Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 26

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa nüüd head kuulajad, katkestame meie pühapäevase kirjakasti ning kutsume teid koos meie reporteritega lühikesele ringkäigule läbi pidupäevaselt eleva ja rõõmsa Tallinna, kus täna, otse kosmilise kiirusega levis sõnum meie kodumaa uuest hiilgavast saavutusest. Kosmoses on maailma esimene naiskosmonaut. Nõukogude maa kodanik. See uudis ei jätnud kedagi ükskõikseks. Kuulake. Tallinn tervitab tereva. Peatada me oleme raadiost ja otsustasime peatada tänasel nõukogude naiste suurpäeval esimesed vastutulijad, kelle hulgas oleks naisi ja küsida. Millised mõtted on teil täna sel puhul, et kosmoses oleks esimene nõukogude naiskosmonaut. Eks see oli suureks üllatuseks, me parajasti olime just just ühes kaupluses, kui kuulsime, et arvasime, et nüüd läks üks teine sputnik veel üles. Kus ikka meesterahvas peal on, aga see oli küll suureks üllatuseks, et juba naisterahvas ka võtavad niisugusest suurest üritusest osa peab siis olema naine esimene terves maailmas terves maakeras, kes niisugusega hakkama sai. Niisuguse suure ülesandega. Kas sina ka tahaksid lennata nii kõrgele? Mida isa arvab, kas lubab isegi tütrele nii kaugele minna? Ei saa ta, küll ta juba ajal. Mida teie pere sooviks meie tublile naiskosmonaudile? Et ta õnnelikuks tagasi tuleks sealt ja tuleks toime nende ülesannetega, mis temale antud on ja et oleks siis talle järgijad. Ka teie tütrest oleks kindlasti juba üks ja valesti võinud küll näha. Tahaks näha, aga võib-olla me saaksime nüüd tavaks ka, kes meie oleme. Teeme auto ukse pealt juba. Telessepp on minu nimi. Töötan ehitusmontaaž, kond ja abikaasa. Abikaasa töötab, töötab sealsamas ehitusmontaaž kontoris männikul. Sina käid koolis, praegu on koolivaheaeg. Mitmes klassis neljandas. Kuidas nii? Tore, hea Teile, andke andeks, tülitsesime sulle, Reet kindlasti palju soovi selleks, et saaksid kosmonaudiks. Hotellis Palas koputasime toa uksele, kus peatuvad külalised Poolast, kaubandustöötaja, Januš, Malindovit ja insener. Dislav Šemtik ja küsime muidugi. Külaline ütleb, et on väga õnnelik juhus kui nad käisid esimest korda Nõukogude liidus, lendas. Me oleme vaimustatud, et Nõukogude Liit kosmose uurimisel sammub alati esirinnas ja ta ei looda seda kunagi mitte kellelegi. Et kui nad üleeile kuulsid teadet kosmonaut Buikovski stardist, siis olid nad kindlad, et sellele järgneb veel mingi üllatus ja see tunne ei petnud neid. Täna lendab kosmoses juba esimene Nõukogude naiskonnaut ja nad soovivad kogu südamest Valentina Treškovale õnnelikku lendu. Tondi lõpppeatusse jõudis praegu tramm number 60, mida juhib üks vanimaid Tallinna naistrammijuhte Marta Vall. Seltsimees Vall esimesest naiskosmonaudist kosmoses te olete juba kuulnud? Jah, kuulsin meie lõppjaama, dispetšer mulle teatas, mul oli tõesti ütelda väga-väga üllatus, et meie nõukogude naised on nii kaugele jõudnud juba, et kosmoses lendavad. Kui kaua teie trammi teedel olete sõitnud? 13 aastat. Kui teie valisite endale tol korral nii haruldase naise jaoks elukutse, trammijuhi, kutse, kas te kunagi mõtlesid selle peale, et mõniteist aastat hiljem võib ka naine endale valida kosmonaudi elukutse? Ei, siiski ma sellel ajal küll ei tulnud selle peale, et naised nii kaugele jõuavad. Aga kui nüüd tuleks kõne alla veel elukutsevahetus, millise elukutse valiksite kindlasti kosmonaudi. Kas teil on midagi edasi öelda, midagi soovida? Esimesele naiskosmonaudile? Muidugi, head edu talle ja head reisu ja et ta ilusti alla tuleks ja kõik, mis tal on, see võetud ette, et ta, mida ta peab seal tegema, et see kõik korda läheks. Ja võib-olla seda ka, et ta sõit oleks sama kindel nagu teil siin trammiga rööbastel, eksole, ja seda ka. Head reisi kell juba vist käis. Ja nüüd oleme mikrofoniga Tallinna esimeses sünnitusmajas et küsida lastetoa õelt, Aita Viireselt, kas tänane päev ka naiskosmonautide perele täiendust tõi? Tänane päev ei toonud just naiskosmonautidele täiendust, vaid sündis meil poeglaps. Aga kui lendas välja eelmine kosmonaut, eelmine kosmonaut, siis meil sündis tütarlaps, nii täpselt vastupidi. Nii et siis võib teha täiesti julge prognoosi teie andmete põhjal, et järgmine kosmonaut on kindlasti meesterahvas. No ootame, võib-olla naisterahvas, meie kõikide emade soov oleks et ja naiste soov üldiselt, et, et emal hästi läheks ja noh, soovime talle palju-palju õnne kõikide emade ja meie pisikeste tüdrukute ja poiste nimel. Nüüd aga küsimus inspektor korrapidajale, Lembit ustele, kas tänane päev on Tallinna liikluses rahulik? Tänane päev Tallinna linnas võib öelda, on enam-vähem rahulik? Vastupidi, aga kosmoses, eksole ja kosmoses on selle vastu vist täna kibedasti tööd ja tegevust. Kosmoses on suured sündmused ja nagu praktika näitab, taevalaotuses tiirlevad juba mitu kosmoselaeva korraga. Kas ei oleks sinna ka varsti vaja meest, kes reguleeriks liiklust? No minu arvates praegu sinna küll liiklusreguleerijat tarvis ei ole, aga Tallinna linnas kulus küll. Teie soov meie maa esimesele naiskosmonaudile kõige paremad soovid ei oska rohkem öelda kui täiesti tubli naine ja soovin talle kõige paremat ja kõige õnnelikuma tagasijõudmist.", "role": "user" }, { "content": "Saade muusikaliselt kujundatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me arvestame elektriküttega, eramu tarbib aastas 20000 kilovatt-tundi, siis seal toodetava elektri ga saaks aastas ära kütta 350 eramut või siis kui ei ole elektrikütet, siis hinnanguliselt tuhatkond kodumajapidamist saaks selle elektriga ära varustatud. Iseloomulik on linnamäel see ka, et inimesi seal tööl ei olegi. Tänapäevane tehnika võimaldab seda, et see jaam on täis automaatne ja juhitav meie juhtimispuudis Tallinnas ning töötab aasta ringi iseseisvalt kuid ma tooks välja veel võib-olla huvipakkuva momendi, et seal on ka ehitatud ka ripsild üle jõe ja kus küll autoga ei pääse, kuid näiteks jala ja jalgrattaga pääseb ilusti üle. Ja samuti on mõlemal pool silla päistes vaateplatvormid ning ma arvan, et see koht on igal aastaajal ilus vaatepilt. Nii et võib minna isegi turistitama sinna. Ja loomulikult oleme ka Jõelähtme vallaga arutanud seda, et kindlasti saab selleks Tallinna linna lähedal samuti ka Jägala ja lähedal atraktiivne turismipaik ning oleme rajanud sinna väikese parkimisplatsi. Rajanud ka jalgteed, inimesed saaksid hüdrojaama vaatama ning varustanud vajalike infoviitadega. Kui ruttu võiks nüüd Linnamäe jaam ennast ära tasuda? Oleme ise arvestanud tasuvusajaks hinnanguliselt üheksa-kümme aastat, loomulikult sõltub see sellest missuguseks kujuneb elektri hind. Ka sellest missuguseks kujuneb näiteks veevaru, et me saame elektrit toota. Kuidas suhtub Eesti energia niisugustesse, no ütleme siis projektidesse pigem. Meie jaoks on Linnamäe üks osa rohelise energia projektist, mille raames me propageerime taastuvenergia kasutamist jõudumööda ka arendama seda ja eelkõige on meile tähtis siis saada kogemus taastuvenergia ja, ja taastuvenergia tootmise vallas ning ka energiasüsteemi seisukohalt on ka tähtis aspekt näiteks nii-öelda hajutatud elektri tootmine ja linnamäe hüdroelektrijaames ma tooksin välja veel ühe aspekti, on see, et selle taastamist on toetanud need rohelise energia kliendid, kes eelmisel aastal tarbisid taastuvenergiat ja ka nende nimed, nii ettevõtete kui eraisikute omad, on näiteks linnamäe jaama juurde paigaldatud infotahvlil väljas.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia avas Jägala jõel Linnamäe hüdroelektrijaama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna toetus muukeelse elanikkonna seas oli kunagi üle 80 protsendi ja veel detsembris 59 protsenti. Muidugi on kukkunud ka üldine toetus. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütleb, et ei tasu muukeelsest elanikkonnast eraldi rääkida ja juhib tähelepanu asjaolule, et langus hakkas kohe pärast riigikogu valimisi kui erakonna tagant läksid ära need, kes koalitsiooni ga rahul ei olnud. Uue valitsusliidu moodustamine olukorda ei parandanud. Vastupidi, nüüd on pettunud need, kes ei saa aru, miks Keskerakond peaministri toolist loobus. Ja kui vaadata perspektiivi, siis tuleb arvestada ka sellega, et see lähiajal inimesed ikkagi kõik võimalikud valitsuse saavutused panevad Reformierakonna arvele ja kõik võimalikud vead jäävad Keskerakonnale sõltumata valdkonnast. Mis on pikem tulevik, seda on praegu raske prognoosida, aga praegune seis ei ole kõige parem. Mida oleks vaja muuta. Ma arvan, et Keskerakonnal peavad olema selgemad sõnumid ja arusaadavamad sõnumid ja kindel arusaam, mida erakond valitsuses soovib saavutada ja see on aktuaalne nii venekeelsetele valijatele kui ka üldisemas plaanis. Tuleb selgelt anda inimestele mõista, mis on meie ideoloogilise platvorm, mis on meie konkreetsed eesmärgid ja olles võimul nii Toompeal kui ka alllinnas, tuleb neid signaale kindlustada ka konkreetsete tegevustega. Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi nõustub Kõlvartiga, et kommunikatsioon ei ole tasemel olnud ja ütleb, et otsuseid, mille eest seista, jätkub kasvõi eelarvestrateegia arutamisel. Hanimägi ütleb, et erakonnal ei ole omane mingit populaarsust toovat vaidlusküsimust esile tõsta. Kas on ei või jah, kas see on õige või vale? Jah, tõsi, nendel erakondadel, kes ütlevad, et nii on ja nii peab olema võib-olla kommunikatsioonis mõningane eelis. Kuid tegelikult me kõik teame, et elu ei ole alati mustvalge. Jah, Keskerakonna ei ole nii konkreetset ja mustvalget lähenemist kui EKRE-l, see on muidugi tõsi, aga ma arvan, et see tegelikult lõppkokkuvõttes ka tuleviku perspektiivis ei tähenda, et see on halb lähenemine. Vastupidi, see on õige ja nii-öelda talupoja mõistuslik lähenemine.", "role": "user" }, { "content": "Toetus Keskerakonnale kukkus veebruaris viimaste aastate madalaimale tasemele. Hiilgeaegadel muust rahvusest valijate seas üle 80 protsendist toetust omanud Keskerakonna reiting oli veebruaris selles valijagrupis vaid 42 protsenti. See selgus Rahvusringhäälingu tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi tehtud küsitluse tulemustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKontrollmeetmete vaba ühiskond võiks olla siis, kui meil on 70 protsenti kogu elanikkonnast täielikult vaktsineeritud ja 85 protsenti riskigruppidest. Kui Hiiumaal on need mõõdikud täidetud, siis teadusnõukoda seda kahtlemata toetab. Teadusnõukogude aga nentis, et see ei tohiks nagu tähendada, et, et nüüd Hiiumaa saaks mingi suurürituste korraldamise koht. Aga, aga tõenäoliselt see ei ole ka väga reaalne Hiiumaal piisavalt kaugel ja tõenäoliselt on ka Hiiumaa vallajuhid ja terviseamet küllaltki vastutustundlik. Kas see tähendab seda, et ka teised maakonnad, kus on olnu edukas vaktsineerimine Tartu, Läänemaa, ka need võivad loota, et ka seal võiks selle kohustuse ära kaduda, et me liigume nii-öelda malelaua põhimõttel edasi. Seda peab nagu edasi arutama, et, et me oleme väga väike riik ja me nägime eelmisel talvel, et kui piirangud olid kehtestatud ainult Harjumaale ja Ida-Virumaale, siis siis tegelikult inimesed liikusid ja, ja see infektsioon või nakkus või viirus kanti edasi ka teistesse maakondadesse, eriti hullult. Minu meelest sai sellega pihta just Lääne-Virumaa, kes asub siis kahe selle maakonna vahel. Et Hiiumaa just tänu sellele, et ta on ka suhteliselt raskesti kättesaadav Mandri-Eestis niisugused piirkondlike leevendamised vajavad küll väga tihedat kalkulatsiooni ja veel intensiivsemat arutelu, enne, kui seda saab soovitada.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas tegi valitsuse teadusnõukojale ettepaneku arutada koroonapiirangute kaotamist Hiiumaal, kus on Eesti kõrgeim vaktsineerituse tase. Kallase ettepanekut arutas eile ka teadusnõukoda, mille juht professor Irja Lutsar ütles, et nõukoda toetab seda ettepanekut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektrilevi elektrivõrgu ehituse üksuse juht Meelis Melder ütleb, et 1900 viiekümnendatel aastatel ehitatud Paide esimese piirkonna alajaama seadmed olid juba nii väsinud, et pidevad elektrikatkestused olid vältimatud. See oligi peamine põhjus, miks suuremahulised tööd paides ette võeti. Me kaotasime ära elurajoonis seal vana alajaama ja viisime toite kõik Paide linnaservas asuvasse piirkonna alajaama ja selleks, et siis toide linnas taastada, rajasime kuus kilomeetrit uut maakaabelvõrku ja samal ajal me demonteerisime ära rohkem kui 20 kilomeetrit vanu õhuliine. Kui see vana alajaam sellega koos siis ka vanad trahvod linna elurelist ära kadusid, muutus siin ka elukeskkond palju vaiksemaks, selleks, et siis see võrk uuesti kokku ühendada ja parandada siis ka varustuskindlus vähendada rikkeid, paigaldasime kokku üle 10 uue kaasaegse automatiseeritud alajaama millest siis olevad releekaitseautomaatika seadmed suudavad siis võrgus oleva rikkes elemendi väga kiirelt tuvastada, selle välja lülitada. Ja paljudel juhtudel automaatika suudab elektritoite automaatselt taastada, mis tähendab seda, et paljusid rikkeid ei pruugi klint enam märgata. Elektrilevi hinnangul parandab võrgu ümber ehitamine enam kui 5000 paides asuva kliendi varustuskindlust kuid selleks, et paides üldse saaks kerkida nüüdisaegse piimatööstus tuli suurendada piirkonna alajaama võimsust. Mis tähendas seda, et elektrilevi ostis siis sinna kaks uut jõutrafot ja tegi siis sellega seoses ka jaotusseadme vajalikud ümberehitustööd ja rajas siis uue võrgu ja uue alajaama vastab piimakombinaadi nõuetele kahesektsioonilise ja kus siin siis ka keskpinge, mõõtepunktid. Paide piimakombinaadi elektriga varustamiseks investeeriti 1,8 miljonit eurot, millest pool jäi lähiaastail kerkiva piimatööstuse kanda. Meelis Melder lisab, et viimastel aastatel on elektrilevi elektrivarustuskindluse parandamiseks Eestis investeerinud 80 miljonit eurot. Nii ka tänavu. Lähiaastatel on siis suuremad tööd on ees seismas Ida- Virumaal, kus me Aidu püssi piirkonnas, et teeme ulatuslikku ümberehitustöid, tõstame seal olemasolev võrgu 20 kilovati tasemele ja sellega kaasnevad ka ulatuslikud vanad õhuliini demonteerimine samuti siis lähiaastatel on ees seismas suured ehitustööd, Viljandi linnas linnasüdames asuv 35 kilovati liin on siis täna ette nähtud ehitustööde lõppjärgus ära demonteerida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eesti suurim võrguettevõte Eleketrilevi investeerib igal aastal 80 miljonit eurot elektri varustuskindluse parandamiseks riigis. Paides on viimastel aastatel töid tehtud enam kui kolme miljoni euro eest, mistõttu saab võimalikuks maakonnakeskusesse uue piimatööstuse ehitamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kostab telliste ja klaaside varn mikrofoni mõnekümne meetri kauguselt. Täna pärastlõunal olid Sakala keskuse fassaadid peasissekäigu kohalt ja kõrvalt juba lõhutud. Kohapeal oli tööd jälgimas inimesi, kes lammutamise vastu on võidelnud. Täna on saanud teoks Sakala keskuse kaitsjate kõige suurem hirm et lammutustööd algavad valimiste järgsel hommikul. Aga ma olen kindel, et lähema kuu jooksul saab Eesti endale uue ja parema kultuuriministri kellel on õigus ja võim nõuda keskuse taastamist. Kommenteeris toimuvat Jaak Juske, kes on Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees. Tema sõnul on Sakala keskuse arendajad ja kultuuriminister rahvast alatult petnud, sest aasta alguses anti selge lubadus, et enne aprillikuud lammutustööd ei alga. Nii minister Raivo Palmaru kui arendaja Peeter Rebane kuuluvad keskerakonda. Rebase väitel sõlmiti eelmise aasta lõpul aga hoopiski selgesõnaline kokkulepe, et ehitustöid ei alustada enne uue projektlahenduse valmimist ning selle valmimise hiliseimaks tähtajaks lepiti kokku aprill 2007. Projekt. Lahendus sai valmis ja avalikustati juba paar nädalat tagasi, märkis Rebane. Arhitektuurimuuseumi direktor Karin Hallas-Murula ja Paeliidu esimees Rein Einasto on täna toimunust nördinud. Mispärast siis lastakse lõhkuda, kui on teada, ometigi, et teenistuslik järelevalve alles kestab, õiguskantsler pole oma arvamust öelnud. Ikkagi spetsialistid on kindlalt öelnud, et see interjöör oli kõige väärtuslikum, siis ka vundamendist alates saab restaureerida ja kõik taastada ja see tuleb neil oma raha eest ära teha. Ja ma arvan, et uus muinsuskaitse juhtkonna eesotsas olev Kalev uustalu on ignoreerinud kõikide muinsuskaitse komisjonide arvamust, on ignoreerinud kõikide Eesti muinsuskaitseühingute arvamust selles küsimuses ja võtnud ainuisikulise otsuse ignoreerida ka oma ametkonna arvamust. Ma arvan, et selline inimene ei saa jätkata ka riigi muinsuskaitseameti direktori ametikohal. Keskerakondlasest Harju maavanem Värner Lootsman on algatanud Sakala keskuse lammutusloa väljastamise asjus järelevalvemenetluse. Seda tegi ta siis, kui ka õiguskantsler oli öelnud, et järelevalve on maavanema kohus. Maavanema seisukohta pole tänaseni, nentis regionaalminister Jaan Õunap. Jah, seaduses ei ole ette antud seda tärminit, mis tähtajaks peab olema maavanema, see järelevalve läbi viidud keerulistes küsimustes, ma saan aru, et see võib kauem aega võtta, aga kaks pool kuud selles asjas ma arvan, et on liiga pikk aeg. Harju maavalitsusest öeldi, et järelevalveotsuse koostamine on lõppjärgus ja maavanem esitab selle homme. Mida aga arvab Sakala saagast nii öelda inimene tänavalt? Ma ei oska ütelda, kes on siin taga, siin peab taga nagu kõva jõud.", "role": "user" }, { "content": "Algasid Sakala keskuse lammutustööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA astronaut Edgar Mitsel ja kahekordne Nõukogude Liidu kangelane Vladimir Aksjonov olid täna pärastlõunal vastuvõtul Tallinna raekojas, kus külalisi tervitas täitevkomitee aseesimees Vladimir Ivanov. Edgar Mitchell andis täna intervjuu ka aktuaalsele kaamerale ja päevakajale. Esimene küsimus oli, kuidas temast sai Lendur. Edgar Mitchell ütles, et tal oli suur armastus lendamise vastu. Algust tegi sellega, kui oli kolmeteistkümneaastane. Küsimusele, mis tundega avas ta ukse, et astuda kuu pinnale vastas Edgar Michell järgmist. Iga kord, kui oled kuul ja tegeled kosmoseprobleemidega siis oled alati orienteerinud oma ülesande täitmisele ega pole aega mõelda, tunda ega ka filosoofierida. Kõige selle läbitegemine on uus kogemus, sellest ka ülev tunne osavõtust. Samal ajal on põhiline, et saada oma töö korralikult ära tehtud. Küsimusele, kas me oleme maailmaruumis üksi, vastas kuu peal käinud astronaut Edgar Michel järgmist. Arvan, et ei kuid selle kohta pole kindlat teaduslikku tõendust, kuid arvan, et leiame need varem või hiljem. Minu isiklik arvamus on siiski see, et me pole üksi. See arvamus tuleneb sisetundest ja teadlasena ütlen, et see tõenäosus on väga suur. Kuigi meie teaduslikud teooriat ei toeta seda, arvan, et mõistuslikkus on universumi põhialus. Kõneldes Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu teadlaste koostööst ütles Edgar Mitchell, et hakkame üha enam ja enam koos töötama ja mitte ainult majanduslikest vajadustest tulenevalt. Arvan, et ainus arukas lahendus on kasutada tähti ja kogu päikesesüsteemi kui planeet, mitte kui erinevad rahvad. Arvan, et peaksime süvendama meie riikide majanduslikke sidemeid ja vähendama pinget. Tulevikku tuleb vaadata palju positiivsemalt kui praegu. Meie viimasele küsimusele, kuidas talle meeldib Eestimaa, ütles Edgar Mitchell oma positiivsed muljed välja järgmiselt.", "role": "user" }, { "content": "Helilõik uudistesaatest 11.09.1988. USA astronaut Edgar Mitchell ja kosmonaut Vladimir Aksjonov Tallinnas. Helilõigu lõpus kujundus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo vot, me praegu oleme Sauna tänava kunagi ise keskaegse hansaaja ovis. Ja täna meil on võimalus natukene piiluda, nagu ütleme läbi ukse luku auku näha väike tükike sellest varasemast Tallinnast tema esimestest aastatest tema esimesel eksisteerimis sajandil. Kõige huvitavam, mis siin tuli välja, see on need elamud, need majad, mis siin kunagi oli, need olid puud, majad, palkmajad või postkonstruktsiooni hooned. Ja vot niisugune terviklik pilt ühes Tallinna rajoonis meil siin oli võimalik näha. Vot see on see kõige väärtuslik, mis me siin oleme leidnud, oli leitud palju esemesele materjali, mis iseloomustavad tolleaegse inimese elu. Lihtne tema ei olnud esimene, mis võib ütelda, et väga rikas elanikkond ei olnud tavalised asjad, tööriistad elu ei olnud väga turvaline. Inimesed pidid end kaitsma selleks, nemad ümbritsesid oma elamud kaitsesüsteemidega, mida me siin ka oleme välja kaevanud ja jälginud juba kirjaliku allikates vanades üürikuts. Me võime välja lugeda, et kohalikud elanikud pidevalt kannatasid, paganate käes. Sellest kirjutas Taani kuninganna Margaret. Selle peale viitas Rüütel kanne, kes oli aastal 1310 saadetud Tallinnasse, et tugevdada tema kaitsesüsteemid.", "role": "user" }, { "content": "Arheoloog Vladimir Sokolovski kommenteerib Sauna tänava kaevamiste tulemusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa muidugi saite aru, et hüppasin teadlikult tuleviku vabandust minevikku. Sest vaadake, kui varem ka eelmisel aastal heideti mulle ette, et ma jõuluaega nagu ei arvesta ja vehin liiga valusa sõnavitsaga siis tänavu tahaksin ma teid kiita. Vähemalt alguses. Kuigi ma kordan, et, et minult kõnesid tellida ei saa ja ettekirjutusi teha ei saa, mind võib lihtsalt asendada. Tubli tühistasite keelenõude. Sest kasu tast polnud niikuinii. Siin saalis on nii mõnigi pidanud pikki kõnesid nii-öelda puhtas eesti keeles, aga ikkagi pole aru saanud, millest ta räägib. Tore, et te kehtestasite nõude, et siin saalis räägitakse ka tulevikus eesti keeles. Kui te oleks võinud lisada sellesse punkti, et püütakse rääkida heas ja arusaadavas selges Eesti keeles. Edasi muidugi ootame, millal te kodakondsusseaduse keelenõudeni jõuate, sest kodanike juurdekasvu on meil hädasti vaja. Sündivus ju madal ja miks peaks ühe väikese rahva keelt õppima, mis see annab? Pealegi ei ole muret, eesti keel säilib niikuinii väliseesti kogukondades, nagu siit kõnetoolist kinnitati. Ka see on hea, kuigi selle sätte vastuvõtmise ma olen maha maganud, et infotunni ajal on keelatud saalis viibida üle 12 rahvaesindajal. Nüüd saavad küsida ja kuulata need, kel tõesti on midagi küsida ja need, kes oma valijatele demonstreerivad et nad meil ikka olemas on. See on tõesti demokraatlik. Kõigele vaatamata või kõige kiuste olete teinud ära mahuka töö. Olete vastu võtnud 221 õigusalast dokumenti. Ja pole teie süü, et Eesti vabariigi kõige nõrgem lüli on ikkagi riiklus. Kuulus nüüd juba kurikuulus vihmavari, mis kaitseks kogu maad ja rahvast ei ole veel ikka avanenud. Eesti vabariigi põhiseaduse mitmed paragrahvid on üsna hõreda kattega. Aeg-ajalt juhitakse riiki nii, nagu ta poleks kogu rahvale kuuluv vaid kellegi eraomand ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kõige selle juures on üsna hale naljakas katse riigile uut pakendit, lippu ja hümni otsida. Ja pärast eilset on ehk teie jõulurahu tõesti rikutud. Kuid võite kindlad olla, et mitte rahva jõulurahu. Teda ei huvita poliitilised ümberpaigutused siin Toompeal. Teda huvitab aastast aastasse aina rohkem tulem mis jõuab tema igapäevaellu. Jõuluaeg on armastuse, halastuse ja soojuse aeg. Püüdke teiegi sellest kõigest vaatamata kõigele osa saada. Püüdke neid mõisteid oma arutlustesse ja otsustesse kaasata. Ma mõistan, et seadusloome puhul see mis ma nüüd öelda tahan, sajaprotsendiliselt ei kehti. Aga ma meenutaksin teile siiski. Mida ütleb rebane Antoandesanteeperi väikeses printsis. Tule minuga hüvasti jätma, ütleb ta väikesele printsile. Ja ma kingin sulle ühe saladuse. Ja kui jumalaga jätt teoks saab, ütleb ta. Siin on minu saladus. See on väga lihtne. Ainult südamega näed hästi. Lugupeetud rahvaesindajad teie poole vaadatakse. Teie peale loodetakse ikkagi vaatamata sellele, mis teist ka ei räägitaks või kuidas vahetevahel ei kirutaks. Uskuge mind, te olete olulisemad kui te ehk ise arvategi. Te olete pidevalt pingsa tähelepanu all sest te olete volitatud teoks tegema põhiseaduse paragrahv üks esimest poolt. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik kus kõrgema riigivõimu kandja on rahvas. Teie koostöövalmidusele oskusele ületada isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad. Oskusele riigi ja rahva nimel kompromisse teha. Parimate lahenduse seaduste leidmiseks. Neile omadustele loodetakse. Ikka loodetakse. Kõik ei saa kunagi rahul olla. See on selge. Aga küllap te teate, kust king kõige rohkem pigistab. Sinna oma pingutused. Suunake. Elu on küll lühike aga aeg on pikk. Küünal läheb põlema siis, kui kustub tikk. Küünal läheb põlema. Kalmul lume sees. Kalmu kõrval seisavad suur ja väike mees. Tikk on ammu kustunud. Küünlad põlevad ühte tulle, vaatavad viivu, mõlemad. Väike annab suurele oma väikse käe. Ja nad lähevad. Kuhu. Eelkõige lapsed väiksed lapsed, isata või emata, vanurid, pensionärid, need, kes teid on koolitanud ja kasvatanud. Nemad vajavad eelkõige riigi, meie kõigi tuge, nagu see tsiviliseeritud ühiskonnale kohane on. Ärge teiegi, hoidke kokku armastust ja hellust. Jagage seda jõulude ajal oma lastele ja vanematele ka lahkunutele. Pidage neidki meeles elu järjepidevuse nimel. Soovin teile ja teie kodudele rõõmsaid ja rahumeelseid jõulupühi. Tõmmake hinge. Nautige kodusoojust ja kaunist talveilma, kui taevas annab. Ning tulge puhastunutena oma ülesannete juurde tagasi. Lootust on. Hakkab ju homsest päevi kukesammu võrra pikemaks minema. Valgust saab rohkem. Valgus ei saagi vanaks. Valgus on alati uus. Valgus on see, mis paistab kaugel. Tunnelisuus. Valgus on jaaniuss rohus. Valgus on küünal käes. Valgus on see, mis paistab siis, kui ta aeg on käes. Valgus on vahel ainult tilluke valge täpp. Valgus on valguse poole teed näitav näpp. See näpp. Võite teiegi olla.", "role": "user" }, { "content": "Jõuluvana esinemine Riigikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nValitsuse otsus avada esimesest veebruarist taas kinod tuli kinokettide tegevjuhtide jaoks ootamatult. Kinode juhid sooviksid garantiid, et kinod jäävad lahti pikemaks, kuna pidev sulgemine ja avamine on väga kulukad. Lisaks on probleem ka kinode filmiprogrammidega, kuna kassahitjad esilinastused on lükkunud edasi. Foorum sinepis Baltic tegevjuht Kristjan Kongo selgitas kinode olukorda. Saame näidata neid filme, mis olid kinolinal siin enne enne kinode sulgemist peame hakkama saama selle repertuaariga, mis meil praegu pakkuda on, aga siin veebruarikuus juba on teada, et üht-teist hakkab jälle tulema, et noh, täna muidugi ühegi filmi suhtes kindlustunnet ei ole. Ka Apollo kino tegevjuht Kadri Ärm tõdes, et populaarseid ja masse meelitavaid filme hetkel ei ole ja pole ka lähiajal tulemas ning see jätab kinokülastuste arvu tagasihoidlikuks. Ärm ütles, et ta pole kindel, et esimeseks veebruaris kõik Apollo kinod avanevad. Kuna me oleme eelmise aasta märtsist saadik, on kinomaailm elanud sellises suhteliselt närve söövas ajas, et me oleme kinni lahti poollahti piirangutega suuremate väiksematega, et me ilmselt kõigepealt istume maha ja mõtleme ratsionaalselt sellest otsusest tulenevate võimaluste peale, et kas, millal, kas sellel on mõtet, kas kõik kinod, mõned kinod, et kõik see nii-öelda analüüsitöö vajab tegemist, ega kino sulgemine ja avamine on ka pikaajaline protsess, et, et see päris nii ei ole, et me lähme, teeme homme tabalukust ukse lahti, et, et tehniliselt võtab ta kindlasti aega. Sõpruse kino tegevjuht Ivar Murd ütles, et kino saab end esimeseks veebruariks valmis, kuid ka nemad ootavad suuremat kindlust. Oleks vist ainult selline tahe või selline ettekujutus, et, et kui nüüd kinod avavad, et siis võiks olla kindlus, et nad uuesti kinni ei lähe ja et me saame nüüd ilma segadust ta tegutseda järgmised aastad, eks ju, et, et ei tekiks olukord, kus on kinni, lahti, kinni lahti Neid protsesse, mis, mis katki jäävad sellega, et kui ühel hetkel järsku otsustatakse, et nüüd lähevad jälle kinni ja siis jälle lahti, neid on väga palju, mis kõige keerulisem vist on, on see, et see kommunikatsioon, mis publikule sellega läheb, et kas ühel hetkel on turvaline, teisel hetkel ei ole. See tekitab meie jaoks olukorra, kus on keeruline töötada.", "role": "user" }, { "content": "Teatrites ja kinodes kehtib kuni 50-protsendiline ruumitäitumuse nõue. Kinokettide esindajad tõdevad, et avamise otsus tuli liiga äkitselt ja see seab kinod keerulise valiku ette.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNarva volikogu opositsioonifraktsiooni Meie Narva esimehe sotsiaaldemokraadi Katri Raigi sõnul on Narva valimiseelne pilt segasem kui kunagi varem. Põlises Keskerakonna kantsis on võimule tõusnud valimisliit, mis pole seotud ühegi Eesti erakonnaga ning Keskerakond on tagaajaja rollis. Põhiküsimus on praegu see, kas venekeelse elanikkonna hulgas kõige populaarsem erakond Keskerakond saab nii-öelda jala ukse vahele, suudab ennast Narvas taas kaardile tuua ja osaleb valimistel või osale valimistel. Täna tuleb tõdeda, et Keskerakond on Narvas üsna nõrguke. Narva valimistulemus sõltubki Kadri Raigi hinnangul sellest, kas praegune opositsioon läheb valimistele koostöös Keskerakonnaga või omaette. Tulevase võimu võti ei ole täna kahe Narvas tegutseva valimisliidu Meie Narva ja Kodulinn Narva käes, kes üks on siis koalitsioonis, teine opositsioonis, vaid hoopis tükkis keskerakonna käes, ütleksin. Keskerakonna Narva piirkonna esimees Yana Toom toetab oma erakonna kõrgele reitingule maakonnas ning kaasa arvatud ka Narvas. Aga see ei tähenda, et me homne päev võidaksime valimised, mina tegelikult usun seda, et kui me tahame vahetada välja Narva linnavõimu, mida me ju tahame siis me peaksime panema seljad kohaliku opositsiooniga kokku ja minema välja ühisnimekirjaga, aga me kõik teame, et erakondadel on päris suured egod ja iga erakond tahab muidugi nimekirja peal näha oma logo. See on selge, aga põhimõtteline arusaam sellest, et minna tuleb koos. Ma usun, et meil kõigil on. Yana Toom täpsustab, et linnavõimu väljavahetamine tähendabki inimeste vahetust, mitte seda, et võimutüüri juures olevad tegelased keskerakonda tagasi tulevad. Praeguse linnavõimu positsiooni peab Yana Toom siiski tugevaks. Ma arvan, et see on päris tugev, aga ta ei ole siiras nii-öelda, see on administratiivne ressurss, me kõik teame, kuidas inimesed käsu peale astuvad erakonda käsu peale astuvad erakonnast välja, nii et see positsioon on tugev. Aga need võtted, millega see tugevus on saavutatud, nad ei ole kohased ühele demokraatlikult juhitavale linnale. Mismoodi koostöö Keskerakonna ja valimisliidu Meie Narva vahel välja hakkab nägema, selgub ehk mõne kuu möödudes, kuid läbirääkimised juba käivad. Narvat juhtiva mittetulundusühingu kodulinn Narva juhatuse liikmelt ja volikogu samanimelise fraktsiooni esimehelt Irina Janovitšilt kommentaari saada ei õnnestunud. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas sõltub kohalike valimiste tulemus sellest, kas Keskerakond ja opositsioon suudavad kokku leppida. Narva opositsioonijõud otsivad võimalusi, kuidas eelseisvatel valimistel koostööd teha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene kvartal oli veel päris hea kvartal, sest pandeemia mõju avaldus ju alles märtsi teises pooles ja võib öelda kokkuvõtvalt, et kaubamahud vaatamata juba pandeemia mõjule kasvasid kaks protsenti ehk kasvasid naftatooted, aga kasvas ka veokite ülevedu ehk meie keeles oroo mis näitab seda, et kaubavahetus toimis ja toimib ka praegu. Reisijate vedu sai juba märtsis kannatada, nii et reisijate veo langus oli, oli 13 protsenti. See kukkumine oli, oli päris järsk. Mis tundega teisele kvartalile olete vastu läinud, ilmselt need tulemused nii head ei tule. Ja teise kvartali osas ilmselt nii palju rõõmustada ei saa. Olgugi ma ütlen, et meil on munad mitmes korvis, meil on neli ärivaldkonda, milles siis üks on reisijate äri ja ütleme pihta saanud on kõige rohkem siis reisijate äri. Ülejäänud kolm valdkonda toimivad stabiilselt ja reisijate puhul. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kruiisiäri on väga madalseisus sel aastal ja me kindlasti usume, et ta kosub järgmine aasta. Küll olen ma veidi optimistlikum ausalt öeldes reisijate veo suhtes Tallinn-Helsingi liinil. Eilne päev, kui avati osaliselt, siis Tallinn-Helsingi reisijate vedu läks väga hästi. Ma loodan, kui me nii vastutustundlikult edasi toimetame, siis valitsused lubavad, ma pean silmas siis Soome ja Eesti valitsus ka turismile avamise Tallinn-Helsingi liinil teha varem. Tuleme kaubavahetuse juurde tagasi, igavene teema on transiit, kuidas sellel rindel olukord on? Jah, ega ta on mõnes mõttes igavene, aga teisest küljest lisaks ida-läänekoridorile me oleme väga tugevalt arendanud põhja-lõunakoridori ja tänu just Skandinaavia teenindamisele me oleme suutnud võibolla seda vene transiidi kukkumist leevendada, ehk tegelikult väga palju kaupa liigub just nimelt Soome ja ka Rootsi läbi meie. Ja kui me vaatame tulevikku ja kui tuleb veel Rail Baltica, mis hakkab muideks Muuga sadamast, et meil on väga unikaalne olukord, siis ma arvan, et me saame seda lõuna-põhjakoridori veel tugevamaks ja teenindada kuni Vahemereni välja, rääkimata Kesk-Euroopast.