Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 26

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKus praegu need afgaanid asuvad, kes Eestit abistasid, on nad kabulis Kabuli lennuväljal või kui ei ole, siis kuidas nad sinna toimetatakse. Ameeriklased on evakueerinud ligikaudu 48000 inimest, kelle hulgas on ka afganistani suuda ära tuua. On juba öeldud. Praegu on meile teadaolevalt osad inimesed saanud Afganistanist välja, nad on lendamas vahejaama, kus otsustatakse, kuidas täpselt edasi. Milliste riikidega Eesti koostööd teeb, et nüüd neid ülejäänuid veel välja saada, millise riigi lennukiga nad võiksid välja saada? Eesti on teinud koostööd mitme liitlasega, kellel on võime tuua inimesi välja riigist ja praegu me oleme teinud koostööd erinevate riikidega, sest see pilt, mis lennukid, mis ajahetkel täpselt välja lendavad, on kogu aeg varieerunud ja me oleme teinud koostööd peamiselt NATO liikmesriikidega. Kui palju neid afgaane koos peredega on, kes peaksid Eestisse jõudma mingil hetkel? Eesti oli oma valitsuse otsusega valmis võtma vastu kuni 20 afgaani, kes on olnud kaastöölised meil mittetulundusühenduste organisatsioonide kaudu ja praegu meiega on olnud kontaktis üle 10 afgaani ja need kõik on ka liikumas Afganistanist välja. Praegu me räägime 13-st isikust, kuid see number on kogu aeg muutumas tulenevalt asjaoludest, mis on kohapeal Ma sain aru, et 13 afgaani on väljas Jaa, praeguse informatsiooni järgi on 13 afgaani väljas, kuid ma juhin veel kord tähelepanu sellele, et see pilt on meil tundides muutuv. Kui nad ükskord Eestisse jõuavad, mis siis edasi saab? Eestisse jõuavad need inimesed, kui rahvusvahelise kaitse saajad ja siseministeeriumi pädevuses on otsustada, kuidas täpselt nendega edasi toimitakse ning kuidas täpselt nende elu Eestis välja näeb. Eesti annab neile ikka varjupaika. Selle otsuse teeb politsei ja piirivalveamet vastavalt menetlustoimingutele, et siin ma kindlasti ei kiirustaks sellest ametlikust otsusest ette, sest neid protseduure me viime läbi vastavalt Eesti seadusele, kuid ma väga loodan, et Need inimesed selle rahvusvahelise kaitse Eesti poolt saavad. Asüüli andmine nendele isikutele peaks olema igati asjakohane.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus otsustas eelmisel nädalal, et Eesti võtab vastu kuni 30 Eestiga koostööd teinud afgaani ja nende pereliiget, kes on Afganistanis ohtu sattunud. Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et neist 13 on nüüdseks Afganistanist välja pääsenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa ei tahaks öelda, et palk on kasvanud liiga kiiresti, et tegelikult ju palgakasv teeb rõõmsaks nii töötajad kui ka tegelikult tööandjad, kui see on majanduslikult võimalik. Ja viimastel aastatel on olnud palgakasv küll kiire, aga ka meie ettevõtetel on läinud tervikuna päris hästi, et on, on olnud võimalik seda palka maksta. Meie peame muidugi vaatama selle pilguga, et, et siin vint üle ei keera ja me selle liiga kiire palgakasvu surve all. Hoopis majanduskriisini ei jõua. Kui aga vaadata nüüd hindade kasvu, siis sõda on toonud kaasa ka selle, et, et hinnad kasvavad palju kiiremini veel kui möödunud aasta lõpus. Me räägime siin peaaegu juba viiendiku võrra, on hinnad kallimad kui aasta tagasi, et kui suur surve see on tööandjate jaoks, et lihtsalt eriti madalamapalgalised ei tule enam välja. No tõepoolest on nii, et et sõjategevus ja siin tarneraskused ja, ja veel mõned mõjud on, on hinnad kalopeerima pannud ja see on tohutu surve tööandjatele ja ettevõtjatele. Kõik sisendid kasvavad pöörase kiirusega ja, ja kõike seda isegi ei, ei ole võimalik lõpptarbijale või kliendile edasi kanda. Et kasumlikkused on, on kindlasti vähenenud. Ja ka palkade osakaal ettevõtete nii-öelda tulemustes on ja kulubaasis on olulised kasvanud aastate jooksul. Et kõrgete palkade osakaal ettevõtte kulubaasist eelarvest on, on juba kolmveerand, kui ta siin mõni aasta tagasi See oli, oli 60 protsenti. Et see surve on me praeguses olukorras on muidugi väga keeruline prognoosida, et mis majanduses juhtuma hakkab ja kas hinnatõusud nüüd natukene stabiliseeruvad. Tahaks seda ju kõik loota, et stabiilsemad ajad toovad ka pisut rahulikumad hinna hinnatõusud, aga praegu on muutujaid nii palju osas osades kohtades on majanduse seis väga hea. Samal ajal kusagil börsid kukuvad. Sõda jätkub. Nii et võimatu, ma arvan, prognoosida täna kellelgi täpselt.", "role": "user" }, { "content": "Esimeses kvartalis jätkub Eestis kiire palgakasv, keskmine palk kerkis ligi 1600 euroni. Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ütles, et Ukraina sõda ja tarneahelate katkemine on tekitanud majanduses palju määramatust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoroonakriisi eelse ajaga võrreldes on praegu töötus tõesti veidi kõrgem, et et 2020. aastal, vahetult enne koroonakriisi oli registreeritud töötute arv seal umbes 37 38000 praeguse hetke seisuga on töötut registreeritud töötuid umbes 48000. Et selles mõttes on töötuid rohkem kui päris kriisieelsel ajal, aga samas samas selle kriisi harjaga võrreldes on ikkagi töötajate arv oluliselt vähenenud, et kui veel selle aasta aprilli alguses, kui kui siin need viimatised suuremad piirangud kehtisid, oli töötuid 57000, siis juuli alguseks see langes oluliselt 50000-le ja praeguseks on siis 48000 registreeritud töötut, et ta on olnud langustrendis. Langustrend on veidi siin pidurdunud, juulis, augustis on tööle tööle asumisi olnud oluliselt vähem, kui siin võib-olla oli mai, mai, juuni, aga, aga ilmselt siis need ongi need inimesed, kes ootavad nüüd sügist sügisel avanevaid tööpakkumisi. See on, see on selles mõttes ka tüüpiline, et, et need hooajatööd eriti just siin turismi ja, ja teeninduse valdkonnas, et need sektorid värbavadki kõige intensiivsemalt just kevadel ja suve alguses. Kes on see inimene, kes praegu Eestis tööd otsib? Et töötute seas on naisi, neid rohkem kui mehi 10 protsenti on siis naisi rohkem. Ja see on siis erinev nüüd näiteks sellest eelmisest, 2009. aasta kriisist, kus olukord oli täpselt vastupidine, see on siis tingitud sellest, et, et selles tervisekriisis on pihta saanud just teenindus, toitlustus, majutus ehk need sektorid, kus, kus naiste tööhõive on olnud suurem vanusegruppide osas. Praegu ükski vanusegrupp niimoodi teraval silma ei torka, et kuigi kriisis kadus palju just selliseid noorte töökohti, teeninduse ja turismis, siis siis siin kevadine ja suvine värbamine nendesse samadesse sektoritesse peale piirangute lõppu on, on selles osas positiivse korrektuuri teinud.", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivametsa sõnul töötus küll langeb, aga on siiski kõrge võrreldes koroonakriisi eelse ajaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTõnu Mertsina ütles, et nagu eeldati, toimub sel aastal majanduse taastumine. Maailma kaubandusmahu tõus on juba üle 2018. aasta taseme. Majanduskasv toob kaasa ka hindade tõusu, aga see peaks jääma lühiajaliseks. Eestis on mõju erinev, aga kriisi põhjas taastuti küllalt kiiresti. Piirangud on mõjutanud meil umbes kahtekümmet kuni kahtekümmet viit protsenti majandusest. Samas rõhutas Mertsina, et kui me selle kriisi ületame kahe aastaga, siis eelmisest kriisist tõusmine võttis üle kaheksa aasta. Seni on inimesed olnud kulutustega ettevaatlikud. Eestis on aastaga eraisikute hoiused suurenenud 1,3 miljardit eurot. See peab nüüd oma mõju avaldama. Kui me nüüd eeldame majanduskasvu taastumist, majanduskonjunktuuri paranemist ja ka eraisikute kindlustunde paranemist, siis see raha hakkab liikuma majanduse nii tarbimise kui ka kinnisvarasektorisse ning hakkab peab üsna tugevasti ka majanduskasvule hoogu juurde andma. Ja kokkuvõtteks meie hinnangul peaks hakkama majandus hiljemalt aasta teisel poolel tugevamini kasvama. Selle taustaks on siis välisnõudluse paranemine, pensionireformi mõju, hoiused liiguvad tarbimise investeeringutesse ja samuti ka siis välisinvesteeringute tugi, nii et välisvahendid siis annavad samuti sellise lisaefekti. Selle aasta majandusprognoos on kolm protsenti ja järgmisel aastal see kasv kiireneb viie protsendini. Nüüd selle aasta viimases kvartalis me peaksime ületama ka kriisieelse tipu taseme, mis oli siis 2019, neljas kvartal. Vanemökonomist Liis Elmik ütleb, et hindade tõus jääb mõõdukaks. Meie arvates inflatsiooni kiirenemine jääb lühiajaliseks. Kuna selle taga on siis just energiahindade selline lühiajaline tõus, mis tuleb siis baasiefektist ja pikaajaliselt me ei näe, et, et hindade tõus võiks, võiks jääda kiireks. Lühiajaliselt on siis hinnatõusu taga ka erinevad tootmispiirangud ja tarneraskused. Kui me vaatame ka konteinervedude hindu, siis need on üsna kiiresti kasvanud viimasel ajal Hiinast, kuna lihtsalt nõudlus on viimasel ajal kiiresti kasvanud. Vajadus tööjõu järele, aga. Aga kasvab tullagi meie tööturu prognoosi juurde, siis me ootame seda, et majanduskasv kiireneb ja nõudlus töötajate järele suureneb. Seda kinnitavad ka konjunktuuriinstituudi andmed, mis näitavad seda, et töötajad plaanivad lähikuudel inimesi juurde palgata siin erinevates sektorites. Ja kui hõive kasvab, siis ka tööpuudus peaks teisel poolaastal vähenema. Et aasta keskmisena ootame me selleks aastaks kaheksa protsendilist tööpuuduse määra järgmiseks aastaks siis 6,9 protsendilist tööpuudust.", "role": "user" }, { "content": "Swedbanki prognoosi kohaselt kasvab majandus sel aastal kolm ja järgmisel viis protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReisipiirangud raskendavad tudengite Eestisse jõudmist ning seda, millised piirangud ootavad ees sügisel, ei oska keegi ette näha, sellest hoolimata on huvi Eestis õppimise vastu olemas. Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensingi sõnul on olenemata koroonast huvi Tartu Ülikoolis õppimise vastu välistudengite hulgas olemas. Huvi Tartu Ülikoolis õppimise vastu on suur ja vastuvõtuarvud näitavad, et me sisuliselt läheneme nendele arvudele, mis olid nii enne koroonat kui koroona ajal, sest ka eelmisel aastal Tartu Ülikooli vastuvõtt välisüliõpilaste osas ei vähenenud. Eestisse jõudnud tudengitele kehtivad samasugused välisministeeriumi kehtestatud piirangud nagu kõigile riiki sisenejatele. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul puudub ülikoolil õigus määrata enda välistudengitele täiendavaid piiranguid. Ülikool hea meelega nõuaks seda, et meie välistudengid, kes siia saabuvad, oleksid juba vaktsineeritud, aga sellist õigust ülikoolil nõuda ei ole, et me peame järgima nende välismaalaste puhul täpselt samasuguseid ettekirjutuse tingimisi, mis on välisminister umi lehel kirjas. Ülikoolid peavad arvestama ka võimalusega, et sügisel on reisipiirangud karmimad ja tudengid ei jõua kooliaasta alguseks Eestisse. Eesti maaülikooli esindaja Andres Soopi sõnul on maaülikoolil valmisolek, et kohandada õpet vastavalt sellele, kuidas välistudengitel on võimalik Eestisse jõuda. Kui tuleb välja, et meil näiteks erialal enamus tudengeid ei jõua kohale, siis me saame tegelikult edasi lükata õpet, et me saame õppetöö algust kas siis kuu või isegi semester edasi lükata või siis, kui üksikud ei jõua, siis me saame pakkuda tegelikult e-õpet, et kui näiteks erialale mõni saa kohale õigeks ajaks tulla, et seniks, kui ta enda asjad korda saab ja siia jõuab, et seniks saab e-õppena oma juba alustada.", "role": "user" }, { "content": "Ülikoolid valmistuvad välistudengeid vastu võtma. Samas tuleb koroonat silmas pidades arvestada mitmete asjaoludega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba enne seda, kui Ukrainas lahingud puhkesid, võttis Eesti suuna, et siia jõudvad sõjapõgenikud tuleb võimalikult kiiresti tööle aidata. Samas on prognoosid saabujate hulga kohta pidevalt muutunud ning nüüd teeb valitsus kõik oma arvutused mõttega, et siia võib jõuda kuni 100000 põgenikku. Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivametsa sõnul võib neist tööturule jõuda umbes 40 protsenti. Meie jaoks kuus keskmiselt võiks olla neid inimesi, kes aktiivselt töötukassa kaudu tööd otsivad, umbes 10000, et mõned on tööl, mõned tulevad, registreerivad, mõned liiguvad tööle ära. Praegu on töötukassa nimekirjas umbes 45000 aktiivset tööotsijat. Katrin Liivametsa sõnul tuleb Ukraina sõja ja sanktsioonide vaates arvestada ka sellega, et töökohti võib vähemaks jääda. Me nüüd oleme tuginenud siis rahandusministeeriumi sellisele kiirhinnangule ja selle pealt võib arvata, et igas kuus hakkab olema umbes 15000 täiendavat töötut. Niisiis, selle arvutuse järgi võib meie töötuse määr kerkida 10 protsendi kanti. Iseenesest pole selles midagi enneolematut, näiteks 2010. aastal oli see näitaja 16 protsendi juures. Võimalik eesseisev olukord on siiski tavapärasest erinev. Kas või lihtsalt keeleoskuste poolest, et saabujate hulgas on ka neid inimesi, kellel ei ole see vene keel võib-olla sellisel tasemel, et kellel siin on noh, ikkagi väga tugev keelebarjäär ja kindlasti on puudu tõlkida teenustest, koolis, lasteaias, arsti juures, töövõime hindamisel või kus iganes seda vaja võib minna, et see teeb kindlasti selle seekord veidi keerulisemaks. Katrin Liivamets ütleb, et kui majanduskasv jätkuks samas tempos, mis oli enne sõja puhkemist, võiks sotsiaalministeeriumi soov saabujad kuupaariga tööle aidata täituda. Kui majandus kannatab, on kõik keerulisem. On neid inimesi, kes juba on tööle läinud, kes on kohe tööle minemas, kes teavad, et nad saavad elamisloa 18 aprilli 19. on nad tööl, et neid inimesi ka juba on, meile teada, aga need, kellel ei ole siin seda tööandjat juba valmis või leitud, et nende puhul võib see võtta ka kauem aega. Kuna ajutisi majutuskohti suuremates linnades napib, viiakse sõjapõgenike bussiga üle Eesti laiali. Töökohad on siiski suuremates kohtades Tallinnas ja Tartus, märgib Katrin Liivamets. Peaaegu pool meie kõikidest tööpakkumistest on Tallinnas ja Harjumaal umbes 10 protsenti, on siis Tartumaal viis kuni seitse protsenti veel Pärnumaal Ida-Virumaal, et ülejäänutes on kõikides ikkagi noh, suhteliselt pisike osa.", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa hinnangul võib sõda Ukrainas viia meie tööpuuduse kümne protsendini. Viimati oli tööpuudus nii suur 2012. aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandi vallavanem Alar Karu andis vallavalitsuse finantsosakonnale korralduse hakata koostama kriisieelarvet, mis olenevalt koroonakriisi kestusest jõuab volikogusse septembris. Aga kokkuhoiumeetmeid on teisigi. Alar Karu. Kõik jooksvad remondid ja kõik kulud ikkagi ainult vallavalitsuse eriloal ja selline otsus kehtib täna eriolukorra lõpuni, aga samas pooleliolevat tööd, mis meil on või mis on võib-olla eelmisest aastast hangetega siis näiteks mustla vee kanalisatsioonitrassid ja siin seintel koolistaadion siis suuremad objektid, need me püüame ikkagi lõpuni ära teha. Tegelikult vastu võetud eelarves oli ette nähtud esimesest aprillist palgatõus, aga ka selle Me täna lükkasime edasi. Türi vallavanem Pipi-Liis Siimann ütleb, et märtsikuine alalaekumine valla eelarvesse oli 88000 eurot. Kohe, kui eriolukord välja kuulutati, tõmbasid vallaasutuste juhid eelarvest maha kõik nõndanimetatud jooksvad kulutused ja ümber jagati ka inimeste tööülesanded, millega kriisi ajal tegeleda tuleb. PipiLiis Siimann. Kuid siiski selline viieteist-kahekümne protsendilise kärbe nendele inimestele, kes ei saa 100 protsenti töötada. Tõenäoliselt tuleb teha, näiteks puudutab see siis lasteaiaõpetajaid, kes paratamatult peavad enamuses praegu olema kodutööl ja ma arvan, et see ongi maksumaksja rahaga mõistlik kasutus, kui me siis eriolukorra ajaks sellise ettepaneku neile teeme, nii nagu ikka iga töölepinguseadus annab keerulistes majanduslikes oludes, kui ei ole võimalik kokkulepitud ulatuses tööd anda, peab vähendama töökoormust siis selline ettevõtluses on kasutusel ja ma usun, et ka omavalitsused paratamatult peavad seda teatud hulga töötajate puhul kasutama. Enamus meie töötajatest muidugi töötab ka praegu, kuigi töövorm on muutunud ja neid palgakärbe ei tohi mõjutada. Siimanni sõnul on Türi vallaasutustes neid inimesi umbes 100, keda ajutine palgakärbe puudutab, kuna nad ei saa teha tööd täismahus. Lisaks valmistab vallavalitsus ette negatiivset lisaeelarvet, millega loobutakse kulutustest, mis pole hädavajalikud. Nii lükatakse edasi Türi kesklinna arhitektuurikonkurss ja ajutiselt peatatakse kodutoetuse maksmine. Põhja-Sakala vallavanem Herman Kalmus ütles aga, et lähikuudel vald eelarvekärpeid teha ei plaani ja kui majandusolukord riigis halveneb veelgi, peab riik omavalitsustele appi tulema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.", "role": "user" }, { "content": "Omavalitsused otsivad eelarveraha kokkuhoiu võimalusi. Esimese asjana jäetakse ära lähiajaks kavandatud investeeringud, kuid mõnel pool on otsustatud kärpida nende allasutuste töötajate palku, kes töötavad ajutiselt osalise koormusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn teatas eurogrupi kohtumise järel, et maraton on tõepoolest Kreeka sõna sest rahandusministrid istusid koos enam kui 13 tundi. Kokkulepe saavutati Kreeka võla vähendamise 120,5 protsendini Kreeka SKT-st aastaks 2020. Seda on pisut enam, kui laenupakkujad esialgu kavandasid. Samas tunnistas rahvusvahelise valuutafondi juht Christine Lagarde, et eilse kohtumise alguses oli võlatase 129 protsenti SKT-st. Kümnendi lõpuks. Me alustasime eilset kohtumist teadmisega, et Kreeka laenuvajadus on oluliselt kõrgem kui 130 miljardit eurot ent tänu tõhusatele läbirääkimistele mahume nüüd 130 miljardi raamidesse, kõneles IMF-i juht. Kreeka võla ja seega ka rahastamisvajaduse vähendamine sündisid nii era kui ka avaliku sektori kaasamisega võla restruktureerimisse. Erasektor kannab Kreeka võlakirjade nominaalväärtusest maha 53,5 protsenti. Programm on pankadele vabatahtlik, aga eurogrupi president Jean-Claude Juncker usub, et huvi selle vastu saab olema kõrge. Riigisektori roll Kreeka võla vähendamise seisneb selles, et Kreekale laenu andnud liikmesriigid nõustuvad vähendama intressi ning Kreeka võlakirjadelt teenitud kasum suunatakse Kreekasse. Et Kreeka on seni kõrvale hiilinud laenuandjatega kokku lepitud majandusreformidest ja kärbetest, siis otsustas eurogrupp muuta IMF-i, Euroopa Komisjoni ja Euroopa keskpanga missiooni Ateenas permanentseks. Kriitikud ütlevad, et Kreeka abiprogramm on ennast hävitav, see surub riigi nii sügavasse majanduslangusesse, et nõutud eelarvekriteeriumide täitmine muutubki võimatuks. Eurogrupi järgsel pressikonverentsil üritati neid kartusi leevendada, rõhutades, et programm keskendub struktuursetele reformidele Kreekas, mis lõpuks toovad ka kasvu. Lisaks arutas eurogrupp eurotsooni tulemüüride tugevdamist. See teema on päevakorras esimesel ja teisel märtsil toimuval Euroopa ülemkogul. Ma loodan, et EFSF-i ja ESM-i mahtu on võimalik tõsta fonde kombineerides, kõneles eurogrupi president JeongClaude Juncker rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Eurogrupi kohtumine Brüsselis. Kokku lepiti 130 miljardi euro suurune Kreeka teine abiprogramm ning meetmed Kreeka võla vähendamiseks 120,5%-ni Kreeka SKT-st aastaks 2020.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nArutelu umbes samal teemal oli sel aastal juba kolmas, seekord olid küll ettekandjatena kaasatud ka eksperdid, arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare ja Tartu Tartu Ülikooli professor Raul Eamets. Kolmas ettekandja oli initsiaatorite poolt. Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ettepanekutest puudust ei olnud pikast nimekirjast mõned näited, Karel Rüütli. Võimaldada palgatoetusega tööle võtta kolm kuud töötu olnud inimene lubada kuni kaks päeva nädalas osa ajaga töötamist, ilma, et inimestel kaoks õigus saada töötu abiraha. Eraldada omavalitsustele sihtotstarbelised vahendid tööharjutuste läbiviimiseks ning töötute rakendamiseks heakorratöödel viia sotsiaalmaksu määr osakoormusega töö ajal vastavusse saadud töötasule. Raul Eamets Tööpoliitika meetmed võiksid täna laieneda ka töötavatele inimestele. Täna laienevad need ainult neile, kes on juba koondamisteate kätte saanud. Aga võiks katta ka teatud riskigruppi kuuluvaid inimesi, näiteks neid, kes saavad miinimumpalka või kes on ületanud teatud vanuse piiri. Tööpoliitika meetmed peaksid soodustama osaajaga töötamist. Kui töötu leiab endale töökoha näiteks osa ajaga siis ei tohiks automaatselt kaotada ta töötuskindlustushüvitist vaid see võiks väheneda proportsionaalselt saadava töötasuga. Ning Raivo Vare Kolm vaala, millele me peame panustama, see on eksportkapitali inimesed ja need on neli strateegilise telge, uued töökohad. Kapital, otseinvesteeringud, uute ettevõtete loomine pankade kaudu. Ressursijaotus, eksporditoetus. See on strateegiline ümberõpe, talentide, immigratsiooni ja inimeste hoidmine aktiivsena. Nagu öeldud, on ettepanekuid palju ja nad on suunatud nii homsesse kui järgnevatesse aastakümnetesse ja kokku võib kogu selle arutelu endiselt võtta tõdemusega, et arusaam, kuidas luua uusi töökohti, on erakondadelt täiesti erinev. Opositsioon heidab valitsusele ette, et see ei tee midagi uute töökohtade loomiseks ja ainult kiidab oma pankrotistunud majandusmudelit. Koalitsioon paneb endiselt rõhu nii-öelda keskpika perspektiiviga abinõudele ja kinnitab, et kõik läheb õiget rada. Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Tahan öelda, et 2009. aastal leidis uue töökoha 28286 töötut ning käesoleva aasta ka kuuga on see number juba 6843 ehk me liigume räägitud 41000 uue töökoha kursil, millest nüüd paneme tähele üks kolmandik luuakse otseselt riigi toel ning kaks kolmandikk, kui siis selle turumajanduse nii-öelda nähtamatu, kuid kindla käe poolt. Kui paljud ettepanekud olid juba varem kõlanud, siis üks oli igal juhul täiesti uus Karel Rüütli. Teen ettepaneku luua tööhõiveküsimuste koordineeritud ja kompleks käsitlemiseks portfellita tööministri ametikoht ja töötada välja meetmete plaan riigi rakenduskava töökohtade loomiseks. Teatud ootamatusena sai see ettepanek ka mõlema eksperditoetuse, tõsi, võib üsna kindel olla, et koalitsioon, kus ministrikohti pigem vähendatakse, seda ettepanekut ei toeta.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus arutati olulise tähtsusega küsimusena töökohtade loomist. Riigikogus arutati töökohtade loomist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMida on tehtud Ida-Aasia riikides nii et nad on oma koroonast jagu saanud sisuliselt, mida nad on teinud sellist, mis Euroopas ei ole tehtud või, või Euroopas on valesti tehtud. Mis siin Jaapanis ja ka paljudes teistes Aasia riikides on kindlasti erinev, kui ülejäänud maailmas, on see, et ma arvan, et selline kollek, aktiivne enesealalhoiu instinkt erinevate viiruste suhtes töötab nagu erinevalt, et noh, näiteks see vaidlus, et kas, kas maskide kandmine, kui viirused levivad, on otstarbekas või mitte, on siin Jaapanis selgeks vaieldud juba umbes 100 aastat tagasi. Üks, milles ollakse kindlasti üksmeelel, on see, et kui kõik kannavad maske, siis on kõik võrdselt kaitstud. Rääkimata siis sellest, sellised sotsiaalse distantseerumise reeglid on siin ka juba ammu-ammu välja kujunenud, et noh, jaapanlased ei kätle, selle asemel kummardatakse distantsil siis kohe, kui see koroonapuhang siia saabus, tekkisid kõigi uste ette ja taha kõikvõimalikud desinfitseerimisvahendid kõik need meetmed kombinatsioonis siis sellise üleüldise täpsuse korrektsusega kindlasti on aidanud Jaapanis ja ka teistes Aasia riikides seda pandeemiat siis ütleme, suhteliselt paremini kontrolli all hoida, kui paljudes teistes riikides. Me teeme Euroopast sedasama maskid, vahemaad, inimesed ei kogune ja ometi on tulemus sootuks teistsugune, seal peab midagi veel olema. Räägitakse näiteks jaapanlaste puhul meeletust, kohusetundest. Need traditsioonid ja selline kollektiivne enesehoidmise instinkt, see kindlasti on aidanud seda viirust kontrolli all hoida ka, et siin ei ole tegelikult piiranguid otseselt siin on piirangud riigipiiri ületamisel riigisiseselt. Täna siin mingeid kohustuslikke piiranguid ei ole, erinevad poed ja ametiasutused lihtsalt tervest mõistusest lähtudes kraadivad inimesi on sellised automaatkraadiklaasid praktiliselt kõigi ametiasutuste ustel. Valitsus, nii nagu igal pool mujal, otsib muidugi ka siin niisugust tasakaalupunkti viiruse leviku tõkestamise ja eduka majandustegevuse vahel. Aga Jaapanis otseselt käskude ja keeldude kujul mingisuguseid piiranguid tegelikult täna ei ole. On hulgaliselt üleskutse id aga nende üleskutsete jõustamiseks mingisuguseid meetmeid tegelikult ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Maailma terviseorganisatsioon hoiatas hiljuti, et Euroopa viirusevastased meetmed pole olnud piisavad ja seetõttu võib järgmise aasta algul tulla kolmas koroonalaine. Mida tehakse Aasia riikides teistmoodi, et seal epideemiat ohjeldada õnnestub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLasteaedade ja laste hoidude, aga ka haridus ja sotsiaalteenuste uusi piire on proovitud paberile tõmmata nelja valitsuse ja viie ministri ajal. Järjekordse kompromissi saatis valitsus riigikokku aprilli alguses. Muuhulgas oli seal kirjas eesmärk pakkuda kõigis lasteaedades ja lastehoidudes vähemalt pooles ulatuses eestikeelset õpet, samuti korraldati ümber omavalitsuste kohustus tagada erivajadustega lastele hädavajalikud tugiteenused. Nädal hiljem uuris riigikogu kultuurikomisjonis Aadu Musta asendanud keskerakondlane Tõnis Mölder, kas valitsus võiks eelnõu tagasi kutsuda. Eelnõu rakendamine eeldab, et kohalikud omavalitsused saaksid juurde lisaraha, et teha ära see kaasava hariduse mõte, teine pool on see, et tegelikult oleks meil vaja tõsta riiklikku tellimust just nimelt eesti keele õpetajatele. See suund, et kõigepealt pannakse seadusega vajadused paika ja siis eelarvet tehes hakatakse sellele katet otsima, keskerakonnale ei sobinud. Mölder lisab, et tegelikult tegi keskerakonnale muret ka kohustus anda pool alushariduse eesti keeles. Täna on just nimelt lastevanematel võimalus valida, et millise õppekeelega lasteaedadesse nad oma lapsi panevad. Eile lõpetati eelnõu menetlemine Keskerakonna toel ja EKRE ettepanekul seda, et omavalitsustele pannakse kohustus otsida tugispetsialiste, keda reaalselt saada ei ole, heidab eelnõule ette ka EKRE juhatuse liige Monika Helme. Kuidas kohalik omavalitsus saab tagada kõike seda, mida siis seadus nendelt nõudma hakkab? Haridus ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Ross ütleb, et juba praegu peab omavalitsus vajalikud tugispetsialistid tagama. Tõepoolest, see kohustus ju neil on, et need tugiteenused peavad olema tagatud, aga see kohustus on neil ka täna. EKRE põhiline mure oli aga Keskerakonna omast erinev. Nimelt luges EKRE eelnõust välja, et poolenisti venekeelseks lubaks eelnõu muuta ka need lasteaiad, mis praegu on täielikult eestikeelsed. Seaduses ei ole selgelt sõnastatud seda, et eestikeelseid lasteaedu, see 50 protsendi võimalus tulevikus puudutama ei hakka. Triin Rassi sõnul kedagi kakskeelsesse rühma sundida ei saa. Kui lapsevanem soovib, et tema laps saaks õpet ikkagi ainult ja ainult eesti keeles, siis peab sellele lapsele selle lasteaiakoha tagama. Kõik asjaosalised lubavad, et alushariduse eelnõuga toimetatakse õigel ajal moel või teisel edasi. Keskerakonna juhatuse liige Tanel Kiik aga aitab lahendada olulise müsteeriumi. Kuidas Keskerakond, kes Riigikogus seda eelnõu ei toetanud, valitsuses seda eelnõu ikkagi ühehäälselt toetas. Valitsuse istung on tavaliselt mõneminutiline, kus korraga kokku toetatakse kümmet kahtekümmet päevakorra punkti. Alati võib ette tulla, et valitsuses saab heakskiidu mõni selline muudatus või sellised seadusesätted, mida tegelikult konkreetne erakond ei pruugi toetada.", "role": "user" }, { "content": "Eile Riigikogust välja kukkunud alushariduse seaduse eelnõu pahandas Keskerakonda juba mõned päevad pärast seda, kui valitsus sellele ühehäälselt poolehoidu avaldas. Tanel Kiige sõnul ministrid lihtsalt ei märganud vastumeelset eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaiglaravi vajaduse selget langust veel praegu välja tuua ei saa, aga no mis kindlasti on hea, et me vähemalt oleme selle 600 pluss patsienti haiglas tasemel stabiliseerunud ja loomulikult see tähendab seda, et paljudes haiglates on olukord väga keeruline aga vähemalt see üldine haiglaroi vajadus on sellel tasemel nüüd püsinud circa nädala. Aga meil ikkagi on lootust, et see hakkab nüüd ka vähenema, sellepärast et nakatumine on langustrendis, mitte küll nii järsus, kui me lootsime, aga igal juhul on see langust rendis. Jah, et üldnakatumine on praegu küll numbrite järgi selges langustrendis. Aga noh, kaks asja, millega peab arvestama, et esimene asi on siis see, et, et noh, tegelikult ikkagi numbrid on meeletu kõrged need haigestumise numbrid ja teine, mis on oluline aspekt, et mida vaata, et siin haiglaravi poole pealt rohkemgi jälgime on siis see, et patsientide keskmine vanus on pidevalt kasvanud ja tingitud on see siis sellest, et nakatumise on jõudnud ka vanemate inimeste hulka ja see tingib omakorda siis haiglaravi, vajaduse kasv. Et viimane nädal näitab siin ka väikest juba pisikest langust ja see tõesti annab nüüd lootust, et haiglaravi vajadus võiks hakata ka lähinädalatel langema, et praegu selliseid Eesti tasemel halbumärke õnneks ei ole. Aga veel kord, et lokaalselt mõnede haiglate teeninduspiirkondades võib ollagi olukord hoopis teistsugune.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti andmetel on haiglates 637 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 281 vajab ravi raskeloomulise koroonahaiguse tõttu. Viimase ööpäeva jooksul suri kuus nakatunut. Ööpäeva jooksul tuvastati 1394 inimese nakatumine. Ööpäeva jooksul manustati 253 vaktsiinidoosi ning esimese süsti sai 51 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal toodeti 58 protsenti kaugkütte soojuse est taastuvate kütuste ga, heitsoojuse osakaal oli umbes 12 protsenti ja fossiilsete kütuste jagu umbes 30 protsenti. Eesti jõujaamade ja kaugkütteühingu tegevjuht Siim Umbleja märgib, et suuremal osal inimestest nendel, kelle toasoe toodetakse hakkepuidust, olulist hinnatõusu karta ei ole. Samas need inimesed, kelle sooja pakk, kui sõltub peaasjalikult fossiilsetest kütustest peaks kuu lõpuks pisut raha varuks jätma. Praegu on näha, et gaasihinnad kallinevad järjest, naftahinnad kallinevad, nafta hinnaga on ka seotud kindlasti need vedelkütused, mida meil kasutatud, on see siis põlevkiviõli, kergekütteõli või, või muud sellised tooted. Juba praegu on konkurentsiamet kooskõlastanud hindu, mis küündivad üle 100 euro megavatt-tunnist. Kallist hinda tuleb maksta näiteks Vändra, Sõmeru ja kostivere inimestel. Ehe näide hinna erinevusest on tuua aktsiaseltsi Rakvere soojusjuhatuse liikmel Piret Varesel. Rakvere linnas maksab toasooja megavatt-tund 67 eurot. Sealset sooja toodetakse peaasjalikult puiduhakkest ja vaid väga külmal tiputarbimise ajal võetakse imaagaas mõne kilomeetri kaugusel. Näpialevikus võidakse nädala pärast küsida juba 112 eurot megavatt-tunni eest. Sellele lisandub veel käibemaks. Vahe tuleb puhtalt sellest, et näpi on meil selline väike võrk, kus eranditult soojusenergiat me toodame maagaasist. Näpi soojavõrgu küljes on neli kortermaja, kohalik kool ja üks tootmisettevõte. Hinda hoiab kõrgemal ka mastaabiefekti puudumine. Noh, selge on täna, et tänases kontekstis ei ole kuidagi võimalik kliente juurde meelitada. Siim Umbleja märgib, et neid kaugküttevõrke, mis tuginevad ainult fossiilsetele kütustele, on tänaseks üsna vähe järele jäänud. Kus on, kas siis jäädud hiljaks rahastustaotluse esitamisega loomulikult, seda mingil määral toetab ka see, et varasematel aastatel olid fossiilkütuste hinnad ikka väga soodsad. Nendes kohtades, kus inimesed nüüd kõrgete hindadega kimpu jäävad, võiks riik umbleja hinnangul appi tulla. Tuleks leida samasugused lahendused, nagu on praegu planeeritud elektri hinna kompenseerimiseks ja ka gaasihinna kompenseerimiseks inimestele, et ei oleks nii, et kaugküttesektor mingil põhjusel välja jääks. Ja selles mõttes ma usun, et see rahaline maht kindlasti ka väga suur ei saa olema, et kallid hinnapiirkondade inimesi ongi suhteliselt vähe.", "role": "user" }, { "content": "Jahedad ilmad toovad inimestele kaugküttearved, mis sõltuvalt piirkonnast võivad erineda kuni kaks korda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValimistel osales 47 protsenti valijatest, mis on taasiseseisvunud Eesti madalaim osalusprotsent kohalikel valimistel. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Jõgevamaal 56,3. Kõige väiksem taaskord Tartu linnas 42,5. Üleriigiliselt toetati kõige enam keskerakonda. Nende kandidaatide poolt hääletas 126453 inimest ehk 25,5 protsenti valijatest. Reformierakonna poolt anti 16,9 protsenti häältest. Rahvaliitu toetas 12,5 protsenti valijatest, Isamaaliitu 8,6, Res Publica 8,5 ning sotsiaaldemokraate 6,4. Kõik kuus erakonda on esindatud ka Riigikogus. Kui Reformierakonna, Rahvaliidu, Isamaaliidu ja sotsiaaldemokraatide toetus kasvas, siis Keskerakonna toetus jäi samaks. Partei esimees Edgar Savisaar. Ma arvan, et see tulemus, mille me oleme riigis saavutanud see on juba niivõrd tipp, et meie eeskujule järgneda teistel parteidel võtab veel aega. Ma ise usun, et küll ka siin tuleb edasiminek, aga ka praegu, meie jaoks oli tähtis hoida oma positsioone ja sellega me saime hakkama. Ainsana vähenes drastiliselt Res Publica toetus, kuid partei juht Taavi Veskimägi oli valimistulemustega siiski rahul. Ma ei, ei eitanud mingit õhulossi, et Res Publica nendel valimistel teeb mingi suurepärase tulemuse. Minu eesmärk oli neli kuud tagasi, kui ma erakonna esimees kandideerisin nende kohalike valimistega tuua Res Publica välja sellest kriisist kuhu me langesime valitsuses olles ja valitsusest lahkudes. Loomulikult teeb murelikuks Tallinnas toimuv Keskerakonna selline väga ülivõimas tulemus. Noh, eks see näitab seda, et paremerakondadel on põhjust mõelda, et vast tuleb senisest tihedamalt koos töötada. Tallinnas kogus Keskerakond sama palju kohti kui eelmistel valimistel 32 mis on absoluutne enamus, kuid nii napp, et partei esimees Edgar Savisaar tunnistas eile õhtul, et pealinnas hakatakse endale otsima koalitsioonipartnereid. Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas eile, et on valimistulemustega rahul. Reformierakond sai kohalikel valimistel oma ajaloo parima tulemuse. Ta kommenteeris ka olukorda Tallinnas. Tegelikult tuleb tunnistada, et ka Keskerakonna ülisuur võit siin Tallinnas oli prognoositav. Alati on olnud Eestis nii, et kui valimiste keskne küsimus on, kes kellele ära paneb siis on võitjaks Edgar Savisaar ja Keskerakond. Kui keskne küsimus on seotud programmiliste seisukohtadega, siis ei pruugi see nii olla. Valijad asuvad emotsionaalselt selle poolele, keda ülearu tümitatakse ja nii juhtus see ka seekord ja nii on juhtunud see ka varasematel valimistel. Tartus jätkab liidripositsioonil Reformierakond, mis jäi volikogus 19 kohta, Isamaaliit teisena sai üheksa ning Keskerakond kaheksa kohta. Narvas jätkab linna ainuvalitsejana Keskerakond, ka Kohtla-Järvel sai Keskerakonnaga seotud valimisliit ühtsus kaks kolmandikku häältest. Pärnus võitis napilt Keskerakond, mis sai üheksa kohta. Reformierakond sai seal seitse ning Res Publica viis kohta.", "role": "user" }, { "content": "Kokkuvõte kohalikest valimistest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu haigla naiste ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula ja õde Kristi kõrboja Hallik räägivad, et seksuaalvägivalla ohvrid on nende poole tõepoolest harva pöördunud. Tänavu esimesel poolaastal on olnud kaks juhtumit, kus on olnud tegemist seksuaalse vägivalla või selle kahtlusega. Pärnu haigla naiste ja lastekliiniku juhataja Kadri Liina Vahula. Meie keskus ongi selleks loodud, et me saaksime neid inimesi ja ohvreid abistada ja abistada igakülgselt nii psühholoogiliselt, nõustada neid, kui on vaja koguda asitõendeid ja kui on vaja julgustada ka pöörduma politsei poole. Seksuaalse vägivalla ohvrina nähakse esmalt naist, aga ka mees võib ohver olla. Absoluutselt ja meie keskus tegelikult ongi valmis abistama nii naisi, mehi kui ka kui ka lapsi. Ta ohver võib olla igast vanusest igast soost ja, ja igasuguse hetkel hetkel ja me tahaksime üles kutsuda inimesi ka sel juhul, kui nad ei ole päris kindlad selles, mis on nendega toimunud, et kas on olnud alkoholijoobes või on uimastatud või, või mis iganes probleem olnud. Aga kui mingi väike kahtlus on, et midagi on toimunud, siis kindlasti esimese seitsme päeva jooksul julgesti meie poole pöörduda. Ohver peaks kõigepealt pöörduma erakorralise meditsiini osakonda ja sealt suunatakse ta juba edasi Pärnu haigla naiste ja lastekliiniku õde Kristi kõrboja, Hallik. Me vestleme temaga, küsime, mis juhtus. Siis kogume asitõendeid, võtame DNA-d, siis pakume neile ravi. Kui on vajadus kuulisel levivat haiguste vastu, pakume nõustamist, psühholoogilist abi. Nii Vahula kui kõrboja hallik peavad oluliseks, et ohver ei tunneks, et ta on oma murega üksi.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus teatatakse seksuaalvägivallast keskmisesat harvem. Võib ju olla, et vägivalda pole. Pärnu haiglas tegutseb seksuaalvägivalla kriisiabikeskus juba kaks aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas kirjutas eile sotsiaalmeedias, et kui meie koroonastatistika kasvab edasi, tuleb valitsusel kaaluda igapäevase elu ulatuslikumaid piiranguid. Muuhulgas mainis ta kaitsemaski kandmist ühistranspordis ja avalikes ruumides. Põhja-Eesti regionaalhaigla ülem arst Peep Talving viitab USA-s ilmunud uuringule, kus vaadati viiruse levikut Wuhanis New Yorgis ja Lombardias. Kõik meetmed tulid nagu pakina, jää koju, hoia distantsi, aga mask tuli hiljem ja need esimeste meetmete ajal nakatumine ainult kasvas või jäi, ütleme stabiilseks. Ja sellest hetkest, kui tulid maskide kohustus, hakkas trend kukkuma. Peep Talving ütleb, et lisaks sellele, et takistada nakkuse levikut, vähendavad maskid uue hüpoteesi järgi ka viirusedoosi, mille inimene saab. Ta toob näiteks Jaapanis karantiini pandud kruiisilaeva Timond princess. Seal inimesed veel mask ei kandnud. 80-l protsendil nakatunutest olid koroonaviiruse sümptomid. Aga hilisemad kruiisilaevad üks Argentiina kruiisilaev töötajatele anti FSB kaks respiraatorit, kõik inimesed said maskid ja 80 protsenti olid asümptomaatilised. Tähendab, ei vaja haiglaravi. Niisiis on Talving veendunud, et maskide kandmine on nakkuse piiramiseks oluline. Ja ma arvaksin, et Ida-Viru võiks olla piirkondlik maski kandmise kohustus. Kui Eestis kokku on viimase 14 päeva haigestumisnäitaja 100000 inimese kohta pisut üle 30, siis Ida-Virumaal juba üle 90. Ja siis tekib küsimus, kust tõmmata see piir, kas on 50 per, 100000, viimased kaks nädalat, seda piiri on väga raske tõmmata, aga hetkel ma ütleksin niimoodi, et piirkondlikud kohustused maskidele ja, ja kui laieneb üle Eesti, siis üleriiklik see oleks minu kui eksperdi soovitus. Eesti arstide Liidu president Jaan Sütt aga ütleb, et põhjapanevaid teadmisi koroonaviiruse ja maskide kohta juurde pole tulnud. On ainult hüpoteesid. Ta tuletab meelde kevadist koroonaviiruse esinemissageduse uuringut, mis näitas, et tänaval koroonahaigega kohtumiseks tuleb mööda käia keskmiselt kahest 1000-st inimesest. Ma ise võib-olla paneks ka maski ette, kui mul ei ole võimalik seda distantsi hoida, aga et see kohustuslik oleks, ma seda pigem ei toetaks. Noh, siin ERR-is oli endas neli päeva tagasi uudis, kus Belgias vaatamata kohustuslikule maski kandmisele on tegelikult hetkel nakatumiskordaja üks Euroopa kõrgemaid, et see mask üksinda ei ole mingisugune imetegu. Jaan Sütt ütleb, et olulisemad on ikkagi haigena kodus püsimine, distantsi hoidmine ja käte pesemine. Maskist on samuti abi, aga ainult siis, kui seda kantakse õigesti. Ja kui seda maski korrektselt ei kasutata, siis võib sellest teoreetiliselt tekkida oht.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Arstide Liidu juht Jaan Sütt maskikandmise kohustust mõistlikuks ei pea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et praegune stabiilsus viitab sellele. Niisugused põhilised rajajooned konfliktijooned ühiskonnas on üsna selgelt paigas ja, ja isegi kivistunud tänaseks hetkeks, aga noh, vaadates muidugi Eesti erakonna süsteemi arengut laiemalt, siis ei ole välistatud, et kuskil 10 aasta perspektiivis mingisugune suurem muutus võib tekkida, et praegu on lihtsalt niisugune stabiilsus hetk ja eks umbes selline stabiilsus hetk oli seal kusagil 2010.-te alguses ka kui niisugused selged vastuolud konfliktijooned Keskerakonna ja Reformierakonna vahel olid kinnistumas. Kui nüüd vaadata neid reitinguid, kas siis sellistest skandaalidest, mis meil nüüd on, rullunud alates eelmisest reedest, kas sellega erakonnad lihtsalt kinnistavad oma valijatele sõnumeid? Ma arvan küll, et kõik erakonnad, aga ennekõike just EKRE arvestades oma stiili, siis nende sõnumite saatmine lihtsalt hakkab rohkem silma ja, ja tekitab tänases valitsuses arvestades ka teiste erakondade alusväärtusi ja rohkem probleemi. Aga seda on muidugi huvitav näha, et, et hoolimata erinevatest skandaalidest ega EKRE toetus ei ole langenud. Aga me ei saa öelda, et see oleks ka väga tugevalt nende valitsusse tuleku ajast tõusnud. Nii et see on kindlasti selle erakonna jaoks väljakutse, et nad suudavad väga hästi hoida oma püsivalijaid sellega nad on hakkama saanud väga kenasti tihtilugu sedasorti radikaalsetel erakondadel peale seda, kui nad tulevad valitsusse, nende toetus langeb, EKRE-l seda probleemi ei ole olnud. Kui see langus on olnud, siis ta on olnud suhteliselt ikkagi väike, ütleme paar-kolm protsenti ainult aga niisugust tugevat tõusu ka ei ole näha olnud, nii et see on tõsine väljakutse sellele parteile ja üks lahendus, mida nemad ju tegelikult vaimu silmas nägid, olid ikkagi selle referendumi toimimine koos kohalike valimistega, mida siis täna ei tule sellisel kujul vähemalt et niisugust võimendust ilmselt see referendum ei anna, kui, kui loodeti.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond tõusis Turu-uuringute küsitluse järgi oktoobris Reformierakonna asemel populaarseimaks erakonnaks. Kui homme toimuksid Riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 27 protsenti ning Reformierakonnale 26 protsenti valijatest, selgus Rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi üle-eestilisest küsitlusest. Septembris oli populaarseim erakond Reformierakond 27 protsendiga ning Keskerakonna toetus oli 24 protsenti. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus tõusis septembri kuueteistkümnelt protsendilt oktoobris kaheksateistkümnele. Sotsiaaldemokraatide reiting langes aga üheteistkümnelt protsendilt üheksale ning parlamendivälise Eesti 200 toetus üheksalt seitsmele protsendile. Isamaa toetus jäi septembriga võrreldes samaks ning oli viis protsenti. Ülejäänud erakondade toetus jäi alla valimiskünnise. Koalitsioonierakondade toetus oli oktoobris 49 ning opositsioonierakondade toetus 35 protsenti. Küsitlus toimus esimesest 15. oktoobrini, küsitletuid oli 873.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuru loogika on selline, et kui Euroopa keskpank tõstab baasintressimäärasid, muutuvad riigi võlakirjad odavamaks, nende intress kasvab ja kasvab ka tootlus. See tähendab, et seni ligi null protsendi suuruse intressiga riigivõlakirjad muutuvad investoritele paremaks. Tuluallikaks riikidele tähendab see aga suuremaid väljamakseid riigieelarvest. Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel ütles, et Eestile on muutunud võlg kallimaks ühe protsendi võrra. See protsendi punktine tõus riigivõla intressimääras tooks järgnevatel aastatel kokku kaasa juba tänase võlakoormuse juures umbes 400 miljonit eurot lisakoormust nii-öelda kokku noh, mis protsendiga SKP-st toob kaasa siin 0,2 kuni 0,3 protsenti SKP-st täiendavat intressikulu. See tähendab, et Eesti rahanduse jätkusuutlikkus ei sõltu enam ainult tulude ja kulude tasakaalust vaid ka sellest, kui usaldusväärne tundub Eesti eelarvepoliitika võlakirja turul investeerijatele mujal Euroopas tuttav olukord on Eestis uudne, märkis Luikmäel. Piltlikult öeldes on Eesti riik nüüd muutunud nagu börsiettevõtteks ehk lisaks sellele, et omadele inimestele tuleks selgitada, mida tuleb teha peab ka kõikvõimalikes muudes kultuuri ja keeleruumides olevatele investorid jääma mulje kõigest sellest, mida tehakse ja otsustatakse ikkagi võimalikult usaldusväärne ja kõikvõimalikud müra või valestimõistmise hälbed tähendavad ikkagi maksumaksjale täiendavat koormust intressikulude näol. Luikmeli hinnangul peaks praeguses majandusolukorras veel uute laenude võtmise asemel püüdlema eelarve ülejäägi poole. Pigem oleks mõistlik niisugustel aegadel, kus ühtepidi on hinnakasv juba väga kiire, teise pidi on, on tulemas ka teatud Euroopa fondide rahad, mis paratamatult majandust kiirendavad oleks mõistlik, pigem ikkagi valmistuda pisut kehvemateks aegadeks ja eelarve pigem tasakaalu või, või isegi ülejäägi suunas liigutada. Euroopa keskpank tõstab intressimäärasid inflatsiooni ohjeldamiseks ja Luikmeli hinnangul on nende kavatsused praegustes võlakirjaintressides hästi kajastunud. Ometi jälgivad investorid tähelepanelikumalt ka seda, mida teevad Euroopa suuremate laenukoormustega riigid nagu Kreeka või Itaalia. Riikide jaoks tähendab see siis seda, et tuleb maksutulusid natukene rohkem kokku koguda ja vähem kulutada. Asi ei ole nüüd päris nii hull, et, et see mõju kanduks nii-öelda riigieelarvesse üle kohe jooksval aastal, ehk siis iga riik euroalal täielikult oma riigivõla nii-öelda pöörab ümber ehk siis vana võlakirja aegumisel emiteerib uut kuskil kuue kuni kaheksa aasta jooksul. Nii et mingisugust niisugust manööverdamise ja kohanemise ruumi igal riigil ka euroalal on ka kõige kõrgema võlakoormusega riikidel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Keskpanga ilmselt järgmisel kuul tehtav otsus tõsta üle kümne aasta taas intressimäärasid avaldab oma mõju ka riigi võlakirjade turule, kus tootlused hakkasid kerkima. See on hea uudis võljakirjainvestoritele, aga tähendab suuremat koormust riigieelarvetele ja sellest tulenevalt ka maksumaksjale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA energiaettevõte Colonial Bipline taastas küll oma süsteemide töö kuid see ei tähenda, et kütusekriis oleks läbi, räägib RBC kapitaliturgude analüütik Michael Tran. Me näeme mõnda aega laialdast kütuse nappust, samal ajal kui torujuhe täitub. USA president Joe Bidentic. Anta. Ma olen tühistanud mõned kütusetarnetele seatud piirangud, samuti taganud kättesaadavuse USA sõjaväele, pakkudes kütust ja veokeid, millega tarnida. Colonial Bipline umbes 9000 kilomeetri pikkune torujuhe oli küberrünnaku tõttu rivist väljas pea nädal aega. Mitu idaranniku osariiki seisid seetõttu silmitsi kütusepuudusega ja paanikas. Elanikud üritasid varahommikul autode paake täita. Esimest korda seitsme aasta jooksul tõusis keskmine kütuse hind kolme dollarini kalloni kohta. Põhja-Carolina osariigi elanik Reeka Onil. Ma pean siin varsti uuesti tankima, nii et ma ei tea, kuidas me kõik hakkama saame, sest ma sõidan iga päev väga palju. Colonia Biplini torujuhtme kaudu liigub veidi vähem kui pool kogu idarannikul kasutatavast kütusest. Peale bensiini ja diislikütuse tarnivad nad ka õli ja lennukikütust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Pea nädal pärast küberrünnakut hakkas USA idaranniku olulisimas torujuhtmes taas kütus liikuma. Tarneahela täielik taastumine võib aga võtta päevi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas rõhutas, et koroonaviiruse mõju on laiem, kui esmapilgul tundub. Kallas tõi esile õppetöö kvaliteedi languse, sotsiaalse distantseerumise mõju vaimsele tervisele ja turismisektori kriisi. Me teame, et ühiskonna sulgemisel Covid 19 leviku takistamise eesmärgil on omahind haigete kõrval, keda me näeme, on ka nähtamatud ohvrid, keda me ei näe, ja seetõttu me ei oska neile kaasa tunda. Nordic hotell foorumi juht Felix Mäguse sõnul on turismiettevõtete käive kukkunud 93 protsenti selleks, et saaks sektori taas käivitada. Kui piiranguid leevendatakse, tuleb Mäguse sõnul säilitada oskusteave. Meie hinnang on, et 15000 töökohta ehk siis pooled töötajatest on sellised kriitilised töökohad, mida tuleb säilitada ja hinnanguliselt oleks siis selleks vaja umbes 45 miljonit või siis vähemalt 45 miljonit palgatoetust. Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar hoiatas, et koroonaviirus ei kao lähiajal. SARSei vaibu ei Eestis ega maailmas ja Eestis enamus inimestel ei ole immuunsust, ükski vaktsiin reaalselt enne järgmist aastat turule ei jõua ja me mitte midagi ei tea. Väga suur saladuseloor on vaktsiinide ümber ühtegi ülitõhusat ravimit pole ka silmapiiril, et me peame nagu katsuma nende olemasolevate meetoditega hakkama saama. Ainuke, millel on väga hea teaduslik tõestus, distantsi hoidmine. Lutsar lisas, et siiski ei tohiks üle reageerida ja rangeid piiranguid saab vältida.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutles kuidas elada koroonaviirusega. Turismisektori hinnangul oleks valdkonna taaskäivitamiseks vajalik 45 miljoni euro suurune toetus riigilt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga majandusprognoosis seisab, et pärast piirangute põhjustatud tagasilööki saab majanduskasv teisel poolaastal tugeva põhja. Lisaks välisturgude paranemisele annavad majanduskasvule tõuke kriisi kestel kogunenud säästude kasutuselevõtmine ja sügisel teisest pensionisambast vabanev raha jätkab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Ühe poole pealt majapidamist on olnud sunnitud säästma sellepärast et ei ole saanud kulutada võib-olla tegevustele või toodetele, mis on neile meelepärased ja teise poole pealt muidugi ka suur ebakindlus tuleviku ees alati sunnib nii ettevõtteid kui ka majapidamisi säästma ja me hinnangul circa miljard eurot on olnud selliseid täiendavaid sääste võrrelda tavapärase arenguga siis see on oluline mõjutav tegur lähiaastatel just see majanduskasvu seisukohast, et kuidas majapidamised oma sääste kasutavad. Kaasik tõdes ka, et võib tekkida ülekuumenemise risk. See viib omakorda hinnad üles, kuid keskpanga nägemuses peaks see olema ajutine. Eesti pank prognoosib selle aasta inflatsiooni ks 2,5 kuni 2,7 protsenti. Palgakasvule jääb see alla. Analüütikuid Eesti Panga majandusprognoos ei üllatanud. Rahandusministeeriumi analüütik Erki Lõhmuste tõdes samuti, et hinnakasv on riskikoht. Mis nende suurem probleem siis globaalselt toormehinnad on kõik üles läinud siin hästi kiiresti, tegelikult selles mõttes need hinnatõusu surved on, on selgelt ülespoole ja aga selgelt, see tipp võiks ikkagi jääda siia nii-öelda lähikuude juurde, kus on natuke üle kolm protsenti või natuke peale. Kinnisvaraturul hinnalangust lõhmust ei näe, pigem jäävad hinnad stabiilsemaks või tõusevad vähem kui seni. Aab märkis, et kinnisvaraturg on juba veidi stabiliseerunud. Sügisel pensionisambast vabaneva raha puhul on küsimus see, et, et kui see keskmine summa, mis inimesed sealt kätte saavad jääb vist kuskile sinna seitsme-kaheksa 1000 euro juurde. Et siis see summa ei ole nagu nüüd nii väga suur, et sellega kinnisvaraturul mingisuguseid imesid hakata korraldama või hinda hakata kujundama suuremat mõju ta võib avaldada lihtsalt sellisele tavapärasele tarbimisele. Keskpank kutsub oma prognoosis valitsust üles suurema maksulaekumise tingimustes vähem kulutama, et eelarve olukorda parandada. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et soovitus tuleneb sellest, et majandus jõuab jõukohasele tasemele ega ole enam kriisis. Siis oleks tõesti kasulik valitsusel proovida siis ka saada olukorda, kus riigi jooksvad tulud katavad kulutusi ja ei peaks siis valitsuse kulusid katma täiendava laenuga. Ehk et olukorras, kus valitsus laenuraha abil täiendavalt kulutab, hetkel, kui majandus juba niigi töötab täis võimsusel, siis üldiselt see väljendub lõpuks kiiremas hinnatõusus ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime languses.", "role": "user" }, { "content": "Prognoosi korrigeeriti suuremaks, tulenevalt I kvartali üllatavalt heast majanduskasvust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirusesse nakatunute hulk Euroopas on ületanud 4000 piiri. Kuigi enamus inimesi on jätkuvalt haigestunud Itaalias, siis on haigus siiski jõudnud peaaegu kõikjale. Riigid püüavad selle levikut piirata eri meetmetega alates haigestunute ja nendega kokku puutunutega tegelemisest kuni ürituste, ärajätmise ja asutuste sulgemisteni. Euroopa Liidu tervishoiuvolinik Stella. Situation of a. Samad meetmed ei sobi ühtmoodi igal pool, meie valmisolek peab vastama WHO ja haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse juhistele. Karmimaid liikumispiiranguid Euroopa liidus jätkuvalt ei kavandata ja kohtumise lõppedes kõlas põhilise sõnumina vajadus solidaarsuse ja koostöö järele. Samas on Saksamaa, Prantsusmaa, Tšehhi ja Leedu seadnud sisse piiranguid meditsiinivarustuse ekspordile, et mitte ise hätta jääda. Tšehhi terviseminister Adam Woite. Me räägime läbi kaitsemaskide tootjatega, et eraldada kõik meile ja seejärel saame me võib-olla aidata ka Itaaliat. Probleem seisneb selles, et me peame kaitsma oma tervisesüsteemi töötajaid, arste ja õdesid. Euroopa Komisjoni kriisiohja volinik Janes Lenarics. Komisjon leiab, et selliseid meetmeid tuleks kasutada ainult sellisel moel, et isikukaitsevahendid oleksid kättesaadavad kõigile Euroopa Liidu kodanikele samadel alustel. Me ei poolda meetmeid, mis jäävad ühe riigi teiste arvelt eelisolukorda. See õõnestaks meie ühtset lähenemist sellele kriisile. Samas ei ole see teema must-valge. Mõned sellised meetmed aitavad vältida hinna hüpe õppeid ja tagada vahendite kättesaadavus neile, kes seda enim vajavad, nagu meditsiinipersonal. Eesti sotsiaalminister Tanel Kiik. Minu jaoks on oluline, et Euroopa Liit, mis on üles ehitatud solidaarsuse põhimõttel, näitaks seda solidaarsust ka kriisiolukordades. Rõhutasin seda ka oma sõnavõtus ehk et erinevate tarnimispiirangute just ekspordipiirangute tegemisel tuleks vaadata eeskätt Euroopa Liidu tervikuna, neid vältida nii palju kui võimalik. Samuti rõhutasin üle seda, mida on ka maailma terviseorganisatsiooni juht öelnud, et me kõik oleme selles kriisis ja olukorras ühiselt ja peamegi tegutsema ühiselt. Tanel Kiik kinnitab, et Eestil on praegu meditsiinivarud olemas ja uued hanked on käivitatud. Eesti ettevõtted suudavad toota desinfitseerimisvahendeid ja teatud määral ka maske. Eesti osaleb ka Euroopa Liidu 20 riigi isikukaitsevahendite ühishankes, millele oodatakse pakkumisi esmaspäevaks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Pehand, Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu liikmesriikide terviseministrid rääkisid Brüsselis toimunud kohtumisel koostöö ja solidaarsuse vajadusest koroonaviiruse leviku pidurdamisel. Samas on mitu riiki asunud piirama meditsiinivarustuse eksporti, et mitte ise hätta jääda. Euroopa Liit on käivitanud ka 20 riigi ühise isikukaitsevahendite hanke.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii kõlab 13. noorte laulupeo poistekooride kavva kuuluva ando Runneli tekstile loodud Pärt Uusbergi teose valgust Soprani partii Eesti filharmoonia kammerkoori esituses. Tegemist on ainulaadse õppevahendiga, kus on võimalik kuulata mistahes koolinoorte laulupeo repertuaari kuuluvas laulust mistahes partiid nii eraldi kui ka vaikselt taustal kõlava kogu tervikuna. Ühtlasi on võimalik sätt ja nivoosid oma parema tahtmise järgi harjutades kord oma partiid näiteks koos sopranitega, siis altidega, siis altide ja sopranitega või mis tahes kombinatsioonides. Eesti filharmoonia kammerkoori laulja Karin Salumäe kirjeldas Reet Veidebaumile, kuidas protsess välja nägi. Ega siis see ei ole tavaline, kui meie salvestame, et me laulame oma partiid sisse. Et see protsess käis, nägi välja sedasi, et me tegime kõigepealt siis nii-öelda tutivariandi ja siis jäid eraldi häälerühmade kaupa sopran alt Enor Pass ja püüdsid siis seda võimalikult musikaalselt vokaalselt kõrge kultuuriga seda partiid sisse laulda, et lapsed, kes kuulavad, et nad saaksid seda kindlasti ka õppida. Sisse on lauldud kogu noorte laulupeo repertuaar. Laulupeo kunstiline juht Pärt Uusberg ütles, et on tänulik, et sai sellist tööd teha just filharmoonia kammerkooriga. Eks neid häälepartiisi saaks ju põhimõtteliselt mängida sisse ka kasvõi mingisuguse midiklaveriga, et, et, et saada see õige partii nii-öelda selgeks, aga aga just, et me saame anda ka sellist eeskuju vokaalse kultuuri mõttes. Kuigi valminud salvestisi saab kuulata ka lihtsalt kauni muusika nautimiseks, on see ennekõike mõeldud oma partii õppimiseks. Noored usuvad, et see leiab eesmärgi pärast kasutamist küll, räägib lastekooris laulev Teile. Mina hakkaks küll kasutama, kuna mõnikord on mul see, et mul läheb nagu meil lastekooris hästi palju on soprane. Aga ma olen ise esimene alt ja meil on esimest alt hästi vähe ja siis ma nagu enamasti kuule siis mul läheb nagu segamini, et see ilmselt aitaks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Filharmoonia Kammerkoori, noorte laulupeo kunstilise toimkonna ning mitmete lastekollektiivide ja solistide koostöös valmis ainulaadne digilahendus koorilaulu õppimiseks. Laulupeo kavas olevate teoste häälepartiidest valminud helisalvestisi on võimalik kuulata aadressil laulupidu.ee . Uudne digilahendus aitab kõigil laulupeoks valmistuvatel koorilauljatel oma partiid harjutada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti ei lükku edasi kogu projekt, et me püüame ikkagi niimoodi, et ühendused saada võimalikult kiiresti valmis. Väga tahaks, et nad oleks valmis, 26 27. Võimalik, et see tähendab, et ei ole kaks rööpapaari kõrvu kõrvuti et tulevad lihtsalt möödasõidukohad ja siis tulevikus ehitatakse ta lõpuni. Aga põhjuseid on siin tegelikult päris mitmeid, et kindlasti üks on see, et siis kui seda tähtaega paika pandi, keegi ei teadnud, millised kaasamis protsessid saavad Eestis olema, kuidas me liigume edasi oma planeerimismenetlustega? Ei osatud täpselt ette ennustada kogu projekti lõplikku maksumust. Täna me näeme, et meil on tarvis kasutada ka järgmise Euroopa Liidu perioodi vahendeid. Paraku tõenäoliselt tuleb tunnistada, et kogu projekt selleks hetkeks valmis ei ole. Palju meil siis raha tegelikult puudu jääb? Eesti osas on täna arvestatav, et see puudujääk võib olla suurusjärgus 400 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda numbrit võtta veel absoluutsena, et see niimoodi ongi, sest me ei tea ju tegelikult ehitushindasid. Ühelt poolt, me ei tea, ehitushindasid lõpuni loomulikult lõplikult öelda, et see number on just nimelt see. Kindlasti ei ole täna veel õige kuupäev. Aga reisirong Riiga sõidab siis aastal 2030. Eesmärk ikkagi on see, et reisirongid sõidaksid ka Kas te olete rahul Rail Balticu meeskonna ja selle juhtimisega, et ikkagi selline asi on juhtunud, et me ei räägi tõesti poolest aastast aastast vaid me räägime neljast aastast? Ja aga noh, siis tuleb ka vaadata, et millal see 26 aasta paika pandi. Ja sellest on ikka päris palju aastaid aastaid mööda läinud, et ja ma, ma olen ka seda meelt, et neid inimesi, kes tollel hetkel neid neid otsuseid tegid. Ma arvan tollel hetkel kõige olulisem oli see, et leidusid inimesed, kes julgesid selle otsuse teha, et hakata selle projektiga pihta. Aga see 400 miljonit tuleb meil nüüd leida, mis aja jooksul. Kuni 2030 ma ei võtaks seda neljasadat täiesti absoluutselt, eks ole, et kas see on aastal 2020, ma ei tea, või 30 on sellest saanud 300 miljonit või on sellest saanud 500 miljonit? Väga raske täna ennustada?", "role": "user" }, { "content": "See raha tuleb leida riigieelarvest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOn hea, kui läheme edasi väiksemana ja ühtsemana, ütleb IRLi esimees Helir-Valdor Seeder. Ja niimoodi usub ka erakonna Tartu piirkonna esimees Peeter Laurson, kes juba märtsikuus küsis Margus Tsahknalt ega too ei taha Tartusse linnapea kandidaadiks tulla. Erakonnas on palju inimesi, kes tahavad konservatiivset poliitikat edasi viia ja uus juht Valdor Seeder on seda juba näidanud ja mitmeid muutusi ellu viinud, kuhu eelmine esimees oli viinud erakond. Praegu on tunne positiivne. Politoloog Rein Toomla aga usub, et Laursoni ja Seeder sõnade taga on suur annus mitte midagi ütlemist. Ta toob näiteks just Tartu, kus mitmed IRL-i liikmed teatasid pisut enam kui nädal tagasi, et nemad kandideerivad hoopis vabaerakonna sugutega valimisliidus. Tegelikult on asi ikkagi väga tõsine, sellepärast ett Tsahkna on üksi olnud umbes 40 protsenti tervest IRL-ist, kui me räägime Tartu linnast ja nüüd kui Tsahkna siis ei kandideeri kohalikel valimistel, no siin on siis küsimus selles, et noh, et, et kuidas nüüd siis Tartu IRL suudab sellise kaotuse üle elada, see on umbes sama noh, nagu Tallinnas oleks Savisaar. Palju rõõmsamates toonides ei näe IRL-i käekäiku ka poliitikavaatleja, endine Res Publica peasekretär Ott lumi. Häda on selles, et need inimesed on ju juba ei tea, mitmendad, kes lähevad, eks ole, see tegelikult näitab, et iga konna Tehakse see on praegu, ma arvan, et suur küsimus. Mihkelsoni ja Tsahkna otsus erakonnast välja astuda ei pruugi aga jääda ainult Isamaa ja Res Publica Liidu mureks. Eile veel oli Jüri Ratase valitsusel riigikogus 56 häält ja nende hulka kuulub ka Keskerakonna Savisaare leer. Seda, kuidas erakonnast Lahkumine, Tsahkna ja Mihkelson i riigikogu tööd mõjutab, rääkis Margus Tsahkna. Uudis plussile. Mõistlikke valitsuse otsuseid me ikka toetame. Aga meil on oma nägemus, mis võiks tulevikus olla, milline Eesti võiks välja näha, nii et riigikogu liikmetena me kindlasti ka seda kavatseme välja öelda. Rein Toomla usub, et Jüri Ratase tuleb nüüd oluliselt ettevaatlikum olla ning vältida selliseid eelnõusid, mis nõuaksid riigikogus viitekümmet ühte poolt häält. Ühtlasi tuleb Ratasel hakata suhteid soojendama ka opositsiooniga, usub Rein Toomla. Eks nüüd hakkab Jüri Ratas Artur Talvikuga ja mõlemi Helmega vast ehk ka rohkem rääkima, et, et kuulge, mehed, et meil on võib-olla selline eelnõu, et kui te ei taha poolt olla, ärge olge poolt, aga ärge olge ka vastu.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki IRLi esimehele Helir Valdor Seederile ei paista Tsahkna ja Mihkelsoni lahkumine kuigi suurt probleemi, näevad poliitikavaatlejad erakonna käekäiku tumedamates värvides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTüri aianduse ja mesinduse selts soovis 15. kuni seitsmeteistkümnendal mail toimuma pidanud lillelaadaga tähistada seltsi 40 viiendat sünnipäeva kuid pühapäeva õhtul teatas seltsi juhatuse esimees Pille Marandi sotsiaalmeedias otsusest lillelaat ära jätta. Kahjuks see aasta Türi lillelaat ei toimu, jah, rahasid me juba maksame tagasi, tõenäoliselt homse päeva jooksul peaks olema nüüd kõik tagasi makstud ettemaksu eks on meil paljud küsinud, et kas võiks, aga me maksame ikka kõik rahad tagasi ja järgmine aasta 21 kuni 23 mai 2021 toimub järgmine lillelaat. Ehk et siis tuleb uus kirjapanek ja selleni on veel aega. Jah, selleni on nüüd natukene aega, kõigepealt on ikka kõige tähtsam terveks saada ja püsida kodus. Aiapidajate teine kevadine suursündmus on Jäneda aia ja lillepäevad, mis peaksid toimuma nädal pärast lillelaata 23. ja 24. mail. Osaühingu Jäneda mõis tegevdirektor Enno Must ütleb, et aia ja lillepäevade toimumise suhtes lõplikku otsust veel pole. Enne oodatakse valitsuselt selget sõnumit, mis pärast esimest maid juhtuma hakkab. Me võtaksime veel aega natukene selle otsuse tegemiseks. Maaettevõtjad ju peavad suvise hooaja ajal korjama tagavara, et sügisese talvise aja üle elada ja seepärast see otsuse tegemine meie jaoks on eriti kriitiline. Viljandi hansapäevad viiendast seitsmenda juunini on veel turvalises kauguses, kuid Sakala keskuse direktor Jaanus Kukk leiab siiski, et kavandatud kujul Hansapäevad toimuda ei saa. Kas nad toimuvad see aasta miskil hilisemal ajal või jäävad üldse ära, seda me veel praegu arutame. Aga juuni alguses me küll ei riski praeguses seisus suurt rahvaüritust teha. Millised ettevõtmised olete otsustanud maikuus veel ära jätta? Viljandi linnas on maikuu suurjooks ümber Viljandi järve, mis on lükatud praegu esimesse augustisse. Linna emadepäeva tähistamine on praegu ära jäetud ja ka lastekaitsepäev, mis peaks esimesel juunil toimuma on praegu sellises otsustamise järgus, et kas me teeme, mis vormis me teeme või kas ta üldse jääb ära. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi valitsus pole veel otsustanud, kas eriolukord jätkub ka pärast 1. maid, on aianduslaatade ja teiste arvalike ürituste korraldajatel kiire otsustamisega, kas maikuusse ja juuni algusesse kavandatud sündmused üldse saavad toimuda. Esimesena teatas Türi Aianduse ja Mesinduse selts lillelaada ärajäämisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeipsi kalasaagi väärtusest esmakokkuostul moodustab koha ligi poole ja ahven veidi üle kolmandiku. Kuigi ahvena püügimahtu suurendati ligi poole võrra, ei tasakaalusta see kalameeste hinnangul kohakvoodi vähendamist. Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu juhatuse esimees Urmas Pirk ennustab, et järgmise aasta kvoodid toovad Peipsi ääres kaasa pankrotilaine Urmas Pirk. Tähendab firmadel pankrotilainet ja need, kes kutselised kalurid on püüdmas käinud, nende äraminekut mujale tööle. Kuna need kalapüügiseadused reguleerivad niimoodi ühte ja teist ja kolmandat asja kokku, siis õnne on kui 15.-st septembrist, kui lahti läheb kiire püük, et saavad nädala või kaks püüd, aga ma ei usu eriti. Aktsiaseltsi Peipsi kalamees esindaja Anatoli Filippov täiendab. Jätkusuutlikkus puudub täiega ja siis me ei tea, mis toimub ja kes on süüdi selles, kas meie neid ka ja seda kohaliku äärsed elanikud võib olla riik raske öelda, aga iga aastaga aina kehvamaks kehvemaks siis püügiolukord läheb edasi ja siis igal aastal me vaatame, mis toimub ja kas on mõtet selle äärega tegi võib-olla ülikotti panna, juba on vaja. Püügikvoodid sõltuvad kalavaru seisust, mis omakorda sõltub peale tulevate põlvkondade arvukusest ja biomassist, kuid ka kala, väljapüügist ja keskkonnatingimustest, selgitab Tartu Ülikooli Peipsi kalanduse töörühma juht Väino Vaino. Kas on kaladele sobivad kudetingimused olnud, kuidas on toidukonkurents olnud seal röövkaladel ja nii edasi ja nii edasi ja muidugi üleüldised keskkonnatingimused, et meil siin Peipsis on terve kompleks kalu, kes osad armastavad jahedat vett ja teised eelistavad jälle sooja vett, eks ju. Soojem vesi sobib kohale ja latikale paremini ja jahe esi sobib tindile ja rääbisele ja nagu me kõik teame, viimastel aastatel ja viimastel aastakümnetel on need keskkonnatingimused väga kõikuvad. Kord on meil talv ja kord ei ole meil talve, kord on meil jääkatte ja kord ei ole ja kord on meil kuumad suved ja siis on meil jahedad suvel, et need keskkonnatingimused on väga muutlikud ja seetõttu on ka järve kalavarud küllaltki muutlikud. Peipsi kalapüügikvoodid pannakse paika Eesti ja Venemaa ühises kalapüügikomisjonis. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus jätkab. Muidugi, ega siin midagi ju suures plaanis rõõmustada ei ole, et järv kindlasti annaks välja palju rohkem püügivõimalusi, aga see eeldab ka seda, et me nii-öelda järgime oma kvoote, me ei püüa neid üle ja võib-olla ei soovi nagu sellest maksimumi võtta igal aastal, et igal juhul see sõnum on see, et varusid tuleb jätkusuutlikult majandada, siis on see ka pikas plaanis majanduslikult kõige kasulikum ja need kõikumised võibolla on siis nagu väiksemad selle võrra.", "role": "user" }, { "content": "Seoses Peipsi järve olulisima töönduskala koha madalseisuga vähendasid nii Eesti kui Venemaa koha püügimahtu 75 tonni võrra.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnavolikogu esimees, sotsiaaldemokraat Lembit Kaplinski ütleb, et võrreldes teiste linnadega tasutakse Tartu linnavolinikele oluliselt vähem. Volinik saab kuutasu 32 eurot ja lisaks 64 eurot istungil osalemise eest. Sisuliselt on see suurusjärk pärit aastast 2009, kui määrati vastavad summad 500 ja 1000 krooni. See on alati selline väga, väga tundlik teema ja kui nad on mõni volikogu esimees, näiteks, kes ei, ei julge seda teemat üldse lauale võtta sest ta kardab negatiivset tagasisidet valijate poolt, et kui meil on fikseeritud summa, siis need tasud jäävadki ja siis tekib see rumal olukord, et inimesed, kes võib-olla võiksid panustada volikogu töösse, ei tee seda. Nii, et sidudes keskmise palgaga, ma usun, tuleb see rehmon nagu kõige parem. Kui elu Eestis edeneb, siis tõusevad ka need tasud, et see on loogiline seos. Nüüd arutavad fraktsioonid ettepanekut maksta kuutasuna 20 protsenti keskmisest palgast. Ehk kui volikogu liige saab praegu kuus töötasu tavaliselt ligikaudu 100 eurot siis uue korra järgi saaks ta ligikaudu 300 eurot. Keskerakonna fraktsiooni esimees Vladimir Sokman. Mulle tundub, et see konsensus või kokkulepe on saavutatud, et seome ta keskmise palgaga ja hakkame sealt neid protsente arvestama. Ei saa ju valida ja loota ainult selle peale, et volikogudes istuvad nii-öelda ärimehed ja, ja kindlustatud inimesed, kellel sellest kompensatsioonist ei ole sooja ja külma. Reformierakonna fraktsioon toetab ettepanekut. Esimees Krõõt Kiviste ütleb, et 20 protsenti tundub mõistlik aga fraktsioonide vahel tuleb veel leida. Üksmeel. Number on täiesti lahtine selles mõttes, et ettepanekuid ju oli alates fikseeritud 200-st eurost kuni 33 protsendini, et see 20 oli praegu selline keskmine ja, ja nüüd ootame, millega tullakse tagasi, et mis igaüks oma fraktsiooni liikmetelt siis tagasisideks sai selle 20 osas. Isamaa fraktsiooni esimees Jüri Kõre nõustub, et voliniku tasu peab tõstma, kuid ei nõustu, et selle peab siduma keskmise palgaga. See võib näida suhteliselt nagu niisugune neutraalne mehhanism olukorras, kus linn areneb ja tulud suurenevad ja nii edasi, eks ole, aga noh, võtame mingid kriisimomendid, eks ole, mis meil aeg-ajalt ikka satuvad, et ülejäänud inimesed siis on erinevat moodi raskustes alates sellest, et nad kaotavad töö või siis palka vähendatakse ja nii edasi, eks ole, ja volinike tasud nagu mõnusalt mehaaniliselt suurenevad. Lõplik ettepanek tasude osas sünnib reedel, siis tuleb see veel kinnitada. Tuleval nädalal volikogu istungil.", "role": "user" }, { "content": "Tartu linnavolikogu arutab ettepanekut siduda järgmise volikogu koosseisu volinike kuutasud keskmise palgaga. Nii tahetakse neile kindlustada õiglane tasu vastavalt majanduskasvule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle 14 päeva keskmine 100000 kohta, siis see on nagu pisut tõusnud, aga, aga noh, see on tõesti pisut tõusnud, nii et pigem on ikkagi see üldteave on see, et nakatumine on jäänud endiseks, et ega me ju keegi ei arvanud ega ei oodanud, et see nakatumine kiiresti ära kaob, et see on niisugune teistes riikides pika saba ga olnud haigus, nii et ilmselt niisuguse üksikuid nakatumise siit ja sealt tuleb, nii et jällegi, ma ei tea nüüd täpselt, mis ja kes need tänased nakatumised on, et see laupäevane 14, et seal väga suurt rolli mängis, siis see Lihula hooldekodu Kaks pluss kaks reegel ja selle nõudmine on endiselt õigustatud. Teie hinnangut. Ja ma arvan küll, et see on endiselt õigustatud massiürituste vältimine, suurte sünnipäevade vältimine. See kõik on väga endiselt õigustatud, et me käime nüüd rohkem tööl. See ei tähenda, et me rohkem pidu peaksime pidama. Seoses töörände avamisega Soome vahel, et kas see nakatumiste tuvastamise meetmed on piisavad, et Soome laevalt tulijad saavad teha küll testi, aga see on vabatahtlik, et kas see peaks olema kohustuslik? No kui vaadata nüüd Soome haigestumist, siis jah, ta, see on natukene kõrgem kui Eestis umbes poole kõrgem kui Eestis praegu, aga see ei ole ka väga traagiliselt kõrgem, me arvame ja et praegu meetmed on piisavad, kui küll tahaks panna südamele neile inimestele, kellel on see tööränne, et see on pigem just see kodutöö tüüpi ränne, kus ma siis ka siin Eestimaal olles olen oma kodus ja olen oma perega, teen oma koduseid töid ja tegemist. Puhkust aeg on kohe-kohe käes, kindlasti on inimesi, kes heietavad lootust sõita puhkuse ajal ikkagi kaugemale kui Läti, Leedu ja kes teab, võib-olla piirid ka avanevad. Teie soovitus suvel välismaale reisimise kohta. Noh, me peame vaatama, mis seal välismaal toimub, et, et kui seal see, see nakatumine on umbes sama nagu meil siin Eestis siis mingeid probleeme ei ole, aga kui mina isiklikult ei tee, ma mulle ka väga meeldib soe ilm ja, ja mulle ei meeldi Eesti suvi, seda teavad kõik mu sõbrad. Aga mina ei planeerida puhkust sellel aastal kuhugi väljamaale.", "role": "user" }, { "content": "Vaatamata paarile päevale, kus nakatunuid on tulnud juurde kümmekond, on kahe nädala keskmine nakatumine püsinud sama. Valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar paneb pendelrändajatele südamele, et mõistlik oleks kodus olles pidudest loobuda, samuti tasub suvised reisiplaanid tõsiselt läbi kaaluda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõhimõte on selles, et me kindlasti tahame toetada just piirangutest puudutatud ja ka siis muidu oluliselt mõjutatud sektoreid, ehk siis me tõenäoliselt ei lähe kogu nagu majandust praegusel hetkel toetama, vaid tõesti otseselt abivajajaid ja töötukassa ilmselt suudab neid toetada ühe kuu vältel. Vajadus võib olla toetada kahe kuu vältel, aga sellisel juhul teise kuu puhul me vajame juba valitsuse poolt lisarahastust kas lisaeelarvest või siis reservist. Kui suurtest summadest praegu jutt käib, selle ühe kuu puhul Need summad on täpsustamisel, eesmärk on see, et, et töötukassa saaks oma reserve täielikult praegusel hetkel nagu ammendada, sest sest viirus on veel liikvel ja ma ei tea, mis aasta teine pool või suvi toob. Et seetõttu me nagu oma reserve täielikult ammendada, sellega ei taha ja see on ka põhjus, miks, miks me ütleme nii, et, et üks kuu meie kulul kui vaja, siis teine kuu juba valitsuse kulul. Kui palju on töötukassal praegu vaba raha, et seda kasutada toetuseks? Me tegime täna sellise ülevaate selles fondis, kus, kus me oleme neid palgahüvitisi sedalaadi meetmeid teinud on nagu hetkel 38 miljonit, see on äärmiselt hull, tõstetav. Aga kui me seda tõstma hakkame, siis võivad sattuda ohtu meie põhifunktsioonid ehk siis töötuskindlustuse maksmine ja võib tulla jutuks ehk siis töötuskindlustusmakse tõus, et sinna me esialgu paraku ei vaata, nii et esialgu me opereerime selle 38 miljoni piirides ja küsime vajadusel valitsuselt juurde. Kui palju raha vaja oleks, millised on esialgsed hinnangud kuu aja kohta? Me nüüd arutamegi ja see on see, miks me jätkame oma koosolekut esmaspäeva õhtul on see, et, et on vaja, et need arvutused oleks võimalikult täpsed. Siis me saame täpsemalt ka öelda seda, et millised sektorid toetust saavad, millised on need toetuse saamise tingimused, et need on need põhjused, miks me täna koosoleku katkestasime, tuleme järgmine nädal tagasi. Eesmärk on saada siis järgmise nädala lõpuks asi purki, nii et, et juba tööandjad oskaks sellega arvestada, et kindlasti on üleskutse hetkel mingisuguseid koondamisotsuseid mitte teha, et oodata ära see sõnum, mis ilmselt on juba selgem tõenäoliselt kas esmaspäeva õhtul või teisipäeva, kui see asi jõudnud ka valitsuse lauale.", "role": "user" }, { "content": "Töötukassa nõukogu arutas valitsuse ettepanekut töötada välja uued palgatoetusmeetmed, mis on vajalikud seoses uute koroonapiirangutega. Töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson ütles, et nõukogu arutas, millised meetmed on kõige sobivamad ning esmaspäeval arutelu jätkub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2024. aastal Ida-Virumaal valmiv uus kaitseväe radar laiendab küll võimalusi, kuhu uusi tuuleparke ehitada, kuid sellest on tulevikus siiski vähe. Näiteks ei saa suurele osale Ida-Virumaast ka peale uue radari valmimist tuuleparke ehitada, seega on vaja veel radareid. Riigikogu taastuvenergia toetusrühma esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul peaks tulevikus kaaluma võimalust, et nende hinnast asub osa eraettevõtja. Et see loogika, mida erinevad riigid on kasutanud, on näiteks, et kui ehitataksegi radar mingi jagatab mingit piirkonda, et siis, kui tulevikus sellesse piirkonda rajada, eks tuulik või tuulepark siis iga selle tuuliku pealt on ette nähtud mingisugune summa, mille siis ettevõtja panustab selle radari kunagise ostuhinda. Läänemetsa sõnul võib summa sõltuda paljudest asjaoludest, kuid eraettevõtja võiks maksta umbes 10 kuni 20000 eurot ühe tuuliku kohta. Loomulikult noh, kui arvestada radari enda maksumust, mis on kümnetes ja kümnetes miljonites, siis ta niimoodi väga suurt osa sellest radari maksumusest ära ei kata, aga vähemalt on see õiglus olemas, et taastuvenergia nii-öelda tuulikupargi rajajad siis panustavad riigikaitsesse, et ei ole ainult nii, et riik sinna paneb ja, ja keegi selle pealt, et teenib ja, ja teine see õigluse pool on siis see, et, et võib-olla ta motiveerib ka riiki neid radarid rajama, et tegelikult oleks siis võimalik neid tuuleparke üldse teha. Läänemetsa sõnul on see eraettevõtete ja riigi vahel ühis huvikoht. Tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige Harri Raudvere sellega nõus ei ole, sest idee on hea vaid riigile. Üks on taastuvenergia tootmine ja teine on riigikaitse ja üksikisik ei pea maksma kinni avaliku huvi, see ei ole üksikisiku kohustus. Ma toon näite. See oleks nagu kultuuriväärtuste säilimine või midagi sellist, mis on ka suur avalik huvi, nagu kasvõi mõisa riik maksab ju peale, et neid hoitakse korras. Mõisnik ei maksa riigile selle eest, nii et oma olemused on sügavad. Riigi probleem. Raudvere sõnul võib selline meede olla mujal kasutusel, kuid igal riigil on omad õiguslikud regulatsiooni ning Eestis see nii toimida ei saa. Ei saa üksikute näidete najal hakata väänama põhimõtteid, põhimõte on täpselt selline. Eraettevõtjal ei ole sellega pistmist ja ütlen ausalt, et keda me siis ikkagi lõppkokkuvõttes kaitseme või mis see avalik huvi on, sest et täna me oleme ju ka väga paljudel juhtudel läinud selle propaganda ohvriks, et Eesti riik kukub kohe kokku, kui radareid püsti panna ei saa, mis on tegelikult ju sisuliselt sulaselge vale. Läänemets ütleb, et Eestis pole palju alasid, kuhu tuuleparki ehitada oleks võimalik ning praegu on riigis veel kolme radari vajadus. Need on tema sõnul vajalik püstitada Ida-Virumaale, Läänemaale ja Saaremaale.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu taastuvenergia toetusrühmas kõlas mõte, et tuuleenergia ettevõtted võiksid maksta uute radarite eest osaliselt ise. Arendajad sellega aga nõus ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu eesmärgi kohaselt kaotaks riigikogu presidendi otsevalimiste puhul oma mõjujõu ja kandidaadiks saamine eeldaks 10000 toetusallkirja kokkukogumist. Hetkel on eelnõu poolt Keskerakonna ja EKRE saadikud ning fraktsioonitu Raimond Kaljulaid. Keskfraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et erakondade tegutsemisväli peab laienema rahva keskele ja rahvast tuleb rohkem usaldada. Erakondade tagatoad pole olnud eksimatud. Ei maksa arvata, et rahvas ei suuda teha õiget valikut. Suudab ja pidagem meeles, et riik püsib usalduse, rahva usalduse. EKRE fraktsiooni esindaja Jaak Valge tõdes, et alates 93.-st aastast kuni tänaseni on parlamendis olnud 12 presidendi otsevalimist sätestavat eelnõu. Valge sõnul toetab otsevalimist kaks kolmandikku Eesti täisealistest inimestest ja Euroopa liidus valitakse presidendi otse 14. riigis. Kas aga otse valitud president tähendab ka suurenenud volitusi, Jaak Valge? Põhiseaduste võrdlemise alusel võiksin küll väita, et otsevalitud Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Horvaatia presidendid on sisuliselt sama võimuulatusega otse valimata Eesti presidendiga. Mõningaid volitusi on neis rohkem, mõningatel vähem. Lauri Läänemets sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist tõi välja põhjused, miks sotsid antud eelnõu ei toeta. Presidendivolitused ei muutu ja rahvas sisuliselt lollitatakse. Tänane debatt, mis on parlamendi ja valitsuse vahel, kandub presidendi ja valitsuse vahele ja parlament hakkab mängust välja. Ja kolmas et tegelikult me ei otsi enam ühisosa, vaid valime ainult ühe erakonna kandidaati. Lõpuks presidenti. Ka Reformierakonna fraktsiooni esindaja Toomas Kivimägi sõnul on tänastel presidendikandidaatidel laiem kandepind kui otsevalimiste juures. Ta tõi näiteks, et praegusel presidendil Alar Karisel oli vaja nelja fraktsiooni toetust. Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ei pea praegust eelnõu esitamist siiraks sooviks jõuda lõpptulemuseni. Pigem näeb seeder, et esitajad naudivad protsessi ja loodavad sellest poliitilist kasu lõigata. Nüüd, mil eelnõu esimene lugemine on lõppenud, võivad riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid hiljemalt 22.-ks detsembriks esitada eelnõule muudatusettepanekuid.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogus läbis esimese lugemise 45 saadiku algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on seadustada presidendi otsevalimine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina välisministeeriumi esindaja ütles Reutersile, et veel on vara öelda, kes on küberrünnaku taga, kuid varem on selliste rünnakute taga olnud Venemaa. Küberrünnak tehti teiste hulgas välisministeeriumi, ministrite kabineti ning kaitse ja julgeolekunõukogu veebikülgedele, teatas Ukraina julgeolekuteenistuse kõneisik rek. Et hoida ära rünnaku levimist muudele veebikülgedele ja lokaliseerida tehnilisi probleeme. Me katkestasime mitme valitsuse veebikülje tegevuse. Ukraina julgeolekuteenistus koos teiste riiklike organitega, uurivad vahejuhtumit ja koguvad digi tõendeid. Suurem osa häkitud veebikülgede tööst on taastatud, ülejäänud taastatakse lähituleviku, kus ütles tarenko valitsuse veebi külgedel, kuhu häkia on nähtav sõnum. Ukrainlased, olge hirmul ja eeldada halvimat. Sõnumi all on ukraina lipp ja kaart, mis on läbi kriipsutatud. Ameerika Ühendriigid hoiatasid eile pärast mitmeid tulemusteta läbirääkimisi Euroopa julgeoleku üle, et Venemaa sõjalise kallaletungi oht Ukrainale on kõrge. Rootsi välisminister Ann Linde ütles Euroopa Liidu välisministrite kogunemisel Prantsusmaal et hübriidrünnakut Ukraina vastu oli oodata. See on just see asi, mille ees me oleme hoiatanud ja mida kartnud sedalaadi hübriid või küberrünnak. Mõistagi tuleb välja selgitada, kes on selle eest vastutav. Meie sõnumid Venemaale peavad olema väga kindlad, et kui tulevad mingid rünnakud Ukrainale, siis oleme meie oma vastuses väga karmid ja väga jõulised, ütles Rootsi välisminister. Saksa välisminister Anna rok ütles, et sõidab Moskvasse Ukraina läbirääkimisi pidama. Venemaa on hoiatanud võimalike katastroofiliste tagajärgede eest, kui ei tule kokkulepet Kremli nõutud punaste julgeolekujoonte kohta kuid samas teatab, et pole diplomaatiat kõrvale jätnud. Reuters märgib, et selline ongi Moskva tegutsemismuster. Justkui pooldad, antakse diplomaatiat, kuid keeldutakse tõmbamast oma vägesid Ukraina piiridelt ära ja hoiatatakse ebamääraste tagajärgede eest lääne julgeolekule. Kui Moskva nõudmistele vastu ei tulda. Ukrainas usutav e et praegune rünnak on osa Venemaa hübriidsõjast Ukraina vastu. Kreml mis tahes seotust rünnakuga.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina valitsusasutusi tabas massiivne küberrünnak. NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et alliansi kübereksperdid on kontaktis Ukraina kolleegidega rünnaku uurimisel ning peagi sõlmitakse Ukrainaga küberjulgeoleku vallas süvendatud koostööleping.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Kalle Laaneti sõnul on valitsus valmis osutama Poolale Euroopa välispiiri kaitsel praktilist abi. Selle täpne sisu selgub reede hommikul. Me oleme saatmas inimesi, tehnikat ja kõike seda, mis tegelikult on ühe Euroopa Liidu välispiiri kaitsmiseks vaja. Ja kui algul oli Poola sellel seisukohal, et nad peale poliitilise toe midagi ei vaja, siis esmaspäeva õhtul andsid nad meile teada, et nad on huvitatud ja soovivad, et me neile praktilist abi osutama. Siseminister Kristian Jaani ütles, et lisaks juulist Leedus tegevuses olnud politsei ja piirivalveameti töötajatele on ka Läti küsinud Eestil toetust. Lätlased on pöördunud meie poole abipalvega, et me oleksime valmis Lätti saatma 30 pealise meeskonna politseinikke 48 tunnise eelhoiatuse sees. Oleme selle nõusoleku andnud, siin on suhelnud nii Läti politsei kui meie politsei omavahel ka mina, Läti siseministriga sellel teemal. Lisaks tuletas Jaani meelde, et täna on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Ka meil Eestis paraku on nii, et igal aastal registreeritakse circa pool 1000 sellist sündmust, kus ohvriteks on alates imikutest kuni noorukiteni seksuaalse väärkohtlemise vaates, nii et sekkume märkame. See on asi, mis on ühiskonnas olemas. Ja veel kord, oluline on siin varajane märkamine ja loomulikult peale seda ka teavitamine. Peaminister Kaja Kallas aga rõõmustas selle üle, et nakatumisnäitajad on languses ja tema sõnul on sellele kaasa aidanud ka koolides testimine, mis jätkub vähemalt veebruarini. Kui esimesel nädalal oli siis 922 õpilast 117 koolitöötajat, kes siis positiivse testiga said nii-öelda nakatumishaelalt katkestatud siis teisel nädalal oli neid juba vähem, 584 õpilast ja 90 õpetajat.", "role": "user" }, { "content": "Lisaks praegu Leedus tegutsevale 17 politseinikule on Eesti valitsus valmis andma piiri valvamisel abi ka Poolale ja Lätile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA pealinnas Washingtonis möödusid meeleavaldused üldiselt rahulikult, kuid kaos tekkis veidi enne kella seitset õhtul, kui kehtima pidi hakkama liikumispiirang. Politsei kasutas pisargaasi ja tulistas meeleavaldajate pihta kummikuule. Räägib USA president Donald Trump Ma olen jõuliselt soovitanud kõikidele kuberneridele saata välja piisavalt rahvuskaardi sõdureid, et oleksime tänavatel ülekaalus. Kui mõni linn või osariik keeldub astumast samme, mis on vajalikud, et kaitsta nende kodanike elu ja vara siis ma saadan sinna USA sõjaväe ja lahendan kiiresti selle probleemi nende eest. Selleks peaks trump kasutama 1807. aasta seadust, mida viimati tehti pea 30 aastat tagasi Los Angelese rahutuste ajal. Toona palus presidendil sõjaväelased kohale saata osariigi kuberner. Põhiseaduse eksperdid rõhutavad, et kohalike liidrite toetuseta on trumpi keeruline see lubadus ka tegelikult ellu viia. Washingtoni meeleavaldaja Fauli. Liiga palju inimesi on tulistatud, olukord on muutumas halvaks, see juhtub kogu aeg. Seega avaldame meelt, see töötab. Osariikide ametnikud on rõhutanud, et nii vasak kui ka paremäärmuslased on üritanud meeleavaldusi ära kasutada. Õhutades rüüstamisi ja süütamisi. Trump on eelkõige maininud vasakäärmuslaste gruppi antifat. Ma tahan hoiatada vägivalla õhutajaid, et teid ootavad ees karmid ja pikad kriminaalkaristused. Presidendi kõne ajal suruti meeleavaldajad valge maja juures asuvast Lafaieti pargist eemale. Paljud neist piirati sisse ja pandi tänavatele istuma. Veidi hiljem jalutas trump läbi sama pargi sain Johni kiriku juurde, mille kelder süütati päev varem põlema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s jätkusid seitsmendat päeva politseivägivalla vastased meeleavaldused. Pealinnas Washingtonis surusid politseinikud meeleavaldajad Valge Maja juurest välja ja piirasid nad sisse. President Donald Trump lubas saata osariikidesse sõjaväelased, kui meeleavaldusi ei suudeta kontrollida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe oleme küll kõik projektid põhjalikult läbi lugenud ja läbi töötanud aga ikkagi algatajatega kohtuda, saada informatsiooni ja täiendavaid emotsioone. Esmaallikast on hästi oluline see otsus, et me kuulame ära absoluutselt kõik, projektid oli ilmselt õige, sest kultuurikomisjon peab tunnetama ja valdama kogu maastikku. Ja selles mõttes ma ütlen, et meil oli täna otsustamiste ettevalmistamise päev, aga ta oli ka on väga hariv. Nii et me saime informatsiooni mitte ainult selle konkursi jaoks, vaid ikkagi oluliselt laiemalt. Kas teile endale jäi ka juba midagi sellist silma või kõrva, mida te vähemalt isiklikult tahaksite väga, et sinna lõppnimekirja jõuaks? Probleem ongi selles, et jõuab kolm, hädaga võib olla neli, kui on väiksemad. Ja mul endal on oma südames juba kaheksa sellist projekti välja valitud, mis mulle väga meeldivad. Nii et valik küll, aga, aga lõpuks, kui tuleb ikkagi jõuda Meie piiratud ressursi juures konkreetse tulemuseni. Seda tõesti on raske teha, sest häid projekte on väga palju. Homme kuulamised jätkuvad, kas homme õhtuks te loodate juba selle esialgse nimekirja kokku saada? Ei looda, me oleme endale märgi maha pannud, et me saame teise vooru nimekirja kokku nädal enne jõule. Tagumine kuupäev, mis meil on endale võetud, on 17 detsember. Suure tõenäosusega siis see päris lõplik nimekiri jääb kuhugi sinna ehk jaanipäeva ette. Mida see teine voor endast kujutab? Seitse kuni 10 peaks olema see tõenäone, teise vooru osalejate arv ja nendega me kavatseme teha juba hästi põhjalikku koostööd, hinnata objektide jätkusuutlikkust, nende prognooside tõenäosust siin on kohati ju ka õhinapõhisus sees ja me peame olema karmid ja, ja asjalikud ja kogu südamega ikkagi Eesti kultuuri asja vaatama, sest ega meie ainult hindeid ei pane nendele projektidele. Lõpuks panevad inimesed ka komisjonide hinde, kui me ei suuda ikkagi tõelist poolehoidu, võitvaid objekte üles leida ja, ja hinnata nende tähtsust kogu Eesti kultuurile.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kultuurikomisjon alustas täna tutvumist ehitistega, millele soovitakse Kultuurkapitali toetust. Kokku soovib Kultuurkapitali toetust 28 kultuuriehitist või ehitiste kogumit. Täna tegid ettekande pooled taotlejad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErinevad organisatsioonid ja riigid on juba aastaid nõudnud, et Facebook piiraks enda keskkonnas valeinfo levitamist. Umbes kolm aastat tagasi hakkas ettevõte sõlmima lepinguid erinevate väljaannete ja faktikontrollile pühendunud organisatsioonidega üle maailma. Umbes nädal tagasi hakkas Facebooki eestikeelset infovoogu kontrollima Delfi Ekspress. Meedia uuriva toimetuse juht Holger Roonemaa ütleb, et kindlasti ei jõua ega püüagi nad jälgida kogu infot. Me loomulikult eelistame selliseid kontrollettevõtte, mille puhul me näeme, et nende postituste levik on suur. Ma arvan, et selline üks kontroll päevas on päris kõva tempo. Tegelikult. Muuhulgas on Delfi faktikontrollijad valeks märkinud terve rea teooriaid vaktsiinide kohta ja väite, et koroonaviiruse levikule aitavad kaasa viis G mastid. See postitus või see video läheb sellise halli tausta taha, et sa ei näe sellist tavapärast video avamise akent või video ei hakka jooksma kohe, vaid selle asemel on taust hall ja seal peal kiri. Et see sisu on kontrollitud Facebooki ametlike sõltumatut faktikontrollijate poolt enne kui te seda videot vaatate, me soovitame teil vajutada siia ringile ja lugeda, et milles see eksitus, eksitav info seisneb? Link viitab Delfi kodulehele, kus faktikontrolli teinud ajakirjanik oma otsuse pikalt lahti selgitab. Igal sellisel postituse autoril, mille me oleme määratlenud kui eksitava või vale, et, et igal autoril on võimalik seda vaidlustada ja meil on loomulikult ka kohustus neil sellistele apellatsioonidele vastata ja reageerida. Olger Roonemaa ütleb, et apellatsiooni vaatavad läbi faktikontrollijad isekeskis. Mingisugust laiemat nõukogu vaidluste lahendamiseks loodud ei ole. Selles, et Facebooki faktikontrolli teeb Eestis üks meediamaja, Rooney suurt probleemi või ohtu ei näe. Delfi kasutab info hindamisel rahvusvahelisi standardeid. Me ei tee siin mingisugust oma loomingut, et see on kindel struktuur, kindel lähenemine selles mõttes, meil on väga konkreetne vastutus selle osas, mida me teeme. Enne koroonakriisi on valeinfo levitamisest kõige enam räägitud erinevate valimiste aegu. Holger Roonemaa kinnitab, et valimisreklaami nad valeinfoks märkima ei hakka. Me kindlasti ei taha, ei kavatse ega, ega võta kunagi ette, et hakata kontrollima maailmavaadet või arvamusi, et see on täiesti täiesti mõeldamatu ja vastuvõetamatu. Ka Facebooki poliitika näeb ette, et poliitikute kõne ei tohiks olla kontrollitav sellepärast et valijad peavad ise aru saama ja oskama hinnata ja langetada oma otsuseid valimistel selle järgi, et kuidas siis poliitikud esinevad.", "role": "user" }, { "content": "Facebook ja Delfi on sõlminud lepingu, mille alusel märgivad Delfi ajakirjanikud ära sotsiaalmeedias ilmunud valeinfot. Ekspressmeedia uuriva toimetuse juhi Holger Roonemaa sõnul on ajakirjanike põhjendused kõigile nähtavad ja maailmavaatelist kontrolli tegema ei hakata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles pressikonverentsil, et üha alaneva koormusega tervishoiusüsteemile koroonaviiruse tõttu kohandatakse ka ressursse koroona haigete raviks. Vastavalt terviseameti peadirektori otsusele on täna haiglavõrgus meil plaanitud vähendada voodifondi alates reedest, nii et meil alles jääb siis sellest hetkest 378 voodit ja nendest siis 204 on esimese teise astme intensiiv ja üldpalatite voodid ja 31 on intensiivravi jaoks mõeldud rõõmsaks. Võib-olla teeb mind ka tänasel hetkel see, et kui meil oli eesmärk mai lõpuks jõuda sinna tasemesse, et meil oleks päevaste nakatumiste arv 300 piiri alustas numbrites, meil oleks haiglates alla 300 inimese ravil ja surnute arv jõuaks meil alla 10, paremal juhul alla viie, siis täna võime öelda, et isegi sellise kurva sündmuse puhul võib see numbri tase olla meie jaoks isegi see, mis, mis on ka võib-olla tavapärane ehk kolm. Praeguseks on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud 413000 inimest, kaks doosi on saanud üle 183000 inimese. Üle 70 aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 65 protsenti. 70 pluss vanusegrupi on üle 60 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. Covid 19 vastu vaktsineerimise töörühma juht Mare. See ütles, et lähipäevil avab Medikover Tallinnas ja Tartus spetsiaalselt AstraZenecaga vaktsineerimise keskused, kuna seda on hakanud üle jääma. Ameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et nagu möödunud nädalatelgi nakatutakse enim töökohtades ning kodus ja et üks kolmandik ei tea, kust ta nakkuse on saanud. Sepp tõi aga välja, et koroona leviku kõrgajal levinud hooldekodude nakkuskolded on peaaegu kadunud. Hea meel on näha, et endiselt on meil hoolekandeasutustes nakatunute arv madal. Siinkohal saame öelda, et see on tänu vaktsineerimisega hõlmatusele, hoolekandeasutustes ja eelmisel nädalal hoolekandeasutustes haigestunuid oli kokku kaheksa, mis on selle aasta kõige madalam nakatunute arv ja see moodustas 0,4 protsenti kõikidest juhtudest hoolekandeasutuse klientidest. Hospitaliseerimist vajas kolm inimest ning surmaga lõppenud juhte oli samuti kolm.", "role": "user" }, { "content": "Haiglaravi vajab praegu 204 patsienti. Suri kolm koroonaviirusega nakatunut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViiruse kriis on suurendanud mõistmist, et kaitsetööstusettevõtted on Eesti kaitsevõime osa, ütles Eesti kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees, Eleringi juht Taavi Veskimägi. Viimastel kuudel just on see mõistmine ka laiemalt ühiskonnas hakanud juurduma, et ainult need võimed, mis meil siin kohapeal ka tööstuslikud võimed on olemas nii-öelda rahuajal, neid saame kasutada ka kriisi ajal. Viimased kuud on avanud kaitsetööstusele ka uusi võimalusi. Näide, mis seondub paatide hankimisega Eesti riigi poolt Baltic Workboatsilt potentsiaalne soomuki projekt, kuhu on tekkinud 30 või veidi enamat liidu ettevõtet ühendav konsortsium, kes tegelikult on valmis Eestis ise soomukid, et arendama koostöös siseministeeriumiga potentsiaalselt idapiiri väljaehitamise võimalused. Kaitsetööstusettevõtted viirusekriisi järel toetusi ei oota, vaid püüavad ise hakkama saada. Oluline on, et kaitse-eelarve püsis, toonitas Veskimägi. Kaitse-eelarve püsimine tänasel tasemel mitte ainult protsendina kaks protsenti SKP-st, mis on kokku lepitud vaid ka nominaalselt ehk eurodes seesama summa, mis ta oli enne kriisi Taavi Veskimägi soovitas rohkem mõelda ka selle peale, et kaitsekulutusteks mõeldud raha Eestisse jääks. Eks ka paljud teised riigid mõtlevad praegu samamoodi, sest koroonakriisist tuli vähemalt alguses tõdeda, et loota saab ainult iseenda peale. Meie ettevõtted, kes pigem on ju uute tehnoloogiate pakkujad, me näeme juba päris hulga programme, see on kas lükatud edasi või sootuks praegu pandud seisma, et kindlasti see on väga suur risk Eesti kaitsetööstusele kui eelkõige ekspordile seni suunatud olnud, et mõneti kui me räägime ka siin Eesti kaitsetööstuse suuremast sisemaisest vaatest, siis sellest tulenevalt, et teised nii käituvad meie ettevõtted, et lükatakse nendelt turgudelt välja ja väga rumal oleks ka see, kui meie ettevõtted ka teiste riikide programmides hangetel osaleda ei saa. Aga meie teisi siin siiski laseme täiesti vabalt toimetada. Veskimägi on kindel, et Eesti kaitsetööstuse ettevõtetel on siiski ka edaspidi midagi teistele riikidele pakkuda. Kõik need lahendused, mis puudutavad mehitamata süsteeme, küberturvet, neid on ikka vaja ja, ja siin kindlasti meie ettevõtted pakuvad unikaalseid lahendusi, millega ilmselt kui see kriisi tipp on möödas on jätkuvalt võimalik ka teistel turgudel tegutseda.