Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 25

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna õhtul suletakse Euroopa lähiajaloos ametlikult üks suur peatükk. Nimelt hääletab Euroopa parlament Euroopa Liidu ja Suurbritannia uue suhtelepingu üle. See leping on sisuliselt toiminud juba selle aasta algusest ette ulatuvalt, kuid väga suure tõenäosusega vormistab parlament selle täna ametlikult ära. Kuigi parlamendi president David Sassoli lubas eelmise aasta detsembris, et vastuvõtmisega ei venitata, jõutakse hääletuseni siiski alles täna. Selle puhul peeti täiskogu istungil viimane Brexiti teemaline debatt, kus sõna said nii Euroopa Liidu-poolne pealäbirääkija Michel Barnie, Euroopa Komisjoni president Ursula Fon, der Laien ning mitmed parlamendiliikmed. Viimast korda senises rollis üles astunud Barniet kutsus üles eurooplaste muresid kuulama. Tema sõnul ei tohi rahulolematust ja populismi kõrvutada. Miks hääletas 52 protsenti Briti valijatest Euroopa vastu, on olemas põhjused sellele sotsiaalsele vihale ja pingetele, mis olid mitmetes Suurbritannia piirkondades, aga ka mitmetes Euroopa Liidu piirkondades. Meie ülesanne on kuulata ja mõista neid tundeid, seda sotsiaalset viha ei tohiks segamini ajada populismiga ja me peaksime tegema kõik, et vastata sellele igas liikmesriigis ja liidu tasemel. Ja me peame näitama, millist väärtust lisab see, kui teeme asju koos, et olla jõukad, iseseisvad ja turvalises keskkonnas, ütles Barniet. Tema sõnavõtu järel aplodeerisid kohal olnud parlamendiliikmed ja komisjoni president Barniele püsti seistes. Viimase viie aasta suurim eurooplane lahkus lavalt. Seevastu Komisjoni president Ursula von der Leyeni kõne oli aga pigem pragmaatiline, sest tema peab brittidega maid jagama veel ligi neli aastat. Olen ma loomulikult näinud mitmeid probleeme kerkimas selle aasta alguses alates, millest mõned olid ootuspärased, teised on aga valulikud probleemid, millest mitmed on sellise Brexiti tagajärjed, mille Suurbritannia ise valis. Põhjustest hoolimata peame keskenduma lahendustele ning ühepoolsed otsused ei vii meid kuskile. Sellepärast ongi leppe vastuvõtmine nii oluline. See annab meile tööriistad, et kindlustada täielikult kohustused, mille mõlemad pooled endale võtsid, sõnas von der Laien. Kuivõrd arutelu toimus Euroopa parlamendis, võtsid sõna ka mitmed välissuhete komitee liikmed, teiste seas Saksamaalt pärit tuntud europarlamendi liige David McCallister, kelle sõnum keskendus Euroopa ühtsusele. Euroopa Liit on alati olnud ja jääb pühendunuks praktilistele lahendustele. Kuigi Brexitist kaotavad mõlemad pooled, näitasid läbirääkimised, et meie tugevus Euroopa Liiduna peitub ühtsuses. Peaksime seda meeles pidama, oma riikide ühendust edasi arendada, ütles McCallister. Euroopa parlament hääletab lepingu üle täna õhtul, kuid koroonaviiruse meetmetest tulenevalt selgub tulemus alles homme hommikul. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament hääletab täna õhtul Euroopa Liidu ja Suurbritannia kaubandusleppe üle. Sel puhul peeti parlamendis maha ka viimane Brexiti teemaline debatt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDebatt algab annes kell neli öösel Eesti aja järgi ja kestab poolteist tundi. Donald Trumpil on võimalus pöörata oma kampaania tõusule ja Joe Bidenil hoida praegust juhtivat kohta küsitlustes. Debatt on jagatud kuueks viieteistminutiliseks osaks, mille alguses kumbki kandidaat saab segamatuks etteasteks kaks minutit enne kui väitluseks läheb. Võrreldes esimese debatiga, kus kõnelejad 11 pidevalt katkestasid on täna üks oluline muudatus. Nimelt nende kahe minuti jooksul on sisse lülitatud ainult selle kandidaadi mikrofon, kellel on sõna. Teise mikrofon, on sel hetkel summutatud. Teemad on koroona Ameerika perekonna trassid, kliimamuutused, rahvuslik julgeolek. Kas tänane debatt võiks tulla erinev esimesest, mida nimetati täielikuks kaoseks? Presidendil on soovitatud seekord pehmem olla. Summutatud mikrofon võib vaatlejate arvates trumpi ohjeldada. CNNi vaatleja Paul Begala aga arvab, et kui trumpi pidevaid sekkumisi keegi ei kuule siis ameeriklased näevad valet pilti. Esimesel debatil oli trump jõhker, vihane ja ebaviisakas. Tema 128 sekkumist näitasid tõelist trumpi. Presidendi sekkumise summutamine nüüd üksnes kaitseb teda oma kontrollimatu käitumise tagajärgede eest, kinnitab pigala. Biden ja moderaator kuulevad trumpi tegelikult kogu aeg. Seega saab ta ajada neid pidevalt endast välja, ilma, et vaatajad aru saaksid. Pikala peab seda trumpi üsna suureks eeliseks. Ta saab Bidenit kogu aeg segada, ilma et ameeriklased sellest teda süüdistas. Debatti modereerib Cristiano Walker. Ant temast on juba ettekahju trump, ütles nimelt laupäeval, et Welker on kohutav ja ebaõiglane nagu enamik libauudiste reporter. Kas esimene debatt muutis kellegi meelt? Võib-olla küsitluste järgi Trumpi toetus pisut langes ja Biden i oma veidi tõusis. Tegelikult on debatid mõeldud nendele, kes pole veel otsustanud ja neid tundub vähe jäänud olevat. Viimane Reuters küsitlus näitas, et kaheksa protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Täna õhtul toimub Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide kolmas debatt. Valimised on 3. novembril. Mida Ameerika ajakirjanduses enne debatti arvatakse?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinistrid jäävad järelikult ametisse ja jätka oma tööd, samas erakond leidis, et IRL kindlasti ei tolereeri mingit fektiivset, elamislubade jagamist. Erakond tegi väga üheselt ka ministritele ülesandeks astuda kõik vajalikud sammud, et see lõpetada. Minister on juba tühistanud sellel aastal siseminister üsna suure hulga neid elamislubasid, mida on fiktiivseks peetud ja seda tegevust tuleb loomulikult täie hooga jätkata. Eestis ei tohi saada elamisluba keegi, kes oleks julgeolekuriskiks Eestile. Eestseisuses ei leidnud toetust 77 erakonna liikme esitatud ettepanek, et riigikogust lahkuks lisaks Indrek Raudsele ka Siim Kabrits ja ministriametist kutsutaks tagasi Juhan Parts ja Ken-Marti Vaher. Kui selliseid samme astutakse ja kui on lubatud erakonnast lahkuda, siis ju need inimesed niimoodi teevad. Nagu näha, erakonna sees neil toetus puudub. IRL-i eestseisus peab küllaldaseks, et Indrek Raudne ja Nikolai Stelmah on astunud tagasi oma valitud ametitest. Nad on võtnud teade riigikogu liikmetest ja kõikidest muudest valitud liikme kohtadest, kaasa arvatud ka Eesti raudtee juurest esitada avaldus, et lahkutakse, on suhteliselt kõva sõna. IRL-i eestseisusesse kuuluv europarlamendi saadik Tunne Kelam ütles intervjuus vikerraadiole, et erakonna juhatus reageeris sündmustele liiga aeglaselt. Oleks pidanud eesseisus kogunema neljapäeval või reedel ja andma oma hinnangu ning informeerima erakonna liikmeid ja kinnitused, et kõik on korras, et kõik on seaduslikult tehtud. Kahjuks usaldusküsimust ei lahenda ja kindlasti on siin oma iva. Ma mõtlen erakonna liikmete pöördumises, kes nõuavad, et isikud, kes on nendesse asjadesse segatud, kannaks sügavamat moraalset ja poliitilist vastutust. IRL-i aseesimees Tõnis Lukas ütleb, et jäi eestseisuses erakonna liikmete pöördumise hääletamisel erapooletuks ja kommenteerib tänast nõupidamist nii. Erakonna esimees tegi kõik endast oleneva, et võtta tülilainetel hoogu maha. Mõnes mõttes käitus ta õieti, pannes hääletusele erakonna liikmete kirja sisu, aga kuna seal on ettepanekuid mitmetes ooperitest, On ettepanekuid linnavolikogu liikmete, riigikogu liikmete, aga ka valitsuse liikmete kohta ja erineva kangusastmega ettepanekuid, siis ühe korraga kõiki neid hääletada ei olnudki võimalik ses plaanis, et kui näiteks Juhan Partsi kohta ei ole piisavalt andmeid, et, et öelda, et ta oli selle elamislubade parseldamisega seotud. Ja kui me oleks hääletanud selle nii-öelda esitatud variandi kõigi punktide poolt korraga, nii nagu see esitati siis oleks me justkui ka Juhan Partsi tagasiastumist koheselt nõudnud ja antud juhul oli õigem jääda erapooletuks.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publica Liit arutas elamislubade skandaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaasaegse kunsti muuseumi uus hooaeg toob tugevad isikunäitused ja värske annuse rahvusvahelisest kuraator projektijuht Maria Helen Känd ütleb, et pärast kaheaastast koroonapausi minnakse uuele hooajale vastu uue kollektiivi ja pealehakkamisega. Meil on Tiinis mõned uued liikmed, meil alustab peaaednik, kes hoolitseb meie kogukonnaaia eest ja lisaks sellele tegutseb meil ka nüüd meie majas EKKmpaarum, mida veavad siis endise kultuuriklubi kelm eestvedajad. EKKM on väga olulise sellise pärandi väärtusega tööstushoone ja praegu ka selline kogukonna keskus, et neil on nagu juba nimetatud kogukonna aed ja oleme siis enda õue avanud linlasele. Veel 2019. aasta lõpus oli oht, et Tallinna linnale kuuluv sihtasutus kultuurikatel lõpetab ootamatult rendilepingu muuseumiga. Põhjuseks oli toona ehituse niline audit, milles toodi välja hulk puudusi. Räägiti ka tööstuspärandisse kuuluva muuseumi hoone lammutamisest. 2021. aasta alguses pikendas aga muuseum põhjapuiesteel asuva kinnistu üürilepingut kaheks aastaks ehk selle aasta lõpuni. Alates 2021 lõpus juba toimusid ministeeriumi ja linnaga läbirääkimised, kõik on väga huvitatud, et EKKM jätkaks seal, kus ta praegu on. Käivad siis sellised eskiiside vahetamised, et seda tuli küll praegu vahele ja, ja me ootame kindlasti ja soovime, et me saaks nüüd siis ministeeriumi ja linnaga veel kord kokku. Kui plaan nii-öelda renoveerimise plaan saab kinnitatud, siis saame jätkata ja leping pikendatakse järgmisel aastal. Küll aga avatakse täna õhtul uue hooaja esimene näitus. Diana Tamane toob vaatajani mõtiskluse enda perekonna esiemade teemal. Järgmisena on plaanis grupinäitus retes Tits. Kuus kuraatorit on kutsunud Eestisse EKKM-i enda favoriit, teose või teose, mis kõnetaks publikut või mis oleks praegu hästi aktuaalne ja see avaneb meil siis, seitsmeteistkümnendal juunil. Suve lõpus on oodata Taavi Suisalu sellist väga tehnoloogiliselt ambitsioonikast projekti kes tegeleb algoritmide, tehnoloogia ja digimaailmaga ja selle sellega, kuidas see meid mõjutab. Ja hooaja õpetab siis meie legendaarne asutajaliige Marko Laimre koos sõpradest-kunstnikega. Et nagu tavapäraselt siis hooaeg kestabki meil umbes aprillist detsembri alguseni.", "role": "user" }, { "content": "Paari aasta eest sulgemis- ja lammutamisohus olnud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avab uue ja hoogsa hooaja. Täna õhtul avaneb läti-eesti kunstniku Diana Tamane esimene isikunäitus Tallinnas \"Puudutuse tüpoloogia\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis on 145 gümnaasiumiastmega kooli, neist 44. õpib vähem kui 100 õpilast, ütles haridus ja teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp. Miks need muudatused on vajalikud? Suures osas kolm põhjust? Üks on demograafilise muudatused sest võrreldes tänasega kahanevad gümnaasiumiõppurite arvud 2035 ja pikemas vaates mitte küll Eestis tervikuna, aga paraku enamikes maakondades ja kõige enam Ida-Virumaal, Valgamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, aga ka Hiiumaal ja Järvamaal. Teine põhjus ja väga-väga oluline õpetajad saaksid täistööajaga töötamise võimaluse ja väärtustatud palga ja õpilased saaksid õppida just nende vanusele sobivas kaasaegses õpikeskkonnas kus oleks neil piisavaid valikuvõimalusi nendele nende huvidele vastavaid. Samas leidub omavalitsusi, kes on otsustanud alla 100 õpilasega keskastme kool säilitada. Näiteks kanepi vallas on viimastel aastatel gümnaasiumiastmes õpilaste arv kasvanud 66 õpilaseni. Kui kaoks elukoha lähedal gümnaasiumihariduse saamise võimalus, siis see võiks panna elanikke otsima tööd ja leidma elukoht mujal piirkonnas, tõdes kanepi vallavanem Mikk Järv. See tähendab, et mingil hetkel võivadki teha pere tippotsuse, et nad kolivadki sinna või lähevad juba enne enne gümnaasiumiastet kusagile kooli ära, mis mõjuna kandub juba ka põhikooliastmetesse. Et noh, neid, neid mõjusid võibolla nagu väga palju. Värskas gümnaasiumi astme õppe võimaldamine on olnud kohaliku omavalitsuse otsus, ütles setomaa vallavanem Raul Kudre. Kuna me oleme nagu kõige kagupoolsem nurk ja meil lähimate gümnaasiumi teni on siin 40 ja 50 kilomeetrit, siis me tahame, nagu seda ka gümnaasiumiharidust siin nagu koha peale anda.", "role": "user" }, { "content": "Samas ei ole mitte kõik omavalitsused sellest huvitatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigi 16000 elanikuga Kodona linnake Põhja-Itaalias vastab täpselt ettekujutusele Itaalia väikelinnast paar suuremat tänavat ja keskne plats, mille ääres on kirik, linnavalitsus ja paar sentral. Aasta tagasi talvel ei osanud keegi aimata, et just selles väikses maakohas tehakse kindlaks esimene koroonasse nakatumine Itaalias. Samal ajal, kui kohe siin kõrval leidsid aset veel suured rahvusvahelised üritused nagu Milano moenädal Godona linnapea Francesco Basserini. Me oleme endalt samuti küsinud, miks see meid tabas. Ma arvan, et Codonios avastati, et viirus on meile jõudnud tänu ühe arsti tähelepanelikkusele, kes otsustas otsima hakata seda, mille olemasolu ei tahetud uskuda. Järgnes kiire linna lukkupanek ja karantiin politseinik sõjaväelaste valve all. Francesco basserini. Alguses valitses muidugi hirm, sest esimestel päevadel tundus, nagu Kodoniost võiks pool ilma endale nakkuse saada. Aga pärast tundsin me juba tohutult solidaarsust. Koroona on väikelinnas nõudnud rohkem kui 200 inimese elu. Pärast esimest šoki on viirust suudetud kontrolli all hoida. Praegu on teada vaid üksikutest haigestunud inimestest ning pool linna elanikest on juba vaktsineeritud. Inimesed istuvad kohvikute väliterrassidel ja loodavad, et hullem on selja taha jäänud Nicola. Inimesed on rõõmsad, tahavad välja minna, meelt lahutada ja teistega koos olla. Kaia. Füüsiliselt elasime selle aja üle, aga vaimselt oli raske elada piirkonnas, kus pandeemia alguse sai. Haavad ei ole veel paranenud. Kodoniost vähem kui 100 kilomeetri kaugusel asuvast Bergamost ja selle haiglast sai samuti haiguspuhangu epitsenter. 40 aastat perearsti tööd teinud Guido Marinoni on praegu pensionil ja juhib kohaliku meedikute ühingut. Tema võrdleb olukorda sõjaga ja räägib, miks nii palju inimesi suri vaatamata siinsele kõrgel tasemel meditsiinile. Meil polnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks olnud võimeline tegutsema tulemuslikult tavaolukorrast erinevas situatsioonis. Et kokku hoida, loobusime vähem tähtsaks peetud süsteemidest, mis puudutavad avalikku hügieeni, kontaktide tuvastamist ja hädaolukorra lahendamise kavasid. Bergamaa ooperiteater on katusele pannud kõlarid, kuulutades tänaval uut algust. Sel nädalal avanevad rahvale teatrit spordiüritused ja restoranid, komandanditundja maskid, aga esialgu jäävad.", "role": "user" }, { "content": "Itaalia lubab alates homsest inimesed taas restoranidesse ja baaridesse, siiani on olnud avatud üksnes väliterrassid. Euroopas esimese ränga koroonašoki saanud riik avab end ühtaegu ettevaatlikult ja suure rõõmuga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti mereturvalisuse grupi juhi Marge Kohtla sõnul on alajõe teenistuskoha sulgemise põhjuseks see, et tugipunkti ülalpidamisest ülejäävat raha saab kasutada mereala võimekuse tugevdamiseks. Nüüd seoses selle kaldavõimekuse ümberkorraldamisega siis üheks võimalikuks kohaks, kus meil oli võimalik neid ümberkorraldusi teha, oli Alajõe teenistuskoht ja seda just sellest vaates, et vaatest, et alajõe lähedal on mask Narva kordon ja tegelikult ka Mustvee kordon seal teenistuskohtade ja kordonite vahel. Vahemaa on suhteliselt väike. Alutaguse valla volikogus alajõe piirkonda esindav Marek Kullamägi tõdes, et riigi jõustruktuuri tugipunkti olemasolu plussiks oli see, et alajõe külalised käitusid tänu sellele vaoshoitumalt. Kullamägi ütles, et vajaduse korral peab Alutaguse vald panustama suviti Peipsi-äärse ala turvalisusesse rohkem. Üldiselt, meil on üheksa kuud väga rahulik piirkond suvel, suvel, noh, ma ei ütle, et meil on midagi erilist, aga laupäeva-pühapäevad toovad suured rahvamassid, mis võivad tekitada lisaprobleeme. Lisapatrullid. Laupäev, pühapäev, nagu nad on olnud alati, on alati teretulnud, aga noh, kuna me oleme vallas oma suutlikkust tõstnud aastalt aastasse, seda tuleb teha veel. Ida prefekt Tarvo Kruup kinnitas, et Alajõe teenistuskoha sulgemise tõttu piirkonnas ohutase tõusta ei tohi. Jaa, muidugi, oma taktikates me peame väikseid ümberkorraldusi tegema, aga see ei ole probleem, sest ka täna oleme korraldanud oma piiri valvamist ja, ja, ja ka tööd näiteks alajõel selliselt, et, et alajõele vajadusel tuleb patrulleerima üksus üldsegi punamäelt, nii et see ei ole midagi tavapäratut. Me niimoodi töötame juba jupp aega. Marge Kohtla lisas Kui me hindasime seda ümberkorraldust, siis üheks ülesandeks oli meil see, et reageerimiskiirus ei Meil muutuda aeglasemaks, ehk siis me peame tagama sama kiirusega reageerimise. Alajõe teenistuskoha sulgemine ei tähenda koondamisi olemasolevad töökohad jagatakse alates maikuust alajõele lähemate Peipsiäärsete PPA tugipunktide, teineteisest veeteed mööda poolesaja kilomeetri kaugusel asuvate Mustvee ja Vasknarva kordanite vahel, räägib politsei ja piirivalveameti mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla. Sarnase vahemaaga me tegelikult töötame ka mererannikul, kus tegelikult isegi need vahemaad jaoskondade vahel on oluliselt suuremad. Alajõe kompleksi haldaja, riigi kinnisvara aktsiaseltsi kinnitusel on paiga edasine saatus praegu veel lahtine. Alajõelt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Idapiiri turvalisus Alajõe teenistuspunkti sulgemise tõttu ei kannata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile kohtus Rootsi parlamendi spiiker Andreas Norlen kõigi parteijuhtidega ja kõik nad toetavad Magdalen Andersoni kandidatuuri. Norlen oli ajakirjanike ette astudes aga väga kriitiline. Ta nentis, et puuduvad reeglid, mis määraksid, kuidas sellises olukorras nagu kolmapäeval tekkis, edasi minna. Ta ei ole rahul sellega, kuidas olukord lahendati. Turbulentset arengut oleks saanud vältida. Mulle oleks pidanud roheliste erakonnas valitsevast meelsusest ja seisukohast valitsuse küsimuses teada antama. Mul on sügavalt kahju eile nähtud sündmuste käigu pärast. See tundus Rootsi rahvale ebamõistlik. Niinimetatud Rootsi ajaloo superkolmapäeval juhtus laias laastus neli asja. Esiteks valiti uueks peaministriks sotsiaaldemokraatide juht Magdarine Andersson. Mõni tund hiljem hääletati parlamendis maha valitsuse esitatud eelarve ja anti roheline tuli alternatiivsele opositsiooni eelarvele. Seepeale teatas roheliste partei, et lahkub valitsusest, kuna ei kujuta ette opositsioonilise Rootsi demokraatide vedamisel koostatud eelarve järgi valitsemist. Magdalen Anderson astus seejärel peaministri kohalt tagasi. Rohelised lükkasid kriitika tagasi, öeldes, et otsus valitsusest lahkuda sündis viimasel hetkel ka neile tundus, et võimalused eelarve läbi suruda olid suurepärased eriti pärast Keskerakonnaga peetud läbirääkimisi ja kokkuleppeid metsade ja rannakaitse küsimustes. Kuid siis tuli signaal, et Keskerakond võib hääletamata jätta. Tundub, et peamine roll selle poliitilise kaose tekitamisel ongi Keskerakonnal. Aga ka nemad lükkavad kriitika tagasi. Ütlevad, et neil on kohustus oma poliitika eest seista, aga leiavad, et valitsus ei arvestanud eelarves kõigi parteidega. Niisiis, mõõdukate kristlike demokraatide ja Rootsi demokraatide eelarve ettepanek võitis parlamendi hääletuse ja ükskõik kes valitsuse moodustavad, lähevad edasi nüüd just selle eelarvega. Magdalene Anderson sisuliselt ei jõudnudki peaministri ametit pidada, sest ametlikult olnuks tema kabineti esimene tööpäev täna. Nüüd esmaspäeval toimuva hääletuse järel võib aga Magdalena Andersonist saada vähemusvalitsuse peaminister ehk ühe partei valitsus. Seega tuleb asendada ka rohelistest vabaks jäänud viis ministri kohta Nende seas näiteks väga olulised keskkonna ja kliimaministri ning asepeaministri koht, samuti kultuuri ja spordiministri koht. Peale selle on oma tagasiastumisest teatanud sotsiaaldemokraadist rahandus ning kaubandus ja tööstusminister Ibrahim Bailan ning maaeluminister Jani Nilsson.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi parlamendi esimees harutab lahti kolmapäeval tekkinud poliitkriisi. Parlament korraldab uue peaministrihääletuse esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeade seitsmeaastase staažiga sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske vallandamisest tuli täna pärastlõunal. Personali muudatustele pühendatud erakorralise pressikonverentsil viitasid asjaosalised vallandamise põhjusena ühiskondlikule survele. Tervise ja tööminister Tanel Kiik. Vaadates ühiskondlikke ootusi, pingeid kriitikat vaadates ka tegelikult protsessi ja tulemusi, mis ei ole halvad, võiks olla paremad, on olnud võib-olla siis Euroopa Liidu mõttes vaktsineerimise vaates keskmisest maas Ida-Euroopa mõttes keskmisest ees on meid kokkuvõttes viinud mõistmiseni arusaamiseni, et, et meil tuleb teha sotsiaalkaitseminister Signe Riisalu koos see raske otsus ja, ja teha ettepanek vabariigi valitsusele vabastada sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ametist ja leida uus kantsler, kes saab tulla võib-olla värske pilguga ja püüda teha paremini. Ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalu Poolteist aastat kestnud kriis ei ole lihtne välja kannatada ühiskonnale kaugelt mitte. Ja see tähendab, et me peame leidma uue viisi, kuidas seda kriisi käsitleda ja normaliseerida ja jätkusuutlikud lahendused läbi uute, värskete inimeste võiksid olla täna need, mille poole me vaatame. Kantsler Marika Priske sõnul sai ta vallandamisotsusest teada reedel riigisekretärilt. Päev varem oli valitsus juht Kaja Kallas avaldanud valitsuse pressikonverentsil ka rahulolematust vaktsineerimise senise käiguga ja viidanud personalimuudatuste vajadusele. Marika Priske andis mõista, et ei lahku vabatahtlikult. Ma saan aru, et ministritel ei ole see otsus olnud kerge, et, et surve ühiskondlik ootus, frustratsioon, et vaktsineerimine ei edene nii nagu inimesed unistajaks ja lootus, et see päästab meid kõikidest muredest tekitab pingeid. Pikaajaline staaž kantslerina tähendab seda, et, et sa oled iga aastaga järjest enam rünnatav oma ajaloo tegevuste, ka mitte tegemiste. Et me oleme kõik pingutanud, andnud oma parima, selline nii-öelda süüdistus või ähvardus mõjutab väga suurt ringi inimesi, kes, kes on meie juhtkond ja, ja ma kuidagi ei taha, et need inimesed, kes on nüüd poolteist aastat ilma sisuliste vabade päevadeta, et ka puhkusepäevadel ei ole kellelgi neist, kes selle nende temadega meil tegelenud ja praktiliselt kõik juhtivad inimesed meie ministeeriumis, et nad saaksid töörahu. Kui selleks on mõistlik kantsleri vahetus, siis siis ma toetasin seda otsust, mõistan seda otsust ise oleks keeruline oma meeskonda hüljata, aga aga kui see on ministrite otsus ja tippjuhid peavad sellist asja alati aktsepteerima Tanel Kiige sõnul leitakse uus kantsler sihtotsinguga, kuna kriisi tingimustes pole konkursi korraldamiseks aega. Töökohast jääb ilma ka maris Jesse, kellest asekantsleri ametiaja lõppedes pidi saama kantsler Priske nõunik.", "role": "user" }, { "content": "Vaktsineerimise probleemide eest Eestis peab ametikohaga maksma Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTiia Kaare sai mõne päeva eest 23 aastaseks ja teatas, et maailmameistrivõistlused on tema viimane ülesastumine juunioride klassis. Kui ta viis aastat tagasi jõusaalis hakkas käima, polnud esialgu mõttes hakata fitnessiga tegelema Tiia Kaare. Ja tulemused tulid nagu päris kiiresti ja siis kaks aastat tagasi mõtlesin, et võtan endale toitumiskava, hakkasin toitumist jälgima ja siis võistlusteks valmistuma. Ja alguses ma läksin lihtsalt enda lõbuks, ma isegi üldse ei tahtnud minna võistlema. Mulle väga meeldib jõusaalis käia. Tiia Kaare õpib Eesti mereakadeemias laevajuhiks, käimas on viimane aasta. Mulle nagu tundus see kapteni eriala väga huvitav ja see on väga nagu vaheldusrikas ja mulle meeldib niimoodi, et ma käin merel ja siis tulen koju kõik siuke põnev Siuke laevajuht kohe, et kõiki-kõiki laevu võib juhtida või, ja, ja kõiki kõige suuremaid ka. Millal see amet selgeks saab, mul nüüd viimane aasta käsil? Kevadel peaksin lõpetama, aga no kõigepealt tüürimeheks ja siis sealt edasi vaikselt kunagi kapteniks. Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis toimusid 50 teist korda, aga Pärnus pole neid varem peetud. Nüüd aga oli kontserdimajast pealtvaatajaid omajagu. Mis aga võistluste se puutub, siis see hetk, kui võistleja publiku ees end näidata saab, on väga lühike pöörded ja juba ongi aeg lavalt lahkuda. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus toimusid täna Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Keskendusime seal ühele võistlejale, septembris juunioride bodyfitnessi Euroopa meistrks tulnud Tiia Kaarele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas kinnitas, et ettevõtluse toetusmeetmed valmivad ja selguvad täpsemalt nädala teises pooles. Peamiseks eesmärgiks on hoida ära pankrotilaine. Minu arvates tuleb pakkuda riigi tuge selleks, et ettevõtted saaksid olemasolevaid makse puhkusi kokku leppida. Selleks oleme valmis astuma riigipoolseid samme nii läbi käenduse pakkumise olemasolevatele laenudele, kui ka toetada võimalike uute laenude andmist. Pangad kinnitasid, et nende esimene fookus on tagada inimeste teenindamine. Pangad hoiavad kontorid avatuna nii palju kui võimalik. Kindlasti me kutsume inimesi üles arveldamisel kasutama teisi alternatiive kui sularaha. Valitsus plaanib toetusmeetmeid koostöös sihtasutusega KredEx, samuti töötukassa ning maksu ja tolliameti ja teiste riigiasutustega läbi töötukassa. Soovime kujundada toetusmeetmed, et tagada töötajatele vähemalt üldjuhul 70 protsenti tema senisest sissetulekust. Riik plaanib täiendavaid samme, et maksta seoses koroonaviirusega haiguslehel olevale inimesele ajutise. Ma rõhutan ajutise skeemi alusel ka juba esimeste haiguspäevade eest hüvitist. Rahandusminister Martin Helme ütles, et endiselt on arutlusel ka pensioni teise samba sissemaksete peatamine. Helme sõnul on praegu valitsusel vaja võtta kasutusele reserv. Kui me oleme siin varasematel aastatel, kui majanduskasv on olnud siin väga, väga meeldivalt kõrgete numbrite juures kolme-nelja protsendi juures ikkagi rääkinud sellest, kuidas headel aegadel peab riik tekitama endale varusid selle jaoks, et kriisiperioodil oleks, kust võtta siis peaks minu meelest olema kõigile neile, kes seda juttu tookord rääkisid ka praegu, selge, et nüüd ongi see kriis käes ja nüüd tulebki neid varusid kasutada ja seda majandust stimuleerida. Nüüd ongi aeg minna eelarvega miinusesse, et hoida majandust heas käigus. Eesti Panga president Madis Müller kinnitas, et kõik maksed toimivad ja sularaharingluse pärast pole vaja muretseda. Ma nõustun rahandusministriga, et tänases olukorras tõesti riigieelarve piiranguid tuleb vaadata pisut teistmoodi, kui tavaolukorras on tähtis vältida ettevõtete pankrotilainet inimeste sissetuleku kiiret kahanemist ja siin kindlasti on, on riigi tugi vajalik tänasel kohtumisel pankade esindajatega. Spetsiifilisemalt oli juttu siis sellest, et kuidas siis toetada ettevõtteid, kes võivad jääda raskustesse oma tänaste laenudega siin kindlasti on, on riigi tugi tõesti vajalik ja mõistlik, et see võiks olla näiteks Kredexi kaudu käenduste abil siis selle toe pakkumine. Ja küsimus on tõesti ka ka ettevõtetes, kes vajavad lisalaenu, kuidas seda aidata ja, ja lisaks muidugi siis inimesed, kes oma laenudega võivad raskustesse sattuda, et kuidas siis ka nende tulusid hoida ja raskusi vältida.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Martin Helme ütles valitsuse pressikonverentsil, et nüüd on aeg kasutusele võtta majanduslikult headel aegadel kogutud tagavara.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne tänast kohtumist räägiti palju sellest, et Venemaa ja Türgi sõlmitud vaherahulepet Süüria Idlibi piirkonna kohta tuleb kindlustada lennuklutsooniga et peatada haiglate edasist pommitamist. Näiteks selle ettepaneku tegi Hollandi välisminister Step Blok. Te Blok ütles, et ta usub Euroopa riike valmisolevat edasisi samme arutama ja ta loodab, et ÜRO Julgeolekunõukogu suudetakse teatakse veenda lennukeelutsooni kehtestama. Euroopa Liidu välispoliitika juhi Josep Borelli sõnul on vaherau hea uudis. Vaatame, kuidas see toimib, see on kindlasti eeltingimus Ilibis asuvatele inimestele, humanitaarabi kättetoimetamiseks, ütles Borel. Ta toetas põhimõtteliselt ka lennuelutsooni tamist ja puhvertsooni, et peatada rünnakud tsiviilisikutele mässuliste aladel. Ja nüüd on meil telefonil Eesti välisminister Urmas Reinsalu, kuidas kohtumine päriselt läks? Te pidite arutama, kas eraldada Türgile migrantide jaoks rohkem raha, kas te tegite selle otsuse? Kui kõneleda nüüd suurusjärkudest, millest on siin kõneletud miljarditest, siis ei, niisugust positsiooni tegelikult Euroopa välisministrid vastu ei võtnud. Välisministrite selge seisukoht keskendus kahele teemale. Esimene teema oli see, et täielik tingimusteta solidaarsus Euroopa Liidu piiririikidele, keda ta kas ähvardab või kes on reaalse rändesurve all nagu Kreeka. Ja teiseks, mis on hästi oluline konkreetne relvarahu saavutamine Heidlibi provintsis minu hinnangul, kui seda relvarahu õnnestuks hoida, see kindlasti aitab leevendada võimaliku humanitaarkriisi võimendamist. Ja tegelikult Euroopa Liidu välisministrid leppisid kokku, et, et nii-öelda kõigi osapooltega, sealhulgas Ameerika Ühendriikidega ÜRO tasemel Türgiga püütakse teha koostööd selle suunas, et see leida poliitiline lahendus praegu idlibi kriisis. Et need olid tegelikkuses need põhijäreldused. No Hollandi välisminister pani väga ette ja Borel toetas teda, et Idlibi kohal peaks kehtestama lennuelutsooni ja puhvertsoonist. Otsustasite selle kohta ka midagi? Ei tegelikkuses Hollandi välisministri ettepanek oli laual, see ei leidnud toetust. Välisministri sõnastasid oma ühises seisukohas, et vajalik on nii maismaal kui õhus tagada tsiviilelanike kaitse. See oli nii-öelda ebamäärasemalt formuleeritud konkreetne küsimus selle või lennukeelutsooniga on tegelikult see, et millised on Euroopa Liidu riikide võimed ja suutlikkus üldse seda kohe kontrollida ka tegelikult turvatsooni loomine, kus tsiviilisikud tunneksid ennast turvalisena, nad ei peaks teistesse riikidesse lahkuma. Need on kindlasti väga legitiimsed ettepanekud ja ma olen kindel, et juba lähimas tulevikus nende üle diskussioon jätkub.