Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 26

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSügisestele kohalike omavalitsuste valimistele ei lähe ükski erakond mütsiga lööma ning plaanivad nelja aasta taguseid tulemusi parandada. Just Tallinnat silmas pidades rõhutavad senised opositsioonierakonnad justkui ühest suust, et Tallinnas on vaja lõpetada ühe partei valitsemine. Jokkerina plaanivad valimistel osaleda ka vabade demokraatide kandidaadid. Rainer Vakra. Aga selleks, et tõesti midagi muuta selleks, et anda oma panus nende nii-öelda värskete tuulte tekkimiseks, selleks kindlasti demokraadid peavad kandideerima ja ma tõepoolest arvan, et demokraatlikus ühiskonnas mis tahes ainuvõim teatud aja jooksul lõpuks hakkab ikkagi arengut pärssima. Tallinna linnavolikogu esimehe ja Keskerakonna fraktsiooni juhi Toomas Vitsuti sõnul tunneb Keskerakond Tallinnas suurt toetust, ent Vitsut ei alahinda aga konkurente. Jah, seekord tõenäoliselt osaleb valimistel peale suuremate erakondade, kes Eestis juba tuntud on ka mitmeid valimisliite ja ma olen veendunud, et Tallinnas tuleb nimekirju rohkem kui neljal erakonnal. Erinevalt eelmistest valimistest on sellistel nimekirjadel ka küllaltki suured šansid volikogusse sisse saada. Teemadest, millele valimistel seekord keskendutakse, on täpsemalt veel vara rääkida. Küll aga oskas Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Valdo Randpere sõnastada mõned tähtsamad prioriteedid. Keskendutakse lasteaedadele ning tänavatele ja nende valgustamisele. Samuti tahetakse vähendada inimeste küttekulusid. Isamaa ja Res Publica Liit on kõigi võimalike koalitsioonipartneritega valmis läbirääkimisteks ent pealinna valitsemine üheskoos Keskerakonnaga tundub pigem ebatõenäoline. Koalitsiooni loomisest rääkides peab reformierakondlane randpere tõenäoliseks, et sotsiaaldemokraatlik partei astub ühte paati pigem Keskerakonnaga kui parempoolsete jõududega. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna juht Andres Anvelt. Jälle see lapsik rahva hirmutamine, et et kui nüüd sotsid kohe meiega ei hakka mingit valimisliitu tegema, see on Keskerakonnaga ja siis nad kindlasti teevad Keskerakonnaga valitsusse. Ei tee. Me teeme valitsuse sellega, kellega kõige rohkem saab meie programmile punkte, ellu viia. Linnapeakandidaati pole Reformierakond, IRL, sotsiaaldemokraadid ega demokraatide valimisliit veel paika pannud. Ent otsus tehakse kevade jooksul. Keskerakonna linnapeakandidaadiks on Edgar Savisaar.", "role": "user" }, { "content": "Sügisel on Eestis kohalike volikogude valimised ning erakonnad on asunud valimisnimekirju ja programme koostama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeerd toob lavale harjumus, päratu olukorra, kus sarnaselt publikule ei tea lavastuse sisust kuigi palju ka teatri trupiväline meeskond. Kuna proovid esimesel korral koroonaviiruse tõttu katkesid, alustati teist prooviperioodi peaaegu nullist. Kontseptsiooni mõttes ma nagu sisemiselt ise alustasin nagu nullist täitsa, et et see nagu kuidagi ei pädenud enam ja aeg läks edasi ja muidugi ise tundsin, et peab nagu puhtalt lehelt alustama, et selles mõttes läks ikkagi nagu täiesti nullist. Näitleja Anti Kobin kirjeldab loomeprotsessi lavastaja Renate Gerdiga kui teekonda, kus sa tead, et teenäitajat saab usaldada. Ta teab väga täpselt, mida ta tahab, tihtilugu ma ei pruugi sellest aru saada, kohe. Sa usaldada teda sellepärast, et sa näed, et ta läheb väga kindlat rada pidi. Ma ei pruugi üldse aru saada, millega me tegeleme, mida, mida me tegema hakkame. Aga ühel hetkel saab sellest vormuv midagi. Ja siis hakkad sa ka endale sinna seda lugu taha saama. Nii see prooviprotsess nagu paljus käiski. Gerdi lavastuste pealkirjad on alati olnud väga keeletundlikud ja oma tähendustes ambivalentsed. Seekordne pealkiri üld viitab millegi seljast võtmisele. Kas on pealkirjas tegemist poeetilise viitega millegi enesest eemale heitmisele, millestki loobumisele jõuab lavale selle sõnasõnaline tähendus või midagi hoopis kolmandat, selgub teatris. Renate Geerd. Kuidagi need alati tulevad seest ja, ja ma kuidagi ei näe nagu erilist põhjendust ka avada seda, et, et noh, praeguse seisuga ma olen kätkenud selle kuidagi selle kogu selgituse sinna ühte ahtakesse lausesse, et et metafüüsiline rännak läbi sisemere painet, et ja ma arvan, et, et kõik ei pea nii lahti selgitama, et, et las jääda see poeesia ja luule igaühe enda avada. Lisaks anti kobinale mängivad veel Getter Meresmaa, Stefi Pähk ja Sander Roosimägi.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Noorsooteatris esietendub uuslavastus \"ÜLT\". Lavastuse sisu avab autor lausega \"metafüüsiline rännak läbi sisemere painete\" . Etendus on mõeldud vaatajatele vanuses 15-105.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAsepresident Mike Pens pidas kõne Merilendi osariigis USA hümni sünnikohas. Bens rõhutas, et riik vajab presidenti, kes usub Ameerikasse ja selle kodanike võimetesse. Ta rääkis, mida administratsioon on nelja aasta jooksul ära teinud, pöörates muuhulgas tähelepanu maksukärbetele, sõjaväe rahastamisele ja koroonaviiruse vastasele võitlusele. Samuti mainis asepresident vägivaldseks muutunud meeleavaldusi Visconsini osariigis, mis algasid pärast seda, kui politsei tulistas mitu korda mustanahalist šeikopleiki. Vägivald peab lõppema nii Mineapolise, Portlandi kui ka Genosas. Liiga palju kangelasi on surnud meie vabadust kaitstes, et näha ameeriklasi 11 maha löömas. Ameerika tänavatel taastub õigus ja kord teiste seas rääkis ka presidendi pikaajaline nõunik ja üks häälekamaid kaitsjaid Kelian Conway, kes teatas üllatuslikult mõned päevad tagasi, et lahkub valgest majast, sest soovib keskenduda perekonnale. Convai rääkis president Trumpi kaastundlikkusest ja naiste õigustest. Naine liidrirollis võib endiselt tunduda uus, aga mitte president trumpile. Ta on aastakümneid edutanud naisi kõrgetele ametikohtadele nii ettevõtetes kui ka valitsusasutustes. Ta usaldab meid, küsib meilt nõu, austab meie arvamusi ja nõuab, et oleksime võrdsel tasemel meestega. Asepresidendi rahvusliku julgeoleku nõunik kindralleitnant Kiit Hollig rõhutas, et kui trump astus ametisse, siis pidi ta silmitsi seisma aastaid kestnud ebaõnnestunud välispoliitikaga ja kokku kuivanud sõjaväega. President trump on peatanud meie sõjaväe allakäigu ja restruktureerinud meie rahvusliku julgeoleku strateegia. Tänu ajaloolisele rahastamisele ja visioonile on meie sõjavägi nüüd paremini varustatud, paremini kindlustatud ja paremini mehitatud kui ükskõik milline sõjavägi maailmas. Demokraadid aga kritiseerisid teravalt päev varem toimunud vabariiklaste kongressi, sest seal kanti üle valges majas korraldatud kodakondsuse armuandmistseremoonia. Nende hinnangul kasutab trump ametikohustusi kampaania tegemiseks räägib USA senati demokraatide juht Jack Sumer. Kõik reeglid, normid, väärtused, mis on teinud selle riigi suurepäraseks, hävitatakse Donald Trumpi poolt. Vabariiklaste kongressi kolmandal päeval räägiti ka aborti de vastasest võitlusest kriminaalõigus, reformist ja haridusest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA vabariiklaste erakonnakongressil võttis Mike Pence ametlikult vastu asepresidendi kandidatuuri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLaskemoon ja selle piisav varumine on kallis, seetõttu saab moon sõjas otsa pigem varem kui hiljem, ütleb rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt. See on ka osa põhjusest, miks Ukrainale antakse palju erinevat ukrainlastele uut relvastust. Mitte ühelgi riigil ei ole piisavalt laskemoona. Ukrainaga on see eripära muidugi, et me ei ole see riik väga palju oma riigikaitsesse investeerinud alates Nõukogude Liidu lagunemisest ja seetõttu on neil väga palju endist Nõukogude Liidu relvastust millele laskemoona juurde anda. Euroopa riikide poolt või Ameerikast on praktiliselt võimatu. Need Euroopa riigid, kes seni veel kasutavad Nõukogude liidus toodetud relvi, võtavad järjest kasutusele NATO standarditele vastavaid süsteeme. See näide kehtib ka Eesti kohta. Eesti sõdurid on näiteks tuttavad osade samade tankitõrjerelvadega, mida ukrainlased on edukalt kasutanud, et tasakaalustada Venemaa soomustehnika ülekaalu. Eesti kaitsevägi panustab järjest enam just samadele võimetele. See nädal käis peastaabi jõukasutuse võime ja osakonna jalaväeinspektor Martin Kukk Rootsis tutvumas sealse kaitsetööstuse kõige uuemate süsteemidega. Mul endal õnnestus eile näiteks esimest korda käes hoida staabi nood edukalt väidetavalt Ukrainas tegutseb, selle esmane väljaõpe on umbes tund aega ja see on ka tegelikult teiste relvadega, on siis Savelin ja ma pakuks isegi pike ler ehk siis tund aega ja teil on võimalik juba sooritada täiesti edukas, laske võimõtteliselt tõesti ka tanki hävitama, selle selle tunniajase õppega. Lahingolukord on aga teine, lisab kukk. Seega kulub vilunud tankitõrje sõduri väljaõppele mitu kuud. Meie reservväelased on ajateenistuses neid oskusi juba vilunud, neile saab vajadusel laskemoona juurde tuua. Ukrainasse tarnitakse nüüdseks ka soomustehnikat, näiteks saksa päritolu õhutõrjesüsteeme ja liikursuurtükke. Sellise tehnika edukaks kasutamiseks peab harjutama kauem. Ei tasu samas unustada, et Eesti on NATOs, seega saabuks rasketehnika meile liitlassõduritega taas hurt. See suur ja oluline kaitsevõime tulebki liitlaste üksuste näol ei ole niivõrd kriitilise tähtsusega see, kas keegi meile relvastust annab või tehnikat, vaid eelkõige see, et juba kokku harjutatud ja, ja täielikult ära varustatud liitlaste üksus Eestisse saabuvad, et see on kaitsevõime seisukohast kõige olulisem.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainlased peavad kiirkorras õppima neile lääneriikidest saadetud relvasüsteeme kasutama. Eestis oleks vajadusel sellise abi kasutamine lihtsam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTõsisemaid remonte pole majas, selle ligi üheksakümneaastase ajaloo jooksul tehtudki. Nõukogude ajal sai puitmaja silikaatlistest voodri, aga nüüd tehtud tööd ületavad oma mahult kõiki eelnevaid. Remondiplaane hakkas külaselts pidama 10 aastat tagasi. Töödeks saadi raha PRIAlt ja vallalt. Kabli seltsimaja juhatuse liige Maret Salak. Algatus on tulnud küla seltsi poolt hakkas see juba peaaegu 10 aastat tagasi, need protsessid on hästi aeglased, me taotlesime PRIA st kõigepealt renoveerimise projekti jaoks raha siis järgmisest voorust maja jaoks maja jaoks saime saali ja katuse jaoks, ülejäänud toetus tuli kõik vallalt. Õnneks meie vallavanem ärksa vaimuga mees Karel Tõlp ütles, et poolikut tööd me ei tee. Et kui tuleb saali akendevahetus, siis tuleb tervel majal akende vahetus. Ja kui me saali osa korda teeme, siis teeme ka fassaadi korda, nii et ka terve maja fassaadi ja otsustati ka panna maa kütte, nii et terve küte majal on nüüd maakütte, olete kõik rahule jäänud, nüüd selle tulemusega me oleme õnnelikud tegelikult jah, ma arvan ise, et viis aastat võib-olla ja seda maja ei oleks enam võimalik olnud, renoveerida oli ka ütlemisi, et mis te sellest vanast remonditud, ehke parem uus, aga uuel on oma hing, aga sellel vanal majal on oma hing ja me tahtsime seda hinge ikkagi alles hoida. Kabli endine elanik Tore Kesper pani seltsimaja avamise puhul näitusele välja oma maalid. 50 pilti maalisin ja paar aastat tagasi vanade fotode põhjal ma tahtsin jäädvustada kunagise kabli, mida mina mäletan, sest ma olen ju sellest rahvamajast ainult kaks aastat noorem. Mul õnnelik, et selline tegus ja rõõmus noor põlvkond on siin, kes on sellele majale andnud imeilusa uue elu. Seltsimaja on ju küla süda ja et ta süda elab ja et nii palju noori ja suvevõõraid on see rand täis ja küla täis kabli külal ei ole seda muret, et ta jääks kunagi tühjaks.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaa Häädemeeste valla Kabli küla seltsimaja läbis uuenduskuuri. 1932. aastal ehitatud maja taasavamise puhul peab Kabli rahvas homme pidu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNädala alguses avalikustatud tegevuskava järgi kaks venekeelne õpe, viies Tartu linna haridusasutusteTartu Aleksander Puskini koolis toimub 50 protsenti eesti keeles, kuid tegevuskava järgi tõuseks eesti keele osakaal 75 protsendini. Mõned Tartu Aleksandri Puškini kooli lapsevanemad on linna hariduse tegevuskavast häirinud ega pea otsust mõistlikuks, jätkab Tartu linna hoolekogu esinaine Irina Panova. Väga kahju, et igal pool kirjutatakse ja räägitakse, et see programm on tulnud koostöös lapsevanematega. Tegelikult lapsevanemate arvamus ei ole absoluutselt aktsepteeritud. Irina Panova sõnul ei ole lapsevanematele jäänud valikuvõimalust, missuguses keeles nende lapsed koolis õpivad. Hoolekogu liige Natalja Massalõgin rääkis, et lapsevanemad on nõus, et eesti keele osakaaluga tuleb edasi liikuda. Aga otsusega ei tohiks kiirustada. Hoolekogu ei ole rahul selle tegevuskava tingimustega, need tunduvad väga karmid vene keelt kõnelevatele, lastele, meile tundub, et siin pigem vaadatakse selliseid poliitilisi ambitsioone, mida tahetakse poliitikud saavutada ja mitte vaadata, kuidas lapsed saavad tulevikus hakkama. Tartu abilinnapea Lembit Kaplinski ütles, et vanemate arvamusega on siiski arvestatud. Vene keeles jääb nii Puškini koolis kui Annelinna gümnaasiumis kõikidel soovijatel võimalus õppida vene keelt emakeelena ja vene kirjandust ja kultuurilugu, mis tähendab seda, et tegelikult me mitte ainult ei anna lastele nendes koolides head eestikeelset haridust, vaid me toetame neid ka nende kodukeele oma identiteedi säilitamisel ja arendamisel. Kaplinski lisas, et Tartu linna hariduse tegevuskava on kooskõlas riikliku tegevuskavaga. Riigis soovitakse 75 protsendini jõuda aastaks 2035, kuid Tartu 10 aastat varem. Abilinnapea sõnul on Tartu koolides üleminek kergem kui näiteks Ida-Virumaal.", "role": "user" }, { "content": "Tartus on valminud tegevuskava, mille eesmärk on sujuv üleminek eestikeelsele haridusele Tartu viies haridusasutuses nelja aasta jooksul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2018. aasta kaheksanda novembri varahommikul sõidab õppuselt tagasiteel olev Norra kuningriigi sõjalaev Helge Ingstad suure inimliku eksituse tõttu Malta naftatankurile. NATO merelaevastiku kuuluv alus vajub seejärel Bergeni lähistel merepõhja. Vaid mõned kuud hiljem käivitatakse ülikeeruline operatsioon laeva merepõhjast ülestoomiseks. 40 tuukri seas võtab päästetöödest osa ka Karula metsade vahelt pärit elukutseline tuuker Erki Rätsep, kes meenutabki nüüd paari sõnaga, kuidas kogu päästeoperatsioon välja nägi. No see oli kindlasti Norra kuningriigi jaoks üks ajaloo suurimaid ja üks keerulisemaid kogu see laeva tõstmine ja planeerimine. Kõik oli tohutult ootamatu, 16 ketti ajasime läbi. Keti lüli on minu pikkune, kahe ma olen üks 90 ühe keti lüli, sime 16 sellist ketti läbi ja siis tõsteti see laev lihtsalt üles põhjast. Mõistagi oli pea neli kuud kestnud operatsioon kordades keerulisem. Tööde ajal käisid tuukrid ka laeva sisemuses. Kapteni sillalt leidiski Erki kapi, mille uksed olid pärani ja kus olid kuhjas kõikide riikide lipud, mille vetesse võis helge Ingsta sattuda. Teiste hulgas ka Eesti lipp. Veel kord Erki Rätsep. Kui oled õigel ajal õiges kohas, siis sa pead oma ära tegema, et Georg Lurich või, või, või Gross ei oleks seda lippu kuskile sinna vedelema jätnud, et Norra kindral rääkisime sellest, ütlesin väga hea meel, et kui sellest sellest lipust saab midagi väga vägevat ja väga ilusat. Nii jõudis merepõhjas lebanud lipp lõpuks lüllemäele edasi, räägib Erki elukaaslane ja lüllemäel kolmes sara hõrgutised kohvikut pidav Triin Vissel. Ma arvan, et seda kas on väga üksikutel kordadel kasutatud või, või ei olegi kasutatud varem, et et ta näeb välja nagu uhi uus lipp. Et ta oli küll mõeldud mastilipuna, meie panime ta nagu selleks, et ta saaks vardasse tõmmata, panime ta lipu varda külge, ta on pisut suurem ka kui, kui klassikaline maja lipp. Et tegemist on sedavõrd erilise lipuga, saab sellest lipust lüllemäel asuva kohviku kolme sõsara hõrgutiste kohviku lipp, mis peale pikka ootamist heisataksegi nüüd siis 24. veebruari hommikul hümni saatel esmakordselt veel kord Triin Vissel. Väga uhke tunne on. Meie vanaisad oleksid sellise lipu hoiule võtnud ja selle eest hästi hoolt kandnud. Meie teeme seda samamoodi ja praegu saame, saame seda teha ja siis on see väga-väga-väga tähtis ja eriline hoida oma lippu ja oma vabadust. Raadiouudistele Karulast Mirjam Mõttus", "role": "user" }, { "content": "Eelseisval Eesti Vabariigi 102. sünnipäeval heisatakse paljude teiste lippude seas ka Atlandi ookeani sügavustest väljatoodud Eesti lipp. Paari aasta eest mere põhja vajunud Norra Kuningriigi sõjalaevalt päästetud lipp hakkab lehvima Karula metsade ja küngaste vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuurem osa riigile kuuluvatest muuseumidest on juba sihtasutusteks tehtud, nüüd hakkab järg jõudma kahe väikese ja spetsiifilisema muuseumi ni, räägib kultuuriministeeriumi muuseumi nõunik Marju Reismaa. Meil on ikkagi praegu mõte see, et me liidame nad ühte sihtasutusse ja me oleme Eesti kunstiakadeemiale teinud ettepaneku, et nemad oleks siis koos riigiga kaasasutaja. 2019. aastal valminud analüüs pakkus, et luua tuleks hoopis kaks eraldi sihtasutust üks arhitektuurimuuseumile, teine tarbekunsti ja disainimuuseumile. Marju Reismaa sõnul on kulutõhusam siiski üks asutus. Nad on ikkagi väga väiksed asutused, võtame kõrvale, ma ei tea Eesti Rahva muuseumi või kunstimuuseumi, kus on, eks ju üle aja töötaja ja kelle muuseumikogud on suured ja mastaabiefekt on see, mida sa ei saavuta 12 töötajaga, eks sa ei suuda katta kõiki vajalikke suundi, ma mõtlen nagu tugispetsialiste, nagu turundus. Tarbekunsti ja disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas ning arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari panidki seljad kokku ja saatsid kultuuriministeeriumile kirja, et ühe sihtasutuse asemel võiks luua kaks Kai Lobjakas ütleb, et kui riik teisiti otsustab, tuleb muidugi liituda, aga muuseumis soovisid, et ka nende argumente kuulataks. Meie hinnangul või arvamusel võib-olla osutub keeruliseks sellistes oludes selle sünergia loomine, mis võib olla on ootus sellisele protsessile selgelt sellise suure muutuse tulemusel peaks toimuma ka mingisugune suurem arengu. Nii näiteks märgib Lobjakas, et kaks muuseumi asuvad teineteisest kilomeetri kaugusel tarbekunst ja disain ning arhitektuur on ka täiesti erinevad valdkonnad. Aga võib-olla see põhiline, mida me näeme, mis sellise protsessi juures võib-olla oleks kõige rohkem andev tulemus ongi tegelikult see, et need valdkonnad võib-olla võiksid koos toimida nagu asukoha mõttes ühes kohas, et see tekitaks kindlasti nii sünergia kui ka annaks võimaluse tegelikult siduda neid valdkondi, nii nagu see praegu võimalik ei ole. Marju Reismaa tõdeb, et muuseumile ühiste ruumide leidmine pole lähiajal mõeldav. Riigi prioriteedid on mujal, aga erinev asukoht ning isegi erinevad kogumis ja uurimisteemad ei sega sünergiat leida, lisab Reismaa. Võtame näiteks sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, seal on ühes organisatsioonis raudteemuuseum Ilo, nii me temaa piiskopi linnus, laikmaa muuseum ja lisaks siis Haapsalu vana raekoda. Küsimus on selles, kas sa saad ressurssi jagada turunduses muuseumi pedagoogikas, raamatupidamine, haldus, peavarahoidja, et need ei küsi seda, et mis tüüpi su muuseumikogu on? Marju Reismaa sõnul võiks kahte muuseumit ühendav sihtasutus tööle hakata järgmise aasta alguses.", "role": "user" }, { "content": "Muuseumijuhid tegid ühispöördumise, milles soovivad siiski omaette jätkata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis siis lahti on, minister ei saa lihtsalt oma tööga hakkama. Me pigem tunneme, et meil ei ole ministrit, täpselt nii, nagu me seal kirjas ka kirjutasime, et me oleme oma muredega üksi. Meid ei kuulata, meiega ei mõelda kaasa. Me kuuleme järjest, kuidas olulistel valitsuse koosolekutel, kus tehakse otsuseid meie valdkonna ministrit, ei ole ometi praegu selles kriisis oleme meie kindlasti esimese tule all, et mure on suur. Jah. Te päris seda ei kirjutanud, et te nõuate praeguse ministri tagasiastumist ja uue inimese leidmist, kes oma tööga teie hinnangul hakkama saaks. Miks? Ma arvan, et see otsus, kas olukorda annab parandada olemasoleva ministriga või, või vajab see inimese vahetust, et seda otsust ei saa kindlasti teha. Eesti etendusasutuste liit. Mis see kõige põhimõttelisem etteheide teil ministrile praegu on? Et meie mured on tugi ja kaasamõtlemine kriisi ajal. Meie mureks on teatrite töötajate rahastamine ja segadus, sellega segadus, protsentidega, arusaamatus, millest ja kas kaetakse miinimumpalga tõus? Kui palju siis täpselt kujuneb peale selle tõusu, mis on lubatud kõrgharidusega kultuuritöötajatele, kui palju kujuneb ülejäänud teatritöötajate palgafondi tõusuks? Teiste valdkondade esindajad on öelnud, et minister on pehmelt öeldes vähe suhtlemise aldis, osaleb ta teie valdkonna tähtsamatel koosolekutel, üritustel, mõttevahetustel. Kaootiliselt, ja pigem vähe, et me tõesti oleme olnud mõnikord ühenduses Zoom'i kaudu, aga et, et, et me koos teeksime plaane, mida minister võiks valitsusse viia või et me meil küsitakse otse tagasisidet, et seda ei ole olnud. Need üksikud kohtumised, mis meil on olnud, on olnud väga pinnapealsed, ministril on alati väga kiire, meid reaalselt ära kuulata ei ole olnud aega. Kõigel võivad olla ka omad põhjused, aga, aga meie jaoks praegu on seda kõike liiga palju. Kui mitte vaktsineeritud kultuuriminister Anneli Ott tagasi ei astu. Millised on need teie järgmised sammud? Ootame ja vaatame, mis ja kas üldse ja milline reaktsioon meie kirjale otsustajatelt tegelikult tuleb ja, ja vaatame, mis siis need sammud järgmised on.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Etendusasutuste Liit saatis kirja peaminister Kaja Kallasele, milles tehti kultuuriminister Anneli Otile ränki etteheiteid. Vene Teatri direktor ja liidu juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles Postimehele, et sisuliselt on tegu kultuuriministri umbusaldamisega. Ott hoidus ajakirjanike kõnedele vastamast ning teatas läbi sotsiaalmeedia, et on teinud suuri pingutusi kultuurivaldkonna avatuna hoidmiseks ja selgitanud ka palgatõusu võimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe peame tunnistama, et lähtuvalt sellest kirjast enne seda, kui me ei saa tagasisidet rahapesu andmebüroost me ei saa ka neid lepinguid sõlmida, meil peab olema väga kindel arusaam, mis õiguslik seis on, kus me oleme. Ja ma kordan veel üks kord, et Tallinna linn ei oma selleks pädevust. Ei oma ressurssi, et seda selgust luua, rääkimata sellest, et seda kohustust seadus annab teistele avaliku sektori üksustele, ehk siis riigiasutustele me saame aru, et see teema on kriitiline, see teema oli arutelus päris mitu korda. Ka mina olen natuke tüdinud sellest arutelust, kus arutatakse kremlimeelsust propagandat, aga loomulikult ka linna esindajate seost, meil ei ole midagi varjata. Meie eesmärgid on väga konkreetsed ja lihtsad. Mina isegi ütleksin, pragmaatilised ja tänu sellele telekanalile me suutsime esimese laine ajal olla inimeste jaoks lähedal ja operatiivselt lähedal vajaliku informatsiooniga.", "role": "user" }, { "content": "Tallinn palub rahapesu andmebürool uurida, kas linna lepingupartner BMA Estonia on seotud Euroopa Liidu sanktsioonide all oleva Vene ettevõtja Juri Kovaltšukiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõikide infoagentuuride andmetel olid meeleavaldused ja rahutused Valgevenes sel öösel päris suured, praeguseks on olukord rahunenud või kuidas on, jätkuvad veel meeleavaldused. Mina ütleksin, et protestid pigem vaibuvad selles mõttes, et neis osales eile õhtul vähem rahvast kui pühapäeval. Palju inimesi lihtsalt vaatlevad, kuidas Eesti aktivistid hoiavad kokku miilitsaga ja kokkupõrge viivad sellele, et terved rajoonid Minskis on nagu blogeeritud. Miilits kasutab protestijate vastu valgus ja pauk granaade ja hommikul seda ma juba ise nägin ja ka pisargaasi see aitab, aga eile ma nägin, et kesklinnas näiteks oli väga vähe kinnipidamist, et tunne on, et politsei eesmärk on protesti nagu laeali saada, aga see ei takista neid jälle kokku saada. Hiljem kuskil teises rajoonis ja nii näiteks täna kell 12 rahva raamatukogu juures plaanitakse uuesti mingi meeleavaldus. Paljud poliitikavaatlejad arvavad, et need meeleavaldused jätkuvad nii kaua, kuni Lukaženka võimust loobub. On see mingilgi määral tõenäoline, kui see olla sündmuste keskel Minskis? Mina ütleksin pigem, et need aktiivsed protestid, tänava protestid vaibuvad ja ma ei näe põhjust, miks Aleksandr Lukašenka peaks läbi rääkima näiteks opositsiooniga, seda enam, et elan Tšehhinovskaja lahkus Valgevenest ja asub nüüd Vilniuses, Leedus. Ma ei näe põhjuseid, miks Lukašenka peaks alla andma. Kui palju Minskis sellest räägitakse, et Tihanovskaja riigist põgenenud on, et ta on nüüd Leedus, seda on kinnitanud ametlikult Leedu välisminister. Siin ei ole sellest palju räägitud. Eile pressikonverentsil sanoska sellest ei rääkinud üldse, aga päeva oli amistik. Uudiseid Aleksandr Lukašenka ütles, et keegi ehk Valgevene vaenlased nagu valmistasid mingit rünnaku kasvõi tapmist ja sellepärast Valgevene KGB võttis Thanoka oma kaitse alla. Tsihhanovska ei tahtnud seda kaitset ja nüüd ta on Leedus ja huvitav, kuidas see mõjub. Protestilained? Mulle tundub, et Tšehhinorskaja staap ja ta ise üldse juhtinud neid protesti, et see oli absoluutselt nagu spontaanse sel tegevus ja ongi siiamaani. Kas Tšihanovska lahkumine riigist kuidagimoodi mõjub? Raske öelda? Ilmselt küll.", "role": "user" }, { "content": "Mõni tund tagasi sai teatavaks, et presidendiks kandideerinud Svetlana Tsihhanovskaja sõitis Leetu. Milline on olukord Minskis pärast teist ööd kestnud meeleavaldusi?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsminister Kristen Michal ütles, et reformierakonnal on olemas poliitiline tahe haldusreformiga edasi minna kuid lihtsalt omavalitsuste piiride muutmine või siltide vahetamine pole haldusreform. Michal möönis, et haldusreformi olemuse suhtes ei ole mingit kokkulepet valitsusliidu teise osapoole Isamaa ja Res Publica Liiduga. Kui me läheme selle haldusreformiga tahaks kuhugi jõuda, siis peaks tegelikult küsima, mis see nagu põhiküsimus on, millele vastata tahame, ma ütlen, mina täna küsiks pigem esimese küsimusena, et kuidas pakkuda Eesti kodanikele või, või Eestis elavatele inimestele sama raha eest paremat teenust, sest ega inimest ju üldiselt huvitab ikkagi see, mida ta saab. Ja, ja, ja see on ootus ka riigile, omavalitsustele, kõigele muule. Et ma ei usu, et inimesel võib olla seni palju oleks oluline, kes selle teenuse osutaja on. Aga võib-olla seda küsimust saab ka teisiti püstitada, nii et ma alustaks küll sellest, et kõigepealt ikkagi selle intellektuaalse kapatsiteedi, mis meil tegelikult on üsna hajusalt koondaks selles võtmes kokku ja ja sealt edasi saaks juba nendele õigetele küsimustele saaks hakata ka plaane plaane juurde tegema, sest täna natukene on see teistpidi läinud. Mulle tundub, et alustatud on sellest küsimusest, et, et, et kas te tahate teha haldusreformi, vastake jah või ei. Regionaalminister Siim Kiisler Isamaa ja Res Publica Liidust ütles mõtete kohta viia haldusreformi ga tegelemine justiitsministri pädevusse. Et tegemist on asendustegevusega, kus inimesed, kes ei toeta haldusreformi, otsivad võimalusi rääkida millestki muust. Küsimus on ikkagi selles, et, et riik peab siin sekkuma ja vajaduse korral tegelema ka sundliitmisega. Ja selle tegevuse oponendid otsivad siis siin viimases hädas igasugu võimalusi rääkida, mitte aiast, aga, aga rääkida siis aiaaugust ja, ja kes teab kõigest muust. Kas see muudaks teie arvates midagi, kui see haldusreformi temaatika ikkagi läheks justiitsministeeriumi kätte? Küsimus on ju selles, et meil on valitsuses kaks koalitsioonierakonda, IRL toetab haldusreformi teostamist ja Reformierakond on öelnud, et nemad ei toeta. Kõigepealt on ikkagi vaja saavutada koalitsioonipartneri heakskiit haldusreformi tegemisele. Minul oleks väga hea meel, kui meie hea valitsuspartner muudaks oma seisukohta, aga noh, täna ollakse ju jätkuvalt seisukohal, et haldusreformi ei toetata.", "role": "user" }, { "content": "Haldusreformiga tegelemine võib minna justiitsministeeriumi tegevusvaldkonda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÖeldakse, et mänguilu on suur väärtus. Aga kas ta on seda ka siis, kui peab pidevalt kaotama või kui ainult võitma? Need on ühed küsimused paljudest, mida lavastaja Andrea Soodel oma esimeses lavastuses uues teatris püüab lahti mõtestada, räägib Andrea oodel. Hakkasin ühel hetkel teravamalt märkama võistlemist endas ja enda ümber ja mitte spordivõistluse võistlemist, aga sellist väikest võistlemist igapäevasituatsioonides ja mida teravamalt ma hakkasin seda tähele panema, seda rohkem oli mul vajadus seda kõike nagu mõtestada. Et mille nimel siis me võistleme ja mis emotsioon see kõik kaasa toob ja kuhu ta viib ja. Ehk teisisõnu jutustab tükk elust läbi spordivõtme. Žanriline määratlus küll lavastaja sõnul puudub, sest kõik stseenid on niivõrd erinevas kostes aga samas pakub etendus publikule nii tragöödiat kui komöödiat. Eks see algaski niimoodi, et me kõik proovisime mõtestada seda võistlust ja siis hakkasime vaikselt tööle, et palju asju sai tehtud, palju sai eksitud ja palju asju sai siit välja visatud, mis lõpuks lavale ei tule ja kõige tähtsam sai jäetud. Vist enda vanustega tehes ongi kõige parem, et kõik on nii rohelised veel keegi täpselt ei tea ja kõik koos katsetavad ja proovivad ja proovivad ise aru saada, et mis siis lõpuks toimub ja mis on õige, mis on see, mis me ise tahame öelda? Lavalaudadel täidavad näitlejatena rolle Elise Metsanurk ja Jan Ehrenberg. Ehrenberg ütleb, et mängu ilu räägib talle võistlemisest eelkõige sellest vaatest, kus on see lubatud ja kohane, kus aga absurdne ja kohatu. Jan Ehrenberg. Need tegelaskujusid on väga palju erinevaid, et siin ei olegi nagu ühte läbivat tegelaskuju, vaid pigem erinevad erinevad inimesed erinevates situatsioonides, kus võistluse kraad on nagu erinev, et kus on võistlus väga nagu maksimumi viidud ja ka see, kus võistlust ei ole üldse. Päris palju on lavastuses ruumi ka improvisatsioonile, mis Ehrenbergi sõnul teeb tüki näitleja jaoks veelgi võluvamaks. No mõned stseenid on ikkagi sellised ka, kus meil on tekst täiesti ette teada, aga et mingid on sellised, mis tõesti noh, kunagi ei tea, kuhu see läheb, aga see just ongi huvitav, et mis siis selles hetkes hakkab nagu sündima, see on pigem lahe ja ma isegi ütleks, et minu jaoks ei ole niivõrd suurt vahet, võib-olla sellele, et kas on nagu diplomilavastus või siis nüüd esimene väljaspool kooli lavastus, et juba siis, kui me tegime diplomilavastusi, siis me ise vähemalt suhtume nendesse, et need on nagu päris lavastused nii-öelda, aga muidu on olnud väga tore ja hea.