotell, laine täituvus natuke üle poole majast, siis juulis oli see 90 protsendi juures, jätkab spaa. Hotell. Laine juht Irene Väli. Enamus meie külalistest olidki siseturistid. Et välismaalaste osakaal oli umbes kuus protsenti. Aga mis nädalavahetused näiteks siin juulis kõige suurema aktiivsusega olid? Kuna meie pakume väga palju spaateenuseid ja ravipakette, siis meil olid nii nädalasisesed ajad kui ka nädalavahetused üsna täis. Ühe Haapsalu tuntuma söögikoha, müüriääre kohviku omanik Marget Vatku ütleb, et suvi on neil üllatavalt hästi läinud. Käibe langus on olnud üllatavalt väike, et kuni 10 protsenti käibelangust et hooaja alguses planeerisime või vähemalt prognoosisime, et kuni 50 protsendilist käibelangust, kuna välisturiste üldse ei ole ja meie müüriääre klientuurist moodustavad välisturistid päris suure osa. Aga välistatud. On täielikult kompenseerinud siseturistid. Mida toob sügis, ei oska keegi praegu täpselt ennustada. Anton Pärn loodab, et kui teist koroonalainet õnnestub vältida, võib see tähendada, et siseturism on aktiivsem ka sügisel sest rahvusvahelistel reisidel ei pruugi eestlased veel kippuda.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu turismisuvi sai hoo sisse juulis ja esmamulje põhjal tõotab ka august tulla päris hea kuu. Mis saab aga edasi ei oska praegu keegi ennustada, sest see sõltub võimalikust koroona teisest lainest ja sellest, kas rahvusvaheliste reisipiirangute tõttu otsustavad eestlased siseturismi kasuks ka sügisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui mitmes paigas oli kooliõpetajate vaktsineerimine juba mõne päeva eest hoo sisse saanud, siis Pärnus oli täna esimene kord, kus linna ja maakonna õpetajad olid kutsutud haiglasse oma esimest vaktsiinidoosi saama. Olulist toimingut võeti kui mõnusat vaheldust. Keegi ei pahandanud, et pidi osa oma laupäevast haiglas veetma. Tori põhikooli õpetaja Eeva Palk. Kuidas vaktsineerimine läks, väga hästi läks ja väike suts ja valmis kaalusite ka, et kas tulla või mitte? Ei, mina olin päris kindel kohe, et kui vaktsineerimine tuleb, siis ikka ma vaktsineerima tulen. Kuidas teil koolis on nakatunud olnud? Ei, meil ei ole nakatunud olnud. Pärnu vabakooli õpetaja Lili Välimäe Aktsineerimine läks üllatavalt kiiresti, üllatavalt kergelt ja üllatavalt lõbusalt sellepärast et mind vaktsineeris ämmaemand ja siis ta rääkis veel toreda loo, et väga paljud mehed, meesõpetajad on toredalt üllatunud, et nad esimest korda elus saavad ämmaemanda juurde. Mitu vaktsineeritavat kiitis just asja kiiret kulgu. Pärnu vabakooli õpetaja Kristjan Mahla. Tulin varem kohale, kui pidin ja olin üllatunud, et sain kohe joonele ja tehti kohe ära. Nii et jah, väga kiire. Elus elusiin, arm saanud ikka olen, kõik on läbi poogitud, grippi ei ole enne teinud, aga muud asjad olen kõik läbi lasknud, endale süstida. Ei midagi hullu, siiamaani pole mitte midagi olnud. Täna said oma esmase vaktsiini doosi 156 õpetajat, 90-le inimesele tehti aga juba teine süst. Pärnu haigla vaktsineerimistiimi liige Jelena Laanemets. Teist korda said täna hambaarstid ja osad meie maja töötajad väga hästi. Tagasiside on hästi positiivne, kiidetakse õhkkonda, kui hästi saadakse, kohe jaole. Kiidetakse, kui hästi on kõik planeeritud, kiidetakse otse loomulikult vaktsiini. Täna esimese süsti saanud tere, vaktsineerimine on kaheksa nädala pärast. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Haiglas vaktsineeriti täna ligi 250 inimest, kellest 156 on linna ja maakonna õpetajad. Vaktsineeritavad kiitsid sujuvat korraldust ja mõnusat õhkkonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nParteitu Imre Sooäär tuleb Riigikokku korruptsioonisüüdistusega keskfraktsioonist lahkunud Kalev Kallo asendusliikmena. Sooääre saamine riigikokku võib saada otsustavaks EKRE lubatud abieluteemalise referendumi vastuvõtmisel, sest selle korraldamiseks peab koalitsiooni olema koos 51 häält. Oma vastuseisu on aga avaldanud juba neli Isamaa fraktsiooni liiget, see tähendab, et lihthäälte enamust võimuliit selles küsimuses ei saa. EKRE on lubanud, et kui abielureferendumit ei tule, jätkab võimuliit vähemusvalitsusega. Välisministeeriumist äridiplomaatia nõuniku kohalt riigikokku tulev Imre Sooäär alustas ametivande andmist oma seisukohtade teatavaks tegemisega. Ta andis selgelt mõista, et on plaanitud abielu referendumi vastu ja riigis on olulisemaidki probleeme, millega tegeleda. EKRE-sse kuuluv spiiker Henn Põlluaas lülitas mitmel korral sooääre mikrofoni välja. Meil on väga palju kriitilisi probleeme, millega täna tegeleda alla vaesus, piiri elavad pered, hoolekanne kultuur, majanduse taastumine ja nii edasi. Need ja paljud muud teemad vajavad tähelepanu, mis läheb praegu ühele rahvast lõhestavale referendumile. Aga juba vanad roomlased ütlesid, et kõigepealt tuleb korda seada oma mõtted, siis oma pere, siis oma riik. Kas kahe täiskasvanu vaheline armastus peaks samuti olema perekonnaseaduse kaitse all? Aitäh, aitäh, härra Sooäär. Eesti riigi huvid on minule tähtsamad kui isiklikud huvid. Ma võtan vastutuse. Ma tulen teie sekka sildu looma, mitte kohtumõistjana või hinnangute andjana. Ma tulen riigikogu liikmena. Riigikogu neljateistkümnendas koosseisus. Annan vande jääda ustavaks Eesti vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ma tänan.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna nimekirjas Riigikogu valimistel kandideerinud, kuid erakonda mitte kuuluv Imre Sooäär andis ametivande ja asus Riigikogu liikmeks. Sooäär andis ametivandele eelnenud kõnes selgelt mõista, et on kavandatava abielureferendumi vastu. Sooäär pääses Riigikokku keskerakondlase Kalev Kallo asendusliikmena, sest Kallo jäi lõplikult süüdi korruptsioonikuriteos ning tema volitused Riigikogu liikmena lõppesid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidlus, mis käib tegelikult, on küsimus, kas me kulutame kaheksa miljonit selle pooleteist või kahe protsendilise veaprotsendi parandamiseks, poliitiline tahe, kõikidest fraktsioonidest tulnud sisend on, et jah, teeme täisloenduse, valitsus seda arutas, valitsus ka toetas, aga kui ma küsisin, kus me kaheksa miljonit võtame, siis öeldi, et rahandusminister leiab, kuna rahandusministril ei olnud ühe päevaga panna seda kaheksa miljonit lauale, siis me ei saanud seda otsust langetada. Et me tuleme selle teema juurde tagasi jaanuari alguses, kohe, mida päev edasi, seda keerulisem on korraldada seda suurt rahvaloendust, et kas mingi hetk ei või tekkida olukord, et me saame selle raha küll, aga me ei suuda lihtsalt nii kiiresti värvata, inimesi koolitada ja kõike seda ette valmistada. Kui me nüüd jaanuaris selle arutelu edasi lükkame, kas seda ohtu ei ole? Noh, suurt vahet ei ole, kas me teeme selle otsuse enne jõule või pärast jõule, et see kaks nädalat nüüd maailmas liiguvad, asjad, ma arvan, nagunii väga aeglaselt, aga põhimõtteliselt on tõsi, et mida kauem me venitame, seda tihedamaks või pingelisemaks lähevad need ettevalmistustööd, tõsi küll, on ka see, et statistikaamet on teinud need ettevalmistused tööd sellisel viisil, et kogu see eeltöö kogu see IT-lahenduste pool võimaldab teha ka täisloendust, et kõige suurem väljakutse on loomulikult ongi inimeste palkamine, et me räägime siin ikkagi mitme 1000 inimese palkamisest mitme 1000 inimese koolitamisest, seda tuleb teha ikkagi teatava ajavaruga kindlasti, et siin ei ole võimalik liiga pikalt venitada, et kust leiab üldse rahandusminister, kui tuleb järsku ülesanne, et nüüd on vaja kaheksa miljonit eurot ja seda peab ju hakkama kohe kasutama kogu planeerimiseks, tööks ja nii edasi. Tegelikult õnneks ei pea kohe hakkama kasutama, et vastupidi, see raha ongi kõige viimase etapi raha, ehk see on tegelikult sisuliselt see inimeste töötasu raha ja noh, ülejäänud tegevused on praegu rahadega kaetud, aga küsimus, kas leiab rahandusministeerium raha või rahandusminister, et tegelikult vastus on väga lihtne, eks ta läheb siis teiste ministrite juurde ja ütleb, et teil on siin vaja kuskil kokkuhoidu teha ja noh, see ongi nüüd see nagu ringiratast käimine, kui ministrid ütlevad ja fraktsioonid ütlevad, et teeme niimoodi ja jah, me teame, et siin on kulunumber selle võrra suurem, siis ka järgmisel sammul peab olema see poliitiline tahe, et aga kusagilt tuleb see raha siis kokku hoida ja kuna noh, kellelgi ei olnud valmis lahendusi, siis me peame seda edasi arutama.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Martin Helme sõnul toetavad kõik valitsuserakonnad täiemahulist rahvaloendust. See vähendaks rahvaloenduse veamäära neljalt-viielt protsendilt kahe ja poole protsendini. Samas vajab lisaks kaheksat miljonit eurot, mida tuleb alles otsima hakata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLoomakasvataja, st talunikud on saanud riigi toel asendustöölisi palgata juba üle 10 aasta. Maaeluministeeriumi ellu kutsutud meetmega suurendatakse tänavust asendusteenuse eelarvet 500000 euro võrra, mistõttu saavad omale asendaja tellida nüüd ka taimekasvatajad. Raplamaa talunik Aupo Kauri ütleb, et tema lüpsjate asendajad on olnud väga tublid. Peamiselt olen siis kasutanud puhkepäevade saamiseks ja puhkuse andmiseks siin lüpset asendust. No kas te tõepoolest usaldasite oma lehmad võõraste inimeste kätte? No ütleme, algusaastatel oli kindlasti natukene niisugust kõhklust ja kahtlust, kuidas ikka võõras inimene hakkama saab. Aga inimesed, kes üldjuhul tulevad siia tööle, on saanud eelneva koolituse ja, ja noh, paljudel on ka väikene taust juba ennem olemas loomakasvatusest ja tublid inimesed ja õpivad kiiresti ja saavad hakkama küll. Ka väiketootjaist taimekasvatajad saavad nüüd asendustöölisi tellida Eestimaa talupidajate keskliidu kaudu. Liidu tegevjuht Gerli Ats palub ühendust võtta nii taimekasvatajail, kes tööjõudu vajavad, kui ka neil inimestel, kes soovivad ise asendustöölisena kätt proovida. Asendusteenistus saab tellida täna põllumajandusettevõte, kus töötab kuni seitse töötajat ja kelle eelmise aasta majanduskäive ei ületa ühte miljonit eurot. Sellel aastal on laiendatud seda teenust ka taimekasvatusettevõtetele ja ettevõtetele, kus on vähem kui viis loomeühikut. Arvata võib, et Ukraina tööjõudu teie siiski asendada ei suuda, sest talunike keskliidu asendusteenistuses töötab 35 inimest. Ainult, kust te need inimesed loodate leida? Meie asendusteenistuses saavad töötada inimesed, kes omavad selle sektori vastavat töökogemust või ka haridust. Eks see on olnud meie jaoks väljakutse. Täna me oleme juba läbirääkimisi alustanud kutsekoolidega, et leida siis asendajaid, kes saaksid sellel eriolukorras või siis aasta lõpuni ajutiselt pakkuda põllumajandustootjatele ka taimekasvatus, ettevõte teenust. Me olemegi avatud kõikidele töötajatele, kes oleksid huvitatud seda teenust meie organisatsiooni kaudu pakkuma. Samas me kutsume üles ka põllumajandustootja, kellel võib seda teenust vaja minna juba meiega ühendust võtma, et ka need, kes ei ole kindlad, et see vajadus võib tekkida siiski juba täna ennast üles selles mõttes andma, et, et meil olekski selge arusaam sellest vajadusest, et me saaksime need vajadused kaardistada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Alates eilsest saavad talunikest loomakasvatajate kõrval omale aasta lõpuni asendustöölisi tellida ka taimekasvatajad, riik katab asendusteenuse hinnast kuni 80 protsenti. Selle koroonakriisist tingitud abimeetmega loodab Maaeluministeerium kaasa aidata, et Eestis jätkuks toidutootmine ja oleks tagatud kodumaise toiduga varustamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui ma võtan näiteks selle aasta augustikuu, siis võrreldes 2019. aastaga on meil olnud augustis külastajaid ligikaudu 700 inimest vähem. Tartu inimestel on hästi paljudel ka oma suvilad, kus nad suvel siis sauna külastavad. Aga praegu siin oktoobrikuu lõpus, näete te juba, et tegelikult see saunas käimine on taastumas. Jah, on taastumas ja pigem on see nii, et meil on ka tunnisauna tunnisaunade külastatavus on, on tõusnud, et inimesed püüavad siis võib-olla vältida seda suurt ühis sauna ja, ja püüavad minna siis tunnisauna, et Tartus on meil ainukene saun minule teadaolevalt, kus saab vihelda, püüame siis inimestele öelda, et nad hoiaksid ikkagi vahet ja, ja desinfitseerisid käsi ja noh, kõik on mõistuspärane, et lava peale ikkagi inimesed ei läheks seal kümnekesi, et hoiaksid ka seal distantsi. Nii et kokkuvõtvalt võib ikkagi öelda, et te elate selle kriisi üle ja elu läheb kenasti, on vähemalt Annesaunas edasi. Ja muidugi, meil on väga toredad kliendid ja me oleme väga õnnelikud nende üle.", "role": "user" }, { "content": "Märtsi keskpaigas pani Tartu ainus linnasaun Anne Saun oma uksed mõneks ajaks kinni. Eriolukorra jooksul värskendati sisustust ja uuesti avati saun juuni alguses. Koroona levimine on mõjutanud külastajate arvu, kuid praegu liigutakse pigem taastumise rütmis. Au sees on lavalaudadel terve mõistuse kasutamine, et viirusesse nakatumisest hoiduda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle seaduse paranduse üle on palju piike murtud kompromisse otsitud, mitu eelnõud ühendatud, liiga radikaalsed muudatused kõrvale lükatud. Esialgu jutt rohkem erinevatest soodustustest ehk rahasummadest, mida riigikogu liikmed saavad ja nende võimalikust vähendamisest siis lõpuks kujunes seadusparanduse sisuks eripensionide kaotamine. Niisiis ei ole parlamendipension edaspidi enam 75 protsenti riigikogu liikme palgast vaid kujuneb üldistel alustel ja kehtima hakkab see seadus järgmiste koosseisude liikmetele. Sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius. See riigikogu liikme pension hakkab sõltuma ka sellest nüüd, et kõigil neil on võimalik ju, oleme ausad, kõrge palga pealt sõlmida ka kas vabatahtlik pensionikindlustus leping või siis liituda teise pensionikindlustussamba, nii et need võimalused on olemas ja riigikogu liikmel, kui ta on selles mõttes edukas, on tal on valijate usaldust, on kaua, parlamendis on ikkagi võimalik päris korralik pension endale vanaduseks välja teenida, nii et eri pensioni järel kaob nagu vajadus ära. Mõneti ootamatultki oldi täna haruldaselt üksmeelsed, 74 poolt häält, üks erapooletu mitte ühtegi vastu. Teiste hulgas hääletasid poolt ka mõõdukad, kelle parandusettepanekuid küll ei arvestatud ja kes seetõttu päris rahul seadusemuudatustega ka polnud. Andres Tarand. Mis on aga mimikri või siis natuke silmakirjatsemine, on keskmise palga neljakordsus või siis ka viiekordsuse säilitamine ja mõistagi 30 protsenti kviitungite vastu eeliseid, mis ka on küsitav, sellepärast et neid võib ka vähem olla. Mitmed vaidlusalased küsimused jäid tõesti lahendamata või siis täiendavalt riigikogu juhatuse otsustada, nagu näiteks see, kuidas ja mis alusel hakatakse täpselt välja maksma seda kolmekümmet protsenti riigikogu liikme palgast, mis on ette nähtud mitmesuguste kulude hüvitamiseks. Kõige kriitilisem on olnud aga Tiit Toomsalu. Niisiis, head kolleegid, see seadus on siin lihtsalt puru silmaajamine avalikkusele 2003. aasta riigikogu valimiste käigus ja sellisena tulekski seda võtta. Endalt on teadagi kõige raskem ära võtta ja reeglina seda ka ei tehta. Üks kõige sihikindlamaid riigikogu liikmete suhteliselt suurte sissetulekute vastu võitlejaid Andres Tarand resümeerib asja nii. Noh, see kõik näitab seda, et liigutakse väga, tasapisi väga aeglaselt ja see ongi poliitikale omane, minu iseloom seda ka ei kannata, aga nii ta on", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu muutis oma liikmete sotsiaalseid tagatisi käsitlevat seadust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul loobuti tegevusvaldkonnapõhisest toetusest, kuna viirusest mõjutatud valdkondade ring on tänaseks niivõrd lai. Nii otsustati palgatoetust maksta sarnastel tingimustel nagu eelmisel aastal. Küll saavad toetust küsida rohkemad, et ettevõtted, aga nende seast sõelutakse välja tõsisemad abivajajad rangemate tingimustega. Valitsus on tingimused kinnitanud. Täpse juhendi tahab Pavel tööandjatele koostada kuu lõpuks. Esimeseks aprilliks me tahame olla taotluste esitamiseks valmis. Taotlusi saab esitada läbi töötukassa, nii nagu ka eelmisel aastal ja kui meil kõik õnnestub esimeseks aprilliks, siis sellest järgneval nädalal me tahaksime juba teha esimesi väljamakseid. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et tegevusvaldkonna järgi toetuste jagamisel jäid mõned hädas ettevõtjad abist ilma. Selge, et seal on mõned ettevõtted, kes tundsid, et neile tehti liiga või et neil oleks olnud ka soovi ja huvi toetust saada. Aga minu soovitus oleks praegu pigem ikkagi keskenduda tulevikule ja sellele, et nüüd märtsi, aprilli väljamaksed toimuksid õigel ajal ja, ja hädas olevad ettevõtted saaks sealt oma abi kätte, et hakata tagantjärgi riigiga ja töötukassaga kohut käima. Noh, mina seda heaks ei kiida. Aas loodab, et kaks kuud toetust on piisav. Siiski hindab Aas, et on oht, et kui piirangutega peab ka mais jätkama, tuleb toetuse maksmist pikendada. Meelis Paavel kinnitab, et ka sellega on arvestatud. Me küll loodame, et, et kahe kuuga see toetus võiks lõppeda. Aga valitsus on siiski läbi lisaeelarve näinud, et natukene suurema summa ehk et ka kolmanda kuu toetamine on tegelikult võimalik. Lisaeelarvega saab töötukassa riigilt töötasu hüvitise maksmiseks 102,2 miljonit eurot. Oma vahenditest kaasab töötukassa lisaks 37,9 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Kui varasemalt maksis Töötukassa Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele palgatoetust tegevusvaldkonna järgi, tehakse seda nüüd käibelanguse arvestusel. Märtsi ja aprilli eest saab tööandja taotleda hüvitist, kui käive on langenud 50 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas praegu on otsustatud taastusraha saatus? Variandid liiguvad, et Ungari ja Poola võiks sellest välja jääda eelarvest, mitte, aga taastusraha osas küll. Kas sellest on juttu olnud? Selle osas on nüüd tegelikult kõigi pilgud on suunatud eesistujale Saksamaa eesistuja ja viimane selline meistritöö, mida oodatakse Saksamaalt siis selle kriisi lahendamist, eelarvet ei ole võimalik nii-öelda aluslepingute mõttest ja sättest sõita üle, et teised riigid lepivad nagu Ungari ja, ja Poola kõrvalt üle ja see oleks äärmiselt riskantne pretsedent, lisaks ka Euroopa aluslepingud rikku. Küll aga taastusrahastu iseenesest on riikidevahelise kokkuleppe ja kohustuste võtmine, järelikult see on põhimõtteliselt ta on küll Euroopa ühise tegutsemise mõttes kindlasti kaugenev, aga seda formaalselt on võimalik nii vormistada, et ülejäänud riigid selle taastusrahastu leppe lepivad kokku ja garanteerivad seda siis omakorda ka laenude võtmist. Aga siis tegelikult siis osad riigid nagu jääksid sealt välja, selles osas praegu vali see veel nii-öelda kuluaari diplomaatia. Mul on võimatu ette kujutada, et ülemkogu, seda küsimust lauda ei panda, kindlasti seda seal ennekõike kuluaarides püütakse siis selle lahenduse osas töötada. Kas see lahendus on selline, nagu ka Poola poolt on kuulda olnud, et tegelikult üks Euroopa Liidu selgitav, kuna vahel tehakse keerulistes juhtumites antakse nagu Euroopa Liidu enda interpreteering konkreetsele, et see nii-öelda mehhanism puudutaks üksnes siis Euroopa Liidu fondide vahendite kasutamise protseduure, et kui õiguspäraselt õigusriiklikult neid konkreetses saaja riigis menetletakse ja kas see on piisav või, või on vajalik ka mingeid muid lahendusi, ehk siis seda lähipäevad näitavad Eesti positsioon, on selge, aluslepinguid tuleb järgida, nende mõtete sätet ei tohi rikkuda. Teiseks kahtlemata me oleme huvitatud, et võimalikult kiiresti venitusteta need rahalised vahendid avaneks. Sellega me oleme, nagu ma arvan, kõik Euroopa riigid moel või teisel juba arvestanud enda rahade korraldamisest tulevikus. Eesti peaminister Jüri Ratas on otsustanud, et teda asendab ülemkogul Läti peaminister. Kuidas seda asja korraldatakse? See toimub nõnda, et Eesti annab volituse Lätile ennast esindada ja ka oma seisukohti tutvustada ja Läti peaminister saab siis meie peaministrilt Eesti seisukohad, mida ta siis eelistades Läti ja Eesti seisukohti ülemkogul ette kannab. Kui politus antakse, siis antakse ka see riigile, kelle puhul on üldine vaade või visioon, on vägagi saamameelne, aga ma arvan, et rõhuasetused, mis puudutab näiteks sama kliima teemat, võivad olla ja on täiesti võimalik, et need on erineva aktsepteeringuga, mis puudutab näiteks koodikaubanduse tulevikku, kliimavaldkonnas või mingeid muid nüansse.", "role": "user" }, { "content": "Brüsselis kohtuvad täna Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe peame ikkagi vaatama, et millega me siin võitleme, kui mina vaatan andmeid, vaatan Lõuna-Aafrikas, siis Lõuna-Aafrikas on nakatumine alla tulnud, kui ma vaatan andmeid sealtsamast Lõuna-Aafrikast, Taanis või ühendkuningriigist kellelgi nendel ei ole, ei haiglaravi oluliselt tõusnud, veidikene on, ja, ja samuti intensiivravinumbrid on suhteliselt nagu staatiliselt paigal. Kui meie eesmärgiks on niisugust, niisuguste kergemate haiguste, mis on köhad-nohud, nende vältimine, siis meil on vaja hoopis teisi siin. Et, et me peame nagu väga-väga selgelt endale aru andma, et millega me praegu. Et see peab olema, et, et see, meie võitlus peaks ikka ennekõike käima, et, et rasked haigused, surmad, et need oleksid välditud ja niisugused väiksemad nakatumised võivad tulla hommikul on tõesti nii palju, kui mina andmeid olen näinud, levib kiiremini. Aga, aga kui me vaatame siis neid Euroopa riike, vaatame Taanit või vaatame Hollandit või vaatame ühendkuningriik või vaatame Norrat. Kõigil nendel ju nakatumist tõus hakkas ammu enne pihta, kui, kui see hoomikron tuli. Ja nüüd võimalik, et see omikron on andnud andnud mingisuguse mingisuguse tõusu, et et me peame ikka väga selgelt selgelt endale selgeks tegema, et mis on jõukohane. Et seda seda viirust täielikult ära siit maailmast saata, see ei ole minu meelest nende vaktsiinidega inimkonnale praegu jõukohane. Kokkuvõte on see, et iga inimene, kellel on väiksemadki viiruse sümptomid, nohu, köha, need jäävad koju ja isoleerivad ennast ja ühiskonnas tuleb ka paanika maha võtta. Kindlasti ühiskonnas tuleb paanika maha võtta, sest et ega me ega me sellele uuele viirusele kätt ette ei pane, paanika, midagi, midagi head ei too mingisugust asjade sulgemine minu meelest see, ma sellel peab olema mingi mõte, et noh, et, et lihtsalt millegi pärast asjad kinni panna ja mitte midagi sellel ajal ei toimu. Et kindlasti need sulgemised ja kõigel on mõte, kui me selle ajaga teha kiiremini tõhustusdoosi, et me ei saa seda muidu teha, kui meil ühiskond suletud ei ole. Aga mina praegu ei näe mingisuguseid takistusi, et teha tõhustusdoos. See kõik on, on väga kergesti kättesaadav ja kõigile kõigile võimaldatud.", "role": "user" }, { "content": "Hoolimata omikron viirusetüve kiirest levikust ei aita paanika praguses olukorras kedagi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump tõstatas valimiste edasilükkamise mõtte Twitteris, öeldes, et posti teel hääletamine võib kaasa tuua pettuseid ja ebatäpseid tulemusi. Trumpi erakonnakaaslased aga arvavad, et seda ei peaks tegema, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch Mcconnell. Selle riigi ajaloos, vaatamata sõdadele, majanduslangustele ja kodusõjale, ei ole kunagi riiklikult plaanitud valimisi edasi lükatud. Me leiame taas kord võimaluse, kuidas novembris valimisi pidada. Valimisi saab edasi lükata ainult kongress ja trump ei ole seni öelnud, kas ta kavatseb selle mõtte eest ka tegelikult võitlema hakata. Küll aga rõhutas president, et ta ei taha, et novembris juhtuks sama, mis demokraatide eelvalimistega New Yorkis. Juunis toimunud hääletuse sedelite lugemine on võtnud aega ja tulemused ei ole seni veel teada. Samuti kardetakse, et osad sedelid jäävad lugemata, sest need ei ole korralikult täidetud või postitatud, räägib USA president Donald Trump. Ma tahan, et valimised toimuksid, aga samal ajal ei taha ma oodata kolm kuud, et siis teada saada, et hääletussedelid on kadunud ja valimised ei tähenda midagi. Samas on teatud osariikides juba pikemat aega posti teel hääletatud ja seda suuremate probleemideta, räägib USA senaator, vabariiklane Mitt Romney. Enamik inimesi Utah's, ma arvan, et pea 90 protsenti või võib-olla isegi rohkem hääletavad posti teel ja see süsteem töötab päris hästi. Veel enam, kui keegi väidab, et kuskil oli mingisugune probleem siis on võimalik kontrollida pabersedeleid, olemas on mingisugused konkreetsed andmed. Posti teel valimine tähendab, et hääletus, sedel saadetakse igale registreeritud valijale. See erineb presidendi soositud eemalviibija hääletamisest, mille puhul peab valija sedelit taotlema räägib USA esindajate koja vabariiklaste liider Kevin MCarthy. Meil peaks toimuma eemalviibija hääletamine, aga see massiline hääletussedelite saatmine igasuguse kontrollitaja inimeste taotluste, ta tekitab muret. Demokraadid leiavad, et trump üritas oma säutsuga ühelt poolt juhtida tähelepanu kõrvale teise kvartali halvast majandustulemusest ja teisalt õõnestada valimiste usaldusväärsust, räägib New Yorgi linnapea, demokraat Vilde blaasio. President teab, et ta kaotab need valimised, seega ta soovib need edasi lükata. Seda pole USA ajaloos kunagi juhtunud. Trump on seni keeldunud ütlema, kas ta kavatseb valimistulemusi tunnustada, kui ta peaks kaotama rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA presidendi Donald Trumpi erakonnakaaslased ei toeta tema mõtet sügisesed valimised edasi lükata. Demokraadid aga leiavad, et president üritab lihtsalt õõnestada valimiste usaldusväärsust, sest kardab kaotust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme kõik hankinud siin tuttavate käest ja noh, minul endal on enda riided. Aga jah, kõik, kes täna tööl said, on, sai riidesse pandud. Ma tean, et sul on nad päris tihti seljas küll siis, kui lustima pead tantsima pead, aga kui nüüd nendega rahvariietes tööd teha, kuidas, kuidas on? No ma olen nende riietega tantsinud üle 30 aasta, nii et nad ongi nagu minu tööriided juba. Et ei ole vahet, hästi, palju komplimente saab täna, et te näete väga ilusad välja ja, ja noh, ta loobki piduliku meeleolu täna siia majja. Muidugi, see on hoopis-hoopis, teine tunne on tööl olla täna, kui tavalises tavalisel päeval Maris, ma tean, et sul on täna vist elus esimest korda rahvariided seljas. Ja on küll, ma ei olegi varem kunagi neid kandnud. Ma olen koolis käinud rahvatantsu õppimas, olen ka seal natuke tantsinud, aga rõivasteni me ei jõudnud. Mis tunne on olla nüüd rahvarõivastes esimest korda võib-olla ja, ja lausa tööl kohe. Ausalt öeldes väga soe. Aga mugavus, praktilisus? Tegelikult on hästi praktiline, vanasti on ka mõeldud selle peale, kuhu panna mobiiltelefon. Väga hea ja praktiline. Ja muidugi nad on ikka väga ilusad. Hakkab see teil meeldiv, kas aasta pärast me näeme jälle Saaremaa müüjaid, võib-olla rohkem veel rahvariietes. Aga miks mitte, see oleks väga tore traditsioon, et kui see tänasest alguse saaks, sellisel pidupäeval ikkagi Eesti rahva riie on ju eestlase piduriie?", "role": "user" }, { "content": "Saaremaal tulid täna esmakordselt mõne poe müüjad tööle rahvarõivastes. Ise usuvad nad, et äkki võiks sellest saada edaspidi lausa riigi sünnipäeval ülesaaremaaline traditsioon. Signe ja Maris jagasid oma emotsioone.