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu välisministrid kujundasid Zagrebis toimunud kohtumisel ühise seisukoha rändekriisi kohta Kreeka-Türgi piiril ning väljendasid täielikku toetust Euroopa Liidu piiri kaitsmisele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööinspektsiooni nõustamistelefonile helistanute arv kasvas märtsi lõpus ja aprilli alguses ligikaudu seitse korda. Praegu pöördub päevas nõustamisliinile keskmiselt 300 inimest. Peamised küsimused on seotud töötukassa makstava töötasu hüvitisega, ütles tööinspektsiooni nõustamisjurist Leoni sinijavski. Selle hüvitise maksmise eeldused ehk kriteeriumid nende seost töötasu vähendamisega, need olid ühed põhilised küsimused, millal tööandja võib seda töötasu vähendada paragrahv kolme, seitsme alusel ühepoolselt ja kuna see on üks kriteerium töötukassa hüvitise jaoks, siis kuidas seda vormistada, millised tähtajad on? Ja siin tööandjad väga paljuski nende tähtaegade vastu eksisid? Ka Hugo Ligala õigusabiplatvormi juristi Katrin Martise sõnul tunnevad töötajad nüüd erakordselt hästi töölepinguseaduse 30 seitsmendat paragrahvi, mis käsitleb töötasu vähendamist töö mitteandmise korral. Tema poole on töötajad pöördunud ka murega, kuidas ettevõtja otsib ettekäändeid tublist töötajast vabanemiseks. Järsku ei oska ta enam tööd teha, järsku on temast joodiks saanud järsku ta varast järsku teda ei või enam usaldada. Ja siis näed, et see kõik on välja mõeldud, otsitud, kui lausa mitte öelda väär. Siniovski sõnul ei ole töövaidluskomisjonis veel eriolukorraga seotud avaldusi kuigi palju näha, kuid võib kasvu oodata. Peale töötukassa poolt töötasuhüvitiste maksmist nüüd selgub, kui palju töötajad pidid saama nendel kuudel oma töötasu ja kui palju nad tegelikult said ja neid nõudeid võivad nüüd töötajad hakata esitama. Eeldan, et see võib toimuda nüüd, mais, juunis, suvi tuleb vahele, võib-olla natuke tõmbab tagasi, aga siis sügisel uuesti. Olen muidugi üldisest olukorrast. Martis ütles, et tema on kolm-neli avaldus töövaidluskomisjoni saatnud, sama palju on töös. Inimesed ikka muidugi loodavad saavutada mingeid kokkuleppeid ja tööandjad lubavad ja mõned ka maksavad. Praegu mul on kolm vaidlus, kus tööandja on väga mõistlik olnud, palub ajatamisgraafikut teha ja on nõus töötajatele kõik rahad ära maksma. Martin rõhutas, et praegu on märksõnadeks paindlikkus ja koostöö. Tema sõnul tuleks töötajal mõelda, kas alati on vaja tööandjale vastu sõdida või on parem omavahel kokkuleppele jõuda. Samas julgustab ta töötajaid töövaidluskomisjoni pöörduma, kui muu ei aita. Ja muidugi see praegune olukord näitab, et eriti just väiksed tööandjad on siiski väga haavatavad ja võib-olla mõnigi tööandja saab lõpuks aru, et tal on ka kohustused ja vastutus. Ja ma olen kindel, et see praegune olukord teeb ikka päris suure puhastustöö tööturul.", "role": "user" }, { "content": "Tööinspektsiooni on alates märtsi lõpust helistanud kordades rohkem inimesi kui tavaliselt, et teada saada, kuidas lahendada probleeme, mis on töökohas tekkinud seoses eriolukorraga. Peamine murekoht on loomulikult töötasu saamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRapla kunstmuru väljak valmis juba 2020. aasta augustis. Nüüd siis sai väljak ka täispuhutava katuse, mille kupli laius on 71,5, pikkus 106,5 ja kõrgus 21 meetrit. Kogu kompleksi rajamiseks kulus aga 2,72 miljonit eurot. Rapla valla arendusjuht Heiti Vahtra. Suur osa on kultuuriministeeriumi toetusel, kes toetas seda pooleteist miljoni euroga seda projekti ning lisaks toetas seda veel täiendavalt ka jalgpalliliit 100000 euroga pluss on siin ka tegelikult rahandusministeeriumi kaudu antud maakonna arengustrateegia toetus 85000 euro ulatuses ja valla oma panus siis ka üle miljoni euro. Mõistagi ei sündinud jalgpallihall tühjale kohale, sest Raplamaa jalgpallikooli treeningrühmades Raplas, Märjamaal ja Kaereperes harjutab sadu noori talente. Rapla esindus, meeskonna ja noorte treener Alo äärengrub ütleb, et võimalus harjutada talvel ka sisetingimustes annab Rapla jalgpallielule uue hingamise. Treeningrühmi võistlusrühmi on siin 12 13. On noori on täiskasvanuid, see aasta kõrgemal tasemel mängiv esindusmeeskond, esiliiga B-s, harrastajaid 250 300 ringis, meil siin on amatöörid, me oleme noorte tööga tegeleme ja, ja, ja eks loodetavasti neid siia piirkonda tuleb aina juurde. Täna Eesti jalgpalli väga tugevalt kritiseeritakse just sellises üldises tasemes, et aga nüüd vähemalt riigi tasandil, ma arvan, me olemegi jõudnud sinnamaani selle arusaamiseni, et, et nii jalgpallirahval kui ka spordi mõttes üldiselt on neid halle vaja, et jõuda järgi siis teistele Euroopa riikidele, et teha aastaringselt tasemel treeninguid ja viia seda läbi just sellistes tingimustes. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplast", "role": "user" }, { "content": "Raplas avati jalgpallihall. Põhjust rõõmustamiseks on nii Raplamaa jalgpallikooli kasvandikel kui ka kohalike koolide õpilastel, kelle jaoks paranevad talvised sportimisvõimalused oluliselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa välisministeeriumi teatel on paeroki Baltimaade visiidi sõnum see, et Saksamaa toetab otsustavalt Ukrainat tema eksistentsiaalses võitluses sealhulgas nii relvade kui rahaga ja partnerid saavad Saksamaad usaldada. Ka eilsel pressikonverentsil Riias kordas paerkama sõnumit Saksamaa aeglast reageerimist. Ukraina sõjale on palju kritiseeritud. Veel jaanuarikuus, kui Ukraina piiri taga koondusid Vene väed, käis Barbakiievis. Ta kinnitas, et Saksamaa loodab diplomaatilist lahendust olukorrale ning lubas toona Ukrainale toetust, aga mitte relvi. Nüüd, kolm kuud hiljem, on Saksamaa positsioon täiesti muutunud. Aero ärgitab andma Ukrainale rohkem relvi, sealhulgas raskerelvastust. Saksamaa välisministri rääkides peame rääkima ka tema parteist. Saksamaa rohelistest, Saksamaa rohelised on need, kes juba seitsmekümnendatel hakkasid nõudma tuumajaamade sulgemist ning kuna ajapikku imbusid roheliste ideed ka teiste parteide programmi, tegigi lõpuks Angela Merkel selle nõudmise teoks mis omakorda sillutas teed sõltuvusele vene gaasist. Veel kümmekond aastat tagasi oli roheliste valimiste eemaks relva ekspordi piiramine. Ukraina sõda on sundinud nii saksa rohelisi kui ka sotsiaaldemokraate oma varasematest positsioonidest lahti ütlema. Roheliste ühe mõjukaima poliitiku Tony Hofreiteri sõnul pole muutunud mitte roheliste põhimõtteid, vaid hoopis reaalsus olevat muutunud. Aga nii see pole. Muidugi on rohelised teinud kannapöörde ja seda tohutul kiirusel. Aga keegi neist pole seni tahtnud või julgenud tunnistada, et nad eksisid. Küll aga aitab see saksa ühiskonnas pikalt tooni andnud patsifism ja vastuseis tuumaenergiale, mis omakorda viis sõltuvusse Vene gaasist. Seletada seda, miks sakslaste Ukrainas juhtunule reageerimine nii pikalt aega võttis.", "role": "user" }, { "content": "Täna tuleb Eestisse visiidile Saksa välisminister Annaleena Baerbock, kes eile oli Riias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse kodurahu on taastatud, nagu eile õhtust teada on. Selle hind on, et tulumaks järgmisel aastal jääb samaks ehk 26 protsenti. Esimesest jaanuarist 2005 alaneb kahe protsendi võrra, et esimesest jaanuarist 2007 olla 20 protsenti. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb tuleval aastal 1400 kroonini. Vanemapalk võetakse vastu praegusel kujul, nagu Reformierakond soovis. Eile allkirjastatud kokkuleppes seisab kirjas, et partnerid toetavad vaid järgmise aasta eelarve eelnõu riigikogus ja ühtlasi kõigi sellega seotud eelnõude vastuvõtmist. Reformierakonna esimees Siim Kallas. Tulumaksuseadus hääletatakse uuesti. Et vältida lahkarvamusi, edaspidi töötatakse vähemalt seitse kuud enne uue eelarveaasta algust välja terviklik eelarvestrateegia aastateks 2005 kuni 2007 mis kindlustaks koalitsioonileppe täitmiseks vajalikku raha. Eelarve lubatakse pidada tasakaalus, et tulumaks ei alane. Järgmisel aastal jääb üle raha, mida kasutatakse haridus ja kultuurivaldkonna laste ja perede ja kohaliku elu arengu toetuseks. Peaminister Juhan Parts. Kahekordistame esimese lapse toetust, see tähendab seda, et esimesest jaanuarist 2004 on esimese lapse toetus 300 krooni lapse kohta. Haridustöötajate palk tõuseb 12 protsenti, lisaraha saab lepingu järgi veel avalik-õiguslik ringhääling, kiirabi ja päästeteenistus. Tagantjärele saavad oma toetuse kätte ühinenud omavalitsused. Maakondliku arengut käsitlevad lepingus punktid, mis teatavad, et jääb ühetasandiline omavalitsussüsteem jääb 15 maakonda ja tehakse seaduseelnõu, mis soodustab omavalitsuste vabatahtlikku ühinemist. Tüli lõi koalitsiooni mõra, tõdes peaminister, kuid usub, et seda saab parandada. Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani kommentaar. Poliitikas on aeg ennast kehtestada ja ja aeg kokku leppida ja see ongi poliitika. Ja Reformierakonna esimees Siim Kallas Nende vastuolude käigus on meil olnud ka kõigil võimalus oma senist tegevust üle vaadata ja, ja leida siin asju, mis on jäänud tähelepanuta, nii et ma arvan, et tänase kokkuleppega on eeldus olemas selle koalitsiooni pikemaajaliseks koostööks. Tõdemusega, et Eesti vajab tugevat, stabiilset ja laiapõhjalist valitsust, lõppes seekordne tüli koalitsioonis.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioon jõudis kokkuleppele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolm katalaanidest, Euroopa Parlamendi saadikut viibivad alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast Belgias eksiilis. Eksiilis olemise põhjus peitub nende püüdlustes Katalooniat Hispaaniast eraldada. Hispaania valitsus kuulutas nende püüdlused seadusevastaseks. Hispaania esitas jaanuaris europarlamendile taotluse võtta katalaanidest parlamendisaadikutelt immuniteet. ALD fraktsiooni esindaja Urmas Paet ja sotsiaaldemokraat Sven Mikser ei ole veel seisukohta kujundanud. Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madisson räägib, et tema jääb selles küsimuses neutraalseks. Mina arvatavasti jään neutraalseks. Esiteks ma väga ei taha muidugi toetada saadiku puutumatus ära võtmist inimlikult võttes põhimõtteliselt kuna loomulikult seal on kergelt ka poliitiline protsessi maik on juures. Endine riigikogu Kataloonia toetusgrupi eestvedaja Artur Talvik usub, et Eestist valitud parlamendisaadikud hääletavad saadiku puutumatuse äravõtmise poolt. Ja ta on just laiemalt demokraatia küsimuses väga vale otsus, et need inimesed on saanud väga palju hääli, et sinna parlamenti saada. Katalaanide iseseisvuspüüdluste toetaja Indrek Tarand on nõus, et puikdemondilt, komiinilt ja ponsatilt saadikupuutumatuse äravõtmine on halb. Antud juhtumil on ikkagi tegemist nüüd nagu täiesti sellise laupkokkupõrkega, kus ühest küljest niisugune riigiõigus ja Hispaania konstitutsioon ja niisugune kuiv juriidiline tõlgendus põrkub täielikult elementaarse esindus demokraatia ja poliitikute mandaadi ning pikas perspektiivis ka tegelikult rahvaste enesemääramise õigusega. Kui Euroopa parlament peaks hääletama saadikupuutumatuse äravõtmise poolt, lubavad katalaanid abi küsida Euroopa Inimõiguste kohtust.", "role": "user" }, { "content": "Eestist valitud saadikutest on praeguseks seisukoht kujunenud vaid Jaak Madisonil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBCA ehk polümeraasi ahelreaktsioonil põhinev koroonaviiruse test annab positiivse tulemuse ka juhul, kui viirus osakesi on, proovis väga vähe. Tartu Ülikooli rakubioloog Toivo Maimets seletab, et ahelreaktsiooniga paljundatakse viirus osakesi seni, kuni neid on lihtne märgata. Võrdluseks ütleb maimets, et see on nagu ühest grammist kasvatada 33 tonni suhkrut. Kui teil sealt nina kaapest, seda sisaldist võetakse, siis, kui seal on ühes mikroliitis, kui seal on üks viiruspartikkel, siis leiab pisiäärdes selle üles. Võib-olla see üks partikkel on ja ta teile mitte midagi ei tee, teda on lihtsalt nii vähe ja on terve rida artikleid, mis tõepoolest ütlevad, et vähem kui 1000 artiklit mikroliitris ei ole kliiniliselt oluline. Ehk ei tekita kliinilist pilti? Ei tekita viiruse levikut ehk teiste sõnadega meie PC ar test, mida me teeme, tundub, justkui on tõepoolest 1000 korda tundlikum, kui vaja oleks. Nii võib positiivse proovi anda ka asümptomaatiline või lausa mitte mitte nakkus. Ohtlik inimene siiski rõhutab maimets, et veel ei ole lõplikku selgust, kas ka asümartilised inimesed levitavad viirust või ei. Terviseamet väärtustab tundlikku testi just, kuna see lubab avastada viiruse võimalikult vara. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu juhtiv teadur Lili Milani uurib, kas proovi võiks võtta ka süljest. Et on ka uuringud, mis näitavad, et sülje või siis füsioloogilise lahusega suur loputus, vedelik näiteks annab sama häid tulemusi kui ninaneelu. Test, kui mõelda mingisugusele seireuuringule, kus tahetakse näiteks mõnda kooli testida, teha laustestimine mõnes linnas või koolis või kus tahaks mõelda natukene ka kõigi muu teguritele, et ebamugavus ja nii edasi, siis kindlasti see tundlikkus ei jää nii palju alla. Süljest proovi võtmine tähendab ka, et seda ei pea tegema meditsiinitöötaja, mis lubab kulusid kokku hoida. Terviseamet kasutab näiteks hooldekodude testimisel ka antigeen kiirteste, mis ei põhine PCR meetodil. Toivo Maimetsa sõnul on testimise puhul veel palju teadmatust ja tuleb oodata teadustöö tulemusi. Uusi meetodeid viiruse detekteerimiseks, süljes, ninakapes, reovees, eks ole, paljudes asjades neid meetodeid töötatakse täna tohutu palju maailmas välja tohutu paanilise kiirusega, just nimelt et saada need testid kiiremaks, et saada need testid odavamaks, et saada testid usaldusväärsemaks. Alati on oluline see, et nende meetodite efektiivsust tuleb kontrollida ja vot see võtab aega. See võtab sellist igapäevast tuima teaduslikku tööd.", "role": "user" }, { "content": "Ninaneelust PCR koroonatesti proovi võtmine nõuab meditsiinitöötajat, on ajakulukas ja võib olla ebameeldiv. Vastukaaluks on suur täpsus, kuid see ei pruugi alati olla oluline.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViiruse levik teeb tulevikuprognoosimise ja seetõttu ka otsustamise raskemaks. Teisalt on ühiskond erandlikes oludes ehk rohkem valmis vastu võtma ka ebameeldivaid otsuseid. Olukorra teeb keerulisemaks see, et kuigi valitsuse eesotsas on sotsiaaldemokraadid, kes ametiühingutega tavaliselt hästi läbi saavad, siis praegu loobivad tööturu osapooled omavahel süüdistusi. Kumbki pole enam valmis järeleandmisteks. Valitsuse käed on seotud ka valitsusprogrammiga, mida püütakse ikka veel ellu viia, kuigi see on koostatud eelmise peaministri anti rinne juhtimisel ja praeguseks on olukord hoopis teine. Soome valitsus on seadnud kaks suurt eesmärki. Tööhõive suurendamine ja kliimamuutuste ohjeldamine. Mitte kummagi eesmärgi saavutamiseks ei ole praegu hea aeg. Iga päev tuleb ettevõtetest teateid inimeste koondamisest. Alles eile teatas Neste 500 töökoha kaotamisest. Valitsus tahab siiski suurendada tööhõivet vähemalt 30000 inimese võrra. Selleks kavatsetakse muuhulgas muuta senist niinimetatud pensionitoru süsteemi. Et vanemale inimesele, kes koondamise korral nagunii tööd ei saa, makstakse pensioniea saabumiseni senise palgaga seotud päevaraha. Seda vanusepiiri on kavas aasta võrra tõsta ja see peaks valitsuse hinnangul tõstma tööhõivet vähemalt 6000 inimese võrra. Selle vastu on tuliselt vasakpoolsed. Kindlasti ei ole kerge kokku leppida ka energiamaksudes. Näiteks turbamaksuasjus on keskuste ja rohelised täiesti eri meelt. Koroonast räsitud tööstusettevõtete toetamiseks on kavas vähendada elektri maksustamist. Niinimetatud tulevikuinvesteeringute tegemiseks on kavas kasutada Euroopa Liidu taastuspaketiraha, mida Soome peaks saama ligi kolm miljardit eurot. Sel juhul ei oleks nii suurt survet riigivara müümiseks. Muuhulgas peab Soome vajalikuks rohkem rahastada kutsekoolide õpetajate palkamist ning suunata raha teadus ja arendustoetusteks. Järgmisel aastal karmistub taas tubaka ja alkoholi maksustamine, mis tähendab hinnatõusu. Praegustel andmetel kallineb paks suitsu 45 ja liitrine viinapudel 40 senti. Tööstuskindlustusmakse tõuseb eluasemelaenude intresside maksusoodustus väheneb. Kliimapoliitika edendamiseks on kavas soodustada keskkonnasõbraliku töö teekonda. Näiteks seni pidi tööandja pakutud jalgratta pealt täies ulatuses maksu maksma, edaspidi on loota maksusoodustust, samas kui töökohal auto parkimise eest peab hakkama tasu maksma. Koroonaviiruse tõttu on Soome võlg kiiresti kasvanud. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt võetakse sel aastal laenu juurde üle seitsmeteistkümne miljardi euro ja sellest ei pruugi jätkuda. Järgmisel aastal. Veel rihma pingutama siiski ei pea, sest valitsus teeb praegu elavdamiseelarvet. Aga peaminister Sanna Marin hoiatas, et tulevikus pole ilmselt kulude kärpimisest ja maksude tõstmisest pääsu.", "role": "user" }, { "content": "Soome valitsus alustas eelarve arutelu ja loodab sellega täna või hiljemalt homme lõpule jõuda. Soome kavandab järgmisel aastal karmistada tubaka ja alkoholi maksustamist, vähendada koondamisteate saanud pensionieelikute toetamist ning soodustada jalgrattaga tööle sõitmist. Vaatlejad on ühte meelt, et seekordsed läbirääkimised on erakordselt keerulised nii koroona pärast kui ka muudel põhjustel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul jätkavad kontserni õlitehased tööd, sest suur osa sel aastal toodetava õli kogusest on juba ette müüdud tänasest oluliselt kõrgema hinnaga ning müüdud on suur osa ka järgmise aasta toodangust, nii et praegu pole naftaturu hetkehinnad õlitehaste tööd mõjutanud. Samas on nafta hinna pikaajaline langus oluliselt kahandanud õlitootmise kasumlikkust ning Eesti energia teeb varuplaane Hando Sutter. Me ei ole jõudnud veel sinna tsooni, kus muutub kahjumit, toodaksime oma tarnetega ja kindlasti on meil ka plaanid tehtud selleks, et kui see hinnalangus peaks veel jätkuma. Esimene plaan on see, et ladustada tarneid edasi lükata, aga kui see peaks nagu pikemalt kestma, et siis võib olla ka see, et meil tuleb mingi seisak õli tootmises, aga noh, täna veel asi kindlasti sealmaal ei ole, nii et täna meil tootmine jätkub, laadimised jätkuvad ja töötame Hando Sutteri sõnul ei ole Eesti Energial kohustust põlevkiviõli kahjumlikult müüa. Seepärast on kõigis tarnelepingutes määratud hinnapiir, millest allapoole õli müüma ei pea. Meil on võimekus mingi aeg jätkata tootmist ja tarneid mitte teha ehk toota lattu ja siis, kui hinnad taastuvad, siis teha tarned, need on meie nii-öelda võimalused ja muutujad, millega me peame sobivaid lahendusi leidma. Kuna õlitehastel esialgu tööd jätkub, siis personalikärpeid õlitootmises oodata ei ole, küll aga on koroonakriis tugevalt mõjutanud elektritootmist, jätkab Hando Sutter. Et ka elektris on päris suur ülepakkumine praegu, kuna tuleb Põhjamaades päris palju hüdroenergia tuumaenergiat, tuuleenergiat on päris palju, ilmad on tuulised olnud ja paralleelselt on siis tarbimine kukkunud seoses koroonakriisiga, nii et tegelikult elektrit me oleme tootnud vähem, kui me plaanisime just siis soojuselektrijaamades ja see pigem on mõjutanud meie inimeste hõivet. Aga samas on hea uudis see, et taastuvenergiat oleme tootnud oluliselt rohkem kui plaanisime, nii et ei ole kunagi halba ilma heata. Hando Sutteri sõnul on elektrimüügis näha esimesi märke klientide maksejõuetusest. Kui energiafirmalt palutakse elektrimaksete ajatamist tõehetk saabub Sutteri hinnangul kuu või paari jooksul, siis on näha, kui suureks see probleem võib kujuneda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Naftahinna järsk langus Eesti Energia õlitehaste tööd esialgu ei mõjuta. Kui aga hinnalangus jätkub, siis võib kontsern õli lattu toota.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnamik 30 aastastest ja vanematest teadlastest alustasid oma karjääri õpilaste teaduslikus ühingus, millest on sirgunud kümneid Eestis tunnustatud inimesi. 90.-te aastate alguses selle ühingu tegevus vaibus, kuid nüüd soovivad nii teadlased kui ka lapsed ise selle uuesti käima lükata. Küsisin professor Peeter Loorentsilt, millest selline vajadus. Selleks, et organisatsiooniliselt kindlustada üks valdkond, milleks on teaduslike tulemuste saamine, see on samamoodi nagu valdkond, muusika saamine, selleks me ju ometi õpetame noortele muusikat ja meil on isegi päris väikestel olemas laste muusikakoolid, kus nad siis õpivad. Igaüks, muide, pange tähele oma õpetaja näiteks klaveritunnis on ikkagi reeglina nii, et esitub oma õpetajaga oma õpilane ja ta õpib seda klaverit mängida, et kunagi saada Kalle Randaluks, kuidas see süsteem peaks nüüd üles ehitatama uuesti, et Eesti vabariik on kosunud, on tekkinud uued ressursid, mida varem ei saanud seda laadi tegevuse käigus hoidmiseks kasutada kaasa arvatud inimressursid ja mis on väga oluline need inimesed, kes omal ajal alustasid oma teadlase teed õpilaste teadusliku ühingu raames nendest saanud tõsised tegijad ja nende initsiatiiv see oligi võtta ja panna sellele ühingule uuesti hing sisse. Ühingu taastamisele on õla alla pannud sihtasutus Archimedes ning haridus ja teadusministeerium Terje Tuisk sihtasutuse, st Archimedes lubas, et aasta lõpuks on ühing käivitatud. Loodame, et sügiseseks koolivaheajaks saame me kokku sellise nagu taastamiskonverentsi, kus on siis juba lapsed koos, kes räägivad sellest, mida nad teinud on ja, ja teadustöid ette kannavad. Põhimõtteliselt need järgmised sammud ongi määratleda see teemade valdkond, mida üldse teadus on nõus laste kätte andma ja, ja siis koolide ja õpetajate vahendusel hakata otsima neid huvilisi, lapsi, kes on kõik olemas seal kusagil. Ma tean näiteks, et Tallinnas targad lapsed juba ammu küsivad, et miks ei ole meil õpilaste teaduslikku ühingut kunagi ju oli? Tere Tuisk avaldas lootust, et haridusministeerium annab ka järgnevatel aastatel ühingule rahalist toetust. Esialgu on antud esimese aasta stardiraha ja poliitilist kindlust praegu ei ole, et tõepoolest, kui valitsus vahetub ja suunad muutuvad, siis siis ei või iialgi teada, mis juhtub. Aga, aga praegu on küll, nagu nii valitsus kui kui riigikogu juhtkond kõik väga positiivselt meelestatud selles suunas ja ka teaduse poole huvi on väga suur.", "role": "user" }, { "content": "Teaduste Akadeemias arutati Õpilaste Teadusliku Ühingu taaskäivitamist. Sihtasutuse \"Archimedes\" esindaja Terje Tuisk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt kõiki neid väljamakseid ja hüvitisi korrastada see suund on õige. Kindlasti tahab rahvas teada täpselt, kui palju siis keegi ja mis alusel raha saab. Ma arvan, et meil ei ole põhjust minna selle peale, et iga hinna eest sissetulekuid vähendada. Et mitte see ei ole peaprobleem, vaid peaprobleem on see, et olgu see sissetulek milline tahes, aga see peab olema selge, kuidas ta moodustub. Ma ei pea õigeks enam palgavaidluse juurde tagasi tulla. Seda on 10 aastat vaieldud, kui alati enne valimisi tuleb keegi välja ideega, et seda palgasüsteemi muuta. Ma ei ole oma seisukohta, kui rahandusinimesena seisukohta kunagi varjanud, et et palkade sidumine ja keskmise palgaga ühel või teisel viisil indekseerimine on problemaatiline ja rahanduslikust seisukohast ei ole hea variant. Paljudel põhjustel on seda varianti eelistatud ja sellel on ka omad plussid olemas, nii et ma ütlen praegu lihtsalt seda, et ei ole mõtet sellega uuesti hakata jälle seletama, sest tegelikult seda muutmist ei tule. Kindlasti peaks olema ka selline teatud kulude hüvitus, mis on seotud avaliku elu funktsioonide täitmisega. Avaliku elu inimesel on teatud lisakulutused ja mõnel pool maailmas näiteks nõukogude liidus, see tuli nagu arvetega igal juhul tõestada, see muudab asja absurdiks tegelikult seda arvet massi ja ei suuda keegi kontrollida ega reguleerida, mis arve siis on nagu kulu ja mis ei ole. Et selles mõttes on igal pool maailmas mindud teatud summa peale, aga kõik muud hüvitised. Tasuks nagu läbi vaadata", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu infotunnis küsiti peaminister Siim Kallase arvamust Riigikogu liikmete palkade ja hüvitiste kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee nädal võib saada nädalaks, kui Brüssel Brexiti asjus käega lööb. Ühendkuningriigi uued siseturuplaanid, mis ei lähe kokku kui lahkumisleppega ja viis, kuidas Briti valitsus oma plaanidest teatas ajas Euroopa Liidu tõsiselt vihaseks. Nimelt annab eile avaldatud kohalik seadus brittidele õiguse otsustada, millised kaubad võivad ühendkuningriigist Põhja-Iirimaale liikudes lõpuks Iirimaale jõuda ja seetõttu tolli alla minna. Samal ajal näeb poolte vahel kooskõlastatud Põhja-Iiri protokoll ette, et selle üle otsustab ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu ühiskomitee. Samuti võimaldab nimetatud kohalik seadus ühendkuningriigil ühepoolselt loobuda nende kaupade eks pot spordi deklaratsioonidest, mis liiguvad Põhja-Iirist Suurbritanniasse. See võimaldab Londonile otsustada, kas Euroopa Liidu riigi abi seadust, mis puudutab Põhja-Iiri firmasid, võidakse kohaldada ka nendega seotud firmadele ühendkuningriigis. Ka see teema pidi olema ühiskomitee kaaluda. Nagu Põhja-Iiri küsimuste minister Brand on Lewis alamkojas ütles, teab Briti valitsus täpselt, et sellised meetmed rikuvad rahvusvahelist seadust. Brüssel peab brittide kohalikku seadust, millele lisanduvad veel peaminister Boris Johnsoni hiljutised ähvardused, et ta kõnnib minema, kui oktoobris. Kokkulepet pole. Lauspommitamiseks Londoni poolt. Ühe euroametniku sõnul on populistliku valitsuse tegevust alati raske ratsionaalselt analüüsida kuid nüüd pole enam tegemist kompromissi sooviva poliitilise strateegiaga, vaid selgelt leppeta lahkumisele tee tegemisega. Isegi ametlikud avaldused ei suuda Brüsseli meelepaha varjata. Eileõhtuses telefonikõnes Boris Johnsoniga ütles Iiri peaminister Remihal Martin, et Iiri valitsus on väga mures Briti valitsuse kavatsuse pärast rikkuda rahvusvahelist lepet ja mõju pärast, mis sellistel arengutel võivad olla Põhja-Iirimaale ja et selles poleks mingit kahtlust, ütles peaminister Martin antakse Iiri valitsuse seisukohad ametlikult üle otsekohe. Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefcovic ja Briti kabinetiminister Michael Gove kohtuvad täna erakorraliselt, et olukorda arutada. Samal ajal jätkuvad ka Londoni ja Brüsseli ametlikud läbirääkimised, mida peavad Lorde Frost ja Michael Barnie.", "role": "user" }, { "content": "Täna toimub Brexiti-poolte erakorraline kohtumine Londonis, et päästa mis päästa annab. Pinge on tõusnud lakke seoses Boris Johnsoni plaaniga tühistada lahkumisleppe üks võtmeosasid, nagu märgib BBC.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTwitter on sotsiaalmeedia platvorm, kus on üle 206 miljoni kasutaja. Meediauurija. Indrek Ibruse sõnul on Twitteri ülemaailmselt populaarne eriti aktiivsemate ühiskonnagruppide seas. Ilon maski otsus osta Twitteri ära võib mõjutada tema sõnul platvormi kogukonda laiemalt. Twitter on oluline platvorm maailmas ennekõike laiemalt, võib-olla vähem Eestis seetõttu, et erinevalt, et Facebookis, mis on Eestis populaarsem, on Twitteri, selline ühiskonnas nii-öelda aktiivsemate kodanike, sellise kiire suhtluse ja sagedasti ka sisulise erialase suhtluse. Twitteri kommunikatsioon tihtipeale keskendub erialaküsimustele spetsiifilistele huvidele, mis inimestel on ja seetõttu selle nii-öelda märkimisväärne regulatsioon nii-öelda erinevate valdkondade, võib-olla selliste aktiivsemate või eliidilaadsemate grupeeringute tegevus maailmas. Sestap on Elon Muski nii-öelda Twitter äraostmine oluline just seetõttu, kui selle platvormi reeglid väga järsult muutuvad, mida Elon Musk ju justkui nagu pakub siis sellise väga olulise ühiskonnas aktiivsema seltskonna kommunikatsiooniviisid hakkavad ka muutuma ja see paratamatult mõjutab ühiskonda laiemalt. Ibrus leiab, et kõrvalvaataja pilgu läbi on Ilon maski eesmärgid vastuolulised. Ühest küljest soovib Ilon Musk tõsta platvormi sõnavara duse määra ja muuta Twitterit kaasavamaks, samal ajal räägib aga võlts kontode ning anonüümsete kontode eemaldamisest. Sisupiirangute leevendamine võib aga Ibruse sõnul kaasa tuua uusi probleeme. Kõrgendatud sõnavabadusega tihtipeale kaasneb see, et need, kellel on kõvemad hääled, need, kellel on kurjemad hääled jäävad domineerim ja, ja, ja mitmesugused marginaalsed grupid, kelle hääl on paratamatult nii-öelda oma üldise ühiskondliku positsiooni tõttu nõrk, need kannatavad, nii et tegelikult lõpptulemus võib olla hoopis tükis vähem kaasas. Aga ta räägib ka asjadest, näiteks nagu britveri platvormi lähtekoodi muutmisest avalikuks, see on selline huvitav debati koht aga on kindlasti väga vastu vastuolulisi ja ütleme niimoodi, et pigem murettekitavaid lähtekohti, mille osas kriitikud ütlevad, et Elon Musk ei ole ikkagi selline nii-öelda kultuuri või kommunikatsioonispetsialist ja, ja läheb võib-olla liigsa optimistiga muutma keerukat kommunikatsioonikeskkonda, mille jaoks me praegu veel nii-öelda kompetentsust ei ole. Eesti tuntud Twitteri kasutaja Helendus ehk Helemai ei kavatse maski tõttu oma Twitterit ära kustutada. Ma tegelikult ma võin küll nalja teha, et nüüd ma nagu lahkun sealt, kuna Elon Musk selle üle võttis, aga ma tegelikult ei ole sellele niimoodi veel mõelnud, et ma kujutan ette, kui ma näen tõesti, et, et Twitteri keskkond hakkab väga räigelt mu enda põhimõtetele vastu, et ma näengi, et inimesed on nagu võimetud sellist trollide ja küberkiusajate vastu, et siis ma ei näe nagu pointi at seal nagu ennast sinna kuidagi nagu asetada. Aga siis jah, eks näis, kuidas sellega läheb.", "role": "user" }, { "content": "Miljardär Elon Muski 44 miljardi dollari suurune tehing, millega ta ostis sotsiaalmeediaettevõtte Twitter, on toonud vastakaid arvamusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvastikuminister Riina Solman ütleb, et üleskutse toetada Tartu Maarja kiriku torni taastamist on väliseestlastele saadetud maarja päeva. Kampaania raames. Meil on selline üleilmsete eestlaste list, kuhu me siis saame selliseid kenasid üleskutseid lisada. Solmani sõnul on Tartu Maarja kirik ajalooliselt oluline paik, mis eestlast hoida ja vedada aitas. Solman ütleb, et väliseestlastega suheldes on neis samuti tahtmist eestlust hoida. Seepärast pole üleskutse eesmärgiks ministri sõnul mitte raha küsimine, vaid just väliseestlaste kaasamine ja kursis hoidmine. Ütleme, rahaline panustamine sinna ei ole ju palju vaja, et igaüks, kes panustab kasvõi natukesega, et kokku saab sellest ju suure summa ja kiriku taastamisega on tegeletud juba 2009.-st aastast. Ja nüüd on lihtsalt, eks ole tarvis taastada ka tornikiiver, et selleks kohe spetsiaalselt selleks on ka siis abi palutud. Sihtasutuse Tartu Maarja kiriku juhatuse liige Silvia Leiaru ütleb, et torn on üks ja ehk ka kõige nähtavam maamärk kiriku taastamise juures. 200000-st ehituskivist koosneva torni taastamine maksab ligikaudselt üks miljon eurot. Pool sellest rahast on Leiaru sõnul praeguseks ka olemas. Maarja kiriku taastamisel ka üks meie selliseid eesmärke on see, et sellest saaks kogukonna kirik. Paljud eestlased võiksid mõelda, et see on ka nende kirik ja, ja nemad on ka kiriku ehitajad seeläbi, et nad on panustanud ükskõik millise summa või siis ka oma näiteks vabatahtliku tööga, et ka see on meie jaoks väga oluline. Lisaks torni taastamisele vajab investeeringuid veel kiriku välisilme. Ja noh, siseviimistluseni me ei ole veel üldsegi jõudnud või, või kommunikatsioonide või elektriühenduste või nõrkvooludeni, et et see kõik kokku on umbes viis miljonit eurot kiriku taastamine, nii et pikk tee on veel minna.", "role": "user" }, { "content": "Rahvastikuminister Riina Solman kutsub väliseestlasi üles panustama Tartu Maarja Kiriku taastamisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna teatasid alkoholiettevõtjate esindusorganisatsioonid järjekordsest müügikasvust Eesti lõunapiiril. Õlletootjate Liidu teatel müüdi aastases võrdluses selle aasta esimese kuue kuuga Läti piiril 80 protsenti rohkem õlut ja üle kolme korra rohkem muud lahjat alkoholi. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu tegevjuht Triin Kutberg ütles, et lõunapiiri alkoholikaubanduses tingitud kahju pole olnud kunagi varem nii suur. Kahju võimendab hoogsas langustrendis olev alkoholimüük põhjapiiril. Sven Ivanov, kes juhib siis moe peenviinavabrikut, tema on hästi välja toonud, et kui 2018. aasta esimese poolaasta Eesti müügid on langenud kaks korda võrreldes siis eelmise aasta sama perioodiga siis ainult veerandi on ta sellest piirilt tagasi toonud. Kuigi valitsus on lubanud ära jätta järgmise aasta aktsiisitõusu, ei ole see ettevõtjate hinnangul piisav. Triin Kutbergi sõnul oodatakse valitsuselt pikaajalist plaani ja maksurahu. Meie viimaste aastate aktsiisipoliitika on olnud nii tormiline, et ettevõtja on keskendunud siin koduturul toimuvate muutustega toimetulemisele. Ma ütleks, et ettevõtja ootuste a on pikaajaline plaan ja pikaajaline maksurahu. Kiirelt kasvanud müüginumbrite valguses ennustavad alkoholitootjad riigile selleks aastaks rohkem kui 100 miljoni euro suurust maksuauku. Rahandusminister Toomas Tõniste ütles alkoholi tootjate statistika kohta, et numbrid on alati spekulatiivsed. Kogused, mida inimesed tarbivad, on aastast aastasse vähenenud, mis ongi nagu selle alkoholi aktsiisipoliitika üks eesmärke on nüüd statistika poole pealt, mis mind ennast üllatas, et kui näiteks eelmise aasta juuni lühiajalise piiriületusi võrrelda siis neid oli kuskil 180000. Nüüd kui vaadata seda nii-öelda kuvandit, mis on nagu toimunud, võiks mulje olla, et need peaks olema kordades suurem see piiriületus siis tegelikult aastaga, kui me võrdleme nüüd selle aasta juunikuud, kus vahepeal on olnud ka lahja alkoholi aktsiisitõus suur, on neid paarkümmend 1000 piiriületust juurde tulnud. Aga tegelikult see probleem oli ammu ennem kui see valitsus tegi selle lahja aktsiisi alkoholi tõusu juurde. Nii peaminister Jüri Ratas kui ka minister Tõniste tõdesid, et aktsiisiprobleemid on saanud alguse eelmise valitsuse otsustest ja seni astutud sammud on piisavalt konkreetsed, et olukorda parandada. Kui me nüüd aktsiisid langetaks samale tasemele, kui nad olid mingi aeg tagasi, siis piirikaubandus tegelikult ei kaoks kuhugi, kuna see hinnavahe jääb ikka.", "role": "user" }, { "content": "Alkoholitootjad andsid taas teada järjekordsetest rekordilistest müüginumbritest Läti piiril. Ettevõtjate hinnangul ei piisa olukorra parandamiseks ainult aktsiisitõusu ärajätmisest. Ministri hinnangul ei vähenda aktsiiside langetamine piirikaubandust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuunikuus käivitunud kaheaastase Eesti-Läti Põhjaveeteemalise ühisprojekti ooterak teeb eestlastele atraktiivseks, et allikate uurimisel saab kasutada selles vallas edukamate lätlaste kogemusi. Geoloogiadoktor Andres Marandi nentis, et Eestis on seni lätteid põhjavee seires vähe uuritud, räägib Eesti geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Andres Marandi. Kui me tahame nii-öelda põhjavett seirata, kui me tahame teada, kuidas nii-öelda toimub, siis vee koostise muutus nendes põhjavee kihtides, siis siin allikad on väga head kohad ja kuna lätlased on kasutanud allikaid juba oma seiresüsteemides siis selline projekt on, on hea koht, kus nii-öelda neid kogemusi vahetada ja võib-olla meil on midagi nendelt õppida. Allikate kaardistamisel soovivad teadlased abi saada kodanikuteaduse. Selleks peaks varasügiseks valmima veebipõhine rakendus, mille abil saavad põhjavee maapinnale tuleku kohti kaardistada kõik soovijad, rääkis Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse juhataja Jaanus Terasmaa. Üks asi, mis seal peaks olema, et et saaks kogu selle olemuse, oma info sinna koondatud, et ka need Gustav Vilbaste poolt kogutud käsikirjalised andmed, mis on arhiivis olemas, et need oleks sinna lingitud oleks seal võimalik lisada pilte, et pilt kõneleb alati väga hästi, äkki leiab ka mingeid vanu pilte arhiividest kõik, mis selle allika kohta teada on mõõtmistulemused ja nii edasi edasi, et ta oleks selline üks koht, mis koondab kokku Kas seal võiks olla või peaks olema ka see info, et kui puhas see allikas on? Jah, ja loomulikult, aga noh, see, see võtab kahtlemata aega, sest analüüsid on ikkagi lõpuks kallid, mahukad, et eks sellega tegeleme jõudumööda. Erinevates Eesti andmebaasides on praegu infot umbes 1500 allika kohta, kuid allikaid uurinud Geoloog Ülo Heinsoo on pakkunud, et Eestis võib lätteid olla isegi üle 10000. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Koostöös lätlastega on on käima lükatud projekt, et allikaid paremini kaardistada ja selleks oodatakse iga inimese abi ning valmistatakse vastav programm, kuhu inimesed saavad infot sisestada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui 2013. aastal kuulas elanike häält eelarve jagamisel Eestis esimesena Tartu siis kaheksa aastat hiljem on kaasav eelarve jõudnud Sillamäe linna Sillamäe kaasava eelarve. Komisjoni esimehe, linna arengunõuniku Anton Makarjevi sõnul julgustas neid kaasavat eelarvet käiku võtma teiste omavalitsuste sellealane positiivne kogemus. Kaasava eelarve idee oli ettepanek oli juba ammu esitatud nii meie linnaelanike poolt, samas ka näiteks ettevõtete poolt, kui meil oli Sillamäe ettevõtluse al ja selle raames oli hommikukohv ettevõtetega ja see teema oli nagu laua peal, teisisõnu ka see, et teistele omavalitsustele juba ammu seda pakutakse ja see juba nagu võetakse väga hästi vastu inimeste poolt, nad tahavad osa võtta, nad tahavad ise hääletada ja ise otsustada, mida nad nagu selle väikse summa eest oma kodulinnas teha tahavad. Sillamäe esimesse kaasavasse eelarvesse esitati 27 ideed alates koerte väljaheidete kogumiskastidest kuni linnale oluliste inimeste mälestused tähistamiseni. Neist vähem kui pooled ideed pääsesid komisjoni otsuse lõpphääletusele Anton Makarjev Umbes kolmandik oli need ettepanekud, mis andsid hea karuostes midagi sellist teha ja neid komisjon vastu võtnud, sest niikuinii neid tehakse. Linna eelarve mahtus näiteks heakorrastustööde käigus või kevadisel koristusel või suve korruste käigus, et neid niikuinii vastu ei võtnud ja niimoodi jätka edasi. Kas 30000 euro eest saab Sillamäel kaasavast eelarvest toetada ühte või mitut ideed sõltub sellest, kui kalliks maikuisel rahvahääletusel populaarsemaks osutuvad. Projektid kujunevad Sillamäelt raadiouudistele Räne Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Sillamäe eraldas kaasavasse eelarvesse 30 000 eurot. Ettepanekuid selle realiseerimiseks tuli üle veerandsaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur argument selle kasuks on üldine turvalisus, et 30 kilomeetrit tunnis autode liikumiskiirus loob esiteks sellise tunnetusliku turvalisuse, et et ma ei tunne, et ma jalakäijana või ratturina ma olen see nii-öelda väikene ja aeglane ja kuskil on siis kõrval see kiire maantee. Aga tegelikult on see ka väga nii-öelda sellele väga reaalne mõju turvalisusele. Et on, on läbi viidud palju uuringuid, mis näitavad seda, et milline on selle kokkupõrkes tulemus selle nõrgema osapoole jaoks, kui liikumiskiirus on 30 kilomeetrit tunnis versus siis 50 ja noh 30 kilomeetrit tunnis kindlasti. Esiteks oleks üldse oluline, et õnnetusi ei juhtuks, aga õnnetuste puhul nii-öelda see nõrgem osapool saab kindlasti kahju talle on oluliselt väiksem ja lisaks on 30 kilomeetri piirkiiruse puhul positiivsed mõjud siis ka tegelikult väiksem müra, väiksem õhusaaste. Et need kõik nii-öelda argumendid tunduvad mulle väga kaalukad selleks, et sellest rääkida, kuivõrd tegelikult ei ole ka otseseid andmeid, mis näitaksid, et 30 kilomeetrit tunnis liikumiskiiruse puhul oluliseks väheneks nii-öelda sõidukid, distantside läbimiskiirused. Et kui ma niimoodi selle peale mõtlen, siis ma ütleks, et ei olegi ühtegi head argumenti, miks mitte 30 kilomeetrit tunnis piir, kiirus kehtestada. Kas autod saab kesklinnast välja ikkagi läbi selle, et teha see liiklemine nende jaoks ebamugavaks? Esiteks mina ei tahaks üldse, et linnaruum oleks kellelegi ebameeldiv või ebamugav. Et ma arvan, et linnakeskkond peaks olema selline, kaasaarvatud kesklinn, kus inimesed tegelikult tunnevad ennast hästi ja saavad teha neid tegevusi, mis on nende jaoks oluline. Kas ma arvan, et neil puhkudel, kui on vaja autoga tõesti midagi teha, see peaks olema võimalik küll, aga ma tahaksin, et kesklinnas tunneksid ennast hästi ka jalakäijad ja ratturid. Aga praegune olukord on selline, kus nad pahatihti ennast tegelikult siin hästi ei tunne. Ja eriti kesklinna puhul, miks see küsimus on ka nii keeruline on see, et need nii-öelda ruum kesklinnas vaba ruum on võib-olla piiratud kui mõnes teises kohas kui näiteks uusarenduses, kus seda nii-öelda tänavaruumi alles hakatakse plaanima. Mis tähendab seda, et, et siin tuleb ilmselt teha jah, ja mõistlik on teha rohkem neid valikuid, et kuidas seda ruumi nii-öelda selgelt jagada. Nii-öelda tagatud oleks nii jalakäijate kui jalgratturite teekonnad, aga need, kellel on vajalik autoga tulla, saaksid ka need käigud ära tehtud.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna volikogu kinnitab pärastlõunal ametisse uue linnavalitsuse koosseisu. Tulevane linnaplaneerimise eest vastutav abilinnapea Madle Lippus ütles, et pealinnas võiks langetada sõiduatode liikumiskiirust 30 kilomeetrini tunnis, jalgratturitele ja jalakäijatele tuleb autode arvelt ruumi juurde anda ja Mustakivi tee läbimurret pole vaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta jaanuari esimestel päevadel rääkisime Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liivega võimalikust Eesti tuumajaama rajamisest. Varem üsna ulmelisena tunduv projekt hakkas neil päevil üha suuremale hulgale inimestele juba tõsise ja asjaliku mõttena tunduma. Kui küsisin, mida selle projekti teostamiseks oleks vaja kõigepealt teha, ütles Liive, et tuleks teha korda tuumaalane seadusandlus ja hakata tegelema jaama võimalike asukohtade kaardistamise ning keskkonnauuringutega. Nüüd hakkab aasta lõppema ja küsisin, kui kaugele on asi arenenud, mida on tehtud. No kõigepealt seadusandluse teema on väga hästi saanud energiamajanduse arengukavasse sisse, mis on siis valitsuse poolt ja ka parlamendi poolt kinnitatud asukohtade uuring, noh meie enda poolt on esialgne, viidud läbi olen ma teinud ka täiendavaid juba siis geoloogilisi uurimistöid noh, Pakri saarel, väike Pakri saarel, nii et tegelikult see, mida ma aasta alguses arvasin, on liikunud päris hästi ka tuuma siis seadusandluse teema on ju pandud paika, et see 2012 peab olema Eestis valmis, energiamajanduse arengukavast on sisse kirjutatud. Ma tean, et esimesi projekte juba kirjutatakse, nii et võimaliku Eesti tuumajaama küsimuses tegelikult on edasiliikumine aastaga olnud päris päris hea. Aga kuidas te hindate seda kriitikat, ütleme, selle keskkonnamõju hindamise ja kogu selle pakrisaare uuringute ümber? No keskkonnamõjude hindamist ju tegelikult ühegi asukohas veel alanud ei ole, et, et küsimus, mis puudutab Pakri saart, siis me tõepoolest oleme teinud seal mõned esimesed nii-öelda geoloogilised uuringud kuid üheski asukohas ei ole ju keskkonnamõjude hindamine täna veel Eestis alanud tuumajaama küsimuses. Aga mis puutub noh, Pakri saare ümber olevat diskussiooni, siis no see on täiesti ilmne, et ükskõik mis Eesti paigas või ükskõik mis teises riigis uuritakse asukohta võimaliku tuumajaama küsimuses. Noh, kindlasti tekitab väga palju diskussioone ja ma pigem ütleks seda, et minu meelest pakrisaare küsimuses ja üldse tuumaenergia küsimuses Eestis on ikkagi asjad liikunud väga positiivselt ja ka nende võimalike kriitikute nii-öelda seisukohavõtud on täiesti noh, loogilised see on tuumajaama uurimine, see peale mõtlemine, rääkimata reaalselt tegudest on ikkagi väga avalik protsess. Ja ühtegi tuumajaama maailmas ehitada salaja. Jah, seda küll, aga kuidas te suhtute seisukohta, et kui siin rahva seisukohta hakata arvestama, siis mingit tuumajaama Eestisse ei tule, sellepärast et kui me näeme juba igasuguseid kriitikaid, ma ei tea prügimägede ja steride ümber, et siis tuumajaam, mis on tõsisem asi, et kui seal hakata tõesti kohalikku seisukohta arvestama, siis ei leia kohta, kus seda kohalikud inimesed soosiks. Ma ei ole päris selle seisuga nõus, et, et kui ta keegi tõepoolest ei taha tuumajaama oma nii-öelda aia kõrvale või aia taha, eks ju, aga, aga minu jaoks on pigem Eestis see tuumadiskussioon olnud üllatavalt optimistlik ja positiivne. Kuid rahva arvamus on väga tähtis ja ma ütleks väga lihtsalt, et kui Eesti rahvas tuumajaama Eestisse ei taha, seda mitte kunagi ka ei tule. Kuid see protsess on vaja läbi käia, sellest aru saada ja ka rahva arvamus tegelikult selles küsimuses kindlasti kujuneb aja jooksul välja, on ta siis positiivne, negatiivne, kuid fakt on see, et mitte ühtegi riiki, seal, kus Eestisse ei ole võimalik tuumajaama ehitada, siis kui rahvas on selle vastu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti tuumajaama projekt on tänavu jõudsalt arenenud, ütleb Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, kuid kinnitab samas, et kui rahvas ei soovi, siis ka mingit tuumajaama Eestisse ei tule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu väljendas üks opositsiooni esindaja, on tegemist raha kokkuhoidmise eelnõuga. Järgmisel aastal välja makstavaid toimetulekutoetusi vähendatakse 137 miljoni krooni võrra, neist 70 miljonit üliõpilaste arvel, kellele makstav toetus seotakse pere sissetulekuga. Lisaks muutub toimetulekutoetuste määramisel tunduvalt suuremaks omavalitsuste osa, kes peavad nüüd kindlaks tegema inimeste ringi, kellel on õigus toetust saada, kusjuures lisandub uus lähtenurk. Arvestada tuleb mitte üksnes sissetulekut, vaid ka omandit. Marju Lauristin nimetas seadust häbiväärseks. Juba see fakt ise, et algselt ühe väga konkreetse küsimuse lahenduseks kavandatud samm lahendada üliõpilaste toimulekutoetus. On kahe fraktsiooni eestvõttel muutunud hoopis laiemalt kogu sotsiaaltoetuste süsteemi põhimõtteliselt muutvaks seaduseks mida ei ole toonud riigikokku valitsus, vaid valitsus on arkpükslikult pugenud siin riigikogu saadikute selja taha mida ei ole arutatud omavalitsustega teades samal ajal, et see paneb omavalitsuste sotsiaalametnikele täiesti teistlaadsed ülesanded väga suure koorma, milleks ei ole ette nähtud mingeid täiendavaid ressursse. Samas seaduseelnõu, mis võtab ära tervetelt rühmadelt elanikelt võimaluse saada ja taotleda toimetulekutoetust eelnõu, mille kohaselt hoitakse riigi vahendeid just nagu kokku tegelikult halvendades noorte üliõpilaste ja lastega perede olukorda. Eelnõu, mille vastuvõtmisel suurendatakse ametnike suvavõimalusi just nimelt kõige nõrgema elanikkonna osaga toimimised. Koalitsiooni seisukohta kaitses Toomas Vilosius Sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstava toimetulekutoetuse eesmärk on alati olnud, sealhulgas ka üliõpilaste puhul abivajaja toetamine läbi leibkonna. Seda kummalisem on kuulata siin neid väiteid, kuidas praegu tudengkond paljaks kooritakse. Perekonnast eemal viibivad õppurid on loetud perekonna koosseisu vähemalt aastast 1993 teise septembri valitsuse määrusega 276 millel on Mart Laari all ja alles ainult ühe aasta jooksul on kaks Eesti omavalitsust, see on Tallinna ja Tartu omavalitsus maksnud toimetulekutoetust mitte puuduses, vaid elanike registri sissekande kohaselt. Üliõpilaste lugemisel toimetuleku toetuse määramisel leibkonna koosseisu ei looda seadusega seega mingisugust pretsedenti. Parandatud täiendatud sotsiaalhartaga artikkel 17 on võetud Eesti riigi poolt endale kohustust tagada tasuta alg ja keskharidus. Kõrghariduse tagamise kohustust ei ole. Juhul kui seda soovitakse ja ma tean, Eesti riik seda soovib siis tuleb vastav õigus tagada õppelaenude. Ja õppetoetustega.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu palju vaidlusi põhjustanud sotsiaalhoolekande seaduse muudatused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTervist, noormees, kas te olete juba valimas käinud või on teil alles plaan minna valima? Tulge valima. Tere, tulge, vabandage, kas te olete juba täna valinud? Vala ana Tere rahvusringhäälingu raadiouudistest Te kandideerite Isamaa nimekirjas ja vaatan, et teie korvikeses on nii komme, siis teil on siin pastakaid. Urmas Reinsalu, šokolaad. Aga teile minu poolt pliiats, minu nimega ja kandidaadinumbriga, võtke oma käega, ma võtan ja kohesid. Ja sõbrale sõbrale, nii kõnnime edasi, vaatame, mis valijad arvavad poliitikutest. Suhtute poliitikutesse positiivselt, vaatan, et võtsite ka siit Reformierakonna kaks brošüüris. Ma olengi Reformierakonna inimene eluaeg olnud ja ma ei, ma ei muuda oma meelt ega truudust. Kas te näiteks isamaa šokolaadi proovisid või keskerakonna kommi mulle pakkunud ma keskerakonna a tegemist ei tee, nüüd kõnnib meile vastu mees rohelises, kindlasti, viimase hetkeni peame ole, oleme aktiivselt küll me võidame või võidab. Mihhail Kõlvart, mis te inimestele täna pakute siin siis kõigepealt head tuju ja head tervist, mina olin arst, ortopeed, mul on kerge seda lubada inimestele kommi ei ole hetkel otsas, kommid pasta. Aga hea tuju on, siiamaani on. Siin on päris kadalipp nendest poliitikutest veel, kes pakuvad enda seda nänni, et kuivõrd nad teid niimoodi viimasel päeval üldse mõjutavad. No eks nad ikka püüavad mõjutada, aga mul on juba valitud ja ma ei lase kõigutada endasse, nii et see nänn teie arvamust ei muuda. Ei muuda, ega mul pole pakutud ka vana mut läheb mööda, kommi ei anta, teistele antakse. Seaaldemokraatide keskerakondlaste isamaalaste kõrval on oma telgi püsti pannud ka reformierakondlased. Mis te arvate, kuivõrd palju annab siin inimesi niimoodi viimasel päeval üldse mõjutada? Aga annab tõesti, ja kui räägid endast oma tegudest ja oma ideedest, siis annab. Ja miks te just siia magistraali keskuse juurde tulite, mitte? Ja inimesed teavad mind siin siin on minu reaalne valijaskond ja kuna ma olen õpetaja, siis on väga palju minu valijaid õpilasi ka liikvel, nii et loodame, et kõik läheb hästi. Kas teil on juba enda otsus tehtud või suudavad nad teid ka veel mõjutada niimoodi viimasel hetkel, minul on enda otsus juba tehtud ja seda väga isegi ei motiveeri need lipikuid ja kommidega asjad, mida reaalselt lubavad ja suudavad ära täita, see on see, mis rohkem motiveerib hääletama, aga kommi niisama maiustuse mõttes võtsite muidugi kui pakutakse, ikka, võtab.", "role": "user" }, { "content": "Sel aastal võib valimisagitatsiooni teha taas ka valimispäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus ei sulgenud kaubanduskeskuse tingimusel, et kaupmehed kehtestavad ise karmima korra. Nii on keskused näiteks palganud lisaturvatöötajaid, kes kontrollivad, et kliendid kannaksid maske. Ettevõttele astri grupp kuuluvad mitmed suured keskused ja turud. Turundusjuht Matia uts seletab, et valdav enamus kliente on mõistliku suhtumisega. Need, kellele peab korda seletama, reageerivad erinevalt. On inimesi, kes, kes saavad aru, on inimesi, kes ma ei tea, kuni kuni selleni välja, et kutsuvad politsei ja politsei peab nendele siis selgitama, et et tegu on erakeskusega ja siin kehtivad teatud eeskirjad ja, ja kahjuks nad ei ole kohustatud teid sisse laskma. Politsei ja piirivalveameti strateegilise staabi juht Vallo Koppel ütleb, et paarkümmend väljakutset on maskidega seonduva vaidluse tõttu olnud. Kui ei lähe füüsilises arvete klaarimiseks, politsei juhtumeid menetlema ei hakka. Ühed kõned on niipidi, et helistab klient, kes kaebab, et turvamees ei luba teda poodi sisse ja siis on osad kõned olnud, kus on siis helista, jaks, turvamees, kes ütleb, et ta vaidleb mingisuguse kliendiga, kes ei soovi maski ette panna, aga tahaks hirmsasti ikkagi keskusesse sisse minna. Riiakad kliendid on siiski pigem harv juhus ja turvatöötajal on oskused nendega tegelemiseks just turvateenuseid pakkuva ettevõtte G4S turvadivisiooni direktor Villu Õun seletab, et mitmed keskused tellivad neilt nüüd teenuseid kahekordse mahuga. Puudus turvatöötajatest võib kindlasti tulla, sellepärast et need tellimused on täna ikkagi päris suured ja neid hiliseid ärkajaid, kaubandusvõrgust, jaekauplusi, eelkõige, neid on siin ka täna juba nähtud. Üks hiline ärkaja on ettevõtte krooni keskus, millele kuuluvad mitmed kaubanduskeskused üle Eesti. Ettevõtte juhatuse liige Urmas Sardis seletab, et nad ei kuulu küll kaupmeeste liitu, aga nädala jooksul palgatakse ka nende keskustesse lisanduvad turvatöötajad. Sardis tahaks siiski näha karmimat seadust. Võib tekkida olukordi, kus keegi hakkab oma õigusi taga ajama ja, ja turvameestega vaidlema ja noh, see ei ole nagu see idee, et idee oleks ju see, et lihtsalt meelde tuletada seda, mida, nagu seadus ette annab. Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ütleb, et selle nädalaga on eesmärk saada piirangutega ühinema absoluutne enamus jaekaubandusettevõtetest. Peil kinnitab, et kui vaadata turgu käibe lõikes, saavutatakse see kindlasti. Siiski nendib peil, et kõiki ei saa veenda. Kaupmeeste liidul ei ole ju mingisuguseid jõuvõtet kasutamise võimalust ettevõtete suhtes, kes ei kuulu meie liitu, et siin ongi ainult selline moraalne hukkamõist, et kui nüüd sellised keskused keelduvad nende nõuetega kaasa tulemast ja teenindavad edasi inimesi, kes maski ei kanna, ei suuda riiklikke nõudeid oma pinnal täita siis väga suure tõenäosusega just nende keskuste süü. Kaubanduskeskuse üldiselt kauplused Eestis suletaksegi.", "role": "user" }, { "content": "Kaupmeeste Liit on kehtestanud oma liikmete kaubanduskeskustes meetmed, et viiruse levikut ohjeldada. Uute piirangutega on kaasnenud üksikud sõjakad kliendid, turvatöötajate nappus ja vajadus veenda liidu väliseid kaupmehi piirangutega ühinema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee on lugu keelatud armastusest ajal, mil maailm läks hulluks. Lugu sügavast armastusest seal, kus armastus on ainus, mis sind elus hoiab. Lavastaja Georg Malvius ütles, et on mõelnud Bentist juba paar aastat ning kui vanalinna stuudio tegi talle koostööettepaneku, seadis ta tingimuseks, et saaks Mait Malmsteni ja Andrus Vaarikuga lavastada penti. Malius ütles, et on nende kahe näitleja, aga juba varemgi töötanud, teab, et nad on suurepärased näitlejad ja selliseid näitlejaid on nii keerulise lavastuse tegemiseks vaja. Ta lisas, et kogu trupp põhi töö oli muljetavaldav. Prooviperiood oli küll raske, aga pakkus ka rõõmu. Üks peaosatäitjaid Mait Malmsten ütles, et tema roll pentis ei ole vaatamata teemale märkimisväärselt keerulisem kui teistes lavastustes. Enamuse rolle tegelikult nõuab pingutust ja mõned neist on tõesti raskemad mahukamad suuremad teemadel võib-olla jõhkramad, tõsisemad küll, aga näiteks seesama tänane etendus kuulub kuulub nende kilda, mis on raskemad. Muidugi, raskus on ka väga erinevalt tõlgendatav, et mõni mõni etendus on võib-olla füüsiliselt väga raske teostada, mõni etendus on siis vaimsemalt poole pealt veidi raskem, nõuab rohkem keskendumist ja mida iganes. Georg Malviuse sõnul on vanalinna stuudio muutuste teel lihtsakoeliste komöödiate asemel hakatakse üha rohkem käsitlema teemasid, mis on ühiskonnas olulised. Ei loobuta ka meelelahutuse, st, kuid selle kvaliteet muutub ja püütakse leida teemasid, mille üle saab naerda. Praegu aitab möödunud aegade naljadest, ütles Malvius. Vanalinna stuudio direktor Anne Veesaar on kindel, et näitlejad saavad uue väljakutsega hakkama. Vanalinna stuudios on väga häid näitlejaid, kui mina siin veel näitlena töötasin, siis tegelikult me kannatasime mingi alaväärsuskompleks all, päris tõesti, justkui siin ei olekski, siin on mingid teistsugused näitlejad, kes suudavad mängida ainult kolme situatsiooni, eks ole, et armuke on kapis ja, ja mees tuleb koju ja mul on kohutavalt hea meel, et praegu on need kolm meie teatri poissi selles pentis ja et nad on suurepärased, nad, kõik see trupp kokku moodustab ühe terviku, nii et siin ei saa öelda, et vanalinna stuudios oleksid kehvemad näitlejad kui on külalised. Aga ma arvan, et Benti puhul, kui inimene tuleb saali, Ta saab ju tegelikult nalja ka. Siin on ju väga intelligentset huumorit selles tükis. Kuid mingisugune teistsugune mõju on sellel kahtlemata kui ühel ühel lihtsal komöödial ja, ja ma loodan, et meile tuleb see teistsugust publikut. Penti mängitakse sel hooajal vaid 17 korda, sest lava ülesehitamine on väga mahukas töö. Esimesed viis etendust on juba välja müüdud.", "role": "user" }, { "content": "Vanalinnastuudios esietendub Martin Shermani \"Bent\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMillega seletada seda, et just tšehhis on nakatumisnäit nii kõrge Prahas kuuldavasti peetakse piirangutest korralikult kinni, aga kuidas mujal on? Üldiselt küsitlused näitavad, et tšehhid peavad piirangutest üsna hästi kinni. On väike protsent, kes ei pea, kes leiab, et need ei ole vajalikud. Aga võib-olla on asi selles, et piirangutega alustati liiga hilja. Aga inimeste suhtumine iseenesest? No ma olen tähele pannud, et septembris oli suhtumine nii ja naa, et, et väga paljud eirasid või uskusid, et suurt probleemi ei tule, aga mingist hetkest, kui eriolukord kehtestati oktoobri alguses ja kui kuu keskel suleti koolid, restoranid ja baarid, siis tundus, et inimesed hakkavad tõesti juba muretsema. Täna tuli juurde 10000 uut nakatunut, nii et seis on raske. Tundub ikkagi, et mingisugust niisugust erilist põhjust nagu polegi, et just tšehhi. Võimalik, et see tuleneb sellest, et suvel väga paljud tšehhid reisisid ringi ja valitsus ka muidugi toetas seda sel määral, et üritas välja rääkida erinevaid erandeid, et miks tšehhid saaksid ilma testideta või ilma karantiinita sõita näiteks Horvaatiasse või Kreekasse või, või mujale on väga suur tõenäosus, see kõik algas sealt ja siis, kui algas kool ja paljudel lõppesid puhkused, siis septembrist lihtsalt hakkas see ka riigi sees levima. Kuidas Tšehhi tervishoiusüsteem üldiselt hakkama saab, tervishoiuminister on juba koha kaotanud. Tõepoolest, neljapäevast peaks alustama uus, vaatame, kas jõutakse kinnitada, aga tervishoiusüsteem on tõesti suure surve all, sellepärast et viimane statistika oli, et kasutusel on pooled hingamisaparaatidest, aga me ju teame, et juba valmistutakse selleks, et novembri keskpaigas võib olla selline olukord, kus kõik kohad on täidetud ja kasutusele tuleb võtta need välihaiglad, mis üles seati. Ka Tšehhi on abi palunud teistelt riikidelt. Tšehhi on abi palunud Euroopa Liidult ja NATO-lt ja mõlemad on teinud ka otsuse saata hingamisaparaate lisaks sellele puudu on arstidest ja meditsiinitöötajatest, kuna väga paljud neist on nakatunud ja tõesti nende arv, kes on haiglas, et on päris suur ja seetõttu arutab täna Tšehhi parlament, et kas lubada riiki 300 Euroopa Liidu või NATO arsti, et kes aitaksid siis toime tulla selle olukorraga. Kõik saavad aru, et, et olukord on tõesti halb.", "role": "user" }, { "content": "Tšehhis on koroona nakatumisnäitaja üks kõrgemaid Euroopas – üle 1300. Sama kõrge on see ka Belgias, kuid edasi vähenevad need numbrid järsult.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna vanalinn on muinsuskaitse alla võetud juba 1966. aastal ning alates 97.-st aastast kuulub see ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Uue kaitsekorraga tahetakse seniseid muinsuskaitselisi nõudeid ajakohastada. Töörühma juht Triin Talk ütleb, et uus kaitsekord suunab vanalinna arengut ilmselt paarkümmend aastat. Viimane see praegune põhimäärus on aastast 2003 ja enne seda tehti seda aastal 1995. Muinsuskaitseamet kutsub inimesi Tallinna vanalinna asjus kaasa rääkima. Arutelude alguses on ju ikka viisakas küsida, et mida inimesed arvavad, mis peaks muutuma ja mis väärtused nad üldse Tallinna vanalinnas tunnetavad, mida me peaksime eelkõige kaitsma. Vanalinna ehitamine on alati kaasa toonud suuri vaidlusi, kes peab vajalikuks näiteks teise maailmasõja ajal hävinud hoonet taastada, kes leiab, et sellega võiks veel oodata. Samas on vanalinnas ka praegu maju, mis sinna tegelikult ei sobi ja kaitsmist ei vääri ning nende puhul võiksid reeglid olla leebemad. Ühe peamise uue võimalusena jah, mida uus muinsuskaitseseadus võimaldab, on see, et majad saab nüüd muinsuskaitsealal jagada mitmesse kaitsekategooriasse. Et kui seni oli nii, et kui noh, mistahes maja asub muinsuskaitsealal, olgu see siis ka uus hoone või garaaž või mis iganes, siis laienevad sellele absoluutselt kõik muinsuskaitseala nõuded. Ehk siis igasugused tööd tuleb kindlasti muinsuskaitseosakonna ga kooskõlastada ja saada luba. Uus kaitsekord paneb paika ka uute hoonete ehitamise reeglid. Sest noh, vanalinnas tõesti on ju ka väga erinevaid piirkondi, üks on see vanalinn ise tuumik siis selle ümber olev vastionaalvöönd on täiesti eraldi maailm, nii et võib-olla siin tulevad ka erinevad põhimõtted, et kindlasti seal ei ole võimalik öelda, et nüüd selle krundi hoonestama ja seda krunti ei hoonesta, aga aga antakse sellised üldised suunitlused, et milliseid põhimõtteliselt võiks, võiks hoonestada ja milliseid mitte ja, ja siis millist, millest lähtuda selle uushoonestuse kujundamisel? Triin Talk kinnitas, et asjatundmatuid leevendusi karta pole vaja. Kaitsekorda siiski koostab töörühm, aga noh, selline avalikkuse sisend on siiski ka tarvilik need tingimused, et sünnivadki nüüd siin diskussioonide käigus töörühmas on ka Boris Tubovik ja, ja Henri kuningas. Nii et kindlasti nad ei, ei ole huvitatud sellest midagi väga sobimatut nüüd hakata vanalinna lubama, mida nad seni ei ole lubanud. Tallinna vanalinna kaitsekorra muutmist hakatakse arutama täna õhtul kell viis, osaleda saab veebi vahendusel ja muinsuskaitseameti Facebooki lehel.", "role": "user" }, { "content": "Muinsuskaitseamet hakkab uuendama Tallinna vanalinna kaitsekorda, huvilisi oodatakse kaasa rääkima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Lembit Kaplinski ütleb, et Ihaste lapsed käivad koolis annelinnas või kaugemal. Täna elab lihastes meie andmetel 323 koolilast. Igal järgneval aastal läheb ka ihastest kooli 29 kuni 35 last ja sama on tegelikult lasteaiaga, et lasteaiakohti soovivad järgmiseks õppeaastaks 24 last. Kuna linnavalitsus on seadnud eesmärgiks, et kõik olulised teenused oleks tartlastele lühikese jalutuskäigu kaugusel, on ihastes nende laste kooli ja lasteaiakohad puudu. Siiski pole kooli või lasteaia ehitamiseks veel kindlat plaani. Peame esmalt ära läbirääkimised erasektoriga, mis meil pooleli on ja vaatame, kas need viivad kuhugi. Et kui on lootust, et näiteks erakooli pidaja soovib seal hakata kooliteenust pakuma ja me jõuame temaga kokkuleppele, siis saab see protsess liikuda palju kiiremini, kui et me hakkaksime ise rajama tühja platsi peale munitsipaalkooli. Linnavalitsus ostab vaid väikse osa ettevõttele Paju arendus kuuluvast 22 hektari suuruses krundist. Krundil käib ka kohtuvaidlus. Kohalikud ütlevad, et keskkonnaamet on andnud seal raieloa kergekäeliselt. Kuigi linnavalitsus ostab lisaks koolile mõeldud krundile ka maatüki roheala kaitseks, ei ole Ihaste elanik Siiri Maimets rahul. Seost tekitab, ma ütleksin küsimusi juurde sest meil ei ole infot selle kohta, kuidas linn tagab, et see kitsas puude rida püsti seisab. Meil on teatavasti päris tugevad tormid, aeg-ajalt tegu on kõdusu kaasikuga. Need puud püsivad pinnases hapralt, ma ütleksin nii. See on justkui abitusest, ma ütleksin, ta ei lahenda mingeid probleeme. Ka kooli rajamise plaani suhtub Maimets skeptiliselt. Kas see on nüüd tõsine väide, et kool tuleb siia või tuleb ta kunagi täiesti määramatus tulevikus? Ma tahaks konkreetsust, kui 2004 oli sama väide ja, ja selle aja jooksul ei ole siia kooli tekkinud siis mis see tänane tulevikus tähendab?", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnavalitsus ostab aadressil Ihaste tee 18 maatüki, lubadusega tulevikus sinna rajada koolimaja. Kohalikud suhtuvad linnavalitsuse plaanidesse kahtlusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaanuaris kiitis Briti peaminister Boris Johnson vaatamata USA vastuseisule heaks Huawei piiratud kasutamise ühendkuningriigi viis G võrgus seades sellele siiski ranged tingimused. Nüüd on nagu meeleolud Londonis muutunud, sest Hiina ei ole viiruse kriisi ajal olnud läbinisti aus ja lisaks on ka Hongkongi ahistav julgeolekuseadus usaldust õõnestanud. Briti rahvusliku julgeoleku nõukogu tutvustab täna peaministrile oma värske analüüsi tulemusi, mille järgi toovad Ühendriikide uued sanktsioonid kaasa selle, et Huawei ei saa enam ise kiipe toota ja peab kasutama ebausaldusväärset tehnoloogiat. Seetõttu ei ole viis G-ga seotud riske enam võimalik kontrollida. Boris Johnson kirjutas eelmise nädala lõpus Facebookis, et elutähtsat riiklikku taristut tuleb kaitsta ning USA seatud piirangutega kaasnevale probleemile lahendus leida. Briti telekomijuht Philipp Johnson hoiatas, et Huawei tehnoloogiast loobumine viis Gs võtaks aega kuni seitse aastat. Aga kui tahetakse kõigis ühendkuningriigi telekommunikatsioonivõrkudest Huaweist lahti saada, kulub selleks kümmekond aastat ehk aastani 2030. Boddafon teatas eelmisel nädalal, et lõpetamaks sõltuvust Huawei tehnoloogiast kulub vähemalt viis aastat ja see läheb maksma miljardeid eurosid. Survet Johnsonile suurendab muuhulgas see, et eile sõitis USA presidendi Donald Trumpi julgeolekunõunik Robert Brien Pariisi pastiivabastamise aastapäeva pidustustele ja tal on kavas kohtuda ka ühendkuningriigi julgeolekunõuniku er Mark Sedviga. Washington loodab, et britid võtavad Huawei suhtes karmima seisukoha ning teised riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Kanada tulevad järele. Surve tuleb ka Johnson enda parteist. Juba aasta alguses oli 38 mõjukat partei liiget hiinlaste viis Gvõrkudesse kaasamise vastu. Nüüd nõuavad nad, et valitsus võtaks siduva kohustuse loobuda Huaweist viis G võrgus ja et see oleks seadusesse kirjutatud juba enne järgmisi valimisi ehk enne 2020 neljandat aastat. Vastasel juhul ähvardavad nad uuesti Johnsoni vastu pöörduda. Tõenäoliselt teatab Briti valitsus täna, et Hiina ettevõtte uusi viis G seadmeid ei tohi pärast 2020 esimest aastat enam kasutusse võtta ning hiljem tuleb eemaldada ka olemasolevad viis G seadmed. Selleks tähtajaks seatakse teadaolevalt 2025. aasta. Eelnõu on kavas parlamendile esitada sügisel.", "role": "user" }, { "content": "Briti peaminister Boris Johnson kohtub täna oma tähtsamate julgeolekunõunikega, et langetada otsus Hiina telekommunikatsiooniettevõtte Huawei tulevikust Ühendkuningriigis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallase sõnul on põhjuseks erakonna sisemine lõhestatus ja ta ütles oma seisukoha välja usutluses rahvusringhäälingule. Kui toimuvad uued sisevalimised, valitakse uus juhatus, valitakse sama esimees tagasi näiteks, või valitakse või keegi teine siis tuleb nagu kõigil andnud sellele tulemus, me ei saa minna valimistele, kus osa erakonnast on nagu rahulolematu, et, et see ütleme, see juhtgrupp ei ole see, mis võiks olla. Ja, ja seetõttu noh, ütleme see legitiimsuse küsimus, et ikkagi, kui me tõsiselt räägime sellest, et me tahame valimisi ikkagi võita siis meil peab olema, kõik, peab olema nagu ühtne meeskond ja täiesti kindel, et et, et see ühtse meeskonna tekkimise eeldus või vajadus on see, et sellisel juhul ta saab nendel uutel valimistel selle legitiimsus. Kallas ei soovinud konkreetselt öelda, kas erakonna juhi kandidaadiks peaks tõusma ka tema tütar Kaja. Nagu osa reformierakondlasi on väidetavalt siseringis välja käinud ajakirjaniku täpsustavale küsimusele, kas selleks võiks olla näiteks siis Urmas Paet või Jürgen Ligi, vastas Siim Kallas lakooniliselt. Näiteks küsisime erakonna praeguse juhi Hanno Pevkuri kommentaari. Mina küll valimisi ei karda, et toimub need kas või kuu aja pärast, et erakonna liikmed on andnud praegusele juhatusele tugeva mandaadi kaheks aastaks ja, ja tegelikult tollal, kui mandaat anti oli kõigil arusaamine, et istuv juhatus läheb ka valimistele, aga kui keegi tunneb, et praeguse juhatuse mandaat vajab uuesti ülekinnitamist, siis loomulikult me võime seda arutada. Ja, ja kui keegi soovib ka esimehe kohale kandideerida, siis andku aga julgelt teada. Siim Kallas toob põhjenduseks välja, et erakond on sisemiselt lõhenenud ja uue juhi valimised aitaksid nagu seda konsolideerida. No tasub siiski jälgida, mis ühiskonnas toimub ja ka erakonnas toimub, et erakond tegi kohalikel valimistel ühtse meeskonnana läbi aegade parima tulemuse. Meie reiting on ka Kantar Emori viimaste uuringute järgi kolme viimase aasta kõige kõrgemal tasemel. Ja no minu arvates sellises olukorras on igasugune intriigitsemine kohatu ja iga erakonna liige, isegi auesimees peab keskenduma nendele uutele ideedele, visioonidele, millega 2019. aastal minna valimisi võitma. No fakt on see, et jaanuaris 19 peaksid need valimised olema ja kahtlemata käib kogu aeg ka see arutelu, et kas siis ei ole nagu liiga väike tähtaeg valimisteni ja võib-olla ikka peaks selle varem tegema. Meil on olemas võimalus üldkogul ka olemasoleva juhatuse üritusi kuni aastaks pikendada ja eks see ongi üldkogu otsus, loomulikult me juhatuses arutame, milline on kõige õigem viis loomulikult ka üldkogu, kindlasti selle otsuse langetab, aga nagu ma ütlesin, mina juhatuse valimisi ka erakorralisi vajadusel ei karda, toimuvad need kasvõi kuu aja pärast.