Datasets:

---

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 26

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, et valimistel võiks osaleda mobiiltelefoni abil, räägiti üsna pea pärast esimest 2005. aasta e-hääletust. Sammuke selles suunas astuti neli aastat hiljem, mil valimistel võeti ID-kaardi kõrvale kasutusele mobiilide uus valitsusliit leppis kokku, et loob e-kodaniku mobiili rakendused ja muuhulgas on plaanitavate mobiilirakenduste nimekirjas ka e-valimiste rakendus. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütleb, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga oleme me M-valimistele tõesti natukene lähemal. Eelmise aasta kevadel valmis mobiiliga hääletamise teostatavuse uuring, mis ütles, et põhimõtteliselt on see võimalik ja tehniliselt teostatav, kuid see eeldab kõigepealt ka mitmete turvariskide maandamist, mis siis kõik ei olene niivõrd e-hääletamise süsteemist endast, kuivõrd siis ka näiteks erinevatest mobiilide operatsioonisüsteemidest. Arne Koitmäe selgitab, et telefonides on erinevaid operatsioonisüsteeme hulga rohkem kui arvutites. Seda enam, et vanemates seadmetes tarkvara viimaseid väljalaskeid enam ei leiagi. Kui lähtuda sellest, et e-hääletamiseks sobivad androidi ja äp pl. IOSi uuema versioonid tuleb kõrvale jätta näiteks Huawei telefonid, millel jookseb hoopis oma operatsioonisüsteem, selgitab riigi infosüsteemi ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Alo Einla. Eks siin selline risk on kindlasti olemas, sest uute keskkondade lisamine hääletuse siis kindlasti tõstab neid turvariske, mida tuleb siis erinevate meetmetega maandada ja need igasugused võimalikud maandamise meetmed teevad selle kasutamise kindlasti ebamugavamaks. Arne Koitmäe sõnul vajab muuhulgas lahendust ka küsimus, kuidas hääletamise kohta tagasisidet saada. Praegu on nii, et pärast arvutis e-hääletamist saab inimene mobiilirakendusega kontrollida, kas tema hääl ikka jõudis kohale. Siis, kui valija hääletab mobiiliga, siis, kui ta siis sellesama mobiiliga kontrollib oma hääle andmist siis ei ole selles mõttes efektiivne, et kui telefon on häkitud, siis ilmselt see kontrollimehhanism on häkitud. Küsimusi on teisigi ning enne kui otsustatakse, kas Eesti vajab M hääletamist, tuleb veel pisut arutada, leiab Arne Koitmäe. Sest ühest küljest mobiili kasutamine võrreldes arvuti kasutamisega tõuseb teisest küljest, need inimesed, kes peavad just primaarseks kõik turvalisusega seonduvat, on selle mobiiliga hääletamise osas oluliselt skeptilisemad. Alo Einla ütleb, et kui riigi infosüsteemi amet saab vastava ülesande ja umbes 80000 eurot võivad nad arutelule kaasa aidata M-valimiste rakenduse prototüübiga. Selliseid erinevaid meetmeid päriselus päris inimeste peal katsetada päris valja rakendusega, mis seal mobiilis on see kasutaja teekond nii-öelda läbi käia ja kasutaja tagasiside kokku korjata, et kui nii-öelda miinuste nimekiri läheb pikemaks kui lõpuks see kasu, siis ilmselt selle prototüüpi tulemuseks võib olla ka see, et ei ole mõistlik rakendada seda", "role": "user" }, { "content": "Koalitsioonileppesse jõudnud mõtet luua turvaline e-valimiste mobiilirakendus, tuleb veel vaagida, sest mitmete turvaküsimuste lahendused on üsna keerukad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba kolmandat korda poole aasta jooksul valis riigikogu omale aseesimehi seekord seoses Andres Lipstoki asumisega Eesti panga presidendiks. Kuna esimehe ümber valimisi ei olnud, oli tulemas olukord, kus ülekaal parlamendi juhatuses läheb opositsiooni kätte. Küllalt harva esineb olukord ja anomaalne, nagu mõnel pool öeldi, aga kujunes veel anomaalsemaks, kui Res Publica teatas, et esitab aseesimeheks Taavi Veskimäe kandidatuuri. Kuna Reformierakond oli lubanud toetada senise aseesimehe Toomas Vareki kandidatuuri, oli ainult üks võimalus Res Publica plaan ära rikkuda, kui rahvaliit, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa oleks omavahel liidu loonud. Plaan jäi siiski plaaniks, sest Isamaa küll loobus Peeter Tulviste esitamisest kuid sotsiaaldemokraadid tahtsid aseesimehe. Eks, Peeter Kreitzbergi. Rahvaliitlased soovisid aga kontrollimata andmetel esitada Rein Randveri kandidatuuri. Nii kujunes olukord, kus pärast Varek ja Veskimäe esitamist Mark Soosaar küll käis välja Peeter Kreitzbergi, kuid viimane loobus. Enne jõudis soosaar küll Res Publica käitumist hukka mõista. Meie ees on hetk, kus ühel erakonnal on võimalus käituda lapsemeelselt, tal on võimalus kolmest jäätisest kaks endale võtta. Ta on nagu üle hellitatud laps, mõeldes ainult endale ja unustades, et riigikogus on esindatud kuus erakonda. Et täna on ta rahva poolt kõige jahedamalt armastatud parlamendierakond ja et alles hiljaaegu ta ise kuulutas vajadust otsida ühiskonnas poliitilist tasakaalu. Taavi Veskimägi väidab, et opositsiooni õigus on püüda vallutada kõiki positsioone. Julgeksin siiski küsida, kas opositsioon koosneb ainult ühest erakonnast? Muidugi ei lugenud see midagi ja hääletamine läks omasoodu ning Ene Ergma teatas tulemused. Nimekirja kantud riigikogu liikmete arv 101 hääletamist sedeli saanud riigikogu liikmete arv 82 hääletamisest osa võtnud riigikogu liikmete arv 81 kehtetute hääletamissedelite arv kolm. Riigikogu aseesimeeste kandidaadile antud häälte arv Toomas Varek poolt 50, Taavi Veskimägi poolt 28. Riigikogu teine aseesimees Taavi Veskimägi ise kommenteerib oma valimist ja teiste kommentaare nii. Ma ka ise kindlasti Res Publica esimehena tingimustes, kus me oleksime olnud koalitsioonis, oleks põhimõtteliselt sellise olukorra välistanud, kus me siis riigikogu juhatuses kaks positsiooni võtame. Kuid täna olles opositsioonis, ei näe ma mingit põhjust, kus meie fraktsioon moodustab circa ühe kolmandiku kogu riigikogu koosseisust. Me oleme suurim parlamendifraktsioon, suurim erakond opositsioonis, et miks me peaksime sellest kohast tegelikult riigikogu juhatuses loobuma, kui see tegelikult võimaldab meil oma positsioone riigikogu tegevuse korraldamisel tugevdada? Kommenteerimist on palju, reeglina väljendatakse Res Publica käitumise üle arusaamatust. Opositsiooni üksmeelele see kahtlemata kaasa ei aita ja ilmselt võib öelda, et see on lühinägelik käitumine. Küsimus on, kui palju meil seda strateegilist ja kaugele vaatavat käitumist poliitikas üldse on ja millal uued poliitilised käigud tänase mineviku vajutavad.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu valis taas aseesimehi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDirigent Jüri Jalperteni mälestuskontserti oleks peaaegu võimatu ette kujutada ilma pianist Kalle Randalu ülesastumiseta. Randalu ja perten olid ühevanused. Neid ühendasid õpingud ja neist said head sõbrad. Kalle randalu. Klassivennad olime me muusikakeskkooli algusest peale ja, ja ka samade õpetajate juures samal ajal õppinud ja siin peab ka veel ütlema, et Jüri oli väga hea pianist. Ta otsustas dirigendiks hakata. Aga temaga oli väga palju rõõmu juba juba koos klaverit mängida. Ja hiljem siis muidugi juba juba koos temaga orkestriga koos esineda. Minu valik oli kohe Mozarti teemal klaverikontsert ja ma leidsin, et see on lihtsalt õige teos selliseks juhtumiks ja sellisel päeval see muusika on dramaatiline. Ta on väga tõsine, aga temas on ka helgust. Metsasopran Helen Lokuta meenutabernga seoses pikka ja ilusat koostööd. Ja viimane ooper, suurem roll, mida ma tegin temaga, oli Rimski, Korsakovi, tsaari mõrsja, kus ma laulan, Ljubasa see töö oli väga sügav, põhjalik ja nii nagu Alperten alati oli, ta võttis kõike väga laiaplaaniliselt ja see oli minu jaoks üks väga hea kogemus.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus toimub täna Pärnu Linnaorkestri pikaaegse peadirigendi ja rahvusooper Estonia dirigendi Jüri Alperteni mälestuskontsert. Alperten lahkus meie hulgast pea kaks aastat tagasi. Täna oleks ta saanud 65-aastaseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakorralised laenud ja laenukäendused Covidi tõttu raskustesse sattunud ettevõtetele mõeldi välja juba läinud kevadel. Tänaseks on KredEx sõlminud 168 laenu ja 314 käenduslepingut. Eelmise aasta lõpus otsustati taotluste menetlemine ajutiselt peatada. Läinud nädalal andis valitsus KredExile uuesti rohelise tule ja 180 miljonit eurot. Ühtlasi sai Kredex suunise, et raha tuleks kasutada pigem käendusteks ja vähem laenudeks, räägib ettevõtluse ja infotehnoloogia minister Andres Sutt. Laenuraha ja seal on veel mitmeid teisi plusse, et kogu selle laenuprojekti hindamise tegelikult on ju pank ära teinud, nemad on hinnanud äririske ja äriplaani, siis elujõulisust ja kui see hinnang on positiivne ja takistuseks näiteks on tagatis, mis noh, enamasti on teema, kui me räägime väljaspool Tallinna kuldset ringi, siis KredEx saabki seda kõige paremini maandada. Täpset jaotust, kui palju raha tohib kulutada käendusteks ja kui palju laenudeks valitsus ette ei kirjuta. Niisugust joont pole maha tõmmanud ka KredExi juhatuse esimees Ivo Kuldmäe. Praegu me just tegeleme nii-öelda nende uute teenusetingimuste väljatöötamisega, mis siis vastaksid poliitika kujundaja ootustele. Nii näiteks ei pruugi tänavused laenuintressid olla enam nõnda madalad, kui need olid läinud aastal. Ka erinevaid laenutooteid tuleb vähem. Eelmisel aastal sai küsida nii investeerimist kui käibelaenu. Lisaks sellele oli eraldi laenumeede riiklikult oluliste projektide jaoks. Nüüd pakutakse tõenäoliselt ainult käibelaenu. Riiklikult oluliste projektide laenuotsused tegi ennist valitsus. Toonased reeglid nägid ette, et valitsus peab otsustama kõik laenud, mis ületavad kümmet miljonit eurot. Kredexi uute laenude ja käenduste puhul enam poliitilist otsustustasandit pole. Selle kaotamiseks on vastav eelnõu juba valmis kirjutatud, räägib Andres Sutt. See otsustuspädevus ja kompetents on tegelikult õige hoida KredExi, kes neid otsuseid teeb, et siis on läbipaistev, kõigile arusaadav, kõigile võrdsed võimalused kandideerida. Ivo Kuldmäe selgitab, et KredExist teeb kuni 1,5 miljoni eurose laenuotsuse finantskomitee. Finantskomitee otsustab ka kuni viie miljoni euroste laenude käendamise. Ja sealt edasi tuleb laiendatud finantskomitee, kus on ka ministeeriumi eksperdid, kes siis annavad oma hinnangu ja soovituse siis nõukogule ehk siis ühe koma viiest miljonist edasi. Otsuseid teeb nõukogu. Ehkki valitsus otsustas KredExile raha eraldamise neljandal märtsil praegu veel laenu ja käendustaotlusi esitada, ei saa. Me siin nüüd paar nädalat, teeme need tingimused valmis ja siis kohe, kui on pangainimesed koolitatud ja uued lepingud sõlmitud pankadega, et siis siis siis saavad need turule, ma usun, et aprilli alguses kohe peaks tulema.", "role": "user" }, { "content": "Võrreldes läinud aastaga keskendub KredEx rohkem käendustele ja vähem laenudele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne traagilisi sündmusi viibis kahtlusalune 32 aastane Mikk oma maakodus Lihula lähistel, kus ta oli laupäeva hommikul tarvitanud alkoholi ning kiirtesti kohaselt ka tugevaid rahusteid. Kas ravimid olid seaduslikult arsti poolt talle välja kirjutatud, peab selgitama uurimine. Samuti tuleb veel selgitada, kas mees oli varem psühhiaatrilist ravi saanud. Laupäeva õhtul läks mees aga autoga sõitma, et minna poodi ja kella kolmveerand 10 paiku põhjustas ta Lihula Olerexsis avarii. Mis edasi järgnes, oli politsei hinnangul ette kavatsemata. Lääne ringkonna prokurör Merry Tiitus ütleb, et ülekuulamisel tunnistas mees oma tegu ja inimeste tulistamist. Eile õhtul toimus siis tunde kestev kahtlustatavana ülekuulamine kaitse juuresolekul ning kahtlustatav põhimõtteliselt oma tegusid tunnistas, et andis selliseid detailseid ütluseid. Siiski esitas oma versiooni toimunust. Uurijate ülesanne on kõrvutada kahtlusaluse jutt sündmuspaigalt ja läbiotsimiste käigus leitud asitõenditega. Et suur töö on alles ees, et see kriminaalasi on ju nii värskes seisus meil ja eks me nüüd jätkame aktiivselt menetlustoimingute läbiviimist, et, et siis kokku panna see pusle, mis seal siis kuuenda juuni ja hilisõhtul ja seitsmenda juuni vara esimestel tundidel siis toimus vahistamistaotlust. Kohtule esitama minnes peab prokuratuur ära näitama, et on kogutud piisavalt tõendeid praeguseks, et saab öelda, et põhjendatud kuriteo kahtlus on olemas, et see konkreetne inimene on temale ette heidetavad kuriteod toime pannud ja samuti peame ära näitama, et esineb vahistamise alus on siis see, et kas isik võib jätkata vabaduses olles uute kuritegude toimepanemist või hakata kriminaalmenetluses kõrvale hoiduma. Isikule on esitatud kahtlustus mõrvas ja tapmiskatses. Kahtlusalune kuulus kuni 2013. aastani kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonda, kui ta sunniti sealt lahkuma, sest nii tema käitumine kui ka sõnakasutus ei olnud kaitseliitlasele kohane, märkis malevkond oma teate. Ta oli kergesti ärrituv ja agressiivne. Ka laupäeva öösel meest jälitanud ja tulevahetuses surma saanud mootorrattur oli Toompea malevkonna kaitseliitlane. Samuti sündmuspaika juhtunud juhuslikus. Autos kuulitabamuse saanud kolme ja viie aastase lapse seisund on Tallinna lastehaigla pressiesindaja sõnul stabiilne. Politsei ja piirivalveameti põhja prefekt Kristian Jaani ütleb, et selliseid sündmusi saab ära hoida varajase märkamise kaudu. See varajase märkamise väljakutse meie kõigi jaoks, nii politsei jaoks kui ka lähedaste jaoks, naabrite jaoks, arstide jaoks, psühhiaatrite jaoks, kelle iganes jaoks on hästi oluline, et ega me ju lähisuhtevägivallas räägime täpselt samasugusest analoogiast ja kui me hakkame seda uurima, siis me saame teada, et tegelikult see, see tegu on, hüüdnud juba pikalt, et ta kohe-kohe jõuab kohale.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu maakohus võttis esialgu kuni kaheks kuuks vahi alla mehe, keda kahtlustatakse kahe inimese tapmises ja kolme haavamises laupäeva õhtul Lihula lähistel. Prokuröri sõnul on mees ülekuulamisel tunnistanud inimeste tulistamist ja andnud detailseid ütlusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks korda päevas hommikul ja õhtul saavad saarlased ehk siis Orissaarlased võtta ette kaubareisi naabersaarele Muhusse. Kas Muhu poe valik on sama hea kui oli teie armsas Orissaare poes? Võib-olla isegi praegu pisut pisut parem. On ikka suur pood on ikka odavam väiksemad poed, nende partiid on väiksemad. Kalle, kes oma bussiga neid sõite teeb, annab Muhu keskuses kaubareisijatele täpselt nii palju aega kui vaja, et kõik ostud saaks tehtud. Kui pikaks me poe reisi on kujunenud? No vahest on tund tund 15, inimesed ei ole kurjad, sellepärast et pead bussiga praegu poes käima ei ole. Sa käid kaks korda päevas. Kuidas see suhe on hommikul õhtul? No hommikul on reeglina rohkem. Saaremaa koopjuht Kalle koov ütleb, et pakub transportteenust seni, kuni uus pood järgmiseks suveks valmis saab. Praegu on bussiliiniga arvestatud maikuu lõpuni, see oli kõige viimane valik. Eks meie algselt vaatasime siin kohad üle, et kuu oleks võimalik siis ajutine kauplus teha. Aga eks siin tuli arvestada vabade ruumide ga sellega, kas tehnoloogiakauplus üldse sisse mahub, kui palju on remonti vaja teha? Ta uude hoonesse tuleb meil ehitusalust pinda 1600 ruutmeetrit, kuhu, kus siis olemasoleva või tulevase konsumi kõrvale mahub veel ka apteeke. ATM ja pakiautomaadi. Ja vähemalt selle reisi jooksul, mille mina orissaarlastega muusse kaasa tegin, ma küll mingit nurinat ostubussiliini kasutajatelt ei kuulnud. Kas saite kõik, mis tahtsite ja, ja rohkem ka veel rohkem ka ja arvasin, et saan ühe kotiga hakkama, aga kaks kotti tugevalt täis. On tüütu ka niimoodi bussiga poes käia. Täitsa meeldib vahepeal kodust kaugemale. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt", "role": "user" }, { "content": "Ligi 900 elanikuga, Kuressaare linna järel Saaremaa suurim - Orissaare alevik jäi sel sügisel ilma oma kauplusest. Coop kaupluseketti kuuluv Saaremaa tarbijate ühistu otsustas senise kaupluse aastast 1983 maha lammutada ja järgmiseks suveks uue ehitada. Seniks avas aga Coop oma kulul ajutise tasuta bussiliini Orissaarest Muhu kauplusesse. Margus Muld tegi ühe kaubareisi orissaarlastega kaasa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu linnaarhitekt Tõnis Harjus loodab, et kevadel valib kultuurikomisjon südalinna kultuurikeskuse riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks. See tagaks ka vajaliku rahastuse, mida Tartu linn üksi katta ei saa. Täna me peamiselt näeme vaeva, et meie ruumiprogramm saaks üha täpsemaks, üha läbimõeldumaks ja et me arvesta, sime juba tulevikuvajadustega. Ja et kõik need erinevad asutused ja teenused, mis on siis hoonesse kavandatud, et nad saaksid parimal võimalikul viisil sinna oma oma kodu. Varjus seletab, et juhul kui kultuurikomisjon otsustab nende kasuks, minnakse edasi arhitektuurikonkursiga. Selleks tuleb harjuse sõnul selgelt ära defineerida, mis väärtused on keskuse ehitamisel esikohal. Siin on Tartu linna kutsunud Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri tudengid. Neid juhendab arhitekt Siim Tuksam. Tundus selline huvitav ülesanne, kus siis natukene uurida seda konteksti, seal tagamaid ja pakkuda välja siis võib-olla niisuguseid lennukamaid lahendusi tudengite poolt, et kõigepealt leida üldse nagu, mis oleks sinna võimalik. Tudeng Diana robot peab oluliseks, et hoone ei segaks inimeste väljakujunenud liikumismustreid. Kui me räägime siis suunast kui sellisest on kindlasti ligipääs ligipääsetavus ja see aimab seda, et esimene või siis üks esimesi korruseid on läbi vaid ja kui me räägime materjalist, siis tegelikult kursuse raames me kasutame. Aga ma arvan, et isegi kui see ei oleks mainitud kriteeriumi, siis ma pigem rakendaks puitu. Tudeng Karl-Erik Miller pakub, et eeskujuks võiks olla asukohas varem olnud hoonestus. Ja nii-öelda väiksem osa pargist oli oligi kaubahall mis oli nagu nii-öelda turuhoone või selline nagu tänapäeval on see siseturg umbes ja selle teise suurema ruudukujulise pargi osa peal oli selline üpriski tihe asustus ed, olid väikesed krundid ja olid erineva tüübi ja kasutusega hoonestused ja vee ääres oli isegi Tartu pritsimaja ehk siis tuletõrje Tartu Ülikooli keskkonnahumanitaar ja professor Timo Maran muretseb, et ennast loodussõbraliku linnana reklaamiv Tartu ei ole seda päriselt. Maran pakub, et kui pargi ala Tartus hoonestatakse, võiks seda ka sama palju juurde kujundada. Maran lisab veel, et kuigi kultuurikeskuses ehitamine on kujunenud tuliseks vaidluspunktiks, on märksa olulisem, milline on kavandatav hoone kui see, kas seda üldse ehitada. Ei tahaks, et sealt igal hommikul peaks selle klaasakende alt neid linnu surnukehasid nagu kokku lükkama. Et ma arvan, et tänapäeval iga ehitis nii kasutatavate materjalide kui ka tehnoloogiate poolt peaks olema läbimõeldud, et kuidas ta seondub ja kuidas ta suhestub siis ka teiste liikidega peale inimese ja nende eluvajadust.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Südalinna kultuurikeskust aitavad kavandada arhitektuuritudengid. Tartu Südalinna kultuurikeskus ootab rahastusel riigilt abi. Seni valmistab linn arhitektuurikonkurssi korraldamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin ütleb, et kui esmalt kaaluti Raadi militaarpärandi ja Eesti Rahva muuseumi säilitamist eraldi, siis nüüd on lähtekohaks just muuseum ja kuidas see suhestub endise lennuväljaga. Raadi mälualana käsitleme nüüd siis Eesti Rahva muuseumi seda peahoonet ja seda vana stardirada, mille pikenduse ta siis on ja siis seda lennuvälja uut siis seal kõige viimati rajatud kolme kilomeetri pikkust stardirada ja neid ühendavaid siis neid ruleerimisteid ja, ja seda ümbritsevaid neid kampaniire või neid muldkindlustusvalle. Muinsuskaitseamet ootab eelnõule veel detsembris tagasisidet Tartu vallalt. Vallavanem Jarno Laur kahtleb, kas nii suurt betoonist lennurada on mõistlik kaitsta mälestisena. Võib-olla siin ongi see mõistlik, kompromissi või kokkuleppe koht on see, et me fikseerime nii-öelda selle, et need stardirajad ja siis lähedal asuvad kaponiirid on eksponeeritud säilitatud, aga ma ei kujuta ette, et me hakkame seda betoonrada nüüd käsitlema samas võtmes nagu Jaani kirikut ja palkama betooni parandamiseks muinsuskaitselitsentsiga ettevõtteid. Anni Martini sõnul on kõige olulisem kirja panna mälestise väärtused. Nii saab ka näiteks 20 aasta pärast kõige paremini otsustada, kuidas Raadi lennuradasid säilitada. Meil ei ole praegu selget vastust, et, et kuidas nende lennuradadega siis käituma peaks, et kas siiski peaks proovima hoida seal võimalikult kaua seda noh, et betoonist lennurada seal, mis ühest küljest kindlasti on hästi iseloomulik just nimelt sellisele militaarpärandile, aga samuti sellise nõukaaegsele ehituskvaliteedile Küsimused on ka kohalikel maaomanikel südamekodu OÜ juhatuse liige Meelis Mälberg ütleb, et järgmise aasta algul tahavad nad alustada 180-le kliendile mõeldud hooldekodu ehitusega. Mälberg muretseb, et plaan võib nüüd muinsuskaitsetingimuste tõttu luhtuda. Te ei oska midagi karta, et kustpoolt see need nõuded, et kui ta võetakse kaitse all, et noh, mingid ju piirangud seal tulevad, et noh, muidu ta ei oleks ju kaitse all. Anni Martin selgitab, et otsus ei mõjuta detailplaneeringuid, mis on kehtestatud enne mäluala mälestiseks tunnistamist. Martin loodab aasta lõpus eelnõu viia kultuuriministrile, kes teeb lõpliku otsuse. Ma julgeks küll eeldada, et, et kui me oleme selle eelnõu nüüd sinna ministeeriumist saatnud, et siis siis ta on ikkagi sellise mõne kuu või poole aasta või noh, maksimum tõesti aasta küsimus, aga mitte enam aastate küsimus.", "role": "user" }, { "content": "Muinsuskaitseamet on pea kolm aastat arutanud ettepanekut võtta muinsuskaitse alla Eesti Rahva Muuseum ja kunagine Raadi lennuväli. Augusti alguses valmis selleks eelnõu, millele oodatakse nüüd veel viimast tagasisidet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVask-Narva küla on koht, kus kokku saavad Peipsi järv ja Narva jõgi. Selleks, et huvilised saaks Vask Narva paremini tulla mööda vett, on seal alanud sadama ehitamine ligemale 800000 eurot maksma minevas. Esimeses etapis tehakse sadamas erapaatide ja jahtide ohutuks randumiseks vajalikud tööd. Teises etapis on kavas rajada sadamahoone koos selle juurde kuuluv aga räägib Alutaguse abivallavanem Ole Guznetsov. See on ikka mõeldud, et purjekad saavad tulla, suured kaadrid saavad tulla ka ja, ja põhimõtteliselt siin saab ka vette, nii et lasta kraanaga ja huvi, on üks asi, kohalikud inimesed muidugi huvitatud ja teine asi, et noh, üle Eesti siin ka ikka käib turisti, kes kes otsivad kohta, kus saab oma alused vette lasta. Vask-Narvast paarkümmend kilomeetrit põhja pool asuvas kuningakülas käivad vettelaskmiste ehk slipi esimese etapi tööd. Lisaks kalameestele on slipp vajalik ka päästjatele, kes saavad selle abil viia oma tehnika veele ja pääseda jõge mööda kohtadesse, kuhu mööda maad on raskem ligi pääseda. Ole Kuzjatsov. Kuninga külas siis teeme niimoodi, et ligipääs Narva jõele ja siis slip, et saaks päästepaadid ette lasta. Et kui tulekahjude korral, et kus on raskendatud ligipääs, et ta siis saaks, saaks tehnika voolikut pumbata ATV-d, toimetada kohale. Kuningakülas elav ettevõtja Roman melov on küll kauaoodatud slipi üle õnnelik, kuid tunnistab, et korda oleks vaja teha ka selle juurde viivad teed. Aastaid on meil probleemiks kohalike teede kehv olukord. Kui tagasihoidlikult öelda, siis on nende seisund ideaalsest väga kaugel. Aga teed kasutavad nii piirivalvepatrull, päästjad kui ka liinibuss. Kuningakülas lipp peaks kasutuskõlblikuks saama suve alguseks. Vaisk Narva sadama esimese etapi valmimisajaks on planeeritud aasta lõpp Narva jõe kallastel, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Alutaguse vald teeb jõupingutusi, et Peipsi järve põhjatipp ja Narva jõe lõunaosa oleks paremini ligipääsetavad. Vasknarvas käib sadama ehitus ja Kuningakülas on valmimas slipp.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKarl Siilivas kirjutas esimese osa, see on siis esimene maailmasõda ja revolutsioonid. Minule jäi kogu esimene Eesti vabariik 1920 kuni 1940 poliitika ja majandus ning lõpus õie elangu uueks on Eesti vabariigi kultuurist ülevaate andmine olnud, kas autorina olete rahul sellega, mis välja tuli? Esialgu küll tähendab, enam vähem, kõik, mis nüüd õnnestus kätte saada, sai sedapuhku kirja pandud ja eks muidugi alati autorid kirjutavad ka nii-öelda lõhki, nii et ühte teist jäi edaspidiseks ka ja mõned momendid on niisugused, mida lihtsalt on vaja ka sügavamalt uurida. Nõukogude Eesti ajal vaadati kodanliku vabariigi ühest küljest praegu, teisest küljest on avaldatud kartust, et kipume liialt idealiseerima. Ma arvan, et meie nüüd küll seda ei idealiseeri siin vähemalt mina olen püüdnud kõik poliitilised voolud üsna objektiivselt võtta, aga ma ei salga, et minu teatud sümpaatia kuulub tookordsetele paremerakondadele, mis aga kummalisel kombel tähendab seda, et hullu tänapäevastele paremerakondadele ma olen just siin leidnud väga suure erinevuse tollase parempoolsuse ja praeguse parempoolsuse vahel, tookordne Eesti oli ka selgelt rahvuslik Eesti, ta ei olnud selline internatsionaalsusele pürgiv, nagu praegu on noh, siin kõige ilmekam näide, et Eesti siseturg oli ikka korraliku reguleeritud ja välismaa kaupadel ei lastud siin sellist tantsu lüüa, nagu nad siin tänapäeval löövad ja Eesti kapitalgi kaitses ennast, tähendab põllumehed olid ühed põhikapitalistid ja kõige võib-olla suurem erinevus ongi, et tollid olid väga tähtsad kohal, need tollid tõid riigikassasse väga palju raha üldse. Kogu riigieelarve ülesehitus oli tol ajal teistmoodi, me tänapäeval põhineme maksudele, aga tol ajal olid siis tollpiirituse monopol. Raud ja sellised asjad andsid põhilise osa tookordsest riigieelarvest, nii et riigi rahakott täienes mõneti teistsugustest allikatest kui ta nüüd tänapäeval. Ja mulle tundub, et tookordsed allikad olid palju loogilisemad ja mõistlikumad, kui praegused", "role": "user" }, { "content": "Ilmus ajalooraamat \"Eesti maast ja rahvast maailmasõjast maailmasõjani\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestile tähendab Euroopa Liidu otsustamises osalemine enneolematut võimalust aga samas ka määramatult suuremat vastutust. Nii ametnikud kui poliitikud peavad endale senisest tõsisemalt aru andma vastutusest mis kaasneb Eesti huvide esindamisega Euroopas. Peame tunnetama, et iga meie Euroopa Liiduga seotud otsus, ka otsus mitte otsustada võib mõjutada eestlaste heaolu ja elukvaliteet. On ilmselge, et Eesti aktiivne osalus otsustamisel nii ametnike kui poliitikute tasandil on äärmiselt oluline. Läbi osalemise on meil võimalik Euroopa arenguid suunata. Seetõttu peame seadma Euroopas kaasarääkimise esimeseks ülesandeks. Need väärtushinnangud ei ole kahjuks omased veel paljudele ametnikele ega ka poliitikuile. Sageli ei suudeta näha laiemat pilti ega asetada Eestit rahvusvahelisse konkurentsisituatsiooni. Nii sünnivad otsused, mis ei vasta ühiskonna huvidele. Heaks näiteks oli siin üle-eelmise valitsuse poolt Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmiseks koostatud määrus, kus kurk ja tomat on paigutatud moosi keetmisel puuviljade kategoorias. Tuleb aru saada, et Euroopa Liidu eesmärk selle konkreetse direktiivi vastuvõtmisel polnud mitte erinevate taimede liigitamine. Meilt ei nõuta rabarberivarre puuviljaks nimetamist. Tihtipeale oleme seda ise soovinud ja ka teinud. Aktiivse ja mõtestatud osaluse olulisust näitab ka aprilli naljana avalikkuse tähelepanu alla sattunud Euroopa Liidu nõue vaalavaatlejate palkamisest kalalaevadele. Usun, et meil ei oleks see küsimus tulnud nii ootamatult kui kõik meie poliitikud ja ametnikud tähtsustaksid Euroopa Liidu tasandil toimuvat. Eesti huvide selgesõnalist kaitsmist ei saa võtta kui tüütut kõrvalkohustust mille võib jätta unarusse lootuses, et sarnaselt mõtlevate naaber, koda esindajad meie töö ära teevad.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse Euroopa Liidu poliitika aastani 2006. Lõik peaminister Juhan Partsi esinemisest Riigikogus enne vastava raamdokumendi koostamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIlmselt annavad hilisõhtul avaldatavad esialgsed valimistulemused päris kindla vastuse küsimusele, kes on Soome uus president. Viimase lävepaku küsitluse järgi on Sauli Niinistöl küllalt suur edu Maabeka haavistu ees. Niinistöt toetab 62 ja haavistot 38 protsenti vastanuist. Soomes ja üle maailma on valimisõiguslike Soome kodanikke kokku 4,4 miljonit. Kahe nädala eest. Esimeses voorus käis valimas 3,06 miljonit inimest ehk 69,7 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Teises voorus osalust oodatakse rohkem, sest ainuüksi teise vooru eelvalimistel anti poolteist miljonit häält. Sellega oli valimisaktiivsus suurem kui 2006. aastal. Valimiskomisjon kinnitab, et päev möödus valimisjaoskondades rahulikult. Ühe jaoskonna juhataja kinnitas ka, et külastajaid oli vähem, lihtsalt nii külm ilm on. Helsingis oli keskpäeval päikese käes 18 19 kraadi külma. Kas täna on lihtsam valikut langetada kui kahe nädala eest esimeses voorus ei olnud seekord lihtne, olin viimase hetkeni kahe vahel ja jääb üle oodata õhtut, siis on kõik selge. Minu eelmine kandidaat läks välja, nüüd oli vaja valida emma, kumma poolt hääletada. Siin ollakse kindlad, et Beka Haavisto kogub noorte valijate hääled. Haavisto on üldiselt ka siinse meedia lemmikajalehtede pealkirjad ja artiklid temast on suures ülekaalus. Samuti hoiavad paljud tuntud inimesed avalikult tema poole. Aga näiteks põlissoomlaste kandidaadina Soome presidendi valimiste esimeses ringis osalenud Timo Soini on lubanud oma hääle anda Sauli Niinistöle, näis, kas Soiniga tulevad kaasa ka tema valijad. Soini rõhutas, et hääletab mitte Koonderakonna poliitika, vaid just Niinistö poolt. Mõlema mehe valimisplatvorm on aga üsna sarnane kindlalt euro ja Euroopa liidu meelne. Kuna täna oli aktiivne valimiskampaania keelatud, võtsid mõlemad kandidaadid veel eile viimast. Sauli Niinistö alustas Girgonumis, poseeris fotograafidele spordimuuseumis, külastas vanda kaubanduskeskust ja veetis õhtu Helsingi olümpiaareenil. Jäähokimatši vaadates. Püüan neisse küsitlustesse suhtuda neutraalselt. Ma ei tee enne mingeid plaane ega järeldusi, kui hääled on kokku loetud, ütles Niinistö Peeka Haavisto käis Turus ja Salos Helsingi messikeskuses. Motoshow'l tegi aktiivset kampaaniat Helsingi raudteejaama juures ja lõpetas päeva koogolas. Eile olin 19 tundi rakkes, viimased kaks nädalat on olnud tõsine tempo. Turu hinna turul tuli minuga kohtuma üle 1000 inimese ja see on uskumatu tunne, järelikult presidendivalimised lähevad inimestele korda. Hiljuti Tallinna presidendina hüvastijätu visiidi teinud Tarja Halonen usub, et kuigi esmakordselt viimase 30 aasta jooksul ei saa Soome presidendiks sotsiaaldemokraat ei tähenda see heaoluriigi kriisi ja Soomes on heaoluriigi idee rahvuslik, mitte üksikute erakondade põhimõte. Margitta Otsmaa, Helsingi.", "role": "user" }, { "content": "Soome presidendivalimiste lõppvoor.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArengukavas on 13 meedet, mille abil peaks olema tagatud eesti keele kui riigikeele toimimine kõikides eluvaldkondades. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul me eesti keele staatust muutma ei pea, aga eesti keele rolli tuleb kindlustada. Inglise keele pealetung kasutuskeelena on ju tavapärane ja on näiteks ärinimed näiteks teadus, kõrghariduse. Ühe olulise valupunktina tõi minister esile hea eesti keele hoidmise eestikeelses põhikoolis. Lapsed ei loe enam sellises keeles kirja pandud kirjandust. Laste, ka eesti keele tunnetus kirjandusliku keelena on muutunud võrreldes senisega ja selle tõttu väga oluline, et eesti keelt kasutatakse ka internetikeskkonnas. Et eesti keele see teksti mõistmine ja eesti keeles eneseväljenduse oskus oleks kooli tähelepanu keskpunktis, et see kusagile ei kaoks. Lukase sõnul tekitab mõnes piirkonnas probleeme ka muukeelsete laste rohkus eestikeelses koolis. Eelmisel õppeaastal õppis eestikeelses põhikoolis ligi 6000 last, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Kuidas saab seal eestikeelset keskkonda hoida piisavalt ka nende laste jaoks, kes tahavad seal eesti keeles õppida ja eestikeelses koolis peab neil selleks ju õigus olema. Selleks on tarvis abiõpetajate staatus au sisse tõsta ja ka keelekümblusprogrammide toel viia eesti keelt rohkem venekeelsesse kooli. Et venekeelsete perekondade vanemad paneksid oma lapsi venekeelsesse kooli, teades, et ka seal saab väga hea eestikeelse hariduse. Arengukava toetab ka murdeid, kinnitas minister. Eesti keele arengukava täitmiseks kulub miljard krooni, millest toetatakse näiteks eestikeelsete kõrgkooliõpikute väljaandmist, sõnaraamatute täiendamist ja ka keeletehnoloogia arendamist. Minister Lukase sõnul on Eesti praegu keeletehnoloogia poolest 30 tubli a riigi hulgas maailmas. Me arendame tegelikult perfektses eesti keeles rääkivat arvutit ja oleme võimelised peaaegu kõigist keeltest lähiajal tõlkima eesti keele automaatselt nii teksti kui kirja, sest tõepoolest, kui arvuti keelt tulevikus ei kõnele ja tõlkesüsteemid ei arene, siis paratamatult see keel on tulevikumaailmas hääbumisele määratud.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks Eesti keele arengukava. Arengukava täitmiseks on ette nähtud miljard krooni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu annavad tuulejaamad energiasüsteemi tuuleenergiat 140 megavati ulatuses. Taanlaste uuring näitab, et Eesti energiaturule mahub piiranguteta tegutsema tuuleenergiajaamu, mis annavad energiat 900 megavatti ulatuses. Seda on rohkem, kui Elering seni eeldas. Tuuleparkide arendajad on aga Eleringile juba praegu esitanud taotlusi ligi 4000 megavatti ulatuses energia tootmiseks. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Selle uuringu tulemusena ja ka lähtuvalt sellest, et meil on käivitunud elektriturg Meil on olemas Estlink kaks investeerimisotsused nii Eleringi Fingriedi kui tegelikult abiotsus ka Euroopa komisjoni poolt, et tuginedes just sellele uuringule Estlink kahele käivitunud turule me loobume ka reguleerivate generaatorite nõudmisest tuuleelektrijaamade paigaldamise juures, et ma arvan, et see omab üsna nii-öelda olulist majanduslikku mõju, arvestades, et kui suured tegelikult need potentsiaalsed investeeringud ka on. Et kindlasti, eks tuuleelektrijaamade suures mahus süsteemiga liitmine omab varustuskindluse seisukoha pealt kindlasti suurt väljakutset, et, et nad on mitte ette planeeritava töötsükliga tootmisseadmed ja ja loomulikult, et meil on kindlasti oluliselt rohkem tegevust, aga me väga loodame, et, et siiski mõistlikul viisil. Et nii-öelda see võit, mis tegelikult nii-öelda potentsiaalselt odavamast hinnast on suurem, kui see subsiidium, mida tegelikult makstakse, et, et see töö tasub ennast ära ja tarbija saab läbi selle parema elektri hinna. Milline on elektri hind lõpptarbijale, kui meie energiaturul oleks lubatud 900 megavati ulatuses tuuleenergiat on veel vara öelda. See polnud ka antud uuringu eesmärk veel kord. Taavi Veskimägi. Noh, see on tõesti nii-öelda pigem turu modelleerimise küsimus, et mitte nii-öelda tehniliste võimaluste või tehniliste piirangute arvutamine, aga kindlasti no me ju ei räägi siin ainult Eestist, eks ole, me räägime tulevikus ühtsest põhja, Balti turust, see surve elektrihinna alandamisele on väga tuntav, noh, kuna me juba, ütleme Põhjamaades nord pool Spotis Põhjamaa hinnapiirkondades oleme ju näinud noh, sisuliselt nii-öelda negatiivseid hindasid, mis tegelikult on tuule elektrijaamade poolt toodetud. Eleringi enda gaasijaamad, millest esimene valmib alles 2013.-ks aastaks, elektri hinda mõjutama ei hakka, kuna nende eesmärk on olla avariijaamadeks. Eelolevaks suveks peaks aga valmima riigipoolne taastuvenergia tegevuskava, mis esitatakse Euroopa komisjonile.", "role": "user" }, { "content": "Eelektrisüsteemi haldur Elering tellis Taani ettevõttelt EA Energy Analyses uuringu tuuleenergia potentsiaali kohta Eestis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on kõigile siin šokk, inimesena ja poliitikuna oli ta väga asjalik ja, ja kahju sellistest inimestest, ma pole Baronit kunagi kuulnud nii murtud häälega rääkimas kui praegu, sest noh, ta oli tema soosik praegu Rootsis. Seda võib nimetada jah, kaoseks kõigepealt Euroopa rahaliidu teemaline kampaania, see on täielikult seiskunud ja mis puutub anna lindi surma, siis muidugi see on suur löök, ütleme, sotsiaaldemokraatlikule parteile, Rootsi valitsusele ja ka rootsi rahvale, sest see tuletab väga meelde endise peaministri Ulo Palme mõrva. Anna Lind suri pool kuus Rootsi aja järgi raskete sisemiste vigastuste tõttu. Operatsioon kestis kaheksa tundi kuni kella üheni, siis arstid tegid väikese vaheaja ja jätkasid uuesti operatsiooni. Kuna sisemine verejooks oli väga-väga väga raske. Maksavigastuste tõttu. Mis võis selle teo taga olla, kas see oligi siis eurovastaste kätetöö või missugused on oletused? Oletusi on väga mitmesuguseid, arvatakse niimoodi, et see võib olla ka ühe psüühiliselt haige inimese tegu. Arvatakse, et see võib olla poliitiline mõrv just seoses rahaliidu referendumiga. Sellele küsimusele ei oska praegu keegi vastata, sest kurjategija on ju vabaduses. Politsei on kuulutanud välja üleriigilise alarmi ja politsei käes on see buss, millega ta tungis kallale annalindile. Selle ta viskas maha, kui ta põgenes K kaubamajast. Samuti leiti kaubamaja lähedusest ka armee ja ja müts, nii et seekord, kui Palme mõrva puhul ei ole siiamaani relva leitud, siis anna Linti mõrva puhul on ju relv olemas ja politsei loodab väga, et, et võib-olla sealt saab sõrmejäljed ja politsei kuulas nüüd öö jooksul üle tunnistajad, kes viibisid kaubamajas ja politsei on kontrollinud ka neid isikuid, keda nad arvavad, et võiks olla sellesse mõrva segatud või siis ka isikuid, keda on nähtud linna peal väga kummaliselt käitumas. Kas see ongi nagu kombeks, et minister käib ilma igasuguse ihukaitseta või tal oli õhukaitse kaasas ja lihtsalt ebaõnnestus tema kaitsmine? Ei, see ongi kõige kummalisem ja väga palju kriitikat on tulnud julgeolekupolitsei Seppo aadressil ja sepo ise on tunnistanud ja et nende töö on ebaõnnestunud. Rootsis on niimoodi, et alaline ihukaitse on peaministril ja kuningaperel. Ja Säpo otsustada jääb kas valitsuse liikmetele või partei juhtidele anda ihukaitset või mitte. Politsei otsustab, kui suur on näiteks ohupilt ja seepo andmeil. Nemad kinnitavad, et anna lindi puhul mingisugust ohupilti ei eksisteeri nud ja seepärast ei olnud ka ihukaitsjaid anna Lindiga kaasas. Väga palju kritiseeritakse, et kuidas ometigi julgeolekupolitsei võis niimoodi arutleda. Kolm päeva on jäänud euroreferendumini ja juhtiv poliitik ka valimiskaa kampaanias on ilma ihukaitsjata. Kuidas see mõjub sellele euromeelsusele, kas positiivselt, et nüüd just kõik inimesed nagu mõtlevad, et ikkagi peaks ühinema või vastupidi, annab hävitava löögi sellele? Arvatakse niimoodi, et ja selle tagajärjeks võib olla see, et valimistest osavõtt on väga väike, siis võib olla ka selline olukord, kus ütleme see jaa pool, võib-olla tuleb võitjana välja. Aga see võib mõjuda ka kuidagi ei poolele, et rahvas on nördinud ja et näed, midagi ette ei võeta ja niimoodi, nii et seda on ka raske öelda, see selgub võib-olla pühapäeval ja siin on isegi arutatud ju seda ka, et, et kas lükatakse edasi see referendum, kuid ekspertide sõnul on seda võib olla raske teha. Rahvahääletuse kuupäev on ju kindel juba posti teel on võimalik valida olnud ja välisrootslased on saatnud juba oma hääled. Seda saab otsustada ainult riigipäev, et siis sellisel juhul peab riigipäev kokku kutsutama. Riigipäevas olevate parteide juhid jõudsid üksmeelele, et rahaliitu kuulutav rahvahääletus toimub Rootsis eeloleval pühapäeval ja rahvahääletuselt tulnud saadud tulemust aktsepteeritakse ja hilisemad vaidlused selles suhtes ei loe. Neil olid kolm varianti, mida nad siis omavahel arutasid. Üks oli see, et viia rahvahääletus läbi nii nagu oli planeeritud, teine see, et lükata edasi seda üks kuu ja kolmas variant see, et korraldada see koos tavalise Euroopa parlamendi hääletusega järgmisel aastal. Parteijuhid leidsid, et kaks viimast varianti, ehk siis edasilükkamine nii kuu kui ka järgmise aasta peale on halvad variandid. Kuna keegi ei ole kaitstud selle eest, et siis ei või tulla mingid järgmised ebameeldivad vahejuhtumid. Ja seetõttu on otsustatud, et see rahvahääletus toimub eeloleval pühapäeval. Samas on kõik parteid katkestanud kampaania inimesed, kes soovivad informatsiooni. Nad saavad seda rahaliitu puudutavates küsimustes, kuid kogu kampaania on katkestatud. Ministreid valvatakse nüüd tähelepanelikumalt. Ainuke asi, mille kohta on ametlik teade ja kus on julgeolekumeetmeid väga tugevalt karmistatud on Anna Lindi kodulinnas New Shepingis, kus on tema perekond abikaasa ja kaks last, siis tema koduümbruses on nüüd väga väga tugevdatud julgeolekuvalve. Mitte ühtegi avalikku ja ametlikku versiooni ei ole toodud. Ilmselt on ka raske neid versioone tuua, enne, kui ei ole käes kurjategijat, mis see olla võis. Nii palju on öeldud, et, et rünnak oli suunatud otse Anna Lindi vastu, et tegemist ei olnud juhusliku rööviga. Kaubamajas. Eesti on kaotanud oma lähedasematest, sõpradest ja toetajatest. Anna lind on olnud hingega oma töö juures. Ta on andnud hingega Euroopa Liidu laienemise. Ta on andnud hingega Läänemere koostöö arendamise osas. Me avaldame kaastunnet tema omastel juhtunu üle. Oleme šokis ja ma annaksin sõna edasi Anna Lindi kauaaegsele kolleegile Meie välisministrile Kristiina Ojulandile. Ma sooviksin väga lühidalt jagada oma isikliku valu Anna Lindi abikaasaga, tema kahe lapsega ja loomulikult Rootsi rahvaga. See, et me olime Anna lindiga kolleegid, on lihtsalt fakt kui selline. Aga see, et me olime ka head sõbrad, teeb asja eriti kurvaks ja kahetsusväärseks ja puhtinimlikult on alati väga raske kaotada head sõpra. Traagilised sündmused Rootsis tõstatavad küsimuse meie ministrite kaistusest või kaitsetusest sääraste rünnakute ees. Peaminister Parts kinnitas, et valitsus võib seoses toimunuga kaaluda ministrite kaitse tugevdamist eurohääletuse eel ja ajal. Tavapärasest valvsam lubas olla ka julgestuspolitsei Juhan Parts ja Kristiina Ojuland. Me teame, et Rootsi on ju turvaline riik ja ma arvan, et ka Eesti on turvaline riik. Ma olen isiklikult arvanud, et ka peaminister on ületurvatud. See sündmus kindlasti paneb mõtlema, paneb mõtlema ka ministrite osas. Selle sündmuse valguses ma isegi ei suuda täna nende turvameetmete peale mõelda, sest surm iseenesest on niivõrd šokeeriv ja ma ei ole sellega seoses iseenda julgeoleku peale.", "role": "user" }, { "content": "Rootsis mõrvati eile õhtul välisminister Anna Lindh. Rootsi Raadio eesti saadete toimetaja Mare Rebase kommentaar Kai Varele. Kadri Land Rootsi Raadio eesti toimetusest kommenteerib olukorda Rootsis. Eesti valitsus mälestas hukkunud Rootsi välisministrit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigipiiri kaitsest Lääne-Virumaal räägib sellega tegelev maavalitsusametnik härra Ivo Teder. Praeguses ajas on piirivalvekordunite seisukord küllaltki hea. Neid objekte sai külastatud eile koos kaitseministri asetäitja härra Puuraga. Kui me saaksime nad nüüd lähimal ajal üle võtta enda kätte, siis sellisel juhul me oleme igatahes võitnud ja konkreetselt juba järgmisel nädalal, kui midagi olulist vahele ei tule, võtab meie piirivalveamet üle vergi kordoni, kuhu siis asuvad sisse ka juba Eesti piirivalvurid. Ja kui asi hakkab plaanipäraselt liikuma, siis edaspidi järgnevad Rutja Rutja lennuväli on meil küll juba üle võetud ja kaitseliidule antud, siis saaksime kätte Rutja kordoni. Ja noh, mahus, endise Eesti vabariigi aegse kordoni koha peal tegutseb juba meie piirivalve üksus. Nii et põhiliselt ongi praegu meiepoolne plaan. See on ka vabariigiga läbi arutatud. Paigutada Lääne-Virumaal Eesti piirivalve kordonid rutjale verki, samuti siis mahusse, kus ta juba olemas on. Jääksid veel mõned väikesed sadama rannakaitse punktid, noh näiteks Käsmu, võib-olla paari kohta veel, aga sellest juba konkreetsemalt siis edaspidi, kui need valdused on kõik meie käes. Piirivalvekordanid on praegu suhteliselt heas olukorras võrreldes teiste vene väeosade käes olevate hoonetega, kust nad nüüd välja lähevad ja kuidas on, aga nende meremärkide ja laevasõidu tähistega näiteks on kustunud Uhtju majakas, veri on majakas täiesti kadunud või maha võetud. Kahjuks peab nentima, et nii ei ole see üksnes ainult meie maakonnas, nii paistab see olema terves Eestis. Ka eile võisin ise veenduda, et ka mahus olev väike majakas enam ei plingi. On praegu välja lülitatud ja ilmselt see olukord ka enne ei parane, kui hüdrograafia valitsus meiepoolne on suutnud Vene armee vastavapoolse üksusega sõlmida 11 mõistva otsuse ja sellisel juhul saab need vajakad siis kas tööle uuesti lülitada või siis asendada rikutud või varastatud osad kuidagi väga nukker angu juhtu, näiteks ei paista põhjarannikule enam vilkuva majakana ja pole kahtlust, et sealt ikkagi viisid ära asjatundjad. Need seadmed seal oli ju automaatika peal täiesti ja nagu juttu oli, et kalurid said majakale kallale või, või Kunda poisid käisid seal paatidega, see ei vasta tõele ja see oli ikka vene ütleograafiateenistus, kes sellega hakkama sai. See jutt on nüüd muidugi alusetu, tegemist on meie kaluritega või poisikestega kusagilt enamikes kohtades on need kahtlemata olnud spetsialistid vene hüdrograafia teenistusest või talitusest. Aga noh, kindlasti on ka mõningaid üksikuid selliseid oma käe peal niinimetatud akkajaid, mehi, kes otsustasid soomust teha. Aga tulemus on meil üks, nii et ei tööta nad nii või naa. Praegu piirivalveteenistusega koostöö, nende väeaastad lahkumiseks on hea. Me mõistame teineteist ja see koostöö ja see suhtumine on normaalne, nii palju kui võimalik. Me tahaksime kätte saada ikkagi veel heas olukorras olevaid hooneid ja samuti kui õnnestub, siis ka sidetehnikat sidepidamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Helilõik uudistesaatest: Usutlus piirivalve teemadel Lääne-Virumaalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMärtsi algul keeldus Venemaa minemast kaasa OPECi jõupingutustega päästa koroonaviiruse tõttu löögi alla sattunud naftaturg tootmise vähendamisega. Toona Viinis peetud kohtumise läbikukkumine tekitas naftatööstuses šoki ja nafta hind langes pea 10 protsendi võrra. See oli juba niigi languses, sest koroonaviiruse puhang vähendas järsult nõudlust toornafta järele. Saudi-Araabia langetas seejärel oma aprillikuu ametliku müügihinda kuue dollari võrra kaheksale. Tegemist on Saudi-Araabia katsega võtta tagasi turuosa ja avaldada survet Venemaale. Tulemus on, et naftaturg ujutati üle odava toornafta, aga mille hind on viimase 18 aasta madalaimal tasemel. Tänane Opeg pluss kohtumine toimub videokonverentsi vormis. OPEC on kutsunud arutelust osa võtma Venemaa, USA, Kanada, Suurbritannia, Norra, Brasiilia, Argentiina, Kolumbia, Egiptuse, Indoneesia, Trini, Tadi ja Tobago ning Mehhiko. Eelmisel reedel valges majas USA naftajuhtidega kohtunud president Donald Trump oli optimistlik, et Saudi Araabia ja Venemaa jõuavad hinnas kokkuleppele. Trump peab ennast vahendajaks ja on oma sõnul kõnelenud nii Venemaa presidendi Vladimir Putini kui Saudi printsi Mohammad bin Salmaniga. Mõlemad sooviksid, et ka ühendriigid ühineksid erakorraliste kärbetega. Sellist võimalust aga eelmisel nädalal ei arutatud. Naftahinnad on küll mõnevõrra taastunud, kuid tootmise vähendamise tingimustes tuleb mõned puuraugud sulgeda. Seega pole maailma naftajõudude kokkulepe täna kaugeltki kindel, nagu ka USA osalemine kõnelustel. Venemaa on oma osalemise juba kinnitanud. USA toodab 13 miljonit barrelit naftat päevas, Saudi Araabia 12. Selle riigiettevõte Aranko teatas, et hoiab turge üle ujutamast vähemalt maikuuni ja juhul, kui, siis pärast TOPEC pluss liidu purunemist võitleb oma turuosa eest. Venemaa toodang on 11 miljonit barrelit päevas. Venemaa on valmis tootmist vähendama miljoni barreli võrra päevas tingimusel, et USA liitub kärbetega. President Putin ütles, et üleilmselt naftatootmist on võimalik vähendada umbes 10 miljoni barreli võrra ja Venemaa on valmis osalema partnerluse põhimõttel. Mõne allika väitel ei nõustu Venemaa üle kümnendikuga ülemaailmsetest kärbetest.", "role": "user" }, { "content": "Naftatootjate otsustav nädalalõpp - kas Saudi Araabia ja Venemaa lõpetavad hinnasõja? OPEC ja Venemaa arutavad naftatootmise kärpeid ja hinnasõja lõpetamist. Kohtumise kutsus kokku Saudi Araabia pärast seda, kui USA president Donald Trump tegi ettepaneku tootmise kärbeteks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPuit ja puittoodete import kasvas eelmine aasta 65 protsenti. Metsa ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütleb, et kasv hakkas juba 2020. aastal. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks on meil Eestis välja arenenud väga tugev konkurentsivõimeline saetööstus, kes suudab nii-öelda välismaalt tuua lisaks kohalikule toorainele palki juurde seda väärindada. Teiseks on meil lisaks sellele saetööstuse Eestis väga tugev järelväärindav tööstus, ehk siis sellele saematerjali on siin kohapeal nõudlus. Me ei pea teda nii-öelda kohe saatma uuesti välismaale turule tagasi, vaid me teeme ennem mingid tooted. Lisaks on viimase kahe aasta jooksul tekkinud Eesti lähistel mitmes riigis materjali ülepakkumine. Näiteks me toome saepalki Rootsist selle tõttu, et Rootsis oli suur raskekahju, mis tekitas saepalgi ülepakkumise. Kui kaua see ülepakkumine seal nüüd kestab, väga keeruline hetkel hinnata. Üks piirkond, kust me oleme toonud palki sisse, on Poola täpselt sama lugu, ehk siis looduslike häiringute, peamiselt tormikahjude likvideerimise tõttu tekkinud ülepakkumine. Ja üks riik, kus tuuakse palki saepalki sisse näiteks Norra, kus võib-olla see kõige stabiilsema väljavaatega, sest et seal lihtsalt, et ei ole piisavalt kohalikku väärindavat tööstust. Statistikaameti andmetel tuleb kogu puit ja puittoodete impordist kolmandik Venemaalt idanaabrilt saepalki Eestisse ei tooda, kuid juba väärindatud saematerjalist pool tuuakse just Venemaalt välja, tõdeb, et ainult impordile lootma jääda ei saa. Kui me räägime Venemaa suunalisest, siis loomulikult meil on poliitilised pinged mis meid teevad murelikuks sealt materjali toomise osas ja, ja teistest siis Euroopa Liidu riikidest tuues. Loomulikult on hinnasurve, millega tuleb, tuleb võistelda ja mis selle võrra meie olukord eksporditurgudel muudab. Halvemaks. Sama muret nendib ka keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre. Kui me jääks sõltuvaks Vene puidust, siis nad võiks nagu väga lihtsalt meiega mängida, nii kuidas nad täna teevad, eks ju, gaasiga. Kui palju Eesti metsa edaspidi raiuda võib, arutatakse ka Euroopa Liidu rohepöörde raames. Keskkonnaministeerium koostab ka metsanduse arengukava. Seeder ütleb, et raiemahud otsustab lõpuks ikka arengukava. Metsanduse arengukava juhtkogu, kes koosneb oma ala tippteadlastest, on on, on soovitanud liikuda ühtlase metsakasutuse poole siis nagu pikal perioodil ühtlane kasutus siis jah, jääb eelmise kümnendi raiemahu keskmisest allapoole, jääb. Kava ootab ees veel mõjude hindamine. Riigikokku kinnitamiseks peaks kava seedre sõnul jõudma aasta lõpuks.", "role": "user" }, { "content": "Viimase paari aastaga on märgatavalt kasvanud puidutööstuse toorme import. Osalt vihjab see Eesti tööstuse edule puidu väärindamisel. Teisalt on tekkimas sõltuvus Venemaa toorainest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuskabinet otsustas toetada uue rahvusringhäälingu moodustamist ja siis põhimõtteliselt võtta edasise tegutsemise aluseks ringhäälingunõukogu juures kuu aega tegutsenud töörühma, siis tegevuskava lisaks, siis otsustati, et ka kultuuriministeeriumi juurde luuakse üks töörühm, kus siis peaksid olema nii kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi, ringhäälingunõukogu ja võimalike veel muude ekspertide esindajad, kes siis nüüd hakkaksid neid tegevusi koostöös ringhäälingu nõukogu ja tema töörühmaga edasi viima. Missuguseid tegevusi? No kõik see, mis puudutab nii võimalikku finantseerimisskeemi ettevalmistamist kui ka siis juriidilisi samme ja eelkõige sellega seonduvad, mis uue ringhäälinguorganisatsiooni loomiseks teha, on vaja. Nii et põhimõtteliselt valitsus on valmis otsima seda kogu seda raha, mida on öeldud nii uuringus kui nüüd ka ebu president. Et kui tuleb uus ringhääling, siis tuleb kindlasti suurendada finantseerimist, nii et valitsus on selleks valmis. See on nüüd selle töörühma ülesanne jah, leida need võimalikud finantseerimisskeemid, kui rääkida näiteks nii-öelda kapitali investeeringutest, kas koostöö riigi kinnisvara ga siis PPP ehk erasektoriga koostöö projekt, mis puudutab investeeringute tegemist või, või ka mõned muud variandid, et see on nüüd jah, siin praegu veel hetkel raske ennustada igal juhul, mis otsustati, on see, et rahastamise stabiilsus tuleks leida läbi eelarvestrateegia ja, ja ajapiir on siin kuskil selle aasta kevad-aprill-mai, kus võiks olemas siis ettepanekud nende finantseerimisskeemide kohta ühtegi noh, otseselt valitsuse mingit määrust või korraldust sellest praegu ei sünni, et et küll pikemas perspektiivis on siin jah, vaja teha ringhäälingu seaduse, kas muudatused või uus versioon, mis on juba see juriidiline alus, mis siis peab rääkima sellest uuest ringhäälinguorganisatsioonist.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Urmas Paet kommenteerib Kai Varele valitsuse seisukohta ühtse Eesti Rahvusringhäälingu moodustamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEiki Nestor alustas oma kõnet üsna reljeefselt ja konkreetselt. Riigikogu selle koosseisu viimased kuus töökuud saavad olema selle poolest erilised, et me alustame täiskogu istungitega oluliselt muutunud maailmas maailmas, kus üks impeerium on häbematult ja relvade toel asunud suurendama oma mõjusfääri maailmas, kus pingete üleskruvimiseks on taaselustatud kunagine Põhja-Korea komme korraldada piiriüleseid inimrööve. Nii Ukraina kui kapo ametniku röövimise teemat puudutas ka president Toomas Hendrik Ilves, kuid mõlemast kõnest põhiosa oli pühendatud siiski meie sisepoliitikale. Eiki Nestor rääkis seadusloomest nii töövõimereformist lastekaitseseadusest, aga peatus siis päris pikalt kooseluseadusel. Eesti ei vaja kooseluseadust selleks, et püsti ajada ning öelda, vaadake ka meie pole enam sovjetid. Eesti vajab seda seadust selleks, et igal siin elaval inimesel oleks võimalik oma kooselu mõistlikul moel korraldada mitte elada teadmises, et oma vähemusse kuuluvuse tõttu on ta tõrjutud või kuidagi halvem. Kooseluseaduse arutelu vallandas Eesti ühiskonnas enneolematu dialoogi valijate ja valitud vahel. Selles arvamuste laviinis sisaldus sõimukirju ja solvanguid. Aga oli ka palju argumenteeritud seisukohti. Kuigi ma ei ole kõigi kirjutajatega nõus, on mul siiski väga hea meel, et inimesed otsustasid oma arvamusi põhjendada ja oma nime alt arvamuse välja võtta. Nii riigikogu esimees kui president tuletasid meelde, et valimised ei ole enam kuigi kaugel, siis tahavad kõik ise välja paista. President manitses. Panen kõikidele erakondadele südamele, olge kriitikaga konstruktiivsed. Tulge välja selget ja teostatavate kavadega. Kasutage valimiste-eelset aega tuleviku stsenaariumide võrdlemiseks nende eeliste ja vigade läbi vaidlemiseks. Ja president puudutas ka Eesti arenguteemat. Mida teha, et me oleksime edukad? Mida teha, et riigihaldus oleks ratsionaalne, paindlik ja erk. Kuidas saada lahti asendustegevustest, mis raiskavad aega ja raha ning segavad otsuste langetamist? Kas me peame jaotama maksudest ja riigivaralt kogutud raha eluvõimetut üksuste püsti hoidmiseks lootes, et ehk surevad mõned neist ise välja? See küsimus puudutab paljusid eluvaldkondi koolides kohaliku omavalitsuse üksusteni. Valusat ja paratamatut otsustustega viivitamine teeb Eestile kahju.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu alustas sügisistungjärku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga päev oli täis suuremaid ja väiksemaid üllatusi ja õppetunde ja viimaseid just eriti saime me sellel reisil küll väga palju just selles positiivses mõttes, et õppisime ehk üht-teist juurde. Kõige rohkem meenutan ma praegu Sahara kõrbe. Sahara oli kindlasti üks põnev ja, ja ka üsna raske etapp. Teiseks Kesk-Ameerika mäed, kultuurid ja kolmandaks imaala ja mäestiku ületamine, mis oli, oli ka huvitav Tav kultuurilises mõttes ja üsna raske nii meestele kui autodele. Sõit ise on ka kõige-kõige, võib-olla, aga mulle kõige kõige kindlasti olid kaks auto, mida ma külastasin Kasmiris kummagil, pool Pakistani, India piiri. Just sasafi aud ja, ja, ja ema Marie aud, mis mul olid väga tähtsad, kuna ma olen palverännakul mulle, see oli väga oluline, aga võib-olla regioonidest vast kõige põnevam mitte vast vaid kindlasti oli, oli kiibed, küll see liigutas. Aga sealsamas meisse on suhtutud ääretult hästi. Mida te ise kõige ohtlikumaks või kõige tõsisemaks juhtumiks reisi jooksul peate? Ohtlik, teinekord sa võid iseendale olla, kui tekib tülpimus ja, ja, ja võib-olla väsimus, et see on, võib olla palju suurem oht. Aga, aga noh, sõites ka läbi miinivälja, eks ole, kui sa oled ettevaatlik, minerid teevad iga päev oma tööd, ma ju käisin Afganistanis seal just meie demineerijatel külas ja, ja õudselt tublid poisid nüüd kahjuks jah, paar tükki seal said viga, aga, aga ma nagu niisugust väga-väga ohtlikku situatsiooni liikluses kindlasti mõnigi pauk on läinud väga-väga lähedalt mööda. Usun, et nüüd on koju jõudmise rõõm ja ootus nii suur, et uue reisi peale kindlasti ei tahaks veel mõelda, aga siiski, kui tuleks ette võtta taas ümber maailmareis, mida teeksite teisiti? Mina oma hingelt ei ole niisugune väga rände, olgugi et ma oma elus olen pidanud kolistama päris palju ringi, aga seda peaks hullumeelset Tiidult muidugi küsima, tema on niisugune rände. Ma nüüd luban, et ma olen tükk aega kodune ja ei lähe siit kuskile kaugele ja ütleme nii, et kui keegi tahaks teha sellist asja nagu meie tegime, siis ma usun, Raido ka, mõlemad võiks talle nii tehnilise kui logistilise kui võib-olla kultuuril isegi aspekti pealt nõu anda, nii et et kõik küsijad on teretulnud, aga me ise ise jääme nüüd vaikseks. Ega ta niikuinii ei rahune. Praegu ütleb küll, et ta nüüd tahab ainult Eestis käia, küll ta varsti jälle mingi lollusega saab hakkama, aga kuna tehniline pool on minu kanda olnud sõidu ajal, siis võib-olla masin uuema mudeli Mercedest või üldse selle niisuguse poolkrusa, mis on muidugi fantastiline. Aga ega siin ei saa väga väga tõsiselt ette planeerida neid asju, sa pead olema iga päev valmis ikkagi üllatust, eks, ja, ja, ja, ja korrigeerima oma plaane ja ei saa nii et näeme. Täna leppisime kokku, et me oleme pooleteist aasta pärast Luhamaal kell 13 päeval, eks ole, isegi täna hommikul me ei suutnud sellest graafikust kinni pidada.", "role": "user" }, { "content": "\"Veerlevad eestlased\" - \"Rolling Estonians\" jõudsid Eestisse tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimeste endi ja nende lähedaste õlgadel on keskmiselt 80 protsenti hooldekodude kulust. Omavalitsused võtavad enda kanda umbes 20 protsenti. Värske seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakub sotsiaalministeerium kaks võimalust uueks rahastamismudeliks. Esimesel juhul jaotatakse arve osadeks ning klient maksaks vaid toitlustuse ja majutuse eest. Sotsiaalkindlustusamet arvutas, et järgmisel aastal kuluks sellele maksimaalselt 485 eurot kuus, 34 protsenti kogu teenuse hinnast, räägib sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arenduse poliitika juht Getri Kuper. Ülejäänu teenuse moodustakski siis hoolduse komponent, selle katmine jääks kohalikele omavalitsustele. Niimoodi jääks keskmist pensioni saavale inimesele kätte umbes 80 eurot kuus. Kui inimene saab väiksemat pensioni, siis küsitakse puudujääv osa tema lähedastelt. Seadusesse pandaks ka reegel, et 15 protsenti inimese sissetulekust peaks talle igal juhul kätte jääma. Õiguskantslergi on tähelepanu juhtinud, et mõned omavalitsused nõuavad inimeselt välja kogu tema raha. Sellisel juhul näiteks kui inimene voodihaige, et tal ei olegi mingisuguseid kulutusi, et nii nad on põhjendanud. Eelnõu järgi omavalitsus seda teha ei tohiks, alles jääva raha eest saaks inimene tasuda muuhulgas selle eest, mis jääb majutuse st ja hoolduse enusest väljapoole ehk niinimetatud mugavusteenuste eest. Kui tahab näiteks elada ühekohalises toas või, või rõduga toas? Teine võimalik rahastamisviis on lihtsam ja lähtub sellest, et inimese osa arvest oleks 85 protsenti tema püsivast sissetulekust. See tähendab, et kui inimene saab 600 eurot pensioni, maksab ta hooldekodu eest 510 eurot. Inimese lähedastelt ei küsitaks sentigi. Ketri Kupperi sõnul arvestatakse praegu sellega, et 85 protsenti võetakse just inimese püsivast sissetulekust ehk pensionisambatusest. Et jätaks kõrvale kõik vara ja muud tulud, ehk et kohalikud omavalitsused ei pea hakkama näpuga rida ajama, kus kohas ta dividende saab, mis tal pangakontol on ja nii edasi ja nii edasi. Avalikule sektorile paneks mõlemad mudelid võrreldes tänasega üsna ühesuguse lisakoormuse, 2024. aastal oleks see umbes 70 miljonit eurot.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeerium pakkus välja lahendused, mis vähendaksid hooldekodu arvete tasumisel oluliselt inimeste enda rolli ning paneks suurema koormuse riigi ja omavalitsuste õlgadele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linn oma heakorra eeskirjaga on keelanud toita linnaruumis vabalt elavaid linde ja loomi. Tallinna linnakeskkonna osakonna juhi Aigar Palsneri sõnul on määruses mõeldud just avalikku ruumi. No seda saab tõlgendada niimoodi, et loomi linde toita ei saa. Avalikus linnaruumis ehk kõikvõimalikes kohtades, mis on üldsusele avatud, kus inimesed käivad, liiguvad ja viibivad. Loomakaitsjatele selline määrus ei sobi, sest linnaruumis elavad loomad ja eeskätt linnud on oma elukoha tõttu inimesest juba sõltuvad. Eestimaa loomakaitse Liidu juhatuse liikme Pille Teisi sõnul totaalne keeld ei aita. Linnaruumi arengule aitaks tema sõnul kaasa hoopis teadlik tegevus. Mina näen, et seda asja peaks lahendama pigem koostöös keskkonnaametiga ornitoloogiaühinguga spetsialistidega, et, et pigem harida inimesi, kuidas toita, millal toita. Ja võib-olla võiks ka nagu mõelda laiemalt, et kus kohas võiksid olla need toitmise kohad. Siiski tuleb meeles pidada, et vabalt liikuvate loomade ja lindude toitmine ei pruugi mitte alati vajalik olla. Metsloomaühingu juhatuse liikme Virge Võsujala sõnul võib see tihtilugu kasu asemel hoopis kahju tuua. Jah, eks see kõige suurem probleem ole ikka see kurikuulus piim, et see on kuidagi vanast ajast, et lehmapiim tuleb anda ja kausiga ette, las muudkui limpsivad, aga tõsiasi on see, et seda anda ei tohi ja üldiselt see lõpeb väga ränkade ja valusate surmadega sõna otseses mõttes. Talviti lindudele pähklite ja rasvapallide panemine on justkui iseenesestmõistetav, kuid siiski ei tasu väikeseid loomakesi unustada ka kuumalaine ajal. Virge Võsujala sõnul tasub varjulisse kohta loomakestel kosutust jätta. Et madalal alusel vesi, lillepoti alused, mida suuremad, seda vähem pead täitma. Söögipoolist võib ka alati pakkuda, et praegusel kuumal ajal võib olla üks kosutav arbuus oravatele just see, mida nad väga-väga vajavad. Et see leid saab üle elada, et see suhkrulapsel kätte saada samamoodi viinamarjad. Miks mitte ka nektariin, et kõike sellist värsket võiks neile pakkuda, kindlasti seda suurel naudingul ka naudivad ja jätavad teile ka rõõmsalt mõnusad hetke.