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Uues Teatris esietendub \"Mängu Ilu\". Andreas Aadli lavastatud tükk tegeleb võistlemise teemaga. Lavastus on duell, kus selguvad võitja, kaotaja ja see, mis jääb nende vahele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukogu üldiselt toetab, et midagi hakatakse lõdvendama ja ma usun, et terve Eesti riik ka teab, et ilmselt see plaanile arstiabi on nüüd see esimeses etapis, et teadusnõukogu niisugune seisukoht on, et kui me lõdvendama hakkame, siis kindlasti et me läheme väikeste sammudega ja meil alati peab olema võimalus ka samm tagasi astuda, nii et kui me redelipulga alt hakkame mööda redelit alla tulema ja see alumine pulk katki läheb, siis me peame ülemisel olema võimelised tagasi minema. Kindlasti väga hoolega monitoorida, mis juhtuma hakkab, sest ega meie seda keegi ju täpselt ei tea. Ja et noh, et ikka elutähtsad ja eluks vajalikud asjad kõigepealt ja võib-olla vähem tähtsad siis järgmisena. Me ei andnud ka väga niimoodi selgeid soovitusi, tehke esimesel mail seda ja viiendal teist. Et me andsime soovitusi nagu üldiseid põhimõtteid, aga lõpuks on see ikkagi ju valitsuse otsus, sest meie oleme ainult nagu meditsiiniline nõukoda, nii et me saame siiski anda ainult meditsiinilist nõu.", "role": "user" }, { "content": "Riigi kriisikomisjoni koroonaviiruse teemal nõustav teadusnõukogu toetab piirangute leevendamist, alustades arstiabi kättesaadavusega, ütles nõukogu liige, viroloog Irja Lutsar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParteid püüavad valimiste eel veel kõhklevate valijateni jõuda ja poliitikud tuuritavad mööda riiki linnaväljakutel ja parkides. Roheliste kantsleri kandidaat Annaleena Pehrock räägib valijatega kohtudes mõistagi eelkõige kliima soojenemisest ja vajadusest seda jõuliselt pidurdada. Me peame küsima, kuidas meil õnnestub 20 aastaga Saksamaa ja maailm kliima neutraalseks muuta, see on meie aja ülesanne, see on meie põlvkonna ülesanne. Kampaaniakõnet kuulanud Friedrich Rosman. Jah, ma arvan, et see on õige sõnum meile, et me peame kliimat ja majandust koos käsitlema. Saskia Lüüdeker. Mina isiklikult ootan peresõbralikku poliitikat, et meie laste tulevikku silmas peetakse, seda ka kliima seisukohalt. Rohelised on üsna kindlalt tulevases valitsuses sees, ükskõik kes seda moodustama hakkab. Praegu on tuule purjedesse saanud sotsiaaldemokraadid, kantslerikandidaat Olaf Soltsiga, samas kui kristlike demokraatide toetus sulab ajalehe titsait. Poliitikaajakirjanik Ferdinand oto. Rohelised ja CDU tegid suuri vigu, nende juhid ei ole oma rolliga hästi hakkama saanud. Sotsiaaldemokraadid ei teinud lihtsalt nii palju vigu ja nende kantslerikandidaat. Olaf Sholz sümboliseerib midagi, mida paljud sakslased hindavad stabiilsust, järjepidevus ja on justkui tõeline Merkeli ajastu järeltulija. Valitsusliiduks on sotsiaaldemokraatidel roheliste kõrval vaja aga veel ka kolmandat partnerit, kelleks võivad saada liberaalid või hoopis vasakpoolsed, kes tahavad muuhulgas astuda välja NATOst ja julgeolekusüsteemi, luua koos Venemaaga. Ferdinand Toto. Kui sotsiaaldemokraadid ja rohelised otsustavad, et need 10 protsenti, kus me ei nõustu, on tõesti tõesti fundamentaalse 10 protsenti, siis sellist koalitsiooni sünni. Kui nad aga ütlevad, et need 10 protsenti ja NATO ja kogu see värk ei ole nii oluline, olulisem on meie sotsiaalne agenda, siis ma arvan, et nad moodustavad valitsuse vasakpoolsetega. Valimised leiavad Saksamaal aset kahe nädala pärast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Saksamaa.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa parlamendivalimistel liiguvad võidukursil sotsiaaldemokraadid eesotsas kantslerikandidaat Olaf Scholziga, kes võidu korral tahavad hakata valitsust moodustama koos rohelistega. Kristlikud demokraadid on jäänud tagaajaja rolli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus logo kujutab endast pooleks lõigatud kärtspunast õuna, mille alla kirjutatud rahvaerakond mõõdukad selle kõrvale väiksemalt loomulikult. Partei aseesimehe Katrin Saksa sõnul kujutatakse õunana kuldreneti. No õun on midagi tavapärast, mida me kõik tunneme ja teame. Ja samas on temas ka midagi sümboolset, on ju õuna sümbolina kasutatud noh, läbi sajandite. Nii et selle mõttes on ta ka erakordne, aga meie jaoks sümboliseerib ta eelkõige elujõudu, küpsust. Meie jaoks on töövili ei propageeri metsikuid õunu või metsikuid õunapuid ikka neid õunu, mis meile kõigile maitsevad ja nende taga on alati inimese väga suur töö, et me tahame, et need märksõnad iseloomustaksid meid ja, ja me oleme valmis selle nimel tööd tegema, et need märksõnad oleksid meie märkus kui Reformierakonna kohta tihti öeldakse oravapartei, et siis võiks hakata ütlema kohta ka õunapartei ja miks mitte. Ma arvan, et see kaunistaks meid.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaerakond Mõõdukad tutvustas erakonna uut logo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti lennusalga kolmel kopteril on palju ülesandeid alates merehädaliste päästmisest kuni riigijuhtide lennutamiseni. Viimasel ajal kasutatakse kopterid üha enam ka meditsiinilendudeks, aga aeg-ajalt juhtub, et võtta pole üht ühtegi kopterit. Mõnikord on mure tehnikas, mõnikord peavad puhkama meeskonna liikmed. Euroopa taaskäivitamise rahastust loodab Eesti saada 55,5 miljonit eurot, mille eest võiksime kaks kopterit juurde osta, räägib siseminister Kristian Jaani. Kõige mõistlikum on, kui Eesti riigil on olemas sellised multifunktsionaalsed kopterid, mida saaks kasutada siis väga mitmetes valdkondades, olgu ta siis päästetegevus, meditsiiniteenuse tagamine Plaanis on soetada juurde kaks umbes samasugust kopterit nagu need Augusta Westland lennumasinad, mida me juba praegu kasutame. Ka uute kopterite eest hakkaks hoolitsema PPA lennusalk. Arvestades ikkagi jälle seda Eesti riigi nagu väiksust ja selle teenuse kallidust, siis mina ütlen küll, et mõistlik oleks sellist teenust hoida ja arendada ühes kohas. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemide arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütleb, et praegu tellivad haiglad PPA-lt kopteri siis kui tarvis ja meditsiinilennu maksab kinni haigekassa. Niimoodi võiks see käia ka tulevikus. Lihtsalt ööpäevaringselt oleks Eestis lennuvalmis kaks kopterit koos meeskonnaga. Et siis kindlasti üks nendest korteritest ööpäevaringselt on eelkõige meditsiini käsutuses ja koostöös siis kiirabiga tagatakse ka seal meditsiinibrigaadi valmisolek. Endine siseminister Mart Helme räägib, et tänase kopteripargi üks suuremaid kitsaskohti tuleb välja talviti. Jäistes tingimustes lendamiseks on meie kolmest kopterist valmis ainult üks. See kopterilabade külmutusvastane süsteem on ala lõpmata rikkis, mis tähendab seda, et talvel külmade ilmadega on tihtipeale olukord, kus meil praktiliselt ühtegi kopterit, Eesti riigil ei ole. Seda kinnitab ka minister Kristian Jaani. Ja me oleme täna sõltuvad ilmastikust ja nii lihtne see vastus ongi, et kui ilmastik on selline, mis näeb ette jäätumist kopteri tiivikutel ja parajasti seda kopterit ei ole, millal see võimekus on, siis sel juhul me peaksime küsima siis oma heade partnerite abi, kui see tõesti see vajadus nii suur on. Kristian Jaani kinnitab, et uusi koptereid hankides arvestatakse ka sellega, et Eestis on aeg-ajalt talv. Jaani sõnul loodetakse uued kopterid soetada ja mehitada nelja aastaga.", "role": "user" }, { "content": "Eesti plaanib kuni 55 miljoni euro eest osta kaks uut kopterit. Uued kopterid võiksid siseminister Kristian Jaani sõnul olla umbes sama suured multifunktsionaalsed lennumasinad nagu need kolm, mida piirivalve lennusalk praegu kasutab. Ühtlasi laheneks probleem, et jäistes ilmaoludes ei pruugi meil ühtegi kopterit võtta olla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSwedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitab, et Eesti majandust iseloomustab kõrge nõudlus ja vastukaaluna majanduskasvu pidurdavad kõrged energiahinnad, nõrk tarnekindlus ning tööjõupuudus. Majanduskasvu le lisab hoogu juurde teisest sambast vabanenud pensioniraha. Kuigi seda raha hakati väga kiiresti kasutama, siis septembri lõpuks oli hoiustel veel ligikaudu 750 miljonit eurot. Kuna hoiustel on raha veel veel võrdlemisi palju, siis see tähendab seda, et teisest pensionisambast välja võetud rahade kasutamise mõju kestab edasi nii sel aastal kui ka ka järgmisel aastal. Koroonaviiruse kolmanda laine mõju majandusele on tagasihoidlik Panga vanemökonomist. Liis Elmik lisab, et kiire inflatsioon aeglustub tuleval aastal. Meie siis järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 3,6 protsenti, et see on siis mõnevõrra väiksem kui selle aasta 4,1 protsenti. Kuna sellel aastal on hinnatõus kiirenenud, siis hinnatõus on jõudnud juba väga lähedale keskmisele palgakasvule. Aga nüüd järgmisel kahel aastal peaks siis see vahe palkade ja hindade tõusu vahel taas suurenema, aga see vahe ei ole nii suur kui siin nüüd eelmistel aastatel ehk ehk siis majapidamiste reaalne ostujõud küll kasvab, aga ta kasvab väiksema sammuga kui siin varasematel aastatel. Inflatsiooni üks põhjustest on energiakandjate hinnatõus, keskmine majapidamine kulutab energiale 13 protsenti kuu eelarvest. Tõnu Mertsina. Kui me võtame, jagame majapidamised sissetulekute järgi viide gruppi siis selles alumises 20 protsendi on pere eelarvest energiakulude osakaal kokku 21 protsenti, see on siis elekter, gaas ja mootorkütused, kõige suuremate sissetulekutega inimesed, nendel on, on siis ainult 11 protsenti. Üldiselt on maailma majanduses nõudlus kõvasti ülepakkumise, kuigi see jätkub ka järgmisel aastal, siis majanduskasv hakkab siiski mõnevõrra raugema. Näiteks väga palju, mis ka maailma majanduses nõudlust mõjutab, on Hiina ja Hiina majanduskasv. Et Hiina selle aasta majanduskasv meie prognoosi järgi on kaheksa, aga järgmisel aastal viis protsenti, nii et et me oleme ka enamike suuremate riikide või meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu prognoos järgmiseks aastaks mõnevõrra allapoole korrigeerinud.", "role": "user" }, { "content": "Swedbank prognoosib Euroala majanduskasvu aeglustumist, kuid maailmamajanduse tugeva kasvu jätkumist. Eesti majandusele prognoosib pank tänavu üheksa protsenti kasvu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAngela Merkeli sõnul on teine valik, kui lassetit ei toetata. Vasakpoolne koalitsioon. Paljud vaatlejad märgivad, et Merkel lausa ründas vasakpoolseid soovide sakslasi uskuma panna, et kommunistid tulevad vähemasti poliitikaväljaanne poliitiku, arvab nii. BBC hinnangul oli Merkel oma partei kandidaati kaitstes eriti kriitiline sotsiaaldemokraatide kantsleri kandidaadi Olav Solzi suhtes kelle partei juhib küsitlustes. Merkel hoiatas, et sotsiaaldemokraatide poolt hääletamine laseks vasakpoolsed võimule. Ning kantslerina Armin Lashat, sest see valitsus seisab stabiilsuse, usaldusväärsuse ja tasakaalu eest, mis on just see, mida Saksamaa vajab, ütles Angela Merkel. Analüütikud on seda meelt, et isegi kui Merkeli kõnest liialdused ära jätta, ei pruugi ta vasakvalitsuse väljavaadete suhtes eksida. Kui sotsiaaldemokraadid võidavad valimised, on neil kaks võimalust. Koalitsioon roheliste ja vabade demokraatide, FDP-ga või allianss roheliste ja vasakparteiga. Viimane kujutab endast kirevat segu särasilmsetest vasakideoloogidest ja endise Ida-Saksamaa kompartei kunagistest tegelastest. Nende toetus on mitu aastat püsinud seitsme protsendi kandis. Aga mis oluline just nii palju vajaksid sotsiaaldemokraadid ja rohelised juurde koalitsiooni moodustamiseks, ilma et oleks vaja toetuda vabadele demokraatidele, kes on nendest ideoloogiliselt kaugel. Sellegipoolest suurema osa analüütikuid ei pea koalitsiooni vasak partei kuigi tõenäoliseks, kuna see ei ole õieti vastuvõetav ei sotsidele ega rohelistele. Vasakpartei näiteks tahaks NATO-st lahkuda. Aga kui praegune sotside tõusutrend ja konservatiivide langustrend jätkuvad, siis võivad sotsiaaldemokraadid saada selge mandaadi moodustada valitsuse, kellega tahes. Küsitlused näitavad juba mõnda aega, et sotsiaaldemokraadid juhivad üsna kindlalt 25 protsendiga samal ajal kui CDU on langenud 19 protsendi peale, mida peetakse mõõtmise alguses peale 1949.-st aastast. Konservatiivide kõige madalamaks tulemuseks.", "role": "user" }, { "content": "Merkel esines Bundestagis arvatavasti oma viimase kõnega kantslerina. Ta pöördus valijate poole emotsionaalse üleskutsega toetada tema partei, Kristlik-Sotsiaalse Liidu kantslerikandidaati Armin Laschetit oma järglasena. Saksamaal on valimised 26. septembril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik algas sellest, et postitöötajad streiki eisid ja Anti Rinne ei suutnud veenvalt ära põhjendada, et tema ei ole olnud kursis sellega, et post, mis on riigi firma, tahab osa töötajaid üle viia teise firmasse ja sellega ka kehvemate töötingimuste ja madalama palgaga ko peaktiivlepingule. Ja tegi süüdlaseks väga elegantselt enda parteikaaslase, ministri, kes vastutas riigifirmade eest. Nüüd valitsuskabineti ei usu, et Anti Rinne ei olnud teadlik riigifirma plaanidest, nii nagu Anti Rinne väitis, et see kõik tuli talle suure üllatusena. Valitsusse kuuluv keskus ta ütles, et Anti rinn ei suutnud anda veenvaid vastuseid ja ilmselt valetas. Ja nüüd eile õhtul, kui oli juhtkond koos ja nad ei öelnud otseselt, et nad ei usalda antirinnet, aga nad ütlesid, et on olemas usaldamatus valitsusjuhi suhtes. Ja et sotsiaaldemokraadid, kelle peaminister siis anti rinna on peaksid nüüd tegema sellest oma järeldused. Sealt kõlas välja, et keskus, ta nagu nõuab oma valitsuspartneri esimehe ja peaministri Antti Rinne väljavahetamist. No vaatlejad siin on arutlenud öö jooksul ja kirjutanud artikleid, et see oli üsna nõrk esinemine keskust alt ja sellega andis kulmuni, kes on uus parteijuht ja suhteliselt vähem kogenud poliitik, kui Anti rinne anti rinnele võimaluse siiski jälle rünnata omakorda keskuste, mida anti rine pärast eilset sotsiaaldemokraatide juhatuse koosolekut ka tegi ja ütles, et ta tahab saada selget sõna keskustelt, kas keskust on valmis valitsuses jätkama või ei ole. Eile küll keskuste liidrid kinnitasid, et nad tahaksid väga, et see valitsus püsiks ja ka valitsus, programm on nende meelest väga hea ja seda tuleks kindlasti ellu viia. Nad on ju ainult kuus kuud tegelikult nagu meiegi valitsusvõimul olnud, nii et loomulikult ei tahaks nad praegu lahkuda. Juhul kui nüüd Anti Rinne ise tagasi ei astu. Täna hommikupoolikul, mis on pärast eilset avaldust üsna vähetõenäoline, kuna ta ütles, et et ta ootab ikkagi keskuste selget vastust, mis tähendab, et tema ise ei loobu ja ta on üsna palju vaeva näinud, et seda peaministri ja partei juhi kohta ka saada. Siis toimub täna kell kaks olme parlamendi istung, kus esitatakse vaheküsimus. Posti sündmuste kohta Anti Rin on lubanud sellele isiklikult vastata ja pärast seda peaks toimuma siis usaldushääletus. Kas parlament toetab praegust peaministrit ja tema valitsuse jätkamist või mitte? Üldiselt 60 aastat ei ole Soomes valitsusele umbusaldust avaldatud. Kuidas täna läheb, pole päris selge, noh, oodatakse siiski, et Antti riine teeb ise selle otsuse ja astub tagasi, siis võib veel sama valitsuse koosseis põhimõtteliselt jätkata samade parteidega. Kui see ei õnnestu, siis peab leiduma mingi muu lahendus, sest ennetähtaegsed valimised on ka tehtud Soomes väga keeruliseks, et nende kokkukutsumine või korraldamine on ka üldiselt vähetõenäoline.", "role": "user" }, { "content": "Soome valitsusse kuuluv Keskusta tahab, et peaministripartei ehk sotsiaaldemkraadid vahetaksid peaministri välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõde ja õigus osutus peale avanädalat vaadatumaks Eesti filmiks Narvas läbi aegade viis saalitäit inimesi Eesti filmile on üle ootuste hea näitaja. Samas pole see ainult Narvakate teene. Filmi tullakse vaatama jõhvis Kohtla-Järvelt ja kaugemaltki. Narva plussiks on korralik kino ja piisavalt vabu kohti. Eestikeelsele filmile. Räägivad kinokülastajad Andrei ja Emma Jõhvist ning Maaris Kohtla-Järvelt. Täna ei ole jõhvi, seda filmi ta nädala keskel, aga siis käin tööl ja ei ole aega. See on uus film ja pole enne näinud, sellepärast. No sest tahtsin filmi vaadata, seal olid kohad kinni, seal oli vist nõudlust nii palju. Sõbranna ütles, et seal piletit rohkem ei olnud, otsustasin, tuleme siia vaatama. Meil on jõhvis küll olemas Amateose kino, kuid seal ei ole nagunii mugav vaadata, et siin on nagu mugavamad tingimused. Tammsaare tõde ja õigus, no seda peab lihtsalt vaatama seda raamatut lugenud palju-palju-palju kordi. Kaks ja pool tundi möödub Tammsaare seltsis kiiresti. Filmielamus on vägev, saalis tullakse välja, pisarad silmis. Mul oli nii kurb, et need meditsiiniline abi oli tol ajal nagunii kättesaamatu ja kallis, eks, et lapsed surid ja naised peale sünnitust. Et hästi-hästi ja kurb ajab nutma, loomulikult. Film jättis väga võimsa mulje kuigi võrreldes noh, raamatutega nagu sünge võitu, aga film oli, iseenesest oli hea, tasus ära ikka Narva tulla nii kaugele filmi vaatama. No ikka tasus, kas on eestlaste film eestlastele või saavad sellest ka teised rahvused aru? Mina usun küll, et need, see sisu on kõigile ühtmoodi arusaadav, olgu eestlane või venelane, kindlasti saab vaatama just. Tammsaare ilmselt on eestlastele see, mis on Tostojevski venelastele. Et need küsimused, mis iga inimene esitab oma elus ja need valikud, mis peab tegema, kuidas ta nendega peab elama, et see, mis tundub õige ja tõde. Need ei ole lihtsad otsused. Need on väga üldinimlikud momendid, ma arvan Nii rääkisid Maaris Kohtla-Järvelt ning Emma ja Andrei jõhvist. Reede õhtust seanssi vaatas ki Eesti publik. Apollo. Kino töötajate sõnul käis palju vene emakeelega inimesi Narvas tõe ja õiguse esilinastusel kuid reeglina kohalikule vaatajale subtiitrite ei meeldi. Seepärast eelistatakse vene keelde dubleeritud filme. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud mängufilmi \"Tõde ja õigus\" käis avanädalal Narvas vaatamas üle 700 inimese, mis ületab tavapäraseid Eesti filmi vaatajanumbreid piirilinnas pea kümnekordselt. Arvestatava osa kinopublikust moodustavad teiste Ida-Viru linnade elanikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaadates seda, kuidas täna tõesti hind on tõusmas, me kõik saame aru, et see on alles talve algus, siis ma arvan, et meie erakonna esimehe idee sellest, et hakata ka vähendama käibemaksu, ma ei pea seda üldse mitte valeks ideeks, et ma arvan, et pigem on see õige, sest et koos selle kallima hinnaga on ka päris selge see, et ka käibemaksu laekumine on, on ju kasvanud proportsionaalselt, nii et kindlasti oleks see üks meede, mida arutada. Viite Keskerakonna poolt majandusministrina vastava ettepaneku juba lähiajal valitsuse lauale. Kindlasti Keskerakond selle ettepaneku partnerile teeb, et me räägiks, me jällegi tuleks tagasi sellesama teema juurde, et arutaks käibemaksu vähendamist. Mis see käibemaksu protsent võiks olla teie arvates viis või lausa null? Minu teada Euroopa liidus päris nulli, seda käibemaksu ma, ma jään see koha pealt vastuse võlgu, kas see on võimalik, aga, aga me oleme ju rääkinud siin üheksast protsendist näiteks, et et käibemaksu vähendada kas või kasvõi poole peale. Endine Eesti Energia pikaajaline juht Sandor Liive on välja pakkunud ka sellise variandi, et tõepoolest sellest, et praegusest börsisüsteemist loobuda ja lähtuda elektri hinna arvestamisel samasugusest loogikast, nagu on toasooja puhul, et riik paneb sisuliselt hinnapaika jätab tootjale mõistliku kasumi, aga need hinnad oleksid kontrollitavad, et kui teostatav, see on. Ma arvan, et elektri puhul on see selles mõttes natukene keerulisem kui, kui toasooja puhul toa sooja puhul on meil konkreetne ühe kindla konkreetse võrguga tegemist. Elektri puhul on paraku nii, et võrgud on ühendatud ja see tähendaks seda, et siis peaksid sarnaselt käituma ka kõik riigid ühendatud võrgus. Esiteks, ja teiseks siin lihtsalt on ka see oht, kui fikseeritakse hind ära kallimad tootmisvõimsused mingil hetkel turule ei pääse, võib see tekitada elektri või energiadefitsiidi ja see omakorda võib hakata hinda hinda tõstma. CO kahe kvoodi hinnalagi tõstetakse esimesest jaanuarist oluliselt kõrgemaks ligi 200-le eurole. Saksamaal lähevad mitmed olulised suured elektrijaamad esimesest jaanuarist kinni, mis meil sellel talvel üldse toimuma hakkab? Meil võib lihtsalt mingil hetkel tekkida elektripuudus. No me õnneks Eestis tegelikult suudame oma energiavajaduse katta nüüd kuidas hind tulevikus käitub talvel külmaga ma olen teiega nõus. Võivad tulla veel uued hinnarekordid.", "role": "user" }, { "content": "Kas taaskord on päevakorral ka elektrihinna käibemaksu langetamine?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNatuke rohkem kui poolteist aastat olen olen ma seda ettevõtet juhtinud ja paljud siinolijatest ja ja ka ma ise mäletan, et, et see soov siia tulla oli eelkõige tingitud tingitud sellest, et ehk on võimalus võimalus kaubamahte suurendada tunnistama, et väga hästi, see pole õnnestunud. Erinevatel objektiivsete subjektiivsetel põhjustel. Võib-olla on ettevõtte juhtimisel olnud, on olnud õnnestumisi, aga eks see vist kõige lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et et ma olen oma suunitluselt natuke teistsugune juht, ma olen rohkem. Mulle meeldib rohkem kommertsala, mulle meeldib logistilised ahelad osta, müüa ehk pigem siis niisugune müügi müügitegevus. Ja Ma tunnen, et minu aeg on, on, on selles ettevõttes täis. See ettevõte vajab juhti, kes kes tegeleb infra erinevate infrastruktuuride ülesehitamisega, keda, keda see kindlasti paelub ja neid inimesi on inimesel olemas. Siin majas sees on. On tegelikult äärmiselt tugev seltskond ja, ja pikaajaliste kogemuste ja teadmistega, et selle koha pealt ettevõte läheb kindlasti edasi. Võib lihtsa näite tuua. Vaatamata sellele, et kaubamahud on kukkunud on, on rongkilomeetrites kukkumine praktiliselt minimaalne, mõni protsent, see tähendab seda, et reisirongi ja reisirongi liiklus on suurenenud oluliselt, seda eelkõige tänu Elronile. See teenuse kvaliteet on tugev ja see vajab päris suuri ja läbimõeldud investeeringuid tulevikus. Ja ma arvan, et see ei ole halb koht, kus kus ettevõttele edasi minna.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raudteed juhtinud Sulev Loo esitas nõukogule lahkumisavalduse ning osapooled leppisid kokku, et Loo jätkab selles ametis veel kolm kuud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMiks otsustasite kandideerida sellele kohale? Esimene põhjus see, et minu erialaline taust on, on rahanduslik, teine põhjus on see, et olen 10 aastat olnud poliitikas, eks ikka mingit uut uusi väljakutseid vaja ja kolmas põhjus oli see, et mulle tehti ettepanek kandideerida, kuivõrd tänase presidendi ametiaeg saab läbi. Eesti pank on väga kõrgelt kodeeritud struktuur väga hästi oma ülesannetega hakkama saanud. Ma olen nagu Eesti panga jaoks nagu natukene uus, natukene eemalt sisse tulnud küll nõukogu liige ma olen, eks, et võib-olla see võib tuua ka mõne uue mõtte, mingid uued arengud, aga iseenesest on Eesti pank väga hästi oma asjadega hakkama saanud. Samas seisab Eesti Panga ees viimase 10 aasta võib-olla kõige olulisem samm, see on uus rahareform, üleminek eurole, kuidas te näete, kuidas Eesti selleks täna valmis on ja mis tuleks veel teha, et see rahareform edukalt läbi viia? Eesti on selleks valmis täpselt nii palju, kui ta tänasel hetkel valmis olema peab, ta on kõik bürokraatlikud protseduurid ära teinud, oma taotlused esitanud, oma soovi liituda euroga väga selgelt teada andnud seda on aktsepteeritud, teiselt poolt äärest on vabariigi valitsus moodustanud ka vastav töögrupp, kus Eesti pank on kaasatud, niisugune valmisolek organisatsiooniliselt on nagu olemas ja kolmandaks on muidugi Eesti Panga poole pealt algatatud ka esimesed sammud, noh, tuletagem meelde, kas mindi konkurssi ja nii edasi, järgmised sammud peaksid olema niisugune rahva informeerimine natukene võib-olla rohkem, kui seda täna tehtud on, arvatavasti äripäeva artikli ei ole veel nüüd see, millega jõutakse päris kõigi nende inimesteni, kes tegelikult eurot rahakotis hoidma hakkavad. Kas teie jaoks on see küsimus täna maas, kas me läheme üle eurole või mitte või te näete, et oleks vaja ka rahva hääletada? Ei minu jaoks on see küsimus maas. Kas te näete, et Eesti Panga presidendina te peatate oma osaluse Reformierakonnas? Arvatavasti põhiseadusliku institutsiooni, nii nagu Eesti pank on juht olles ei ole vist kõige mõistlikum olla ka aktiivpoliitikas sees, sest seetõttu ma loomulikult kas peatan, astun välja või mis iganes Reformierakonnast, kui ma olen Eesti Panga president, siis ma aktiivselt Eesti päevapoliitikas ei osale. Aga see veel kord ei tähenda seda, et minu maailmavaade peaks muutuma. Andres Lipstok asub Eesti Panga presidendiks seitsmendal juunil. Tema ametiaeg kestab viis aastat. Lipstok on sunnitud uuele töökohale asumisega lahkuma nii riigikogu aseesimehe kohalt kui ka loobuma saadiku kohast.", "role": "user" }, { "content": "Andres Lipstoki kommentaar Hanno Tombergile oma kandideerimisest Eesti Panga presidendi ametikohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRekordiliselt madalad temperatuurid Brasiilia kohviistandustes ja ligi 10 protsendi saagi hävimine on kaasa toonud viimase seitsme aasta kõrgeima toorainehinna. Jaehinna tõusuks prognoositakse keskmiselt 10 protsenti. Toidupoekett Selveri ostudirektor Katrin Riisalu sõnul võib paari kuu jooksul kohvi keskmine hinnatõus poe lettidel olla kuus kuni 11 protsenti. Hinnatõusu on oodata nii araabika kui ka robusta kohvi sortide seas. Näiteks pesano kohvi, kui ta muidu maksab kuskil neli, neli 50 siis ta võib hakata maksma neli, 90 näiteks, et see hinnatõus võib olla kuskil 40 senti paki pealt kilo pealt, siis umbes sama 10 protsenti. Sellega peaks siis tarbija arvestama. Augustis on osadel sortidel juba tõusnud hinnad. Kohvi hinnad tõusevad järk-järgult iga nädalaga. Pauligi kommertsdirektor Rainer Tammeti sõnul nähti juba eelmise aasta lõpus maailmaturul kohvi hindade tõusu. Kui nüüd vaadata niisugust pikaajalisemat trendi, siis viimased aastad tegelikult on kohvi hind olnud suhteliselt madal, kohvi tarbimine on olnud tegelikult nagu kasvus kuskil kaks protsenti mis tähendab, et nõudlus on olnud suurem ja ütleme, kohvi kasvatamine ei ole sellele nagu järgi tulnud. See on olnud pikaajalisem probleem ja tegelikult seda on ka maailmas ette nähtud, et kohvi hinnad lähevad ülesse. Kui hinnatõus mõjutab eelkõige maaletoojaid ja poekette, siis toidukohad hindu selle võrra tõstma ei rutta. Reval kafee tegevjuht Rene Treifeldti sõnul tooraine hinnatõus kohvikutes kajastust ei leia. Kui väga paljud hinnad täna on tõusnud, siis kohvi hind on pigem ikkagi püsib ja me ei näe isegi võimalust, et seda nagu väga palju saaks tõsta, sest inimesed tegelikult ikkagi väga vaatavad indu.", "role": "user" }, { "content": "Brasiilia kohviistandusi tabanud külmakraadid ja suurenenud tarbijanõudlus on maailmaturul tekitanud ulatusliku kohvihinna tõusu. Hüppeline kohviubade hinnatõus kajastub ka Eesti poelettidel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValgamaa Viljandimaa ja Tartumaa ühistranspordikeskuste juhid ütlevad kui ühest suust, et maakonna bussiliinidel läbi viidud muudatused pole elanikkonna seas nurinat põhjustanud. Kõige rohkem mõjutas liinivõrku muutunud koolikorraldus Viljandimaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase. Me võtsime maha õppuritega seotud liinid kohe selle eriolukorra alguses kohalikele omavalitsustele kuuluvad koolidega seotud liinid, seal on täna ju õppekord selline, et igapäevane koolitöö seal ei toimu ja oleme omavalitsustega selle niimoodi kokku leppinud. Mõne aja pärast vähendasime ka nädalavahetustel pisut liine liinide väljumisi, mitmed bussiliinid on kõik taastatud, küll aga siis õppuritega seotud liinid täna ka veel ei sõida, et arvatavasti siis taastub õppuritega liini. Septembri alguses. Kase ütleb, et Viljandimaal on reisijate arv jälle tõusuteel. Sisuliselt analoogiline on olukord Valgamaal, jätkab Valgamaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Liia Rätsep. Ühtegi liini me ei sulgenud konkreetselt, vaid väljumised jäid harvemaks lihtsalt, aga kaasa tõi see endaga ka selle, et kohe peale eriolukorra väljakuulutami, mis sulgesid kõik bussifirmad, kommertsliinid, mis on ka täiesti arusaadav, praegu näitavad kõik näitajad, et rahvast tuleb tagasi liinide peale ja jätkame samas olukorras nagu ennegi. Heameel on, sellest taastuvad järjest nüüd kõik kommertsliinid, välja arvatud praegu Taisto Tallinna suunal veel ei ole nagu teavitanud konkreetset kuupäeva, millal nad taastavad, küll aga meil nüüd reedest juba tuleb uusvedajaliinile Valga, Viljandi, Tallinn kaobuss hakkab teenindama. Ka Tartumaa ühistranspordikeskus ei teinud reisijate arvu drastilisest vähenemisest hoolimata eriolukorra ajal liinidel radikaalseid muudatusi. Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis piir, reisijate arv kahanes kuni 80 protsenti suuri liini muudatusi Me sellega seoses ette ei võtnud. Väikesed muudatused liinigraafikutes, aga üldiselt me üritasime hoida kõik liinid töös, ma loodan, et sügisel me saavutame juba nii-öelda kriisieelse täituvuse. Kas kriis võiks maakonnasiseses bussiliikluses siiski midagi jäädavamalt muuta? Viljandimaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Okase? Enne kriisi olid meil mõned liinid hilised õhtused väljumised olidki, me vaatasime, et nad on tühjad, kui kriis läbi sai, me oleme mõned liinid tagasi pannud, eks me nüüd vaatame, kas nende täituvus taastub või ei taastu.", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Eesti maakonnasiseseid bussiliine teenindavad ühistranspordikeskused pole koroonakriisi ajal liine olulisel määral sulgenud. Busside graafikuid muudeti küll hõredamaks, kuid nüüdseks on reisijate arv vaikselt taastuma hakanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRestoranid, baarid ja muud meelelahutuskohad pole inimesi näinud novembrist, koolid ja muud poed peale esmatarbe detsembrist nakatumine 100000 elaniku kohta on langenud 65-le. Eelmisest nädalast said algklassiõpilased tagasi kooli, kuid kuna haridus on liidumaa juhtida, siis reeglid ei ole üle riigi ühtsed. Saarimaal sai kogu klass taas kokku Baden Mürtenbergis jällegi lubatakse vaid väikeste rühmade kaupa klassiruumis koguneda. Maski kandmise nõue ei kehti kõikides koolides. Haridustempli avamiseks on täna kaalumisel testimine koolis koos selleks vajalike lisatöötajatega. Üks avamise osa on ka lubada alates esmaspäevast rahvusvahelisest naistepäevast maksimum viiele inimesele kahest majapidamisest kokku saada. Taas tohiks d uksed avada lilleraamatu ja aianduspoed. Juuksurisse saab juba eelmisest nädalast ning peagi peaks saama küünesalongi minna. Avamise poolt räägib lisaks nakatumiskorda ja langemisele surmade ja hospitaliseeritute arvu vähenemine alates jaanuarist. Vähetähtis pole ka tõsiasi, et majandusel ei lähe kõige paremini jaemüügilangus. Jaanuaris oli 4,5 protsenti jätkates kurba trendi detsembrist, mil poed ei saanud tavapärase jõulumüüki teha. Lisaks selgus eile, et Saksamaa eksport Suurbritanniasse vähenes jaanuaris kolmandiku võrra eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ning terve eelmise aasta kukkumine oli peaaegu sama suur kui finantskriisi ajal ehk 15,5 protsenti. Osaliselt on süüdi koroona, osaliselt Brexiti survet lisavad ka poliitikud, kes mõtlevad sügisest valimiste peale. Nii kristlike demokraatide kui sotsiaaldemokraatide juhid kutsuvad looma strateegiat, mis sisaldab rohkem testimist ja kiiremat vaktsineerimist. Just vaktsineerimise aeglus on pälvinud kriitikat, kuigi Saksamaal asuvad ravimikompaniide tehased. Aga Angela Merkel soovib tänaselt kohtumiselt ka äkkpidurdussüsteemi juhuks, kui olukord taas halvaks läheb sest ette mõeldes peagi saabuvad lihavõtted, mida pereringis tähistatakse. Valitsus küll soovitab inimestel vältida reisimist pühade ajal aga kevade kohina saabumise ja piirangute leevendamise juures võib see kõlada kurtidele kõrvadele.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa valitsus arutab täna liidumaade juhtidega koroonaleviku tõkestamise piirangute leevendamist. Liidukantsler Angela Merkel on surve all avada ühiskond, mis on olnud sel aastal suletud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast seda, kui riigikogu liikmed, kes asuvad uute ministrite asemele, olid oma ametivande ära andnud, sai sõna peaminister Juhan Parts. Austatud vabariigi president, austatud riigikogu esimees, lugupeetud riigikogu. Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Ministrid kinnitasid vandeteksti allkirjadega ning seejärel vabastas president Arnold Rüütel senise valitsuse ametist. Järgnes pidulik tseremoonia Toompea valges saalis, kus nüüd juba ekspeaminister Siim Kallas ütles uue valitsuse saate sõnadeks. Head, uue valitsuse liikmed, teil seisab ees raske aeg. Mitte sellepärast, et midagi erilist oleks juhtumas vaid sellepärast, et riigivalitsemine lihtsalt on väga raske töö töö, milles on väga palju ebameeldivaid probleeme. Milledel esimesel pilgul ei olegi lahendusi, aga mille lahendamist avalikkus ometi ootab ja mille lahendamiseks ikka midagi tuleb välja mõelda. See ongi selle asja põnev pool. See on see väljakutse. See on ka töö, mida tehakse lakkamatu prožektori valguses, lakkamatu avalikkuse tähelepanu alla, mis pole sugugi mitte lihtne. Mis paneb suure koormaga teie kõigi perekonnaliikmetele. Siim Kallas väljendas lootust, et uuel valitsusel kujuneb ka hea koostöö riigi ametnikkonnaga, kes reeglina on asjatundlik ja töövõimeline. Kallas tsiteeris Ülo Vooglaidi kunagise loengul öeldud mõtet, et mitte alluv ei sõltu oma ülemusest, vaid eelkõige sõltub ülemus oma alluvate töövõimest pühendumisest loomingulisusest. Peaminister Juhan Parts ütles oma nägemuse valitsemisest. Valitsemine on nähtus, mida võib kirjeldada erinevalt. Teatud määral on see maitse. Valitsemise eesmärk võib olla soov muuta inimesi nende käitumisi ja hoiakuid. Valitsemise eesmärk võibolla muuta või mõjutada ühiskondlikke või poliitika lisi protsesse. Aga valitsemis objekt võib olla kindlasti ka vajalike struktuurimuudatuste läbiviimine eelpool nimetatud kahe eesmärgi saavutuse nimel. Kuid kõik valitsemise ülejäänud eesmärgid muutuvad õhku kirjutatud ja katteta. Sõnade kui valitsemise peamiseks eesmärgiks pole seatud ennekõike valitsemise enda ja seeläbi ühiskonna järjepidevuse taga. Uus valitsus on ametis, ministrid võtavad kabinetid üle, järgmisel nädalal on valitsuse istung ja riigikogus on taas ametivannete andmine. Senised ministrid võtavad sisse kohad Toompea saalis.", "role": "user" }, { "content": "Uus valitsus andis ametivande.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMälestuskivil olevale metallist kaardile on märgitud Eesti muinaslinnused ja konkreetselt toodud välja ka kaardi asukohas olev linnamägi. 1936. aastal kuulutas tollane kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa välja aktsiooni, et tähistada teadaolevalt muinaslinnused. Kaitseliitlane major Mehis porn ütles, et pole teada, kui paljudele linnamägedele jõuti teise maailmasõja eeltähised panna sest okupatsiooni ajal läks suur hulk neist tahvlitest kaduma või hävis taasiseseisvumis. Eestis võeti asi uuesti ette, jätkab major Mehis porn. 2003 aasta oli see, kui toonane president Arnold Rüütel tegi kaitseliidule ettepaneku taas alustada nende muinaslinnade tähistamisega ja suurema või vähema eduga on ka siis seda nendel järgnevatel aastatel tehtud ja kümnekonnal siis linnamäel on tänaseks siis see uus tahvel paigutatud. Viimati püstitati selline kaardiga mälestuskivi viis aastat tagasi Vatlas. Leedi Hallimägi pidi oma kaardi saama juba mullu, kuid siis otsustati see koroona tõttu edasi lükata. Leedi hallimäe täpsema ajaloo kohta pole väga palju teada, sest seal on tehtud üksnes mõned proovi kaevamised. Kultuurimälestiste registri andmetel on muistis dateeritud vahemikku 10.-st 12. sajandini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Läänemaa.", "role": "user" }, { "content": "Eile õhtul peetud tseremoonial pühitseti Läänemaal Leedi Hallimäe nimelisel linnusekohal asuv mälestuskivi, millele kinnitatud metallplaadil on kujutatud Eesti muinaslinnuste kaart. See on jätkuks traditsioonile, mille juured ulatuvad 85 aasta taha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäpselt siis, kui riigid oma piirid lahti teevad ja lubavad lennata, meil ei ole mõtet lennata sellisel juhul, kui meie reisijad pantakse kaheks nädalaks sihtpunktis karantiini või sealt tulevad inimesed peavad Eestisse jääma kaheks nädalaks karantiini, keegi lihtsalt ei lenda siis. Aga te igaks juhuks olete pannud oma koduleheküljele välja, et te müüte väljumisi alates esimesest juunist. Me plaanime seda loomulikult me kavandame seda asja, meil on igasugused plaanid, on tehtud, muidugi üks asi on ka veel see, et, et valitsus ei ole paraku veel lõplikult heaks kiitnud siis seda, seda investeeringut meie aktsiakapitali põhimõtteline nagu esialgne otsus on tehtud, aga, aga lõplikut otsust ei ole nii et, et me ootame seda ka, et olla nagu kindlad siiski oma tegevustest me tervitame igasugust ühendust, mis hakkab toimuma Tallinnast väljaspoole, ja ainuke küsimus ongi see, et need ühendused peavad olema kokkuvõttes pikemas perspektiivis kvaliteetsed. See tähendab seda, et reisijad saavad lennata siis nendel kellaaegadel, kui nendele sobib ja kui nad tahavad. Sest ilmselt see esimestel perioodidel siin ütleme, selle aasta sees ikkagi valdavalt saavad lendama need, kellel on tõsiselt vaja lennata. Ja niisama lõbu pärast lendamist saab ilmselt olema suhteliselt vähe, aga aga loodame parimat, sest et praegu on ikka niivõrd palju määramatust veel õhus. Tähendab, üks asi on kindel, et see viirus ei ole meil kuhugi kadunud ja kas ta tuleb tagasi ja kuidas moodi see on tohutult palju määramatust jätkuvalt. Kas ma sellest võin nüüd siin välja lugeda seda, et teie Amsterdami, Oslosse, Kopenhaagenisse ja Vilniusesse lendama ei hakka? Ei, kindlasti ei või seda välja lugeda küll ma arvan, et me ilmselt ei hakka Kopenhaagenisse lendama, sest et meie tütarettevõte ilmselt hakkab lendama sinna koostöös SASiga ja meil ei ole mõtet nagu oma tütarettevõtte äridega selles mõttes konkureerida. Aga mis puudutab neid teisi sihtkohti, siis ma seda kindlasti ei väida, et ma sinna mingil juhul lendama ei hakka. Sellepärast et me, noh, me ei tea hetkel, missugust sagedustega see toimuma hakkab, me küll uurisime, aga noh, näiteks Vilniuses hakkavad esialgu toimuma lennud ainult kord nädalas, ma mõtlen siis meie konkurendi, lenda.", "role": "user" }, { "content": "Alates 18. maist taaskäivitab Läti lennufirma Air otselennuliinid Tallinnast Amsterdami, Oslosse ja Kopenhaagenisse, otselend Vilniusesse alustab tööd alates 25. maist. Eesti rahvuslik lennufirma Nordica müüb pileteid lendudele alates 1. juunist ning loodab alustada otselendudega Brüsselisse, Stockholmi ja Varssavi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu endises maavalitsuse majas asuv Pärnumaa arenduskeskus peab majast nagunii ära kolima, sest seal algavad ümberehitustööd ja sellest saab riigimaja. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Karri Raamat räägib aga, mismoodi kolledži ja arenduskeskuse ühine elu hakkab välja nägema. Nad kolivad meie majja varsti ja selle koostöö raames tekib siis ka inkubatsioonikeskus, kus me siis püüame oma noori hakkajaid õpetada ja siis need tugida, et nad siis lõpuks oma ettevõtet püsti paneksid ja sellega siis ka seda ettevõtlust seal regioonis nagu elavdaks. No kuidas teil ruumidega üldse on, tulete niimoodi välja, et saate ise hakkama ja? Kui nagu hakkad juba niiviisi ruume jagama, siis tuleb välja, et alati on puudu, aga, aga üldiselt läks meil ikkagi päris kenasti see arutelu seal oma majas, nii et kahe tunniga olid kõik ümber paigutatud ja ja pole hullu midagi, sest akadeemilised inimesed on niikuinii vabad inimesed ja teisest küljest ongi tore, kui meil oleks rohkem inimesi, et meil kohvik suniseks kogu aeg, et rahvast linavalt ka tuleks juurde, nii et noh, oleks selline kohtumise koht, et kus inimesed saavad kokku, räägivad asja, tekivad head ideed ja siis lähevad need käiku. Teil on koostöölepe ka Pärnu linnaga, mille raames siis linn annab teile natukene raha ja teie peate tudengite arvu suurendama ka selleks jääb ka veel ruumi. Noh, nii ongi, et meil on siin, kuna keskvalitsuse hariduse raha väga juurde ei tule, siis meil on siin nagu tasuliste üleminekute teema praegu üleval ja samuti siis me vaatame nüüd neid valdkondi, kus on uusi, uut nõudlust tekkinud või tekki maas ja et sinna siis paar magistrikava juurde tekitada, kus meie valdkonnad on nagu tugevad Kuidas ajaliselt sellega on, et hakatakse mingeid ruume ümber ehitama? Jaa, meil praegu aktiivne projekteerimine, käib, hanked peaksid kohe käima minema eiosade peale ja siis me loodame nüüd võimalikult. Palju, et saaks nii suve jooksul ära teha, et see nagu õppetööd ja seda muud tegevust sügisel väga ei segaks. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli Pärnu kolledž sõlmis koostöömemorandumi Pärnumaa arenduskeskusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n23. kuldmikrofoni laureaat on Kadi raadio vastutav toimetaja Tõnis Kipper. Eesti Ringhäälingute Liidu juhatuse esimees Toomas Vara selgitab, miks just tema Meil ikkagi oli laua peal valikus tubli Saaremaa mees mis on juba iseenesest suur pluss, aga arvestades, et mehel on ikkagi paarkümmend aastat raadiotöökogemust raadioajakirjaniku, toimetaja saatejuhina ja tegelikult ka mitte ainult Saaremaal, kui nüüd tõsiselt rääkida, siis tundus, et on õige hetk premeerida kedagi, kes ei ole suures üleriiklikus meedias ja nii see otsus liidu liikmete vahel hääletades läks. Tõnis Kipper, kes on tegelenud nii teatrilavastaja kui kohaliku poliitikuna, on juba 10 aastat vedanud raadio kadis igapäevast saadet keskpäev. Samuti on tal igal laupäeval portreesaade kohvitund, kus ta vestleb pikemalt mõne tuntud persooniga. Küsisin kipperilt intervjuu alguseks, millised valdkonnad kõige enam huvi pakuvad? Üldiselt on minu meelest arukas rääkida asjadest, mida inimene teab ja, ja ma arvan, et ma olen natukene rohkem kursis ikkagi kultuuri teemadel. Aga ega seal ei ole võimalik eriti valida, et kui on, kui on vaja, siis tuleb ennast kurssi viia ka nende asjadega, millega iga päev inimene kokku ei puutugi. Kohalike korrespondentidega on selline lugu, et nad mõnikord kurdavad, et asjad hakkavad korduma, sündmused hakkavad korduma, asjad muutuvad nagu rutiiniks. Kas see on nii ja siis ma küsin sellise piduliku küsimuse, et mis aitab säilitada värskust ja loomejõudu. Loomulikult rutiin, ma ise ka olen ammu juba avastanud, et ma olen kõik head küsimused ammu ilma ära küsinud umbes kümmekond aastat tagasi juba ja, ja eriti selliste traditsiooniliste ürituste puhul, mis igal aastal järjekindlalt tulevad, siis ilmselt tulebki küsida neid samu asju, sest ilmselgelt on kuulaja iga kord uus, vähemalt ma loodan. Ja, ja alati on võimalik leida neid nüansse, mida inimene ise ka ei tea ja, ja alati tulekski küsida minu meelest neid asju, mida sa ise ei tea, sest siis sa oled umbes võrdses seisus, kuulajaga ei ole midagi hirmsamat, kui hakkavad omavahel juttu ajama kaks mingist valdkonnast peensuseid teadvat inimest, siis, siis mis see kuulaja seal teeb, et ta ei saa millestki aru? Kui ma nüüd olen vaadanud natukene neid materjale, mis ma olen nende aastate jooksul teinud, kellega ma olen intervjuusid teinud mulle kõige rohkem võib-olla teebki head meelt see, et ma olen ikkagi tänu sellele tööle saanud kohtuda väga paljude väga toredate inimestega, kellest kahjuks paljusid enam ka ei ole ja, ja sellist võimalust ilmselt ei anna ükski teine amet.", "role": "user" }, { "content": "Ringhäälingu 92. sünnipäeval anti Tallinnas Pika tänava majas, kus ringhääling 1926. aastal regulaarseid saateid alustas, üle traditsiooniline Kuldmikrofon. Tänavuse Kuldmikrofoni pälvis Saaremaa Kadi raadio vastutav toimetaja Tõnis Kipper.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaja Kallase kui juti Ratase poolt totaalselt vastutustundetuse käitumine, mida ta on nüüd harrastanud viimasel ajal ehk omavahelises võimuvõitluses, paisattus i valitsuskriisi, see on nagu ikka omaette nahaalsus. Nüüd teiselt poolt kuulates eile avaldus Jüri Ratase suust, et EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioon töötas väga hästi ja valitsus ka siis peab tunnistama, mina küll midagi sellist ei näinud. Minu meelest oli see koalitsioon nagu luik, aug ja vähk. Kui nüüd rääkida, siis minu hoiakutest. Nii Keskerakonna kui EKRE näol praegusel hetkel Eestile ei ole just kõige parem ja pehmelt öeldes jätab sellise suhteliselt vene mees mulje vähemalt. Nii et need, kes väidavad, et Keskerakond ja EKRE on erakonnad, mis edendavad Putini asja Eestis, nendel on teie arvates õigus. Ma nüüd nii rängalt ei ütleks ma, aga ma ütlen, et igal juhul nende käitumine ja avaldused ja ütlemised ja hoiakud jätavad sellist muljet kohe kangesti ja ja see mulje ei ole mitte Eestile kasulik.", "role": "user" }, { "content": "Endine Isamaa esimees Mart Laar peab vastutustundetuks valitsuskriisi tekitamist, kuid ei toeta Isamaa koostööd Keskerakonna ja EKRE-ga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõllumajandus -kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et Eesti põllumehi ja toidutootjaid mõjutavad Venemaalt ostetavad mineraalväetised, Valgevene traktorid ja Ukrainas toodetud loomasöödad. Kui suur see sõltuvus täpselt on, seda meie riiklik statistika Sõrmuse sõnul ei kajasta. Kuskil kaks kolmandikku meie kasutatavatest väetistest pärineb Venemaalt, Ukrainast ja ka teistest, tõenäoliselt sanktsioonide alla minevatest riikidest impordime päris palju loomasööt rapsi kooki, näiteks Ukraina ja tegelikult ka Venemaa on maailma mõistes väga suured viljatootjad, ka maisitootjad, päevalille kasvatajad ja Euroopa liit laiemalt ka on tegelikult päris suures mahus sealt põllumajandustooraineid importinud sissetung ju tegelikult tõi kohe hinnatõusuga viljabörsidel ja selles mõttes tundub, et tuleb arvestada ikkagi sellega, et, et tootmissisendite hinnad tõusevad, toorainete hinnad tõusevad ja, ja see kõik mõjutab lõpuks nii meie põllumajandus ja toidutööstusi kui ka tarbijaid. Balti agro põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum ütleb, et suures osas on Eesti põllumehel kevadine väetis siiski juba varutud. Puud on umbes 20000 tonni mineraalväetiseid, mida ostetakse Venemaalt. Uusi oste Venemaalt kindlasti ei saa teha ja noh, olemasolevad lepingud, mis on enne seda tehtud, et seal on ka väga suur risk, et kas kaubad jõuavad kohale või ei jõua. Hetkel veel vagunid liiguvad, aga kaubad, mis on nagu teele panemata, selles osas valitseb ebakindlus. Pelarus tüüpi traktorid, mida toodetakse Minski traktoritehases, on Eesti põllumeeste hulgas üsna populaarsed. Traktorite maaletooja Arvi Tammel ütleb, et koostöö Minski traktoritehasega on lõpetamisel. Küll aga plaanib ta kõik laos olevad varuosad siiski veel maha müüa. Varuosasid on praegu küllalt palju sees Nendega me suudame ikkagi kevadised nõudlused vast rahuldada. Traktoreid on jäänud möödunud aastast mõningad mudelid, nii et nõudlus meie põllumeeste poolt on suhteliselt suur nii varuosadele kui ka traktoritele. Hetkel on jah, koostöö minski tehasega peatatud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Sõda Ukrainas ning Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonid avaldavad otsest mõju ka Eesti põllumeestele ja toidutootjatele, kes ei saa harjumuspäraste kanalite kaudu osta mineraalväetiseid, traktoreid ja loomasööta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna juhatuse liikme riigihaldusminister Jaak Aabi sõnul on koalitsioonis üheks suureks küsimuseks laiapindse riigikaitse kulud, mille otsus tuleks teha juba enne lisaeelarve vastuvõtmist. Teine asi on siis lisaeelarve kokkupanemine, selles me lepime nüüd kokku, tõenäoliselt järgmine nädal, see protsess algab esmaspäeval, vaatame otsa. Paljus on koos meil niikuinii olemas, et ega me ei vaidlusta seda, mis kaitseminister m laual ei käinud seda paketti. Eks see tõsisem vaidlus on endiselt keskmõju tõrjeosas, aga me üritame leida seda kokkulepet kiiresti. Millistele teemadele aga lisaeelarve läbirääkimised keskenduvad? Laiapindse riigikaitsekulud, siis energia, varustus, julgeolek, energiajulgeolek siis need kerksuse küsimused erinevates valdkondades, mis puudutavad tegelikult ütleme siis julgeolekukriisi veelgi paremat ettevalmistamist, mis tuleks täita, see on ka lisaeelarve või siis ka järgmiste aastate eelarve. Numbrid täpsustavad, et ütleme siis nii, et järgmine nädal hakkame täpsemate teemade ja numbritega tööle, et laiad teemad on teada. Millal võiks eelarve nüüd valmis saada ja ka vastu võtta? Lisaeelarve noh, ikkagi see nädalate küsimus, seda ei oska praegu keegi öelda, et rahandusminister tõenäoliselt esmaspäevaks teeb rahandusministeeriumiga tööd ja üritab siis ära kaardistada selle, millele on siis kiiresti vastuseid vaja ja kui kiiresti me jõuame neile vastuseid anda.", "role": "user" }, { "content": "Täna kohtusid Riigikogu koalitsioonierakondade liidrid, et paika panna lisaeelarve vajadused ja suurus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna peasekretär, hiljem kriminaalkorras karistatud Priit Toobal võttis aastatel 2013 ja 2014 Keskerakonna Danske panga kontol peaaegu 180000 eurot sularaha väites, et pani selle erakonna sularahakassasse kassa sissetuleku ja väljamineku ordereid selle kohta aga pole. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kahtlustas, et selle eest kattis erakond valimiste eel kulusid, jätmata sellest jälgi ühe tšeki ega arvega. Hiljem kandis Toobal 18. jaos Keskerakonna SEB kontole 110000 1100 eurot, mida erakondade rahastamise järelevalve komisjon peab varirahastaja annetuseks. Keskerakond aga leidis, et isegi kui nende raamatupidamisel oli etteheiteid, ei saa sellest veel järeldada keelatud annetuse vastuvõtmist. Asja üle vaieldi kahes alamastme kohtus kuid täna tegi lõpliku otsuse riigikohtu halduskolleegium, mis kinnitas varasemate kohtute otsused, ütles riigikohtunik Ivo Pilving. Raamatupidamise korraldus erakonnas ei andnud võimalust komisjonile selgitada, kust tuli see sularaha, mille üle vaidlus käis. Puudu olid algdokumendid. Keskerakond ja ei suutnud esitada dokumente, mis näitas, et kust see raha siis tegelikult pärit on. Kas teie küsisite Keskerakonnalt ka veel korra üle, et järsku te leiate ikkagi need paberid üles? Riigikohus on paraku juba see instants, kes nüüd otse dokumente uurida ei saa. Et tõendite analüüs peab toimuma esimeses ja teises kohtuastmes. Nüüd erakond püüdis jah, siin täiendada ringkonnakohtus veel esitada uusi dokumente, aga ka selle kohta, ringkonnakohus ütles, et see on nüüd juba liiga hilja, kuivõrd need dokumendid oleks tulnud esitada kõigepealt juba komisjonile ja mida komisjon selgesõnaliselt ka nõudis? Seal jäid need esitamata, et sellel on ka oma protseduuriline loogika, miks, miks siis ei saa liiga hilja tõenditega lagedale tulla, et see, see kõik on sellele eesmärgile, et, et menetlus ka kohtus oleks aus ja läbipaistev ei tohi tulla üllatama.", "role": "user" }, { "content": "Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata Keskerakonna kaebuse Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse peale kanda riigieelarvesse 110 100 eurot keelatud annetust. Toonane erakonna peasekretär Priit Toobal pani aastatel 2014-15 erakonna kontole rahasumma, mille päritolu kohta tal dokumente esitada polnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahe kuu jooksul on USAs koroonaviiruse vastu vaktsineeritud 11 protsenti elanikkonnast. Võrreldes Euroopa Liidu riikidega on ameeriklased küll tempokamalt edasi liikunud, kuid eksperdid leiavad, et see ei ole piisav. Peamine mure on uute viirustüvede levik, mis võib peatada vaktsineerimise edu ja lükata edasi piirangute leevendamise. Seetõttu üritab föderaalvalitsus kaasata rohkem eraettevõtteid ja tarnija vaktsiine otse apteekidele. USA apteegiketi Ri ed juht Heward niga. Me saime eelmisel nädalal 116000 doosi ja need on juba käigus, me süstime igas apteegis 100 doosi nädalas. Endise USA toidu ja ravimiameti juhi Scott Kot liibi sõnul tuleks eraettevõtteid veelgi rohkem kaasata ja peatada massvaktsineerimise keskuste loomine. Mina võtaksin riigi ja osariikide raha ja looksin eriotstarbelisi lahendusi, mida saaks kasutada raskesti ligipääsetavates piirkondades ja teatud toimetuleku probleemidega kogukondades. Näiteks saaks nendesse kohtadesse saata meditsiinilise varustusega väikebusse üritada teha koostööd kogukonnagruppidega, kohalike teenusepakkujatega, kogudustega ja piirkonna tervisekeskustega. Möödunud nädalal nakatus USAs koroonaviirusega pea 700000 inimest. Samal ajal otsustati Montana ja aiova osariigis, et näomaskide kandmine ei ole enam kohustuslik. Haiguste kontrolli ja tõrjekeskuse juhi Rosel valeski hinnangul oli see viga. Ma arvan, et me ei ole veel pääsenud, me peame saama lapsed tagasi kooli ja kogukonna tavapärase tegevuse juurde, enne kui me hakata mõtlema piirangute leevendamise peale. Koolide taasavamine on samuti edasi liikunud aeglaselt. Peamiselt saavad naasta algklasside õpilased, kuid ka siis tuleb hoida suhtlusvahemaad ja järgida karme puhastusnõudeid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s loodetakse riigi ja eraettevõtete koostöös kiirendada koroonaviiruse vastu vaktsineerimist. Samal ajal üritavad mõned osariigid piiranguid leevendada, mis on ekspertide hinnangul äärmiselt ennatlik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusvaheline etenduskunstide festival Balto scandal tuleb sel suvel juuli alguses juba 20 teist korda. Kunstiline juht Priit raud tõstab esile kaks märgilisemat etendust. Lavastus Inferno, kahe kanada mehe tehtud, ta ei olegi nagu lavastus, ta toimub ühes niisuguses huvitavas kohas Rakveres me ei ütle praegu, kus kohas see on ja see on nagu tantsuõhtu, ainukene variant on selles, et 12 inimest, kes ennast ise on ette registreerinud Neile pannakse selga robotirakmed, mis ripuvad ülevalt alla ja see tähendab seda, et sellest hetkest alates, kui nad sul seljas on, sina enam oma liigutusi ei kontrolli, kontrollib robot või arvuti ja hakatakse tantsima ja teised siis vaatavad ja need 12 inimest saavad tunda, kuidas on, kui keegi teine juhib sind, prantsuse lavastaja, muusik, muidukunstnik Frank Figur on teinud niisuguse lavastuse nagu Flesh mis on ülivisuaalne esteetiline nagu pilt. Põhimõtteliselt me olemegi suures Rakvere teatrisaalis ja vaatame väga-väga efektset video ja muu maailma kombinatsiooni. Aga see kõik algas sellest, et lavastaja siis sattus liiklusõnnetusse ja ta räägib selles lavastuses sellest osast, mis toimub kohe pärast liiklusõnnetust sellest oma emotsionaalsest seisundist. See on väga ilusasti efektselt ja tõeliselt esteetiliselt lahendatud. Mina arvan isiklikult, et see on üks tähtsündmus sellel festivalil. Aastakümneid Eesti teatri arengusse panustanud Priit raud ütleb, et teater liigub järjest enam kogukondadele lähemale, saalid lähevad väiksemaks ja intiimsemaks. Ka Baltoskandalil on oluline roll kohaliku kogukonna kaasamisel. On üks etendus, kus Liisa Saaremäel ja Emer Värk võtavad ette Rakvere selle aasta keskkooli lõpetajad, abituriendid ja räägivad, on, on juba pool aastat nendega tegelenud ja räägivad. Etendus tuleb neist, mis nemad arvavad, et maailmas ja Rakveres toimub. See on Baltaskandel üks teema alati olnud, et võtta Rakvere inimesi kaasa. Balto skandal toimub Rakveres kuuendast üheksanda juulini.", "role": "user" }, { "content": "Sel suvel 6.-9. juulini Rakveres toimuva teatrifestivali Baltoscandal eesmärk on näidata teatritegemise erinevaid vorme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu eelarve uue tuluallikana välja käidud makse suuruse arvutamisel võetakse arvesse liikmesriikide pakendijäätme, te tekke ja ringlussevõtu kohta deklareeritud andmeid. Kõik liikmesriigid peavad edaspidi hakkama maksma ringlusse võtmata plastpakendijäätme igalt kilogrammilt Euroopa Liidu ühiskassasse 80 eurosenti. 2018. aasta andmete põhjal oleks Eesti puhul umbes 11 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütleb, et ka täna läheb osa liikmesriikide kogutavast käibemaksust ja kolmandatest riikidest sisse toodava kauba tollimaksust Euroopa Liidu eelarvesse. Seetõttu ei nimetas ta uut omavahendit otseselt maksuks. Siin ongi tegemist samalaadse niisuguse uue omavahendi ettepanekuga, et kus siis riigi osa makse sõltub siis sellest et kui palju pakendeid on siis taaskasutatud ja kas siis täidetakse seda Euroopa liidu poolt ühiselt kokku lepitud pakendite taaskasutamise eesmärki või mitte. See, kuidas liikmesriigid sissemakset rahastavad, on Kasemetsa kinnitusel riigi enda otsustada. Üle euroopalist ühtset maksu ei ole, küll aga võivad liikmesriigid eesmärgi saavutamiseks kehtestada siseriiklikud maksud. Missugust mehhanismi hakkab Eesti kasutama? Eestis ei ole plastpakendi omavahendi osa katmist uue maksuga arutatud, kinnitab keskkonnaministeerium. Räägib keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. Täna, kui inimene ostab poest pakendatud toote siis ta tegelikult maksab selle toote hinnaga koos juba kinni ka selle pakendi käitluse. Et, et selles mõttes need kulud täna inimene juba katab. Probleem on selles, et liiga palju pakendit, millest omakorda suurem osa on plastpakend, jõuab segaolmejäätmete sekka aastataguse sortimisuuringu järgi koguni üks kolmandik. Kui näiteks segaolmejäätmete vedu oleks inimese jaoks kallim siis oleks tema motivatsioon võibolla suurem seda segaolmejäätmete hulka näiteks just pakendijäätmete arvelt vähendada. Kasemetsa sõnul moodustab uus pakendi omavahend Euroopa Liidu eelarvest väga väikese osa. Lähikuudel teeb komisjon ettepaneku uuteks omavahenditeks, millega tulevikus Euroopa Liidu eelarvet finantseerida. Praegu arutelud käivad digiplatvormide maksustamise osas, et millest siis samuti osa peaks minema Euroopa Liidu eelarvesse ja mis on kindlasti niisugune maks, mida saab kehtestada just nagu kogu Euroopa liidus korraga, et mitte üksikutes liikmesriikides ja teine niisugune oluline allikas võiks siis olla osa siis sellest nii-öelda heitkogustega kauplemise teeni nii-öelda heitmekvootide müügituludest, et osa võiks ka Euroopa komisjoni ettepanekul Euroopa Liidu eelarvesse tulevikus laekuda.