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kaitsetööstuse Liit peab täna aastakoosolekut. Viirusekriisi tõttu on paljud riigid oma programme edasi lükanud või hankeid sulgenud ning Eesti kaitsetööstuse ettevõtted loodavad rohkem Eesti siseturu peale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA president Joe Biden teatas, et Ameerika sõdurid lahkuvad Afganistanist tänavu 11.-ks septembriks. Sellega lõpeb ka Eesti kaitseväe kõige pikem, ohtlikum ja ohvriterohkem välismissioon. Endine kaitse ja välisminister Jüri Luik oli president Bideni otsust kommenteerides poliitiku kohta ootamatult otsekohene. Me ei ole läinud Afganistani demokraatiat viima, ütles Luik Aktuaalse kaamera stuudios. Meie jaoks oli põhiülesanne olla koos liitlastega toetada neid eeldusel, et kui vaja, toetavad nemad ka meid. Sellega on kõik öeldud. Põhjus, miks Eesti valitsus saatis riigikogu nõusolekul Eesti sõdurid Afganistani oli Eesti julgeolek. Et meie oleme eelkõige USA ja Suurbritannia, aga ka näiteks Saksamaa kõrval Afganistanis ning usume, et nemad on meie kõrval siinsamas Eestis üheksa langenud sõdurit 39 raskelt ja üle 60 kergelt haavata siis veel paljude endiste missioonisõdurite tsiviileluga kohanemise raskused. See on praeguseks ligi 20 aastase afganistani sõja hind Eestile. Ja teisalt ligi 2500 tegeliku lahingukogemusega sõdurit, kes teavad, kuidas on olla päriselt vastase tule all, kui sinu pihta ei tulistata. Paukpadrunitega ja ohvitserid harjuvad päris sõjas oma üksusi juhtima. Afganistani inimesi, aga see kõik ei lohuta ega puuduta. Nemad saavad nüüd enda kanda katkise maa, mida riigiks nimetada võivaid mööndustega. Lääneriikide lahkumine sealt ajal, kui äärmuslikumine Talibani võtab maa provintsides järjest enam võimu üle näeb paratamatult välja nii nagu USA koos liitlastega jäetakse Afganistani maha. Samas on tõsi see, mida tunnistas ka Jüri Luik kaitseministrina sügisel 2019 Bagdadis et lääs ei peaks otsima võimalusi läbi sõja teisi ühiskonda reformida. Ehk et kui mõnest riigist tehakse rünnak NATO liitlase vastu, siis igal juhul antakse vastulöök, mis on pealesunnitud sõda ja kus valikut puuduvad. Aga lõpuks ei pruugi olla võimalik seda riiki muuta. Tegelikult ei saa lääs, kes viie kuu pärast oma sõdurid Afganistanist koju toob, seda maad üksi jätta või unustada. See on muidugi keeruline, sest tähendab koostööd ka Talibaniga ent üksi jäetud nurjunud riik võib varem või hiljem muutuda paljudele peavaluks, tegelikult ohuks. Väikest printsi parafraseerides. Sa vastutad alati kõige eest, mida oled taltsutanud või taltsutada püüdnud.", "role": "user" }, { "content": "Toomas Sildam käsitleb oma nädalakommentaaris USA otsust tuua väed 11. septembriks Afganistanist ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVabadussõja võidusamba rajamiseks on kavas korraldada suunatud riigihanked, selgitas peaminister Andrus Ansip. See tähendab seda, et selliseid riigihankeid, kus absoluutselt kõik saavad osaleda ja oma pakkumisi teha ja hind määrab kõik neid vabadussõja võidusamba puhul ei tule. Kuna tegemist on materjali puhul klaasiga, et siis meil peab olema kindel veendumus, et, et see klaas on tugev klaas ei purune kergelt. Ma tahaks kasutada ka seda võimalust tänada kõiki annetajaid, kes on vabadussõja võidusamba püstitamiseks oma annetused teinud ja, ja neid annetusi on tehtud päris palju, praeguseks umbes 550000 krooni ja hinnanguliselt on annetajaid olnud üle 4500 inimese. Annetajate hulgas on nii eraisikuid ka organisatsioone, kuid minu eriline tänu kuulub kaitseliidule, kelle kaudu on väga palju annetusi tulnud. Loomulikult valdav osa sellest. Vabadussõja võidusamba püstitamiseks vajaminevast rahast tuleb riigieelarvest ja see suurusjärk, see võib ulatuda koguni 100 miljoni kroonini, mis kogu see kompleks maksma võib minna. Kuid annetused on endiselt oodatud ja teretulnud. Erandliku hankemenetluse kasuks otsustamisel oli määrav see, et tavalise hankemenetluse puhul pole piisavalt head pakkumised garanteeritud. Kui tegemist on riigile väga olulise sümboliga, siis me ei saa riskida sellega, et ühel päeval peame laiutama käsi ja ütlema, et me ei suutnud piisavalt täpselt formuleerida hanketingimusi. Ja kahjuks lõppresultaat ei ole selline, nagu me soovisime. Kuna ka kasutada tehnoloogia ja materjal, On sellised, mida Eestis ei ole vähemalt sellises ulatuses mitte kunagi varem kasutatud, siis see eeldab ka teatud paindlikkust tehnoloogilistes protsessides tööprotsessi käigus ja me peame selleks valmis olema. Milliste riikide, milliseid firmasid Eestis vabadussamba võimalike rajajatena silmas peetakse, ei tahtnud peaminister täna öelda. Peale Soome on klaasitraditsioonid väga, väga pikad ja ka meile hästi tuntud mitmetes teistes riikides, näiteks Tšehhis. Neid pakkujaid on mitu, me kindlasti kavatseme järgida kõiki neid nõudeid, mis tavalisele hankele ka esitatakse, see on vahendite kõige otstarbekam kasutamine. Peab olema ka vabadussõja võidusamba puhul domineeriv. Vabadussõja võidusammas peaks Tallinnas Vabaduse väljakul valmis olema novembri lõpuks. Samba pidulik avamine on kavandatud 28.-ks novembriks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus volitas kaitseminister Jaak Aaviksoole volitused pidada Vabadussõja võidusamba läbirääkimisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul on linn aastas tänavate hoolduseks ette näinud 300000 eurot, millest lõviosa kulub talvel. Kevadel saab selgeks, kui palju lumerikka talve tõttu raha rohkem vaja minna võib, kuid hullemast päästab see, et osal linna teedel on fikseeritud hinnaga hooldushange, jätkab Innar Mäesalu. Aga kuna meil osa hooldust on tõesti läbi hanke tehtud, siis see summa meil ei suurene, see on siis ütleme selle ettevõtja risk, et sooja talve puhul on temal natuke kasut sees ja külma talve puhul meil Hange katab tavalise talvise hoolduse. Omaette mure on, kui palju läheb linnale maksma temperatuuri kõikumise poolt lõhutud asfaldi parandamine. Linn üritab talvel jooksvalt auke lappida, kuid praegustes oludes kipub täitematerjal ruttu kuluma. Mäesalu sõnul pole täpne rahasumma veel teada. Ilmselgelt siin tuleb, arvesta lisakuludega tõesti, et et need tänavad, mis ei ole korralikult nagu rekonstrueeritud ja korraliku asfaldi ajal noh, need lihtsalt lagunevadki kiiremini. Haapsalus on alates detsembrist talvisel pausil vanalinna viiva posti tänava rekonstrueerimine. Kuna linn soovis olulise tuiksoone pausi ajal liiklusele avada, on seal praegu väga palju auke, sest teekatet enne talve maha panna ei jõutudki ning kevadeni aetakse seal läbi. Ajutise lahendusega jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. Koostöös siis ehitusettevõtjaga, kes seda posti tänavat meil remondib, oleme siis võtnud seisukoha, et tuleb lihtsalt selliste vahenditega nagu võimalik ongi siin kruusa panna ja mingit muud katet peale siin lihtsalt nii palju, kui, kui see talv kestab. Mäesalu ütles, et kevadel jätkuv posti tänava rekonstrueerimine linnale talve tõttu kallimaks ei lähe. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Null kraadi ümber kõikuv temperatuur on olnud sellel talvel nuhtluseks paljudes Eesti paikades. Sula ja külma vaheldumine on lõhkunud teekatet ka Haapsalu tänavatel. Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu sõnul selgub kevadel, kui suureks osutub asfaldi parandamisele kuluv raha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti narkoturg käib üsna ühte jalga ülejäänud majandusega, osad inimesed püüavad soetada varusid, et eriolukord nii-öelda üle elada. Enamus inimesi lihtsalt vähendab tarbimist, räägib Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Need, kes ei ole siis täna sõltuvuses, need on pigem siis tarvitavad alkoholi või üldse ei tarvita midagi. Tambre ütleb, et oma varud on ka diileritel ja näiteks kanep meie turult otsa pole saanud. Mõned piiritagused kaubad hakkavad siiski lõppema. Raskem on osta GHB-d ehk korgijooki ja viimasel ajal Eestisse hiilinud alfa PVP-d ehk ufod. Kiiresti sõltuvust tekitav ja väga mürgine ufo tuli meile üle idapiiri ja hakkas ringlema peamiselt juba kogenud narkomaanide seas. Need, kes on sõltuvuses nema, pigem otsivad praegu alternatiive ja hea meel on muidugi ka see, et nad pöörduvad kahjude vähendamise keskuse poole, siis siis otsivad ka abi tegelikult riigilt, et see olekski kõige õigem suund. Meie süstivad narkomaanid tarvitavad praegu kõige enam anfetamiini. Kuna anfetamiini toodetakse suuresti kohapeal, pole selle pakkumine oluliselt vähenenud. Ometi ütleb Tallinnas ja Maardus süstlavahetuspunkte pidava MTÜ KonViktus tegevjuht Inna Farber, et neil on kliente tavapärasest vähem. Põhjus võib olla ka selles, et ühing on pidanud viirusega kohanema ja päevakeskus, kus inimesed muidu kogunevad, on ajutiselt suletud süüa kliendid süstlavahetuspunktidest siiski saavad. Innafarber tõdeb, et kui inimene tahab midagi kasutada, siis leiab ta ka lahenduse. Tavapärane on see, et kui linnas jääb narkootikume vähemaks, pöörduvad inimesed arsti poole. Tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova juhib tähelepanu veel teisele ohule. Inimesed võivad kriitikameeleta veel ohtlikumaid aineid manustada. Et kui on nii-öelda tarneraskused valdkonnas, siis on veel suurem tõenäosus, et ainetesse on segatud selliseid balastained, mis on lihtsalt kättesaadavad, mis on odavad, mis siis seda ainemahtu suurendavad, aga mis inimesele on äärmiselt kahjulikud. Siiski on kõik nõus, et pikas plaanis on kättesaadavuse vähendamine hea. Urmet Tambre ütleb, et nüüd tuleb erilist tähelepanu pöörata postipakkidele. Et oleme koos maksu-tolliametiga arutanud juba neid ja mõelnud selle peale, et kuidas suurendada kontrolle, siis eelkõige postisaadet ise.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusest tingitud eriolukord on vähendanud nii narkootikumide nõudlust kui pakkumist. Sõltlased proovivad vähenenud pakkumisele asendust leida.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTema idee, et mida ta ei suutnud ka siin põhjendada, kuidagi on, et tuleb läheneda Venemaale sisuliselt tühistada sanktsioonid ja, ja muid asju ei veennud publikut. Kui vaadata reaktsiooni. Kas ta viitas äkki ka sellele, et Euroopal puudub selline ühtne välispoliitika, et Euroopa on ikkagi kuidagi nagu hambutu või, või jõuetu? Ma usun, et ta viitas pigem sellele, et tema peaks seda juhtima. Ausalt öeldes see ei ole viis, kuidas saavutada konsensust Euroopas. Pean tunnistama ja eriti on tema vaated Venemaa. Midagi, mis on märkimisväärne osa Euroopast ehk Ida-Euroopas, pigem tekitanud irdumist. Kui neid julgeolekuohte kaardistada, siis need ikkagi tuleb vaadata Euroopast väljapoole tuleb vaadata Venemaa poole ja siis arvestada ka Hiina tehnoloogilise esiletõusuga ja Euroopa ühtsusel on siin nagu oluline osa ikkagi mängida. Jah, häda selle vähemalt selle Hiina tehnoloogia osas oli, et me kuulasime siin kaks loengut Et ei tohi kasutada Huawei, ma näen neid oki ka, aga kui USA ainult siin manitseb mitte kasutada, pakkumata alternatiive? No mis oli vastus, kui ma tõstan selle küsimuse, ütles, et.", "role": "user" }, { "content": "Müncheni julgeolekukonverentsi nõukogu liige Toomas Hendrik Ilves ütles Tõnu Karjatsele, et Prantsuse riigipea Emmanuel Macroni hoiatus, et Euroopast võib kujuneda tulevikuta kontinent, jäi põhjenduseta ja seda ei saa tõsiselt võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme igapäevaselt Covidist lähtuvalt seda olukorda üle vaatamas hindamas ja selle põhjal ka siis üksuste osalemist korrigeerimas. Sel nädalal on plaanis kevadtormi planeerimise lõppkonverents, mis on kindlasti selliseks oluliseks kohaks otsustavaks siis, kuidas me kevadtormil läheme. Nii et praegu selles mõttes mingit kindlat selgust selles ei ole, et kuidas see täpselt toimub, mis mahus ja, ja nii edasi. Lõplikult ei ole kevadtormi osalejate arv kinnitatud, ehk siis täna saab öelda nii palju, et kevadtormil osalevad eelkõige ajateenijate baasil komplekteeritud üksused ja Eestis paiknevad liitlasüksused. Nii et reservväelasi praeguse seisuga ei kaasata Osalust oleme oluliselt vähendanud juba selle aasta alguses ja me kaasame ainult siis kriitilise tähtsusega üksusi selleks veel mõned üksused on jäänud, aga, aga jällegi nii see nädal kui ka siis järgnevad nädalad saavad otsustavaks, kas reservväelased osalevad kevadtormil või mitte.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväe õppus Kevadtorm toimub praeguse seisuga hoolimata koroonaviiruse levikust alates 17. maist kuni 5. juunini peamiselt Kaitseväe keskpolügoonil ja selle lähiümbruses. Täpne korraldus selgub aga järgmise nädala alguses. Kaitseväe kolonelleitnant Erki Roosnurm ütles, et täies mahus õppus siiski ei toimu ning reservväelasi kaasatakse oluliselt vähem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et algkoolilapsed peaks saama igas olukorras koolis käia. Teine kolmas kooliaste siin võib loomulikult olla rakendatud osaline distantsõpe ennetusmeetmena, see on ka Tallinna koolides juba rakendatud. Aga see, kes ja millal saavad koolis käia ja kellel tuleb kodus olla, selle üle otsustab iga koolijuht eraldi, samuti selle, kuidas distantsõppe juriidiliselt ära vormistada. Õiguskantsleri kantselei on pidanud viimasel ajal tegelema koolidega, kus segamini on aetud just asjaõiguslik külg. Õiguskantsleri vanemnõunik Aigi Kivioja märgib riik ja kooli pidaja küll annavad soovitusi erinevaid meetmeid kasutada, aga koolidele ei öelda, kuidas neid meetmeid saab õiguslikult korrektselt rakendada. Haridus ja teadusminister iumi asekantsler Robert Lippin ütleb, et ministeerium tuleb koolidele juhisega api. Ja me loodame selle siin lähima päeva jooksul ka koolidele välja saada. Koolijuhtidele saadetud kirjas juhib õiguskantsler tähelepanu ka teisele probleemile Pole selge, mis põhjusel on jäetud koolide otsustada ja vastutada, kas tegelik epidemioloogiline olukord õigustab konkreetsel juhul distantsõppe või liikumispiirangute rakendamist, märgib õiguskantsler ja lisab, et viiruse leviku ohtu peaks hindama ja koolidele siduvaid juhiseid andma selleks pädev asutus tusRobert Lippin ütleb selle peale, et koolid on oma, otsustas autonoomsed. Kui vaadata epidemioloogilist olukorda ja sellele reageerimist, siis see on nüüd terviseameti vastutus, et anda soovitusi, kuidas käituda, milliseid meetmeid rakendada. Et haridus ja teadusministeerium jääb oma liistude juurde, milleks on siiski õppeprotsess ja sellega seonduv Terviseameti kodulehekülg suunab haridusvaldkonna soovitusi lugema haridus ja teadusministeeriumi kodulehele, muuhulgas on seal kirjas, et üldjuhul pole lasteasutuses vaja maski kanda. Samas on lõplik otsus ka maskide asjus jäetud iga koolijuhi enda teha. Näiteks Tallinnas tegutsev vanalinna hariduskolleegium otsustas eile, et kõigil õpilastel tulebki hakata maski kandma. Koolijuht Kersti Nigesen selgitas rahvusringhäälingule, et terviseametiga nad enne otsust ei arutanud. Meie eest keegi teine meid kaitsma ei tule, selgitas Nigesen. Robert Lippin ütleb, et ka selles küsimuses tuleks usaldada koolijuhti. Samas on terviseamet siiski andnud soovituse, rahvarohketes kohtades võiks maske kasutada ja haridusasutusted. Kindlasti on rahvarohked kohad ja kui koolis arutati ja leiti see olevat võimalik lahendus, kuidas piirata võimalikku nakatumist, siis on nende õigus. Täna teatas vanalinna hariduskolleegium, et maski kandmine ei olegi enam kohustuslik, vaid rangelt soovituslik.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki nii Terviseamet, omavalitsused kui ka Haridus- ja Teadusministeerium juhendavad koole, kuidas ennast viiruse eest kaitsta, jääb lõplik sõna ikkagi koolijuhile. Kohati tekitab see segadust ja arusaamatusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJüri Ratas kandis oma pikas kõnes ette kõik selle positiivse, mida tema sõnul on uude valitsus leppesse sisse kirjutatud. Näiteks rõhutas ta, et valitsuse, välis ja kaitsepoliitika ei muutu vähemalgi määral. Eestis ja välismeedias ajutiselt ringelnud vastupidised väited on äärmiselt kurvastavad. Tuletan veel kord meelde, et meie oma riikluse alusväärtuste ning Eesti vabariigi rahvusvahelise mainega mängimine on lubamatu. Õnneks on viimastel nädalatel need ekslikud sõnumid sõnaselgelt ümber lükatud. Tulevane peaminister rõhutas ka maksureformi Maksumuudatustest võidavad kõik, kes teenivad kuni 1758 eurot. Sellest jõukamate maksukoormus tõuseb. Ma olen veendunud, et suurema sissetulekuga Eesti inimesed on nõus andma need 38 eurot ühiskonna suurema sidususe ja stabiilsuse ning kiirema üldise majanduse ja palgakasvu. Ratasele vaidles vastu Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus-Rosimannus. Oma iseloomult ei tee mitte midagi muud, kui loob sellise madalapalgalisuse lõksu, et edaspidi nii ütleme siis oma alal ennast tippu töötanud spetsialistidele kui, kui näiteks arstidele inseneridele öeldakse, et ärge parem proovigegi väga tublid ja edukad olla, sest see kindlasti on väga vale signaal ja sellele me igal juhul Reformierakonna poolt oma vastus plaani esitama. Tulevast peaministrit küsitlesidki põhiliselt Reformierakonna liikmed ning taas ei pääsenud ratasküsimusest koostöö kohta Vladimir Putini juhitava erakonna ga ühtne Venemaa. Täna Valdo Randpere suu läbi. Kui see leping on nii vähetähtis teile nagu sa oma sõnades püüad väljendada, miks te seda siis ei tühistas, te tahate endiselt täita ühte lepingut, milles ma tsiteerin nüüd lepingu kohaselt pooled viivad läbi konsultatsioone ja vahetavad informatsiooni aktuaalsetes küsimustes Eesti ja Venemaa suhetes. Tutvustavad üksteisele oma kogemusi erakonna ülesehitamises ja analüüsivad vastastikust huvipakkuvaid materjale. Et, et kui tõesti tõesti sel lepingul mingit tähtsust teie jaoks ei ole, miks te seda ei tühista? Ma jagan teiega põhimõtteliselt seda seisukohta, mis te lepingute kohta ütlesite, et ma olen õppinud ka ja omandanud õigusteaduste hariduse Tartu Ülikooli õiguse instituudis. Ainukene probleem on selles, et meil ei ole lepingut, meil on protokoll.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas sai Riigikogult volitused uue valitsuse moodustamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel eelmisel aastal oli Ukraina maailma kuues nisueksportija ning läkitas 80 protsenti põllumajandustoodetest läbi sadamate. Kuna Vene väed blokeerivad Ukraina sadamaid, siis ei saa teravilja enam sihtriikidesse saata. Üks lahendus võiks olla Läänemere sadamate kasutamine, ent erinevused raudtee standardites teevad selle logistiliselt keerukaks. Jätkab transiidiekspert. Raivo Vare. Ma olen tegelikult kuulnud ka Ukraina raudteespetsialistide ütlust, et kui on vaja välja viia kuus umbes hooajaliselt viis miljonit tonni teravilja, siis maismaa pidi nad suudavad raudteega ja siis veel ka veoautodega vedada suurusjärgus miljon välja suhteliselt kindlalt, aga üle selle on juba väga suur logistiline pingutus. Ettevõte Kopenhagen, Merchans viljakaubanduse juht Indrek Aigro ütles, et Ukraina teravili hetkel meie poole ei tule, sest selleks peaks kaubarongid läbima Valgevene. See vili, mis läheb Ukrainast täna Poola, et seal küll on kaubavoog täitsa olemas ja osa sellest viljast jõuabki Danski ja Pekini sadamasse Poolas. Noh, seda vilja pole omakorda mõtet nagu enam vedada Baltikumi, sest et noh, ta tahab leida kõige lühema tee sadamasse, mis on siis sellisel juhul Poola sadamad ja lisaks on veel siis Ukraina põhiline kaubavoog on täna läheb üle Moldova ja üle Rumeenia piiri Konstansa sadamasse, et see on nüüd peamine alternatiivne kaubavoog neil. Aigro sõnul on Ukraina viimase kahe sõjakuu kestel suutnud välja vedada vaid 10 kuni 15 protsenti oma tavapärasest viljakogusest. Millised võimalused riigile ekspordiks jäävad? Juba üle poole läheb siis kas otse või üle Moldova Rumeeniasse ja sealt omakorda Konstansa sadamasse, noh lisaks siis toona peal ka pargastega pargastele laadimine, et, et, et see kanal on nüüd praegu kujunemas selliseks põhikanaliks ja siis Poola läbi need koridorid Euroopasse ja Poola sadamatesse, nagu on teisejärguliseks jäänud Ukrainas. On võimalik kasutada autotransporti rohkem mitte ainult balti mere suunal, vaid ka siis autotranspordiga on teoreetiliselt võimalik liikuda ka Vahemere suunda ehk siis Balkani kaudu, aga noh, see on juba esiteks väga kallis, teiseks on see ikkagi noh, koguseliselt oluliselt piiratum üldiselt teravilja veetakse, seda eksportteravilja veetakse sadamatest hopperitega, need on spetsiaalsed raudteevagunid puistevagunid, mida on siis kõige-kõige parem töödelda, mille töö tootlusaste on kõrge ja kus on ka suur mass peal.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina püüab leida mooduseid, kuidas eksportida oma teraviljatoodangut, sest Musta ja Aasovi mere sadamaid kasutada ei saa. Balti riikide sadamate puhul osutub pudelikaelaks aga raudtee rööbaste suuruse erinevus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSfifti teemal on täna olnud väga tugevad läbirääkimised ja need ei ole toimunud enam Brüsselis nagu varasematel päevadel vaid nüüd see on käinud juba liikmesriikide vahel otse. Poola peaminister Matteus Moravitski suutis täna ümber veenda oma ametikaaslase Viktor Orbani Ungarist Swifti küsimuses, sest see on muutunud tõesti nii-öelda nende sanktsioonide keskseks teemaks. Samuti ütles Küpros täna, et nemad ei seisa vastu siis Swifti lisamisel sanktsioonide nimekirja, mis on samuti suur areng, sellepärast et neil on suured Vene pangad. Ja nüüd tegelikult ongi viimasena seismas veel Saksamaa selle vastu. Ja tegelikult on praegu neil hetkel Berliinis ka Poola peaminister Matteus, Moravitski ja Leedu president nauseda ja nad veenavad siis Olaf Scholzi, et Saksamaa tuleks pardale ja märgid näitavad, et suure tõenäosusega Saksamaa ütleb oma jah sõna ja võib siis juba lähematel päevadel selle swiftiga ka edasi liikuda. Sanktsioonide asjus. Muid uudiseid sealt vaadates maailmameediat Ukraina kohta on midagi. No viimane uudis, mis võib öelda, on see, et, et see on veel ütleme väga värske info, aga näib, et Saksamaa on lubanud saata 400 tankitõrje vastast relva siis Hollandil, Ukrainasse, mis tähendab, et kui see tõele vastab, siis peaksid ka eestlased küsima juba sakslaste käest uuesti üle, kas meie võime ka oma haubitsad Ukraina poole teele saata, nii et ka see oleks tegelikult väga suur areng kogu selles asjas. Siin Zelenski tänab juba Erdogani Musta mere sulgemise eest. Türgi on vait, mida Lääne meedia ütleb? Ka Lääne meedia on tegelikult samamoodi nii-öelda raporteerinud selle Zelenskõi sotsiaalmeedia avalduse pinnalt, aga sellel ei ole tõesti hetkel veel kinnitust Türgi poolt, lääneriigid on see loomulikult, Läänemehed on seda küsinud ja seda oodatakse, aga senikaua kuni seda ei ole, ei saa seda ikkagi võtta kindla faktina, nii et, et tuleb veel oodata, mida Erdogan või mõni Türgi muu poliitik ütleb.", "role": "user" }, { "content": "Tänane päev on toonud kaasa vastakaid uudiseid Venemaa SWIFT pangandussüsteemist välja viskamise osas. Uku Toom küsis meie Brüsseli korrespondendilt Joosep Värgilt värskemaid andmeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogus praegu toimuvasse võib suhtuda mitmeti vaimustusest kuni põlastuseni, aga see on poliitiline võitlus, mis kohati on vaimukas ja teravmeelne. Kohati kipub ületama hea maitse piiri ja paneb saadikute taseme kohta mõtlema terminites, mida siin kasutada ei saa. Kui enne kella kümmet lõpetati ametlikult kolmapäevane tööpäev, ütles EKRE juht Martin Helme et niisuguse põhjalikkusega peaks käsitlema kõiki eelnõusid. Aga mis puutub nende poliitiliste plaani, on see siis töö takistamine või põhjalik suhtumine sellesse, kuidas iganes nimetada on see läinud isegi edukamalt, kui esialgu arvati. Küsisin, kas koalitsioon on ka kokkulepet otsinud. Koalitsioon on kompinud, kompinud võimalusi, et milliseid muudatusi sellesse biomeetrilise andmebaasi seadusesse me oleksime valmis tegema, nemad on valmis muudatuste üle arutama, aga meie suhtumine on olnud, et seda suhtumist me oleme väljendanud tegelikult meile juba päris pikalt, et küsimus ei ole selles, milline see biomeetriline andmebaas saab. Me oleme põhimõtteliselt vastu sellise tohutu ulatusliku jälgimisühiskonda loova andmebaasi loomisele, et meil ei ole mõtet kaubelda selle üle, kas ta on natuke suurem või natuke väiksem või, või tehakse pisut odavamalt või mitte odavamalt, et me põhimõtteliselt ei ei soovi sellist andmebaasi. Tänane tööpäev lõpeb üsna pea, laupäeval tuleb uus istung, see kestab ilmselt 12 tundi ja pühapäeval veel üks, mis võib kesta kuni 23 tundi. Kaugel päevakorraga. Selleks ajaks ollakse No meie arvame, et esmaspäeva hommikul kella üheksaks ei ole veel selle nädala päevakord ammendunud ja me jätkame ka järgmisel nädalal sedasama venitamistaktikat, sest et veel kord kordan, meil on üks lihtne eesmärk ja see on eesmärk, et kevadistungjärgul abis biomeetrilise suurevenna andmebaasi ei loodaks ja kui meil õnnestub see kolmas lugemine ära hoida. Järgmisel nädalal siis me oleme oma eesmärgi saavutanud.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna venitamistaktika Riigikogus töötab. Eile päeval alanud Riigikogu istung kestab siiani.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKihnu kultuurirahvas on Veneetsias, kus anti kolm edukat kontserti. Itaalias, Veneetsias on Kihnu virve pereansambel mani ja poisid käsitöömeister härma Roosi ja neid saatvad Mark Soosaar ning ka vikerraadio, Kihnu uudistetoimetaja Marju Vesik. Veneetsiasse mineku idee pärineb Mark Soosaarelt, kes aasta tagasi Veneetsias käies sai kokkuleppele seal asuva Rumeenia kultuuriinstituudiga. Et Veneetsias Kihnu Laulu käsitööd ja Eesti mardikombeid tutvustatakse, tuleb tänusõnad öelda veel meie kultuuriministeeriumi programmile, Kihnu kultuuriruum Veneetsia linnavalitsusele ja Kihnu kultuuriinstituudile kella kuue paiku lõppes kihnlaste kolmas Veneetsia kontsert. Kuidas virvet ja teisi esinejaid vastu võeti, küsisin meie Kihnu uudistetoimetajalt Marju vesikult ehk Kihnupäraselt meremarjult. Täna, nüüd lõppes just natuke aega taha, kohe kolmas esinemine vägevast läks, esimesel päeval oli jõrm naha vahel sellepärast et tagasihoidlikud või niisugused rahulikud olid inimesed ja mõtlesin, et äkki me lähegi peale, aga iga esinemisega rohkem hakkasid meid esinemise. Ma arva meeldima meid, see jaht, mis tegime, et viimane esinemine nüüd Sudeka saare peal oli veel eriti vägev Veneetsiast natuke välja sõitsime paadiga, seal kõik tantsid meitega ning, ning elasid ettepanek. Tõesti oli mõnus. Mis siis Veneetsia publikule vast kõige rohkem meeldis? Noh, laule, nemad aru saanud, mis me laulame, kaseMari võttis ning meid siis tõlkis ning itaalia keele veel eraldi tõlgiti, aga me ei arva, et tantsud ikka, et seda nemad naeved kõige rohkem ning saavad tulla ning ise ka juurde tantsi. Et ikka käisid ka paljud tantsimas meitega koos. Veneetsia esinemistega oli rahul ka Kihnu virve ise. Kui hakkasime seal pilli mängima ning hakkasid tulema eriti olnud ju väga palju neid välismaalasi, noh nemad on väga huvitav sellest, kui nemad oli, tuli ette, paelu seal meie aplaus oli väga suur ning ükskõik, kus me olime ka siin või seal ikkagi tuli rahvas. Itaaliast jõuab Kihnu rahvas Eestisse tagasi ülehomme.", "role": "user" }, { "content": "Kihnu kultuurirahvas on Veneetsias kus anti kolm edukat kontserti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Siim Kallase sõnul jäi komisjon täna seisukohale, et võimalikud otsused kliimapaketi osas tulevad alles jaanuaris. Seda asja on arutatud majanduskomisjonis, keskkonnakomisjonis on väga põhjalikult arutatud, on ka toimunud meie initsiatiivil olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutamine, aga see pakett on nii suur, et minu seisukoht on see, et meil peab olema teatud valmisolek selle paketi heakskiitmiseks, et ei saa olla nagu välkkiirelt, et kiita heaks dokumendid, mis on äärmiselt kaalukad. Kallase sõnul ei saa Euroopa Liidu asjade komisjon teha ise uut otsust, ent saab vajadusel teha täiendusi. Ka Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Raimond Kaljulaid kinnitas, et otsuste tegemise eel on komisjonil vaja lisaaega. Tegemist on väga mahukate keeruliste eelnõudega, millel on suur mõju samas ka Eesti inimestele ja ettevõtetele, nii et ma arvan, et see, et parlament neid vaagib põhjalikult ja sisuliselt see on õige, kõige suurem küsimus loomulikult on ju see, et mil viisil siis neid kliimaeesmärke täitma hakatakse ja milline on erinevate sektorite panus sellesse ja majanduskomisjonide aruteludest tuli selgelt välja see, et ka väga erinevate ettevõtlussektorite ootus on see, et, et oleks rohkem selgust rohkem võimalik ette teada, mis siis saama hakkab. Euroopa komisjoni juulis esitatud kliimaõigustiku ettepanek eesmärk 55 on osa Euroopa Liidu rohepöördealgatuse. See seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030.-ks aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga. Aastaks 2050 aga soovitakse Euroopa liidus saavutada kliima neutraalsus. Eesmärk 55 koosneb 14-st seadusandlikust algatusest, millest enamuse suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heakskiitnud ja mis vajavad nüüd ka Riigikogu. Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu. Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu nõukogus ja neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa parlament.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) arutas taas valitsuses heaks kiidetud Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud kliimamuutustega võitlemise paketi \"Eesmärk 55\" kohta. Kuigi algselt oli plaanis seisukohad veel sel aastal heaks kiita, lükkub see järgmisesse aastasse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Arnold Rüütel teatas täna ametlikult, et ei osale Moskvas üheksandal mail toimuvatel pidustustel. Rüütel põhjendas seda haavadega, mida nõukogude režiim on tekitanud Eesti rahvale ja kinnitas, et soovib sel päeval olla koos oma rahvaga. Langetasin täna oma otsuse mitte vastu võtta kutset osaleda käesoleva aasta üheksandal mail suures isamaasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustel Moskvas, teatasin sellest oma kirjas Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Ajaloo kurb ja hoiatav kogemus paneb meid eriliselt hindama väärtusi mis on aluseks usalduse le ja lugupidamisele riikidevahelistes suhetes ning mille kaitsmine tagab maailmas püsiva rahu ja rahvaste vaba arengu. Me ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et Eesti rahvalt võeti jõuga võimalus taastada saksa okupatsiooni lõppedes oma riik. Meie rahva saatust jäi veel aastakümneteks määrama Stalini poolt juhitud nõukogude liidu ja fašistliku Saksamaa vahel. 