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna heakorraeeskirjaga on keelatud toita vabalt elavaid linde ja loomi. Loomakaitsjad pole aga selle olukorraga rahul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsimused käisid nii tänase päeva sündmuste kui eestivene suhete seisu ja tuleviku kohta. Samuti taheti peaministrile teada, mis saab tulevikus Tõnis Mähele salast, kui seal sõjahaudu enam ei ole. Andrus Ansipi sõnul on see ennekõike Tallinna linna otsustada. Ideid selle kohta olevat palju. Mida peaminister eriti rõhutas, oli see pronkssõdurit, pole kunagi tahetud hävitada. Mitte kunagi ei ole arutatud selle üle, kas see monument hävitada või mitte. See ei ole olnud absoluutselt mitte kunagi küsimuseks. Jutt käib võimalikust säilmete ümber matmisest ja on täiesti loomulik, et hauatähis on lahutamatult koos nende säilmetega ja kui langetatakse otsus säilmed ümber matta, siis hauamonument peab minema koos nende säilmetega sinna, kus on surnute koht, ehk siis surnuaiale. Kaitseminister Jaak Aaviksoo käest küsiti, miks alustati protsessiga just täna ja just kell pool viis hommikul. No see, et ettevalmistustööd täna hommikul varakult algasid, ma arvan, et see oli nii tehnilistel kui ka sisulistel põhjustel mõistlikult valitud aeg. Seda näitas ka selle tööde algus ja edukas kulgemine. Mul on siiralt hea meel, et need üleskutsed, mis sai erinevate inimeste poolt ka minu enda poolt tehtud, et inimesed ei alluks provokatsioonidele. Et need osutusid edukaks. Inimesed mõistsid ilmselt nende sammude vajalikkust ja võimalike intsidentide arv, ma loodan, et mitte ainult tänasel päeval, vaid ka edaspidi on selle tulemusena viidud miinimumini. Kaitseministeeriumi poolt on kõige olulisem see, et ettevalmistustööd on jõudnud ka sellesse faasi, et me võime täna kinnitada, et väljakaevamise ja identifitseerimistööd toimuvad nii Eesti riigi seaduste kui ka rahvusvahelise tava kohaselt. Me oleme välja töötanud ka huvitatud osapoolte teavitamise skeemi ja võimaliku osaluse väljakaevamise identifitseerimisprotsessis. Nii et ma arvan, et asjad olid arenenud lihtsalt nii kaugele, et nüüd tuli selle tööga peale hakata. Peaminister Andrus Ansipil tuli vastata küsimustele Eesti-Vene suhete ja nende tuleviku kohta, nagu ta kinnitas Eestis toimuva üle otsustatakse Eestis, mitte kuskil mujal. Suhted inimestevahelisel tasandil on päris head kõige kõrgemal poliitilisel tasandil on olnud probleeme alati, seal paranemiseks on ruumi veel piisavalt. Mina ei politiseeriks identifitseerimistööde alustamist Tõnismäel, on ju kõigile teada, et ebasobivatest kohtadest on sinna maetuid ümber maetud. Selles ei ole mitte midagi erakordset. Eesti riigis toimuv on Eesti riigis ka otsustatav ja ma ei pea vajalikuks hakata siis pidama väga sügavaid diskussioone vene võimudega. Eesti riigi siseasjade üle.", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse pressikonverentsilt (kaevetöödest Tõnismäel). Kaitseminister Jaak Aaviksoo (inimesed ei allu provokatsioonidele).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti psühhiaatriate seltsi rahulolematus sotsiaalkindlustusameti tegevuse suhtes põhineb eelkõige lapsevanemate tagasisidel, mille järgi on möödunud aasta jooksul tekkinud olukord, kus puudega alaealistele näiteks autismispektri häirega lastele ei määratud enam puuet, jätkab Eesti psühhiaatriate seltsi laste psühhiaatria sektsiooni juht Marja Liisa Samuldin. Mitmetel juhtudel, kus varasemalt oli see määratud puue, siis jäeti see nüüd määramata. See ei olnud sajaprotsendiline, aga juhtumid, mis vajasid just neid rehabilitatsiooniplaani alusel jätkuvalt neid teenuseid neil mingil põhjusel lõpetati, siis ära see puude määramine Autismispektri häirega lapse jaoks on Samoldini sõnul puude saamine aga oluline, sest see võimaldab koostada rehabilitatsiooniplaani, mis siis omakorda on aluseks vajalikele teenustele ligipääsemiseks näiteks tugiisiku teenusele ja eripedagoogilisele logopeedilisele arendustegevusele. Kui me võtame autismi seda ravimiga ei saa ravida, see on ongi selline seisund, mille abi tähendab vajalikke teenuseid. Neil lihtsalt tekivad kaasuvad häired, kui nad ei saa vajalikku abi, näiteks käitumishäirete hulk suureneb sellised kriisiolukorrad, mida me ka meedias kuuleme Eesti koolides, eks ole. Need võivad ägeneda, kui lapsel ei ole tugiisikut. Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee kinnitab, et teatud kitsendused mõningatele psühhiaatriliste häiretega lastele puude taotlemiseks tõesti loodi sest varasemalt on puued määratud diagnoosipõhiselt. Nüüd on eesmärk vaadelda aga igat juhtumit eraldiseisvana. Me oleme ikkagi lähtunud sellest, millised on need piirangud, milline on ka selle lapse teenuse vajadus, noh, mida meie suudame meile teadaolevatel andmetel käsitleda, kasutada, see ongi juba ekspertiisi mõte puude tuvastamisel, et iga last iga juhtumit käsitletakse individuaalselt, võetakse need andmed, mis on tervise infosüsteemis, mis on vanem taotlusega kaasa pannud. Lahte ütleb, et vajadus muudatuse järele tuleneb ka statistikast. Kui näiteks 2009. aastal sai puude 66 aktiivsus tähelepanuhäirega last, siis eelmisel aastal oli see arv üle 1200. Ka sotsiaalkindlustusamet õpib praktika käigus ja mida suurem on nii-öelda diagnoosiga inimest, see arv, seda täpsem pilk ka kujuneb ja jällegi, et noh, üks ja sama diagnoos võib tähendada täiesti erinevat hakkama saamist igapäevases keskkonnas õpikeskkonnas, elukeskkonnas ja sellepärast ongi peale diagnoosi tulnud see piirangute pool siia. Lahtvee sõnul otsib sotsiaalkindlustusamet praegu aega, et psühhiaatriate seltsiga kohtuda ja probleemi ulatust selgitada.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Psühhiaatrite Selts pole rahul Sotsiaalkindlustusameti tegevusega kuni 16-aastaste psüühikahäiretega laste puude raskusastme tuvastamisel seatavate piirangute osas. Seltsi hinnangul on seatud piirangutel ebaselged põhjused, mis omakorda mõjutavad negatiivselt psüühikahäiretega laste edasist toimetulekut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus otsustas pikendada haigeid ja lähikontaktseid puudutavaid COVID 19 karantiini nõudeid ja piiranguid kuni 31. märtsini. Aastavahetuse osas aga plaanitakse teha erandeid. Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul jäävad valitsuse piirangud talle ebaselgeks. Kahjuks ei saa ma nendest valitsuse otsustest mis puudutavad kogu seda koroona, nakkuse leviku ohjamist, piiranguid ja kõike muud, absoluutselt aru. Ja minu arvates ei ole siin mitte mingisugust süsteemsust. Seederi sõnul ei mõista ta olukorda, kus valitsus lubab välitingimustes toimuval maailmakarika etapil osaleda 1500-l inimesel ent samal ajal tohib Eesti laulul osaleda siseruumis 3000 inimest. Ka küsis Seeder, miks ei võimaldada inimestel teha testimist vahetult enne üritustel osalemist. Kui inimene saab negatiivse testi, siis see kinnitab, et ta on nakkusohutu ja kinnitab palju paremini seda nakkusohutust ja aitab levikut vältida palju paremini kui see, kui mul on taskus koroonapass, mis näitab, et ma olen kunagi kuid tagasi vaktsineeritud või läbi põdenud, aga võin hetkel olla ka nakkuse kandja. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimehele Indrek Saarele teeb muret vaktsineerimise seis. Tema sõnul on halvasti vaktsineeritud riskirühmad ja ka tervikpildilt. Oleme kaitsepookimisega Euroopas viimaste seas. Mind paneb oluliselt rohkem muretsema see, et valitsusel ei ole tegelikult plaani, kuidas seda viirust kontrolli all hoida ja kuidas olla valmis potentsiaalseks. Neljandaks laineks. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna fraktsiooni esimehele Henn Põlluaasale jääb arusaamatuks, miks ei nõuta eneseisolatsiooni isikutelt, kellel on koroonapass ja kes on vaktsineeritud. Me teame ju väga hästi, et tegelikult see vaktsineerimine ei aita pikemas perspektiivis ka vaktsineeritud, jäävad haigeks, nakatavad teisi inimesi selles suhtes need karantiinipiirangud on küll noh, mitte mitte tõhusad ega mõtestatud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu opositsioonierakonnad on valitsuse koroonameetmete suhtes kriitilised ja soovivad nende osas suuremat loogikat ning süsteemsust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKiviõli keemiatööstus on kaheksa aastase tegevuse järel 2011. aastal tootmiseks suletud karjäärialale puude istutamisel katsetanud erinevaid meetodeid, räägib Kiviõli keemiatööstuse põlevkivi tootmisjuht Kaidi Sulp. See on selline katse, eksitus, meetod, et kui me alguses kasutasime pealmise kihina puhtalt eelnevalt, siis oli mulda, siis see ei andnud väga häid tulemusi ja koostöös RMK-ga me leidsime siis, et see muld tuleks segada siis viimase kihi hulka, mis siis tasandatakse, et selline pool meetrit viimast kiviklibu, mida me siis tagasi lükkame sinna sisse me segame, mulla laseme vajuda ja siis on võimalik väga hästi istutada, et siis istutamine annab ka tulemusi, sest kui muld jätta sinna peale, siis erosioon lihtsalt põhjustab seda, et need taimed jäävad juurte osast paljaks ja nad kuivavad ära lihtsalt. 34-le hektarile istutatakse aprillikuus üle 100000 puu. Istutusjuhi. Jane Grombergi sõnul on istutustingimused praegu soodsad. Kuna hetkel on maa suhteliselt niiske, siis istutusabi taga on päris hea istutada. Kui see maapind nüüd ära kuivab, siis läheb raskeks. Üritame istutada ära kuskil kahe-kolme nädalaga. Kiviõli keemiatööstuse põlevkivi tootmise juht Kaidi Sulp ütles, et põhja kiviõli esimese karjääri kogu 275 hektari suurune maa-ala on plaanis korrastada 2023. aasta lõpuks. Põhiliselt sellest karjäärist tuleb metsamaa, mis on siis ühendatud transega, kus siis on võimalik tõenäoliselt kevadisel ajal rohkem paadiga sõita võib-olla ka kanuunuga ja siis üks osa karjäärist idapoolne ala jääb selliseks looduslikuks tehismaastikuks, kus siis on võimalik veelindudel pesitseda. Piirkond on plaanis kõikidele huvilistele avada umbes viie aasta pärast Kivilist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaal Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri esimeses osas on hakatud lõpule jõudma maastiku taastamistöödega. Täna alustati seal sellekevadist metsaistutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕiguskantsleri Ülle Madise hinnangul ei ole keeld välireklaami hulka vähendanud, rääkimata tõsiasjast, et politsei sai viimastel valimistel sel teemal üle 200 kaebuse. Madis arvates ei ole keeld valimiskampaaniat sisukamaks muutnud ega pannud erakondasid reklaamiga seotud kulusid kärpima. Samuti tekitab keeld kandideerijate vahel ebavõrdsust. Mõni üksikkandidaat või võib-olla väiksemate varaliste võimalustega valimisliit ei tohi selle keelu tõttu isegi ühe kandidaadi nime, numbri, näopildi ja paari seisukohaga paberit kohaliku poe või bussioote paviljoni juurde kleepida, nii et, et tegelikult see ka piirab nende võimalusi. Juriidilise isiku annetuse keeld läheb seejuures madise sõnul põhiseadusega vastuollu, kuna sellega piiratakse väljendusvabadust. Tegelikult on võimalik lugeda juriidilise isiku keelatud annetuseks see, kui näiteks üks eraõiguslik ajaleht teatab enne valimisi, et meie arvates tasuks meie lugejal hääletada nende ja nende poolt, kui nad tahavad seda, seda ja ilmselt tuleks see keeld kaotada. Küll aga on siin üks konks, vältida tuleb ka seda situatsiooni, kus erakonnad viivadki oma kampaania või peidavad ära sellistesse sihtasutuste se ja mittetulundusühingutesse. Selleks et mitte näidata, kust tuli selle reklaami jaoks raha peab erakondade rahastamise järelevalve komisjonil olema õigus küsida, et kust see raha tuli. Õiguskantsleri hinnangul tuleb ümber mõtestada ka aktiivse agitatsioonimõiste valimispäeval. Kui ikkagi sotsiaalvõrgustik, Facebook lükkab ette mõne kandideerija postituse või pildi valimispäeval, et siis tihtipeale ei saa kandidaat seda kontrollida, et kas me ikka peame panema politsei olukorda, kus selle asemel et kurjategijaid püüda, tegeletakse küsimusega. Et kes Facebookis, mis hetkel oma taustapilti vahetas ja jällegi, et seda silmakirjalikkust minu arvates tuleks vähendada ja oleks ilmselt targem ka siis niisugune agitatsiooni keeld valimispäeval kaotada. Samas üks on selge. Valimisjaoskond ja selle ümbrus peab jääma reklaamist puhtaks.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsler Ülle Madise tegi riigikogule ettepaneku kaotada aktiivse agitatsiooni perioodil poliitilise välireklaami keeld, sest see ei täida oma algset eesmärki muuta valimiskampaaniad sisukamaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu toimiv riigieelarve süsteem on laias laastus selline, et iga-aastastel riigieelarve läbirääkimistel on üle 95 protsendi eelarvest juba nii-öelda lukus ning valitsuskabinetis hakatakse arutama ülejäänud viie protsendi kasutamist. Peaminister Jüri Ratas tahab peale valimisi aga läbi viia eelarve revisjoni ehk võtta eelarvetükkideks lahti. Riik peaks sellise revisjoni oma eelarve osas ära tegema ja minu meelest selleks sobib väga hästi just peale valimisi, kui uus koalitsioon moodustub, et eelarve analüüs ja revisjon teha ära, punkt üks tuleb kindlasti need kohad, kus on dubleerimist, need üle vaadata ja kindlasti neid vähendada, punkt kaks, bürokraatia vähendamine, punkt kolm. Me peame kindlasti sihte seadma ka, mis on seotud uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga 2021 kuni 2027 ja ma arvan, et selline korralik röntgeni pilt peab meile kätte näitama, kuhu on vanast harjumusest kogunenud raha, mis on kuskil mujal pakilisemalt tarvis ning kuidas meie ühiseid vahendeid saaks efektiivsemalt kasutada. Aastast 2020 läheb Eesti aga üle tegevuspõhisele riigieelarvele ja ettevalmistused selleks juba käivad. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja strateegilise planeerimise ja eelarvestamise alal Rando Härginen. See tähendab seda, et iga euro on seotud eesmärkidega ja ministeeriumid on kaardistanud. Kui palju nende tegevused ja teenused maksavad? Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov Eesti 200 ja endine pankur ja reformierakondlane Andres Sutt on aga teiste seas käinud välja et Eestis võiks toimima hakata nullbaasil eelarvestamine. See ei ole aga Rando Härgineni sõnul realistlik, kuna nullbaasil eelarvestamine igal aastal läbi viia on väga mahukas ning Eestis ei jätku selleks ka ametnikke. Nullbaasiline riigieelarve ise tähendab seda et iga aasta eelarve protsessis võetakse kõikide ministeeriumite kulud lahti ja vaadatakse detailselt üle, kas ja kui palju on vajalik tegevusi ja teenuseid osutada. Et selline suuremahuline nullbaasiline riigieelarvetamine ei ole vähemalt hetkel võimalik ilma selleta, et oleks mindud üle tegevuspõhisele riigieelarvele.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas tahab pärast valimisi viia läbi eelarverevisjoni ehk vaadata üle riigieelarve kokkupaneku põhimõtted. Räägitud on ka mõttest kutsuda Eestis ellu null-baasil eelarvestamine - see ei ole aga Rahandusministeeriumi hinnangul realistlik enne kui käiku läheb tegevuspõhine eelarvesüsteem, mis on plaanitud aastaks 2020.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna abilinnapea Andrei Novikov ütleb, et tegelikult soovitakse süsteem, kus bussi või trammijuht pileteid müüb, üldse ära muuta. Seda tingib tegelikult juhtide soov, seda tingib elementaarne ohutus, sest iga kord, kui juht sõidab, peab ta esiteks pöörama põhitähelepanu ohutusele ja graafikus püsimisele. Samas kui peatuses või ka sageli sõidu ajal kellelgi tekib soov sõidukit osta pilet, siis see võib kaasa tuua nii graafikus püsimise keerukuse kui ka sageli ohtliku olukorra. Lisaks kõigele on pandeemia ajal olnud kasutusel meede, kus tegelikult bussijuht on eraldatud reisijatest, ehk siis esimesed istekohad on reserveeritud nii et neid ei oleks võimalik kasutada ja me juhtide tervise huvides näeme, et see süsteem on end õigustanud ja kindlasti kuni ei ole viirusega meil täiesti ühel pool oleks soov seda süsteemi jätkata ja enamgi veel, tegelikult me praegu korraldame ümber tehniliselt lahendust bussi sees, et tulevikus oleks võimalik bussijuht üleüldse reisijatest eraldada. Samuti kaalume seda uute bussihangete raames sellise lahenduse installeerimist juba juba algselt bussi sisse. Samal ajal. Meil ei ole täna lõplikku seisukohta, kas meil edaspidi hakatakse bussis pileteid müüma või mitte. Et me võtsime endale praegu aja selleks, et see korralikult läbi töötada ja läbi mõelda, siis me anname ka aru, et kohati on, on see vajadus täiesti olemas ja sõltumata sellest, et bussides on olemas validaatorid, mis võimaldavad pangakaardiga tasudes sõidukit piletit osta on sularaha arveldamise võimaluse kaotamine siiski veel küsitav. Samal ajal praegu me peame seda meedet ühelt poolt vajalikuks ja teiselt poolt ka mõnes mõttes testperioodi raames katsetatavaks. Mõtet võimaldada kõigile reisijatele tasuta sõit Novikov ei poolda. Praegu toovad piletiga sõitjad linnale tulu viis miljonit eurot aastas. Sellest umbes pool miljonit saadi seni bussidest trammides müüdud piletitest põhimassi. Taolistest piletiostjatest moodustasid turistid ja kuna neid ilmselt sel suvel on vähem, ongi õige aeg katsetada praktikat, kus juhid pileteid ei müü, ütleb Novikov.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna ühistranspordis kehtib 1. juunist taas valideerimissüsteem tallinlastele ja pileti ostmine mittetallinlastele. Samal ajal on juhid endiselt reisijatest eraldatud ja pileteid ei müü.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu eelmisel aastal, saavad ka tänavu väiketeatritest kõige rohkem toetust Von Krahli teater, Vat teater ja teatrum Neist. Esimese kahe toetus jääb 450000 euro kanti. Teatrum saab ligi 330000 eurot. Kõige rohkem suurenes toetus mittetulundusühingule teine tants ja sõltumatu tantsu ühendusele, kes mõlemad said varasemast 49000 eurot rohkem. Pea sama palju kerkis ka Tartu uuele teatrile määratud toetus. Esimest korda saab riigilt toetust must kast, kellele määrati 16000 eurot. Kokku rahuldas kultuuriminister Tõnis Lukas 11 väike teatri rahataotlused. Kogu nimekirja ja summasid saab lugeda ERR-i kultuuriportaalist. Teatrikriitik Meelis Oidsalu leiab, et rahastusotsustega võib üldjoontes rahule jääda. Kui Juhan Ulsaki sõnu laenata, siis seakisaks mingit põhjust ei ole. Kas ta tuleb ikkagi seda taime, millelt mingeid õisi ka loota on? Kui sealt nimekirjast miski nagu silma torkab, siis kinoteatri puudumine. Aga neil olid vist mingid tehnilised põhjused, miks nad ei saanud oma taotlusi esitatud ja ka teater kelm võiks tegelikult olla seal kunstiliselt pildis, aga, aga mul puudub. Noh, info selle kohta, kas nad üldse taotlesid. Toetust soovisid, kuid ei saanud vana Baskini teater, polügon ja Tartu suveteatri selts samuti osaühing lavastuskoda. Oidsalu hinnangul tundub seegi aus otsus olevat. Minul küll noh, mingit sügelust see loetelu seal ei tekita. No seal on üks argument olnud see, et vana Baskini teater on selline, kus ikkagi käib päris palju publikut vaatajatele see meeldib, nende repertuaar, et miks nad ei võiks toetust saada. Nad ei tegele teatri kunstiga, teatril on Eestis nii palju muid funktsioone, et minu arust vana Baskini teatrile võiks ka sotsiaalministeerium anda parem toetust, et teater ei ole Eestis ainult kunstiteenistuses. Kultuuriministeerium peaks ikkagi kunstitaotlusliku teatri eest muretsema, rohkem. Rahasumma kasvu peab Oitsalu tervitatavaks, küll aga leiab ta, et rahastus on muusikateatri poole kaldu. Tasakaal selle vahel, palju meil läheb muusika ja balletita rahastamiseks võrdluses omakeelse sõnateatri rahastamisega, see on natuke liiga palju kreenis selle esimese poole. Selle peale võiks nagu pikemas perspektiivis mõelda veidi, sest muusika ja ooperiteatri materjal ja esitajad ja kohati tegelikult ka publik on välismaised. Minu arust Eesti riik peaks pigem toetama algupärase teatrikultuuri arendamist ja vähem muretsema siis Soome pensionäride lõbustamise pärast.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriministeerium toetab eraõiguslikke väiketeatreid tänavu kokku 3,1 miljoni euroga. Seda on märksa rohkem kui eelmisel aastal, kui erateatrid said 1,8 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTehnikaülikooli kuratooriumi otsuse kohaselt saab ülikooli rektoriks professor Jaak Aaviksoo. Kuratoorium tegi oma otsuse pärast kahetunnist vaagimist ja mitut hääletus. Vooru lõpuks jagunesid hääled kaheksa poolt ja kolm vastu. Varem Tartu Ülikooli rektorina ja haridusministrina töötanud professor Aaviksoo näeb oma esmaste ülesannetena lülitamist ülikooli arengukava koostamisse ja sinna uute rõhuasetuste lisamist. Aaviksoo motoks on pigem vähem, aga paremini. Muutused, mida tehnikaülikooli juures on vaja läbi viia, peaksid Aaviksoo sõnul lähtuma koostööpartnerite huvidest. Ei ole kahtlustki, et kõike, mis olemas on, tuleb ainult kahandada. Kindlasti tuleb midagi juurde teha. Aga üldiselt võib küll nii öelda, et jah, tuleb otsa vaadata sellele, mida me teeme ja jätta mõned asjad tegemata. See puudutab õppekavasid. See puudutab struktuuriüksusi. See puudutab võib-olla ka teadussuundi, et need suunad, kus tehnikaülikool on tegev, oleksid tõepoolest tugevad ja konkurentsivõimelisemad. Nad kindlasti peaksid olema parimad Eestis. Kõike, mida me teeme, see peab olema parim Eestis vähemalt parim Eestis. Kuratooriumi esimees Sandor Liive ütles, et Aaviksoo kasuks tuligi tema kogemus kõrgkoolijuhi, teadlase ja ka poliitikuna. Ta on olnud valitud kaks korda Tartu Ülikooli rektoriks, tal olnud haridusminister mõttes ka kahel korral. Aaviksoo juhtimiskogemus kindlasti haridusasutuses oli tema pluss kindlasti ka laiemalt ja tal on väga hea arusaamine, kuidas Eesti riik toimib, mis on Eesti riigi vajadused. Eks see lõpuks oligi, et kuna teised kandidaadid ju olid kõik rohkem või vähem nii-öelda tegev teadlased. Et see küsimus oligi, et, et kas me valime nagu teadlase või valime juhi. Tehnikaülikooli 41 liikmelisel nõukogul, kuhu kuuluvad ka tudengite esindajad, on seaduse kohaselt võimalus kuratooriumi otsus kuu aja jooksul vetostada. Nõukogu esimees Sulev Mäeltsemees. Nõukogu on ühe korra arutanud vastavalt kuratooriumi soovile esitanud oma seisukohad rektorikandidaatide osas, aga need olid sellised kvalitatiivsed hinnangud, mis olid siis rektorikandidaatide senine teadustöö kogemus, administratiivtöö kogemus, rahvusvahelise haardeulatus ja kõik sedalaadi küsimused ning seal siis nõukogu andis kõigile toetuse. Tehnikaülikooli nõukogu koguneb 16. juunil, siis selgub ka see, kas kuratooriumi otsuse vetostamine üldse päevakorda võetakse.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Tehnikaülikooli kuratoorium tegi täna oma valiku, kes hakkab ülikooli järgmise viie aasta jooksul juhtima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on tänase seisuga tehtud kokku 8121 koroonaviiruse testi, millest 575 on osutunud positiivseks. Enim on nakatunuid 40 kuni 49 aastaste ning 60 ja vanemate seas. Nüüd on valve perearstikeskustes võimalik võtta üle perearstikeskuste nimistud. See tähendab seda, et kui keskuses on kõik arstid haigeks jäänud, siis inimesed ei jää abita. Praegu sellist vajadust õnneks ei ole, kuid valmisolek on juba olemas. Terviseameti staabis esmatasandi abi korralduse eest vastutav Heli Paluste ütleb, et lisaks peavad valve perearstikeskused töötama vajadusel nädalavahetustel ning riigipühadel. See tähendab siis seda, et inimese jaoks jääb kontaktiks pöördumise kohaks jätkuvalt nõuandeliin üks, kaks, kaks, null aga nõuandeliin saab siis vajadusel, kui ta hindab, et see vajadus on olemas, suunata selle inimese ise otse valve perearstile, kes saab siis teha põhjalikumat nõustamist aga vajadusel suunata ka testimisele. Nii et selline lisa võimalus. Nüüd on. Samal ajal on ka kõik proovivõtupunktid avatud. Perearstid suunavad sarnaselt senisele inimese koroona proovi andma, kui tal väljenduvad haigussümptomid. Ravita ei jää ka ravikindlustuseta inimesed, Heli Paluste. Need ravikindlustamata isikud, kes haigestuvad ja kahtlustavad endal koroona haigust, siis nad võivad julgelt pöörduda mis tahes lähima perearstikeskuse poole. Vältimatu abi andmine on praegu mõistena laiendatud ning kõik sellised juhtumid on siis võrdsustatud vältimatu abi andmisega. Samuti võivad pöörduda teise perearsti patsiendid või siis ka päris perearsti ta inimesed, et sellepärast muretsema ei pea. Vabariigi valitsus jälgib kuni eriolukorra lõpuni ka inimeste elektroonilise side andmeid. Statistikaameti peadirektor Mart Mägi rõhutab, et see pole ebaseaduslik ning andmeid ei koguta reaalajas. Me oleme jõudnud operaatoritega kokkuleppele, et suuresti see töö toimub siis nende majades selleks, et tagada täielik anonüümsus. Tegelikult me vaatleme siis olukorda enne kriisi ja peale eriolukorras ka meetmete kehtestamist, kas need liikumismustrid ehk kas inimesed ja sealhulgas siis ka tegelikult eakamad inimesed püsivad oma tavapärasest liikumispiirkonnas, see on väga oluline, et me kõik seda lepet koos austan ja selleks seda analüüsi ka läbi viiakse. Statistikaamet loodab koos operaatoritega esimeste tulemusteni jõuda järgmise nädala jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti teatel tehti Eestis möödunud ööpäeval kokku 1010 koroonaviiruse tuvastamise testi, neist 37 osutus positiivseks. Neljapäevaõhtuse seisuga vajas haiglaravi 40 inimest, neist seitse oli intensiivravil ning kriitilises seisus. Alates sellest nädalavahetusest suunab perearsti nõuandeliin 1220 ajavahemikul kella kaheksast kaheksateistkümneni inimese Covid-19 testimisvajaduse tuvastamiseks valveperearstikeskusse. Samal ajavahemikul on avatud ka mobiilsed proovivõtupunktid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile Tartu reformierakondlaste ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonikõneluste alguses võeti ette keskkond, linnaruum ja liikumine. Jõuti järeldusele, et linnaosalusega üritustel tuleks lõpetada plastnõude kasutamine. Ühtlasi loodab uus koalitsioon motiveerida kõrtsipidajaid, et senine topsiringluse süsteem üle linna laieneks. Kuidas täpselt, see veel ei selgunud Emajõe Anne kanali vahele. Suurele haljasalale peaks tulema läbimõeldud pargiala. Sotside Tartu juht Heljo Pikkhof ütles, et see on plaanis teha tuleval aastal keskkonnateemadega koos räägiti ka autostumise vähendamisest. Muuhulgas lubatakse linna äärde rohkem parklaid, et lähivaldade elanikud oma autod sinna maha jätaks ja linnatoimetusi ühistranspordi abil teeks. Kusjuures ühistranspordist rääkides tuletasid sotsid meelde oma paari aasta taguse idee rajada Tartusse trammiliin. Tõenäoliselt koalitsioonileppesse jõudev rööbastranspordi analüüs peaks andma lõpliku vastuse, kas Tartu ja Tartu lähivallad niisugust liini vajavad. Kui nüüd parkimise juurde tagasi tulla, siis eilse kokkuleppe järgi peaks linn looma toetuse korteriühistutele, et need saaks välja arendada enda parkimisalad. Sotsid palusid arutada ka kesklinna parkimistasude tõstmist. Ühelegi kokkuleppele siiski ei jõutud, ehk parkimistasud ja ka tasulise parkimisala suurust tõenäoliselt ei muutu. Täna võetakse ette haridus sotsiaal ja kui jõutakse, siis ka kultuurivaldkond. Kõige põnevam arutelu kerkib tõenäoliselt ümber lasteaia kohatasu. Sotsid soovivad, et see alampalgast lahti seotaks, kuid Reformierakonnale see mõte ei meeldi. Ilmselt lepivad sotsid siiski ka ajutise lahendusega. See tähendaks, et reegleid pikas plaanis ei muudetaks, aga järgmisel ehk valimiste aastal lasteaia kohatasu ei tõuse. Kalleid ja keerulisi küsimusi on täna teisigi. Sotside hinnangul on Tartu kooli õpetajate töökoormus liiga suur. Töökoormust annaks vähendada, kui meil oleks rohkem õpetajaid, aga neid on igal pool vähe. Kas ja mida linn siis ära saaks teha, peaks täna õhtuks selguma. Vähe on meil ka sotsiaalpedagooge, psühholooge ja logo. Peede sotside hinnangul peaks kaasav hariduskoolide kõrval ka lasteaedadesse jõudma. Tartu linn on pikalt soodustanud üsna leebete nõuetega lastehoidusid ja nüüd arutatakse, kuidas tarvilikud spetsialistid ikkagi mudilaste juurde jõuaks. Veel soovivad sotsid lasteaedade remondikava. Muidugi pole kava koostamine sugugi nii kallis, kui selle elluviimine ehk tulevases koalitsioonilepingus leiab see suure tõenäosusega ka oma koha.", "role": "user" }, { "content": "Täna on Tartu koalitsioonikõneluste kõige keerulisem teema lasteaedade kohatasu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige suurem soov ja vajadus on natuke pikaajalisem plaan võrreldes sellega, mis meil praegu on, selline reageerimine kord nädalas minu arvates juba tänaseks ei ole õige lähenemine. Sellist plaani, ma arvan, vajavad nii omavalitsused kui ka inimesed. Ehk siis see plaan võiks olla avalik, seda võiksid kõik Eesti inimesed teada. No alustame sellest, et see plaan võiks olla või, või peaks olema. Ja inimesed peavad tõepoolest teadma, et kus nad praegu on selles plaanis ja mis on võimalikud arengud. Ja mis on võimalikud piirangud milleks tuleb olla valmis juhul kui olukord halveneb. Mina näen, et siin on ka puhtpraktiline vajadus. Kas teie meelest siis ikkagi suve ei kasutatud piisavalt ära, et selleks teiseks laineks valmistuda? Ma kardan, et me peame tunnistama, et meil ühiskonnas tekkis illusioon, et kuidagi see asi läheb mööda ja isegi sellist emotsiooni oli tunda ka veel septembris, kui mitte oktoobris. Ja Tallinna signaale keegi väga tõsiselt vastu ei võtnud, aga siis minu arvates oligi see õige aeg. Selleks, et rakendada ennetusmeetmeid. Üks teema, mis on praegu õhus, on saata põhikooli ja gümnaasiumi õpilased varem koolivaheajale selle võrra siis kevadel õppetööd pikendada ja praegu saaks niimoodi koolides kontakte vältida ning see aitaks ka viiruse levikut piirata. Mis teie sellest mõttest arvate? Ma arvan, et tänaseks on tähtis mitte ainult sõnumite sisu, vaid ka sõnumite selgus et kuna seda teemat arutada juba päris pikalt, siis meie probleem seisneb selles, et koolid ehk siis ka omavalitsus päris ei tea, milleks tuleb valmistuda. Ja noh, see tekitab lisapiiringeid, et ma arvan, et kui otsus on olemas kui on selline nägemus, et kulutame vaheaja varem välja, siis mida varem me seda saame teada, seda parem, ja oleme selleks valmis.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on alates augusti lõpust küsinud valitsuselt ja Terviseametilt, milline on kriisiplaan koroonaviiruse teise lainega toimetulemiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKas Keskerakonna esimees Jüri Ratas andis uue presidendikandidaadi otsimise vabaks, kui teatas, et vähemalt riigikogus pole temal piisavalt toetust? Jah, isegi kui ta enda jaoks võttis vaid aja maha. Tegelikult on nüüd kõigil parlamendierakondadel põhjust arutada, kas nad suudaksid leida piisava toetusega kandidaadi. Samas jättis ratas enda varju jätkuvalt presidendivalimiste kohale. Eelmise valitsuse laialisaatnud ja peaministrist loobunud Keskerakonnal on keeruline oma toetajatele selgitada, miks nad nüüd ütlevad lahti ka võimalusest saata keegi enda seast Kadriorgu. Selleks tuleb leida nii hea põhjendus, et seda pole veel leitud. Reformierakonna esimees, peaminister Kaja Kallas tõstis aga enda õlgadele äärmiselt keerulise ülesande, kui teatas, kuidas otsib isiklikult parlamendierakondadega kokkulepet, et oleks võimalik president juba riigikogus ära valida. Kuid samuti võttis ta endale vastutuse, sest ebaõnnestumise korral vaadatakse tema poole ja küsitakse temalt, miks kokkuleppeni ei jõuta. Parlamendis riigipea valimist peab sõnades õigeks ka Jüri Ratas. See saaks võimalikuks aga vaid siis, kui Reformi ja Keskerakond lepivad kokku kandidaadis, keda oleks nõus toetama lisaks kas Isamaa või sotsiaaldemokraadid. EKRE on juba ette lubanud anda hääled enn Põlluaasale. Reformierakond on valmis Keskerakonnaga ja veel kellegagi kokku leppima, sest ise nad enda kandidaati ei esita. Neil on meeles 2016. aasta läbikukkumine, siis põrusid nende kandidaadid presidendivalimistel. Nad ise langes valitsusest ja lõpuks kaotasid sotsidele enda kõige populaarsema presidendikandidaadi, endise välisministri Marina kaljuranna. Kui seekord valitakse president riigikogus, mis on siiski raskesti usutav, ei luba tähed võitu Kersti Kaljulaidile vähemalt praegu, sest talle ei anna toetust Keskerakond. Kas võitja võiks olla näiteks endine kaitseminister Jüri Luik, õiguskantsler Ülle Madise või ERMi direktor Alar Karis, siis erakonnad ütlevad, et kõik need nimed on aruteludest läbi käinud, aga kõik on veel ebaselge, mis on üldse selge. Vähem kui kolm kuud enne presidendivalimiste algust. Et parlamendierakonnad tahavad järgmiseks presidendiks inimest, kes tunneb Eesti poliitikat, keda tunnevad Eesti poliitikud ja kelle ankeedi teadasaamiseks ei pea guugeldama. Et parlamendiväline, aga küsitluste järgi populaarne Eesti 200 survestab riigikogu erakondi. Üleskutse kanda senisele riigipeale Kersti Kaljulaidile teine ametiaeg muutes selle teema kohalike valimiste eel lahinguks. Et esimesed erakondade vahelised kompamised on olnud rohkem nimekesksed kui kantud näiteks arutelust, kas Eesti vajab enam väljapoole või sissepoole vaatavat ja tegutsevat presidenti. Et Keskerakonna otsustamatus, kas Jüri Ratas peaks kandideerima või mitte, hakkab päris varsti segama kokkuleppe kandidaadi leidmist, et mitte öelda välistab selle. Üldiselt on selge, et uue presidendi nime ennustamiseks on kõik ebaselge.", "role": "user" }, { "content": "Toomas Sildam arutleb nädalakommentaaris selle üle, kuidas Jüri Ratase otsus mitte presidendiks kandideerida, andis kandidaadi otsimise vabaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui ettevõte soovib merre tuuleparki rajada, tuleb tal esmalt esitada hoonestusloa taotlus. Taotlus ei taga sugugi loa saamist enne tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine, pidada läbirääkimisi kohalike elanike, omavalitsuste ja riigiasutustega. Veel enam iga loamenetluse alustamist kaalutakse üsna pikalt. Nüüd soovib majandus ja kommunikatsiooniministeerium mängureegleid muuta. Eile kooskõlastusringile saadetud eelnõu järgi võiks merealal hoonestusluba taotleda ka riigiasutus, majandus ja taristuminister. Taavi Aas selgitab, et riik võiks protsessi kuni loa väljakirjutamiseni enda kontrolli alla saada. Täna on olukord selline, kus meretuuleparkide aladele esitatakse küll massiliselt joonestusloa taotlusi ettevõtete poolt, aga meil ei ole ülevaadet sellest, et kas need taotlused on kõik kaetud sellega, et need ettevõtted on valmis seal arendama või broneeritakse neid maa-alasid nii-öelda igaks juhuks tulevikus siis seda võimalust edasi müüa või teha nendega midagi muud. Eestisse meretuulepargi rajamiseks on taotlusi esitanud seitse ettevõtet. Viimati tegi seda energiakontsern Utilitas, et ehitada Liivi lahte neli ja Saaremaa läänerannikule kaks tuuleparki koguvõimsusega 7800 megavatti. Võrdluseks auvere elektrijaama võimsus on 300 megavatti. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv ei oska ministeeriumi plaani veel heaks kiita ega pahaks panna. Küll aga tõdeb ta, et riigi soov jätab omajagu küsimusi. Ta ole lihtsalt väga palju segadust tekitav, et see õiguslik alus ka, et millise seisu jäävad sinna teised arendajad, kes on oma protsessidega tänaseks juba alustanud. Kindlasti ei ole eesmärk siis see, et me nende käest selle tegevuse ära võtame. Kui on aktiivne tegevus, siis loomulikult on siin võimalus ka erasektoril. Ühtlasi kinnitab Taavi Aasep, paralleelselt riigiga võivad hoonestusloa taotlusi esitada ka ettevõtted. Eelnõus on aga kirjas, et kui riigiasutus on hoonestusloa saamiseks taotluse esitanud, siis samale alale era ettevõtte enam taotlust esitada ei saa. Aga sellele alale, kus ette jõudis erafirma, võib oma hoonestusloa taotluse esitada ka riigiasutus. Sellisel juhul pannakse taotluse kaalukausile, kusjuures punkte jagatakse näiteks selle järgi, kas taotlejal on võimalus meretuulepark päriselt valmis ehitada. See eesmärk ongi selles, et neid taotlusi ei esitataks nii-öelda igaks juhuks Meie jaoks tähtis on see, et see protsess kindlasti edasi liiguks. Kui menetlus on läbi ja riigiasutusel tuulepargi saamiseks hoonestusluba käes, pannakse luba oksjonile. Ettevõte, mis oksjonil võidab, saab kohe tuulikute püstitamiseks ehitusloa taotleda. Terje Talv ütleb, et Eestis plaanitud korralduses pole iseenesest midagi erakordset. On ka neid riike, kus riik arendab alad välja ja paneb need oksjonile ja siis alates sellest meretuulepargi püstitamisest, on see siis arendaja ala.", "role": "user" }, { "content": "Riik soovib võimalust ise mereala tuuleparkideks hoonestuslubasid taotleda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNovember on meeste tervise kuu ja talisupp d kinnitavad nagu ühest suust, et varasemad nohud ja talvised põdemised on unustatud ja meeleolu tunduvalt parem. Täna keskpäeval oli Pärnu jahtklubi juures jões sealse tali ujumiskeskus asubki, veetemperatuur seitse kraadi. Taliujumise entusiasti talis Tobreluts jutu järgi loetakse taliujumiseks, kui vesi on alla 15 kraadi. Niisiis on paras aeg uude keskuse tulla. Talis Tobreluts. No see on kõige moodsam, ma arvan Eestis üldse, et kaugjuhtimine toimub Tallinnast, et sooja temperatuuri laval või siis kerisel on võimalik siis lausa Tallinnast või, või miks mitte kostarikalt juhtida. Ja see ongi peamine ja hästi nutikas keskus on, registreerimine on kindlasti vajalik ja on liikmetasud ja kes tuleb siia liikmeks, siis saab käepaela, see on ka nutikas, et saab ise tulla vaadata, et kas saunas on kedagi, kui ei ole, siis on hea, vaba, mõnus, igati turvaline ja palju ruumi ka. Taliuju ja Aarne Karu tegi just algust oma kolmanda hooajaga. Kahe aastaga on tema elukvaliteet oluliselt paranenud. Kui enne tali ujumist mul oli krooniline nohu talviti, et kas sügisel pihta lõppes, kevadel peale seda taliujumise alustamist on see kõik ära kadunud ja me oleme haigem, vähem olnud energiat ja rohkem. Elu on parem ja sõpru on rohkem, see on nagu väike kommuun, et siin uued sõbrad ja, ja tuttavad ja ja, ja uued seiklused, sest et me kunagi ei ole ainult ühes kohas, kus noh, mina olen praegu Tallinnast, tulin, eks ta selleks siia Pärnusse. Palju neid tali, talisuplejad Eestis. Kuule nüüd, kui koroona hakkas, siis hakkas buum pihta, et mina hakkan enne koroonat, siis ei olnud väga palju. Ma ei oska numbreid öelda, aga need on ikka tuhandeid tuhandeid. Kui mina alustasin, siis rannas väga inimesi olnud, aga praegu minna kasvõi keset tööpäeva näiteks linnahalli kõrvale Tallinnas see ei ole hetkega vaba aega, kus inimesi oleks vees, alati on keegi vees, soovitan kõigile. Loomulikult see on tervislik ja tulge ujuma.", "role": "user" }, { "content": "Talisuplemine ja -ujumine on aasta-aastalt populaarsemaks muutunud ja seepärast avati Pärnus täna moodne taliujumiskeskus, kus saab ujumas ja saunas käia ööpäev läbi. Vette minna võib igaüks, kuid sauna pääsevad üksnes klubiliikmed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEston Kohverile vene riigi poolt määratud advokaadi Jevgeni Aksjonovi sõnul on kohtuasja menetlemine põhimõtteliselt jõudnud lõppfaasi. Uurija palus aresti pikendamist, et juurdlus lõpule viia. Kõik vajalikud ekspertiisid on juba tehtud. Järgmisel nädalal tutvustatakse kohverile ekspertiiside tulemusi, pärast seda antakse dokumendid üle prokurörile kinnitamiseks. Tänane istung Lefortova kohtus võib jääda viimaseks kohtuistungiks siin Moskvas. Edasi saadetakse kohtuasi Pihkvasse, kus toimub lõplik kohtuistung. Veel ei ole selge, kas ka Pihkvas jätkab kohver advokaadina. Jevgeni Aksjonov. Seda küsimust arutatakse, Eesti saatkond Moskvas otsustab, kes hakkab ta huve kaitsma. Seal siin olen ma tasuta advokaat riigi poolt määratud ja sõita Pihkvasse ilma finantside kohta käiva leppeta, ütleme nii, ei ole võimalik. Seepärast nüüd otsustataksegi, kas teda hakkab ehk esindama advokaat Pihkvast, kelle saatkond kohveri huve kaitsma palkab. Aksjonovi sõnul võib lõplik kohtuprotsess Pihkvas alata ehk juba mais ning kesta kuni kolm nädalat. Protsess võib kesta kaks-kolm nädalat, tunnistajaid selles kaasuses on väga vähe, vaid üks vene piirivalveohvitser lisa ekspertiise kohtuajal tegema ei hakata, kogu kaasus on vaid ühes kaustas. Kolm nädalat on minu arvates maksimum, ütles Jevgeni Aksjonov. Moskva Eesti saatkonnast öeldi ERR-ile, et saatkond teeb omalt poolt kõik, et Kohveri huvid oleksid kaitstud parimal võimalikul viisil nii Moskvas kui ka kohtumenetluse ajal Pihkvas. Konsul jätkab regulaarsete kohtumistega Eston Kohveriga rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva.", "role": "user" }, { "content": "Moskva Lefortovo kohus pikendas täna Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vahi all hoidmise tähtaega 5. juunini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahapesuga seonduvat reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Pärnu vanima kinnisvarafirma LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et midagi ülemäära keerulist seadus neid tegema ei kohusta ja kui kinnisvaraostjad ja müüjad oskavad nende nõuetega arvestada, saavad tehingud tehtud ilma suurema närvikuluta. Kui on loomulikult tegemist suuremate sularahasummadega seal 50000 või või 100000 eurot, ei ole küsimus selles, et kas selle raha eest saab osta või ei saa, otsustab rahapesubüroo, kas tegemist on siis kahtlase tehinguga või ei ole, sellekohane info on kohustus meil neile edastada, kui ostetakse suurema summa sularaha eest kinnisvara, see, mida nüüd klient ütleb, selle me ka vastavalt fikseerime, et kui need on säästud, me paneme kirja, et on tegemist säästudega, aga noh, selliste suuremate sularahatehingute puhul me tegelikult soovitame kliendil panga poole pöörduda, et sularahas maksta sisse selle kontole. Sest selline sularaha käitlemise kulu on päris suur kinnisvarafirma poole pealt vaadatuna. Ega neid sularahatehinguid kinnisvara või vähemalt meie praktikas nagu väga palju ei ole, ma julgeks arvata, et 95 protsenti on ikkagi pankade vahendusel tehingud. Aga ka panga ülekandega tasumisel tuleb tegelikult tõrkeid ette, ütleb SakSing. Ka suuremate summade kandmisel peab arvestama sellega, et samamoodi küsitakse raha päritolu, noh reeglina siis pankade poole pealt, et aga sellist klassikalist eraisikut, kes on kinnisvaratehingut tegemas, tal arvel on raha ta soovib seda kanda siis notarideposiiti või müüjale või noh, kinnisvaratehingut vahendava ettevõtte arvele, siis reeglina ikkagi küsimusi ei teki. Kui need küsimused päevakorda tekivad, siis, siis tegelikult reeglina ikkagi pank pöördub. Aga jah, peab arvestama, et ei tasu sellist suurema summa kandmist siis jätta samale päevale, et, et nii-öelda võidakse küsida päritolu kohta. Noh näiteks, et kui te olete müünud maha suvila või korteri ja küsida näiteks selle müügilepingut, kui te olete kellegil selle raha laenanud laenulepingu, et, et ikkagi noh, alusdokumentideni teinekord jõuab ka see päring või on teenitud dividende või ühekordsed mingid muud tasud seal mööbli või, või kunstimüügist, siis peab olemas olema ikkagi dokument, mis alusel see on soetatud.", "role": "user" }, { "content": "Rahapesuvastased meetmed puudutavad ka kinnisvara ostjaid. Näiteks võib kinnisvara ost ja müük planeeritust kauem aega võtta. Enamasti räägitakse rahapesuga seoses üksnes pankade rakendatavatest meetmetest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas soovis ju väga selgelt, et siseminister ja EKRE esimees Mart Helme hääldaks välja sõnad. Palun vabandust Soome peaministri ees, keda ta oli täpselt nädal tagasi pühapäevases raadiosaates rängalt solvanud. Ma arvan, et Jüri Ratasel on olnud see nädala algus. Hästi keeruline, sellepärast et, et ta oli ikkagi silmitsi olukorraga, kus see valitsus oleks vaat et lagunenud. See on nagu tema jaoks praegu hästi keeruline mõtisklus, et kuidas selle valitsusega edasi minna. No mul on tunne, et EKRE l on tõepoolest olnud hästi keeruline otsustada, et kas nad on jätkuvalt protestipartei, õigemini siis EKRE juhtidel, kas ta on protestipartei esimees või on ikkagi valitsuse liige? Mul on tunne, et kui vaadata, kuidas see nädal kulges, siis ikkagi ka Mart Helme kaldub ju järjest enam sinnapoole, et ta on siiski valitsuse liige. Selle üle on tegelikult poliitikud omavahelistes vestlustes hästi palju räägitud, et kas Mart Helme jääb väga pikalt valitsusse, mis on nagu kahe otsaga, et ühelt poolt loomulikult kui Mart Helme ei oleks valitsuses, oletame, kui ta oleks EKRE parlamendifraktsiooni esimees, siis on ta oluliselt vabam rääkima kõikvõimalikel teemadel. Ja Jüri Ratas peaministrina saab alati öelda, et see on parlamendiliikme arvamus ja see ei ole mitte valitsuse ministri arvamus. Ühelt poolt Jüri Ratas oleks kergem, teiselt poolt üks keerulisem, sest ikkagi noh, peaministri huvides on ju see, et, et valitsuserakondade esimehed oleksid ühises sellises mõtte ja otsustamisruumis praegu Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on ju niikuinii valitsusest väljaspool. Kui nüüd Mart Helme ka oleks, siis ma kujutan ette, et jälle noh, selle valitsuse otsustamine muutuks kohati natuke nagu keerulisemaks EKRE toetusele, ma arvan, et Mart Helme saaks olla oluliselt nähtavam just oma jõuliste reljeefsete avaldustega, kui ta saab seda olla valitsuses, sellepärast et noh, paratamatult ministri positsioon ikkagi on oluliselt ahistavam noh, selliste väljenduste väljaütlemiseks, mida ta võib-olla tahaks teha, kui on ministri positsioon. Ma arvan, et lähinädalad tõepoolest saavad olema rahulikud. Täiesti inimlik on jõulude aeg on aastavahetus. Kui riigikogu uuesti tuleb jaanuari keskel kokku, siis ma arvan, et hakkab kogu elu muutmata kujul edasi minema.", "role": "user" }, { "content": "Nädala alguses oli õhus küsimus, kas valitsus jääb püsima, kuid teine pool kulges juba poliitmaastikul vaikselt, ütleb Toomas Sildam nädala poliitikasündmusi kommenteerides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n13 Võru linnavolikogu liiget on algatanud umbusaldusavalduse EKRE saadiku Kertu Luisu suhtes, kes on ühtlasi valitud sotsiaal ja hariduskomisjoni aseesimehe kohale, ütles Võru linnavolikogu esimees Anti Haugas. Põhjus on siis see, et nii mitmeltki poolt laekusime volikogu liikmetele kui ka linnavalitsuse liikmetele informatsiooni. Volikogu saadik Kertu Luisk postitab sotsiaalmeediasse vene propagandasõnumeid mis muuhulgas nimetavad Venemaa sõjalist rünnakut erioperatsiooni ja tal on postitusi, mis saavad kahtluse alla Ukraina presidendi ja Kiiev linnapea taotlust ja motivatsiooni. Võru linnavolikogu EKRE fraktsiooni juht Rain Epler No ma kommenteeriksin seda, nii et kui ma ise ka nägin seda infot, mida Kertu sotsiaalmeedias jagas, siis ma võtsin Kertuga ühendust, helistasin talle ja, ja küsisin, et mis tal noh, mõttes on või et et millest see tuleb, et ta jagab noh, ütleme otse Putini propaganda ja noh, ma ütleks, et põhjendused jäid minu jaoks ka ümaraks ja ma ise küll ei olnud eelmises volikogus kohal, ma olin välismaal, aga aga ma küll ei suuda kuidagi hukka mõista seda ettepanekut umbusaldust avaldada. Kertu Luisu umbusaldamine võetakse päevakorda aprillikuus toimuval Võru linnavolikogu istungil raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Võru linnavolikogus avaldatakse umbusaldust EKRE saadikule, kes levitas Ukraina sõja kohta sotsiaalmeedias Venemaa propagandat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti peab hakkama saama oma energiaga, selles on kõik veendunud. Asjatundjate hinnangul aga ei jätku meil juba viie aasta pärast külmal talvel energiat ja 10 aasta pärast on puudujääk üldisem. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on veendunud, et põlevkivienergeetikat tuleb edasi arendada. Põlevkivi probleem on selles, et üha suurenevad süsihappegaasi eest makstavad kvoodid. Milliseks kujuneb CO kahe hinna küsimus, sellest sõltub väga palju sellise põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisus, et kas sinna tasub investeerida ja kas see on ka tegelikult inimesele või siis ettevõttele taskukohal. Kui me leiame siin mingi lahenduse, siis kindlasti põlevkivienergeetika vähemalt 20, võib-olla rohkem on, on Eestis suhteliselt suur osakaal. Narva elektrijaamade juhatuse esimees Ilmar Petersen ütles, et põlevkivienergeetika elujõulisus sõltub riigi otsustest. Kui suur saab olema põlevkivielektrijaamade võimsus 10 20 30 aasta pärast, see sõltub väga palju sellest, milline on riigi poolt loodud keskkond investoritele, kes teevad siis investeerimisotsuseid. Loomulikult on eriasi veel see, et kas ja kuidas riik otsustab Eesti tarnekindluse tagamist sest põlevkivi on siiski ainukene nii-öelda primaarenergia allikas Eestis, millest suuremahuliselt stabiilselt elektrit toota on võimalik. Ka selles on asjatundjad ühel meelel, et energiaallikad peaksid olema võimalikult mitmekesised. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium on välja pakkunud mitu tulevikukava, millest enamik sisaldab suuremal või vähemal määral ka tuumaenergia kasutamist. Ministeeriumi energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul tundub tuumaenergia majanduslikult olevat üks favoriite aga sellega on seotud ka palju probleeme. Selleks, et tuumajaama üldse Eestisse ehitada, kulub vähemalt 15 aastat. Senikaua peame me olema mingisuguse muu lahendusega seotud. Me saame rääkida tuumajaama odavusest ainult pikas perspektiivis enne 2020 viiendat suure tõenäosusega Eestisse tuumajaama ehitada ei ole võimalik. Kui me otsustame, et me hakkame tuumajaama pikas perspektiivis Eestisse ehitama, siis tuleks selle aasta jooksul hakata juba tegelikult esimesi samme tegema. Esimene asi, mis kohe tuleb sel juhul ära teha, on seadusandlus, mis reguleeriks tuumajaamade ehitamist ja kasutamist. Selle tegemine võtab vähemalt viis aastat. Mitu ülikooli tehnoloogia instituudi direktor Erik Puura kõneles foorumil väga ilmekalt tuumatehnoloogiast, kuid ei olnud eriti optimistlik selle Eestis kasutuselevõtu osas. Tema sõnul peaks Eesti kõigepealt selles vallas end kiiresti harima. Meil on vaja umbes poolt aastat selleks, et üldse aru saada, mis tuumaenergia on, mis selle hinnad on, ohud on, plaanid on, arengud on, aga tegelikkuses tõepoolest maailmas isegi sellised riigid nagu näiteks senegal või kana on liitunud globaalse tuumaenergia partnerlusega just sellest selle tõttu, et energiat ei ole. Eesti situatsioon on siiski nagu õnneks teine, põlevkivi näol on energiaallikas olemas, aga küsimus on selline, missugune saab olema selle hind just nende CO kahe emissiooni tõttu, nii et kõiki võimalikke alternatiive kaaluma, aga eriti tuumaenergeetika osas me peame ennast lihtsalt harima.", "role": "user" }, { "content": "Energiafoorum Eesti tulevikust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoalitsiooninõukogu ja Isamaaliidu Tallinna piirkonna esimees Aimar Altosaar ütles, et praegu ametlikke avaldusi neile esitatud ei ole. Otsuseid on tehtud vaid ajakirjandusest saadud informatsiooni põhjal. Koalitsiooninõukogu erakorralise istungil võtsime teadmiseks, reformierakond on lahkunud, teiseks kuna üks osapool on lahkunud, siis meil on ilmselt vaba voli rääkida teiste võimalike partneritega, kelleks on paraku ainult Keskerakond, et laiendada siis nende arvel koalitsiooni ja me oleme selleks valmis ja selle me andsime teada. Ja kolmandaks me võtsime muidugi ka vastu otsuse. Kuna Reformierakond ilmselt on lahkunud koalitsioonis, kuid on inimesed unustanud tagasi kutsuda oma abilinnapead, kellega meil ongi ilmselt väga palju segadusi olnud siis me tuletasime neilt praegu umbusaldusprojektiga meelde, et nende koht ei saa olla ju praegu meie linnavalitsuse abilinnapea dena. Tallinna volikogus on esindatud veel märgatavalt suur fraktsioon Keskerakond ja meie avaldus, mis on ka avalikkusele suunatud, sisaldab kui ka pöördumist Keskerakonna poole. Me oleme valmis ka nendega läbi rääkima, Isamaaliidu ja Keskerakonna on ikka väga tõsised erimeelsused, eriti mis puudutab riigipoliitikat, mis puudutab riigi orientatsiooni. See on riigi tasandil, aga munitsipaaltasandil ei ole Isamaaliit kunagi teinud avaldusi, et meil Keskerakonnaga koostöö on võimatu ja ma usun, et see koostöö on võimalik, sest et mõlemal on juba nüüd pikaaegne linnajuhtimiskogemus. Samas aga on Reformierakond ja Keskerakond jõudnud juba nii kaugele, et homme hommikul kell 10 kirjutavad parteid alla uuele koalitsioonile. Teisi partnereid praegu kaasata plaanis ei ole. Reformierakonna Tallinna piirkonna esimehe Urmas Paeti sõnul on võimalik, et uues koalitsioonis antakse linnapea koht keskerakonnale. Tema sõnul on Keskerakond seda kohta ka küsinud ning volikogu esimehe koht jääb Reformierakonnale. Urmas Paet. Leppe kallal veel nagu tööd tehakse, et, et homme hommikul kell 10 ta siin volikogu majas alla kirjutatakse. Aga noh, põhimõtetes on kokku lepitud ja põhimõtted on need, et me ei hakka üle jõu elama. Ehk me ei võta sellist laenu, mis viiks Tallinna finantskriisi, me ei tõsta maamaksu, ehk maamaks jääb samale tasemele, vara müük üldjuhul on ikkagi avaliku enampakkumise korras ja nii edasi, nii et põhimõtetes me oleme kokku leppinud jah. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar homme sõlmitavat lepet veel täpsemalt kommenteerida ei soovinud. Homme, kui koalitsioonileping alla kirjutatakse, siis räägitakse ka positsioonide jaotusest Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. Seda, kellest saab tulevane Tallinna linnapea otsustab Tallinna volikogu riigi oma 64 voliniku häälega nädala pärast. Me oleme läbi rääkinud ainult Reformierakonnaga, me arvame, et sellest piisab, sest koos Reformierakonnaga me moodustame enamus. Meil on suurem elamus, kui oli näiteks Jüri Mõisal tema esimesel valitsemisaastal ja ta sai ka hakkama, hoolimata sellest, et talle oli üsna tugev opositsioon. Savisaar lükkas aga tagasi väite, et nagu mõjutaks Tallinna linnas toimunu ka olukorda riigikogus. Kuidagi koalitsioonileping Tallinna linnas ei ole seotud ja ei muuda olukorda Toompeal ja praegune koalitsioon riigis peab ise oma probleemidega hakkama saama. Meie oleme riigis opositsioonis.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna koalitsioon on lagunenud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSajad meeleavaldajad jalutasid pealinnas Washingtonis Lincolni memoriaali juurde. Rahulik kogunemine lõppes enne kella seitset õhtul, kui algas liikumiskeeld. Tuhanded inimesed kogunesid taas kord ka valge maja juures Lafajetti pargis, mida nüüd kaitseb kahemeetrine tara. Esmaspäevane meeleavaldajate väljasurumine samast kohast on saanud ööpäeva jooksul palju kriitikat sealhulgas president Donald Trumpi fotosessioon. Vaid mõni hetk hiljem räägib Washingtoni meeleavaldaja kriis. Kui see ei näita inimestele, mida nad meiega teha tahavad, lihtsalt külvata meisse hirmu, siis ma ei tea, mis seda näitaks. See lihtsalt hirmutas mind. Räägib valge maja nõunik Kelian Conway. Et president oli seal, et rääkida kõikide inimestega, mitte ainult oma kriitikute ja vastastega. Ta oli seal, et rääkida kõikide inimestega ja näidata solidaarsust usklikega. Mitmel pool on meeleavaldajad süüdistanud politseid liigse jõu kasutamises. Kokkupõrgete vahele on jäänud ka ajakirjanikke, kes on kogemata kinni peetud. Samuti on korrakaitsjad ise muutunud sihtmärgiks. Missuri osariigis Saint Loise linnas tulistati nelja politseiniku. Samas on politseinike ja meeleavaldajate vahel näha ka hoolivushetki. George Floid, kelle surmast meeleavaldused alguse said, maetakse teisipäeval tema kodulinnas stonis räägib George Floidi tütre ema Roksi. Washington. Ma tahan, et ta saaks õigluse, sest ta oli hea, ükskõik, mida keegi arvab. Ta oli hea mees ja see kõik on selle tõestus. Minnesota osariigis, kus Floid suri, algatati uurimine Minea polis ja politseijaoskonna üle. Selle käigus üritatakse välja selgitada, kas politsei tegevus on olnud mustanahaliste kodanike suhtes diskrimineeriv. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s on politseivägivallavastased meeleavaldused seni möödunud rahulikult, kuigi mitmes linnas on vaatamata liikumiskeelule inimesed endiselt tänaval. Sealhulgas Valge Maja juures, kust vaid päev varem suruti meeleavaldajad jõuliselt välja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRääkides summadest, mida Eesti olümpiakomitee on Tokyo olümpiamängude ettevalmistusse investeerinud, ütleb EOK president Urmas Sõõrumaa, et sportlaste ettevalmistusprotsess on aastatepikkune. Seepärast saab ettevalmistuseks kulunud raha mõõta sadades tuhandetes eurodes. Urmas Sõõrumaa. Tokyole rohkem niisugune keskendunud programm oli siis tiim Estonia, kuhu me otsustasime, et meil on 250000 eurot täiendavaid vahendeid ja siis läks ka näiteks täiendavate siis ettevalmistuslaagrite ja, ja muude kulutuste tarbeks, aga nüüd, viimasel kuul on ju paljud laagrid katki jäänud ja seal on häireid, aga need ei ole väga suured. Praegusel hetkel organisatsiooni kulud on eelkõige siis olümpiale sõitmisega seonduvad kulud, et eks seal ole ju korduvalt käidud neid kohti üle vaatamas. Võimalike lennupiletite broneerimisi, lisamajutusi olümpiakülas, võimalikke ettemakseid ja nii edasi, et neid me loeme ise praegu kokku, et neid on umbes 100 18 1000 euro eest tehtud ja üldse eelarves on meil olümpiale sõidukulud kuskil 360000 planeeritud aga praegu siis nad ütleme, jäävad nagu paremaid ja õigemaid aegu ootama mõningad kulutused, sa saad küll mida on ettemaksuna tehtud, et need siis neid arvestatakse ja nii edasi, aga kindlasti tuleb võib-olla täiendavaid sõite sinna täiendavad logistikat tuleb kohendada ja nii edasi, et see logistika on kindlasti juba häiritud ja see kindlasti tekitab ka natukene lisakulutusi, aga me lahendame selle igal juhul ära, et sõitmata ei jää. Tokyo mängude puhul on EOK-l mitmeid koostööpartnereid. Piletimüügiga tegeleb Eestis Estravel. Reisibüroo Estravelile eraldasid olümpiakorraldajad 964 Tokyo mängude piletit. Firmast anti ERR-ile teada, et omanikuta on praegu veel vaid üksikud piletid. Piletite omanikega võetakse mängude edasilükkumisega seonduvalt ühendust. EOK püüab omalt poolt partnereid aidata. Urmas Sõõrumaa. Minu andmetel peaks üsna-üsna kohe siin olema juba ka Montoni tellitud riided ja, ja kui neid riideid äkki saab ükskord kasutada mitmeid kuid hiljem ja nii edasi, siis on näide, et üks kahju on ka näiteks neile, eks me peame ka, neid võib olla aitama ja mõistma ja. Päris uusi, siis vormiriideid vast disainima ikkagi ei pea. No Monton on alati alati teinud nii head riided, et need kestavad läbi aegade, aga noh, ma ei tea, võib-olla seal on mingeid elemente, võib olla mida, võibolla tuleb täiendada, uuendada, äkki on mingi aja või aastaga seotud ja nii edasi.", "role": "user" }, { "content": "Tokyo olümpiamängude edasilükkamine 2021. aastale tähendab Eesti Olümpiakomiteele paratamatult lisakulutusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLääne-Virumaa seiklus orienteerumisest välja kasvanud liikumisüritusel on sel aastal rajad avatud ka Jõgevamaal, Põlvamaal ja Võrumaal. Radu on maha märgitud 23, oleks rohkemgi, kui koroonaaeg poleks korraldajate plaane segamini löönud. Osalemiseks tuleb end registreerida ning seejärel läbida mobo mobiiliäpi abil rajal kõik punktid vabalt valitud järjekorras. Mobiiliorienteerumise projektijuhtiv Ainar Sepniku sõnul on rajad erineva keerukusastmega. Enamus rajad on nelja kuni viie kilomeetri pikkused, et tegelikult me põhimõte oli ka enam-vähem, nii, et koolitunniga võiks nagu lapsed läbi saada, et selline 45 minutit või üks tund aga Veltsi rada oli näiteks ligi 10 kilomeetrit, päris pikk ettevõtmine, et osad on puhtalt sellised, kuhu võiks jalgrattaga minna, aga enamik on ikkagi läbitavad ka lapse vankriga jalgratta, et nagu siin meie rada oli, et. Harrastussportlane Erko Noorma kavatses kodukandis Viru-Nigulas läbitud raja järel ette võtta veel vähemalt üheksa retke. Tema sõnul on ettevõtmine hea võimalus avastada uusi kohti. No näiteks Viru-Nigula rajaga on just see, et on, saad käia nii aleviku vahel, kui saad käia looduses, et see ongi nagu huvitav ja samas võõrastele on ju, nad saavad teada erinevaid kohti siin Nigula, et, et paljud niikuinii ei tea, mis pada mänd on, nüüd saavad teada. Kuna rajad on püsti poolteist kuud, siis kautsi läinud punktist paluvad korraldajad neid teavitada. Ainar Sepnik. Siinkohal kiidaks osalejad, et hästi hästi aktiivselt inimesed kohe sotsiaalmeedias postitasid, et vot seal Rakvere linnas see punkt oli kadunud ja tegelikult oligi, et kuskilt läks kaduma, kukkus maha, inimene saatis postituse, pani pinge peale, et no tegelikult ongi, et me oleme seda nagu sotsiaalmeedias kommunikeerinud, et et kui tõesti on olukord, et Rakvere inimene läheb väike-Maarjasse, üks punkt jääb võtmata, Mobaette ta seal oli, teeb pildi või, või kinnituse saadab meile ja me saame selle punkti kirja panna, et, et saadame kuur koodi pildi ja saame korda, et ilmselgelt keegi kuskile Rakveres Võrru ühte punkti uuesti sõitma ei lähe. Liikumisele lisaks on võimalik osaleda ka auhinnaloosis, kus peaauhinna saamiseks peab enne juuni lõppu läbima raja vähemalt 10. omavalitsuses. Peaauhind mõlgub mõttes ka Erko Noormal. Vähemalt 10, et siis saaks selle jalgratta loosis osaleda. Et, et üks on käidud, üheksa veel küll varsti teeme ära. Et ega ma ise ka ei ole palju orienteerunud, aga nüüd, kui näiteks siin lähen, käin Kundas, Sõmerul edasi, seal peab isegi Põlvas käima ära enne et, et saaki igalt poolt väheka infot mis on huvitav. Viru-Nigulast raadiouudistele Ränna Kundla", "role": "user" }, { "content": "Läänevirulaste eestvedamisel minnakse suvele vastu mobiiliorienteerumisüritusega. Radu saab endale sobival ajal läbida jalgsi või rattaga neljas maakonnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelle aasta esimese viie kuuga on juhtunud 478 liiklusõnnetust, mis on 18 õnnetust rohkem kui möödunud aasta sama ajaga. Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane. Paraku on ka viga saanuid rohkem, eelmise aastaga võrreldes 21 inimest enam ja viga saanuid kokku oli 557, nii et selles mõttes natukene on asjad läinud kehvemaks ja kui nüüd rääkida liiklusõnnetustes hukkunutest, siis tänase päeva seisuga juba liikluses hukkunud 22 inimest ja, ja seda on nüüd seitsme võrra rohkem kui kui aasta tagasi. Liiklusõnnetuste kasvu taga võib olla, et 2021.