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon hakkab lähiajal arutama Euroopa Liidu eelarve uute tuluallikatena digiplatvormide maksustamist ja heitkoguste kauplemise süsteemi laiendamist. Taasterahastu aruteludes läbikäinud uue omavahendi ehk üle-euroopalise pakendimaksu kehtestamine sõltub liikmesriigist - riikideülest ühtset maksu ei tule, kuid kokku lepitud plastpakendi ringlusessevõtmise eesmärke peavad täitma kõik. Kes missuguse mehhanismi valib, jääb riigi enda otsustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiina Soome on Võru linna elanik, kes pool aastast elab väikeses tiri külas, kuhu jõudmiseks tuleb tal aga kasutada ühistransporti. Esimene bussipeatus jääb aga temast pea kolme kilomeetri kaugusele. Soome räägib edasi. Linnas käin sisseoste tegemas, siis tulen oma seljakotiga. Ega ma rohkem ei julge osta, kui ma tulen bussiga. Vahepeal ma pean ikka neid oma tuttavaid ka kauplema või mõne sugulasega saan. Tasuta ühistransport on aga Seda on nagu aga see ei ole nagu. Inimestel Soome sooviks oleks, et bussi peale bussi pealt maha saaks ta tiri küla teeotsast, kuhu tal oleks jalutada üksnes poolteist kilomeetrit. Soome on oma soovi edastanud ka kohalikule omavalitsusele. Praegune seadusruum võimaldab aga rajada üksnes bussipeatusi, mille ehitamine on omavalitsustele väga kallis ja mida seetõttu ei rutata ka tegema edasi, räägib kagu ühistranspordikeskuse juht Sander Saar. Mitmed kohalikud omavalitsused on täna avaldanud sellekohast muret nendele nii tuleb palju taotlusi uute bussipeatuste rajamise osas mille osas nad aga ei näe. Pikaajalist perspektiivi tähendab seda, et siin võib olla inimesi, kes tahavad käia koolis kui, kui kelle koolitee võib-olla lõpeb kahe aasta pärast näiteks. Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson nõustub, et nende nõudmised on olnud senini üsna kõrged. Me saame ise ka aru, et me vahest oleme natuke liiga palju nõudnud, kui on tegemist madala kategooria teega ja ja võib olla see autode hulk, ei ole nii, nii suur, seal. Sellest lähtuvalt on maanteeamet teinud ettepaneku muuta ühistranspordiseadus nii, et bussiliinidele tekiksid nõudepeatused. Tegemist oleks kahe bussipeatuse vahel oleva peatusega, mis peab olema märgistatud ja mis on ennekõike mõeldud bussist väljumiseks. Bussi peale minemise soovist tuleks aga eelnevalt anda teada. Williamson lisab, et siiski ei saa tekkida nõudepeatusi suures hulgas igale poole veel kord Kirke Williamson. Me ei saa kindlasti lubada seda, et et nõudepeatus oleks iga kuuse juures oleme ausad, meil on täna ligi 15000 peatust ja nüüd ligi 15000 juurde teha. Võib-olla ei ole kõige otstarbekam, et iga talu õue juures oleks bussipeatus olemas. Nõudepeatuste võimaldamine lahendaks maanteeameti hinnangul 90 protsenti tänastest bussipeatustega seotud probleemidest raadiouudistele Võrumaalt Mirjam Mõttus.", "role": "user" }, { "content": "Hajaasustus piirkondades ei vasta ühistranspordipeatused enam inimeste vajadustele, samas võimaldab praegune seadusruum rajada üksnes bussipeatusi, mille ehitamine on omavalitsustele väga kulukas. Maanteeameti hinnangul lahendaks probleemi nõudepeatuste lubamine. Vastav seadusemuudatus on hetkel tööl ning asjaosalised loodavad, et juba sügisest saab ühistransporti korraldada rohkem inimeste vajaduste järgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonstantin Pätsi mälestusmärgi idee konkursil lõppvooru jõudnud kuue teose hulgast valiti võitjaks Toivo Tammiku ja Vergo Verniku teos. Riigipea arhitektuuriajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles võidutöö kohta, et kunsti seisukohalt pole tegemist saavutusega. See võidutöö on ilmselt selline kompromiss, mis rahuldab paljude erinevate huvigruppide vajadusi. Ma olen kaotanud lootuse, et ajaloolist poliitiline monument võiks Eestis Eesti kunsti ja arhitektuuri seitse enim sammudega edasi viia. Seda siin ei ole. Aga ütleme ka nii, et pinlik selle monumendi pärast ei ole, et ajab asja ära. Eesti kunstiakadeemia professori ja žüriisse kuulunud Krista Kodres ütles võidutööd kommenteerides, et valik on alati žürii nägu. On absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida, see kunagi ei meeldi, üks asi absoluutselt kõigile kogu ühiskonnas, aga samas on võib-olla väga tore, kui ta tekitab ka mingit diskussiooni muu pätsi. Ajalooline roll on ju ka väga ambivalentne iseenesest, et ühel hetkel on ta siis seal plusspoolel, teisel hetkel paljude jaoks ikkagi niisugune negatiivne kangelane. Nii et ma arvan, et see see küllaltki, ma ütleksin, paljude silmis võib-olla imelik lahendus. Äkki ongi väga hea lahendus? Kunstiteadlane Anders Härm ütles, et meie ühiskond vajab debatti selle kohta, milline peaks olema üldse avaliku ruumi kunst ja kunstiteos. Tegelikult seoses protsendiseadusega ja, ja kõikide nii-öelda avalike monumentide rajamise kihuga, eks ole, mis meil ühiskonnas on ja teistpidi ka kohustusega seoses protsendi seadusega, mis minu arvates on igati positiivne seadus, et tegelikult sisuline debatt selle üle, et milline see kunst peaks olema, mida seal tegema ja millised peaksid olema või võiksid olla siis need suurtes piirides, siis need kriteeriumid, millele see teos võiks vastata ka kunstnikel, oleks nii tegelikult lihtsam toimida.", "role": "user" }, { "content": "Arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles Konstantin Pätsi mälestusmärgi võidutöö \"Riigipea\" kohta, et selle kunstiline tase jätab soovida. Žürisse kuulunud Krista Kodrese sõnul ei saagi võidutöö kõigile meeldida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel eelmise aasta lõpus olid järjekorrad plaanile ravile pikad, haigla pidid tegelema plaanilise ravi täieliku peatamise tagajärgedega. Teisel viiruselainel olid leebemad tagajärjed kui esimesel ja seda tänu meditsiinitöötajate järjepidevale tööle. Haigekassa partnerlusosakonna juht Marko Tähnas tõi välja perearstid, kelle töö oli teise laine ja asendamatu. Tahmas tõdes, et ravijärjekordadega on seis parem kui peale esimest lainet. Täna on seis kindlasti parem ja peamine mõjutaja on see, et plaanilist ravi ei ole süsteemselt seisma pandud. Ei ole olnud korraldus, mis ütleb, et palume plaanilist tööd mitte teha. Ja kuidas see numbrites väljendub, väljendub siis niimoodi, et kolmandiku võrra on kättesaadavus paranenud. Et kui esimese koroona laine ajal sai natuke üle 60 protsendi inimestest lubatud ajal arsti juurde, siis täna on see protsent tublisti üle 80? Jah, samal ajal ka inimeste hulk, kes eriarsti vastuvõtul käivad, on kasvanud üle nelja korra. Teise laine ajal plaanilist ravi täielikult ei peatatud ja eriarstide vastuvõtud jätkusid. Statsionaarne ravi tuli peatada, sest haiglate vahendid olid suunatud koroonahaigetele. Marko Tähnase sõnul on ka statsionaarse ravi ravijärjekorrad taastumas. Haiget pingutavad, on ilusti, tempo üles saanud isegi tavapärasest olukorrast, et tempo täna kiirem ja inimesi aidatakse päris hea hooga. Mis väljendub tegelikult selles, et me oleme tavaolukorda tagasi jõudnud. Sügiseks ennustatakse kolmandat koroonaviiruse lainet iga uue lainega on nii haiglatel kui ka ühiskonnal rohkem kogemusi, kuidas viirusega hakkama saada. Marko Tähnase sõnul on siiski kõige olulisem kolmanda laine ennetamine läbi vaktsineerimise. Täna me ju tegeleme kolmanda laine potentsiaalse mõju minimeerimisega. Vaktsineerimisaeg on, tasub vaktsineerima minna ja me saame kõik oma panuse anda, et kolmas laine oleks võimalikult väike ja olukorras, kus keegi abi vajab, seega kiiresti saaks nii vältimatut, erakorralist abi kui ka plaanile ravi.", "role": "user" }, { "content": "Esimese koroonaviiruse laine järel pidid haiglad kõvasti vaeva nägema, et ravijärjekordi vähendada. Kuidas on seis praegu teise laine järel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Kaja Kallase sõnul on kannatused, mida näeme meist vaid 1000 kilomeetri kaugusel Ukrainas, šokeerivad esmajärjekorras peame Ukraina rahvale ja tema juhtidele selles olukorras andma toetust ja lootust. Uutes oludes on vaja parandada ka koostööd nii Soome kui Eesti julgeoleku tagamiseks. Kallas ütles, et Eestis jälgitakse tähelepanelikult NATO debatti Soomes ja et Soomes pole paremat sõpra kui Eesti. Kui peaksite otsustama NATOga liituda, siis Eesti ratifitseerib Soome liitumise välgukiirusel. Venemaa massiivne rünnak Ukraina vastu on muutnud meie kõigi maailma ja seniseid arusaamu. Meie senised ühised otsused Euroopa liidus Venemaa poliitiliseks, sõjaliseks ja majanduslikuks isoleerimiseks on olnud ajaloolistes mastaapides. Ukraina rahva ja tema juhtide vaprust ning võitlust vabaduse eest tuleb meil kõigil edasi toetada kõikvõimalikul moel. Peame neile selles rängas olukorras andma lootust. Ja selleks on selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. See on täna meie moraalne kohus. Samuti märkis Kallas, et Venemaa agressioon mõjutab mõlema riigi majandust. Kallas tõi esile energeetikaalase koostöö ja märkis, et meie eesmärk peab olema ühiselt vähendada Euroopa energiasõltuvust Venemaast. Investeerida senisest enam taastuvenergiasse näiteks ka Läänemere merevõrgu kiire väljaehitus ja tuuleparkide rajamine. Loodan, et meil õnnestub ka kiiresti edasi liikuda Estlink kolme projektiga ja see hiljemalt 2030.-ks aastaks lõpetada. Samuti tahame kiiresti sõlmida gaasisolidaarsuse kokkuleppe, et olla valmis vastastikust abi pakkuma olukorras, kus Vene gaas meie turule enam ei jõua või ei jõua seda piisavalt. Soome peaminister Sanna Marin lisas, et on väga tähtis meeles pidada, et Venemaa on praegu üksi rohkem kui kunagi varem. Kuid meie oleme koos läänega, Ukraina taga. Ta kinnitas, et meil on vaja ka tugevat ühist Euroopa kaitset ja et see oleks kooskõlas ja koostöös NATO-ga. Meie suhe Venemaaga on muutunud, kogu Euroopa poliitiline olukord on muutunud, ütles marin. Marin vastas ka küsimusele, millal Soome liitub NATO-ga. Me ei venita, aga peame väga põhjalikku debatti sel teemal, praegu kaalume, mil moel see arutelu tuleks pidada, kuna otsus puudutaks nii Soome kaitsejõudusid laiemalt julgeolekut kui ka majandust. Arutelud toimuvad nii parlamendis riigi eri institutsioonides nagu näiteks presidendi osalusel aga samuti ka poliitiliste parteide vahel ja samuti erakondade sees. Kuna kogu julgeolekuolukord on Venemaa tegevuse tõttu muutunud, siis see mõjutab ka soomlaste mõtlemist, rääkis Soome peaminister. Ta lisas ka, et praegu sõjalist ohtu otseselt Soome vastu pole. Kaja Kallas märkis, et Soome ja Rootsi ühinemine NATO-ga muudaks allianssi ainult tugevamaks ja ka vastupidi. Ka Soome ja Rootsi enda julgeolek saaks tugevam.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallas kinnitas, et Eesti tervitaks Soome ühinemist alliansiga ning ratifitseeriks selle välgukiirusel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmetel tuvastati viimase ööpäeva jooksul 274 inimese nakatumine. Koroonaviirusega analüüsimisel oli 5539 testi. Tallinnasse lisandus 118 ja mujale Harjumaale 35, Ida-Virumaale 62 ning Tartumaale 20 nakatunut. Läänemaale lisandus viis, Pärnu ja Lääne-Virumaale neli, Hiiu, Saare ja Viljandimaale kolm, Jõgeva, Valga ja Põlvamaale kaks ning Rapla ja Võrumaale mõlemas üks nakatunu. Üheksal juhul pole nakatunu elukoha andmeid rahvastikuregistris. Hommikuse seisuga viibis haiglas 99 koroonaviirusega inimest ning juhitaval hingamisel oli kuus patsienti. Ööpäeva jooksul lisandus üks surmajuhtum, suri 92 aastane naine. Kokku on Eestis surnud 85 koroonaviirusega nakatunud inimest. Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitsealal Marianne Härma sõnul lisandus möödunud nädalal ligi 1600 nakatunud ehk 32 protsenti rohkem kui ülemöödunud nädalal. Seega on nakatunute lisandumise kiirus veidi vähenenud. Nädalate võrdluses on need arvud olnud lähiajal ka üle 70 ja 90 protsendi. Terviseameti andmetel on praegu Eestis poolsada koroonakollet, neist 28 Põhja-Eestis ja 13 Ida-Eestis. Valdavalt on need seotud töö ja hariduskohtade või üritustega. Härma sõnul on nakatumine oluliselt tõusnud 10 kuni 19 aastaste seas. Möödunud nädalal siis oli tõus 101 protsenti ja sellel eelneval nädalal oli siis tõus üle 300 protsendi väga kiire kasv just kooliealiste seas noortega seotud haigestumist näemegi siis praegu eelkõige Tallinnas ja Harjumaal. Viimase kahe nädala jooksul on Tallinna üldhariduskoolidest siis 82 protsenti koolidest siis nakkus sees ja nakatusid siis peamiselt õpilased hetkel meile teadaolevalt 159 õpilast ja 22 õpetajat või siis personaliliiget. Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et üldiselt on olukord halb ja nakatunute kiire lisandumine murettekitav. Näeme, et kasvab kiiresti haiglaravi vajavate patsientide arv ja me oleme juba lähenemas väga selgelt kevadisele tipphetkele, kus oli 157 patsienti. Kui praegused trendid jätkuvad, siis järgmise nädala jooksul see number juba saabki ületatud, kui mitte varem. Ja samamoodi on tulnud järjest ka ju teateid surmajuhtumite kohta. Kiige sõnul püütakse praegu siiski hoida viiruse levikut kontrolli all ilma ülirangete meetmeteta. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart teatas täna, et Tallinn kavatseb hakata jagama elanikele kaitsemaske. Tema sõnul arutatakse praegu, kes on esimesed sihtrühmad, valmistatakse ette hankeid ja süsteemi, kuidas jagamine toimub. Kõlvart lisas, et täpsemat teavet saab anda järgmisel nädalal.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel on Eestis praegu poolsada koroonakollet. Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv võib peagi ületada kevadise tipu, kui ravil oli 153 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeterburi kuberner Aleksandr Beglov kinnitas intervjuus Peterburi televisioonile, et tervishoiusüsteem tuleb veel koroonaviirusest tingitud koormusega toime. Kuigi koroonahaigete ravimiseks mõeldud haiglad on enam kui 90 protsendi ulatuses täidetud. Linnavõim avab üha uusi voodikohti, näiteks kasutatakse selleks messikeskuse len Expo ruume. Kuberneri hinnangul on olukord keeruline, kuid kriitiliseks muutub asi alles siis, kui peaks appi kutsuma sõjaväemeedikud koos välihaiglatega. Praegu selle järgi vajadust veel ei ole. Olukorda püütakse parandada uute piirangutega, räägib raadiojaama Eo moskvõi Peterburi korrespondent Aleksei Gorpintšenko. Näiteks kehtestas Peterburi linnavõim kohustusliku eneseisolatsiooni nõude üle 65 aastastele linnaelanikele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele. Nad tohivad alates eelolevast esmaspäevast kodust välja tulla vaid selleks, et minna lähimasse kauplusesse, apteeki või arsti juurde. Taoline piirang kehtis ka kevadise koroonalaine ajal, kuid siis nakatus päevas umbes 50 inimest. Praegu üle pooleteise 1000. Lisaks keelatakse Peterburis alates homsest enam kui 50 osalejaga massiüritused istekohtadega teatrit, kinode ja kontserdisaalide täituvus ei tohi ületada 50 protsenti. Tantsuklubide tegevus peatatakse. Restoranidel on lubatud töötada kuni kella 23-ni, kommenteerib Aleksei Gor pintšenko. Võttes arvesse, et kõik need piirangud kehtivad esialgu kuni 15. jaanuarini võib kindlalt väita, et Peterburi jääb ilma uus aasta diskodest. Restoranid aastavahetusel töötama ei hakka ehk siis tuleb uus aasta Peterburis, kui mitte kurb, siis tähistatakse seda väga ja väga piiratud mahus, kuid siiski täielikust sulgemisest ja suurettevõtete kinnipanekust juttu ei ole. Samas mingit paanikat Aleksei Gor pinšenko hinnangul Peterburis märgata pole. Vene internetifirma Jandeki avaldatava nõndanimetatud eneseisolatsiooni indeksi järgi, mis nutiseadmete andmete põhjal näitab, kui aktiivselt inimesed tänavatel liiguvad on Peterburi praegu üks kõige suurema inimaktiivsusega linnumaailmas. Peterburi meedikute hinnangul võiks koroonaviiruse taandumist oodata kõige varem ehk detsembri keskpaiku Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusega võitlevas Peterburis keelatakse eakatel inimestel ilma mõjuva põhjuseta kodunt väljuda. Kui septembris avastati päevas 200 nakatunut siis viimase nädalaga üle pooleteise tuhande. Linnavõim karmistab piiranguid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValge maja soovituse järgi võiksid ameeriklased edaspidi kodust lahkudes kanda näomaske või katteid, mis pole mõeldud meditsiiniliseks kasutamiseks. Samas on see täiesti vabatahtlik ja president Donald Trumpi sõnul tema maski kandma ei hakka. Enda näomaski, kui ma tervitan president, peaministrid, diktaatoreid, kuningaid kuningannasid, ma ei tea, millegipärast ma ei näe ennast seda tegemas. Varem soovitati näomaske kanda vaid haigetel ameeriklastel, sest meditsiinispetsialistide sõnul ei olnud piisavalt tõendeid, et need oleksid oluliselt aidanud viirusesse nakatumist takistada, räägib USA peakirurg Jeremy Adamson. Me teame nüüd tänu hiljutistele uuringutele, et suurel hulgal koroonaviirusesse nakatunud inimestel puuduvad igasugused sümptomid, räägib Harvardi ülikooli meditsiiniprofessor Harry Pinberg. Kui teeme kõik koostööd ja kanname selliseid katteid, siis on suur võimalus, et suudame mingilgi määral takistada pimesi nakatamist. Valge maja soovituste järel oli San Francisco tänavatel igal juhul näha rohkem maske kui tavaliselt. Kohalik elanik Lewis Miller ostis enda oma varahommikul 40 dollari eest. Ma tunnen, et peame teineteist kaitsma, see ei ole nali. Me oleme õnnelikud, et siin ei ole selline olukord nagu New Yorgis, räägib San Francisco elanik Alex Miller. Ma hoian teistest paari meetri kaugusele ja ei lähe rahvarohketesse kohtadesse. Maskiga sa lõppkokkuvõttes ikkagi katsud oma nägu. Spetsialistid ennustavad, et nakatumiste kõrghetk võib USAs kätte jõuda alles kuu aja pärast. Koroonaviiruse leviku tõttu on paljud ameeriklased aga juba praegu sattunud täbarasse olukorda. Möödunud kuul kaotas töö 700000 inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Pärast nädal kestnud vaidlusi soovitab USA valitsus nüüd kõikidel ameeriklastel kanda näomaske või -katteid, et takistada koroonaviiruse levikut. Viimaste andmete järgi on viirusesse nakatunud pea 300 000 ameeriklast. Ainuüksi viimase ööpäeva jooksul suri 1400 inimest, tuues koguarvu 7200 juurde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varem võisid olla planeeringute, dokumendid omavalitsuste sahtlites või kapinurkades, siis alates novembrist jõustus määrus, mis ütleb, et kõik planeeringud peavad olema ka digitaalselt ühtselt kättesaadavad. Sinna hulka kuuluvad näiteks nii üld kui ka detailplaneeringud. Eesmärk on tekitada riigis süsteem, mis muudab planeeringute kättesaadavuse ja kasutamise lihtsamaks. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri -Liis Ennok. Aastaid ei ole olnud ühtseid nõudeid planeeringutele ja oleme siin analüüsinud ka olukorda riigis, meil on 15000 planeeringut, millest umbes alla 40 protsendi on kättesaadavad digitaalsel kujul ja need on omavalitsuste kas oma infosüsteemides või lausa osa nende kappides, nii et sellist keskset infosüsteemi pole. See määrus aitab, võtab meil tulevikus ka riigis planeeringute registri ehk ühtse andmekogu koostamisele kaasa, et kõik planeeringud oleksid võrreldavad, nende baasil saaks teha analüüse, neid saaks kasutada ja tagataks ka õiguskindlus. Ehituslubade väljastamisel näiteks. Kuigi planeeringud olid suures osas ka varem digitaalsed, siis uus asi on see, et ka nende kihid oleks tehtud samadel alustel, näiteks kuidas on planeeringusse märgitud teed või torud. Eesti maastikuarhitektide Liidu asutajaliige Mart Hiobi sõnul on plaan üllas kuid oluline on ka see, et riik annaks konkreetsed näidisfailid, mille juhiste järgi käituma peab. Meie jaoks planeerijatena on enne kui me ei ole saanud vastavaid näidisfaile, on keeruline. Meil on küll olemas nende kihtide ja nende erinevate digitaalsete väljundite seletus või kirjeldus, aga sellest tulevad ikka kõik, asjad tulevad erinevad. Kui ministeerium ei valmista ette nagu näidisfaile, mille, mida saab aluseks võtta. Rahandusministeeriumi sõnul on näidisdokumendid tulemas, kuid kindlasti jääb ka omavalitsustele võimalus teatud asju ise otsustada. Katri Liis ennok. Me oleme erinevate projekteerimistarkvarade baasil koostamas asjakohaseid näidisfaile, mida saavad planeerijad kasutada. Need, me avaldame detsembrikuu, ma arvan, esimeses pooles oma portaalis, see on selline praktiline tegevplaneerijaid puudutav, väga selge failide pakett. Eks ma toon üldplaneeringu näidet, kuna neid on kõige rohkem praegu Eestis tegemisel ja selles on kõige suuremad keerukused, ka ministeeriumi vaates on juttu olnud siin näiteks ma tean planeerijate ühingu poolt asualade määramisest selle kohta, me oleme siiski üldplaneeringud tegemiseks nõustikus andnud, nagu omapoolsed seisukohad, kuidas seda võiks lahendada. Ja me jätkuvalt oleme seda meelt, et päris kõiki teemasid üle-eestiliselt omavalitsuste lõikes, et nii-öelda kastidesse ajada ei olegi mõistlik ega võimalik. Kuigi määrus kehtib alates esimesest novembrist, siis andis riik siiski planeeringutele ka ülemineku aja. Seega peavad näiteks üldplaneeringud olema digitaliseeritud hiljemalt järgmise aasta esimeseks maiks ning detailplaneeringud järgmise aasta esimeseks novembriks.", "role": "user" }, { "content": "Alates novembrist peavad kõik ministeeriumite ja omavalitsuste planeeringud olema ka digitaalselt kättesaadavad. Siiski jääb pooleliolevate planeeringute digitaliseerimiseks ka üleminekuaeg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane tööpäev algas 55. muudatuse tepaneku hääletamisega ja lõppes vaheajaga enne 70. muudatusettepaneku hääletamist. Koalitsiooni ja opositsiooni vahekord on hetkel sellises staadiumis, et mingeid läbirääkimisi venitamistaktika lõpetamise kohta ei peeta. Mõlemad on oma seisukohtades kinni. Reformierakonna liige Peep Aru. Need, muudatusettepanekud on ju noh, põhiliselt tulnud Keskerakonnast ja eks seal katteallikana ole nähtud selliseid katteallikaid, mida tegelikult ju arvestada ei saa, noh näiteks kas ERMi rahastamise vähendamine või siis astmelise tulumaksu kehtestamine. Nii et me tegelikult teeme täiesti tühja tööd. Kõigi täna hääletatud muudatusettepanekute katteallikas oli raha äravõtmine Eesti Rahva Muuseumi ehituselt ja andmine erinevatele kultuurimajadele, teatritele või spordiobjektidele. Peep Aru kinnitab, et seda ei saa teha ka siis, kui soovitakse. Ega ERMi raha ei tule ju otseselt nendest riigieelarve vahenditest mida saaks siis kasutada antud muudatusettepanekutega tehtud asjade tegemiseks vaid ERMi rahastatakse läbi riigi kinnisvara aktsiaseltsi, nii et mul Ugala nõukogu liikmena kindlasti oleks meeldiv, kui Ugala saaks oma inventari soetamiseks raha juurde. Aga selle katteallika arvelt küll seda võimalik teha ei ole. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson on teadagi hoopis teisel seisukohal. On öeldud, et ERMi valmisehitamine läheb maksma üle 75 miljoni euro. Meie muudatusettepanekud järgmise aasta eelarves puudutavad objekte üle Eesti mahus üks miljonit eurot. Sellepärast ei jää ERM ehitamata. Aga me peame endale aru andma, et ainult üks miljon või 1,5 miljonit eurot on kultuuriministeeriumis planeeritud raha, sest enamus tuleb hoopis kultuurkapitalist ehituseks. Ja sellel ühel miljonil, mida me oleme näinud erinevate kultuuri, noorsoo ja spordiobjektide jaoks üle Eesti ei ole praegu selget suunitlust ERM-ile. Seda kinnitas ka rahandusministeeriumi esindaja rahanduskomisjonis, nii et me leiame, et selle asemel, et kõik investeeringurahad suunata ainult ühte objekti mis praeguses hetkes käib Eestile üle jõu tuleks toetada erinevaid objekte üle terve Eesti. Muidugi ei läinud läbi ükski muudatusettepanek, homme on uus hääletamine ja uued vaheajad.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus jätkus täna 2013. aasta riigieelarve teine lugemine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLaste ja noorte kirjanduses ilmus läinud aasta jooksul ligi 800 uudisteost. Esindatud olid ka suured teemad nagu kliimapõgenikud ja igaühe vastutus. Kuidas aga rääkida kirjanduse abil lastele ja noortele, sellest, mis praegu siinsamas Euroopas toimub, seda uurisin laste kirjanduse keskuse kirjandusuurijalt. Jaanika palmilt. Ilmselt võibki lapsed jagada siin kahte gruppi, et on neid, kes vajavad endal nagu sündmuste läbitöötamiseks sinna tekste kõrvale täpselt sellel samal teemal, mis praegu ümberringi toimub. Ja nendele lastele võiks siis ilmselt soovitada näiteks Aino Verviku raamatuid, draakonid võõrsil mis räägib draakonitest, kes sõja eest põgenevad ja, ja lõpuks muidugi õnnelikult kodumaale naasevad. Või siis päris väikeste pildiraamat roosa-lisa prillid, mis räägib prillidest, kes tahavad lapsele näidata maailma natukene paremana ja kuidas neil see välja ei tule, kui sündmused on, on ikka ärevad ja juturaamatuid leidnud meil samamoodi, et näiteks kasvõi Sara pennipakeri paks, mis räägib siis ühest rebasest ja tema poisist sõjakeerises või siis koonduslaagris pajatavad lood näiteks John Boyni poiste riibulise pidžaamas. Kõigi nende raamatute puhul ma tahan rõhutada, et, et on hästi oluline, et varem oleks seal lapse kõrval, et lapseks küsida, kui tal jääb midagi arusaamatuks, et, et need raamatud ei tekitaks temas nagu rohkem küsimusi või sellist jõuetuse tunnet, et, et ta ei tea enam, kuidas millegagi hakkama saada. Ja loomulikult, kui vanem oma last tunneb, siis ma soovitan tal alati minna ka raamatukokku, et raamatukogust, kui küsida, et ma soovin selle teema kohta, siis meil on väga professionaalsed raamatukoguhoidjad, kes kindlasti oskavad soovitada. Ja teine grupp lapsi on siis ilmselt sellised, kes esialgu tahaks sellest kõigest eemale saada. Tahaksid valida võib-olla pigem selliseid leebemaid, muinasjutte, midagi toredat ja ilusat, et väiksematele lastele ilmselt võiksid soovitada siis hästi tuntud Lotte lugusid, millest ilmus ka möödunud aastal värske uus raamat. Üks tõik veel, mis puudutab just eelmise aasta raamatusaaki Jaanika Palm Hästi palju kirjutati lugemisest kirjutamiseks, kirjanikuks saamisest, see oli ka selline põnev uus joon. Aga muidugi, noorte raamatute osas on meil olukord natukene kehvem. Et siin võib-olla sellised sügavamad ja köitvamad teosed on meile tõlgitud just.", "role": "user" }, { "content": "Käsitleti ka suuri teemasid nagu kliima, pagulased ja igaühe vastutus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda, missugune on lastekodu põlengu uurimise praegune seis? Tänaseks päevaks on sündmuskohal lõppenud tööd seoses sündmuskoha vaatluse ja ekspertiisiks materjalide kogumisega ja täna on erinevaid tunnistajaid ning määratud ka kohtuarstlikud ekspertiisid. Selleks, et teha kindlaks, mis oli hukkunute surma põhjus ning edasi tegelevad eksperdid, siis laboratoorsetes tingimustes sellega, et teha kindlaks, mis oli tulekahju tekke põhjus. Kui põhjalikult sellel sündmuskohal tõendeid sai, võtta olukord ja, ja tingimused ei olnud kindlasti ekspertide jaoks kõige soodsamad. Kahtlemata oli tegemist üsna raskete tingimustega ja see tingis ka selle, et uurijad ja eksperdid pidid sündmuskohal mitu päeva sündmuskoha vaatlust läbi viima. Ilm oli külm ning tulekahjust tingituna oli siis hoone üsna suures osas kahjustada saanud ning ka kustutusvesi oli oli jäätunud, mis raskendas siis vaatluse teostamist. Aga teie meelest on kogutud piisavalt tõendeid. Esialgse materjali põhjal peaksid eksperdid saama oma tööd teha ja arvamuse anda, mis oli siis tulekahju tekke põhjus? Ja sellega läheb. Aega ekspertide esialgsel hinnangul peaks ekspertiisi teostamisega minema ja umbes kuu aega. Ja mis puudutab tulekahju tekkepõhjusi, siis siin tuleb kontrollida ka kõiki versioone, nagu ka iga teise põlengu puhul, kas oli tegemist süütamisega või tuli sai alguse elektrijuhtmetest, kütteseadmetest või millestki muust?", "role": "user" }, { "content": "Haapsalu põlengu uurimise seis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme põhiseaduse preambulas kokku leppinud, et me oleme rahvusriik. Et meie suurim eesmärk on eesti keele, eesti rahvuse ja kultuuri püsima jäämine aga samal ajal on meil lahendamata demograafia küsimused. Me ei tea tegelikult, kui palju meid on 25 30 aasta pärast, kas oleme võimelised seda riiki üleval pidama ja milline on see meie majanduslik võimekus, nii et need põhisõnumid ongi seotud niisuguse suure pika eesmärgiga ja ka käsitluse a, mis asi see rahvusriik on, et mis on see kaasaegne rahvuslus ja sõnum on karm, lihtne, aga selle eest väga ambitsioonikas ja eesmärgiks tuleb võtta see, et, et neid inimesi maailmas, kes tunnevad ennast eestlastena, kes elavad kaasa meie rahvusriigile, kes elavad siin neid saaks olema kaks miljonit inimest ja samamoodi majanduses, et kui meil majandus on rohkem suunatud enda sisse me oleme teiste riikide ettevõtetele allhankijad, siis me peaksime muutma oma ambitsiooni palju suuremaks ja võtma eesmärgiks, et Eesti majanduse, Eesti riigi ettevõtete jaoks töötaks kaks miljonit inimest 25 30 aasta pärast ja see on põhimõtteline muutus kogu meie majanduskeskkonna käsitluses. Ja täna me käivitame selle protsessi, kus me nüüd järgmiste kuude jooksul kogume kokku sajad arvamused oma erakonnast, kogume kokku need arvamused ühiskonnast ekspertidelt ja mai lõpus, juuni alguses toimub siis erakonna suurkogu juba rahvakogu formaadis ja just nimelt et mõelda välja sellest praegusest koalitsioonilepingust, sellest praegusest olukorrast mõelda suuremalt ja julgemalt ja nii nagu tehti seal 90.-te aastate alguses on meil praegu vaja tegelikult sõnastada oma suur siht. Nii et see on tänase ürituse mõte.