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA pealinna Washingtoni külastanud Ukraina peaminister Dene Smihal rõhutas taas kord, et riigil on vaja nii julgeoleku kui ka humanitaarabi. Peame toetama inimesi, kes kannatavad piirkondades, kus suured lahingud on lähedal ja jätkuvad rohkem kui 10 miljonit inimest kannatavad, sest neil pole toitu, vett, elektrit. USA presidendi Joe Bideni sõnul kavatseb ta järgmisel nädalal küsida kongressilt lisaraha, et relvatarned Ukrainasse saaksid katkestusteta jätkuda. Peame abi saatmist nüüd kiirendama, et aidata Ukraina Venemaa uueks pealetungiks valmistuda, mis on geograafiliselt väiksem, kuid mitte julmuselt, räägib USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price. Mõned selle sõja kõige kohutavamad kaadrid ja tunnistused, mis on tõenäoliselt sõja kuriteod, on tulnud Mariupolist. Need, taktikad ja teod näitavad Venemaa vägede hoolimatust inimelude vastu. Sellel nädalal heaks kiidetud järjekordse, 800 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga saadetakse Ukrainasse 72 haubitsat laskemoona, taktikalisi drooni ja sõidukeid. Bideni sõnul on ameeriklased andnud ukrainlastele igavene tanki kohta 10 tankitõrjesüsteemi. Meil ei ole alati võimalik reklaamida kõike, mida koos liitlastega teeme, et toetada Ukraina vabadusvõitlust, aga uuendades Tedi Rosevelti kuulsaid sõnu. Mõnikord räägime õrnalt, kuid kanname kaasas suurt Javelini rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Valge Maja kavatseb küsida Kongressilt lisaraha, et saata Ukrainasse veelgi rohkem relvaabi. Ameeriklased keskenduvad raskerelvastuse tarnimisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAktsiaseltsi Praavo juhatuse liige Riin Ehin räägib, et ettevõtte postkast on päringutest punane, kirjutavad nii erafirmat, perearsti kui Tallinna linnaasutused. Nii mõnegi asutusega on firma kaubale saanud, aga läbirääkimised pole lihtsad. Maskide tellimiseks läheb tarvis ettemaksu, sest seda küsivad ka India tehased, millega Praavo Heldger suhtleb. Samas avalikus sektoris pole raha ettemaksmine kombeks ega kohati isegi lubatud. Linnaga me siis päris pikki läbirääkimisi jõudsime kokkuleppele, et nad teevad siis ka 50 protsenti ettemaksu või siis annavad garantiikirja, aga ütleme, garantiikirjaga tehases ei maksa, eks ole ju praegu kõik on Cash business ja kõik põhineb sajaprotsendilise ettemaksul. Braavo Helker saab Indias tavalisi meditsiinilisi maske, kraad, kangemaid, respiraatoreid olevat palju keerulisem saada. Nüüd India on pannud embargo nende maalt väljaviimisele, meil on mingisugune variant saada neid üle Dubai, aga ütleme, need kanalid vahenevad mitte päevadega, vaid tundidega, et selles suhtes ma ütleksin, et ka respiraatoritega tuleks teha niimoodi, et tõesti vaadata omale rahakoti korraks sisse, mis on võimalik hankida ja ilma igasuguste selliste viivitusteta osta kokku kõik, mis praegu veel on, ütleme niimoodi. Paarikümne miljoni eurose aasta käibega Medik Eesti osaühing enda klientidelt ettemaksu ei nõua. Ettevõtte juht Aare Järvelaid tõdeb, et nende jaoks pole enam suurt vahet, kas tarvis läheb kirurgimaski või respiraatorit. Keeruline on saada mõlemaid. Aare järvel aitab näiteks, et praegu ootavad respiraatori tarneid Suurbritanniast. Millal need 20000 maski kohale jõuavad, järvelaid veel ei tea. Tema sõnul poleks ka mingit abi sellest, kui Eesti asutused ja ettevõtted oma vajadused kokku, kui koondaks ja ühe suure hanke teeks. Selleks on järvelaidi hinnangul lihtsalt liiga hilja. Kui maja põleb, et siis on natuke hilja nagu hakata pakkumisi tulekustutustele võtma, et kõik tootmisvõimsused on nii või teisiti maksimumi peal. Nõudlus on kasvanud kümneid ja kümneid kordi. Leevendust võib Järvelaidi sõnul Hiinast oodata, nemad on suuremast kriisist üle saanud ja piirid meditsiinikaubale lahti teinud. Osaühingu orpover juhatuse liige Taavi Sepp tõdeb Hiinast rääkides, et kes pärast naerab, see naerab paremini. Hiinlastel oli häda, siis meie spekulandid müüsid Euroopa kõik tooted nagu Hiina nagu tunduvalt kallim hinna kui tavapärane ja täna siis Hiina müüb neid maske, siis meil on nüüd täna tagasi veel palju. Samas ütleb ka Taavi Sepp, et Hiina turu avamine võib pingeid maha võtta. Seal toodetakse umbes 95 protsenti maailma maskidest. Sepp on ka ettevõtjatest kõige optimistlikum. Inimestele kindlasti maksaks nagu muretseda, et ei ole tooteid, et tooted on lihtsalt riik peab väga targalt otsustama, mis hinnaga neid vaja on ja mis perioodi jooksul. Paar nädalat tagasi sõlmis Corpover terviseametiga lepingu 30000 respiraatori müümiseks, Taavi Sepa sõnul peetakse nüüd läbirääkimisi uue hulga suurema lepingu nimel.", "role": "user" }, { "content": "Eestis kaitsemaske müüvad ettevõtted suhtuvad tarneraskustesse erinevalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNigalas Reformierakonna fraktsiooni jõululaul kõlas ilusti, kuid kõik sõnad, mis täna jõulude eel jõuluvana kinkide ootused lausuti polnud sugugi üksnes nii pidulikud oli minoorsust ja nali kippus tihti irooniaks minema. Mõni näide, vilja Savisaar, Keskfraktsioon. Sel ajal, kui Reformierakond võis niisama ringi öösel hoida ja laulusid õppida, siis Keskerakond pidi saalis istuma ja tööd tegema. Sellepärast. Isamaa ja Res Publica liidu solist Margus Tsahkna Ja Edgar nutma jäi sel ööl kui ringi pitsika koskeis. Barus polnud koju tulnud töölt oodata vist kõike sellelt öölt veel ja veel. Ja rahvaliidu deklamaator Karel Rüütli Uus on kätte jõudnud aeg tumedamaks muutunud laed. Riigil kõhnub rahapada kaalu langetamas padar Ufod, mingid logifailid kuhugi on ära viinud. Tulnukad on pugenud kappi, kutsu kasvõi taevas appi. Jõuluvana kinkide juurde käivates kommentaarides oli nagu alati nii huumorit kui pisteid, üks paremaid kinke minu meelest oli rohelistele golfikepp ja pall, mis sinna sisse sobitada, et rohelised saaksid oma tuuleenergia jutu kõrval ka aru, kus mõnes kohas tuum on, sest tuumajaamast räägivad ju kõik, aga jõuluvana lõpetas täna nii. Väga palju on õppida ja õppida just seda, kuidas üksteise vastu sõbralikum viisakam olla. Sest vaadake, mina tahaksin öelda seda, et kui riigil, see tähendab meil kõigil läheb raskeks siis pole väga oluline iseenda näost hea mulje jätmine. Praegu peavad kõik mõtlema selle peale, et riigist jääks hea nägu ja et riik tuleks kriisist välja. Usun, et teil on pärast kosutavat jõulupuhkust selleks rohkelt jõudu, tarkust ja ka aega. Ja mis seal salata, üks niisugune väike kingitus jõuluks oli minu poolt veel, et raha kokkuhoiu mõttes, et isegi trahvirahasid kokku hoida, siis siis lumekoristustöid ei tule ja lund ka ei tule. Aga olge sellegipoolest rõõmsad, hoidke 11 ja minu poolt kõikidele ilusat jõuluaega ja mõnusat rahulikku aega teile teie endi perede keskel, aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus käis jõuluvana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et vaieldi palju, kuid kokkulepet ikkagi ei sündinud. Ta rõhutas, et vaidlused ei toimu IRLi ja Reformierakonna vahel, vaid osapooli on oluliselt rohkem. Peamine tüliõun on koolide edasine rahastamine, kas ja kui palju riik omavalitsuste õlgadele kohustusi paneb ja kes selle eest maksma hakkab. Omavalitsused on kurtnud, et riik kirjutab liialt palju ette ja kohalike inimeste otsustusõigus sisuliselt kaob. Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et selleks, et mitte takistada kõikide seaduseparanduste vastuvõtmist otsustati rahastamisküsimused esialgu kõrvale jätta. Põhimõtteliselt riik soovib tugipersonali toetada, aga mis mahus me saame seda teha ja missugusel korraldusel on lõpuni kokku leppimata siis koolide rahastamise mudel mida selle juures arvesse võtta ja mida mitte arvesse võtta elanike tihedus, klasside arv, õppekeeled, terve rida parameetreid, millest see sõltub ja ja need detailid ei ole meil konsensuslikult lõpuni kokku lepitud. Loomulikult surub aeg peale, aga, aga mingi lahenduseni me kindlasti jõuame, sest ega koolid rahastama ja õppetöö toimimata ei jää. Aga ise ma olen, olen optimistlik, et me oleme esimesel septembril konsensusliku ettepanekuga saame välja tulla valitsuse nimel ja selle ka riigikogule üle anda. Kas ülejäänud seaduse parandused on nüüd võimalik kiiresti vastu võtta? Ma loodan väga, et need kriitilised küsimused nagu näiteks lõpueksamid, aga ka koolivaheaegade suurem paindlikkus, õpetajate töötingimused siis gümnaasiumide ja põhikoolide korraldused, kõik need muudatused peaksid menetletud saama, selles osas on konsensus üsna laiapõhjaline. Küsisin riigikogu kultuurikomisjoni esimehelt, reformierakondlaselt Urmas Klaasilt, kas teised seaduseparandused jõuab riigikogu seaduseks hääletada veel sellel nädalal? Need on minu hinnangul võimalik enne jaanipäeva vastu võtta, sellepärast et nende osas on on kas konsensuslik või, või, või üsna sarnane seisukoht. Komisjoni liikmetel. Kas aga IRL ja eriti haridusminister Jaak Aaviksood ei panda keerulise olukorda enne kohalikke valimisi, kus haridus teemad on ju ka olulisel kohal? Küsimus on selles, et me peame töötama nõnda, et see teema oleks kõigile arusaadav, et see rahastamise teema oleks arusaadav nii ministeeriumitele, nii koolipidajatele, omavalitsustele kui ka koolidele, kes kõik peavad koolipidamise otsuseid langetama ning praegu pooliku asja vastuvõtmine oleks ilmselge kiirustamine ja, ja mina ikkagi alati küsin nõnda, et mida me siis tahame, kas me tahame kiirustada või me tahame saada kvaliteetset produkti, ma väidan ikkagi, et tähtis on see viimane, et kõigil oleks arusaadav, kuidas nii oluline asi nagu koolipidamine rahastuslikult saab korraldatud.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskabineti nõupidamisel otsustati põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest esialgu välja võtta rahastamist puudutav osa, et ülejäänud seadus enne suve siiski vastu võtta. Rahastamise üle vaieldakse sügisel edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimestel on lihtne võimalus hakata elundi doonoriks, andes nõusolekuks allkirja patsiendiportaalis digilugu.ee teinud on seda aga vaid veidi üle kahe protsendi täisealistest eestimaalastest, sest arstide sõnul on inimestel elundi loovutamise kohta palju eelarvamusi. Veebilehel elundidoonorluss.ee on doktor Virge Pall ümber lükanud mitmeid elundidoonorlusega seotud müüte. Seal ongi põhjuseks erinevad väärarvamused umbusaldatakse seda elektroonse allkirja andmist. Kardetakse võibolla seda, et tervishoiupersonali ei suhtu enam piisava tähelepanuga, kui see avaldus on tehtud mis tegelikkuses kindlasti nii ei ole. Tegelikult oleks tore, kui valdav enamus meie inimesi oleks sellega nõus, et pärast nende surma juhul kui nende elundid sobivad siirdamiseks, et neid oleks võimalik kasutada. Jõhvilane Vladimir on juba 11 aastat elanud doonorneeruga ja ta kutsus üles inimesi elundidoonoriks registreerima. Inimestele, kes võiks olla doonorid, ütlen, et elame kaua ja õnnelikult aga kui juhtub mingi õnnetus, siis milleks võtta endaga kaasa seda, mida enam vaja ei ole ja elus võib juhtuda ju kõike. Kahjuks on võimalikule organi doonorlusele oma jälje jätnud ka koroona haigetest ülekoormatud intensiivravipalatid, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge pall. Koroona aeg on olnud keeruline ennekõike seetõttu, et piiriüle neljandi vahetus on muutunud keeruliseks on olnud vähem lennuvõimalusi on olnud Tartu lennujaam, meil suletud. Ja tegelikult ka haiglates on olnud intensiivraviosakonnad hästi ülekoormatud mistõttu sellised patsiendid, kes vahel võib-olla oleks hospitaliseeritud intensiivraviosakonda ainult doonorluse eesmärgil ei olegi haiglasse võetud. Kui inimesel on surm tuvastatud näiteks siis kas mõnes teises tavaosakonnas või erakorralise meditsiini osakonnas, et siis võib-olla jah, juhtunud, et nad ei ole jõudnud intensiivravi osakonda selleks, et neid kasutada doonorina. Eestis on doonorelundioote järjekorras üle 60 inimese, üks organi doonor võib elu pikendada kuni kaheksal inimesel Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on puudus organidoonoritest, sest selle teema ümber liigub müüte, mida arstid püüavad ümber lükata. Samuti on organidoonorlusele negatiivselt mõjunud koroonaaeg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDonald Trumpist sai esimene USA president, kes on esindajate kojas kaks korda tagandatud, kuid senatis mõlemad korrad õigeks mõistetud, räägib Donald Trumpi advokaat Mikel vanderveen. See tagandamine oli algusest peale täielik jant, kogu vaatemäng ei ole olnud muud kui vastaserakonna hullumeelne ja pikaajaline soov härra trumpile poliitiliselt kätte maksta. Trumpi süüdimõistmise poolt hääletasid kõik demokraadid, nendega liitus seitse vabariiklast, kuid vaja oleks läinud veel kümmet, räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumer. Vaatamata sellele, et vabariiklastest senaatoreid ei võimaldanud senatil keelata Donald Trumpi edaspidist kandideerimist USA riigiametitesse, mis on seotud auusalduse ja tuluga siis ei ole küsimustki, et Donald Trump on end ise diskvalifitseerinud. Need vabariiklased, kes trumpi tagandamist ja süüdimõistmist toetasid, on juba langenud valijate kriitika tule alla mis näitab selgelt, kui suur on ametist lahkunud presidendi mõju kogu erakonnas. Senati vabariiklaste juht Mitch McConnel hääletas küll trumpi õigeksmõistmise poolt, kuid mõistis seejärel tema tegevuse hukka. Inimesed, kes ründasid seda hoonet, uskusid, et nad tegid seda presidendi soovil ja juhtimisel. See usk oli etteaimatav, tagajärg aina kasvavatele valeväidetele, vandenõuteooriatele ja hoolimatule liialdamisele. Trumpi advokaatidele anti oma argumentide esitamiseks kokku 16 tundi. Lõpuks kulutasid nad sellest ära vaid kolm. Kaitsjad leidsid, et kogu tagandamisprotsess oli põhiseaduse vastane ja endise presidendi sõnavõtud ei õhutanud vägivalda. Veel kord. Donald Trumpi advokaat Michel vander. Veen. Kui te põrgulikult ei võitle, siis teil ei ole enam riiki. See tsitaat on tavaline poliitiline retoorika, mida ei ole põhimõtteliselt võimalik eristada keelest, mida erinevate poliitiliste teliste vaadetega inimesed on sadu aastaid kasutanud. Lugematu hulk poliitikuid on rääkinud oma põhimõtete eest võitlemisest. Joe Biden i kampaania loosung oli võitlus Ameerika hinge eest. Kohtuprotsessi lõpus jäi õhku mitu küsimust, mida üritati viimastel tundidel lahti harutada. Eelkõige millal sai trump Kapitooliumi vägivallast teada ja mida ta tegi selle peatamiseks. Esindajatekoja prokurörid liikusid isegi juba edasi tunnistajate kutsumisega kuid lõpuks jõuti trumpi advokaatidega kokkuleppele, millega lihtsalt lisati protokolli esindajatekoja vabariiklasest liikme Jame Herera Beleeri avaldus. Boleri sõnul ütles talle esindajate koja vabariiklaste juht Kevin McCarthi, et trump keeldus esialgu kapitooliumi ründajatele jõuliselt vastama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA endine president Donald Trump mõisteti senatis häältega 57-43 õigeks. Trumpi süüdistati ülestõusule õhutamises seoses jaanuari alguses toimunud Kapitooliumi rünnakuga. Senati kohtuprotsess kestis kokku viis päeva ja oli USA ajaloo lühim.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSaaremaa ühendusi me hakkame järk-järgult nüüd taastama, et esimesed lisaringid pannakse juurde juba sellel reedel, et siis kaks ringi reedel ja kaks ringi, siis juba pühapäeval, sellepärast et piletid on välja müüdud ja vabu kohti paljudele väljumustel enam ei olegi. Kriisikomisjonide soovil ja kaalumise tulemusena me taastame siis lennuliikluse eeldatavalt alates 18.-st maist, kui peaksid lõppema siis nii eriolukord kui liikumispiirangud. Ja seda just motiivil, et lennukis on tiheli olek ja hermeetilises keskkonnas on see nakkusoht kõige suurem, nii et peeti mõistlikuks avada siis kõige viimasena. Ehk siis neljandast maist kuni seitsmeteistkümnenda maini, kui saarte vahel tohivad liikuda üksnes saarte elanikud, nende lähimad perekonnaliikmed, siis liikumisvajadus rahuldatakse ära paralaevade ja bussidega. Busside puhul on nii, et oleme siis saatnud ka välja vedajatele informatsiooni, et siis järk-järgult nad hakkaks taastama, annaksid meile teada, mida nad soovivad eelkõige esmajukorras siis käima panna, milliseid liine ja, ja niimoodi me hakkame järk-järgult minema, kuni eriolukorra lõpuni tuleb täita seda niinimetatud kaks pluss kaks reeglit, et siis kaks inimest maksimaalselt korraga koos ja teistega siis kahemeetrine vahe, et selleks teeb näiteks vedaja ees laevad praegu ettevalmistusi, et homsest avada siis laevade salongid, kui ka vabariigi valitsus niimoodi otsustab. Ja seal on konkreetsed viidad, juhised ja ilmselt ka siis sellised füüsilised tõkked, lindid, mis tagavad selle kaks pluss kahe täitmise salongidesse, saab ilmselt ühelt poolt ja välja siis teiselt poolt, et ei tekiks ka seal kitsastes trepikodades inimeste nii-öelda lähikontakte Ja räägime nüüd kiiresti ka Hiiumaast, et siin Hiiumaa kriisikomisjon soovis lennuliikluse taastamist juba homseks, et kuidas seal need ühendused taastuvad. Täpselt samad põhimõtted nagu Saaremaal, et hetkel Hiiumaale oleme ka juurde pannud sel reedel ühe ringi ja pühapäeval siis ka ühe ringi, kuna nõudlus on suurenenud saare elanike seas kaheksateistkümnendas taastub parvlaeva liiklus täies mahus juhul kui vabariigi valitsus ei otsusta midagi teisiti. Ja eriolukord lõpeb seitsmeteistkümnenda öösel vastu kaheksateistkümnendat ja lennuliiklus samamoodi samal motiivil, et niipea, kui on luba kõikidel liikuda saarte vahel, siis taastub ka kaheksateistkümnendas lennuliiklus. Ka hiidlaste puhul sai samamoodi arvestatud siis seda olukorda, et jah, see eilne, nende pöördumine meie poole, et, et kahjuks ei saanud neid ettepanekuid arvestada sellepärast et need ei sobinud kokku kuidagi siis vabariigi valitsuse korralduste ja eriolukorra juhi korraldustega.", "role": "user" }, { "content": "Alates homsest lisab Maanteeamet suursaartele pääsemiseks lisareise, sest ühistranspordiosakonna juhtiveksperdi Mika Männiku sõnul on nõudlus suurenenud. Ehkki praegu saavad saartele endiselt sõita vaid need, kelle enda või lähima pereliikme elukoha-aadress on saartel, on selliseid reisijaid palju. Kui palju reise juurde tuleb?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresidendi otsevalimiste eelnõu tutvustanud keskerakondlane Marko Šorin meenutas esmalt riigikogule, kuidas kahe eelmise presidendivalimiste eelne aeg kiskus piinlikuks. Kui võtta kaks viimast valimist, siis need on erinevalt oma olemuselt üsna palju. Aga paradoks on selles, et mõlemal juhul on olnud kõik nii kandidaadid kui kampaania pidamine täiesti põhiseaduse kohane. See on näide, et praegune protseduur on ajale jalgu jäänud. Praegune süsteem võimaldab väikesel grupil otsustada, kellest ei saa president lastes selleks valimiskasti tühjad sedelid või neid sedeleid lihtsalt rikkudes. See on ju nonsense. Oudeki Loone juhtis tähelepanu, et president peaks riigikogu üle järelevalvet tegema samal ajal, kui ta saab mandaadi just riigikogult. Sorin pidi ka selgitama, kuidas veenduda, et presidendiks ei saa halb inimene, kes hakkab võimu kuritarvitama. Seda, et meie süsteem välistab seda, et halb inimene saab presidendiks siis selle koha pealt julgen ma küll olla veendunud, et rahvas saab sellised halvad inimesed oma valikutega ise välistada ja ma ei usu, et meie hulgas on nii-öelda krahvtraakula, kelle nägu ilmneb alles peale seda, kui ta on valitud vabariigi presidendiks. Mitmel saadikul kerkis küsimus, kas otsevalimiste puhul peaks muutma ka presidendi ülesandeid. Šorin ütles, et põhiseaduskomisjon ei pidanud seda vajalikuks. Samal teemal kommenteeris ka teisena ettekande teinud põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Toomas Kivimägi. Et Eesti on ikkagi põhiseaduse sisu ja, ja sätte ja mõtte kohaselt tegelikult parlamentaarne vabariik, kus tegelikult ikkagi esindus, demokraatia domineerib otsedemokraatia üle ja kui me vaatame ka seda võimujaotust, siis tegelikult see korreleerub ka tegelikult võimuga, mis on antud parlamendile või mis antud presidendile või ka vabariigi valitsusele. Ja tõepoolest, ma nägin siin ka seda muret, et ühest küljest, kui nii-öelda on tegemist vabariigi presidendi otsevalimisega siis tegelikult kas ei peaks nii-öelda olema ka vabariigi presidendil oluliselt suurem võim kuivõrd nii-öelda rahval tekib ootus, et, et ta on saanud nii suure rahva mandaadi ja siis pärast tekib võib-olla pettumus, et, et mandaat on suur, aga võimu vähe. Et, et see võiks olla probleem. Läbirääkimisteni saadikud ei jõudnud, sest istungiaeg sai enne otsa. Arutelu jätkub homme.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus oli täna arutusel 45 saadiku esitatud eelnõu põhiseaduse muutmiseks selliselt, et presidenti hakkaks edaspidi valima rahvas, mitte Riigikogu ja valijameestekogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänasel istungil eraldas valitsus testimise jaoks üle 15 miljoni euro. Juhul kui iga päev tehakse umbes 1750 testi, peaks sellest rahast piisama aasta lõpuni. Samas näiteks eile testiti üle 3000 inimese. Sotsiaalministeeriumi andmetel maksab ühe viiruse RNA-d otsiva testi analüüsimine 66 eurot ehk eile kulus testimisele umbes 200000 eurot. Sellele lisandub veel proovi võtmise korralduslik kulu umbes 23000 eurot päevas. Viimasel ajal on välja töötatud mitmeid viiruse ümber olevat valk kui otsivaid teste. Tartu Ülikooli kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm selgitab, et testide sees on laboris toodetud antikehad, mis peaks viiruse ümber oleva valgu ehk antigeeni ära tundma. Kui nad seondusid vastu seda viirus, siis oli viirus olemas. Kui need reaktsiooni segus olevad antikehad ei seodunud, siis viirust ei olnud, et iseenesest lihtsalt see protsess käib kiiremini. Antigeene otsivate testide kasuks räägib just kiirus ja kuni kümnekordne hinnavahe. Neid pakutakse komplektidena, kus koos on ninaneelu torgatav testimispulk ja test. Ehk lihtsustatult öeldes saaks neid kasutada nagu rasedusteste. Soome ringhääling kirjutas eile, et Soome Länsipõhja haigla valmistub ostma ligi kahtesadat tuhandet uut tüüpi testi. Anu Tamm aga tõdeb, et antigeeni testid pole siiski alternatiiv praeguste testidele. Kiirtesti ei ole võimalik niimoodi masstestimisega teha, nagu meil siin praegu on, masstestimine tähendab automatiseerimist ja neid kiirtest ei ole võimalik automatiseerida. Nii. Anu Tamm lisab, et võib-olla luuakse kunagi ka antigeeni testide automaadid, kuid millal nii kaugele jõutakse, seda ei oska tamm prognoosida. Teine oluline, näita on testi usaldusväärsus. RNA testid tabavad ära 96 kuni 99 protsenti koroonahaigetest. Ametlikud andmed antigeenidel ei ole palju halvemad, aga samas labori, kes on teinud võrdlevaid analüüse, ütlevad, et nad ikkagi on kehvema tundlikkusega. See ei tähenda, et uute testide tootjad valetaks, lihtsalt test ei pruugi töötada kõigis tingimustes ja palju sõltub ka sellest, kuidas proov võetakse. Niisiis selget asendus tänasele RNA testile ei paista. Samas võivad langeda seniste testide hinnad. See aga ei sõltu niivõrd teaduse tehnika arengust, kui et turuolukorrast. Põhimõtteliselt on neid diagnostikume võimalik ka natukene odavamalt toota, kui neid praegu müüakse, sest COVIDi diagnostikumid on suhteliselt kallid võrreldes teiste samalaadsete viirustega. Kas nüüd firmad on valmis neid odavamalt müüma? Sellele küsimusele ma vist ei oska vastata.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus eraldas reservist 15,3 miljonit eurot, et aasta lõpuni inimestele koroonateste teha. Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori direktor Anu Tamm ütles, et odavamat ja sama tõhusat testimisviisi lähiajal loota ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigile metsavendadele pühendatud mälestusmärgi idee autorid olid nüüdseks lahkunud Akseli Arnold Ojaste mehed, kes veetsid ise 14 aastat metsas. Monument põhineb metsavenna ja kunstniku Hugo Sturmi poolt aastate eest tehtud väikesel puuskulptuuril, mis kujutab kolme metsavenda, kes kannavad kätel Eesti lippu hoidvat naist. Märtsi teises pooles pidi olema samba pidulik avatseremoonia. Nüüd läks koroonakriis aga hullemaks ja üritustele kehtestati karmid piirangud. Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees Heiki Magnus ütles, et avamine tuleb suvel, kuid täpsemat kuupäeva veel teada pole. Magnus lubas, et sellest antakse vähemalt 20 päeva ette teada. Kõik ettevalmistused selleks on tehtud ja, ja viimased samba monumendi elemendid oleks selleks ajaks saadud külge panna ja, ja samas on on sisuliselt valmis, pole muud kui ainult kokku tulla ja sammas avada ja sammas saab avatud Lõuna-Eestis mõnistes Eesti kodu kompleksis. Heiki Magnus selgitab, miks valiti asukohaks Lõuna-Eestis asuv Eesti kodu mälestuskompleks. Kus on siis moel või teisel eestlasega seotud mälestus jäädvustatud nii ehk naa ja Eesti murdud rukkilille ühingu eestvedaja Enno Uibo on selle selle kompleksi seal rajanud ja see on siis pühendatud Eesti represseeritud inimestele ja selle on ka omaette selline ilus tähendus, et Eesti kodu kompleksis, et metsavennad saavad justkui siis koju. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner", "role": "user" }, { "content": "Koroonakriis sunnib metsavendade monumendi piduliku avamise edasi lükkama. Eesti Endiste Metsavendade Liit on tahtnud juba ammu rajada kõigile Eesti metsavendadele pühendatud mälestusmärgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNüüd ülemkogu lõppjärelduse osas on täna, ma arvan, natukene vara öelda, kui te küsiti, kas Eesti positsioon on see, et taotleda koos meie heade sõprade Läti ja Leeduga kokku suurusjärgus kaks miljardit eurot lisaraha mis on juba tänasesse MFF-i järgmises perioodis arvestatud ja tõesti seal Eesti osa on 400 miljonit, siis loomulikult selle eest me seisame. Kui suur on tõenäosus, et selle sooviga arvestatakse? Ma kahjuks ei ole mitte kuidagi tegelenud ennustamisega ega ma ei oska tulevikku lugeda neid läbirääkimisi, neid läbirääkimisi ma alustan homme keskpäeval Brüsselis oma ametikaaslastega teistest riikidest ja Eesti positsioon, kui rääkida nüüd Rail Baltic ust, on tõesti see, et ühelt poolt see kaasrahastuse protsent mis on täna, et see proportsioon säiliks ja me tõesti suudaksime koos kolme balti riigiga saada ka lisa lisarahastust, nagu ütlesin, see on suurusjärgus kaks miljardit, see sisaldab ka Vilniuse Kaunase ühendust ja Eesti puhul, kui tänaseid hindasid arvestada, on puudu 400 miljonit, siin tuleb loomulikult öelda seda, et enamus ehitushankeid on ju tegemata ja missuguseks see summa, lõppkokkuvõttes võib kujuneda Rail Balticu valmimine. Et seda on täna kindlasti ikkagi väga vara öelda. Kas on ka selline teoreetiline variant, et osa rahast tuleb mitte järgmisest, vaid ülejärgmisest eelarveperioodi, st, et see raudtee ehitus lihtsalt jagatakse kahe eelarveperioodi vahel ära? Me lähme, taotleme ikka perioodil 2021 kuni 2027 rahastust, me ei räägi hetkel perioodist 27 ja edasi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti taotleb järgmisest Euroliidu eelarveperioodist Rail Balticu ehitusele juurde 400 miljonit eurot. Kolm Balti riiki kokku soovivad lisaraha 2 miljardit, kas selleks ühendus raha leiab, pole veel teada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik asjad, mis aitavad kaasa turismi taastumis alguse le, on tegelikult väga teretulnud ja see tähendab seda, et võimalus, et inimesed saavad tulla Eestisse ja vastupidi, on kõrgem ja ka võib-olla vähendab sellist eelhirmu, et lõpuks on see ju number ja spetsialist peavad ütlema, kas see on kõrge või madal ja see on hea uudis. Kui nüüd mõelda viimastele nädalatele, siis seda on vist tunda ka olnud hotellides ja restoranides, et neid Soome turiste on vähem kui näiteks ütleme juulikuus. Oi jaa, muidugi see vahe on hästi-hästi suur ja, ja sealt see väike hulk. Neid häid Soome külalisi, kes siin ka olid, siis poolest augustist ka muidugi vähenes, kui ma toon võrdluse, et praegu septembri algus Tallinnas võrreldes eelmise aastaga on hotellide käive kokku 73 protsenti väiksem ja, ja loomulikult inimesed on natukene hirmul, eks ka riigid aitavad sellele kaasa ja kõik enamus riike ütlevad, et reisida pigem riigi sees, ärge minge kuskile välja, kuid tegelikult meie ühine eesmärk on ikkagi turismi uuesti taastama hakata. Ennustajate te nüüd, et need turistid hakkavad tulema, kui nüüd natukene piire rohkem avatakse, isegi kui riigid pigem ei innusta inimesi reisima. Me ise usume, et see reisimise soov ja ringiliikumise soov on meis kõigis olemas, eks nüüd lähinädalad ka näitavad, kas see nii-öelda selle numbri piirmäära tõstmine aitab kohe kaasa turismile, aga see on üks samm, mida vähem piiranguid, seda rohkem me saame näha, kas me suudame olla Eestis atraktiivsed, et külalised meid tahaksid külastada? Mina, turismiinimesena ütlen muidugi, et vähem riiklikke piiranguid, kuid veel kord siin on teistpidi meie kõikide tervis, viiruse nii-öelda kontrolli all hoidmine, kõik see pool, aga lisakommentaare on mul raske öelda, usaldan ja usun inimesi, kes sellega rohkem kursis on.