23. augustil 1939. aastal sõlmitud sobing. Sõjas rängalt kannatanud rahvana tuli meil ka rahutingimustes üle elada tuhandete inimeste hukkamine, küüditamine ja tagakiusamine. Usun, et seda seisukohta mõistavad Eestimaa inimesed aga ka meie partnerid ja liitlased nii idas kui läänes. Arvestades maikuus Moskvas tähistatava sündmuse rahvusvahelist tähtsust ja riikidevahelise koostöö arengu vajadusi pean vajalikuks, et Eesti riik oleks nimetatud üritusel esindatud peaministri või vabariigi valitsuse liikme tasandil. Olen edastanud valitsusele sellekohase ettepaneku. Rüütel ei soovinud ajakirjanikele põhjendada oma avalduse tagamaid. Presidendi kantselei avalike suhete juhi Eero Rauna sõnul oli selline käitumine eelnevalt kooskõlastatud Leedu president Valdas Adamkusega, kes esines samaaegselt oma rahvale. Valitsuse kolm ministrit. Peaminister Juhan Parts, välisminister Rein Lang ja kaitseminister Jaak Jõerüüt leppisid täna omavahel kokku, et võimaluse korral saadab Eesti üheksandal mail Moskvasse välisministri välisminister Rein Lang. Jah, välisministrina ma olen valmis minema Moskvasse, ma leian, et oleks mõistlik, et Eesti riigina oleks esindatud üheksanda mai pidustustel. Ja me oleme uurinud Venemaa välisministeeriumilt võimalust, et Venemaa pool esitas kutse Eesti valitsusele osaleda sellel üritusel, seega siis välisministrile, et senine kutse ma veel kord kordan, oli, oli välja antud ikkagi nimelise Eesti vabariigi presidendil. Rein Lang lisas, et ta ei usu, et Moskvasse sõitmata jätmine halvendaks Eesti suhteid Venemaaga. Tundub, et kõik välispoliitika asjatundjad peavad presidendi sammu valeks, kas teil välisministrina on mingit mõju presidendile tõestamaks, et ikkagi see käik Moskvasse oleks Eestile vajalik? No Eesti president välisministriga mitmel korral sellel teemal ka vestles, konsulteeris ja nendel kohtumistel oli mul võimalus öelda oma arvamus selle kohta. Minu arvamus oli, et Eesti president oleks võinud langetada positiivse otsuse Moskvasse minemise suhtes ja president langetas teistsuguse otsuse, mis on presidendi täielik õigus? Kõik Eesti suuremad erakonnad, välja arvatud Isamaaliit, andsid presidendile nõu Vladimir Putini kutse vastu võtta. Sarnase soovituse andis presidendile ka Rahvaliidu esimees Villu Reiljan. Kuigi president kuulas vaid oma lähimaid, nõuandjaid. Ma ei arva vahetusel mingisugust katastroofset mõju, selle president mõtleb tükimaad suuremates kategooriates, kui nüüd päevapoliitikud presidendi presidendi otsust võib mõista. Ainsa balti riigi presidendina sõidab Moskvasse Läti president Vaira Vike-Freiberga, kes teatas oma vastavast otsusest juba 12. jaanuaril.", "role": "user" }, { "content": "President Arnold Rüütel teatas lõplikult, et ei sõida Moskvasse 9. mai pidustustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlustan kaitseminister Jaak Jõerüüdi argumente, kuid ma pean väga oluliseks ka Eesti välis ja julgeolekupoliitika stabiilsust ja seetõttu ma ei pea väga põhjalikult kaalutletuks Jaak Jõerüüdi avaldust. Jaak Jõerüüt on palunud, et ma ei mängiks temaga Juhan Partsi ja Ken-Marti Vaheri mängu ja rahuldaks tema avalduse. Mul on seaduse järgi aega kuu aega otsuse langetamiseks. Ma luban, et ma ei kasuta kogu kuud aega ära. Jaak Jõerüüt räägib foonist. Missugune on on praegune foon. Missugune on avalik arvamus. Jaak Jõerüüt räägib sellest, et Juhan Partsi valitsuse ajal erastati Keila-Joa suvilakompleks. Selgub, et väga odavalt. Ostjal oli võimalik edasi müügiga teenida 17 miljonit krooni ja väidetavalt teha seejuures veel ohtralt kingitusi. Jaak Jõerüüt räägib ka sellest, et Mart Laari valitsuse ajal ja Andres Tarandi valitsuse ajal koondati riigieelarve vahendid ühispanka. Ühispank asetati eelisseisundisse. Kindlasti ei räägi Jaak Jõerüüt seda, et panganduses väidetavalt toimunud taunitavad teod oleks toime pandud selle valitsuse ajal. Härra Ansip, tegelikult mõistab Jaak Jõerüüt hukka selle, et teie peaministrina pole andnud selget hinnangut Edgar Savisaare ja Andres Lipstok tegudele. Ei, ma ei ole selle väitega nõus. Kui tõenäoline siiski on, et kaitseministri avalduse rahuldate Nagu ma juba ütlesin, on mul seaduse järgi aega selle otsuse langetamiseks tervelt kuu ja mingisuguse osa ma sellest kuust ka ära kasutan. Reformierakonna juhatus arutab seda küsimust järgmisel kolmapäeval. Demokraatlikule kohe kommentaar, noh, Jaak Jaa, nüüd ei ole ilmselt kursis sellega, et, et ka USA kutsub vaatlejad et kogu maailmale näidata, kuidas asjad tegelikult on Soome. Ja see on OECD seisukoht, et et tegelikult asja klaariks saamiseks on tegelikult mõistlik, kui kõik riigid kutsuvad vaatlejaid, seal ei ole mitte midagi demokraatiat. Kui meil kõik on kaunis, siis nad saavad hea kogemuse. Siit oli see tema avaldus ootamatu. Teatud mõttes küll, jah. Aga me mõistame kunstniku tundlikku hinge.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseminister Jaak Jõerüüt esitas tagasiastumispalve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaaliit on selgelt kolme tugevama erakonna hulgas ja ja nüüd on võimalus ainult edasi minna, millega võite praegu rahul olla ja kus vaatate, et on, võib-olla mitte nii hästi, poleks lootnud. No muidugi tugev tulemus tuleb, Tallinnas on Tartus, Pärnus, Rakveres, aga linnades on loetud siiski suhteliselt suhteliselt väike hulk hääli praeguseks ja, ja ega ma ei taha lõplikku järeldusi hakata tegema, aga võib öelda, et kus Isamaaliit on vähegi nimekirjaga välja läinud, seal on ta vähemalt kolme hulgas ja, ja tihti ka esimene ja teine. Res Publica tulemus näitab siin sellist langustrendi, mida rohkem hääli sisse tuleb. Kuidas see teie hinnangul mõjutab sellist kohalikku poliitikat praegu, kui ei saa Res Publica fraktsiooni täis, siis muidugi mõjutab sest siis on lihtsalt Res Publica valijad andnud oma hääle nimekirjale, kes sisse ei saa ja need hääled jagatakse põhiliselt keskerakonnale ümber ja, ja see oleks halb, nii et ma loodan südamest, et Res Publica saab fraktsiooniga linnades volikogudesse kindlasti sisse, aga üldises plaanis näitab see seda, et Eesti poliitikas tegelikult ei ole midagi muutunud? Ei Res Publica, aga ega ilma üks tõusulaine oli. Peale Res Publica taandumist taastub eelmine olukord.", "role": "user" }, { "content": "Kohalikud valimised - Isamaaliidu esimehe Tõnis Lukase kommentaar Meelis Kompusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektroonilisel hääletamisel sai oma häält muuta ka uuesti interneti teel hääletades. Selliseid korduvhääli oli 23600. Kokku andis e-hääle seekordsetel valimistel 274000 inimest ehk 47 protsenti kõigist hääletanutest. Neli aastat tagasi moodustasid e-hääled kõigist häältest 32 protsenti, kaheksa aastat tagasi aga 21 protsenti. Kõige agaramalt hääletati elektrooniliselt Hiiumaal, seal andis e-hääle 57 protsenti hääletanutest. Ida-Virumaal vastupidi andis e-hääle aga vaid kolmandik hääletanutest. Häälte ülelugemine omavalitsustes veel kestab, see tähendab, et mõned hääled, peamiselt paberhääled, võidakse veel tunnistada kehtetuks või vastupidi kehtivaks. Riigi valimisteenistuse juhi Aarne Koitmäe sõnul on varasem kogemus näidanud, et see üldist valimistulemust palju siiski ei mõjuta. See oleneb omavalitsusest, muutused hääletamistulemustest võivad olla väikesed kui mõni sellel tunnistatakse kehtetuks või loetakse kehtivaks. Muutused võivad olla ka suuremad siis, kui ütleme, viga on selline tehtud. Näiteks protokolli sisestamisel on valehäältenumber sisestatud, et sel juhul need muudatused võivad olla ka suuremad. Hääled peaksid üle loetud saama hiljemalt täna. Ametlikult kuulutatakse valimistulemused välja aga alles mõne nädala pärast. Kui lahendatud on ka kõik kaebused?", "role": "user" }, { "content": "Ligi 2000 inimest kasutas kohalikel valimistel võimalust asendada elektrooniliselt antud hääl valimispäeval jaoskonnas antud häälega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimiskampaania ürituste viimast linna valitakse suurtes riikides alati hoolikalt. See on justkui sümboolne ja viimane sõnum valijatele. Prantsusmaa presidendikandidaat Marine Le Pen otsustas seda teha enda parlamendivalimisringkonnas pale partemangu administratiivkeskuses Arasis. Tegemist on ligi 42000 elanikuga linnaga Põhja-Prantsusmaal. Piirkond ise pälvib uudistes tähelepanu peamiselt rannikulinna kale tõttu, kust algab eurotunnel Suurbritanniasse, aga kuhu kogunevad ka paljud migrandid. Seetõttu naudib Le Pen siin ka tohutut populaarsust. Eile õhtune kampaania üritus meenutas oluliselt enam rokk, -kontserti või jalgpallimatši kui poliitilist kihutuskõne. Rahvas hüüdis loosungeid, kui üks mees, kuniks suurde saali sisenes, superstaar Marin nõnda eesnime pidi nimetasid teda kõik, kellega üritusel vestlesin. Le Pen ise otsustas viimases sõnavõtus anda veel paar lööki vastaskandidaadi Emanuel Makrooni pihta. Mul on küllalt, nagu ka teil sellest pidevast lugupidamatusest. Mina oleksin president, kes austan prantsuse rahvast ja ma tean, et te väga ootate seda, aga reaalsuses. Emmanuel Macroni suhtumine on selgelt silma paistnud viieaastase mandaadi jooksul, mil toimus demokraatia lõhenemine. Kõik said eile õhtul aru, et Emmanuel Macroonile ei meeldi prantsuse rahvas ja eriti need, kes tema poliitikaga ei nõustu, sest on igapäevaelus hädas, ütles Le pen. Tema seisukohad resoneerisid ka väga tugevalt toetajate arvamustes. Näiteks Arasis elava Nathali sõnul tuleb tööliste ostujõud taastada. Me tahame uut ajastut ja ma arvan, et ta suudab meile seda pakkuda. Me oleme palju andnud, aga ei ole palju saanud. Me tõesti loodame, et ta taastab prantslaste ostujõu tugev prantsuse, meie vanematele, lastele ja meile endile, ütles Nathali. Alexi hinnangul on vaja muutust, sest presidenti vajab Prantsusmaa ja mitte Euroopa. Ta on ainuke, kes saab teha midagi prantslaste jaoks ja lõpetada mõtlemise Euroopale. Härra Macron mõtleb palju Euroopast, ta ongi rohkem president Euroopale, aga Prantsusmaale oleks president pigem Marin, ütles Alek. Ent üks probleem käis läbi mitmest intervjuust, selleks oli immigratsiooni kaleest pärit. Silvi pidas olukorda piirkonnas katastroofiliseks. Prantsusmaalt on saanud reservaat kogu maailmale. Me võtame kõik vastu ilma takistusteta. Meil on liiga palju välismaa mehi, kellel pole Prantsusmaal midagi teha. Mitte nagu ukrainlased, kes võitlevad oma riigi eest. Need on mehed Liibüast ja eritreast, kes siia tulevad, aga me elame paatkalees Te, võite ette kujutada, milline katastroof kalees elamine on, sõnas Silvi. Eilne valimisüritus lõppes Prantsusmaa hümni ühislaulmisega, pärast, mida jagas Le pen veel tunni jooksul autogramme ja tegi rahvaga selfisid. Kuigi fännide meelsusest võis jääda mulje, et Lepen marsib pühapäeval kindlale võidule, ei kinnita seda arvamusküsitlused. Kõigis viimastes reitingutes jääb löpen Makroonist maha juba enam kui 10 protsendi punktiga. Joosep Värk. Arraas.", "role": "user" }, { "content": "Marine Le Pen pidas eile õhtul viimase kihutuskõne Põhja-Prantsusmaal asuvas väikelinnas Arrasis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNew Yorgis toimuvad Eesti kultuuripäevad on üheks oluliseks tähiseks Ameerika eestlaste kalendri aastas. Aprilli algus toob New Yorgi Eesti majja eestlasi ka teistest osariikidest. Aegade jooksul on selle kogukonna liikmeid aga üha vähemaks jäänud. New Yorgi haridusseltsi juhatuse liige Peeter Teeta ütles, et 50 aastaga on see arv langenud 1000-lt 300 peale. Ka 20 aastat USAs elanud ja New Yorgi Eesti kooli eestvedav Merike Barborak tõdeb, et nädalavahetustel toimivas koolis on lapsi aina vähem. Mulle tundub, et jääb vähemaks, mitte sellepärast, et vanemad ei tahaks lapsi Eestiga tutvustada, eesti keelt neile õpetada, pigem on probleem ajas ja kauguses. Varasemalt eestlased elasid väga palju New Yorgis ja New Yorgi väga lähedal, nüüd täna praegu on normaalne, on see, et, et tuled kooli kaks tundi sageli ja seda seal sul on terve päev, terve laupäev kulub sul Eesti kooli peale ära ja, ja paljud vanemad valivad teed, nad õpetavad nii-öelda kodus ise ja mis on tegelikult täiesti täiesti tore. Ja keeleõpe algabki kodust, et ega me eesti koolis nagu keelt ei õpeta, me lihtsalt pakume tugistruktuuri keeleõppekavaga, mida me eesti koolis pakume, on just nimelt see kogukonna tunne ja, ja lastele sõprade leidmine ja, ja ma võin oma laste puhul küll öelda, et pooled nende head sõbrad on pärit Eesti koolist. Eesti riik toetab Eesti kultuuri välismaal veerand miljoni euro eest aastas. Sinna sisse mahub ka toetus Eesti kultuuripäevadel esinevatele, kultuuritegelastele ja artistidele. Presidendi teenetemärgi pälvinud Peeter ja Marianne Teedla ütlevad, et eelkõige peab endal olema tahtmine midagi teha oma keelt ja kultuuri hoida. Mida nad ootaksid siis Eesti riigilt? Mina otseselt tugi ei oota, mina leian, et see suur Eesti, mis tähendab siis need me, kes siin elame koos Eestiga oleme siis eestlased nii-öelda ja see tugi nii-öelda, kas see on siis mentaalne, kultuuriline või niimoodi, aga mitte otseselt rahaliselt? Mina, me saame nii palju, kui me anname. Üks murekohti on Ameerika eestlastel laulu ja tantsupeol osalemine, sest nende kollektiivide tase pole õpetajate puuduse tõttu piisavalt hea. Kultuuriminister Tiit Terik ütles, et selle probleemiga tegeldakse. New Yorgi kultuuripäevadel üles astunud nublu tõdes, et see, mida välis-Eesti kodumaale tagasi peegeldab, on uhkus oma juurte üle ning see on kindlasti väärtus. Siin ollakse kuidagi uhked selle üle, et, et me, eestlased oleme, mida võib-olla kodu Eestis on ju noh, see keegi ei taha nii julgelt vastu rinda. Oh, me oleme eestlased, aga siin selles suures rahvaste katlas kuidagi kuidagi on inimestel minu arust silmis mingisugune mingisugune uhkus olla eestlane ja niisugune üleüldine kokkuhoidmistunne. Tõnu Karjatse, New York.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kultuuripäevad New Yorgis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu fraktsioonid, Eestimaa rahvaerakond, Põllumeeste kogu maaliit ja pensionäride Perede Liit väljendades kindlat soovi tegutseda ühiselt ja kooskõlastatud kujunenud poliitilises olukorras väljapääsu leidmisel uue valitsuskoalitsiooni kujundamisel ning edaspidi oma valijate huvide aktiivselt kaitsmisel tegutsevalt järgmiselt. Esimeseks loovad sel eesmärgil fraktsioonide, ühenduse maarahva ning pensionäride ja perede ühendus. Teiseks kõigi küsimuste otsustamisel on ühenduse igal osapoolel võrdsed õigused ühisseisukohtade kujundamisel. Kõik otsused võetakse ühenduses vastu konsensuse alusel ning ühenduse otsused on kohustuslikud kõigile tema liikmetele. Kolmandaks ühendus kinnitab otsustavust järgida kogu oma tegevuses majanduse, maaelu ja sotsiaalküsimustes osapoolte programmist põhiseisukohti. Neljandaks osapooled volitavad neid esindama läbirääkimistel ja kogu poliitikas tegutseva ühenduse eestseisuse koosseisus esimees Arnold Rüütel, liikmed Arvo Sirendi, Andres Varik, Raul Üksvärav, Eldur Parder. Viiendaks, käesolev kokkulepe on sõlmitud 12. oktoobril 1995. aastal ning jõustub samast päevast. Senimaani on küll olnud ju üsna selged need kinnitused, et maarahva ühendus igal juhul toetab Koonderakonda kas opositsioonis või valitsuskoalitsioonis. See ei tähenda absoluutselt seda, et meil oleks mingid lahkhelid või midagi aga tähendab, pea paljudes maailmavaatelistes ja konkreetsete asjades on siiski teatud eriarusaamisi, olgugi et me tülli pole ühegi nende asja pärast läinud mitte. Me oleme suutnud saavutada siiski leppe. Kas selle ühenduse loomise võis tingida eelnev kokkulepe Koonderakonna ja võib-olla potentsiaalselt Reformierakonna vahel, kes võiksid moodustada uue valitsuse, kas teie maasaadikutena tunnetasite Reformierakonna poolt teatud ohtu oma valimiseelsete lubaduste või põhimõtete realiseerimisel? Vast lausa seda ei saa öelda, et me oleks tunnetanud mingit ohtu see sisuliselt tähendab tihedamalt nende poliitiliste jõudude koondumist, et kaitsta sellega enam ja paremini oma valijate huve. Põhimõtteliselt te ju siis ikkagi ei välista mingitki kompromissi, kui Koonderakond peaks tahtma ühineda reformi. Ja ei, me ei välista kompromisse ka rea teiste erakondadega, kes mõistavad neid siiski meie rahvuslikke põhieesmärke.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuskriis 1995. a sügis. Arnold Rüütel tutvustab Maarahva Ühenduse parlamendifraktsioonide uut kooslust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohus teatas täna, et maakohus ei lõpetanud Edgar Savisaare kriminaalmenetlust ennatlikult. Menetluse lõpetamise otsustamiseks tehti mitu kohtuarstlikku ekspertiisi, kuulati üle ekspertide komisjoni liikmeid, küsitleti süüdistatava raviarsti ning uuriti hulgaliselt süüdistatava terviseseisundit puudutavaid dokumentaalseid tõendeid, mis saab edasi, selgitab riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees Saale Laos. Menetlus lõpeb, seda edasi ei viia ja kohus ei ole langetanud ei õigeksmõistvat ega süüdimõistvat otsust. Õiguslikult on tõepoolest võimalik jätkata menetlust ülejäänud süüdistatavate osas. Teatavasti altkäemaksu võtmine, andmine ja vahendamine on kõik iseseisvad kuriteod, mis tähendab, et, et kogu see lüli kõik ahelad ei, ei pea olema süüdi mõistetud. Laos rõhutab, et pretsedenti sellega ei loodud ehk niisama lihtsasti tervislike murede tõttu kohtupidamisest ei pääse. Nii leiab ka Savisaare kaitsja Oliver Nääs. Sedasama alust on kriminaalmenetluste lõpetamisel siin kaheksa aasta jooksul rakendatud umbes 10 korda. Nüüd ma ei usu, et sellest saab nüüd mingisugune tavapraktika, sellepärast et Savisaare puhul tuleb ikkagi arvestada, et tema terviseseisund oli erakordselt komplitseeritud, millele viitasid ka eksperdid. Nii et ma ei usu, et siit kujuneb mingisugune igapäevane kohtupraktika. Prokuratuur ütles kirjalikus avalduses, et õigusriigis langetab otsuseid kohus ning riigikohtu seisukohtadega prokuratuur ei vaidle. Küll rõhutas prokuratuur, et kõnealune kriminaalasi on lõpetatud vaid ühe süüdistatava Edgar Savisaare suhtes. Nii nagu riigikohuski rõhutas, kinnitas ka prokuratuur, et riigikohus ei arutanud Edgar Savisaare süüküsimust ning ei mõistnud teda õigeks Nende suhtes, kellele heidetakse ette Edgar Savisaarele. Altkäemaksu andmist. Kohtupidamine jätkub, lisas prokuratuur. Indrek Kiisleril õnnestus vahetult pärast kohtuteadet kätte saada ka Edgar Savisaar. Edastame kogu vestluse. Hallo tervist, olen Indrek Kiisler rahvusringhäälingu raadiouudistest, et kas te teate seda, et riigikohus otsustas, et te pääsete kohtu alt oma tervise tõttu. Ja just praegu just just. Aga aga just praegu tuli otsus, et, et seoses sellega, et teie tervis on väga vilets kohtumenetlus on lõpetatud, et kuidas te ennast tunnete? Aitäh teile kõike head.", "role": "user" }, { "content": "Riigikohus vabastas korruptsioonis süüdistatava Tallinna endise linnapea ja Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare tema tervsliku seisundi tõttu kohtumenetlusest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti riik investeeris tänavu piiriturvalisusesse pea neli miljonit eurot, järgmisel aastal on see summa juba 20 miljonit pluss lisainvesteeringud piiripunktide ehitusse, masinate, suure laeva, lennukite ja käsirelvastuse hanke tarvis. Piiri korrastamise ja tugevdamisega seondub ka tänavu lahenduse saanud Eston Kohveri juhtum. Siseminister Hanno Pevkur ütleb, et kohvri röövimise küll kiirendas piiri väljaehitamise protsessi, kuid piiri turvalisuse tõstmisega alustati siiski juba eelmise aasta kevadel. Kindlasti on mõjutanud Eston Kohveri aastane Eestist ära olemine, seda, et me liiguksime ka piiriturvalisusega kiiremini edasi, aga seal on ka teisi mõjutajaid kindlasti rändekriis, kus me peame ikkagi väga selgelt omama head kontrolli. Aga ikkagi laias laastus me näeksime vabariigi 100.-ks sünnipäevaks, et Eesti ja Venemaa vaheline piir oleks lõpuni välja ehitatud ja nii, nagu me tahaksime näha ja nii et me saaksime rääkida, et, et meil on maailma parim piir. Tegemist on üliolulise piirilõiguga. See on ju piir Venemaaga, see on Schengeni välispiir ja NATO välispiir. Kevadel palju kõneainet tekitanud piirialade raadamistööd on lõpusirgel. Seda tööd teeb riigimetsa majandamise keskus. 134-st kilomeetrist 105 on puhastatud, võsa on lõigatud ja ka kännud freesitud. Eelmise aasta talv mängis meile vingerpussi ja ei lubanud meil märgadele aladele puhastama minna, et siis praeguseks on jälle suvi olnud nii kuiv, et RMK on saanud peaaegu lõpusirgele kõikide töödega, et tuleb arvestada, et võib-olla mõnes kohas meil ei olegi mõtet üldse puhastada, kuna seal on nii soine, et seal ei ole kuidagi võimalik kellelgi läbi minna. Ei piirivalver, ei, ei, ei pagulastel, ei salakaubavedajatel. Piiriäärsete eramaatükkide omanikelt oodatakse viimast tagasisidet 28.-ks detsembriks. Teine mööduvate aastate läbiv teema on rändekriis tingimused esimeste sõjapõgenike vastuvõtmiseks on loodud ja ettevalmistused tehtud, kinnitab Hanno Pevkur. Esimesed signaalid Itaalia poolt on tulnud, et, et nad oleksid valmis meile pakkuma esimesi peresid. Meieni veel paberid ei ole jõudnud, suuliselt on esimesed vihjed antud, aga võib eeldada, et järgmise aasta esimese kvartali jooksul ehk siis jaanuaris-veebruaris kui midagi venima jääb turvakontroll või midagi, et siis võib-olla märtsis võiksid esimesed mõned pered siia Eestisse ka siis tõesti sõjapõgenikena jõuda. Me vaatame seda, et inimesel on dokumendid olemas, inimese taust on see, mida ta ise räägib. Me saame veenduda selles, et et inimene tõesti vajab rahvusvahelist kaitset ja Eesti saab ühele konkreetsele isikule või tervele perekonnale pakkuda turvalise elu alustamiseks uut võimalust.", "role": "user" }, { "content": "Lõppeva aasta kõige olulisem märksõna siseministeeriumi valitsusalas on riigipiir või pigem see, et alustati piiri väljaehitamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTiit Karuks otsustas juba 2008. aastal, et Pekingi olümpiamängud jäävad tema jaoks viimaseks sellesuvist. Londoni spordipidu jälgis karuks juba Eestist. Nagu Ekspress paar nädalat tagasi kirjutas, tõmbab karuks mikrofonijuhtme välja ning seda oli täna raadiomajas kaudselt ka tunda, kui terveks tunniks kadus majast elekter. Esimese vaba päeva veedab Tiit Karuks pereseltsis. Esimene vaba päev on homme laupäev, sest raadiotöötajana on tihti olnud vajadus töötada ka laupäeval, pühapäeval ja me sõidame lihtsalt homme vaatama ühte vabaõhuetendust. Ja enne lähen oma vanema tütre juurde, kelle tütrel ehk minu lapselapsel on esimene koolipäev. Kui tihti on sellistest tähtsatest perekondlikest sündmustest tulnud loobuda töö pärast? Üldiselt ma ei ole töö pärast loobunud, kui ma olen Eestis. Aga võib-olla on tulnud siis tõesti loobuda, kui ma olen olnud kas olümpiamängudel või kergejõustiku maailmameistrivõistlustel või mõnel väliskomandeeringul. Sa oled töötanud erinevates väljaannetes, erinevates raadiotes. Kas Eesti raadio on sinu? Eesti raadio on olnud minu kodu. Need on erinevad põhjused, miks ma lahkusin Eesti raadiost esimest korda aastal 1982, kui mul oli eetrikeel. Ja 1996 pärast Atlanta olümpiat, aga süda on mul alati olnud Eesti raadios. Kas sa lähed sporditoimetusest ära rahuliku südamega, et et noored kolleegid võtavad asja üle? Ma lähen ära väga rahuliku südamega, sest noored kolleegid on tasemel kuigi nad on väga noored, Taavi Libe 24, Joosep Susi 23 ja Alvar Tiisler, kes minu asemel nüüd koosseisu tuleb vaid 19. Aga samas ei saa neid nimetada laps ajakirjanikeks, sest neil on kogemusi, kui palju. Ja kui neile antakse võimalus teha tööd nende oma tõekspidamiste alusel siis ma ei muretse üldse. Kuuldavasti on sul plaanis ka raamatuid kirjutada, et kas sa sellest ka natuke lähemal räägid? Ja raamat on pooleli praegu see on mul teine raamat. Noh, praegune töö pealkiri on elu nagu kümnevõistlus ja see kipub sinna mälestusraamatute kilda ja ma tahaks selle lõpetada. Järgmise aasta suveks. Mis sa oma kolleegidele ütleksid viimasel tööpäeval, et teile kaasa Ma arvan, et pidage alati kinni oma tõekspidamistest, vaatamata sellele, millised on ümbritsevad olud ja võidelda selle eest, mida te õigeks peate.", "role": "user" }, { "content": "Kauaaegsel raadiohäälel Tiit Karuksil oli täna viimane tööpäev raadiomajas, kuid tänasest pensionile minev Karuks jätkab saadete tegemist vabakutselise autorina. Tiit Karuks tuli Eesti Raadiosse augustis 1970, töötades vahepeal ka Spordilehes, Kuku Raadios ja Postimehes, kuid viimased tööaastad veetis ta taas Tallinnas raadiomajas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson peab ainuõigeks, et Eesti ÜRO julgeolekunõukogu liikmena ei osale läheneval konverentsil Turbani rassismivastane konverents tegelikult oma eesmärki ei täida, et sellest on kujunenud inimõigusi rikkuvate riikide nii-öelda platvorm, kus rünnatakse ennekõike peaasjalikult Iisraeli, kõlavad väga selgelt antisemiitlikud seisukoha, et ka Eesti on varasemal turbani konverentsil protestimärgiks juba välja jalutanud. Aga mis kõige olulisem praegu Eesti peaks olema ühel meelel nende riikidega meie peamiste liitlastega, kes on juba teatanud, et nad ei osale sellel konverentsil eesotsas siis Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja mitmete teiste meie liitlaste. Hetkel on üle 10 Euroopa Liidu riigid teatanud, et nad ei osale üritusel. Esimesel Tobani konverentsil räägiti ühe inimgrupi ebaõiglasest kohtlemisest teise inimgrupi poolt ning märkimisväärselt palju aega pühendati sellele, kuidas Iisrael kohtleb palestiinlasi. Konverents viis kokkupõrgeteni, kui arutati Lähis-Ida olukorda ja rünnati Iisraeli ja kui Araabia riigid üritasid defineerida sionismi rassistliku liikumisena. Vastuolude tõttu lahkusid USA ja Iisrael konverentsil. 2009. aastal lahkus konverentsilt protestiks Iraani tollase presidendi Mahmud Ahmadinejadi kõne vastu koos kõikide Euroopa Liidu liikmesmaade esindajatega. Ka Eesti esindaja ÜRO mainele oli see hävitav hoop. Kahe konverentsi läbikukkumisest hoolimata otsustati 2011. aastal siiski korraldada Tubani konverentsi 10.-le juubelile pühendatud uusüritus. Sarnaselt kahe eelnevaga boikoteeris ka seda suur hulk lääne demokraatlike riike ja suurem osa Lähis-Ida diktaatorid kasutas üritust antisemiitliku vihakõne levitamiseks. Tuleval nädalal toimub niinimetatud tube ne ehk algse konverentsi 20. aastapäevale pühendatud üritus.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu väliskomisjon soovitas Eesti delegatsioonil mitte osaleda ÜRO rassismivastasel konverentsil. Konverentsil on varem kõlanud mitmed antisemiitlikud avaldused. Välisministeerium pole Eesti osalemise kohta veel otsust teinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti kontserdi poolt korraldatavad Saaremaa ooperipäevad Kuressaare lossihoovis on aastatega kujunenud Saaremaa suve üheks suursündmuseks. Seda kultuurisündmust ootavad nii ettevõtjad kui ka kultuurihuvilised nii Saaremaalt kui mandrilt. Ühel viimasel töökohtumisel andes aga Saaremaa muuseum märku, et ooperipäevade mastaap tekitab muuseumi jaoks probleeme. Probleemidena toodi välja nii lossihoovis manööverdavate veokite logistika kui ka näiteks see, et rikutakse lossihoovi muru. Eesti kontsert maksab samas Saaremaa muuseumile lossihuvi kasutamise eest renti 18000 eurot. Rita, valge, Saaremaa muuseumi juht. Igal aastal lepime kokku, kuidas me liikleme siin, kuidas ja kus miski asi toimub ja, ja kirjutame lepingule alla ja, ja see skeem on üks lepingu osa. Eks selliseid reeglitest üleastumisi on olnud ja, ja võib-olla probleemid ka aasta-aastalt erinevad, aga kokkuvõttes olemegi nad kohapeal suutnud lahendada, aga tõesti korra aastas vaatame üle ka sellised problemaatilisemad teemad. Eeskätt puudutab see jah ladustamist ja, ja laadimist. Andri Maimets, Eesti Kontserdi kommunikatsioonijuht Eks see, mis Saaremaal lahvatanud on, hämmastas meidki, et ühel hetkel öeldakse sulle või antakse mõista, et ega tegelikult me ei tahakski teid siia meie õue peale toimetama tulla. Et ma arvan, et lõpuks saame me kõik asjad ikka joondu ja ja selgeks, kuivõrd suure sooviga oleme me tulnud Kuressaarde oma ooperipäevi tegema, siis loomulikult oli esimene ehmatus oli see, et mis me siis nüüd teeme ja kuhu me nüüd minema peaksime. Saaremaa valla hinnangul on aga Saaremaa ooperipäevadel Saaremaa jaoks ülisuur roll ja Saaremaa muuseumi poolsete probleemide väljatoomise viis ei ole ürituse mastaape arvestades vallajuhi arvates kohane. Mikk Tuisk, Saaremaa vallavanem. Kahetsusväärne kurt on, et kindlasti muuseumi nõukogu ei ole selle sõnumiga nõus, ei ole ka Saaremaa vallavalitsus sellega nõus ja mis seal salata, me tegeleme selle probleemiga, nad oleme suhelnud, oleme vabandanud selle nende väljaütlemiste eest ja nad saavad aru, et see ei ole ikkagi Saaremaa valla ja seisukoht, et see ooperipäevad saavad toimuma edasi. Saaremaa muuseumi juht siiski kinnitas, et erimeelsused on lahendatavad ja lossiväravad suursündmuse eest siiski lukku ei keerata. Rita valge, kas ooperipäevade korraldaja Eesti Kontsert on öelnud, et nad ei ole solvunud, nad ikka tulevad ooperipäevi siia korraldama. Nad ei ole öelnud, et, et nad on solvunud ja et nad ei tule. Et võib-olla, kui siis emotsionaalselt korra koosolekul ka seda mainiti, et kas me ei ole oodatud, siis ma kordan veel kord, nad on väga oodatud. Veel kord Andri Maimets Ei, hoolimata sellest, et meile tõepoolest ka seesugune signaal anti, et võibolla peaksite te leidma mõne muu koha, et äkki mõni muu koht sobib paremini siis ei, meie tahaksime kindlasti selles kohas jätkata, sest see on see, mis teeb ooperipäevad eriliseks. Ja see on see, mis teeb selle koha suvel eriliseks.", "role": "user" }, { "content": "Saaremaal ooperipäevi korraldavat Eesti Kontserti üllatas ühel töökoosolekul Saaremaa Muuseumi suhtumine, millega heideti ette probleeme ooperipäevade läbiviimisel. Saaremaa Muuseumi esindaja väljaütlemised tekitasid Eesti Kontserdi esindajates nõutust ja etteheidetega ei nõustu ka Saaremaa vallavanem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRäägitakse rahvaliidu punasest joonest siis loomulikult meie jaoks on teatavad temaatikad, milles ei ole võimalik rääkida üks kõige selgem väljendus selles kindlasti on tulumaksuvaba miinimumi nii-öelda paigale jäämine ja selle langetamise selle poolega me kindlasti kaasa ei lähe ja, ja kui me ei suuda selles mõttes sellist plaani kokku leppida nii selle kui järgmise aasta eelarve osas, mis, mis kindlasti neid sealt jätaks puutumata, siis ei olegi midagi teha. Aga põhimõtteliselt, kui rahvaliit on riigikogus opositsioonis, siis see ei tähenda kindlasti seda, et ainult opositsioonis olemise pärast kogu aeg punast nuppu vajutatakse või Meie jaoks oli see töölepinguseaduse temaatika väga selgelt seotud ka ka nii-öelda muude küsimustega selle, et on seal sotsiaalpakett ja, ja see pool ning kindlasti selle välja võetuna, sellest kontekstist on see kindlasti eraldi arutelu temaatika, kuid kuid me saame väga selgelt aru, et tänases kehtivas versioonis see töölepingu seadus ei ole võimalik rakendada, kuna, kuna lihtsalt nii-öelda see rehkendus ei pea paika ja, ja muuta teda tuleb kindlasti. Isamaa ja Res Publica liidu juhtide kinnitusel pole rahvaliit valmis tegema julgeid otsuseid, vaid oleks koalitsioonis kõrvalvaataja, kes edasisi ülivajalikke kärpeid teha ei suudaks. Mis edasi? Riigikogu menetluses on nii töölepinguseaduse muudatused kui ka eelarvekärped Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Margus Tsahkna. Praegune olukord näitab Et vähemusvalitsusel on 50 kohta 101-st siis tegelikult on, on seda toetust vaja leida ainult mõned riigikogu liikmed ja ma arvan, et Eesti erakonnad saavad aru sellest olukorrast, et selline poliitiline kraaklemine ei vii mitte kuskile, vaid me peame tegema need eelarveotsused ära ja kindlasti. Ma loodan vähemalt, et me leiame selle toetuse parlamendist. Kui vaadata roheliste viimaste päevade väljaütlemisi, siis nad on ju öelnud päris otse, et neil on oma ettepanekuid, kuidas moodi Eesti majandust elavdada, kuid nad näevad samamoodi, et eelarve tasakaalu tuleb oluliselt parandada ja siin oleks nende tugi olemas. Kuid eks loomulikult me nüüd peame kõik ühiselt, kes vähemusvalitsuses on nüüd siis vaatama ja poliitilisi konsultatsioone pidama. Ma ei läheks koalitsioonikõneluste peale ja nende kommenteerimise peale, kuna see ei ole IRL-i volikogu arvates täna Eesti riigi jaoks kõige olulisem küsimus, oluline küsimus on see, et see eelnõu, mis on täna juba riigikogule esitatud kolmapäeval esimesel lugemisel ehk siis riigieelarve tulude-kulude otsustamisega suudaksime võimalikult kiiresti edasi liikuda. Rahvaliidu otsus mitte ühineda koalitsiooniga paneb Reformierakonna raskesse seisu. Veel eelmise nädala teisel poolel lootis peaminister, et see nädal toob Eestile enamusvalitsuse. Erakonna aseesimees Jürgen Ligi tunnistas terevisioonis, et rahvaliidu otsus oli pettumus. Kokkulepe oli, oli ilusti paberil, võib-olla seal oli mõni miljard puudu või mõni mõnisada miljonit, ütleme nii, et ega siin prognoosida, kogu aeg halvenevad, aga et läbirääkimisi reeglina ei kommenteerita, pooleliolevana ei halvustata oma tantsupartnerid teiste ees, aga, aga läbirääkimiste laua taga ju asi arenes ja oli ikkagi ettekujutus, et pigem see volikogu siiski usaldab oma esimees, see on ebatavaline juhtkond, kellel on volitused, peab läbirääkimised lõpuni ja siis öeldakse, et ei, aga see juhtkond tegi nalja, et, et meie, meie