-st aastast hakati kergliikureid arvestama liiklusõnnetuste statistikas. Kui vaadata nüüd seda aastat ja eelmist aastat, siis kasv on suhteliselt suur, et küll on ainult kevadkuud, sest talvel kergliikuritega ju ei sõidetud, aga aasta tagasi oli nendega õnnetusi 44 ja käesoleval aastal on juba 63, et 19 õnnetust rohkem. Need arvud on suhteliselt väiksed, aga siiski see on nagu märkimisväärne kasv. Politsei ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütles, et õnnetuste üheks põhjuseks on meie taristud, mis ei ole arvestanud kergliikuritega. Ja samamoodi, nii nagu see kergliikur on liikluses uus asi ja taristu vastu, sellele on ka ikkagi väga palju seda, et inimeste sõiduoskused on ikkagi napivõitu ja selle tõttu on ka need õnnetused lihtsalt tulema. Seaduse kohaselt võib tootja kiirus kergliikuril olla maksimaalselt 25 kilomeetrit tunnis kuid leidub ka firmasid, kes toodavad võimsamaid kergliikureid. Need kergliikurid, mis on enne esimest jaanuari 2021 turule tehtud kättesaadavaks, ehk mis need on siis, las kas lattu ostetud või inimestel on need juba nii-öelda soetatud siis nende kergliiku tohib liigelda ja tohib liigelda sellel juhul, kui see kiirus on piiratud 25 kilomeetri tunnis. Aga kui te täna lähete poest ostma endale kergliikurit, mille valmistaja kiirus on 45 kilomeetrit tunnis ja see on toodetud näiteks eelmisel aastal, siis sellise kergliikuriga Eesti teedel liigelda ei tohi. 75 protsenti õnnetustest on põhjustatud seetõttu, et kergliikuri juht kaotab kontrolli oma sõiduki üle ja kukub. Lisaks juhtub ligi 30 protsenti õnnetustest, sest juht on tarvitanud alkoholi. Need reaktsioonid aeglasemad ja kõik need õnnetused on lihtsamad tulemused, et noh, ma siinkohal ikkagi tuletan kõikidele meelde, et mitte ühegi sõiduvahendiga Eestis ei ole lubatud sõita alkoholi tarvitanuna.", "role": "user" }, { "content": "Viimase 12 kuu jooksul on toimunud rohkem liiklusõnnetusi kui eelmisel aastal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaljud klienditeenindajad ja kokad lahkusid töölt või jäi töötda, nüüd on neid jälle vaja, kuid tippkoka ja restoranide omaniku Joel Ostrati sõnul on mitmed endistest töötajatest uue töökoha leidnud. Teenindajaid ei olnud vaja, kokkasid ei olnud nii palju vaja, siis jäid töötuks ja, ja nad ei jäänud koju ootama, et kuna see lõpeb, vaid leidsid endale uue valdkonna, et palju näiteid on ju, kus vanad kokad, tööd, tavad, telefonipoes või, või müüvad LHV panga teenuseid on elektrikud on ehitusel leidnud tööd, ühesõnaga nad on leidnud kaheksast viieni töö ja nad saavad aru, et Nad ei pea 10 12 tundi restoranis rassima selleks, et teenida sedasama, mida võib-olla saab esmaspäevast reedeni, kaheksast viieni töötades. Tartus restorani mit Market töötava Kersti sõnul on samuti puudus just kogenud töötajatest. Klienditeenistus ei ole hetkel restoranide inimesi, kes on võib-olla teinud seda tööd 10 aastat, vaid pigem inimesed, kes on olnud võib-olla ühes teenindustöös ja siis tulnud otse restorani tulenevalt sellest on hästi keeruline pluss on hästi suur probleem kokkadega, mitte kuskilt ei ole võtta kokkasid, sest ei tule, lihtsalt ei ole. Kohvikusade juhataja Maarja Kordemetsa sõnul pole neil töötajate leidmisega probleeme, kuigi peale kriisi on suurenenud töötajate vastutus. Natukene muidugi ongi keerulisem see, et kui varasemalt, siis näiteks olime alati kahekesi tööl, siis nüüd inimene ongi üksi, et selle inimese, kes siis nagu tööl on roll on justkui palju suurem kuniks oli liiklust nii palju, et saime hoida kahte inimest tööl oli kindlasti nagu kuidagi lihtsam ja mõnusam, keerulisem on nagu töötajal, aga meil õnneks nagu töötajate leidmisega ei ole probleeme. Kõige keerulisem oli restoranide töötajate puuduse tõttu toime tulla mais ja juunis, kui siseturismi tõttu külastajate hulk järsult suurenes. Tippkokk ja restoranide omanik Joel Ostrat arvab, et sügisel võib siiski töötajate puudus väheneda. Paljud on astunud kõrvale sellest ärist, teinud mingi pikema puhkuse ja, ja siin on naasnud sellist professionaalset nii-öelda personali tagasi. Teine asi on see, et Tartus, tehes äri, siis meil tuleb alati circa selline 10000 15000 uut tudengit, kes astuvad kooli ja tahavad endale ka õhtuteks tegevusi, siis need inimesed ka on alati alati leidnud koha meie juurde ja usun, et ka see aasta", "role": "user" }, { "content": "Koroonapiirangud viisid inimesi toitlustussektorist teistesse valdkondadesse tööle. Piirangute leevenedes sattusid kohvikud ja restoranid tööjõu leidmisega raskustesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ütleb, et kuigi viiruseoht on endiselt õhus, on kontaktõpe vajalik, et aru saada, kuidas on distantsõpe õnnestunud. Kindlasti on oluline see, et taastatakse õpilastega kontakt, eriti nendega, kes on selle distantsõppe käigus kaotsi läinud, kes võib-olla ei ole siin kuu või kahe jooksul isegi oma veebikaamera sisse lülitanud, et millised on nende mured, probleemid. Ja sealt tuleb ka juba tõesti see, et välja selgitada, mis on nende laste tegelik tase. Et kus on need lüngad ja milline võiks olla see rada, et neid lünkasid, tasandada. Tartu kivilinna kooli direktor Karin Luk seletab, et kuigi kõik õpilased kooli ei tule, on üle 800 õpilasega kooli jaoks ka poole koolipere hajutamine. Väljakutse. Mõnevõrra aitab soe ilm vahetunnid, näiteks saab väljas teha. Õpilaste koha pealt on praegu ikkagi see, millest kõige rohkem puudust tuntakse, seesama see sotsiaalne pool, et sa näed neid teisi kaaslasi ja, ja, ja et, et nendega saab rääkida ka võib-olla millestki muust kui kogu aeg selliste, sest piirangutest ja muudest asjadest, mis tegelikult tekitavad lastes noh, sellist hirmutunnet ja võib-olla survetunnet. Sest nemad ei oska nagu neid mõtteid enda sees niimoodi lahti mõelda, nagu seda täiskasvanu teeb. Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Õpik nõustub, et algklassid on vaja koolimajja tuua. Samas muretseb õpik, et üheksanda klassi õpilased võivad nii kergemini lõpueksamiks sattuda. Eneseisolatsiooni kooliaasta lõpud on ka õppetöömahu poolest tavaliselt lahjemad. Tänavu on aga tööd palju. Meie ise Räniku koolis küll väga selge sihi võtsime, et sellist tavapärast aasta lõppu, millele te ka vihjasite ikkagi olla, seekord ei saa. Et seda vahepausi on on olnud nii palju ja, ja seda ebamäärasust ja seda edasi jõudmise erinevust on nii palju. Õppetöö ikka nii lõpuni välja, kui, kui võimalik on. Koolijuhid soovitavad vanematel lastele meelde tuletada, et nad klassikaaslaste nägemise rõõmust ei unustaks nakkuse ohtu. Karin Luk rõhutab just, et kaheteistaastased ja vanemad peaks kooli siseruumides kandma maski. Praegusel juhul on see kindlasti oluline, teine asi veel, et, et peale kooli tulla koju mitte mitte minna siis sõpradega kuskile väga laiali, et, et hoida veel see kuu, poolteist selleks, et meil oleks kõigil ühiselt ilusam suvi.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus lubab tänasest kontaktõppesse taas 1.-4. klassi ning 9. ja 12. õpilased. Kooliaasta lõppeb 11. juunil, seega jääb lastel koolis käia veel üks ja pool kuud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohal oli üle 650 saadiku enam kui 130-st omavalitsusest ja 50-st organisatsioonist. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja mitmed teised rõhutasid, et pärast üheksa aastast vaikimist on taas saabunud aeg, mil tuleb hakata maarahvaga arvestama. Vaid mõned näited tõstatatud probleemidest. Riigi rahade minema viimine maalt on toonud korvamatut kahju eriti veel majanduskriisi tingimustes, kus riik vastupidiselt just peaks nõrgemaid toetama. Mööda ei saa loomulikult vaadata ka tööpuudusest, mis meid tegelikult on üle-Euroopaliseks abiplekiks muutunud. Eesti Maaülikooli dotsent Jaan Leetsaar Eesti maapiirkonnad, vaesused, rahvas ei taha enam maal elada, kel võimalus see lahku minna, kui kogu riigis. Arvo Sarapuu, teie ettekande teema on töökohad maale tagasi kiruda on väga lihtne, aga millist nõu te annaksite, et need töökohad sinna maale tekiksid see tähendab omavalitsustele tulubaasi taastamist, aga see tähendab ka maakondlikku haldusmuutmist sellises mõttes. Et praegusest maavalitsusest jääb järelvalveorgan ja omavalitsusliidud ja omavalitsused saavad oma jõu ja sellega seoses nad saavad oma maakondliku arengueelarve teie, Mailis Reps, muretsete maal, hariduse säilimise pärast. Kas olukord on siis tõesti nii hull? Maaelu säilimine täna lihtsalt sõnades enam ei ole piisav, me peame vaatama seda rahastamise poole pealt. Kindlasti vajab maakool täna tuge ka näiteks õpilaskodude poole pealt sotsiaalsete probleemide lahendamise poole pealt ja Me ei saa lubada endale, et meie lapsed saavad ainult ühe korra päevas sooja koolitoitu. Ja teine väga valus teema, mis meil täna on. Käsitlusel on maagümnaasiumid, sest tõepoolest on ju välja töötatud suund, kus gümnaasiumid säilivad ainult siis, kui nad on väga suured ja kui gümnaasium kaob, siis maal ollakse väga mures, et kaob ka kool, sest aineõpetajad kipuvad ära minema. Eestimaa Talupidajate Keskliit kongressil ei osalenud, pidades seda Keskerakonna valimiseelseks ettevõtmiseks. Kongressi delegaat ei valitud keskliidu hinnangul demokraatlikult, mistõttu kongressi otsused ei kajastab ka maarahva enamuse soove. Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm. Kui nüüd need delegaadid ise, kui nendel juba ei ole legitiimsust, siis ei saa olla ka sellel moodustataval volikogul legitiimsust esineda maarahva nimel. Maarahva kongress võtab päeva lõpus vastu avalduse ja otsused, milles öeldakse, et leib ja leiva kõrvane olgu omamaine, maaelu vajab uusi sihte ning maakoolid peavad alles jääma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.", "role": "user" }, { "content": "Paides toimus Eesti Maarahva viies kongress kritiseeris teravalt valitsuse poliitikat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPäeva emotsioon on kahtlemata ülev, et see, et me oleme jõudnud tegelikult nagu ka täna korduvalt mainitud selleni, et me oleme jõudnud päris meile uute aluste ehitamiseni kättesaamiseni Eestis Eesti mereväele tehtud asjad? No mis võiks veel parem olla ka üks nende oluline, kuidas öelda, tööpõld saab olema see, et olla kohal võib-olla mitte nii väga nähtav, aga teada, mis toimub merel ja me ei kavatse neile mitte mingit armu anda, et nad kai ääres seisab, paremaid päevi ootaks on ka suur erinevus, et nende laevade ülemad või komandörid saavad olema madalamas auastmes kui on meie tänaste laevade omad, mis annab ühtlasi noortele hakkajatele ohvitserile võimalus kogeda juhi rolli varasemas karjääris. Sellistest laevade kahest piisab, Eesti rohkem on alati parem, aga kaks on väga hea algus. On räägitud sellest ka Eesti miinijahtijate aeg hakkab varsti see. No sinna me arvame praegu vähemasti, et see on 2030 ja pluss, kus me räägime, ma ütleks, et me peaks tegema selle kümnendi lõpus otsused, et kuidas me läheme miinitõrjega edasi. Aga miinitõrjevõimekuse uuendamine ütleme, jääb ikkagi peale 2000 kolmekümnendat.", "role": "user" }, { "content": "Kõik varasemad mereväe alused on soetatud teiste riikide sõjalaevade järelturult. Mereväe ülem Jüri Saska oli rõõmus uute laevade üle ja ütles, et need väiksemat tüüpi alused ei hakka kai ääres seisma vaid n-ö nähtamatult merel oma ülesandeid täitma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina keskvalimiskomisjoni teatel oli valimisaktiivsus 60,3 protsenti. Kui Lvivis käis hääletamas 77 protsenti kodanikest, siis näiteks donetski oblastis oli aktiivsus vaid 15 protsenti. Kiievis jälgis valimisi kolleeg Astrid Kannel, tere hommikust. Tere hommikust, üks on kindel, et Porošenko on võitnud esimeses voorus. Ta ise on rõhutanud seda, et see oleks väga oluline, et president valitaks esimeses voorus, kuna väga kiireks on läinud kõikide nende probleemide lahendamisega, mille ees Ukraina seisab. Ja Porošenko plaan, ütleme nii, on väga mõistlik, et ühest küljest ta ikkagi rõhutab, et jätkatakse integreerumist Euroopasse, teisest küljest on vaja läbi rääkida Venemaaga. Ja ta on öelnud, et tema esimeseks sammuks on see, et ta läheb Donetskisse. Ja muidugi, mis on hästi oluline, et Porošenko on ka rõhutanud seda, et Krimmi okupatsiooni iialgi tunnustama Kiievi ei hakka. Kõik on aru saanud, et suhelda tuleb nii lääne kui idaga. Ja tekib küsimus, et mis siis nagu Ukraina kõikide nende kaotuste juures võitnud on. See ring on täis saanud, mis algas eelmisel aastal, eks ole, Vilniuses, kui Janukovitš ei kirjutanud alla Euroopa Liidu assotsiatsioonilepet, vahepeal olid Sotši olümpiamängud, sellele järgnes Krimmi äravõtmine, et nüüd on nagu saabunud mingisugune selline hetk, kus on riigil juht ja riik hakkab kuhugi suunda minema. Just täpselt, et see ring on täis saanud ja, ja mingis mõttes, kui Janukovit on nüüd mees, kelle kohta siin kohapeal räägitakse, et temast sai ikkagi olikarg tänu sellele, et ta varastas ja valetas siis Porošenkost loodetakse, et noh, tema on ikkagi šokolaadikuningas ja ta on näidanud, et ta suudab majandada ja kõik loodavad, et ta ikkagi on ka nagu majandaja mees Ukraina jaoks. Oluline on ka see, et Porošenko ikkagi oli Maidani toetajana kõikide nende protsesside juures nagu kogu aeg laval nähtaval, nii-öelda otseses ja ülekantud tähenduses. Julia Timošenko tuli 13 protsendiga teisele kohale, et on tema ka sõna võtnud või midagi öelnud, kommenteerinud tulemusi. Ta juba eile õhtul tunnustas tulemusi, sai aru, et ta on kaotanud ja Tomõšenko kohta räägitakse, et ta on põhimõtteliselt praegu ikkagi poliitiliselt lavalt maas. Samas politoloogid absoluutselt ei eita võimalust, et noh, et kui siin Porošenko reiting hakkab langema, mida on arvatud, et juba aasta või kahe pärast, sest need probleemid, millega Porošenko peab tegelema Ukrainas, on nii suured, et, et on vähetõenäoline. Et ta nendega kohe nii nagu rahvas tahaks hakkama saab. Ja vot seda hetke võib hakata Tomõšenko taaskord ära kasutama ja see tähendab, et ta võib ikkagi nagu sellele poliitilisele lavale siin Ukrainast täiesti tagasi tulla.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina presidendivalimised võitis esialgsetel andmetel Petro Porošenko.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsiteks, need inimesed, kes tahavad Lätist liikuda edasi, ükskõik, küsid risti-rästi, millises suunas. Et siis nad peavad 12 tunni jooksul. Et ilma karantiinita ja teine inimeste grupp, mis on hästi oluline, on siis töö tegijad. Et kellel on tööleping, nad peavad olema siis valmis seda töölepingut näitama töösuhet, tõestama, et ükskõik kummal pool siis antud juhul siis kas lätlane töötab Eestis või eestlane töötab Lätis ükskõik kus, et nemad siis edasi tagasi kodu ja töö vahelt liikudes nemad ei pea karantiinis olema ja kolmas gupp, mis on hästi oluline on siis tegelikult Valga ja Valka inimesed. See tähendab siis seda, et kui Valga Valka inimesed Ameti reegel näeb ette selle, et nad ei edasi-tagasi selle nii-öelda kaksiklinna sees liikudes et nad ei pea üle piiri. Nad ei pea olema karantiinis. Kui nad ei ole viimase 14 päeva jooksul olnud Valgast väljunud, tähendab siis Eesti inimesed ei ole Valgas ära käinud, vaid nad on Valgas kogu aeg püsinud. Et siis nad ei peaks olema karantiinis, kui nad kaksiklinnas edasi-tagasi liiguvad. Ja lisaks on veel niisuguse nüansseeritumaid tehnilisi ka erandeid, mis puudutab seal erakorralisi isiklikke põhjuseid nagu matused ja haige inimese hooldamine, aga ka õppimine. Et esiteks Läti ei plaani kehtestada niisugust universaalset piirikontrolli, et see tähendab, et siis Piiri peal on kõigilt, kontrollitakse dokumente ja siis tuvastatakse see staatus. Ma veel kord rõhutan üle, et inimesed Lätti tohivad minna kõigile inimestele, et kas täna öösest, et Lätti minemine on, aga eeldatakse, et kui sa lihtsalt lähed tava ilma nii-öelda, mitte erandite gruppi kuulumata ennekõike siis töö põhjusel võin soovida sooviga liikuda Lätis, noh, väga paljud inimesed, eks ole, Lätist autoga Leetu. Et sellisel juhul sa pead olema kaks nädalat karantiinis niisama ringiliikumise ja inimesed praegu on, Läti on kehtestanud süsteemi, et ka ühistranspordiga Läti tulijad peavad täitma nagu deklaratsioonid, et kust nad tulevad ja, ja, ja, ja siis kus nad karantiinis on. Tavalise tava liikumise lihtsalt, kui inimene autoga tuleb, niisugust deklaratsiooni kohustust hetkel ei ole. Läti kolleeg ütles mulle, et jah, võimalik, et tehakse ka pistelisi kontrolle ja noh, eks see kontrolli määratlemise alus, mis siis kõige ratsionaalsem, tundub ju, et on.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Reinsalu sõnul pole Läti valitsus tänahommikuse seisuga teatanud, et nad muudaks riiki sisenemise karantiinireegleid. See tähendab et alates järgmisest südaööst peavad Eestist Lätti liikujad jääma seal kaheks nädalaks karantiini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu kutsehariduskeskuse uut logo ja lühendit voko on tartlased tõenäoliselt juba näinud reklaamil Tartu bussipeatustes. Lühend pärineb uuest ingliskeelsest nimest vokational kolledž ehk rakenduslik kolledž. Kutseõppeasutuse direktor Raini Jõks selgitab. Kuna kool saab meil sel aastal 100 aastaseks, siis me hakkasime analüüsima, et kus me oleme, praegu tegime ka uuringu, et kuidas meid, meie sidusgrupid näevad õpilased, õpetajad, ettevõtted, koostööpartnerid ja, ja see kuvand tuli ikkagi välja, et maine veel takistab osadel inimestel tulemas siia õppima ja selle tõttu tegime sellise muudatus, et jõuda rohkemate inimesteni. Eesti keele Instituudi direktor ja keeleteadlane Arvi Tavast ütleb, et mõistab kutsekooli soovi nime muuta. See, kui kutsekoolil, näiteks või kutsekal või mis iganes, on negatiivne varjund juures aastate jooksul kujunenud. See kool ise on arenenud vahepeal. See kool tõenäoliselt pakub hoopis teistsugust haridust kui see, mida kutsekad nõukaajal pakkusid. Siis tahaks sellele ka uut nime, tahaks kuidagi teistmoodi seda nimetada, tahaks ilmutada seda, et, et, et me ei ole nüüd enam sama, mis see vana kutsekas oli, vaid me oleme midagi tänapäevast, midagi ägedat. Endine kutsehariduskeskuse direktor ja praegune linnavolikogu esimees Tõnis Lukas loodab, et edaspidi ei kasutata inglise keeles tuletatud lühendit, et kooli eestlastele tutvustada. Voko, või kuidas seda siis nüüd peakski nimetama, siis ok või vok või et selle silt siin Tartu bussipeatustes oli mõnevõrra veider tõesti vaadata, sest pigem me peaksime kasvatama Eesti publikut ikkagi eestikeelsusele, kui kasutame ära ja siis mängima sellele teatud alaväärsusele ja, ja püüdlusele otsida võõrapärasust. Kuigi nime muutmisele seisis vastu ka haridus ja teadusministeerium, kinnitas linnavalitsus oktoobris siiski nime. Tartu rakenduslik kolledž. Arvi Tavast ütleb, et nagu ka Tallinna tehnikaülikooli lühendiga Taltek seadus voko kasutamist ei piira. Selle taga võib olla mingisugune suundumus välisturgudele, mida kutseõppeasutuse puhul on võibolla natuke raskem ette kujutada kui ülikooli puhul. Tal Techiga võrdlus mõtlen, aga siin võib olla ka lihtsalt see, et võrdsuled kõlavad paremini.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Kutsehariduskeskus sai uue aastaga uue nime ja uue kuue. Nüüdsest Tartu Rakenduslik Kolledž loodab uue nime, logo ja lühendiga luua kaasaegse kuvandi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEndine USA kongressi liige Käbi Kifords avas kapitooliumi läheduses ajutise mälestusala, kus üle 45000 lille sümboliseerivad möödunud aastal relvavägivallas kaotatud elusid. Gifordis sai relvaseaduste eestkõneleja pärast 2011. aasta tapmiskatset, mille tõttu on tal endiselt raske rääkida ja liikuda. Demokraadid, vabariiklased, kõik inimesed, me ei tohi kunagi lõpetada võitlemist. Võidelge, võidelge võidelda. Olge vaprad, olge julged. Kogu riik loodab teie peale. Samal ajal osalesid senati kuulamisel hiljutise pavalu massi tulistamise ohvrite lähedased pafalo massi tulistamise ohvri poeg Carnell Witfeld juunior. Ma palun teil kõigil ette kujutada oma ema nägu, kui vaatate minu oma ja küsida endalt, kas pole midagi, mida saaksime teha. Erakondadeülene grupp senaatoreid üritab jõuda kokkuleppeni, mis aitaks massi tulistamisi kogu riigis vähendada. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel. Me loodame jõuda kokkuleppeni, mis tooks kaasa muudatusi vaimse tervise, kooli, turvalisuse ja muudes valdkondades, mis on seotud juhtumitega Texases ja Pavalos. Samuti arutatakse teatud relvaostude vanusepiiri tõstmist, ooteaja lisamist ja taustauuringute laiendamist. Demokraadid sooviksid kehtestada ka üleriigilist niinimetatud punase lipu seadust, mis lubaks relvi ära võtta inimestelt, kes võivad olla ohtlikud endale ja teistele. USA senaator, demokraat Chris Merfi. Kokkulepe, mille vabariiklastega saavutame, ei ole ilmselgelt lähedal kogu nimekirjale asjadest, mis meie arvates aitaksid seda epideemiat pidurdada. Aga ameeriklased soovivad praegu arengut, nad soovivad tegutsemist. Merci sõnul võidakse kokkuleppele jõuda juba lähipäevil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA mõlema erakonna senaatorid üritavad jõuda kokkuleppele, mis aitaks vähendada massitulistamisi. Tõenäoliselt keskenduks kompromissettepanek pigem vaimse tervise ja kooliturvalisuse investeeringutele, kuid välistatud ei ole ka teatud relvaseaduste karmistamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTTÜ Virumaa kolledž teeb kuni kuuendate klasside õpilastele teaduskasti laagrit kolmandat korda. Hoolimata sellest, et seekord kastide arvu suurendati, osutus nõudlus pakkumisest suuremaks, räägib TTÜ Virumaa kolledži koolikoostöö koordinaator Küllike kullerkupp. Me oleme algselt saatnud koju 40 kasti ehk siis 20 ja 20, olenevalt vanuse astmest, aga nüüd seekord saadame siis 80 kasti kokku ja registreerimine oli nii kiire, et esimese 10 minutiga olid rühmad täis. Toila gümnaasiumi kolmanda klassi õpilasele Erik Eiertile meeldis, et kastis leiduvad ülesanded on erineva raskusega ja huvitavate nimedega. Üks oli üllatusena uus elu siis oli esimest korda, oli Hallowin allowines oli tuuleveski ja seal siis oli veel mingile hologram ja aknet auto. Mis su lemmikülesanne oli? Üllatus, sina uus elu, miks? Sellepärast, et seal sai erinevaid tegelasi teha. Ülesannete koostamisel on arvestatud õpilastelt saadud tagasiside ka küllike kullerkupp. Meil on nagu kindel eesmärk, et kõik, kes need ülesanded ära teevad, saadavad meile ikkagi pildid ja videod sellest, mis nad tegid ja mida nagu rohkem perekonnaliikmed on pildi peal ja nii-öelda pildistatud tegevusi, seda põnevam meile on see. Ja kindlasti me küsime ka omakorda ise nendelt tagasisidet, et mis neile kõige rohkem meeldis, mis oli raske, mis oli kerge ja õpime sellest. Lastele meeldib kõige rohkem teha siis sellised tehnilisemaid asju, et kui nad saavad midagi kokku panna ja see hakkab tööle, nad saavad mingit efekti sellest, et oh, mina tegin selle valmis ja see nüüd toimib ja töötab. TTÜ Virumaa kolledž on teaduslaagreid korraldanud 2011.-st aastast saati. Kastilaagrite korraldamise tingisid eelmisel aastal riigis kehtima hakanud nõuded, mis ei lubanud noori koolimajja kokku kutsuda Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Alanud koolivaheajal on Ida-Virumaa noortel võimalik osaleda teaduslaagris kodust lahkumata. Kodus teadusülesannete lahendamine on osutunud väga populaarseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA presidendi Joe Bideni sõnul võib Venemaa järgmise paari päeva jooksul Ukrainasse sisse tungida. Usume, et nad ründavad Ukraina pealinna Kiievit, kus elab 2,8 miljonit süütut inimest. Ei räägi Venemaa plaanidest valjult ja korduvalt sellepärast et sooviksime konflikti vaid teeme hoopis kõik meie võimuses, et kõrvaldada Venemaa õigustusi, mida nad Ukraina ründamiseks võivad kasutada. Biden kinnitas, et USA ja liitlased on valmis tagama NATO riikide julgeoleku kuid mitte mingil juhul ei saadeta vägesid Ukrainasse. Samas kavatsetakse jätkata majandus ja julgeolekuabi andmisega veel kord USA president Joe Biden. Lääs on ühtne ja kindlameelne, oleme valmis kehtestama karme sanktsioone, kui Venemaa peaks Ukrainasse sisse tungima. Aga ütlen taas kord, et Venemaal on veel võimalik valida diplomaatia. President rõhutas, et kui sissetungi ei toimu, siis kohtuvad USA ja Venemaa välisminister neljapäeval Euroopas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Venemaa riigipea Vladimir Putin on otsustanud Ukrainasse sisse tungida – nii ütles USA president Joe Biden Valges Majas peetud kõnes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaarjamäe jalgpallihalli kavandatakse kommunismiohvrite memoriaalist 40 meetri kaugusele maa, kuhu hall peaks kerkima, kuulub riigi kinnisvara aktsiaseltsile ja aktsiaseltsi üldkoosolek on riigihalduse ter Jaak Aab. Sestap pöördus justiitsminister maris Lauri just abi poole ja pani talle südamele, et jalgpallihalli lubav detailplaneering tuleb tühistada. Riigi haldusminister saab anda riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhise tühistada detailplaneering ja siis saab ks pöörduda Tallinna linna poole juba selle tühistamise. Jaak Aab tõdeb, et tema õigused RKS omaniku esindajana on üsna piiratud. Tegelik otsuseid ja juhtimisotsuseid võtab vastu riigi kinnisvara, aktsiaseltsi nõukogu üldtasemel ja konkreetseid otsuseid juhatus, kes põhineb vastavatel seadustel lepingutel, nii et ma ei ole väga veendunud, et riigihaldusminister saab üle nõukogu ja juhatuse käskida. Nii Lauri kui Aabi sõnul oleks parim lahendus siiski osapoolte kokkulepe. Seda kokkulepet on otsitud vähemalt aasta ja läinud sügisel jõuti päris lähedale. Tallinna linn pakkus välja, et jalgpallihalli võiks rajada hoopis Lasnamäel õigeusu kiriku lähedale, nii et Maarjamäele Kerkiks vaid klubihoone. Levadia oli sellega põhimõtteliselt nõus, kuid märkis, et kahte kohta ehitamine läheb kallimaks ja sestap küsisid nad kompensatsiooniks ligi 600000 eurot maris. Lauri sõnul on jalgpalliklubil õigus hüvitist küsida. Aga iga hüvitis peab olema ka põhjendatud, näidata ära, millest need lisakulud tulevad, kui need on põhjendatud, siis ma ei välista, et riik valitsuse kaudu selle rahaeralduse teeb. Paralleelselt on algamas ka kohtumenetlus, sest 21. juulil pöördus represseerituid ja nende lähedasi koondav Eesti memento liit halduskohtu se ja taotles linnavalitsuse otsuse tühistamist. Kaebusega on ühinenud ka mitmed memento piirkondlikud organisatsioonid ja mõned eraisikud, teiste seas Isamaa poliitik Riina Solman. Solmani sõnul hindab kaebajate esindaja vandeadvokaat Tuliki Laesson kaebust perspektiivikaks. Tegemist on kalmistu alaga, sinna on maetud juba surnuid, seal käiakse mälestamas inimesi, et tegelikult tuleks teha memoriaalile selline üldhinnang üldvaade, kuidas üldse seda memoriaaliala tuleb käsitleda?", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Maris Lauri palub riigihalduse minister Jaak Aabil tagada, et Maarjamäe jalgpallihalli detailplaneering tühistataks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaplamaal Kehtna vallas tegutsev toosikannu metsahaldus on üks paljudest küttepuude tootmisele müügile ja kojuveole spetsialiseerunud firmadest. Ettevõtte tegevjuht Margus Kruusimäe ütleb, et praegu on hea aeg puude langetamiseks ja väljaveoks, kuid halumasin töötab aasta ringi ja lõhutud puud laotakse kohe konteinerisse kuivama. Põhjust tänavuse talve üle kurta küll ei ole. Ja küttepuude varumiseks on see päris hea talv. Eelmine talv ju jäi ju põhimõtteliselt vahele ja külm on, ainuke asi, et see paks lumi, mis nüüd maha tuli, on nüüd sula maa peale tulnud. Aga masinaga korra peal liikudes metsas külmub ära kõik. Nii et seda muret tänavu ei ole, et küttepuid ei saa kätte, ei ole seda muret. Toosi Kannu metsahalduse juhatuse liige Leo kass jätkab. Ta on hästi mõjunud, et selles mõttes, et kui on ikkagi tuba külm, siis inimene ostab noh, õnneks on inimene ikkagi nii tark, et enamasti varutakse talvepuud ikkagi juba kevadel järgmise talve omad. Aga palju on ka neid inimesi, kes ikkagi ärkavad siis, kui tuba külmaks läheb. Et noh, nendel on meil ka tooted olemas ja ladu on täis. Leo kass kinnitab, et külmast ilmast hoolimata pole toosikannu oma küttepuude hida kergitanud. Küll aga mõjutab hinda näiteks kojuveo kaugus. No hind sõltub ikkagi ülestöötamisest ja, ja kliendi jaoks juba sellest veo kaugusest, sest noh, transpordi hind on nagu oluline osa. Meil on omal siin 1700 hektarit maid suures plaanis ja kõik on lähikonnas, nii et me oleme saanud ikkagi oma raideid planeerida vastavalt ilmastikuoludele. Noh, loomulikult eelmine talv jäi nagu vahele ja korralikult varuda ei saanud. Sel aastal on parem Küttepuu hind sõltub veidi ka sellest, kuidas müüja ja klient kaubale saavad. Ka ajalehekuulutustes üldjuhul hinda ei märgita. Kuid näiteks Järva teataja kuulutuste rubriigis küsitakse märja lõhutud lepa ruumimeetri eest 35 eurot ja kuiv lepp maksab 47 eurot. Ikkagi küsitakse kõige rohkem hall epp. See on nagu inimestele kõige rohkem tuntud ja ta on niisugune hea pehme puu ei tee kütte koldele liiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Raplamaalt.", "role": "user" }, { "content": "Tänavune külm ja lumerohke talv rõõmustab küttepuude tootjaid, kuna üle mitme talve saab rahulikult metsas tööd teha. See omakorda tähendab, et küttepuude põuda tänavu karta pole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeni Pärnu südalinnas töötanud perearstidel on ristiku tervisekeskuses oluliselt paremad võimalused, endises kohas kimbutas juba ruumipuudus. Nii võetigi ühendust Pärnu haiglaga, kus oli tervisekeskus just valmimas. Läinud nädalavahetusel koliti uude kohta ja vastuvõtud juba toimuvad. Osaühingu Pärnu perearstid juhatuse liige Sirje Uueküla. Meie hakkasime tegelikult ise kontakti otsima, meile tundus, et väga ilus, uus maja. Meie vanas asukohas kippusid ruumid juba väikseks jääma ja me arvasime, et see on hea võimalus uurida, vaadata, kas me mahume siia Kuidas aga võtavad uue äärelinnas asuva perearstikeskuse vastu need, kes on harjunud südalinnas arsti juures käima? Pärnu linn on ju nii väikene ja bussiliiklus on siin väga hea, nii et selles mõttes ei ole probleemi ja me oleme küsinud ka nüüd, et kuidas on, kas te leidsite meid hästi üles? Ikka leidsid meid ülesse? Ma võin öelda, et siin kõige rohkem paranes meie pereõdede töö. Me saime juurde palju protseduuride ruume, nii et pereõdedel on päris head võimalused siin oma iseseisvaid vastuvõtte teha, patsiente aidata. Pärnu haigla juht Urmas Sule Selle keskuse loomine täna tähendab tegelikult seda, et, et kui me sarnase keskuse oleme, siis koostöös siin haigla ja perearstidega käima lükkamas, siis tegelikult see vaatab väga pikalt tuleviku tervishoiukorralduse mudelisse ja see tegelikult annab kindlustunde noortele arstidele ja noortele õdedele, et Pärnusse tasub ka tööle tulla. Sule ütleb, et ristiku tervisekeskus pole veel kaugeltki valmis. Ei, see on ikka nagu Tallinna linn, see ei saa kunagi valmis ja ega me päris täpselt ei tea, et mida tulevikus inimestele vaja on, küll me teame trende ja küll me teame seda, et mida täna meilt oodatakse ja selles osas meil on koostöölepped põhimõtteliselt sõlmitud ka arengute mõttes, et oluliselt lähiaastatel inimeste jaoks paraneb. Lisaks, nagu jutuks oli pereõe teenusele, paraneb ka füsioteraapia ämmamajandus, teenused lähevad laiemale alusele ja neid koostööaspekte on palju, palju.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu haigla avas uue, üle viie ja poole miljoni euro maksma läinud Ristiku tervisekeskuse hoone, kuhu kolis osaühingu Pärnu Perearstid 16 perearsti. Pidulik avamine lükkub praegust aega arvestades mõistagi tulevikku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi sotsiaaldemokraadid tulid eile seaduseelnõu tagant ära, on selle toetajatel ülekaal olemas nii suures saalis kui komisjonis. Tänane eesmärk on vaadata läbi muudatusettepanekud, mida, nagu teada on ligi 2000. Alles äsja sotsiaalkomisjoni tugevdama toodud keskerakondlane Tõnis Mölder on siiski optimistlik. Ilmselgelt on ka siin väga selge komisjoni enamuse soov see, et see komisjoni istung täna kindlasti ei piirdu kahetunnise istungiga, vaid me kutsume kokku ka erakorralise komisjoni istungi, mis võib tähendada seda, et need töötunnid saavad olema ikkagi väga-väga pikad ja see komisjoni istung võib minna ikkagi väga kaugesse kesköösse. Keegi pole isegi viitsinud hakata arvutama, kui palju kõikide muudatusettepanekute käsitlemine suures saalis aega võtaks sest taolisi juhtumeid on küll varem olnud, aga kuidagimoodi on nad ikkagi lahenenud. Tõsi, see, et muudatuste arvuga minnakse tõeliselt üle mõistlikkuse piiri, on viimaste aastate praktika. Üks lahendusvariant on olnud valitsuse usaldushääletus. Seekord seda kasutada ei saa, sest esiteks on tegu parlamendieelnõuga, teiseks on valitsus lõhki. Teine variant on lükata muudatusettepanekud kokku pakett. Küsin reformierakondlaselt Hanno Pevkurilt, kui tõenäoliseks ta sellist varianti peab? No kui lähtuda rangelt riigikogu kodu ja töökorra seadusest, siis loomulikult nende ettepanekute liitmine on üsna keeruline, kui mitte võimatu, sellepärast et nende ettepanekute esitajaid on esiteks palju ja teiseks, nad on ka erisisuliselt isegi sisu, muutused tähendavad näiteks summa muutmist lastetoetuse suuruses ja, ja ega siis me kõik saame aru, et tegelikult see, see vaidlus kas liita või mitte liita tegelikult antud eelnõu puhul ei ole absoluutselt oluline, sellepärast et selle eelnõu nii-öelda tormakal vastuvõtmisel ei ole ka otsest vajadust, kuna ju ka eelnõu autorid on soovinud lastetoetusi tõsta. Järgmisest aastast. Kui Reformierakonna pakkumine ongi, et arutame sügisel, siis Tõnis Mölder ütleb, et see ei ole võimalik. Me oleks pidanud selle debatiga algama tegelikult pihta juba kaks kuud tagasi. Probleem on tegelikult selles, et kui me täna tahame rakendada seaduses seda, et lasterikkaperede toetus hakkab vähenema lapse täisealiseks saamise puhul ühe kolmandiku võrra ehk proportsionaalselt siis tegelikult juba täna ütlevad ametkonnad väga selgelt seda, et esimene veebruar, mis oli esialgne seaduseelnõu algatajate soov ei ole realistlik tähtaeg, vaid siin on vaja oluliselt pikemat tähtaega rakendada. Ja tegelikult eelnõu algatajad on valmis tulema ka selles küsimuses vastu ehk lükkama tõesti seda proportsiooni osa edasi järgmise aasta suvesse, et just nimelt IT-arendustega valmis saada. Ehk tegelikult elu näitab seda, et kui me teeksime täna otsuseid sügisel, siis sügis oleks selles mõttes juba liiga hilja, et siis me ei jõuaks nende arendustega üldse järgmiseks aastaks valmis. Hetkel on siis komisjon koos, saame näha, kuhu ja millal jõutakse.