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhi Ain Käpa hinnangul on Soome nakatumisnäitaja tõstmine 25-le üle pika aja turismissketoris üks positiivne uudis. Uus piirmäär hakkab kehtima selle nädala laupäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsade päev on tore päev aga kõiki sõnavõtte läbis nukker alatoon, isad rügavad tööd teha ega leia oma laste jaoks aega. Tänagi oli pooltühjas Estonia kontserdisaalis näha vaid üksikuid isasid. Proua Ingrid Rüütel oli palunud koolilastele oma isast kirjutada ja luges ette mõned laste mõtted. Tänapäeval kipub olema nii, et isa on see, kes meeletult tööd rabab ja raha teenib. Kuid isa peaks lastele õpetama, et materiaalsed väärtused ei ole elus peamised hea isa. Kõige olulisemaks tunnusjooneks peetakse gi seda, et ta oma pere huvid muudest kõrgemale seab, oma perest hoolib ja võimalikult palju aega lastega koos veedab. Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus üles isade ja vanaisade elutarkust tähele panema. Tahaksin tänasel päeval üles kutsuda eriti nooremaid inimesi, kes oma suure enesekindlusega näevad endas juba kõiki tarkusi elus läbilöömiseks. Mõelge vanemate inimeste tarkuse ja tasakaalukuse peale. Ja näete, et alati on oma isadelt midagi õppida. Eesti naisliidu juht Siiri Oviir märkis, et Eestis on tavatult palju lapsi, kes on igas mõttes ainuüksi ema vastutusel ja isa vastutust oleks vaja lisada. See peaks hõlmama täitosalust lapse kasvatamisel. Siiri Oviir rõhutas, et ükski poliitika ei saa asendada isa armastust. Nii nagu kasvava lapse maailma on vaja meest. Nii on oluline, et meeste maailmas oleksid lapsed. Isa rolli on läbi aegade käsitletud erinevalt ei ole olemas ühte ja ainukest või parimat isaks olemise viisi kuid kindlasti on parim isa see, kelle lapsed saavad öelda. Minu isal on minu jaoks alati aega. Aasta isaks valiti tänavu Tartu mees Jaan Kallas, kes kasvatab kahte poega. Pereisa käib tööl Tallinnas kommivabrikus Kalev. Oleme saanud kenasti hakkama kõigi nende probleemidega, mis meil elus ette on tulnud just tänu sellele mõnusale pere suhtele. Meie ema läks kahjuks pilveserva peale kuus aastat tagasi ja me oleme pidanud nüüd ise hakkama saama. Meil on väga tubli vanaema, meil on palju sõpru ja meie pere on usutavasti üks neist paljudest Eesti peredest, kus väärtustatakse seda üksteise toetamist, siirust, armastust ja ei ole kunagi olnud jah, eriti olulised meil need konto suurused või, või muud materiaalsed hüved. Jaan Kallas on ka üks vaimupuudega laste toetaja ning Maarja küla eestvedaja. Kaasaloojaid on täna ohtralt, kes on aru saanud sellest, et Maarja küla on tegelikult Eesti ühiskonna jaoks üks oluline verstapost ehk sama inimlikkuse ja soojuseni jõudmise võimalus. Missugune teie enda isalt saadud õpetus on teid eluteel nagu kõige rohkem aidanud ja toetus. Isalt olen ma saanud eelkõige sajaprotsendilise aususe, sirge, selja kindlasti hästi palju väärtuslikke ja õpetlikke nõuandeid. Mida te ütlete nendele isadele nagu siin täna palju juttu oli, et neil ei ole aega oma laste jaoks, mida ta neile ütlete? Et nad on kaotajad. Jaan Kallasel oli aktusel kaasas ka poeg Jaanus. Minu hea isa on alati mind mõistev ja rahulik üritab mind igas olukorras aidata ja isal on palju nõuandeid ja soovitusi. Tähtsamad on, et olla alati teisi harrastav ja korralik ära mees, kes ka enda eest hoolitseb.", "role": "user" }, { "content": "Estonia kontserdisaalis kuulutati välja aasta isa. Aasta Isa Jaan Kallas ja poeg Jaanus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAutomuuseumil Halingas on viis aastat täis, aga märgates via Baltikale paistvat hoonet ja suurt kirja, sellel ei oska keegi arvata, kui hinnalist ja unikaalset kogu muuseum sisaldab. Peeter Kalli näitab autosid uhkusega, sest tegemist on tema elutööga. Mõistagi on nende soetamisele kulunud aukartust äratav hulk raha ja paljude korda tegemisele lugematu arv tunde. Kollektsiooni alguseks võib lugeda 1980.-te aastate keskpaika, kui sai esimene auto soetatud. Hulgaliselt on välja pandud Nõukogude Liidus toodetud autosid, sest nendega on paljudel isiklik side. Peeter kalli. Autodega on ju tegeletud tegelikult eluaeg, aga see kollektsioon, nagu ma ei tea, kuidagi iseenesest hakkas tekkima 80.-te aastate keskel. Mis inimesed nüüd selle kollektsiooni puhul kõige rohkem hindavad? Eks siin ongi erinevalt, et inimestel on ju erinevad mõtted autode osas ja on ju kindlasti palju neid, kellele vene autod tekitavad teatud nostalgiat, kellel on siis olnud isal või vanaisal või peres on olnud selline auto ja mõnedel juhtudel on ka need autod alles veel inimestel, välismaa autod on võib-olla jah, niisama põnevad vaadata, aga, aga nendega ju see kokkupuude on olnud küllaltki väike. Kollektsioonis on vähemalt kaks autot, mida lähemalt uurida tasub. Jah, on Tšaika, millega siis päris algul presidendi alguse ajal sõitis Lennart Meri, et seda oli küll vist kaunis lühike aeg, aga niisugused andmed on Paul Kerese auto, mis oli 63. aastal, see oli üks esimesi välismaiseid autosid vist päris esimene, mis toodi uuena Eestisse Ameerikast, et see oli noh, küllaltki haruldane. Mõnda autot on tulnud kaua otsida. Vene autode puhul on olnud jah niiviisi, et ma olen otsinud, et näiteks on päris esimese aasta väljalas e Žiguli näiteks mis on 70. aastal, kui tänaseks ongi siis 50 aastat vana, tegelikult selle ma sain, ja Venemaalt, et Eestis neid ei leidunudki, selliseid. Suure kollektsiooni omanik ütleb, et nende hulgas tal lemmikautot polegi. Kõik meeldivad. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Halinga Automuuseumis võib autohuvilisest külastaja tunde veeta. Muuseumis on pandud suur rõhk just Nõukogude Liidus toodetud autodele ja on seega üks suurimaid selles valdkonnas Euroopa Liidus. Kollektsiooni omanikul Peeter Kallil on sadakond autot, aga kõiki neid ta ruumipuudusel välja panna ei saa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates maikuust Eesti vanglatööstust juhtiv Ave Paavo näeb ettevõtte jaoks keerulisel ajal ühe kokkuhoiukohana ettevõtte põhipersonali palgakulude kärpimist. Me oleme praegu peatanud mõned arendused, samuti me töötasude vähendamise osas, et kuni inimesed ei saa täita rakendust. Et aga õnneks meil on haruldaselt tore meeskond kujunenud siin, et kõik olid valmis töötasude vähendamiseks ja püüame hakkama saada. Eesti vanglatööstuse uus juht on seadnud üheks eesmärgiks pärast eriolukorra lõppu leida võimalusi suurendada tootmismahtusid ehk kanda tööd rohkematele vangidele, kui olid kriisieelsed 150 töökohta. Stovemani kaubamärgiga grilli ja saunatoodete poolest tuntud Eesti vanglatööstuse nõukogu esimees Margus Ilmjärv loodab, et ettevõte suudab kiiresti tegevuse taastada, sest võimalust tööd teha ja ametit õppida vangidele oluline. Kuigi ettevõte ise kannatab tööjõu voolavuse all. See teeb meie olukorra, no mitte praegu kriisi ajal, eks ole, praegu me seisame, aga, aga see teeb meie meie tegevuse olulisel määral keerulisemaks. Ühest küljest, et need inimesed, kelle me oleme välja õpetanud, lähevad lihtsalt ära, nad vabanevad, aga teisest küljest Eesti vanglatööstus ongi riigile kuuluv äriühing, mille eesmärk on tegelikult kinnipeetavatele tööhõive pakkumine ja nende väljaõpetamine. Nii et selles mõttes, kui inimene omandab meil elukutse, tööharjumused vabaneb kinnipidamisasutusest ja leiab endale töö, siis tegelikult me olemegi oma tööd hästi teinud. Enne Ave Paavo oli veidi üle aasta Eesti vanglatööstuse eesotsas Ingar Metsatalu, kelle kutsus nõukogu juhatuse liikme kohalt tagasi, sest ei oldud rahul tema kriisiaegse tegevusega. Endine juht peab otsust ebaõiglaseks, kuid ta pole veel otsustanud, kas ta vaidlustab tagasi kutsumise kohtus või mitte. 2001. aastal asutatud Eesti vanglatööstuse peakontor asub alates 2018.-st aastast jõhvis. Tööd antakse nii Tartu-Viru kui ka Tallinna vangla kinnipeetavatele Jõhvist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Riigile kuuluv aktsiaselts Eesti Vanglatööstus on sattunud keerulisse olukorda, sest eriolukorrast tingituna pole vangid saanud kaks kuud tööd teha. Ettevõtte uus juht Ave Paavo loodab, et pärast eriolukorra lõppu suudetakse vanglatööstus tööle saada senisest suuremas mahus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLooduskaitseseadus ütleb juba alates 2009.-st aastast, et pesitsevate lindude tahtlik häirimine on keelatud. Sel kevadel on keskkonnaamet saanud 108 kaebust linde häirivate raietööde kohta. Kaebuste peale läheb inspektor kohale ja kui avastab linnupesa, siis reeglina peatab ka raietööd. Praegu on metsatööd peatatud 32-l kinnistul. Metsandussektoris tekitab keskkonnaameti järelevalve palju pahameelt. Asi on selles, et varasematel aastatel keskkonnakaitsjate kaebustele nii jõuliselt ei reageeritud. Seda märgib ka keskkonnaminister Tõnis Mölder. Amet peab reageerima väga täpselt ja selgelt, eelkõige looduskaitselistel aladel ja looduskaitseliste liikide ohtu sattumise peale. Kindlasti peab ametnik minema kohale hindama seda, et kas see häiring mõjub halvasti linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu märgib, et amet on neist põhimõtetest kogu aeg lähtunud. Tõnis Mölder aga jätkab, et hoolsamalt peaks kaaluma sõna tahtlus. Kogu selles pildis tuleb väga selgelt hinnata seda, et kas see tegevus ja see häirimine, kui see on tahtlus on olemas, siis kahtlemata amet peab reageerima. Kui seda tahtlust ei ole, siis tuleb ikkagi hinnata seda proportsiooni, et kas ja kui pikaks perioodiks siis seda majandustegevust erinevates sektorites tuleks piirata. Just looduskaitseseadusesse kirjutatud sõnapaar tahtlik häirimine ongi see, mille ümber käib sisuline ja õiguslik arutelu. Olav avarsalu selgitab, et tahtlust võib olla mitmesugust. Kõige selgem on otsene tahtlus, kus minnakse sihilikult linnupesa vastu, aga õigus tunneb ka kaudse tahtlust. Inimene tegelikult ei lähe võib-olla seda pesa hävitama konkreetselt hävitamise pärast, kui ta möönab ja mõistab, et tema tegevus toob tahes-tahtmata kaasa seal pesitsevate lindude häirimise või isegi hukkumise. Hinnangud ongi muutunud selle asjus missugusest, kahtlusest looduskaitseseadus, räägib Olav. Avarsalu selgitab, et keskkonnaametit panid oma tõlgendust muutma nii õiguskantsleri pöördumine kui linnudirektiivi puudutav Euroopa kohtu eelotsus. Mis ütleb, et tegelikult tuleb seda kaudset tahtlust oluliselt avaramalt tõlgendada? Tõnis Mölder aga leiab, et senikaua, kuni seadust täpsemaks kirjutatakse, võiks selle kevad-suvise pesitsushooaja ära elada nii, et arvestatakse ühteviisi nii lindude kui metsaomanikega. Suure tõenäosusega on täna igas Eestimaa metsatukas, aga ka igas Eestimaa pargis ja igas võib-olla puu otsas mõni linnupesa me ju ei jäta, ei ehitussektorit sellepärast kolmeks kuuks seisma. Olav Avarsalu ütleb, et mõistab metsandussektori keskkonnaministri soovi, et uutele reeglitele mindakse üle võimalikult sujuvalt. Ma ei ole kindel, kas see on nagu lõpuni õiguslikult nagu lahendatav, sellisel kujul.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaminister Tõnis Mölder usub, et Keskkonnaamet võiks pisut rohkem aru pidada, enne kui pesitsevate lindude kaitseks raietöid peatab. Amet jälle loeb seadust ja ütleb, et kui metsatukas on linnupesa, ei tohi seda metsatukka maha võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu valimisplatvormi tugisammas on eestluse elujõu tagamine, milleks on vaja ehitada üles õiglane ja tugev riik. Erakonna esimees Villu Reiljan. Tänases situatsioonis, kus meil rahvas kaunis katastroofiliselt väheneb, meil sünnib ainult 13000 last ja, ja suurem 18 19000 inimest aga lahkub Eestist veel tuhandeid inimesi iga aasta, sest nad ei leia siin tööd ja tegevust, nad ei näe perspektiivi, see näitab, et, et riik ei ole mitte ehitatud inimestele ja selle rahva jaoks, vaid on tegelikult mingite muudel finantseeriberaalsetel ja muud väljast tulnud suunitlustel kaalutlustel ehitatud. Täna me oleme oma välispoliitilised eesmärgid saavutanud, viimane aeg on pööratud põhiprobleemidele. Tähelepanu, me iialgi ei lepi sellega. Haridus ja kõrgharidus saab olla luksuseks väikeses alla miljoni inimesega riigis. Me ei väsi kordamast, et kõik, kellel on võimed ja kellel on soovi, nendel peab olema haridustee avatud. Samuti on vaja väärtustada rahvakultuuri ehk oma kultus. Kultuuri võimaliku tulevase kultuuriministri Jaak Alliku sõnul on eesmärk ka Viljandi kultuurikolled muuta oma kultuuriakadeemias, mis välja tulles alalisest kerjuseseisusest hakkab koolitama. Neid, kes maakondades kultuuritööga tegeleks perede toimetuleku tagamine ja omavalitsuspoliitika on selgitatav maksureformi kaudu. Väiksemapalgalistel ja paljulapselistel suurendatakse, jäävad töötasu tulumaksu 26 protsendilist nominaalmäära muutmata. Jaanus Männik. Me arvame, et maksusüsteem peab ka ühiskonda sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustama. Esimene asi on meil tulumaksuseaduse muutmine, milline eelnõu on meie poolt juba riigikogu menetluses, mis on läbinud ka esimese lugemise, selle põhiidee on tõsta maksuvaba tulu 2000 kroonini kuus, mis annaks igale tulusaajale 260 krooni lisasissetulekut kuus ja laiendada pere igale liikmele maksuvaba tulu määra 2000 krooni, mis oleks sisuliselt 520 krooni lastetoetust kuus iga lapse peale. Maksusüsteemi muutmisel peetakse silmas ka kohaliku omavalitsuse tegutsemisvõime tõstmist. Põhiseadus ütleb seda, et kohalik omavalitsus peab olema iseseisev oma ülesannete lahendamisel ja selle iseseisvuse saab talle tagada ka iseseisev rahakott, on meie teine idee, mis on ka muide, riigikogu menetluses ja kindel soov on tasakaalustada keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste seaduslik tulubaas selliselt, et kohalikud omavalitsused saaksid seaduslikke maksutulusid juurde vähemalt kaks miljardit krooni. Rahvaliit ei pea õigeks praegust pensionide süsteemi, kus indekseerimise ja teise samba käivitamisega solidaarsusfondist neli protsenti on hoiule võetud, jättes sellest praegused pensionärid ilma. Pension tuleks siduda keskmise palgaga. Villu Reiljan märkis, et rahvaliit on välja tulnud Maarahva nišipartei seisusest ja koalitsiooni minnakse nendega, kes jagavad samu väärtusi.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaliit kinnitas oma valimisplatvormi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti kinodes käidi eelmisel aastal filme vaatamas kokku ligi 1,4 miljonit korda. Filme oli kinolevis kokku 299 ja kassatulu tõid need 8,2 miljonit eurot. Kõik need on viimase 10 aasta madalaimad näitajad. Eesti filmi Instituudi turundusjuht Eda Koppel ütles otse, et seis on halb. Tulemused on oluliselt nigelamad, kui nad olid viimased sellele eelnevad kaks-kolm aastat või neli aastat lausa, et mingite näitajate poolest me oleme jõudnud tagasi aastasse 2007 ja mingite näitajate puhul võib-olla natukene ütleme kuskil aastasse 2015 16 paraku kõik see koroonaperiood on kinodele ja kinovaatajatele päris nagu hävitavalt mõjunud. On kinod olnud ju vahepeal kinni. Lisaks siis kõiksugu piirangud, see kõik mõjutab, et, et saab näidata vähem seanss. See loomulikult mõjutab levitajaid, kes kõhklevad filme välja toomast ja ka mitmed Eesti filmid on ju selle tõttu tegelikult jäänud ootele. Eelmisel aastal tuli välja 25 uut Eesti filmi vaatamas käidi kohalikke linateoseid, veidi üle 197000 korra jätkab Koppel. Eesti filmide vaatajate arv on ka loomulikult vähenenud, aga see turuosa 14 protsenti, see on tegelikult päris korralik ja päris hea loomulikult ta ei ole selline, nagu ta oli 20 21, kui ta oli üle 25 protsendi, aga, aga midagi ei ole teha. Küsisin ka Eda Koppelilt, milliseid uusi Eesti filme võib sel aastal kinno oodata? Väga palju ja pikalt on oodatud Melchiori ja, ja tõepoolest see Melchiori esimene film nüüd kevadel esilinastub järgmised kaks on filmi tootjal samuti plaanis juba sel aastal välja tuua, siis sügise poole siis on välja tulemas Jaak Kilmi lastefilm, Tagurpidi torn. Kinno on jõudmas Kadri Kõusaare uus film. Kõrb Apollo Production ehk eratootja on toomas välja filmi soo ja suvitajad ja vähemus kaastootmises on kinodesse jõudmas alljumalad Leedu peatootja film, laulud rebasele ja ma arvan, et kindlasti väga palju ka PÖFFi linastunud filmi ja eelmise aasta Veneetsia festivali programmi siis linastunud filmi kapten, Volkonokovi põgenemine.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Filmi Instituut tutvustas täna eelmise aasta kinolevi statistikat, mis peegeldab keerulist koroonaaega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoosolekuruumist väljus esimesena peategelane ehk Olga Ivanova ise ja tema teavitas ka koosoleku otsusest. Ma väga tänan fraktsiooni, eriti liikmeid, fraktsiooni liikmeid, kes täna ütlesid päris palju häid sõnu minu kohta ja fraktsioon otsustas, et mina jätkan fraktsiooni. Nii et kuna minu selge seisukoht oli, et mina ei toeta Reformierakonda tagasi võimule tulekut mina arvasin, et see on väga mõistlik koostöö aga kindlasti rääkisime, et see koostöö peaks olema vastastik, et minu ideed, minu eelnõud, minu arvamused teaksid ka nagu teistele arvestamiseks, mitte et ei jääks nagu ühepoolseks koostööks, nii et sellega kõik olid nõus. Ja kommentaar fraktsiooni juhilt Kersti Sarapuult. Jah, tõepoolest, me Olga Ivanovat fraktsioonist välja ei, ei viska ja seoses sellega, et tegelikult on ta edaspidi valmis toetama tänast valitsust järgima fraktsiooni dist liini ja tänasel arutelul, kus iga saadik sai ka oma sõna ütelda ja, ja oma arvamust avaldada jõudsime sellisele seisukohale, et et Olga Ivanova saab jätkata meie fraktsiooni töös. Kuivõrd loomulik või loogiline on see, et fraktsiooni koosseisus jätkab inimene, kes erakonnast on välja visatud Ma arvan, et see on üsna suur praktika ka teistes parlamentides ja ka kohalike omavalitsuste volikogudes, et et fraktsioonis saab alati tööd teha ka nendega, kes ei kuulu erakonda. Ja siinjuures tahan ka öelda ikkagi veel seda, et ma väga tunnustan erakonna juhatuse otsust, sest et nii näitab meie põhikiri, nii on ka volikogu otsus, et need liikmed, kes kandideerivad meil valimisliitude nimekirjas oma erakonna nimekirja vastu, et neid tuleb Keskerakonnast välja hinda Umbes samuti põhjendas lühidalt fraktsiooni otsust ka riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. No toodi mõned näited, et on ka mõnes teises fraktsioonis olnud ja on selliseid inimesi, ma rõhutaksin, et fraktsiooni otsus oli enamusele toetuv, mitte üksmeelne. Kersti Sarapuu ütles, et fraktsioonis ei käsitletud eilset nelja saadiku avaldust Ivanova ja teiste Savisaare nimekirjas kandideerivate isikute erakonda tagasivõtmise kohta. Edgar Savisaar ise saatis täna välja omapoolse avalduse, kus lubab toimunu arutamiseks kutsuda juba esmaspäeval kokku üldkogu ja seal võidakse arutada ka uue erakonna loomist.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna fraktsioon riigikogus otsustas, et erakonnast välja visatud Olga Ivanova jääb fraktsiooni liikmeks. Erakonnast visati välja veel 31 inimest, kes otsustasid kandideerida kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjast väljaspool.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnus Tartus ja Tallinnas tangitakse paljudesse liinibussidesse biometaani, mis on muuhulgas tehtud kodumaisest sõnnikust. Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi osakonna juhataja Andres Koldre sõnul on biometaani bussid välja vahetamas keskkonda rohkem saastavaid diiselbusse aktsiisivaba. Biogaasi üheks eeliseks on hind. Isegi kui aktsiisi suurus oleks võrdne meie praeguse suurusega vedelkütusel ikkagi see gaas oleks odavam meil ekspluateerimisel. Üks Eesti neljast rohegaasi tootjast asub Lääne-Virumaal vinnis. Seal on pool aastat toodetud keskkonnasäästlikku transpordikütust, muuhulgas loomade sõnnikust ja toiduainetööstuse jäätmetest. Sarnaselt taastuvelektriga on ka rohegaasi tootmisel saadud praegu riigilt taastuvenergia toetust tulevikus. Riigi toe võimalik kadumine ei tähendaks suurt hinnatõusu, vaid see annab praegu omanikele kindluse investeerida uude tehnoloogiasse, ütles osaühingu Eesti biogaas tegevjuht Kristian Stroom. See aitab kaasa sellele, et neid biojaamasid tuleks juurde. Et, et toodangut oleks rohkem ja kogu nii-öelda Eesti ühistransport võiks sõita tulevikus roegaasiga. Lähitulevikus on kavas vinnis biogaasi teha ka loomade korjustest. Kristian Stroom. Plaanime ja näeme seda vajadust, et kasutada ka loomseid jäätmeid. Selle kallal hetkel töötame ja me loodame selle siia juurde lisada, siin lähiaastal täna on pigem see, et tekitada see kindlus endale, et kui see tehnoloogia on siin kohapeal olemas, et see toormevoog oleks tagatud. Toormevoo kindluse tagamisega me täna tegeleme ja kui see on olemas, siis me saame selle juba siia rajada. Juurde. Rohegaasi toodetakse biojäätmeid kääritades, kääritusjääki saab kasutada põllumajanduses ja vinni. Tootmine oli eelmisel aastal esimene, kes sellekohase ohutussertifikaadi sai. Järgmisest aastast sõidavad rohegaasibussid esimest korda ka Ida-Virumaal maakonnaliinidel, sest uues riigihankes andsid need plusspunkte, räägib Ida-Virumaa ühistranspordikeskuse juht Heiki Luts. Keegi ei soovinud kaotada lisapunkte, et saada maksimumtulemust. Ja kuna meie poliitika praegu on selline, et me peame mõtlema rohelisemalt, kui me varem olime ja kindlasti me peame olema ka riigi poolt eeskujuks, et siis minna keskkonnasäästlikumat teed. Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et 10 aasta pärast kasutataks transpordis 14 protsenti taastuvkütuseid.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on aina populaarsemaks muutumas transpordi biometaani ehk rohegaasi kasutamine. Rohegaasi tootjaid on tekkinud ka Eestisse, seda tänu riigipoolsele toetusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKogu protseduur ise on sisuliselt konkreetne ja lühike, kuid täna vajutas kogu sündmustikule oma pitseri viimase aja kaitsejõudude juhataja ja kaitseministri vastasseis ning Tarmo kõutsi peatselt toimuv poliitikasse siirdumine. Nii et kui Isamaaliidu fraktsiooni esindajad rivimi, Velliste tõstis esile Tarmo kõutsi panust kaitseväe juhatajana Eesti sõjavägi on viimase kuue aasta jooksul tundmatuseni muutunud. Kaitseväe areng on loonud Eestile kindlustunde, mida meil kunagi varem ajaloos ei ole olnud. Siis kohe seejärel ründas ta otsustavalt kaitseministrit ja Reformierakond. Kui üks erakond, kui üks minister on asunud kõigutama riigikaitse ja julgeoleku aluseid kas siis peavad ülejäänud tõepoolest tegevusetult pealt vaatama, kui üks ütleb, et raha eest saab kõike, kas ülejäänud peavad Eldinult suu ammuli kuulama. Tsiviiljuhtimine on kahesuunaline dialoog, kahekõne, mil osapooled teineteist austavad ja kuulavad. Meelis Atonen Reformierakonnast andis viivitamatu vastulöögi. Ma ei saa sellest aru, kui kaitseväe juhataja oma alluvatega käib kaebamas kõikvõimalikesse riigi organitesse selle peale, kui demokraatlikult valitud riigikogu või demokraatlikult määratud minister mingeid samme ette võtavad. Aga kaevatud otsuste peale, mis neile lihtsalt ei meeldi mingil põhjusel on ja on palju ja kaevatud ei ole mitte õigusrikkumiste peale, vaid täiesti loomuliku tsiviilkontrolli kehtestamise peale. Jaanus Männik Rahvaliidust arvas, et etteheiteid võib teha mõlemale poolele. Aga mis seal salata, ka enamik neid, eriti viimaste aastate kaitseministrid, noh, on nähtavasti oma professionaalsus elt oma ametipostil alla jäänud Tarmo kautsjonissionaalsusele tema ametipostil, nii et eks siin tuleb süüd otsida mõlemalt poolt. Urmas Reinsalu Res Publicast rõhutas, et Tarmo kõutsi ametisoleku ajal on rahvas hakanud kaitseväge usaldama. Paari aastaga alates sellest hetkest, kui Tarmo kõuts oli 2000. aastal nimetatud kaitseväe juhiks oli kaitseväe usaldusväärsus tõusnud 72 protsendini. Üks tõsine märksõna on Tarmo kõutsil koostöövõime. Ajal, kui Tarmo kõuts oli piirivalvejuht, tegi ta tõhusalt koostööd 10 järjestikulise siseministriga ning on hea meel tõdeda, et ta on suutnud koostööd teha nelja kaitseministriga järjestiku. Keskerakondlane Ain Seppik aga leidis, et admirali koostöövõime on ammendunud. Antud juhul me hääletame tema vabastamise poolt ja võimalikult kiire vabastamise poolt kuna viitseadmirali karjääri lõpp selles ametis minu arvates läks käest ära ja nii käest ära, et praegu on tegelikult tõepoolest ohus kogu kaitseale. Areng ja tsiviilkontrolli teostamine kaitseväe üle on ikka päris pretsedenditu, kui kaitseväe juhataja viitseadmiral kaebab ministri peale õiguskantslerile. See tähendab seda, et seda koostöövõimet, millest siin palju räägiti ei ole tänaseks enam olemas. 69 poolt häälega vabastas riigikogu Tarmo kõutsi kaitsejõudude juhataja kohalt. Jääb üle oodata, millal esitab president Ilves parlamendile uue juhataja kandidatuuri.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu vabastas ametist Kaitsejõudude juhataja Tarmo Kõutsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOpositsioon oli raevukalt seaduseelnõu vastu Keskerakonna esindaja Ain Seppik. Meie hinnangul töötajate garantiid ja hüved selle seadusega vähenevad oluliselt ning seda olukorras, kus on alanud inimeste suurem koondamine ja kus niigi ilma selle seadusetagi kasvab inimeste ebakindlus tuleviku ees. See eelnõu iseenesest ei aita kuidagi kaasa majanduskriisi lahendamise. Pigem viib selle kriisi üle sotsiaalseks kriisiks, kuna töötajaid saab olema senisest märgatavalt lihtsam töölt vabastada. See eelnõu toob riigile kaasa väga suuri eelarvelisi kohustusi, mida me Meie arvates ei suuda täita. Riik ei ole seaduse rakendamisega arvestanud ega ole selleks ka valmis. Ja koalitsiooni poolt reformierakondlane Tõnis Kõiv nagu räägiks teisest seadusest Töösuhted muutuvad paindlikumateks. Uus töölepinguseadus muudab töötajate olukorra paremaks. Seda on väga mitmeid kordi korratud, kuid tuleb veel üle korrata uued võimalused, see uue seadusega täiendava ümberõppe. Suurendame töötaja kindlustunnet, sest töötuhüvitis suureneb 70 protsendini senisest sissetulekust. Täna 50, hüvitisele tekib õigus ka omal soovil lahkujal. Väikeettevõtjate tekib õigus saada töötukassast hüvitist, mida täna õigus saada ei ole. Pikeneb õppepuhkus. Materiaalne vastutus muutub konkreetses ja töötajale arusaadavaks. Sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestor tõi eelnõu suurima plussina välja selle, et ta on saavutatud tööandjate ja töövõtjate kokkuleppena. Ka mina leiaks paragrahve, mida võib-olla võiks kirjutada teistmoodi, aga tema väärtus on eelkõige selles, et see on kokkulepitud seaduseelnõu, millega olid nõus tööturu mõlemad osapooled. See annab kindluse, et see seaduseelnõu töötab ja meie meelest ei pea ükski erakond minu poolest kas või ka Keskerakond võtma endale seda rolli, et tema on siin kõikide huvide esindaja ja tema ainsad vaenlased on meedia ja vallutatud jõud ei ole te tuhkagi ja teie esindajate ainult teatud kindlaid huve, mis ühiskonnas on nii nagu kõik teised erakonnad Roheliste esindaja Marek Strandberg oli aga hoopis ettevaatlik. Tõepoolest, seesama töölepinguseaduse muutus võibki loomult ju olla täiesti õige asi. Aga kas selle õige asja tegemiseks on täna kõige õigem aeg? Seda on väga raske öelda. Me oleme olukorras, kus tegelikult me peaks lähtuma ennekõike just ettevaatuspõhimõttest ehk mitte tekitama muutusi, mille tagajärgi on suhteliselt raske ette näha. Ja tänasel päeval sellesama töölepinguseaduse muutustega tekkivaid tagajärgi ongi väga raske ette ennustada. Rohelised ei hääletanud, opositsioon oli vastu, koalitsioon poolt. Seadus võeti vastu häältega 54 27.