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publica Liit korraldab täna Tallinnas, Kultuurikatlas visiooniürituse Isamaa 2.0, mille eesmärk on sõnastada Eestile sihid järgmiseks 25-30 aastaks. Erakonna esimees Margus Tsahkna ütleb, et Isamaa 1.0 oli 1992.a. koostatud programm ja need eesmärgid on tänaseks saavutatud, nüüd on aeg sõnastada uued suured sihid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi päike täna Saaremaal ei paistnud, siis need inimesed, kes täna Saaremaa-Muhumaa iluaedadesse sattusid, unustasid vist isegi taevasse vaatamast, sest emotsioonid, mis nendest iluaedadest saadi, olid ülevad. Suurepärane, kõik on suurepärane, nii palju lilli, nii palju ilusaid sorte, kus inimesed on näinud tööd ja vaeva. Emotsioonid on nii vägevad, et ma ei oleks uskunud, et midagi niisugust Saaremaal leidub. Lea Eermanni roosiaias Oitme külas lõhnas kokku 160 erinevat sorti roose sest perenaine just kasvatab ki ajaloolisi lõhnavaid sorte. Eks see muidugi, roosidega on tegemist päris palju, aga kuna mul on valitud lõhnavad roosid siis sel hetkel, kui ma nende alt rohin, siis nad mulle kogu aeg lõhnavad, nii et ma arvan, et see on nii töö ja rõõm käsikäes meil värvid ka, et see rooside värvid ja, ja natukese teadmine, et sa hoiad neid vanu sorte ja vanas taluaias vanemate sortide hoidmine minu arust on päris hea koht. Ja lõhnavate roosidega on ka nii, et tööd on palju, aga õie ilu. No meie roosid õitsevad tegelikult, kuna on põõsas, roosid ja vanaaegsed roosid kolm nädalat. Ja see ongi see ilu ja valu, et nagu õitseb, on pojengide õitsemise aeg, siis natukene rohkem on siin küll õitsemist kui öökuningannal. Et aga ta natukene vanadel roosidel on nii, et kui ta nüüd läheb õitsema, siis peaks kohe tulema. Aga Orissaare lähedal paikneva Jelena Šaakali koduaed lõi oma mastaapsusega paljud otseses mõttes pahviks. Kaheksa aastaga on tavalisest põllulapist saanud kaunis iluaed ja perenaine ütleb, et ta tõesti ei tea, mitu erinevat sorti taime ta oma aias kasvatab ja see polevatki eesmärk. Kuigi ma ei ole kunagi unistanud oma aiast ega ei teadnud aiandusest mitte kui midagi siis tuli see, ma ei teagi, kust ma selle pisikuma sain, vist selle tegemisega, et ma hakkasin, proovisin, proovisin ja hakkas meeldima ja, ja nii see läkski just selle kujundamisega, ruumi kujundamisega. Kire Saaremaa kodukandi juht, kes tänase avatud aedade päeva korraldas, ütleb, et Saaremaa iluaiad võiksid saada lausa turismiobjektideks. Selle peale ma ütlen jess muidugi tulge vaadake meie Saaremaa ilu, Muhumaa ilu ja tegelikult läbi selle, te näete, kui, kui toredad saarlased kõige rohkem nende aedade päevadel te saate tundma saarlast, et mina ütlen selle peale. Saaremaa üks turismialus on nüüdsest ja alati aiaturism. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt", "role": "user" }, { "content": "Saaremaa võib meelitada turiste ka iluaedadega. Täna olid külastajatele lahti kümne Saaremaa ja Muhumaa koduaia väravad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEmori aprillist juulini läbi viidud küsitluse tulemused näitasid Tartus suurimat toetusprotsenti sotsiaaldemokraatlikule erakonnale, keda eelistas veidi üle 23 protsendi küsitletuist. Neile järgnevad pea võrdselt paarikümne protsendilise toetusega Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Veidi enam kui 10 protsendiga on neljandal kohal Keskerakond. Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna esimees ja linnapeakandidaat Heljo Pikhof oli nii heast lähtepositsioonist üllatunud. See on väga meeldiv üllatus ja enne valimisi annab meile kindlasti indu juurde, kuid me oleme ka vaikselt seda lootnud, aga et see nii kiiresti on tulnud ja just praeguses situatsioonis tõesti väga hea üllatus. Sotsiaaldemokraadid soovivad Pik hofi sõnul pöörata oma programmis suurt tähelepanu linna kui elukeskkonna parandamisele ja ka hoolekandeteenuste arendamisele ning põhikoolilaste ranitsa toetuse sisseseadmisele. Reformierakond aste. Linnapeakandidaat Urmas Kruuse leidis, et küsitluses kajastuv jõudude vahekord annab kinnitust, et koalitsioonil on jätkuvalt vajalik toetus olemas. Arvamusuuringud on aeg-ajalt mõeldud ka hetke emotsioonidest, et see tegelikult näitab seda, et koalitsioon täna toimib tegelikult ja, ja need asjad, mis ellu on juba viidud ja mida tahetakse ellu viia, et nendel on selge toetus olemas selle koha pealt ma nagu mingit probleemi ei näe, et selge on see, et kui inimesed lähevad sügisel valima, siis nad teevad ikkagi oma otsuse lähtuvalt oma sisemistest eelistustes ja siis enam hetkeemotsioonid ei mängi. Reformierakonna valimisprogrammis soovitakse keskenduda Kruuse sõnul ühistranspordi rohelisemaks muutmisele, koolikeskkonna parandamisele ja töökohtade teemale. Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna üldkogu koguneb oma linnapeakandidaati valima täna õhtul valimisteks. Juht Jaak Aaviksoo. Rahule saab jääda siis, kui IRL-i toetas, oleks oleks kõige suurem ja võiks pigem 30 protsendi juures olla kui 20 juures. Kõige kesksemal kohal on see, et me peame hoopis rohkem tähelepanu pöörama Tartu piirkonnas ja Lõuna-Eestis laiemalt töökohtade loomisele ka erasektoris, et muidu see Tartu linn jääb liiga tugevalt ülikooli ja avalike asutuste haiglate poole kaldu, et Tartu ettevõtluse on, on kindlasti teema, millele tahaks eelseisval valimisperioodil tähelepanu pöörata. Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must oli veendumusel, et valimispäevaks jõudude vahekorrad ühtlustuvad. Me reaalsete valimiste ajal oleme veidi paremas positsioonis, Tartu asju tuleks nähtavasti ikkagi hakata uuesti rohkem Tartus ajal mitte teha niimoodi, et mitte ei vea ise, vaid lohiseb taga, mida Tallinnast öeldakse. Hästi. Oluline on haridus ja kultuuri linna positsioonide taastamine ja hoidmine. Nähtavasti on üsna viletsasti Tartus olukord ka regionaalse keskuse rolliga vahel on nagu tunda teatud üleväärsuskompleksi, mis me siin oma ümbruskonna valdadega ikka suhtleme. Veidi üle 16 protsendi Emori küsitletuist ütles, et avaldas toetust mõnele üksikkandidaadile. Ligi neli protsenti pooldab mõnd valimisliitu. Samasuguse toetuse osaliseks saaks Tartus erakond Eestimaa rohelised. Erakonna juhatuse liikme Marko Kaasiku sõnul on neil Tartus plaan tulla valimistele valimisliiduna. Piret Eeremreis Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Emori viimase nelja kuu küsitluste andmeil on Tartus kohalike valimiste kontekstis suurim toetus sotsiaaldemokraatlikule erakonnale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMarju Lauristin, Mõõdukate seisukoht sai soojuse käibemaksu määramisel otsustavaks, nüüd on ta siis viis protsenti. Teie kommentaar. Siin oli nüüd tõesti esimene kord, kus mõõdukad olid sunnitud sooja käibeduse küsimuses üsna avalikult polemiseerima oma koalitsioonikaaslastega. Meil on siiski hea meel, et kui hääletati seda parandusettepanekut, siis nii Isamaaliit kui Reformierakond põhimõtteliselt toetasid seda mitte tõsta sellel aastal 18 protsendini, nagu eelarve ette nägi, vaid teha seda samm-sammult. Me saavutasime siiski teatud üksmeele, kuigi lõpphääletusel jäid mõõdukad siin üksi ja mõõdukate toetus sellele madalamale. Käibemaksule ei leidnud lõpphääletusel toetust koalitsioonikaaslaste poolt, milles oli üks väga oluline põhimõtteline erinevus mõõdukate ja Reformierakonna esindaja seisukohta siin saalis oli selles, et meie ei pidanud võimalikuks penseerida toimetulekutoetustega käibemaksutõusu, sellepärast et käibemaksutõus puudutab kõiki peresid, mitte ainult neid, kes elavad alla toimetulekupiiri. See oleks tähendanud seda, et oleks pidanud suurt hulka näiteks pensionäre, kes praegu ei ole toimetulekutoetuse saajad seepärast, et oleks loomulik, et inimene pensioni siiski suudab oma elementaarsed kulud ära maksta, viima toimetulekutoetuste peale minema, saatma need, taotlema neid samu abirahasid sotsiaalosakondadest ja nii edasi ja see oleks tähendanud, et väga paljud lastega pered, kes praegu lastetoetustega ja oma sissetulekuga ära elavad oleks pidanud pöörduma toidunekutoetuste poole. Me oleks suure hulga rahvast viinud nii-öelda sotsiaalsel redelil allapoole, selle asemel et tegelikult suurendada inimeste iseseisva võimet, mis peaks olema riigi ikkagi tegevuseks alus. Niisiis me leidsime, et olukorras, kus perede sissetulekud on sellised, nagu nad praegu meil on ja samas ka suurtes majades üleminek niisugusele järsule käibemaksutõusule võiks takistada ka näiteks soojatootjate tegevust selliselt, et läheksid väiksemad katlamajad pankrotti, et tekiksid siin väga suured võlgnevused. Sellise järsu sammuga me tekitaks me nii majandusele kui ka peredele tegelikult väga suuri probleeme, et ka väga mitmed linnapead ja omavalitsuste juhid, kes kuuluvad ka näiteks Reformierakonda, nad on ju kohtul kas või näiteks Tartu linnapea korduvalt öelnud seda, et vaadates ikka asja nii-öelda elu seisukohalt see järsk käibemaksutõus oleks olnud üle jõu. No, ega see teil kerge ei saa ka edaspidi olema, sest eile teatati, et tänu sellele protsendile 18 asemel viis tuleb vastu võtta lisaeelarve ja sellest tehakse nüüd nagu mõõdukalt süüdlaseks, kui hakatakse raha maha võtma kõikjalt. Muidugi püütakse teha sellepärast, et lisaeelarvet ilmselt tuleb teha niikuinii, kuna on näha, et praegu siiski prognoositust erinev on tulude laekumine ja missugune see konkreetselt on ja kes ja mis arvel saab eelarvet uuesti tasakaalu viia, see selgub siis, kui hakatakse seda lisaeelarvet käsitlema. Sest samas on ka ju teistpidi osa laekumisi suuremad, kui plaanitud. Ootame ära, kui lisaeelarve jõuab riigikogu liikmeteni ja siis me saame sellest rääkida. Kindlasti selles on tal õigus, et leidub neid nii ajakirjanike seas kui ka poliitikute seas, kes mõõdukates tahavad süüdlast näha. Aga ma arvan, et mõõdukate antud olukorras on kergem olla patukott poliitikute seas kui taganeda sellest seisukohast, mis meie jaoks on väga oluline, mis puudutab siiski väga paljusid peresid ja, ja meie arusaamasid sellest, mis on õige praegusel hetkel teha.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu määras soojuse käibemaksuks 5%. Seda opositsiooni ja mõõdukate häältega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna saab iga soovija osta tavahinnast 36 senti odavamat kütust. Selleks tuleb tanklas näidata isikut tõendavat dokumenti ja öelda, milleks sinist diislikütust tarvitatakse. Ka ajakirjanik võib valetada, et tal on kodus kartulimaa kanistrid täis tankida ja need hiljem sõiduautosse ümber valada. Vahelejäämise tõenäosus on kaduvväike. Läinud aastal nõudis riik vähem makstud aktsiisi 181000 liitri diislikütuse eest. Maksu ja tolliamet usub aga, et tegelikult võis valesse paaki jõuda 13,2 miljonit liitrit sinist kütust ehk peaaegu iga kuues odavamalt müüdud kütuseliiter. Ameti maksuauditi üksuse juht Raili Roosimaa ütleb, et nemad saavad pettustele jälile nii sõidukeid kui tanklatelt saadud aruandeid kontrollides. Aga tagantjärgi kontroll on kallim kui selle tulemusena saadud tulu. Sinna kulub ametniku töötunde, selleks, et siis toimuks see suhtlus, toimuks see võib-olla avastamine, toimub siis dokumentide vormistamine ja analüüside oo et see on kõik selline pikaajaline protsess, pluss muidugi ka veel see, et see kütus on juba tavaliselt ära tarbitud, ehk siis tagantjärgi teha kindlaks, et kuhu see kütus siis tarbib, et see võib nagu menetluslikult olla väga ressurssi nõudev. Maaeluministeeriumi põllumajandus ja maaelupoliitika asekantsler Marko Korban ütleb, et neil on probleemi lahendamiseks kaks võimalikku stsenaariumit. Neist esimese järgi antakse aktsiisisoodustus mitte tanklas, vaid tagantjärgi. Selle lahenduse puhul idee on olnud selles, et ühelt poolt me piirame ostjate ringi, kellel on üldse õigus siis erimärgistatud diislikütust kasutada lisaks siis tagastatakse nendele isikutele aktsiisivahe hektaripõhise limiitide alusel ja seejuures oleme kaalunud ka varianti, et, et selle lahenduse puhul lõpetada üldse diislikütuse erimärgistamine. Pindalapõhist aktsiisi tagasimaksmist ei toeta põllumajandus ja kaubanduskoja esimees Roomet Sõrmus, tema hinnangul peaks aktsiisisoodustuse ikkagi kohe kätte saama. Sest põllumajandussektoris tulenevalt tootmise eripäradest on niigi üsna suured väljakutsed seoses likviidsuse teemaga, see tähendab, et kui toimuks tagantjärgi aktsiisisoodustuse kompenseerimine, siis see tegelikult oleks üsna problemaatiline. Põllumeeste rahavoogudele. Sestap usub sõrmuse probleemi tuleks lahendada ikkagi jaemüügis. Selline on ka maaeluministeeriumi teine lahendusvariant. Marko Korban. Selle variandi puhul me siis ka piiraksime lihtsalt õigustatud ostjate ringi, et ilmselt tuleks siis sellisel juhul mingisugune register, kus on loetelu isikutest, kellel üldse on õigus erimärgistatud diislikütust kasutada. See tähendaks, et need, kes päriselt põllumajanduse või kalandusega ei tegele, jääksid juba tanklas pika nina ga. Marko Korban tõdeb, et hea lahenduse leidmine võtab veel aega ning uus kord võiks kehtima hakata mõne aasta pärast.", "role": "user" }, { "content": "Riik otsib lahendusi, kuidas tõkestada põllumajanduseks ja kalanduseks mõeldud kütuse väärkasutust. Nimelt saab tavahinnast 36 senti odavamat kütust osta iga soovija. Selleks tuleb näidata isikut tõendavat dokumenti ja öelda, milleks sinist diislikütust soovitakse. Vahelejäämise tõenäosus on kaduvväike.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuhtiv riigiprokurör Taavi Pern on mees, kes peseb Keskerakonna uduseks tolmanud akna puhtaks. Mitte millegi varjamiseks, vaid sõna otseses mõttes. Näeme ka meie teised sinna sisse, et kellelt on pärit Jana Helen Juhaste 50000 eurone annetus peaministriparteile ja miks ta selle annetusi tegi. Avalikkusele selgitasid naine ja tema kunagine elukaaslane Martin Künnap kogu lugu absurdse lihtsusega. Künnap tahtis selle rahaga heastada nende ühise lapse ja lapse ema ees osaliseltki enda elus tehtud valikuid. Ja Juhaste soov oli teha kallis ninanips lapse isale, kes pole lapse kasvatamises osalenud. 50000 eurose annetus e asjus kriminaalmenetluse algatanud prokuratuur saab meile mõne aja pärast öelda, kui usutav selline versioon on. Oletame, et on. Oletame, et kogu loo üks õppetund ongi Juhaste ja Künnapi soovitus. Olgu omavahelised suhted kui keerulised tahes. Lapse huvid tuleb alati seada ettepoole isiklikest soovidest, solvumistest ja ninanipsudest. Seni, kuni prokuratuur asja uurib, on Keskerakonnal aega tegeleda sisekaemusega. Nende koalitsioonikaaslase EKRE aseesimees ja rahandusminister Martin Helme nimetas õigusega suureks fopaaks, et jaanuari lõpus tehtud ootamatu annetusi vastu hakkas Keskerakond huvi tundma alles neli kuud hiljem ja kui huvi tunti, muutus 50000 eurot Keskerakonna esimehe, peaministri Jüri Ratase teemaks. Keskerakond pidanuks sama hea kui järgmisel päeval pärast Diana Helen Juhaste annetuse laekumist talle helistama ja viisakalt küsima, millega tegemist on. Ja kui naine rääkinud sama juttu, mida ta esitab praegu siis annetusi tagasi kandma, et mitte kukkuda kahtlust ja kahtlustuste mudasesse kaevu. Aga üleüldse, miks see lugu oluline on, sest see kergitab taas küsimused Eesti poliitika läbipaistvusest ja erakondade rahastamise aususest. See muudab ebakindlamaks peaministriparteipositsiooni valitsuses, sest EKRE ja Isamaa tunnevad praegu enda toetajaskonna kõhklusi ja teravaid küsimusi 50000 eurose annetuse ümber. Niisiis jõudu tööle. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonnale tehtud 50 000 eurone annetus nõrgendab võimupartei ja valitsusjuhi mainet ka koalitsiooni sees, tõdeb poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles Vikerhommikus, et töötutoetuse maksmise pikendamise põhjus on, et Eestis on sektorid, kuhu kriis praegu veel väga teravalt jõudnud ei ole, sellepärast, et on varasemaid tellimusi ees. Sellised ettevõtted on eelkõige ehituses ja tööstuses ning ka IT-sektoris. Sinna jõuavadki raskemad ajad suve teisel poolel sügisel ja siis me võime tõesti näha seda, kus on tööpuudus väga kiirelt kasvamas ja, ja majandus väga suures miinuses. Et praegu peaks olema plaan ikkagi riigil see, et suvel saada sellest kriisist välja. Põhiprobleem on see, et kas on piisavalt raha, et õnneks sai headel aegadel kogutud reserve. Reserve praegu veel jagub, aga kui need põlevad nii kiirelt ära, siis tuleb ühel hetkel tõmmata ka neid toetusi ja teenuseid koomale. Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel on nõus ja märgib, et senised pingutused on vilja kandnud. Teine teema on kindlasti see, et, et kui pikendada, siis kui pikaks ajaks need sõnumid on siin väga erinevad olnud, et on suve lõpuni on sügise lõpuni ja loomulikult me peame vaatama, kas meil jätkub selleks vahendeid ja kindlasti ma tahaks rõhutada, et töötuskindlustusvahenditest meie reservist sarnases mahus hüvitise maksmise jätkumine ehk siis 250 miljonit, nii nagu täna paneks raskustest siis meie töötuskindlustushüvitiste ja teiste skeemide rakendamise tulevikus. Kui suur see lisarahavajadus oleks? No me oleme teinud oma esimesed prognoosi, kui praegu üldse prognoosida saab selles väga sellises turbulentses olukorras ja kui nüüd mustades värvides vaadata tulevikku, siis kaks aastat me peaksime veel suutma siis töötuskindlustushüvitisi maksta. Pavel ütleb aga, et enne pika plaani tegemist tuleks ära oodata ka aprillikuu eest laekuvad taotlused. Siis me saaksime natukenegi täpsemalt sinna sisse vaadata, et millised ettevõtted, millised sektorid on siis kõige rohkem seda hüvitist taotlenud, praegune pilt näitab seda, et suuremas osas on pöördunud just väiksemad ettevõtted, suuremad on siis täna kas teinud teistsugused otsused või on ootamas majutus, toitlustus ja, ja siin hulgi jaekaubandus on praegu teisel kohal, kes on taotlenud, aga, aga töötlev tööstus näiteks, nii et ma usun, et need, need koondamisotsused võimalikud tehakse, siis noh, kas tehakse tõenäoliselt mitte enne siis selle toetuse esimese nii-öelda vooru lõppu.", "role": "user" }, { "content": "Majanduses on mitmeid sektoreid, kuhu raskused jõuavad alles suve teisel poolel ja sügisel. Seega on töötukassal kavas palgahüvitiste maksmise pikendamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTurism moodustab ligi 10 protsenti Euroopa majanduse kogutoodangust ja just turismi on viiruse kriis eriti räsinud. Eelmisel nädalal teatas Euroopa Liit, et ühenduse välispiirid tuleks 15. juunini kinni hoida. Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ulva Juhanson ütles, et kõigepealt tuleb lõpetada liikumispuudega l. Alles siis võib võimaldada sissepääsu niinimetatud kolmandate riikide kodanikele. Esimese asjana tuleb taastada normaalne vaba liikumine Schengeni alal niipea, kui terviseolukord seda võimaldab, toonitas volinik. Saksamaa föderaalvalitsuse turismivolinik Toomas Baris usub, et sakslased pääsevad ka sel aastal siiski välismaale suvepuhkust veetma. Saksa ajakirjandusele antud intervjuus ütles Barise, et riigid peavad omavahel kõnelusi, kuidas puhkuste perioodi korraldada. Ta rõhutas, et kõik sõltub viiruse levikust, aga avaldas veendumust, et sakslased pääsevad vähemalt lähiriikidesse Austriasse, Poola, Belgiasse, Hollandisse või Prantsusmaale. Kreeka turismiminister Harris Teokaris teatas, et Kreeka plaanib järk-järgult uksed külalistele avada. Ka tema sõnul hakkavad lähiajal saabuma lähemate riikide turistid, kes pääsevad kohale autoga ega vaja lennusõitu. Portugal teatas eile, et nende tervise peadirektoriat on valmis saanud juhendi turistide vastuvõtmiseks. Peadirektor Krassa Freites ütles, et kuigi pandeemia ajal ei ole suurt liikumist oodata, on siiski ette valmistatud reeglid nii hotellide, restoranide kui ka randade jaoks, et nakatumist vältida. Juhendid avalikustatakse täna pärast seda, kui Euroopa liit on välja tulnud enda soovitustega. Agentuuri Reuters andmetel soovivad Saksamaa ja teisedki liikmesriigid, et lennuettevõtted ja majutusasutused võiksid ärajäetud reisi eest raha tagasimaksmise asemel välja anda vautšerid, millega saaks edaspidi reisida. Selleks, et seda inimestele meelepärasemaks teha, soovitab Euroopa komisjon liikmesriikidel anda neile vautšeritele riigi tagatis, et kui inimene reisimisvõimalust ära ei kasuta, saab ta hiljem siiski raha tagasi nõuda. Täna avalikustatavas dokumendis hoiatatakse, et üle Euroopa Liidu on reisikeelu tõttu ohus 6,4 miljonit töökohta. Euroopa komisjon soovitab üldise keelu tühistada ning selle asemel kasutusele võtta täpsemad kaitsemeetmed. Liikmesriikidel soovitatakse sisepiirid avada. Strateegia. Dokumendi kohaselt võtab turismisektori taastumine kauem aega Euroopa Liidu äärealadel ja saartel, sest inimesed ei võta sel suvel ilmselt ette pikemaid reise.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon avaldab täna soovitused turismi taastamiseks. Dokumendi mustandi järgi soovitatakse vaba liikumine Schengeni alal taastada kohe, kui terviseolukord võimaldab.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNii nagu üldhaigestumus on hakanud väga selgelt langema, on ka haiglaravi vajadus sellega kaasas käimas. Tõsi küll, et kui vaadata, et kuidas ta nüüd jaotub siis regiooni haiglate vahel ja siis ta jaotub ikkagi ebaühtlaselt, et suurem langus on, on põhja regiooni haiglate, eriti Tallinna haiglates tervikuna. Aga näiteks Tartu Ülikooli kliinikumis on täna hommikuse seisuga üks haige rohkem Covid 19-ga ravi, kui oli siis eelmisel esmaspäeval, nii et seal haiglaravi koormus oluliselt langenud ei ole. Täna hommikuse seisuga on siis haiglaravil 544 patsienti, nendest 52 on kolmanda astme intensiivravis ja nendest omakorda 30 patsienti on siis juhitaval hingamisel. Kui me nüüd võrdleme kevadise viiruselaine ga, siis võttis hulga rohkem aega, et tekiks see olukord, et haiglates hakkaks ravivajadus langema, aga nüüd see läheb peaaegu, et paralleelselt. Jah, et tuleb tunnistada, et ka tõus hakkas samamoodi, et tegelikult sellel hetkel, kui veel ei oleks pidanud algama ja, ja ütleme niimoodi, et me noh, saame uut kogemust kuidas siis haiguspuhang jõuab haiglatesse või üldse, kuidas ta levib nüüd selles tingimuses või nendes tingimustes, kui inimesed on juba ka noh, suuresti ikkagi vaktsineeritud. Et noh, kui vaadata, et mis võib olla selle põhjus, et noh, kui, kui selle kiire haiglaravi vajaduse tõusu taga selgelt oli see, et tekkisid haiguskolded ja ka noh, täna tuleb tunnistada, et tegelikult hoolekandeasutustes haiguskoldeid on veel rohkem, kui meil oli kevadise selle haiguselaine harjal siis praegu ikkagi noh, julgen arvata, et ka vanemaealiste inimeste vaktsineeritus üldse kogukonna vaktsineeritus on taganud selle, et ühtepidi meil need numbrid käituvad natukene teistsuguse loogikaga kui kevadel, aga tänu sellele vaktsineeritusele me oleme ikkagi pääsenud väga, väga suurest haigestumuslainest, et muidu oleks olnud see praegune laine kindlasti tunduvalt keerulisem ja tunduvalt rohkem inimesi haarab, kui, kui ta on, on nüüd praegu olnud", "role": "user" }, { "content": "Olukord haiglates on lootustandvam kui nädal tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKunagi Lavassaare valla territooriumil asunud muuseum sattus kõigepealt kahe valla liitumisel Audru valda, haldusreformi järel on aga hoopis Pärnu linnas ja osaliselt ka Põhja-Pärnumaa vallas. See pole muuseumi rahalist seisu muidugi kuidagi paremaks muutnud, aga lootust asjade paranemisele pole. Mehis Helme Muuseumi asutaja ja juhatuse liige kaotanud. Käed jäävad lühikeseks, et oma eesmärkideni jõuda, et see muuseum välja ehitada sellisena, nagu ta visioonis on meil olnud kogu aeg, selleks on ikkagi vaja riigi tuge. Pärnu linna ettepanekul või kust see tuli, et Pärnu muuseum võiks võtta teid nagu oma tiiva alla, kas see oleks mingi lahendus? Tegelikult initsiatiiv tuli minu poolt, sest ma olen selle asja sees olnud algusest peale ja ma näen, et MTÜ-na see kuhugi kaugele ei jõua, et reaalne võimalus oleks ühineda sihtasutusega Pärnu muuseum, siis oleks ka riigil lihtsam meie tegevust toetada, see on ikka endiselt idee tasandil. Jah, ja viimaste andmete põhjal on siiski puudu veel see Kultuuriministeeriumi seisukoht. Kultuuriministeeriumi muuseumi nõuniku Marju Reismaa hinnangul on Lavassaares asuva Eesti Muuseum raudtee üleandmine sihtasutusele Pärnu muuseum huvitav mõte kuid ametlikku ettepanekut ei ole me saanud ning seetõttu on raske täpsemalt selle sisu kommenteerida. Kui selline pakkumine peaks Pärnu muuseumile tulema, siis on see sihtasutuse nõukogu ülesanne kaaluda võimalikke plusse ja miinuseid, ütles reis. Maa Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Kahe aasta pärast juba 35-aastaseks saav Lavassaare raudteemuuseum on eraalgatuslik ettevõtmine ja on siiani mittetulundusühinguna oma asju ajanud. Toime tulla on olnud väga raske, aga nüüd on tekkinud lootus saada Pärnu muuseumi osaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuur erinevus on muidugi ka see, et Venemaad ju enam esindatud ei ole, nende esindajaid saalis ei ole ega, ega hoonesse enam sisse ei lasta. Mis on hea sellepärast, et nad on kasutanud seda, seda foorumit pidevalt lihtsalt täielike valede ja, ja, ja väljamõeldiste levitamiseks ja ka läänemaailma eksitamiseks ja, ja kõikvõimalikeks absurdseteks vastusüüdistusteks Ukraina aadressil ja nii edasi. Ja, ja õhkkond on siin jah, küllalt küllalt tõsine, et maja ees on ka meeleavaldajad, kes nõuavad seda, et lääs aitaks Ukrainat veel enam relvadega ja ka Ukraina esindajad on ise siin kohapeal, mis, mis ei ole nagu vähetähtis, sellepärast et selge see, et neil on praegusel hetkel Ukraina siis parlamendiliikmetel riigist siia jõuda ja, ja tagasi liikuda, noh ei ole päris tavaline olukord Ukrainas praegusel hetkel, nii et see, et nad saavad osaleda, on siin, meiega on, on tegelikult väga tähtis. Kui suur on parlamentaarse assamblee võimalus midagi praktiliselt ära teha ja kui killustatud ta on, et kui võimalik on, et midagi ära tehakse. Tegelikult parlamentaarne assamblee, ma arvan, tema suurim väärtus on see, et Euroopa parlamentide esindajad saavad siin ju kokku ja kuulevad otse ukrainlastelt neid lugusid räägivad omavahel ja lähevad siis oma koduparlamentidesse tagasi ja oma fraktsioonides oma oma erakondadele annavad annavad seda selle sõnumi edasi noh näiteks kasvõi see, et sin siin nii-öelda koridorides, Ukraina esindajatega rääkides Ukraina saadikud teavad väga hästi seda, milline on olnud Eesti panus seni ja nad on selle eest väga tänulikud, nad nad tunnustavad seda. Aga samal ajal loomulikult nad jätkuvalt paluvad näiteks meie toetust just nimelt siis küsimustes, mis puudutavad täiendavaid sanktsioone või ka nende nende soovi siis liituda Euroopa Liiduga. Et ma arvan, et sellel on tegelikult kõige suurem väärtus praegusel hetkel. Ja, ja teiseks, nagu siin ka mõned kolleegid on täheldanud, et eks, eks see on ka selline hea sündmus, kus saab tegelikult aru sellest, mida võib-olla mõtlevad erinevate Euroopa riikide kodanikud ja valijad sellest sõjast sellepärast et siin olevad saadikud oma sõnavõttudes ja, ja oma seisukoha võtta, kes ikkagi esindavad neid meeleolusid, mis meil riigis on ja mingil määral, eks siin on ka täheldatav selline teatud Euroopa poliitika kujunemise probleem, et, et mida kaugemale Venemaa jääb, seda abstraktsem see probleem muidugi tundub, et et noh, meil on siin just ma astusin välja, tegelikult esines Itaalia president, kes rääkis sellest, et ikka tuleks sõlmida vaherahu ja alustada läbirääkimisi ja siis seda kuulates ma mõtlesin, et huvitav, et kui mõni teine riik okupeeriks näiteks sellest Itaalia saapast selle kanna ja siis istuks seal oma vägedega sees ja siis soovitatakse Itaaliale, et aga proovige kuidagi niimoodi vaherahu saavutada ja siis algatame kusagil neutraalsel pinnal läbirääkimised ja räägime selle üle siis järgmised kaheksa kuni 10 aastat läbi, et et mida siis pihta hakata selles olukorras ma ei tea, mida Itaalia siis lastakse, et seda tahaks jah, nagu vähem näha.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee täiskogu istungi teemaks on samuti sündmused Ukrainas. Eesti delegatsiooni liige Raimond Kaljulaid ütles, et aruelu on tunduvalt emotsionaalsem ja toon midagi muud kui tavapärased arutelud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKohvik number kaks on suuresti teatrikohvik, kuna asub ühes hoones Narva vabalava teatrikeskusega ja tõeline elu algab kohviku jaoks alles siis, kui teater tööd alustab. Kuid pikalt kinni olnud kohvikule on ka tänasest jõustunud leevendus suur asi, räägib kohviku number kaks peakokk Ahto Hinn. See on väga hea uudis, kuigi põhiosa on ikkagi teater ja kaitering. Kui seminarid ja kõik asjad jäävad ära, siis põhisissetulek on lihtsalt jääb tulemata. Aga lõuna ajal saame pakkuda inimestele süüa ja see on tegelikult väga hea. Kuidas aga toidu kaasa ostmise võimalus kohvik number kahele abiks oli? Ei aitanud üldse, et see lihtsalt tuli, me mõtlesime, proovime, aga 10 praadi päevas, mõni päev isegi vähem. See ei olnud midagi. Ka Narvas paikneva Iiri pubi omanik Märt Meesak kinnitab, et toidu kaasa ostmine aitas ehk elektriarve tasa teenida, kuid mitte enamat, sest pubi on ikkagi ajaveetmise koht. Tänasest jõustuva leevenduse suhtes on Märt Meesakul kahetised tunded. Kuna me nagunii tuled põlevad, me saame vähemalt ukse lahti teha ja äkki siis keegi tuleb korraga uksest sisse. Aga see, et ta nagu meile nüüd mingisugust rahavoogu tekitaks või seda miinus, mida me iga päev praegu kanname leevendada, aitaks, no tõenäoliselt väga, mitte tavaliselt ikkagi inimene pubis tulebki just alles kella kuuest ehk õhtul kella seitsmest peaksime uksed uuesti sulgema, nii et kahetised, tunded. Helgem aeg saabub iiripubi jaoks maikuus. Ootame, millal päike välja tuleb ja ja inimesed saaksid hajutatult väliterrassil istuda. Kolm rasket kuud on praegu ees ja, ja sinnamaani tuleb elada. Narva-Jõesuu restoran Franzija jääb esialgu kinni, sest valitsuse luba toidukoha ust veidi paotada restoranide ei sobi, räägib Franzaa omanik Indrek Kõverik. See annab sellistele toitlustusasutustele nagu siin sööklad, kus need tööinimesed saavad päise päeva ajal söömas käia ja ehitusmehed ja kes selliseid kohti külastavad, nad ei pea enam väljas külmetama mingisuguse toidukarbiga. Kuulus Franzaja jääbki suletuks paremate aegade saabumiseni. Kui kõik spaad on Narva-Jõesuus kinni, siis mul ei ole nagu väga põhjust seal ühte väikest puhvetit pidada selle paari inimese pärast, kes võib-olla tuleksid päeval, et kulud tekivad suuremad kui kasu, et pigem puhkame ja mõtleme elu üle järele. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa ja Harjumaa toitlustusasutustel on tänasest lubatud kuni kella 19-ni kliente kohapeal teenindada. Mida koroonapiirangute leevendamisest Narvas arvatakse?