siin ei ole nõus. Peaministril on nüüd kohustus otsida riigikogus toetust, valida on roheliste ja Keskerakonna vahel. Rohelistel valitsemiskogemus puudub ja kõik need kombinatsioonid kõlab halvasti, aga siiski kombinatsioonid, mis on olnud, on tulnud ju kiire, mingisugune avaldus rohelistelt, et ei, et me siin teatud tingimustel 10 miljardit 20 miljardit millekski kulutada näiteks või et et nemad ei toeta nüüd maksuotsuseid ja kui selle taustal ütleb Mart Laar, et et sedapidi on eelarve tasakaalu lihtsam saavutada, siis see kindlasti praegu ei kehti. Ei ole meil olnud kunagi võtta kuut häält või sellist asja nagu ühtemoodi hääletav ja kohal olev roheliste fraktsioon ei ole kunagi olnud, nad hääletavad täiesti erinevalt ja, ja osalevad väga erinevatel üritustel, neil ei ole sellist selget juhtimist esimees ja see ongi nende demokraatia viis, aga kui läheb vähemusvalitsuses, siis ei saa nende nende häältega lihtsalt kalkuleerida. Peaministril on üks katsumus muidugi suur juures, eks, et raskemaks läks need rasked otsused läinud kergemaks eile vaid läksid raskemaks. Meil ei ole ka viitkümmet häält, meil ei ole ka seda juhtumit praktiliselt mina ei mäleta, et oleks IRLi fraktsioon esindatud täiesti Riigikogus, nii et nende jaoks on ka täiesti uus kogemus olla hääletamist ajal saalis. Keskerakonna fraktsioon on loomulikult sügavas opositsioonis ja ka hajutatud, aga on selge, et et Andrus Ansip või ja Edgar Savisaar ühte valitsusse ei mahu. Hääli tuleb leida erinevat otsustel, erinevatest fraktsioonidest ja raskeid otsuseid on raskem teha kui enne, mitte kergem. Ligi hinnangul peab vähemusvalitsus kiiresti määrama täiskohaga ministrid, võib-olla tuleb nende arvu veelgi vähendada. Samuti tuleb tegeleda riigieelarve tasakaaluga. Meil on õnneks see eelis, et on üks kooslus teinud ühe portsu otsuseid ära sotsidega, eks ole, meil on olemas mingisugune lisaeelarve juba, mida hääletatakse juba järgmine nädal esimest korda ja meil on teine ports otsuseid läbi räägitud rahvaliiduga, et nemad on igal juhul oma käe alla pannud mõlemad mingile osale otsustest, kes ei ole kuhugi kätt alla pannud, kes on pigem tõrjunud, on rohelised.", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioonist koos Rahvaliiduga ei saanud asja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusraamatukogu nõukogu otsus mitte lubada enam alla 16 aastaseid lapsi raamatukogus on tekitanud oodatud vastukaja, sest see on väga valus küsimus ja väga erinevatest tsiteeringutest ja intervjuudest ei ole päris selgesti aru saada, missugune on kultuuriministri seisukoht selles küsimuses. Nüüd ma küsin, kultuuriminister Signe Kivi, missugune on teie seisukoht selles küsimuses? Kohtusin eile rahvusraamatukogu direktori Tiiu Valmiga selleks et teada saada, miks sündis selline ettepanek Rahvus raamatukogu nõukogu poolt, kus pooled otsustajatest on naised. Otsust on põhjendatud teadusraamatukogude ülesannetest lähtuvalt. Kuid ma arvan, et kui eesmärgiks on parandada spetsialistide üliõpilas õpilaste teadlaste töökeskkonda, siis on seda võimalik kindlasti teha teistmoodi. Ja seepärast küsisin mina Tiiu Valmilt, et kuidas ta direktorina ette kujutab situatsiooni, kus lapsevanem ei saa koos oma lapsega lugemissaali. Vastuseks sain, et selle peale pole nõukogu mõelnud. Järelikult pole nõukogu otsus tervikuna läbi mõeldud ka see, kui hakatakse tegema mingeid erandeid, et lubame ainult koos täiskasvanuga või et osad tublid lapsed võivad tulla koos koolikirjaga. See on ju tegelikult arusaamatu. Seepärast tegingi ettepaneku, et kultuuriministeerium ja rahvusraamatukogu kutsuvad kokku nõupidamise järgmisel neljapäeval. Avalikkus on oma arvamuse jõuliselt välja öelnud ja ka eilne kokkusaamine tõestas, et nõukogu otsus on sündinud ainult ühte poolt arvestades. Olen kindel, et nõukogu vaatab oma otsuse ümber ja seepärast olen ise hoidunud kedagi süüdistamast ja mina sooviks, et Tallinna linn ja riik teineteist ei vastandaks. Arvan, et lapsed peaksid olema teretulnud igale poole ja ja, ja seetõttu usun, et leitakse teistsugune lahendus. Kui kaks päeva tagasi on välja käidud. Kas teid on valesti tsiteeritud refereeritud, kui kui ajakirjanduses on väidetud, et kultuuriminister pooldab nõukogu otsust? Jah, ei saa ma kuidagi nõustuda nende väidetega, et ma pooldan, kui laps tuleb rahvusraamatukokku koos täiskasvanuga. Just igasugune erandite tegemine on minu meelest tänapäeva maailmas täiesti absurdne ja seetõttu pooldan mina emana ja ministrina loomulikult seda, et, et lapsed oleksid rahvusraamatukogu külalised ja mulle tundub, et ka rahvusraamatukogu ise on, on juba pakkunud välja alternatiive. Rahvusraamatukogu direktor Tiiu Valm, kas rahvusraamatukogu jääb oma seisukoha juurde? Kui 1993. aastal raamatukogu alus stas oma tegevus Tõnismäel oli lasteteeninduse algamine vastutulek kultuuriministeeriumile ja Tallinna linnale mille rahva raamatukogud olid tollel ajal seisus sellises seisus, et ei kannatanud mingit kriitikat ja, ja see oli tegelikult väga hästi, et, et tollel hetkel sai raamatukogu avatuks kõigile. Täna on tegelikult sellest ajast möödas peaaegu kaheksa aastat ja me oleme 1998.-st aastast alates hakanud tõsiselt tegelema raamatukogu, human Taar ja sotsiaalvaldkonna. See on meie vastutusala ühtses teadusraamatukogude võrgus selle väljaarendamisega, sest tegelikult nende kaheksa aasta jooksul on Rahvus, raamatukogu, põhisiht, rühmad, need on teadlased, spetsialistid, üliõpilased väga olnud häiritud sellest, et, et laste teenindamine on nende tingimusi halvendanud ja pealegi laste puhul on tegemist olnud ühe osaga, kes ei tule raamatukokku niivõrd lugema, kuivõrd vaba aega veetma. Tahan veel öelda lisaks juurde, et täna on Tallinna Rahva raamatukogude süsteemis 25 raamatukogu 100 kooliraamatukogu ja siiski olukord täna enam ei anna nendes raamatukogudes eriliselt põhjust kriitikaks. Ja ilmselt on täna ja praegu tekkinud niisugune arusaam, et rahvusraamatukogu kui ta alustas laste teenindamisega, ta peab seda jätkama ja ta peaks ka selles suunas välja arendama, omad lugemissaalid või lugemissaali. Aga praegustes tingimustes ja sellise projekteeringuga, nagu praegu lugemissaalid on, on seda väga raske ja väga keeruline teha, võib olla ka rahvusraamatukogu väljaspool lugemisala on võimalik mingisuguseid teid leida, aga ma usun, et arvestades praegust väga rasket rahvusraamatukogu eelarve seisu on, nõuab see jällegi lisakulutusi.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusraamatukogu otsusest mitte lubada raamatukogusse alla 16-aastaseid lapsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRahvusvahelise valuutafondi hinnangul langeb Portugali majandus viirusekriisi tõttu sel aastal kaheksa protsenti. Portugali liidrid on aga veendunud, et sihikindlalt tegutsedes taastub majandus ruttu ja juba järgmisel aastal on kasv viis protsenti. Eriolukorda on pikendatud teise maini, juba järgmisel nädalal avatakse tasapisi väiksemad poed ja mitmed teenuse osutajad saavad oma äri taas lahti teha. Majandusminister Petros sõnul tegutseb valitsus selle nimel, et majandusele oluline turismisektor kiiresti taastuks. Portugalis on iga viies töökoht turismisektoris ja ligi 20 protsenti sisemajanduse kogutoodangust tuleb turismist. Veira ütles majandusväljaandele Bloomberg, et esialgu ilmselt loodetakse siseturismi peale, aga töötatakse ka selle nimel, et taastada inimeste usaldus tavapärastel turgudel, Hispaanias, Prantsusmaal ja Suurbritannias ning võita uusi turge Põhjamaades. Vieira sõnul tahetakse Põhjamaades end reklaamida kui turvalist kohta, kus on tugev tervishoiusüsteem ning turistid võivad kindlad olla, et hügieenireeglitest peetakse rangelt kinni ja külastajate tervis on kaitstud. Portugali hotellide ühenduse teatel avatakse suur osa hotellides hiljemalt juulis. Kõigepealt loodetakse kliendid tagasi saada mereäärsetes, kuurortides, puhkuse piirkondades ja sisemaal. Suuremates linnades tuleb ilmselt kannatada septembrini. Hotellide Liidu president Haul Martin möönis, et turism sõltub väga palju ka lennunduse taastumisest ja see aasta tuleb ilmselt veel väga raske. Praegu töötatakse välja nõudeid restoranide ja hotellide jaoks, näiteks on kavas restoranides seada piirangud külastajate arvule ning hotellides tagada parima praktika järgimine. Et nii töötajate kui hotelli külaliste tervist kaitsta tahetakse sisse seada ka märgis, mis peaks andma kliendile kindlustunde, et selle majutusasutuse või söögikoha külastamine on turvaline. Portugalis on piirangud olnud palju leebemad kui paljudes teistes Euroopa riikides ja paljud valdkonnad said edasi tegutseda. 10,3 miljoni elaniku kohta on surmajuhtumeid veidi alla ja 1000. Portugalis kehtib eriolukord teise maini. Võrdluseks 10 korda väiksem Eesti, kus on 1,3 miljonit elanikku ja koroonaviiruse tõttu on surnud 50 inimest. Eestis on eriolukorda praegu pikendatud vähemalt seitsmeteistkümnenda maini ja veel eile ei välistanud terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov, et Tallinn tuleb võib-olla siiski isoleerida. Portugal plaanib mõistlike meetmete abil taastada inimeste usalduse ja peaminister Antonia Kosta on veendunud, et pärast raskusi on Portugali turismi ees jälle kuldne aeg.", "role": "user" }, { "content": "Portugal loodab majandusele olulise turismi kiirele taastumisele, hotellid tahetakse avada hiljemalt juulis. Portugali liidrid rõhutavad, et tänu õigeaegsetele meetmetele on nakatunuid vähe ning nii turistid kui investorid võivad julged olla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRangetest oma koduõuest lahkumist vaid mõjuval põhjusel võimaldavatest liikumispiirangutest jõuti Soome ajakirjanduses rääkida juba väga kindlas kõneviisis. Küsimus ei paistnud olevat selles, kas nad jõustuvad, vaid millal. Kuni Soome parlamendi põhiseaduskomisjon esines kolmapäeval oma avaldusega. Valitsuse põhimõte keelata liikumine lausaliselt on ebaproportsionaalne ning pole põhiseaduse mõtte kohaselt möödapääsmatu. Nii vahendas põhiseaduskomisjoni esimees, peaminister Sanna Marini sotsiaaldemokraadist erakonnakaaslane Antti rinne komisjoni seisukohta. Põhiseaduskomisjon leidis, et kui koroonaviiruse leviku seisukohalt on probleem eraviisilised kogunemised ja peod, peaks liikumispiirangud rakenduma konkreetselt neile. Vaid mõni tund hiljem teatas peaminister, et valitsus võtab liikumispiirangute eelnõu tagasi. Soomlased saavad asuda rahus lihavõtteid tähistama niivõrd, kuivõrd see on teiste koroonapiirangute nagu kinniste restoranide kontekstis võimalik. Ebaõnnestunud seaduseelnõu vallandas Soomes aga õigusteadlaste kriitika. Tegemist pole ametis oleva valitsuse esimese seaduseelnõuga, mis parlamendi põhiseaduse komisjon ei läbi. Läinud sügisel tehti seal pihuks ja põrmuks valitsuse plaan rakendada kõigile riiki sisenejatele negatiivse koroonatesti kohustus. Õigusajaloo professor Juka Kerkonen. Seadusloomest puudub tihtipeale piisav mõjuanalüüs ning õigustehnilist praaki esineb liiga palju, leiab Kekonen. Soome sotsiaal ja tervishoiuministeeriumi strateegia juht Liisa Maria Vii pulk teatas tänasel pressikonverentsil, et ministeerium otsib nüüd võimalust piirata eraviisilisi kogunemisi nii, et piirangud oleks kooskõlas parlamendi põhiseaduskomisjoni seisukohtadega.", "role": "user" }, { "content": "Soome peaminister Sanna Marin teatas riiki kavandatud liikumispiirangute eelnõu tagasivõtmisest pärast seda, kui tema parteikaaslase juhitud põhiseaduskomisjon leidis, et kavandatu on vastuolus põhiseadusega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti sukeldujate klubi instruktor Teremäos olete üle 10 aasta siin käinud, Anto sinijärve, kas esimest korda ilma jäeta? Jah, esimest korda täitsa ilma jääta, olen täitsa nõus, et sellist asja ma tõesti ei mäleta. Mis vahe on kas jääga või ilma jääta? Ohutuse vahe iseenesest tegelikult nähtavus on sama hea, veetemperatuur on sama hea, aga lihtsalt meil ei ole vaja siin spetsiaalseid nööri köise kaasa võtta, et sinna alla minna. Samamoodi algad saavad tulla, kes ei ole teinud spetsiaalset kursust, ehk siis selle koha pealt on nagu lihtsam instruktorina. Üle 10 aasta siin Antu sinijärves oled Eesti vabariigi aastapäeva tähistanud. Miks just siin? Ausalt öeldes ei oskagi öelda, tegelikkuses see algas sellest, et kuna see on Eesti kõige puhtama veega järv siis on nagu hea lihtne tulla, teha ilusaid pilte lipuga ja nii edasi ja siis see jäi ja jäi ja jäi ja nüüd nii ongi see traditsioon meil. Olete kuulnud, kas kuskil Eestis või mujal maailmas on ka selline traditsioon olemas, et vabariigi lipuga tähistatakse vabariigi aastapäeva just vee all. Eestis kindlasti ei ole, aga mujal maailmas võib ju olla, et tehakse, aga ma loodan, et see on suht ainulaadne meil siin veel mida räägite peale teiste sukeldu, te nägin isegi ühte haugi, mis on selle järve kohta suhteliselt haruldane, see on küll väga hea nähtavus ega järv, aga kahjuks püütakse siit väga palju kalaga välja, ehk lihtsalt ei ole midagi vaadata, aga nähtavus oli imeline. Päikesesillerdus oli väga imeline. Te olete küll sukeldujad, aga miks tuleb välja tulla ühel pidupäeval ja sukelduda? Hea küsimus, kes läheb matkale, kes läheb paraadi vaatama, kes istub telekas ja sööb kiluleibu. Meie tuleme sukelduma ja pärast seda teeme alati väikese pikniku, kus me istume. Tähistame oma kodumaa sünnipäeva. Kas lipp on kõik need aastad olnud sama või on lipud vaheldunud? Eesti lippu on vahetunud ja klubilik kahjuks meil üks varastati ära, eks pidime uue tegema, täpselt samasuguse, aga kujundus ei ole muutunud.", "role": "user" }, { "content": "Üle kümne aasta on Eesti sukeldujate klubi sukeldajad viinud vabariigi aastapäeval Lääne-Virumaal asuva Äntu Sinijärve põhja Eesti Vabariigi ja klubi lipu. Esimest korda toimus see aga nii, et ei olnud vaja jää alla minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna kohtusid ajalehe rahva hääl toimetusega riikliku aktsiaseltsi rahva hääl juhatuse esimees Veiko Jürison ja juhatuse liige, Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar. Ajalehe toimetuse kolleegiumi liige Aado Hiietamm, millest täna räägiti. No põhimõtteliselt prooviti või otsiti nagu siiski lahendust tekkinud olukorrale, et leht saaks edasi ilmuda. Lahendus jäi tegelikult tulemata ja mindi pärast ligemale kahe tunnilist vestlust lahku teadmises, et eeldatavalt kuskil homme tullakse uuesti kokku, et kõnelusi jätkata. Kusjuures, mis on võib-olla ainukene uus moment on praegu see, et meie peatoimetaja Toomas Leito võib endiselt oma kohuseid täita. Homme ilmub rahva hääl ikkagi aktsiaseltsi RH väljaandena. Tõenäoliselt küll, kui keegi seda jõuga takistama ei hakka. Eile, siis otsustas riikliku aktsiaseltsi rahva hääl juhatus vabastada peatoimetaja Toomas Leito, aga täna selgub, et ta töötab edasi. Tiit Sinissaar, kuidas te seda kommenteerite? Jah, juhatus on sellise otsuse teinud, ainult et see kuupäev on lahtine ja kuivõrd vabastamine hakkab inimese jaoks kehtima siis, kui talle on see allkirja vastu teatavaks tehtud siis sellepärast see lahtine oligi. Kuivõrd juhatusel ei olnud väga täpset ülevaadet sellest, mis toimetuses toimub ja kas on võimalik jätkata riikliku aktsiaseltsi ajalehe väljaandmist senimaani kuni Toomas Leital ei ole seda paberit allkirja vastu esitatud, täidata peatoimetaja kohuseid. Seega ei ole siis ka õigust ühine tema leping aktsiaseltsiga RH. See leping on õigustühine selles mõttes, et seda ei ole sõlminud aktsiaseltsi juhatus. Vastupidi, aktsiaseltsi juhatus on selle lepingu tunnistanud õigustühiseks. Tähendab aktsia riikliku aktsiaseltsi juhataja Ja loomulikult riikliku aktsiaseltsi juhatus. Aga miks ta on õigustühine? Sellepärast, et selliseid lepinguid, mis muudavad oluliselt kogu asja olemust tuleks kinnitada ainult riikliku aktsiaseltsi juhatuses ja seda tunnistas täna ka rahva hääle huve esindanud advokaat. Kui te aga ütlesite, et teil ei olnud veel päris selget ettekujutust olukorrast rahva hääles ja seetõttu jäi Toomas Leito vabastamise kuupäev lahtiseks kas siis üldse on võimalik teha otsust vabastada inimest, kui ei ole selget pilti? Noh, riiklikus omandis oleva seejuures 100 protsenti aktsiaid kuulub riigile riiklikus omandis oleva lehe juures huvi esindab riigi huvisid riikliku aktsiaseltsi juhatus. Ja paraku on ju tegemist siin ka sellise eriolukorraga, et rahva hääl on teatavasti kantud erastatavate objektide nimekirja ja praegu on pooleli kohtuprotsess selles asjas. Aktsiaselts RH oli üks kolmest taotlejast, kes tahtis rahva häält erastamise käigus ära osta ja seetõttu ei saa mitte mingisugusel kombel kõne alla tulla praegu mitte mingisugune suhe aktsiaseltsiga RH riikliku aktsiaseltsi seisukohalt. Ja meile oli selles mõttes äärmiselt ebameeldiv ja ootamatu üllatus, et toimetuse töötajad sellise mässulise sammu tegid. Ja veel üllatavam oli see, et peatoimetaja Toomas Leito ei informeerinud riikliku aktsiaseltsi juhatust, et nii palju inimesi on andnud lahkumisavalduse, vaid viseeris nad paari tunni jooksul. Aga see oli vastus tähendab vastutava väljaandja määramisele. Kuidas teie ajakirjanduses olnuna suhtute? Vastutava väljaandja määramisse ja mitte konkurssi? See on omaniku otsustada, niipea, kui on tegemist riigi omandiga. Nii miskipärast arvatakse, et töökollektiivil on suurem õigus, kui omanik. Nüüd käivad läbirääkimised. Mis suunas need liiguvad, ma sain aru, et läbirääkimised siiski käivad. Ma usun, et mõlema poole huvides on tegelikult see, milles me täna ka kokku leppisime, et me üritame siiski leida mingit rahumeelset kompromissi ja püüame nii palju, kui see on võimalik, vältida konflikte, mis viiksid kohtuprotsesside ja muude selliste noh, iseenesest ebameeldivate ja väga pika toimega asjade juurde. Ja üks küsimus veel on kahtepidi arvamust olnud. Peaminister on väitnud, et küsimus oli peatoimetaja. Juhatuse esimees Veiko Jürison ütles, et ei olnud, oli uue juhtimisstruktuuri rakendamises, mis siis tegelikult? Ma usun, et natukene mõlemist siiski ma väljendan siinkohal natukene võibolla oma isiklikku arvamust. Aga kui me räägime sellest, et praeguse Eesti vabariigi omanduses oleva lehe peatoimetaja on endine EKP keskkomitee ideoloogiaosakonna juhataja, siis ma usun, et see ei ole päris eetiline ja me lootsime aktsiaseltsi juhatuses väga, et härra Leita taipab seda ise. Paraku ei ole see nii läinud. Siis oleks ehk olnud mõistlik leppida kokku, kuidas formuleerida, aga nüüd on kahtepidi arvamust olnud. Ma väljendasin siin praegu täiesti isiklikku arvamust.", "role": "user" }, { "content": "Ajalehe Rahva Hääl staatuse muutmine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee sireen ja hommikune komando rivistus oli Saaremaal Leisis sellisel. Kujul selles komandos viimane 14-le mehele oli see komando töökohaks ja kohalikule piirkonnale turvalisuse tagamiseks. Aga lisaks Leisile suleti täna hommikul komandod Palamusel Võnnus Emmastes Puhjas. Kas Sakus võsul ja kanepis Neist töötanud 69-st päästjast ei jätka riiklikus päästesüsteemis enam 17 meest. Üks neist on Leisi komando endine päästja Margo Kallas. Homsel päeval ma arvan, et, et olen veel leinameeleolus ja hakkan ka vabatahtlikuks, sest noh, keegi peab ka kodu kaitsma, eks ma katsun hakata midagi tegema, et ettevõtja nagu ma olen, on siiamaani olnud edasi ja mis seal ikka teha on, elu läheb edasi, et see vabatahtlikkuse mõttekus on nagu niisugune väga küsimärk, et see 10 minuti reageerimine ja siis veel üks minuti pärast jõudmine, see on niisugune tuki loputamine rohkem, et et ta küll on midagi, aga samas ta ei ole see, mis olema peaks. Elu näitab, et kiirus on see, mis päästab, aga kiirust enam ei ole, et ütleme nii, et me teame, et me kuskilt suudame ehk kellelgi mervalhoone ära päästa, aga ütleme majas d me enam väga ei päästa, inimeludest rääkimata. Leisi vald võitles oma komando sulgemise vastu küll ägedalt ja kõikide vahenditega, aga tuge ei saanud nad kusagilt, jätkab Leisi vallavanem Ludvik Mötlep. Me päris kõik instantsid käisime läbi, välja arvatud siis kohtuteed me ei võtnud ette. Ja õiguskantslerile me ka ei kirjutanud, aga küll riigikontrolli muidugi siseministeeriumile, päästeametile, nende poole me oleme korduvalt pöördunud ja, ja nõudnud õiguslikku järelevalvet nende sündmustele ja, ja otsustale, aga aga paraku jah, ei ole meile tuge tulnud, sellest, praegu jäävad need autod ikkagi täiesti seisma ja tavalukusee. Jah, kahjuks küll meil ju päästevõimekust homsest alates ikkagi ei ole. Ei ole sellepärast, et et korraldada see meeste valves olek sündmustel, reageeriksid. Ma usun, et tugev kuu läheb ära. Komando sulgemisele olid tunnistajaks tulnud paarkümmend inimest rahva seast kostis tänase sündmuse kohta järgmist. Ja muret ei tunne jah, Eesti kohaliku rahva peale keegi kõik see on ainult kuidas Kreeka hakkama saama. Täitsa sulaselge õudne olukord. Ära iial ütle iial, äkki võiks nii öelda siiski ka täna suletavate komandode tuleviku kohta sest äkki tulevad paremad ajad, et saaks nende piirkondade elanike turvalisust taas tõsta. Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun arvab järgmist. Ei päästeala arengukavades seda sellisel kujul sees ei ole olnud, aga, aga majanduslik surve on paraku see, mis meid kõiki mõjutab, et, et siinkohal ei ole me oma valikutes ikkagi vabad, et me saame eksisteerida selle rahakoti piires, mis meile kätte on antud ja täna öelda, et kas meil 10 aasta pärast on siin tagasi mingi riiklik kombineeritud vorm või mitte, ei oska küll keegi, aga aga erinevaid, nii-öelda sümbioose, vabatahtliku ja riikliku koostöö vahel on, on maailma praktikates üha enam ja eks kõik riigid otsivad tänastes rahalistes seisudes just selliseid optimaalseid lahendusi, et oleks tagatud reageerimiskiirus aga samas võimalikult palju kogukonda kaasatud ja võimalikult suur päästjate hulk. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt", "role": "user" }, { "content": "Täna pandi kinni üheksa päästekomandot ning riiklikke komandosid jäi alles 72. Kõige tugevamat vastuseisu leidis kohaliku komando sulgemine Saaremaal Leisis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKanal kahe uudistesaates suvereporter ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Kerstin Kertrud kärblane, et näiteks Astra Zeneca vaktsiini puhul on selle efektiivsus kuni 30 protsenti madalam kui teiste tüvede vastu ja et delta tüvega nakatunud võivad suurema tõenäosusega ka raskelt haigestuda. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits lükkas kärblase sõnad otsustavalt ümber. See vaktsiini efektiivsus, nagu näitavad praegu Inglismaa ja India uuringud, mis on kõige paremad selles plaanis, näitavad, et Fi vaktsiini efektiivsus delta tüve põhjustatud hospitaliseerimist vajava haiguse vastu on 96 protsenti kahest süstist ja ühest süstist 92, ehk siis väga-väga lähedal sellele samale 95-le, mis oli tavalise Astra Zeneca puhul on numbrid natuke madalamad, esimesest süstist öeldakse 74 protsenti või midagi sinnakanti hospitaliseerimist vajava haigestumise vastu ja kahe süstist 92 protsenti, nii et numbrid on väga ühesed ja kõik see jutt, mis vaktsiinid ei kaitse deta töö vastu, on mõttetu ja jama. Valitsust nõustava teadusnõukoja liige Irja Lutser kinnitas Meeritsa sõnu ja ütles, et ta ei näe vajadust mingite uute meetmete järele seoses just nimelt delta tüve levimisega. Ega loodust ju peatada ei saa, eks ole, see on täiesti selge, et üks tüvi läheb ja teine tüvi tuleb, et oli meil see Wuhani tüve, seda enam ei ole, siis tuli see alfa tüvi nüüd delta, tüvi hakkab seda alfa tüve üle võtma. See on juba juhtunud ühendkuningriigis ja tõenäoliselt juhtub ka teistes Euroopa riikides. Et ega me noh, niimoodi konkreetselt nagu dilta tüve vastu ei olegi vaja mingeid teisi meetmeid, kui on ka kõigi teiste tüvede vastu ja need tüved on sissetoodavad, nii et see piiri testimine võibolla on see, mis teda natukene aitab eemal hoida. Elan, on vaktsineerimine kahe doosiga, ennekõike on on see, mis sellest aitab võidelda ja kõik need muud meetmed aitavad telkatüve vastu samuti. No jälle, kui me vaatame, ühendkuningriik ega ühenkuningriigis ju ka väga suuri piiranguid enam ei ole. Jah, seal on paarkümmend 1000 juhtu, oli eilegi päeval, aga haiglates on siiski väga oluliselt vähem haigeid, kui oli jaanuaris või veebruaris, kui levis Alfa tüvi. Meritsa arvates terviseamet avalikkust ilmselt teadlikult ei eksitanud. Pigem ma pean tõenäoliseks, et on segamini aetud viiruse neutraliseerimise efektiivsus ja vaktsineeritute seerumite poolt ja viirusevastane immuunkaitse. Need kaks asja ei korreleeru üks ühele ja seda viga on tehtud ka varem.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits lükkas ümber Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Kerstin-Gertrud Kärblase sõnad, et koroonaviiruse uus delta tüvi on oluliselt ohtlikum kui teised seni levinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuur on, on inimeste üks esmaseid vajadusi ja mina võin praeguste kogemuste pealt, kui meil ei ole tõesti olnud teatrites, kinodes, kontserdisaalides, kus on statsionaarsed istekohad, ühtegi nakatumist öelda, et nii külastajad kui, kui ka korraldajad on pingutanud ja väga pingutanud ja see on vilja kandnud. Nii et selle tubliduse eest tänada inimesi valdkonna sulgemisega on küsitav. Kas on veel võimalik, et mitte panna teatri ja kinosaale täiesti kinni teha veel mingisuguseid piiranguid, istekohtade arvu, vähendada, teha midagi veel teistmoodi, et ikkagi kultuuri elu saaks jätkuda? No praegu kultuurielule ei saa kellelgi etteheiteid olla, järelikult on, on ikkagi konks kusagil väljaspool. Ilmselt arvatakse, et, et on põhjust vähendada lihtsalt liikumist, et kui inimesed sõidavad transpordiga ja jäävad pärast teatrit linna peale või, või siis enne teatrit käivad kusagil söömas, kohtuvad kellega, et see on ohtlik. Sest see saab olla ainukene põhjendus, miks, miks teatrit kinosid kontserdi korraldajaid ei usaldada. Et ma ei näe kontserdi korraldajad, kinod-teatrit saaks midagi väga täiendavat teha, loomulikult me pingutame kogu aeg, aga praegu on olnud see sajaprotsendiliselt edukas, praegu ei ole olnud nakkuse. Järelikult mul on praegu võimatu öelda, et mis liigutused teeksid asja veel turvalisemaks. No loomulikult, kui sektor saaks vähemalt jätkata mingitegi numbritega oleks see ka suur asi, aga loomulikult teisest küljest võttes me peame inimestele kultuurielamust pakkuma, sest praegusel kaamose ajal on ka ohtlik jätta inimesi ainult kodudesse.", "role": "user" }, { "content": "Mida kultuuriminister Tõnis Lukas nendest sulgemissoovitustest arvab?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogus on suitsuvabade tubakatoodete lubamist arutatud enam kui aasta ning lõplik otsus peaks langema tuleval neljapäeval. Teisele lugemisele eelnõu, mis veel läinud aasta maikuus pidi reguleerima tubakatoodete jälgimissüsteemi. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder juhib tähelepanu, et eurodirektiiv, mille ülevõtmiseks eelnõu koostati, on tegelikult laiem. Sestap täiendas sotsiaalkomisjon ka eelnõu teksti. Me siis tõesti võimaldame Eestis tulla turule tubakatoodetel, mis on uudsed suitsuvabad tooted. Sotsiaalminister Tanel Kiik kirjutas hiljuti, et komisjoni ettepanek muudaks Eesti tubakapoliitika põhimõtteid. Lõpuks võivad turule jõuda koguni tubakakommid. Tubakapoliitika eesmärk peaks pigem olema tubakatoodete tarvitamise vähendamine. Kõikvõimalike suurte toodete lisandumisel on kahtlemata risk, et kokkuvõttes erinevate toodete tarvitajate arv kasvab. Tunnis Mölder. Kui meie kõrvalriigid on selle direktiivi tervikuna üle võtnud, siis paratamatult juhtub olukord, kus ka Eesti sellise tarbekultuuri satub tooteid, mida justkui Eestis tegelikult omada ja osta ei saa. Ehk me loome nagu soodsa tingimuse mustale turule. Tõnis Mölder juhib tähelepanu, et lisaks uutele tubakatoodetele tuuakse piiri tagant ka e-sigarettide maitsestatud vedelikke. Niisiis otsustas sotsiaalkomisjon, et turule võiks tagasi lubada ka metoolimaitselised e-vedelikud. Parlamendis on kindlasti liikmeid, kes pooldavad täiesti liberaalset, maitsete ja lõhnade käsitlemist. Hetkel sotsiaalkomisjoni poolt on tulnud lauale ikkagi ainult metooli küsimus ja siin me oleme lähtunud ka teatud mõttes tavasigaretist. Sotsiaalkomisjoni tagasihoidlikkus heidutab kõige enam riigikogus tegutsevat suitsuvaba Eesti toetusrühma. Selle esimees Tarmo Kruusimäe usub, et kui e-vedelikele maitset tagasi lubatakse, peaks võimalik ballett laiem olema. Ma tõin komisjonis sellise võrdluse, et mehed pahatihti ei saa aru, miks naised kreemitavad ennast ja siis mehed otsustavad, et naised keelame kreemitamise ära, naised ütlevad, et mida hell nüüd siis ja siis mehed ütlevad. Teeme kompromissi, et männilõhnaline jalakreem on lubatud. Selline on see kompromiss, nagu seal. Sotsiaalkomisjonis tuli Tõnis Mölder möönab, et uudsed tubakatooted kahjustavat tervist. Samas usub ta, et tavasigaretist on uued tooted, kahjutumad. Kindlasti nende toodete turule lubamine haarab endale juurde mõningaid tootetarvitajaid eelkõige just nimelt noorematest vanusegruppidest. Eks siin on riigil vaja kogu aeg teha sellist laiapõhjalist ennetustööd. Aga teistpidi, kui see loob võimaluse just nimelt sellistele pikaaegse suitsetajatele lõpuks kogu sellest suitsetamise ahelast loobuda, siis see on ka väga tugev argument ja me kindlasti tahame neile inimestele appi tulla.", "role": "user" }, { "content": "Tuleval neljapäeval naaseb riigikogu suurde saali pikalt peetud vaidlus uute suitsuvabade tubakatoodete pärast. Riigikogu sotsiaalkomisjon soovitab niisuguseid tooteid lubada, ühtlasi soovitab komisjon e-sigarettidele tagasi anda mentoolimaitse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSee otsus on tõepoolest spetsialistide otsus, mitte poliitikute otsus, seda on Lätis täna palju rõhutatud ja tegelikult on ka need spetsialistid öelnud, et Lätis kohapeal ei ole neid tromboosi juhtumeid või ka muid kõrvaltoimetega võimalikult seotud juhtumeid olnud. Ja see otsus, mida lätlased nüüd kaheks nädalaks tegid, ehk siis peatada. AstraZeneca vaktsiini kasutamine on tehtud eelkõige just nende riikide kogemuse põhjal, kes on ka praegu selle vaktsiini kasutamise peatanud, nii et lätlased järgisid siin oma naabrid, et eeskuju ja noh, ega poliitikutel ei ole siin ka midagi vaielda, kui spetsialistid on öelnud, siis nii jääb. Aga samas on see tõstatanud nüüd väga palju küsimusi. Mis siis sellest vaktsineerimisest edasi saab, kui neid vaktsiini on niikuinii väga vähe ja Lätis vähem kui teistes riikides siis terviseminister ja ka peaminister on täna valitsuse istungil rahvast lohutanud, et tegelikult ei jää midagi katki. Nüüd lähipäevil tõsi, vaktsineerimisi ei toimu, kuid nädala lõpuks on Läti oodata juba t Moderna suuremat vaktsiini saadetist, nii et vaktsineerimine läheb edasi. Iseküsimus on muidugi nendel, kellel nüüd on ootamas siis AstraZeneca teine doos, et mis siis nendest saab ja nendele öeldi täna, et enne aprilli algust seda teist doosi siis süstida ei saa, et, et see on praegu tõesti peatatud ja samamoodi ei ole ka võimalik vabatahtlikult siis seda vaktsiini teha nii-öelda minnes mööda, siis sellest keelust, et ka see ei ole Lätis praegu lubatud. Pikantne on ka olukord Lätis seetõttu, et selle AstaZenecaga on Lätis vaktsineeritud riigijuhid. Just Asta Zeneca vaktsiini eelistati siis nii presidendi, ekspresidentide, valitsuse liikmete kui ka teiste oluliste ametikandjate vaktsineerimiseks ja praegu on siis peatatud ka teise doosi saamine neil aga Läti peaminister on täna pidanud videokonsultatsioone Austria, Sloveenia, Horvaatia ja Bulgaaria juhtidega ja üritatakse siis üheskoos tõepoolest likvideerida seda ebavõrdsust, mis on toimunud vaktsiinide jaotamisel Euroopa liidu sees. Läti on teatavasti üks nendest riikidest, kes on saanud proportsionaalselt vähem vaktsiini kui teised riigid. Seda olukorda üritatakse lahendada ja me näeme, et juba aprilli teisel ja kolmandal nädalal peaksid Lätti jõudma ikkagi arvestatavad vaktsiini saadetised. Mis tähendab seda, et massi vaktsineerimine, mis Lätis on kavandatud üsna ambitsioonikana kuni 150000 inimest nädalas, vaktsineerida, et see eesmärk hoolimata tänasest AstraZenecat puudutavast otsusest võib peaaegu ka teostuda.", "role": "user" }, { "content": "Valitsusele tuli spetsialistide otsus ootamatult. Mis nüüd Läti vaktsineerimisega edasi saab?