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadam võttis täna kokku esimese kvartali tulemused. Tallinna Sadam koroonakriisi ei karda. Reisijatevedu küll väheneb, kuid kaubavedu püsib senisel tasemel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtja Indrek Kasela võttis mult sõnad, kui kirjutas sotsiaalmeedias, et lõpetame nüüd eriolukorrast jauramise ja keskendume meditsiini aika misele. Oleme ise hoolsad ja ei koorma haiglaid. Saan aru, kui endine välisminister Urmas Reinsalu nõuab, et riik tuleb viia teistsugusele juhtimismudelile ja selleks on vaja kehtestada eriolukord. Reinsalu on praegu koos isamaaga opositsioonis ja tema roll ongi valitsusele tülikas olla. Aga miks sama teeb Keskerakonna esimees Jüri Ratas praeguse peaministri Kaja Kallase koalitsioonipartner, see on raskemini mõistetav. Ärme pelga eriolukorra väljakuulutamist tahab ratas otsekui kella tagasi keerata mullu 12. märtsi hilisõhtusse, kui tema tollase peaministrina teatas eriolukorra kehtestamisest. Nüüd on see vastuvoolu ujumine. Krista Fischer teadusnõukojast loodab, et kasu on praegustest piirangutest, mis on kahtlemata rangemad kui need, mis olid novembris ja detsembris eelmise valitsuse ajal. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ei näe, et eriolukorra väljakuulutamine praeguse viirusekriisi lahendamise midagi olulist juurde annaks. Enam ei ole riigi lukkupanekuks vaja Eestis eriolukorda, sest riigikogu täiendas mullu seadusi nii, et riigi saab lukku panna ka ilma eriolukorrata. Ja kui keegi otsib vastust küsimusele, kes kriisi lahendamise eest vastutab, siis see on teada. Peaminister Kaja Kallas. Ratase ja Reinsalu jutt eriolukorra vajalikkusest mõjub kahe poliitiku nostalgiana nende noorusaja järele. Ent paljudele inimestele tundub eriolukord imelise võlukepina, sest Norstati küsitluse järgi arvab 69 protsenti vastanutest, et sarnaselt mullu kevadel tuleks praegugi kuulutada välja eriolukord. Mõistlik valitsus ei lähtu avaliku arvamuse küsitlustest, vaid teadusnõukoja ettepanekud Nende järgi nüüd ministrid kehtestasidki möödunud kevadel sarnased piirangud, mis peaksid vähendama meie kõigi omavahelisi kontakte ja peatama meditsiinikriisi süvenemise. Plaanilise ravi sulgumise ja haiglate kokku kukkumise eeldus on, et inimesed peavad nendest piirangutest kinni. Ettevõtja Tiit Pruuli arvates ei ole Kaja Kallase valitsuse esimene kuu olnud ehk kõige selgemat ja jõulisemad mitte otsuste aeg. Seda ei olnud ka Jüri Ratase valitsuse viimane kuu kasvava nakatumisega. Eesti jäi lukku panemata. Piirangud tabasid vaid Ida-Virumaad ja Harjumaad, kuid ei peatanud koroona levikut. Ent me ei pea kättemaksutooniliselt otsima süüdlasi, aga analüüsida tuleb kindlasti, soovitab pruuli, meenutades, et süüdistamine ja analüüsimine on erinevad asjad. Mullu kevade lõpul ja suve alguses oli tegutsejate väsimus koroona esimesest lainest liiga suur, et õppetunde kaardistada ja mõtestada. Inimlikult täiesti mõistetav. Nüüd aga tuleb selleks jõud ja aeg võtta mis tähendab ka e-Eesti auditit ja mitmete IT-lahenduste kaasajastamist või hoopis ümbertegemist. Seniks aga hoiame ennast ja kaaslasi, oleme terved.", "role": "user" }, { "content": "Peaksime kritiseerimise asemel keskenduma meditsiinitöötajate aitamisele ja viiruse leviku peatamisele, ütleb ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti televisiooni uudisteagentuuri ETV 20 ne tutvustades ütles juhatuse esimees Ainar Ruussaar, et oluline info peab jõudma laia avalikkuse ette võimalikult kiiresti ja see on ka uue uudisteagentuuri käivitamise põhjuseks. See on esimene uudistekeskkond Eesti ajaloos, kus võib näha uudiseid 365 päeva aastas 24 tundi ööpäevas, sõltumata sellest, kas on jõulu esimene püha või uusaasta. ETV 24 toob oma uudiste valiku alati alati avalikkuse ette. Uudisteagentuuri tutvustas Eesti televisiooni uudistetoimetuse juht Andres Kuusk. Agentuur kõlab võib-olla küll natukene ambitsioonikalt, aga Ta ikkagi reaalselt tähendab, et 24 tundi on ajakirjanik tõepoolest majas. Meil on kolm sellist tehnilist väljundit, millest üks on juba vana tuttav tekstitelevisioon, kus selliseid väga suuri silmaga torgatavaid muudatusi ei tule, kui ehk välja arvata see, et me loodame sinna panna kiiremini ja operatiivsemalt paremaid uudiseid. Täiesti uus projekt on uus uudisteportaal ETV 20, EE kus siis üritatakse ära kasutada seda noh, sünergiat või mõju, mis on ETV erinevate ajakirjandusprojektidega ja, ja panna sinna juurde ka multimeedia, sest eelkõige oleme me ka, kuigi televisioon ja videoklipp on kindlasti üks selle uudisteportaali tugevusi. Ja kolmandaks samuti väga oluline asi televäljund, mis tähendab siis seda, et kui Eesti Televisioon lõpetab hilisõhtul või öösel oma saatekava siis ei ole seal mitte sahin, vaid seal on elektrooniline uudiste voog. Ja seda kuni hommikuni välja, mil alustab televisioon, nii et sõna otseses mõttes ETV muutubki 24 tunni televisioonis. Ja see info tuleb siis ka kokku erinevatest infosaadetest, mis ETV ekraanil on võimalik vaadata. ETV 24 proovib ära kasutada seda mõju, mis on meie ajakirjanduslikel saadetel praegu, mõnes mõttes ETV on juba praegu agentuur, et kui me paneme kokku sellised saated nagu välisilm, olgu see siis pealtnägija, aktuaalne kaamera, foorum aegluubis ja nii edasi, siis see hulk, see ajakirjandusliku toodangu hulk, mida me toodame, on väga suur. Et ETV 24 võtab sealt uudise, kirjutab sellest tekstiuudise ja riputab üles ka videoklipi. ETV 24 peatoimetaja ks on Ott Ummelas, kelle sõnul näeb uudisteagentuuri internetiversioon välja sarnane BBC koduleheküljega. Küsisin, millised on ETV 24 eelised võrreldes teiste Eesti onlain väljaannetega, nagu näiteks päevalehed või BNS. Plussid meie jaoks on kindlasti see, et me pakume videolõike mida praegu ei paku mitte keegi. Teiseks võrreldes nii-öelda tasuliste infopakkujatega, teeme, teeme meie kõike tasuta, inimene ei pea maksma mitte sentigi. Ja lõppude lõpuks ma arvan, et, et väga mugav on, kui inimesed saavad need klipid siis nii videoklipid kui, kui tulevikus ka audioklipid ja tekstiinfo saavad kätte kõik ühest kohast, ehk et meie, ma arvan, liidame erinevate juba olemasolevate meediate plussid. ETV 24 jõuab internetti üheksandal jaanuaril aadressil www, ETV 24, EE. Samal ajal käivitub ka tekstitelevisiooni ning televäljund.", "role": "user" }, { "content": "Tööd alustas ETV-24 - esimene ööpäevaringne uudisteagentuur.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeinamuusika saatel toodi täna seimi ette pärg meditsiini süsteemile ja kirst, milles puhkab viimset und poliitika. Piketil osalevad meditsiinitöötajad olid kaasa võtnud kohvrid küsima ks, kas nad peaksid minema Lätist mujale tööle. Lisaks arstide ühenduse korraldab protestioorte arstide assotsiatsioon ja kõneleb selle juhatuse esimees Kaarli Radsenis. Me ei soovi enam niimoodi jätkata, tõdeb raseni. Oleme pikka aega uskunud erinevaid lubadusi, kuid need ei saa olla suuremad seadusejõust. Me ei saa enam seadusi uskuda, ehkki need peaks olema meie riigis suurim jõud. Peamine, mida täna soovime näidata, on, milline näeb päev välja ilma meditsiini töötajateta. Võitleme siin mitte ainult oma palkade pärast, vaid kogu Läti tervishoiu eest, kõneleb Kaarlis Radsenis. Veel enne uue valitsuse moodustamist võttis seim vastu otsuse, et igal aastal tõuseb meditsiinitöötajate palk 20 protsenti. Tuleva aasta eelarves tähendaks see 120 miljoni euro suurust summat, kuid valitsus on suutnud kokku saada vaid poole. Nüüd nõuavad meditsiinitöötajad, et parlament ka ise täidaks oma otsuseid. Seimi esimees Ina ramurnies. Nende kui ka seimi nimel meditsiinitöötajate ees palgatõusu puudutava läbimõtlemata hääletuse pärast, ütles Murniet. Majanduskasvu prognoos oli toona palju optimistlikum. Järgmise aasta eelarvet koostades pidime selle viima tasakaalu nii et raha saaks rohkem ka teised valdkonnad, kus on olukord kriitiline. Politseinikud ja päästjad, näiteks arstide esindajad, pole riigijuhtidega kohtumiste järel kompromissidega nõus olnud. Noorte arstide assotsiatsiooni juht Kaarlis Ratsenis ütles seimi esimehele väga selgelt. Ma mõistan, et eelarve tegemine on raske, kuid see ju ongi poliitikute töö, see on teie kohustus. Keegi pole öelnud, et see peab kerge olema nagu meditsiiniski. Teie asi on mõelda, kust raha juurde saada, kõneles Rasenis. Läti tervishoiureformipüüded on olnud hektilised. Eelmine valitsus suutis saavutada ühiskonnas kompromissi ja kehtestada tervisekindlustuse süsteemi. Uus valitsus selle tühistas ja lubas, et tervishoiu rahastatakse endiselt otse riigieelarvest. Ravijärjekorrad on ülipikad, meditsiinitöötajate keskmine vanus on kõrge ja paljud rabelevad ületunde teha. Rahul pole keegi.", "role": "user" }, { "content": "Lätis ei võtnud mitu tuhat arsti täna patsiente vastu. Paljud neist kogunesid seimi ette piketile, et nõuda parlamendi varasema lubaduse täitmist ehk uuest aastast viiendiku võrra suuremat palka. Meedikute meeleavaldusega liitusid haldusreformi vastased. Läti viimaste aastate suurim protestilaine pole seni kompromissideni viinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel enne 2000 üheksandat aastat oli nii, et Nokial oli mobiilide jaoks oma standardiga laadija, Ericssonil ja motorolal jällegi omad äplil, aga neljandat sorti. Isegi ühe tootja piires valitses täielik juhtmekaos. Siis pani aga Euroopa komisjon mobiilitootjad fakti ette, et leidke vabatahtlikult lahendus, mis vähendaks erinevate juhtmeotsikute probleemi. Sündisid USB standardipõhised lahendused. Üldjuhul saab Euroopas hakkama kolme erineva juhtmeotsikuga ning kõik mobiilid peaks saama laetud. Nüüd soovib Euroopa komisjon volinik Maroš Šeftšovici sõnul, et ühe laadiaga saaks laetud nii mobiilid, sülearvutid, aga ka tahvelarvutid. Ees ootav tööpõld on lai, sest kui mobiilide puhul oli enne 2000 üheksandat aastat 33 erinevat lahendust, siis nüüd vajab ühtlustamist sadu erinevaid juhtmeotsi. Vaidlus Euroopa Parlamendis oli sel teemal väga kirglik ning enamus saadikuid arvab, et komisjon paika panema tähtaja, mil Euroopas ühtne laadimisotsik kohustuslikuks muutub. Komisjon loodab aga taas, et tehnoloogiafirmad istuvad maha ja probleemi oma keskis ära lahendavad. Maro Šefcovic. Komisjon toetab aktiivselt, et tootjad ise otsiks ühtse lahenduse nii ei sea me ohtu innovatsiooni. Küll on komisjon lahendusele pannud järgmised ootused. Tarbijamugavus, ohutus, ristkasutus ning elektrooniliste jäätmete vähendamine. Šefsovicsi sõnul aitaks uus ja ühtne laadja vähendada elektroonilisi jäätmeid. Praegu ostavad inimesed uue mobiili või mõne muu mobiilse seadme keskmiselt kahe aasta tagant. Iga aasta risustab iga Euroopa Liidu kodanik planeeti 16 kilogrammi elektroonikajäätmetega. Komisjonil on tekkinud ka plaan, et näiteks mobiiltelefone peaks müüma ilma laadijateta. Need tuleks eraldi juurde osta Šefcovici sõnul alaneks nii ka uute mobiilide hinnad. Taanis Euroopa Parlamendi valitud sotsiaaldemokraat Kristel Saldemo ütles parlamendidebatis, et on lubamatu, et Euroopa komisjon on aastaid selle teemaga tegeledes lihtsalt aega raisanud. Kristel aldmas. Kahju küll, et ei ole võimalik, et meil oleks ühtne laadja kõikide seadmete jaoks. Selleks oleks tagumine aeg, et me lahendaks selle probleemi. See on imeväike probleem, kuidas me saame tegeleda ringmajanduse ga, kui me ei suuda isegi seda väikest probleemi ära lahendada. Me peame selle lahenduse leidma tarbijate huvides. Ja ma tean küll, et komisjon on püüdnud leida lahendusi, aga see lahendus peab olema kohustuslik, mitte vabatahtlik. Mirko Ojakivi, Strasbourg.", "role": "user" }, { "content": "Kui kümne aasta eest suutis Euroopa Liit mobiiltelefoni tootjad panna loobuma kümnetest erinevatest mobiililaadijatest, siis nüüd soovib Euroopa Liit, et kõiki mobiilseid tehnikaseadmeid peaks saama laetud ühe laadijaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTefandil tuli meeste eliitgrupi stardijoonele neli varasemat Tartu maratoni võitjat, nende seas mullune parim Mart Kevin Põlluste. Värske lumi muutis trassi raskemaks, aga tugevad kasutasid ainult paaris tõukelist sõiduviisi. Maailma paremate pikamaasuusatajate osavõtt tähendas, et maratoni sportlik tase oli ilmselt kõrgeim kui kunagi varem. Eesti meestele käis see üle jõu ja Harimäe tõusuks oldi peagrupist maha jäädud. Otsustava äramineku autor oli 26 aastane rootslane Emil Päärson, kes raputas konkurendid kandadelt veidi enne Beebut. Järgmise paarikümne kilomeetri jooksul kasvas vahe 15-l sekundil peaaegu kolmele minutile. Teised pjedestaali kohad otsustati grupifinišiga. Ootuspäraselt oli seal parim vismasarja üldliider norralane Andreas nüükord. Kolmanda koha sai rootslane Maks Novak. Napilt jäi esikolmikust välja kahekordne Tartu maratoni võitja, 49 aastane Anders Aukland. Parim eestlane oli Pekingi taliolümpia alt naasnud Henri Roos, kes sai 13 minutilise kaotusega 47. koha. Põllust oli 52. ja laskesuusatamise 66.. Tartu maratoni võitja Emil Pärson. Kes arst fif esimesel 50-l kilomeetril olid meil väga head suusad, olime pidevalt esikolmikus ja toitlustuspunktis sain vahe sisse. Tundsin, et minu seisund on hea, andsin endast kõik, panin pöidlad pihku, et suudaksin lõpuni vastu pidada. Olen viimase 10 kilomeetriga väga rahul, et see on võidu. Naiste seas võitis maratoni rootslanna Brita Johanson Nurgen. Distantsi viimase osaga sõitis ta Norra esindaja Tea krokan Murudil kindlalt eest ära ning edestas konkurenti finišis rohkem kui minutiga. Parim eesti naine oli mõistagi Tatjana Mannime, kes kaotas võitjale 23 minutit ning sai naiste seas 23. koha. Tatjana Mannima. No ma teadsin ikkagi, kuna need klassik ja päris tugevad naised tulevad ja eriti nad sõidavad ikka paaristõukedega. Aga kuna ma ise ei ole selline paristõukagi naine, siis ma mõtlesin, ma lähen ikkagi oma oma klassikaka, sõidan. Sõidan nii, nagu ma jõuan, iikkagi pingutan ja pingutasid lõpuni. Loomulikult jagus suusarõõmu palju rohkematele põhidistantsi, starti tuli täna pea 3000 ja pool pikale pea 1000 inimest.", "role": "user" }, { "content": "Taas maailma tippsarja Visma Ski Classics etapiks olnud maratonil sai eestlastest kõrgeima koha Henri Roos, kes oli 47.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAutoettevõtete Liidu juhatuse liige Madis Lepp ütleb, et riigi poolt lühiajaliselt välja töötatud abimeetmed praeguses olukorras toime tulemiseks on küll tore algatus millest aga pikemas plaanis ja konkreetselt reisijate veoga tegelevatele ettevõtetele siiski suurt kasu pole. Kui me siin kuu aega tagasi mõtlesime, et kui eriolukord saab läbi, siis läheb elu ilusamaks, siis täna me saame aru, et, et peale eriolukorda alles hakkab majanduskriis ja see majanduskasv või suvi või meie jaoks hooaeg tuleb kuidagi üle elada. Meie soov või palve ongi vaadata sellele asjale natukene pikemalt, mis oleks lahendused. Lepp toob näite, et kui piirid peaksid taas avanema, siis ei lenda sama palju lennukeid Eestisse ei tule nii palju välisturiste ega Tallinnasse kruiisilaevu nagu veel aasta tagasi. See omakorda tähendab, et turistide vedamiseks tellitavad bussid seisavad jõude. Samuti ei toimu ka Eesti-siseseid ringreise, sest klassiekskursiooni ei korralda ja kevadised ning suvised suurüritused on tühistamisel. Seega ütleb ki lepp, et olukorrast nii-öelda eduka väljumise lahenduseks on koostöö riigiga, et välja töötada ka bussisektori toetamiseks. Otsemeetmed. Ma saan aru ka näiteks kaubandussektor, mis saab rendipindade ja üürikulude jaoks mingit toetust, et kas mingi samalaadne toetus võiks olla, sest ega piltlikult meil on ka ju põhivara busside näol, et need ju seisavad, olgu, võib-olla selle panganduse poole pealt saame ühele poole, aga liisingukulu ei ole ainuke bussikulu, et peale busside on meil ju samamoodi nii-öelda töökojad, kontorid, pesulad, mis seisavad ja millel on kulutused, pead. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütleb, et on arusaadav, et tekkinud olukord paneb ettevõtjaid tuleviku pärast muretsema. Riik püüab olemasolevate võimaluste juures ka sektorid aidata. Samas ütleb lubi, et need väga üksikud otsetoetused, mis on valitsuse poolt heaks kiidetud näiteks turismisektorit puudutavad otsetoetused, on tehtud juba kuu aega tagasi. See tähendab, et praegu sektori põhiselt toetusmeetmeid välja pigem ei töötata. Nüüd kuu aega hiljem on arusaadav, et järjest rohkem ja rohkem sektorid saavad kõvasti pihta, sest kriis on jäänud venima ja tänu sellele me peame vaatama, et mida me saame täiendavalt teha selles teadmises, mida meil veel ei olnud kuu aega tagasi. Hetkel meil täiendavat ressurssi selleks, et otse toetada ei ole, mida me oleme teinud, on see, et läbi KredExi. Et me oleme kogu aeg saanud erinevad sektori tagasiside ja me oleme siis vastavad KredExi meetmeid teinud turule veelgi soodsamaks, et ühtegi kulumeedet meil hetkel ei ole selleks ei raha ega mandaati valitsuse poolt, aga me loomulikult vaatame, kuidas see kriis areneb, et tõenäoliselt siis tekib mõnikord ka vajadus, et tuua uued toetusmeetmed turule.", "role": "user" }, { "content": "Autoettevõtete Liit soovib, et nii nagu on riik teinud eraldiseisvad toetusmeetmeid Nordica toetamiseks, et nii töötatakse eraldi meetmed välja ka reisijateveoga tegelevatele ettevõtetele. Lühiajalised meetmed nagu maksude ajatamine ja KredEx-i toetused ei ole liidu hinnangul piisavad selleks, et bussisektorit kriisist päästa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEriolukorra esimesel päeval oli Eestis 36814 registreeritud töötut, kaks kuud hiljem eriolukorra viimasel päeval oli see number 50135. Registreeritud töötuse määr kerkis viie koma seitsmelt protsendilt 7,7 peale. Edasi räägib töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets. Tänane töötute arv on hommikuse seisuga 50500 ja töötuse määr 7,8 protsenti. Aga eriolukorra jooksul siis nädalas tuli meil keskmiselt arvele 2368 töötut. Nüüd viimastel nädalatel on see töötu tuse arvu kasv langenud ja nii ka sellel nädalal. Selle nädala jooksul on meil tulnud uusi töötuid juurde umbes 1400. Kokku läks eriolukorra ajal arvelt maha umbes 8600 inimest. Ligi 75 protsenti neist läksid uuele tööle või jäi pensionile. Tänase seisuga on töötukassal vahendada üle 4000 tööpakkumise. Meie kaudu vahendatavate töökohtade arv on samuti viimastel nädalatel kasvanud, et kui siin eriolukorra kõige kriitilisematel nädalatel päris seal märtsi, siis teises pooles oli kaks pool 1000 kuni 2700 aktiivset tööpakkumist päevas, siis praeguseks on tõesti neid tööpakkumisi juba üle 4000, et suur osa umbes kolmandik neist olid põllumajandussektori tööpakkumised. Põllumajandussektori tööpakkumisi on ka praegu jätkuvalt palju, aga, aga osakaal on on veidi langenud, mis näitab siis seda, et teiste valdkondade tööpakkumiste arv on praegu kasvanud. Suurem osa põllumajandusvaldkonna tevõtjate tööpakkumistest on ikkagi lihttööpakkumised. Kõige rohkem esmaseid teateid kollektiivsete koondamiste kohta tuli kriisi alguses eriolukorra esimestel nädalatel. Sellel nädalal meil oli selline või noh, reede on küll veel käimas, aga, aga seni on olnud olnud ainult üks kollektiivse koondamise teade tööstusvaldkonnas siis üheksa inimese koondamise kohta, et see on nagu selles mõttes väga-väga hea nädal kollektiivsete koondamiste vaates meie jaoks maikuu jooksul on siis esitatud need teated erinevate ettevõtete poolt umbes 900 töötaja osas ja neist pooled on ikkagi majutus ja toitlustusvaldkonnas. Eriolukorra väljakuulutamisest alates kasvas registreeritud töötus kõigis maakondades, kõige enam Tallinnas ja Harjumaal 51 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Eriolukorra pisut enam kui kaks kuud on juurde toonud üle 13 000 töötu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRingraja omanik soovib jagada kinnistud väiksemateks kruntideks ja määrata kruntidele hoonestustingimused, samuti korraldada ümberparkimine. Ringraja juhataja Andres all ütles, et kavandatav planeering on küll palju küsimusi tekitanud, aga suuri muudatusi ei toimugi. Andres, hall. Tegelikult ei ole see midagi üldse nii suurt ja kõneväärt, tänane planeering, mis meil kehtib, näeb ette seda, et on ringrada ja siis on ringraja ümber, kinnistutel on ärijoonestusalad, uus planeering on vajalik selleks, et need ärihoonestus alad ära lõigata, eraldi kinnistuteks ja neid majandada ja arendada siis jupphaaval sisulist muut. Mingisuguseid suuri muudatusi, suuri arendusi, mida keegi poleks ette suutnud näha või, või midagi nagu peaks kardinaalselt teistsuguseks muutuma, ei ole selle planeeringuga absoluutselt kindlasti tulemas. Ringrajaga seoses on palju räägitud ümberkaudseid elanikke häirivast mürast. Hall ütleb, et müratõkkevallid ja aiad ümbritsevad juba kogu kinnistut, aga võimalusi müra vähendada on veel. Näiteks vähendab mürakruntidele planeeritav hoonestus samuti müratõkkevallidele istutatavad puud. No meil tegelikult on päris tükk aega juba tiir peal müratõkkevallidega müratõkkeaedadega, et sellest hoolimata oleme me nüüd viimati ka alles sügisel suurendanud mingeid müratõkkevalle seal mõnda asja pikemaks, mõnda asja suuremaks, et see täiendavate müratõkete maht oli umbes 5000 kuupmeetrit pinnast, et seda noh, päris üksjagu hästi oluline on see, et millist konkreetset müra need sõidukid, mis ringrajal sõidavad, teevad alates 2020. aasta hooajast on meil siin kehtestatud madalam müra norm mis tähendab seda, et need sõidukid, mis rajal sõidavad, tohivad teha vähem müra, kui nad seni tohtisid. Ehk siis kõik need asjad kombineerituna kokku samm-sammult teevad seda olukorda paremaks, et seda müra võimalikult vähe siit meie juurest leviks. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnavalitsus algatas Audru ringraja detailplaneeringu koostamise. Kui kinnistu jagamisel tekib hulk krunte ja sinna rajatakse uusi hooneid, mõjuvad need müratõkkena, samuti vähendavad müra müratõkkevallile istutatavad puud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuunis on kõige populaarsemad sihtkohad naaberriigid, kuid soovi korral saab lennata ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse, räägib Estraveli tegevdirektor Anne Samlik. Kui me räägime tänasest päevast, siis täna on meie naaberriigid ehk alates tänasest Soome ja juba enne on siis avatud Läti ja Leedu ja peab ütlema, et selline naabrite vaheline turismi liikumine on päris hästi käima läinud. Aga nüüd saab ju lennata, aga Euroopa Liidu siseselt välja arvatud siis Rootsi, Belgia, Portugal ja UKi teised riigid on ju tänaseks ikkagi avatud ja ei ole karantiini nõuet, mis tegelikult ongi kõige olulisem. Reisieksperdi tegevjuht Sven Loken ütles, et peale naaberriikide on Euroopa populaarsed sihtkohad Kreeka ja Bulgaaria väljaspool Euroopat reisides peaks olema aga tähelepanelik. Esimesest juulist algavad taas pakettreisid esialgu Kreekasse ja Bulgaariasse, kus viiruse olukord on 100 protsenti kontrolli all ja juulikuu pakettreisidele. Hetkel on veel üksikuid vabu kohti kõigil reisikorraldajatel. Mis nüüd puudutab väljapool Euroopat, siis enne esimest juulit ei tasuks ilmselt väga kiirustada, sellepärast et et paljudel riikidel ikkagi on ka oma karantiini nõuded, et isegi kui, kui lennud on olemas ja kohale saaks lennata, siis võib juhtuda nii, et puhkust tuleb veeta 14 päeva karantiinis. Lõokese sõnul peaks arvestama ka uute turvanõuetega. Kindlasti lennujaamades kraaditakse osad riigid nõuavad Covid testi läbimist oma piiril. Igal juhul tasuks enne võtta lahti selle riigi viiruse info koduleht ja ja vaadata, et mis tingimused on reisijatele lisaks lennukile tasuks kaasa võtta mask, sellepärast et vastasel korral reisijaid ei pruugita lennukitesse lubada. See on ka jälle lennukompaniiti erinev, aga, aga suuremal osal on see maski nõue kehtestatud osad lennufirmad hoiavad ka võimalusel keskmise istmetühja, nii et lennukis on ruumi rohkem kui kui tavaliselt. Samliku sõnul jäävad paljud populaarsed sihtkohad eestlaste jaoks veel esialgu suletuks. Eestlaste hulgas ju väga populaarne on olnud, eks ju, Türgi ja ma väga loodan, et Türgi nüüd ikkagi hiljemalt augustiks oleks avatud Euroopa liidule ja tagasi tulles ei oleks karantiini nõue, et Türgi on meile olnud lennukauguselt hea, ta on hinnatasemelt hea kvaliteedi ja, ja hinnatõus on paigas, et ma väga loodan, et Krgi avaneb ja siis loomulikult sügisel on taim, mis meid kõiki ju ju väga ootab loomulikult Gruusia Ukraina, et tegelikult ju need riigid võiksid ikkagi suve teises pooles meie jaoks avaneda.", "role": "user" }, { "content": "Seoses piiride avamisega on tänasest võimalik eestlastel taas reisida paljudesse Euroopa riikidesse. Enim broneeritakse reise lähiriikidesse ning Kreekasse ja Bulgaariasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeeter Vesterbaka, kes kunagi pani aluse ängri börtsi hullusele, ütleb, et nüüd võib nimetada teda tunnelimeheks. Ta on üsna kindel, et juba 2024. aastal saame Helsingis Tallinna ja vastupidi sõita 20 minutiga. Päeval sõidaksid reisijad öösel kaubad. Muidugi tahame me kõik pääseda Tallinna kiiremini ja ma arvan, et ka Tallinnast soovitakse siia Põhjalasse jõuda kiiremini. Tunnel on väga suur asi nii Soome Eestile kui Helsingi ja Tallinna e. Kui vaatame seda uut metropoli piirkonda, siis Helsingi ja Tallinn koos on suurem kui Stockholm või Amsterdam. Kasuks tuleb ka meie geograafiline asukoht keset Euraasiat ja kuna on oodata tugevat kasvu, siis Helsingi ja Tallinn peaksid seda ära kasutama. Kui siit lennukisse hüpata, oled kuue tunni pärast Pekingis või seitsme tunni pärast Shanghai, rääkis Westerbaka. Ameerikast pärit Donald Jordan, kes praegu on Helsingi metropoli ja rakenduskõrgkooli õppejõud, on tunnelivajadusest rääkinud Soomes enda sõnul juba 10 aastat ja leiab, et sellest oleks tohutu kasu. See tähendab äri, ettevõtlust, praegu on Soomes palju tööpuudust ja kõik, mis turgutaks majandust, on teretulnud. Selline projekt teeks seda, see aitaks kaasa ka nii Eesti kui Soome turismi arengule, ütles Donald Jordan. Tunneli projektis partnerina osalev Miga Beldola peab samuti kahe linna ühendamist tähtsaks nii äri kui kultuuri mõttes. Meil on siin lähipiirkonnas suured konkurendid, meil on väga dünaamiline Stockholm mis saab väga palju investeeringud ja ma arvan, et Soome seisukohad on tegelikult väga oluline, et saame, saame suuremaks ja, ja veelgi huvitavamaks, kui, kui, mis hetkel oleme. Sellise suure projekti puhul on vastaseid vähemalt alguses tihtipeale rohkemgi kui pooldajaid. Kuidas olla kindel, et merepõhja tunnelit rajades näiteks keskkonda ei kahjustata? Ester baka sõnul on Läänemere põhi üsna hästi kaardistatud ja uuringuid tehakse veelgi. Pidevalt arutatakse projekti edenemist ka keskkonnaametnike ja keskkonnaaktivistidega, et kõik saaksid kaasa rääkida. Keskkonna seisukohast on see väga hea projekt, tunnelid ja rongid saastavad palju vähem kui näiteks praamid, märkis Vesterbaka. Rong, mis sõidab 350 kilomeetrit tunnis ja viib 20 minutiga ühest linnast teise, tundub siiski uskumatu. Esterbaka sõnul on selline tehnoloogia siiski täiesti olemas. Tema sõnul tuleb tunnel ka siis, kui Rail Baltic niipea valmis ei saa. Sellel pole mingit tähtsust, seda tuleks pigem vaadata kui lõuna metrood või Tallinna poolelt, kui põhja metrood. Hea on, kui Rail Baltic tuleb, aga tunnel on pigem nagu linnasisene transport, ütles tunneli mees Vesterbaka.", "role": "user" }, { "content": "Erarahaga Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit plaaniv Peter Vesterbacka on kindel, et tunnel saab valmis juba 2020. aastatel. Praegu teeb ta mõlemal maal selgitustööd ja kaasamisüritusi, et kõik huvigrupid saaksid kaasa rääkida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjoni ettepanek laenata praeguses kriisis ühiselt 750 miljardit eurot ja sellega Euroopa Liidu tavapärast triljoni euroni ulatuvat seitsmeaastast eelarvet täiendada ning nõnda Euroopa majandust ja ühtset turgu toetada on leidnud liikmesriikides pigem positiivset vastuvõttu. Sellise sõnumiga tulid pärast eilset rahandusministrite arutelu ajakirjanike, et ka Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja eesistujariigi Horvaatia rahandusminister Stravkomarit Me usume, et ettepanek kui selline on väga tugev, mis annab tugeva signaali ja millel võib olla väga positiivne mõju Euroopa majandusele. Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis. Ma ütleksin, et on selgelt suur enamus liikmesriike, kes näevad komisjoni ettepanekut arutelu aluse na. Muidugi on küsimusi paketi paljude elementide kohta, neid kõiki tuleb arutada läbirääkimiste käigus, aga üldiselt on olemas üsna laialdane toetus komisjoni ettepanekule. Põhiline küsimus senises arutelus on olnud ühise laenu võtmine eelarve kulutuste rahastamiseks. Kui suures mahus seda teha ja milliste tingimustega, kuidas laen tagasi maksta ja kas see vastab aluslepingutele ja mille alusel ikkagi toetusi riikide vahel jagada. Praegu on arvesse võetud varasemate aastate töötuse määr. Mitmed riigid leiavad aga, et selle asemel tuleks arvestada koroonakriisi mõju. Kui Saksamaa ja Prantsusmaa ning Lõuna-Euroopa riigid on komisjoni ettepanekuga üldiselt rahul Kesk ja Ida-Euroopa riigid on samuti pigem rahul, siis enim protestihääli ühisvõla vastu on kõlanud konservatiivse eelarve poliitikaga jõukatest riikidest, kes jäävad abipaketi kinnimaksjateks ja kelle jaoks ühisvõlg on olnud üle punaste joonte. Samas on nende vastuseis võrreldes varasema koroona võlakirjade vaidlusega vähem raevukam, kuivõrd komisjoni pakkumine on ühekordne ajas piiratud ja suunatud konkreetsete rohe ja digiinvesteeringutele. Eesti rahandusminister Martin Helme soovis sõltumatut õiguslikku hinnangut sellele, kuivõrd komisjoni ettepanek läheb kokku Euroopa Liidu aluslepingutega. Eesti valitsus kujundab oma seisukoha majanduse abipaketi suhtes homme. Euroopa Liidu valitsusjuhid hakkavad seda arutama nädala pärast, lootes kokkuleppe sünnile juulis. Rahvusringhäälingu raadiouudiste le pehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles pärast eileõhtust rahandusministrite nõukogu, et Euroopa Liidu uuel pikaajalisel eelarvel ja majanduse taaskäivitamise fondil on liikmesriikide hulgas laialdane toetus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLeedu pani sel nädalal tööle erilised ametnike ja tõlkida mobiilsed meeskonnad, et kiiresti läbi vaadata kõigi riiki tulnud põgenike varjupaigataotlused. Videoniai küla, põgenikelaagri ehk vana koolimaja esimene korrus on muutunud bürokraatlikuks. Sipelgapesaks tehakse fotosid, võetakse näpujälgi, räägitakse inimestega, paberid vuhisevad printerist. Leedu siseministeeriumi migratsiooniosakonna mobiilsete meeskondade juht Renata Sjuntonen. Me. Intervjuu eri. Me püüame kõigiga rääkida, et välja selgitada, kuidas nad Leetu sattusid, millist teed pidi ja milline on nende tuleku eesmärk. Ja veel, kõige olulisem on välja selgitada nende isik ja kontrollida, kas nad räägivad tõtt või pette. Võtavad seni on jõutud läbi vaadata vaid 200 varjupaigataotlust, mis on saanud eitava vastuse. See ei tähenda aga, et kõigil 4000-l peaks nii minema. Teiste põgenike seas on ka näiteks 80 afgaani. Leedu asesiseminister Arnoldas Abramavicius. Of kors, no Afganistanidugi Afganistanis selle põhjal, mida me näeme televiisorist, võivad nad olla tõelises ohus. Kaks kolmandikku Leetu tulnud põgenikest on pärit Iraagist. Videniai põgenikelaagris on aga Aafrika riikidest pärit inimesed reeglina nad kodumaa probleemide eest juba kuude eest viisaga Valgevenesse läinud ja nüüd otsustanud Leedu piiril õnne proovida. Eritria põgenike Aman. SooMa tean, et me oleme probleem, aga mis teha, kui meie maal ei ole hea Me tahame ellu jääda ja turvaliselt elada. Kongo põgenik loori. Läksin lihtsalt jala metsa, kui ma kuulsin, et siin on uks avatud, siis läksin kiiresti metsa. Ja nii ma siia sattusin. Ma ei taha Valgevenes elada, sest seal on palju rassismi. Leedu pakub kõigile koju tagasi minejatele lennupileteid ja 300 eurot selle kauba on seni vastu võtnud kümmekond inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Leedu.", "role": "user" }, { "content": "Leedu palkab juurde ametnikke ja püüab mõne kuu jooksul läbi vaadata kõigi riiki tulnud migrantide varjupaigataotlused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidlused senise rahvahääle toimetuse vara üle võtsid täna üsna terava pöörde. Hommikul ilmusid toimetuse ruumidesse vara kaitsma mõlema osapoole palgatud turvamehed. Hommikulehe esindajad viisid senise rahvahääle toimetuse st ära osa arvutiseadmetest. Lähemalt räägib senine rahvahääle nüüdne Eesti sõnumite peatoimetaja Toomas Leito. Hommikul oli terav situatsioon, kui RH oli tellinud oma turvateenistuse ja saabus ka rahvahääle juhatuse poolt tellitud turvateenistus. Alguses oli arusaamatu, kes nüüd keda kaitseb, aga intelligentsed mehed mõlema turvateenistuse esindajad, ühesõnaga siin on nagu nagu saadi rahulikult asi ära klaarida. Praegu ongi mõlema firma turvamehed sees väidetavalt volituste ga, aktsiaseltsist hommikuleht üritati siin blokeerida. Mõningaid telefone viidi ära, Rasvrahva hääle viidi ära jõuga. Aga selles mõttes seaduslikult, et vormistati akt ja viidi ära osa arvuteid. Ja niisugune pingeline situatsioon kestab. Tänasest vahejuhtumist hommikulehe poolt nähtuna räägib lehe vastutav väljaandja Peeter Raidla. Viidi ära üks arvuti, neli, kaheksa, kuus ja viidi ära üks laserprinter 4 ja need viidi ära vastavalt rahva hääle juhatuse esimehe Veiko Jürissoni korraldusel, mis anti edasi rahvahääle tegevdirektorile ja anti ajutiseks kasutamiseks aktsiaseltsi hommikuleht kätte. Ja ma ütlen, et milleks need anti sellesama ühe arvuti ühe printeriga hakataksegi välja andma rahva häält, et Rahva hääle tellijad ja lugejad ei saaks enam pettuda selles, et rahva hääl on samasugune, nagu on hommikuleht. Ajaleht Rahva hääl ilmus täna aktsiaseltsi hommikuleht väljaandena, mis saab sellenimelisest lehest edasi. Peeter Raidla. Olukord hakkab normaliseeruma, homne rahvahääl tuleb juba sellises formaadis nagu rahvahääle lugejad on harjunud. Homne rahva hääl ei ole enam väljanägemisega nagu on hommikuleht ja tasapisi hakatakse koostama meeskonda. Praegu käivad läbirääkimised tulevase peatoimetajaga. Et, et sealt hakkab asi hargnema, aga peatoimetaja räägib läbi loomulikult riikliku aktsiaseltsi. Seal juhatus eesotsas Veiko Jürissoniga. Asi on selles, et hommikuleht ei ole põhimõtteliselt Rahva hääle väljaandmisega seotud rohkem kui seda, et me täidame riikliku aktsiaseltsi rahva häält, tellimustööd müüme neile oma oma tööd ja otseselt meeskonna komplekteerimisega tegelebki rahvahääle juhatus, nii et, et mina ei oska siin midagi öelda, keda nad valivad. Millised on aga ajalehe Eesti sõnumid, väljavaated, vastab peatoimetaja Toomas Leito. Me teeme kõik, et Eesti sõnumid ilmuvad trükikojaga peaks asi olema korras. Täpsustasime trükigraafiku. Ruumide ümber käib vaidlus, kui palju kuulub RH-le, kui palju kuulub rahva häälele. Kuni see vaidlus ei ole lõppenud, on RH-l täielik õigus siin neid ruume kasutada.", "role": "user" }, { "content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Vaidlused Rahva Hääle kasutamise üle: kaks turvateenistust vastakuti. Olukorrast Rahva Hääle ümber, räägivad Eesti Sõnumite peatoimetaja Toomas Leito ja Hommikulehe vastutav väljaandja Peeter Raidla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa pidasin siiski õigeks, arvestades praegu kujunenud olukorda seoses kaitsepolitsei aruandega. Suur hulk riigisaladuse dokumente on kadunud, see mõjutab välispoliitika ja riigi usaldust ennekõike me ei tohi lasta hetkekski tekkida võimalust mingisugust usaldusmõra tekkida. See on üks. Teiseks kindlasti see, et mitmed väljaütlemised, mis näitasid, et justkui dokumendid on varem kadunud ei vastanud tõele. Ka see kõigutab ju usaldust ja välisministri, kelle ülesanne on Eesti välispoliitikat juhtida. On väga raske seda tööd teha, kui niivõrd olulises küsimuses on põhjust umbusaldada. President teeb muidugi oma otsuse kolme päeva jooksul. Ma olen palunud ka reformierakonnal, kui meie koalitsioonipartneril mõista seda sammu. See samm on tehtud ainult riigi huve esiplaanile seades. Reformierakonnal on kindlasti häid kandidaate ja me saaksime ära hoida võib-olla väga pikale veniva probleemid meie välisteenistuses ja, ja ka arvestades seda, et ju välispoliitilise kalender on tihe ja me peame ennekõike keskenduma nendele küsimustele, mitte aga, mis puudutavad riigisaladust ja sellega seonduvat kaitset. Samas ma tahan tänada välisministrit, see töö ei ole olnud kerge. Ta on naiselikult vapralt seda tööd teinud ja ma usun, et kindlasti on tal võimalus seda jätkata parlamendiliikmena sest Eesti välispoliitika hulka kuulub ka vaieldamatult parlamentidevaheline koostöö.