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSecretäri General president Neera kolleeg. Mäletad kogu oma elu? See on väga tugev tunne, see on väga tähelepaneväärne päev. Täna on üks väljapaistvamaid päevi minu riigi ajaloos. Olen kindel, et, Estonia s comite apble, neto Whith adresseeritud. Nnab oma panuse Jas va võimekale NATOle või also Joint, mis on ka nõus silmitsi seisma praeguste play väljakutsetega. Me nägime seda sügavat rolli, mida NATO mängib rahvusvahelistes suhetes arendades rahu ja stabiilsust eri Euroopa paikades. Eesti on juba oma usaldusväärsust tõestanud Bosnias ja Kosovos, Afganistanis, Iraagis. Nüüd täisliikmena alliansis on meie vastutus. Silmitsi seistes ühiste ohtudega suurem ja me kavatseme täita kohustusi. Kui osa USA subäänne liitlane tulevikus.", "role": "user" }, { "content": "Toimus NATO laienemise tseremoonia Brüsselis. Eesti välisminister Kristiina Ojulandi esinemine (taustal Indrek Treufeldti tõlge).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIlmselgelt opositsioon ongi teinud väga-väga tugevat kriitikat valitsuse suunas, et seda on näha ka koalitsioonierakondade toetusprotsendis, et koalitsioonierakondi toetab hetkel 50 protsenti, siis nagu seesama näitaja on tunduvalt langenud. Kui me vaatame niisugust ajalist trendi, siis on koalitsioonierakonnad kaotanud seal kuskil viis-kuus protsenti toetust. Et jah, see tõesti see Reformierakond on siin oma toetust tänu sellele ka kasvatanud, et nad on tõesti häälekalt enda veendumusi ja, ja sõnumeid nagu edastanud läbi meedia. Pikka aega on olnud nüüd populaarsusreitingutes ju üsna heade tulemustega Eesti 200. Kas see tähendab seda, et nad on ennast nagu Eesti poliitikas selgelt kinnistanud või võib see sulada nagu kevadine lumi? Seda on veel vara öelda, kas ta sulab nagu kevadine lumi, selle mõtte, seda näitavad alles riigikogu valimised, aga kui me praegu vaatame seda puhast, seda joont, millega Eesti 200 on pildil olnud, siis me näeme, et Eesti 200 toetus näiteks Siis nüüd ütleme selle 2020. aasta jooksul on ta ikkagi pidevalt näidanud toetust suurusjärk kaheksa, üheksa tippkuudel märtsis sellel aastal ka 12 protsenti. Et ma arvan küll, et Eesti 200 on leidnud endale niisuguse seljataguse ja inimesed tahavad näha arvatavasti areenil uut jõudu. Meil on ju tegelikult kõrval ka sotsiaaldemokraatlik Erakond ja kui me Eesti kahtesadat ja sotsiaaldemokraatliku Erakonna niisuguseid põhinagu ütlusi hakkame võrdlema omavahel, siis nad on, on üsnagi ühesugused.", "role": "user" }, { "content": "Septembris on populaarseim erakond Reformierakond, mis on oma toetust augustiga võrreldes kasvatanud 23 protsendilt 27 protsendile. Nii selgub ERRi tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest. Palju maha ei jää ka Keskerakond, mida toetas sel kuul 24 protsenti küsitletutest. Populaarsuselt kolmas on EKRE, mille toetus on võrreldes augustiga langenud 20 protsendilt 16 protsendile. Ülejäänud erakondade toetusreitingud pole võrreldes augustiga muutunud. Võrreldes augustiga on toetus koalitsioonierakondadele pisut vähenenud – augustis toetas koalitsioonierakondi 50 protsenti ning septembris 44 protsenti vastanutest. Opositsioonierakondade toetus on samas kasvanud 33 protsendilt 38 protsendile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel nädal tagasi oli Kohtla-Järve riigigümnaasiumist ära läinute arv 26, siis tänaseks on see arv kooli direktori Hendrik Aguri sõnul tõusnud 32-ni. Osa neist on läinud ka 10 kilomeetrit eemal asuvasse jõhvi gümnaasiumisse, räägib neli aastat tagasi Virumaal esimese riigigümnaasiumi na avatud jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait. Septembrikuus tänase päevani me saime vastu võtta viis õpilast, soovijaid oli natukene rohkem, aga vestlusvoorust kõik edasi ei pääsenud. Ja põhjused, miks nad tulevad meie kooli on hästi erinevad iga õpilane on erinev ja sellepärast põhjused on ka erinevad. Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal lisas Me tõepoolest oleme pisteliselt rääkinud õpilastega, kes on ära läinud ja ja täna rääkisime ka nende õpilastega, kes siin koolis on, eks, ja katsusime siis saada nagu igakülgset tagasisidet, et kokkuvõttes võib öelda, et, et õpilased, kes on ära läinud, on lahkunud tõesti väga erinevatel põhjustel ja need põhjused on olnud erinevat laadi, on olnud sellised tehnilised, mis tulenevalt logistikast transpordist, isegi mõnel ei ole koolisöök meeldinud, aga on ka neid, kellel pole motivatsiooni eesti keelt sellel tasemel õppida, sest näiteks tema tulevikuplaanid on seotud välis välismaa ülikooliga ja, ja tõesti, need põhjused on seinast seina. Teiste riigigümnaasiumidega võrreldes ei tõuse haridus ja teadusministeeriumi statistika põhjal avamis aastal lahkunud õpilaste arv Kohtla-Järvel esile. Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul ongi riigigümnaasiumide loomine olnud hea võimalus saada pilt piirkonna hariduse tasemest. Riigigümnaasium on nagu võib-olla hea selline peegel põhikoolidele ja kohalikele omavalitsustele, et siis tulevad välja need erinevad erinevad nõrkused ja tõepoolest, need ei ole alati keelega seotud, vaid need võivad ka olla muudes muudes ainetes. Seda tulebki niimoodi vaadata, et, et kui on näha, et, et mingist teatud koolist tekib ühesuguse puudujäägiga nii-öelda õpilasi, siis tuleb lihtsalt minna koha peale ja vaadata, millest see tuleneb, kas see on õpetamise metoodika, õpetajate kvalifikatsioon, õppevahendid või, või mis iganes. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Haridusministeeriumi delegatsioon külastas täna Kohtla-Järve ja Jõhvi riigigümnaasiumi, kus üks arutuse all olnud küsimus oli, miks on sügisel üle 320 õpilasega alustanud Kohtla-Järve koolist alates õppeaasta algusest lahkunud ligi 10% õpilasest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juhatus leidis, et peaminister Juhan Partsi selgitused välisminister Kristiina Ojulandi tagandamise põhjuste kohta ei ole piisavad. Seepärast peaks valitsusjuht ministri ametist vabastamisettepaneku presidendi juures tagasi võtma, ütles Reformierakonna esimees Andrus Ansip. Tegemist on selle valitsuse kõige populaarsema ministriga. Tegemist on Euroopa liidus ja üldse Euroopas ühe tuntuma välisministriga. Tegemist on väga hea välisministriga ja otse loomulikult me ootaks me, et peaminister võtaks oma avalduse tagasi. Tuleks kõigepealt välja selgitada, mis on juhtunud, kelle süül on juhtunud, kes peab vastutama. Praegu seda selgust ei ole. Me ei välista seda, et Kristiina Ojuland peaks ka vastutama, aga sellele peaks eelnema tõe väljaselgitamine. Ma ei saa aru, miks kogu aeg müstifitseeritakse suurt riigisaladust seal, kus seda saladust tegelikult ei ole. Praegu mulle tundub, et et salajast märget või konfidentsiaalset märget kannavad ka need paberid, kus on absoluutselt iga sõna, iga rida täiesti avalik. Niisiis tuleks kõigepealt selgitada välja tõde ja seejärel kaasata arutellu ka koalitsioonipartnerid, ütles Reformierakonna esimees pärast juhatuse koosolekut. Selle tagandamise sammuga ilma konsulteerimata siis partneritega ongi astutud väga õhukesele jääle ja seda meie ka praegu peaministrile ette heidanud. Kompromisside leidmise eelduseks on kontakteerumine. Diskussioon praeguse otsuse puhul mingisugust diskussiooni ei eelnenud. Peaminister Juhan Parts võiks kaaluda võimalust ise ametist tagasi astuda, ütles Andrus Ansip. Samas lisas ta, et Reformierakond ei ole kaalunud umbusaldusavalduse algatamist valitsusjuhi vastu, kuid erakorralised valimised võiksid praegu olla täiesti õigustatud, sest valijate kunagisest toetusest Res Publica le ei ole tänaseks midagi järgi jäänud. Praegune reaalsus erineb tunduvalt 2003. aasta riigikogu valimiste tulemusest. Uute valimisteni on jäänud väga pikk aeg enam kui kaks aastat. Ja ma arvan, et võiks tõsiselt kaaluda uute valimiste korraldamist. Ma ei pea erakorralisi riigikogu valimisi mingiks pühaduse teotuseks ja mingisuguseks suureks ebastabiilsuse ilmikuks. Kui ühiskonnas on toimunud muutused, siis võiks neid muutusi peegeldada ka selle riigi esinduskogu.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Juhan Parts tegi president Arnold Rüütlile ettepaneku välisminister Kristiina Ojuland ametist vabastada (seoses Välisministeeriumist dokumendikadumistega). Reformierakonna juhatus toetab Kristiina Ojulandi ja soovib tema jätkamist ning ei mõista Juhan Partsi. Jutuks on ka erakorralised valimised.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiikmete arvu mõttes jääb Isamaa erakonna kõrgaeg seitsme aasta taha, mil toonases Isamaa ja Res Publica liidus oli peaaegu 9800 inimest. Pärast seda hakkas erakond tasapisi kokku kuivama ja selle aasta alguseks jäi isamaasse umbes 7800 liiget, aga eile oli erakonnal tähtis päev, sest Isamaa Tartu piirkonna juhatus otsustas vastu võtta 403 uut liiget. Isamaa Erakonna peasekretär Priit Sibul ütleb, et suurem osa neist tõi erakonda Tartu ettevõtja Madis Sütt. Mina mõni aeg tagasi härra sütiga kohtusin, kus ta avaldas soovi, et seal aasta alguses liitus, ise ütles, et ta on huvitatud poliitikasse tulemisest ja toob inimesi juurde ja endale toetajaid ja, ja see on siis see, mis siis eile realiseerus. Poliitika pole Madis sütile võõras, 2018. aastal asutas ta erakonna rahva tahe. Selleks, et erakonda registreerida, peab sellel olema vähemalt 500 liiget ja et neid kokku saada, tegi sütt hoogsalt kampaaniat. Muuhulgas lubas ta, et kõigi liitujate vahel loositakse välja nutitelefonid. Hiljem ütles ta Postimehele, et loosi läks neli-viis uut telefoni. Järgmisel aastal toimunud riigikogu valimistele rahva tahe siiski ei jõudnud ja tänavu jaanuaris teatas Madis sütt erakonna likvideerimisest. Priit Sibula sõnul ei saa nüüd öelda, nagu oleks rahva tahte liikmed kollektiivselt Isamaa üle toodud. Niimoodi ei saa, et kuidagi kuskilt kedagi kaasa tuua, inimesed on täitnud ikkagi isamaasse liitumisavalduse, kes isamaasse vastu võetakse, niimoodi, kuskilt kambaga ei saa võtta. Hiljuti toimus isamaas ka sisehääletus, kus valdav enamus osalenuid toetas mõtet pikendada erakonna juhatuse volitusi aasta võrra. Priit Sibul kinnitab, et värsked liitujad hääletusel osaleda ei jõudnud. Need ju eile võeti vastu ja teadupärast see lõppes ju ära. Reedel see hääletus. Madis Süti ise ütles pressiteate vahendusel, et sai rahva tahte erakonnas väärtusliku kogemuse poliitika toimimisest ja mõistab, et poliitiline spekter on juba erakondadega täidetud. Sestap otsustas ta liituda isamaaga, mis määratleb end süti sõnul rahvusliku aateparteina.", "role": "user" }, { "content": "Erakonna Isamaa Tartu piirkonna juhatus võttis esmaspäeval vastu 403 uut liiget ning seega kasvas Isamaa liikmeskond viie protsendi võrra. Suure osa uutest liikmetest tõi Isamaasse kunagise erakonna Rahva Tahe juht Madis Sütt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeipsi põhjakalda keskusena on Alutaguse vald tugevdamas kaugsit, kus on valminud rannahoone ja lõpule on jõudmas promenaadi ehitus. Kui praegu meelitab Peipsi põhjarand puhkajaid enamasti vaid päikeseliste suveilmadega, siis lähiaastatel peaks olukord muutuma, räägib Alutaguse abivallavanem Ole Guznetsov. Tean, et plaanis on mitu spaati teha, et ma, ma arvan, et ta tulevikus see probleem laheneb, et vihmase ilmaga saab ka kuskil mõnu mõnusalt olla. Ma tean, et uus külas on päris korralikud plaanid on selle ja siinsamas on alal ka spa planeeritud. Eesmärk ongi niimoodi, et selle, et eraettevõtlus tuleks siia rohkem inimesed tulevad, meie inimesed saavad tööd. Vald saab maksud. Selleks, et julgustada erainvestoreid piirkonda investeerima, on Alutaguse vald loonud munitsipaalsete turismiobjektide haldamiseks ja huvireisivaldkonna arendamiseks sihtasutuse Alutaguse maa 100000 eurose stardikapitali kasutuse. Eesmärgiks on seegi, et inimesed teaks 30 kilomeetrise liivarannaga piirkonnas rohkem puhkekohti kui vaid kaugsid, räägib sihtasutuse Alutaguse maa juhataja Signe Roost. Tegelikult meil on siin väga palju tublisid väikseid ettevõtjaid, aga omamoodi on ikkagi see Alutaguse kant ja see Peipsi põhjarannik nagu lihvimata pärl või, või leidmata üles. Et ma näengi, et see on praegu meie võimalus, kus meil ilmselt tuleb ka järjekordne siseturismi suvi, kus me siis ootamegi kõiki siia Alutaguse kanti seda avastama. Eks see on suur turundustöö, et mida me peame tegema siis siin koostöös RMK ja Alutaguse rahvuspargiga, et meil on ikkagi 30 kilomeetrit liivaranda ja kui me nüüd liigume siit ülespoole, siis meil juba on valmis paatide vette laskmiseks kuninga külas lipp. Meil, seitsmendal juulil avame Vask-Narva sadama, kus saab paatjaga üle talve hoida, sinna tuleb tankla ja siis me liigume alla ole kus on ka võrratud ujumisvõimalused, on siis Alajõe, Alajõe külaplats, Alajõe slipp ja noh, samamoodi me otsime võimalusi, et kuidas inimesed saaksid mugavalt vette ka ranna pungeria kandis. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Alutaguse vald on võtnud sihiks arendada Peipsi põhjakallast. Eesmärgiks kujundada see Eestis üheks vee ääres puhkajate lemmikpaigaks. Infrastuuri arendamisega loodetakse piirkonda meelitada erainvestorid, kes on pikalt kaalunud mõtet piirkonda spaad ehitada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa ma arvan, üks väga tähtis teema deklaratsioonis oli ka see nõudmine, millest on ikka ja jälle juttu olnud, parandada kodakondsusseadust, kodakondsuse ta lastele kodakondsuse võimaldamisega. Ka Euroopa Parlamendi pool tuli väga selgelt välja sellega, et kui Eesti riigikogu peaks selle seaduse vastu võtma, siis on see viimne Euroopa liidupoolne nõue antud valdkonnas. Sellega on kõik vajalikud eeltingimused täidetud ja keegi ei saa oodata, et Eesti peaks kodakondsuse ase seadusandluse suhtes edasisi järeleandmisi tegema.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu aseesimees Tunne Kelam kodakondsusseaduse muudatustest ja Euroopa Liidu seisukohast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilvese tänase Läti visiidi peateemaks kujunes riikidevaheline koostöö. Kohtumisel Läti presidendi Vaira Vike-Freiberg aga arutati Eesti ja Läti koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, aga ka võimalusi edendada üheskoos riikide liitumist Schengeni viisaruumiga. President Ilvese sõnul on praegu, kui nii Läti kui Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigid ning kuuluvad NATO-sse vaja koostööd veelgi rohkem kui enne nende ühendustega liitumist. Väikeriikide häält kuulatakse ainult siis, kui nad räägivad üheskoos, rõhutas Ilves. Ta lisas. Eesti-Läti koostöösse tuleb kaasata ka Leedu. Läti president lisas, et tema koostöö Ilvesega algas juba ammu enne seda, kui Ilvesest sai president ning nüüd näitavad kõik märgid, et see jätkub ka riikide vahel. Seda kinnitab Freiberga sõnul ka fakte, et Ilvese esimene välisvisiit tõi ta just Riiga. Ilves lisas, et kuigi eelmised presidendid külastasid esimesena Helsingit, on talle Riia südamelähedasem. Ajakirjanike hulgas tuli president Ilvesele küsimus. Ka tema kunagiste sõnade Põhjamaad on Eestile lähedasemad kui ja Leedu kohta. Ilves vastas, et selle all tuli mõista kultuurilist ja keelelist lähedust. Poliitiliselt on kahtlemata Ta lähedasemat sarnase ajalooga Läti ja Leedu. Lühidalt puudutati ka Eesti, Läti ja Leedu presidentide päritolu. Kõik nad on elanud paguluses. Nii Eesti kui Läti presidentide vastused olid võrdlemisi sarnased, ju siis kannavad nad rahvale lähedasi väärt. Kuid seda küsimust ei tasu üle tähtsustada, nagu teeb seda vahel vene press. Läti ajakirjanikke huvitas ka kuulsaks saanud Ruhnu karu saatus. Tõstatati küsimus, kas juhul, kui karu tabatakse, tuuakse loom Lätimaale. President Ilves vastas, et Ruhnu karu võib võrrelda lumeinimese jetiga. Näinud on teda paljud, kuid tabatud looma ei ole. Küll aga pole Eestis oma karutapja Läti rahvuskangelast Las Blasis ning seega on karu tulevik helge. Läti pressihuvi Ilvese visiidi vastu oli suur. Presidentide kohtumist olid tulnud kajastama hulgaliselt ajakirjanikke. Eriti suur tundus olevat telekanalite osakaal. Riiast sõitis president Ilves edasi Helsingisse. Toomas Kelt, Riia.", "role": "user" }, { "content": "Ülevaade pressikonverentsil Riias.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTundub, et hääletustulemused on julgustavad. 67,6 protsenti poolt 32,4 protsenti on olnud eitaval seisukohal. Mina isiklikult ei tea ühtegi oma tuttavat, kes ei oleks läinud täna hääletama ja kes oleks hääletanud? Ei. Kõik minu tuttavad hääletasid jah. Mis teie oma elus muutub? Minu oma elus võib-olla täna õhtul ei muutu midagi, aga ma arvan, et riik määratleb väga täpselt oma staatuse määratleb oma staatuse Euroopas, määratleb oma staatuse suuremas majandus liidus ja kui Eesti oleks valinud ei, siis oleks olnud totaalne määramatu. Mis ei meeldiks ei ärimeestele ega tulegile Eesti elanikest.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba mitu aastat on Tallinna munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere soovinud mupo ametnikele saada õigusi ja kohustusi juurde 2017 teatas Toompere, et mupo vajab ka vahetuid sunnivahendeid, näiteks käeraudade kasutamise õigust, kui bussis ed käituvad agressiivselt. Nüüd on siseministeerium teinud omapoolsed vastuettepanekud, mis nii jõulised sunnivahendid täielikult välistavad. Küll aga saavad kohalikud korrakaitsjad õiguse teatud juhtudel nõuda inimestelt nende isiku tuvastamiseks dokumente ja õiguse kanda enesekaitseks kaasas isikliku gaasipihustit. Lisaks aga leidis siseministeerium, et joobes isikute kainenema viimine tuleks üle anda põhimõtteliselt kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele. Mupo juht oli nördinud. Joodikuid võite vedada, aga vahetut sundi ei või kasutada, tähendab seda õigust nagu ei anta, et kõik joodikud, tituleerime siis kõik nagu sotsiaalse abi vajajateks ja kui nüüd joodik ei ole nõus kainestusmajja sõitma vehib natukene kätte jalgadega, siis me peame ikka politsei kohale kutsuma, kes tuleb, tõstab ta meil autosse ja siis meie peame ta kainestusmajja viima. Ma nagu ei näe eriti pointi, et see on selline poole vinnaga tehtud asi. Siseministeeriumi korrakaitse kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg rõhutas, et kohalik omavalitsus peab kindlasti võtma korrakaitse tagamises suurema rolli ja peaks kaaluma, et vähemalt suuremad omavalitsused ehitaks eraldi kainestus või sotsiaalmaja probleemsete purjus inimeste mõjutamiseks. Joobes isik on ju tegelikult abivaja isik, kui vaadata näiteks statistikat, siis siin Eestis põhja prefektuuri satub aasta jooksul arestimajja kainenema kuskil 6000 inimest ja lisaks sellele, kes siis arestimajja viiakse, tegelikult on seal otsas ju need inimesed, kes ei viida arestimajja, viiakse näiteks koju kainena, aga tegelikult nende inimestega ju peaks tegelema kohaliku omavalitsuse, ehk siis tegelikult just see sotsiaalhoolekande poolt, kes valdav enamus nendest inimestest, kes kainenema toimetatakse ei ole ega pruugi olla vägivaldsed, ehk siis mingisugust vahetuseni kohandamist nende isikute suhtes ei ole tarvis. Sealjuures see tähendab ka seda, et on küsitav, et kas sellist tegevust peaks läbi viima siis politsei. Siseministeeriumi soov anda ebakaines isikutega tegelemine üle kohalikule omavalitsusele oli üllatuseks ka Tartu abilinnapeale Mihkel Leesile, kelle sõnul pole Tartu linnal soovi see kohustus endale üle võtta. Pigem mitte, me näeme küll, et kohalike omavalitsuste korrakaitseametnike poolt kohaldatud meetmed võiksid jääda suhteliselt samasuguseks ja me võiksime kasutada näiteks rohkem koostöövõimalusi politseiga, abipolitseinikuga, turvaettevõtjatega. Tallinn ehitas uue kainestusmaja. Kas Tartul ei ole sellist plaani? Tartul ei ole küll plaani rajada nüüd uut, vähemasti munitsipaalkainestusmaja küll mitte.", "role": "user" }, { "content": "Siseministeerium soovib joobes inimeste kainestusmajja toimetamise anda politseilt üle kohalikule omavalitsusele, politsei tegeleks ainult agressiivsete purjus inimestega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresidendiproua Evelin Ilves juhtis oma isadepäeva kõnes tähelepanu sellele, kuivõrd erinev on Eesti isade tegelik roll laste kasvatamisel ühiskonnas levinud hoiakutest. Avalik arvamus näib toitvat mõtet, et Eesti isad ei ole vastutustundlikud, on pigem töö narkomaanid ega huvitu laste kasvatamisest ja nendega aja veetmisest. Avaliku arvamuse jõud on nii tugev, et ka minul tükk aega harjumist, nähes hommikuti lasteaias valitsevat isade küllust. Euroopa elukvaliteedi uuringus seisab mustvalgel kirjas, et rootslaste, norrakate ja poolakate kõrval kulutavad just eesti isad laste eest hoolitsemisele kõige rohkem aega Euroopa liidus. Aasta isa Heins Valgu abikaasa Marika Valk hindab oma mehe juures inimeste erinevustega arvestamist. Võib-olla selline sallivus ja inimeste erinevusi arvestav joon ja, ja nendesse ka vastavalt suhtu, me ei ole ju kõik ühesugused, ei, ei, ühe ühtemoodi andekad, aga kõigis leidub meis alati, aga lastes igasuguseid toredaid jooni, mida tuleb osata märgata, seda ei ole kunagi. Ma ei olnud meie peres, et me nõuaksime oma lastelt või lastelastelt. Et nad ei tea, mida peavad tegema, aga me oleme neid alati ergutanud selles suunas, et tulevik põhineb ikkagi teadmistel ja tahtel tahtel midagi ära teha ja tahtel õppida. Ja no tasapisi nagunii lähebki. Tütred kiidavad oma isa kui inimest ja kodust kaasa saadud väärtushinnanguid. Ta on väga armastav ja hooliv inimene. Milline isa õpetussõna on teid elus kõige rohkem aidanud? Oskate välja tuua need väärtushinnangud, mis me kodust kaasa oleme saanud, näiteks et varanduslikust seisust olulisem on vaimsed väärtused ja haridus ja lai silmaring. Värske aasta isa kutsub ühiskonnas levinud väärtushinnanguid põhjalikult üle vaatama ja oma perekonda hoidma. Isana teeb kõige rohkem rõõmu, kui mu perel läheb hästi, kui läheb hästi minu tütardel minu väimeestel, milline oma isalt saadud põhimõte on läbi elu saatnud. No isa oli esiteks suur Eesti patrioot ja teiseks, ma olen oma isalt pärinud võib-olla niisuguse rahumeelsuse ja püüu kõiki tülisid rahulikult reguleerida ja mis on teie kui aasta isa soovitus nüüd kõigile Eesti isadele hoidke oma pere lõhkuda on alati lihtne hetkelise tuju või mingisuguse ahvatleva pakkumise näol, see käib kribinal rabinal, aga neid traumasid parandada, mida see endaga kaasa toob, eriti lastes sageli neid ei õnnestugi enam parandada, nii et pere on väärtus, mida peaks hoidma.", "role": "user" }, { "content": "Isadepäeval kuulutati Estonia kontserdisaalis pidulikult välja aasta isa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAasta algusest kuni praeguseni on Eestis diagnoositud kaks puukentsefaliidi ja üle 300 borrelioosi haigusjuhu. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko sõnul on haigestumine praegu samal tasemel nagu eelmistel hooaegadel. Erinevalt aga möödunud aastast on puugid sel korral aktiivsemad. Lähtume ikka sellest, et talv oli suht leebe ja pehme ja tulenevalt sellest siis kõik tahavad süüa, eriti need pisemad puugid, kes pole kordagi verd veel saanud, nemad on eriti näljased ja nad ikka kipuvad sinnapoole, et nad tahavad ikka seda verd saada. Ka Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud Eerik Jõgi ütleb, et pehme talv oli puukide ellujäämiseks soodne. Seega võib jõe sõnul oodata, et mitte niivõrd aktiivsus, küll aga puukide arvukus võib sel aastal olla suurem, kui näiteks möödunud korral. Kui on liiga palav või kuiv, suvi tuleb, siis on puukide aktiivsus väiksem, sest nad võivad nagu läbi kuivada ja kui on väga märg ja külm, siis on ka nende aktiivsus väike. Aga kui on selline suvi, mis inimestele väga meeldib, et on natuke vihma ja, ja sooja see meeldib puukidele täpselt samamoodi. Tervise arengu instituudi viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Keller ütleb samuti, et puukide arvukus sõltub mitmetest teguritest. Mis sobib puugile Pärnumaal ja teeb seda atraktiivsemaks, seda ei ole olemas näiteks Viljandimaal, et, et seal puuke on, võib-olla vähem on ajalooliselt tekkinud sellised väga ohtlikud piirkonnad. Ka haigusjuhtude registreerimise statistika järgi saab Tontšenko sõnul öelda, et kuigi haigestumisi esineb igas maakonnas, joonistuvad välja ka kõrgema riskiga piirkonnad. Nendeks on valdavalt Lääne ja Kagu-Eesti, kus registreeritud haigusjuhtude arv on kordades suurem kui mujal. Kui suur osakaal puukides, borreeliat või entsefaliiti kannab, sõltubki jõe sõnul nii piirkonnast, aga ka puukide arvukusest seal. Jõgi toob näite. Lääne-Eesti fenomen on selles, et see osakaal, kui palju puuke on haigeid, on samasugune aga kuna puukide enda arvukus on kaks kuni neli korda suurem, siis lihtsalt selle arvukuse tõttu on suurem tõenäosus sealt see puuk ja koos puugiga siis see haiguste saada. Eelmise aasta andmete põhjal on näiteks kuni kolmandik puukidest borrelioosi kandjaks.", "role": "user" }, { "content": "Puugihooaeg on alanud. Kliima soojenemine toob kaasa selle, et näiteks puukentsefaliidi haigusjuhte avastatakse üha varem ning haigestumised toimuvad pikema perioodi jooksul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase seisuga on uurimise all, kas Eesti ajaloo ühe suurema keskkonnareostuse võis põhjustada Libeeria lipu all sõitev tanker, mis väljus Muuga sadamast ja on praegu teel Singapuri. Laevakapten teatas 25. jaanuaril, et raske kütuse ümberpumpamisel kaks päeva varem sattus laevatekile poolteist tonni kütust. Eesti piirivalve võttis teate vastu ja edastas selle keskkonnainspektsioonile. Edasi muutub olukord segaseks. Peaminister Andrus Ansip ei saa aru, miks ei leidnud piirivalve reostust üles, kui sellest oli teatatud. Piirivalveameti ülesanne oleks olnud avastada see reostus, eelinformatsioon oli olemas, reostust oleks pidanud otsima. Praegu võib rääkida, et, et meie seire võimekus on kehv ja seetõttu ei avastatud. Aga kui on näpuga näidatud kohale, kus reostust on tekitatud, siis siis oleks pidanud rohkem pingutama, et see reostus sealt ka avastada. Kui piirivalve ei omistanud reostuse teatele piisavalt tähelepanu, kas tähendab info toppama jäämine, siis seda, et ka keskkonnainspektsioon ei saanud asjatähtsusest aru. Keskkonnaminister Villu Reiljan? Inspektsioon sai aru küll, aga inspektsioonil ei ole seirevõimekust. Inspektsioon võtab asja üles siis, kui on konkreetsed faktid ja, ja, ja hakatakse konkreetsed kahjud. Antud juhul oli vaja need üles otsida see reostus, kui, kui fakt, eks ole, aga, ja keskkonnainspektsioon võttis selle teadmiseks selle informatsiooni. Siseminister Kalle Laanet ütles, et temale ei teatanud ükski ametnik midagi sellest infost, millest praegu võib lahendus arenema hakata. Samuti ei teatatud keskkonnaminister Villu Reiljanile, et keskkonnainspektsioon suurele reostusele viitava memo sai valed liigutused, mõlemad ääretult segane. On lugu sellega, et avalikkusele teatati esialgu sajakonnast laevast, kes võisid kütusemerre lasta siis 53-st laevast ja anti mõista, et reostajat on peaaegu võimatu leida. Samal ajal oli nii piirivalvel kui keskkonnainspektsioonil teada, et tõenäoline kahtlusalune on üks konkreetne laev. Järjekordselt ei liikunud Eesti riigis info. Siseminister Kalle Laanet. Üha selgemaks ja selgemaks saab väikeses Eesti riigis, et informatsioon ei liigu. Kui ta liigub, siis ta liigub väga suuri ringe tehes ja, ja seda informatsiooni ei hinnata objektiivselt. Et need on need puudused, mis on tõesti, ütleksin viimaste nädalate jooksul välja tulnud. Kalle Laanet teatas ka, et piirivalve sisejuurdlus püüab välja selgitada, miks ei suutnud piirivalvereostuse teadet saades õigeid järeldusi teha. Praeguseks on algatatud ka kriminaaljuurdluse, mida viib läbi keskkriminaalpolitsei. Reostuse kahjusid hindab keskkonnainspektsioon, minister Villu Reiljani arvates võivad need ulatuda kümnete miljonite kroonideni. Mis puutub Singa puri teel olevasse laeva, siis sellega tegeltakse, ütles Reiljan.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse pressikonverentsil räägiti ainult reostusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõige tõenäolisem uus koalitsioon on Norra esinduskogus Sturtingis kindlustanud endale viiekohalise enamuse. Peale töölispartei peaksid koalitsiooni kuuluma veel Keskerakond ja NATOst. Väljaastumist taotlev sotsialistlik vasakpartei poliitikavaatlejad peavad võimalikuks ka kommunistlike vaadetega punase partei kaasamist. Seda enam, et punastel õnnestus oma positsioone lõppenud valimistel parandada. Tulevane arvata valitsusjuht ise punaste kaasamisse kuigi entusiastlikult ei suhtu. Kas koalitsioonist üldse asja saab, pole muidugi veel sugugi selge. Esiteks on suuri erimeelsusi Euroopa Liiduga tihedamat lõimumist ja nafta puurimise jätkumist pooldava töölispartei ning mõlema peamise arvatava valitsuspartneri vahel. Peale selle ei saa aga ka Keskerakond ja sotsialistlik töölispartei omavahel kuigi hästi läbi. Ehkki neil paljudes küsimustes sarnased vaated on. Tere, on igatahes lubanud konsultatsioone pidada kõigi parteijuhtidega. Töölis partei juht ja tõenäoline tulevane peaminister töörahva muresid isiklikult oma nahal tundma ei pea sest ta miljonär. Ta on õppinud Pariisi mainekas poliitika instituudis ja USA Harvardi ülikoolis. Tema valimiskampaania keskne lubadus oli maksukärbetest loobumine, et tavalised inimesed saaksid heaolust senisest suuremat osa. Norra tugeva naftatööstuse jaoks on aga õudusnägu tööre tõotus ajada edaspidi ausamat kliimapoliitikat. Stör ennustab naftaajastu peatset lõppu. Samas ei poolda ta nafta puurimise täielikku lõpetamist, vastandudes sellega teravalt oma potentsiaalselt valitsuspartnerile sotsialistlikule vasakparteile. Veel järsumalt on nafta puurimise vastu muidugi rohelised. Nende võtmine uude valitsusse pole aga niikuinii kuigi usutav, sest roheliste populaarsus langes juba teisi valimisi järjest. Nende langust leevendab asjaolu, et ega teistegi parteide sealhulgas valimised võitnud erakondade maine kiita ole. Störe roll valitsus kõnelustel pole kerge, sest ehkki Tööpartei seekordsed valimised võitis, on nende tulemus viimase 20 aasta nigelaim. Võidu tõi õuele vaid tõik, et konservatiivid esinesid veel viletsamalt. Konservatiivid kaotasid enamiku parlamendi kohtadest hoolimata sellest, et peaminister Erna Solberg oli riigi reservfondi raha üsna heldekäeliselt majanduse ergutamisse suunanud. Samuti sai ta rahvusvaheliste uuringute põhjal koroonapandeemia ohjeldamisega hakkama hoopis paremini kui paljud teised heaolu riikide valitsusjuhid. Et Solberg oli Saksamaa lahkuva liidukantsleri Angela Merkeli sõber ning lähedane liitlane, on Norra võimupööre osa laiemast protsessist kogu Euroopas. Ühe poliitilise ajastu lõpust.", "role": "user" }, { "content": "Norra parlamendivalimised võitis Töölispartei, murdes sellega konservatiivide kaheksa aastat kestnud valitsemise. Konservatiivse partei juht ja senine peaminister Erna Solberg helistas Töölispartei juhile Jonas Gahr Størele ja õnnitles teda valimisvõidu puhul. Esialgsete valimistulemuste põhjal on Töölispartei pälvinud 26,1 ja konservatiivid 20,4 protsenti valijate häältest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTõsiasi on see, et Maire Joal on Viljandi linna poole pöördunud, et temale see kuju ei meeldi ja linnavalitsus peab seda arutama. Kui ta minu arvamust küsite, siis lähtudes Maire Joala sellest nõud nõudest ja vastasel juhul ta pöördub kohtusse. Mina arvan, et taolistel kohtuasjadel ei ole mõtet lähtudes sellest, et kogu see Joala samba asi on Viljandi linnaelanike tegelikult lõhestanud päris mitmeks killuks ja ka sellest, et skulptor Mati Karmin on mulle öelnud, et temal on juba pehmelt öeldes kõrini sellest sambasaagast, et ma arvan, et mõistlik oleks see sammas sellisel kujul siit ära viia. Ehk et linnavalitsus esmaspäeval otsustab ausamba teisaldada. Eks me vaatame, mis me seal kaugele me jõuame, aga selline oleks minu ettepanek küll ja ära viia, kuhu ja millisel kujul. No kuhu, seda ma veel ei oska teile öelda, aga sellisel kujul eksponeerida siin ma arvan, et teda ei ole mõtet enam ja millal see toimub, kas 18.