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna auesimehe Siim Kallase sõnul tuleb läbi viia erakorralised valimised. Kallase sõnul on põhjuseks erakonna sisemine lõhestatus ja ta ütles oma seisukoha välja usutluses Rahvusringhäälingule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAndmebaasi, mille kasutamisel Lääne maakonna keskraamatukogu bibliograaf Helin Põldvee näpunäiteid jagab, on terve rida tigar Etera Ester kodulugu ja muis. Põldvee toob mõned näited, mis andmekogud nende lühendite taga peidus on. Digar näiteks on digiteeritud eestikeelse aja lehed ja ajakirjad alates aastast 1821. Etera on Tallinna Ülikooli digiteeritud materjalide kogum. Seal on väga palju digiteeritud nõukogude aegseid ajalehti ja ajakirju, mida tigaris veel on vähe. Kes on koolitusel osalejad ja mida nad andmebaaside abil otsida tahavad? Helin Põldve. Algselt oli see suunatud vanemaealistele, aga seda läheb vaja ka kõikidel nad oskavad juba arvutis surfata, aga oma üllatuseks leiavad, et Google ist ei saagi kõiki kätte. Ja nendest andmebaasidest saab siis suguvõsa uuringuid on väga palju. Oma juuri otsitakse oma koolide kohta oma vanemate tööelu kohta, näiteks nõukogudeaegsetest lehtedest, isegi 1950.-te aastate lehtedest on inimesed leidnud pildi ka oma isa või veel mõne vanema inimese vanema sugulase, kellest üldse ei ole fotod säilinud, aga seal lehtedes on ja tema tööelust ja väga huvitav on veel muis, see on Eesti muuseumid, mitte andmebaas. Sealt oleme leidnud inimestega ka nende emade ja vanaemade annetatud esemeid. Nende kodutaludest. Põldvee sõnul tuleb olla otsingusõnade puhul mõnikord leidlik, sest võib olla juhtunud, et omaaegses lehes ilmunud artiklis oli inimese nimesid ks kirjaviga infokirjaoskuse koolitus on tasuta, aga lääne maakonna keskraamatukogu palub huvilistel endast eelnevalt telefoni või e-posti teel märku anda.", "role": "user" }, { "content": "Raamatukogu teeb juba mõnda aega oma lugemissaalis huvilistele tasuta koolitust, kus inimesed saavad avastada erinevate interneti-andmebaaside võimalusi ja õpivad näiteks, kuidas otsida vanadest perioodikaväljaannetest huvipakkuvat materjali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMari-Liis Randmer, Kiviõli esimese keskkooli õpetaja, täna pidasite hoiatusstreiki, kuidas streik läks, milline on streigi kokkuvõte? Hoiatusstreik nagu ikka tund aega, nii nagu me lubasime, lapsed olid hoitud, ettevõtjad aitasid silma peal hoida ja õpetajad kogunesid raamatukokku. Reemo Voltri rääkis meile võimestasõpetajaid, siis me pidasime töötuba, panime kirja siis oma ideed ja ettepanekud Kiviõli arenguks ja, ja juhtimisotsuste visiooni ks. Ja läks nii, nagu me planeerisime ja plaanipäraselt. Kui suur protsent õpetajad osa võttis, sest hoiatusstreigist No kui arvestada, et meil on ligikaudu 40 õpetajat, siis 36 37 õpetajat oli Ma vaatan, et, et see toetus endise koolijuhi ennistamisele kasvab ja kasvab ja ma rääkisin praegu vallavanema ja ütles, et tema on oma otsuses kindel, et midagi ei muutu, kui see otsus praegu ei muutu, mida te veel kavatsete teha, mida te saate veel teha? Meil ei ole kindlat seisukohta, et me oleme võtnud vastu otsuse, et me ootame ka täna õhtused sündmused ära ja siis saame kooliperega näiteks homme kokku ja otsustama, et kas, kas ja kuidas me edasi jätkame ja kuidas, mis tingimustel, et seda juba selgitab homme vähemalt mingitki suunad, mille suunas me liikuma hakkame. Hoiatastreiki tuleb streik tavaliselt jah, tuleb, aga kas me teeme või ei tee, eks see otsustab tänane see. Kokkusaamine, aga mida te ootate tänaselt valla volikogu istungilt? Võtan isiklikult seda, et võib-olla lisaks sellele tavapärasele päevaplaanile, mis nad on üles pannud, ikkagi võetakse, võetakse oma meeskonnana kokku ja öeldakse, et meil on vallas kriis, et tegeleme täna selle küsimusega, et lahendame selle olukorra ära, sest see ei tohiks enam minu hinnangul edasi jätkuda, sest et see ei mõju enam, ma arvan, kogukonnale ja kogukonna mainele või noh, vallavalitsuse mainele vallale üldse hästi. Kas te tõesti usute, et nad hakkavad seda arutama täna? Jah, nagu ma usun, et Heidi tuleb kooli tagasi, nii, ma usun, et selline kriitiline mõtlemine ja inimlikkus võidab.", "role": "user" }, { "content": "Kiviõli 1. keskkoolis toimus tunniajane hoiatusstreik vallavalitsuse otsuse vastu vallandada koolidirektor Heidi Uustalu. Jüri Nikolajev intervjueeris Kiviõli 1. keskkooli õpetajat Mariliis Randmeri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNõnda tervitas täna Tori kiriku pilgeni täitnud rahvast ja harald Nugiseksi kohalik koor. Eesti tänumedali asutasid vaba sõltumatu kolonn number üks ja Eesti Leegionäride sõprade klubi põhjusel, et Eesti riik ei ole tunnustanud neid mehi, kes teises maailmasõjas ühinesid Eesti vabaduse nimel Saksa mobilisatsiooniga sealhulgas Rüütisti kavaleri Harald Nugiseki. Tänagi polnud näha ühtki valitsuse ega ka mitte riigikogu liiget. Vabatahtlike poolt läbi viidud selgitustöö tulemusena andis kapten Nugiseksile täna üle antud tänumedali toetuseks allkirja 4221 inimest ja 10 organisatsiooni. Kullast medali valmistamiseks koguti üle 54000 krooni. Vabasõltumatu kolonni number üks kolleegiumi liige Ain Saar põhjendas kogu suurt ettevõtmist nii. Meile läks väga südamesse see, et isegi Eesti vabariigi 90. sünnipäeval ei autasustatud kapten Harald Nugiseks, keda on korduvalt esitatud veteraniorganisatsioonide poolt medali saamiseks ja nagu öeldakse. Me ei jää ootama, vaid me viime ellu rahva tahet, nagu näha, 4221 inimest, leidis, et nende tahe on aus autasustada meie sangareid. Kas on ka võimalik, et see nüüd on esimene, jääb viimaseks Eesti rahva tänumedaliks? Kõik võib juhtuda 2009. aasta suvel kokku tänumedali komitee, see on siis kõik annetajad ja vähemalt nii palju kui inimesi, kui saab tulla ja arutame, kas on vajadust välja anda järgnev. Tänumedal on ka aimu, kes võiks olla järgmine, selle saaja. Nii kaugele ei ole ilmselt veel mõeldud, kuigi ma olen kuulnud üksikuid niisuguseid spekulatsioone, mida ma siin praegu üles võtta ei tahaks. Paljud kandidaadid on kahjuks tundmatud rahva jaoks ja see nõuab jälle palju-palju raha ja palju teavitustööd. Harald Nugiseks ise oli Eesti Rahva tänumedalit vastu võttes napisõnaline. Et Harald Nugiseks täna intervjuusid ei andnud, pöördusin tema sõbra, Tori kiriku taastajate ühenduse esimehe Jüri Kase poole, et küsida, kuidas medalisaanu ise kogu ettevõtmisesse suhtus. Tänu medal on kaasvõitleja kapten harald Nugiseksile üle antud ja ega ta väga vaimustatud sellest asjandusest ei olnud, eks, aga nüüd on see asi tehtud ja, ja ma arvan, et korraldajate poolt, kes selle tänumedali ellu kutsusid, oli see siiras soov, et, et tahaks ainult seda loota. Miks ta täna intervjuus ei andnud? Nägite ise, milline rahva summ autogramme kogus ja, ja nii edasi ja arvestades tema iga ja tervislikku seisundit ja see on üldse suur pingutus tema jaoks, et ta üldse siia sai tulla, aga missugune teie õnnesoov talle on? Mina sooviks talle tugevat tervist ja võitlusvaimu ja jumala õnnistust. Harald nugiseks saab 87 aastaseks eeloleval kolmapäeval talle Eesti rahva tänumedal üle andnud Tartu koolitüdruk Reile küll täpselt ei teadnud, mille eest tänumedal anti. Aga küsimusele, kui tähtis mees haarald Nugiseks Eesti rahva jaoks on, vastas ta kõlavalt ja konkreetselt.", "role": "user" }, { "content": "Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris anti Rüütliristi kavalerile Harald Nugiseksile üle Eesti Rahva Tänumedal. Mees ise autasu saamist kommenteerima ei soostunud, kuid lähedaste sõnul ta sellega eriti rahul ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ega seda praktikat väga ei ole, et üks riik, kes mingit trahvi määrab, tahaks seda teise riigiga jagada ja iseenesest see proovimine ju paha ei tee, aga noh, kurb on kogu asja juures see, et seda tehakse hästi suure sellise poliitilise propaganda kära saatele. Suured pressiteated ja pildid ja avaldused, et kui on mingi selline õigusabi, siis sellist asja tehakse üldiselt natuke diskreetselt ja kui on eesmärk Eesti mainekahju vastu võidelda, siis sellega praegu küll minnakse vastupidist teed, et võimalikult suur kära ju loomulikult seob Eesti uuesti nende nende juhtumitega. Kusjuures kindlasti ei ole Eesti olnud see rahapesutsenter, et mingisugune eriline riik ta rahapesu poolest ei ole olnud. Küll aga on Eestit nüüd käsitletud sellena, et see mainekahju on ja mida rohkem see poliitikud seda üles klopivad, mida nad siis 18.-st aastast alates õpivad seda rohkem meil jälle kinnistub see, nagu meie oleksime nüüd üks räpane paik, kellega äri tohi teha ja, ja reaalselt on ka investorid pangad meie suhtes ka muutunud väga ettevaatlikuks.", "role": "user" }, { "content": "Endine rahandusminister, reformierakonda kuuluv Jürgen Ligi ütles, et Martin Helme on muutnud rahapesuskandaali uurimise isiklikuks poliitiliseks vaatemänguks ning rahasaamise lootus on väga väike.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulenevalt eriolukorrast tingitud nõuetele tuli sel aastal arstiteaduste tudengitele sooritada lõpueksam eksamina, mida oli võimalik läbida nii kodus kui ka ülikoolis kohapeal. Kokku oli eksamisooritajaid 143, kellest 79 otsustasid ülikooli ning 64 koduse variandi kasuks. Sellest, kuidas tagati eksamikorra jälgimine ka neile, kes ülikooli koha peale ei läinud, kommenteerib Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekan Anti Kalda. Õppejõud nii-öelda veebikaamerate vahendusel jälgisid nende nii-öelda eksami sooritamist ja noh, muidugi alati sellisel eksamil oli ka veel see, et enne eksamit siis õppejõud tegid kõigepealt kindlaks, kes seal teisel pool on üliõpilane pidi näitama oma isikut tõendavat dokumenti, samuti tehti siis ka ruumis kaneering veebikaameraga, et näidata ära, et ta on ikkagi üksinda selles ruumis, nad kasutasid siis nii-öelda sellist tarkvara nagu seif, exam, brauser, see on üks kroomi selline lisa, mis blokeerib siis selle, et üliõpilane ei saa sel ajal, kui ta eksamit teeb, kuhugi mujale internetiavarustesse näiteks vastuseid otsima minna ja nüüd, kui neid tulemusi on juba natukene ka analüüsitud, siis tundub, et seal mingit erinevust küll ei tule sisse selle, kes tegid ülikooli hoonetes ja kes tegid siis nii-öelda mujalt. Arstiteaduste tudeng Veiko Lillipuu sõnul tekitas algselt uudis veebipõhisest eksamist kursusekaaslaste hulgas teatavat ebakindlust. Kursusekaaslaste seas oli sihukest segadust, mis nüüd täpselt saab, kas see korralduslik pool muutus niimoodi nädala, kahe kaupa, aga ma arvan, et see variant, mis lõpuks paika sai ja mis meil nüüd lõpuks ka toimus, see toimis täitsa hästi. Alguses oli üleüldine viperus küll sees, et eksam meil õigeaegselt avanenud, aga õnneks see lahendati väga väga kärmel. Eksami sooritas Lillipuu koduse variandi asemel ülikoolis kohapeal. Esmane info oli niisugune, et tehisintellekt programmi vahendusel hindab meid, kuidas me kodus käitume ja oligi siis alternatiive võib koha peale tulla, kes seda ei soovi teha. Mina isiklikult otsustasin, et kuna ma olen niinimetatud laevaataja võib-olla, et tahan natuke ikka toas ringi vaadata, oma mõtteid mõelda, siis see tundus väga stressirohke, igatahes, et nüüd tehisintellekt otsustab, kas ma keskendun ainult tööle või tegelen millegi kõrvaliselt, aga nüüd see tehisintellekt langes küll ära ja päris inimene vaatles lõpuks koduseid eksamisooritajaid, aga selleks hetkeks olin näiteks mina juba otsuse langetanud. Õppeprodekan Anti Kalda sõnutsi on plaan jätkata veebipõhise eksamiga ka tulevikus.", "role": "user" }, { "content": "Esimest korda viidi Tartu Ülikooli arstiteaduste valdkonna lõpueksam läbi elektroonselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhk siis sotsiaaldemokraadid võtavad Reformierakonna ettepaneku koalitsiooniläbirääkimisi alustada vastu ja me ühes sellega kutsume ka Isamaa erakonda nende läbirääkimistega liituma. Kas te panite täna paika ka mingid juba oma seisukohad ja ka läbirääkimiste delegatsiooni? Ja me panime läbirääkimiste delegatsiooni paika ka, moodustasime sellesama suure kui Reformierakonnale ehk siis seal on lisaks minule kuuluvad sinna Riina Sikut, Eduard Todinets, antolivat Jevgeni Ossinovski, Indrek Saar, Peep Peterson ja Sven Mikser nüüd kõige olulisemad teemad, kõige olulisemad teemad ma nimetanud hästi üldiselt ära, et konkreetsete teemadeni me kindlasti jõuame siis, kui ka Isamaa erakond on teatanud, et nad soovivad neid läbirääkimisi alustada. Aga noh, lastetoetused kindlasti tuleb meie jaoks ära teha, sellest sotsiaaldemokraadid ka loobuda ei soovi. Ja teine, teine küsimus on selles, et mismoodi me lahendame ära selle kõrge inflatsiooni küsimuse hinna kallidus lööb väga paljusid inimesi väga paljude perede sissetulekut ja tegelikult, et kui sellega selle inflatsiooniga ei tegele, siis sellest võib saada selline uus sotsiaalne katastroof, millel on Eesti julgeolekut mõjutavad kindlasti tagajärjed ja miks me selle otsuse tegime. Hästi, üldiselt öeldes siis on ka julgeoleku olukord, et arvestades seda sõda arvestades, millises olukorras Eesti asub, et Euroopa ja eelkõige Ida-Euroopa ja Balti riigid oleksid ühtsed, siis Meie jaoks on oluline, et sünniks just see valitsus, kus kaasneb Reformierakond, Isamaa ja sotsiaaldemokraadid, et teiste versioonide puhul noh, on meie jaoks mure, et Eesti nägu meie liitlaste seas saab arvatavasti väga kõvasti kannatada.", "role": "user" }, { "content": "Laupäeval kogunenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus ja Riigikogu fraktsioon kiitsid heaks Reformierakonna kutse valitsusliidu moodustamiseks. Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa sõnul vajab Eesti praeguses kriisiolukorras, eriti ka julgeolekuriisi arvestades, kiiresti kompetentset ja töökindlat valitsust ning Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide liit oleks siin parim.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer märkis terviseameti pressikonverentsil, et nakatumise kasv ät jätkub. Viimase nädala jooksul tuli pea 2000 positiivset, mida on rohkem kui kevadel kokku. Enamik nakatunutest on Harjumaalt arvestatav osa ka Ida-Virumaalt, kuid üha tõsisemalt tuleb vaadata Tartumaad. Pilt vanuserühmade lõikes on muutunud. Kaks nädalat domineeris vanuserühm 15 kuni 19, nüüd on tekkinud teine küür juurde. Need on tõenäoliselt nende laste vanemad, kellele nakkus edasi on levinud. Haiglates on juba rohkem inimesi kui kevadel, ütleb Krista Fischer. Praegu meil on ligikaudu 160 inimest haiglas. See tõusutrend jätkub, et see, mis toimub haigla kõveras, toimub kusagil 10 päeva hiljem võrreldes sellega, mida me näeme, nakatunute kõveras. Juba teame üsna täpselt, et nädala pärast on haiglas 50 kuni 100 võrra rohkem inimesi kui täna on. Terviseameti juht Üllar Lanno ütles, et de detsembri keskpaigaks suurendatakse Covid 19, haigetele mõeldud voodikohtade arvu nelja ja poolesajani. See peaks katma prognoositud vajaduse, kuid voodikohtade arvu suurendamisest üksi ei piisa. Neid voodeid juurde saab, saab osta ja teha, aga see oskus, personal on see, kes on vaja terve hoida selleks, et ta saaks järgmised patsiendid jälle ära teenindada. Järgmised sünnitajad jälle vastu võtta järgmised protseduurid ära teha need, kes teevad röntgenoloogilist uuringut või mingit muud tegevust järgmised labori analüüsid ära teha, mis tulevad jälle nendest, kas siis Covid haigetest või tavahaigetest. Et see on väga suur masinavärk, mis tuleb ümber häälestada, noh nii nagu näiteks lennujaamas on, ega lennuk üksi ei lenda, seal on teised tugiteenused kõrval, mis aitavad tal kõiki seda tegevust korraldada. Aga täna on situatsioon selles, et me tõstame 447 voodi koha peale detsembri keskeks selle asja. See on ikkagi juba 10 protsendise ülekatuse, et ühiskonna käitumine, meie igaühe isiklik personaalne käitumine loeb iga okas loeb täna. Et selles mõttes me võiksime ikkagi näidata üles väga selget ühtsust. Need kaks-kolm nädalat. Üllar Lanno sõnul on kõige lihtsam meetod nakkusahel katkestada, see tähendab, et haigena oled teistest inimestest kaks nädalat eemal umbes 16 protsenti ei saa oma tervisenäitajatest aru, et midagi oleks valesti. 27 protsenti ei tea, kust nad nakatusid.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet: koroonapatsientide arv haigalates tõuseb, suurim väljakutse jõuab kohale enne jõule. Koroonaviirusesse haigestumise tõttu on haigla patsientide arv tõusutrendis, kuid pilt vanuserühmade lõikes on muutunud. Terviseamet jälgib 21 000 lähikontaktset ja 4000 haigestunut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuni nii-öelda kaubanduskeskuste kinnipanekuni ei olnud ju kogu kaubandus kinni, aga olid kinni kaubanduskeskused ja kaubanduskeskused, esindajad siiski väga nagu teist tüüpi kaupa, siis ma pean siin moe spordikaupasid, mida ei osta kuskilt prismast, eks ole, Eestis ei ole ka striit kaubanduse väga palju, et tegelikult seda toodet nagu ei olnudki, ütleme, tarbijale saada nii, et üks asi oli selle poolt niisugune emotsionaalne nälg, eks ole, et kaubanduskeskus on iseenesest nagu hästi niisugune kihvt nii-öelda asi, kus ka käia, eks ole, ja, ja, ja koos kõigi, mis seal on meelelahutuse, toitlustus ja muudest seda võimalust nagu ei olnud, et tekkis niisugune emotsionaalne nälg ja mingil määral ka praktiline vajadus, et kui sa ikka poolteist kuud ütleme, üht-teist ei osta, siis, siis tegelikult sul on nagu seda vaja ja noh, eks muidugi ütleme selline, kui me räägime spordist, eks ole, et mis on juhtunud see, et inimesed ostavad väga palju rohkem ütleme, niisugused autorvarustust nagu jalg ja muud asjad, millega sa saad nii-öelda kas vabas õhus või kodus ennast nii-öelda tervislikult toimetada, et noh, eks ikka inimestel natukene see pelgamine minna spordiklubidesse või kuskile ujulatesse. Et see on nüüd üks asi, see, see nii-öelda kinniolek ja seda muidugi võimendas ka see, et või mitte, ei võimendanud, vaid seda, nagu soosis just see palgatoetus, mis tegelikult maksti välja ju tegelikult juunis ja juulis. Ja teine asi muidugi see, et ütleme kogu Euroopa või pigem maailm on, oli ju kinni inimesed, kas ei saanud minna ja paljud, ma arvan, ei tahtnudki minna kuskile nii-öelda viiruse rohkem nakatunud riiki kui Eestisse ja, ja käidi Eestis ringi ja, ja raha jäeti nagu siia, et noh, näiteks ma olin siin, Lõuna-Eestis olin, olin vahepeal või vabandust, mitte Lõuna-Kihnus, eks ole, ja, ja, ja seal öeldi, et neil ei ole nii head suve olnud, et nii palju Eestis reisivad, ehk siis nad jätavad raha Eestisse. Pluss ütleme, nad tarbivad Eestis nii, et kõik see nii-öelda turismipakettidele, mis kulutati, see raha jäi Eestisse ja kui sa oled Pariisis või kuskil kaugemas linnas tegelikult nagu nagu tarbimis Eestis, nii et need kaks asja minu arust ei ole siin mingit muud nagu sellist raketiteadust vaja mõtelda.", "role": "user" }, { "content": "Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 680 miljonit eurot, mis on püsivhindades eelmise aasta sama ajaga võrreldes neli protsenti suurem. Ülemiste kaubanduskeskuse juht Guido Pärnits ütles, et jaekabuanduse elavnemisel on kaks suuremat põhjust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäesoleval aastal on olnud 465 inimkannatanutega liiklusõnnetust, õnnetustes on olnud 540 kannatanut ning 16 hukkunut. Politsei ja piirivalveameti põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrull talituse juht Varmo Rein kirjeldab olukorda täpsemalt. Hetkel on pisut vähem õnnetusi kui 2020 et 12 võrra ja noh, hukkunuid on 16, eelmine aasta oli samal ajal 25, et noh, selle üle tuleb head meelt tunda. Viimasel paaril kuul on siin olnud palju õnnetusi kergliikuritega, need on siis pisut seda üldarvu kasvatanud. Nendega on kokku juhtunud riigis 49 õnnetust ja, ja 52 inimest on seal viga saanud. Reinu sõnul on ka veoautodega toimunud rohkem liiklusõnnetusi, kuna majandus on üsna heas seisus ning veoautod on kogu aeg sõidus. Seevastu mootorratastega on olnud vähem õnnetusi, kuna hooaeg algas külma kevade tõttu hiljem. Kuigi aasta algul oli liiklus hõredam, kuna autosid ja muid sõidukeid oli teel vähem, on nüüd tavalise liikluse tasemeni jõutud, mistõttu peab liikluses endiselt ettevaatlik olema ja liiklusreeglitest kinni pidama. Palju õnnetusi toimub ülekäiguradadel, siin on nagu asi mõlemapoolne, nii sõidukijuht peab olema väga tähelepanelik ja jalakäija peab olema väga tähelepanelik, et elektri tõukerattad. Kui jalgrattad, paljud ületavad seda ülekäigurada niimoodi sõites ja tihtipeale ka mitte väikese hooga, et see teeb nagu autojuhil selle sõiduki märkamise, siis mis seal ülekäigurajal liigub veel eriti raskeks, kui külje peal keegi hooga tuleb ja pahatihti need õnnetused ka seal juhtuvad. Politsei soovitab jalgratta ja tõukeratta juhtidel ületada ülekäigurada sarnaselt jalakäijale, tulla sõiduki pealt maha ja ületada tee ratas käe kõrval, et vältida õnnetusi.", "role": "user" }, { "content": "Liiklusõnnetuste arv on võrreldes eelmise aastaga langenud. Aga õnnetused kergliikuritega on aina sagedam nähtus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu küll alles vaktsineerimine käib, lõpetame õhtul kell seitse, aga päev on olnud kiire täistoimetamise, aga samas selline kuidagi kohe pidulik tunne. Inimesed, esimesed saabusid juba hommikul kell pool 10 natukene varem ja olid ootusärevuses. Me oleme praeguseks vaktsineerinud juba üle 1100 inimese, kõik on läinud väga ladusalt. Inimesed on rõõmsad, kellel tuleb pisar silma, kui räägib lugusid, et, et nüüd lõpuks saan oma lapsi vaatama või lapselapsi vaatama. Ja loomulikult oleme me öelnud, et kohe peale vaktsineerimist tuleb veel ettevaatlik, võik olla distantsi pidada, aga väga ilusasti on läinud. Kuidas see registreerimine on läinud, siin Tallinna linn, kogu aeg saadab teateid välja, et lugege ikkagi ette, et inimesed teaksid sellest võimalusest. Ma julgen öelda, et kindlasti on nagu huvi, aga kuna need Eestisse suur kogus vaktsiinidoose saabus ka ootamatult ja sellepärast see kogu teavitusperiood on jäänud üsnagi lühikeseks, homme ja ülehomme, nii laupäeval kui pühapäeval, päeval jätkame me sõle spordikeskuses vaktsineerimise ja lisaks on homme veel Tallinnas tondiraba jäähallis võimalik vaktsineerida ja nii homseks kui ülehomseks on praegu veel piisavalt, nii et kutsume üles kõiki inimesi ennast vaktsineerima. Kui paljud on tulemata jäänud nendest, kes endale aja on kinni pannud? Just vaatasin statistikat, eks me õhtul lööme numbrid täpsemalt kokku, aga alla 10 inimese näitas mulle praegu kogu meie arvutisüsteem, et kes olid aja broneerinud ja ei olnud, onju õigel ajal tulnud noh ütleme, et väga väike hulk.", "role": "user" }, { "content": "Lihavõttenädalavahetusel toimub suur vaktsineerimine üle Eesti. Doose on plaanitud enam kui 24 000 kaitsesüstimiseks. Laupäevaks ja pühapäevaks on Tallinnas nii Sõle Spordikeskuse kui Tondiraba Jäähalli vaktsineerimiskeskuses veel vabu aegu. Sel nädalavahetusel saavad ennast vaktsineerida 1956. aastal ja varem sündinud inimesed ning ka riskirühma kuulujad. Confido meditsiinikeskuse juht Kadi Lambot ütles, et Sõle spordikeskuses on täna kaitsesüsti saanud üle tuhande inimese, tulemata jäi vaid kümmekond.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsikoha sai Katariina Libe näidendiga võrsed. Teine koht läks jagamisele Mart aasa näidendi kaksika Kadri Lepa näidendi koju vahel. Žürii märkis eraldi ära ka Hene-Liis, Notoni näidendi emesis ja Liis Seina näidendi kutse. Katariina libepsühholoogiline draama võrsed räägib üksindusest ja tänapäeva inimese raskest dilemmast, kuidas jagada oma elu töö ja kodu vahel. Näidendi keskmes on lapse saamise ja perekonna teema. Katariina Libe. Mul on endal kaks last ja ma töötan pereajakirjas ja seetõttu ma igapäevaselt tegelen lapse saamise, kunstliku viljastamise, sünnituse, laste kasvatamise teemaga ja siis ma võib-olla kasutasingi neid teadmisi sellest valdkonnast, mis mul on olemas, et noh, ma ei oska kirjutada matemaatikute hingeelust, aga aga võib-olla oskan kirjutada sellest, miks inimesed tahavad last saada ja, ja mida nad võivad tunda siis, kui see ei õnnestu, nii lihtsalt. Aga teine põhjus oli ka kindlasti ka see, et ma tahtsin, et selle loo keskmes oleks üks naine, kes oleks väga teistsugune. Nendest naistest, keda me oleme harjunud laval näidendites lavastustes nägema. Sel aastal saadeti näidendi võistlusele 47 tööd, mis on vähem kui mullu, mil selleks arvuks oli 70. Žürii esimees, dramaturg Priit Põldma märkis, et paljude tugevate tekstide keskmes oli naine iseseisev ja samas ka habras. Žürii liikmelt tõlkijalt Varje Arolalt küsisin, mis talle selle võistluse juures silma jäi. Seal oli väga suur hulk psühholoogised draamat, nii nagu Eesti teatris üleüldse. Aga üllatusi oli ka üsna palju. Mingil põhjusel näiteks suhelda vaimudega üsna mitmes tükis inimesehetele, keskenduda paljudes tekstides ja siis võib-olla üldine toon, kui nüüd väga, väga rangelt üldistada, selline natuke kuidagi kurva võitu, sest nii palju ikkagi puudutati üksinduse teemat ning surma surmateemat riivati ka paljudes tekstides. Teatrid on oma huvi uute näidendite vastu juba üles näidanud ning loodetavasti jõuavad uued algupärased näidendid lavale juba eeloleval aastal.", "role": "user" }, { "content": "Selgusid Teatriagentuuri näidendivõistluse võitjad. Žürii liikmete sõnul oli seekord märgatav tugevate naiskarakterite osakaal. Teatriagentuuri näidendivõistluse võitis Katariina Libe näidendiga \"Võrsed\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAruannete esitamise tähtaeg oli 16. november. Komisjoni juht Liisa Oviir ütleb, et neil on käes 172 aruannet 190-st ja need tunduvad olema korrektsed. Kontrollida siiski tuleb. Meil on viimase mõne kuu jooksul ju esitatud ka üsna palju konkurentide poolt kaebusi ja nende kaebuste alusel me ka kontrollima neid aruandeid, et kas siis need kulud on saanud kirja, mis on tehtud ja täna vaatasime ka paari kaebuse alusel üle need aruanded ja nende puhul saab ütelda, et kõik on korrektselt. Meile teadaolevalt tehtud kulud on ka aruandes kajastamist leida. Komisjon ei kontrolli, aga kui palju raha kulutati? Kogu see, mis puudutab avalike vahendite kasutamist või siis näiteks soodustingimustel saamist, et need on need asjad, mida me vaatame, et jah, et, et tõesti, kui siin tuli ühe kandidaadi kohta, et, et tema reklaami olid neljas-viies kohas, pöördusime, küsisime, kas need on siis ilusti tasuta. Jah, esitati kuludokumendid, sellega on kõik korras, aga seda, et, et kas keegi on teinud väga suures ulatuses väga väikses ulatuses, see on ikkagi selle konkreetse kandidaadi või siis nimekirja isiklik küsimus. See kõik ei tähenda, et üldse probleeme ei oleks. Endiselt pakub meile üsna palju tööd eduraportid nii-öelda ennem mis esitatakse ennem. Valimisi kohalikes ajalehtedes, mille osas on ka nii. Meie siis komisjon kui ka tegelikult on see kohtukontrolli läbinud, et see ei ole lubatav, et see on reklaam, reklaami eest tuleb tasuda. Et seal ikkagi on neid probleeme endiselt, nendega me ükshaaval tegeleme, aga aruanded on, praeguse seisuga võin ütelda, et minul oleva teadmise kohaselt korrektselt esitatud", "role": "user" }, { "content": "Erakondade Rahastamise Järelvalvekomisjon oli täna koos ja muu hulgas oli päevakorras ülevaade kohalike valimiste valimiskampaania aruannetest. Mis seisus nende esitamine on?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nErakonnad on, kes rohkem, kes vähem oma nimekirjad avalikustanud kõige enam Tallinnas ja kõige rohkem nimekirjad esinumbreid. Nii teame, et Lasnamäel lähevad praeguse linnapea Mihhail Kõlvartiga konkureerima Mart Helme, EKREst, Kristina Šmigun Vähi Reformierakonnast, Tarmo Kruusimäe Isamaast, sotsiaaldemokraat Andrus Vaarik ning Svetlana kreemneva Eesti 200-st. Kindlasti tuleb võitlus Mustamäel, kus Keskerakonna esinumber on Jüri Ratas, Isamaa, Urmas Reinsalu, EKRE, Mart Martin Helme, sotsidel Sven Mikser, Reformierakonnale, Andres Sutt, Eesti 200 Joakim Helenius. Siiani pole kusagilt leidnud roheliste nimekirja. Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, 15 linna ja 64 valda. Ja näiteks EKRE on jõudnud teatada, et läheb oma nimekirjaga välja 72. omavalitsuses. Lisaks erakondadele on kohtadele esindatud umbes 130 valimisliitu, päris täpne arv pole veel selge. Igal juhul on nüüd nimekirjad üle antud. Tähtaeg kukkus kell kuus just päevakaja alguses. Mis edasi saab? Vabariigi valimisteenistuse juht Aarne Koitmäe. Pärast seda on veel kaks päeva aega parandada vigu ja seejärel siis registreeritakse kandidaadid. Hiljemalt pühapäeval ja registreerimisel antakse neile siis ka registreerimisnumbrid. Seni ei ole ühtegi kaebust esitatud ja tundub, et registreerimiseks esitamine on seni läinud plaanipäraselt et praegu, kuna andmeid Ei ole veel paljuski valimiste infosüsteemi sisestatud, siis me ei tea, palju kandidaate tuleb, aga 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli neid üle 11000 et võib arvata, et see number jääb samasuguseks ka nendel valimistel. Ja praeguse seisuga on osalemas ka siis erakondi seitse.", "role": "user" }, { "content": "Täna õhtul lõppes kandidaatide esitamine 17. oktoobril peetavateks kohalikeks valimisteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKrüpto valuuta kaevandamisega tegeleva ettevõtte nord Coin mining, juht Herme Brambat ütleb, et nende tarbimine on ligikaudu 1,5 megavatti ja nendega võrreldavaid ettevõtteid võib Eestis olla 10. Võrdluseks on kogu Eesti tipptarbimine külmal talvekuul ligikaudu 1500 megavatti. Kaevandamine moodustab sellest seega ühe protsendi. Kui võib-olla siin mõningates riikides nagu näiteks Kasahtan on tõesti nagu võrk on tohutult ülekoormatud ja inimeste nagu igapäevaelul hakkas see juba reaalselt probleeme tekitama, sest et inimesed ei saanud enam energiat kätte enda enda kodukohtadesse, siis siis see probleem on ikkagi nagu nendes riikides just see illegaalse kaevandamine ja, ja, ja kogu see kohalik sihuke asjaajamine nii-öelda siin on see rohkem niisugune fännitoote ja nišiteema, et et ütleme, enamus kütoraha kaevandajaid ikkagi kolivad riikidesse nagu Ukraina, Gruusia, Venemaa Eestis energiakriisi valguses, et sealt nagu tonti otsida, selles mõttes ei tasu. Kaevandamine on vajalik, et krüptoraha toimiks kas või selleks, et turvaliselt virtuaalseid münte vahetada. Siiski ütlevad kriitikud, et nii tarbitud elekter läheb raisku. Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia professor Tanel Tammet selgitab. Põhimõtteliselt see, mida pidkoni kaevandamine teeb, et miks ta üldse on, et selle mõte on see, et pidine tuleks vähem, et see on selline kunstlik pidur, mis on pidkooni mehhanismi sisse ehitatud, et sundida tegema mõttetut tööd, umbes nagu sa paneksid autole käsipiduri peale, sõidaks kogu aeg sellega, et see on nagu põhimõtteliselt selline raiskav mehhanism. Kuigi praeguse elektri hinnaga ei tasu kaevandamine ennast ära, ei ole kaevurid siiski seiskunud, räägib Hermes Prambat. Inimesed ei, ei hakka veel enda enda tehnikat nii-öelda välja lülitama ja paanikas maha müüma, aga aga loodetakse siis selle peale, et järsku kevadest ikkagi need hinnad normaliseeruvad ja, ja, ja et see aasta keskmine tuleb ikkagi mõistlik. Brambat lisab, et mure ei ole mitte suures tarbimises, vaid saastvas tootmises. Kui bitcoin on tuntuim krüptovaluuta, on virtuaalmünte mitmeid energiakulu kokkuhoidmiseks põhinevad osad, teised krüptovaluutad prof of stak ehk panusetõenduse mehhanismil. Tammet ütleb, et tõenäoliselt leiab virtuaalraha tulevikus rohkem rakendust. Bo fo stake mehhanismid on täiesti olemas ja need kasutavad oluliselt vähem drastiliselt vähem elektrit ja kohati nad töötavad ka oluliselt kiiremini, aga lihtsalt see pidkoi on investeerimise mõttes niivõrd domineeriv, et need teised on oluliselt pisemad asjad. Pidkoin tõenäoliselt jääb ikkagi selliseks investeerimisvahendiks, seda igapäevaselt kasutamiseks lihtsalt ei sobi oma ehitusel.", "role": "user" }, { "content": "Krüptovaluutat kaevandavatel ettevõtetel on laod, kus rehkendavad keerulisi arvutusi lakkamatult sajad võimsad arvutid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesmärgist ehitada Tallinnast kolmes suunas välja kaks pluss kaks või kaks pluss üks, põhimaanteed jääb tänase seisuga puudu 320 kilomeetrit. Transpordiameti juht Kaido Padar. Järgmine aasta näiteks siis kogu taristu välja arendamisse läheb, seal on ka siis rekonstrueerimised, tolmuvabaks katted ja kõik muu suurusjärk sildade ehitus, viaduktide ehitus, circa 228 miljonit, jah 2024 ta riigieelarve strateegia järgi drastiliselt kukub seal isegi alla 100 miljoni, aga, aga ka nagu poliitikud või politsei erakonnad on ütlenud, et kindlasti iga aasta selle riigieelarve strateegia, aga siis neid summasid üle vaadatakse. Kaido Padar lisab, et praegu on ametil projekteerimises, eelprojektides või maade omandamise faasis 180 kilomeetrit. Aastaks 2023 on projektid laual ja Padar avaldas lootust, et riik nende väljaehitamiseks katte leiab. Kas selleks on automaks või mõni muu katteallikas, on Padari sõnul poliitiline otsus. Majandus ja taristuminister Taavi aasa hinnangul oleks kõige mõistlikum projekteeritud maanteed valmis ehitada laenurahaga. Ainult siis, puhtalt riigieelarvest on seda väga keeruline rahastada, kõige mõistlikum, kuidas neid teid valmis ehitada, siis kui need projektid on olemas, on tegelikult võtta laenu. Korra juba välja käidud, kuid siis vett vedama läinud erainvestoritega kahasse ehitamine ehk PPP Taavi aasa sõnul antud juhul kõne alla ei tule. No tegelikult PPP eeldab seda, et teeb see erapartner ka projekti, sellepärast et erapartneri ülesanne saab selle PPP käigus siis olema ka selle tee teenindamine ja tema korrashoid. Terve selle PPP lepingu kehtivuse jooksul on ta siis seal 20 25 aastat tee eest vastutamine eeldab ka seda, et see erapartner on teinud projektid, aga kui meil endal saab olema valmis 180 kilomeetrit projektis, ma arvan, et need on mõistlik ikkagi riigil endal teha. Kaido Padari sõnul vaatab amet igal aastal vastavalt uue eelarve strateegia võimalustele oma plaanid üle ning teeb investeerimisotsused. Ehk seal kuskil aastal 2030 kuni 35 on ikkagi siis need põhisuunad meil kõik kenasti kahtedeks välja ehitatud, aga loomulikult oleneb ka kõik rahastusest ja ja siis soovidest võimalikult ruttu need põhimaanteed välja ehitada.", "role": "user" }, { "content": "Riigi eelarvestrateegia järgi jääb teedeehituse raha mõne aasta pärast järsult vähemaks. Euroopa Liit on võtnud suuna vähem saastava raudteetranspordi taristu arendamisele ning seetõttu jääb teedeehituses vähemaks euroraha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nErakonna aseesimees Martin Helme kandideerib Tallinnas Nõmme ja Mustamäe piirkonnas. Ta usub, et praeguste parlamendierakondade vastased koonduvad just nende taha. Eelkõige me lubame, et me oleme viies ratas vankri all, me oleme see tegelik opositsioon, keda praegu ei näe riigikogus ehk siis me segame ära selle mugavusmängu, mis seal on ja me soovime muuta seda poliitilist kultuuri, mis Eestis on seda otsustusviisi, mis on, ja ka seda kurssi, mis Eestis on. Ja kui ma ütlesin ka seda, et me tahame kuskil kuus kuni kaheksa kohta võtta, siis on selge, et noh, me ei ole nii-öelda kuninga rollis, aga me võime olla kuninga tegija rollis, ehk me võime olla see kaalukeel Erakond välistab eos koostöö vasakpoolse, aga ka ultraliberaalse koalitsiooniga Martin Helme. Me välistame vasakpoolse ja kremlimeelse koalitsiooni toetamise ehk siis Keskerakonna ja sotside koalitsiooni, ma ei näe meid toetamas. Samas kuna meil üks keskne lubadus on kooseluseaduse tühistamine, siis me välistame ka nii-öelda lilla koalitsiooni toetamisest. No meie meelest see oli vale otsus valesti tehtud ja, ja, ja toob väga halvad tulemused. Ehk siis ma ei näe ka meid ultraliberaalset koalitsiooni toetamas. Erakonna valimisplatvorm keskendub demograafilise probleemide lahendamisele ja riigikaitse tõhustamisele. Näiteks abielus noorte perede kodulaenust võiks kustutada 25 protsenti võlast iga lapse sünni pealt, tagada tasuta toit koolides ja lasteaedades ning vähemalt üks prii huviring. Eesti-Vene piiril peaks olema erakonna nägemuses füüsiline barjäär ja piirivalve tuleks sõjaväestada, samuti suurendada reservväge ja luua kaks tankipataljoni. Kust aga saada selleks katteallikaid veel kord? Martin Helme. Väga paljud neist lubadustest ei ole tegelikult sugugi nii kallid, kui me räägime siin noorte perede kodulaenu aitamisest, siis me räägime siin võib-olla mingisugusest kümnestkonnast miljonist eurost aastas, mis ei ole teab mis. Noh, ma ütlen, toon alati näite, et üks siilidele ja oravatele ehitatud sild üle Tallinn-Tartu kiirtee maksis viis miljonit ja silm ka ei pilkunud inimestele, et, et Eesti riigis ei ole raha puudust, Eesti riigis on mõistuse puudus, mida selle rahaga ette võtta? Majanduse käimalükkamiseks paneb konservatiivne rahvaerakond ette alandada käibemaksu poole võrra ehk 10-le protsendile senise 20 asemel. Tekkiva mitmeaastase eelarve defitsiidi peaks katma Helme sõnul majanduskasv. Katteallikaid on veelgi, räägib Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna ringkonna esinumber ning erakonna juhatuse liige Urmas Espenberg. On päris palju võimalusi kuidas seda tagasi saada, üks asi on maksustada väljaminev, kapital ja kasum, mida tegelt varjatakse, aga mida on võimalik siiski nagu tuvastada? Konservatiivse rahvaerakonna riigikogu valimiste platvormi ja valimisnimekirjaga saab lähemalt tutvuda partei kodulehel. Erakonna aseesimees Martin Helme kandideerib Tallinnas Nõmme ja Mustamäe piirkonnas. Ta usub, et praeguste parlamendierakondade vastased koonduvad just nende taha. Eelkõige me lubame, et me oleme viies ratas vankri all, Me oleme see tegelik opositsioon, keda praegu ei näe riigikogus, ehk siis me segame ära selle mugavusmängu, mis seal on, ja me soovime muuta seda poliitilist kultuuri, mis Eestis on seda otsustusviisi, mis on, ja ka seda kurssi, mis Eestis on. Ja kui ma ütlesin ka seda, et me tahame kuskil kuus kuni kaheksa kohta võtta, siis on selge, et noh, me ei ole nii-öelda kuninga rollis, aga me võime olla kuninga tegija rollis, ehk me võime olla see kaalukeel Erakond välistab eos koostöö vasakpoolse, aga ka ultraliberaalse koalitsiooniga Martin Helme. Me välistame vasakpoolse ja kremlimeelse koalitsiooni toetamise ehk siis Keskerakonna ja sotside koalitsiooni, ma ei näe meid toetamas. Samas, kuna meil üks keskne lubadus on kooseluseaduse tühistamine, siis me välista me ka nii-öelda lilla koalitsiooni toetamise, sest no meie meelest see oli vale otsus valesti tehtud ja, ja, ja toob väga halvad tulemused. Ehk siis ma ei näe ka meid ultraliberaalset koalitsiooni toetamas. Erakonna valimisplatvorm keskendub demograafiliste probleemide lahendamisele ja riigikaitse tõhustamisele. Näiteks abielus noorte perede kodulaenust võiks kustutada 25 protsenti võlast iga lapse sünni pealt, tagada tasuta toit koolides ja lasteaedades ning vähemalt üks priihuviring Eesti-Vene piiril peaks olema erakonna nägemuses füüsiline barjäär ja piirivalve tuleks sõjaväestada, samuti suurendada reservväge ja luua kaks tankipataljoni. Kust aga saada selleks katteallikaid veel kord? Martin Helme. Väga paljud neist lubadustest ei ole tegelikult sugugi nii kallid, kui me räägime siin noorte perede, kodulaenu aitas misest, siis me räägime siin võib-olla mingisugusest kümnestkonnast miljonist eurost aastas, mis ei ole teab mis. Noh, ma ütlen, toon alati näite, et üks siilidele ja oravatele ehitatud sild üle Tallinn-Tartu kiirtee maksis viis miljonit ja silm ka ei pilkunud inimestele, et, et Eesti riigis ei ole rahapuudust, Eesti riigis on mõistuse puudus, mida selle rahaga ette võtta? Majanduse käimalükkamiseks paneb konservatiivne rahvaerakond ette alandada käibemaksu poole võrra ehk 10-le protsendile senise 20 asemel. Tekkiva mitmeaastase eelarve defitsiidi peaks katma Helme sõnul majanduskasv. Katteallikaid on veelgi, räägib Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna ringkonna esinumber ning erakonna juhatuse liige Urmas Espenberg. On päris palju võimalusi kuidas seda tagasi saada, üks asi on maksustada väljaminev, kapital ja kasum, mida tegelt varjatakse, aga mida on võimalik siiski nagu tuvastada? Konservatiivse rahvaerakonna riigikogu valimiste platvormi ja valimisnimekirjaga saab lähemalt tutvuda partei kodulehel.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond loodab kevadistel riigikogu valimistel saada kuus kuni kaheksa kohta. Volikogul pandi paika esinumbrid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLaenuvajadust mõjutavad Rossi sõnul suures plaanis kolm faktorit. Majandusareng, mis kõige rohkem mõjutab ka eelarve tulusid ja kulusid. Teiseks, kui palju meil endal sel aastal laenu tagasi maksta tuleb. Ja kolmandaks likviidsusportfelli maht. Eesti majandus on sel aastal kasvanud oodatust kiiremini. Viimastel andmetel prognoosib Euroopa komisjon Eestile käesolevaks aastaks 2,6 protsendilist majanduskasvu. Ja kuna Eesti võlakoormus võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on üks väiksemaid, siis hindabki ministeerium laenuvajadust pidevalt alla. Jah, viimase, nüüd juba üheksa kuu jooksul võib öelda, et me oleme sel aastal laenuvajadust pidevalt allapoole vaadanud, nüüd kas maiga võrreldes enam väga suurt revisjoni, on põhjust teha, seda natuke veel vara öelda. Majanduse areng ka suve jooksul on olnud ilmselt pigem positiivselt suunas võrreldes kevadprognoosiga, kuigi vara veel öelda, aga ilmselt see laenuvajadus jääb ka sellest kevadisest prognoosist natukene madalamaks. Ross ütles, et hetkel on Eesti võlakoormus 3,5 miljardit eurot ja et Eesti ise sel aastal rohkem laene tagasi maksma ei pea, kuna kõik kohustused käesolevaks aastaks on juba täidetud. Lõplik käesoleva laenuvajadus selgub Rossi sõnul siiski sügisel, kui selgub tegelik majanduskasv ja selle põhjal määratakse likviidsusportfelli maht. Sellel aastal tegelikult enam jah, laenu ei aegugi sellist märkimisväärselt suuremat võlakirjade tagasiostmist või, või tagasimaksmist sellel aastal enam eesmärgi ei ootagi, nii et edaspidi selle laenuvajaduse määrab ära tõesti peamiselt siis defitsiidi kujunemine, mille suhtes nagu sai räägitud, on veel majanduse arengu osas noh, mõnes mõttes nagu ebakindlust, et kas ta läheb veel paremini kui, kui prognoositud või mitte. Ja siis tõepärast otsused selle kohta, et milline võiks olla aasta lõpuks siis meil likviidsusportfelli tase, aga see jääb ikkagi nagu sügisese veel määrata.", "role": "user" }, { "content": "Eesti majandusel on läinud tänavu oodatust paremini ja kui aasta algul prognoosis Rahandusministeerium riigi selle aasta laenuvajaduseks 2,5 miljardit eurot, siis mais prognoositi selleks juba 1,6 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi asekantsleri Märten Rossi sõnul võib laenuvajadus aga veelgi kahaneda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSa oled nüüd kohtuhoone ees, mis seal toimub, on sinna palju rahvast kogunenud. No tegelikult Eesti mõistes on siin päris suur hulk rahvast, seal on ikkagi mitu 1000 inimest, kes kannavad Ukraina, Euroopa Liidu ja Porošenko parteilippe ning väljendavad siis kõnelejad oma pahameelt selle üle, kuidas nende meelest on Ukraina riik Porošenko valesti koheldud. Ajakirjanike kohtusaali ei lasta kohtusekretär ja teatas, et kohti ei ole. No see võib olla tehniline põhjendus, sellepärast et Zelenskõi praeguse presidendi mustriks on kujunemas viimasel ajal ikkagi nii-öelda meediavalikuline kohtlemine ja näiteks kui ka tema viimane pressikonverents, kus ta süüdistas ühte teist oligarh hemetovit riigipöörde katses, siis ka sinna lasti sisse ainult nii-öelda sõbralikud ajakirjanikud. Eks see võib olla mingisugune ikkagi märk ka Zelenskõi valitsemisstiilist. Kuidas sulle tundub, kuidas ukrainlased Porošenkosse üldiselt suhtuvad? Ega ta toetusprotsent jääb ikkagi alla 10, aga noh, olemuslikult noh, tal ei ole sellist tugevat negatiivset kuvandit, Porošenko is ennast ka valitsemise ajal ikkagi ennekõike Ukraina patrioodi mulje, noh, tema ju peamine tööstusharu, kui nii võib öelda, on konfliktide tegemine ei ole selline nii-öelda söe või terase magnaat, aga noh, selge, kui ta valimistel kaotas, siis Ukrainasse, tegi hinnanud väga kõrgelt seda, kuidas ta riigi valitsemisega hakkama sai. No süüdistus on riigireetmises. Kuidas sulle tundub Ukraina olusid tundes, kas see süüdistus jääb pidama? Et ma usun, et tal on endal kõik šansid ennast kohtusse kenasti kaitsta. Ukraina kohtud ei ole küll võib-olla nii rahusad ja alusad, kui me võiksime läänes arvata, aga nad on olemuslikud siiski märksa paremad kui näiteks Venemaal ja ma usun, et kui ta tuli siia kodumaale, et ennast kohtusse esindada, siis ta pigem usub enda šansse.", "role": "user" }, { "content": "Täna hommikul saabus Varssavist Kiievisse Ukraina endine president Petro Porošenko. Otse lennujaamast viidi ta kohtusse, istung algas tunni aja eest. Kohtuhoone ees rahva seas on ka Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonsultatsioone jätkatakse Isamaa ja Res Publica Liidu sotsiaaldemokraatliku erakonna ja erakonnaga Eestimaa rohelised. Keskerakonnaga konsultatsioone enam pidada pole vaja, sest nendega on kõik selge. Ühine aeg valitsuses on näidanud, kus on erinevused ja kus ühisosa, ütles Reformierakonna juht, peaminister Andrus Ansip. Mis siis Keskerakonna puhul probleeme tekitab? See on eelkõige küsimus sellest, kas me elame vaid tänasele päevale, tahame nautida tänast päeva, võtta ka oma lastelt ja lastelastelt võlgu, selleks, et täna oleks hea või me mõtleme sellele, mis saab Eestist 50 ja 15 aasta pärast ja veelahe jooksiski just nimelt kahe ellu suhtumise vahel. Kas me oleme majandades vastutustundega või me oleme ühepäeva liblikad, ühepäeva peremehed võib-olla et, et tõepoolest Keskerakond ei tahagi laenukoormust Eestis suurendada ja laenu arvelt kellelegi palka maksma hakata kuid need formuleeringud peavad väga selged olema selleks, et veenda Reformierakonda, et majanduse kukutamise kava riigiametnike palga tõstmise läbi ei ole. Isamaa ja Res Publica Liiduga Andrus Ansip suuri erimeelsusi ei näe, ta nimetas vaid teatud erisoodustusmaksude kaotamist, mida Isamaa ja Res Publica liit taotleb. Sotsiaaldemokraatidega on eri seisukohti märksa rohkem. Oleme kokkuleppest veel väga kaugel, seega teine konsultatsiooni voor ja sotsiaaldemokraatidega on väga vajalik. Kogu maksutemaatika on erimeelsusi tekitav. Meil on täiesti erinevad lähenemised. Maksu küsimustele. Meeldivaks üllatuseks kujunes Andrus Ansipi sõnul kohtumine rohelistega. Me leidsime, et väga paljud majanduspoliitilised vaated Eestimaa roheliste erakonnal kattuvad Reformierakonna vaadetega ja ja seetõttu me sooviksime neid konsultatsioone jätkata ka Eestimaa rohelistega. Seega praegu on veel kõik võimalused avatud. Kas valitsusliit võiks siis olla ka neljaliikmeline? Jah, koalitsioon võib olla ka neljaliikmeline, kui see ühisosa leitakse nelja osapoole vahel. Selle nädala jooksul jätkuvad siis veel kahepoolsed konsultatsioonid, täna kohtutakse taas Isamaa ja Res Publica Liidu, roheliste ja sotsiaaldemokraatidega. Ajakava peaks olema kindlasti selline, et me saaksime koalitsioonilepingu allkirjastatud enne, kui riigikogu koguneb Toompeale. Kuid need on kõik alles konsultatsioonid, mis koalitsioonileppeni viia ei pruugi ja praegu me küll veel ei tea, missugune koalitsioon Eestis tegelikult tuleb.", "role": "user" }, { "content": "Eesmärk kirjutada leping alla 26. märtsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEduskonda kaitsekomisjoni liikmed käisid eile Rootsis ja enda sõnul andsid nad rootslaste le selge signaali, et Soome otsus NATO kasuks on sama hästi kui tehtud. Eile otsustas parlament teha ümberkorraldusi ka NATO arutelus väga tähtsat rolli omavas kaitsekomisjonis. Esiteks saab hiljuti lahkunud Ilka Kanerva asemele kaitsekomisjoni esimeheks kogemusejuht Peter Urbo. Kogemus on Soome NATOsse astumist toetanud juba alates 2006.-st aastast. Teiseks arvatakse parlamendi kaitsekomisjonis välja endine Berusuomalaine Ano Turdiainen, kes on kindlalt NATO-ga liitumise vastu. Soomlased on läbi arvutanud ka selle, kui palju alliansiga liitumine maksma läheb. Kaitseasjatundjad on ajalehele Helsingin Sanomad öelnud, et see tooks aastas lisakulusid üks kuni poolteist protsenti Soome kaitse-eelarvest. Ka parlamendile esitatud analüüsis tõdeti, et NATO-ga liitumine rahaliselt suurt pingutust ei nõuaks. NATO riigid on kokku leppinud, et kaitsekuludeks läheb vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Soome kaitsekulud on praegu 1,96 protsenti SKT-st ja lähi tel see kasvab. Peamine põhjus on uute hävituslennukite ja ka laevade ostmine. Need hanked mõjutavad Soome kaitse-eelarvet kuni 2031. aastani. NATOs arvutatakse kaitsekulusid ka veidi teisiti kui praegu. Soomes ehk kaitsekulutuste hulka loetakse ka sõjaväepensioni sõjaliste kriisi, ohjamisoperatsioonide palgakulud ning osa piirivalvekuludest. Soome rahandusministeeriumi hinnangul suurendaks nende kulude lisamine kaitse- eelarve osakaalu kett ees kohe 0,2 protsendi võrra. Kauppalehti märgib oma juhtkirjas, et liikmesriigi kulutused koosnevad otsestest kuludest nagu näiteks osalemine NATO ühise eelarves ning esindajate saatmine NATO sõjalistesse juhtimisstruktuuridesse. Uut NATO taristut nagu näiteks baase ei ole lehe hinnangul tarvis Soome rajada. Arvestada tuleb aga ka kaudsete kuludega, näiteks sellega, et liitumisprotsess toob kaasa Soome ja Venemaa suhete pingestumise. Venemaa on juba mitmeid ähvardusi loopinud, nii et ka parlamendile esitatud analüüsis tõdetakse, et Soome peaks end kindlustama ulatusliku mõjutustegevusega kaasnevate ohtude vastu ning arvestama pingete kasvamisega Soome ja Venemaa vahelisel piiril. Seda, kui palju tuleks sõjaväelasi juurde palgata, ta on raske hinnata. Tõenäoliselt on vaja NATO ühise väejuhatuse koosseisu saata 80 kuni 100 inimest, kellest osa on tsiviilisikud. Üle küsitletud asjatundjad lisasid, et Natoga liitumine tooks Soome ohvitseridele uusi karjäärivõimalusi ja see võiks personalivajadust mõjutada. NATOga liitumise koguhinda on asjatundjate sõnul niisiis praegu veel vara öelda. Suurem selgus saabub siis, kui Soome tõepoolest liitumisavalduse esitab ja ühinemisprotsess käivitub.", "role": "user" }, { "content": "Soome liigub üha kindlamalt NATO-ga liitumise poole. Parlamendi kaitsekomisjoni asub juhtima NATO-meelse Koonderakonna juht Petteri Orpo. Soome meedia arvutab aga juba kokku NATO-ga liitumise kulusid, mis pole eriti suured.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTransporditöötajad korraldasid täna mitmel pool streigi, et toetada õpetajaid ja protesteerida kollektiivlepingu seaduse muudatuste vastu. Indrek Kiisler käis hommikuse töölemineku ajal Tallinna linnapeal olukorda uurimas. Varahommikul kella seitsme paiku valitses Viru bussiterminalis vaikus, kõndimas oli näha vaid mõnda üksikut inimest. Tallinna autobussikoondise juhatuse esimees Enno Tamm ütles, et kõik täna hommikul tööle tulema pidanud mehed olid küll kohal, aga enamik neist keeldus liinile väljumast. Praeguse seisuga on siis transpordi ja teetööliste ametiühingute poolt välja kuulutatud streigi tõttu 250. liinile väljuma pidanud bussist väljunud kas 22 või 23 ehk see protsent on siis mingi alla 10 bussid sõidavad vaba graafikuga. Tallinna trammi ja trollibussi koondise pressiesindaja Jaan Rõõmussaar ütles, et ka enamik trammi ja trollijuhte streigivad. Tallinna trammid sõidavad niimoodi, et esimesel liinil sõidab seitse trammi ja neljandal liinil sõidab kaheksa trammi. Linnaelanikud olid aga ühistranspordi seiskumisest teadlikud ning bussipeatustes ootas vähe inimesi Neistki. Paljud ootasid oma autodega kolleege. Ma ootan oma kolleegi, kes võtab mind oma auto peale tööle. Vanalinna ei ole kaugele sugugi mitte kaugele ja kui ei oleks kolleegi, siis me läheksime jalgsi. Elektriraudtee töötajad ei ühinenud tänase suurstreigiga ja elektrirongid sõidavad tavalise graafiku alusel. Eesti transporditöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson ütles, et raudteefirmad survestasid tugevalt oma töötajaid tänasest streigist loobuma. Meil on jah, raudteelastel kinnitus, et, et see nii-öelda surve oli väga järsk ja mitte alati seaduslik. Elektriraudtee sõidab, seal suudeti asendada. Kui palju need mehed, kes seal täna rooli taga on, kui palju nad siis nagu topelt, kas nad saavad topelt või kolmekordset või neljakordset, aga suudeti nad üles osta. Küsisin elektriraudtee turundusjuhilt Norbert Kaarestelt, mis nipiga elektriraudtee oma töötajad streigist eemal hoidis? Esiteks tuleb rõhutada, et meie töötajad on alates ametiühingu teadaandest meile tööandjale lubanud, et nemad täna töötavad. Mingit nippi nende täna tööl olemises ei ole. Transpordiametiühingu esimees Peep Peterson ütles meie uudistele, et te maksate täna oma vedurimeestele kahe kolmekordset palka, et seepärast nad läksid tööle. Mul on raske seda väidet kommenteerida, aga ma saan kinnitada, et elektriraudtee tasustab täna oma töötajaid nii nagu iga teine päev. Narva raudteejaama töötajad streikisid, kuid tööjaamas jätkus. Jüri Nikolajev annab teada Raudteelaste ametiühingu Narva raudteejaama usaldusisiku Viktoria Jovleva sõnul algas streik täna keskööl ka Narva raudteejaamas. Raudteelaste 10 liikmelisest vahetusest streigib kaheksa inimest. Streik on alanud, osaleb 90 protsenti vahetuse töötajatest, inimesed on töökohtadel, kuid ei tööta. Samas, nagu võis hommikul näha, mingid rongid siiski liiguvad ja täna hommikul suundus pealinna ka Narva Tallinna diisel. Reisirong. Viktoria Jovleva sõnul kasutab Eesti raudtee streigimurdjaid. Nii-öelda teised inimesed, streigimurdjad täidavad meie ülesandeid, me tunnetame ka otsest tööandja poolset survet. Töötajaid ähvardatakse ja sunnitakse kirjutama ametiühingust lahkumisavaldusi. Narva raudteejaama ette kogunes täna hommikul paarkümmend raudtee töötajat vabadest vahetustest toetama streikijaid. Paljud kardavad, kuid põhimass töötajaid toetavad streikijaid. Me teeme oma tööd väga hästi, kuid palgad on väikesed. Oleksin ma täna tööl, oleksin kindlasti streikinud. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Järvamaal oli kavas Atko transibussijuhtide viietunnine toetusstreik, mis pidi seiskama kümneid bussiliine. Ometi streigist asja ei saanud. Selle asemel toimus lühike toetusmiiting, milles osales kaheksa transpordi ametiühingu kollase vestiga meest. Olev Kenk, rääkis transpordi ametiühingu Lõuna-Eesti koordinaatori Are Kübarsepaga. Kas see nüüd, et Atko bussijuhtide toetusstreik ikkagi ära jäi, kas see näitab ametiühingu nõrkust? Kindlasti mitte ei näidata ta nõrkust, et loomulikult ühiskond ootab võib-olla täna, et me oleksin streikinud, aga otsuse teevad ikkagi need bussijuhid, kes siin täna töötavad. Ja täna meeste ühine otsus oli, et me ei tekita reisijatele asja kannatusi ja teeme sellest streigist piketi. Paljudel bussijuhtidel on kodus lapsed, ka osadel on abikaasa, õpetajad, bussijuhid tahavad samamoodi, et need õpetajad oleks vääriliselt tasustatud, siis nad annavad ka meie lastele väärilise hariduse. Na. Streigid olid täna kõne all ka valitsuse pressikonverentsil. Uku Toom teeb kokkuvõtte. Ministrite käest küsiti, mida nende arvates streik on kaasa toonud ja mida ta on andnud. Nii täna valitsusjuhi kohuseid täitnud keskkonnaminister Keit Pentus kui ministrid Jürgen Ligi ja Hanno Pevkur eraldasid selgelt õpetajate streigi muudest streikidest. Niisiis õpetajate streigi tulemus, Keit Pentus. Kindlasti üks selline muudatus või üks selline trend on see, et koolikorralduse üle laiemalt on arutatud ja on hakatud arutama ja tõenäoliselt ka pedagoogide enda hulgas selline kaasamõtlemine selles osas, kuidas koolikorraldust võiks suunata. Et see arutelu on olnud üsna aktiivne. Suhtumine ametiühingute streikidesse on hoopis teine ja nende eesmärkides näeb pentus palju segast. Sellistel hägusatel põhjustel ja ettekäänetel toimetatavad streigid, noh kindlasti ei aita hoida fookus sellel õpetajate põhjendatud ja tõsiselt palgamurel. Ning rahandusminister Jürgen Ligi lisab omalt poolt Suur õppetund on ikkagi sellest streigist see, et jah, paljud inimesed on manipuleeritavad ja ametiühingutele ei ole ettekääne oluline. Ja sotsiaalminister Hanno Pevkuri seisukoht Streik Eesti vabariigis on võimalik tööandja vastu, me peame selge vahe tegema, sellepärast jääb mulle väga arusaamatuks, kuidas üks tööandja, õigemini kaks tööandjat Tallinna linn ja Narva linn on keeranud selle poliitiliseks ja on keeranud selle puhtalt selleks, et et nad olles ise tööandjad nii lasteaiaõpetajatele kui bussijuhtidele võtavad ja kiidavad takka. Nemad on need, kes lasteaia õpetajatele palka maksavad ja nemad on need, kes bussijuhtidele palka maksavad nende eelarvest. Ja selles mõttes noh, mul on väga kahju, et see kõik on keeratud selliseks pea peale. Ja õpetajate selge mure seoses palgaga on saanud kõikvõimalikud lisandid. Kuidas hindab tänast streigipäeva transpordi töötajate ametiühingu juht Peep Peterson? Oli hästi meeldiv üllatus, et töötajad tulid kaasa selle streigiga väga hästi 90 protsenti ka õhtul nüüd õhtuses vahet bussijuhtidest streikisid 75 protsenti trammijuhtidest streikisid ja 97 protsenti siis praktiliselt kõik ühe-kahe erandiga siis trollijuhtide streikisid, et selle selle poolega saab olla rahul, millega, nagu väga rahul ei saa olla, on see, et, et ei ole nagu valitsuse poolt ka olnud ühtegi või piisavaid nagu pingutusi, et, et kokkuleppeid saavutada, mis võib järgmist riigi laine tulevikus ära hoiaks. Valitsuse poolt on tulnud põhiliselt kriitikat, et see on teie enda poliitiliste nõudmiste streik, mitte õpetajate toetusstreik. Et me oleme olnud ausad, me oleme ausalt ausalt öelnud seda, et, et meil on kaks tööeluga seotud teemat ei ole poliitiliselt tööeluga seotud, üks neist on kollektiivlepingu seadusega seotud asjad mis on just praegusel hetkel eskaleerunud, sest seadus võetakse vastu järgmisel nädalal. Meil ei olnud seda streiki kuhugi lükata, aga, aga see on tööeluline küsimus, sest see puudutab meie palku, meie puhkus ja kõike muud asja. Õpetajate streik, mida samuti ei saa mingile muule ajale tõsta ei ette ega tahapoole, et siis kui haridus töötajad seda just parasjagu tegid, nii et meie peame seda väga eetiliseks, et me selle streigi pühendasime ka õpetajatele. Kuidas te sellesse suhtute, et osa busse ja tramme siiski sõitsid? Inimesed suhtuvad kaheti ühest küljest nad saavad aru, et need nagu ei osale streigis, teisest küljest on rahul, et sõita saavad. Meie nagu see ise mõtleme, nii et transpordi ametiühing on selles mõttes rahul, et, et me triikisime võimsalt, aga samal ajal ei keeranud võlli üle ja tõesti, see nii-öelda osavõtt riigist oli demokraatlik, kedagi sunnitud, kedagi ei piinatud ei ühes ega teises suunas selles mõttes autööandjale, kes, kes hoidis soliidset joont ja, ja, ja see täpselt ongi see toetus meie nendele nii mõtetele, nii õpetajate seisukohalt kui siis kollektiivlepingu seisukohalt. Palusime aga peaminister Andrus Ansipi kommentaari. Tunded on kahetised. Õpetajate streik on igale inimesele arusaadav ja õpetajate nõudmised on, on ka väga tugevalt ühiskonnas vastukaja leidnud ja, ja ka valitsusse pärale jõudnud. Nii nagu haridus, teadusminister, käsitlen mina ka õpetajate nõudmisi ka tugeva toetusena haridusreformi läbiviimiseks. Aga ametiühingute keskliidu ja transporditöötajate ametiühingute sõnum minule pärane pole jõudnud ilmselt nii, nagu enamusele Eesti inimestele. Peamine nõudmine on kollektiivlepingu seaduse eelnõu menetlemise peatamine riigikogus. Ametiühingute seisukohad kollektiivlepingu seaduse menetlemise käigus on täielikult arvestatud juba veel enne, kui ametiühingutele üleüldse streigimõtted tekkisid ja muutmata ei ole võimalik kollektiivlepingu seadust kuidagi jätta, sest vastuolu põhiseadusega tuleb kõrvaldada. Kui räägitakse töötajatele seda, et kollektiivlepingu seaduse muutmise järel võib suvalisel hetkel kollektiivlepingu üles öelda siis ei ole mitte midagi muud kui, kui pahatahtlike töötajate eksitamine. Seega ametiühingute peamine nõudmine, kollektiivlepingu seaduse muutmise peatamine Riigikogus on alusetu ja täiesti alusetu on ka nõuda siis riigikogus menetletava seaduse eelnõu menetlemise peatamist vabariigi valitsuselt.", "role": "user" }, { "content": "Ühistranspordi streigi päev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaifitness Eesti tegevjuht Tiina Otsa ütleb, et spordiklubide käive on võrreldes 2019. aastaga 40 protsenti vähenenud. Sinna sisse jäävad sulgemised, kus käivet ei olnud üldse. Kui vaadata nüüd siin viimast kvartalit, siis langus jääb ikkagi üle 30 protsendi. Peaminister Kaja Kallasele saadetud kirjas soovivad spordiklubid 30 miljoni eurost otsetoetuste paketti. See kindlasti ei ole selline sendi täpsusega arvutus, kuid seljad kokku pannes sellise summa me leidsime, vaadates käibelangusi peamiselt. Kultuuriminister Tiit Erik ütleb, et jõusaal on tänavu toetatud 1,1 miljoni euroga. Tema hinnangul võiks toetuse küsijad oma arvutusi veidi enam avada. Nende enda käive 2019. aastal jõusaalidel oli ka suurusjärgus 30 miljonit ehk et nad siis tahaksid kogu oma 19. aasta käivet justkui saada ka siit kriisiabina riigi käest täiendavalt juurde. Tiina Otsa tõdeb, et kevadel, kui spordiklubid pidi mõneks ajaks päriselt kinni panema, saadi riigilt ka palgatoetust, kuid muutlikud otsused ja koroonapassi nõudmine hoiab osa kliente endiselt klubides eemal. Et seda turgu on ju väga pikalt ehitatud, aga kogu see kriis on väga-väga pärssivalt mõjunud. Praegune vabariigi valitsus on koroonakriisi vältel lähtunud põhimõttest, et toetusmeetmeid rakendatakse siis, kui tegemist on täieliku sulgemisega. Täna on ju riik selgelt välja öelnud oma strateegia dokumendis. Soov on, et Eesti inimesed liiguksid rohkem, kui see poliitika on nüüd muutumas või riik leiab, et tal ei ole tarvis selliseid teenuseid, siis tulekski see välja öelda. Teriku sõnul plaanib ta klubide soovi teiste valitsus liikmetega arutada, kuid mingeid lubadusi minister andma ei hakka. Ta lisab, et kui millalgi ka tuleb uusi koroona toetusi, peab mõtlema, kellele seda raha kõige enam vaja läheb. Spordiklubid peavad eriku hinnangul vastu ka ilma toetuseta. Võrreldes nüüd 2000, üheksateistkümnendat aastat ja käesolevat aastat saab öelda, et on jõusaale, kellel on ka majandustulemused paremad olnud. Tiina Otsa ütleb, et toetust oleks igal juhul vaja, aga abi oleks sellestki, kui spordiklubidesse lubataks ka ilma koroonatõendite inimesi. Statistika nii meie enda klubides kui üle maailma tehtud uuringutes näitab, et selliseid suuri koldeid, ohutegureid meie tegevuses ei ole märgata.", "role": "user" }, { "content": "Spordiklubid soovivad valitsuselt 30 miljonit eurot toetust, et katta koroonapiirangutest tekkinud kahju. Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul on valitsuses põhimõte, et toetusi antakse täieliku sulgemise korral.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi haldusminister Jaak Aab tutvustas täna valitsuskabinetis ettepanekut võtta riigi kinnisvara aktsiaseltsist välja kolm kinnistut. Välisministeerium soovib endale krunti suur Ameerika tänaval. See müüakse või antakse Ameerika ühendriikidele ja sinna kerkib ameeriklaste uus saatkonnahoone. Riigikantselei tahab endale rüütelkonna hoonet, et sellest riigi esindushoone kujundada. Saku vallavalitsusele soovib riik ära anda väikese krundi sealse koolimaja laiendamiseks. Jaak Aab. Reegel selle juures on see, et kui mingid varasid liigub riigi kinnisvara aktsiaseltsi sisse, siis umbes samas väärtuses saab välja võtta, et see on kõige lihtsam viis. Seekord saab RKS vahetuskaubandusisekaitseakadeemia Narva kolledži ühika ja väikse kinnistu Narva-Jõesuu sadamas. Valitsusele saadetud memos märkis rahandusministeerium, et lähitulevikus niimoodi aktsiakapitali vahetamise teel RKS enam varasid välja võtta ta ei saa, sest uut kinnisvara, mida sinna asemele panna, lihtsalt ei teki. Samas memos on päris pikk nimekiri kinnisvarast, mida siiski soovitakse riigiettevõttel kätte saada. Kõige suuremad soovid on haridus ja teadusministeeriumil, kes muuhulgas tahab enda portfelli saada neli miljonit eurot maksva Pärnu maantee kinnistu. Sinna peaks tulevikus kerkima Tallinna muusika ja balletikool. Ministeerium tahab ka tulevaste riigigümnaasiumite krunt nii Tõnnismäel kui bussijaama lähistel. Need maksaks kokku üle kolme miljoni euro. Seni on riigigümnaasiumide arendamise ja haldamise eest vastutanud just riigi kinnisvara. Aktsiaselts Jaak Aab selgitab, et haridus ja teadusministeeriumil on riigifirmale mõningaid etteheiteid. Ja eks siis on olnud teatud pretensioone haldamise suhtes riigi kinnisvara aktsiaselts ju tegelikult hangete läbi võtab. Ettevõtted, kes haldavad seda maja, hooldavad seda maja või kinnistut ja seal on olnud väikseid probleeme ja ma arvan, et eks parandamist on alati võimalik igal pool. Jaak Aab ise haridustaristu ministeeriumi kätteandmist ei toeta, aga ka ilma selleta on kinnisvara soovijaid rohkelt. Niisiis seisab riik küsimuse ees, kuidas kord juba RKS-ile antud vara kohta poliitilisi otsuseid teha. Sest kuniks kinnistu on ettevõtte käes, saab seda osta-müüa või vahetada nii, nagu toimetab tavaline äriühing ehk turuhinnaga. Peale kinnistute vahetamise on riigil veel kolm võimalust, aga kõik need tulevad suurema või väiksema miinusega. Üks võimalus oleks soovitud kinnistu RKSilt välja osta, kuid selleks on vaja vaba raha. Teine võimalus oleks ettevõtte aktsiakapitali vähendamine, aga see võtab aega kaheksa kuni üheksa kuud. Kolmas võimalus oleks vara väljavõtmine mitterahalise dividendina, kuid ka see on päris keeruline ja seni niisugust võimalust kasutatud ei ole. Kabinetis ma ütlesin, et märtsis me uuendame nagu riigi kinnisvarastrateegia, kus siis on ka riigi nagu kinnisvarapoliitika suunad läbi arutatud, et peale seda me võime siis arutada veel järgmisi üksikobjekte.", "role": "user" }, { "content": "Et teha riigi kinnisvaraga tehinguid mitte turuhinnaga, tuleb see riigi kinnisvara aktsiaseltsist välja võtta. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi kätte antud kinnistuid sealt poliitiliste otsuste tarbeks välja võtta on üha keerulisem. Samas sooviks näiteks Haridus- ja Teadusministeerium enda kätte saada kolme hinnalist kinnistut, kuna pole riigiettevõtte tegevusega rahul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ei, ei saa seda hetkel kommenteerida, sest et näiteks kui mina kirjutan kahe avalduse isegi teie nähes ja panen selle tasku ja ütlen seda, siis ei ole ka veel võimalik, et ma selle kirjutasin lihtsalt enda jaoks, nii et ma ei saa seda kommenteerida, mina niisugust avaldusest midagi ei tea. Ma ei saa seda ka ümber lükata, sest mul puudub informatsioon. Ain Rebas on puhkusel. Teie jaoks minister edasi ja täiesti ja kindlasti, sest noh, minister on ta nii kaua kui ka niisugune asi toimub, see toimub vastavalt kogu protseduur on ju normeeritud ja vastavaid radu pidi käib asi.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Hain Rebase tagasiastumisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et majanduse toetamine pole olnud optimaalne, toetusmeetmed pole olnud vastavuses kriisikahju suurusele ning samuti jätab soovida nende ajastus. Kõike varjutavad aga porto, Francoga seotud otsused ning ettevõtete ebavõrdne koht. 31. detsembri seisuga sõlmis KredEx kriisimeetmetena erakorraliste otselaenudena 138 lepingut summas 38,6 miljonit eurot. Riiklikult oluliste projektide puhul sõlmiti viis laenulepingute summas 194 miljonit eurot ja nende seas oli ka porto Franco. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Täna hommikuse seisuga saatis KredEx riigisekretärile kõik küsiti informatsiooni selle kohta, mis puudutab seda laenulepingut nii seda, et kuidas selle laenulepingu juhti ka seda, mis võimalus siis on selleks, et vajadusel see laenuleping tühistada. Laene ja käendusi andva Kredexi eelmine juht Lehar Kütt lahkus sügisel ametist erimeelsuste tõttu valitsusega just väljaantavate laenude pärast. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi palus Viljar Klubi täpsemalt selgitada, kuidas laenuni jõuti. Suvise seisuga oli kinnisvara KredExi toodete puhul välistatud, makromajanduslikus mõttes peetakse kinnisvara spekulatiivseks rahaks üldiselt maailma praktika ütleb, et sinna raha ei suunata riigi institutsioonide poolt. Samas oli näha, et su väga suured projektid nagu porto Franc oli, kus nii-öelda töö on juba alustatud ja, ja see võib jääda seisma. Kuna E-pre oli taganud laenu ka, aga kuna üks osa oli ära kukkunud, siis E-pr, sajamiljoniline laen oli ohus, siis pöördus porto Franco Kredexi poole, laenusoov jõudis poliitilisel tasemele siis politsei tasemel tuli siis palve. Kas on võimalused selleks, et tegelikult sellise suure potentsiaalse makromajandusliku mõjuga projekt võiks siiski Kredexi laenu saada? Koos ehitusvaldkonna ekspertidega MKM-is vaatasime täpselt järgi, et kui palju on selliseid väga suuri projekte, mis potentsiaalselt võivad seisma jääda ja selliseks pommiaukudeks ja vastavalt sellele, mis tõime politsei tasemele, võimukad, lahendid, mis võiks saada siis tänu kriisile KredExi kaudu ka laenu. KredExi otsusega sai Tallinna mere äärde kerkiv kaubanduskeskus porto Franco pea 40 miljoni euro suuruse soodsa laenu.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon sai avalikul istungil ülevaate majanduse olukorrast ning koroonakriisi aegsete toetusmeetmete kasutamisest. Muuhulgas oli jutuks KredExi laen Porto Francole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu arutas Ukraina sõja mõju Eesti julgeolekule. Erakonna esimees Lauri Läänemets rõhutas, et julgeolekuga on väga tihedalt seotud ka rahva ühtehoidmine, mida omakorda mõjutab inimeste toimetulek. Läänemets on mures, et Eesti inimesed ei jõua endale enam kodu osta või üürida. Meeleheites inimesed on aga kerge saak kremlimeelsele jutule, mis kritiseerib sõjapõgenike abistamist. Seetõttu on tähtis, et valitsus muudaks oma praegust pealtvaatamispoliitikat. Juba enne seda, kui Ukraina põgenikud Eestisse tulid, meil üürihinnad on Euroopa kõrgemas kasvus ja meil, maapiirkondades oli vähe neid elamiskohti, kuhu inimesed minna saavad ja täna, kui me ukrainlasi ka siis proovime majutada, siis see tähendab uut survet üürihindadele, see tähendab seda, et tööjõud mööda Eestit ei saa liikuda ja siin lahendus on see, et valitsus peab siin sekkuma ja me peame ehitama juurde neid kortereid või vastu võtma neid meetmeid, mis siis nii-öelda kaitseksid Eesti inimest ja võimaldaks talle selle kättesaadava koduika. Sotsiaaldemokraatide volikogu valis uueks esimeheks Ivari Padari. Läänemets ütles, et Padar on sotsiaaldemokraatide raudvara ning avaldas heameelt, et Padar nõustus Eiki Nestori loobumise järel volikogu juhtima. Tänasel volikogul tehti plaane ka tulevasteks riigikogu valimisteks. Ivari Padar loodab, et uus esimees Lauri Läänemets toob erakonnale ka uue hingamise. Eks siis uus esimees ju tema nii öelda ametisse asumine tähendabki seda, et et vaadatakse läbi kogu tänane juhtimine, vaadatakse, kuidas midagi paremaks teha ja siis tänases volikogus võetigi vastu selline tegutsemisstrateegia, kuni siis riigikogu valimisteni. Pole ju esimene kord, et on neid valimisi elus ikka hulga olnud ja sirge seljaga ja selge lootustega ja selle nimel, et head tulemust teha, tuleb palju tööd teha.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu arutas Ukraina sõja mõju Eesti julgeolekule ja valis uue volikogu esimehe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal riigikantselei tellimusel tehtud Turu-uuringute aktsiaseltsi seireuuring näitas, et koroonastressi tunneb praegusel hetkel palju või väga palju 25 protsenti elanikest. Viimati veebruaris tehtud uuringus oli see näitaja 14 protsenti. Kõige sagedamini on inimestel stressi põhjuseks hirm nakatuda hirm arstiabi kättesaadavuse vähenemise pärast ning vaba aja veetmise ja keerulisemate lähisuhetega seonduv. Valitsuse teadusnõukoja liige, psühholoog Andero Uusberg ütles, et ühest küljest peaks kasvava stressi taseme pärast muretsema, teisest küljest aga mitte. Kriisijuhid pööravad just nimelt stressile ja sellega kaasnevale nagu kõrgemale vaimse tervise riskile tähelepanu valikuid tehes. Ja praegu lihtsalt on viiruse näitajad sellised, et neid valikuid väga ei ole. Et selles mõttes on kindlasti siin küllaltki ootuspärane ja murettekitav signaal, aga ei, võib-olla selles mõttes, et et stressi ennast ei pea alati negatiivseks pidama, et stress on meie selline mobilisatsioonisüsteem ja on väga loomulik, et kui olud on ohtlikud, et lühiajaliselt selline stressi reaktsioon aitab meil sellega toime tulla ja ta muuta vaimsele füüsilisele tervisele ohtlikuks ennekõike siis, kui ta kestab väga kaua. Ja siis, kui me tunnetame, et meil ei ole peaaegu üldse võimalusi ennast kuidagi kaitsta ja, ja ma arvan, need kaks asja annavad ka võtme, kuidas siis selle stressiga nagu toime tulla. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalu kutsus täna kokku hädaolukorra vaimse tervisestaabi. Hädaolukorra vaimse tervise staabi ülesanne on kaardistada ja korraldada kiired ja tõhusad abimeetmed aga pikemas vaates on loomulikult ambitsioon üles ehitada ennetusest ja esmatasandist algav ning keerulise psühhiaatrilise abiga lõppev teenuste võrgustik. Valdkonda on vaja muidugi ka lisaraha ja lisaelu eelarvega on praegu 2,85 miljonit meil ka olemas. Täiendavalt on kohalikele omavalitsustele 15 miljonit eurot rahandusministeeriumiga kaudu millega on võimalik pakkuda inimestele sotsiaalse toimetuleku tuge ja erinevaid teenuseid. Kriisis hätta sattunud inimestele.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse levik ja sellega kaasnevad piirangud tekitavad ka üha rohkem vaimse tervise vaevusi. Sotsiaalministeerium pani seetõttu kokku hädaolukorra vaimse tervise staabi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taasterahastu läbirääkimised venivad ilmselt veel nädalaid. Kuigi sel nädalal tekkis hetkeks lootus, et Ungari ja Poola vastuseis Euroopa Liidu nõukogus murdub, siis eilne kohtumine kahe riigi peaministrite vahel seda muljet ei jätnud. Ungari peaminister Viktor Orban ja tema Poola ametikaaslane Mateusaraviski kohtusid eile Budapestis. Nende kohtumise peateemaks oligi ühine võitlus õigusriigi mehhanismi vastu, mis uue eelarvetsükliga kaasnes. Selle alusel väheneksid riikide eurotoetused, kui nad eksivad õigusriigi põhimõtete vastu süsteemselt. Eilsel kohtumisel kinnitasid kahe Visegradi riigijuhid, et moodustavad sisuliselt liidu ülejäänud 25 liikmesriigi vastu. Me oleme otsustanud oma seisukohad ühildada. Ei Poola ega Ungari ei kiida heaks ühtegi ettepanekut, mis teisele osapoolele vastuvõetamatu on see siis nende ühisdeklaratsioonis. Budapesti ja Varssavi sõnul annavad nad eelarvele ja taaste rahastule rohelise tule vaid siis kui õigusriigi mehhanismi oluliselt muudetakse. Sellist arengut on analüütikute hinnangul siiski keeruline ette näha. Väljaande Politiko andmetel laseks sellise muudatuse puhul hoopis Euroopa Parlament kokkuleppe allavett. MateMoravitski sõnul on praegune üliraha versus väärtused Euroopa ühtsuse le väga ohtlik. See on halb lahendus, mis toob ohuliidu lagunemiseks, ütles Morawitski. Selline tulemus eilsele kohtumisele pole kindlasti see, mida Euroopa Liidu teised riigijuhid lootsid. Veel nädala keskel ütles Saksamaa välisminister Haiko Maas, et suure tõenäosusega jõutakse kokkuleppeni lähemate päevade jooksul, kuid muutub aina tõenäolisemaks, et teema tuleb ära lahendada 10. ja 11. detsembril toimuval Euroopa ülemkogul. Teistele osalejatele see ilmselt heameelt ei valmista, sest aasta viimane riigipeade kohtumine on juba teemadest pungil selletagi. Samuti vaieldi sama küsimuse üle juba suvisel ülemkogul neli päeva ning toona tundus, et kokkulepe on lõplik. Ent kokkulepet pole, kuniks nii Euroopa parlament, Euroopa Liidu nõukogu kui ka liikmesriigid selle ära ratifitseerivad. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Eile Budapestis kohtunud Ungari ja Poola peaministrid kinnitasid oma jätkuvat vastuseisu õigusriigi mehhanismile Euroopa Liidu pikaajalises eelarves ja taasterahastus. Selle tulemusel peavad eelarvetüli hakkama nüdü lahendama Euroopa Liidu riigijuhid detsembri Euroopa Ülemkogul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTalvist luurepatrullide võistlust peetakse Ida-Virumaal juba 20 kolmandat korda. Utria dessandi asjatundjad väidavad, et selle võistluse paneb paika eeskätt ilm. Eesti raskeima militaarvõistluse osalejaid on kimbutanud kord 30 kraadine pakane, kord vesine sula. Need, kes päeval ja öösel liikudes ning vastutegevust ja tuult trotsides 60 kilomeetri kaugusele finišis se jõudsid, on endaga rahul, räägib kapten Tõnu Niilo. Kuperjanovi jalaväepataljoni võistkonnast. Põhimõtteliselt mõlemad ööd oleme liikunud ega magada väga palju pole saanud, lihased on pehmed. Aga mulle see meeldib, sest see lumi, talv, suusad, äge värk, tegelikult see ilmastik ja see Ida-Virumaa maastik annab niisuguse teistsuguse pingutuse kuskilt mujalt Eestist seda niimoodi ei leia. Tormimurdu on palju hooldamata metsasoid on väga palju, et see on see peamine pingutus. Utria dessandi võitmiseks peavad osalejad trassil kiiresti liikuma ja edukalt lahinguülesandeid täitma. Suurimaks võiduks peetakse siiski eneseületust, jätkab Tõnu Niilo. Vaim on kindlasti olulisem kui see, kui tugev või kiire sa oled. Ja lõppu jõudmine on tegelikult ikkagi see kõige tähtsam asi. Me ei tule siia või nendele võistlustele reeglina võitma. Me tuleme seda läbima, see on nagu katsumus iseenda jaoks, peamiselt mitte selle auhinna nimel. Eelmise utria dessandi võitsid Vändra kaitseliitlased, seekord olid nad samuti tugevad, kuid õnneks jäi veidi puudu, räägib Kristo Sinivee. Kolmanda koha saavutanud kaitseliidu Pärnumaa maleva Vändra malevkonnast. Noh, sa võid valida oma trassi seal metsas, nii kuidas sa tahad, aga kui sa kogemata ikkagi vastutegevusele täpselt sülle satud, siis seal see õnn vahest mängibki rolli ja ka nii-öelda kontrollpunktides, kus ülesande lahendamisel võib-olla teinekord on seda õnnefaktorit vaja, et, et need asjad kõik õnnestuksid just täpselt nii, nagu sa soovid, olid natuke vähe, oleks võinud natuke rohkem olla. Laseme täna teisistel ka võita. Parimaks välisvõistkonnaks, aga neid oli seekord tervelt 10 osutusid leedukad, kes said neljanda koha. Kokku osales vabadussõja Narva vabastamise lahingute radadel kulgevas militaarvõistluses 19 võistkonda uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Tänavuse Utria dessandi võitis Kaitseliidu Tallinna maleva Kalevi malevkond Kaitseliidu Põhja kompanii ees. Talvise militaarretke osalejad startisid neljapäeva õhtul Jõhvi lähistelt, finiš toimus täna Sinimägedel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEks ma alguses olin ikka raadio inimene väga palju, võib-olla kõige toredamad hetked sellel pikal teel ongi olnud just nimelt need algushetked Eesti raadios kui tegelikult ma vaatasin seda pikka nimekirja, kui ma kuulsin, et mulle selline auhind antakse ja vaatasin, et kes kõik on seda, seda kuldmikrofoni enne saanud siis seal oli terve rida inimesi, kellega ma olen koostööd teinud, aga seal oli ka selliseid inimesi päris palju, kellega ma olen ühes toas töötanud, et seal oli Riina Eentalu näiteks, kellega ma töötasin ühes toas päevakajas. Tiit Karuks, kes oli otse minu laua vastas või, või tema laua vastas, kellega me rääkisime Jerulis ja Mark Novlerist pikalt, mis olid tema lemmikud, nagu mäletan. Ubert Velderman Helgi Erilaid, kes üldse mind raadio juurde viis, andis esimesed saated minule kui tudengile üldse teha, vist tema saates ma viisin ka oma elu üldse esimese intervjuu, mille ma tegin Björn Boriga siis 75. aastal, see on mul siiani alles ja võib-olla sellepärast ma tahtsingi raadiosse minna, et mul oli ettekujutus, et kui ma lähen raadiosse siis seal saab enam-vähem noh, niimoodi oskusliku lindi lõikamise ja, ja kui sul on head monteerijad abiks, nagu oli näiteks Anneli, siis praegune Berens, eks ju, kellega me palju koos tegime saateid, et, et, et sa saad sama tasemega nii nagu tehti näiteks Ylesraadios või kuskil kuskil mujal. Et televisiooni, kui ma vaatasin tolleaegset Eesti televisiooni ja vaatasin TVd siis näiteks Soomes, siis need olid nagu väga erinevad maailmad, et sellepärast ma võib-olla ka tahtsin kangesti raadiosse minna.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Ringhäälingute Liit ja Rahvusringhääling tähistavad 93 aasta möödumist ringhäälingu sünnist Eestis ning andsid tänavuse aastapreemia Kuldmikrofoni Olav Osolinile. Osolin saab aastapreemia kauaaegse ja mitmekülgse töö eest raadios ja televisioonis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigipeakandidaadi otsingud on jõudnud tagasi algus ruudule. Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle nime andis parlamendi erakondadele kaaluda riigikogu esimees Jüri Ratas jäi poliitikute piisava toetuse, et mis edasi saab. Lähtugem sellest, et kõik erakonnad mängivad ausat mängu ja tahavad tõesti juba parlamendis valida Eestile uue presidendi. Siis on olukord väga lihtne. Kuna EKRE näeb järgmise riigipeana Henn Põlluaasa, kes kohalike valimiste eel sõidab enda nimelise bussiga mööda. Eestit hakkavad 30. augustil Riigikogus otsustama presidendi üle 82 parlamendiliiget. Nii palju hääli on Reformierakonnal koos Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega. Presidendivalimiseks on vaja seal vähemalt 68 häält. Parlamendi matemaatika on lihtne. Uue riigipea saab riigikogus valida siis, kui tema poolt hääletavad Reformi ja Keskerakond pluss Isamaa või sotsiaaldemokraadid. Tegelikkuses, kus keegi on näiteks haige või tunneb kandidaadi suhtes isiklikku antipaatiat, eeldab presidendivalimine parlamendis kõigi nende nelja erakonna rohkem või vähem toetatud favoriiti. Päris kandidaadi ni jõuavad poliitikud siis, kui nelja erakonna juhid otsivad teda üheskoos. See ei saa olla Keskerakonna või Reformierakonna esimehe soolo. Et näete, siin on tore inimene, võtke või jätke. See ei saa olla ka nende kahe suurema partei juhtide üleolev pakkumine väiksematele partneritele. See saab olla nelja erakonna läbi arutatud ja vajadusel läbi vaieldud otsus. Niisugune erakondadeülene kokkulepe on ka eeldus, et tõsiseltvõetav kandidaat nõustub üldse presidendikandidaat olema. Keegi ei taha lasta end niisama solgutada, et siis kuulda hinnangut. Teil pole piisavat toetust. Maailmarändur ettevõtja ja ühiskonna mõtestaja Tiit Pruuli andis tänavu märtsis vastuse ka küsimusele, millist presidenti Eesti vajaks. See juhtus siis, kui pruuli vastas intervjuus, et milline on Eesti nägu 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist. Üks närviline grimass on muidu talumehelikult rõõmsasse näkku viimasel ajal tulnud põsk tõmbleb aeg-ajalt. Vaat nii. Eesti president ei tohigi olla üleolev ja enesekeskne. Ta peab olema enesekindel, kes oskab seletada Eestit maailmale ja maailma Eestile ning suudab võimalikult paljusid meie inimesi siduda, olla neile ka oma varasema töö läbi arusaadav riigipea koalitsiooni ja suure osa opositsiooni tegelik, mitte näiline toetus presidendikandidaadile annab talle riigipeaks valimise järel toetuspunkti, kust usaldust edasi kasvatada. Neljal parlamendierakonnal. Kui kõik toimetavad oma sõnade järgi, on veel aega see ühiselt toetatud kandidaat leida. Aga aega on vähe.", "role": "user" }, { "content": "Presidendivalimisteni on jäänud veidi üle kahe nädala, poliitikud jätkavad endale sobiva kandidaadi otsimist. Presidendikandidaatide ametlik esitamine algab 26. augustil kell 9.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUue koalitsiooni loonud Reformierakond, Keskerakond ja valimisliit Järva valla heaks ei tee saladust, et koalitsioonileping allkirjastati selleks, et ära hoida väljastpoolt maakonda tuleva ja kohalike jaoks tundmatu vallavanema esilekerkimine, kelleks EKRE poolt on välja pakutud Valdo Helmelaid. Et nii ei juhtuks, oli Reformierakonda kuuluv vallavanem Rait Pihel kas valmis oma kohast loobuma. Parteide ehk EKRE peakontori poliitik jõudis maale ja ütlesid, et nemad soovivad hoopis uusi inimesi, kes selle vallaga seotud juhtimise juurde ja alustasid tegelikult teiste osapoolte uue koalitsiooni loomist ja teie loobute nüüd vallavanema kohast. Jah, nii see on. Mis teist edasi saab? Viimased 12 aastat on omavalitsusjuhi tööd tehtud, viimased kolm aastat on ööd ja päevad iga sekund selle Järvavalla nimel elatud, hingatud aeg on aega maha võtta, puhata, olla perega ja nautida oma kahe lapse kasvamist. Kindlasti tahan anda ka panuse ära valda edasi ja eks siis lähipäevadel selgub, et kuidas ja mismoodi see välja näeb, ehk et teist saab volikogu esimees. Kui minu koduerakond selle mandaadi annab, siis ma olen valmis selle kohustuse võtma, mis on ka tore palgal ine koht? Jah, jah, see on hea küsimus, et kui ma elus teeksime kõik raha pärast, võib-olla siis peaks hoidma 10 kiini ja kinni vallavanema palgast. Te allkirjastasite äsja just uue koalitsioonilepingu ja seal on ka terve rida punkte, toetame, arendame ja nii edasi, aga konkreetselt küsimus selles aasta on jäänud, aga need asjad, mis on täna pooleli juba käimas, läinud neid teha veel paremini. Uueks Järva vallavanemaks saab kunagi Järva-Jaani valda juhtinud Arto Saar, kes aasta tagasi toimunud vallavanema Rait Pihelgase umbusaldamise ajal oli vallavanema väljavahetamise peamine eestvedaja. Nüüd on mehed enda sõnul sõjakirve maha matnud. Arto saar jätkab. Isiklikud suhted ei saa olla nii-öelda takistuseks valla arengus ja praeguseks on raidiga nii-öelda erimeelsused selgeks räägitud ja me saame nagu koostöös edasi minna ja, ja ma usun, et sellest kolmest aastast me oleme kõik õppinud ja võtame sellest siis parima kaasa. Järgmisel neljapäeval on Järva vallavolikogu istung. Praeguse vallavanema ja volikogu esimehe suhtes on sisse antud umbusaldusavaldus. Kuidas tehniliselt nüüd uus vallavõim paika saab? Eks umbusaldushääletused hääletatakse läbi, valitakse uus vallavanem, vallavanem esitab vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu ja järgmises volikogus või volikogu istungil, siis valitakse uus volikogu esimees. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Järva vallas sõlmiti uus koalitsioonileping, millega arvati koalitsioonist välja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonikaaslaseks saab valimisliit Järva Valla Heaks. Vangerduse tulemusel tõuseb uueks vallavanemaks valimisliidu Järva Valla heaks juht Arto Saar, senine vallavanem Rait Pihelgas loodab jätkata volikogu esimehena.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa olen hetkel siis rahvusvahelise meedia väga terava tähelepanu alla sattunud kastaniesi linnas, kus on siis alates nädalavahetusest toimunud kokkupõrked Kreeka piirivalve ja siis Türgi poolt Euroopasse kippuvate sisserändajate vahel. Keegi päris täpselt ei tea, kui palju neid inimesi seal teisel pool Türgi piiri on, räägitakse kümnetest tuhandetest inimestest, rääkisin just hetk tagasi rahvusvahelise Punase Risti juhiga, kes ütles, et no siin vahetult kastaniesi piiripunkti taga nägi tema küll kõigest mõnda tuhandet inimest, aga tõsi, mööda Evrose jõge kulgeval Kreeka Türgi piiril on neid võimalikke ületuskohti ja, ja põgenike laagreid kindlasti veel. On üsna raske aru saada, mis täpselt toimub, sellepärast et info on väga vastuoluline. Kreeka räägib, et alates laupäevast on nad tõkestanud siis 35000 illegaalset, et piiriületuskatset ja ainuüksi viimase 24 tunni jooksul on Kreeka piirivalve siit kastaniesi linnast tagasi lükanud, siis 7000 immigrante, kes on üritanud ebaseaduslikult Euroopa liitu pääseda, samas Türgi siseministri sõnul on nädalaga juba Kreeka piiri ületanud 130000 migranti. Nii et ütleme nii, et lisaks sellisele humanitaarkriisile või keerulise olukorrale piiril on siin tegemist ütleme sellise infosõja olukorraga, sest Türgi järjekindlalt levitab ka jutte, nagu Kreeka piirivalvurid oleks siis vähemalt ühe sisserändaja eile hommikustes kokkupõrgetes tapnud ja, ja lubab siis Türgi siseminister viia selle kaasuse Euroopa inimõiguste kohtusse. Kreeka lükkab selle resoluutselt ümber. No üks, mis on päris kindel, on see, et igal juhul Kreeka sõjavägi ja piirivalve on väga kindlalt ennast siin kastaniesi piiripunktis sisse seadnud, pidevalt voorib siit minu kõrvalt läbi ka militaarmasinaid, vahetatakse välja piirivalvureid ja teine asi, mis on kindel, on see, et kastan jeesi vahel põgenike ringi ei jaluta, ehk et 130-st 1000-st migrandist, keda Türgi ütleb, et on üle piiri läinud, siin ühtegi jälge ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Johannes Tralla Kastaniesist: lisaks keerulisele olukorrale piiril on tegemist ka infosõjaga. Kreeka piirilinnas Kastaniesis viibiva ERR-i ajakirjaniku Johannes Tralla sõnul erinevad Kreeka ja Türgi andmed migrantide kohta kolossaalselt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSisuliselt on Eesti ja teised Baltimaad tänaseni Venemaa elektrivõrgu osad. Lääne ehk Mandri-Euroopa sagedusalaga plaanime ühineda 2026. aasta alguses. Selleks ehitatakse tugevamaks Baltikumi siseseid ühendusi. Nii näiteks valmis hiljuti Eesti Läti kolmas ühendus, aga arendatakse ka Leedu ja Poola vahelisi vahelduv vooluühendusi. Just need aitavad Baltikumi ja Lääne-Euroopa ühes sagedusalas hoida, aga sisuliselt võib Venemaa, kui ta soovib meid juba täna oma energiavõrgust välja lõigata, räägib Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk. Praktikas tarbija suure tõenäosusega ei tunne sellest mitte midagi, et mida suur süsteem meie süsteemi jaoks praegu lihtsalt teeb, on, et aitab hoida meil elektri tootmise ja tarbimise vahelist tasakaalu ehk siis sagedust ja lihtsalt et selle tasakaalu hoidmiseks mingisugused tegevused, reservid, värgid, peavad süsteemis olema. Et tänasel päeval tulevad need suure süsteemi poolt ja siis me peale seda eraldumist peame suutma siis ise nende tagamisega hakkama saada. Selleks, et süsteemi bilanss ootamatu eraldamise hetkel liialt paigast ei läheks, on balti süsteemihaldurid juba igaks juhuks valmistunud. Me piirasime elektrikaubandust kolmandate riikidega just selleks, et selle hetkeline ebabilanss oleks piisavalt väike ja kui see jääb sinna 300 megavatti kanti, nii nagu ta praegu piiratud on, siis selliseks koguseks on meil reservi meie töötavates elektrijaamades ja siis läbi talalisvooluühenduste, Soome ja Rootsi poole. Sinna on reserveeritud väike kogus nii-öelda võimsust, millega siis meie põhjamaa naabrid meid aitavad. Põhjus, miks me soovime enda vene elektrisüsteemist lahti ühendamisega oodata ajani, mil me selleks päriselt valmis oleme, peitub peamiselt rahas. Need tänased vahendid, millega me tekitame sellele süsteemile selle varu, Need on natuke kallimad kui need, mis saavad olema siis, kui me oleme kõik oma plaanilised ettevalmistused lõpetanud, ehk siis et kui me oleme kõik need sünkroonkompensaatorid valmis saanud, siis me niisugust hästi kiiret reservi näiteks igaks juhuks hoidma peame oluliselt vähem, kuna see inerts tuleb siis nendest nikronkompensaatoritest. Täna me peame igaks juhuks siis panema käima mingisugused kas põlevkivi või gaasi peal töötavat elektrijaama, selleks et nemad lihtsalt hoiaksid seda hästi impulssreservi enda juures.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki plaanide järgi ühendab Eesti end Venemaa elektrisüsteemist välja alles 2025. aastal, oleme me juba praegu valmis võimaluseks, et Venemaa meid ise välja lõikab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimati räägiti sellest, et Poola laevatehases on tekkinud viivitus aprilli alguses. Tänaseks on väga tõenäoline, et Poola laevatehas tähtajaks oma laevu valmis ei saa. TS laevad, juhatuse esimees Kaido Padar. Fakt on see, et teine pool on tunnistanud mahajäämust ja, ja noh, eks meie tellija pool oma lepingupädevuse piires püüab siis teha endast kõik oleneva, et saada võimalikult kiiresti see info kätte, aga kui see info käes on, siis kindlasti ka avalikkust teavitame, et, et mis see täpne kuupäev üleandmis, kuupäev ikkagi Poolas on teise laeva puhul. Ehitaja pidi laevad üle andma septembri alguses ning nende siiasõiduks kulub kolm päeva. Ühe laevaga on tekkinud suurem mahajäämus kui teisega, kus Padari sõnul tööd käivad. Teine laev on ütlenud ka nii ehitaja kui, kui ka meie konstanteerin fakti, et täna ta liigub, seal töö käib, et ka reedesel ehitusjärelevalve koosolekul järjekordse öeldi, et on näha progressi ja selles suhtes meil on kindlus, et, et ta õigeks ajaks valmis saab. Üks põhjus, miks laevaehitus on Poolas takerdunud, peitub Tallinna sadama eelmiste juhtide sõlmitud lepingutes. Tallinna Sadama endised juhtivtöötajad Ain Kaljurand ja Allan Kiil on praegu korruptsioonisüüdistuse ga uurimise all. Majandus ja taristuminister Kristen Michal kinnitas vikerraadio saatel uudis pluss antud intervjuus, et lepingud ei ole tõepoolest tellijale soodsad. Täna pigem ikkagi on see teadmine, et ütleme, laeva tellijate huvid võib-olla nendes eelmistes lepingutes ei ole sellisel viisil päris kaitstud, nagu me täna tahaksime, teadmine on ka, et üks laev Poolast suure tõenäosusega ehk noh, ütleme ülikõrge tõenäosusega jääb hiljaks. Mis tähendab seda, et me eeldame, et Tallinna sadam ja Tallinna Sadama tütarettevõte, kes siis riigi jaoks ehk siis majandus kommunikatsiooniministeeriumi jaoks on lepingupartneriks peab oma varuplaani sadama jaoks on see mitte ainult auküsimus, neil on tegelikult ka ikkagi mitmetesse miljonitesse ulatuvad trahvidega riigile see tagatud, et nad peavad oma kohustused täitma. Kaido Padar kinnitab, et tagavaraplaan on olemas. Jah, me oleme mõned laevad üle vaatanud juba, me oleme saanud hinnaindikatsioonid, mis puudutavad siis päeva prahtimist, me teame, mis turul saada on, meie kohta on küsitud tausta, et kes need rentijad või päevaprahti ad siis on, et kes need saada endale soovivad, nii et, et lepingut täna ühegi laeva osas all ei ole, aga variandid on laual.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad kinnitas, et neil on olemas varuplaan juhuks kui Poola laevatehas ei jõua üht tellitud parvlaeva lubatud ajaks valmis. Paraku on leping sõlmitud nii, et Eestil pole eriti võimalust Poola laevatehasele survet avaldada. Praegu käivad laevatehasega kõnelused, et laevade valmimise tegelikku tähtaega täpsustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeni tegutses 1971. aastal loodud Eesti piiritustööstuse muuseum moe-viinaköögimajas. Viis aastat kestnud ja ligemale miljon eurot maksma läinud renoveerimistööde käigus on näitusepinda suurendatud kolm korda, räägib moemuuseumi ja külastuskeskuse juhataja Kertu Karus. Me alustasime renoveerimistöödega aastal 2016 selle kõige eestvedaja ja hing Sven Ivanov kahjuks eelmisel aastal lahkus meie seast, aga me üritasime tema pere ja eriti tema tütardega koos tema ideid siia sisse valada, nii palju, kui meil oli. Nii et meil on olnud pikk tee. Aga me saabume väga uhke finiši poole. Uue näitusemaja korruste vahel saab sõita liftiga, mis asub keedutõrres. Muuseumivanemad eksponaadid on pärit 19.-st sajandist. Kõige uhkemad võib-olla ongi vaadata just neid 1880. Aastatel tehtud tootmisseadmeid. Väga-väga ilus ja detailne on Viktor Kirsiloo enda tehtud viinavabriku makett mis on 36. aastal tehtud ja, ja see, see kõik annab sellise mõnusa miljöö üldse tegelikult kui meil hoovis kasvõi istuda. Juba see, see miljöö ja see, see enesetunne, mis siin tekib, see on hoopis teistsugune aura, on teine. Moemuuseumi külastajal on võimalus huvi korral vaadata ka tänapäevast tootmist. Kertu Karus. Me pakume külastuskeskuse poolt pakette, kus on võimalik näha ainult muuseumi või siis võtta täispakett, kus me vaatame muuseumi, räägime ajaloost, räägime tootmisest, käime tootmises, nii õllevabrikus kui ka viinavabrikus. Moe piirituse muuseumi saab esialgu külastada vaid ette tellimisel, suurem avamine on plaanis augustikuus moelt raadio uudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Renoveerimise järel avas Moes uksed Eesti alkoholi- ja karastusjoogitööstuse teemapargi muuseum. Muuseumis tutvustatakse muuhulgas piirituse toomist, mida on Moe mõisas tehtud juba 17. sajandist. Sel sügisel tähistab Viktor Kirsilo loodud Eesti ainus piiritustööstuse muuseum 50. sünnipäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütles töögrupist rääkides, et selle ülesanne on leida ja realiseerida kõik võimalused rongiliikluse taastamiseks. Lääne maavalitsuse juhtimisel on valmimas jaanuaris, veebruaris rongiliikluse Haapsalu-Tallinn tasuvusanalüüs on vaja töörühm ka Haapsalu poolt rohkem sinna sisse integreerida ja läbi selle siis leida neid võimalusi. Neid variante võib olla mitmeid. Kas on Euroopa investeeringud või on see riigieelarve või siis erasektor? Millal rong võiks Haapsallu taas jõuda, seda Jaanus Karilaid ennustada ei soovinud. Kuigi üks tähtpäev linnal meeles mõlgutas. Me oleme enda jaoks pidanud küll väga oluliseks, et kui me siin tähistame viieteistkümnendat sünnipäeva Haapsalu raudtee rongi reisiliikluse sulgemiseks, siis me kahekümnendat juubelit ei taha pidada. Kiusuajajaid, kes väidavad, et raudtee Haapsalu ja Tallinna vahel on ebarentaabel, on volikogu juhi sõnul piisavalt palju. Küsisime raudteespetsialist Rein Riisalu, kes ka täna Haapsalus on, kui võimalik, Haapsalu liin on Rein Riisalu hinnangul oleks pidanud küsima, mitte kas on võimalik, vaid millal saab rongiga jälle Haapsalus Tallinnasse. Ega tänase seisuga seal ju raudteed ei ole ja ega siis ei ole ka kusagil nii-öelda tühjalt seisvaid ronge, et isegi kui see raudtee sinna ehitada. Kui me nüüd pikast perspektiivist räägime, siis ütleme, 10 aasta perspektiivis on võimalik infrastruktuuri edasi arendada, sealhulgas ka raudtee infrastruktuuri, mis täna lõpeb riisiperes. Küsimus on nüüd selles, et kas see riisipere, mis on nii-öelda raudtee lõpp-punkt Läänemaa suunal on just see kõige optimaalsem teema või võiks minna sealt edasi näiteks turbani või võiks kõne alla tulla ka raud viimine Haapsallu ja, ja miks mitte ka rohukülla. Kui suured võiksid töömahud reaalselt olla? Mis on raudtee eripära, ütleme Haapsalu suunal, on see, et kogu see raudteemaa on ühe tüki nii-öelda kinnistuna olemas. Teine asi on see, et palast, mis on seal raudteel olemas, mille peale on täna siis jalgrattatee see on suures osas kasutuskõlblik ka tulevikuraudtee jaoks. Ma usun, et päev, millal saaks rongiga jälle Haapsalust Tallinnasse on minu kui noore mehe jaoks täiesti reaalselt oma silmaga nähtav. Ehitushinda ei oska Rein Riisalu praegu öelda, kuid ta loodab, et lähikuudel jõutakse vettpidava numbrini. Ka ei tohiks tema sõnul unustada, et Euroopa Liidu üks prioriteete on raudteetransport. Kui me suudame siin ära tõestada, et see raudtee ehitus Eestis ei ole üleliia kallis ja teiseks, et nendel rongidel oleks ka kasutajaid, siis ma olen väga optimistlik selles suunas, et, et Euroopa Liidu struktuurivahenditest järgmisel toetusperioodil on võimalik saada toetust.