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu töölepinguseaduse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kell 11 10 sai häirekeskus teate, et Tallinnas Harju tänaval kõnnib mees, kellel on käes kaks nuga. Politsei oli kohal 10 minuti jooksul põhja prefekt Kristian Jaani. Politseiametnik andis talle siis korduvaid korraldusi, et ta selle noa maha viskaks. See meesisik ei reageerinud nendele politsei poolt antud korraldustele ja, ja mingi hetk siis hakkas siis liikuma nugadega politseiametnike poole, mille peale siis politseiametnikud tegid kolm hoiatuslasku ja ühel asusid isiku suunas, millega see rünnak siis politseiametniku suhtes tõkestati. Isik viidi sündmuskohalt haiglasse ja siis vahetult enne kella kahteteist tuli siis haiglast informatsioon, et see isik suri saadud vigastustesse. Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern lisas Vahetult peale selle sündmuse toimumist alustati seoses selle vahejuhtumiga kriminaalmenetlus tapmiskatse paragrahvi alusel et selle kuriteo sündmuse sisu kirjelduseks oli siis see, et tundmatu meesterahvas üritas tappa kahte politseiametnikku ja hetkel ongi siis pooleli kriminaalmenetlus. Selle menetluse raames soovime me kontrollida selle ründaja tausta. Me soovime kontrollida võimalikke tema kasutuses olevaid aadresse, leida viiteid sellele, mis võis olla selle rünnaku motiiv, tuvastada seda, kas see rünnak võis olla seotud mingil viisil isiku tervisliku seisundiga. Me tahame välistada kindlasti selle, et inimesel võis olla mingisuguseid kaasosalisi. Kuna tulistamine lõppes ründaja surmaga, tekib küsimus, kas ikka oli vaja kasutada tulirelva. Kristian Jaani. Meie väljaõppe sisu on täna selline, et kui rünnatakse külm relvaga lühikese distantsi pealt, siis nii-öelda vastumeede on tulirelv. See kaasus on täpselt selline, nagu ka meie väljaõppes kasutame nii-öelda erinevaid stsenaariumeid. Kui rünnatakse näiteks külmrelvaga või külmrelvadega siis see olukord on täpselt ka sellisena lahendatud, nagu oleks pidanud. Kas sündmusele järgneb nüüd ka politsei, sisejuurdlus? Alati, kui politseiametnikud kasutavad tulirelva, siis loomulikult me alati teeme ka selle poole asutuse siseselt detailideni selgeks puhtalt selle kaalutlusega juba turvataktikaliselt alati nendest sündmustest ka midagi õppida, nii et see käib iga sündmuse juurde, kus politsei ametnik kasutab tulirelva siis me alati isegi siis, kui hoiatuslaske tehakse, siis me alati teeme selle detailidele iseenda jaoks selgeks. Nagu prokurör ütles, uurimine käib, selgitatakse välja kõik alates ründaja taustast, tervislikust seisundist ja lõpetades tema tänase liikumisega. Taavi Pern. Et hetkel me saame seda öelda, et sellel inimesel puudub igasugune kriminaalne taust, et teda ei ole kordagi kriminaalkorras karistatud, et vähemalt viiteid varasematele kuritegudele või veelgi enam viiteid isikuvastastele kuritegude tema puhul kindlasti tuvastatud ei ole. Esialgsetel andmetel oli tegu 33 aastase Eesti kodanikuga. Keegi teine peale ründaja vahejuhtumis vigastada ei saanud. Nii siseminister Andres Anvelt kui linnapea Taavi Aas on jõudnud kiita politseid operatiivse tegutsemise eest.", "role": "user" }, { "content": "Põhja ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on põhjust arvata, et Tallinna kesklinnas nugadega vehkinud ja politsei kuuli läbi hukkunud mehe käitumise põhjustas tema ebastabiilne vaimne seisund. Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul oli tegu 33-aastase Eesti kodanikuga, keda pole kriminaalkorras karistatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel kolmel päeval on Läti pidanud kinni ligi 160 ebaseaduslikku piiriületajat. Läti politoloogi Veiko Spolitise sõnul kaalub riik seepärast eriolukorra väljakuulutamist. Läti siseminister Mari Kolupäev on Läti valitsuses palunud kuulutada välja eriolukorda kagupiiril siseminister usutluses Läti telegraafiagentuuri Letal ütleb, et situatsioon on kontrolli all. On nõutud abi Läti kaitseliidult semestridel. Lätis on sarnaselt Leedule ka Frontexi esindatus. Samas numbritest. Siseminister ei suutnud midagi rohkemat öelda, sest see olevat salastatud informatsioon. Läti tegi otsuse piirid ära välja ehitada juba 10 aastat tagasi, kuid see on takerdunud erinevatesse probleemidesse, sealhulgas korruptsioonikahtlustustesse. Tänu sellele, siis Läti kagupiiri väljaehitamine on aeglustunud ja praeguseks siseminister on teatanud, et kindlasti tänavu alustatakse kagupiiri väljaehitamist. Kuid samas, kui olukord peaks pingestuma, siis tuleb ka ajutiselt okastraadi piiri välja laduda. Samas see tuleb kindlasti kallim, kui siis permanentne piir välja ehitada. Samal ajal on Leedu piirivalvurit takistanud migrantide piiriületused. Viimase ööpäeva jooksul on seda üritanud ebaseaduslikult teha ligi 150 inimest, kuid kõik nad saadeti tagasi. Riiki külastab hetkel ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes kirjeldas olukorda vikerraadio saatele uudis pluss antud intervjuus. Paar tundi tagasi sealsamas Medininkai piirivalve kordonis me nägime peaaegu nagu otse pildis valvekeskuses seda, kuidas üks kümneliikmeline grupp üritas illegaalset piiri ületada. Kui esimene nendest oli siis Valgevene Leedu piiril Leedu nii öelda piiritõkendist üle saanud, siis ilmusid metsast välja Valgevene poolelt üks kümmekond Valgevene piirivalvurid, et olla kindel, et illegaalid siis saaksid üle Leedu piiri ja mitte tagasi Valgevenesse. Tegelikult see temperatuur praegu just nimelt piiril konkreetselt on, on jätkuvalt päris kõrge. Leedu siseministeerium teatas, et maksab alates tänasest vabatahtlikult päritoluriiki tagasi minevatele migrantidele 300 eurot. Samuti ostetakse neile lennupilet.", "role": "user" }, { "content": "Leedu piirivalvurid saatsid möödunud ööpäeva jooksul Valgevene piirilt tagasi 150 inimest, kes üritasid riiki tulla. Leedu piirivalve märkis, et Leetu pole kolmandat päeva järjest ühtegi migranti lastud. Samas on Lätis viimase kolme päeva jooksul kinni peetud üle 100 migrandi, kes olid ületanud ebaseaduslikult Läti-Valgevene piiri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda numbrit tegelikult me ei tea hetkel minu meelest ainukene asutus, kes on püüdnud siis enda teatud perioodi haiguste osas hommikrontüve välja sekveneerida, on Tartu Ülikooli kliinikum. Et nemad seda eelmisel nädalal tegid. Aga sellist numbrit meil ei ole, et jään vastuse võlgu. Kas see tegelikult oleks vajalik teile ka ravi mõttes, et te teaksite, millise tüvega siiski tegemist on? Haigla tasemel seda vahet minna tegema ei ole eriti oluline. Kas te teate, kui paljud meditsiinitöötajad on kolmanda õhustusdoosi kokku saanud, ma mõtlen just neid, kes haiglates töötavad. Et on enamik juba saanud või ei ole. Enamik ei ole ma seda protsenti ei julge öelda, sest et me haiglatega teineteisele raporteerimine küll staabikoosolekutel, aga sellist koondi me teinud ei ole. Mis see hetkeseis on, et ta on igatahes tükk maad madalam veel, kui on siis üldne vaktsineeritus, taseme isik, haiglates on seal ligi 85 90 protsenti nii et ta on sellest tükk maad madalam. Kui te nüüd vaatate seda, kuidas on haiglaravinumbrid liikunud nendes riikides, kus omikron on täiesti valdav tüvi ja, ja kui meil ta on saanud juba valdavaks tüveks, mis siis ikkagi juhtuma võib hakata, võib juhtuda ka see, et teile saabub hoopis vähem patsiente, hoolimata sellest, et meil siin nakatumisnäidud lähevad kordades üles Jah, see teine trend ju tegelikult viimasel ajal olnud ongi, et meil nakatumisnäidud lähevad üles ja tegelikult haiglaravi vajadus püsib stabiilsel tasemel ja vahepeal isegi natukene langes, aga veel kord rõhutan üle, et ikkagi meil suurem osa neid nakatunuid on olnud suhteliselt noored inimesed. Kindlasti see haigus vaikselt levib ka vanemate inimeste suunas ja, ja nüüd selle reaalse haiglaravi vajaduse me näeme ära ikkagi Omikrotüve puhul siis selles olukorras, kus vanemate inimeste nakatumise hulk kasvab ja siis me näeme ära, et, et mida see tähendab haiglaravile, siis me näeme ka tegelikult väga selgelt ära seda, et, et kuidas see siis uus tüvi mõjutab nõrgema organismiga või nõrgema vastupanuvõimega inimesi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti haiglatel puudub ülevaade kui palju on ravil olevate koroonapatsientide seas omikroni tüve kandjaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaabujaid võeti vastu puhkpilliorkestriga esimesi maaleastujaid tervitas Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Peterburist saabunud Tamara ja Natalja on reisiga väga rahul ja panevad hindeks viis pluss. Reis läks hästi, kõik oli suurepärane, kinnitasid naised. Nad olid rahul ka ööbimisvõimaluste ja õhtuse programmiga. Programm oli hea meelelahutuslik, esines Mesic hall, jumaldame Tallinna ja tuleme siia alati hea meelega, ütlesid Tamara ja Natalja, kellest üks käis Eestis viimati aasta eest, teine aga nädal tagasi. SentPeterlini president Igor Gluhov ütles, et plaaniliini avamiseks peeti juba mitu aastat pärast seda, kui eelmisel korral laevaühendus katkes. Peamiseks probleemiks oli siis viisarežiim, nüüd on aga kruiisituristidele tingimused palju lihtsamaks tehtud, rääkis Gluhov. Tema sõnul näitab Helsingi ja Peterburi vahelise laevaliini kogemus, et algul oli ligi 70 protsenti reisijatest vene turistid, aga praegu on välismaalasi isegi rohkem. Venemaalastele on sellised minikruiisid, uus asi, seda pole ammu olnud ja ma arvan, et meie äri edeneb hästi. Minu meelest pakub ka Rootsi ja Eesti kodanikele huvi käia Peterburis, sest meil on, mida pakkuda, ütles Kluhov. Üks vene ajakirjanik tundis muret, kas Tallinn on ikka vene turistide saabumiseks valmis ja kas kõikjal võib ilma kartmata pöörduda inimeste poole vene keeles. Eesti võ õpostis kaaset. Viia või nii 100 pro. Kui te oleksite olnud siin näiteks detsembris jaanuaris, siis te ilmselt sellist küsimust ei esitaks. Vene turiste oli väga palju, nende hulk kasvas möödunud aastal 47 protsenti, ütles linnapea Savisaar. Ta tuletas meelde, et 19. sajandi lõpus käis laev mitte ainult Peterburi ja Tallinna, vaid ka Peterburi ja Haapsalu vahel. Printsess sõnastas siia käib esialgu Tallinnas kord nädalas pühapäeviti. Siit läheb laev Peterburi. Sealt võib jätkata sama laevaga reisi Stockholmi kaudu Tallinna või kasutada Saint Peterlinei teist laeva printsess Mariat, millega pääseb Helsingisse. Euroopa Liidu kruiisituristid võivad Venemaal viisavabalt viibida 72 tundi.", "role": "user" }, { "content": "Peterburg-Tallinn laevaliin on taas avatud. Lisaks veel põige Stockholmi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhtuma hakkab selline asi, et kõigepealt avaldatakse umbusaldust volikogu sinisele esimehele Andres Metsale, kes on Isamaa liige. Ja siis valitakse uus volikogu esimees. Uue volikogu esimehe kandidaati ametlikult veel välja öeldud ei ole, aga olen välja uurinud, et tegemist on Meelis Kukega. Meelis Kukk nimelt, on siis see tänu, kellele koalitsioon jäi osaliselt püsima, ehk tema säilitab oma abilinnapea koha ja RomeKosenkrani see umbusaldusavaldus ei läinud läbi. Ehk tema küll Isamaa liikmeks jäi. Aga hääletas siis selle eelnõu vastu, mille isamaa välja käis koos Reformierakonna ja ühes otsida, et umbusaldust avaldada. Ja nüüd ta on ära tulnud siis jah, oma abilinnapea kohalt seetõttu jäänud seetõttu ka loomulikult ilma abilinnapea palgast. Ja nüüd saades volikogu esimehe ametisse, hakkab ta saama siis ka töötasu. See on midagi natuke üle 2000 euro kuus. Ja volikogu esimehena on ta siis nii kaua, kuni naaseb volikokku, Andrei Korobeinik. Siis läheb Meelis Kukk tagasi abilinnapea ja siis kõige skandaalsem on see, et ikkagi me saame ju uue abilinnapea ka täna. Ja see on siis endine maaeluminister ja noh, vaatame, kuidas see hääletamine läheb ja vaatame, kuidas talle seal küsimusi esitatakse ja mida ta seal vastab. Eks see ole omaette tore, olen kuulnud, et, et opositsioon valmistub juba väga ägedateks küsimusteks. Kuidas viimased meeleolud on, kas Meelis Kukk endiselt jäetakse Isamaa liikmeks ka siis, kui ta umbusaldab? Andres Metsoja, kas me võime öelda, et Isamaa ei lahkugi koalitsioonist? Ta jääb volikogu esimeheks, Isamaa liikmena. Jah, muide, Meelis Kukk kirjutas alla ka koalitsioonileppele, aga mul on öeldud, et ta tegi seda kui eraisik ja et linnavalitsuses ei esindada siis isamaad, vaid on seal kui spetsialist. Ja noh, minule on Andres Metsa öelnud, et neil ei ole sellist karistussalka, kes hakkab siis välja viskama ja karistama inimesi, et et inimene teeb ise oma valiku ja ta väidab, et nemad ei viska välja, vähemalt siis väitis ja siiani ei ole ka kuulda, et oleks välja visatud. Nii et nii nad praegu on käitunud.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu volikogu avaldab umbusaldust esimees Andres Metsojale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänahommikuse seisuga on kaheksast Narva haiglasse suunatud kannatanust kaks saadetud ambulatoorsele ravile. Kolm inimest viibivad traumatoloogia osakonnas põhiliselt silmakahjustustega ja kolm inimest hingamisteede kahjustustega endiselt intensiivravi osakonnas, räägib Narva haigla erakorralise meditsiini kliiniku juhataja Pille Letjuka. Need, kes on intensiivravis, need on ilma halvenemiseta. Jätkuvalt on stabiilses seisundis, neid hoitakse koomas. Kunstlikus olulisi muutusi ei ole, aga seal ei saagi olla praegu olulisi muutusi sellepärast et nad on hingamisaparaatide all. Kõige olulisem muutus on see, et neil ei ole halvemaks läinud. Kannatanute seas on nii Narva elektrijaamade, Eesti Energia, tehnoloogiatööstuse kui ka teiste alltöövõtjate töötajaid, kes said vigastada eile uue auvere elektrijaama tuhaärastussüsteemi seadistustööde käigus. Süsteemist paiskus inimeste peale suurem kogus tuhka, kust päästjad nad pärast välja tõid. Tuhalekke põhjused pole veel selged, räägib Narva elektrijaamade juht Tõnu Aas. Mis oli selle ekke põhjus, kas oli mingi metalliprobleemi, on see inimlik faktor, kuna teostati parasjagu teatud töid sellel objektil? Seda näitab juba see uurimine ja analüüs ikkagi selleks on olemas spetsialistid, kes vaatavad ja siis annavad oma hinnangu, mis see reaalne põhjus oli? Tõnu aasa sõnul uurivad juhtunud kompetentsed organid ja oma sisemise analüüsi teeb ka Eesti Energia. Samas tuleb aasa arvates täpsustada, kes juhtunu eest konkreetselt vastutab, sest auvere elektrijaam pole veel Eesti energiale ametlikult üle antud. Kuidas auvere elektrijaamas juhtunud õnnetus mõjutab jaama käikulaskmist? Tõnu Aas. Eks ta natuke kindlasti mõjutab, pidurdab natuke protsessi, samas tööteostajatel on aasta aega, nii et täna ma ei hakkaks praegu sel teemal veel ka jälle spekuleerima. Auvere uue elektrijaama ehituse peatöövõtja on Alstomi konsortsium. Jaama üleandmine Eesti energia le on planeeritud käesoleva aasta lõpuks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Auvere õnnetuse kolm vigastatut viibivad endiselt kunstlikus koomas. Ida prefektuur algatas eile Auvere elektrijaama ehitusel juhtunud ja kaheksa vigastatuga lõppenud õnnetuse suhtes kriminaalmenetluse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelles, et kaljulaid presidendiks valitakse ja üle 68 hääle saab, olid kindad. Peaaegu kõik. Küsimus oli, kui palju neid hääli lõpuks koguneb. Kohal oli 98 riigikogu saadikut, kõik nad lasid sedeli valimiskasti. Kell oli umbes pool kolm, kui Airi Mikli häälte lugemisega otsustavas punkti jõudis. 67 68. Lõpuks kogunes neid hääli 81 tühja sedeleid oli 17, president oli valitud ja ta tuli rõdult alla saali saadikutele aitäh ütlema. Ma tänan riigikogu selle usalduse eest. Ma tänan teid mulle antud allkirjade ja mulle antud häälte eest. Meie koostöö tuleb sõbralik ja hea, selles olen ma täna täiesti veendunud. See on suurepärane kapital, mida võtta kaasa siit Kadriorgu. Veel kord aitäh teile kõikidele. Veidi hiljem pressikonverentsil vastas Kaljulaid küsimusele, kas täna võitis tema valimisega kogu Eesti. Jah, ma usun küll, et täna võitis kogu Eesti, sellepärast, et me nägime, kui riigikogu liikmed on lubanud, siis nad teevad seda, mida nad on lubanud. Ja mõned lühikommentaarid, peaminister ja Reformierakonna esimees Taavi Rõivas pidi vastama küsimusele, kas ta ei karda, et uus president on valitsusele ebamugav partner. Ei, vastupidi, ma arvan, et iga presidendiga on valitsusel põhjust koostööd teha. On põhjust töötada külg külje kõrval näiteks Eesti esindamine, rahvusvaheliselt on selline asi, kus kus lausa seaduse ja isegi põhiseaduse järgi tegelikult on valitsuse ja presidendi koostöö ette nähtud. Ma olen täiesti kindel, et, et Kersti Kaljulaid ei otsi vastandumist ei valitsus ega parlamendi a. Me ju kõik teame, et Eesti on parlamentaarne riik, mille riigipea on vabariigi president ja ei saa ühed ilma teiseta, nii et igal juhul tuleb koostööd teha. Loomulikult rõhutatakse, et tegu on Eesti esimese naispresidendiga. Sotsiaaldemokraat Andres Anvelt. See ei ole, ütleme kõige olulisem asi, aga see on märgiline. Kindlasti olenemata sellest oli meie jaoks tähtis see, et saavutas poliitiline kompromiss. Hea meel, lisaväärtus on see, et, et see kompromiss sai esimese Eesti naispresidendi peal kokku lepitud Ning keskerakondlase Kadri Simsoni soovitus presidendile. Suhelda inimestega, hoida kontakti, mitte muutuda kaugeks ja käia väga palju väljastpoolt Tallinnat ringi. Sest et see on see, mida peale kümmet aastat välisteemadele keskendunud presidenti Eesti inimesed ootavad. Nad ootavad, et meil oleks president, kes oleks siin kohapeal.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valis 81. poolthäälega vabariigi presidendiks Kersti Kaljulaidi. Märgistamata sedeleid oli 17.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAngaarid ehitati aastail 1916 ja 17 Peterburi kaitseks mõeldud võimsa kindlustuskompleksi Peeter Suure merekindluse osana. Nende restaureerimine käis nüüd koko arhitektuuribüroo juhtimisel ja Andrus Kõresaar sellest büroost viib meid ka ekskursioonile. Jah, tulge võtke mulle sappa, läheme teisele korrusele, siitsamast algab siis teie ekspositsiooni läbi nende turvaväravate, kus siis esimest korda vaadatakse pileteid ja ekspositsioon on siis jagatud kolme tsooni. Veealune maailm, vee piiril olev maailm ja vee kohal olev ja see sild tähistab seda veepiiri, olles tegelikult markeerijaks Lembitu veeliinil, et Lembitu veeliin on tegelikult see kõige tähtsam joon meie jaoks, mille järgi kogu ekspositsiooni on siis paigutatud ja vee alla jäävad siis miinid ja torpeedod, maasilinna laevavrakk ja veepiirile oleme riputanud laest Eesti paatide ajaloo ja natuke veepiirist kõrgemal asub siis kahurite lava, kus on siis erinevate sõdade käigus Eestisse jäänud või siis Eestisse paigaldatud kahuritest väljapanek. Kõik vanad konstruktsioonid on uute all näha, sisuliselt oli hoone enne rekonstrueerimist sissekukkumise äärel. Ja nüüd see lahendus, mis siin tehti, oli see, et kuplit kaeti uue betooniga altpoolt. Siin on viis sentimeetrit eriretseptiga väga tugevat betooni, see väga õhuke kiht, me ei võinud ka eriti raskuste massi olemasolevale konstruktsioonile lisada. Kukel on väga õhuke nagu munakoor ja nüüd ühest ümmarguselt luugist sisse allveelaeva Lembitu kõhtu ja neis allveelaevades oli siis meeskonda üle 30 inimese. Nii et siin nendel koidel magasid nad vahetuste kaupa pool aega olid vahis pool aega siis puhkasid. Ja praegu oleme vööris ja vööris on siis neli torpeedo, nii-öelda laadimisšahti torpeedod olid siinsamas pinna all ja torpeedode kandmiseks kasutati siis selliseid. Ja siin olemegi selle, ütleme kaarsila juures. Selle mõte siin on see, et sinna minek on lubatud ainult giidiga. Ehk giid jälgib, et keegi kukuks sinna saab minna minna üles hoides kinni kas siis piirdest või köiest ja see kaarsild väljendab seda kupli tegelikku geomeetriat. Siit alt vaadates tunduvad need kuplid suhteliselt lauged, aga see mulje on petlik, sest me näeme kuplite eraldusjooni ja see on laugja kupel, tegelikult on päris järsk, ega kellelgi ei ole siis teravaid kontsi all, siis lähme proovima. Ekskursioon läbi lennusadama angaari kestab oma paar tundi, homme hommikul kella 10-st on aga kõik huvilised oodatud ja nädalavahetusel on angaarid esialgu avatud öö läbi.", "role": "user" }, { "content": "Lennusadama angaarid on valmis külalisi vastu võtma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMilline hakkab välja nägema Pariisi jumalaema kiriku esine väljak ja ümberkaudsed tänavad. Praegu me seda veel ei tea. Oma projektiga on finaali pääsenud neli meeskonda võit ja selgub järgmise aasta juuniks, kirjutab Lüfi karo. Pariisi linnavõimud on võtnud südameasjaks lisaks 2019. aastal põlengus kannatada saanud katedraalile renoveerida ka selle ümbrus. Kokku on uuenduskuuri ootava ala suurus umbes neli hektarit. Jutt on katedraali esisest platsist, kiriku vahetus läheduses asuvatest väikestest tänavatest ja väljakutest ning seda ääristavast jõeäärsest alast. Tööde alguseks on määratud 2024. aasta lõpp ehk pärast renoveeritud kiriku avamist ja olümpiamängude lõpp. Pariisi linnapea An Idalgo on öelnud, et eesmärk on ennekõike tuua pariislased jumalaema kiriku kvartalisse tagasi. Kant ei tohiks jääda üksnes turistide pärusmaaks. Linnaosa, kus Notre Dam katedraal asub, taheti renoveerida juba 2016. aastal, mil president oli Francois Hollande. Siis pandi paika meeskond, kes pidi välja töötama kava piirkonna uuendamiseks. Emmanuel Macroni võimule jõudmise ajaks tõmmati projektile aga kriips peale, kuna seda hinnati liiga julgeks ja uuendusmeelseks. Ajaloolistele kohtadele. Uue hingamise ja väärtuse andmine ongi valulik teema. Prantsusmaa ühiskonnas niigi protestivaimu geeniga sündinud rahvas on sellistes küsimustes erakordselt tundlik. Kui kogu kvartali uuendamise plaanid alles selguvad, siis jumalaema kirikus on tööd vaikselt alanud. Oktoobris alustatakse kiriku ees olevate seinte ja põrandate puhastamisega. Korda tehakse ka orel. Siis võetakse ette katus, katusepõlv ja tornitipp, mis taastatakse võimalikult originaali lähedasel kujul. Ülejäänud katedraali ulatuslike renoveerimistööde algus on kavandatud järgmise aasta algusesse.", "role": "user" }, { "content": "Pariisi Notre-Dame’i katedraali ümbritsev kvartal läbib uuenduskuuri, ideekavand avaldatakse järgmisel suvel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal korraldati ettevõtluskonkurss Hackathoni formaadis ja see osutus väga edukaks. Hackathon on rühma töö formaat, kus eri tausta ja kogemustega inimesed püüavad lühikese aja jooksul leida lahenduse mõnele rühma liikmele olulisele probleemile. Pärnumaal tegevust alustada soovivad ettevõtjad on oodatud ettevõtliku pärnaka he katonile, et astuda oma äritegevuse. Esimesed sammud. Häkkatun toimub kaheksandast 10. oktoobrini. Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Toomas Toodu ütles, et häkatonile võib tulla ka siis, kui endal konkreetset ideed või lahendamist vajavad. Probleemi polegi. Aga võib tulla ka ilma ideeta, et kui sa tahad kellegi meeskonnaga liituda, kui sa tead, et sa soovid oma kogemusi või teadmisi kellegagi jagada, siis sa saad sinna meeskonda näiteks minna. Meeskondade moodustamine toimub ka siis kohapeal, juhul kui sul jääb meeskonnaliikmetest puudu. See ongi garaaž 48 arendus, nädalavahetus, mis võimaldab oma äriideed testida ja mentorite toel kiirelt edasi viia, nii et vaid 48 tunni jooksul on võimalik ära teha mitme nädala töö. Eelmise aasta võitja 1000 sõna meeskonna liige Karin Rosenberg räägib, et nemad on aastaga kõvasti arenenud ja vaatavad juba välisturgude poole. 1000 sõna on siis väga äge raamatuposter sinna postri peale on siis prinditud terve raamatu sisu ja seda saab siis ühendada nagu pildiga. Et kaugelt vaadates näeb see välja nagu foto. Aga kui lähedale minna, siis saab seda raamatu teksti ka lugeda. Aga see pilt, kust tuleb Pilt on siis nüüd, kas ta on raamatu illustratsioon siis, mis on meie kunstniku poolt tehtud või siis iga inimene saab saata iseenda pildi ise. Keda asi huvitama hakkas uurigu Pärnu linnavalitsuse kodulehelt häkatoni kohta lähemalt. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Ettevõtluskonkurss \"Ettevõtlik Pärnakas\" on aastatega toetanud paljusid alustavaid ettevõtjaid. Uudseid äriideid kasvatav ettevõtluskonkurss \"Ettevõtlik Pärnakas\" on ka ise uuenduslikkuse suunanäitaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEKRE volikogu algas erakonna esimehe, tavapärase ülevaatega poliitilisest olukorrast Eestis. Martin Helme leidis, et olukord Eestis on väga pingeline. Me näeme seda, kuidas tänane valitsus ei tööta, me näeme seda, kuidas tänane valitsus absoluutselt ei saa aru, kui keeruline olukord on meid absoluutselt ei rahulda see, mismoodi valitsus käitub energiakriisis ja meile absoluutselt ei sobi ka see, kuidas tänane valitsus käitub koroonakriisis. Me nägime jälle eelmisel nädalal, kuidas tänase valitsuse selline reflektiivne suhtumine kriitikasse on, on jõudemonstratsioonid rahva vastu. Samas ma näen, et kumbki tänane valitsuse osapool, ei Reformierakond ega Keskerakond ei soovi ka sellest valitsusest lahkuda või mingit alternatiivset valitsuskoalitsiooni kokku panna. Meie erakonna jaoks on nüüd vaja väga selgelt endale aru anda, kas me suudame ja tahame seda valitsust välja vahetada enne riigikogu valimisi või mitte iga päev, mis nad toovad seaduseelnõusid riigikogusse, see on õudne, nad teevad kohutavat kahju Eesti majandusele. Eesti inimeste jõukusele. EKRE volikogu võttis vastu poliitilise avalduse, milles öeldakse, et Eesti vajab valitsust, mis pakub energiakriisile tegelikke, mitte ajutisi või näilisi lahendusi ja on valmis võitlema rahva heaolu ja energiajulgeoleku eest. Taas kord. Martin Helme. Energiakriisi puhul tuleks loomulikult hinnad alla tuua administratiivsete võtetega, see on võimalik, siin ei ole tegelikult midagi muud vaja kui poliitilist tahet. Koroona puhul tuleks ikkagi ära lõpetada maski kohustus ja, ja vaktsiini passi kohustus me näeme, kuidas need kumbki tegelikult midagi ei muuda ja lasta uuesti ühiskond normaalselt toimima ja aidata sellega seoses siis meditsiinisüsteemil lihtsalt selle uue olukorraga kohaneda. Majanduses on vaja ikkagi selgelt toetada neid sektoreid, mis on nii koroonakriisi kui energiakriisis käpuli ja kus meid tegelikult ähvardab tõeline pankrottide kaskaad. Ja siin on võimalik teha kas maksualandusi või maksusoodustusi või ka otsetoetusi, sest et kui me laseme mingid sektorid lihtsalt ära surra, siis nendel tagasi tulla pärast see võtab palju kauem aega ja see on palju raskem. Ja loomulikult tuleb valitsusele survet avaldada nii parlamentaarsete meetoditega, seadusloomes kui ka avalikkuses mobiliseerides survet valitsusele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Türil koos käinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu tegi poliitilise avalduse, milles kutsutakse avalikkust üles survestama valitsust astuma kiireid ja otsustavaid samme taskukohase elektrienergia kättesaadavaks muutmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViis aastat järjest on neile, kes soovivad merre tuuleparki rajada, vastatud, et enne kehtestame merealade planeeringu ja siis menetleme teie hoonestusloa taotlusi. Nüüd on tähtis paber valmis, kinnitab rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Triin Lepland. Kõik dokumendid on valmis, kõik dokumendid on ka rahandusministeeriumi kodulehelt kättesaadavad. Planeeringu kehtestab valitsus siis oma korraldusega. Põhimõtteliselt võiks riigihalduse minister Jaak Aab planeeringu neljapäeval valitsuse ette viia, aga viimastel nädalatel on ministrid, teiste seas peaminister Kaja Kallas hakanud rääkima. Ehk planeeringu kehtestamine ootab riigikogus oleva ehitusseadustiku eelnõu taga. Eelnõu paneb muuhulgas paika, missugust reeglite järgi riik tuuleparkideks tarvilike hoonestusloa taotlusi menetleb. Nii näiteks annab kehtiv seadus ettevõtetele võimaluse suurmereala niimoodi kinni panna, et seal pool sajandit midagi ei toimu. Riigikogus olev eelnõu aitaks seda probleemi vältida, selgitab majanduskomisjoni liige, reformierakondlane Anneli Aak. Hermann. Hoonestusluba tunnistatakse kehtetuks, kui hoonestusloa omaja ei ole viie aasta jooksul ehitusluba saanud, mis tähendab seda, et siis need alad jäävad uuesti vabaks teistele taotlejatele. Aga eelnõu menetlemisega läheb veel aega, sest paljud otsad on lahtised. Nii näiteks teatas majandus ja kommunikatsiooniministeerium novembris, et uute reeglite järgi peaks menetlema kõiki neid hoonestusloa taotlusi, mis esitati pärast 2000 seitsmeteistkümnenda aasta maikuud. Aga riigikogu õigus ja analüüsi osakond ja ka arendajad märkisid, et niisugune tagantjärgi jõustuv seadusemuudatus oleks põhiseaduse vastane. Lähiajal saadetakse meile siis ministri allkirjaga kiri, mismoodi nad soovivad oma eelnõu parandada, et vastuolu põhiseadusega saaks nagu maha võetud. Seadusemuudatus ei saa uisapäisa ja kiirustades teha, sest muidu pole aastatepikkusest kohtus käimisest pääsu. Mis reeglid, kellele ja mis ajast kehtima hakkavad, pole tuuleparkide puhul miljoni, vaid pigem miljardi euro küsimus. Need investeeringud on suuremad kui Eesti aasta eelarve ja, ja elektrimüügi aasta käibe nendelt investeeringutelt on suuremad kui Eesti riigi aasta eelarve. Vaidluskohti on selle eelnõuga seoses veel mitu ning Akkermann ütleb, et ehkki seaduse vastuvõtmine selle riigikogu koosseisu jooksul on võimalik, nõuab see üksjagu poliitilist tahet. Ma arvan, et me peaksime iga nädal ühe töörühma koosoleku tegema seni esitatud hoonestusloa taotluste keskkonnahäiringu hüvitamine ja koormamistasu, et need tuleb komplektis üle vaadata ja kehtestada need ühel ajal.