-ks jaanuariks ju enam ei jõua nii nagu Maire Joala nõuab? No Maire Joala nõudis 18.-ks jaanuariks eelmiseks aastaks teda, et seal oli mingi näpuviga, et ma arvan, et ta tuleb ära viia nii kiiresti kui võimalik. See tähendab, ma arvan, päevi pigem, mitte, kuid ega aastaid.", "role": "user" }, { "content": "Jaak Joala lese Maire Joala nõudekiri Viljandi linnavalitsusele sunnib linnavõime otsustama, kas võtta ette kohtutee või ausammas maha võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, tõepoolest hakkab turule tulema nüüd mitmeid selliseid ravimeid, mis on mõeldud selle haiguse raviks enne haiglat. Me senimaani oleme ostnud ravimeid, mida saab kasutada haiglas ja kui rääkida konkreetselt MSD ravimist, siis eellepingu sõlmimist meil plaanis ei ole. Aga meil on plaanis osaleda Euroopa komisjoni poolt korraldatavas Euroopa riikide ühishankes selle ravimi saamiseks ja me oleme oma huvist juba tänaseks teada andnud Euroopa komisjonile ja oleme teatanud ka esialgsed kogused, mille vastu meil huvi oleks. Kui palju meil on kavas osta? Ja esimene asi ongi, tuleb aru saada, et see ravim on mõeldud patsientidele, kes on nii-öelda riskigrupi patsiendid ehk et mitte kõikidele. Et kõige tähtsam on, et kellegagi jääks valet muljet, et nüüd ei ole vaktsineerida vaja. Kui nüüd rääkida kogustest, siis noh, koguseid on äärmiselt keeruline prognoosida, et me oleme esialgu tellinud ära umbes 10000 patsiendi ravikuuri, aga, aga loomulikult peab meile jääma võimalus koguseid selle järgmise aasta jooksul ka muuta. Kui palju üks selline doos maksab, praegu on need vist väga kallid, nagu ikka kõik need uued. No seda, milliseks kujuneb hind, eks see selgub, kui me jõuame selle hankeni ühel päeval, aga noh, nii palju kui me teame oma allikatest, siis võib arvata, et see jääb suurusjärku 600 eurot ühe patsiendi ravi. Kuidas Eestis seda ravimit jagama hakata? Loomulikult oleme me praegu juba plaanimas ja läbi mõtlemas, kuidas täpselt see patsientidele kättesaadavaks teha ja meie praegune töösuund on selline, et see peaks olema arsti poolt retseptiga tavalise digiretseptiga välja kirjutatav ja patsient pigem tema siis keegi lähedane, saab selle siis apteegist kätte. Mida praegu koroonaravimite valdkonnas veel oodata on? Faizer juba teatas, et neilgi on juba ravim olemas. Missugused lootused on? Jätkuvalt kõige suuremat lootust ma soovitaks panna vaktsineerimise peale, aga kui me räägime ravimitest, siis on tõesti tulemas üks suukaudne ravim, mille kohta on äärmiselt vähe infot ja on olemas mõned ravimid, mida nimetatakse monoklonaalseteks antikehadeks mida põhimõtteliselt kasutatakse samal eesmärgil, ehk et enne hospitaliseerimist, need on reeglina süstevormis olevad ravimid, nii et tõepoolest võib arvata, et lähema noh, poole aasta jooksul on ikka see arsenal arstidel täienenud nelja-viie ravimi võrra. Missugune on prognoos, kui kiiresti Euroopa ravimiamet saab heaks kiidetud kas või selle Merki? Ei julge seda tõesti prognoosida, me võime ainult loota, et see juhtub siin lähemate kuu-kahe jooksul, aga pigem tasub olla ettevaatlik nende asjadega kiirustamisel nii-öelda.", "role": "user" }, { "content": "Ühendkuningriik teatas lõppenud nädalal, et andis esimese riigina maailmas kasutusloa ravimifirma Merck kroonaravimile. Ka ravimifirma Pfizer teatas koroonaravimi loomisest. Eesti on valmis neid ravimeid ostma kui see aeg kätte jõuab, aga nende heakskiitmine Euroopa Ravimiametis võtab veel aega. Esialgu saab loota siiski vaid vaktsineerimise peale, ütles Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõru sotsiaaldemokraatide esindaja ning koalitsiooniläbirääkimisi vedanud Anti Allas ütles, et linna arengu seisukohalt on olulise tähtsusega see, et just noored pered jääksid Võru linna elama. Kindlasti on uued atraktiivsed elamupiirkonnad, et noored jääksid siia elama, siis on haldusreformi temaatika, mida me tahame kindlasti maakonnast eest võtta ja eest vedada, et kuna me oleme tugev maakonnakeskus, siis see roll meie täita on lisaks sellele uue tööstusala rajamine ja, ja oluliste taristu kitsaskohtade likvideerimine, mida, mida ka jätkub ja, ja tegelikult ikkagi kõige olulisem on siis sellise Võru kui Eesti kõige lastesõbraliku linna kontseptsiooni edasiarendamine ja kõik need sisulised tegevused, et me seda nimetust ikkagi selgelt välja kannaksime. Keskerakonna huve esindava Andres Visnapuu sõnul on Võrus tähtis pensionäride päevakeskuse ja kultuurimaja kannel, arendamine ning tasuta ühistranspordi jätkumine. Turist vaidlust, et mingi väga põhjaliku ei olnud kindlasti teema, mis tuleb üles. Võib-olla see seab ka riigid, riigiga seonduva siis ühistransport, täna on ta tasuta. Kuidas see edasi läheb, meie soov kindlasti on see, et see jätkuks. Anti Haugas kinnitas, et koalitsioonilepingus on sees suur osa Reformierakonna valimislubadusi. Minul on selles mõttes väga hea meel, et valdav osa Reformierakonna seatud eesmärkidest on leidnud Võru linna koalitsioonilepingus kajastuse. See on näiteks suur strateegiline siht liikuda edasi haldusreformiga, et luua üks maakonnasuurune omavalitsus, mille keskus on Võru linn ja näiteks teine meie jaoks oluline teema, et meelitada siia mõni regiaalne kolledž. Näiteks hakata pakkuma IT-valdkonna kõrgharidust. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Võru linnas allkirjastavad täna kohalikud valimised võitnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond ning Keskerakond koalitsioonilepingu, mille üheks olulisemaks eesmärgiks on jätkata Võru kui lastesõbraliku linna edendamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHollandist pärit Piet Purefin on juba 16 aastat Eestis heategevusprojekte juhtinud. Eesti Hollandi heategevusfond on ellu viinud üle 900 projekti. Meie kõige suurem ja edukam projekt oli näiteks Tartu Maarja kol ja nüüd Eesti toidupank, see toidupank töötab nüüd ainult kaheksa kuud ja, ja ainult Tallinnas ja Tartus ja kuni ta töötab hästi, siis see võtab kindlasti veel viis aastat. Sellepärast me tahame seda teha iga pool Eestis iga nädal me anname 170.-le peredele kohalik toidu kast ja, ja me anname ka umbes 10 MTÜ iga nädal toidukastid, siis see on kokku mitusada, inimesed saavad selle toiduabi iga nädal ja tegelikult väga palju inimesed on. No ütleme, täitsa nomen kohalikud kodanikud tihti, nad on üksikemad ja lihtsalt nende olukord on väga raske ja sellepärast neid on abi vaja, ma arvan, see on iga tsiviliseeritud ühiskond, auetab oma kõige nõrgemad kodanikud ka ja sellepärast, et toiduabi on, on väga vajalik. Priit Porefain usub, et kodanikualgatus on oluline, et elu paremaks muutuks. Ühiskond toimub ainult hästi, kui tegelikult koik inimesed on huvitatud areneda oma maa ja, ja kaasa töötada ja mõtled, kuidas koigas ots saab paremini teha ja sepast kodanikud ja MTÜ-d, mittetulundusühingud on väga tähtis, sellepärast riik üksi ei täi mitte midagi, ainult kui kui kodanikud või inimesed ise tahavad midagi teha, siis riik või, või ühiskond areneb.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu kuulutati aasta kodanikuks Toidupanga tegevjuht ja mündikogumiskampaania käivitaja Pieter Boerefijn.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÄsja kümneaastaseks saanud Tamsalu valla volikogus on 17 liiget. Kaks aastat tagasi võimule saades moodustasid koalitsiooni valimisliit Tamsalu vald ja Keskerakond. Tänaseks on koalitsiooni ja opositsiooni piirid nii hägustunud, et volinikel endilgi on raske öelda, mis seis parasjagu on. Septembris kaotas koha umbusaldatud vallavanem Toomas Uudeberg. Eile sunniti volikogu esimehe kohalt lahkuma Vardo Arusaar, kuid positiivne on siiski see, et volikogu häälteenamusega sai eile õhtul paika uus vallavanem Riho Tell. Vallavolikogu liige Rein Lall teise mulle ütlesite, et umbes kaks aastat ei ole sellist koostöövaimu siin vallas olnud. Kas te usute, et nüüd hakkab midagi muutuma? Me loodame seda väga sügavalt, loodame. No oli valida uustulnuka, kellel oli päris hea programm ja vana olija vahel, kes on teie abivallavanem Riho Tell. Miks volikogu tegi sellise otsuse teie arvates? No minu arust on see, et kaheks aastaks tulla uus mees, kes võib-olla pool aastat õpib, see oleks võib-olla natuke liiga olnud. Kas volikogu esimehe välja vahetamine oli möödapääsmatu? Selles situatsioonis tunnen, et see oli möödapääsmatu. Me ei saa koostööd, praegu me loodame, et me äkki jõuame koostööle. Andrus Freiental, teie olite see, kes võttis üsna teravalt sõna vallavanemaks hääletatud Riho Telli vastu, miks kasutada valla poolt antud töövahendeid ka autot ja töö ajal tegeleda oma perega, see ei ole ju aus ja korrektne. Kas te usute, et pärast neid muudatusi nüüd valla juhtimises nii volikogus kui vallavalitsuses koostöö vaim paraneb? Vallavalitsus saab, ma usun tööd teha, aga volikogus asja paremaks ei lähe kuni järgmiste valimisteni. Vastuolud on liiga suured ja ka isik. Riho Tell kui te hommikul tulite tööle, siis te olite veel abivallavanem, aga lahkute täna vallavanemana, millest te homme alustate? Minu prioriteet on ikkagi koostöö nii vallavalitsuse kui volikogu vahel, milles on need probleemid olnud, et viimasel kahel aastal praktiliselt valla elu on seisnud? Minu arusaamist mööda on tegemist lihtsalt isikutevaheliste vastuoludega, ei muuga, teie tänane vastaskandidaat vallavanema kohale, Vahur Luhtsalu esines kena programmiga. Kas viimati palka teda abi vallavanemaks? Kindlasti ma kaalun seda. Kas te loodate vallavanemana jätkata veel ka kahe aasta pärast? Nii kaugele ma ei julgeks küll täna plaane teha, et ma katsun päev korraga ja noh, tõenäoliselt kahe aasta pärast ei ole enam Tammsalu valda on ilmselt, et midagi suuremat jätkusuutlik omavalitsus peaks olema vähemalt 10000 pluss elanikku. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paidest.", "role": "user" }, { "content": "Kaks aastat võimumänge harrastanud Tamsalu valla volikogu võttis eile õhtul maha volikogu esimehe ja nimetas ametisse uue vallavanema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõhimõtteliselt on võimalik jätkuvalt üle piiri ka käia tööl, õppimas, matustel ja haiget inimest hooldamas, nii et Läti on püüdnud selle olukorra eestlaste jaoks kuidagi väga mugavaks ja noh, reaalseks teha, mida on nagu igapäevaelus võimalik ka järgida. Aga tõepoolest äsja avaldatud nimekirjas, mis siis haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse kodulehele tekkis, on, on Eesti nüüd siis kollase riigina kirjas lätlaste vaates on Eesti nakatumis näit siis 20,8, Leedu on jäänud muide sellest piirist välja pisut alla 16 on see näit siis 15,6. Küsisin just äsja ka Läti politseist, et mismoodi siis see reaalne kontroll nüüd toimuma hakkab, piiril piiri sulgema hakata, nagu eestlased kevadel tegid, lätlased ei plaani, selleks ei ole ka mingit vajadust ja nagu politseis mulle kinnitati, on see kontroll ikkagi rajaneb nagu suures osas. Noh, niisugusele usaldusele. Et inimesed tõepoolest peavad sellest kahe nädala nõudest kinni nagu politseist mulle öeldi, et mingeid lisapatrulle noh, näiteks poodide kõrvale või, või maanteedele just spetsiaalselt eestlaste liikumise kontrollimiseks ei panda küll aga tõepoolest, kui kinni peetakse ja kontrolli teostab ju ka piirivalve siis tuleb selgitada, miks, kuidas ja, ja kus siis isolatsioonis ollakse. Mis siis nüüd Läti vaates edasi saab, Läti terviseminister Ilse Vintele on üsna kindel ja sama on öelnud ka peaminister Krisanis Karins. Et Läti ei kavatse seda 16 näitaja nõuet siis üle vaadata ehk et tõsta seda nagu teiste naaberriikide eeskujul 25-ni. Lätis ei ole selleks mingit põhjust, esiteks on nakatumine madal ja teiseks ka kõige karmimal ajal kevadel oli Läti kõige kõrgem nakatumisnäitaja 22, et no siin Lätis küsitakse, et miks peaks seda siis nüüd äkki 25-le tõstma sel põhjusel, et naabritel läheb kehvemini küll, aga lätlased võivad möönduse teha isolatsiooninõude pikkuse osas ja see otsus tõenäoliselt järgmisel nädalal ka tuleb, see tähendab seda, et siis kahe nädala asemel võib hakata Lätis kehtima kümnepäevane isolatsiooni nõue. Ja üks asi veel, mis puudutab ankeete. Praegu on ankeetidega niisugune lugu, et nende täitmist võidakse nõuda, aga kohustuslik ankeedi täitmine Lätti minnes ei ole. Muide, kes vajab ankeeti, siis selle leiab Läti transpordiministeeriumi kodulehelt. Aga ankeetide süsteem hakkab Lätis täies jõus isolatsiooni puhul kehtima siis umbes kuu aja pärast, kui saab valmis elektrooniline andmebaas.", "role": "user" }, { "content": "Läti haiguste kontrolli ja ennetamise keskus lisas Eesti nn kollaste riikide nimekirja ning ööst vastu laupäeva tuleb siit Lätti minejatel jääda kaheks nädalaks isolatsiooni. Läti terviseministri Ilze Vinkele kinnitas, et riik ei kavatse esialgu nakatumisnäitu 25-ni tõsta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKevadine seire tuvastas 14 uut lendaravate elupaika. Kuna aga aastataguse seirega võrreldes osades kohtades enam lendarava jälgi ei leitud, vähenes asupaikade arv aastaga 97-l 96-le, räägib tereoloog Udo Timm. Kui me vaatame üldist lendorava levila piiri, siis siis tegelikult lääne poolt kogu aeg on see kahanenud ida pool natukene nüüd Smolnitsa ja piirkonnas ja, ja Remniku kandis sealt seal on siis me oleme jälle taas leidnud, noh, seitsmekümnendatel aastatel seal oli teada lendoravat, aga jah, see, see kogu pindala areaalil siin Alutaguse piirkonnas ikkagi on noh, jäänud enam-vähem sama suureks. Haruldase loomakese tõttu on kaitse all ka metsad, kus teda on leitud. Erioloog Uudo Timmi sõnul oleks elamiseks ja lendlemiseks kõrgeid puid vajava endorava elupaikades metsa majandamine küll võimalik, kuid see tähendaks suhtumise muutumist. Mis kõige hävitavam lend orava jaoks on, on muidugi see, et praegune metsa majandamine toimub ju kõik ikkagi valdavalt lageraietega ja, ja lageraie raie puhul ei ole mingit lootust, et lendoraval seal lähema 65 70 aasta jooksul sobivat elupaika isegi tagasi tuleks, rääkimata sellest, et ta saaks seal olla lendoravat metsi võiks majandada ja tuleks majandada kui piiranguvööndimetsi just eelkõige siis püsimetsana, mille puhul siis lendarevale olulised elemendid säilivad, et ei ole nii, et korraga lagedamaks ja siis järgmine järgmine lõikus tuleb 50 aasta pärast. Telioloogi sõnul elab ühes elupaigas keskmiselt neli isendit ehk Eestis on hinnanguliselt umbes 300 400 lendoravat Ida-Virumaalt. Raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eestis kõrgeima kaitse all olevate lendoravate arvukus pole viimase aastaga eriti muutunud. Lendorava uurijate sõnul võib aga täheldada põhiliselt Alutaguse metsades leiduva loomakese leviala liikumist ida poole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal hakkas endine riigi peaprokurör Lavly Perling nõustama Ukrainat sealse õigusriigi reformimisel. Sügisel peatati Berlingu töösuhe Eestis, kuid ametlikult jäi tema töökoht prokuratuuris. Alles eile hommikul tegi Berling avalduse prokuratuuri, st lahkumiseks. Ja õhtuks oli ka ministri käskkiri olemas, nii ma otsustasin ja ma usun, et nüüd on minu sõna täiesti vaba. Eelmise aasta novembris teatas Berling, et temast saab Isamaa erakonna parempoolsete ühenduse toetaja liige. Kuniks Perling oli veel prokuratuuri hingekirjas, ei saanud ta ühegi erakonnaga liituda. Nüüd ütleb Berling, et plaanib poliitikas rohkem kaasa lüüa. Kui ma olen öelnud, et ma tahaks panustada Eesti ellu, siis olen ma seda öelnud ja lubadustest tuleb kinni pidada. Vahel tuleb teha otsused, kus minas tuleb tõsta meie kõrgemale. Juba läinud sügisel küsiti Perlingu käest, miks ta kohe pärast parempoolsetega liitumist prokuratuuri t ei lahkunud. Toona selgitas Berlinge. Prokuröri eripensioni saamiseks läheb tarvis 25 aastast tööstaaži ning see täitunuks tal selle aasta septembris. Järelikult mõjutab Berlingu eilne otsus oluliselt tema tuleviku rahakotti. No finantsiline mõju on selline suhteline mõju. Me räägime ju kunagi tulevikus võib-olla millestki, inimene peab oma otsused tegema pigem selle järgi, mida ta tunneb ja, ja tahab teha. Missuguses erakonnas plaanib ta oma poliitilisi ambitsioone teostada Perling otsesõnu välja ei ütle. Ma olen täna parempoolsete toetajaliige parempoolsed on Isamaa liikme ühendus ja ma arvan, et need faktid kõnelevad iseenda eest. Parempoolsetega liitumise järel on Lavly Berling olnud Isamaa senise tegevuse muuhulgas EKREga koos valitsemise suhtes üsna kriitiline. Täna ütleb Berling, et Isamaa peaks muutuma laiapõhjalisemaks. Mul on ka praegu olnud rõõm kohtuda väga paljude erinevate inimestega, kes näevad seda muutumise vajadust samasugusena, kas see muutus tuleb, milline ta tuleb, kelle poolt ja kuidas muudetuna tuleb? Eks see on nüüd ju ka tuleviku küsimus. Kes soovib, sellel on võimalus Isamaa käekäiku rohkem suunata kevadel, siis peaks toimuma erakonna suurkogu, kus valitakse uus juhatus. Parempoolsete ühenduse juhatuse liige Tõnis Kons usub, et Isamaa muutumise vajadust tajub suur osa erakonna liikmetest. Parempoolsed kindlasti oma kandidaadi esitavad ja teevad selle nimel tööd, et erakonna juhiks saaks meie poolt esitatud kandidaat või meie toetatud kandidaat ning et erakonna juhtimist tuleks ka teisi uusi inimesi.", "role": "user" }, { "content": "Endine riigi peaprokurör Lavly Perling lahkus prokuratuurist. Ennast juba sügisel Isamaa erakonna parempoolsete toetajaliikmeks nimetanud Perling ütleb, et nüüd on ta sõna tõeliselt vaba.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeamine põhjus, miks ma otsustasin täna eriolukorra juhina selle otsuse langetada, on see, et teha kõik selleks, et see hull ja kole viirus koroonaviirus. Et seda levikut nii palju kui võimalik tõkestada, kaitsta Eesti inimeste tervist, kaitsta Eesti inimeste elu, see on see põhjus. Teine põhjus on selles, et kõik kriisikomisjonid nii Vormsi, nii Hiiumaa, nii Saaremaa, nii Kihnu kui Ruhnu vastava ettepanekuga. Minul tegid. Ja ma saan aru, et politsei jääb üksinda, seda praegu siis valvama. Nendes kohtades tegutsev politsei ja piirivalveamet kui ta vajab lisajõude siis tal on võimalik neid lisajõude ka riigis saada. Ja edaspidi on suletud ka kõik ujulad, spordisaalid. Lisaks ma täna tõesti allkirjastasin oma korralduse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, aga ka basseinid, veekeskused, ujulad, päevakeskused ja laste mängutoad jäävad suletuks. Põhjus on selles, et teha kõik selleks, et Need täiendavad ebamugavused. Ma mõistan selle osas ja loomulikult ma vabandan inimeste ees, ma palun nende mõistvat suhtumist, nagu ma ka eile ütlesin, rahvusringhäälingus pöördumiste ees, et üheskoos me võidame selle halva viiruse ja me saame sellest üle. Ma täielikult usun seda ka neid ebamugavusi praegust, neid erijuhtumeid ja neid konkreetseid keelde, mis on täitmiseks, on vaja teha sellepärast, et tagada inimeste elu ja, ja tervis.", "role": "user" }, { "content": "Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõhvi volikogus opositsioonis olev Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eraldada kaasavasse eelarvesse 50000 eurot ja kuigi vallavalitsuse arvates võinuks see summa olla viis korda väiksem, siis seda ettepanekut volikogus ei hääletatudki, kuna volikogu juht ei pidanud seda muudatusettepanekuks, vaid seisukohaks. Kuna opositsiooni ettepaneku poolt oli üheksa ja vastu 11 vallavolinikku, siis jäigi jõhvis esimesel katsel kaasav eelarve vastu võtmata. Reformierakonna esindaja Aivar Surva sellise sündmuste käiguga rahule ei jäänud. Vallavalitsuse seisukoht oli, et küll 10000-ga võiks seda toetada aga minu jaoks oli kummaline see hääletusprotsess, kus isegi ei pandud mitte mõlemat ettepanekut, vaid lasti valida, et kas oled rahul vallavalitsuseettepanekuga või jääd oma ettepaneku juurde, et no kuulge, kui keegi teeb muudatusettepaneku, siis seda muudatusettepanekut tuleb ikkagi hääletada ja siis saab vaadata, mis teiste ettepanekutega saab. Jõhvi vallavolikogu esimehe Eduard JEasti sõnul ei ole ta kaasava eelarve vastu, kuid summa võiks olla väiksem kui opositsiooni pakutud 50000 eurot. Volikogu esimehe arvates võiks jõhvis kaasava eelarve summas võtta eeskuju heade mõtete linnast Tartust. Minu teada, et Tartu oma ligi 200 miljonilise eelarve juures eraldab kaasava eelarve jaoks sirca 150000. Kui me räägime Jõhvist Jõhvi eelarve on 20 22 miljonit ehk sirca 10 korda väiksem siis see summa võikski olla seal kümme-viisteist 1000 võib olla. Sellest tuleks alustada, tuleks vaadata, missugused projektid võiksid tulla, missugused ideed inimeste poolt võiksid tulla ja sealt edasi minna, võib-olla on vaja juurde raha panna, võib-olla järgmises eelarveaastas oleks võimalik ka rohkem eraldada. Aga võib-olla oleks ka sellest summast piisanud. Aivar Surva sõnul oleks mõistlik kaasavat eelarvet siiski jõhvis rakendada. Kindlasti tuleb lisaeelarveid, nii et ma loodan, et ühel hetkel ikkagi saadakse aru, et see, see oleks mõttekas ja muidugi peaks selle tegema võimalikult varakult, et vähemasti esimesel poolaastal, et jõuaks selle kõik ka siis selle aasta jooksul ära menetleda, nii et ma loodan küll, et vallavolikogu seda ühel hetkel ikkagi toetab.", "role": "user" }, { "content": "Jõhvi vallas on tekkinud tüli kaasava eelarve menetlusest. Opositsiooni ettepanek hääletati maha, kuid vallavalitsuse arvamust ei pandud hääletuselegi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik uus on ammu unustatud vana. Uue rahvusringhäälingu seadusega pannakse paika kaua räägitud Eesti televisiooni ja Eesti raadio taasühinemine sedakorda siis mitte tele raadiokomitee, vaid rahvusringhäälingu nime all eesmärgiks paindlikumalt kasutada tegevuseks vajalikke rahalisi vahendeid, uue meedia võimalusi ning leida arengus avanevat sünergiat. Kultuuriminister Raivo Palmaru. Toda organisatsiooni on vaja eelkõige just tehnoloogiliseks hüppeks digitaliseerimiseks, eriti puudutab see televisiooni praegu Euroopa liidus kokku lepitud mängureeglite järgi. Aastal 2012 tuleb lülitada analoogid välja Me juba viivitades ja mitu aastat seda seadust ette valmistades oleme jõudnud seisu, kus nüüd see kõver selle digitaliseerimise kõver läheb väga järsuks. Meil ei ole enam aega viivitada selle digitaliseerimise protsessiga. Seaduseelnõu üle on peetud pikki vaidlusi eelkõige kultuuri ja justiitsministeeriumi vahel. See seadus on kompromis erinevate huvide, erinevate arusaamade, erinevate jõudude kompromiss ja see kompromissi maa, mis Eestis on, on võrdlemisi kitsas. Kompromissidega on lugu tavaliselt niimoodi, et kompromissid ei meeldi kellelegi. Vaieldamatult on see seadus samm edasi võrreldes olemasoleva regulatsiooniga. Kompromissi tulemusena jääb uus rahvusringhääling Eesti raadio ja ETV õigusjärglaseks, mitte ei alusta uue asutusena, nagu oleks soovinud justiitsministeerium. Kuid ringhäälingu nõukogu koosneb üksnes poliitikutest ja riigikogu liikmetest. See on variant, mida kultuuriministeerium esialgu ei toetanud. Ringhäälingu juhtimise politiseerimine on huvitav ja hell teema. Tänagi on mitmed opositsiooniliikmed seda tauninud ja nentinud, et kui ringhäälingunõukogu, nagu riigikogugi juhib koalitsioon, siis on meil tegemist tõelise riigiringhäälinguga, milleks teda praegugi ju paljud poliitikud tegelikult peavad. Peaminister Andrus Ansip ei ole selle seisukohaga kategooriliselt nõus ja toob omapoolse näite. Teadupärast ajakirjandusvabaduse indeksite kõikvõimalikes edetabelites Soome on esikohal ja see praegu pakutav süsteem, see on maha kopeeritud soomlastelt. Soome üle juhib nõukogu, mis koosneb ainult parlamendiliikmetest ja mitte keegi ei kurda Soomes, et nende rahvuslik ringhääling oleks politiseeritud. Igal juhul on seadusel nüüd valitsuse heakskiit ja ees ootavad vaidlused riigikogus. Nagu ütleb seletuskiri, on seadusega rahvusringhäälingule loodud eeldused kujuneda tänapäevaseks kvaliteetseid programme ja meediateenuseid pakkuvaks konkurentsivõimeliseks ringhäälingu ja meediaorganisatsiooniks. Millised neist omadustest praegu puudu on, seda täna ei täpsustatud.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks rahvusringhäälinguseaduse eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälis ja julgeoleku poliitika on isamaale sotsiaaldemokraatidele ja Reformierakonnale üks ühendavaid teemasid, räägib Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu. Toetame selgelt ja ühemõtteliselt rahvusvahelise tribunali moodustamist, et võtta vastutusele agressorriigi Venemaa sõjakurjategijad. See ei ole kuidagi asendav rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevust, kuid seda täiendav, nagu on taodelnud ka Ukraina valitsus. Urmas Reinsalu sõnul on Ukraina riik selle tribunali loomiseks õiguslikud ettevalmistused juba teinud. Reformierakonna juht Kaja Kallas lisas, et Putin on tarvis tema kuritegude eest kohtu alla saata. Kõige olulisem on üldse see, et me tegelikult suudame oma sõpru liitlasi selles veenda, et Putin ei tohi sellest sõjast pääseda karistamatult. Osaliselt julgeolekut puudutas ka Kaja Kallase öeldu, et võimalikud koalitsiooniparteid partnerid on valmis ametliku otsusega kinnitama Eesti loobumist Vene gaasist. Mõned teemad, näiteks viimase miili väljaehitamise kiirendamine või soov tuuleparkide planeerimisel hoogu anda, läksid samuti lihtsamini. Aga tänagi räägiti asjadest, milles kokkulepet on hulga keerulisem leida. Urmas Reinsalu kinnitas, et nemad peretoetuse eelnõust loobuda ei soovi, räägib sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets. No kui sa niimoodi ütled, siis ma saan ka öelda, et, et ka sotsiaaldemokraatide põhisoov 800 eurot tulumaksu vabaks on jätkuvalt laual, ega me pole sealt ka kaugemale jõudnud kui Isamaa ettepanekuga, aga see meil kõik seisab ju veel ees. Kaja Kallas lisas, et ootab Isamaalt vastust Reformierakonna kompromissettepanekule. No me oleme teinud ettepaneku, et Me tõstame nii lastetoetusi kui peretoetusi, kuid teeme seda järk-järguliselt üle üle aastate, me oleme teinud ettepaneku, et selle võib panna kirja ka seadusesse, nii et see ei ole seotud ainult riigieelarve strateegiaga, vaid ta on seadusest, nii nagu me riigieelarve ka välja kannataks. No meie oleme pakkunud nelja aastaga, aga eks see on kõik läbirääkimiste küsimus. Urmas Reinsalu sõnul sooviks Isamaa reformi ikkagi kiiremini või isegi korraga. Kallas märkis aga, et hulga parem oleks aidata rohkemaid, aga samas sihitumalt. Sestap kiitis tema just sotsiaaldemokraatide tulumaksuvaba miinimumi tõstmise mõtet. Kallas vastas ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi seisukohale, et tänane haridus ja teadusminister Liina Kersna ei tohiks uues valitsuses enam osaleda. Heaks tavaks on see, et iga koalitsioonipartner määrab ise oma delegatsiooni liikmed ja see võiks ka edaspidi niimoodi olla.