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Parts tegi president Arnold Rüütlile ettepaneku välisminister Kristiina Ojuland ametist vabastada (seoses Välisministeeriumist dokumendikadumistega).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome parlamendi väliskomisjoni esimees Jussi hallaohu ütles täna, et USA ja Euroopa Liidu vene-vastased uued sanktsioonid ei ole tõhusad. Hallaahu sõnul mõjutavad sanktsioonid Venemaa majandust ja tavaliste inimeste heaolu, kuid mitte riigi juhtkonna tegevust. Allaohu sõnul peab Euroopa eelkõige vabanema sõltuvuses Vene energiast. Sama meelt on ka endine peaminister ja europarlamendi saadik Andrus Ansip. No selge ja kiire mõju on sanktsioonide tehnoloogia valdkonnas, see viiks kiire hääbumiseni kogu Venemaa majanduse ja, ja kaasa arvatud ka sõjatööstuse. Nimetasin energiavaldkonda, kus tuleks sanktsioone laiendada. Me peaksime mõtlema sellele, et, et need gaasitarned, need ei ole mitte sugugi meile garanteeritud kergekäeline tuumaelektrijaamade sulgemine. Ilmselt see tuleks üle vaadata Euroopas. Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet leiab, et karmilt tuleb läheneda eelkõige isikutele, kes on Venemaa presidendi lähikondsed. Seda on ju pikka aega ka räägitud, et ikkagi kõige rohkem sealset režiimi löök, see kui selle režiimi liikmed ja kõik need lähedased tegelased, et neil ei oleks enam mitte mingisuguseid võimalusi nii-öelda Läänes oma raha hoida, seda kasutada oma lapsi hoida läänekoolides. Nüüd siis see nimekiri küll on täienenud, aga kaugeltki mitte kõik need inimesed pole seal nimekirjas, nii et noh, neil on ka olnud aega oma varasid ja, ja huve maailmas ümber paigutada. Ekspeaminister Mart Laar leiab aga, et lääne reaktsioon oli tugevam, kui Venemaa oleks osanud arvata. Mis on positiivne üllatus on see, et see esimene laine oli juba tugevam, kui teati arvata, mis on kindlasti ainuõige võimalus ja vastus ja mida tugevam see vastus tuleb ja mida rohkem neid tuleb, seda suuremad on lootused. Võib-olla tuleb kellelegi mõistus koju vastu sanktsioonid, loomulikult, eks me näe, mis sealt tuleb, kõik, aga hea küll Venemaa siis paneb kõikide europarlamendi liikmetele peale sanktsioonid. Ma arvan, et uroparlamendi liikmed hakkavad valjusti nutma ja halama selle peale. Urmas Paet tõdes, et tõenäoliselt ei peata Vladimir Putinit miski. Kui Putin on otsustanud ikkagi nii-öelda jätkata sõjategevust Ukraina territooriumil, siis ükskõik, millised need sanktsioonid on, et need teda praegusel hetkel ma arvan, siiski ei teata. Paraku on ju nii, et kui sanktsioone kehtestavad ka ainultp Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid ja veel mõned lääneriigid siis on ju suur osa maailmast, kes mingeid sanktsioone ei kehtesta ja vastupidi pakuvad omalt poolt uusi võimalusi.", "role": "user" }, { "content": "Vähestel on usku viimastel päevadel Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõjusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandusaktiivsus Euroopas on väga nõrk, samal ajal kui USAs on see taastumine viimasel ajal märgatavalt parem. Siinse kriisi ohjamisel on oluline roll euroala keskpankadel, nii ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller. Kõige suuremat mõju omanud operatsioonid viimasel ajal on olnud kaks pikaajalist niinimetatud refinantseerimisoperatsiooni, millega siis euroala keskpangad andsid kommertspankadele kolmeks aastaks üle ühe triljoni euro laenu raha poliitilise intressimääraga üks protsent aastas. Eestis on 2008. 2009. aasta languse järel tööstustoodang kiiresti kasvanud. Tarbijate kindlustunne on ikka mõõdukas. Jaemüük jõudis positiivsele poolele alles 2010. aasta keskpaigaks. See tööstuse ja ekspordimahtude väga kiire taastumine, selle hoog on, on piltlikult raugenud ja nüüd me näeme edaspidi, et ka Eesti tööstuse kasvuväljavaated on ikkagi väga selgelt sõltuvuses sellest, mis toimub Euroopas laiemalt ja me ette vaatavalt siin väga suurt kasvu tulenevalt keerulisest väliskeskkonnast ette ei näe. Kui me mõtleme komponentidele, mis võiksid rohkem mõjutada selle aasta majanduskasvu numbreid, siis suure tõenäosusega saab olema siin eratarbimise osatähtsus suhteliselt suurem kui ta. Kui ta on olnud viimasel kahel aastal. Mülleri sõnul on kasvanud majapidamiste finantsvarad Tänu hoiuste püsivalt tugevale kasvule, mis eelmise aasta summaarselt ulatus umbes 10 protsendini ja teiselt poolt on vähenenud jätkuvalt ka majapidamises laenude jäägid. Täna on see umbes 46 protsendi ligi SKP-st. Eesti finantssektor on panganduskeskne, see tähendab, et meie ettevõtted saavadki vajaliku rahastuse või laenu pangast alternatiivid nagu ettevõtete vaheline laenamine, võlakirja, turu või aktsiaturu kapitalisatsioon puuduvad. Eesti Panga president Andres Lipstok ütles, et pangad suhtuvad praegu laenu andmisesse tõsisemalt. Täna on finantssektor selleks valmis, et mõistlikult kaalutud analüüsitud laenutaotlusi kaalutletult mõistlikult ja analüüsitult läbi vaadata ja vastavalt ka siis ressursiga katta, kui see osutub mõistlikuks. Kokkuvõtteks ütles Eesti Panga president Andres Lipstok, et Eesti finantssektorit ohustab enim euroala võlakriis. Ja see, et ta, ta ei ole veel täna kontrolli all, on ka fakt ja see, et ta kontrolli alla saab, võtab aega, on ka fakt. Õnneks ei ole see võlakriis klassikalisel kujul Eesti majandusagentide jaoks ennast ilmutanud, pigem tänu sellele, et me siin Põhjamaade suurpankade abil oma asju oleme ajanud, on ta ka meist natukene kaugemal olnud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Pank kommenteeris euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arenguid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOrkla on suur ja laiahaardeline firma, millele kuulub teiste hulgas terve rida maiustuste tootjaid, näiteks Panda-Soomes ja Krupskaja Peterburis. Eestis on nende omaduses aktsiaselts Põltsamaa Feliks. Kalevi omandamine on seni suurim tehing Baltikumis. Oliver Kruuda nendib, et ettevõtte arendamiseks oli müük vajalik, kuid tunded on kahesugused. Ma nagu ei ütle, et ma nagu ta nagu nagu rõõmus oleks, et pigem ma olen nagu kurb. Aga, aga see on elu. Samas on ta rahul, et Kalev saab just sellise omaniku Läks hästi, et Orkla Kalevi enda portfelli nagu valid, et selle üle on mul nagu hea meel, et nüüd on ettevõttel nagu tegelikult nagu hea, tugev ja selline sirgeseljaline omanik, et ei ole selline nagu meie riigi tühjaks imejad, vaid on ikkagi ikkagi nagu konkreetselt, nagu edasi. Edasine. Mis Kalevist siis ikkagi uue omaniku all saab ja mida muudetakse Orkla Fos, Fenno Balticu tegevdirektor Clas Joran Haxström ütleb, et mingeid suuri muudatusi ei kavandata. Orkla multilokaalse mudeli järgi jääb Kalev meie kontsernisiseselt sõltumatuks firmaks ja Kalevi näol on tegemist väga hea firmaga, nii et me aitame lihtsalt sellel firmal edasi areneda. Kaugemale mingeid suuri muudatusi ei tule, kuid me anname Kalevi le võimalusi teistes balti riikides ja Soomes. Kalevi konkreetne ostja on Soome ettevõte Felix Aba, mille tegevdirektor Rabe Viktröm lisab. Ma usun, et Kalevil on head ekspordivõimalused lähiturgudel, meie organisatsioon aitab Kalevi turgudel edasi liikuda ja oma pädevuse arendada, meie usume koostöö võimalustesse ja kasutame neid ära. Põltsamaa Feliki juhataja Anti Orav, kellel on orklaga viieteistaastane koostöökogemus, toetab omalt poolt. Mis võib-olla kõige olulisem Orkla juures on esile tuua tema peamine erinevus teiste suurte rahvusvaheliste kontsernidega võrreldes? Orkla äri põhineb väga tugevatel kohalikel iseseisvat ettevõtetel mis tähendab seda, et torkla usub sellesse, et maitsed on kohalikud ja ka toiduaine tootmine peab olema kohalik, et kõike ei ole võimalik nii-öelda vedada Poolast. Nii et selles mõttes see on nagu võib-olla kõige olulisem, mis siin praegu välja tuua, sest ma arvan, et, et see, mis, mis Kalevist saab, sõltub endiselt väga palju nendest inimestest, kes siin töötavad. Keegi ei tule ütlema, kuidas see tuleb arendada. Kalevi aktsiad on teatavasti praegu aresti all ja tehing saab toimuda, kui nad vabastatakse. Oliver Kruuda selles siiski probleemi ei näe ja usub, et asi laheneb peatselt, sest analoogiline situatsioon on olnud ka varem. Mis aga puutub sellesse, mida ta saadud summadega peale hakkab, nendib Kruuda lakooniliselt. Meediasse ei pane.", "role": "user" }, { "content": "Oliver Kruuda müüb kommivabriku Kalev Norra ettevõttele Orkla. Uus omanik lubab, et Kalev jääb sõltumatuks ettevõtteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLugu sai alguse eelmisel aastal, kui välisminister Beka Haavisto püüdis viia oma alluvat üle teisele tööle, kuna alluv ei teinud nii, nagu minister tahtis, sest pidas seda seaduserikkumiseks. Asi puudutab Soome kodanike äratoomist alholi põgenike laagris. Eestis on viimasel ajal kombeks süüdistada süvariiki ametnike ja panna pead veerema, kui ministri tahtmist ei täideta. Soomes aga võetakse demokraatiat ja seadusi tõsiselt ning politsei käivitas uurimise ametiseisundi kuritarvitamise asjus ja esitas suvel põhiseaduskomisjonile tuhandeleheküljelise aruande. Eile jõudis põhiseaduskomisjon otsusele, et Bekka haavisto käitus küll seadusevastaselt, aga süüdistuse esitamiseks ei ole piisavalt põhjust. Otsuse langetamine oli keeruline ka komisjonile nõu andnud. Õigus. Asjatundjad olid erimeelt. Ajakirjandusse lekkis aga roheliste parlamendiesindaja elektronkiri, milles ta üritas veenda komisjoni liikmeid kasutama oma erakonnakaaslase Haavisto suhtes võimalikult pehmet sõnastust. Kõigele lisaks saatis ta kirja ainult koos rohelistega valitsusse kuuluvate erakondade esindajatele. See on ennekuulmatu, et põhiseaduskomisjoni liikmeid üritatakse niimoodi mõjutada, kommenteeris üks komisjoni liige. Erandlik on ka see, et haavista erakonnakaaslased, rohelised jäid komisjonis eriarvamusele. Nende meelest ei rikkunud haavista seadust. Tavaliselt püüab põhiseaduskomisjon alati jõuda seaduse tõlgendamises üksmeelele ning vältida parteipoliitilisi kirgi ja opositsiooni ja valitsuse leeriks jagunemist. Komisjoni esimees Johanna Ojala. Niimela toonitas, et põhiseaduskomisjonis ei ole kohta poliitikale. Kõike vaadatakse juriidilisest vaatenurgast. Ta mõistis siiski teravalt hukka komisjoni dokumentide lekitamise. President Sauli Niinistö, kes on ka ise kunagi põhiseaduskomisjoni juht olnud, kutsus üles taastama põhiseaduskomisjoni usaldusväärsust. Presidendi sõnul peavad soomlased põhiseaduskomisjoni kogu parlamendi usaldusväärsuse mõõdupooks ja kui põhiseaduskomisjon on omamoodi nurgakivi parlamendis, siis eduskund on omakorda demokraatia alustala. Kui mureneb usaldus põhiseaduskomisjoni vastu, toob see kaasa ka usalduse vähenemise parlamendi vastu, tõdes Soome president. Eestis saaks president siinkohal ilmselt taas voorimehe kombel sõimata. Soomes aga peetakse presidendist lugu ja tema sõnal on suur kaal.", "role": "user" }, { "content": "Soome põhiseaduskomisjoni otsus välisminister Pekka Haavisto käitumise asjus on kaasa toonud kriitikalaine. President Sauli Niinistö sõnul on usaldus põhiseaduskomisjoni vastu kogu parlamendi usaldusväärsuse mõõdupuu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHub asub Pärnu südalinnas Endla teatri vastas ja on asukoha tõttu aga mitte ainult sellepärast paljudele sobiv kokkusaamiskoht. Pärastlõunal kella kolmeks pole noori veel kogunenud. Nii saab keskuse juhataja Erik Hannus rahulikult ruume näidata ja teha kaheksas tegutsemiskuust. Väikse kokkuvõtte. Erik Hannus. Imeliselt on läinud, eelmine aasta oli täis erinevaid tegevusi, sündmusi tunnus. Meie on käinud väga noori, oleme teinud hästi palju koostööd linnaettevõtjatega, seega hästi värvikirevalt on läinud. Me olime lahti kokku 99 päeva ja selle aja jooksul külastati huubile 2500 korra, see keskmiselt 35 40 noort päevas. Sea suur klassitäis. Meil on kooliõpilasi Pärnus umbes 2000 ja ja nendest umbes neljandik regulaarselt käibubis ja osaleb huubi asjadel. Mis aga oli see, millega huub silma, paistis ja sai nimetatud aasta teoks noorsootöös. Ma arvan, et me saime selle seetõttu, et meie lähenemine on hästi teine võrreldes teiste noorte keskustega. Meie koht on täiesti algusest peale noorte poolt loodud, kõik kaasasutajad on noored. See keskuse ehituse valmimisse on panustanud sadu noori ja ma arvan, et see, et me oleme suutnud nii lühikese ajaga kaasata nii palju kohalikke noori, on võidu või võtme nagu alus, miks me selle tiitli saime? Hubi kohvik hakkab 16.-st veebruarist tegutsema uutel põhimõtetel. Nimelt saab siit tervislike ampse ka kaasa osta ja igaüks võib läbi astuda. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu noorte innovatsioonikeskus Huub tunnistati aasta teoks noorsootöös. Mullu juulis avatud keskus on suutnud kokku tuua sadu noori, kes saavad siin oma hobidega tegelda, kursustel ja ettevõtlustundides osaleda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSwedbank ja SEB kinnitavad, et pangad on koroonakriisi ajal muutunud uute laenude väljastamisel ettevaatlikumaks. Kodulaenude väljastamist kriisi ajal peatatud ei ole, taotlused laekuvad ning need vaadatakse läbi ja tehakse otsused. SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu ütleb, et panga jaoks on oluline veenduda, et kliendi sissetulek on jätkusuutlik. Tänases olukorras kindlasti pöörame enam tähelepanu laenusaajate sissetulekutele ja sissetulekute jätkusuutlikkusele laenude väljastamisel. Me analüüsime ka tööandjaid põgusalt iga tööandjat ja, ja pöörame siis tähelepanu nii sektorile, millesse ettevõte tegutseb. Kui ka siis avalikest registritest saadavale infole, et vaatame põgusalt ka tööandja tausta. Tänaseks on paljud ettevõtted sattunud keerulisse olukorda ning ei pruugi panga silmis laenutaotlejatele enam pikaajalised tööandjad olla. Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma ütleb, et riigipoolsed toetused ettevõtetele on ajutised ning pärast palgaabi saamist ei pruugi ettevõtte vanaviisi jätkata. Kui seda toetust riigi poolt ei tasuta, siis tõenäoliselt ettevõte hindab oma tegevuse üle ja nüüd selle inimese jaoks, kes täna on laenu võtmas võib see lõppeda võib olla ebameeldiva uudisega. Samas kinnitab Pärgma, et kriisiabimeetmetest abi saamine ei tähenda automaatselt seda, et klient on laenukõlbmatu. Kui aga laenusoovija saab osa sissetulekut ka riigi toetusena, siis see ei pruugi tähendada seda, et me laenu ei väljasta. Et, et analüüsitakse seda konkreetset laenutaotlust arvestades seda, et milline on see sissetulek, kas laen on koos kaastaotlejaga või mitte milline on omafinantseeringu suurus, kas laenu soovijal on sääste ja nii edasi? Seda, et ettevaatlikud pole mitte ainult pangad, vaid ka kliendid, näitab kodulaenu taotluste arv, mis SEB-s langes aprillis 25 protsendi võrra ja on Swedbangas kriisieelse ajaga võrreldes pea poole väiksem. Igor Habal uus maa kinnisvarabüroost ütleb, et ettevaatlikkus kajastub ka kinnisvaraturul. Broneeringut siis tühistatakse, samuti on mõned loobunud oma võlaõiguslike lepingutest, samuti notariaed jäetakse ära. Aga noh, mis kõige enam võib-olla mõjutab, on see, et aktiivsus on madalamaks muutunud, inimesed ei, ei julge enam kohale tulla. Kinnisvaraturul jääb käesolevas kriisis arvatavasti kõige mustemaks kuuks aprill. Taastumine tõenäoliselt saab juba mais alguse, küll on aga see aeglane, tõenäoliselt jääb ka pill kõige mustemaks kuuks, aga ma arvan, et me selle tehingu aktiivsuse taastumiseni ja nende mahtude taastumiseni me sellel aastal ei jõua, et selge on see, et, et kõik see on jätnud oma jälje, need töökohad ei taastu niipea, et tõenäoliselt tehinguid jäädakse vähem sõlmima.", "role": "user" }, { "content": "Pankade sõnul on oluline eelkõige see, et laenuvõtja suudaks laenu maksta ja kuna kodulaenud on pikaajalised, peab suutlikkus olema ka pikaajaline.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakond täna, viiendal mail tegi ülekande enam kui 843000 Midfieldile, kes siis oli reklaamipartner aastatel 2009 kuni 2015 ja täitis seega erakondade rahastamise järelevalve ettekirjutuse. Teil on tegelikult üleval ka veel vaidlus meedfieldi omaniku Paavo Pettaiga, kes nõuab ju veel raha. Mis sellest nüüd edasi saab? Eks sellest ei oskagi hetkel öelda, mis saab, sõltub Paavo Pettaist ja Midfieldi, kas nad soovivad selle tsiviilmenetlusega jätkata. See võimalus ja õigus on neil olemas. Aga tõesti, praegu on lahendatud see küsimus, mis siis oli seotud eri ja keelatud annet väidetava keelatud annetusega. Mis saab selle tsiviil küsimusest, eks seda näitab aeg. Millistest summadest me selle tsiviilküsimuse puhul räägime? Noh, tegelikult nii nagu ka varasemalt on öeldud, siis meie reklaamipartner läks sisuliselt samade nõuetega kahte kohta, ühel juhul siis tsiviilkohtusse ja teisel juhul siis seeriaid ka juurde. Üks küsimus on tänaseks saanud lahenduse ja teine siis ei tea veel, mis saab. Aga ka selle summa puhul räägime me rohkem kui ühe koma kolmest miljonist eurost. Aga siinkohal tuleb öelda, et kaks korda sama asja eest karistada ei saa, mis tähendab seda, et et kindlasti ei saa see summa enam olla nii suur, sellepärast et me oleme juba maksnud sellest summast 843000 eurot. Nii et, et jah, tõsi on võimalus, et on üleval veel väga suured summad. Aga kas see ka realiseerub, eks seda näitab aeg. Ma kindlasti olen selles osas positiivne, et tsiviilmenetluses on natukene teistsugused argumendid. Ja natukene teistsugune olukord ka juriidiliselt. Kust te selle raha kokku saite? No kindlasti on siin summas väga mitmeid tegureid, üks tegur on see, et me oleme olnud väga kokkuhoidlikud, raha kogune kogumine on, on olnud juba pikemat aega. Pangast võtsite ka laenu?", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond täitis Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni ettekirjutuse ning tasus 843 000 eurot varasema reklaamipartneri Midfieldi poolt aastatel 2009-2015 tehtud kampaaniate eest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nStatistilise arvestuse kohaselt teeb inimene vaid ühe esmase negatiive rektiivse ja ühe esmase positiivse testi, mis viibki statistika nihkesse. Nüüd hakkas terviseamet positiivsete testide osakaalu arvutama tehtud testide koguarvust, lugedes kokku kõik ka kordustestid. On inimesi, kes on käinud neli-viis korda testimas on ka neid, kes on teinud 20 testi. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma selgitab. Korduvad testid tõstavad seda testide arvu kunstlikult kõrgeks ja see ei anna meile usaldusväärset infot seire toimimise kohta. Kui me võtame nüüd näiteks sedasi, et eelmine nädal inimene testiti positiivseks, ta teeb kordus testi, see tuleb täna uuesti positiivne, siis tegemist ei ole mitte korduv nakatumisega vaid inimese test püsibki piisavalt kaua. Positiivne. Terviseamet soovitab inimestel end testida esimesel võimalusel ja paluda ka perearstilt tingimata saatekirja. Sotsiaalminister Tanel Kiik märkis aga, et valitsus eraldas 4,8 miljonit eurot testide soetamiseks. Eilne otsus annab lisaraha nii PCR testide tegemiseks suurusjärgus kaks pool miljonit kui ka antigeeni testide soetamiseks, eeskätt siis läbi Euroopa Liidu ühishanke. Me räägime siin suurusjärgus 200-st 1000-st antigeenitestist ehk need testid on soodsamad. Nad ei ole kindlasti nii võib-olla täpsed ja usaldusväärsed kui PCR testid aga nende tase on selgelt tõusnud. Võrreldes kevadega. Koos lähikontaktsetega on terviseameti jälgimisel üle 13000 inimese. Et aeglaselt kasvab ka haiglaravil viibijate arv, tõstis terviseamet ohutaset, et haiglatel oleks võimalik ette valmistada lisavoodikohti. Kogu maailm ja ka Eesti ootab vaktsiini. Hetkel on arenduses ligi 200 vaktsiinikandidaati, neist 10 on jõudnud kliiniliste uuringute viimasesse faasi edasi, räägib ravimiameti bioloogilise preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi. On neid vaktsiini tüüpe, mis meil on ka praegu kasutusel inaktiveeritud vaktsiinid, mis sisaldavad surmatud viirus, osakest ja komponent vaktsiinid, mis sisaldavad ainult viiruse antigeeni osakest, kuid on ka siis uut tüüpi vaktsiinid, milliseid me ei ole varem kunagi kasutanud. Euroopa ravimiamet on alustanud kahe vaktsiini kandidaadi andmete läbivaatamist. Tanel Kiik märgib, et kõige kaugemale on Euroopa tasandil jõutud läbirääkimistes Faizeri ja Techiga, kelle puhul lubatakse esimest eelostulepingu kavandit juba sel nädalal. Siis loomulikult koostöös ravimiameti terviseameti Iimõne progeaktika komisjoni Covid 19 teadusnõukojaga, teeme sellele kiire analüüsi, vaatame üle hinnatingimused, tarnetingimused, kõik tehnilised küsimused. Kui palju me teame efektiivsuse näitajatest usaldusnäitajatest, et kas me peaksime selle lepingu ühinema, mitte? Seni aga soovitab valitsus kanda maski, pesta käsi ja hoida turvalist suhtlusvahemaad.", "role": "user" }, { "content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4851 koroonaviiruse testi, neist 144 ehk kolm protsenti osutus positiivseks. Neist esmaseid teste oli kokku 2737, millest 132 olid positiivsed. Need erinevad numbrid tähendavad, et positiivsete testide osakaalu arvutamine muutus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui riigid ei leia diplomaatilist lahendust, üritavad rahusõnumit Venemaale tuua kirikujuhid. Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor Priit Rohtmets ütleb, et maailmas on ligi kaks ja pool miljardit kristlast. Seega on kirikujuhtidel lai auditoorium. Eesotsas muidugi siis Rooma paavstiga rooma katoliiklased on maailma kõige suurem kristlaskonna seas olev osaduskond, neid on üle 1,3 miljardi, nii et noh, kujutage ette, ühtegi teist riiki nii suurt ju ei ole sellisel ideoloogilisel tasandil just kõneledes siis sõjast kui moraalsest defitsiidist kõneledes inim hinge väärtusest kõneledes inimese väärtusest selles vallas on, on kirikutel kahtlemata oma roll mängida. Möödunud nädalal soovis paavst kohtuda Putiniga, Venemaa riigijuht sellega ei nõustunud. Enamik venelasi on õigeusklikud, seetõttu kahtleb Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma, et paavstil piisavalt mõjuvõimu Venemaal oleks. Ainus, kes usuliselt pinnalt saaks seda, seda protsessi mõjutada on tegelikult ikkagi patriarh Kirill. Vene õigeusu kirikupea iril on samas sõda õigustava ideoloogia üks autoritest, märgib Rohtmets. Venemaa tegevust õigustades ja kaitstes suurt kristliku ühise minevikuga püha Venemaa kontseptsiooni, on ta ikkagi selle sõja üks ideoloogidest ja üks kaassüüdlastest ja ta ei ole seda positsiooni mitte endale võtnud mitte alles nüüd sõja alguses, vaid see on tema kindel veendumus ja arusaam olnud juba aastakümneid. See on põhjus, miks Euroopa Liit arutab kirilli isiklikku sanktsioneerimist. Viilma rõhutab, et sõda peab hukka mõistma. Need sanktsioonid ühest küljest annavad väga selge poliitilise sõnumi siis noh, näiteks Moskva patriarhaadi juhtidele, aga teisest küljest takistavad teistel maailma kirikutel nendega dialoogi pidamist, nii et ei oskagi öelda, mis see, mis see, mis see õige või mis, mis see vale on. Rohtmets ütleb, et kui kirikud otsivad õiglast rahu, ei saa see tulla kahetsuseta. Ja kahetsuse jaoks omakorda on jällegi vaja, et Vene föderatsiooni esindajad, sealhulgas patriarh Kiril, saab aru sellest, mida on tehtud valesti. See muidugi nõuabki kõige suuremat pingutust.", "role": "user" }, { "content": "Lisaks riigijuhtidele kutsuvad Venemaad sõda lõpetama ka kirikupead. Kuna Venemaa õigeusu kirikupea patriarh Kirill on üks sõja õigustajatest, siis rõhumine kristlikule ligimesearmastule on seni kostnud kurtidele kõrvadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti peab olema valmis end Venemaa elektrivõrgust lahti ühendama ja Mandri-Euroopa elektrivõrguga liituma 2025. aasta lõpuks. Selle nimel käivad tööd üle Eesti, aga kõige kaugemale on nendega jõutud Ida-Virumaal, sõnas Eleringi projektijuht Marten Raidma. Hetkel on siin tegemist 330 kilovoldi õhuliini rekonstrueerimistöödega. Tööd on vajalikud siis selleks, et Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgud ühendada lahti Venemaa ühtsest elektrivõrgust. Ja liituda 2025. aasta lõpuks Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Konkreetne liin on siis juba peaaegu 70 aastat vana, tänaseks täielikult amortiseerunud ja vajab niikuinii rekonstrueerimist. Mis järgus need töötud? Praegu on töödega oleme jõudnud siiamaani, et tänaseks on Ida-Virumaal vana liin demonteeritud, suures osas on paigaldatud uusi vundamente käivad maskide kokku monteerimised ja plaanide kohaselt. Järgmine nädal jõuame ka esimeste mastide püsti tõstmiseni balti riikide ja Poola jaoks. Kokku läheb see maksma 1,6 miljardit. Eesti kogumaksumus sellest on 300 miljonit ja 75 protsenti tuleb sellest Euroopa Liidust. Ülejäänud 25 tuleb ülekoormustulust. Tarbija jaoks midagi maksma ei lähe. Tööde käigus vabaneb Eestis enam kui 1800 jalgpalliväljaku jagu piirangualust maad. Marten Raidma. Selle projekti raames tegelikult paralleelselt kulgevad 110 kilovoldi liinid, me tõstame gi samadele maskidele, et töödejärgselt needsamad paralleelsed 110 liinid me demonteerime ja kokku sünkroniseerimise raames vabaneb sellega üle 1300 hektari maad. Kaitsevööndiga seotud piirangutest. Eleringi projektijuhi Marten Raidma kinnitusel tööde tegemine kodudes elektrikatkestusi ei põhjusta. Tavatarbija neid töid ei tunne, et Eesti elektrisüsteem on üles ehitatud niimoodi, et alajaamad on dubleeritud toitega, et kui me ühel pool teeme töid, siis teiselt poolt toide on tagatud, et tarbijani katkestused ei jõua. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Eesti Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise raames uuendatakse täielikult Ida-Virumaalt algavad ja Valga kaudu Lätti suunduvad kõrgepingeliinid. Kokku demonteeritakse ligi 200 kilomeetrit liine, mis vabastab piirangute alt üle tuhande hektari maad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaailma liidrid kogunevad täna peamiselt virtuaalselt ÜRO peaassambleele, kus esiplaanile on tõusnud Iraani tuumaleppe ja USA kehtestatud uued sanktsioonid. Peamiselt karistavad ameeriklased Iraani kaitsetööstuse ga seotud inimesi ja asutusi, kuid nimekirjas on ka Venezuela president Nicolas Maduro räägib USA välisminister Mike Pompeo. Pea kaks aastat on Teherani korrumpeerunud ametnikud teinud koostööd Venezuela ebaseadusliku valitsusega, et mööda hiilida ÜRO relva embargost. Meie sammud peaksid olema hoiatus, mida võetakse kuulda kogu maailmas. Ükskõik kes rikub ÜRO relva, embargot riskib sanktsioonidega. Möödunud nädalavahetusel teatas Pompeio, et Iraanile on taas kehtestatud ka kõik ÜRO sanktsioonid sest nad on 2015. aastal sõlmitud tuumalepet rikkunud näiteks rikastatud varude uraani üle. Leppes seatud piiri. Maik Pompeo. Iraani tuumalepe oli täielik ebaõnnestumine, see ei toonud Iraani rahvusvahelisse kogukonda ega takistanud Teherani teed tuumarelvani. Ameeriklased toetuvad ÜRO resolutsiooni punktile, mis lubab maailma organisatsiooni sanktsioonide taaskehtestamist 30 päeva jooksul, kui mõni tuumaleppe osaline teatab julgeolekunõukogule, et Iraan on seda märkimisväärselt rikkunud. USA otsustas aga rohkem kui kaks aastat tagasi leppest lahkuda, mistõttu ei pruugi neil olla seaduslik õigus seda sammu astuda, räägib Hiina välisministeeriumi pressiesindaja. Vang venin. USA järgib rahvusvahelist õigust ainult siis, kui see on neile kasulik. Nad mitte ainult ei järgi seadust, vaid ähvardavad ka kasutada ebaseaduslikke ja ühepoolseid sanktsioone, mis panevad teised riigid sundolukorda. Ameeriklased aga rõhutavad, et vaatamata sellele, et nad on nüüd tuumaleppest lahkunud, olid nad siiski osalised selle sõlmimisel. USA suursaadik ÜROs Kelly Craft. Is noor our expectation that memberstates tera aplication. Me eeldame nüüd, et kõik ÜRO liikmesriigid täidavad oma kohustust ja taas kehtestavad Iraanile sanktsioonid. Rahvusringhäälingu raadio uudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA kehtestas Iraanile uued sanktsioonid, väites et Teheran on rikkunud 2015. aasta tuumalepet. See otsus tuleb vaid mõni päev pärast seda, kui USA teatas ühepoolselt, et Iraanile on taastatud ka kõik ÜRO piirangud. Rahvusvahelise kogukonna hinnangul ei ole ameeriklastel seaduslikku õigust seda teha, sest nad on leppest välja astunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJüri Uluots oli nii asutava kogu kui ka mitme riigikogu koosseisu liige Eesti õiguse ajaloo professor Tartu Ülikoolis ja Eesti peaminister vabariigi presidendi ülesannetes ajal, mil riik oli teise maailmasõja keerises, jätkab korporatsioon Rotaalia liige Martin Karner. Jüri uluots on olnud Eesti vabariigi südametunnistus ja ta on viibinud nii esimese põhiseaduse koostamise juures olnud selle suuresti autor, kandnud Eesti vabariik siis õiguslikult läbi oma töö siis õigusteadlasena ja ka füüsiliselt on ta kandnud siis Eesti vabariigi õigusliku järvepidevuse kaudu. Olles ise juba väga raskelt haige, nimetas ta 1944. aasta sügisel Saksa ja Nõukogude okupatsiooni vahele jäänud hetke ära kasutades ametisse Otto Tiefi valitsuse. Sellega tagati Eesti riikliku järjepidevuse püsimine. Järgnenud okupatsiooniaastatel jätkab riigikogu esimees Henn Põlluaas. Ja tänu temale me võimegi öelda, et, et meil on ikkagi Eesti vabariik olemas, et me saame selge pilguga vaatata tulevikku. Mälestuspäeval osales ka mitu uluotsade suguvõsa liiget, jätkab Tuuliki uluots. Ta leidis ka, et ka rasketel aegadel tuleb leida ühiseid lahendusi, mitte keskenduda lahkhelidele, vaid leida selle ei saa öelda kompromissi, aga mis nagu viiks edasi, et ta leidis väga tugevalt, et ei tohiks lõhestada erinevaid sotsiaalseid gruppe, mis ma arvan, et on ka praegusel hetkel väga, väga olulisel kohal. Jüri Uluots suri 1945. aastal Stockholmis. 2008. aastal maeti ta ümber Kirbla kalmistule. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Kirbla.", "role": "user" }, { "content": "Õigusteadlase ja riigimehe Jüri Uluotsa sünnist möödub esmaspäeval 130 aastat ja juba pühapäeval peeti Uluotsa kodukandis Kirblas tema auks mälestuspäeva. Jüri Uluotsal on väga oluline roll Eesti riikliku järjepidevuse püsimisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMoskvas juhtus see, et lõpuks ometi saatis Vladimir Putin valitsuse erru või pigem öelda Medvedjev ise teatas Vladimir Putinile, et nüüd valitsus astub erru, et mitte segada presidendi ja pakututena põhiseaduse reformi elluviimist. See tähendab, et Vladimir Putin juba pakkus Dmitri Medvedile uue ameti, eks see on Venemaa julgeoleku nõukogu aseesimees. Esimees on president, tähtis amet, aga millega hakkab tegelema sea Dmitri, meie meedia oli öeldud ametlikult, et julgeoleku ja kaitsepoliitikaga rubla juba langes. Mõned protsendi börsi sai teada valitsuse tagasi astumisest. Riigiduuma ase. Botor Tolstoi väljendas oma loo. Majanduspoliitika ei muutu ja kõik presidendi käsud ikka täidetakse samas vormis ja samas mahus ehk nagu midagi ei muutunud, aga, ja tõesti Dmitri Medvedjevi eruastumist ta ootas kogu Vladimir Putini eelmise ametiaja jooksul, et kuidas saab Vladimir Putin töötada Medvedjeviga ja kuidas Medvedjev saab töötada Putiniga, kui ta ise lasi Putini kremlisse nagu loobus oma teisest presidendiametist. Aga me nägime, et eelmine Putini ametiaeg valitsust elas üsna kindlalt ja nüüd poolteist aastat pärast presidendivalimisi. Nüüd juba president tahtis ikka endale, et vabad käed, et saaks põhiseaduse reformi ikka ellu viia ja nüüd valitsus nimetab ametile mitte president, vaid riigiduuma ehk parlament, et nagu president ise loobub osa oma volituste st ja annab neid parlamendile. Äkki Dmitrijev otsustas, et teema, poliitiline ja administratiivne saatus võib sõltuda muidugi presidendi tujust või otsusest, aga mitte riigid oma tujust. Kes saab järgmiseks peaministriks, seda ei ole veel teada, aga vähe näoline, et tuleb mingi tugev poliitiline figuur nagu näiteks praegune riigikontrolör Aleksei Gudrin, pigem me näeme kedagi finantsblokis.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas kolmapäeval, et valitsus astub tagasi. Teade järgnes president Vladimir Putini aastakõnele, kus riigipea tegi ettepaneku põhiseaduse muutmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJevgeni Švartsi muinasjutuline lavalugu tavaline ime on lavastaja Eli nähausi sõnul keerulisem, kui esmapilgul tunduda võib. See lihtsus on petlik, seal taga on natuke rohkem peidus kui lihtne muinasjutt ja seda oli ka täna tunnetada, kui me teist korda publikule mängisime, et kui sellest mängust aru saama hakatakse, siis lihtsus vaelub. Sa oled justkui saanud nagu ree peale ja justkui nagu selle looga juba sina peale, kui sul tõmmatakse tool alt ära ja esitatakse midagi sellist, mis paneb kahtlema, kas see on lihtne lugu. Näitleja saar, abiuus lisas Inimene, kes tuleb seda vaatama, see saab mõtiskleda päris palju ja mina ka iga kord laua tagant kuulan seda teksti, mis on väga hästi kirjutatud, siis ma filosoofieri oma peas, et ma loodan, et seda teeb ka publik. Rakvere teatri näitlejate Saara Piusi, Margus Kroosnõi, Ülle Lihtwelti, Eduard Salmistu ja Toomas Suumani kõrval astub tavalises, imes enda jaoks harjumatus rollis üles laulja Ott Lepland. Valikut põhjendas lavastaja Eili Neuhaus. See oli sisuliselt tingitud, ta tuligi mängima tegelast, kes tegelikult ühtepidi ei olnudki nagu inimene ja ta pidigi ennast tundma nagu väga võõrana selles keskkonnas. Saara pius Ott Leplandist. Ott on olnud võrratult tubli, ma pean seda ütlema, et see, et ta laulab, me kõik teame, eks ole, super, hästi ja sist. Ta lihtsalt tuleb ja teeb ka suurepärase draama rolli, eks ta tuli natukene niimoodi tagasihoidlikult esimese proovi, siis me hakkasime murdma tema müüri maha ja pääsesime ligi, nii et nüüd, nagu ta täna ütles, et tunneb siin ennast väga, väga koduselt, et ma loodan, et see ei jää tema viimaseks rolliks. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Rakvere Teatri 82. hooaja avalavastus on Vene näitekirjaniku Jevgeni Švartsi \"Tavaline ime\". Lavastaja Eili Neuhaus on kolmevaatuselise näidendi lühemaks teinud ja teatrile sobivaks kohendanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle hulga aja oli tunda tõelist uue erakonna asutamise hõngu ja teha tahtmist entusiasmi oli palju ka tegijaid. Seda küll alguseks, kui tahetakse ellu viia soov minna täisnimekirjaga riigikogu valimistele tuleb saada juurde nii aktiviste, realiikmeid, neid on praegu 633 toetajaid kui loomulikult ka raha. Täna oli kohal 180 otsustajat, kellest 162 toetas uue erakonna esimehena Andres Herkeli kandidatuuri. Küsisin temalt, mis on uue erakonna sõnum, millega eristutakse. Sõnumeid on meil õige palju, kindlasti on need küsimused, mis on seotud demokraatiaga, ehk see, mida rahvakogu tõstatas, president tõi Riigikokku need asjad on jäänud suuresti lahenduseta detsentraliseerimine võimu detsentraliseerimine, sealhulgas kindlasti riigireform, see, mis puudutab meil ebaratsionaalsust, kohalikus halduses ja tegelikult kohalike huvide ka sellist tagaplaanile surumist poliitilise süsteemi poolt. Ja lõpuks demograafia, mida me oleme sõnastanud kõige rohkem, nii et seda probleemi saab lahendada ikkagi siis, kui Eestis on avatud ja sõbralik majanduskeskkond. Seda tuleb muuta ja valimiste võt kindlasti see teema, mida me oleme tõstatanud, ehk erakondade rahastamise küsimus, ma ütleksin, see on tegelikult seotud poliitilise korruptsiooniga. Kui tõlgendada korruptsiooni mõistet avaralt Ega uues erakonnas eriti palju üleriigilise tuntusega inimesi ei ole. Ühest küljest ilmselt halb, teisest jälle hea, sest kui eesmärk on taastada usaldus poliitika ja poliitikute vastu, siis ongi uute inimestega varem alustada. Nii arvab ka üks uue erakonna juhatuse liige, keda ennast saab kahtlemata tuntud inimeseks lugeda. Tartu Ülikooli professor Jüri Saar. Erakond ongi, ongi üks selline koht, mis ühendab inimesi, kes on mingis mõttes sarnased ja ta on kasvukeskkond. Küll tuleb meil uusi uusi nimesid ja nägusid, kellest praegu midagi ei ole teada. Nii et me tahame selles suhtes olla erinevad ja selles mõttes ongi hea, meil ei ole neid, neid selliseid mõnikord ka sisse ostetud staare. Aga veel kord Andres Herkel Eestis on kirjutatud väga palju, manifeste on tehtud väga palju kriitikat väga paljudele probleemidele on ju iseenesest tähelepanu juhitud kuid meie jaoks on oluline see, et nendel sõnumitel oleks ka poliitiline väljund ja seda me üritame oma tegevusega luua.", "role": "user" }, { "content": "Toimus Eesti Vabaerakonna asutamiskoosolek.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna prügilas hakati tootma segaolmeprügist jäätmekütust, et vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete hulka. Tallinna prügila üks omanike on Tallinna linn ja abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on jäätmekütuse tootmiseks plaani peetud juba kaks aastat. Prügila peab ju ka järgima need Euroopa Liidu direktiivid ja ja keskkonnaministeeriumi ettekirjutusi prügi ladestamist vähendada ja ainukesed variandid on siis prügi taaskasutada ja RTF toode on siis üks viis, kuidas saab prügi taaskasutada ehk toota prügikütust. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on rahul, et üha rohkem läheb jäätmeid taaskasutusse ja prügi pärast on juba lausa võistlus tekkinud. Me ei peaks selle üle väga muretsema, keskkonna seisukohalt on see igal juhul väga tervitatav. 100-st kilost prügist saab 50 kilo kütust, selgitas Tallinna prügila juhatuse liige Allan Pohlak. 40000 tonni on hetke seadmete võimsus, lähiaastatel on plaanis tõsta võimsus kuni 100-le 1000-le tonnile. 50 protsenti sellest sisendist läheb jäätmekütusena välja ja ütleme, et circa 10 kuni 50 protsenti mail välja koguda metallidena ja järgi orgaanika, seda on võimalik siis kompostida, saada sellest väheväärtuslikku pinnast või siis suunata biogaasi tootmisjaama ja toota sellest biogaasi. Esimesed lepingud kütusemüügiks on juba olemas. Seda kütust hetkel me esialgse plaanide kohalt hakkame saatma seda tsemenditehastesse küttena, esialgu Läti, aga hiljem ka Eestisse tundasse. Kas ka jäätmekütuse jäätmeid tekitab? Kui seda jäätmekütust kasutavad tsemenditehases, siis tulevad tsemendi tootmistehnoloogiast jääki ei jää kogu see põlemisjäägite toote sisse. Kui seda kasutada jõujaamades elektri ja soojuse tootmiseks siis sealt võivad jääda põlemisjäägid circa kuskil 15 protsenti. Tallinna prügila on jäätmekütuse tootmisliini käivitamisse investeerinud ligi 30 miljonit krooni. Paari aasta pärast on kavas kütuseks töödelda 100000 tonni segaolmejäätmeid aastas, mis on kaks kolmandikku Tallinna prügilasse. Saabuvatest, segaolmejäätmetest jäätmete põletamist kavandab aga ka näiteks Eesti energia ning on samuti oma investeeringut teinud. Neile ei meeldi Tallinna plaan suunata linna jäätmed kõik ühele jäätmekäitlejale. Abilinnapea Deniss Boroditš tõrjub kriitikat, et linn plaanib kellelegi eelisseisundit anda ning kinnitab, et vastav komisjon arutab praegu erijäätmekäitlejate ettepanekuid. Tuli ettepanek nii Eesti Energialt kui ka Tallinna külalt kus nad avaldasid soovi raeda prügipõletustehase ja siis muidugi avaldas soovi ka Ragnsels. Komisjon teeb linnavalitsusel mingi soovituse, et üks neist välja valida. Noh, ei pruugi, et komisjon võib ju teha ka sellise ettepaneku, et jälgime olukorda ja, ja need ettevõtted, kes tekivad, et see ongi hea, et me ei pea võib-olla piirama seda ühele või kahele", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Prügila alustas jäätmekütuse tootmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiiriläbirääkimised Venemaaga on kestnud juba üle 20 aasta, teatud määral oleme jõudnud ringiga algusesse tagasi, sest taas peab neid läbirääkimisi ka Jüri Luik, praegune suursaadik Moskvas. Alustan gi sellest, et küsin Luigelt, kas nüüd on ka midagi teistmoodi? No minu arvates ollakse praegu vägagi konkreetsed rahulikud, ütleme niimoodi, et kui ma pidasin neid läbirääkimisi 92 kuni 94, kus Venemaa oli äsja iseseisvunud ja meie olime taastanud oma iseseisvuse, siis oldi palju emotsionaalsemad ja kõik probleemid mängiti läbirääkimiste laua taga väga valuliselt läbi, nüüd ollakse rahulikumad, enesekindlamad. Tänasel kuulamisel andis väliskomisjon konsultatsioonide senisele käigule positiivse hinnangu. Komisjoni esimees Marko Mihkelson. Komisjon üksmeelselt mul on seda hea ka kinnitada, et nii nagu me oleme seda protsessi alustanud eelmise aasta oktoobris valitsusele, siis soovitust andes neid kõnelusi pidada nii ka täna, tegelikult konsensuslikult, toetati nii-öelda kujunenud olukorda ja öeldi, et meie arvates kindlasti selle protsessiga võiks edasi minna ja järgmised konsultatsioonid võiksid aset leida. Ja kohtumine siis tõenäoliselt juba Moskvas. Viimastel päevadel on ajakirjandus arutanud juba piirilepingu tekstivariantide üle. Väliskomisjoni esimees ütleb, et ärme rutta ajast ette. Erinevaid variante, mida on meie diplomaadid konsultatsioonidel arutanud, on Venemaa kolleegidega ja praegu ütleme selles seisus, kus me oleme, on siis üks selline võimalik sõnastus, aga ma ei rutaks nagu sündmustest ette, et vaatame, milline on järgmine kohtumine Moskvas tänase väliskomisjoni istungiga. Ma usun, et me tegime küllalt olulise sammu edasi, et saavutada tõepoolest tulemus, mis on mõlemale poole vastuvõetav, nagu me teame, riigikogu kõik fraktsioonid andsid oma mandaadis väga selgelt, märkad meie huvides on, et lepetesse sisse kirjutatav sõnastus ei tohiks mingil viisil siis kompromiteerida meie õigusliku järjepidevuse põhimõtet. Ning suursaadik Jüri Luik Ütleme niimoodi, et rõhutada seda, et piiriküsimus on see küsimus, mida nimetatud lepingus käsitletakse, on võimalus, mida siin komisjonis arutati ja millele anti laias vastus positiivne hinnang. Jüri Luik ei taha ennustada Vene poole käitumismudelit, kuid nendib. Fakt on see, et Vene pool on huvitatud piirilepingust sest nad on huvitatud sellest, et kõik nende piirid oleksid selgelt fikseeritud. See ei puuduta ainult Eestit, nagu te teate. Mõni aeg tagasi sõlmiti piirileping Norraga, nii et see on laiem protsess ja pole otseselt Eesti keskne.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu väliskomisjon kuulas ära informatsiooni Eesti-Vene piirilepingu konsultatsioonide hetkeseisust, arengutest Venemaal ja Eesti-Vene kahepoolsetest suhetest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti alla kuuluval maanteemuuseumis tekkis vajadus uue juhi järele eelmise aasta lõpus, kui üle kaheksa aasta muuseumit juhtinud Kadri Valner teatas ootamatult ametist lahkumisest. Huvi uueks muuseumi juhiks saada oli väga suur, laekus 16 sooviavaldust, ütles transpordiameti avalike suhete teenistuse juht Kaja Sepp. Ivo Posti sai valitud sellepärast, et teda eristas teistest kandidaatidest võib-olla kõige rohkem see, et tal oli kõige suurem tippjuhi kogemus. Ja, ja väga lennukas visioon muuseumi tuleviku osas. Näiteks võiks tema meelest luua transpordiameti eeskujul muuseumi, mis ühendavaks kõiki transpordiliike Maantee ja teed ja sillad ja kõik, see on ju kõigest üks osa Eesti transpordi ajaloost. Meil on ju ka rongiliiklus, meil on kõikvõimalikke teisi transpordivahendeid, laevu ja kõike muud taolist, et ma arvan, et materjali ja võimalusi laienemiseks teistele nii-öelda teemadel peaks olema küll ja küll. Samuti leiab posti, et muuseum võiks jätkata tegutsemist eraldiseisva sihtasutusena. Mis avardaks oluliselt tegutsemisvõimalusi, avardaks otsustusõigust, vastutust ka tegelikult ja annaks nii-öelda vabamad käed võib-olla muuseumile enesearendus, eks. Idee maanteemuuseumi toimimispõhimõtet muuta tuli juba eelmiselt juhilt Kadri Valnerilt. Täna on probleem selles, et maanteemuuseumis on puudu töökohta, seal on ainult üks teadur ainult üks kuraator ja sarnastes muuseumides, nagu meie oleme, on terve teadusosakond terve näituste osakond. Et sihtasutus ilmselt annaks võimaluse paremini nende töökohtadega manageerida. Kuivõrd aga posti on veebruari lõpuni ametis setomaa muuseumis ning soovib seejärel paar kuud puhata, alustab ta maanteemuuseumi direktorina esimesest maist. Seni juhib muuseumi turundus ja kommunikatsioonijuht Kanni Kallastu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Maanteemuuseumi uueks juhiks saab Ivo Posti. Veebruari lõpuni jätkab Ivo Posti Setomaa muuseumide direktorina. Enne seda juhtis ta Narva Muuseumi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie Pärnu haiglas oleme siirad, kui me ütleme kõige suurem vara on meie töötajad ja töötajad on erinevad, neil on erinevad maailmavaated, erinevad lähenemised loomulikult Pärnu haigla esindab ikkagi tõenduspõhist meditsiini ja meie tungiv soovitus on kõikidel töötajatel vaktsineerida, kuid teatud juhtudel mõni inimene sellest keeldub ja meie oleme päästerõngas või kompromissiks sellistel töötajatel, kes ei soovi vaktsineerida, töötanud välja plaanilise Covid 19 testimise süsteemi osakondade kaupa. Ehk need inimesed, kes ei soovi vaktsineerida, saavad siis oma ohutust teistele kolleegidele ja muidugi eriti patsientidele tõestada läbi negatiivse testi. Kahjuks jah, hetkel on kolmel juhul meil olnud selline olukord, kus töötaja ei ole soostunud päris õigesti kasutama, isikukaitsevahendeid on keeldunud vaktsineerimisest ja lõpuks ka sellest kolmandast päästerõngas, siis testimisest ja kolme inimesega on meil hetkel teed lahku läinud.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Haigla ravijuht Veiko Vahula ütles, et kõik töötajad haiglas on kulla hinnaga. Ja kui keegi pole nõus end vaktsineerida laskma, ei järgne sellele kohe töölepingu lõpetamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellest ei pruugi praeguses olukorras piisav olla, kui te vaatate, et need nakatumis näitajad, need on ikkagi igal päeval nagu ületuhandelised numbrid. Et üle tuhandeliste näitajatega iga päev meie meditsiinisüsteem lihtsalt vastu ei pea. Mis te arvate sellest kaubanduskeskuste kinnipanekust ja kas seda on vaja ikkagi teha ka üle-eestiliselt, et kui selgelt on ikka väga keeruline olukord Tallinnas Ida-Virumaal, võib-olla on vaja jällegi ikkagi piirkondlikult läheneda? Jah, et see on nagu väga hea küsimus, et kas, kas olla solidaarne Tallinna ja Ida-Virumaaga, kuigi noh, peab ütlema, et, et ega Eestis ei ole ju ühtegi maakonda, kus me saaks öelda, et, et seda viirushaigust seal üldse ei ole. Et noh, väikestes maakondades ongi need võib-olla need kõikumised suuremad kui Tallinnas, et Tallinn on suur linn ja, ja ka Tallinnas. Lasnamäe linnaosa on jah kõige rohkem haaratud, aga Lasnamäe on ka kõige suurem. Aga ega ei saa öelda, et kõik teised linnaosad on puutumata jäänud, et kõigis teistes linnaosades on, on nakatumine ja, ja me näeme ka, et, et võib-olla vahepeal on Läänemaal madal nakatumine, nüüd on näha, et seal hakkavad numbrid tõusma. Siis on need Lõuna-Eesti maakonnad mõni päev madal nakatumine, siis jälle tõuseb. Et, et seda ei saa praegu ütelda, et see, see nakatumine oleks ainult levinud Tallinnas ja Ida-Virumaal või Harjumaal ja Ida-Virumaal, et sisuliselt on ikka ikka kogu Eesti haaratud ja see on linnade haigus, mistõttu ei ole ju väga suur ime, et Tallinn on kõige rohkem nagu haaratud saanud. Et et, et me peaksime olema kõik siin Tallinnaga solidaarsed ja niisugused lokaalsed piirangud, kuigi nad detsembrikuus päris hästi töötasid, aga siiski siiski sellele kaasnes ka see, et, et inimesed läksid Narvas Pärnusse ja, ja, ja, ja viisid sinna ka kaasa infektsiooni Aga kaubanduskeskused? Ja kaubanduskeskused on jah, tähendab süüa peab ostma selle, selle vastu keegi ei ole, aga kaubanduskeskused paratamatult on šopingukohad ja, ja see lihtsalt käiakse ühest poest teise või, või ilm ei ole ju praegu veel kõige parem, seal saab ka aega veeta ja, ja, ja mida me praegu väga selgelt näeme, et see on noorte inimeste puhang, et meil ei ole praegu tegu vanemate inimeste nakatumisega, nagu meil oli kevadel? Noh, kuigi kevadel jah, noori väga ei testitud, nii et ega me väga selgelt seda ka ütelda ei saa. Aga, aga, aga meil tuleb piirata tegevusi, mis on seotud noorte inimestega.", "role": "user" }, { "content": "Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles, et teadusnõukoda kordab eelmise nädala soovitust sulgeda kaubanduskeskused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõstamaa osa vallakogu esimees Toomas Rõhu tõdeb, et regionaalareng on praegu üks tõsisemaid murekohti, sest väljaspool suuremaid linnu ei suudeta pakkuda vajalikke teenuseid ja inimesed kolivadki sinna, kus need on kättesaadavad. See oligi peamine põhjus, miks osavalakogu saatis pöördumise peaministrile Jüri Ratasele, sotsiaalministrile Tanel Kiigele ja riigihalduse ministrile Anneli otile. Toomas Rõhu. Tõstamaal on entusiastlik perearst Madis Veskimägi ja on tellisekeskus ja ka röntgeni kabinet, aga ei ole viimastel aastatel enam pikendatud uue röntgeni kabineti kiirgusluba ja see probleem ei ole kuidagi lahenenud. Perearst Madis Veskimägi võiks oma aastaid kestnud võitluses romaani kirjutada, tõstma tervisekeskuses töötas röntgeni kabinet 1996.-st aastast, aga kui 2013 kiirgustegevusluba pikendama asuti, selgus, et seadus on muutunud ja röntgen diagnostika kuulub eriarstiteenuste hulka. Kui aga leiti võimalus lubada perearstile erandina sellist teenust osutada, oli takistuseks radioloogia tehniku puudumine, keda aga paari-kolme uuringu pärast päevas polnud otstarbekas palgata. Terviseameti soovitusel asus perearst õppima Tartu tervishoiukõrgkooli, läbis vajalikud kursused ja praktikumid ning sooritas õppepraktika. 2018 asus ta taas taotlema kiirgustegevusluba, aga eri põhjustel pole ta seda siiani saanud ja patsiendid käivad ikka röntgenis. Pärnus 50 kilomeetri kaugusel. Madis Veskimägi. On päevi, kui kolm-neli patsienti vajavad diagnoosi täpsustamiseks uuringud ja, ja see kõik toimub ühe vastuvõtu käigus, ütlen, et see tunne, et me saame inimese haigust või vigastust täpsustada, määrata õigema ravi on väga innustav. Paraku pitseerisid keskkonnainspektsiooni ametnikud röntgeniaparaadi ja Veskimägi hoiatati, et kui ta seda veel kasutab, aparaat tükeldatakse. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Tõstamaa osavallakogu asus toetama perearsti Madis Veskimägi võitlust kiirgustegevusloa saamise eest. Kuigi perearst väidab, et on täitnud kõik Terviseameti nõudmised, pitseeris Keskkonnainspektsioon röntgeniaparaadi ja seda kasutada ei saa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKredExi poolt magnetik MRO-le antava laenu suurus on 10 miljonit eurot ja tähtaeg kuus aastat. Laen tuleb tagastada pärast aastast maksepuhkust 60 kuulise maksegraafiku alusel. Laenu intress on 12 kuue euribor pluss kaks protsenti aastas. Laen peab olema tagatud kommertspandiga ning ettevõtte põhiomaniku Hiina ettevõte. Aviation Technology garantiiga. Magneetik MRO tegevdirektori Risto mäeotsa sõnul loodetakse laenuleping allkirjastada lähema paari nädala jooksul. 21. septembril lunastab ettevõttega ennetähtaegselt kõik kolme aastased võlakirjad ning see läheb maksma üle kaheksa miljoni euro. Tegemist on käibekapitalilaenuga, et peamiselt siis on meie likviidsusnäitajate elujõulisena hoidmiseks, sest et lennunduses täna teatavasti ei ole kõige lihtsamad ajad. Me oleme ka oma ettevõtte finantsiliste kohustuste struktuuri ümber töötamas ja üks nendest on, on võlakirjade väljaostmine enne tähtaegne, nii et kindlasti jah, riigi abil on ka seal oma oluline osa, et see laen on ikkagi üles ehitatud nii et kui täna omanik soovib osta mingit teist ettevõtet, siis seda nad ei tohi teha ennem, kui laen on tagasi makstud. Kui omanik soovib dividende võtta, siis ei ole lubatud ennem kui laen tagasi makstud. Koroonakriisi tõttu on magneetik MRO kulusid koomale tõmmanud, töötajate arv on vähenenud umbes viiendiku võrra. Ettevõttes töötab üle 600 inimese, neist Eestis umbes 400. Ettevõtte põhiomanik on tänavu ettevõttesse paigutanud 5,7 miljonit eurot. Mäeotsa sõnul on nii see raha kui riigi laen praegu piisav, et kriisist tugevana välja tulla. Kas nüüd omanik paneb raha juurde, siis tänase selle esimese kriisilaine kontekstis ei ole vaja panna. Küll aga oleme nii-öelda valmis, et kui peaks tulema mingi teine tohutu suur laine ja veel valusa löögi saab lisaks see tööstusharu siis loomulikult me võitleme selle eest, et ettevõte kokku ei variseks. Meil on kogu aeg plaan B ja plaan C nagu öelda ka käimas, et ja üks selline plaan on see, et, et võib-olla omanikul tuleb veel raha juurde panna, et kui see olukord peaks minema hullemaks. Magneetik MRO müügitulu vähenes teises kvartalis võrreldes mulluse sama ajavahemikuga umbes poole võrra ning oli 12,59 miljonit eurot. Teise kvartali puhas kahjum oli 433000 eurot. Ettevõte ei anna prognoosi kolmanda kvartali ega kogu aasta majandustulemuste kohta.", "role": "user" }, { "content": "KredExilt Magnetic MRO-le antava laenu suurus on 10 miljonit eurot ja tähtaeg kuus aastat. Valitsus kiitis heaks lennukite hooldusttevõttele Magnetic MRO antava käibekapitalilaenu põhitingimused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeamine muudatus on see, et uuest aastast peavad kasiinosse sisenemisel esitama pildiga dokumendi kõik mitte ainult need, kes võivad olla allpool lubatud vanusepiiri. Saadud register läheb hasartmängu korraldajate liidu juhi Tõnis Rüütli kinnitusel maksu ja tolliametile ning on abiks hasartmängusõltlaste registri loomisel. Lõppev aasta oli aga hasartmänguasutustele rekordiliselt halb, kuna kahjumis lõpetasid kõik kasiinod, välja arvatud kasiino. Olümpik. Mänguautomaatide piirarvu tõstev uus seadus kahandab kasiinode numbrit veelgi, räägib Tõnis Rüütel. Et väikesi mängusaale ei ole võimalik enam pidada, arvestades ka tänast majanduskeskkonda. Saale jääb oluliselt vähemaks, selle aasta kolme kvartaliga on jäänud 17, enne mängusaali vähemaks. Üle 10 protsendi on mänguautomaatide arv vähenenud ehk 532 tükki. Seadus on kindlasti õigustatud. Aga seadus oleks kindlasti pidanud hakkama kehtima mitu-mitu aastat varem. Muidu me täna selles olukorras ei oleks, et meil on ka palju väikesi õnnemängusaale. See üleminekuperiood on küll jäänud lubamatult pikaks. Uus hasartmänguseadus keelab kasiinode tegevuse lasteaedade ja koolide läheduses ning 2010.-st aastast ka elumajade läheduses. Nii kavatseb Tallinna Mustamäe linnaosa valitsus keelduda seal tegutsevate kasiinode tegevuslubade pikendamisest, räägib linnaosavalitsuse asevanem Nikolai DektJaren. Praegusel hetkel mõned kasiinod on saanud tegevusloa ja on saanud kolmeks-neljaks kaheks aastaks siis järelikult nad nad järgmise kahe või kolme aasta tulevad, aga kui kui tulevad meie juurde ja siis kindlasti siis uue seaduse baasil siis ja anname endale nõusoleku. Tõnis Rüütel juhib tähelepanu ka sellele, et hoopis ohtlikum kui nähtavad kasiinod on hasartmängude kasvav haare internetis. Uus seadus ei reguleeri veel internetis tegutsevate hasartmängu korraldajate maksustamist kuna nende serverid ei asu Eestis. Mängudest sõltuvusse langemise psühholoogiline mehhanism on aga samasugune nii kasiinodes netimängudes kui ka lotos ja alguse saab see lapsepõlvest. Psühholoog Jüri Ennet. Kogu see väärtuste skaala, mis on suures ühiskonnas, see peegeldub ka laste peal, võtame need Soome tulistamised ja nõnda edasi, et need pinged ja probleemid on ka meil ja lapsed otsivad lahendust ja üheks lahenduseks on ka siis põgenemine sinna virtuaalmaailma ja mäng oma olemuselt on hea, ainult, ta peab olema teatud piirides teatud raamides.", "role": "user" }, { "content": "Eelolevast aastast hakkab kehtima uus hasartmänguseadus, mis piirab kasiinode ja teiste hasartmänguasutuste tegevust. Kasiinod lõpetavad aasta esmakordselt kahjumiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna, siis said teatavaks need inimesed, kes saavad presidendilt vabariigi aastapäeva puhul aumärke. Juba traditsiooniks on kujunenud, et neid laureaate on 99. Kõigest me rääkida ei jõua, aga meil on lühemaid ja pikemaid materjale. Värskete laureaatidega ja valgetähe teenete märgi saab näiteks presidendilt Heino Laas, kauaaegne maaülikooli metsakasvatuse õppejõud Madis Hindre räägib lähemalt. Eino Laasi kabinet maaülikooli metsamajas on täis raamatuid ning nii mõnigi neist on tema enese kirjutatud. Kabineti seinal kõrgub ka portree mees. Sellel on endel Laas Eino Laasi isa, kes töötas metsanduse duskonna õppejõuna ligi 40 aastat ning temalt võttiski Eino Laas elutöö üle. Vahest on temast suur puudus, sest me omal ajal sageli heas mõttes vaidlesime ja on punkte, kus ootaks tema käest nagu vähe tuge, sellepärast et lähiümbruses eriti ei ole selle valdkonna ga nii palju rääkimist kellegagi, aga ta andis mulle teatepulka ja ma olen püüdnud seda edasi kanda ja anda ka võib-olla järgnevatele isa rõhutas mul kogu aeg õpikute vajadust ja ma olen püüdnud ka seda joont tema nii-öelda soovides täita. Einolaasi tudengid iseloomustavad teda kui ranget meest, kelle jaoks peavad asjad olema korras. Laasi enese sõnul tulebki põhikooli ja ülikooli vahest aru saada. Samas usub ta, et tudengitega nende õpetamise ja kasvatamisega tasub ning peabki tegelema. Oi, mul on olnud väga häid diplomaate, kellega olen metsas vahest nädalaid olnud ja need on nagu enda kasupojad olnud, kes mööda ilma laiali läinud, neid on hea meenutada. Kui sa teed kõrvuti tööd, siis tuleb armastus töö vastu ja ka vastastikune, selline usaldus ja armastus. Madis Hindrilt on ka järgmine materjal. Presidendilt saab valgetähe teenetemärgi käsitöö, traditsioonide uurija ja tutvustaja Vaike Reemann, kes oma tööga Eesti Rahva Muuseumis on andnud olulise panuse rahvakultuuri kogumise, uurimise ja õpetamise jaoks. Eesti Rahva Muuseumi direktori Tõnis Lukase sõnul on imetlusväärne Vaike Reemani südametuli, mille ta muuseumitöösse on pannud etnograafina Rehmani panustanda kõikjal. Teisalt ei tõsta ta iseennast kunagi esile, vaid välja paistab tema tegevus, olgu selleks siis tööteadlase ning õppejõuna või hoopis näituste kureerimine. Ka pärast seda, kui Vaike Reeman kuulis endale määratud valgetähe teenete märgist tuli tal pärast esimest üllatust meelde kogu muuseum. Ma arvan, et see väärikas asutus väärib seda, et neid inimesi, kes siin askeldanud, on pikalt tunnustatakse, nii et ma ei saa seda käsitleda kui midagi isiklikku, vaid kõigepealt seda, mida siin majas üldiselt on tehtud ja, ja mida siin majas hoitakse ja, ja, ja mida selle majaga seoses armastatakse. Ühtlasi tähendab Eesti Rahva Muuseumis töötamine Vaike Reemannile pidevat õppimist ning just seda pidas ta meeles, kui lubas ligi veerandsada aastat tagasi Tartu kunstikoolile, et hakkab seal andma rahvakunsti loenguid. Kui sa pead noortele inimestele rääkima vanadest asjadest, siis sa pead ennast kokku võtma ja kogu aeg nagu vormis olema. Aga tegelikult õppetöö ja noortega tegelemine on ju see, et nad ju reflekteerivad seda, mida sa neile räägid. See on niisugune rõõmus peegeldus. Järgmine laureaat on ettevõtja Vello Saar Põlvamaalt ja seega materjal Mirjam Nutovilt. Põlvamaal Värska vallas tegutsev Vello Saar pole mitte üksnes Värska valla, vaid kogu Põlvamaa suurim tööandja. Ta on aktsiaselts Värska sanatooriumi ja Värska veekeskuse juhatuse esimees, kohaliku spordielu edendada ja intellektipuudega noortele mõeldud Maarja küla toetaja. Ühtlasi on saar kohaliku vallavolikogu esimees, mõeldes väga aktiivselt kaasa haldusreformi ga seotud küsimustele. Ta on ka väga aktiivne setokultuurielu edendaja, kuuludes vanemate kogusse ning olles noore setomaale toetusprogrammi algataja. Uudis teenetemärgi saamisest tuli talle aga täieliku üllatusena. Võttis kohe jah, nagu sõnatuks ja, ja täiesti ootamatu, et ma ei ole kunagi oma elus ühtegi tegevust mingite tunnustuste pärast nagu ette võtnud, aga seda meeldivam igal juhul. Ja teie jõud ei rauge, et ei piirdu sellega, mis tehtud on, vaid ka praegu olete laiendamas oma värske sanatooriumi ettevõtet ning mõtlete jätkuvalt, kuidas asju paremaks teha. Inimene peab nagu midagi ju tegema ja arenema ja arendama ja, ja selles suhtes on, on hea meel, et see võimalus ettevõtte juhina mul on olemas ja ka omanike toetus on selles osas sajaprotsendiline, nii et ei ole muudkui tegutseda. Jah. Presidendilt saavad tänavu teenete märgiga mitu õpetajat. Johan Epner vestles Haapsalu Viigi kooli staažika pedagoogi Villu Baumaniga. Haapsalu viigi kooli tööõpetuse õpetaja Villu Bauman on tegelenud erivajadustega lastega üle 40 aasta. Baumani juhendamisel on aastakümnete jooksul teinud käsitööga tutvust tuhanded lapsed. Õpetaja leiab, et erivajadustega lastel on tööõpetuse tundidest väga suur kasu. See on väga tähtis sellepärast, et sellise tegevusega areneb laste peenmotoorika käeline tegevus ja see on ühtlasi seotud ka vaimse arenguga, nii et ja ta rahustab ja ta on nagu ka tööde teraapia, nii et ta viib mõtted eemale oma erivajadustest ja kui tulemused on, siis need omakorda innustavad.", "role": "user" }, { "content": "Maaülikooli õppejõud Eino Laas; käsitöötraditsioonide uurija ja tutvustaja Vaike Reemann; ettevõtja Vello Saar; Haapsalu Viigi kooli õpetaja Villu Baumann; reporterid Madis Hindre, Mirjam Nutov, Juhan Hepner.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsler on juba alates 2003.-st aastast taotlenud, et riigikogu muudaks erakondade rahastamise kontrollimist tõhusamaks. Kui praegu tegeleb sellega audiitor, riigikogu erikomisjon ja avalikkus, siis sellest õiguskantsleri hinnangul ei piisa. Õiguskantsler leiab, et selleks peab olema kompetentne ja sõltumatu eriorgan. Kuna riigikogu pole seda teinud, pöördus õiguskantsler riigikohtusse, mida Allar Jõks kohtult taotleb. Tänasel kohtuistungil taotlesin ma riigikohtult, et ta tunnistaks erakonnaseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks selles osas, milles see seadus ei sätesta tõhusad efektiivset kontrolli erakonna rahastamise üle. Ja teiseks palusin kohtul, et ta kohustaks riigikogu sellise organi looma, kes erakonna rahastamist kontrolliks sellise tõhususega, et see vastaks põhiseaduses sätestatud miinimumnõuetele. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde tunnistas, et kehtiv kord ei ole parim, kuid ta ei nõustu Jõksi hinnanguga selles, nagu oleks seadus põhiseadusega vastuolus. Olemasolev erakondade rahastamise järelevalvekontrolli süsteem, et see vajab tõhustamist ja siin riigikogul seisab ees tõsine töö. Küll aga ei saa väita üheselt, et tänane olemasolev olukord oleks põhiseaduse vastane. Tuletan siis ka meelde, et nii politsei, maksuamet, audiitorkontroll kui ka praegu riigikogu erikomisjon kõik tegelikult oma pädevuse funktsioonide piires teenivad ühte eesmärki, et kontrollida erakondade rahastamist. Põhiseaduskomisjoni seisukohta toetas ka justiitsminister, samas viitas ta sellele, et õiguskantsler ei tohiks taotleda riigikohtult seaduse muutmist. Rein Lang. Kas riigikohus olukorras, kus riigikogu ei suuda oma ülesannetega mõistliku aja jooksul hakkama saada, kas riigikohus võib tema rolli üle võtta, et kas teatud juhtudel siis mitte rahva poolt valitud kogu, milleks on siis riigikohus, võib hakata Eestis seadusi kehtestama ja minu meelest see on ohtlik ja, ja seda ma mingil juhul toetada ei saa? Õiguskantsler Allar Jõks väitis vastu, et kui seadus ei vasta põhiseadusele, on tema kohus püüda seda olukorda muuta. Kuna riigikogu pole seda teinud, ei jäänudki tal muud üle, kui pöörduda riigikohtusse, mille otsused on kõigile kohustuslikud. Kohus langetab otsuse kahe kuu jooksul. Toomas Kelt Eesti raadio, Tartu stuudio.", "role": "user" }, { "content": "Riigikohtu üldkogu arutas õiguskantsleri taotlust tunnistada erakondade kontrolli seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRasmus raamat on objektijuht Eesti ühes suuremas peatöövõtuga tegelevas ehitusel õttes Merko Ehitus. Türi põhikooli uue maja ja spordihoone ehitusel on iga päev ametis 10 kuni 12 alltöövõtjat 40 mehega ja Rasmus l tuleb neil kõigil silma peal hoida. Lihtsamaid töid teevad Eestis juba tänapäeval suuremalt osalt võõrtööjõud ehk siis ukrainlased müüritööd, betooni, töö tormeerimine, aga kui töö nagu kipub vähe keerulisemaks minema, kus on noh ütleme natukene võib-olla rohkem vaja mõelda, näiteks ütleme, ventilatsiooni paigaldus, need teevad ikkagi kohalikud, ütleme Paide firmad isegi on meil siin on ju turva olukord on praegu selline, et põhimõtteliselt öeldakse, et kõiki mehi on peaaegu puudu, on ju välisriikidest, õnneks tuleb peale. Nad suudavad teha nagu lihtsamaid töid. Mida keerulisemaks läheb töö, seda rohkem on ka selles osas tööjõu puudus, ütleme. Eestis ju õpetavad mitmed kutsekoolid ehitustöölisi. Miks ikkagi ehitusel neid ei jätku? Kui minnakse õppima, siis see ettekujutus võib olla päris see, mis siin tegelikult toimub, on ju, et see on suhteliselt must ka, vähemalt noh, objekti algus faasis kindlasti on ju, ja võib-olla see palk, mis alguses makstakse, ei ole ka see, mis oodatakse, sest et noh ütleme tänapäeval ju palgaootused palju kõrgem kui see, mis tegelikult makstakse. Nüüd jätkame juttu säreveres, kus täna peetakse kutsekoolide plaatijate meistrivõistlusi. Pärnumaa kutsehariduskeskuse juhtivõpetaja Janek Laamas ütleb, et ehitus erialasid õpetatakse 13. Eesti ametikoolis on väga populaarseid erialasid ja ka neid, kus õppijaid napib. Ehitus on raske, tolmune, märg, külm töö ja teine asi, need, kes lõpetavad, noh, suuremat osa lähevad üle piiri Soome-Rootsi, Norra, kõik on avatud ja kaugemale siis ka Saksamaa, Austraalia ja nii edasi. Nii et Eesti kutseharidussüsteem suudaks palju rohkem ehitajaid meile pakkuda, kui, kui oleks vaid soovijaid, kui oleks võinud soovijaid, et vastuvõtt on ju tegelikult suurem, et ja ei tule täis lihtsalt need, millised ehitusvaldkonnad. On kõige ebapopulaarsemad, siis sel juhul kivi, betoon, müüritööd peetakse liiga raskeks. Väga populaarne on muidugi ehitusviimist ja maale plaati, mida me pakume täna ja puitkonstruktsioonide ehitaja, see on ka niisuguses rohkem nagu raskes seisus, sest ainult kolm kooli veel pakuvad seda. Milles teie näete lahendust? Ehitusbuum ei ole veel sugugi läbi, oskusteölisi on vaja. Paljud ettevõtted näevad seda, et kui ta tuleb tööle, et ta peaks kohe oskama projekti lugeda ja kohe iseseisvalt ehitada ikkagi on tegemist kooliõpilasega, kes saab kätte koolist neljanda esmataseme. Ja ta peaks tööd tegema juhendamisel. Sealt see probleem tekib, et kui me lahendaksime selle ja siis rohkem propageeriksime, tänane ehitus ju annab erinevaid võimalusi, ei ole ainult külmades ja märgades tingimustes töö, vaid on huvitavad tööd ja asi näeb hoopis teistmoodi välja kui 20 aastat tagasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eesti ehitussektoris valitseb krooniline oskustööliste puudus, kuigi ehituserialasid õpetatakse kolmeteistkümnes ametikoolis. Ent mitmetel ehituserialadel õppijaid napib ja osa oskustöölisi eelistab tööd teha piiri taga, kus makstakse rohkem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa võin ütelda nüüd seda, et ma olen võib-olla rahul, et me saime siin selle uue koha peal palvetada nende ees, kus siia maetud ja koos nendega võib-olla oleme, mäletan ka kõik need, kes siia on maetud, siin on palju sõjaväelisi maetud. Jah, isegi omal ajal siin oli maetud Eesti tundmatu sõdur. Ma ei tea, kas see koht on säilinud või ei ole. Ma lapsepõlvel, ma nägin seda kohta. No ja iga kalmistu, meil on ikka pühalik koht seal, kus inimene peab leidma igavesti rahu. Loodame, et need, keda ümber maeti, leiavad nüüd oma rahu igaveseks ka selle koha peal.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna kaitseväe kalmistule maeti ümber Tõnismäelt välja kaevatud punaväelaste säilmed. Metropoliit Kornelius ümbermatmisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varem oli Tartu linnavalitsus kiirteste soetanud, ise, jagas vabariigi valitsus omavalitsustele kooliaasta algul testide ostmiseks toetust. Tartu sai üldhariduskoolide laste testimiseks 69000 eurot, misjärel linnavalitsus korraldas hanke, selgitab majandamisteenistuse juhataja Eva Lääne. Soovisime osta 45000 ainult mina kap antigeeni kiirtesti ja 7000 süli antigeeni kiirtesti huvi oli väga suur. Minu mäletamist mööda oli seal 15 erinevat pakkujad, kes siis soovis hankel osaleda. Meie hanke kriteeriumid olid suhteliselt kõrged, et 15. pakkujast tegelikult kolm kvalifitseerus. Hanke võitjaks kuulutati ettevõte Lanmer OÜ. 15. oktoobril ehk päev pärast lepingu sõlmimist saatis hankel osalenud konkurents self diagnostika OÜ linnavalitsusele märgukirja. Terviseameti andmebaasis oli süljetesti kasutusjuhendis, tõlkeviga röga oli ekslikult tõlgitud süljena. Lanme OÜ tegevjuht Gent. Langel ütleb, et selline viga on tavapärane. Me palusimegi tootja käest lisa valideerimisdokumente ja lisa kinnitust, et need siiski on samaväärsed antud testi puhul. Et kindlasti öeldakse, et on ületest, siis soovitame üle kontrollida kas siis tootjaga või isegi kui võimalik, siis kolmanda osapoole poolt valideeritud andmetega, et siin on müügil ka süljeteste, mis on kukkunud üldse läbi. Võrdluskatsed. Terviseamet parandas vea meditsiiniseadmete andmebaasis uut juhendit, mis lubaks sama testi teha. Süljest võetud proovi peal ei leia ka praegu. Seega loobus linnavalitsus seitsmest 1000-st süljetestist ja leppis sama summa eest Langeli poolt asenduseks pakutud 9500 ninakaape testiga. Eeva Lääne sõnul ei jõudnud lõpuks Tartu ükski test. Kõigepealt oli seal tarneraskused, et neid ei suudetud Eestisse tuua, hiljem nad küll olid Eestis, aga neil tekkisid tollilaos probleemid ja, ja siis me küll püüdsime seda mõista selles mõttes, et noh, täna ongi väga keeruline aeg, kõigil on keeruline, tarneprobleemid on kõikidel ettevõtetel ja sai antud ka täiendav tähtaeg täiendava tähtajaga, nüüd pakkuja meile neid teste ei toonud, kuna linnal on nagu vajadus testide järgi jätkuv ja lõpuks ka pakkuja ise ütles, et ta pole neid võimeline neid tooma. Et siis ei jäänudki Tartu linnal midagi muud üle, kui sellest lepingust taganeda ja viia läbi uus hange. Lanmer OÜ kirjeldab lepingu tühistamisavalduses, et testid on Eestis, kuid neid hoiab kinni terviseamet. Ettevõtte väitel viitab amet, et testid ei ole õige märgistusega. Kuna praegu saavad Tartu koolid kiirtestid haridus ja teadusministeeriumi kaudu, siis koole hanke nurjumine pole mõjutanud. Esmaspäeval välja kuulutatud hankega loodab linnavalitsus siiski oma varude täiendamiseks detsembri alguseks tarnida 30000 ninakaape kiirtesti.", "role": "user" }, { "content": "Kooliaasta algul ostis Tartu linnavalitsus koolilaste testimiseks kiirteste. Kuna tellitud testid Tartusse ei jõudnud, läks linnavalitsus hankega teisele ringile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaamet soovitas karulaugu kasvukohaga piirnevaid kraave üldse mitte rekonstrueerida ja kui see on vältimatult vajalik, siis ainult selliselt, et materjali ei paigutataks kraavi kaldale metsa poole, kus karulauk kasvab. Aga tööde teostamisel ei ole seda soovitust arvestatud ja karulaugu kasvu koha peale on, on pinnast ja oksi paigaldatud, see on umbes 0,2 hektarit, tõesti, see on viie meetri laiune riba siis kraavi kaldal. Tegemist on nüüd? Otseselt seadust rikutud ei ole, aga lihtsalt on keskkonnaameti antud soovitustest mööda mindud, et neid ei ole arvestatud seda pinnast kraavi kaldale, siis kasvukoha peale me ei lubanud ladustada. Me näeme, et me kindlasti võtame RMK-ga ühendust ja selgitame välja, kas tööde teostaja oli, oli esitatud tingimustega kursis, sest projektis oli see nõue olemas, et, et materjali ei tohi sinnapoole ladustada ja palume neil selgitada, et kuidas nad edaspidi selliseid juhtumeid väldivad. Muidugi on oluline see, et RMK koristama sealt need oksad. Aga pinnase eemaldamise vajadust me ei näe, sest see võib karulaugu mugulaid veel rohkem kahjustada.", "role": "user" }, { "content": "Saaremaal on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõppeval nädalal teinud kolmanda kategooria kaitsealuse taime - karulaugu kasvukohas kaevetöid, kahjustades sadadel ruutmeetritel karulaugu kasvuala. Margus Muld küsis Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialistilt Kadri Hännilt, kuidas nii sai juhtuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna valimissedelite lugemise käigus selgus, et võita ei olnud võimalik ilma värvipliiatsite kasutamiseta, mis oli tuvastatud häältelugemise käigus siis otsustas komisjon ühe vastu häälega ja üleannete nõusolekul need valimissedelit kinnifitseerida ja valimis komisjoni liikmete allkirjadega kinnitada. Lugupeetud härrad, teil ei ole võimalik kodutööd teha, kes, kuidas hääletas. Jõudu tööle. Mida sulle soovida kaasa kõigepealt seda muidugi, et võin oma kogemusest kinnitada, et omade toetus on kõige tähtsam, see on isegi kriitiline, et sa selles ametis hakkama saaksid. Nüüd teiseks seda, et mõtle rohkem sellele, mis tallinlasi huvitab ja püüa vähem mõelda sellele, mis ajakirjanikke huvitab. See on sul kindlasti ka üks edu võti ja kolmas, see, et vaata, sa seda ära ei kaota, mul oli mitu korda päris hirm, nii et jäi unustaha, aga sain iga kord kätte. Austatud volikogu liikmed ehk siis raeprouad ja härrad. Austatud härra endine linnapea Jüri Mõis. Austatud äge konkurent härra Edgar Savisaar. Ma tänan teid kõiki selle ausa, ausa võistluse eest, mis te korraldasite siin. Ja teiseks, ma tänan loomulikult usalduse eest ja läbi ajakirjanike, kes siin on. Tahan tänada kõiki Tallinna kodanikke, selle usalduse eest. Selle kirja ma sain just kaks minutit tagasi, mida ma pean. Ma praegu just mõtlen, kas need on minu sõnad ele, ma vabandan. Siin on ta muidugi väga paatuslikult kirjutatud, jah, ja ma tõesti luban juhtida seda vanaiidset linna, nii nagu ta on mu kätte usaldatud praegu. Ja Ma tahaksin ise olla samal ajal linnakodanik ja ennast tunda selles linnakodaniku rollis ja igal sammul just samamoodi tunda, nagu tunneb iga teine, et mitte vigu teha. Ja samuti tahaksin lihtsate sõnadega öelda, et mu poeg Tõnis Palts aastal 2020, kui ta võiks siin jälle siin kandideerida. Et tal ei oleks oma nime pärast häbi. Veel kord tahan tänada Jüri, kes oli mulle eriti viimasel päeval tugevasti toeks ja samuti tema meelekindlust ja samuti tahaksin jätkata seda, mis ta seda suunda, seda parempoolset suunda loomulikult arvestades koalitsiooni arvamust linna juhtimises. Ja Jüri on mulle ka eeskujuks oma meelekindluses ka selles, et ta lihtsaid asju ei ole tihti peenraha eest maha müünud. Aitäh.", "role": "user" }, { "content": "Salvestus Tallinna linnavolikogu istungilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii kõlab lõik France LeHari operetist krahv Luxemburg, Ungari päritolu Austria helilooja ja dirigent Le kuulus 20. sajandi alguse armastatumat opereti heliloojate hulka. Krahv Luksemburgi romantiline teema, hoogsat lavategevust pakkuv süžee ja värvikad emotsioone kätkevad tegelased pakkusid heliloojale rikkalikult materjali, et kirjutada säravat muusikat. Nii sündiski ajatud meelelahutust ja romantikat pakkuv teos, mille esietendust 1909. aastal saatis rahvusvaheline menu. Haaravad valsi ja polka meloodiad, mis vahelduvad kaunite ballaadidega, läksid publikule hinge ja tagasid operetile ainuüksi viinis 300 etendust. Operett Krahv Luksemburg räägib vürstist, kes armastab lauljatari, kuid ei saa temaga lauljanna madala seisuse tõttu abielluda. Seepärast vürst pakkumise laostunud krahvile ehk krahv Luxemburgile, et krahv võiks abielluda naisega, kelle nägu ta ei näe ning lahutada temast kolme kuu pärast. Nõnda saaks lauljatar tiitli ja vürstil oleks võimalik oma armastatuga paari heita. Lauljanna üks osatäitjatest on ooperilaulja Helen Lokuta, kelle sõnul on tema roll väljakutseid pakkuv. Minu esimene eelistus on muidugi ooper, aga see roll, kus ma nüüd esitan Angel eri, kes on Pariisi ooperitäht, siis see roll on väga suurepärane. Vokaalse poole pealt on ta väga nõudlik. Esituur on väga tere, kõike peab suutma, et lavastaja on lisanud siia opereti meile veel kutiini poheemist, Mimi-Aarja, mis on minu jaoks tõeline väljakutse, aga et see lisab sellist teist dimensiooni veidi ja ütleme niimoodi, et ooper operetis. Laostunud Luksemburgi kraavi üks osatäitjatest on ooperilaulja Reigo Tamm, kes ütleb, et on seesugust rolli kaua oodanud. See on üks väga ilus operett, kus on väga palju ilusat muusikat. Hendrik Krumm laulis kunagi seda minu osa ja olen seda Hendrik Krummi esituses vaadanud arhiividest ja on jäetud mulle see väga sümpaatse mulje, nii et Henriku saabastes kingades käimine on väga vastutusrikas, hirmuäratav.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusooperis Estonia esietendub homme Ungari päritolu Austria helilooja ja dirigent Franz Lehári operett \"Krahv Luxemburg\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus on öelnud, et sügisest läheb käiku üks pluss üks reegel ehk ühe kuu peavad tundlikud asutused nagu näiteks hooldekodud isikukaitsevahenditega ise hakkama saama. Teise kuu varustab vajadusele riik. Praegu riiklikest varudest kuuks ajaks aga ei piisa, ütleb terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andres Banias. Terviseameti hallatav on riigi tervishoiuvaru ja see hetkel ei täida küll kuu aja vajadust, aga rahandusministerium on alustanud üleriikliku isikukaitsevahendite varu loomisega. Need isikukaitse vahendid on riiki saabumas. Sama lugu on ka hädaolukordadeks mõeldud ravimite varuga, kuid erinevalt isikukaitse vahenditest ei saa neid juurde enne uut aastat. Ravimite osas ei ole selle ravimivaru täiendamiseks valitsuselt vahendeid saanud. Küll me taotleme seda edasi ja järgmisel aastal on ka võimalus, et me saame ka oma ravimite varu täiendada. Valitsuse taga seisab ka lisarahastuse saamine inimeste palkamiseks. Terviseameti endine juht Merike Jürilo ütles veel ametis olles, et puudu on 20 inimest. Samas on ametist lahkunud kolm töötajat. Me oleme küsinud valitsuselt vahendeid analüütikute palkamiseks, tõesti on circa 20 inimest on puudu, selleks et me saaksime ka tulevaste kriiside jaoks juba ka paremini valmis olla, eriti tähtis ja eriti oluline on sealhulgas nende analüütikute palkamine, et saaks sellist andmeanalüüsi jooksvalt ja efektiivselt teostada ja see ootab praegu valitsuse vastust. Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule peavad alates tänasest Eestisse sisenemisel jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni Rootsist, Portugalist, Rumeeniast, Bulgaariast, Horvaatiast, Tšehhist ja Luksemburgist, saabujad, samuti Montenegrost ja Serbiast. Riik kontrollib seda, kas inimesed on kaks nädalat kohustuslikus karantiinis veel kord terviseameti erakorralise meditsiini osakonna peaspetsialist Andres Banias. Otseselt järelevalvet ei tehta, et see eneseisolatsioon ja põhineb inimeste enda vastutustundetu on nii-öelda vabatahtlik, aga selle mõte on see, et nakkust mitte riigi sees siis levitada. Möödunud kahe ööpäeva jooksul tehti Eestis 375 koroonatesti, positiivseid testi tulemusi ei lisandunud. Jätkuvalt viibib juhitaval hingamisel haiglas üks patsient.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti hallatav riigi tervishoiu vahendite varu ei täida praegu kuu aja vajadust. Kui isikuikaitsevahendeid peaks sügisel juurde saama, siis ravimite varu saab täiendust alles järgmisel aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna õhtul avatakse 24. Pimedate Ööde filmifestival, kokku on tänavuse festivali põhiprogrammis 172 pikka filmi 63-st riigist 26 filmi võistleb festivali 10000 euro suurusele peaauhinnale. Esimest korda saab PÖFFi filme vaadata nii kinodes kui ka veebis. Virtuaalse kino kavas on üle poole programmist, ütles festivali tegevjuht Mikk Granström. Meil on 120 täispikka filmi, 300 lühifilmi ja ka esimest korda siis suur hulk sarju koguni 14. Sarja loogika on selles, et kui film on kinosaalis ära linastunud, siis kolm tundi pärast füüsilist linastust on võimalik seda siis hakata veebis vaatama. Reeglina on film üleval viis kuni seitse päeva ja kui inimene on ostu ära sooritanud, siis on tal veel aega 48 tundi, et seda filmi vaadata. Google'i tehnoloogiast tuvastatud turvaaugu tõttu saab virtuaalkinoseansse vaadata ainult safari ja egi veebi brauserites, selgitas Granström. Crom Pier, Vox ja ka Opera brauserid, et neid hetkel googl ei toeta. See on ülemaailmne veote saitide probleem, et küsimus ei ole isegi mitte PÖFF-is. PÖFFi direktor Tiina Lokk ütles klassikaraadio saates delta, et juba kevadel oli selge, et festival ära jääda ei saa, mistõttu hakati otsima võimalusi näidata filme veebis. Sügiseseks perioodiks võib-olla see situatsioon iseenesest nii nutune ei olnudki. Meil oli ju filme isegi peaaegu sama palju esitati kui möödunud aastal ja valiku üle ei saa nagu väga kurta selles suhtes, et autorifilme, mida me põhiliselt näitame, on ju, oli valida rohkem kui, kui küll, et võib-olla seal isegi mõni teine festival oli võib-olla rohkem hädas? Mulle tundub niimoodi kõrvalt vaadates, kui meie olime. Aga mis nüüd edasi saab, et see on selline nagu väga suur ohuvapohu ja tundmatus endiselt kuni viimase päevani me ju ikkagi ei tea, kuidas see nüüd täpselt kulgeb, eks ju, me oleme valmis kõikideks üllatusteks, kuigi miks ta nüüd peaks midagi hullu toimuma, sest et seni ei ole ju mitte keegi kinos endale veel koroonat külge saanud ja ja ma loodan, et, et meie, kes me oleme ka nagu kõikvõimalike turvameetmeid kasutusele võtnud ja oma meeskonda treeninud vastavalt ja nii edasi. Et, et ehk me ikkagi suudame selle festivali edukalt ka laivis ära läbi viia. Kinodes rakendatakse koos terviseametiga välja töötatud ohutusreegleid. Maskid on kohustuslikud. Festival varustab nendega kõiki vaatajaid tasuta. PÖFF kestab 29. novembrini.", "role": "user" }, { "content": "Täna õhtul avatakse 24. Pimedate Ööde filmifestival. PÖFF tuleb taas, sel korral saab filme vaadata nii kinos kui ka internetis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linna järgmise aasta eelarve kogumaht on esimest korda üle miljardi euro, ütles linnapea Mihhail Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil. On ületatud, selline psühholoogiline määr miljard eurot ehk siis miljard 32 miljonit mis on 76 miljoni võrra suurem võrreldes käesoleva aasta eelarvega. Investeeringuid on plaanis 269 miljoni euro ulatuses ehk kaks korda rohkem kui eelmises eelarves. Samas rõhutas Kõlvart, et eelarve on konservatiivne. Sama konservatiivne poliitika meil on ka laenukoormuse osas. Käesoleval aastal laenu ressurssi ei kasutanud. Järgmisel aastal meil on plaanis laenu võtta umbes 90 miljonit eurot. Järgmisel aastal palgakasvufondi suurendamiseks meil on ette nähtud 10,3 miljonit eurot. Palgatõus on planeeritud igas valdkonnas. Aga me ei lähtu üldisest protsendist, vaid igas valdkonnas. Palgatõus peab vastama turutingimustele, et meie palgad oleksid konkurentsivõimelised. Sest me näeme, kuidas erasektor meie spetsialiste ostab üle. Näiteks Tallinna õpetajate, lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide palgad tõusevad seitse protsenti, noorsootöötajatel 10 protsenti, ühissõidukite juhtidel keskmiselt kaheksa protsenti ja kultuuritöötajate palgatõus on 7,7 protsenti. Linnakassa juhataja ja linna finantsdirektori ülesandeid täitev Silver Tamm ütles, et kõige suuremad investeeringud lähevad teedesse ja tänavatesse. Alustatakse siis ka Tallinna haigla projekteerimisega, kultuurivaldkonna suurimateks projektideks on siis nii Tallinna linnateatri objekt, mis jätkub järgmisel aastal Tallinna loomaaias siis pilvemetsa projekt ja tiigrioruga alustamine samuti siis ka Tallinna Botaanika ja arendamine spordivaldkonnas, siis jätkub Kadrioru staadioni renoveerimine ja Tallinna spordihalli siis tervik rekonstrueerimine. Rohepöörde projektidesse investeeritakse 65 miljonit eurot, sealhulgas on rattastrateegia, millele kulub kuus miljonit eurot ja mille eest vastutab linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus. Sotsiaaldemokraatide seast. Kõigepealt, mis on, on väga oluline, seal on investeeringud rattaga liikumise hõlbustamiseks vajalikku invet. Et see siis tähendab peaasjalikult rattaparklaid tänavatele paigaldamiseks, aga teisi vajalikke investeeringuid, mis nii-öelda otseselt ei ole teed, aga tegelikult selliseks nii-öelda igapäevaseks rattakasutuses on väga vajalikud. Kavas on uute rattateede projekteerimine ja ka ajutiste laiendamine.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linna järgmise aasta eelarve ületab esimest korda miljardi piiri. Tallinna linna järgmise aasta eelarve kogumaht on rekordsuur ja ka investeeringuid tehakse rekordiliselt. Palku plaanitakse tõsta kõigis valdkondades.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädalase valitsus tüli suurim kokkulepe selle kõrval, et võimuerakondade juhid lubasid suhtuda austusega kõigisse Eesti elanikesse on abielu defineeriva rahvahääletuse järgmisesse kevadesse toomine Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepingu järgi pidi see alguses toimuma sügisel 2021 koos kohalike valimistega. Lõppenud valitsustüli alguses, kui erakondade juhid pidasid lepituskohtumisi, püüdsid Keskerakond ja Isamaa suruda EKRE-t üldse loobuma rahvahääletusest kus küsitakse, kas abielu on ainult mehe ja naise vaheline eliit. EKRE ei paindunud ja kompromissiks saigi hääletuse nihutamine järgmise aasta aprilli või maisse. Muidugi pole selle toimumine lõpuni kindel. Rahvahääletuse korraldamine nõuab riigikogu otsust, mitmed Keskerakonna ja Isamaa inimesed on aga sellele vastu. Kas nad julgevad ka parlamendis vastu hääletada? Võib-olla võib olla mitte, ent ilmselt pudeneb parteiline distsipliin laiali, kui EKRE poliitikud peaksid enne veel kedagi solvama. Valitsuserakondade juhid Jüri Ratas, Martin Helme ja Helir-Valdor Seeder lubasid neljapäevases avalduses teha rahvahääletuse ühisosa otsivalt rahumeelselt vältides solvavat ja ähvardavat retoorikat. Abieluteemalise rahvahääletuse kampaania saab aga olema kõike muud kui ühisosa otsiv sest ühisosa kahe vastandliku arvamuse vahel ei ole. Ühel pool on need, kelle arvates võivad abielluda ainult mees ja naine, teisel pool need, kes annaksid selle õiguse ka samasoolistele paaridele. Kuna rahvahääletuse õnnestumiseks puudub foorum, siis kehtib põhimõte iga hääl loeb, mis tähendab, et mõlemad pooled püüavad võimalikult palju enda toetajaid hääletama saada Pole kahtlust, seda tehakse jõuliselt ja kuna rahvahääletust ei sega kohalikud valimised oma teemadega tõuseb maailmavaateline konflikt meie ette karmi ägedusega. Ainult erakondlikult vaadates toetavad abielu senise mõiste laiendamist kindlasti Reformierakond, sotsiaaldemokraadid Eesti 200 rohelised vastu on ühemõtteliselt EKRE. Kas sellest tuleb aga kontramundum kõik EKRE ja EKRE kõigi vastu, pole sugugi kindel. Keskerakond on raskemas seisus, sest neil on liberaalsem tiib aga ka väga mõjukas konservatiivne toetajaskond, eriti venekeelsete valijate seas, kes ei taha seksuaalvähemustest midagi teada. Lõhki on ka Isamaa, mille parempoolsete ühendus nõudis sel nädalal selle rahvahääletuse ärajätmist. Lisaks moraalsetele ideoloogilistele küsimustele on probleem rahas. Kevadine rahvahääletus tähendab erakondadele vajadust jagada oma eelarvet nii hääletuse kampaania kui ka oktoobrikuiste kohalike valimiste kampaania vahel. Keeruline, vähemalt mitme partei jaoks. Kuidas see kõik aga Eesti elu paremaks muudab, kasvõi koroonakriisi majanduslikku surutust leevendab, sellele ei oska vist keegi vastata.", "role": "user" }, { "content": "Toomas Sildam käsitleb oma nädalakommentaaris koalitsioonis kokku lepitud rahvahääletust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääneranna vald teenis 281 tihumeetri raieõiguse müümisega oksjonil 8200 eurot. Suuremat vastasseisu on tekitanud raiumine karuse kalmistule viiva tee ääres. Karusekoguduse teakon ja vallavolikogu opositsiooniliige Meelis Malk ütles, et kalmistu lähedal raiumine ei ole õige. Kalmistul käib tema sõnul palju rahvast, jätkab Eesti Evangeelse luterliku kiriku Karuse Margareta koguduse tiakon ja lääneranna vallavolikogu opositsiooniliige Meelis Malk. Noh, see nende harjumuspärase siia, surnuaeda või kalmistule tulek on ju on häiritud praegu noh, ütleme niimoodi siis, et, et töö kontekstis, aga ka hiljem, et ta visuaalselt jätab sellise halva mulje asjast. Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnul leiti, et antud mahus raiumine ei ole liiga häiriv kalmistule viiva teega piirneval metsaeraldisel säilib pikkmetsa kinnitusel üle 90 protsendi olemasolevast puistust. Kalmistust kaugemal on küll ka kaks väiksemat lageraielanki, kuid ulatuslikku lageraiet vallavanema sõnul ei tule, jätkab lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets. See emotsioon on suurem, võib-olla kui ta, kui ta väärt oleks, sest noh, jutud nii-öelda mis siis levivad, on see, et, et raiutakse nii kalmistul kui kalmistu ümbrus kõik lagedaks, noh see absoluutselt ei pea paika. Pikkmets nentis, et koosolekut piirkonna inimestega ei olnud. Raie kohta käiva metsateatise kooskõlastasid nii keskkonnaamet kui ka muinsuskaitseamet. Meelis Malk ütles, et kalmistu puhul oleks tulnud arvestada, et inimestel on selle vastu kõrgendatud avalik huvi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Karuse.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal asuv Lääneranna vald müüs Karuse kalmistu naabruses vallale kuuluvas metsas 281 tihumeetri ulatuses raieõigust. Karuse koguduse diakon ja vallavolikogu opositsiooni liige Meelis Malk leiab, et inimeste viimse puhkepaiga ümbruses ei tohiks nii toimetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõelähtme vallavanem Andrus Umboja usub, et Jägala ja linnamäe hüdroelektrijaamadest võib abi olla kogu Harjumaale. Need võiksid kriisiolukorras töötada autonoomsete objektidena ka näiteks kui Tallinnas tekib mingi oluline vajadus evakueerida inimesi, kas siis rajada siia jõelähtesse mingeid välihaiglaid, mida on võimalik siis toita meie hüdroelektrijaamade baasil või siis olla oluliseks toiteallikaks mõnele Tallinna suurhaiglale ja nüüd meie nagu ettepanek olekski siis selle teema püstitamine, tõstatamine ja siis lahenduste leidmine Siseministeeriumi kriisireguleerimise asekantsler Vioola Murd kiitis vallajuht, et need elanikkonna kaitsele mõtlevad. Siiski tõdes ta, et elektrivarustus pole päris siseministeeriumi teema. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumilt sai Jõelähtme kiita tubli panuse eest taastuvenergiasse. Energeetika asekantsler Timo Tatar kinnitas, et iga kilovatt taastuvenergia on Eestile oluline. Samas tõdes ta, et elutähtsa teenuse osutajaks peab riik neid elektrijaamu, mil võimsust rohkem kui 200 megavatti. Jõelähtme valla hüdroelektrijaamadel on võimsust kokku 3,2 kaks megavatti. Andrusumboja. Ja kui meil 200 megavattised elektrivõimsused on maas, siis pole ju neist mitte mingisugust kasu, et siis töötab ka need megavattid, mida toodetakse hüdroenergeetika peal. Omaette küsimus on, kui kaua Jõelähtmel veel hüdroenergiat toodetakse. Linnamäe hüdroelektrijaamale vajalik vee erikasutusluba aegus juba läinud aastal. Kuna pais takistab kudema ujuvaid kalu, ei soovinud keskkonnaamet uut luba anda. Mitu korda on paisu omanik taotluse esitanud ja iga kord saadab keskkonnaamet selle tagasi. Aprillis kirjeldas amet 18 10-l leheküljel, mis vead tuleb parandada hädavajalikus keskkonnamõju hindamise aruandes. Osad mõjude hindamiseks kasutatud väited märkis amet otsesõnu valeks. Keskkonnaameti põhja regiooni keskkonnakorralduse spetsialist Ege Olt ütleb, et hiljuti said nad kätte ka uue, parandatud dokumendi. Seal nagu teatud puudused on veel ikka sees, et me anname ühe võimaluse, saadame aruande uuesti täiendamiseks ja siis vastavalt edasi tulenevalt sellest, et kuidas nende märkustega on arvestatud, siis läheme menetlusega edasi. Andrus Umboja usub, et keskkonnaamet on selles vaidluses üksi ja lõplik otsus tuleb vabariigi valitsusest. Samas tõdeb keskkonnaamet, et kui Paisu omanik oma dokumente mitte korda ei saa, pole võimalik valitsusel isegi midagi otsustamiseks saata. Andrus Umboja usub, et kui asi lõpuks ikkagi valitsuse lauale jõuab, aitab evakuatsioonikoha idee vaegussi elektrijaamade poole kallutada. Vaadata tuleb natukene avarama pilguga kastist välja, mitte vaadata ainult oma sellist kitsast ühte kala huvi.", "role": "user" }, { "content": "Jõelähtme vald soovib luua evakuatsioonikoha juhuks, kui suurel hulgal tallinlastel tuleb kodudest lahkuda. Jõelähtme vald pakkus välja uue argumendi, miks ei tohi Jägala jõel toimetavat Linnamäe hüdroelektrijaama lammutada. Valla hinnangul loob autonoomne elektrivarustus võimaluse rajada Jõelähtmele tallinlaste evakuatsioonipunkt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjalehe Eesti sõnumit toimetust ähvardab senistest ruumidest väljatõstmine sest aktsiaseltsi ajakirjandusmaja juhatus ei saanud Eesti sõnumitele seniseid rahvahääle toimetuse ruume rendile anda. Riigiaktsiaseltsi rahva hääl. Juhatus on ajakirjandusmajale teatanud, et Toomas Leito loobumine 500-st ruutmeetrit rahva hääle ruumides on kehtetuks tõttu pole ajakirjandusmaja juhtkond pädev ruume topeltüürima. Seega on kehtetuks varem aktsiaseltsiga H sõlmitud leping. Eesti sõnumid on üks väheseid ajakirjandusväljaanded, kellele ei jagu ruumi ajakirjandusmajas samas kui siin asuvad mitme autofirma esindused. Juveeliäri ja muu ajakirjandusmaja juhtkonda on süüdistada raske, sest nemad tegid oma otsuse. Sundseisus ajakirjandusmaja on riigilt üürile saadud ja kultuuri ja haridusministeeriumi nõusolekuta ei ürita siin kellelegi ruutmeetritki. Riigi aktsiaseltsi juhatus ja kultuuri ja haridusministeerium on rakendamas teisigi surve abinõusid ajalehe Eesti sõnumid vastu. Täna anti Tallinna telefonivõrgu kesklinna abonentosakonnale taotlus välja lülitada enamik seni rahvahäälele nüüd Eesti sõnumite kasutuses olevaid telefoninumbreid. Kiri on Veiko Jürissoni allkirjaga ja telefonid on palutud välja lülitada täna kella 11-st hommikul. Tegelikult tehti seda kella 15 30 paiku. Telefonid on välja palutud lülitada ajutiselt, aga lõpptähtaega märkimata. Siinjuures on huvitav märkida, et tegelikult toob selline lülitus riigiaktsiaseltsile kahju sest ka välja lülitatud telefoni eest on aponenttasu sama mis töötava telefoni eest ja lisaks tuleb tasuda nii väljalülitamise kui töölelülitamise tasu. Praegu kella viie ajal ootavad aga toimetuse töötajad riigi esindajaid nii neid välja viskama kui ka välja lülitama elektrit. Mis täpsemalt saab seda juba edaspidi. Urmas Laid ajakirjandusmaja seni veel töötavalt telefonilt.", "role": "user" }, { "content": "Helilõike ajalehe Rahva Hääl kriisi teemadel. Ajakirjandusmaja viienda korruse telefonid välja lülitatud, ähvardatakse elekter välja võtta ja inimesed välja visata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärvamaal töötab koos tootmisjaam kahe suurfarmi juures. Juba aastaid on vedelast lehmasõnnikust ehk lägast toodetud biogaasi ja sellest omakorda elektrit ja toasooja. Kuna nõudlus auto kütusena ja ka katelde kütmiseks kasutatava rohegaasi ehk biometaani järgi kasvab, on Türi vallas Oisus asuva biogaasijaama ümberehitamine jõudnud lõppjärku. Proovipartii biometaani on seal juba ballooni villitud. Osaühingu Oisu biogaasijaam juhatuse liige Jaanus Marrandi jätkab. See on praegu lihtsalt tulusam ja, ja nõudlus turul on olemas ja mõistlik on seda teha, lihtsalt meie biometaan läheb siit kõik Tartus ühistranspordi kasutuse ja kindlasti on võimalik avalikus tanklast võtta aasta, kui, kui ülejäänud. Oisu koostööjaama omanikud investeerivad jaama ümberehitamisse neli miljonit eurot, mis loodetakse Jaanus Marandi sõnul tagasi teenida nelja-viie aastaga. Koostootmisjaam jätkab ka sooja tootmist. Me paneme elektrigeneraatori küll seisma, aga selle asemel ehitasime katlamaja sinna kõrvale, nii et katlamaja hoodab siis sooja, mis on vaja biometaani elutegevuseks, tegelikult jätkuks sellest ka nii oisuru asulale kui ka siis viljakaristusperioodil kuivatitele täiendavaks soojaks, nii et tegelikult läheb, ma arvan, asulate kütmine natukene stabiilsemaks. Järvamaa teises servas Aravetel on biogaasijaam töötanud üheksa aastat. Energiaettevõte Biofors on samuti otsustanud rohegaasinõudlust arvestades rajada Aravetele biometaani tootmisjaama, selgitab ettevõtte juhatuse liige Henri Uljas. Me oleme otsustanud Aravete koostootmisjaama ümber ehitada koostöös Aravete biogaasiga, kes on siis tänane jaama omanik ja, ja plaan on siis selliselt, et, et me hakkaks tootma koos Aravete biogaasiga biometaani, kuna biometaani nõudlus on täna oluliselt suurem, võrreldes näiteks taastuvelektriga ja planeerimine suunata kogu tekkiva gaasi, Tallinna ühistransporti. Ta on väga suure potentsiaaliga, sest et me kasutame selliseid jäätmeid või selliseid kõrvalsaadusi, millest muid kütuseid toota on väga keeruline. Kui palju sarnaseid projekte veel praegu Eestis töös on? Ma arvan, et mõtteid on seal võib-olla kümmekond. Meil endal on kolm projekti kokku ja nendest jah, kaks võiks sellel aastal juba alustada ehitusega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on hoogustunud biometaani kasutamine, mis omakorda on andnud hoogu biomassist elektrit ja sooja tootvate koostootmisjaamde ümberehitamiseks biometaani jaamadeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Martin Helme hindab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvekokkulepet Eesti positsioonil vaadates heaks. Oma erakonna ehk EKRE poolt nähtuna on Helme sõnul oluline, et üleeuroopalisi makse ei tule. Samas on räägitud plastimaksust. Põhimõtteliselt see ei ole maks üheski riigis ei kehtestata mingisugustki lõivu või maksu plastiku ringlusesse võtmise või ringlusest välja võtmata jätmise pärast vaid see on lihtsalt liikmemaksu arvestuse üks komponent. Kui palju selles riigis plastikut on? Rahandusminister oli rahul põllumajandustoetuste suurenemisega ja sellega, et Rail Baltic saab lisarahastuse. Kui ei oleks Rail Balticule raha juurde saanud, siis koalitsioonileppe järgi seda projekti teha ei saaks. Aga praegu see rahaline vastuväide sellele projektile ka minu kui rahandusministri silmis on põhimõtteliselt maandatud. Nii et EKRE jätkuvalt ei toeta Rail Balticu projekti, aga see ehitus tundub, et areneb edasi praeguse seisuga ütleme, raha taha ta ei jää. Rahandusminister Helme on seda meelt, et ühislaenu võtmine vajab analüüsi sest tarvis on välja selgitada selle kooskõla Euroopa Liidu aluslepingutega. Mida arvab aga rahandusminister sellest, et raha eraldamine liikmesriikidele seoti esmakordselt õigusriigi põhimõtete järgimise tingimustega? Mina pean seda põhimõtteliselt täiesti vastuvõtma. Me teame ka ju, et see on selline puhas poliitiline malakas siis euroskeptilisemate liikmesriikide korralekutsumiseks või, või Ida-Euroopa liikmesriikide korralekutsumiseks siin ei ole õigusriigiga pistmist, et see on juba sellepärast halb, et on noh, täiesti ebasiiras oma olemuselt, aga aga, aga teiseks ka noh väga räigelt suveräänsesliku", "role": "user" }, { "content": "Martin Helme on rahul Euroopa Liidu eelarveleppega, kuid mitte ideega siduda raha saamine õigusriigi põhimõtetega. Rahandusminister Martin Helme hindab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarvekokkulepet Eesti positsioonilt vaadates heaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahvakeeles krohm seente nime all tuntud arbuskulaar mükoriisa seente seenerühm on väga levinud. Enamik maismaataimi elab krohmseentega sümbioosis. Mitmesaja miljoni aasta vanused inimsilmale nähtamatud krohmseened annavad taimele mullast toitu aineid ja saavad taimelt vastu fotosünteesis tekkinud süsinikuühendeid, kirjeldas doktoritöö autor ja Tartu ülikooli botaanikaosakonna taimeökoloogia peaspetsialist Tanel Vahter. Uurijat huvitas, kuidas käib krohmseente käsi Eesti põldudel. Meil on mingeid sarnaseid andmeid näiteks Lääne-Euroopast keskmiselt me leiame sealt 11 12 liiki. Et Eestis ütleme miinimum, mis me leidsime, oli 11 liiki ja maksimum oli üle 70. Noh, see vahe on ikkagi olemas. Kuigi keskmine krohmseente liigirikkus on Eestis üpris kõrge, siis tekitavad Vahteri sõnul muret suured erinevused piirkondade ja majandamisviiside vahel. Värske doktor kis, et erinevused krohmseente rohkuses on otseselt seotud sellega, kuidas põlde majandatakse, see tähendab omakorda põllumees, saab ise panustada sellesse, et krohmseeni oleks rohkem ja et põllul kasvavad taimed saaks neist maksimaalselt kasu. Doktoritööst selgus, et enim kahandab mullaseente elurikkust pestitsiidide kasutamine ja väetamine, jätkab Tanel Vahter. Et kuna need seened peamiselt annavad taimedele fosforit, kui fosforit on mullas väga palju, näiteks põllumees on kõvasti väetanud, siis taimel on seda motivatsiooni seda sümbioosi luua vähem, sest ta saab juurtega selle toitaine kätte ja mida kätte ei saa, noh, see leostub välja ja läheb põhjavette, on ju, aga aga taim on sealt saanud selle kätte ja siis ütleme seda. Seene kooselu on nagu vähem vaja. Lisaks pestitsiidide ja väetiste tasakaalukamale kasutamisele aitab Vahteri sõnul mullaseente rohkust kasvatada ka mitmekesine tootmine. See tähendab, et ühel põllumajanduse tevõttel võiks näiteks olla nii loomad kui ka teraviljapõllud. Samuti on oluline sortide mitmekesisus. See tõstab põllutaimestiku geneetilist mitmekesisust ja suurendab nende vastupanuvõimet haigustele.", "role": "user" }, { "content": "Viimasel paarikümnel aastal on teadlased aina enam hakanud mõistma nähtamatute mullaseente ehk krohmseente ökoloogilist tähtsust. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö uuris eesti muldades leiduvate krohmseente elurikkust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige rohkem energiat kulub Tartus just tänavavalgustusele ligi 40 protsenti kogu linnas tarbitavast energiast, teisel kohal on lasteaiad ja koolid, jätkab Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Kui me vaatame nüüd erinevate energialiikide sellist keskkonnamõju, siis elektrienergia puhul see see keskkonnamõju on olnud suurem kui ühegi teise energialiigi puhul ja just sellepärast, et valdavalt me siin kodumaal ikkagi sellisest taastumatutest allikatest pärinevat elektrienergiat tarbime, kui just Tartu linn, nüüd läheb täielikult järgmise aasta alguses, siis üle taastuvenergia. Selline keskkonnajalajälg muutub oluliselt väiksemaks. Lisaks vahetab Tartu linn välja ka tänavavalgustid, et energiatarbimine oleks säästvam. Raimond Tamm. Üks asi on see, et üle minna taastuvenergiale, teine asi, see, et vähendada üleüldist energia tarbimist ja tänavu valgustuses on tulenevalt just LED- tehnoloogia sellisest võidu käigust on need võimalused iseäranis head. Selleks, et võrreldes sellise tavapärase kasutusel olnud naatriumvalgustiga võimaldab LED-valgusti sõltuvalt nüüd võimsusest seal kusagil 50 kuni 70 protsenti energiasäästu. Praegu liiguvad Tartus kõik linnaliini bussid biogaasi jõul nelja või viie aasta pärast võiks kõigis Tartu linna tegemistes olla kasutusel just taastuvenergia. Tamme sõnul tuleks mõelda, kuidas saada ka jäätmeid vedavad prügiautod ja tänavapuhastusmasinad tööle just rohelise energia jõul. See aga ei sõltu ainult Tartu linnast. Me ei sõltu siin mitte ainult linnavalitsuse enda soovidest ja tahtmistest, vaid kuna meil on siin terve rida partnereid, kes erinevate vajalike teenuste pakkumisega on linnal siis partneriteks, see vajab suuremat läbianalüüsimist. Tartu linna energia tarbimine jätab küll tulevikus väiksema ökoloogilise jalajälje, kuid suures pildis on see vaid väike osa kogu linna tarbimisest. Me oleme praegu välja töötamas uut energia ja kliimakava, mille puhul me kindlasti peame täpselt sama oluliseks kõike seda, mis toimub erasektoris, mis toimub ülejäänud avalikus sektoris? Me kindlasti soovime seda, et mitte ainult Tartu linn ei mõtleks selle peale, kuidas taastuvenergiat kasutada ja järjest rohkem kasutusele võtta vaid kõik ülejäänud osapooled, kes Tartus toimetavad, mõtleksid samamoodi.", "role": "user" }, { "content": "Tuleval aastal põlevad Tartus tänavavalgustused ja töötavad linnaasutused vaid taastuvenergia pealt. See on samm süsinikuneutraalse omavalitsuse suunas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks me oleme natuke rumalas olukorras tänu sellele pandeemiale, et täna me veel väga täpselt ei oskagi öelda, mis marsruuti pidi me siis Arktikasse jõuame. Aga kindel on, et sellel suvel Admiral Bellingshausen Eesti lipp all Eesti meeskonnaga Arktika tiiru ära teeb. Kui palju need kaks reisi erinevad, eelmine aasta ja selle aasta reis, julged sa ennustada, kumb võib rahskemaks kokkuvõttes olla? Pikkuselt oli kindlasti Antarktika reis pikem, väsitavam, aga ega navigatsiooni olude mõttes. Ma arvan, on see Arktika ots ka päris tõsine, eriti eriti, kui me seal põhja pool ujuvasse jäässe peaksime sattuma, nii et seal tuleb olla ekstra tähelepanelik, ekstra hoolas, kerge sõit see kindlasti olema ei saa. Tahtsingi küsida seda, me oleme kuulnud kogu aeg seda, kuidas Arktikas käivad aatomi jäälõhkujad ja siis ka väike Bellingshaus. Eks, ja suurte laevade kõrval igal aastal Arktikas on ka mõned mõned pisikesemad laevad, see on väikesele laevale suur väljakutse. Sul peab olema treenitud meeskond, Sul peab olema väga hea nii-öelda ilma informatsioon ja, ja siin me teeme siis jah, koostööd mitte ainult need mehed, kes pardal on, aga meil on ka päris korralik kaldameeskond. Kuidas ja kuhu see marsruut peaks minema? Need kohad, mida me siis saame seal nendes pandeemia tingimustes sel aastal külastada on loodetavasti teravmäed. Siis Gröönimaa, Island, sinna vahele jäävad veel väiksed põle, põnevad saared nagu näiteks Karusaar või Jan Ja maien, aga jah, Gröönimaa rannikul teeme siis päris päris pikad sõidud, loodetavasti see on päris Arktika, kuhu me läheme ja me loodame teele minna nüüd maikuu lõpus meeskond Bellingshauseni peal, 12 meest naist korraga, pardal jällegi sõidame vahetuste kaupa ja sügisel tagasi septembri lõpp, oktoobri alguseks sõltub ilmadest palju, millal me täpselt tagasi jõuame. Bellingshausen on eestlastele saanud selliseks sümboliks ja ja kui nüüd see Arktika reis saab ka ära tehtud, mis siis laevast me ei saa tõenäoliselt sel aastal teha Arktikat selles mahus, nagu me lootsime, et me ei saa seilata läbi kirdeväila läbi loodeväila. Eks see asi jääb kuskile selja ajusse kripeldama, nii et, et võibolla tuleb vanal eal Bellingshausenil veel Arktikas tiir teha.", "role": "user" }, { "content": "Pärast ligi kaheksa kuud kestnud puhkust ja hoolitsust Saaremaal Nasva laevatehases, lahkus eelmisel aastal Antarktika reisilt tagasi jõudnud laev Admiral Bellingshausen täna Saaremaalt Roomassaare sadamast. Maikuu teises pooles ootab ees mereretk Arktikasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProgrammi schuer ehk kindel eeskujuks on Saksamaal eelmise kriisi ajal edukaks osutunud kurtsarati mudel. Ettevõtted saavad praeguse seisaku ajal töötajad koju saata või rakendada neid vähemal määral. Palka maksaks teatud mahus riik. See võimaldaks päästa ettevõtteid ja töökohti ja aidata kaasa kriisijärgsele kiirele taastumisele. Programm eeldab, et riigid garanteeriksid vabatahtlikkuse alusel ühiselt 25 miljardi euro ulatuses laenu, mille arvel Euroopa liit saaks hädalistele riikidele soodsatel tingimustel edasi laenata kuni 100 miljardit eurot. Täna plaani tutvustanud Euroopa komisjon usub, et sellel on piisav poliitiline toetus. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien. Need valitsusjuhid, kellega ma rääkinud olen, olid huvitatud, avatud ja positiivsed. See on tähtis. Me oleme ettepanekuga välja tulnud, seda hakkab arutama eurorühm ja me usume selle kiiresse vastuvõtmisse. Kui kriisist enim räsitud lõunapoolsed riigid on soovinud Euroopa ühiseid niinimetatud koroonavõlakirju, siis põrkus see rahanduslikult konservatiivsete Saksamaa ja Hollandi järsule vastuseisule. Konkreetselt töökohtade säilitamiseks suunatud ühiselt rahastatud meede leiab põhjas suuremat toetust. UsuUrsula von der laien. Põhjapoolsetel riikidel on selle skeemi ga väga hea kogemus, see aitas neil viimasest kriisist hästi taastuda. See programm on suurepärane, et aidata inimesi, ettevõtteid ja samuti hoida üleval tarbimist ning sotsiaalset turvalisust. Koroona võlakirjade asemel kavatseb Euroopa Liit avada Euroopa stabiilsusmehhanismi krediidiliini. Prantsusmaa räägib päästefondist ja Holland on teinud ettepaneku lihtsalt abi korras hädas riike rahaliselt toetada. Euroopa komisjon pakub omalt poolt veel täiendavalt välja käesoleva aasta struktuurivahendite maksimaalselt paindliku kasutamise vastavalt riikide vajadustele. Samuti on võimalik euroraha kasutada ilma riikliku kaasrahastuseta. Majanduskriisi leevendamise meetmeid hakkavad rahandusministrid arutama järgmisel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon pakkus välja 100 miljardi euro suuruse laenuskeemi, millest Euroopa Liidu riigid saaksid maksta palgatoetusi ajutisele pausile sunnitud ettevõtetes. Samuti lubab Brüssel käesoleva aasta euroraha kasutada paindlikult nii nagu vaja ja ilma riikide kaasrahastuseta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdagi uskuda, et sellest on möödunud juba 11 aastat kui mitusada 1000 inimest, pisar silmis seisid Saugava ranna ja vaatasid, kuidas Riia lossi pühavaimu torni. Uhkelt ja kõigutamatult tõusis meie oma punavalge punane lipp. Paljud sõja järel sündinud seda lippu nägid esimest korda elus. Aga täna, 80 aastat tagasi, 11. novembril. Läti armee võitis lahingus permondi väed Riia all. Need olid Saksa ja Vene ühinenud sõjaväe üksuseid ja sellega oli otsustatud Lätimaa saatus. Algas rahuaeg, mis kestis 20 aastat. Päev on saanud Lagplesise ehk karutapja nime. Ma mäletan, kui raske kirjanike liidul oli saada võimudelt luba Läti lippu tõstmiseks Riia lossi torni aga oli juba alganud teekond, mis viis meid tänase päevani. Tookord 88. aastal. Riia linnapea oli Alfred Rubik, kes võimsalt võitles lippu vastu nüüd tema on istunud omal aastad vanglas, kuhu jõudis riigi vast tegevuse eest barrikaadide ajal 91. aasta verise jaanuaripäevadel. Rupik on sotsialistide partei esimees ja oma sõnade järgi planeerib uut revolutsiooni. Tema mõttekaaslasi ei olegi nii vähe kui võiks soovida. Läti on iseseisev ja Riia lossis on perenaine Ida ja Kesk-Euroopa esimene naispresident Vaira Vike-Freiberg. Sügis Lätimaal on olnud sama hea ja soe kui Eestis. Põllutööd võib teha peaaegu tänaseni. See on periood, mida lätlased kutsuvad lahkunute ajaks. Vanasti usuti, et novembris ja detsembri alguses lahkunud, naasevad maa peale vaatama, kuidas omaks elavad. Looduses on rahulik, aga poliitikas mitte. Meie maad sel sügisel on tähistanud nii mitu juhtumit, mida meie ajal kutsutakse skandaalideks. Et südames hiilib kahtlus, kas see pole mitte pahade hingede töö. Lehed on iga päev täis uusi skandaali. Mõnikord tuletas meelde ka vanu, selle sügise skandaalidest, mis kõige vapustavam on olnud niinimetatud pedofiilia skandaal. Kõige parem on asjaolu, et iseküsimus kurjalt kasutatud alaealised ja nende purustatud elud on jäänud varju. Rahvas vapustatud, loe lehtedest kuulavad raadiost ja vaatavad televisioonis, kuidas poliitikud viskavad poriga oma võitluskaaslasi, mitte nii ammuses minevikus. Igatahes praegu läti lehtedes keeb supp, kuhu samal ajal on sisse pandud pedofiilia, presidendi ja prokuratuuri konflikt. Eile lahendatud Läti raud, Ventspilsfirmade ebaseaduslik privatiseerimine, kuulujutud tagasiastumisest, mis sisse eitab ja jäähoki meeskonna reis Inglismaale, kus selgineb, kas Läti meeskond jääb agrupi? Karta on, et kõigest muust tüdinenud inimeste ajudesse jääbki ruumi ainult jäähoki jaoks.", "role": "user" }, { "content": "Anna Žigure mõtisklused Läti Vabadussõja lõppemise aastapäeva puhul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoome peaks saama taastepaketist veidi rohkem kui kaks miljardit eurot. Ligi pool sellest rahast läheb rohepöördesse ehk näiteks vesinikutehnoloogia ning päikeseenergia ja teiste puhaste energiate arendamiseks. Kõige selle käigus arenevad ka oskused ja teadmised. Soome otsustas juba varem, et puhaste tehnoloogiate arendamisel tuleb olla teistest ees. See annab Soome tööstusele konkurentsieelise ning lisaks võimaldab oskuste ja teadmiste pealt ka raha teenida, pakkudes uut tehnoloogiat teistelegi. Veerand taastepaketist on kavas suunata digitaliseerimisse. Näiteks on kavas digitaliseerida raudteeliiklus ja panustada ettevõtete digitaliseerimisse, muutes näiteks arved ja kviitungid kõik ühtselt masin loetavaks. Soomlased tahavad Euroopa Liidu taastepaketi toel tagada kogu riigis ka kiire interneti kättesaadavuse. Mitusada miljonit plaanib Soome kulutada ka tööturumeetmetele ning sotsiaal ja tervishoiuteenuste parandamiseks. Muuhulgas on kavas lihtsustada välismaalt vajaliku tööjõu soome tulekut, kiirendada turismi ja majutusala taastumist, aga ka näiteks vähendada hooldajate puudust Soome ettevõtjate Liidu bioökonomist. Miga Kuismanen on kritiseerinud Euroopa Liidu taastepaketi raha kulutamist sotsiaal ja tervishoiuteenuste peale. Tema sõnul oleks mõistlikum suunata need summad hoonete soojasüsteemide nüüdisaegseks ning uue energia kasutuselevõtuks. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks tänu taastepaketile vähenema Soome kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine kuus protsenti. Kahe miljardi euro suurune taastepakett peaks kaasa tooma erasektori investeeringuid kuni kolme miljardi euro ulatuses. Soome seisis juba taastepaketi loomisel selle eest, et võimalikult väiksem osa läheks liikmesriikidele abina ja võimalikult suurem osa laenudena. Soomlased teavad väga hästi, et juhul, kui liikmesriigid Euroopa Liidu ühise laenu tagasimaksmisega hätta jäävad, peab Soome välja käima rohkem kui kuus miljardit kuigi ise saab taasterahastust vaid kaks miljardit eurot. Solidaarsuse nimel on soomlased selleks valmis, öeldes, et kui Euroopa Liidul läheb hästi, läheb ka Soomel hästi. Murelikuks teeb soomlasi aga see, et osa liikmesriike peabki Euroopa Liidu ühiseid laene ja üle jõu elamist toredaks mõtteks ega taha naasta eurostabiilsuse vajaliku mõistliku eelarvepoliitika juurde. Nüüd leiavad nii mõnedki teiste seas suured liikmesriigid Prantsusmaa ja Itaalia, et piiride seadmine laenukoormusele ja eelarve defitsiidile on vananenud põhimõte ja selle juurde polegi vaja naasta. Kokkuhoidlikud ja oma raske tööga jõukaks saanud soomlased vaatavad neid arutelusid murelikul pilgul.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen külastab täna Soomet, et anda üle hinnang Soome taasterahastu kasutamise kavale. Soome plaanib Euroopa Liidu taasterahastu toel vähendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist kuus protsenti, aga muretseb selle pärast, et osa liikmesriike tahaks ka edaspidi Euroopa Liidu ühiseid laenuvõtmisi korraldada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaar aastat tagasi soetas aktsiaselt saarte liinid mahajäetud kuivastu hotelli ja sellega koos hektari jagu maad. Niigi varisemisohtlik hoone lammutati kiiresti, sest juba toona olid sadamal maa-alaga uued plaanid. Ettevõtte juhatuse liige Jaanus Tamkivi räägib, et hiljuti esitasin na Muhu vallale ettepaneku kuivastu sadama detailplaneeringu algatamiseks. On huvi kuivastu sadamas suuremat sorti angaari püstitamiseks, kus saaks siis pakkuda väikealustele talvehoidu ja ka remonditeenust selle angaari suuruseks täna on kavandatud umbes 1000 ruutmeetrit, et sinna võiks siis kolm-nelikümmend alust sisse mahtuda ja siis jätta sinna ka väike selline ala, kus saaks neid remontida ja hooldada. Aga lisaks jahisadama lähistele plaanitud angaarile koguti planeeringusse veel terve rida mõtteid. Inimesed, kes kuivastusadamas praamilt maha lähevad, näevad täna paremat kätt jäätise, burgeri ja käsitööputkat. Selle hoone asemele võiks kerkida uus ja parem. Mõeldud on just nimelt hooned sadama ülevaatajate tarbeks, et ta võiks olla natuke teise lahendusega, et sadama ülevaataja tööruumid oleksid üleval, ta võiks olla nagu kahekorruseline on meie. Et oleks väga hea ülevaade siis kogu sellest sadamaalast, praegu ta nüüd jääb kuidagi sinna teiste asjade taha ja varju ja see hoone iseenesest on ka tehniliselt suht suhteliselt kehvas seisus. Randumiskohast paarsada meetrit sisemaa poole minnes jääb paremat kätt paekivist laohoone. Detailplaneeringu ettepaneku järgi lammutataks ka see, ehkki Jaanus Tamkivi ütleb, et otsust veel pole. Ta oma välimuselt on ju suhteliselt kena, näeb veel välja ja võiks ka seal edasi olla, samas kunagi ajalooliselt on juhtunud niimoodi, et see asukoht täpselt selle mahasõidutee peale jääb ette, kui soovida seda mahasõiduradasid, sealt laiendada ja tala ka laiendada, siis ta paratamatult kipub ette jääma, nii et teinekord selles mõttes natuke ka emotsionaalselt valus otsus, võib-olla selle lammutamine, aga, aga see tuleks planeeringu käigus läbi lahendada ja kui seal muid võimalusi ei ole, siis küllap ta tuleb siis maha. Tamkivi hinnangul saabki väärika laohoone saatuses sadama planeeringu üks kõige keerulisemaid küsimusi, aga soov mahasõiduteid nihutada ja selle võrra ootealasid laiendada on ettevõttel suur. Et siis maante pealt tegelikult seda saba ikkagi ära tuua nagu sadamaalale rohkem, nii palju, kui see võimalik on. Sadama juurde tühermaale peaks planeeringu järgi tulema suur parkla, aga lisaks sellele on seal ruumi ka päikesepargile. Ja võib-olla siis, kui jääb ka võimsust üle, et siis seda energiat siis müüa. Aga sadama vajadus, seda võiks kindlasti rahuldada ja eks insenerid siis ütlevad, kui suur ta tegelikult peaks olema, et see nii oleks. Tamkivi ennustab, et detailplaneeringuga läheb aega vähemalt aasta ja kui see tehtud, saab projektiga edasi minna.", "role": "user" }, { "content": "Aktsiaselts Saarte Liinid plaanib laiendada Kuivastu sadamat nii, et parvlaeva ootajatel oleks rohkem ruumi. Väikealustele soovib ettevõte rajada suure talvekorteri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki ametlik soovitus valitsuse poolt on reisida ainult vältimatutel põhjustel, on kõik reisibüroode välja heigatud lennud koolivaheajaks välja müüdud ning juba müügil ka lisareisid. Koolilapsed peavad pärast reisi jääma isolatsiooni, kuid Euroopa komisjon otsustas jaanuaris, et lennureiside piiramine ei ole enam teaduspõhiselt toetatud. Novatursi reisibüroo turundusjuht Olev Riisberg ütles, et kauaoodatud Egiptuse reisid osutusid nii populaarseks, et ettevõtte teatas koolivaheaja lisalendudest. Estraveli tootja suhete juht Katrin Samlik kinnitas, et ehkki reisijate arv on eelmise aastaga võrreldes kolm korda väiksem, on koolivaheaja ja reisid väga populaarsed ning kohti on võimalik osta ka lisalendudele. Samliku sõnul pärivad lapsevanemad koolivaheaja reiside kohta palju ning ta peab eestlast mõistlikuks reisijaks. Pigem on eestlane see tõesti see tüüp, kes teeb ära oma kodutöö, ta tutvub nende nõuete ja tingimustega. Teadmise ootate te siis, kui ta saabub koju tagasi, et pigem täna mina ütlen, et kliendid ei ole sellised, kes uisapäisa kuhugi läheksid. Samal ajal on aga valitsus rangelt soovitanud, et inimesed puhkusreisidele ei läheks. Haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets rõhutas sõnumi olulisust. Aga noh, meie kindel seisukoht on ikkagi see, et et praegu tasub seda kaunist talveilma Eestis ja oma pere keskel ikkagi veeta. Kindlasti ei ole hea mõte välismaale minna. Samas on Riisbergi sõnul Novatursi prioriteet reisijate ohutus ja ettevõte järgib ametlikke soovitusi. Lisaks riiklikele nendele ametikondadele, välisministeeriumile ja avaliku infole saame infot ka meie pikaajalistest välispartneritelt sihtkohast, kes siis hoiavad meid kursis kõige uuema ja adekvaatsema infoga, et kindlasti me ei vii või ei paku selliseid teenuseid, mis on nagu nagu tervise terviseohutuse mõttes ei ole just need sihtkohad just kõige õigemad. Ta lisas, et oluline on vastutustundlik käitumine mitte ainult reisibüroode, vaid ka klientide poolt. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ütles, et valitsusel ei ole õigust reisibüroode lisareise piirata. Ta lisas, et vastutustundlikkusele kutsutakse üles ka reisibüroosid. Algatuseks võib tõesti tõdeda, et Euroopa komisjon asus positsioonile, et lendude piiramine täna ei ole enam teaduspõhiselt põhjendatud just nimelt seetõttu, et viirus levib igal pool ja lennureisijad ei ole sugugi rohkem viiruse levitajaid kui see võib näiteks toimuda maismaal. Küll aga on oluline meelde tuletada, et mittevajalikku reisimist väga soovitada ei saa, mistõttu ka ametlikus retoorikas jätkuvalt reiside tegemine täna mitte hädavajalikuna ei ole mõistlik.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse nakatumisnäitaja tõuseb jõudsalt, kuid reisibürood korraldavad koolivaheajaks lisalende. Valitsuse soovitusi eiravad lapsevanemad peavad tagama, et laps püsiks reisilt tagasi tulles kümme päeva isolatsioonis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidlused Maarja koguduse hoone tagastamise üle kestsid üle 10 aasta. Tartu Maarja kogudus on Eesti vabariigis viimane luterlik kogudus, kes oma õigusvastaselt võõrandatud kiriku tagasi saab. 1842. aastal pühitsetud kirik põles 1941. aastal ning 1961.-ks aastaks võeti sinna Eesti põllumajanduse akadeemia spordihoone. Spordihoone kuju on majal ka praegu. Kirikud meenutavad ainult suured ja kaarjad aknad. Jõuluõhtu teenistuses oli hoonesse toodud pingid ja elektriolel ning see oli ehitus kuuseokstega. Pärast teenistuse lõppu viidi asjad jälle ära, sest maaülikooli uue spordihoone valmimiseni teevad tudengid seal sporti. Kui spordihoone valmis, algab kiriku renoveerimine. Kas kirik taastatakse esialgsel kujul. Koguduse õpetaja Peeter Paenurm? Väljast kindlasti ja noh, kindlasti torni ehitamine on üks suurem ettevõtmine, aga sisemuse osas tuleb veel nagu täpsemat nii ideed veel lõpuni mõtelda ja, ja tahame anda arhitektide kätte selle, kuidas nüüd ka sees lahendada seda ruumi akustika on hea, nii nagu ühel kirikusaalil peab olema, ma usun, et, et siin ka tulevikus sellest hoonest võiks saada väga hea koguduse keskused, kus on kirikusaal ja, ja kuhu on võimalik mahutada ka muid vajalikke ruume, väiksemaid ja suuremaid, et ta oleks selline jumalateenistuseks hubane ja sobiv ruum ja, ja et siia mahuks ka tõesti kontserte, mis kirikutööga seonduvad ära mahutada. Ehituse finantspoole jaoks on läbirääkimisi peetud rahastajatega, samuti loodab paenurm kogudusannetustele. Millal kirik renoveeritud peaks saama, paenurm öelda ei oska. Jumal kindlasti teab, millal see valmis saab, et me ise küll ei oska neid kuupäevi praegu ütelda, et tahaksime nii kiiresti ka edasi minna kui võimalik, aga eks selge on see, et palju oleneb vahenditest ja igal asjal on ka mingisugune ajakulu, kas või projekteerimine, see võtab aega, ehitus võtab aega, aga eks nüüd järgmise aasta sees me peamegi ka need otsused langetama, kui maaülikool siit välja kolib. Et mis faasis me oleme projekteerimise kõige tööga, et, et kuidas me seda hoonet nüüd ka edasi kasutame? Tänasel teenistusel oli hoone rahvast puupüsti täis, koguduse liikmete laul ei häirinud, nurgas asuvad maadlusmatid ega seinal ripu tablood.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Maarja kogudus pidas jõulujumalateenistuse äsja tagasi saadud kirikuhoones Pepleri tänaval. Hoone senine omanik Eesti Maaülikool kasutab seda veel võimlana kuni uue võimla valmimiseni tuleval aastal. Siis saab Maarja kogudus alustada hoone renoveerimistöid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMäletatavasti keelas Tallinna halduskohus eile aktsiaseltsi perele b tootmine avalduse alusel põllumajandusministeeriumil aktsiaselts verol, tehased aktsiate enampakkumise tulemuste kinnitamise ja võitja väljakuulutamise. Eile edastasime põhiliselt põllumajandusministeeriumi seisukohti. Milline on aktsiaseltsi pere leib, tootmine, omaniku Rein Kilgi kommentaar asjade seisule sellest täna. No me oleme olnud aktsiaseltsi verol, tehased, võra usaldaja alates jaanuari algusest kuni praeguseni investeerinud sinna nüüd koos seemneostuga üle 100 miljoni krooni tegelenud arendamise selle firma arendamisega ja tegelikult olukord on ka stabiliseeritud või olukorra stabiliseerimisega. Nüüd me osalesime ka erastamisel tegime väga soliidse pakkumise üle 32 miljoni krooni, aga me ei ole saanud mitte mingisugust informatsiooni, isegi mitte dokumente, mida meil on õigus saada ja me saame informatsiooni ainult ajakirjandusest ja sealt me kuuleme, et on kuulutatud võitjaks 40000 kroonise osakapitaliga firma. Et see tundub äärmiselt kummaline, samal ajal siis selle erastamise käigus, kui pärast pakkumist ja et veel vahetatakse omanik. Üheks omanikuks läheb kalev ja just täna tuli teade, et Kalev teeb siis võla emissiooni 10-ks kuuks kaheksa protsendiga aastas üldsuuruses summa 74,4 miljonit krooni, mis on täpselt see summa, mida veron meile täna võlgneb, et no no mina vaatan seda asja küll täitsa suu ammuli, eks ole, et no kui riik ei seisa enda õiguste eest, no ma tunnen küll endal lausa kohustust olevat selles, et et juhtida tähelepanu ametnikele, et nad peavad lihtsalt seadusi järgima ja, ja täitma mitte ainult seadusi, vaid ka enda hoolsuskohustust. No riik nagu on kõigega rahul ja eile põllumajandusministeeriumis kinnitati, et kõik on korrektselt tehtud ja kõiki dokumente on oldud valmis näitama ja ka aktsiaseltsile pereleib tootmine, makstakse need 72 miljonit võlakohustusi välja, ühesõnaga et kõik on hästi korrektne. Ja riigi arvates ja põllumajandusministeeriumi ja Veroli nõukogu arvates oli kõik väga korrektne ka siis, kui paar kuud tagasi oli pankroti allur majas, siis öeldi, et mis siis ikka, et see kõik on ka väga korrektne, et meie millegipärast meile tundus, et et pankroti minek lihtsalt noh, on põllumeestele, mitte küll aktsiaseltsile verol, kes siis kaob, aga põllumeestele on see küllaltki ränk koorem. Et kordan veel kord, põllumajandusministeerium oli ka Veroli pankrotti minekuga väga rahul. No ma ei oska praegu öelda, et aga kui kohus leidis siis olevat alust praegu kõik tehingud peatada, siis ma arvan, see on ka väga selge märk. Tuletame veel kord meelde, et eile õhtul kinnitas põllumajandusministri nõunik Maido Pajo, et midagi ei ole varjatud. Mingit juttu sellest, et komisjon oleks keeldunud näitamast enampakkumisel esitatud dokumente sellest olla ei saa, isegi me spetsiaalselt pakkusime, kui oli küsimus, et, et kes soovib näha teiste pakkumisi ja nüüd oli just küsimus oli tagatisraha laekumise tähtajas, et kas tagatisraha laekumise tähtajaks või mitte, siis selles osas oli küll probleem, et kuna riigikassas ei olnud võimalik saada sel ajal konkreetset informatsiooni, et ette kahe kohta pakkuja kohta oli teada, et tagasee raha laekus reedel, aga ilmatu täpsustustega on meil ka selge see ja on täpselt kindlaks tehtud, et ka tabelini tagatisraha laekus reedel pärast lõunat õigeaegselt, nii et selles mõttes probleem olla ei saa. Ja ülejäänud küsimused, mis puutub siis ostuhinda, siis ostuhind on, on selge, siin mingit vaidlust ei ole ja teised ostumüügi tingimused, mis on siis investeeringukohustus ja äriplaani esitamine, mis tagab selle ettevõtte tegevuse jätkamise kolme aasta jooksul. Need on lisatingimused, aga nende üle vastavalt valitsuse korraldusel läbirääkimisi pidada ei saa, nii et kui need on täidetud, siis otsustab ikkagi aktsiate enampakkumise hind. Mitte ei otsusta see lisatingimused, kas on ühel või teisel viisil äriplaan ette, näeb tulevikus selle selle jätkamise garantiid esitatud nii, et, et kõik need komisjonile esitatud dokumendid on allkirjastatud komisjoni esimehe aukaugi poolt ja me oleme kõigile nõus alati näitama ja kõigile ka kohtule esitama, et kõik selles veenduda, et siin mingit rikkumist ei ole ja mingit hea halduse tava ei ole rikutud, sest tegelikult ei ole ju mingit põhjust venitada aktsiate ostumüügilepingu sõlmimise, kui on näha, et, et pakkumised on piisavalt selged, kõik dokumendid on korras ja, ja on teada ka, et tehase probleem on selles, et me oleme mures, et tehase tegevust jätkas ja just aktsionäride aktsiate ostja vastavalt valitsuse korralduse võtab ju kohustuse aktsia aktsiasellist tegevust jätkata ja majandustegevust jätkata ja, ja ka need võlad tasuda, nii et selles mõttes ja uued investeeringud teha. Nii et selles mõttes, et mida kiiremini me suudame selle aktsiate ostumüügi lõpuni viia, seda kindlam oleme selles, et, et tehas tegevust jätkab ja normaalselt jätkab. Ja katke tänaselt valitsuse pressikonverentsilt, kus palusime põllumajandusminister Ester Tuiksoo olukorda kommenteerida. Tõepoolest, see, mis täna on juhtunud, et ma mõistan täiesti veroli enamus aktsiate omaniku esindajana ärimees kilgi ootuspärast pahameelt, aga samas ma tunnustan ka tema senist tegevust Veroli suunas huvi näitamisel, see on igati abiks olnud tehase käivitamisel. Ja praegune situatsioon ongi selline, et juriidilised spetsialistid peavad nõu, kohtuvad, arutavad ja ma tahaks väga loota, et et see tegevus ei avalda mõju tehase tööle. Olukorrad võivad muutuda siin tundidega või isegi minutitega, nii et teise maini on vaja elada. Ja siis vaadata, mis saab.", "role": "user" }, { "content": "Aktsiaselts Werol aktsiate müügist ja segadusest selle ümber.