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus moodustati töörühm, mis peab leidma kõik võimalused rongiliikluse taastamiseks Haapsalu ja Tallinna vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna endine välisminister Urmas Paet, kes kirjutas täna täpselt seitse aastat tagasi koos Venemaa välisministri Sergei Lavroviga rahulepingule alla peab kindlasti vajalikuks piirilepet ratifitseerida. Põhjused, miks piirilepped Venemaaga on sõlmitud, muud ei ole muutunud, see annab kindlasti juurde nii Eesti julgeoleku seisukohalt kui ka selguse seisukohalt, kus siis ikkagi mõlemat poolt tunnustatud riigipiir jookseb, nii et seetõttu eesmärk igal juhul peab olema see, et piirilepped saaksid jõustuda ja selleks on nad vaja parlamendis ratifitseerida. Ratifitseerimisprotsess ise muidugi peaks käima nii et Eesti ja Vene pooled on omavahel ikkagi kokku leppinud. Kuidas on see ajakava, et selline ühepoolne tegutsemine, et noh, näiteks Eesti riigikogu taas kord teeb ainult oma sammud ja Vene pool ei tee midagi, et noh, nii seda asja teha ei saa? Sotsiaaldemokraat, Marina kaljurand, samuti endine välisminister ja ka Eesti kunagine suursaadik Moskvas ütleb, et parem on, kui Eestil on olemas juriidiliselt korrektne piirileping mitte lihtsalt maha märgitud piir. Seda on korduvalt Vene poolele öeldud nii meie avaldustes kui ka kahepoolsetel kohtumistel ja ma ei saa päris välisministrist aru, mida ta mõtleb selle all, et praegu peaks midagi tegema, arvestades olukorda, kus Venemaa on öelnud, et ta ei soovi Euroopa Liiduga paremaid suhteid ja arvestades ka seda, et sügisel on Venemaal duumavalimised, mis tähendab, et mida iganes praegu ka piirilepinguga tehtaks, tuleb see sügisel ümber teha. Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa tuletab meelde, et Venemaaga on piirilepingu üle läbirääkimisi peetud aastaid. Venemaa on väga raske ja keeruline partner, nii et meie seisukoht on olnud, et oleks hea, kui see piirileping oleks olemas, kuid mitte kõik sugustel tingimustel. Me oleme liikunud nii riigikogus, et ka Venemaa kolleegid läheksid samas tempos, nende tempo on olnud väga aeglane, pigem pidurdav. Kui nüüd, Eesti valitsus on otsustanud teha esimese sammu, meie oleme seda riigikogus teinud, siis ma jään huviga ootama, kuidas see protsess edasi läheb. EKRE juht Martin Helme ei räägi piirilepete võimalikest tingimustest, vaid on kindlalt eitaval seisukohal. Ja no meie kindlasti ei poolda selle piirilepingu ratifitseerimist, meie jaoks on see äraandlik nii territooriumi mõttes kui ka põhiseaduse mõttes kui Eesti siis järjepidevuse mõttes. Ja me kindlasti ei arva, et Eesti peaks olema see, kes esimesena ratifitseerimist algatab, et me oleme alati olnud seisukohal, et sellisel kujul see leping ei kõlba ja tuleb ümber teha üldse. Isamaa seisukoha ütleb välja eelmine välisminister Urmas Reinsalu. Venemaa on piirilepingu sõlmimise sidunud poliitiliste tingimustega, et Eesti peab loobuma nii-öelda rossofoobses poliitikas ja muutma seda poliitikat oluliselt venemeelsemaks, see kindlasti isamaale. Selliste poliitiliste tingimuste sidumine ei ole vastuvõetav ja teiseks me ootame kindlasti, milline on valitsuse käsitlus. Ja kolmandaks, meie seisukoht on, et kindlasti Eesti õigusliku järjepidevuse põhimõtet ei tohi kuidagi seada ohtu ja Vene Föderatsiooni korduvad rõhuasetused sellele, et Eesti vabatahtlikult liitus nõukogude Liiduga. Kindlasti on meie jaoks äärmiselt tõsised küsimused.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul võiks Eesti astuda esimese sammu ja välja öelda, et on valmis ratifitseerima Eesti-Vene piirilepingu. Edasi on tema sõnul oluline, et protsess käiks käsikäes Vene poolega. Vabariigi Valitsus on põhimõtteliselt valmis selles küsimuses edasi liikuma, ütles välisminister Riigikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuni hommikupoolikuni siin keskpäevani läks sõle vaktsineerimiskeskuses kõik väga plaanipäraselt aga alates keskpäevast ja nüüd, eriti viimase tunni jooksul on selle keskuse juurde kogunenud. Ma ei tea, kümneid, ma mitusada inimest kuna väga palju on läbi avalike kanalite käinud läbi informatsioon. Vabasid aegasid on vaktsineerimiskeskustes ja tõesti neid, kellele siis vaktsiin mõeldud on, 65 pluss vanuse järgi või 60 pluss kaasuvate haigustega. Neid inimesi pole nii palju olnud, me oleme kommunikeerinud ja nüüd on vähemalt meie vaktsineerimiskeskuse juurde kogunenud väga-väga palju inimesi. Ja tegeleme praegu on ju sellega, et kuidas inimesed viisakalt koju tagasi saata, et inimesed, ärge enam palun vaktsineerimiskeskuste juurde, tulge. Ainult need ajad, mis siis õigele sihtrühmale läbi broneerimissüsteemide ja telefonikeskuse kaudu on saada. Palun kasutage neid aegasid ja muidu ei tasu koguneda. Kuidas te homme talitate? Praegu vaatame ühe õhtuainu korraga. Homme on meil kindel aja otsus, et me vaktsineerimisult neid, kellel on ajad broneeritud need, kes vastavad õigetele ja gruppidele. Kas te põhimõtteliselt oleksite valmis ka selliseks mitmepäevaseks massvaktsineerimiseks, et inimesed tulevadki sinna elavasse järjekorda ja siis saavad sõltumata nüüd eagrupist, et see ei ole muidugi nüüd teie otsustada, aga kas teie valmisolek on selleks? Ja meil on kogu nagu niisuguse organiseerimistöö ja võime kuse koha pealt. Kahe päeva kogemuse põhjal ütlen, et me oleme päevas pea 3000 inimest valmis, on ju vaktsineerima ainult et tuleb ilusasti läbi mõelda, et kuidas inimesed kogunevad, kuidas nad on, ju registreerivad ja see meie kui meditsiinitöötajate ülesanne see ei olegi, on ju olnud. Ja praegu me püüame siin kohapeal olukorda lahendada. Kui palju on vanemaealisi, kes on siis registreerunud ja polegi kohale tulnud, et kas selle kohta saate ka midagi öelda? Ei neid inimesi on kaduv väike, eile oli alla 10 inimese, kes olid onu registreerunud ja ei tulnud kohale.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas tekkisid pikad järjekorrad vaktsineerimiskeskuste juurde, sest levima hakkas ekslik info nagu saaks vaktsiine vanusele vaatamata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKongressi vabariiklaste plaani järgi saaks enamik ameeriklasi veel kord 1200 dollarit kodanikupalka. Samuti kavatsetakse toetada väikeettevõtteid, anda koolidele kokku üle 100 miljardi dollari taasavamiseks ja suurendada koroonaviiruse testimisvõimekust, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Me oleme loonud läbimõeldud plaani, mis lõikab täpselt kolme kriisi südamesse, millega meie riik silmitsi seisab. Laste saatmine tagasi kooli tööliste saatmine tagasi tööle ja viiruse võitmine. Märtsis vastu võetud abipaketiga suurendati riikliku töötu abiraha 600 dollarini nädalas kuid seda vaid ajutiselt. Esimeste toetuste lõputähtaeg jõudis kätte juba möödunud nädalavahetusel. Vabariiklased soovivad uue plaaniga abiraha andmist küll pikendada, aga vähendada toetust 200 dollarini nädalas räägib USA senaator, vabariiklane Jack Rasley. Me tahame jätkuvalt töötuid aidata, aga samuti soovime julgustada töötamist. Me oleme saanud väga tõsise õppetunni, et kui inimestele makstakse mittetöötamise eest, siis mida muud peakski eeldama. Kahe lapse isa Brian Wasser tegeleb Merilandi osariigis ürituste korraldamisega ja koroonaviiruse levik on ta ärile punkti pannud. Mitte keegi ei teeni sellest kõigest kasumit. Ma arvan, et see toetus aitab perekonnad tagasi jalule, kes on praegu hirmul. Tõenäoliselt on selles küsimuses oodata vaidlusi demokraatidega, kes samuti arvavad, et vabariiklaste pakutud toetus ei ole piisav, räägib USA senati demokraatide juht Jack Shuumer. Vabariiklaste plaan on nõrk tee, kui meie probleemid vajavad tugevamat tõmmet. Demokraadid soovivad endiselt läbi suruda oma kolme triljoni dollari suurust abipaketti, mis läbis esindajate koja mais. Mõned vabariiklased aga ei ole rahul isegi enda erakonna plaaniga ja leiavad, et valitsus ei peaks enam nii palju raha kulutama. Kongress peab otsusele jõudma kiiresti, sest peagi minnakse kuuajalisele puhkusele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA kongressi vabariiklased tutvustasid ühe triljoni dollari suurust abipaketti, millega üritatakse pehmendada koroonaviiruse mõju. Demokraatide arvates ei ole see abi piisav, mis võib ohtu seada eelnõu vastu võtmise enne kongressi kuuajalist puhkust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänapäeval sellised süsteemid ulatuvad kuskil 350 kilomeetri kaugusele ja siin me hakkame nüüd rääkima heidutusest ja me räägime regionaalsest heidutusest, ehk siis me ei ole enam sellises olukorras, kus meie tulevahendid, mis toetavad jalaväge, on nii lähedal, et vastase suurtükivägi saab neid mõjutada. Esiteks me saame olla väga kaugel oma toetatavatest üksustest ja olla seepärast rohkem ise kaitstud. Aga samas me saame tabada ka vastase sihtmärke väga kaugel meist. Ja need sihtmärgid võivad olla ükskõik siis kas lennuväljad, mingi taristu, me saame raja taha lasta. Me saame raja taha lasta, me saame lasta ka Lätti näiteks toetamaks mingisugust sõjategevust või lahingutegevust Lätis. Ja ma arvan, et see on hästi-hästi oluline, et me suudaks 11 toetada. Te olete varem öelnud, et selliste pikamaarelvade puhul on väga oluline, et Balti riigid saaksid koostööd teha, et meil oleks sarnased relvad. Meil on täna sõlmitud kokkuleppe allkirjastatud, et võime, mida me koos hakkame arendama, on mitmik, raketiheitjate võime, see on allkirjastatud kaitseministrite poolt ja need koostöökokkulepped lähevad aina detailsemaks ja paremaks. Minu teada õige pea kirjutatakse alla järgmine, mis kõik liiguvad ühes suunas ja see kõik peab muidugi põhinema ühistel plaanidel, ühiste kavatsustel ja kokkulepetel. Siin on üsna pikk tee veel minna aga selle kõige keerulisem osa loomulikult on selle süsteemi hankimine. Ehk siis tulevikus ikkagi ka lätlased saaksid aidata kaitsta meil Emajõe joont pika silla silda, et sealt seda pika maa tuge võiks tulla. Ja lätlased ja leedukad seda süsteemi hangivad, ma loodan. Tänaste plaanide järgi Eesti kaitseväerelvastuses võiks selline vahend olla 24. aastal. Läti ja Leedu on enam-vähem aasta hiljem valmis neid asju hankima. Poola ostab USA-lt kaks. Kümmend sellist relva, igaühel 12 toru ja üks relv maksab umbes 20 miljonit eurot. Kui palju peaks Eestil niisuguseid relvi olema? Hakkame kuuest pealeno, see on see, mis on meil praegu plaanis, kui me oleme teinud nii-öelda turu-uuringuid ja me näeme, kui palju see ostuna maksma läheb, kui palju me suudame seda ülal pidada, kui palju me suudame selle laskemoona hankida mehitada personaliga ja muud sellised küsimused siis täna on see, ütleme nii, et umbes kuus, aga see kõik selgub.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul võivad tuleulatust üle kümne korra suurendavad mitmikraketiheitjad meie relvastusse jõuda 2024. aastal. Kuni kolmesaja kilomeetri kaugusele laskvaid relvi plaanivad soetada ka Läti ja Leedu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal Egert Belitsev ütleb, et Eesti idapiiril püsib rändeolukord stabiilne. Samas tunnistab ta, et oleks lühinägelik arvata, et Leedu stsenaarium Eesti piiril korduda ei võiks. PPA sideohvitser Tarmo kohv ütles vikerraadio saatel. Uudis pluss, et ränne Valgevenest, Leetu on Valgevene võimude organiseeritud. Ma usun küll, et siin mingit kahtlust ei ole, et see on nii-öelda võimude poolt kaasa aidatud tegevus selleks, et siis survet Leedule avaldada. Siin on ikkagi küsimus ju ka nii-öelda selle naaberriigi tahtes, et kas see nii-öelda pealevool lõpetatakse või mitte. Kohvi sõnul peab ka Eesti olukorda jälgima ja sellest kogemusest õppima. Belitševi sõnul nii ka tehakse. Kui Eesti langeks umbes samasuguse rände surve alla nagu Leedu, siis, siis see tähendab seda, et selle jaoks meil ongi need kriisiplaanid mida me täna ju tegelikult aktiivselt harjutame, ehk siis me oleme läbi viinud õppuseid nii nii lääne prefektuuri kui ka hetkel käimasoleva õppus lõuna prefektuuri, selleks et just neid samu protseduuri läbi harjutada. Millal täpselt üks või teine tegevuskava käivitub, sõltub Belitsevi sõnul paljudest asjaoludest ja ühte konkreetset illegaalsete piiriületajate arvu, millest alates aktiveerub see või teine tegevuskava. Piirivalvel ei ole. Kui pikk on see periood, mille jooksul inimesed saabuvad, kui palju neid inimesi on näiteks päevas nädalas kuus mis on nende inimeste taust, ehk siis, et kas tegemist on näiteks Aafrikast pärit inimestega Aasiast, Euroopast, aga see, millest alates PPA oma hädaolukorra lahendamise plaanid käivitab, sõltub sellest, et kas me saame siis selle sündmuse lahendamisega hakkama iseseisvalt ja tavapäraste ressurssidega või me peame tõstma oma valmisolekut kaasama reservüksuseid ja kaasama koostööpartnereid oluliselt suuremal määral. Viie aasta eest lubatud kõrgtehnoloogilise idapiiri väljaehitamine on jõudnud esimeste kilomeetriteni. Möödunud aastal alustati esimese etapiga, mis katab üle 20 kilomeetri 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist. Lepingutega on kaetud ka järgmise 35 kilomeetri pikkuse lõigu ehitus. Küsimusele, kas praegusi teadmisi arvestades tuleks plaanidest midagi muuta, vastas Eger Belitsev et ka praegused plaanid on tehtud kõiki ohuhinnanguid ja analüüse arvestades. Tegelikult me ehitamegi seda piiri, mis meie jaoks on vaja, ehk siis see füüsiline tükke füüsilises tõkkeks, aga tegelikult esmane on saada ka kogu piiri peal toimuvast siis ülevaade ja pilt. Ja tegelikult mida rohkem on taristut, mida rohkem on meil teadmist, mida rohkem on, on meil siis ka välja ehitatud piirist ega see heidutab ka nii-öelda siis seda teist poolt ehk siis heidutab seda inimest, kes peaks tulema siia, heidutab neid korraldajaid.", "role": "user" }, { "content": "Rändesurve kasv Leedu-Valgevene piiril paneb küsima, kuidas on lood Eesti idapiiril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvaheline komisjon on esimehe, soomlase Maks Jakobsoni sõnul alustanud teist uurimistööetappi. Eesti annekteerimine ja okupeerimine aastatel 1940 kuni 1941 järgmine raport valmib tuleva aasta alguskuudel. Kuna praegune uurimistöö okupeerimisest, arreteerimistest, hukkamisest ja deporteerimisest on alles algjärgus, keskendus komisjoni istungi järgne pressikonverents täna õiendusele eelmise Saksa okupatsiooniaegsete kuritegude uurimise perioodile ja täpsemalt 36. politseipataljoni osalemisele juutide tapmises Valgevenes. Teise maailmasõja ajal Maks Jakobson. Tuginedes uurimismaterjalidele tulime järeldusele, et on tõendeid eestlaste 36. politseipataljoni osalemise sakslaste operatsioonis, millega likvideeriti NovoGrudoki geto Valgevenes. 36. politseipataljon osales selles operatsioonis, mis viis juutide hukkamisele sel perioodil. Milline täpselt oli, nende roll selles operatsioonis on võimatu kirjeldada, tuginedes dokumentidele sellest ajast ei ole tõestust sellele, et pataljon oleks osalenud konkreetselt juutide tapmisel. Pigem on tõendeid pataljoni osalemiseks vangide valvurina ja koneerijana. Maks Jakobsen ei pea vajalikuks vastata Efraim Zurofi Wiesentali keskuse Jeruusalemma büroo juhi süüdistustele, mis nagu tugineks komisjoni väitele. Eesti 36. politseipataljon osales Novogrudokis juutide iseJakobson ütles, et komisjoni aruanne avaldatakse peatselt ja iga soovija saab ise lugeda, mida on olnud võimalik paljude arhiivide dokumentidele tuginedes eestlaste osalemise kohta juutide vastaste metsikustes Valgevenes välja selgitada. Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvaheline komisjon peab järgmise istungi novembrikuus.", "role": "user" }, { "content": "Inimsusvastaste kuritegude uurimise komisjon esitas arvamuse eestlaste kuritegudest saksa armees.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarvestrateegiat koostades leppis valitsus kokku, et kõik ministeeriumid ja põhiseaduslikud institutsioonid kärbivad oma tegevuskuludelt neli kuni viis protsenti. Lisaks plaanitakse edasi lükata mitu suuremat investeeringut. Peaminister Kaja Kallas aga rääkis valitsuse pressikonverentsil, mis on need tähtsamad kulud, mida lähiaastatel aga hoopis suurendatakse? Kaitsekulud on ka järgmisel neljal aastal jätkuvalt üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust ja millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulud. Mis veel on oluline on see, et see koroonakriis on olnud ilmekas näide sellest, et teaduse innovatsiooni olulisus otsuste langetamisel ja ühiskonnaelu juhtimisel on järjest suureneb ja seetõttu oleme ka eelarve strateegias määranud, et investeeringud teadus ja arendustegevusse ja innovatsiooni peavad moodustama ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Me pingutasime väga, et leida raha päästjate, politseinike, õpetajate palgatõusuks. Jah, ma tean, et see, seda on vähe. Ma olen nõus, aga olukorras, kus me peame kõike kokku tõmbama, on need ainsad ametit, kes palka juurde saavad. Aastast 2023 muudame keskmise pensioni tulumaksuvabaks. Kui 2023. aastal on keskmine pension umbes 620 eurot siis sama suur on ka pensionäri maksuvaba tulu olenemata tema muudest sissetulekutest. Teine suur positiivne aspekt on veel see, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb Eesti majandusse valitsussektori investeeringutena üle kaheksa miljardi euro ehk nii palju ei ole Eesti majanduse mitte kunagi varem investeeritud. Investeeringute peamine eesmärk on viia ellu siis Eesti tuleviku seisukohast äärmiselt olulised digipööre ja, ja rohepööre. Järgmise aasta struktuurne puudujääk on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul 3,4 protsenti. Rahandusministri sõnul on eesmärgiks võetud defitsiidi vähendamine aastas vähemalt 0,5 protsendi võrra SKP-st. Minister toetub oma hinnangus eelarvenõukogu raportile. Kuna prognoosid näitavad, et Eesti majandus jõuab järgmisel aastal ja tegelikult juba ületab järgmisel aastal oma kriisieelset taset, siis eelarvenõukogu, mis koondab sõltumatuid ekspert, et soovitab valitsusel alates järgmisest aastast uuesti ka eelarvereeglitest juba lähtuda, see tähendaks seda, et, et me juba järgmisel aastal kolme protsendi piiri ei ületaks, mis omakorda tähendaks seda, et sügisel järgmise aasta eelarvepositsiooni täiendavalt suurusjärgus 200 kuni 230 miljoni võrra parandada.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul peavad tuleval aastal olema ministeeriumid valmis eelarve tasakaalu suunas liikumiseks kärpima kokku 60 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Tallinna keskhaiglas jätkuvad haiglate Liidu ja arstide Liidu läbirääkimised eelmise nädala neljapäeval toimunud läbirääkimised küll lähendasid osapooli, kuid kuna kõikides arstide ootustes ei ole haiglate Liit pädev otsustama ja neid ületavad ka haigekassa võimalusi, siis kokkuleppeni ei jõutud ja tänasele kohtumisele oodati ka riigi esindajad. Sotsiaalminister Hanno Pevkur tänasel kohtumisel ikkagi ei osale, kuid tema asemel on kohal asekantsler Ivi Normet. Arstide liidu juht Katrin Rehemaa ei osanud läbirääkimiste eel öelda, kas kompromissile jõutakse ja streik lõpuks lõpeb. Ei oska oletada ja ei hakka oletama. Mina olen endiselt sellel seisukohal, et streik saab lõppeda siis, kui on tõsised kokkulepped ja kokkuleppele allkiri all, et ma ei tea, ma muidugi loodan, et võiks täna sinnani jõuda, aga praegu tuli siit ministri käest üks paber, mis ütleb selgelt, et residentidele täistööaja tasustamine on nendel plaanis alles 2014.-st aastast. Nii et see tähendab seda, et, et streik ei saa kohe kuidagi ära lõppeda, sest see on üks meie põhilisi nõudmisi, mis hoiaks noori arsti Eestis. Ning arstide liidu president Andres Kork See on absoluutne, nõudnud presidentide töö tuleb maksta 40 tundi nädalas, mis minu meelest inimlikud on absoluutselt mõistetav, aga minister tõi karvu välja. Ta ütles, et see läheb maksma umbes üks miljon eurot aastas. Käesoleva aasta septembrikuuks on lahkunud Eestist täiendavalt 97 arsti. Kui me paneme nende õppe kokku, siis on see kuue miljoni euro eest, on lahkunud. Ma olen kindel, et kulutada üks miljon eurot, et siis kuue miljoni eesti lahku lahkub oluliselt vähem hoides kokku piskut, me praegu raiskame palju. Ning sotsiaalminister Hanno Pevkuri vastus. Residentide palk teatavasti on täiesti uus nõudmine, kollektiivläbirääkimiste käigus tasub siiski tähelepanu juhtida, et kollektiivläbirääkimiste objektiks residentide palk ei saa olla. Ja kuna riigieelarve menetlus on juba selles staadiumis, kus ta on parlamendis, siis loomulikult meie omalt poolt maksimumina saame teha selle, et, et riigieelarve järgmise aasta menetluses residentide palgateema võetakse teemaks. Täna ma küsisin tegelikult kõikide osapoolte poolt nii-öelda seda kinnitust sellele ja see kinnitus tuli. Niisiis, arstide Liidu ja Haiglate Liidu läbirääkimised praegu jätkuvad ning meil on telefonil Lääne-Tallinna keskhaigla s kõneluste tulemusi ootamas ka Margit otsmaa. Margit, kas on mingeid arenguid? Arengud on praegu täpselt nii palju tõtõepoolest siin Lääne-Tallinna keskhaiglas, see kohtumine toimub, siin on haiglate Liidu, arstide Liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu ja kõrgkoolide esindajad. Praegu istuvad nad ümber laua nüüd juba siis noh, see kohtumine pidi algama kell neli, tegelikult algas kusagil enne kella viit, nii et veidi üle tunni on nad rääkinud, praegu on kõik rahulik ja, ja jutuainet jätkub, sest et see häälekõmin, mis kostab ruumist välja, on üsna pidev ja, ja voolava, et ja kuna kõikides arstide ootustes ei ole haiglate liit pädev otsustama ja ületavad ka haigekassa võimalusi, siis tänasele kohtumisele oodati ka riigi esindajat. Ja kui alguses oli teada, et sotsiaalminister Hanno Pevkur sellel kohtumisel ei osale, siis praegu on ta siin igal juhul kohal. Ja ministeeriumi seisukoht on ikkagi, et nemad on raha enda käest ära andnud ja palkades ja töötingimustes peavad kokku leppima siiski haiglad ja töötajad omavahel. Aitäh Margita ning meie jätkame stuudiost streigi teemal. Üks haigla, kus täna peatati ambulatoorne vastuvõtt, on Narva haigla seal täna toimunust teeb nüüd ülevaate Jüri Nikolajev. Narva haigla peausaldusisikuna Darja Metelitsa sõnul alustasid täna Narva haiglas streiki 48 töötajat, nende seas 16 arsti, mida pole sugugi vähe. See on suur osa streikivad ainult ambulatoorne teenistus. Natalja Metelitsa sõnul möödus esimene streigipäev rahulikult vaatamata sellele, et ainuüksi täna jääb teenindamata umbes 120 patsienti. Inimesed, kes täna pidanuks vastuvõtule tulema, suunatakse järjekorra lõppu. Plaanilise ambulatoorse vastuvõtu põhiraskus on Narva haigla polikliinikul. Polikliiniku oli täna tavalisest tühjem. Kohata võis vaid neid patsiente, keda ka streigi ajal teenindatakse näiteks onkoloogiahaigeid ja lapseootel emasid. Polikliiniku Vanemuine. Lavritsa sõnul anti patsientidel varem teada, et täna pole mõtet arsti juurde tulla. Teadsime varakult, et hakkame streikima. Patsiendid on ette hoiatatud, kõik on rahulik. Intsident. Meditsiinitöötajate streik jätkub Narvas ka homme, kui kaua kavatsetakse streikida, selgitab Narva haigla peausaldusisik Natalja Metelitsa. Kolm neli päevad aga lõpuni tahame lõpuni, me lõpetame streik. Millal sotsiaalministrium, arstid ja õed Haiglate Liidu esindajad kokku lepime? Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Kui eelmisel nädalal jätsid Tartu Ülikooli kliinikumi arstid valikuliselt ära ambulatoorseid vastuvõtte, siis sellel nädalal laienes streik ka statsionaari ning ära jätaks juba plaanilisi operatsioone. Nii selgitas Mirko Ojakivile Tartu arstide eestseisuse liige Jaan Sütt. Need patsiendid, kes pidid tulema sellel nädalal plaanilisele operatsioonile nende lõikused jäävad ära. Kõik need ärajätmised on juhupõhised ja, ja otsused teeb ainult konkreetse patsiendi ravi, arst ja kõik vajalikud ja vältimatud operatsioonid kindlasti toimuvad. Seega kellegi elu ohtu ei panda ja valutava pimesoolega haigla koridori virelema jäetakse da ikkagi tähendab see patsientide valimisõigus, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. Kogu meie haigekassa lepingu sõlmimise põhiideoloogia on see, et me lakkamatult oma patsiente sõelume, need pannakse järjekorda, kelle situatsioon oodata kannatab mõningatel erialadel, siin proteesimiste kaeoperatsioonidel on omaette skooringusüsteemid, millega kuna järjekorrad on väga pikad, siis need vahepeal hinnatakse, et kas on põhjust ette poole kutsuda. Streigi lõppu ei oska kumbki osapool ennustada. On kaks küsimust, mis väga selgelt mõjutavad haigekassa eelarvet ja on kaks küsimust, mis lähevad haiglate liidu pädevuses välja. Ma ei hakka kommenteerida, mis need täpsemalt on, et, et kokkuvõttes seda teemat on nii palju ratsionaliseeritud kui võimalik argumendid on, on lauale pandud, et, et ma ise tahaks loota, et see on siiski suhteliselt lähema aja küsimus. Mirko Ojakivi, Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Arstide streik laienes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSindi raamatukogu on kuulunud Sindi vabrikule, Sindi Eesti karskuse seltsile, kultuurharidus ikule, Üpruse seltsile ja Sindi linnale. Haldusreformi järel kuulub raamatukogu Tori vallale nüüd, kui raamatuid saab laenutada linna südames. Pärnu maantee ääres asuvas 232 ruutmeetrises hoones on lugejate arv kasvanud ja uue kohaga on väga rahul. Töötajadki fondis on üle 17000 raamatu lugejaid on üle 700, neist ligi 300 last. Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp. Tegime just võrdlust eelmise aastaga, sama ajaga on lugejaid rohkem, kuigi see koroona aeg kinni vahepeal oli, oleme saanud lugejaid juurde kõige suurem pluss vist on see, et ei pea kuhugi ronima, et on üks ja meil on üks tasapind ja meil on ju super asukoht bussipeatuses suure tee ääres. Sindi raamatukogu ajalugu läheb väga kaugele, mitme sajandi taha. Jah, me oleme 138 aastat vanad. Raamatuid laenutati alguses tasu eest, mis sõltus raamatu paksusest. Nädalas tuli maksta üks kuni kolm kopikat, mis selleaegse töölise teenistuse juures oli küllalt kallis lõbu. 1912. aastal oli raamatukokku tellitud üheksa nimetust ajalehti. Laenutajaid oli nädalas 100, kurdeti ainult, et naised loevad liiga vähe.", "role": "user" }, { "content": "Tori vald ostis selleks Eesti Postilt endise postkontorihoone, tegi selle korda ja tänavu märtsis kolis seni seltsimajas tegutsenud raamatukogu uude kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜmar uss nimega Dirofilaria repens on parasiit, kelle ligi 30 sentimeetri pikkused täiskasvanud isendid elavad peremees organismi nahaaluses ning lihaste vahelises sidekoes. Peamiselt kannatavad irofilariosi all küll koerad, ent tegemist on sonootilise haigusega, mis tähendab, et see võib levida ka inimesele ent mitte otse. Liikide vahel kannavad haigust edasi sääsed. Äsja ilmunud rahvusvahelise teadusuuringu kohaselt tuvasta taieti esimesed tirofilharioosi juhtumid Baltikumis aastal 2008, Eestis aga aastal 2012. Uuringu ühe autori, maaülikooli doktorant, Valentiina Oborina sõnul kulgeb koertel haigus krooniliselt ehk sümptomiteks olevad nahakahjustused ja moodulid võivad ilmneda alles pool aastat pärast nakatumist. Koertel kõige sagedamini on meil sellised nahaalused moodustised, need võivad haavanduda või tekkida sellised nagu punakad, laigukesed inimestele näeme ikkagi ebamääraseid nahamumpse ja nüüd üha sagedamini on siis hakatud nägema ka erinevaid nagu silmapiirkonna muutusi, et kas siis põletikud või siis harvematel juhtudel nähakse isegi nagu nahal seda parasiiti ennast. Oborina sõnul on oluline tõsta teadlikkust haiguse olemasolu kohta, kuna tegemist on üsna värske ohuga. Kui me nüüd räägime, miks me nüüd näeme teda ja miks ta siia niimoodi kolinud on, siis esimene aspekt on kindlasti kliima ikkagi aastatega. Kliima soojenemine on muutunud väga soodsaks. Meie keskkonna lisaks kindlasti rolli mängib ka see tänapäeva reisimine ja liikumine on ikkagi ka aastatega väga palju muutunud, et kui varem loomadega väga palju välismaal ei käidud, siis praegusel ajal on see tegelikult suhteliselt tavapärane, et, et kui läheb omanik puhkama, siis võetakse lemmikloom ka sinna soojale maale kaasa, kus ta siis tegelikult võibki nakatuda? Oborina soovitab koera nahaprobleemide puhul võtta kindlasti ühendust loomaarstiga ning paneb südamele, et alati ei pruugi haigus kulgeda naha moodustistega vaid sellele võivad viidata ka punetavad laigud, haavandid ja sügelus.", "role": "user" }, { "content": "Baltikumis kinnitab kanda sääskedega koeralt inimesele leviv ümaruss. Kui soojeneva kliima mõjul muutub Euroopa põhjapoolsete riikide õhk soojemaks, saavad siin edukamalt levida soojalembesed parasiidid. Nüüd kaardistas Eesti teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring koeralt inimesele leviva parasiidi Dirofilaria repens üha laiemat levikut Eestis, Lätis ja Leedus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMihkel Oviir toonitas, et Eesti riigi rahandust on tõstetud esile tänu kolmele näitajale. Väike riigivõlg, väike eelarve, puudujääk, reservide olemasolu ja toonitatakse, et riigieelarve tulud kasvavad. Aga oluline on, et see pole mitte maksutulude teene, sest maksutulude osakaal just väheneb. Maksutulud, mis kõnelevad riigi majanduse tegelikust tervisest ja inimeste heaolust on hoolimata maksutõusust hoopis jõudsalt vähenenud. Kui 2008. aastal moodustasid maksutulud riigieelarves 83 protsenti siis 2009.-ks aastaks on maksutulude osakaal langenud 74 protsendini. Raha tuleb äriühingute dividentidest ja eelkõige Euroopa Liidu toetustest ning investeeringuraha põhiliselt sealt just ongi ning Mihkel Oviir jätkas. Rahandusministeeriumi prognoosidest nähtub, et aastatel 2010 2014 ületavad riigieelarve kulud tulusid juba 19 koma viie miljardi krooni võrra. Eelarve puudujääk tuleb aga kusagilt rahastada. Lähiaastatel on otsustatud, on riik otsustanud reserve hoida ja võtta laenu. Sellest tulebki, et keskvalitsuse võlg suureneb. Kui palju see võlg suureneb, selle üle on käinud päris äge vaidlus ja arvamusi vahetati ka täna. Aga mingi suund on selge ja riigikontrolli seisukoht on, et jutt meie kiirest kriisijärgsest kosumisest on raske uskuda, sest töötus püsib kõrge ja rahva ostujõud ei suurene. Lisaks üldisele hinnangule ja analüüsile lisas Mihkel Oviir tökatit ka konkreetselt valitsuse suunas. Pean nentima, et ma pole ametis olnud seitsme aasta jooksul varem kohanud täitevvõimu sedavõrd tõrjuvat hoiakut kui praegu, ükskõik millise probleemi riigikontroll välja toob. Erinevate auditite järeldused on järjest kuulutatud kasutamist kõlbmatuks ja seda sisuliste selgitusteta. Ja lõpuks lõik kahest arvamuse, mis näitavad parlamendi opositsiooni ja koalitsiooni suhtumist. Tõnis Kõiv reformierakonnast on kriitiline. Viimasel ajal ongi riigikontrolli sõnumid olnud lihtsad ja selged, need on toonud suurt meediakajastust pealkirju ja tsiteerimisi. Samas aga tuleb tunnistada, et mitte alati ei ole nende pealkirjade taga peituv olnud piisavalt sügav ja asjatundlik, läbimõeldud ja sisukas. Ja Aivar Riisalu Keskerakonnast, vastupidi toetab. Seetõttu kutsun ma üles seadusandjat mõtlema selle peale, kas riigikontrolli roll tänases Eesti ühiskonnas on piisavalt turvatud. Kas riigikontrolli ei tuleks anda natukene laiemaid õigusi, et igalühel ei tekiks tahtmist ebasobiva vastuse saamise puhul talle ründavalt sisse sõita?", "role": "user" }, { "content": "Riigikontrolör Mihkel Oviir kinnitas Riigikogus, et Eesti kiiret kriisist väljumist ei toimu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai rääkis seisust üle maailma ja lisas Ja eilse seisuga siis Eestis kaks sisse toodud haigusjuhtu sisse toodud, siis rõhutan seda ennekõike seetõttu, et see tähendab, et me ei ole tänaseks tuvastanud, et haigestumine oleks toimunud Eestis, vaid need kaks haigusjuhtu on siis viibinud teises riigis ja, ja nakatunud seal. Nagu teada, on esimene haige tulnud meil Iraanis, teine Bergamost aga terviseameti hinnang olukorrale Eestis. Terviseameti hinnangul Eesti vaates on haiguse sissetoomise risk Eestisse kõrge, selle kohapealse leviku piiratud leviku tõenäosus keskmine ja hindame haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus täna madalaks. Terviseamet on keskendunud praegu informatsiooni jagamisele ja tegeleb nõustamisega ka piiripunktides ning keskendub tööle riskirühmadega. Korrati üle soovitused pidage puhtust haiguskahtluse korral, ärge minge erakorralise meditsiinipunktides, vaid pidage sidet telefoni teel. Kodus peavad püsima ka need inimesed, kes põevad viirushaigusi, aga kellel koroonaviirusega mingit seost ei ole, vaid on gripis toonitati, et nagu gripil on ka koroonaviiruse puhul 80 protsenti juhtudest kerged või mõõdukad. Jälgime olukorda ööpäevaringselt, kui olukord meie jaoks muutub, siis vajadusel muudame oma riskihinnangut, muudame oma tegevusstrateegiat, kui selleks on vajadus ja teavitama sellest siis kõiki partnereid ja loomulikult ka avalikkust. Terviseamet ei soovita piiranguid reisimisele või kaubandusele ja me oleme siin jätkuvalt samal seisukohal. Maailma terviseorganisatsiooniga. Aga me selgelt täna oleme välja öelnud, et inimestel tuleks vältida riskipiirkonda reisimist. Me ei näe vajadust täna keelata avalike ürituste ja suurürituste korraldamist, kuid me oleme andnud välja siis suurürituste korraldajatele ka kohalikele omavalitsustele, siis konkreetsed suunised, kuidas tagada üritustel nakkus ohutus. Ja samuti ei pea terviseamet, et vajalikuks selle haiguse korral erikorra meetmete rakendamist, sealhulgas eriolukorra rakendamist. Liikumispiirangute rakendamist.