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki mereala planeering on valmis, läheb selle kehtestamiseni veel tükk aega. Poliitikud soovivad enne seda Riigikogus sirgeks vaielda terve rea tuuleparkide püstitamist puudutavaid reegleid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViiruse kriisi jooksul on ettevõtetes tulnud töö ümber korraldada ja paljud töötajad ootavad paindlikkust ka pärast pandeemia lõppu. Seda näitas üheksas riigis läbi viidud küsitlus ning teisiti pole asjad ka Eestis, ütles ettevõte Erstand Yang partner Olesja Abramova. Suurem osa töötajatest, et lausa 88 protsenti töötajatest üldse ei taha enam tagasi tulla ja seda me näeme, et ka Eestis, et inimesed on tuvastanud, et saab efektiivselt töötada ka kodudes ja selline robustne naasmine vana korra juurde on ettevõttes pingeid tekitanud, et kui tööandja tahabki inimesi tagasi kontorisse, see praktiliselt ei ole enam võimalik. Kõik töötajad eeldavad, et tööandjad on paindlikud. See ei pruugi tähendada seda, et töötajad töötavad ainult kodunt vaid see võib tähendada seda, et osaliselt nad ikkagi viibivad kodus ja teatud päevadel ilmuvad kontorisse. Küsitlus näitas, et 35 protsenti ettevõtjatest kavatseb pärast kriisi siiski täielikult taastada kontoris töötamise. Mõned tööandjad peavad vajalikuks töötajaid rohkem kontrollida. Üks põhjus on ka soov suurendada töötajate meeskonnatunnet ja lojaalsust. Ma arvan, et põhjused on seotud efektiivsusega, et kodus töötamise puhul efektiivsus on natuke raske mõõta, noh sõltuvalt valdkonnas muidugi see on võimalik, aga tööandjad endiselt soovivad kontrollida ja kontoris seda teha on oluliselt kergem noh võimalik, see on seotud ka vanaviisi mõtlemisega, et mida meie oma praktikas ja oma oma töötajate baasil näeme, et noh, töö, kodu töötamine ei stimuleeri seda koostööd eriti ja ei teki seost ettevõttega või teiste inimestega inimesed lahkuvadki kergemini, ilma et neil oleks mingi noh, emotsionaalne seos ettevõttega. Paindlikke töötingimusi ootavad eelkõige noored, tööjõupuuduses vaevlevad ettevõtjad peaksid aga sellega arvestama, märkis Abramova. Tulevikus ilmselt muutub ka kontori väljanägemus, et, et kontorid ei ole enam nii suured, ei ole mõeldudki töötamiseks, vaid pigem on sellised kontorid, mis stimuleerivad koos töötamist. Inimesed tulevad kontorisse selleks, et kokku saada, et arutada asju ja siis veidi vaba aega veeta ka, et see, see on see, mis tulevik toob tõesti 90 protsenti töötajat eeldavad paindlikkust ja sisuliselt pooled on nõus isegi lahkuma või kaaluvad lahkumist, kui tööandja ei võimalda seda. Seda paindlikkust muidugi, selline mõtlemine on täheldatud rohkem noorte seas, aga siiski.", "role": "user" }, { "content": "Viirusekriis on muutnud ootusi töökeskkonnale ja töökorraldusele. Vaid kolmandik ettevõtjatest kavatseb pärast kriisi täielikult taastada töötajate kontoris töötamise, näitab rahvusvaheline küsitlus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiim Kallase kandidatuuri esitas valitsusele peaminister Juhan Parts ja tema sõnul kiitis valitsus selle üksmeelselt heaks. Peaminister põhjendas Siim Kallase esitamist järgnevalt. Me oleme praegu sellises ajajärgus, kus me ei saa teha ühtegi väärsammu ja sellepärast sellisele ametikohale saame me saata oma parimaid. Ja kahtlemata Siim Kallas, kogenud poliitik, ma ütleks, minu jaoks on ta suurte asjade mees, tema saab Eesti oluline visiitkaart Euroopa teenistuses, teiseks ei ole vähe oluline see, et ta on meie kaasinimeste hulgas väga tuntud inimene. Kolmandaks, siis on väga tähtis teada see voliniku töö. Ei ole mee lakkumine. Televisioonis näidati Euroopa Komisjoni voliniku Pedro Solbes ja teatati, et komisjon kaebas Prantsusmaa ja Saksamaa kohtusse. Tegelikult oli see vana võte ja mitte üks komisjoni volinik ajakirjanike ette seda seletama ei julgenud tulla, nii et ma lihtsalt tegin sellest järeldused. Konfliktid ja otsuste keerukus seal tasemel on tingimata hoopis teisest klassist kui siin. Et mingi kerge otsus see polnud ja kerge see samm ka ei saa olema, see on ka kindel. Euroopa Komisjoni voliniku peab kinnitama ka Euroopa parlament, see protseduur võib võtta mõne kuu, arvas peaminister. Samas ütles ta, et ei karda arutelu käigus esile toodavaid niinimetatud luukeresid sealhulgas kunagist 10 miljoni dollari lugu, mille kadumisega Siim Kallast seostati. Kallas ise arvab, et luukered tiritakse välja nagunii. Muidugi nad tulevad, kus nad jäävad siis luukeredega, on ju nii, et ega need Euroopa Parlamendis keegi ei avasta, neid ikka avastatakse siin kohapeal ja pakitakse korralikult sisse, saadetakse sinnapoole teele. Et pole mingit kahtlust, et nendele küsimustele vastata tuleb ja eks ma siis vastan. Millisena näeb aga Siim Kallas oma lähiaja tegevust Euroopa komisjonis, kus tal esialgu tuleb olla nii-öelda assistendi rollis? Valdkond, mida ma kindlasti kõige rohkem tunnen ja mis ka võib-olla kõige rohkem huvi pakub, on kogu see rahapoliitika. Ma arvan, et see võib olla nagu mõnes mõttes nii suur kamakas, et sinna esiteks võib-olla nii väga ei taheta esialgu assistent ja siis olen ma lihtsalt öelnud, et majandus laiemas mõttes võiks olla kõik valdkonnad huvipakkuvad. Minu isiklik seisukoht oleks kõige atraktiivsem ikkagi ettevõtlus ja infoühiskond, see, millega tegeleb täna Soome volinik.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kinnitas Siim Kallase Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Soome apteekide retseptiravimite riiulid Eesti elanikele esimesel juunil avanevad, on Soome digiretseptid kehtinud Eestis juba poolteist aastat. Ajavahe põhjus on proosaline. Eesti apteekide tarkvara arendajad said oma töö lihtsalt varem valmis. Esmaspäevast alates aga ühilduvad ka Soome infosüsteemid Eesti digiretseptidega. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse Tehiku tervisetalituse juht Tõnis Jaagus. Protsess ise on lihtne, näeb välja täpselt sama, mis Eestis on vaja minna apteeki kaasa võtta isikut tõendav dokument, Soome puhul siis kas ID-kaart või pass ja ülejäänud protsess on täpselt sama. Apteeker teeb päringu, näeb isikuretsepte, valib sealt selle, mida sooviti. Müüb ravimi ning retsept märgitakse kasutatuks. Mis saab aga siis, kui Soomes müüdav ravim ja Eesti retsept täiesti üks-ühele ei kattu? Apteegiketi üliõpilaste apteeki? Helsingi Kaivo Piha apteegi juhtiv proviisor. Kõigepealt on küsimus selles, kas retsepti välja kirjutanud arst on andnud analoogravimi vastu vahetamise loa. Kui luba pole, siis pole koheselt midagi teha, kuigi me püüame näiteks arstile helistada. Juhul kui analoogravimi kasutamine pole keelatud, võime loomulikult Soome seadusandluse raamides vahetada ravimi mõne teise kaubamärgi all müüdava sama toimeaine ja tugevusega ravimi vastu, selgitas Käämägi. Eesti maksumaksja jaoks 130000 eurot maksma läinud europrojekti raames ei ole valmis tehtud ainult digiretseptide akent Euroopasse vaid ehitatud ka IT-tehniline võimalus välisriigi arsti jaoks saada Eesti patsiendi kohta muidki olulisi terviseandmeid, nagu näiteks kroonilised haigused, Tõnis Jaagus. Vaikimis on see teenus avatud ja ei pea tegema midagi kuid kui nüüd inimene soovib, et tema andmeid ei oleks võimalik välisriigis pärit, siis on võimalik patsiendi portaalis digilugu.ee see teenus sulgeda. Eesti digiretseptide Soomes kasutajate potentsiaalne hulk peaks tehingu hinnangul olema Soomes elavate ja töötavate eestlaste arvu arvestades kordades suurem kui Eestis. Pooleteise aastaga kasutatud 9000 Soome digiretsepti.", "role": "user" }, { "content": "Alates 1. juunist saab Eestis välja antud digiretseptiga osta ravimeid ka Soome apteekidest. Soome on esimene välisriik, kuhu Eesti digiretsepti kehtivus laieneb.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAndres Tarand ise oma võimalusi presidendiks saada hinnata ei soovinud, leides, et see ei ole tema ülesanne. Ta lisas ka, et enamus sellel alal tehtud küsitlusi ei paista stabiilsusega silma. Tarand kinnitas, et kui teda ei oleks presidendikandidaadiks esitatud, ei oleks ta omal initsiatiivil erakonna esimehe ametikohal enam kandideerinud. Tema sõnul on Eesti tingimustes olnud 10 aastat piisavalt pikk aeg, nii et jõudude vahetamine peaks mõjuma positiivselt. Andres Tarand osutas tunnustust president Meri tehtud tööle jäälõhkujana Eesti tutvustamisel maailmas. Tarandi hinnangul aga praegune Eesti seis Euroopas enam sellist tööd ei vaja. Selles mõttes kinnitas ta teiste presidendikandidaatide arvamust, et tulevase presidendi tähelepanu koondub rohkem siseasjadele. Kuid ka siin tuleb pidada väga selgeid piire, silmas ei ole mõtet rahvast eksitada selliste juttudega, nagu president määraks nende elus väga palju. Eesti on parlamentaarne vabariik ja nii teevad parlament ja valitsus neid töid. Aga president saab loomulikult kõigiga, sealhulgas valitsuse liikmete ja parlamendiliikmetega alati dialoogis olla, ilma et ta saaks neid kamandada. Oma kõnes tundis Andres Tarand muret vaesuse pärast Eestis, aga ta protesteeris selle vastu, et pilti maalitakse pidevalt mustemaks, kui see on. Keskmise tulurühma, kas on olnud ilmne. Samuti on ilmne kehva sissetulekuga inimeste arvu pidev vähenemine. Vähenemise tempo on neli protsenti aastas. Ja vaeste ning vaesuse riskipiiril elavate inimeste arv Eestis oli 1999 kokku 38 protsenti, mitte kaks kolmandik. Miks küll läheb käibele nimelt vale? Miks harrastatakse ilmselgelt ühiskondlikku masohismi? Kui elu areneb Eestis enam-vähem samas tempos, peaksime jõudma vaesuse vähenemiseni alla 10 protsendi, umbes viie aastaga. Uueks esimeheks kinnitatud välisminister Toomas Hendrik Ilves jätkas oma kõnes vaesuse teemat, öeldes, et seda tekitab tööpuudus. Tema peamiseks mureks oligi suur tööpuudus Eestis. Eestis ulatus töötuse määr eelmise aasta lõpuks juba 13,7 protsendini see tähendab ligi 100000 töötut. Kas keegi julgeb väita, et see pole probleem? Töö on vaesuse vähendamise õiglasem viis. Eesti riik ei raiska raha makstes sotsiaaltoetusi. Eesti riik investeerib oma inimestesse oma tulevikku. Kui kas või üks inimene 10. suudab selle moraalse toetusabi töötuse ja vaesuse nõiaringist välja murda, on see minu arust ennast õigustanud. Ilves leidis, et ettevõtte tulumaksu kaotamine ei ole loonud hulgaliselt uusi töökohti, nagu loodeti ja ta avaldas arvamust, et selle taastamist võiks uuesti kaaluda. Praegu, kuna see on koalitsioonileppes sees, no siis on enneaegne seda teha, aga ma tean, ka paljud ettevõtjad ei ole väga rahul selle väga keerulise süsteemiga, mis on nüüd loodud. Kui asi ei ole oma efekti andnud, siis tuleb olla aus ja tunnistada, et võib-olla see ei olnud kõige parem idee.", "role": "user" }, { "content": "Mõõdukate üldkogu valis oma presidendikandidaadiks Andres Tarandi ja erakonna esimeheks Toomas Hendrik Ilvese. sõnavõtud halva kvaliteediga!.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMõlema erakonna hinnangul on ühinemislepingu esialgne projekt koos ja mõlemad näevad selles edasiminekut. Suuri eriarvamusi pole kummalgi poolel. Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Indrek Saar. Kogu selle asja põhipunkt on ikkagi saada, et kogu Eestit ühtlaselt kattev tugev sotsiaaldemokraatlikke väärtusi toetav erakond, et valijal oleks ka valik, kui ta läheb 2011. aastal riigikogu valima või 2013. aastal oma kohalikku omavalitsuste valima ja loomulikult meie jaoks põhilised teemad on sotsiaalküsimused, regionaalpoliitika, sealhulgas haldusreform ja riigireform ja kuidas kohalikud omavalitsused oleksid piisavalt finantseeritud ja nende ülesanded lahti kirjeldatud, ehk see eeldab ka teistpidi maksureformi kindlasti haridustemaatika, et haridus oleks kättesaadav ja võimalused oleksid laste jaoks võrdselt tervishoid kindlasti lähiaegadel ka üles tuleb ja pikemas perspektiivis oluline energeetikapoliitika. Samad valdkonnad, mida Indrek Saar nimetas, on olulised ka rahvaliidule, kinnitas erakonna aseesimees Anto Liivat. Küsimused, mille osas me kindlasti tahame veel edasi nõu pidada, täpsemalt on riigi ja haldusreformi sisu kindlasti ka energeetikaküsimused, sealhulgas rahvaliidu jaoks kahtlemata oluline strateegilist infrastruktuuri ettevõtete jäämine riigi omandisse ja kontrolli alla. Ja nende just energeetika ja riigireformi teemadel on meil plaanis lähemal ajal kokku kutsuda ka üks ühisseminar. Aga see, milles me nüüd täiesti kindlalt ühte meelt oleme, on ikkagi veendumus, et, et nii sotsiaaldemokraatlik Erakond kui ka rahvaliit üksinda oleksid järgmises riigikogu koosseisus liiga nõrgad, et Eesti tänast valitsevat poliitilist joont muuta ja selle tarvis on vajalik jõudude ühendamine. Rahvaliidu jaoks on Liivati sõnul tähtsad ka mitme valdkonna toetused, eriti põllumajanduse omad. Siin on rahvaliidu jaoks oluline, et Eesti põllumajandustootjatele makstavad toetused oleksid samaväärsed kui vanade Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavad toetused. Ja rääkisime kahtlemata ka haridusliku võrdsuse küsimusest ja hariduspoliitika küsimustest. Siin on rahvaliidu jaoks oluline õppetoetuste süsteemi rakendamine ja riikliku koolitustellimuse säilitamine. Täna oli juttu ka ühenderakonna nimest, kuid seda ei soovinud kumbki pool avalikustada, enne kui juhatused oma sõna ütlevad.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Rahvaliit leppisid kokku ühinemislepingu aluspõhimõtetes, mis esitatakse mõlema erakonna juhatusele täpsemaks arutamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaiglaapteegi töö on hoolitseda selle eest, et kapis oleks piisavalt ravimeid, mida patsientidel sealsamas haiglas vajadusel sisse anda või peale määrida. Detsembris pani sotsiaalminister Tanel Kiik ette, et kriisi korral võiks ravimiamet lubada haiglas endal ka jaemüügiga tegeleda, räägib ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. Kõige eredam näide vast on meile elektrikatkestuses, mis Võrus halvas suuresti elu. Pärnu haigla juht Urmas Sule usub, et kriisiolukorraks paralleelseid struktuure luua ei tasu. Igapäevaselt toimivad lahendused tuleks teha hoopis tugevamaks, et need kriisile vastu peaksid. Ravimite müümise ringi korraldamist ajutisena ma ei pea väga mõistlikuks, see on tehniliselt ääretult keeruline, sest et haigla apteegi pidamise ja siis jaemüügi apteegipidamise ühtepidi reeglistik teistpidi ka tarkvara ja töökorraldus on väga erinevad. Läinud nädalal tutvustas enda nägemust apteegituru muutmisest ka riigikogu EKRE fraktsioon. Nemad lubaks haiglatel ravimeid müüa kasvõi iga päev, nii nagu tavaline apteek, räägib EKRE fraktsiooni ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Urmas Espenberg. Eks me oleme mures sellepärast, et väiksemates kohtades lihtsalt apteegid pannakse kinni ja siis võib-olla oleks haigla üks variant, kus saaks ravimeid, samuti on ju Eestis kolm ööpäevast apteegist, ainult et ka neid oleks vaja juurde, nii et kuidagi need asjad nagu ühendada. Espenberg tõdeb, et põhjalikumat analüüsi ideed aga veel ei ole. Ka haiglate valmisolekut pole uuritud. Selle eelnõu koostöö rahandusministeerium laste ehis, kuhu ilmselt siis saab kutsuda ka osapooli läbirääkimistel, et kui ta menetlusse läheb? EKRE mõte on pigem selles, et turgu lastakse vabamaks erinevate muudatustega ja see, kuidas uusi vabadusi kasutama hakatakse, sõltub juba turuosalistest endist. Pärnu haigla juht Urmas Sule meenutab, et kunagi müüsidki väiksemad haiglad ise ravimeid. Suuremate haiglate puhul me sellist praktikat kunagi ei ole ise kasutanud, aga noh, üks, mis on küll selgemalt selgem toimivale haigla ateegile ei ole võimalik külge pookida. Jaemüügi apteekide on lihtsal põhjusel, et tegelikult need on kaks täiesti teistsuguse tarne ja siis ärimudeliga üksust haigla varustamine ja siis jaemüük ei saa nagu toimuda ühes kohas. Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp juhib tähelepanu võimalikule huvide konfliktile. Selle muudatusega me tekitame olukorra, kus ravimisel tekib huvi, ka ravimit müüa. Võru haigla juht Arvo Vask aga usub, et jutt võimalikust huvide konfliktist on ülepingutatud. Ta toob näite Šveitsist. Igal arstil on tegelikult sisuliselt oma apteek, kes seal vastu võtab ja ei ole mingit piirangut. Jah, Šveits on küll erand, Euroopas aga väga hästi toimib, inimene läheb arsti juurde ja saab arstilt ka need ravimid kätte.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeeriumi hinnangul võiks haiglad ravimeid müüa kriisiolukorras, EKRE meelest kasvõi iga päev. Kumbagi ettepanekut pole veel tõsiselt analüüsitud, kuid juba on selge, et mõlemal juhul oleks tarvis jaemüüki soovival haiglal põhjalikult investeerida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNoh, kuna me ei ole keegi arstid ja ei oska mingit diagnoosi panna, vaid Edgar Savisaarel on infektsioon, haigus, ta viibib intensiivravi osakonnas, ta on pideva järelevalve all õdede ja arstide poolt üle vaadatud. Nüüd viimasel ööl nii-öelda saadi jälile sellele bakterile või sellele haiguse tekita, et nüüd on siis ravi veel täpsem, kui varasemalt oli ja kindlasti annab see lootust, et võib-olla siis saab täpsemalt ja lähemalt seda haiguskollet ravida, mis siis tegelikult selle on põhjustanud. Kas arstid räägivad ka perspektiivist? Paraku on nii, et me kohtume arstidega jälle mõne tunni pärast ja tunnist vahetega kohtume, saame uut infot jälle. See ongi see perspektiiv, milles praegu elame. Kuidas Edgar Savisaare ootamatu haigus mõjutab Keskerakonna ja Tallinna linna juhtimist? Keskerakonnas on asendussüsteem ju täiesti olemas ka varasematel kordadel ka Edgar Savisaar on kas siis välislähetustes viibinud või puhkusel viibinud on erakonna kaks aseesimeest Enn Eesmaa ja Kadri Simson ja nemad siis erakonda praegu veavad. Ja Tallinna linnas on ju samamoodi, et täna on asetäitjaks abilinnapea Kalle Klandor, esmaspäevast alates, kui Edgar Savisaarel on võetud mõnevõrra pikem puhkus, on asetäitjaks Taavi Aas, nii et midagi lahendamata ei jää, kõik küsimused saavad lahendatud, erakonna ja linna juhtimine läheb, läheb kenasti edasi ja loomulikult ma ootav, et nii erakonna esimees kui ka linnapea esimese võimalusel uuesti jälle rivvi tuleks. Siiski jätsite ära nädalavahetusele kavandatud Keskerakonna volikogu, mis kaalutlustel? Üks küsimus, mida me tahtsime volikogus arutada, oli valimistulemuste analüüs ja on ju mõistlik seda koos erakonna esimehega teha. Ja teine oluline küsimus oli see, et, et otsustada ja koos erakonna esimehega läbi arutada see, et kas erakonna esimees jääb täna linnapeaks või läheb Riigikokku ja seda saab teha ju ükstes ainult koos Edgar savisaarega, et need olid need kaalutlused, miks me volikogu edasi lükkasime, me jäta seda ära. Täna me uut kuupäeva pole veel määranud järgmine nädal, erakonna juhatus, kui me seda küsimust arutame, millal volikogu korraldame, nii et et kindlasti saab ka volikogu ja valimistulemused analüüsitud.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Tartu ülikooli kliinikumi intensiivraviosakonnas viibiva Edgar Savisaare seisund on endiselt kriitiline, kuid olukord läinud öö jooksul oluliselt muutunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi uuendamise arhitektuurivõistlus toimus juba tosin aastat tagasi. Seni on projekti elluviimine jäänud rahapuuduse taha. Rakvere linnapea Triin Varek. Tegemist on Rakvere linna jaoks muidugi väga ambitsioonika projektiga just eelarve mõttes, et projekti maksumus täna on 16 miljonit eurot ja see hõlmab endas siis selle ajaloolise Pauluse kiriku vääriliselt korrastamist, lisahoonemahu ehitamist, aga samuti siis ka seda, et tekib siia maja ette selline kena Vabaduse väljak ja samuti maa-alune parkla. Et see kõik on üks suur projekt. Rakvere linnapea Triin Varek tõdes, et tihti aetakse Rakvere-Pärdi muusikamaja segamini Laulasmaal asuva Pärdi keskusega. Laulasmaa Pärdi keskus on pigem ju teaduskeskus, arhiiv ja tema funktsioon on hoopis teine, et siin me räägime küll sellest, et Arvo Pärt on andnud meile võimaluse ja au kasutada oma nime muusikamajal, aga selle muusikamaja sisu ja kasutas uus ulatus on laiem, et siin on tõesti oluline see Pauluse kirik, et see saab korda ja kõik need muud funktsioonid siin galerii näol ja harjutusruumide näol. Arvo Pärdi muusikamaja südameks on kavandatud oreliga kontserdisaal, selle rajamiseks lammutatakse kirikuhoonesse 1900 viiekümnendatel aastatel ehitatud vahelagi, mille peal on praegu maadlussaal ja all noortekeskus, räägib Rakvere linnaarhitekt Angelika Pärna. Meil oli hästi oluline, et me saaksime lavaga mängida lava sügavusega, nii et me üritasime saavutada olukorda et me saame kuni kümnemeetrise sügavusega seda lava kasutada, ta on erinevatest moodulitest, need moodulid on liigutatavad. Samamoodi on need ridade arv. Liigutatav on saali tagumine põrand, liigutatav. Riigikogu kultuurikomisjoni liige Eduard Odinets tõi Rakvere projekti puhul esile komisjonile esitatud dokumentide kvaliteeti. Mis mind võlus selle projekti puhul võib-olla see tema selline mis ta teda eristas, võib-olla paljudes teistes projektides, selline selgus ja valmidus realiseerimiseks ja selle Pauluse kiriku korda tegemine, see oli kuidagimoodi selline helge ja ilus ja, ja Pärdiga seotud ja kohalik omavalitsus on sinna juba ka piisavalt panustanud ja, ja nii valmis, et hakka kohe tegema. Millised projektid riiklikku tuge hakkavad saama, peaks riigikogu otsustama selle kevade jooksul. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Üks neljast projektist, mille Riigikogu kultuurikomisjon esitas Riigikogule kultuurkapitali toetuse saamiseks, on Rakvere Arvo Pärdi nimeline muusikamaja. Pikalt planeeritud hoone valmimine oleks omamoodi kummardus Alar Kotlile, kelle projekteeritud Rakvere Pauluse kiriku hoone jäi teise maailmasõja tõttu lõpetamata. Muusikamajja on planeeritud kolm eri suurusega saali, galerii ja kohvik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeaminister Justin Trido on alates 2019. aasta valimistest riiki juhtinud vähemusvalitsusega ning pidanud oma poliitika elluviimiseks opositsiooniparteisid kaasama. Tänu edukale koroonavaktsineerimisele ja Kanada majanduse kasvule lootis trüdo oma liberaalse partei positsiooni tugevdada ja parlamendi kohti juurde saada. Seetõttu palus ta augusti lõpus föderaalkuberneri parlamendi laiali saata ja uued valimised välja kuulutada. Eelmised valimised olid alles paar aastat tagasi ja paljud ei pea praegu uute valimiste korraldamist mõistlikuks. Peaminister Justin Trudeau aga teatas, et koroonapandeemia on lõppemas ja kanadalased peavad saama riigi tuleviku asjus oma sõna öelda. Tredo peamine rivaal, konservatiivide liider Erinatuuleon oma kampaanias rõhunud sellele, et tridoost on vastutustundetu keset koroonaviiruse delta tüve levikut valimisi välja kuulutada. Kanadalaste jaoks on valik selge, kas me autasustame trudod selle eest, et ta kuulutas keset pandeemiat välja ebavajalikud valimised, mis lähevad maksma 600 miljonit dollarit, küsis otuul. Värske arvamusküsitluse tulemused näitavad, et ridu liberaalidel on vaid õhkõrn edumaa Otuuli konservatiivide ees. CBS uudiste laupäevane küsitlus näitas, et liberaale toetab 31,6 ja konservatiive 31,1 protsenti valijatest. Vastu on vihaselt meelt avaldatud vaktsiinide ja piirangute vastased on teda lausa kividega loopinud, nii et üks kampaania üritus tuli ära jätta. Tridule võib kahjuks tulla ka see, et Kanadat ei kaasatud USA, Ühendkuningriigi ja Austraalia sõjalise koostöö lepingusse, mis eelmisel nädalal sõlmiti. Oponentide sõnul näitab Kanada väljajätmine seda, et dud ja tema valitsust ei võeta tõsiselt. Vaatlejate sõnul on oluline ka see, kuidas läheb rahvaparteil, kelle toetus on küll vaid kuus protsenti, aga kes võib Atuuli konservatiividelt üks-kaks kohta ära võtta. Rahvapartei juht Maxim Bernier hüüd nimega Mad Max on suutnud enda taha koondada vaktsiinivastased, piirangutevastased ja kliimamuutuste eitajad rääkides neile seda, mida nad kuulda tahavad. Rahvapartei toetus on võrreldes eelmiste valimiste 1,6 protsendiga märgatavalt suurenenud. Küsitlused näitavad, et kanadalastele teeb kõige rohkem muret elukalliduse tõus. Tähtsaks peetakse ka ligipääsu terviseteenustele ning kliimaküsimusi. Kanada valimiste tulemuste selgumine võtab aega, sest kirja teel antud hääli ei hakata üle lugema ilmselt enne, kui alles teisipäeval või kolmapäeval sest sedelite ehtsus kontrollitakse kõigepealt põhjalikult üle ja see võib võtta kuni 24 tundi.", "role": "user" }, { "content": "Kanadas on ennetähtaegsed valimised, millega peaminister Justin Trudeau lootis oma vähemusvalitsuse positsioone tugevdada tugevdada. Küsitlused näitavad aga, et ta võib valimised hoopis kaotada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia kontserni ettevõttes Enefit power, mis tegeleb Ida-Virumaal elektri ja õli tootmisega, töötab 1600 inimest. Ettevõtte juhi Andres Vainula sõnul on Covidi vastane kaitsepookimine läinud väga hästi ja praeguse seisuga on valdav enamik töötajatest vaktsineeritud. Meil on läinud suurepäraselt ja me oleme saavutanud praktiliselt 90 protsendise vaktsineerituse, tõsi, ka sinna sisse mahub paar protsenti, kes on tänaseks läbi põdenud, nii et me oleme täna 90 protsendi se vaktsineerituse künnisel. Andres Vainola sõnul saavutati kõrge kaitsepookimise protsent tänu inimeste veenmisele, aga ka vaktsineerimisvõimaluste pakkumisele töökohas ning testimisele. Testimine ei ole kõige meeldivam tegevus, et päris paljud langetasid ilmselt ka otsuse siis, et mõistlikum on lasta ennast vaktsineerida, aga ma toon ühe statistilise näite. Näiteks eelmine nädal me tegime üle 120 artesti ja sellest oli null positiivset. Meil on täna tööl eemal kas haige või kes on lähikontakte, kõigest 16 inimest. Me selliseid numbreid ei ole siin juba nädalaid ja nädalaid näinud. Eesti õlitootmise lipulaevas Viru keemiagrupis töötab samuti 1600 inimest ning ka neil on vaktsineeritud 89 protsenti töötajatest. Viru Keemia Grupi ohutuse ja kvaliteedijuhiks senija Moskvina sõnul kutsuti ettevõttesse inimestega rääkima ja vaktsineerimisega seotud hirme maandama Tartu Ülikooli teadureid ja Eesti juhtivaid perearste. Suureks toeks oli vaktsineerimine töökohal. Teeme seda ka siiamaani töökohal, et hea, meil oli ka see võimalus, et inimesed võiks ka tulla oma pereliikmetega, see oli nagu tagatud ja inimesed ka seda kasutasid. Praegu on Viru keemia grupis alustatud tõhustusdooside pakkumisega töötajatele. Ksenija Moskvina sõnul on ettevõte praktiliselt Covidi vaba. Aasta tagasi sama periood, siis meil oli suurusjärgult 50 juhtumit, mis oli meil ühel ja samal ajal nii-öelda aktiivset positiivset. Praegu meil on ainult neli inimest, kes on andnud positiivse testi. Nii Enefit poweris kui viru KeemiaGrupi pole töötajatele vaktsineerimist kohustuslikuks tehtud. Ettevõtted panustavad inimeste teadlikkusele ja kasutavad vajadusel testimist ja muid ohutusmeetmeid. Samas on vaktsineeritute osakaal juba päris suur, Covidisse haigestunuid vähe, nii et ettevõtte toimepidevusele haigestumised mõju ei, avaldab Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa põlevkivitööstuses on vaktsineeritud ligi 90 protsenti töötajatest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaamet peab otsustama, kas anda linnamäe paisul elektrit tootvale osaühingule vooluvabrik vee erikasutusluba loa saamiseks tarvilik keskkonnamõjude hindamine on ettevõte korraldada. Aga juunis ütles amet, et keskkonnamõjude hindamise aruandes on terve rida puudusi ja kui ettevõte neid ei paranda, jääb luba saamata. Vooluvabriku juhatuse esimees Vahur Kivistik. Ametiga ei nõustu. Keskkonnamõjude hindamise aruanne on teabe kogumine ja esitamine, mis on vajalik otsuse vastuvõtmiseks ja ma tõesti ei saa aru, et milline sisuline teave on seal puudu. Keskkonnaameti arvates. Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak selgitab, et Linnamäe pais asub Natura alal ja tarvis on, et kalad pääseks paisust mööda. Kuidas seda korraldada, pole aruandes kirjeldatud niisiis plaanibki amet loa andmata jätta. Hetkel meil ei ole sellist keskkonnamõju hindamise aruannet, mille alusel teha teistsugune otsus. Me töötame läbi kõik need argumendid, mis vooluabi OÜ ja juhteksperdil on ja seejärel saadame otsuse eelnõu ülevaatamiseks arendajale ja selle tähtaeg on 17. Meie ettepanek keskkonnaametil on olnud, et kompensatsioonimeetmeid kui meil on selle üle vaidlus ja noh, kahtlemata on, et neid saab ju lahendada hiljem. Keskkonnaamet niisuguse lahendusega ei lepi ja paistab, et peagi linnamäel enam elektrit ei toodeta. Aga oma sõna on öelda ka keskkonnaministril Rene kokal. Mina olen selgelt seisukohal, et see linnamäe pais peab jääma püsti ja jätkama oma tegevust nii nagu täna on. Rene Kokk ütleb, et ministeerium palkab advokaadibüroo, et uurida, kas keskkonnaameti hinnangud on õiged. Rene Kokk rõhutab, et ta ei püüa ametile kuidagi survet avaldada ja loodab, et juristid jäävad ametnikega samale seisukohale. Kui õiguslik hinnang käes, plaanib minister viia valitsusse eelnõu, et Linnamäe paisu juures rakendataks Natura erandit. See tähendab, et veeloa saaks ikkagi anda samal ajal Natura reeglitest mööda minnes. Kindlasti ma tahan sellega valitsusse minna selle aasta jooksul, et see saaga on ka nii pikalt kestnud, et siin tuleb lõpuks saada lahendused ühte või teistpidi. Maret Vildak selgitab, et ka Natura erandi andmiseks on kindlad reeglid. Ega erandit saab taotleda ainult siis, kui on kavandatavale tegevusele alternatiivid olematud, ehk siis need puuduvad. Projekt on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel ning selle erandi rakendamisel pakutakse välja kohased ehitusmeetmed. Ja veel kord Rene kokk Täna mul teadaolevalt on selle Naturaerisuse tegemine võimalik, nii et linnamäe pais saab kenasti püsti jääda.", "role": "user" }, { "content": "Natura alal oleva paisu säilimiseks plaanib minister veel sel aastal valitsuselt erandit küsida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKampaania raames loovutati oktoobris 17 ja pool kilogrammi lõhkeainet, 2,65 kilogrammi püssirohtu, üks õppeotstarbeline lõhkevahend, 46 ühikut pürotehnikat, 230 detonaatorit, üks tankitõrjemiin, kaks käsigranaati ja kaks mürsku, 49 tulirelva ja ligikaudu 31000 erineva kaliibriga padrunit, signaalraketti, lõhkepaketti, haavlit ning erinevat relvaosa. Haapsalu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Vello Vihterpal selgitab oma kogemuse põhjal, kuidas reeglina selline kraam inimeste kätte sattunud on. No üldjuhul leitakse need, kas siis ostetud majast, kus on vanast omanikust jäänud, keegi on mingi relvaomanik olnud või, või on kogunud või kusagilt sõjaajast jäänud mingisugust laskemoona veel või ka lõhkematerjali ja leitakse ka ütleme pärijad, kes noh, hakkavad vanas majas midagi koristama tegema, leiavad kusagilt kapi põhja alt või mingisugusest suvalisest kohast mingisugused padrunid ja antakse meile üle. Hoolimata sellest, et kampaania on lõppenud, saab ebaseaduslikke relvi ja lõhkeainet loovutada ka peale seda. Kindlasti ei tohi relvi ja moona aga ise jaoskonda tuua ja oma soovist tuleks teada anda hoopis numbrile üks-üks-kaks. Näiteks Tartu politseimajja tuli tänavu oktoobris mees, kellel oli kaenlas õhutõrjemürsk, mis tekitas seal väga äreva olukorra jätkab Vello Vihterpal. Et alati, kui inimene kusagilt leiab, võiks helistada, üks-üks-kaks, sellest leiust teada anda ja vastavalt siis mida leitakse, saadab häirekeskus siis välja, kas siis päästeameti eridemineerijad või politsei, kes tuleb, võtab siis need tsiviilkäibe, mitte lubatud esemed omale hoiule. Vello Vihterpal julgustas, et kui inimesed loovutavad tulirelvi või lõhkematerjali vabatahtlikult, siis pole neil karistust karta vaja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Kampaania käigus loovutati ligi poolsada ebaseaduslikku tulirelva ja lõhkematerjali. Päästeameti ja politsei oktoobrikuise kampaaniaga kutsuti inimesi üles loovutama nende valduses olevat lõhkematerjali ja ebaseaduslikke relvi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis luuakse igal aastal sadu uusi ägedaid tooteid ning teenuseid, millest nii mõnedki maailma vallutavad. Just sellel põhjusel otsustas välisministeerium käivitada projekti, mille raames luuakse saatkondade juurde kaasaegseid Eesti innovatsioonilahendusi ja tooteid tutvustavad esindusruumid ehk innovatsioonipesad esialgu üheksasse linna üle maailma, kus Eesti ettevõtete nõudlus taolise algatuse järgi on kõige suurem. Välisministeeriumi äridiplomaatia büroo projektijuht Kristel Konsa ütles, et selleks soovib ministeerium kaasata võimalikult palju ettevõtjaid, kuna nemad on algatuse põhiline sihtgrupp. Me soovime saada selle kohta väga palju sisendit, loomulikult erasektorilt, et kuidas nemad näevad, et Eesti riik võiks ennast Nendes valitud sihtlinnades paremini turundada ja, ja kuidas silma paista vastavalt siis asukoha riigi kultuurile. Need esitluskeskused oleksid sellised mitmefunktsionaalsed ruumid, mida saaksid ettevõtjad kasutada kohtumisteks oma äripartneritega, lisaks, et see oleks selline koht, kuhu tuua näiteks potentsiaalseid investoreid, et anda ülevaade Eeestist kui riigist tervikuna, et sisustamisel just see sektorite ülene kaasamine, et meil oleks seal kaetud nii turismisektor, IT-ettevõtete väljapanekud, mis sinna sobiksid ja mis tekitaksid potentsiaalsete investorite huvi. Projekti viib välisministeerium läbi koostöös teadus ja ärilinnakuga Tehnopol. Selle innovatsioonijuht. Kadi Villers rõhutas, et lisaks võimaluste loomisele ettevõtjatele on projektil ka Eesti riigi üldise mainekujunduse aspekt luua Eestist väljapoole edumeelse innovatiivse riigi kuvand ja tekitada Eesti riigi vastu huvi. Samuti edendada loomeinimeste kontakte asukoha maakultuuriinimestega. Näiteks heliloojad, kunstnikud, mis iganes kultuurivaldkonna, tegelased, kes aitaksid Eestis sellist ägedat innovaatilist ja põnevat kuvandit luua. Praegu on projekt algfaasis, veidi vähem kui kuu aja pärast korraldatakse kahepäevane ideekorje innovatsioonipesadesse tervikliku kontseptsiooni leidmiseks. Veel kord Kadi Villers. Seal on mitu aspekti koos ühest küljest selline visuaalne arhitektuurne ja sisearhitektuurne pool, milline see ruum välja näeb, aga teisalt kindlasti ka see sisu, mis sellele ruumile sisu annab, ehk siis milliseid tooteid, millistest valdkondadest ja millist Eesti ettevõtet, et tooteid ja teenuseid seal eksponeerida saab ja milline on see kogemus sellel inimesel, kes sinna ruumi Eestiga tutvuma tuleb? Ehk siis, et mida ta seal näeb, mida ta seal ruumis saab või katsuda või mingit toodet või, või lahendust testida, ehk siis mis mulje see ruum talle sellest riigist loob? Innovatsioonipesad avatakse näiteks Tokyosse, Torontosse ja Singapuri lähima kolme kuni viie aasta jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Välisministeerium avab üheksas linnas üle maailma Eesti innovatsiooni tutvustavad esinduskeskused. Muuhulgas peaks need avatama Tokios, Singapuris ja Torontos.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlmar Mikiver Washingtonist no Ameerikat on tabanud tõeline terrorirünnak, kuidas koha pealt kommenteerite? President iseloomustas seda ilmse terroristide rünnakuna. See on ühtlasi aga ka suurim rahvuslik katastroof, mis kunagi on juhtunud Ameerika Ühendriikidele, pealegi ajaloo esimene otserünnak õhust, Ameerika asulatele, nii et tegemist on tõesti äärmiselt suure magnituudiga õnnetusega või õnnetu juhtumiga. See asjade kulg oli umbes niisugune, et see kunagi meie kohaliku aja järgi veidi enne üheksat ja kõik minu kellaajad on antud muidugi siinse praeguse Midagi kohutavat on tulemas kui esimene, esimene lennuk ja need on kõik õhus õhus röövitud lennukid, lennuliinid on teatanud nende lennukite kaotsi minekust ja esimene teade tuli veidi enne üheksat. See oli esimene esimene pomm või plahvatus maailma kaubanduskeskuses. Sellele järgnes peatselt kohe teine teisele tornile ja siis peaaegu samaaegselt nagu nagu valge maja ja riigidepartemangu allikad ütlevad. Nagu koordineeritult tuli see siin Washington Washingtoni lähedal kaitseministeeriumile ehk Pentagonile kolmas pauk, nii et selle juba selle tõttu üksi, et tegemist on niivõrd laiaulatuslikult organiseeritud ja koordineeritud rünnakutega on arvata, et siin on mängus mängus terroristide käsi ja et see on nii laiaulatuslik, siis kitsendab see ka kõik need võimalused, kes võiksid olla selleks võimelised, et seda teha. Praegu on arvata, et üheks süüdlaseks võib olla see terroristide juht Afganistanis Oma Omara Osama bin Laden või siis teiseks Liibanoni terroristide keskus. Aga rohkemat või lähemalt sellest teada ei ole praegu kõik televisioonijaamad või kanalid jälgivad hoolega kõiki katastroofi paika. Nüüd on tõenäoliselt suurem osa suurem osa sellest hävitustööst juba toimunud. Umbes kella 10 kella üheksa 30 ajal varises esimene torn ka New Yorgi maailma kaubanduskeskuses. Sellele järgnes teine torn. Umbes. See oli umbes 20 minutit tagasi meie aja järgi umbes 10 40. Et need on, et need on röövitud liinilennukid. See on ilmnenud siis nende lennuliinide teadete kohaselt, kes on saanud vastavad hädasignaalid enne seda. Paistab, et praegu kõik Ameerikasse koju saabuvad lennud või rahvusvahelised lennud, mille sihtsadamateks on Ameerika lennuväljad. Need on kõik juhitud enam-vähem nii palju, kui teada, on Kanadas ja õhuruumi praegu Washingtoni kohal patrulleerivad Ameerika lennuväe lennukid. Need on tiheda valve all. Või tähendab, need võtavad tiheda valve alla kõikvõimalikud ohupunktid. Üks niisugune lisaõhupunkt võis olla alles mõni 10 minutit tagasi Pitsburgis, kus tehti kindlaks, et seal lähedal või Pitsburgi lähedases õhuruumis liigub üks kaaperdatud lennuk ida poole, see tähendab tõenäoliselt Washingtoni suunas. Aga see langes alla 10 minutit tagasi, umbes 130 kilomeetrit Pitsburgist eemal. Nii et ma ei tea, kuivõrd on raske ütelda, kuivõrd see, see suur rünnakute plaan ja juba lõpetatud on. Aga vähemalt viimase ütleme poole tunni jooksul ei ole midagi mingit uut erilist. Juhtumit olnud rohkem, praegu on tegemist päästetööde reportaažiga, sellest, mida võimud on võtnud tarvitusele ja kuidas rahvas suhtub sellesse loomulikult kohad kohtadel on mõnevõrra paanikat olnud. Aga üldpilti on siiski veel raske saavutada. No jutud käivad siin CNNi vaadates ka autopommidest riigidepartemangu juures ja ka senati juures ma tean, et te elate senati lähedal, kuidas on seal olukord, kui aknast välja vaadata? Selle kohta ei ole televisiooni kaudu midagi uuemat kuulda olnud. Tähendab. Riigidepartemang valge maja ja Pentagon on kõik täiesti evakueeritud. Seda nad suutsid teha, on juba suutnud läbi viia, nii et plahvatustest ei ole kuulda ja ma ma ei oska selle kohta rohkemat öelda. Ilmselt on ka liiga vara hakata rääkida ohv rääkima ohvrite arvust, sellepärast et lennukites, kui palju rahvast oli, kui palju nendes majades oli. Üks American Airlines'i lennuk, mille, Ma arvan, see tabas vist ühte nendest kahest kaubanduskeskuse tornidest mille kohta lennuliin ise teatas, et tegemist on kaaperdatud lennukiga. See võis olla Boeing seitse, kolm, seitse ja arvatakse, et seal võis olla üle 200 inimese ja need on muidugi kõik läinud. Aga aga üldmingisugust kokkuvõtet üldarvu ei ole praegu veel keegi julgenud ütelda. Aitäh Ilmar Mikiver. See ei ole ainult rünnak Ameerika Ühendriikide vastu sellises ulatuses terrorirünnak on rünnak kogu maailma demokraatia vastu ja selles suhtes näitab ta veel kord, kuivõrd väikses maailmas me elame, kuivõrd hapras maailmas me elame ning kuivõrd vajalik on selles hapras maailmas riikide ja rahvastevaheline koostöö, nende rahvaste koostöö, kes jagavad ühtseid väärtusi, ühtseid põhimõtteid ning ühist usku tulevikku. Kahjuks ei saa sulle midagi praegu rääkida, sest et meil hakkab saade poole tunni pärast ja meil on kõik otsad omal lahti ja üritame leida, mida me paneme, mida me panemata jätame. Palju on kuulujutte, palju on fakte, ise kuulsime pauke, nägime Pentagonis tõusvat suitsu ja ülejäänud jälgisime CNN vahendusel ja ka oma korrespondentide poolt. Aga tõepoolest, praegu on nii kiire, meil on 35 minuti pärast enda saade ja pilt on noh, kuidas öelda. Üsna-üsna hirmus, aga, aga me ei oska ka midagi täpsemat praegu öelda, mis on juhtunud, kes on süüdi? USA valitsus tegutseb. Üritab leida inimesi, kes seda korda saatsid selle terrorismirünnaku ja valmistutakse ka ette, et taolisi asju ei saaks korduda, sest et midagi ei ole välistatud, kuid nagu ma ütlesin, aga kuulake Ameerika häält pisut enam kui poole tunni pärast. Üritame seal rääkida nii palju, kui me hetkel teame. See on õudne, mis, mis, mis siin toimub, see on nagu kõige õudsemas õudusfilmi selleks, et see toimub kõik päriselt. Need New Yorgi kõige kõrgemaid torne enam ei ole, kes on seal käinud, need ei ole enam, tolmu on 20 sentimeetrit tänaval, kõik autod on valged, mis seal olid inimestega praegu tehakse intervjuusid, kõik uudistekanalid on hommikust saadik seda sellest rääkinud, kuidas kõike päästetakse, kuidas on saadud välja sealt tornidest võtnud treppidest, tulemisega 70.-lt korruselt, aga nagu te teate ka 110 korrust inimesed mööda treppi katsusid alla saada. See on õudne, mis toimub, ja, ja, ja, ja New Yorki Yorki kohal käivad need sõjaväelennukid, et ei oleks midagi muud enam õhus, et ei oleks midagi, kõik tunnelid, kõik rongid, kõik bussid, inimesed jalutavad ainult tänaval ja mida võib kuulda, on ainult see, et, et on kõik need kiirabid ja, ja tuletõrjemasinad ainult nende sireeni New Yorgi lõuna tipp On jumalast must ja tolmune, et kui kukub ikka maha 110 korruseline maja. Oi, see see, see pilt, Ta on nii kohutav, et lihtsalt ei taha uskuda, et see on päriselt New York, mis on maailma pealinn ja sõbralik linn, kus kõik inimesed üksteisele naeratavad. Et siin midagi sellise sellise maja pihta kaks lennukit, et majja sisse sõidutada, ühel päeval, kus toimub, töötab 40000 inimest, kus käivad turistid, kus on kõik? See on selle, selle kohta ei ole sõnu. Kuulsin kaks korda plahvatuse esimese plahvatuse järgselt teatati, et valge maja evakueeritakse ja siis, kui toimus teine plahvatus, see oli palju tugevam, kui see esimene nende kahe plahvatuse vahel oli umbes pool tundi siis teadete agentuurid ütlesid, et kapitoolium on evakueeritud ja siis hakkasid tuletõrjeautod ja politsei sõitma Kapitooliumi poole, et ja pärast seda tuli ka teade, et kõik riiklikud asutused on evakueeritud, et inimesed välja arvatud need, kes peavad tegema ka tööd, siis kui on sõjaolukord või, või on mingi eraolukord, jäid majadesse, aga muidu siin meie ümbruses, Ameerika hääle ümbruses ja Moolil Huvitav on lisada ka see, et valge maja vastu suunatud rünnak ja Kapitooliumi siis USA kongressi tõenäoliselt oli see kongressihoone, mis kas sai pihta või kus, mis pomm plahvatas, me tõesti kuulsime nendest suundadest mõlemas suunas tulevaid plahvatusi. Et sellekohase terrorismi kohta ei ole me siiamaani saanud mingisugust muud lisainformatsiooni. Me oleme küll aknast näinud, kuidas sinna suunas, aga samas ka sealt samast suunast sõidavad ja lahkuvad tuletõrjeautod ja kiirabi, aga mis siis tegelikult toimus, kes oli valges majas sellel hetkel, kui plahvatus toimus, kui, kui, kui üks osa Olexecutiv Bildingust süttis, me nägime, et see maja osa põles, sest telepilt tõi selle, selle pildi põlengu pildi meile siia stuudiosse, me olime oma silmaga selles mõttes selle tunnistada, aga aga nüüd rohkem informatsiooni selle kohta mis tegelikult juhtus, me me ei tea. Mitmete telekanalite valge maja korrespondendid on öelnud, et presidendi ja asepresidendi turvalisuse nõuded või, või tingimused on tõstetud äärmiselt maksimaalse peale. Nii et me täpselt ei tea, me ilmselt ei tea, sellepärast et noh, tõenäoliselt ei ole nendes hoonetes siis mingi niisuguse tragöödiaga tegemist, nagu seda on New Yorgis maailma kaubanduskeskus ja ja, ja, ja Pentagon Hetkel oleme umbes seitsme kilomeetri kaugusel ja osad meie ansambli liikmetest on tegelikult selle maailma kaubanduskeskusest umbes kahe kilomeetri kaugusel või isegi vähem. Ja nad on õnneks kõik elus ja terved, kuigi informatsioon siin päev läbi puudus. Nende kohta oleme siin viimasel hetkel saanud, nagu teada, et kõik on, kõik on endiselt elus ja terved. Helistasime hetk tagasi, kui telefoniliinid taas tööle hakkasid ja, ja tundub, et kõik on nagu korras. Missugune on see pilt, mida sa ise oled näinud? Ise põhiliselt olen näinud televiisori vahendusel, erinevad telekanalid on näidanud pilti, mis seal kohapeal on juhtunud. Pilt on tegelikult kole ja inimesed on tõeliselt stressis ja mööda tänavat jooksevad ringi inimesed, kes tõesti ei tea, mida enam peale hakata, sellepärast et see infosulg, mis on tänu ütleme, telefonisüsteemidega ja internetisüsteemidega on katkenud inimesed ei tea lihtsalt, kas nende sugulased-tuttavad on elus või mitte. Kadu on ikkagi kümnetes tuhandetes inimestes. Kas võib öelda, et linnas valitseb paanika? See on tegelikult ligilähedane sõjaolukorrale, sellepärast et oleme siin ise aknast välja vaadanud, sõidavad ringi USA armee hävituslennukid, kes püüavad jälgida neid lennukeid, kes veel hoolimata nendele keeldudele, mis siin on lennujaamadega seotud ikkagi ringi lendavad ja neid püütakse maa peale tagasi tuua. Missuguseid korraldusi on antud elanikele? Põhimõtteliselt kehtib selline seadus või reegel hetkel, et ei tohiks nagu majast välja minna ainult äärmisel vajadusel ja inimesi tänaval kuigi palju ei olegi tegelikult hetkel eestlased on olnud hetkel natuke kaugemal sellest kohast, kuigi paljud inimesed olid hommikul just minemas omal ajal sinna tööle, aga viimasel hetkel kõik rongid ja, ja metrood peatati ja on eestlasi, kes on olnud tänase päeva jooksul umbes seitse-kaheksa tundi kinni metroos, aga, aga nad ei ole nagu päris sellele kriisikoldele lähedale jõudnud. Eranditult kõik rahvusvahelised institutsioonid Euroopa liidus on šokeeritud täna USAs toimunust. Euroopa Liidu julgeolekupealik Javier Solana väljendas täna õudust seoses mastaapsete terrorismiaktidega USAs, leides, et sõnu selle iseloomustamiseks on keeruline leida. Solana väljendas kaastunnet kõigile ameeriklastele ning kinnitas, et Euroopa liit seisab vankumatult Ameerika Ühendriikide poolel. Sügavat nördimust väljendas ka Euroopa Komisjoni president Romano Brodi, kes ütles, et Euroopa Liit on sel raskel hetkel koos Ühendriikide rahvaga ning mõistis terrorismiavaldused hukka kõige teravamas toonis. Pommiplahvatused kutsusid töö juurest vähemalt mõneks ajaks eemale kõige erinevamad inimesed. Brüsseli arvukatest büroodest. Šokk USAs toimunust kutsus esile isegi põgusa emotsioonide vahetuse täiesti võõraste inimeste vahel kauplustes. USA pommiplahvatuste järel palus inimestel peakorteri territooriumilt lahkuda ka NATO. Teadaolevalt on Põhja-Atlandi organisatsioon tühistanud kõik kohtumised eelseisvaks kaheks päevaks. Eesti raadio Brüssel Marko Saaret. NATO peasekretär Lord Robertson väitis tänasel erakorralisel pressikonverentsil, et nagu ameeriklased ei tea ka NATO seni, kes on tänaste totaalsete terroriaktide taga kuid NATO peasekretäri sõnul on vaid aja küsimus, millal leiavad tegude toimepanijad oma karistuse. NATO nõukogu erakorraline koosolek, mis just mõni hetk enne kella 10, et õhtul lõppes väljendas samas sügavat hukkamõistu kirjeldamatu vägivallaakti suhtes mis põhjustas suure inimohvrite hulga. NATO on solidaarne kogu Ameerikaga ning tunneb kaasa kõigile perekondadele, kes selles intsidendis kannatada said. NATO peasekretär ei soovinud siiski antud terroriakti käsitleda Põhja-Atlandi lepingu viienda paragrahvi raames, mis tähendaks rünnakut kogu NATO suhtes. Ometi oli Lord Robertsoni väljend terroristide suunas jarno, et Waa ehk te ei pääse sellest karistuseta. Lausutud küllalt veendunud. George Robertson jättis otseselt vastamata ka küsimusele, kas NATO peakorterit ähvardab otsene oht. Alliansi liider kinnitas, et Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon piisavalt kindel ning teadlik olukorrast tagamaks kõigi NATO peakorteris viibivate isikute julgeoleku. NATO jääb mõistetavalt olukorda analüüsima. Homme kogunevad erakorralisele nõupidamisele Euroopa Liidu välisministrid. Eesti raadio Brüssel Marko Saaret.", "role": "user" }, { "content": "Ameerika Ühendriike tabas enneolematu terrorirünnak.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n10 aastat tagasi toimunud rahareform ja oma raha kasutusele võtmine on olnud oluliseks panuseks Eesti riikluse taastamisel, see on kaasa toonud uue majandusliku mõtlemise ja majandusliku iseseisvuse. Eesti Panga president Vahur Kraft lisas, et Eesti krooni käibele võtmine on olnud eesti rahvas jaoks üks olulisemaid sündmusi ning nagu iga riik ja rahvas, tahetakse neid ajaloolisi sündmusi meeles pidada ja tähistada. Eesti pank lähtudes oma seadustest ja ülesannetest otsustas välja anda oma raha. Võiks öelda, et see kuldmünt on eriline, ta on eriline sellepärast, et kuld on justkui läbi aastate läbi ajaloo olnud mingisuguse kindluse tagatise võrdkujuks. Võiks öelda, et see kuldmünt, mille me täna emiteerime, on puhtast kullast kuldmünt. Tema proov on 999,9. Mulle tundub, et see on justkui sümboolne, sest nagu ma ütlesin, kuld on olnud mingi kindluse tagatise sünonüümiks ja see kuldmünt ilmsesti justkui on ka meie rahapoliitika sünonüümiks, mis samuti on olnud kindlustagatis, on ju Eesti kroon olnud samuti kõik need aastad olnud kindel ja tagatud. Eesti pank on eelnevalt välja andnud 10 münti varem välja antute hulgas on olnud ka kaks kuldmünti, üks Eesti vabariigi 80.-ks juubeliks ja teine Eesti Panga kaheksakümnendais juubeliks ja euro kasutusele võtmise jaoks. Nende kullaproov oli aga 900. Sajakroonise nimiväärtusega münt on vermitud 2000, selle kujundas Tiit Jürna. Rahareformi aastapäeva pidas meeles ka Eesti Post, kes tõi käibele temaatilise margiploki, mille kujundamisel on Lembit Lõhmus kasutanud Eesti 100 ja 500 kroonist. Plokk koosneb kahest 4,4 kroonisest margist ja neid saab kirja saatmiseks ka eraldi kasutada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti krooni taaskehtestamise 10. sünnipäevaks andis Eesti Pank välja kullast meenemündi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva on linna peata juba poolteist kuud võimu üleminekuprotsess on osutunud niivõrd pikaldaseks ja ebamääraseks, et tänagi võib kindlalt väita vaid seda, et volikogu istung on välja kuulutatud ja valimised päevakorras ning et kandidaat on linnapea kohale kaks. Lahkuva linnavõimu esindajana revanši kaks linnapea Aleksei Jevgrafov ja pikalt volikogus opositsiooniäripõlve pidanud Kadri Raik. Ega kindlat ei ole siin mitte midagi, ennem kui on hääled kokku loetud, et siis saabub lõplik selgus, aga maine põhjus, mille pärast praegu koalitsioonisaadikud peaksid ümber mõtlema. Ma arvan, et hääled peaksid pidama ja volikogu esimeheks peaks saama Tatjana Stolfat. Ja väga võimalik, et minust saab Narva linnapea. Narva ekslinnapea Aleksei Jevgrafov ütles meie uudistele, et ka tema hinnangul on valimisvõit Katri Raigi poole kaldumas, kuid sellele vaatamata tuleb Jevgrafov kohale, kuna on valijatele lubanud linnapea koha eest võidelda. Jevgrafovit viimasel ajal jõudsalt toetama asunud ja seetõttu erakonnakaaslastega tülli läinud Keskerakonna Narva piirkonna juht Yana Toom eelistaksin i ja Raiki liitu. Paar kuud tagasi oleks see ehk võimalik olnud, kuid mitte täna. Ma hoian pöialt Narva linnale, tegelikult minu jaoks ei ole hetkel üldse vahet, kes valitakse, juba valitaks keegi, mõlemad on tugevad kandidaadid, aga matemaatika ütleb seda, et valitakse katiräik. Samas ei ole lõplikult välistatud võimalus, et mingil põhjusel võib volikogu istung pidamata jääda. Kui aga 11. jaanuarini linnapead ei valita, siis peab praegune volikogu koosseis laiali minema. Uus koalitsioon sellist olukorda lubada ei taha, jätkab Kadri Raik. Uus koalitsioon on valmis ka iseistungit läbi viima. On olemas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses punkt mis sellise võimaluse annab, on ka riigikohtu lahend aastast 2004, mis kinnitab, et volikogu enamusel on võimalik istung ise läbi viia, kui see inimene, kes istungi läbiviimist peaks korraldama, millegipärast seda ei tee, nii et me oleme valmis viia läbi istung ka ise kas või volikogu koridoris. Narva linnavolikogu istung algab täna kell 16 ning eeldatavasti kuulutatakse see koroonapandeemia tõttu kinniseks uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva volikogu valib täna linnapead. Valimistega on kiire ning Katri Raiki linnapeaks pakkuv koalitsioon on valmis istungi kasvõi volikogu koridoris läbi viima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene ülevaate kogumik tuli välja 15 aasta eest, aga vahepealsel ajal on lisandunud palju uusi teoseid ja tulnud välja põnevaid avastusi vanemast kunstipärandist. Nii andsid Pärnu linn, muuseum ja LVM kinnisvara välja kogumiku teise osa. Esikoguga võrreldes sisaldab see teistsugust valikut Pärnut kujutavatest kunstiteostest, kuid sarnaselt esimese väljaandega on siingi esindatud looming erinevatest ajastutest ja stiilidest. Raamatu koostaja, Pärnu muuseumi kunsti ja fotokoguhoidja Indrek Aia. Sobrasin läbi kõikvõimalikud Eesti kunstimuuseumi kollektsioonid, üht-teist on vahepeal juurde tulnud ka uusi töid vanematest töödest on avastatud ka selline seos Pärnuga, mida ennem võib-olla ei teatud. Kui me tahaks veel uut raamatut teha, kas nüüd on kõik läbi kammitud enam kusagilt ei tule välja midagi. Tuleb ikka ka praegu selle teose koostamisel ma jätsin päris esinduslike pilte kõrvale varuks, et tegelikult on plaan tõesti teha ka kolmas köide, aga noh, annaks tõesti mingi kümmekond aastat veel aega tuleb juurde ka võib-olla kaasaegsetel kunstnikel põnevaid töid.