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioonikõneluste neljandal päeval lepiti kokku, et Eesti toetab Venemaa agressiooniga seotud rahvusvahelise tribunali loomist. Peretoetuste eelnõus edasiliikumist pole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt kuidas tundub see vahe, et vanades Euroopa Liidu riikides käis hääletamas üle 47 protsendi inimestest ja uutes riikides pisut üle 28 protsendi Ma ei oska seda vahet nii kommenteerida küll, aga ma ütleksin seda, et see hääletusprotsent kõikides Euroopa riikides on ikkagi suhteliselt madal ja mina mõtlen natukene nüüd natuke teisest vaatevinklist selle asja peale, et mis nüüd edasi saab. Et nähtavasti on midagi selle Euroopa parlamendi kujundamise süsteemis ehk siis valimiste süsteemis sellist, mis võib olla vääriks kaalumist, et seda kuidagi muuta, sellepärast et et Euroopa parlament on ju kujundatud sellisena, et ta moodustaks ühe osa tasakaalust kolmnurgas Euroopa parlament, Euroopa komisjon, liikmesriigid, ehk siis ministrite nõukogu. Nüüd, kui see parlamendivalimiste mandaat hääletusprotsent on madal, siis selle parlamendi mandaat ei ole ka mitte liiga tugev. See tähendab, et tema tasakaalustav roll mitmetes küsimustes on ilmselt nõrgem, kui ta võiks olla, et ma arvan, et, et selle hääletusprotsent hakkab pärast segama Euroopa parlamendi tööd ja, ja see on kindlasti halb. See on kindlasti halb, sest et ütleme nüüd pidades silmas, et et tuleb uus Euroopa komisjon ja mine sa tea, et kuidagi see kuidagi hakkab see kõik tööle, et mismoodi nüüd mina mõtlen nagu sellele, et mismoodi see hakkab kujundama siis neid töösuhteid. Ma arvan, et kõrgem protsent valimiste protsent oleks neid töised suhted selles kolmikus, mis on väga kolmnurgas, mis on väga keeruline. Väga keeruline on juba praegu selgelt ena väga keeruline, et, et see teeb see neid suhteid veel keerulisemaks ja see on, on mõnevõrra muret. Ma vaatasin seda tabelit aastate kaupa nii kaua, kui need valimised on toimunud, see on absoluutselt langev tendents. Ja ma ütleksin seda, et vaadake, siin on üks väga selge vastuolu sees põhimõtteliselt sisse programmeeritud, Euroopa Liit on liikmesriikide liit, see tähendab, et väga selge on ka mulle praeguses olukorras, et jäme ots ja lõplik otsustamine on liikmesriikide ehk siis ministrite nõukogu ja lõpuks ülemkogu käes, ehk siis liikmesriikide selle kehandi nõukogu käes. Ja parlament on ju valitud natukene teistel põhimõtetel. See tähendab, et kuidagi on see loogika peaks olema niiviisi, et et liikmesriikide organ ehk siis nõukogu, Ministrite nõukogu ja Euroopa Liidu nõukogu ja, ja teisel pool on siis otse valitud parlament. Ja, ja see peaks siis moodustama niisuguse tasakaalu, milles siis Euroopa komisjon kui täidesaatev täide saatev institutsioon töötab. Aga nüüd nüüd on nagu ma arvan, et valimistel mõjutab seda madalat protsenti just see, et, et see suhe on väga ebaselge, et siin on väga selge vastuolu, keda kui kas me nüüd valisime Eesti esindajad, Euroopa parlament või me valisime sotsialistide esindaja, liberaalide esindaja, konservatiivide esindaja, Euroopa parlamenti, kes peaksid ajama neid niisugusi, suuremaid poliitilisi liine, mis tähendab seda, et nad on ka oma riigi huvidega teatud juhtumitel vastuolus. Ja, ja see teatud marginaalsus, ma arvan, on selline, mis, mis põhimõtteliselt tekitab segadust kõik ides, nendes, kes tulevad hääletama ja, ja, ja see, see ongi nii, et noh, et, et inimesed tänagi uudistes ma vaatasin, ütlesid, et nad ei saa aru, et, et mis on see mis on see siis tema hääle mõju. Et, et kui ta isegi täpselt ei saa seda aru ju olemuslikult, et kas ta valib nüüd oma riigi esindaja või ta valib oma poliitilise vaate esindaja, kumb siis nüüd tegelikult hakkab olema, siis mõistagi on tõepoolest inimese jaoks küsimus, kas on mõtet valima minna või mitte? Ja veel on üks tendents, et valitsusparteid tunduvad, et saavad lüüa. No ma arvan, et see ongi selle süsteemi nagu üks õnne, et ta ikkagi et, et me ikkagi suuresti ei vali Euroopa parlamenti nendel samadel põhjustel, mis ma enne ütlesin vaid see on jõu katsumine kohalikus poliitikas ja see on kõikides riikides nii, eks ole, ja, ja, ja seda jõukatsumist täpselt nii tõlgendatakse. Et, et need, kes valima tulevad, väljendavad ka selle kaudu oma protesti võimul olevate erakondade vastu. Nii meil kui mujal. Mis tähendab jällegi seda, et see ei ole Euroopa Parlamendi valimised, vaid see on kohalik poliitiline jõukatsumine. Aitäh, palun.", "role": "user" }, { "content": "Eurovoliniku kandidaat Siim Kallase kommentaar Europarlamendi valimistele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPiletite müügiga tegelev Tiketer on üks neid ettevõtteid, kes on alates esmaspäevast pidanud oma tegevuse ümber hindama. Tiketer OÜ vahendab üle 50 erineva teenuse pakkuja teenust ning on oktoobri lõpu seisuga kuni jaanuarini sõlminud kümneid tuhandeid lepinguid. Uued piirangud, mis alates esmaspäevast kehtima hakkasid, tulid tikete OÜ esindaja Priit Leisi sõnul liiga lühikese etteteatamisega. Iga kord, kui käesoleval perioodil, mis meie jaoks algas juba märts 2020 eriolukorra väljakuulutamisega on valitsus vastu võtnud väga lühiajalise rakendamise tähtajaga meetmeid, mis takistavad meie klientidel kas siis tarbijatel või sündmuste korraldajatel teenuse osutamist täielikult osaliselt või siis muudavad teenuse osutamise võimatuks. Ja sellistel puhkudel, kui tulevad välja pressikonverentsi transkriptid, otseülekanded või ka uudised, siis otse loomulikult tarbijad võtavad seda kui fikseeritud alust, et hakata esitama kas siis küsimusi, millele sellel hetkel ei ole veel vastuseid sündmuse korraldajatel või ka siis reaalseid nõudeid taganeda lepingust. Tarbijakaitseameti tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru kutsub teenuse tarbijat ja ettevõtjat omavahel kokkuleppele jõudma. Nõu saamiseks on pöördunud meie poole üheksa erinevat ettevõtjat ja samas suurusjärgus ka tarbijaid, kes tunnevad ki siis huvi oma õiguste ja kohustuste vastu seoses sellega, et tingimused ja reeglid on muutunud võrreldes selle ajaga, kui nemad ostsid pileti. Mis need peamised murekohad siis on, kas see, et kas nad saavad oma piletiraha tagasi või saavad nad vastu mingisuguse vautšeri kui nad on üritusele minnes arvestanud sellega, et nad saavad teha kohapeal testi, et neil pea olema vaktsineerimistõendit ega läbipõdemistõendit? Ja küsimus, et täpselt selles ongi, et mis nendest inimestest saab ja millised nende õigused on, kes ei, ei vasta enam nendele tingimustele. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveamet on andnud sellised suunised, et tegelikult kogu see vastutus nüüd antud olukorras ei peaks jääma tarbijaõlule. Et nende tarbijate puhul, kes tõesti objektiivsetel põhjustel ei saa enam seda tingimust täita, et kas siis vaktsineerida ennast või siis, eks ju ei ole läbi põdenud seda, et neil oleks õigus ikkagi see piletiraha tagasi saada. Küll aga me kutsume väga üles osapooli omavahel kokku leppima, et kas lükata siis edasi, see tähendab siis seda, et näiteks anda tarbijale vautser, et ta saab seda hilisematel üritustel kasutada või leida omavahel mingisugune kompromissi, me pakume ikkagi tarbijatele seda võimalust, et kes ei jää rahule sellega, mis siis ürituse korraldaja talle pakub. Ta leiab, et tema õigusi on rikutud, on tarbijal ikkagi õigus pöörduda edasi tarbijavaidluste komisjoni poole, kes hakkab siis seda, tema konkreetset juhtumit ja lepingulist vaidlust ka lahendama.", "role": "user" }, { "content": "Sellest nädalast ei saa kultuuri- ja meelelahutussündmustel osaleda ilma koroonatõendita. See jätab üritustest kõrvale need inimesed, kes ostsid pileti teadmisega, et saavad oma nakkusohutust tõendada üksnes testimisega. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kutsub rahulolematuid kliente teenusepakkujatega kokkuleppele jõudma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNo tõepoolest selline intsident oli ja see, see video levib internetis ja noh, tegelikult selliseid videoid on ka ju varem sarnaseid videoid siis avaldatud Leedu piirivalve poolt või ka Lätis Läti piirivalve poolt lihtsalt seekord oli asi nagu nahaalsem selle poolest, kuivõrd Valgevene piirivalvurid olid juba siis väidetavalt Leedu poolel ja eks see vahejuhtum üsna hästi iseloomustabki seda olukorda siin piiril, et Leedu on küll suutnud selle sellise suure rändevoo peatada või kinni panna. Aga ega see olukord ei ole siin rahulik ja sellised episoodid näitavad, kuivõrd see provokatsiooni aldis see olukord ka on, et seda ei saa ju kuidagi normaalseks pidada. Oled käinud ka seal põgenikelaagrites on tulnud ju ka teateid, et need on juba ammu täis ja Leedu peab otsima teiste riikide abi, et sealt üle piiri tulnud põgenike ära majutada. No Leedu on väga tublilt hakkama saanud ja nüüd nad ütlevadki, kuna see selline suur rändevoog on kinni saadud ja et neil on justkui hingetõmbeaeg, et nüüd tegeleda nende inimestega, kes siin on ja neid on praegu 4200, nad on majutatud väga erinevatesse oludesse, mõned on telki, aga mõned on ka sellistes vanades koolimajades ja täiesti ka nii-öelda talvekindlad majades, et ega külm periood ei ole ju ka kuigi kaugel. Ja see, millega leedulased praegu väga intensiivselt tegelevad, on siis see, et Nende kõigiga ikkagi rääkida neid intervjueerida, teha kindlaks nende varjupaigataotlest, et siis hakata kiiresti kontrollima, kas selleks on alust ja teiselt poolt tõesti siis ka parandada neid elutingimusi seal, kus vaja, 200 asüülitaotlust on nii-öelda lõppotsuseni jõudnud praegu 4200, see annab ka aimu, millise tempoga praegu liigutakse. Ja need 200 on kõik olnud. Mis muidugi ei tähenda, et nende asüülitaotluste seas ei võiks olla edaspidi ka neid, kes tõesti saavad varjupaika.", "role": "user" }, { "content": "Leedu piiril on olukord rahulik. Hommikul tuli teade Valgevene sõdurite sisenemisest Leedu aladele, kui nad sundisid piiri ületama migrante. Leedu-Valgevene piiril on ka ERR korrespondent Epp Ehand.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatamata vene vägede pidevale täiendamisele pole ida ja Lõuna-Ukrainas ei Ukraina ega Vene väed otsustavat edu saavutanud ja jõutud on patiseisu. Vene vägede peamisel rünnaku suunal Luhanski ja Donetski oblastis ehk idarindel pole nad otsustavat läbimurret ega edu saavutanud. Rindel on küll edenetud taktikalisel tasandil, kuid vallutatud territooriumi pole suudetud julgestada, jätkab kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonel Janno Märk. Kõige kriitilisem on Harkivi isumi suund, et seal Vene Föderatsioon üritab väga kõvasti läbimurret saavutada ja kui seal suunal läbimurre saavutada, siis see võimaldaks Donbassis olevad Ukraina väed ümber piirata sellel liinil, kus on oldud siis aastast 2014 ja need väed kotti võtta ja see toetas siis oluliselt seda eesmärki, et Luganski ja Donetski oblasti administratiiv piirini territoorium siis Vene Föderatsiooni kontrolli alla võtta. Taktikalisel tasandil on Vene väed edu saavutanud Severa Donetski, Popasna ja Rubisni linna suunal, kuid Ukraina väed on suutnud läbimurdeliinid kinni panna. Samas on okupantide taktikas toimunud muutusi. Kõige suurem muutus võrreldes sõja esimeste nädalatega on see, et on järjest siis kontsentreeritumalt ja süsteemsemalt kasutatud suurtükituld ja teisi kautule vahendeid oma rünnaku suundade siis toetamisel ja samal ajal ütleme Ida-Ukrainas rinne, mis on nüüd Ukraina vaates püsinud aastast 2014, seal on Ukraina väed korralikult kindlustanud ja seal see suurtükituli ei ole nii suureks probleemiks Ukraina vägedele kui teistel suundadel. Lõunarindel ehk Saboriisi ja Hersoni oblastis on Vene vägede lähim eesmärk võtta kontrolli alla kogu Hersoni oblast. Sealt on viimase nädalaga tulnud signaale, et Venemaa kavatseb piirkonnas moodustada järjekordse niinimetatud rahvavabariigi. Millised arengud aga toimuvad Moldovas ja Transnistrias? Ühelt poolt on Transnistria siis sellist sõjaväe vanuses olevad mees, kodanikud potentsiaalne värbamispinnas uuteks siis nii-öelda proksiüksusteks Ukraina vastu, et vägede genereerimisega on Vene Föderatsioon olnud hädas selles sõjas. Ja teiseks on võimalik transniste territooriumi kasutada Ukraina vastaseks rünnakuteks kaugtulevahenditega, eelkõige ja hoidmaks ka Odessat sellise teatud surve all, et Odessa piirkonnast ei saaks Ukraina oma vägesid ära viia teistele kriitilistel suundadel ehk siis neid seal siduda ja kolmandaks ka survet avaldada Moldovale ja, ja seeläbi ka Rumeeniale ja teistele NATO riikidele ja anda sõnum, et et takistada siis sellist ühtset ja süsteemset relvaabi andmist Ukrainale.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülema kolonel Janno Märgi sõnul on Ukraina idarindel praegu kõige kriitilisem Harkivi-Izjumi suund, kus Vene väed üritavad kõvasti läbimurret saavutada. Läbimurre seal annaks Vene vägedele võimaluse Donbassis olevad Ukraina väed ümber piirata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar ütleb, et kaua otsiti sidefirmadega kokkulepet, missuguse toimepidevuse nõuded neile kehtestada. Mis ei oleks liiga koormav sideettevõtjatele samal ajal ikkagi arvesta võimalikke ohte sideteenuste toimepidevusele. Selleks kõige suuremaks ohuks ongi see, et meil tekib kuskil piirkonnas ulatuslik elektrikatkestus ja sellel tulenevalt kaob ära ka levi, sest et sidetaristu ei toimi ilma elektrita. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevjuht Jüri Jõemaa ütleb, et juhet pidi jooksvale internetile mõeldud reeglid on vastuvõetavad ka ettevõtjad atele. Enamikus määruses kirjeldatud kohtades on generaatorid või akud juba olemas. Need reeglid, mille ministeerium soovib seada mobiilsideteenusele, eeldavad hulga suuremat muutust. Linnades peaks saama helistada ja sõnumit saata vähemalt kolm tundi pärast elektri kadumist linnast väljas vähemalt kuus tundi. Priit Saar selgitab, et selle reegliga ei taheta linnaelanikke kuidagi kehvemasse olukorda jätta. Lihtsalt linnas pole mõtet nõuda, et nii palju akusid või generaatorid ostetaks. See, mis juhtus Võrus, kus alajaama töö katkes seal kuueks seitsmeks tunniks, see on tegelikult väga-väga erandlik juhtum linnades, elekter läheb ära siis üldjuhul ta ikkagi alla tunni tuleb tagasi ja katkestusi on ka ühtlasi väga vähe. Kokkuvõttes arvutas ministeerium, et sidefirmad peavad akusid või generaatorid soetama 650-le kuni 800-le tugijaamale. Meie hinnangul läheb see kokku kolmele sideettevõtjale kümme-viisteist miljonit eurot. See investeering oleks vaja teha järgmise aasta jooksul, sest me oleme kehtestanud nõude kehtivus aja alguseks, esimene jaanuar 2022. Jüri Jõemaa ütleb seepeale, et sideettevõtjaid ei saa sundida elektrienergia tootjateks. Hetkel tegelikult on nende järgmise aasta investeeringute kavad juba suhteliselt kinnitatud, aga teine pool on ka see, et kõike seda tuleks välja ehitada ja see väljaehitamine vajab seadmeid, vajab neid ehitajaid. Ilmselgelt ühe aastaga lihtsalt ei ole teostatav. Niisiis palub infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit vähemalt esialgu leebemaid reegleid. Jõema sõnul võiks 22. aasta alguseks saavutada selle, et nii linnas kui maal püsiks mobiilside pärast elektrikatkestust kaks tundi. Üks põhjus on arenduse le kuluv raha ja aeg, aga tarvis oleks läbi rääkida ka teiste elutähtsate teenuste pakkujatega. Näiteks kui elektrivõrgu omanik plaanib sidemasti juurde maakaablit, siis tõenäoliselt pole vaja sinna generaatorit osta. Priit Saar ütleb, et kindlasti räägitakse ettevõtetega veel läbi aga eelnõust oluliselt leebemaid reegleid ta siiski ei ennusta. Elanikkonna ootus on see, et me ikkagi suudame lõpuks need sidetoimiduse nõuded kehtestada ja ka neid ka rakendada.", "role": "user" }, { "content": "Linnas tuleks mobiilside tagada kolm tundi, internet kuus tundi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida soovitatakse Eestile seekord Euroopa Komisjoni esinduse juht Eestis Hannes Rumm. Põhilised asjad, mida Eestile soovitakse, on jätkata senist rahanduspoliitikat, parandada olukorda tööjõuturul, kus Eesti probleemiks on hästi suur pikaajaline tööpuudus, suurendada energiasäästlikkust, arendada haridussüsteemi, nõnda, et meil oleks võimalikult vähe põhikoolist väljakukkujaid ja samal ajal, et oleks meil võimalikult rohkem kindla elukutsega inimesi tähendab inimesi, kes on lõpetanud kas ametikooli või kõrgkooli. Ja kindlasti soovitatakse ka muuta tõhusamaks kohalike omavalitsuste tööd, mis ei suuda praegu piisavalt heal tasemel oma elanikele teenuseid pakkuda. Peaminister Andrus Ansip ütleb, et soovitused kattuvad valitsuse vaadetega sellele, mida meil tuleks arendada. Kindlasti on Eesti jaoks oluline jätkata konservatiivse eelarvepoliitikaga, hoida oma rahandust korras. Kindlasti on Eesti jaoks oluline enam investeerida elukestvasse õppesse, aidata inimesi omandada uut elukutset, uusi oskusi selleks, et tööhõive suureneks. Euroopa komisjon toob ka praeguses raportis ja soovitustes välja Eesti edu tööpuuduse kiirel vähenemisel. Minu jaoks võib-olla et kõige olulisem Euroopa komisjoni soovitustest ja Eestis eesootavatest reformidest on seotud osaliselt töövõime kaotanud inimestega tööprotsessi tagasitoomisega. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson näeb soovitustes loomulikult hoopis muid punkte. Minu jaoks kõige olulisem teema on meie regionaalpoliitika, kohalike omavalitsuste toimetulek. Selle alla lähevad nii perepoliitika teemad ja ka tööhõive ehk Euroopa komisjon ütleb seda, et omavalitsustele tuleb anda nende kohustuste täitmiseks vajalik tulubaas. Omavalitsustel ei ole täna võimet eriti Tallinnast kaugemal, toetada töökohtade valdadesse tulekut. Üks asi, millest aeg-ajalt ikka räägitakse, on võimalik automaks. Hannes Rumm. Euroopa komisjon juba teist aastat järjest toob oma analüüsis välja, et Eesti automootorite võimsus on Euroopa liidus kõige suurem, seetõttu nad ka saastavad keskkonda kõige rohkem. Ja siin soovitatakse siis mõelda Eestile, et kuna Eesti on iseendale seadnud eesmärgi aastaks 2020 suurendada ühiskonna energiasäästlikkust siis mõelda erinevate poliitikute peale, kuidas ka siis automootorite võimsust vähendada. Ja siin on nüüd Eesti valitsus enda otsustada, et erinevad poliitilised vahendid on selleks, kas tõsta kütuseaktsiisi, kas kehtestada mõnel moel automaks või võib-olla mõelda veel midagi kolmandat välja. Peaminister Ansip automaksu igal juhul ei toeta. Ma leian, et Eesti süsteem, kus me keskkonna saastamist maksustame läbi kütuseaktsiisi, on märksa õiglasem. Ta ei karista neid inimesi, kes kasutavad autot harva. Automaks karistajaks kindlasti neid inimesi, kes autot väga intensiivselt ei ei kasuta. Automaks ei oleks üldse proportsioonis keskkonna saastamisega ja minu hinnangul see poleks Eesti jaoks õiglane.", "role": "user" }, { "content": "Kord aastas esitab Euroopa Komisjon euroliidu liikmetele oma ametlikud soovitused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on ju selles mõttes tõelise laevaga, et sellel laeval on vöör seal laeval ahter. See laev oli sümbol tegelikult ju, mis tõi luksuse Eesti inimesele läänest? Et eks sellest ajast saadik on kindlasti palju fänne pluss ikkagi see, et palju meremehi on siit läbi käinud ja, ja paljudele on ta saanud nii omaseks, et need, needsamad meremehed tunnevad seda, nende perekonnad, nende lapsed, lapselapsed, nii et, et tegelikult on ju selle laevaga nii-öelda nende aegade jooksul nii-öelda väga palju inimesi olnud seotud ja, ja tegelikult kõik need inimesed kindlasti armastavad seda laeva. Nostalgia on küll sellel laeval kindlasti olemas, just nagu te ütlesite nende nende samade aastate jooksul, millal ta siin oli põhilaev. Aga mis te plaanite sellel laeval teha veel teistmoodi või midagi muuta? Ega me suures plaanis muuta midagi ei taha, et see laev on väga hea ja, ja see laev on väga selline tõeline laev, aga eks tehnilises pooles peab teda kogu aeg järgi aitama ja tehnilise poole pealt on vaja ikkagi järjepidevalt hoida, hoida hea peremeheliku kätt ja, ja kindlasti teemegi edasi investeeringuid tehnikasse, et torustike vahetused metallivahetuse tankides ja nii edasi, et et see on see, on see kõik, mis iga-aastaselt tuleb. Olen siin küsinud, keegi ei osa oska vastata, mitu suurusjärk autot see laev on üle vedanud, aga kõik arvavad, et miljoneid vähemalt siin suurel väinal. Kõik, mis liigub, kõik kulub. Mis te ise arvate jääs sõitmisel ja vees sõitmisel, kui palju see laevakere on ka kulunud, et kas peab hakkama ka keret uut tegema? Tegelikult keret ei pea hakkama uut tegema, nagu alguses sai mainitud, siis see laev on tõesti rauast ja seda näitab ka siis mõõdistused, et kui selle laeva kere paksus veealuse osas oli 12 millimeetrit, kui ta tehasest tuli ja selle aasta mõõtmise näitasid, et 11 millimeetrit siis, siis on näha, et ainult üks millimeeter on nende aastatega maha kulunud. Et seda on ikka väga hästi.", "role": "user" }, { "content": "Parvlaev Regula tähistab 50. sünnipäeva. See on erakordne, et sellises vanuses reisilaev teenindab veel reisijaid, ütles TS Laevade laevandusvaldkonna juht Guldar Kivro.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEnne kevadel alanud koroonapandeemiat tehti 80 protsenti tehingutest Euroopas sularahas. Nüüd elame läbi ülemaailmset sotsiaalset eksperimenti, mis sunnib valitsusi, ettevõtteid ja tarbijaid oma tegutsemismudeleid ja suhtlemisnorme muutma. Rootsi näib selles vallas olevat teerajaja ja võib viia oma niigi kuulsa sularahata arveldamise uuele tasemele surub pangatähed ja mündid ringlusest välja. Riigipanga president Stefan Ingves märkis, et mõnel noorel rootslasel pole aimugi, kuidas päris raha välja näeb. See on tulevik, mille pärast on ingvees mures ja vaja oleks seadusandjate sekkumist enne kui hilja. Digitaalsetel tehingutel on palju eeliseid, sealhulgas läbipaistvus, mis muudab rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise raskemaks. Kuid kui pole enam sularaha, siis mis juhtub, kui digitaalvõrgud maha kukuvad või tabab küberrünnak? Sellised sündmused võivad teha palju rohkem kahju kui lihtlabased ja vanamoodsad pangaröövid. Kui tuled kustuvad, peab riigil olema piisavalt füüsilist sularaha. Väljapääs metsast, ütleb Ingves. Rootsi üritab nüüd sularaha puudumise probleemi lahendada keset koroonapandeemiat, kus sularaha peetakse terviseriskiks. Eelistatud makseviis on täiesti kontaktivaba, et tagada maksimaalne terviseohutus. Rootsi panga Klaarna sõnul on 70 protsenti klientide kaardi maksetest kontaktivabad. Enne pandeemiat oli see 63 protsenti. Inimesed ei taha münte puudutada ega nuppe vajutada. Rootsis on juba praegu ringluses vähem sularaha kui kusagil mujal maailmas. Viimaste saadaolevate andmete kohaselt on see umbes üks protsent sisemajanduse kogutoodangust. Seda võrreldakse kaheksa protsendiga USA-s ja enam kui 10-ga euroalal. 18 kuni 34 aastastest rootslastest ei kasuta umbes kolmveerand sularaha üldse või kasutab seda harva. Nii selgus juunis pankomati tellitud uuringust. Juba 2000 seitsmeteistkümnendal aastal hakkas riigipank uurima, millist tehnoloogiat on vaja niinimetatud e-krooni ehk digitaalse valuuta juurutamiseks. Vahepeal sureb Rootsis välja ka üks viimaseid sularaha tugisambaid, laste taskuraha. Ainult 16 protsenti Rootsi lastest saab regulaarselt sularaha. Svenska Handelspanken tutvustas digitaalset säästupanka, et aidata lastel taskuraha oma mobiiltelefoni kaudu hallata. Nii ei saagi tänapäeva lapsed teada, mis on hoiupõrsas. Maailma terviseorganisatsioon ei ole soovitanud sularaha mitte kasutada. Kreditcars.com ja Texase ülikool on uurinud, et krediitkaartidel on rohkem bakteritüüpe kui sularahas ja müntides.", "role": "user" }, { "content": "Koroonapandeemia ei ole oluliselt vähendanud sularaha hulka maailmas, kuigi seda oodati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillest me siis räägime tegelikult meie epidemioloogilise rolli tugevdamisest meie nakkuste ennetuse ja seire osakonnas, täiendavate kompetentside kaasamine on hädavajalik. Võrgustiku koostöös rahastuse saamine on vajalik ja, ja sellest on ka korduvalt nii, nii avalikkuses ju ju räägitud, et andmete haldus nii operatiivseks tegevuseks kui ka vajadusel teadlastele informatsiooni andmine ja nii edasi, et analüütilise ressursi suurendamine on kindlasti ka terviseametis hädavajalik ja ka selleks me täiendavaid ametikohti juurde vajame nüüd juba võimalikult kiiresti, sest analüütikud on toeks nii operatiivtasandil kiirete otsuste tegemiseks ja piirkondliku leviku hindamiseks ehiolude märk lkkamiseks. Kui ka tegelikult pikas perspektiivis ettepoole vaatamiseks ja prognooside tegemiseks siis meie nakkushaiguste labor vajab võimestamist ja see on üks valdkond, kuhu meil on vaja nii täiendavaid ametikohti referentteenuse tagamiseks kui ka siis sarskov kahe analüüside arendamiseks laboris. Riskikommunikatsioon on kindlasti üks teema, milles me näeme vajadust täiendavaks ressursiks just seetõttu, et neid nõuandeid erinevates valdkondades, aga ka sotsiaalmeedias inimeste päringud vajavad vastajaid vajavad läbimõtlemist, et see kommunikatsiooni pool on hästi oluline võimestada. Nii et hulk erinevaid suuremaid-väiksemaid teemasid, kus on hästi oluline, et see kompetentne ressurss oleks olemas juba enne uut puhangut kui see tõesti peaks nii minema. Aga seesama ressurss on vajalik ka pikas perspektiivis valmisoleku tagamiseks järgmisteks võimalikeks nakkushaigusteks. Kui suurest inimeste arvust me räägime ja kui valitsus eraldab raha, kas need spetsialistid on olemas? Kõigepealt loomulikult on oluline see, et on olemas toetus ja arusaamine, et see terviseameti võimestamine on hädavajalik ja, ja selle pinnalt siis saab alles tegema. Kata värbamisotsuseid. Hetkel me räägime circa 20-st täiendavast ametikohast, mis vajavad mehitamist ja kuna nad on erineva spetsiifikaga ametikohad, siis mõnel juhul loomulikult on meil juba silmapiiril ka võimalike kompetentseid kandidaate, aga siiski tahame loomulikult anda võimaluse absoluutselt kõigile, kes vähegi huvi tunnevad, selles valdkonnas panustamiseks, nii et igal juhul me teeme loomulikult avalikud konkursid kui, kui need täiendavad ametikohad rahastuse saavad.", "role": "user" }, { "content": "Koroonakriisi esimene etapp on läbi saamas ja üha enam räägitakse sellest, mida on õpitud ja kuidas valmistutakse võimalikuks teiseks laineks. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo ütles, et neil on kindlasti inimesi juurde vaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõlva haigla juhataja Margot Bergmani sõnul on olukord haigla koroonaosakonnas püsinud stabiilne. Põlva haiglas püsib olukord stabiilsena, et, et meil on 18 voodikohta koroona patsientidele haiglas avatud ja enamasti seal selline 13 kuni 15 patsienti ka ravil on, et, et ka hetkeseisuga on 14 haiget osakonnas, nii et ikkagi püsivalt. Selline 70 80 protsenti osakonna voodikohtadest on hõivatud meil täna kõige noorem patsient osakonnas on, on 40 aastane ja kõige vanem on 94 aastane. Kui kaua tavaliselt koroonahaiged tee haiglas viibivad, see nüüd olenebki, et kas patsient tuleb meil kliinikumist järelravile ehk siis see tähendab, et ta on juba selle aktiivse raviperioodi kliinikumis ära olnud ja võib-olla vajab veel mõned päevad isolatsiooni, et, et sellisel juhul on ta pigem vähem, aga need haiged, kes tulevad aktiivravile, et nende ravi kestus võib ikkagi mitme nädalani küündida. Et kui ma siin vaatan meie praeguseid osakonna patsiente, siis mõned neist on tulnud ikkagi ka augusti lõpus, kes meil endiselt veel ravile on. Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask Olukord on selline, et hetkel on meil neli koroona patsienti haiglas ja nädalavahetusel hospitaliseeris meie kiirabi kolm patsienti üks rase naine koroonaga viidi Tartusse. Arvi Vask tõdes, et kuigi enamus haiglaravi vajavatest inimestest on üle keskea, siis leidub ka erandeid. Haiglaravi vajavat keskmine vanus on ikka üldiselt üle 60, aga üksikuid nooremaid ka satub sekka, nii et näiteks meil eelmine nädal oli üks, 18 aastane Covid platsi. Raadio uudistele Võrumaalt, Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eestis püsib koroonviirusesse nakatanud inimeste arv jätkuvalt kõrge. Paljud vanemaealiseid haigeid vajavad nädalatepikkust haiglaravi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellel on nii häid kui halbu omadusi. Ega ta meile erilist õnnemaad ei too, aga ma arvan, et ega ta kahju ka ei too. Ma loodan, et elanike jaoks eriliselt midagi. Ma ei usu, et tuleb selline volikogu, kes nüüd maaelanike tahet üldignoreerib, seda ma hästi ei usu. Ja ma ei usu ka seda, et ilma ühinemata Räpina linn hääb. Aga nüüd otseselt, mis tähendaks see vallaelanikele nende igapäevases elus, kas nad peaksid oma toimingut kuskil mujal hakkama tegema või mis neile muutuks? Nad mujal ei pea hakkama tegema, vaadake see nüüd oleneb sellest, et missuguse poliitika kujundab välja kohalik volikogu see tähendab seda, et kas meie sotsiaalteenused jäävad, meil on küllaltki arenenud sotsiaalsüsteem ja nii edasi, aga ma arvan, et need, need asjad kõik jäävad. Jah, ja ma arvan, et ei torma keegi ka päevapealt meie poole kinni panema ja nii edasi. Nii et, et ma, ma ei näe erilisi ohtusid, aga ma ei näe nüüd ka erilist kasu, sest ütleme, et noh, nii nagu riik teda praegu rahastab, eks ole. Jah, ja kui terve süsteem ei muutu, siis ega meil ei saa kah tulla mingit erilist õnnemaad. Ma loodan, et kunagi terves riigis süsteem muutub ja siis läheb meil ka paremaks. Nii et ta annab võimalusi ja valikuid, oleneb ikkagi sellest, et missugused jõud tulevad võimule.", "role": "user" }, { "content": "Räpina vald ja linn hääletasid võimaliku ühinemise üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMart Sõrg on olnud Eesti Panga nõukogu esimees ka seni, nagu ta ise meelde tuletas, valiti ta viis aastat tagasi sellele kohale kahe enam häälega. Täna oli riigikogus salajase hääletuse seis 43 23, seega toetus suurem. Küsisin temalt, mis on selle aja jooksul panga nõukogu töös muutunud. Kui viis aastat tagasi ma nõukogu esimehe koha vastu võtsin, siis oli panganduskriisi haripunkt ja siis oli nõukogu kompetentsis pankade litsentside äravõtmine, pankade saneerimine ja need küsimused, mis on seotud siis pangasüsteemi usaldusväärsuse taastamisega. Nüüd need ülesanded on üle antud finantsinspektsioonile, järelikult panganõukogu nende ülesannetega enam ei tegele. Kui me vaatame tulevikku, siis Eesti kui astub Euroopa liitu, siis Eesti pank astub Euroopa keskpankade liidu liikmeks ja Eesti esitab taotluse ka eurotsooni ühinemise. Et arengud kindlasti toovad uusi muutusi kaasa. Küsisin ka Mart Sõrgilt, milliseid kriisisituatsioone võib nõukogu töös ette tulla. Kriisisituatsioonid, mis esimestel perioodidel olid 92. aastal ja, ja need olid kindlasti hulga ohtlikumad ja pingelisemad kui nüüd ja mulle tundub, et Eesti panga kaader, kaasa arvatud juhtkond on piisavalt professionaalne ja piisavalt ka autoriteetne, et seda panka hästi tulevikus juhtida. Eesti rahasüsteemi usaldusväärsus on ainult tõusnud ja praegune Eesti pangasüsteem on kindlasti selline, et sarnast üldist panganduskriisi siin küll ei oska ennustada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Panga nõukogu esimeheks kinnitati Riigikogu poolt Mart Sõrg.", "role": "assistant" } ]