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti hinnangul tuleb koroonaviiruse levikusse suhtuda tasakaalukalt. Koroonaviirus tekitab jätkuvalt segadust kogu maailmas - Itaalia sulges viiruspuhangu tõttu märtsi keskpaigani kõik koolid ja ülikoolid. Ära jääb ka Londoni raamatumess. Terviseamet andis ülevaate seisust koroonaviiruse tõrjel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kogunenud põhiseaduskomisjon pidi esmalt uuesti valima komisjoni esimeest ja aseesimeest, sest eile teatas sotsiaaldemokraadist Lauri Läänemets, et astub aseesimehe kohalt tagasi. Komisjoni esimehena jätkama valitud Anti Poolametsa hinnangul tegelesid opositsioonisaadikutest liikmed vaid istungi takistamisega. Pandi lõputult erinevaid kandidaate üles, Lauri Läänemets ütles, et tema, tema ei ütle, kas ta ikka kandideerib või ei kandideeri. Ja siis meie ju ei saa hääletada, kui ta ei ütle jah või ei. Et läks päris kaua aega, et siis asi ära lahendada, kõik need kõikvõimalikud kõikvõimalikud pilud, augud, nõksud, trikid, kõik pandi käiku. Seejärel jätkus komisjoni istung abieluteemalise rahvahääletuse eelnõule tehtud muudatusettepanekute kuulamisega. Virtuaalselt. Komisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul neil muudatusettepanekute tutvustamiseks võimalust ei olnud, mille peale esitati komisjoni juhile ka proteste. Mitte ühtegi protesti ei soovitud arutada. Lõpuks hääletati see ettepanek maha, et me protesti käsitleks. Teine muidugi, küsimus oli selles, et miks me peame osaistungist koos siin füüsiliselt ja siis teise osa peame elektrooniliselt, noh, kus komisjoni esimees varasemalt on öelnud, et ta teeb seda sellepärast, et et siis opositsiooni vaigistada. Anti Poolametsa sõnul arutatakse proteste hiljem No proteste on tulnud trafaretseid hästi palju, me arutame neid kõiki eraldi läbi ja meil on õigus täiesti eraldi päevakorrapunkt nende, eks võtta. Nii et noh, see tuleb mehhaniseeritult, tulevad need protestid ja me võtame need kõik kätte ükshaaval ja. Reformierakonna esimehest põhiseaduskomisjoni liige Kaja Kallas kinnitas pressikonverentsil, et saadikutel ei ole võimalik oma muudatusettepanekuid selgitada. Läänemetsa ja Kallase sõnul vaigistati komisjoni liikmeid tehnoloogiat kasutades. Komisjoni esimees siis mängis seda mängu, öeldes, et, et Kaja, lülita mikrofon sisse, samas minul on näha, et, et mikrofonid on välja lülitatud ja ikoon on isegi helehall, mis tähendab seda, et mul ei ole õigust seda mikrofoni sisse lülitada. Sisuliselt meil on võetud ära võimalus osaleda põhiseaduskomisjoni istungil, nii nagu riigikogu liige peaks seda saama.", "role": "user" }, { "content": "Põhiseaduskomisjoni opositsioonierakondadest tulnud liikmed süüdistavad komisjoni esimeest nende vaigistamises. Virtuaalselt toimunud istungil nad enda muudatusettepanekutele selgitusi anda ei saanud, sest mikrofonid lülitati välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti elanikkonna haridustase on suhteliselt kõrge kõigis tööealistes vanusegruppides on halb ja põhiharidusega inimeste osakaal üle kahe korra madalam kui Euroopa Liidu maades keskmiselt. Samas hindavad Eesti ettevõtete juhid haridussüsteemi vastavust kaasaja vajadustele 1,8 korda madalamaks võrreldes kõrgema hinnangu saanud Soomega. Me oleme formaalselt haritud. Samas ei leia hariduslik potentsiaal ühiskonnas täit rakendust, kuna elanikkonna haridus ei vasta olemasolevatele ega ka tulevastele töökohtadele. Kutsehariduse omandamine on oma ajaloolises madalseisus, mistõttu asub kutsekooli õppima vaid 30 protsenti põhikooli lõpetajatest. Eesti kõrgharidus seevastu iseloomustab plahvatuslik üliõpilaste arvu kasv. Viimase üheksa aastaga on see suurenenud 2,5 korda. Sealjuures pole lisandunud keskkooli lõpetajate oskuste ja teadmiste kasv ning kokkuvõttes on kannatanud kvaliteet. Täna peavad Eesti kõrgkoolid konkureerima erialade laialdase dubleerimise tõttu üsna piiratud turul. See ei ole enam kauaks nii. Usun, et kõik siin saalis on nõus, et me oleme valmis oluliselt rohkem investeerima meie kõrghariduse aga ainult juhul, kui meil on kindlus, et need investeeringud lähevad asja ette. Täna teavad ka ülikooli direktorid, et meil seda kindlust veel ei ole aga me peame üheskoos töötama selle nimel. Valitsuse selge sõnum Eesti kõrgkoolidele on, et Eestis jäävad alles ainult need kõrgkoolid mille tegevus oleks pidevalt paindlik ja arenemisvõimeline alati eesmärgistatud ja alati ambitsioonikas. Ja me teame, et täna kõik kõrgkoolid sellistele tingimustele ei vasta. Kuid me oleme õigusriik. Täna ei ole kõigi kõrgkoolide üheks missiooniks ka uute teadmiste ja oskuste rakendamine ja rakendatavus.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Parts andis Riigikogus ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegused stsenaariumid ja sellised prognoosid, mis tuginevad ka nüüd vahepeal täiendavalt rakendatud meetmetele, näitavad, et et me kindlasti tuleme esialgu toime olemasolevate hingamisaparaatidega ehk seda kartust, et nüüd lähinädalatel tekiks seal mingi defitsiit, seda ma kindlasti realistlikuks ei pea. Me oleme neid arvutusi teinud siin alates veebruari keskpaigast ja neid hinnanguid järk-järgult on ka valitsus ju meetmeid rakendanud ja rangemaks muutnud, just nimelt selleks, et koroonaviiruse levikut tõkestada ja ka patsientide hospitaliseerimise vajadust, samuti intensiivravi vajavate inimeste arvu hoida võimalikult madalal, et ei tekiks selliseid olukordi, kus tervishoiuressurss ootamatult ammendub. Ja küsin ka maskide kohta, kas ja kui palju neid nüüd on Eestisse tulemas, eile Jüri Ratas rääkis lennukist, mis peaks siis Eestisse jõudma ja, ja neid tooma. Oleme koostöös igapäevaselt neid tarneid kaardistamas iga nädal Eestisse tuleb FB kahtesid FB3 sid samuti kirurgilisi maske. Hetkel on haiglavõrgu vaates olemas suurusjärgus nädala-kahe varu. Ja pidevalt see info erinevate tarnete kohta uueneb ehk et kas nad jõuavad õigeaegselt, kas nad jõuavad osaliselt kohale. Kas me räägime nii-öelda siis ajalistest edasilükkamistest? Ehk praegu julgeme öelda, et, et esimestel lähinädalatel nii-öelda reservid veel ei ammendu, aga kindlasti on oluline, et vahepeal kokku lepitud tarneed, lepingud, mis on sõlmitud nüüd peaksid ja toimiksid ja meile jõuaks juurde nii neid respiraatoreid, mis haiglates vajalikud nii Fak F3 tasemel ja samuti siis kirurgilisi maske, kuna neid on vaja nii haiglavõrgusüsteemis, hoolekandesektoris, kohalikel, omavalitsuste, politsei, piirivalveametnikel ehk nende järgi vajadus on nii väga suurel osal Eesti riigiasutustest. Ja Hiinast praegu tellite neid. Tegelikult on need mitmelt rindelt, ehk et ma olen ka varem rõhutanud, et me hoiame kõiki raudu nii-öelda tules, ehk et Euroopa Liidu ühishange on üks, kus me soovime siis jällegi läheb, tõenäoliselt võib öelda aprill, mai, siis on erinevad kohapealsed tootjad, kes kolme toodavad, nendelt tuleb nii-öelda jooksvalt neid peale, aga kogused eile nii suured kui riigi vajadus. Lisaks on erinevad siis riigi ja, ja PERHi niiöelda ühised paned olnud näiteks FB kahtede osas, mis samuti on teel, osaliselt on laekunud järk-järgult, tuleb juurde.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul hingamisaparaate haiglates praegu jätkub. Juurde on maske tellitud 225 ning sihiks on seatud üle 500.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuur põgenemine kulmineerus 1944. aasta septembris. Üks kohtadest, kus merele mindi, oli Läänemaal asuv Puise poolsaar. Eelmisel aastal avati siin põgenike mälestuseks Aivar Simsoni tehtud skulptuur. Eesti Meemento Liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnul põgenesid inimesed 77 aastat tagasi, sest neid varitses tõsine oht saada hukatud või küüditatud. Hinnanguliselt põgenes 80 90000 inimest ja kusagil viis kuni 6000 jäidki Läänemerre. Ja me räägime umbmäärastest arvudest, sest ei ole neid väga sügavuti uuritud. Paguluses sündinud Marian Kelami vanemad olid sunnitud 1944. aastal Tallinnast põgenema, sest sõja alguses valitsenud nõukogude okupatsiooni põhjal teati, mis ees ootaks. Eestlased lootsid jätkata vabaduse eest võitlemist piiri taga ja tänu Atlandi hartale usuti, et Eesti vabadus õnnestub taastada palju kiiremini, kui see tegelikult juhtus, jätkab Marian Kelam. Suured riigid ütlesid, kõik piirid taastatakse, nagu olid. Jäid inimesed uskuma, et ikka demokraatia siis võidab. Aga see võttis väga pikki aastaid. 56. aastal me mõtlesime, kui Ungaris oli üles tõus, siis mina 10 aastane laps, elasin seda hirmsasti kaasa. Mõtlesin nüüd, nad pööravad tagasi, punane väed igalt poolt välja, aga muidugi ei läinud nii, sest lääs ei tahtnud uut sõda. Kolmapäeval, 22. septembril tähistatakse üle Eesti vastupanuvõitluse päeva, millega peetakse meeles neid, kes seisid Eesti riikliku järjepidevuse säilimise ja iseseisvuse taastamise eest ajal, mil siin valitses nõukogude okupatsioon. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "1944. aasta hilissuvel ja sügisel põgenes pealetungiva Punaarmee ja sellega kaasneva nõukogude terrori eest Eestist vähemalt 80 000 inimest. Paljud üle mere minejad jätsid oma elu Läänemere lainetesse. Täna peeti Läänemaal Puise rannas suurpõgenemise mälestuspäeva.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba 2020. aasta sügisest on jäätmekäitleja Lepler ja Loorents plaan Tartus aadressil ravila tee 75 A asuvate ohtlike jäätmete põletamisjaama laiendada. Kui seni on jaamas lubatud aastas põletada 2000 tonni ohtlikke jäätmeid nagu õlid, värvid, liimid, lakid ja haigla jäätmed siis plaan on mahtu suurendada 15-le 1000-le tonnile aastas. Plaani teostamine on ettevõtte juhatuse liikme Jaanis Lorentsi sõnul veel paari aasta kaugusel. Tänase päeva seisuga on lõpetatud keskkonnamõjude hindamine ja rohkem ei olegi jõudnud midagi teha. Järgmine etapp oleks siis ehitusloa taotlemine. Kuigi keskkonnamõjude hindamise tunnistas nõuetele vastavaks ka keskkonnaamet, ütleb ameti peadirektor Rainer Vakra et lõplikku heakskiitu veel antud ei ole. Keskkonnamõju hindamine on keskkonnaloa saamiseks vaid üks sammudest, et nüüd see mõjude hindamine on tehtud kehtivatele seadustele. Tõepoolest need normid vastasid. Aga loamenetlus iseenesest läheb edasi ja selleks analüüsiks on meil aega ametil umbes 150 päeva. Lõpuks peab jäätmejaama tuleku otsustama omavalitsus. Seni kulgenud menetlus on aga tekitanud küsimusi konkureerival jäätmekäitlejal Ragn-ses. Kuna omavalitsused võivad otsustada erinevalt, soovib Ragnsell selgitusi ministeeriumitelt. Ettevõtte kommunikatsioonijuht Rainer Pesti selgitab. Olemasolev detailplaneering ütleb, et sellel territooriumil tohib olla põletustehas 2000 tonni, et kas siis sama planeeringuga võime öelda, et, et sinna nüüd võib rajada kaheksa korda suurema tehase ja kas me võime öelda, et näiteks 10 aasta pärast võib see olla veel kaheksa korda suurem. Ja kui ministeeriumid ütlevad, et jah, see on nii, siis ongi hästi oluline, et, et kõiki turuosalisi tulevikus koheldakse võrdselt. Kui Epleri ja Loorentsi jäätmejaam lubatakse rajada 2005.-st aastast kehtiva detailplaneeringu alusel tekib Besti sõnul praktika, mis soosib esialgu väiksemate jäätmejaamade rajamist ja seejärel nende laiendamist. Sest selliste tehaste rajamine ja nende tehaste lubade mõjude hindamine, kõik see on oluliselt lihtsam ja, ja siis hakkame juba strateegiliselt hiljem neid mahte kordades kordades tõstma. Keskkonnaministeerium ei ole veel vastanud rahandusministeerium selgitas, et jäätmejaama rajamiseks on kaks võimalust kas teha omavalitsuse eriplaneering või olulise ruumilise mõjuga ehitise paiknemine määrata üldplaneeringuga. Seejärel piisab detailplaneeringust, Tartus on nendest teine eeldus justkui täidetud. Samas ütleb abilinnapea Kea Kangilaski, et linnavalitsus peab keskkonnamõjude hindamise tulemust veel analüüsima.", "role": "user" }, { "content": "Plaan rajada Tartusse Eesti suurim ohtlike jäätmete põletusjaam läbis edukalt keskkonnamõjude hindamise. Ehitamiseks on veel vaja nii linnavalitsuse kui ka Keskkonnameti lõplikku heakskiitu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPöördumises erinevate riigiasutuste poole kirjutab mitte mittetulundusühing Eesti ühendus, abiasutuste liit, et kui maikuus pöördus riik mitmete asutuste kaudu ka MTÜ poole üleskutsega liituda keskse riigihankega isikukaitsevahendite soetus miseks, siis üleskutsele ja kinnitustele lootma jäädes kujundas ka MTÜ oma tegevused ja plaanid isikukaitsevad. Te varu korraldamisel näiteks on juba ammu valmis sätitud riiulitekuhu hangitavaid isikukaitsevahendeid paigutada. Kahjuks pole siiani aga lubatud tarneid vahendite varu täiendamiseks vähemalt MTÜ-le toimunud. Nii jääbki MTÜ juhatuse liikme Marilin Vaksmani sõnul mulje, et praeguseks hetkeks ei ole riigihanke võitjad veel välja kuulutatud ega hanke lepinguid sõlmitud, tarnetest rääkimata. Riigi tugiteenuste keskuse riigihangete osakonna juhataja Kati DiElleri sõnul hõlmab üleriigiline isikukaitsevahendite hange kahte teist erinevat tootekategooriat. Praeguseks on raamlepingut kategooriates sõlmitud. Edasi minnakse minikonkurssidega, mille kaudu leitakse juba konkreetsed pakkujad, kes kindlatele asutustele vahendeid hankima hakkavad. Kati Eller. See riigihanke loogika siis selle hanke puhul ongi meil see, et me sõlmisime raamlepingut ja siis nende raamlepingute partnerite vahel need 59 ettevõtet, kellega me lepingut sõlmisime nende vahel, siis korraldatakse praegu minikonkursse ja nende seas siis leitakse juba need konkreetsed lepingupartnerid. Minikonkurssides osalejate hulgas on enamus Eesti ettevõtjaid, aga pakkujaid on ka Lätist, Leedust ja Araabia ühendemiraatidest. Samuti on nii tootjaid kui edasimüüjaid. Eller ütleb. Ideaalis võiks minikonkursside võitjatega konkreetsete lepinguteni jõuda paari nädalaga, ehk selgus võiks majas olla oktoobri alguses. Millal ja mis ulatuses võiksid seejärel toimuda esimesed lubatud tarned asutustesse sõltub Elleri sõnul pakkujatest. Tarne tähtaedasid ma täna konkreetselt veel öelda ei oska, sellepärast et tarnekiirus on üheks pakkumiste hindamise kriteeriumiks lisaks hinnale nendes minikonkursites, et see pakkujate poolt pakutud võimalikult kiire aeg nende tarnete teostamiseks saab määravaks eduka pakkuja väljaselgitamiseks. Kui on pakkujaid, kellel on täna need tooted juba laos olemas, siis nende puhul see kindlasti annab neile väga suure eelise. Ühishankes osaleb kokku 139 hankijat. Näiteks soovitakse hankida sadades tuhandetes tükkides erinevaid respiraatoreid terviseameti kaudu terviseasutustele üle nelja miljoni kirurgilise maski ja muud sellist.", "role": "user" }, { "content": "Üleriigiline isikukaitsevahendite hange hõlmab kahtteist tooterühma ning nüüdseks on sõlmitud ka raamlepingud. Eesti Õendusabi Asutuste Liit teatas mitmele riigiasutusele saadetud pöördumises, et kuigi käes on septembri keskpaik, pole lubatud kaitsevahendite tarnet veel toimunud. Kui kaugele üleriigiline isikukaitsevahendite hange on jõudnud?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarvas on populaarsemateks ajaveetmise kohtadeks muutunud pähklimäe, terviserajad ja jõe promenaad. Koolidest eemale jäänud lapsed kogunevad mänguplatsidele ja spordiväljakutele. Kogu eelmisel nädalal on politseinikud üritanud inimestele selgeks teha, et viiruse puhangu ajal peaks kogunemisi vältima, räägib ida prefekt Tarvo Grup. Jõudumööda ikkagi peatume ja läheme, räägime nende inimestega ja lihtsalt jagame soovitusi. Meil ei ole ühtegi mingisugust sõnalist ega konflikti selle pinnalt esinenud ja noh, ütleme esialgu vähemalt on laiali mindud meil üks kaasas, kus tõesti poisid mängisid jalgpalli ja sinna tuli nüüd küll mitu korda minna, et poistele selgitada ja kolmanda korra järel laiali mindi. Varasema kogemuse põhjal arvab ida prefekt, et rohkem selgitustööd tuleb politseil teha eelolevatel puhkepäevadel. Me võime ju ette näha, et inimesed ikkagi välja tulevad, tõesti, proovime rohkem silmi tänavale viia oleks siis neid sõnumitoojaid rohkem ja rohkem meil linnaruumis, et kes siis räägiks nendest ohtudest ja, ja suunas neid inimesi siis vältima kontakte. Eelmisel kolmapäeval hakati Narva piiripunktis väljastama tervisedeklaratsioone, millele alla kirjutades kohustub koju saabuv Eesti elanik järgima 14 päevast elukohast lahkumise keeldu. Nädalaga on väljastatud ligi 900 deklaratsiooni. Kas karantiini meetmeid ka järgitakse, seda on võimatu kontrollida. Kuid kaheksa keelust üleastujat on politsei tuvastanud. Jätkab ida prefekt Tarvo Kruup. Kogu nad suhtlevad omavahel ja küllap niipidi me seda infot saame ja teine koht, kus siis meil on need kodus olemise kohustust rikkunud inimesed näppu jäänud on Narva piiripunkt kuhu on tulnud tagasi siis sooviga piiri ületada need inimesed, kellele on see kohustus pandud. Tarvo Kruubi sõnul pole karantiini eirajaid veel trahvitud, seni on piirdutud hoiatustega. Samal ajal tekitavad õppimise asemel ringi kolavad lapsed probleeme päästjatele. Kui mullu oli Ida-Virumaal sel ajal toimunud vaid üks maastikutulekahju siis tänavu juba 49. Ainuüksi eelmisel nädalavahetusel toimus Ida-Virus 15 kulupõlengut, räägib Narva päästekomando pealik Deniss Tuškin. Nii mõnigi helistaja on tähele pannud selle koha juures viibivaps lastel on, praeguses olukorras on rohkem vaba aega ja siis nad mõtlevad endale tegevused välja. Kui vaadata isegi praegu Narva Kohla-Järve Tallinn päris paljud komandod just tegelevad nende väljakutsetega, asjadel on see päris koormav. Päästjad paluvad vanemaid selgitada lastele, et kulu põletamine on rangelt keelatud tegevus. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narva politsei valmistub pingeliseks nädalavahetuseks, mil kodus istumisest tüdinud inimesed võivad loodusesse puhkama ja sportima minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja Toomas Tõniste kinnitab, et ukrainlased on Kiievi oblasti vabastanud. Ukrainlastel on õnnestunud mitmed kohalikud vasturünnakud, mis on avaldanud Venemaale sedavõrd survet, et Venemaa on otsustanud taanduda. Ehk siis nende suurte territooriumite mahajätmise taga on pigem Ukraina operatiivstrateegiline tõrjeedu. Vene üksused laias plaanis on nii-öelda verest tühjaks jooksnud. See sunnib neil rinnet hõbendama ja nad tagasi tõmbuma. Vene väed jätkavad ümbruses taandumist. See on mitte taganemine, vaid suhteliselt organiseeritud taandumine. Nad jätavad endast maha nii miine kui ka tegelikult lubamatuid miinilõks. Ka Tšernihivi ümbruses Vene väed taanduvad. Harkivi lähistel on vene rünnakud raugenud. Tõniste selgitab, et Venemaa eesmärk on koguda vägesid, et teostada uus rünnak idas. Sest ilmselgelt on Venemaa planeerijatele kohale jõudnud, et nad peavad püstitama jõududest lähtuvaid realistlikke eesmärke, sest nende esmane operatsioon kukkus totaalselt läbi. Tõniste lisab, et Venemaa hindab praegu oma vägede tegelikku võimekust ja üritab nii koostada uut, seekord realistliku plaani Ida-Ukraina ründamiseks. Kui palju nad toovad jõude välja ja kui palju nad suudavad seda jõudu üles ehitada, ehk siis mitu pataljoni lahingugrupi brigaadi nad suudavad taas komplekteerida. Hoopis teine on see, kui palju nad suudavad seda vedada Ida-Ukrainasse nii-öelda pealetungi lähtealustele. Välisluureameti peadirektor Mikk Marran ütleb, et Putini välksõda kukkus läbi, käib siis nii-öelda ümber vormistamine, et oleks võimalik üheksandaks maiks mingisugunegi võit lauale panna. Maran rõhutab, et Putinil on võimalik lavastada vaid näiline, mitte sisuline võit ja me näeme seda, et Kremli vaatest võib selleks sobida hästi Donetski ja Luganski rahvavabariikide piires oma võimu kindlustamine maismaa ühendus Krimmiga ja ka Mariupoli okupeerimine. Suur osa Venemaa elanikkonnast usub Kremli propaganda. Kuigi noored suurlinnades saavad infot ka mujalt, reageerib Krem tõele agressiivselt ja näiteks Bujas toimunu kohta hakkas Vene riigimeedia juba nädalavahetusel levitama väga agressiivselt oma narratiivi, eitades loomulikult Vene Föderatsiooni relvajõudude süüd. Ja nimetades vastupidiseid väiteid provokatsioonideks ja valedeks ja nii edasi. Vene võimud loodavad hirmutamisega Venemaal sõjavastaseid vaigistada. Rahuläbirääkimistele edu Marran lähiajal ei ennusta.", "role": "user" }, { "content": "Välisluureameti juhi Mikk Marrani sõnul on sõjategevuse intensiivistumist Ida-Ukrainas oodata aprilli teises pooles. Kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul võtab Kiievi alt välja tõmmatud Vene vägede ümberpaiknemine Ida-Ukrainasse aega veel vähemalt nädala.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti kavatseb lähiajal sõlmida Euroopa komisjoniga Euroopa taastarahastu kasutamise lepingu. Selle alusel teeb Euroopa komisjon Eestile ka esimese makse, mille suurus on 126 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi strateegia nõunik Triin Tomingas ütles, et raha võib Eestisse laekuda novembri lõpus või detsembri alguses ning seda saab ka siis kohe kasutama hakata. Tomingas lisas, et praegu on käimas ettevalmistused, et käivitada suur osa toetusmeetmeid. Järgmise aasta esimeses pooles. Räägime siin siis näiteks ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise meetmetest, rohe ja digioskuste arendamise meetmetest, samuti tootmisettevõte ärimudeli ümberkujundamise toetamisest. Samuti käivituvad uue aasta alguses rohefondi investeeringud, aga ka ressursitõhususe meetmed ja muud taotlusvoorud, mis on kava raames plaanitud ja ka investeeringute osas on hangete ettevalmistamise, projekteerimise ja muu eeltöö käima, et saaksime siis võimalikult kiiresti ka kopa maasse lüüa. Taastekava olulised investeeringud on seotud rohe ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata üle 600 miljoni euro. Suurim toetatav üksikobjekt on aga Tallinna haigla, mille rajamiseks peaks minema 280 miljonit eurot. Projektid ongi siis seotud kas konkreetsete juba eeldefineeritud investeeringutena nagu näiteks rohuküla, raudtee või Ülemiste ühisterminal või vanasadama trammiliin, aga seal kõrval on siis nii-öelda toetusmeetmed erinevatele sihtgruppidele ja, ja me sellel aastal kasutame neid vahendeid juba nii-öelda konkreetsete investeeringute ja projektidega seotud ettevalmistustöödeks. Eesti saab Euroopa taastarahastust kindlasti 760 miljonit eurot, plaan on aga esialgu koostatud 980 miljoni euro kasutamiseks. Lõplik summa selgub järgmise aasta suvel ning sõltub sellest, milline on olnud Eesti majanduskasv. Taastarahastust saab kasutada kuni 2026. aasta augustini.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu kinnitas eile Eesti plaani Euroopa taasterahastu kasutamiseks. Suur osa toetusmeetmeid on kavas käivitada järgmise aasta esimeses pooles.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeaduse silmis peaks täna Itaaliasse saabunud sõjapõgenikku kohtlema samamoodi nagu Lätis või Prantsusmaal. Malta pagulaste õiguste eest võitlevat organisatsiooni Adits juhtiv Nil Falson ütleb, et praktikas reegleid alati ei järgita. Varjupaigataotluse osas on mõned liikmesriigid, kus protseduur on paindlikum ja avatum ja asüülitaotlused rahuldatakse suurema tõenäosusega kui teistes liikmesriikides, ütleb Falson. Elamistingimuste osas on liikmesriigid, kus pole üldse või on väga halbade tingimustega pagulaskeskused ja väga halvasti korraldatud vastuvõtutingimused. Mõnes liikmesriigis on laialt levinud varjupaigataotlejate hoidmine kinnipidamisasutustes, ütleb Falson. Lisaks doktor Falsonile jälgib Maltalt pagulaste liikumist Euroopa liidus ka Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet. EASO koolitab ja nõustab liikmesriike, et varjupaigataotlused oleksid menetletud Euroopa Liidu reeglitele vastavalt. Ühtlasi koostab Maltal asuv agentuur igakuiseid ülevaateid, kust varjupaigataotlejad tulevad ja kuhu nad lähevad. Kõige sagedamini saavad positiivse varjupaiga otsuse Süüriast tulnud pagulased kõige enam eitavaid vastuseid. Umbes 95-l protsendil juhtudest antakse Lääne-Balkani sisserändajatele, keda enamikes liikmesriikides peetakse majandusimmigrantideks. Perioodil 2010 kuni 2014 esitati 30-st Easo jälgitud riigist kõige vähem varjupaigataotlusi. Eestile 425-st varjupaigataotluses rahuldati aso andmetel 65, mis on väikseim number Euroopa liidus. Kõige rohkem varjupaigataotlusi üle 500000 on nelja aasta jooksul saanud Saksamaa, kes pakkus varjupaika enam kui 120-le 1000-le pagulased. Kui reeglina koonduvad varjupaigaotsijad rahvuspõhiselt kindlatesse riikidesse, kus neid ootab ees oma kogukond siis sõja eest põgenevad ukrainlased jaotuvad võrdselt kõikide suuremate liikmesriikide vahel. Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti direktor Robert Visser. Kõige parem seletus sellele on, et ukrainlased on aktiivselt osalenud pea kõikide liikmesriikide tööturul mitte üksnes nendes riikides, mida võiks eeldada, nagu Poola ja Balti riigid, mis on Ukrainale lähedal, aga neid leiab ka Portugalis ja Põhja-Euroopas. Need, kes varem Euroopa Liidus tööloa alusel elasid kuuldes olukorrast Ukrainas, mõtlesid, et nad tahavad Euroopa liitu jääda ja näha, kuidas olukord kodus areneb. Nii küsisidki nad lisaks viisale ja tööloale ka varjupaika, leiab Visser. Visseri sõnul võiksid liikmesriigid kaaluda regionaalsete keskuste rajamist, kus varjupaigataotlusi ühiselt menetleda. Sarnast praktikat on juba jõudnud katsetada Belgia ja Holland. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Aprillis taotlesid Euroopa Liidus varjupaika enim Lääne-Balkani sisserändajad, kellele liikmesriigid annavad 95 protsendil juhtudest eitava vastuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna õhtul teatas rahandusminister Jürgen Ligi peaminister Taavi Rõivasel oma soovist tagasi astuda. Oma soovi, põhjendas ta nii. See oli peale mõningast mõtlemist, see võimaldab valitsusel paremini töötada. Ma olen kindlasti väga ebamugav vastane oponentidele ja ma olen käitunud selle poolest ettevaatamatult, et ma olen andnud ettekäände mind rünnata, oma sõnu tõlgendada, aga ma ei võta omaks neid süüdistusi, mis mu vastu on esitatud ja ma ei lepi ka sellega, et minu mõttevahetuse üks katkend on tehtud siis suureks rahvustevahelise vaenu õhutamiseks. Sellega ma ei lepi, ma kavatsen seda ka selgitada. Kõik need fraasid olid loomulikult osa pikemast kogemusest ka pikemast suhtlemisest Jevgeni Ossinovskiga. Need ei olnud juhuslikud selle poolest ma ei kasutanud seal kordagi rahvuslikku mõõdet, aga seal taga oli tõepoolest mulje sellest, mida Jevgeni Ossinovski tegelikult ajab. Mis asja ja mis on ta ilmavaade? Ma olen olnud tihti eriarvamusel, ma arvan, et üks minister ei peaks nii palju eksponeerima rahvuslikke tundeid ekspluateerima, rahvuslikke solvanguid. Küsimusele, kas ta kahetseb oma Facebookis kirjutatut, vastas ligi. Minu kahetsuse limiit on läbi, sest et nüüd on teise poole kord see, kes viis selle teema rahvuslikule pinnale ja seda niimoodi üles kruvis, et minul ei ole rohkem vaja vaja vabandada, ma väidan, nüüd on juba kritiseeritud selle eest, et ma olen teinud seda liiga palju. Ma olen tulnud teisele poolele rohkem vastu, kui, kui minu tegu eeldaks. Küsiti ka, mida Jürgen Ligi arvab, kas ei peaks tagasi astuma ka Jevgeni Ossinovski. See oleks väga elegantne, aga ta ei tee seda muidugi, et et ma kardan, tema natuuris on astuda ainult edasi jõhkral moel. Ja oma agendaga olen seda näinud. Seejärel astus ajakirjanike ette peaminister Taavi Rõivas. Jürgen Ligi otsus on inimlikult mõistetav ja väga riigimehelik otsus, aga ma aktsepteerin tema soovi ja avaldust ikkagi raske südamega, sellepärast et Jürgen on olnud väga hea rahandusminister, aga mitte ainult, ta on olnud ka väga hea ja oluline meeskonnaliige. Valitsuses. Nii mõneski küsimuses, mis ei ole otseselt rahandusküsimus, on tema roll meeskonnaliikmena olnud olnud väga oluline. Ja ka täna käitus ta meeskonnamängijana andes oma sammuga tagasi võimaluse valitsusel edasi minna. See on väga riigimehelik samm ja, ja kuigi ma seda inimlikult mõistan, siis aktsepteerib seda ikka raske südamega. Kommenteerides koalitsioonipartneri käitumist nentis aga peaminister Selle teema eskaleerimine ei ole olnud õige selle teema kasutamine kampaaniana ei ole olnud õige rahvustepõhise konflikti õhutamiseks ühe ebaõnnestunud sõnumi suuremaks puhumine lihtsalt selleks, et koguda Facebookis laike või lühikest poliitilist profiiti. See ei ole õige suhtumine ja ma väga loodan, et seda mõistavad kõik Eesti poliitikud, et see oleks õppetunniks väga paljudele.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Jürgen Ligi astus tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusringhäälingule on tulnud mitmeid teateid selle kohta, et inimesed ei ole oma pensioni õigeks ajaks kätte saanud, mis on juhtunud? Ja kahetsusväärselt on juhtunud, et meil on toimunud teenuse osutaja vahetus meil siis alates veebruarist osutab kojukandeteenust Hansa ja tõesti on ilmnenud siis, et meil kahjuks ei ole ikkagi klientide õigeid aadresse ja Hansabil ei ole sõna otseses mõttes täpset infot, kus siis inimene ikkagi asub, see on peamine probleem ja pluss siis ka telefoninumbrid ei ole kahjuks meil korrektsed. Seni on nendele inimestele ju pensioni koju kantud. Täpselt, et senimaani tõesti oli teine teenuse osutaja, kes osutas seda teenust tegelikult ikkagi aastaid aastaid ja küllap siis ikkagi oli see tekkisidki teatud kirjakandjate ja klientide vahel sellised juba teada-tuntud otsekontaktid, et kirjakandja teadis, kus klient asub ja noh, need muudatused ei jõudnud ikkagi infosüsteemidesse. Kui paljusid inimesi see probleem puudutab, kui paljud veel oma pensioniraha ootavad? Viiendal kuupäeval hakati viima ja täna on siis viies päev, aga veel viiakse siis järgmised kolm päeva veel, aga igal juhul me garanteerime, et ikkagi esimesel võimalusel saavad kõik, et ametlikult jah, lõpeb 12. kuupäeval, aga juba oleme Hansabiga rääkinud, et ka peale seda on, viiakse kõigile kätte, kes siin problemaatiline on olnud. Inimestel on ju kindel kandepäev, millal nad on seni pensioni saanud. Kui palju on neid inimesi, kes ei ole saanud pensioni kätte selleks päevaks, mil nad ootasid ja teadsid seda? Meie andmetel on see praegu circa 500 inimest ja see, miks nad ei ole kätte saanud, ongi tingitud sellest, et kellegi vedu, kus ei olnud õige aadress, on luhta läinud, otsitakse inimest taga, aga selline olukord juba nihutab tegelikult järgmiseid kandeid ka sellel samasel päeval näiteks. Kokku viiakse pensioni koju umbes viiele 1000-le inimesele. Kas need 500 inimest on nüüd need, kellele on Hansa või siis viiking Sekurit, kes seda kannet, ma saan aru, päriselt, teeb ukse taha läinud ja avastanud, et ei olegi õige inimene seal ukse taga. Ja need 500 on sellised näited, see ei tähenda seda, et nad näiteks nendest osa juba tänaseks ja praeguseks ei ole seda kätte saanud. See oli nüüd siis, mida me siis selle 500 nagu terve selle eelmise viie päeva jooksul oleme kokku võtnud? Mida inimesed nüüd ise peaksid tegema, kes oma pensioni ootavad, aga kelleni ei ole jõudnud siis mitte mingit teavitust. Kõige-kõige olulisem on ikkagi kontakteeruda sotsiaalkindlustusametiga kindlasti üle kontrollida meiega enda kojukande aadress ja kindlasti anda meile ka enda korrektne ja õige telefoni number. See on ikkagi praegu kõik see olulisem. Sotsiaalkindlustusameti infotelefoni number on kuus üks.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalkindlustusameti teatel pole osa inimesi, kellele pensioni koju viiakse, raha lubatud ajaks kätte saanud. Seoses teenusepakkuja vahetumisega on kaduma läinud sadade inimeste kontaktandmed.", "role": "assistant" } ]