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogus on 16 alalist komisjoni, koalitsioonijuhtida on traditsiooniliselt 14, neist kolm erikomisjoni. Praegu jaguneb see nii kaheksa Keskerakonna kolm Isamaa kolm EKRE-l kui uus koalitsioon ja ka võrdselt ministrikohad, võib arvata, et sama läheb komisjonidega. Tavapäraste komisjonidega on lihtne, aga ootamatu probleem tekib erikomisjonidega, mis on koostatud põhimõtte järgi igast fraktsioonist üks esindaja, mis omakorda tähendab seda, et nüüd on seal ülekaal opositsioonil ja miski ei ole selge. Aga jätame mängud ametikohtadega, olulisem peaks olema seadusandlus, mis juhtub menetluses olevate eelnõudega, millistel hakkab halvemini, millistel paremini minema. Praegune majanduskomisjoni juht Sven Sester Isamaast suuri kannapöördeid ei usu. Mingil määral, võib-olla kindlust võib anda see, et tundub, et selline parempoolne mõtteviis ka uuel koalitsioonil jääb püsima, mis oli, mis oli ka vanal koalitsioonil ja kui vaadata nüüd konkreetselt majanduskomisjoni, siis võib-olla tekib küsimus ühe eelnõuga, mis on seotud elektrituru seadusega. Alati on elektrituru seaduse erinevad muudatused kütnud kirgi ja ka siin nüüd on, on teemaks biomassi võimalik kasutus. Võib-olla üks teine eelnõu, mis võib ka arutusele võib-olla rohkem tulla, on elektrooniline side ja sellega seonduvad temaatikad, et ma tean, et ka valitsuses sellel teemal rohkem arutleti ja võib ka komisjonis tulla selliseid suuremaid arvamusavaldusi. EKRE saadikud on üsna kindlad, et demokraatia töögrupp ingusele minekuga kaob ka rahvahääletuse ja presidendi otsevalimiste initsiatiiv. Samuti ei liigu edasi teise lugemiseni jõudnud välismaalaste seaduseelnõu. Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus kinnitab siin suhtumise muutust. Et siis oleks tööturu olukorda arvestav lahendus, mis peab tagama, et tööjõu problemaatika ei saaks meie majanduses kuidagi selliseks järjepidevaks piduriks. Pentus-Rosimannus ütleb, et konkreetselt on praeguses läbirääkimiste faasis veel vara rääkida, aga üldised põhimõtted on selged. Eks need eelnõud on kõik seotud just nimelt selle uue valitsuse rõhuasetustega pikaajaliselt konkurentsivõimet parandavad valdkonnad kliimapööre digipööre, samamoodi suured tootlikud investeeringud, mis aitaksid majandusele hoogu anda ja jätkuvalt esimene ja kõige teravam ja olulisem teema on loomulikult tervisekriis.", "role": "user" }, { "content": "Võimuliidu peatne muutumine toob kaasa ka muutused Riigikogu komisjonide juhtkonnas ja seaduseelnõude valikus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNovembri lõpuni saavad inimesed küsida toetust kiire internetivõrguga liitumiseks. Kokku annab riik üheksa miljonit eurot, millest igale lõpptarbijale on ette nähtud 300 eurot. See tähendab, et rahast peaks piisama 30000 inimese või ettevõtte jaoks. Raha inimene enda kätte ei saa, vaid selle eest ostab tarvilikud seadmed kasutajaga lepingu sõlminud sidefirma selgitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti osakonna juhataja Oliver Kailan. Praegu on avaldanud soovi selle programmiga ühineda viis ettevõtet ja ma loodan, et õige pea meil ka mõni üle eestilise levikuga ettevõte seal nimekirjas, kelle kaudu siis saavad eestimaalaste toetust taotleda. Praegu ootab riik taotlusi neilt, kes elavad Tartu, Jõgeva, Valga, Viljandi või Läänemaal, lisaks ka Harjumaa raekülaelanikelt, missuguse tehnoloogia jaoks toetust taotleda, riik ette ei kirjuta. Seni on oma liitumisest teatanud traadita internetipakkujad, räägib Lõuna-Eestis tegutseva osaühingu sooniktest juhatuse esimees Imre kuus. Üks on siis 4G internet, selle jaoks on vaja suundantenni, kus on sisse ehitatud ka juba vastuvõtumodem, teine pool nendest raadiolahendustest on siis viie iga järtsi vabasageduste kasutamine. Aga seda me siis pakume ainult otsenähtavus korral, et kui on saatja, on suhteliselt lähedal. Praegu umbes 400 kliendiga sonictest püüab 30-st 1000-st potentsiaalsest kliendist üsna väikest osa. Kui me paarsada klienti juurde saame, siis on see väga hästi saadud peale toetusotsuse tegemist on ainult 180 päeva aega, neid ehitada, reeglina üle kahe päevas ei jõua me lihtsalt teha. Väga suurt tükki ei lähe püüdma ka teine umbes 1000 kliendiga Lõuna-Eesti firma aktsiaselts Kernel. Ettevõtte tegevdirektor Raivo Laats tõdeb, et novembri lõpuni on üsna vähe aega. Oma vanu kliente me teame uutele klientidele peab ju pakkumise veel juurde tegema ja see ei ole nii lihtne töö. Laat selgitab, et see, kas 300-st eurost kliendivõrku ühendamiseks piisab, sõltub suuresti kliendiaadressist. Kus on vaja ikka 20 meetrist masti ehitada ei piisa, aga kui on niisugune lihtsam lahendus, et maja katusele kolm-neli meetrit toru üles ajada, nihuke antennimass ja sinna seade, siis selleks piisab, jah. Nagu öeldud, riik on valmis toetust andma erinevate tehnoloogiate jaoks, peaasi, et kasutajale tagatakse internetiühendus vähemalt 30 megabitti sekundis. Oliver Kailan lisab samas, et reegleid kiiruse mõõtmiseks mõeldakse alles välja infot selle kohta, kes, kus ja mis tingimustel toetust saab. Jagab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet oma kodulehel. Eraldi on seal välja toodud, et töötutele riik liitumistoetust ette ei näe.", "role": "user" }, { "content": "Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tahab internetiga ühendamise toetusmeetmesse tuua ka suuremad sidefirmad. Praegu saavad internetiga liitumiseks toetust küsida viie maakonna elanikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLeedu piirivalve teatel peeti piiril Valgevenega viimase ööpäeva jooksul kinni üle 150 ebaseadusliku sisserändaja. Kinnipeetud migrandid on pärit peamiselt Iraagis, Süüriast ja Afganistanist. Enamik neist taotleb Leedust varjupaika. Leedu piirivalveameti ülem asetäitja VidesMatsaitis ütles, et paari päevaga on Valgevenest üle piiri tulnud kaks korda rohkem ebaseaduslikke migrante mitte kui terve eelmise aasta jooksul kokku. Gumigrant. Eelmisel aastal oli meil kokku umbes 70 ebaseaduslikku sisserändajat, sel aastal juba praegu üle 800, see on 11 korda rohkem. Saabujate arv kasvab iga päevaga ja see teeb murelikuks, rääkis matsaitis. Sisserändajad on majutatud telkidesse ja koolimajja, perekonnad ööbivad klassiruumides. Üksi saabunud inimesed paigutati võimlasse siseministeeriumi tea el püütakse ruume juurde leida. Eriolukorra väljakuulutamise järel on kõigil omavalitsustele kohustus sisserändajate majutamisele kaasa aidata. Last jäi valla juht Aus MaaMisGiniene on valmis. Laura on Abivoldibeetakaserva. Lastae vald on teinud ettevalmistusi väiksemateks hädaolukordadeks ja kogunud tagavarasid. Meil on madratseid, magamiskotte hügieenitarbeid, anname need piirivalve üle, et neid inimesi aidata, rääkis Miskiniene. Leedu piirivalveameti sõnul ei soovi Valgevene piirivalve mingit koostööd teha, et ebaseaduslike piiriületuste asjaolusid välja selgitada. Leedu siseministeeriumi hinnangul aitavad Valgevene piirivalvurid ise migrantidel Leedusse pääseda ja võtavad selle eest tuhandeid dollareid. Vilniuse ja Minski suhted on pingelised, Valgevene liider Aleksandr Lukašenka Rivaalpresidendivalimistel Svetlana Tšehhanouskaja Läks pärast valimisi Leetu eksiili ja Leedu on keeldunud teda Valgevene võimudele välja andmast. Leetu on appi saabunud Euroopa Liidu piirivalveagentuuri kuueliikmeline meeskond. Peagi peaks Frontexi piirivalvurite arv suurenema 30-ni. Üle kolmandiku Leedu-Valgevene piirist on kaetud ka videovalvega ja siseminister loodab, et peagi saab terve piir video valve alla.", "role": "user" }, { "content": "Leedu piirivalve teatel peeti piiril Valgevenega viimase ööpäeva jooksul kinni üle 150 ebaseadusliku sisserändaja. Kinni peetud migrandid on pärit peamiselt Iraagist, Süüriast ja Afganistanist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiina peab rohkem kui 23 miljoni elanikuga Taiwani endale kuuluvaks ja nõuab ühe Hiina poliitika järgimist kogu maailmalt, seetõttu suuresti rahvusvahelise tunnustuseta. Saareriigil on sellele vaatamata ulatuslik välisesinduste võrgustik. Hiina vastuseisust möödaminemiseks kannavad need reeglina pealinna Taipei nime. Leedu esindus sai aga nimeks Taiwan'i esindus. Kuigi kasutatud ettevaatlikult omadussõnana mitte nimisõnana, on see olnud Hiinale nagu punane rätik härjale. Lisaks praeguseks praktiliselt jäätunud diplomaatilistele suhetele Leedu ja Hiina vahel on Hiina sulgenud oma turu Leedu ettevõtetele. Taiwani Vilniuse esinduse juht Erik Kang. Muidugi lõhub Hiina alati kõiki sõbralikke suhteid, mis Taiwanil teiste maailma riikidega on. Me jagame survet, mille alla Leedu ettevõtted on jäänud. Meie valitsus on otsustanud teha kõike, mida me saame, et pakkuda oma abi. Me mõistame hukka Hiina surveavalduse. Need majandussanktsioonid on ebaseaduslikud rahvusvahelise õiguse järgi. Leedu eksport Hiina küündis eelmisel aastal 300 miljoni euroni. Hiina ei ole piirdunud üksnes otsese ekspordi kinnipanekuga, vaid survestab ka Saksa autotööstus loobuma Leedu tehastes valmivast elektroonikast. Leedu välisministeerium on avanud eraldi keskuse ettevõtjate probleemidega tegelemiseks. Leedu välisminister Gabrielius Landbergis. Teatav reaktsioon, nagu diplomaatiliste suhete madalamale tasemele viimine on mõistetav, seda oli oodata. Aga sellisel tasemel majanduslik surve on pretsedenditu ja liialdatud. Hiina tahab tõepoolest anda õppetunni, et mitte keegi järgiks. Leedu eeskuju. Leedu välisministri sõnul algas kõik nende pragmaatilisest soovist tihendada suhteid vaikse ookeani piirkonna demokraatlike riikidega. Taiwani Vilniuse esinduse juht oli enne ametis Riias ja ütleb, et on Baltikumis kohanud palju mõistmist ja toetust oma koduriigi suhtes. Taiwani Vilniuse esinduse juht Erik Juang. Ma usun, et Balti riigid mõistavad ohtu, mis meid ähvardab Hiina poolt. Teid ähvardab samuti reaalne oht oma naabri poolt. Meid ähvardab samuti ohtu oma naabri poolt ja kõik meie riigid on demokraatlikud riigid. See on jagatud tunnete ja sõpruse alus balti riikide ja taiwani vahel. Taiwan soovib balti riikidega koostööd tihendada. Eestis esinduse avamise plaani Aasia riigil siiski praegu ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Ep ehand Vilnius Leedu.", "role": "user" }, { "content": "Taiwani esinduse avamine Vilniuses on toonud Leedule Hiina kättemaksu. See on viinud diplomaatide tagasikutsumiseni ja Hiina turu sulgemiseni Leedu ettevõtetele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEriolukorra tõttu on laste kunstiringid suletud. Ometi ei tähenda, et loomingu peab pausile panema kunstiõpetaja Tiiu Randman. Mihkla tegi sellel nädalal üleskutse, et Haapsalu kooli õpilased lööksid kaasa konkursil, kus jäädvustatakse eriolukorra ajal oma igapäeva. Eesmärk oleks seda aega tegelikult siis nagu kollektsioneerida ehk neid päevi, kus me oleme kollektsioon erida, anda nendele kunstiline kuju ja lõpptulemusena vormistada terviklikuks kunstiteoseks. Tegemist peaks olema koguteosega, mis kajastab igal koduõppel oldud nädalal vähemalt viie päeva tegevusi, mõtteid või tundeid. Esimesed näidised on Randman Mihkla juba eposti teel kätte saanud. See, kas osaletakse joonistust, maali või hoopis mõnda muud vormi viljeledes, on õpilase vaba valik. Jätkab Tiiu Randman Mihkla. Tõesti, see valitud materjalide ja tehnikate hulk on ju piiramatu, seda võib teha keegi, kes armastab animatsiooni, võib animatsiooni teha, kasutada hoopis fotograafiat või teha lühifilm, eks ju. Et õpilased on tegelikult nii andekad, et laske meid üllatada. Kunstikonkurss kestab koduõppeperioodi lõpuni ja sellest saavad olenemata vanusest kaasa lüüa kõik Haapsalu kooliõpilased. Peale eriolukorra lõppu on plaanis teha parimatest töödest näitus rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Loomingutahe otsib väljundit ka eriolukorra ajal. Et Haapsalu kunstilembelistel kooliõpilastel oleks seda kusagile suunata kutsub kohalik kunstiõpetaja neid jäädvustama praeguse tavatu aja igapäevaelu konkursil \"Üks päev korraga\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNii kodu kui välisturgudele juustu võid ja piimapulbrit tootva E-piima juht Jaanus Murakas ütleb, et ettevõte üritab koroonakriisiga hakkama saada lootuses, et töötajad ei haigestu. Praegu piimatöösturitel tooret jätkub, kuid see võib muutuda, sest paljud piimatootjad kasutavad välistööjõudu. Jaanus Murakas. Nõudlus jaekaubanduse poolelt on kasvanud, kuid toidu tervise poole pealt või siis hotellid ja restoranid ja laevad ja need on ju kõik seisma jäänud. Meie mahud sõltuvad toorainemahust, mida me ostame ja täna farmerid toodavad veel samas koguses piima ja ka meie toodangukogused on samasugused. Farmeritel on väga suureks probleemiks võõrtööjõu, eelkõige Ukraina tööjõu kättesaadavus. On farmereid, kus alüpsad või laudatöötajad on juba 100 protsendiliselt ukrainlased. Kui nemad ikkagi suudavad piimatootmist samamoodi jätkata ja see kriis neid ei löö, siis meile piima tuleb sama mahuga ja me kindlasti kogu oma toote, mis on Eesti turule mõeldud, suudame ära teha ja seda kindlasti ka Eestisse pakkuda. Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ütleb, et Eesti toiduainetööstused on praegu keskendunud tootmisele kuid kõik nad on olnud sunnitud kohanema koroonapuhangust tingitud piirangutega. Samas pole ostupaanikaks mingit põhjust. Sirje Potissepp. Meie kõige suuremaks probleemiks täna on tarbijate paanilised kokkuostud. Paanikat ei ole vaja tekitada, meil on ettevõtetel ühe-kahe kuu varud olemas, meil iga päev ettevõtted teevad selle nimel tööd, et jätkuks tooraine tehakse pakendi tellimusi eriolukorras, kindlasti on ettevõtted teinud oma sortimendimuudatusi ja tõmmatud pigem nagu suured ja laiad sortimendid kokku ja kontsentreeritud nendele toodetele, mis on enim nõutavad, mille käive on kohati tõusnud kümneid ja kümneid kordi. Meil on Eestis väga hea omavarustatus ju põhitoorainetega. Me oleme järje peal ja me töötame. Inimesed kardavad ikka, et kriiside ajal hakkavad ka hinnad kerkima. Kas on ette näha toidukaupade hinnatõusu? Mis on meie probleem, meil ei jätku isikukaitsevahendeid ja kui me need kusagilt saame, siis loomulikult on nende hinnad kordades juba tõusnud. Aga praegu me toiduainete hinnatõusu me ei julgeks küll välja käia. See oht on loomulikult kogu aeg olemas kogu aeg, eriti kui nõudlus kasvab. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Eesti toidutööstus on koroona-kriisist põhjustatud turumuutustega hästi hakkama saanud. Kuigi oluliselt on vähenenud koolide ja majutusasutuste tellimused, on kasvanud kauplustes müüdava toidukauba tellimused. Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul võivad kriisi süvenedes ja nõudluse kasvades toidukaubad kallineda, seda mõjutab ka toiduaohutuse tagamiseks vajalike kaitsevahendite hinnatõus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSõjaväe transpordilennuk C 17 meenutab lendavat hiidvaala, mille kõhuõõnesse mahuvad ka reisijad. Sel korral Afganistanis naasvad Eesti sõjaväelased. Et lennuki sees puudub heliisolatsioon, on mootorimüra võimalik taluda vaid kõrvatroppe kasutades. Lennureis Afganistanist Camp bastionist Ämarisse kestab seitse tundi enne kella poolt kaheksat hommikul maandume. Saan jutule lennukis mu taga istunud kuus kuud Afganistanis olnud kaitseväe teavituskeskuse ülema Hannes Võrnoga. Mis tunne on taas kodus olla? Ma tahaks seda tunnet, kui ma panen jala maha, et see on nagu esimene ja siis ma saan sulle öelda. Teie käest ka, mis tunne on taas kodus olla? Väga hea. Pärast kuus kuud. Imeline ja nimi on loom. Lennukitrapp avaneb, väljas on rõske Eesti kevadhommik kuus kuud 40 kraadises palavuses elanud ja töötanud sõjaväelastel on nähtavalt külm, kuid nad on kodus. Koos sõjaväelastega saabus Afganistanist täna hommikul ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Tõite eesti poisid koju tõin küll jah, ja olen selle üle väga rõõmus, milliste kogemustega nad siia Eestimaale tagasi tulid? Nendel poistel muidugi väga suur osa nendest on seda kogemust juba palju, see kompanii on käinud neli korda Afganistanis, ta on nendest Scoutspataljoni kompaniidest kõige rohkem käinud. Nad on saanud sõjakogemuse sõna selles kõige otsesemas mõttes ja ja seda on kindlasti Eesti riigikaitse arendamiseks hädasti vaja. Aga teisalt, tänu nende poiste tegevusele on meil on meil täna siin Taani lennukid ja Ameerika dessantväelased harjutavad kevadtormil koos meie skautidega ja, ja britid ja nii edasi, et nad on võidelnud välja meie tõsiseltvõetavuse rahvusvaheliselt. Eesti kaitseväelasi tervitas kodusel pinnal peaminister Taavi Rõivas Ma ütlesin teile, tere tulemast koju. Tere tulemast koju, loomulikult nende lähedaste poolt, aga kogu Eesti riigi ja rahva poolt. Me kõik ootasime neid tagasi ja ma olen täna südamest uhke nende meeste ja naiste üle, kes nende 11 aasta jooksul on Eesti turvalisust kaitsnud. Afganistanis. Ämaris toimunud pidulikul tseremoonial said kõik esmakordselt missioonil viibinud ka medalid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Ämari.", "role": "user" }, { "content": "Koju saabus viimame Afganistanis teeninud Eesti jalaväekompanii.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMärtsi keskpaigast on eriolukorra tõttu olnud suletud kõik teatrid, kinod, kontserdisaalid ning ära jäänud sadu rahvusvahelisi ja kohalikke kultuuriüritusi. Täna tutvustas kultuuriminister Tõnis Lukas lisaeelarve seda osa, mis lubab toetust kultuuri ja spordivaldkonnale. Toetuspaketi maht on 25 miljonit eurot ning see on mõeldud kriisi põhjustatud kahjude korvamiseks. Lukas rõhutas, et riigieelarvelised eraldised säilivad. Kui kellelgi on lepingud riigieelarvest toetuse saamiseks või kui on tegemist riiklike asutustega riigi sihtasutustega, avalik-õiguslikega kelle põhisissetulek, kui suur osa sellest on tulnud riigieelarvest, siis see komponent igal juhul säilib. Valdkonnas tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate toetuseks on ette nähtud 5,2 miljonit eurot, millega tagatakse töötasu ja sotsiaalsete garantiide säilimine. Suurima osa abipaketist moodustab ära jäänud sündmustega seoses tehtud kulude kompenseerimine. Ära jäänud sündmuste kogumik valdkondlike organisatsioonide tegevuste katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaliseks kompenseerimiseks mille hulgas on ka seesama planeeritud, aga ära langenud oma tulu osaline kompenseerimine. Selle osa kogumaht oleks 19,8 miljonit eurot. Muusikaürituste ja kollektiivide toetuseks kulub neli miljonit festivalide toetuseks miljon eurot. Teatritele eraldatav summa on samuti neli miljonit. Nendest siis saavad ühe osa ja suurema osa avalik-õiguslikud teatrid riiklikud sihtasutused, omavalitsuste teatrid, kelle piletitulu on ära kukkunud. Teiseks saavad toetust need erateatrit, kes on saanud ka seni riigi tegevustoetust. Ja lisaks on võimalik toetust taotleda ka nendel truppidel, kes ei ole riiklikku iga-aastast tegevust toetust saanud. Lukase sõnul loodab ta, et peagi võetakse vastu seadusemuudatus, mis võimaldab loometoetusi taotleda teistel alustel. Seni on olnud kriteeriumiks, et sa saad taotleda toetust, kui sa ei ole viimasel kahel aastal saanud. Nüüd me muudame seda tingimust, sest operatiivne vajadus võib-olla just nüüd ja sinna loometoetuste suurendamisse ja oleme valmis suunama 4,2 miljonit eurot, nii et kokku täiendavalt 1200 loovisiku kuuekuine toetus oleks sealt võimalik saada.", "role": "user" }, { "content": "Lisaeelarvest on 25 miljonit mõeldud kultuuri- ja spordivaldkonna kriisimeetmeteks. Kultuuriminister Tõnis Lukas rõhutas, et tänavused riigieelarvelised eraldised säilivad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie uudistetoimetuse andmetel kandideerisid kultuurilehe sir peatoimetajaks senine peatoimetaja Kaarel Tarand, ajakirjanik Andres Ammas, suhtekorraldaja Ivo Rull ning neljanda kandidaadi na kirjanik, ajakirjanik ja endine riigiametnik Ülo Matteos. Sihtasutuse kultuurileht juhatuse esimees Toomas Välja taga ütles, et komisjon kutsus vestlusvooru neli kandidaati. Tänase kohtumise tulemusel otsustas valikkomisjon, et Sirbi peatoimetaja jääb aga valimata. Toomas Välja taga. Esimeses voorus kohtuti kahe kandidaadiga, neist üks, siis täpsemalt Kaarel Tarand võttis oma kandidatuuri tagasi ja seega jäi komisjonile kolm kandidaati, kelle hulgast valida. Kohtumiste tulemusena komisjon arutas ja hääletas ja leidis, et siiski ükski neist ei saanud piisavat toetust komisjoni liikmetelt. Sirbi praegune peatoimetaja Kaarel Tarand ütles selgituseks, miks ta oma kandidatuuri tagasi võttis, et esitas oma avalduse vaid seetõttu, et muidu oleks konkurss kohe läbi kukkunud. Juba mõnda aega ei kuulunud minu esimese eelistuse hulka jätkata seebis sest et see, mida ma olen osanud, selle ma olen nende tingimuste piires, mis on ette antud, noh ma mõtlen ka ressursside poolest olen enam-vähem ära teinud ja ma ei näe praegu eriti võimalust, et mingisugust järgmist sammu saaks astuda, kuna omanikul ehk Eesti riigi sihtasutuse kaudu oleks mingi selge piiriline huvi, et mida ta tahab saada ja et selle omanikul oleks ka valmis investeerima. Ega siis ajalehtedes peavadki toimetajad vahetuma, et siis tuleb jälle mingeid värskeid nägemusi ja nii edasi. Oma edasiste plaanide kohta ütles tarand, et talle on pakutud töökohta Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Mul on muid huvitavaid pakkumisi siin selle aasta jooksul tehtud mitu, aga tõenäoliselt tahaks ma oma 18 aastase külalistöölise karjääri ära lõpetada, sest et ma olen põhiliselt elanud Tartus ja tööl, käinud Tallinnas terve inimpõlve peaaegu, aga nüüd on tekkinud ka Tartus, huvitavaid töid pakutakse mulle Eesti Rahva muuseumis ja see tundub mulle hea plaan, eks ikka nende asjadega, mida ma arvan, et ma enam-vähem oskan, ehk siis avalikud suhted ja propagandatöö. Eesti peab õppima Eesti Rahva muuseumi täies koosseisus veel palju rohkem armastama, kui ta praegu oma kultuuri ajakirjandus armastab, siis on minu järgmine töö hästi läinud. Kuidas Sirbi peatoimetaja otsingutega edasi minnakse, ei osanud Toomas Välja taga veel öelda. Tema sõnul koguneb selleks järgmisel kolmapäeval. Kultuurilehe nõukogu. Kaarel Tarandi tööleping lõpeb esimesel detsembril välja. Taga sõnul määrab ta peatoimetaja kohusetäitjaks ehe senise tegevtoimetaja Lea Laarini, kes on varem olnud ka Eesti Päevalehe peatoimetaja.", "role": "user" }, { "content": "Konkurss kultuurilehe Sirp peatoimetaja kohale kukkus läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmaspäevast pääsevad vabalt Soome Euroopa Liidu kodanikud, kellel on vaktsineerimine lõpetatud või kes on koroona läbi põdenud. Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene kommenteerib, et piiri avanemise tõttu hindu ei tõsteta. Laevapiletite hinnad on juba aastaid olnud Tallinkil dünaamilise hinnastamisega, kus siis on paika pandud see reisijate arvu hulgast ja broneeringu tegemise hetkest sõltuv hinnastus ja seda kõike teeb tehisintellekt, nii et seal on inimeste kätt üsna vähe mängus ja seetõttu, et piirid lahti lähevad. Olulisel määral nad kindlasti ei tõuse. Nõgene ütleb, et kuna esmaspäevast on kõik lihtsam, siis hakkab reisijate arv suurenema, ent arv ei jõua tavapärase suvisele tasemele. Ehk 15000 reisijani igapäevaselt Tallinna ja Helsingi laevadel. Ekerolin Eesti filiaalijuhataja Katrin Sirk. Aun ütleb, et ta ei arva, et hinnad lähiajal tõusevad. Nad on küll eriväljumistel erinevalt sõltuvalt väljumis populaarsesest, aga suhteliselt hinnad ei tõuse praegu, sest hetkel on meie eesmärk ikkagi saada reisijaid üleüldse ja vaatame tulevikus, kuidas need hinnad hakkavad kujunema, sest hinnad kujunevad ikkagi konkurentsitingimustes sõltuvad sellest, mida meie konkurendid teevad.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi esmaspäevast alates saab rohkem inimesi Soome reisida, ei tohiks laevapiletite hinnad seetõttu tõusta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAin Seppik teatas Reformierakonnaga liitumise järel, et tema soov on ära hoida Eestis vasakpööre ning seista ka muutuste eest Tallinnas. Ta lisas, et kaalus Reformierakonnaga liitumist pikalt. Keskerakond ja Reformierakond on ennast Eesti poliitikamaastikul ikka vastandanud. Küsisin Ain Sepikult, kas talle ei tundu just säärane erakonna vahetus kummaline. Ei tundu, sest et ma Keskerakonnast ära juba enam kui aasta ja selle vastasseisu ajal viimase 10 aasta jooksul on kaks korda olnud ühises koalitsioonis, nii et ja minu meelest Eestile edukas koalitsioonis nii poliitikas ei peeta 11 vaenlaseks, muidu on inimesi, kes peavad, aga, aga mina pean lihtsalt partneriteks poliitikas ja, ja see on, see on teine vaatekoht. Samas on Reformierakond sattunud viimase aasta jooksul järjest skandaalidesse. Ma arvan, et sellest on õppust võetud ja, ja viimane skandaal, mis puudutas neid sisemisi e-valimisi näitas ju seda, et, et väga kiiresti reageeriti ja suudeti olukord lahendada. Nii et. Ma arvan, et Reformierakond nagu iga suurerakond, iga suur massipartei on ikka ikka alati probleemide ees, aga küsimus on selles, et neid probleeme suudetakse kiiresti ja efektiivselt lahendada ja ma arvan, et nad on selles suhtes nagu olnud tublid. Viimasel ajal. Rakvere linnapea Toomas Varek kinnitas soovi kandideerida tuleval sügisel kohalikel valimistel Rakveres. Samas otsustas Reformierakonna Rakvere piirkonna üldkoosolek, et linnapeakandidaadina toetatakse hoopis Marko Tormi. Vareki sõnul tema linnapeana jätkata ei soovigi. Minu ambitsioon on tulevikus peale järgmiseid ehk oktoobris toimuvaid kohalikke omavalimisi osaleda Rakvere linnavolikogu töös. See on minu tänane maksimaalne huvitatus, et olla siin teatud otsuste juures ja linna arengu juures. Mis vahe on reformierakonnal ja keskerakonnal teie jaoks? Keskerakonnal ja ütleme, vasakpoolsetel erakondadel on küllaltki palju rõhuasetusi keskklassile, sotsiaalsele valdkonnale ja julgen öelda, et et väga palju puudub reaalset katet, et kuidas neid ellu viia. Reform on pikalt olnud võimul ja see osa, mis välja pakutakse majandusprogrammide poole pealt on reaalsem katte ja siin sõna otseses mõttes ei ole võimalik ju nii palju bluffida vaid on vaja need reaalselt ka ellu viia, sest on võetud vastutus.", "role": "user" }, { "content": "Endised pikajalised keskerakondlased Ain Seppik ja Toomas Varek teatasid, et liitusid Reformierakonnaga. Indrek Kiisler uuris mõlema mehe käest lähemalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKomisjoni enamus toetas seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist ehk nii-öelda me jääme selle eelnõu juurde, mille parlament juba korra heaks kiitis, see on nüüd komisjonipoolne ettepanek suurele saalile ja teiseks selle juures kohe ära ka, et siis komisjoni poole ettepanek on siis seda seadust menetleda siis parlamendisaalis, üheksandal mail, esmaspäeval tõepoolest, siin arvamusi on väga erinevaid põhivaidlus, nii-öelda, kui võtta vabariigi presidendi otsust, taandus ikkagi sellele, et kas sõna abikaasa asendamine sõnaga lähedane sugulane on nii-öelda sisuline või tehniline täpsustus ja mis seal salata, arvamusi on jätkuvalt nagu erinevaid. Et mina komisjoni esimehena tuginedes ka riigikogu õigus analüüsiosakonnale, olen seisukohal, et tegemist on tehnilise täpsustusega aga loomulikult komisjonis ega arvamus, kes leidsid, et see seda ei ole ja ka vabariigi presidendi kantselei esindaja jäi pigem selle seisukoha juurde. Aga nüüd teine, mis on oluline, miks me nagu ka sellise otsuse enamuse poolt tegime, on tegelikult see, et nüüd president oma otsuses möönis ka seda, et noh, senine menetluskord on tegelikult mõnevõrra moonutanud parlamentaarse otsustusprotsessi ja osariigikogu liikmed on jäänud nagu ilma võimalusest osaleda selle seaduseelnõu kujundamisel, siis siin on nüüd hästi oluline erinevus nii-öelda kolmandal lugemisel ja uuesti arutamisel, et kui on kolmas lugemine, et siis saavad nii-öelda sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Ent nüüd, kui on tegemist uuesti arutamisega, siis on kõigil riigikogu liikmetel võimalus esiteks esitada küsimus saalis. Ja teiseks, neil on kõigil võimalus võtta ka sõna, kes seda soovivad. Nii et see on väga oluline erinevus ja sellega ja kindlasti see probleem, mida vabariigi president, et oma otsuses on välja toonud, saab lahendatud ja noh, kolmandaks tuleb vaadata selle eelnõu puhul seda konteksti laiemalt, et jah, me oleme täna taandunud tõesti sellele ühele sõnale aga laiem kontekst on tõepoolest see ootus, mis on selle seaduse järele. Esiteks puudutab see siis tõesti Ukraina sõjapõgenikke, kes olid varem Eestisse tulnud olla kuni 31. maini siin töötada ja siis tekib küsimus, et mis ja kuidas nendega edasi. Kui see seadus saab nagu heakskiidu, siis on nende tulevik sellega vähemalt kindlustatud. Neil ei ole põhjust sõja koldesse tagasi põgeneda. Et see on üks pool ja teine, ma ei väsi kordamast seda, et mina ei tea ühtegi teist seadust või seaduseelnõu, millel oleks nii laiaulatuslik ettevõtjate toetus ja ootus.", "role": "user" }, { "content": "President Alar Karis jättis välja kuulutamata Riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, kuna parlament rikkus selle vastuvõtmisel menetlusnorme. Täna arutas Riigikogu põhiseaduskomisjon seadust taas. Komisjoni esimees Toomas Kivimägi kommenteerib mida otsustati.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPartalu sõnul on kõige olulisem, et ränne muutuks hallatavaks ja reguleeritavaks. Paralu sõnul on Euroopa liidul tegelikult vaja, et inimesed siia tööle tuleksid, kuid nad peaksid tulema seaduslikult. Samuti on väga oluline teha koostööd Aafrika riikidega, et luua heaolu ja jõukust seal kohapeal ikkagi Euroopasse soovida. Tulevaile inimestele tuleks aga rajada legaalsed vastuvõtukeskused. Bartalu sõnul on häid näiteid rändekontrolli all hoidmisest ja reguleerimisest juba praegu võtta näiteks Hispaania ja Maroko vahel, kus marokolased saavad tulla paariks kuuks Hispaaniasse tööle ning minna seejärel koju tagasi. Olles veetnud töökuud Hispaanias seaduslikult ning igati hästi kohelduna Euroopa Liidu lõunapiiri kaitsmisel, tuleks Bartalu sõnul aga arvesse võtta, et Euroopa Liidu lõunapiir pole mitte Hispaania, Itaalia, Malta ja teiste Euroopa Liidu riikide lõunapiir, vaid pigem Liibüa põhjapiir. Malta asub Euroopa Liidu riikidest Aafrikale kõige lähemal, mistõttu sinna saabub pidevalt tuhandeid põgenikke. Samas on tegu Euroopa Liidu kõige väiksema riigiga Muhumaa suuruse pisiriigiga, mistõttu 1000 põgeniku tähendab Malta jaoks sama, mis miljon põgeniku kogu Euroopa liidule. Teistesse Euroopa Liidu riikidesse aga jaotatakse Maltale saabunud põgenikke edasi väga vähe. Seega on meile väga oluline teha koostööd Liibüaga, et need rändajad ei lahkukski Liibüast, seepärast teeme me väga tihedat koostööd Liibüa merepiirivalvega. Me proovime parandada rändajate elutingimusi ning selle keskmeks on Liibüa, sest see on väga tähtis ja siin me teeme koostööd ÜRO ja rahva rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kuid meie arust tuleks rohkem ära teha ka Liibüa lõunapiiril, sest rändlejad saavad sedakaudu Liibüasse tulla ilma mingite probleemideta, sest Aafrika riikide vahel lihtsalt ei ole piire. Seniseid Euroopa Liidu pingutusi rände ohjeldamiseks partalo piisavaks ei pea.", "role": "user" }, { "content": "Välisministri sõnul tuleks kriisi lahendamiseks käsitleda rännet julgeoleku, majandusliku ja sotsiaalse tervikuna ning kõik meetmed peaks Euroopa Liit koondama ühte paketti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKontserdijärgsel pressikonverentsil tunnistas Lätile eurovõidu toonud lauljatar Marie Enn, et peab toimunuga alles harjuma hakkama. Ma tõepoolest ei oodanud sellist tulemust, nüüd tunnen, et olen väga õnnelik, erutunud ja ausalt öeldes ei saagi ma päris täpselt aru, mis minu ümber hetkel toimub. Samuti arvan, et Lätil on nüüd üsna suur mure, kuidas järgmise aasta võistlust korraldada. Püüan aga teha kõik endast oleneva ja aidata korraldamisel ka ise kaasa.", "role": "user" }, { "content": "Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Läti laul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjoni ettepanek ühise laenuga majandust üle Euroopa turgutada aitab eelkõige ühelt poolt ühenduse vaesemaid riike, teisalt neid, kes on end lõhki laenanud. Itaaliat räsis haigus kõvasti, ühtlasi on riigi võlatase juba praegu üle 130 protsendi nende sisemajanduse kogutoodangust. Itaalia demokraatliku partei esindaja Euroopa Parlamendis Brando Benifei ütleb, et kelleltki ei oodata Itaalia võlgade kinnimaksmist. Nõrgemate aitamine on praeguses kriisis aga kõigi huvides. Euroopa Parlamendi liige Itaalia demokraatlikust parteist Brando, Penifei. Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa moodustavad koos ligi poole Euroopa Liidu rahvastikust. Kui meie ei taastu kiiresti, siis kannatab ka Eesti oma teenuste ja äri kaudu. Küsimus on selles, et koos läheb meil paremini. Muidugi igaüks peab tegema ära oma töö ja ma arvan, et Itaalia on valmis oma osa ära tegema. Benifei tahab laenu tagasi maksta Euroopa ühistest maksudest tuletab meelde, et Itaalia on ühtlasi Euroopa Liidu suur netosissemaksja ja et tuleks mõelda laiemale solidaarsusele. Brando penifei. Aga miks peavad kehtima sanktsioonid Venemaale, mis kahjustavad tõsiselt Itaalia majandust, võib-olla Eesti majandust, mitte, aga Itaalia majandust küll sellepärast et me oleme osa ühendusest ja me teame, kui oluline see on mõnedele meie liikmesriikidest hättajätmine süvendaks Itaalias euroskepsist, ütleb penifei. Euroopa Parlamendi suurim poliitiline jõud Itaaliast ongi euroskeptiline liiga Francesca Tonato liigas Euroopa Liidu haaret laiendada ei taha ja rahalaevale Euroopast ei looda, sest mitmed riigid on abipaketi vastu ja läbirääkimised tulevad rasked ja aeganõudvad. Euroopa Parlamendi liige, Itaalia liiga partei Francesca Donato Ei ole hea oodata ja lükata edasi sekkumist, mida liikmesriigid vajavad, et hakkama saada selle pretsedenditu kriisiga. Me saame välja anda omaenda võlakirju ja müüa neid turul, mis on stabiilne tänu Euroopa keskpanga varaostuprogrammile ja see ongi see, mida meil praegu vaja on, kiireks abivahendiks ja lahenduseks. Euroopa Liidu juhid soovivad majanduse taaskäivitamise kavas kokku leppida juulis. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Brüssel, Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Itaalia sai koroonakriisis tõsiselt kannatada ja on ühtlasi üks suuremaid kasusaajaid kavandatavast Euroopa majanduse taaskäivitamise paketist. Itaalia valitsuserakonna Demokraatliku Partei esindaja Euroopa Parlamendis Brando Benifei ütleb, et abipakett aitab Euroopal tervikuna kriisist taastuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusministri allkirjastatud käskkiri, mis sulgeb Krabi kooli poole õppeaasta pealt, on pannud Ingrid Oja perve olukorda, kus tal pole alates esmaspäevast kooli, kuhu oma kaheksa aastane laps õppima panna. Ojaperv kirjeldab olukorda. Ei ole seda kohta, ei ole seda kooli, rääkisin just selle võimaliku variandi masingukooliga, nemad ütlesid, et nad ei võta. ATM pakkus, et Grete võiks minna järve kooli, ta võiks minna Haapsalu viigi kooli, kus on õpilaskodu ja siis Konstantin Pätsu kooli, kus on ka õpilaskodu. Aga kuidas ma viin kaheksa aastase lapse sellisesse ja panen kodust eemale ta kuskile elama ja magama ja nüüd tuli täna välja, et järve koor absoluutselt talle ei sobi. Ojaperv ei ole oma mures üksinda. Võrumaa lapsevanem Katrin Pudersell võttis kõigi laste vanematega ühendust, et saada ülevaade, mis saab krabikooli lastest edasi. Talle vastasid enamus lapsevanemaid, ainult kuus neist jätsid vastuse andmata. Üheksa lapse lahendus on minna tagasi sinna kooli, kust nad tulid. Neli last on lood ust saada mingisse teise, väiksemasse kooli praegu. Kaks kaks tükki on, on nii vanad, et lähevad juba täiskasvanute gümnaasiumi, viis last lähevad koduõppele, eks ole, kokku ja umbes 13 last praegu, kes siis hetkel veel otsivad lahendust, kellel hetkel justkui veel ei ole esmaspäeval konkreetset kohta, kus nad õppima hakkavad. Haridus ja teadus ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütleb aga, et nende andmed on puderselli andmetest erinevad. Meie andmetel on nüüd 13 last, kellel ei ole üldse kooli, et see, meil neid andmeid selliseid tegelikult ei ole, on mõned lapsed praegu siis kuus last sellist, kelle puhul läbirääkimised käivad või selle kõige sobivama, et me oleme pakkunud variante omalt poolt. Kohalikud omavalitsused on pakkunud variante. Võrumaal elav lapsevanem Toomas räägib aga hoopis midagi muud. Haridusministeeriumist ei ole kuuldaki kas see asutus kuskilgi toimis või ta toimis ainult siis, kui kooli kinni panda. Ainult Võru vallast helistati ja küsiti, et kuhu. Ja millal teile helistati vallast esimest korda, et uurida, kas teie lapsel on koolikoht olemas? Täna hommikul. Neljapäeva hommikul see tähendab, et Toomasega võeti reaalselt ühendust alles kaks päeva enne vaheaja lõppu, mistõttu ei olegi tal esmaspäeval tegelikult kindlat koolikohta, kuhu oma laps viia. Ministeeriumist öeldakse, et nad on enda hinnangul tulnud olukorra lahendamisega hästi toime ning lõplik vastutus kooli valimisel lasub ikkagi lapsevanemal lapsevanemad sellega aga ei nõustu veel kord Katrin Pudersell. Aga oma käskkirjas nad võtsid selle kohustuse praegu selgesõnaliselt endale ja kui nad lubasid garanteerida, loomulikult lapsevanemal lasub kohustus, aga, aga selleks võiks jätta ka mõistliku aja, mille, mida praegune kolm nädalat alates otsuse väljakuulutamisest kuni selle rakendumiseni ilmselgelt ei ole ja seda näitab ka praegune olukord. Raadiouudistele krabilt Mirjam Mõttus", "role": "user" }, { "content": "Alates 1. märtsist 2020 jõustub haridus- ja teadusministri allkirjastatud käskkiri, mis sulgeb hariduslike erivajadustega laste kooli Võrumaal Krabil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoome Tallinna korrespondendilt küsiti, et nüüd, mille Eesti, Läti ja Leedu vahet saavad nende riikide kodanikud vabalt reisida. Millal võiksid elata eestlaste turismireisid? Soome korrespondent ütles, et Soome ei soovitud sellesse reisiseltskonda. Korrespondendi sõnul on põhjus selles, et Eesti ametiisikud ja poliitikud tunnevad muret Soome koroona olukorra pärast. Sellest võis jääda mulje, et Eesti ei soovi vabareisijate liikumist Soomega. Küsisime Soome saatkonna pressinõuniku Hannele Valge niemi. Mida sellest arvate? Nõuniku sõnul ei teada, kust selline hinnang võis tulla. Nii palju kui on, minul on teada ja meil on teada, Soome ja Eesti vaheline koostöö töögruppides ja ministrite vahel on terve aja olnud väga tihe ja väga heas vaimus. Ei ole olnud sellist sellist olukorda, et keegi ei tahaks kedagi kellegi kampa vaid meie mõlemal on on olnud põhimõtteliselt sarnane suhtumine viirusetõrjesse ja sellel ei ole olnud vastuolu. Välisminister Urmas Reinsalu, kes on hetkel teel Lätti, ütles, et ei möödu päevagi, mil ta poleks ühenduses oma Soome kolleegiga. Mul on hea meel, et me töörändaja osas saavutasime lahenduse. Meil on juttu olnud Soome kolleegiga ka sellest, et me jõuaksime järgmisele etapile. Minu enda nägemus oleks, et me saavutasime sellise olukorra, nagu Soome oleks nii-öelda balti nende riikide blokis. Kahtlemata mõistlik on seda teha Soomega üheskoos kokku leppides. Soome kolleeg on mind informeerinud, et Soome valitsuse nägemus, nii nagu Eestiski üldiselt on see, et nad ei pea mõistlikuks turismi eesmärgil liikumist ja sellest lähtuvalt on nad turismikeelu asetanud juuni keskpaigale, et selle ajani peaks see kehtima. Kas Soome seda pikendab või mitte ja kas meil õnnestub ka enne seda jõuda kokkuleppele, kui meil mõlemal pool lahti on ühine arusaam ka viiruse leviku asjaolude osas, see tegelikult on lähema aja kindlasti arutelude teema.", "role": "user" }, { "content": "Soome YLE uudistes räägiti eile õhtul Eesti, Läti ja Leedu piiride avamisest nende riikide kodanikele omavahel liikumiseks. Sellega seoses läks jutt ka Eesti ja Soome vahel vabalt reisimise võimalustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVirtuaalse partei kongressi esimeses voorus kandideerisid kolm kandidaati laset Fridrich Mertz ning Norbert Rötgen. Oodatult kogus kolme mehe võistluses enimhääli Merts, kes esindab erakonna konservatiivset tiiba. Ta sai 1001 delegatsioon 85 laseti 380 vastu. Rötgeni saagiks jäi 224 delegaadi hääl ja kuigi laset jäi esimeses voorus teiseks, oli tema häältesaak varasemate ennustustega võrreldes siiski märkimisväärselt kõrgem. See tähendas, et teise vooru favoriit oligi juba laset, sest tema platvorm väljendas Merkeli pärandi edasikandmist ning ühtsuse loomist erakonnas. Poliitikavaatlejad prognoosisid juba enne laupäeva, et teiseks vooruks ühinevad kahe poliitilise stablishment'i kandidaadi ehk laseti ja rötgeni toetajad. Nii täpselt läkski ja teises voorus kogus laset 521 häält Mertsi 466 vastu. Nüüd tuleb kõigil kongressil virtuaalselt hääle andnud delegaatidel oma tahet ka juriidiliselt kinnitada ehk see paber kujul erakonnale saata. See tähendab, et lasseti võit kinnitatakse ametlikult 22. jaanuaril. Oma emotsionaalses võidukõnes jätkus tal kõige soojemaid sõnu ka Saksamaa pikaajaliselt liidukantslerile. On palju inimesi, kes arvavad esmajärjekorras hästi Angela Merkelist ja siis alles kristlike demokraatide liidust meie kantsleri maine rahva seas ja rahvusvaheliselt võtab kokku üks sõna, usaldus Meil on nüüd seda usaldust erakonnana vaja ning see pole ei kingitus ega pärandus. Seda ei saa lihtsalt edasi anda. Me peame selle usalduse nimel tööd tegema. Laseti esimeseks proovikiviks parteijuhina saavad nüüd erakonna liidukantsleri kandidaadi valimised, kuigi loogiliselt võttes võiks see ju kuuluda erakonna värskele juhile. On spekuleeritud ka teiste võimalike kandidaatide üle. Mainitud on tervishoiuministri Jents pani ja Baierimaa peaministri ning kohalike kristlike demokraatide juhi Markus Sööderi nimesid. Mõlemad mehed on arvamusküsitlustes seni olnud Lahetist populaarsemad, kuid samas on spaan varem lubanud osaleda Lashati meeskonnas. Seega olekski kõige tõenäolisem väljakutsuja just Sööder. Selle võimaluse annaks talle ka asjaolu, et liidukantsleri kandidaadi kinnitavad saksa ja Baierimaa kristlikud demokraadid ühiselt. Formaalselt on ju tegu kahe erineva erakonnaga, mis sisuliselt siiski täiesti ühte jalga käivad. See ulatakski Sööderile Baierimaa kristlike demokraatide juhina võimaluse ahetiga konkureerida. Kuid see kõik on vaid teoreetiline arutlus ning lähikuud näitavad, kas laset jagab pigem Merkeli või eelmise parteijuhi Annegret Kramp-Karrenbaueri saatust, kes vaid parteijuhiks jäigi. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa Kristliku-Demokraatide Liidu uue juhi valimised võitis Nordrhein-Westfaleni liidumaa peaminister Armin Laschet. Suure tõenäosusega saab temast ka nüüd erakonna liidukantsleri kandidaat sügisestel Bundestagi valimistel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud nädalal hoiatas põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, et Eestis võib levida eriti ohtlike lisaainetega MDM A. Võimalik, et selle tõttu on surnud juba kaks noort inimest. Seda näidet tuletab meelde ka sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Uisk, kelle sõnul on Eestis küll mitmeid kahjude vähendamise teenuseid. Kuid kõiki narkosurmasid me veel ära hoida ei suuda. Narkootikumide tarvitamise eelne testimine, see on üks teenus, mida väga soovitatakse rakendada tõenduspõhiselt sinna me oleme sellepärast suuna võtnud. Mitmel pool Lääne-Euroopas pakutakse niisugust teenust juba alates 90.-test, inimesed saavad kontrollida, ega neile pole ühe aine pähe midagi muud müüdud ja ega see ei sisalda ohtlikumaid lisaaineid. See kasu on olnud silmnähtav, et see ikkagi aitab kaasa nii üledooside kui ka üledoosidest põhjustatud surmade vähenemisele. Tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul on Eesti niisuguste teenuste arendamisega veel üsna algusjärgus. Me peame vaatama, kas meie kehtiv seadusandlus meil üldse võimaldaks seda teenust pakkuda, et kui ei, siis ja milliseid seadusi me muutma, mis mudel on Eesti jaoks jõukohane ja siis juba hakkama konkreetselt mudeldama, et millised asutused nagu hakkavad selle eest vastutama. Võimaluste ballett on iseenesest kirju, internetis saab juba praegu soetada kiirteste, mis näitavad, kas aine ikka on see, mis diiler lubas. Kiirtestide puhul räägib nende kasuks muidugi see, et neid on lihtne ja kiire kasutada, aga see on ka kõige ebatäpsem meetod. Ta ei näita, kui kange see on, kui puhas see on ja ta ei näita tegelikult ka, mis lisaained seal on. Hollandis on ennast tõestanud keerulisemad laboriseadmeid nõudvad testid. Ehkki vastuse saamine võtab rohkem aega ja eeldab inimestelt ka suuremat usaldust on niisugune lähenemine hulga täpsem. Kurbatova sõnul annab testimine oluliselt rohkem kasu siis, kui lahendus on tervik. Ehk lisaks teadmisele, mis on värskelt soetatud kotikeses saab inimene ka nõu, kuidas riske vältida ja näiteks üledoosi ära tunda. Ja ka see, et see testimine on integreeritud sellisesse hoiatussüsteemi ehk et info uute ja ohtlike ainete kohta ei lähe mitte ainult konkreetsele tarvisel kes, nagu selle aine on siis nagu testimisele toonud või ise see testib, vaid, et see läheb ka üldisesse riiklikust süsteemi, et kui siis tuvastatakse midagi uut või ohtlikku, et siis see info kiiresti ka levib, et hoiatada teisi nagu tarvitajaid selle aine eest.", "role": "user" }, { "content": "Riigiasutused kavandavad teenust, mis laseks inimestel oma narkootikume enne tarvitamist testida. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel näitab teiste riikide kogemus, et niisugune võimalus päästab elusid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigijuhtide omavahelisi silmast silma kohtumisi toimub viimasel ajal harva. Naabrid siiski kohtuvad. Eile oli Riias Leedu parlamendi esimees, täna Eesti president, kes suundub siit edasi Leetu. Täna möödub sajand ühest Eesti ja Läti olulise koostöö tähisest, kuid ühised asjad on siin ajada olnud juba ammu enne seda, meenutas Läti president Egis Levits. See oli üks esimesi riikidevahelisi diplomaatilisi suhteid, mida meie kui rahvusvaheliselt tunnustatud riik sisse seadis, märkis Levits. On loomulik, et need suhted loodi eelkõige naabrite vahel. Täna on tähtis päev meie riikide ajaloos, kuid ka palju laiemalt kui ainult meie jaoks. Oleme ju palju aastasadu enne meie riikide loomist elanud ühes poliitilises ruumis, kui meenutada Livooniat või teisi ühendusi. President Kersti Kaljulaid tõi tänase päeva olulistest väljakutsetest esile digitaalse mõtlemise ja arengu. Oluline on meile see, et meie partnerid Euroopas tuleksid järele Lätile ja Eestile digitaalses mõtlemises. Euroopa Liit on otsustanud, et igal Euroopa kodanikul peab olema oma digitaalne identiteet kuid sellest veel ei piisa, need peavad ka omavahel ühilduma. Eesti ja Läti on teinud pikka aega koostööd selle nimel, et meie allkirjad, meie süsteemid saaksid paremini koos toimida. Üha paremini see ka õnnestub. Eestil on ambitsioon ja me loodame, et ka Läti toetab meid selles koostöös maailma terviseorganisatsiooniga ühendada kõik maailma digitaalsed vaktsineerimise sertifitseerimise süsteemid ühtsesse süsteemi. Ja ma loodan, et see saab tehtud nii, et meie inimesed ehk saavad kiiremini tagasi oma reisimisvabaduse. Peaaegu iga päev küsitakse Eestis ja Lätis, miks koroonaviiruse ohjeldamiseks seatud piirangud on meil nii erinevad ja miks nakatumise kõver liigub riigiti erinevalt. President Kaljulaidi meelest on siin keeruline naabrite kogemusest rääkida või sellega arvestada. Alati ei ole võimalik leida selget põhjust, miks lõpuks viirus justkui alla annab ja miks ta ühel hetkel tagasi tuleb. Sellele ei ole täiesti üheselt võimalik, nagu vastata, et see on üheselt nende meetmetega seotud, aga see on väga kultuuriline kultuuriga seotud küsimus ka, nii et see arutelu on huvitav, aga väga praktilist sellist, et võtame ühelt poolt midagi üle, teeme teiselt poolt täpselt samamoodi saame kindlasti sama tulemuse. Seda tegelikult väita ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Eesti president Kersti Kaljulaid on visiidil Lätis. Eesti ja Läti president tähistasid Riia lossis toimunud kohtumisega saja aasta möödumist kahe riigi de jure vastastikusest tunnustamisest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAvalikkuse ja ajakirjanduse huvi Eesti Rahva Muuseumi uue hoone rahvusvahelise arhitektuuri konkursi lõpetamise ning tulemuste avalikustamise vastu oli suur. Kell pool üks võttis kultuuriminister Raivo Palmaru pitseeritud ümbrikud ning asus ette lugema märgusõnade taga peituvaid arhitektuuribüroosid nimesid ja riike. Kõige enam huvitas kohale tulnud võit ja võistlustöö märgusõnaga Memori. Fielt aga on rahvusvaheline arhitektide kollekti Pariisis ja Londonis elav itaallane Dan Torell, Liibanoni päritolu Liina te ning jaapanlane ousi. Taaniseks platseerus Soome arhitektuuribüroo ala arhitekt Helsingist, kolmandaks jäi austerlase kollektiiv. Kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitas pärast tulemuste teatavaks tegemist, et võidutöö taga võis aimata rahvusvahelist seltskonda. Mul oli selline tunne, et tegu peab olema rahvusvahelise seltskonnaga, kes põhimõtteliselt orienteerus aerovõi kosmosefotode abil. Konkursil osales ka Eestist pärit arhitektuuribüroo kosmos. Noore arhitekti Mihkel Tüüri kinnitusel oli Eesti Rahva muuseumi hoone konkurss huvitav ja raske väljakutse. Tuli lähtuda oma sisetundest kui eestlane, kuna on tegemist suuresti ikkagi laohoonega, et kogu see hoone ikkagi elavaks muutuks, sest poole programmist on ju lad puhtalt tervikuna oleks elav, mitte ladu. Võitjaks pärjatud kollektiivi liige, Liibanoni päritolu Liina otmeh kommenteeris ühistööd nii. Kõige raskem oli see, kuidas haakub kavandatav hoone eestlaste üldiste arusaamadega nende ajalooga. Kas meie taotluses saadakse aru? Tulemust võib vaadelda kui ajatut, mis lisab kosmopoliitilist hõngu. Viisime end kurssi teie iseseisvuspüüdlustega. Žürii üks liige, kauaaegne Eesti Rahva muuseumi direktor Jaanus Plaat on aga võidutöö suhtes pisut skeptiline. Ruumi programm, mille Eesti Rahva muuseum oli esitanud, ei olnud päris hästi läbi mängitud, praegu esitati meile eskiis, ma väga loodan, et selle suhted noore autori kollektiiviga on võimalik välja töötada Eesti Rahva muuseumile sobiv variant. Eesti Rahva Muuseumi uus direktor Krista Aru on aga tuleviku suhtes optimistlik. Tegelikult on Eesti Rahva Muuseumi kollektiiv väga suurepärane energia tõesti suuda kokku koondada, siis võime ka kõik kindlad olla, et tegelikult rahva muuseum tegusal kujul ka tõesti vastab kunagi oma sisule. Kultuuriminister Raivo Palmaru sõnul seisab nüüd eeskiire tegutsemine. Et juba homme -ülehomme kuulutakim välja projekteerimise riigihanke, me hakkaksime reaalselt projekteerima, projekteerimine tõenäoliselt võtab aega rohkem kui aasta kuni 18 kuu, siis jõuda kiiresti kohe ehitamise etapil, ainult sellisel juhul me joome valmis aastaks 2009 2010. Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.", "role": "user" }, { "content": "Tehti teatavaks Eesti Rahva Muuseumi arhitektuurikonkursi võitjad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile kirjutas Eesti Päevaleht, et sotsiaalministeeriumi kantsler ja Põhja-Eesti regionaalhaigla nõukogu liige Marika Priske sai väljaspool järjekorda vaktsiinidoosi jaanuari alguses. Vaktsiini on pakkunud oma nõukogu liikmetele ka Rakvere haigla. Valga haigla nõukogu kutsus aga ametist tagasi haigla juhi Margus Ulsti, kes pakkus kaaslastele Rotari klubist järjekorravälist vaktsineerimist Covid 19 vastu. Tervise ja tööminister Tanel Kiik märkis, et tervishoiuasutustes on olemas teatav otsustusvabadus selle üle, kuidas nad oma asutuse sees vaktsineerimist täpsemalt korraldavad ja võib tekkida momente, kus eesliini töötaja asemel vaktsineeritakse tervishoiuasutuse teisi töötajaid. Kuid need juhtumid peavad olema erandlikud ja hästi põhjendatud. Peaminister Kaja Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et taolised juhtumid on tekitanud vajaduse vaadata üle vaktsineerimise korraldus, et neid juhtumeid vältida ja mitte tekitada inimestes trotsi. Vaktsineerimise vastu. Ma loodan, et nii sotsiaalkaitseminister kui tervise tööminister tegelevad sellega, et kuidas sellele reageerida, see, et me teeksime selle vaktsineerimise plaani võib-olla, et kuidas me saame seda teha paremaks, selliseid juhtumeid ette ei tule, mis tekitavad avalikkuses pahameelt ja tegelikult võib-olla trotsi selle vaktsineerimise vastu, sest et et see eesmärk, et meil on suur osa inimesi vaktsineeritud, see annab meile ikkagi võimaluse siis pääseda jälle vabalt liikuma. Tanel Kiik ütles, et praeguseks on vaktsineeritud ligi 80 protsenti tervishoiuasutuste töötajatest. Ta ei pea küll õigeks haigla nõukogu liikmete vaktsineerimist enne eesliini töötajaid, kuid möönis, et igas halvas asjas on ka midagi head. Mis puutub just trotsi, siis noh, selle üle võib nüüd vaielda, ehk Rakvere haigla juht, nagu mäletate, põhjendas toona nõukogu liikmete vaktsineerimist sellega, et just anda eeskuju ja väitis, mul oli võimalik seda nii veenvalt kontrollida, väitis, et nõukogu liikmete vaktsineerimine suurendas inimeste huvi vaktsineerimise vastu ehk andis usaldust juurde, et näete, kui nõukogu liikmed, lugupeetud inimesed lubavad ja soovivad ennast vaktsineerida, siis järelikult on tegemist ikkagi hea asjaga. Ehk loomulikult selline eeskuju, küsimus on seal alati oluline, ka mitmed haiglad alustasid haiglajuhtidest just seetõttu, et anda ka väga selge signaal nende allapoole. Et igal juhul haigla juhtkond seda usaldab, seda vaktsiini toetab hoolimata sellest, et üldjuhul haigla juhid võib elda 99 protsendi tõenäosusega igapäevaselt patsientide ravimisega ei tegele, ehk et siin on, pigem võib öelda isegi positiivne efekt. Aga veel kord olen sellega nõus, et see järjekord oleks pidanud olema pigem teistpidi. Haigla nõukogu peaks olema selles terviseasutuse töötajate nimekirjas aga tagapool nii-öelda aktiivseid eesliini tervisetöötajaid", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Kaja Kallase sõnul on vaja üle vaadata vaktsineerimise korraldus. Mõnel juhul on koroonavaktsiini saanud inimesed, kes ei kuulu eesliinitöötajate sekka või riskirühma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõllumajandusameti taimetervise ja aiandusosakonna nõuniku Ülle Metsmani sõnul on loetelu, mida kolmandatest riikidest Eestisse saabudes kohvrisse panna ei tohi, päris pikk, lihtsam on öelda, mida tohib, Tuua võib vaid viite sorti värskeid puuvilju nagu banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel ei kartulit, õunu, apelsine, isegi taimi ja lõikelilli Eestisse enam ei lubata, selgitab Ülle Metsman. Piirangute põhjus on see, et väga palju siis ohtlikke taimekahjustajaid, nii haiguseid, kui kahjureid on järjest rohkem uutes piirkondades leitud Euroopa liidus ja nende leviku takistamiseks, siis on need rangemad reeglid ka kehtestatud, et lihtsalt ei tuleks meile uusi kahjustajaid, mida meil täna veel Euroopa liidus ei ole. Põllumajandusamet teavitas täna reisijaid uutest reeglitest Tallinna lennujaamas, sest lisaks puuviljadele toovad lennureisijad Eestisse palju lõikelilli. Eesti kõige tihedama liiklusega Narva maantee piiripunktis on tänasest keelatud puu ja köögiviljad hooajaline nähtus. Narvas inimesed siis peavad arvestama, et kellel näiteks on suvila, teisel pool piiri, kes kasvatavad ise seal endale toiduks värskeid puu ja köögivilju, siis edaspidi tulebki arvestada, et kõik, mis puudutab siis tomateid, sibulaid, porgandeid, õunu, pirne, marju, nii aia kui metsamarju, et värskel kujul siis nad neid ei tohi enam kaasa tuua. Kes aga kohe väga tahaks näiteks Peterburist sugulastele õunu kingiks tuua, peab piiril esitama spetsiaalse paberi, räägib Ülle Metsman. Sellisel juhul ta peab pöörduma Venemaa riikliku taimekaitseteenistuse poole ja tuleb siis taotleda endale fütosanitaarsertifikaati. See on päris keeruline, et õun ei ole kõige parem suveniir, mida siis kaasa tuua. Ei Tallinna lennujaama ega Narva maantee piiripunkti tolliametnikud piirangu esimesel päeval Eestisse sissetoomiseks keelatud taimesaadusi ei avastanud ida tolli punkti juhataja Virgo Treinboki sõnul on keelatud puu või köögiviljaga riiki saabuval reisijal võimalus need Venemaale tagasi viia või Eesti riigile loovutada loovutatud. Kraam pannakse sügavkülma hoiule ja hiljem hävitatakse uudistele. Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Alates tänasest ei tohi Eestisse ja ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse tuua kolmandatest riikidest, sealhulgas Venemaalt taimesaadusi ja taimi, et tõkestada taimekahjustajate levikut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕhtulehe eilne paljastus oli vaid tükk puslest, mida ajakirjanikud ühelt poolt ja politseinik prokuratuur teiselt poolt juba mõnda aega kokku üritavad panna. Kõik sai alguse õhtulehe loost, kus räägiti, et toonane haridus ja teadusminister Mailis Reps kasutas ministeeriumi autot ja autojuhti erasõitudeks. Hiljem lisandus nimekirja kohvimasin, mille Reps olla väidetavalt endale koju viinud. Ja eile tuli siis järjekordne lugu, mis rääkis sellest, kuidas minister korraldas läinud aastal suure sünnipäevapeo, mille kulud tasus haridus ja teadusministeerium. Mailis Reps pole enam minister, küll aga töötab ta riigikogus keskfraktsiooni juhina. Ühtlasi on ta Keskerakonna aseesimees. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütleb, et need kaks ametikohta Repsile siiski alles ei jää. See oli erakonna juhatuse ja fraktsiooni laiendatud koosolek, kus neid teemasid me arutasime. Arutasime seda, et kuidas Mailis saaks selles olukorras, kus ta täna on ennast kõige paremini kaitsta, selleks ette valmistada ja teiselt poolt, et erakond saaks oma programmi oma põhimõtetega edasi minna. Me leidsime, et see on hetkel parim lahendus, et see on mailisega räägitud läbi hommikul. Need sammud juhatus toetas seda põhimõtet, fraktsioon toetas seda põhimõtet. Kas teie hinnangul Mailis Reps riigikogu liikmena peaks jätkama või peaks riigikogust lahkuma? Ma arvan, et Mailis Reps ei pea maa muna pealt nüüd ära kaduma, et meil on olemas süütuse presuptsioon. Inimene valmistab enda kaitsmiseks laseb erakonnale edasi minna. Mailis Reps on riigikogu liige, edasi. Olete te jõudnud Mailis Repsil küsida, kas need väited, mis seal õhtulehe ilmusid, et ministeerium tema sünnipäeva kinni maksis, et kas need vastavad tõele? Mailisi vastus on siin see, et, et see on üks osa sellest menetlusest ja, ja neid teemasid siis annab nendele teemadele kommentaari siis, kui on õige hetk. Teile ei ole ka öelnud, et kas on tõde või ei ole. Ongi mulle nii vastanud. Presidendivalimistega pärast seda, kui Jüri Raidla ütles ära, et tema ei soovi kandideerida. Kas teil on ka järgmisele inimesele juba ettepanek tehtud? Kas on silmapiiril inimene, kellele see ettepanek teha? Töötame selles osas koostöös koalitsioonipartneriga ja ja kindlasti nagu ma olen kogu aeg ka öelnud, et see nõuab laiemat ühisosa kui ainult koalitsioon, sealhulgas ka opositsiooniga. Aga nimetage siis mõni nimi, saab seda laiemat ühisosa otsida? Mis nimesid hetkel ei ole nimetada?", "role": "user" }, { "content": "Mailis Reps ei jätka Keskerakonna aseesimehe ja keskfraktsiooni juhina. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et fraktsiooni ja juhatuse ühisarutelu tulemusel leiti, et Repsil tuleb keskenduda enda kaitsmisele käimasolevas uurimises. Keskerakonna juhatuse arvates võiks fraktsiooni juhtimise üle võtta Jaanus Karilaid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVideosalvestises on näha kõik seitse eestlast, kes pöörduvad Liibanoni, Saudi Araabia, Jordaania ja Prantsusmaa juhtide poole ning paluvad end aidata. Bourni minister. Sa alariri, Tingo Souda iga kinga ordeni Abdala president France misse, Sarkozy. Liis To eniting heas BackHome peske vaata Johan ast. Tehke kõik meie aitamiseks, et me saaksime tagasi koju ja tehke, mida teilt palutakse, öeldakse ette loetud pöördumises. Seejärel paluvad ka kõik teised röövitud abi, et tagasi oma pere juurde pääseda. Välisminister Urmas Paet ütles, et iga lisateave on kasulik ja ühtlasi näitab, et röövijad soovivad kontakti. Muidugi, igasugune täiendav infokild on ju vajalik ja oodatud, samas ei ilmne sellest saadeti, sest millal see video on filmitud? Samuti ei ilmne sealt siiski ühtegi motiivi ega sisulist nõudmistega ka seda, kes selle röövi taga on. Selge, et selle videoläkituse sisu analüüsimisega ja selle infotehnoloogilise raja, kustkaudu see teade tuli, selle analüüsimisega täie hooga tegeletakse ja see töö läheb edasi. Paet arutas täna Budabis Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraatide välisministriga koostööd Liibanonis röövitud Eesti kodanike leidmiseks. Et välisminister umile läkitatud videos oli nimetatud Saudi Araabia, siis esitas Paet oma Saudi Araabia kolleegile palve lisainfoks ja analüüsiks. Paet võttis ühendust ka Jordaania välisministriga. Kõik lubasid kaasabi. Videost ei selgu, missuguse nõudmise täitmist pantvangid paluvad. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on tõenäoliselt tegemist poliitilise nõudmisega. Väliskomisjoni liige Sven Mikser arvab sama. Kindlasti Liibanon selles loetelus on loogiline, kuivõrd Liibanonis meie kodanikud pantvangi võeti. Prantsusmaa kindlasti on mõistetav selles seoses, et Prantsusmaa on Euroopa Liidu riikidest kõige suuremat diplomaatilist ja poliitilist mõju omav riik Liibanonis. Miks nüüd pöörduti spetsiifiliselt Jordaania ja Saudi-Araabia poole, et seda kindlasti peavad erinevad nii luureanalüütikud kui ka kui ka muidu regiooni tundvad analüütikud ilmselt üritama tõlgendada ja püüdma sealt välja lugeda, kas see annab meile mingisugust informatsiooni või vähemalt võimaldab teha oletusi pantvangi võtjate identiteedi kohta, et noh, näiteks Jordaania puhul võib ju üheks seoseks olla see, et nii Liibanonis kui Jordaanias on väga suur ja mõjuka, kas Palestiina kogukond ja, ja mitmed Palestiina grupeeringud tegutsevad mõlema riigi territooriumil et ka pantvangidraama vara varases järgus spekuleeriti ju võimalusega, et pant pantvangivõtjateks võivad olla näiteks Palestiina vabastamise rahvarinde ülemjuhatuse nimelise grupeeringu liikmed. Aga noh, kuni ei ole meile teada midagi nende võimalike nõudmiste kohta, mis pantvangivõtjatel on olgu need siis poliitilised või rahalised, seni kindlasti on kõik oletused pelgalt spekulatsiooniväärtusega juhul kui tegemist on poliitiliste nõudmistega, siis, siis ilmselt on Eesti matka jad tõenäoliselt sellise õnnetu juhusena sattunud röövi sihtmärgiks mis tahes poliitiliste nõudmiste adressaadiks. Ilmselt on sellisel juhul ja just nimelt teised riigid, nii nagu siin videos välja joonistub, kui tegemist on kriminaalse grupeeringuga, kelle nõudmised on rahalised, et sellisel juhul on noh, pigem ni loogiline, et, et võetakse selline juhu sihtmärk ja röövitakse lihtsalt huupi. Eurooplased. Et selle tänase video põhjal tundub tõepoolest pigem ni tõenäoline, et võiks olla poliitilised nõudmised. Kui eestlaste röövijad laadisid video üles kasutamata võimalusi oma asukoha peitmiseks, ei tohiks olla õige IP aadressi Youtube 'ilt kättesaamine keeruline, ütles IT-ekspert Mart Parve. Samas on tema sõnul IP aadresse üsna lihtne võltsida. Noh, ilmselgelt iga keskkonna haldaja saab ligi sellele informatsioonile, et, et mis nii-öelda IP aadressilt või internetiaadressilt siis sinna portaali tuldi ja, ja nõnda samuti Youtube näeb, et, et mis IP aadressilt see video on üles laetud. Küll on probleem selles, et IP aadressid saab mitmel moel võltsida ja peita sellega trikitada, nii et kui tegemist on arvuti asjadest targa kurjamiga, siis oskab ta ära peita selle, et, et kust kohast ta seda videot üles laadis, selle video põhjal võib öelda, et see on küllaltki normaalse kvaliteediga video ja Youtube'i on üles laetud, aga küllaltki raske on järeldada, et, et kas see inimene, kes seda on teinud, on IT-asjades pädev või ei ole kindlasti asjaomased instantsid vaatavad ja, ja kontrollivad seda, kuskohast see on üles laetud, see võib küll anda mingisuguseid vihjeid, kas või näiteks, et kui see on mõnest Liibanoni või Süüria avalikust internetipunktist üles laetud, siis siis pole võimatu, et selle asukoht annab jälle mingisuguseid juhtlõngasid selle kohta, kus need meie kadunud eestlased võiksid olla.", "role": "user" }, { "content": "Välisministeerium sai videosalvestise Liibanonis röövitud eestlastest. Lõik on üleval ka Youtube-is, aga mingit lisateavet röövijate nõudmiste või isiku kohta sealt ei selgu.", "role": "assistant" } ]