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linna 770. aastapäevaks ilmus kogumik \"Pärnu Eesti kunstis 2\". Linnaruumis näeb ka paljude tööde reproduktsioone, mis asuvad just seal, kus kunstnik neid maalides seisis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHooajaks on gripivaktsiini tellitud kolmelt tootjalt kokku pea 150000 annust. Tellimine käib nii, et perearst hindab varakevadel oma vajaduse ja saadab selle apteekidele, need koguvad soovid, lisavad enda oma ja saadavad edasi ravimite hulgimüüjatele. Eestis on neid kaks. Tamro ja Magno Medikal ara juht Tanel Kuusman ütleb, et kõik vaktsiinid, mis telliti, on saabunud ja jagatud rohkem ei ole. Me tagame haiglate vajaduse, mis siis põhineb riigihangete kogustel, sealt edasi on siis muud tervishoiuasutused, siin varustatakse neid läbi apteekide ja kogu see tekkida. Vaktsineerimise projekt moodustab sellest vaktsiini kogusest, mis läbi tamra on liikunud ikkagi väga marginaalse osa, et kogu vaktsiinidooside arvust umbes 3,4 protsenti. Kas te saate panna käe südamele ja öelda, et kõik, mis teie olete tellinud, kõik need tellimused on jõudnud ka Eestisse? Jah, seda ma saan kinnitada, et need on Eestis olemas. Gripi vastu vaktsineerivad perearstid, aga süsti saab lasta teha ka apteegis. Seal ei vaktsineeri mitte proviisor, vaid apteek annab oma ruumi vastavale teenuse osutajale kasutada. Selliseid on Eestis neli. Benita kodu, Lääne-Tallinna keskhaigla valitase ja ofido arstikeskused. Apteekide Liidu peaproviisor Kaidi Sarv ütleb aga, et seda vaktsiinikogust, mida arstid ja apteegid tellisin, ei saadud. Küll aga ilmub vaktsiin teatud ajal ikkagi välja. Vaktsiini tellib ikkagi apteek ja sel hetkel, kui see vaktsineerimine seal toimub, see tuleb patsient, et siis selle apteegi varude siis antakse sellele vaktsineerijale siis nagu müüakse see vaktsiin. Aga kuidas need varud kujunevad, kui suured need varud on? Sest ei ole ju ette teada, palju neid vaktsineerimissoovijaid ju tekib, eks, et kuidas see suhe seal on, see on muidugi hämar ja tekitab noh, küsimusi. Sotsiaalministeerium ütleb, et ükski apteek ei tohi gripivaktsiine endale hoida apteegis vaktsineerimiseks. Ministeeriumi terviseala asekantsler maris Jesse. Selgelt esmaselt peab olema vaktsiin kättesaadav perearstidele, kes tunnevad oma nimistuid ja see, et ees Eesti piirkonnas on praegu olukord, kus ei ole saanud perearst apteegis tellida, aga samal ajal apteegipinnal hakkab teine tervishoiuteenuse osutaja vaktsineerima, et see on ülimalt kahetsusväärne. Tamro juht Tanel Kuusmann kinnitab üle, et vaktsiinide kinnihoidmist apteekides ei ole. Et hulgimüüjana ma seda ei oska kommenteerida, et tean, et penu apteegid, kes siis meiega tihedamalt koostööd teevad, teevad vaktsineerimise osas koostööd Lääne-Tallinna keskhaiglaga ja ka vaktsiine saavad nad siis selle haigla vahendusel vastavalt siis vajadusele, kui palju mingis konkreetses apteegis vaktsineeritavaid inimesi on? Need, vaktsiinid, mis on mõeldud perearstidele, liiguvad siis hulgimüüja käest otse apteekidesse ja apteegid siis varustavad ka perearsti, nii palju, kui, kui see võimalik on olnud sellel aastal, nii palju, kui neid koguseid on siis Eestisse saabunud. Et nõudlus gripivaktsiini järele on kõrge kogu Euroopas, siis hulgimüüjad ei saa lubada, et vaktsiini tänavu juurde tuleb.", "role": "user" }, { "content": "Nõudlus gripivaktsiini järele on tänavu suurem kui varasematel aastatel. Sel nädalal algas ka suurem kampaania, mis kutsub inimesi apteekides gripi vastu vaktsineerima. Perearstid aga väidavad, et nüüd ei jõua vaktsiin enam nendeni, sest apteegid hoiavad seda enda tarbeks kinni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et see ei ole veel põhi, sellepärast kui me vaatame nüüd impordinumbreid, siis me näeme, et import vähenes tugevalt paljudes majandussektorites ja see tähendab seda, et noh, me impordime ju, kas tooret või komponente väga palju ja kuivõrd me ei importinud eitoodetega komponente mõnes sektoris kuigivõrd tavaliselt palju vähem siis võib arvata, et ka maikuus ja eelnevatel kuudel paaril kuul sõltuvalt sektorist suurt eksporti oodata ei ole, nii et ma arvan, et lähikuudel me väga palju paremaid numbreid ei näe, me oleme keerulistes väärtusahelates ja ühes või teises riigis majandus alustab oma taastumist varem, mõnes hiljem, kuid kui väärtusahel on häiritud, siis on häiritud kõikides riikides. Eestis on ka kosta neid hääli, kes ütlevad, et nüüd tuleb hakata üles ehitama iseseisva riigi majandust, mis saab ise hakkama igas olukorras. Sellised isolatsionistlikud meeleolud on mõnele inimesele, et kas see on see, mis päästab. See ei päästa meid päris kindlasti, sest selline filosoofia ei sobi isegi Hiinale, rääkimata teistest riikidest, sellepärast et me oleme ikkagi nendes väärtusahelates väga jupiti sees ja kui me räägime isegi toidukaupade tootmisest, siis meil jah, toore põhiosa toorest on olemas, aga seadmed, tehnoloogia, see tuleb kuskilt. Aga muudes valdkondades oleme me väärtusahela mingi jupp väljaspool Euroopa liitu, me ei saaks kunagi hakkama. Euroopa Liit ise vajab ka tegelikult rohkem kui mistahes teine suur majanduspiirkond välissidemeid, sest Euroopa liidus teatavasti toore puudub.", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti andmetel vähenes aprillis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 17% ja import 22%. Kas kaubavahetuse languse põhi jäi aprilli või olukord läheb veel keerulisemaks?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast segadust ajova eelvalimiste tulemustega on demokraatide presidendikandidaatide jaoks New Hampseire is panuse oluliselt kõrgemal. Sealne võit võib tagant tõugata annetuste kogumist ja ka toetajate kasvu, räägib USA demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders. Kui me võidame siin, siis ma arvan, et võime võita ka demokraatide kandidatuuri. New Hamsheireis juhib viimaste küsitluste järgi ust Sanders. Talle järgneb endine Saut Bendi linnapea Bet BudiGee, kes on viimastel päevadel agaralt rünnanud Sandersi tervishoiuplaani. Tema plaanis, mis ta Ameerika inimestele pakkus, on endiselt 25 triljoni dollari suurune auk. See tõstatab küsimuse, et kas ameeriklased ei vääri hoopis kedagi, kes oskab esitada arvutused ka tegelikult klapivad. Teised kandidaadid üritavad samuti New Hamshaireis hea tulemuse teha ja veenda valijaid, kes pole veel otsust teinud just nende poolt hääletama. USA demokraatide presidendikandidaat EmikloBucar. Me ostame kõiki reklaame, mida saame, me teeme, mida iganes me saame, sest me tunnetame siinset hoogu. Oodatust halvemini on eelvalimisi alustanud endine asepresident Joe Biden, kes arvab, et muretsemiseks pole veel põhjust, sest mitmekesisema valijaskonnaga osariigid alles ootavad hääletuspäeva. Me peame koguma vähemalt 1900 delegaadi hääle ja me alles alustame. Ma olen seda algusest peale öelnud. Demokraatide eelvalimiste energiast soovib osa saada ka president Donald Trump, kes korraldas eile New Hampseirei suurimas linnas Manchesteris samuti kampaaniaürituse. Tuhanded toetajad ootasid järjekorras tunde, räägib USA presidendi Donald Trumpi toetaja Alan Peralt. Ma usun sellesse, mida trump on teinud. Ta on teinud seni väga head tööd. Mulle ei meeldi, kuidas demokraadid on käitunud sellest ajast saati, kui ta valiti. See on olnud tülgastav ja piinlik. Trump kaotas 2016. aastal New Hampsari osariigis vähem kui 3000 häälega ja tema kampaaniameeskond usub, et novembrikuistel valimistel on neil suur võimalus seal võita. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s New Hampshire’i osariigis kogunevad inimesed valimiskastide juurde, et hääletada endale kõige südamelähedasema demokraatide presidendikandidaadi poolt. Viimaste küsitluste järgi juhib seal senaator Bernie Sanders, kellele järgneb endine South Bendi linnapea Pete Buttigieg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKülmutatud toiduainete ning jäätisemüügiga tegelev preemiaGrupp, mis on tänaseni tegutsenud peamiselt Baltikumi turul, laiendab oluliselt oma kalamüügisegmenti. Soomes, Rootsis ja Eestis tegutseva saaremere, kala ja preemia Grupi liitmisel tekib kontsern premia Foods, mille aastakäive on 1,2 miljardit krooni. Kontsern hakkab Baltikumis, Soomes ja Venemaal müüma jäätist ja kala. Premia Grupi juhatuse esimees Kuldar Leis räägib, mis Eesti tarbija jaoks muutub. Me hakkame alates selle aasta nagu teisest kvartalist oluliselt rohkem pakkuma uusi kalatooteid, mis on siis toodetud nii nii Eestis kui kui Soomes. Ja seda siis nii nii Eestis, Lätis ja Leedus hakkame, hakkame müüma nii et kalatoodete sortiment laieneb. Ja teistpidi me läbi siis oma Soome firmade müüme, proovime müüa rohkem jäätist ka Soome. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potissepa sõnul on laienemine oluline mitmel põhjusel. Et ettevõte laieneb, täna on see ju tõesti väga suurepärane uudis, vastupidi muule meediakärale, mis meil ümber on, inimesed saavad tööd, maksutulu laekub, et see on äärmiselt tähtis, et iga iga töökoha, kas hoidmine praegu või loomine on ju ju julgen öelda, et kallim, kullast siis tähtis on ta kindlasti kogu toiduainete sektorile. Et alati noh, mina liidujuhina kindlasti vaatan nagu kogu toiduainete sektorit laiemalt ja ja annab ta kindlasti tuge siis ja tugevdab kogu toidusektori konkurentsivõimet, et nii see paraku on, sest elu on näidanud seda, et suurkontsernid ikkagi on tugevamad ja nad on jätkusuutlikud ja nad viivad ka toiduainete tööstus üsna-üsna selgelt ja kindlakäeliselt edasi tarbijatele. Kindlasti garanteerib ta sellise tarnekindla partneri poolt sortimendi laienemise ja ja see on ju iseenesest täpselt samamoodi väga hea.", "role": "user" }, { "content": "Tekkis kontsern Premia Foods. Täna on põhjust rääkida Eesti toiduainetööstuse ühest viimase aja olulisemast äritehingust, mis mõjub hästi selle valdkonna konkurentsivõimele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLiivi lahte on tuuleparki kavandatud üle 10 aasta ja täna avaldatud koostööleppega loodab Eesti energia ühe suure sammu eesmärgile lähemale astuda. Koostööpartneriks valitud Taani firma ürsteed on maailmas juhtiv avamere tuuleparkide arendaja. Koostööleppe sõlmimine ei tähenda aga, et uurigute rajamine kohe lahti läheb. Enne on vaja oodata keskkonnamõjude hindamist, samuti läbirääkimisi Läti valitsusega. Viimase eest vastutab ürsted lähemalt, räägib nende Mandri-Euroopa piirkonna juht Rasmus Erpoe. Me esitasime avalduse, et alustada vajalike regulatiivsete tegevustega ja asuda suhtlusesse Läti majandusministeeriumiga. Loodetavasti saame sealt heakskiidu, kuid pole kindel, kui kaua see aega võtab. Me loodame kokkuleppele jõuda järgmise kuue kuu jooksul, ütles Herpoe. Eestis sai Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise programm heakskiidu eelmisel nädalal. Suter usub, et see läheb edukalt. Kindlasti meil on enesekindlust, muidu me ei oleks ju sellega edasi läinud ja Eesti energia on täna juba sellesse samasse Liivi lahe projekti investeerinud 10 aastat tööd ja umbes viis miljonit eurot, et see ei olegi nii vähe. Et kui meil ei oleks kindlust, et see on tuleviku suund, siis ei oleks ju seda teinud. Kindlasti siin võib tulla ja tulebki ette takistusi ja, ja tagasilööke selliste suurte projektide puhul on, see on see täiesti kindel. Et siin on vaja head koostööd, siis me leiame ka need lahendused nendele takistustele. Kui tekib mingisuguseid ületamatuid tagasilööke, siis me vaatame ka teisi võimalusi. Kuigi poliitilisel tasandil on tuulepargi rajamiseks nii Eestis ja Lätis kui ka laiemalt Euroopa liidus heakskiit olemas, siis kõik kohalikud pole sellega sugugi rahul. Suter kinnitas, et Eesti energia hoiab kogukondadega sidet. Neilt on saadud tagasisidet ka keskkonnamõjude uuringu lähteülesandesse, millega on arvestatud ja kindlasti nüüd me tahame teha ühe ringi kõikides omavalitsustes, nii Eesti pool kui ka Läti pool siin lähiaegadel peale ja tutvustada seda kohapeal, rääkida nendest plaanidest. Ja me tahame kohe töötada välja ka selge kohaliku kasu mudeli, et kohalikel kogukondadel oleks oleks siis ka selge pilt, et millist kasu nemad sellest saavad, kui see tuulepark peaks realiseeruma. Hando Sutter selgitas, et rajatav tuulepark ühendatakse nii Eesti kui ka Läti võrku ja kui elektri tootmises on madal periood, toimib ta lisaühendusena kahe riigi vahel. Tuulepargi rajamiseks läheb tema sõnul hinnanguliselt poolteist kuni kaks miljardit eurot ja selle eluaeg on vähemalt 30 aastat.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia allkirjastas koostööleppe Taani firmaga Ørsted, et luua ühisettevõte rajamaks Liivi lahte regiooni esimene meretuulepark enne 2030. aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttepaneku kaugusalusega istungite korraldamiseks tegi Reformierakonna fraktsioon, põhjendades seda koroonaviiruse laialdase levikuga ja valitsuse palvega tööandjatele minna võimalusel kaugtööle. Riigikogu kiitis üheksandal novembril ettepaneku heaks 62 poolthäälega ning otsustas, et täiskogu istungid toimuvad kaugusalusega 10.-st 25. novembrini. Riigikogu liige, Isamaasse kuuluv Priit Sibul esitas seejärel kaebuse riigikohtule, paludes otsuse tühistada. Sibula väitel rikuti otsusega tema õigusi, sest kaugistungite korraldamiseks puudusid kaalukad põhjused. Sibula sõnul eeldab riigikogu töö vahetuid istungeid, hõlmates ka poliitiliste läbirääkimiste pidamist, arutelusid ja kompromisside otsimist väljaspool suurt saali ja komisjone ning kaugtöö vormis pole võimalik neid ülesandeid sama tõhusalt täita. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas täna sibula kaebuse ja tunnistas üksmeelselt riigikogu otsuse õigusvastaseks. Kolleegiumi eesistuja Ivo Pilving selgitas, millistele argumentidele tuginedes kolleegium sellise otsuse tegi. Peamine põhjus oli parlamendi oluline roll Eesti põhiseaduse mudeli järgi, milleks on parlamentaarse demokraatia. Selles valguses saab riigikogu minna kaugistungile üle ainult kaalukate põhjuste korral milleks on tõesti reaalne võimatus riigikogul kokku tulla füüsiliselt. Selleks ei ole nüüd mis tahes risk või abstraktne oht, mis riigikogu kogunemisega kaasneks, nii et jäi riigikogule analüüsimata see ohu tegelik olemasolu ja, ja selle ohu raskus. Kolleegium ei kuulutanud aga riigikogu otsust tagasiulatuvalt kehtetuks. Seega ei mõjuta riigikohtu otsus kaugistungitel vastu võetud seaduste ja otsuste õiguspärasust ega kehtivust. Pilvingu sõnul ei ole mingit põhimõttelist probleemi ka riigikogu kodu ja töökorra seaduses, kuna tingimusi kaugistungitele üleminekuks on võimalik põhiseadusega kooskõlas rakendada. Neid tuleb lugeda märksa rangemalt, kui seda tehti novembrikuise otsuse tegemise ajal. Probleemiks oli, olid selle otsuse põhjendused, mida oli üldjoontes kaks kõrge nakatumisnäitaja ja soov näidata eeskuju teistele töökollektiividele. Et kumbki nüüd ei näita seda, et riigikogu ei saaks füüsiliselt koguneda.", "role": "user" }, { "content": "Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas, et Riigikogul puudusid novembris kaugtööle üleminekuks piisavalt kaalukad põhjused. Samas ei kuulutanud kolleegium otsust tagasiulatuvalt kehtetuks, kuna see oleks kolleegiumi hinnangul praeguses olukorras ilmselgelt ülemäärane ja kahjustaks ebaproportsionaalselt õiguskindlust. Seega ei mõjuta otsus kaugistungitel vastu võetud seaduste ja otsuste õiguspärasust ega kehtivust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et tark ei torma, et selles suhtes, et loomulikult kõik leevendused on ju kohalikele elanikele teretulnud, aga täna on meil ikka rahvastel nende ilusate ilmadega päris palju edasi-tagasi liikumas nii mandri kui kui saare vahet ja seoses selle meie ootamatu sellise haiguspuhanguga siin siis täna sellega ei ruttu, nii et vaataks kuidas olukord laheneb ja, ja miks mitte edaspidi seda lauale võtta ja arutada. No viimane arv on meil siis tänaseks, eks 21 nakatunut, kes on positiivse testi tulemuse saanud, see ei tähenda, et nad kõik juba sümptomitega haiged oleksid, aga, aga täna kahjuks me oleme jõudnud sinna seisu ja no praegu on meil plaan, et homsest me juba esimesed klassid avame uuesti ja vanemad klassid jäävad siiski selleks nädalaks ka veel. Sest et seal on nii lapsi kui õpetajaid rohkem siis testitud ja täna positiivsed, aga väikestega saame pihta hakata ja ma loodan, et läheb asi ilusti ja, ja ei juhtu midagi hullemat meiega. Jah, see on nüüd tõesti esimene kord, kus reaalselt kohal olevad inimesed on nakatunud, saanud selle positiivse hinnangu, et muidu on olnud ikkagi meie jah, rahvastikuregistri järgi meie hingekirjas olevad inimesed aga on nad asunud füüsiliselt mandri peal.", "role": "user" }, { "content": "Vormsi saarel sai nädal tagasi alguse koroonapuhang, mille tõttu on kohalik kool distantsõppel. Ettevaatuse mõttes lükati edasi ka eelmisel nädalal toimuma pidanud kontsert ja teatrietendus. Veidi enam kui 400 elanikuga Vormsi on aga üks saartest, mille puhul valitsus kaalus koroonapiirangute leevendamist, näiteks lõpetada maskikandmise kohustus avalikes siseruumides. Mida arvab piirangute leevandamisest vallavanem ning milline seis Vormsil seoses koroonaga praegu on?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPraegune linnapea, keskerakondlane Mihhail Kõlvart on öelnud, et välja pakutud kujul pole projekt reaalne ning sellega edasiminek ootab uut liikluslahendust ja väiksemate projektide näiteks Rävala läbimurde valmimist. Samas eitab linnavõim, et peatänava projekt oleks lõplikult maha maetud. Peatänav tuleb aga kuhu, millal ja mis kujul jääb ebaselgeks. Märksa konkreetsemal seisukohal on peatänava suhtes Eesti Konservatiivse rahvaerakonna Tallinna linnapeakandidaat Martin Helme kelle hinnangul uue peatänava järele Tallinnas vajadus puudub. Meie meelest on Tallinna peatänav potentsiaal vähemalt Tallinna peatänavaks on Viru tänav, mis on juba praegu tegelikult ju jalakäijate tsoon ja panna kinni Tallinna üks kõige peamiseid siis liikluskoridore, ilma et meil oleks välja nuputatud või välja pakutud, missugune on siis see alternatiivne liikluskanal. Et noh, seda kindlasti teha ei saa. Helme lisab siiski, et kui suudetakse välja mõelda moodus liikluse kesklinnast möödajuhtimiseks, tasub kindlasti edasi mõelda, kuidas kesklinna jalakäijate sõbralikumaks muuta. Praegune plaan on täiesti toores, ütleb Helme. Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Raimond Kaljulaid on varemgi öelnud, et sotsid läheksid linnavalitsusse saades kohe projektiga edasi. Nüüd ütleb Kaljulaid, et esimese 100 päeva jooksul oleks pea tänava projekt linnavalitsuse laual tagasi. Suuri muutusi Kaljulaidi hinnangul projektis vaja teha ei ole. Praegune linnavõim ei ole seda projekti ellu viinud ikkagi sellepärast, et puudub poliitiline tahe seda ellu viia. Selles ei ole nähtud poliitilist kasu kohalikel valimistel, see on selle pärast kõrvale jäetud ja, ja ma arvan, et need vabandused, mis on toodud, ei ole absoluutselt usutavast. Need inimesed, kes on seda peatänava projekti teinud, on väga head spetsialistid ja ma arvan, valdavad linnaruumi küsimusi oluliselt paremini kui tänased abilinnapead. Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal ütleb, et peatänava projektiga jätkamine on Reformierakonna valimisprogrammis sees. Peatänav putukaväil ja, ja kõik need Tallinna rattastrateegiat, kõik on meie nii-öelda plaanide hulgas, mida linnavalitsus on küll paberiks teinud, aga tegelikult ta ju ei kuulu ekspertide ga asjatundjate soovitusi linnaruumi kvaliteedi muutumiseks, vaid pigem valab siin valimiseelset plastikut tee serva. Isamaa kandidaat Urmas Reinsalu on seisukohal, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb pea täna valmis ehitada tekkiva täiendava liikluskoormuse. Pärnu maantee otsal ja Estonia puiesteel lahendaks Isamaa liikluse viimisega maa alla. Meie sõnum on üks ja selge, et järgmise valimisperioodiga peab pea pea tänava projekt valmis saama, nii et paralleelselt lahendatakse ka autokoormuse suunamine pudelikaelte kohtades maa alla. Siin ei ole teist alternatiivi.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna suurematest opositsioonierakondadest lubavad kõik peale EKRE peatänava projektiga edasi minna. Esialgse kava kohaselt selleks aastaks valmima pidanud Tallinna peatänava projekt on sisuliselt pausile pandud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et Rally Estonia ärajäämine on kahetsusväärne, sest ralli mõju pole ainult majanduslik, vaid see on aidanud iga aastaga tõsta ka Tartu ja Lõuna-Eesti tuntust maailmas. Ettevõtluse arendamise sihtasutus on just nimelt selle mõttega Rally Estoniat toetanud. Et see rahvusvaheline spordivõistlus toimuks väljaspool Tallinnat just nimelt selle mõttega, et elavdada ettevõtlust ka Lõuna-Eestis, siis on see tugev löök Lõuna-Eestile kindlasti, aga veelgi tugevam on see löök Eesti rahvusvahelisele mainele. Elva valla turismijuht Hemminki Otstavel ütleb, et Rally Estonia osa Elva linnakatse on olnud valla üks aasta suurimaid sündmusi. Männilinna on seesugune sündmus alati toonud hulganisti nii sise kui välisturiste. Nii suure mastaabiga üritust meil tegelikult ju hetkel plaanis ei ole. Kui me eelmise aasta põhjal vaatame Elva linna katset koha peal käis vaatamas, kui ma õigesti mäletan, äkki 13400 inimest, kui võrdluseks vallas elab kokku natuke üle 14000, et selles suhtes see mastaap on päris suur. Kui näiteks veel paar nädalat tagasi oli valla majutusettevõtetelt sõnum, et ralli ajaks on majutuskohad broneeritud, siis sel nädalal on kohad teatanud, et broneeringute tühistamine kogub hoogu. Eks me omalt poolt üritame pakkuda erinevaid alternatiive, et kuna juba majutused ja asjad on broneeritud, et meil on Elvas palju muud põnevat ka teha, aga noh, see rallifänn ikkagi tuli rallit vaatama, et selles suhtes on negatiivne küll. Lisaks majutusasutustele on kindlasti ka kõik kohalikud toitlustajad, et, et kõik need külalised ikkagi toovad ju piirkonda märkimisväärse hulga rahalisi vahendeid ja kõik näiteks kohalikud kaupa üplused ja, ja ärid, et, et selles suhtes see on paha üllatus küll, jah. Otstavel räägib, et just selleks aastaks oli ka näiteks kohalike ettevõtjatega plaan linnakatse ajaks moodustada kohalike tootjate toitlustusala idee realiseerumiseks ei jõutud veel rahalisi kulutusi teha, kuid aega ja muid ressursse investeeriti plaani omajagu. Ralli ärajäämine on põnts ka Otepää vallale, kelle aasta ettevõtluse poole pealt Pole just olnud kuigi helge. Mäletatavasti jäi lumepuuduse tõttu ära nii maraton kui ka laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlused, räägib Otepää vallavanem Kaido Tamberg. Eks see Otepää eelarve nii otseses kui ka kaudsemas mõttes püsib selliste ürituste najal väga suuresti ja ma ei räägi ainult vallast, vald on ju nii seotud nende ettevõtjatega kõik, mis on siin, sest nende kahju on ju kõige suurem selle läbi ka siis vallas. Kui lumekahju võib lugeda paratamatuks, siis Rally Estonia kahju, ma ütleksin, see on nüüd nüüd küll inimlik kui negatiivse faktori tegu, et see nüüd nii on. Tamberg lisab, et ralli on Otepää jaoks olnud oluline ka hooajalisuse mõttes, andes talve pealinna külastamiseks põhjust ka suvel.", "role": "user" }, { "content": "Uudis Rally Estonia ärajäämisest mõjus Lõuna-Eesti kohalikele omavalitsustele šokeerivalt ja pakkus negatiivset üllatust. Hinnanguliselt on autospordi üks tippsündmusi igal aastal Lõuna-Eestisse toonud üle 50 000 turisti ja kuni kuue miljoni euro suuruse lisakäibe. Sel aastal tuleb aga paraku seesugustest numbritest suu puhtaks pühkida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi tekkinud sellist koostöö vaimu ja, ja olukord läks päris keeruliseks ning eelmise nädala reedel otsustasime kutsuda siis teise partneri laua taha. Miks ikkagi praegune linnapea Priit Värk ja ja volikogu esimees Tarmo Olt siis ühte tuppa ära ei mahu? Ma nii ei ütleks, et ma arvan, et pigem seda, et, et kuna me ühist keelt ei leidnud ja prioriteedid olid erinevad, oleme siis koostööd jätkamas kolmandana, siis partnerina Keskerakonnaga. Teie Paide linnapeaks saamises ei ole ilmselt enam kahtlust, aga mis on need esimesed suured asjad, mida te tahate ära teha? Sooviksime tehisjärve alasid siis atraktiivsemaks muuta. Kindlasti ei jää mängust välja ka meie keskväljak, tahame, et meie väärikad sündmused armas festivali näol ja ruumieksperimendi näol siis toimuksid edaspidi. Väga suurt rolli mängib meil ka Paide teater ja aide muusikateatrimaja ja neid on väga-väga palju, mis tegelikult selle nelja aasta jooksul peab siis plaanidesse ära mahtuma? Absoluutselt, seda kindlasti peame olema siis tublid ja vaprad, et leidma siis ka nende eesmärkide jaoks siis vahendid ja finantse, et need ellu viia. Kuidas te jagasite ära võtmepositsioonid, ametikohad? Inimeste linn sai siis endale linnapea koha, reformi on volikogu esimees ja abilinnapea ning Keskerakonna siis on samamoodi siis valitsuse abilinnapea koht.", "role": "user" }, { "content": "Esialgu oli kaasatud ka praeguse linnapea Priit Värgi valimisliit Uus Paide, kuid viimasel hetkel asendati see Keskerakonnaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektri megavatt-tund Nord pooli elektribörsil maksis täna 66 eurot eile 67 eurot ja üleeile 68 eurot. Seda on poole vähem kui 120 eurot, mis oli elektri keskmine hind oktoobri alguses või septembris. Nordpooli elektribörsi balti piirkonna juht Ingrid Arus ütles, et viimaste päevade odavama hinna põhiline põhjus on tuul. Tuul nii Rootsis, Taanis, Saksamaal ja kuna meil on olnud ka piisavalt ülekandevõimsuse, siis seesama tuulest toodetud odavam elektri on, on mingit pidi hakanud mõjutama ka meie hindasid. Ma vaatasin täna, et tegelikult Estlin kaablit on praktiliselt pilgeni täis, nii et Rootsis tuleb Soome. Suures osas jääbki Soome, aga osaliselt siis liigub ka ka odavam elekter siia Eesti poole ja samamoodi Rootsi neljandas piirkonnas, täna päevastel tundidel ja ka öötundidel praktiliselt kõik see 700 megavatti, mis on tulemas Leetu, seega Leetu, tuleb. Tuul puhub ja paneb tööle tuulikud. Seetõttu ei mahu enam turule ka fossiilne energia, mis on süsihappegaasikvootide tõttu kallim. Niiviisi ongi hind madalam. Eesti Energia tütarfirma Enefit Boweri juht Andres Vainola ütles, et nemad on muutuva elektri hinnaga harjunud. Enefit Power toodab elektrit hübriid soojuselektrijaamades. Elektrit toodetakse peamiselt jäätmepuidust väiksemal määral põlevkivist. Moderniseeritud 300 megavatise võimsusega auvere elektrijaamas. Näiteks moodustab põlevkivist saadud elekter viiendiku. Mõni nädal tagasi siin 700 megavati asemel me toodame täna praegu hetkel 400 megavatise võimsusega ja meil on siis osad vanad plokid on tõesti praegu väljas, sest nende tootmise omahind on kõrge ja me lihtsalt turule ei mahu. Et see on see loogika, nii et me mahume ikkagi nende tootmisvõimsustega turule, mida siis turg vastu võtab ja nii me siis toimetame. Vainola seletas, et selleks, et elektri hind püsiks talvel võimalikult madal, peab puhuma tugev tuul ning sadama palju vihma. Kui on tavaliselt külm ja miinuskraadid, hauguvad siin miinus 10 20, tavapäraselt tuult ei ole. Seda me teame kõik, siis. Tuuleelektrijaamad üldiselt seisavad tavaliselt suurte sügavate külmade perioodil ka hüdrotasakaal väheneb, sest see on kevaditi ja sügiseti suurem, kui on siis lund palju sulamas või juurde tulemas. Nii et ega me seda talve keegi täpselt ette ennustada ei oska. Kui täna maksis elekter börsil 66 eurot, siis homme juba 40 protsenti rohkem ehk 95 eurot.", "role": "user" }, { "content": "Elektrihind on Nordpooli elektribörsil olnud viimasel kolmel päeval poole odavam kui viimase kahe kuu jooksul normiks. Seda peamiselt tugeva tuule tõttu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMullu oli samaks kuupäevaks veekogudel toimunud 88 õnnetust tänavu on see number juba 153. Hukkunuid on küll vähem kui mullu, kuid siiski juba 28. Päästeameti ennetusbüroo juhataja Reili Kull ütleb, et peamine süüdlane on liigne alkoholi tarbimine. Joobes peoliste seltskond ei pruugi ka märgata kainet sõpra, kes vees hätta satub. Peale alkoholi on siiski ka teisi põhjuseid. Noh, ütleme ka ujumisoskuse hindamine, et ka tänavu võib tegelikult öelda seda, et, et lastel on kindlasti ujumistunnid ära jäänud ja see on üks mõjutegur, kus me näeme, et, et võib-olla liiga uljalt minnakse nüüd siin suvel vee äärde inimesed vee ääres ei märka, ütleme teisi lapsi, kes on ka võib-olla üksinda juba pikemat aega olnud vee ääres ja ütleme nii, et see õnnetus ei ole ju selline, mis juhtub siin tundide kaupa järjest, et see ikkagi juhtub minutite või isegi sekunditega. Ettevaatlik peab olema kas või kodutiigi või basseini juures. Kahjuks eakad inimesed just sellistel kuumadel ilmadel oleme märganud, et see trend kasvab kastmisel näiteks, et ongi kodutiik ja inimesed lähevad, võtavad oma kodukigist näiteks kastekannuga vett, komistavad, kukuvad vette ja enam välja ei saa. Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa ütleb, et soojade ilmadega on sagedasemad väljakutsed veekogude juurde, kus alkoholi tarbimine on tekitanud ohtliku olukorra. Kuigi üldiselt lahenevad olukorrad mõistlikult, ei juhtu nii alati. On olukordi, kus me peame mitu korda seletama ja on olukordi, kus tavalisest lihtsast märkusest võib hoopis tüli üles tõusta ja teemad minna väga laiali ja ja kahjuks ka on olukordi, kus hakatakse käituma politsei suhtes väga ebameeldivalt ja on ka lõppenud sellega, et kahjuks tuleb teistmoodi sekkuda ja rahune, ma viia mõni inimene Eelmine aasta hukkus veeõnnetustes kokku 58 inimest. Eesmärgiks oli seatud, et sama arv on alla 37. Reilikull muretseb, et ka tänavu on oht, et eesmärki ei saavutata. Meil on jah, mingisugused piirid, kus me tunneme, et kui sealt juba nüüd hukkunute arv peaks nagu suurenema, siis on ikkagi riigis midagi valesti, see aasta, ma arvan küll, et kahjuks meie nii-öelda strateegiline vaade meie hukkunute osas saab ületatud. Aastaks 2025 tahab päästeamet, et veeõnnetuste tõttu hukkunuid oleks aastas alla 20.", "role": "user" }, { "content": "Harukordselt soe suvi on kaasa toonud rohkelt veekogudega seotud õnnetusjuhtumeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuleb suur lahing Narva all kohalikel valimistel sel sügisel ei ole enam nii, et Narvas nopivad võimu ainult Keskerakond ja natuke ka sotsiaaldemokraadid. Ei, nüüd on Narva eest valmis lahingusse minema samuti EKRE ja Eesti 202 ideoloogilise konkurenti. Eesti 200 püüab nooremaid ja liberaalsemaid valijaid. EKRE aga loodab enda lipu alla koondada need, kes vaatavad kõõrdi homoseksuaalidele, pagulastele ja Ukrainast pärit võõrtöölistele. Sel nädalal käis Narvas EKRE üks juht Mart Helme, kes tunnistaski ajakirjanikele, et sügisel kavatseb EKRE minna esimest korda kohalikele valimistele oma nimekirjaga mitmes Ida-Viru omavalitsuses, muuhulgas ka Narvas. EKRE on nüüd teist kuud opositsioonis ja saab tunda end palju vabamalt seniste Keskerakonna valijate ületõmbamisel. Juba möödunud aastal, kui EKRE oli veel Jüri Ratase valitsuses, rääkis Mart Helme, kuidas nad hakkavad senisest märksa tõsisemalt tegelema Ida-Virumaal elavate, mitte eestlaste ga, et võita neid enda leeri. Samas kinnitas Helme, et EKRE valimisprogrammis olnud plaanid nõuda Venemaalt okupatsioonikahjusid ja lubada kohalikel valimistel osaleda vaid Eesti kodanikel ei ole praegu aktuaalsed. Ei ole russofoobne erakond, ei ole. EKRE näitab praegusele valitsusele ka seda, kui lihtsalt ja selgelt tuleb Ida-Viru inimestega rääkida. Mina olen seda meelt, et tööstusharude lauslikvideerimist ei saa lubada annab Mart Helme kaevuritele ja energeetikutele loodust. Valitsus, sealhulgas Keskerakond räägivad samal ajal rohepöördest ja põlevkivienergeetika peatsest sulgemisest, mida vastab EKRE. Meie ideed on kaevandamise jätkamine õlitootmiseks ja keemiatööstuse uue taseme ülesehitamine annab Mart Helme jälle kaevuritele loo. Aga kes vana asja meenutab see silm peast välja või kes minevikku ei mäleta, elab tulevikut. Kas peab üldse meenutama, et märtsis viis aastat tagasi rääkis Mart Helme enda raadiosaates, kuidas EKRE ei pea püüdma vene valijate hääli, sest nende valijad on eestlased ja nemad esindavad Eesti poliitikas eestlasi? Vene rahvas on suur, tal on oma riik ja meie ei tunne niivõrd muret nende pärast, ütles Mart Helme märtsis 2016. Viis aastat hiljem on EKRE juhid olukorra ümber hinnanud. Oma toetust saavad nad kasvatada just konservatiivsemate vene valijate arvelt. See tähendab ka lahingut Narva pärast, kus vastamisi on Keskerakond koos linnapea Katri Raiki, sotsiaaldemokraatidega EKRE ja Eesti 200 pudi. Harka. Nagu öeldakse, Narvas läheb kuumaks.", "role": "user" }, { "content": "Tuleb suur lahing Narva all, ennustab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris, vaadates selle aasta kohalike valimiste suunas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlma nagu teada on, väga kerge kontrollida ei ole ja, ja see võimaldab siis ka fantaasia lennata nendel produtsentidel või tootjatel, et sinna siseruumidesse ikkagi võib praktiliselt kõike ehitada, et õues või lageda taeval on see oluliselt keerulisem. Kuidas see asukoht nüüd leiti, et ta sinna paljassaarde ehitama hakatakse, planeeritakse vähemalt? Päris mitu kinnistut on läbi nii-öelda analüüsitud ja, ja töötatud ja, ja siin on isegi mõne koha suhtes ka mingisuguseid eelkokkuleppeid varem tehtud, aga selle kinnistuni me jõudsime koostöös Tallinna linnaga, et see on üks selline suhteliselt vaba vaba kinnistu, mis veel Tallinnas alles on, ta ei ole kesklinnas, aga samas on ta kesklinna lähedal ja, ja selline kindlasti arenev piirkond. Praegu on ikkagi suhteliselt keerulised ajad siin majanduses, et peale seda koroona kriisi, kas see nüüd kuidagi mõjutab ka selle projekti elluviimist? Niimoodi hästi tehniliselt mõjutab nii palju, et, et me nagu ruumide planeerimisel natukene arvestame selle võimaliku iga tulevikus viiruseohtudega, et, et oleks võimalik neid erinevaid gruppe, kes omavahel tööalaselt kokku puutuma ei pea võimalik eraldada eraldi sissepääsudega ja eraldi ruumidega, aga majanduslikult või äriliselt. Ma arvan, et võib-olla selle kaudu, et, et ehitushinnad korrigeeruvad võib-olla kuna nõudlust on vähem. Aga nii-öelda pausile seda ideed ikkagi ei panda. See on päris niisugune pika vinna ja pika mõjuga projekte ei ole küll praegu kuulnud ühtegi põhjust või kahtlust selle koha pealt, et äkki lükkame midagi edasi või, või paneme pausi peale jah, et see tegelikult on plaanis, et see valmib alles järgmise aasta lõpuks ja selleks ajaks ma loodan, et see praegune kriis vähemalt on, on läbi. Ja ma saan aru, et see stuudio sellega siis sisuliselt saab ikkagi meelitada siia ka tuntud välismaa tegijaid, kes saavad natukene paremini siis teha siin oma produktsiooni. Ja et, et need välisproduktsioonid, kes siin Eestis käivad, et eks need käivad ikkagi läbi Eesti teenusepakkujate siin, aga jah, kindlasti see suurendab neid võimalusi, et, et mingisuguseid globaalsemalt tuntumaid tükke siin üles võtma hakatakse.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnasse Paljassaarde peaks järgmise aasta lõpuks kerkima kolme saaliga filmistuudio. Kuigi Eestis on ka varem suuri projekte tehtud, siis Tallinn Film Wonderlandi juhatuse liige Gren Noormets ütles, et uues stuudios ei pea ilma pärast muretsema ning see pakub suure lisandväärtuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDetsembri teises pooles kuulutas Kohila vald välja kampaania tule päriselt Kohila valla elanikuks. Üleskutse esitati just detsembris, sest omavalitsustele arvestatakse tulumaksu ainult neilt inimestelt, kes elavad vallas esimese jaanuari seisuga. Mullu lisandus Kohila valda 67 uut elanikku, neist seitse kirjutasid ennast valda detsembris. Kuid nagu ütleb vallavanem Uku Torjus, pole ühekordset kampaaniat suurt edu toonud. Pigem on aidanud vallaelanike arvu kasvatada Tallinna lähedus. Ta võib-olla selleks korraks annab efekti ja, ja tulevad need inimesed elanikuks, aga, aga siis järgmine aasta, kui seda sama ei korraldata, siis selle võrra on see juurdekasv ka väiksem. Mina ütleks ka, et, et ta väga väga suurt efekti ei anna, et aga mis riigi poolt aitaks siin see ballett võimalikke meetmeid võiks olla väga lai, et millest võiks alustada, on kindlasti see, et, et omavalitsuste tulubaas oleks suurem, et omavalitsustel oleks võimekus välja arendada, teed korda, teha oma asutused, rajada juurdeasutusi, noh näiteks me oleme küll väga uhked selle üle, et meil on palju noori peresid. Aga juba sellel suvel oli meil tõsine probleem, et pakkuda kõigile soovijatele lasteaiakohti. Üks variant on ka niisugused maksusoodustused neile ettevõtetele, kes rajavad oma oma ettevõtmise nendesse piirkondadesse Eestis, kus asustust on nagu võib olla vähem ja mis jäävad välja sellest niugusest Tallinna kuldsest ringist. Türi vallavolikogu otsustas jätkata kodu soetamise toetuse maksmist ka tänavu, mis on kuni 20 protsenti valda soetatava või ehitatava kinnisvara maksumusest, kuid mitte üle 8000 euro. Vallavanem Pipi-Liis Siiman ütleb, et tänavu plaanitakse uue kodu soetajatele jagada 145000 eurot. Eelmisel aastal pidime küll peatama toetuse maksmise nii, et saame nüüd kokku teha kokkuvõtteid siis 2018. aasta lõpust kuni siis siiamaani välja ja meil on selle aja jooksul tulnud kokku juurde 103 uut elanikku, Need on siis inimesed, kes on tulnud tõepoolest kusagilt teistest omavalitsustest ja otsustanud siia siis oma kodu rajada ja lisaks siis nendele, kes on tulnud väljaspoolt, on meie enda noori jäänud siia 35, kõik need kokku siis umbes 150 inimest teenivad igal kuul maksutuluga valla eelarvesse ja hoiavad meie elu siin Türi vallas käimas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Maaomavalitsused meelitavad uusi elanikke kodu soetamise toetuse ja muude soodustusega, kuid nende mõju on lühiajaline.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna kesklinnas kestavad rahutused, meil on otseühendus uudistetoimetaja Vallo Kelmsaarega. Tunni aja eest sa ütlesid, et olukord on võrreldes eilsega rahulikum. Kas praegu saab sama öelda? Ei, praegu on olukord samasugune, kui eile oli lahti umbes tund aega tagasi kui hakati juba lõhkuma, nagu ma eelmises ülekandes ütlesin, siis hakati esialgu loopima pudeleid nagu eile õhtul ja sellele järgnes lõhkumine. Esimesed aknad, mida mina nägin, olid Tallinna linnavalinosaali aknad. Praeguseks on see kolonn, mis liikus Vabaduse väljakul ja Kaarli puiesteel jõudnud siia Viru hotelli ja kaubamaja poole juurde ja seisan ma ise Viru hotelli ja kaubamaja vahel praegu ja see mass liigub edasi mööda Gonsiori tänavat. Lõhutud on kõik, mis tee peale ette jääb. Prügikastid on maha pekstud, postide küljes kõik aknad, noh mitte kõik aknad, see on muidugi liialdus, aga paljud aknad, paljud vitriini äsja tehti tühjaks siin meloni kaubanduskeskuse juures olev alkoholipood. Sealt saadi muidugi jõudu juurde. Ja kuna siin politseinikke näha ei ole, siis loomulikult lähevad nad üha julgemaks, nii et lõhutakse kõike, lõhutakse aknaid, vitriine, liiklusmärke, valgusfoore, mida iganes, bussid, mis mööda sõidavad, neid loobitakse pudelite ja purkidega. Ja. Ilmselt kõik rahuneb jälle siis, kui valgeks läheb. Põhi. Senikaua, kui on pime, senikaua see asi vist ilmselt kestab edasi. Põhja politseiprefektuur teatas pool 11 et tegemist on kusagil 500 inimesega, kas see arv on sama või, või tuleb ikkagi rahvast juurde. Rahvast ei tule juurde, aga, aga seda arvu on võimatu hinnata, sest see rahvas on linna peal laiali ja nad liiguvad ühest punktist teise. Ja see kolonn või see mask, kellega nüüd mina olen viimased veerand tundi kaasa liikunud. Ma julgeks väita, et juba ainuüksi see kolonn on umbes 500 inimene, aga ma oletan, et neid on kuskil linna peal veel. Sa ütlesid, et politseid näha ei, ei ole, nii et politsei kuidagi neid vandaalitsejaid ei takista. Praegu. Ei praegu siin ei takista, aga küll takistati neid seal linnavalitsuse juures ja seal nägin oma silmaga, kui päris mitmeid inimesi vahistati kümneid, aga võib-olla ka sadu ja politsei tegutses väga kiiresti, pandi maha, käed kinni ja politsei piirang ümber, seal püüti ka ühte politsei autot ümber pöörata. See ei õnnestunud nendel. Aga politsei on esialgu jäänud sellest märatsevast jõugust maha. Jõuk on, nüüd nad jõuavad siia. Liigub see kolonn praegu radisoni hotelli poole ja osa läks ka mööda Gonsiori tänavat edasi. Aga jah, politseid siin näha ei ole. Siin lülituse alguses kõlasid taustaks päris tugevad paugud, millega tegemist oli. Tegemist on osaliselt klaaside lõhkumisega, sellepärast et nagu ma ütlesin, tehti alkoholi pood tühjaks ja sealt saadi ka alkoholi. Aga kuna seda oli üle, siis osa pudeleid lennutati jälle teistesse klaasidesse. Aga teised paugud, mis olid kosta, on see, et neil on igasugust niisugust pürotehnilist varustust. Tähendab lõhkepakett, kõike seda, nii et no nii, nüüd on järjekordne apteek siin, mis on siis kaubamaja vastas üle tee, siin püütakse aknaid lõhkuda. Ja ma ei näe, aga vist on ka midagi juba õnnestunud, aga võib olla, kui ma eksin ja liigume edasi siit koos selle kolonniga. Ja, ja olemegi nüüd jõudnud ka traditsiooni hotelli ette.", "role": "user" }, { "content": "Vallo Kelmsaare reportaaž Tallinna kesklinnast ja märatsemisest reede õhtul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaak Joala ausammas ümbritseti kastiga laulja lese Maire Joala nõudmisel täpselt aasta tagasi Viljandis võimuliidu moodustanud Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid lubasid esimese asjana leida lahenduse pikale veninud ausamba saagale. Linnapea Madis Timpson selgitabki nüüd linnavalitsuse tänast otsust. Eelmise aasta lõpus mina ja volikogu esimees saime Maire Joalaga. Maire Joala ütles, et tõepoolest see ausammas ei vasta sellele, millele tema nõusoleku andis ja mitte midagi pole muutunud ja ta jääb enda juurde. Et see eksponeerimine ei ole siin õige ja ta seda ei soovi. Ja nüüd ongi linnavalitsus arutas seda teemat ja teda ei ole otstarbekas siin sellisena varjatuna enam hoida Viljandi linnas ja, ja viime ta ära ja eks siis vaatame edasi, mis saama hakkab. Meenutame, et ausammas telliti skulptor Mati Karminilt. Linn osales samba püstitamisel 50000 euroga 22000 lisas omalt poolt samba püstitamist vedanud mittetulundusühing Meie Viljandi. Appi tulid ka sponsorid. Meie Viljandi juht Harri Juhani. Altonen peab linnavalitsuse tänast otsust suureks rumaluseks ja leiab, et mittetulundusühingul on õigustatud ootus omalt poolt välja käidud 22000 eurot tagasi saada. Aaltonen tegi mittetulundusühingu nimel linnavalitsusele ettepaneku ausammas ära osta, kuid selget vastust ta saanud pole. See on päris rumal otsus, me oleme valmis alustama läbirääkimised, kuidas, millise tingimustega ja loomulikult tulemusena võib olla see, et me võtame selle tagasi, sest tuletan meelde, et mitte ainult Viljandi linn ei ole selle panustanud. Meie oleme panustanud 22000 eurot selleks, et me saame koos rahvale lahtise monumendi ja nüüd, kui linn võtab selle isegi meiega arutamata maha. Ma arvan, et see on ka mingi lepingu rikkumine. Linnapea Madis Timpson ütleb, et Jaak Joala ausammas viiakse praegusest asukohast ära kindlasti juba sellel nädalal või äärmisel juhul tuleval esmaspäeval. Samba edasist saatust pole aga arutatud. Kas te ei karda, et hoopis MTÜ kaebab linnakohtusse sest nemad panustasid 22000 euroga? Seda me ei karda, tegelikult MTÜ-l on olnud aasta aega aega seda asja korda teha siin ja, ja tegelikult selle ajaga oleks jõudnud päris palju teha, aga kahjuks pole liiga palju õnne olnud. Jah.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi linnavalitsus otsustas Jaak Joala kuju teisaldada. Kuju teisaldatakse jaanuari jooksul ning viiakse hoiule Viljandi linnahoolduse ruumidesse ajani, mil selgub kuju edasine saatus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaailma terviseorganisatsioon teatas mõni päev tagasi, et avalikes kohtades peaks endiselt maski kandma. Vaatamata soovitustele pole meie tänavapildis kuigi palju maskikandjaid näha. Eesti proviisorapteekide Liidu juhi Timo Tanilovi sõnul müüakse maske kordades vähem kui viiruse tipphetkel. Langus algas aprilli lõpus, mai alguses. Sellegipoolest valmistuvad apteegid koroonaviiruse teiseks laineks ja hoiavad alles jäänud maske tulevikuvaruks. Hetkel on Danilovi hinnangul apteekides maske kõikidele piisavalt ja kriisiaegset puudust enam ei teki. Ühtlasi on saadaval ka väga mitut eri tüüpi maske. Danilov lisab, et apteegid jälgivad WHO juhiseid ning sellest lähtuvalt täiendavad nad jooksvalt oma varusid. Ravimite hulgimüügiga tegeleva Tamro Eesti tegevjuhi Tanel Kuusmani sõnul on ettevõttel praegu palju maske. Vaatamata pakkumise ja nõudluse kehvale suhtele leiab kuusmann, et see hind, mis oli maskidel enne kriisi, niipea tagasi ei tule. Lisaks apteekidele hakkas aprillis ühekordseid maske pakkuma ka krossi toidupoodide kett, kus müüdi kaitsemaske apteekidest odavamalt. Poode haldava OG Elektra juhatuse liige Raigo Mölder hindab kaitsemaskide müüki ebaõnnestunuks ja kinnitab, et ettevõte neid rohkem juurde ei telli. Erasektoril on see võimatu sinna suuri finants alla panna, et sellist vahendeid hetkel küll ei ole. Kuna krossi poodides maske maha müüa ei õnnestunud, annetati 56000 maski kohalikele omavalitsustele ja Lääne-Virumaa hooldekodudele.", "role": "user" }, { "content": "Võrreldes tipuajaga ostavad Eesti inimesed oluliselt vähem maske.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse valitsusliidu leppes on lakooniline punkt. Viime läbi rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna. Esialgu tundub rahvahääletuse läbiviimine lihtsana kuid tegelikult on vaja lisaks konkreetsele küsimusele ka panna paika. Kui suur peaks olema legitiimne osalusprotsent. Kas referendumi otsus läheb riigikogus lihtsalt hääletamisele või on võimalik sinna sisse viia ka seaduseparandusi? Kas põhiseaduse muutmiseks on ikka vaja kahe riigikogu pooldavat otsust? Lahtisi küsimusi on seega palju, tunnistas valitsusliidu vastava töögrupi liige, keskerakondlane Andrei Korobeinik. Seda infomenti võidakse kasvada ka tulevikus, teiste teemade jaoks ja teemasid on tegelikult hästi palju, kus teadud sellised aktiivsemad grupid võivad tahta panna enda siis teemapüstitas referendumile seal ühtegi head. Sellist ideaalset lahendust ei ole, aga midagi peab ikkagi välja valima. Töögrupi teine liige, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et ta loodab, et sügisese istungi ajal suudab riigikogu referendumiga seotud küsimused lahendada. Tuleb kõigepealt sõnastada väga täpselt see küsimus, see on hästi oluline, mida siis inimeste käest küsitakse. Ja see ongi niisugune peamine üldine poliitiline vaidlus, objekt, ülejäänud on juba rohkem tehnilist laadi, et kuidas seda organisatoorselt läbi viiakse ja millised on vajalikud täiendavad ressursid. Te ise pooldate seda, et teha seda kohalike valimistega samal päeval. No mina ütlen seda, et nii on praegu kokku lepitud koalitsioonilepingus ja me oleme üks koalitsiooni osapool Korobeinik rõhutas, et seaduseelnõusid tuleb menetleda tasakaalukalt. Hetkel on seal terve ports ettepanekud laual ja noh, ei ole nii, et keegi tuliselt kaitseb seal ühte ja teine teist, vaid üritatakse leida lahendus, mis jääks Eesti seadusruumis püsima aastakümneteks. Mis olekski selline lahendus, mis tugevdab demokraatiat, mitte ei tekita sellist farssi, kus hääletatakse igat liigutust ja päeva lõpus ei ole riigikogule isegi soovituse, vaid on lihtsalt selline rahva meelelahutuse?", "role": "user" }, { "content": "Valitusliidu töögrupp pole siiani leidnud üksmeelt, kuidas korraldada järgmisel aastal rahvahääletus koos kohalike valimistega. Vajalikud seadusemuudatused on plaanis siiski sügise jooksul vastu võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel paar nädalat tagasi oli narvakate huvi vaktsineerimise vastu väga tagasihoidlik, siis viimase nädala jooksul käis Narva haigla vaktsineerimiskeskuses keskmiselt 200 kuni 250 inimest päevas. Vaktsineerimiskeskuse infektsiooni kontrolli õe Ksenia Potšarova sõnul toimus muutus peale valitsuse piirangute kava avalikustamist. Piirangud hakkasid kehtima alates 25.-st oktoobrist ja juba alates 21.-st hakkas vaktsineerida soovijate hulk kasvama. Kõige töisemaks päevaks kujunes läinud reede, kui süstisime 256 doosi Covidi vastast vaktsiini. Inimesed on ikkagi end kätte võtnud ja tulevad vaktsineerima. Ksenia Potšarova sõnul on suur nõudlus just esimese vaktsiinidoosi järgi ja enim tahetakse Janseni ühedoosilist vaktsiini, et vaktsineerimiskuur kiiresti läbida. Käisime 29. oktoobril ka mitmes ettevõttes ja tehases töötajaid vaktsineerimas põhiliselt esimese doosiga. Ettevõtted on koroonavastaseid meetmeid karmistanud, nõuavad testimist, inimesed on aga testimisest nähtavasti väsinud ja nii on vaktsineerimine viimase nädalaga hoogustunud. Narva toitlustusettevõteteni pole uus vaktsineerimislaine veel jõudnud, räägib Narva iiri pubi omanik Märt Meesak. Et kui me vaatame nagu natukene tagasi, et, et kui selle testiga sai käia, siis ega testiga inimesi oli umbes heal juhul viis protsenti see viis protsenti ei ole just mingi eriline suur kasv, piirangud tõenäoliselt hetkel enam neid inimesi, vähemalt toitlustusasutuse piirangud inimesi kohe ummisjalu vaktsineerima küll ei vii. Märt Meesaku arvates oleks vaktsineerida soovijaid rohkem, kui inimesed näeksid enda ees konkreetset sihti. Nii palju kui mina olen siin nende inimestega rääkinud, kes ei ole vaktsineerinud, ütlevad, et kui oleks nagu selge kava, selge plaan, et, et kui selleks kuupäevaks on nii palju inimesi, selleks kuupäevaks on nii palju inimesi ja siis me saame teha seda teist ja kolmandat, et siis ma usun, et inimesed võib-olla mõistaksid ka nende piirangute vajadust ja vaktsineerimise vajadust, et praegu on selline lihtsalt nagu me oleme kuidagi ja teeme midagi ja piirame midagi ja ka tervikut kui sellist nagu kommunikatsioonis vähemalt sealt valitsuse poolt küll ei ole tulnud. Terviseameti andmeil on Narvas praegu vähemalt ühe doosiga Covidi vastu vaktsineeritud 52 ja pool protsenti elanikkonnast. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Karmimad koroonapiirangud on vaktsineerimist Narvas hoogustanud. Huvi vaktsineerimise vastu suurenes peale valitsuse piirangutekava avalikustamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVaidlusi selle üle, kui kõrged võivad olla tuulikud, on arendajad ja kaitseministeerium pidanud aastaid. Kõige selgemalt näeb seda Ida-Virumaal aidus, kus kõrguvad kaks tuuliku sammast, millest ühele on ka labad külge kruvitud. Need paberite järgi ebaseaduslikud ehitised püstitas siin Andres a olek sõnajala ettevõte enne kui tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet koos politseiga töö seisma pani. Kõrguse piirangud pole ainult aidu probleem. Praegu tohib kõrgemaid kui kahesajameetrise tuulikuid püstitada ainult väikesele maatükile edela, Eestis ning ka 50 meetrit madalamate tuulikute jaoks on ruumi na pilt. Et probleemi lahendada, kulutab riik umbes 70 miljonit eurot ning soetab kaks uut radarisüsteemi Neist. Esimene seatakse Ida-Virumaale 2024. aastal räägib kaitseministeeriumi asekantsler Tiina Uudeberg. Ja see tähendab, et parke tegelikult võib siis arendaja soovide kohaselt välja arendada. Praegu segavad meie õhuseire radareid ka poolikud aidutuulikud, sestap ootab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet teist aastat järjest tuulikute lammutamist. Sõnajalad on ameti nõudeid ignoreerinud. Samas nüüd, kui õhuseireradarite valmimistähtaeg on paigas, valib kaitseministeerium senisest leplikuma tooni. Kindlasti pole siin kaitseministeeriumi soov survestada TTÜ taad, survestada arendajad neid alla võtma. Me üritame kindlasti leida sellist lahendust, kuidas arendaja saaks oma pargiga edasi minna ja et me ei teeks siin võib-olla mingi aasta pooleteist jaoks selliseid väga dramaatilisi samme. 2025. aastal peaks valmima ka teine radari süsteem pärast, mida vabaneb kõrguse piirangute alt suurem osa Eesti maismaast. Õhuväe peainsener major Mati Kuppar selgitab, et esimene uus radar on tavaline aktiivradar. Tavaline aktiivradar töötab selliselt, et radari antennist kiiratakse suure võimsusega impulss õhku oma teel läbi keskkonna ta leiab erinevaid objekte, peegeldub nende pinnalt tagasi ja radar siis võtab vastu selle nõrga peegeldunud kaja signaali. 2025. aastal valmiv süsteem on aga teistsugune. Tegemist on süsteemiga, kus võib olla mitu saatjat, mitu vastuvõtjaid, üks saatja, mitu vastuvõtjat ja nii edasi. Kuppari sõnul kasutatakse sarnaseid süsteeme mitmes valdkonnas, kuid see, mida Eesti plaanib, on siiski uuenduslik. Innovaatiliseks muudab asjaolu, et tunnustatud õhupildi loomiseks teistes riikides ei ole sarnast lahendust väga kasutatud. Kuppar lisab, et kui me sooviksime sama maa- ala katta pelgalt traditsiooniliste radaritega läheks Eestile oluliselt kallimaks.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseministeerium ei oota enam, et Aidusse ebaseaduslikult püstitatud tuulikud lammutataks. 2024. aastal valmib esimene uus õhuseireradar ja siis peaks suurelt osalt Kirde-Eestist tuulikute kõrgusepiirangud kaduma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma terviseorganisatsiooni COVID 19 erisaadik David Navarro väljendas täna Londonis sügavat muret Lõuna-Aafrikas leviva uue koroonavariandi pärast. Minu seisukoht on, et selle üle tasub päris kindlasti mures olla, ütles ta BBC-le. Ja ma ka ütlen, mispärast uus viirus tundub omavat suuremat võimet murda läbi sellest kaitsest, mille me oleme saavutanud vaktsineerimisega. Maailma terviseorganisatsioon kogunes erakorralisele istungile ja on lubanud pärast läbirääkimisi avaldada uued juhtnöörid seoses uue koroona variandiga. Kuid WHO hoiatas ka, et võib minna nädalaid, enne kui aru saadakse, kui kiire levikuga uus variant on ja kui palju vaktsiinid sellele mõjuvad. Paljud viroloogia rõhutavad, et tuleb arvestada vähemalt kuu ajaga, kui mitte enamaga, et uue mutatsiooni ohtlikkusest aru saada. Samas on pandeemia õppetund see, et alati ei saa ära oodata, kuni kõik vastused käes on. Kui maailma terviseorganisatsiooni kohtumine algas, ütles WHO kõneisik Kristjan Linmaier, et esialgu oleks parem, kui riigid reisipiiranguid ei kehtesta. WHO soovitab riikidele riskil põhinevat ja teaduslikku lähenemist, kui kõne alla võetakse reisipiirangud. Oluline on, et iga piirangud alati hoolega kaalutaks. Riigid saavad palju koos ära teha, jälgides arenguid ja tehes teaduslikku koostööd, et aru saada uuest koroona variandist ja töötada välja võimalused sellest jagu saamiseks. Seega hetkel me ei soovita reisipiiranguid kehtestada, ütles maailma terviseorganisatsiooni kõneesik. Ühendkuningriik keelas reisimise kuuest Aafrika riigist, põhjendades seda sellega, et vaktsiinid ei pruugi uue muteerunud variandi suhtes efektiivsed olla. Saksamaa, Itaalia, Iisrael ja Singapuri on samuti reisimist piiranud. Aafrikas covidi küsimustega tegelev agentuur on seisukohal, et reisikeelud tõenäoliselt ei vähenda uue variandi levikut. Lõuna-Aafrika valitsuse esindajad viitis, et uus variant murtakse vaktsineerimise abil. Lõuna-Aafrikas on täielikult vaktsineeritud alla veerandi elanikest. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütleb, et tegu pole sugugi esimese Lõuna-Aafrikas leitud hüpermuteerunud viirusega. Paar kuud tagasi teatati ühest uuest variandist, aga see kadus üsna pea orbiidilt. Võimalik, et ka praegu läheb sama rada, kuid ettevaatlik tasub olla ja seda varianti hoolikalt jälgida, sõnas professor.", "role": "user" }, { "content": "Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) lisab tõenäoliselt täna murettekitavate koroonaviiruse variantide sekka tugevalt muteerunud variandi, mis levib Lõuna-Aafrikas. Viroloogide sõnul võtab selle ohtlikkuse hindamine aega ja variandi tegelike võimete kohta on veel mitmeid küsimusi.", "role": "assistant" } ]