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab koalitsiooni lõhki ajada ähvardavat perehüvitise seadust ja sellele esitatud muudatusettepanekuid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAprillikuus peetud parlamendivalimistel esikoha võtnud sotsiaaldemokraatidele napilt alla jäänud põlissoomlased tõusid reitingute liidriks kohe pärast valimisi ega ole liidri kohta pärast seda enam käest andnud. Seekord on olukord aga ajalooline, sest 24,3 protsendilise toetus tähendab esiteks seda, et põlissoomlaste toetus pole mitte kunagi varem nii suur olnud. Lisaks tähendab 5,7 protsendipunktide vahe teisel kohal oleva Koonderakonna ees, et põlissoomlaste edumaa pole mitte ainult kindel, vaid ka suur. Kusjuures esimese ja teise koha erakonnad on mõlemad opositsiooniparteid. Valitsus erakondadest kõige populaarsem on hetkel rohelised, mis oma 13,9 protsendilise toetusega jääb omakorda pea neli protsendipunkti maha teisel kohal olevast Koonderakonnast. Peaministripartei sotsiaaldemokraadid jääb rohelistele alla 0,7 protsendipunktiga. Neljas on tänavuseni peaministri kohta hoidnud Keskpartei, mis on kärbunud kunagisest suure toetusega erakonnast 10-le koma kuuele protsendile. Põlissoomlaste edu seletab mitu asja. Kõigepealt aitab keskendumine teatud teemadele nagu sisserände vastust mine rahvuslus ja skeptitsism ilmastikumuutuse suhtes koondada niinimetatud protestihääli. Oma osa on kindlasti ka karismaatilisel ning selgesõnalisel ja tasakaalukal erakonna juhil jusial ahol, kusjuures hallaho ise ei pea 24 protsendilist toetust sugugi veel maksimumiks, mille põlissoomlased saavutada võivad. Me teame, et neid seisukohti, mis eristavad põlissoomlasi kõigist teistest erakondadest, toetab rohkem valijaid kui 24 protsenti. See, et taoline tõsiasi hakkab välja paistma põlissoomlaste reitingus räägib sellest, et põlissoomlaste usaldusväärsus ning ligitõmbavus on tõusnud ning künnis meid hääletada omakorda madaldunud, nentis Ju. Soome rahvusringhäälingu üle tellitud toetusuuringu veamarginaal on pluss miinus 1,8 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Soomes on rahvuskonservatiivne erakond Põlissoomlased uusima küsitluse kohaselt endiselt kõige populaarsem erakond. Kusjuures selle toetus on tõusnud rekordiliselt kõrgeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMerevaigu rongi idee sai alguse juba eelmisel kümnendil ning 2018. aastal sõlmisid balti raudteeorganisatsioonid vastava lepingu, milles aga seisneb rongiidee, sellest rääkis lähemalt Opera müügiosakonna juht Marko Paatsi. Tuua maanteelt kaubavedu üle raudteele idee ongi siis see. Kui Soomest laevadega poolhaagised jõuavad siia Muuga le siis need ool haagiseid võiks tõsta raudteele raudteeplatvormidele ja liigutada seda poolhaagiseid mööda raudteed kuni Kaunaseni. Kaunasest tõstetakse poolhaagised Euroopa rööpme laiusele ja siis jätkub kaubasõit juba Lääne-Euroopasse. Kas logistika poolelt on tegu kiirema ja tõhusama viisiga kaubaveoks? Autotranspordi puhul siis nagu ikkagi see paindlikkus ja kiirus, jääb ikkagi nagu autotranspordi kasuks, et seda raudteetransporti ikkagi kasutatakse rohkem võib-olla mitte nii ajakriitiliste kaupade puhul ja just nagu mahukaupade puhul see nagu see, nagu see erisusi nagu maantee, maantee, transpordi ja raudteetranspordi puhul on kui jällegi samas nagu mõelda seda, et me kõik teame, millest on autotranspordi ettevõtted rääkinud, et, et suur puudus on praegusel hetkel autojuhtidest ja autojuhtidest samamoodi kütusekulu, et noh, võib ju nagu, kui meil on 20 platvormi 20 poolhaagise veoks on vaja sisuliselt nagu kahtekümmend, veoauto, nina, kahtekümmet, veoautojuhti, siis noh, praegusel hetkel me saaksime selle veo ära teha sisuliselt nagu see 20 pool haagist, peaksime ära võib-olla kahe veduri juhiga. Logistikafirma HHLA juhatuse liige Andres Uusoja ütles, et nemad ootavad projekti algust väga, sest see aitab vähendada koormust maanteedel. Iga kuu liigub läbi Eesti Soome kuskil 36000 veokat, kui me nüüd võtame, et nädalas kaks korda noh siis number nagu alguses väga suur ei ole, mis, millega me koormust vähendaksime, aga see ongi nagu see pilootprojekti mõte, et tegelikult ju me ei taha piirduda ainult kahega, vaid me tahaksime jõuda sinna nelja kuni kuue väljundiseni nädalas. Sellele asjale annab veel positiivset värvi veel see, et meie, Leedu kolleegid on avanud ka samasuguse liini kaunases tuisburgi, see annab sellele projektile veel sellist nagu sünergiat juurde just selles vaates, et see kaup, mis nüüd jõuab kaunasesse, ei jää selle kaunasesse ja seal ei pea nagu seda autodega edasi hakkama vedama, et sealt samamoodi saate liikuda rööbastele edasi.", "role": "user" }, { "content": "Esimene poolhaagiste veoks mõeldud Merevaigurong stardib sel suvel ja hakkab marsruudil Muuga-Kaunas-Muuga sõitma kaks korda nädalas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLäinud aastal kütiti Järvamaal 250 hane, neist sadakond lasti kõrvemaa rabas. Keskkonnaameti hinnangul võiks kõrvema maastikukaitseala linnujahi ära keelata. Uue kaitse-eeskirja kavad on juba mõnda aega erinevate huvigruppide vahel ringelnud ja jahimeestel tugevat kriitikat saanud, räägib Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. See tekitab rahulolematust ja ütleme, selline kohalik jahipidamine on äärmiselt oluline ja noh, kui täna seda Covidi perioodi vaadata, siis tegelikult kohapealt selle toidu hankimine muutub üha tähtsamaks. Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks lisab, et enne piirangute seadmist tuleks tõsiselt järele mõelda. Kui me võtame näiteks maastikukaitseala, siis me juba võime aimata, mida seal kaitstakse, eks ole, et ega see nimetus juba natukene ütleb, et see linnulaskmine maastikukaitsealal noh, see võib olla, et seal on ka mingisuguseid selliseid linde, mida peame kaitsma, aga näiteks kõrvemaa puhul on see küll väga küsitav. Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tatar selgitab, et maastikukaitsealaga kattub ka Natura linnuala. Mis väga oluline nii-öelda rändepeatuspaik, nii hanelistele kui ka muidu peatuspaik, eriti sügisrändel küsimus selles, eks ole, et kuskil peaks olema lindudele ka need kohad, kus siis saaks rahulikult jõudu koguda rändeks ja see on üks nendest kohtadest. Tõnis Korts märgib seepeale kõrvemal kütitud linnuliigid pole sugugi ohus, vaid vastupidi nende üha kasvav arvukus teeb tüli põllumeeste le. Tõnu Traks on sama meelt. Me oleme sellega ikka praegu täiesti sellises seisus, et ei oska nagu väga midagi ette võtta, mida teha selle iga aastaga suureneva hanede arvukusega ja siis me lihtsalt ütleme, et me keerame jahi ära, et noh, hanesid ei kütitaks seal, et noh, see jääb nagu arusaamatuks natukene. Kui me tahaks nagu põllukahjusid vältida läbi jahipidamise, siis peaks seda eelkõige tegema põldudel, mitte peletama neid linde rabalaugaste ja järvedelt, eks ole, minema. Kus nad siis lähevad, toituma lähevad ikka lõpuks põldudele. Tatar lisab, et valge põsk laglel ja suur laukhanel läheb küll hästi, aga nii ei saa öelda kõigi haneliste kohta. Ja lõpuks, eks ole, ka küttimisel valikut teha on keeruline teatud mõttes näitavad seda ka tänased küttimisandmed, et jahimeestel ka kohati liikide määramisega probleeme, et noh, näiteks hästi palju on antud üles, niiet haljane küttimist, aga, aga kui niiet vaadata seda liigi levikut või rännet, siis halani satub siia sisemaale ikka suhteliselt harvama.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaamet soovib Kõrvemaa maastikukaitsealal linnujahi ära keelata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMida kirjutavad vene analüütikud valitsuse tagasiastumisest ja uuest peaministrikandidaadist? Kremlimeelsed analüütikud ilmselt kiidavad kõik heaks, mis Putin välja pakub, aga teised, mis nemad arvavad? Ütleme nii, et arvamused on väga erinevad, isegi niinimetatud liberaalset ajakirja. Mõned neist toetavad Putini otsuse ja kiidavad Mihhail Sustini tegevuse heaks tema näiteks digitaliseeris kogu Vene maksusüsteemi. Põhimõtteliselt ta on ka see tüüpiline Vene bürokraat ja tal ei ole niinimetatud antireitingut, et ei ole need, kes ütleks midagi halbani Sustini kohta, need siis kritiseerivad Putini otsuse Sustini kandidatuuri mõttes. Need rõhutavad seda, et Vene poliitika ei ole üldse läbipaistev, et inimesed ei ole absoluutselt kursis sellest, mis võib järgmisel päeval juhtuda. Kas keegi näeb ka mingit ohtu sellises ootamatus ja suures võimumuudatuses ja mida inimene tänavalt võiks sellest kõigest mõelda? Paljud inimesed eile õhtul tänavatel lihtsalt ei osanud midagi arvata ja tüüpiline vastus oli selline, et no kui tee ajakirjanikud ei saa veel aru sellest, mis toimub, kuidas meie võime aru saada ja tõesti praegu on raske öelda, mis tegelikult toimuma hakkab ja kuidas see mõjutab vene poliitilist süsteemi. Aga pakutakse välja midagi, et kuidas. Tundub, et Putin hakkas kuidagimoodi teada andma, et kuidas ta näeb Venemaa pärast tema praeguse ametiaja lõppu. Ilmselt kavatseb Vladimir Putin ümber reguleerida selle vene poliitilist süsteemi, et president ei oleks selline ainuvalitseja nagu ta on praegu lihtsalt sellepärast, et Vladimir Putin on üks ja ainus ja kui tuleb teine inimene Kremlisse, siis tema ei saa enam usaldada nii palju volitusi, nagu neid on praegu Vladimir Putini käes. Aga kõige tähtsam võib olla ja kõige arusaamatum. Vladimir Putini ettepanek kuulutas niinimetatud riiginõukogu. See on tegelikult Vene kuberneri, see kogu. Kui Putin näeb ennast juba pärast ametiaja lõppu just selle riigi nõukogu näiteks esimehena siis me vaatame, et kas selles organis saab selline kohtunik nagu paneb nagu paika. Riiginõukogu juhiks hakkamine tähendab ju Putini jaoks seda, et tema ütleb tulevasele presidendile, mida on vaja teha või ei ole nii. Me seda ei tea, aga ilmselt, kui president sellest rääkis, see tähendab, et tal on millegi jaoks seda organit vaja ja just võib-olla selleks, et see organi raames ehitada endale uue ametiposti.", "role": "user" }, { "content": "Vene valitsuse tagasiastumine ja võimalik poliitika muutumine on huvi äratanud igal pool maailmas. Mida arvatakse aga Moskvas endas, uuris meie Moskva-korrespondendi Anton Aleksejevi käest Mall Mälberg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu ikka, eelarve eelnõu üleandmisel esines peaminister poliitilise avaldusega. Andrus Ansip rõhutas, et eelarve on kooskõlas Maastrichti nõuetega. See tähendab, et me jätkame range eelarvepoliitikaga ka olukorras, kus seda suudavad vähesed. 2010. aasta eelarve kulude tase 89,6 miljardit krooni on võrreldav käesoleva aasta kulutuste mahuga. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. See tähendab, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele. 2011. aasta jaanuaris. Peaminister rõhutas ka, et investeeringuid haridusse suurendatakse ja pensione ei vähendata. Järgnesid opositsiooni esindajate sõnavõtud Marek Strandberg. Rohelistest avaldas lootust, et eelarve arutelusse kaasatakse rohkem opositsioonierakondi. Mis teeks need arutelud sisukamaks. Tarmo Mänd rahvaliidu t alustas oma sõnavõttu valitsusele paljulubavalt. Imesid juhtub ka siin saalis ja nimelt esitatud eelarveprojekt on koostatud seekord meile teadaolevalt kõige konservatiivsema prognoosi alusel. Hiljem kritiseeris ta siiski riigivara müüki ning telekomi erastamist. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor oli samuti kahtlev. Tasakaalu poole pealt on ju number SKP-st nagu iseenesest alla kolme. Kui te selle ümber arvutatakse arvutate kroonidesse siis te saate väga väikese numbri. See on 100 miljonit ja mitte rohkem. Piisab, kui nendest lootust, st läheb luhta, kasvõi see, et kui palju kohalikud omavalitsused suurenenud eurotoetuste pinnal laenu võtavad. Sammud, mida me teeme sellise ühekordse müügina dividendina rääkimata sellest, kuidas nad mõjutavad riigiettevõttet. Nad ei ole ju jätkusuutlikud. Kõige teravama kriitikaga esines keskfraktsiooni juht Kadri Simpson, kes tõi punkt-punkti haaval välja põhjendused, miks täna üle antud eelarve on üksnes illusioon ja miks tasub uskuda vandenõuteooriat. Koalitsiooni salaplaani kohaselt esitatakse küll 30.-ks septembriks riigikogule järgmise aasta eelarve aga see pole eelarve, mille järgi hakkab Eesti riik järgmisel aastal elama. Tegelikult käib praegu kahe riigieelarve koostamine. Üks on mõeldud esitamiseks avalikkusele valimiste eel. See maalib meile järgmisest aastast ilusa pildi. Kui aga valimised läbi saavad, siis tuleb valitsusliit välja õige eelarvega ning riigikogule antud eelarve aetakse parandusettepanekutega eurovormi. Siis saab avalikkus ka teada, mis meid tegelikult 2010. aastal ootab. Peaminister Andrus Ansipi vastus sellele kahtlustusele. Ei maksa paranoiliselt arvata, et valitsus on nii võimekas, et suudab korraga teha koguni kahte eelarvet. Jah, sel aastal me olime pidevas eelarve koostamise protsessis kuid me olime suutelised tegema ühte eelarvet korraga. Kui kahtlustada valitsust selles, et, et ta teeb korraga mitut eelarvet, siis võib ju keegi kahtlustatavate ka seda, et, et kuskil töötab veel üks teine riigikogu. Kellel õigus on, näeme lähema paari nädala jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus andis täna riigikogule üle 2010. aasta riigieelarve eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti arvukama partei suurfoorumile Linnahalli oli kogunenud üle 1000 delegaadi Kongressi sõnavõttudes vaagiti praegust poliitilist olukorda ja partei väljavaateid lähenevatel valimistel. Rahvaliidu juht Villu Reiljan oli kriitiline nii praeguse kaksikliidu kui ka eelmise kolmikliidu tegevuse suhtes. Tema sõnul vajab Eesti ühiskond kokkulepet, milles fikseeritakse meie riigi pikaajalised eesmärgid ja nende saavutamise teed. Meil ei ole täna kokkulepet väga paljudes küsimustes, no võtame rahvuse arengu küsimused, võtame pensioni küsimuse, kuidas väärtustada vanema põlvkonna, tehtud kuidas nendele see võlg maksta, mis meil on jäänud, kuidas neid integreerida aktiivselt ühiskonda. Meil ei ole kokkulepet näiteks kutseharidusküsimuses ja veel paljudel paljudel aladel. Ma tooks ainult näiteks Iirimaa, aga Iirimaal on näiteks selline kokkulepe ka ettevõtluse 12 pool protsenti. Tulumaks on 25 aastat. Meile on tänu sellele, et väga palju kokkuleppeid on tegemata tegelikult areng hakanud hüplema. Kongressil valiti tagasi partei esimeheks Villu Reiljan, kes oli ka sellele kohale ainuke kandidaat. Ta kogus kongressil hääletanud 1038-l rahvaliitlaselt 979 häält. Tagasi valiti ka senised aseesimehed Mait reial ja Ants Käärma. Kolmandaks aseesimeheks valiti ärimees Maariu Sootna, kes peaks täis hakkama vastutama ettevõtluse küsimuste eest ning tihendama erakonna suhteid Eesti ärimaailmaga. Uurisin kongressi delegaatidelt, milline on partei lihtliikmete suhtumine praegusesse valitsuskoalitsiooni. Näiteks delegaat Aigar Aaba sõnul on keskerakond läinud liigsetele kompromissidele. Praegu ütleme niimoodi, et rahvaliit minu nägemuse järgi on püüdnud olla iga eestimaalase jaoks läbipaistev ja, ja eelkõige ühiskonnale mõtlev. Praegusel momendil ma näen, et, et, et olles, kui konkreetselt räägin Keskerakonnast, siis siis koalitsioonis olles püütakse olla paljuski omakasu, püüdlik. Rahvaliidu kongress toetas ka erakonna juhatuse ettepanekut ühineda erakonnaga uus Eesti. Ülo Nugise juhitav uus Eesti kiitis rahvaliiduga liitumise leppe heaks mais toimunud kongressil. Rahvaliitu kuulub 7000 liiget endise Teie, endise sinise erakonna liikmetest, koosnevasse erakonda. Uus Eesti kuni 1200 liiget.", "role": "user" }, { "content": "Eestimaa Rahvaliit pidas kongressi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksas mai möödus siin, Riias ja ka kogu Lätis enam-vähem rahulikult, aga probleemid hakkasid kuhjuma eile hommikul, kui varavalges saatis Riia võim siis võidusamba juurde traktori mille kop hakkas siis suuri ja värskeid lillesülemeid, mis ausamba juurde alles eelmisel õhtul oli teatud kokku lükkama ja sealt ära viima. Ja pärast seda Riia linnapea ka õigustas seda tegevust ja ütles, et loomulikult tuleb see hambaümbrus puhastada. Aga fotod sellest lilli kokku lükkavast kopast hakkasid levima sotsiaalmeedias ja koos sellega ka üleskutse tuua samba juurde uued lilled ja küünlad ja seda eile päeva jooksul ka üsna usinalt tehti. Võidusamba ümbrus kaeti uuesti lilledega ja teravamaks muutus olukord kusagil õhtul kella 90 paiku, kui samba juurde olid siis saabunud mõned sajad inimesed. Kõik nendest küll ei olnud agressiivsed, aga osa siiski oli. Nad kasutasid seal sõja sümboolikat, ülistasid Venemaad, solvasid politseid ja ei allunud politsei korraldustele. Nii et mingil hetkel tuli politsei siis kohale kutsuda erirühm või eripataljon, kes siis sai selle olukorra lõpuks kontrolli alla, osa inimesi arreteeriti ja osa lahkusid sündmuskohalt ise no sotsiaalmeedias levib video ühest vanemast naisest, kes üsna ropult politseinike fašistideks sõimab ja sülitab, nii et üsna inetuks ja teravaks läks öösel asi kätte ja mingil hetkel sekkus sündmustesse ka peaminister Kriss Karins, kes on ise praegu visiidil Kanadas, kuid ta oma sotsiaalmeediakontol nimetas toimunud täiesti vastuvõetamatuks arusaamatuks ja nõudis siseministrilt selgitusi, et kuidas siis niisugune asi üldse sai juhtuda. Ja tõepoolest sotsiaalmeediast võib ka lugeda, et alguses politsei nagu neid korrarikkujaid eriti ei takistanudki. Ta püüdis seda teha hiljem siis kui probleem oli juba tõsisemaks läinud ja öösel kusagil kella ühe kahe paiku, siis riigipolitseijuht võttis vastu otsuse sambale ligipääs täiesti piirata ja sulgeda ja see on ka praegu suletud. Mis nüüd edasi saab, palju inimesi arreteeriti, ei ole praeguseks veel selge. Politsei on lubanud selgitusi jagada päeva jooksul, aga täna peaministrit asendav kaitseminister Artis Pabriks on öelnud, et loomulikult oli selline käitumine samba juures andestamatu kuid tegelikult oleks pidanud ka Riia linnavõim mõtlema, kas tsiviliseeritud õigusriigis kopaga neid lilli misi kokku ajada ikkagi on mõtet või mitte ja noh, õli lisab tulle ka koalitsiooni otsus kõrvaldada juriidilised takistused seimis siis selleks, et see sammas sealt üleüldse ära viia.", "role": "user" }, { "content": "Riias suleti öösel ligipääs Võidu pargis asuvale väljakule ja ausambale, seoses eileõhtuste intsidentidega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääletusega sai lõplikult selgeks, et esindajate koda on tagandamisküsimuses täielikult lõhenenud. Kõik vabariiklased hääletasid resolutsiooni vastu. Nendega liitus vaid kaks demokraati, kes esindavad piirkondi, kus Donald Trump eelmistel presidendivalimistel võitis. Ah tanded. And thiry. Seega saavad demokraadid nüüd tagandamisuurimise viia järgmisele tasemele ja see tähendab ka avalikke kuulamisi. USA esindajate koja liige, demokraat Normet Horez. E tarne. Kui president ohustab meie rahvuslikku julgeolekut, siis ta ei anna meile muud võimalust. Tagandamisuurimine sai alguse vilepuhuja kaebusest, mille järgi palus trump oma Ukraina kolleegil uurida endist asepresidenti Joe Bidenit. Samal ajal hoidis ta kinni Ukrainale mõeldud välisabi. Valge maja on nimetanud kogu uurimist ebaseaduslikuks ja keeldunud demokraatidega koostööd tegemast. Valge maja pressiesindaja Stephani Grisem. Me juba avalikustasime kõne ümberkirjutuse, mis näitab, et president ei teinud midagi valesti. Nii valge maja kui ka Kongressi vabariiklased on algusest peale nõudnud, et esindajate koda hääletas. Tahaks tagandamisuurimise alustamise üle, sest see annab presidendi advokaatidele võimaluse tutvuda tõenditega ja küsitleda tunnistajaid. Samas rõhutavad vabariiklased nüüd, et demokraadid jätsid resolutsioonist välja nende ettepanekud. USA esindajatekoja liige vabariiklane Steves Kalice. Nõukogude Liidus tehakse võib-olla selliseid asju nagu üksinda reeglite paikapanemine. Demokraadid aga rõhutavad, et praegused reeglid on sarnased nendega, mida kasutati president Bill Clintoni ja Richard Nixoni tagandamisuurimise ajal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Valge Maja sõnul oli USA esindajatekoja hääletus president Donald Trumpi tagandamisuurimise üle ebaseaduslik. Demokraatide häälteenamusega vastu võetud resolutsioon paneb paika uurimise edasised sammud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTeadagi on Jüri Ratas uue valitsuse peaminister tava mõistes olulisemad rahandusministeerium, välisministeerium ja justiitsministeerium kuuluvad aga hoopis IRL-ile ja sotsiaaldemokraatidele. Olulisim Keskerakonna portfell kuulub Kadri Simsonile, kellest saab uue valitsuse, majandus ja taristuminister. Ma arvan, Keskerakonnal on selle valitsuse väga olulised ametikohad väga olulised vastutusvaldkonnad selle valitsuse üks peamisi prioriteete on ettevõtluse ja majanduskeskkonna uuesti käima tõmbamine selles valdkonnas, kus me näeme ette ka väga suuremahulisi investeeringuid üle 300 miljoni selle valdkonna eest hakkab vastutama. Kadri Simson. Ratas loetles ka eesmärke haridusvallas, kus uus minister Mailis Reps hakkab õpetajate palka tõstma samuti haldusreformist. Loodav valitsuskoalitsioon on väga oluliseks pidanud, et 30 miljonit eurot anda juurde kohalikele omavalitsustele ja anda juurde ka teatud valdkond kohalikule omavalitsusele. Riigihalduse ministriks saab nii Tallinna linna kui ka riigikogu kogemusega Mihhail Korm. Uus maaeluminister Martin Repinski asub kriisi abile suunatavat raha suurendama. Väga palju põllumehi ja põllumajandusorganisatsiooni, minu ja Siret Kotka poole pöördunud ja öelnud seda, et nad väga tahavad. See tuleks just meie erakonnale, kuna arvavad, et selles valdkonnas on vaja teha väga palju muudatusi. Seni erakonna siseopositsiooni esindanud Oudeki Loone sõnul näitab portfellide jaotus läbirääkimismeeskonna tulemuslikkust. Kindlasti no see näitab, kui hea läbirääkimistiim siis Keskerakonnal oli selle selles kohas ja eks see on peaministri ülesanne jälgida, kas valitsus töötab meeskonnana Eesti riigi huvides või iga iga minister teeb mingisugust oma asja. Tõenäoliselt tugevaima tulemuse tegi läbirääkimistel IRL, kel on iseenesest kolmest erakonnast Riigikogus kõige vähem kohti. Erakonna juhi Margus Tsahkna sõnul saab tulemusega ainult rahule jääda. See oli väga visa läbirääkimine, aga just nimelt rahandus, mis puudutab suuri maksumuudatusi, on meie käes riigikaitse kaitseministri näol, mis on meie jaoks selles koalitsioonis väga oluline. Ja samamoodi ka justiitsi pool, et tegeleda õigusloome, selle järjepidevuse ga, mis Eestis on ja muidugi sotsiaalkaitse ja, ja keskkond. Erinevalt Keskerakonnast ja sotsidest ei avalda IRL hetkel veel uue valitsuse ministrite nimesid. Kuna me saime olulist tugevust juurde ka Riigikogus komisjonide esimeeste näol, et meil on nüüd põhiseaduskomisjoni välis, Komisjoni maaelukomisjoni majanduskomisjoni esimehe kohad, siis me tahame rahulikult oma meeskonna paika panna ja esmaspäeval meie erakonna juhatus otsustab, kes on meie ministrid ja, ja kuidas moodi oma poliitilise meeskonnaga jätkame. Siiani välja käidud nimede põhjal jääksid IRL-i ministrid sisuliselt samaks. Justiitsministrina jätkaks Urmas Reinsalu rahandusministrina. Sven Sester. Peaküsimus on selles, kes saab kaitseministriks, on see erakonna juht Margus Tsahkna, kes sel juhul ei jätkaks sotsiaalkaitseministrina või on see Marko Mihkelson, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. Mihkelson osales IRL-i poolel ka valitsusläbirääkimistel. Keskkonnaministrina jätkaks tõenäoliselt Marko Pomerants ning võimaliku uue sotsiaalkaitseministrina mainitud Kaia iva nime. IRL-i liikme Siim-Valmar Kiisleri sõnul võib ministrite jaotus selguda hääletusega. Meil on tõesti niimoodi, et ette teada ei ole, midagi, sõltub ka ametikohast, kes sinna kandideerivad. Meil on ka varasematel juhtudel olnud päris pingelisi hääletusi, võib ka seekord ette tulla Ongi salajane hääletus, näiteks kaks kandidaati ühele ministrikohale ja seni hääli saab see, selle eestseisuse esitab. Sotsiaaldemokraatide olulisim portfell on välisministri oma. Uueks välisministri s saab praegune riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, kes sobib erakonna juhi Jevgeni Ossinovski sõnul sellesse ametisse väga hästi. Sven Mikser on üks kahtlemata kõige kogenumaid ja professionaalse välispoliitikuid Eesti vabariigis ja saab loomulikult selle tööga väga hästi hakkama. Siseministriks saab Andres Anvelt, kultuuriministrina jätkab Indrek Saar ning majandusministeeriumis se naaseb Urve Palo. Temast saab ettevõtlusminister. Majandusministeeriumis toimub taas ka teatav ülesannete ümberjagamine. Vastutusvaldkonnad on tagatud enam-vähem võrdselt, kus ühel pool on siis energeetika, taristu ja transport ja teisel pool on siis lisaks ettevõtluse, väliskaubandus. Või turismile ka ehitus, elamumajandus ja IT olulised teemad Eesti majanduse arengu mõttes ja seda, seda siis tööd hakkab tegema. Urve ala. Seega on valitsus koos ametliku ettepaneku valitsuse moodustamiseks teeb president Kersti Kaljulaid Jüri Ratasele kas homme või esmaspäeval. Selle ajakava järgi vannutatakse uus valitsus ametisse kas teisipäeval või kolmapäeval. Uuel koalitsioonil on riigikogus 56 häält, neist 27 Keskerakonna omad. Kuid kas kõik ka peavad, kas Keskerakond on nüüd pärast tänast volikogu ühtne? Jüri Ratas ja oleme ühtsed Oudeki hoone nii selget vastust ei anna. Politoloog Tõnis Saarts peab koalitsiooni koosmeele suurimaks ohustajaks Keskerakonna sisepingeid, mida ka Reformierakond opositsioonis olles ära võib kasutada. Niisugused ohukohad sellele koalitsioonile kindlasti on olemas teatud pinged nende partnerite vahel on sinna sisse kirjutatud ja ennekõike just mis puudutab vene ja rahvusküsimust. Ja kui Reformierakond ja Savisaare tiib keskerakonnas siis suudab neile küsimustele väga edukalt mängida, siis ma arvan, et selle koalitsiooni püsimine ja, ja head suhted nende partnerite vahel satuvad ka küsimärgi alla.", "role": "user" }, { "content": "Iga erakond saab uues valitsuses viis ministrikohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti töötukassa Põlvamaa osakonna juhataja Katri Mandel tõdeb, et koroonakriis Põlvamaale tööhõives suuri muutusi ei toonud. Kui me vaatame, võrdleme nüüd tänast päeva ja vaatame, mis oli enne eriolukorra kehtestamist märtsis, siis tegelikult arvuliselt muutust ei ole, aga mis ei tähenda seda, et kõik need 850 inimest, kes siis olid Põlvamaal töötuks registreeritud, on needsamad 850, kes täna on ikkagi see, mis on võib-olla juhtunud, on see, et Need, inimesed, kes meil täna on töötuna registreeritud nii nagu üldse ka Eestis, et on tegelikult üsna värske töökogemusega ja nad on olnud vähem kui viis kuud arvel eriolukorrast alates ei ole suurkoondamisi olnud ehk kollektiivseid koondamisi, siis meie maakonna inimesed ikkagi käivad ju päris palju, kes Võru poole tööl, kes Tartu suunas tööl mõned inimesed ka Tallinn-Harjumaal, nii et kindlasti, kui siin on ka eelnevalt ajakirjandusest käinud läbi Tallinki suurkoondamised, õigemini Tallinki grupi suurkoondamised, siis kindlasti need puudutavad ka kagunurga inimesi. Eesti töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge sõnul ei ole samuti Võrumaal töötute osakaal kasvanud. Üheks põhjuseks peab ta seda, et Võrumaal ei tegutse suuri turismiettevõtteid, kes oleks pidanud kriisi tõttu oma töötajaid koondama. Kartes seda, mis kevadel prognoosid ütlesid ja rahandusministeeriumi poolt välja antud prognoosid näitasid, siis on meil täna hetkeolukord, ikkagi võib öelda, et lausa hea. Tänase päeva seisuga on Võrumaa töötukassas arvel 1153 klienti, aga võib-olla natukene rohkem muretseb noorte osakaal, et vanuses 16 kuni 29 on siis meil 272 inimest arvel. Kas on ka Võrumaal olnud selliseid suur koondamisi? Mul on väga hea meel öelda, et ei ole, sellesse perioodi jäi küll kaks koondamist, aga need olid juba varasemalt ette teada, et need ettevõtted siis reorganiseeritakse ja, ja muudetakse nagu ettevõtte toimimist ümber, aga see ei olnud kuidagi seotud nüüd koroonaviiruse tulekuga. Ene Kerge rõhutab, et Võrumaal on jätkuvalt probleemiks tööpakkumiste vähesus. Seetõttu peavad tööd otsivad inimesed kas ümber õppima või sobiliku töökoha leidma kodukohast kaugemal. Peab ütlema, et Võrumaal ei ole just väga palju tööpakkumisi täna umbes 70 ja, ja need on ikkagi sellised, võib-olla natukene spetsiifilisemad ehk siis otsitakse kas siis erinevaid spetsialiste või pakutakse lihttööd. Et näiteks tippspetsialistidele ja võib-olla ka selliste erilisemate ametite peale meil nagu väga palju pakkumisi ei ole. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Töötute arvu suurenemist võib kaasa tuua kaugemal tegutsevate suurettevõtete majandusraskused, kus Kagu-Eesti inimesed tööl käivad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult tuleb mõnes paigas kõne alla ka kaheksast korrusest kõrgemate hoonete ehitamine, selgitab Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel. Ja ainult Pärnu kesklinnas on üks piirkond, mis on siis muinsuskaitsealal seal võib-olla kõrgem maht, aga selleks siis tuleb teostada vastavad uuringud ja läbi viia detailplaneering kolm, neli meetrit on korruse kõrguseks, et siis me räägime seal 24 26 meetri kõrgustest hoonetest. Ettevõtjaid on pahandanud hoopis teistsugune piirang rannarajoonis, kus lähtutakse eelmise sajandi 30.-te aastate lõpul valminud rannahotelli kõrgusest kõrgemaid hooneid, kui 10 meetrit sinna ehitada ei tohi. See tuleb juba muinsuskaitse kaitse korrast ja kaitsealast, mis täna endiselt kehtib, et seal on jah öeldud seda, et tuleb lähtuda rannahotelli mahust ja sealhulgas ka sellest kõrgusest see on jah, selline kokkuleppe küsimus olnud ametkondade vahel linna poole pealt me näeme, et seal võiks ka natukene kõrgemad maht olla, olles ka maailmas liikunud, et seal on väga ilusad muinsuskaitselised objektid, sealsamas kõrval on kõrgem maht, arhitektuurset on ilusti ära ühendatud. Aga räägime nüüd kahe kuldse kodu vahele rajatavast kõrghoonest. Kaheksa korrust on see maksimum, tänasel hetkel ei ole volikogu näinud põhjust, et ta peaks, ütleme, selles punktis hakkama, üldplaneeringut muutuma. Ja ettevõtja ka nüüd just eile toimus ka vestlus, leidsime ühise keele ja praegu on küll ettevõtja soov teha kaheksa korruseline maht ja seda, et ta oleks tõesti sinna piirkonda hästi sobilik, et siis ka läbi Artuurivõistluse on ettevõtja nägemus praegu natukene leeveneb ka Kuldse kodu üks ja viis parkimisprobleem, parkimiskohti tuleb juurde, tulevad maja ette ja osad tulevad veel maa alla. Ettevõtjaga on kokkulepe, et ta rajab 30 parkimiskohta rohkem kui korterite arvu järgi on ette nähtud. Nimelt peab iga korteri kohta olema üks parkimiskoht. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnusse tohib linna üldplaneeringu järgi ehitada maksimaalselt kaheksakorruselisi hooneid, 8-korruselisena lubatakse nüüd ehitada ka kahe Kuldse Kodu vaheline kortermaja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Viru keskhaigla on olnud sügisel kimpus sellega, et koroonasse kipuvad nakatuma haigla töötajad. Septembris oli kolle patoloogia osakonnas, käesoleval nädalal tuvastati taastusravi ja õendusabikliiniku töötajate seas paarkümmend nakatunut. Lisaks on koroonaviirus tuvastatud ka patsientidel, kes tulid end kliinikusse ravima. Kokku on selles koldes nakatunud 56 inimest. Ida-Viru keskhaigla omalt poolt proovib tööd korraldada nii, et erinevate osakondade töötajad võimalikult vähe kokku puutuksid, räägib Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Kariis. Ka haiglas on olukordi, kus on võimalik tegelikult ühelt töötajalt teisele haiguse edasiandmine olmeruumides, garderoobides, sööklates. Me oleme teinud selles suhtes tõesti maksimaalselt piiravaid meetmeid rakendanud ja Meil on söökla suletud, inimesed saavad toidupakke, püüame minimeerida neid kontakte, aga paraku on see, et et inimesed, kes on töö juures tuttavad, on ka kodus sõbrad ja satuvad vahel koos tähistama mingisuguseid tähtpäevi. Nii et kindlasti kogu kogu situatsiooni areng sõltub sellest, kuivõrd inimesed suudavad olla distsiplineeritud ja loobuda või ära jätta suuremaid seltskondlikke kogunemisi, et kes on koos kogu aeg, need võivad olla koos kogu aeg, et me ei näe probleemi, et kui töötajad on päeval koos, et nad võivad ka õhtul minna, minna koos kohvikusse, sest et see on üks seesama seltskond, aga kui nad on ikkagi juba erinevate üksuste töötajad, siis neid kontakte me tahaksime küll vältida nii nii tööajal kui ka väljaspool tööaega. Selliseid soovitusi on töötajatele antud. Arvestades olukorda maakonnas otsustas 150000 elanikuga piirkonda teenindav Ida-Viru keskhaigla koroonahaigete jaoks mõeldud ravikohtade arvu tõsta 20 võrra 52-ni. Kui seni oli koroonahaigetele eraldatud kaks osakonda Ahtme linnaosa haigla linnakus, siis nüüd anti neile osa ka järve linnaosas asuvast tervisekompleksist. Võrreldes kevadega on Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Toomas Kariisi sõnul olukord praegu märksa hullem. Kevadel oli ikkagi meil haigeid suhteliselt vähe, nii et me saime, saime hakkama ühe ravialaga, tänaseks oleme me avanud täiendavalt kaks ja avamas kolmandat. Nii et situatsioon on, on oluliselt muutunud ja peale selle nähes seda, mis piirkonnas toimub ja milline on haigestumus, siis ei ole praegu näha ka kiiret lahendust. Tänase seisuga oli Ida-Viru keskhaiglas ravil paarkümmend Covid 19 haiget, kellest üks oli juhitaval hingamisel Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Viru Keskhaigla uues koroonakoldes on üle 50 haigestunu. Haigestunuid on nii töötajate kui ka haigla patsientide seas. Haigla juhtkond on otsustanud luua lisakohti koroonahaigete raviks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgasuguste väga ohtlike loomaaudide suhtes loomulikult on olemas põhjalik seadusandlus tulenevalt sellest linnugripi praegusest olukorrast on täiendavate abinõudena loomulikult informeeritud eeskätt linnukasvatajaid ja, ja tungivalt soovitatud, et linnud oleksid hoonetes või vähemalt rangelt piiritletud alal, et oleks võimalikult välistatud kontaktid rändlindude ja metslindudega. Samuti on siis üldises korras Euroopa Liit täiendavad kaubanduspiirangud, terminaar ja toiduamet pöördunud maksu ja tolliameti poole ja sealt esialgse positiivse tagasiside saanud palvega oluliselt tihendada reisijatega kaasas oleva pagasi kontrolli. Kas see palve, et linnud hoonetes sees hoida, võiks seda soovitust järgida ka need inimesed, kes peavad kanu parte enda tarbeks. Kõige suurem riskigrupp ongi just nimelt väiketootjad ja, ja oma tarbeks lindude pidajad, kuna noh, ettevõtetes nagu talleek või või suurtes kontsentreeritud ettevõtetes on võimalikud kontaktid metslindudega iseenesest viidud miinimumini, linnu puudutamisel temaga midagi ei juhtu, kuna ka Venemaa andmetel ei ole seal olnud inimeste tabandust erinevalt siis Kaug-Ida gripivariandis, kus on praeguseks umbes 100 surmajuhtumit, mida seostatakse lennugripi võimaliku üleminekuga inimesel ja see on praegu liiga kaugel meist ja ka Venemaal tundub, On tegu väheke leebema viirustüvega, samas on ta sealt Kaug-Ida piirkonnast liikunud Venemaa Siberi osas, siis linnulennult umbes 2000 kilomeetrit on esimeste pandipunktide ni. Seda on täpselt nii piisavalt palju, et olla sellega väga tihedalt ja väga pidevalt kursis. Nii et võib öelda, et Eesti on linnugripi siia jõudmiseks valmistunud ja kui esimene haigestumisjuhtum peaks olema teada, siis on ametkondadel selge, kes peab, mida tegema ja, ja kuidas see asi toimuma peaks. Nii võib väita küll", "role": "user" }, { "content": "Eesti valmisolekust linnugripiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMis on Eesti riigi seisukoht, millega peaminister ülemkogule läheb? Eesti riigi seisukoht on olnud ühemõtteline, et on mõistlik, kui meil tekivad, noh, pass on võib-olla liiga dramaatiline nimetus on, aga tekib ühtsed tõendid, et vaktsineerimist on võimalik tõestada ja riigid omavahel siis seda tunnustavad see, et tõendeid vastastikku tunnustataks, nagu me oleme toetanud ka siis nende koroonaviiruse testide ja vastastikust tunnustamist. Eesti seisab selle eest. Samas on eri riigid eri seisukohtadel, näiteks Soome või Prantsusmaa, nad ei poolda seda ühtset üle Euroopa Liidu passi või kr, kade i või mis iganes ja nad põhjendavad seda sellega, et see ei ole õiglane, et inimesed, kes ennast ei vaktsineeri näiteks usulistel põhjustel või mis tahes muul põhjusel ei saa seda koroona passi ja reisida ei saa. Samas teised inimesed, kes on vaktsineeritud ja kes tahaksid passi ja reisida et need ka ei saa, kas on mingit lootust, et täna õhtul see ühine seisukoht tuleb või, või mis teie oma seisukoht on? Minu oma seisukoht on, et üle Euroopa oleks kiire ja võimalik tuvastada inimest, et kas ta on vaktsineeritud ja see on lihtsalt puht tehniline moodus, mis hõlbustab lihtsalt riikidel oma pädevuses vastavaid reegleid sisse seada, nagu Eesti kavatseb sisse seada oma reeglid, kui minu mälu järgi töörühmas Eesti oli ainukene riik, kes seda julgelt toetas ja me oleme ka WHO sel teemal ettepanekud teinud, et mitte üksnes ainult koroonaviiruse, vaid selline digitaalne platvorm võiks olla Rkood kõigi vaktsiinide puhul, mis lihtsalt hõlbustaks asjaajamist ja oleks mugavam. Nüüd on tulnud rida riike juurde meid toetama. Suured Lääne-Euroopa riigid, Saksamaa ja Prantsusmaa on väljendanud oma skepsist kuid ma rõhutan, et siin tuleb kahte asja eristada. Et see, et sul on kood, et meil on mingi ühtne mudel, mille alusel on tehniliselt kiiresti võimalik tuvastada, kas ta inimene on kuskil teises Euroopa riigis vaktsineeritud, ei tähenda automaatselt, et mingid üleeuroopalised eesõigused hakkavad kehtima või need ei hakka kehtima. Need jäävad ikka minu hinnangul liikmesriikide pädevusse määratleda. Aga mis te arvate sellest õigluse ja ebaõigluse küsimusest, sellest põhjendusest, miks mitte passi tahta või koorkoodi tahta? Ma arvan, et see on pigem poliitiline hoiak, kus riigid on kimpus sellega, et nad ei suuda Euroopa Liidu ühishangetes piisavalt kiirelt vaktsiini tagada ja sellest tuleneb stress.", "role": "user" }, { "content": "Neljapäeva õhtul algab Euroopa Liidu koroonateemaline ülemkogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlutaguse vald sai Mäetaguse mõisa päranduseks Mäetaguse vallalt ühinemise käigus. Selleks et mõisakompleksi ülalpidamist efektiivistada ja ennetada võimalikku elektrienergia hinnatõusu, otsustas vallavolikogu, et mõttekas on investeerida 200 kilovatise päikesepargi rajamisse, räägib Alutaguse abi. Vallavanem Olei Kuznetsov. See projekt peaks ennast tasuma, no vähemalt 10 aasta jooksul. Ma tean, et see on esimene asi, mis nagu oli plaanis, et ta tulevikus oli plaanis ka viia Illuka mõisakompleks. Vaatame, kui rahadega tuleme välja, siis võib-olla see tulevikus teised sihukest energiamahulised objektid ka üle viia päikese energia peale. Kui keeruline oli leida pakkujat? Tegelikult seda hange, me tegime juba teist korda, esimene hange nagu olid, võib olla meie vead ja projekteerija viat, et ta siis tegime parandused. Viisime läbi teine teise hange ja praegu nagu õnnestus seda kaks pakkujate oli ja, ja, ja kuskil nädala pärast me lähme lepingusse. Päikeseparki plaanitakse samasse kohta, kuhu paar aastat tagasi paigaldati mäetaguse hotelli ujula jaoks maa soojuspump. See asendas esimest 2012. aastal riigi poolt saastekvootide rahast hotelli kõrvale staadioni alla rajatud, kuid kasutuskõlbmatuks osutunud üheksa kilomeetri pikkuse torustikuga. Maasoojussüsteemi omaaegsesse, tõllakuuri veskisse ja kasvuhoonesse rajatud 24 toaga ning 50 kohaga mäetaguse mõisahotelli kuulub lisaks majutusosale ja restoranile ka kaheksa sauna kasta. Kompleks Mäetaguse mõisa perenaise Terje ratturi sõnul on hotellil olnud ostuhuvilisi, kuid eelkõige on investor huvitatud suurtest kasumit est, mitte väikest plussi tootvast ärist. Nii ongi omavalitsus omanikuna mäetaguse mõisakompleksi aastatega atraktiivsemaks teinud. Ükski omavalitsus ei võta endale eesmärgiks hotelli pidada, praegu vald on teinud erinevaid investeeringuid, näiteks meil täiskasvanute sauna osa siis on abihoone, on ajalooline viinaaint, mis on restaureeritud ja tegelikult on vald korda teinud ka väga suures osas terve selle mõisapargi, et see toob, teeb atraktiivseks kogu selle kompleksi ja päikesepaneelide põld, nagu meie siin omavahel seda nimetame, annab veel juurde seda, et me oleme sõltumatud energiast, et see raha jääb investeeringuteks teenuse parandamiseks, toote tugevdamiseks. Mäetaguse päikesepark peaks valmima järgmise aasta suve alguseks.", "role": "user" }, { "content": "Alutaguse vald otsustas investeerida veerand miljonit eurot Mäetagusele päikesepargi rajamiseks. Sellega loodetakse ühtlasi muuta Mäetaguse mõisakompleksi kuuluv munitsipaalhotell võimalikele ostuhuvilistele atraktiivsemaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseväe akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karuse sõnul püüab Venemaa laiendada oma kontrolli okupeeritud aladel. Lisaks sõjalisele ja julgeolekulisele valdkonnale tehakse seda ka valitsemise informatsiooni ja majanduse vallas. Nii on teateid ukrainlaste teravilja röövimisest ja selle müümise püüetest vene rublale ülemineku väljakuulutamisest ja hersooni piirkonnas püütakse kohalik internetiliiklus suunata läbi Venemaa serverite. Samas on Ukraina väed läinud vastupealetungile Harkivi ja isiumi suunal, jätkab Vahur Karus. Hetkel tundub, et Ukraina relvajõudude siis juhi selline sõnum on pigem sellel, et nüüd hakatakse siis koordineeritult liikuma pigem nii-öelda venelaste siis selle isiumi grupeeringu tagalasse. See näitab kindlasti seda, et ukrainlased on saanud mõned oma reservüksused valmis. Üksused on arvatavasti ka saanud uut relvastust ja nüüd on võimalus tegelikult esimest korda minna ka ise aktiivsesse tegevusse. Samal ajal andis joomist idas näha vene vägede koondumist. Donetski Luhanski suund Vene väed jätkasid rünnakuid mani suunas ning aktiivne võitlus käib bisne Popasja ja Severo Donetski aladel ja okupeeritud territooriumite kontaktjoonel jätkasid vene üksused kautule rünnakuid eesmärgiga kulutada ja siduda Ukraina üksusi, et neid ei oleks võimalik siis ära viia põhiliste pealetungisuundade toetuseks. Vene väed on kaotanud palju tanke. Kas see võib tähendada, et selles osas on Ukrainal praegu juba teatud ülekaal? Kindlasti Vene Föderatsiooni on endiselt veel lahinguvahendeid, millega seda sõda jätkata. Kindlasti nüüd lääne abi plusstrofeerelvastus, mille ukrainlased on ise saanud Vene vägedel käest on kõik kasutusele võetud. Praegu siiski me ei ole veel näinud, et Ukraina üksused oleksid võtnud läänest nii-öelda saadetud tanke otseselt kasutusele kuskil lahingupiirkonnas. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus Valdemar Saar ütles, et kokku on Eestist läinud Ukrainasse 230 miljoni euro väärtuses sõjalist abi. See teeb umbes 3000 euro alust ja 20 ühikut tehnikat. Saaks varem juba teada varustusele ja süsteemidele, mida me oleme saatnud, on siis vahepeal saadetud hulgaliselt relvasüsteeme ja laskemoona, sealhulgas kaugtulevahendeid, peamiselt miinipildujaid, tankitõrje granaadiheitjaid, juhitavaid tankitõrjesüsteeme ja väga palju sõdurivarustust ja muud toetavat varustust. Samuti oleme Ukrainasse toimetanud neli korda neli soomukid.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseministeeriumis toimunud pressikonverentsil andis arengutest Ukrainas ülevaate Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. Tema sõnul püüab Venemaa laiendada oma kontrolli okupeeritud aladel, lahingupiirkondades Vene vägede edu aga märgata pole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEt Saksamaa on rikas ja kõrgete hindadega riik, arvatakse seal vaeseks igaüks, kelle aastasissetulek jääb alla 13628 euro monitori. Ajakirjanikud võrdlesid statistikaameti 2010. aasta andmeid 2000 seitsmeteistkümnenda aasta andmetega ja selgus, et vaesusesse on seitsme aasta jooksul langenud 803000 pensionäri. Juba 2010. aastal vireles vaesuses 14 protsenti Saksa pensionäridest aga ainuüksi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal langes vaesusesse umbes 215000 pensionäri. Mulluse ja tunamulluse aasta kohta pole andmeid veel avaldatud, aga varasemate aastate põhjal võib järeldada, et paremaks ei läinud nende kahe aasta jooksul küll miski. Berliini majandusuuringute instituudi juhi Marcel Fraceri sõnul kasvab vaesusvanemate sakslaste hulgas järgmise 10 kuni 15 aasta jooksul väga tähelepanuväärselt. Kusjuures vaeste pensionäride hulka satub ühtviisi nii töötajaid kui tööandjaid. Massilise vaesuse ärahoidmiseks vajaks Saksamaa Fraceri sõnul 12 eurost miinimumtunnipalka. Tegelikult jõudis Saksamaa minimaalne tunnitasu tänavuse aasta alguseks 9,35 euroni. Vaesus oleks pensionäride hulgas veelgi hullem kui mitte 487000. Üle 65 aastast inimest endiselt ei töötaks. Töötavate vanurite hulgas on kõige rohkem väikefirmade omanikke ja nende sugulasi. Veel hullemaks aga muutub pilt siis, kui pensionäride raskest elust rääkiva telesaate kõrvale võtta Ta teadusuurimus mille kohaselt isegi kindel töökoht ei kaitse enam vaesuse eest. Saksamaa Bertersmani sihtasutuse uurimistöö kohaselt kasvas Saksamaal 2013.-st 2018. aastani tööhõive 3,3 protsenti. Sellest hoolimata aga kasvas risk vaesusesse langeda samal perioodil 4,3 protsenti. Nagu pensionäre, kimbutab vaesus Saksamaal ka noori. Noorte tööhõive on Saksamaal paljude teiste arenenud riikide omast hoopis kõrgem. Palgavaesus aga varitseb vanade ja kogenud töötajate asemel noori hoopis rohkem. Teadlased hoiatavad ka, et noorte elu läheb tulevikus ilmselt veel hullemaks sest kliimamuutusest tingitud ohud ja muud ebameeldivused ähvardavad eeskätt just noori. Vanadel on vananenud maailmapildist hoopis kergem loobuda.", "role": "user" }, { "content": "Meie \"Pealtnägijale\" sarnaneva saate ajakirjanike teatel on kõik pensionäride vaesusriskile viitavad andmed sõelutud välja statistikaameti andmebaasist. Andmete kohaselt ähvardab vaesus iga viiendat Saksa pensionäri ning tulevikus võib olukord veel hullemaks minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeterburi linnavalitsuse ehk Smolnõi eestvedamisel kokku kogutud teadlaste ekspertrühm tõdes augusti lõpu seisuga, et olukord pole kiita. Karja immuunsust pole elanikkonnal tekkinud, massilisele vaktsineerimisele pole niipea mõtet loota. Ametlik statistika ei näita tegelikku olukorda. Koroonapuhangu teise laine ületamiseks peaks teadlaste hinnangul kasutusele võtma erakorralised meetmed kuid samas peaks vältima tervete majandusharude blokeerimist, sest ettevõtjate väitel pole majandus veel esimesest koroonalainest toibunud ning kevadiste piirangute kordumine annaks surmahoobi 85-le protsendile ettevõtetest. Teadlased soovitavadki panustada vaktsineerimisele gripi vastu. See aitaks säästa tervishoiuasutuste ressurssi, valmistada ette piisaval hulgal voodikohti koroonahaigetele ja suurendada testide arvu, propageerida maskide kandmist ning korraldada staabiõppusi Smolni ametnikele. Et koroonakollete lokaliseerimine toimuks kiiresti ja tõhusalt. Kaitsemaskide ja kinnaste kandmine on kohustuslik praegu Peterburi ühistranspordis ning jaemüügikauplustes. Kuidas aga asi tegelikult on, räägib raadiojaama EHO Moskva või Peterburi korrespondent Aleksei Gor. Pintšenko. Maski režiimi suhtutakse kuidagi väga imelikult, ehk Peterburis täidetakse seda hooletult. Näiteks metroosse lubatakse ilma maski ja kaitsekinnasteta, kuid samas prismakaupluses se mind ilma kinnasteta ei lubatud. Kuigi mask oli mul ees ning alles peale seda, kui kindad kätte panin, pääsesin kauplusesse. Aleksei Gorpintšenko hinnangul pole Peterburi elanikud moraalselt valmis koroonapuhangut uuesti üle elama. Tunda on teatud väsimust, vaadake kas või seda, kuidas koroonaviiruse teema on uudistest tahaplaanile läinud. Arvan, et kui teine laine tulebki, siis teistmoodi ametivõimude, meedikute ja inimeste teadmiste ja kogemuste pagas on suurem. Loodame, et teine laine ei korda esimest. Peterburi võimud pole koroonaviiruse teise laine vastu võitlemise täpset tegevuskava veel avaldanud, kuid linnavõim on lubanud, et ettevõtetel laussulgemisi ei tule. Leevendust loodetakse kodumaisest koroonavaktsiinist. Sputnik viis. Elanikkonna vaktsineerimine peaks algama kõige varem käesoleva aasta detsembris, kuid suurema osa Venemaa elanike vaktsineerimisele võib kuluda kuni aasta Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Peterburis on koroonaviiruse juhtumite arv jälle tõusma hakanud. Päevas avastatakse pea 200 uut nakatunut, varem püsis see näitaja 160 piiril. Peterburi linnavõim valmistub koroonaviiruse teiseks laineks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuues august 1940 ühelt poolelt oli ta finiš ja kokkuvõte, aga eks teiselt poolt igasugune finiš on ka millegi uue alguseks. Kuues august 1940 oli fini? Sellele traagilisele protsessile, mis sai alguse juba 1939. aasta augustist kurikuulsa salaprotokollidega. Ja sellele järgnevad sündmused 1940. aasta suvel juunis-juulis, mis ju kõik teada on ja ja millal ta alguse sai. See oli selline formaal juriidiline vormistamine Eesti NSV NSV Liidu koosseisus ja hilisemad 50 aastat. Kahtlemata see oli ainult väline vormistamine, sest Nõukogude Liidu ülemnõukogu istungjärk algas augusti algul ja juba istungijärgu avamisel. Toonane välisasjade rahvakomissar Molotov ütles, et NSV Liidu piirid on laienenud Eesti, Läti ja Leedu arvel ning ka toonase Rumeenia alade arvelt. See oli ammu ilm otsustatud ja ma kujutan ette, et ka saadikutel oli istungjärgu projekt ehk laiali saadetud, arvestades toonaseid liikumisolusid. Nii mõnelgi võis ju kuluda viis päeva või, või koguni 10 päeva kusagilt Siberist või Petropavlovskis Moskvasse jõuda. Nii et toimus selle asja vormistamine toimus traditsiooniliselt selles õhkkonnas, nagu see nõukogude liidus ikka oli. Ja kahtlemata võib-olla mõned kõned, mida peeti need hinnangud, mis anti Eesti ajaloole, mis anti Eesti vabariigile kuni selleni välja, et lapsed käisid prügi kastidest süüa otsimas. Need väljendid kanoniseeriti hiljem mitmeks aastakümneks ja, ja eks sellel pinnal kujunes nõukogude inimeste arvamus Eestist ja Eesti vabariigi ajast ja kahtlemata oli see alus sellele ajalookirjutusele, mis oli ka viiekümnendatel viiekümnendatel ja osalt veel hilisematel aegadel.", "role": "user" }, { "content": "Ajaloolane Küllo Arjakas kommenteerib Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu 60 aastat tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Jüri Ratas alustas valitsuse pressikonverentsi ülevaatega koroonaviiruse levikust tingitud keerulisest olukorrast, mis paneb surve alla tervishoiusüsteemi. Haiglaravi viibivate koroonapatsientide arv kasvab kiiresti, täna on 218 inimest ja Eesti meditsiinisüsteemi ähvardab kindlasti ülekoormus. Meie soov on tagada, et meie tervishoiusüsteem oleks võimalikult avatud, et ta oleks toimiv ja sealhulgas hoida ka plaanilist ravi avatuna. Seetõttu otsustas valitsus kehtestada lisapiirangud meelelahutusasutused ja söögikohad peavad alates laupäevast sulgema uksed kell 10 õhtul. Kuni hommikul kella kuueni tohivad seal viibida ainult asutuse toimimisega seotud töötajad, samuti kullerteenuse pakkujad. See tähendab sellised erapeod, sellised erarentimised restoranides ei ole lubatud. Samasugused piirangud kehtivad laupäevast ka avalikele üritustele ja siseruumides toimuvatele spordisündmustele. Kaubanduskeskustele ja poodidele hakkab laupäevast kehtima 50 protsendi täituvuse piirang. See puudutab nii kogukeskust kui ka üksikuid poode. Tallinna Rocca al Mare ja Kristiine keskuste juht Kristjan Maaroos ei osanud veel täpselt öelda, kuidas külastajate arvu ülehomme piirama hakatakse. Me ootame kindlasti ametlikku versiooni, kuidas täpselt neid 50 protsendi täituvusarvutusi on vaja teha, aga põhiline, millega me täna tegeleme, on, on tagada inimeste hajutatus just kaupluste tasandil uksele paigaldamise kui mitu inimest antud pinnal võib korraga viibida. Sildid poeustel võetakse kasutusele ka Ülemiste keskuses, ütles juht Guido Pärnits. Me kaalume ka seda, et võib-olla panna ustele sildid keskuse ustele, et selle keskuse tipptunnid on vot sellest ajast selle ajani ja, ja, ja kutsuda inimesi üles külastama keskust teistel aegadel. Pärnits tõdes, et ülemistes ei ole kunagi korraga inimesi üle 50 protsendi mahutavusest. Küll aga võib see juhtuda poodides, kus laupäevast arvutatakse külastajate piirang ruutmeetrite järgi. Mõlemad keskuste juhid tunnustasid valitsust otsuse eest, mis lubab kauplustel avatuks jääda. Veel kord peaminister Jüri Ratas. Tegelikult kauplustes ikkagi seda kaks pluss kaks reeglit väga ei järgita, see on murekoht. Me peame neid kontakte vähendama, et mina ka mõtlen igapäevaselt, et kas ma saan neid teatud koosolekuid teha video teel, et peame kõik korraks selle peale mõtlema. Pärnitsa sõnul ei ole poodidel võimalik lõpuni kaks pluss kaks reegli täitmist tagada. See, kui jõulude ajal tulevad kõik nii-öelda mandariine ostma Selverisse, siis noh, see valikul niikuinii tekib see, kus inimesi on rohkem koos. Et seda on lihtsalt ilmselgelt nagu võimatu pidurdada ja seda, kes paneks näiteks mandariini kaupluse jõuludeks kinni. Ma tahaks seda inimest nagu näha, eks ole. Nii et ikka tuleb alati mõtelda see, et kaks pluss kaks, aga ajakomponent tuleks sinna juurde panna või ütleme, neli inimest seisab üks minut kõrvuti mandariini leti juures, eks ole, ma ei arva, et see haigus nüüd noh, nii-öelda levib muidu, kui keegi kellelegi näkku köhib, see on teine asi.", "role": "user" }, { "content": "Laupäevast tohib kaubanduskeskustesse lubada piiratud arvu inimesi, samuti peavad kell kümme õhtul uksed sulgema söögikohad ja meelelahutusasutused. Sellised on uued piirangud, mille valitsus otsustas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRakvere soulika oja veekeskkonna parandamine on üks osa projektist Virumaa veed puhtaks linnas toimunud uuringutest, rääkis Rakvere keskkonnaspetsialist Triin Sikka. Keskkonnauuringute keskus on kaks aastat teinud siin uuringuid ja ongi siis on lämmastik, mis on üles läinud nitraatide tõttu ja on ka natuke naftasaaduseid, nende ainete nagu sattumine vette ongi siis siin nagu piirkonnast tulenev. Kas põhjavesi on nitraatidest ülekoormatud, see mõjutab, on ka siin nõukogude aegseid mõjutusi selle naftasaaduste osas, mis pinnasest imbuvad vette. Et mõjutusi on palju ja see vee kvaliteet otseselt, et tavainimesele võib-olla ei paista muudmoodi teisest veest erinev aga just kevaditi on see nähtav. Kui ilmad lähevad soojaks ja, ja päikesekiired on hästi intensiivsed, sinna veepinnale, siis tekivad paistiikidele siis sellised pruunikas rohelised vetikamassid, mis ei ole väga esteetiline vaatepilt. 11-le ujuvsaarele istutatakse taimed, mis juurte abil puhastavad vett sinna sattunud saasteainetest, ütles uurimisgrupi juht Vallo Kõrgma Eesti keskkonnauuringute keskusest. Põhitöö tegelikult teevad ära isegi mitte see veebialne osa, et siin me oleme üritanud valida taimi ikkagi, mis õitsevad ja mis näevad nagu linnapildis natuke inimesele silmale ka ilusamad välja. Aga põhitöö toimub siis ühelt poolt taime enda juures, nii palju, kui nad seda toitainet korjavad, aga selle taime juure peale siis kasvab voogile, mis on siis nii ka bakterite kiht ja siis see bakterite kiht on tegelikult see, mis kõige suurema töö ära teeb. Taimejuur on ise niisugune hästi ja peokeele kandja, kuna seda mahtu seal lihtsalt on. Suure tõenäosusega me näeme seda, et siin linnud kolivad sinna peale ja kaladele peaks kõik meeldima, nii et noh, selles suhtes see looduse taaslinna pilti toomine annab oma efekti kindlasti juurde. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Rakvere linna läbiva Soolikaoja kolmele paistiigile paigaldatakse Eesti esimesed kunstmaterjalist tehtud saared, mille eesmärk on veekogude puhastamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa see otsus tuli selline, et me ei kavatse seda otse lennukeeldu pikendada järgmisse aastasse. Ehk tegelikult see otselennukeeld sellega päädib, kuid on kehtestatud juba täiendavad usaldusmeetmed. See on siis need, et ühendkuningriigist tulijatele on tegelikult rangemad eneseisolatsiooni nõuded. Esiteks, teiseks praegu valitsus põhimõtteliselt andis ka korralduse kiiresti välja töötada võimalik mudel ka enne lennule asumist või enne Eestisse tulekut, isik oleks 72 tunni jooksul teinud negatiivse koroonatesti. Ja kolmandaks, Eesti kodanikud loomulikult kõigil asjaoludel võivad Eesti riigi territooriumile siseneda aga muude ühendkuningriigist tulevate isikute puhul niisugune vältimatu reisimine tööalane ja seal transpordi ga seotud, et see vältimatu reisimine on märksõna esimesest jaanuarist, nii et ka sealt kohalduvad kitsendused.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu allkirjastamise. Lepingu esialgne jõustamine on kavas 1. jaanuarist, et saavutada sujuv üleminek uutele koostöösuhetele. Küsisime välisminister Urmas Reinsalu käest, kas langetati mingi otsus ka praegu katkestatud otselendude kohta Ühendkuningriiki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nGeenikooli direktor Kalmer Sarv, kuidas teie koolis hetkeolukord on? No hetkel oleme ikkagi juba praegu ikkagi stabiilse olukorra saavutanud, kuna kool on suletud olnud juba nüüd, siis esimene nädal oli meil päris neli päeva päris kinni ja, ja nüüd see nädal on, käesolev nädal on distantsõppel. Mis olid need argumendid, mille põhjal te otsustasite, et kool oleks vaja mõneks ajaks sulgeda? Esimene teade, kui tuli, mis andiski põhjust, et jah, et üks koroona juht on sees ja terviseamet teavitas, see oli reedene päev ja nädalavahetusel tulid signaalid, lapsevanemad helistasid, et temal on jäänud lapsed haigeks, esmaspäeval tulles kooli, me vaatasime siis kiirelt, et palju õpilasi kooli tuleb. 103-st esimesel päeval ehk esmaspäeval jõudis kooli 63 õpilast, vaatasime, et see asi ei ole kõige parem. Teisipäeval hommiku oli juba järgi jäänud 39 õpilast ja see andis minule signaali, sellise, et ma pean tegelema ja, ja tegelesingi siis terviseametiga ja taotlesin kooli korraks sulgemist ehk peatada õppetöö vähemalt kas või nädala lõpuni, et, et saaksid haiged haiged olla ja, ja õppetööd sellisena ei, ei ole võimalik läbi viia ja me ei peata seda epideemiat ja, ja õnneks oli ka terviseamet nõus tõesti. Õhtuks tuli mulle teade ja, ja kooskõlastusministeeriumiga, et võib sulgeda kooli nädala lõpuni ja kohalik omavalitsus muidugi Otepää vallavalitsus oli kohe päri seda, et niiviisi on võimalus peatada epideemia. Ja millal te taas kooli avate? Kontaktõpet tahaksime kindlasti avada ja, ja teemegi 20., usun, et siis on meie piirkonnas see taandunud ja, ja usun, et kool on saanud sellise immuunsuse sellise karja saavutanud juba, nii et ma usun, et meil ei tohiks enam see haigestumine siis nii suurel määral olla.", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel nädala otsustati koroonaviiruse puhangu tõttu sulgeda Valgamaal Keeni Põhikool. Kooli 103 õpilasest paljud haigestusid, mistõttu Opepää vald lubas Terviseameti soovitusel koolis õppetöö peatada. Sellel nädalal toimub Keeni koolis õppetöö vaid distantsõppe vormis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna esimees Kaja Kallas rääkis erakonnakaaslastele, et on veel liiga vara öelda, kuidas läbirääkimised Isamaa, erakonna ja sotsiaaldemokraatidega kulgevad ja milles kokku lepitakse. Meie tahaksime liikuda kiires tempos, homme on esmaspäev ja, ja kohe võiksime teemadega alustada ja minna sealt edasi. Kui koalitsioonileping saab paika, kas plaanite enne tagasi astuda ka Kui see on vajalik, et uut mandaati küsida, siis, kui see koalitsioonileping on paigas, siis võib seda teha. Samuti on Kallase sõnul vara rääkida ministrikohtade jaotusest, enne tuleb kokkuleppele jõuda ühises tegevuskavas. See ühisosa on meil väga suur, need probleemkohad, mida me näeme Eesti ühiskonnas, eestikeelne haridus, julgeolek, inimeste toimetulek, need on samad. Nüüd me peame saama ka kokkuleppele lahendustes. Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi See koalitsioon saab ikkagi tekkida paari kindla asja üle, see on julgeolek ja, ja, ja haridus, eestikeelne haridus, aga ka kõrgharidus. Et seal ei ole meil kindlasti suuri erimeelsusi, aga see koalitsioon ei saa tekkida asjade ümber, mille pärast eelmine koalitsioon lagunes, kus toimus ohjeldamatu lubamine riigile, mitte jõukohased otsused. Nüüd kõige tähtsam on fikseerida paar põhiteemat. Ja siis alateemades tuleb igal juhul või kõrvalteemades tuleb otsida kompromissi. Kaja Kallas sõnastas ka eelseisvate riigikogu valimiste peateema, mis on Eesti julgeoleku tagamine läbi eestikeelse hariduse, inimeste toimetuleku ja sisemise stabiilsuse. Te kõik teate, et meil on Putinimeelsed inimeste rühmad. Te kõik teate, et meie sisepoliitikas on väga tugev see leer, kes on Euroopa Liidu ja ka NATO vastu. Võitluses nende otseselt ja kaudselt Putinimeelsete jõududega kujuneb eelolevate riigikogu valimiste üks põhilisi lahinguvälju. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Järvamaal Toosikannu puhkekeskuses peeti täna Reformierakonna üldkogu, mis sai koroona-aastate tõttu teoks pärast kolmeaastast vaheaega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOsapooled kinnitasid, et koalitsioon sündis suures üksmeeles kuigi kõigil on eesmärgid, millele lähiaastatel panustada. Helmen Kütt soovib, et Viljandi muutuks avatumaks. Meie jaoks väga oluline on linna üldine areng ehk siis üldplaneering, omastehooldajate toetuse tõus ja väga-väga mitmed sotsiaalvaldkonda puudutavad teemad. Mina olen väga positiivne tänase koalitsioonilepingu allakirjutamise osas ja usun, et Viljandi linn saab kindla käe ja mõistva ja hooliva suhtumisega juhitud. Reformierakonna esinumber, linnapeana jätkav Madis Timpson lubab suuremat linnakodanike kaasamist. Mis on Reformierakonnale väga oluline on see, et me hakkame tegelema rohkem sellega, kuidas linna tulusid kasvatada mitte ainult sellega, kuidas raha jagada. Kuigi Keskerakond on koalitsioonis väikseim osapool, leiab nende esindaja Jaak Aab, et koalitsioonis tegutsetakse võrdsete partneritena. Meie poole pealt on vaade just sellele, kuidas me linnaelanike arvu suudaksin hoida. See tähendab nii ettevõtluse arendamist, linn saab üht-teist kaasa aidata, kindlasti, aga ka eluase. Ka riik on siin teatud meetmeid võtnud, kus siis väljaspool neid arenenud piirkondi saaks eluasemeodsamalt muretseda, tagada need laenud. Ühe esimese asjana lubab Viljandi uus võim lõpetada niinimetatud ausambakriisi. MTÜ meie Viljandi saatis volikogule ettepaneku ausammas linnalt 50000 euro eest tagasi osta. Linnapea Madis Timpson leiab, et ettepanek on samm õiges suunas. Meil hea meel, kui MTÜ annaks meile raha tagasi, ise tegeleks edasi selle asjaga, et aga, aga see on üks variant, aga siin on veel variant, et ega praegu on vara veel öelda, mis see lõplik on, aga selge on see, et sellega tuleb tegeleda ja kohe Viljandi linnavolikogu uus koosseis koguneb esimesele istungile nädala pärast reedel rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel neljal aastal juhib Viljandit koalitsioon, mille moodustavad sotsiaaldemokraatliku erakonna taustaga valimisliit Südamega Viljandis, Reformierakond ja Keskerakond. Linnavolikogu esimehena asub tööle Helmen Kütt valimisliidust Südamega Viljandis ja linnapeana jätkab Madis Timpson Reformierakonnast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Hanno Pevkur selgitas pressikonverentsil pikemalt, miks valitsus otsustas täna Henn Pärna riikliku lepitaja ametisse tagasi kinnitada. Tööturu osapooled ei jõudnud teatavasti riikliku lepitaja kandidaadi suhtes kokkuleppele. Tulemus on see, et, et Enn Pärna ametiaeg lõpeb täna ja me oleksime olnud vabariigi valitsuse ja riigi seisukohast vaadata siis homsest olukorrast, kus Eesti riigil riiklikku lepitajat ei oleks olnud selles olukorras, arvestades võimalust, et juhul kui tekib vajadus sellel perioodil, kui Eestil riiklikku lepitaja ei ole siiski lepitusmenetlus teha siis see õiguslik vaakum ja probleemid oleksid olnud kindlasti suuremad kui riikliku lepitaja olemasolul ja sellest tulenevalt pidas valitsus õigeks täna En Pärna jätkamist homsest riikliku lepitajana. Pevkuri sõnul toetuti nimetamisel tööandjate ja teenistujate ametiühingu talu taotlusele, et Henn Pärn jätkaks ametis. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga hinnangul ei arvesta valitsus jälle ametiühingutega. Ma usun, et Eesti ametikogute keskliit läheb kohtusse selle valitsuse tänase otsuse peale kindlasti on ebaseaduslik, kuna seadus riikliku lepitaja, nimelt võtmise puhul ütleb väga täpselt, et selleks on vaja kõigi osapoolte kokkulepet, sellist kokkulepet täna ei ole ja ega siis ei jää meil midagi muud üle, kui kohtusse minna ja, ja see, et täna ei ole kokkulepet, ei ole. Ametiühingute süü. Tegid kuuendal novembril ettepaneku, millele tööandjad lihtsalt ei ole vastanud. Tööandjate juht Tarmo Kriis ütles, et tööandjate volikogu toimus 19. oktoobril ja seal otsustati, et kaks ametiühingute keskliidu esitatud kandidaati neile ei sobi ning nende seisukohast oleks parem, kui riikliku lepitajana jätkaks Enn Pärn. See taotlus saadeti nii valitsusele kui ametiühingute keskliidule. Seda toetas ka Talo. Pärast seda pole Tööandjate keskliidul olnud võimalust rohkem seda teemat arutada ja ei pea ka võimalikuks seda arutada, et ilma nähtava põhjuseta ei ole mõtet lepitustegevust muuta. See aeg ühiskandidaadi leidmiseks on, on ametiühingute jaoks läbi ja nüüd nende hilisemate taotluste esitamine ei ole lihtsalt asjakohane. Harri Taliga ütles, et nad saatsid kuuendal novembril teile ühe kandidaadi, millele te ei reageerinud. Tööandjate keskliidu volikogu oli juba kujundanud oma seisukoha ametiühingute kandidaatide osas ja ei ole tänaseni pidanud põhjendatuks seda muuta. Ametiühingud jäid oma ühiskandidaadi esitamisega hiljaks ja, ja Tööandjate Keskliidu volikogu ei pea küll mõistlikuks iga natukese aja tagant kokku tulla, et uusi kandidaate arutada. Harri Taliga ütles, et nad tõenäoliselt kaebavad valitsuse tänase otsuse kohtusse. Ma ei oska öelda, millised on need võimalused seda kohtuasja võita, aga on meil ka eelnevatest kordadest kogemus, kus tööandjate ja siis ühe ametiühingu organisatsiooni poolt esitatud kandidaat on ametisse määratud ja seda on peetud õiguspäraseks.", "role": "user" }, { "content": "Henn Pärna taasnimetamine riiklikuks lepitajaks on tekitanud eriarvamusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast veidi enam kui pooletunnist ootamist oli kohtumine lõppenud ja Jüri Ratase sõnul ajakirjanikele see, et tegelikult on nad vabaerakonna seisukohtadega väga palju arvestanud. Oleme püüdnud ja päris tugevalt neid sisse pannud ka loodavasse koalitsioonileppesse. Ma saan aru, et küsimus on see, et kas saavad olema vabaerakonna ministrid valitsuskoalitsioonis, siis puhtjuhtimistasandilt on see päris keerukas. Nii et valitsuse moodustavad kolm erakonda. Isamaa, Res Publica liit, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond. Andres Herkel sellist armastage meid eemalt varianti ei aktsepteeri. Vabaerakond lähtub arusaamisest, et me kas oleme koalitsioonis täieõiguslik partner koos kõige selle kaasnevaga valitsuskabinetis nii edasi või me oleme väga selgelt opositsioonis ja mingisuguseid vahepealseid variante, et ei ole. Ometi paistis nii, et täna hommikul tuldi meile seda vahepealset varianti pakkuma. Vabaerakonna juhid kinnitavad, et ega tegelikult ei ole nende seisukohti ka arvestatud. Seda, mida nimetatakse pidulikult demokraatia paketiks, nende omavahelistes kõnelustes ei sisaldu praktiliselt üldse või siis sisaldub ainult see pool, mis puudutab kampaania kuludele mingisuguse piiri seadmise võimalust ei ole nemad rääkinud ei, erakondade rahastamisest, selle vähendamisest ei ole nemad rääkinud tõsiselt kahe tooli seaduse tagasikutsumisest. Ja Monika Haukanõmm lisab Me väga kardame seda, et nad nimetavad asju samade nimedega kui meie, aga see sisu on hoopis hoopis teine. Ja kahjuks ei ole mina kuulnud küll veel ühtegi lahendust sellele nendele küsimustele, mis on seotud rahvastiku vananemisega, tervishoiuga, hoolekandega ja nii edasi. Ning Artur Talvik Sellist nii-öelda ühiskonna lahti parteistamist siit ikkagi tõenäoliselt ei tule. Kõik need ettepanekud, mida me tegime nii-öelda kohaliku demokraatia suurendamiseks, otsuste tegemiseks koha peal põhimõttelisel. Tõrjuti ja erakonna esimees Andres Herkel teeb resümee. Ja neid kõiki puudusi silmas pidades on meil ainult üks järeldus, et tegemist on sellise uue kartelli koalitsiooniga. Kuhu meil asja ei ole. Ning aukanõmm omalt poolt. Mulle tundub, et me saame umbes samasuguse otsustamatu valitsuse, kus kolm parteijuhti püüavad kokku leppida ja konsensust otsida ja, ja see teeb väga murelikuks, et taha oleks oodanud ausalt öeldes rohkem otsustavust ja kiirust.", "role": "user" }, { "content": "Vabaerakond jäeti uuest koalitsioonist välja. Andres Herkeli sõnul on tegemist uue kartellikoalitsiooniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArmsad Eestimaa inimesed, ekstsellentsid, daamid ja härrad. Täna tähistame pikaajalise ettevalmistustöö lõppu. Meil on põhjust rahul olla. Homme hommikul ärkame juba Euroopa liitu kuuluvas Eestis. Euroopa tugevus tuleneb kogemusest, et kindla aluse annab ühiskonnale aineliste ja vaimsete väärtuste tasakaal. Rõhutan, eriti kultuuriolulisust Euroopa identiteedi kujundamisel. Kultuur on keel, millel on võime luua ühtekuuluvustunnet nii üksikisikute kui rahvaste vahel. Eesti rahvas on seda keelt alati osanud ja hoidnud oma loominguga lahti vaimse ühendustee Euroopaga. Muusika kogu oma mitmekesisuses on olnud meie rahvale saatjaks argielus, rõõmupäevil ja kurbuse hetkedel. Muusika koos kirjasõnaga andsid tuge Eesti ärkamisajale. Ka okupatsiooniperioodil saime muusikast kosutust oma vaimule. Jõudu oma vabaduspüüdlustele. Kaunid helid rõõmustavad meid ka tänasel õhtul. Euroopa Liit on maailma tugevaim majandusühendus kuid Euroopa Liit ei ole ainult majandus ja kaubandusliit, oma julgeoleku ja kaitsedimensiooniga. Ühinenud Euroopa on idee ühistust püüdlustest. Tsiteerin Jaan Tõnissoni. Just tõsiasi, et Euroopa föderatsiooni või ühendatud riikide idee on üle 100 aasta enam-vähem pidevalt päevakorras püsinud ja ikka ja jälle esile tunginud kinnitab selle idee elujõudu ja elulist vajadust. See idee ei saa kaduda. Ajalugu pakub meile võimaluse olla Euroopa idee teostamise osalised. Nüüd on vaja koondada tahe ühiseks suuna seadmiseks ja tegutsemiseks. Meie eesseisvatele küsimustele leiame parimad vastused alati koos, mitte igaüks eraldi. See tähendab uusi võimalusi, tõsist tööd nende võimaluste kasutamisel ning meie tunde laienemist kodukülast ja kodulinnast Euroopani. Vastutust, mis selle kõigega kaasas käib, peaksime aga võtma mitte raske koormana, vaid õigusena, mille oleme ju ise oma järjepideva visatööga endale saanud. Et aga anda sõna muusikale, lõpetan muusikakeelele kujundeid muusikakeele kujundeid kasutades. Liiga palju on meie elus olnud modernseid ja tasakaalutuid atonaalsusi. Liiga pikalt oleme kogenud lõputut tunglemist toonika suunas. Ilma teadmiseta, kas lõpuks sinna üldse jõuame gi? Seepärast vajame enda ümber ja enda sees rahulikku harmooniat ning rõõmu tämbrite värvi mängust. Usume ja teame, et Euroopa kultuuriruumi kuuludes õnnestub see kõige kindlamini. Soovin teile toredaid muusikalisi elamusi. Rahu ja õnne meie kodudesse.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel - esinemine Euroopa Liidu laienemise puhul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMaamehed soovivad, et riigikogu algatas käesoleva aasta 13.-ks septembriks seaduseelnõu sätestamaks imporditavatele põllumajandussaadustele toiduainetele tollimaksud. Veel tahetakse, et algatataks konkurentsiseaduse muutmine eesmärgiga tõhustada turgu valitsevate ettevõtete hinnakujundus ja varumis tingimuste kontrolli tagada elanikkonna e puhas ja kvaliteetne toit, sealhulgas sisseveetavate põllumajandussaaduste ja toiduainete kvaliteedi range kontroll piiril. Näha järgmise aasta riigieelarve eelnõus ette otsetoetused ja krediidiressurss põllumajandusele oluliselt suuremal tasemel kui tänavu. Ja esitada käesoleva aasta esimeseks oktoobris riigikogule otsustamiseks maaelu ja põllumajanduse arengukava tulenevalt kriisist põllumajanduses ja eesmärgist liituda Euroopa Liiduga. Mõõdukas Rainis Ruusamäe esitas aga täna muudatusettepaneku sellele otsuse eelnõule lähtuvalt riigikogu kodukorra seadusest. Seetõttu otsuse eelnõu arutelu katkestati. Pärisin Rainis Ruusamäe käest. Mikspärast muudatusettepanek esitati. Otsus on läbi arutatud valitsuse poole pealt ja koalitsiooni poole pealt, see otsus oli tingitud sellest, et praegune valitsuskoalitsioon on asunud valdavalt neid meetmeid täitma, mis tänases riigikogu otsuse eelnõu nagu esitatud ja me ei näinud selles mõttes mitte mingisugust mõtet, mingit täpsustas siin nagu seal oli viidatud, et me lihtsalt selles mõttes arutelu, kui sellist toetasime. Ja tõepoolest, täna on see kulgenud väga hästi ja igasuguseid huvitavaid mõtteid on siin välja tulnud. Aga kui otsustada, siis otsustada midagi sellist, mis on tõeliselt rakendatav. Kuna otsuse eelnõu arutelu katkestati, siis on selge, et põllumehed täna oma tahtmist ei saanud. Pärisin maaelu kriisitoimkonna juhilt Urmas Lahelt, mida tehakse edasi. Me täna hommikul istusime maaelukomisjoniga koos parlamendis ja arutasime, kuidas toimida edasi 18. hommikul kella üheksaks, me ootame parandusettepanekuid. Kui need parandusettepanekud on laekunud, siis pealt seda tuleb kokku ka kriisi toimkond ja arutab edasiseid samme, eelkõige meil on tarvis teada, milliseid ettepanekuid tehakse, kas tehakse ettepanekuid sellised, mis puudutavad siis komakoha parandust või tehakse sisulise ettepanekuid. Kui on näha, et neid ettepanekuid tehakse sisuliselt, siis on tarvis vaagida, alati on iga ettepanek ju seda väärt, et vaagida, arutada, kas on võimalik midagi paremat välja pakkuda. Ja kui need ettepanekud on tehtud 18. maaelukomisjon istunud maas, teinud ka oma otsused ära, siis kriisitoimkond koguneb uuesti ja arutab Täna oli Toompea lossi ette kogunenud ka hulk põllumehi, et toetada oma saadikuid riigikogu saalis otsuseelnõu arutelu ajal. Meie maamehed oleme kogunud siia Toompeale, et võidelda kätte, õigus toita oma rahvas. 10 aastat tagasi võitlesime me kätte õiguse elada vabalt oma maal. Me vabastas me end võõrvõimus ja suundusime vabasse Euroopasse, ühiskonda, kus me ise saame ja peame otsustama oma saatuse. Paraku 10 aastat hiljem on meie riigi valitsus keeranud meile selja. Sel kevadil võeti vastu negatiivne eelarve, kus kõige enam kärbiti maaelule mõeldud summasid. Ellu kutsutud maaelu kriisitoimkond võttis riigis initsiatiivi enda kätte ja tegi parlamendisaadikutele ettepaneku kutsuda kokku riigikogu erakorraline istung arutamaks riiklikult tähtsa küsimusena esimest korda Eesti parlamendi ajaloos. Maamehele ja põllumajanduse kriisist väljatoomise abinõus. Sellel meeleavaldusel jäi pärast hinge kripeldama üks asi. Kell veerand 11 hommikul oli juba kohale toodud kaks siga, mõlemad nad kitsastes puukastides ühel vesi ees, teisel ei süüa ega juua. Ja kui mina lahkusin Toompea lossi eest kell pool kuus õhtul, siis olid loomad ikka veel seal. Kuigi meeleavalduse oli lõppenud juba kell kaks päeval.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu liikmed 00.00:58 Rainis Ruusamäe ja 00:01.45 Urmas Laht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKalamees, kes tahab lihtsa õnge ja ussiga järve äärde minna, võib seda teha ilma, et keegi tema hobisse puutuks. Samas pinningu või sikuti kasutamiseks tuleb soetada harrastuspüügiõigus, see pole kallis. Ööpäeva jagu õngitsemisrõõmu saab ühe euro eest keskkonnaministeeriumis koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses tõdetakse, et kontrollitud harrastus püüdjatest umbes iga kuues pole tasu maksnud. Ehkki seaduse järgi võiks neile selle eest ka trahvi teha, pääsevad nad tihtilugu hoiatusega, selgitab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. Tavaprotseduur näeb ette, et sa algatas siis väärteomenetluse, kutsub pärast inimese jälle sinna keskkonnainspektsiooni, võtad ütlused, teed suure protsessi läbi. Aga kui inimene enne vahelejäämist isegi ühtegi kala ei püüdnud, ütleb puhas tulukulu arvestus, et mõistlikum on lihtsalt näppu viibutada. Nüüd sooviks ministeeriumi inspektsiooni ühe tööriista juurde anda. Teeks lihtsama rikkumise puhul sarnase menetluse, nagu näiteks politsei teeb turvavöö kasutamata jätmise eest niisuguse kiirmenetluse, et see on kõigile osapooltele vähem koormav. See karistus on siis selle võrra väiksem. Ministeeriumi ettepaneku järgi oleks mõjutustrahv fikseeritult 80 eurot, soovi korral saaks inimene sellest keelduda ja paluda põhjalikumat väärteomenetluse. Karistuste ülevaatamise kõrval püüab ministeerium lihtsamaks muuta ka järelevalvet Herki Tuus selgitab, et tänagi kasutab keskkonnainspektsioon rajakaameraid ja droone, et jälgida, ega röövpüüdjad valel ajal või vales kohas veeäärde kipu. See on vaja ära seadustada, et seda oleks võimalik ka siis kasutada asitõendina ja siin ongi siis meil nagu selline plaan, et saaks kasutada rajakaameraid ja ka tegelikult vormikaamerat. Üks ministeeriumi mitmest mõttest puudutab ka kalade suurust. Praegu on mitme kalaliigi puhul seatud alampiir, millest väiksemat kala püüda ei tohi. Nüüd plaanib ministeerium luua võimaluse ka ülempiiri seadmiseks. Teatud liikide puhul on just nende väga suurte isendite mõju järelkasvule väga suur, näiteks võtame noh, augi on ju, et kui see on ikkagi kümnekilone emakala, et siis tema sigimisedukus on lihtsalt kordades suurem kui 10-l kilosel, eks ole. Herki Tuus lisab, et ühegi kalaliigi puhul pole praegu plaanis üleriigilist piirangut, pigem oleks ülemõõdu seadmine võimalus juhuks kui tarvis on kaitsta kalapopulatsiooni mõnes konkreetses veekogus. Aga loomulikult, teisest küljest tekib see küsimus, eks ole, et kuidas ma siis trofeekala saan, aga noh, ega alati võib ju ka teha pildi ära ja lasta tagasi ja nii sageli käitutakse.", "role": "user" }, { "content": "Kui täna pääseb kalapüügireeglite kergema rikkumise korral hoiatusega, siis tulevikus võib rikkujat oodata kiire mõjutustrahv. Lisaks karistuste ülevaatamisele kaalub Keskkonnaministeerium võimalusi tõhustada veekogude ääres videovalvet ja seada püütud kala suurusele ülempiiri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelles näitemängus on nii autor Ott Kilusk, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Liina Unt, aga mõistagi ka näitlejad rakendanud suures koguses fantaasiat. Lavastuse tutvustus es kirjutatakse, et selle tegevus ei asetu minevikku ega tulevikku. Samas ei ole see ka nüüd ja praegu, vaid meile lähedal, aga mitte siinsamas. Selle täpse määratluse võib meelde jätta, sest see ütleb lavastuse kohta palju. Lavastaja Kaili viidas. Ma võtsin endale seekord väga raske ülesande. Ma olin väga-väga kahtlev mingil ajal, et kuidas see kõik hakkab siis oma elu elama laval. Aga tänaseks ma võin öelda, et see lavastus hingas, etendus hingab koos näitlejatega koos valguse koos teksti ja ma loodan, et publikuga ka, et ta on nagu selline nagu elusorganism, mis nagu toimetab laval oma soodu natukene. Lavastuses on üpris kummalisi tegelasi. Üht neist mängib Nils Mati Steinberg. Ja mina mängin Bolter ist Heinot, kes siis no üsna kaua aega tagasi tappis oma naise panniga ära ja pärast seda ta käib kummitamas siin selles majas, kus siis tegevus toimub ja tal on veel selline klausel seal, et kui ta leiab endale tõelise armastuse, siis ta saab ühesõnaga minema sellest kahe dimensiooni vahel hulkumisest leiab siis. No vot, aga tulge, vaadake ja saate teada. Mängivad veel Peeter Tammearu, Sten Karpov, Tambet Seling, Karin Tammaru FatmeHelge, Eeva d, Ireen, Kennik, Kleer Maibaum ja Ott Raidmets.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu teatris Endla jõuab täna vaatajate ette Ott Kiluski näidend \"Nagu süldikeeduvesi\". Idee tuli autoril koroonapiirangute ajal kodus istudes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusministri nõunik Mario Kadastik ütleb, et kõrgharidusele on vaja leida juurde 100 miljon eurot. Järgmise aasta riigieelarvesse selline summa ei mahu. Tõenäoliselt ei leia seda üldse. Praegune valitsus. Me peamegi nagu vaatama, et kui on vaja teha mingisuguseid fundamentaalseid või suuremamahulisi muudatusi või siis ka seda võeti ka tõesti suureks nagu prioriteediks järgnevatel eelarve aruteludel, siis see on tõenäoliselt temaatika, mis vajab mandaati valijatelt, ehk siis suure tõenäosusega kogu suurem kõrghariduse küsimus kujuneb 2023. Üheks võtmepunktiks. Teisisõnu, tuleb kaaluda, kas pakkuda kõrgharidus tasuta. Kadastik hindab, et üle 3000 euro aastas Eestis õppetasu küsida ei ole mõistlik. Võimalik on ka, et tulevikus tasub tudeng 300 kuni 1000 eurot ise, ülejäänu jääb riigi kanda. Ega me ei saaks kehtestada ühtegi nagu tasulist varianti, ilma et me vaataks üle ka kogu kompensatsioonimehhanismi vaataks üle õppelaenu süsteemi, et seal on nagu palju-palju aspekte ja, ja neid analüüse ongi nüüd vaja teostada, et meil oleks olemas siis, kui meil 2023 on valimised, oleks olemas kõikidele informeeritud valik. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütleb, et kui lahendust ei leita, kukub kõrghariduse kvaliteet. Juba piiratakse ülikoolides vastuvõttu ja nooremate õppejõudude palgad jäävad õpetajate palkadele alla. Kuivõrd meil on käivitatud juba see niinimetatud olemasolev tasuta kõrgharidus, et siis ülikooli ootused loomulikult on, et sellega peaks jätkama, et, et, et võib-olla taustaks peaks ka arvestama, et ülikoolid on väga erinevad. Et kui näiteks Tartu ülikool või ka tehnikaülikool, kus on ka teadusrahastus olemas, millest võetakse ka teatud osa praegu õppetöö läbiviimiseks, et, et siis need elavad võib-olla mõneti natukene sellistes paremates tingimustes aga näiteks Eesti teatri muusikaakadeemia, et nende olukord on päris kindlasti süvenevat, probleemne. Asser nendib, et kui leitakse realistlik asendus tasuta kõrgharidusele, siis ülikooli vastu ei ole. Siiski on head lahendust raske leida. Keeruline õppetasusüsteem võib olla nii kulukas, et ei tasu ennast ära. Nii-öelda lähitulevik, ehk siis lähiaastad peaks tagama selle, et meil ei oleks jätkuvat SKP suhtes kõrghariduse rahastuse langust. See on võib-olla esimene ülesanne, et, et siis on aega võib-olla arutada ka neid võimalikke stsenaariumi omaosaluse kohta. Mario Kadastik ütleb, et hoogsa majanduskasvu tõttu protsendina SKP-st kõrghariduse rahastus tõenäoliselt langeb. Kui palju täpselt kõrghariduse le riigieelarvest raha jagub, selgub järgmisel neljapäeval.", "role": "user" }, { "content": "Ülikoolide kulud suurenevad praegu kiiremini, kui riigilt saadav rahastus. Ka tuleva aasta riigieelarve ei too leevendust. See sunnib küsima, missugune on tasuta kõrghariduse tulevik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKonverentsi avades ütles ajalehtede liidu nõukogu esimees Mihkel Reinsalu, et tahaks parafraseerida ühte Eesti endist peaministrit ning öelda meediat, rünnatakse, rünnatakse nii vaimselt kui füüsiliselt. Ja vaimset rünnakut arvestavad eelkõige need võiks öelda poliitikud või ka austus, alised inimesed, kes nimetavad, et meedia on mitteusaldusväärne ja kolletu nähtus. Minu arust see ei ole nii ja see on väga tõsine süüdistus. Kuid kas mitte need inimesed, kes nii väidavad, ei karda mitte seda hirmu, mida meedia võib põhjustada nende pimedatele toimetamisele mida ühes normaalses ühiskonnas tegelikult peaks olema? Peaks olema hästi läbinähtav ja kõigile teada. See oli vaimsest rünnakust füüsilise rünnaku näitena tõi Reinsalu välja mõned seadused või seaduseelnõud. Konverentsi avaettekandes rõhutas president Toomas Hendrik Ilves sõnavabaduse tähtsust ja kinnitas, et sõnavabadus ja demokraatia on otseses vastastikuses seoses ning eeldavad teineteise olemasolu. Samas on meedia kohati võtnud liiga tõsiselt ja ekslikult terminit, et ta on neljas võim. Selle väärtõlke toel kiputakse õigustama kõiki neid tegusid ja valikuid, justkui asuks ajakirjandus samal pulgal täidesaatva, kohtu ja seadusandliku võimuga. See väärtõlge on eksitav mitte vaid etüloogiliselt ja etioloogiliselt aga ka olemuslik. Just võimudest eemal ja lahus seisena, mitte võimu ja seisusena algab ajakirjandus demokraatia, heaolu ja tervise järgi. President tõstatas igavese küsimuse, kui ajakirjandus valvab võimu üle, siis kes valvab valvurit ning tuletas meelde, et ajakirjandusele see valvamine ei meeldi? Kuigi meie pressivabadus on üks ulatuslikumaid maailmas, siis on üks koht, kus kriitika pole pea üldse teretulnud ajakirjanduse enda kohta, eriti nende suust, kes kvalifitseeruvad üheks kolme võimuharust vähemgi. Märkus kollasuse, ajakirjanduseetika, anonüümsete ja pahatahtlike kommentaaride kohta kutsub esile karjed, et tahetakse ajakirjandusele päitsed pähe panna või tsensuuri kehtestada. Ning president lisas Arutelu ajakirjanduse kvaliteedi üle peab olema võimalik, ilma et peaksime kohe kartma süüdistust ajakirjanduse ründamises või sõnavabaduse ahistamises. Ei ole adekvaatne, kui jagame arvamust, et vaba ajakirjandus on osa demokraatiast. Ajakirjanduse kvaliteet on minu meelest nii oluline osa demokraatiast, et selle üle mitte arutleda on kahjulik. Kahjulik riigile, ühiskonnale ja demokraatiale.", "role": "user" }, { "content": "Konverents \"Meedia ja masu\" analüüsis poliitikute ja meedia suhteid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta märtsis teatas Microsoft, et, et tema meiliserverite tarkvaras olid turvaaugud. Selleks ajaks olid pahalased tõenäoliselt ka Hiina luure neid auke juba kasutanud, aga laiemale avalikkusele nii klientidele kui kurjategijatele tuli suurfirma teade uudisena aukude lappimiseks pakkus Microsoft tarkvarauuendust riigi infosüsteemi. Ameti peadirektori asetäitja Gert auväärti sõnul teeb amet sellistel puhkudel kõik, et info saaks võimalikult kiiresti nii riigiasutused kui elutähtsa teenuse osutajad. Nii eraldi ohuteated kui need meililistid, mis meil on kui meie enda koduleht, kui meie sotsiaalmeedia kanalid, pluss siis pressiteated, et selline oht on, see neid otseselt ja vahetult mõjutab ja selle osas on vaja samme võtta. Pärast Microsofti teadet algas võidujooks kurjategijad ehitasid kiiresti roboteid, mis hakkaksid mööda internetti ringi käima ja väljakuulutatud turvaauke otsima. Veebiserverite kasutajaid omakorda pidid võimalikult kiiresti uuenduse paigaldama ja augud ära lappama õpima. Nädal hiljem selgitas Riia välja, et kaks kolmandikku siinsetest kasutajatest olid oma tarkvara endiselt auklikuks jätnud ning õige pea selgus, et kurjategijad saidki pihta nii omavalitsuste ja ettevõtete kui haridus ja meditsiinivaldkonna postkastidele. Eks ta on mõneti nagu arusaadav, et igal asutusel, igal ettevõttel on oma peamine tegevusvaldkond ja infoturve on selle otsas justkui nagu selline tüütu lisa, mida siis samuti vaja nagu täita. Aga kui eirata infoturbest tulenevalt nõuet, siis ühel hetkel võib seiskuda sellesama asutuse, ettevõtte põhifunktsiooni täitmine. Teine näide pärineb augusti lõpust, kui virtuaalse koostööplatvormi konfluent tootja teatas, et nendega süsteemis on kriitiline viga. Sisuliselt lubas võõra inimese ligi mõne ettevõtte või asutuse siseveebi. Mis omakorda tähendas, et tal avanes siis võimalus seal andmeid vaadata, aga seal neid ka muuta, lisada, kustutada, kopeerida ja soovi korral sinna ka nii-öelda pahatahtlik kood, siis on seda, mille abil siis kas kaevandada krüptot või tekitada mingit tagauksi, kust uusi rünnakuid viia. Taas kordus tuttav muster, kõigil oli võimalik kiiresti süsteemiuuendused teha, kuid vähemalt kolme riigiasutuse puhul jõudsid kurjategijad ette ning pääsesid meie riigi siseveebidesse kolama. Auväärti sõnul suurt kahju riik sellest siiski ei saanud, aga näiteid oli teisigi ning jaanuari lõpus saadeti pea kõigile riigiasutustele ning omavalitsustele kiri, kus paluti konkreetset meiliaadressi, kuhu turvanõrkustest kirjuta. Kui sinna meilile teavitus tuleb, peab reageerima kohe. Ei ole seda luksust, et sa paned reede õhtul selle arvuti kinni, kas siis selle asutuse infoturbe või IT-juhina ja ütled, et ma tegelen sellega edasi esmaspäeval. Sellesama nädalavahetuse jooksul võivadki kõik need andmed sealt kas jooksma minna või siis midagi muudetakse või kustutatakse.", "role": "user" }, { "content": "Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) märgib oma värskes aastaraamatus, et sugugi mitte kõik riigiasutused ei ole võtnud ameti hoiatusi tõsiselt ja kriitiliste turvaaukude lappimisega kiputakse venitama.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAntsla vallas valituks osutunud Eestimaa roheliste erakonna esindaja Kaspar Kurve sõnul püüti kampaanias eristuda teiste erakondade valimislubadustest. Miks meil niivõrd hästi läks, oli see, et me ikkagi suutsime eristuda, me olemegi sellised, enamasti noored, uute ideedega inimesed ja me ei keskendunud ainult siin kampaanias mingitele kommunaalprobleemide lahendamisele, vaid ikkagi suurematele väljakutsetele, millega Antsla vald nagu nagu sisuliselt kõik Eesti väiksed omavalitsused silmitsi seisavad, et ma pean silmas ääremaastumist, noorte äravoolu, rahvastiku vähenemist ja nii edasi. Ja, ja meie sõnum oli, oli see, et me ei tohi sellega leppida, see ei ole paratamatus, vaid me peamegi olema targemad, efektiivsemad ja paremad kui teised väikevallad, et siia meelitada ettevõtlust, et siia teha kõigepealt hea ettevõtluskeskkond ja elukeskkond, koht, kus noored ei peaks ära minema ja, ja meil on tegelikult see potentsiaal siin Antsla vallas on olemas, meil on fenomenaalne loodus. Antsla võiks olla Eesti loodusturismi keskus koos oma Karula rahvuspargi Kaika, Kupli imeilusate puutumata metsadega ja nii edasi, need on mingid asjad, mida ei ole absoluutselt ära kasutatud. Endise Antsla abi vallavanema ustav Allase arvates oli noorte poliitikute valimisprogrammis palju kõrgelennulisi ideid, kuid samas puudutati ka kohaliku elu valupunkte. Aga vaadates seda programmi, mis, mis välja ta on pakkunud, on siin palju lubatud küllaltki palju, et kui neist osagi saaks täidetud, siis oleks see antsla vallale suur saavutus ja ta on tabanud väga sellist õrna kohta, mis, mis puudutab just seda basseini ja sauna. Need küsimused, kui saaks ära lahendatud kas või siis selle välja pakutud Linda rahvamaja baasil kas väga teretulnud ja väga, väga tervitatav. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Erakond Eestimaa Rohelised kogus kohalikel valimistel üle Eesti 1,1 protsenti häältest ja jäi pea kõikjal alla valimiskünnise. Üksnes Antsla vallas õnnestus neil 279 häälega kindlustada kaks kohta 17-liikmelises volikogus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti suuruselt teine linn Tartu on pääsenud viimase veerand sajandi tugevaimast rajust suhteliselt õnnelikult. Kui rääkida purustustest ja kahjudest, siis kannatas läinud tormis kõige enam kaitse kolledži uus ühiselamu Vaksali tänaval ehk endise piimakombinaadi peahoone. Raju tegi selle katuse kallal tõelise laastamistöö. Katust lihtsalt enam ei olnud, alla langenud plekid ja plaadid purustasid hoovile pargid. Autod mahakandmisele võib arvata praegu vähemalt viis sõiduvahendit. Nüüdseks on selgunud, et omaaegse piimakombinaadi peahoone renoveerimise ühiselamuks jätsid ehitajad välja vaatamata katusesarikad. Need olid niivõrd pehmed, et ei pidanud parima tahtmisegi juures raju vastu. Tormis sai kannatada ka mitu elumaja Viljandi maantee ringteel ning savi tänaval kus tugev tuul rebis rida elamutelt katusel. Annelinnas Kivilinna kaubakeskuse juures puhus tormituul ümber bussipeatuse ootepaviljoni ja muud prahti ning mahalangenud oksi võis aga näha kõikidel Tartu suurematel ja väiksematele. Tähtvere pargis on tuul rebinud juurtega välja mitu puud. Elektrikatkestustes Tartu linnas seni teateid ei ole. Tartu maakonnas on praeguse seisuga rivist väljas paarsada trahvapunkti. Mobiilsidehäireid võib esineda Elva Rõngu Võrtsjärve piirkonnas, kus on purunenud mobiilsidemastid. Praegu häirib Tartus normaalse, et elu aga tugev lörtsisadu, mis kohati läheb üle tuisuks ning muudab liiklemise raskeks. Kõiksugu riketest on linlased päeva jooksul aktiivselt teada andnud telefonil üks seitse kaheksa üheksa. Linnapea Laine Jänese soovitusel olekski tark tegu just sellel numbril helistada, sest üks, üks, kaks lühinumber on lihtsalt ülekoormata. Tartu lennuilmajaama teatel praegu siinkandis tuul kiirusega 16 kuni 18 meetrit sekundis. Tugevamad iilid on ulatunud 24 meetrini sekundis. Ka Tartus ja maakonnas on tormituule raugemist oodata alles hilisõhtuks. Eesti raadio uudistele Tartust Vambola Vavo.", "role": "user" }, { "content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 18.00.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSuisapäisa koor võitis kaks medalit, Me saime segakooride kategoorias sai hõbemedali ja folkloorikategoorias saime kuldmedali ja veel eraldi oli ka ansambel Uisapäisa, kellest kasvaski suisapäisa koor välja ja nemad osalesid ka folkloorikategoorias. Nemad said samuti kulla. No nagu spordivõistlustel on ikka kombeks küsida, et kas võit tuli raskelt, palju, palju trenni tegite ja, ja kui palju vaeva nägite selle nimel? Vot see, see on nagu just see see punkt, kus meie nagu ületasime ennast sellega, et meie, meie kogu tegevus on toiminud umbes kaheksa prooviga, me oleme selle ajaga suutnud selles kooris või noh, ütleme niimoodi, et see koor oli ennem selline rohkem ansambli kõlaga ja me tegime sellest ansambli kõlaga kooris tegime ühe sellise suurema kõlaga koori ja noh, see, mis on toimunud nüüd tõesti viimase kuuga ainult loetud proovid. See on nagu uskumatu, kuidas nemad, need koorilauljad on arenenud, et ma olen tõsiselt uhke nende üle, et nad ikkagi on mind omaks võtnud siin koori ees ja kõik on nagu väga hästi. See on nüüd ilmselt vist lagi kooride lagi, kuhu kuhu üldse on võimalik jõuda või, või on nüüd siis mingisugused suuremad ja uuemad eesmärgid juba püstitatud kooril? Ei, ma ei ütleks, et see päris noh, nii-öelda maailma koorimuusika lagi on, et ta on rohkem selline rohkem selline vabam asi, et on, on olemas ka selliseid prestiižikamaid ja palju, palju noh, karmima olukorraga konkursse, et siin see korraldus on üsnagi suur, et siin on 400 koori ja kõike muud, et et ma arvan, et, et edasi edasi saab iga igatahes nagu areneda, et vaatame, mis, mis nagu siis selle kooriga hakkab edasi saama, et kas nad, kas nad üldse tegelevad mugav edasi, et sellel teemal ma ei ole veel rääkinud, et nad valisid hetkeseisuga mind nagu projektina sinna koori ette.", "role": "user" }, { "content": "Suisapäisa edu maailma koorimängudel kommenteerib dirigent Kuldar Schüts.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Kalle Laanet ütles täna pressikonverentsil, et appi saadetavas üksuses on pioneerieriala kaitseväelase sõjaväepolitseinikke ning Eesti abistab Poolat ka luurevõimekuse tõstmisega. Esmaspäeva õhtul saabus meile siis kaitseministeeriumisse Poola taotlus osutada praktilist abi. Varasemalt suheldes Poola kolleegiga on tõesti nad olnud seisukohal, et neile piisab poliitilisest toest, kuid nad on siis tõesti muutnud oma seisukohta ja soovinud, et me ka praktiliselt neid aitame. Laanet täpsustas, et see, millisel piirilõigul Poola abi vajab, ei ole veel teada. Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko Velo. Palm ütles, et ettevalmistatav üksus lähetatakse Poolas juba nädalavahetusel. Põhiüksused peaksid kohale jõudma järgmisel nädalal. Kui te küsite, et kas need inimesed, kes järgmine nädal Poola lähevad juba ise sellest ka teavad, siis kõik kindlasti veel ei tea. See on alati kaitseväelasele väga meeldiv üllatus minna. Pioneerirühm koosneb nii tegevväelastest kui ka vabatahtlikest reservväelastest. Sõjaväepolitseis on nii tegevväelased kui ajateenijad. See, kui suur täpselt reservistide osakaal olema saab, on veel lahtine. Veiko Vello Palm. Meie jaoks ei ole kunagi olnud omaette eesmärk saata ainult reservväelaseid või saata ainult tegevväelaseid. Kui selline võimalus tuli, siis me tahame näidata oma reserv, sõjaväe tugevust ja reserv. Sõjaväe tugevus saabki sellega näidata, kui reservväelased lähevad tegema neid ülesandeid, mida tavapäraselt peetakse tegevväelaste ülesannet. Eks ma lähen veel kaugemale. Ajalukku ehk reservväelaste kasutamine meie välismissioonidel ja üleüldse väljaspool Eesti riiki on tegelikult täiesti tavapärane nähtus. Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et olukorra deeskaleerumist Poola, Valgevene piiril pole praegu näha. Eelinfo räägib sellest, et deeskaleerumist ei ole näha, vaid eks Valgevene liigutab, nimetame siis oma migratsioonipadruneid ühest kohast teise, tekitades sellega erinevaid segadusmomente. Et hetkel küll ei ole näha, et midagi võiks muutuda.", "role": "user" }, { "content": "Eesti saadab Poolale Valgevene hübriidrünnaku tõrjumiseks appi 100 kaitseväelast.", "role": "assistant" } ]