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi Venemaa ja Ukraina jäävad Taanist pisut kaugemale kui Eestist, on Venemaa ähvardused ka siin suur teema. Taani on NATO idatiiva tugevdamiseks juba saatnud välja sõjalaeva ning täiendavad hävitajad. See nädal tõi uudise sadade sõdurite valmispanekust kiiresti reageerimiseks. Taani parlamendi välispoliitika komisjoni esimees Martin Lidegaar. Me oleme pannud üsna palju sõdureid laagris valmisolekusse, et nad saaksid 24 tunni jooksul minna näiteks Eestisse appi, kui rünnatakse ükskõik millise NATO riigi piiri. Ma ei usu, et Venemaa ründas Taanit. Samuti ei usu ma, et nad ründasid Baltimaid. Aga oma praeguse tegevusega näitame me oma tahet ja solidaarsust ja saadame selge signaali, et see on piir ja see on NATO piir. Ukraina kaitseks peavad lääneriigid idegaardi sõnul rünnakule kalli hinna kujundama. Ma arvan, et me peame Euroopas selgelt ütlema, et kui härra Putin siseneb Ukrainasse, siis lõpeb Nord Stream kaks projekt ja gaasieksport Euroopasse väheneb. Taani rahvusvaheliste suhete Instituudi teadur Hans Marrisen leiab, et Venemaa president Vladimir Putin tahab justkui pensionile mineku eel oma saavutusi vormistada. Me kõik teame, et Ukraina ja Gruusia ei saa NATO liikmeteks, aga keegi ei pane seda paberile kirja. Nüüd ta tahab seda paberile panna. Seda pole Putinil Moriseni sõnul lootust saavutada, küll aga võib jutuks tulla kokkulepe rakettide paiknemise kohta. Ühtlasi soovitab ta rohkem dialoogi otsida. Taani rahvusvaheliste suhete instituudi teadur Hans Mauritsen. Näiteks Eesti oleks parem, kui te räägiks rohkem venelastega kui praegu ja et ei teeks panuseid üksnes NATOle, vaid räägiks ite ka oma suure naabriga. Taani parlamendi välispoliitika komisjoni esimees Martin Lidegoor. Minu kogemus on, et Venemaaga asju ajades läheb vaja tugevat rusikat ja ka avatud kätt, vaja on dialooge, aga samal ajal tuleb näidata ka jõudu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehand Kopenhaageni, Taani,", "role": "user" }, { "content": "Taani pani sel nädalal 700 kaitseväelast valmisolekusse kiiresti reageerida ja lubas hävitajad Bornholmi saarele viia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates läinud suvest on Iraan hõivanud Hormusi väina piirkonnas rahvusvahelistes vetes laevu ja olnud ka muul moel agressiivne. Sellega seoses loodi USA algatusel rahvusvaheline merejulgeoleku koalitsioon jälgimaks, et laevad saaksid turvaliselt lik. Koalitsioon omakorda käivitas väina piirkonnas operatsiooni Sentinel. USA tegi ka Eestile ettepaneku sellega liituda, ütles Jüri Luik. Tegu on olulise operatsiooniga rahvusvahelise õiguse ja meresõiduvabaduse kaitseks. Tõenäoliselt meie meeskond, mis alguses koosneb ühest inimesest, läheb juhtimiskeskusesse Bahreinis, nii et me taotleme riigikogult mandaati sellele operatsioonile mineku üks kuni viie inimese saatmise võimalus. Meile on see iseenesest väga huvitav praktika, sest see oleks esimene kord, kus Eesti mereväeohvitser saab osaleda niisuguses noh, suure mereväesõjalise operatsiooni staabis. Kui hull see julgeolekuolukord Hormuzi väinas praegu on või kuivõrd praeguseks muutunud kas Iraani alused takistavad endiselt teisi laevu? No meie praegustel andmetel ei ole seal nüüd viimastel kuudel mingisuguseid intsidente toimunud ja eks see asjaolu, et USA ja tema liitlased panevad välja sellise rahvusvahelise sõjalise missiooni, on need ka Iraani natukene ohjeldanud. Loomulikult on tegu arvestades kogu Lähis-Ida olukorda niisuguse keeruka piirkonnaga eriti just selle kitsaorus väinaga, kus Iraanis on terve rida sõjalisi võimalusi lääne kaubalaevade ja kui nad riskivad, siis ka sõjalaevade kiusamiseks. Ma usun, et see operatsioon omab niisugust rahustavat ja stabiliseerivat mõju. Kas lähemal ajal tuleb kõne alla veel mõni kaitseväe missioon, kuskil mujal? Me just äsja käivitasime operatsiooni Vahemere piirkonnas, see on Euroopa Liidu missioon, kuhu me samamoodi saadame alguse staapi ühe ohvitseri ja see on operatsioon, mis tegeleb relva embargo jälgimisega rahvusvahelistes vetes, Liibüa läheduses.", "role": "user" }, { "content": "Eesti osaleb rahvusvahelisel merejulgeolekuoperatsioonil Hormuzi väinas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSoome teatas eile, et kavatseb NATO liikmesust taotlema hakata kohe, kui eduskunad on konsulteeritud. Rootsi rahvusringhäälingu SVT andmeil on ka Rootsi liitumistaotlus juba valmis, aga see esitatakse koos Soome samasuguse dokumendiga. Rootsi peaminister Magdalena Anderson rõhutab, et NATOsse astumisega muudab Rootsi oma üle 200 aasta kestnud välispoliitilist kurssi mis nägi ette sõjalise erapooletuse. Sama kaua pole Rootsiga mitte kellegagi sõdinud. Andersoni sõnul näitab Venemaa sissetung Ukrainasse aga, et sõjaline erapooletus pole tänapäeva maailmas enam mõistlik. Andersoni sõnul pole vähimatki põhjust arvata, et Venemaa käituks Läänemere piirkonnas kuidagi teisiti kui see on käitunud Ukrainas. Anderson ütles ka, et Rootsist oleks mõistuse vastane jääda kaitseorganisatsioonist välja, kui sellesse kuuluvad kõik ülejäänud Põhjamaad. Soome ja Rootsi peaks NATOsse pääsema ilma suuremate viperusteta. Ka alguses oma vastumeelsust ilmutanud Türgi on praeguseks teatanud, et ei ole kummagi riigi NATO-sse pääsemise vastu, vaid nõuab ainult mõningate tingimuste täitmist. Eksperdid on veendunud, et Türgiga kauplemise peale kulub küll hulk aega aga lõpuks leevendab ta oma praegusi nõudmisi oluliselt. Holland ja Montenegro pole Soome ja Rootsi NATOga ühinemisasjus oma seisukohta välja öelnud. Tõenäoliselt pole ka kummalgi kahe riigi liitumise vastu mitte midagi. Kõik ülejäänud NATO liikmesriigid, sealhulgas Ungari ja Horvaatia, kellelt alguses vastuseisu kardeti on praeguseks teatanud oma nõusolekust Soome ja Rootsi ühinemisega. Lõplik tõde selgub küll alles liikmesriikide parlamendihääletustel, aga pole alust arvata, et see riikide praegu välja öeldud seisukohtadest ülemäära palju erinev. Soome on arvestanud ka võimalusega, et Venemaa püüab liitumisprotsessi takistada, viidates rahvusvahelistel lepingutele, mille kohaselt Ahvenamaa peab jääma te militariseeritud alaks. Sellest tulenevalt saatis Soome välisministeerium NATO-le kõik Soome siduvad rahvusvahelised dokumendid mis liitumisprotsessi käigus ühel või teisel viisil kõne alla võivad tulla. Soome enda hinnangul pole riik vastu võtnud ühtki sellist rahvusvahelist kohustust, mis tegelikult võiks Soome NATOsse sissepääsu takistada. Kui mõni selline takistus peaks siiski ilmnema, jääb Venemaa ja teiste protestidele vastamine Soome valitsuspoliitikute ülesandeks. Kui Soome valitsus otsustas juba eile pärast eduskunaga konsulteerimist NATO-ga ühinetakse, siis Rootsi samalaadne otsus peaks tulema täna ehk siis samal päeval, mil Rootsi parlament ehk rikstag asja arutab. Pärast eilset teadet, et sotsiaaldemokraadid soovivad Rootsi liitumist kaitseliiduga on nüüd kandideerimise tee avatud. Rootsi kaitseministri Peter Hulkvisti sõnul on ta saanud mitmes riigis signaale, et Rootsilt oodatakse kiiret otsust. Soome ja Rootsi liikmeks saamise osas. Põtkivasse Türgisse aga saadab Rootsi rühma riigiametnike, kelle ülesanne on Rootsi kolleegide ja poliitikutega asjad selgeks rääkida. Hulk vistki rõhutab, et üldiselt valitseb NATOs Soome ja Rootsi vastuvõtmise osas positiivne konsensus.", "role": "user" }, { "content": "Soome ja Rootsi parlament arutavad täna oma riikide astumist NATO-sse. Viimastel andmetel kumbki parlament täna lõplikku otsust ei langeta, ehkki mõlema esinduskogu otsus on ülima tõenäosusega NATO-sse astumist pooldav. Parlamendiprotsessi peetakse mõlemas riigis oluliseks, et NATO-ga liitumise osas oleks võimalikult ulatuslik konsensus ja tulevikus ei hakkaks keegi kaitseorganisatsiooni astumise protsessi ebaseaduslikuks pidama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUsun, et teie panus lõppeva aasta kahte suursündmuse, need on NATO ja Euroopa Liit oli päris tõhus. Tänaste tegijate kõrval tuleks tänada ka eelkäijaid, nii eelmist presidenti, peaministrit, välisministrit, kaitseministrit ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Aga siinjuures kerkib ka üks delikaatne probleem. Eks ole ju luige laskmine Eestis oma seadustega juba ammu keelatud. Aga et Euroopa Liit andis Eestile ainsa kandidaat riigina õiguse otsustada ise ilvese laskmise üle. Siin on probleem, mis nõuab selget pead ja, ja täismehe otsustusvõimet. Ilves ju ilus, sale loom ka pildi peal. Asja juurde tagasi tulles on välja arvutatud, et teie tööminut maksab 1212 krooni pidada üleval riigikogu on rahvale, see tähendab riigile, see tähendab ikkagi rahvale üsna kallis lõbu. Ärge kuulutage oma tööminuteid tühikõnelustele. Ma soovitaksin igaühel, kes kavatseb 10.-sse riigikogusse kandideerida, ennast veel kord ausalt nii-öelda üle kaaluda. Brüssel ei vabasta ju vastutusest Tallinna.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus käis Jõuluvana. Lõik tema esinemisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeie jaoks on transport hüve inimestele ja seda tuleb arendada, pidades silmas ka nende kahjulike mõjude vähendamist, eelkõige keskkonnamõjude vähendamist ja selles suunas on väga palju vaja teha, väga palju toimub ka nii, et see on üks valdkond, aga valdkond on ka see, et korraldada paremini kogu transport Euroopas. Meil on uskumatu hulk igasuguseid takistusi transpordi funktsioneerimisel ja minu esimeseks prioriteediks nii-öelda tulevase transpordistrateegia väljaarendamisel on see, et vähendada neid igasuguseid takistusi. Teine asi, mis transpordi puhul oluline on, on see, et takistuste vähendamine tähendab ka suuremat konkurentsi Euroopa sees, mis peab olema väga selgesti tasakaalustatud teenuste, kvaliteedi ja inimeste kaitsega, on nad siis reisijad või töötajad või majandustegelased, kes transpordiga tegelevad ja kolmas ja ülisuur teema on see, kus on võib-olla kõige keerulisem praegu nagu lahendusi näha on transpordi arengu finantseerimine eelkõige infrastruktuuri arengufinantseerimine, see hõlmab endas muidugi nii teed, sadamad, lennuväljad, raudtee ja teistpidi ka intelligentse transpordisüsteemi või juhtimissüsteemide ja, ja infotehnoloogia arendamise, mis on ka väga olulise tähtsusega, nii et noh, illustratsioonids võiks lihtsalt öelda, et kõik need teemad on leidnud ka selle kuu aja jooksul juba päris intensiivset kajastamist või, või on tulnud intensiivselt tegeleda, et esimene tööpäev oli kohe lennuohutuse teemal, sellele järgnes transpordiministrite kohtumine, sellele muidugi järgnes kahetsusväärne rongiõnnetus Belgias, mis pani jälle kõvasti arutlema raudteeliiklusohutuse üle ja raudteeliikluse arendamise üle. Ja viimane suur konverents käsitles nõndanimetatud ühtse taeva arendamist, mis on ka omaette suur samm edasi, et ühtlustatakse lennuliikluse kontrolli, mis on praegu üsna naljakas, kuivõrd igal riigil on oma lennujuhtimiskontroll, mis teeb lennuliiklus umbes kümmekond protsenti vähem tõhusaks, ükskõik kus pidi seda vaadata nii, nii keskkonna saastamine on suurem kui ka aeg, mis kulub lendudele, on pikem.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas oma ülesannetest ja sihtidest Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜtleksin ikkagi, et olukord on kontrolli all ja 48. nädala kokku löödud andmed näitavad, et lisandunud või haigusjuhtude kasv on olnud 37 protsenti. Sellest kahe eelneva juurdekasv oli 63, nii et enam nii palju haigestunud juurde tulnud ei ole. Ja epideemiat tänase seisuga ei ole küll põhjust välja kuulutada. Kui palju oleks pidanud haigeid lisanduma, et oleks epideemia välja kuulutund. Ütlen siis, et 1,8 korda. Millal me võime loota, et haigestunud enam juurde ei tule, kas see sõltub natukene ka ilmadest? No mingil määral kindlasti, sest et ega viirusele niisugune soe, niiske kliima paistab sobivat, aga eks haigustel ja viirusnakkustel sealhulgas on, on oma oma loogikad ja oma lained, nii et ma arvan, tahaks loota, et katsume paar-kolm nädalat veel vastu pidada. Samas on algamas ju jõulu ja aasta lõpupidude hooaeg. Kas lapsevanemad peaksid oma lapsi üldse peole saatma? Ütlen niimoodi, et ka lasteasutus peab hästi järele mõtlema ja lähtuma sellest, mis olukord koolis puudumiste ja haigete lastega on olnud. Ja selle alusel esiteks võtma vastu selle otsuse, kas pidu korraldada või mitte, sest et keeldu praegu meie poolt küll ei tule, niisugust kategoorilist ja, ja siis juba iga lapsevanem otsustab siin ei saa mina küll seda vastutust võtta. Kui palju peab olema ühes klassis lapsi haiged, et oleks mõistlik ikkagi üritused ära jätta. Praegu niisugune soovituslik määr on, et kui puudujaid on 30 protsendi ringis Kas me võime loota sellele, et nüüd see paanika hakkab raugema, et tegelikult oli tegemist ju ikkagi tavalise gripipuhanguga üleüldse viiruste puhanguga? Mul on väga hea meel seda teie suust kuulda, sest et oleks aeg tõesti", "role": "user" }, { "content": "Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro selgitab Indrek Kiislerile, et seagripi epideemiat ei ole vaja välja kuulutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli arheoloogi ja näituse kuraatori Marge Konsa sõnul on tegemist animatsioonide ja rekonstruktsioonidega visualiseeritud näitusega, kus seletatakse lahti salmelt leitud kolme viikingi sõdalase lugu ja mitte ainult. Mitte kusagil varem ei ole leitud viikingi sõdalaste matmispaika, kus oleks nad maetud mereretkel olles, et siiamaani on, ütleme, Salme leidudeni on varasemad laev, matused on tehtud nende kodus rahuaja tingimustes, aga Salme laevad on siis esimest korda, kus me näeme, kuidas viikingid või meresõdalased matsid siis, kui nad olid mereretkel ja lahingu käigus. Salme saladus pole siiski selle näitusega lõplikult veel lahti muugitud, näiteks kes võis olla see üks kuningas, kes laevast leiti kulla ja pärlitega kaunistatud relvadega veel kord? Marge Konsa. Ja lisaks tema siis kehalistele iseärasustele oli tal kaasas rõngas, mõõk. Ja see on selline erilist tüüpi mõõk, mida omasid tollel ajal kuningad või siis kuningale väga lähedal seisva ülikud. Ja, ja siis see kahe nagu fakti koosteadmine, et ta, ta on selline mees, kes ei saanud väga hästi sõdida, aga samas tal oli nagu laeva kõige uhkem mõõk on see, mille põhjal me teeme järelduse või tegime järelduse, et tõenäoliselt oli tegemist pealiku või siis kuningaga. Kuigi Salmet leiti kokku tuhandeid leide, on näitusele koondatud siiski neid oluliselt vähem. Daniel Vares, Saaremaa muuseumi projektijuht No väljas on 150 leidu ja seda ligi 3000-st, aga kui küsida, et miks ei ole rohkem välja pandud, siis väga paljud nendest olid laevaneedid ja needid on ju korduvad ja ühesugused. See näitus keskendub siiski mitte laialt viikingi teemale, vaid siiski üsna kitsalt ja konkreetselt Salmelt leitud viikingitele Salmelt leitud laevadele. Ma ütlen veelkord, me oleme esimesed, me oleme ainulaadsed. Skandinaavias tel on kordades rohkem laevu. Kuldsed mõõgad, kaunitehted, aga mida neil ei ole, neil on ainulaadsus, seda neil ei ole. Meie oleme nihutanud Viikingi arvatava ajaloo alguse varasemaks 50 aastat. Meil on suurima sõdalaste hulgaga laev, matus, mis on leitud võõrsil ja see on kogu maailmas. Me oleme unikaalsed selles mõttes. Siin ei ole kahtlustki. Näitus, kus lisaks ekspositsioonile saab muuseas iga külastaja viikingilaevas arutades kontrollida, kui palju temas on viikingite sitkust, jääb Saaremaa muuseumisse aastaks, siis läheb see edasirändamine nii Eestisse kui ka Skandinaavias. Se. Margus Muld Eesti Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaares.", "role": "user" }, { "content": "Üks osa 13 aastat tagasi maa seest välja tulnud, enam kui 1300 aasta vanusest Salme viikingite saladusest on tänasest Saaremaa muuseumis - Kuressaare piiskopilinnuses näitusena välja toodud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu kultuuriklubi tempel oleks aprillis saanud nelja aastaseks klubiomanik, ent nüüd töötuks kultuurikorraldajaks nimetavad es. Kölp ütleb, et klubi kinnipanek oli juba varem otsustatud, see pidi juhtuma mais ja tölbil olid plaanid, mismoodi edasi toimetada. Samuti olid akadeemia seitse ruumide asemele juba uued, peaaegu et leitud, aga siis tuli koroona. Nüüd seisab Andres Tolbi töö selles, et ta valmistub klubiruume üle andma. Ma iga päev praegu hommikust õhtusse demonteerin siis nii-öelda kogu seda klubi pinda. See, et klubi kaob, on mõnes mõttes saatus, ütleb Tõlp. Olles akadeemia seitse omanikuga juba lahkumisest kokku leppinud, oli tölbil variant, kus jätkata. Nagu on see Eesti vanasõna, et ära sülita, vanasti kaev, kui uus valmis ole, ehk siis mul ei olnud uue kohaga veel allkirja all oli suusanaaline kokkulepe ja siis, kui nüüd tuli see kohutav taud, siis uue koha omanik ütles ka, et praegu jäävad need plaanid seisma. Ma ei saa öelda, et need, need ei või kunagi jätkuda, aga praeguses situatsioonis olen ma sunnitud ikkagi vana koha kinni panema ja uut kohta ei ole mul praegu. Kolp ütleb, et mõnes mõttes võib juhtunut võtta kergendusena, mida see siiski ei ole, sest sissetulekut pole tal nüüd üldse. Aga klubi pidada oli väga raske. Ma arvan, et kui ma midagi võtan sellest kaasa, noh, lisaks paljudele muudele asjadele on see rasketel hetkedel kiirete otsuste tegemise ja selle püksirihma kokkutõmbamist siuke operatiivne oskus neid momente, kus lihtsalt ei tulnud enam välja, kus töötajatele ei saanud enam maksta, neid oli mitu ja siis tuli lihtsalt tuligi kuidagi nagu hästi optimeerida kogu aeg. Tööd pole töötukassa asja uurimas käinud, aga tema teada ei saada, kui firmaomanik end seal töötuna kirja panna, mis sest, et firma enam ei tegutse. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu kultuuriklubi Tempel on suletud nagu kõik sellised asutused eriolukorra ajal, kui rahvas koguneda ei tohi. Kuid Tempel ei avagi enam uksi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe arvame, et see on nimi, mis kõige paremini väljendab meie poliitilist suundumust. Me oleme Riigikokku valitud ju Keskerakonna nimekirjas, mis teatavasti kuulub liberaalsesse, internatsionaali või Euroopa liberaalsete reformiparteide ühendusse europarlamendis. Ja, ja need seisukohad on meile jätkuvalt südamelähedased. Samas me tahame ka väljendada seda, et me esindame nii-öelda liberalismi sotsiaalset poolt. Seda, mis puudutab hoolivust, puudutab ka riigi kohustusi, lisaks ütleme üksikisikute õigustele, nii et tegemist on sellise ideoloogilise määratlusega, mis peaks üsna selgelt väljendama meie meie paiknemist sellisel poliitilisel skaalal. Kellega te näete kõige rohkem koostöö võimalusi? No kindlasti on meil koostöö võimalusi sotsiaaldemokraatidega kindlasti Reformierakonna, aga ma usun, et kindlasti paljudes küsimustes ka opositsiooni kuuluva Keskerakonnaga, nii et me tegelikult ei välista koostööd mitte mitte kellegagi, aga aga loomulikult nagu öeldud, me tahaksime näha, et need on erakonnad, kes jagavad sellist sotsiaal liberaalset maailmavaadet ja kellel on ka poliitika tegemise põhimõtted ütleme meile vastuvõetavad demokraatlikud. Kas see tänane otsus võib olla ka esimene samm uue erakonna loomise suunas? Ei, meil ei ole kavas luua uut erakonda, me tegutseme riigikogus saadiku ühendusena ja kindlasti otsime koostööd ja kõigi kõigile meile vastuvõetavate poliitiliste jõududega ja kindlasti ütleme selle koostöö pinnalt, me, me üritame minna ka ka järgmistele valimistele uut erakonda loomata.", "role": "user" }, { "content": "Keskfraktsioonist lahkunud Riigikogu liikmed asutasid sotsiaal-liberaalide saadikurühma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui koalitsioonileppes oli fikseeritud, et koos järgmise aasta kohalike volikogude valimistega viiakse läbi ka rahvahääletusettepaneku kohta täiendada põhiseadust määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna asus mingi aja pärast tööle koalitsioonierakondade töörühm, et panna kokku riigikogule esitatav eelnõu. Kevadel kõlas arvamus, et kõik on sisuliselt valmis ja eelnõu antakse septembris üle. Nüüd on käes septembri lõpp ja ainuke nähtav saavutus on EKRE poolt välja käidud küsimuse sõnastus, mis omakorda hulgaliselt küsimusi tekitab. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Tõenäoliselt see sõnastus, mida on praegu EKRE välja pakkunud, ei ole kõige parem lahendus, siin tuleb selle ümber arutada ja võib-olla ka seda sõnastuse teksti muuta. Eriti, kui me arvestame ka õiguskantsleri välja öeldut siis noh, eesmärk on ikkagi, et kui me selle küsitluse läbi viime, siis peab olema see sisuline ja igati korrektne ja kooskõlas ka kõigi seadustega. Nii et see on vaja läbi vaadata, ette valmistada, et ta sellisel kujul lõpuks ka valmis saaks. Kas isamaal on mingi oma variant valmis? Ei, meil ei ole valmis sõnastuse varianti, et meil on kõigepealt soov, et me teeksime endal selle õigusliku poole selgeks et kas siis on võimalik ja korrektne teha küsitlus ainult riigi muu elu küsimuse vormis. Või me räägime põhiseaduse muutmise protsessist läbi rahvaküsitluse. Nüüd on kaks erinevat asja ja praegusel juhul on need kaks omavahel kokku seotud, mis õiguskantsleri arvamuse kohaselt ei ole üldse korrektne ja kooskõlas põhiseadusega, nii et kõigepealt meie soov on see õiguslik selgus saada selles küsimuses mis on õige tee, millised on meie valikuvõimalused ja seejärel siis sõnastada see küsimus ja langetada otsus. Seeder ütleb, et üks asi tuleb veel selgeks saada. Mis tähendus siis sellel küsitlusel on, kas ainult soovituslik tähendus ja see tähendus, et poliitikud teavad, mida, mida rahva enamus arvab ja seaduste kujundamisel ja põhiseaduse muutmisel lähtub sellest või on see juba iseenesest nii-öelda paljusid protsessi määrav ja, ja tulevikus ei saagi abielu määratlust seaduses siis hakata muud moodi muutma, kui tuleb teha uus rahvahääletuse.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioon ei ole aasta pärast plaanitava rahvahääletuse asjus endiselt kokkuleppele jõudnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakond loodab võita Tallinna valimise Reformierakonna esimees Andrus Ansip soovime võidelda esikoha eest Tallinna kohalikel valimistel. Kas Tallinn on kohalikel valimistel teie ainus siht või huvitute ka teistest suurtest omavalitsustes, näiteks Narvast me huvitame absoluutselt kõigist Eesti kohalikest omavalitsustest mööda kohalikel omavalitsuste valimistel oli kõige edukam erakond Keskerakond, ma usun, et nüüd on aeg kohad vahetada, aga millega te need valijad loodab? Ole võita läbipaistev poliitika, väga selge sihiseadmine, see on Eesti valijaid juba siiani võita ja kaasa tõmmanud ja küllap see aitab meid ka tulevikus. No aga miks ta Tallinnas ikkagi seni aidanud ei ole? On ütlematagi selge, et, et Tallinnas peavad väga tihedat koostööd tegema Isamaa, Res Publica liit, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Ilma sellise koostööta on Tallinnas küllalt raske keskerakonnale vastu saada, see tuleneb suuresti ka rahvuslikust koosseisust Tallinna elanike hulgas. On ju teada, et Keskerakonna toetajad on põhilises osas vene keelt kõnelevad inimesed, te näete koostööpartneritega ikkagi endiselt Isamaa ja Res Publica liitu, sotsiaaldemokraate võib olla halval juhul ka rohelisi, aga mitte enam keskerakonda, nagu paar korda varem on olnud? Jah, me oleme aasta jooksul teinud väga head koostööd valitsuskoalitsioonis Isamaa, Res Publica Liiduga sotsiaaldemokraatidega ja ma sooviksin väga, et, et see koostöö jätkuks ka kohalikel tasanditel, kas see puudutab ka Europarlamendi valimisi, nendel valimistel ma erilist perspektiivi keskerakonna kindlasti ei näe, sest Keskerakond oli ju teadapärast ainukene, kes ei kujundanud erakonna tasemel oma suhtumist Eesti liitumisel Euroopa Liiduga ja loomulikult neil on väga raske asuda praegu siis väga konstruktiivsetele seisukohtadele Euroopa Liidu küsimuses, samas europarlamendi valimised on suletud nimekirjaga valimised, see tähendab, et hääletatakse erakonna poolt ja see loob eelduse, et kindlasti saab valituks nimekirja esimene liige, kõik, kes sinna siis panna, kas panna reformierakonnas sinna, noh, ütleme näiteks Andrus Ansip, ma räägin teoreetiliselt muidugi jah või siis keegi Reformierakonna obinitsa osakonnast, keda rahvas ei tunne, kas see suletud nimekirjadega süsteem, mida just nimelt Reformierakond on toetanud, kas ei peleta rahvast Europarlamendi valimistest liiga eemale? Kindlasti pööratakse tähelepanu kõige enam sellele, kes on esimene, kes on teine ja kes on ka kolmas, see, et mõni erakond saab kogunisti neli kohta, see ei ole väga suure tõenäosusega isikud, jäävad endiselt oluliseks ka siis, kui on tegemist suletud nimekirjadega pelgalt erakondlike valimistega. Esinumbrid olid esikohale paigutatud ka eelmistel Europarlamendi valimistel.", "role": "user" }, { "content": "(reform soovib võita valimised Tallinnas).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuurkapitali juht Kertu Saks otsustas kandideerida Eesti Rahva Muuseumi direktoriks, sest teda tõmbab tagasi näituste korraldamise juurde. Ma pean ennast tegelikult muuseumide ja külastuskeskkondade valdkonna inimeseks, kuna see oli minu töö 20 aastat ja teine põhjus on minu isiklik, väga-väga sügav huvi kultuurilooja ja eriti just kodukultuuri vastu, mida ma olen uurinud, millest ma olen teinud näituseid, kirjutanud raamatuid. Saks ütles, et tasuta püsinäituse asemel looks ta ERMile hoopis kogu maja ühispileti, nagu on teistes suuremates muuseumi es. Veel tooks ta rohkem esile ERMi põhitegevusi. Praegu tundub väljast vaadates, et Erm on suurepärane sündmuste korraldamise koht, et võib-olla on praegu nüüd natukene niimoodi, et need sündmused paistavad rohkem välja. Põhiväärtus on ikkagi see, mis on seal kogudes tahaks ühte sellist korralikku plaani selle kohta, et et kuidas neid kogusid. Tutvustatakse ja teine asi, mis on oluline, on see, et hirm on ju ka teadusasutus. Ja täna me ka päris vähe kuuleme sellest, et mis teadust seal tehakse, miks seda tehakse, kuidas ülikoolidega koostööd tehakse mis kasu sellest meile kõigile on? ERMi endised juhid on uue valikuga rahul. Tõnis Lukas, kes on praegu Tartu kirjandusmuuseumi direktor, rõhutas, et Kertu Saks võiks end täie energiaga ERM-ile pühendada. Praegu vahepealsetel aastatel on mulle tundunud, et meremuuseum ja Eesti Kunstimuuseum on olnud edukamad kui Eesti Rahva muuseum rahvusvaheliste näituste siia kutsumisel ja nende suhete loomisel. Niisugune näituse produktsiooni on kindlasti oluline, kus, kus hoogu anda ja teine on teadustöö. Eesti Rahva muuseum peaks olema koos kirjandusmuuseumiga. Eestluse mõtestaja ja sellele suunatud teadustöö eestvedaja. Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Kristo Aru soovib, et Erm leiaks oma koha eestluse hoidjana ning loodab, et Kertu Saks paneb ajalooga praeguste noorte jaoks huvitavalt elama. Kindlasti on saksal vaja saada osaks Tartust, märkis Aru. See Tartu vaim on selline hästi isepäine, ta ei ilmuta ennast alati väga kergelt, aga kui ta juba saab sulle tuttavaks, siis ta lubab sellist head koostööd. Kõige olulisem on mitte jääda sinna suurde majja kinni, kus on ka väga palju tegevust. Aga sealt suurest majast vaadata kogu seda Tartu linna ja ja saada osaks sellest ühisest hingamisest.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Rahva Muuseum (ERM) jäi juhita, kui selle direktor Alar Karis valiti Eesti presidendiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRakvere teatrikino akendel on möödakäia, et ööpäevringi avatud Eesti lasterikaste Perede Liidu näitus naise elu lõuend. Näitusel on väljas vanade maalide põhjal tehtud Tiina Kuke fotod, kus modelliks on lasterikkad pereemad. Näitusele piirangute tõttu uut kohta otsides leidis Rakvere teatri peakunstnik Eveli Varik, et neid saab teatri kinos eksponeerida. Teoseid ümber pöörates. Kuna meil on ajad sellised kummalised ja, ja aegadega tuleb kohanduda, siis majad pandi kinni kuskil kaheksandaks märtsiks, kuna see näitus pidi toimuma kaheksas märts ja jäi ära, siis nähes selle näituse formaati ja piltide suurusi ja muidugi kasutades ära meie kauni kinomaja klaasseinu tuli see mõte mitte nagu täiesti iseeneslikult. Ta on tegelikult nagu fotoformaadis ikkagi fotonäitus ja temast on ju tegelikult algidee, on tehtud kalender ja kalendrile lisaks, et reklaamida siis laste, rikaste Perede Liidu tegusaid naisi. On tehtud suurejooneline näitus ja ma arvan, et see on väga ilus. Ste pildid räägivad. Need räägivad tegelikult ajatusest, samas naised erinevates aegades, naise rollist meie ühiskonnas ja et see ei ole muutunud läbi aegade. Mulle tundub, et see on selle väga ilusa idee, selline suurejooneline mõte ja, ja teostatud on ta väga hästi. Peakunstnik kiitis ideed tuua pereemasid kunstiliselt esile. Niimoodi presenteerida naist, seda ei juhtu nagu kunstis võib-olla tihti. Et võtta tavalised persoonid, kehastada nad ümber, et see näitus on ka natuke teatraalne, seda enam ta sobitub meile siia teatri juurde. Eveli Varik ütles, et asukoht lisab näitusele oma võlu. Kui need fotod said üles ja, ja ma jalutasin ümber maja alles siis ma nägin seda, kuidas see park ja need peegeldused annavad seda ilu ja ruumilisus selle näitusele juurde. See näitus on kõige ilusam, sest kui on sees, on tavaliselt, on kunst, valgus, kõik on ühtemoodi siin ju aeg muutub. Millal see näitus on kõige atraktiivsem siis, kui päike paistab ja tegelikult inimesed, kes käivad meie suurepärases pargis jalutamas ja jalutavad siit mööda näevadki iga päev nagu uut näitust natuke? Rakverest rändab näitus Valgamaale, ka sealses kultuuri ja huvialakeskuses saab seda vaadata sees või väljas, seda näitab aeg Rakverest, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Üks sellistest näitustest on avatud Rakvere teatrikino akendel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee oli just täna kell kolm 90 aastat tagasi, kui sinimustvalge Pika Hermanni torni heisati ja kes samal hetkel merele vaatas, nägi Briti eskaadrit tulemas. Riigikogu ja Eesti lipu. Selts korraldasid selle sündmuse meenutuseks Toompea lossi aias riigi ja rahvuslipu piduliku austamise. Ja kes täna oleks tornist mere poole vaadanud, oleks taas näinud Briti sõjalaeva. Lussiaias, mängis kaitseväe orkester ja laulsid koorid. Eesti lipu seltsi esimees Trivimi Velliste pidas kõne. Täpselt 90 aastat tagasi, 12. detsembril tuli selle lossi komandant kahe oma sõbra juurde ja ütles, et nüüd me peame lipu heiskama. Ja taevarannal Tallinna lahel oli Briti kergeristlejate eskaader, mida pikisilmi oli oodatud. Vabadussõda oli alanud, see oli juba kaks nädalat kestnud sõjavanker liikus hirmsa kiirusega Tallinna poole ja rahvameeleolu oli väga madal. Ja selles olukorras oli muidugi tarvis brittidele näidata, kelle lipp siin lehvib. Ja britid tõid esiteks psühholoogilise pöörde, nende tulek näitas, et me ei ole üksi ja teiseks nad tõid muidugi ka väga palju sõjalist abi laskemoona ja kõike muud relvastust. Ja muidugi varsti tulid ka Soome vabatahtlikud päris vana-aasta lõpus ja siis muutus kogu olukord rahva meeleolu muutus sellepärast, et saadi aru, et esiteks me ei ole üksi ja teiseks me oleme võimelised võitlema selle, selle vaenlasega lipu ajaloos, tähtis päev. See on väga tähtis päev, sellepärast et alates sellest kuupäevast on siis sinimustvalge lipp siin tornis lehvinud pidevalt välja arvatud siis see viimane poolesajandiline okupatsioon. Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland. Ma jagan muidugi Trivimi Velliste poolt öeldud selle kohta, et ajaloolises mõttes lipu heiskamine 90 aastat tagasi oli ülisuure tähtsusega vabadussõja võidu nimel. Aga minu põhisõnum on täna selles, et inimesed oma igapäevase elu juures sageli unustavad ära selle, et meie lipp on meie riigi vabaduse ja suveräänsuse iseseisvuse sümboliks. Ma väga tahan, et meie inimesed hoiaksid Eesti lippu mitte kusagil sahtli põhjas, vaid paneksid selle julgelt ka oma kodudes välja.", "role": "user" }, { "content": "Täna möödus 90 aastat päevast, mil Pika Hermanni torni heisati püsivalt sinimustvalge lipp. Selle puhul oli Toompea lossi aias pidulik tseremoonia.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäike väin on lindude jaoks sama tiheda liikluse ga trass kui mõni tiheda liikluse ga riigi maantee autodele. Ööpäevas lendab siin kolm kuni 4000 lindu. Üheksa kuu vältel teevad ornitoloogid siin lindudele nii visuaal kui radari vaatluse et välja selgitada, kui suureks takistuseks ikkagi on 1963.-st aastast väinatammil olev elektriõhuliin ja palju siin ikkagi linde hukkub, jätkab Veljo Volk. Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmi juht. Ma ei taha enne uuringut välja öelda, aga see on kindlasti mitte kümnetes, vaid sadades see number ja rohkem ma ei täpsusta, ütleme selle uuringu perioodi jooksul, mis me katame üheksa kuud aastast. Seni on räägitud ja ka nähtud palju luikede lendamisest liinidesse, aga esialgsed vaatlusandmed kinnitavad hoopis muud. Veel kord, Veljo Volke Enamus moodustavad erinevad pardiliigid, nii sukelpardid kui pardid. Uuringuga on siiamaani see selgelt välja tulnud. Veel eelmisel aastal ei olnud Eleringil veel konkreetset plaani väikese väina õhuliini mahavõtmiseks, aga just lindude hukkumise teema on pannud Eleringi valiku ette, et teha miljonitesse eurodesse ulatuvaid kulutusi. Eelmisel aastal väikesesse väina pandud esimene merekaabel läks maksma üle viie miljoni euro, tänu millele saab juba oktoobris sellelt õhuliinilt kolm alumist juhet maha võtta ja paigaldada ka allesjäävatele juhtmetele hoiatavad, helkivad markerid. Kui õhuliinaga täiesti maha võtta, tuleb paigaldada ka teine kaabel väina põhja. Taavi Veskimägi, Eleringi juhatuse esimees. See, mis puudutab väikseväina Tammi õhuliini vabastamist, et et siin me siiski ootame ära täpselt seda töö, mida töö, mille täna ornitoloogid teevad, et me suudaksime seda nii endale kui tegelikult ka laiemale ühiskonnale, kes maksab selle otsuse kinni nii-öelda põhjendada, et miks me seda teeme. Aga veel kord just kinnitan, et kavatsus ja see tahe seda teha on ilmselgelt olemas. Veljo Volke ütleb praegu juba välja ornitoloogide seisukoha liini suhtes, mis on enne uuringu tulemuste kokkuvõtmist siiski juba ühene. Ma arvan, et see on lindudele kõige ohtlikum liinilõik üldse Eestis kindlasti ja et ta asub sellisel rahvusvahelise tähtsusega lindudele olulisel alal, seda enam, et sellistel aladel selliseid liine ei peaks olema, nii et väga mõistlik plaan on ereringil. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt", "role": "user" }, { "content": "Elering jõuab veel sel aastal lubadustest tegudeni, võttes oktoobriks Väikese väina tammil olevalt õhuliinilt maha pooled elektrijuhtmed. Viie aasta perspektiivis on olemas tahe õhuliin Väikese väina tammilt hoopi maha võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhikooli ja gümnaasiumiseaduse muudatusi on arutatud juba poolteist aastat kahe aasta pärast kehtima hakkav seadus kõrvalda abki nüüd segadused esimesse klassi minekul ja seab põhikoolile kohustuse võtta vastu kõik need lapsed, kes elukohajärgselt sinna suunatud gümnaasiumides see toimub aga sissepääs konkursi alusel. Gümnaasiumivõrgu olemasolu eest vastutab riik. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Igas maakonnas peab riik aastaks 2020 pakkuma gümnaasiumiharidust. Eelkõige puudutab see muidugi neid piirkondi, mis on väljaspool või kus ei ole suuri linnasid nagu Tartu Tallinn-Pärnu. Nii et niisugustes maakonnakeskustes me oleme alustanud juba riigigümnaasiumidega, aga see protsess peaks põhimõtteliselt selles suunas edasi liikuma ja see ei tähenda jõuga integreeritud põhikooli ja gümnaasiumide lahutamist, küll aga samm-sammulist liikumist selles suunas, et meil saaks mõne aja pärast olema selgelt eristuvad põhikool ja gümnaasium. Seadus tähendab ka põhikooli ja gümnaasiumide rahastamise lahutamist, rahastamises on aga üks punkt, mis Riigikogus tuleb veel selgeks vaielda. Minister Aaviksoo. Paljud kohalikud omavalitsused on öelnud, et et arvestades seda, et palgatasemed on Eestis väga erinevad, Tallinnas on nad oluliselt kõrgemad kui teistes maakondades, siis peaks kohalikele omavalitsustele jääma õigus osa õpetajate palgarahast suunata muudeks koolikuludeks. Me oleme selle seaduseelnõu hoidnud kinni sellest põhimõttest, et õpetaja palk on üle riigi ühtselt kehtestatud, aga see on teema, mida tuleks riigikogus arutada ja võib-olla on mõistlik sätestada nii, nagu on ette pandud, et kohalikel volikogudel oleks võimalus otsustada siis osa riigieelarvest eraldatud õpetajate palgarahast muudeks otstarbeteks, aga see on siis kohalik otsus, mida siis õpetajatel ja teistel haridust teatud inimestel tuleb kohalikul tasemel siis läbi rääkida ja, ja arutada. Uue seaduse kohaselt hakkavad õpetajad tööle töölepingu ja ametipalgaga nädalanormiks 35 tundi, mille sisse arvestatakse kõik tööülesanded. Senise atesteerimissüsteemi asemel hakatakse 2014.-st aastast hindama õpetaja kutsemeisterlikkust kutseseaduse alusel. Muudatus on ka see, et haridusministeerium hakkab vastutama õppekirjanduse olemasolu eest ja ministeeriumil on ka kohustus korraldada õpetajatele täienduskoolitusi.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKokkuvõtteks võib öelda, et kõik läks nagu ennustatud ja intriigid ei toiminud. Ei astunud Keskerakonnast ja rahvaliidust keegi välja. Parteidistsipliini vastu ei jätnud Ene Ergma toetusallkirjade andjatest keegi hääletamata. Aga kõigest järjekorras ja üks üllatus siiski oli. Istungi rakendamise ajal jäi valitsuse esindaja Riigikogus Ülle aaskivi pärast eelnõude esitamist pulti ja esines omapoolse avaldusega seda kui 20. augusti klubi liige. Pärast mõningat segadust saalis lubas Toomas Varek tal ka oma sõnavõttu jätkata. Ülle aaskivi sõnum oli, et saadikud ei lähtuks mitte parteidistsipliinist, vaid riigi huvidest. Et saadikutel kergem oleks riigi arengule oluliste otsuste tegemisel kirjutati põhiseaduse sse sisse paragrahv 62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. See tähendab vabadust ja sõltumatust. Veelgi enam te olete andnud ametivande. Ei ustavus, vanne, et oled andnud te siin saalis ega neis ruumides oma erakonnale te olete andnud selle riigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ja sellesama põhiseadusliku korra üks osa on presidendivalimise kord. Jah, tõesti, see presidendi valimise kord põhiseaduses lõpeb valimiskoguga, kuid ta ei alga sellest. Ta algab sellest, mis toimub täna siin saalis kus kord annab igale riigikogu liikmele ühe hääle. Et valida president eelkõige riigikogus salajasel hääletusel. Muidugi ei mõju taolised üleskutset, kui põhjendatud ja emotsionaalsed nad ka oleksid poliitikas karastunud riigikogu liikmetele. Täna nagu teada, olid Keskerakonnal ja Rahvaliidul kasutusele võetud siiski ka lisaabinõud et kellelgi ei tekiks kiusatust Ergma poolt hääletada. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles hommikul. Ja kuna on kogemus, et ennast äraostmatuks ja mitte kunagi teisi ostvaks erakonda Res Public asustas Tallinna volikogus otseste nagu ekvivalentsete tehingutega, mis on täiesti uus hämmastav tase siis on meil võetud erakonna soovitus, mitte mingisuguseid võimalusi kellelegi anda. Ehk teisiti öeldes, nende erakondade liikmed ei võtnud täna hääletussedeleid üldse välja. Nii oli Ene Ergma võimaliku võidu küsimus lahendatud ja üles kerkis teine. Kas vastasleer on ikka üksmeelne, kas Ergma saab 65 häält? Häälte lugemine andis vastuse. 63 64 65. Niisiis pidas ka see kokkulepe ja Ene Ergma nentis hetke pärast Ma olen ühelt poolt väga õnnelik, sest minu finiš oli väga hea. Teiselt poolt olen ma ääretult õnnetu, et kuna isegi riigikogu esimees on nendes, kelle jaoks on Eesti vabariigi põhiseadus mittetäitmiseks. Ma olen veendunud, et selle 65 inimese seas ei ole ma võib-olla kõige armastatum kandidaat mõningatele inimestele. Aga kui me leidsime, et selline peab olema meie valik, erakondade valik, siis ma arvan, mul on väga sümpaatne, et erakonnad tulid sellega välja ja erakonnad pidasid oma tõekspidamistes kinni. Kõik jätkub homme keskpäeval presidendivalimiste teises voorus. Neli erakonda on lubanud esitada Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri. Niisiis on nii täna kui ka varasematel päevadel korduvalt väidetud, et need saadikud, kes hääletussedelit üldse välja ei võta ja seega valimistel ei osale, rikuvad põhiseadust. Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on see küsimus kahetahuline. Ühest küljest on tegemist õigusliku küsimusega, seda saab hinnata õiguslikult vabariigi valimiskomisjon, kui talle keegi esitab kaebuse või protesti selle kohta, et rikuti valimiskorda, kuna ei võetud sedeleid välja. Ja kuna see on valimiskomisjoni otsustada, siis mina siin õiguslikku hinnangut seaduse järgi anda ei saa. Asja teine tahk on juba poliitiline, eetiline ja siin ma arvan, et riigikogu liige peab oma kohustusi täitma, ta peab järgima ametivannet ja tegema oma otsuse oma südametunnistuse ja põhiseaduse järgi, mitte ühe või teise erakonna suunist järgi. Vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul ei esitatud ühtki kaebust. Ei, neid ei ole tulnud ja esimese vooru kohta ei ole neid ka võimalik enam esitada. Selleks valimisseadus näeb ette kindlad ajad ja seda riigikogu esimees ka täna nii-öelda nendel kindlatel aegadel küsis riigikogu liikmete käest ja kuna protesti esitatud, siis esimese vooruga see tulemus on lõplik ja jõus. Ja homme, teise vooru ajal, kui toimub samasugune olukord nagu täna, siis teoreetiliselt oleks võimalus seda kaebust esitada ja absoluutselt, ja siis peate te seisukoha võtma. Loomulik. Kui kaebust ei tule, siis on teie poolt kõik lõppenud. Samal ajal, kui riigikogu täna presidenti valis, oli Toompea lossi ees noorpoliitikute meeleavaldus. Osalesid noored reformierakondlased, isamaaliitlased, Res Publica nid ja sotsiaaldemokraadid. Meeleavaldust jälgis Meelis Kompus. Kuigi sadakond noort avaldas enne hääletusprotsessi algust riigikogus oma meelsust küllaltki häälekalt, jäi pikett võrdlemisi vaoshoituks Kesk ja rahvaliidu noored otsustasid seekord koju jääda. Seda enam aga kõlas platsil häälekaid süüdistusi vastaspoole aadressil ja kutsuti riigikogu liikmeid täitma oma põhiseaduses näidatud kohust. Ma kutsun üles ennekõike neid Keskerakonna liikmeid, kes kandideerisid presidendiks Enn Eesmaa ja riigikogu esimees Varek. Nad peavad praegu näitama, kes nad on, kas nad on mehed või Savisaare jalamatid. Noorsotside peasekretär Gerd Tarand lubas, et asja nii ei jäeta ja igalt hääletust ignoreerivalt parlamendiliikmelt nõutakse isiklikult põhjuste kohta aru. Nõuame tõesti riigikogu liikmete aru, me ootame kõikidel vastust, kes selle kirja saavad, kõik vastused saavad avaldatud meie koduleheküljel, kui selle vastust ei tule, siis see nii ka avaldatakse. Riigikogu liiga vastutab valijate eest, kui ta seda ei tee. Tema isiklik tragöödia, praegused kontaktid Rahvaliidu Keskerakonna poliitikutega on meil üsna minimaalsed olnud, et nad on kuidagi kuskil küünislugu taga, võib-olla, aga ma loodan, et vähemalt kolmandik, neljandik neist vastab sellele ja, ja kes ei vasta, siis me võtame seda, kui nende seisukohta ed. Nad leiavad, nad ei pea rahvale aru andma oma tegudest ja loodavad märtsi valimistel, vali arvestab seda, järgmine kord ja vastused lähevad üles. Astus, lähevad üles meie koduleheküljele www.nosotspee septembri lõpuks, loodetavasti, kui kõik vastused on meieni laekunud selle ajani me ootame neid. No kas natuke valmistab see pettumust, et platsil ei ole võib-olla nii palju rahvast kui oleksite ehk oodanud? Ma ei saa absoluutselt aru sellest, miks Keskerakonna noored rahvaliidu noored on ajas kinni, nad on parteisõduriteks muutnud täielikult, et väga pettunud neid siin täna ei ole, neid ei ole siin vist ühtegi täna, et oleks lootnud, et noored vähemalt vaatavad veidi pilguga rohkem tulevikku kui kui olevik. Noortekogulased küsisid, kas märtsis jätta samuti hääletussedelid välja võtmata ja nõuti ka presidendi otsevalimisi.", "role": "user" }, { "content": "Presidendivalimiste esimene voor Riigikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusega nakatumise arv on taas tõusuteel, ööpäevaga lisandus 344 nakatunut ja analüüsitud testidest oli positiivseid 5,1 protsenti ning uutest nakatunutest vaktsineerimata 78,5 protsenti. Terviseamet kuulutas nakatumiste sagenemise tõttu välja tervisealase hädaolukorra. See puudutab eelkõige haiglate valmisolekut. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma ütles, et nakatumiskordaja R on praegu 1,19, mis kinnitab nakatumist arvu tõusu. Peamiselt nakatuvad praegu vaktsineerimata nooremaealised inimesed, millega on siis senimaani kaasnenud märksa tagasihoidlikum haiglaravi arvude kasv, kui me varasemalt oleme näinud. Aga viimasest nädalast on ka näha, et nakatumine on hakanud kiiremini kasvama ka vaktsineerimata vanemaealiste seas, mis paratamatult toob kaasa haiglaravi vajaduse kiirema kasvu ja selleks tuleb siis ka haiglates tõsta valmisoleku taset. Delta tüvi on meil hetkel domineerib tüvi 98 protsenti kõikidest juhtudest. Me teame, et delta tüvi on kiiremini nakkav, sageli juba ka 72 tunni möödumisel peale esmaskontakti tekivad juba sümptomid inimestel. Kuna oluline osa meie vanemaealistest inimestest on juba vaktsineeritud, siis nakkus jätkab ka tulevikus ja, ja siin lähinädalatel kiiremini levivist just nooremad ja tööealise elanikkonna seas ja seda praegu terviseameti hinnangul enam peatada ei anna. Aga järjest rohkem koguneb andmeid, et delta tüvega esineb rohkem raskelt haigestumist, siis see, see, kui noorte seas on levik suurem, võib omakorda tähendada ka suuremat hulka nooremaealisi inimesi, kes satuvad haiglasse. Täna ei ole kahtlustki, et vaktsineerimine on tõhus. Peamiselt vajavad haiglaravi üle 60 aastased vaktsineerimata inimesed, mistõttu just üle 60 aastaste seas on äärmiselt oluline saada kiiresti vaktsineeritud. Kaitsesüste tehti ööpäevaga üle 6000 täisealiste hõlmatus, ühe vaktsiinidoosiga on praegu Eestis üle 60 protsendi vaktsineerimisjuht. Marek Seer. Kui väga tublid vaktsineerijad on olnud meie noored vanuses 12 kuni 17, kelle hulgast siis esimese doosi on kätte saanud 36,9 protsenti ja nemad edenevad nädalavaates kõige kiiremini natuke ka vaktsiinide tarnetest, et Eestisse saabub siis sellel nädalal 22230 faizerit ja 13200 Moderna vaktsiini Jansenit, mis on ühedoosiline aina populaarsem ei tule kahjuks ka sellel nädalal ja Janseni toote. Tal on tarnetega probleemid olnud juba mitu nädalat ja seetõttu saabub Eestisse vähem, kui nad on meile lubanud. Mobiilsetes, vaktsineerimispunktides ja bussides oleme pidanud oma tööd ka kiiresti ümber korraldama ning ka nemad pakuvad siis nii Moderna või Faizeri vaktsiini. Janseni puudus on tekitanud pahameelt inimestes, kes soovivad kiiresti kaitset digitõendit saada, kuid hetkel on olukord meist sõltumatult selline ja lähiajal ilmselt muudatust ei tule. Maski kandmise kohustus ennetusmeetmena on praegu vaid ühistranspordis. Tervise ja tööminister Tanel Kiik soovitas maski kanda ka poodides ja ettevõtmistel, kus on koos rohkem inimesi. Terviseamet soovitab aga teha kodus kiirtesti, kui on plaanis külastada vaktsineerimata sõpru. Et nõnda viiruse levikut piirata.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet kuulutas nakatumiste tõusu tõttu välja tervisealase hädaolukorra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et sihtasutuse Kredex lammutusmeetmest mullu saadud toetus tähendab, et ligi 40000 eurot maksva töö puhul tuleb vallal tasuda omaosaluse na kümnendik sellest. Martna osa vallas on nüüd alanud kahe tühja kortermaja lammutamine, üks saadi Eesti riigilt ja teise puhul õnnestus eraomanikega suuremate probleemideta hinna osas kokkuleppele jõuda. Eelneva viie aasta jooksul on Lääne-Nigulas lammutatud neli kortermaja ja oli juhtumeid, kus vallal oli nende omanikuks saamine väga keeruline, jätkab Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Omanikud on siin kas välismaal või on ehitatud sundlõpetatud firmad või siis on üksikud korterid kellegi omandi, sest kellega on vaja läbi rääkida, kes siis arvavad näiteks elades Tallinnas, et siin see kortermaja korter on väga suur väärtus, et et ühe taebla kortermaja kättesaamine läks aega kuskil kaks aastat, näiteks kus oli vaja Soomest advokaatide abil omanikke taga ajada. Lammutamiseks ostetud kolemajade hinna ülempiiriks on olnud aastate jooksul mõni 1000 eurot. Põhjus, miks vald majad endale ostab, tuleb sellest, et eelnevatel omanikel pole raha või huvi neid ise lammutada. Ettekujutushoone väärtusest võib mõnikord olla aga lausa ulmeline, jätkab Mikk Lõhmus. On olnud väga palju pikki läbirääkimisi ja siin Taebla ühe kortermajade grupi pealt see hind oli ikkagi algul siin 100000 alla ja, ja lõpuks me leppisime kokku, noh, nii-öelda palju mõistlikuma hinna osas. Jutuks olnud Taebla kortermajad lammutati 2016. aastal. Mikk Lõhmus ütles, et tulevikus tahetakse lammutada veel üks kortermaja, Martnas ja poolikhoone rõudes. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Nõukogude-aegsed tühjad kortermajad riivavad silma mitmel pool Eestis. Läänemaal asuv Lääne-Nigula vald on lammutanud viimase viie aasta jooksul neli hüljatud kortermaja ning sellel nädalal alustati lisaks veel kahe hoone likvideerimist. Varasem kogemus on näidanud, et kolemajadest vabanemisel on kõige aeganõudvam objektide valla omandisse saamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiikidel on eelarve suhtes eri seisukohti, mis on need kõige suuremad lahkarvamused? Üks kõige keerulisemaid küsimusi on see, et, et kas suudetakse kokku leppida ka uutes Euroopa Liidu oma vahenditest ehk siis uutes Euroopa Liidu maksudes, millega üheskoos võetavat laenu tagasi makstakse. Ja teine väga suur teema on see, et millal see laenu tagasimakse algab nüüd selle uue ettepaneku kohaselt. Tagasimaksmine, mis toimub siis 30 aasta jooksul peaks algama juba kuue-seitsme aastase perioodi jooksul. See oli Charles Micheli ülemkogu presidendi ettepanek, kuidas see vastu võetud. Üldiselt on siiamaani mitu päeva möödas juba. Eks see proovis adresseerida neid kõige suuremaid muresid, mis riikidel on, aga kuna need mured on väga vastassuunalised, siis ettepanek, mis sobib hästi ühele riigile, on teisele riigile jälle vastukarva, et ma arvan, Eesti seisukohalt kindlasti, selles ettepanekus on mitmeid hästi positiivseid aspekte, et on eraldi tõesti ette nähtud vahendid näiteks Rail Balticule, ühtekuuluvuspoliitika omafinantseerimismäär on meile soodsam, raha kasutamise paindlikkus on suurem. Samas jälle see laenude tagasimaksmise ja omavahendite pool on probleemsem, et kindlasti need läbirääkimised saavad olema väga rasked, et, et need riigid, kes maksavad, soovivad, et summad oleksid väiksemad ja ka tagasimaksmine oleks väga selge ja, ja need riigid, kes rohkem raha saavad, muidugi seisavad selle eest, et, et need tingimused oleks siis neile võimalikult soodsad. Mis on selles eelarves sellised punktid, mis ei sobiks Eestile? No kui vaadata praegust valitsuse positsiooni, et siis kindlasti needsamad uued kaupa liidu maksud on niisugune teema, millele Eesti valitsus ei ole senini oma heakskiitu andnud. Üldiselt kindlasti see ettepanek Eestile on väga soodne, et kõik, mis puudutab investeeringute mahtusid ja summasid ja ka seda toetuste osakaalu, et see kõik kindlasti on Eesti vaatevinklist päris positiivne.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarveläbirääkimiste üks keerulisemaid küsimusi on see, kas lepitakse kokku uutes maksudes, millega hakatakse tagasi maksma ühiselt võetavat laenu ja millal sellega alustatakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOlen Vanemuise teatri juures, Shakespeare'i kohvikus, kuna nagu traditsiooniks on saanud, pakub täna hommikul linnapea Urmas Klaas kõikidele soovijatele kohvi ja kooki, siis ma saan nende linna asjadega kurssi. Loed siit või sealt ja midagi jääb ikka vahele, aga siin loetakse kõik üles ja ja kõik on väga kena. Linnapea rääkis oma kõnes käimasolevatest, suurtest projektidest, aga ma lähen küsin tartlastelt endilt, mis neile siin meeldib ja mis muret tekitab. Kuulge, Tartu on kõige Eesti kõige ilusam linn, nii looduse kui arengute, kui inimeste poole, Tallinnaga ei tahaks võrrelda. Ainult, mis ei ole bussisõit ei ole hea, see on ära nüüd rikutud oli küll alguses hea, aga nüüd ei ole, minule näiteks ei meeldi see südalinnas, need suured lillekastid jalgrataste sõitmine on natukene liig, et nad nagu ei vaata üldse ette, see mõnedes Tartu linnaosades nagu ehitatakse ni hästi kiirelt uusi heitis, mis ei lähe linnaosaga üldse kokku nagu näiteks supilinnas. Nüüd aga olen jõudnud Tartu Ülikooli peahoone ette, mille eest seisab täna linnaklaveriks ristitud ligi poolsada aastat vana tiibklaver, pianisti Sten Heinojat on siia praegu kuulama kogunenud mitukümmend tartlast muidugi suurepäraselt. Praegu kõlab selle pianisti esituses Peetoven. Mis teile Tartu juures meeldib? No ikka Tartu vaim, Tartu vaimsus, noori täis linn, linnaklaverit mängivad täna veel ka teised pianistid erinevates südalinna paikades. Aga praegu kõlab ülikoolist mõnekümne meetri kaugusel Raekoja platsil hoopis lõõtsamäng. Kas te teate, mis päeva puhul see Kõike siin kõlab täna. Ei oska öelda. Tõesti, täna on Tartu linnapäev õigus muidugi ja märkmikus veel kirjutatud Tartu linnapäev, aga olete tatarsed. Aga ma küsiks, et mis teeb Tartust hea linna. Nii mõnus, vaba õhkkond, inimesed on rõõmsad, vabad relaks kõik, mida mõnus on.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi suurkontserdid jäid sel aastal ära, kõlas elav muusika kogu päeva vältel erinevates paikades.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere päevast, kell on saanud 12, rahvusringhäälingu uudistega on stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa liidust lahkumist. Peaminister David Cameron astub oktoobris tagasi Euroopa Liidust. Lahkumise tagajärjed tulevad kiiresti, väga suur saab olema majanduslik mõju, märkis president Toomas Hendrik Ilves. Välisminister Marina kaljuranna sõnul ei toimu tanja Euroopa Liidust lahkumine üleöö. Esmalt peab oma plaanid avaldama ühendkuningriik ise seal viibivate eestlaste ja sinna reisijate soovide soovijate jaoks ei muutu samuti esialgu midagi. Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles, et Euroopa Liit on otsustanud pärast Suurbritannia lahkumishääletust ühtseks jääda ja hoiatas hüsteeriliste reaktsioonide eest. Ilm on pilves selgimistega, kuid soe ilmajaam lubab 18 kuni 23 kraadi. Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumist. Briti peaminister David Cameron teatas, et astub valitsusjuhi kohalt tagasi oktoobris. Siis toimub ka konservatiivse partei kongress. Peaminister sõnas, et on selgelt toetanud riigi jäämist Euroopa liitu, kuid valijate tahe oli teistsugune. Seda arvesse võttes vajab ühendkuningriik Cameroni sõnul ka uut juhti. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et otsus on tõsine ja seda tuleb respekteerida. Pettumus küll on, aga nüüd tuleb mõelda, kuidas edasi. Juba homme kogunevad liikmesriikide välisministrid Berliinis ja kohtumisi on järgnevatelgi päevadel president Ilves. Tagajärjed on väga kiiresti tulemas. Lisaks sellele me oleme näinud, et mõne tunniga langes Briti nael 10 protsenti, turud alles ärkavad, aga üldiselt majanduslik, see majanduslik mõju saab olema väga suur, eeskätt loomulikult Suurbritanniale, aga meile kõigile. Märkisite siin majanduslikku mõju, kas me käsitleme Suurbritanniat nüüd juba kolmanda riigina? Ei, mitte veel, aga turud käituvad teistmoodi kui meie lepingud ja nüüd järgmine samm on, et Suurbritannia peab esitama Suurbritannia valitsus, peab. Järgi siis oma lahkumissoovi, mida ta pole teinud ja me ei tea mida, millal ma ei tea, kas nad ise teavad täpselt, millal nad teevad seda. Seni kõik läheb edasi, aga samal ajal kuna reaalsus on, et referendumi tulemus on selline, siis Euroopa Liit 27 liikmeline Euroopa Liit peab otsustama, kuidas edasi minna. Eriti kuna siis, kui käivitatakse takse viiekümnendat artiklit Euroopa Liidu aluslepingus, siis siis ühel poolel on Suurbritannia ja teisel pool on Euroopa liit 27 liikmena, nii et seda strateegiat ja mida kuidas edasi minna, tuleb arutada. Noh, selge on see, et kui on, kui toimuvad lahkumisläbirääkimised, siis Suurbritannia ei ole mõlemal poolel lauda. Nii et ma usun, et kõige parem asi praegu on säilitada rahu selles küsimuses, leppida sellega ja võib-olla mõnes mõttes tunda rõõmu, et demokraatia toimub Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu liikmesriikides ja respekteerida seda otsust. Ja siis ma usun, et meil on pikka aega siin mõelda, kuidas edasi minna ja mida teha ja kuidas kuidas oma seisukohti formuleerida. Selge ka on, et referendum näitas, et endiselt on, on Euroopa Liit kodanike asi. Peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Marina Kaljurand avaldasid kahetsust, et britid otsustasid referendumil hääletada Euroopa Liidust lahkumise poolt. Välisminister Marina Kaljurand. Tegelikkuses on nüüd peaminister teinud Briti peaminister, jaht on öelnud, et oktoobris astub tagasi ja jätab uuele peaministrile otsustada kas esitatakse avaldus Euroopa liidust lahkumiseks või mitte, sest noh, teatavasti see referendum oli soovitusliku iseloomuga. Aga teada on ka see, et poliitikud ikkagi lähtuvad referendumist. Nad on saanud oma volitused rahvalt. Tegelikult hakkab ilmselt ettevalmistamine selleks, et alustada Suurbritanniaga Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimisi. See ei toimu üleöö. Täna tulevad kokku Brüsselis välis, üldasjade nõukogu inimesed. Pühapäevaks on juba kokku kutsutud kõrged ametnikud ja järgmise nädala ülemkogul arutatakse juba detailsemalt, mida see tähendab, sest tegelikult peab Suurbritannia ka omalt poolt veel täiendavalt ütlema, mis nüüd hakkab toimuma nende nägemuses. Aga mida ma tahaksin kindlasti öelda, üleöö ei muutu midagi. Nii et ka meie inimesed, meie kodanikud, kes elavad Nad, töötavad Suurbritannias nende staatuses nende tingimustes midagi ei muutu. Muutused hakkavad tulema järk-järgult ja sellest kõigest loomulikult kõiki, ka informeerime. Kas võib juhtuda, et Suurbritannia parlament, kes teatavasti on väga Euroopa Liidu meelne võib jätta selle rahvahääletuse, kus see ja teine Teoreetiliselt on see võimalik, ma ei tahaks hakata spekuleerima Suurbritannia sisepoliitika üle, aga mul on raske ette kujutada, et parlament ei arvesta rahva arvamust isegi siis, kui see rahva arvamus on tulnud ikka suhteliselt väikese ülekaaluga, aga rahvas on kõnelenud. Ma arvan, et parlament võtab seda kuulda. Suurbritannia on väga suur riik Euroopas väga mõjukas riik, ta ei ole lihtsalt mingi mingi väike riik, kes loksub üldise vooluga kaasa mida see kogu Euroopa liidule tervikuna kaasa toob. No ma tahaksin öelda seda, et see referendum mõjutab praegu ainult Euroopa liitu. Jah, Suurbritannia on meile väga oluline tähtis liitlane NATO-s, teistes organisatsioonides ja teistes organisatsioonides. Suurbritannia liikmelisus ei muutu, me räägime ainult Euroopa Liidust, nii et meie suhted NATO-s, meie suhted teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, Suurbritannia roll ÜRO Julgeolekunõukogus, need jäävad nii, nagu nad seni on. Aga loomulikult mõjutab see Euroopa Liidu mõtlemist, ma arvan, tänane hommik on olnud paras šokk väga paljudele, sest usuti ju veel kuni eilseni, et väikse küll väikese ülekaaluga, aga võidavad need, kes toetavad Euroopa liitu jäämist. Ma arvan, et Euroopa liidule on praegu kõige olulisem mitte hakata mõttetult spekuleerima, mitte hakkama kedagi süüdistama, vaid aktsepteerida brittide otsust ja vaadata, mida saab teha edasi. Et Euroopa Liit oleks selline, nagu meie inimesed seda tahavad. Kui meil oli praegu briti referendum mõned kuud tagasi hääletasid hollandlased Ukraina lepingu vastu, järelikult kuskil on tehtud vigu. Et see Euroopa liit ei ole see Euroopa liit, mida inimesed soovivad. Ja me peame tegema Euroopa Liidu selliseks, me peame rohkem kuulama inimesi ja me peame muutma Euroopa liitu selliseks, nagu seda tahavad näha meie oma inimesed ehk meie ise. Inglismaal Birminghamis on meil nüüd liinil Kristi Sobak ja Indrek Kiisler teeb temaga intervjuu. Paar tundi tagasi Kristi tuli Downing Street 10 ette Briti peaminister David Cameron, kes oli üsna kahvatu, et kuidas sa seda kõnet iseloomustaksid. Üldiselt meedia on seisukohal, et see kõne oli aumehe kõne, et ta tunnistas oma kaotust. Ütles, et tema ei saa jätkata ta juhina, kes viib Suurbritannia vastu lahkumisläbirääkimistel ja vajan uut juhti. Ja et tema aitab omalt poolt kaasa, et need läbirääkimised õnnestuksid. Aga juba spekuleeritakse, et kellest võiks saada uus peaminister, vähemalt kihleokontorit. Paar tundi pärast Cameroni tagasiastumist panustavad juba endisele Londoni marile Boris Johnson ile, kes oli üks Euroopa liidust lahkumise kampaania vedajaid. Oled sa saanud rääkida ka brittidega nii-öelda tänavalt? Mitte päris tänavalt, aga siin hotelli fuajees ma tõesti rääkisin ühe sellise keskealise briti mehega. Tema ütles, et tema on rahvahääletuse otsuga otsusega väga rahul ja talle isiklikult Cameron ei ole mitte kunagi meeldinud. Aga seda, mis edasi saab, ta ei teadnud ja tegelikult ta ei uskunud ka, et midagi suurt muutuks või paremaks läheks. Ja temaga koos oli ta seitsmeteistaastane tütar ja need mõlemad nõustusid, et tegelikult mõlemad kampaania pooled nii Euroopa liitu jäämise kui lahkumise pooldajad kasutasid väga palju hirmutamist ja tegelikke fakte inimesed ei kuulnudki. Milline on, oled sa lugenud ka majandusennustusi, et mis siis nüüd lähiajal juhtuma hakkab? No The Economist kirjutab, et täna viimase 30 aasta madalaimale tasemele kukkunud nael annab juba aimu, mis riiki ees ootab nimelt majanduslangus, mis tähendab vähem töökohti, vähem maksulaekumisi ja lõpuks ka äärmusliku kokkuhoidu. Toob välja eraldi ka selle, et kui lahkumise kampaania lubas valijatele sisserände piiramist ja majanduslikku õitsengut siis kui soovitakse ikkagi jätkata Euroopa ühisturu liikmena on selle eeltingimuseks just inimeste vaba liikumine. Ja tegelikult on juba ilmnenud ka praktilised mured täna reisile minevate brittide jaoks, sest osad valuutavahetuspunktid on järsult langenud naela kursi tekitatud segaduse tõttu suisa uksed sulgenud. Ja kindel on, et reisiraha läheb ühendkuningriigi kodanik tänase seisuga rohkem maksma. Aitäh sulle, Kristi sinna Birminghami. Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavast sõltuvad nüüd ühendkuningriigi, valitsuse ja teiste Euroopa liidu liikmes riikide soovidest. Nii ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Kalle Palling. Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritannia 2018. aastal. Pallingu sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.", "role": "user" }, { "content": "Suurbritannia hääletas Euroopa Liidust lahkumise poolt. Pikem uudistesaade kell 12. Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumisest. Briti peaminister David Cameron teatas, et astub valitsusjuhi kohalt tagasi oktoobris. Siis toimub ka konservatiivse partei kongress. * President Toomas Hendrik Ilves ütles, et otsus on tõsine ja seda tuleb repekteerida. Pettumus küll on, aga nüüd tuleb mõelda kuidas edasi. Juba homme kogunevad liikmesriikde välisministrid Berliini ja kohtumisi on järgnevatelgi päevadel. * Välisminister Marina Kaljurand avaldas kahetsust, et britid otsustasid referendumil hääletada Euroopa Liidust lahkumise poolt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjon ei saa Leedu motiividest aru Rail Balticu trassi muuta nii et see läbiks kaunis asemel Vilniust pole võimalik, ütleb projektikoordinaator Euroopa komisjonis Pavel Telicska. See oleks vastuolus seadusega, mille kiitsid heaks 28 liikmesriiki, teiste seas Leedu, ütleb Telitška. Ma olen üsna mures, ma pole kindel, et kõik, kes laua taga on, mõistavad olukorda, milles me oleme, ütles Telitška. Me kaotame aega, Euroopa ühendamise rahastu vahenditele on konkurents. Rõhutasin täna, et teiste koridoride ettevalmistustöö on hästi edenenud ja meie peaksime järele jõudma. Läbirääkimised on aga ummikus pärast seda, kui Leedu lükkas töögrupi istungil tagasi Läti delegatsiooni ettepaneku, mille järgi võiks Vilniuse kokkulepitud Rail Balticu trassi külge ühendada. Kui tasuvusuuring seda põhjendab, otsustati kõnelused viia aseministrite tasemele. Rail Balticu Eesti projektijuht Indrek Sirp. Sellel tasandil me oleme praeguseks ammendanud jah, oma argumendid, et kõik osapooled peale Leedu oleksid olnud nõus sõnastusettepanekuga, mis oleks lahendanud põhilise küsimuse Vilniuse ühendamise, Leedu oli sellele vastu. Esimene taotlusvoor avatakse Euroopa komisjonis septembris, selleks ajaks peaks balti riikide ühisettevõte, mille loomisel on täna kõik tähtajad ületatud, esitama komisjonile raudteeprojekti Rail Baltic u koordinaator, Euroopa Komisjonis Pavel Telicka. Project no Financing, kui projekti pole, raha ei tule, ütleb Delika. Lisaks sin pärast tänast koosolekut, et projektile, mis pole seadusega kooskõlas, ei tule samuti rahastust. Enne Ukraina kriisi puhkemist oleksin võinud püüda mõista Leedu prioriteete teiste kaubavoogude osas, aga minu arvates on täna palju resti riikidel veelgi tähtsam olla Euroopa Liidu siseturuga täielikult integreeritud. Selle arusaama puudumine võib tulevikus kalliks maksma minna, ütleb Delitška. Üks võimalus projektiga edasi minna oleks luua ühisettevõte ainult Eesti ja Läti vahel, et sel viisil Euroopa ühendamise rahastust juba septembris projekti esimeseks faasiks raha taotleda, viitab Delitska selle stsenaariumi järgi liituks Leedu projektiga hiljem. Euroopa Liidu seitsme aastases eelarves on Euroopa ühendamise rahastus transpordiprojektides ette nähtud 11,3 miljardit eurot. Septembris läheb jagamisele neli miljardit. Rail Balticu kogumaksumuseks on hinnatud 3,7 miljardit eurot ja selle ehitus võiks esialgsetel hinnangutel toimuda aastatel 2019 kuni 2024. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel,", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni sõnul on Leedu soov Rail Balticu trass ümber kujundada nii, et see läbiks Kaunase asemel Vilniust vastuolus Euroopa Liidu seadusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPariisi jumalaema kiriku renoveerimisprotsess tundub olevat justkui ajas seisma jäänud ainult selle vahega, et kui maikuist ajalehtede esikaantelt võis lugeda retoorilist küsimust, kas restaureerida kirikutorn ajaloolises või kaasaegses võtmes siis nüüd, pea pool aastat hiljem, on seesama küsimus võtnud tülimõõtme. Sõneluse keskmes on peaarhitekt Philippe ilnev ja renoveerimist juhtiv kindral Jean-Louis Joslan. Erinevalt peaarhitektist toetab kindral president Emanuel Macroni mõtet ehk anda tornile kaasaegsem vorm. Mis puudutab aga peaarhitekt Vilneui, siis ma olen talle juba öelnud, et tal oleks targem oma suu pidada, et me saaksime kõik rahulikult asjaga edasi minna, rääkis kindral Joslan. Tõe huvides olgu öeldud, et sõna göl, mida ta kasutas, kõlab otsetõlkes veidi reljeefsemalt ja solvavamalt, kui su peaarhitekt Wilneuve on juba öelnud, et taandab end protsessist juhul kui 19 10.-st sajandist pärit torni ajaloolisel kujul ei taastata. Tema sõnul tähendab tornile kaasaegsema kuju andmine ka seda, et tööd ei mahuks kohe kindlasti viie aasta sisse nagu president Macron praegu ajaliseks tärminiks seadnud on. Tegelikult on tööde algus viibinud ka suvel avastatud pliimürgistuse tõttu. Leiti, et plii osakaal õhus on normis tunduvalt kõrgem ning mitmed lähedal asuvad koolidki alustasid õppetööd mitu nädalat hiljem. Nüüd, mil plii mürgistus seljatatud on, on edasi liigutud ka mõttega, millest 19. sajandil jen viioledki konstrueeritud torn taastada. Üks variant on päevalehe mond andmetel Aafrikast Kanas tellitud spetsiaalsest puidust. Mõned päevad tagasi üllatas prantsuse avalikkust aga ka info selle kohta, kes renoveerimistöid läbi hakkavad viima. Hiina meedias kirjutatakse sellest, et Notre Dami torni rekonstrueerimises hakkavad kaasa lööma Hiina eksperdid. Ametlikult seda aga ei kinnita. Samuti ei figureerisee 87 kinnitatud koostööakti hulgas, mida president Emmanuel Macron sel kuul Hiinas allkirjastamas käis. Igal juhul soovitakse selle aasta lõpuks torni renoveerimise lepe allkirjastatuna mustvalgel paberile saada ning töödega pihta hakata järgmise aasta teises pooles. Lõppeesmärk on renoveeritud kirikutorn külalistele avada 2024.-ks aastaks, mil Pariisis toimuvad olümpiamängud.", "role": "user" }, { "content": "Pariisis Jumalaema kiriku reoveerimistööd on takerdunud sõnelusse, kas taastada torn ajaloolisel kujul või anda sellele hoopis kaasaegsem vorm.", "role": "assistant" } ]